Austatud Riigikogu! Head ametikaaslased! Head valitsuse liikmed! Head külalised siin Riigikogu saalis ja interneti teel [jälgijad]! Tere päevast! Alustame 12. oktoobri infotundi. Ja kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

Kohalolijaks registreerus 25 Riigikogu liiget, puudub 76.

Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: peaminister Kaja Kallas, kultuuriminister Piret Hartman ja riigihalduse minister Riina Solman. Head ametikaaslased, mul on teile ettepanek: kuna 13 teemat on registreeritud, siis iga teema juures [võiks] olla üks täpsustav küsimus ja üks lisaküsimus. Kas olete nõus sellega? Ma tänan teid!

Alustame infotundi. Esimese küsimuse küsib Riigikogu liige Jaanus Karilaid, vastab peaminister Kaja Kallas. Teema on tervishoid. Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Ma ei oota teilt praegu vastust tervishoiu alarahastuse kohta, kuidas meil on lisaraha puudu, ja mõttekojad on [esile toonud], et kui me midagi ette ei võta, siis ka tervishoiuteenuse kättesaadavus halveneb. Ma küsin lihtsama küsimuse. Me võtsime alles maikuus parlamendis ühiselt vastu ajakirjandusväljaannete käibemaksu alandamise muudatuse, mida me toetasime konsensuslikult. Me põhjendasime seda sellega, et info kättesaadavus on kriisiajal väga oluline. Aga samuti on tähtis ravimite kättesaadavus. Palju erakondi on nõus alandama ravimite käibemaksu üheksalt viiele või isegi viima selle nulli. Aga jätkuvalt on vastu Reformierakond. Miks?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Valitsus on oma töö eelarvega teinud ja saatnud eelarve Riigikogule ning Riigikogu saab seda eelarvet arutada ja vaadata, milliseid samme peaks veel astuma või mitte astuma. Riigieelarvet saab vastavalt ka muuta.

Mida me oleme teinud selleks, et inimesi aidata kõikide kulude suurenemisega toime tulla? Me oleme kokku leppinud selles, et pension tõuseb erakorraliselt 20 eurot ja lisaks ka indekseerimise kaudu, nii et kokku peaaegu 100 eurot. Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 654 euroni kuus. Keskmine pension muutub tulumaksuvabaks. Üksi elava pensionäri toetus tõuseb juba oktoobris. Kõigi nende toetuste suurenemine aitab kuludega toime tulla.

Miks ma üldiselt ei ole käibemaksu alandamisega olnud päri? Lihtsalt sellel põhjusel, et kui ma loen ja vaatan lahendusi, mida on tehtud, siis paraku käibemaksualandused tarbijateni väga tihti ei jõua, sest riigil puudub kontroll selle üle, kuidas hinnad kujunevad. Ja on näiteid riikidest, kus hindu ei ole alandatud piisavalt. Eriti olukorras, kus hinnad kiiresti tõusevad, on see vahe väga kiiresti tagasi võetud. Eesmärk on aidata inimestel kuludega toime tulla, tõstes nende sissetulekuid ja niimoodi selle murega tegeleda.

Ja nüüd täpsustav küsimus. Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh juhatajale! Aitäh peaministrile! Mul on paar märkust. See erakorraline pensionitõus on kokku lepitud koos Keskerakonnaga. Teine täpsustus on see, et sama argumenti ei kasutanud te muidugi meediaväljaannete käibemaksu alandamise kohta. Aga minu teine küsimus on järgmine. Ida-Tallinna Keskhaigla juht on öelnud, et Tallinna Haigla projekti seismajätmine pikendab ravijärjekordi. Miks te ei otsi võimalusi jätkata Tallinna Haigla projektiga, et see lõpule viia?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt, jah, erakorralise pensionitõusu leppisime me kokku koos Keskerakonnaga valitsuses – aitäh teile selle eest! – ja see oli ühine pingutus. Teiseks, mis puudutab Tallinna Haiglat, siis Tallinna Haigla puhul oli küsimus selle rahastamises. Küsimus oli selles, kas me taasterahastu raha saame selle jaoks kasutada. Me teame, et taasterahastu tingimused [määravad], et kõik projektid peavad saama valmis 2026. aastaks. Seda massiivset projekti selleks ajaks tegelikult valmis pole võimalik saada. Selle tulemusena me kaotaksime kõikide teiste valdkondade [rahastuse] ja näiteks regionaalsete haiglate toetused olukorras, kus on kõik hinnad läinud kallimaks.

Üks küsimus ravijärjekordade kohta on ju see, mida on ka riigikontrolör oma uuringutes või raportites küsinud: kui me ehitame uue hoone, siis kust tulevad need arstid sinna. Ja praeguses eelarves ongi meie fookus olnud see, et panna vähem raha betooni ja rohkem raha inimestesse. Me panustame inimestesse niimoodi, et tõstame inimeste sissetulekuid, olgu see siis pensioni või toetuse näol, et aidata raske aeg üle elada. Me panustame inimestesse palgatõusude kaudu, mis on valdkondades ette nähtud, olgu see siis õpetajate palgatõus ligi 24% või päästjate palgatõus 36% või üleüldine palgatõus, mis riigisektori oluliste valdkondade jaoks on. Me tõesti investeerime vähem betooni, sest ega haigla ise inimesi ei ravi. Haigla ise ei muuda ravijärjekordi, ravijärjekorrad on seotud ikkagi arstidega, et inimene pääseks arsti juurde. Kui arste meil kuskilt juurde ei tule, siis see Tallinna Haigla uus ilus suur hoone ei aita neid ravijärjekordi vähendada.

Aitäh! Palun, nüüd lisaküsimus, Jaak Aab!

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud peaminister! Ei kavatsenud Tallinna Haigla kohta midagi küsida, aga nüüd tuleb küsida või rääkida. Eks need arstid tulevad vanadest majadest. Tallinna Haigla kogumaht on planeeritud Ida-Tallinna Keskhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla struktuursest ühinemisest ja sealt need arstid [tulevad]. Kaasaegse keskkonna olemasolu korral nii mõnigi arst jätab Soome minemata. Me võime sinna halduslepingusse ülikooliga panna ükskõik kui suure arstide arvu. Me ei saa takistada vaba liikumise tõttu neil minemast tööle sinna, kus on korralikud töötingimused ja kaasaegne haigla. Tihtipeale on see riik Soome, aga ka teised. Arstide [olemasolu] või järjepidevuse kindlustamiseks ja sealtkaudu teenuse [pakkumiseks] ja ravijärjekordade lühendamiseks on see haigla väga oluline. Kas ta oli ajagraafikus või mitte? Vähemalt siis, kui me koos valitsuses olime, oli ta ikkagi graafikus, aga see on hoopis teine jutt. 

Tervishoiu rahastamise kohta küsiksin. Peep Peterson võttis sõna koalitsiooniläbirääkimiste ajal või peale seda ja nentis, et see täiendav raha, mille eelmised valitsused otsustasid riigi eelarvestrateegias haigekassale anda [eesmärgiga], et need ravijärjekorrad ei pikeneks ja vähemalt praegune olukord säiliks, lõpeb aastal 2025. [Aastatel] 2025–2026 on puudu suurusjärgus 300 miljonit. Kas riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste käigus töö- ja terviseminister seda taotles ja miks valitsuskoalitsioon ei nõustunud sellega, et tulevikku peab kindlustama? Järgmisel aastal saab hakkama, kuna maksud laekuvad hästi, kuigi küsimärgi tekitab see kõva energiahindade tõus. Osa haiglates on see kolme- kuni neljakordne ning sööb selle maksutõusu kahjuks ära. Aga kuidas on tulevikuga?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt pean ikkagi Tallinna Haigla kohta vastama. Kui te väidate, et need teised hooned lähevad kinni Tallinna Haigla [valmides], siis on minu küsimus kohe: miks investeeritakse praegu nii palju nende hoonete renoveerimisse ja ümberehitusse, kui on plaanis need kinni panna? Kelle jaoks seda tehakse? Esiteks oleks see ju väga ebamõistlik rahakasutus Tallinna linna poolt. Teiseks, kui vaadata Euroopat üldiselt, on pigem [fookus] see, et arstiabi oleks kättesaadav ja palju haiglaid oleks erinevates kohtades. Kui me ehitame ühe suure haigla Lasnamäele, siis Lasnamäe inimeste jaoks on see tõesti väga mugav, aga Nõmme inimeste jaoks see mugav ei ole, kui arstiabi liigub kõik ühte kohta. Mina ei ole lõpuni kindel, et see üks suur kombinaat aitab. Aga praegu on küsimus rahastuses ja selles, et Euroopa taasterahastust saame me [toetada] regionaalseid haiglaid, Viljandi haiglat, Hiiumaa haiglat, ja me saame [parandada] regionaalse arstiabi kättesaadavust. Me ei suuda teha seda suurt projekti praegu. 

Mis puudutab haigekassa rahastamist ja arstiabi järjekordade lühendamist, siis on probleem meil tekkinud COVID-i tõttu, kuna haiglad olid sunnitud COVID-i patsiente aitama ja seeläbi muu eriarstiabi kättesaadavus halvenes. Mida me oleme teinud? Esiteks panustame tervishoiutöötajatesse. Eelarves oleme näinud ette rahastuse haigekassale tervishoiutöötajate tulevase kollektiivleppe jaoks, et palgatõusud sealt katta. Prognooside kohaselt suureneb sotsiaalmaksu laekumine ja mittetöötavate pensionäride [eest laekuv] eraldise kasv [toob] eelarvesse 273,3 miljonit lisaraha. Sotsiaalmaks teatavasti on meil jaotatud kaheks. Sealt läheb osa tervishoiu ülalpidamiseks. Samuti oleme otsustanud aidata tervishoiuasutustel toime tulla ootamatult suurenenud energiakuludega. Me suurendame haigekassa tasustatavate tervishoiuteenuste loetelus üldkulu komponenti ja seda hinnaindeksiga tagasiulatuvalt 1. juulist 2022.

 Aitäh! Rohkem küsimusi hetkel ei võta. Sellele küsimusele on vastatud.

Liigume edasi teise küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Siim Pohlak, vastab peaminister Kaja Kallas. Teema on olukord riigis. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Head kolleegid, rahva teenrid saalis! Ma loetleks mõne fakti, kuhu Eesti on praegu Reformierakonna juhtimisel jõudnud. Meil on Euroopa kiireim inflatsioon ja Euroopa kõrgeimad eluasemekulud. Meie väike- ja pereettevõtted panevad järjest-järjest-järjest uksi kinni. Ja nüüd värske uudise [valguses], et Eestisse LNG-laeva ei tule, on kogu meie gaasi kasutav tööstus, sealhulgas toidutööstus, eeloleval talvel tõsise löögi all. Need on kõik faktid, mida ei muuda olematuks mitte mingisuguse poliitilise umbluu ajamine. Eesti rahval on õigustatud ootus, et valitsus seisaks Eesti inimeste ja ettevõtete eest. Aga kui neid fakte vaadata, siis on meie valitsus Euroopas üks viletsamini oma inimeste eest seismisega hakkama saanud valitsusi. Kas te valitsusjuhina vähemalt tunnistate, et asjad on käest läinud, või jagate oma võitluskaaslase Jürgen Ligi seisukohta, et Eestis peabki kallis elada olema? Või siis hakkate taas teisi süüdistama: EKRE on süüdi, keegi teine on süüdi? Ei ole häid valikuid, aga mingi põhjus peab ju olema, miks me oleme nii viletsas seisus teiste Euroopa riikidega võrreldes ja seda just vaadates meie oma inimeste ja ettevõtjate silmade läbi.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Teie arvamus ei ole fakt muidugi. See on selge. Ja ammugi ei arva ma, et EKRE oleks süüdi selles energiasõjas. Ei ole mina EKRE-t küll süüdistanud selles, mida Putin teeb juba eelmisest suvest alates energia hindadega. Eelmisel suvel otsustas Venemaa gaasitarneid Euroopale vähendada 30% ja selle tõttu ei saanud gaasihoidlaid täita. Sellest tuli eelmise talve probleem. Nüüd on Venemaa väga paljudele riikidele, tervenisti 15 riigile gaasi sootuks kinni keeranud, mis tähendab seda, et gaasi hind kogu Euroopas on läinud kõrgemaks. Gaasi hinnaga on seotud elektri hind ja elektri hind on samamoodi tõusnud.

Tõsi on see, et vaesemates riikides moodustavad energiakulud väga suure osa kõikide inimeste kuludest ja seetõttu on see portfelli osa hästi-hästi suur. Nii ka meil. Ja tõsi on ka see, et Eesti inimesed on olnud börsiusku. See tähendab seda, et meil on inimesed võrreldes teiste riikide [inimestega] palju vähem [sõlminud] fikseeritud hinnaga lepinguid. See tähendab seda, et inimesed ei ole oma riske pikalt maandanud, kuna, tõepoolest, elektriturg on meile taganud 40% odavama hinna kui näiteks Kesk-Euroopas ja seda kümne aasta jooksul.

Mis puudutab nii inimesi kui ettevõtteid, siis ongi kõigil väga raske, sest see sõda käib ja Venemaa kasutab energiat Euroopa vastu relvana, meie vastu täpselt samamoodi. Venemaa pani elektrikaubanduse Soome suunas kinni ja selle tõttu kogu meie piirkonnas on 1600 megavatti vähem. 1600 megavatti on kogu Eesti tiputarbimine. Meil on Estlinki kaablid, erinevad ühendused ja tänu sellele, et meil on need erinevad ühendused, on meie elektri hind Euroopas tagantpoolt viies. Kõikidel teistel, välja arvatud Hispaania, Portugal, Soome ja Rootsi, on hind kõrgem, kui on Eestis.

Me oleme otsustanud aidata mikro- ja väikeseid ettevõtteid, laiendades universaalteenust ka neile. Püüame teha erinevaid toetusi. Kuna aeg saab läbi, siis saan vastust jätkata [järgmisele küsimusele] vastates, mida me kõike teeme selleks, et inimesi ja ettevõtteid aidata see raske talv üle elada.

Ja nüüd palun täpsustav küsimus, Siim Pohlak!

Aitäh! Alustuseks ütlen, et need olid faktid. Eurostatki ütleb, et meil on Euroopa kõrgeim inflatsioon, meil on euroala kõrgeimad eluasemekulud. Need on kõik faktid, see ei ole minu arvamus. Ka see, et LNG-laeva ei tule, on fakt. See ei ole minu arvamus, lugupeetud peaminister! 

Kui te ütlete, et Putin saab manipuleerida elektri hinnaga, siis tegelikult Putin manipuleerib Nord Pooli börsiga. [Sellepärast] tuleks ülikiiresti börsilt välja minna. Te praegu ise kirjeldasite, et Putin manipuleerib elektri hinnaga ja meie elektri hind sõltub Nord Pooli börsist ehk siis tegelikult on võimalik selle börsiga manipuleerida. See tuli praegu siit vastusest välja. Nii et börsilt tuleks kiiresti minema minna.

Aga inimesed, rahvas ootab, et valitsejad vastutaksid. Ja sellestsamast LNG-laevast ilmajäämise tõttu on tekkimas väga-väga ohtlik olukord Eestis. Talvel võime jääda külma kätte. Ja kui arvestada juurde asjaolu, et meie elektrireservjaamad on tegelikult esmajärgus loodud gaasi peal töötama, siis see võib olla väga kehv olukord, kuhu me talvel satume. Kas keegi võtab vastutuse ka? EKRE on alustanud majandusminister Sikkuti umbusaldamist ja Keskerakond on sellega kaasa tulnud. Kas te võtate ise vastutuse selles olukorras või on see ikkagi see koht, kus peaks majandusminister vastutuse võtma?

Kaja Kallas, palun! 

Aitäh! Kas börsilt lahkumine toob elektrit juurde? Ei too, on vastus. Elektri pakkumist on vähem kogu Euroopas ja selle tõttu on hinnad kõrgemad. See on fakt, et näiteks kui on põud ja vett ei ole, siis seda vett ei saa niimoodi nipsust kuskilt juurde tekitada. See tähendab seda, et me peame vaatama ka tarbimise poolt. Börsilt lahkumine seda elektrit kuidagi juurde ei too. Seda on kinnitanud ka Eesti elektritootjad, et Eesti üksi ju kogu seda tootmist ei kata.

Mis puudutab LNG-laeva, siis gaasitarnekindluse tagamiseks oleme me teinud erinevaid samme. Esimese Eesti valitsusena [tegime otsuse], et Eesti riik ostab gaasi varuks. Gaasi puhul on erasektor see, kellel on gaasi tarnimise lepingud. See ei ole riik, kes gaasi ettevõtetele või inimestele müüb. Aga nüüd me oleme need varud ostnud. Teiseks oleme me sõlminud gaasisolidaarsuslepingud Soome ja Lätiga just selleks, et kui gaasi on vähem, siis oleks meil igal juhul tagatud [piisav gaasihulk] tarbimiseks.

Mis puudutab seda laeva, siis ma soovitan teil mitte üles kütta seda paanikat, et meil jääks [gaasi] justkui puudu. Kui me vaatame numbritele otsa, siis Eestil on erinevad gaasitarnekanalid. On Klaipeda LNG-terminal, kus on 38 teravatt-tundi gaasi, on Hamina LNG-terminal, kus on 1 teravatt-tund, Läti gaasihoidlas on kogutud gaasi 12,6 teravatt-tundi, GIPL ehk toru, mis on Leedu ja Poola vahel, hetkel ei tööta ja LNG-terminalis on 15 teravatt-tundi.

See on kokku 66,6 teravatt-tundi [gaasi] erinevatest allikatest. Tuletan meelde, et Eesti gaasitarbimine oli varasemalt 5 teravatt-tundi ja see on palju vähenenud, 40%, tänu sellele, et ettevõtted on läinud üle põlevkiviõlile. See tähendab seda, et meie gaasitarbimine on kuskil 3,5 teravatt-tundi. Ja isegi kui Balticconnector peaks mingil põhjusel olema rünnaku all ja selle kaudu gaasi ei saa tulla, siis katkestuse stsenaariumi puhul on meil ikkagi ligipääs 51,6 teravatt-tunnile gaasile. Selle talve me peaks nende numbritega kenasti üle elama.

Ja nüüd lisaküsimus. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister Kaja Kallas! Ma olen sunnitud kaebama teie ühe ministri tegevuse peale ja esitama teile abipalve. Nimelt on minister Riina Sikkuti tegevus väljunud absoluutselt igasugustest seaduse piiridest. Kirjeldan olukorda. Ühes väikeses ettevõttes, mis toodab elektrienergiat, oli vaja suurendada kolm kilovatti – kolm kilovatti ainult, see on nagu stepsel seinas – elektrienergia tootmist ja Elering küsis selle suurendamise eest 24,7 miljonit eurot, mis on rohkem kui Paide linna eelarve. Esitasin nõude informatsiooni saamiseks Riina Sikkutile. Tema ei vastanud. Sain infotunnis tal nööbist kinni, lubas vaadata – ikka vastust ei tulnud. ELAK‑is küsisin uuesti, siis sain vastuse, et lubas nädala jooksul vastata. Vastus tuli, aga mitte sisuline, vaid mingisugune udujutt. 

Nimelt, mina tahtsin teada saada seda, millised on kolme kilovati elektrienergia suurendamiseks vajalikud ümberehitused detailselt. Ja vastust ei tulnud. Eile nägin teda viimati, ta vuhises mööda ja ainult mokaotsast viskas, et uurib asja. Kõik! Minu palve teile, lugupeetud Kaja Kallas, [on see], kas oleks võimalik, et te kohustate Riina Sikkutit mulle kahe-kolme päeva jooksul vastama, sest tema vastamise tähtaeg on juba ligi kuu aega möödas. Tõsine palve, südamlik palve.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Esiteks, mul on väga hea meel, et Riina Sikkut on minu valitsuses majandus- ja taristuminister. Tegemist on inimesega, kes on kompetentne, töökas, põhjalik ja tõesti on võtnud selle teema ajada, vedada ja teeb seda hästi, arvestades, kui keeruline olukord on. Energiajulgeolek on üks osa julgeolekust. Seda esiteks. Teiseks, me oleme juba teinud auditi, mis puudutab kõiki ligipääse võrkudele, [et aru saada], mida me peame tegema selleks, et võrgule ligipääsu kitsaskohti vähendada ja et taastuvenergia võimsused – mis on igal pool, väidetavalt isegi kuni 8000 megavatti – pääseksid võrguga liituma. See kõik võtaks koormust maha. Nagu ma vastasin teie kolleegile, siis seda pakkumist tuleks tegelikult elektriturule juurde.

Kas minister tegeleb detailselt mingi 300 kilovati liitumisega, siis ei, minister ei tegele sellega. Praegu on palju olulisemaid, palju suuremaid muresid, millega me peame tegelema, et me selle talve kenasti üle elaksime. Esiteks see, et meil oleks gaasivarustuskindlus tagatud. Teiseks see, et meil oleks elektrivarustuskindlus tagatud olukorras, kus esiteks, Venemaa kasutab energiat relvana meie vastu, ja teiseks, ründab ka taristuid, peab meiega hübriidsõda. Kas me oleme selle jaoks piisavalt kaitstud, et talv üle elada? Ja kas meie taristud üldiselt, mitte ainult gaas või elekter, on piisavalt kaitstud? Need on teemad, millega tuleb tegeleda. Ja tõesti, mina ei hakka kohustama, et minister tegeleks ühe inimese 300-kilovatise liitumisega.

Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma ei tea, ma omast arust rääkisin väga selgelt. Ma rääkisin kolmest kilovatist, mis maksab 24,7 miljonit, selleks et saaks võimsust suurendada. See on nagu väikene elektriröster. Ja lugupeetud Kaja Kallas räägib mingisugusest 300 kilovatist. Mina ei tea, kas tal on kõik asjad korras seal üleval. Minu küsimus oli see, kas on võimalik aidata. Ja tema ei saa aru, mida ma küsin, kuigi ma usun, et teie saite aru. Ma küsisin kolme kilovati [kohta], mitte 300. Ja tema räägib, et ei hakka oma ministrit mõjutama. Kuidas on võimalik, et minister rikub seadust, ei vasta selgitustaotlustele ja peaminister ütleb selle peale, et ei hakka midagi-kedagi kohustama? Mis vahendeid on meil legaalsel, seaduslikul teel veel võimalik rakendada, et saada mingeid normaalseid vastuseid kujunenud olukorra kohta? Palun andke, härra Jüri Ratas, mulle nõu, mida ma pean tegema, et saada kätte vastus, mis on ülimalt oluline kogu Eesti rahva jaoks.

Aitäh! Kõigepealt, ma kuulsin, peaminister ütles, et ta vabandab nende numbrite pärast, kuulis valesti ja ajas sassi. See oli punkt üks. Punkt kaks on see, mis võimalused on teil kui Riigikogu liikmel saada informatsiooni Vabariigi Valitsuse liikmete käest: on infotund, praegu me infotunnis oleme, on kirjalik küsimus, on arupärimine ja on lihtsalt inimlik vestlus siin Riigikogu koridoris. Eesti pole nii suur, et me siin teineteisest nii mööda käiksime, et me ei kohtu. Kas te neid vastuseid saate või te neid vastuseid ei saa, kas valitsus soovib mingi asjaga tegeleda või soovi tegeleda, on juba nende vestluste sisu, kuhu mul on väga keeruline sekkuda. Isiklikult ma arvan, et teil oli palve ja seda kuulis peaminister, kuulsid valitsuse liikmed ja ma usun, et kindlasti ka Riina Sikkuti töökas ametkond ja kollektiiv. Ma läheks edasi, härra Grünthal. 

Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Aga milline on siis praegune olukord? Kas Riigikogu on muutunud praktiliselt nulliks ja valitsus teeb seda, mida tahab? Kui ta ei taha anda informatsiooni, siis ta ütleb: ei, ma ei anna ja ma ei tee. Mis ülesanded siis Riigikogul veel on? Riigikogu paneb valitsuse liikmed paika ja nemad on aruandekohustuslikud Riigikogu ees, sest meie võtame vastu seadusi. Siin on midagi väga viltu, härra Ratas.

Aitäh! Eesti on parlamentaarne riik, meil on võimude tasakaal. Samas ma pean oluliseks seda, et kui Riigikogu palub või küsib, olgu see Riigikogu liige, olgu see Riigikogu komisjon, siis valitsuse liige tuleb vastu sellele nii palju, kui ta saab. On olnud erinevaid valitsusi. Mitte [vaid] praegune valitsus, vaid ka eelneva valitsuse liikmed ei tulnud piisavalt komisjonidesse ja nii edasi, mis ei ole hea toon. Sellele on juhtinud tähelepanu eelmised Riigikogu esimehed, ka praegune. See on meie võimalus siin demokraatias. See on parim, mis meil on. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi kolmanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Tarmo Tamm ja vastab riigihalduse minister Riina Solman. Teema on riigimajade ehitus. Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Väga austatud riigihalduse minister! Nagu me teame, siis järgmise aasta riigieelarve pole eriti rõõmsates toonides. Riigi kulud on suuremad 1,2 miljardi võrra, kui on tulusid. Ja riigil tuleb võtta 780 miljonit eurot laenu. Kahtlemata sunnib see valitsust tegema selliseid otsuseid, mis puudutavad varasemalt kokku lepitut, näiteks jalgpalli sisehalle. Me teame, et järgmisel aastal pidid tulema jalgpalli sisehallid ka Võrru, Valka ja Põlvasse. Neid kahjuks ei tule. Küsimus on mul selle kohta, et riigimajade ehitus on planeeritud Võrru, Valka ja Põlvasse. Kui kaugel selle projektiga olete ja kas teie juhitud ministeerium läheb selle projektiga edasi?

Riina Solman, palun!

Suur aitäh regionaalpoliitilise küsimuse eest! Kinnitan, et olen nagu oma eelkäijagi, minister Jaak Aab, selles küsimuses edasi liikumas. Kahjuks vastab tõele, et riigieelarve ei võimaldanud meil uute riigimajade ehituste jaoks lisavahendeid taotleda. Aga kõiki käimasolevaid projekte, sealhulgas ka Põlva, Valga ja Võru, on otsustatud rajada ja me läheme selle plaaniga kindlasti edasi. Juba viis riigimaja on valmis, täpsemalt Viljandis, Jõhvis, Rakveres, Jõgeval ja Raplas. Käesoleva aasta lõpul valmib riigimaja ka Pärnus. Teiste riigimajadega on plaanid samad. Me jätkame koostööd RKAS-iga sellel teemal ja väljakutse on pigem eelarveline ja ajakavas püsimine.

Ja palun täpsustav küsimus, Tarmo Tamm!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Ma esitan täpsustava küsimuse planeeritava Põlva riigimaja kohta. Me teame, et senise plaani kohaselt maavalitsuse hoone, mis seisab mäe peal, jäetakse tühjalt seisma ja planeeritakse ehitada uus maja eramaale. Kuidas te sellist asja põhjendate? Riigil on olemas mitu kinnistut Põlva linnas, aga riigimaja planeeritakse eramaale ehk eraomanikule hakatakse maksma üüri 50–70 aastat jutti? Kuidas selline otsus on põhjendatud?

Riina Solman, palun!

Aitäh ka selle küsimuse eest, lugupeetud Riigikogu liige Tarmo Tamm! Selle otsuse, mis puudutab Põlva riigimaja rajamist keskväljaku äärde, on langetanud üle-eelmine valitsus ja see tugines tegelikult kohaliku kogukonna soovidele. Me arutasime seda tookord kabinetis ja leidsime, et selline lahendus, kui on rajatud uus keskväljak, on väga hea. Ja kui vald soovib oma vallamaja või haldushoone ehitada just sinnasamasse, siis ka riigimaja rajamine sinna kõrvale on otstarbekas, kuna kohalik inimene saab kõik teenused ühest kohast kätte. Kui Põlva keskväljak on uus, ilus ja sinna on plaan rajada riigiasutused koos vallaasutusega, siis ma ise leian ka, et see on õige lahendus. Seda enam, et kohalik kogukond on seda soovinud.

Ja nüüd palun lisaküsimus, Jaak Aab!

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud riigihalduse minister! Hea Riina, jõudu ametis! Riigimajade projekt, nagu siin juttu oli, algas mõni aasta tagasi ja eesmärk on kindlasti õige, regionaalpoliitiline, et riigiasutused, mis maakonnakeskustes on, saaksid paremad töötingimused. Need majad on väga amortiseerunud, mis seal on. [Olukord muutub] veidi selgemaks, kuna inimesed saavad ühest või kahest riigimajast maakonnakeskuses teenused kätte. Teiselt poolt võimaldab see üle-eestilise värbamise raames riigiasutustel, isegi ministeeriumidel võtta inimesi tööle seal piirkonnas ja kindlustada neile töökoht seal ja toetada kaugtööd. Nii et see eesmärk on õige. Eelmised valitsused vaidlesid selle üle ja seda rahanumbrit ka veidi suurendasid. Ma saan aru, et seekord seda suurendada ei õnnestunud, järelikult tähtajad pikenevad.

Aga minu küsimus on natuke laiem. Eks riigi eelarvestrateegia koostamise käigus on suured vaidlused alati kinnisvaraobjektide üle ja riigihalduse minister viib valitsuskabinetile selle ettepaneku, kuidas see kinnisvaratoru jaguneb, palju sinna raha jagub ja millised objektid seal edasi liiguvad. Millise ettepaneku, Riina, sa tegid? Kas sa said raha juurde ja millised objektid lähiajal riigi kinnisvaraobjektidena valmivad või milliseid edasi ehitatakse? Ja miks see on oluline? Tegelikult me näeme, et teatud määral on majandus juba jahtumas ja riigi kontratsükliline investeering nii teedesse kui majadesse on tegelikult see, mis toetab seda, et majandus nii palju ei jahtuks.

Riina Solman, palun!

Suur tänu, härra Jaak Aab, lugupeetud Riigikogu liige, selle lisaküsimuse eest! See on väga sisuline [küsimus]. Loomulikult ma toetan riigihalduse ministrina riigi kinnisvara arendamist. Millised lisataotlused läksid riigieelarve menetlemise käigus teele riigihalduse ministrilt? Ma peast täpselt ei saa öelda, aga seal oli kindlasti viis-kuus üliolulist objekti, mis osaliselt – juba eelmiste valitsuste ajal olid nad prioriteetide nimekirjas – said ka rahastuse. See kõik vastab tõele, et nii oli. Ma teen endast oleneva, et riigi kinnisvaraga edasi liikuda sama heas tempos, nagu oli see eelmise ministri, Jaak Aabi ajal. Aga ma tuletan meelde heale kolleegile, et ka kärpekava eelmise valitsuse ajal võttis sealt vist mitukümmend miljonit raha maha. Aga igal juhul tehtud tööd ma jätkan.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Ma tänan teid!

Liigume edasi neljanda küsimuse juurde. Selle küsib Riigikogu liige Rene Kokk, vastab peaminister Kaja Kallas. Teema on riigi energiajulgeolek. Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud peaminister! See, mis toimub nüüd LNG-terminali Soome minemise või jäämise üle, on äärmiselt kahetsusväärne ja loomulikult suur hoop Eesti energiajulgeolekule, nii meie tööstustele kui eraisikutele, kes gaasi vajavad. Ja ma tsiteerin teile ühte majandus- ja taristuministri põhjendust, miks see Soome läheb. "Pikkade arutelude ja analüüside tulemusena võib järeldada, et Gasgridi renditava ujuvterminali Soome viimine on muutunud julgeolekuolukorras mõistlik ning seejuures oleme kokku leppinud, et see peab tagama nii Eesti kui Soome gaasivarustuse võrdsetel tingimustel."

Ja siit mu küsimus, millest mina ja suur hulk Eesti inimesi praegu aru ei saa. Siin on öeldud "muutunud julgeolekuolukorras". Minule teadaolevalt on Eesti NATO riik, Soome ja Rootsi alles sinnapoole pürgimas. Kas meil on teada, et Eesti julgeolekuolukord on kuidagi teistsugune kui Soome oma? Me nagu päästaksime, selle sõnumi järgi, LNG-terminali Soome, sellepärast et julgeolekuolukord on muutunud ja Soomes on turvalisem olla. See on mulle täiesti arusaamatu ja mitte ainult minule.

Kusjuures me teame väga hästi, et alles hiljuti olid Nord Streami torujuhtmete õhkimised. Täna hommikul loeme lehest, kuidas Poola teatab, et Saksamaale naftat transportiv torujuhe on vigastada saanud kuskilt. Ja nüüd valitsus põhjendab Eesti rahvale, miks on hea viia laev Soome. Kusjuures me peame hakkama gaasi tooma Soomest Eestisse mööda sedasama väikest torujuhet, mida on vaja ka valvata. Püüdke selgeks teha, kuidas see Eestile parim valik on, et see laev läheb Soome. Ja kuidas me plaanime seda torujuhet hakata kaitsma? Mis vahendid ja võimekused me selleks ette oleme näinud?

Palun, Kaja Kallas!

Aitäh! Eesti on ammu juba saanud aru, et Vene gaasist sõltumine ei ole mõistlik mõte, ja seetõttu me oleme oma gaasitarbimist oluliselt vähendanud ja Vene gaasist sõltuvust samamoodi. Kuivõrd nüüd nende viimaste uudiste valguses on Eestis gaasitarbimine vähenenud koguni 40%, kuna ettevõtted on läinud üle näiteks põlevkiviõlile ja leidnud muid vahendeid, ka kaugkütjad, kes on olnud suured gaasitarbijad, on läinud põlevkiviõlile üle, siis meie aastane gaasitarbimine on kuskil 3,5 teravatt-tundi. Kõige olulisem, ma ütlen, [on see], et meil ei ole kõik panused pandud sellele laevale. Ei olnud varem ka. Meil on tehtud erinevaid asju. Me oleme riikliku gaasivaru soetanud, mida ei ole varasemalt tehtud, ja see on meil Inčukalnsi gaasihoidlas. Nagu ma ütlesin, gaasitarbimine on vähenenud ja üle on [mindud] teistele allikatele.

Nüüd oleme me LNG vastuvõtu võimekuse loonud, oleme loonud haalamiskai erasektoriga ja ka toru, mis ühendab haalamiskaid Balticconnectoriga. Ja mis olukord on Soomes? Soome tuli kogu gaas ainult Venemaalt. Nad oma riskistsenaariumides ei hinnanud, et Venemaa võiks neile gaasi täiesti kinni keerata, ja seda on Venemaa teinud. Soome gaasitarbimine on 14 teravatt-tundi aastas. Eestil on Klaipeda LNG-terminalile ligipääs, on Inčukalnsi gaasihoidla, kus on 12,6 teravatt-tundi gaasi, on Hamina LNG-terminal, kus on üks teravatt-tund, ja on Balticconnector, mis on ka läbilaskevõimekusega meie suunas. Soomel neid ei ole. Suvega on muutunud see, et Venemaa keeras neile täielikult gaasi kinni. Nende gaasitarbimine on 14 teravatt-tundi. Need Nord Streami torude ründamised on [tekitanud] soomlastele suure mure, et kogu nende gaasivarustuskindlus tugineb ainult sellele torule, samas kui meil on muid võimalusi. Aga see toru Soomest meie suunas – meil on [vaja] 3,5 teravatt-tundi – meie vajadused vastavalt katab.

Teie aeg! Nüüd täpsustav küsimus, Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud minister! Nojah, me saame ju aru. Ma tõin ka näiteid, miks ma sellest räägin. Neid torujuhtmeid praegu rünnatakse ja see on suur julgeolekurisk, kui selle toruga midagi juhtub. Ega ka talupere ei hoia oma puid mitu naabrit kaugemal. Ta ikka toob puud koju ja siis, kui on paks lumi või külm, saab võtta oma kinnistult puid. Nii et oleks tulnud igal juhul seista selle eest, et see [laev] oleks Eestisse saanud.

Aga minu teine küsimus puudutab Eesti Energiat ja Eesti Energia põlevkivielektri tootmise võimekust olukorras, kus Venemaa peaks Narva veehoidla lüüsid avama, vee alla laskma. Milliseid samme on valitsus ette võtnud selleks, et meil oleks võimalik jahutada neid energiatootmisplokke siis, kui Venemaa peaks selle sammu tegema? Ja millised vahendid on ette nähtud uues riigieelarves selleks, et meie oma võimekust hoida ja kaitsta? 

Ja muidugi ma pean tunnistama, et on hea, et te tõite välja selle, et praegu on väga oluline aseaine põlevkivist tehtud põlevkiviõli. See oli väga suur arutelu meil üle-eelmise valitsuse ajal, kui otsustati teha uus põlevkiviõlitehas, mille eest ka mina kõvasti nahutada sain. Aga praegu on see väga vajalikuks ja õigeks otsuseks osutunud. Nii on.

Kaja Kallas, palun! 

Aitäh! Veel kord: FSRU ehk taasgaasistamise võimekusega laeva teemal käisid läbirääkimised meil Soomega ju pikalt. See esialgne kokkulepe oli see, et alates 2023. aastast oleks laev niikuinii läinud Soome poole peale just sellel põhjusel, et laeva maht on 35 teravatti ja Soome tarbimine on 14 teravatt-tundi aastas. Eesti tarbimine on 3,5 teravatt-tundi aastas ehk kümnendik sellest. Ja nagu ma ütlesin, ei ole meil kõik munad ühes korvis, vaid meil on ka teised lahendused. Nii et tegelikult tõe kriteerium on pigem see, kuidas me selle talve üle elame.

Ma ei ole teiega nõus, kui te ütlete, et me oleme justkui gaasi ära andnud. Mure, millest peab aru saama, on see, et erinevalt elektrist, kus elektritootmine on suures osas Eestis riigile kuuluva ettevõtte käes, on gaasi müük ja ost puhtalt erasektori käes. Riik ei ole sellega varem tegelenud. Meie käes on infrastruktuur. Selleks, et erasektor saaks broneerida neid aegu, millal nende laev nende gaasiga saab tulla veeldatud gaasi taasgaasistamise võimalusega terminali juurde, on vaja aru saada, kas nad tulevad Soome või nad tulevad Eestisse, et see gaas Eesti tarbijateni jõuaks. Kui erasektor ei saa neid kokkuleppeid sõlmida, siis seda gaasi nad ka müüa ei saa. Riik ei hakka gaasimüügiga tegelema.

Teie teine küsimus puudutas Eesti Energiat ja veehoidlat. Kui sõda algas veebruaris Ukrainas, siis märtsis andsime me valitsusena omaniku ootuse Eesti Energiale, et see küsimus tuleb lahendada. Siiamaani, 30 aastat ei ole seda tehtud. Ei tehtud seda ka teie valitsuse ajal, kuna seda riski peeti teoreetiliseks. Kui Venemaa läks täiemahuliselt kallale Ukrainale, siis oli selge, et nad on valmis igasugusteks pöörasteks asjadeks. Pigem peame nüüd valmistuma täiesti praktiliselt asjadeks, mida me oleme pidanud teoreetiliseks riskiks. Sellised korraldused on antud. Teie küsimus oli riigieelarve kohta. Ei, see raha tuleb Eesti Energia eelarvest, Eesti Energia vahenditest. Ja kuna Eesti Energial vahendeid on, siis nad peavad selle oma vahenditega ehitama.

Ja nüüd palun lisaküsimus, Jaanus Karilaid!

Aitäh! Hea peaminister! Aidake mul aru saada, kas teie valitsuse majandusminister on avalikkusele valetanud. Loetud päevad tagasi, septembri lõpus ta väitis kindlas kõneviisis, et kindlasti on vajalik, et LNG-laev tuleb Paldiskisse. Ja nüüd sel esmaspäeval väitis ta kindlas kõneviisis, et ta teadis juba 18. juulil, et see LNG-laev Eestisse ei tule. Kas vahepeal on avalikkusele teadlikult valetatud, kas teie suuniste järgi? Ja kas ka teie järelikult ei [andnud kõike] endast, et see laev Eestisse tuleks?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Me oleme võidelnud selle eest, et see laev tuleks Eestisse. Teie ees istub Taavi Aas, kes võib teile seletada kogu seda saagat, mis ei ole olnud lihtne, ja enamus aega on tema juhtimisel läbi viidud. Jah, me võitlesime selle eest, me arutasime soomlastega. Aga me peame aru saama, et me ei ole selles sõjas üksinda. Me oleme selles koos liitlastega ja meie liitlased on ka soomlased. Meil oli kokkulepe nendega, et see laev tuleb selle kai äärde, mis saab esimesena valmis. Tol hetkel soomlased teadsid, et nemad kaid ilmselt valmis ei saa. Nüüd selgub, et nad saavad umbes samal ajal valmis kui meie. Tõsi on see, et meie saame varem valmis. Neil saaks detsembris valmis.

Nende jaoks riskid on suuremad, kuna neil ei ole mitte mingeid muid allikaid kui ainult see FSRU-laev. Meie jaoks on oluline see, et meil on solidaarsuskokkulepe nendega. Meil on kokkulepe, et meie ettevõtjad, kes vastutavad gaasitarnete eest inimestele, ettevõtetele, saaksid sinna laeva gaasi osta. Ja meil on kokkulepe, et see läbi Balticconnectori Eestisse jõuab. Balticconnectorile oleme ka ehitanud ühendused. Lisaks on see kai valmis. Kui on ikkagi väga-väga hull lugu, no ütleme, et see Balticconnector ei tööta ja kõik teised võimalused on meil ka katki lõigatud, siis ma usun, et see suur FSRU-laev saab ka tulla teisele poole Läänemerd, et gaasi anda. 

Aga jah, me võitlesime selle eest, et seda laeva siia saada, aga me peame kuulama ka oma liitlaste muresid, et me saaksime selle talve üle elada. Soomlaste põhimuresid on kaks. Esiteks, nad ei arvestanud, kui me sellele MOU-le ehk ühiste kavatsuste protokollile alla kirjutasime, et Venemaa keerab neile gaasi täies mahus kinni. Sellega nad ei arvestanud. Ja teiseks, rünnakud toru pihta. See toru nende suunas ei taga kogu nende gaasitarbimist. Teistpidi, Soomest Eesti suunas ta meie gaasitarbimise tagab.

Jaanus Karilaid, palun, protseduuriline küsimus!

Jah. Tahtsin lihtsalt öelda, et ma küsisin midagi muud. Ma küsisin, kas teie valitsuse minister on avalikult valetanud. Ta esmaspäeval väitis, et ta teadis juba 18. juulil, et seda laeva Eestisse ei tule. Kahjuks te rääkisite millestki muust.

 Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi viienda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Tõnis Mölder, vastab kultuuriminister Piret Hartman. Teema on kultuuriobjektid. Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Kui eelkõneleja, peaminister, rääkis võitlusvaimust ja sellest, et iga minister peab oma valdkonna eest võitlema, siis vaadates nii järgmise aasta riigieelarvet kui ka riigi eelarvestrateegiat, tuleb tunnistada, et seda võitlusvaimu teil viimastel kuudel väga palju ei ole olnud. Kõige kahetsusväärsem lugu on see, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond, mida teie olete valitsuses praegu esindamas, on üheks oma prioriteediks seadnud Tallinna Linnahalli korrastamise. Teadupärast olete te ka Tallinna linnas võimul ja koalitsioonipartnerina selle eest seismas.

Me teame seda aega, kui minister Urve Palo, kes oli samamoodi teie erakonnakaaslane, oli selles valitsuses, mida toona juhtis Jüri Ratas. Siis eraldati riigi eelarvestrateegias linnahalli tarbeks 40 miljonit eurot. Seda 40 miljonit eurot hoiti väga pikki aastaid, kuna tõesti majandusseis oli väga keeruline ja linnahalli projekt võib-olla ei liikunud sellisel kujul edasi, nagu loodeti. Ometigi ükski minister ega ükski valitsus ei teinud seda otsust, et võtta see 40 miljonit ära ehk kõik erakonnad pidasid seda prioriteediks. Ometigi teie tuleku ajal võeti see 40 miljonit eurot sealt [eelarvestrateegiast] ära. Minu küsimus on see, kas Sotsiaaldemokraatlik Erakond ei pea linnahalli üldse otstarbekaks kultuuriobjektiks. Kas te ei võidelnud piisavalt enda eelarveliste prioriteetide eest või on see lihtsalt, ütleme nii, teie näpukas ja kogenematus, et te ei tulnud selle peale, et seda 40 miljonit eurot riigi eelarvestrateegias säilitada?

Piret Hartman, palun!

Tere, lugupeetud Riigikogu liikmed! Aitäh küsimuse eest ja aitäh pööramast tähelepanu kultuurivaldkonnale! Siinsamas Riigikogu istungite perioodi alustades ütles ka president, et kultuur on väga oluline valdkond, sealhulgas olukorras, kus me praegu oleme.

Võitlusvaimust. Võitlusvaim on olnud väga tugev. Meie esimene prioriteet riigieelarve läbirääkimiste käigus oli hoida kultuuri- ja spordivaldkonnas töötavaid inimesi. Ja praegu oleme saavutanud koalitsioonis kokkuleppe, et meie valdkonnas tõuseb palgafond 15%, et need inimesed ei läheks ära, kes vastutavad selle valdkonna eest. Teine oluline prioriteet oli hoida meie asutused, meie organisatsioonid lahti. Ka siin tuli valitsus vastu. Meil on täiendavalt 12 miljonit, mis tähendab seda, et palkadeks ja üldkulude kasvuks on kultuurivaldkonnas järgmisel neljal aastal 120 miljonit. Ma usun, et see näitab nii kultuuriministri kui ka koalitsiooni head võitlusvaimu, et kultuurivaldkond, olenemata nendest kriisidest, ei saa kannatada, vaid saab jätkata arengut.

Mis puudutab linnahalli küsimust, siis pean vastama konkreetsemalt teile kirjalikult. Meil oli väga palju olulisi objekte, mille me [tõime välja] RES‑i läbirääkimistel, sealhulgas ERR‑i maja, rahvusraamatukogu, meie ühishoidlad ja nii edasi. Nendel eelarve läbirääkimistel objektide kohta otsuseid me ei teinud. Need arutelud jätkuvad järgmisel aastal. Nende eelarve läbirääkimiste raames olid olulised inimesed.

Ja palun nüüd üks lisaküsimus. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kultuuriminister! Eestis on läinud lahti tendents, et võetakse maha kogu aeg punamonumente. Nüüd on ots jõudnud sinnamaani, et hakatakse maha võtma ka vabadussõja monumente. Asjaoludest. Nimelt on Paides selline vana rahvamaja, mis avati 3. veebruaril 1929. aastal, ja see maja ehitati põhiliselt inimeste säästude eest. See rahvamaja on olnud ühtlasi ka vabadussõja monument. Ei pea alati olema kivist obelisk või rist siin Vabaduse väljakul. See on Paides. Rahvamaja on vabadussõja monument. Lisaks sellele on majale ka paigaldatud vabadussõja mälestustahvel.

Ja nüüd on Paides tekkinud olukord, kus Paide Linnavalitsus on asunud koostama detailplaneeringut ja soovitakse see rahvamaja lammutada. Mina väidan, et see on täiesti lubamatu, häbematu meie esiisade suhtes, kes võitlesid vabaduse välja. Ja mul on ka teile palve: kas on võimalik seda protsessi sellisel viisil peatada, et see hoone kantaks kas kultuurimälestiste, ajaloomälestiste või muinsuskaitsemälestiste nimekirja, et tõkestada sisuliselt barbaarsust ja meie esiisade-esiemade vabadusvõitluse rüvetamist? Kas on võimalik teilt abi saada?

Piret Hartman, palun!

Aitäh küsimuse eest! Loomulikult [on see] oluline ja keeruline teema. Kui meil oleks võimalus, siis me toetaksime kõiki kohalikke omavalitsusi. Praegu on selliste objektide korrashoid kohaliku omavalitsuse ülesanne ja roll. Kas [rahvamaja] kuskile nimekirja panna? Kindlasti, kui esitatakse avaldus ja see on põhjendatud, vaatab Muinsuskaitseamet selle üle ja käitub vastavalt. Praegu võib-olla oluline otsus, mille me oleme teinud valitsuses kultuuriväärtuslike objektide raames, on see, et järgmisel kolmel aastal on meil piirkondades kultuuriväärtuslike objektide renoveerimiseks igal aastal 8 miljonit eurot. See on see, milles me praegu oleme valitsuses kokku leppinud ja kus me saame appi tulla. Aga konkreetse küsimuse puhul, loomulikult, kui te selle esitate, olen valmis edasi tegelema, toimetama ja küsima. Aga kordan siinkohal veel, et kohalikud objektid on praegu kohaliku omavalitsuse ülesanne ja ma loodan, et nad seda tähtsust mõistavad.

Ja nüüd üks täpsustav küsimus, Tõnis Mölder, palun!  

Aitäh! Austatud minister! Kõigepealt, jään huviga ootama seda kirjalikku vastust, mis puudutab linnahalli. Aga te oma vastuses viitasite sellele, et kahtlemata on kultuurisektoris olulised inimesed ja ainult betooniga kultuuri ei arenda. Siin ma olen teiega ühte meelt. Aga te tõite justkui väga suure võiduna selle välja, et palgatõus, mida riigieelarvest eraldatakse, on tohutu võit kõigile kultuuritöötajatele. Ma tuletan meelde, et üle 50% kultuuritöötajaid on kohaliku omavalitsuse palgal ja see, kui riik tõstab palka, ei hüvita kuidagi neid kulusid, mida kohalikud omavalitsused peavad inimestesse investeerima.

Aga ma lähen siiski mõningate kultuuriobjektidega edasi. Te ütlesite, et ERR-i telemaja ei leidnud poliitilist toetust. Siin kindlasti võiks öelda, et see on väga kahetsusväärne. Ma arvan, et see, et telemajale – mis on oodanud väga pikki aastaid investeeringuid, et meie rahvusringhääling jõuaks lõpuks oma töötingimustega 21. sajandisse – seda raha ei leitud, on kindlasti kahetsusväärne.

Aga minu küsimus ei ole see. Minu küsimus on seotud jalgpallihallidega. Te ütlesite, et sport on teie jaoks prioriteet, aga ometigi riigi eelarvestrateegiast ma ei leia seda, et te jätkaksite projektiga, mille alustas Keskerakond, et igasse omavalitsusse, igasse Eesti maakonda tekiks pikas perspektiivis jalgpallihallid. Ka nende jalgpallihallide, kus rahaeraldus on tehtud, lisaraha [eelarves] sees ei ole. Kogu see projekt on sattunud löögi alla ja ääretult kahetsusväärne on see olukorras, kus omavalitsused ja omavalitsustes elavad sportlased, spordiklubid on sellega juba arvestanud. Minu küsimus on see, et millisena te üldse näete jalgpallihallide pikemat vaadet.

Piret Hartman, palun!

Aitäh täiendava küsimuse eest! Kõigepealt, ma nõustun teiega täiesti selles, et meile ei ole olulised ainult need inimesed, kes riigi haldusalas töötavad, vaid ka need, kes on kohalikes omavalitsustes. Ja me oleme alustanud tõesti linnade ja valdade liiduga läbirääkimist, mida teha selleks, et ka nendele inimestele rohkem tähelepanu pöörata ja et nende palgad kasvaksid.

Oleme teinud kaks meedet, mis mõjutavad piirkondades olevate inimeste palkasid. Üks on treenerite küsimus. Praegu tõstame treenerite palka 1020 [eurolt] 1400 [eurole]. See puudutab 1400 treenerit, kes piirkondades toimetavad 40 000 lapsega. Ja seda me teeme koostöös kohaliku omavalitsuse ja spordiklubidega. Teine oluline piirkondlik meede on meil laulu- ja tantsujuhtide jaoks, kes samamoodi saavad riigilt tasu selleks, et nad oleksid motiveeritud kohapeal toimetama, et meil tõesti tantsu- ja laulupeod toimuksid ja lapsed, noored ja täiskasvanud saaksid juhendamist. Nii et me proovime ka piirkondades töötavaid meie valdkonna inimesi igati toetada.

Mis puudutab spordiinvesteeringuid, siis jah, jalgpallihallide kohta need otsused, mis praegu on tehtud, need 18 miljonit, on jätkuvalt jõus ja nende 12 jalgpallihalli jaoks, mis on kokku lepitud, et need tulevad, teeme me kõik selleks, et nad tuleksid. Praegu oleme ka Rahandusministeeriumiga kokku leppinud, et me saame selle raha lükata edasi, seda ei võeta eelarvest ära, vaid kohalikud omavalitsused saavad seda kasutada. Neli halli on ka valmis. Tõesti, mure on see, et kõik on läinud kallimaks. Me pidasime läbirääkimisi koalitsiooninõukogus, et leida täiendavat ressurssi hallide kallinemise [kompenseerimiseks]. Seda kokkulepet me ei [saavutanud].

Kuidas me edasi liigume? Loomulikult me soovime, et kõikides maakondades oleks need hallid olemas. Olen isiklikult kohtunud jalgpalliliidu juhiga ja sellel teemal rääkinud. Järgmisel aastal me jätkame kindlasti selle meetme ettevalmistamist ja lähme sellega edasi. Nii et selle plaaniga, mis alguses oli, [soovime] edasi liikuda. Sellel aastal me kahjuks kokkuleppeid ei teinud.

Me tegime väga positiivse kokkuleppe spordiinvesteeringute puhul tervisekeskuste jaoks. Praegu me jagame 600 000 [eurot] igal aastal piirkondadele selleks, et nad saaksid terviseradu korras hoida. Järgmisel aastal on 3 miljonit eurot selleks, et parandada terviseradade taristut, luua sinna garderoobid, tualetivõimalused ja nii edasi. Nii et ka spordivaldkond sai kindlasti endale olulise ressursi, tänu millele, ma loodan, hakkavad inimesed rohkem liikuma.

 Suur tänu! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Ja olemegi jõudnud märkamatult kuuenda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Anti Poolamets, vastab peaminister Kaja Kallas. Teema on LNG-terminal. Anti Poolamets, palun!

Suur tänu, juhataja! Austatud peaminister! Ma proovin lahti harutada seda sasipundart, mis LNG-terminaliga seondub. Sellel lool on tugev välispoliitiline dimensioon, mis tekitab palju küsimusi. Tegelikult pidas LNG-terminali kohta sõlmitud memorandum, millel oli ka Soome majandusministri allkiri, vastu vähem kui kuu aega, sest juba 20. mail sõlmis Soome lepingu USA firmaga 10 aastaks 500 miljoni euro suuruses summas. Eesti esindajate allkirja seal ei olnud. Selline leping vajab pikemat ettevalmistamist. Samale ajale langes Venemaa poolt gaasi kinnikeeramine. Nagu te märkisite, oli see oluline faktor, miks Soomel oli vaja teisiti toimida. Aga ei saanud ju sõrmenipsust seda lepingut ette valmistada. Samal ajal ei olnud toimunud ka neid plahvatusi, nagu te märkisite. See asi tehti ära juba mais: 20. mail läks Soome oma teed. Ja mulle jääb mulje, et olukord on nagu koroonakriisi ajal, eriti koroonakriisi alguses, kui kõik püüavad oma kõhu alla lükata, teistest ette rebida ja teha tehinguid. Küsimus on nii Soome kui Eesti välispoliitilise tegevuse kohta. Kus on see kala peidus? [Soome] on meie lähim välispoliitiline partner, aga tõe, et me oleme sellest ilma ja memorandumid ei kehti, saame me teada alles kuid hiljem, kui nende president siia tuli. Kas [põhjus] on meie enda välispoliitiline nõrkus või Soome solidaarsuse puudumine? Mis siin taga on?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Seda laeva ei maksa üle fetišeerida. Tähtis on gaasivarustuskindlus, see, et gaas Eesti ettevõtetele ja inimestele on olemas. See on oluline. Väga õigesti toote välja, et sellel on ka välispoliitiline [mõõde]. Ja välispoliitiline mõõde on see, et me peame arvestama oma liitlaste ja sõprade murede ja vajadustega.

Kogu seda saagat vaadates, siis kevadel oli nii, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil olid läbirääkimised Soomega, [lepiti kokku], et me rendime selle laeva koos, kulud olid 80 : 20 umbes, niimoodi läheme sellega edasi. Siis teatas erasektor, et ei, me teeme selle eraldi, ehitame kai, võtame laeva, mingit toetust me riigilt ei vaja. Küsimus, mis oli meil tol hetkel, oli see, et kas me selle 500 miljoniga laeva rentimiseks – 500 miljonit on päris suur summa – läheme edasi, kui erasektor ütleb, et me teeme selle ise. Soomlased said signaali, et meil teeb erasektor selle ise.

Natuke aega hiljem selgus, et [erasektor] siiski seda ei tee ja me läksime tagasi soomlaste juurde. Kuna me uskusime seda juttu, mida erasektor tol hetkel rääkis, siis me enda usaldusväärsust soomlaste silmis vähendasime. Soome läks edasi oma plaaniga kogu aeg. Me läksime tagasi selle lepingu juurde. Õnneks olid nad meiega nõus selle kokkuleppe sõlmima just sellel põhjusel, et meie saame kai varem valmis. Nad tõesti ei arvanud, et nad saavad ka selle kai valmis sellel ajal, ja [sellepärast] see laev tuleb kõigepealt siia. 

Kokkuleppes on kirjas, et see laev läheb 2023. aastast Soome, sellepärast et soomlaste tarbimine on 14 teravatt-tundi aastas, Eesti tarbimine 3,5 teravatt-tundi aastas. Balticconnectori toru Soomest meie suunas katab meie vajadused, Eestist Soome suunas selle läbilaskevõime ei võimalda aga katta Soome vajadusi. Kuna hiljem lõpetas Venemaa gaasi tarnimise Soomele täiesti ja toimusid Nord Stream torude õhkamised, siis [sattus] Soome olukorda, kus nad tegelikult ei soovinud seda kokkulepet enam täita, lihtsalt sellepärast, et nende riskid olid suuremad. Meie riske saab maandada nii, et torust tuleb meile gaas, ja selles osas on meil kokkulepe. Meil on solidaarsuskokkulepe Läti ja Soomega ja need asjad peaksid toimima. Tähtis on see, et see gaas oleks olemas.

Palun, nüüd täiendav küsimus, Anti Poolamets!

Tulen selle välispoliitilise dimensiooni juurde tagasi. Me oleme tõesti lähedased riigid, te suhtlete ise aktiivselt Soome peaministriga. Sellise kriisi ajal, Ukraina sõja ajal, kui on löögi all elutähtsad teenused, peame me ootama oktoobrini seda infot, et asi on nüüd nii, see otsus on nii langetatud. Mulle teeb muret see infoliikumine ja teatud infosulg nii avalikkusele, nii terminali ehitajatele. Kus see kala siis sees on? Me peaksime äkki mingid õppused tegema, et kriisi ajal Soomega paremini suhelda. Kes hoiab seda infot kinni? Kas nemad hoidsid kinni või me ei teinud õigeid järeldusi 20. [mail] sõlmitud LNG-lepingust? Selline asi peaks kiiremini käima, mitte et oktoobris öeldakse, oih, läks nii. Võib-olla on süü neil, aga võib-olla on süü meil või on hoopis süü mingisugusel kommunikatsioonihäirel.

Jaa, aitäh! Ma enne unustasin teile veel vastata. Te tõite selle koroonakriisi hea näitena. Koroonakriis on hea näide, kui me võtame kas või selle pingutuse, mis me tegime selleks, et hoida ühiskonda lahti, hoida koole lahti. Hankisime kiirtestid, et koolid saaksid olla avatud. Sel hetkel oli täpselt samasugune paanika, et tehke kõik mida iganes, et koolid ei läheks kinni. Me tegime. Aga kui nii hulluks ei lähe, siis hiljem, tagasivaates, needsamad inimesed ütlevad: aga kuulge, need olid valed otsused. Sellega oleks ju samamoodi olnud. Me hetkel, jah, ei tea, teeme pingutusi selleks, et meie gaasivarustuskindlus oleks sellel talvel tagatud. Aga kui me läheme ostma või rentima laeva 500 miljoni eest, mille maht on 35 teravatti, olukorras, kus meie enda tarbimine on 3,5 teravatti, siis uskuge mind, kui selgub kevadel, et meil kriisi gaasiga seoses ei tulnud, siis tulevad kõik küsima, kes tegi nii rumala otsuse, et panna riigi raha sinna hakkama.

Nüüd küsimus Soome kohta. Soomlased on olemuselt väga õiguskuulekad ja tahavad pidada kinni kokkulepetest, mis on sõlmitud. See on arusaadav ja meile tundus, täpselt nagu te ütlete, et kuidas me oktoobris seda alles teada saame. Ka meie soovisime saada neid laua taha varem, et vaadata need kokkulepped ümber või vaadata, mida me saame teha selleks, et meie mured oleksid ka kaetud, just sellepärast, et erasektoril, kes seda gaasi peab tarnima, oleks võimalik need broneeringud teha, et sinna terminali see gaas tuleb. Aga see on puhtalt minu hinnang, et soomlased tahtsid pidada lugu sellest lepingust, mis meil oli sõlmitud nendega, teades, et meie terminal saab varem valmis, ja seetõttu ei vastanud meile selgelt ega rääkinud nendest muredest pikka aega. Aga lõpuks me need vastused ju ikkagi saime. Oluline on see, et me mõistaksime Soome muresid, et me mõistaksime Eesti muresid ja et me saaksime mõlemad lahendatud nii, et me ei pane maksumaksja raha tühja hakkama. Et me säilitame külma meelt ka olukorras, kus meil on käimas nii mitu kriisi.

Ja nüüd üks lisaküsimus, Taavi Aas, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hää peaminister! Eriti teie vastusest kolleeg Karilaiule oli aru saada, et see otsus, et FSRU-laev läheb Soome, oli teadlik. Segane on küll see, millal ja kes selle otsuse vastu võttis. Ja mul ongi teile küsimus, et kas minister Sikkut võttis selle otsuse vastu iseseisvalt või olite te sellest ministri plaanitavast otsusest varem teadlik.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Ma lootsin küll, et te võtate sõna ja selgitate kogu seda saagat, mis tegelikult oli ja milles teil oli väga suur roll selles osas, kuidas meil soomlastega kokkulepete sõlmimised läksid või ei läinud, ja [selgitate] ka seda, et selles kokkuleppes on kirjas, et see FSRU[-laev] 2023. aastast on igal juhul Soome pool. Minister Sikkut on valitsuskabinetis korduvalt rääkinud murest seoses LNG-laevaga ja seoses kokkulepetega Soomega. Need murekohad olid valitsuskabinetile teada. Oli ka teada see, et me soovime soomlastega [läbi rääkides] saada selgust, mida on vaja meie erasektorile, et nad saaksid broneerida oma laevade sildumist veeldatud gaasiterminali juures. See oli täiesti teada, ka mina isiklikult tegelesin sellega, et soomlased nii-öelda võtaksid toru, tuleksid laua taha ja räägiksid majandus- ja kommunikatsiooniministriga. Nii et jah, valitsuskabinetti majandus- ja taristuminister hoidis kursis.

 Tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi seitsmenda küsimuse juurde. Selle küsib Riigikogu liige Anneli Ott, sellele vastab riigihalduse minister Riina Solman. Teema on Kagu-Eesti programm. Anneli Ott, palun! 

Aitäh, lugupeetud ... (Jutt kostab halvasti.) 

Palun mikrofon Anneli Otile! Nii, nüüd teil on mikrofon.

Olemas, jah?

Jaa, on olemas.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud riigihalduse minister, hea Riina! Minu küsimus puudutab Kagu-Eesti arengut ja jätkusuutlikkust praeguses keerulises olukorras. Infotunni jooksul on siin pidevalt erinevaid nüansse välja toodud, kui keerulised olukorrad eri valdkondades on. Ja siin ei ole erisuseks ka omavalitsused.

Jüri Ratase valitsuse ajal, 2019. aastal käivitati Kagu-Eesti programm. Teatavasti on Kagu-Eesti kahjuks üks maha jäänud piirkondadest Ida-Virumaa kõrval. Kagu-Eesti programmi sisuline osa on kolm erinevat meedet. Üks on ettevõtluse arengu toetus, siis on spetsialistide eluasemetoetus, mida jagatakse läbi kohalike omavalitsuste, ja siis on Kagu-Eesti piirkonna mainekujunduse programm. Kui Ida-Virumaale, me teame, on plaanitud päris suured Euroopa Liidu investeeringutoetused järgnevateks aastateks ja seda piirkonda on kogu uue eelarveperioodi jooksul plaanitud väga tugevalt järgi aidata, siis Kagu-Eesti programm on üks väheseid, mis tegelikult Kagu-Eesti jaoks on erandina ette nähtud.

Ja minu küsimus ongi, kui praegu omavalitsuste võimekus teha investeeringuid kriisiolukorras on oluliselt vähenenud, siis kuidas te hindate Kagu-Eesti programmi järgmise aasta võimekust seda rolli täita, mis tal ellu kutsumisel oli. Kas sellel teemal on valitsuses arutelusid olnud, kuidas siis Kagu-Eesti peaks suutma enda jätkusuutlikku arengut säilitada?

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu liige Anneli Ott, selle olulise küsimuse eest! Ma kõigepealt kinnitan, et Kagu-Eesti programm, nii nagu siis, kui teie ja ka endine riigihalduse minister Jaak Aab olite valitsuse liikmed, läheb sellisel kujul edasi, nagu ta oli algatatud juba, mina tean, 2018. aastal. Aga see aastanumber ei ole nii oluline. Oluline on see küsimuse püstitus, mis saab meie äärealadest. 

Endise rahvastikuministrina olen ma saanud võimaluse rääkida Riigikogu ees ja ma ütlen seda täna üle, et regionaalne ebavõrdsus on lõpuks Eestile ka julgeolekuküsimus. Me teame, et siserände korras liiguvad inimesed äärealadelt tõmbekeskustesse, peamiselt Tallinnasse ja Harjumaale ja ka Tartusse ja Tartu ümbrusse jagub inimesi. Kui me palju tugevamalt regionaalpoliitikaga tegelema ei hakka, siis 2045. aastani [tehtud prognooside kohaselt] see tendents jätkub ja inimesed liiguvad isevoolu tõmbekeskustesse, kus neile pakutakse paremaid teenuseid. Seepärast on see Kagu-Eesti programmi loomine ja selle jätkumine ka mulle väga oluline. Ja see jätkub samas mahus, nagu ta 2018. aastal algatati. Nagu te ise märkisite, on seal kolm toetusmeedet: ettevõtluse arengu toetusmeede, Kagu-Eesti spetsialistide eluaseme toetusmeede ja Kagu-Eesti mainekujundus.

Võib-olla tulemustest ka natukene. Praeguseks me oleme läbi viinud kolm taotlusvooru, mille [raames] on toetust saanud 44 projekti peaaegu 2 miljoni euro ulatuses. Lõppenud on 23 projekti. Keskmine projekti maksumus on olnud 86 000 eurot ning keskmine toetusmaht 40 000 eurot, mis teeb keskmiseks toetusmääraks 47%. Need tulemused ei ole siiani olnud halvad. Aga ma jagan seda muret, mis juhtub äärealadel, kui riik ei ole selles osas piisavalt tähelepanelik. Ja võib-olla veel ära märkida, et toetust saanud projektide abil on plaanitud luua 99 maakonna keskmisest kõrgema palgaga töökohta, millest oli augusti lõpu seisuga loodud juba 51 töökohta.

Täpsemalt, millised võimalused Kagu-Eesti piirkonnale tulevikus avanevad. Aastatel 2023–2029 toetatakse Kagu-Eesti ettevõtluse [arengu] toetusmeedet veel omakorda 7,5 miljoni euroga Euroopa Regionaalarengu Fondist. Siseriiklikest vahenditest jätkub 300 000-eurone toetus nimetatud meetmete elluviimiseks.

Ja nüüd, palun, lisaküsimus, Tarmo Tamm!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma tulen tagasi nende riigimajade juurde. Teie vastusest jäi kõlama enne, et lähiaastatel riigimaja Põlvasse ja Kagu-Eestisse ei tule. Lihtsalt selle jaoks pole raha. Ma püüan aru saada teie loogikast. Riigieelarve on 1,2 miljardiga miinuses ja Põlvas on olemas näiteks kaks riigile kuuluvat kinnistut koos seal asuvate hoonetega, mida on vaja kütta. Te ehitate juurde veel ühe hoone erakinnistule, mille eest tuleb riigil hakata juurde maksma. Kus on see riigimehelik loogika? Me peaks praegu mõtleme selle peale, et riigi raha kokku hoida, mitte riigi kulutusi suurendada.

Riina Solman, palun!

Suur tänu küsimuse eest, lugupeetud Riigikogu liige Tarmo Tamm! Loogika on selles, et seda küsimust arutas ka üle-eelmine valitsus ja leidis koostöös kohaliku kogukonnaga selle lahenduse, millega teie tänane seisukoht on vastuolus. Riigihalduse ministrina, olles külastanud erinevaid piirkondi, kuulan ma ära paljude kohalike omavalitsuste töötajate ja ka kohalike sädeinimeste mured. Ja kui kogukonnal on üks nägemus, mida nad paluvad riigilt, et ellu viidaks, siis on väga imelik hakata riigihalduse ministril või riigiaparaadil kohaliku kogukonna vastu sõdima, vaid pigem tuleks – igati austades teie elutööd Põlvamaal ja seda, mida te olete teinud Eesti Vabariigi jaoks – [kogukonda toetada]. Kui seal on teistsugune seisukoht, mida on toetanud ka eelmine riigihalduse minister, siis selline otsus sai omal ajal tehtud ja meil ei ole praegu põhjust olnud seda plaani ümber vaadata. Seda enam, et nimetatud maja, mida ilmselt teie silmas peate, leiab ka kindlasti väga väärika kasutuse.

Ja nüüd, palun, täiendav küsimus, Anneli Ott!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma jätkaksin selle Kagu-Eesti teemaga laiemalt. Teatavasti Kagu-Eesti omavalitsused pöördusid eelmisel nädalal teie poole seoses sellega, et järgmisel perioodil on omavalitsuste võimekus teha investeeringuid ja tõsta palkasid [väike] ja elektrile minevad kulutused on jätkuvalt väga suured. Ning tõenäoliselt need probleemid lähiajal ei lahene. Nii et omavalitsuste eelarvest uute ja täiendavate investeeringute planeerimine on väga keeruline. Aga teatavasti on väikestes omavalitsustes väga oluline see, kas omavalitsus on võimeline investeeringuid tegema ja kas ta on võimeline pakkuma tööhõivet selle abil. Kagu-Eesti programm kindlasti on üks võimalus seda teha.

Mure on päris tõsine tegelikult, sest ka nende jalgpallihallide välja jäämine eelarvest on üks näide sellest tendentsist, et Kagu-Eesti teeb jälle ühe sammu oma arengus tagasi, sest me ei ole konkurentsivõimelised teiste piirkondadega, kelle jaoks need otsused on tehtud. Omavalitsuste võimekus väheneb selle tõttu oluliselt, et maksumaksjate arv väheneb ja inimesed kolivad ära suurematesse keskustesse. Nii et iseenesest see, et 2018 algatati – 2019 olid esimesed taotlusvoorud –, on kõik positiivne. See et eelarve sama on, on tegelikult nagu samm tagasi. Ja minu küsimus ongi, palun öelge, kas te olete valitsuses arutanud, kuidas seda olukorda lahendada, et üks piirkond ei jääks teistest nii oluliselt maha. Ja see otsus, mis on 2018. aastal tehtud, ei ole kindlasti 2023. aastal enam samaväärne ja ei lisa sellist võimendust, nagu tegelikult eeldus oli.

Riina Solman, palun!

Suur tänu selle küsimuse eest! Tõepoolest, minu poole on pöördunud omavalitsused, kelle tulubaas praegu ei tõuse seoses siserändega, kuna inimesed on liikunud piirkonnast ära ja viinud ka oma maksuraha kaasa. Elukallidus [on tõusnud] ja suure riski all on see, kas suudetakse elektriarved üldse ära maksta. Mida saab valitsus siin teha? Arutame küsimust valitsuses, kuidas saaks ka kohalikud omavalitsused koos oma asutustega viia üle elektri universaalteenusele, mis maandaks nende olemasolevaid riske. See on üks meede. Kui me vaatame tulumaksu laekumist ja omavalitsuste seisu, mida Rahandusministeeriumis jälgitakse väga täpselt, siis praegu see [olukord] veel kriitiline ei ole, et tuleks minna varude kallale, aga kui olukord jätkub, kriis süveneb – hetkel selliseid märke ei ole, nagu me mõni aasta tagasi koroonakriisi alguses nägime, et kriis võtab tugevamad mõõtmed –, siis valitsus kindlasti pealt ei vaata ja oma meetmed tarvitusele võtab. Riigihalduse ministrina ma selle eest kindlasti seisan.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi kaheksanda küsimuse juurde. Selle esitab Alar Laneman, sellele vastab peaminister Kaja Kallas. Teema on liitlaste üksuste Eestis paiknemise kavad ja Ukrainale abina antud varude asendamise graafik. Alar Laneman, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Küsimus on üsna tehniline, aga mitte uus. Küsima ajendas mind mure, mis on loogiline, kuna riigikaitse on meie kõigi ühine asi. Samuti on olnud mitu murelikuks tegevat arengut. Liitlased lahkuvad. Meil ei ole selget pilti sellest, kuidas toimub Ukrainale annetatud varustuse ja relvastuse asendamine. Meile on tulemas signaale, et ei jätku ohvitsere. Mitte väga ammu suleti maaväe staap. Üks põhjusi oligi see, et ei jätku ohvitsere. Samas vallandatakse kõrgemaid ohvitsere, tehes seda lugupidamatul viisil. Vallandatakse kõrgemaid ohvitsere, samas kuuleme jutte, et on kava luua diviisi raamistik, mis muidugi sõjalises mõttes terminina on nonsenss, sest see on sama nagu maja raamistik.

Seepärast ma tahtsin teie käest küsida. Liitlaste kohalolek ei ole asi iseeneses. See on märk NATO sisulisest kohalolekust, märk sellest, et kaitseplaanid on olemas ja nad töötavad. Ja mingil juhul ei saa liitlaste üksuste lahkumine olla hea märk. Küsimus ongi: kuidas see tühimik täidetakse? Küsimuse teine osa on see, et vaieldamatult on Ukraina abistamine ülioluline ka meie jaoks. Aga sama oluline on meie kõigi jaoks veendumus, et ära antud, kingitud varustus ja relvastus on õigeaegselt asendatud ja tühimiku ajal on riskid maandatud.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt tänan, et te olete nii kenasti oma küsimuse lahti kirjutanud! Pealkiri ei ole "Olukorrast riigis", vaid on selge, mida te tahate küsida, ja see on väga positiivne. Ma tahan kõigepealt nende liitlaste üksuste kohta öelda seda, et meil on väga selge kokkulepe Suurbritanniaga, meil on [ka] Prantsusmaa ja Taani sõdurid siin. Need liitlaste üksused, mille üle praegu käib jutt, toodi siia juurde sellel talvel. Ma ei mäleta, et ma oleksin teie käest kiita saanud selle eest, et need siia toodi. See on lisaks sellele, mis oli siin juba paigas. Küll aga ma saan hurjutada, kui Suurbritannia tahab neid välja viia.

Algusest peale, kui Suurbritannia siia vägesid juurde tõi, ütlesid nad, et see on ajutiselt. Ajutiselt, sest me teame, et liitlastele ja nende maksumaksjatele maksab see päris palju. Kas see ajutine [korraldus] saab lõppeda olukorras, kus Ukrainas ei ole läinud asjad paremaks, siis mulle tundub, et see pigem võiks mitte nii olla, sest see saadab väga halva signaali. Prahas oli mul kohtumine ka Suurbritannia peaministriga, kus me sellel teemal rääkisime. Ja ta lubas mulle uuesti teada anda. Tegelikult poliitilisel tasandil ei ole meile öeldud, et need sõdurid ära viiakse. Ei öelnud tol hetkel ka Liz Truss seda selliselt välja. Nii et me ootame tegelikult seda poliitilist signaali.

Meie jaoks oluline on see, et liitlased on siia toonud eelpaigutatud võimeid. Vastab tõele, et diviisi juhtimisstaap ise ei tee mitte midagi. Olulised on NATO kavad, et meil oleksid eelpaigutatud võimed, mida on keeruline liigutada, et meil oleksid allokeeritud väed, kes võivad olla ka näiteks Suurbritannias, aga kui on vaja, siis nad tulevad siia. Nende inimeste liigutamine on lihtne või lihtsam kui võimete liigutamine. Ja oluline on see, et nad teeksid õppuseid koos meie üksustega, oleksid valmis ühtse juhtimiskäsuahela järgi toimima juhul, kui tõesti peaks see vajadus olema. Ja seda kõike selleks, et seda mitte kunagi vaja ei läheks. Ma küll kahjuks ei jõudnud vastata nende varude teemal, aga jätkame seda diskussiooni.

Ja nüüd palun täpsustav küsimus, Alar Laneman!

Sõna "varustus" märksõnaks. Aga ma ei ole päris hästi nõus – me oleme kiitnud ka, ma olen isiklikult seda teinud siis, kui on põhjust. Aga nende väegruppidega võib-olla ei olnudki nii suurt põhjust kiitmiseks, sest seda on ikkagi vähe. Taust on ju see, et kui toimus NATO laienemine, siis NATO vägede paigutuses Euroopas kahjuks muutust ei toimunud. See on fakt. Kesk-Euroopas ei ole NATO vägedel mõtet. Ukraina sõjaga me veendume selles.

Minu küsimuse vundamendiks on see konflikt, mis on [tekkinud] vägede paigutuse ja NATO laienemisega. Ajutised peaks tegelikult olema permanentsed ja hoopis suurema võimekusega. Ja me näeme ka seda, mis [mõju on] 83 raketilöögil Ukraina-suurusele riigile, aga 83 raketti Eesti tingimustes oleks hoopis teine tihedus purustuse mõttes. See ajutine peaks muutuma permanentseks.

Kui te saaksite rääkida varustuse asendamisest. Ja mõni sekund on [küsimiseks] järgi. Ma arvan, et oleks tõsiselt vaja võtta kaalumise alla Ukraina sõja tehnilised õppetunnid. Ma tean, et selliseid õppetunde [saadakse]. Ma olen ka ise ühenduses Ukraina sõpradega. Seal on väga palju tehnilist arengut, mis kõik ei ole töömahukas ega rahaliselt suur. Mingit töögruppi või eraldi tähelepanuorganit oleks meil selleks vaja, sest aeg tiksub.

Kaja Kallas, palun! 

Kõigepealt ikkagi nendest vägedest. Ma olen ise ka seda vaidlust pidanud NATO tasandil. Seesama [teema], et meil on nii-öelda poliitiline juhtimine ja siis meil on sõjaline juhtimine. Teie teate sellest muidugi palju rohkem, aga minu hinnangul sõjaline juhtimine või nõuanne peaks lähtuma sellest, kus see risk on. Kus on suurem risk, siis sinna peaks rohkem ... Rindest murtakse läbi ühes kohas ja kui me teame neid kohti, kus [vägesid] oleks rohkem vaja, siis oleks justkui loogilisem ...

Aga mulle on vastu öeldud selle peale, et sõjaliselt ei ole loogiline, kui me nõrka kohta paigutame nii palju [vägesid], sest me paneme need kõik löögi alla. Kui nad on paigutatud hajusalt, siis on [vägesid] võimalik appi tuua. See on argument, mis mulle on vastu öeldud selle peale. Kui sõjaline nõuanne püüab nii-öelda poliitiliselt lugeda ruumi või tuba, et kõigile midagi.

Millest peab aru saama, on see, et Eesti ei ole maailma naba. Me oleme NATO-s 30 riigiga koos, kellel on erinevad mured ja neid muresid üritatakse adresseerida. See, et meie kuulame nende muresid, mõistame nende muresid, tähendab seda, et nemad kuulavad ka meid tõsiselt, kui me ainult iseendast kogu aeg ei räägi. 

Ukraina sõja tehnilised õppetunnid. Jah, me neid kogume pidevalt. Me oleme juba teinud samme sellest lähtuvalt. Ma toon sellise näite. Kohe alguses, kui see Ukraina sõda selliselt lahti läks, oli aru saada, et venelane öösel ei sõdi. See tähendab seda, et me peame investeerima öövaatlusseadmetesse ja kõigesse sellesse, mis on nende nõrgad kohad. Ja loomulikult neid tehnilisi õppetunde kogutakse järjepanu. Me oleme ukrainlastega väga tihedas [kontaktis]. 

Nüüd varude juurde. Meil on erinevad varud. Kõigepealt on varud, mida me ei taasta, näiteks 90-millimeetrised tankitõrjekahurid. Need olid planeeritud lähiajal niikuinii uue varustusega asendada. Need tarned on planeeritud juba lähiajal ja olid juba varasemalt lepingus, kui me neid asju ära andsime. Tsentraalseid varusid me asendame jooksvalt. Nende asendamise maksimaalne tarneaeg on 6 kuud. Sellega me tegeleme. Näiteks ballistika, isikukaitsevarustus, meditsiin, laskemoon. Siis meil on tsentraalsed varud, mille asendamise aeg on rohkem kui 6 kuud. Need on üksikud juhtumid ja need kaetakse ajutiste alternatiividega ja muude relvasüsteemidega. Ja siis meil on tsentraalsed varud, mis olid juba varasemalt kasutusest välja arvatud. (Juhataja helistab kella.) Näiteks Vene päritolu relvastus, mida ukrainlased [meilt] saavad ja mida meil ei olegi vaja asendada.

Vabandust, peaminister, teie aeg! Palun lisaküsimus, Tõnis Mölder!

Aitäh! Hea istungi juhataja! Hea peaminister! Ma arvan, see, et liitlasväed oleksid Eestis olemas võimalikult suures mahus, on meie julgeoleku mõttes väga oluline küsimus. Seda enam on kahetine kuulda, et [kuigi] Suurbritanniaga oli meil see kokkulepe saavutatud, et kuni sõja lõpuni liitlasväed Eestis on, vähemalt teie olete nii siit ka kinnitanud, siis see nii-öelda maht neid lisasõdureid, kes meile lisaks siia saadeti, tegelikult on ära minemas. Minu küsimus on hoopis laiem. Millal saabub meile lõplik selgus, kas nad lähevad ära? Ja kui nad lähevad ära, siis millal nad lähevad ära? Ja näiteks millal nad võiksid tagasi pöörduda?

Meil oli teisipäeval suures saalis pikk arutelu selle üle, millisena me näeme riigikaitset, julgeolekut, selle rahastamise küsimust. Ja seal just nimelt kaitseminister Hanno Pevkur tõi esile selle, et me peaksime ehitama välja kas siis Kagu-Eestisse või mõnda teise Eestimaa piirkonda uue linnaku, mis aitaks meil just nimelt tagada seda, et meie võimekus liitlaste vastuvõtuks oleks oluliselt parem ja et meie enda sõjaline võimekus ja taristu oleks parem. Minu küsimus on laiemas kontekstis. Millisena näete teie seda: kas ja kuhu me uue sõjaväelinnaku peaksime ehitama? Ja kas see, kui meil oleks praegu linnak olemas, tagaks selle, et täiendav ressurss Suurbritannia sõdureid jääks Eestisse?

Kaja Kallas, palun!

Jah, aitäh! Kõigepealt tahan ära korrigeerida, et EFP[-väed] ehk siis need väed, mis on Suurbritannial, jäävad siia. Küsimus, mille üle on arutelu, on need lisaväed, mis toodi talvel. Algusest peale ei ole ma öelnud, et need on sõja lõpuni. Kokkulepe, mis on kirjalikult, on see, et [nad on siin] minu teada kuueks kuuks ja ajutiselt. See, et ma olen rääkinud [Suurbritannia] peaministriga, kas me saame ühtemoodi aru, et see ajutine [siiatulemine] ei saa lõppeda [praeguses] olukorras, kus ... See oli suuline arutelu, seda meil kuskil fikseeritud ei ole. Nüüd veel kord, praeguse peaministriga oli mul sellest juttu ja ta ütles, et ta tuleb selle teema juurde tagasi. Ta ei öelnud mulle, et nad viivad need väed ära. Ta ei öelnud mulle, et kui nad viivad, siis millal nad viivad. Ta ütles, et ta võtab minuga uuesti ühendust, nad tegelevad selle küsimusega. Nad saavad [probleemist] väga selgelt aru, nii et ma ei jookse siin ka otseselt ette.

Jah, see on loomulikult seotud ka sellega, kus need liitlasväed saavad olla. Meil on Tapal baasid, aga seal ei ole piisavalt ruumi. Ja talvel on loomulikult keerulisem. Nii et me peame täiendavalt investeerima. Selle jaoks me oleme ka eelarves tegelikult näinud ette lisaraha, suurendamaks linnakuid, et liitlaste sõduritel oleks kuskil olla. Ja veel on võib-olla oluline öelda või mõista seda, et loomulikult meie tahame, et need liitlasväed oleksid kohal, aga see on liitlasriikide maksumaksjale väga suur kulu. Nemad peavad seda oma maksumaksjatele põhjendama ja samamoodi näitama. Meil on vaja tegelikult mõistmist oma liitlaste suhtes. Kuidas me saame meie kaitset tugevdada? Kas see [tähendab] rohkem eelpaigutatud võimeid kui sõdureid, sõdureid siis nii palju kohapeal ei ole, või on see midagi muud? Arusaam, mis on meil ühtne, on see, et praeguses olukorras, kus Venemaa on kõige suuremaks otseseks ohuks Euroopale, tuleb selle ohu vastu teha kõik, mis võimalik, et seda ohtu minimeerida. Seda saab teha just kohalolu suurendamisega. See saadab sõnumi Venemaale, et tal ei ole mingit mõtet meie suunas vaadata, sest NATO artikkel 5 kehtib.

Head ametikaaslased, lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi juba üheksanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Jaak Aab, vastab riigihalduse minister Riina Solman. Ja teema on ikka kohalike omavalitsuste eelarved. Jaak Aab, palun!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister, hea Riina! Me oleme nendel teemadel saanud natuke juba rahanduskomisjonis rääkida. Aga ma alustaksin sellega, et veidi kahetsusväärne sündmus juhtus riigi eelarvestrateegia [koostamise] käigus. Linnade ja valdade liiduga – on ju see traditsioon – eelarveprotsessis räägitakse läbi ja tavaliselt kirjutatakse see eelarveläbirääkimiste lõpp-protokoll omavalitsuste ja riigi vahel alla. See aasta jättis linnade-valdade liit selle allkirjastamata. See oli juhatuse konsensuslik otsus. Tuletan meelde, et juhatuses on reformierakondlane Urmas Klaas, isamaalane Mihkel Juhkami ja nii edasi. Erinevate erakondade omavalitsusjuhid hindasid seda läbirääkimist ehk seda, mida riigieelarves omavalitsustele on ette nähtud, mittepiisavaks. Viimati jäi allkirjastamata see protokoll aastal 2015.

Miks ma seda nii hästi tean? Kuuest aastast neljal on seal ka minu allkiri figureerinud ja see on alla kirjutatud. See on tõsine muremärk, ega niisama lambist ei jäeta seda protokolli allkirjastamata. Ka varasematel aastatel on olnud lahkarvamusi, ei ole olnud kokkuleppeid kõigis ridades. Kui omavalitsused hindavad ja see üldtulemus on enam-vähem okei, siis nad allkirjastavad selle lepingu. Nüüd jäi see allkirjastamata. Ja põhjused on välja toodud. Linnade-valdade liit saatis minu teada vastava kirja ja see on meil ka eelarvematerjalide juures olemas. Kõige suurem mure on energiahindade tõus. Esialgu see raha, mis sinna sisse on pandud, on kuskil 10 miljonit, [kuigi] vajadus on 90 miljonit, näiteks. Haridusvaldkonna palgatõus üksinda on circa 60 miljonit. Kui öelda, et see 160 miljonit tulumaksu lisalaekumist katab kõik kulud ja võimaldab kultuuritöötajatel palka tõsta, lasteaiaõpetajatel palka tõsta, (Juhataja helistab kella.) siis omavalitsused ütlevad, et see pole võimalik.

Riina Solman, palun!

Aitäh, hea Riigikogu liige Jaak Aab, hea kolleeg! Tõele vastab, et mõni omavalitsusjuht on olnud pahane, et koroonaaegsed kriisimeetmed ei jätku. Aga nagu me teame, kui koroonakriis algas 2020. aastal, oli Eesti riik olukorras, kus me tegelikult ei teadnud, millega see lõpeb. Liikusime üle eriolukorrale ning elavdasime majandust, kuna karta oli, et tagajärjed on hullemad. Ja see rahaeraldis, 130 miljonit eurot majanduse elavdamiseks, oli tehtud teistes tingimustes. Järgmisel aastal, kui meil oli sõjapõgenikega seotud kriis, eraldas riik kohalikele omavalitsustele 46 miljonit eurot ja see oli ka seotud just nimelt kriisiga. Nüüd meil terendab ees energiakriis. Riik on selleks ka valmistunud ja eraldanud koos Ukraina sõjapõgenike [toetusega] energiahindade kallinemise tõttu kokku üle 10 miljoni euro.

Koroonakriis oli äärmiselt erakordne sündmus ja see [toetus] oli siis õigustatud, sest majandustegevus hangus üle Eesti. Majanduse elavdamine nendel aastatel sellises summas oli otstarbekas. 2023. aastaks administratiivseid piiranguid majandustegevusele praegu [ette näha] ei ole ja nii ei ole ka praegu energiahindade tõusuga kaasnevad raskused kindlasti võrreldavad koroonakriisist [tulenevate raskustega]. Samas, murenoot jääb üles, mõistan teid, ja sellepärast olen ma teinud ettepaneku Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kaaluda ka kohalike omavalitsuste [võtmist] universaalelektri saajate hulka, nii kohalikud omavalitsused kui nende asutused.

Ja mõne sõnaga ka sellest, kuidas me aitame keerulisel perioodil erinevate meetmetega kohalikke omavalitsusi. Ida-Virumaale suuname täiendavalt 354 miljonit eurot, mis aitab luua uusi töökohti ja mitmekesistada ettevõtlust maakonnas. EL-i uuel rahastamisperioodil on fookuses teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse kasvatamine. Kokku 740 miljoni euro eest plaanitakse rahastada eelkõige Eesti ettevõtete teadus- ja arendustegevust. Tähtsal kohal on investeeringud inimestesse. Eelarveperioodil 681 miljoniga toetame me koolivõrku, oskuste arendamist ja tööturuteenuseid. Panustame pikaajalise hoolduse kvaliteeti ja kättesaadavusse ning tervishoiutaristusse. Võin hiljem jätkata loetelu.

Ja nüüd täpsustav küsimus, Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Ütleme, et riigieelarve puhul ongi see hindamine, kas ta on pooltäis või pooltühi. Ja omavalitsused hindasid, et pigem tühjavõitu. Vaatamata küllaltki suurele tulumaksu lisalaekumisele, mida põhjustavad ka needsamad palgatõusud ja inflatsioon, kipuvad need kulud paisuma palju kiiremini. Pigem ütlekski, et valitsus on teinud teatud asjades pool rehkendust. Ja see ei ole etteheide, Riina, just sulle. Me teame, et läbirääkimiste laua taga on valdkondade esindajatena Kultuuriministeeriumi esindus ja vastutab kultuuriminister või siis haridusministeeriumi esindus ja vastutab haridusminister.

Näiteks õpetajate palgatõus, mis on väga tubli – endise õpetajana, ministrina suur tänu –, aga kui samas proportsioonis peaksid omavalitsused tõstma lasteaiaõpetajate palka, huvihariduse õpetajate palka, tugispetsialistide palka, siis see on 60 miljonit täiendavat kulu järgmisel aastal omavalitsuste eelarvest. Kultuuritöötajaid siin veel sees ei ole, omavalitsuse teisi töötajaid siin sees ei ole, sotsiaaltöötajaid siin sees ei ole. Hinnanguliselt sööb energiahindade tõus ära 90 miljonit sellest tõusust. Ehk siis kõik see, millest ka kultuuriminister rääkis, et omavalitsus peaks panustama kultuuriobjektidesse ...

Hangete kallinemine. Mäletan, kevadel me tegime seda suurt tabelit. [Sealt] me nägime, kui palju lähevad kõik hanked kallimaks järgmise nelja aasta jooksul. Minu arust see lõppnumber oli 400 miljonit. Seal olid ka omavalitsuste objektid sees. See kõik tegelikult tähendab seda, et omavalitsuste reaalkulu on järgmisel aastal tugevasti vähem kui see aasta ehk saab teha vähem asju. Kas valitsus plaanib ka näiteks selle aasta lisaeelarvega veel mingeid vahendeid omavalitsustele eraldada?

Riina Solman, palun!

Suur tänu, härra Jaak Aab, täpsustava küsimuse eest! Kõigepealt on selleks aastaks valitsus Riigikogule juba eelarve edastanud ja edasine areng jätkub meil Riigikogus. Linnade ja valdade [liidu] mitteallkirjastatud protokolli kohta nii palju, et tõepoolest, ka 2015. aastal, kui Keskerakond oli opositsioonis, seda allkirja sinna ei tulnud, aga see selleks.

Igal juhul tänu prognoositavale 160 miljoni euro võrra suuremale tulumaksu laekumisele on siiski esimesed palgatõusud võimalik ära teha, sest [maksutulu] ja tulubaas järgmisel aastal tõuseb 9,8%. Eestis ei ole ühtegi teist valdkonda, kus maksu[tulu] tõus on nii suur või sellel määral. Ja riik omakorda toetab ka Ukraina sõjapõgenikega [seoses] omavalitsusi ja ka energiahindade toimetulekuga [seoses]. Ja kui omavalitsused saavad üle minna universaalelektrile, siis me oleme juba rohkem kui poole rehkendusest saavutanud. Kindlasti tuleb siin vahet teha suurematel ja väiksematel omavalitsustel ning kindlasti äärealadel, kus tõesti tulumaksu laekumine on seoses rahvastiku rändega vähenenud.

Igal juhul on hea uudis vähemalt see, et tänu pikaajalise hoolduse reformile saavad ka omavalitsused lisajõudu juurde ja need summad on märkimisväärselt suuremad. Lisaks ka omavalitsusteni jõudev 250 miljoni eurone euroraha pakett, millega me saame elavdada kohalikku majandust, on suureks abiks. Ja kolmandaks, ma märgiksin ära, et kindlasti ei jäta praegune valitsus oma inimesi hätta ja vajadusel veel aasta lõpul teeb oma rehkendused ja mõtleb meetmete peale.

Ja nüüd palun üks lisaküsimus, Tarmo Tamm! 

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Seekord ma ei küsi riigimajade kohta. Ma loodan, et selle lahendab ära järgmine ja ülejärgmine valitsus ja riigirahalisest seisukohast õiglaselt. Aga ma küsin kohalike omavalitsuste eelarve kohta. Te ütlesite, et kohalike omavalitsuste eelarve kasvab 9% ringis, aga samal ajal riigieelarve kasvab 16%. Ka sellest rahast, mis kohalikele omavalitsustele on laekunud, on suur osa ära kulutatud, sest energiakulud on ju vaja kuidagi katta. Ja kogu see raha on tekkinud inflatsiooni tõttu ehk ka kohalike omavalitsuste töötajad on jäänud aastas kusagil 20% vaesemaks.

Kui riik on suutnud enne valimisi päris korralikult riigitöötajate palku tõsta – olgu need kultuuritöötajad, haridustöötajad või sotsiaaltöötajad –, siis kuidas on võimalik seda kõike kohalike omavalitsuste töötajatele kindlustada? Kui õpetaja miinimumpalk on riigis kusagil 1700 eurot, siis oleks ju normaalne, et ka lasteaiaõpetaja palk algaks sellest summast. Kuidas selline asi teie arvates võimalik on nende rahanumbrite juures? Ei ole eriti normaalne, et ujula pannakse kinni või tänavavalgustus ööseks kustutatakse. Turvalisus peab ka maapiirkondades olema tagatud. Kuidas te kujutate ette, et selle eelarvega kohalikud omavalitsused järgmisel aastal hakkama saavad? Ja nad peaksid selle raha eest veel kuidagi ka investeerima.

 Riina Solman, palun!

Suur aitäh selle küsimuse eest, härra Riigikogu liige Tarmo Tamm! Tõesti, ma natuke võib-olla kordan üle Jaak Aabile vastatut, aga koroona-aastad olid kohalikele omavalitsustele väga helded. Kohalikud omavalitsused said 2020. aastal 160 miljonit kriisimeetmeteks, ettevõtluseks, teedeehituseks ja järgmisel aastal Ukraina sõjapõgenikega tegelemiseks. See tähendab seda, et olid sellised olud.

Tänavu ja 2023. aastal ei ole meil ettevõtete majandustegevusele piiranguid sellisel kombel seatud. Need aastad ei ole koroonakriisi aastatega selles mõttes võrreldavad. Aga samas poliitikameetmed võetakse tarvitusele, kui olukord on kriitiline. Seda te võite kindlasti uskuda, et mina riigihalduse ministrina seisan nende omavalitsuste eest, kellel peaks olema energiaarvete tasumisega häda käes. Ja selliseid pöördumisi on juba äärealadelt ka tulnud, sealt, kus tulumaksu [laekumise kasv] siserände tõttu on väiksem, kui on energiahindade tõus olnud.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi kümnenda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Peeter Ernits, sellele vastab peaminister Kaja Kallas. Teema on valge laev. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Austatud valitseja! Teie eelkäija peaministrina, Taavi Rõivas, oli jõuetu Eesti rahvuslike huvide kaitsmisel. 2014. aasta oktoobris loovutas ta LNG-terminali soomlastele. Te näete nagu päris tegus välja, aga teie peaministrina, peab tunnistama, olete ka osutunud jõuetuks Eesti rahvuslike huvide kaitsmisel ja olete eksitanud oma valitsusega ettevõtjaid ja avalikkust. Ja ma küsin, miks see nii on juhtunud. Kas teil on läinud kogu aur Ukraina sõjarindele ja pole olnud mahti, pole jäänud liiga palju aega Eesti asjade edendamiseks ja kontrollimiseks, näiteks teie majandusministri näol?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Meie oleme teinud väga palju tööd selleks, et sõja tagajärgedega Eestis tegeleda. Me teame seda, et Putin peab küll konventsionaalset sõda Ukrainas, aga ta peab energiasõda, hübriidsõda, kübersõda kõigi meie vastu. Me oleme teinud väga palju samme selleks, et tagada gaasivarustuskindlus. Esiteks, me otsustasime soetada riikliku gaasivaru. Seda ei ole tehtud mitte kunagi varem. Riigina oleme soetanud varu, mida me hoiame Inčukalnsi gaasihoidlas. Teiseks oleme sõlminud kokkulepped Soome ja Lätiga. Solidaarsuse kokkulepped on selleks, et ei juhtuks nii, et, ma ei tea, Soomes või Lätis tehased täie gaasi [peal] huugavad, aga Eestis on kodud külmad. Me oleme kokku leppinud, mida me teeme juhuks, kui on vähem gaasi.

Me oleme teinud kokkuleppe Soomega selle FSRU[-laeva] saamiseks. Nagu ma juba eelnevalt vastustes kirjeldasin kogu seda saagat, millel on olnud vinkse ja vonkse pikas ja keerulises protsessis, siis soomlased praegu selle laeva rentisid. Kokkulepe, mis meil oli, oli see, et [laev] tuleb sinna, kus haalamiskai varem valmis saab. Selline kokkulepe oli, aga selles kokkuleppes oli ka selgelt [kirjas], et alates 2023. aastast läheb laev Soome poolele. Miks? Sellepärast, et meil on Soomega Balticconnector ehk gaasitoru. Eesti tarbimine on 3,5 teravatt-tundi aastas, Soome tarbimine on 14 teravatt-tundi aastas. Selle FSRU-laeva kogumaht on 35 teravatti. See tähendab seda, et soomlased tarbivad gaasi rohkem ja gaasitorust soomlastele üksi ei piisa.

Me oleme teinud kokkulepped ja varunud seda gaasi Läti gaasihoidlasse. Ja meil on ka alternatiivne allikas Klaipeda LNG-terminali näol, kus on 38 teravatti. Tegelikult oleme me teinud päris palju samme olukorras, kus gaasilepingud, gaasimüügilepingud on erasektoril. See, et me saime kokkuleppele Soomega, et Eesti ettevõtjad saavad [teha] broneeringuid sellesse laeva ehk seda gaasi osta ja reaalselt oma tarbijatele seda gaasi müüa, (Juhataja helistab kella.) peaks tagama selle, et terve talv gaasist puudu ei jää.

Ja nüüd täpsustav küsimus, Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Austatud valitseja! Piinlik on kuulda teie jõuetust õigustavat juttu. Vanarahval on [ütlus], et sõber sõbra perset koorib. Ma ei arva, et soomlased on seda teinud, aga on jutuks olnud, et soomlased peale 20. maid, kui Gasgrid selle lepingu ameeriklastega alla kirjutas, ei ole meie või teie valitsuse ministrite ja majandusministri telefoni [nad] enam [vastu] võtnud. Ja teie, austatud valitseja, olete oma kolleegi Sanna Mariniga püüdnud rääkida ja ka Sanna Marin on vaikinud. Kuidas see tegelikult on olnud? [Tavaliselt] on niimoodi, et sõber peaks sõbra telefoni vastu võtma, aga nüüd kaks kuud ei võta. Ja teie kolleeg, Soome peaminister ei vasta teile. Mis sõprus see on?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Meie suhtleme Sanna Mariniga pidevalt. Ärge muretsege, sellega on kõik korras. Suhtleme soomlastega üldiselt ka. Te ütlete väga õigesti, et sõpru tuleb hädas aidata ja sõprade muresid tuleb mõista. Ütlen veel kord: Soomel ei ole alternatiivseid tarneallikaid. Soome ei arvestanud sellega, et Venemaa neile gaasi täielikult kinni keerab. Eesti varasemad valitsused olid piisavalt ettenägelikud, Eesti ettevõtted on olnud piisavalt ettenägelikud, mistõttu me ei ole tegelikult Vene gaasist sõltuvad. Kogu gaasitarbimine meie energiamiksis oli varasemalt 7%, nüüd ta on vähenenud, 40% on gaasitarbimine vähenenud.

Samas, Soome sellega ei arvestanud, et Venemaa gaasitarned võib sootuks kinni keerata. Neil ei ole muid allikaid. Meil on gaasiühendus Lätiga, kus asub gaasihoidla. Sealt on toru Leeduga, kus on LNG-terminal. Sealt on toru[ühendus] ka Poolaga, mida mööda see gaas saab liikuda. Nii et meil on alternatiivsed allikad. Soomlastel neid alternatiivseid allikaid peale selle FSRU[-laeva], selle LNG-terminali sisuliselt ei ole. Arvestades seda, et Balticconnector meie suunas suudab tagada kogu meie tarbimise, aga vastupidi, soomlastele ei suuda, siis on olnud soomlaste palve, et see laev läheks nende poolele lahes. Kokkulepe oli meil see, et ta läheb sinna, kus terminal saab valmis. Aga siis oli soomlaste arvamus, et nemad seda terminali nii kiiresti valmis ei saa. 

Peab tunnustuseks ütlema Eesti poolele ja Soome poolele, et kõik, kes on olnud seotud, on tegutsenud ülimalt kiiresti. Eestis on see haalamiskai ehitatud valmis ja toru, mis ühendab Balticconnectoriga, saab valmis novembri lõpuks. Soomes on täpselt samamoodi asjad liikunud kiiresti. Nii et sellist suurt erinevust ei tule. Ja me ei ole selles mures üksi. Meil on soomlastega solidaarsuskokkulepe. Meil on soomlastega ka see kokkulepe, et Eesti gaasitarnijad ehk eraettevõtjad saavad oma vastavad broneeringud selles laevas, et nad saavad ettevõtetele ja inimestele gaasi tarnida ja meil talvel gaasipuudust ei tule.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Ma tänan kõiki Riigikogu liikmeid teie küsimuste eest. Ma tänan kõiki valitsuse liikmeid vastuste eest. Infotund on lõppenud.