Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 1. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjoni nimel annan üle Riigikogu otsuse "Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2022.–2023. aasta tegevuse kontrollimiseks" eelnõu. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Siim Pohlaku.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Täna võetakse siin saalis vastu otsus, millega luuakse võimalus liituda elektri universaalteenusega. Sellel otsusel on mitu väikest, aga ka üks suur puudus. Nimelt jättis koalitsioon selle menetlemisel toetuseta EKRE ettepaneku laiendada universaalteenust ka ettevõtjatele. Ettevõtted jäetakse praegu pööraste elektrihindade kätte. Peaminister väidab küll, et paljudel ettevõtjatel on fikseeritud lepingud, mis osaliselt võib tõele vastata, aga tegelikkus on see, et elektrimüüjad ütlevad ettevõtetele nende fikseeritud hinnaga lepinguid juba üles. (Juhataja helistab kella.) Paljud suurtarbijad, eeskätt toidutootjad, ei saagi üldse fikseeritud lepinguid, energiamüüjad pole valmis nendega sõlmima selliseid lepinguid. Ja selleks, et vältida saabuval talvel ettevõtjate pankrotilainet, on vaja tegutseda.

Seetõttu ongi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsiooni liikmetel arupärimine peaminister Kaja Kallasele. Kuidas plaanib valitsus toetada ettevõtjaid energiakriisi tingimustes? Soovime teada, kuidas plaanitakse lahendada ebamõistlikult kõrgete energiahindade küsimus ettevõtluse jaoks, et hoida ära talvel massiline pankrottide laine. Kui lahendus on olemas või tulemas, siis millal konkreetselt on oodata ettevõtetele suunatud elektrihinnalae või universaalteenuse kehtestamist? Samuti soovime teada ka toidutootjate kohta: miks ei ole valitsus arvanud toiduainetööstust elutähtsa teenuse osutajate nimekirja? Küsime ka toidutööstuse gaasiga varustatuse tagamise kohta. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Head ametikaaslased, olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ja ühe arupärimise ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise. Viime läbi kohaloleku kontrolli.

Kohalolijaks registreerus 79 Riigikogu liiget, puudub 22. 

Läheme edasi teadete juurde. Seoses nädalavahetusel toimuvate eriekskursioonidega palutakse teil pärast täiskogu istungi lõppu oma laudadelt ja sahtlitest isiklikud asjad kaasa võtta.

Nüüd asume tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu 655 kolmas lugemine. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Ma avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Taavi Aasa.

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kõneldes eelnimetatud eelnõust ...

Hea ettekandja, ma vabandan teie ees! Head ametikaaslased! Saalis on väga suur lärm. Mul on väga suur palve, et me austaksime ettekandjat ja austaksime neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad kuulata. Härra Ligi, ma tänan ka teid.

Aitäh! Kõneldes sellest eelnõust, siis selle eelnõu kiitmise jätan ma kahtlemata koalitsioonipartnerite õlule, aga räägin sellest, mis on probleem. Tegelikult on nii, et meil on elektri ostmiseks kolm võimalikku varianti: üks on börsipakett, siis on fikseeritud hinnaga paketid ja kolmas variant on üldteenus. Üldteenust kasutavad need elektritarbijad, kes ei ole ühinenud ühegi börsipaketi või fikseeritud hinna paketiga. Ja tegelikult, kui me seda eelnõu vaatame, siis selle eelnõu sisu ongi see, et inimestele antakse võimalus minna üle üldteenusele ja sellele üldteenusele kehtestatakse hinnalagi.

Hea ettekandja, ma vabandan teie ees veel kord. Head ametikaaslased, ma palun, aidake juhatajat, tulge appi. Tulge appi, sest saalis on igast reast tõsiselt suur lärm. Kaks võimalust, kas me läheme edasi selle istungiga või teeme vaheaja, arutate asjad läbi, tuleme tagasi. Ma palun, hoiame saalis vaikust. Aitäh teile! Palun!

Aitäh! Nii et nimetada seda mingiks suureks reformiks on tegelikult liiast, sest lihtsalt ühele paketile kehtestatakse hinnalagi.

Kui see koalitsioon alustas, võib öelda, et oli tegemist Helir-Valdor Seederi nimelise Isamaa koalitsiooniga, sest kui lugeda koalitsioonilepingut, siis mulle tundub küll, et Helir-Valdor Seeder kirjutas selle kokku ja koalitsioonipartnerid kirjutasid alla. Praegu on minu meelest on olukord muutunud. Enam ei ole see sellenimeline koalitsioon, vaid nüüd on see tegelikult koalitsioon nimega "Ursula, tule appi!". Meil on pikalt räägitud sellest, kuidas oodatakse valget energialaeva Brüsselist, mis lahendab kõik meie probleemid. Ja nii palju, kui on teada, siis ettepanekud selle laeva lasti kohta on Brüsselist ka tulnud. Ja ausalt öeldes, ega seal väga palju midagi ei ole, isegi praegune majandus‑ ja kommunikatsiooniminister on öelnud, et need ettepanekud on pettumus.

Aga üks ettepanek on seal selline, kus kutsutakse üles kokkuhoiule. Ja vaat praegune valitsus on selline tubli, kes on võtnud seda ettepanekut väga tõsiselt ja arvab, et see kokkuhoid on see, mis peaks meid kõiki päästma. Eile ütles peaminister Kaja Kallas siit puldist, et ettevõtjate probleemi lahendamine on väga lihtne, paneme lihtsalt ettevõtted ajutiselt kinni ja ettevõtete probleem ongi lahendatud. Kristjan Järvan ühes ERR‑i saates ütles, et ettevõtetele valmistatakse midagi ette, aga see ei ole kindlasti piisav. Ma ei oska öelda, kas minister Järvan mõtles selle all, et ajutine sulgemine ei ole piisav, tuleks lõplikult kinni panna, siis oleks nagu probleem jäädavalt lahendatud. Aga meie arvates ei ole selline probleemi lahendus see, mida Eestimaa vajab. Me vajame toetusi ettevõtjatele. Keskerakond tegi selle eelnõu kohta ettepaneku, et universaalteenust võiks rakendada ka mikro‑ ja keskmistele ettevõtetele, sellepärast et Euroopa Liidu direktiiv seda ka lubab. Paraku koalitsioon ei olnud meie ettepanekuga päri.

Nii et see eelnõu ise on küll liikumine õiges suunas, aga mitte piisav. Ja kindlasti ei lepi me sellega, et järgmise sammuna võetakse ette ettevõtete sulgemine. Aga kokkuvõtvalt: eelnõu, et aidata kodutarbijaid, me toetame. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Priit Sibula. Palun!

Aitäh, austatud esimees! Head kolleegid! Ühes oli Taavi Aasal õigus, tõesti, selles koalitsioonis on väga palju asju, mis Isamaale on sümpaatsed, aga päris Helir-Valdor Seederi kirjutatud koalitsioonileping see ei ole, sest kui oleks, siis oleks seal märksa radikaalsemaid ja olulisemaid asju. Aga nii nagu ikka, koalitsioonis võid sa paljusid asju tahta, oluline on see, milles kokku lepitakse. Seepärast ma ei hakka rääkima ka sellest, mida Taavi Aas tegi või lubas ja mis jäi tegemata, sest oluline on ju see, mis seisus me oleme ja miks me täna siin seisame.

Me ei ole kunagi kahtluse alla seadnud börsi kui sellist, aga [põhjus], miks me täna tegeleme sellega, on see, et seda börsi ju tegelikult ei ole. Ma arvan, et selle otsusega, mis eile tuli ja millele sa viitasid, et paljud ootasid valget laeva Euroopast, seda valget laeva sealt sellisel kujul ei tulnud, nagu loodeti. On üsna loogiline, et oma inimeste ja ettevõtjate pärast peame me ise muretsema ja lahendusi leidma. Universaalteenus lepiti selle koalitsioonilepinguga kokku kodutarbijale, sest see aitab lahendada neid probleeme, mis praegu selles süsteemis on. Börsil on väga suured tõrked, kuivõrd energiavajadus on kordades suurem kui võimalus. Igaüks saab sellest aru, et kui sa osa tootmisest lülitad välja või ütled, et see, mis varem oli kõlbulik, nüüd enam ei sobi, siis on loogiline, et turul korrektsioonid toimuvad.

Minu meelest see reaktsioon, mis Euroopast eile tuli, et [pakuti] ideed hakata ülikasumeid maksustama või korjama kokku, kindlasti meile sobida ei saa. Meie probleem on endiselt energia puudujääk ja meil on vaja lahendada ennekõike see probleem. Mis puudutab kohe vastuvõetavat seadust, siis seal on oluline nüanss see, et inimeste jaoks on see lahendus kindlasti bürokraatiavabam ja lihtsam lahendus. Nüüd nende inimeste jaoks, kellel on seda vaja ja kellele on see kasulik – seda peavad inimesed täpselt vaatama –, on kõige lihtsam viis lõpetada oma praegune leping, olgu see fikseeritud hinnaga või börsil. Lõpetad lepingu ära ja lähed üle üldteenusele. Üldteenus on võrdsustatud universaalteenusega ja inimene lihtsasti sellele teenusele saabki.

Euroopa reeglitest tulenevalt pidime me selle seaduse tegema tähtajaliseks ja on üsna loogiline, et kui on vaja, siis me peame sellele tulevikus reageerima. Universaalteenuse hinda loomulikult ei kujunda meie siin saalis, see on Konkurentsiameti kujundada – Eesti Energia tootmishind, pluss mõistlik kasum ja CO₂ hind. Koalitsioonis on kokku lepitud, et 1. oktoobrist alates me hüvitame sellest hinnast 50 eurot megavatt-tunnist. Samasugune kokkulepe on kaugkütte ja gaasi puhul, osa sellest hinnast hüvitatakse.

Nüüd sellest, mis [saab] edasi. Ma väga loodan, et nii nagu heade partneritega varasemas koalitsioonis, koos Keskerakonna ja EKRE-ga sai vastu võetud pensionireform, võetakse praeguste heade partneritega vastu universaalteenus. Me liigume edasi, et asjad saaksid tehtud. Ja järgmine etapp on loomulikult ettevõtjate toetamine, sest kui Eesti ettevõtjad konkurentsis ei püsi, siis ei ole meil siin riigis midagi teha ja pole meil siin saalis ei midagi ümber jagada ega kedagi aidata ja toetada. Ma soovin, et meil tekiks veel palju tõhusaid ja viljakaid arutelusid. Palun seda eelnõu toetada.

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Henn Põlluaasa. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Eesti on enneolematus kriisis. Ja see kriis on isegi hullem kui see, mis tabas meid 2009. aastal. Huvitaval kombel oli ka siis võimul Reformierakond. Ja kui me vaatame tagantjärgi kõiki neid meetmeid, mida tol ajal kasutusele võeti, siis tegelikult need meetmed olid risti vastupidised sellele, mida muu maailm tegi. Muu maailm, teised riigid toetasid oma majandust, toetasid oma ettevõtlust, oma inimesi. Aga kuidas käitus Reformierakond, kes ka praegu juhib valitsust? Nemad lõid julmalt sisse kärpekrokodillid ja -käärid, nagu seda tol ajal kutsuti, ja vähendasid omavalitsuste tulubaasi 30%, ei toetanud absoluutselt majandust, ettevõtlust, inimesi. Mis tagajärg oli? Tuhanded ettevõtted pankrotistusid, kümned [tuhanded] või isegi sada tuhat inimest pidi lahkuma Eestist, minema välismaale, et teenida leiba oma perele.

Ja praegu me näeme täpselt samasugust olukorda. Reformierakonda, kes juhib valitsust, ei huvita absoluutselt Eesti majanduse hea käekäik. Kevadel rääkis Kaja Kallas, kuidas meie majapidamised, inimesed saavad nagunii hästi hakkama, või rääkis ta juba seda eelmine talvgi. Praegu räägib ta seda, et ettevõtlust ei olegi vaja toetada, pange uksed kinni, sulgege oma ettevõtted. Kas saab midagi hullemat veel öelda, midagi veel arulagedamat? Peaminister soovitab Eesti majandusel kolinal ja mürinal põhja minna ja võtta kaasa ka kõik inimesed. Mis on selle tagajärg, kui ettevõtted panevad uksed kinni? Aga ilmselt tuleb elementaarseid asju ikkagi valitsusele selgitada. See tähendab tööpuudust, see tähendab sotsiaalkulude kasvu, see tähendab väljarännet, see tähendab katastroofi, nälga, pimedust ja külma. Ja just sinna tahab valitsus meid viia.

See tänane eelnõu, mille me siin vastu võtame ja seadustame, on tõepoolest sammukene sinnapoole, et olukorda leevendada. Jah, inimestele puistatakse midagi näpuotsaga. Aga see on ju absurd! Me teame seda, et kui me elimineerime sellest elektri hinnast CO₂, mida me saame vabalt teha, kui me müüme seda, nagu seesama eelnõugi ütleb, börsiväliselt inimestele – ja ka ettevõtetele muuseas peaks seda tegema –, siis saaks Eesti Energia suurepäraselt hakkama, kui elektri hind oleks 40–45 [eurot]. Aga ei! 23. [septembril] tuleb see kuldne teade kõigile ja tõenäoliselt hakkame maksma 180 [eurot]. Kordades ja kordades rohkem, kui tegelikult peaksime, lihtsalt sellepärast, et valitsus leiab, et rahvast tuleb nöörida. Ettevõtluse laseme põhja, sest seda me ei toeta. Ja see jutt, mida siin Isamaa räägib väga ilusti ja ka sotsid, et järgmisena võtame nüüd ettevõtluse lauale ja hakkame arutama, kuidas seda toetada. No kuulge, andke andeks! Peaminister ja terve Reformierakond, teie valitsuse juhtiv jõud kuulutab seda, et ettevõtlusel ei ole mitte midagi vaja, mingu põhja, pangu uksed kinni. Te ei suru läbi selliseid asju.

Palun lisaaega.

Jah, palun, kolm minutit!

Te lihtsalt ei suru. Me oleme ju [seda] näinud kogu see aeg, mil valitsus on võimul olnud – mis valitsus ta siis ongi? Viimsepäeva valitsus, kui nime oleks vaja otsida. Te olete ju lihtsalt Reformierakonna puudlid. Te hääletate omaenda eelnõude vastu, mille olete te siia saali toonud, sellepärast et Reformierakonnale see ei meeldi. Ja Reformierakond viib meid põhja, mitte geograafilises mõttes. See on hämmastav.

Aga jah, sellest eelnõust rääkides, me tegime täiesti konkreetsed, head ettepanekud. Üks oli see, et kompensatsiooni alla tuua ka väikeettevõtjad, kelle tarbimine on kuni 5 miljonit. See on ju lihtne, see on ju ainult üks koputamise asi, üks käetõstmise asi, üks nupule vajutamise asi. Üle 90% meie ettevõtlusest on väikeettevõtlus Euroopa Liidu mõistes, seda saaks väga hästi siia alla panna. Miks te ei tee seda? See ei vaja mitte mingisugust suuremat arutelu, mitte mingisuguseid ümberkorraldusi, see oleks lihtsalt üks nupuvajutus siin saalis. Ja probleem oleks väga suuresti lahendatud. Teine on seesama CO2-kvoodi elimineerimine. Meile valetatakse, meie rahvale, avalikkusele valetatakse suud-silmad täis, et seda ei saa kuidagi puutuda, seda ei saa maha võtta, ei lubata selle abil kompenseerida ettevõtlust. No andke andeks, terve Euroopa teeb seda. Ja teie olete, ma ei tea, paavstist paavstimad või oleks see juba paavsti solvamine. Te olete lihtsalt pahatahtlikud. Seda saaks teha, aga need ettepanekud te koputasite maha. Meie ettevõtlust, meie majandust, meie rahvast see toetus ei aita, see 180 eurot ümmarguselt, pluss-miinus, eks, keskmine hind, sest konkurentsivõimes me ju kaotame. Me ei ole enam maailmas konkurentsivõimelised võrreldes teiste riikidega. 

See, et tarbijale pudistate natukene peopessa, ei lahenda probleemi, see ei peata inflatsiooni, hinnatõusu, seda majanduskrahhi, seda tulevat ettevõtete sulgemist ja pankrotistumist, mida me juba näeme. Nii et jah, kahjuks ma pean tunnistama, et see pisku on siiski parem kui mitte midagi, aga see on absoluutselt piisamatu, see on absoluutselt kuritegelik, et tegeliku probleemiga ei tegeleta, tegeletakse ainult mingisuguse ühe väikese tagajärje leevendamisega. Tulgem mõistusele! Aga kuna piskustki on inimestele kasu, siis me ei hääleta selle vastu. (Juhataja helistab kella.) Aga me nõuame siiski, et valitsus võtaks tõelised meetmed kasutusele, mis aitaks Eestit.

Hea ettekandja, teie aeg!

Me jätame lihtsalt hääletamata. Aitäh!

Teie aeg, aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Kalvi Kõva.

Väga austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Miks me oleme täna siia jõudnud? Miks me oleme jõudnud sellisesse aega, et meie elektrihinnad on täpselt nii kõrged, nagu nad täna on või nagu nad olid kuu aega tagasi augustis? Ma arvan, et me oleme jätnud mingil hetkel tegemata väga palju õigeid otsuseid. Või meie naabrid on jätnud tegemata väga palju õigeid otsuseid. Või meie natuke kaugemad naabrid on jätnud tegemata väga olulisi otsuseid. Nimelt, meie taastuvenergia võimsused on just täpselt sellised, nagu nad on: on päikest üksjagu, tuulega ei ole me hakkama saanud, me ei küta oma bioenergiat mitte ainult Narva kateldes ebaefektiivselt, aga meie puiduga köetakse ju elektrijaamasid Austrias, viies selle sinna pelletina. See kõik on ju teistpidi tõstnud ka meie kaugkütjate puiduhakkevajadust, hindu. On ainuõige lahendus minna üle taastuvatele energiaallikatele, tuua järjest rohkem võimsust tuule peale. Ning samuti ärge arvake, et selle pärast keegi need põlevkivikatlad kinni paneb, ka need jäävad meile reservi, toetamaks meie energiamajandust just nendel hetkedel, kui seda on väga tarvis.

Aga midagi ei ole teha, see on möödanik, see on käest lastud võimalus. Praegu peame nendega tõesti rohkem tegelema, et antud olukord ei korduks nelja, viie, kümne aasta pärast. Praegu peame tegelema meie perede praeguste küttearvetega. Ja tõesti, see on üks samm, nagu kolleeg siin ütles, aga väga suur samm sinnasamma põhjamaa poole, kus me tuleme meie peredele appi, toetamaks energiaarvete maksmisel. Ja nagu me teame, ei ole see toetus poliitilises tõmbetuules, seda õiget hinda reguleerib Konkurentsiamet täpselt sellisena, nagu meie täna, ma loodan, siin seaduses vastu võtame. Nii et ei saa me tagasi kümne aasta taguseid madalaid elektriarveid, mida me saime üksjagu tänu odavale Vene gaasile, millega meie naabrid väga varmalt elektrit tootsid, aga me saame toetada meie inimesi elektriarvete [maksmisel] ja loota kõik koos, et me selle talve ilusti üle elame ja siis juba tulevikus tüki maad rohelisema, puhtama energiaga oma hooneid kütaksime. Sotsiaaldemokraatlik Erakond hääletab selle eelnõu poolt, teeb kõik selleks, et sellele eelnõule tuleks jätk ka väikeettevõtjate toetamisel, ja ma loodan, et ka kõik Riigikogu fraktsioonid täna seda eelnõu toetavad. Aitäh!

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Kristen Michali. Palun!

Austatud esimees! Austatud kolleegid! Universaalteenusest oleme me siin rääkinud päris palju ja mina selle menetlejana ja ka komisjoni poolt püüan võib-olla olulisema üle korrata.

Universaalteenuse seadustamine annab inimestele meelerahu. Eraisikud, korteriühistud saavad ühe võimaluse, kus Konkurentsiamet ehk siis sõltumatu osapool annab hinna või täpsemalt määrab selle hinna tootmisel, arvestades tootmissisendeid, keskkonnatasusid, ettevõtte mõistlikku tasuvust, mis on arvestatud 7–9% juurde. Seda kõike me oleme siin menetluse käigus rääkinud.

Menetlus ise oli üsna kiire, ma julgeksin öelda, et arvestades selle mõju oli ta ikkagi, ma ei taha kasutada terminit "rekordtempos", ei ole päris hea seadusandja mõttes, aga oli üsna kiires tempos. Mulle endale tundub, et ka selle võrra põhjalik, et komisjonis ja erinevate osapooltega debatid olid üsna intensiivsed, viimase hetkeni tegime parandusi ja ma loodan, et see sai ka piisavalt kvaliteetne.

Kolleegidele kindlasti ütlen, et ega ühe seadusega ei lahenda kõiki maailma probleeme. Ja veel enam, kui me suudaks lahendada kõikide seadustega kõik maailma probleemid, no küll me oleks õnnega koos. Selle seadusega me lahendame nende inimeste mure, kes ei ole sobivat fikspaketti leidnud, ei ole oma teenust vahetanud selliseks, et neil oleks meelerahu selles börsi üsna volatiilses kõikumises. Lisaks on täna ka uudised sellest, kuidas valitsus ja majandus‑ ja taristuminister on teisedki hinnakompensatsiooni meetmed eraisikutele kinnitanud: 50 eurot megavati kohta ehk 5 senti kilovati kohta gaasile, kaugküttele ja nii edasi. Need kõik meetmed on eraisikutele, kes on kõige haavatavamad ja kõige keerulisemas olukorras. Aga nagu siin ka kolleegid koalitsioonist on öelnud ja isegi opositsioonist, et tööd meil ilmselt jätkub. Tänasega see olukorra lahendamine ja need meetmed kindlasti ei lähe lukku. Eriti ka, mis puudutab säästu ja säästja kasuga motiveerimist.

Kui ma nüüd vaataks tulevikku, nagu siin eelnevates debattides on ka öeldud, et erinevad maailma eksperdid, energeetikud ennustavad, et see energiakriis kestab kaks kuni viis aastat ja et selle ajaga tulevad uued võimsused turule, selle aja peale suudab süsteem pakkuda soodsamaid pakkumisi, kui seda on universaalteenus, siis ilmselt saab see universaalteenuse aeg olevat. Eestis tuleb teha mõistlikud valikud uute võimsuste jaoks, planeerimises kiired valikud, uued salvestusvõimsused. Ka tuumajaama valik tegelikult tuleb lähiajal langetada või vähemalt sellega edasi minna. Nii et tegevust on. Seda eelnõu ma igal juhul soovitaks kõigil toetada ja mul on hea meel, et ka EKRE taganes oma eilsest lubadusest seda mitte toetada.

Ja ma sellest hoolimata märgiksin ära mõne sellise, väga vabandan selle termini eest, aga minu meelest rumaluse, kus EKRE kirjeldab seda, et justkui kuskil oleks CO₂-st saadav raha, mis on tohutu rahapott, mille peal istutakse ja mida ei kasutata inimeste jaoks. Tegelikult, kui te vaatate riigieelarvet, siis riigieelarvest jagatakse ära kõik, mis sinna tuleb, kõik, puudu jääb, miinus süveneb. See tegelikult kirjeldab väga hästi seda, et kõik, mis tuleb, jagatakse ära ja veidi antakse pealegi tuleviku arvelt. Nii et kriisi lahendatakse kõikide võimalustega, mis on. Osa läheb peretoetusteks, osa kaitsekulutusteks, osa energiaprojektideks. Nii et kokkuvõttes see CO₂ jutt, mida EKRE räägib, on ilmselt samasugune rumalus nagu kolleeg Põlluaasa, kes vahel räägib ka ilmselt arukat juttu, jutt sellest, kuidas 2009. aastal Eesti langes ikaldusse. Tegelikult oli see samm euro poole, alus sellele liidule ja majandusedule, kus me täna oleme, ja umbes sama kergelt faktilises kontrollis tuvastatav, nagu ta eile paigutas, põlisõismäelasena ütlen, Õismäele kauplused ABC, mis asusid muidugi Mustamäel. Nii et oma fakte ja valdkonda tasuks teada. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole ega saagi olla, sest kõik fraktsioonid on võtnud sõna. Sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 655 lõpphääletuse ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 655. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 60, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu 655 seadusena vastu võetud. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 600 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti. Palun!

Tere hommikust! Head ametikaaslased! Mul on suur võimalus ja hea meel tutvustada eelnõu 600 teisel lugemisel. (Juhataja helistab kella.) See lugemine oleks pidanud toimuma juba 14. juunil, aga teatud põhjustel seda ei toimunud. Ja nüüd ma annan ülevaate sellest eelnõust, rääkides natuke ka eelnõu [sisust], sest võib-olla on vahepeal meelest ära läinud.

Psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine toimus 11. mail käesoleval aastal ja Vabariigi Valitsus algatas selle juba 21. aprillil ehk see eelnõu algatati eelmise valitsuse poolt. Esimene lugemine lõpetati 11. mail ja muudatusettepanekute tähtajaks määrati 26. mai kell 17.15. Muudatusettepanekute tähtajaks ühtegi muudatusettepanekut Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega teistelt komisjonidelt ei laekunud.

Komisjon pöördus eelnõu kohta arvamuse saamiseks nii Eesti Haigekassa, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Psühhiaatrite Seltsi, Eesti Haiglate Liidu ja ka Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu poole. Eesti Perearstide Selts kooskõlastas [eelnõu] ilma märkusteta. Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit märkis, et eelnõu on oodatud ja põhimõttelised muudatused on kutseliiduga kooskõlastatud. Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon toetas eelnõu ja leiab, et see on väga-väga oluline vaimse tervise valdkonna terviklikuks ja märkimisväärseks edasiminekuks, sellepärast et see annab võimaluse juba varem tegeleda probleemidega, kui tuuakse sisse ja võrdustatakse sellised erialad, nagu logopeed, kliiniline psühholoog ja füsioterapeut – kõik need on väga olulised. Haigekassa kooskõlastas eelnõu märkusteta.

Sotsiaalkomisjon arutas eelnõu peale esimese lugemise lõpetamist oma kahel istungil. Miks ma praegu räägin kahest? Sest need kõik toimusid enne seda, kui oli planeeritud teine lugemine suvel. Kõigepealt arutati 30. mail. Ja 30. mail osalesid meil selle eelnõu arutamise juures ka Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna poliitikadisainer Vootele Veldre, tervisesüsteemi arendamise nõunik Helen Trelin, peaspetsialist Katre Trofimov ja Eesti Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv ning õigusosakonna jurist Mattis Rüütel.

Arutelu oli põhjalik, küsiti teatud küsimusi, ministeerium vastas. Tehti ettepanek võtta eelnõu päevakorda juba 8. juunil, selle poolt olid kõik komisjoni liikmed. Tehti ettepanek teine lugemine lõpetada, jälle konsensus. Ja tehti ka ettepanek, et kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15. juunil, ka see oli konsensuslik. Tegelikult oli see eelnõu pandud ka 6. juuni sotsiaalkomisjoni päevakorda, kuid selle arutamiseni 6. juunil tegelikult ei jõutud, kuna muud eelnõu ja muudatusettepanekud võtsid väga pikalt aega, nii et 6. juunil arutelu ei toimunud.

9. juunil toimunud arutelul pean ma pikemalt peatuma, et te saaksite ka sisust aru, head kolleegid. 9. juunil toimus arutelu ja sellel arutelul esitas Sotsiaalministeerium veel kaks muudatust. Üks muudatus oli seletuskirja kohaselt seotud Ukraina tervishoiutöötajatega: tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse tehakse täpsustus, et tervishoiuteenuse osutajatel on võimalik neid palgata, kuna tervishoiuteenuse osutamise ajal osutavate isikute seas võib olla ka selliseid isikuid, kes on omandanud välisriigis hariduse, mis ei vasta Eestis seatud nõuetele. Esitati üks paragrahv. Ja teine paragrahv tõi välja selle, et nimetatud isiku tegevus loetakse selle isiku tegevuseks, kelle juhendamisel ja vastutusel tegutseb, ja isik võib osutada tervishoiuteenust ajutiselt kuni kaks aastat tööle asumise aastast ja tema rakendamise ulatuse tervishoiuteenuse osutamisel määrab tervishoiuteenuse osutaja sõltuvalt tervishoiuteenuse sisust ning juhendaja vastavalt kvalifikatsioonile ja kogemusele. Kaheaastast perioodi hakatakse lugema alates esimesest tööle asumisest tervishoiuteenuse osutamises osalejana.

Selle arutelu kohta, mis toimus komisjonis, head kolleegid, te olete kindlasti saanud lugeda ka meediast. Põhimõtteliselt sotsiaalkomisjon Sotsiaalministeeriumi ettepanekuid ei toetanud. Kolleegid Priit Sibul, Heiki Kranich, kes oli meil asendusliikmena, aga ka Tiiu Aro, Siret Kotka ja kõik teised, kes esitasid palju küsimusi, leidsid, et ei ole mõistlik neid punkte eelnõusse lisada. Ei ole küsitud ka Eesti Arstide Liidu või [Eesti] Õdede Liidu seisukohta, mis on ohtlik ja võib avada Pandora laeka. Õnne Pillak ütles ka, et need muudatused tuleks kindlasti välja võtta, sest hetkel need tekitavad küsimusi juurde. Samas, mis puudutab juba esimesel lugemisel olnud psühholoogilist abi, terapeute ja kogu vaimse tervise poolt, need vajaksid kiiret vastuvõtmist.

Ma tahan meelde tuletada, et kui see eelnõu algatati Vabariigi Valitsuse poolt, siis, head kolleegid, see puudutas ainult seda, et rahastamine, mis [puudutab] kinnisesse asutusse kohtumääruse alusel suunatud isikud ehk neid isikuid, kes on Jämejala psühhiaatriahaiglas kinnises osakonnas, läheks üle Sotsiaalministeeriumilt haigekassale. See on päris suur raha: 6,9 miljonit, ütlen peast, aga ta oli 6,8 ja veidi peale. Seni rahastas [teenust] Sotsiaalministeerium. Algne eelnõu puudutas ainult seda punkti.

Nüüd vahepeal eelnõu kasvas. Esimesele lugemisele tulime juba nende täiendavate oskuste lisamisega ehk logopeediline füsioteraapiline ja psühholoogiline ravi ning veel ministeeriumi soovitud kaks punkti, mille puhul leidis komisjon, et neid eelnõusse ei lisata. Selle peale Sotsiaalministeerium kommenteeris, et sellisel juhul ka ministeerium pooldab nende punktide väljavõtmist, sest on ülioluline, et psühhiaatrilise sundravi, füsioterapeutide ja kliiniliste psühholoogide punktid läheksid sisse. Eriti oluline on see psühhiaatrilise abi kontekstist, kus rahastus lõpeb ära 1. juuli seisuga. Me teame, et täna me ei ole enam selles seisus ja sellest tulenevad ka teatud muudatused. 1. juuli on ammu juba möödas. Need kaks punkti võetigi välja. Komisjon oli väga üksmeelne, ei olnud mingisugust, ma ei tea, opositsiooni ja koalitsiooni, vaid väga sobivalt töötas komisjon sotsiaal‑ ja tervishoiupoliitika aspekti jälgides. See oli väga hea tulemus.

Komisjon langetas ka otsused. Kui teine lugemine lõpetatakse, mis oli planeeritud 8. juuniks, siis võtta [eelnõu] 16. juunil lõpphääletusele. [Komisjon] võttis ka vastu otsuse, et menetlusdokumendid lubada allkirjastada komisjoni tollasele esimehel Siret Kotkal.

Nii. Need kaks komisjoni olid siis, kui see eelnõu [järgmisele] lugemisele ei jõudnud. Järgmisel korral ehk siis juba selle hooaja alguses kogunes sotsiaalkomisjon oma istungile 13. septembril. Ja 13. septembril oli mitu teemat, mida me arutasime. Eriti pika ja olulise arutelu – tõesti jälle hea arutelu komisjonis, võin kinnitada – [tekitas] see, et komisjoni poole oli juba suvel pöördunud Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliit, kes väljendas muret, et neid on vähe kaasatud, ja tegi teatud ettepanekud, mis puudutasid logopeedi teemat. Kas seaduseelnõus, kus praegu on "logopeed", ei peaks mitte olema "kliiniline logopeed"? Ja tund enne istungi algust saatsid oma pöördumise Eesti Logopeedide Ühing ja Eesti Kliiniliste Logopeedide Selts, milles nemad väga toetasid Sotsiaalministeeriumi algatust võrdsustada logopeedide õigused tervishoiutöötajate õigustega. See arutelu oli põhjalik. Me kutsusime mõlemad sama teemaga [kokku] puutuvad esindusorganisatsioonid oma seisukohti selgitama ja me saavutasime hea kokkuleppe. Mina arvan, et see on väga hea õigusloome, selles osas me saavutasime hea kokkuleppe. 

Sellel eelnõul on kaks jõustumise aega. Nagu ma ütlesin, algne eelnõu tuli ainult rahastamise kohta. Seda ei saa ju enam lugeda selliselt, nagu see võetakse vastu 1. juunil. Ehk siis me esiteks otsustasime, et pärast vastuvõtmist jõustub see seadus vastavalt korrale, see tähendab Riigi Teatajas avaldamisele järgmisel päeval. Ja need punktid, mis puudutavad täiendavate professioonide lisamist ehk füsioterapeuti, logopeedi ja kliinilist psühholoogi, jõustuvad alles 2023. aasta oktoobris. Selle aja jooksul on võimalus täpselt need asjad kokku leppida. Koosolekule tulnud nii Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliit kui ka Eesti Logopeedide Ühing ja Eesti Kliiniliste Logopeedide Selts olid sellega väga päri. Komisjon otsustaski, et kui teine lugemine täna lõpetatakse, siis teha ettepanek eelnõu vastu võtta ja lõpphääletus läbi viia 21. septembril. Selle poolt oli 4 inimest ja vastu 1.

See on lühike ülevaade sellest seaduseelnõust, mis algatati juba 21. aprillil eelmise valitsuse poolt. Lugemised, nii nagu ma ütlesin, toimusid mais. Kahjuks jah, juunis me teisele ja kolmandale lugemisele ei jõudnud. Mina tänan väga eelmist komisjoni esimeest, eelmiseid komisjoni liikmeid ja ka tänaseid komisjoni liikmeid nende debattide eest, mis meil on toimunud. Ja ma arvan, et väga hea oli, et neid kaht punkti, mida vahepeal taheti [lisada], selles seaduses täna ei ole. Meil võib olla selles osas süda rahul, et meil on hea seaduseelnõu. Aitäh!

Suur tänu, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! On sümboolne, et sina oled praegu selle Jämejala eelnõu vastuvõtmise juht, see on sinu valimisringkond ka veel. Aga ütle mulle, kas sellist anomaaliat on ka mujal, et selliste asjade rahastamine on Sotsiaalministeeriumi või mõne muu ministeeriumi all, aga mitte haigekassa all nagu nende kinniste patsientide puhul.

Suur aitäh! Ma ei võta seda isiklikult, seda sümboolsust, et ma räägin Jämejala psühhiaatriahaigla teemadest. Komisjonipoolseks ettekandjaks määrati mind komisjoni poolt. Ja ma arvan, et see on kõikide siin saalis istuvate rahvasaadikute ühine mure, et see asutus saaks rahulikult töötada ja kohtumääruse alusel suunatud inimesed saaksid vastavad teenused. On inimesi, keda lihtsalt süüdimatuse tõttu ei suunata vanglasse, vaid nad suunatakse just sellistesse kinnistesse asutustesse. Aga ma võtan selles mõttes komplimendina, et ma seda tõesti kaitsen, sest seal tehakse väga head tööd.

Ja nüüd see, mis puudutab seda rahastamise poolt. Teil on jumala õigus, tegelikult on algatatud ka muudatus ja ma loodan, et see jõuab sinna. Näiteks Tervise Arengu Instituut, mis alguses taheti asutuste ühendamise korral selliseks ühendasutuseks moodustada. Tervise Arengu Instituut tegeleb sellise teemaga, mida Sotsiaalkindlustusamet otseselt läbi viib ehk rahastab koolitusi, mis puudutavad lastega töötavaid spetsialiste. Oleks mõistlik see raha suunata mitte haigekassa alla, aga just nimelt Sotsiaalkindlustusameti alla. Ja ma arvan, et selline süsteemi korrastamine, ülevaatamine on väga mõistlik. Teil on selles mõttes õigus, et sellised valdkonnaülesed vaatamised, et võtta teatud rahastamised üle haigekassa poole, on vajalikud ja siis saadikud saavad ka vastavalt sellele pädevusele ja selgitustele otsustada, kas seda teha.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja Helmen Kütt! Ma pean ütlema, et olles näinud siin päris palju komisjonide juhtimisi, võin öelda, et teie olete minu silmis üks parimaid komisjoni juhte. Te ei tee vahet koalitsioonil, te ei tee vahet opositsioonil, te juhite seda menetlust nii nagu Riigikogu liikmele kohane ehk siis teil on säilinud see õige Riigikogu liikme vaim, mida siin praktiliselt väga palju enam ei ole. Aga küsimus. Selle eelnõu puhul äratas minus kahtlust see, et ministeeriumi esindaja ütles, et väga-väga ruttu on vaja seda menetleda, sellega on hästi kiire. Vastust [küsimusele miks] ma tegelikult ei saanud. Kas me uurime välja, mis on see tegelik põhjus?

Kõigepealt, ma väga-väga tänan nende heade sõnade eest! Ma ei tea, kas minu erakonna või fraktsiooni esimees muutub murelikuks, et ma juhin [komisjoni] nii. Aga ma tänan tõesti! Ma olen andnud endast parima ja üritan [rõhutada], et oluline on sisu. Ei ole selles mõttes ülerullimist, vaid kõik saavad arutada, rääkida ja no mis parata, teatud kordadel tuleb ka hääletada, see nii on. Aga aitäh!

Ja tõepoolest, sellega on kiire ja ma selgitan, mis põhjusel on kiire. Kui eelnõu see punkt, mis puudutas just nimelt rahastamist – seni oli rahastanud Sotsiaalministeerium –, oleks vastu võetud, siis oleks haigekassa 1. juulist hakanud maksma kinnises asutuses kohtumääruse alusel olevate inimeste raviteenuse eest. Aga täna on olukord selline, et seda rahastab jätkuvalt Sotsiaalministeerium. Aga need ressursid on neil läbi või jäägid neil lõpevad, nii et oktoober on juba probleemne või oktoobri lõpus igal juhul seda vahendit pole. Siis on oht, kui me seda seadust vastu ei võta või mingid komplikatsioonid tekivad, et see rahastamise probleem tekib tervishoiuasutustes.

Aga muus osas, mida rohkem inimesi saab vaimse tervise abi, [seda parem]. Ma ei tea, kui paljud erakonnad ja fraktsioonid on juba kohtunud [vaimse tervise inimestega]. Meil oli täna hommikul kohtumine peaasi.ee ja Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni ehk VATEK-i vaimse tervise inimestega. Tõepoolest, nii nagu ka teie erakond on öelnud, siis ei ole kohe vaja minna psühhiaatri juurde. Vaja on esimeses etapis saada seda abi selles kohas, mis on kõige lähemal. Ennetamine on kõige odavam, hiljem on probleemid teravad. [Oluline on], et need spetsialistid saaksid ka võimaluse oma õlg alla panna ja inimesi rohkem vastu võtta. Me teame kõik, et spetsialistide puudus on väga suur. Isegi selle seadusega me seda [probleemi] ära ei lahenda, aga me [astume] jälle mingisuguse sammu edasi, et seda probleemi lahendada.

Tavaliselt juhataja sekkub, kui on vaja siin saalis kutsuda üles, et me austaksime teineteist ja oleksime viisakad. Aga juhataja võib sekkuda ka siis, kui on positiivne olnud see mõttevahetus ja kiitus küsija ja vastaja vahel. Ja ma tahan ära märkida mõlemas suunas, nii küsija kui ka vastaja. Aitäh! Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja ja ettekandja! Minu see sõnavõtt või küsimus tuleneb sellest, mida Jüri Ratas ütles. Ma tahtsin Helmenit ka kiita ja ma olen teda kogu aeg kiitnud. Ma arvan, et sa pole mitte ainus tõeliselt hea komisjoni esimees, aga [sul on] minu poolt ka siiras lugupidamine. Aga küsimus on selline: mitme inimese nii-öelda teenindamiseks see 7 miljonit läheb või kui öelda niimoodi, et milline on pearaha ühe sellise psühhiaatrilist abi vajava kinnipeetava kohta. Ja kui võrrelda seda näiteks vangidega, kuidas seal see suhe on, kumb saab rohkem? Kui palju neid inimesi üldse on, kellele see 7 miljonit läheb?

Jah, suur aitäh! Tõepoolest, see oli nii ammu, kui Vabariigi Valitsus algatas selle eelnõu ja sellega [Riigikokku] tuli. Seletuskirjas on selline [selgitus]: vältimatu psühhiaatrilise abi ja psühhiaatrilise sundravi raviarveid kontrollib haigekassa, kulud kaetakse hetkel Sotsiaalministeeriumi osast ja eelnõuga tagatakse... See on kuskil 100 inimest aastas. 100 inimest aastas. Ja see rahanumber on, nüüd ma ütlen ka täpse summa, 6 858 318 eurot ehk praktiliselt 7 miljonit. Ja perioodil, mis oli 1. jaanuarist kuni 30. juunini, oli seda raha kasutatud 3,42 miljonit põhimõtteliselt. Sama suurusjärk oli planeeritud teiseks pooleks. Aga jah, selles seletuskirjas on [välja] toodud, et see on 100 inimest aastas. Prognoos arvestab seni Sotsiaalministeeriumi ja Sihtasutuse Viljandi Haigla vahel sõlmitud psühhiaatrilise sundraviteenuse rahastamise halduslepinguid ja psühhiaatrilisele sundravile suunatud isikute arvu nende aastate lõikes. See ei ole ühelgi aastal ületanud 100 patsienti, aga see on arvestuslikult 100 patsienti.

Margit Sutrop, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud esineja, suur aitäh selle ülevaate eest! Ma tahaksin ka omalt poolt tunnustada ja juhtida tähelepanu, kui oluline samm see on, et logopeediline ja psühholoogiline ravi saab seadusesse ja sellele saab olema ka nii-öelda tervishoiuteenuse toetus haigekassast. Minu küsimus on selle kohta, et ma loodan väga, et samaaegselt on tagatud ka nende spetsialistide tervishoiualase kompetentsi tõstmine. Kas on olemas ka raha ja on otsustatud, kuidas nende tervishoiualane pädevus saab kaetud kas siis Sotsiaalministeeriumi alt või Haridus‑ ja Teadusministeeriumi alt? Äkki oskate seda kommenteerida?

Suur aitäh! See on tegelikult hästi oluline, nagu ka välja tõid ja millele rõhusid ning mille pärast muret ka tundsid. Öeldi, et miks sellised probleemid jõuavad sotsiaalkomisjoni, need ei peaks jõudma, valdkond peaks ise need lahendama. Aga mina just tunnustasin Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliitu, kes meie poole kirjaga pöördus. Minu meelest on see väga mõistlik. Ja me peame teadma seadusandjatena täpselt samuti, et sõltumata sellest, kes järgmises Riigikogus istuvad, millised rahvasaadikud, kes kandideerivad, ma olen üpris kindel, et nii nagu me ka sotsiaalkomisjonis 13. septembril rääkisime, me jälgime seda, mis toimub ministeeriumis, need määrused, mis peaksid [olemas] olema seaduse jõustumise ajaks, kas need on ellu viidud. Ja kindlasti peaks järgmine sotsiaalkomisjon Riigikogus ka sellel teemal kutsuma uusi või samu uusi-vanu ministreid sellest rääkima. Hea tunne on sellepärast, et kui poliitikud vahetuvad, siis ametnikud jäävad. Ja see sai ka protokolli pandud. Nii et küllap nemad juba seda jälgivad.

Aga jah, see koolitamine, selle kutsestandardi loomine ja vaatamine, millele juhiti just nimelt [tähelepanu], kas need on kliinilised logopeedid, kas need on logopeedid, kas see koolitus, mis täna on, annab tegelikult need oskused, kuna [aastal] 2019 kliinilise logopeedi kutsestandard kaotati. Need olid kõik meil teemana arutelul. Sestap ka veel kord vabandan, et meie komisjoni koosolek oli peaaegu viis tundi, meil oli muidugi ka teisi punkte. Sellega meil nii pikalt ei läinud, sellega läks tund. Et komisjoni liikmed kõik vapralt vastu pidasid, aitäh! Ja muide, ma tahan väga-väga tunnustada ka seda, et need arutelud ja need küsimused ei olnud üldse sellised erakonnapoliitilised, need olid sisupoliitilised ja väga õiged küsimused. Nii et nüüd peaks ütlema, et ma tänan teid ja Kallet ja keda te siin nimetasite, nagu oleks sünnipäev olnud.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma küsisin küsimuse sellises laadis, et ministeerium ütles, et sellega on väga kiire. Minus tekitas see väga tõsist kahtlust, sest olles Euroopa Liidu asjade komisjoni liige, oli seal kogu aeg oli nende teemade aruteluga väga-väga-väga kiire, kuni lõpptulemus oli see, et Eesti loovutas oma läbirääkimisõigused WHO-le, Euroopa Komisjonile ehk me andsime ära oma otsustusõiguse. Seega ma ütlen, et mul on tõsine skepsis ja tõsine kahtlus, kui ametnikud ütlevad välja: sellega on väga kiire. Kiired asjad ei ole tekkinud üleöö ja kui nad on tekkinud üleöö, siis on mingi ametnik jätnud asja tegemata. Ma arvan, et võib-olla mõistlikum oleks see variant, mille te pakkusite välja, et me võtame selle asja teadmiseks ja jätame lõpliku otsustuse, nii nagu te välja pakkusite, järgmise Riigikogu koosseisu kanda.

Suur aitäh, hea küsija! Tegelikult ma seda välja ei pakkunud, ma pakkusin välja, et järgmine lugemine on 21. septembril, järgmisel kolmapäeval, nii ka komisjon otsustas. Aga ma rääkisin küll seda, et sotsiaalkomisjonile, minu meelest ükskõik millise koosseisuga, on väga kasulik, kui eelnevaid otsuseid, mis on [vastu] võetud enne neid, vaadatakse, kas need on täidetud, kas määrused on olemas. Teie olete ka väga selgelt välja toonud, et on mitu [juhtu], kus tekstis on [kirjas], et minister võib kehtestada määruseid – mitte selle seaduse korral küll, siin on kohustus –, aga need ei ole tehtud või ei ole neid määruseid väga palju.

Ma ei ole muidugi nende Sotsiaalministeeriumi ametnike advokaat, aga ma ütlen, et meie oleme tekitanud sellise olukorra, kus on kiire. Ma pean silmas Riigikogu. See, et me ei suutnud seda eelnõu juunis ära menetleda. See, et ta ei jõustu 1. juulist. See, et jätkub [kohustus] Sotsiaalministeeriumil raha kanda kuni oktoobri lõpuni oma reservidest, siis peaks hakkama vähemalt haigekassa seda rahastama. Hetkel küll kiire on eelnõuga selle tõttu, et lihtsalt rahastamine Sotsiaalministeeriumist üle viia haigekassasse, selle pärast on kiire, aga ametnikud ei ole siin [jätnud midagi tegemata]. Vähemalt selle eelnõu puhul, ma ei saa Euroopa Liidu asjade komisjoni kohta öelda, võib-olla seal on hirmud põhjendatud. Ma olen seal hästi värske liige, alates sellest koosseisust. Kuigi esimeses koosseisus, kui ma osutusin [Riigikokku] valituks, ma olin Euroopa Liidu asjade [komisjoni] liige. Aga selle eelnõu puhul ma julgen küll panna käe südamele ja öelda, et siin on küsimus eelmise Vabariigi Valitsuse poolt algatatud mõttes, et viia üle rahastamine Sotsiaalministeeriumi alt haigekassale.

Ja see, et me oleme lisanud juurde kolm eriala, kus [teatud töötajad] võrdsustatakse tervishoiutöötajatega, on õige, hea ja mõistlik. Ja see, et kaks punkti, mida ministeerium vahepeal veel tahtis lisada ametnike poolt... Ma ei süüdista ametnikke, nii nagu ka komisjonis tol ajal vastati, et see oli poliitiline soov, mitte ametnikud ei tule selle mõtte peale, vaid see oli ikkagi sel juhul ministri [soov]. Me räägime eelmisest valitsusest hetkel. See, et neid komisjonis vastu ei võetud, oli minu meelest väga hea. Komisjon tegigi sisulist tööd, oli arvestatud meditsiinitöötajate kõiki mõtteid. Ja meie hulgas on ju professionaalid tervishoiualal, kes oskasid seda [teemat], mina olen ju kõigest sotsiaaltöötaja.

Mul on väga hea meel, et see on jõudnud praegu saali. Ma loodan, et teine lugemine täna lõpetatakse ja kolmas lugemine toimub 21. [septembril]. Ja ma luban isiklikult, isegi kui ma ei ole Riigikogu liige või otsustan mitte kandideerida, et ma kindlasti pöördun sotsiaalkomisjoni poole kodanikuna kirjaga ja küsin, kas ikka oktoobriks 2023 on need määrused ja kokkulepped olemas.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu teile! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita, seega me neid ka ei ava. Nüüd liigume edasi muudatusettepanekute juurde. Selle eelnõu kohta, mis kannab numbrit 600 SE, on laekunud üks muudatusettepanek. Muudatusettepanek nr 1, laekunud juhtivkomisjonilt, peale arutelu on juhtivkomisjoni otsus arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 600 teine lugemine lõpetada, teine lugemine on lõpetatud. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Head ametikaaslased, tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu meie töös!