Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Külalised! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 2. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun neil Riigikogu liikmetel, kes seda soovivad, anda märku. Palun Riigikogu kõnetooli Marko Mihkelsoni!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! (Juhataja helistab kella.) Annan väliskomisjoni poolt ja fraktsioonide ettepanekul üle kolm otsuse eelnõu, mille kaudu me muudame kolme meie välisdelegatsiooni: NATO [Parlamentaarse] Assamblee Eesti delegatsiooni, OSCE Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni koosseisu. Eelnõud on antud üle digitaalselt.

Palun Riigikogu kõnetooli Aivar Koka!

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon algatab alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu ja Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine" eelnõu.

Aitäh! Kokku oli kaks [eelnõu], jah? Ma annan ühed kaaned tagasi, ei ole kahte vaja. Palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni.

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esimeseks, loomakaitseseaduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust maaeluminister. Teiseks, päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust siseminister. Need mõlemad seaduseelnõud on edastatud elektrooniliselt.

Aitäh! Head ametikaaslased! Päris viljakas! Seitse eelnõu oleme Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud. Edasise otsustame vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele.

Nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

Kohale registreerus 79 Riigikogu liiget, puudub 22.

Tänane järgmine punkt on meie päevakorra täpsustamine ja kinnitamine. Arupärimise esitajad on tagasi võtnud arupärimise nr 140, millele vastamine oli kavandatud tänase istungi kolmandaks päevakorrapunktiks. Seega jääb see punkt päevakorrast välja. Koos selle muudatusega panen hääletusele Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 2. töönädala päevakorra kinnitamise. Enne, kui ma palun teil seisukoha võtta, on saalikutsung.

Head ametikaaslased! (Helistab kella.) Ma pean saalikutsungi katkestama, sest tundub, et praegu on Riigikogu liikmel üks mure, mis on vaja lahendada. Võib-olla [puudutab see] mikrofoni või on [mõni muu] tehniline küsimus. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus! Proovime kohe [probleemi] ära lahendada!

Ma tänan. Tere ka, muidugi!

Tere! 

Ma tänan loomulikult ka tere eest. Aga mul on küsimus. Te ütlesite, et arupärimise nr 140 arutamist täna ei toimu. See oli arupärimine Vabariigi Valitsuse töövõime ja pädevuse kohta. Minu meelest on see väga asjalik arupärimine. Mis nüüd juhtus, et enam ei saa me aru pärida Vabariigi Valitsuse töövõime ja pädevuse kohta?

Aitäh! No reegel on siin saalis muidugi see, et kui me oleme mingi etapi läbinud, siis selle juurde tagasi me ei tule. See on väga põhimõtteline. Aga ju juhtus see, et rohkem kui 50% neist, kes olid arupärimisele alla kirjutanud, soovisid selle arupärimise tagasi võtta ja see on tulenevalt seadusest võimalik. Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus!

Hea juhataja! [Oli] jutt, et valitsuse töövõimet ei saa täna arutada, aga ma vaatan selle nädala menüüd ja nii lahjat ei ole ammu näinud. Kaheksa punkti üldse, mis on Vabariigi Valitsuse poolt tulnud. Kas ajutisel valitsusel on töövõime nagu langenud järsult või?

Aitäh! Seda hinnangut pole juhatus andnud ega teinud, see on iga Riigikogu liikme enda hinnata. Aga läheme tagasi hääletuse ettevalmistamise juurde.

Head ametikaaslased, kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh teile! Panen hääletusele Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 2. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Veenva enamusega 77 poolt, 1 vastu ja erapooletuid ei ole, on päevakord kinnitatud.

Alustame nüüd selle nädala päevakorra menetlemist. Oleme esmaspäeva juures, 19. september. Esimene punkt on Riigikogu liikmete Taavi Aasa, Dmitri Dmitrijevi, Marika Tuus-Lauli, Jaak Aabi, Aadu Musta, Jüri Ratase, Mailis Repsi, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Anneli Oti ja Siret Kotka 6. juulil 2022 esitatud arupärimine Turba-Risti raudtee väljajätmise kohta Eesti taaste- ja vastupidavuskavast. See kannab numbrit 138. Arupärimisele vastab peaminister Kaja Kallas. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Taavi Aasa, et seda arupärimist tutvustada. Palun! (Helistab kella.)

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Austatud peaminister! 6. juulil andsime sisse arupärimise Turba-Risti raudtee välja[jätmise] kohta Eesti taaste‑ ja vastupidavuskavast. (Juhataja helistab kella.) Nimelt oli see ajendatud sellest, et 30. juunil oli Vabariigi Valitsus Reformierakonna näol otsustanud, et sellele raudteele raha ei eraldata. Paraku oldi jõutud juba nii kaugele, et 1. juulist oleks võinud see ehitus lahti minna, hanked olid tehtud, võitjad [välja] selgitatud, vaidlusi ei olnud, kõik oli valmis selleks, et Läänemaal raudteed edasi ehitada. Paraku Vabariigi Valitsus otsustas, et seda ei tehta. Piltlikult öeldes ütles [valitsus] Läänemaa inimestele ja Hiiumaa inimestele, et käige jala. Tänaseks muidugi on see juba mustriks saanud, sest öeldi ka ühel hetkel siin ettevõtjatele, et pange ennast kinni. Nii et see on nagu nüüd selle valitsuse tööplaan: pange kinni, käige jala ja üleüldse ärge meid segage.

Aga lähtuvalt sellest Vabariigi Valitsuse otsusest esitasime arupärimise, kus tahtsime teada, miks väitis Maris Lauri, et samaaegselt ei ole võimalik elektrifitseerida lõunasuunda ja välja ehitada Haapsalu-Rohuküla raudteed. Tahtsime ka teada, et juhul kui sellest rahastust seda raha ei leita, siis kust see raha leitakse. Ja lisaks tahtsime teada ka seda, miks tehakse eestimaalastel vahet ehk miks rohepöörde eesmärgid Tallinnast lõuna suunas on olulisemad kui Tallinnast lääne suunas. Lühidalt kõik. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli peaminister Kaja Kallase, et arupärimisele, mis kannab numbrit 138, anda vastus. Palun!

Austatud Riigikogu! Austatud Riigikogu esimees! Vastan Riigikogu liikmete arupärimisele.

Esimene küsimus: "Majandus- ja kommunikatsiooniministri ülesandeid täitev Maris Lauri rääkis valitsuse 30. juuni pressikonverentsil, et AS Eesti Raudtee ei saa hakkama samaaegselt Eesti raudteede elektrifitseerimise ning Turba-Risti elektriraudtee ehitamisega, mistõttu tuleb tema hinnangul keskenduda esimesele. Miks minister umbusaldab riigile kuuluvat ettevõtet, mille üldkoosolek majandus- ja kommunikatsiooniminister ise on?" Kõigepealt peab ütlema muidugi seda, et arupärimise esitajad on Maris Lauri sõnad valesti kirja pannud või ei ole tema vastusest aru saanud või on see lihtsalt olnud pahatahtlik. Maris Lauri vastas, ma tsiteerin: "Viimase aastaga on toimunud väga-väga märkimisväärne kallinemine. Eestil ei ole võimekust kõiki neid endises mahus, ütleme, investeerida nii, et lihtsalt raha juurde panna. Paratamatult tuleb teha valikuid. Ja on loogiline, et me teeme valikuid selle järgi, mis on prioriteetsed ja mis on kõige tähtsamad. Kui me vaatame raudteede puhul, siis ma arvan ja ma usun, et enamik Eesti elanikest nõustub sellega, et Eesti jaoks on kõige olulisem raudteeprojekt Tallinna-Tartu liin."

Minister ei umbusaldanud riigile kuuluvat ettevõtet. Euroopa Komisjon tegi 27. mail 2020 ettepaneku luua taasterahastu, mille eesmärk on toetada COVID-i kriisis kannatada saanud majandust investeeringute ja reformide abil. Taasterahastu toetusmaht Eestile pidi algsete arvutuste kohaselt olema 1,1 miljardit eurot, kuid Eesti majanduse prognoositust kiirema majanduskasvu tõttu väheneb meie toetusmaht 863,3 miljoni euroni. Seetõttu tuli kava korrigeerida ja viia selle maht vastavusse lõpliku toetusmahuga. Kuna kava ei ole võimalik enam esialgsel kujul ellu viia, siis on liikmesriigil vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu regulatsioonile võimalik esitada Euroopa Komisjonile ettepanek kava muutmiseks.

Eeltoodud asjaoludel tegi valitsus 30. juunil otsuse Turba-Risti raudtee rajamine taastekavast välja arvata. Turuolukorrast ja märkimisväärsest kallinemisest lähtuvalt ei ole riigil võimalik kõiki kavandatud raudteeinvesteeringuid varasemalt plaanitud ajakavas ja mahus rahastada, mistõttu tuleb paratamatult osa neist ootele panna ja keskenduda esmajärjekorras neile, kus reisijate arv ja kaubaveo maht ning sellest tulenev sotsiaal-majanduslik mõju on suurem.

Teine küsimus: "Majandus- ja kommunikatsiooniministri ülesandeid täitev Maris Lauri rääkis 30. juuni pressikonverentsil, et otsustas Haapsalu raudtee taastamise jätkamise "panna pausile". Kas minister unustas, et Eesti riik "peatas ajutiselt" reisirongiliikluse Haapsallu juba sügisel 1995? "Reisirongiliikluse vaba Läänemaa" on "ajutiselt olnud pausil" varsti juba 27 aastat. Kui taaste- ja vastupidavuskava eelarves Turba-Risti raudteele raha ei ole, siis millal ja millisest allikast leiab riik raha Haapsalu raudtee taastamisega jätkamiseks?"

Ja vastus. Kahjuks tuleb nentida, et kogu Haapsalu raudtee taastamiseks vajalikke vahendeid ei olnud olemas ka teiste valitsuste ajal, sealhulgas selles valitsuses, mida juhtis Keskerakond, või selles valitsuses, kus Keskerakond oli samamoodi osaline. 27. jaanuaril kinnitasime koos Keskerakonnaga avaliku raudtee infrastruktuuri arendamist suunava tegevuskava aastateks 2021–2028, mille kohaselt Haapsalu-Riisipere raudtee rajamise maksumus aastatel 2021–2026 on 115 miljonit eurot. Sellessamas arengukavas on välja toodud, ma tsiteerin: "[...] tuleb riigil leida täiendavalt finantsvahendeid Haapsalu raudtee taastamise II etapi jaoks lõigul Risti-Haapsalu-Rohuküla aastatel 2023–2026 summas 80 miljonit eurot [...]" Kui vaadata kahte arengustrateegiat, avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2021–2028 ning riigi eelarvestrateegia [aastateks] 2022–2025, koosmõjus ning teades, et mõlemad said koostatud ja kinnitatud valitsuses koos Keskerakonnaga, siis selgub, et suurem osa Haapsalu raudtee rajamiseks vajalikust rahast on puudu. Kui tegelikult oleks olnud huvi Haapsalu raudtee rajada, siis oleks see pidanud kajastuma riigi eelarvestrateegias [aastateks] 2022–2025 89 miljoni euro ulatuses, aga kajastus vaid 34 miljoni ulatuses taasterahastu vahendeid.

Kolmas küsimus: "Miks on rohepöörde eesmärgid olulised Tallinnast idas ja mitteolulised Tallinnast läänes? Läänemaa on jätkuvalt ainuke Mandri-Eesti maakond, kus ei ole raudteed. Kui Eesti jaoks on olukord maailma energiaturul probleem, siis kas Läänemaa jaoks ei ole? Millise transpordi poole võiks Läänemaal "liikuda", kui raudteed ei tule?"

Vastus. Väide, et rohepöörde eesmärgid on olulised [ainult] Tallinnast idas, ei pea paika. Riik on arendanud, taastanud läänesuunalist raudteed ehk Turbasse viivat raudteed etapi kaupa. Enne kui raudtee jõuab Läänemaale, on vaja rajada ja rekonstrueerida Harjumaal asuv läänesuunaline taristu. Valminud on Riisipere-Turba lõik ning rongiliiklus Tallinna-Keila-Turba lõigul toimib. Investeeringu maksumus oli circa 8 miljonit eurot. Lisaks olemasoleva raudtee arendamisele otsustas Vabariigi Valitsus käesoleva aasta augustis rekonstrueerida Vasalemma-Riisipere raudteelõiku ligi 3,2 miljoni euro eest, et tõsta seal kiirust 7,2 kilomeetri ulatuses. Ühtlasi jätkati Haapsalu raudtee projekteerimistöödega, et tulevikus riigieelarveliste võimaluste tekkimisel Haapsalu raudtee arendamisega edasi minna. Aitäh!

Aitäh, austatud peaminister, teile on ka küsimusi. Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh juhatajale! Hea esineja! Te kahjuks eksisite oma ettekandes vähemalt kahes kohas. Esiteks, kallinemine. Eesti Raudtee ju läbis riigihanke, kus oli viis pakkujat, ja riigihange näitas, et ei kallinenud. See on esimene faktiparandus. Mahtusime etteantud raha raamidesse. Teine on sotsiaal-majanduslik pool. Teie arvates ei ole piisavalt sotsiaal-majanduslikku efekti ei Läänemaa ega Hiiumaa jaoks. Siin te eksite. Ma tooksin välja paar fakti. Kui Ratase valitsus otsustas käivitada selle Haapsalu raudtee programmi 2016 ja 2017 anti ka vastavad vahendid, et see Turba lõik välja ehitada, siis Statistikaameti andmeil selgub, et elanike arv Turbas on kasvanud 8% 2021. aastal, ja rahvaloendusega võrreldes on kasv märgatav. (Juhataja helistab kella.) Lisaks on laste arv [Turbas] kasvanud lausa 13%. (Juhataja helistab kella.) Ma küsin, millal te siis annate selle [vastuse], te käisite Hiiumaal. Millistest allikatest te selle raudtee taastate?

Hea küsija, teie aeg! Head ametikaaslased, mul on palve [ajast kinni pidada], 60 sekundit on küsimuse [jaoks]. Aitäh! Palun, peaminister!

Aitäh! Kõigepealt ma kordan veel, et taastekava [maht] oli mõeldud üle miljardi euro ja see oli mõeldud COVID‑ist väljatulekuks. Meie raha vähenes 800 miljoni peale, sellepärast et me tulime COVID‑is paremini toime kui teised majandused. See tähendab seda, et kõike, mis selles mahus oli ette nähtud, me ei saanud teha. Nüüd, jah, Haapsalu raudtee puhul kallines elektrifitseerimise osa. Küsimus oli prioriteetides ja tuli otsustada tervikuna, mida me saame teha ja mida me ei saa teha. Nii nagu ma ütlesin, meil riigieelarves oli ju ka ette nähtud raha selle projekteerimiseks, et sellega edasi minna. Enne kui ei ole projekteeritud, ei saa ka ehitustöödega edasi minna, sealt pole võimalik edasi liikuda, need protsessid peavad toimuma üksteise järel.

Jaak Aab, palun!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud peaminister! Intervjuus Hiiu Lehele te olete väitnud, et üks põhjus, miks Euroopa taasterahastuga on probleeme, on see, et selles on tingimus, [mis ütleb], et need asjad peavad olema valmis aastaks 2026. Samas oli selleks hetkeks, kui valitsuskabinet viie ministri kohalolekul, minu teada, otsustas selle raudtee sealt kavast välja võtta, toimunud riigihange ja Eesti Raudtee kinnitas, et 2024. aasta lõpuks oleks selle raha sellele objektile saanud ära kasutada. Nii et nagu ajalist probleemi ei olnud. Nüüd on siis ikkagi põhimõtteline küsimus. Te olete küll põhjendanud, et ei mahtunud [nimekirja]. Aga ma küsiksin nii: kas see investeeringuobjekt, mis oli ka kaalumisel eelmises valitsuses, saaks rahastatud näiteks CO₂-kvoodikaubandusest kui roheprojekt ja keskkonnasäästlik projekt?

Aitäh! Vaat CO₂-rahaga on muidugi nüüd selles suhtes halvasti, et sellele on juba kate mõeldud. Või õigemini selleks, milleks kasutada CO₂‑raha, on väga palju mõtteid ja need on praegu seotud kõik inimeste aitamisega selles energiakriisis toimetulekuks. Me peame aitama [inimestel] selle talve üle elada ja selle jaoks me oleme teinud suuremahulisi energiatoetusi, leppinud kokku, et me hüvitame osa elektri hinnast, et me hüvitame osa gaasi hinnast, et me hüvitame osa keskkütte hinnast. Nimelt [hüvitame] 80% gaasi ja keskkütte hinnast, mis läheb üle 80 euro megavatt-tunni, ja elektri puhul me maksame 50 eurot kodutarbijatele juurde. Ja see kõik läheb CO₂-rahast. Nii et praegu on jah fookuses see, et CO₂-raha kasutada inimeste, ettevõtete aitamiseks.

Rene Kokk, palun! 

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud peaminister! Teadupoolest on raudteetransport üks puhtamaid liikumisviise ja seda on ka teie oma erakonnakaaslased väga palju rääkinud ja nii ta on. Kas te olete muutnud seisukohta või olete jätkuvalt seisukohal, et raudteetransport on üks puhtamaid liikumisviise? Praegusel juhul kuuleb seda põhjendust tihti küll seoses sellega, miks Rail Balticut on vaja ehitada, aga teisel juhul selline transport Haapsalu poole nagu ei vaja seda [põhjendust]. Kas te olete muutnud oma seisukohta erakonnas? Ja kas on arutelu all olnud ka näiteks Lelle-Pärnu suuna uuesti töösse panemine, vähemalt niikauaks, kuni Rail Baltic hakkab ühel päeval tööle? Seda ei juhtu ilmselt enne 2030., 2035. aastat. Seda [lõiku] on vahepeal seal taastatud. Kas teil on olnud mingeid arutelusid sellel [teemal], et uuesti ikkagi võimaldada tänapäeval, [kui] transport on kallinenud, Tallinnast Pärnusse sõita rongiga?

Aitäh! Jah, raudtee on endiselt väga keskkonnasõbralik liikumisviis ja seetõttu, nagu te ka ise tõite välja, Rail Balticu arendamisega me läheme edasi ja otsustasime tellida kümme uut rongi selle jaoks, et rongiliiklust suurendada ka Tartu ja Tallinna vahel ja nendes kohtades, kus inimesed hästi palju kasutavad raudteetransporti, ja et ei oleks olukorda, kus inimesed ei mahu rongi. Mis puudutab veel raudteede investeeringuid, siis Ukraina sõda on toonud välja ühe asja ja see on see, et kõik raudteed, mida me ehitame, peaksid olema Euroopa rööpmelaiusega. Ka Euroopa Komisjon on soovitanud, et vaadake sellised asjad üle. Rail Baltic kindlasti on sellise Euroopa laiusega, aga seda ei ole hetkel teised raudteed. Nii et ka selles võtmes me peame neid investeeringuid vaatama.

Taavi Aas, palun! 

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Ma ei ole kindlasti nõus sellega, et CO₂-rahaga on halvasti. Ei maksa seda raha kappi ära peita, võiks seda rahva hüvanguks ära kasutada. Aga huvitav lugu on selle Hiiu Lehe artikliga. Seal on palju huvitavaid väiteid, mida te olete hiidlastele rääkinud. Ja üks väide on selline, ma tsiteerin: "Selle plaani järgi, mis on olnud, selle järgi minnakse ja vahendid leitakse siis muudest allikatest [...]." Minul on küll väga suur huvi selle vastu. Kas tõepoolest on nii, et te lubasite hiidlastele, et raudteega minnakse edasi? Ja teiseks, mis need muud allikad on?

Aitäh! Kõigepealt, CO₂-raha. Me kasutamegi CO₂-raha inimeste hüvanguks ja selleks, et aidata see raske talv üle elada ja võidelda selles energiasõjas tõusnud hindadega. Selle jaoks me kasutamegi CO₂-raha.

Millistest vahenditest saab teha investeeringuid, te teate väga hästi. Lisaks Euroopa rahale on riigieelarve ja riigieelarve enda vahendid. Nagu ma ütlesin, raudtee projekteerimisega minnakse ju edasi. Ja küsimus on selles, et kui ka majandus- ja taristuminister esitleb seda raudteed ühe prioriteedina investeeringutes, siis see selle raha ka saab, aga hetkel seda prioriteeti esitatud ei ole. Nii nagu paljude teiste investeeringutega, mille me oleme raskel ajal sunnitud panema pausile, on ka sellega nii. Aga kui on teistsugused vaated, et saab seda raha juurde, et ehitada, ega see raudtee seal ka pahaks ei lähe. Kõigepealt tuleb projekteerida, selle järgi saab ehitada. Ja kindlasti peab vaatama, et see oleks Euroopa [rööpmelaiusega].

Marko Šorin, palun!

Tänan, eesistuja! (Peaminister köhib.) Hea peaminister, tervist teile kõigepealt! Aga te olete avalikkusele öelnud, et Haapsalu raudtee taastamine võib aset leida või jätkuda sel juhul, kui majandus‑ ja taristuminister seda projekti toetab. Ja augusti alguses nimetatud minister esitas need projektid, mida on võimalik rahastada sellest Euroopa taaste‑ ja vastupidavuskavast. Te olete öelnud, et kui nimetatud minister seda tegevust toetab, siis võib sellega edasi minna, kas siis teie peaministrina toetate Haapsalu raudtee projekti rahastamist taaste‑ ja vastupidavuskavast 34 miljoniga?

Aitäh! Meil olid nii riigieelarve kui riigi eelarvestrateegia, sealhulgas ka Euroopa raha jaotamise koosolekud, et kogu seda pilti kokku saada. Millest peab aru saama, on see, et inflatsiooni tingimustes on kõik projektid läinud väga palju kallimaks, sealhulgas mõni projekt on läinud isegi kolm korda kallimaks. Seetõttu juba selles valitsuses, kus me olime koos, oli meil tabel vastavalt sellele, millised on need prioriteetsed investeeringud, mida tuleks teha selleks, et see raha näiteks raisku ei läheks või ehitus seisma ei jääks, kui seda on raske pooleli jätta. Ja need olidki valikud. Riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia arutelu on alati valikute küsimus. Ministrid tulevad terve rea prioriteetidega, aga lõpuks lepitakse kokku kõigi vahel kokku, millised on need asjad, mida me siis reaalselt teeme ja mida me ei tee. Ja see ongi valitsuse kokkulepe, mis teieni jõuab riigieelarve kujul.

Dmitri Dmitrijev, palun!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud peaminister! Intervjuus Hiiu Lehele te muu hulgas väljendasite muret, tsiteerin: "Euroopa taasterahastuga oli see probleem, et selles on tingimused, et need asjad peavad olema aastaks 2026 valmis." Kuidas te selgitate selle mure valguses Vabariigi Valitsuse otsust kärpida Eesti taaste- ja vastupidavuskava mitte Euroopa Komisjoni poolt nõutud circa 120 miljoni võrra, vaid kohe varuga, circa 360 miljoni võrra? Põhimõtteliselt te peatasite kolmveerand aastaks mitmesaja miljoni euro kasutuselevõtu Eesti hüvanguks. Ministrid aga on avalikkusele öelnud, et kava muutmise raames on esitatud ka uusi projekte, mille tegemine taaste- ja vastupidavuskava vahenditest otsustatakse lõplikult alles kevadel 2023. Kas te ei näe, et see seab löögi alla kõik taasterahastusse esitatud projektid, sest kaotatud kolmveerand aastat ja uute projektide nimekirja surumine tähendabki, et tõenäoliselt [satub sinna] projekt, mida ei jõuta valmis aastaks 2026.

Aitäh! Kõigepealt, hästi armas, et te kõik Hiiu Lehte nii tähelepanelikult loete. Aga teiseks, jah, selles taastekavas on kirjas see, et kõik projektid peavad saama valmis 2026. aastaks. See tähendab seda, et kui kasutusluba selleks ajaks ei ole antud, siis kogu see raha ka kõikide teiste projektide jaoks on suure löögi all. Seetõttu me võtsimegi Tallinna Haigla rahastamise sealt taasterahastust välja, sest kõik märgid näitavad, et see ei saa valmis 2026. aastaks, ja ei ole mõistlik seada löögi alla kõiki teisi projekte.

Ärge muretsege, selle raha me kasutame kõik ära. Nimelt on meil terve rida investeeringuid: kinnisvarainvesteeringuid, investeeringuid näiteks haiglatesse üle Eesti. Meil on erinevaid regionaalseid projekte, mis on tarvis teha selle raha eest, mille me [plaanisime kulutada] nendele projektidele, mis me välja jätsime. Nii et jah, see kõik on nii, et 2026 peaksid nendel asjadel olema kasutusload, et me seda raha ei kaotaks.

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Mul on tegelikult hea meel, et te põhimõtteliselt olete seisukohal, et Haapsalu raudteed peab edasi renoveerima ja ehitama. Mind teeb aga natuke nõutuks, et Vabariigi Valitsus ei oska kasutada ära Euroopa Liidu poolt meile eraldatud raha, kuna see 34 miljonit eurot, mis on mõeldud Turba-Risti raudteelõigu ehitamiseks, ei tule ju meie riigieelarvest ega omavalitsuse eelarvest. Vastupidi. Kui AS Eesti Raudtee hanke võitja oleks saanud juba käesoleva aasta juulis [tööd] alustada, nii nagu oli plaanis, siis see oleks tähendanud Eesti jaoks uusi töökohti, [inimestele] palkasid ja maksutulu. Ma küsin: kui me seda raha ei kasuta, siis kuidas me saame ikkagi valmis ehitada mainitud raudteelõigu? Kust see raha tuleb?

Aitäh! Esiteks, ma kordan veel üle, et kogu selle raha me kasutame ära. Tõesti, meil on erinevad projektid, mis on investeeringutena läinud niivõrd palju kallimaks, kuna on inflatsioon ja ehitushinnad, [sealhulgas] sisendite hinnad, on tõusnud. On suur küsimus, kust me selle raha võtame. Selle asemel, et võtta seda Eesti maksumaksja taskust, me saame ära kasutada RRF-i raha. Nii et ei, ärge muretsege, see 34 miljonit eurot läheb kõik Eesti hüvanguks ja läheb nendesse projektidesse, mida me saame teha sellises ajaraamis, et need 2026. aastaks saaksid valmis.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et valitsus tegi otsuse see Turba-Risti raudtee Eesti taaste- ja vastupidavuskavast välja arvata. Terminoloogiaga on üldse suur hämamine, räägitakse Turba-Risti raudteest, räägitakse Haapsalu raudteest ja siis räägitakse ka Rohuküla raudteest. Te ise olete endisest ajast Haapsalu raudtee toetusgrupi liige ja peaksite seda regionaalpoliitiliselt väga olulist asja ju tegelikult toetama. Aga Pentus-Rosimannus on öelnud, et Haapsalu raudtee jääb rahastuseta, teie olete öelnud Hiiumaal, et Rohuküla raudtee tuleb. Samas te räägite, et paneme pausile, ja [niimoodi] hajutate vastutust. Ma ikkagi küsin, et millal see siis tuleb. Kas siis, kui Eesti saab viie rikkaima riigi hulka? Või noh, tegelikult me teame, et see on üks täitmata valimislubadus, mis ei saa kunagi teoks. Aga tõepoolest, kui paus ära lõpeb ja selleks ajaks, kui [raudtee] ükskord võib-olla tuleb, on Hiiu‑ ja Läänemaa regionaalpoliitiliselt väga palju kaotanud. Äkki te ikkagi ütlete (Juhataja helistab kella.) mingisugused tärminid ka välja.

Aitäh! Kordan üle, et taasterahastu [maht] vähenes meil, kuna me saime COVID-iga palju paremini hakkama ja tulime palju tugevama majandusena sealt välja. See tähendas seda, et meile Euroopast ettenähtud raha vähenes. Samal ajal kallinesid erinevad projektid ja tekkis rahavajadus teiselt poolt. Me otsustasime siis vastavalt nendele prioriteetidele, mis on ka arengukavades kokku lepitud, selle raha ümber jagada. Näiteks taasterahastust [Turba-Risti lõigu väljajätmise] arvel me saame teha [kulutusi] Tartu raudtee elektrifitseerimisele, katta Tallinna-Tartu raudtee elektrifitseerimise kallinemise, see läks sisendite hinna [muutumise] tõttu niivõrd palju kallimaks.

Jah, vastab tõele, et ma olen olnud Haapsalu raudtee toetusrühma liige, kui ma olin siin Riigikogus. Nii et kindlasti ei saa mulle ette heita ega pahaks panna, et ma kuidagi Haapsalu raudteele vastu töötaksin. Ma olen olnud selle toetaja, aga praegu ma olen valitsuse liige ja valitsuses me teeme otsuseid kollektiivselt. Valitsuses paraku tuleb teha ka ebapopulaarseid otsuseid, raha on alati piiratud hulk, tuleb otsustada, mida me teeme, mida me ei tee. Ja hetkel on vastavalt prioriteetidele otsustatud nii.

Nagu on mitte ainult tavaks, vaid ka meie kodu- ja töökorra seaduses kirjas, on arupärimistel üks küsimus. Austatud peaminister, teile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja. Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh juhatajale! Hea peaminister! Kõigepealt paluks lisaaega.

Jaa, palun! Kaheksa minutit. 

Jah, pean muidugi tõdema, et kahjuks teie peaministrina ega ka Reformierakonna esimehena kindlasti ei ole Haapsalu raudtee toetaja. Sellega olete te petnud hiidlaste ja läänlaste ootusi, sest peale sõnade on veel üks tähtsam kriteerium: need on teod.

See ei ole ühe, kahe ega kolme Läänemaa saadiku poliitiline kiiks, kes seda programmi ajavad. Ei, see on üleerakondlik programm olnud pikki aastaid. Sellega tegeleti juba siis, kui Keskerakond ei olnudki veel valitsuses, enne 2016. aastat. Siis ka ainult räägiti, aga vähemalt oli mingi tegevus. Tulemuseni ei jõutud. Tulemuseni jõuti siis, kui Jüri Ratasest sai peaminister. Läks mõni aeg mööda ja hopsti, Riisipere-Turba lõik oligi valmis. Ta ei olnud mitte ainult üleerakondlik, vaid ta oli ülemaakondlik. Mitte ainult Läänemaa ei avaldanud sellele toetust, vaid ka Hiiumaa. Oli ka Raplamaa ja oli linnade liit ja oli ka Harjumaa. Saue valdki on sinna reaalselt panustanud. Kõik on seda oodanud, selle nimel tegutsenud, sealhulgas Reformierakonna saadikud Läänemaalt. Nende pettumus on väga suur ja väga terav.

Teie tänane süüdistus, et sotsiaaldemokraadid ja Isamaa ei pannud seda nüüd lauda, ei vasta tõele. Järjekordne vale. Kui me vaatame avalikku retoorikat, siis me näeme, et just nemad seda toetasid. Aga teie valitsuserakonna liikmed, viis Reformierakonna ministrit otsustasid 30. juunil teha poliitilise lõike: lõigata ära nii haigla, päästekopterid kui ka raudtee. Reformierakond on vastutab selle eest, et hiidlasi ja läänlasi on räigelt petetud.

Lisaks sellele, et te viitate siin kogu aeg, et te võtsite ette mingid muud programmid, mis on arengukavades, on ka see programm, Rohuküla raudtee, transpordi arengukavas sees, mille Keskerakonna ja Reformierakonna valitsus alles hiljuti heaks kiitis. Te eirasite ka seda transpordi arengukava, teid see ei huvitanud. Istuva peaministrina olite te eelnevalt parlamendis Haapsalu toetusrühma liige. Ka selle olete te unustanud, järelikult oli see peibutus, järelikult oli see meelepett. Loodeti ilmaasjata.

Lisaks sellele on rahastamise programmi heaks kiitnud Euroopa Komisjon. Ka see teid ei huvitanud. Neid kokkuleppeid, mis on tehtud selle regionaalpoliitilise programmi realiseerimiseks, on vähemalt seitse. Te olete isiklikult juhtinud seda protsessi ainult poliitilise kättemaksu motiividel ja ainult nendest lähtuvalt. Jutt kallinemisest on vale. Jutt sellest, et see pole arengukavades, on vale. Jutt sellest, et see on ainult Keskerakonna soov, on vale. Aga see on sõnum läänlastele ja hiidlastele. Ma tean teie pragmaatilist kaalutlust: Hiiumaal ja Läänemaal on vähe valijaid. See ei ole teie jaoks probleem, küllap leiate muid poliitilisi nõkse enda jaoks. Nii et seda tuleb täna tõdeda, seda tuleb öelda läänlastele ja hiidlastele. Ka Moonika Helme küsimusele, et kust see rahastus leitakse, kust see kate leitakse, tuli vastus, et tegelikult seda ei leita. Aitäh!

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli sõnavõtuks peaminister Kaja Kallase. Palun!

Jaa, ma lihtsalt paar asja tahaks öelda. Esiteks, loomulikult raha jagamine ongi alati poliitiliste prioriteetide küsimus. Need on poliitilised otsused. Ei saa ette heita valitsusele, et valitsus teeb poliitilisi otsuseid. See ongi poliitika, et otsustatakse, kuhu raha pannakse ja mis on prioriteedid. Ja tegelikult ka eelmises valitsuses majandus‑ ja taristuminister ei esitanud Haapsalu raudteed eelarve prioriteedina, ei esitanud. Ei esitanud. Nii et ka see on õige ära korrigeerida. Jah, RRF‑is oli see raha ette nähtud, aga seda ei olnud riigieelarve prioriteetide hulgas. Loomulikult oleks hea öelda, et me teeme kõike, aga riigi raha on piiratud, kõike me lihtsalt ei jõua teha ja seetõttu tuli teha valikuid. Aitäh!

Aitäh, rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja lõpetan selle arupärimise käsitlemise.

Liigume edasi teise arupärimise juurde, mis on esitatud Riigikogu liikmete Marika Tuus-Lauli, Jaak Aabi, Dmitri Dmitrijevi, Aadu Musta, Jüri Ratase, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Mailis Repsi, Anneli Oti, Siret Kotka, Taavi Aasa, Tõnis Möldri, Viktor Vassiljevi ja Tarmo Tamme poolt 6. juulil 2022. aastal. See puudutab Tallinna Haigla ja meditsiinikopterite projektide väljajätmist Eesti taaste- ja vastupidavuskavast ja kannab numbrit 139. Arupärimisele vastab peaminister Kaja Kallas. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja. Riigikogu liige Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Head Riigikogu liikmed! Lugupeetud peaminister! Tutvustan teile 6. juulil 12 Riigikogu liikme esitatud arupärimist peaministrile. Tegelikult teema on sama, mis eelmisel arupärimisel. Küsimuse all on see otsus, mille tegi valitsuskabinet minu teada 30. juunil ja vist viie ministri kohalolekul protokollilise otsusena. See ei ole veel ametlik haldusotsus ja [eks näis,] milliseks see taastekava kujuneb, ootame lõplikke uudiseid. Igal juhul otsustas valitsuskabinet Eesti taaste‑ ja vastupidavuskavast muu hulgas välja jätta Tallinna Haigla ja ka meditsiinikopterite projektid.

Tervishoiu korraldamine on riiklik ülesanne. Vabariigi Valitsus oli otsuse tegemisel teadlik, et Ida-Tallinna Keskhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla tegutsevad amortiseerunud hoonetes ning haiglavõrgu arengukava näeb ette uue haiglakompleksi vajadust. Kavandatava Tallinna Haigla vastutuspiirkond ehk teeninduspiirkond hõlmaks üle 600 000 Eestimaa elaniku, kattes Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Raplamaa, osaliselt Ida‑ ja Lääne-Virumaa, Pärnumaa, Järvamaa ja Lõuna-Eesti maakonnad.

Miks ma [mainin] seda regionaalsuse põhimõtet? Kogu aeg on öeldud, kõlanud on ka õigustustes, et eks see Tallinna Haigla on Tallinna linna asi. Tuletan meelde, tervishoid on riiklik ülesanne. Jah, haiglavõrgu arengukava haiglate omanike hulgas on nii riik kui omavalitsused suuremas osas, aga otseselt kohaliku omavalitsuse ülesanne tervishoiuteenuste kvaliteedi [tagamine] ja nende osutamine ei ole. Ja seda enam on Tallinna linn teinud ju kümmekond aastat juba ettevalmistusi, et selle kahe keskhaigla liitmisega saaks uue haigla, saaks välja kolida nendest amortiseerunud hoonetest. Eriti suurt kitsikust ja probleeme tunnetati siis, kui tuli koroonakriis ja oli vaja kiiresti ka isolatsioonipalateid teha, ümber kujundada, Lääne-Tallinna [Keskhaiglas] eriti, see on ju infektsioonihaigla. Seal oligi raskusi, sest sellise infrastruktuuriga majades lihtsalt tänapäevaselt kiiresti teenuseid ümber korraldada pole võimalik. Rääkimata sellest, et ühel hetkel on nad nii amortiseerunud, et ei püsi enam püsti. Neid hinnanguid on eksperdid andnud.

Kindlasti ettevaatavalt oleks tulnud Tallinna Haigla projekti nüüd rahastada. Selleks oli võimalus [kasutada] taasterahastut. Juba kahes valitsuses, tegelikult eelnevas valitsuses seda valmistati ette ja taaste‑ ja vastupidavuskavasse esitati. Selle kava kinnitas Euroopa Komisjon eelmisel sügisel. Ursula von der Leyen käis Tallinnas seda rõõmusõnumit kuulutamas, et meie taastekava on kinnitatud. Jah, ma saan aru, et lõplik rahasumma oli seal vähenenud, aga siis oleks võinud läbi rääkida ja mõelda, et võib-olla oleks leidnud Tallinna Haigla rahastamiseks muid katteid lisaks sellele taasterahastule. Tegelikult esialgne summa oli 380 miljonit, mida taaste[rahastust taotleti], ja [hiljem] seda 100 miljoni võrra vähendati, 280 miljonile. Räägiti Tallinna linnaga läbi ja jätkuvalt otsiti katteallikaid, et saaks selle vajaliku projekti ära teha. Sellist suurt toetust, nagu oleks olnud võimalik taaste[rahastust] saada, lähiajal ei ole lihtsalt näha enam kuskilt tulemas.

Sama poliitilise otsusega loobuti ka kahe meditsiinilise helikopteri ostust. On teada, et Eestis on olnud juhtumeid, kus meditsiiniliste lendude tegemiseks pole olnud ühtegi kopterit, kuivõrd neid on kasutatud mõneks muuks otstarbeks või ei ole neil jäistes ilmaoludes olnud õhkutõusmiseks piisavalt tehnilist võimekust.

Arupärijad on sõnastanud sel teemal neli konkreetsemat küsimust, millele me palume proua peaministril vastata. Aitäh!

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli peaminister Kaja Kallase, et sellele arupärimisele, mis kannab numbrit 139, vastata.

Austatud Riigikogu! Head arupärimise esitajad! Lugupeetud Riigikogu esimees!

Vastan küsimustele. "Millistel faktilistel alustel ja millistele dokumentidele tuginedes otsustati üks investeeringu objekt "Tallinna Haigla" rahastatavate objektide nimekirjast välja jätta?" Kõigepealt käin üle selle, mida siin juba öeldi, et Euroopa Komisjon tegi ettepaneku luua taasterahastu, mille eesmärk oli toetada COVID-i kriisis kannatada saanud majandust investeeringute ja reformide abil. Sellest taasterahastust saadava toetuse maht pidi Eestil puhul olema algsete arvutuste kohaselt 1,1 miljardit eurot. Kuid tänu sellele, et me tulime paremini COVID-i kriisist välja, Eesti majandus sai paremini hakkama ja meil oli kiire majanduskasv, meie toetusmaht vähenes 863,3 miljoni euroni. Seetõttu me pidime oma kava korrigeerima, et viia see maht vastavusse lõpliku toetusmahuga.

Oluline [põhjus], miks Vabariigi Valitsus loobus Tallinna Haigla projektist, oli Riigikontrolli välja toodud [asjaolu, et] projektis esines tõsiseid puudusi. Näiteks oli puudulik arusaam maksumusest. Puudus selgus rahastamises: millise osa kogumaksumusest rahastab riik ja millise osa rahastab Tallinna linn. Hindamata oli ka see, kas Tallinna Haigla tegevusmahtude kavandamisel on arvestatud ka teiste haiglate funktsionaalsete arengukavadega ning on välditud põhjendamatut dubleerimist ja üleinvesteerimist. Ja nii edasi ja nii edasi. Mul on riigikontrolöri kiri ka siin, saame selle teema üle debateerida. Siin oli terve rida tähelepanekuid, mida tuleb arvesse võtta.

Sellest lähtuvalt otsustasime Tallinna Haigla taaste[kavast] välja võtta ja teha ettepanekud teiste projektide jaoks. Kõige olulisem asi tegelikult seal, mida ka riigikontrolör toob välja, on see: seda taasterahastu raha saab kasutada ainult nendeks projektideks, mis saavad valmis 2026. aastaks. Niipea kui üks nendest projektidest ei saa valmis 2026. aastaks, kaotavad ka kõik teised projektid raha. See on väga suur raha, mille eest me saame tegelikult regionaalselt teha investeeringuid ja aidata Eesti elu edendamisele kaasa.

Teine küsimus. "Milline on Vabariigi Valitsuse plaan ja ajakava Tallinna amortiseerunud haiglahoonete uuendamiseks?" Vastus. Sotsiaalministeerium on teadlik tänaste Tallinna keskhaiglate hoonete olukorrast ning seetõttu soovib ministeerium leida olukorrale lahenduse koostöös Tallinna Linnavalitsusega. Lahendus peab arvestama Riigikontrolli välja toodud puudusi ja arvestama ka reaalseid võimalusi.

Kolmas küsimus: "Sotsiaalministeerium ja Tallinna linn allkirjastasid 2019. aasta veebruaris koostööleppe Tallinna Haiglaga. Kas sellest koostööleppest on ametlikult taganetud? Kui jah, siis millal ja kelle otsusega seda tehti?" Vastus: koostööleppest ei ole taganetud.

Ja neljas küsimus: "Millistel faktilistel alustel ja millistele dokumentidele tuginedes otsustati meditsiinikopterite projekt rahastatavate objektide nimekirjast välja jätta?" Tegelikult juba eelmises valitsuses, kus siseministri portfell oli Keskerakonna käes, soovis siseminister need meditsiinikopterid sealt välja võtta. Ja põhjused olid järgmised. Kõigepealt ei ole võimalik planeeritud rahaliste vahendite piires saavutada mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse väljaarendamist. Selle kogumaht on 46,3 miljonit eurot. Lisaks on [põhjuseks] investeeringutega kaasnevate tegevuskulude ehk püsikulude kasv, mille katmiseks Siseministeeriumi valitsemisalas riigieelarvelised vahendid puuduvad ja ka riigi eelarvestrateegia pole neile kuludele katet ette näinud. Seetõttu soovis Siseministeerium, et kõnealune investeeringukomponent arvataks taastekavast välja, sest Siseministeeriumi põhiline soov on alati olnud tõsta palku, mida suurenevate püsikuludega pole võimalik teha. Aitäh!

Suur tänu teile, austatud peaminister! Teile on ka küsimusi. Marika Tuus-Laul, palun!.

Suur tänu! Proua peaminister! Arstiabi kättesaadavus, ilmselt te teate, on üks suurimaid probleeme. On arstijärjekorrad, järjekordade järjekorrad ja nii edasi. Ja vaat see Tallinna Haigla kompleks oleks väga palju aidanud selles küsimuses. Seal oleks vastu võetud inimesi üle Eesti. Te nüüd ütlesite, et otsustati, et enam seda raha ei ole. Öelge, kas te Tallinna linnaga ka kordagi üldse rääkisite või tõmbasite [projekti] lihtsalt maha? Ja veel küsin, et kuivõrd tervishoiu rahastamine on ju riigi küsimus, mitte Tallinna linna ega Tallinna maksumaksja küsimus, siis millal asendab riik Tallinna amortiseerunud haiglataristu uuega või paremaga? See on ikkagi puhtalt riigi küsimus ja tulevikku suunatud küsimus. Ma ei näe pikaajalisi lahendusi teie vastustest.

Aitäh! Kõigepealt, kõik need ettepanekud on teinud Sotsiaalministeerium, kes seda olukorda monitoorib. Ja tegelikult RRF-ist me teeme investeeringuid ka regionaalsetesse haiglatesse. Seal on olnud paljuski fookust just sellistel [regionaalsetel teemadel]. Tahame hoida seda regionaalset fookust, et igale poole jaguks, mitte ainult suurtesse keskustesse. Ja see oli üks etteheide ka varasemalt kogu aeg, et liiga suur raha läheb Tallinnasse.

Nüüd, mis puudutab teist osa teie küsimustest, siis riigikontrolör on toonud välja meile saadetud kirjas, et probleem on selles, et pole aru saada, mis saab nendest teistest haiglatest. Kuidas need teised haiglad, mis praegu olemas on, [Tallinna Haigla rajamisega] suhestuvad? Kui samal ajal investeeritakse nendesse [olemasolevatesse] haiglakompleksidesse, et neid renoveerida, siis kas on plaan need maha müüa või mis plaan nendega ikkagi on? Kui nüüd see [uus] haigla tuleb lisaks nendele [olemasolevatele] haiglatele, siis selle tulemusena tegelikult [probleem ei lahene]. Arste on meil ikkagi piiratud arv, õdesid on meil piiratud arv, neid ei teki kusagilt üleöö juurde. Ega meil ruumipuudus ei olegi nii suur probleem. Probleem on selles, et ega see üksi muret ei lahenda, kui sa uue hoone teed.

Meil on olnud [terav] fookus nendes aruteludes sellel, kas me investeerime inimestesse või betooni, uute hoonete ehitamisse. See võtab väga palju raha. Ja kui lugeda kas või seda riigikontrolöri aruannet – ma väga soovitan lugeda –, siis siin on tegelikult väga palju selliseid vastuolusid, millele tähelepanu juhitakse: kõike [eelkirjeldatut] pole järgitud ja pole aru saada, kuidas see kõik sobitub üldisesse haiglavõrgu arengukavasse. Aga põhiline mure, miks me võtsime [Tallinna Haigla] RRF-ist välja, on see, et 2026. aastaks peab [hoone] olema valmis, muidu kõik teised [projektid] kaotavad ka selle raha. See on 863 miljonit eurot, mille me sellisel juhul kaotaksime ja mida me ei saaks ka mujale investeerida.

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Nagu mainis minu hea kolleeg Marika Tuus-Laul, praegune haiglataristu on vananenud ja haiglahoonete pidev renoveerimine kahjuks ei suuda sellist probleemi lahendada. Vanad hooned ei võimalda alati patsientide ravimisel kasutada uuemaid tehnoloogiaid. Samas, minu arvates, Tallinna Haigla projektist loobumine võib tähendada nii arstiteenuse kvaliteedi langust kui ka veelgi suuremat personalipuudust, kuna noored arstid võivad eelistada isegi teist riiki, sest soovivad töötada kaasaegsetes tingimustes. Ma küsin, milliseid konkreetseid samme tehakse selleks, et vältida esiteks meditsiiniteenuste kvaliteedi langust ja teiseks meditsiinitöötajate veelgi teravamat puudust.

Jaa, aitäh! See ei ole muidugi alati [nii] ja [tavaliselt] ei ole see seotud mitte majadega, vaid see on seotud ikkagi töötingimustega. Töötingimused on eelkõige palk. Kui me räägime meditsiiniteenustest üldiselt, siis me investeerime väga palju erinevatesse haiglatesse, olgu see siis Viljandi Haigla või Ida-Viru Keskhaigla ja sinna on ka, mis siis, et hooned on uued, väga-väga keeruline saada arste ja õdesid. Eks asi on ikkagi selles, kui palju me suudame palka maksta, milline on haridussüsteem, kas me koolitame neid arste-õdesid endale või kellelegi teisele, kuidas me saame neid motiveerida Eestis olema. See väga palju hoonetes ei ole kinni, kuigi ma möönan, et uues ilusas hoones on alati parem töötada kui vanas ja amortiseerunud. Kui me vaatame näiteks PERH-i, me teeme suured investeeringud Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, ka kompleksidesse, Tartu Ülikooli Kliinikumi samamoodi, et inimesi aidata ja et ka arstidel oleks seal hea töötada. Aga jah, need asjad ei ole automaatselt omavahel seotud.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud peaminister! 30. juunil tegi Vabariigi Valitsus otsuse mitte rahastada Tallinna Haiglat taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest. Nii teie kui ka rahandusminister olete väitnud, et sellise kavaga ei ole võimalik edasi minna, ja ka täna puldist väitsite sama, et see otsus on tehtud. Samas, kui Tallinna linn püüdis algatada kohtumenetlust, siis Vabariigi Valitsuse esindaja ütles, et tegelikult mingit otsust veel ei ole. Kas te saaksite täpsustada, kas siis Tallinna Haigla rahastamise kohta on otsus olemas või ei ole? Kui ei ole, siis millal see tuleb, millisel kujul ja kas on võimalik, et Vabariigi Valitsus veel korrigeerib oma seisukohta?

Aitäh! Siin ilmselt on segadus selles, et valitsus on, jah, otsuse teinud. Eelmisel neljapäeval me arutasime seda, millise uue kavaga minna Euroopa Komisjoni ette. Aga see kohtulahend, nii palju, kui ma seda vaatasin, oli selle kohta, et lõpliku otsuse, kes saab raha ja kes ei saa, teeb Euroopa Komisjon. Seda saab vaidlustada. Näiteks võib olla ka selline olukord, et me esitame uued projektid sinna RRF-i, olles välja võtnud Tallinna Haigla, ja Euroopa Komisjon ütleb, et ei, Tallinna Haigla peab olema, ja see on nende otsus. See on see otsus, mida Tallinna linn saab vaidlustada, kui [projekt nimekirjast] läheb välja. Ilmselt sealt on tekkinud see segadus. Meie, jah, valitsuses oleme need otsused teinud, aga ilmselt kohus leiab, et see pole veel lõplik otsus, kas raha kindlasti Tallinna Haiglale läheb või ei lähe. Seda otsustab Euroopa Komisjon, kes selle raha eest vastutab.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Mul on ikkagi üks täpsustav informatsiooni[kild]. Riigikontroll on väitnud mitut asja ja see väide, et see oleks mahult üledimensioneeritud, ei vasta kindlasti tõele. Ma olen ise selle projektiga päris detailselt olnud seotud ja tean. Tegelikult nendesse mahtudesse on arvestatud [sisse] praeguse kahe Tallinna keskhaigla tervishoiuteenused ja muidugi väikese kasvuga, sest tervishoiuteenuste maht kasvab igas Eesti regioonis, eriti põhjaregioonis ja Tallinnas. Nii et ma võin kindlalt kinnitada ja vastata ka Riigikontrollile: üledimensioneeritud mahtu ei ole, pigem väidavad seda konkurendid Põhja-Eesti Regionaalhaiglast ja Tartu Ülikooli Kliinikumist. Aga küsimus on selles, kas te Riigikontrolli esitatud asjaoludega seoses küsisite Tallinna käest ka kommentaari, enne kui te selle otsuse tegite. Tallinn on selle projektiga läinud edasi, projekti hange on toimunud, ja [nad] ütlevad, et [projekt] läheb edasi, nüüd on vaja lahendada investeeringuküsimus.

Aitäh! Ma tsiteeriksin seda, mida riigikontrolör, Riigikontroll meile kirjutas. Ja ma tsiteerin: "Lisaks haigla ehitusmaksumusele on praegu ebaselge ka kavandatava haigla tegevusvorm ja omanik, otsustamata on investeeringukulude katmise osakaal Tallinna linna ja riigi vahel. Samuti on risk, et Tallinna Haiglas ei kavandata eriarstiabi teenuseid osutada Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Ida-Tallinna Keskhaigla teenuste summana, vaid lisaks planeeritakse uude kompleksi dubleerivalt teistes haiglates juba osutatavaid teenuseid. Seega tuleks veenduda, et ei ehitata osaliselt midagi sellist, mis on juba praegu piirkondlikes haiglates [...] olemas ja mis tekitaks dubleerimist koos sellega kaasnevate täiendavate kuludega."

Nüüd siin sellessamas [tekstis] on veel viiteid sellele, et see projekt on ka aja jooksul muutunud ja on väga ebaselge, kust see raha ikkagi tuleb. Näiteks ütleb riigikontrolör siin, et rahastamise kohustust on kirjeldatud mitmel erineval viisil [mitmele] erinevale maitsele. Näiteks [on öeldud, et] rahastuse tagab Tallinna linn, lehekülg 303, rahastuse tagab Vabariigi Valitsus, lehekülg 323, rahastuse tagab Tallinna linn, [lehekülg] 329, [rahastus on] jagatud kohustus, [lehekülg] 325. Neid on veel.

Nüüd küsimuse juurde, et kas Tallinna linnaga on suheldud. See suhtluspartner on Sotsiaalministeerium. Ma eeldan, et nad on suhelnud, aga ma ise ei ole Tallinna linnaga sel teemal suhelnud.

Dmitri Dmitrijev, palun!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud peaminister! Viidates Euroopa Liidu taasterahastu meetmele, te mitu korda rõhutasite põhiohuna selle projekti või objekti puhul seda, et objekt ei valmi aastaks 2026. Just see oli see põhiline põhjus, miks projekt nimekirjast välja võeti. Mul on põhimõtteline üldine küsimus: kas Vabariigi Valitsus üldse näeb võimalust kaasrahastada projekti riigieelarvelistest vahenditest või mõnest muust Euroopa Liidu toetusmeetmest?

Aitäh! Eks praegu on käimas riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia arutelu. Tervise- ja tööminister ei nimetanud praegu seda oma prioriteedina, et rahastust riigieelarvest taotleda. Nii et praegu [rahastust] pole, aga see ei tähenda, et seda tulevikus ei võiks olla. See ei ole üks ühele seotud. Aga ma võtaksin siiski väga tõsiselt kõiki neid asju, millele riigikontrolör juhib tähelepanu. Enne peaksid need asjad olema selged.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Mul on see raport käes ja täna [me seda] arutasime. Lühike kokkuvõte on, et igal aastal jääb kasutamata 318 miljonit. Ja mida aeg edasi, seda kallimaks see raha läheb. Teie targal juhtimisel on ju euro muutunud Eestis selle aasta jooksul odavamaks [kui varem]. Minu küsimus on: miks on valitsused viimasel ajal palju jorutanud? Kui eelmisel perioodil kasutati ära perioodi lõpuks 89% [rahast], siis nüüd sellel viimasel perioodil 70% ainult.

Aitäh! Veel kord rõhutan: see raha, mis puudutab taasterahastut, ei jää kasutamata, vaid me kasutame seda teisteks objektideks. Näiteks on objektide investeeringud kallinenud, need vajavad samuti katet. Kui me ei kata neid RRF-ist, taasterahastust, siis me peame selle raha, selle katte leidma riigieelarvest, mis tuleb otse maksumaksja taskust. Nii et kindlasti see raha ei jää kasutamata.

Mis puudutab euroraha tervikuna, siis jah, selle kasutamist teatud valdkondades tuleb kiirendada ja me oleme seda ka teinud. Eelmises valitsuses iga kuu vaatasime üle, kes on maha jäänud ja peaks saama hoogu juurde, et tõesti see raha ei jääks kasutamata. Nüüd tuleb sellele uuesti otsa vaadata. Arvestades seda, et hetkel on riigieelarve kokku panemine, riigi eelarvestrateegia kokkupanemine, siis ministrid otsivad iga kivi alt raha, mille arvel neid investeeringuid ja vajalikke otsuseid teha. Nii et ma usun, et see raha tuleb kõik kasutusse ja te ei pea muretsema, et see jääb kasutamata.

Austatud peaminister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Jaak Aabi. Palun!

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud peaminister! Sellele arupärimisele vastamise kokkuvõtteks tahaksin mõnda asja siin õiendada. Nii nagu ma küsimuses ütlesin, Riigikontrolli väited, mis on esitatud – Tallinna Haigla projekti koostajad, eestvedajad on neist väga paljudele vastanud. Siin oli just juttu nendest mahtudest ja võin kinnitada, et tegelikult Tallinna Haigla arstiabi mahuks või tervishoiuteenuste mahuks on arvestatud kahe praeguse keskhaigla [koond]mahud väikese kasvuga. Kõikides haiglates tegelikult, vähemalt seal, kus on inimesi järjest rohkem, olgu see Tartu linna piirkond, Tallinna linna piirkond, siin lähedal olevad maakonnad, tervishoiuteenuste osutamise maht kasvab. Ja teine põhjus on ju meie keskmise eluea pikenemine. Järjest eakamad inimesed vajavad järjest rohkem tervishoiuteenuseid. See on selline trend, mille vastu kuidagi ei saa.

Igal juhul on minu väide see – ma tean, et selle üle on vaieldud, ja tõesti Põhja-Eesti Regionaalhaigla, ma ei tea, kas ta kardab iseenda saatuse pärast, kuigi ei ole mõtet karta –, et Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tallinna Haigla võiksid siin pealinnapiirkonnas väga hästi hakkama saada. Teatud tööjaotus on kindlasti olemas ja regionaalhaiglal on teatud kõrgemad kohustused, astmed, kvalifikatsioonid kui keskhaiglal. Tallinna Haigla oleks ju keskhaigla staatuses nii või teisiti, see on ka ette nähtud.

Jutt sellest, nagu riik ei oleks teadnud seda – [teadis] ikka. Funktsionaalsed arengukavad, haiglate funktsionaalsed arengukavad ehk konkreetselt Tallinna Haigla mõlemad etapid, on Sotsiaalministeerium kinnitanud juba mitu aastat tagasi. Ehk siis riik Sotsiaalministeeriumi näol on kinnitanud, et need mahud on täiesti normaalsed. Sellist haiglat selliste mahtudega on siia Tallinnasse või põhjaregiooni vaja. Kõik saavad aru ja arvan, et Sotsiaalministeerium eriti hästi, et praeguste keskhaiglate olukord – just need majad, see keskkond, mis seal on –, kuigi sinna on panustatud ja investeeritud, läheb järjest keerulisemaks. Kui see karp püsti ei püsi, siis sa võid sinna panna neid kompuutreid ei tea mis pidi sisse, aga lõpuks ei ole ta funktsionaalselt kasutatav. Ja lihtsalt tekibki see tõke.

Kindlasti ühte sellist kaasaegset haiglat või isegi teatud mõttes meditsiinilinnakut siia Põhja-Eesti piirkonda on vaja. Keegi pole ju öelnud, et seda vaja ei ole. Riigikontroll muidugi esitab oma küsimusi, enamusele nendest on Tallinna Haigla projekti eestvedajad vastanud, minu teada kõigile nendele kõhklustele-kahtlustele. Ja noh, ikkagi tekib see küsimus mul. Ma tean ju, olin ka ise eelmises valitsuses ja eks meil arutelud käisid. Taaste[kava] me esitasime teadmises, et tõenäoliselt tänu meie eelmiste valitsuste heale tööle ja majanduse kasvu mittekukkumisele, vaid koroonakriisis lausa tõusule, Eestile [makstavat] summat vähendatakse. See oli seotud valemiga, [millest tulenevalt] mida paremini majandus koroonakriisis vastu pidas, seda vähem raha anti. Selline see valem oli ja esialgsest 1,1 miljardist jäi ju lõpuks mitusada miljonit vähemaks, me tõesti vähendasime seda Tallinna Haigla osa juba 100 miljoni võrra. Aga jutt oli ka siis selline, et linn vaatab, palju ta suudab panustada.

Tuletan meelde, et ei ole kohaliku omavalitsuse kohustus tervishoiusüsteemi nii suuri investeeringuid teha. See on riigi ülesanne. Ma arvan, et see lahendus oleks leitud. Kõige hämmastavam siiski oli see valitsuskabineti protokolliline otsus, millest teavitati ka Euroopa Komisjoni ja millega mitmes valitsuses ette valmistatud kava pöörati ühe hetkega pea peale, sealt võeti välja kolm päris olulist investeeringut. Just see otsustusprotsess oli kummaline. [Otsus tehti] ilma Tallinna linna teavitamata või [linnalt] küsimata, kas on mingi lahendus nendele probleemidele, kas seda rahastust saab koos linna ja riigiga kuidagi lahendada. Seda ei küsitud, vaid lihtsalt kabinetis otsustati viie ministri kohalolekul, sest siis oli nii-öelda vähemusvalitsus, mitme aasta töö pea peale keerata. Ma ei tea, Tallinna linn on teinud ka päris palju kulutusi. Projekti hange on toimunud, ehitusprojekt tõenäoliselt valmib. Kas valitsus kavatseb selle kompenseerida või mis lahenduse ta koos linnaga Tallinna Haigla edasisele arengule leiab, need küsimused jäävad õhku. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Mart Helme.

Jah, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Kaja Kallas! Kolleegid! Eelmise arupärimise käsitlemisel ma kahjuks ei saanud saali tulla, aga ma ütleksin niipalju selle Haapsalu-Rohuküla raudtee kohta, et mitte ilmaasjata roomlased ei hakanud esimese asjana uutes provintsides rajama teid. See on strateegiliselt, majanduslikult, humanitaar-sotsiaalselt ülioluline, et riik oleks ühendatud nii, et see maksimaalselt hästi toimib.

Ja seetõttu on äärmiselt kahetsusväärne, et praegune Eesti Vabariigi Valitsus käitub Eestis nagu mingisugune, ma ei oska isegi öelda, abitu administratsioonike, kes elab koloniaalajastu pärandist. Põhiosa teedevõrgust on rajatud okupatsioonivõimude poolt, raudteed on rajatud okupatsioonivõimude poolt, lennuväljad on rajatud okupatsioonivõimude poolt ja nii edasi ja nii edasi. Aga praegune Eesti Vabariigi Valitsus elab peost suhu ja mitte midagi ei arenda.

See puutub ka otseselt sellesse teise arupärimisse. Mul oli au olla väga entusiastlikult medikopterite idee väljatöötamise juures. Me pidasime seda ülioluliseks nii regionaalpoliitiliselt elanikkonna meditsiiniteenindamise seisukohast kui ka Eesti riigi administratiivse haarde ja võimekuse arendamise seisukohast. Mõelge nüüd ise: sellel õnnetul riigikesel, mis elab koloniaalpärandist ja räägib, kuidas ta on sõjas, on kolm kopterit – kolm kopterit! – millest üks on enam-vähem kogu aeg remondis, hoolduses ja üks teeb pidevalt just nimelt neidsamu meditsiinilende. On endal tulnud oodata tunde traumapunktis või erakorralise meditsiini osakonnas, kuna ainus anestesioloog oli viidud kopteriga Hiiumaale ja tuli oodata, kuni ta sealt tagasi tuleb. See olukord leeveneks oluliselt, kui meil oleks tõepoolest medikopterid, millel on vastav sisseseade. Nad oleks nagu lendavad kiirabiautod.

Aga ei, pole teil tarvis midagi. Ajage läbi sellega, mis on. Ei ole tarvis seda, et meil oleks ka vastav infrastruktuur välja arendatud, mis oleks ka kaitseotstarbeline, mis läheks laiapindse riigikaitse arengusse, laiapindsesse riigikaitsesse funktsioneeriva elemendina. Sest mõte ei olnud ju mitte ainult kolm kopterit osta või kaks kopterit osta – nüüd on nad kõik maha tõmmatud. Mõte oli ka selles, et me arendaksime välja vastava kopteri teenindamise, maandumise ja hoidmise infrastruktuuri Lõuna-Eestis, saartel – Saaremaal juba põhimõtteliselt midagi on olemas, isegi tankimisvõimalus on seal olemas – ja ka Kirde-Eestis. See infrastruktuur oleks olnud meie laiapindse riigikaitse üks osa. Muide, needsamad medikopterid oleks olnud ka sõjas olevate Eesti sõdurite operatiivse elupäästmise üks väga oluline element. Ei, pole teil tarvis midagi, pole teil tarvis õhutõrjet. Putin ootab, ärge muretsege! Putin ootab kas või kümme aastat, kuni me midagi muretseme.

Palun lisaaega.

Palun! Kolm minutit.

Ja täpselt sama: tädi Maali oodaku. Ega ta ära ju ei oota, kuni ükskord tulevad medikopterid, mis võivad lennata ligemal olevast vastavast baasist temani veerand tunniga. Pole tal tarvis midagi.

Sama puutub ka sellesse Tallinna Haiglasse. Ma ei saa öelda, et ma olen selle mammuthaigla kirglik ja tuline pooldaja. Aga ma saan öelda seda, et kui ma vaatan seda haiglavõrku, mis meil on, siis kui mitu haiglat on juurde ehitatud 30 aasta jooksul Eesti Vabariigis. Kui mitu nõukogude ajal alustatud projekti, haiglahoonete ja kõige muu, lõpetamiseni on jõutud 30 aasta jooksul Eesti Vabariigis? Ühel käel jääb sõrmi üle, et neid asju kokku lugeda.

Vaat niisugune on see paremini hoitud Eesti. Ei ole paremini hoitud Eesti. Elate peost suhu, midagi arendamata, ja loete sandikopikaid, mis kogu aeg kaotavad väärtust. Kui oli võimalik võtta raha, pakuti, intressi polnud, ja oli ilmselge, et inflatsioon tuleb vältimatult pärast 10–12 aastat meeletut rahatrükki, seda ei ole võimalik vältida, sel ajal räägiti meile lolli juttu, sõna otseses mõttes lapsikut juttu sellest, kuidas võlg on võõra oma ja me ei ela oma lapselaste arvelt ja kõike muud niisugust totaalselt rumalat juttu. Seda juttu saavad rääkida inimesed, kellel ei ole reaalsusega kokkupuudet, kes ei ole elu jooksul tegelikult reaalselt tööd teinud, kes on olnud mingid broilerid.

Nüüd on see aeg läbi. Nüüd ei ole võimalik võtta enam ka riigikaitse jaoks raha ja pole isegi midagi osta, sellepärast et kõik on läinud kalliks ja kõik hoiavad küüned enda poole. Paar päeva tagasi lugesin mingi kõrgema Saksa sõjaväelase seisukohta, kes ütleb, et Saksamaa ei saa enam Ukrainale anda midagi, ilma et ta kahjustaks omaenda kaitsevõimet. Aga poliitikud loomulikult arvavad, et ikka saab, ega Saksamaale ei tule ju keegi kallale.

Aga see on näide sellest, kuidas kõik head asjad on maha magatud. Head ajad, kui oli võimalik raha saada ja see raha kohe millekski konverteerida, mis on käegakatsutav, püsiv ja jääb ka meie lastele ja lastelastele, sel ajal seda ei tehtud. Ja nüüd ongi niimoodi, et lendame nendesamade vanade kopteritega, mis tuleb varsti maha kanda, nii nagu need Robinsonid, mis olid Kaitseväel, ja remondime ja remondime neid vanu veneaegseid haiglaid, polikliinikuid ja kõike muud, selle asemel, et teha arengus hüpe. (Juhataja helistab kella.) Pole teil tarvis midagi. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Peeter Ernitsa.

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Kolleegid! Jah, eelmise teema [ajal ma] ka ei saanud sõna. Natuke piinlik on kõik see, kui vaadata praegust valitsust [ja seda], milles enne oli kokku lepitud. Niipea kui valitsus vahetus, oli võimalik leida raha sellele, millele enne ei olnud võimalik leida. Mina ei tea, mis teil seal Vihulas oli, aga algul öeldi, enne nädalavahetusel kohtumist, et küülikuid ei ole. Aga niipea kui [kohtumine] lõppes, olid küülikud olemas, kõik tõmbasid ühe priske küüliku välja. No eks me jõuame seda arutada. See selleks.

Ma ei räägi pikalt, aga tsiteerin Riigikontrolli raportit, kus räägitakse ka meditsiiniasjadest. Ja Tallinna Haiglat see ei puuduta. Põhja-Eesti Regionaalhaigla projekt jääb kallinemise tõttu välistoetusest ilma, maksumus on [suurenenud] üle kahe korra. Viljandi Haigla projekti realiseerimine on kahtluse all, projekti maksumus on suurenenud 21 [miljoni] pealt 58 [miljoni] peale ja tuleb veel 10 miljonit juurde. Tartu Ülikooli Kliinikumi projekt kallines 10 miljoni võrra ja pikenes 33 kuu võrra. Ida-Viru Keskhaigla [projekt], Järva esmatasand, kallines 7,5 miljoni võrra ja pikenes aasta võrra. Põhja-Eesti Taastusravikeskuse [projekt], Pelgulinna esmatasandi tervisekeskus kallines 4,5 miljoni võrra. Ida-Viru Keskhaigla [projekti] maksumus läks 22 miljonilt 34 miljoni peale.

Vähemalt aasta võrra on pikenenud üle poolte esmatasandi tervisekeskuse projektidest: Tõrva Tervisekeskus – 63 kuud, Magdaleena Tervisekeskus – 51 kuud, Viljandi Haigla Tervisekeskus – 50 kuud, Sillamäe Tervisekeskus – 42 kuud, Haabneeme Tervisekeskus – 40 kuud, Kadrina Tervisekeskus – 37 [kuud]. Ma ei hakka [edasi] lugema, siin on veel võib-olla.

Aga miks ma seda räägin? Iseseisvuse ajal oleme saanud 20 miljardit Brüsselist. Ja igal aastal jääb Riigikontrolli värske raporti järgi kusagil 318 miljonit erinevatel põhjustel kasutamata: jorutamine, otsustamatus ja nii edasi. Aga selle tulemusena läheb kõik kallimaks, nagu siin Mart rääkis enne. Ja polegi vaja olla mingisugune Einstein. Raha, mis jääb kasutamata, läheb palju kallimaks, eriti veel praegusel tähelepanuväärsel ajal, kui Eestis on, lugupeetud peaminister, teie juhtimise ajal euro läinud kõige odavamaks ja [projektidele] lisatakse aega 30 kuud, 50 kuud, 40 kuud. Nii lihtne see asi ongi. Tallinna Haiglat ja helikoptereid ma ei hakka üldse puudutama, ka Haapsalu raudteed mitte.

Nii et lugege raporteid, vaadake, mõelge! Nii lihtne see asi ongi. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näe. Palun Riigikogu kõnetooli peaminister Kaja Kallase, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu liikmed! Hea Riigikogu esimees! No see vast ei tule kellelegi üllatusena, et Mart Helme ülistab okupatsiooni: vaat siis olid head ajad, siis investeeriti teedesse, siis investeeriti haiglatesse, kõik hea, mis on, on tulnud sellest ajast. See tõesti ei ole ilmselt kellelegi üllatus. Muideks, raudtee oli olemas ka enne teist maailmasõda. Venelased võtsid selle üles, seepärast et see oli vale rööpmelaiusega. Praegu me näeme, et Ukrainas tegelikult seda raudteed kasutatakse ära just tänu sellele, et rööpmelaius on venelaste omaga sama. Seetõttu kõik investeeringud, mida me peaksime tegema, peaksid olema ka uue rööpmelaiusega raudteedesse. Ja neisse tulebki investeerida, tuleb investeerida meie raudteesse, meie ühendustesse Euroopaga, sest see on ka meile julgeoleku mõttes oluline.

Mille veel tõi Mart Helme välja? Et me ei tegelevat õhutõrjega. Vaadake, me esimest korda just teeme investeeringuid keskmaa õhukaitsesse. Seda ei ole mitte kunagi varem tehtud, seal on olnud üks suur null. Nüüd me tegime selle otsuse, et keskmaa õhukaitse tuleb, tulevad vajalikud seadmed selleks, et seda kaitset teha.

Kaitsevõime. Jällegi, me olevat kõikidest otsustest maha jäänud. Me tegime otsuseid enne seda, kui sõda algas. Tänu sellele me saime näiteks ja saame siiamaani laskemoona hoopis teiste hindadega kui teised, kes alustasid oma investeeringuid kaitsevõimesse alles pärast seda, kui Venemaa oli Ukrainale kallale läinud. Nii et just vastupidi, me oleme teinud neid otsuseid õigeaegselt, pigem enne.

Nüüd see laenu [teema]. Vaadake, ka need laenud, mis meil on – meie riigi laenukoormus on 23% –, ka nende laenude puhul on intressitõusu tõttu intressikulu, mis riigile tuleb, 66 miljonit suurem, kui ta oli varasemalt. Selle eest saaks näiteks osta meditsiinikoptereid.

Nüüd [väited], justkui ei oleks üldse haiglatesse investeeritud. Teate, härra Helme, mina soovitaksin teil mööda Eestit ringi käia. Haiglatesse on väga palju investeeritud. Viljandi Haigla näiteks, millele me ka nüüd selle kallinemise katteks raha leiame. Täiesti uus haigla. Järvamaa, kus investeeringud on tehtud, tehakse veelgi. Selle taasterahastuga me nägime ette 18 tervishoiuasutusele, haiglale isolatsioonipalatite loomise. PERH on suur haigla, järjest rohkem ehitatakse. Kärdla, Hiiumaa Haigla. Neid [tervishoiuasutusi] on väga palju, kuhu on investeeringuid tehtud ka Eesti Vabariigi ajal.

Aga lõpetuseks ma ütleksin veel selle kriitika kohta, justkui meditsiinikopterid ja kõik [need muud kulutused] oleksid õiged asjad: miks te ei teinud neid asju ära, kui te olite valitsuses? Miks te ei teinud? Ise olite siseminister, vastutasite nende asjade eest, aga ei teinud. Nüüd tulete siia, eks ole, rusikaga vehkima väga jõuliselt, aga siis, kui teil oli võimalus teha, siis te ei teinud. Vanasti öeldi selle kohta: suuga teeb suure linna, käega ei kärbsepesagi. Aitäh!

Aitäh! Nüüd, ma saan aru, ma ei tea, kas see on protseduuriline või vasturepliik. Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Kaja Kallas oskab valetada nagu ikka. Ma ei ole kiitnud nõukogude aega. Ma ütlesin, et tema valitsus, Reformierakonna valitsus on kõikide nende aastate jooksul armetu administratsioonina elanud koloniaalajastu pärandist. See on kriitika Reformierakonna aadressil, mitte nõukogude perioodi kiitmine. Kui inimene sellest aru ei saa, siis on väga kahetsusväärne. Teiseks, teie tõmbasite maha kõik need projektid, mis meie valitsuse ajal algatati, sealhulgas medikopterid. Teie tõmbasite need maha, meie algatasime need, mitte ei ole nii, et käega ei tee kärbsepesagi. Me algatasime palju rohkem, kui teie olete suutnud isegi maha tõmmata. Mis puutub õhutõrjesse, siis meil oli põhimõtteliselt kokkulepe selles, et me eraldame selleks 300 miljonit. Aga teie truu jünger, kaitsejõudude juhataja ütles, et seda ei ole vaja, Eestil ei ole vaja õhutõrjet. Ja teie ka algul ütlesite [seda]. Kalle Laanet käis meil fraktsioonis ja ütles, et meil ei ole seda vaja. Meil on liitlased. Jürgen Ligi on siin saalis korduvalt öelnud, et meil ei ole seda vaja, meil on liitlased. Vaadake, minge nüüd koju, peske hambad puhtaks, loputage suuveega suu ära, äkki siis kaob teil see krooniline valetamine ka suust ära.

Aitäh! Palun austust! Lõpetan läbirääkimiste vooru ja sellele arupärimisele on vastatud.

Ja nüüd läheme edasi vaba mikrofoni juurde. Kõigil soovijatel on võimalus pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal. (Kalle Grünthal räägib saalist.) Nii, on kõnesoove. Palun Riigikogu kõnetooli Kalle Grünthali.

Lugupeetud kolleegid! Hea Eesti rahvas! Mina ei saa aru enam, kus kuramuse kohta on meie riik jõudnud. Võib-olla keegi oskab pärast öelda.

Juhtus selline lugu, et üks väikeettevõtja, kes toodab hüdroelektrienergiat, mille müügile oli sõlmitud maksimumvõimsus, tegi lepingu 30 kilovati peale. Lepingu kohaselt ei tohtinud ta elektrienergia [maksimumvõimsust] suurendada. Aga probleem on selles, et kui kevadel on suurvesi, siis lihtsalt käib see turbiin natukene kiiremini. Ja nüüd juhtus selline lugu, et võimsus ületas kokkulepitud [maksimumi] kahe ja poole kilovati võrra. Ehk siis peaaegu sellises suurusjärgus nagu poes müüdaval kõige väiksemal elektrigeneraatoril. Kuna [seda väikeettevõtjat] ähvardati leppetrahvidega ja lepingu ülesütlemisega, siis ta esitas taotluse, et suurendada seda lepingus kokkulepitud võimsust kolme kilovati võrra. Ja siis tuli Elektrilevi OÜ-lt vastus, et nemad on valmis seda tegema, aga te peate arvestama seda ja nõustuma sellega, et kõigi nende tööde tegemise maksumus on 24 704 000 eurot ilma käibemaksuta. Te kuulsite õigesti. Sellise summa eest muudetakse lepingut, kui on vaja [võimsust] kolm kilovatti suurendada. See on uskumatu, kuhu me jõudnud oleme!

Tulin sellele ettevõtjale appi ja pöördusin otse isiklikult minister Riina Sikkuti poole, kelle vastutusalasse see teema kuulub. Ma sain vastuse eelmise nädala viimasel päeval, et seoses kõrge maksumuse pakkumisega mõistame teie muret ning selgitame, et võrguga liituda soovivate elektritootjate hulk on viimase aasta jooksul oluliselt suurenenud. Nüüdseks ületab [nende pakutav võimsus] märkimisväärselt võrgu läbilaskevõimet – kolm kilovatti! –, mis tingib iga järgneva liituja puhul aina suuremahulisema võrgu ümberehituse vajaduse [ja see avaldub ka] liitumistasu suuruses.

Teate, Paide linna aastaeelarve ei ole ka nii suur, nagu praegu siin küsitakse liitumise eest. Ja saadetakse mind sihukese hästi viisaka liigutusega ringkäendusele ehk "Mine küsi kuskilt mujalt" ja "Küsige Eleringist". Kogu sellele jamale, mis mulle vastati, on pandud peale veel märge "Asutusesiseseks kasutamiseks". Selle märke põhjus on see, et see teave sisaldab isikuandmeid ja kui sellisele teabele juurdepääs võimaldada, kahjustaks see oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Mina ei näe siin rohkem andmesubjekte, kui et selle [vastuse] on allkirjastanud Timo Tatar, energeetika ja maavarade asekantsler, sest tema kapsaaeda see läheb. Mina ütlen välja, et selle vastuse saatis mulle asekantsler Timo Tatar. Öelge mulle, mismoodi on võimalik selle kirjaga kahjustada tema eraelu puutumatust. Muidugi, õige! Rahvas läheb talle koju järgi.

Vaat sellised on lood isikuandmete kaitsmisega või asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega. Ja vastust pole ikkagi, et millest koosneb 24 704 000 eurot, mida küsitakse kolme kilovati eest. Aga ministri käest ma küsin uuesti ja ma tahan näha, kui ta ei vasta. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Peeter Ernitsa.

Hea juhataja! Head kolleegid! Mina räägin hoopis muust. Viimasel ajal Tallinna linnas liikudes on mingit võõrapärast vene keelt palju kuulda. Ja mitte ainult Tallinna linnas, ka Tartu linnas ja muudes kohtades, kus seda seni on olnud suht vähe kuulda. Ja need lood, mida ma isiklikult olen viimase paari-kolme nädala jooksul kuulnud erinevates Eesti punktides, tekitavad huvitavaid mõtteid.

Näiteks jõin hommikul kohvi ühes väikeses Eesti provintsilinnas ja vanem proua jutustas mulle, mis toimub tema akende all. Ta elab kahekorruselises majas ja üle trepikoja on teine korter. Seal elab üks neljakümnendates Ukraina pere: isa, ema, kaks last. Kõik need kaks-kolm kuud ei ole nad tööl käinud. Aga iga nädal tulevad nad suurte kottidega, kus on saadud riideid, ja panevad need vanaproua akende all prügikasti. Ja vanaproua küsis mult, miks nad omasugustele ei anna neid ja miks nad tööl ei käi. Ma ei osanud vastata.

Tallinna taksojuht mõni päev tagasi rääkis, et ta pole [varem] näinud sellist kupeedžiipi ühes Tallinna peenemas äärelinnas. [Ja rääkis], kuidas täies elujõus Ukraina mehed džiipidega käivad vaatamas uusi kalleid kortereid. On isegi konkreetne aadress [olemas].

Üks Eesti provintsilinn. Mäletate, kunagi oli siin kõnepuldis üks Slava Ukraini lärmakas daam, kes noomis meid, miks me ei ole Ukrainat aidanud. Ta oli siinsamas saalis siinsamas puldis. Suvel kohati teda ühes provintsilinnas kohvikutepäeval. Ta käis nende – kui palju on neid kohvikuid meie mõnes provintsilinnas – väheste kohvikuomanike juures ja ütles, et te olete veel vähe Ukrainale andnud. Ja kui üks neist ütles, et käive on väike ja kundesid ei ole, matuseid ja muid asju ka [on vähe], mul on ainult 75 eurot, siis ta ütles: "Näita! Näita, kas on 75 eurot." Aga poole [sellest] võiks Ukrainale anda. Mis asi see on? Väljapressimine. Slava Ukraini!

Neid näiteid on küll ja küll. Ja kui nüüd vaadata viimaste nädalate statistikat, siis enne [põgenesid Ukrainast] noored ja keskealised naised oma väikeste lastega või ilma nendeta, aga praegu [põgenevad] ka mehemürakad. Need, kes peaksid olema Ukrainas rindel, hulguvad Tallinnas ja Eestis ringi või õigemini, vabandust, mitte ei hulgu, vaid sõidavad oma uhkete autodega. 18- kuni 60aastased, need kes peaksid olema rindel. Mida nad teevad? Ja neid on siia tulnud rohkem kui naisi ja lapsi. Mis toimub? See, et me oleme 0,4% SKT-st andnud sõjapõgenikele, kes on Eestis, on juba suur summa ja see on maailmarekord. Me jagame Tšehhiga esikohta.

Ja kõik see toimub meie silme all. Toimub totaalne venestamine. Ve-nes-ta-mi-ne! Nii nagu õndsa Karl Vaino ajal, aga Karl Vaino on ammu surnud. Ja me oleme rahulikud siin. Jah, arvetega on palju rohkem probleeme ja hakkab olema veel. Aga see on ka see, millest peaks rääkima, ja siin saalis eriti veel. Aitäh tähelepanu eest!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Mart Helme.

Aitäh, härra eesistuja! Ma alustaksin sellest, et meil oli täna Riigikogu korruptsioonivastases erikomisjonis arutlusel Keit Pentus-Rosimannuse Euroopa Kontrollikotta määramise protseduuri seaduslikkus või ebaseaduslikkus ja sellega seotud asjaolud. Ma ei hakka sellest praegu pikemalt rääkima, sest me jätkame seda protseduuri, me jätkame selle menetlemist, me teeme teabenõudeid, me kutsume veel inimesi, keda me tahame ära kuulata, et saada kogu selles protseduuris ja selle nüanssides selgust.

Aga teema, mis veel esile kerkis ja mis on tegelikult ülimalt oluline, on see, et praegune valitsus tegeleb täiesti küüniliselt jokkskeemidega ja kõikidest eriarvamustest, opositsioonist ja millest iganes sõidetakse jõhkralt üle personalipoliitikaga, mis on ainult neile vastuvõetav, aga mis ei teeni tegelikult Eesti huve. Konkreetselt oli kõne all see, kuidas praeguseks juba kukkunud kaksikvalitsuse ajal tuldi välja ideega, et [võiks] kõik jõuametkondade juhid paika panna juba enne, kui märtsis toimuvad valimised. See on kuritegelik. Ükskõik kui jokk see ei ole, see on kuritegelik.

Seda enam, et kandidaadid, kes välja imbusid või vähemalt ringlesid meedias, on ikka needsamad inimesed, kes juba praegu täidavad nende jõuametkondade juhtide kohustusi. Politsei juhi paneme kapot juhtima, kapo juhi paneme politseid juhtima, Päästeameti juhi paneme välisluuret juhtima, välisluure juhi saadame riigimetsa majandamist, või mis ta on, seda RMK-d juhtima. Tõstame toole ümber, aga personaalia jääb samaks. [Need on] liberaalsele agendale laitmatult truud ning vajaduse korral liberaalse agenda ja liberaalse autoritaarsuse kaitseks kumminuiade ja politseikoertega ning karistusseadustiku väänamisega välja astuvad inimesed – vaat nemad peavad jätkama.

See on Eesti riigi hävitamine. See on Eesti rahva võõrandamine selle riigi juhtimisest, sellele riigile lootmisest, selle riigi usaldamisest. See on kuritegelik. Ja see teema tõusetus täna korruptsioonivastases erikomisjonis, ehkki, nagu öeldud, see ei olnud peateema. See oli teema, mis seoses Keit Pentus-Rosimannuse määramisega, õigemini sokutamisega kaasnevalt esile kerkis.

Lugupeetud rahvasaadikud! Meie siin oleme tegelikult need, kes tihtipeale peavad andma oma lõpliku heakskiidu suure hulga riiklike institutsioonide juhtide määramisele. Me ju näeme, kuidas need määramised on formaalsed, ja me näeme, kuidas selle formaalse määramise tulemusena meie põhiseaduslikud institutsioonid üha sagedamini ja sagedamini rikuvad meie põhiseadust ja meie kõigi põhiseaduslikke õigusi. See on selle voluntarismi, nende poliitiliste sobingute ja selle seaduseväänamise tulemus, mis üha jõhkramalt ja jõhkramalt ja eelkõige Reformierakonna eestvedamisel Eesti riigis maad võtab.

Ma ei taha olla õnnetusekraaksuja. Aga ma ütlen ja ütlen täie vastutustundega: kui see samas vaimus jätkub, siis Eesti [riik] kui Eesti rahvuskodu hävib, see liitub täiesti ühemõtteliselt sellega, millest rääkis praegu Peeter Ernits. Ja sellega seoses hävib ka nendesamade poliitiliste sobingute tegijate positsioon, ehkki nad sellest ei saa aru. Vähkkasvaja tuleb välja lõigata ja selleks (Juhataja helistab kella.) peab toimuma murrang märtsis. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Tarmo Kruusimäe.

Tänan, hea esimees! Head töökaaslased! Head valijad, kes te meie vaba mikrofoni vaatate! Vaba mikrofon annab meile [võimaluse] võib‑olla laiemaks teemakäsitluseks. Minul ei olnud võimalust olla täna korruptsiooni erikomisjonis. Aga täna toimus üks märkimisväärne rahvusvaheline konverents meil Riigikogu konverentsisaalis, "Suur põgenemine 1944 ja meie". Sellelt konverentsilt võtsin ma kaasa kaks mõtet. Esimene mõte on see, et me oleme rahvana ise olnud sõjapõgenikud ja pärast käesoleva aasta 24. veebruari me oleme võtnud vastu teisi sõjapõgenikke. Peaksime ära kuulama meie pagulaskonna arvamused, hoiakud, hinnangud, kuidas neid seal võõrsil vastu võeti, kuis neisse suhtuti. Kas me oleme täna rahvana küpsed selleks või ei ole? Kas me vaatame ikkagi võib-olla [läbi] enda niinimetatud kaasajastatud ühiskonnamudeli [prisma], kus on mingid uued nõudmised? Midagi ei ole teha, laste arvates on juba näiteks Wi‑Fi inimõigus. Mõni räägib, et elekter peaks olema meil sisse kirjutatud põhiseadusesse. Põhiseaduse juurest ongi hea üle tulla ühe teise mõtte juurde.

Me anname siin saalis väga kergekäeliselt rahalisi vahendeid ühte, teise ja kolmandasse kohta. Kui see number on tunduvalt suurem, näiteks 10 miljonit, siis me eriti ei [vea] sõrmega [mööda] neid ridasid ja jooni, et kui otstarbekas see [kulutus] on ja kui vajalik see on. Kui aga jutt käib meil kuskil 20 000 [eurost], oleme me kõik väga head spetsialistid, sest see on summa, mida me tegelikult hoomame. Seal me oskame kaasa rääkida. Küll aga jätame [läbi] rääkimata need [summad], mis ei puuduta meid võib‑olla isiklikult, aga puudutavad kaude.

Ja täna ma tahan teile rääkida meie töökohast, meie Riigikogu Kantseleist, meie Riigikogu Kantselei teenistujatest, kelle palka ei ole tõstetud juba viis aastat, sellepärast et ta jääb põhiseaduslike institutsioonide puhul [nimekirjas] kõige alla. Tulemus ei ole katastrofaalne, aga inimesed jooksevad lihtsalt minema, sest mujal pakutakse kordades konkurentsivõimelisemat palka. [Neil] inimestel on juba ajalooline mälu ja neist on meil, saadikutel, äärmiselt palju abi, sest me teame, et me võib-olla ise ei suuda läbi närida ministeeriumi ametnike salajastest riugastest. Aga need inimesed lähevad ära. Keegi [võib] arvata, et me võime kaugtööle minna ja me saame igatpidi hakkama, vahel on kõlanud isegi nihukesed hõisked, et võtame saadikule nõuniku. Selle jaoks meil justkui oleks raha. Meie Riigikogu Kantselei teenistujatel ei ole sellist ministrit, kes võitleb oma valdkonna eest, vaid nad on jäänud kuskile maa ja taeva vahele. Ja meie saadikutena häbeneme sellest rääkida, sest et, noh, keegi teine võiks ju tegelikult [sellest] rääkida.

Mul on seda ülbust ja nahaalsust nii palju, et kutsuda [üles] teid kõiki saadikuid. Kas me jääme ilma nendest headest nõunikutest lihtsalt sellepärast, et me ei julge [välja] rääkida neile palgatõusu, et nad võiksid saada väärilist palka? Või me peaksime äkki valima selle [tee], et me loobume välislähetustest või me loobume millestki muustki? Me oleme MTÜ‑dele andnud päris palju raha, MTÜ‑d on selle vastu võtnud, aga nad vahest ütlevad, et neil jäid tegevused tegemata, sellepärast et energiakulutused olid kordades suuremad. Ega keegi ei arva, et me ise saadikutena toodame siin selle maja jaoks vajaliku elektri. Ei! Ka siin on need arved, ka siin on see Exceli tabel juba ammu punane. Ehk siis vaatame neid inimesi, kellega me igapäevaselt siin majas koos liigume. Nende pilgud on meie peal, aga nad ei taha seda öelda. Võib-olla sellepärast, et meie ei taha [seda] öelda.

Mina kutsun üles kõiki saadikuid üle selle suure saali: võitleme enda abistajate eest. Mina pean ütlema, et mina olen siin kohanud ainult positiivseid inimesi – võib-olla sellepärast, et mul endalgi on naeratus. Naeratame rohkem ja ulatame abikäe põhiseaduslikule institutsioonile, Riigikogu Kantseleile. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Vaba mikrofon on lõppenud ja, head ametikaaslased, ka tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid. Jõudu teile meie töös! Aitäh!