Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 1. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Aivar Kokk, palun!

10:00 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjoni nimel annan üle Riigikogu otsuse "Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2022.–2023. aasta tegevuse kontrollimiseks" eelnõu. Aitäh!

10:00 Esimees Jüri Ratas

Palun Riigikogu kõnetooli Siim Pohlaku.

10:00 Siim Pohlak

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Täna võetakse siin saalis vastu otsus, millega luuakse võimalus liituda elektri universaalteenusega. Sellel otsusel on mitmed väikesed, aga ka üks suur puudus. Nimelt jättis koalitsioon selle menetlemisel toetuseta EKRE ettepaneku laiendada universaalteenust ka ettevõtjatele. Ettevõtted jäetakse praegu pööraste elektrihindade kätte. Peaminister väidab küll, et paljudel ettevõtjatel on fikseeritud lepingud, mis osaliselt võib tõele vastata, aga tegelikkus on see, et elektrimüüjad ütlevad ettevõtetele nende fikseeritud hinnaga lepinguid juba üles. (Juhataja helistab kella.) Paljud suurtarbijad, eeskätt toidutootjad, ei saagi üldse fikseeritud lepinguid, energiamüüjad pole valmis nendega sõlmima selliseid lepinguid. Ja selleks, et vältida saabuval talvel ettevõtjate pankrotilainet, on vaja tegutseda, on vaja tegusid.

Seetõttu ongi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsiooni liikmetel arupärimine peaminister Kaja Kallasele. Kuidas plaanib valitsus toetada ettevõtjaid energiakriisi tingimustes? Soovime teada, kuidas plaanitakse lahendada ebamõistlikult kõrgete energiahindade küsimus ettevõtluse jaoks, et hoida ära talvel massiline pankrottide laine. Kui lahendus on olemas või tulemas, siis millal konkreetselt on oodata ettevõtetele suunatud elektrihinnalaevu, universaalteenuse kehtestamist? Samuti soovime teada ka toidutootjate kohta: miks ei ole valitsus arvanud toiduainetööstust elutähtsa teenuse osutajate nimekirja? Küsime ka toidutööstuse gaasiga varustatuse tagamise kohta. Aitäh!

10:02 Esimees Jüri Ratas

Rohkem kõnesoove ei ole. Head ametikaaslased, olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ja ühe arupärimise ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise. Viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

10:03 Esimees Jüri Ratas

Kohalolijaks registreerus 79 Riigikogu liiget, puudub 22. Läheme edasi teadete juurde. Seoses nädalavahetusel toimuvate eriekskursiooniga palutakse teil pärast täiskogu istungi lõppu oma laudadelt ja sahtlitest isiklikud asjad kaasa võtta.


1. 10:03 Elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (655 SE) kolmas lugemine

10:03 Esimees Jüri Ratas

Nüüd me oleme asunud tänase päevakorra juurde. Esimeseks päevakorrapunktiks on Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu 655 kolmas lugemine. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Ma avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Taavi Aasa.

10:04 Taavi Aas

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kõneldes eelnimetatud eelnõust ...

10:04 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma vabandan teie ees! Head ametikaaslased! Saalis on väga suur lärm. Mulle on väga suur palve, et me austaksime ettekandjat ja austaksime neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad kuulata. Härra Ligi, ma tänan ka teid.

10:04 Taavi Aas

Kõneldes sellest eelnõust, siis selle eelnõu kiitmise ma jätan kahtlemata koalitsioonipartnerite õlule, aga räägin sellest, mis on probleem. Tegelikult on nii, et meil on elektri ostmiseks kolm võimalikku varianti: üks on börsipakett, siis on fikseeritud hinnaga paketid ja kolmas variant on üldteenus ehk üldteenust kasutavad need elektritarbijad, kes ei ole ühinenud ühegi kas börsipaketi või fikseeritud hinna paketiga. Ja tegelikult, kui me seda eelnõu vaatame, siis selle eelnõu sisu ongi see, et inimestele antakse võimalus minna üle üldteenusele ja sellele üldteenusele kehtestatakse hinnalagi.

10:05 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma vabandan teie ees veel kord. Head ametikaaslased, ma palun aidake juhatajat, tulge appi. Tulge appi, sest on saalis igast reast tõsiselt suur lärm. Kaks võimalust, kas me läheme edasi selle istungiga, teeme vaheaja, arutate asjad läbi, tuleme tagasi. Ma palun, hoiame saalis vaikust. Aitäh teile! Palun!

10:05 Taavi Aas

Aitäh! Nii et nimetada seda mingiks suureks reformiks on tegelikult liiast, sest lihtsalt ühele paketile kehtestatakse hinnalagi.

Nüüd, kui see koalitsioon alustas, siis võib öelda, et tegemist oli Helir-Valdor Seederi nimelise Isamaa koalitsiooniga. Sest kui lugeda koalitsioonilepingut, siis mulle tundub küll, et Helir-Valdor Seeder kirjutas selle kokku ja koalitsioonipartnerid kirjutasid alla. Tänaseks minu meelest on olukord muutunud. Enam ei ole see sellenimeline koalitsioon, vaid nüüd on see tegelikult koalitsioon nimega "Ursula, tule appi!". Meil on pikalt räägitud sellest, kuidas oodetakse valget energialaeva Brüsselist, mis lahendab kõik meie probleemid. Ja nii palju, kui on teada, siis ettepanekud selle laeva lasti osas on Brüsselist ka tulnud ja ausalt öeldes, ega seal väga palju midagi ei ole, isegi tänane majandus‑ ja kommunikatsiooniminister on öelnud, et need ettepanekud on pettumus.

Aga üks ettepanek on seal selline, kus kutsutakse üles kokkuhoiule, ja vaat tänane valitsus on selline tubli, kes on võtnud seda ettepanekut väga tõsiselt ja on arvanudki, et see kokkuhoid on see, mis peaks meid kõiki päästma. Eile ütles peaminister Kaja Kallas siit puldist, et ettevõtjate probleemi lahendamine on väga lihtne, paneme lihtsalt ettevõtted ajutiselt kinni ja ettevõtete probleem ongi lahendatud. Kristjan Järvan ühes ERR‑i saates ütles, et ettevõtetele valmistatakse midagi ette, aga see ei ole kindlasti piisav. Ma ei oska öelda, kas minister Järvan mõtles selle all, et ajutine sulgemine ei ole piisav, et tuleks lõplikult kinni panna, et siis oleks nagu probleem jäädavalt lahendatud. Aga meie arvates ei ole selline probleemi lahendus see, mida Eestimaa vajab. Me vajame toetusi ettevõtjatele. Keskerakond tegi sellesse eelnõusse ettepaneku, et universaalteenust võiks rakendada ka mikro‑ ja keskmistele ettevõtetele, sellepärast et Euroopa Liidu direktiiv seda ka lubab. Paraku koalitsioon ei olnud meie ettepanekuga päri.

Nii et see eelnõu ise on küll liikumine õiges suunas, aga mitte piisav. Ja kindlasti ei lepi me sellega, et järgmise sammuna võetakse ette ettevõtete sulgemine. Aga kokkuvõtvalt: eelnõu selleks, et aidata kodutarbijaid, me toetame. Aitäh!

10:09 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Priit Sibula. Palun!

10:09 Priit Sibul

Aitäh, austatud esimees! Head kolleegid! Ühes oli Taavi Aasal õigus, tõesti, selles koalitsioonis on väga palju asju, mis Isamaale on sümpaatsed, aga päris Helir-Valdor Seedri poolt see koalitsioonileping kirjutatud ei ole, sest kui oleks, siis oleks seal märksa radikaalsemaid ja olulisemaid asju. Aga nii nagu ikka, koalitsioonis sa võid paljusid asju tahta, oluline on see, milles kokku lepitakse. Seepärast ma ei hakka rääkima ka sellest, mida Taavi Aas tegi või lubas ja mis jäi tegemata, sest oluline on ju see, mis seisus me oleme ja miks me täna siin seisame.

Me ei ole kunagi kahtluse alla seadnud börsi kui sellist, aga see, miks me täna tegeleme sellega, on see, et seda börsi ju tegelikult ei ole. Ma arvan, et see otsus, mis eile tuli, millele sa viitasid, kus paljud ootasid valget laeva Euroopast, seda valget laeva sealt sellisel kujul ei tulnud, nagu loodeti. On üsna loogiline, et oma inimeste ja ettevõtjate pärast peame me ise muretsema ja lahendusi leidma. Universaalteenus lepiti kodutarbijale, lepiti kokku selle koalitsioonilepinguga, sest see aitab lahendada neid probleeme, mis täna selles süsteemis on. Börsil on väga suured tõrked, kuivõrd energiavajadus on kordades suurem kui võimalus. Igaüks saab sellest aru, et kui sa osa tootmisest lülitad välja või ütled, et see, mis varem oli kõlbulik, nüüd enam ei sobi, siis on loogiline, et turul korrektsioonid toimuvad.

Minu meelest see reaktsioon, mis Euroopast eile tuli, kindlasti meile sobida ei saa, kus idee võiks olla see, et hakata ülikasumeid maksustama või korjama kokku. Meie probleem on endiselt energia puudujääk ja meil on vaja lahendada ennekõike see probleem. Aga see, mis puudutab kohe vastuvõetavat seadust, seal on olulised nüansid – see, et inimeste jaoks on see kindlasti bürokraatiavabam ja lihtsam lahendus. Ehk kõige lihtsam on see, et nüüd peavad inimesed väga täpselt vaatama, et neil, kellel on seda vaja ja kellele see on kasulik, on kõige lihtsam viis lõpetada oma praegune leping, olgu see fikseeritud hinnaga või börsil. Lõpetad lepingu ära ja lähed üle üldteenusele. Üldteenus on võrdsustatud universaalteenusega ja inimene lihtsasti sellesse teenusesse saabki.

Nüüd, Euroopa reeglitest tulenevalt on see teenus, või me pidime selle seaduse tegema tähtajaliselt ja on üsna loogiline, et kui on vaja, siis me peame sellele tulevikus reageerima. Universaalteenuse hinda loomulikult ei kujunda meie siin saalis, see on Konkurentsiameti kujundada, ehk siis Eesti Energia tootmishind pluss mõistlik kasum ja CO2 hind. Koalitsioonis on kokku lepitud, et 1. oktoobrist alates me toetame, hüvitame sellest hinnast 50 eurot megavatt-tunnist. Samasugune kokkulepe on kaugkütte ja gaasi puhul, osa sellest hinnast hüvitatakse.

Nüüd sellest, mis edasi. Ma väga loodan nii nagu head partnerid varasemas koalitsioonis, kus Keskerakonna ja EKRE abiga sai vastu võetud pensionireform, tänaste heade partneritega võetakse vastu universaalteenus. Loomulikult me liigume edasi, et asjad saaksid tehtud. Ja järgmine etapp on loomulikult ettevõtjate toetamine, sest kui Eesti ettevõtjad konkurentsis ei püsi, siis ei ole meil siin riigis midagi teha ja pole meil siin saalis ei midagi ümber jagada ega kedagi aidata ja toetada. Ma soovin, et meil tekiks veel palju tõhusaid ja viljakaid arutelusid. Palun seda eelnõu toetada.

10:13 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Henn Põlluaasa.

10:14 Henn Põlluaas

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Eesti on enneolematus kriisis. Ja see kriis on isegi hullem kui see, mis tabas meid 2009. aastal. Aga huvitaval kombel ka siis oli võimul Reformierakond. Ja kui me vaatame tagantjärgi kõiki neid meetmeid, mida tol ajal kasutusele võeti, siis tegelikult need meetmed olid risti vastupidised sellele, mida muu maailm tegi. Muu maailm, teised riigid toetasid oma majandust, toetasid oma ettevõtlust, oma inimesi. Aga kuidas käitus Reformierakond, kes ka täna juhib valitsust? Nemad lõid sisse julmalt kärpekrokodillid ja -käärid, nagu seda tol ajal kutsuti, vähendati omavalitsuste tulubaasi 30%, ei toetatud absoluutselt majandust, ettevõtlust, inimesi. Mis tagajärg oli? Tuhanded ettevõtted pankrotistusid, kümned või isegi 100 000 inimest pidid lahkuma Eestist, minema välismaale, et saada leiba oma perele.

Ja täna me näeme täpselt samasugust olukorda. Reformierakonda, kes juhib valitsust, ei huvita absoluutselt Eesti majanduse hea käekäik. Kevadel rääkis Kaja Kallas, kuidas meie majapidamised, inimesed saavad nagunii hästi hakkama, või seda rääkis ta juba eelmine talvgi. Täna räägib ta seda, et ettevõtlust ei olegi vaja toetada, pange uksed kinni, sulgege oma ettevõtted. Kas saab midagi hullemat veel öelda, midagi veel arulagedamat? Peaminister soovitab Eesti majandusel põhja minna kolinal ja mürinal ja võtta kaasa ka kõik inimesed. Mis on selle tagajärg, kui ettevõtted panevad uksed kinni? Aga ilmselt tuleb elementaarseid asju ikkagi valitsusele selgitada. See tähendab tööpuudust, see tähendab sotsiaalkulude kasvu, see tähendab väljarännet, see tähendab katastroofi, nälga, pimedust ja külma. Ja just sinna tahab valitsus meid viia.

See tänane eelnõu, mis me siin vastu võtame ja seadustame, on tõepoolest sammukene sinnapoole, et olukorda leevendada. Jah, inimestele puistatakse midagi näpuotsaga. Aga see on ju absurd. Kui me teame seda, et kui me elimineerime sellest elektri hinnast CO2, mida me saame vabalt teha, kui me müüme seda nii, nagu seesama eelnõugi ütleb, börsiväliselt inimestele, ja ettevõtetele muuseas peaks seda tegema, siis saaks Eesti Energia suurepäraselt hakkama, kui elektri hind oleks 40–45. Aga ei. 23. [septembril] tuleb siis see kuldne teade kõigile ja tõenäoliselt hakkame maksma 180. Kordades ja kordades rohkem, kui tegelikult peaksime. Lihtsalt sellepärast, et valitsus leiab, et rahvast tuleb nöörida, ettevõtluse laseme põhja, sest seda me ei toeta. Ja seda juttu, mida siin Isamaa räägib väga ilusti, ja ka sotsid, et järgmisena võtame nüüd ettevõtluse lauale ja hakkame arutama, kuidas seda toetada. No kuulge, andke andeks! Peaminister ja terve Reformierakond, teie valitsuse juhtiv jõud kuulutab seda, et ettevõtlusel ei ole mitte midagi vaja, mingu põhja, pangu uksed kinni. Te ei suru läbi selliseid asju.

Palun lisaaega.

10:18 Esimees Jüri Ratas

Jah, palun, kolm minutit!

10:18 Henn Põlluaas

Te lihtsalt ei suru. Me oleme ju näinud kogu selle aja, mis valitsus on võimul olnud – mis valitsust ta siis ongi? Viimsepäeva valitsus, kui nime oleks vaja otsida –, siis te olete ju lihtsalt Reformierakonna puudlid. Te hääletate omaenda eelnõude vastu, mida olete te siia saali toonud, sellepärast et Reformierakonnale see ei meeldi. Ja Reformierakond viib meid põhja, mitte geograafilises mõttes. See on hämmastav.

Aga jah, sellest eelnõust rääkides, me tegime täiesti konkreetsed ettepanekud. Üks oli see, et selle kompensatsiooni alla tuua ka väikeettevõtjad. Need, kelle tarbimine on kuni 5 miljonit. See on ju lihtne, see on ju ainult üks koputamise asi, üks käetõstmise asi, üks nupule vajutamise asi. Üle 90% meie ettevõtlusest on väikeettevõtlus Euroopa Liidu mõistes, seda saaks väga hästi siia alla panna. Miks te ei tee seda? See ei vaja mitte mingisugust suuremat arutelu, mitte mingisuguseid ümberkorraldusi, see oleks lihtsalt üks nupuvajutus siin saalis. Ja probleem oleks väga suuresti lahendatud. Teine on seesama CO2 kvoodi elimineerimine. Meile valetatakse, meie rahvale, avalikkusele valetatakse suud-silmad täis, et seda ei saa kuidagi puutuda, seda ei saa maha võtta, seda ei lubata selle läbi kompenseerida ettevõtlust. No andke andeks, terve Euroopa teeb seda. Ja teie olete siis, ma ei tea, paavstist paavstimad või see oleks juba paavsti solvamine. Te olete lihtsalt pahatahtlikud. Seda saaks teha, aga need ettepanekud te koputasite maha. Meie ettevõtlust, meie majandust, meie rahvast see toetus ei aita, see 180 eurot ümmarguselt pluss miinuseks keskmine hind. Konkurentsivõimes me ju kaotame. Me ei ole enam maailmas konkurentsivõimelised teiste riikidega. 

See, et tarbijale pudistate natukene peopessa, see ei lahenda probleemi, see ei peata inflatsiooni, hinnatõusu, seda majanduskrahhi, seda tulevat ettevõtete sulgemist ja pankrotistumist, mida me juba näeme ka täna. Nii et jah, kahjuks ma pean tunnistama, et see pisku on siiski parem kui mitte midagi, aga see on absoluutselt piisamatu, see on absoluutselt kuritegelik, et tegeliku probleemiga ei tegeleta, tegeletakse ainult mingisuguse ühe väikese tagajärje leevendamisega. Tulgem mõistusele! Aga kuna piskustki on inimestele kasu, siis me ei hääleta selle vastu. Aga me nõuame siiski, et valitsus võtaks tõelised meetmed kasutusele, mis aitaks Eestit. Me jätame lihtsalt hääletamata. Aitäh!

10:22 Esimees Jüri Ratas

Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Kalvi Kõva.

10:22 Kalvi Kõva

Väga austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Miks me oleme täna siia jõudnud? Miks me oleme jõudnud sellisesse aega, et meie elektrihinnad on täpselt nii kõrged, nagu nad täna on või nagu nad olid kuu aega tagasi augustis. Ma arvan, et me oleme jätnud mingil hetkel tegemata väga palju õigeid otsuseid. Või meie naabrid on jätnud tegemata väga palju õigeid otsuseid. Või meie natuke kaugemad naabrid on jätnud tegemata väga olulisi otsuseid. Nimelt, kui me taastuvenergia võimsused on täna just täpselt seisnud, on päikest üksjagu, tuulega ei ole me hakkama saanud. Me ei küta oma bioenergiat mitte ainult Narva kateldes ebaefektiivselt, aga meie puiduga köetakse ju elektrijaamasid Austrias, viies selle sinna pelletina. See kõik on ju teistpidi tõstnud ka meie kaugkütjate hakkevajadust, puiduhakke vajadust, hindu. On ainuõige lahendus minna üle taastuvatele energiaallikatele, tuua järjest rohkem võimsust tuule peale. Ning samuti ärge arvake, et selle pärast keegi need põlevkivikatlad kinni paneb, ka need jäävad meile reservi, toetamaks meie energiamajandust just nendel hetkedel, kui seda on väga tarvis.

Aga midagi ei ole teha, see on möödanik, see on käest lastud võimalused. Täna peame nendega tõesti rohkem tegelema, et antud olukord ei korduks, ei oleks nelja, viie, kümne aasta pärast. Aga täna peame tegelema meie perede tänaste küttearvetega. Ja tõesti, see on üks samm, nagu kolleeg siin ütles, aga väga suur samm sinnasamma Põhjamaa poole, kus me tuleme meie peredele appi, toetamaks energiaarvete maksmisel. Ja nagu me teame, ei ole see see toetus mitte poliitilises tõmbetuules, seda õiget hinda reguleerib Konkurentsiamet täpselt sellisena, nagu meie täna, ma loodan, siin seaduses vastu võtame. Nii et, ei saa me tagasi 10 aasta taguseid madalaid elektriarveid, mida me saime üksjagu tänu odavale Vene gaasile, millega meie naabrid väga varmalt elektrit tootsid, aga me saame toetada meie inimesi sellise elektriarvega, et loodame kõik koos, et me selle talve ilusti üle elame ja siis juba tulevikus tüki maad rohelisema, puhtama energiaga oma hooneid kütaksime. Sotsiaaldemokraatlik Erakond hääletab selle eelnõu poolt, teeb kõik selleks, et sellele eelnõule tuleks jätk ka väikeettevõtjate toetamisel, ja ma loodan, et ka kõik Riigikogu fraktsioonid täna seda eelnõu toetavad. Aitäh!

10:25 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Kristen Michali. Palun!

10:25 Kristen Michal

Austatud esimees! Austatud kolleegid! Universaalteenusest me oleme siin rääkinud päris palju ja mina selle menetlejana ja komisjoni poolt ka, nii et ma püüan võib-olla olulisema üle korrata.

Universaalteenuse seadustamine annab inimestele meelerahu. Eraisikud, korteriühistud saavad ühe võimaluse, kus Konkurentsiamet ehk siis sõltumatu osapool annab hinna või täpsemalt, määrab selle hinna tootmisel, arvestades siis tootmissisendeid, keskkonnatasusid, ettevõtte mõistlikku tasuvust, mis on arvestatud 7–9% juurde. Seda kõike me oleme siin menetluse käigus rääkinud.

Menetlus ise oli üsna kiire, ma julgeksin öelda, et arvestades selle mõju oli ta ikkagi üsna sellise, ma ei taha kasutada terminit "rekordtempos", ei ole päris hea seadusandja mõttes, aga oli üsna kiires tempos. Mulle endale tundub, et ka selle võrra põhjalik, et komisjonis ja erinevate osapooltega debatid olid ka üsna intensiivsed, viimase hetkeni tegime parandusi ja ma loodan, et see sai ka piisavalt kvaliteetne.

Kolleegidele kindlasti ütlen, et ega ühe seadusega ei lahenda kõiki maailma probleeme. Ja veel enam, et kui me suudaks lahendada kõikide seadustega kõik maailma probleemid, no küll me oleks õnnega koos. Et selle seadusega me lahendame selle mure, nende inimeste mure, kes ei ole sobivat fikspaketti leidnud, ei ole oma teenust vahetanud selliseks, et neil oleks meelerahu selles börsi üsna volatiilses kõikumises. Lisaks täna on ka uudised sellest, kuidas valitsuse poole pealt ja majandus‑ ja taristuministri poole pealt on teisedki hinnakompensatsiooni meetmed eraisikutele kinnitatud: 50 eurot megavati kohta ehk 5 eurot viis 5 kilovati kohta gaasi, kaugkütte kohta ja nii edasi. Need kõik meetmed on eraisikutele, kes on kõige haavatavamad ja kõige ilmselt keerulisemas olukorras.

Aga nagu siin ka kolleegid koalitsioonist on öelnud ja isegi opositsioonist, et tööd meil ilmselt jätkub. Tänasega see olukorra lahendamine ja need meetmed kindlasti ei lähe lukku. Eriti ka, mis puudutab säästu ja säästja kasuga motiveerimist.

Kui ma nüüd vaataks tulevikku, nagu siin eelnevates debattides on ka olnud, et erinevad maailmaeksperdid, energeetikud, ennustavad, et see energiakriis kestab kaks kuni viis aastat. Et selle ajaga tulevad uued võimsused turule, selle aja peale suudab süsteem pakkuda soodsamaid pakkumisi, kui seda on universaalteenus. Ilmselt see saab selle universaalteenuse aeg olevat.

Eestis tuleb teha mõistlikud valikud uute võimsuste jaoks, planeerimises kiired valikud, uued salvestusvõimsused. Ka tuumajaama valik tegelikult tuleb lähiajal langetada või vähemalt sellega edasiminek.

Nii et tegevust on. Seda eelnõu ma igal juhul soovitaks kõigil toetada ja mul on hea meel, ka EKRE taganes oma eilsest lubadusest seda mitte toetada.

Ja ma sellest hoolimata märgiksin ära mõned sellised võib-olla, väga vabandan selle termini eest, aga minu meelest rumalused, kus EKRE kirjeldab seda, et justkui kuskil oleks CO2-st saadav raha, mida ei kasutata inimeste jaoks, mis on tohutu rahapott, mille peal istutatakse. Tegelikult, kui te vaatate riigieelarvet, siis riigieelarvest jagatakse ära kõik, mis sinna tuleb, kõik, puudu jääb, miinus süveneb. See tegelikult kirjeldab väga hästi, et kõik, mis tuleb, jagatakse ära ja veidi antakse pealegi tuleviku arvelt. Nii et kriisi lahendatakse kõikide võimalustega, mis on, osa läheb peretoetusteks, kaitsekulutusteks, osa energiaprojektideks. Nii et kokkuvõttes see CO2 jutt, mida EKRE räägib, on ilmselt samasugune rumalus nagu kolleeg Põlluaasalt, kes vahel räägib ka ilmselt arukat juttu, jutt sellest, kuidas 2009. aastal Eesti langes ikaldusse. Tegelikult oli see samm euro poole, alus sellele liidule ja majandusedule, kus me täna oleme, ja umbes sama kergelt faktilises kontrollis tuvastatav, nagu ta eile paigutas, põlisõismäelasena ütlen, Õismäele kauplused ABC, mis asusid muidugi Mustamäel. Nii et oma fakte ja valdkonda tasuks teada. Aitäh!

10:30 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole ega saagi olla, sest kõik fraktsioonid on võtnud sõna. Sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 655 lõpphääletuse ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 655. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

10:32 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 60, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu 655 seadusena vastu võetud. Sellega on esimese päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


2. 10:33 Psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (600 SE) teine lugemine

10:33 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 600 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti.

10:33 Helmen Kütt

Tere hommikust! Head ametikaaslased! Mul on suur võimalus ja hea meel tutvustada eelnõu 600 SE, teine lugemine. (Juhataja helistab kella.) See lugemine oleks pidanud toimuma juba 14. juunil, aga teatud põhjustel seda ei toimunud. Ja nüüd ma annan ülevaate sellest eelnõust, rääkides natuke ka sellest, millest see eelnõu on – lihtsalt sellepärast, et võib-olla on vahepeal meelest ära läinud.

Psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine toimus 11. mail käesoleval aastal ja Vabariigi Valitsus algatas selle juba 21. aprillil, ehk see eelnõu algatati eelmise valitsuse poolt. Esimene lugemine lõpetati 11. mail ja muudatusettepanekute tähtajaks määrati 26. mai kell 17.15. Muudatusettepanekute tähtajaks ühtegi muudatusettepanekut Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega teistelt komisjonidelt ei laekunud.

Komisjon pöördus eelnõu kohta arvamuse saamiseks nii Eesti Haigekassa, MTÜ Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Psühhiaatrite Seltsi, Eesti Haiglate Liidu ja ka Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu poole. Eesti Perearstide Selts kooskõlastas ilma märkusteta ettepaneku. Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit märkis, et eelnõu on oodatud ja põhimõttelised muudatused on kutseliiduga kooskõlastatud. Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon toetas eelnõu ja leiab, et see on väga-väga oluline vaimse tervise valdkonna tervikliku ja, noh, märkimisväärse edasimineku korral, sellepärast et see annab võimaluse juba varem tegeleda nende probleemidega, kui tuuakse sisse ka sellised erialad, võrdsustatakse need, nagu on logopeed, kliiniline psühholoog ja füsioterapeut – kõik need on väga olulised. Haigekassa kooskõlastas eelnõu märkusteta.

Sotsiaalkomisjon arutas eelnõu peale esimese lugemise lõpetamist oma kahel istungil. Miks ma praegu räägin kahest? Sest need kõik toimusid enne seda, kui oli planeeritud teine lugemine suvel. Kõigepealt arutati 30. mail, ja 30. mail osalesid meil selle eelnõu arutamise juures ka Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna poliitikadisainer Vootele Veldre, tervisesüsteemi arendamise nõunik Helen Trelin, peaspetsialist Katre Trofimov ja Eesti Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv ja õigusosakonna jurist Matis Rüütel.

Arutelu oli põhjalik, küsiti teatud küsimusi, ministeerium vastas. Tehti ettepanek võtta eelnõu päevakorda juba 8. juunil, selle poolt olid kõik komisjoni liikmed. Tehti ettepanek ka teine lugemine lõpetada, jälle konsensus. Ja tehti ka ettepanek, et kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15. juunil, ka see oli konsensuslik. Tegelikult oli see eelnõu pandud ka 6. juuni sotsiaalkomisjoni päevakorda, kuid selle arutamiseni 6. juunil tegelikult ei jõutud, kuna muud eelnõud ja muudatusettepanekud võtsid väga pikalt aega, nii et 6. juunil arutelu ei toimunud.

9. juunil toimunud arutelu osas pean ma selles mõttes pikemalt peatuma, et te saaksite ka sisust aru, head kolleegid. 9. juunil toimus arutelu ja sellel arutelul esitas Sotsiaalministeerium veel kaks muudatust. Üks muudatus oli seletuskirja kohaselt seotud Ukraina tervishoiutöötajatega, et tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse tehakse täpsustus, et tervishoiuteenuse osutajatel on võimalik neid palgata, kuna tervishoiuteenuse osutamise ajal osutavate isikute seas võib olla ka selliseid isikuid, kes on omandanud välisriigis hariduse, mis ei vasta Eestis seatud nõuetele. Esitati üks paragrahv. Ja teine paragrahv tõi välja selle, et nimetatud isiku tegevus loetakse selle isiku tegevuseks, kelle juhendamisel ja vastutusel ta tegutseb, ja isik võib osutada tervishoiuteenust ajutiselt, kuni kaks aastat tööle asumise aastast, ja tema rakendamise ulatuse tervishoiuteenuse osutamisel määrab tervishoiuteenuse osutaja sõltuvalt tervishoiuteenuse sisust ning juhendaja vastavalt kvalifikatsioonist ja kogemusest. Kaheaastast perioodi hakatakse lugema alates esimesest tööle asumisest tervishoiuteenuse osutamises osalejana.

See arutelu, mis siis toimus komisjonis, head kolleegid, te olete kindlasti saanud lugeda seda ka meediast. Põhimõtteliselt sotsiaalkomisjon Sotsiaalministeeriumi ettepanekuid ei toetanud. Kolleegid Priit Sibul, Heiki Kranich, kes oli meil asendusliikmena, aga ka Tiiu Aro, Siret Kotka ja kõik teised, kes esitasid palju küsimusi, leidsid, et ei ole mõistlik neid punkte eelnõusse lisada. Ei ole küsitud ka Eesti Arstide Liidu või [Eesti] Õdede Liidu seisukohta, see on ohtlik ja võib avada Pandora laeka. Õnne Pillak ütles ka, et need muudatused tuleks kindlasti välja võtta, sest hetkel need tekitavad küsimusi juurde. Samas, mis puudutab juba esimesel lugemisel olnud psühholoogilist abi, terapeute ja kogu vaimse tervise poolt, need vajaksid kiiret vastuvõtmist.

Ma tahan meelde tuletada, et kui see eelnõu algatati Vabariigi Valitsuse poolt, siis, head kolleegid, see puudutas ainult seda, et rahastamine, mis [puudutab] kinnisesse asutusse kohtumääruse alusel suunatud isikuid ehk neid isikud, kes on Jämejala psühhiaatriahaigla kinnises osakonnas, et nende rahastamine läheks üle Sotsiaalministeeriumilt Haigekassale. See on päris suur raha: 6,9 miljonit, ütlen peast, aga ta oli midagi 6,8 ja veidi peale. Seni rahastas Sotsiaalministeerium. Algne eelnõu puudutas ainult seda punkti.

Nüüd vahepeal eelnõu aga kasvas, esimesele lugemisele tulime juba nende täiendavate oskuste lisamisega ehk logopeediline, füsioteraapia ja psühholoogiline ravi, ja veel ministeeriumi soovitud kahe punktiga, mis oli, leidis komisjon, et neid eelnõusse ei lisata. Selle peale Sotsiaalministeerium kommenteeris, et sellisel juhul ka ministeerium pooldab nende punktide väljavõtmist, sest on ülioluline, et psühhiaatrilise sundravi, füsioterapeutide ja kliiniliste psühholoogide punktid läheksid sisse. Eriti oluline on see psühhiaatrilise abi kontekstis, kus rahastus lõpeb ära 1. juuli seisuga. Me teame, et täna me ei ole enam selles seisus ja sellest tulenevad ka teatud muudatused. 1. juuli on ammu juba möödas. Need kaks punkti võetigi välja. Komisjon oli väga üksmeelne, ei olnud mingisugust, ma ei tea, opositsiooni ja koalitsiooni, vaid väga sobivalt komisjon töötas sotsiaal‑ ja tervishoiupoliitika aspekti jälgides. See oli väga hea tulemus.

Nüüd, komisjon langetas ka otsused. Kui teine lugemine lõpetatakse, mis oli planeeritud 8. juuniks, siis võtta [eelnõu] 16. juunil lõpphääletusele. Me täna teame seda, et võttis vastu otsuse, et menetlusdokumendid lubada allkirjastada komisjoni tollasel esimehel Siret Kotkal.

Nii. Need kaks komisjoni, mis olid, olid sel hetkel, kui see eelnõu lugemisele ei jõudnud. Järgmisel korral ehk siis juba selle hooaja alguses kogunes sotsiaalkomisjon oma istungile 13. septembril. Ja 13. septembril oli mitu teemat, mida me arutasime. Eriti pikaks ja oluliseks – tõesti jälle hea arutelu komisjonis, võin kinnitada, oli see, et komisjoni poole oli juba suvel pöördunud Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliit, kes väljendas muret, et neid on vähe kaasatud, ja tegi teatud ettepanekud, mis puudutasid logopeedi teemat. Kas seaduseelnõus, kus praegu on "logopeed", ei peaks mitte olema "kliiniline logopeed"? Ja tund enne istungi algust saatis oma pöördumise Eesti Logopeedide Ühing ja Eesti Kliiniliste Logopeedide Selts, milles nemad väga toetasid Sotsiaalministeeriumi algatatud algatust võrdsustada logopeedide õigused tervishoiutöötajate õigustega. See arutelu oli põhjalik.

Me kutsusime mõlemad sama teemaga puutuvad esindusorganisatsioonid oma seisukohti selgitama ja me saavutasime hea kokkulepe. Mina arvan, et see on väga hea õigusloome. Selles osas me saavutasime hea kokkuleppe, et kuna selle eelnõu korral on kaks jõustumise aega, nii nagu ma ütlesin, et kui algne eelnõu tuli ainult rahastamise osas, siis seda ei saa ju enam lugeda, et see võetaks vastu 1. juunil. Ehk me esiteks otsustasime, et see jõustub seaduseelnõu vastuvõtmisel vastavalt korrale järgmisel päeval, kui on avaldatud Riigi Teatajas. Ja need punktid, mis puudutavad täiendavate professioonide lisamist ehk füsioterapeuti, logopeedi ja kliinilist psühholoogi, need jõustuvad alles 2023. aasta oktoobris. Selle aja jooksul on võimalus täpselt need asjad kokku leppida. Mõlemad koosolekule tulnud, nii Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliit kui ka Eesti Logopeedide Ühing ja Eesti Kliiniliste Logopeedide Selts, olid sellega väga päri. Komisjon otsustaski, et kui teine lugemine täna lõpetatakse, siis teha ettepanek eelnõu vastu võtta ja lõpphääletus läbi viia 21. septembril. Selle poolt oli neli inimest ja vastu üks.

See on lühike ülevaade sellest seadusest, mis algatati juba eelmise valitsuse poolt ja algatati aprillis, 21. aprillil. Lugemised, nii nagu ma ütlesin, toimusid mais. Kahjuks jah juunis me teisele ja kolmandale lugemisele ei jõudnud. Mina tänan väga eelmist komisjoni esimeest, eelmiseid komisjoni liikmeid ja ka tänaseid komisjoni liikmeid nende debattide eest, mis meil on toimunud, ja ma arvan, et väga hea oli, et neid kahte punkti, mida vahepeal taheti täiendada, selles seaduses täna ei ole. Meil võib-olla selles osas süda rahul, et meil on hea eelnõu, seaduseelnõu. Aitäh!

10:46 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

10:46 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! On sümboolne, et sina oled praegu selle Jämejala eelnõu vastuvõtmise juhina, see on sinu valimisringkond ka veel. Aga ütle mulle, kas sellist anomaaliat on ka mujal, et mingite selliste asjade rahastamine on Sotsiaalministeeriumi või kusagil mõne muu ministeeriumi all, aga mitte haigekassa all, et need kinnised patsiendid.

10:47 Helmen Kütt

Suur aitäh! Ma ei võta seda isiklikult, selles mõttes, et see on sümboolne, et ma räägin Jämejala psühhiaatriahaigla teemadest. Komisjonipoolseks ettekandjaks määrati mind komisjoni poolt. Ja ma arvan, et see on kõikide siin saalis istuvate rahvasaadikute ühine mure, et see asutus saaks rahulikult töötada ja kohtumääruse alusel suunatud inimesed saaksid vastavad teenused. On inimesi, kellel lihtsalt süüdimatuse tõttu, neid ei suunata vanglasse, vaid nad suunatakse just sellistesse kinnistesse asutustesse. Aga ma võtan seda selles mõttes komplimendina, et ma seda tõesti kaitsen, sest seal tehakse väga head tööd.

Ja nüüd see, mis puudutab seda rahastamise poolt. Teil on jumala õigus, tegelikult on algatatud ka see muudatus ja ma loodan, et see jõuab sinna. Näiteks Tervise Arengu Instituut, mis alguses taheti ka asutuste ühendamise korral selline ühendasutus moodustada, et Tervise Arengu Instituut täna tegeleb sellise teemaga, mida Sotsiaalkindlustusamet otseselt läbi viib, ehk rahastab ka koolitusi, mis puudutavad lastega tehtavate spetsialistide tööd, et see oleks mõistlik see raha suunata mitte haigekassa alla, aga see suunata just nimelt Sotsiaalkindlustusameti alla. Ja ma arvan, et selline süsteemi korrastamine, ülevaatamine on väga mõistlik. Teil on selles mõttes õigus, et selliseid valdkonnaüleseid vaatamisi, et võtta teatud rahastamised üle haigekassa poole, on vajalik ja siis jälle saadikud saavad ka vastavalt sellele pädevusele ja selgitustele otsustada, et kas seda teha.

10:48 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

10:48 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja Helmen Kütt! Ma pean ütlema, et olles näinud siin päris palju neid komisjonide juhtimisi, võin öelda, et teie olete minu silmis üks parimaid komisjoni juhte. Te ei tee vahet ei koalitsioonil, te ei tee vahet opositsioonil, te juhite seda menetlust nii nagu Riigikogu liikmele kohane, ehk siis teil on säilinud see õige Riigikogu liikme vaim, mida siin praktiliselt väga palju enam ei ole. Aga küsimus. Selle eelnõu puhul äratas minus kahtlust see, et ministeeriumi esindaja ütles, et väga-väga ruttu on vaja seda menetleda, sellega on hästi kiire. Vastust ma tegelikult ei saanud. Kas me uurime selle välja või mis on see tegelik põhjus?

10:49 Helmen Kütt

Kõigepealt, ma väga-väga tänan nende heade sõnade eest! Ma ei tea, kas minu erakonna esimees muutub murelikuks või fraktsiooni esimees muutub murelikuks, et ma juhin seda nii. Aga ma tänan tõesti. Ma olen andnud endast parima ja üritan seda, et oluline on sisu. Ei ole mitte selles mõttes üle rullimist, aga lihtsalt see, et kõik saavad arutada, rääkida ja no mis parata, teatud kordadel tuleb ka hääletada, see nii on. Aga aitäh!

Ja tõepoolest, sellega on kiire ja ma selgitan, mis põhjusel on kiire. Kui eelnõus oleks pidanud juba see punkt, mis puudutas just nimelt rahastamist, mida seni maksab Sotsiaalministeerium, ja ma võin öelda, et kui 1. juulist oleks haigekassa hakanud maksma kinnises asutuses olevate kohtumääruse alusel olevate inimeste raviteenust, siis täna on olukord see, et seda on rahastanud jätkuvalt Sotsiaalministeerium. Aga need ressursid on neil läbi või jäägid neil lõpevad, nii et oktoober on juba probleemne või oktoobri lõpus igal juhul seda vahendit pole. Siis on oht, et tervishoiuasutuses, kui me seda seadust vastu ei võta või mingid komplikatsioonid tekivad, see rahastamise probleem tekib.

Aga muus osas, mida rohkem inimesi saab vaimse tervise abi, [seda parem]. Ma ei tea, kui paljud erakonnad ja fraktsioonid on juba kohtunud [vaimse tervise inimestega]. Meil oli täna hommikul kohtumine peaasi.ee ja Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni ehk VATEK-i vaimse tervise inimestega. Tõepoolest, nii nagu ka teie erakond on öelnud, siis ei ole kohe vaja minna psühhiaatri juurde. Vaja on esimeses etapis saada seda abi selles kohas, mis on kõige lähedamal. Ennetamine on kõige odavam, hiljem on probleemid teravad. [Oluline on], et need spetsialistid saaksid ka võimaluse oma õlg alla panna ja inimesi rohkem vastu võtta. Me teame kõik, et spetsialistide puudus on väga suur. Isegi selle seadusega me seda ära ei lahenda, aga me anname jälle mingisuguse sammu edasi, et seda probleemi lahendada.

10:51 Esimees Jüri Ratas

Tavaliselt juhataja sekkub, kui on vaja siin saalis kutsuda üles, et me austame teineteist ja oleme viisakad. Aga juhataja võib sekkuda ka siis, kui on positiivne olnud see mõttevahetus ja kiitus küsija ja vastaja vahel ja ma tahan ära märkida mõlemas suunas, nii küsija kui ka vastaja suunas. Aitäh! Peeter Ernits, palun!

10:52 Peeter Ernits

Hea juhataja ja ettekandja! Minu see sõnavõtt või küsimus tuleneb sellest, mida Jüri Ratas ütles. Ma tahtsin Helmenit ka kiita ja ma olen teda kogu aeg kiitnud. Ma arvan, et sa pole mitte ainus tõeliselt hea komisjoni esimees, aga minu poolt ka siiras lugupidamine. Aga küsimus on selline, et see seitse miljonit, et mitme inimese nii-öelda teenindamiseks see läheb või kui öelda niimoodi, et pearaha, milline on ühe sellise psühhiaatrilist abi vajava kinnipeetava kohta. Ja kui võrrelda seda näiteks vangidega, kuidas seal see suhe on, kumb saab rohkem? Kui palju neid inimesi üldse on, kellele see seitse miljonit läheb?

10:53 Helmen Kütt

Ja suur aitäh! Tõepoolest, see oli nii ammu, kui Vabariigi Valitsus algatas selle eelnõu ja kui sellega tuli. Seletuskirjas on selline: vältimatu psühhiaatrilise abi ja psühhiaatrilise sundravi raviarveid kontrollib haigekassa, kulud kaetakse hetkel Sotsiaalministeeriumi osast ja eelnõuga tagatakse – kuskil see on – 100 inimest aastas. 100 inimest aastas. Ja see rahanumber on, nüüd ma ütlen ka täpse summa, see on 6 858 318 eurot, nii et praktiliselt seitse miljonit. Ja periood, mis oli 1. jaanuarist kuni 30. juunini, oli seda raha kasutatud või osutatud oligi 3,42 miljonit põhimõtteliselt. Sama suurusjärk oli planeeritud teiseks pooleks, aga jah, selles seletuskirjas on toodud, et see on 100 inimest aastas. Prognoos arvestab seni Sotsiaalministeeriumi ja Sihtasutuse Viljandi Haigla vahel sõlmitud psühhiaatrilise sundraviteenuse rahastamise halduslepinguid ja psühhiaatrilisele sundravile suunatud isikute arvu nende aastate lõikes. Nii et see on kuskil, ta ei ole ühelgi aastal ületanud 100 patsienti, aga see on arvestuslikult 100 patsienti.

10:54 Esimees Jüri Ratas

Margit Sutrop, palun!

10:54 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Lugupeetud esineja, suur aitäh selle ülevaate eest! Ma tahaksin ka omalt poolt tunnustada ja juhtida tähelepanu, kui oluline samm see on, et logopeediline ravi ja psühholoogiline ravi saab seadusesse ja sellele saab olema ka nii-öelda tervishoiuteenuse toetus haigekassast. Minu küsimus on selle kohta, et ma loodan väga, et samaaegselt on tagatud ka nende spetsialistide tervishoiualase kompetentsi tõstmine, et on olemas ka rahad ja on otsustatud, kuidas nende tervishoiualane pädevus saab kaetud ka rahaliselt, et kas see on Sotsiaalministeeriumi alt, on see Haridus‑ ja Teadusministeeriumi alt. Äkki oskate seda kommenteerida?

10:55 Helmen Kütt

Suur aitäh! See on tegelikult hästi oluline, nagu te ka välja tõite, ja tegelikult millele rõhusid ja mille pärast muret ka tundsid. Mina nagu tunnustasin, kuigi öeldi, et miks sellised probleemid jõuavad sotsiaalkomisjoni, nii et need ei peaks jõudma, valdkond peaks ise need lahendama. Aga mina just tunnustasin Eesti kliiniliste logopeedide kutseliitu, kes meie poole kirjaga pöördus. Minu meelest on see väga mõistlik. Ja me peame teadma seadusandjatena täpselt samuti, et sõltumata sellest, kes järgmises Riigikogus istuvad, millised rahvasaadikud, kes kandideerivad, ma olen üpris kindel, et nii nagu me ka sotsiaalkomisjonis 13. septembril rääkisime, et me jälgime seda, mis toimub ministeeriumis, need määrused, mis peaksid siis olema seaduse jõustumise ajaks, kas need on ellu viidud, ja kindlasti järgmine sotsiaalkomisjon Riigikogus peaks ka sellel teemal kutsuma siis uusi või samu uusi-vanu ministreid sellest rääkima. Hea tunne on sellepärast, et kui poliitikud vahetuvad, siis ametnikud jäävad. Ja see sai ka protokolli pandud. Nii et küllap nemad juba seda jälgivad.

Aga jah, see koolitamine, selle kutsestandardiga läbi loomine ja vaatamine, millele juhtis just nimelt, et kas need on kliinilised logopeedid, kas need on logopeedi terminiga, kas see koolitus, mis täna on, annab tegelikult need oskused, mis 2019 kutsestandard kaotati, kliiniline logopeed. Need olid kõik meil teemana arutelul. Sestap ka veel kord vabandan, et meie komisjoni koosolek oli peaaegu viis tundi, meil oli muidugi teisi punkte, sellega meil nii pikalt ei läinud, sellega läks tund, aga et komisjoni liikmed kõik vapralt vastu pidasid. Aitäh! Ja muide, ma tahan väga-väga tunnustada ka seda, need arutelu ja need küsimused, need ei olnud üldse sellised erakonnapoliitilised, need olid sisupoliitilised ja väga õiged küsimused. Nii et nüüd peaks ütlema, et ma tänan teid ka ja Kalle ja kes te siin nimetasite, et nagu oleks sünnipäev olnud.

10:57 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

10:57 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma küsisin küsimuse sellises laadis, et ministeerium ütles, et sellega on väga kiire. Minus tekitas see väga tõsist kahtlust, sest olles Euroopa Liidu asjade komisjoni liige, siis seal oli nende teemade arutelu, oli kogu aeg, oli sellega väga-väga-väga kiire, kuni lõpptulemus oli see, et Eesti loovutas oma läbirääkimisõigused WHO-le, Euroopa Komisjonile. Ehk me andsime ära oma otsustusõiguse. Seega ma ütlen, et mul on tõsine skepsis ja tõsine kahtlus, kui ametnikud ütlevad välja: sellega on väga kiire. Kiirustavad asjad ei ole sellised asjad, mis on tekkinud üleöö, ja kui nad on tekkinud üleöö, siis on mingi ametnik jätnud asja tegemata. Ma arvan, et võib-olla mõistlikum oleks see variant, mida te pakkusite välja, et me võtame selle asja teadmiseks ja jätame lõpliku otsustuse, nii nagu te välja pakkusite, järgmise Riigikogu koosseisu kanda.

10:58 Helmen Kütt

Suur aitäh, hea küsija! Tegelikult ma seda välja ei pakkunud, ma pakkusin välja, et järgmine lugemine on 29-ndal, nii ka komisjon otsustas. 21. septembril, mitte 29-ndal, järgmisel kolmapäeval. Aga ma rääkisin küll seda, et sotsiaalkomisjonile, minu meelest ükskõik millisele, on väga kasulik, millise koosseisu komisjonile, kui eelnevaid otsuseid, mis on võetud enne neid, vaadatakse, kas need on täidetud, kas määrused on olemas. Sest teie olete ka väga selgelt välja toonud, et väga mitmed, kuigi tekstis on, et minister võib kehtestada määruseid, siis mitte selle seaduse korral küll, siin on kohustus nagu, siis need ei ole tehtud või neid ei ole, neid määruseid väga palju, et te olete seda toonud välja. Ma siiski, ma ei ole muidugi nende Sotsiaalministeeriumi ametnike advokaat, aga ma ütlen, et meie oleme hetkel selles olukorras, kus me oleme tekitanud selle olukorra, et on kiire. Ma pean silmas Riigikogu. See, et me ei suutnud menetleda seda eelnõu ära juunis. See, et ta ei jõustu 1. juulist. See, et raha jätkub nagu Sotsiaalministeeriumi poolt kandmiseks kuni oktoobri lõpuni oma reservidest, siis peaks hakkama vähemalt haigekassa seda rahastama. Et hetkel küll kiire on selle eelnõuga selle tõttu, et lihtsalt see algne mõte, et rahastamine Sotsiaalministeeriumist üle viia haigekassasse, selles mõttes on kiire, aga ametnikud ei ole siin teinud.

Vähemalt selle eelnõu korral ma ei saa Euroopa Liidu asjade komisjoni osas öelda, võib-olla seal on hirmud põhjendatud. Ma olen seal hästi värske liige, alates sellest koosseisust. Kuigi esimesel koosseisul, Riigikogu esimeses koosseisus, kui ma osutusin valituks, ma olin Euroopa Liidu asjade liige. Aga et selle eelnõu korral ma julgen küll panna käe südamele ja öelda, et siin on küsimus Vabariigi Valitsuse poolt algatatud mõttes, eelmise valitsuse poolt algatatud mõttes, et viia üle rahastamine Sotsiaalministeeriumi alt haigekassale.

Ja see, et me oleme lisanud juurde siin kolm eriala, kus võrdsustatakse tervishoiutöötajatega, see on õige ja hea ja mõistlik. Ja see, et kaks punkti, mida ministeerium vahepeal veel tahtis lisada ametnike poolt, ja ei süüdista ametnikke, nii nagu ka komisjonis tol ajal vastati, et see oli poliitiline soov, mitte ametnikud ei tule selle mõtte peale, vaid see oli ikkagi sel juhul ministri poolt, aga me räägime eelmisest valitsusest hetkel. See, et neid komisjonis vastu ei võetud, minu meelest oli väga hea. Komisjon tegigi sisulist tööd, meditsiinitöötajad olid nagu arvestatud nende mõtteid kõiki. Ja meie hulgas on ju professionaalid tervishoiualal, kes oskasid sinna, et mina olen ju kõigest sotsiaaltöötaja.

Selles osas mul on väga hea meel, et see on jõudnud praegu saali. Ma loodan, et teine lugemine täna lõpetatakse ja kolmas lugemine toimub 21. Ja ma luban isiklikult, isegi kui ma siis ei ole Riigikogu liige või otsustan mitte kandideerida, et ma kindlasti pöördun siis sotsiaalkomisjoni poole kodanikuna kirjaga ja küsin, kas ikka oktoobriks 2023 on need määrused ja kokkulepped olemas.

11:01 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu teile! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita, seega me neid ka ei ava. Nüüd liigume edasi muudatusettepanekute juurde. Sellele eelnõule, mis kannab numbrit 600 SE, on laekunud üks muudatusettepanek. Muudatusettepanek nr 1, laekunud juhtivkomisjonilt, peale arutelu juhtivkomisjoni otsus arvestada täielikult. Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 600 teine lugemine lõpetada, teine lugemine on lõpetatud. Sellega on ka teise päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.

Head ametikaaslased, sellega on tänane istung lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu meie töös!

11:02 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee