Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Austatud Vabariigi Valitsuse liikmed! Head infotunni jälgijad siin saalis ja interneti teel! Tere päevast! Alustame 21. septembri infotundi. Kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli.

12:01 Esimees Jüri Ratas

Nii. Kohalolijaks registreerus 23 Riigikogu liiget, puudub 78.

Tänases infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, kaitseminister Hanno Pevkur ning majandus‑ ja taristuminister Riina Sikkut. Head ametikaaslased! Seitse küsimust on laekunud. Mul on teile ettepanek, et teeme iga küsimuse juures ühe täiendava küsimuse, ehk inimene, kes on [ennast küsijaks] registreerinud, [saab esitada] ühe täiendava küsimuse, ja siis on kaks lisaküsimust. Kas selline koostöö sobiks teile? See sobib teile. Alustame siis selle koostööga.


1. 12:01 Eesti kaitsevõime

12:01 Esimees Jüri Ratas

Esimesena küsib Riigikogu liige Jaanus Karilaid, vastab kaitseminister Hanno Pevkur, teema on Eesti kaitsevõime. Jaanus Karilaid, palun!

12:01 Jaanus Karilaid

Aitäh, hea juhataja! Hea kaitseminister! Eriti olukorras, kus Venemaa jätkab agressiivset ja väga hävitavat poliitikat, on oluline, et me oma kaitsevõime arendamisel ei jätkaks mitte heas tempos, vaid maksimaalses tempos. Aga me loeme ja seda on ka mitmed meie kaitseeksperdid kritiseerinud, et keskmaa õhutõrje saab loodetud kolme kompleksi asemel kaks kompleksi. Tegelikult on ka see ajaline mõõde muret tekitav. Kui me niimoodi edasi läheme, siis me ei saa kahjuks öelda, et kogu elanikkond on teatud kriisihetkel tervenisti kaitstud. Palun põhjendage seda otsust, miks kolme asemel kaks.

12:02 Esimees Jüri Ratas

Hanno Pevkur, palun!

12:02 Kaitseminister Hanno Pevkur

Aitäh küsimuse eest! Hea meelega põhjendan mitte ainult seda otsust, vaid ka kõiki teisi otsuseid. Kõigepealt üldistest numbritest. Ma olen teiega sada protsenti päri, et me ei pea arendama Eesti kaitsevõimet mitte heas tempos, vaid väga heas tempos. Sellega ma olen igati päri. Selle kinnituseks on Vabariigi Valitsuse otsused praegu ka täiendavate investeeringute kohta, mis tähendavad seda, et järgmisel aastal võrreldes selle aastaga on kaitsekulu üle 41% suurem, kui oli sellel aastal. See on väga-väga suur tõus. Meie ülesanne on võimalikult targalt seda juurde tulevat raha kasutada. Selleks me oleme teinud väga palju hankeid.

Kui me vaatame järgmist nelja aastat, siis ma võin teile kinnitada, et igal järgneval neljal aastal on Eesti kaitsekulutused üle miljardi euro. Näiteks 2024. aastal tõuseb kaitsekulude osakaal SKT‑s praeguste hinnangute järgi üle 3%. Kui palju see täpselt saab olema, näitavad loomulikult majandusprognoos ja järgnevad majandusaastad. Aga praegu paistab, et see on isegi üle 3,1%, kui me võtame praegused prognoosid. Nii et võin teile rahulikult kinnitada, et tõesti need on väga-väga suured investeeringud ja [neid tehakse] väga kiires tempos.

Mõned märkused veel enne keskmaa õhutõrje täpsemat kommenteerimist. Teil oli õigesti märgitud, et keskmaa õhutõrje on otsustatud. Lisaks tasub märkida meie hiljutist kokkulepet Poolaga lühimaa õhutõrje hankimiseks, need on raketisüsteemid Piorun. Samamoodi liikursuurtükid K9, mis tulevad nii 1. kui ka 2. jalaväebrigaadi, samamoodi mitmikraketiheitja, [mis hangitakse] koostöös Ameerika Ühendriikidega, täpsemalt HIMARS. Loomulikult, selleks et meie liitlased siin saaksid olla, läheb väga-väga palju miljoneid, et seda kõike tagada. Ranniku[kaitse] ja laevatõrjesüsteem Blue Spear sinna väga mitme miljoniga veel otsa. Kõiki miljoneid siin üles lugeda ei olegi võib-olla otstarbekas, aga vajab tõesti teile kinnitamist, et nii see on.

Keskmaa õhutõrje kohta lühidalt. Teil on teine küsimus kindlasti veel. Keskmaa õhutõrjega on sedasi, et täna on keskmaa õhutõrje võimekus Eestis null, välja arvatud lühimaa õhutõrje. Ma räägin praegu keskmaa õhutõrjest. Nii et selles mõttes kasv nulli pealt kahe peale ei tähenda, et seda oleks vähe. Vastupidi, seda on piisavalt, et Kaitseväe juhataja ambitsioone täita. Kõik sõltub ka sellest, millise süsteemi me saame, sellepärast et süsteemid varieeruvad 30‑st 150 kilomeetrini ühe mulli kohta.

12:05 Esimees Jüri Ratas

Täiendav küsimus, Jaanus Karilaid, palun!

12:05 Jaanus Karilaid

Aitäh, hea kaitseminister! Eks minu eelmine küsimus oli pigem seotud sellega, et oli võimalus kogu rehkendus ära teha ja oleks pidanud selle eest võitlema täies mahus. Kahjuks see ei õnnestunud, jah. Kaks kompleksi on parem kui null, ma olen nõus, aga tegelikult on meil vaja kolme.

Järgmine küsimus. Eelmise kaitseministri korraldusel koondati Kaitseliidus 12 ametikohta, millest hiljem taastati 2. Kaitseliidu liikmeskond on täienenud ligi 4000 uue liikmega ja kasv jätkub. Kõik need inimesed vajavad väljaõpet. Sellele lisandub täiendav koormus seoses maakaitsesse määratavate reservväelaste õpetamisega. Kaitseministeerium eraldas täiendavaid vahendeid ajutiste käsunduslepingute sõlmimiseks, et leida täiendavaid õppeinstruktoreid vabatahtlike hulgast. Vabatahtlike hulgast! Miks valiti selline skeem, selle asemel, et taastada koondatud ametikohad? Selline lähenemine ei ole ju jätkusuutlik. Minu küsimuse olemus on selles, et Kaitseliidu instruktorid on ülekoormatud ja Kaitseministeeriumi tähelepanu nendele on kahjuks vähene.

12:06 Esimees Jüri Ratas

Hanno Pevkur, palun!

12:06 Kaitseminister Hanno Pevkur

Aitäh küsimuse eest! Kaitseliit on  ülioluline osa Eesti kaitsevõime kujundamisest. Kui me vaatame Kaitseliidu tõepoolest õigesti märgitud liikmeskonna suurenemist, siis me peame tõesti ka rahastamise poole pealt järele tulema. Lisaks tasub märkida, et me oleme teinud otsuse Kaitseliidu maakaitsekomponendi ehk Kaitseliidu võitleva osa suurendamiseks kaks korda. See tähendab seda, et kui meil praegu on umbes 9500 kombatanti ehk võitlejat Kaitseliidu koosseisus, keda saab välja panna, siis meie eesmärk on aastaks 2024 jõuda 20 000 võitlejani. See on päris uhke väljakutse ja nõuab meilt kindlasti investeeringuid.

Nüüd raha poole pealt. Saan teile kinnitada, et ainuüksi järgmisel aastal tõuseb Kaitseliidu baastoetus üle miljoni euro. Lisaks oleme sellesama maakaitsekomponendi rahastamiseks praegustes prognoosides ette näinud maakaitsehangeteks suurusjärgus 28 miljonit ja maakaitsehangeteks täiendavast lisapaketist, mille me otsustasime Vabariigi Valitsuses, veel täiendavalt ligi 30 miljonit. Kui ma liidan kõik need summad kokku, siis Kaitseliidu rahastamine suureneb võrreldes selle aastaga üle 40 miljoni, kõik kokku. Praegu, sellel aastal on hanked pluss tegevustoetus 65 miljonit, järgmisel aastal on hanked pluss tegevustoetus ligi 110 miljonit. See ei tähenda seda, et kogu see raha, 110 miljonit, on Kaitseliidu käes. Nagu ma ütlesin, hankeid viib läbi RKIK, aga see läheb kõik Kaitseliidu teenistusse. Nii et ma võin teile kinnitada, et Kaitseliidu rahastamine järgmisel aastal hüppeliselt suureneb. Ma olen veendunud, et meil on Kaitseliiduga piisavalt hea koostöö. Kui tekib veel mingisuguseid küsimärke, siis me saame neid [küsimusi] jooksvalt lahendada.

12:09 Esimees Jüri Ratas

Nüüd kuni kaks lisaküsimust. Esimene lisaküsimus, Leo Kunnas, palun!

12:09 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Hanno! Ma küsin edasi sealt, kus kolleeg Jaanus lõpetas. Meil oli komisjonis ka sellest juttu, sa komisjonis indikeerisid, et see summa, mis keskmaa õhutõrje saab, on umbes 400 miljonit. Saad sa selle üle kinnitada? Siin on juttu olnud kompleksidest. Ilmselt mõeldakse seda, kas see õhutõrjepataljon tuleb meile kahe, kolme või nelja patareiga. Selles on ilmselt küsimus, kui võimemahust rääkida. 

12:09 Esimees Jüri Ratas

Hanno Pevkur, palun!

12:09 Kaitseminister Hanno Pevkur

Aitäh! Suurusjärgud sellised on, jah. Me ei taha väga täpselt neid summasid öelda, kuna me [teeme] praegu hanget. Me soovime saada parimat hinda ja seetõttu me ei taha väga täpselt neid summasid öelda, teadlikult. Küll tuleb õhukaitse puhul arvestada sellega, et tegemist on mobiilsete õhukaitsepatareidega. See tähendab seda, et vastavalt Kaitseväe juhataja vajadustele ja soovidele liigutatakse need patareid sinna, kus nad peavad olema. Nagu ma juba mainisin ka härra Karilaiule vastates, me ei tea täna, kes on hanke võitja. Meil on väga tugevaid pakkujaid. Nagu ma ütlesin, kaitse ulatus varieerub 35‑st 150 kilomeetrini. Nii et me peame ära ootama selle, kes on selle hanke võitja, siis me saame juba täpsemalt rääkida sellest, milline süsteem Eestisse tuleb ja kuidas me saame seda vastavalt Kaitseväe juhataja soovidele kasutama hakata.

Aga jah, praegu on oluline see, et võimalikult kiiresti ... Karilaiule veel kommentaariks. Sa markeerisid aja. Vaadake, sellega on selline lugu, et isegi kui me ütleksime, et me tahaksime seda saada homme, siis tehastest ei tule see nii kiiresti välja, seda esiteks. Teiseks, meil on vaja ka enda kaitseväelased välja õpetada nende süsteemide peale. Sul ei ole võimalik ühtegi relvasüsteemi võtta kasutusele niimoodi, et lähed lihtsalt poodi. Välja arvatud käsitulirelv võib-olla ja mõned tugirelvad, aga sa ei saa võtta kasutusele ühtegi relvasüsteemi ilma selleta, et sa teeksid ka väljaõppe.

12:11 Esimees Jüri Ratas

Teine lisaküsimus. Jaanus Karilaid, palun! 

12:11 Jaanus Karilaid

Aitäh! Hea kaitseminister! Jah, loomulikult me oleme teadlikud sellest, et see võtab aega. Aga eks liiga palju ongi aega kaotatud. Ka eelnevad ministrid oleks pidanud tegutsema palju tõhusamalt. Ma tahan küsida, kas te teadvustate, et olukorras, kus Kaitseliitu on tulnud väga palju juurde liikmeskonda, on need väljaõpetajad, instruktorid, tegelikult ülekoormatud. Kas see lisaressurss, mis nendele väljaõpetajatele läheb, läheb neile kindlasti? On see garanteeritud või te peate alles läbirääkimisi sel teemal?

12:11 Esimees Jüri Ratas

Hanno Pevkur, palun!

12:11 Kaitseminister Hanno Pevkur

Need numbrid, mis ma teile ütlesin, on garanteeritud. Mis puudutab instruktoreid, siis tõepoolest, me teame seda. Ma käisin ka ise ühe nii-öelda õppetsükli juures. Jaa, loomulikult, meil on praegu väga suur hulk Kaitseliiduga liitunuid. Muu hulgas tasub märkida, et peaministri abikaasa on Kaitseliiduga liitunud ja oli kenasti metsas harjutamas. Kutsun jätkuvalt üles inimesi Kaitseliiduga liituma, sest meie ambitsioon on kaks korda suurendada ründevõimekusega või kaitsevõimekusega kaitseliitlaste arvu. See on päris suur ambitsioon ja meil on kõigil vaja tööd teha, selleks et see ambitsioon täituks aastaks 2024.

12:12 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 12:12 Olukorrast riigis

12:12 Esimees Jüri Ratas

Liigume teise küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Helle-Moonika Helme, sellele vastab peaminister Kaja Kallas, teema on olukorrast riigis. Helle-Moonika Helme, palun!

12:13 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! Eelmisel nädalal ma juba puudutasin haiglate toimetulekut kõrgete energiahindadega. Näiteks Kuressaare Haigla energiakulude kasv oli augustis 328%, mille tõttu nad tasusid energiamonopolile 38 000 eurot rohkem kui varem. Mida oleksid nad saanud selle raha eest teha patsientide heaks? Ravida ambulatoorselt 584 patsienti või statsionaaris 20 patsienti, tasuda 7 arsti või 16 õe tööjõukulud. See kõik oleks läinud kordi rohkem asja ette kui see, et nuumata energiaettevõtet või maksudega riigikassat. Eile sain info, et PERH‑is, mille juhiks sai äsja teie erakonnakaaslane Taavi Rõivas, on ühes osakonnas 20 õe ametikohast täitmata 10 ja lähiajal lahkub veel 4 inimest. Ülejäänud peavad kogu töö ära tegema, aga palka nad juurde ei saa, sest haiglajuhi sõnul, ma teda tsiteerin, ulatuvad haiglate üldkulude kallinemise tõttu lisakulud PERH‑is miljonitesse. Kevadeks on kollektiivlepingutega küll ette nähtud teatud palgatõus, kuid selleks ajaks ei olegi haiglates tõenäoliselt enam alles neid kollektiive, millel palka tõsta, rääkimata sellest, et palgatõus ei kata ära Eesti inflatsiooni, mis on Euroopa kõrgeim ja millest on rääkinud korduvalt ka rahvusvaheline meedia. Kuidas teie valitsus kavatseb haiglatele appi tulla, et haiglate toimepidevus nende kõrgete elektrihindade tõttu kuristikku ei kukuks?

12:14 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:14 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kuna infotundi vaatavad paljud inimesed ja teie küsimuse teema oli "Olukorrast riigis", siis ma [kasutan] seda võimalust ja reageerin sellele, mis täna on juhtunud. Nimelt, Venemaa korraldab Ukraina okupeeritud territooriumidel võltsreferendumeid. Milleks see on vajalik? See on sellepärast vajalik, et Venemaa saaks öelda, et need on Venemaa osad ja sõjategevus nendes piirkondades tähendab rünnakut Venemaa vastu. Putin on välja kuulutanud mobilisatsiooni, seda selleks, et värvata inimesi, mehi sõtta Ukraina vastu. Ma tean, et see teeb väga paljusid Eesti inimesi ärevaks.

Mida ma saan praegu kinnitada, on see, et Eesti on kaitstud. Meil on liitlased, me tugevdame oma kaitsevõimet, millest kaitseminister siin pikalt rääkis. Me teeme veel järjestikuseid samme ja ühtlasi peame Ukrainat igapidi toetama, et nad selle sõja võidaks ja see sõda kuhugi kaugemale ei areneks. See on oluline. Tõesti, ma vabandan, teie küsimus selle kohta ei olnud, aga ma arvan, et on oluline inimestele kindlust anda ja maha võtta ärevust, sest see, [mis toimub,] ei tähenda hetkel midagi Eesti suunas. Kuigi jah, need sõnumid, mis tulevad, on väga ärevad. Venemaa tahab seda olukorda eskaleerida.

Tulen teie küsimuse juurde. Jah, vastab tõele, et me oleme energiasõjas. Putin ei ole seda ka varjanud, ta kavatseb kasutada energiat ja energiahindu lääneriikide, sealhulgas Eesti vastu. See tähendab omakorda seda, et need hinnad on väga kõrgele tõusnud ja kuna nende hindadega on seotud inflatsioon, siis on see tõstnud kõiki hindu. Mida me teeme? Me üritame inimesi võimalikult palju aidata, et nad saaksid selle talve üle elada. Kõigepealt oleme kokku leppinud ja ka Riigikogu on vastu võtnud [seaduse], et 1. oktoobrist jõustub elektri universaalteenus, mis peaks selle hinna tooma allapoole neil, kellel on olnud börsipaketid. Lisaks on 50 eurot toetust kodutarbijatele elektri hinna eest [tasumiseks]. Aitame ka gaasi kodutarbijaid, kaugkütte kodutarbijaid, hüvitame nendest hindadest suure osa. Aeg on siin piiratud, aga kuna teil on kolm küsimust, siis me saame vastustes haiglate juurde loomulikult veel tagasi tulla. Tõesti, kogupilt on keeruline ja talv saab olema väga keeruline kõigile.

12:17 Esimees Jüri Ratas

Helle‑Moonika Helme, protseduuriline küsimus, palun! 

12:17 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma saan aru, et peaminister tahtis ootamatust küsimusest kõrvale hiilida. Talle ei ole ka abilised vastuste paketti siia laua peale toonud ja ilma selleta ta väga rääkida ei oska. Aga võib-olla te teeksite peaministrile märkuse, et kui ta tahab esineda poliitilise avaldusega, siis selleks on olemas teatud formaat? Selleks ei pea raiskama infotunni aega. Ma saan aru, et Riigikogu liige küsib nii, nagu ta küsib, ja peaminister vastab nii, nagu ta vastab, aga eks see vastus oli ka teatud mõttes sümptomaatiline. Äkki te ütlete peaministrile, et ta võib tulla meile julgeolekust rääkima eraldi formaadis? Me oleksime selle eest väga tänulikud. 

12:18 Esimees Jüri Ratas

Ei, ma ei näe praegu mingit põhjust märkust teha. Täiendav küsimus, Helle-Moonika Helme, palun!

12:18 Helle-Moonika Helme

Tõepoolest, nagu te ütlesite, me jõuame tervishoiuteemast veel rohkem rääkida. Aga ma puudutaksin seda natuke teisest kandist, läheksin edasi. Te räägite kõrgete energiahindadega seoses säästmisest ja kokkuhoiust. See suunis on tulnud ka Euroopa Komisjonilt ja Ursula von der Leyenilt. Samas ei ole keegi selles kontekstis rääkinud ja mulle tundub, et ka üldse ei mõtle siinkohal rääkida rahvatervise aspektist.

Meie laiuskraadil on täiesti selge, et jahedad ruumid ja külmas elamine toob kaasa külmetushaiguste ja põletike plahvatusliku kasvu. Eriti tundlikud on külma temperatuuri suhtes naised ja nende reproduktiivorganid, mis tähendab, et meie tervishoiusüsteemile langeb jälle suur täiendav koormus. Lisaks on Terviseamet juba ametlikult öelnud, et tarbevee temperatuuri alandamine säästueesmärgil toob kaasa ühe väga konkreetse ohtliku bakteri leviku torustikes nii eramajades kui ka suurtes süsteemides. Sellega kokkupuutel suremus võib ulatuda kuni 15%‑ni. Ohustatud on just nimelt eelkõige eakad, kroonilised haiged, lapsed.

Kui COVID‑i ajal rahvatervis oli nii oluline, et selle väidetavaks tagamiseks tuli isegi rikkuda inimeste põhiseaduslikke õigusi, siis kas te nüüd oma säästuprogrammi juurutades olete selle peale üldse mõelnud, kavatsete mõelda või ütlete päeva lõpuks jälle, et see 15% surnuid ongi see hind, mida me peame oma vabaduse ja demokraatia eest maksma, ja et need inimesed, kes surevad, on Putini energiasõja ohvrid ja me ei saagi siinkohal midagi teha?

12:20 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:20 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Julgeolek on väga oluline teema ja ei ole põhjust seda niimoodi naeruvääristada. Me oleme 30 aasta kõige keerulisemas julgeolekuolukorras ja paratamatult see mõjutab kõike. See on toonud meile muresid lisaks nendele, mis meie tavapärased mured on. Nii et ma teie asemel ei naeruvääristaks seda, see on tõsine asi.

Nüüd tulen selle säästu juurde. Tõsi on see, et me üleöö elektritootmist kuskilt juurde ei [saa]. See tähendab seda, et hind ning nõudlus ja pakkumine saavad kokku ühes kindlas kohas. Kui me suudame nõudlust vähendada ehk tarbime vähem, siis hind tuleb alla. Tuleb alla kõigi jaoks, mida me soovimegi saavutada.

Kui me oleme rääkinud riigi tasandil suunistest, siis need suunised, kuidas hoida elektrit kokku, lähevad riigiasutustele. Keegi ei ole rääkinud kodude temperatuurist. See, mis on tervislik temperatuur kodudes, on pandud paika ka tervisenõuetega. See on teada.

Küll aga saame me omalt poolt riigina – meil on palju riigiasutusi – vaadata, kus me saame kokku hoida. Tööl ei pea olema nii soe. Kunagi, ma mäletan, üheksakümnendate alguses, kui Eesti sai uuesti vabaks ja meil olid väga keerulised ajad, siis me istusime koolis jopedega, kindad käes. Ma mäletan, et õpetajad ütlesid meile alati, et mõistus töötab paremini külmas. Loomulikult, töö tegemiseks ei ole vaja samu tingimusi. Teil ei ole mõtet panna neid asju pahatahtlikult ühte patta ja ei ole mõtet ka naeruvääristada talupojatarkust. Tõesti, on ka sellised asjad, mida igaüks meist saab ära teha selleks, et elektrikulud oleksid väiksemad. Kui me tarbime vähem, siis hind tuleb alla. Kui hind jääb kõrgeks ja me oleme sunnitud maksma eelarvest toetusi, mida me teeme, et aidata inimestel see raske talv üle elada, siis see tähendab seda, et me maksame lihtsalt selle vahe kinni, kui tarbimine ei tule alla. 

Mul on hea meel tõdeda, et Eestis on väga innovaatilised ettevõtted, kes on tulnud välja lahendustega, kuidas tarbimist juhtida. Tarbimist isegi suurel määral ei vähendata, vaid liigutatakse see lihtsalt teisele ajale, kui teised ei tarbi. Nii saab kulusid juhtida. Neid võimalusi on. Eestis kõik mõõdikud, mis on, on targad mõõdikud (Juhataja helistab kella.) ja seetõttu on olemas sellised võimalused, mida me peame ka kasutama.

12:23 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Tõnis Mölder, palun!

12:23 Tõnis Mölder

Aitäh! No mulle tundub, et siin saalis on ka vist liiga soe ja mõte osal inimestel ei tööta. Muidugi, see probleem, mida me  nägime, kui idanaaber kuulutas välja mobilisatsiooni – ma arvan, et siin saalis ei ole ühtegi Riigikogu liiget, kes kuidagi seda naeruvääristaks. Aga minul on küsimus teile: kas te oskaksite anda heale peaministrile nõu, mida meie kodu‑ ja töökord näeb ette, kuidas on võimalik tulla siia saali ette ja teha üks poliitiline avaldus, mis räägiks päriselt julgeolekust ega võtaks ära seda kvaliteetset aega, mille jooksul on parlamendiliikmetel võimalus üks kord nädalas küsida peaministrilt küsimusi?

12:23 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vastus teile on see, et see tuleneb meie kodu‑ ja töökorrast. Poliitilise avalduse saab teha Vabariigi Valitsuse liige, andes sellest teada ja taotledes seda Riigikogu juhatuselt. Seda saab teha meie istungite eel. Seda on ka tehtud. Nii et see on see formaat: esmaspäev, teisipäev, kolmapäev või neljapäev. Nüüd lisaküsimus nr 1. Siim Pohlak, palun!

12:24 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Ma alustuseks kõigepealt markeerin eelneva teema lõpetuseks: ma loodan, et ka peaminister võtab oma tööruumis elektriradiaatori välja ja on solidaarne teiste töötajatega. Aga lisaks külmale on meil oht jääda sellel talvel ka natuke nälga. Valitsus ei ole tegelenud nimelt toidutootjate muredega, toidujulgeolek on jäetud tähelepanuta. Toidutootjad on hädas esiteks elektrihindadega, väga mitmed kaaluvad tõsiselt oma tootmise seismapanemist. Lisaks kummitab neid oht jääda gaasivarustuseta. Miks valitsus ei tegele toidutootjate probleemidega? Ühtpidi see ei üllata, sest 17 aasta jooksul, kui oli Reformierakonna valitsus, läks väga palju Eesti väiketootjaid pankrotti. Maal on põllumajandus sisuliselt kadunud, on kadunud väikesed tootmised, väikesed köögiviljakasvatused ja loomakasvatused. Miks valitsus ei tegele praegu lisaks energiajulgeolekule ka toidujulgeoleku teemadega?

Kõige tähtsam küsimus: miks ei ole toidutootjad lisatud elutähtsa teenuse osutajate nimekirja, et neil oleks ka eelisõigus, kui hakatakse, ütleme, gaasidefitsiidi korral gaasi jagama, või muid eelisõigusi? Miks ei ole toidutootjaid pandud elutähtsa teenuse osutajate nimekirja?

12:25 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Eerik-Niiles Kross, palun!

12:25 Eerik-Niiles Kross

Tahtsin Tõnis Möldrile öelda, et siin saalis on üsna palju neid Riigikogu liikmeid, kes naeruvääristavad idanaabri nõndanimetatud mobilisatsiooni.

12:25 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Seda võimalust meil ei ole, et Riigikogu liikmed saavad protseduurilisi küsimusi omavahel põrgatada. Peaminister Kaja Kallas, palun!

12:25 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, ma saan aru, et EKRE liikmed väga tähelepanelikult vaatavad kõiki pilte (Juhataja helistab kella.), mis mina üles panen. Tõesti, ühelt pildilt leidis väga tähelepanelik vaatleja elektriradiaatori. Kusjuures huvitav on see, rääkides sellest sõnavahetusest, et esiteks ei olnud see loomulikult sisse lülitatud, see on seal [lihtsalt] seisnud, aga ma tõesti ei tegele oma toa sisustamisega. Teiseks, huvitav oli see, et täna hommikul läksin tööle ja vaatasin, et seda radiaatorit seal nurgas ei olnud. Nii et keegi on selle ära viinud. Ärge muretsege!

Tulen teie küsimuse juurde. Jah, kõrged energiahinnad löövad võrdselt kõiki. Osa toiduainetootjaid kasutab väga palju gaasi, mis paneb neid väga keerulisse olukorda. Gaas on valdavalt tulnud Venemaalt. Tõesti, juba eelmisel suvel hakkas Venemaa gaasikogustega manipuleerima ja täitis ainult 30% tavapärastest tarnetest, mille tulemusena jäid gaasihoidlad tühjaks. Selle tulemusena kerkis juba eelmisel talvel gaasi hind ja seetõttu ka elektri hind.

Mida me oleme teinud? Esiteks, me koos eraettevõtjatega oleme investeerinud LNG‑haalamiskai rajamisse. See peaks valmis saama novembri lõpus. Sinna äärde tuleb koostöös soomlastega veeldatud maagaasi tanker, millel on taasgaasistamise võimekus. Seda esiteks. Teiseks oleme ka gaasi varunud, selleks et raskeid aegu üle elada. Kuigi jah, gaasilepingud on tavaliselt erasektoril.

Eelmisel neljapäeval me leppisime kokku, et elektri universaalteenus laieneb ka mikro‑ ja väikestele ettevõtetele, just selleks, et aidata nende kuludega toime tulla. Lisaks oleme ette näinud likviidsusmeetmed, selleks et neid raskeid aegu üle elada, et need, kellel on väga suured ostud, saaks käendust ja sellest tulenevalt oleks neil pankadest laenamise võimekus ja saaks need keerulised ajad üle elada. Pluss soodustame seda, et maagaas asendada teiste energiaallikatega, mis on odavamad. Ma tean, et väga paljud on seda juba teinud, sealhulgas toiduainetööstuse ettevõtted. Oleme surunud Keskkonnaametit kiiremini neid taotlusi menetlema, sest see nõuab Keskkonnaameti luba. Olen ka ise pidevalt küsinud, kuidas nende asjadega läheb. (Juhataja helistab kella.) Keskkonnaminister hoiab silma peal ja väga palju neid suunab, et kiiremini teha ...

12:28 Esimees Jüri Ratas

Hea peaminister, teie aeg! Teine lisaküsimus. Peeter Ernits, palun!

12:29 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud valitseja! Inimestest rääkisime, aga räägime ka pudulojustest. Kui inimeste toad oleks sõnnikut täis, siis oleks ka temperatuur [kõrgem], ei peaks nii palju kütma. Veiste puhul on sama asi. Aga ma olen viimasel ajal arutanud mitme veisepidajaga, kui mitu lehma suudaks üks lüpsja käsitsi lüpsta. No umbes 15 on see piir. Praegu on need elektriarved nii metsikud, et kaalutakse tõsiselt, mida teha. Enamikul on lüpsirobotid ja elektrit on vaja. Mida teie soovitaksite teha? Kas võtta [tööle] käsitsi lüpsjaid? Aga kust neid võtta? Või teine asi: kuidas kompenseerida nende lehmi pidavate ettevõtjate muret elektriarvete pärast? Sigadest ma praegu ei räägi.

12:30 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:30 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tõepoolest on küsimusi igast valdkonnast. Aga eks see teie küsimus illustreerib seda, et kõikidel valdkondadel ongi raske. Kõik peavad mõtlema, kuidas neid riske maandada. Teie küsimuse algus meenutas mulle seda, et öeldakse, et kolm inimest on üks radiaator. Kui [panna] inimesed [rohkem] kokku, siis on tubades ka soojem.

Aga mis puudutab neid ettevõtjaid, siis ma vaatan numbreid, et 2022. aastal on 44,7%‑l äriklientidest fikseeritud hinnaga leping. Need on ettevõtjad, kes on juba varakult mõelnud selle peale, et oma riske hajutada, nad ei ole lootnud selle [praegu] kõrge börsihinna peale. Börsihind on tõepoolest olnud ka väga madal ja see on inimesed selles mõttes ära harjutanud, ettevõtted samuti. Pooled ettevõtjad on oma riske maandanud. Juba eelmisel talvel hakkasin mina rääkima seda, et palun fikseerige oma hindu, kui te ei julge riski võtta, sest hind läheb tõenäoliselt hullemaks. Siis seda naeruvääristati, mind kritiseeriti selle eest palju, aga tagantjärele vaadates oli see tol hetkel ikkagi õige soovitus. Me kõik peame vaatama, kuidas me saame elektrit kokku hoida.

Konkreetselt lehmade lüpsmise kohta mina muidugi detaile ei tea. Ma ei tea, kus on seal võimalikud kokkuhoiukohad. Nagu ma ütlesin, me saame ettevõtjaid toetada universaalteenusega, mis peaks tooma hinna allapoole, see peaks mikro‑ ja väikestele ettevõtetele laienema. Tuletan meelde, et see definitsioon on, et kuni 50 töötajat ja 10 miljonit [eurot] käivet. Ma ei tea, kas piimatootjad lähevad sinna alla. Suuremad tõenäoliselt ei lähe, väiksemad lähevad. Aga ma usun, et on päris palju ka neid, kes on juba oma riskide peale mõelnud.

Veel kord: mul ei ole võimalik paraku öelda seda, et riik maksab kõik kinni. Kui me teeme rahaga midagi, maksame kinni äritegevust, siis me ei saa samal ajal selle rahaga aidata inimesi, et seda rasket talve üle elada. Nii lihtsalt on. Me ei suuda seda valu kõigilt ära võtta, kuigi me teeme tegelikult väga palju meetmeid, et nii inimesi kui ka ettevõtjaid aidata.

12:32 Esimees Jüri Ratas

Tänan! Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 12:33 Kaitseinvesteeringud

12:33 Esimees Jüri Ratas

Liigume kolmanda küsimuse juurde, mille esitab Riigikogu liige Tõnis Mölder, sellele vastab kaitseminister Hanno Pevkur, teema on kaitseinvesteeringud. Tõnis Mölder, palun!

12:33 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea kaitseminister! Ma alustan ka oma küsimust keskmaa õhutõrjest.  [Meenutame] käesoleva aasta kevadet, kui valitsuskoalitsioonis, kus olid Keskerakond ja Reformierakond, käis väga tugev ja tuline debatt selle üle, kas ja kui kiiresti on Eestis vaja luua keskmaa õhutõrje võimekus. Ma mäletan väga selgelt, et mitmed Reformierakonna valitsusliikmed olid kardinaalselt sellele vastu ja ütlesid, et ei ole vaja rakendada nii kiiret tempot, kui Keskerakond toona soovis. Täna ma näen, et teie ministrina olete selle eest tõsiselt seismas, et õhutõrjevõimekus Eestisse tekiks. Te ka 17. septembril oma pressiteates ütlesite, et see on teie jaoks tõesti üks prioriteet, et sellega liigutaks kiiresti edasi. Ometigi me saame ajakirjandusest vahel lugeda hoopis seda, et riigieelarve aukude lappimiseks vähendatakse meie kaitsevõime rahalist ressurssi. See tähendab seda, et need teie väljaöeldud prioriteedid ei ole realiseerunud, ja see tähendab seda, et keskmaa õhutõrjega on ikkagi selline olukord, kus hangitakse kolme õhutõrjekompleksi asemel kaks.

Minu küsimus on teile see, milline Eestimaa piirkond jääb ilma õhutõrjeta. Miks te sellise otsuse tegite, kui te ütlesite, et riigi prioriteet on ikkagi see, et kogu Eesti saaks õhutõrjevõimekuse? Me näeme aga seda, et just nimelt kärbitakse meie kaitse arvelt. Arvestades ka tänahommikusi uudiseid, see kahtlemata ei ole hea uudis Eestimaa inimestele julgeolekukontekstis.

12:34 Esimees Jüri Ratas

Hanno Pevkur, palun!

12:34 Kaitseminister Hanno Pevkur

Aitäh küsimuse eest! Noh, te muidugi kasutate kunstilisi väljendeid, et kärbitakse oludes, kus tõstetakse. Kõigepealt veel kord: tuletan teile meelde, mida ma ütlesin ka Karilaiule vastates. Järgmise aasta kaitsekulud on 41% suuremad. Kui selle aasta kaitsekulude kogumaht on 770 miljonit, siis järgmisel aastal on see ligi 1,1 miljardit. Kui te ütlete, et see pole prioriteetide täitmine, siis mina julgen teile vastu vaielda: 41% kaitsekulude kasvu on väga suur lisainvesteering Eesti kaitsevõime tugevdamiseks.

Mis puudutab õhukaitset, siis vaadake, ühelgi riigil ei ole – kui võib-olla Iisrael välja jätta – üle riigi katvat kuplit. Õhutõrje ja ka teised kaitsevõime elemendid on need, mis moodustavad meie üldise kaitsekilbi, kui nii võib öelda. See on üks element paljudest. Õhutõrje on see, mida Kaitseväe juhataja planeerib vastavalt sellele, kus seda on vaja. Ei ole olemas ühte punkti, mida Eestis õhutõrjega kaitstakse, vaid on olemas alad. Loomulikult, kui peaks olema vaja kaitsetegevust, siis kõigepealt on vaja seda vägede formeerimise kaitseks ja seejärel saab Kaitseväe juhataja suunata mobiilseid seadmeid sinna, kuhu vaja.

Te püüdsite intriigi luua, aga mina olen kogu aeg rääkinud sellest ja meie oleme pikalt rääkinud sellest, et kaitseküsimused on miski, kus peaks olema erakondadeülene kompromiss ja erakondadeülene ühesugune arusaam. Ma küll väga loodan, et ka sina, Tõnis, Keskerakonna esindajana püüad Keskerakonna sees seda ühesugust meelsust [tekitada], et ka Keskerakond oleks kaitseküsimustes üksmeelne ja Eesti kaitsel. Ma arvan, et sa ei pea siin kedagi praegu rohkem üles kütma. Ma võin sulle pärast personaalselt näidata kõiki üksikuid ridasid, mis eelarves on. Aga ma võin sulle kinnitada, et kõik võimearendused, mida me planeerime, sealhulgas keskmaa õhutõrje, kannavad ühte eesmärki: et Eesti riik ja Eesti rahvas oleksid kaitstud.

12:37 Esimees Jüri Ratas

Nüüd palun täiendav küsimus, Tõnis Mölder!

12:37 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma ikkagi tulen oma algse küsimuse juurde tagasi. Kui esialgu oli planeeritud osta kolm õhutõrjekompleksi ja nüüd valitsus kärbib selle kahe peale, siis on ju ilmselgelt tegemist kärpimisega kolmelt kahele. Ma saan ka aru sellest, et tegemist on mobiilsete õhutõrjefunktsioonidega, mida saab liigutada üle Eesti territooriumi, aga ilmselgelt, kui meil on neid ainult kaks, mitte kolm, siis kolme puhul oleks see mobiilsusaste võib-olla oluliselt suurem ja see piirkond oluliselt suurem. Kui see jääb kahe piiresse, on see turvalisuse aste selgelt madalam.

Aga ma lähen oma küsimusega hoopis teise suunda ja küsin lihtsa küsimuse: kes valetab? Ma küsin seda seetõttu, et just nimelt teie suu läbi ja ka mitmete koalitsioonipartnerite suu läbi on kõlanud lause, et riik võtab laenu just nimelt kaitsevõime ja riigikaitseinvesteeringute tagamiseks. Ma toonitan, minu arvates on ka Keskerakonna vaates riigikaitsesse panustamine ääretult oluline ja vajalik. Samal ajal esines peaminister "Aktuaalses kaameras", kus ta ütles, et riik ei võta rohkem laenu. Ilmselgelt lähevad need mustvalged laused omavahel lahku. Siit minu lihtne küsimus, et kumb teist valetab.

12:38 Esimees Jüri Ratas

Hanno Pevkur, palun!

12:39 Kaitseminister Hanno Pevkur

Aitäh! No te jätkate kirjandusliku kirjeldusega sellest, et kumb valetab ja kes on õige ja kes on vale. Vaadake, härra Mölder, keegi ei ole kabinetis valetanud. Me ütleme nii, nagu asjad on. Kas riik on laenu võtnud? Jah, on. Kas riik peab veel laenu võtma? Suure tõenäosusega jah. Seda, kui palju ja milliste kulude katteks, teab täpselt rahandusminister. Kas me paneme laenule sildi külge, et see on riigikaitselaen? Ei pane. Riigil on tulud, mille üks osa on ka laenuinstrument, ja riigil on kulud. Sellest me lähtumegi. Kui mingite täiendavate kulude katteks, mis on planeeritud, on vaja laenu võtta, siis seda ju tehakse, ka praegu.

Te mainisite veel keskmaa õhutõrjet ja et mis esialgne plaan oli. Ei, esialgne plaan ei olnud kolm. Esialgne plaan oli see, et me viime Vabariigi Valitsusele erinevad stsenaariumid. Erinevate stsenaariumide vahel me tegime valiku. Loomulikult lähtus see valik ka sellest, et on teisi valdkondasid, mis vajavad täiendavat ressurssi. Palgaküsimus oli vaja lahendada, väga palju muid küsimusi oli vaja lahendada. Sellest lähtutigi ehk eelarve tuli kokku saada. Olete olnud selles protsessis ise ka sees, mäletate vast, et eelarve on vaja lõpuks kokku saada. Soove on alati rohkem kui võimalusi. Eelarvesse ei ole võimalik tulusid tuua kuskilt rohkem, kui maksumaksja töökad käed seda võimaldavad. Neid mõningaid protsendipunkte, mille võrra on vaja täiendavalt laenu võtta, oskab rahandusminister paremini kommenteerida. Mina igapäevaselt riigirahandust ei juhi, mina juhin kaitsevaldkonda. Kui me oleme kokku leppinud Vabariigi Valitsuses, et me teeme need kulud, milleks muu hulgas järgnevatel aastatel on keskmaa õhutõrje, ja kui rahandusminister rahavooliselt näeb, et nende kulude katmiseks on vaja täiendavat ressurssi, siis tema otsustab, kuidas kõige parem on, ja toob selle valitsuse ette. Nii ongi. 

12:41 Esimees Jüri Ratas

Nüüd esimene lisaküsimus. Mart Helme, palun!

12:41 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma tulen tagasi selle teema juurde, mis siin on tõstatatud seoses osalise mobilisatsiooni väljakuulutamisega. Ma liidaksin sellele teise väga märkimisväärse asjana referendumite korraldamise Venemaa poolt okupeeritud piirkondades Ukrainas. Ma näen siin kõige otsesemat ohtu Eestile selles plaanis, et Venemaa kuulutab tõenäoliselt pärast nende, ükskõik, võltsitud või libareferendumite tulemuste saamist need provintsid Venemaa koosseisu kuuluvaks ja muudab need provintsid, oblastid või mis iganes nad on, sellega Venemaa territooriumiks. Kuna Venemaa on väitnud, et ta ei ole sõjas mitte Ukraina, vaid NATO‑ga, siis tähendab see äratõlgitult seda, et igasugused rünnakud nende territooriumide pihta, kui Ukraina püüab neid vabastada, võivad Venemaa poolt leida käsitlust kui Venemaa territooriumi ründamine NATO poolt, millele Venemaa vastab omapoolse sõjategevusega, sealhulgas NATO riikide vastu. Meie oleme teatavasti NATO riik.

Ma lähen nüüd kõrvale küsimuse formuleeringust, investeeringutest. Kas Kaitseministeeriumis on sellekohased analüüsid juba käivitamisel? Kas te oskate avalikkust rahustada, et me oleme võimelised neid potentsiaalseid ohte realiseerima viisil, et Eesti julgeolek on tagatud?

12:43 Esimees Jüri Ratas

Hanno Pevkur, palun!

12:43 Kaitseminister Hanno Pevkur

Aitäh küsimuse eest! Harva, kui saab teiega nõus olla. Aga te natukene trügite lahtisest uksest sisse. Tõepoolest, ma olen teiega päri, et nende referendumite eesmärk on kinnitada või deklareerida, et need alad, kus referendumid toimuvad, on Venemaa alad ja Venemaal on täielik õigus neid totaalselt kaitsta. Kas Eesti tunnustab seda referendumit või moel või teisel seal läbiviidud tegevusi? Ei. Selge, ühemõtteline ja konkreetne: Eesti ei tunnusta neid referendumeid mitte kunagi.

Nüüd Venemaa sõnumist, et kas Venemaa on NATO‑ga sõjas. NATO Venemaaga sõjas ei ole. Seda ütles täna välja ka praegu Tallinnas [toimuval] ABCD konverentsil NATO asepeasekretär, kes ütles, et NATO ei ole Venemaaga sõjas. Loomulikult, NATO ei ole Venemaaga sõjas. See ei tähenda seda, et Venemaa ei või öelda mida tahes, sõltumata sellest, kas nendel okupeeritud aladel on tehtud referendum või mitte. Kui Venemaa soovib, mida ta on ka erinevatel puhkudel teinud, saab ta ju alati viidata sellele, et aga NATO liikmesriigid on Ukrainat abistanud. Nii et retooriliselt ja ka sisuliselt, ma arvan, ei muutu Eesti jaoks mitte midagi sellest, mida ütleb Venemaa.

Tulles teie küsimuse lõpuosa juurde, võin kinnitada nii teile kui ka Eesti rahvale, et loomulikult Kaitseministeerium, meie allasutused ja kõik, kes Eestis julgeoleku eest vastutavad, väga tähelepanelikult vaatavad ja analüüsivad kõiki arenguid, mis on meie lähinaabruses, Ukrainas ja Venemaal laiemalt. Eesti on kaitstud.

12:45 Esimees Jüri Ratas

Teine lisaküsimus. Peeter Ernits, palun! 

12:45 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea kaitseminister! Jah, nii-öelda referendumid lõpevad vist 27‑ndal või igal juhul enne oktoobrit. See tähendab seda, et ilmselt oktoobrist juba on võimalik, et need alad – Zaporižžja, Herson, rääkimata Donetski ja Luganski rahvavabariigist – on Venemaa osad. Sellisel juhul, jah, mitte NATO ja Venemaa pole otseselt [vastamisi], vaid NATO toetusega Ukraina väed ründavad juba Venemaa territooriumi.

Kui tulla nüüd Eesti pinnale, siis alles see oli, kui peaminister ühele ajalehele ütles, et Eesti ja tema rahvas võidakse maa pealt pühkida, kui NATO plaanid on samasugused, nagu nad siis olid. Kas see olukord alates oktoobrist, isegi kui me teeme need investeeringud, millest siin jutt oli, ei ole hoopis teistsugune, alates 1. oktoobrist, kogu see sõjategevus ja oht Eestile? Eesti, ma tuletan meelde, on olnud vaieldamatult üks kõige suuremaid nii-öelda Ukraina abistajaid ka sõjaliselt ja sellega kindlasti äratanud tähelepanu Kremlis, ka teiste Balti riikidega võrreldes.

12:45 Esimees Jüri Ratas

Hanno Pevkur, palun!

12:46 Kaitseminister Hanno Pevkur

Aitäh küsimuse eest! See annab võimaluse veidi laiemalt seda teemat lahata. Ma lahutaksin kaks teemat. Üks on Ukraina ja Ukrainas toimuv ja teine on selle mõju Eestile. Ukraina ja Ukrainas toimuv – need referendumid ei muuda rahvusvahelise õiguse vaates mitte midagi ja Ukraina vaates ei muuda need mitte midagi. Ukraina vabastab enda territooriumit, [mille piirid] lepiti rahvusvaheliselt kokku 1991. aastal. See on Ukraina territoorium, sealhulgas Krimm. Kui Venemaa proovib libareferendumiga need tunnistada oma territooriumiks, siis veel kord: Ukraina jaoks ei muuda see mitte midagi, ka sõjalises vaates ei muuda see mitte midagi.

Ukraina abistamine. Ameerika Ühendriigid on praeguseks kinnitanud vist ligi 7 miljardit dollarit Ukraina abistamiseks. Väga suured abistajad. Lisaks kindlasti Poola, kes on väga suures mahus Ukrainasse saatnud oma liikursuurtükke, pluss väga palju muud abi.

Meie vaatest mina ei näe, et see referendum kuidagi mõjutaks Eesti positsiooni suhetes Venemaaga. Eesti on iseseisev vaba riik, Eesti on NATO liige, Eesti on Euroopa Liidu liige. Ka NATO asepeasekretär täna hommikul viimati – pluss Saksa kaitseministeeriumi kantsler ja meie teised liitlased, kes on seda korduvalt teinud – kinnitas NATO absoluutset ühtsust ja seda, et igat ruutsentimeetrit, või nagu nad ütlevad, every inch ehk igat tolli kaitstakse. NATO kaitseb seda ühiselt. Meie ülesanne siin meie regioonis on kindlasti see, et võimalikult kiiresti Soome ja Rootsi ühinemine NATO‑ga viidaks lõpule. See suurendab meie regiooni julgeolekut olulisel määral.

Teie mainitud kaitseplaanid. Ülioluline otsus oli Madridis – ülioluline! –, et tehakse regiooni uued kaitseplaanid. Ma olen veendunud, et Vilniuses järgmisel NATO summit'il riigipead saavad need kaitseplaanid heaks kiita. Kaitseplaanile lisaks tähendab see seda, et Eestisse luuakse diviisistruktuur ja ka brittide poolt siia allokeeritud brigaad.

Nii et Eesti turvalisus järgnevatel aastatel ja ka sellel aastal pidevalt kasvab ja me panustame sellesse väga-väga suures mahus. Näiteks väikse killuna: Eesti territooriumil ei ole kunagi olnud nii palju tanke, kui praegu liitlaste poolt [on siia toodud]. 

12:49 Esimees Jüri Ratas

Tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 12:49 Ukraina mehed

12:49 Esimees Jüri Ratas

Liigume neljanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Peeter Ernits, vastab peaminister Kaja Kallas, teema on Ukraina mehed. Peeter Ernits, palun!

12:50 Peeter Ernits

Hea juhataja! Austatud valitseja! 24. veebruarist on Ukraina president kuulutanud välja sõjaseisukorra ja kõik 18–60‑aastased mehed peaksid olema igal juhul Ukrainas ja Ukraina eest võitlema. Aga kui vaadata viimast kuud või viimaseid nädalaid, siis näeme, et mitte ainult Tallinnas liigub ringi järjest rohkem selliseid täies elujõus härgi, kes sageli istuvad ka peente džiipide roolis, käivad vaatamas uhkeid kortereid, valimas, mida nad võtavad, ja tunnevad ennast täiesti peremeestena. Viimastel nädalatel on esmakordselt nende 18–60‑aastaste meeste osakaal tõusnud põgenike seas suuremaks kui naiste osakaal, mis seni oli [suurem] olnud. Nii et me oleme jõudnud samasse staadiumisse, nagu omal ajal oli Iraagi põgenikega, kes olid valdavalt noored ja elujõus mehed, kes tulvasid Euroopasse. Minu küsimus on: kas valitsus teab, kas tegemist on desertööridega, kes Tallinna tänavatel ringi liiguvad, või on nad seaduslikult Ukrainast lahkunud? Kas me kontrollime seda, kes nad on sellised?

12:51 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:51 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt tahaks paari fakti korrigeerida. Alates 24. veebruarist on Eestis ajutise kaitse saanud nii-öelda võitlusevanuselisi mehi 4898. See arv on 14% – 14%! – kõikidest Eestis ajutise kaitse saanud isikutest. Nii et teie numbrid ei vasta tõele. Vaatame viimast kuud: viimasel kuul on laste osakaal kõigis taotlustes olnud 28%, naiste osakaal kõigis taotlustes 41% ja meeste osakaal kõigis taotlustes 31%, kusjuures siin on kõik mehed kokku.

Ukrainast väljumise keeld ei kehti 18–60‑aastastele meestele, kes on üksikisad, kellel on kolm või enam last, kellel on puue, kes on välisülikoolide õpilased või humanitaarsõidukite juhid või kellel on alaline välismaine elamisluba. Erinevad load on kehtinud ka erialaspetsialistidele. Näiteks on alates septembri algusest õigus välismaal viibida ekspordiettevõtete meestöötajatel, alates juunist kehtib väljasõiduluba ka IT‑sektori ekspertidele. Lisaks, kuna Venemaa on küüditanud okupeeritud territooriumidelt ka ukrainlasi Venemaale, siis on meile tulnud sealt neid Ukraina mehi, kes on Venemaalt põgenenud.

Nii et jah, 14% on mehi üldse ja nendest vanuses 18–60 on, nagu ma ütlesin, 4898. Nii palju on neid mehi kogumis. Neid ei ole kuidagi suures pildis rohkem. See osakaal on ikkagi väike, peamiselt on siin naised ja lapsed. Aga jah, viimasel kuul on meeste osakaal tõusnud, nagu ma ütlesin.

12:54 Esimees Jüri Ratas

Täiendav küsimus, Peeter Ernits, palun!

12:54 Peeter Ernits

Austatud valitseja, aitäh vastuste eest! Aga ajutise kaitse saanud ei moodusta sugugi mitte enamust neist Ukrainast pärit inimestest, kaasa arvatud meestest, kes ummistavad Tallinna linna, tema uusarendusrajoone jne. Mulle paistab, et valitseja pole Politsei‑ ja Piirivalveameti juhiga kaua rääkinud ja ei ole briifitud, mis tegelik olukord on.

Aga minu küsimus ei puuduta ajutise kaitse saanuid, seda 35 000 või kui palju neid siin meil on. See kogukond siin, kes on ukrainlased, nii‑öelda ukrainlased, on sellest kaks-kolm korda [suurem]. Keegi täpselt ei tea, kui palju neid on. Need härjad, kellest ma räägin, ei kuulu reeglina ajutise kaitse saanute hulka.

Minu küsimus on: kas on ülevaade valitsusel, kes need siin liiguvad? Me ei räägi praegu ajutise kaitse saanutest. Kui palju neid kõigepealt on, neid mehi, kes Eestis võiks praegu olla? Kas me teame, kes on need mehed, kelle suhtarv on viimase kuu jooksul oluliselt suurenenud ja on suurem kui naiste puhul, eks ju? Kes nad sellised on? Võimalik, et nad tõesti on tulnud Donetski ja Luhanski kandist, eks ju, läbi Venemaa, sellised venestunud või venelased, eks ju, kes ei taha minna Vene poolel rindele. Aga kas meil on ülevaade, kes need härjad on?

12:56 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:56 Peaminister Kaja Kallas

Ma ei tea konkreetselt, kes on need härjad, kes teile konkreetselt huvi pakuvad, aga loomulikult tean ma üldisi numbreid ja selle üldise numbri ma teile ütlesin. Jah, on tõsi, et kõik inimesed ei taotle ajutist kaitset. Kui nad ei taotle ajutist kaitset, siis nad ei ole Eesti riigile nii-öelda koormaks. Nad ei saa siis meie toetusi, nad ei saa võtta ennast arvele töötuna, ei ole siis töötamise registris. Nad kas sõidavad edasi või on neil siin mingi muu viibimise alus. Aga neid, kes ajutist kaitset on taotlenud, on 4898, nagu ma ütlesin.

Peab silmas pidama seda, et Eestis oli ukraina kogukond ka enne seda, kui Venemaa 24. veebruaril sõjategevust alustas. Neid ukrainlasi, kes siin juba töötasid, oli minu mäletamist mööda circa 30 000. Mul ei ole neid numbreid siin kaasas. Aga need olid inimesed, kes siin olid. Paljud neist läksid tagasi, sõdima oma kodumaale, tõid pered siia, need on need naised ja lapsed, kellele me oleme varjupaika pakkunud.

Idapiiril me kontrollime inimesi väga põhjalikult, ka neid, kes tulevad Ukrainast. Nad peavad kasutama biomeetrilisi passe, neile tehakse taustakontroll. See on kontrollitav. Soome kaudu [sisenejad] – kuna meil on Schengeni ala ja meil ei ole seal piirikontrolli, siis ükshaaval kõiki neid inimesi, kes sisenevad Soome kaudu, me ei kontrolli. Nii et jah, kõiki inimesi me detailselt ei tea. Aga piirivalve teeb oma tööd, mis puudutab piiril kontrollimist, ja edasi on küsimus juba selles, kas need inimesed on läbisõidul või nad jäävad Eestisse, ning kui nad jäävad Eestisse, siis mis alustel nad jäävad Eestisse ja millised on perspektiivid edasiseks.

12:58 Esimees Jüri Ratas

Nüüd kaks lisaküsimust. Mart Helme, palun!

12:58 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud vastaja! No mina näen neid härgasid iga päev. Minu tänaval on üks maja, mis on kujunenud – või kujundatud, ma ei oska öelda, maja omanik on ta andnud üürile – Ukrainast sissesõitnute, ma ei ütleks, et sõjapõgenike, vaid sissesõitnute rotatsioonipunktiks. Seal inimesed vahetuvad enam-vähem pidevalt, autod vahetuvad, inimesed vahetuvad. Valdav enamus seal elavatest inimestest on mehed. On Ukraina autod, aga ka Eesti numbrimärkidega autod. Räägitakse eranditult vene keelt, ei mingit ukraina keelt.

Minu küsimus on nüüd see: kas meie kui Ukraina toetaja ja liitlase kohus ei oleks mitte viia läbi siia saabunud Ukrainast tulnud inimeste lauskontrolli? Osa – ja mitte väike osa nendest – on ilmselt saanud Venemaad läbides ka Vene passi. Ikkagi tuleks selgeks teha, kes tuleks saata mobilisatsioonist kõrvalehoidmise eest tagasi Ukrainasse valitsustevahelise kokkuleppe alusel, kes on võtnud Vene kodakondsuse ja tuleks tagasi saata Venemaale ning kes on tõepoolest siin põhjendatult ja Ukraina riigi loal.

13:00 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:00 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Lauskontrolli me teeme piiril. Piiril tehakse lauskontrolli kõikidele, kes tulevad Venemaalt, et kas neil on õiguslik alus Eestisse siseneda. Samamoodi Ukraina sõjapõgenike puhul. On olnud etteheiteid ajakirjanduses, et me teeme seda liiga põhjalikult ja saadame piiri pealt tagasi ukrainlasi, kes tahavad siseneda just nendel põhjustel. Näiteks on inimesed elanud väga pikalt Venemaal, seega ei ole nad justkui sõjapõgenikud. Nii et neid kontrolle tehakse pidevalt.

Kus me veel teeme kontrolle? Me teeme kontrolle töökohtades. Tööinspektsioon on kontrollinud ja ka maksuamet kontrollib seda, et kui on ukrainlased tööle võetud, siis kas nad on ikkagi võetud tööle ametlikult ning kas makstakse korralikult palka ja makse. Seda me samuti teeme.

Kas me nüüd hakkame tänaval kontrollima kõiki inimesi ja küsima, mis õiguslikul alusel nad Eestis viibivad? See käiks kõigile üle jõu. Oluline on see, et meil oleks piiridel kontroll ja samamoodi oleks kontroll kõikides nendes kohtades, kus tegelikult on kokkupuude avaliku võimuga, et [selgeks teha,] kes need inimesed on, mis alustel nad Eestis viibivad ja kuidas nendega edasi toimetatakse.

Kui Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni või osalise mobilisatsiooni, siis vähemalt uudistes oli – mul ei ole võimalik kontrollida, kas see vastab tõele –, et tundidega olid läbi müüdud kõik lennupiletid Istanbuli ja Jerevani, et pääseda Venemaalt välja. Küsimus on kohe selles, kas ka meie piirile tulevad need inimesed, kes tahavad mobilisatsiooni eest põgeneda. Oluline on see, et me ikkagi anname varjupaika eelkõige Ukraina sõja eest põgenevatele naistele ja lastele. Venemaa mobilisatsiooni eest põgenevad inimesed – see ei ole alus selleks, et saada varjupaika. Aga loomulikult menetletakse õigusriigis kõiki varjupaigataotlusi eraldi.

13:03 Esimees Jüri Ratas

Nüüd teine lisaküsimus. Jaak Aab, palun!

13:03 Jaak Aab

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud proua peaminister! Mina küsin laiemalt Ukraina sõjapõgenike kohta, mitte ainult meeste kohta. Peale seda kui Venemaa algatatud sõda algas, need põgenikud siia saabusid ja Euroopas otsustati solidaarselt, et on vaja neid aidata. Eesti oli väga tubli, me erakorraliselt valitsuse reservist eraldasime esimesed kulud näiteks omavalitsustele vältimatu abi osutamiseks, ajutise majutuse korraldamiseks. Mais võtsime vastu ja tõime siia Riigikokku lisaeelarve, kus olid kaetud ju praktiliselt kõik vajadused, mida see ajutine kaitse ette näeb: koolikohad, lasteaiakohad, toimetulekutoetus, ka püsivamale majutusele aitamise kulud, nii et omavalitsus või ettevõtja või see, kes seda tegi, sai ka lisatoe.

Küsimus puudutab järgmise aasta eelarvet. Kui suure hulga sõjapõgenikega me arvestame ja millega peavad arvestama ka omavalitsused, kes neid teenuseid pakuvad? Kuidas need kulud on arvestatud? Kas need on arvestatud umbes samade mahtude järgi? Kas näiteks lasteaiakohtade toetamine tuleb jätkuvalt riigi poolt või peavad omavalitsused võrreldes selle aastaga rohkem panustama?

13:04 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:04 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Praegu veel pannakse eelarvet kokku ja seetõttu ma teile konkreetseid numbreid hetkel ei ütle, kuna te teate ise väga hästi, et neid arvutatakse ümber ja ümber. Aga jah, põgenike kuludega on arvestatud. Ajutine kaitse oli antud aastaks ajaks, aasta saab läbi 24. veebruaril 2023.  Küsimus on selles, mis siis saab. Kas meil on prognoos, et see sõda lõpeb või see pigem ei lõpe ja nendel inimestel ei ole veel kuhugi tagasi minna? See tuleb otsustada ka Euroopa tasandil, kas ajutise kaitse aega pikendatakse näiteks aasta võrra. Ma ütleksin, et pigem on tõenäoline see, et see aasta võrra pikeneb. Seetõttu me oleme nende kuludega ka arvestanud, et aidata põgenikega ja nende kulutustega toime tulla.

Tõsi on muidugi see, et lisaeelarvega me oleme ette näinud ka raha näiteks ajutiseks majutuseks. Aga kui me vaatame neid numbreid, siis näeme, et seda ajutist riigipoolset majutust on kasutanud ainult 6%. Ma ei leia praegu kuskilt neid numbreid, aga ma mälu järgi ütlen, et 6% kõikidest ajutise kaitse taotlejatest. See kulu on olnud tegelikkuses väiksem. Samuti on meil tehtud pingutusi selleks, et kõik need ajutise kaitse taotlejad, just täiskasvanud inimesed, läheksid tööle, mis tähendab seda, et nendest saavad maksumaksjad. Praeguse seisuga on ajutise kaitse saajatest tööle asunud 23% ehk 7870 inimest. Nädalaga lisandus 168 töötavat inimest. 20–64‑aastatest on töösuhtes tervelt 38%. Need on inimesed, kes on ka maksumaksjad ja ei ole otseselt koormaks toetuste saamise mõttes.

Veel on oluline see, et nädalas keskmiselt sada inimest läheb tagasi ehk see ajutise kaitse taotlejate [hulk] ka väheneb. Osa annavad teada, et nad lähevad tagasi ja loobuvad sellest kaitsest, mis tähendab seda, et need kulutused enam riigi omad ei ole. Aga osa ei anna sellest teada. Meil on erinevad võimalused nendega suhelda, et saada aru, kas nad viibivad Eestis või ei viibi, kas nad on läinud kuhugi teise riiki, taotlenud ehk sealt toetust, selleks et keegi ei maksaks topelt. Aga jah, täpseid numbreid ma teile hetkel öelda ei saa.

13:07 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 13:07 Inimeste toimetulek

13:07 Esimees Jüri Ratas

Liigume järgmise küsimuse juurde, see on viies. Selle esitab Riigikogu liige Marika Tuus-Laul, sellele vastab peaminister Kaja Kallas, teema on inimeste toimetulek. Marika Tuus-Laul, palun!

13:07 Marika Tuus-Laul

Aitäh! Austatud peaminister! Me paistame Euroopas silma jälle küllaltki kehvas mõttes, sest oleme kõrgeima inflatsiooniga riik. Hinnatõusud on võrreldes aastatagusega juba üle 25%. Oleme sel aastal vaesemaks jäänud veerandi võrra ja vähem kui aastaga on inimesed kaotanud veerandi oma ostujõust. Kui te vaatate ringi, siis te teate, et toiduainete hinnad on tõusnud kosmilise kiirusega. Inimesed valivad, ostavad kõige odavamat või jätavad ostmata. Kauplused lühendavad lahtiolekuaega, ettevõtted sulgevad uksi, küttepuude hinnad on enam kui kahekordistunud ja pealegi on nende defitsiit, ravimite hinnad on samuti jõudsalt kerkinud. Mootorikütuse hinnad on jätkuvalt kõrged. See põhjustab üldist hinnarallit kõikide kaupade ja teenuste puhul.

Vaatame, mida teised riigid teevad: nad alandavad tarbimismakse, alandavad näiteks kütuseaktsiisi. Me võime siin jälle diislist rääkida, aga miks me üldiselt ei alanda? Miks meie ei tee seda? Miks meie ei alanda toiduainete käibemaksu?

Ma tuletan meelde, et peaaegu kõikides riikides, mõned üksikud välja arvatud, on toiduainete käibemaksu alandatud juba aastaid, on isegi nulliringe. Omal ajal te tõstsite ravimite ja abivahendite käibemaksu 5%‑lt 9%‑le ja lubasite, et pärast langetate seda. Te ei ole seda teinud. Miks te ei võiks seda siis praegu, raskel ajal teha? Tarbimismaksude langetamisest võidaksid kõige kehvema sissetulekuga inimesed. Pealegi, te teate ju küll, et tarbimismaksud on olemuselt regressiivsed, mida väiksem on inimese sissetulek, mida väiksem on inimese palk, seda rohkem ta suhtena palka ära maksab. Miks me ei aita seda kehvema sissetulekuga inimest rohkem? Kõik ootavad praegu tarbimismaksude langetamist. Ei ole mõtet rääkida, et oh, see tegelikult ei tähenda midagi, et ettevõtjad tõstavad ikka [hinda]. 

13:10 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun! 

13:10 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jah, tulemas on raske talv ja seetõttu me oleme teinud terve rea otsuseid, et inimesi aidata. Te räägite inimestest, kes on just selles madalama sissetulekuga osas. Mida me nende jaoks teeme? Esiteks, me tõstame tulumaksuvaba miinimumi 654 euroni, mis on märkimisväärne tõus. Teiseks, me juba suvel tõstsime toimetulekutoetust tervelt 33%, jällegi nende jaoks, kellel on kõige raskem.

On oluline, et uuest aastast tõuseb pension esimest korda rohkem kui 100 euro ja oktoobrist tõuseb üksi elava pensionäri toetus 200 eurot. Uuest aastast jõustub tulumaksuvabastus pensioniealistele inimestele keskmise vanaduspensioni ulatuses, ka see jätab inimestele rohkem raha kätte. Lisaks tõusevad peretoetused, tõusevad lastetoetused – lastetoetused tõusevad 80 euroni kuus – ja nendel peredel, kus on kolm või enam last, tõuseb toetus kolme kuni kuue lapse puhul 600 euroni kuus, see toetus tõuseb 50%, ja seitsme ja enama lapse puhul 800 euroni kuus. Lisaks tõuseb ka üksikvanema toetus 80 euroni kuus, mis on üle neljakordne tõus.

Need on kõik need asjad, mida me teeme lisaks sellele, et aidata inimestel toime tulla kõrgete energiahindadega. Ma juba rääkisin sellest, et universaalteenus on midagi, mida me teeme inimeste heaks, et hindu alla tuua. Lisaks me maksame 50 eurot toetust megavatt-tunni kohta inimestele, kodutarbijatele, et jällegi kulutusi vähendada. Gaasi puhul me hüvitame 80% 80 eurot megavatt-tunni kohta ületavast hinnast. Kaugkütte puhul täpselt samamoodi.

Küsimus toiduainete käibemaksust. Toiduainete käibemaksu on alandanud osad riigid. Kõige lähem meile on Läti, kelle näitest on palju õppida. Minu mäletamist mööda seda käibemaksu alandati 16%, aga inimesteni jõudis see ainult 2% madalamate hindade näol. Ehk ma tahan öelda seda, et selliste maksude puhul meil puudub kontroll, et see kasu otseselt inimestele läheb. Seetõttu kõik need asjad, mida me teeme, lähevad konkreetselt inimeste aitamiseks ja on kindel, et nad saavad selle raha kätte, mitte me ei sõltu sellest, kuidas tootjad tegelikult oma hindu määravad.

13:13 Esimees Jüri Ratas

Nüüd täiendav küsimus, Marika Tuus-Laul, palun!

13:13 Marika Tuus-Laul

Aitäh! No mina räägin elatustasemest, elukvaliteedi langemisest, ostujõu allakäigust. Sellest ma räägin ja sellest, et just tarbimismaksud suudaksid inimesi aidata, kui neid langetada. Sellest ma räägin. 

Kui me räägime toiduainete käibemaksu langetamisest, siis mul on siin üks suur-suur tabel. Siit on näha, et seda on peaaegu kõik riigid teinud. Kuidas siis nendel on õnnestunud nii, et see ettevõtja ei pane [hinda] juurde? Kuidas on see võimalik? Nad teevad seda aastaid, nad tegid seda 10 aastat tagasi ja 20 aastat tagasi. Mis puutub Lätisse, siis seal tehti see ainult väikese grupi puhul, eks ole, puuviljade puhul. Kui te vaatate neid hindu seal poodides, siis näete, et üsna paljud on meile üsna kättesaadavad. Nii et see ei ole sugugi niimoodi. 

Aga te rääkisite pensionist ja pensionäridest. Te räägite uhkusega 20‑eurosest pensionitõusust. Öelge, mida te saate poest 20 euro eest. Üks ostukorv, ühekordne ostukorv, kus on kõige tavalisem kaup, on nii palju väärt. Nii et seda argumenti ärge siin küll tooge. Te rääkisite indekseerimisest ja mis kõik sellega koos tuleb, et pension tõuseb. Ma tahan väga rõhutada ühte asja ainult indekseerimisest tuleneva pensionitõusu kohta: me oleme sellega rahul alles siis, kui meie pension üleüldse on Euroopaga võrreldav. Siis me võime rääkida indekseerimisest. Seni tuleb meil kogu aeg erakorraliselt pensione tõsta ja siis teha indekseerimine, Euroopa järgi algul. Kas te oskate öelda, kui palju siis ikkagi, kui te räägite 100‑eurosest tõusust, reaalpension tõuseb, arvestades eakate teistsugust tarbimist, ravimeid, abivahendeid, kõiki hinnakasve jne? Reaalpension, saate aru? Millal me taastame selle tänase ostujõu?

13:15 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:15 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, mul on siin tabel selle kohta, kuidas Eesti inimeste ostujõud alates 1997. aastast on oluliselt kasvanud. Näiteks oli 1997. aastal sisemajanduse kogutoodang inimese kohta 3682 ja 2022. aastal on see 27 282 [eurot]. See näitab seda, kuidas meie sisemajanduse kogutoodang ja inimeste heaolu on tegelikult paranenud.

Tulles teie küsimuse juurde: ei, pension ei tõuse 20 eurot, pension tõuseb üle 100 euro. See on rekordiline, mitte kunagi ei ole pension nii palju tõusnud. See on erinevate elementide kombinatsioon, erakorraline tõus 20 eurot, lisaks tõus indekseerimise tulemusena. See on olukord, kus pension kasvab. Lisaks, nagu ma ütlesin, uuest aastast jõustub tulumaksuvabastus pensioniealistele inimestele keskmise vanaduspensioni ulatuses. See kõik jätab inimestele rohkem raha kätte. Samamoodi tõuseb üksi elava pensionäri toetus juba oktoobrist 200 euroni. Need on pensione puudutavad asjad, mis automaatselt tulevad.

Nüüd see, mis puudutab käibemaksu. Hea näide on olnud tegelikult kõik tarbimismaksud, aktsiisid, käibemaksud. Neil võib olla mõju siis, kui hinnad on stabiilsed. Aga kui on hüperinflatsioon, või kui ka hüperinflatsiooni ei ole, aga on kõrge inflatsioon, see tähendab, et hinnad muutuvad nii kiiresti, siis see kaob sinna sisse ära. Hea näide on kütuste hinna tõus. Kevadel oli see, et tuleb aktsiisi langetada. Aktsiisilangetuse mõju oleks olnud palju väiksem, kui see [tase], kuhu kütuse [hind] on [nüüdseks] langenud. Ehk see hind on langenud kaheksandiku võrra. Ka teised riigid ütlevad seda. Läti näide on see, et paraku ei jõua see üks ühele inimesteni, kui seda niimoodi lahendada. Need ongi võib-olla meie ideoloogilised erinevused. Antud juhul oleme meie selle asja järgmise aasta eelarves lahendanud niimoodi, et inimesed saaksid rohkem raha kätte, et neil oleks võimalik neid kulutusi katta, ja samal ajal me tegeleme sellega (Juhataja helistab kella.), et teha energiatoetusi ja tuua neid hindu alla.

13:18 Esimees Jüri Ratas

Nüüd kaks lisaküsimust. Tõnis Mölder, palun esimene!

13:18 Tõnis Mölder

Aitäh! Marika Tuus küsis selle kohta, mis puudutab inimeste toimetulekut ja seda poolt. Me tõesti näeme, et inflatsioon on ikkagi oluliselt ja kordades kõrgem kui see, mida riik toena juurde pakub. Rääkimata sellest, et kui me räägime riigiteenistujate palkade tõusust, ma mõtlen siinkohal politseinikke ja päästjaid, siis 15%‑line palgatõus ei ole kaugeltki võrreldav sellega, mis inflatsioon on ühest otsast ära söönud.

Aga minu küsimus on hoopis teise nurga alt ja see puudutab seda, et riik jätkuvalt ei taha ja ei soovi tulla ettevõtjatele selles energiakriisis appi. Isegi kui mõte on olemas, siis tegudeni ei jõuta. Tänase graafikuga arvestades jõutakse ettevõtjatele elektri kompenseerimise või hüvitamisega appi alles peale kütteperioodi lõppu ehk selleks hetkeks, kui väga paljud ettevõtted on oma uksed sulgenud. Tegemist on ääretult kahetsusväärse ja ma ütleksin, et isegi kuritegeliku sammuga. Me näeme eilsest Eesti Panga majandusprognoosist, et 2024. aastaks [jõuab] Eesti tööpuudus juba 8,6%‑ni. See tähendab seda, et iga ettevõte, kes sellel sügistalvisel perioodil sulgeb oma uksed ja peab koondama väga suure hulga töötajaid, ilmselgelt mõjutab nii meie majandusnumbreid kui ka tekitab juurde olulisel määral töötute armeed. Juhul kui see töötute armee näiteks kahekordistub, võrreldes tänase töötuse numbriga, siis ilmselgelt on see ju kulu, riigile aga ka saamata jäänud tulu, sest iga töökäte[paar], mis meil ei ole kaasatud ettevõtlusesse või töötlevasse tööstusesse, avaldab ilmselgelt mõju ka meie majandustõusule. Ehk veel kord: minu lühike küsimus on teile see, et millal te tulete ettevõtjatele appi ja mis on see sõnum, kuidas ettevõtjad peavad selle talve üle elama.

13:20 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:20 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt ostujõust. Alates 1991. aastast on keskmine palk Eestis kasvanud 45 korda. 45 korda! Keskmine pension on kasvanud 60 korda. 60 korda! Hinnad ei ole nii palju kasvanud. Ehk inimeste ostujõud on kogu aeg paranenud, inimeste heaolu on kogu aeg paranenud. Jah, tõsi on see, et praegu on meil raske aeg ja see aasta on tõenäoliselt esimene, kui inimeste reaalne ostujõud ei suurene. Aga me peame vaatama seda kogumis. 45 korda on kasvanud keskmine palk 1991. aastast alates ja pension 60 korda.

Mis puudutab ettevõtjate toetamist, siis me toetame ettevõtjaid ja me tahame leida reaalseid lahendusi. Selline hurraaga pealelendamine, et maksame kõigile toetust, tähendab seda, et see läheb maksumaksja taskust, selle raha eest ei saa me teha midagi muud. Tegelikult ettevõtjate [arvamused jagunevad] siin ka pooleks. Ühed ütlevad, et loomulikult, kui riik maksab mingit raha, siis selle raha ma võtan alati vastu. Nagu ütles õpetaja Maurus, et kui tullakse talle raha tooma, siis ta on alati kodus. Aga on ettevõtjaid, kes ütlevad, et tegelikult on see ettevõtja roll, majandus käib tsükliliselt, [need] ettevõtjad on ka oma riske maandanud ja selle peale mõelnud. [Kui toetada neid], kes ei ole [seda teinud] ja [loodavad] justkui ainult riigi abi peale, siis see pole võrdne nende ettevõtjate suhtes.

Nii et meie fookuses on olnud see, et me tahaks võimalikult palju vaadata seda, et ettevõtjad saaksid toimida ja töökohad ei kaoks. Aga igasugused sellised kiiresti tehtud toetused võivad olla vastupidise efektiga: esmapilgul palju abi, aga kokkuvõttes toovad kaasa hoopis teisi probleeme. Toetustega paraku nii on. Eriti kui me räägime ettevõtjate toetustest, siis see tähendab seda, et vähesed saavad ja need, kes saavad, ütlevad, et vähe, ja need, kes ei saa, ütlevad, et valed said, ja igal juhul on lõpuks kõik õnnetud. Meie fookuses on aidata inimesi selle raske talvega toime tulla. Midagi ei ole teha, maksumaksja rahakott ei ole piira[matu]. See tähendab, et me peame tegema valikuid ja aitama just töökohtadel säilida ning inimestel toime tulla selle raske talvega.

13:23 Esimees Jüri Ratas

Nüüd teine lisaküsimus. Jaak Aab, palun!

13:23 Jaak Aab

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud peaminister, hea Kaja! Oli hea kuulda seda loetelu nendest toetusmeetmetest, mille me oleme koos otsustanud, olgu see siis erakorraline pensionitõus, üksi elava pensionäri toetus, keskmise pensioni tulumaksuvabastus või erinevad muud asjad. Keskerakond on tõsiselt pingutanud ja meie partner on valitsuses ka paljude asjadega nõustunud. See kindlasti kergendab inimeste elu. Ka pere‑ ja lastetoetuste eelnõu tõi Riigikokku Keskerakond, tuletan meelde.

Aga vaatame neid asju, mis on mõjutanud seda kõrget inflatsiooni, eriti just viimastel kuudel, viimase poole aasta jooksul. Mul on ees ka Rahandusministeeriumi statistika. Võrdleme Läti ja Leeduga, sest võrrelda tuleb võrreldavaid, eks ju. Mujal on inflatsioon väiksem, no sellel on erinevad põhjused. Igal juhul, kui me vaatame siin toitu, teenuseid, mootorikütuseid, siis enam-vähem on hinnatõus aastases võrdluses meil Läti ja Leeduga sama. Küll aga on suur hüpe ja erinevus just elektri ja gaasi puhul. Siin on olnud meil hinnatõus aastases võrdluses 108,8%, Lätis 65,6% ja Leedus 77,0%. See ei ole börsihindade võrdlus. Ma tean, hea peaminister, et te ütlesite kuskil uudises, et meil on börsihind seal 22. [kohal]. Need on tegelikud hinnad ehk need on hinnad, millega tarbija on elektri kätte saanud. Minu järeldus on ikka see: põhivahe just eriti viimastel kuudel selles hinnatõusus elektri ja gaasi puhul on tekkinud sellest, et (Juhataja helistab kella.) Läti ja Leedu on rakendanud poliitikameetmeid, Eesti rakendas kütteperioodil, aga nüüd enam mitte.

13:25 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg! Kaja Kallas, palun!

13:25 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jaa, kõigepealt suur aitäh selle koostöö eest, mida me valitsuses tegime. Tegime palju häid asju. Tõesti, osa vilju on need, mis sellel aastal või tuleval aastal jõustuvad. Täpselt nii see on.

Nüüd inflatsiooni juurde tulles: jah, kõik see vastab tõele. Eesti inflatsioon on kõrge sellepärast, et energiakulutustel on kogu tarbijakorvis väga suur osa. Siin on erinevad põhjused, miks see nii on. Esiteks see, et võrreldes teiste riikidega on Eesti tarbijad olnud väga börsiusku. Tegelikult inflatsiooniarvestuses on kõik tarbijad justkui börsihindadele arvestatud, kuigi tegelikkuses on pooled tarbijad börsilepingutega ja pooled on oma hinnad fikseerinud. Aga see on kõik tehnika [küsimus].

Mis analüütikud ütlevad? See energialöök tabab ka teisi riike, see tabab neid lihtsalt natuke hiljem, kui neil saavad läbi fikseeritud lepingud ja hakatakse sõlmima uusi lepinguid, mida tehakse juba tunduvalt kõrgemal tasemel. Ehk meie inimesed said nii-öelda selle löögi kõigepealt. Vaatame seda Euroopa pilti – ka täna ma vaatasin need hinnad üle – ja kogu seda elektripilti: on ainult neli Euroopa Liidu riiki ja kui võtta ka Norra siia hulka, siis viis Euroopa riiki, kus on hetkel odavam elekter kui Eestis. Igal pool on kallim. See on see seis. Aga see ei tähenda, et elekter oleks meil kuidagi odav. Ma seda ei väida, vaid ma väidan seda, et kogupildis on Eesti elekter ikkagi näiteks odavam, kui see on Lätis või Leedus.

Nüüd energiatoetused. Me ka eelmisel aastal tegime energiatoetusi ikkagi kütteperioodi jaoks, sest see on see [aeg], kui inimesed tarbivad elektrit rohkem, tarbivad kütet rohkem, ja arved tulevad suuremad. Jah, augustis olid arved suured. Eelmisel talvel loodeti, et suvel lähevad hinnad alla, aga hinnad ei ole alla läinud. Seal on erinevaid faktoreid, aga põhiline on ikkagi Putini sõda Ukrainas, mis kogu seda energiapilti mõjutab ja neid hindu üles ajab. Nagu ma ütlesin, selleks kütteperioodiks, mis algab juba 1. oktoobril, on meil väga mahukas toetuste pakett ette nähtud, selleks et hindu inimestel alla tuua. (Juhataja helistab kella.) See peaks mõjutama ka inflatsiooni allapoole tulema.

13:28 Esimees Jüri Ratas

Tänan! Lõpetan küsimuse selle käsitlemise. 


6. 13:28 Personalipoliitika

13:28 Esimees Jüri Ratas

Liigume kuuenda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Mart Helme, vastab peaminister Kaja Kallas, teema on personalipoliitika. Mart Helme, palun!

13:28 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud vastaja! Euroopas on üks riik, kus elekter on muide oluliselt odavam kui Eestis. See on Ukraina. Ukraina on sõjas. Teie väidate, et me oleme sõjas ja sellepärast maksame sõjamaksu ja sellepärast on meil kallis elekter. Ukraina on sõjas, seal on elekter odavam. See on üks asi.

Teine asi. Ma nägin just ühte tabelit, mida näitas meile Madis Müller, kes käis meil fraktsioonis. Seal oli kaks kõige vähem energiasõltuvat riiki. Kõige vähem sõltuv on Taani ja teine on Eesti. Jääb täiesti arusaamatuks, miks riik, mis on võimeline tootma ise piisavalt elektrienergiat, nagu Eesti seda on, ja müüma seda elanikele kolme-nelja sendiga kilovatt‑tund, peab vastu võtma selliseid seadusi, mis tekitavad meile viis või kuus korda kallima elektri hinna. Aga see oli lihtsalt mõtteavaldusena eelmiste küsimuste juurde.

Minu küsimus on personalipoliitika kohta. Ma ei hakka praegu lahkama kontrollikoja [liikme] kandidaadi nimetamise protseduuri, mis on ilmselge näide telefoniõiguse ja poliitilise suva kohta. Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni raames me jätkame selle asja uurimist, oleme juba väga huvitavat materjali saanud. Tõenäoliselt kutsume ka teid selgitusi jagama, kuna te olete väitnud, et see oli teie otsus, et saata sinna Keit Pentus‑Rosimannus. Keit Pentus-Rosimannus väidab, et tema ei teadnud sellest otsusest midagi. Küll on tore, et ministrid teie valitsuses omavahel üldse ei suhtle ja mitte midagi üksteise tegemistest ei tea.

Aga küsimusega läheme edasi teise teema juurde. Nimelt on meil tulnud kohtutest otsused, mis ütlevad, et sundvaktsineerimine, mis viidi läbi kaitsejõududes (Juhataja helistab kella.), politseis – kohe lõpetan –, oli seadusvastane ja need niinimetatud riskianalüüsid ei olnud (Juhataja helistab kella.) piisavalt legaalsed dokumendid ...

13:30 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

13:30 Mart Helme

Kuidas kommenteerite?

13:31 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:31 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Te suudate ühes küsimuses purjetada teemalt teemale ja ma ka vastan, purjetades teemalt teemale. Kõigepealt, Ukrainal on oma elektritootmine ja nad ei ole olnud sõltuvad Venemaast. See on suur riik. (Hääl saalist. Juhataja helistab kella.) Jah. Te väitsite, et Eesti ei ole energiasõltuv. Ma arvan, et me võime olla selle üle ainult uhked, et meil on sellised võimalused. See suures pildis taandub ikkagi sellele, et teie arvates me peaksime kõikides asjades olema üksi. Aga kui te võrdlete Ukrainat ja Eestit kas või territooriumi poolest, siis näete, et need on väga erineva suurusega riigid. Energiatootmise suhtes on samamoodi. Ka elektrivõrgud on meil ühendatud teiste riikide võrkudega, et hoida näiteks sagedust ja nii edasi. Lisaks oleme vastastikku oma liitlastest sõltuvad. Mina seda ei toeta, et me jääksime üksi. Neljakümnendatel me kaotasime oma iseseisvuse seetõttu, et olime üksi.

Teie küsimuse juurde, mida te ei jõudnudki esitada. Mis puudutab kontrollikoja [liikme] kandidaati, siis see [esitamine] oli tehtud täpselt samamoodi, nagu oli tehtud varasemalt. See on poliitiline kokkulepe, poliitiline kokkulepe erakonnajuhtide vahel – te teate ise seda väga hästi, sest te olete olnud erakonna juht, te panite kokku valitsust koos Keskerakonna ja Isamaaga –, ametikohtade kokkulepped tehakse erakondade esimeeste vahel, kes mis ametikoha täidab, millise ministrikoha täidab. See on alati erakonna öelda, kes see kandidaat on.

Jah, meil oli selline kokkulepe, kuivõrd Isamaal oli väga selge oma huvi, kuna Isamaa [esindaja] on hetkel kontrollikojas, et me antud küsimuses hääletame, kuigi me tavaliselt teeme selliseid otsuseid konsensusega. Me hääletasime valitsuses. Seda, kes kuidas on hääletanud, on võimalik valitsuse protokollist välja võtta. Otsustasime kollektiivselt, nii nagu valitsus teeb. See oli valitsuse otsus, nimetada kontrollikoja [liikme] kandidaadiks Keit Pentus-Rosimannus. See, kas kandidaat leiab toetust Euroopa Parlamendis, Euroopa Nõukogus, sõltub juba kuulamistest. Aga valitsuse otsus on tehtud.

13:33 Esimees Jüri Ratas

Täiendav küsimus, Mart Helme, palun!

13:33 Mart Helme

Jah, no kokkulepet ju ei olnud. Isamaa ütleb, et tema kokku ei leppinud ja seepärast oli ka hääletus. Teiseks, siin on küsimus selles, et eelmine, Isamaa kandidaat ei olnud samal ajal rahandusminister, nagu praegu on Keit Pentus-Rosimannus. Sisuliselt iseenda määramisega seotud toimingupiirangu rikkumine on ilmselge.

Aga ma ei puuduta seda. Ma tõepoolest ei jõudnud oma küsimusega päris lõpule. Nimelt, politsei peadirektor ja kaitsejõudude juht on ajakirjanduse teadetel kandidaadid kõrgemale ametikohale või nende ameti[aega] pikendatakse. Teatavasti kavatsete teie Heremi ameti[aega] oma valitsuse ajal, kui see valitsus püsima jääb, pikendada järgmiseks perioodiks. Inimesed, kes on kohtus jäänud süüdi sisuliselt võimu kuritarvitamises, ebaseaduslike korralduste andmises ja alluvatelt ebaseaduslike korralduste täitmise nõudmises, on teie arvates sobivad kandidaadid, et nende ametiaega pikendada või nad ümber tõsta ühelt ametikohalt, kus nende aeg lõpeb pärast teie praeguse valitsuse tegevuse lõppu, tükk maad pärast seda. Nad on [teie arvates] sobivad kandidaadid. Kas teie arvates niisugune personalipoliitika, kus peale valimisi moodustatava valitsuse eest võetakse vastu seesugused olulised personaliotsused, on normaalne, õigusriigile kohane poliitiline käitumine?

13:35 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:35 Peaminister Kaja Kallas

Vastus on jah. Aga pikemalt. Esiteks, vaadake, härra Helme, kokkulepe hääletamise kohta on ka kokkulepe. See kokkulepe meil oli, mis puudutab kontrollikoja [liikme] kandidaati. Jah, me ei saanud kandidaadis kokkuleppele, aga me leppisime kokku, et me (Hääl saalist. Juhataja helistab kella.) hääletame. See tähendab seda, et kes saab enda kandidaadile toetuse läbi räägitud, selle kandidaat läheb läbi. Antud juhul osutus valituks Keit Pentus-Rosimannus.

Nüüd tulen selle küsimuse juurde. Mind tegelikult see täiesti huvitaks, aga ma ütlen, et see on retooriline küsimus. Ma ei tea kedagi, kelle tööga te Eesti Vabariigis oleksite rahul, olgu see Kaitseväe juhataja, politseijuht, arstid, õpetajad, õed. See nimekiri on tohutult pikk. Nii et teie heakskiitu ära teenida ei ole vist võimalik, kui perekonnanimi ei ole just Helme. Aga mina ei pea õigeks seda ründamist, erinevate institutsioonide ründamist. Minu meelest on see isegi ohtlik riigi toimimisele.

Meil on erinevad riigiasutused, neid juhivad inimesed, kes on antud valdkonnas pädevad ja teevad oma vastutusvaldkonnas ka otsuseid. Loomulikult, iga otsus, mis sa teed otsustajana, tähendab, et on keegi, kellele see otsus ei meeldi. Õnneks on meil õigusriik, selliseid otsuseid saab kohtus vaidlustada ja seda on ka tehtud. Seda, kellel oli õigus, otsustab lõppkokkuvõttes kohus. Ei ole minu asi enne seda öelda, kas tegemist on olnud õigusvastase tegevusega või mitte, kui kohtus selline vaidlus käib.

Aga lihtsalt ma tahaksin tuua selle COVID‑i kaasuse puhul – nüüd ma räägin puhtalt valitsusest –, et kohtusse on kokku esitatud ligi 80 kaebust seoses Vabariigi Valitsuse piirangutega näiteks COVID‑i puhul. Nendest on jõustunud 25 lahendit, ükski ei olnud Vabariigi Valitsuse kahjuks. Tegelikult kohtud töötavad nende asjadega ja lõplikud otsused saavad tehtud, kui need asjad on mitmes astmes menetletud. Aga 25 lahendit on igal juhul jõusse jäänud. Nii et jah, loomulikult, kui teil on etteheiteid konkreetselt kellegi tegevuse pärast, siis te saate neid esitada. Neid etteheiteid on teil praktiliselt kõigi suhtes.

13:38 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Mart Helme, palun!

13:38 Mart Helme

Jah. Kõigepealt ma tänan lugupeetud vastajat, et ta ütleb, et mul on õigus esitada oma seisukohti. Aitäh! See on muidugi õigusriigis pretsedenditu, et opositsioonierakonna esindajal on õigus esitada oma kahtlusi. Aga ma tahtsin tähelepanu juhtida, et küsimus ei puutunud sellesse, kas mina olen rahul kellegagi või millegagi ja kas minu nimi on Helme või on minu nimi midagi muud. See ei puutunud üldse asjasse. Küsimus oli väga konkreetne. Kas teie arvates on see normaalne, õigusriigile kohane praktika, kui inimesed, kelle valdkonnas tehtud tegusid on kohtus hukka mõistetud, kes on saanud negatiivse kohtuotsuse, püütakse edutada enne valimisi, et tagada neile soe koht ka pärast valimisi? See oli küsimus ja sellele ma vastust ei saanud.

13:39 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ei käsitle küll seda protseduurilise küsimusena, aga kui küsitakse, siis Riigikogu liikmed küsivad ja valitsuse liikmed vastavad nii hästi, kui nad soovivad, tahavad või oskavad. Valdo Randpere, protseduuriline küsimus.

13:39 Valdo Randpere

Aitäh! Kuna Mart Helme küsimus ilmselgelt ei olnud protseduuriline, siis ma mõtlesin, et tasakaalustamaks teda esitan ma päriselt protseduurilise küsimuse. See küsimus sai alguse väljaspool seda saali. Tulin äsja Riigikokku. Riigikogu ees on mingi, mitte väga suur, aga siiski mingi meeleavaldus mingite plakatitega. Pahatahtlik inimene võiks kohati arvata, et hullumajast on antud inimestele vaba päev. Aga veidi ettevaatlikum inimene mõtleb selle peale, et ma tulen Riigikokku ja mulle karjutakse: "Sa oled omale tõmmanud surmavarju peale! Sa oled omale tõmmanud suure häda kaela!" Ja need on EKRE pooldajad, kes seal niimoodi lõugavad.

Minu küsimus on täiesti protseduuriline: kas Riigikogu juhatus või kantselei kavatseb midagi ette võtta selleks, et Riigikogu liikmed saaksid normaalselt tööle tulla? Mul ei ole midagi selle vastu, kui inimesed demonstreerivad, [kui on] mõistlikud inimesed, kui saab debateerida, kui saab rääkida, aga mingeid hulle maja ette lõugama, et sa oled omale surmavarju peale tõmmanud, ma tõesti ei taha. Ma loodan, et te jagate minu seisukohta.

13:41 Esimees Jüri Ratas

Ma ei loe seda infotunni protseduuriliseks küsimuseks, absoluutselt mitte. Aga ma ütlen niipalju, et me oleme varem seda teemat arutanud. See, kelle kohta Riigikogu liige ütleb, et kas ta on hullumajast pärit või mitte, on iga Riigikogu liikme enda õigus. Ma tean, et see teema on täna uuesti tõstatatud ja kindlasti me seda ka arutame, aga see ei ole antud kontekstis kuidagi protseduuriline küsimus. Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus!

13:41 Peeter Ernits

Jah. Hea juhataja! Kas oleks võimalik [anda] kolleeg Randperele kuidagi mõne rahustava süsti või [leida] kellegi, kes teda turvab, kui ta saabub ja oma autost siia astub?

13:41 Esimees Jüri Ratas

Ka seda ma ei loe protseduuriliseks küsimuseks. Mul on palve, et säilitame kõik siin väärikuse, isegi viis ja pool kuud enne valimisi. Valdo Randpere, palun, protseduuriline küsimus!

13:41 Valdo Randpere

Ma tahan protesteerida selle vastu, et te ütlesite, et see ei ole protseduuriline küsimus. See on protseduuriline küsimus, kui mul takistatakse siia infotundi, siia istungile tulla. See on vägagi protseduuriline küsimus. Sellepärast ma arvan, et sellega peab tegelema. Mul on hea meel kuulda, et te olete juba infot saanud, ja võib-olla ka tegelete sellega. Aga ma leian, et see on vägagi protseduuriline küsimus.

13:42 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ei, see ei ole kuidagi protseduuriline küsimus selle infotunni valguses. Te olete siia tööle jõudnud ja ma vastasin teile, et see on varasemalt olnud juhatuses, mul on ka info tänase kohta ja kindlasti juhatus sellega tegeleb. Te kuulsite seda minu eelmises vastuses. Lähme nüüd lisaküsimuste juurde. Kalle Grünthal, palun!

13:42 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Kaja Kallas! Üldiselt on infotund selline [koht], kus Riigikogu liikmete küsimustele vastatakse. Ma olen täna seda [infotundi] jälginud. Saadikud on esitanud väga asjalikke küsimusi. Peeter Ernits küsis siin piimakarja kohta, et mida teha, te ei suutnud vastata. Marika Tuus-Laul küsis tarbimismaksude alandamise kohta, jällegi mingit konkreetset [vastust] ei tulnud. Jaak Aab luges siin üles terve rea numbreid. Mart Helme rääkis sellest, et kui kaua selline ringmäng käib kaitseväe, politsei ja muude asutuste vahel, kus mängitakse onupojapoliitikat. Mingeid konkreetseid vastuseid ei tule. Standardvastus, mis teil on, on see, et ees on raske talv, me peame hakkama saama, inimesi aitama. Tavaliselt räägite veel ka seda, et kõiges, elektris ja kõiges, on süüdi Ukraina sõda. Te olete rääkinud seda juba väga pikka aega, alates selle aasta algusest. Tihtipeale on ka protestiküsimused lugupeetud Riigikogu esimehele Jüri Rattale, et te ei vasta küsimustele. Vastus tuleb, et vastaja vastab nii, kuidas oskab.

Nüüd on mul küsimus teile, lugupeetud Kaja Kallas, väga lihtne ja lühike küsimus, absoluutselt ilma igasuguse irooniata. Sellisel tasemel kõrge ametiisik peaks olema väga hea tervisega. Minu küsimus on see, kuidas te ennast tunnete. Kuidas on teie tervislik seisund praegu?

13:44 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:44 Peaminister Kaja Kallas

Jaa. Mulle tundub, et infotund on teie arvates just see koht, kus te saate rääkida sellest, mis kõik on valesti, ja näidata, kui teravalt te suudate mind rünnata, solvata või endast välja viia. Aga ma ei anna teile seda [võimalust], sellepärast et minu meelest see räägib teist rohkem, kui see räägib minust. Kui te infotunnis tõesti tahaksite informatsiooni, teatud väga spetsiifilistele küsimustele vastuseid, siis täna on meil siin majandus‑ ja taristuminister, kes väga põhjalikult on ette valmistanud kõik [teemad], mis puudutavad energeetikat, mis olid arutlusel näiteks Euroopa tasandil, millised suunised hakkavad tulema, kuidas me saame neid olukordi lahendada. Kõike seda saaks küsida majandus‑ ja taristuministrilt. Temale ei ole mitte ühtegi küsimust selles infotunnis.

Aga tänan küsimast, minu tervis on hea.

13:45 Esimees Jüri Ratas

Teine lisaküsimus. Kert Kingo, palun!

13:45 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Harju Maakohtu 22. oktoobri 2021. aasta otsusega taandati Riigiprokuratuuri juhtivprokurör Taavi Pern kriminaalasja menetlusest. Taandamise aluseks olid kohtu poolt tuvastatud juhtiva riigiprokuröri rikkumised. Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern rikkus kahtlustatava kaitseõigust ja survestas kahtlustatavat, vassis arestimistaotluses sisaldunud eksimuse ümber ning rikkus kahtlustatava omandiõigust. Kohus on märkinud, tsiteerin: "Taunitav on see, et prokurör oma viga ei tunnistanud. Seda üritati ilustada ja kinni mätsida. Taavi Pern on kohtule vassinud."

Riigikohtu kriminaalkolleegium 14. juuni 2022. aasta otsuses omakorda tuvastas narkokuritegudele spetsialiseerunud riigiprokurör Vahur Verte tegevuses – ta töötab juhtivprokurör Taavi Perni alluvuses – mitmeid menetlusõiguse rikkumisi. Riigikohus tuvastas muu hulgas, et prokuratuur on käitunud ebaausalt nii süüdistatavate kui ka eeluurimiskohtuniku suhtes, kes lahendas taotlusi prokuratuuri eksitava info alusel. Prokuratuur rikkus kahtlustatava kaitseõigust ning tema õigust ausale ja õiglasele kohtumenetlusele. Tegu on olulise menetlusõiguse rikkumisega ning prokuratuur rikkus kriminaalmenetlusõigust ja isiku põhiõigusi.

Kummagi kohtuotsuse kohta ei ole riigi peaprokurör Andres Parmas mitte mingit kommentaari [andnud]. Ta pole selles osas ka midagi ette võtnud, mis annab põhjust uskuda, et kõik see, mis toimus, on toimunud ja toimubki tema vaikival heakskiidul. Vastavalt prokuratuuri põhimäärusele esindab prokuratuur oma ülesannete täitmisel riiki. Kui riigi esindajad, kellelt eeldaks eeskujulikku, ausat ja seaduskuulekat käitumist, rikuvad jultunult oma ametikohta ära kasutades seadusi ja menetlusnorme ning selles osas ei võeta midagi ette (Juhataja helistab kella.), siis, teie hiljutisi sõnu kasutades, on see ohtlik riigi toimimisele. Kuidas teie hinnangul õigusriigis sellistesse asjadesse suhtuda? (Juhataja helistab kella.)

13:48 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:48 Peaminister Kaja Kallas

Esiteks, meil on võimude lahusus ja kohus on sõltumatu, kohtulahendeid ei ole mõtet kommenteerida. Teiseks, Riigikogu liikmed on need, kes peavad käituma seadustele vastavalt. Riigikogu liikmed peavad näitama igas mõttes eeskuju. See, et teie ründate nimeliselt prokuröre ja võtate siin Riigikogu saalis ajada oma isiklikku asja – minu meelest on see taunimisväärne. See prokurör, keda te ründate, Vahur Verte, on, ma saan aru, teie asja prokurör. Tema on esitanud kahtlustuse teile ja nüüd te võtate Riigikogu saalis rünnata neid ametiisikuid, prokuröre.

Teil on võimalus prokuratuuri üle teha järelevalvet. Näiteks prokuratuuriseadus ütleb, et peaprokuröril on Riigikogu ees aruandekohustus. Iga aasta tuleb riigi peaprokurör Riigikogu ette. Lisaks on teil alati võimalus riigi peaprokurörilt ka komisjonides küsida, kui teil on üldised küsimused. Aga minu arvates, olgu see nimeliselt ükskõik kelle ründamine, kuid need inimesed teevad ju oma tööd, see on nende roll. Näiteks politseinikud: kui olid valitsuse piirangud, mida politseinikud pidid järgima, siis nende nimeliselt ründamine oli vale. Nad esindavad institutsiooni. Samamoodi prokurörid: nad on inimesed ja nad esindavad institutsiooni, nad teevad oma tööd. Selle jaoks on õigusriigis ette nähtud kohad, kuhu te saate kaevata, kui te pole rahul nende inimeste tööga, kui teil on neile etteheiteid. Aga Riigikogu saal ei ole see koht, kus lahendada oma isiklikku vimma või oma isiklikke muresid.

13:50 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:50 Õigusriik

13:50 Esimees Jüri Ratas

Liigume seitsmenda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Kert Kingo, sellele vastab peaminister Kaja Kallas, teema on õigusriik. Kert Kingo, palun!

13:50 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Teie olete see, kes siin kogu aeg räägib õigusriigist. See on täiesti uskumatu, kuidas eelmisele küsimusele vastates teie, kes te omate õigusharidust ja olete advokaadikutsega, rääkisite, et riigiprokuröride rikkumised, seaduserikkumised on minu isiklik asi. See ei saa olla isiklik asi, kuna ma rääkisin, et kohtuotsustega on need tuvastatud. Riigiprokurörid esindavad riiki ja see ei saa mitte kuidagi isiklik asi olla. Seda enam, kui seda räägib peaminister, kes räägib meile ka õigusriigist ja kellel on vastav haridus endal olemas. Ma sooviksin ikkagi teie hinnangut sellele, kas õigusriigis te peate sellist asja mõistlikuks, normaalseks ja lubatavaks, et riigiprokurörid oma tööd tehes rikuvad seadusi ja nii palju seadusi, et kohtud on pidanud vajalikuks need oma otsustes ära märkida. Kas teie leiate, et see ongi õigusriik?

13:51 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:51 Peaminister Kaja Kallas

See on õigusriik, kus kohus otsustab selle üle, kas keegi on rikkunud oma ametikohustusi või ei ole. See on õigusriik, aga ma saan aru, et te võtate isiklikult rünnata nimeliselt neid prokuröre siin (Juhataja helistab kella.) Riigikogu saalis. Meil on võimude lahusus. Kohus teeb oma tööd, seadusandlik organ teeb oma tööd ja täitevvõim teeb oma tööd. Niimoodi see peakski olema. Ei ole minu asi kommenteerida kohtuotsuseid, see tõesti ei sobi siia saali.

13:52 Esimees Jüri Ratas

Täiendav küsimus, Kert Kingo, palun!

13:52 Kert Kingo

Ma tänan veel kord, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Tundub, et ma pean teid ikkagi veidi harima. Kohtuotsused on nimelised. Mina ei ole olnud see kohtunik, kes need kohtuotsused on koostanud. Kui peaminister siiamaani veel ei tea seda, siis palun, teil on võimalus ennast kurssi viia, milline üks kohtuotsus välja näeb. Kohtuotsuses tuuakse välja rikkumised ja rikkunud isiku nimi ja see, milles need rikkumised seisnesid. See ei saa isiklik olla, kui mina neid kohtunikke isiklikult ei tunne, mina ei ole nendes protsessides osalenud. See, kuidas teie praegu kohtutesse suhtute, on lubamatu. Kohtutesse peab suhtuma lugupidavalt ja mitte rääkima siin, et see on kellegi Kert Kingo isiklik asi.

13:53 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:53 Peaminister Kaja Kallas

Jaa. Mina suhtun kohtutesse väga lugupidavalt. Sellepärast ma ütlengi, et ei ole minu asi kommenteerida kohtute otsuseid. Kui kohus on teinud otsuse, siis järelikult on kohus teinud õige otsuse. Kui keegi vaidleb kohtuotsusele vastu, siis ta saab seda teha, kaevates järgmisesse astmesse ja kaevates sealt edasi. Mida ma taunin, on see, et teie õõnestate niimoodi tegelikult õigusriigi alustalasid. Te nimeliselt ründate politseinikke, te ründate nimeliselt prokuröre siin, te seate kahtluse alla kogu prokuratuuri usaldusväärsuse. Niimoodi on käitutud ka teistes riikides selleks, et kogu riigi usaldusväärsust õõnestada, et justkui kedagi ei saa usaldada, justkui kellegi poole ei saa pöörduda. Ka kohtute usaldusväärsuse seate te kahtluse alla, juhul kui see kohtuotsus teile ei meeldi. Ma tuletan meelde näiteks neid COVID-i otsuseid, 25 kohtulahendit, mis on jõustunud valitsuse kasuks, et valitsusel oli õigus neid piiranguid kehtestada. Need otsused teile ei meeldinud. Aga ühele otsusele, kus kohus leidis, et valitsusel ei olnud õigust neid piiranguid kehtestada, vaat sellele te kogu aeg viitate. Nii et mina kutsun teid üles austama kohtuid, laskma nii kohtutel kui ka prokuratuuril teha oma tööd ja olema ise heaks eeskujuks seaduskuuleka käitumisega.

13:54 Esimees Jüri Ratas

Nüüd üks lisaküsimus. Peeter Ernits, palun!

13:54 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud valitseja! Mul on ka kahtlus nii-öelda õigusemõistmise süsteemide ja prokuratuuri tegevuses, noh, sellesama tulemusena, kuidas teie võimule saite, see nii-öelda pööre ja kuidas see asi läheb. Jõuame rääkida sel teemal hiljem.

Aga mind huvitab see, et Soome on ka õigusriik nagu Eestigi ja me oleme nagu ühiselt Vene LNG‑gaasi vastu, üldse gaasi vastu ja võitleme, oleme ühiselt rentinud laeva, mis toob meile Ameerika LNG‑gaasi. Aga lugesin eila, et meie headel partneritel sai kai Haminas enne valmis ja Vene LNG-gaasi laev saabus sinna. Kas teie, lugupeetud valitseja, olite kursis, et teine õigusriik ja meie partner tegutseb samal ajal ka teisel rindel, tuues riiki odavamat LNG‑gaasi?

13:55 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:55 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! LNG-terminali me oleme teinud investeeringuid. Tõesti, meil on kokkulepe Soomega, et kellel iganes saab terminal enne valmis, selle kai äärde tuleb see FSRU ehk taasgaasistamise võimalusega laev.

Mis on oluline? Oluline on see, et Soomet ja Eestit ühendab Balticconnector. Soome gaasitarbimine on 12 teravatt-tundi aastas. (Riina Sikkut selgitab kõrvalt.) Ma vaatan, et Eesti gaasitarbimine on 5 teravatt-tundi. Kuna meil on see ühendus, siis tegelikult on ükskõik, kummale poole see laev tuleb, gaas liigub seal torus Soome poolt meie poole ja meie poolt Soome poole.

See projekt, millele teie viitate, on Hamina projekt, mis oli varem töös. Aga see, mis ühendaks meid ja mis on see teine projekt, on Inkoo projekt. Nii et see Paldiski LNG-terminal liigub tavapärases tempos ja peaks saama valmis novembri lõpuks. Kokkulepe soomlastega on meil see, et kes iganes saab varem valmis, selle kai äärde laev tuleb. Tähtis on see, et selles laevas oleks veeldatud maagaas, ja tähtis on see, et Balticconnector ehk meie ühendus Soomega töötab ja gaas saab vabalt liikuda. Tähtis on ka see, mida ütles mulle majandus‑ ja taristuminister siit kõrvalt, et nii Soome kui ka Eesti on tegelikult gaasitarbimist vähendanud, just selleks, et oma sõltuvust sellisest energiaallikast vähendada. See on väga teretulnud.

13:57 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Ma tänan Riigikogu liikmeid küsimuste eest, ma tänan valitsuse liikmeid vastuste eest. Infotund on lõppenud.

13:57 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee