Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Austatud Vabariigi Valitsuse liikmed! Head infotunni jälgijad siin saalis ja interneti teel! Tere päevast! Alustame 21. septembri infotunniga ja kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli.

12:01 Esimees Jüri Ratas

Nii. Kohale registreerus 23 Riigikogu liiget, puudub 78.

Tänases infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, kaitseminister Hanno Pevkur, majandus‑ ja taristuminister Riina Sikkut. Head ametikaaslased, seitse küsimust on laekunud. Mul on teile ettepanek, et teeme iga küsimuse juures üks täiendav küsimus, ehk inimene, kes on registreerinud, teeb ühe täiendava küsimuse ja siis kaks lisaküsimust. Kas selline koostöö sobiks teile? Aitäh! See sobib teile, alustame siis selle koostööga.


1. 12:01 Eesti kaitsevõime

12:01 Esimees Jüri Ratas

Esimesena küsib Riigikogu liige Jaanus Karilaid, vastab kaitseminister Hanno Pevkur, teemaks Eesti kaitsevõimest. Jaanus Karilaid, palun!

12:01 Jaanus Karilaid

Aitäh, hea juhataja! Hea kaitseminister! Eriti olukorras, kus Venemaa jätkab agressiivset ja väga hävitavat poliitikat, on oluline, et me oma kaitsevõime arendamisel ei jätkaks mitte heas tempos, vaid maksimaalses tempos. Aga mida me loeme ja mida on ka mitmed meie kaitseeksperdid kritiseerinud, et keskmaa õhutõrje saab loodetud kolme kompleksi asemel kaks kompleksi. Ja tegelikult ka see ajaline mõõde on muret tekitav. Kui me niimoodi edasi läheme, siis me ei saa kahjuks öelda, et kogu elanikkond on teatud kriisihetkel tervenisti kaitstud. Palun põhjendage seda otsust, miks kolme asemel kaks.

12:02 Esimees Jüri Ratas

Hanno Pevkur, palun!

12:02 Kaitseminister Hanno Pevkur

Aitäh küsimuse eest! Hea meelega põhjendan mitte ainult seda otsust, vaid ka kõiki teisi otsuseid. Kõigepealt üldistest numbritest. Ma olen teiega sada protsenti päri, et me ei pea jätkama või arendama Eesti kaitsevõimet mitte heas tempos, vaid väga heas tempos. Sellega ma olen igati päri ja selle kinnituseks Vabariigi Valitsuse otsused praegu ka täiendavateks investeeringuteks tähendavad seda, et järgmisel aastal võrreldes selle aastaga on kaitsekulu üle 41% suurem, kui ta oli sellel aastal. See on väga-väga suur tõus. Meie ülesanne on võimalikult targalt seda juurde tulevat raha kasutada. Selleks me oleme teinud väga palju hankeid.

Kui me vaatame järgmist nelja aastat, siis ma võin teile kinnitada, et igal järgneval neljal aastal on Eesti kaitsekulutused üle miljardi euro. Näiteks 2024. aastal tõuseb kaitsekulude osakaal SKT‑st praeguste hinnangute järgi üle 3%. Kui palju see täpselt saab olema, näitab loomulikult majandusprognoos ja järgnevad majandusaastad. Aga praegu paistab, et on isegi üle 3,1%, kui me võtame praegused prognoosid. Nii et võin teile rahulikult kinnitada, et tõesti need on väga-väga suured investeeringud ja väga kiires tempos.

Mõned märkused veel enne keskmaa õhutõrje täpsemat kommenteerimist. Teie poolt õigesti märgitud, keskmaa õhutõrje on otsustatud. Lisaks tasub märkida meie hiljutine kokkulepe Poolaga lühimaa õhutõrje hankimiseks, raketisüsteemid PIORUN. Samamoodi liikursuurtükid K9-d, mis tulevad nii esimesse kui teise jalaväebrigaadi, samamoodi mitmikraketiheitja koostöös Ameerika Ühendriikidega, täpsemalt HIMARS. Ja loomulikult selleks, et meie liitlased siin saaksid olla, läheb väga-väga palju miljoneid, et seda kõike tagada. Ja noh, ranniku‑ ja laevatõrjesüsteem Blue Spear sinna ka väga suurte miljonitega otsa. Kõiki miljoneid siin üles lugeda võib-olla ei olegi otstarbekas, aga vajab tõesti kinnitamist, et see on.

Keskmaa õhutõrje kohta lühidalt, teil on teine küsimus kindlasti veel, keskmaa õhutõrjega on sedasi, et täna on keskmaa õhutõrje võimekus Eestis null. Välja arvatud lühimaa õhutõrje. Ma räägin praegu keskmaa õhutõrjest. Nii et selles mõttes kasv nulli pealt kahe peale ei tähenda seda, et seda oleks vähe. Vastupidi, seda on piisavalt, et Kaitseväe juhataja ambitsioone täita. Kõik sõltub ka sellest, millise süsteemi me saame, sellepärast et süsteemid varieeruvad 30‑st kuni 150 kilomeetrini ühe ... kohta.

12:05 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd täiendav küsimus, Jaanus Karilaid, palun!

12:05 Jaanus Karilaid

Aitäh, hea kaitseminister! Eks minu eelmine küsimus oli pigem seotud sellega, et oli võimalus kogu rehkendus ära teha ja oleks pidanud selle eest võitlema täies mahus. Kahjuks ei õnnestunud, jah. Kaks kompleksi on parem kui null, ma olen nõus, aga tegelikult meil on vaja kolme.

Järgmine küsimus. Eelmise kaitseministri korraldusel koondati Kaitseliidus 12 ametikohta, millest hiljem taastati kaks. Kaitseliidu liikmeskond on täienenud ligi 4000 uue liikmega ja kasv jätkub. Kõik need inimesed vajavad väljaõpet. Sellele lisanduv täiendav koormus seoses maakaitsesse määratavate reservväelaste õpetamisega. Kaitseministeerium eraldas täiendavaid vahendeid ajutiste käsunduslepingute sõlmimiseks, et leida täiendavaid õppeinstruktoreid vabatahtlike hulgast. Vabatahtlike hulgast. Miks valiti selline skeem, selle asemel, et taastada koondatud ametikohad? Ja selline lähenemine ei ole ju tegelikult jätkusuutlik. Minu küsimuse olemus on selles, et täna Kaitseliidu instruktorid on üle koormatud ja Kaitseministeeriumi poolne tähelepanu nendele on kahjuks täna vähene. Aitäh!

12:06 Esimees Jüri Ratas

Hanno Pevkur, palun!

12:06 Kaitseminister Hanno Pevkur

Aitäh küsimuse eest! Kaitseliit on meie ülioluline osa Eesti kaitsevõime kujundamisest. Ja kui me võtame Kaitseliidu, tõepoolest õigesti märgitud, liikmeskonna suurendamise, siis me peame selle ka, tõesti, rahastamise poole pealt järgi tulema. Lisaks tasub märkida, et me oleme teinud otsuse Kaitseliidu maakaitsekomponendi ehk võitleva osa Kaitseliidu suurendamiseks kaks korda. Tähendab seda, et kui meil praegu on umbes 9500 kombatanti, 9500 võitlejat Kaitseliidu koosseisus, keda on välja panna, siis meie eesmärk on aastaks 2024 jõuda 20000 võitlejani. See on päris uhke väljakutse ja kindlasti nõuab meilt investeeringuid.

Nüüd raha poole pealt. Raha poole pealt saan teile kinnitada, et ainuüksi järgmisel aastal Kaitseliidu baastoetus tõuseb üle miljoni euro. Lisaks siis sellesama maakaitsekomponendi rahastamiseks me oleme ette näinud praeguste prognooside suurusjärgus maakaitsehangeteks 28 miljonit ja maakaitsehangeteks täiendavast lisapaketist, mis me otsustasime Vabariigi Valitsuses, veel täiendavalt ligi 30 miljonit. Ehk kui ma liidan need kõik summad kokku, siis Kaitseliidu rahastamine suureneb võrreldes selle aastaga, kõik kokku, üle 40 miljoni. Ehk praegu, sellel aastal on hanked pluss tegevustoetus 65 miljonit, siis järgmisel aastal on hanked pluss tegevustoetus seal kuskil ligi 110 miljonit. See ei tähenda seda, et kogu see raha, 110 miljonit on Kaitseliidu käes, nagu ma ütlesin, hankeid viib läbi RKIK, aga see läheb kõik Kaitseliidu teenistusse. Nii et selles mõttes ma võin teile kinnitada, et Kaitseliidu rahastamine järgmisel aastal hüppeliselt suureneb. Ja ma olen veendunud, et meil on Kaitseliiduga piisavalt hea koostöö. Kui seal tekib veel mingisuguseid küsimärke, siis me saame neid jooksvalt lahendada.

12:09 Esimees Jüri Ratas

Nüüd kuni kaks lisaküsimust. Esimene lisaküsimus, Leo Kunnas, palun!

12:09 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Hanno! Ma küsiksin sealt edasi, kust kolleeg Jaanus lõpetas. Meil oli komisjonis ka sellest juttu, sa komisjonis indikeerisid, et see summa, mis keskmaa õhutõrje saab, on umbes 400 miljonit. Saad sa selle üle kinnitada? Ja kui siin on juttu olnud kompleksidest, siis tegelikult ilmselt mõeldakse seda, kas see õhutõrjepataljon tuleb meile kahe, kolme või nelja patareiga. Selles on ilmselt küsimus, kui selle võimemahust rääkida. 

12:09 Esimees Jüri Ratas

Hanno Pevkur, palun!

12:09 Kaitseminister Hanno Pevkur

Aitäh! Suurusjärgud seal on, jah. Me ei taha väga täpselt neid summasid öelda, kuna me oleme praegu hankes. Me soovime saada parimat hinda ja seetõttu me ei taha väga täpselt neid summasid öelda, teadlikult. Küll tuleb õhukaitse puhul arvestada sellega, et tegemist on mobiilsete õhukaitse patareidega, mis tähendab seda, et vastavalt Kaitseväe juhataja vajadustele ja soovidele liigutatakse need patareid sinna, kus nad peavad olema. Ja nagu ma juba mainisin ka härra Karilaiule vastates, me ei tea täna, kes on hanke võitja. Meil on hankes väga tugevaid pakkujaid ja nagu ma ütlesin, nende pakkujate kaitse ulatus varieerub seal 35-st 150 kilomeetrini. Nii et me peame ära ootama selle, kes on selle hanke võitja, ja siis me saame juba täpsemalt rääkida sellest, milline süsteem Eestisse tuleb ja kuidas me saame seda vastavalt Kaitseväe juhataja soovidele kasutama hakata.

Aga jah, praegu on oluline see, et võimalikult kiiresti ... Karilaiule veel kommentaariks: markeerisid aja. Vaadake, sellega on selline lugu, et isegi kui me ütleksime, et me tahaksime saada homme, siis tehastest ei tule seda nii kiiresti välja, seda esiteks. Teiseks, meil on vaja ka enda kaitseväelased välja õpetada nende süsteemide peale. Sul ei ole võimalik ühtegi relvasüsteemi võtta kasutusele niimoodi, et lähed poodi ... Välja arvatud käsitulirelv, võib-olla, ja mõned tugirelvad. Aga sa ei saa võtta kasutusele ühtegi relvasüsteemi ilma selleta, et sa teeksid ka nendele väljaõppe.

12:11 Esimees Jüri Ratas

Nüüd teine lisaküsimus, Jaanus Karilaid, palun! 

12:11 Jaanus Karilaid

Aitäh! Hea kaitseminister! Jah, loomulikult me oleme teadlikud sellest, et see võtab aega. Aga eks liiga palju ongi aega siin kaotatud ja oleks pidanud juba ka eelnevad ministrid tegutsema palju tõhusamalt. Aga ma tahan küsida, kas te teadvustate täna, et olukorras, kus Kaitseliitu on tulnud väga palju juurde liikmeskonda, need väljaõpetajad, instruktorid on tegelikult täna üle koormatud. Ja kas see lisaressurss, mis nendele väljaõpetajatele läheb, läheb kindlasti, on see garanteeritud, või te peate alles läbirääkimisi sel teemal?

12:11 Esimees Jüri Ratas

Hanno Pevkur, palun!

12:11 Kaitseminister Hanno Pevkur

Need numbrid, mis ma teile ütlesin, on garanteeritud. Mis puudutab instruktoreid, siis tõepoolest, me teame seda. Ma käisin ka ise ühe n-ö õppetsükli juures. Jaa, loomulikult, meil on väga suur hulk praegu, kes on Kaitseliiduga liitunud. Muu hulgas tasub märkida, et ka peaministri abikaasa on Kaitseliiduga liitunud ja oli kenasti metsas harjutusel. Nii et selles mõttes inimesed, kes on Kaitseliiduga liitunud ... Kutsun jätkuvalt üles inimesi Kaitseliiduga liituma, sellepärast et tõepoolest meie ambitsioon on kaks korda suurendada ründevõimekusega või siis kaitsevõimekusega kaitseliitlaste arvu. See on päris suur ambitsioon ja meil on kõigil piisavalt tööd teha selleks, et see ambitsioon täituks aastaks 2024.

12:12 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Sellega lõpetan antud küsimuse käsitlemise.


2. 12:12 Olukord riigis

12:12 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi teise küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Helle-Moonika Helme, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja teemaks on olukorrast riigis. Helle-Moonika Helme, palun!

12:13 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! Eelmisel nädalal ma juba puudutasin haiglate toimetulekut kõrgete energiahindadega. Kuressaare Haigla energiakulude kasv näiteks oli augustis 328%, mille eest nad energiamonopolile tasusid 38 000 eurot rohkem kui varem. Mida oleksid nad saanud selle raha eest teha näiteks patsientide heaks? Ravida ambulatoorselt 584 patsienti või statsionaaris 20 patsienti, tasuda tööjõukulud seitsmele arstile või 16 õele. See kõik oleks läinud kordi rohkem asja ette kui nuumata energiaettevõtet või maksudena riigikassat. Eile sain info, et PERH-is, mille juhiks sai äsja teie erakonnakaaslane Taavi Rõivas, on ühes osakonnas täitmata 20 õekohast 10 ja lähiajal lahkub veel 4 inimest. Ülejäänud peavad kogu selle töö ära tegema, aga palka juurde ei saa, sest haigla juhi sõnul, ma siin tsiteerin: haiglate üldkulude kallinemise tõttu ulatuvad lisakulud PERH-is miljonitesse. Kevadeks on kollektiivlepingutega küll ette nähtud teatud palgatõus, kuid selleks ajaks tõenäoliselt ei olegi haiglates alles enam neid kollektiive, mille palka tõsta, rääkimata sellest, et palgatõus ei kata ära Eesti inflatsiooni, mis on Euroopa kõrgeim ja millest on rääkinud korduvalt ka rahvusvaheline meedia. Kuidas teie valitsus kavatseb haiglatele appi tulla, et haiglate toimepidevus kuristikku ei kukuks nende kõrgete elektrihindade tõttu?

12:14 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:14 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kuna meie infotundi vaatavad paljud inimesed ja teie küsimus on olukorrast riigis, siis ma võtan selle võimaluse ja tegelikult reageerin sellele, mis täna hommikul on juhtunud. Nimelt, Venemaa korraldab siis Ukraina okupeeritud territooriumidel võltsreferendumid. Milleks see  on vajalik? See on sellepärast vajalik, et Venemaa saaks öelda, et need on Venemaa osad ja sõjategevus nendes piirkondades tähendab ka rünnakut Venemaa vastu. Selle peale on Putin välja kuulutanud mobilisatsiooni ja mobilisatsioon siis selleks, et värvata inimesi, mehi sõjas Ukraina vastu. Ma tean, et see teeb väga paljusid Eesti inimesi ärevaks.

Mida ma saan praegu kinnitada, on see, et Eesti on kaitstud. Meil on liitlased, et meil on oma kaitsevõime tugevdamine, millest kaitseminister siin pikalt rääkis. Me teeme veel järjestikuseid samme ja ühtlasi peame ka Ukrainat igatpidi toetama, et nad selle sõja võidaks ja see sõda kuhugi kaugemale ei areneks. See on oluline. Ja tõesti, ma vabandan, teie küsimus sellest ei olnud, aga ma arvan, et on oluline inimestele seda kindlust anda ja seda ärevust maha võtta, et see ei tähenda hetkel midagi Eesti suunas. Kuigi jah, need sõnumid, mis tulevad, on väga ärevad. Venemaa tahab seda olukorda eskaleerida.

Tulles teie küsimuse juurde, siis jah, vastab tõele, et me oleme energiasõjas ja Putin seda ei ole ka varjanud, et ta kavatseb kasutada energiat ja energiahindu tegelikult lääneriikide, sealhulgas Eesti vastu, mis tähendab omakorda seda, et need hinnad on väga kõrgeks tõusnud ja kuna nende hindadega on seotud inflatsioon, siis on see tõstnud kõiki hindu. Mida me teeme? Me teeme seda, et me üritame inimesi võimalikult palju aidata seda talve üle elada. Kõigepealt oleme kokku leppinud ja ka Riigikogu on vastu võtnud, et 1. oktoobrist jõustub elektri universaalteenus, mis peaks selle hinna tooma allapoole neil, kellel on olnud börsipaketid. Lisaks on 50 eurot toetust siis kodutarbijatele elektri hinnast siis toetuseks. Lisaks aitame gaasi kodutarbijaid, kaugkütte kodutarbijaid, kus hüvitame nendest hindadest suure osa. Kuna aega on piiratult, aga kuna teil on kolm küsimust, siis me saame nende haiglate juurde loomulikult vastustes veel tagasi tulla. Tõesti, kogu pilt on keeruline ja talv saab olema väga keeruline kõigile.

12:17 Esimees Jüri Ratas

Helle‑Moonika Helme, protseduuriline küsimus, palun! 

12:17 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma saan aru, et peaminister tahtis ootamatust küsimusest kõrvale hiilida, ja tal ei ole ka oma abiliste poolt seda vastuste paketti siia laua peale toodud. Ilma selleta ta väga rääkida ei oska. Aga võib-olla te teeksite peaministrile märkuse, et kui ta tahab esineda poliitilise avaldusega, siis selleks on teatud formaat olemas. Selleks ei pea raiskama ära infotunni aega. Ma saan aru, et Riigikogu liige küsib nii, nagu ta küsib, ja peaminister vastab nii, nagu ta vastab, aga eks see vastus oli ka teatud mõttes mõttes sümptomaatiline. Äkki te ütlete peaministrile, et ta võib tulla julgeolekust meile rääkima eraldi formaadis. Me oleksime selle eest väga tänulikud. Aitäh! 

12:18 Esimees Jüri Ratas

Ei, ma ei näe praegu mingit põhjust märkusi teha. Täiendav küsimus, Helle-Moonika Helme, palun!

12:18 Helle-Moonika Helme

Ma tuleksin tõepoolest, nagu te ütlesite, et me jõuame sellest tervishoiuteemast rohkem rääkida. Aga ma natuke teisest teisest kandist puudutaksin, läheksin nüüd edasi. Te räägite siin kõrgete energiahindadega seoses säästmisest ja kokkuhoiust ja see suunis on tulnud ka Euroopa Komisjonilt ja Ursula von der Leyenilt. Samas ei ole keegi selles kontekstis rääkinud ja mulle tundub, et ka üldse ei mõtle siinkohal rääkida rahva tervise aspektist.

Meie laiuskraadil on täiesti selge, et jahedad ruumid ja külmas elamine toob kaasa külmetushaiguste ja põletike plahvatusliku kasvu. Eriti tundlikud on külmale temperatuurile naised ja nende reproduktiivorganid, mis tähendab, et meie tervishoiusüsteemile langeb jälle suur täiendav koormus. Lisaks on Terviseamet juba ametlikult öelnud, et tarbevee temperatuuri alandamine säästu eesmärgil toob kaasa ühe väga konkreetse ohtliku bakteri leviku torustikes nii eramajades kui ka suurtes süsteemides, millega kokkupuutel ja mille tõttu suremus võib ulatuda kuni 15 protsenti. Ohustatud on just nimelt eelkõige eakad, kroonilised haiged, lapsed.

Kui COVID-i ajal rahva tervis oli nii oluline, et selle väidetavaks tagamiseks tuli isegi rikkuda inimeste põhiseaduslikke õigusi, siis kas te nüüd oma säästuprogrammi juurutades olete selle peale üldse mõelnud, kavatsete mõelda või ütlete päeva lõpuks jälle, et see 15 protsenti surnuid ongi see hind, mida me peame oma vabaduse ja demokraatia eest maksma, ja et need inimesed, kes surevad, on Putini energiasõja ohvrid ja me ei saagi siinkohal midagi teha? Aitäh! 

12:20 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:20 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Julgeolek on väga oluline teema ja ei ole põhjust seda niimoodi naeruvääristada. Me oleme 30 aasta kõige keerulisemas julgeolekuolukorras ja paratamatult see mõjutab kõike. Ja see ongi toonud meile muresid lisaks sellele, mis meil tavapärased mured on. Nii et ma teie asemel ei naeruvääristaks seda, see on tõsine asi.

Nüüd, tulles selle säästu juurde, siis tõsi on see, et me üleöö elektritootmist kuskilt juurde ei võta. See tähendab seda, et hind ja nõudlus ja pakkumine saavad kokku ühes kindlas kohas. Kui me suudame nõudlust vähendada ehk tarbime vähem, siis hind tuleb alla. Tuleb alla kõigi jaoks, mida me soovimegi saavutada.

Nüüd, kui me oleme rääkinud riigi tasandil suunistest, siis need suunised lähevad riigiasutustele, kuidas hoida elektrit kokku. Keegi ei ole rääkinud kodude temperatuuridest. See on pandud paika ka tervisenõuetega, mis on tervislik temperatuur kodudes. See on teada.

Küll aga saame me omalt poolt riigina – meil on palju riigiasutusi – vaadata, mida me saame kokku hoida. Ja tööl ei pea olema nii soe. Kunagi, ma mäletan, 90-ndate alguses, kui Eesti sai uuesti vabaks ja meil olid väga keerulised ajad, siis me istusime koolis jopedega, kindad käes. Siis, ma mäletan, et õpetajad ütlesid meile alati, et mõistus töötab paremini külmas.

Ja loomulikult töö tegemiseks ei ole alati samad tingimused. Teil ei ole mõtet panna neid asju ühte patta pahatahtlikult ja ei ole mõtet ka naeruvääristada talupojatarkust. Tõesti, on ka sellised asjad, mida igaüks meist saab ära teha selleks, et nende elektrikulud oleksid väiksemad. Sest kui me tarbime vähem, siis see hind tuleb alla. Kui hind jääb kõrgeks ja me oleme sunnitud maksma eelarvest toetusi, mida me teeme, et inimesi aidata seda rasket talve üle elada, siis see tähendab seda, et me maksame lihtsalt selle vahe kinni, kui tarbimine ei tule alla, 

Ja mul on hea meel tõdeda seda, et Eestis on väga innovaatilised ettevõtted, kes on tulnud välja erinevate lahendustega, kuidas tarbimist juhtida. Sa isegi tarbimist suurel määral ei vähenda, vaid liigutad selle lihtsalt teisele ajale, kui teised ei tarbi. Sellega saad kulusid juhtida. Neid võimalusi on. Eestis kõik mõõdikud, mis on, on targad mõõdikud ja seetõttu sellised võimalused on olemas, mida me peame ka kasutama.

12:23 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus. Tõnis Mölder, palun!

12:23 Tõnis Mölder

Aitäh! no mulle tundub, et siin saalis on vist liiga soe ja mõte osal inimestel ei tööta. Muidugi, see probleem, mida me tegelikult nägime, kui idanaaber kuulutas välja mobilisatsiooni – ma arvan, et siin saalis ei ole ühtegi Riigikogu liiget, kes kuidagi naeruvääristaks seda. Aga minul on küsimus teile: kas te oskaksite heale peaministrile anda nõu, mida meie kodu- ja töökord näeb ette, kuidas on võimalik tulla siia saali ette ja teha üks poliitiline avaldus, mis räägiks päriselt julgeolekust ega võtaks seda kvaliteetset aega, mis on parlamendiliikmetel, üks võimalus üks kord nädalas küsida peaministrilt küsimusi?

12:23 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vastus teile on see, et see tuleneb meie kodu- ja töökorrast, kus saab teha poliitilise avalduse Vabariigi Valitsuse liige, andes sellest teada ja taotledes seda Riigikogu juhatuselt. Seda saab teha meie istungite eel. Ja seda on ka tehtud. Nii et see on see formaat: esmaspäev, teisipäev, kolmapäev või neljapäev. Nüüd lisaküsimus nr 1. Siim Pohlak, palun!

12:24 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Ma alustuseks kõigepealt eelneva teema lõpetuseks markeerin: ma loodan, et ka peaminister oma tööruumides elektriradiaatorid võtab välja ja on solidaarne töötajatega mujal. Aga lisaks külmale on meil oht jääda sellel talvel ka natuke nälga. Valitsus ei ole tegelenud nimelt toidutootjate muredega ja toidujulgeolek on tegelikult jäetud tähelepanuta. Toidutootjad on hädas esiteks elektrihindadega, väga mitmed tõsiselt kaaluvad oma tootmise seisma panemist. Lisaks kummitab ned oht jääda gaasivarustuseta. Miks valitsus ei tegele toidutootjate probleemidega? Ühtpidi see ei üllata, sest 2017. aasta Reformierakonna valitsuse ajal on väga palju Eesti väiketootjaid pankrotti läinud. Maal on põllumajandus sisuliselt kadunud, väikesed tootmised, väiksed köögiviljakasvatajad ja loomakasvatajad. Miks valitsus ei tegele praegu lisaks energiajulgeolekule ka toidujulgeoleku teemadega?

Ja kõige tähtsam küsimus: miks ei ole toidutootjaid lisatud elutähtsa teenuse osutajate nimekirja, et neil oleks ka eelisõigus, kui hakatakse, ütleme, gaasidefitsiidi korral gaasi jagama, või muid eelisõiguseid? Miks ei ole toidutootjaid pandud elutähtsa teenuse osutajate nimekirja?

12:25 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Eerik-Niiles Kross, palun!

12:25 Eerik-Niiles Kross

Tahtsin Tõnis Möldrile öelda, et siin saalis on üsna palju neid Riigikogu liikmeid, kes naeruvääristavad idanaabri nõndanimetatud mobilisatsiooni.

12:25 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Seda võimalust meil ei ole, et Riigikogu liikmed saavad protseduurilisi küsimusi põrgatada omavahel. Peaminister Kaja Kallas, palun!

12:25 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, ma saan aru, et EKRE liikmed väga tähelepanelikult vaatavad kõiki pilte. (Juhataja helistab kella.) Kõiki pilte, mis mina üles panen. Ja tõesti, ühel pildil väga tähelepanelik vaatleja leidis, et seal oli elektriradiaator. Kusjuures huvitav on see, sellest sõnavahetusest, et esiteks see ei olnud loomulikult sisse lülitatud, see on seal seisnud, aga ma tõesti ei tegele oma toasisustusega. Ja teiseks, huvitav oli see, et täna hommikul läksin tööle ja vaatasin, et seda radiaatorit seal nurgas ei olnud. Nii et keegi on selle ära viinud. Ärge muretsege!

Nüüd tulles teie küsimuse juurde, jah, need kõrged energiahinnad löövad võrdselt kõiki. Osal toiduainetöötlejatel on just see soov või nad kasutavad ka väga palju gaasi, mis paneb neid väga palju rohkem keerulisse olukorda. Nüüd, gaasi puhul, kuna gaas on valdavalt tulnud Venemaalt, siis tõesti, eelmisel suvel juba hakkas Venemaa manipuleerima gaasikogustega ja täitis ainult 30% tavapärastest tarnetest, mille tulemusena jäid need gaasihoidlad tühjaks. Ja selle tulemusena eelmisel talvel juba kerkis gaasi hind ja tänu sellele ka elektri hind.

Mida me oleme teinud? Esiteks, me koos eraettevõtjatega oleme investeerinud LNG haalamiskai rajamisse ja see peaks valmis saama novembri lõpus. Sinna äärde tuleb soomlastega koostöös veeldatud maagaasi tanker, millel on taasgaasistamise võimekus. Seda esiteks. Teiseks oleme ka gaasi varunud, selleks et raskeid aegu üle elada. Kuigi jah, gaasilepingud on tavaliselt erasektoril.

Eelmisel neljapäeval me leppisime kokku, et universaalteenus elektri puhul laieneb ka mikro- ja väikestele ettevõtetele, just selleks et aidata nende kuludega toime tulla. Lisaks oleme ette näinud likviidsusmeetmed, selleks et neid raskeid aegu üle elada, kellel on väga suured ostud, et saaks vastavalt käendust ja sellest tulenevalt laenuvõimekust pankadest, et need keerulised ajad üle elada. Pluss soodustame seda, et see maagaas asendada teiste energiaallikatega, mis on odavamad. Ja ma tean, et väga paljud on seda juba teinud, sealhulgas toiduainetööstuses olevad ettevõtted. Oleme surunud Keskkonnaametit kiiremini neid taotlusi menetlema, sest need nõuavad Keskkonnaameti luba. Ja olen ka ise pidevalt küsinud, kuidas nende asjadega läheb. (Juhataja helistab kella.) Keskkonnaminister hoiab seal silma peal ja väga palju neid suunab, et kiiremini teha ...

12:28 Esimees Jüri Ratas

Hea peaminister, teie aeg! Teine lisaküsimus. Peeter Ernits, palun!

12:29 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud valitseja! Inimestest rääkisime, aga räägime ka pudulojustest. Kui inimeste toad oleks sõnnikut täis, siis võiks ka temperatuur, ei peaks nii palju kütma. Veiste puhul on sama asi. Aga ma olen viimasel ajal arutanud mitmete veisepidajatega, et mitu inimest, mitu lehma suudaks üks lüpsja käsitsi lüpsta. No umbes 15 on see piir. Praegu on need elektriarved nii metsikud, et kaalutakse tõsiselt, mida teha. Enamikul on lüpsirobotid ja elektrit on vaja. Mida teie soovitaksite teha? Kas võtta käsitsi lüpsjaid? Aga kust neid võtta? Või teine asi, kuidas kompenseerida nende ettevõtjate muret elektriarvete puhul, kes peavad lehmi? Sigadest ma praegu ei räägi.

12:30 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:30 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tõepoolest on küsimusi igast valdkonnast. Aga eks see teie küsimus illustreerib seda, et tõesti kõikidel valdkondadel ongi raske. Kõik peavad mõtlema, kuidas neid riske maandada. Teie küsimuse algus meenutas mulle seda, et öeldakse, et kolm inimest on üks radiaator. Kui hoida inimestega kokku, siis on tubades ka soojem.

Aga mis puudutab neid ettevõtjaid, kui ma vaatan numbreid, siis 2022. aastal on 44,7% äriklientidel fikseeritud hinnaga leping. Need on ettevõtjad, kes on juba varakult mõelnud selle peale, et oma riske hajutada, ja ei ole lootnud selle kõrge börsihinna peale. See börsihind on tõepoolest olnud väga madal ja see on inimesed selles mõttes ära harjutanud, ettevõted samuti. Pooled ettevõtjad on oma riske maandanud. Juba eelmisel talvel hakkasin mina rääkima seda, et palun fikseerige oma hindu, kui te ei julge riski võtta, sest hind läheb tõenäoliselt hullemaks. Siis seda naeruvääristati, mind kritiseeriti selle eest palju, aga tagantjärele vaadates oli see tol hetkel ikkagi õige soovitus. Me kõik peame vaatama, kuidas me saame elektrit kokku hoida.

Konkreetselt lehmade lüpsmisest mina muidugi detailselt ei tea. Ma ei tea, kus on seal võimalikud kokkuhoiukohad. See, kuidas, tähendab, nagu ma ütlesin, me saame ettevõtjaid toetada läbi universaalteenuse, mis peaks tooma hinna allapoole, see peaks mikro‑ ja väikestele ettevõtetele laienema. Tuletan meelde, et see definitsioon on kuni 50 töötajat ja 10 miljonit käivet. Ma ei tea, kas piimatootjad lähevad sinna alla. Suuremad tõenäoliselt ei lähe, väiksemad lähevad. Aga ma usun, et on päris palju ka neid, kes on juba oma riskide peale mõelnud.

Ja veel kord, mul ei ole võimalik öelda paraku seda, et riik maksab kõik kinni. Kui me teeme rahaga midagi, maksame kinni äritegevust, siis me ei saa samal ajal selle rahaga aidata inimesi, et seda rasket talve üle elada. Nii lihtsalt on. Me ei suuda seda valu kõigilt ära võtta, kuigi me teeme tegelikult väga palju meetmeid, et nii inimesi kui ettevõtjaid aidata.

12:32 Esimees Jüri Ratas

Tänan! Sellega ma lõpetan antud küsimuse käsitlemise.


3. 12:33 Kaitseinvesteeringud

12:33 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kolmanda küsimuse juurde, mille esitab Riigikogu liige Tõnis Mölder, sellele vastab kaitseminister Hanno Pevkur, teemaks kaitseinvesteeringutest. Tõnis Mölder, palun!

12:33 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea kaitseminister! Ma alustaksin ka oma küsimust kõigepealt keskmaa õhutõrjest. Kui me mäletame käesoleva aasta kevadet, siis tõesti valitsuskoalitsioonis, kus oli Keskerakond ja Reformierakond, käis väga tugev ja tuline debatt selle üle, kas ja kui kiiresti on Eestis vaja luua keskmaa õhutõrje võimekus. Siis ma mäletan väga selgelt seda, et mitmed Reformierakonna valitsusliikmed olid kardinaalselt sellele vastu ja ütlesid, et nii kiiret tempot ei ole vaja rakendada, kui Keskerakond toona soovis. Täna ma näen, et teie ministrina olete selle eest tõsiselt seismas, et õhutõrjevõimekus Eestisse tekiks. Te olete ka 17. septembril oma pressiteates öelnud, et see on teie jaoks üks prioriteet tõesti, et sellega liigutakse kiiresti edasi. Ometigi me saame ajakirjanduses vahel lugeda seda, et hoopis riigieelarve aukude lappimiseks vähendatakse meie kaitsevõime rahalist ressurssi. Mis tähendab tegelikult seda, et need teie väljaöeldud prioriteedid ei ole realiseerunud, ja see tähendab tegelikult seda, et keskmaa õhutõrje osas on ikkagi olukord selline, kus täna hangitakse kolme õhutõrjekompleksi asemel kaks. Ja minu küsimus on teile see, et mis siis või milline Eestimaa piirkond on see, mis siis jääb ilma õhutõrjeta. Miks te sellise otsuse tegite, kui te ütlesite, et riigi prioriteet on ikkagi see, et kogu Eesti saaks õhutõrjevõimekuse? Täna me näeme aga seda, et just nimelt kärbitakse meie kaitse arvelt, ja arvestades ka neid tänahommikusi uudiseid, see kahtlemata ei ole hea uudis Eestimaa inimestele julgeoleku kontekstis.

12:34 Esimees Jüri Ratas

Hanno Pevkur, palun!

12:34 Kaitseminister Hanno Pevkur

Aitäh küsimuse eest! Noh, te muidugi siin kasutate kunstilisi väljendeid, et kärbitakse oludes, kus tõstetakse. Kõigepealt veel kord, tuletan teile siis meelde, mis ma ütlesin ka Karilaiule vastates, et järgmise aasta kaitsekulud on suuremad 41%. Kui selle aasta kaitsekulude kogumaht on 770 miljonit, siis järgmisel aastal on see ligi 1,1 miljardit. Kui te ütlete, et see pole prioriteetide täitmine, siis mina julgen teile vastu vaielda: 41% kaitsekulude kasv on väga suur lisainvesteering Eesti kaitsevõime tugevdamiseks.

Nüüd mis puudutab õhukaitset. Vaadake, ühelgi riigil ei ole, võib-olla Iisrael välja jätta, siis ei ole üle riigi katvat kuplit. Õhutõrje nii nagu teised kaitsevõime elemendid on need, mis moodustavad meie üldise kaitsekilbi, kui nii võib öelda. See on üks element paljudest. Ja õhutõrje on see, mida Kaitseväe juhataja planeerib vastavalt sellele, kus teda on vaja. Ei ole olemas ühte punkti, mida Eestis siis õhutõrjega kaitstakse, vaid on olemas alad. Loomulikult, kui peaks olema vajalik kaitsetegevus, siis kõigepealt on vaja see vägede formeerimise kaitseks ja seejärel saab Kaitseväe juhataja suunata neid mobiilseid seadmeid sinna, kuhu vaja.

Te püüdsite seda intriigi luua, aga ma olen kogu aeg rääkinud sellest ja me oleme pikalt rääkinud sellest, et kaitseküsimused on miskit, kus peaks olema erakondadeülene kompromiss ja erakondadeülene ühesugune arusaam. Ma küll väga loodan, et ka sina Tõnis Keskerakonna esindajana püüad ka Keskerakonna sees seda ühesugust meelsust üles tõsta, et Keskerakond oleks kaitseküsimustes üksmeelne ja Eesti kaitsel. Nii et selles mõttes ma arvan, et sa ei pea siin kedagi praegu rohkem üles kütma. Ma võin sulle pärast personaalselt näidata kõiki üksikuid ridasid, mis meil eelarves on, aga ma võin sulle kinnitada, et kõik need võimearendused, mis me planeerime, sealhulgas keskmaa õhutõrje, kannavad ühte eesmärki: et Eesti riik ja Eesti rahvas oleks kaitstud.

12:37 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd palun täiendav küsimus, Tõnis Mölder.

12:37 Tõnis Mölder

Aitäh! No, ma ikkagi tulen selle oma algse küsimuse juurde tagasi, et kui esialgu oli planeeritud osta kolm õhutõrjekompleksi ja täna valitsus kärbib selle kahe peale, siis tegemist on ju ilmselgelt kärpimisega kolmelt kahele. Ja ilmselgelt ma saan sellest ka aru, et tegemist on mobiilsete õhutõrjefunktsioonidega, mida saab liigutada üle Eesti territooriumi, aga ilmselgelt, kui meil on neid ainult kaks, mitte kolm, siis kolme puhul oleks see mobilisatsiooniaste võib-olla oluliselt suurem, see piirkond oluliselt suurem. Täna, kui see jääb kahe piiresse, on see turvalisuse aste selgelt madalam.

Aga ma tulen hoopis oma küsimusega teise suunda ja ma küsin lihtsa küsimuse, et kes valetab. Ja ma küsin seda lihtsalt seetõttu, et just nimelt teie suu läbi ja ka mitmete koalitsioonipartnerite suu läbi on kõlanud lause, et riik võtab laenu just nimelt kaitsevõime ja riigikaitseinvesteeringute tagamiseks ja ma toonitan, minu arvates, ka Keskerakonna vaates on riigikaitsesse panustamine ääretult oluline ja vajalik. Samal ajal peaminister esines "Aktuaalses kaameras", kus ta ütles, et riik ei võta rohkem laenu. Ja nüüd ilmselgelt need mustvalged laused lähevad omavahel lahku. Ja siit minu lihtne küsimus, et kumb teist valetab. Aitäh!

12:38 Esimees Jüri Ratas

Hanno Pevkur, palun!

12:39 Kaitseminister Hanno Pevkur

Aitäh! No te jätkate oma kirjandusliku sellise kirjeldusega sellest, et kumb valetab ja kes on õige ja kes on vale. Vaadake, härra Mölder, keegi ei ole kabinetis valetanud. Me ütleme nii, nagu asjad on. Riik on laenu võtnud, jah on, kas riik peab veel laenu võtma, suure tõenäosusega jah. Seda teab täpselt rahandusminister, kui palju, milliste kulude katteks. Kas me paneme laenule sildi külge, et see on riigikaitselaen? Ei pane. Riigil on tulud, mille üks osa on ka laenuinstrument, ja riigil on kulud ja sellest lähtumegi. Kui on vaja mingite täiendavate kulude katteks, mis on planeeritud, laenu võtta, siis seda ju tehakse, ka praegu.

Kui me räägime sellest, et te mainisite veel keskmaaõhutõrje..., et esialgne plaan oli... Ei, esialgne plaan ei olnud kolm. Esialgne plaan oli see, et me viime Vabariigi Valitsusele erinevad stsenaariumid. Erinevate stsenaariumide vahel me tegime valiku. Loomulikult see valik lähtus ka sellest, et on teisi valdkondasid, kes vajavad täiendavat ressurssi. Palga küsimus oli vaja lahendada, väga palju muid küsimusi oli vaja lahendada. Ja sellest lähtutigi ehk eelarve tuli kokku saada. Olete olnud selles protsessis ise ka sees, mäletatavasti, et eelarve on vaja lõpuks kokku saada. Soove on alati rohkem kui võimalusi. Ei ole eelarvesse võimalik kuskilt tulusid rohkem tuua kui maksumaksja töökad käed seda võimaldavad. Ja need mõningad protsendipunktid, mis on vaja täiendavalt ka laenu võtta, ma ütlen, seda oskab rahandusminister paremini kommenteerida. Mina igapäevaselt riigi rahandust ei juhi. Mina juhin kaitsevaldkonda. Ja kui me oleme kokku leppinud Vabariigi Valitsuses, et me teeme need kulud, milleks muu hulgas järgnevatel aastatel on keskmaaõhutõrje, ja kui nende kulude katmiseks rahandusminister rahavooliselt näeb, et on vaja täiendavat ressurssi, siis tema otsustab selle, kuidas see kõige parem on, ja toob Valitsusele selle ette. Nii ongi. Aitäh!

12:41 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd esimene lisaküsimus. Mart Helme, palun!

12:41 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma tuleksin tagasi selle teema juurde, mis siin on tõstatatud seoses osalise mobilisatsiooni väljakuulutamisega, ja ma liidaksin sellele teise väga märkimisväärse asjana referendumite korraldamise Venemaa poolt okupeeritud piirkondades Ukrainas. Ma näen siin kõige otsesemat ohtu Eestile selles plaanis, et Venemaa kuulutab tõenäoliselt pärast nende, noh, ükskõik, võltsitud või libareferendumite tulemuste saamist need provintsid Venemaa koosseisu kuuluvateks ja muudab need provintsid, oblastid või mis iganes nad on, sellega Venemaa territooriumiks. Ja kuna Venemaa on väitnud, et ta ei ole sõjas mitte Ukrainaga, vaid on NATO-ga, siis tähendab see äratõlgitult seda, et igasugused rünnakud nende territooriumide pihta, kui Ukraina püüab neid vabastada, võivad Venemaa poolt leida käsitlust kui Venemaa territooriumi ründamine NATO poolt, millele Venemaa vastab omapoolse sõjategevusega, sealhulgas NATO riikide vastu. Ja me oleme teatavasti NATO riik.

Kas Kaitseministeeriumis ... Ma lähen nüüd kõrvale küsimuse formuleeringust, investeeringutest. Kas Kaitseministeeriumis on sellekohased analüüsid juba käivitamisel? Ja kas te oskate avalikkust rahustada, et me oleme võimelised neid potentsiaalseid ohte realiseerima viisil, et Eesti julgeolek on tagatud?

12:43 Esimees Jüri Ratas

Hanno Pevkur, palun!

12:43 Kaitseminister Hanno Pevkur

Aitäh küsimuse eest! Harva, kui saab teiega nõus olla. Aga natukene trügite lahtisest uksest sisse. Tõepoolest, ma olen teiega päri, et nende referendumite eesmärk on kinnitada või deklareerida, et need alad, kus referendumi toimuvad, on Venemaa alad ja Venemaal on täielik õigus neid totaalselt kaitsta.

Kas Eesti tunnustab seda referendumit moel või teisel seal läbi tegevuse? Ei. Selge, ühemõtteline ja konkreetne: Eesti ei tunnusta mitte kunagi neid referendumeid. Nüüd, Venemaa sõnum, kas Venemaa on NATO-ga sõjas. NATO Venemaaga sõjas ei ole. Seda ütles täna välja ka praegu Tallinnas oleval ABCD konverentsil NATO asepeasekretär, kes ütles, et NATO ei ole Venemaaga sõjas. Loomulikult NATO ei ole Venemaaga sõjas. See ei tähenda seda, et Venemaa ei või öelda mida tahes, sõltumata sellest, kas need okupeeritud alad on läbinud referendumi või mitte. Kui Venemaa soovib, mida ta on ka erinevatel puhkudel teinud, saab ta ju alati viidata sellele, et aga NATO liikmesriigid on Ukrainat abistanud.

Nii et retooriliselt ja ka sisuliselt ma arvan, et Eesti jaoks ei muutu mitte midagi, mida ütleb Venemaa. Ja tulles teie küsimuse lõpuosa juurde, võin kinnitada nii teile kui ka Eesti rahvale, et loomulikult Kaitseministeerium ja meie allasutused ja kõik, kes Eestis julgeoleku eest vastutavad, vaatavad väga tähelepanelikult ja analüüsivad kõiki arenguid, mis on meie lähinaabruses, Ukrainas ja Venemaal laiemalt. Eesti on kaitstud.

12:45 Esimees Jüri Ratas

Ja teine lisaküsimus, Peeter Ernits, palun! 

12:45 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea kaitseminister! Jah, referendumid nii-öelda lõpevad, vist oli 27-ndal või igal juhul enne oktoobrit. Ja see tähendab seda, et ilmselt oktoobrist juba võimalik on need alad – Zaporižžja, kaasa arvatud Herson, ja rääkimata Donetski ja Luganski rahvavabariigist – Venemaa osad. Ja sellisel juhul, jah, mitte NATO ja Venemaa pole otseselt koos, vaid NATO toetusega Ukraina väed ründavad juba Venemaa territooriumi.

Kui tulla nüüd Eesti pinnale, alles see oli, kui peaminister ühele ajalehele ütles, et Eesti võidakse maa pealt ja tema rahvas pühkida, kui NATO plaanid on samasugused, nagu nad siis olid. Kas see olukord nüüd alates oktoobrist, isegi kui me need investeeringud teeme, millest siin jutt oli, kas see olukord ei ole hoopis teistsugune nüüd alates 1. oktoobrist, kogu see sõjategevus ja oht Eestile? Eesti, ma tuletan meelde, on olnud üks vaieldamatult kõige suurem nii-öelda Ukraina abistajaga sõjaliselt ja sellega kindlasti äratanud tähelepanu ka Kremlis, ka Balti riikidega võrreldes. Aitäh!

12:45 Esimees Jüri Ratas

Hanno Pevkur, palun!

12:46 Kaitseminister Hanno Pevkur

Aitäh küsimuse eest, see annab natukene võimaluse veidi laiemalt seda teemat lahata. Ma lahutaksin ära kaks teemat. Üks on Ukrainas toimuv ja teine on siis selle mõju Eestile. Ukrainas toimuv – need referendumid ei muuda rahvusvahelise õiguse vaates mitte midagi. Ja Ukraina vaates neid ei muuda mitte midagi. Ukraina vabastab enda territooriumi, mis on rahvusvaheliselt kokku lepitud 91. aastal. See on Ukraina territoorium, sealhulgas Krimm.

Kui Venemaa libareferendumiga proovib nad tunnustada oma territooriumiks, siis veel kord: Ukraina jaoks ei muuda mitte midagi. Ka sõjalises vaates see ei muuda mitte midagi. Ukraina abi – Ameerika Ühendriigid on praeguseks kinnitanud vist ligi 7 miljardit dollarit Ukraina abistamiseks. Väga suured abistajad! Lisaks kindlasti Poola, kes on väga suures mahus Ukrainasse saatnud oma liikursuurtükke, pluss väga palju muud abi.

Meie vaatest nüüd mina ei näe, et see referendum kuidagi mõjutab Eesti positsiooni suhtes Venemaaga. Eesti on iseseisev vabariik. Eesti on NATO liige, Eesti on Euroopa Liidu liige. Ka NATO asepeasekretär täna hommikul viimati, pluss Saksa kaitseministeeriumi kantsler ja meie teised liitlased on seda korduvalt teinud, aga viimati täna hommikul kinnitasid loomulikult NATO absoluutselt ühtsust. Ja igat ruutsentimeetrit või nagu nad ütlevad every inch ehk igat tolli kaitstakse. Ja NATO kaitseb seda ühiselt.

Meie ülesanne siin meie regioonis on kindlasti see, et võimalikult kiiresti Soome ja Rootsi ühinemine NATO-ga viidaks lõpule. See suurendab meie regiooni julgeolekut olulisel määral.

Teie mainitud kaitseplaanid. Ülioluline otsus Madridis – ülioluline! –, et tehakse regiooni uued kaitseplaanid. Ma olen veendunud, et Vilniuses järgmisel NATO summit'il riigipead saavad need kaitseplaanid heaks kiita. Sellele kaitseplaanile lisaks tähendab see seda, et Eestisse luuakse diviisistruktuur ja siis ka brittide poolt siia allokeeritud brigaad.

Nii et Eesti turvalisus järgnevatel aastatel ja ka sellel aastal pidevalt kasvab ja me panustame sinna väga-väga suures mahus. Eesti territooriumil väikse killuna ei ole kunagi olnud nii palju tanke kui praegu liitlaste poolt. Aitäh!

12:49 Esimees Jüri Ratas

Tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 12:49 Ukraina mehed

12:49 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi neljanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Peeter Ernits, vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on Ukraina mehed. Peeter Ernits, palun!

12:50 Peeter Ernits

Hea juhataja! Austatud valitseja! 24. veebruarist on Ukraina president kuulutanud välja sõjaseisukorra ja kõik 18–60‑aastased mehed peaksid olema igal juhul Ukrainas ja Ukraina eest võitlema. Aga kui vaadata viimast kuud või viimaseid nädalaid, siis mitte ainult Tallinnas liiguvad ringi järjest rohkem sellised täies elujõus härjad, kes sageli istuvad ka peente džiipide roolis, käivad vaatamas siin uhkeid kortereid, valimas, mida nad võtavad, ja tunnevad ennast täiesti peremeestena. Ja viimaste nädalate puhul on esmakordselt nende 18–60‑aastaste meeste osakaal põgenikest tõusnud suuremaks kui naistel, kes seni on olnud. Nii et me oleme jõudnud samasse staadiumisse kui Iraagi põgenikud, kes omal ajal olid, kes olid valdavalt noored ja elujõus mehed, kes tulvasid Euroopasse. Minu küsimus on, kas valitsus teab, kas tegemist on desertööridega, kes on Tallinna tänavatel, liiguvad ringi, või on nad seaduslikult Ukrainast lahkunud. Kas me kontrollime seda, kes nad on sellised?

12:51 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:51 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt tahaks paar fakti korrigeerida. Alates 24. veebruarist on Eestis ajutise kaitse saanud võitlusvanuselisi mehi 4898. See arv on 14% kõikidest Eestis ajutise kaitse saanud isikutest. Nii et teie numbrid ei vasta tõele. Nüüd, kui võtta tõepoolest viimast kuud, siis viimane kuu on laste osakaal kogutaotlustest 28%, naiste osakaal kogutaotlustest 41% ja meeste osakaal kogutaotlustest 31% ja see on kõik mehed kokku.

Nüüd, Ukrainast väljumise keeld ei kehti 18–60‑aastastele meestele, kes on kas üksikisad, meestele, kellel on kolm või enam last, kellel on puue, välisülikoolide õpilased, humanitaarsõidukite juhid, alaliste välismaiste elamislubadega inimese. Ja erinevad load on kehtinud ka erialaspetsialistidele. Näiteks, alates septembri algusest on õigus välismaal viibida eksportettevõtete meestöötajatel. Alates juunist kehtis väljasõiduluba ka IT-sektori ekspertidele.

Lisaks on meil tulnud tõesti ... Kuna Venemaa on küüditanud okupeeritud territooriumidelt ka ukrainlasi Venemaale, siis meil on tulnud sealt neid Ukraina mehi, kes on Venemaalt põgenenud ja tulnud meile. Nii et jah, 14% on mehi üldse ja nendest selles vanuses, mis on 18–60, on neid, nagu ma ütlesin, 4898. Nii palju on kogumis neid mehi. Neid ei ole kuidagi suures pildis rohkem ja see osakaal ikkagi on väike võrreldes sellega, et meil on peamiselt ikkagi põhiliselt naised ja lapsed. Aga jah, viimasel kuul on meeste osakaal tõusnud, nagu ma ütlesin.

12:54 Esimees Jüri Ratas

Täiendav küsimus, Peeter Ernits, palun!

12:54 Peeter Ernits

Austatud valitseja, aitäh vastuste eest! Aga selle ajutise kaitse saanud moodustavad sugugi mitte enamuse neist Ukrainast pärit inimestest, kaasa arvatud meestest, kes ummistavad Tallinna linna ja tema uusarendusrajoone ja nii edasi. Ja mulle paistab, et valitseja pole Politsei‑ ja Piirivalveameti juhiga kaua rääkinud ja briifitud, mis tegelik olukord on.

Aga minu küsimus on see, et see ei puuduta praegu seda ajutist kaitset saanuid, see see 35 000 või palju siin on, mis meil on, aga see kogukond, kes siin ukrainlased, nii‑öelda ukrainlased on, on sellest kaks-kolm korda, aga keegi täpselt ei tea, kui palju neid on. Ja need härjad, kellest ma räägin, ei kuulu reeglina ajutise kaitse saanute hulka. Minu küsimus on: kas meil on ülevaade valitsusel, kes nad siin liiguvad? Ja me ei räägi praegu ajutise kaitse saanutest. Kui palju neid kõigepealt on, neid mehi, kes Eestis võiks olla praegusel hetkel, ja kas need mehed, kelle arv, suhtarv, on viimase kuu jooksul oluliselt suurenenud ja suurem kui naiste puhul, eks ju, kas me teame, kes nad sellised on? Võimalik, et nad tõesti tulnud on Donetski ja Luganski kandist, eks ju, läbi Venemaa, sellised venestunud või venelased, eks ju, ja kes ei taha ka minna Vene poolel rindele. Aga kas meil on ülevaade, kes need härjad on?

12:56 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:56 Peaminister Kaja Kallas

Ma ei tea konkreetselt, kes on need härjad, kes teile konkreetselt huvi pakuvad, aga loomulikult ma tean üldisi numbreid ja seda üldist numbrit ma teile ütlesin. Jah, on tõsi, et kõik inimesed ei taotle ajutist kaitset. Kui nad ei taotle ajutist kaitset, siis nad ei ole Eesti riigile nii-öelda koormaks. Nad ei saa siis meie toetusi, nad ei ole kuidagi, ei saa võtta ennast arvele töötuna, ei ole siis töötamise registris. Nad kas siis sõidavad edasi, või ühesõnaga, on neil siin mingi muu viibimise alus. Aga need, kes ajutist kaitset on taotlenud, neid on siis see 4898, nagu ma ütlesin.

Peab silmas pidama seda, et Eestis oli ukraina kogukond ka enne seda, kui Venemaa 24. veebruaril seda sõjategevust alustas. Ja neid ukrainlasi, kes siin juba töötas, oli minu mäletamist mööda circa 30 000, mul ei ole praegu neid numbreid siin kaasas. Aga need olid inimesed, kes olid siin. Paljud neist läksid tagasi, sõdima oma kodumaale, tõid pered siia, need on need naised ja lapsed, kellele me oleme varjupaika pakkunud.

Nüüd piiril, idapiiril, me kontrollime inimesi väga põhjalikult, kes tulevad ka, kes tulevad Ukrainast, nad peavad kasutama biomeetrilisi passe, neile tehakse ka taustakontrollid. Ja see on siis kontrollitav. Soome kaudu, kuna meil on Schengeni ala ja meil ei ole seal piirikontrolli, siis ükshaaval kõiki neid inimesi, kes on sisenenud Soome kaudu, me ei kontrolli. Nii et jah, kõiki inimesi me detailselt ei tea, aga varem või hiljem on siiski, tähendab, piirivalve teeb oma tööd, mis puudutab siis piiril kontrollimist, ja edasi on juba küsimus selles, et kas need inimesed on läbisõidul või nad jäävad Eestisse, kui nad jäävad Eestisse, mis alustel nad jäävad Eestisse ja millised on siis need perspektiivid edasiseks.

12:58 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd kaks lisaküsimust. Mart Helme, palun!

12:58 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud vastaja! No mina näen neid härgasid iga päev. Minu tänaval on üks maja, mis on kujunenud – või kujundatud või ma ei oska öelda, noh, maja omanik on ta andnud üürile – Ukraina sissesõitnute, ma ei ütleks, et sõjapõgenike, sissesõitnute rotatsioonipunktiks, sest seal inimesed vahetuvad enam-vähem pidevalt, autod vahetuvad, inimesed vahetuvad. Valdav enamus seal elavatest inimestest on mehed. On Ukraina autod, aga ka Eesti numbrimärkidega autod. Räägitakse eranditult vene keelt, ei mingit ukraina keelt. Ja minu küsimus on nüüd: kas meie kui Ukraina toetaja ja liitlase kohus ei oleks mitte viia läbi lauskontrolli siia saabunud Ukrainast tulnud inimeste osas? Osa – ja mitte väike osa nendest – on ilmselt saanud Venemaad läbides ka Vene passi. Et ikkagi selgeks teha, kes tuleks saata mobilisatsioonist kõrvalehoidmise eest tagasi Ukrainasse valitsustevahelise kokkuleppe alusel, kes on võtnud Vene kodakondsuse ja tuleks tagasi saata Venemaale ning kes on tõepoolest siin põhjendatult ja Ukraina riigi loal.

13:00 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:00 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Lauskontrolli me teeme piiril. Piiril tehakse lauskontrolli kõikidele, kes tulevad Venemaalt, kas neil on õiguslik alus Eestisse siseneda. Samamoodi Ukraina sõjapõgenike puhul. On olnud etteheiteid ajakirjanduses, et me tegelikult teeme seda liiga põhjalikult ja saadame tagasi piiri pealt ukrainlasi, kes tahavad siseneda just nendel põhjustel, et tegelikult näiteks on inimesed elanud väga pikalt Venemaal, seega ei ole justkui sõjapõgenikud. Nii et neid kontrolle tehakse pidevalt.

Nüüd veel, kus me teeme kontrolle? Me teeme kontrolle töökohtades. Tööinspektsioon on kontrollinud ja ka maksuamet kontrollib seda, et kui on ukrainlased tööle võetud, siis kas nad on ikkagi võetud tööle ametlikult ja kas makstakse korralikult palka ja makse. Nii et seda me samuti teeme.

Kas me nüüd hakkame tänaval kontrollima kõiki inimesi ja küsima, mis õiguslikul alusel nad Eestisse viibivad? See käib kõigile üle jõu. Oluline on see, et meil piiridel oleks see kontroll ja samamoodi oleks kontroll kõikides nendes kohtades, kus tegelikult on kokkupuude avaliku võimuga, et kes need inimesed on, mis alustel nad Eestis viibivad ja kuidas nendega edasi toimetatakse.

Vaadates nüüd jällegi seda, mis mobilisatsiooni või osalise mobilisatsiooni Venemaa kuulutas välja, siis vähemalt uudistes oli – seda ei ole mul võimalik kontrollida, kas see vastab tõele –, et tõesti, tundidega olid läbi müüdud kõik lennupiletid Teherani ja ... Istanbuli ja Jerevani – vabandust! –, et pääseda Venemaalt välja. Küsimus on kohe selles, kas need inimesed tulevad ka meie piirile, kes tahavad tegelikult mobilisatsiooni eest põgeneda. Oluline on see, et me ikkagi anname varjupaika eelkõige Ukraina sõja eest põgenevatele naistele ja lastele, aga Venemaa mobilisatsiooni eest põgenevad inimesed – see ei ole kuidagi alus selleks, et saada varjupaika. Aga loomulikult õigusriigis kõiki varjupaigataotlusi menetletakse eraldi.

13:03 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd teine lisaküsimus. Jaak Aab, palun!

13:03 Jaak Aab

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud proua peaminister! Mina küsiks laiemalt Ukraina sõjapõgenike kohta, mitte ainult meeste kohta. Kui Venemaa algatatud sõda algas, peale seda need põgenikud saabusid siia ja Euroopas solidaarselt otsustati, et on vaja neid aidata. Eesti oli väga tubli, me erakorraliselt valitsuse reservist esimesed kulud eraldasime, näiteks omavalitsustele vältimatuks abiks, ajutiseks majutuseks. Mais võtsime vastu ka, tõime siia Riigikokku lisaeelarve, kus olid kaetud tegelikult ju praktiliselt kõik vajadused, mida see ajutine kaitse ette näeb: koolikohad, lasteaiakohad, toimetulekutoetus, ka püsivamale majutusele aitamise kulud, kus omavalitsus või ettevõtja või kes seda tegi, sai ka lisatoe.

Küsimus puudutab järgmise aasta eelarvet. Kui suure hulga sõjapõgenikega me arvestame ja mida peavad arvestama ka omavalitsused, kes neid teenuseid pakuvad? Kuidas need kulud on arvestatud? Kas need on arvestatud umbes samade mahtude järgi? Kas näiteks lasteaiakohtade toetamine tuleb jätkuvalt riigi poolt või peavad omavalitsused rohkem panustama võrreldes selle aastaga?

13:04 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:04 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Praegu, hetkel veel pannakse kogu eelarvet kokku ja seetõttu ma teile konkreetseid numbreid hetkel ei ütle, kuna te teate ise väga hästi, et neid arvutatakse ümber ja ümber. Aga jah, põgenike kuludega on arvestatud. Ajutise kaitse menetlus või ajutine kaitse oli antud aastaks ajaks, aasta aega saab läbi 24. veebruaril 2023. aastal. Küsimus on selles, et mis siis saab. Kas meil on prognoos, et see sõda lõpeb või see pigem ei lõpe ja nendel inimestel ei ole veel kuhugi tagasi minna? See tuleb otsustada ka Euroopa tasandil, et kas siis ajutise kaitse aega pikendatakse näiteks aasta võrra. Pigem ma ütleksin, et tõenäoline on see, et see aasta võrra pikeneb, ja seetõttu me nende kuludega oleme ka arvestanud, et aidata põgenikega ja nende kulutustega toime tulla.

Tõsi on muidugi see, et lisaeelarvega me oleme ette näinud ka raha näiteks ajutiseks majutuseks. Aga kui me vaatame neid numbreid, siis seda ajutist riigipoolset majutust on kasutanud ainult 6%. Ma ei leia praegu kuskilt neid numbreid, aga ma mälu järgi ütlen, et 6% kõikidest ajutise kaitse taotlejatest. See kulu on olnud tegelikkuses väiksem. Samuti on meil pingutused selleks, et kõik need ajutise kaitse taotlejad, ikkagi just täiskasvanud inimesed, läheksid tööle, mis tähendab seda, et nendest saavad maksumaksjad. Praeguse seisuga on ajutise kaitse saajatest tööle asunud 23% ehk 7870 inimest. Nädalaga lisandus tervelt 168 töötavat inimest. 20–64‑aastatest on töösuhtes tervelt 38%, need on inimesed, kes on ka maksumaksjad ja ei ole otseselt koormaks läbi toetuste.

Veel on oluline see, et nädalas keskmiselt sada inimest läheb tagasi, ehk see summa nendest Ukraina ajutise kaitse taotlejatest ka väheneb. Osad neist annavad teada, et nad lähevad tagasi ja loobuvad sellest kaitsest, mis tähendab seda, et need kulutused enam riigi omad ei ole. Aga osad ei anna seda teada. Meil on erinevad võimalused nendega suhelda, et saada aru, kas nad viibivad Eestis või ei viibi, kas nad on läinud kuhugi teise riiki, taotlenud ehk sealt toetust, nii et keegi ei maksaks topelt. Aga jah, täpseid numbreid ma teile hetkel öelda ei saa.

13:07 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Sellega lõpetan antud küsimuse käsitlemise.


5. 13:07 Inimeste toimetulek

13:07 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi järgmise küsimuse juurde, see on viies. Selle esitab Riigikogu liige Marika Tuus-Laul, sellele vastab peaminister Kaja Kallas. Teemaks on inimeste toimetulek. Marika Tuus-Laul, palun!

13:07 Marika Tuus-Laul

Austatud peaminister! Me paistame Euroopas silma jälle küllaltki kehvas mõttes, sest oleme kõrgema inflatsiooniga riik. Hinnatõusud on võrreldes aastatagusega juba üle 25%. Oleme vaesemaks jäänud sel aastal veerandi võrra  ja vähem kui aastaga on inimesed kaotanud veerandi oma ostujõust. Kui te vaatate ringi, siis te teate, et toiduainete hinnad on tõusnud kosmilise kiirusega. Inimesed valivad, ostavad kõige odavamat või jätavad ostmata. Kauplused lühendavad lahtioleku aega, ettevõtted sulgevad uksi, küttepuude hinnad on enam kui kahekordistunud ja defitsiit pealegi, ravimite hinnad on samuti jõudsalt kerkinud. Ja mootorikütuse hinnad on jätkuvalt kõrged. See põhjustab üldist hinnarallit nii kõikidele kaupadele kui ka teenustele.

Ja kui me vaatame, mida teised riigid teevad: nad alandavad tarbimismakse, alandavad kütuseaktsiisi näiteks. Noh, me võime siin diislist jälle rääkida, aga miks me üldiselt ei alanda? Miks meie ei tee seda? Miks meie ei alanda toiduainete käibemaksu?

Ma tuletan meelde, peaaegu kõikides riikides, mõned üksikud välja arvata, on toiduainete käibemaksu alandatud juba aastaid, on isegi nulliringe. Omal ajal tõstsite ravimite ja abivahendite käibemaksu viielt üheksale ja lubasite, et pärast langetate seda. Te ei ole seda teinud. Miks te ei võiks seda siis praegu, raskel ajal teha? Tarbimismaksude langetamisest võidaksid kõige kehvema sissetulekuga inimesed. Ja pealegi, te teate ju küll, et tarbimismaksud on ju olemuselt regressiivsed. Mida väiksem on inimese sissetulek, mida väiksem on inimese palk, seda rohkem ta suhtena palka ära maksab. Miks me ei aita seda kehvema sissetulekuga inimest rohkem? Kõik ootavad praegu tarbimismaksude langetamist. Ja ei ole mõtet rääkida, et see tegelikult ei tähenda midagi, et ettevõtjad tõstavad ikka  hinda. Aitäh!

13:10 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun! 

13:10 Peaminister Kaja Kallas

 Aitäh! Jah, tulemas on raske talv ja seetõttu me oleme teinud terve rea otsuseid, et inimesi aidata. Te räägite inimestest, kes on just selles madalama sissetulekuga otsas. Mida me nende jaoks teeme? Esiteks, me tõstame tulumaksuvaba miinimumi siis 654 euroni, mis on märkimisväärne tõus. Teiseks, me juba suvel tõstsime toimetulekutoetust tervelt 33% jällegi nende jaoks, kellel on kõige raskem.

Nüüd, mis on oluline: uuest aastast tõuseb pension esimest korda üle 100 euro ja oktoobrist tõuseb üksi elava pensionäri toetus 200 eurot. Lisaks uuest aastast jõustuv tulumaksuvabastus pensioniealistele inimestele keskmise vanaduspensioni ulatuses – ka see jätab inimestele rohkem raha kätte. Lisaks tõusevad peretoetused, tõusevad lastetoetused – lastetoetused siis 80 euroni kuus – ja lisaks need pered, kus on kolm või enam last, nende toetused kolme kuni kuue lapse puhul 600 euroni kuus, ehk siis see toetus tõuseb 50%, ja seitsme ja enama lapse puhul 800 euroni kuus. Lisaks ka üksikvanema toetus, mis tõuseb 80 euroni kuus, mis on üle neljakordne tõus.

Need on kõik need asjad, mida me teeme lisaks sellele, et aidata inimesi toime tulla kõrgete energiahindadega. Ma juba rääkisin sellest, et universaalteenus on midagi, mida me inimestele teeme, et hindu alla tuua. Lisaks me maksame 50 eurot toetust megavatt-tunni kohta inimestele, kodutarbijatele, et jällegi neid kulutusi vähendada. Gaasi puhul me hüvitame 80% 80 eurot megavatt-tunni kohta ületavast hinnast. Ja kaugkütte puhul täpselt samamoodi.

Nüüd, küsimus toiduainete käibemaksust. Toiduainete käibemaksu on alandanud osad riigid ja kõige lähedasem on meil Läti, kelle näitest on palju õppida. Minu mäletamist mööda seda käibemaksu alandati 16%, aga inimesteni jõudis see ainult 2% madalamate hindade näol. Ehk siis mida ma tahan öelda, on see, et selliste maksude puhul meil puudub kontroll, et see kasu otseselt inimestele läheb. Seetõttu kõik need asjad, mida me teeme, lähevad konkreetselt inimeste aitamiseks ja on kindel, et nad saavad selle raha kätte, mitte me ei sõltu sellest, kuidas tarbijad või tootjad tegelikult oma hindu määravad.

13:13 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd täiendav küsimus. Marika Tuus-Laul, palun!

13:13 Marika Tuus-Laul

Aitäh! No mina räägin elatustasemest, elukvaliteedi langemisest, ostujõu allakäigust, sellest räägin ja sellest, et tarbimismaksud just suudaksid inimesi aidata, kui neid langetada, sellest ma räägin. Kui me räägime toiduainete käibemaksu langetamisest, mul on siin üks suur-suur tabel ja siin on näha, kus seda on pea kõik riigid teinud. Kuidas siis nendel on õnnestunud, nii et, vot, see ettevõtja ei pane juurde? Kuidas on see võimalik? Ja nad teevad seda aastaid, nad tegid seda 10 aastat tagasi ja 20 aastat tagasi. Ja mis puutub Lätisse, siis seal tehti ainult väikesele grupile, eks ole, puuviljadele. Ja kui te vaatate neid hindu seal poodides, on üsna palju, üsna kättesaadavad meile. Nii et see ei ole sugugi niimoodi. 

Aga kui te rääkisite pensionist ja pensionäridest, te räägite uhkusega 20-eurosest pensionitõusust. Öelge, mida te saate poest 20 euro eest. Üks ostukorv kõige tavalisemast kaubast on seda väärt. Nii et siin seda argumente ärge küll tooge. Te rääkisite kindlasti indekseerimisest ja mis kõik sellega tuleb, pension tõuseb. Ma tahan väga rõhutada ühte asja, et ainult indekseerimisest tulenevad pensionitõusud, me oleme rahul alles siis nendega, kui meie pension üleüldse on Euroopaga võrreldav, siis me võime rääkida indekseerimisest. Seni tuleb meil kogu aeg erakorraliselt pensione tõsta. Ja siis indekseerimine teha Euroopa järgi algul. Kas te oskate öelda, tegelikult praegu ma küsin, et kui palju siis ikkagi, kui te räägite 100-eurosest tõusust, see reaalpension tõuseb, arvestades eakate teistsugust tarbimist, ravimeid, abivahendeid, kõiki hinnakasvusid ja nii edasi? Reaalpension, saate aru? Ja millal me taastame selle tänase ostujõu?

13:15 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:15 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, mul on siin tabel sellest, kuidas tegelikult Eesti inimeste ostujõud alates 1997. aastast on oluliselt kasvanud. Näiteks 1997. aastal sisemajanduse kogutoodang inimese kohta oli 3682 ja samal ajal 2022. aastal on see 27 282. See on see, kuidas meie sisemajanduse kogutoodang ja inimeste heaolu on tegelikult paranenud.

Tulles teie küsimuse juurde, ei, pension ei tõuse 20 eurot, pension tõuseb üle 100 euro. See on rekordiline, mitte kunagi ei ole pension nii palju tõusnud. See on erinevate elementide kombinatsioon, erakorraline tõus 20 eurot, lisaks indekseerimise tulemusena tõus. See on olukord, kus pension kasvab. Lisaks kasvab, nagu ma ütlesin, keskmise või tähendab... Uuest aastast jõustub tulumaksuvabastus pensioniealistele inimestele keskmise vanaduspensioni ulatuses. See kõik jätab inimestele rohkem raha kätte. Samamoodi üksi elava pensionäri toetus juba oktoobrist tõuseb 200 euroni. Need on pensione puudutavad asjad, mis automaatselt pensionäridele tulevad.

Nüüd, mis puudutab käibemaksu. Hea näide on olnud ka tegelikult kõik tarbimismaksud, aktsiisid, käibemaksud. Neil võib olla mõju siis, kui hinnad on stabiilsed. Aga tingimustes, kus on hüperinflatsioon, või hüperinflatsiooni ei ole, aga kõrge inflatsioon, kus on kõrge inflatsioon, see tähendab, et hinnad muutuvad nii kiiresti, siis see kaob sinna sisse ära. Ja hea näide on näiteks kütuste hinnatõusud. Olukorras, kus kevadel oli see, et tuleb aktsiisi langetada, siis see aktsiisi langetuse mõju oleks olnud palju vähem, kui see, kuhu see kütus on hetkel langenud. Ehk siis see hind on langenud kaheksandiku võrra. Ja teised riigid ka ütlevad seda. Seesama Läti näide on see, et paraku see ei jõua üksühele inimesteni, kui seda niimoodi lahendada. Need ongi võib-olla meil ideoloogilised erinevused. Antud juhul meie oleme selle asja järgmise aasta eelarves lahendanud niimoodi, et inimesed saaksid rohkem raha kätte, et tegelikult neil oleks võimalik neid kulutusi katta ja samal ajal me tegeleme sellega... (Juhataja helistab kella.) energiatoetusi ja tuua neid hindu alla. Aitäh!

13:18 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd kaks lisaküsimust. Tõnis Mölder, palun, esimene!

13:18 Tõnis Mölder

Aitäh! See, mida küsis tegelikult Marika Tuus, mis puudutab inimeste toimetulekut ja seda poolt, siis tõesti me näeme, et inflatsioon on ikkagi oluliselt ja kordades kõrgem kui see, mida riik tegelikult toena juurde pakub. Rääkimata sellest, et kui me räägime riigiteenistujate palkade tõusust, ma mõtlen siinkohal politseinikke, päästjaid, siis 15%‑line palgatõus ei ole kaugeltki võrreldav sellega, mis inflatsioon on ühest otsast ära söönud.

Aga minu küsimus on hoopis teise nurga alt ja see puudutab tegelikult seda, et riik jätkuvalt ei taha ja ei soovi tulla ettevõtjatele appi selles energiakriisis. Isegi kui mõte on olemas, siis tegudeni ei jõuta. Tänase graafikuga arvestades jõutakse ettevõtjatele elektri kompenseerimise või hüvitamisega appi alles peale kütteperioodi lõppu, ehk selleks hetkeks, kus väga paljud ettevõtted on oma uksed sulgenud. Tegemist on ääretult kahetsusväärse, ja ma ütleksin, isegi kuritegeliku sammuga. Me näeme tegelikult seda eilsest Eesti Panga majandusprognoosist, et 2024. aastaks jääb Eesti tööpuudus juba 8,6%‑le, mis tähendab seda, et iga ettevõte, kes sellel sügistalvisel perioodil sulgeb oma uksed ja peab koondama ära väga suure hulga töötajaid, see ilmselgelt mõjutab nii meie majandusnumbreid kui ka tegelikult tekitab juurde olulisel määral töötute armeed. Ja juhul kui see töötute armee näiteks kahekordistub, võrreldes täna, hetkel oleva töötuse numbriga, siis ilmselgelt see on ju kulu, riigile aga saamata jäänud tulu, sest iga töökäsi, mis meil täna ei ole ettevõtlusesse kaasatud või töötlevasse tööstusesse, see avaldub ilmselgelt ka meie majandustõusus. Ehk veel kord: minu lühike küsimus on teile see, et millal te tulete ettevõtjatele appi ja mis on see sõnum, kuidas ettevõtjad peavad selle talve üle elama.

13:20 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:20 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt sellest ostujõust. Alates 1991. aastast on keskmine palk Eestis kasvanud 45 korda. 45 korda. Keskmine pension on kasvanud 60 korda. 60 korda. Ja hinnad ei ole kasvanud nii palju. Ehk siis tegelikult inimeste ostujõud on kogu aeg paranenud, inimeste heaolu on kogu aeg paranenud. Jah, tõsi on see, et praegu on meil raske aeg ja sellel aastal tõenäoliselt on esimene aasta, kui inimeste reaalne ostujõud ei suurene. Aga me peame vaatama seda kogumis. 45 korda on kasvanud keskmine palk 1991. aastast alates ja pension 60 korda.

Nüüd, mis puudutab ettevõtjate toetamist, siis me tahame, me toetame ettevõtjaid ja me tahame leida reaalseid lahendusi. Selles mõttes, et selline hurraaga pealelendamine, et maksame kõigile toetust, tähendab seda, et see läheb maksumaksja taskust, selle raha arvelt ei saa me teha midagi muud. Ja tegelikult ettevõtjad on siin ka väga pooleks. Ühed ütlevad, loomulikult, et kui riik maksab mingit raha, siis selle raha ma võtan alati vastu. Nagu ütles õpetaja Maurus, et kui tullakse talle raha tooma, siis ta on alati kodus. Aga on ettevõtjaid, kes ütlevad, et tegelikult see on ettevõtja roll, majandus käib tsükliliselt ja ettevõtjad ka on oma riske maandanud ja selle peale mõelnud. Ja need, kes ei ole ja ootavad justkui ainult riigi abi peale, siis see pole võrdne nende ettevõtjate suhtes.

Nii et meie fookus on olnud see, et me tahaks võimalikult palju vaadata seda, et ettevõtjad saaksid toimida, et töökohad ei kaoks. Aga igasugused kiiresti tehtud sellised toetused võivad olla vastupidise efektiga: esmapilgul palju abi, aga kokkuvõttes toovad kaasa hoopis teisi probleeme. Toetustega paraku on nii. Ja eriti kui me räägime ettevõtjate toetustest, see tähendab seda, et vähesed saavad ja need, kes saavad, ütlevad, et vähe, ja need, kes ei saa, ütlevad, et valed said, ja igal juhul lõpuks on kõik õnnetud. Meie fookus on aidata hetkel inimesi selle raske talvega toime tulla. Ja midagi ei ole teha, maksumaksja rahakott ei ole piiratud, see tähendab, et me peame tegema valikuid ja aitama just töökohtadel säilida, inimestel toime tulla selle raske talvega.

13:23 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd teine lisaküsimus. Jaak Aab, palun!

13:23 Jaak Aab

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud peaminister, hea Kaja! Oli hea kuulda seda loetelu nendest toetusmeetmetest, mille me oleme koos ka otsustanud, olgu see siis erakorraline pensionitõus, üksi elava pensionäri toetus, keskmise pensioni tulumaksuvabastus ja erinevaid muidki asju. Noh, Keskerakond on tõsiselt pingutanud ja meie partner on valitsuses ka paljude asjadega nõustunud. See kindlasti kergendab inimeste elu. Ka pere- ja lastetoetuste eelnõu tõi siia Riigikokku Keskerakond, tuletan meelde.

Kui aga vaatame neid asju, mis on mõjutanud seda kõrget inflatsiooni, eriti just viimastel kuudel, viimase poole aasta jooksul, siis mul on ees ka siin Rahandusministeeriumi vastav statistika, kus me näeme, et ... Noh, võrdleme siis Läti ja Leeduga, võrrelda tuleb võrreldavaid, eks ju. Mujal on inflatsioon väiksem, no seal on erinevad põhjused. Igal juhul, kui me vaatame siin toitu, teenuseid, mootorikütuseid, siis enam-vähem on hinnatõus aastases võrdluses Läti ja Leeduga meil sama. Küll aga on see suur hüpe ja erinevus just elektri ja gaasi osas. Siin on olnud meil hinnatõus aastases võrdluses 108,8%, Lätis 65,6% ja Leedus 77,0%. Ja siin ei ole võrdlus börsihindades. Ma tean, hea peaminister, et te tõite siin kuskil uudises, et meil on börsihind seal 22., aga need on tegelikud hinnad ehk need on hinnad, millega tarbija on elektri kätte saanud. Ja minu järeldus on ikka see: põhivahe just eriti viimastel kuudel selles hinnatõusus elektrile ja gaasile on tekkinud sellest, et mujal on ... (Juhataja helistab kella.) Läti ja Leedu on rakendanud poliitikameetmeid, Eesti rakendas kütteperioodil, aga nüüd enam mitte.

13:25 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg! Kaja Kallas, palun!

13:25 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jaa, kõigepealt suur aitäh selle koostöö eest, mis me valitsuses koos tegime. Tegime palju häid asju. Ja tõesti osa vilju on need, mis nüüd ka sellel aastal või tuleval aastal jõustuvad. Täpselt nii see on.

Nüüd selle inflatsiooni juurde tulles, jah, kõik see vastab tõele. Eesti inflatsioon on kõrge sellepärast, et energiakulutused omavad sellest kogu tarbijakorvist väga suure osa. Siin on erinevad põhjused, miks see nii on. Esiteks on see, et võrreldes teiste riikidega on Eesti tarbijad olnud väga börsiusku ja tegelikult seal inflatsiooni arvestuses on ka kõik tarbijad justkui börsihindadele arvestatud, kuigi tegelikkuses on pooled tarbijad börsilepingutega ja pooled on tegelikult oma hinnad fikseerinud. Aga see on kõik tehnika.

Mis analüütikud ütlevad? See energialöök tabab ka teisi riike, tabab lihtsalt natuke hiljem, kui neil saavad läbi fikseeritud lepingud ja hakatakse sõlmima uusi lepinguid, mida tehakse juba tunduvalt kõrgemal tasemel. Ehk siis meie inimesed said selle löögi kõigepealt. Kui me vaatame seda Euroopa pilti – ka täna, ma vaatasin just need hinnad üle – ja kui vaadata kogu seda elektri pilti, siis on ainult üks-kaks-kolm-neli Euroopa Liidu riiki, kui võtta ka Norra siia hulka, siis viis Euroopa riiki, kus on hetkel odavam elekter kui Eestis. Igal pool on kallim. See on see seis. Aga see ei tähenda, et see elekter oleks meil kuidagi odav. Ma seda ei väida, vaid ma väidan seda, et tegelikult kogupildis on Eesti elekter ikkagi näiteks odavam, kui ta on Lätis või Leedus.

Nüüd energiatoetused. Me ka eelmisel aastal tegime energiatoetuseid ikkagi kütteperioodi jaoks, sest see on see, kui inimesed tarbivad elektrit rohkem, tarbivad kütet rohkem, ja kus need arved tulevad suuremad. Jah, see august olid arved suured. Ja ütleme, eelmisel talvel loodeti, et suvel need hinnad lähevad alla, aga need hinnad ei ole alla läinud. Seal on erinevad faktorid, aga põhiline on ikkagi Putini sõda Ukrainas, mis kogu seda energiapilti mõjutab ja neid hindu üles ajab. Ja nagu ma ütlesin, selleks kütteperioodiks, mis algab juba 1. oktoobril, on meil väga mahukas toetuste pakett ette nähtud, selleks et neid hindu inimestele alla tuua. (Juhataja helistab kella.) See peaks mõjutama ka inflatsiooni allapoole tulema.

13:28 Esimees Jüri Ratas

Tänan, sellega lõpetan antud küsimuse käsitlemise. 


6. 13:28 Personalipoliitika

13:28 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kuuenda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Mart Helme, vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on personalipoliitika. Mart Helme, palun!

13:28 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud vastaja! Euroopas on üks riik, kus elekter on muide oluliselt odavam kui Eestis. See on Ukraina. Ukraina on sõjas. Teie väidate, et me oleme sõjas ja sellepärast maksame sõjamaksu ja sellepärast on meil kallis elekter. Ukraina on sõjas, seal on elekter odavam. See on üks asi.

Teine asi, ma nägin ühte tabelit, mida näitas meile Madis Müller, kes käis meil fraktsioonis. Seal on kaks kõige vähem energiasõltuvat riiki. Kõige vähem sõltuv on Taani ja teine on Eesti. Jääb täiesti arusaamatuks, miks riik, mis on võimeline tootma ise piisavalt elektrienergiat, nagu on Eesti, ja müüma seda elanikele 3–4 sendiga kilovatt‑tund, peab vastu võtma selliseid seadusi, mis teevad meile viis korda või kuus korda kallima elektri hinna. Aga see oli lihtsalt mõtteavaldusena eelmiste küsimuste juurde.

Mu küsimus on personalipoliitikast. Ma ei hakka praegu lahkama kontrollikoja kandidaadi nimetamise protseduuri, mis on ilmselge näide telefoniõigusest ja poliitilisest suvast. Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni raames me jätkame selle asja uurimist, oleme juba väga huvitavat materjali saanud. Tõenäoliselt kutsume ka teid selgitusi jagama, kuna te olete väitnud, et see oli teie otsus saata Keit Pentus‑Rosimannus sinna. Keit Pentus-Rosimannus väidab, et tema ei teadnud sellest otsusest midagi. Küll on tore, et ministrid omavahel teie valitsuses üldse ei suhtle ja mitte midagi üksteise tegemistest ei tea.

Aga küsimusega läheme edasi teise teema juurde. Nimelt on meil tulnud kohtutest otsused, mis ütlevad, et sundvaktsineerimine, mis viidi läbi kaitsejõududes (Juhataja helistab kella.), politseis – kohe lõpetan –, oli seadusevastane ja need niinimetatud riskianalüüsid ei olnud (Juhataja helistab kella.) piisavalt legaalsed dokumendid ...

13:30 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

13:30 Mart Helme

Kuidas kommenteerite?

13:31 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:31 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Te suudate ühes küsimuses purjetada teemalt teemale ja ma ka vastan purjetadest teemalt teemale. Kõigepealt, Ukrainal on oma elektritootmine ja nad ei ole olnud sõltuvad Venemaast. See on suur riik. (Juhataja helistab kella.) Jah. Teie väide, et Eesti ei ole energiasõltuv, ma arvan, et me võime olla selle üle ainult uhked, et meil on sellised võimalused. Aga see suures pildis taandub ikkagi sellele, et teie arvates meie peaksimegi kõikides asjades olema üksi. Aga kui te võrdlete Ukrainat ja võrdlete Eestit kas või territooriumidelt, need on väga erineva suurusega riigid. Energiatootmise suhtes samamoodi. Ka elektrivõrkude osas me oleme ühendatud teiste riikidega, et hoida näiteks sagedust ja nii edasi. Lisaks oleme me vastastikku oma liitlastest sõltuvad. Mina seda ei toeta, et me jääksime üksi. Neljakümnendatel me kaotasime oma iseseisvuse tänu sellele, et olime üksi.

Teie küsimuse juurde, mida te ei jõudnudki esitada. Mis puudutab kontrollikoja kandidaati, see on täpselt samamoodi tehtud, nagu on tehtud varasemalt. See on poliitiline kokkulepe – poliitiline kokkulepe erakonna juhtide vahel. Täpselt samamoodi, nagu te teate ise väga hästi, te olete olnud erakonna juht, panite kokku valitsuse koos Keskerakonna ja Isamaaga, kus ametikohtade kokkulepped tehakse erakonna esimeeste vahel, et kes mis ametikoha täidab, millise ministrikoha täidab. See on alati selle erakonna öelda, kes see kandidaat on.

Jah, meil oli selline kokkulepe, kuivõrd Isamaal oli väga selge oma huvi, kuna Isamaa kandidaat on hetkel kontrollikojas, meil oli kokkulepe, et me antud küsimuses hääletame, kuigi me tavaliselt teeme selliseid otsuseid konsensuse teel. Ja me hääletasime valitsuses. Kõik, kes kuidas on hääletanud, on võimalik valitsuse protokollist välja võtta. Otsustasime kollektiivselt nii, nagu valitsus teeb, see oli valitsuse otsus, nimetada kontrollikoja kandidaadiks Keit Pentus-Rosimannus. See, kas kandidaat leiab toetust Euroopa Parlamendis Euroopa Nõukogus, sõltub juba nendest kuulamistest. Aga valitsuse otsus on tehtud.

13:33 Esimees Jüri Ratas

Nüüd täiendav küsimus, Mart Helme, palun!

13:33 Mart Helme

Jah, no kokkulepet ju ei olnud. Isamaa ütleb, et tema kokku ei leppinud ja seepärast oli ka hääletus. Teiseks, siin on küsimus selles, et eelmine Isamaa kandidaat ei olnud samal ajal rahandusminister, nagu praegu on Keit Pentus-Rosimannus. Sisuliselt iseenda määramisega seotud toimingupiirangu rikkumine on ilmselge.

Aga ma ei puuduta seda. Ma tõepoolest ei jõudnud oma küsimusega päris lõpuni. Nimelt, politseipeadirektor ja kaitsejõudude juht on ajakirjanduse teadetel kandidaadid kõrgematele ametikohtadele või ameti pikendamisele. Teatavasti Heremi ametit kavatsete teie omavalitsuse ajal, kui see valitsus püsima jääb, pikendada järgmiseks perioodiks. Inimesed, kes on kohtus jäänud süüdi sisuliselt võimu kuritarvitamises, ebaseaduslike korralduste andmises ja alluvatelt ebaseaduslike korralduste täitmise nõudmises, on teie arvates sobivad kandidaadid, et nende ametiaega pikendada või nad ümber tõsta ühelt ametiajalt, kus nende aeg lõpeb tegelikult pärast teie praeguse valitsuse tegevuse lõppu – tükk maad pärast –, sobivad kandidaadid. Kas teie arvates niisugune personalipoliitika, kus peale valimisi moodustatava valitsuse eest võetakse vastu seesugused olulised personaliotsused, kas see on teie arvates normaalne, õigusriigile kohane poliitiline käitumine?

13:35 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:35 Peaminister Kaja Kallas

Vastus on jah. Aga pikemalt. Esiteks, vaadake, härra Helme, kokkulepe hääletamise kohta on ka kokkulepe. Ja see kokkulepe meil oli, mis puudutab kontrollikoja kandidaati. Jah, me ei saanud kokkuleppele kandidaadi osas, aga me leppisime kokku, et me (Saalist öeldakse midagi, juhataja helistab kella.) hääletame. See tähendab seda, et kes saab enda kandidaadile toetuse läbi räägitud, selle kandidaat läheb läbi. Ja antud juhul osutus valituks Keit Pentus-Rosimannus.

Nüüd, tulles selle küsimuse juurde: mind tegelikult täiesti huvitaks, aga ma ütlen, et see on retooriline küsimus, et ma ei tea kedagi, kelle tööga te Eesti Vabariigis oleksite rahul. Olgu see Kaitseväe juhataja, politsei juht, arstid, õpetajad, õed. See nimekiri on tohutult pikk, nii et teie heakskiitu ära teenida vist ei ole võimalik, kui teie perekonnanimi ei ole just Helme. Aga mina ei pea õigeks seda ründamist, erinevate institutsioonide ründamist. Minu meelest see on isegi ohtlilik riigi toimimisele.

Meil on erinevad riigiasutused, neid juhivad inimesed, kes on antud valdkonnas pädevad ja teevad oma vastutusvaldkonnas ka vastavalt otsuseid. Loomulikult, iga otsus, mis sa teed otsustajana, tähendab, et kellelegi see otsus ei meeldi. Õnneks meil on õigusriik ja selliseid otsuseid saab kohtus vaidlustada ja seda on ka tehtud. Seda, kellel oli õigus, otsustab lõppkokkuvõttes kohus ja ei ole minu asi enne seda öelda, kas tegemist on olnud õigusvastase tegevusega või mitte, kui kohtus selline vaidlus käib.

Aga lihtsalt ma tahaksin tuua selle COVID-i kaasuse puhul – nüüd ma räägin puhtalt valitsusest –, et kohtusse on kokku esitatud ligi 80 kaebust seoses Vabariigi Valitsuse piirangutega näiteks COVID-i puhul. Nendest on jõustunud 25 lahendit. 25 lahendit on jõustunud, millest ükski ei olnud Vabariigi Valitsuse kahjuks. Tegelikult kohtud töötavad nende asjadega ja lõplikud otsused saavad tehtud, kui need asjad on mitmes astmes menetletud. Aga hetkel 25 lahendit on igal juhul jõusse jäänud. Nii et jah, loomulikult, kui teil on etteheiteid konkreetselt kellegi tegevuse vastu, siis te saate neid esitada ja neid etteheiteid on teil praktiliselt kõigi suhtes. Aitäh!

13:38 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Mart Helme, palun!

13:38 Mart Helme

Jah. Kõigepealt ma tänan lugupeetud vastajat, et ta ütleb, et mul on õigus esitada oma seisukohti. Aitäh! See on muidugi õigusriigis pretsedenditu, et opositsioonierakonna esindajal on õigus esitada oma kahtlusi. Aga ma tahtsin tähelepanu juhtida, et küsimus ei puutunud sellesse, kas mina olen rahul kellegi või millegagi ja kas minu nimi on Helme või on minu nimi midagi muud. See ei puutunud üldse asjasse. Küsimus oli väga konkreetne. Kas teie arvates on see normaalne, õigusriigile kohane praktika, kui inimesed, kelle valdkonnas tehtud tegusid on kohtus hukka mõistetud, on saanud negatiivse kohtuotsuse, püütakse edutada enne valimisi, et tagada neile soe koht ka pärast valimisi? See oli küsimus ja sellele ma vastust ei saanud.

13:39 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ei käsitle küll seda protseduurilise küsimusena, aga kui küsitakse, siis Riigikogu liikmed küsivad ja sellele valitsuse liikmed vastavad nii hästi, kui nad soovivad, tahavad või oskavad. Valdo Randpere, protseduuriline küsimus.

13:39 Valdo Randpere

Aitäh! Kuna Mart Helme küsimus ilmselgelt ei olnud protseduuriline, siis ma mõtlesin, et tasakaalustamaks teda ma esitan päriselt protseduurilise küsimuse. See küsimus tegelikult saab alguse natukene väljastpoolt seda saali. Tulin äsja Riigikokku, Riigikogu ees on mingi mitte väga suur, aga mingi meeleavaldus mingite plakatitega. Kohati pahatahtlik inimene, võiks arvata arvata, et hullumajast on antud vaba päev inimestele. Aga veidi ettevaatlikum inimene mõtleb selle peale, et ma tulen Riigikokku ja mulle karjutakse: "Sa oled omale tõmmanud surmavarju peale. Sa oled omale tõmmanud suure häda kaela." Ja need on EKRE pooldajad, kes seal niimoodi lõugavad.

Ja minu küsimus on täiesti protseduuriline: kas Riigikogu juhatus või kantselei kavatseb midagi ette võtta selleks, et Riigikogu liikmed saaksid normaalselt tööle tulla? Mul ei ole midagi selle vastu, kui inimesed demonstreerivad, mõistlikud inimesed, kui saab debateerida, kui saab rääkida, aga mingeid hulle maja ette lõugama "Sa oled omale surmavarju peale tõmmanud!" – seda ma tõesti ei taha. Ma loodan, et te jagate minu seisukohta.

13:41 Esimees Jüri Ratas

Ma ei loe seda infotunni protseduuriliseks küsimuseks, absoluutselt mitte. Aga ma ütlen niipalju, et me oleme arutanud seda teemat varasemalt. See, kelle kohta ütleb Riigikogu liiget, et kes on hullumajast pärit või mitte, on iga Riigikogu liikme Enn enda õigus. Ma tean, et see teema on täna uuesti tõstatatud ja kindlasti me seda ka arutame, aga see ei ole antud kontekstis kuidagi protseduuriline küsimus.

Peeter Ernits, palun! Protseduuriline küsimus.

13:41 Peeter Ernits

Jah. Hea juhataja! Kas oleks võimalik kolleeg Randperele kuidagi mõne rahustava süsti või kellegi, kes teda turvab, kui ta saabub oma autost, astub siia?

13:41 Esimees Jüri Ratas

Ka seda ma ei loe protseduuriliseks küsimuseks. Ja mul on palve, et säilitame kõik siin väärikuse isegi viis ja pool kuud enne valimisi. Valdo Randpere, palun! Protseduuriline küsimus.

13:41 Valdo Randpere

Ma tahan protesteerida selle vastu, et te ütlesite, et see ei ole protseduuriline küsimus. See on protseduuriline küsimus, kui mind takistatakse tegelikult siia infotundi, siia istungile tulemast. See on vägagi protseduuriline küsimus. Sellepärast ma arvan, et sellega peab tegelema. Mul on hea meel kuulda, et te olete juba infot saanud, ja võib-olla ka tegeleta sellega. Aga ma leian, et see on vägagi protseduuriline küsimus.

13:42 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ei, see ei ole protseduuriline küsimus kuidagi selle infotunni valguses, te olete siia tööle jõudnud ja ma vastasin teile, et see on varasemalt olnud juhatuses, mul on ka info tänase kohta ja kindlasti juhatus sellega tegeleb. Te kuulsite seda minu eelmises vastuses. Ja lähme nüüd lisaküsimuste juurde. Kalle Grünthal, palun!

13:42 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Kaja Kallas! Üldiselt on infotund selline, kus Riigikogu liikmetele vastatakse küsimustele. Ma olen täna seda istungit jälginud ja vaatan, et saadikud on esitanud väga asjalikke küsimusi. Peeter Ernits küsis siin piimakarja osas ja mida teha, te ei suutnud vastata. Marika Tuus-Laul küsis siin tarbimismaksude alandamise osas, jällegi mingit konkreetset asja ei tulnud. Jaak Aab luges siin üles terve rea numbreid. Mart Helme rääkis sellest, et kaua selline ringirattamäng käib siis põhimõtteliselt kaitseväe ja politsei ja muude asutuste vahel, kus mängitakse onupojapoliitikat. Ja mingeid konkreetseid vastuseid ei tule. Standardvastused, mis teil on, on see, et ees on raske talv, me peame hakkama saama, inimesi aitama. Tavaliselt räägite veel ka seda, et kõiges, elektris ja kõiges on süüdi Ukraina sõda. Te olete rääkinud juba väga pikka aega, alates selle aasta algusest. Ja tihtipeale on ka protestiküsimused, et mikspärast, lugupeetud Riigikogu esimehele Jüri Rattale, et te ei vasta küsimustele. Ja vastus tuleb, et vastame nii, kuidas vastaja oskab. Ja nüüd on mul küsimus teile, lugupeetud Kaja Kallas, väga lihtne ja lühike küsimus, absoluutselt ilma igasuguse irooniata. Sellisel tasemel kõrge ametiisik peaks olema väga kõrge ja hea tervisega. Minu küsimus on see, kuidas te ennast tunnete. Kuidas on teie tervislik seisund praegu?

13:44 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:44 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, mulle tundub, et infotund on teie arvates just see koht, kus te saate rääkida sellest, mis kõik on valesti, ja näidata, kui teravalt te suudate mind rünnata või solvata või endast välja viia. Aga ma ei anna teile seda, sellepärast et minu meelest see räägib teist rohkem, kui see räägib minust. Aga näiteks, kui infotund, kui te tõesti tahaksite informatsiooni, väga spetsiifiliselt teatud küsimustele vastuseid. Täna on meil siin majandus‑ ja taristuminister, kes väga põhjalikult on ette valmistanud kõik, mis puudutab energeetikat, mis olid arutused näiteks Euroopa tasandil, mis hakkavad tulema suunised, kuidas me saame neid olukordi lahendada. Kõike seda saaks küsida majandus‑ ja taristuministrilt. Temale ei ole mitte ühtegi küsimust selles infotunnis. Aga tänan küsimast, minu tervis on hea.

13:45 Esimees Jüri Ratas

Ja teine lisaküsimus, Kert Kingo, palun!

13:45 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Harju Maakohtu 22. oktoober 2021 otsusega taandati Riigiprokuratuuri juhtivprokurör Taavi Pern kriminaalasja menetlusest. Taandamise aluseks olid kohtu poolt tuvastatud juhtiva riigiprokuröri rikkumised, kus juhtiv riigiprokurör Taavi Pern rikkus kahtlustatava kaitseõigust ja survestas kahtlustatavat, vassis arestimistaotluses sisaldunud eksimuse ümber ning rikkus kahtlustatava omandiõigust. Kohus on märkinud, tsitaat: "Taunitav on see, et prokurör oma viga ei tunnistanud. Seda üritati ilustada ja kinni mätsida. Taavi Pern kohtule vassinud."

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 14. juuni 2022 otsuses omakorda tuvastanud narkokuritegudele spetsialiseerunud riigiprokurör Vahur Verte, kes töötab juhtivprokurör Taavi Perni alluvuses, tegevuses mitmeid menetlusõiguse rikkumisi. Riigikohus tuvastas muu hulgas, et prokuratuur on käitunud ebaausalt nii süüdistatavate kui ka eeluurimiskohtuniku suhtes, kes lahendas taotlusi prokuratuuri eksitava info alusel. Prokuratuur rikkus kahtlustatava kaitseõigust ning tema õigust ausale ja õiglasele kohtumenetlusele. Tegu on olulise menetlusõigusliku rikkumisega ja prokuratuur rikkus kriminaalmenetlusõigust ja isiku põhiõigusi.

Kummagi kohtuotsuse suhtes ei ole riigi peaprokurör Andres Parmas mitte mingit kommentaari väljendanud. Ja ta pole selles osas ka midagi ette võtnud, mis annab põhjust uskuda, et kõik see, mis toimus, on toimunud ja toimubki tema vaikival heakskiidul. Vastavalt prokuratuuri põhimäärusele esindab prokuratuur oma ülesannete täitmisel riiki. Ja kui riigi esindajad, kellelt eeldaks eeskujulikku, ausat ja seaduskuulekat käitumist, rikuvad jultunult oma ametikohta ära kasutades seadusi ja menetlusnorme ning selles osas ei võeta midagi ette, siis teie hiljutisi sõnu kasutades see on ohtlik riigi toimimisele. Kuidas teie hinnangul õigusriigis sellistesse asjadesse suhtuda? Aitäh!

13:48 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:48 Peaminister Kaja Kallas

Esiteks, meil on võimude lahusus ja kohus on sõltumatu, kohtulahendeid ei ole mõtet kommenteerida. Teiseks, Riigikogu liikmed on need, kes peavad käituma seadustele vastavalt. Riigikogu liikmed peavad näitama igas mõttes eeskuju. See, et teie ründate nimeliselt prokuröre ja et te ründate, võtate siin Riigikogu saalis ajada oma isiklikku asja – minu meelest on see taunimisväärne. See prokurör, keda te ründate, Vahur Verte, on, ma saan aru, teie asja prokurör. Tema on esitanud kahtlustuse teile ja nüüd te võtate Riigikogu saalis rünnata neid ametiisikuid, prokuröre.

Teil on võimalus prokuratuuri üle teha järelevalvet. Näiteks prokuratuuriseadus ütleb, et peaprokuröril on Riigikogu ees aruandekohustus. Iga aasta tuleb riigi peaprokurör Riigikogu ette. Lisaks on teil alati võimalus riigi peaprokurörilt ka komisjonides küsida, kui teil on üldised küsimused. Aga minu arvates, olgu see nimeliselt ükskõik kelle ründamine  –siis need inimesed teevad oma tööd, see on nende roll. Näiteks politseinikud – kui olid valitsuse piirangud, mida politseinikud pidid järgima, siis nende nimeliselt ründamine on vale. Nad esindavad institutsiooni. Samamoodi prokurörid: nad on inimesed ja nad esindavad institutsiooni, nad teevad oma tööd. Selle jaoks on õigusriigis ette nähtud kohad, kuhu te saate kaevata, kui te pole rahul nende inimeste tööga või on teil etteheiteid neile. Aga Riigikogu saal ei ole see koht, kus lahendada oma isiklikke vimmasid või oma isiklikke muresid. Aitäh!

13:50 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:50 Õigusriik

13:50 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi seitsmenda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Kert Kingo, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on õigusriik. Kert Kingo, palun!

13:50 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Teie olete see, kes siin kogu aeg räägib õigusriigist. Ja see on täiesti uskumatu, kuidas nüüd eelmisele küsimusele teie, kes te omate õiguslikku haridust, te olete advokaadikutsega, räägite, et riigiprokuröridega rikkumised, seaduserikkumised on minu isiklik asi. See ei saa isiklik asi olla, kuna ma rääkisin, et kohtuotsustega on need tuvastatud. Riigiprokurörid esindavad riiki ja see ei saa mitte kuidagi isiklik asi olla. Seda enam, kui seda räägib peaminister, kes räägib meile ka õigusriigist ja kellel on vastav haridus endal ka olemas. Ma sooviksin ikkagi teie hinnangut sellele, kas õigusriigis te peate sellist asja mõistlikuks, normaalseks ja lubatavaks, et riigiprokurörid oma tööd tehes rikuvad seadusi ja nii palju seadusi, et kohtud on pidanud vajalikuks need oma otsustes ära märkida. Kas teie leiate, et see ongi õigusriik?

13:51 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:51 Peaminister Kaja Kallas

See on õigusriik, kus kohus otsustab selle üle, kas keegi on rikkunud oma ametikohustusi või ei ole. Aga see on õigusriik, aga see ei ole see, et ... Ma saan aru, et te võtate isiklikult rünnata nimeliselt neid prokuröre siin. (Juhataja helistab kella.) Sellepärast, et Riigikogu saalis meil on võimude lahusus. Kohus teeb oma tööd, seadusandlik organ teeb oma tööd ja täitevvõim teeb oma tööd. Ja niimoodi see peakski olema. Ei ole minu asi kommenteerida kohtuotsuseid, see tõesti ei sobi siia saali.

13:52 Esimees Jüri Ratas

Täiendav küsimus, Kert Kingo, palun!

13:52 Kert Kingo

Ma tänan veel kord, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Tundub, et ma pean teid ikkagi veidi harima. Kohtuotsused on nimelised. Mina ei ole olnud see kohtunik, kes need kohtuotsused on koostanud. Ja kui peaminister siiamaani veel ei tea seda, siis palun, teil on võimalus ennast kurssi viia, milline üks kohtuotsus välja näeb. Kohtuotsuses tuuakse välja rikkumised ja rikkunud isiku nimi ja milles need rikkumised seisnesid. Ja see ei saa isiklik olla, kui mina neid kohtunikke ei tunne isiklikult, mina ei ole nendega nendes protsessides osalenud. Ja see, kuidas teie praegust kohtutesse suhtute, see on lubamatu. Kohtutesse peab suhtuma lugupidavalt ja mitte rääkima siin, et see on kellegi Kert Kingo isiklik asi.

13:53 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:53 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, mina suhtun kohtutesse väga lugupidavalt. Sellepärast ma ütlengi, et ei ole minu asi kommenteerida kohtute otsuseid. Kui kohus on teinud otsuse, siis järelikult kohus on teinud õige otsuse. Ja kui keegi vaidleb kohtuotsusele vastu, siis ta saab seda teha, kaevates järgmisesse astmesse ja kaevates sealt edasi. Mida ma taunin, on see, et teie õõnestate niimoodi tegelikult õigusriigi alustalasid. Te nimeliselt ründate politseinikke, te ründate nimeliselt prokuröre siin, te seate kahtluse alla kogu prokuratuuri usaldusväärsuse. Tegelikult niimoodi on käitutud ka teistes riikides selleks, et kogu riigi usaldusväärsust õõnestada, et justkui kedagi ei saa usaldada, justkui kellegi poole ei saa pöörduda. Ja ka kohtute usaldusväärsuse seate te kahtluse alla, juhul kui see kohtuotsus teile ei meeldi. Ma tuletan meelde näiteks need COVID-i otsused, 25 kohtulahendit, mis on jõustunud, valitsuse kasuks, et valitsusel oli õigus neid piiranguid kehtestada. Need otsused teile ei meeldinud. Aga üks otsus, kus kohus leidis, et valitsusel ei olnud õigus neid piiranguid kehtestada, vaat sellele kohtuotsusele te kogu aeg viitate. Nii et mina kutsun üles teid austama kohtuid, laskma nii kohtutel kui prokuratuuril teha oma tööd ja ise olema heaks eeskujuks siis seaduskuulekas käitumises.

13:54 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd üks lisaküsimus. Peeter Ernits, palun!

13:54 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud valitseja! Mul on ka kahtlus, et õigusemõistmise süsteemide ja prokuratuuri tegevuses, noh, sellesama tulemusena, mida teie võimule saite, see nii-öelda pööre, ja kuidas see asi läheb ... Aga jõuame rääkida sel teemal hiljem. Aga mind huvitab see, et Soome on ka õigusriik nagu Eestigi ja me oleme ühiselt vene LNG‑gaasi vastu, üldse gaasi vastu, ja võitleme, oleme ühiselt rentinud laeva, mis toob Ameerika LNG-gaasi. Aga nüüd lugesin eile, et meie head partnerid võtsid vastu, et kai sai enne Haminas valmis ja Vene LNG-gaasilaev saabus sinna. Kas teie, lugupeetud valitseja, olite kursis, et teise õigusriigi ja meie partner tegutseb samal ajal ka teisel rindel, aga tuues riiki odavamat LNG-gaasi?

13:55 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:55 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! LNG-terminali me oleme teinud investeeringuid ja tõesti, meil on kokkulepe Soomega, et kellele iganes saab terminali enne valmis, selle kai äärde tuleb see FSRU ehk taasgaasistamise võimalusega laev.

Mis on oluline? Oluline on see, et Soomet ja Eestit ühendab Balticconnector. Soome gaasitarbimine on 12 teravatt-tundi aastas. Ma vaatan, meil on siin ... Ja Eesti gaasitarbimine on viis teravatt-tundi. Kuna meil on see ühendus, siis tegelikult ükskõik, kummale poole see laev tuleb, gaas liigub sealt torust Soome poolt meie poole ja meie poolt Soome.

Nüüd, see projekt, millele teie viitate, on Hamina projekt, mis oli varem töös. Aga see, mis ühendaks meid ja mis on see teine projekt, on Inkoo projekt. Nii et see Paldiski LNG-terminal liigub tavapärases temois ja peaks saama valmis novembri lõpuks. Kokkulepe soomlastega on meil see, et kes iganes saab varem valmis, selle kai äärde laev tuleb. Tähtis on see, et selles laevas oleks veeldatud maagaas, ja tähtis on see, et Balticconnector ehk meie ühendus Soomega töötab ja gaas saab vabalt liikuda. Ja tähtis on ka see, mida ütles mulle majandus- ja taristuminister siit kõrvalt, et tegelikult gaasitarbimist on nii Soome kui ka Eesti vähendanud, just selleks, et oma sõltuvust sellisest energiaallikast vähendada. Ja see on väga teretulnud.

13:57 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Sellega lõpetan antud küsimuse käsitlemise. Ma tänan Riigikogu liikmeid küsimuste eest, ma tänan Valitsuse liikmeid vastuste eest. Sellega on infotund lõppenud.

13:57 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee