Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Martin Helme

Tere hommikust, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 3. töönädala neljapäevast istungit. Kõige esimesena saab üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Jaanus Karilaid, palun!

10:00 Jaanus Karilaid

Head kolleegid! On üle anda arupärimine peaminister Kaja Kallasele. Eesti meedias on viimastel päevadel olnud juttu sellest, et veebruaris Eestisse toodud 700 Briti sõdurit viiakse detsembris tagasi Ühendkuningriiki. Eesti Rahvusringhäälingu andmetel väheneb Briti valitsuse plaani järgi siin olevate sõdurite arv poole võrra. Nii Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem kui ka kaitseminister Hanno Pevkur on öelnud, et Briti vägede lahkumine Eestist oli juba ammu teada ning [selles] ei ole midagi ebatavalist. Ometigi palus Eesti Vabariigi peaminister peale uudise avalikustamist telefonikõnet Ühendkuningriigi peaministriga. Hanno Pevkur on väljendanud soovi Briti vägede siinolekut pikendada. Sõnavõttudest paistab läbi vastuolu. Sellega seoses on meil vähemalt viis küsimust.

10:01 Aseesimees Martin Helme

Nüüd Kristen Michal, palun!

10:01 Kristen Michal

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Hea peaminister! Majanduskomisjon algatab elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse. Kuna meil on neid mitu tükki juba menetluses, siis lihtsalt paari lausega. Selle muudatuse ja nende seaduste või selle seadusepaketi mõte on vabastada võrk fantoomliitumistest, mis tähendab, et võrku pääseks need, kes tahavad sinna võrku pääseda, mitte neid võrke ei hoiaks kinni need, kes on parajasti need kinni võtnud. Selleks on plaanis erinevad võimalused, muu hulgas ka deposiidid, mida on naabrid kasutanud. Eks igaüks saab seda eelnõu ise lugeda.

Täpsustame vähempakkumistega seonduvat. Üldisemalt öeldes, me jõuame täna rääkida vähempakkumistest laiemalt, aga vähempakkumiste loogika Eestis taastuvenergeetika puhul on osutunud väga edukaks. Esimestes pakkumiste voorudes tulid pakkumised, mis olid suurusjärgus 35 eurot megavati kohta, mis tähendab seda, et see hind on äärmiselt konkurentsivõimeline võrreldes turuga ja kõikide muude hindadega. Parandame ka tuulikutasu regulatsiooni. Üks oluline nüanss, mida varem ei ole olnud: tulevad võimalused rajada maardlate peale taastuvenergia võimsusi 35 aastaks. Nii et taas kord on seadusandjal võimalik teha Eesti elu paremaks. Aitäh!

10:03 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ja ühe ... Vabandust! Valitsuse esindaja, palun!

10:03 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna 12 seaduseelnõu. Esimeseks, meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja taristuminister. Teiseks, okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (represseeritute ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijate toetuse suurendamine) eelnõu. Kolmandaks, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab eelnimetatud kahe seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister. Neljandaks, biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Viiendaks, meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Nende kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust tervise- ja tööminister. Kuuendaks, ohvriabi seaduse eelnõu. Seitsmendaks, perehüvitise seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Kaheksandaks, sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Nende kolme seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust sotsiaalkaitseminister. Üheksandaks, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kümnendaks, tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Üheteistkümnendaks, kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kaheteistkümnendaks, 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu. Riigikogus esindab nelja viimati nimetatud eelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister. Kõik 12 seaduseelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

10:05 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Nüüd saab öelda, et olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud 13 eelnõu ja ühe arupärimise, juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele. Nüüd teeks kõik koos ära kohaloleku kontrolli, palun!

10:06 Aseesimees Martin Helme

Ennast pani kirja 69 Riigikogu saadikut. Nüüd teated. Järgmise nädala esmaspäeval toimub siin Riigikogu istungisaalis Mudel‑Euroopa Parlamendi foorumi lõppüritus ja sellega seoses palun kõigil, kellel on vaja midagi sahtlitest ära võtta, pärast istungi lõppu oma sahtlid tühjaks teha. Kui saate, ärge praegu kolistama hakake.


1. 10:07 Peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus seoses 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega

10:07 Aseesimees Martin Helme

Järgmiseks on meil päevakorra täiendamine. Peaminister Kaja Kallas on avaldanud soovi esineda tänasel Riigikogu istungil poliitilise avaldusega seoses 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõike 1 punkti 9 ja lõike 2 alusel on Riigikogu esimees täiendanud tänase istungi päevakorda ja lisanud esimeseks päevakorrapunktiks peaministri poliitilise avalduse.

Ma loen ette, missugune on meie menetluse kord siin. Kõigepealt on peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus kestusega kuni 20 minutit. Sellele ei järgne küsimusi, sest lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 155 lõikest 4 leppisid Riigikogu juhatus ja peaminister kokku, et küsimusi ei esitata. Ja siis on läbirääkimised. Pärast avalduse esitamist avatakse läbirääkimised, mille käigus saavad sõna võtta fraktsioonide esindajad.

Aga enne, kui me läheme peaministri avalduse juurde, tuleb ilmselt protseduurikaga tegeleda. Jaanus Karilaid, palun!

10:08 Jaanus Karilaid

Aitäh! Küsimus on väga lihtne: miks ei saa küsimusi küsida?

10:08 Aseesimees Martin Helme

Ja vastus ka väga lihtne. On üsna pikaaegne tava, et Riigikogus eelarve üleandmisele järgnenud poliitilise avalduse järel peaministrile küsimusi ei ole esitatud. Seda tava me saame loomulikult muuta, aga mina näiteks olen tagurlik konservatiiv, kes tavasid liiga kergekäeliselt muuta ei tahaks.

Siim Kallas, palun, protseduuriline!

10:08 Siim Kallas

Ma lihtsalt võin rahvasaadik Karilaiule seletada selle tava tekkimise ajalugu, mille juures ma kunagi olin.

10:08 Aseesimees Martin Helme

Jaa, teeme seda väljaspool Riigikogu istungit. Palun, peaminister Kaja Kallas!

10:09 Peaminister Kaja Kallas

Austatud Riigikogu! Austatud Riigikogu juhataja! Mõned minutid tagasi andis valitsus teile üle 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu. Selle seaduse märksõnadeks on Eesti riigikaitse ja Eesti inimesed. Igaks juhuks ütlen juba ette, et paanikaks ei ole mingit põhjust. Peaministrid käivad ikka aeg-ajalt poliitiliste avaldustega ja eriti, kui antakse üle eelarvet. Erakorraline pole mitte minu esinemine teie ees, vaid erakorralised on ajad meie ümber.

Maailm ei ole viimase 60 aasta jooksul olnud kunagi nii lähedal suurele sõjale. Kuuba raketikriis 1962. aastal oli viimane kord, kui üks suurriik tõsimeeli valmistus tuumarelva kasutama ja sellega ka avalikult ähvardas. Üllatus-üllatus, ka tol korral oli selleks riigiks Venemaa. 1962. aastal suudeti tuumasõda ära hoida ja tundus, et igaveseks. Tol korral said riigid ja riigipead aru, et sellises sõjas võitjaid ei ole. Paraku oleme 60 aastat hiljem jälle seisus, kus Venemaa on kiskunud väga ohtlikku julgeolekukriisi nii Euroopa kui ka tegelikult kogu maailma.

Vladimir Putin kuulutas 24. veebruaril kallaletungiga Ukrainale sõja kogu maailmakorrale tervikuna. Putinistide jaoks on vägivald vastus ja lahendus kõigile küsimustele. Nende maailmas kehtib moto: kes ei taha kuulda võtta, see peab tunda saama. Paraku toetab seda maailmavaadet suurem osa Venemaa rahvast. Sellises olukorras on Eesti valitsuse ainumõeldavad eelarve prioriteedid riigikaitse ja inimesed. Neid ei saa teineteisest lahutada ja neid ei saa teineteisele vastandada.

Meie järgmise aasta eelarve hoiab Eestit kindlates kätes. See on eelarve, millega on tagatud Eesti julgeolek. See on eelarve, mis suurendab meie ühiskonna sidusust ja aitab meil paremini toime tulla erakorraliste oludega, kuhu on meid paisanud meie agressiivne naaber. See on eelarve, mis annab Eesti inimestele kindlustunde, et koos saame kõigist ees ootavatest raskustest üle.

Venemaa vallapäästetud sõda koosneb rohkemast kui otsesest agressioonist teise riigi vastu – mitte ainult tapmistest, pommitamistest, vägistamistest, ühishaudadest ja libareferendumitest. Lisaks kõigele sellele peab Venemaa energiasõda kogu Euroopa ja maailma suunal, lootuses, et energiakriis paneb demokraatlike riikide valijad ja juhid kahtlema Ukraina abistamise vajalikkuses. Ühes võime päris kindlad olla: kui langeb Ukraina, siis on ohus kogu Euroopa.

Energiasõda alustas Venemaa vargsi juba eelmise aasta suvel, ainult et siis usuti paljudes riikides, või pigem taheti uskuda, et Venemaa gaasitarnete vähenemise taga on mingid tehnilised probleemid. Tänaseks oleme niikaugel, et Venemaa isegi ei varja oma taotlusi: tühistage sanktsioonid ja gaas hakkab jälle voolama. Energia ei ole Venemaa jaoks mitte maavara, vaid relv. Energiasõja eesmärgiks on, nagu juba öeldud, panna demokraatlikud riigid kahtlema, kõhklema ja loobuma Ukraina aitamisest. Veelgi enam, Kremlis loodetakse ka sellele, et kui demokraatlikud riigid on sunnitud jagama suuri summasid oma elanikkonna toetuseks, ei jätku neil enam vahendeid ei oma julgeoleku kindlustamiseks ega ka Ukraina abistamiseks.

Me ei saa olla nii naiivsed, et astume sellesse lõksu. Meie teame oma valusast ajaloost, mis juhtub, kui kurjus võidab ja väikesed riigid neelatakse suure poolt. Seetõttu ei tohi me käituda nii, nagu Putin eeldab. Me peame valitsema nii, et meil on raha oma julgeoleku tagamiseks, raha oma elanikkonna toetamiseks ja meil peab olema raha ka Ukraina abistamiseks. Selleks on vaja, et iga inimene mõistab põhjust, miks sellel talvel on meil kõigil rahaliselt raskem kui eelnevatel aastatel.

Eesti on olnud väga edukas, aga me peame arvestama ka sellega, et meie elus ja edukuses toimuvad aeg-ajalt tagasilöögid. Praegusel hetkel on kogu maailma areng saanud tagasilöögi ja Eesti ei ole sellest maailmast kuidagi eraldi seisev. Me ei saa ennast muust maailmast eraldada ega ette kujutada, et meie mured oleksid väiksemad, kui me lahkusime Euroopa Liidust, NATO-st või minu pärast kas või elektribörsilt. Vastupidi, koos suudame ka praeguse tagasilöögi ületada, üksi olles oleme kerge saak meie agressiivsele naabrile.

Sellistes olukordades ujuvad ikka välja nii-öelda lihtsate lahenduste pakkujad. Eestlased on alati suutnud olla ratsionaalsed ning näha seost põhjuse ja tagajärje vahel. Olgem siis ratsionaalsed seegi kord ja ärgem laskem ennast hullutada ka siin saalis aeg-ajalt kõlavatest lihtsatest loosungitest.

Aga räägime nüüd rahast, mida alati on kõigil pisut liiga vähe. Riigieelarve on meie ühine raha, mis ei tule kuskilt mutiaugust või seina seest. Riigikogu ja valitsus on saanud mandaadi selle rahaga vastutustundlikult ringi käia. 2023. aasta riigieelarve tulude maht on 16 miljardit eurot, mida on 16% rohkem kui 2022. aasta riigieelarves koos lisaeelarvega. Kulude maht on 17 miljardit eurot, seda on tänavusest 18% rohkem. Investeeringuid teeme 775 miljoni euro eest, mida on ligikaudu 30 miljoni euro võrra rohkem kui sel aastal.

Nagu öeldud, selle aasta eelarve koostamisel lähtus valitsus kahest suurest prioriteedist: Eesti riik ja rahva julgeolek on tagatud ning meie inimesed on hoitud. 2023. aastal ületame aastase kaitsekuluga esmakordselt 1 miljardi euro piiri, mis moodustab 2,82% sisemajanduse kogutoodangust. 2023. aasta kaitsekulu on üle 41% suurem kui 2022. aasta kaitsekulu. Väga oluline otsus on valitsuse tehtud otsus keskmaa õhutõrje arendamiseks. Senini puudunud võimearendusega oleme juba alustanud ja esimesed pakkumised peaksid saabuma juba oktoobris. Väikese, aga digiteadliku riigina investeerime küberturbesse täiendavalt üle 30 miljoni euro. Venemaa juhitavad küberrünnakud meie süsteemidele on oluliselt sagenenud ja selleks, et kübersõjas tugevana püsida, tuleb seda valdkonda püsivalt rahastada. Kaitsekulud on investeering meie vabadusse ja see on hindamatu.

2023. aasta riigieelarve on koostatud lähtuvalt põhimõttest: kui tahad rahu, valmistu sõjaks. Me võime küll loota NATO‑le, aga ka meie oma kaitsevõime peab olema piisavalt heidutav, et kellelgi ei tekiks tahtmist meie väikest vaba maad endale allutada. Mitte kunagi enam. Peaministrina kinnitan, et Eesti on kindlates kätes ja hästi hoitud.

Head Riigikogu liikmed! Teine oluline prioriteet selle aasta eelarves on meie inimeste toimetulek Venemaa vallapäästetud energiasõja tingimustes. Palgatõusudeks oleme ette näinud 230 miljonit eurot. Avaliku sektori üleselt on palgafondi kasv 5%, milleks kulub 60 miljonit eurot. Täiendava palgatõusu näeme ette õpetajatele, siseturvalisuse töötajatele, kultuuritöötajatele ja sotsiaaltöötajatele. Õpetajate keskmine palk tõuseb 2023. aastal ligi 400 euro võrra, ületades 2000 euro piiri. Ida-Virumaal eesti keeles õpetavate õpetajate palk arvestatakse koefitsiendiga 1,5, mis peaks tõstma kuupalga järgmise aasta sügisest 3000 eurole. Päästjatel, kellel on olnud lubamatult suur mahajäämus palkades, tõuseb palk järgmisel aastal 36%. Samuti tõusevad ennaktempos sotsiaal- ja kultuuritöötajate, aga ka politseinike palgad.

Kindlust tuleviku ees saame anda ka oma ühiskonna haavatavamatele lülidele. Eelkõige on need eakad, väikese sissetulekuga inimesed ja lastega pered. Uuest aastast on keskmine vanaduspension tulumaksuvaba. Koos erakorralise pensionitõusuga ning indekseerimisega kasvab keskmine vanaduspension 704 euroni kuus. 1. jaanuarist jõustub tulumaksumuudatus, millega keskmine vanaduspension on tulumaksuvaba. Selle otsusega jääb eakatele kätte kokku 123 miljonit eurot, mis kindlasti on oluline abi tõusnud energiahindadega toimetulekuks.

Teile üleantavas eelarves on mitmeid otsuseid, mis parandavad perede toimetulekut ja annavad kindlustunde homse päeva ees. 2023. aastal tõstame suurperede toetusi [100]% ja lastetoetusi pere esimesele ja teisele lapsele 30%, üksikvanema toetust aga lausa neli korda. Peretoetuste eelarve kasvab 2023. aastal kokku 163 miljoni euro võrra. Peredele on oluliseks abiks ka 1. jaanuarist jõustuv tulumaksuvaba miinimumi tõus 654 euroni.

2023. aasta eelarves on hea sõnum ka peredele, kus üheaegselt laste kasvatamisega tuleb hoolitseda ka vanema põlvkonna eest. Aastaid ettevalmistatud reform on lõpusirgel. Kui seni pidid need pered hooldekodukoha eest maksmisega ise hakkama saama, siis uuest aastast ulatab riik abikäe. Pikaajalise hoolduse reformiks on eelarves ette nähtud 40 miljonit eurot, mis kasvab aastate lõikes samm-sammult. Lisaks maksame kütteperioodil energiahindadega toimetulekuks inimestele toetusi mahus 100 miljonit eurot.

Head kuulajad! Venemaa sõda Ukrainas on välja toonud selgemalt kui kunagi varem, et ühtne koolisüsteem, hea ning konkurentsivõimelise hariduse kättesaadavus kõigile lastele on julgeolekuküsimus rohkem, kui me oleksime uskunud. Näiteks see tohutu lõhe ajalookäsitluses, mis tuleneb õppekeele erinevusest koolis, on väikeses riigis lubamatu. Okupatsiooniaastatest tekkinud hingehaavad ei saagi kinni kasvada, kui laseme idanaabri propagandal haavu uuesti ja uuesti lahti kiskuda. Selleks, et alustada 2024. aastal eestikeelsele õppele üleminekut alushariduses ning esimeses ja neljandas klassis, oleme eelarves eraldanud ühtsele eestikeelsele haridusele üleminekuks 41 miljonit eurot. Kõrgharidusse lisame sel, 2022. aastal täiendavalt 10 miljonit eurot ja 2023. aastal 31,5 miljonit eurot ning tahame tõsta igal järgneval aastal rahastust veel 15%.

Innovatsioon on tihti see, mis on olnud väikese Eesti edukuse võti maailmas. See on valdkond, mida ei saa unustada ka keerulistel aegadel. Eelarve koostamisel lähtusime põhimõttest, et teadus- ja arendustegevusse investeerime edaspidi vähemalt 1% sisemajanduse kogutoodangust.

Austatud Riigikogu! Ma tahan väga rõhutada, et teile üleantud 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu on koostatud vastutustundlikult. Me oleme astunud samme riigi rahanduse usaldusväärsuse taastamisel. Eelarve puudujääk, mille pärandas meile üle-eelmine, rahuaja valitsus, on jõudsalt vähenenud. Uuel aastal on eelarve struktuurne puudujääk 2,6%, see on 0,8% väiksem kui eelmise aasta riigi eelarvestrateegias ette nägime. Paranev eelarvedistsipliin on finantspüssirohi, mida võib vaja minna, kui asjad peaksid arenema oodatust veelgi negatiivsemas suunas.

Saabuv talv tuleb keeruline, aga elus on kõik suhteline. Ka hinnatõuse, valitsust ja peaministrit kirudes mõelgem sellele, et erinevalt paljudest ukrainlastest on meil kodu, kuhu peale tööpäeva pöörduda, meil on kodus soojus, vesi, elekter. Jah, seal on võib-olla jahedam, kui on olnud varasematel aastatel, jah, me mõtleme läbi, mis kell ja kui palju me kasutame elektrienergiat, aga me saame rõõmu tunda, sest meie lastel on kool, kus nad saavad konkurentsivõimelist haridust, me oleme õnnelikud, et siin ei lenda pommid.

Ärgem hetkekski unustagem, et me oleme endiselt väga edukas rahvas, kes suudab hädasolijaid aidata. Me oleme suured ja suuremeelsed, kui ulatame käe hädasolevale Ukrainale nii siin kui seal. Me oleme väikesed ja väiklased, kui abivajajatele selja pöörame ja kõikidest suhetest ainult omakasu otsime. Me ei murdu, me ei anna alla, me saame hakkama.

Lõpetuseks. Eesti keel on imeline keel mitte ainult sellepärast, et 99,99% maailma elanikkonnast seda keelt ei valda, vaid sellepärast, et eesti keeles on sõnaühendil "kokku hoidma" kaks erinevat, aga antud kontekstis vägagi ühendavat tähendust: me peame kokku hoidma ja me peame ka kokkuhoidlikumalt elama. Agressori eesmärk on meid kõiki omavahel tülli ajada nii siseriiklikult kui ka lääneriikidevahelistes suhetes. Needsamad niinimetatud lihtsate lahenduste pakkujad armastavad naeruvääristada üleskutseid mõlemaks: nii kokku hoidmiseks kui ka kokkuhoiuks. Minu arvates ei ole siin kummagi suhtes kohta naeruvääristamiseks. Koos oleme tugevad ja säästlikumalt oma ressursse kasutades ka vähem haavatavamad. Ei maksa irvitada ei akende tihendamise ega poes hinnatõusudesse kriitilise suhtumise soovituste üle. Veel kord: me saame selle kriisiga hakkama kokku hoides ja kokkuhoidlikult elades.

Ja päris-päris lõpetuseks. See on väga hea eelarve. See on eelarve hooliva ja turvalise Eesti jaoks ning seda toetades on meil kõigil Eestis parem elada. Seetõttu kutsun teid kõiki üles toetama valitsuse esitatud 2023. aasta eelarvet ja soovin teile konstruktiivset arutelu. Aitäh!

10:26 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Nüüd saame minna läbirääkimiste juurde. Kõigepealt Keskerakonna nimel Jaanus Karilaid, palun!

10:26 Jaanus Karilaid

Head kolleegid! Kahtlemata on just üleantud eelarves ka positiivseid poliitilisi valikuid – valikuid, mille nimel Keskerakond murdis piike nii, et sädemeid lendas. Täna võime öelda täie veendumusega, et asja eest. Keskerakonnaga koalitsiooni lagunemine tõi paradoksaalsel viisil siia Riigikogu saali varasemast rohkem Keskerakonna poliitikat.

12. mail andis keskfraktsioon koostöös kõigi erakondadega, välja arvatud Reformierakond, üle perehüvitiste eelnõu, et tõsta lastetoetusi ja perehüvitisi ning viimaseid koos indeksiga. Reformierakonna eitusest sai jaatus ning laste- ja peretoetused tõusevad. Mitte nii suures mahus, kui meie eelnõu nägi ette, aga tõusevad. Reformierakondlastest on saanud perehüvitiste eelnõu pooldajad ja selle eest neile tunnustus.

Päästjate ja õpetajate palgatõusu eest on Keskerakond nii retoorikas kui ka tegudes alati võidelnud. Pool aastat tagasi jutlustas Reformierakond nii nominaalsest kui ka struktuursest puudujäägist ning ütles ei. Puudujäägi nihutamine isegi 0,1%‑ga näis võimatu. Tänaseks on ka see eelmisse sajandisse jäänud hoiak murtud. Palgatõusud tulevad ja peaministri erakond ei saa enam kasutada silmaklappidega juttu struktuursest tasakaalust, kui mastaapne kriis on lükanud tasakaalust välja kogu Euroopa ja kogu Eesti majanduse.

Aga sellel eelarvel on ka pahupool. Unustatud on kohalikud omavalitsused, unustatud on laste huviharidus, unustatud on tervishoiu täiendav lisarahastamine. Pikad ravijärjekorrad on ikka veel terav probleem. 25%‑lise inflatsiooni abil, mis on kasvatanud anomaalselt suureks riigi maksulaekumised, on kerge viis kuud enne Riigikogu valimisi luua poliitilist silmamoondust. Tegelikkus on see, et Eesti rahvas huvitab tänast valitsust kõige vähem. Isegi kui tänase Reformierakonna eesmärk oleks vaid sõja najal punkte koguda, on ka selles vallas retoorika asemel vaja tegusid.

Siiani pole keskmaa õhutõrjet. Kaitseliit ja reservõppused on alarahastatud. Ainult kõva sõnaga Eestit ei kaitse. Eesti inimesed on täna piisava kaitseta üha paisuva majandusliku kriisi eest. Võtame näiteks kas või püsiva ravikindlustuseta inimeste probleemi, keda täna meil on jätkuvalt ligi 70 000 inimest. Kuulsite õigesti: ilma püsiva ravikindlustuseta on meil Eestis ligi 70 000 inimest. Ja tänasel valitsusel ei ole sellest sooja ega külma. Väikese rahvana peaksime me igaühe eest hoolitsema.

Eesti noortel pole täna mingi nipiga võimalik saada taskukohase hinnaga eluaset. Eestis puudub euroopalik eluasemepoliitika. Kinnisvara müügi- ja üürihinnad teevad üha pöörasemaid rekordeid ning riik üürikorterite ehitamist piisavas mahus ei rahasta. Ka Politsei- ja Piirivalveameti juht Elmar Vaher on öelnud, et kavandatud palgatõus ei ole piisav, et meie elusid kaitsvad politseinikud ja päästjad aidata välja vaesusriskist. Ei ole normaalne, et Eesti rahvast kaitsvad inimesed ei saa pangast isegi kodulaenu.

Selle eelarve koostamisel oli ka väga palju aumehetut poliitilist käitumist, kui paljudele kauaaegsetele ja erakondadeülestele programmidele pandi käsipidurit.

Palun lisaaega.

10:30 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

10:31 Jaanus Karilaid

30. juunil otsustas Kaja Kallase ainuvalitsus, et Tallinna Haiglat, Haapsalu raudteed ja päästekoptereid ei tule. Uuel aastal ei saa toetust jalgpallihallide rajamiseks ka ükski omavalitsus, kes seda esimest korda taotleb. Niisamuti ei anta juba varasemast riigieelarvest toetuse saanud jalgpallihallide projektidele kallinemise eest lisaraha juurde. Kui aastal 2020 andis Jüri Ratase valitsus omavalitsustele kriisiabi 130 miljonit ja 2021 Keskerakonna osalusega valitsus 46 miljonit, siis tänane valitsus toetab kriisis kohalikke omavalitsusi kõigest 10 miljoniga. See tähendab, et maakoolid ja lasteaiad seisavad silmitsi võimalusega, et taas kord tuleb saata lapsed koduõppele. Aga seekord mitte COVID‑i pärast, vaid hoopis kütmata koolimajade tõttu.

Kui veel midagi öelda tänase valitsuse kiituseks, siis seda, et suudeti välja töötada elektri universaalteenus. Aga see tuli pika vinnaga ja pigem loodeti, et küll rahvas ise hakkama saab. Ilma poliitilise pressinguta seda tulnud ei oleks.

Keskerakonna üks eesmärk on alati olnud korralik teetaristu. Täna aga teame, et valitsusel teede jaoks raha ei ole, ja neid ei suudeta isegi korras hoida.

Lõpetuseks tahan öelda, et mul on ääretult kahju, et valitsus on lühinägelik ning puuduvad pikaajalised plaanid ja tegevused. Mõeldakse üks päev ette, aga mitte sellele, kuidas aidata inimesi, meie riiki edasi, kuidas hoida siin elavaid inimesi ja pakkuda neile elamisväärset elu. Tegemist on selgelt 2023. aasta 5. märtsi eelarvega. Edasi pole soovitud vastutada. Aitäh!

10:33 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rene Kokk, palun!

10:33 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Head kolleegid! Olen jälle sunnitud siin puldis tõdema, et üks asi on see, mida me kuuleme eelarve reklaamtekstina, ja teine asi on see, mis on päriselu. Rääkida sellest, kui hästi kõik on, kui hea eelarve see on, olukorras, kus Eesti on Euroopa kõige kõrgema, üle 25%-lise inflatsiooniga, on pehmelt öeldes kummaline. Oleks [olnud] väga mõistlik [anda] ja oleks tahtnud tegelikult kuulata adekvaatset hinnangut praegusele olukorrale selle eelarve tegemise taustal.

Peaminister rääkis eelarvet üle andes palgatõusust. Vaatame nüüd tegelikult otsa sellele olukorrale, kus me täna oleme. See palgatõus, millest siin räägitakse, on kahtlemata vajalik ja seda on vaja kordades rohkem, kui seda täna tehakse. See katab hädapärast ära võib-olla ühe viiendiku kuludest, mis on tingitud tänasest kõrgest inflatsioonist riigis. See on pisku võrreldes sellega, mis on tegelik vajadus. Oli juttu riigikaitsest. Väga palju on räägitud sellest, et Eesti on sõjas ja Euroopa on sõjas. Õnneks Eesti ei ole sõjas, sõda on praegu meie õnneks Ukrainas. Loomulikult peame aitama ukrainlasi. Eesti on aidanud väga palju, on olnud igati abivalmis, koostöövalmis ja aitab kindlasti ka tulevikus.

Ja selle tõttu, mida me oleme ära andnud, on meil päris suured lüngad riigikaitseressurssides. Tahaks teada, mida tehakse selle raha eest, mida Euroopa Liit meile Ukrainale antud varustuse eest andma hakkab. [Varustuse,] mida me ära andsime, see, mida siis Euroopa Liit rahastab. Mis sellega tehakse? Keskmaa õhutõrjest oli juttu. See on üks väheseid positiivseid asju, mille kohta võib öelda, et tõesti tänu EKRE survele ja meie väga tublidele Kaitseväe taustaga Riigikogu liikmetele on lõpuks sinnamaani jõutud, et see on hakanud kuidagi liikuma. Aga seda on vähe, seda on vaja teha kiiremini. Positiivsena toodi siin välja suur eelarve tõus: meil on eelarve üle 16 miljardi ja tõus üle 16%. Tõsi, aga vaatame jälle inflatsiooni, mis meil on. Me peame vaatama asju kontekstis: millised on käibemaksu laekumised, millised on kulud ühiskonnale, ettevõtlusele, inimestele.

Nüüd, mida me siin ei näe ja millest me oleme palju rääkinud: vastutustundlik riigijuht ja riigi juhtimine peaks nägema ette, et meil on oma ressurss põlevkivi näol. Me ei näe siin samme selles suunas, et tagada oma energiajulgeolek meie oma maavaral – põlevkivil. Olen sellest korduvalt rääkinud, varem välja toonud. Eestil on olemas 30+ aasta põlevkivivarud. Me peaksime siin eelarves selgelt nägema investeeringuid selleks, et meie oma maavaradel baseeruv energiajulgeolek oleks olemas. Kui ühel päeval jõuame sinna, et meil on puhtamad energialiigid – väga hea! Siis me saame panna selle parimal võimalikul tehnoloogial rajatud uue põlevkivienergiaploki või -plokid reservi, mis ootaksid aega, kui peaks neid vaja minema. Kui ei lähe vaja, on väga hea – oleme siis puhtama energia peal. Täna me neid samme ei näe. Talupojaloogika näeb ette, et me praegu mõtleksime selle peale ja teeksime selleks investeeringuid.

Ja ei ole siin vaja rääkida sellest, et see töötab vastu rohepöördele. See on lihtsalt üks loogiline samm. Iga perekond ju vaatab ka, et tal oleks võimalik alternatiivina, kui elekter läheb ära, panna põlema kas või küünal või kütta oma elamist puudega, kui ei ole võimalik kütta elektri või gaasiga. Riik ei ole ju teistmoodi. Me ka peame vaatama, kuidas me oleksime jätkusuutlikud.

Mida me veel ei näe? Me ei näe siin seda, kuidas toetada meie majandust, meie toidujulgeolekut. Ma tahaksin näha siin ettepanekuid selle kohta, kuidas toetada maksualandustega meie oma riigisisest toidutootmist. Seda enam olukorras, kus me praegu oleme.

Palun lisaaega.

10:37 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

10:37 Rene Kokk

Meie oma toidujulgeolek vajab abi, vajab selgeid sõnumeid, kuidas me plaanime oma ettevõtjaid, toidusektorit toetada. Mõned päevad tagasi, kui me arutasime universaalteenust väikeettevõtjatele, oli selge sõnum, et tegelikult 70% meie toidutööstusest selle alla ei lähe ja toetust ei saa. Me räägime kogu aeg sellest, kui raske meil on, kuidas Euroopa on sõjas, kuidas Eesti on sõjas, kuidas ukrainlased võitlevad meie eest. Aga ise me neid samme ei tee. Ei tee samme energiajulgeoleku parandamiseks riigis, ei tee samme selleks, et meil oleks olemas oma toidujulgeolek.

Nüüd kui rääkida sellest, eelkõneleja juba rääkis ka, mis on eelmiste valitsuste väga olulistest projektidest ära jäänud, siis Haapsalu raudtee, aga eriti tahan välja tuua päästekopterite võimekuse mahatõmbamise. Selle kohta võib küll öelda, et see on Eesti rahva suhtes kuritegu, sellepärast et neid koptereid on hädasti vaja. Neid on hädasti vaja! Need on meile kõigile väga vajalikud. Aga me ei leia raha selleks. 

Lõpetuseks muidugi see, mis toimub praegu teetaristu ümber, teetaristu rahastuse äravõtmine. Sisuliselt viib see meid lähiaastatel aastaid ja aastaid tagasi, kui mitte aastakümneid meie teetaristu kvaliteedi mõttes. See ei ole hea eelarve. See lihtsalt ei ole hea eelarve. Loomulikult, igas eelarves on asju, mis on head, mida saab teha paremini. Aga öelda, et see on parim, mida võimalik teha on – no tegelikult ei ole. Ja sellega ma tahangi lõpetada. Aitäh!

10:39 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Erkki Keldo, palun!

10:39 Erkki Keldo

Palun kolm minuti lisaaega.

10:39 Aseesimees Martin Helme

Kaheksa minutit, palun!

10:39 Erkki Keldo

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Kõigepealt tahaks ära klaarida olukorra. Kolleegid opositsioonist peavad arusaadavalt järgmise aasta riigieelarvet kritiseerima, kuid olukorras, kus kohalikele omavalitsustele laekub järgmisel aastal üle 160 miljoni euro tulu rohkem, on kergelt pentsik kuulata, et kohalikke omavalitsusi ei aidata. Samamoodi on imelik kuulata, kui räägitakse, et riigieelarve ei tegele inimeste või julgeolekuga, kui on just vastupidi. Järgmise aasta riigieelarvel on kaks suurt sammast: inimeste toimetulek, hakkama saamine, ja Eesti riigi julgeolek, kuna teame, et 2022. aastal pole meie jaoks tähtsamat teemat kui julgeolek.

Teadmine, et Eesti vabadus pole midagi iseenesestmõistetavat, vaid peame selle eest järjekindlalt ja jõuliselt võitlema, on meile pärast 24. veebruari vägagi selgeks saanud. On siiamaani uskumatu, et 21. sajandil on Euroopas käimas sõda, kus on kaalul ei rohkem ega vähem kui vaba ühiskond, riikide iseseisvus ja demokraatlikud väärtused. Kui meie maksame nende väärtuste kaitsmise eest kõrget hinda eurodes, siis ukrainlased maksavad oma vabaduse eest kõrgeimat hinda – eludega. Seda ei tohi mitte keegi meist mitte kunagi unustada.

Täna meieni jõudva eelarve eelnõu ja nelja aasta eelarvekava on kantud eesmärgist, et Eesti oleks kindlates kätes, iseseisev ja vaba riik ning sõda meieni mitte kunagi ei jõuaks. 19. jaanuaril ütles peaminister Kaja Kallas siitsamast puldist, et tõsiseim julgeolekukriis pärast iseseisvuse taastamist nõuab meilt riigikaitsesse sadade miljonite eurode panustamist. Eesti oli esimeste seas, kes toetas Ukrainat relvadega ja oleme siiani antud abi hulgalt maailma tipus. Toona oli neid, kes arvasid, et see pole vajalik. Täna näeme, et need otsused olid oma ajast ees. Järgmiseks aastaks kokku pandud eelarvega teeme järgmised sammud oma kaitsevõime tugevdamisse. Järgmisel aastal on meie kaitsekulud igal aastal üle miljardi euro suurusjärgus 3% sisemajanduse kogutoodangust.

Juba järgmisel aastal alustame keskmaa õhutõrjesüsteemi hanget, või õigemini, nagu peaminister [ütles], juba selle aasta lõpus ning investeerime teistesse vajalikesse võimetesse lähtudes just Kaitseväe juhataja sõjalisest nõuandest. See on investeering rahusse, sellesse, et meie inimesed ei peaks kunagi päriselt tundma, mida tähendab sõja eest oma kodust põgenemine, hirm pommirünnaku või veel mõne võikama sõjakuriteo ohvriks langemise ees. Kui me need eelarves kirjeldatud sammud astume, on Eesti kaitsmine järgmistel aastatel kindlates kätes.

Kindlates kätes on hoolimata meid tabanud kriisidest ka Eesti riigi rahandus. Võitluses Putini sõjast põhjustatud hinnatõusuga ei ole riigi käes ülemäära palju relvi. Üks neist on riigikulutuste vastutustundetust paisutamisest hoidumine ja sellega on valitsus hakkama saanud. Jah, kriisi ajal tulebki rohkem kulutada. Kulutused või õigemini investeeringud on seotud eeskätt meie kaitsevõime tugevdamisega, mis on antud olukorras ainuvõimalik. Ent võrreldes prognoosiga, mis meil oli kevadel, on meie tulude ja kulude vahe 752 miljoni euro võrra väiksem. See tähendab, et need 752 miljonit eurot on meil varuks, kui muutuvas maailmas peaks meid veel mõni probleem tabama.

Rääkides laenamisest, siis olen liiga tihti kuulnud poliitikutelt, nagu laenuraha oleks võluvits, lahendamaks riigis olevaid igapäeva olmeprobleeme, millel ei olegi negatiivseid tagajärgi. Jutt, et laenu võime võtta piiramatuseni või jooksvate kulude katmiseks ja sellest mitte midagi ei juhtu, ei soovita ma ühelgi inimesel tõsiselt võtta, veel vähem enda pere eelarves järele proovida. Peame arvestama, et iga laenu võtmine on kohustus ning seepärast tuleb alati kaaluda, kas laenuraha kaasamisel on ühiskonnas pikemas plaanis positiivsed tagajärjed.

Juba täna teame, et odava laenuraha aeg on möödas. Järgmisel aastal maksame riigina laenuintresse circa 90 miljoni euro ulatuses. Igaüks saab ise mõelda, kui palju on Eestis valdkondi, kus see raha oleks väga vajalik. Laenuotsuseid tuleb teha kaalutledes ja alati mõeldes, kas saame enda lastele ka tulevikus silma vaadata, kui oleme need lisakohustused võtnud.

Kolmas teema, mida tahan eelarvega seoses välja tuua, on võitlus energiasõjaga. Teame, et juba eelmisest sügisest saadik on Venemaa kasutanud energiahindu Euroopa vastu relvana. See on kaasa toonud hinnatõusud ka kõigis teistes valdkondades. Riik tuleb siin oma inimestele loomulikult appi. Juba eelmisel aastal nägime eelarves ette vahendeid energia hinnatõusu leevendamiseks. Alates 1. oktoobrist käivitub universaalteenus, mis aitab kodu- ja väiketarbijatel keeruline kütteperiood üle elada. Lisaks kompenseerib riik 50 eurot iga tarbitud elektri megavatt-tunni hinnast. Samuti kompenseerime 80% gaasi hinnast, mis ületab kaheksa senti kilovatt-tunnist, ja sama põhimõtte järgi ka keskkütte hinda. Kokku jätab see pakett inimestele kätte 200 miljonit eurot ja aitab talvel hinnašokki vältida. Kuid see on ainult tulekahju kustutamine. Tulevikus aitavad meid ja meie puhast loodust ainult investeeringud uutesse energiaallikatesse ja investeeringud energiaefektiivsusse nii korter- kui ka eramajadel. Just selline peab olema eesmärk Eesti-sugusel innovaatilisel väikeriigil.

Lisaks energiatoetustele pakume 2023. aasta eelarves energia[hindade] ja [muu] hinnatõusuga toimetulekuks veel mitmeid abimeetmeid, mis on sihitud just neile, kes seda enim vajavad. Paljusid töötajaid puudutab maksuvaba tulu tõus 500-lt 654 eurole, mis toob iga kuu võitu üle 30 euro. 80 eurole tõuseb lastetoetus, 60 euro võrra üksikvanema toetus, lasterikka pere toetus kasvab lausa 300 euro võrra. 1. jaanuarist rakendub erakorraline pensionitõus ja keskmine pension muutub tulumaksuvabaks, mis tähendab, et koos korralise tõusuga kasvab keskmine pension üle 100 euro ja on järgmisel aastal 704 eurot.

Veel tõstame eelarvega politseinike, päästjate ja tervishoiutöötajate palku, sest nemad on kriisidel eesliinis. Tõstame õpetajate palku, sest nende käes on Eesti tulevik. Siinkohal on muidugi äärmiselt oluline ära märkida, et suure osa sellest väga vajalikust ja oodatud palgatõusust sööb ära Keskerakonna valitsuse poolt loodud maksuküür, mis läheb eelkõige keskklassi rahakoti kallale. Pikemas plaanis tuleb süsteem korda teha, et inimesi ei karistataks nende tubliduse eest. Nagu ma ütlesin, need energiasõjaga võitlemise meetmed on suunatud just kõige haavatavamatele gruppidele: eakatele, lastega peredele, madalapalgalistele.

Lõpetuseks. Tuleva aasta eelarvega paneme lõpuks tugeva rahalise aluse Eesti poliitika viimaste aastakümnete ühele kõige olulisemale reformile: eestikeelsele haridusele üleminek. Mul on väga hea meel tõdeda, et just Reformierakond on seda teemat järjepidevalt ja tugevalt tagant tõuganud ning nüüd hakkab see päriselt teoks saama. Eelmises valitsuses koostas haridusminister Liina Kersna selleks tegevusplaani järgmise aasta eelarvega, et eraldada õpetajatele koolitamiseks ja õppematerjalide ettevalmistamiseks 41 miljonit eurot, mis annab tugeva vundamendi reformiga edasiliikumiseks.

Head kuulajad! Võitlus vabaduse eest käib täna igal rindel. Ukrainlased võitlevad oma elu ja riigi iseseisvuse eest Vene sõjamasina vastu. Meie ja teised Euroopa riigid peame hakkama saama sõjast tingitud enneolematu hinnatõusuga. Majandussõda, energiasõda, hinnasõda. See kõik on Putini katse lõhestada meie ühtsust ja külvata ühiskondades hirmu. Me ei saa ega tohi lasta sellel juhtuda. Järgmise aasta eelarve prioriteet on tagada meie inimeste kindlustunne, riigi ja ühiskonna julgeoleku kasv, olgu selleks sõjaline riigikaitse, laiapindne riigikaitse kuni eestikeelse hariduseni välja, mis on oluline relv võitluses libauudiste ja valeinformatsiooni vastu. Aitäh teile!

10:48 Aseesimees Martin Helme

Priit Sibul, palun!

10:48 Priit Sibul

Aitäh, auväärt istungi juhataja! Ma palun ka lisaaega.

10:48 Aseesimees Martin Helme

Palun, kolm minutit juurde!

10:48 Priit Sibul

Hea valitseja! Lennukaaslased XIV Riigikogu koosseisust! Head Eestimaa inimesed! Saime valitsuselt menetlusse tuleva aasta riigieelarve eelnõu, mis on üks suurtest ja olulistest eelnõudest, mida siin menetleme ja mille alusel pärast kevadisi valimisi ametisse astuv valitsus elu korraldama hakkab. Sellega paneme maha järgmise paari rööpaid, mida mööda inimeste elu kulgema hakkab. Teeme mõned olulisemad peatused, mis selle eelarve osas ees ootavad. Isamaa jaoks on olulisemad verstapostid investeeringud riigikaitsesse, haridusse ja sündimusse.

Riigikaitsesse jõuab esmakordselt miljard eurot ning on otsustatud keskmaa õhutõrje võimekuse loomine kahe kupli näol. Isamaa oli valmis enamaks ning soovisime kolme kuplit, aga eelarvega on meie julgeolekus julge samm edasi astutud. Loomulikult ei saa sellega rahul olla või siia peatuma jääda. Riigikaitse on Isamaa jaoks oluline prioriteet ka eelseisvatel valimistel ja üleüldist julgeolekuolukorda silmas pidades vaevalt see ühelgi teisel erakonnal teisiti olema saab.

Erinevad võimekused, üleüldine heaolu ning riigi iseseisev püsimine sõltub ennekõike sellest, kui palju on meil inimesi ja kui palju sünnib lapsi. Lasterikka pere toetus tõuseb kolme- ja kuuelapselistel peredel 300 eurolt 600 eurole ning seitsmelapselistel peredel 700 eurole. Sama oluline kui toetuse määra kasv on selle indekseerimine ning see, et süsteemist väljumine toimub järk‑järgult ehk vanima lapse 24‑aastaseks saades väheneb lasterikka pere toetus kolmandiku võrra, mitte ei kao, nii nagu see praeguses süsteemis on. Eesmärk on väga selge ja demograafiast lähtuv. Me ei saa endale võimaldada olukorda, et lapsed jäävad sündimata majanduslikest oludest tulenevalt. Perede toetamiseks tõusevad 60 eurolt 80‑le esimese ja teise lapse toetus ning 19 eurolt 80‑le üksikvanema toetus.

Keskmine pension muutub tulumaksuvabaks ning ees ootab indekseerimine ja erakorraline pensionitõus. Elukallidus on oluliselt kasvanud ning erakordne on ka pensionide kasv, mis tõuseb tänu maksuvabastusele ja erakorralisele tõusule circa 100 euro võrra. Tööl käivaid inimesi puudutab enim maksuvaba miinimumi tõus, mis kerkib 500 eurolt 654‑le ning mis jätab tööl käivatele inimestele järgmisel aastal kätte kokku 100 miljonit eurot.

Laupäevast on kodutarbijal võimalik liituda universaalteenusega. Igaüks võib minna ja vaadata oma elektrimüüjaga sõlmitud leping üle ning kui summa on kõrgem universaalteenuse hinnast, siis tasub üle minna üldteenusele, mis on võrdsustatud universaalteenusega. Menetluses on ka universaalteenuse laiendamine mikro- ja väikeettevõtetele. Lisaks universaalteenusele kompenseerib riik 50 eurot megavatt-tundi elektritarbijatele sõltumata elektrilepingust. Teiseks, gaasi kodutarbijatele kompenseerib riik 80% kuu keskmise gaasihinna sellest osast, mis ületab käibemaksuta 80 eurot megavatt-tunni eest. Seejuures kompenseeritakse maksimaalselt kuni 2,6 megavatt-tundi tarbimist, mis on keskmise eramu kuine gaasitarbimine. Kolmandaks, kaugkütte kodutarbijale toimub kompenseerimine sarnaselt gaasile: 80 eurot megavatt-tunni eest käibemaksuta ja 80% sellest, mis seda hinda ületab.

Me teame, et Eesti ühiskonna suurim rikkus on haritud inimene. Isamaa jaoks on investeeringud haridusse oluline prioriteet. Haridusvaldkonna keskmes on õpetaja. Meie jaoks on oluline, et klassi ees seisaksid motiveeritud ja särasilmsed õpetajad ja et see amet oleks ihaldusväärne. Järelkasv on selles kontekstis väga oluline. Täna see päris nõnda kahjuks pole, aga loodan väga, et tehtavad sammud aitavad neid kitsaskohti lahendada. Õpetaja palga alammäär tõuseb 1412 eurolt 1749‑le ehk 23,9%. Keskmine arvestuslik töötasu peaks selle tulemusena tõusma järgmisel aastal 2048 euroni. Isamaa eesmärk on, et õpetaja keskmine palk oleks Eesti keskmisest palgast 25% kõrgem. Kõrgharidus saab tänavu juurde 10 miljonit eurot. Järgnevast aastast on investeeringud kõrgharidusse täiendavalt 15% aastas. Järgmisel aastal tõusevad kõrgharidusega seotud investeeringud 170 miljonilt 201,5 miljoni euroni.

Eestikeelsele õppele üleminek saab loodetavasti paisu tagant lahti. 30 aastat oleme käinud nagu kassid ümber palava pudru, aga millekski suuremaks ei ole olnud võimelised. Nüüd oleme järgmiseks aastaks ette näinud eestikeelsele õppekeelele üleminekuks täiendavalt 41 miljonit. Tänan ennekõike haridus- ja teadusminister Tõnis Lukast Isamaast, aga loomulikult ka häid partnereid Reformierakonnast ja Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast. Nende vahenditega kasvab Ida‑Virumaale siirduvate õpetajate lähtetoetus 1,3‑kordseks. Samavõrra on kõrgem ka lasteaiaõpetajate palga alammäär. 1,5‑kordne palga alammäär on ette nähtud kooliõpetajatele. Ma väga loodan, et nii nagu Isamaa näeb prioriteedina õpetajaid ja õppejõudusid, teevad seda ka teised erakonnad, ja eestikeelsele õppekeelele ülemineku üle ei pea enam debatti pidama, vaid see on iseenesestmõistetav ja pöördumatu, samavõrd loogiline ja arusaadav kõigile teistele nagu meile Isamaas.

Niisiis, kokkuvõtteks. Ajad ja olud on väga keerulised ning eelarve on tehtud nendele väljakutsetele vastav. Nimetasin Isamaa jaoks olulised prioriteedid, mis aitavad meie ühiskonda paremaks muuta. Sisulist ja argumenteeritud arutelu meile selle eelnõu menetlemisel! Tänan tähelepanu eest!

10:54 Aseesimees Martin Helme

Indrek Saar, palun!

10:54 Indrek Saar

Lugupeetud kolleegid! Austatud peaminister! Head Eesti inimesed! See on hea eelarve, sest see arvestab keerulisi olusid ja tuleb inimestele appi. See on vastutustundlik eelarve, sest see muudab meid riigina tugevamaks. See on tulevikku vaatav eelarve, sest see arvestab vajadusega muutuda ja kohaneda.

Selle eelarvega minnakse appi kõigile, kel mure, kuidas toime tulla hübriidsõjas peadpööritavasse kõrgusesse tõusnud küttehindadega, ja aidatakse haavatavamaid hüppelises elukalliduse tõusus. Energia hinda leevendatakse ja nii, et inimesed ei pea lunima ja paberipakkidega asutuste vahet jooksma. Ka mittetulundusühingutele ja väikeettevõtetele minnakse appi, et elektri hinda talutavamaks muuta. Tulumaksuvaba määr tõuseb, mis jätab väiksema palga saajatele aastas 372 eurot rohkem kätte. Hooldekodukoht on tulevikus vajajatele tagatud pensioni eest ja see annab peredele kuni 6000 eurot aastas kokkuhoidu, kui neil sellist teenust vaja läheb. Lastega perede toetused tõusevad ja aastaid paigal tammunud üksikvanema toetus lausa neljakordistub. Meie tublide treenerite, kultuuriinimeste, õpetajate, hooldustöötajate, päästjate ja politseinike palgad tõusevad rohkem kui kunagi varem, vähemalt sel sajandil. Aga tuleb tunnistada, et oli ka viimane aeg, sest peale viimaste aastate närutamist ei jäänud meil ju midagi muud üle.

Jaanus Karilaid on küll paraku saalist välja läinud ja ilmselt tegeleb pressitööga, aga stenogrammi huvides ja neile inimestele meelde tuletades, kes on saalis ja kes jälgivad meid: Karilaiul oli õigus, kui ta tsiteeris politsei peadirektorit. Ja loomulikult oli politsei peadirektoril õigus, kui ta ütles, et 17%-line palgatõus järgmisel aastal ei ole piisav. Aga miks ei ole piisav? Tuletame meelde, millal oli viimane tõsiselt võetav palgatõus selles valdkonnas nii politseinikele kui ka päästjatele. See oli 2019. aasta eelarves, kui palgad tõusid vastavalt 12,5% ja 17%. Järgnevad kolm aastat oli Keskerakond valitsuses eri partneritega, täites ka siseministri rolli, ja selle kolme aasta peale kokku tõusis politseinike palk 9,5%. Osa sellest oli kübaratrikk selle arvel, et töömahud suurenesid ja kuskilt hoiti veelgi juba niigi ära kärbitud sisemisi reserve kokku. Tegelikult palgafond tõusis kogu selle kolme aasta jooksul 7,2%.

Loomulikult, kui me ei tõsta inimeste palka aastaid, siis ei ole ka 17% piisav. Nii nagu ei ole piisav see palgatõus, mille saavad täna õpetajad, kuigi see esmapilgul tundub suur. Aga õpetajate järelkasvu ei taga see kohe kindlasti, kui me järgmistel aastatel ei lähe edasi oluliselt suuremate sammudega, kui need on viimastel aastatel olnud. Samamoodi treenerite palk, mis oli aastaid 1000 euro peal, ja me eeldame, et nendel inimestel on lisaks spordiala tundmisele ka pedagoogilised oskused. Samamoodi kultuuritöötajate palk, hoolekandetöötajate palk – need palgad on aastaid seisnud. Loomulikult ei ole siis 17% piisav.

Selle eelarvega me päästame kännu tagant lahti ka uute tuuleparkide rajamise ja tagame nii tulevikus odavaima võimaliku elektri kättesaadavuse ning meie keskkonna ja kliima säilimise eluks kõlblikuna. Lisaks loob see eeldused meie ettevõtluse konkurentsivõimelisuseks, sest keskkonnavaenulikku toodet ei osta varsti enam keegi. Ja loomulikult panustab see eelarve Eesti sõjalisse julgeolekusse kaugelt rohkem kui iial varem, sest teisiti me täna lihtsalt ei saa.

Meile äsja üle antud eelarves on veel väga mitmeid olulisi ja häid asju, aga kõiki neid ei jõua hetkel siinkohal üles lugeda.

Ma palun lisaaega.

10:59 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun! 

10:59 Indrek Saar

Nagu elus ikka, ei ole paraku ka see eelarve ideaalne. Selles võiks olla veel nii mõnigi oluline ja põhimõtteline areng märkavama, hoolivama, targema, innovaatilisema – ühesõnaga, nagu sotsiaaldemokraadid on öelnud, põhjamaisema Eesti suunas. See aga eeldab julgust tunnistada, et meil on vaja lahtiste silmadega ringi vaadata ka uute tulude suunas, sest muidu me oma riiki tugevamaks ei ehita.

Ja üks märkus [selle kohta], mida saab siiski parandada ka meile valitsuse poolt etteantud raamides. Demokraatiat ei tohi lasta ära närutada, eriti kriitilistel aegadel. Seepärast tuleb Riigikogul olla vajadusel ka ebapopulaarne ja peale mitmeaastast parlamendi töövõime suretamist töötajate palkade kukkumise, sellest tuleneva ülehelikiiruse saavutanud töötajaskonna voolavuse ja vahendite kärpimise kaudu tagada väärikas palk ka neile tublidele inimestele, kes seda rahvamaja püsti hoiavad. Ei, ma ei pea silmas meid, Riigikogu liikmeid, vaid Riigikogu Kantselei töötajaid. Vastasel juhul astume veel ühe suure sammu Riigikogu seadusloome võimekuse ja parlamentaarse kontrolli lõpliku hääbumise suunas, mille eest on meid viimastel aastatel hoiatatud korduvalt. Meie kohus on seekord käituda riigimeestena ja leida veel selles eelarves lisaraha nende inimeste palga tõusuks. Meil ei ole enam aega pugeda vabanduse taha, et arutame neid asju peale valimisi, sest siis võib olla juba lootusetult hilja.

Sestap kutsun teid, head kolleegid, asuma konstruktiivselt ja hoolega lugema eelarvet. Kus viga näeme laita, seal käed külge! Ikka selleks, et meile kallis keel, kultuur ja rahvas kestaks ja areneks. Jõudu tööle!

11:01 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Fraktsioonide sõnavõtud on ühel pool. Kas peaminister soovib sõna? Ei soovi. Sellisel juhul lõpetan läbirääkimised ja antud päevakorrapunkt on ammendunud. 


2. 11:01 Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu (672 OE) esimene lugemine

11:01 Aseesimees Martin Helme

Läheme oma päevakorraga edasi. Meil on terve hulk eelnõusid. Tänane teine päevakorrapunkt on väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu 672. Eelnõu on esimesel lugemisel. Palun siia ettekandjaks väliskomisjoni aseesimehe Enn Eesmaa.

11:02 Enn Eesmaa

Suur aitäh! Austatud kolleegid! Väliskomisjon esitas antud eelnõu käesoleva aasta 19. septembril. Eelnõu näeb ette NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni muutmist tulenevalt koalitsiooni muutumisest Riigikogus. Täpsemalt: arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni liikmed Ants Laaneots ja Andres Metsoja, nimetada delegatsiooni liikmeks Mihhail Lotman, nimetada delegatsiooni juht Marko Šorin delegatsiooni liikmeks ja nimetada delegatsiooni juhiks Mati Raidma. Ehk lühidalt öeldes, kui see otsus ja ettepanek vastu võetakse, siis on delegatsiooni koosseis alljärgnev: delegatsiooni juht Mati Raidma, liikmed Mihhail Lotman ja Marko Šorin ning asendusliikmed Jaak Juske ja Leo Kunnas.

Riigikogu juhatuse määratud muudatusettepanekute tähtajaks, 23. septembriks ühtki muudatusettepanekut ei esitatud. Väliskomisjon on teinud oma 19. septembri ja 26. septembri istungitel antud eelnõu kohta konsensusega järgmised menetluslikud otsused: teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 672 Riigikogu täiskogu neljapäevase, 29. septembri istungi päevakorda ja viia läbi eelnõu lõpphääletus. Väliskomisjoni ettekandja meie otsuse kohaselt seisab teie ees. Ma tänan.

11:03 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! On võimalik esitada küsimusi. Seda soovi ei ole. Suur tänu! Eelnõu kohta, nagu just kuulsime, muudatusettepanekuid ei esitatud. Saame läbirääkimised avada. Seda soovi ka ei ole. Tegemist on ühe lugemisega eelnõuga. See on lõpphääletus, mille juurde me läheme, enne seda teeme saalikutsungi.

Head kolleegid, panen hääletusele otsuse eelnõu 672, mis puudutab Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni muutmist. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

11:06 Aseesimees Martin Helme

Otsuse eelnõu poolt on 51 saadikut, vastuhääli ega erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud.


3. 11:07 Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu (673 OE) esimene lugemine

11:07 Aseesimees Martin Helme

Tänane kolmas päevakorrapunkt on väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu numbriga 673 esimene lugemine. Palun siia väliskomisjoni liikme Henn Põlluaasa! Ahah. Vabandust! Enne veel Valdo Randperel on protseduuriline.

11:07 Valdo Randpere

Ma igaks juhuks küsin ära, et pärast pahandust ei tuleks. Meil eelmises punktis oli siin hääletus ja neid tuleb veel, kus osa inimesi, kes hääletavad, on ka ise eelnõus nimepidi sees, neid puudutab see eelnõu. Kui nad nüüd ise hääletavad, siis kas nende kohta tuleks esitada kuriteoteade prokuratuurile? Kas see on toimingupiirangu rikkumine sinu arvates – ma küsin ka sinu käest isiklikult, Martin, kuna sa oled sellega viimasel ajal hästi kursis ja tegelenud – või vaatame sellele lihtsalt läbi sõrmede ja ütleme, et ah, las ta jääb, mis see üks hääl siia või sinna on?

11:08 Aseesimees Martin Helme

Alati võid esitada. Eesti väidetavalt on õigusriik, alati võid esitada prokuratuurile igasuguseid kaebusi. Aga Riigikogu hääletus ei ole toimingupiirangu rikkumine. Palun, Henn Põlluaas!

11:08 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Väliskomisjon esitas antud eelnõu käesoleva aasta 19. septembril ja see eelnõu näeb ette delegatsiooni muutmist tulenevalt koalitsiooni muutumisest Riigikogus. Delegatsiooni juhiks nimetatakse Mati Raidma asemel Sven Sester ning delegatsiooni asendusliikmeks Margit Sutrop. Kui see eelnõu peaks vastu võetama, siis on OSCE Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni koosseis järgmine: delegatsiooni juht Sven Sester, liikmed Heljo Pikhof ja Marko Šorin ning asendusliikmed Anti Poolamets ja Margit Sutrop.

Riigikogu juhatuse määratud muudatusettepanekute tähtajaks, 23. septembriks kella 15-ks ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud. Väliskomisjon tegi oma 19. septembri ja 26. septembri istungitel eelnõu kohta konsensusega järgmised menetluslikud otsused: teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 673 Riigikogu täiskogu neljapäevase, 29. septembri istungi päevakorda ja viia läbi eelnõu lõpphääletus. Ja väliskomisjon otsustas samuti konsensuslikult, et ettekandjaks eelnõu esimesel lugemisel on komisjoni liige Henn Põlluaas, mina ise. Aitäh!

11:10 Aseesimees Martin Helme

Mis ei ole ka toimingupiirangu rikkumine. Küsimusi ei näe. Aitäh! Saaks avada läbirääkimised. Seda soovi ka ei näe. Sulgen läbirääkimised. Nagu just kuulsime, siis muudatusettepanekuid ei tehtud, järelikult saame kohe minna hääletuse juurde. Aga niipalju aega on ikkagi kulunud, et [on vaja] teha saalikutsung.

Head kolleegid, panen hääletusele otsuse eelnõu 673. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

11:13 Aseesimees Martin Helme

Otsuse eelnõu toetab 47 saadikut, vastu ei ole keegi, erapooletuid samuti mitte. Otsus on vastu võetud.


4. 11:13 Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu (674 OE) esimene lugemine

11:13 Aseesimees Martin Helme

Tänane neljas päevakorrapunkt: väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu nr 674. Eelnõu on esimesel lugemisel. Palun siia väliskomisjoni liikme Andres Suti.

11:14 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Hea Riigikogu! Väliskomisjon esitas antud eelnõu käesoleva aasta 19. septembril ja eelnõu näeb ette Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni muutmist tulenevalt koalitsiooni muutumisest Riigikogus. Kui see eelnõu leiab toetust, siis need muudatused oleksid järgmised: nimetada Maria Jufereva-Skuratovski asemel delegatsiooni juhiks Eerik-Niiles Kross, nimetada Maria Jufereva-Skuratovski delegatsiooni liikmeks, arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni asendusliige Raivo Tamm ja nimetada delegatsiooni asendusliikmeks Heiki Hepner, nimetada delegatsiooni asendusliige Indrek Saar delegatsiooni liikmeks ning nimetada delegatsiooni liige Urmas Reitelmann delegatsiooni asendusliikmeks.

Riigikogu juhatuse määratud muudatusettepanekute tähtajaks ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud. Väliskomisjon on teinud oma 19. septembri ja 26. septembri istungitel eelnõu kohta konsensuslikult järgmised menetluslikud otsused: teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 674 Riigikogu täiskogu neljapäevase ehk tänase istungi päevakorda ja viia läbi eelnõu lõpphääletus, ning väliskomisjoni ettekandjaks eelnõu esitamisel ja esimesel lugemisel nimetada siinkõneleja. Aitäh!

11:15 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Kas on küsimusi? Ei ole küsimusi. Läheme läbirääkimiste juurde. Ka läbirääkimisi ei soovita avada. Ma siis lõpetan läbirääkimised. Muudatusettepanekuid, nagu me kuulsime, ei olnud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus, aga teeme enne seda saalikutsungi.

Head kolleegid, panen hääletusele otsuse eelnõu 674. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

11:18 Aseesimees Martin Helme

Otsuse poolt on 47 saadikut, vastu on 1, erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud. Sellega on tänaste OE‑dega ühel pool. Saame minna seaduseelnõude juurde.


5. 11:19 Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (656 SE) teine lugemine

11:19 Aseesimees Martin Helme

Tänane viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 656, oleme teisel lugemisel. Palun siia majanduskomisjoni esimehe Kristen Michali.

11:19 Kristen Michal

Tervist, austatud esimees! Head kolleegid! Annan ülevaate, kus me oma 656-ga ehk energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga oleme. Eelnõu ise on muidugi lühike. Kõik, kes tahavad seda vaadata, see on umbes viierealine, sellest ei ole väga keeruline üle käia. Aga märksa põnevam on selle juurde kuuluv saatesõna ja seletuskiri.

Meenutuseks. Sellesama eelnõu, mis puudutab taastuvenergiat, algatas valitsus 2022. aasta 25. augustil. Eelnõuga muudetakse kehtivas energiamajanduse korralduse seaduses sisalduvat taastuvelektri osatähtsuse eesmärki aastaks 2030 nii, et aastaks 2030 moodustab elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 100% senise 40% asemel. Kogu tarbitavast energiast, kuhu arvestatakse ka näiteks transpordikütus ja soojamajandus, peab taastuvenergia moodustama vähemalt 65% kehtiva 42% asemel.

Majanduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist ühel töörühma koosolekul, ühel komisjoni istungil, 16. septembril oli töörühm koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi esindajatega ja 20. septembril tutvustati erinevaid ettepanekuid ja tehti menetluslikud otsused, ka seal olid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.

Eelnõu kohta laekunud tagasisides puudutati peamiselt eesmärgi ratsionaalsust, varustuskindlust, tootmisvõimsust, energia hinda ja tuumaenergia arendusvõimalusi. Kordan üle, et seaduseelnõuga seatud eesmärk toota aastal 2030 Eestis sama palju taastuvelektrit, kui on Eesti aastane tarbimise kogumaht, on eesmärk Eesti elektribilansile. Seatud eesmärk ei loo takistusi teiste energialiikide, sealhulgas tuumaenergia arendamiseks. Elektri tootmine võib ületada tarbimist ning seetõttu ei ole eelnõuga välistatud tootmisallikate mitmekesisus ja seeläbi muude tootmisallikate kasutamine, mis on hetkel olulisel kohal Eesti varustuskindluse tagamisel. Eelnõu lühiajaline ja pikaajaline mõju varustuskindlusele on positiivne, kuna eelnõu sätestab eesmärgi, mille raames tuleb täiendavaid taastuvaid elektritootmisvõimsusi elektrisüsteemi. Varustuskindlus mõistliku hinnaga peab olema tagatud ka tuule- ja päikesevaestel perioodidel. Selleks on vaja arendada lisaks taastuvenergiavõimsustele ka salvestusvõimsusi ning teisi heitmevabu juhitavaid tootmisvõimsusi. Ajal, mil taastuvenergia tootmist ei ole, saab toota energiat ka fossiilsetest energiaallikatest. Eelnõu ei eelda Eestis olemasolevate juhitavate tootmisvõimsuste sulgemist ega piira uute juhitavate tootmisvõimsuste rajamist. Eelnõu pigem tugevdab alust vähempakkumiste väljakuulutamiseks, sest vähempakkumisi korraldatakse taastuvelektri eesmärkide vastu.

Istungil selgitati ka esimese lugemise seletuskirja täiendamise vajadust, mis tulenes Fermi Energia AS‑i ettepanekust. Kes ei tea, siis nemad arendavad tuumajaama, või tegelevad selle plaaniga. Muudatuse kohaselt lisatakse seletuskirjas peale lauset "Elektri varustuskindlus peab sõltumata tootmisviisist olema tagatud igal ajahetkel ning seda jälgitakse iga-aastastes varustuskindluse analüüsides." tekstiosa "Varustuskindluse tagamiseks on vajalik arendada uusi nii juhitavaid kui ka juhitamatuid heitme vabasid tootmisvõimsusi, mis suudavad 2035. aastaks tagada olulises mahus süsinikheitmeta elektritootmise. Eesti tarbijatele vähima kulu saavutamiseks on oluline, et tagataks elektriturul aus ja läbipaistev konkurents, kus tootmiste rajamine (sh võrguehitus) ei sõltu peamiselt riiklikest toetustest."

Miks ma sellel siin pikemalt peatun? Tutvustuses ja seletuskirjas on see samamoodi lahti kirjutatud, sest see on oluline printsiip. Kui me sõnastame eesmärgi taastuvenergia hankimiseks ja see eesmärk on kõrgem kui varem, sisus tähendab tegelikult 2024. ja 2025. aastal täiendavate vähempakkumiste väljakuulutamist, siis hästi oluline on seejuures rõhutada, et nagu ükski tool siin saalis ilmselt ei suuda seista ühel jalal, ei seisa energeetikasüsteem ühel tükil. Iga asi ei ole ainult iseseisvana võimeline energiasüsteemi üleval hoidma või vähemalt ei suuda seda teha mõistliku hinnaga. See tähendab seda, et taastuvate kasvul on oluline roll, et inimesed saaksid soodsama hinnaga. Nagu ma enne märkisin, siis esimeselt taastuvenergeetika vähempakkumiselt – see on kurss, mis on võetud 2016. aastast, seaduseks sai 2018‑ndal ja nüüd oli esimene selline suurem vähempakkumine – see garanteeritud hind jäi kuni 35 euroni megavatist, mis on tegelikult väga soodne võrreldes mis tahes teise tootmisviisiga. Ja see seletuskirja lisandus tähendab tegelikult seda, et me arendame taastuvaid, et neid oleks selles mahus. See ei pruugi kattuda tarbimisprofiiliga ükskõik mis ajahetkel, aga selleks, et tarbimisprofiil oleks kaetud ka siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista, peavad olema meil teistsugused tootmised olemas. See on oluline siin ära öelda, kuna kõik ettevõtjad, kes planeerivad oma tegevusi turu vastu, vajavad selgitust ja kindlust ka tulevikuks, kui nad lähevad panka raha küsima või investoritelt raha kaasama.

Siis teine tükk, mis tuleb siin ära märkida, on see, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt ning Keskkonnaministeeriumilt laekus hulk üsna asjalikke ettepanekuid, kuidas energiaturgu tervikuna korrastada. Ja nüüd mõni tund ajas tagasi kerida, siis ma andsin sellesama ettepanekute paketi elektrituruseaduse muutmise seadusena siin Riigikogu menetlusse. See puudutab fantoomliitumisi ja võrkude puhastamist ja nii edasi, ka näiteks maardlate peale taastuvenergiavõimsuste arendamist. Selle me võtsime töörühmas ja komisjonis arutledes eraldi eelnõu sisse, sest tegemist on üsna mahuka lahendusega, üsna mahukate teemadega. Ja võib-olla poleks päris korrektne nööbile, rääkimata pintsakust, tervet garderoobi külge õmmelda, kuna sellisel juhul oleks see menetlus läinud teistsuguseks.

Nii, nüüd veidi veel komisjonis toimunust. Jah, oli küsimus ka sellest, kas transpordisektoris saadakse hakkama nende eesmärkidega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja Kristo Kaasik kirjeldas meile ettevalmistavaid samme, vajalikke meetmeid, ja ütles, et eelnõu iseenesest ei muuda transpordieesmärki, puutumus puudub, aga eesmärk, mis on seatud, tõenäoliselt, vähemalt praeguste teadmiste põhjal saavutatakse.

Siis oli veidi debatti komisjonis. Ma juba fantoomliitumisi mainisin ja eks see tuleb ka selles paketis, mida me hakkame nüüd arutama. Fantoomliitumiste puhul esimene ettepanek, mis tuli ministeeriumilt, oli võib-olla sihuke pikemale ajale suunatud, kus paari aasta pärast võiks hakata võrkudes üht-teist juhtuma. Vaadates Läti eeskuju ja ka erasektorilt laekunud ettepanekuid, Sunly, kui ma õigesti mäletan, kirjutas selle ettepaneku ja oli veel teisi, siis tegelikult ilmselt lähme ikkagi või vähemalt pakume välja deposiitide võimaluse, et kõik, välja arvatud loomulikult kodutarbijad, kes tulevikus tahavad neid võrke kinni panna või ühenduse liitumise kinni panna, peavad deposiiti tasuma. Kui nad jälle kasutusse võtavad, siis saavad nad selle tagasi. Aga ma rõhutan, et kõike seda ma räägin selle eelnõu juures ja seletuse juures sellepärast, et see oli selle eelnõu juures arutelul, aga seda eelnõu ennast ta ei puuduta, kuna me otsustasime komisjonis panna selle teise paketti, mis on elektrituru muutmise seadus, mille ma just andsin hommikul kell 10 siin üle.

Nii, ja nüüd jõuame kulminatsioonini. Komisjon otsustas: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 29. septembril (poolt 6, vastu 2), teha ettepanek teine lugemine lõpetada (poolt 6, vastu 2), ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 12. oktoobril (poolt 6, vastu 2). Aitäh!

11:28 Aseesimees Martin Helme

Ja nüüd küsimused. Kalle Grünthal, palun! 

11:28 Kalle Grünthal

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kõigepealt esitan faktilised asjaolud. Hüdroenergiat tootev väikeettevõte soovis oma tootmist suurendada 3 kilovatti seoses sellega, et kevadel turbiinilabad pöörlevad kaks nädalat kiiremini kui tavaliselt. Eesti Energialt tuli vastus: selleks, et seda suurendada, on vaja tasuda 24,7 miljonit eurot pluss käibemaks. Esitasin ministrile arupärimise, selgitustaotluse, millest see hind koosneb. Vastust ei tulnud. Võtsin Riina Sikkutil siin pärast infotundi käisest kinni ja küsisin, kas saab vastuse. Ta ütles, et ma vaatan üle ja vastan. Kuni käesoleva hetkeni ei ole vastanud. Ma kohtusin üleeile Euroopa rohelise kokkuleppe juhtiva asepresidendi Frans Timmermansi kabinetiülema Diederik Samsomiga, kaebasin talle selle olukorra põhimõtteliselt ära ja tegin ettepaneku tulla Vabariigi Valitsuse tegevust kontrollima, kuna nad ei täida taastuvenergia kokkulepet. Kuidas suhtute sellesse kontrolli?

11:30 Kristen Michal

Aitäh! No ma ütlen nii, et selles me oleme nüüd küll teiega ühel nõul, sest minu meelest selline uudis, nagu see oli, kus sisuliselt, ütleme, võib-olla sihukese võimsama elektriradika võrku lisamise eest küsiti 24 miljonit – see kuulub absurdi valdkonda. See ei ole mõistlik. Ja kui te ei ole nendelt, kellelt te olete küsinud, vastuseid saanud, siis ma olen kindel, et Riina Sikkut annab selle vastuse. Minu kogemused temaga on väga head, ta tavaliselt annab kõik vastused. Aga kui vaja, võime ka komisjonis üle küsida, kui soovite. See oli muuseas selle eelnõu arutelu ajal – ja miks ma just rääkisin sellest võrkude puhastamisest ja fantoomliitumistest – kindlasti üks selline näide, miks me peame neid võrke puhastama nendest liitumistest, mis kunagi kasutusse ei lähe. Ja seda me saamegi siin teha sellesama eelnõuga, mille ma hommikul üle andsin, mis majanduskomisjonist tuli, ehk elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu. Kõike muud, kas valitsuse tegevust peab kontrollima? Eks opositsioonil ole oma vabadus seda teha.

11:31 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

11:31 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! See 2030 on selline müstiline number siin. Teie valitsuskoalitsiooni koalitsioonileppe järgi peab 2030‑ndaks lõppema eestikeelsele haridusele üleminek. Ja siin on ka, et elektri puhul peab olema lõppenud sajaprotsendiliselt, sama nagu eestikeelsele haridusele üleminek. Kas see on kuidagi koalitsioonileppe arutamisel kooskõlastatud, et 2030. aastaks peab saabuma õndsus? Enne ei ole millegipärast tegeldud sellega.

11:32 Kristen Michal

Aitäh, hea küsija! No kuidas ma nüüd teile vastaks? Ma loodan, et õndsus saabub ikka varem, igapäevaselt. Vaadake, aastad on valitud erinevates arengukavades lihtsalt mingite etappide järgi. Kui vaadata taastuvenergeetika arengut, siis ma juba viitasin siin ettekannet tehes, et mälu järgi umbes aastal 2016 ... Me Indrek Saarega olime just hiljuti ühes saates, kus ta meenutas selle sündi valitsuses ja koalitsioonis, mis hiljem muutus. Oli arutelu selle üle, et me peaksime taastuvenergeetikas üle minema toetustepõhiselt vähempakkumiste printsiibile. See on üsna oluline printsiip. Näiteks täna, kui me oleme üle läinud vähempakkumiste printsiibile, siis taastuvenergia tasud ja kõik see muu on sisuliselt saba minevikust. Taastuvenergia on võimeline turu vastu juba täna tegelikult ennast tootma, müüma. Nagu ma mainisin, see on ka veebis avalikult leitav, rahvusringhäälingus oli see uudis üleval, et 19 ja 35 euro vahel on tegelikult see hind, millega taastuvenergia sellel esimesel suurel vähempakkumisel osales, ja neid vähempakkumisi tuleb veel. Need vähempakkumised on 2022. aastal, 2023. aasta alguses, 2024. ja 2025. aastal – vastavalt 450, 650, 500 ja 500, mälu järgi ütlen. Nii et kui te küsite, kas 2030. aastaks saabub õndsus, siis vähemalt selle eelnõu põhjal ma julgen öelda, et soodsamat energiat vähempakkumiste teel hakkab ilmselt juba varem võrku saabuma. See on pigem selline, ütleme, nelja-viie aasta lõikes, millal see võiks võrku saabuda.

11:33 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

11:33 Henn Põlluaas

Aitäh! Selle eelnõu eesmärk on toota aastal 2030 Eestis sama palju taastuvelektrit, kui on Eesti aastase tarbimise kogumaht. See on ju utoopia, see on ju täielik idiootsus. Seda ei ole võimalik teha, sest pool aastat ei ole meil päikest, ei ole tuult. Ainult üks salvestusjaam Paldiskisse, mis 4% vajaminevast suudaks salvestada, maksab 650 miljonit. Meil ei ole võimalik salvestada. Samas ka selle seaduseelnõu tegijad tunnistavad, et see on utoopia. Siin on öeldud, et ajal, mil taastuvenergia tootmist ei ole, saab toota energiat ka fossiilsetest energiaallikatest. Keda te lollitate? 

Ja teine asi on see, et minu meelest valitsus tegi ühe sellise otsuse, et energiat hakatakse ostma nendelt taastuvenergiatootjatelt (Juhataja helistab kella.) fikseeritud hinnaga ja kui nad isegi ...

11:35 Henn Põlluaas

... pakuvad odavamalt, siis valitsus maksab nendele ikkagi täishinna. Kus on siin loogika? Kuidas te saate rääkida odavast energiast?

11:35 Kristen Michal

Aitäh, hea kolleeg! Kõigepealt, mul on hea meel näha, et te olete täie tervise juures. Eile õhtul me siin muretsesime, teid ei olnud, te olite haigestunud. Seda on hea kuulda. Külmetus on siin ilmne. Mulgi on väga tugev nohu, aga mis teha?

Küsimuste juurde. Kõigepealt, arvestus on siiski aastapõhine ja nagu ma mainisin, ei kattu ta tarbimisprofiiliga. Kalev Kallemets, kes on vist Fermi Energia tegevjuht, võib-olla ma nimetan ta ametinimetuse valesti, kirjutas sihukese päris toreda loo, kus oli sihuke tore hammastega graafik küljes, ja seal oli ka kirjeldatud, et kui tuult ja päikest oluliselt suurendada, siis jääb sihuke tarbimise hammastevahe sinna sisse, sinna midagi teha ei ole.

Ja nagu ma ka rõhutasin üle siin selle eesmärgi seletuskirja puhul, mis vajas üle rõhutamist, siis see eesmärk, et me toodame rohkem taastuvat, mis on soodsam, ei pidurda, välista, takista kuidagi teiste, ka fossiilsete ja muude heitmevabade tootmiste turuletulekut. Nii et selles mõttes, ma arvan, te isegi ei pea muretsema. Ja seda teist küsimust ma nii hästi ei kuulnud, sest siin vahepeal sai aeg otsa ja hüüti vahele, te saate äkki küsida uuesti.

11:36 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

11:36 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Austatud ettekandja! See taastuvenergia osatähtsuse osakaal vist on praegu, tänase päeva seisuga mingi 28% või midagi taolist. See on nüüd olukorras, kui see seadus on kehtinud kuus aastat. See on siis pool sellest ajast, mida te plaanite ette. Nüüd on veel seitse aastat ehk pisut üle 50% ja selle ajaga te tahate jõuda 28%-lt 100%-le. Siin tõepoolest peab toetama Henn Põlluaasa mõtet, et tegemist on sihukese pisut utoopia valdkonda kalduva asjaga. Ja on arusaadav, et konservatiivid, kes me oleme kahe jalaga maa peal ja eelistame alati evolutsioonilisi arenguid, oleme sellise revolutsioonilise mõtte suhtes väga skeptilised. Öelge mulle ausalt, kuidas ja millise imevahendiga te tahate seitsme aastaga tõusta 28%-lt 100%-le. Öelge see ära, et inimesed sellest aru saaksid. 

11:37 Kristen Michal

Aitäh! Jah, te olete seda esimese lugemise seletuskirja õigesti lugenud küll. Siin seletuskirjas, kui te mõni lehekülg edasi keerate, on kirjeldatud neid viise, kuidas me sinna jõuame. Üks on juba minu viidatud vähempakkumiste loogika, mis on tarbijale ka säästlikum. Ja nagu ma kirjeldasin, kui konservatiivid muretsevad selle pärast – lugesin Martin Helme artiklit suure pühendumisega sellel teemal –, et inimesed peavad selle kinni maksma, siis tegelikult taastuvenergia on turu vastu juba täna võimeline tootma ja see hind on soodsam kui mis tahes muu tootmisliik. Nii et konservatiivid selle pärast ei peagi muretsema, see mure on valesse kohta paigutatud.

Teine pool on sellest, et Eestis vabanevad väga suured alad taastuvenergia tootmiseks. Noh, siin on ära toodud, et, ütleme, merealade võimalus on 7 gigavatiga, mis on aastane toodang, 26 teravatti näiteks. Need pindalad ja võimalused on palju suuremad. Ja aastaid on olnud ju ka maismaa-alad ja nii edasi hõivatud sellega, et meil on olnud riigikaitselised ja julgeolekualased huvid, me ei ole saanud neid sellises mahus arendada. Nii et ma julgeks küll öelda, et jah, neid numbreid vaadates on võimalik isegi see number suuremaks teha, aga eesmärk on igati aus. See pigem on vähempakkumiste ja uute võimaluste tekkimiseks. Meil tekib hunnik nii maismaa- kui merepinda selleks ja kui me saame võrgud vabaks teise eelnõuga, siis tuleb ka uusi liitujaid. Nii et kõik on tehtav.

11:39 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

11:39 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma tulen tagasi selle Euroopa rohelise kokkuleppe juhtiva asepresidendi Frans Timmermansi kabinetiülema Diederik Samsomiga kohtumise juurde. Kui ma teda sellest 24,7-miljonilisest probleemist teavitasin, siis ma nägin saalis kahesugust reaktsiooni. Tema silmad läksid nii suureks, ütles, et pole enne näinud sellist jama, ja teie hea kolleeg Andres Sutt läks näost valgeks. Aga küsimus on praegu selles, et te andsite lootust selles suhtes, et kindlasti Riina Sikkut vastab arupärimisele, millest koosneb see 24,7 miljonit. Mina ütlen, et Riina Sikkut rikub praegu seadust, kuna ta ei ole vastanud õigel ajal, ei ole täitnud ka täiendavat lubadust. Äkki annate nõu, mismoodi sellest jamast välja tulla, et see 24,7 miljonit 3 kilovati lisamise eest ära lahendatakse? (Juhataja helistab kella.)

11:40 Kristen Michal

Aitäh! No teie kirjeldused on muidugi värvikad, kuidas kõik asjad juhtuvad ja dramaatika nendest juba ei puudu. Aga ma siiski jään endiselt oma arvamuse juurde, et Riina Sikkut teeb oma tööd korralikult ja ta vastab sellele arupärimisele. Ja isegi kui ta ei vasta, siis – ma arvan, et ta vastab – komisjonis, nagu ma enne mainisin, hommikul kell 10 ma andsin majanduskomisjoni poolt üle, ja see on koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, majandus- ja taristuministri ja teistega sündinud eelnõu, mis just sedasama võrkude vabastamist nendest fantoomliitumistest korraldab, et ei tekiks võib-olla selliseid ekstsesse. Sest tõepoolest, see näide ju on laialt levinud, juba legendaarne, et elektriradika võimsuse võrku ühendamine või lisamine on 20+ miljoni lugu. Noh, see pole kuidagi mõistlik olukord.

11:41 Aseesimees Martin Helme

Jaa, no kindlasti peab minister seadust täitma ja vastama Riigikogu liikme küsimusele. Andres Metsoja, palun!

11:41 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma võin kinnitada, et Andres Sutil oli jume tagasi, igal juhul ma kohtasin teda täna saalis ja kõik on selles mõttes korras. Ei pea muretsema. Aga minu küsimus tuleb deposiidi valdkonnast: fantoomliitumised versus deposiit. Ausalt öeldes erasektori puhul ma isegi võiks seda mingil määral mõista, aga avaliku sektori puhul, näiteks kui me räägime riigiettevõttest, siis tegelikult on see meie kõigi raha, mille me peame jälle taas kord maksumaksjatena kinni maksma. No võtame kas või Tootsi tuulepargi liitumise. Kui seda ei realiseerita, siis on mingi raha all, mis tuleb tarbijal tasuda. Samal ajal on meil ju see praktika, et ehitusluba muutub tühiseks viie aasta jooksul. Kas te kaalusite ka seda võimalust, et kui on väljastatud liitumine, liitumisleping on sõlmitud, ja viie aasta jooksul seda ei asuta realiseerima, võrdsustada see siis ehitusloaga, sest tegelikult see muutub õigustühiseks ja tuleb uuesti alustada?

11:42 Kristen Michal

Jah, siin on mitu küsimust. Sellele teisele vastan: ei, me ei ole seda varianti veel kaalunud. Me võime seda kaaluda, sest nagu ma ütlesin, võrgu puhastamise ja nendesamade fantoomliitumiste pakett on nüüd selles uues elektrituruseaduse muutuses, mis sai hommikul kell 10 üle antud ja millel pole veel numbrit. Ta saab numbri ja siis me hakkame, noh, tööle niikuinii, tegime ka selle eelnõu ju valmis, eks. Aga viis aastat, jah, ma ütleksin, on minu meelest pikk aeg. Kui meil on praegu see probleem, siis me tahame astuda kiireid samme, sest me oleme energiasõjas. Me tegelikult tahame teha asju kiiremini just sellepärast, et olla sõltumatumad ja et inimesed saaksid näiteks muu hulgas kiiremini võrku. Viis aastat on veidi liiga pikk aeg. Seetõttu on tulnud ka juttu deposiitidest ja kõigest muust, sest need esimesed lahendused olid sihukesed kahe‑, kolme‑, nelja‑aastased lahendused ja ma väidan, et see tempo ei rahulda vähemalt majanduskomisjoni vaatest küll meid. Ei peaks vist rahuldama, ma mõtlen. Ja ma veel kord ütlen, et naabrid on sarnast võrkude restarti tegemas, siin kõrval, eks ju, Lätis ja nii edasi. Me ei pea kehvemad olema sellistes asjades. Aga loomulikult me arutame kõik võimalused läbi.

Nüüd, mis puudutab riigile kuuluvaid eraõiguslikke äriühinguid, siis seal jah, vähemalt täna me ei ole nendes aruteludes, vähemalt esmastes aruteludes, küll neid käsitlenud kuidagi erinevatena, sest isegi kui nad kuuluvad riigile või on riigi enamusosalusega või riigi osalusega eraõiguslikud äriühingud, siis lõppkokkuvõttes peavad nad oma ärilisi otsuseid tegema vastavalt sellele, mismoodi nende nii‑öelda ärilised eesmärgid ja mõistlikud kasumi- ja muud normid ette näevad. Eesti Energia puhul toodi näide, et selle tulevase deposiidi – ja veel kord, see ei ole selle eelnõu teema, aga siinjuures see oli debatiks – maksumus võiks olla suurusjärgus umbes 5 miljonit. Peast arvutus, eks ju, ma ei oska öelda, kas ta täpselt nii on ja kas ta nii jääb, aga umbes nii oli. Eesti Energia peab sellisel juhul seda arvestama. Deposiidi mõte ongi, et kui see ühendusvõimsus kinni võetakse, siis tegelikult see seob sellega, et seda ei tehta kergekäeliselt ja niisama ei panda lõputult kinni.

Meie eesmärk seadusandjatena peaks ju olema luua olukord, kus mitte keegi, olgu ta riigile kuuluv eraõiguslik äriühing – veel kord, ma ei heida midagi Eesti Energiale ette – või ükskõik kes, ei hoiaks võrku kinni. Siis me ei oleks sellistes olukordades, kus me räägime, et millegipärast ei pääse võrku. Meil on liitumisi tohutult, aga tegelikult tegevust ei ole, eks ju. See ei ole hea olukord. Seetõttu me tegeleme sellega ja ma olen küll aru saanud, et vähemalt erasektori poolt on see tervitatav. Jah, ma arvan, et Eesti Energia küllap saab sellega hakkama. Veel kord, meil seisab alles esimene lugemine ees ja pärast seda me hakkame korjama tagasisidet.

11:45 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

11:45 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Jaa, Riina on tore inimene, aga tema puhul kahjuks ma pean kinnitama, et ... Kuidas see Orumets laulis? Hüvasti, Maria, kiri võib tulla ka mulla alt, saatmata see ei jäänud. Riina lubas meile erikomisjonis juba kaks nädalat tagasi reedeks öelda, kuhu LNG valge laev tuleb, aga ootan tänase päevani. Ja Andres Sutt on ka tore mees, aga tema kirjad on tulnud sageli kolm kuni neli kuud hiljem. Kõik toredad inimesed. Aga minu küsimus sulle. Sa ütlesid, et suured alad vabanevad, kus saaks hakata nii-öelda pruulima seda roheelektrit. No aastaid ei ole ju mitte midagi tehtud ei maal ega merel. Kus koha peal maismaal need suured alad vabanevad? Äkki valgustad meid?

11:46 Kristen Michal

Ikka! Aitäh, küsija, ikka! Ma olen kindel, et kui sa soovid, siis MKM võib sulle hiljem isegi kaardi anda. Siin võib kiita varasemaid valitsusi. Isegi seletuskirjast ma võin täpsed kuupäevad öelda: 7. novembri 2019 ja 29. aprilli 2021. aasta otsustega otsustati investeerida täiendavalt radari- ja luuresüsteemidesse. Nende otsuste järgi vabaneb kõrguspiirangutest, kui sa küsid maismaa kohta, 2025. aastal ligikaudu 65% Eesti aladest ehk 27 000 ruutkilomeetrit. See tõesti on suur ala.

11:47 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun! 

11:47 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Tegelikult tõesti, selle eelnõu, mis on ääretult lakooniline, võib võtta justkui selliseks teekaardiks meie investeeringutest taastuvenergiasse lihtsalt. Ja ega tal vist tõesti suuremat väärtust ei ole kui mobiliseerida neid investeeringuid tegema või turule andma mingit signaali. Aga mu küsimus on hoopis see, et me teame, et meil on vaja Eestis, et ikka tuli igal ajal põleks ka juhitava [võimsuse] tootjail. Mis meil peaks olema kogu elektritoodangu maht, mida me toodame, et meil oleks see kaetud? Kas sellel teemal oli komisjonis arutelu? Tõesti, kui siia juurde lisada need juhitavad võimsused, siis kui palju me keskmiselt kokku peaksime tootma aastal 2030?

11:48 Kristen Michal

No ma püüan meenutada, kas selle eelnõu juures meil oli seda debatti. Ma ei ole päris kindel. Meil on olnud ka teiste eelnõude juures seesama debatt. See võis olla ka teine elektrituruseaduse muutmine, kui minu meelest kolleeg Riho Breivel või keegi teine küsis selle kohta. Vähemalt arvestuslikult on arengukavades praegu 9–9,5 tera pandud tarbimiseks ja tulevikus on lootus, et tarbimine jääb samaks või veidi väheneb. Küsimus on, mille arvel. Selle üle käib energeetikute hulgas debatt, sest üldiselt maailma suundumus on energiatarbimise kasvule. Erinevad valdkonnainimesed ütlevad, et aastaks 2035 on sihuke 12 teravatti, kui ta läheb sama loogikaga, siis 2050. aastaks 15 ja nii edasi. Selles portfellis suur osa kindlasti on taastuvad, aga nagu juba küsitud ja mainitud, siis ega see ainult taastuvate peal muidugi ei seisa. Juhitavad tõenäoliselt on siis põlevkivi, gaasi me ju tegelikult väga heaks ei pea, ehkki ta tipukoormusi katab ilmselt hästi mingitel hetkedel. On võimalik ka puitu ja nii edasi, aga ilmselt tuumajaam on ka üks variant. Tuumajaama vastused me saame järgmise aasta teises pooles, kui ma ei eksi.

Eks sellest see portfell koos hakkab seisma. Aga nagu öeldud, miks ma seda selles seletuses ja kõnes ja oleme ka eraldi spetsiaalselt välja toonud: taastuvenergia summaarne eesmärk ei tähenda seda, et Eestis kasutatakse ainult taastuvenergiat ja taastuvenergiaga kataks igal ajahetkel täpselt sama tarbimisprofiili ka meie tarbimises. Seda mitte. Jäävad tulevikus erinevad heitmevabad, veel kord jälle tuuma[energia], või siis tegelikult kasutame põlevkivi, kui on vaja kompenseerida. Aga taastuvate ja muude hinnavahe juba, veel kord, miks ma mainin neid vähempakkumisi, on niivõrd tohutu. Kui sul tuleb garanteeritud hinnaga, juba 35-ga tuleb taastuvaid, siis muud hinnad ju sellega oluliselt raskemini konkureerivad. See tegelikult on tarbijatele oluliselt soodsam. Mida kiiremini me jõuame selle poole, seda kiiremini inimesed saavad soodsama energia.

11:50 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

11:50 Paul Puustusmaa

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Ma siin inimesena lihtrahva seast püüan ikka aru saada ja ma siin nuputan. Okei, meil on nüüd riigieelarve kuskil laias laastus, kirvega visates, 15 miljardit. Kui me kogu riigieelarve sinna sellesse mõnusasse ilusasse unistuste plaani paneksime, siis võib-olla me saavutaksime selle. Ma hakkan arvutama siin. Kui kuus aastat on möödunud esimestest plaanidest, me oleme iga aasta seda taastuvenergia osatähtsuse protsenti suurendanud 5% ja nüüd me tahame järgmiseks seitsmeks aastaks seda suurendada kahekordselt ehk 10% peale aastas, siis see on nagu viisaastaku plaani täitmine Nõukogude Liidus. Muidu me ei saavuta seda 100% taastuvenergia osatähtsust lihtsalt protsentuaalselt. Ja ma tean seda, et on öeldud selle eelnõu tutvustamisel, et riik sellesse raha tegelikult ei panusta, suuremalt jaolt võetakse raha ettevõtjate käest, maksumaksjate käest. Ja siit tekib mul kohe järgmine küsimus. See on nii pöörane raha, mida on vaja, see on seotud nii suurte riskikapitalidega. (Juhataja helistab kella.) Kuidas te motiveerite ettevõtjaid sinna panustama?

11:52 Kristen Michal

Aitäh, hea küsija! Jah, vaat selles mõttes vääribki see kõik selgitamist. Teie olete ilmselt ka lugenud seda Martin Helme lugu. Kes ei oleks muidugi. Seal olid tõepoolest suured numbreid ritta kirjutatud ja öeldud, kuidas see kõik võtab tohutu hulga raha ja kõik see raha läheb ära ja nii edasi. Vaadake, tegelikult on nii, et vanasti oli ju see süsteem selline toetuspõhine. Ma sellepärast seda selgitasin ka, et toetuspõhiselt taastuvenergiale mindi üle ja nii edasi, ta ei olnud konkurentsivõimeline turul. Nüüd ta on turul konkurentsivõimeline ja need hinnad, mida taastuvenergia pakub, jah, taastuvenergial on oma probleem, teda ei ole kogu aeg sellisel kujul saada, ta vajab salvestusseadmed, vajab teisi toetavaid asju võrgu jaoks, suuremaid võrke ja nii edasi, aga ta on rahaliselt täiesti turu vastu konkurentsivõimeline. See tähendab seda, et see motiveerib ettevõtjaid, kui tulevad vähempakkumised ja needsamad võimalused. Miks me seda eelnõu siin teeme? Me tegelikult ütleme ka tulevikus, et need vähempakkumised on olemas, ja anname selleks selle baasi, siis ettevõtjad saavadki tulla nendele vähempakkumistele, osaleda, tegelikult müüa seda teatud hinnaga. See garanteeritud hind ju tähendab, et kui see hind peaks alla selle langema, mida seal pakutakse, no kuulge, siis me oleme kõik puhta või sees! See hind on väga madal, eks ju, siis maksame natukene juurde, aga tõenäoliselt ta niipea alla selle ei lange mitte mingi valemiga.

Nii et kui te küsite, kust see raha tuleb, siis see tegelikult tulebki juba turu vastu, ettevõtjatel on võimalik turu vastu selliseid investeeringuid teha. Ma arvan, et see on väga hea olukord. Ja ettekujutus, et see tuleb kuskilt Eesti rahva taskust ära võtta – vastupidi, see tegelikult on võit-võit-olukord. Me saame soodsamale, puhtamale [energiale] üle minna, mille vastu ei peaks ka konservatiividel midagi olema, sest puhas loodus võiks olla siiski konservatiivne väärtus. Aga võib-olla ei ole, kust mina tean. Jah, see tuleb turu vastu, nii et ei pea muretsema selle pärast. Mulle tundub, et te muretsete võib-olla veidi vale asja pärast.

11:54 Aseesimees Martin Helme

Erki Savisaar, palun!

11:54 Erki Savisaar

Aitäh! Austatud komisjoni esimees! Hea istungi juhataja! See eesmärk on kahtlemata õilis ja eks selles suunas liikuda tasub, kuid eks neid takistusi sel teel on päris palju. Suur vastutus langeb erasektorile, aga väga palju peab tegema ka riik. Me teame, et planeeringute osas ja ka fantoomide püüdmisel samme astutakse. Aga sellest ei piisa, sest meie elektrivõrk on üles ehitatud vastupidises suunas – idast läände, mitte läänest itta. Just Lääne-Eestis, Tallinna–Tartu joonest lääne pool on need kõige tuulisemad ja päikseküllasemad alad, kus elektrivõrgu vastuvõtuvõimekus on madal. Millised on üleantud riigieelarves järgmise aasta investeeringud sellesse võrguparendusse, kui palju võimsusi me saame juurde võtta? Mida näeb ette eelarvestrateegia järgmisteks aastateks? Kui palju see võrk laieneb lääne poole?

11:55 Kristen Michal

Aitäh! Ei oska mälust täpset numbrit öelda üleantud eelarvest. Täna saime tutvuda mõlemad sellega, vaatan teile numbrid pärast järele ja ütlen.

11:55 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

11:55 Henn Põlluaas

Aitäh! Me teame, milliseid kolossaalseid megakasumeid saavad praegu igasuguste tuulikute ja päikeseparkide omanikud. Ometigi riik maksab nendele sellele vaatamata lisaks taastuvenergia tasu, õigemini tarbija maksab, see võetakse inimeste taskust. Rääkida siin, et taastuvenergia on üliodav, siis te isegi lugesite ette kõik, mida tuleb selle jaoks teha, kõik võrkude laiendamised, salvestusvõimalused, mis iganes, mis iganes paralleelne muu energiatootmine. Seda te ju ei arvesta sinna sisse. Kui see kõik arvestada, siis ei oleks see hind sugugi nii suur, aga see võetakse tarbija taskust. Nii et minu meelest võiks pigem alustada sellest, et võtta see taastuvenergia tasu maha, see maksab vähemalt 100 miljonit eurot aastas, mida me saame tagasi anda oma inimestele lihtsalt seda võtmata jättes.

11:56 Kristen Michal

Aitäh! Samas võtmes küsimuse küsis ka kolleeg Paul Puustusmaa siit eestpoolt. Ma püüdsin sellele jõudumööda vastata. Võib-olla on tähtis mõista, et riik praegu sellesama taastuvenergia tasuga ju väljub varem võetud üleminekust taastuvenergeetikale. Ma ei asu andma kuidagi negatiivseid hinnanguid, sest eesmärk on jõuda puhtama ja soodsama poole. Praegu on olukord selline – juba 2016. aastast mäletan neid debatte ja hilisemalt ka majanduskomisjonis mäletan neid debatte ja nii edasi –, kui me saame osta taastuvenergiat tarbija jaoks vähem koormaval viisil, ehk siis tegelikult turult vähempakkumistega. See on toonud võimaluse osta seda tõepoolest üsna madala hinnaga. Selle vastu saavad ettevõtjad investeerida ja tarbijad saavad odavamat energiat tarbida. 

Ma pigem ütleks, et kui te tahate, et Eesti inimesed saaksid mõistlikuma hinnaga energiat tarbida, siis selle asemel, et leiutada erinevaid viise, kuidas minna ringi mingitest regulatsioonidest, mis puudutavad Euroopat, keskkonda ja kõike muud, siis taastuvenergeetika muu hulgas on selleks väga hea võimalus. Ütleme, needsamad mainitud hinnad, kui taastuvenergia suudab vähempakkumistel 35 kanti pakkuda ja isegi madalamalt, on ju tegelikult päris jõuline sõnum. Pigem tuleks praegu pürgida selle poole, et Eesti riik, siin ka kolleeg Savisaare mainitud küsimuses, tegeleks sellega, et maksimaalse kiirusega ja sõnastades ka taastuvenergia ülekaalukaks avalikuks huviks kõikide planeeringute juures. Nii et mina pigem annaks sellele hoogu juurde ja võtaks selle hoiaku või loosunglikkuse siit juurest ära. Ma küsiksin, mis see eesmärk on. Minu meelest Eesti inimeste eesmärk peaks olema puhtam loodus ja soodsam elektri hind. Siit on võimalik seda saada.

11:59 Esimees Jüri Ratas

Erki Savisaar, palun!

11:59 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea komisjoni esimees! Kas te tõesti majanduskomisjonis ei arutanud lähiajalist perspektiivi, et kui palju neid võimsusi on juurde tulemas ja kuhu kohta, et selle nimetatud eesmärgini jõuda aastaks 2030? Tuulepargid ei sünni üleöö ja aasta 2030 on sisuliselt homme. Seitse aastat on minna, see on ehituse mõistes väga lühikene aeg. Kui palju neid tuuleenergia tootmise võimekusi võiks lisanduda järgmisel aastal ja ülejärgmisel aastal ja kuhu kanti nad võiksid kerkida?

11:59 Kristen Michal

Aitäh, hea kolleeg! Ma mõtlen, et sa küsid ilmselt küsimust, millele [vastust] sa ise tead. Komisjon ja seadusandja vaatab üldiselt Eesti pilti, mis tänaseks on ju muutunud, kuna julgeoleku valdkonnas eelnevad valitsused on teinud otsuse, et meil on võimalik oma julgeolekuinformatsiooni või eelhoiatusinformatsiooni saada teisel viisil. Nüüd on väga suur hulk maismaad ja merepinda vabanemas. Kõik need alad, pluss näiteks ka nüüd üle antud elektrituruseaduse muutusega seoses maardlate pinnad, on võimalik võtta kasutusele taastuvenergia tootmisel. Nii et see on väga suur ala. Kuhu täpselt miski tuleb planeeringuga, see on juba isetegevus. See ei puuduta konkreetselt seda eelnõu.

12:00 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

12:00 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud ettekandja! Esimesel lugemisel sai tegelikult seda teemat, mille kohta ma nüüd küsin, ka puudutatud. Minister oli oma vastuses pisut ebalev ja seepärast ma küsin, kas komisjonis oli selle üle arutelu. Energiamajanduse korralduse seaduses on öeldud, et aastal 2030 on meie transpordis kasutatavast energiast 14% taastuvenergia. Ja nüüd, kui me elektri osakaalu taastuvenergias, võiks ütelda, hüppeliselt suurendame, siis tekib küsimus, miks ei kasva transpordis kasutatava taastuvenergia hulk. Kas oli sellest juttu? Ja kas meie eesmärk 14%, mis praegu seaduses on, oli natukene optimistlik varasemalt?

12:02 Kristen Michal

Aitäh, hea küsija! Sinu küsimusele ma vastasin juba alguses komisjonis [toimunust] ülevaadet andes. Sama küsimust, kui ma nüüd õigesti aru sain, küsis ka kaubakoda, et kuidas taastuvenergia sedavõrd suur osakaal on transpordisektoris realistlikult saavutatav. Krista Kaasik, kes on MKM-is selle valdkonna juht, kinnitas meile, et on tehtud hulga samme, vajalikud meetmed on kinnitatud riiklikus energia- ja kliimakavas. See eelnõu transpordieesmärki ei muuda, seetõttu see eelnõu ka kuidagi seda küsimust ei puuduta.

12:02 Esimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun!

12:02 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud Riigikogu spiiker! Hea ettekandja! No tore, et kolleegid loevad teiste kolleegide artikleid. Probleem on selles, et ega keegi ei ole vaielnud ega ümber lükanud neid numbreid või vähemalt nende arvude suurusjärkusid, millest me oleme rääkinud siin. Isegi ma võin öelda, et vastupidi, osad arvutused on veel muljet avaldavamalt krõbedama hinnasildiga. Probleem on ka selles – ja ma arvan, et ka sina oled selles süüdi –, et meile esitatakse teadlikult väärastunud pilti sellest, mis maksab taastuvenergia. Esiteks, me subsideerime taastuvenergiat, selle tõttu on odavam, teiseks, me ei pane taastuvenergiale otsa neid kulusid, mida kogu ühiskond mujal maksab: seesama võrgu arendamine, stabiliseerimine, salvestustehnoloogia, mida pole olemas või mis on nii algeline, et ta on pööraselt kallis ja ebausaldusväärne. Kui need kulud kõik sinna otsa võtta, ja need kulud ju kuskilt peavad tulema, keegi peab nad ju kinni maksma, siis on taastuvenergia pööraselt kallis. On ju nii?

12:03 Kristen Michal

Ei ole ju nii. Hea küsija, loomulikult, majanduskomisjoni liikmena töötan ma läbi kõik artiklid, mis puudutavad energeetikat, eriti kui seal on sees väga suured numbrid ja väga julged väited. Me jääme ilmselt eriarvamusele ja ma isegi ei jaga seda süüd kuidagi – mina olen veidi teisel arvamusel.

Arvutused, mis puudutavad taastuvenergia ostmist turult vähempakkumiselt, näitavad tegelikult seda hinda, millega seda on võimalik saada. Kõikide muude võimsuste puhul need hinnad on ju mõnevõrra kallimad. Me oleme teiega siin debatti pidanud ja arutanud, kui palju võiks maksta põlevkivist toodetav universaalteenus mingite katelde puhul, mis on tõhusamad, teiste katelde puhul, mis nii tõhusad pole, ja nii edasi. Ega me täna ei tea, lähipäevil saame teada. Aga isegi kui sealt võtta ära teie arvates võimalik, aga Euroopa arvates senitundmatu mõte, eks ju, keskkonnatasud, siis ta tõenäoliselt päris sellega ei konkureeri.

Seda kõike öelnuna ma rõhutan ka üle, et mina majandusvaldkonnas ei absolutiseeriks ühtegi, ütleme, tootmisviisi, nagu toolil ei ole võimalik kiita ühte jalga teistest paremaks, kuigi ta küll seetõttu seisab paremini. Taastuvatel on oma roll, taastuvate võime pakkuda seda odavamalt ja ilmselt ka puhtamalt ja kõike muud on väga suur. Ma arvan, et parema elukeskkonna ja nii edasi, konservatiivse väärtuse ehk puhta Eesti eest seismisel on tal kindlasti oma koht, nagu on oma koht ka juhitavatel võimsustel, mille alla võib kuuluda nii põlevkivi teatud aja kui tuumajaam kui kõik muud võimalused.

Ma olengi pigem nagu üllatunud, kui otsitakse keerulistes süsteemides või sellistes suurte osadega süsteemides lihtsaid lahendusi, nagu et võtame mingi tüki ja arvame, et see tükk iseenesest on lahendus. See tükk ei ole [lahendus], nagu ei ole lahendus ainult see, kui keegi ütleb, et piisaks ainult taastuvenergiast, juhitavaid võimsusi pole vaja. No ei ole seegi lahendus. Aga samamoodi ei ole ka ettekujutus, et taastuvenergiale ei ole kohta energiaportfellis või et see ei suuda pakkuda meile soodsamat ja puhtamat elektrienergiat. Seda ta suudab.

12:06 Esimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun!

12:06 Martin Helme

Aitäh! Kumbagi ei suuda: ei soodsamat ega puhtamat. See kõik on ju teadlik vale. Mina ka olemuslikult ei arva, et poliitikuna ma peaksin valima, milline energia tootmise viis on parem. Ma lihtsalt arvan, et kui juba poliitikud on aastakümneid regulatsiooniga ühtesid tootmisviise subsideerinud ja sinna juurde räägivad sirge näoga, et see on selle tõttu odavam, ja teisi tootmisviise trahvinud keskkonnatasudega, CO2‑tasudega, kõikide muude selliste asjadega, ja siis räägivad, et ei noh, see pole ju konkurentsivõimeline, siis see on olemuslikult valetamine inimestele.

Päikesepaneelid ei ole loodussäästlikud. See, missugune on nende tootmiseks vajalik jalajälg, on pöörane. Utiliseerimiseks vajalikku kulu ei ole kunagi sisse arvutatud. See, et ühe Liivi meretuulepargi taolise tuulejaama ehitamine on umbes sama suure jalajäljega, nagu on Tallinna teletorni ehitamine CO mõttes – see ei ole loodussäästlik. Minu arust oleks aus, kui me räägiksime sellest.

12:07 Kristen Michal

Nojah, vaat seal me siis nüüd oleme. Kõigepealt te kurdate, justkui see ei ole turu vastu võimeline, mina väidan, et turu vastu ta siiski on võimeline. Saastamise, saaste mõõtmine on siiski ju üldiselt teaduslik fakt. Siis te ilmselt peate kõvasti vaeva nägema, et tõestada, et taastuvenergeetika ei ole seda mitte ja fossiilsete kütuste põletamine on kuidagi säästvam kui taastuvate. Aga mulle tundub, et ega te seda teha ei taha, vaid teil on vaja sõnumit, vastu valimisi öelda, et taastuvatele üleminek justkui ei ole mõistlik. Mina väidan, et see ei puutu kuidagi poliitkampaaniasse.

Taastuvatel, nagu kõikidel muudel asjadel, on energiaportfellis oma osa. Ärge tehke seda viga, et kipute ütlema, et üks osa on kuidagi parem kui teine. Energeetika on suur süsteem, kõikidel asjadel on oma väärtus, oma kaal, muu hulgas võrguühendustel, kõikidel teistel võimalustel. Nii et seetõttu, jah, mis ma ikka oskan soovitada. See "on, ei ole" vaidlus ilmselt jääb meil. Ja ma kindlasti loen ka tulevikus teie lugusid suure heameelega ja jõudumööda lükkan neid väiteid ka ümber.

12:08 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid, rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Taavi Aasa.

12:09 Taavi Aas

Austatud esimees! Head kolleegid! Nii nagu hea komisjoni esimees ütles, toimus meil majanduskomisjonis hääletus teisele lugemisele saatmise suhtes ja kaks komisjoni liiget hääletasid vastu. Tunnistan siinkohal, et üks neist olin mina. Põhjusest, miks see niimoodi läks, komisjoni esimees rääkis. 

Pärast esimest lugemist laekus huvigruppidelt, ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt terve rida ettepanekuid. Ja me jõudsime olukorda, nii nagu ka komisjoni esimees ütles, kus juhul, kui me neid ettepanekuid oleksime arvestanud, oleks see tähendanud seda, et me hakkame nööbile pintsakut külge õmblema. Seetõttu ma leidsin, et mõistlik oleks selle eelnõu menetlemine katkestada ja tegeleda selle sisuga, mille täna komisjoni esimees majanduskomisjoni nimel Riigikogule üle andis. Olulisem, kui deklareerida mingit suurt eesmärki, on tegeleda sellega, kuidas seda eesmärki saavutada. See, et esimene lugemine ära toimus – väga hea, tuli terve rida ettepanekuid. Nüüd tuleb tegeleda nende ettepanekutega, mitte selle deklaratsiooni või õhinapõhise lähenemisega.

Üks asi veel, millest tegelikult vähe juttu on olnud, on see, et mõjuanalüüs peaks olema tehtud nii selle eelnõu kui ka teise eelnõu kohta, mille täna majanduskomisjon siin algatas. Tõesti, me peame võrdlema ka seda, kui palju me taastuvenergiat vajame, millist taastuvenergiat me vajame ja kuidas taastuvenergia osakaalu suurendamine hakkab mõjutama teisi energialiike, ehk seesama küsimus, mis puudutab tuumaenergiat. Kui tuumaenergia puhul on tegemist juhitava energiaga ja kui me täna ütleme, et me suurendame võimalikult palju tuule- ja päikeseenergiat, siis ühel hetkel võib tekkida olukord, kui tuumaenergia lihtsalt turupõhiselt turule enam ei mahu. Aga me oleme teinud tohutult kulutusi: teinud kulutusi energia tootmiseks, mis ei ole mitte kuidagi juhitav.

Nii et need analüüsid, ma arvan, peaks ka ära tegema ja siis selle täna algatatud eelnõuga edasi minema. See eelnõu, paraku jah, häältega 2 : 6 jõudis teisele lugemisele, aga sisu sellel eelnõul ei ole, tegemist on deklaratsiooniga. Aitäh!

12:12 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Rene Koka.

12:12 Rene Kokk

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! Ühe asja pean kohe ära klaarima. Väide, nagu EKRE kuidagi ei toetaks puhast energiat või taastuvaid energialiike, ei vasta lihtsalt tõele. See ei ole õige. Küsimus on ainult selles, mismoodi ja milliste sammudega me selle eesmärgi poole liigume. Nagu me näeme, on eesmärk aastaks 2030 tõsta ambitsiooni, ja 100% summaarsest lõpptarbimisest oleks taastuvast energiast. Praegune eesmärk on 40%. Mainin ka ära, et aastal 2020 oli meie toodetav taastuvenergia umbes 28%, eks see tänaseks on natuke rohkem. Aga küsimus on selles, kuidas me sinnapoole liigume. Need sammud peavad olema mõistlikud.

Ja tuleb jätkuvalt teha täiendavaid analüüse. Need analüüsid, mille põhjal see eelnõu täna siin on, on tehtud kõik varem ja enne seda olukorda, millesse Venemaa pani Euroopa, kaasa arvatud Eesti pärast 24. veebruari. See on väga oluline ja märgiline muutus kogu Euroopas, mis pärast seda juhtus, ja tegelikult vajaks kogu see temaatika uut analüüsi. Lisaks taastuva energia tootmise võimekusele on kindlasti vaja ja rohkem tahaks ikkagi näha seda, mismoodi tagatakse juhitavad võimekused. Praegu need baseeruvad valdavalt fossiilkütustel, ka tuumaenergial, ning häid lahendusi ei ole veel välja toodud.

Kui vaadata näiteks transpordisektorit, siis transpordisektoris ei ole praegu turul võtta piisavalt selliseid sõiduvahendite tehnoloogiaid, millega minna nii jõuliselt üle taastuvatele energialahendustele, taastuvenergia kasutamisele. Vähetähtis ei ole kindlasti ka see argument, et me kõik teame, mis juhtub defitsiidiolukorras: hinnad lähevad üles.

Praeguses olukorras ei ole ju Eesti üksi, kui ta püüab neid uusi tehnoloogiaid turule tuua ja rakendada. Kogu maailm, kogu Euroopa, me kõik tegelikult pretendeerime iga päev sellelesamale tehnoloogiale, mis tähendab seda, et hinnad on ka märkimisväärselt teised, kui nad oleksid tavalises turuolukorras. Nii et siin on vaja kainet talupojamõistust. Neid samme on vaja teha, see on õige, aga neid tuleb teha mõistlikult. Ja kas me peame kogu aeg muutma neid ette pandud ja varem kokku lepitud eesmärke? See on küsimus.

Ma olen palju rääkinud inimestega, ettevõtjatega, kes on oma perega läinud Eestist ära erinevatesse välisriikidesse, kes on oma ettevõtluse Eestist ära viinud ja läinud mujale. Ja ma olen küsinud, mis on see põhjus, miks te Eestist ära lähete, miks te selle otsuse tegite. Ja päris tihti on vastuseks see, et Eestis ei ole stabiilsust. Meil on pidevalt reform reformi otsa, me kogu aeg muudame midagi, me kogu aeg muudame reegleid. Me oleme midagi kokku leppinud, siis tuleb jälle uus muudatus mõne aja pärast. Lihtsalt inimesed on väsinud ja ettevõtjad on väsinud sellest pidevast muutmisest.

Ma arvan, et me peaksime ikkagi kinni pidama asjadest, milles me kokku lepime. Praegusel juhul samamoodi, kui me 40% oleme kokku leppinud. See on väga tore, kui me suudame rohkem teha. Ettevõtjad tulevad järgi, turg võimaldab, soodustame riigi poolt, see on kõik okei. Aga me ei peaks lihtsalt loosungi korras [seda tegema], sest ühele koalitsioonipartnerile on see loosungina oluline läbi viia, panema selle lauale, teadmata, mida see ettevõtjatele maksma hakkab, lihtsalt kohustuseks tegema.

Ma mäletan väga hästi, kui ma olin keskkonnaminister ja käisin keskkonnaministrite nõukogudel, siis seal oli vahest päris naljakas tunne. Erinevate ambitsiooni tõstmiste juures tundus, et meil on tegemist vähempakkumisega: kes vähem pakub, mis aastaks kliimaneutraalsus. Ja mul oli tunne, mõtlesin, et äkki saaks ka Eesti pilti, kui pakuksin, et kliimaneutraalsus aastaks 2022 näiteks. Oleks korra pilti saanud. Iseenesest on tore, loosungeid on hästi tore loopida, valimised tulevad. Aga aru peab saama ka sellest, et tegelikult peab ühiskond selle ju välja kandma, nii ettevõtjad kui inimesed. Me peame mõistlikult lähenema asjadele, talupojamõistust kasutades.

Ja siinkohal on EKRE-l ettepanek teha selle eelnõu suhtes katkestamine. See eelnõu vajab kindlasti ...

Palun aega juurde. 

12:16 Esimees Jüri Ratas

Kolm minutit, palun!

12:16 Rene Kokk

Erinevad partnerid, kõik osapooled, keda see puudutab, peaksid istuma maha ja vaatama rahulikult üle, kas meil üldse on vaja midagi teha või on võimalik liikuda ka praeguste regulatsioonidega rahulikult edasi. Ma usun, et keegi ei takista ja on võimalik saavutada paremad tulemused ka siis, kui me ei hakka jälle sundima ja loosungeid vastu võtma. Sellest tulenevalt, et anda võimalus nii ministeeriumidel omavahel koostööd teha kui partneritega suhelda, mõjuanalüüse teha, teeb EKRE selle eelnõu kohta katkestamisettepaneku. Aitäh!

12:17 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Mul on see olemas ka siin laua peal, selle on Henn Põlluaas ilusti allkirjastanud. Toomas Jürgenstein, palun, siia Riigikogu kõnetooli.

12:17 Toomas Jürgenstein

Hea eesistuja! Head kolleegid! Sõbrad! Ma võib-olla olen natuke pateetiline ja ütlen alguses kohe, et täna me menetleme Eestit armastavate inimeste eelnõu. Tahan heale ja põhjalikule Kristen Michalile ühe nüansi lisada. Me ei astu eelnõus kirjeldatud sammuga mitte ainult puhta keskkonnaga tuleviku suunas, vaid ka normaalsuse suunas. Kohe selgitan oma mõtet.

Tänane otsus on meie geenides olnud lapsepõlvest alates. Paljud meist on nooruses mänginud aeda tuule kätte pandud propelleriga, ehitanud ojale turbiini, püüdnud luubiga päikest juhtides lõket süüdata. Piltlikult öeldes, tänane eelnõu lihtsalt muudab meie kunagised lapsepõlvekatsetused miljoneid kordi efektiivsemaks ja mahukamaks, ta annab neile potentsiaali. Mulle tundub ka, et selle eelnõu mõistmiseks on vaja aktsepteerida selle eelnõu evolutsioonilist olemust. Panete tähele, eelnõuga astume ühtaegu edasi tehnoloogilise tipptaseme juurde, kuid astume samas ka tagasi, selle meie kõigi olemuses juurduva algse katse juurde. Sellised tulevikku vaatavad eelnõud ongi kõige võimsamad, ehkki nende mõistmine nõuab ajude pingutamist.

Jagan selle tulevikku ja normaalsusesse vaatava eelnõu neljaks. Kõigepealt, kindlus ja stabiilsus. Kui me tahame, et meil aastaks 2030 oleks valge ja soe tuba, seda nii mõisas, talumajas kui korteris, on meil vaja tänaseid taastuvenergiavõimsusi pisut rohkem kui kolmekordistada. Suur meretuulepark annab sellest rohkem kui poole ja meil on võimalik teha neid rohkem kui üks. Lisanduvad hajavõimsused, päikesepaneelid katustel või eraldi parkidena. Ja pange tähele, hajavõimsuste lisandumisega muutub energia tootmine omamoodi kogukondlikuks projektiks, jututeemaks külapoe juures. Seega on tänasel eelnõul ka tugev rahvuslik mõõde.

Olgu öeldud, et kindluse tagab alati ports konservatiivsust. On tõesti hetki, kui päike ei paista ja tuul ei puhu. Sel ajal saame taastuvenergiat naabritelt, vajadusel kasutame oma põlevkivijaamasid. Me ei ole masinapurustajad. Esialgu jäävad põlevkivijaamad energiastabiilsust tagama.

Teiseks, tehnoloogia ja taskukohasus. Me elame kiirete tehnoloogiliste muutuste keskel. Võtame päikesepaneelid, mille hind on lühikese aja jooksul langenud kümmekond korda, efektiivsus suurenenud neli kuni viis korda. Tehnoloogia areng on meeletult kiire, päikeseenergia tuleb meile kätte väga soodsa hinnaga. Enam-vähem sama võime öelda ka tuuleenergia kohta. Loomulikult käib selle protsessiga kaasas ka võrkude kaasajastamine, salvestustehnoloogiate arendamine, kus on juba välja töötatud konkreetsed plaanid. Meil on suve‑ ja talvepealinnad, Paldiskist võiks saada meie salvestuspealinn. Kaalusin ka nimetust elektrisalvestuspealinn, aga tundub, et see kõlab kohmakalt.

Palun kolm minut veel.

12:22 Esimees Jüri Ratas

Palun! Teil on kolm minutit olemas.

12:22 Toomas Jürgenstein

Kolmandaks, keskkond. Mööname, me peame oma harjumuspärasusest omajagu välja tulema. Näiteks harjuma sellega, et vaadet merele ilmestavad purje või masti taustal ka kätega vehkivad hiiglased – tuulikud. Ma arvan, et oleks ülim rumalus Cervantese don Quijote moodi neid tuulikuid rünnata. Tuletan siinkohal meelde kurva kuju rüütli katse kurba saatust: koos oma hobuse Rocinantega nad kuhugi lendasid. Võtame parem rõõmsalt ja ümiseme ansambli Puuluup laulu tehnoloogilisele arengule alla jäänud Puhja tuulikust – väga lihtsalt YouToube'is leitav –, sest meie keskkond on puhtam. Keskkonna puhul tahan rõhutada ka oma aja äratöötanud paneelide ja tuulikute ümbertöötamist. On kindel teadmine, et 90% nende ehitamiseks kulunud materjalidest saame teisel ringil uuesti tootmisse suunata.

Viimaks hoolivusest. Ma tänan EKRE kolleege, kes on siin nii mõnelegi asjale tähelepanu juhtinud. Tehnoloogial on ka valus pool, millest sünnib valu, ja seda saab leevendada hoolivusega. Mõneti võib-olla ootamatult, aga ma meenutan lugu Lumivalgekesest ja seitsmest pöialpoisist. Lumivalgekese algkujuks on peetud Margaretha von Waldeckit, kaunitari 16. sajandist. Tõepoolest, kahtlustati, et ta mürgitati. Tõsi, võõrasema teda tappa ei saanud, tema suri veel enne. Aga kes olid pöialpoisid? Margaretha isal oli kaevandusi, ja muinasjutus kohatud pöialpoiste taga on nähtud tollel ajal seal töötanud lapsi. Kitsastes kaevanduskäikudes oli neil täiskasvanutest lihtsam liikuda. Karm töö oli nad muutnud sageli igerikeks ja omapärasteks pöialpoisteks.

Me teame, et päikesepaneelideks vajaliku koobalti varud asuvad suuresti Kongos. Ametlike kaevanduste kõrval on tõepoolest isetekkelised, kus sageli lapstööjõudu kasutatakse. Päikesepaneelide tootmise lõpetamine ei muudaks siin midagi, viletsus vaid suureneks. Küll aga on reaalsed mitmete abiorganisatsioonide, näiteks Mondo programmid, millega me saame neid tänapäeva pöialpoisse reaalselt aidata. Iga päikesepaneelide kasutaja võiks mõelda niisuguste organisatsioonide toetamise peale.

Hääd sõbrad! Käsitleme täna eelnõu, mis käsitleb tulevikku, kuid juurdub meie olemuses. See on Eestit armastavate inimeste rahvuslik eelnõu. Sotsiaaldemokraadid toetavad seda. Aitäh!

12:25 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Lihtsalt tekkis mõte, paralleel, et kui siia oleks veel toonud sisse Punamütsikese, siis kes see kuri hunt oleks võinud olla. Aga las ta jääb järgmiseks korraks. Ma palun Riigikogu kõnetooli nüüd Heiki Hepneri. Selline mõte tekkis teie kõne kuulates.

12:25 Heiki Hepner

Aitäh! Võtan kohe kolm minutit, siis pärast ei tüüta.

12:25 Esimees Jüri Ratas

Jaa, teeme kaheksa minutit, palun!

12:25 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Head kolleegid! Energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu, nii nagu me teda praegu siin esitatud kujul menetleme, on ju tõesti erakordselt lakooniline ja me võime teda võtta kui teekaarti, siin küsimuste-vastuste voorus on ka kõlanud, et kui deklaratsiooni. Seda ei maksa häbeneda, sest tegemist on lühikese eelnõuga ja ta annab eesmärgi, mille poole riik peaks püüdlema ja oma tegevusi kavandama. Äkki on sellest eesmärgipüstitusest abi ka teatud tegevuskavade tegemisel, ehk see aitab leida kergemini ühisosa.

Tõesti, ega me ju päris mitmetest tegevustest niikuinii ei pääse, olgu siin nimetatud kas või meie elektrivõrkude kaasajastamine, hajavõrguna paremaks tegemine, rohkemate liitumispunktide loomise võimaldamine, liitumise taskukohaseks tegemine. Need kõik on ju otsapidi selle eelnõuga seotud.

Vaieldamatult annab ta ka investoritele signaali, et riik ootab teid siia, olge head, tulge ja investeerige. Loomulikult peab riik siin vältima mõttetuid kalleid kulutusi ja tagantjärele targana ilmselt me kõik siiski oskame nimetada ühte, teist või kolmandat, mida me ka taastuvenergia puhul oleksime paremini teinud või kus kasutatud raha ei ole päris sajaprotsendiliselt täkkesse läinud.

Aga ma markeerin siiski veel ära mõned momendid, mida see eelnõu tegelikult puudutab või millele ta võiks anda tõuke. Energiatootmise Ida-Virumaalt, ma ei ütleks, et äratoomine, aga mahu vähendamine on iseenesest julgeolekuküsimus. Kui me suudaksime investeerida Lääne‑Eestisse, Lõuna-Eestisse või kuhugi mujale, Kirde-Eestist kaugemale, siis igal juhul oleks see oluline julgeolekupoliitiline küsimus. 

On ka päris selge, et ega me juhitavatest võimalustest ei pääse. See eelnõu muidugi seda ka ei ütle, et me loobuksime juhitavatest võimalustest. Milliseks see juhitavate võimaluste pakett kujuneb, on seal sees tuumaenergia, millal ta tuleb? Vaieldamatult on praegu päevselge, et me põlevkivienergiaga peame jätkama ja seda ei saa maha kriipsutada, mingit Põxitit me praegu teha ei saa. Kui suurt rolli mängib tulevikus puidu kasutamine koostootmisjaamades? Ka siin on teada, et tal on väga oluline koht taastuvenergia allikana, aga ka siin on oma piirid ja laed ees, ka seda lõputult kasvatada ei saa. See kõik väärib loomulikult arutelu. Ja see on üks oluline komponent meie energiabilansis.

Kui vaadata neid eesmärke, siis tõepoolest esimese lugemise ajal saime ka seletuskirjast lugeda, et 2030. aastaks on kavandatud 9,5 teravatt-tundi. 2020. aastal oli tegelik tarbimine 9,7 teravatt-tundi ja see lubab prognoosida, arvestades ka seda, et elektrienergia kasutamine ajas pigem kasvab, et vaatamata kõikidele kokkuhoiupingutustele on meil aastaks 2030 vaja toota oma tarbeks 2–3 teravatti rohkem, kui me praegu oleme prognoosinud. See saaks ühelt poolt tulla taastuvenergia võimsustelt, aga kui me ikkagi jääme endale kindlaks, et me tahame ka seda tootmist saavutada taastuvenergia vahenditest, mitte juhitavatest, siis vaieldamatult on see ka meie elektrienergia ekspordiallikas, sest me ei pääse juhitavatest võimsustest. Ja kui me katame nihukese üldise mahuna oma vajadused taastuvenergiatest, siis Eesti peab muutuma aastaks 2030 arvestatavalt suureks elektrienergia eksportijaks. Ka see on tegelikult ju makromajanduslikult selge poliitiline sõnum kõigile, kes meie majanduspoliitikat kujundavad.

Niisiis, tõesti ei maksa seda eelnõu üle tähtsustada. Tal kindlasti on oma roll olemas: võtame seda kui suunanäitajat, mis aitab tulevikus teatud poliitilisi otsuseid langetada. Ja ega me järgnevatest aruteludest niikuinii ei pääse – ei siis, kui me selle katkestame ega siis, kui ei katkesta. Muudatused energiavaldkonnas peavad olema järgnevatel aastatel pidevad ja meie kohanemine peab olema pidev. Aitäh!

12:32 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Kalle Grünthali.

12:32 Kalle Grünthal

Tere päevast, head kolleegid! Tänane eelnõu on ambitsioonikas. Muudetakse kehtivas energiamajanduse korralduse seaduses sisalduvat taastuvelektri osatähtsuse eesmärki aastaks 2030 nii, et [aastaks 2030] moodustab elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 100% senise 40% asemel. Supereelnõu! Aga milline on reaalne olukord? Reaalne olukord on hoopis teine. Jah, me võime siin Riigikogus rääkida muinasjutte, nii nagu hea kolleeg Toomas Jürgenstein tegi, mille peale isegi Riigikogu esimees, härra Jüri Ratas tegi märkuse, et see ei ole see koht siin. Me peame rääkima ikka tõsisematest asjadest.

Mina tahangi tõsisemast asjast natuke rääkida selle ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks. Faktilised asjaolud. Üks hüdroelektrienergia tootja oli sõlminud lepingu elektri tootmiseks, et seda võrku anda. Ühel hetkel, kevadel, kui kaks nädalat need tiivikud pöörlesid natukene kiiremini kui tavaolukorras, ületas elektrienergia tootmine lepingus sisalduvat numbrit. Väikese summa üle, kuskil 2,5 või 3, ma täpselt enam ei mäletagi. Summa oli selles suurusjärgus. Ja siis tuli lepingu teise poole pealt Eesti Energia, Elektrilevi vastus, et lõpetage jama, maksate trahvi või ütleme lepingu üles. Mees oli korralik, esitas taotluse lepingu muutmiseks suurendada müüdavat elektrit 3 kilovati võrra. Tuli ka vastus Elektrilevilt, Eesti Energialt. Selle suurendamise maksumus on 24,7 miljonit eurot.

Olen mina ka igasuguseid probleeme kuulnud ja näinud siin saalis, aga selle peale ei osanud midagi kosta. Muidugi ma tänan ka eelnõu ettekandjat, kolleeg Michalit, et ta ütles, et see ei ole päris normaalne suurusjärk – aitäh sulle! Aga noh, eks me menetleme neid asju ikkagi edasi, nii nagu meie kord ette näeb. Esitasin taotluse lugupeetud minister Riina Sikkutile, kelle alluvuses Elering peaks olema. Ootasin ettenähtud aja, mida seadus nõuab. Vastust ei tulnud. Juhtusin kogemata temaga siin Riigikogu infotunnis kokku. Võtsin tal käisest kinni ja küsisin, et ole hea, millal sa vastad, palun vasta. Seda oleks võimalik ju kohe teha, sest tähtaeg on möödas. Vastust ei ole tulnud. Minu selgitustaotlus seisnes selles, millest koosneb 24,7 miljonit eurot, et suurendada tootmist 3 kilovati võrra. See on suurem kui Paide linna aastane eelarve. Ja vastust pole siiamaani.

Saatus viis mind sellel nädalal Brüsselisse, kus kohtusin erinevate kõrgete ametnikega. Üheks, kellega kohtusin, oli Euroopa rohelise kokkuleppe juhtiva asepresidendi Frans Timmermansi kabinetiülem Diederik Samsom. Kirjeldasin olukorda ja rääkisin probleemi ära, et sihuke lugu, need 3 kilovatti elektrienergiat maksab 24,7 miljonit.

Palun lisaaega.

12:32 Esimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit!

12:36 Kalle Grünthal

Ja siis ma nägin saalis sellist väga huvitavat pilti, kus lugupeetud Diederik Samsomi silmad läksid suureks kui tõllarattad, ta ütles, et see on jaburdus. Palus mul uuesti öelda, kui suur on see number. Kordasin. Ta ütles, et see on ebareaalne, uskumatu. Kuna siinsed hoovad, mida meie seadusandlus annab, ei ole toiminud, siis ma esitasin talle suulise palve võtta [luubi alla] Vabariigi Valitsuse ministrid ja Vabariigi Valitsuse tegevus, ja selles osas teostada kontrolli.

Miks me räägime siin taastuvast elektrist, kui inimestele veeretatakse ette täitmiseks võimatuid tingimusi? Mitte ükski energiatootja ei hakka maksma 24,7 miljonit. Kui ma olin selle palve esitanud, ma märkasin seda, et lugupeetud Diederik Samsom kirjutas selle üles ja lubas aidata. Jube hea oli siis vaadata hea kolleeg Andres Suti nägu, mismoodi see tasapisi hakkas üha valgemaks ja valgemaks minema. Kolleeg Michal ütles küll, et see on värvikas kirjeldus, aga reaalselt niimoodi oli.

Kogu küsimus on tegelikult selles, mismoodi on lahti kirjutatud see 24,7 miljonit 3 kilovati võimsuse suurendamiseks. Ma ei kujuta ette, mismoodi meie Elering, Eesti Energia kirjutab lahti selle numbri, milliseid töid on vaja teha. Aga see ei ole ainult ühe taastuvenergiatootja probleem, olen saanud signaale ka mujalt, et analoogsed probleemid on ka teistel. Siin me jõuame selle küsimuseni, kas roheenergiatootjatele on valetatud, et neid hoitakse eemale taastuvenergia küsimusega liitumiseks. Kui on valetatud sellisel tasemel, siis ei tohiks nendel juhtidel olla enam asja elektri tootmise eest vastutavatele kõrgetele ametikohtadele.

Omaette küsimus on veel minister, kes ei suvatse vastata Riigikogu liikmete palvetele saada selgitusi, ta hiilib sellest kõrvale. Õnneks on meil olemas Euroopa rohelise kokkuleppe juhtiva asepresidendi Frans Timmermansi kabinetiülemaga kokkulepe, et see küsimus võetakse teraselt luubi alla. Eelnõu ei ole võimalik sellisel kujul toetada. Aitäh!

12:40 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Head ametikaaslased! Enne kui edasi läheme, siin on paar ettepanekut tulnud. Ma ei oskagi öelda, ega need ettepanekud teineteist nagu üle ei trumpa. Esimene ettepanek on tulnud Riigikogu juhatusele, sisu on järgmine. Avaldus istungi pikendamiseks. Eesti Reformierakonna fraktsioon teeb ettepaneku tänast, 29. septembri 2022 täiskogu istungit pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00‑ni. Alla on kirjutanud Erkki Keldo, Eesti Reformierakonna fraktsiooni aseesimees. Teine on samamoodi Riigikogu juhatusele. Istungi pikendamine. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon teeb ettepaneku pikendada 29. septembri 2022. aasta täiskogu istungit päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00-ni. Isamaa ettepanekut ei ole, Keskerakonna ettepanekut ei ole, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ettepanekut ka ei ole. Nii et hakkame neid kahte ettepanekut hääletama.

Head ametikaaslased, panen hääletusele kaks identset ettepanekut. Avaldus istungi pikendamiseks. Tänast istungit, 29. septembri täiskogu istungit pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00-ni. Ettepaneku esitajad on Eesti Reformierakonna [fraktsioon] ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon Riigikogus. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

12:44 Esimees Jüri Ratas

Veenva enamusega, 42 poolt, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole, leidis ettepanek toetust ja istung on pikendatud.

Palun Riigikogu kõnetooli Peeter Ernitsa.

12:44 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! 22. augustil olid siin kõnepuldis kaks inimest. Üks oli ettevõtlusminister, kelle kohta ma toona mitu korda kasutasin nimetust "sotsiaalkaitseminister", ja teine oli majandusminister Riina Sikkut. Esimene esitles universaalteenust, et tavakodanikud saaksid mingi kindla hinnaga elektrit, ja me oleme selle eelnõu tänaseks vastu võtnud. Kõige kummalisem oli see, et ettevõtlusminister ei rääkinud ettevõtetest, aga rääkis inimestest, mis on ka oluline. Aga majandusminister tuli selle eelnõuga. Väga lühike eelnõu, mille sisu on tegelikult suur hüpe. Mäletate, oli omal ajal esimees Mao Zedong, kes tuli ka välja suure hüppega?

Ja nüüd me menetlemegi seda suure hüppe eelnõu. Kõigepealt, üleminek tuulikutele, päikesepaneelidele ja nii edasi on hea mõte. Aga seda peaks tegema mõõdukalt ja arukalt ja samas arvestama meie oma rikkusega, oma selle pruuni kulla ja selle kompetentsiga, mis meil on, ja ka muude energiaallikatega. Ja nüüd tahetakse [seda teha] mitte viisaastaku järgi, vaid [aastaks] 2030, mis on seitse aastat. See suur hüpe on tegelikult koordineeritud suur hüpe. Tuletan meelde, et aastaks 2030 peaks olema ka lõplikult üle mindud eestikeelsele haridusele. 31 aastat on molutatud, umbkeelseid on jätkuvalt, nii et vähe ei ole. Uusi umbkeelseid on praeguse peaministri ajal siia hulgi toodud, rohkem kui Karl Vaino ajal, aga ikka on eesmärk 2030.

Aga peatume sellel praegusel 2030-nda [eesmärgil] jõuda 100%-ni. Tuulikud ja päikesepaneelid märtsi lõpust septembrini pruulivad seda odavat energiat. Tuulikutel on see periood pikem ja selge see, et mida kõrgem on tuulik, seda rohkem tuult kinni püüab. Maismaale Oleviste kiriku kõrguseid tuulikuid naljalt ei raja. Merre on plaan neid istutada hulgi. Ja selle plaani, selle suure hüppe täitmiseks peaks maismaale istutama kusagil üle 100 – 140 vist oli – tuulikut, suhteliselt madalat tuulikut. Ja radarite, nende piirangute puhul, jah, on tõesti need alad veidi suurenenud, aga maismaal on neid piiranguid veelgi rohkem kui merel. Merealade planeering on lõpuks enam-vähem valmis. Kõik need rändlinnud ja nahkhiired ja kalurid, kes püüavad kilu või räime. Need pinged ei ole aga kusagile kadunud, need loojanguselfide tegemised, kuhu need koridorid jäävad ja nii edasi ja nii edasi. Probleeme on siin palju, aga põhimõtteliselt peaks olema võimalik hakata neid ehitama. Aga ma rõhutan, et seitse aastat on aega selle suure hüppe täideviimiseks. Nojah, siis eelnõu järgi tehakse selline, nagu öeldakse, kokkuvõte, kas õnnestus või õnnestunud, aga sinna on seitse aastat aega.

Ma olen jälginud, mismoodi need asjad käivad. Energeetika – viimasel ajal me räägime põhiliselt gaasist. Kõik need värgid, kuidas valge laev LNG-ga, Ameerika gaasiga hakkab tulema meile siia. Minu hinnangul, me oleme siin neid arutelusid ...

Kas tohiks veel mõne minuti?

12:49 Esimees Jüri Ratas

Jah, palun, kolm minutit!

12:49 Peeter Ernits

... iganädalaselt pidanud ja alles rahanduskomisjonis sel nädalal joonistus välja selge pilt. Meile on sisuliselt valetatud. On ammuilma teada, et see valge laev ei tule siia Pakri neemele, vaid läheb hoopis Soome. On teada, et Soome tahab NATO-sse astuda ja meie oleme ühiselt rentinud selle valge laeva, aga samas meie põhjanaabrid avasid esimese kai, kuhu saabus [tanker] Venemaalt odava LNG-ga, see on juba kohal. Aga põhiline järeldus on see, et Eesti on olnud oma huvide esindamisel väga viletsas seisus. Ma räägin praegu gaasist. Ja need prognoosid on väga kurvad. Me ei ole suutnud seda võimalikku gaasikogust välja rääkida, mida võiks saada, ja nagu ka rahanduskomisjonis kinnitati, hullul ajal – ja praegu on hull aeg energia koha pealt – hakkab iga riik eelkõige oma huvide eest seisma, mis on täiesti loomulik. Me võime jälle jääda lolli olukorda, nii nagu Taavi Rõivase ajal, mäletate, kui see LNG-asi mängiti Soomele, või kingiti. Aga see on LNG, mis puudutab gaasi.

See praegune [plaan], nende tuulikute kiirkorras ja hulgi püstitamine on tõesti ambitsioonikas. Ja vaadates maailma või Euroopa kaarti, siis Läänemeri, eriti meiepoolne osa on tühi selle koha pealt. Aga see eeldab väga briljantset koostööd, väga kiiret reageerimist. Muuseas, ka nõudmine nende tuulikute ja nende osade, mitte ainult päikesepaneelide puhul – need järjekorrad aastatepikkused, et üldse saada praegusel ajal. Ja ma ei hakka rääkima salvestusseadmetest. Need asjad on suhteliselt lapsekingades, et pruulitud odavat mereenergiat salvestada ja hiljem kasutada, kui seda vaja on. Kõik see on suhteliselt sesoonne värk.

Taas: idee on hea ja sinnapoole peaks liikuma, aga suure hüppe puhul olen mina ja on meie fraktsioon väga kahtlev, kas on tark niimoodi seda menetleda. (Juhataja helistab kella.) Rene Kokk on seda juba öelnud, mis on ... 

12:52 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja! Vabandust, teie aeg! Palun Riigikogu kõnetooli Erki Savisaare.

12:52 Erki Savisaar

Aitäh, austatud esimees! Tegemist on kahtlemata väga ambitsioonika eelnõuga. Kui selle eelnõu oleksid esitanud Riigikogu liikmed või sotsiaaldemokraadid, siis oleks see väga hea eelnõu, sest Riigikogu liikmete ülesandeks ongi anda Vabariigi Valitsusele või tegevvõimule ambitsioonikaid ülesandeid, et panna nad otsima lahendusi, kuidas eesmärgini jõuda. Aga antud juhul on tegemist Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõuga, kus on küll eesmärk, aga ei ole sisu, kuidas eesmärgini jõutakse. Vabariigi Valitsus ei tohiks selliste eelnõudega Riigikogusse tulla. Me eeldame, et Vabariigi Valitsus on realistlik ja teeb ettepanekuid koos tegevuskavaga ja mõjuanalüüsidega.

Kogu sellest arutelust minu jaoks kõige positiivsem tähelepanek on see, et sotsiaaldemokraadid on saanud pühast vaimust valgustatud ja ütlevad selgelt välja, et põlevkivienergeetikaga tuleb jätkata. See on väga õige. Keskerakond on kogu aeg öelnud, et kuni meil ei ole toimivat alternatiivi, me peame olemasolevaid tootmisvõimsusi, reguleeritavaid, juhitavaid tootmisvõimsusi üleval hoidma, et säilitada oma energeetiline julgeolek. Milline neist pühadest vaimudest selle teadmise sotsideni viis, ei olegi oluline. Oluline on see, et see teadmine on nendeni jõudnud.

Nüüd, rääkides sellest eesmärgist, mida siin püütakse saavutada, ja pannes siia juurde neid numbreid, mida komisjoni esimees ei soovinud avada, siis selle viimase 20 aastaga me oleme suutnud paigaldada kusagil 690 gigavati ulatuses tuulikuid, mis suudavad aasta peale anda 0,7 teravatti elektrienergiat. Selleks, et see katvus oleks 100%, nagu see eelnõu siin ütleb, peaks see number jõudma erinevate hinnangute järgi 8,5, 9,5, või ütleme, circa 10 teravatini. Meil on aega ainult seitse aastat. Sellepärast ma küsisin ka lähiaja perspektiivi kohta, et mida siis päriselt tehakse, et selle eesmärgini jõuda. Selleks, et jõuda 0,7 pealt 10 peale, tuleb iga aasta paigaldada tuulikuid rohkem, kui me oleme paigaldanud senise 20 aasta jooksul kokku. Selleks peab olema mingisugune selge tegevuskava, kuhu me need paneme, kuidas me bürokraatiat lihtsustame ja kuidas ka elektrivõrgud järgi arenevad, et kõik need võimsused sealt ära tuua. Need bürokraatlikud tõkked, mida ka riigile kuuluvad ettevõtted seavad nendele, kes soovivad taastuvenergiat toota, on tohutud. Ühest väikesest asjast rääkis siin Kalle Grünthal, aga neid näiteid üle Eesti on tohutult, kus tõesti mõne kilovatiga liitumiseks, olgu see tuuleenergia või päike, küsivad riigiettevõtted miljoneid, kümneid miljoneid. Ja see ei ole mõistlik. Sellega me nende eesmärkideni ei jõua, see vajab kindlasti muutmist.

Samamoodi tuleb läbi mõelda tuulikute ja päikesepaneelide utiliseerimise küsimus. Tänapäeval tegelikult ei ole häid lahendusi. Utiliseerimine maailma praktikas seisneb kahes asjas: nad kas pannakse lihtsalt hunnikusse, lootes, et aastakümnete pärast me leiame lahenduse, või teine võimalus, jahvatatakse nii-öelda pelletiteks, mida kasutatakse täitematerjalina näiteks tee-ehituses. Kumbki ei ole võib-olla kõige parem lahendus. Ja ehk me siin Eestis suudame jõuda millegi enamani. Ma tean, et tehnikaülikool on selle küsimusega tegelenud, neil mõtteid on, aga reaalselt kasutatava lahenduseni on veel pikk maa.

Selles suhtes, vaadates, kes siia saali on jäänud, ma usun, et selle eelnõu teine lugemine lõpetatakse ja varsti saab see ka seaduseks. Samas ma loodan, et Vabariigi Valitsus tuleb lähiajal siia tegevuskavaga, kus vastatakse küsimustele, milliste sammudega me päriselt eesmärgini jõuame. Aitäh!

12:57 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Paul Puustusmaa.

12:58 Paul Puustusmaa

Head inimesed! Aeg-ajalt on ju väga rõõmus kuulda siit puldist selliseid suuri üllaid plaane, kuidas me püüame saada viie rikkama [riigi] hulka, võib-olla kõige rikkamaks, kõige õnnelikumaks, kõige edukamaks. Aga konservatiivide mure on see, et me tihti paigutame endale rajajooni, mis on lihtsalt kahjuks utoopilised. Jah, meile, konservatiividele heidetakse ette, et me oleme liiga palju kahe jalaga maa peal, et me pakume liiga kammitsetud lahendusi. Aga me oleme realistid.

Selle seaduse probleem ongi see, et püütakse saavutada sisuliselt võimatut. See ei tähenda, et me ei peaks plaane pidama. Ma rõhutan seda, et selle eelnõuga tahetakse lihtsalt tuua muudatust, mis ei ole realistlik. Meie oma fraktsiooniga oleme seda arutanud, korduvalt arutanud ja leidnud, et olemasolevad tingimused kehtivas seaduses on juba piisavalt keerukad ellu viia, et hakata veel uusi ja hullemaid eesmärke seadma.

Tuletame meelde, et see seadus võeti vastu, ma olen seda ka rõhutanud, seitse aastat tagasi. No tegelikult, ütleme, selle ajaga on taastuvenergia osakaalu maht, me teame, 28%. See teeb lihtsa arvutusega umbes nii, et kuskil 4,6% aastas on siis saavutatud. Ja kui me eelnõu ei muudaks, oleksime vana seaduse juures, siis võib-olla, kindel ei või olla, aga võib-olla me suudaksime selle eesmärgi ellu viia, mida me oleme enesele võtnud varasemalt. Aga mida tahetakse teha? Tahetakse järgneva seitsme aasta jooksul sellelt 4,6%-lt viia see arenguprotsent 10%-le aastas. Nojah, nagu ma ütlesin eelnevalt, see on nagu Nõukogude Liidus oli omal ajal, et teeme viisaastaku plaani kahe aastaga, ehk jõuame.

Muide, selle plaani elluviimise ees on väga palju probleeme. Siin kolleeg Savisaar juba rõhutas, et tegelikult puudub sisu, mis näitaks, kuidas me saaksime seda senises mahus ellu viia. Kuid sisu ei ole ainukene, sest need lahendused, mida pakutakse, à la vähempakkumised, suured territooriumid – no need ei ole ju tõsiselt võetavad lahendused.

Meil on Eestis selle probleemi lahendamise juures väga rasked takistused, mille ületamiseks ma ei näe hetkel võimalusi. Ühelt poolt on see, et meil puuduvad piisavad taastuvenergia tootmisvõimsused ja kõlblik taristu. Lahendusi selle jaoks meile ei pakuta. Ka kõige rohelisemad rohelised on pakkunud välja, et meie suutlikkus olemasoleva eelnõu raames on jõuda sinna ehk kümne aasta jooksul. Ja nüüd me tahame jõuda kaks korda kiiremini: seitsme aasta jooksul. Teine probleem on loomulikult see, et meil puudub kriitiline varustuskindlus. See siis on võime, oskus, suutlikkus võrku stabiliseerida, ja salvestuslahendused. Taas ma pean pöörduma ka kõige rohelisemate roheliste poole, kes on avalikult välja öelnud, et midagi pole teha, me peaksime seetõttu kasutusele võtma ikka puidu. Aga nagu me teame, on ka puidu kasutamine hetkel piiratud, nii et soovitakse seda rohkemgi piirata.

Ühesõnaga, need kavad ja sisu veel puuduvad, nagu ütlesid meil siin ettekandjad ja viitan veel kord Savisaarele, kes viitas sisu puudumisele ja ütles, et tegevuskavad valmivad. Ehk siis tähendab, et võib-olla, kui me näeme tegelikke mõtteid ja plaane, see tähendab bürokraatia suurenemist. Võiksin öelda siin Honoré de Balzaci sõnadega, et tegelikult ei ole hullemat masinavärki kui bürokraatia, mis selle jaoks ette valmistatakse.

Ma ütlen lõpetuseks, et meie fraktsiooni sõnum on: hoiame olemasoleva seaduse poole, keskendume sellele ja ärgem tegelegem utoopiliste plaanidega praeguses, korrates Kaja Kallast, sõjalises olukorras. Aitäh!

13:03 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Henn Põlluaasa.

13:03 Henn Põlluaas

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid ja kõik, kes kuulavad seda debatti! Algatuseks ma tahan ära mainida, et inimesi, kes elavad utoopias ja kes on mingisugustest fanaatilistest ideedest haaratud, ümber veenda on praktiliselt võimatu. Aga sellele vaatamata teen ma ikkagi katset.

Seesama eelnõu, mis meil siin laual on ja mille järgi Eesti peaks aastaks 2030 minema 100% üle taastuvenergiale, on ju utoopiline. See on tõeline fantaasiamaailm. Seda näitab ka eelnõu juures olev seletuskiri, mis samas sedastab, et kui seda taastuvenergiat ikkagi ei ole, siis loomulikult kasutame seniseid juhitavaid energia saamise viise, fossiilkütusega elektrijaamu. See tõmbab ju kogu sellele utoopiale kriipsu peale. Aga seda utoopiat on Euroopas aetud aastaid ja aastaid, täpselt samamoodi ka siin nende rohepööraste äärmusliberaalsete fanaatikute poolt.

Kui me vaatame natuke tagasi, siis me mäletame kõik, kuidas see diskussioon hakkas. Meile räägiti mingitest uutest tehnoloogiatest, millele me läheme kohe-kohe üle, ja selle nimel pandi kinni kivisöeelektrijaamu, gaasielektrijaamu, tuumajaamasid. Nüüd olemegi olukorras, kus mitte mingisugust uut tehnoloogiat, millele üle minna, ei ole. Küll aga on meil sellest rohepöörasusest tingitud tohutu energiapuudus ja loomulikult hinnatõusud. Enam eriti ei kuule juttu uutest tehnoloogiatest. Ja mis on väga huvitav – kui me loeme seda eelnõu, mis on täiesti utoopiline, nagu ma juba mainisin, siis huvitaval kombel ei leia me siit enam ühtegi, poolt sõnagi, viidet sellele, et me peaksime minema üle uutele tehnoloogiatele. Nii et mingisugune arusaam hakkab kellelegi ikkagi kohale jõudma. Sellest eelnõust ei leia me ka kordagi sõna "rohepööre". Nii et on aru saadud, et rohepööre on tegelikult rohepöörasus, aga sellele vaatamata pea käib ringi ja joostakse ikkagi vastu seina, sest kasu ja tolku sellest ei ole.

Meile korrutatakse, kuidas fossiilkütustel töötav elekter või selle alusel toodetud elekter on ülikallis võrreldes taastuvenergiaga, samas ei räägita sellest, et ülikalliks teeb selle ju kunstlikult lisatud CO2‑komponent. Muidu ei oleks probleemi. Ja kui räägitakse odavast taastuvenergiast, siis ei räägita meile sellest, et lisaks tuulikutele, mis jahvatavad elektrit, tuleb laiendada elektrivõrku, luua salvestusvõimalused, alajaamad, sellel samal süsteemil peab kõrval olema juhitav elektrijaam, sest pool ajast ei ole ju päikest, ei ole tuult. Seda justkui hinna sisse ei arvestata. Piltlikult öeldes on see umbes sama, kui meil oleks üks vorstivabrikant, kelle kulud maksab riik kõik kinni, tooraine ja transpordi ja energia ja masinad, ja tema vorsti kilo hind tuleb siis ...

Palun lisaaega.

13:07 Esimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit!

13:07 Henn Põlluaas

... võib‑olla 3 senti, kuid konkurendid, kellel kõikidel need kulud on sees, peavad küsima näiteks 3 eurot. Ja siis kuulutataksegi, et näete, vot on võimalik odavalt teha. See on ju absurd! Me peame arvestama kõiki neid komponente. Ja põhiline on see, et me peame arvestama, et kogu see raha tuleb tarbija taskust, mitte kuskilt mujalt. Valitsuse jagatav raha, kaasa arvatud taastuvenergia tasu, mis on kolossaalne ja mida võetakse ka täna meie tarbijatelt olukorras, kus tegelikult taastuva energia tootjad saavad niigi kõrge elektrihinna tõttu megakasumeid. See on ju absurd!

Täpselt samamoodi, kui need suured pargid tulevad, siis riik on ju korraldanud vähempakkumise. Jah, pakuti suhteliselt normaalset hinda, aga riik kohustus maksma ikkagi ju märksa suuremat hinda, kui temalt küsiti. Kelle arvelt see tuleb? Tuleb ikka jälle meie tarbija arvelt.

Kui me vaatame, visualiseerime seda, kuhu tahetakse selle eelnõuga jõuda, siis laias laastus tähendaks see Mandri-Eestisse umbes 150 tuulikut ja merre teist samapalju. Kas te kujutate ette, et igaüks neist oleks Oleviste kiriku kõrgune? Ehituskulud, kogu see keskkonna saastamine, kõik need materjalid, pärast nende utiliseerimine – millise saastatuse see kõik kaasa toob, millised kulud see kõik kaasa toob. Aga seda ei arvestata absoluutselt. Räägitakse ainult elektrist, mis tootmishetkel tuleb, selle hinnast. Nii et see kõik on üks suur rahva petmine, häma ajamine. Eriti küüniline on see meie valitsuse poolt seetõttu, et kui rohepööre ja rohepöörased Euroopas, selle suur apologeet Timmermans arvestab ikkagi näiteks enda rahva, Hollandi rahvuslike huvidega, siis gaasi kasutamine – gaas kuulutati taastuvenergiaks – ja tuumaenergia on neile kasulik. Aga ei arvestata Poola, Tšehhi, Ungari ja Eesti huvidega, kes me peame fossiilkütuste eest maksma hullumeelset hinda.

Nii et kogu selle rohepöörasuse juures on meil ju ka täiesti arvestamatus reaalsusega, täiesti kahepalgelisus ning erinev riikide ja rahvaste kohtlemine. Valitsuse, Eesti valitsuse kohus ja ka Riigikogu kohus peab olema seista ikkagi Eesti rahva, meie heaolu eest ja minna edasi normaalsete sammudega, mitte püstitada mingeid utoopilisi, hullumeelseid loosungeid ja hakata nende põhjal lihtsalt mürinal põhja minema. Aitäh!

13:11 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, teie aeg! Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Andres Metsoja! 

13:11 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Me elame ajal, kui majandusstruktuuri muutust dikteerib väga suuresti energiakandjate hetkeolukord. Selge on see, et kui seda tänast pilti oleks üritanud maalida keegi neli või viis aastat tagasi, siis oleks öeldud, et tegemist on hullusega. Sellist probleemi, sellist olukorda ei teki, sest kõik baseerub turumajandusel, kõik tahavad osta ja müüa, kõik tahavad tarbida. Ja unustage ära, et me elame ühel hetkel sellises energiakriisis.

Sellest lähtuvalt ma arvan, et iga lahendus, iga võimalus, mis aitab Eestil, Euroopal, maailmal liikuda keskkonda säästvama energiaallikate kasutamise suunas, on mõistlik. Igal pool seda teha ei saa, alati ja igal tingimusel seda teha ei saa. Selle taga on selge kalkulatsioon, planeerimine, riskide ja mõjude hindamine. Ja siis on võimalik asuda tegude juurde, võtta neid kohustusi ja täita neid kõrgeid ambitsioone.

Me kõik saame aru, et ega see seadus iseenesest ei lahenda mitte midagi. See ei ole seadus, mis lahendab Eesti või Baltikumi või Euroopa energiaprobleemid iseenesest, sõnastades roheelektrienergia sajaprotsendilise katvuse. Me võime nimetada ka täna teatud mõttes hulluseks seda, et aatomienergiaga tegelemine on justkui tulevikuhullus ja kas Eesti suudab üksinda ja kas üldse on vaja ja millised riskid see toob kaasa sellise piiri naabruses, kus teisel pool elab agressor. Aga ometi on kohe-kohe tulemas keskkonnakomisjoni raport. Meil töörühm töötab selle nimel ja me tõsiselt analüüsime. Mina arvan isiklikult, et lahendus peitubki alati koosmõjus. Ei peitu ainult selles, et me paneme kõik osundused ühele valdkonnale. Aga selleks, et jõuda eesmärgini, tuleb seada ambitsioone.

Kui me nüüd vaatame natukene tagasi kogu selle roheenergia, roheelektri teema kontekstis, siis mul oli au ja võimalus Eesti riiki teenida maavanemana sellel hetkel, kui öeldi, et me oleme Euroopa ees võtnud kohustuse planeerida ära tuuleenergia tootmisalad. Ja me asusime Pärnumaal seda tegema, kandes tööstusparkide ideoloogiat. Loomulikult me saime selle peale kümme aastat tagasi ka sektori esindajate käest sõimata, öeldi, et te ajate meid sõna otseses mõttes sohu, ja sellest sündis Tootsi tuulepargi ideoloogia. See platvorm, mida täna on võimalik ellu viia. Ja mul on väga hea meel, et maardlate teemaga me oleme jõudnud nüüd kümne aasta pärast sinna, et nendele aladele, kus inimene on sekkunud või kus tegelikult on kavas niikuinii sekkuda, võiks rajada taastuvenergialahendusi.

Veelgi enam, läks natuke aega mööda, öeldi, et maavanem peab tegelema ka mereala planeeringuga. Ka sellega tegelesime. Loomulikult kuskilt maalt jäid käed lühikeseks ja me tõesti ei osanud kalade liikumist analüüsida, ei suutnud aru saada, kes on juhträim ja kas ta on [juhträim], isegi teadlased ei osanud sellele vastata. Ja milline mõju võiks olla näiteks Liivi lahes räimede kontekstis ja kalapüügile, kui ehitada ette tuulikud. Siis me jõudsime taas julgeolekuaspektini, kui tegelikult riik ise planeeris ja kavandas maismaale tuulikuid, aga ühel hetkel riigikaitselised asutused olid justkui näinud, et selles ei ole probleemi, tuuliku kõrguses ei ole probleemi. Ilmselt selles vilkuvuses ja sagedushäiringus ka ei ole probleemi. Kuni ühel hetkel selgus, et tegelikult on. See on üks suur õppimise protsess, kus ei ole valmistõdesid. Ja see kõik on saanud osaks ikka sellepärast, et me oleme seadnud suuri eesmärke.

Head saadikud! Loomulikult me võime täna selle idee tappa tuhaks ja tolmuks, öelda, et see on kellegi unelm või utopism. Aga maailmas peab olema teatud raas utopismi, sest paraku maailm on just selline, nagu ta on ja meie oma ajurakkude vahel peame pakkuma lahendusi, mitte eilse päeva probleeme. Aitäh ja jõudu menetlusel!

13:16 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et [teine] lugemine lõpetada. Meil on ka EKRE fraktsiooni ettepanek, mille sisu on järgmine. EKRE teeb ettepaneku eelnõu 656 teine lugemine katkestada. Alustame hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 656 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

13:20 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 14, vastu 39 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. 


6. 13:20 Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkuleppe muutmise ja pikendamise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (649 SE) esimene lugemine

13:20 Esimees Jüri Ratas

Liigume kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkuleppe muutmise ja pikendamise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 649 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase.

13:20 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Keerulistel aegadel on hea liitlastega suhelda ja veel parem on nendega hästi läbi saada. Teaduskoostöö on alati olnud kahepoolselt kasulik ja sellepärast selle eelnõuga teie ees ka seisan.

Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkuleppe muutmise ja pikendamise protokolli ratifitseerimine on vajalik peale seda, kui mõned aastad tagasi see protokoll välisministrite poolt allkirjastati. Kui koostöö Ameerika Ühendriikide ja Eesti Vabariigi vahel ulatub 1994. aastani, kui esimene selline kokkulepe allkirjad sai, siis viimane kokkulepe on sõlmitud 2009. aastal ja see sõlmiti kümneks aastaks. USA ja Balti piirkonna teadustöötajate ning teadusorganisatsioonide dünaamilist ja tõhusat koostööd arvestades on põhjust seda uuendada. Selle tõttu on päris pikalt peetud plaani see eelnõu vastu võtta ehk koostööd uuendada.

2020. aastal sõlmiti protokoll, Eesti Vabariigi poolt kirjutas sellele alla välisminister Urmas Reinsalu. Ameerika Ühendriikidel ei olnud tükk aega Eesti Vabariigis suursaadikut, kuna vahetusid valitsused. Väidetavalt on nendel perioodidel korduvalt alustatud läbirääkimisi kokkuleppe uuendamiseks, aga võib öelda, et alles nüüd jõuame sellisesse faasi, kus eelnõu on teie ees, me saaksime selle ratifitseerida ja panna täisjõus tööle kaua oodatud Eesti Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide vahelise koostöö.

Protokoll aitab muuta paindlikumaks külalisteadlaste tööleasumist ja täpsustab intellektuaalomandiga seotud küsimusi, mis on kaasajal teaduskoostöös võtmetähtsusega. Sätestab selle, et kui ei sõlmita konkreetsetes lepingutes teadlase ja asutuse vahel intellektuaalomandi kuuluvuse küsimust, siis saab seda intellektuaalomandit sellel territooriumil, kus ta loodud on, kus ta lepinguliselt luuakse, kasutada vabalt.

USA on läbi aegade olnud Eestile teaduses hea partner, [näiteks] teaduspublikatsioonides, koostööprojektides. Teaduspublikatsioonidest ilmub meil aastas kuskil pool tuhat, ligi 500 teadusprojekti publikatsiooni, millega eestlased või meie asutuste esindajad on mingil moel seotud, nimeliselt kaasatud. Loomulikult on see registrites väga oluline, sest need lähevad alati tsiteeringutena ka arvesse. Palju on koostööprojekte näiteks loodusteadustes, meditsiinis, ühiskonnateadustes, aga ka haridusteadustes.

Ratifitseerimine, nagu ma ütlesin, on veninud, aga praegu me saame naasta alguspunkti ja 2020. aasta välisministrite protokolli ratifitseerida, kui Riigikogu sellega nõustub. Aitäh!

13:25 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Teile on ka mõned küsimused. Paul Puustusmaa, palun!

13:25 Paul Puustusmaa

Suur tänu, juhataja! Iseenesest leping on suhteliselt formaalne: ta on olnud, teda tahetakse jätkata, Ameerika Ühendriigid on hea partner – arusaadav. Küsin aga seda: kas selle olnuga seoses on esile kerkinud ka mingisuguseid probleeme, millele tasuks tähelepanu pöörata või mis sellest ettekandest välja ei tulnud?

13:25 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Probleem, mida ühiskonnas järjest rohkem lahendatakse, on intellektuaalomandi kuuluvus. Aga kultuurikomisjonis oli see teema meil ka üleval ja palusin järele uurida. Niisuguseid probleeme, mida esile tõsta, tegelikult tekkinud ei ole. Meie teadlasi ahistatud ei ole, kaebusi selle kohta ei ole. Nii et see on ettevaatavalt kaasajastamine, et probleeme ei tuleks tulevikus.

13:26 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

13:26 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Mind huvitab ka siin Eesti autorite toetusrühma esimehena intellektuaalse omandi küsimus. Kas ma saan [õigesti] aru, et see leping puudutab ainult teadust või me saame seda natukene ka avaramalt kasutada? Lihtsalt, kui mõnel Eesti artistil on näiteks mingi probleem Ameerikaga, siis me saame ju tema teadustöö presenteerimiseks kasutada tema heliteost ja ta ongi juba selle lepingu osa. Kas selline lähenemine oleks mõeldav või see oleks meiepoolne lepingu solkimine?

13:26 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Analoogia kasutamine on kaasajal kindlasti arvestatav meetod ja kasutataksegi palju analoogiat valdkondade vahel. Aga praegu on tegemist teadus- ja tehnoloogiaalase koostöölepinguga. Heliteoste kasutamine, noh, tõenäoliselt liigub maailm selles suunas, et need on sarnased lepingud, aga kindlasti see konkreetne protokoll ei sätesta [seda].

13:27 Esimees Jüri Ratas

Paul Puustusmaa, palun!

13:27 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Ma ei taha olla üleliia noriv, aga no seda olemasolevat lepingut on siiamaani täidetud, nii 11 aastat on mööda läinud. Kas oleks võimalik kuidagiviisi hinnata juba seni toiminud lepingut? On olemas mingisuguseid näitajaid või kogumit, et saaks anda hinnangu, kui efektiivne see on olnud, kui kasulik see on olnud? Muidu me jääme nagu üldsõnaliseks.

13:27 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Kindlasti on üks näitaja see, et meil on, nagu ma ütlesin, pool tuhat tsiteeritavat artiklit tehtud koos Ameerika teadlastega eri koostöövormide raames. See on teaduse hindamisel väga oluline kriteerium ja see on edulugu. Meil on praegu umbes 30 sellist teadusprojekti, mille puhul võib öelda, et mitte just riigid ei garanteeri seda, aga on riiklike suhete taustal loodud ja registreeritud koostööprojektid. Nii et see on teaduses päris suur maht.

Ja lisaks sellele ka alati – teil on õigus, võib mõelda laiemalt –, kui me räägime Ameerika Ühendriikide saatkonnaga või nende riigi esindajatega koostööst, siis saab sellesama teaduskoostöö lähedaste teemadega – nagu ma ajutise asjuriga hiljuti kohtudes just programmi GLOBE siinsel avalikul üritusel rääkisin – puudutada ka teisi olulisi teemasid, nagu näiteks Fulbrighti stipendiumide programmi, GLOBE-i keskkonnahariduse programmi ja palju muudki. Iga koostöö ankurdab tegelikult palju laiemat koostööd ja see on edukas olnud.

13:29 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

13:29 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Ma siiralt loodan, et selle uuesti sõlmimise raames on võimalik võib-olla mõningaid asju rakendada ka meie enda kõrgkoolides. Vilepuhujad on siin rääkinud, et meie teaduse tegemisel on päris palju probleeme. Mulle meeldib, et kolm kuud on siin määratletud, et selleks ajaks peab olema leping sõlmitud, mitte et keegi hakkab seda pidurdama. Aga ma küsin: kas Eesti-sisestesse projektidesse on meil sellest lepingust võtta parimaid praktikaid, et neid rakendada?

13:29 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Loomulikult on, sellepärast et raamleping annab niisuguse rahvusvahelise korra, reeglid ja distsipliini. Aga ma ütlen veel kord, et meie teadlased on rahvusvahelises koostöös väga vilunud, on ka seni olnud. Kui rääkida teadus- ja õppetöörahade ning projekti- ja baasrahastuse raha nii-öelda segamisest või nende ühiskasutusest, siis raamatupidamislikult võib siin ka kõrgkoolide või ülikoolide tasandil ju aeg-ajalt mingeid probleeme tulla, aga kõigis valdkondades tekib mingeid probleeme. Nii et üksikud ajakirjanduslikud pealkirjad ei peaks meid väga ärevaks tegema. Jah, võib öelda, et kui on koostööprojektid ja neid jälgivad mõlema riigi administratsioonid, siis kindlasti kasutatakse nendes projektides olevat raha plaani‑ ja viisipäraselt.

13:31 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks kultuurikomisjoni liikme Signe Kivi.

13:31 Signe Kivi

Austatud Riigikogu esimees! Minister! Head kolleegid! Tutvustan teile eelnõu menetlemist kultuurikomisjonis. Komisjoni istung toimus teisipäeval, 20. septembril ja eelnõu käsitlesime me esimese päevakorrapunktina. Komisjoni juhatas Liina Kersna, komisjoni aseesimees, ja kutsutud selle päevakorrapunkti juurde olid haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning ministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö valdkonna peaekspert Anna Linda Varik. Kuna minister eelnõu ja lepingut juba tutvustas, siis ma sellel pikemalt ei peatuks. Ütlen vaid, et küsimusi esitasid komisjonis Signe Kivi, Helle-Moonika Helme ja Margit Sutrop.

Siinkõneleja küsis, kas kokkuleppe ja protokollita, mida ei olnud senini ratifitseeritud, ei olnud koostöö avaliku- ja erasektori teadus- ja arendusasutuste ning ülikoolide vahel võimalik, ja ma soovisin teada, millises staatuses on sellised riikidevahelised protokollid. Minister vastas, et tegemist on üldist laadi dokumentidega ja riikide hea läbisaamise huvides on tegemist igati vajalike dokumentidega. Ta lisas, et tegemist on ka Eesti arengukavade täitmisega ehk igal juhul riikliku huviga. Minister lisas veel, et tal puudub info ja ka ministeeriumil puudub info, et kolme aasta jooksul, mil see töö käis, oleksid mingid tööd protokolli menetlemise tõttu kuidagi seisnud.

Helle-Moonika Helme küsis, kas globaalse terviseohutuse koostöö raames on tähelepanu pööratud ka sellele, et mingisugused meetmed või nõudmised Eesti põhiseadusega vastuollu ei läheks. Minister Lukas vastas, et protokoll on teadus- ja tehnoloogiakoostöö alane kokkulepe ega puuduta poliitilisi küsimusi või võimalikke õigusrikkumisi. Protokollis ei puudutata hinnangute andmist selle kohta, kuidas lähevad vastuollu globaalse koostöö soovitused ja Eesti enda õigusruum.

Helle-Moonika arvas ja sõnas, et suur osa koroonaviiruse vaktsiinidega kaasnevast teaduse arendusest tuli Ameerika suurkorporatsioonidelt, kes neid vaktsiine välja töötasid. Ta küsis, et kui vaktsiinide arendamisel tehakse koostööd, siis kas Eestile võib tulla ka mingisuguseid kohustusi, näiteks neid katsetada või rakendada selliselt, et see on Eesti seadustega vastuolus. Minister vastas, et protokolliline raam seda ei sätesta. Anna Linda Varik lisas, et kuna tegu on raamkokkuleppega, siis konkreetne teaduskoostöö on läbirääkimiste küsimus teadusasutuste ja teadlaste vahel, kes sellesse koostöösse astuvad.

Ja viimasena tundis Margit Sutrop huvi, kas raamkokkulepe võib suunata ka Eesti teadlastele stipendiumide andmist tulenevalt sellest, et teatud erialadel võib olla stipendiumide andmine eelistatud. Margit Sutrop soovis teada, kuidas jaotatakse intellektuaalne omand, kui Eesti ülikooli töötaja läheb mõneks ajaks näiteks Ameerika institutsiooni. Minister Lukas vastas, et kui intellektuaalse omandi küsimusi eraldi läbi ei räägita, siis kuuluvad töö viljad institutsioonile. Ja ta lisas, et selle võib ka teisiti läbi rääkida, kuid stipendiumi saamist kõnealune kokkulepe kuidagi ei piira.

Seejärel mindi menetluslike otsuste juurde ja otsustati järgnevalt. [Esiteks], teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 29. septembril sellel aastal. Teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kolmandaks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Signe Kivi. Kõik otsused võeti vastu konsensuslikult. Komisjoni liikmed, kes selles osalesid, olid: Helle-Moonika Helme, Liina Kersna, Siim Kiisler, Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Marko Šorin ja Margit Sutrop. Tänan tähelepanu eest!

13:35 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid. Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 649 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on selle aasta 13. oktoober kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. Head ametikaaslased, tänane istung on lõppenud. Jõudu teile meie töös!

13:36 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee