Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:58 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere päevast, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 2. töönädala kolmapäevast istungit. Istungi alguses on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Taavi Aas, palun!

14:00 Taavi Aas

Austatud juhataja! Head kolleegid! Meil on Keskerakonna fraktsiooni poolt üle anda elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu ja eesmärk on aidata Eestimaa ettevõtteid ehk seadustada universaalteenuse pakkumine ka mikro‑ ja väikeettevõtjatele, nii nagu see on Euroopa Liidu seadusandlusega lubatud. Me kõik teame, et tänane Vabariigi Valitsus ei ole huvitatud ettevõtjate aitamisest. Me oleme teinud vastavaid ettepanekuid ka parandusettepanekutena varasemalt, need on kõik tagasi lükatud. Pikalt oodati valget laeva, mis pidi Euroopast tulema ja mured lahendama. Nüüd on selge, et sealt suurt lahendust tulemas ei ole. Ka täna siin infotundi kuulates peaminister kinnitas jätkuvalt, et Reformierakonna eesmärk ei ole ettevõtjaid aidata. Ma arvan, et see seisukoht on sügavalt vale ja seetõttu me tuleme Vabariigi Valitsusele appi, andes üle elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega universaalteenus rakenduks ka mikro- ja väikeettevõtjatele. Aitäh!

14:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Olen vastu võtnud ühe eelnõu ja Riigikogu juhatus menetleb seda vastavalt kodu‑ ja töökorra seadusele. Kohaloleku kontroll, palun!

14:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kohalolijaks registreerus 81 Riigikogu liiget, puudub 20.

Kõigepealt päevakorra täpsustamine. Vabandust! Peeter Ernitsal on protseduuriline küsimus.

14:03 Peeter Ernits

Lugupeetud juhataja! Infotunni lõpus kolleeg Randpere hädaldas, et tal oli raskusi infotundi jõudmisega, kuna meeleavaldajad ohustasid tema elu. Ma vaatan, et ka kolleeg Ligi ei olnud siin ja kolleeg Michalit ei olnud. Kas saaks uurida, kas ka neil oli probleeme Riigikogu saali pääsemisega?

14:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Jah, eks Reformierakonna fraktsiooni juhid tegelevad sellega aktiivselt, et kõik nende liikmed oleksid ilusti tööpostil.


1. 14:04 Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (594 SE) esimene lugemine

14:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Nii, aga kõigepealt päevakorra täpsustamine. Eile jäi eelnõu 594 esimene lugemine pooleli sealmaal, kus algatajate esindaja vastas Riigikogu liikmete küsimustele. Ma palun küsimustele vastamiseks tagasi Riigikogu kõnetooli Priit Sibula. Ja küsimuste esitajate järjekord oli selline, et Tarmo Kruusimäe oli esimene. Palun, Tarmo Kruusimäe!

14:04 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Vaadates sotsiaaldemokraatide hoiakuid, on mul teile küsimus. Võib‑olla see koorus välja ka põhiseaduskomisjonis. Kas pärast 21. aprilli, kui see eelnõu sai esitatud, on toimunud mingid suured muutused, nii et Venemaa ei peagi enam genotsiidisõda Ukrainas ja on kohe niivõrd palju demokraatlikumaks riigiks muutunud, et me enam ei peagi nendele ohtudele viitama ja nende ohtudega tegelema, mis on käesolevas eelnõus märgitud? On see teada? Oleme me erinevas inforuumis või millest selline pehme poliitika?

14:05 Priit Sibul

Aitäh! Seda, mis toimub sotsiaaldemokraatide hulgas, mina ei oska kuidagi kommenteerida. Seda te saate ise nende käest küsida sama hästi kui mina, nii et ma ei pea vajalikuks seda kuidagi siin kommenteerida. Sellest, mis toimus põhiseaduskomisjonis, annab kohe ülevaate minu järel esinev Toomas Kivimägi, kes teab täpselt, mis põhiseaduskomisjonis toimus ja milline arutelu seal oli ning kes mida arvas ja kes mida arvamata või ütlemata jättis.

14:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heiki Hepner, palun!

14:05 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Täna hommikul me kuulsime, kuidas Venemaa president kuulutas välja mobilisatsiooni. See tähendab seda, et ta kutsus sõtta meie väärtuste vastu oma kodanikud, põhimõtteliselt ka need kodanikud, kes Eestis elavad. Minu meelest paneb see selle eelnõu täiesti uude valgusse, me peaksime seda väga kiires korras menetlema ja [selle kiiresti] jõustama. See ei ole mitte ainult järgmiste valimiste tähtajaga [seotud], vaid [selline on] üleüldine hoiak. Kuidas sulle tundub? Praegu on ka poliitiline olukord Venemaal niivõrd palju muutunud. Kas tuleks tegelikult ka seda aspekti arvesse võtta?

14:06 Priit Sibul

Aitäh! Eile, kui ma hea kolleegi Toomas Jürgensteini küsimusele vastasin, visioneeris ta nihukest hästi positiivset, helget pilti ja ma avaldasin lootust, et tal on õigus. Aga ma ütlen, et eilne õhtu ning tänane öö ja hommik tõid meile kahjuks juba teistsuguseid uudiseid. Ma selgelt arvan, et julgeolekuolukord on muutunud ja meil on mõistlik selle eelnõu menetlemisega edasi liikuda, et ennetada [ohtu], püüda olla ühesugusel arusaamisel, ja ma arvan, et tegelikult kellelgi siin ei olegi erimeelsusi. Aga meil on mõistlik selles suunas edasi liikuda, jõuda ühisele arusaamisele ja olla nii‑öelda ette targemad, et mitte lihtsalt pärast tagantjärele, liiga hilja mingeid asju avastada ja olla tagantjärele targad.

Eile oli siin tõesti üsna palju ka seda teemat, justkui tahetakse piirata nende kohalike inimeste [õigusi], kes kohalikus omavalitsuses oleksid pädevad, ja et tegemist ei ole ju riigivõimu teostamisega, nagu seda meie põhiseadus sätestab. Kui meil oleks see loogika, mis meil oli kuni 2007. aastani, siis ma oleks [mõistnud] nende inimeste muret, kes siin eile suurejooneliselt rääkisid, kuidas tahetakse tohutult piirata mingite inimeste kohapealses elus kaasarääkimist ja toimetamist. Praegu on nii, et valimisnimekirjad moodustatakse 40 päeva enne valimisi. Ma ei tea, mis pädevus nendel inimestel 40 päeva enne valimisi tekib, et nad peavad kaasa rääkima ja toimetama. Kuni 2007. aastani kehtis tõesti [põhimõte], et inimene pidi olema valimiste aasta 1. jaanuariks [elanud] selles kohalikus omavalitsuses viis aastat – siis ma saan aru, et see inimene on pädev kaasa rääkima, valima, toimetama, mõtlema. Aga praegu, kui see toimub sisuliselt 40 päeva enne valimisi, ei ole minu meelest mõtet seda nuttu uluda. See ei ole pädev.

14:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aivar Kokk, palun!

14:08 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Tänane olukord on tõesti natukene teistsugune kui eile. Mis sa ütleksid oponentidele, kui täna tuleks mobilisatsioonikäsk Eestis elavale Vene kodanikule ja ta läheks sõtta ja kolme aasta pärast ta võiks kandideerida kohaliku omavalitsuse [valimistel]? Kas see on loogiline või ei ole? (Keegi kommenteerib saalist.) Hääletada, mitte kandideerida.

14:09 Priit Sibul

Ma arvan, et tegeleme selle eelnõuga, mis siin on. See, mis vahepeal on juhtunud või toimunud, [on ootamatu]. Nagu ma ütlesin, eile julgesin ma üles kutsuda kaasa mõtlema, aga täna ma seda enam ei julge, sest mõned meie saadikutest on liiga entusiastlikud ja jõuavad kaugemale mõelda. Ja nagu ma ütlesin, vahepealsed olukorrad muutuvad kiiresti. Küll aga on mul üleskutse, et mõtleme kõik rahulikult läbi. Lõpetame täna esimese lugemise ära ja otsime ühisosa, milleks parlament siin võimeline on.

14:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Raimond Kaljulaid, palun!

14:09 Raimond Kaljulaid

Aitäh! Ma kõigepealt liitun härra Sibula üleskutsega, et mõtleme kõik rahulikult läbi. Ma võin teile kinnitada, et näiteks riigikaitsekomisjon koguneb loetud minutite pärast, et just see tänane olukord rahulikult läbi mõelda ja seda koos kaitseministriga arutada. Teiseks, ma reageeriksin siin mõningate eelkõnelejate viitele, et olukord on teine. Jah, olukord on teine, aga ma võin kinnitada, et põhiseadus kehtis eile, kehtib täna ja kehtib ka homme sellisel kujul, nagu Eesti rahvas on selle vastu võtnud.

Aga minu sisuline küsimus on selline. Inimesed, kes kohalikel valimistel osalevad, saavad kaasa rääkida heakorraküsimustes, haljastute hoolduse küsimuses, kergliiklusteede hoolduse küsimuses. Mis teie arvates suuremat julgeolekuohtu kujutab, kas haljastute hoolduse küsimus, parkide muruniitmise sageduse probleem või kergliiklusteede hoolduse küsimus, milles saab kohalikel valimistel osalemise kaudu kaasa rääkida?

14:10 Priit Sibul

Nüüd mul küll tekib küsimus, et mida te seal riigikaitsekomisjonis teete. [Olen] täitsa murelik. Ma saan aru, et te püüate nalja teha, aga see ei ole naljakas, mida te teete. Ma eile rääkisin mitmel korral, mis probleem on. Me tahame väga, et meie naaber oleks demokraatlik riik, aga ma arvan, et see, mis eile juhtus, läheb järjest kaugemale sellest. Just eelmisele küsimusele vastates ma rääkisin paiksustsensusest. Kui te arvate, et inimesed 40 päeva enne [valimisi] teavad, milliseid puid ja põõsaid millise nurga peale istutada, siis me jääme [teiega küll] eriarvamusele.

Aga probleem, mida see eelnõu püüab lahendada, on siiski valdav. Vaadates seda, mida meie parlament teinud on, mida teie erakonnakaaslased poliitikutena teinud on, kus me veame Euroopas eest erinevate sanktsioonide ja piirangute teemat, ma ütlen, et oluline on olla ise eeskäija ja kutsuda kaasa [panustama] sellesse, et meie naaber muutuks demokraatlikuks riigiks. Ma arvan, et see on see, mida me saame teha ja mida me peame püüdma teha. Loomulikult, seda saavad teha ainult Vene föderatsiooni kodanikud, ka need, kes siin elavad. Nad peavadki aru saama, et see on nende võimalus. Aga kui me vaatame, kui palju nad valimas käivad, keda nad Vene föderatsiooni kodanikena valivad, eks ju, ja mis nad teevad, siis [näeme, et] nad põlistavad seda arusaamist, mis seal riigis praegu on, mitte seda, mida teie räägite ja milliseks see võiks muutuda.

14:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Signe Kivi, palun!

14:12 Signe Kivi

Suur aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eelnõu eesmärk on täiesti selge. Ja selge on ka see, et maailm on pärast 24. veebruari, ka pärast 21. aprilli ja pärast eilset väga palju muutunud. Minu küsimus on järgmine: kas eelnõu algatajad on selle aja jooksul ka ise leidnud olulisi parandusi või täiendusettepanekuid, millega seda eelnõu veel selgemaks ja paremaks muuta?

14:12 Priit Sibul

Aitäh! Kindlasti me oleme seda omavahel arutanud, aga ma ütlen, et oluline on see, et sellega on põhjust edasi tegeleda siis, kui täna esimene lugemine lõpetatakse. Nii nagu ma eile ja ka täna vastates ütlesin, on küsimus ikkagi võimalikus paiksustsensuses. Kas me oleme valmis naasma selle küsimuse juurde? Ja kas parlamendil on valmidus muuta põhiseadust? Muutunud olukord minu meelest nõuab meil siin saalis teatavat reaktsiooni ja toimetamist kas ühes või teises suunas, et me selles eelnõus sõnastatud eesmärgile suudaksime lähemale liikuda.

14:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heiki Kranich, palun!

14:13 Heiki Kranich

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Eile te korduvalt rõhutasite – ja minu arvates väga õigustatult – seda, et see, mis värvi pass on inimesel taskus, ei näita veel tema meelsust ja et ka nende hulgas, kes on sünnijärgsed Eesti kodanikud, võib olla inimesi, kes on Eesti Vabariigi suhtes vaenulikult meelestatud. Aga vaatame seda eelnõu, see üritab probleemi lahendada üsna kitsalt. Samas, vaadates asja laiemalt, on Eestis kindlasti ka selliseid Vene kodanikke, kes oleksid hea meelega Eesti riigile lojaalsed ja tahaksid saada Eesti Vabariigi kodanikuks. Aga nende probleem on see, et Eesti riik nõuab nende käest tõendit selle kohta, et Vene riik laseb nad oma kodakondsusest vabaks. Paraku seda luba Vene riik neile päris kindlasti ei anna. Minu küsimus teile on järgmine: kas te selle eelnõu kontekstis olete valmis algatajate poole pealt mõtlema pisut laiemalt, kuidas tegelikult tagada nende Vene kodanike puhul, kes on Eesti riigile lojaalsed inimesed, lihtsam tee Eesti riigi kodanikuks saada? Kas te olete valmis laiemalt mõtlema ...

14:14 Heiki Kranich

... just nimelt algatajate poolt?

14:14 Priit Sibul

Aitäh! No meie oleme igal juhul valmis laiemalt mõtlema, kui see eelnõu edasi liigub. Küsimus on lihtsalt selles, et nendel inimestel oli omal ajal millegipärast tahe võtta just [Vene] kodakondsus, kuigi nad oleks võinud pürgida Eesti kodakondsuse poole. Me peame mõtlema ka selle peale, miks nad valisid lihtsama tee, kui nad on lojaalsed ja tahavad olla osa sellest meie ruumist, mis on euroopalik. Ja nagu ma ütlesin, kahjuks Eesti põhiseadus ei näe ette sellist lojaalsuskontrolli või vande andmist, mis mõnes riigis on olemas. Nii et seda teie püstitatud küsimust on veidi keeruline lahendada, aga kindlasti meie tahte puhul, kui me üheskoos arutame ja toimetame, ma loodan, et jõuame paremate lahendusteni.

14:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Margit Sutrop, palun!

14:15 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Lugupeetud kõneleja! Ka minu küsimus puudutab seda, kuivõrd olete te arutanud selle eelnõu valmimise kontekstis võimalust leida selline lahendus, et need välismaalased ehk siin alaliselt viibivad kolmandate riikide inimesed, kes on sõbralikest riikidest, olgu Norrast, Ameerika Ühendriikidest, Inglismaalt või Jaapanist, saaksid edasi olla need inimesed, kes saavad kaasa rääkida Eesti elus, kui nad on siin alaliselt kohal, ja välistada just nimelt vaenulike riikide, lausa sõjaga ähvardavate riikide kodanike osalemine. On see diskussioon teil laual olnud ja olete te kaalunud ja uurinud, millised need võimalused võiksid olla?

14:16 Priit Sibul

Aitäh! Loomulikult me arutasime seda ja meile eelnõu esitajatena oli see probleem absoluutselt arusaadav. Numbritest ma eile rääkisin. Meil on nendest riikidest, mida te nimetasite meie suhtes sõbralikeks riikideks, näiteks Ameerika Ühendriikidest 173 inimesest, Briti kodanikest on 434 inimesest, kui ma õigesti mäletan, ja nii edasi. Lihtsalt, kui me seda kaalusime, siis need proportsioonid kaldusid sellesse konteksti, et me nägime suuremat ohtu ilma kodakondsuseta ehk halli passi kasutavates kodanikes ja Vene föderatsiooni kodanikes. Nende osakaal ja hulk ja [neist lähtuv] võimalik oht on märksa suurem kui võimalik riive nende kodanike suhtes, kelles me mingit probleemi ja ohtu ei näe.

Me lootsime, et ka teie mõtlete ja arutate vahepeal [selle eelnõu üle], sest see eelnõu on juba 21. aprillist siin olnud. Meie algatajatena oleme mõelnud erinevatele asjadele ja me tõesti loodame, et kui ka teie vahepeal midagi mõelnud olete, siis koos saame selle eelnõu paremaks muuta.

14:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heiki Hepner, palun!

14:17 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Me võime tegelikult tõdeda, et senine süsteem on olnud mingile osale sellest elanike grupist suhteliselt mugav: tahan, saan nautida siin Eestis pakutavaid hüvesid, aga hästi mugavalt saan minna ka Venemaale ja nautida seal pakutavaid hüvesid. Nüüd, kui ühte hüve selgelt proovitakse paigutada konkreetsesse lahtrisse, võiks see nende jaoks tähendada seda, et nad peavad tegema mingeid valikuid. Võtame näiteks kas või halli passiga inimesed. Mis sa arvad, kas see aitaks kaasa mitte ainult sellele, et inimene saab oma meelsuse järgi valida, on ta Eesti kodanik või Venemaa kodanik, vaid ka sellele, et ta ikkagi lõimub Eesti riigiga, kui ta tõesti seda tahab? Kas see aitaks nende jaoks natukene ka seda otsust kergemaks teha?

14:18 Priit Sibul

Aitäh! Mul ei ole statistikat, kui palju on see muutunud pärast 2014. aastat või pärast käesoleva aasta 24. veebruari. Aga ma ei ole kuulnud, et meie ühiskonnas või avalikus meediaruumis oleks räägitud, et oleks tohutu muutus toimunud. Kui ma õigesti mäletan, siis ühes eilses ajalehe juhtkirjas räägiti sellest, et 43% on sõjavastased. Ma ei tea, kas nendelt inimestelt uuriti ka seda, millist režiimi nad toetavad, kui nad on sõjavastased. Paljudele nendest inimestest on räägitud, et sõda ei olegi, on hoopis erioperatsioon. Kas nad on ka erioperatsiooni vastu või ainult sõja vastu? Seda kõike ma ei oska öelda. Ma arvan, et need valikud, mida te kirjeldasite, on inimestel olnud juba 30 aastat ja selline on miskipärast olnud nende valik.

See oht või arusaam, mis mingi hetk oli, et Eestis hakatakse teiste riikide kodanikke või just Vene föderatsiooni kodanikke kuidagi ahistama või kuhugi toimetama – sellist agendat ja poliitikat on ju naaberriik kogu aeg ajanud – ja kuidas me neid siin kogu aeg rõhume, [ei ole põhjendatud]. Ma arvan, et siin ei ole küll erinevate erakondade vahel kunagi eri arusaamist olnud. Tegelikult Eestis kedagi rahvusepõhiselt taga ei kiusata ja ma eeldan, et seda ei hakata kunagi ka tegema.

14:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Metsoja, palun! 

14:20 Andres Metsoja

Aitäh! Eesti põhiseadust saab kaitsta ikka siis, kui on olemas oma riik ja inimesed, kes seda põhiseaduse vaimu endas kannavad. Ja minu meelest eelnõu ühe allakirjutajana ei ole kuidagi olnud minu pikaajaline poliitiline agenda seda teemat siin saalis arutada, vaid see on reaalne olukord, milles me täna elame. Selle on tinginud Venemaa agressioon Ukrainas ja tema jätkuv käitumine. Minu arvates on meie kõigi püha kohus pidada debatti, kuidas oma riiki kaitsta ja oma suveräänsust hoida. Paratamatult on ka kodanikena meil kohustus teatud vabadustest loobuda, kui me oleme eriolukorras või kui me oleme sõjaseisukorras. Tegelikult Euroopas on täna sõda. Kas te kinnitaksite veel kord üle, et see olukord on tinginud selle debati, mitte see, et keegi norib kellegagi tüli, nii nagu ütleb ühe ajalehe arvamusartikkel suurelt Isamaa suunas?

14:21 Priit Sibul

Jaa, loomulikult on see nii. Ei oleks seda eelnõu tulnud, kui ei oleks olnud neid sündmusi 24. veebruaril Ukrainas. See, kuidas erinevad inimesed neid tõlgendavad, on arusaadav, aga küsimus ei ole mitte ainult üksikutes inimestes. Ka Eesti julgeolekuinstantsid nägid neid ohtusid [erinevalt] või, ma ei tea, tajusid erinevalt või nägid neid sündmusi erinevalt. Üksikutele inimestele etteheiteid teha ei ole põhjust. Minu [ettepanek] ongi see, et meil oleks mõistlik arutada – seda me täna ja loodetavasti ka järgmistel päevadel saamegi teha – ja adekvaatselt reageerida selle ühisosaga, mis siin saalis on võimalik [leida], et mitte olla tagantjärele targad.

14:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Anti Poolamets, palun!

14:21 Anti Poolamets

Aitäh! Hea ettekandja! Kiidan eelnõu, see läheb ilusti ka EKRE programmiliste seisukohtadega kokku. Aga täna [saabus] just see kainestav hetk, mobilisatsiooni väljakuulutamine. Me oleme kogu aeg teadnud, et oma kodanikke saab Venemaa kohustada väga paljudeks asjadeks. Võime siit edasi mõelda, et kui Venemaal on õigus oma kodanikke siit teise riigi vastu sõjaväkke kutsuda, siis miks tal ei võiks olla õigust ühel hetkel anda juriidilist käsku, et kuulge, aga see riik ... Oletame sellist halba stsenaariumi, et ka meile tullakse kallale. Ta annab käsu, et nüüd on teil ülesanne tõsta relv selle riigi vastu, kus te elate. Seda ei saa juriidiliselt välistada. Aga küsida tahtsin ma Läti näite kohta. Lätis ei ole ju seda võimalust antud, samal ajal kodakondsust on rohkem võetud. Te olete seda jälginud. Kas see on meie jaoks julgustav ja kuidas see välja näeb?

14:23 Priit Sibul

Aitäh! Kahjuks need olukorrad on erinevad. Lätis 1990-ndate alguses mindi teist teed. Nad kas ei andnud sellele survele järele või olid puu taga ja ei kuulanud või neile ei jagatud samasuguseid soovitusi. Või olid seal 1990-ndate alguses poliitikud, kes, ma ei tea, hoidsid oma liini või pidasid seda mõistlikuks, erinevalt sellest, mis meil on. No tagantjärele võib igasuguseid hinnanguid anda, aga ma arvan, et pole põhjust. Küsimus ongi selles, kuidas me täna reageerime. Ja see õudus, mida te kirjeldate – ma loodan, et seda ei juhtu. Aga loomulikult, kui me räägime mobilisatsioonist ja kodanikest, siis mobilisatsioonikutsega neile teatavad kohustused pannakse. Ja kui küsimus on, kas me näeme seda, mille kohta mõned kolleegid on siin küsinud, et pöördutakse [teise kodakondsusse] või kodakondsusest loobutakse, kas me näeme nüüd seda hetke või ei näe, siis seda näitavad järgmised päevad. Aga see on jälle koht, kus inimestel on käes väga selge hetk teha valik.

14:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme Toomas Kivimäe.

14:24 Toomas Kivimägi

Väga lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Mina annan ülevaate põhiseaduskomisjoni istungi arutelul toimunust. Aga kuivõrd saali arutelu on väga suurel määral ja üsna adekvaatselt peegeldanud sedasama arutelu ja samu seisukohti, mis põhiseaduskomisjonis olid, siis ma teen seda mõnevõrra lühemalt kui tavapäraselt ja selle asemel keskendun mõnevõrra rohkem õiguskantsleri arvamusele selle eelnõu kohta.

Põhiseaduskomisjon arutas seda esmakordselt – oluline on märkida ka kuupäev – 13. juunil 2022. aastal ja tol ajal oli põhiseaduskomisjoni esimees veel Toomas Kivimägi. Oluline on lugeda siinkohal üles ka komisjoni liikmed, kes osalesid. Need olid Taavi Aas, Kalle Grünthal, Tõnis Mölder, Paul Puustusmaa, Urmas Reinsalu, Marko Torm, Mart Võrklaev ja Heiki Hepner. Heiki Hepner oli Urmas Reinsalu asendusliige alates kell 11.38. Lisaks oli kohal Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Mariko Jõeorg-Jurtšenko.

Eelnõu algatajate nimel tegi põhiseaduskomisjonis ettekande härra Heiki Hepner, kes erinevalt sellest, mis on eelnõu tekst – võtta ära valimisõigus kõikidelt kolmandate riikide kodanikelt –, kanaliseeris seda juba oma ettekande alguses, et Eesti julgeolekule annaks vaieldamatult kindlust juurde see, kui kohalikel valimistel ei saaks osaleda Venemaa ja Valgevene kodanikud. Lisaks selgitas härra Hepner välja selle, et eelnõus on tõepoolest ettepanek – sedasama ta ka möönis –, mis puudutab kõiki kolmandaid riike, aga võiks täiendavalt arutada, kas teha erisus näiteks NATO liikmesriikide kodanikele, nii et neil hääletamisvõimalus püsiks. Ta selgitas, et eelnõu esitades nähti, et praeguses olukorras on juriidiliselt lihtsam liikuda, kui kolmandate riikide kodanikel seda õigust ei ole. Tõepoolest, juriidiliselt võivad need argumendid olla igati asjakohased. Samas andis härra Hepner ülevaate, see on väga oluline ka kolleegidel teada, et tervelt 13‑s Euroopa Liidu liikmesriigis kolmandate riikide kodanikel kohalikel valimistel valimisõigust ei ole. Tervelt 13‑s, nende hulgas suured riigid Prantsusmaa ja Saksamaa ning meile oluline naaber Läti.

Härra Paul Puustusmaa tõdes, et tegu on väga soojalt tervitatava eelnõuga. Ka Paul Puustusmaa möönis seda, et peale 24. veebruari on tegelikult olukord väga drastiliselt muutunud, ja rõhutas samuti, et Venemaa ja Valgevene kodanikelt tuleks valimisõigus kohalikel valimistel ära võtta. Ent härra Puustusmaa läks oluliselt kaugemale. Ta oli seda meelt, et tegelikult võiks ja peaks olema igati asjakohane võtta valimisõigus ära kõikide kolmandate riikide kodanikelt. Veelgi enam, [ta leidis] – ma oletan, et see oli tema isiklik seisukoht, aga võib‑olla ka mitte –, et tegelikult tuleks kaaluda ka [teiste] Euroopa Liidu [riikide] kodanikelt [meie] kohalikel valimistel valimisõiguse äravõtmist. Praegu on neil see olemas.

Tõnis Mölder möönis, et tegemist on igati huvitava aruteluga, aga ta ei olnud kindel, kas see on peamine probleem, millega Eestis peaks tegelema. Ta rõhutas, et on terve rida olulisemaid poliitilisi küsimusi, millega Eestis peaks tegelema. Sellega ei nõustunud härra Mart Võrklaev, kes ütles, et ta on eriarvamusel Tõnis Möldriga ja arvab, et see on teema, mida peaks kindlasti praegu Vene agressiooni valguses arutama.

Ka Kalle Grünthal möönis, et see eelnõu on oluline, aga ta leidis, et see on vastuolus ikkagi põhiseaduse §‑ga 156, olgu märkusena ära nimetatud.

Lõpetuseks, Toomas Kivimägi nõustus härra Paul Puustusmaaga sada protsenti selles, et tegu on väga tähtsa probleemiga, ja tõepoolest, muutunud julgeolekupoliitiline olukord on purustanud viimasedki illusioonid Venemaa suhtes, mistõttu on oluline seda reguleerida. Mõne sõnaga puudutasin ka võimalikku vastuolu põhiseaduse §‑ga 156. Seal on kirjas sellised kolm sõna nagu "seaduses ettenähtud tingimustel". Küsimus on selles, kui laialt seda tõlgendada saab: kas see võimaldab eristada ka riikide gruppe või on selle all mõeldud midagi muud?

Kõige lõpuks langetas põhiseaduskomisjon, rõhutan taas kord, 13. juunil 2022 järgmised menetluslikud otsused. [Esiteks,] võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20. septembril, see otsus oli konsensuslik. Teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Selle poolt oli 5: Heiki Hepner, Toomas Kivimägi, Paul Puustusmaa, Marko Torm ja Mart Võrklaev; vastu oli 2: Taavi Aas ja Tõnis Mölder; erapooletuid oli 0. [Kolmandaks,] määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi.

31. augustil 2022 toimus põhiseaduskomisjonis järjekordne arutelu selle eelnõu üle. See oli ajendatud sellest, et olin 13. juuni põhiseaduskomisjoni istungil komisjoni esimehena leidnud, et peaks küsima õiguskantsleri arvamust selle eelnõu kohta. See arvamus oligi vahepeal saabunud ja seda me 31. augustil 2022 ka [käsitlesime]. Õiguskantsleri nimel osales komisjoni istungil tema asetäitja-nõunik, kantselei direktor Olari Koppel, kes tutvustas õiguskantsleri seisukohta. Ta märkis, et kui võtta lühidalt kokku, siis põhjaliku analüüsi tagajärjel on õiguskantsler seisukohal, et arvestades eelnõu ja seletuskirja – nüüd ma rõhutan: esitatud viisil –, siis pigem on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadus põhiseadusega vastuolus. Ja kui Riigikogu peaks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise sellisel kujul ära tegema, siis algataks õiguskantsler tõenäoliselt põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse, mis tähendab ettepaneku tegemist Riigikogule.

Mina komisjoni liikmena võtsin kinni sellest sõnapaarist, millega härra Koppel ütles, et sel viisil, nagu eelnõu on esitatud. [Uurisin,] kas on üheselt mõeldud seda, et see [eelnõu] ikkagi eeldab ilmselgelt põhiseaduse muudatust, või on seda võimalik esitada ka viisil, mille korral riivet sel määral ei oleks? Selle peale ütles härra Olari Koppel komisjoni istungil, et kui seletuskirjaga kaasneks analüüs sellest, mida täpselt peetakse silmas selle all, et kuidas praegune valimiskord reaalselt mõjutab Eesti Vabariigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda, siis oldaks ilmselt teistsuguses olukorras. Igasugused piirangud on võimalikud, aga need peavad olema proportsionaalsed. Kuigi viimase lausena ütles härra Koppel, et pigem võiks jõuda seisukohale, et see piirang ei ole proportsionaalne. See oli härra Koppeli, õiguskantsleri esindaja seisukoht põhiseaduskomisjoni istungil.

Kuna menetluslikud otsused olid varem juba langetatud, siis sellel komisjoni istungil mingeid täiendavaid menetluslikke otsuseid ei langetatud.

Nüüd ma tutvustaksin mõne sõnaga õiguskantsleri arvamust selle eelnõu põhiseadusele vastavuse kohta. Mõned olulised väljavõtted, enamasti tsiteerin. Esiteks, õiguskantsler rõhutab, et riigivõimu teostavad üksnes Eesti Vabariigi kodanikud ja riigivõimu teostatakse Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel. Kohalik omavalitsus otsustab ja korraldab seaduste raames kohaliku elu küsimusi. Linna‑ ja vallavolikogu valimistel hääletamisega riigivõimu ei teostata. Kandideerimisõigus teadupärast, see läheb vahel siin sassi, on kohalikel valimistel üksnes Eesti Vabariigi ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikel, nii et kandideerida saavad üksnes Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu kodanikud. Kolmandate riikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel ei ole õigust kandideerida, samuti ei saa nad töötada ametnikena ega rakendada avalikku võimu.

Taas kord, õiguskantsler oma kirjas rõhutab seda, millele viitasin ka härra Koppelit tsiteerides, et põhiseadus näeb ette, et kohalikel valimistel saavad seaduses ettenähtud tingimustel osaleda kõik alalised elanikud. Teave selle kohta, milliste kolmandate riikide kodanikud ja kui aktiivselt on linnavolikogu valimistel hääletamas käinud, on toodud õiguskantsleri arvamuse lisas. Õiguskantsler möönab, et 594 SE muudab olulisel määral Eestis 30 aasta vältel kujunenud ettekujutust sellest, kuidas Eesti Vabariik näeb kohalikku kogukonda, siin alaliselt ja seaduslikul alusel elavaid Eesti kodakondsuseta inimesi ning nende osalemist kohaliku elu korraldamisel. Ja nüüd olulisim osa: "Leian, et juhul, kui seaduseelnõu kavandatud kujul vastu võetakse, tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve ja paluda Riigikohtul selle kooskõla põhiseadusega kontrollida. On argumente, mis toetavad seesugust hääleõiguseta jätmist, ent leian, et ülekaalus on argumendid, mis viitavad 594 SE vastuolule Põhiseaduse § 156 lõikega 2 ja § 9 lõikega 1 nende koostoimes."

Nüüd, mis puudutab härra Puustusmaa arvamust, millele viitasin, et võiks kaaluda ka [teiste] Euroopa Liidu [riikide] kodanikelt kohalikel valimistel valimisõiguse äravõtmist – ka seda on õiguskantsler oma arvamuses puudutanud. See kõlab järgmiselt: "Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike õigus osaleda elukohariigi kohalike volikogude valimistel tuleneb Euroopa Liidu õigusest ning on Eestile kohustuslikuks täitmiseks alates Eesti Vabariigi liitumisest Euroopa Liiduga." Nii et selleks meil tegelikult, head kolleegid, ruumi ei ole.

Mis puudutab kolmandate riikide kodanikke, siis siin on vastupidi, väga oluline see, millele ma varem viitasin ja mida ka õiguskantsler kordab, et kolmandate riikide [kodanike] ja kodakondsuseta isikute aktiivse valimisõiguse osas rahvusvahelised konventsioonid ja lepingud Eesti Vabariigile siduvaid ettekirjutusi ei tee. See on puhtalt meie enda otsustada. Samuti viitab ta sellele, et tegelikult nende inimeste hulk, kes nii-öelda osalevad kohalikel valimistel ja kes ei ole Eesti Vabariigi ega Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud, on päris arvestatav. Neid on suurusjärgus 139 000 ja neist pooled ehk 70 000 on Vene föderatsiooni kodanikud. Valimas käib neist umbes 42%. Ma vaatasin [ka seda] protsenti, kui palju tegelikult valimisnimekirjas on neid inimesi. Väga jämedalt öeldes, kui võtta Eesti keskmine, on neid 10% – see on kolmandate riikide kodanike osakaal kõigi nende inimeste arvust, kellel on valimisõigus. Osaluse mõttes teeb ta enam-vähem täpselt sama protsendi, nii et minu hinnangul ei ole see üldse mitte väike number. Me tegelikult teame mõningaid omavalitsusi, kus see number on võib-olla 80% või 90%. Nii et see on teema, mida kindlasti peaks arutama.

Üks teema, mida ma tõesti väga tahaksin rõhutada tänaste sündmuste valguses ja millele ka härra Poolamets siin viitas, tegelikult ka õiguskantsler on teinud sellele viite, on Venemaa Föderatsiooni konstitutsiooni § 59 lõige 1, mille järgi on kodumaa (Venemaa) kaitsmine iga Venemaa Föderatsiooni kodaniku kohustus. Kordan: Venemaa Föderatsiooni kodanikele on nende põhiseaduse § 59 lõike 1 järgi kodumaa kaitsmine iga Venemaa Föderatsiooni kodaniku kohustus. Ma arvan, et see on lause, mille peale peaksime me kõik, ka need, kes kahtlevad selle [eelnõu] eesmärgis, väga tõsiselt mõtlema. Sellega õiguskantsleri arvamus ka piirdus.

Lõpetuseks teen ainult ühe repliigi. Minu jaoks on jäänud arusaamatuks ajakirjanduse süüdistused, et need fraktsioonid, kes pooldavad selle eelnõu esimese lugemise lõpetamist, kuidagi nagu ignoreerivad selle seaduseelnõu vastuolu põhiseadusega, millele on viidanud nii Vabariigi President kui ka õiguskantsler. Head sõbrad, ajakirjanikele meeldetuletuseks, tegemist on eelnõu esimese lugemisega. Muudatusettepanekutega on võimalik see eelnõu nii-öelda korda teha. Kas nüüd tõepoolest just sel määral, et me oleksime täiesti veendunud, et see on [põhiseadusega] kooskõlas? Aga heita juba praegu a priori ette umbes nii, et me toetame eelnõu, mis ei ole põhiseadusega kooskõlas – kuulge, see on alles eelnõu. Eelnõu ei ole saanud seaduseks. Kui me toetaksime seadust, mis võib olla vastuolus põhiseadusega, siis oleks see teema ja see küsimus igati õigustatud ja põhjendatud. Ent tänasel päeval on tegemist eelnõuga. Ka eelnõu algatajad on väga üheselt ja selgelt väljendanud valmisolekut seda eelnõu täpsustada ja muuta, et vastuolu põhiseadusega oleks minimaalne või ei oleks seda üldse. Kas see on võimalik või mitte, eks see selgub arutelude käigus. Tänan tähelepanu eest!

14:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Rene Kokk, palun! 

14:38 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Eelnõu on kahtlemata õige eesmärgiga ja liigub õiges suunas ning kindlasti tuleb seda toetada. Kas ma panin valesti tähele või ei märganud, kas sotsiaaldemokraadid ka olid sellel komisjoni istungil, kus seda teemat arutati? Ja teine küsimus. Kuulu järgi on siin täna tulemas tagasilükkamise ettepanek. Kas Reformierakonna saadikud on ikka jätkuvalt seda meelt, et seda eelnõu tuleb toetada, ja hääletavad tagasilükkamise vastu?

14:38 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud küsija! Tõepoolest, mitte asjakohatu ei olnud see, et ma lugesin ette need inimesed, kes osalesid 13. juunil 2022 toimunud põhiseaduskomisjoni istungil, kus langetati menetluslikud otsused. Minnes väga konkreetseks, tõepoolest, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindajaid sellel komisjoni istungil ei osalenud. Küll aga oli 31. augustil teine põhiseaduskomisjoni istung ja seal tõepoolest härra Eduard Odinets, põhiseaduskomisjoni esimees, osales. Aga me ei langetanud seal ühtegi menetluslikku otsust ega muutnud ka ühtegi varem tehtud menetluslikku otsust. Nüüd, mis puudutab Reformierakonna seisukohta, siis seda võib-olla on kohane välja öelda mõnevõrra hiljem, aga ütlen ette ära, et Reformierakonna fraktsioon on väga üksmeelne ja nad on seda meelt, et selle eelnõu esimene lugemine tuleb lõpetada.

14:39 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Margit Sutrop, palun!

14:39 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Lugupeetud kõneleja, aitäh hea ülevaate eest! Mina küsiksin natuke abi õiguskantsleri kommentaari tõlgendamisel või [selgitust] selle kohta, kuidas see [eelnõu] on vastuolus põhiseadusega. Küsiksin selle kohta, et üks argument on see, et need inimesed, kes on kohalikus omavalitsuses, tegelevad kohaliku elu korraldamisega, ja üks asi, millega nad tegelevad, on ka kohalik hariduselu, kuna koolipidaja on kohalik omavalitsus. Koolipidajal on päris suured õigused tegelikult mitte ainult hariduse keele, vaid ka koolide meelsuse määramisel. Selle mõju ulatub kindlasti kaugemale kohalikust elust. Kas siin tegelikult on mingisugune probleem sees, kui kohalike omavalitsuste pädevuses on ainult kohalik elu, samas kui tõesti hariduskorraldus ulatub tegelikult üle kohaliku omavalitsuse piiride ja kohaliku elu piiride, mõjutades kogu Eesti Vabariigi julgeolekut ja ...

14:40 Margit Sutrop

... meelsust üldse?

14:40 Toomas Kivimägi

Väga tänan, väga lugupeetud küsija! Ma olen sinuga täiesti nõus, et selle piiri tõmbamine, nagu õiguskantsler oma kirjas, mida ma tsiteerisin, teeb, justnagu riigivõimuga kohalikul tasandil ei tegeldaks, on ikkagi suhteliselt tunnetuslik ja see ei ole nii mustvalge. Seesama teie viidatud hariduse näide, kahtlemata on sellel riigivõimuga kokkupuude väga tugevalt olemas ja ka meie julgeolekuaspektist on see väga oluline argument. Aga sellele lisaks on nii EKRE kui ka Isamaa toonud ühe näitena välja veel selle, et kohalikud omavalitsused ilmselgelt tegelevad riigivõimu teostamisega ka siis, kui me valime Vabariigi Presidenti: kui parlament ei suuda presidenti ära valida, siis tulevad juurde ju valimiskogu liikmed ja need on valitud kohalike omavalitsuste volikogude poolt. Kui me nüüd ütleme, et Vabariigi Presidendi valimine ei ole riigivõimu teostamine, no kuulge, mis ta siis veel on? Selles mõttes ei ole see kindlasti mitte nii mustvalge, et võiksime öelda, et seal riigivõimuga ei tegelda ja et see ei ole nagu liiga suur risk. Tegelikkuses ma pigem olen seda meelt, et neid seoseid on väga palju. Paar näidet sai siinkohal toodud, aga neid on kindlasti rohkem.

14:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ivi Eenmaa, palun!

14:42 Ivi Eenmaa

Ma tänan, härra juhataja! Ma arvan, et seda eelnõu lihtsalt peab toetama, kas või sellepärast, et teie mainitud arvude [järgi] pooled siin elavatest ilma kodakondsuseta inimestest toetavad Vene riigi valimisi igal aastal, kui see võimalik on. Minu küsimus teile, Toomas Kivimägi, on järgmine: ütelge palun, milline oleks teie arvates kiireim tee selle seaduse vastuvõtmiseks ja kas komisjonis on seda arutatud.

14:42 Toomas Kivimägi

Aitäh, väga lugupeetud küsija! Kahtlemata kõige kiirem tee on tõepoolest selle eelnõu saamine seaduseks. Küll aga, ma hiljem oma sõnavõtus seda võib‑olla ka rõhutan, võib kiireim tee olla mõnevõrra riskantsem, sellepärast et me ei saa olla kindlad selles, kas ka [pärast] nende muudatuste tegemist on see põhiseadusega kooskõlas või mitte. Meil ei ole absoluutset veendumust. Seepärast on Reformierakonna fraktsioon seda omavahel arutanud ja väljendanud põhimõtteliselt valmisolekut tulla ka põhiseaduse muutmise juurde. See võtab küll mõnevõrra rohkem aega, näiteks ühe võimalusena on see [tehtav] kahe järjestikuse Riigikogu koosseisu poolt ja see on täiesti tehtav aastaks 2025. Ehk me saame olla kindlad, et vastuolu põhiseadusega ei ole, kui parlament selle võimaliku põhiseaduse muudatuse heaks kiidab.

Siin on tegelikult üks probleem, kui sellest teisest variandist rääkida – see on ajaline surutis. Kui tegemist on põhiseaduse muudatuse algatamisega, siis selle menetlemisel on erikord võrreldes tavapäraste seaduseelnõudega. Selle kohta on säte, et esimese ja teise lugemise vahel peab olema vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahel peab olema vähemalt üks kuu. See tähendab, et neli kuud läheb juba sinna ära. Kui loeme kokku, mitu kuud on jäänud järgmiste Riigikogu valimisteni, siis [näeme, et] oleme väga-väga piiri peal. Nii et see kindlam tee on ajalises mõttes natuke keerulisem. Aga kiireim tee, nagu te küsisite, on otse loomulikult sellesama eelnõu menetlemise lõpuleviimine kuni seadusena [vastuvõtmiseni], nii nagu me tavapäraselt teinud oleme. See on mõnevõrra riskantsem, aga me tõepoolest peame lähipäevadel kaaluma, kui suur see risk on, sest tegelikult õiguskantsler nagu möönab, et see [vastuolu] ei ole absoluutne. Seepärast ma küsisingi, miks ta ütleb, et "sel viisil". Ta on selgel seisukohal – ma arvan, et meil ei ole põhjust selles kahelda –, et see eelnõu sellisel viisil ja selliste põhjendustega, nagu ta on esitatud, on põhiseadusega vastuolus.

Aga kui tuua ikkagi välja reaalne julgeolekuoht, kui me räägime üksnes Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene kodanikest, siis ei kahtle keegi selles, et tõepoolest see risk, see oht on olemas, millele siin saalis kolleegid on tähelepanu juhtinud. Nii et [õiguskantsleri] sõnum on see, et iga piirang peab olema proportsionaalne. Antud juhul on väga lihtne, miks ta ütleb, et see ei ole proportsionaalne. Kui see eelnõu sellisel kujul, nagu ta on esitatud, vastu võetakse, siis me ei saa ju öelda, et Ameerika Ühendriikide kodanikud, kes siin valivad, on risk Eesti julgeolekule. Loomulikult nad ei ole seda. Nii et see ei ole nagu selles mõttes probleem.

Nagu ma ütlesin, praegu heidetakse ette, just nagu läheksime vastuollu õiguskantsleri või Vabariigi Presidendiga. Ei, kaugeltki mitte. Tegemist on eelnõu esimese lugemisega, me saame selle korda teha ja me peame seda kaaluma. Aga lihtsalt, me võtame mõnevõrra suurema riski, sest keegi ei ole täna valmis, ka õiguskantsler ei ole valmis, ütlema ette, et kui me nüüd paneme uue sõnastuse, siis jah, see kindlasti on kooskõlas põhiseadusega. See eeldab ikkagi põhjalikku analüüsi ja hindamist, mida õiguskantsler saab hakata tegema alles peale seda, kui see eelnõu on saanud seaduseks. Nii et me mõnevõrra võtame sellega riski, et juhul kui ta on vastuolus põhiseadusega ja see lõpuks ka nii jääb, siis sellisel juhul ei ole seda võimalik rakendada ka aastal 2025 kohalikel valimistel. Suure tõenäosusega. Loomulikult on võimalik põhiseadust muuta ka kiirkorras, eks ju, aga kas selleks on piisavalt hääli, ei saa me järgmise koosseisu puhul päris kindlad olla.

Aga üks teema on muide veel, mis selles kontekstis on natukene vähe tähelepanu saanud. Võib-olla see leevendaks mõningaid sisulisi probleeme ja riske, mis tekivad mõnes Eesti omavalitsuses valimistel, et kui suur osa inimesi valib siis nende esinduskogu. Tegelikult on väga arvestatav hulk nõndanimetatud määratlemata kodakondsusega inimesi ehk halli passi omanikke. Ma lihtsalt ütlen – see on minu isiklik arvamus –, et üks võimalus on jätta neile see alles. Saate mu tagamõttest aru? Aga see on sada protsenti minu isiklik arvamus. Sellest ei ole väga palju räägitud. Me räägime kolmandate riikide kodanikest, eks ju, või Vene föderatsiooni ja Valgevene kodanikest. Aga ei ole eriti palju arutatud, kuidas käituda määratlemata kodakondsusega inimestega. Seal on tegelikult terve rida oma võlusid. Võib‑olla selleks võiks olla mingi periood, et mingi perioodi jooksul on neil võimalus, ja kuskilt maalt nad võib‑olla kaotavad ära, mis võiks soodustada ka naturalisatsiooni nende poolt. Aga rõhutan veel kord, et see on puhtalt minu isiklik seisukoht, see ei ole meie fraktsiooni ühine arvamus. Aga see on teema, mille üle tegelikult saal peaks arutlema ja millest seni eriti palju räägitud ei ole.

14:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Henn Põlluaas, palun!

14:47 Henn Põlluaas

Aitäh! Mis puudutab hallipassimehi, siis tegelikult Venemaa on Nõukogude Liidu õigusjärglane ja kunagi nad kuulutasid kõik inimesed, kes elasid Nõukogude Liidus, Vene föderatsiooni kodanikeks. Neil on lihtsalt see vormistamata, nii et siin suurt probleemi nagu ei ole. Aga põhiseaduslikkusest – ma saan aru, tõepoolest, et on neid, kes viitavad põhiseadusvastalisusele või [põhiseadusega] vastuolule. See oleks [põhjendatud] siis, kui põhiseadus ütleks, et kõigil on õigus siin hääletada. Aga põhiseadus ütleb, et see õigus on vastavalt kehtestatud seadustele. Kui seadusi muuta, siis mingisugust vastuolu ei ole. Presidendi vastuseis põhineb ainult emotsioonidel, ta ei ole mitte ühtegi argumenti välja toonud. Ja mulle tundub, et õiguskantsler on ka pigem kahtleval seisukohal ja tahaks saada Riigikogu kinnitust asjale. Aga kas ja kui palju komisjonis just sedasama põhiseaduslikkuse teemat puudutati?

14:48 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud küsija! Tõepoolest, ma loen selle põhiseaduse paragrahvi ette. Siin on see koht, mille pinnalt võiks olla ruumi ka põhiseaduse sätte valguses [valimisõigust] piirata ja see [piirang] võiks olla proportsionaalne. Põhiseaduse § 156 ütleb: "Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on (ja nüüd oluline rõhuasetus! – T. K.) seaduses ettenähtud tingimustel (ja siis läheb edasi – T. K.) hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud." Püsivalt elavad isikud – see [määrab] üheselt ära. Siin me ei saa öelda, et nad ei ole püsivalt elavad isikud, selle üle vaidlus ei käi. Ent kust võib tekkida see ruum, et see [piirang] võiks olla ka põhiseadusega kooskõlas? Ikka sellest, et [on öeldud] "seaduses ettenähtud tingimustel". Kui me [võtame aluseks] seaduse ja needsamad julgeolekukaalutlused, mis tõepoolest on täna väga palju värvi juurde saanud, ka saalis on väga olulisi rõhuasetusi tehtud, siis me ei saa olla sada protsenti kindlad, et see [piirang] oleks põhiseadusega kooskõlas, aga söandaksin arvata, et pigem on. Kuigi õiguskantsleri sõnadest, kui hea kolleeg Annely Akkermann temalt küsis, kui õiguskantsler eile siin oma ettekannet tegi, lugesin mina jätkuvalt välja mõningast pessimismi, kas on ikka võimalik seda eesmärki saavutada ilma põhiseadust muutmata. Aga veel kord, see ei ole absoluutne väide ja seetõttu me koos, head kolleegid, peame mõtlema, kas valime selle tee või valime teise tee, et seda saavutada.

14:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Metsoja, palun! 

14:50 Andres Metsoja

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Täna ei saa jätta küsimata ühe teise olulise eelnõu kontekstis, see on relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu ja see puudutab relvalubade [kehtivuse] peatamist Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi kodanike puhul. Teadupärast ka see eelnõu on menetluses. Nüüd oleme jõudnud sinnamaani, et mobilisatsioon on välja kuulutatud, ja te lugesite ette õiguskantsleri read, kuidas teatud kodanikud käituvad või peaksid käituma selles olukorras. Küsimus tuleb sellest valdkonnast, et õigupoolest on juba märtsikuus see [relvaseaduse muutmise seaduse] eelnõu üle antud ja tegelikult võib seda [koos tänase eelnõuga] vaadata mõningase tervikuna, kogumis, et nende esitamise põhjuseks on ikkagi Venemaa agressioon Ukrainas. Kas ka tänase eelnõuga ei või juhtuda nii, nagu juhtus relvaseaduse muutmise seaduse eelnõuga, et ta jääb meil kuskile sahtlisse seisma, põhjus teadmata?

14:51 Toomas Kivimägi

Aitäh, väga lugupeetud küsija! Loomulikult ei saa mina ainuisikuliselt arvata, milline on selle eelnõu saatus. Aga ma arvan, et kõikidel kolleegidel, kõikidel parlamendiliikmetel, kes on täna siin saalis, 101 on meid kokku, on piisavalt vastutustunnet, et saada aru olukorra muutusest. Ma panin tähele, et isegi Priit Sibul just siin puldis mõni hetk tagasi ütles väga selgelt, et kui 24. veebruari 2022 sündmusi ei oleks olnud, siis, head kolleegid, kes te seda eelnõu ei kipu väga tuliselt toetama, ei oleks ka seda eelnõu siin saalis. Kui isegi Isamaa esindajad ütlevad sedasi – kuigi nemad on võib-olla seda hinges kandnud juba varem, enne 24. veebruari sündmusi, aga siiski ka nemad otsisid [viisi], kuidas siduda kõiki neid inimesi, kes siin elavad, ja seda konflikti või probleemi sellisena ei näinud –, siis selles mõttes te peaksite kõik aru saama, miks see eelnõu on täna siin saalis. Ma tõesti usun, et see eelnõu ei oleks leidnud toetust, kui ei oleks olnud 24. veebruari 2022 sündmusi.

14:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Signe Kivi, palun!

14:52 Signe Kivi

Suur aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Olin aastaid tagasi pikalt Tallinna Linnavolikogu liige – see kogu on valitud praegu kehtiva kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel –, niisiis olen väga selgelt näinud ja tundnud, milline oli ja ma kardan, et on ka täna selle kogu meelsus ja keelsus. Minu küsimus on järgmine: kui see eelnõu vormub seaduseks, siis kas komisjon seda ette nähes on arutanud ka võimalikke probleeme, mis võivad Eesti kohalikes omavalitsustes tekkida, ja võimalust neid probleeme lahendada?

14:53 Toomas Kivimägi

Aitäh, väga lugupeetud küsija! Otse loomulikult ei ole see nii mustvalge, et meile on [olukord] väga selge, teeme nii ja siis on teiselt poolt ka hästi. Loomulikult see tekitab teatud probleeme ja tekitab teatud küsitavusi, millele muide on viidanud ka peaminister, kes toetab selle eelnõu eesmärki sada protsenti. Aga alati tuleb näha ka teist poolt. Tõepoolest, mis me siin häbeneme, on terve rida omavalitsusi, kus tegelikult oluline vähemus hakkab valitsema enamuse üle. See on koht, millele peaks mõtlema.

Seetõttu, veel kord, ma oma isikliku seisukoha juba ütlesin, mida ka härra Põlluaas reflekteeris, et üks võimalus on [seotud] määratlemata kodakondsusega inimestega. Saate aru, nende inimeste hulk, kes saavad valida, on mõnevõrra suurem ka seal, kus me näeme, et neid on tegelikult väga vähe. Võib-olla [tuleks] anda mingi periood, ma ei tea, viie või kümne aasta jooksul, et neil on õigus sellisel moel teha, ja võib-olla kaotavad nad selle õiguse ära viie või kümne aasta pärast. See võiks soodustada naturalisatsiooni ju ka nende poolt, mis võikski olla meie eesmärk. Aga loomulikult on see arutelu- ja mõttekoht. Ja loomulikult on see [oluline] teema. Saate aru, kui vanust silmas pidades ainult 10% valimisõiguslikest inimestest saab valida ühes või teises omavalitsuses, siis loomulikult tuleb ka nendele küsimustele vastused anda.

Need [teemad] olid komisjoni istungil üksnes ära markeeritud, konkreetset lahendust neile ei pakutud. Aga sinnamaale on meil tegelikult natukene aega veel minna. Järgmised kohalikud valimised on 2025. aasta oktoobris, nii et selles mõttes on võimalik riske maandada. Aga ütleme nii, et tänane muutunud aeg on andnud meile tempo, mida me ei tohi ignoreerida.

14:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Tamm, palun!

14:54 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud põhiseaduskomisjoni esimees! See on ju fakt, et 24. veebruaril maailm muutus ja kõik meie ümber muutus oluliselt ja täna ilmselt muutus veel rohkem. Aga ma küsin, kas selle aja jooksul on ka Eesti põhiseadus muutunud. Te teate ju väga hästi, et õiguskantsler on selle eelnõu vastu, ka president on väljendanud oma seisukohta. Ma lugesin ajalehest, et põhiseaduskomisjoni esimees ütles samuti, et see on põhiseadusega vastuolus. See on alles esimene lugemine. Ma küsin, kas esimesel lugemisel on õigusele kohane, et me menetleme eelnõu, mille kohta me teame, et see on põhiseadusega vastuolus, ja ütleme, et teisel lugemisel me kõrvaldame selle põhiseadusliku vastuolu. Kuidas te seda kommenteerite ja milline on teie kui põhiseaduskomisjoni esimehe seisukoht?

14:55 Toomas Kivimägi

Aitäh, väga lugupeetud kolleeg! Mulle väga sobis põhiseaduskomisjoni esimehe ametikoht, aga paraku ma seal enam ei ole, olen ühes teises komisjonis [esimees], aga nüüd on Eduard Odinets see, kes seda komisjoni juhatab. Ma olen täiesti veendunud, et see, et arutatakse eelnõu, mis on põhiseadusega vastuolus, ei ole põhiseadusega vastuolus. See on täiesti selge ja üheselt arusaadav. [Ka seda, et] me võtame vastu seaduse, mis on põhiseadusega vastuolus, ei saa ju tegelikult välistada, sest on ju ka õiguskantsler leidnud, et mõni on vastuolus. Me ei saa seda üldse mitte välistada, nii et see ei ole teps mitte patt. Aga kui me teadlikult kiidame heaks näiteks selle eelnõu sellisel moel ja sel viisil, nagu ta on esitatud, siis ma ütlen küll, et me ei ole oma tööülesandeid piisava hoolsusega täitnud, kui see vastuolu on nii ilmne.

Aga kindlasti on piiripealseid juhtumeid, mille korral me ei saa üheselt hinnata, on seal vastuolu või ei ole. Eks see selline piiripealne kaasus päeva lõpuks on, kui siia need muudatusettepanekud [teha ja] läbi nende [vastuolu kõrvaldada]. Nii et selles mõttes [ütlen] veel kord, et eelnõu saab seaduseks, kui ta on läbinud kolm lugemist ja saanud parlamendi enamuse toetuse. Täna ta seda ei ole ja ma olen päris veendunud, et kui see eelnõu lõpuks kolmandale lugemisele jõuab, siis on ta oluliselt erinev sellest, mis ta täna on.

14:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt komisjoni esindaja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Läheme edasi läbirääkimiste juurde. Kõigepealt Maria Jufereva-Skuratovski Keskerakonna fraktsiooni nimel. Palun!

14:57 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud saadikud! Käesoleva eelnõu eesmärk on tunnistada kehtetuks Eestis elavate välismaalaste, välja arvatud Euroopa Liidu kodanike, ja mittekodanike hääletamisõigus kohalikel valimistel.

Me kõik mõistame konteksti, miks selline seaduseelnõu sündis. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu paneb poliitikuid ette võtma samme, mis kindlustaksid meie julgeoleku ja saadaksid avalikkusele selge signaali selle kohta. Aga tähelepanu! Kas teie, eelnõu algatajad, olete kindlad, et see konkreetne eelnõu teenib püstitatud eesmärke, või võib see hoopis kaasa tuua vastupidise efekti ning veel rohkem lõhestada meie ühiskonda?

Eelnõu puhul on mitu probleemi, millele on viidanud nii president Alar Karis kui ka õiguskantsler Ülle Madise. Õiguskantsler on toonitanud, et kolmandate riikide kodanikelt valimisõiguse võtmine võib olla põhiseadusega vastuolus. Ta on kinnitanud, et juhul kui eelnõu kavandatud kujul vastu võetakse, tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve ja paluda Riigikohtul kontrollida selle kooskõla põhiseadusega.

President Alar Karis rõhutas Riigikogu sügisistungjärgu avaistungil peetud kõnes, et on keeruline toetada üleskutseid võtta mittekodanikelt kohalikel valimistel õigus valida. Ta peab vääraks suurte inimrühmade vastu kollektiivse usaldamatuse või nende märgistamise õhutamist. President ütles, et õigusriigis peab seadust lugedes igaüks aru saama, millisel juhul on tema tegu karistatav. Antud eelnõu puhul võib juhtuda aga nii, et karistame ka neid, kes on lojaalsed elanikud, tublid maksumaksjad ning mitte mingil viisil ei toeta Venemaa agressiooni Ukraina vastu.

Olen korduvalt kuulnud osa meie poliitikute suust seisukohta, et kodakondsus ei ole mitte ainult õigus, vaid ka kohustus, ning Eestis elavate Venemaa kodanike kohustus on minna Venemaale ja kukutada režiim. Kahjuks need, kes nii räägivad, ei mõista, et niimoodi režiimi ei lammutata. Tegemist on äärmiselt naiivse lähenemisega.

Selle eelnõu puhul ei räägi me ainult kolmandate riikide kodanikest. See puudutab ka neid inimesi, kellel on määratlemata kodakondsus, neid, kes on Eestis sündinud või siin aastakümneid elanud ning riigile makse maksnud. Neid valimisõigust omavaid inimesi on Eestis rohkem kui 62 500 ja siiamaani me ei ole piisavalt küpsed ja enesekindlad selleks, et võtta need inimesed omaks, mitte tõrjuda neid, mitte avaldada usaldamatust. Ja mul on selle pärast siiralt kahju.

Lugupeetud Riigikogu! Täna me arutleme seaduseelnõu üle, mis püstitab väga põhimõttelisi küsimusi. Kes me oleme? Kuhu liigume? Mis ühiskonnas me soovime elada? Kas me väärtustame ja usaldame kõiki Eestis elavaid inimesi või jätkame inimeste sildistamist ja jaotamist meie omadeks ja võõrasteks?

Tegemist on eelnõuga, mis mitte kuidagi ei soodusta meie ühiskonna lõimumist, sisemist julgeolekut, inimeste turvatunnet, ühtekuuluvust ja lugupidamist riigi vastu. Selline seaduseelnõu lihtsalt solvab kümneid tuhandeid inimesi, kes südamest Eestit armastavad, on seaduskuulelikud, tublid maksumaksjad ja panustavad meie riigi arengusse. Selle eelnõuga kordame 1990‑ndatel tehtud vigu, kui inimesed olid jaotatud kaheks kogukonnaks, üks kogukond oli rohkem väärtustatud kui teine. Meil tuli [ette võtta] pikk tee ühiskonna lõimumise suunas. Alati ei ole see olnud edukas, aga seda on vaja kindlasti jätkata ja mitte pidurit tõmmata.

Eesti Keskerakond ei toeta seda eelnõu, kuna leiame, et see ei teeni ühiskonna huve ega ole kooskõlas põhiseaduse ja õigusriigi põhimõtetega. Keskerakond kaitseb põhiseaduse alustalasid ning seetõttu teeme ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

15:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Jaak Valge, palun, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel! 

15:02 Jaak Valge

Ma palun kolm minutit.

15:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Me anname 5 + 3 minutit.

15:02 Jaak Valge

Hea juhataja! Head kolleegid! Meie toetame seda Isamaa fraktsiooni liikmete esitatud eelnõu ja loodame, et ka Isamaa Erakond ise võtab seda eelnõu tõsiselt. Meie küll võtame, sest meie seisukoht ei ole kujunenud mitte päevapoliitiliste sündmuste mõjul, erinevalt Isamaa Erakonnast ja Reformierakonnast, vaid on põhimõtteline, seisab ka EKRE programmis. Meie oleme lihtsalt ettenägelikumad, meie seisukohad ei võngu nagu pendel.

Kokku puudutab see eelnõu 140 000 inimest, aga tegelikult vähemaid, sest eelmistel valimistel osales neist 41%. Osalus oli seega tunduvalt madalam kui Eesti Vabariigi kodanike puhul, mis tõendab nende isikute keskmisest väiksemat huvi kohaliku elu vastu. Ja sellist keskmisest väiksemat huvi nii kohaliku elu kui ka riigielu vastu tõestab ka see, et suurem osa neist isikutest oleks võinud juba Eesti Vabariigi kodakondsuse omandada. Nad oleksid võinud teha keeleeksami, mis on väga lihtne, ja kodakondsuse [seaduse] ja põhiseaduse tundmise eksami, mis on samuti lihtne. Põhiseaduse tundmine või selle tundmise vajadus peaks olema ju täiesti elementaarne, sest kuidas saab isik osaleda valimistel või kujundada riigi poliitikat, sellise riigi poliitikat, mille ülesehitust ta ei tunne.

Kui aga Eesti kodakondsuse taotlemisest loobumine on olnud põhimõtteline [otsus], siis, vaadake, ega sellisel isikul ei olegi vaja osaleda Eesti Vabariigi valimistel, ei kohalikel ega üleriiklikel. Kui 1993. aastal välisriikide kodanikele ja määratlemata kodakondsusega isikutele lubati nii-öelda avansina valimisõigus, siis ei kujutatud ette, et 30 aasta pärast neid mittekodanikke on nii palju. See on põhjendus, miks kolmandate riikide kodanikel ei peaks valimisõigust olema.

Aga me võime vaadata ka teiselt ja positiivselt poolelt, ja seda ma tahaksin just toonitada. Nimelt, mis juhtuks siis, kui [kõnealustel isikutel] õigust kohalikel valimistel osaleda ei oleks. Siin tuleks esile tõsta kahte aspekti. Esiteks, me saaksime sellise volikogude koosseisu, mis oleks Eesti‑kesksem. See ei tähenda mitte natsionalistlikumat, vaid lihtsalt Eesti-kesksemat. Ja teiseks, see motiveeriks neid kolmandate riikide kodanikke, kes ikkagi Eesti elust hoolivad, Eesti kodakondsust taotlema ja ka eesti keelt vähemalt suhteliselt elementaarsel tasemel omandama. Ja see viimane – motiivi tekitamine meie välispäritolu kaasmaalastele eesti keele õppimiseks ja Eesti kodakondsuse taotlemiseks –, vaat see ongi kõige olulisem. Ma väga soovitaksin seda teha. Maria, ma väga soovitaksin seda oma tuttavatele öelda.

Küsime, kas see samm ei vastandu põhiseadusele, nagu õiguskantsler oma arvamuses vihjab. Esialgu pole siiski põhjalikku sellekohast analüüsi tehtud ja ega see kerge ei ole. Jüri Adams kinnitab, et põhiseaduse kohaliku omavalitsuse osa on paraku üks kõige lühemaid ja sisutühjemaid. Anti Poolamets, minu hea kolleeg, on juristina öelnud, et oluline on meie riigifilosoofiale tuginemine ja kui see põhiseaduse säte läheb selle riigifilosoofiaga vastuollu, siis tulebki see ära muuta.

Nii, aga nüüd: põhiseaduse sätte kõrval on oluline ka see, missugune hoiak oli Eesti Vabariigi kodanikel toona, kui need põhiseaduse sätted kirja said. Ma julgen arvata, et Eesti kodanikud ei olnud toona niisuguse valimisõiguse laiendamise poolt. Kuidas ma seda argumenteerin? Väga lihtsalt. Nimelt, koos põhiseaduse rahvahääletusega 1992. aastal küsiti kodanikelt ka seda, kas nad esimestel – toonitan, ainult esimestel – Riigikogu valimistel ja presidendivalimistel lubavad valida ka neil Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlejatel – toonitan, taotlejatel –, kes olid taotluse esitanud 1992. aasta 5. juuniks. Ja nüüd, sellel rahvahääletusel lükkas valimisõiguse laiendamise tagasi 54% hääletajatest. Tõsi küll, küsiti Riigikogu ja presidendi valimiste kohta, aga see puutus siiski ainult kodakondsuse taotlejatesse ehk niinimetatud rohelise kaardi omanikesse, kes olid juba iseseisvusvõitluse või laulva revolutsiooni ajal oma Eesti‑keskset hoiakut tõestanud. Aga kui oleks küsitud kõigi valimiste kohta ja kõigi mittekodanike kohta, mitte ainult rohelise kaardi omanike kohta, siis on alust ja väga mõistlik arvata, et vastuseis oleks olnud suurem kui 54%. Nii et on põhjust arvata, et seda poleks toetatud. See on jälle üks niisugune, kuidas öelda, tõend, et ühiskonna hoiak on alati täpne ja strateegiliselt kaugemale vaatav.

Veel üks argument on see, et peaaegu pooltes Euroopa riikides ei ole kolmandate riikide kodanikel kohalikel valimistel valimisõigust. Seega, miks peaks meil Eestis tegemist olema diskrimineerimisega, kui mujal ei ole selle näol tegemist diskrimineerimisega? Samuti ei päde see argument, et juba antud õigusi ei saa ära võtta. Ei ole nii, et õigused muudkui aga laienevad ja laienevad. Õigused lihtsalt muutuvad ajas. Selle kohta võib väga palju näiteid tuua.

Lõpetuseks. Järgmised kohalikud valimised on 2025. aastal, kolme aasta pärast. Seega on väidetav mittekodanikelt valimisõiguste äravõtmine suhteline. Seda võib võtta nii-, võib võtta teistmoodi, sest 2025. aastani on piisavalt aega, et kodakondsuseksam ära teha ja saada valimisõigus mitte ainult kohalikel valimistel, vaid ka Riigikogu valimistel, ja lisaks veel kandideerimisõigus. Ma resümeeriksin, et selle seaduseelnõuga me pakume lihtsalt tõuget suuremate õiguste omandamiseks. Aitäh!

15:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Toomas Jürgenstein, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

15:09 Toomas Jürgenstein

Hea eesistuja! Head kolleegid! Ma kutsun Riigikogu saali olema optimistid. Loen ette tänases Delfis Kalev Stoicescu artikli pealkirja: "Ukraina sõja kriitiline faas on alanud. Venemaa avalikkus annab märku, et haistab kaotuse hõngu." Kui me usume Ukraina võitu, pole mingit vajadust tänast eelnõu, mis on põhiseadusega selges riives, üleüldse menetleda. Kahjuks on reaalsus teine ja ma näen siin valimiskampaania hiilivat algust. Ja olgem ausad, see on toimunud robustselt. On täiesti võimalik mõista soovi piirata agressorriikide kodanike osalemist meie kohalikel valimistel. Aga teha seda sama rahulikult ka Suurbritannia, Islandi, Ameerika Ühendriikide ja ka agressioonis kannatava Ukraina ja teiste kolmandate riikide kodanike puhul? Sotsiaaldemokraatide jaoks on see selgelt liig.

Miks ma räägin alanud valimiskampaaniast? Lihtsalt põhjusel, et nii president Alar Karis kui ka õiguskantsler Ülle Madise on viidanud selle eelnõu riivele põhiseadusega. Seda põhiseaduse paragrahvi on täna siin puldis tsiteeritud, teen seda veel kord: "Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad." Kui soov nimetatud valimisõigust piirata olnuks tõsine, oleks pidanud välja tulema ettepanekuga muuta põhiseadust. Põhiseaduse muudatust menetleda enne valimisi aga hästi ei jõua. Seega, esitatud eelnõu tõsise näoga menetlemine ei saa olla seotud millegi muu kui tavalise propagandaga. Jaa, me kõik teame, poliitikas tehakse propagandat, kuid ka propagandat tuleb teha targalt. Hetkel menetlusse antud eelnõu seda kahjuks ei [tee].

Toon kolme väga targa ja kogenud, samas erineva inimese arvamused, kes on eelnõuga tõstatatud küsimuste suhtes kriitilised. Alustan president Alar Karisest. Pisut enam kui nädal tagasi siinsamas ta ütles: "Minu üldisem veendumus on, et isegi kriisiolukorras ei tohi hakata painutama õigusriiklust. Nii näiteks on keeruline toetada üleskutseid võtta mittekodanikelt kohalikel valimistel õigus valida. Samuti pean vääraks suurte inimrühmade vastu kollektiivse usaldamatuse või nende märgistamise õhutamist."

Politoloog Tõnis Saartsi arvates on hääleõiguse piiramisel pigem negatiivsed tagajärjed. Ta ütleb: "Kui valimisõiguse tühistajad ei suuda meile ette manada realistlikku stsenaariumi, kuidas kohalikud volikogud lähevad putinlaste kätte, kui kohe midagi ette ei võeta, jäävad nende argumendid hõredaks."

Jaak Valgega on meil mitmeid sarnasusi. Tsiteeringi nüüd samamoodi Jüri Adamsit, tema artiklit, meie põhiseadusse olulise panuse andnud isikut. [Ta on öelnud, et] mõnel juhul on ehk õige inimestelt Eesti kodakondsus ära võtta, mõnel juhul Eestist välja saata või elamisluba tühistada. Riigi niisuguste reaktsioonide nimistusse võiks kuuluda ka kohaliku [omavalitsuse valimistel] valimisõiguse äravõtmine. Aga ta ütleb: ma ei kujuta ette, milliseid asju peaks olema sündinud, et tervetelt inimrühmadelt võetakse niisugune õigus kollektiivselt.

Palun kolm minutit.

15:13 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

15:13 Toomas Jürgenstein

Nõnda mulle tundub, et kained ja analüüsivad hääled ühiskonnas räägivad pigem kavandatava kolmandate riikide kodanike valimisõiguse piiramise vastu.

Ja lisan veel lõppu – lõpu poole, päris lõpp veel ei ole – ühe isikliku mõtte. Algatust piirata valimisõigust on põhjendatud Venemaa kallaletungiga Ukrainale. Mulle tundub, et need, kes menetletavat eelnõu valjusti kiidavad, ei usu piisavalt Ukraina võitu. Nii nagu Mart Helme siitsamast Riigikogu puldist üsna sõja alguses ennustas. Tsiteerin täpselt tema sõnu: "Ukrainaga on lõpetatud, millest me räägime veel? Venelastel ei olegi vaja sinna tungida. Nad võtavad selle riigi üle." Täpselt, ma tsiteerisin sõna-sõnalt.

Mina seevastu ja enamik sotsiaaldemokraate usume, et kohalike valimiste saabudes on Venemaa ammu lüüa saanud ja diktaator Putin, kui ta veel elus on, varjab end Uurali mägede sügavuses pika laua all. Võib-olla ta ohkab omaette, et Ukrainas sain küll lüüa ja Moskvast pidin põgenema, kuid vähemalt Eesti põhiseaduse autoriteeti mõjutasin. Kuhtuva impeeriumi pärast Eesti põhiseadusest mööda hiilima hakates näitame eelkõige vähest usku Ukraina võitu ja kesist uhkust oma põhiseaduse üle. Ahjaa, sotsiaaldemokraadid ei hääleta. Aitäh!

15:15 Aseesimees Martin Helme

Vabandust, meil läks siin kaartide vahetamisega paigast ära, et Helir-Valdor Seeder oli enne Toomas Kivimägi järjekorras. Palun, Helir-Valdor Seeder!

15:16 Helir-Valdor Seeder

Ma palun kaheksa minutit.

15:16 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

15:16 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Head kolleegid! Pean alustama kaugemalt ja üldisemalt. Tõdeme praegu, et Balti riikidel oli aastakümneid õigus, kui hoiatasime maailma avalikkust Vene-ohu eest. See ei olnud lihtsalt russofoobia, vaid tõsine reaalsus, mis põrkus vastu läänemaailma naiivsust ja lihtsameelset majanduskasu saamise soovi. Kahjuks peame tunnistama, et ka Eesti poliitikute hulgas on olnud lubamatult palju naiivset suhtumist Venemaa-ohtu. Ja see oht ei piirne ainult Venemaa piiridega, vaid asub ka Eesti sees. See on julgeolekurisk ja selle teadvustamisest algab Eesti julgeoleku loomine.

Lühinägelikule ja naiivsele ning Eesti julgeolekuhuvisid mitte arvestava, ebapraktilise ja majanduslikult kahjuliku – eriti energiajulgeolekut silmas pidades – Eesti-Vene piirilepingu sõlmimise rumalale tuhinale olen aastakümneid vastu seisnud. Juba 2005. aastal hääletasin piirilepingu ratifitseerimise vastu. Kümmekond aastat tagasi kirjutasin, et uue piirilepinguga põlistatakse olukord, et Narvas elektri tootmine jääbki sõltuma Venemaa tahtest, kuna Narva jõe tammi lüüsidega saab Venemaa ühepoolselt alandada veetaset ja lõpetada täielikult elektri tootmise Narvas. See on oht Eesti energiajulgeolekule. Lisaks hüdroressursi kasutamisest loobumine ja palju muid kahjulikke rumalusi. Tootmine jääb ühele poole riigipiiri ja selle reguleerimine teisele poole. No ükski vähegi normaalne riik sellist lepingut ei sõlmiks.

Ja nüüd, käesoleva aasta juulis, 30 aastat hiljem täiendas Eesti Vabariigi Valitsus Eesti Energia omanike ootusi selliselt, et tootmisvõimekus tuleb tagada sõltumata veetasemest Narva jões ja veehoidlas. Selleks on vaja eriplaani ning see maksab kümneid miljoneid eurosid. Elektritootmise toimepidevuse riskianalüüsis hinnatakse jahutusvee puudumise riski katastroofiliste tagajärgedega. Lõpuks ometi! 2014. aastal pärast isamaalise valitsuse kukutamist kõrvaldas Reformierakonna ja sotside valitsus mõne nädalaga ratifitseerimisdokumentidest ka viite Tartu rahulepingule. Lihtsameelsus, et sellised järeleandmised piirilepingus annavad Eestile mingisugusegi julgeolekugarantii, ei vasta tõele. Kahjuks vohab Eesti poliitikute ja diplomaatide hulgas selline arusaam.

Sama mure on meie pehme keelepoliitikaga, mida oleme praktiseerinud 30 aastat ja mille üheks tagajärjeks on vilets lõimumispoliitika. Ainult positiivne motiveerimine ilma riikliku poliitika kehtestamiseta ja tugeva järelevalveta ei vii meid soovitud tulemuseni. Samasse ritta peame asetama ka Vene riigi kodanike valimisõiguse kohalikel valimistel. See ei ole venelaste tagakiusamine, nagu naiivsed poliitikud ja Putini-meelsed kriitikud eelnõu algatajatele pahatahtlikult omistavad. Siin tuleb selgelt eristada kolmandate riikide elanikke, sealhulgas neid venelasi, kes on Eesti kodanikud ja kellel on kõik kodanikuõigused koos valimisõigusega, Vene riigi kodanikest, kes esindavad Eestis ja ka teistes riikides Vene riiki. Aga Vene riik peab genotsiidisõda ja sellise agressorriigi kodanikelt valimisõiguse äravõtmine – [seda õigust] ei ole [Vene kodanikel ka] Lätis, Prantsusmaal, Saksamaal, Kreekas ja paljudes teistes riikides – on igati proportsionaalne nagu ka viisade väljastamise piiramine. Sellise otsuse tegemine tuleneb rahvusvahelisest õigusest ja saab olla suveräänse Eesti riigi poliitiline valik.

Eelnõu menetluse käigus saame sisse viia näiteks muudatuse, mis võimaldab paindlikult ja erinevalt kohelda kolmandate riikide kodanikke, andes valimisõiguse ainult nende riikide kodanikele, kellega Eesti riik sõlmib vastava kahepoolse kokkuleppe ja kes järgivad rahvusvahelist õigust ning inimõigusi.

Head kolleegid! Eilne Eesti Päevalehe juhtkiri: Marika Tuus, Toomas Jürgenstein, Jaak Allik ja teised haugi mäluga rahvavalgustajad süüdistavad Isamaad valimiseelses vene kaardi mängutoomises. See on häbematu vale, mille levitajad ei lase ennast faktidest segada. Eestikeelsele haridusele üleminek oli Isamaa valimislubadus 2019. aasta Riigikogu valimistel. See jäi ellu viimata Keskerakonna vastuseisu tõttu meie ühises valitsuses. Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaaliga, mis valmis juba 2017. aastal, on Isamaa tegelenud aastaid ja sinna kõrvale lihtsalt ei sobi lagunevad punamonumendid. Mõrtsukatele pühendatud Narva tänavanimede muutmiseks algatasid Isamaa liikmed Riigikogus eelnõu 2020. aasta kevadel. Ka praeguse eelnõu algatas Isamaa kohe pärast Venemaa agressioonisõja laienemist Ukrainas. Isamaa on viinud ja viib vähemalt minu juhtimisel tasakaalukalt, aga järjekindlalt ellu rahvusriigi poliitikat, vältides naiivsust ja valimiseelset populismi. Meie poliitilistel konkurentidel ja ajakirjanikel võiks olla vähemalt nii palju vastutustunnet ja viisakust, et vältida lausvalet.

Lõpetuseks. Isamaa esitatud eelnõu ei ole eesmärk, vaid vahend. Sel aprillis algatatud eelnõul ei olnud Riigikogu enamuse toetust. Aga täna tundub, et sellel ideel on Riigikogu enamuse toetus olemas. Poliitika on keerulisem, kui esialgu näib. Mentaalne muudatus on saavutatud ja nüüd saame vajadusel algatada ka vastava põhiseadusemuudatuse, lootes, et Isamaa ettepanekut toetavad jätkuvalt nii Reformierakond kui ka EKRE ja nad ei tagane oma toetusest.

Head kolleegid! Samm-sammult liigume eesmärgile lähemale ja loome Eesti julgeolekut. Eesti kodakondsus ja valimisõigus kõikidele siin elavatele inimestele pole inimõigus, vaid privileeg, millega kaasnevad lojaalsus, vastutus ja kohustused. See peab olema Eesti riigi hoolikalt kaalutletud poliitiline valik, see on Eesti riigi julgeoleku vundament. Ja Eesti põhiseadust ei soovi algatajad kuidagi rikkuda. Vajadusel oleme valmis seda muutma.

Head kolleegid! Töötame mahajääjateta. Karavan on pikk, aga loodan, et ka Keskerakond ja sotsid ei jää rongist maha, vaid mõistavad teema tõsidust ning tulevad algatusega kaasa. Aitäh!

15:23 Aseesimees Martin Helme

Toomas Kivimägi, palun!

15:23 Toomas Kivimägi

Väga lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti Reformierakonna fraktsioon toetab eelnõu 594, rõhutan, täpsustunud eesmärki. Muutunud julgeolekuolukorras ja Venemaa agressioonisõja tõttu Ukrainas – ja just selle tõttu – on valimisõiguse äravõtmine Vene föderatsiooni ja Valgevene kodanikelt kohalikel valimistel möödapääsmatu ja proportsionaalne. Miks ma rõhutan seda täpsustunud eesmärki? Me siiski valdavas enamuses oma fraktsioonis ei jaga [seisukohta], et selle eelnõu raames peaksime ära võtma valimisõiguse ka näiteks Ameerika Ühendriikide või Ühendkuningriigi ja paljude teiste meie suhtes sõbralike riikide kodanikelt. [Neile] võiks see jääda.

Oluline on veel kord üle rõhutada, et rahvusvahelised konventsioonid ega lepingud meile kolmandate riikide kodanike ja ka määratlemata kodakondsusega inimeste valimisõiguse piiramisel mingeid siduvaid ettekirjutusi ega takistusi ei tee. See on puhtalt meie enda otsustada, välja arvatud loomulikult [juhul], kui Eesti on sõlminud mõne riigiga kahepoolse lepingu, [mille alusel] vastastikku tunnustatakse oma kodanike valimisõigust teise riigi kohalikel valimistel. Eelneva kinnituseks kordan seda fakti, mida ma ka komisjonipoolset ettekannet tehes rõhutasin: väga paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides – eelnõu algatajate numbreid kasutades on neid tervelt 13 – kolmandate riikide kodanikel valimisõigust pole, näiteks Saksamaal, Prantsusmaal, Lätis ja mitmes teises riigis.

Probleem, kui põhiseaduse autorid ei pahanda sellise sõnakasutuse peale, on tõepoolest põhiseaduse § 156, mis ütleb, kordan veel kord: "Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad." See õigus pole põhiseaduse teksti kohaselt seotud kodakondsuse, vaid üksnes alalise elamisega. Samas, põhimõtteliselt ei eita ju selle seadusesätte valguses võimalikku põhiõiguste piiramist mitte keegi. Küsimus on selles, kas see võimalik põhiõiguse piiramine on proportsionaalne või mitte. Ka selle sätte juures olen ma seda meelt, et valimisõiguse piiramine on võimalik, ent küsimus on tõesti selles, kas see on proportsionaalne või mitte.

Ja teine [asjaolu], mis ikkagi annab meile ruumi ka selle seaduseelnõu valguses edasi liikuda, on needsamad kolm sõna: seaduses ettenähtud tingimustel. Ka siit tegelikult on võimalik saada ruumi, et selle seaduseelnõu puhul muudatusettepanekute abil viia võimalik vastuolu põhiseadusega miinimumini, nii et võimalik põhiõiguse piiramine oleks tegelikult proportsionaalne selle põhiseaduse sätte suhtes.

Kordan veel kord sedagi, et me ei jaga seda etteheidet, mida ka siin saalis ühe fraktsiooni esindaja ette heitis, et me justnagu menetleme eelnõu, mis on põhiseadusega vastuolus. Jah, Reformierakonna fraktsioon on seda meelt, tuginedes ennekõike õiguskantsleri arvamusele, et see eelnõu sel viisil ja nende põhjendustega esitatuna on vastuolus põhiseadusega. Aga nagu ma enne ütlesin, me näeme ruumi ja võimalust muudatusettepanekute kaudu ja seadus[eelnõu] eesmärke silmas pidades – neid on ka eelnõu algataja väljendanud, pidades silmas ennekõike võimalikku valimisõiguse äravõtmist Vene föderatsiooni ja Valgevene kodanikelt –, et on võimalik see vastuolu põhiseadusega viia miinimumini.

Aga siiski jääb see risk, ma pean oluliseks seda öelda, et piirates valimisõigust üksnes Vene föderatsiooni ja Valgevene kodanikel, ei saa me olla sada protsenti veendunud, et see on kooskõlas põhiseadusega. Ka siin ma tuginen tegelikult õiguskantslerile, kes on oma arvamuses sellele kaude viidanud. Tsiteerin: "Tuleks küsida, kas kohalikel valimistel hääletamise õiguse kui põhiõiguse piiramise eesmärk on legitiimne. Kui vastav analüüs jõuaks jaatava vastuseni, tuleb lisaks läbi viia põhiõiguse piirangu kolmeastmeline proportsionaalsuse test. Leian, et needki annaks selles asjas tulemuse, mis suunab taotlema põhiseaduslikkuse järelevalvet."

Palun lisaaega.

15:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega!

15:28 Toomas Kivimägi

Ja siit ka tsitaadi lõpp, kordan veel kord: "Leian, et needki annaks selles asjas tulemuse, mis suunab taotlema põhiseaduslikkuse järelevalvet." Ma pean oluliseks, head kolleegid, teile ikkagi väga selgelt öelda, mida õiguskantsler on arvanud. Seetõttu on Reformierakonna fraktsioonil – nii nagu ka Isamaa on seda rõhutanud ja võib-olla sotsidki on sellele vaikides vihjanud, kui nad räägivad põhiseadusega vastuolust – valmisolek tegelikult põhiseadust muuta, kui me koos leiame, et see on kindel tee, kuidas eesmärki saavutada.

Minnes seaduseelnõu muutmise peale, me mingi riski jätame ja me peame hindama, kui suur see risk on, et kumb tee valida. Aga veel kord, meie valmisolek on mõlemat teed kasutada, ma tahan seda rõhutada – nii olemasoleva eelnõu kohta muudatusettepanekute tegemise teel viia võimalik vastuolu põhiseadusega miinimumini kui ka kiirendatud korras läbi kahe Riigikogu koosseisu põhiseadust muuta.

Kordan veel seda, et need numbrid tegelikult ei ole väikesed. Kui keegi arvab, et need on tühine hulk inimesi, siis kordan üle, et nii määratlemata kodakondsusega inimesi kui ka kolmandate riikide kodanikke, kellel on õigus osaleda kohalikel valimistel, on tervelt 140 000 ja nendest pooled ehk 70 000 on Vene föderatsiooni kodanikud. Valimas käis tõepoolest neist [140 000‑st] 41,2%. Need on päris suured numbrid. Teades Venemaa agressiivset luure- ja propagandamasinat, on see risk, millest minu hinnangul ei saa mööda vaadata. Kordan veel ka viidet Vene föderatsiooni konstitutsioonile, mis ütleb, et kodumaa (Venemaa) kaitsmine on iga Vene föderatsiooni kodaniku kohus.

Ma kindlasti ei jaga siin saalis taas kord ühe fraktsiooni esindaja tehtud etteheidet, just nagu oleks tegemist valimiskampaaniaga. No kuulge, kaugel sellest! Kas eelnõu algatajad loodavad saada juurde hääli, kui nad on teinud ettepaneku näiteks võtta ära valimisõigus, lähtudes eelnõu tekstist, Ameerika Ühendriikide või Ühendkuningriigi kodanikelt? Loomulikult mitte! Ja veel kord tunnustan ja austan ka eelnõu algatajate siin saalis tänase arutelu käigus välja öeldud seisukohta, et kui 24. [veebruari] sündmusi ei oleks olnud, siis ei oleks ilmselt ka seda eelnõu laual. Ja selles kontekstis süüdistada eelnõu algatajat valimiskampaanias, seda ma kohe kindlasti ei jaga.

Ja kõige lõpuks, kui kõigest [eelnevast] ei ole veel piisanud, [tuletan meelde seda,] millest on väga vähe räägitud või pole seda välja öeldud: ma ju ei eksi, head kolleegid, kui needsamad kodanikud, väga paljud neist, on presidendivalimistel andnud oma hääle Vladimir Putinile. Tänan!

15:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kõik fraktsioonid on sõna saanud ja läbirääkimised on lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on 594 SE esimene lugemine lõpetada, aga kuna Eesti Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku 594 SE ehk kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, siis me läheme selle ettepaneku hääletamise juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku 594 SE, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Poolt hääletas 18 Riigikogu liiget, vastu oli 62. Ettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu jääb menetlusse. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 5. oktoober kell 17.15.


2. 15:34 Riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (598 SE) kolmas lugemine

15:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, läheme edasi. Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõu 598 kolmas lugemine. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 598 lõpphääletamine. Kas kolleegidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Kas me võime minna hääletamise juurde? Võime minna.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõu 598. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:35 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 57 Riigikogu liiget, vastu oli 18. Eelnõu on vastu võetud.


3. 15:35 Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse, töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (599 SE) kolmas lugemine

15:35 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse, töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 599 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 599 lõpphääletus. Kas me võime minna lõpphääletuse juurde?

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse, töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 599. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 70 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


4. 15:37 Psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (600 SE) kolmas lugemine

15:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 600 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 600 lõpphääletus. Kas me võime minna lõpphääletuse juurde? Võime minna. Aitäh!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 600. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


5. 15:38 Kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu (645 SE) esimene lugemine

15:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu 645 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks maaeluminister Urmas Kruuse.

15:39 Maaeluminister Urmas Kruuse

Austatud istungi juhataja! Auväärsed Riigikogu liikmed! Teie ees on kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu 645 esimene lugemine ja lubage mul tutvustada Maaeluministeeriumis koostatud kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu. Kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu ... (Juhataja helistab kella.)

15:39 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ma vabandan. Head kolleegid! Maaeluministri ettekanded on alati väga huvitavad ning maaelu ja kalanduse küsimused on väga olulised, nii et keskendame tähelepanu ettekandjale. Aitäh!

15:39 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh! Kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu töötati välja eelkõige selleks, et rakendada Euroopa Merendus‑, Kalandus‑ ja Vesiviljelusfondi. Sellest tulenevalt ei ole tegemist kalanduspoliitilise seaduse, vaid tehnilise rakendusaktiga, et oleks võimalik ellu viia kalandusfondi meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu reeglitega. Eelnimetatud fondi raames kaasrahastab Euroopa Liit perioodil 2021–2027 kalandussektori ja kalanduspiirkondade arengut ning eraldab Eesti riigile ligi 97,3 miljonit eurot. Koos riigipoolse kaasrahastamisega on plaanis uuel eelarveperioodil toetada kalandussektorit kokku ligi 139 miljoniga.

Uus terviktekst koondab, ühtlustab ja ajakohastab kalandusturu korraldamise abinõusid puudutavat õigust. Need abinõud on Euroopa Merendus‑ ja Kalandusfondi ning Euroopa Merendus‑, Kalandus‑ ja Vesiviljelusfondi toetused, Euroopa Liidu ühise kalandusturu korraldamise abinõud ning kalamajanduslik riigiabi, kalamajanduslik vähese tähtsusega abi ja muu kalamajanduslik abi. Eelnõus sõnastatakse need sätted, mis jäävad liikmesriigi pädevusse, ning need rakendusprotseduurid ja volitusnormid, mis on vajalikud nõuete täpsemaks esitamiseks. Eelnõuga luuakse volitusnorm, mis võimaldab valitsusel või ministril oma pädevuse piires kehtestada riigisiseseid valdkondlikke kavasid. Näiteks on kavas kalandussektori teadus‑ ja arendustegevuse suunamiseks koostada riiklikud programmid, mis võimaldavad süsteemsemalt toetada kalandussektorile vajalikke uuringuid.

Samuti lihtsustub kalanduspiirkondade kohalike strateegiate rakendamine. Võrreldes varasemate rahastamisperioodidega muudetakse paindlikumaks rannapiirkondade tegevusrühmade projektide eelarvekasutus, kaotatakse strateegia rakenduskava koostamise nõue ning muudetakse lihtsamaks kohaliku arengu strateegia muutmise nõuded. Toetuse saajate halduskoormus väheneb. Kõikide Euroopa Merendus‑, Kalandus‑ ja Vesiviljelusfondi meetmete üleviimine elektroonilisse infosüsteemi võimaldab seda saavutada ja võimaldab teha ka ristkontrolle teiste riiklike andmekogudega juba toetuse taotlemisel ehk aitab vältida vigu. Kuna toetuse taotlemisega seotud dokumendid ja andmed esitatakse elektrooniliselt ja neid säilitatakse turvaliselt PRIA infosüsteemides, ei pea toetuse saaja nende koopiaid enam säilitama.

Uus seadus aitab tagada ettevõtja jaoks parema õigusselguse ja Eesti õiguse sidususe Euroopa Liidu õigusaktidega. Eelnõusse ei ole võrreldes kehtiva õigusega lisatud uusi põhimõtteid ega kohustusi, mis ei tulene uuest Euroopa Liidu õigusest. Muudatused on olnud vajalikud seaduse teksti parema mõistetavuse tagamiseks, selle täpsustamiseks ja ajakohastamiseks. Tänan!

15:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud minister! Teile on ka vähemalt üks küsimus. Andrus Seeme, palun!

15:43 Andrus Seeme

Aitäh! Hea minister! Hea juhataja! Minu küsimus on see, et taotlejatel läheb küll lihtsamaks, aga kas selle eelnõu rakendamine riigile ka mingeid kulusid toob. 

15:43 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, austatud hea küsija! Tõepoolest, tavaliselt on niimoodi, et kui me riigina rakendame uusi programme, siis kindlasti halduskoormus kasvab. Ka selle nõndanimetatud tehnilise seaduse vastuvõtmine käivitab hulga seadusest tulenevate määruste ja aktide väljatöötamise, mis esialgsel perioodil kindlasti [halduskoormust] suurendab. Kuid me väga loodame, et järgneval perioodil muutuvad asjad lihtsamaks ka seadusandjale.

15:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Merry Aart, palun!

15:44 Merry Aart

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma küsiksin niimoodi: kas selle programmi raames on ette näha ka mingeid uusi toetusi või läheb toetamine edasi põhimõtteliselt sellessamas raamistikus nendesamade toetustena, mis on siiamaani olnud?

15:44 Maaeluminister Urmas Kruuse

Tõepoolest, kui me vaatame, millised need kavandatavad meetmed on, siis [näeme, et] tegemist on tegelikult kolme prioriteediga. Ühelt poolt võime öelda, et üks on seotud kaugpüügi ja sellega seotud tegevustega kuni laevadeni välja. [Teine] on kindlasti vesiviljelus, mis omab väga suurt rolli ja tähtsust, ja me väga loodame, et sellel perioodil me suudame selles [sektoris] saavutada nii kvalitatiivse kui ka sisulise arenguhüppe, et ettevõtjad, kes selles sektoris tegutsevad, suudaksid jätkusuutlikult toimetada. Ja kolmas oluline [prioriteet] on loomulikult seotud erinevate kogukondade rannaäärsete tegevustega. Erinevad grupid ja piirkonnad saavad erinevat toetust nende tegevuste elluviimiseks.

15:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ivi Eenmaa, palun!

15:45 Ivi Eenmaa

Ma tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ma kõigepealt ütleksin, et see on suur samm edasi, arvestades seda, kui kaua see eelnõu on siin Riigikogu koosseisus tuksunud. Minu küsimus teile on aga järgmine: kas menetletav eelnõu võiks mingiski kalandus‑ või kalandusega seotud grupis tekitada vastuseisu? Kui jah, siis miks?

15:45 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, hea küsija! Tegelikult on niimoodi, et meetmeid välja töötades me teeme väga tugevat koostööd erinevate sihtgruppidega, keda see asi puudutab. Kui räägime puhtalt rakendusest, siis mida kiiremini me selle seaduse vastu võtame, seda kiiremini me saame hakata neid meetmeid ellu viima. Ja muidugi on faktiteadmine ka see, et Euroopa Komisjoni poolt me ootame lähinädalatel [rakenduskava] heakskiitmist. [Seda on vaja,] et me saaksime 1. jaanuarist sellega tööle hakata.

15:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ma palun nüüd ettekandjaks maaelukomisjoni liikme Kaido Höövelsoni.

15:46 Kaido Höövelson

Lugupeetud istungi juhataja! (Sätib mikrofoni.) Nüüd kuulete paremini. Lugupeetud kolleegid! Riigikogu maaelukomisjon kogunes esmaspäeval, 12. septembril 2022. aastal. Komisjoni kolmanda päevakorrapunktina oli arutlusel Vabariigi Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu 645. 

Kutsutud olid maaeluminister Urmas Kruuse, Maaeluministeeriumi kantsler Marko Gorban, toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk, kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann, halduse asekantsler Alo Aasma, ministri nõunikud Evelin Oras ja Kristiina Viks, samuti kalamajandusosakonna nõunik Juhani Papp ja õigusosakonna nõunik Marion Saarna‑Kukk.

Kogu eelnõu sisu ei hakka ma enam üle kordama. Ma usun, et meie minister tegi kõik need asjad väga selgeks. Aga olid mõned küsimused. Esiteks, maaelukomisjoni esimees Sven Sester küsis, kas eelnõuga 645 tehtav konkurentsiseaduse muudatuste tagasiulatuv jõustumine on ikka õigustehniliselt korrektne. Sellist tegutsemist üldiselt heaks praktikaks ei loeta. Marion Saarna‑Kukk sõnas, et see on õiguspärane ning põhiseadusega vastuollu ei minda. Antud juhul on tegemist Rahandusministeeriumi palvega, et muuta olukord taotlejale soodsamaks. Sven Sester tänas Maaeluministeeriumi esindajat eelnõu tutvustamise ja küsimustele vastamise eest.

Komisjon tegi järgnevad otsused: määrata juhtivkomisjoni esindajaks maaelukomisjoni liige Kaido Höövelson, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 21. septembril 2022. aastal ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kõik otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

15:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 645 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 5. oktoobri kell 17.15.

Nii, head kolleegid! Juhataja vaheaeg neli minutit. Tõmbame hinge. Tööpäev on olnud pingeline, kaks päevakorrapunkti seisab veel ees. Saame keskenduda.

V a h e a e g 


6. 15:53 Töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE) esimene lugemine

15:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, jätkame tänast istungit. Päevakorrapunkt nr 6: Vabariigi Valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 657 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks tervise- ja tööminister Peep Petersoni.

15:54 Tervise- ja tööminister Peep Peterson

Hea Riigikogu! Teema, mida ma teile tutvustan, on põletav paljudele inimestele, kes on jäänud töötuks kriisiperioodil. Eelnõu muudab oluliselt inimeste kindlustunnet sel hetkel, kui töötus on majanduslikel põhjustel Eestis eriti kõrge, annab neile lisagarantiisid, annab neile väärikuse püsida kontaktis töötukassaga ja [annab aega] rahulikult otsida endale uut töökohta olukorras, kus meil majanduskriisi tõttu on töökohtadega väga suur kitsas käes.

Eelnõu 657 käsitleb kahte momenti. Üks on töötuskindlustusperioodi muutmine vastavalt majandustsüklile. Ja teiseks räägib see sellest, kuidas pankrotiolukorras on võimalik kasutada töötukassa abi: milliseid dokumente on vaja esitada kohtule selleks, et töötukassa oleks nõus võtma enda kanda võla, mille tööandja võlgneb töötajatele ja mida ta ei suuda välja maksta.

Kõigepealt sellest esimesest poolest. Teadaolevalt on praegu kehtivad töötuskindlustusperioodid 180 kalendripäeva inimestel, kelle kindlustusstaaž on lühem kui 5 aastat, 210 kalendripäeva inimestel, kelle kindlustusstaaž on 5–10 aastat, ja 300 kalendripäeva kindlustatutel, kelle kindlustusstaaž on 10 aastat või enam.

Nagu me nägime suure majanduskriisi ajal 2008–2010, said inimestel need tähtajad täis, nende sissetulekud lõppesid ja neil tuli midagi ette võtta. See, mida nad ette võtsid, oli [üks] kahest tegevusest: kas mindi tööle välismaale või siis heituti, leiti viis, kuidas läbi ajada piskuga, võib‑olla vormistati endale puue või töövõimetus. Sellisel moel me kaotasime Eesti tööturult 100 000 kätepaari. 100 000 on Eesti mõistes hiigelsuur kogus. Nii palju ukrainlasi ei ole Eestimaad kunagi korraga külastanud.

Väga selgelt on tegu ühelt poolt inimestele kindlustunde pakkumisega, teiselt poolt ka Eesti majanduskeskkonna säilitamisega, et siin saaks äri teha ja oleks inimesi, kellega seda äri reaalselt teha.

Muudatused on sellised, et kui töötuse määr tõuseb 20% kõrgemaks kui viimase kolme aasta keskmine, siis sellisel juhul pikendatakse [töötuskindlustus]periood vastavalt 240, 330 või 420 päeva pikkuseks. Sellele vastukaaluks olukorras, kus tööpuudus oluliselt langeb ehk meil on töökäte puudus ehk tööpuudus langeb 20% normaaltasemest allapoole, ka kõik töötuskindlustusperioodid lühenevad, välja arvatud kõige lühem ehk 180‑päevane. See on miinimum, sellest väiksemaks minna ei saa.

Eelnõu ettevalmistamine käis väga tihedas koostöös sotsiaalpartneritega. Idee algus on ametiühingutes, aga vestlus toimus pidevalt tööandjate juuresolekul, ja selleks, et saada õige valem siia seadusesse kirja, tuli kaasata nii Rahandusministeeriumi tippspetsialiste kui ka Eesti Panga tippspetsialiste. Läbi töötati kümneid erinevaid versioone, kuni jõuti sellise tasakaaluni, mis ajaliselt pakub piisavalt huvi nii tööandjatele kui ka töötajatele. Tööandjate huvi buumi ajal on kindlasti inimesi kiiremini töötukassast tööle tuua ja töötajate huvi on vastupidine ehk kriisi ajal kauem riigipoolset toetust hoida, et side töötukassaga säiliks ja õnnestuks siiski ka võib-olla natuke raskematel hetkedel töökoht leida. See on selle eelnõu põhisisu.

Aga teine punkt puudutab seda, millisel juhul asub töötukassa tööandja eest pankrotiolukorras palka välja maksma. Siin on täpsustuseks, et ei oleks segadust, öeldud, et töötaja peab esitama pankrotiavalduse kohtusse ja selle alusel on töötukassa valmis – see on töötukassa algne idee – võtma endale kohustuse tööandja eest teatud mahus see palk välja maksta ning tööandja jääb pankrotiprotsessis võlgu juba töötukassale. See on teine oluline muudatus.

Selle koha peal ma oma kõne aga lõpetan ja olen valmis vastama küsimustele.

16:00 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Aga küsimusi ei paista, nii et härra minister saab puldist ära minna.

16:00 Tervise- ja tööminister Peep Peterson

Aitäh!

16:01 Aseesimees Martin Helme

Palun siia kaasettekandjaks sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti.

16:01 Helmen Kütt

Head ametikaaslased! Lugupeetud eesistuja! Sotsiaalkomisjon valmistas oma 12. septembri istungil esimeseks lugemiseks ette Eesti Vabariigi Valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 657. Kohal olid kõik kümme põhiliiget sotsiaalkomisjonist ja Erkki Keldo oli Kristina Šmigun‑Vähi asendusliige. Nii et kokku osales 11 liiget, nagu meie komisjoni koosseis on. Ka minister oli oodatud ja palutud ning temagi osales meie istungil. Samuti osalesid Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht Ingrid Erm‑Eks ja õigusosakonna õigusnõunik Ethel Bubõr.

Minister tutvustas seda väga olulist ja head algatust. Kohe tuleb ära öelda, et mul on isiklikult hea meel – ka komisjoni protokollis on see märgitud –, et on teatud asjad, mis lähevad ühest valitsusest edasi teise. Õiged asjad nii peavadki käima. Selle [eelnõu] algatas tegelikult Tanel Kiik, juba tema ministriks olemise ajal oli see ette valmistatud. Aga praegune tervise‑ ja tööminister Peep Peterson koos Sotsiaalministeeriumi tublide ametnikega tõi selle variandi meile komisjoni.

Eelnõu tutvustas minister põhjalikult. Meile oli koostatud ka slaidiesitus, mis on [eelnõu kaardil] protokolli lisana kõigile huvi pärast tutvumiseks väljas. Esitati järgmisi küsimusi. Küsiti, kui pikalt praegu makstakse töötuskindlustushüvitist. Vastus oli, et 180 päeva, 270 päeva ja 360 päeva. Küsiti ka seda, kas ollakse valmistumas majanduskriisiks, et tuleb mingeid selliseid otsuseid teha, ja üllatuti, kuna see tundub kuidagi nagu lahke või helde. Avaldati arvamust, et järsku hakkab töötukassa kuidagi trikitama, kuidas vormistatakse inimesi, kas nad saavad töötuks või ei saa töötuks. Sellele oli vastus, et töötuks või tööotsijaks registreerimine käib väga selgelt seaduse järgi ja see on selgelt määratletud ning kõigile laieneb ka haigekassa kindlustus. Kui kellelgi on teadmine, et midagi on valesti tehtud, siis kindlasti tuleb kohe pöörduda töötukassa poole. Esitati ka küsimus, kui palju on töötuid arvel. Sellele vastas minister, et hetkel on arvel 46 000 töötut.

Samuti esitati küsimus selle kohta, et eelnõu kohaselt on IT‑arenduskuludeks arvutatud suurusjärgus 150 000 – 700 000 eurot, ja [küsiti,] kuidas on võimalik, et teatud eelnõude korral läheb [arenduseks] mitu aastat või pikemaltki aega, aga siin plaanitakse valmis saada juba 30. juuniks 2023, kui seadus tegelikult jõustub. Selle kohta vastas minister, et tegelikult on töötukassas olnud korralik IT-arendus ja seda on pidevalt eesmärgipäraselt rahastatud. Kui kogu infosüsteemi oleks hallatud nii nagu töötukassas, siis oleks asjad väga head. Ministeeriumi varasem IT‑lahendus ei olnud piisav e-tervise ja sotsiaalvaldkonnas. Töötukassas on aga pidevalt [IT‑arendusse] raha suunatud ja sellest tulenevalt on võimalik see seadus jõustada nii, nagu plaanitud, 30. juunil 2023. Selleks ajaks saavad valmis ka kõik IT-lahendused.

Küsiti veel, [et kuna] töötuskindlustust makstakse alguses 60% ja pärast 40%, [siis] kas see periood pikeneb 60% või 40% suhtes. Kas siin midagi muutub? Vastus oli, et pikendatakse ainult 40% staatust, seega 60% saab inimene ainult esimese saja päeva eest. Kui [töötuskindlustusperiood] on pikem ehk olukord on raskem, mistõttu töötu saab [toetust] pikemalt, siis pikeneb 40% osa.

Komisjon langetas järgmised menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda täna, 21. septembril, see oli konsensuslik otsus; määrata juhtivkomisjoni esindajaks teie ees kõneleja, komisjoni esimees Helmen Kütt, konsensuslik otsus; teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, ka see oli konsensuslik otsus. Muudatusettepanekute tähtajaks on kümme tööpäeva pärast esimese lugemise lõpetamist, ka see oli konsensuslik otsus. Aitäh!

16:06 Aseesimees Martin Helme

Ka nüüd oleks võimalik küsimusi esitada, aga seda soovi ei ole. Selle tõttu saame minna läbirääkimiste juurde. Ka läbirääkimiste soovi ei näe. Siis nii, nagu just kuulsite, on juhtivkomisjon teinud ettepaneku eelnõu 657 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 5. oktoober kell 17.15.


7. 16:06 Haldusmenetluse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (634 SE) esimene lugemine

16:06 Aseesimees Martin Helme

Tänane viimane, seitsmes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud haldusmenetluse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 634. See eelnõu on esimesel lugemisel ja ettekandjaks palun siia justiitsminister Lea Danilson-Järgi.

16:07 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Eelnõuga 634 luuakse õiguslik raamistik automaatseks haldusmenetluseks. Automaatne menetlus on selline infosüsteemi vahendusel toimuv menetlus, mis toimub elektroonselt ilma ametniku või töötaja vahetu sekkumiseta. Automaatse haldusmenetluse eesmärk on lihtsustada inimese ja riigi vahelist asjaajamist ning suurendada riigi otsuste arusaadavust ja läbipaistvust.

Automaatset haldusmenetlust rakendatakse juba praegu, näiteks maksukorralduse seaduses, keskkonnatasude seaduses ja ka töötuskindlustuse seaduses sätestatud menetluste raames. Aga praegu puudub üldine raamistik, kuidas automaatne haldusmenetlus peaks välja nägema. Selle eelnõuga selline raamistik luuaksegi. See tähendab, et kui riigil on kõik otsustamiseks vajalikud andmed olemas, annab automaatne haldusmenetlus võimaluse teha kiire otsus. Kui aga tekib vajadus rohkem uurida, inimesi kaasata või ka kaaluda erinevaid lahendusi, siis automaatne menetlemine ei ole lubatud. Samuti on oluline, et automaatsus ei mõjutaks otsust, lõpptulemust. Ehk ei tohi olla vahet, kas otsuse teeb inimene või teeb masin.

Nagu ma enne juba põgusalt mainisin, võivad igas valdkonnas olla automaatse haldusakti andmisel spetsiifilised probleemid ja need probleemid tuleb lahendada edaspidi valdkondlikes seadustes. Eelnõu näeb ühtlasi ette eriregulatsiooni, et kui mingi norm sisaldab kaalutlusõigust, hindamisvõimalust või määratlemata õigusmõistet, siis tuleb kirja panna ka halduseeskiri, milles tuleb selgitada otsustusparameetreid ja süsteemi toimimise loogikat.

Eelnõus on sätestatud ka automaatse haldusakti vormistamise nõuded, näiteks mis sellise akti peal peab kirjas olema. Seal peab olema märge selle kohta, et otsus on tehtud automaatselt, peavad olema haldusorgani kontaktandmed ja ka see, milliste andmekogude põhjal on automaatne otsus inimese kohta tehtud. Nii et see otsus peab olema inimesele hästi arusaadav. 

Eelnõus sätestatud muudatus ei puuduta esialgu juba loodud automaatseid haldusmenetluse lahendusi, sest nende muutmine võib olla kulukas, et need sarnase raamistiku alla tuua. Seetõttu on antud aega kuni 1. jaanuarini 2026, et olemasolevad menetlused selle seadusega [kaasnevate] muudatustega kooskõlla viia. Eelnõule peakski järgnema ministeeriumide valdkondade seaduste ülevaatamine ja muutmine, et kas seoses automaatse menetluse, selle ümberkorraldamise või hoopiski mõne uue menetluse loomisega on vaja midagi muuta. Aitäh!

16:10 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Nüüd on võimalik küsimusi küsida, aga tundub, et küsimusi ei ole. Sellisel juhul suur tänu ministrile ja läheme kaasettekande juurde. Palun Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Marko Tormi.

16:10 Marko Torm

Lugupeetud kolleegid! Väga austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Komisjoni liikmena saan suuresti kinnitada ministri öeldut. Korrata ma seda kindlasti ei taha, küll aga saan tuua mõned täpsustused, mis komisjoni liikmetel küsimustena tekkisid. Mul kuidagi on õnnestunud põhiseaduskomisjoni liikmena siin mitmel juhul just e-riiki puudutavaid arenguid tutvustada, nii et selle üle on mul eriti hea meel. See seaduseelnõu on kindlasti üks neist. Pigem usun headesse asjadesse, sest nii nagu Eesti e‑riigile kohane, peab oma süsteeme pidevalt arendama, ajaga kaasas käima ja kindlasti mõtlema alati ka selle peale, kuidas oma inimeste, eestimaalaste ja maksumaksjate aega vääriliselt hoida ja väärtustada.

Automaatne haldusmenetlus. Loome keskkonna, kus erinevate valdkondlike seaduste [põhjal] oleks võimalik teha automatiseeritud otsuseid ning teha seda just sellisel moel ja sellistes valdkondades, kus sarnane otsus kaasneks ka [inimeste poolt] otsuste tegemisel. [Seega,] automaat ehk robot ehk tehisintellekt langetab täpselt sellised otsused, mida teeks samasugusel juhul ka ametnik, ehk tal on mingisugune nii-öelda piiratud valik ja sealt tuleb automatiseeritud lähenemine.

Komisjonis tekkis mitmel juhul küsimusi nii komisjoni esimehel härra Eduard Odinetsil kui ka mitmel teisel komisjoni liikmel, et kuidas on tagatud see, et nende automatiseeritud otsuste kohta oleks võimalik otsuse saajal kaebeid esitada, ning kas ja millisel kujul on otsuse saajale teada, et tema suhtes on otsuse langetanud tehisintellekt. Nagu ministergi viitas, saavad sellekohased märked tulevikus olema ka otsustel, ja kaebeõigus tekib otsuse saajal haldusmenetluse seadusest tulenevalt nii ehk naa, olenemata sellest, kas otsuse on langetanud ametnik või on teinud selle tehisintellekt.

Mis veel? Komisjoni liige Anti Poolamets esitas minu arvates täiesti õigustatud küsimuse selle kohta, kas ja kui palju me oma haldusmenetluse seaduse uuendamisel lähtume sellest, mis Euroopa Liidus tervikuna toimub, ehk tõi esile just selle, et Eesti on e-riik ja peaks kõndima esirinnas, näitama teed. Aga [arvestades seda,] kui palju on Euroopa Liidus võib-olla just tehisintellekti rakendamisega hätta jäädud, oli ministri vastus selline, et kuna Euroopa Liit praegu Euroopa Liidu üleselt tegeleb selle seadusraamistiku loomisega, siis meil ei ole mõtet ette tõtata, vaid pigem [tuleb] vaadata, kuidas Euroopa Liidus seda õigust reguleeritakse, ja siis ka vastavalt oma menetlussüsteemid juurde pookida või üles ehitada. Praegu luuakse võimalus, mida ministeeriumid saavad kas siis rakendada ja kasutada või mitte ja töötada välja ka tehnilised võimalused, et neid automatiseeritud otsuseid teha.

Minu poolt praegu kõik. Minu meelest arutelu oli väga mõistlik ja selle asjaga võiks kindlasti edasi tegeleda.

16:14 Aseesimees Martin Helme

Ma ei näe küsimusi. Aitäh, Marko Torm! Võime avada läbirääkimised. Ei ole ka läbirääkimiste soove, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 634 esimene lugemine lõpetada. Lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 5. oktoober kell 17.15. Hei‑hoo, nii lühikest kolmapäeva pole ammu olnud. Istung on lõppenud.

16:14 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee