Austatud juhataja! Head kolleegid! Eelmise punkti juures läks debatt päris elavaks ja mõne sõnavõtu puhul oli raske leida seost menetluses oleva eelnõuga. Näiteks kõlasid väited, kuidas tarbija maksaks kinni, mida ta muidu maksma ei peaks, ja kuidas vanameelsetel on kuskil mujal mingisugune odavam reguleeritud elekter kui see, mida saab vähempakkumisega turult. Aga see selleks.
Nüüd me oleme järgmise eelnõu juures. Selle nimi on elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Algatanud on selle majanduskomisjon ja ma annan ülevaate, mis selle eelnõu mõte on ja milline oli debatt selle esimesele lugemisele saatmisel. Selle eelnõuga püütakse lahendada erinevaid probleeme. Ma käin need suuremate punktide kaupa üle.
Üks on kaoelektri probleem, mis tegelikult on ju lõpuks suur kulu. Võrguettevõtjad saaksid võimaluse osta kaoenergiat taastuvatest allikatest toodetud energiana ja võrguettevõttetel võimaldatakse katta võrgukaod kuni poole ulatuses taastuvatest allikatest pikaajalise elektrilepinguga. See peaks hoidma raha oluliselt kokku.
Teiseks, liitumislepingu sõlmimise puhul tuleks tasuda deposiit. Kodutarbijad jäetakse deposiidi maksmisest välja. Deposiidi nõue kehtiks tulevikus tootmisseadmetele, mis on suuremad kui 15 kilovatti.
Kolmandaks kehtestatakse ressursi mittekasutamise eest täiendav tasu, mis on 38 000 eurot megavoltampri kohta aastas. See oleks juhul, kui kahe aasta möödudes ei ole juhtimispunkti kasutatud, siis hakkab tasu kehtima.
Järgmine punkt on seotud sellega, mida me tunneme nimetuse "fantoomliitumised" all. See on üks äärmiselt oluline punkt. Me oleme ka varem siin debattides seda arutanud. Ettevõtjad on turult signaliseerinud nagu ka eraisikud, et justkui peaks olema võimalus liituda võrguga, aga ei ole, sellepärast et seal istuvad ees liitumised, mis ei ole selle ajaga tootma hakanud või millega, veel hullem, spekuleeritakse.
Turult tuleb lugusid – ma ei ole isiklikult detailselt kontrollinud nende paikapidavust –, millega, ma arvan, Konkurentsiametil ja võib-olla ka teistel asutustel võiks olla veidi vaeva. Sisuliselt on olemas läbihelistamiskontorid, mis loovad selliseid kunstlikke liitumisi ja hiljem kauplevad nendega. Selline tegevus tuleb ära lõpetada. Siis saavad võrguga liituda need, kellel sinna võrku on vaja liituda. Ütleme nii, et kui kogusumma võrgus on 11 000 megavoltamprit, siis umbkaudu 2000–3000 megavoltamprit võiks olla see, mis vabaneb. See on päris oluline määr tegelikult. Ja kui võrgud vabanevad ja sinna on lihtsam liituda, siis kaob ka suuresti ära seesama probleem, mis praegu on, et ei saa liituda või mõnes kohas on see liitumiste võimalus väga kitsas.
Kui tuua võrdlus – ma ei tea, kas ta detailselt on kohe arusaadav või sedasi pädeb –, siis sisuliselt on olukord selline, kus tankla tankuri ees seisab keegi autoga, kellel oleks justkui vaja see kuu või järgmine tankima hakata, ja siis ta kaupleb nende sabakohtadega. Võrkudes on meil sisuliselt sama probleem ja nende fantoomliitumistega tuleb tegeleda.
Esmane tagasiside sellele eelnõule on selline, et väga suur hulk ettevõtjaid mõistavad ja soovitavad isegi jõulisemalt tegutseda. Meie naabrid Lätis ja Leedus tegutsevad jõulisemalt. Ja on ka neid, kes ütlevad, et võib-olla ei peaks, aga küllap on kõigil omad huvid. Mina arvan, et meie kui seadusandja ja majandusvaldkonna ja majanduskomisjoni soov on igal juhul sellega tegeleda ja täitevvõimu poolt aitab majandusministeerium sellele kaasa ja aitab meil ka sõnastada.
Neljandaks, see puudutab sedasama fantoomliitumist. Tulevikus ei saa liitumistaotluses toodud tehnoloogiat muuta. See ongi selliseks juhuks, kui liitumistaotluses väidetakse, et tullakse võrku näiteks salvestusseadmega, kuid hiljem see muutub mingiks muuks pargiks ümber.
Praeguse seaduse vähempakkumistega seotud plokis on kirjas, et alla 1 megavati tootmisseadmele tagatise nõuet ei kohaldata. See erisus kaotatakse ja muudetakse tagatise nõue kõigile ühetaoliseks.
Tehnilistest muudatustest: parandatakse tuulikutasu regulatsiooni, [see on seotud] kvartalipõhise arvutamisega. Tuulikutasu regulatsiooniga me siin enne suvepuhkust kõik koos tegelesime.
Kuuendaks, mis on ka sihuke uus valik või uus põhimõte, ehitusseadustikku ja maapõueseadusesse pannakse sisse maardla vahekasutuse nõuded. See tähendab seda, et maardlatele oleks võimalik rajada kuni 35 aastaks taastuvenergia tootmise seadmed. Lisaks pannakse sisse vesiniku mõiste, mille tulemusel on võimalik seda tulevikus transpordieesmärkidel arvestada.
Debatist komisjonis. Arutati seda deposiidipoolt, seda ma mainisin siin. Ja miks see oluline on? See saab kindlasti olema selle eelnõu puhul üks tugevamini debateeritud küsimusi, aga kindlasti mitte ainukene. Deposiit on meil küll veidi madalam, kui see on Lätis ja Leedus. Mõneti on [see] võib olla hea, kuna muudab meid keskkonnana atraktiivsemaks. Seda seni ei ole olnud ja kui see hakkab kehtima tulevikus, siis ta kindlasti teeb võrku puhtaks.
Seda ma mainisin, et tehnoloogiat muuta ei saa. Kui sa liitud ühega, väidad ühte, siis selle juurde jää või kui tahad uut liita, siis pead uue liitumise tegema. Ja veel käis arutelu, kas deposiidinõue on tagasiulatuv. Selles eelnõus praegu sellist tagasiulatuvusenõuet ei ole, pigem on ikkagi tulevikku antud tähtajad. Ja kui selle aja jooksul võrku või seda liitumist kasutama ei hakata, siis küsitakse tasu. Seda just selleks, et...
Kellelgi on kuskil kõlar täiendavalt sees. Jüril oli vist ...
Et kui see liitumine on tehtud, siis seda hakataks kasutama ja sellest tekiks üldine tootmiskasu. Küsiti ka seda, kas deposiit saab olla pangagarantii. Seda ta võib olla. Vähemalt varem on kõiki finantsinstrumente kasutatud.
Ja menetluslikud otsused. [Ettepanek] algatada eelnõu [võeti vastu] konsensusega. Juhul kui eelnõu võetakse menetlusse ja määratakse juhtivkomisjoniks majanduskomisjon, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Kristen Michal. Samuti konsensuslik [otsus]. Juhul kui eelnõu võetakse menetlusse ja määratakse juhtivkomisjoniks majanduskomisjon, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 12. oktoobril – konsensuslik [otsus]. Juhul kui eelnõu võetakse menetlusse ja määratakse juhtivkomisjoniks majanduskomisjon, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada – konsensuslik [otsus]. Ja juhul kui eelnõu võetakse menetlusse ja määratakse juhtivkomisjoniks majanduskomisjon, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks viis tööpäeva. Siin juhatus ettenägelikult ei nõustunud selle ettepanekuga ja ütles, et annab pikema tähtaja. Sellega ongi lühike ülevaade antud. Aitäh!