Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:58 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere päevast, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 2. töönädala kolmapäevast istungit. Istungi alguses on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Taavi Aas, palun!

14:00 Taavi Aas

Austatud juhataja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni poolt on meil üle anda elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu ja eesmärgiks on aidata Eestimaa ettevõtteid ehk seadustada universaalteenuse pakkumine ka mikro‑ ja väikeettevõtjatele, nii nagu see on Euroopa Liidu seadusandlusega lubatud. Me kõik teame, et tänane Vabariigi Valitsus ei ole huvitatud ettevõtjate aitamisest. Me oleme teinud vastavaid ettepanekuid ka parandusettepanekutena varasemalt, need on kõik tagasi lükatud. Pikalt oodati valget laeva, mis pidi Euroopast tulema ja mured lahendama. Nüüd on selge, et sealt suurt lahendust tulemas ei ole. Ka täna siin infotundi kuulates peaminister kinnitas jätkuvalt, et Reformierakonna eesmärk ei ole ettevõtjaid aidata. Ma arvan, et see seisukoht on sügavalt vale ja seetõttu me tuleme Vabariigi Valitsusele appi, andes üle elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega universaalteenus rakenduks ka mikro- ja väikeettevõtjatele. Aitäh!

14:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Olen vastu võtnud ühe eelnõu ja Riigikogu juhatus menetleb seda vastavalt kodu‑ ja töökorra seadusele. Kohaloleku kontroll, palun!

14:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kohale registreerus 81 Riigikogu liiget, puudub 20.

Kõigepealt päevakorra täpsustamine. Vabandust! Peeter Ernits, protseduuriline küsimus.

14:03 Peeter Ernits

Lugupeetud juhataja! Meil infotunni lõpus kolleeg Randpere oli, hädaldas, et tal oli raskusi infotundi jõudmisega, kuna meeleavaldajad ohustasid tema elu seal. Ja ma vaatan, et kolleeg Ligi ei olnud ka siin ja kolleeg Michal ei olnud. Kas saaks uurida, kas ka neil oli probleeme Riigikogu saali pääsemisega?

14:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Jah, eks Reformierakonna fraktsiooni juhid tegelevad sellega aktiivselt, et nende liikmed kõik ilusti oleksid tööpostil.


1. 14:04 Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (594 SE) esimene lugemine

14:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Nii, aga kõigepealt päevakorra täpsustamine. Eile jäi eelnõu 594 esimene lugemine pooleli sealmaal, kus algatajate esindaja vastas Riigikogu liikmete küsimustele. Ma palun küsimustele vastamiseks tagasi Riigikogu kõnetooli Priit Sibula. Ja küsimuste esitamise järjekord oli nii, et Tarmo Kruusimäe oli esimene. Palun, Tarmo Kruusimäe!

14:04 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! No vaadates sotsiaaldemokraatide hoiakuid, on mul küsimus teile. See koorus välja ka põhiseaduskomisjonis. Kas pärast 21. aprilli, kui see eelnõu sai esitatud, on toimunud mingid suured muutused, kus Venemaa enam ei peagi genotsiidisõda Ukrainas ja demokraatlikumaks riigiks on kohe niivõrd palju muutunud, et me enam ei peaks nendele ohtudele viitama ja nende ohtudega tegelema, mis on ka käesolevas eelnõus märgitud? Oli see teada? Oleme me erinevas inforuumis või millest selline pehme poliitika?

14:05 Priit Sibul

Aitäh! Seda, mis toimub sotsiaaldemokraatide hulgas, mina ei oska kuidagi kommenteerida. Seda saate ise nende käest küsida sama hästi kui mina. Nii et ma kuidagi ei pea vajalikuks seda kuidagi siin kommenteerida. Sellest, mis toimus põhiseaduskomisjonis, milline arutelu, annab kohe ülevaate minu järel esinev Toomas Kivimägi, kes teab täpselt, mis põhiseaduskomisjonis toimus ja milline arutelu oli – kes mida arvas ja kes mida arvamata või ütlemata jättis. 

14:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heiki Hepner, palun!

14:05 Heiki Hepner

Suur tänu! Hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Täna hommikul me kuulsime, kuidas Venemaa president kuulutas välja mobilisatsiooni ehk see tähendab seda, et ta kutsus sõtta meie väärtuste vastu oma kodanikud, ka need kodanikud põhimõtteliselt, kes Eestis elavad. Ja minu meelest paneb see üleüldse täiesti uude valgusesse selle eelnõu ja me peaksime seda väga kiirkorras menetlema ja jõustama. See ei ole mitte ainult järgmiste valimiste nagu tähtaeg, vaid ka üleüldine hoiak. Kuidas sulle tundub nüüd sellest..., et praegu see ka poliitiline olukorda Venemaal on niivõrd palju muutunud. Kas siin tuleks tegelikult ka seda aspekti arvesse võtta?

14:06 Priit Sibul

Aitäh! Eile, kui ma hea kolleeg Toomas Jürgensteini küsimusele vastasin, siis ta ka visioneeris nihukest hästi positiivset, helget pilti ja ma avaldasin lootust, et tal on õigus. Aga ma ütlen, et eilne õhtu ja tänane öö ja hommik tõi meile kahjuks juba teistsuguseid uudiseid. Ma selgelt arvan, et see julgeoleku olukord on muutunud ja meil on mõistlik selle eelnõu menetlemisega edasi liikuda, selleks et ennetada, püüda olla ühesugusel arusaamisel. Ja siin ma arvan, et tegelikult kellelgi ei ole erimeelsusi, aga meil on mõistlik selles suunas edasi liikuda, jõuda ühisele arusaamisele ja olla ette targemad, et mitte lihtsalt pärast tagantjärgi jälle liiga hilja mingeid asju avastada ja olla tagantjärele targad.

Ja eile oli siin tõesti üsna palju ka seda teemat, et justkui tahetakse piirata neid kohalikke inimesi, kes kohalikus omavalitsuses oleks pädevad, ja et tegemist ei ole ju riigivõimu teostamisega, kus on räägitud sellest, et mida meie põhiseadus sätestab, toimetab. Kui me vaatame, siis see loogika, mis meil oli kuni 2007. aastani... ja siis ma oleks nende inimeste mured, kes siin eile suurejooneliselt rääkisid, kuidas tahetakse tohutult piirata mingite inimeste kohapealse elu kaasarääkimised ja toimetamised. Praegu on nii, et valimisnimekirjad moodustatakse 40 päeva enne valimisi. Ma ei tea, mis pädevus nendel inimestel seal 40 päeva enne valimisi tekib, et nad peavad kaasa rääkima, toimetama. Kuni 2007. aastani kehtis tõesti see, kus inimene pidi olema 1. jaanuariks valimiste aastal olnud selles kohalikes omavalitsus viis aastat, siis ma saan aru, et see inimene on pädev kaasa rääkima, valima, toimetama, mõtlema, aga praegu, kus see sisuliselt toimub 40 päeva enne valimisi, siis minu meelest ei ole mõtet seda nuttu uluda, see ei ole pädev.

14:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aivar Kokk, palun!

14:08 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Tänane olukord on natukene teistsugune tõesti kui eile. Mis sa ütleksid oponentidele, kui täna mobilisatsioonikäsk tuleb Eestis elavale Vene kodanikule ja ta läheb sõtta ja kolme, ühe aasta pärast ta võiks kandideerida kohalikul omavalitsusel? Kas see on loogiline või ei ole? Hääletada, mitte kandideerida.

14:09 Priit Sibul

Ma arvan, et tegeleme selle eelnõuga, mis siin on. See, mis vahepeal on juhtunud, toimunud ... Ja ma ütlen, et kui ma eile julgesin üles kutsuda kaasa mõtlema, siis täna ma enam seda ei julge, sest mõned meie saadikutest on liiga entusiastlikud ja jõuavad kaugemale mõelda. Ja nagu ma ütlesin, vahepealsed olukorrad muutuvad kiiresti. Aga mul on küll üleskutse, et mõtleme kõik rahulikult läbi. Lõpetame täna esimese lugemise ära ja otsime ühisosa, milleks see parlament siin võimeline on.

14:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Raimond Kaljulaid, palun!

14:09 Raimond Kaljulaid

Jaa, aitäh! Ma kõigepealt liitun härra Sibula üleskutsega, et mõtleme kõik rahulikult läbi. Ma võin teile kinnitada, et näiteks riigikaitsekomisjon koguneb loetud minutite pärast, et just seda tänast olukorda rahulikult läbi mõelda ja koos kaitseministriga arutada.

Teiseks, ma reageeriksin siin mõningate eelkõnelejate viitele, et olukord on teine. Jah, olukord on teine, aga mida ma võin kinnitada, on see, et põhiseadus kehtis eile, kehtib täna ja kehtib homme sellisel kujul, nagu see Eesti rahva poolt on vastu võetud.

Aga minu sisuline küsimus on see. Inimesed, kes kohalikel valimistel osalevad, saavad kaasa rääkida heakorraküsimustes, haljastute hoolduse küsimuses, kergliiklusteede hoolduse küsimuses. Mis siis teie arvates suuremat julgeolekuohtu kujutab, kas see haljastute hoolduse küsimus, parkide muruniitmise sageduse probleem või kergliiklusteede hoolduse küsimus, milles saab kaasa rääkida läbi kohalikele valimiste?

14:10 Priit Sibul

Nüüd mul küll tekib küsimus, mida te seal riigikaitsekomisjonis teete. Täitsa murelik. Ma saan aru, et te püüate nalja teha, aga see ei ole naljakas, mida te teete. Ma eile väga mitmel korral rääkisin, mis see probleem on. Me tahame väga, et meie naaber oleks demokraatlik riik, aga ma arvan, et see, mis eile juhtus, läheb järjest kaugemale sellest. Just eelmisele küsimusele vastates ma rääkisin sellest paiksustsensusest. Kui te arvate, et inimesed 40 päeva enne teavad seal, milliseid puid ja põõsaid millise nurga peale istutada, siis meil jääb eriarvamus.

Aga see probleem, mida see eelnõu püüab lahendada, on siiski valdav. Ja vaadates seda, mida meie parlament teinud on, mida teie erakonnakaaslased poliitikutena teinud on, kus me veame Euroopas eest erinevate sanktsioonide ja piirangute teemat, ma mõtlen, et oluline on see, et olla ise eeskäija ja kutsuda kaasa sellele, et meie naaber muutuks demokraatlikuks riigiks. Ma arvan, et see on see, mida me saame teha, mida me peame püüdma teha. Ja loomulikult seda saavad teha ainult Vene Föderatsiooni kodanikud, ka need, kes siin elavad. Nad peavadki aru saama, et see on nende võimalus. Aga kui me vaatame, kui palju nad valimas käivad, keda nad täna Venemaa Föderatsiooni kodanikena valivad, eks ju, ja mis nad teevad, siis nad põlistavad seda arusaamist, mis seal riigis täna on, mitte seda, mida teie räägite ja milliseks see võiks muutuda.

14:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Signe Kivi, palun!

14:12 Signe Kivi

Suur aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eelnõu eesmärk on täiesti selge. Ja selge on ka see, et maailm on pärast 24. veebruari, ka pärast 21. aprilli ja pärast eilset väga palju muutunud. Minu küsimus on, kas eelnõu algatajad selle aja jooksul on ka ise leidnud olulisi parandusi, täiendusettepanekuid, millega seda eelnõu veel selgemaks ja paremaks muuta?

14:12 Priit Sibul

Jaa, kindlasti me oleme ka omavahel arutanud, aga ma ütlen, et oluline on see ja sellega on põhjust edasi tegeleda siis, kui täna esimene lugemine lõpetatakse. Nii nagu ma nii eile kui täna vastates ütlesin, küsimus on võimalikus paiksustsensuse küsimuses ehk kas me oleme valmis naasma selle küsimuse juurde, kas parlamendil on valmidus muuta põhiseadust. See muutunud olukord minu meelest nõuab meil siin saalis teatavat reaktsiooni ja toimetamist kas ühes või teises suunas, et me selle eelnõus sõnastatud eesmärgile suudaksime lähemale liikuda.

14:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heiki Kranich, palun!

14:13 Heiki Kranich

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Eile te korduvalt rõhutasite ja minu arvates väga õigustatult, seda, et see, mis värvi pass on inimesel taskus, ei näita veel tema meelsust ja ka need, kes on sünnijärgsed Eesti kodanikud, ka nende hulgas võib olla inimesi, kes võivad olla Eesti Vabariigi suhtes vaenulikult meelestatud. Aga kui me vaatame praegu seda eelnõu, siis see eelnõu üritab probleemi lahendada üsna kitsalt. Samas, vaadates asja laiemalt, on Eestis kindlasti ka Vene kodanikke, kes oleksid hea meelega Eesti riigile lojaalsed, kes tahaksid saada Eesti Vabariigi kodanikuks. Aga nende probleem on see, et Eesti riik nõuab nende käest tõendit selle kohta, et Vene riik laseb nad oma kodakondsusest vabaks, ja seda luba Vene riik neile päris kindlasti ei anna. Minu küsimus teile on see. Kas te selle eelnõu kontekstis olete valmis algatajate poole pealt mõtlema ka pisut laiemalt, kuidas tegelikult ka täna Vene kodanike puhul tagada nende lihtsam tee Eesti riigile lojaalsete inimeste jaoks Eesti riigi kodanikuks saada? Kas te olete valmis laiemalt mõtlema, just nimelt algatajate poolt?

14:14 Priit Sibul

Aitäh! No meie oleme igal juhul laiemalt valmis mõtlema, kui see eelnõu edasi liigub. Küsimus on lihtsalt see, et nendel inimestel omal ajal millegipärast oli tahe võtta see kodakondsus, kui nad oleks võinud pürgida Eesti kodakondsusele. Ehk me peame mõtlema ka selle peale, et miks nad valisid lihtsama tee, kui nad on lojaalsed ja tahavad olla osa sellest ruumist, mis on meil, mis on euroopalik. Ja nii nagu ma ütlesin, et kahjuks Eesti põhiseadus ei näe ette sedasama lojaalsuskontrolli või vande andmist, mis mõnedes riikides on olemas. Nii et seda teie poolt püstitatud küsimust on veidi keeruline lahendada, aga kindlasti meie tahte puhul, kui me üheskoos arutame, toimetame, ma loodan, et jõuame paremate lahendusteni.

14:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Margit Sutrop, palun!

14:15 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Lugupeetud kõneleja! Ka minu küsimus puudutab seda, kuivõrd olete te arutanud selle eelnõu valmimise kontekstis ka seda võimalust, et leida selline lahendus, kus välismaalastest siin alaliselt viibivad kolmandate riikide inimesed, kes on sõbralikest riikidest, olgu Norrast, Ameerika Ühendriikidest, Inglismaalt võu Jaapanist, saaksid edasi olla need inimesed, kes saavad kaasa rääkida Eesti elus, kui nad siin on alaliselt kohal, ja välistada just nimelt vaenulike riikide, lausa sõjaga ähvardavate riikide kodanike osalemine. On see diskussioon teil laual olnud ja olete te kaalunud ja uurinud, millised need võimalused võiksid olla? Aitäh teile!

14:16 Priit Sibul

Jaa, aitäh! Loomulikult me arutasime seda. Meile eelnõu esitajatena oli see probleem absoluutselt arusaadav. Nii nagu ma eile numbritest rääkisin, eks ju, kui meil on nendest riikidest, millest te nimetasite, meile niinimetatud võimalikud sõbralikud riigid, seal me räägime Ameerika Ühendriikide kodanike puhul 173 inimesest, Briti kodanike puhul 434 inimesest, kui ma õigesti mäletan ja nii edasi, ja nii edasi. Kui me kaalusime seda, siis need proportsioonid kaldusid sellesse konteksti, et me nägime ohtu suuremana nendes ilma kodakondsuseta ehk halli passi kasutavates kodanikes ja Venemaa Föderatsiooni kodanikes. Nende osakaal ja hulk ja võimalik oht on märksa suurem kui võimalik riive nende kodanike suhtes, kelles me mingit probleemi ja ohtu ei näe.

Aga kui meil tekib selle arutelu käigus ... Sealhulgas me lootsime, et teie ka mõtlete ja arutate vahepeal, eks ju, sest see eelnõu on 21. aprillist siin olnud. Meie algatajatena oleme mõelnud erinevatele asjadele ja me tõesti loodame, et kui te ka vahepeal mõelnud olete, siis koos me saame selle eelnõu paremaks muuta.

14:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heiki Hepner, palun!

14:17 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Me võime tegelikult tõdeda, et senine süsteem on olnud mingile osale elanike grupist suhteliselt mugav: tahan, saan nautida siin Eestis pakutud hüvesid, hästi mugavalt saan minna ka Venemaale ja nautida seal Venemaal pakutud hüvesid. Nüüd, kui ühte hüve selgelt proovitakse paigutada konkreetsesse lahtrisse, võiks nende jaoks tähendada seda, et nad peavad tegema mingeid valikuid. Eelkõige võtame kas või halli passiga inimesed. Mis sa arvad, kas aitaks nüüd tõesti, mitte ainult seda, et inimene saab oma meelsuse järgi valida seda, on ta siis Eesti kodanik või Venemaa kodanik, vaid ka seda, et ta ikkagi lõimib Eesti riigiga, kui ta tõesti seda tahab? Kas aitab natukene nendel ka selle otsuse kergemaks tegemist?

14:18 Priit Sibul

Aitäh! Mul ei ole statistikat, kui palju on see muutunud pärast 2014. aastat, pärast 24. veebruari käesoleval aastal. Aga ma ei ole kuulnud, et meie ühiskonnas või avalikus meediaruumis oleks räägitud, et oleks tohutu muutus toimunud. Kui me vaatame veel, kui ma õigesti mäletan, siis ühes eilses ajalehe juhtkirjas räägiti sellest, et 43% on sõjavastaseid. Ma ei tea, kas nendelt inimestelt uuriti ka seda, millist režiimi nad toetavad, kuigi nad on sõjavastased. Paljudele nendest inimestest on räägitud, et sõda ei olegi, on hoopis erioperatsioon. Kas nad on ka erioperatsiooni vastu või ainult sõja vastu? Seda kõike ma ei oska öelda. Nii et selles mõttes ma arvan, et need valikud, mida te kirjeldasite, on inimestel olnud 30 aastat ja see on olnud miskipärast nende valik. See oht või arusaam, mis ka mingi hetk oli, et Eestis kuidagi hakatakse teiste riikide kodanikke või Vene föderatsiooni kodanikke kuidagi ahistama või kuhugi toimetama, millist agendat ja poliitikat on ju kogu aeg naaberriik ajanud, kuidas me siin kogu aeg rõhume ja toimetame – aga ma arvan, et siin ei ole küll erinevate erakondade vahel kunagi eri arusaamist olnud. Tegelikult Eestis kedagi rahvusepõhiselt taga ei kiusata ja ma eeldan, et seda ei hakata ka kunagi tegema.

14:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Metsoja, palun! 

14:20 Andres Metsoja

Aitäh! No Eesti põhiseadust saab kaitsta ikka siis, kui on olemas oma riik ja inimesed, kes seda põhiseaduse vaimu endas kannavad. Ja minu meelest ühe eelnõu alla kirjutajana ei ole see olnud kuidagi minu poliitiline pikaajaline agenda seda teemat siin saalis arutada, vaid see on see reaalne olukord, milles me täna elame. Selle on tinginud Venemaa agressioon Ukrainas ja jätkuv käitumine seal.

Ja minu arvates on meie kõigi püha kohus on pidada seda debatti, kuidas oma riiki kaitsta, oma suveräänsust hoida, ja paratamatult ka kodanikena on meil kohustus teatud vabadustest loobuda, kui me oleme eriolukorras, kui me oleme sõjaseisukorras. Ja tegelikult Euroopas kestab täna sõda. Kas te kinnitate veel kord üle, et see olukord on tinginud selle debati, mitte see, et keegi norib kellegagi tüli, nii nagu ütleb ühe ajalehe arvamusartikkel suurelt Isamaa suunas?

14:21 Priit Sibul

Loomulikult on see nii, et ei oleks seda eelnõu tulnud, kui ei oleks olnud neid sündmusi 24. veebruaril Ukrainas. Ja see, kuidas erinevad inimesed tõlgendavad, on arusaadav, aga küsimus ei ole mitte ainult üksikutes inimestes, ka erinevad Eesti julgeolekuinstantsid nägid neid ohtusid või ma ei tea, kas tajusid erinevalt või nägid neid neid sündmusi erinevalt. Üksikutele inimestele etteheiteid teha ei ole põhjust ja minu küsimus ongi see, et meil on mõistlik arutada, mida me täna ja loodetavasti järgmistel päevadel saame teha, ja sellele adekvaatselt reageerida selle ühisosaga, mis siin saalis on võimalik, et mitte olla tagantjärele targad. Aitäh!

14:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Anti Poolamets, palun!

14:21 Anti Poolamets

Aitäh! Hea ettekandja! Kiidan eelnõu, see läheb ilusti ka EKRE programmiliste seisukohtadega kokku. Aga nüüd, täna on just see kainestav hetk, mobilisatsiooni väljakuulutamine. Me teadsime ju seda kogu aeg, et oma kodanikke saab kohustada Venemaa väga paljudeks asjadeks. Ja me võime edasi siit mõelda, et kui Venemaal on õigus siin oma kodanikke sõjaväkke kutsuda teise riigi vastu, siis miks neil ei ole õigus ühel hetkel anda käsku, juriidilist käsku: "Kuulge, aga see riik ..." Oletame sellist halba stsenaariumit, et meile ka tullakse kallale. Ta annab neile käsu, et nüüd on teil ülesanne relv võtta selle riigi vastu, kus te elate. Seda ei saa ju juriidiliselt välistada. Nii et küsimus on see.

Aga küsida tahtsin ma Läti näite kohta. Lätis ei ole ju seda võimalust antud, samal ajal kodakondsust on rohkem võetud. Te olete seda jälginud. Kas see on meie jaoks julgustav ja kuidas see välja näeb?

14:23 Priit Sibul

Aitäh! Kahjuks need olukorrad on erinevad, eks. Lätis 1990-ndate alguses mindi teist teed. Nad kas ei andnud sellele survele järele või olid puu taga ja ei kuulanud, kui neile teatati, või neile ei jagatud samasuguseid soovitusi. Või olid seal 1990-ndate alguses poliitikud, kes jaoks, ma ei tea, hoidsid oma liini või pidasid seda mõistlikuks, eks, erinevalt sellest, mis meil on. No tagantjärgi võib igasuguseid hinnanguid anda, aga ma arvan, et pole põhjust. Küsimus ongi see, kuidas me täna reageerime. Ja see õudus, mida te kirjeldate – ma loodan, et seda ei juhtu. Aga loomulikult, kui me räägime mobilisatsioonist ja kodanikest, siis neil selle mobilisatsioonikutsega teatavad kohustused on.

Ja kui küsimus on, kas me näeme seda, mida mõned kolleegid on siin küsinud, et pöördumist, kodakondsusest loobumist jms, et kas me näeme nüüd seda hetke või ei näe, eks seda näitavad järgmised päevad. Aga on jälle koht, kus inimestel on väga selge hetk selleks valikuks.

14:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme Toomas Kivimäe.

14:24 Toomas Kivimägi

Väga lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Mina annaksin siis ülevaate põhiseaduskomisjoni istungi arutelul toimunust. Aga kuivõrd saali arutelu on väga suurel määral ja üsna adekvaatselt peegeldanud ka sedasama arutelu ja seisukohti, mis põhiseaduskomisjonis olid, siis ma teen seda mõnevõrra lühemalt kui tavapäraselt ja selle asemel keskendun mõnevõrra rohkem ja tutvustan õiguskantsleri arvamust selle eelnõu kohta.

Põhiseaduskomisjon arutas seda esmakordselt, on oluline märkida ka kuupäev, 13. juunil 2022. aastal ja tol ajal oli veel põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi. Ja oluline on siinkohal lugeda üle ka komisjoni liikmed, kes osalesid. Need olid Taavi Aas, Kalle Grünthal, Tõnis Mölder, Paul Puustusmaa, Urmas Reinsalu, Marko Torm, Mart Võrklaev, Heiki Hepner, ja Heiki Hepner oli Urmas Reinsalu asendusliige alates kell 11.38. Ja lisaks oli ka Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Mariko Jõeorg-Jurtšenko.

Nüüd eelnõu algatajate nimel tegi põhiseaduskomisjonis ettekande härra Heiki Hepner, kes erinevalt sellest, mis on eelnõu tekst, et võtta ära valimisõigus kõikidelt kolmandate riikide kodanikelt, kanaliseeris seda juba oma ettekande alguses, et Eesti julgeolekule annaks vaieldamatult kindlust juurde see, kui kohalikel valimistel ei saaks osaleda Venemaa ja Valgevene kodanikud. Ja lisaks selgitas härra Hepner välja selle, et eelnõus on tõepoolest, ta ka sedasama möönis, et on ettepanek, puudutab kõiki kolmandaid riike, aga võiks täiendavalt arutada, et kas teha erisus näiteks NATO liikmesriikide kodanikele, et neil see hääletamise võimalus püsiks. Ta selgitas, et eelnõu esitades nähti, et praeguses olukorras on juriidiliselt lihtsam liikuda, kui kolmandate riikide kodanikel seda õigust ei ole. Tõepoolest, juriidiliselt need argumendid võivad olla igati asjakohased. Samas andis härra Hepner ülevaate, see on väga oluline ka kolleegidel teada, et tervelt 13‑s Euroopa Liidu liikmesriigis kolmandate riikide kodanikel kohalikel valimistel valimisõigust ei ole. Tervelt 13-s. Suured riigid Prantsusmaa ja Saksamaa ja meile oluline naaber Läti näiteks nende 13 hulgas.

Nüüd härra Paul Puustusmaa tõdes, et tegu on väga soojalt tervitatava eelnõuga. Ka Paul Puustusmaa möönis seda, et peale 24. veebruari on tegelikult olukord väga drastiliselt muutunud, ja rõhutas samuti seda, et Venemaa ja Valgevene kodanikelt tuleks valimisõigus kohalikel valimistel ära võtta. Ent härra Puustusmaa läks ka oluliselt kaugemale. Ta oli ikkagi seda meelt, et tegelikult võiks ja peaks olema igati asjakohane ära võtta kõikide kolmandate riikide kodanikelt valimisõigus. Tegelikult veelgi enam, ma oletan, et see oli tema isiklik seisukoht, aga võib olla ka mitte, et tegelikult tuleks kaaluda ka nii-öelda Euroopa Liidu kodanikelt valimisõiguse äravõtmine kohalikel valimistel, mis täna neil on olemas.

Nüüd Tõnis Mölder möönis, et tegemist on igati huvitava aruteluga, aga ta ei olnud kindel, et kas see on peamine probleem, mida Eestis peaks tegema. Ja ta rõhutas, et on terve rida olulisemaid küsimusi, poliitilisi küsimusi, millega täna Eestis peaks tegelema.

Sellega ei nõustunud härra Mart Võrklaev, kes ütles, et ta on eriarvamusel Tõnis Möldriga ja arvab, et see on teema, mida peaks kindlasti praegu arutama Vene agressiooni valguses.

Ka Kalle Grünthal möönis seda, et eelnõu on oluline, aga ta leidis, et see eelnõu on vastuolus ikkagi põhiseaduse §‑ga 156, olgu märkusena ära nimetatud.

Võib-olla siis lõpetuseks, et ka Toomas Kivimägi nõustus härra Paul Puustusmaaga sada protsenti selles osas, et tegu on väga tähtsa probleemiga ja tõepoolest, muutunud julgeolekupoliitiline olukord on tegelikult purustanud ka viimased illusioonid Venemaa osas, mistõttu nii-öelda on oluline sellele tõepoolest reguleerida. Mõne sõnaga puudutasin ka seda võimalikku vastuolu nii-öelda põhiseaduse §‑ga 156. Kui lugeda, siis seal on ikkagi üks selline kolm sõna kirjas, et seaduses ettenähtud tingimustele. Nüüd küsimus on see, et kui laialt seda siis tõlgendada saab, kas see võimaldab nii-öelda eristada ka riikide gruppe või nii-öelda on võimalik, on selle all mõeldud midagi muud.

Ja kõige lõpuks langetas põhiseaduskomisjon, rõhutan taas kord, 13. juunil juba 2022 järgmised menetluslikud otsused. Võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20. septembril, see otsus oli konsensuslik. Teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Selle poolt oli 5: Heiki Hepner, Toomas Kivimägi, Paul Puustusmaa, Marko Torm, Mart Võrklaev, vastu oli 2: Taavi Aas ja Tõnis Mölder, erapooletuid 0. Ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi.

Ja nüüd 31. augustil 2022 toimus järjekordne arutelu selle eelnõu üle põhiseaduskomisjonis. See oli ajendatud sellest, et 13. juuni põhiseaduskomisjoni istungil komisjoni esimehena leidsin, et peaks küsima õiguskantsleri arvamuse selle eelnõu kohta. Ja see arvamus oli ka vahepeal saabunud ja seda me 31. augustil 2022 ka tegime. Õiguskantsleri nimel osales komisjoni istungil tema asetäitja-nõunik, kantselei direktor Olari Koppel, kes tutvustas õiguskantsleri seisukohta. Ta märkis, et kui võtta lühidalt kokku, siis põhjaliku analüüsi tagajärjel on õiguskantsler seisukohal, et arvestades eelnõu ja seletuskirja, nüüd ma rõhutan, esitatud viisil, siis pigem oleks see kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadus põhiseadusega vastuolus. Ja kui Riigikogu peaks kohaliku omavalitsuse valimise seaduse muutmise sellisel kujul tegema, siis algataks õiguskantsler tõenäoliselt põhiseadusliku järelevalve menetluse, mis tähendab ettepaneku tegemist Riigikogule.

Ja siis mina komisjoni liikmena nüüd võtsin kinni sellest sõnapaarist, mida härra Koppel ütles, et sel viisil, nagu eelnõu on esitatud, et kas on nüüd üheselt mõeldud, et see ikkagi eeldab ilmselgelt põhiseaduse muudatust, või on seda võimalik esitada ka viisil, kus seda riivet sel määral ei ole. Ja selle peale härra Olari Koppel komisjoni istungil ütles, et kui seletuskirjaga kaasneks analüüs sellest, et mida täpselt silmas peetakse selle all, et kuidas praegune valimiskord reaalselt mõjutab Eesti Vabariigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda, siis oldaks ilmselt teistsuguses olukorras. Igasugused piirangud on võimalikud, aga need peavad olema proportsionaalsed. Kuigi nüüd viimase lausena, mida härra Koppel ka ütles, et pigem võiks jõuda seisukohale, et see piirang ei ole proportsionaalne. See oli nüüd härra Koppeli, õiguskantsleri esindaja seisukoht põhiseaduskomisjoni istungil.

Ja kuna menetluslikud otsused olid varem juba langetatud, siis sellel komisjoni istungil mingeid täiendavaid menetluslikke otsuseid ei langetatud.

Ja nüüd ma tutvustaksin siis mõne sõnaga ikkagi õiguskantsleri arvamust selle eelnõu vastavuse kohta põhiseadusele. Mõned olulised sellised väljavõtted, enamasti tsiteerin. Esiteks, õiguskantsler rõhutab, et riigivõimu teostavad üksnes Eesti Vabariigi kodanikud ja riigivõimu teostatakse Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel. Kohalik omavalitsus otsustab ja korraldab seaduste raames kohaliku elu küsimusi. Linna‑ ja vallavolikogu valimistel hääletamisega ei teostata riigivõimu. Ja kandideerimisõigus teadupärast, see läheb vahel sassi siin, aga kandideerimisõigus on kohalikel valimistel üksnes Eesti Vabariigi ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikel, nii et kandideerida saavad üksnes Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu kodanikud ja kolmandate riikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel ei ole õigust kandideerida. Samuti ei saa nad töötada ametnikuna ega rakendada avalikku võimu.

Ja nüüd taas kord ka õiguskantsler oma kirjas rõhutab, millele ka viitasin härra Koppelit tsiteerides, et põhiseadus näeb ette, et kohalikel valimistel saavad seaduses ettenähtud tingimustel osaleda kõik alalised elanikud. Teave selle kohta, milliste kolmandate riikide kodanikud ja kui aktiivselt on linnavolikogu valimistel hääletamas käinud, on ka toodud õiguskantsleri arvamuse lisas. Ja nüüd õiguskantsler möönab, et 594 SE muudab olulisel määral Eestis 30 aasta vältel kujunenud ettekujutust sellest, kuidas Eesti Vabariik näeb kohalikku kogukonda, siin alaliselt ja seaduslikul alusel elavaid Eesti kodakondsuseta inimesi ning nende osalemist kohaliku elu korraldamisel. Ja nüüd olulisem osa: "Leian, et juhul, kui seaduseelnõu kavandatud kujul vastu võetakse, tuleb algatada
põhiseaduslikkuse järelevalve ja paluda Riigikohtul selle kooskõla põhiseadusega kontrollida. On argumente, mis toetavad seesugust hääleõiguseta jätmist, ent leian, et ülekaalus on argumendid,
mis viitavad 594 SE vastuolule Põhiseaduse § 156 lõikega 2 ja § 9 lõikega 1 nende koostoimes."

Nüüd, mis puudutab võimalikku arvamust, millele viitasin, et härra Puustusmaa tegi, avaldas ka arvamust, et võiks kaaluda ka Euroopa Liidu kodanikelt valimisõiguse äravõtmist kohalikel valimistel, siis ka seda on tegelikult õiguskantsler oma arvamuses puudutanud ja see kõlab järgmiselt: "Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike õigus osaleda elukohariigi kohalike volikogude valimistel tuleneb Euroopa Liidu õigusest ning on Eestile kohustuslikuks täitmiseks alates Eesti Vabariigi liitumisest Euroopa Liiduga." Selleks meil tegelikult, head kolleegid, nagu ruumi ei ole.

Ja mis puudutab kolmandate riikide kodanikke, siis siin nüüd vastupidi, on väga oluline, millele ma varem viitasin ja mida ka õiguskantsler kordab, et kolmandate riikide ja kodakondsuseta isikute aktiivse valimisõiguse osas rahvusvahelised konventsioonid ja lepingud Eesti Vabariigile siduvaid ettekirjutusi ei näe. See on puhtalt meie enda otsustada. Samuti ta viitab sellele, et tegelikult nende inimeste hulk, kes nii-öelda osalevad kohalikel valimistel ja kes ei ole Eesti Vabariigi või Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud, see on päris arvestatav, neid on suurusjärgus 139 000 ja neist pooled ehk 70 000 on siis Vene föderatsiooni kodanikud. Ja valimas käib neid suurusjärgus 42% nendest. Nii et ma vaatasin protsenti, kui palju siis tegelikult valimisnimekirjas on inimesi, väga jämedalt, kui võtta Eesti keskmisena, on see 10%, on kolmandate riikide kodanike osakaal nende inimeste arvust, kellel on valimisõigus. Ka osaluse mõttes ta teeb enam-vähem täpselt sama protsendi, nii et minu hinnangul ei ole see üldse mitte väike number. Me teame tegelikult mõningaid omavalitsusi, kus see number on võib-olla 80 või 90% peal. Nii et seetõttu on see teema, mida kindlasti peaks nagu arutama.

Ja üks muide, millele nüüd, mida ma tõesti väga tahaksin rõhutada ka nende tänaste päevasündmuste valguses ja millele ka härra Poolamets siin viitas, tegelikult siis ka õiguskantsler on toonud, teinud viite Venemaa Föderatsiooni konstitutsiooni §‑le 59 lõige 1, mille järgi on kodumaa (Venemaa) kaitsmine iga Venemaa Föderatsiooni kodaniku kohustus. Kordan: Venemaa Föderatsiooni kodanikele, § 59 lõige 1, põhiseaduse järgi on kodumaa kaitsmine iga Venemaa Föderatsiooni kodaniku kohustus. Ja ma arvan, et see on lause, mille peale me kõik peaksime, ka need, kes kahtlevad selles eesmärgis, väga tõsiselt mõtlema. Ja sellega siis õiguskantsleri arvamus ka piirdus.

Ja võib-olla lõpetuseks ainult ühe repliigi. Minu jaoks on jäänud nagu arusaamatuks ajakirjanduse süüdistused, et need fraktsioonid, kes pooldavad selle eelnõu esimese lugemise lõpetamist, et need nagu kuidagi ignoreerivad selle seaduseelnõu vastuolu põhiseadusega, millele on viidanud nii Vabariigi President kui ka õiguskantsler. Head sõbrad, ajakirjanikele meeldetuletuseks, tegemist on eelnõu esimese lugemisega. Ja muudatusettepanekute käigus on võimalik see eelnõu nii-öelda korda teha, kas nüüd sel määral tõepoolest, et me oleme täiesti veendunud, et see on kooskõlas või mitte, aga täna just nagu heita juba a priori ette, et umbes, et me toetame eelnõu, mis ei ole põhiseadusega kooskõlas – kuulge, see on alles eelnõu. Eelnõu ei ole saanud seaduseks. Ja kui me toetaksime seadust, mis võib-olla on vastuolus põhiseadusega, siis on see teema ja küsimus igati õigustatud ja põhjendatud. Ent tänasel päeval on tegemist eelnõuga. Ka eelnõu algatajad on väga üheselt ja selgelt väljendanud nii-öelda valmisolekut seda eelnõu oluliselt täpsustada ja muuta, selleks et see vastuolu põhiseadusega oleks minimaalne või ei oleks teda üldse. Kas see on võimalik või mitte, eks see selgub ka arutelude käigus. Tänan tähelepanu eest!

14:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Rene Kokk, palun! 

14:38 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Eelnõu on kahtlemata õige eesmärgiga, liigub õiges suunas ja kindlasti tuleb seda toetada. Kas ma panin valesti tähele või ei märganud, kas sotsiaaldemokraadid ka olid sellel teie komisjoni istungil, kus seda teemat arutati? Ja teine küsimus. Kuulu järgi on siin täna tulemas tagasilükkamise ettepanek. Kas Reformierakonna saadikud on ikka jätkuvalt seda meelt, et seda eelnõu tuleb toetada ja hääletavad tagasilükkamise vastu?

14:38 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud küsija! Tõepoolest, mitte asjakohatu ei olnud see, et ma lugesin ette need inimesed, kes osalesid sellel põhiseaduskomisjoni istungil 13. juunil 2022, kus langetati menetluslikud otsused. Ja minnes väga konkreetseks, siis tõepoolest Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindajad sellel komisjoni istungil ei osalenud. Küll aga, tõepoolest, 31. august oli teine põhiseaduskomisjoni istung ja siis tõepoolest härra Eduard Odinets, põhiseaduskomisjoni esimees, osales. Aga ta ei langetanud ühtegi menetluslikku otsust ega ka muutnud varem tehtud ühtegi menetluslikku otsust. Nüüd, mis puudutab Reformierakonna seisukohta, siis seda võib-olla on kohane välja öelda mõnevõrra hiljem, aga ütlen ette ära, et Reformierakonna fraktsioon on väga üksmeelne ja nad on seda meelt, et selle eelnõu esimene lugemine lõpetada.

14:39 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Margit Sutrop, palun!

14:39 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Lugupeetud kõneleja! Aitäh selle hea ülevaate eest! Mina küsiksin abi natuke õiguskantsleri kommentaari tõlgendamisel või abi selles osas, et kuidas see on vastuolus põhiseadusega. Küsiksin selle kohta, et üks argument on see, et need inimesed, kes on kohalikus omavalitsuses, tegelevad kohaliku elu korraldamisega, aga üks asi, mida nad teevad, on ka kohalik hariduselu. Kuna koolipidaja on kohalik omavalitsus ja koolipidajal on päris suured õigused tegelikult ka n-ö mitte ainult hariduse keele, vaid ka koolide meelsuse või meelsuse määramisel. Ja selle mõju ulatub kindlasti kaugemale kohalikust elust. Kas siin tegelikult on mingisugune probleem sees, kus kohalike omavalitsuste pädevuses ainult see kohalik elu on, kui samas tõesti selle hariduskorraldus tegelikult ulatub üle kohalike omavalitsuse piiride ja kohaliku elu piiride, mõjutades kogu Eesti Vabariigi julgeolekut ja (Juhataja: "Aitäh!") meelsust üldse. Aitäh.

14:40 Toomas Kivimägi

Väga tänan! Väga lugupeetud küsija! Ma olen täiesti sinuga nõus, et selle piiri tõmbamine tegelikult, mida küll õiguskantsler oma kirjas, mida ma tsiteerisin, teeb, et just nagu n-ö riigivõimuga kohalikul tasandil ei tegeleta, see on ikkagi suht selline tunnetuslik ja ta ei ole nii mustvalge. Seesama teie poolt viidatud hariduse näide, kahtlemata tegelikult on riigivõimuga kokkupuutus väga tugev olemas ja meie ka julgeoleku aspektist väga oluline argument. Aga sellele lisaks veel näiteks ühe näitena nii EKRE kui ka Isamaa on toonud välja selle, et kus kohalikud omavalitsused ilmselgelt tegelevad ka riigivõimu teostamisega, on see, et kui me valime Vabariigi Presidenti ja kui parlament ei suuda presidenti ära valida, siis tulevad juurde ka valimiskogu liikmed ja need valimiskogu liikmed on valitud kohaliku omavalitsuste volikogude poolt. Ja kui me nüüd ütleme, et Vabariigi Presidendi valimine ei ole riigivõimu teostamine, no kuulge, mis ta siis veel on? Selles mõttes, see ei ole kindlasti mitte nii mustvalge, et me võime öelda, et seal nagu riigivõimuga ei tegelda, ja no umbes, et see ei ole nagu liiga suur risk, siis tegelikkuses pigem ma olen seda meelt, et neid seoseid on väga palju. Need paar näidet siinkohal toodud, aga neid kindlasti on rohkem.

14:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ivi Eenmaa, palun!

14:42 Ivi Eenmaa

Ma tänan, härra juhataja! Ma arvan, et seda eelnõu lihtsalt peab toetama, kas või sellepärast, et teie poolt mainitud arvudest pool siin elavatest ilma kodakondsuseta inimestest toetab Vene riigi valimisi igal aastal. Kui see võimalik on. Minu küsimus teile: Toomas Kivimägi, ütelge palun, milline oleks teie arvates ja kas komisjonis on seda arutatud, kiireim tee selle seaduse vastuvõtmiseks. Ma tänan teid!

14:42 Toomas Kivimägi

Aitäh, väga lugupeetud küsija! Kahtlemata kõige kiirem tee on tõepoolest selle eelnõu saamine seaduseks. Küll aga ma hiljem oma sõnavõtus ka seda rõhutan, et kiirem tee on võib-olla mõnevõrra riskantsem, sellepärast et me ei saa olla kindlad selles, ka neid muudatusi tehes, kas see on põhiseadusega kooskõlas või mitte. Meil ei ole seda absoluutselt veendumust. Seepärast on Reformierakonna fraktsioon arutanud seda omavahel ja väljendanud ka põhimõtteliselt valmisolekut tulla põhiseaduse muudatuse juurde. See küll võtab mõnevõrra rohkem aega, näiteks ühe võimalusena on see läbi kahe järjestikuse Riigikogu koosseisu poolt. Ja see on täiesti tehtav aastaks 2025. Ehk siis me saame olla kindlad selles, et vastuolu põhiseadusega ei ole, kui parlament selle võimaliku põhiseaduse muudatuse heaks kiidab.

Siin on tegelikult üks probleem, kui sellest teisest variandist rääkida, on see ajaline surutis. Sellepärast, et kui tegemist on põhiseaduse muudatuse algatamisega, siis selle menetlemisel on erikord võrreldes tavapärase seaduseelnõudega. Seal on säte, et esimese ja teise lugemise vahel peab olema vahemik vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahel peab olema ajavahemik vähemalt üks kuu. See tähendab, et neli kuud läheb sinna ära. Kui me loeme neid kuid, palju siis tegelikult on jäänud järgmiste Riigikogu valimisteni, siis me oleme väga-väga piiri peal. Nii et ütleme, see kindlam tee on ajalises mõttes natuke keerulisem. Aga kiirem tee, nagu te küsisite, on otse loomulikult selle eelnõu menetlemine ja lõpuleviimine kuni seaduseni, nii nagu me tavapäraselt neid teinud oleme. Mõnevõrra riskantsem, aga me peame neid tõepoolest lähipäevadel kaaluma, et kui suur risk see on.

Sest tegelikult ikkagi õiguskantsler möönab, et see ei ole absoluutne. Seepärast ma küsisin, miks ta ütleb, et sel viisil ... Ta on selgel seisukohal, ma arvan meil ei ole põhjust kahelda, et see eelnõu sellisel viisil ja põhjendustega, nagu ta on esitatud, on põhiseadusega vastuolus. Aga kui tuua välja ikkagi reaalne selline julgeolekuoht, kui me räägime üksnes näiteks Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene kodanikest, siis ei kahtle keegi selles, et tõepoolest see risk ja oht on olemas, millele siin saalis kolleegid on tähelepanu juhtinud. Nii et tema sõnum on see, et iga piirang peab olema proportsionaalne. Ütleme, antud juhul on väga lihtne, miks ta ütleb, et see ei ole proportsionaalne. Kui see eelnõu sellisel moel, nagu ta on esitatud, saaks vastu võetud, siis me ei saa ju öelda, et Ameerika Ühendriikide kodanikud on risk Eesti julgeolekule, need, kes siin valivad. Loomulikult ta ei ole seda. Nii et selles mõttes nagu see on igati ... Aga see ei ole nagu selles mõttes probleem. Ja ma ei näe siin ...

Nagu ma ütlesin, praegu heidetakse ette, et just nagu me toetame või läheme vastuollu õiguskantsleri või Vabariigi Presidendiga. Ei, kaugeltki mitte. Tegemist on eelnõu esimese lugemisega, me saame selle korda teha. Ja me peame seda kaaluma. Aga lihtsalt, me võtame mõnevõrra suurema riski, sest keegi ei ole täna valmis, ka õiguskantsler ei ole valmis ütlema ette, et me nüüd paneme uue sõnastuse, et jah, see kindlasti on kooskõlas põhiseadusega. See eeldab ikkagi pärast põhjalikku analüüsi ja hindamist, mida saab õiguskantsler hakata tegema alles peale seda, kui see on saanud seaduseks. Nii et mõnevõrra me võtame selle riski. Siis on probleem, et juhul, kui ta on vastuolus põhiseadusega ja see lõpuks ka nii jääb, siis sellisel juhul ei ole võimalik seda rakendada ka aastal 2025 kohalikel valimistel. Suure tõenäosusega. Loomulikult on võimalik põhiseadust muuta ka kiirkorras, eks ju. Aga kas selleks on hääli piisavalt, selles me ei saa päris kindlad olla, järgmise koosseisu poolt.

Aga üks teema muide veel, mis selles kontekstis on natukene vähe tähelepanu saanud. Ja võib-olla leevendaks ka mõningaid sisulisi probleeme ja riske, mis tekib mõnedes Eesti omavalitsustes valimistel, noh, kui suur osa inimesi valib nende esinduskogu. Siis tegelikult on väga arvestatav hulk niinimetatud määratlemata kodakondsusega inimesi ehk halli passi kodanikke. Ma lihtsalt ütlen, see on minu isiklik arvamus, et üks võimalus on jätta neile alles. Saate mu tagamõttest aru selles? Aga see on sada protsenti minu isiklik arvamus. Sellest ei ole väga palju räägitud. Me räägime kolmandate riikide kodanikest, eks ju, või Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodanikest. Aga ei ole nagu liiga palju arvatud, kuidas käituda määratlemata kodakondsusega inimestega. Seal on terve rida võlusid, tegelikult. Ja selleks võiks olla mingi periood, mingi perioodi jooksul neil on võimalus ja kuskilt nad kaotavad ära, mis võiks soodustada ka naturalisatsiooni nende poolt. Aga rõhutan veel kord: see on puhtalt minu isiklik seisukoht, see ei ole nagu meie fraktsiooni ühine arvamus. Aga see on teema, mille üle tegelikult saal peaks arutama ja mille üle tegelikult täna liiga palju räägitud ei ole.

14:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Henn Põlluaas, palun!

14:47 Henn Põlluaas

Mis puudutab halli passi mehi, siis tegelikult Venemaa on Nõukogude Liidu õigusjärglane ja nad ka kunagi kuulutasid kõik inimesed, kes elasid Nõukogude Liidus, Vene Föderatsiooni kodanikeks. Neil on lihtsalt see vormistamata. Siin suurt probleemi nagu ei ole.

Aga põhiseaduslikkusest. Ma saan aru tõepoolest, et on neid, kes viitavad sellele põhiseadusevastalisusele või vastuolule. See oleks siis, kui põhiseadus ütleks, et kõigil on õigus hääletada. Aga põhiseadus ütleb, et see õigus on vastavalt kehtestatud seadustele. Kui seadusi muuta, siis siin mingisugust vastuolu ei ole. Ja presidendi vastuseis, see põhineb ainult emotsioonidele, ta ei ole mitte ühtegi argumenti välja toonud. Ja mulle tundub, et õiguskantsler on pigem sellisel kahtleval seisukohal, kes tahaks saada Riigikogu kinnitust asjale. Aga kas ja kui palju komisjonis sedasama just põhiseaduslikkuse teemat puudutati?

14:48 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud küsija! Tõepoolest, ma loen selle põhiseaduse paragrahvi tegelikult ette. Siin on see koht, mille pinnalt võiks olla ruumi ka selle põhiseaduse sätte valguses ikkagi piirata, ja see võiks olla proportsionaalne. Põhiseaduse § 156 ütleb, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on – ja nüüd oluline rõhuasetus! – seaduses ettenähtud tingimustel. Ja siis läheb edasi: hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud. Püsivalt elavad isikud, see nagu räägib üheselt ära. Siin me ei saa öelda, et nad ei ole püsivalt elavad, selle üle vaidlus ei käi. Ent kust võib tekkida see ruum, et see võiks olla kooskõlas põhiseadusega, on ikkagi see, et seaduses ettenähtud tingimustel. Kui me ikkagi seaduse ja needsamad julgeolekukaalutlused, mis tõepoolest on väga palju sellist värvi juurde saanud ja ka saalis väga olulisi rõhuasetusi on tehtud, siis noh, me ei saa olla 100 protsenti kindlad selles, et see oleks põhiseadusega kooskõlas. Aga söandan arvata, et pigem on. Kuigi õiguskantslerilt Annely Akkermann, hea kolleeg, küsis, kui ta tegi oma ettekannet siin eile, siis tegelikult mina lugesin tema sõnadest jätkuvalt välja mõningast pessimismi, et kas on võimalik seda eesmärki saavutada ilma põhiseadust muutmata. Aga veel kord, see ei ole absoluutne väide. Ja seetõttu me koos, head kolleegid, peame mõtlema, kas me valime selle tee või me valime teise tee, et seda saavutada.

14:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Metsoja, palun! 

14:50 Andres Metsoja

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Täna ei saa jätta küsimata ühe teise olulise eelnõu kontekstis, see puudutab relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu ja relvalubade peatamist Vene föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi kodanikele. Teadupärast see eelnõu on ka menetluses. Nüüd oleme jõudnud sinnamaani, et mobilisatsioon on välja kuulutatud, ja te lugesite ette õiguskantseleri read, kuidas teatud kodanikud käituvad või peaksid käituma selles olukorras. Küsimus tuleb sellest valdkonnast, et õigupoolest märtsikuus on see juba üle antud, see konkreetne eelnõu. Tegelikult neid võib vaadata mõningas tervikus, selles kogumis, et selle põhjuseks on ikkagi Venemaa agressioon Ukrainas. Kas selle eelnõuga täna ei või juhtuda sarnaselt nagu relvaseaduse muutmise seaduse eelnõuga, et ikkagi jääb ta kuskile sahtlisse seisma meil, põhjus teadmata?

14:51 Toomas Kivimägi

Aitäh, väga lugupeetud küsija! Loomulikult ei saa mina ainuisikuliselt arvata, mis selle eelnõu saatus saab olema. Aga ma arvan, et kõikidel kolleegidel, kõikidel parlamendiliikmetel täna siin saalis, 101 meid kokku on, on piisavalt vastutustunnet, et saada aru olukorra muutusest. Ma panin tähele, et isegi Priit Sibul just siin puldis mõni hetk tagasi ütles väga selgelt, et kui 24. veebruari 2022 sündmusi ei oleks olnud, siis, head kolleegid, kes te seda eelnõu ei kipu väga tuliselt toetama, ei oleks ka seda eelnõu siin saalis. Kui isegi Isamaa esindajad ütlevad sedasi, kuigi nemad on võib-olla seda hinges kandnud ka varem ja enne 24. veebruari sündmusi, aga siiski ka nemad otsisid seda, kuidas siduda kõiki neid inimesi, kes me siin elame, ja seda konflikti ja probleemi sellisena ei näinud, siis selles mõttes te peaksite kõik aru saama, miks see eelnõu on täna siin saalis. Ma tõesti usun, et see eelnõu ei oleks leidnud toetust, kui ei oleks olnud 24. veebruari 2022 sündmusi.

14:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Signe Kivi, palun!

14:52 Signe Kivi

Suur aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Olen olnud aastaid tagasi pikalt Tallinna Linnavolikogu liige ja see kogu on valitud tänase kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel, niisiis ka näinud väga selgelt ja tundnud, milline oli ja ma kardan, et on ka täna selle kogu meelsus ja keelsus. Minu küsimus. Kui see eelnõu vormub seaduseks, siis kas komisjon seda ette nähes ka arutas võimalikke probleeme erinevates Eesti kohalikes omavalitsustes ja võimalust neid probleeme lahendada?

14:53 Toomas Kivimägi

Aitäh, väga lugupeetud küsija! Otse loomulikult see ei ole taas nii mustvalge, et meil on väga selge, et teeme nii ja siis on nagu teiselt poolt ka hästi. Loomulikult see tekitab teatud probleeme ja tekitab teatud küsitavusi, millele ka, muide, peaminister on viidanud, kes iseenesest on sada protsenti selle eelnõu eesmärki toetav. Aga tuleb näha alati ka teist poolt. Tõepoolest, mis me siin häbeneme, on terve rida omavalitsusi, kus tegelikult oluline vähemus hakkab valitsema enamuse üle. See on koht, millele peaks mõtlema.

Seetõttu, veel kord, ma selle oma isikliku seisukoha ütlesin, millele ka härra Põlluaas refekteeris, et üks võimalus on, et need määratlemata kodakondsusega inimesed saavad aru, et see inimeste hulk, kes saab valida, on mõnevõrra suurem ka seal, kus me täna näeme, et neid on tegelikult väga vähe. Võib-olla on mingi periood, ma ei tea, viie või kümne aasta jooksul, neil on õigus sellisel moel teha ja võib-olla kaotavad nad selle õiguse ära viie või kümne aasta pärast. See võiks soodustada naturalisatsiooni ju ka nende poolt, mis võiks olla meie eesmärk. Aga loomulikult see on arutelu- ja mõttekoht. Loomulikult see on teema. Saate aru, kui, ma ei tea, 10% nii-öelda vanust silmas pidades valimisõiguslikest inimestest saavad ainult valida ühes või teises omavalitsuses, no loomulikult tuleb ka nendele küsimustele vastust anda.

Need olid üksnes ära markeeritud komisjoni istungil, aga ütleme, et jah, loomulikult konkreetset lahendust pakutud ei olnud. Aga sinnamaale on tegelikult meil aega ka natukene minna. Järgmised kohalikud valimised on 2025 oktoober, nii et selles mõttes on võimalik neid riske maandada. Aga ütleme, et tänane muutunud aeg on andnud meile tempo, mida me ei tohi ignoreerida.

14:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Tamm, palun!

14:54 Tarmo Tamm

Aitäh juhataja! Lugupeetud põhiseaduskomisjoni esimees! See on ju fakt, et 24. veebruaril maailm muutus ja meie ümber kõik muutus oluliselt ja täna ilmselt muutus veel rohkem. Aga ma küsin, kas selle aja jooksul ka Eesti põhiseadus on muutunud? Te teate väga hästi, et õiguskantsler on sellele eelnõule vastu, Vabariigi President väljendanud ka oma seisukohta. Ma lugesin ajalehest, et ka põhiseaduskomisjoni esimees ütles, et see on põhiseadusega vastuolus. Ja see on alles esimene lugemine. Ma küsin, kas esimesel lugemisel on õigusele kohane, et me menetleme eelnõusid, mis me teame, et see põhiseadusega vastuolus, ja ütleme, et teise lugemise ajal kõrvaldame ära selle põhiseadusliku vastuolu. Kuidas te kommenteerite ja milline on teie seisukoht kui põhiseaduskomisjoni esimehe seisukoht?

14:55 Toomas Kivimägi

Aitäh väga lugupeetud kolleeg! Mulle väga sobis see põhiseaduskomisjoni esimehe ametikoht, aga paraku ma seal enam ei ole, ühes teises komisjonis, aga nüüd on Eduard Odinets, kes seda komisjoni juhatab. Ma olen täiesti veendunud selles, et see, et arutatakse eelnõu, mis n-ö on vastuolus põhiseadusega, ei ole põhiseadusega vastuolus. See on täiesti selge ja üheselt arusaadav. Kui me võtaksime vastu seaduse, mis on põhiseadusega vastuolus, aga ka seda ei saa ju tegelikult välistada, et on ju ka õiguskantsler leidnud, et mõni on vastuolus, nii et me ei saa seda üldse mitte välistada, nii et see ei ole üldse teps mitte patt, aga kui me nüüd teadlikult n-ö kiidame heaks näiteks selle eelnõu, ma ütlen, et sellisel moel ja sel viisil, nagu ta on esitatud, siis ma ütlen küll, et me ei ole oma tööülesandeid piisava hoolsusega täitnud, kui see vastuolu on nii ilmne. Aga kindlasti on ju piiripealseid juhtumeid, kus me ei saa üheselt hinnata, on see vastuolu või ei ole. Ja eks see selline piiripealne kaasus päeva lõpuks on, kui siia need muudatusettepanekud..., läbi seda teha. Nii et selles mõttes veel kord, et eelnõu saab seaduseks, kui ta on läbinud kolm lugemist ja saanud parlamendi koosseisu... parlamendis enamuse toetuse. Täna ta seda ei ole ja ma olen päris veendunud, et kui see eelnõu lõpuks kolmandale lugemisele jõuab, siis ta on oluliselt erinev sellest, mis ta täna siin on.

14:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt esindaja, komisjoni esindaja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ja läheme edasi läbirääkimiste juurde. Kõigepealt Maria Jufereva-Skuratovski Keskerakonna fraktsiooni nimel. Palun!

14:57 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud saadikud! Käesoleva eelnõu eesmärk on tunnistada kehtetuks Eesti elavate välismaalaste, välja arvatud Euroopa Liidu kodanike, ja mittekodanike hääletamisõigus kohalikel valimistel.

Me kõik mõistame konteksti, miks selline seaduseelnõu sündis. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu paneb poliitikuid ette võtma samme, mis kindlustaksid meie julgeoleku ja saadaks avalikkusele selge signaali selles suhtes. Aga tähelepanu! Kas teie, eelnõu algatajad, olete kindlad, et see konkreetne eelnõu teenib püstitatud eesmärke või hoopis võib kaasa tuua vastupidise efekti ning veel rohkem lõhestada meie ühiskonda?

Eelnõu puhul on mitu probleemi, millele on viidanud nii president Alar Karis kui ka õiguskantsler Ülle Madise. Õiguskantsler on toonitanud, et kolmandate riikide kodanikelt valimisõiguse võtmine võib olla põhiseadusega vastuolus. Ta kinnitas, et juhul kui eelnõu kavandatud kujul vastu võetakse, tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve ja paluda Riigikohtult selle kooskõla põhiseadusega kontrollida.

President Alar Karis rõhutas Riigikogu sügisistungjärgu avaistungil peetud kõnes, et on keeruline toetada üleskutseid võtta mittekodanikelt kohalikel valimistel õigus valida. Ta peab vääraks suurte inimrühmade vastu kollektiivse usaldamatuse või nende märgistamise õhutamist. President ütles, et õigusriigis peab seadust lugedes igaüks aru saama, millisel juhul on tema tegu karistatav. Antud eelnõu puhul võib juhtuda aga nii, et karistame ka neid, kes on lojaalsed elanikud, tublid maksumaksjad ning mitte mingil viisil ei toeta Venemaa agressiooni Ukraina vastu.

Olen korduvalt kuulnud osade meie poliitikute suust seisukohta, et kodakondsus ei ole ainult õigus, vaid ka kohustus, ning Eestis elavate Venemaa kodanike kohustus on minna Venemaale ja kukutada režiim. Kahjuks need, kes nii räägivad, ei mõista, et niimoodi režiimi ei lammutata. Tegemist on äärmiselt naiivse lähenemisega.

Antud eelnõu puhul ei räägi me ainult kolmandate riikide kodanikest. See puudutab ka neid inimesi, kellel on määratlemata kodakondsus, neid, kes on Eestis sündinud või siin aastakümneid elanud ning riigile makse maksnud. Neid valimisõigust omavaid inimesi on Eestis rohkem kui 62 500 ja siiamaani me ei ole piisavalt küpsed ja enesekindlad selleks, et võtta need inimesed omaks, mitte tõrjuda neid, mitte avaldada usaldamatust. Ja mul on siiralt kahju sellest.

Lugupeetud Riigikogu! Täna me arutleme seaduseelnõu üle, mis püstitab väga põhimõttelisi küsimusi. Kes me oleme? Kuhu liigume? Mis ühiskonnas me soovime elada? Kas me väärtustame ja usaldame kõiki Eestis elavaid inimesi või jätkame sildistamist ja jaotamist meie omadeks ja võõrasteks?

Tegemist on eelnõuga, mis mitte kuidagi ei soodusta meie ühiskonna lõimumist, sisemist julgeolekut, inimeste turvatunnet, ühtekuuluvust ja lugupidamist riigi vastu. Selline seaduseelnõu lihtsalt solvab kümneid tuhandeid inimesi, kes südamest Eestit armastavad, on seaduskuulelikud, tublid maksumaksjad ja panustavad meie riigi arengusse. Selle eelnõuga kordame üheksakümnendatel tehtud vigu, kui inimesed olid jaotatud kaheks kogukonnaks, üks kogukond oli rohkem väärtustatud kui teine. Meil tuli teha pikk tee ühiskonna lõimumise osas. Alati ei ole see olnud edukas, aga sellega on vaja kindlasti jätkata ja mitte pidurit tõmmata.

Eesti Keskerakond ei toeta antud eelnõu, kuna leiame, et see ei teeni ühiskonna huve ega ole kooskõlas põhiseaduse ja õigusriigi põhimõtetega. Keskerakond kaitseb põhiseaduse alustalasid ning seetõttu teeme ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

15:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Jaak Valge, palun, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel! 

15:02 Jaak Valge

Ma palun kolm minutit.

15:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Me anname viis pluss kolm minutit. 

15:02 Jaak Valge

Aitäh! Hea juhataja ja head kolleegid. Meie toetame seda Isamaa fraktsiooni liikmete poolt esitatud eelnõu ja loodame, et ka Isamaa Erakond ise võtab seda oma eelnõu tõsiselt. Meie küll võtame, sest et meie seisukoht ei ole kujunenud mitte päevapoliitiliste sündmuste mõjul erinevalt Isamaa Erakonnast j Reformierakonnast, vaid on põhimõtteline, seisab EKRE programmis. Meie oleme ettenägelikumad lihtsalt, meie seisukohad ei võngu nagu pendel.

Kokku puudutab see eelnõu 140 000 inimest, aga tegelikult vähemaid, sest eelmistel valimistel osales neist 41%. Osalus oli seega tunduvalt madalam kui Eesti Vabariigi kodanike puhul, mis tõendab nende isikute keskmiselt väiksemat huvi kohaliku elu vastu. Ja sellist keskmiselt väiksemat huvi nii kohaliku elu kui ka riigielu vastu tõestab ka see, et suurem osa neist isikutest oleks võinud juba Eesti Vabariigi kodakondsuse omandada. Nad oleksid võinud teha keeleeksami, mis on väga lihtne, ja kodakondsuse ja põhiseaduse tundmise eksami, mis on samuti lihtne. Ja põhiseaduse tundmine või selle vajadus peaks olema ju täiesti elementaarne, sest kuidas saab isik osaleda valimistel või kujundada riigi poliitikat, sellise riigi poliitikat, mille ülesehitus ta ei tunne.

Kui aga Eesti kodakondsuse taotlemisest loobumine on põhimõtteline, siis, vaadake, ega sellisel isikul ei ole vaja osaleda Eesti Vabariigi valimistel kas kohalikel või üleriiklikel. Kui 1993. aastal välisriikide kodanikele ja määratlemata kodakondsusega isikutele lubati nii-öelda avansina valimisõigus, siis ei kujutatud ette, et 30 aasta pärast neid mittekodanikke nii palju on.

See on põhjendus, miks siis kolmandate riikide kodanikel ei peaks valimisõigust olema. Aga me võime vaadata ka teiselt ja positiivselt poolelt, ja seda ma tahtsin just toonitada. Nimelt, mis juhtuks siis, kui õigust kohalikel valimistel osaleda ei ole. Ja siin tuleks esile tõsta kahte aspekti. Esiteks, me saaksime volikogude koosseisu sellise Eesti-kesksema. See ei tähenda mitte natsionalistlikuma, vaid Eesti-kesksema lihtsalt. Ja teiseks, see motiveeriks neid kolmandate riikide kodanikke, kes ikkagi Eesti elust hoolivad, Eesti kodakondsust taotlema ja ka eesti keelt vähemalt suhteliselt elementaarsel tasemel omandama. Ja see viimane, motiivi tekitamine meie välispäritolu kaasmaalastele eesti keele õppimiseks ja Eesti kodakondsuse taotlemiseks, vaat see ongi kõige olulisem. Ma väga soovitaksin seda teha. Maria, ma väga soovitaksin seda oma tuttavatele öelda.

Nüüd küsime, kas see samm ei vastandu põhiseadusele, nagu õiguskantsler oma arvamuses vihjab. Esialgu pole siiski põhjalikku sellekohast analüüsi tehtud ja ega see kerge ei ole. Jüri Adams kinnitab, et põhiseaduse kohaliku omavalitsuse osa on paraku üks kõige lühemaid ja sisutähjemaid. Ja Anti Poolamets, minu hea kolleeg, on juristina öelnud, et oluline on meie riigi filosoofiale tuginemine ja kui see põhiseaduse säte läheb selle riigifilosoofiaga vastuollu, siis tulebki see ära muuta.

Nii, aga nüüd: põhiseaduse sätte kõrval on oluline ka see, missugune hoiak oli Eesti Vabariigi kodanikel toona, kui need põhiseaduse sätted kirja said. Ja ma julgen arvata, et Eesti kodanikud ei olnud toona niisuguse valimisõiguse laiendamise poolt. Kuidas ma argumenteerin? Väga lihtsalt. Nimelt, koos põhiseaduse rahvahääletusega 1992. aastal küsiti kodanikelt ka seda, kas nad esimestel  – toonitan,  ainult esimestel – Riigikogu valimistel ja presidendivalimistel lubavad valida ka neil Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlejatel – toonitan, taotlejatel –, kes olid taotluse esitanud 1992. aasta 5. juuniks. Ja nüüd, sellel rahvahääletusel valimisõiguse laiendamise lükkasid tagasi 54% hääletajatest. Tõsi küll, küsiti siis Riigikogu ja presidendi valimise kohta, aga see puutus siiski ainult kodakondsuse taotlejatesse ehk niinimetatud rohelise kaardi omanikesse, kes olid juba iseseisvusvõitluse ajal või laulva revolutsiooni ajal oma Eesti-keskset hoiakut tõestanud. Aga kui nüüd oleks küsitud kõigi valimiste kohta ja kõigi mittekodanike kohta, mitte ainult nende rohelise kaardi omanike kohta, siis on alust ja väga mõistlik arvata, et siis oleks vastuseis olnud suurem kui see 54%. Nii et on põhjust arvata, et seda poleks toetatud. See on jälle üks niisugune, kuidas öelda, üks tõend, et, vaadake, ühiskonna hoiak on alati täpne ja strateegiliselt kaugemale vaatav.

Nii. Ja nüüd veel üheks argumendiks on, et peaaegu pooltes Euroopa riikides ei ole kolmandate riikide kodanikel kohalikel valimistel valimisõigust ja seega, miks peaks meil Eestis tegemist olema diskrimineerimisega, kui mujal ei ole selle näol tegemist diskrimineerimisega? Samuti ei päde see argument, et juba antud õigusi ei saa ära võtta. Ei ole nii, et õigused muudkui aga laienevad ja laienevad, õigused lihtsalt muutuvad ajas. Siin võib väga palju näiteid tuua.

Ja lõpetuseks. Järgmised kohalikud valimised on 2025. aastal, kolme aasta pärast. Ja seega on ka see väidetav mittekodanikelt valimisõiguste äravõtmine suhteline. Seda võib nii võtta, võib võtta teistmoodi. Sest 2025. aastani on piisavalt aega, et kodakondsuseksam ära teha ja saada mitte ainult valimisõigus kohalikel valimistel, vaid ka Riigikogu valimistel ja lisaks ka kandideerimisõigus. Nii et ma resümeeriksin, et me pakuksime selle seadusega lihtsalt tõuget suuremate õiguste omandamiseks. Aitäh! 

15:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Toomas Jürgenstein, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

15:09 Toomas Jürgenstein

Hea eesistuja! Head kolleegid! Ma kutsun Riigikogu saali olema optimistid. Loen ette tänases Delfis Kalev Stoicescu artikli pealkirja: "Ukraina sõja kriitiline faas on alanud. Venemaa avalikkus annab märku, et haistab kaotuse hõngu". Kui me usume Ukraina võitu, pole mingit vajadust tänast eelnõu, mis on põhiseadusega selges riives, üleüldse menetleda. Kahjuks on reaalsus teine ja ma näen siin valimiskampaania hiilivat algust. Ja olgem ausad, see on toimunud robustselt. Kui täiesti on võimalik mõista soovi piirata agressorriikide kodanike osalemist meie kohalikel valimistel, siis teha seda sama rahulikult ka Suurbritannia, Islandi, Ameerika Ühendriikide ja ka agressioonis kannatava Ukraina ja teiste kolmandate riikide kodanikega. Sotsiaaldemokraatide jaoks on see selgelt liig.

Miks ma räägin alanud valimiskampaaniast? Lihtsalt põhjusel, et nii president Alar Karis kui ka õiguskantsler Ülle Madise on viidanud selle eelnõu riivele põhiseadusega. Seda põhiseaduse paragrahvi on täna siit puldist tsiteeritud, teen seda veel kord: "Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad." Kui soov nimetatud valimisõigust piirata olnuks tõsine, oleks pidanud välja tulema ettepanekuga muuta põhiseadust. Põhiseaduse muudatust menetleda enne valimisi aga hästi ei jõua. Seega, esitatud eelnõu tõsise näoga menetlemine ei saa olla seotud millegi muuga kui tavalise propagandaga. Jaa, me kõik teame, poliitikas tehakse propagandat, kuid ka propagandat tuleb teha targalt. Hetkel menetlusse antud eelnõu seda kahjuks ei ole.

Toon kolme väga targa ja kogenud ja samas erineva inimese arvamused, kes on eelnõuga tõstatatud küsimuste suhtes kriitilised. Alustan president Alar Karisest. Pisut enam kui nädal tagasi siinsamas ta ütles: "Minu üldisem veendumus on, et isegi kriisiolukorras ei tohi hakata painutama õigusriiklust. Nii näiteks on keeruline toetada üleskutseid võtta mittekodanikelt kohalikel valimistel õigus valida. Samuti pean vääraks suurte inimrühmade vastu kollektiivse usaldamatuse või nende märgistamise õhutamist."

Politoloog Tõnis Saartsi arvates on hääleõiguse piiramisel pigem negatiivsed tagajärjed. Ta ütleb: "Kui valimisõiguse tühistajad ei suuda meile ette manada realistlikku stsenaariumi, kuidas kohalikud volikogud lähevad putinlaste kätte, kui kohe midagi ette ei võeta, jäävad nende argumendid hõredaks."

Jaak Valgega on meil mitmeid sarnasusi. Tsiteeringi nüüd samamoodi Jüri Adamsit, tema artiklit, meie põhiseadusse olulise panuse andnud isikut. Mõnel juhul on ehk õige inimestelt Eesti kodakondsus ära võtta, mõnel juhul Eestist välja saata või elamisluba tühistada. Niisuguste riigi reaktsioonide nimistusse võiks kuuluda ka kohaliku valimisõiguse äravõtmine. Aga ta ütleb: ma ei kujuta ette, milliseid asju peaks olema sündinud, et tervetelt inimrühmadelt võetakse niisugune õigus kollektiivselt.

Palun kolm minutit.

15:13 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

15:13 Toomas Jürgenstein

Nõnda mulle tundub, et kained ja analüüsivad hääled ühiskonnas räägivad pigem kavandatava kolmandate riikide kodanike valimisõiguse piiramise vastu.

Ja lisan veel lõppu – lõpu poole, ta päris lõpp veel ei ole – ühe isikliku mõtte. Algatust piirata valimisõigust on põhjendatud Venemaa kallaletungiga Ukrainale. Mulle tundub, et need, kes menetletavat eelnõu paljuski kiidavad, ei usu piisavalt Ukraina võitu. Nii nagu Mart Helme siitsamast Riigikogu puldist üsna sõja alguses ennustas. Tsiteerin täpselt tema sõnu: "Ukrainaga on lõpetatud, millest me räägime veel? Venelastel ei olegi vaja sinna tungida. Nad võtavad selle riigi üle." Täpselt, ma tsiteerin sõna-sõnalt.

Mina seevastu ja enamik sotsiaaldemokraate usume, et kohalike valimiste saabudes on Venemaa ammu lüüa saanud ja diktaator Putin, kui ta veel elus on, varjab end Uurali mägede sügavuses pika laua all. Võib-olla ta ohkab omaette, et Ukrainas sain küll lüüa, Moskvast pidin põgenema, kuid vähemalt Eesti põhiseaduse autoriteeti mõjutasin. Kuhtuva impeeriumi pärast Eesti põhiseadusest mööda hiilima hakates näitame eelkõige vähest usku Ukraina võitu ja kesist uhkust oma põhiseaduse üle. Ahjaa, sotsiaaldemokraadid ei hääleta. Aitäh!

15:15 Aseesimees Martin Helme

Vabandust, meil läks siin kaartide vahetamisega paigast ära. Helir-Valdor Seeder oli enne Toomas Kivimägi järjekorras. Palun, Helir-Valdor Seeder! (Helir‑Valdor Seeder küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

15:16 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Head kolleegid! Pean alustama kaugemalt ja üldisemalt. Tõdeme praegu, et Balti riikidel oli aastakümneid õigus, kui hoiatasime maailma avalikkust Vene-ohu eest. See ei olnud lihtsalt russofoobia, vaid tõsine reaalsus, mis põrkus vastu läänemaailma naiivsust ja lihtsameelset majanduskasu saamise soovi. Kahjuks peame tunnistama, et ka Eesti poliitikute hulgas on olnud lubamatult palju naiivset suhtumist Venemaa-ohtu. Ja see oht ei piirne ainult Venemaa piiridega, vaid asub ka Eesti sees. See on julgeolekurisk ja selle teadvustamisest algab Eesti julgeoleku loomine.

Lühinägelikule ja naiivsele ning Eesti julgeolekuhuvisid mitte arvestava, ebapraktilise ja majanduslikult kahjuliku, eriti energiajulgeolekut silmas pidades, Eesti-Vene piirilepingu sõlmimise rumalale tuhinale olen aastakümneid vastu seisnud. Juba 2005. aastal hääletasin piirilepingu ratifitseerimise vastu. Kümmekond aastat tagasi kirjutasin, et uue piirilepinguga põlistatakse olukord, et Narvas elektri tootmine jääbki sõltuma Venemaa tahtest, kui Narva jõe tammilüüsid, millega Venemaa saab ühepoolselt alandada veetaset ja lõpetada täielikult elektri tootmine Narvas, on ohtlik Eesti energiajulgeolekule. Lisaks hüdroressursi kasutamisest loobumine ja palju muid kahjulikke rumalusi. Tootmine jääb ühele poole riigipiiri ja selle reguleerimine teisele poole. No ükski vähegi normaalne riik sellist lepingut ei sõlmiks.

Ja nüüd, käesoleva aasta juulis, 30 aastat hiljem täiendas Eesti Vabariigi valitsus Eesti Energia omanike ootusi selliselt, et tootmisvõimekus tuleb tagada sõltumata veetasemest Narva jões ja veehoidlas, milleks on vaja eriplaani ning mis maksab kümneid miljoneid eurosid. Elektritootmise toimepidevuse riskianalüüsis hinnatakse jahutusvee puudumise riski katastroofiliste tagajärgedega. Lõpuks ometi! 2014. aastal pärast isamaalise valitsuse kukutamist kõrvaldas Reformierakonna ja sotside valitsus mõne nädalaga ratifitseerimisdokumentidest ka viite Tartu rahulepingule. Lihtsameelsus, et sellised järeleandmised piirilepingus annavad Eestile mingisugusegi julgeolekugarantii, ei vasta tõele. Kahjuks vohab Eesti poliitikute ja diplomaatide hulgas selline arusaam.

Sama mure on meie pehme keelepoliitikaga, mida oleme praktiseerinud 30 aastat ja mille üheks tagajärjeks on ka vilets lõimumispoliitika. Ainult positiivne motiveerimine ilma riikliku poliitika kehtestamiseta ja tugeva järelevalveta ei vii meid soovitud tulemuseni. Samasse ritta peame asetama ka Vene riigi kodanike valimisõiguse kohalikel valimistel. See ei ole venelaste tagakiusamine, nagu naiivsed poliitikud ja Putini-meelsed kriitikud eelnõu algatajatele pahatahtlikult omistavad. Siin tuleb selgelt eristada kolmandate riikide elanikke, sealhulgas venelasi, kes on Eesti kodanikud ja kellel on kõik kodanikuõigused koos valimisõigusega, Vene riigi kodanikest, kes esindavad Eestis ja ka teistes riikides Vene riiki. Aga Vene riik peab genotsiidisõda ja sellise agressorriigi kodanikelt valimisõiguse äravõtmine, mida ei ole Lätis, Prantsusmaal, Saksamaal, Kreekas ja paljudes teistes riikides, on igati proportsionaalne nagu ka viisade väljastamise piiramine. Sellise otsuse tegemine tuleneb rahvusvahelisest õigusest ja saab olla suveräänse Eesti riigi poliitiline valik.

Eelnõu menetluse käigus saame sisse viia näiteks muudatuse, mis võimaldab paindlikult ja erinevalt kohelda kolmandate riikide kodanikke, andes valimisõiguse ainult nende riikide kodanikele, kellega Eesti riik sõlmib vastava kahepoolse kokkuleppe ja kes järgivad rahvusvahelist õigust ning inimõigusi.

Head kolleegid! Eilne Eesti Päevalehe juhtkiri – Marika Tuus, Toomas Jürgenstein, Jaak Allik ja teised haugi mäluga rahvavalgustajad süüdistavad Isamaad valimiseelses Vene kaardi mängutoomises. See on häbematu vale, mille levitajad ei lase ennast faktidest segada. Eestikeelsele haridusele üleminek oli Isamaa valimislubadus 2019. aasta Riigikogu valimistel. See jäi ellu viimata Keskerakonna vastuseisu tõttu meie ühises valitsuses. Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaaliga, mis valmis juba 2017. aastal, on Isamaa tegelenud aastaid. Ja sinna kõrvale lihtsalt ei sobi lagunevad punamonumendid. Mõrtsukatele pühendatud Narva tänavanimede muutmiseks algatasid Isamaa liikmed Riigikogus eelnõu 2020. aasta kevadel. Ka praeguse eelnõu algatas Isamaa kohe pärast Venemaa agressioonisõja laienemist Ukrainas. Isamaa on viinud ja viib vähemalt minu juhtimisel tasakaalukalt, aga järjekindlalt ellu rahvusriigi poliitikat, vältides naiivsust ja valimiseelset populismi. Meie poliitilistel konkurentidel ja ajakirjanikel võiks olla vähemalt nii palju vastutustunnet ja viisakust, et vältida lausvalet.

Lõpetuseks. Isamaa esitatud eelnõu ei ole eesmärk, vaid vahend. Aprillis algatatud eelnõul ei olnud Riigikogu enamuse toetust. Tänaseks tundub, et sellel ideel on Riigikogu enamuse toetus. Poliitika on keerulisem, kui esialgu näib. Mentaalne muudatus on saavutatud ja nüüd saame vajadusel algatada ka põhiseaduse vastava muudatuse, lootes, et Isamaa ettepanekut toetavad jätkuvalt nii Reformierakond kui ka EKRE ja nad ei tagane oma toetusest.

Head kolleegid! Samm-sammult liigume eesmärgile lähemale ja loome Eesti julgeolekut. Eesti kodakondsus ja valimisõigus kõikidele siin elavatele inimestele pole inimõigus, vaid privileeg, millega kaasnevad lojaalsus, vastutus ja kohustused. See peab olema Eesti riigi hoolikalt kaalutletud poliitiline valik. See on Eesti riigi julgeoleku vundament. Ja Eesti põhiseadust ei soovi algatajad kuidagi rikkuda. Vajadusel oleme valmis seda muutma.

Head kolleegid! Töötame mahajääjateta. Karavan on pikk, aga loodan, et ka Keskerakond ja sotsid ei jää rongist maha ja mõistavad teema tõsidust ning tulevad algatusega kaasa. Aitäh!

15:23 Aseesimees Martin Helme

Toomas Kivimägi, palun!

15:23 Toomas Kivimägi

Väga lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti Reformierakonna fraktsioon toetab eelnõu 594 SE, rõhutan, täpsustunud eesmärki. Ehk muutunud julgeoleku olukorras, Venemaa agressiooni sõja tõttu Ukrainas, ja just selle tõttu, on valimisõiguse äravõtmine Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodanikelt kohalikel valimistel möödapääsmatu ja proportsionaalne. Miks ma rõhutasin seda täpsustunud eesmärki? Me siiski valdavas enamuses oma fraktsioonis ei jaga seda, et selle eelnõu raames me peaksime n-ö ära võtma valimisõiguse ka näiteks Ameerika Ühendriikide või Ühendkuningriikide ja paljude teiste meile sõbralike riikide kodanikelt, see võiks jääda.

On oluline veel kord üle rõhutada, et ei rahvusvahelised konventsioonid ega ka lepingud meile ei kolmandate riikide kodanike ega ka määratlemata kodakondsusega inimeste valimisõiguse piiramisel mitte mingeid siduvaid ettekirjutusi ega takistusi ei tee. See on puhtalt meie enda otsustada, välja arvatud, loomulikult, kui Eesti on sõlminud kahepoolsed lepingud mõne riigiga, kus vastastikku tunnustatakse oma kodanike valimisõigust teises riigis kohalikel valimistel. Ja selle eelneva kinnituseks kordan seda fakti, mida ma ka komisjonipoolset ettekannet tehes rõhutasin, et väga paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides, eelnõu algatajate numbreid kasutades, tervelt 13 kolmandate riikide kodanikel valimisõigust pole ehk näitena Saksamaa, Prantsusmaa, Läti ja teised riigid. Mis on probleem, kui põhiseaduse autorid ei pahanda sellise sõnakasutuse peale, siis see tõepoolest on põhiseaduse paragrahv 156, mis ütleb, kordan veel kord: kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt 16 aastat vanad. Ehk see õigus pole põhiseaduse teksti kohaselt seotud kodakondsuse, vaid üksnes alalise elamisega. Samas ei eita ju põhimõtteliselt ka selle seadusesätte valguses võimalikku põhiõiguste piiramist ette mitte keegi. Küsimus on selles, kas see võimalik põhiõiguse piiramine on proportsionaalne või mitte. Printsiibis ka selle sätte juures olen ma seda meelt, et ka valimisõiguse piiramine on võimalik, ent küsimus on tõesti selles, et kas see on proportsionaalne või mitte. Ja teine, mis ikkagi annab meile ruumi ka selle seaduse eelnõu valguses edasi liikuda, on seesama kolm sõna "seaduses ettenähtud tingimustel". Ehk ka siit tegelikult on võimalik saada ruumi selle seaduseelnõu muudatusettepanekute läbi seda võimalikku vastuolu põhiseadusega viia miinimumini, kust maalt tegelikult see on proportsionaalne selle põhiseaduse sättega, see on võimalik põhiõiguse piiramine.

Kordan ka veel kord seda, et me ei jaga seda etteheidet, mida ka siin saalis alles ühe fraktsiooni esindaja poolt ette heideti, et me justkui nagu menetleme eelnõud, mis on põhiseadusega vastuolus. Jah, Reformierakonna fraktsioon on seda meelt, tuginedes ennekõike õiguskantsleri arvamusele, et see eelnõu sel viisil ja nende põhjendustega on vastuolus põhiseadusega. Aga nagu ma eelpool ütlesin, me näeme ruumi ja võimalust tegelikult läbi muudatusettepanekute ja seda seaduse eesmärke silmas pidades, mida ka eelnõu algataja on väljendanud, pidades silmas ennekõike võimaliku valimisõiguse äravõtmist Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodanikelt, et on võimalik seda vastuolu põhiseadusega viia miinimumini.

Aga siiski see risk jääb, ma pean oluliseks seda öelda, et piirates valimisõiguse äravõtmist üksnes Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodanikelt, me ei saa olla 100 protsenti veendunud, et see oleks kooskõlas põhiseadusega. Ja ka siin ma tuginen tegelikult õiguskantslerile, kes on oma arvamuses sellele kaudega viidanud. Tsiteerin: "Tuleks küsida, kas kohalikel valimistel hääletamise õiguse kui põhiõiguse piiramise eesmärk on legitiimne. Kui vastav analüüs jõuaks jaatava vastuseni, tuleb lisaks läbi viia põhiõiguse piirangu kolmeastmeline proportsionaalsuse test. Leian, et needki annaks selles asjas tulemuse, mis suunab taotlema põhiseaduslikkuse järelevalvet." Palun lisaaega! (Juhataja: "Palun kolm minutit lisaaega!") Ja siit ka tsitaadi lõpp. Kordan veel kord: leian, et needki annaks selles asjas tulemuse, mis suunab taotlema põhiseaduslikkuse järelevalvet. Ma pean oluliseks, head kolleegid, teile seda ikkagi väga selgelt öelda, mida õiguskantsler on arvanud. Seetõttu on Reformierakonna fraktsioon nii nagu ka Isamaa on seda rõhutanud ja võib-olla ka sotsid on seda vaikides vihjanud, kui nad räägivad põhiseadusega vastuolus, ka meie valmisolek on tegelikult ka põhiseadust muuta, kui me koos leiame, et see on kindel tee, kuidas seda eesmärki saavutada. Minnes nüüd selle seaduseelnõu muutmise peale, me mingi riski jätame, me peame hindama, kui suur see risk on, et kumba teed valida. Veel kord: meie valmisolek on mõlemat teed kasutada, ma tahan seda rõhutada, nii olemasolevale eelnõule muudatusettepanekute läbi viia võimalik vastuolu põhiseadusega miinimumini või meie valmisolek on ka kiirendatud korras läbi kahe Riigikogu koosseisu tegelikult põhiseadust muuta.

Ja kordan veel kord ka seda, et need numbrid tegelikult ei ole väiksed, et kui keegi arvab, et need on tühine hulk inimesi, siis veel kord, et nii määratlemata kodakondsusega inimesi kui ka kolmandate riikide kodanikke, kellel on õigus osaleda kohalikel valimistel, on tervelt 140 000 ja nendest pooled on tegelikult Vene Föderatsiooni kodanikud ehk 70 000. Valimas käis tõepoolest neid 41,2 protsenti. Nii et need on päris suured numbrid. Teades Venemaa agressiivset luure- ja propagandamasinat, on see risk, millest minu hinnangul ei saa mööda vaadata ja kordan veel kord viidet ka Vene Föderatsiooni konstitutsioonile, mis ütleb, veel kord: Kodumaa (Venemaa) kaitsmine on iga Vene Föderatsiooni kodaniku kohus.

Ma kindlasti ei jaga ka siin saalis taas kord ühe fraktsiooni esindaja poolt tehtud etteheidet, just nagu oleks tegemist valimiskampaaniaga. No kuulge, kaugel sellest! Kas eelnõu algatajad loodavad saada juurde hääli, kui nad on teinud ettepaneku näiteks võtta ära valimisõigus, lähtudes eelnõu tekstist, Ameerika Ühendriikidega, Ühendkuningriikide kodanikelt? Loomulikult mitte! Ja veel kord tunnustan ja austan ka eelnõu algatajate siin saalis tänase arutelu käigus välja öeldud seisukohta, et kui 24. septembri sündmusi ei oleks olnud, siis ei oleks ilmselt ka seda eelnõud laual. Ja selles kontekstis süüdistada valimiskampaaniaga eelnõu algatajat, ma seda kohe kindlasti mitte ei jaga.

Ja kõige lõpuks, kui sellest kõigest ei ole veel piisav, aga millest on väga vähe räägitud või pole seda välja öeldud, ma ju ei eksi, head kolleegid, kui needsamad kodanikud, väga paljud neist, on andnud oma hääle presidendivalimistel Vladimir Putinile. Tänan!

15:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Sellega on kõik fraktsioonid sõna saanud ja läbirääkimised lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on 594 esimene lugemine lõpetada, aga kuna Eesti Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku 594 SE, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, siis me läheme selle ettepaneku hääletamise juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku 594 SE, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Poolt hääletas 18 Riigikogu liiget, vastu oli 62. Ettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu jääb menetlusse. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg eelnõule on käesoleva aasta 5. oktoober kell 17.15.


2. 15:34 Riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (598 SE) kolmas lugemine

15:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, läheme edasi. Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõu 598 SE kolmas lugemine. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 598 SE lõpphääletamine. Kas kolleegidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Kas me võime minna hääletamise juurde?  Võime minna.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõu 598 SE. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:35 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 57 Riigikogu liiget, vastu 18. Eelnõu on vastu võetud.


3. 15:35 Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse, töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (599 SE) kolmas lugemine

15:35 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse, töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 599 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 599 lõpphääletus. Kas me võime minna lõpphääletuse juurde?

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse, töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 599. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 70 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud. Erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


4. 15:37 Psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (600 SE) kolmas lugemine

15:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 600 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 600 lõpphääletus. Kas me võime minna lõpphääletuse juurde? Võime minna. Aitäh!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 600. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


5. 15:38 Kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu (645 SE) esimene lugemine

15:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu 645 SE esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks maaeluminister Urmas Kruuse.

15:39 Maaeluminister Urmas Kruuse

Austatud istungi juhataja! Auväärsed Riigikogu liikmed! Teie ees on kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu 645 SE esimene lugemine. Ja lubage mul tutvustada Maaeluministeeriumis koostatud kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu. Kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu ... (Juhataja helistab kella.)

15:39 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ma vabandan. Head kolleegid! Maaeluministri ettekanded on alati väga huvitavad ja maaelu ja kalanduse küsimused samuti väga olulised. Nii et keskendume tähelepanu ettekandjale.

15:39 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh! Kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu töötati välja eelkõige selleks, et rakendada Euroopa Merendus‑, Kalandus‑ ja Vesiviljelusfondi. Sellest tulenevalt ei ole tegemist kalanduspoliitilise seaduse, vaid tehnilise rakendusaktiga, selleks et oleks võimalik ellu viia kalandusfondi meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu reeglitega.

Eelnimetatud fondi raames kaasrahastab Euroopa Liit perioodil 2021–2027 kalandussektori ja kalanduspiirkondade arengut ning eraldab Eesti riigile ligi 97,3 miljonit eurot. Koos riigipoolse kaasrahastamisega on plaanis uue eelarve perioodil kalandussektorit toetada ligi 139 miljoniga.

Uus terviktekst koondab, ühtlustab ja ajakohastab kalandusturu korraldamise abinõusid puudutavad õigust. Nendeks abinõudeks on Euroopa Merendus‑ ja Kalandusfondi ja Euroopa Merendus‑, Kalandus‑ ja Vesiviljelusfondi toetused ning Euroopa Liidu ühise kalandusturu korraldamise abinõud ning kalamajanduslik riigiabi, kalamajanduslik vähese tähtsusega abi ja muu kalamajanduslik abi. Eelnõus sõnastatakse need sätted, mis jäävad liikmesriigi pädevusse, ning need rakendusprotseduurid ja volitusnormid, mis on vajalikud nõuete täpsemaks esitamiseks. Eelnõuga luuakse volitusnorm, mis võimaldab valitsusel või ministril oma pädevuse piires kehtestada riigisiseseid valdkondlikke kavasid. Näiteks on kavas kalandussektori teadus‑ ja arendustegevuse suunamiseks koostada riiklikud programmid, mis võimaldavad süsteemsemalt toetada kalandussektorile vajalikke uuringuid. Samuti lihtsustub kalanduspiirkondade kohalike strateegiate rakendamine. Võrreldes varasemate rahastamisperioodidega muudetakse paindlikumaks rannapiirkondade tegevusrühmade projektide eelarvekasutus, kaotatakse strateegia rakenduskava koostamise nõue ning muudetakse lihtsamaks kohaliku arengu strateegia muutmise nõuded. Toetuse saajate halduskoormus väheneb. Kõikide Euroopa Merendus‑, Kalandus‑ ja Vesiviljelusfondi meetmete üleviimine elektroonilisse infosüsteemi võimaldab seda saavutada ja võimaldab ka riskikontrolle teiste riiklike andmekogudega juba toetuse taotlemisel ehk aitab vältida vigu. Kuna toetuse taotlemisega seotud dokumendid ja andmed esitatakse elektrooniliselt ja neid säilitatakse PRIA infosüsteemides turvaliselt, siis ei pea toetuse saaja nende koopiaid enam säilitama.

Uus seadus aitab tagada ettevõtja jaoks parema õigusselguse ja Eesti õiguse sidususe Euroopa Liidu õigusaktidega. Eelnõusse ei ole võrreldes kehtiva õigusega lisatud uusi põhimõtteid ja kohustusi, mis ei tulene uuest Euroopa Liidu õigusest. Muudatused on olnud vajalikud seaduse teksti parema mõistetavuse tagamiseks, selle täpsustamiseks või ajakohastamiseks. Tänan!

15:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud minister! Teile on ka vähemalt üks küsimus. Andrus Seeme, palun!

15:43 Andrus Seeme

Aitäh! Hea minister! Hea juhataja! Minu küsimus on see, et taotlejatele läheb lihtsamaks, aga kas selle eelnõu rakendamine riigile ka mingeid kulusid toob? Aitäh!  

15:43 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, austatud hea küsija! Tõepoolest, tavaliselt on niimoodi, et kui me riigina rakendame uusi programme, siis kindlasti see halduskoormus tõuseb. Ka selle niinimetatud küll tehnilise seaduse vastuvõtmine käivitab hulga teiste seadusest tulenevate määruste ja aktide väljatöötamise, mis esialgsel perioodil kindlasti seda suurendab. Kuigi me väga loodame, et tegelikult järgneval perioodil muutuvad asjad lihtsamaks ka seadusandjale.

15:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Merry Aart, palun!

15:44 Merry Aart

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, ma küsiksin niimoodi: kas selle programmi raames on ette näha mingeid uusi toetusi või lähevad need toetused edasi põhimõtteliselt sellessamas raamistikus, needsamad toetused, mis on siiamaani olnud?

15:44 Maaeluminister Urmas Kruuse

Tõepoolest, kui me vaatame, millised need kavandatavad meetmed on, siis tegemist on ju tegelikult kolme prioriteediga. Me ühelt poolt võime öelda, et üks on seotud kaugpüügiga ja sellega seotud erinevate tegevustega kuni kuni laevadeni välja. Siis on kindlasti vesiviljelus, mis omab väga suurt rolli ja tähtsust, ja me väga loodame, et sellel perioodil me suudame seal saavutada nii kvalitatiivse kui sisulise arenguhüppe selleks, et ettevõtjad, kes selles sektoris tegutsevad, suudaksid jätkusuutlikult toimetada. Ja kolmas oluline programm on loomulikult seotud erinevate kogukondade rannaäärsete tegevustega. Need erinevad grupid ja piirkonnad saavad erinevat toetust nende tegevuste elluviimiseks.

15:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ivi Eenmaa, palun!

15:45 Ivi Eenmaa

Ma tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ma kõigepealt ütleksin, et see on suur samm edasi, arvestades seda, kui kaua see eelnõu on siin Riigikogu koosseisus tuksunud. Minu küsimus teile on aga: kas menetletav eelnõu võiks mingiski kalandus‑ või kalandusega seotud grupis tekitada vastuseisu? Kui jah, siis miks?

15:45 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, hea küsija! Tegelikult on niimoodi, et neid erinevaid meetmeid välja töötades me teeme väga tugevat koostööd erinevate sihtgruppidega, keda see asi puudutab. Kui me räägime puhtalt rakendusest, siis mida kiiremini me selle seaduse vastu võtame, seda kiiremini me saame hakata rakendama selleks, et neid meetmeid hakata ellu viima. Ja kolmandaks on muidugi faktiteadmine see, et Euroopa Komisjoni poolt me ootame lähinädalatel selle heakskiitmist. Ehk me saaksime 1. jaanuarist sellega tööle hakata.

15:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ma palun nüüd ettekandjaks maaelukomisjoni liikme Kaido Höövelsoni.

15:46 Kaido Höövelson

Lugupeetud istungi juhataja! (Sätib mikrofoni paremini.) Kas nüüd kuulete paremini? Lugupeetud kolleegid! Riigikogu maaelukomisjon kogunes esmaspäeval, 12. septembril 2022. aastal. Komisjoni kolmanda päevakorrapunktina oli arutlusel Vabariigi Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu 645. 

Kutsutud oli maaeluminister Urmas Kruuse, Maaeluministeeriumi kantsler Marko Gorban, toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk, kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann, halduse asekantsler Alo Aasma, ministri nõunikud Evelin Oras ja Kristiina Viks, samamoodi kalamajandusosakonna nõunik Juhani Papp ja õigusosakonna nõunik Marion Saarna‑Kukk.

Kõike seda eelnõu sisu ei hakka enam üle kordama. Ma usun, et meie minister tegi väga selgeks kõik need asjad. Aga olid kindlasti mõned küsimused, mis esiteks maaelukomisjoni esimees Sven Sester küsis. Kas eelnõuga 645 tehtav konkurentsiseaduse muudatuste tagasiulatuv jõustumine on õigustehniliselt korrektne? Sellist tegutsemist üldiselt heaks praktikaks ei loeta. Marian Saarna‑Kukk sõnas, et see on õiguspärane ning põhiseadusega vastuollu ei minda. Antud juhul on tegemist Rahandusministeerium palvega, et muuta olukorda taotlejale soodsamaks. Sven Sester tänas Maaeluministeeriumi esindajat tutvustamise ja küsimustele vastamise eest.

Komisjon tegi järgnevad otsused: määrata juhtivkomisjoni esindajaks maaelukomisjoni liige Kaido Höövelson, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 21. septembril 2022. aastal ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kõik otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

15:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 645 esimene lugemine lõpetada. Ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks tähtajaks k.a 5. oktoobri kell 17.15.

Nii. Head kolleegid, juhataja vaheaeg neli minutit. Tõmbame hinge. Tööpäev on olnud pingeline, kaks päevakorrapunkti seisab veel ees. Saame keskenduda. 

V a h e a e g 

 


6. 15:53 Töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE) esimene lugemine

15:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, jätkame tänase istungiga. Päevakorrapunkt nr 6: Vabariigi Valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 657 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks tervise- ja tööminister Peep Petersoni.

15:54 Tervise- ja tööminister Peep Peterson

Hea Riigikogu! Teema, mida ma teile tutvustan, on põletav paljudele inimestele, kes on jäänud töötuks kriisiperioodil. Eelnõu muudab oluliselt inimeste kindlustunnet. Sel hetkel, kui töötus on majanduslikel põhjustel Eestis eriti kõrge, annab see neile lisagarantiisid, annab neile väärikuse püsida kontaktis töötukassaga ja rahulikult otsida endale uut töökohta olukorras, kus kus meil tõesti majanduskriisi tõttu on töökohtadega väga suur kitsas käes.

Eelnõu 657 käsitleb kahte momenti. Üks on töötuskindlustusperioodi muutumine vastavalt majandustsüklile ja teiseks see räägib sellest, kuidas pankrotiolukorras on võimalik kasutada töötukassa abi, milliseid dokumente on vaja esitada kohtule selleks, et töötukassa oleks nõus võtma enda kanda selle võla, mille tööandja võlgneb töötajatele ja mida ta ei suuda välja maksta.

Kõigepealt sellest esimesest poolest. Teadaolevalt on täna kehtivad töötuskindlustusperioodid 180 kalendripäeva inimestele, kellel on kindlustusstaaž lühem kui 5 aastat, 210 kalendripäeva inimestel, kellel kindlustusstaaž on 5–10 aastat, ja 300 kalendripäeva kindlustatutel, kelle kindlustusstaaž on 10 aastat või enam.

Nüüd, nagu me nägime suure majanduskriisi ajal 2008–2010, inimestel said need tähtajad täis. Nende sissetulekud lõppesid ja neil tuli midagi ette võtta. Ja see, mida nad ette võtsid, oli kahtepidi tegevused. Ühelt poolt kas mindi tööle välismaale või teiselt poolt heituti, leiti viis, kuidas läbi ajada piskuga, vormistati endale puue või töövõimetus. Ja sellisel moel me kaotasime Eesti tööturult 100 000 kätepaari. 100 000 Eesti mõistes on hiigelsuur kogus. Nii palju ... ei ole Eestimaad kunagi korraga külastanud.

Ehk siis väga selgelt on tegu ühelt poolt inimestele kindlustunde pakkumisega, teiselt poolt ka Eesti majanduskeskkonna säilitamisega, et siin saaks äri teha ja oleks inimesi, kellega seda äri reaalselt teha.

Muutused on sellised, et kui töötuse määr tõuseb kõrgemaks kui viimase kolme aasta keskmine, 20% protsenti kõrgemaks kui viimase kolme aasta keskmine, siis sellisel juhul. pikendatakse perioodi vastavalt 240, 330 või 420 päeva pikkuseks. Ja selle vastukaaluks olukorras, kus tööpuudus langeb oluliselt ehk meil on töökäte puudus, siis vastukaaluks, kui 20% protsenti normaaltasemest tuleb tööpuudus alla, siis ka selle võrrad lühenevad kõik töötuskindlustusperioodid, välja arvatud kõige lühem ehk 180‑päevane. See on miinimum, sellest väiksemaks minna ei saa.

Eelnõu ettevalmistamine käis väga tihedas koostöös sotsiaalpartneritega. Idee algus on ametiühingutes, aga vestlus toimus pidevalt tööandjate juuresolekul. Ja selleks, et saada õige valem siia seadusesse kirja, tuli kaasata nii Rahandusministeeriumi tippspetsialiste kui ka Eesti Panga tippspetsialiste. Läbi töötati kümneid erinevaid versioone, kuni jõuti sellise tasakaaluni, mis ajaliselt pakub piisavalt huvi nii tööandjatele kui töötajatele. Tööandjate huvi kindlasti buumi ajal on inimesi kiiremini töötukassast tööle tuua ja töötajate huvi on vastupidi, kriisi ajal hoida pikemini kauem seda riigipoolset toetust, et side töötukassaga säiliks ja õnnestuks siiski ka võib-olla natuke raskematel hetkedel see töökoht leida.

See on selle eelnõu põhisisu. Aga teine punkt puudutab seda, millisel juhul töötukassa asub tööandja eest palga väljamaksmisele pankrotiolukorras. Ja siin on siis täpsustuseks, et ei oleks segadust, täpsustuseks o öeldud, et töötaja peab esitama pankrotiavalduse kohtusse ja selle alusel siis on valmis töötukassa, mis on töötukassa algne idee, võtma endale kohustuse tööandja eest teatud mahus see palk välja maksta. Tööandja jääb võlgu juba töötukassale pankrotiprotsessis. See on nagu teine oluline muudatus. Selle koha peal ma oma kõne lõpetaksin ja olen valmis vastama küsimustele.

16:00 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Aga küsimusi ei paista, nii et härra minister saab puldist ära minna.

16:00 Tervise- ja tööminister Peep Peterson

Aitäh!

16:01 Aseesimees Martin Helme

Palun siia kaasettekandjaks sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti.

16:01 Helmen Kütt

Head ametikaaslased! Lugupeetud eesistuja! Sotsiaalkomisjon oma istungil 12. septembril valmistas ette esimeseks lugemiseks Eesti Vabariigi valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE). Kohal olid kõik kümme põhiliiget sotsiaalkomisjonis ja Erkki Keldo oli Kristina Šmigun‑Vähi asendusliikmena. Nii et komisjonis osales 11 liiget, nii nagu meie komisjoni koosseis on. Minister oli oodatud ja palutud ja osales meie istungil. Täpselt samuti osales Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht Ingrid Erm‑Eks ja õigusosakonna õigusnõunik Ethel Bubõr.

Minister tutvustas seda väga olulist ja head algatust. Kohe tuleb öelda, et mul on isiklikult hea meel, ja ka komisjonis on see protokollis märgitud, et on asjad, mis lähevad erinevast valitsusest erinevasse. Õiged asjad nii peavadki käima. See algatus oli tegelikult juba Tanel Kiige ministriks olemise ajal ette valmistatud. Tänane tervise‑ ja tööminister Peep Peterson koos Sotsiaalministeeriumi tublide ametnikega tõi selle variandi meile komisjoni.

Eelnõu tutvustas minister põhjalikult. Meil oli lisatud ka slaidiesitus, mis on protokolli lisana kõigile tutvumiseks huvi pärast. Esitati järgmised küsimused. Küsiti, et kui pikalt praegu makstakse töötuskindlustushüvitist. Vastus oli, et 180 päeva, 270 päeva ja 360 päeva. Küsiti ka seda, kas ollakse valmistumas majanduskriisiks, et tuleb mingeid selliseid otsuseid teha, ja üllatuti, et see tundub kuidagi nagu lahke või helde. Avaldati arvamust, et järsku hakkab Töötukassa sellega kuidagi trikitama, kuidas vormistatakse inimesi, kas ta saab töötuks või ei saa töötuks. Sellele oli vastus, et töötuks või tööotsijaks registreerimine käib väga selgelt seaduse järgi ja see on selgelt määratletud ning kõigile laieneb ka haigekassa kindlustus. Kui kellelgi on teadmine, et midagi on valesti tehtud, siis kindlasti tuleb kohe pöörduda ka Töötukassa poole.

Esitati küsimus, kui palju on töötuid arvel. Sellel hetkel minister vastas, et arvel on 46 000 töötut. Esitati ka küsimus selle kohta, et eelnõu kohaselt on IT‑arenduskuludeks arvutatud suurusjärk 150 000 – 700 000 eurot. Ja kuidas on võimalik, et teatud eelnõude korral läheb mitu aastat aega või läheb pikemalt aega, aga siin plaanitakse valmis saada 30. juuniks 2023, mil seadus tegelikult ka jõustub. Selle kohta minister vastas, et tegelikult on korralik IT-arendus olnud Töötukassas ja neid on pidevalt eesmärgipäraselt rahastatud ja kui kogu infosüsteem oleks sarnaselt olnud hallata nii nagu Töötukassas, siis oleks asjad väga head. Ministeeriumi varasem IT‑lahendus ei olnud piisav e-tervise ja sotsiaalvaldkonnas. Töötukassas on pidevalt sinna ka raha ja sellest tulenevalt on võimalik see seadus jõustada nii, nagu plaanitud, 30. juunil 2023, milleks saavad valmis ka kõik IT-lahendused.

Küsiti veel, et kas töötuskindlustust makstakse alguses 60% ja pärast 40%. Et kas see periood pikeneb 60% või 40% suhtes, kas see muutub? Vastus oli, et pikendatakse 40% staatust ehk 60% saab inimene ainult esimese saja päeva eest, ja kui pikem ehk olukord raskem, kus töötu saabki pikemalt, siis on see 40% osas.

Komisjon langetas menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda täna, 21. septembril, see oli konsensuslik otsus; määrata juhtivkomisjoni esindajaks teie ees kõneleja, komisjoni esimees Helmen Kütt, konsensuslik otsus; teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, ka see oli konsensuslik otsus; ja muudatusettepanekute tähtajaks on kümme tööpäeva pärast esimese lugemise lõpetamist, ka see oli konsensuslik otsus. Aitäh!

16:06 Aseesimees Martin Helme

Jaa. Ja nüüd oleks ka võimalik küsimusi esitada, aga seda ka ei ole. Ja selle tõttu saame minna läbirääkimiste juurde. Läbirääkimiste soovi ei näe. Siis nii, nagu just kuulsite, on juhtivkomisjon teinud ettepaneku eelnõu 657 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on käesoleva aasta 5. oktoober kell 17.15.


7. 16:06 Haldusmenetluse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (634 SE) esimene lugemine

16:06 Aseesimees Martin Helme

Tänane viimane, seitsmes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud haldusmenetluse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 634. See eelnõu on esimesel lugemisel ja ettekandjaks palun siia justiitsminister Lea Danilson-Järgi.

16:07 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Eelnõuga 634 luuakse õiguslik raamistik automaatseks haldusmenetluseks. Automaatne menetlus on selline menetlus, infosüsteemi vahendusel, mis toimub elektroonselt ilma ametniku või töötaja vahetu sekkumiseta. Automaatse haldusmenetluse eesmärk on lihtsustada inimese ja riigi vahelist asjaajamist ning suurendada riigi otsuste arusaadavust ja läbipaistvust.

Automaatset haldusmenetlust rakendatakse juba täna, näiteks maksukorralduse seaduses, keskkonnatasude seaduses ja ka töötuskindlustuse seaduses sätestatud menetluste raames. Aga praegu puudub selline üldine raamistik, kuidas automaatne haldusmenetlus peaks välja nägema. Selle eelnõuga selline raamistik luuakse. See tähendab, et kui riigil on kõik otsustamiseks vajalikud andmed olemas, annab automaatne haldusmenetlus võimaluse teha selline kiire otsus. Ja kui tekib vajadus rohkem uurida, inimesi kaasata või ka kaaluda erinevaid lahendusi, siis automaatne menetlemine ei ole lubatud. Samuti on oluline, et automaatsus ei mõjutaks selle otsuse lõpptulemust. Ehk ei tohiks olla vahet, kas selle otsuse teeb inimene või teeb masin.

Nagu ma enne juba põgusalt mainisin, igas valdkonnas võivad olla automaatse haldusakti andmise spetsiifilised probleemid ja need probleemid tuleb lahendada edaspidi valdkondlikes seadustes. Eelnõu näeb ühtlasi ette eriregulatsiooni, et kui mingis normis on kaalutlusõigus, hindamisvõimalus või määratlemata õigusmõiste, siis tuleb kirja panna ka halduseeskiri, milles tuleb selgitada otsustusparameetreid ja süsteemi toimimise loogikat.

Eelnõus on sätestatud ka automaatse haldusakti vormistamise nõuded, mis sellise akti peal peab olema. Seal peab olema märge selle kohta, et see otsus on tehtud automaatselt, selle haldusorgani kontaktandmed ja kirjas ka, milliste andmekogude põhjal see automaatne otsus on inimese kohta tehtud. Nii et see otsus peab olema inimesele hästi arusaadav. 

Eelnõus sätestatud muudatus ei puuduta esialgu juba loodud auto automaatseid haldusmenetluse lahendusi, sest nende muutmine võib olla kulukas, et neid sarnase raamistiku alla tuua. Seetõttu on antud aega kuni 1. jaanuarini 2026, et olemasolevad menetlused selle seaduse muudatustega kooskõlla viia. Eelnõule peakski järgnema ministeeriumide valdkondade seaduste ülevaatamine ja muutmine, et kas seoses automaatse menetlusega selle ümberkorraldamisega või hoopiski mõne uue menetluse loomisega on vajalik midagi muuta. Aitäh!

16:10 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Nüüd oleks võimalik küsimusi küsida, aga tundub, et küsimusi ei ole. Sellisel juhul suur tänu ministrile. Ja läheme kaasettekande juurde. Palun Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Marko Tormi.

16:10 Marko Torm

Lugupeetud kolleegid, väga austatud eesistuja ja lugupeetud minister! Komisjoni liikmena saan suuresti kinnitada ministri juba öeldut. Korrata kindlasti seda ei taha, küll aga saan tuua mõned võib-olla täpsustused, mis komisjoni liikmetele küsimuste näol tekkisid. Mul kuidagi on õnnestunud põhiseaduskomisjoni liikmena siin mitmel juhul just e-riiki puudutavaid arenguid tutvustada, nii et selle üle mul on eriti hea meel. See seaduseelnõu on kindlasti üks neist, pigem usun, headest asjadest, sest nii nagu Eesti e-riigile kohane, peab oma süsteemi pidevalt arendama, ajaga kaasas käima ja kindlasti mõtlema alati selle peale, kuidas oma inimeste, eestimaalaste ja maksumaksjate aega vääriliselt hoida ja väärtustada.

Automaatne haldusmenetlus. Loome keskkonna, kus erinevate valdkondlike seadustega oleks võimalik teha automatiseeritud otsuseid ja teha seda just sellisel moel ja sellistes valdkondades, kus sarnane otsus kaasneks ka isikute puhul otsuste tegemisel. Ehk automaat ehk robot ehk tehisintellekt langetab otsuseid täpselt selliseid, mida teeks ka ametnik sellisel juhul, ehk tal on mingisugune nii-öelda piiratud valik ja sealt tuleb ka automatiseeritud lähenemine.

Komisjonis tekkis mitmel juhul küsimusi nii komisjoni esimehel härra Eduard Odinetsil kui ka mitmel teisel komisjoni liikmel, et kuidas on tagatud see, et nendele automatiseeritud otsustele oleks võimalik otsuse saajal teha siis, kaebeid esitada, kas ja millisel kujul on otsuse saajale teada, et tema suhtes on otsuse langetanud tehisintellekt. Siis nagu minister viitas ka, sellekohased märked saavad tulevikus olema ka otsustel ja kaebeõigus tekib loomulikult otsuse saajal haldusmenetluse seadusest tulenevalt nii ehk naa, olenemata sellest, kas otsuse on langetanud ametnik või on teinud seda tehisintellekt.

Mis veel? Komisjoni liige Anti Poolamets tegi minu arust täiesti õigustatud küsimuse selle koha pealt, et kas ja kui palju me oma haldusmenetluse seaduse uuendamisel lähtume ka sellest, mis Euroopa Liidus tervikuna toimub. Ehk tõi esile just selle, et Eesti on e-riik ja ja peaks kõndima esirinnas, näitama teed, aga kui palju on Euroopa Liidus võib-olla just tehisintellekti rakendamisega hätta jäädud. Ministri vastus sellele oli ka selline, et kuna Euroopa Liit praegu Euroopa Liidu üleselt tegeleb selle seadusraamistiku loomisega, siis meil ei ole mõtet ette tõtata, pigem vaadata, kuidas Euroopa Liidus seda õigust reguleeritakse, ja siis ka vastavalt oma menetlussüsteemid vastavalt sellele juurde pookida või üles ehitada. Et praegu luuakse võimalus, mida siis erinevad ministeeriumid saavad kas siis rakendada, kasutada või mitte ja töötada siis vastavalt ka need võimalused, tehnilised võimalused välja, et neid automatiseeritud otsuseid teha.

Minu poolt praegu kõik. Minu meelest arutelu oli väga mõistlik ja võiks kindlasti selle asjaga edasi tegeleda. 

16:14 Aseesimees Martin Helme

Ja, ma ei näe küsimusi. Aitäh, Marko Torm! Siis võime avada läbirääkimised. Ei ole ka läbirääkimiste soove, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 634 esimene lugemine lõpetada. Lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 5. oktoober, samuti kell 17.15. Heihoo, nii lühikest kolmapäeva pole ammu olnud. Istung on lõppenud.

16:14 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee