Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:58 Istungi rakendamine

14:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, tere päevast! Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu esimese töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun Riigikogu kõnetooli Mart Helme.

14:00 Mart Helme

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikute nimel annan üle arupärimise peaminister Kaja Kallasele, mis puudutab kontrollikoja uue liikme määramist. Ma ei hakka neid küsimusi ette lugema, neid saab olla huvitav ette lugeda peaministril, kui ta vastama tuleb. Ja loomulikult saab huviga kuulata neid juriidiliselt-on-kõik-korrektne-põhjendusi. Aga mida ma tahan lisada, on see, et me näeme siin banaanivabariiklikku skeemi. Endine haridus‑ ja teadusminister sisuliselt pääseb seadusevastaste hangete läbiviimisega. Ja nüüd tahetakse kontrollikotta saata inimene, kes sisuliselt on ennast ise sinna määranud, mis on selge toimingupiirangu rikkumine, ja kelle puhul väga selgelt tuleb esile ühe nõude rikkumine: see on laitmatult puhas renomee. Keit Pentus-Rosimannusel ei ole laitmatult puhas renomee, ükskõik, kas ta on ka kohtus süüdi mõistetud ja karistada saanud või mitte, aga laitmatult puhast renomeed tal ei ole. Ja see on äärmiselt oluline detail kogu selle määramise juures, mis on küsitav protseduuri ulatuses, algusest lõpuni.

14:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Liina Kersna, palun!

14:02 Liina Kersna

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan kultuurikomisjoni poolt üle kaks eelnõu. Need eelnõud puudutavad rahvusraamatukogu nõukogu liikme tagasikutsumist ja uue nõukoguliikme määramist ja teine eelnõu puudutab rahvusringhäälingu eksperdist liikme määramist. Aitäh!

14:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ja ühe arupärimise. Riigikogu juhatus menetleb neid vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele. Head kolleegid, kohaloleku kontroll, palun!

14:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kohal on 76 Riigikogu liiget, puudub 25.


1. 14:04 Välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (561 SE) esimene lugemine

14:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tähelepanu, head kolleegid, päevakorra täpsustamine! Kuna eile jäi eelnõu 561 esimene lugemine pooleli sealmaal, kus komisjoni ettekandja vastas Riigikogu liikmete küsimustele, siis palun küsimustele vastamiseks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Eduard Odinetsi ja me jätkame eile pooleli jäänud päevakorrapunkti arutelu. Nii, esimeseks küsijaks oli end registreerinud Priit Sibul. Palun, Priit Sibul!

14:04 Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma kuulasin teid eile ja vaatasin seda valitsuse seisukohta ja siis mõtlen selle peale, et siin koridoris ka räägiti vahepeal, et tegemist on nagu kuidagi, viidati põhiseadusvastasusele, aga selles Vabariigi Valitsuse seisukohas ja selles arutelus, mida teie kirjeldasite, seda kuskil ei ole. Nii et ma eeldan, et see on lihtsalt koridoride peal n-ö inimesed ajavad, ma ei tea, kas mingeid eelnõusid sassi ja nii edasi, aga igal juhul ma kusagilt mingit põhiseadusvastasust ei ole tuvastanud, et see oleks kusagilt läbi käinud.

Aga teine ja küsimus on see. Millega valitsus siis seda selle eelnõu mittetoetamist põhjendas, kuidas see nagu teie hinnangul mõistlik on, et valitsus jõudis sellisele seisukohale, et nad seda eelnõu ei toeta?

14:05 Eduard Odinets

Aitäh selle küsimuse eest! Mina aga üldiselt ei leia nendes, vähemalt nendes paberites, mis minu käes on, otsest viidet põhiseadusvastasusele. Et ilmselt on aetud tõepoolest segamini ühe teise Isamaa fraktsiooni algatatud eelnõuga, mida me menetleme järgmine teisipäev. Seal mina näen küll põhiseadusvastasust.

Aga see, mis puudutab, miks valitsus eelnõu ei toetanud, sellest ma rääkisin eile päris pikalt, aga kordan veel kord. Põhipõhjus on selles, et olemasolev välismaalaste seadus annab kõik samasugused võimalused viisade tühistamiseks, viisade mitteandmiseks, ajutise Eestis viibimise lõpetamiseks, pikaajalise elamisloa, tähtajalise elamisloa mitteandmiseks ja tühistamiseks. Ja selleks ei ole vaja eraldi kitsast regulatsiooni, mis puudutab ainult ühte sündmust, mis küll meie lähedal, aga maailmas toimub.

14:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jah, Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

14:06 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Aga ma ütlen, et probleem on selles, et siia taha ei olnud absoluutselt kuulda, mida hea kolleeg Priit Sibul küsis. Seal mingi vaikne mõmin ainult oli. Kas oli see tingitud, et see volüüminupp on natukene liiga vaikseks keeratud, või saal oli suminat täis, aga täiesti jäi arusaamatuks, milles küsimus seisnes. Kas saaks nagu tähelepanu pöörata, et kõik kuuleksid?

14:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mul on siis ettepanek tehnikameestele, et keerake natukene juurde seda häält, et oleks paremini kuulda. Saalile palve, et oleme kõik vaiksed ja keskendame tähelepanu sellele arutelule, ja Priit Sibulale palve, et rääkigu kõva selge häälega. Palun, Priit Sibul, teine küsimus!

14:07 Priit Sibul

Aitäh! Ma kinnitan, et ma ei mõmisenud eelmise küsimuse ajal. Aga 24. veebruaril lisaks sellele, et oli Eesti Vabariigi aastapäev, juhtus maailmas kohutav sündmus ja minu hinnangul on küll põhjust nii oma siseriiklikke regulatsioone kui ka muid asju ümber vaadata. Kas teie hinnangul oli ka see sündmus selline, millest lähtuvalt me peaksime erinevaid otsuseid ümber vaatama ja sellelesamale detailile tähelepanu pöörates teatavaid tingimusi karmistama, mis puudutab vene elanikke, eriti neid, kes sõja osas on teistsugust meelt, kui meie ühiskonnas mõistlik oleks?

14:08 Eduard Odinets

Aitäh! Ühinen seisukohaga, et see, mis toimus 24. veebruari varahommikul, on kohutav sündmus. Täiesti olen teiega ühel meelel. Teiselt poolt, minu kui seadusandja jaoks küsimus on selles, kas me peame seaduse tasandil kehtestama üldised regulatsioonid ja üldised normid, mis laienevad kõikidele ka tulevikus juhtuvatele kohutavatele või vähem kohutavatele sündmustele, nii maailmas kui ka Eestis, või me peaksime iga konkreetse juhtumi puhul tulema tagasi uuesti ja sätestama need seaduses.

Ma eile tsiteerisin korduvalt ka komisjonis kõlanud erinevate komisjoni liikmete näiteid teiste riikide agressioonidest kolmandates riikides ja nii edasi, ja tegelikult Riigikogu on reageerinud sellele sõjale Ukraina Vabariigi territooriumil ja on viinud ka muudatused näiteks karistusseadustikusse, näiteks kriminaalmenetluse seadustikusse, näiteks väärteomenetluse seadustikusse. Selles mõttes on meil loodud väga laiad instrumentide mehhanismid, kuidas karistada neid inimesi, kes õigustavad Venemaa agressiooni Ukrainas, toetavad Venemaa agressiooni Ukrainas. Nii komisjoni kui ka valitsuse ja ka minu isiklik seisukoht on see, et neid instrumente on meil juba praegu piisavalt ja üle reguleerida neid ei ole vaja.

14:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heiki Hepner, palun!

14:09 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas ma saan siis selles mõttes teie poolt väidetuna õigesti aru, et me oleme nagu piisavalt juba teinud ja justkui enam mitte midagi rohkem ei oleks vaja teha, sest oleme oma meelsust väljendanud ja kogu seadusloome on meil praegu valmis, mis puudutab ka välismaalastega ja viisadega seonduvat, sest justkui kõike saaks teha? Kas meie seadusloome on siis nüüd, võiks ütelda sellega, tänase hetkeseisuga justkui täielikult valmis ja ei oleks vaja nagu ka probleemide tekkimisel enam ühtegi nüanssi või detaili, mis võib olla väga kaalukas mingis konkreetses sündmuses, väga konkreetses sündmuses? Kas sellistel juhtudel meil enam tulevikus üleüldse midagi vaja teha ei oleks?

14:10 Eduard Odinets

Ma ei tea – aitäh selle küsimuse eest –, millised sündmused võivad tulevikus ette tulla. Mina räägin sellest konkreetsest sündmusest, millele viitab see konkreetne eelnõu ehk siis sõda Ukrainas, mille on alustanud Vene föderatsioon. Ja kindlasti ei ole Eesti seadusandlus sugugi valmis mitte ainult sellel teemal, vaid kõikidel teistel teemadel. Mina rääkisin sellest, et see konkreetne sõnastus, et juhul, kui keegi õigustab, toetab avalikult Venemaa agressiooni Ukrainas, selle inimese karistamine või riigi poolt sellistele väljaütlemistele reageerimine, see on juba piisavalt reguleeritud nii välismaalaste seadusega kui ka teiste seadustega. Juba praegu tühistatakse elamislubasid, juba praegu ei anta elamislubasid, juba praegu tühistatakse viisasid, ei anta viisasid, saadetakse inimesed Eestist minema, lõpetatakse nende ajutine siin viibimine. Selles mõttes, kõik need asjad juba tehakse olemasoleva õigusruumi raames ja hetkel mina ei näe, reageerides sellele sündmusele, millele algatajad viitavad, vajadust täiendavalt reguleerida.

14:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aivar Kokk, palun!

14:12 Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kuidagi umbmääraselt kogu aeg räägitakse, et nendele ja nendele me ei toeta. Siin on kaheksa konkreetset parandusettepanekut tehtud välismaalaste seadusesse, äkki sa ikkagi räägid need kaheksa punkti lahti, kuidas komisjoni liikmed sellele jõudsid, et ükski nendest punktidest ei sobinud, et selle teemaga edasi minna.

14:12 Eduard Odinets

See on alati väga hea tulla järgmisel päeval sama eelnõuga siiasamasse. Me oleme tegelikult kõik need asjad eile läbi rääkinud ja kõik need kaheksa punkti, mida algatajad pakuvad välismaalaste seadusesse viia, reguleerivad juhtumeid, millal ajutine viibimine Eestis lõpetatakse, millal viisa andmisest keeldutakse, millal viisa tühistatakse, millal elamisloa andmisest keeldutakse nii tähtajalise kui ka pikaajalise elamisloa puhul. Millisel juhul tähtajalist või pikaajalist elamisluba tunnistatakse kehtetuks. Kõigi nende asjade puhul liidetakse seadusesse või täiendatakse seadust veel ühe alusega, millisel juhul need toimingud riik võib teha, ja see alus on Vene Föderatsiooni agressiooni avalik toetamine. Kõik need asjad on juba kaetud samades paragrahvides samades lõigetes juba olemasolevate punktidega, mis räägivad ohust Eesti riigile, Eesti turvalisusele, avalikule korrale ja nii edasi. Et juba praegu kõiki neid inimesi, kelle tegevus – on see avalik või salajane – ohustab Eesti riiki, juba saab nende puhul neidsamu sanktsioone rakendada ja see punkt katab kõiki juhtumeid. Ka seda juhtumit, millele viitavad algatajad.

14:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Henn Põlluaas, palun!

14:14 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Hea komisjoni esindaja! Te kogu aeg räägite, et meil olemasolevad seadused võimaldavad juba karistada ja ära võtta elamislubasid ja viisasid ja puha. Aga palun öelge siis, kui palju selle agressiooni ja genotsiidi ja massimõrvade õigustamise ja kaitsmise pärast on siis Eestis ära võetud nii alalisi kui ka ajutisi elamislubasid siin elavatelt putinistidelt.

14:14 Eduard Odinets

Aitäh selle küsimuse eest! Minul selline informatsioon puudub. Ma arvan, et kui teil on huvi selliste numbrite vastu, te võite teha näiteks Siseministeeriumile kirjaliku küsimuse. Ma usun, et teile vastatakse kui Riigikogu liikmele üsna kiiresti. Need numbrid ei kõlanud komisjoni istungil. Aga tuletan meelde, et komisjoni istung toimus 30. mail. Võib-olla siis ei olnudki veel neid juhtumeid nii palju.  Aga ma usun, et igaüks meist on vähemalt meediast vähemalt ühest juhtumist lugenud või kuulnud. Mina olen kuulnud mitmest juhtumist, aga täpse numbri mina ei oska teile vastata ja ma ei ole ka pädev sellele vastama.

14:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heiki Hepner, palun!

14:15 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Te viitate tõesti, et Eestis on olemas praegust, kui me räägime välismaalastega seonduvalt, need punktid kõik olemas, et üldine norm on olemas, mis võimaldab ka teatud samme astuda. Kuid siin on üks eripära ja see ei puuduta nüüd ainult välismaalaste seadust, vaid üsna tihti meie seadustes tegelikult tuuakse välja teatud olulised rõhuasetused kas või siis loeteluna, mis ei pruugi olla lõplik. Vahest on ka lõplik, aga ei pruugi olla ka lõplik. Ja see põhimõte on just eelkõige selles, et vähendada selle protsessi menetlusel ka bürokraatiat.

Ja nüüd minu küsimus sellele. Tegelikult, kas te hindate, kas te olete hinnanud seda või kas komisjonis oli arutelul, et kui oleks nüüd ikkagi see konkreetne eelnõus toodud sõnastus jõustunud, kas siis see bürokraatia võiks väheneda? Kas otsuse tegemine oleks lihtsam ja selgem? Kuidas selle aspektiga on arvestatud?

14:16 Eduard Odinets

Aitäh! Nii valitsus oma seisukohta väljendades kui ka komisjoni diskussioonis oleme me jõudnud ühisele seisukohale, mitte küll kõik komisjoni liikmed, vastavalt siis hääletustulemustele, et olemasolevad välismaalaste seaduse punktid, mis käsitlevad kõiki neid äravõtmisi, mitteandmisi ja nii edasi, katavad kõiki juhtumeid, kaasa arvatud seda juhtumit, millele algatajad viitavad. Ja mis puutub täiendavat bürokraatiat, siis sõltumata, mis on see elamisloa andmise või tühistamise või viisa mitteandmise või mille iganes alus, mis on seaduses üles loetletud, see bürokraatia on üks ja sama. Sa pead kaalutluspõhimõttel seda kaaluma vastavalt teo raskusastmele ja põhjendama, miks sa seda teed. Vahet ei ole, bürokraatia on täpselt sama. Ma kujutan ette, et toimik sama paks.

14:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Siim Kiisler, palun!

14:17 Siim Kiisler

Aitäh, juhataja! Austatud ettekandja! Konkreetne eelnõu viitab väga konkreetsele alusele, et välismaalane toetab avalikult Vene Föderatsiooni agressioonisõda Ukraina vastu. Te oma vastustes kogu aeg viitate erinevatele alustele, mida kõike olemasolev seadusandlus katab. Öelge palun see üks konkreetne alus, mis katab täpselt seda eelnõus ette pandud sõnastust täielikult, te viitate siin: oht avalikule korrale, julgeolekule ja nii edasi, ja nii edasi, kogu aeg räägite loetelust. Öelge palun see üks täpne alus ära, siis on selgus.

14:18 Eduard Odinets

Aitäh! Piisab ühe nimetamisest, mitte kaheksa. Jaa, siin on selles mõttes, need on kaheksa erinevat, kuna nad asuvad kaheksas erinevas välismaalaste seaduse paragrahvis. Aga ma tsiteerin näiteks ühte esimest ehk sellesama § 52 ja see alus on siin, et seda viibimise aega Eestis saab lõpetada välismaalase puhul, kui välismaalane võib kujutada ohtu Euroopa Liidu mis tahes liikmesriigi avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele. See katab päris palju võimalikke juhtumeid. Või näiteks tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamine, § 135. Toon teise näite, kuigi te palusite ühte ainult, § 135 ütleb: tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui välismaalase tegevus kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Katab kõiki võimalikke juhtumeid, kaasa arvatud Venemaa agressiooni toetamist Ukraina Vabariigi territooriumil.

14:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aivar Kokk, palun!

14:19 Aivar Kokk

Aitäh! Komisjonis oleks võinud seletuskirjas olla ka need paragrahvid, mida te ette toote, ja kirjas ka see, et kõik, mis paragrahvid te ette toote. Kas ma olen õigesti aru saanud, et need on kõik kohtu otsused? Aga see eelnõu kohtu välistab, ei pea kohtusse minema. Ja kui te toote Euroopa Liidu riike, siis Ukraina on küll kandidaatriigiks nimetatud, aga ta ei ole veel Euroopa Liidu riik, eks. See on väga suur ja oluline vahe, kas mõned aastad käia heade advokaatidega kohtuuksi kulutamas või teha see otsus ilma kohtuta.

14:20 Eduard Odinets

Ma ei jõua praegu läbi vaadata kõiki neid aluseid, meil on siin kaheksa paragrahvi. Aga tulen tagasi sellesama viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise juurde ehk siis kui inimene on juba Eestis viisaga, et teda välja saata. Seadus, olemasolev seadus ei räägi kohtust. Selle lõpetamise, ajutise viibimise lõpetamise pädevus on Välisministeeriumil, Politsei‑ ja Piirivalveametil ja Kaitsepolitseiametil. Siin isegi ei ole öeldud, et nemad teevad ettepaneku. Nemad lõpetavadki selle ajutise viibimise Eestis. Ma selles mõttes soovitan teil kõigil vaadata välismaalaste seaduse kehtivat redaktsiooni ja igale sellele paragrahvile on konkreetselt öeldud, kes seda teeb. Aga loomulikult kõiki otsuseid, mida Eesti riigi institutsioonid teevad, saab vaidlustada. Kaasa arvatud, kui me kirjutame siia sisse eraldi alusena elamisloa tühistamiseks Venemaa agressiooni toetamist, ka sellisel juhul jääb inimesele õigus pöörduda kohtusse ja seda vaidlustada. Igal juhul. Täpselt sama menetlus kõigi nende asjade puhul. Te ei too oma seaduseelnõuga eraldi välja mingit erisugust menetlust sellisel juhul, kohapeal ilma kohtuta või, ma ei tea, kolme kohtuniku otsusega. Neid ei ole siin olemas. Te lihtsalt toote üldistele alustele ühe konkreetse kitsa aluse juurde. Minu jaoks see ei ole hea õigusloome.

14:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Siim Kiisler, palun!

14:21 Siim Kiisler

Aitäh, juhataja! Austatud ettekandja! Ma täpsustan oma esimest küsimust. Toome konkreetse näite: välismaalane sotsiaalmeedias eraisikuna toetab avalikult Vene föderatsiooni agressioonisõda Ukraina vastu. Te ütlesite, et on sellised alused nagu näiteks oht rahvusvahelistele suhetele. Kas ta läheb siis selle alla või ta teie arust läheb selle sätte, selle aluse alla, kus on oht avalikule korrale, kui inimene sotsiaalmeedias teatab seda avalikult, või millise konkreetse aluse alla läheb? Ärge palun vastake loeteluga, vaid öelge konkreetselt, millise aluse alla see läheb.

14:22 Eduard Odinets

Jaa. Kuna teie räägite näitena, eks ju, ilma konkreetse isiku ja konkreetse esinemiseta sotsiaalmeedias või kusagil mujal avalikus ruumis, siis ka mina ei saa teile ju konkreetselt öelda, eks ju, et kas selle konkreetse isiku väljaütlemine konkreetses sõnastuses Venemaa agressiooni suhtes läheb avaliku korra rikkumisena, ohuna julgeolekule, ohuna rahvusvahelistele suhetele. Mina ei ole see haldusorgan, kes peab need otsused tegema. Kui meil on olemas konkreetne juhtum, meil on seaduses märgitud konkreetsed alused, märgitud konkreetsed institutsioonid, kes peavad seda otsustama, nad peavad seda põhjendama, peavad kaaluma, kas see esinemine sotsiaalmeedias on seda väärt, et inimesel ajutine viibimine lõpetada või elamisluba tühistada, ja siis nii see tehakse, eks ju. Niikaua kui te räägite abstraktselt, saan ka mina rääkida abstraktselt ja tsiteerida seadust, midagi muud ma siin teha ei saa.

14:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Tundub, et rohkem küsimusi teile ei ole. Ja me saame minna läbirääkimiste juurde. Head kolleegid, avan läbirääkimised. Henn Põlluaas, palun, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel!

14:23 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Esimese asjana ma ütlen, et viisad, elamisload ja kodakondsus ei ole õigus, mitte kellelgi õigus, ammugi inimõigus, vaid see on privileeg. Privileeg, mida osutatakse nendele isikutele, kes leitakse olevat sobilikud, kohased meie riiki ja ühiskonda ja kes näitavad ka täiesti selgelt oma lojaalsust Eesti suhtes. Euroopa on täna sõjas, sõjas, mida võib-olla viis aastat tagasi ei oleks mitte keegi osanud kartagi. Aga keset Euroopat toimub genotsiid, massimõrv, inimeste tagakiusamised, vägistamised, kogu ühiskonna ja selle struktuuri ja terve riigi ja rahva hävitamine Venemaa poolt. Ja täiesti selgelt Venemaa on ka meile eksistentsiaalne oht oma selliste arusaamade ja tendentside ja agressiivse poliitika ja arusaamadega, sest ei ole meil kellelegi saladuseks, et Venemaa geopoliitiline doktriin näebki ette niinimetatud piiririikide hävitamist, nende allutamist endale ja teame enda minevikust ja näeme, mis toimub Venemaal, ka kõikide nende rahvaste hävitamist.

Me ei saa lubada, et meie ühiskonnas on inimesi, kes kõike seda toetavad ja jäägitult toetavad. Alles hiljuti tegi Norstat uuringu, kus küsitleti siis inimeste suhtumist ja nende toetust Ukrainas toimuvasse agressioonisõtta. Ja selle tulemused on tegelikult äärmiselt alarmeerivad. Ligi 30% siin elavatest välispäritolu inimestest, enamikus vene inimestest, toetab Putini agressioonisõda Ukraina riigi ja rahva vastu, toetab kõike, mida Kreml teeb, toetab nende agressiivset poliitikat. Ja teine kolmandik kas ei omanud seisukohta või keeldus seda ütlemast. Olgem ausad, me ei pea omavahel seda ilustama, selle 30% võime liita täiesti selgelt sellele esimesele. Nii et ligi 60% inimestest.

Me võime teoretiseerida. Ma tean, et kapol on ka üsna täpsemad analüüsid, kui suur osa nendest inimestest oleks valmis relvi pöörama Eesti rahva, Eesti riigi vastu, kui Kreml otsustaks Eestit rünnata või kui Kreml otsustaks tekitada siin mingisugused rahutused ja tulla enda nii-öelda kaasmaalastele appi, nagu nende geopoliitiline doktriin ette näeb. Me teame ju ka seda, et ka sellel aastal ilmunud viimane kapo aastaraamat juhib just nendele ohtudele väga suurt tähelepanu. Käesolev eelnõu on tegelikult märksa laiema tausta ja põhjaga, sest see puudutab ju ka mitte ainult seda, et võtta elamisload, viisad ära nendelt, kes toetavad kõike seda koledust, vaid me teame, et needsamad inimesed omavad, väga paljud nendest, ju ka relvi Eestis legaalselt ja neid relvi võib kasutada ka Eesti vastu.

Palun lisaaega.

14:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun! Kolm minutit lisaaega.

14:28 Henn Põlluaas

Nii et on täiesti loomulik ja täiesti õigustatud, kui Eesti kehtestab seadusega, et need inimesed, kes toetavad Venemaa agressiooni Ukrainas, et nende koht ei ole Eestis, meie ühiskonnas, nad tuleb välja saata.  Ja kuigi väidetavalt meil on olemas kõik seaduslik raamistik selleks, et seda teha, siis me teame ju väga hästi, et seda ei ole tehtud. Meil siin enne 9. maid saadeti üks-kaks inimest välja, suuremal hulgal ei lastud sisse tulla, et mingeid rahutusi, vastasseisu organiseerida. Aga 9. maist siiamaani on ju väga palju aeg edasi läinud. Need kuriteod on läinud üha jõhkramaks, üha ebainimlikumaks ja sellele vaatamata meil on terve hulk inimesi siin, kes kõike seda toetavad.

Ja see soov nendel inimestel elamisluba tühistada, nad välja saata ei ole ju mitte midagi meile ainupärast. Ka Lätis-Leedus mujalgi on seda arutatud. Läti president leidis, et vähe sellest, et elamisload tuleb tühistada kõikidel sellistel inimestel ja kontingendil, neilt tuleb ära võtta ka kodakondsus, mis on saadud naturalisatsiooni teel. Ja see on täiesti õige. Ka meie peame seda kaaluma ja mitte ainult lihtsalt sellise umbmäärase loetelu alusel, mida tänased seadused võimaldavad, vaid me peame seda tegema täiesti konkreetselt. Sest teisiti lihtsalt ei saa, sest ühel heal päeval oleme me ise selle probleemi ees, kus me peame tegema kõik, et enda iseseisvust kaitsta ja säilitada. Aga kui meil on olemas aktiivne viies kolonn, kes kahjuks, ma pean ütlema, vihkab seda väikest Eesti riiki, kes ei ole iialgi kellelegi kurja teinud ega ühtegi teist riiki anastanud, siis mis jääb meil üle? Me peamegi selja sirgu lööma, me peame ütlema, et see ei sobi. Niimoodi ei ole võimalik edasi minna. Kui te tahate elada Eestis, olla meie ühiskonna liikmed, olla võrdsed meie kõikidega, siis te peate järgima neid reegleid. Te peate jagama meiega ühist eetilist, moraalset vaadet ja arusaama ja teisiti see lihtsalt ei ole võimalik.

Nii et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond kutsub üles kõiki seda eelnõu toetama. Ja kui eile siin härra Lotman tutvustas Isamaa poolt seda eelnõu, ei olnud sellel hetkel siin saalis mitte ühtegi Isamaa Erakonna liiget, kaks tükki tulid hiljem küsimuste ajaks. Ma loodan, et Isamaa vähemalt sellest eelnõust ei tagane ja te võitlete lõpuni. Aitäh!

14:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, hea kolleeg! Lootus sureb viimasena. Mihhail Lotman, palun!

14:32 Mihhail Lotman

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud kolleegid siin ja eriti need, kes tähelepanelikult kuulavad mind oma tubades! Ma tahan tänada kolleeg Odinetsi selle komisjoni töö põhjaliku tutvustamise eest. Ehkki selle sisu oli ausalt öeldes nördima panev.

Ma teadsin, et komisjon soovitas seda eelnõu mitte toetada, katkestada. Aga ma lootsin kuulda mingisuguseid ratsionaalseid argumente. Argumendid olid väga kummalised ja teineteisele vasturääkivad.

Esimene, millest rääkis kolleeg Odinets ka täna. Täiesti mõttetu see eelnõu, kõik on juba praegu kaetud, kõik on suurepärases korras sääl. Ja nagu kolleeg eile ütles, et ilmselt mina ei tunne Eesti seadusi, ei tunne seadusi ja sellepärast ma tulen sihukese nahaalse jutuga siia ette. Ega mina ei ole kindlasti jurist, ma küll vana inimesena pidevalt harin ennast selles valdkonnas, aga siiski ma kuulan ka juristide, meie konsultantide vaadet. Ja nad ütlevad, et see ei ole nii, nagu ütleb komisjoni otsus. Ei ole nii, et kõik on kaetud.

Pealegi, millest kolleeg Odinets eile rääkis? See on lahja. Kuni viis aastat saab panna vangi juba praegu selle Eesti, ma ei tea, julgeoleku ja avaliku korra ja nii edasi suhtes. Kindlasti saab. Aga see ei ole see keiss. Saab öelda, et aga mina ei ole kedagi ohustanud, ma ainult ütlesin, et Venemaal on õigus seal Ukrainas sõdida. Keda see ohustab siin Eestis või Euroopa Liidus? Või NATO lõi kohe kartma, et ma niimoodi ütlesin? Ja me kujutame ette, kuidas see läheb kolme astme kohtule, siis meie hea kolleeg Toom viib seda veel Euroopa Inimõiguste Kohtusse, et vot kus Eestis on inimõiguste rikkumine ja sõnavabaduse ...

Aga see kõik nagu praegu ei puutu asjasse. Ma tahaks siin jätkata klassikute tsiteerimisega. Klassik antud juhul on meie peaminister, kes täna siinsamas puldis alustas oma esimesele küsimusele vastamist sellega, et meie oleme sõjas. See sõda ei ole ainult seal lahinguväljadel, see sõda on energeetikas, see sõda on erinevates valdkondades, kaasa arvatud see on propaganda ja ideoloogiline sõda. Ja kui me loeme tänaseid uudiseid, siis Venemaa kompenseerib oma lüüasaamisi lahingutes, nagu ärkas üles Kreml ja tugevdas propagandat, Ukraina-vastast propagandat, et sõda on igati õigustatud, ukrainlased on metslased seal, nemad rikuvad inimõiguseid, sooritavad sõjakuritegusid ja nii edasi ja et Venemaa sõda on peaaegu et humanitaarne aktsioon. Nii et see ei ole mingi pseudoprobleem. Jaa see on, mis puudutab seda, et kõik on juba praegu seadustega kaetud.

Kolleeg Odinets ütles, et jaa, tõesti, me oleme lehest lugenud, üks, kaks, kolm inimest on juba välja saadetud. Aga ma võib-olla ei tunne päris hästi seadusi, aga ma tunnen natuke elu. Vanainimese asi.

Ma palun lisaaega.

14:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun! Kolm minutit lisaaega.

14:36 Mihhail Lotman

Kui me vaatame sotsiaalmeediat, siis seal ei ole juttu kolmest, kümnest, kolmekümnest inimesest. Seal me näeme massiliselt seda sõja õigustamist avalikus ruumis. Ja mitte midagi ei ole ette võetud. Tegelikult need regulatsioonid, mis on, nad ei lubagi seda teha. Ja selles mõttes see konkreetne meede, mis on siin, meil seaduses, on väga asjakohane.

Teine vastuargument oli vastassuunas. Et see seadus on liiga lahja, et peab olema universaalne, et kui ükskõik missugust agressiooni toetab, siis me tema vastu ka sanktsioone rakendame. See on huvitav, kes seda, lähtudes teie ettekandest, formuleeris ja kes toetas. Formuleeris meie endine kolleeg, tuline revolutsionäär Oudekki Loone. Ja me teame, kes on tema maailmavaates kõige agressiivsem riik. Sugugi mitte Venemaa. Ta tahaks hea meelega hukka mõista Ameerika agressioone erinevas valdkonnas ja see, kes toetab Ameerikat, läheks ka meil siis kohtu alla. See oli, ta viskas palli väljakule ja meie kompetentne kolleeg Valdo Randpere kohe andis söödu, et jah, tõepoolest peab olema universaalne. Ja siis, ma ei mäleta, kes see kolleeg oli meie, aa, kolleeg Puustusmaa lõi värava, et tõepoolest peab olema, peab olema universaalne, kõiki agressioone.

Kolleegid, me oleme sõjas nimelt Ukraina poole peal Vene vastu. See, millist sõda me praegu peame, on Riigikogu vastu võtnud mitmes avalduses. Venemaa on agressor, kes sooritab Ukrainas genotsiidisõda. Ja see on konkreetne asi, see on väga konkreetne ja selge asi, mida me ei saa lubada toetada avalikus ruumis.

Ja ma tahan lõpetada samuti tsitaadiga Kaja Kallaselt täna. Kui ta alustas infosõjaga ja nii edasi, siis ta lõpetas Riigikogu ülesandega, kus ta ütles, et aga kui Riigikogu ja ühiskond arvab, et praegustest meetmetest ei piisa, siis Riigikogu peab võtma vastu lisameetmeid. Ja austatud kolleegid, praegu on see hetk. Aitäh!

14:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi kolleegidel ei ole, seega läbirääkimised on lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 561 esimesel lugemisel tagasi lükata. Head kolleegid, me läheme selle ettepaneku hääletamise juurde.

Head kolleegid, tähelepanu! Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 561 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 1 Riigikogu liige, vastu oli 26, ettepanek ei leidnud toetust. Seega eelnõu jääb menetlusse. Head kolleegid, muudatusettepanekute tegemise tähtaeg on 28. september kell 17.15.


2. 14:43 Elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (655 SE) teine lugemine

14:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (655 SE) teine lugemine. Ma palun ettekandjaks majanduskomisjoni esimehe Kristen Michali.

14:43 Kristen Michal

Austatud juhataja! Head kolleegid! Räägin teile elektrituruseadusest ja konkurentsiseaduse muutmise seadusest. Meenutuseks, et eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 25. augustil ja see eelnõu on laiemalt avalikkuses tuntud kui universaalteenuse regulatsiooni loov seaduseelnõu, mis pakub kodutarbijatel, korteriühistutele Konkurentsiameti poolt reguleeritud hinnaga elektrienergiat. Muudatus ja selle kiire menetlustempo – ma ei häbene öelda, et see on olnud erakordselt kiire – on tingitud just sellest, et elektrihinnad on kõrged, ja see läheneva sügise-talve valguses mõjutab inimeste toimetulekut ja hakkamasaamist. Seetõttu on vaja sekkumist, et oleks võimalus neil, kes sellelt börsihinnalt ei ole oma paketti seni fikseerinud, neil oleks alternatiiv. Muudetakse ka konkurentsiseadust, et Konkurentsiamet saaks lisaks nii ülesandeid kui ka järelevalvetasu võimaluse. See on varasemate printsiipidega kooskõlas, mis me oleme kehtestanud. Konkurentsiamet saab kõik võimalused kontrollida, mis komponentidest universaalteenuse hind koosneb.

Nüüd menetlusest endast. 655 SE ehk mainitud eelnõu esimene lugemine oli 31. augustil ja muudatuste tähtaeg oli 5. september. Tuli viis muudatusettepanekut, kolm keskfraktsioonilt, kaks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poolt. Komisjon omalt poolt teavitas eelnõu menetluses väga erinevaid huvirühmi, eeskätt energiatootjaid, aga ka suuremaid ettevõtlusorganisatsioone, nagu kaubandus-tööstuskoda, tööandjate keskliit ja näiteks asjasse puutuv korteriühistute liit. Arvamusi tuli hulga ja nendele arvamustele andsid kommentaarid MKM-i energeetikaeksperdid. Kõik needsamad arvamused ja ettepanekud on olemas eelnõu kaardil ja see on omakorda parlamendi veebilehel.

Me arutasime majanduskomisjonis eelnõu, valmistasime seda ette teiseks lugemiseks, tegime eraldi ühe töörühma, kaks tundi ja pisut peale. Ja siis oli veel lisaks kolm komisjoni istungit. 6. septembril oli töörühm, komisjonis 7., 12. ja 13. september, nii et ka sellel nädalal arutasime ja hääletasime muudatusettepanekuid. Kõigist võtsid osa MKM-i esindajad, mõnest Konkurentsiamet ja nii edasi. Selles seletuskirjas, teise lugemise seletuskirjas on ka suur osa detailidest kirjas, nii et ma püüan ehk enda vaates või menetluse käigus olulisemal peatuda.

Üks muudatusettepanek või punkt, mida siin erinevate paranduste ja kirjade ja soovitustega esitati, oli huvirühmade ja ka fraktsioonide poolt just seesama, et lisada universaalteenuse tarbijate hulka ka äritarbijad. Algataja ehk MKM selgitas selle juures, et ettevõtetele universaalteenuse osutamiseks on vaja üldjuhul taotleda riigiabiluba, selline informatsioon sellel hetkel. See oleks aga tähendanud selle eelnõu tempo mahavõtmist, mis [omakorda] ei oleks andnud võimalust aidata eraisikud ja korteriühistuid, mida ilmselt ükski fraktsioon siin Riigikogus ei soovi.

Ettevõtjate ja kõikide ettevõtlike inimeste meetmete kohta ütlesid komisjonis ka erinevad ministrid, Järvan, Sikkut, et nad eeldavad Euroopa Liidust erinevaid otsuseid. Ka täna von der Leyeni kõne oli osadele viidetele, õhtul vist või pealelõunal, millalgi tulevad sealt need võimalikud meetmed ka kirjalikult. Ma ei jõudnud enne pulti tulekut seda vaadata, kas need on tulnud, ja ma saan aru, et valitsus arutab võimalikke valikuid homme ja lähinädalatel ja pärast seda kogunevad jälle energeetikaministrid, et sellega tegeleda. Nii et ühesõnaga, siin viidatud ettevõtjate toetusmeetmete väljatöötamisega tegeletakse. See töö käib, vähemalt komisjonil olnud informatsiooni kohaselt.

Niisiis korrigeerisime sõnastust, mis puudutas universaalteenuse tarbijat. See oleks kodutarbija. Ja panime kirja sellise üsna laia, aga ma ise arvan, et üsna hea sõnastuse, mis ütleb, et isik, kes ostab elektrienergiat selle edastamiseks ja müümiseks kodutarbijale selle vajaliku elektrienergia ulatuses ja kellele osutatakse universaalteenust – see tähendab seda, et universaalteenust saavad kasutada kõik kodutarbijad sõltumata sellest, kelle kaudu elektrienergia kodutarbijani jõuab. See on oluline nüanss, sest ka komisjonis algne sõnastus võib‑olla jättis mõnel juhul selle ebamääraseks, et arvestades, kui kiiresti ja millise tempoga seda tuleb rakendada, ja arvestades ka keerulist aega, ei tohi väga kitsendavalt seda sõnastust panna. Kogu loetelu me ei oleks suutnud ära panna. Ma usun, et selline sõnastus on küllaltki arusaadav, see aitab nii korteriühistuid kui juhul, kui seda saadakse haldusettevõtjalt või olgu see kas või aiandusühistu või mis iganes olukord – see lahendab selle probleemi.

Komisjon tegi otsuse, konsulteerisime ka ministeeriumiga, et trahvivaba periood ehk paketivahetamine on aastaks. See tähendab tegelikult seda, et aasta on inimestel aega ja võimalust, millal nad saavad universaalteenusele üle minna, kui neil on võetud selline trahviga või leppetrahvidega pakett. Ma meenutusena kolleegidele, siinsamas saalis me selle regulatsiooni ise tegime just sellesama mõttega, et kui ettevõtjad saavad pakkuda soodsamat hinda selle läbi, et nad lepivad kokku ka leppetrahvid lepingust lahkumisel, siis on võimalik uusi võimsusi ja võib‑olla pikemaajalisemalt soodsamat hinda pakkuda. See regulatsioon on kehtinud üsna lühiajaliselt. Ettevõtjad ise vähemalt senise mitteametlikku tagasiside baasil hindavad, et see kahju ei ole väga suur, aga nende palve oli, et sellel oleks siiski ette määratud tähtaeg, kui kaua selline pakettide ulatuslikum vahetus käib, et näha ette mõningast kindlust ka oma ärikeskkonnale. Ja nii me leppisime kokku komisjonis konsensusega, et aasta jääb selleks aknaks, millest saab ära vahetada trahvivabalt ennast universaalteenusele. Aasta on väga pikk aeg.

Nii. Lisasime eelnõusse, see oli ka debatt, vist sellel nädalal, kui ma mälu järgi korrektselt ütlen, protokollides on see kõik kirjas. Ettepanek tuli Taavi Aasalt ja komisjonis ülejäänud kolleegid nõustusid, et elektrimüüjal on universaalteenuse osutamise korral selle aasta lõpuni kohustus ja pärast seda õigus sõlmida tarbijaga, kellega on kehtiv elektrileping ja kelle müüdud elektrienergia hind on suurem kui universaalteenuse hind, universaalteenuse osutamise leping tarbijapoolse taotluseta, andes sellest tarbijale teada seitse päeva ette. Ja tarbijal loomulikult on õigus ka mitte nõustuda selle pakkumisega ja lükata see tagasi. Aga selle mõte on tegelikult see, et kui see seadus saab vastu võetud seadusandja poolt, president leiab selle piisava kvaliteediga olevat ja kuulutab selle välja, jõustub peale Riigi Teatajas avaldamist ja nii edasi ja universaalteenuseni jõutakse siis, et siis see üleminek oleks mõnevõrra automaatsem, et elektrimüüjad siin oktoober, november ja detsember teeksid need võrdlused ära, kus nad hindavad, kas nende müüdav pakett või nende müüdav elektrienergia on kallim kui see, mida universaalteenus pakub, ja kui see nii on, siis teeksid inimestele automaatselt pakkumise. Kohustus ongi tegelikult aasta lõpul selle üleminekuaknaga kolm kuud. Kõik kodudes ja korteriühistutes teavad, et kui nende pakett on ebasoodsam, siis nad selle pakkumise ka saavad, et see ei jääks õhku. Seal komisjonis oli konsensus. Ma arvan, et see on mõistlik lahendus. See on piiratud aasta lõpuga, et pärast seda on ettevõtjatel õigus endiselt vaadata, et kui tarbijad saavad kallima hinnaga paketi, kui seda on universaalteenus, siis nad võivad selle pakkumise teha. Ja siis on endiselt tarbija otsustada, kas ta võtab selle vastu. See tähendab tegelikult võib-olla lihtsustades seda, et aasta lõpuni on müüjal kohustus jälgida, et hind oleks soodsam, ja pärast seda jälgib tarbija ise oma tarbimist ja hinda.

Nii. Muudatusettepanekutes on 15., mille ma lihtsalt ära mainin, et algselt oli kirjas, et seaduseelnõu jõustub 23. septembrist. Nüüd on kirjas, et Riigi Teatajas avaldamise järgmisel päeval. Seda just sellepärast, komisjon tegi selle ettepaneku Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja nemad leidsid selle mõistliku olevat ja tegid selle paranduse. Just sellepärast, et arvestades kogu seda menetlustempot ja seda, et ükskõik kui kiiresti asju menetletakse, peab kõikidel osalistel olema aega oma otsuste tegemiseks, ja ei oleks seadusandja poolt väga lugupidav president suhtes, kui me ütleksime, et täpselt sellisel kujul sellise ajaaknaga saab president otsuse teha. Nii et muutsime selle ära.

Ma vaatangi, et on menetluslikud otsused. Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 14. septembril, teine lugemine lõpetada. Ja kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15. septembril. Kõik otsused olid konsensuslikud.

Mõtlen, mida ma siia veel lisama peaks. Ehk tasub lisada seda, et võib-olla kõige rohkem oli, no meil oli seal palju sisulist debatti ja ma julgeksin öelda, et seal ei olnud isegi nii palju poliitiliste arvamuste vahetust kui just eeskätt sisulist muret, kuidas need asjad korda saavad. Küsiti põhjalikumalt EKRE ettepanekute puhul, et miks CO2 hinda ei saa tootjatele kinni maksta, niisugune ettepanek on, komisjon ei saanud seda arvestada. MKM tõi selle kohta viited ja tegelikult ka nii on, et Euroopa CO2 kauplemise süsteemi aluseid reguleeriv direktiiv seda ei luba. Vähemalt praegu on seisud sellised. Ma ei oska öelda, võib-olla Euroopast tuleb teisi mõtteid juba lähiaegadel, aga hetkel saaks. Jah, üks erand on süsinikulekke ohuga sektorites, kus selliseid asju saaks teha, aga elektri tootmine ei kuulu selle hulka. Nii et tegelikult oleks seda võimalik lahendada ainult niimoodi, et tarbijatele otse seda kompenseeritakse, mitte ei ole võimalik välja võtta CO2 ja maksta seda eraldi tootjatele kinni. Eraisikutele kompenseerimise meetmed on nii või teisiti olemas, üks on universaalteenus, teine osa on see 5 senti kilovati pealt ehk 50 megavati pealt. See on nii või teisiti juba kokkulepitud valitsuses ja gaasi ja kaugkütte otsa.

Teine osa sellest paketist oli, kus Keskerakond tegi ettepaneku sisuliselt arvestada, võib-olla ma veidi lihtsustan, sisuliselt arvestada börsifirma Enefit Green tootmisseadmed sellessesamasse universaalteenuse arhitektuuri. Ka seal algataja kinnitas, et see ei ole selle arhitektuuri mõte, me ei saa börsiettevõtet sellisel viisil sinna lisada. Neid ettepanekuid me ei toetanud.

Kokkuvõtteks ma ütleksin ettekande lõppu, et tempo on muidugi olnud üsna metsik. Debatte on olnud palju ja tänan kõiki osapooli, kes on sellesse panustanud. Nagu vist ühe ajakirjandusväljaande juhtkiri ütles, et arvestades selle eelnõu suurt mõju ja aega – mis saaks minna valesti. Ma nii irooniline ei ole, ma arvan, et tegemist on vajaliku regulatsiooniga ja see annab meelerahu paljudele inimestele, kes võib-olla ei ole erinevatel põhjustel saanud enda pakette fikseerida, mistõttu nad peavad täna muretsema selle pärast ja nende toimetulek on ohus.

Ja rõhutan kindlasti, et Konkurentsiamet, mitte poliitikud, määravad universaalteenuse hinna. See on hästi oluline, et kellelgi ei tekiks tunnet, et poliitikud seda kuidagi määravad oma soojade sõnadega. Nii et kokkuvõttes ma tänan kõiki. Kui on küsimusi, millele ma oskan vastata, ma jõudumööda vastatan. Aitäh!

14:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Tõesti, teile on ka küsimusi. Jaanus Karilaid, palun!

14:58 Jaanus Karilaid

Aitäh, juhatajale! Hea ettekandja! Kõigepealt tunnustan: väga hästi ette loetud komisjoni protokoll. Aga ma pean tunnistama, et sellest jääb väheks. Ja eelkõige jääb väheks Eesti inimeste jaoks. Võib-olla teie komisjoni liikmete jaoks, enamuse jaoks on sellest piisav, aga lähme natukene konkreetsemaks. 1. novembril tuleb elektriarve 400 eurot. Kui ta täna on 400 eurot, kui palju ta saab 1. novembril võitu? See universaalteenus, ma saan aru, see valem veel loksub paika, aga kindlasti olete läbi arvutanud erinevad stsenaariumid, palju inimese jaoks võitu tuleb, leibkonna jaoks. Tooge praktiline näide. Ja kuidas te ennast reklaaminud suurettevõtja ja erakonnana aitate ettevõtjaid, seda enam, et Keskerakond tegi ka ettepanekuid, kuidas töökohti hoida, ettevõtteid abistada, mille peale te muidugi vilistasite. Aga rääkige need kaks asja lahti meile.

14:59 Kristen Michal

Aitäh, austatud küsija! Teie dramaatikavõime kulub sama hästi ära nii siin saalis kui maja ees küttepuid jagades. Esiteks, täpset hinnangut ja arvutust ei saa praegu teha, seda teha oleks meelevaldne. Sellepärast, nagu ma oma ettekande lõpus ütlesin, määrab selle universaalteenuse hinna Konkurentsiamet. Ja kui siin seda arvutust tegema hakata, siis võiks jääda mulje, et selle määravad poliitikud. Seda vahemikku on erinevad poliitikud kirjeldanud, aga võtame seda kui indikatsiooni, mitte kui kindlat fakti. Ja viimati vist eile oli "Esimene stuudios" minister Järvan, kes seda vahemikku kirjeldas, ja ma arvan, et tema on sellega hoolega tegelenud, ehk oskab ta seda kõige paremini kirjeldada. Nii et eks sealt saate selle arvutuse teha.

Ettevõtjate poole pealt ma samamoodi juba peatusin ettekande alguse poole, et Euroopa Komisjon esitab erinevad ettepanekud meetmete suhtes. Ja samamoodi arutab valitsus homme minu teada, eks neil on ka eelarvega palju vaeva praegu, keerulised ajad, võimalusi, ja ilmselt lähinädalatel nii valitsus kui energeetikaministrid üle Euroopa sellega tegelevad. Nii et vähemalt meil on komisjonis, ja komisjoni ettekandjana saan ma öelda seda, selline informatsioon või selline teadmine, et otsitakse erinevaid lahendusi, mida Eesti saab pakkuda ja mis on Euroopa reeglitega kooskõlas.

15:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riho Breivel, palun!

15:00 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea majanduskomisjoni esimees! Ise ma majanduskomisjoni ühe liikmena olen selle probleemiga ju kursis, eks ole. Ja tean, et universaalteenuse, kuidas öelda, sisseviimine on üks meede, mis võib lahendada mingi teatud probleemi. Aga rahvas tahab teada kindlasti palju laiemalt neid küsimusi, millest me ju ka oleme majanduskomisjonis rääkinud erinevatel tasanditel. Ja mõni asi on mul endal ka natukene niimoodi õhus.

Et kui universaalteenus on planeeritud aastani 2026, aga meil on põlevkivijaamade sulgemine ju ette nähtud 2030. Kui vaadata nüüd, Tarmo Soomere, kes on antud ala väga hea spetsialist, ütleb, et meil on talvisel perioodil kuni kolm nädalat, praktiliselt oleme me ilma ilma tuuleta, see tähendab, et praktiliselt energiat ei ole,  päikest ei ole.

15:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Sõnastage nüüd oma küsimus, palun!

15:01 Riho Breivel

Ahah. Ühesõnaga, ja siit tulenevalt siis oleks hea, kui selgitada üldsusele, et kuidas me lahendame need küsimused siis, sest meil ei ole elektrijaamu. Ja miks me ei lähe sellele, et süsinikuheidet püüdvate põlevkivijaamade ehitamist alustada?

15:02 Riho Breivel

Kuhu me sellega jõuame?

15:02 Kristen Michal

Aitäh, hea kolleeg majanduskomisjonis! Eks me seal majanduskomisjonis ühe osapoolena peamegi sellele lahendusi otsima. Ma olen teiega ju nõus. Ja ütleme nii, et nagu te teate, siis energeetika ei koosne üksikutest tükkidest, nagu elu ei ole, ühte tükki võid ju vaadelda, aga ta ei ole kogu elu, eks ju. Taastuvate võimsuste võimalused, nagu me siin ühe teise eelnõuga hakkame arutama, millele, ma tean kindlalt, EKRE vastu hääletab, võimsused ja võimalused on nii suured, et sellest katab suure osa muidugi rohkem kui Eesti selline tavaline tarbimine, isegi tipukoormus on ära ühel hetkel. Aga sellest üksi muidugi ei piisa.

Need viimasest aastast, jah, tõepoolest, kui ma mäletan, vaatasin minagi üht joonist, oli vist umbes 26 päeva sellist, kus isegi kui päikest kaks korda ja tuult kolm korda, ja ma veel kord mälu järgi tsiteerin, kasvatada, ei katnud nad vajalikku samas rütmis koormust ära, mis tähendab seda, et on vaja erinevaid juhitavaid võimsusi. Põlevkivijaamad jah on teatud ajani nagu lapituna sellised nagu jäälõhkuja Tarmo, eks, paneme muudkui kokku neid ja muudkui sõidavad, et lapituna töös.

Ma arvan, et ega tuleviku jaoks nüüd lähinädalatel ka Eesti seest tuleb üks raport, mis on võib-olla oluline, mis ei anna ka kõiki vastuseid, aga jälle annab ühe vastuse, on see, mis me teeme tuumaenergeetika võimsustega. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis kas see või järgmine nädal peaks selle tuumaenergeetika vaheraport tulema. See võib olla üks võimalus, kui see ei ole üks võimalus, siis tuleb leida teised võimalused.

Ma arvan, et me saame hakkama ja pigem selle universaalteenusega, kui te viitate, et see on neli aastat, siis minu prognoos oleks, võib-olla ma olen optimistlik, ma ei taha liiga optimistlik olla, te tuletate pärast meelde, aga mina ütleksin, et energeetikakriis tõenäoliselt, enne, kui soodsamad võimalused turule tulevad, kestab täna erinevatel hinnangutel umbes kaks kuni neli aastat, pärast seda tegelikult see universaalteenus sellisel kujul sellise hinnaga sellise pakkumisena tõenäoliselt jääb turult saadavatele soodsamatele pakkumistele alla. Tõenäoliselt.

15:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Valdo Randpere, palun!

15:04 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea majanduskomisjoni esimees! Minu meelest oli väga hea ettekanne, nii peabki rääkima sellest, mis komisjonis toimus. Ja siin kõrvalreas istuvatele keskerakondlastele tahaks meelde tuletada presidendi sõnu, et riigieelarve ei ole mutiauk ega perpetuum mobile. Minu arust väga tubli, hea eelnõu, väga tubli, et Eesti riik teeb võimete kohaselt kõik selleks, et Eesti inimesi aidata praeguses energiakriisis. Aga mul on selline küsimus, et natukene jätkuks sellele, mis sa juba vastasid, et tulevad mingid plaanid. Aga põlevkivijaamad. Siin on küll kiidetud, et meil on Auvere ja Juhan Parts, aga see Auvere on peamiselt ikkagi minu silmis kuulsaks saanud siis, kui ta on remondis, ja ta on pidevalt remondis. Juba algusest peale oli kahjutasudega ehitatud. Kas on võimalik, et tekib mingi hetk, kus ehitatakse mingi uus põlevkivijaam meil praegu? Vaadates, kuidas Saksamaa kasutab kivisütt ja maailm on pea peale pööratud. Oli sellest ka juttu komisjonis?

15:05 Kristen Michal

Aitäh! Selle eelnõu juures, ma julgeksin öelda, vist ei olnud seda juttu. Vähemalt praegu on küll üleüldine taju, ehkki on antud soovitusi ja juba sinu poolt mainitud Juhan Parts on andnud soovituse ehitada, täita kogu maa tihedalt Auveredega. Siis jah, seda ei ole täna arutatud, et sellisel viisil seda teha, aga veel kord ütlen, et energeetika on, ta on keerulisem süsteem, siin on hulk ühendusi, siin me ei ole sellel turul lõpuni üksi, sõltub üht-teist ka meie naabritest, ühendustest, nende seisukorrast, kuhu nemad oma energeetikaga jõuavad, see mõjutab meie hinda. Ja mõjutab ka tegelikult see, kuidas me enda neid valikuid siin arendame tulevikus. Nii et jah, ma arvan, et põlevkivi on üks võimalus, kui on tegelikult kriis ja hädaolukord ja täna see nii on, ja ma arvan, et neid remonte tõenäoliselt saab ka paremini ette planeerida, vähemalt mul on täna selline ettekujutus ja vähemalt, ütleme, energeetika osalised ise on öelnud, et ei pea olema nii, et kõige keerulisemal hetkel kõik on remondis.

Aga sellele remondile vastukaaluks ütlen lihtsalt, et ka Euroopas juba varasemalt energeetikaministrite ja teise poole pealt on olnud sedasama sõnumit, et mitte ainult võimsused, vaid ka tegelikult tarbimata jätmine võiks olla üks lahendus mingitel tipukoormuse hetkedel. Kui saaks sellega toimima, et jäetakse midagi tarbimata mingil hetkel, nagu sellele 4000-lisele hinnale on juba viidatud, et oleks veidi tarbimata jäänud, oleks see hind oluliselt madalam olnud. Nii et jah, pikka juttu kokku võttes: selle eelnõu juures ei arutatud uute Auverede rajamist või uute põlevkivikatelde rajamist. Aga veel kord, energeetika arutelu kestab pidevalt ja milline see portfell olema saab, noh, eks seda aeg näitab. Mina praegu ootan tegelikult eeskätt seda, mis Euroopast tuleb, mis ja kuidas see mõjutab energeetikaturgu laiemalt, mis need valikud saavad olema. Ja siis seejärel tegelikult, millise informatsiooni me saame endal selle vaheraporti just tuumapoolelt, sellest saame ühte-teist viiteid, kuidas me oma energeetikat hakkame lähiaastatel kujundama. Pigem nii.

15:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tõnis Mölder, palun!

15:08 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu meelest te tegelikult oma ettekandes eksisite. Tegelikult ma arvan, et ka istungi juhataja võiks korra mõelda sellele, et võtta see vaheaeg siin istungisaalis ja vaadata üle, kas eksimus oli või ei olnud. Te ütlesite, et kui tulla samamoodi universaalteenusega ettevõtjatele appi, siis on vaja siin riigiabi luba. Riigieelarve kontrolli komisjonis me arutasime seda teemat ja mina küll ei pannud kordagi tähele seda, et takistuseks oleks see ettevõtjatele universaalteenuse pakkumisele, et selle jaoks on vaja eraldi riigiabi luba, vaid tahe ja poliitilise tahte puudumatus on see, mis seda takistab.

Miks ma seda küsin, on see, et tegelikult, mis siis on ikka jätkuvalt see sõnum tänastele ettevõtjatele, et kuidas riik tuleb neile raskel ajal appi. Sest Konkurentsiamet kinnitab selle universaalteenuse eraisikule siin kuskil alles oktoobri alguseks. Kui me tahaksime rakendada seda ettevõtjatele samamoodi, siis kui me seda siia eelnõu juurde ei lisa, siis see saab rakenduda ainult sellisel kujul uue eelnõuga kuskil detsembris, kus elektrihinnad on võrreldes käesoleva aastaga ikkagi oluliselt-oluliselt kõrgemad. Mis on see sõnum ettevõtjatele ja kas te eksisite?

15:09 Kristen Michal

Aitäh, hea kolleeg! Kui ma väljendasin ennast ebaselgelt, siis aitäh, et te mind parandasite. Siiralt tänan. Tõepoolest, universaalteenust, ma rääkisin küll enda meelest CO2-st ja sellest EKRE ettepanekust, aga kui te räägite universaalteenusest, siis universaalteenust ka minu teadmiste põhjal saab mikro- ehk alla 50 ettevõtjaga ja alla teatud käibega ettevõtetele ka, noh, eeldatakse, lihtsamalt pakkuda, et ilmselt see riigiabimenetlust ei peaks põhjustama või kui põhjustab, siis pigem lühiajalist. Vähemalt täna nihuke ennustus on. Nii et ma tänan, kui see sai valel real lausutud. Tegelik mõte oli sellest, millest ma tahtsin rääkida, see puudutas seda EKRE ettepanekut ehk CO2 puhul, mis teatud juhul nõuaks riigiabimenetlust, mis võtaks eraldi aega ja paneks asjad seisma. Ettevõtjate sõnumist me juba rääkisime.

15:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tundub, et kolleeg Tõnis Mölderil vaheaega vist ei ole vaja võtta. Läheme küsimustega edasi. Taavi Aas, palun!

15:10 Taavi Aas

Aitäh, juhatajale! Hea ettekandja! Ma saan aru, et kolleeg Karilaiu küsimusele sa pididki vastama hästi ümmarguselt, sellepärast et tõesti mitte keegi hetkel veel ei tea, mis saab olema see universaalteenuse hind, seetõttu täpselt vastata küsimusele, kuidas see peresid aitab, ei ole kuidagi võimalik. Ma tulen sulle appi ja ma küsin küsimuse, millele sa saad väga täpselt vastata. Kui palju teeb see eelnõu odavamaks elektriarved ettevõtjatele?

15:11 Kristen Michal

Aitäh! Hea kolleeg, ma pean kurvastusega nentima, et sa komisjonis aktiivselt osalesid, aga ometi ei ole sa eelnõu mõttest aru saanud. Ära valmista seda pettumust meie kuulajatele-vaatajatele. Ma võin sinu kaitseks öelda, et küllap sa oled aru saanud, aga tegid nalja.

15:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heiki Hepner, palun!

15:11 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas oli ka komisjonis juttu, kuidas me selle börsiga edasi läheme? Sest iseenesest börs kui üks instrument, mitte instrument, vaid koht, kus see valdav elektrikaubandus meil liigub pärast selle teenuse jõustamist. Eelnõu iseenesest on vägagi hea ja hädavajalik. Aga kas oli ka juttu, et kuidas ta selle börsi üldisesse loogikasse meil tulevikus siis mahub? Sa küll viitasid, et kaks kuni neli aastat justkui peaksime me vähemalt selle seadusega hakkama saama, aga mis meid seal börsil ootab? Kas me sinna sisse ka ikka näeme lõpuks, musta auku?

15:12 Kristen Michal

Aitäh! Ma loodan, et me ei sisene musta auku, aga kui me sinna oleme sisenenud, siis signaali sealt enam välja ei tule, nii et me ei saa teada, mis seal juhtus. Aga tõsisemalt, et see eelnõu ju tegelikult sisuliselt võtab erinevate tootmisseadmete, Eesti energia tootmisseadmete, toodetava elektrienergia ja Konkurentsiamet kontrollib selle sisendi hinna, mis iganes kulud pluss mõistlik tasuvus, hinnati 7–9% pluss keskkonnamaksud ja nii edasi. Ja see pakett on see, mis on universaalteenus igale tarbijale, eratarbijatele loomulikult ja korteriühistutele, nagu mainitud, on kättesaadav. Nii et kui sa küsid selle börsiloogika ja selle seoses, siis ma ütlen, et muidugi see pakett tegelikult oma olemuselt on nagu Konkurentsiameti kontrollitud fikspakett, tegelikult ta väljub sellest või ta on kõrval sellest börsiloogikast, et selles mõttes ta on börsiloogikast kõrval. Börsist endast on palju räägitud, selle eelnõu käigus vähe, aga ka Euroopas tervikuna, nagu ma olen kuulnud ka Eesti erinevate energeetikute hoiakut, et kogu see hinnastamismehhanism ja hinnastamisloogika elektriturul, elektribörsil vajab ülevaatamist, sellepärast et Venemaa energiasõda või sõja osa, seesama energeetikasõda on nende hindade volatiilsust oluliselt tõstnud, nad käivad üles-alla. Võimalik, et seal on ka manipulatsioone, võimalik, et mitte, võib-olla turg lihtsalt kõigub teatud hetkedel tänu sellele arhitektuurile. Aga igal juhul see tuleb üle vaadata, sest täna see tekitab tohutut ebakindlust nii eraisikutes kui ettevõtjates. Tellimus selle turu arhitektuuri ülevaatamiseks on selgelt olemas. Aga ma arvan, et seda saab teha nagu Euroopa tasandil keskselt. Eesti siin on üks liidu osalisest, mitte mitte peaarhitekt.

15:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Rene Kokk, palun!

15:14 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Hea komisjoni esimees! Siin oli korra juttu, et kas komisjonis on arutatud seda ka, et põlevkivienergiaga ühel või teisel moel edasi minna. Tõsi, nagu ütlesid ka, selle eelnõu juures me seda ei arutanud, aga ma pean ära markeerima, et EKRE esindajana olen seda ikkagi lauale toonud ja küsinud ka, et mis plaanid valitsusel on ja ministril sellega. Ettepanek on olnud, et me peaks kas uuendama või ehitama uue põlevkivienergiaploki selleks ajaks, kuni me oleme suutelised üle minema uuele ja puhtale energiale ja tulevikus panna see reservi, kui me sinnamaani jõuame, et kõik nii hästi on. Aga ma küsin sinu kui koalitsiooni esindaja poolt. Kas sa võid avada meile äkki mõned mõtted, kuhupoole või milliste mõtlete poole oleme tüürimas praegu nende ettevõtjatele tehtavate võimalike meetmetega, mida arutatakse?

15:15 Kristen Michal

Aitäh! Esiteks aitäh selle paranduse eest! Sellepärast siin kolleegid ongi saalis, et kui on märkusi, mida komisjonis on tehtud ja kohe ei meenu, parandada. Siis selle eest suured tänud.

Teiseks, nagu ma mainisin, ma arvan, et need võimalikud lahendused ka ettevõtjatele ja sellele, kogu energeetikas üldisemalt tulevadki lühiajalisemalt sellest, mida Euroopa Komisjon annab oma suunistel ja mis tuleb energiaministrite erinevatest kohtumistest. Need on avalikud, kui mitte praegu, siis õhtul kindlasti on erinevad soovitused seal. Need mehhanismid, vähemalt minul esimesel vaatamisel ja sellepärast ma ütlengi, et tegemist on esialgse hinnanguga, on parema puudumisel, võib-olla see termin ei ole kohane, antagu andeks, aga sellised natukene robinhoodlikud meetodid, et võetakse kasumit ja jagatakse seda laiali, mitte ei tegeleta niipalju hinna ja nende juurpõhjustega. Aga ma arvan, et teine osa põhjust või teine osa sellest on ka nende juurpõhjuste ja selle turuarhitektuuriga tegelemisest. Nii et ma ütleksin, et sellest probleemist on aru saanud kõik riigid ja mõnes riigis tõenäoliselt on need mured suuremad kui meil. Ma arvan, et lähinädalad toovad selles selgust, aga see hoiak on olemas, et vaadata üle kogu seda kõikumist.

Mis ettevõtluse poole pealt veel öelda? Ega ettevõtluse poole pealt on ikkagi see fikseeritud pakettide osakaal ka märksa suurem, mis on hea uudis. Halb uudis on see, et kui mõni ettevõtja oma sellises krediidivõimekuses või müüja ei suuda oma krediidivõimekuses enam välja kanda seda lubatut, siis ta tegelikult ütleb neid pakette üles. See on pigem halb olukord turul. Aga teisest küljest jälle on suuremad ettevõtjad, nii erad kui ka riigile kuuluvad, kes siis tegelikult püüavad turul neid uusi pakkumisi teha ja neid teevad. See hind on muidugi kõrge jah. Nii et ma ootaksin üks nädal-kaks ja seejärel võib-olla saab ka kiiremini, ma loodan, et saab kiiremini, et võib-olla järgmine nädal on juba teadmine olemas. Aga see pakett, jah, nagu sa majanduskomisjoni aseesimehena tead, on eeskätt eraisikud ja korteriühistud.

15:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tõnis Mölder, palun!

15:17 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja, selle vea me saime klaaritud. Tõesti, seda poliitilist tahet valitsusel pole, mis puudutab ettevõtjate aitamist. Aga ma tulen selle teise küsimuse juurde, mida tegelikult minister Järvan on mitu korda öelnud: universaalteenus ei ole midagi muud kui see, et Eesti Energia toodab ja müüb elektrit kasumlikult. See on ministri tsitaat. Ja tegelikult, kui me vaatame korra Eesti Energia neid numbrilisi näitajaid, siis 2021. aasta ärikasum oli 111 miljonit eurot, 2022. aasta esimese kvartali kasum oli 72 miljonit eurot, teise kvartali kasum oli 45 miljonit eurot. Selle teise kvartali ärikasum võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga oli tõus 557,9%. 557,9 protsenti! Aga minu küsimus on see, et juhul, kui see universaalteenus ikkagi toodab jätkuvalt Eesti Energiale kasumit, siis mis on see kasumimarginaal, mida teie valitsuse tasemel või ka majanduskomisjoni tasemel olete arvutanud, mis kasumit peaks Eesti Energia tootma järgnevalt nii kolmandal, neljandal kui ka järgmisel aastal, poolaastal.

15:18 Kristen Michal

Aitäh, hea küsija! Teil oli kaks väidet ja üks küsimus. Esiteks, selles esimeses väites, kus te ütlesite, et me klaarisime ära vea, et koalitsioonis puudub tahe ettevõtjaid kriitilistel aegadel aidata, te eksite. Mina pean selle vea teil ära parandama, ilma et juhataja peaks vaheaega võtma selle vea parandamiseks. Hea, et see parandatud sai, tänate hiljem.

15:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Küsijal oli valitsusest jutt, mitte koalitsioonist.

15:19 Kristen Michal

Selge, siis ka valitsusel. Nüüd teiseks, Eesti Energia kasum. Mind ongi üllatamas see, et valitsuses olnuna te teate väga hästi, et Eesti Energia kasum, Eesti Energia üldiselt kuulub Eesti rahvale ja kasum võetakse sealt välja, nii et sinna ei jää tilkagi. Vahel võetakse pealegi. Üldiselt Eesti Energia kasum ja dividendid on katmas riigieelarves kaitsekulusid, julgeolekus meditsiini, mis iganes kulusid, et rahal ei ole seda silti küljes. Seetõttu mina teie asemel mõistaks seda, kui müüdav kaup on kallim, siis need numbrid suurenevad, see on paratamatus. Aga Eesti Energia puhul erinevalt teistest ettevõtetest see kasum läheb maksumaksja kassasse erinevate asjade tegemiseks. Kindlasti tehakse vajalikke asju, sõltub eelarvest loomulikult. 

Ja kui te küsite, mis Eesti Energia tulusus peaks olema, siis selle universaalteenuse puhul veel kord oli juba juttu, ütlesin seda välja, komisjonis oli juttu, et Konkurentsiameti varasem praktika on olnud sihukese mõistliku tasuvuse koha pealt 7%–9%, see on olnud võimalik tasus.

15:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Kruusimäe, palun.

15:20 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! No kui siin juba käis küsimus, et kuidas ettevõtted ja need peavad hakkama saama, siis ma võib-olla küsin selle küsimuse, et oma särk on ju ihule nagu lihem. Meile kõigile siin saalisviibijatele. Kuidas Riigikogu Kantselei saab nende kõrgendatud hindadega hakkama ja kas ta saaks ka mingit toetust? Ei taha küll kurja kuulutada, aga võib-olla me peame olema siin talvise perioodi kaugtööl justnimelt selle pärast, mitte koroona pärast, vaid et mingil määralgi energiakulusid kokku hoida. Aitäh!

15:21 Kristen Michal

Aitäh, hea kolleeg! Komisjonis seda üksikküsimust ei arutatud ja mina isiklikult ütleks, et minule kaugtöö väga hästi sobib ja meeldib. Kui see annaks võimaluse maksumaksja kulusid kokku hoida siiasõidule või majutusele, korterite üürimiselegi, siis tasuks proovida.

15:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Reili Rand, palun!

15:21 Reili Rand

Aitäh! Hea ettekandja, tõite välja, et ettevõtete toetamiseks meetmete väljatöötamisega juba tegeldakse ning loodetavasti kuuleme juba peagi. Küll pöördus üks ettevõtlik kodanik minu poole küsimusega, millele teie ehk aitate selgust tuua. Kuidas on käesoleva seaduse rakendamisega juhul, kui eraisiku koju on registreeritud ka tema ettevõte?

15:22 Kristen Michal

Aitäh, hea küsija! Me käsitlesime seda üldiselt pigem piiripealse juhuna ja üldiselt lähtutakse, vähemalt minu arusaamist mööda me komisjonis ja reeglite tegemisel lähtusime sellest, et selliseid juhtumeid on pigem vähe ja inimesel on võimalik võtta see universaalpakett. Loomulikult hiljem, kui peaks juhtuma, et noh, keegi rajab sinna mingisuguse suurema tööstuse läbi oma korteri, siis saab energiamüüja loomulikult tsiviilnõude esitada. Sellisel juhul see ei ole eesmärgipäraselt kasutatud. Nagu ma viitasin siin ka sellelesamale korrigeeritud sõnastusele, et universaalteenuse tarbija on siiski kodutarbija, kellele osutatakse universaalteenust, või isik, kes ostab elektrienergiat selle edastamiseks ja müümiseks kodutarbijale selleks vajaliku elektrienergia ulatuses ning kellele osutatakse universaalteenust. Noh, ma pigem, ütleme nii, et komisjonis meil oli seda debatti, aga üldjuhul, arvestades aega, arvestades seda tempot pigem eeldatakse, et selliseid juhtumeid on vähem. Ja veel kord, et eks siis seda saab hiljem sortida, kui seal on mingeid kahtlusi või küsimusi, siis saab müüja selle küsimuse tõstatada, kui järsku kellegi korteri taha ilmub suur välibassein, eks ju, et tõenäoliselt see päris nii ei lähe. Pigem suhtume positiivselt.

15:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riho Breivel, palun!

15:23 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea Kristen! Vaatajad-kuulajad tunnevad jooksvalt ka siin huvi ja küsivad, et küsin kohe küsimuse ära. Kus on hinnaregulatsiooni loogika, kui universaalteenusega reguleeritakse meil ju tegelikult elektri tootmist. Aga probleem, küsimus, et seletaks võib-olla ära, et kõik vahendavad ettevõtted võivad keevitada oma kasumimarginaali sellele juurde ja kuidas me sellest välja tuleme?

15:24 Kristen Michal

Aitäh, hea Riho! Jah, aga üldiselt see süsteem on ikkagi selline, et Eesti Energiale pannakse kohustus seda universaalteenust osutada, nagu ma olen kirjeldanud, viisil, et tootmissisendid vaadatakse üle, nende hinnastamine vaadatakse üle, mõistlik tasuvus, millest me rääkisime 79% vaadates, pluss keskkonnatasud ja sellest kujuneb universaalteenuse hind. Tarbijad ja inimesed saavad alati oma müüjat vahetada, kui sinna pannakse vahele selline hind, lisatakse selline marginaal, mis ei peaks neile olema vastuvõetav. Tänapäeval see käib väga lihtsalt. Taas kord tuleb tunnustada, näed siin kolleeg Taavi Aas, kes aeg-ajalt teeb nägu, nagu ta tukuks eelnõu arutamise ajal, see oli nüüd naljaga pooleks, eks ju, kuna  ta küsis asja sisusse mittepuutuva küsimuse enne, tegi paranduse, et elektrimüüjatel oleks kõik seesama universaalteenuse hind oleks kenasti veebilehel ka olemas. Nii et tegelikult selle me juba lahendasime seal komisjonis, ma arvan küll, ära.

15:25 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Rene Kokk, palun!

15:25 Rene Kokk

Aitäh! Ma tulen nüüd selle ühe EKRE muudatusettepaneku juurde, mis oli CO2-komponendi väljavõtmise ettepanek sellest elektri hinnast. Nagu sa ka ütlesid hästi õigesti siin enne, et ega siis tegelikult tõesti rahal ei ole silti küljes, et Eesti Energia dividendiraha lähebki kõigiks tegevusteks, mida parasjagu valitsus või koalitsioon prioriteediks peab, just nimelt prioriteediks peab, sinna raha suunatakse. Sama on tegelikult CO2-kvoodi rahaga. Me teame, et tegelikult meil tuleb sadu miljoneid, circa 250 miljonit, sinna suurusjärku, mis tegelikult on riigieelarve tulupoolel, ka panna jälle sinna, milleks valitsus prioriteediks peab parasjagu. Hea tahte korral ei ole tegelikult mingit probleemi seda raha ka kasutada CO2-komponendi meetme väljatöötamiseks ja nende lahenduste leidmiseks. Tegelikult on asi tahtes.

15:26 Kristen Michal

Nojah, see oli pigem isegi väide kui küsimus, aga ma püüan sellele vastata. Nagu me komisjonis omavahel rääkisime ja MKM-iga, Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumiga rääkisime, et see mehhanism, kuidas teie pakkusite välja, ei ole täna Euroopa reeglitega kooskõlas. Ei saa välistada, et ta seda kunagi tulevikus on. Seda esiteks. Vähemalt praegu see nii ei ole. Ja seda, nagu ma oma ettekandes ka ütlesin, et kasutada raha, millega maksta otse tarbijale, tarbijale mingeid erinevaid asju hüvitada, eraisikutele, seda reeglid ju lubavad teha. Nii et tegelikult, kui te tahate seda mehhanismi kuidagi teha, siis see ettepanek pigem peaks olema tarbijale millegi hüvitamine. Täna tegelikult saadavad tulud ju kuluvad ka selle peale, et 50 eurot megavatt ehk 5 eurot kilovatti on täiendav see elektrihinnasoodustus, gaasi hinna kompenseerimine ja kodukütte või selle kaugkütte kompenseerimine samamoodi. Nii et eks need rahad sinna peale või meetmed selle peale lähevad, eks.

Aga ma veel kord ütlen, et me ootame, mis siin lähipäevil Euroopast tuleb. Võib-olla saab sealt ka mingeid uusi võimalusi erinevate asjade tegemiseks. Kui te küsite, kas erinevate meetmete tegemiseks, kompenseerimiseks, ma ütlen, et viidates siin presidendile, aga mitte ainult, et ega lõppkokkuvõttes abi puhul mina isiklikult ütleks, on erinevad reeglid, aga nagu koroonaajal, ma mäletan, Eesti Pank ka ütles seda, Madis Müller ütles seda, et ega seal on, hästi täpne on, esiteks on kiirus ja teiseks on ka täpsus. Antud hetkel see universaalteenuse põhiline võlu või väärtus on tegelikult selle aitamise kiirus, mitte niipalju täpsus, eks ju. Et kui tulevikus sihtida täpsemalt ja teha erinevaid toetusi, mis aitaks just abivajajaid, siis see saaks olla järgmine samm. Aga see, mida me siin teeme, see on kiire lahendus, mis annab meelerahu neile, kellel ei ole head nagu fikspaketti. Ma niimoodi võtaks selle kokku.

15:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heiki Hepner, palun!

15:28 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma natukene täpsustan kolleeg Breiveli korra juba lahti tehtud küsimust ehk teiste energia edasimüüjate puhul, kes saavad ka universaalteenust edasi müüa Eesti Energialt seda osta. Kas ma olen õigesti aru saanud? Põhimõtteliselt nemad võivad võtta edasimüügil oma marginaaliks nii palju, kui nad tahavad. Ainuke, et tarbija peab ise jälgima, et Eesti Energial on see marginaal null. Ja siis tuleks lihtsalt Eesti Energia juurde üle kolida. Põhimõte sellest.

15:29 Kristen Michal

Jah, üldjoontes see on siinsamas seaduses esimese lehekülje allservas ka kenasti öeldud, et universaalteenuse hind sisaldab erinevaid nimetatud kooskõlastatud elektrienergia tootmishinnale elektrimüüja universaalteenuse osutamisega seotud põhjendatud kulusid ning mõistlikku ärikasumit. Ja see universaalteenuse hind avaldatakse veebilehel. See oli juba see täiendav ettepanek, millele ma viitasin enne. Jah, kui keegi ebamõistlik otsustab universaalteenust osutada ja ei osuta seda piisavalt sileda toru põhimõttel, siis tõenäoliselt tema kliendid kolivad ringi. Aga seda ju keegi ometi turule ei taha. Ei taha meie seadusandjana turgu ringi jagada sellega ja ma arvan, et ettevõtjad tegelikult ei taha ka seda turgu sellisel viisil ringi. Aga vähemalt täna tervemõistuslikult meil selline eeldus on ja ei lükanud seda ükski arutelus osalenud ekspert ringi.

15:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Martin Helme, palun!

15:30 Martin Helme

Aitäh! No mina olen vaielnud ka ametnikega Euroopa direktiivide üle ja Euroopa direktiividega muidugi on see lõbus lugu, et me kõik saame neid lugeda. Isegi osadest saame me kõik aru, selleks ei pea olema väga suur spetsialist, ja see konkreetne CO2 direktiiv, millest me räägime, on Euroopa direktiiv 2003/87, mille artikkel 10 punkt 3 ütleb väga selgelt, et liikmesriigid saavad otsustada ise, mis nad selle rahaga teevad. Eesti saab seda raha eelarve mõistes väga korraliku ülelaekumisega. Fakt on see, et riik teenib praegu CO2-kvoodi müügiga väga suuri rahasid, me räägime sadadest miljonitest ülelaekumistest. Ja ütleb selle direktiivi alapunkt H, selle punkt kolme alapunkt H, et selle CO2-kvoodi müügi raha saab kasutada sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamiseks, väiksema ja keskmise sissetulekuga inimeste aitamiseks. Nii et kõik need jutud sellest, et CO2 kasutada ei saa, on lihtsalt jama.

15:31 Kristen Michal

Aitäh, hea Martin! Mul ei ole teie lugemisoskusele midagi ette heita. Või sinu lugemisoskusele, küll tõlgendamisele. Seal on tegelikult seesama viide, et seesama, mida ma enne mainisin, et kui EKRE sooviks näiteks teha ettepaneku tarbijaid selle raha eest aidata, otse tarbijatele, siis ei oleks seda probleemi, aga sellisel viisil, nagu siin eelnõus välja on pakutud, tootjatele seda kompenseerida kahjuks ei lähe reeglitega kooskõlla just sellesama minu poolt enne mainitud direktiivi valguses.

15:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Valdo Randpere, palun!

15:31 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea majanduskomisjoni esimees, hea Kristen! Mul on selline küsimus. Ma juba enne ütlesin, et minu meelest on see suurepärane eelnõu, ei jõua ära oodata, millal ta jõustub, seaduseks saab. Sama, ma arvan, et väga paljud inimesed väljaspool seda saali, võib-olla isegi siin saalis koos minuga ootavad, millal saaks üle minna universaalteenusele. Seda enam, et minu praegune elektritarnija võttis vaevaks saata mulle mingi kümme päeva tagasi kirja, kus ta väikeste tähtedega muu hulgas ka mainis, et nad kavatsevad tõsta oma marginaali kolmekordseks. Nad nii päris ei kirjutanud, nad kirjutasid numbreid sinna, ma vaatasin, võrreldes praegusega tõstavad kolmekordseks. Mul ei ole küll mingit head põhjendust, miks peaks nende juurde jääma. Nii et ma kavatsen Eesti Energiasse minna, universaalteenusele ennast kirja panna. Ja minu küsimus sulle on ainult: millal ma saan seda teha?

15:33 Kristen Michal

Aitäh, hea küsija! Hea Valdo! Eeldades, et Riigikogu enamus, selline tunne on, aga ma ei tea, kas tunne on õige, täna toetaks teise lugemise lõpetamist ja homme kolmanda ja Vabariigi President ja tema meeskond leiavad selle seaduse kvaliteediproovile vastava oleva ja kuulutavad selle välja, pärast mida ta Riigi Teatajas avaldatakse, paar päeva pärast seda ta jõustub, pärast seda Konkurentsiamet teeb oma töö, nii et orienteeruvalt on täna hinnang, et see võiks juhtuda 1. oktoobrist. Siis 1. oktoobril paned piduliku elektrimüüja universaalteenusepaketi lipsu ette ja lähed teed selle kuskil ära.

15:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Martin Helme, palun!

15:34 Martin Helme

Aitäh! No vaat kui huvitav, et minu tõlgendamises on probleem, mitte teie tõlgendamises või valitsuse või MKM-i ametnike tõlgendamises. Euroopas on enam-vähem kaks riiki, kus ei ole nende CO2 rahadega mindud inimestele appi: üks on Eesti ja teine on Taani. Kõik teised riigid saavad aidata mitte ainult kodumajapidamisi, vaid saavad aidata ka ettevõtteid. Aga meie ei saa. Ma muidugi siinjuures tahaksin saada sellist lihtsat [vastust] lihtsale küsimusele, lihtsat vastust. Kui mingi Euroopa Liidu direktiiv ütleb meile, et me ajame Eesti inimesed nälga ja külma ja Eesti ettevõtted pankrotti, kas me siis tegelikult ka kavatseme täita seda direktiivi või ütleme, et ei-ei-ei, me ikka ei aja Eesti inimesi nälga ja külma ja Eesti ettevõtteid pankrotti. Ja vaatame pärast, mis me selle direktiivivaidlusega teeme?

15:34 Kristen Michal

Aitäh! Õnneks sellist direktiivi mina ei tea olevat, mis käsiks Eesti inimesi ja ettevõtjaid nälga [jätta] ja külma kätte ajada. Aga see muidugi ei välista ega takista teid kuidagi väitmast, et selline direktiiv on, või sind ei takista väitmast. Nagu öeldud, parlamendiliikmed on vabad oma sõnakasutuses, kuidas iganes nad soovivad ennast väljendada. Ja mis puudutab CO2 raha kasutus, nagu ka aasta tagasi, tegelikult ka praegu kasutatakse seda ikkagi erinevate sammude astumiseks. Kõik, mis puudutab neid erinevaid võimalikke meetmeid, ka tulevikus energiasäästuks, kõik, mis puudutab erinevaid võimalusi ka, ütleme, puudutas vähemalt varem näiteks tasude ja nii edasi alandamisel. Eks see ikka riigieelarvest tuli, nii et minu meelest ei ole päris õige luua niisugust tunnet, et kuskil on mingi kassa, mida ei saa puutuda, aga et kui selle saaks lahti, küll me siis aitaks inimesi. Eks selle kassa nimi ikka riigieelarve on. Ja endise rahandusministrina tead sa kindlasti paremini, et ega see kassa ei ole põhjatu. Tahte suurus ei asenda raha olemasolu seal, ma ütleksin nii.

15:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Marek Jürgenson, palun!

15:36 Marek Jürgenson

Austatud istungi juhataja! Hea kõneleja! Jah, ma natukene võib-olla selles mõttes võtan hirmu maha, et täna on teine lugemine ja homme on kolmas ja mina isiklikult ja ma usun, et paljud minu fraktsioonikaaslased seda eelnõu toetavad, sellepärast et see universaalpakett on päris hea päästerõngas, ma arvan, paljudele Eesti peredele. Kindlasti on ka selliseid vandujaid, kes on teinud seitsmeaastase lepingu karmimate tingimustega, kui see universaalpakett nüüd välja tuleb.

Aga minu küsimus on selline ja Valdo tegelikult küsimusest ajendatud natukene. See on meediast läbi käinud, et ettevõtjatele on hakatud elektrilepinguid üles ütlema. Kas ei peaks riik kuidagi rohkem sekkuma ja hoidma kätt pulsil, et selliseid juhtumisi ei oleks, et energiamüüjad lihtsalt enda huvides ei kasutaks lihtsalt neid lepinguid ära selliselt?

15:37 Kristen Michal

Aitäh! Esiteks aitäh toetuse eest sellele eelnõule. Ma arvan, siin me oleme kõik ühes paadis, isegi kui selle suhtes on kriitikat, ja ma saan aru, et on erinevaid arvamusi üle poliitilise välja. Lõppkokkuvõttes ongi selle lahenduse eeliseks teatav universaalsus ja võib-olla kiire toime, meelerahu andmine. Kas iga lahendus on parim? Ütleme nii, et poliitika ja seadused ei ole tihtipeale universaalsed mutrivõtmed, et nad kõigi mured lahendavad, aga vähemalt osa.

Nüüd, mis puudutab, et kui kellelgi on teised lepingud ja paremad lepingud, siis nende paremate lepingute juurde nad muidugi saavad jääda. Olen minagi siin saalis vestelnud erinevate kolleegidega, kes ütlevad, et neil tõenäoliselt on tehtud ette fikslepingud, mis on soodsamad, ja küllap selle juurde nad jäävad. Kui nende lepingud on ebasoodsamad, on nad kuskil mujal üldteenusel, siis nad tegelikult saavad üle minna sellele universaalteenusele.

Ja mis puudutab ettevõtjate poolt, siis ma nagu olen ise ka samamoodi jälginud seda, et kindlasti ka Konkurentsiamet saab siin jälgida seda turul toimuvat, kas neid lepinguid elektrimüüjad käsitlevad, sest nad saavad volitusi siin ka juurde. Aga see probleem minu hinnangul tuleb sellestsamast, mida Euroopa ja kogu maailm täna nagu mõistab selle energiasõja käigus, et on müüdud teatud hinnaga ette toodet, mille n-ö krediidi ulatust ei aimatud ette. Ütleme, et ettevõtjad minu meelest pigem teevad seda häda sunnil, on minu arvamus täna. Võib-olla on seal ka pahatahtlikkust, ei oska ma öelda, võib-olla on liigset uljust, võib-olla, aga on arvestatud justkui normaalturuga, et normaalturul on teatud müügil teatud kasumid teatud aja peale, eks ju, ma eeldan. Ja nüüd on tegelikult see hinnakõikumine läinud nii tohutuks, et lihtsalt ettevõtete krediidivõimekus ei kannata seda välja. Mujal Euroopas ja teistes riikides käsitletakse seda täiesti eraldi probleemina täna, et sellest energeetikasõjast või energeetika kõikumisest ei saaks uut majandus‑ ja krediidiriski ettevõtjatele, kes hakkavad seal kukkuma. Ka Eesti puhul ma ei taha kuidagi süngelt ennustada ja Riigikogu saali lagi ei ole tume, aga ma ütleksin, et pigem tõenäoliselt selline nagu krediidivajadus ja see turu kõikumine võib vähendada ka elektrimüüjate võimeid hakkama saada ja võib-olla mõned elektrimüüjad ka turult isegi eemale viia. See vähemalt on praegu nagu selline ekspertide poolt olev taju. Aga veel kord, et eks aeg näitab, eks aeg näitab, kuidas see läheb. Aga jah, ma arvan, et Konkurentsiamet peab jälgima seda turul toimuvat ja vajadusel tegelikult andma ka signaale, et kui on vaja midagi seadusandja poole pealt veel ette võtta.

15:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh ettekande ja küsimustele vastamise eest! Rohkem küsimusi ei ole. Läheme läbirääkimiste juurde. Martin Helme, palun! Vabandust! Kas Kalvi Kõval oli küsimus? Sõnavõtt kohalt? Selge. Martin Helme, palun!

15:40 Martin Helme

Igaks juhuks palun lisaaega.

15:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kaheksa minutit!

15:40 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Head kolleegid! Mina küll ei ole selle eelnõuga rahul. Ma ei ole selle eelnõuga väga mitmel põhjusel rahul. Esiteks, tuleb üle korrata üks väga selge asi. 200-eurone megavati eest elekter ei ole odav elekter. Ka 180- eurone megavati eest elekter ei ole odav elekter. Odav elekter oli meil paar aastat tagasi, kui me maksime peaaegu 10 korda vähem. Natuke üle 20 euro olid sooduslepingud. Kallis elekter paar aastat tagasi oli 40-eurone.

Nüüd tullakse meile seaduseelnõuga, kus kiivalt varjatakse seda, mis see hind lõpuks on. Aga noh, nagu sellist kantseliiti kasutades, indikatsioon on selline, et ta jääb sinna kusagil 180 euro kanti, võib-olla natuke rohkem, võib-olla natuke vähem. Ja ausalt, see tähendab, meile müüakse ju põrsast kotis. Kuidas me saame seda seadust toetada, kui me tegelikult ei tea, mida me lõpuks saame. Jutt sellest, et oi, Konkurentsiamet ei saa praegu neid arvutusi [teha]. Aga miks ei saa teha? Miks ta ei saa teha? See, missugune on sisendhind Narva Elektrijaamades – kas see muutub tänase päevaga midagi, kas see muutub homse päevaga? Mitte midagi ei muutu. Need numbrid on kõik olemas. Seda võiks meile ikka väga rahulikult öelda, missuguse numbrini nad on jõudnud.

Nüüd, me tegime selle eelnõu kohta mitu väga mõistlikku ettepanekut. Esimene, väga oluline, sellest räägitakse liiga vähe, me tegime ettepaneku laiendada universaalteenust mitte lähtudes sellest, et kas need on kodumajapidamised või väikeettevõtted, vaid lähtuda tarbimise suurusest. Seda lubavad Euroopa direktiivid vabalt, mingit küsimustki ei ole. Saab teha tarbimissuuruse põhiselt, mitte siis selle põhiselt, kas on füüsiline isik või juriidiline isik. Euroopa direktiivide mõistes peaaegu kõik Eesti ettevõtjad on väikeettevõtjad. Nii et seda odavat, seda nii-öelda universaalteenuse elektrit saaks müüa väikeettevõtjatele igal juhul Eestis. Kohe saame teada, kas seda meie ettepanekut toetatakse või mitte. Mul on millegipärast tunne, et ei toetata, sest komisjonis hääletati ta maha.

Nüüd, teine meie ettepanek, millest siin juba oli ka küsimuste-vastuste voorus päris palju juttu, on see, et elektri hinnast oleks CO2 hinnakomponent välja võtta. Ma olen nõus sellega, mida Kristen Michal ütles ja mida ka majandusministeeriumi inimesed ütlevad, et selleks on erinevaid viise võimalik leida. Neid viise on võimalik leida. Kui teile meie sõnastus ei meeldinud, siis tulnud lagedale oma sõnastusega. Neid viise, kuidas saada CO2 komponendi hinda elektri hinnast välja, on võimalik leida, neid on teised riigid teinud. Kui endal nupp ei noki, siis küsige sakslastelt, niikuinii me küsime kõiki asju sakslastelt, enne kui teeme. See jutt, et direktiiv ei luba ja ei saa teha – kellele te seda räägite? Tahtmises on küsimus, mitte saamises. Tahtmises! Me kõik saame aru, miks ei taheta. Sest CO2 kvoodi müük on tohutu tulu riigieelarvele. Meil peaaegu kahekordistub aasta lõpuks tegelik CO2 kvoodi tulu võrreldes sellega, mis me siin eelmisel aastal vastuvõetud eelarves eelarvetuluna kirja panime. See ülelaekumine on sadades miljonites. Ja seda raha, loomulikult, kuidas seda kõbinat välja tahetakse anda, see tuleb ikka omale kõhu all ajada valitsusel, eks ju.

Jutt sellest, et poliitikud ei määra hinda. No andke andeks, mida me siin üldse siis teeme? Eesti on kõige rängemas majanduskriisis alates tervest iseseisvumise ajast üldse. Meie ütleme, et meie ei tea midagi, las Konkurentsiamet teeb. Nalja teete või? Mille eest meie siis palka võtame? Konkurentsiametil tuleb kahe jalaga seljas sõuda praegu, et nad teeksid sellise hinna, mis on õige, mis on päris, sest me ju kõik teame, et elektrimüüja oskab sinna sisse tassida neile selliseid kuluosasid, et see 200 eurot megavati kohta tundub veel ikka odav. Loomulikult poliitikud peavad sekkuma sellesse protsessi! See on sama loll jutt, kui Martin Herem räägib, et ärge sekkuge riigikaitsesse.

Nüüd lihtsad numbrid, millest inimesed võiksid aru saada. 2020. aastal müüs Eesti Energia elektrit keskmise hinnaga kokku aasta keskmine 3,4 senti kilovatist ehk 33,6 eurot megavatist ja oli veel 20 miljoni euroga kasumis, ja seal on veel CO2 kvoodi hind sees. Kui me võtame CO2 kvoodi hinna välja, siis on ta isegi vähem ja ikka veel Eesti Energia on kasumis. Ja veel lihtsamad numbrid. Eesti Energia tootmisvõimsused peaaegu katavad ära kogu Eesti tiputarbimise. Eesti tiputarbimine on 1500, isegi nõksa vähem kui 1500 megavatti, viimaste aastate tiputarbimine. Eesti Energia põlevkivi soojuselektrijaamade võimsus on 1400, tegelikult rohkem, aga neil on kogu aeg remondid. Nii et ei ole vaja meile mingit mingit lambajuttu rääkida.

Kõige rohkem mind vihastab see lambajutt, kui räägitakse, kuidas sõda on teinud elektri kalliks. Kallid inimesed! Kas Venemaa okupeeris ära meie põlevkivikaevandused, et meil ei ole enam oma maavara võimalik võtta maast välja? Või on selle maavara hind maailmaturul kuidagi hüpanud kuhugi? Ei ole ju! Ei ole. Ei ole ka Narva Elektrijaamade töötajate palgad hüpanud, isegi ei ole inflatsiooniga koos kõndinud. Ei ole ka teinud Eesti Energia selliseid investeeringuid. Viimane korralik suurem investeering, mis tehti, oli siis, kui mina andsin neile korralduse uus õlijaam teha. Parim investeering, mis Eestis viimastel aastatel on energeetikas tehtud.

Kust see sisendhinna tõus tuleb? Jaa, täpselt sealt: CO2 hinna tõus. Aga sellepärast me räägimegi, et CO2 hinnakomponent on vaja elektrist välja võtta. Mul on niisugune tunne, inimesed: meie Riigikogu saadikud ja meie valitsuse liikmed ja kogu meie ministeeriumide kamp lihtsalt ei taju, kui katastroofiline olukord Eestis on, milline paanika ja ahastus on inimeste hinges. Te lihtsalt ei saa vist üldse sellest aru. Me liigume mingisuguse ühiskondliku kollapsi suunas, kui me kohe midagi ette ei võta. 200-eurone elektri hind ei ole see, mida tuleb meile pakkuma tulla. Kui me teeme selle hinna nii, nagu vaja on, siis kaob iseenesest ära vajadus mingite toetusmeetmetega skeemitada. Seda pole vaja.

Riigieelarvesse laekub sel aastal tänu hinnatõusule käibemaksukasv, CO2 kvoodi müügi kasv, Eesti Energia dividendikasv, kõik need muud asjad, ressursitasukasv. Selle tagajärjel riigieelarve kosub suurusjärgus 1 kuni 1,2 miljardit. See on umbes sama suurusjärk, kui meil oleks tõstetud sotsiaalmaks 40% peale või käibemaks 35 peale. Sellises suurusjärgus kooritakse Eesti majandusest raha kokku riigieelarvesse. Ja siis meile räägitakse, pea õlal niutsudes, kuidas ega riigieelarvest ei saa lõputult toetusi maksta, me siin niigi 200 miljonit maksame ära. See on ju inimeste mõnitamine. Mina küll seda eelnõu toetada ei saa, kui meie parandused sisse ei lähe. Aitäh! 

15:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Taavi Aas, palun!

15:48 Taavi Aas

Austatud juhataja! Head kolleegid! Eelnõust. Ma olen siin komisjoni esimehega nõus, et tegelikult komisjonis oli arutelu väga põhjalik. Kolme komisjoni koosoleku jooksul seda eelnõu arutati, seda eelnõu parandati, see tegelikult näitab seda, et eelnõu ise, mis meieni jõudis, oli sellises küpsusastmes, et tahtis päris korralikku remonti. Jah, teatud ulatuses see kindlasti Eesti inimesi aitab. Aga eelnõu probleemid. Ettevõtted täiesti välja jäänud, tegime parandusettepaneku, et mikro‑ ja väikeettevõtjaid arvestataks. See ei ole paraku komisjonis toetust leidnud. Muide, see aitaks ka seda probleemi lahendada, mida siin üks kolleeg üles tõstis, et mis saab juhul, kui ettevõte on koduaadressile registreeritud. Kui mikro‑ ja väikeettevõtted oleksid sees, siis ei tekiks siin mingit juriidilist probleemi ja ei tekiks tulevikus mingeid vaidlusi. Ja ennustan, et neid vaidlusi võib päris põhjalikult tulla.

Kindlasti teine asi, see, et CO2-vabad tootmisvõimsused on hinnaarvestusest väljas. See aitaks kindlasti keskmisest hinda alla tuua. Ma arvan, et siin ei ole vabanduseks see, et see on börsiettevõte. Eesti Energial on seal enamusosalus. Ah jaa, üks asi veel, mis tuli siin küsimuste käigus, et kui hea kolleeg Randpere küsis uue põlevkivijaama kohta. Tegelikult uus põlevkivijaam on, küll väga väikses osas annab ta energiat või elektrit, aga see on tegemisel ja see on seesama õlitehas, keemiatehas. Muide tuletan meelde, selle tehase vastu on  Reformierakond väga võidelnud. Nii et ma arvan, et täna on koht natuke piinlikkust tunda, et selle vastu kunagi teil võideldud sai. Pigem oleks pidanud toetama.

Kokkuvõtvalt, eriti ettevõtjate kohapealt. Mis on viimaste päevade uudised, mida räägib valitsus, mida täna rääkis siit puldist hea komisjoni esimees, mida on rääkinud ka Kaja Kallas ise. Keegi ei looda enam valitsusele, valitsus ise ei looda, komisjoni esimees ei looda, isegi Kaja Kallas ise ei looda. Kõik pöörduvad Ursula von der Leyeni poole, et Euroopast tuleb lahendus. Ursula, tule appi, me ise ei saa! Mis mõttes? Saame küll, isegi täiesti seaduslikult. Aitäh!

15:51 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalvi Kõva, sõnavõtt koha pealt, palun!

15:51 Kalvi Kõva

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Meie fraktsiooni esimees Indrek Saar siin esimese lugemise ajal pidas väga põhjaliku kõne selle eelnõu headest ja väga headest külgedest. Jah, me peame mõnevõrra nõustuma, et kas 200 eurot megavatt-tunni eest on elektri eest väike raha. Ei, see ei ole väike raha, aga kui me oleksime aastaid tagasi juba oma täieliku töö suunanud selle eesmärgi nimel, kuhu me tänasel päeval ka liigume, et me täielikult elektrit toodame taastuvatest energiaallikatest, siis oleksime me tõenäoliselt, võiksime me rääkida tükimaad väiksemast elektripuudusest ja elektri hinnast tänasel päeval. Aga vähemalt siht on seatud ja me loodame, et ka see teine eelnõu, mis praegusel juhul küll veel komisjonis, liigub ka sama kiirelt siin saalis edasi nagu see eelnõu siin meie laudadel. Ma olen nõus, et väikeettevõtted satuvad samuti väga suure surve alla elektri hinna tõusu või selle nii kõrge elektrihinna tõttu käesoleval talvel ja nii nagu komisjoni esimees ka mainis, täna valitsus ja koalitsioon tõsiselt mõtleb, et ka väikeettevõtjatele appi tulla. Ja mina isiklikult loodan siiralt, et sealt ka neid läbirääkimisi edusammud kroonivad. Nüüd, ma olen kindel, et kõik meie fraktsiooni liikmed hääletavad selle eelnõu lõpphääletusel selle eelnõu poolt ja võib-olla kolleegidele ka suured tänusõnad, et me seda nii vajalikku eelnõu menetleme ikka sellises tempos, mille puhul tavaeelnõudel oleks küsimärke väga palju, et miks ühel nädalal on kaks lugemist, nii teine kui kolmas. Ja peab ütlema, et komisjonis kahe lugemise vahel tehti väga-väga toredat tööd ja siiralt. Komisjoni esimees... Ja ma tegelikult Taavit tänaksin. Taavi oli väga asjalike küsimustega ja probleemitõstatusega komisjonis. Aitäh! 

15:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Helle-Moonika Helme, palun!

15:54 Helle-Moonika Helme

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ma mäletan väga hästi, kui aasta tagasi tõusis suvel korraks elektri hind 100 euroni megavatt-tunni eest. Kõik olid šokeeritud. 10 senti kilovatt! See tundus täiesti absurdne ja enneolematu, see hind tundus kõrge. Praeguseks oleme tunda saanud ja maksnud hinda peaaegu 5 eurot kilovatt-tunni eest ja ma ei suuda teinekord ära imestada, kuidas me selleni oleme jõudnud, et arutame seda nagu uut normaalsust või asja, millega me peame lihtsalt harjuma kohanema ja kus me ei saagi midagi teha.

Eelmisel kevadel, kui kõrgetele energiahindadele oli lisandunud veel ka sõda Ukrainas ning oli selge, et mida päev edasi, seda kõrgemale tõusevad hinnad ning selle olukorraga ei tohi lihtsalt kaasa lohiseda, leppida ja üritada seda lahendada nii, et ühtegi olemasolevat süsteemi ei muuda või ühtegi hinnatõusu põhjustavat komponenti ei puutu, mistõttu EKRE tegi juba kevadel väga põhjapanevaid ettepanekuid olukorra muutmiseks. Jah, me keegi ei saa muuta asjaolu, et Putin peab sõda Euroopas, Ukrainas. Üks selle sõja oluline jõuõlg asub Moskvas, just see osa, mis puudutab energeetikat. Aga ütlemata rumal on see tee, mille praegune valitsus ja tegelikult kogu Euroopa Komisjon on valinud.

Energiahinnad ja paradigma energeetikas oli muide muutunud juba enne sõja algust Ukrainas. Selle nimi on ideoloogiline rohepööre, ilusad utoopiad ja maailma päästmise retoorika, millega Ursula von der Leyen Euroopas võimule tuli ja mida ta kohe täiskiirusel hakkas ellu viima. See pidi olema taastuvenergeetika võidukäik, mille eesmärk oli täielikult tasalülitada, surnuks maksustada ja hävitada senine tehnoloogia ja teha ruumi uuele ärile.

Lihtsalt remargina: kui me räägime taastuvenergeetikast, siis paraku see ei ole ei taastuv ega saa seda nimetada ka energeetikaks, sest selles uues, väidetavalt neitsilikult puhtas, õilsas tehnoloogias kasutatakse taastumatuid loodusvarasid, mida kaevandatakse mastaapselt ja suures koguses emakese maa põuest, kasutades seejuures lapstööjõudu, orjatööjõudu maailma vaestes riikides. Võetakse maha vihmametsi, et kätte saada ühte kindlat puuliiki, mille kiudu kasutatakse tuulikute labade [valmistamiseks] ning tehnoloogia utiliseerimise komponent on sellest arvestusest üldse välja jäetud. Seda ei saa nimetada ka energeetikaks, sest suvaliselt puhuv tuul ja põhjalaiuskraadide päikesevalgus ei taga meile stabiilset energiavoogu, mistõttu see ei ole 21. sajandi ja elektri tsivilisatsiooni mõistes üldse energeetikaks nimetatav. Tõesti ei ole.

Lisaks kõigele on äärmiselt rumal rääkida säästmisest ideoloogia helge tuleviku nimel. Meie vanavanemad ja vanemad on meeletult rabanud selle nimel, et me võiksime elada soojuses, valguses ja heaolus. Ka fossiilsete kütuste kasutamise tehnoloogiad on muutnud tarkade inimeste teadmiste koostöö ülimalt keskkonnasäästlikuks ning meil pole mingit vajadust keskkonna säästmise sildi all tsivilisatsiooni ja tehnoloogia saavutusi hävitada ja minna tagasi pimedasse keskaega, kus kehv hügieen ning külm ja nälg olid inimeste igapäevaelu pärisosa, muu hulgas ka lühikese eluea ja suure suremuse põhjustajaks. Ja mis puutub roheideoloogide kliimakatastroofi juttu, siis kui see tulebki, siis pigem tuleb see läbi rohepöördeks vajalike haruldaste maavarade mastaapse kaevandamise kui seniste töötavate ja kontrollitud tehnoloogiate edasikasutamise.

Aga minnes tagasi kevadesse ja otsapidi ka selle eelnõu juurde, siis EKRE ettepanekud on kogu aeg olnud väga konkreetsed ja põhimõtteliselt elumuutvat lahendust pakkuvad. Eesti saaks pakkuda oma tarbijatele, nii kodutarbijatele kui ka kõigile ettevõtetele läbi Eesti Energia elektrit hinnaga 4 senti kilovatt ja seal sees on tootmiskulud, võrgutasud ja sada protsenti kasumit. Tegelikult on see hind veelgi väiksem, 3,5 senti, aga olgu.

Ma palun lisaaega.

15:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega!

15:58 Helle-Moonika Helme

Anname Eesti Energiale pisut likviidsust lahkesti juurde. Ja kui nüüd selle universaalteenuse hinna kujundamisel Eesti Energia kirjutab kuluridadele sisenditeks midagi muud, siis vabandust, see on kriminaalne. Kui Konkurentsiamet ei vaata sinna pimedasse tuppa sisse ja laseb sellel juhtuda, siis on see kuritegu Eesti elanike ja ettevõtjate suhtes.

Me ei pea kaasa minema Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud absurdsete kokkuhoiumeetmetega, CO2‑kvoodi läbi õhu müümisega. Me ei pea sundima oma inimesi kodudes ja töökohtadel külmetama. Me ei pea lapsi koolides ja lasteaedades kampsunitesse ja villastesse sokkidesse toppima. Me ei pea oma külmkappe välja lülitama ja toitu rõdul kajakatega jagama. Meil on unikaalne võimalus see kriis ise oma ettevõtjate ja inimeste jaoks ära lahendada. See on poliitiline otsus.

Riigijuhi ülesanne ei ole mingi ideoloogia võidukäigu nimel piinata oma rahvast. Riigijuhtide ülesanne on teenida oma rahvast, tegutsedes igapäevaselt rahva heaolu, õnnetunde ja riigi majanduskasvu nimel. Meie ei ole kohustatud päästma Saksa majandust, mis oli vastutustundetult üles ehitatud Vene energiale, ja me ei pea päästma Ursula von der Leyeni utoopilistest ettevõtmistest johtuvalt majanduslikku ja energeetilisse kuristikku sööstvat Euroopat. Aitäh!

16:00 Aseesimees Martin Helme

Tõnis Mölder, palun!

16:00 Tõnis Mölder

Nii. Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Kasutan seda klassikalist tsitaati, et ega ei oleks tulnud siia pulti, kui ei oleks olnud midagi tarka öelda. Tarka on ikka alati öelda.

Alustame kõigepealt sellest, et see, milles valitsuskoalitsioon on kokku leppinud, et tehakse ära elektrituru reform ja tehakse eratarbijale universaalteenus, on tegelikult kiiduväärt. Ma arvan, et see, et seda teed on mindud, on kindlasti hea näide sellest, et eelmine valitsuskoalitsioon tuli raskel ajal, sellel hetkel, kus inimeste küttearved, elektriarved, gaasiarved olid ikkagi läinud kolm-neli korda kallimaks, tuldi inimestele appi, aidati, ja ma arvan, et sellest eelmisest talvest võeti õppust, nii et tullakse välja sellise teenusega, mis on inimesele lähem, mis on bürokraatiavabam, ja see on tegelikult õige.

Nüüd lähme selle kriitilise osa juurde. Elektriturureformiks seda eelnõu ega kogu seda tegevust nimetada kindlasti ei saa. See on lihtsalt ühe paketi väljatöötamine, mis on mõeldud ainult väike‑ ja kodutarbijale. Ettevõtjad, nii nagu ma olen aru saanud, jäävad pika ninaga, poliitilist tahet valitsuskoalitsioonis ettevõtjaid aidata ei ole, mis on tegelikult ääretult kurb.

Teine probleem, mida ma siin näen, on see, kus maal see hind fikseeritakse universaalteenusena. Siin on öeldud küll, et see on Konkurentsiameti teema ja Konkurentsiamet paneb selle paika, aga siin tuleb arvestada mitut erinevat aspekti. Kõigepealt tuleb minna selle juurde, et tõesti, kui see hind jääb nüüd sinna kusagile 220 euro juurde megavatt-tunni kohta või nii, nagu minister Järvan on siin tänagi öelnud või eile, et ta jääb alla 200 euro megavatt-tunni kohta, siis tegelikult, olgem ausad, see hind fikseeritakse ikkagi väga-väga kõrgel tasemel. Ja nii nagu minister Järvan ka ise ütles ja rõhutas, see hind fikseeritakse tasemel, kus Eesti Energia saab jätkuvalt selle pealt kõrget kasumit.

Miks ma seda tahan eraldi siin rõhutada, on just nimelt see. Ma toon teile lihtsa näite. Eesti Energia kasuminumbrid: 2021. aastal 111 miljonit eurot, käesoleva aasta esimeses kvartalis 72 miljonit eurot, käesoleva aasta teises kvartalis 45 miljonit eurot. Ja see on puhaskasum ja arvestage sellega, see kasum on teenitud olukorras, kus hind börsil ei olnud keskeltläbi fikseerituna kusagile sinna 200 pluss poole peale ehk need kasuminumbrid jäävad Eesti Energial enam-vähem samasse suurusjärku. Ja mis kõige kurioossem, see teise kvartali number 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga, siis see tõus on olnud 557%, 557%. Ja seda ei maksa mitte kinni keegi kuskilt Saksamaalt või Kesk-Euroopast, selle maksab kinni meie oma Eesti inimene, meie oma Eesti ettevõtja. Ja rääkides seda, et see teenus on kuidagi universaalteenusena inimesi aitav või toetav, siis pigem ma ütleksin selle kohta nii, et see on vähem rööviv inimeste taskust. See on suur probleem.

Nüüd tulles ettevõtjate juurde tagasi. Jaa, ma arvan, et see, et Eestimaa inimesi aidatakse, on hea, loodame, et sellest on abi, aga vaatame kõigepealt, kuhu fikseerib Konkurentsiamet selle hinna. Ettevõtjad jäävad pika ninaga. Valitsus on öelnud väga selgelt seda, et ettevõtjatele tullakse appi, aga tullakse appi alles siis, kui kütteperiood on läbi ehk peale Riigikogu valimisi. Ma arvan, et need ettevõtjad, kes jõuavad selle abi selleks ära oodata, on tegelikult väga head ettevõtjad, sest järelikult neil on puhvrit kogutud sinna varasalve ikka kordades rohkem kui keskeltläbi keskmisel ettevõtjal. Me näeme tegelikult täna seda, et väga paljud ettevõtjad panevad oma uksed kinni, nad ütlevad konkreetselt oma töötajatele, et ei tasu enam homsest tööle tulla, sest selliste elektrihindadega ei ole võimalik lihtsalt maksta töötajatele palku ja toimida kasumlikult. See on kindlasti sõnum siit valitsusele, et selle universaalteenusega tuleks ...

Palun lisaaega.

16:05 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

16:05 Tõnis Mölder

Tuleks laieneda ka ettevõtetele. Selle ettepaneku kindlasti me teeme. Ma loodan, et siin hääletuses ka seda toetatakse. Sest veel kord, kui me seda täna siia sisse ei pane ja me tuleme näiteks eraldi eelnõuga sellega välja, siis puhttehniliselt, arvestades seda, et parlament menetleb eelnõu circa kuu-poolteist, arvestades seda, kui tõhusat tööd teeb muidugi majanduskomisjon, siis võib-olla natuke kiiremini, aga me peame arvestama sellega, et Konkurentsiamet peab selle hinna kinnitama ja see võtab vähemalt kuskil circa kuu kuni poolteist aega. Nii et veel kord: kui jõuludeks on ettevõtjatele abikäsi ulatatud, siis selleks ajaks on pooled Eesti ettevõtjad pankrotis.

Ja viimane teema, mida ma tahaksin puudutada, mis võib-olla ei ole konkreetselt selle eelnõuga seotud, aga siiski haakub teemaga, on see, et jah, valitsus tuleb appi inimestele, kes kasutavad gaasi, valitsus tuleb inimestele appi, leevendamaks toasooja hinda, valitsus tuleb appi, aitamaks inimesi kõrgete elektriarvete puhul, kuigi ma ütlen veel kord, siin on võimalusi teha seda olulisel määral rohkem, aga valitsus ei aita inimesi, kes kasutavad ahjuküttel puid. See jutt, mida valitsus räägib, et ei tea, mis seal mustal turul toimub, tädi Maali on ostnud sularaha eest onu Kaidolt küttepuid ... No kuulge, kui te tahate inimesi aidata, siis läbi kohaliku omavalitsuse on seda võimalik teha. Küttepuude hinnad on läinud kaks-kolm korda kallimaks. Miks te karistate neid inimesi, kes ikka ja jätkuvalt kasutavad küttepuid selleks, et saada toasooja, ja soosite neid inimesi, kes on ostnud endale kalleid nii-öelda küttevahendeid? Ma arvan, et see on ebavõrdne kohtlemine ja seda kindlasti ei tohiks soosida.

Veel kord, ma arvan, et tuleb tulla selles raskes hetkes ka nendele inimestele, kes kasutavad toasooja saamiseks küttepuid. Nii et siin ma ootan valitsuselt kiiret sammu ja ma tegelikult tean, et ka Isamaa Erakonnast head kolleegid on seda nii-öelda vaimujõudu endas näidanud, aga kahjuks kuni sinnamaani, kuni saadi valitsuskoalitsioonis need allkirjad alla ja peale seda see initsiatiiv kadus. Nii et ma veel kord koputan teie südametunnistusele. Ma loodan, et te tulete selle initsiatiiviga ikkagi uuesti siia suurde saali, sest see on oluline sõnum, mida tegelikult Eestimaa inimesed ootavad.

Lühidalt kokku võttes veel kord: ma arvan, et see eelnõu on pool rehkendust, aitab ära hoida meil need väga-väga kõrged elektrihinnad, aga ta ei kompenseeri kindlasti seda elektri hinna tõusu. Ja ma veel kord rõhutan, see universaalteenus on Eesti Energiale kasumlik ja Eesti Energia ei anna Eesti inimestele mitte midagi niisama, vaid ikka Eesti inimeste taskust võetakse see riigi kasum. Aitäh!

16:07 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

16:08 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Alustame sellest, mis on tehtud ja mis on tegemata. Peaks täna tegema aplausi Juhan Partsile, et meil on Auvere. Sest aastaid on üks mees saanud peksa selle eest, et põlevkivist elektrit toodab. Kui täna ei oleks Auvere, siis me ei räägiks üldse elektri hinnast sellisena, nagu me täna räägime. Teine pool on see, mis on ka täna siin nii mõnegi ettekandja suust läbi jooksnud, et paljud asjad on viimase 10–12 aasta jooksul tegemata jäänud. Me ei ole ehitanud ühtegi tuuleparki. Mitte ühtegi! Ja ma julgen kõva ja  selge häälega öelda, et tegelikult on selle taga olnud praktiliselt üks või kaks ametnikku – mitte poliitikut, poliitikud on lihtsalt ametnikke uskunud – ja need otsused on peatatud, mis ka ehitusload antud ühel hetkel peatati ja ime, oh ime, see aasta on need kõik uuesti avatud. Äkki kadusid kõik need probleemid ära. Iseenesest. Ei tahaks uskuda.

Siis me kuuleme iga päev Eleringilt, et Eestis on varustuskindlust küll ja küll. Usk naabrite abil hoida endale energiat on tore. Aga kui on kriis, siis me nägime koroona ajal, kui maske taheti, ei tulnud nad naabritelt midagi, enne kui enda vajadused olid rahuldatud. Sama ka energiaga. Räägime täna kõrgetest energiahindadest ja tegelikult ma olen nõus nende eelkõnelejatega, kes ütlevad, et elektri hind ei ole täna küll seotud otseselt sõjaga, vaid meie naabritega ja meie enda kas tehtud või tegemata otsustega. See, et Läti ja Leedu on oma elektritootmise pannud ühte korvi ja gaasi peale, on üks tõsine põhjus, miks meie regioonis elektri hind on nii kõrge, kui ta on.

Teine põhjus on see, et Eleringil on ka kohustus garanteerida seda, et kui homme Vene poole pealt elekter välja lülitatakse, et võrk kokku ei kukuks. Ehitati kolmas kaabel, kõrgepingekaabel Eesti ja Läti vahele. Täpselt kahe päeva pärast hakkas Eestis elektri hind tõusma. Ühelt poolt õige otsus. Kindlus peab olema, et elektrivõrk kokku ei kukuks. Teine on lihtne küsimus, et kas tõesti sõel, millel oli auk juba enne, me teadsime, et elektrit ei ole piisavalt, tegime ühe augu juurde, kindlustamata enne seda, et sõelale veel vett juurde tuleks ehk elektrit tuleks.

Martin ütleb, et meil üks asekantsler ütles, et meil on elektrit piisavalt, toodame ja ka tipukoormuse toodame ära. Paberi peal tõesti on see nii. Kui samal päeval on tuult, kui samal päeval on päikest ja mitte ühtegi põlevkiviahju remondis ei ole, siis praktiliselt on see võimalik. Aga elu on näidanud seda, et kui väljas on 20 kraadi külma, siis päike paistab heal juhul kaks tundi, aga tuult ei ole üldse. Ja see päike sel päeval ei anna elektrit. Kellel on päikesepatareid, teavad väga hästi, et kolm kuud on sellist nutust aega, ei tule seda elektrit sellisena, nagu tahaks. Need on need otsused mis on tegemata. Kui Isamaa eelmine aasta tänaseks juba ...

Kolm minutit, palun.

16:12 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

16:12 Aivar Kokk

13 kuud tagasi elektrituruseaduse eelnõuga siia saali tuli, ei olnud meie eesmärk selline, nagu ta täna on, see on kompromiss tänases koalitsioonis. Jah, meie eesmärk oli, et CO2 siin elektri hinnas ei oleks. Läbirääkimiste tulemusel selgus, et kui CO2-kvooti Euroopas tehti, siis arvati, et see hind on suurusjärguga kuni 25 eurot. Võtad siis sellest, sel hetkel oli CO2 75, võtsid 25 ära, jäi 50 eurot ja see 50 eurot on see, mis selle eelnõuga kaasneb, et kompenseeritakse inimestele elektri eest 1. oktoobrist märtsi lõpuni. Kas siit, mis see hind kujuneb, olen ka eelkõnelejatega nõus, et tegelikult see hind oleks võinud rahulikult ammu kokku lepitud ja kui siin tuleb täna uudiseid, et Eesti Energia juhid lastakse märtsis, kui leping on, lahti ja kõiges on süüdi Eesti Energia, siis ma pean tunnistama, et Eesti Energia ei ole selle hinna tõusus ju absoluutselt süüdi. Ei ole Eesti Energia selles süüdi, et Elering ei lasknud Tootsi tuuleparki ehitama hakata ja käis kaks aastat kohut. Ei ole süüdi Eesti Energia selles, et Elering ehitas kolmanda kaabli ja kõrgem hind jooksis Lätti ja Leetu ja seoses sellega Eesti hind tõusis palju rohkem kui Soomes ja Soome kaabel ei lase nii palju voolu läbi, et jätkuks kõigile kolmele Baltimaale. Aga sealtpoolt ei juhtu mitte midagi. Süüdimatult ütles eelmine nädal üks Eleringi juhtidest, et mitte midagi ei juhtu, kui vesi tammist alla lastakse, Venemaa lülitab elektri välja, küll naabrid aitavad. Huvitav, millised naabrid? Kas need, kui hind tõusis 4000 euro peale ja selgus, et Läti ja Leedu oma gaasiturbiine tööle ei pannud?

See eelnõu päästab hetkel paljusid Eesti kodusid, just neid kodusid, kes on aastaid olnud börsil. See eelnõu näiteks ei päästa minu kodu, sest mina olen kõik need aastad olnud fikseeritud hinnaga. Ma usun, et see universaalhind ei suuda sellise madalusele minna kui mul veel aasta see elektri hind on. Aga täna me peame kõik tegema selleks, et oma kodusid ja samas ka oma ettevõtjaid päästa, sest kui sa kodust saad veel mõne ukse kinni panna ja kütta ühte või kahte tuba, siis ettevõtetes, tööstuses teatud tootmise juures ei ole võimalik kraane kinni keerata, vaid ka toiduainetööstuses on ühel hetkel vaja gaasi, ühel hetkel elektrit. Ja see on see, et parem pool muna kui tühi koor, on see eelnõu. Mul on hea meel, et seda menetleti kiiresti ja uskuge Isamaasse, sest Isamaa on 12 aastat andnud lubadusi ja need lubadused alati täitnud. Ka see elektrituruseadus. Alati saab paremini, olen kõikide oponentidega nõus, et veel paremaks saab ja hinda saaks veelgi alla. Ja kindlasti ma loodan, et kahe nädala pärast, kui riigieelarvega tullakse siia, siis on seal eelarves selgelt kirjas, kuidas ka ettevõtete toetamine elektri‑ ja gaasienergiaga toimub sellel talvel. Aitäh!

16:16 Aseesimees Martin Helme

Annely Akkermann, palun!

16:16 Annely Akkermann

Palun lisaaega.

16:16 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega jah.

16:16 Annely Akkermann

Tere õhtust, head kolleegid! Energiavarustuskindlus füüsilises ja rahalises mõttes on elanike üks põhilisi ootusi riigile ning demokraatia eeltingimus. Kõik see on üldteada, kõik see on hästi teada ka Putinile, kes esiteks sõjaks valmistudes tekitas tugeva sõltuvuse odavast Vene gaasist ja elektrist ning lõpuks hinnaga manipuleerides tõmbas eurooplaste taskust sõjakassa raha täis. Eesti ja teised Euroopa riigid peavad lühiajalises plaanis toime tulema kõrgete hindadega ning pikas vaates investeerima enda isevarustamise võimekusse, et vabaneda nende riikide toorme‑ ja energiasõltuvusest, mille arusaamad naabrite iseseisvusest on demokraatlikest lääneriikidest erinevad.

Energia‑ ja toormehindade tõus ning inflatsioon on sõja majanduslik kaja. Eestis ei ole mõtet süüdistada üksteist ega Nord Pooli elektribörsi hinnatõusus. Me ei ole sõda valla päästnud, aga me peame selle mõjudega kohanema. Valitsuse, Riigikogu ja ühiskonna ees laiemalt seisab vajadus uues olukorras toime tulla ning selleks tuleb leida nii kiireid, lühiajalisi kui ka pikaajalisi strateegilisi lahendusi.

Esimene ja kõige kiirem samm on elektri kui universaalteenuse juurutamine kodutarbijatele. Euroopas reguleerivad kodutarbijate hinda pea pooled liikmesriigid ja igaüks on selleks välja töötanud erinevad meetmed. Eesti meetmed ei ole kindlasti ainuvõimalikud. Praegune meetod on seotud põlevkivienergia tootmisega ja selle hinna kujunemisega. Teisiti näiteks oleks riigil võimalik elektrit turult osta vähempakkumiste teel ja kodutarbijatele määratud hinnaga müüa. Ma ise oleksin eelistanud kindlasti viimast varianti. Niimoodi suunaksime riigi toetuse nii kodutarbijatele kui ka taastuvenergia tootjatele, väldiksime süsinikuheidet ning selle eest tasumist. Keskpikas perspektiivis, lähima kolme kuni viie aasta jooksul on oodata mitme tuulepargi valmimist. Kõrge elektri hinna tingimustes seisab meeles, et kõige parem energia on kokkuhoitud energia ja paremuselt järgmine isetoodetud energia. Järgmisel kolmel kuni viiel aastal peab riik toetama hoogsalt hoonete soojustamist ja investeerima elektrivõrku, et kõik soovijad saaksid liituda mikrotootjate pakettidega mõistlike liitumistasudega. Ja on teada, et riik selles suunas aktiivselt tegutseb ja esimesed toetusprogrammid on välja töötatud, 8 miljonit eurot on Elektrilevile eraldatud. Tõsi, see ei juhtu kiiresti, aga kolme kuni viie aasta jooksul on edasiminek kindlasti märkimisväärne.

Me armastame vabadust. Ka vabadust osta Soome õlut ja müüa Eesti kilu, vaba turumajandust, kaupade ja teenuste vaba liikumist. Vabal turul tekib hind ostja ja müüja kokkuleppel ja igasuguse hinna toob alla nõudluse vähendamine või pakkumise suurendamine. Ka elektri hinna toob pisut alla nõudluse vähendamine, aga hinna toob põhimõtteliselt alla pakkumise oluline lisandumine. Ja kui me tahame jälle nautida elektri hinda 40 eurot megavatt-tunni eest, siis tuleb oluliselt pakkumist suurendada, nii et Venemaa poolt äravõetud või meie poolt Venemaa energiast loobumise, loobutud energia asendataks meie endi toodetud energiaga.

Ma ei saa nõustuda minister Kristjan Järvani väljaöelduga riigieelarve kontrolli komisjoni istungil, et elektri universaalteenusepakett on sellepärast nii hea, et vähendab Eesti Energia kasumit. Tõsiselt või? Eesti elektritarbijatele ei tee muret mitte Eesti Energia kasum, vaid elektri hind nende arvel. Piirhinna kehtestamine, mis on olemuslikult universaalteenuse majanduslik sisu, ei too turule juurde ühtegi kilovatt-tundi elektrit. Universaalteenusepakett on nagu žgutt, mis võimaldab ellu jääda, kuid üksnes lühiajaliselt. Pikaajalisi investeeringuid ja kokkuhoiumeetmeid igasugune hinna piiramine hoiab tagasi. Kui piirhind jääb pikalt paika, läheb olukord ikkagi lõpuks hapuks. Pikas perspektiivis tuleb välja arendada meretuuleparke, salvestusvõimalusi ja ühendusi. Ainuüksi Liivi lahel on nii palju tuult, et see suudaks toota terve Eesti elektrienergia, luua käivet suurusjärgus miljardi euro eest aastas, kui hind oleks näiteks 100 eurot megavatt-tunni eest. Veelgi enam, meretuuleparkide kasutuselevõtt põletab elektri hinda kahest otsast: ühest otsast turule hulgaliselt elektrit pakkudes tooks seal hinna alla ja võimaldaks ettevõtetel tõsta konkurentsivõimet, teisest otsast toetaks kohalike omavalitsuste ja riigieelarvet kümnete miljonite eurodega. Salvestustehnoloogiad võimaldavad siluda elektri hinna kõikumisi.

Universaalteenuste pakett praegusel hetkel on õige asi õigel hetkel, aga tõesti ainult loetud hetkedeks. Head kolleegid, Reformierakonna nimel palun toetada selle eelnõu teise lugemise lõpetamist ja samuti toetada eelnõu homsel kolmandal lugemisel. Aitäh!

16:22 Aseesimees Martin Helme

Kristen Michal, palun!

16:22 Kristen Michal

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma lisaaega ei küsi, kuna ma juba enne rääkisin pikalt. Ma püüan hästi lühidalt mõne asja ära parandada.

Hea kolleeg Martin Helme ütles, et me ostame põrsast kotis. Me ei osta põrsast kotis, seadusandja määrab mehhanismi, mille alusel Konkurentsiamet teeb oma tööd. See ettekujutus, et poliitikud asuvad hinda määrama, see on ikkagi üsna libe tee. Ma ei tea, kas seda isegi enam vasakpoolsuseks saab nimetada, aga see on ikka väga libe tee, kui me kehtestame hinnakontrollikomiteed. See jäägu sellest Riigikogust küll väga kaugele.

Teine asi. Martin mainis ka seda, jättis mulje, justkui kuskil oleks tohutud CO‑tulud ja kuri valitsus istuks seda kassat hoides kapi taga ega taha inimesi aidata. Endise rahandusministrina ta peaks muidugi väga hästi teadma, et kõik, mis tuleb, kulutatakse ära ja osa jääb puudugi. Riigieelarve on defitsiidis. See tegelikult tähendab seda, et kõik, mis tuleb, üle selle, kulutatakse rohkemgi ära, osa läheb CO‑meetmetesse, osa näiteks peretoetustesse, kuhu iganes. Nii et tegelikult see, millega riik saab maksumaksjaid aidata, või valitsus või kes tahes poliitikud, ikkagi piiratud ka maksumaksja ja riigi varade summaga. Ma veel kord rõhutan, et kuskil ei ole mingit illusoorset summat, ettevõtete kasumit, riigile kuuluvaid ettevõtteid, CO2 rahasid, mida riik tegelikult selleks ei kasutaks. Tegelikult kasutab ja riigieelarve miinus näitab kõige paremini, et valik on kaldu pigem selle poole, et rohkem läheb välja, kui sisse tuleb.

Tiputarbimise kohta. Jah, see on teoreetiline, ma lihtsalt mainiksin ära, et ERR‑il vist on just hiljuti avaldatud, just ilmus uudis nagu tellitult selle kohta, et tiputarbimise katmine pigem jah põhineb Eleringi hinnangul või ülevaatel, pigem on paberlik, reaalsuses kõik võimsused tipukoormusel sellisel juhul ei tööta. Aga veel kord, see on pigem selline retoorika argument, kas ühte‑ või teistpidi.

Kolleeg Aas ütles muidugi seda, et keegi enam valitsuse peale ei looda. Ma lihtsalt nii palju kolleeg Aasa parandan, et see, et siin kõnedes ja tekstides viidatakse Euroopa Komisjonile, just seetõttu, et Euroopa Komisjon üle terve Euroopa täna otsib vastuseid küsimustele ja pakub omapoolseid rakendusmehhanisme ja lahendusi, kuidas seda energiaturgudel tarbijateni jõudvat hinnasõda või energiasõda valutumalt lahendada. Nagu kolleeg Annely Akkermann mainis, meie üks ülesanne on lahendada see mure täna tarbijatele, eraisikutele, võimalusel ettevõtjatele ja sealt edasi tegelikult paralleelselt peavad käima kõik needsamad tegevused, mis toovad soodsamaid‑moodsamaid energeetikavõimsusi. Sest veel kord: universaalteenuse hind ja mis tuleb nendest jaamadest ka Konkurentsiameti kontrollituna, tõenäoliselt kahe, nelja või viie aasta pärast jääb selgelt alla sellele, mida uued tootmisvõimsused pakuvad. See tähendab seda, et tarbija hakkab turult saama odavamaid võimalusi.

Nii et lõppkokkuvõttes need sammud on tehtud, need on [tehtud] läbi erinevate valitsuste. Eks igaüks oskab ennast kiita või teisi laita. Aga kokkuvõttes jah, tänane eelnõu on just selle jaoks, et inimesed saaksid meelerahu, saaksid ühe võimaluse energiahinna määramiseks ja saaksid sellest kriisist tervematena läbi. Kõik muud lahendused ja pikemad lahendused on kas töös või loodetavasti jõuavad meie lauale üsna varsti. Aitäh!

16:27 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

16:27 Heiki Hepner

Paneme kohe kolm minutit lisaks. Võtsin hea kolleegi nõu kuulda.

16:27 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega. Palun!

16:27 Heiki Hepner

Head kolleegid! Tõepoolest, see eelnõu, mida me siin praegust arutame, on elektrienergia, võib seda rahulikult ka nimetada, kriisi lahendamise esimene samm. Universaalteenust tõesti kehtestame või näeme me selleks, siin on nimetatud meelerahu andmiseks, kindlustunde loomiseks, börsikõikumiste vältimiseks, volatiilsuse lõpetamiseks ja nii edasi, ja selles kontekstis on ta lausa hädavajalik. Ja juba etteruttavalt ma loodan samuti, et Riigikogu enamus toetab, sest kui me seda ei teeks, siis me lükkaksime, see tuli vist küll nüüd opositsiooni poole pealt, et lükkaksime Eesti riigi tundmatusse kuristikku. Selles mõttes astume julgelt selle sammu.

Aga ma vaataks natuke laiemalt elektrienergiakriisile ja käsitleks ka mõningaid teisi teemasid siin paralleelselt. Kõigepealt, tõesti olen väga nõus kolleeg Michali jutuga, et Konkurentsiamet sõltumatu institutsioonina peaks ikkagi olema see, kes hinna kehtestab. Ja ma väga loodan, et nad tõsiselt vaatavad ka sinna sisse. Mõningatel juhtudel on nad ikka ka seda varasemalt teinud ja et see hind, mis tuleb, on tõesti õiglane ja ei ole üleliia kasumlik ka. Teisalt ei saa ka ütelda, et Eesti Energia ei peaks üldse kasumit teenima, sest tõepoolest, nende kasumimarginaali arvelt, mis on praegu 7,9 selle teenuse juures ette nähtud, peaks ju teenindama ka investeeringuid, nii et selles kontekstis on ka mõistlik tasuvus igati asjakohane.

Aga nüüd natukene laiemalt. Jah, Isamaa on ka olnud seda meelt, et tegelikult CO2 tonni hind, mis siin on läinud vahepeal väga kõrgeks ja nüüd on kriipsu allapoole tulnud, et see peaks olema mitte rohkem kui 25 eurot tonn, ja tegelikult selle nimel tuleb tegutseda. Ja võib ka ütelda seda, et praegust, kui makstakse inimestele 50 eurot tagasi, siis osaliselt ehk enam-vähem mitte päris ei jõuta selle 25 euroni tonni, aga peaaegu sinnani. See vahe saab nii nibin-nabin nagu ära kaetud. Aga ei oleks meil mõtet seda tsirkust teha, vaid see võiks olla üle Euroopa paigas ja me peaksime tegelikult selle nimel kindlasti tööd tegema.

Nüüd teine, mida me vaieldamatult peame tegema, kui ma räägin, et tegemist on esimese sammuga, siis teine samm selgelt on ettevõtjate aitamine. Universaalteenus mikro‑ ja väikeettevõtjatele tuleks kohe pärast selle eelnõu heakskiitmist töösse võtta. Ja loomulikult tuleks ka pidada maha plaan, kuidas me oma olulisi suurettevõtjaid saame aidata, kelle jaoks on elektrienergia oluline kulukomponent.

Ning kolmas suurem plokk, millest samuti ei saa mööda vaadata, on tegelikult elektribörs. Me täna räägime küll universaalteenusest, mis ütleb, et me oleme ennast lahti sidunud sellest volatiilsest, kõikuvast ja kohati täiesti ebamõistlikust hinnast. Siin tõesti on jõudnud 4000-ni ja kogu see loogika on olnud äraspidine. See elektribörsi nihukene ebakindlus, arusaamatu arhitektuur, hinnakujundus, see tuleb lahti võtta ja niimoodi kokku panna, et ta tunduks mõistlik mitte ainult ühele-kahele inimesele riigis, vaid ikkagi enamusele ja kes tahab, saaks ka selle toimimisest ikkagi aru. Ja tõesti, võib-olla siin on paslik tõesti ka parafraseerida meie presidenti ja ütelda, et see elektribörs ei tohiks toimida nii nagu mutiauk, kus läheb sisse ja keegi aru ei saa, mismoodi sealt välja see tuleb. Sellist musta auku börsi kontekstis tuleb vältida. Ma soovin samuti jõudu kõigile, kes sellega praegust tegelevad, sealhulgas Konkurentsiametile.

Ja nüüd tõesti võib-olla mõned märksõnad veel. Siin on, eks see on see traditsiooniline opositsiooni koalitsiooni kriitika. Aga Isamaa on teinud neid ettepanekuid eelmisest sügisest saati, kuidas meie elektriturgu korrastada, parandada, olla tarbijale arusaadavam ja abivalmim, aga tõesti, olles opositsioonis ei olnud seda nagu võimalik saavutada, aga nüüd siis koalitsioonis, siiski ütleksin veel kord, täna on meil kolmas korraline istungipäev ja me oleme jõudnud selle eelnõuga teisele lugemisele. Sellist menetlemist loomulikult on asjakohane oodata nihukeste seaduseelnõude juures ja nihukese olukorra juures, aga eelmine valitsus veeretas sügavasse talve, enne kui jõudis see teatud lahendusteni.

Ja lõpetuseks oma hea kolleegile Tõnis Möldrile, kes siin nagu viitas, et me ei ole küttepuudega inimestele appi tulnud ehk küttepuude hind, küttepuidu hind üle mõistuse kõrge. Tõepoolest, olen ka seda meelt, et ka see komponent tuleks võtta lauale ja vaadata, kuidas me saaksime aidata neid inimesi, kes kasutavad küttepuitu. Aga siin peaks Tõnis Mölder ikka sügavalt peeglisse vaatama ja punastama ja tõdema, et kes tegi, ise tegin. Tema oli see aeg keskkonnaminister, kes vähendas riigimetsa raiemahtu. Tõesti, keskkonnaministri portfell on olnud Keskerakonna käes ja ei saa mööda vaadata ka seda, et 50 000 hektarit metsamaad pandi majandusest kinni, vähendati kevadsuviseid raieid, mille osas Euroopa Liidus on Eesti ainukene riik, kes nii radikaalseid samme astub ja seda tõesti sõjatingimustes, võiks ütelda. Meie lähinaabrid lätlased, soomlased on saanud aru, et kasvavat puud ei saa ahju panna. Tõesti, see, mida on vähe, see on kallis. Nii et see veel nüüd remargina siia juurde.

Aga tõesti, võtame selle eelnõu vastu, tegeleme ettevõtjatega, tegeleme CO2 alandamisega ja tegeleme ka börsi arusaadavamaks muutmisega. Aitäh!

16:35 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Tõnis Mölder, kas repliik?

16:35 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Tõesti, eelkõneleja mainis mind oma kõnes ja oli hea võimalus tulla siia ja saada veel kord mõnda asja täpsustada. Alustuseks tahtsin ma öelda eelkõnelejale tõesti seda, et ega see on tühi ootus või lootus, et tullakse ettevõtjatele appi. Reformierakond on öelnud, et nemad ei taha ettevõtjaid aidata, nemad ei soovi sellesse teemasse panustada. Ja kui Isamaaliit jääb lootma, et valitsuskoalitsioonis leitakse sellel teemal üksmeel, siis tegelikult seda soovi ei ole. Poliitiline tahe puudub.

Teine teema, mis puudutab justnimelt küttepuid ja seda poolt, siis veel kord: seda kompenseerimist tuleb alustada täna, nüüd ja kohe. Homme on juba hilja, homme käib juba kütteperiood täie mahuga. Inimesed on ostnud ära tänaseks talviseks perioodiks küttepuud. See ostmine on tehtud nüüd, seda ostmist ei tehta järgmise aasta kevadel. Järgmise aasta kevadel hakatakse varuma juba ülejärgmise aasta talve küttepuid. Nii et siin tuleb tulla omavalitsustele kiirelt appi. Ja minu ettepanek on tõesti see, et Isamaaliit, kelle poolt, ma tean, tegelikult see algatus on tulnud, nende seas on olemas üks hea kolleeg, kelle nime ma meelega hetkel ei maini, kes on seda eelnõud tegelikult omalt poolt väga jõuliselt vedanud. Tegelikult ta saab teha selle ettepaneku ka täna korra see eelnõu katkestada, tulla selle muudatusettepanekuga siia sisse, nii et tõesti universaalteenuse alla läbi omavalitsuste läheks ka küttepuude kompenseerimine. See tundub igati mõistlik, sest Eestis on jätkuvalt majapidamisi, kus on just nimelt sooja koldena kasutusel ahi, mille tarbeks kasutatakse küttepuid. Kui Isamaaliit tõesti hoolib nii enda erakonna liikmetest kui ka Eestimaa inimestest, siis täna on see võimalus seda näidata.

16:37 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Henn Põlluaas, palun! 

16:37 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Kui ma kuulan siin seda koalitsiooni hosiannat, kuidas nemad on tulnud päästma Eesti rahvast, kuidas nemad lahendavad probleemi, siis kas te ise ka saate aru, kuivõrd totralt ja valelikult ja võltsilt see kõik kõlab? Sest see ongi totter, valelik ja võlts. Mul tuli meelde nõukogude aeg, kui poeletid olid tühjad, inimestel ei olnud süüa. Mäletan, kuidas Õismäe ühes kaupluses, ABC-d või mis need seal olid, oli 20 meetri pikkune lihalett, ja seal olid ainult sea nahatükid niimoodi laotatud suure vahega. Inimestel ei olnud midagi osta, süüa ei olnud. Täna on olukord hoopis teistsugune. Ükskõik kuhu poodide lähete, kaupa on külluses. Üks isuäratavam asi teise otsa. Aga inimestel on sama probleem: ei saa osta, sest raha ei ole. Sest valitsus on oma rohepöördega, Euroopa Liit oma rohepöörasusega keeranud majanduse pea peale ja tuksi ja energia hinnad lakke ja Eestis inflatsiooni kolm korda suuremaks kui mujal Euroopas.

Teie tulete ja ütlete, pudistate midagi inimestele, et me lahendame probleemi. No andke andeks, see on täpselt samasugune probleemi lahendamine, kui timukas paneb hukatavale köie kaela ja siis ütleb: oi-oi, kulla mees, ma vaatan, et see taburet sul jalge all on natukene liialt kõrge. 400 või 40 sentimeetrit või 50 sentimeetrit, mõtleme selle all umbes eurosid, eks. Võtame natukene madalamaks selle ja probleem on lahendatud. Issand, kui tore, vaata kuidas me tuleme teile appi. Ja appi ju tegelikult ei tule, sest te ei tegele probleemiga. Te tegelete tagajärgedega. Tuleb tegeleda probleemiga, elektri hind alla tuua ja sellega kaob probleem. Ei ole vaja enam mingisuguseid kahtlasi toetusskeeme. Sellega saavad toetatud nii meie inimesed kui meie ettevõtlus, hinnatõus peatub, inflatsioon peatub, me saame minna tagasi normaalsusesse. Aga selleks puudub igasugune tahe.

Te teete mingisugust tsirkust ja lollust siin, selle asemel et tegeleda probleemiga. Ma usun, et teil peaks olema ikkagi nii palju neid häid halle ajurakke, et saada aru, et kõik see, mida te siin teete, on täiesti mõttetu. Sellega te ainult suurendate inflatsiooni, suurendate probleeme, jättes samal ajal kõrvale kõik igasugused muud asjad, mis vajavad lahendamist: lisaks elektrile gaasi hind, küttepuude hind. Suurem osa meie majapidamisest kütab küttepuudega. See ei huvita teid. Las istuvad pimedas ja külmas ja näljas, sest sinna lihapoodi enam inimestel ju asja ei ole. Ja las meie ettevõtted minna pankrotti, neid me ei toeta. Las aga inimesi koondatakse, las inimesed jäävad töötuks. Ma ei tea, kas siis on teil hea või? Kas tõesti siis on teil hea?

Meie kõikide ülesanne, kõikide erakondade, kõikide Riigikogu liikmete ülesanne ja kohustus on seista oma rahva eest, mitte mingisuguste pööraste, idiootlike ideoloogiate eest, kes on meid sellesse olukorda viinud, sellepärast et tänases energiahinnas ei ole mitte üht grammi mingisugust majandusloogikat ega turusituatsioonist tingitud olukorda. See on kunstlik, see on ju kõik kunstlikult tekitatud.

Palun lisaaega.

16:37 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

16:37 Henn Põlluaas

Siin on need CO2 kvoodid, siin on Nord Pooli börsi hullused, täielik mõtlematus tuleviku suhtes, perspektiivide suhtes. Ja see ei ole mitte alles täna tekkinud, vaid see on ju pikka aega. Ja siis püütakse seda kõike veelgi hullemaks ajada, kui öeldakse, et me peame kõik sada protsenti minema varsti taastuvenergiale üle. No küll on tore! Aga mis siis teed, kui tuult ei ole, mis siis teed, kui päike ei paista? Ma käin kalal muuseas väga tihti Lahepere lahel ja sealt on näha need Paldiski tuulikud. Ja isegi kui tuul on 5–10 meetrit sekundis, siis pahatihti nad lihtsalt seisavad, või ainult üks nendest mitmekümnest pöörleb. Ja siis ma olen vaadanud seda börsihinda ja mõelnud, et huvitav küll, kas see on kuidagi korrelatsioonis. Kui hind on kõrge, siis nagu väga ei taheta seda elektrit jahvatada. Aga see ongi ju neile kasulik.

Nii et me oleme, EKRE, pakkunud neid häid ideid, häid mõtteid ja väga lihtsaid lahendeid, kuidas energia hinda alla viia, kuidas me sellest kriisist välja tuleksime, kuidas me saaksime aidata oma inimesi, oma ettevõtteid juba sellest ajast saadik, kui sõda ei olnud. Kui ei olnud Putini sõda, kes teie sõnul on süüdi meie kõrgetes energiahindades. Septembris-oktoobris-novembris-detsembris eelmine aasta – kas oli see sõda? Ja nii nagu Martin oma kõneski ütles: kas Putin on ära vallutanud meie põlevkivimaardlad või elektrijaamad või hoiab vägisi kinni nendest tuulegeneraatorite propelleritest või milles asi on? Ei ole. Me oleme tegelikult täiesti sõltumatud energia suhtes ja me peaksime seda sõltumatust eriti tänases olukorras kasutama ära maksimaalselt ja kasutama ära ka kõiki neid asju, direktiive, mis tegelikult lubavad meil iseseisvalt lahendada seda kriisi, mis lubavad selle CO2 kvoodiraha jagada tagasi kas tootjale, ettevõtjatele, inimestele, ükskõik millisel viisil me selle kõige optimaalsema, parema viisi leiame. Me saame selle asja ära lahendada. 

Ma tõesti ei saa aru. Seda kõike on teile puust ja punaselt ette tehtud korduvalt nagu kolmanda klassi lapsele ja ometi räägi justkui seinaga. Ja tegelikult, noh, eks see on poliitika ja nagu öeldakse, poliitikas juhuseid ei ole. Kõiki asju, ilmselt eriti energiaküsimusi, viiakse ellu, täidetakse, tehakse kellegi huvides. Meie peaksime seisma Eesti rahva ja Eesti huvide eest. Aga kelle eest teie seisate? Ma tõesti ei tea. Aitäh!

16:45 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

16:45 Rene Kokk

Aitäh! Tuleme selle eelnõu juurde tagasi. Tõsi, selle eelnõu menetlemine on käinud päris kiires korras ja ma usun, et keegi ei vaidlusta seda, et tegelikult inimesi on vaja aidata ja ettevõtteid samamoodi ja selles osas ma arvan, oleme me kõik ühel pool. Küsimus on nüüd selles, et kuidas me seda teeme ja mis meetmetega me teeme. Täna on siin juba kõlanud ka see jutt, et miks me täna tegelikult ei tea seda hinda, millest jutt käib. See spekulatsioon on käinud juba mõnda aega, et see megavati hind saab olema 160–190 eurot. Tõsi, ma ei näe ka põhjust, miks me tegelikult täna ei võiks, või juba mõnda aega tagasi ei võiks tegelikult teada suhteliselt täpsemalt kui see vahemik, mida meile antakse, sest ega need sisendid ei muutu nii kiiresti, et me ei võiks teada päris seda pakutavat hinda juba üsna täpselt.

Aga nüüd ma tahan tulla selle juurde, et me vahel imestame, miks me ühte või teise olukorda satume. Ja siis me otsime süüdlast, ei suuda meenutada, et miks see nii läinud on ja kümme aastat tagasi oli üks või teine poliitiline jõud, tegi rumalaid otsuseid ja ei tea, miks nii oli. Aga ma tuletan meelde teile, head vaatajad ja kõik siin saalis istujad, see ei olnud väga palju aega tagasi, kui me arutasime siin Eesti seisukohti Euroopa Liidule, kus osa siin saalis olijatest toetasid väga seda mõtet, et 2030 võiksid minna puiduhakkel ja lähevadki puiduhakkel katlamajad enam-vähem suurusega, mis kütaksid Rapla-sugustes linnades või Paides ka maksustamise alla, lisamaksu alla. Ja siin oli hulk ja enamus, kes toetasid seda mõtet Euroopa Liidu seisukohtades, mis oli Euroopa Liidu ettepanek, et 2030 hakkame ka puidukatlamajades siis, ma ei mäleta enam täpselt, mis suuruses see oli, 3,5 megavatti või midagi sellist ja suuremad, maksustama. Ja ma võin üsna kindel olla, et osa nendest toetajatest 2030 teevad suuri silmi ja imestavad, kuidas nüüd nii läinud on: meie oma kodumaine tooraine, meie oma puidust, meie oma raiejäätmetest ja ehituspuidust tehtud hake läheb lisamaksu alla. Kes olid need inimesed, kes olid need tohmanid kümme aastat tagasi, kes selle otsuse tegid? Nad istuvad täna siin saalis.

See on väga oluline aspekt, et katsume mõelda ette ka paar sammu, mitte ainult elada tänases päevas ja vaata, kuidas on kasulik hüpata, kui keegi ütleb Euroopas, et hüpake, siis me ei küsi ka, vaid kohe hüppame. Või küsime, kui kõrgele on vaja hüpata. Nüüd see praegune arutelu siin on paslik koht jälle tuua teemaks, see on täna läbi käinud siin, mismoodi siis kompenseeritakse nendele inimestele ja korteriühistutele küttekulusid, kes on hakanud kütma küttepuu ja pelletiga. Aastaid tagasi oli suur kampaania, kuidas me kõik rääkisime, et läheme puhtale gaasile, lähme kütteõlidelt üle keskkonnasõbralikele materjalidele, nagu puit puiduhake, pellet. Nii, väga õige! Ja täna me karistame kõiki neid, kes tollel ajal selle sammu tegid, kes läksid üle erinevatelt kütteõlidelt puidu peale, kas hakkepuidu peale, pelleti peale, puukütte peale. Ja täna on jäetud need inimesed, needsamad kütjad tegelikult täiesti lageda taeva alla. Kes kütavad gaasiga, kes kütavad elektriga, neid me aitame, väga tore, ongi vaja aidata, aga neid inimesi, kes tollel ajal selle lükke tegid, et vähem saastada ja olla keskkonnasõbralikumad, karistame täna. Ja ma ei näe kuskilt seda lahendust täna, vähemalt minule pole kõrvu jäänud, kuidas me seda hakkame toetama. Mis meetmed seal on? Ei ole.

Või siis räägime sellest, ma juba kordan ennast väga palju kordi ja kõikvõimalikes formaatides, kus ma olen rääkinud sellest, siis mulle on arusaamatu, miks me ei tee otsust, et me hakkame korrastama või looma uut parimal võimalikul tehnoloogial rajanevat põlevkivienergia plokki. Ja ei maksa mulle öelda, et ma olen kuidagi keskkonna vaenlane. Ei ole. Te mäletate väga hästi seda... 

Palun lisaaega.

16:50 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

16:50 Rene Kokk

... siis, kui meil olid siin tipphinnad, kuidas Rootsis pandi tööle põhimõtteliselt fossiilkütustel töötavad vanad generaatorid, selleks et üldse rahuldada energia tootmist, siis minu arust on täna, viimane aeg on juba ammu möödas, aga täna tuleks võtta vastu otsused. Jah, ja anda korraldus: jah, me rajame Eestisse parimal võimalikul kaasaegsel tehnoloogial baseeruva põlevkivienergia energiaploki, mis jääb reservi tollel päeval, kui meil on võimalik puhas energia, on ta päikesest, tuulest või hüdropumplajaamad saada. Väga hea, aga meil on olemas oma tooraine, mis on 30 aastat ja rohkem meil täna võimalik, võimalikud varud. Miks me seda ei tee? Ma ei saa sellest aru. Oma majapidamises, oma peredes me mõtleme mitu sammu ette. Miks me ostame ära puud mitu aastat ette, ei meil oleks kuivad puud olemas, miks me varume, mis me mõtleme? Aga riigis ei ole ju midagi teistmoodi, ainult peremudeli suurem mudel sisuliselt. Lihtsalt vahepeal ei saa aru, miks me võitleme selliste mõistlike mõtete vastu, seda enam, et see on võimalik jätta reservi ühel päeval. Ja samas, kui häda käes on, on võimalik võtta ja tööle panna.

Sellest tulenevalt jah, ma soovin meile kõigile, et me mõtleme rohkem läbi need otsused, mida me teeme, et me ei ole kinni mingisuguses euroopalikus parasjagu suunas, kuhu euroopalikud suured juhid arvavad, et on õige liikuda. Me saame ju aru sellest, et kui energiakriis Euroopas ja kuskil siiamaani öeldakse, et ei, olenemata sellest, et me oleme külmas, me paneme kinni tuumaelektrijaamad, me ei pikenda nende lahtiolekut. See ei ole ju jätkusuutlik lahendus. Kui kogu aeg räägitakse, et Euroopa on sõjas, Euroopa on sõjas, siis tuleb teha otsuseid. Tuleb teha otsuseid, et sellest läbi tulla ja kui sellest on läbi tuldud, nii et ettevõtlus ja inimesed on võimalikult vähe kannatanud, päris ilma selleta me ilmselt ei saa, et ei ole kannatusi. Aga siis vaatame jälle uued sihid, võtame ette ja vaatame. Aga soovin rohkem meile kõigile talupojatarkust ja asjade läbimõtlemist. Ja muidugi, loomulikult nendele ametnikele, kes meile neid eelnõusid korraldavad, ette panevad ja seda tööd teevad, et mitte olla kinni ainult ühes päevas või selles soovis olla Euroopas või kuskil läbirääkimistel heas nimekirjas, jumala eest, mitte ei peaks rääkima midagi sellist, mis peavooluga võib-olla hetkel kusagil Euroopa Komisjoni istungil vastuvoolu ujub. Rohkem julgust, ise otsustamist ja enda rahva eest seismist! Aitäh!

16:52 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

16:53 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased! Ei hakka mina siin mingeid säästunippe jagama, sellepärast et aeg ühiskonnas on selline, et ükskõik milline meist 101-st mingit nippi välja ei paku, see on äärmiselt rumal ja lapsik, sellepärast et me ei tea niinimetatud tegelikku olukorda.

Mis meid on toonud tegelikult siia, on see, et me oleme muutunud homo sapiens'ist homo soveticus'eks, inimeseks, kes tarbib, kes on harjunud, et kõik need asjad on iseenesest. Juba lapsedki on meil kasvatatud sellised, et raha tuleb tegelikult ju seina seest, selle nimel ei ole vaja suurt rabeleda.

Kas ja kui moodi me oleme valmis selleks energiahindade tõusuks ja kriisiks? Ma isiklikult arvan, et riigi ja rahvana me elame selle üle, me oleme hullematki üle elanud. Eesti rahvas on nii vintske küll, et ka isegi läbimõtlematud ja rumalad otsused üle elada. Midagi pole teha, valimiste eel on neil jälle aga kõik see nigu meelest ära läinud ja sestap me saame tänada ennastki, et me oleme võib-olla õigel ajal õiges kohas, aga ei ütle õigeid mõtteid välja.

Ühte tahaks küll tegelikult öelda, et see kriis ja need väljapakutud, keda me seal näeme, ma ei näe seal loetelus, keda me peaksime abistama, neid on väga palju, kas või laste huvitegevus ja kõik muud, uksest-aknast, igaüks kirjutab meile, et neil on raske, neil on raske. Lihtsam oleks loetleda võib-olla ette neid, kellel ei ole raske või kes saavad ise hakkama või kes on näiteks saanud endale tänu sellele, et on pannud päikesepaneelid ja saanud endale niinimetatud miinusarve. Aga see päike ei paista kogu aeg.

Head töökaaslased! Tegelikult see energiahindade ralli on tabanud ka meie maja. Ei taha olla selle kurva sõnumi tooja, aga kui ma küsisin komisjonipoolse ettekandja käest, ütles ta rõõmsalt, et siis lähme kaugtööle, mis aga ei tähenda seda, et me saaksime maja konserveerida, sest me teame, et põhiseaduses on meil tagatud see õigus, et kui me ikka tahame tööle tulla, siis peavad need töökohad olema meil ette valmistatud. Mina ei ole võib-olla sellise kärpe vastu, ei, ma ei olegi selle kärpe vastu, kui näiteks meil jäävad ära need välislähetused. Me saame ju interneeduse vahendusel välismaailmaga suhelda ja kõike. Kas me aga siin kõik ruumid külmaks niimoodi tõmbame? Seda ohtu reaalselt veel ei ole, aga Exceli tabelis näitab see juba tegelikult sellist punast tulukest.

Üks teine võib-olla murekoht, mis ei ole see, aga ma ütlen ära. Meie kantselei jookseb inimestest tühjaks, sest et selle maja teenistujad, kes on meie igapäevased au, mõistus ja südametunnistus, kes juba teab, kuidas asjad on ammustest aegadest olnud ja ei ole mõtet ikkagi peaga vastu seina joosta, kui uks on täiesti reaalselt olemas ja lahendused, siis nende teadmistega inimesed on olude sunnil pidama hakanud otsima endale uut töökohta. Mida me aga vastu saame, me saame võib-olla seda, et me saame niigi vigase seadusloome ministeeriumist ja siis me ei näri sellest kuidagi läbi. Olgem ausad, me ei jõua ju kõiki neid materjale triiki läbi närida. Kui keegi ütleb, et selle lahenduseks võiks olla see, et meil on mingi nõunik ... Unustage ära, kui me isegi maja võib-olla tõmbame siin veerand kütte peale. Jah, võib-olla ma olen natuke kitsarinnaline, ma ei näe praegusel hetkel siin kaugelt. Aga arvestage sellega, et need inimesed, kes meie kõrval on ja meid igapäevaselt teenindavad, et meie seadusloome oleks filigraanne ja et me ei paistaks nii rumalad, kui me peeglist vaadates oleme, vaid ikka natukene asjalikumad, siis me peaksime ka nende inimeste tööd ja panust väärtustama. Päriselt, meil on energiakriis ka meie töökohta jõudnud.

Aga ma loodan, et muudatusettepanekud, mis tehakse, on arukad ja asjalikumad, on sisukamad ja rohkem põhjendatud kui minu võib-olla see jutt, sest mina olen kõigest ainult suunamudija, ma võib-olla viitan nendele probleemidele, mida teised märgata ei taha. Aitäh!

16:57 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun! Mudin kolm minutit juurde?

16:58 Mart Helme

Ei, ma ei tea. Aitäh pulti lubamise eest! Eile pidasin kõne ja täna mõtlesin, et mis ma ikka uut kõnet pean, ehkki öeldakse, et topelt ei kärise. Aga ma ei saa lihtsalt aru, kulla sõbrad, ma lihtsalt ei saa aru. Ma ei saa sellest allaheitlikkusest aru, et kuidagimoodi saame ikka hakkama ja no küll me need arved ikka ära maksame. Teate mis, minu emal oli suurepärane ütlus nõukogude ajal, võime muidugi parafeerida ja tuua selle kaasaega: lase eurol minna, ruumi kümnel tulla. Minu isa ütles, kui raha ei olnud: ei, kokku hoidma me ei hakka, raha tuleb juurde teenida. Kui meil elektrit ei ole, siis tuleb seda juurde teha. Tuleb juurde teha. Meil on see võimalus olemas.

Ma poole kõrvaga kuulsin, sest mul oli tähtsamaid tegevusi. Poliitik on juba selline loom, et tal on lisaks selle saali tegemistele ka muid tähtsaid tegemisi poliitika vallas, ja mul oli tähtsamaid tegemisi kui kuulata peaministri kulunud, ära kulunud, agressiivset ja rumalat juttu. Aga midagi ma kuulsin, süstides ühest kabinetist teise ja vahepeal fraktsioonis olles. Ma mõtlesin, et kulla laps, kulla laps, võtta kätte 80‑ndate lõpu Eesti ajalehed ja loe, mida seal kirjutas sinu isa, mida seal kirjutasid Eesti teadlased, mida seal kirjutasid ühiskonnategelased ja poliitikud sellest, kuidas Eestil on olemas suurepärane ressurss, et majanduslikult toime tulla, kuidas meil on iseseisva energeetika tohutud võimsused ja võimalused. See kõik on unustatud.

Nüüd me oigame mingit rohepööret ja ma ei tea veel mida. Putin oleks justkui meie põlevkivi ära võtnud. Ei võtnud, tal on teisel pool Narva jõge seda endal ka külluses. Meie elektrijaamad võivad toota nii palju elektrienergiat, et võime seda müüa lätlastele, leedulastele, soomlastele ja võib-olla veel kellelegi. Ei, selle asemel me räägime sellest, kuidas, kas saab olla mõistusevastasemat juttu kui see, kui peaminister – see peaminister peaks kohe tagasi astuma – ütleb, et energiasäästu mõttes tuleks võib-olla energiamahukad ettevõtted ajutiselt sulgeda. Vabandust, see on loll jutt! Aga ta ei võta seda suhu tagasi. Nii ei saa.

Elektrienergiat on vaja juurde toota ja meil on selleks võimalused olemas. Ja see soigumine meie ökoloogilisest jalajäljest – no minge rääkige seda tädi Maalidele jaanuarikuus. Metsavana, just eile lugesin, lubab väga lumist ja külma talve. Minge rääkige kõikidele nendele inimestele, et sina pead külmetama, kallikene, sest sinu ökoloogiline jalajälg on nii suur, et sul ei ole õigust soojas toas elada. Piinlik on kuulata, et siin saalis kaagutatakse sellele kaasa.

Meid ei ole valitud siia selleks, et me inimestele ütleksime, et teie peate hakkama halvasti elama, sest meie ei saa oma tööga hakkama. Meid on valitud siia selleks, et me lahendaksime probleeme, et inimesed ei hakkaks halvasti elama. Kui me sellega hakkama ei saa, siis ma tean, et siin on südametunnistusega inimesi, kes on juba otsustanud, et nad ei kandideeri enam siia. Aga need, kes ei saa hakkama oma tööga ja kes ei võitle selle eest, et inimesed ei peaks külmetama, näljas olema, kartma, ärge kandideerige. Ärge kandideerige rohkem siia, kui te hakkama ei saa! Siis ei tule teie hulgast ka selliseid peaministreid ja muid jobusid, kes oma tööga hakkama ei saa. Vaat niimoodi on lugu!

Väga emotsionaalne olen muidugi, muidugi olen. Aga lihtsalt vihale ajab. "Tõmbame koomale, saame hakkama, külmkapi lülitan välja, duši all ei käi."

17:03 Aseesimees Martin Helme

Kas nüüd on lisaaega vaja?

17:03 Mart Helme

Ei, ma ei taha midagi rohkemat öelda, kõik saavad isegi aru. Sõbrad, see on lihtsalt ebamoraalne, millega te siin tegelete. Aitäh!

17:03 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann ... Ahah, ei olnud. Tundub, et ikkagi niipidi. Urmas Reitelmann, palun!

17:03 Urmas Reitelmann

Ma ei tea, lisaaega vaatame.

17:03 Urmas Reitelmann

Austatud eesistuja! Daamid ja härrad! Täna on siin saalis esinenud väljapaistvad inimesed. Ma olen täiesti kindel, et ühelgi teisel Euroopa riigil ei ole sellist peaministrit, nagu on Eestil. Tema on üsna unikaalne.

Üks mu rootsi sõber armastab ikka öelda, ma vabandan väljenduse eest, aga ma tsiteerin teda täpselt: viimane idioot ei ole veel sündinud. See tuli mulle korduvalt tänaseid sõnavõtte kuulates meelde.

Ja vahel mulle tundub lisaks sellele, et kõik need rohefundamentalistid ajavad juttu, nagu neil oleks põhikool millegipärast kunagi pooleli jäänud, aga selle eest on väga selge ideoloogiline suund. Et majandusharidust on omandatud sellistest käsiraamatutest, mille pealkiri või nimetus võiks olla "Economics For Dummies".

Aga ma räägin enda kogemusest. Ma tellisin ühe aluse puitbriketti nädal tagasi. Ja selle briketihunniku eest ma maksin 275 eurot pluss transport. Ja sellel alusel on 48 pakki puitbriketti. Mul maakodus kulub keskmiselt, ma ei ole seal ju talvel, kui on karmid ilmad, mul kuskil septembri teisest poolest kuni märtsini ma kütan ja seal läheb umbes üks pakk päevas ehk siis see teeb 5.72. See on päris palju: 5 eurot 72 senti ühes päevas. Ja kuus teeb see keskeltläbi 180 eurot. See on juhul, kui on leebe talv. Kui on karm talv, on see hind kahekordne. Talve jooksul kulub umbes 1200 eurot. Ja seda on keskmise palgaga inimesele palju.

See on ainult üks kuluartikkel. Sinna lisandub maainimestel autokütus, mis on kallis, aga ilma milleta ei saa, sinna lisandub elekter. Ja kujutage nüüd ette maal perekonna ettevõtjat, kellel on näiteks väike kanala, mis tahab kogu aeg saada soojendust, või sul on väikene piimafarm, see piim, mis lüpstud, tuleb maha jahutada. Öelge mulle, kuidas need inimesed hakkama saavad. Millise imetrikiga? Et tõstame meie munahinda või piimaliitri hinda kokkuostjale või? See ei toimi.

Ja nüüd ongi nii, et kõiki neid valitsuse otsuseid me vaatame imestunult ja küsime, kas tõesti on see haridus‑ või majandusbaas raamatust "Economics For Dummies" ehk siis "Majandus tohmanitele". Päris õudne hakkab.

Päris õudne hakkab. Valitsuskoalitsioon patsutab siin teineteisele õlale verbaalselt: oi, me oleme nüüd väga ägeda asjaga hakkama saanud, me aitame inimesi. Teate, see meenutab sellist pilti viletsast ooperist, kus ooperikoor kehva lavastaja juhendamisel, kus ooperikoori inimesed patsutavad teineteist õlale niimoodi massiivselt. Ei tööta. 

Meie valitsus oleks pidanud kogunema juba suvel. Tegelikult oleks pidanud kriisikoosolekuid pidama juba eelmisel aastal. Meile räägitakse mingit udujuttu sellest, et me oleme sõjas. Me ei ole mingis sõjas, me ei ole selles sõjas. See unikaalne peaminister ...

Nüüd ma küsiksin juurde.

17:08 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega. Palun!

17:08 Urmas Reitelmann

Unikaalne peaminister rääkis ühele Saksa väljaandele, et ukrainlased maksavad oma verega, meie maksame inflatsiooniga. No mis jutt see on? Varu kannatust! Me ei ole mingis sõjas, me oleme juhmuses, meile valetatakse, et me oleme sõjas, aga meie eest vaikitakse selle kriisi tegelikust põhjusest. Ehk see on sellest rohefundamentalismist, mingist täiesti jaburast ideoloogiast, millele me kõik kaasa koogame. Ja seesama saal hääletas energiaturuseaduse muutmise erakorralisel istungil. Head kaaslased! Mõelge, mida selline kaasakoogamine endaga kaasa toob. See on tee hävingusse. Ma saan aru, et see on ideoloogia, see kuskilt tuleb, mingist Brüsselist ja meil on mingid direktiivid ja mingid suunad. Tervet mõistust tuleb kasutada, oma talupojamõistust! Me oma perekonna rahaasjades ei ole nii lollakad, nagu me siin saalis oleme. Päris piinlik on. Aitäh!

17:09 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

17:09 Kalle Grünthal

Palun lisaaega ka.

17:09 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

17:09 Kalle Grünthal

Head kolleegid! Täna on huvitav päev selles mõttes, et siin lendavad sellised sõnad päev otsa, mida tavaliselt ei kuule. Aga ka põhjusega, sellepärast et need tulevad südamest. Tuletan meelde, mismoodi infotunnis Kihnu Virve, kui ma küsisin ta käest, et mis ta arvab valitsusest, ta ütles sellised sõnad, mida ma enam teist korda äkki kordama ei hakka, aga ta ütles väga ilusti ära, et see valitsus ei kõlba enam, p-tähega algab ja e-ga lõpeb, kah. See on inimene, kes põhimõtteliselt on kui Eesti rahva südamest otse väljaütleja. 

Aga ma tahaksin lugeda teile ette, head kolleegid, ja veel Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid ja ka Isamaa loomulikult, kirja, mis on siin anonüümselt väidetavalt liikunud internetis, saadeti mulle ühe naisterahva poolt. Ütleme, et ta nimi on Kreete, ja tegelikult on ka. Katsun selle ajalimiidiga hakkama saada.

Lugupeetud Riigikogu liige! Kirjutan, sest olen veel noor, toimekas ja asjalik Eesti kodanik. Mul on kolm last, keda kasvatan ja majandan iseseisvalt. Kõik kolm käivad tänase päeva seisuga koolis, millega omandavad põhiharidust, kuna on veel alaealised. Kiri seisnebki selles, et kui mina, lapsevanem soovin, et mu lastest kasvaks normaalne inimene, kellel peale lihtsalt hinnete oleks ka kahe kõrva vahel midagi ja jalas normaalsed püksid, siis pean mina emana omama kahte töökohta, et siin riigis oma lapsi kasvatada. Te olete selle riigi nii nässu keeranud, et ma pean igat senti vahtima nagu punnis silmadega kala. Kas ostan muna või ostan piima või sööme täna nuudleid? Halloo! Miks te ei saaks rääkida sellest, et et oi, näete, suureperelised ei oska elada või arvestada või ei tunne numbreid? Asi on selles, et kõik on nii kalliks läinud, nii kalliks, et küsin mina, et mitu töökohta üks lapsevanem omama peaks, et ta lapsed üles kasvatada jõuaks. Koolitarbed, riided, jalanõud, huviringid, ekskursioonid, õppetarbed, taskuraha, kõneaeg, hooldusvahendid, muud tarbed, katus pea kohal, mis samuti maksab, pluss söök-jook. Ning ausalt vaadates, uudis, et ma lihtsalt pean kuulama seda jama ja jura, mida te hekseldate päevast päeva ja hommikust õhtuni, kuidas kellelegi ära panna või pealt üles öelda. Mida te parandate sellega? Et kas RMK uus töötaja saab 11 000 eurot palka või kodudele rajatakse kemmerg kuskile orgu. Mida asja, küsin mina. Kuhu edasi? Valige meid, valige meid! Mis loosung, mis kampaania, mis lubadused? Enne valimisi hakkavad plaanid ja suured illusioonid, kus te isegi ei suuda endale aru anda, mida te lubate. Pange nüüd jalad maa peale, tulge siia Eestimaale ja vaadake, mis ümberringi toimub. Arvate, et elate oma nina kõrgusel seal Toompeal vaid, aga meie, tavalised inimesed, elame päevast päeva teadmatuses, mis järgmiseks te seal välja plaanite. Olgem ausad, et pole vaja rajada sadat erakonda, kui mitte ühestki pole mitte mingit kasu, sest kõik teie energia kulub vaid üksteisele näpuga näitamisele. Teile sobiks sinna Riigikokku pigem paha lapse tool, kus mõtteid koguda ja tulla tagasi selgema peaga. Riigikokku on teid valitud põhjusega, et annaksite eeskuju ja looksite paremat Eestit, aga hetkeseisuga näen, et loomisest on asi väga kaugel. Pigem nagu kaevaks labidaga auku. Küll energia, küll kütus, küll toit, küll see ja teine. Kas siit riigist peabki ära kolima, et saaksite oma kuningriigi teha? Aga see on ka meie kodumaa ja meie esivanemate muld. Mõelgem ja vaadakem, kuhu see kõik läheb nii edasi. Mina isiklikult ei oska oma esimese klassi lapsele selgitada uudistes olevates tarkades inimestes, kes solvavad ja tegelevad veidrate asjadega. Ma ei oska talle öelda, mis see tähendama peaks, sest need onud ja tädid juhivad täna meie riiki. Kuhu edasi? Mis edasi? Mis saab inimestest? Mis lastest? Mis haridusest? Süda hakkab juba täna lööke vahele jätma, sest see, mis siin toimub, on alla igasugust arvestust. Lugupidamisega, kolme lapse ema, Eesti kodakondsus, Eesti maksumaksja, Eesti inimene, töötaja 2022. aastal. Maksan kinni kõik valitsuse jama. Aitäh!

17:15 Aseesimees Martin Helme

Siim Pohlak, palun!

17:15 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Antud eelnõu pole isegi pool rehkendust. Esiteks, universaalteenus saab olema inimeste jaoks kallis, saaks oluliselt odavamalt, ja teiseks on meie ettevõtjad jäetud täiesti vihma kätte. Kaja Kallas rääkis infotunnis ka, pidevalt kordas: energiasõda, energiasõda, aga miskipärast on tema valitsus otsustanud energiasõjas just nimelt Eesti ettevõtted esimesena õhku lasta. Ettevõtjad, iga päev paneb Eestis mõni väikeettevõte juba praegu sügise hakul uksi kinni. Iga päev otsustatakse mõne kohviku, mõne väiketootmise sulgemine, sellepärast et nende elektrihindadega ei ole võimalik enam äri teha.

EKRE on teinud siia eelnõusse muudatusettepaneku, millega saaksid ka väikeettevõtjad liituda universaalteenusega. Ma saan aru küll, et koalitsioon, uhkus ei luba toetada, ikka opositsioon versus koalitsioon, et ei, me ei tule opositsiooni ettepanekule taha. Aga siin ei ole praegu see koht, kus mängida neid mänge, et opositsiooni ettepanek ei sobi, siin on küsimus sellest, mis saab eeloleval talvel Eesti majandusest, kui me ei toeta oma ettevõtjaid. Ja kui valitsus ei toeta ettevõtjaid selles energiakriisis, siis mina ütlen, et see on ümberjagamine. Valitsus tegeleb ümberjagamisega. Suretatakse välja rahvuslik kapital, väikesed ja keskmised ettevõtjad, ja turu võtavad üle suurkorporatsioonid. See on ümberjagamine, kui me oma ettevõtjaid abistama ei hakka. Ja suretatakse välja meie rahvuslik kapital. Et veel kord, lugupeetud koalitsioonisaadikud – saalis teid peaaegu polegi –, kui te kabinettides vaatate, tulge ja toetage EKRE ettepanekut, et saaks ikka väikeettevõtjad ühineda universaalteenusega. See pole see koht, kus praegu poliitmänge mängida. Eesti ettevõtted vajavad abi. Aitäh!

17:17 Aseesimees Martin Helme

Toomas Jürgenstein, palun!

17:18 Toomas Jürgenstein

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Teoloog ja loodusteadlane Pascal on, temalt tuleb näiteks rõhu mõõtmise Pascali seadus ja mitmed muud tulusad asjad loodusteadustes, on kirjutanud niisuguse kena raamatu "Provintsi kirjad". Ja seal üks naiivne provintslane, ta on teadlikult naiivne provintslane, imestab, kuidas Pariisis asjad käivad. Ja ma võtan hetkel niisuguse imestava provintslase staatuse ja püüan nagu samamoodi vaadata, kuidas Tallinnas Toompeal asjad käivad.

Ja mõneti mind mõni asi pani imestama. Urmas Reitelmann nimetas eelmisi sõnavõtte idiootlikeks. Mina küll nii ei arva. Mart Helme sõnavõtt oli kantud siirast murest. Jaa, loomulikult, see oli niisugune inimestele mõtlev tõsine sõnavõtt. Või kui Urmas Reitelmann nimetas saali juhmideks üldistavalt. Jaak Valgega eile oli väga huvitav dialoog, et kuidas seda otsedemokraatiat ikkagi paremini Eestis rakendada. Üldse ei ole nõus, imestava provintslase vaade. Ja rohepööre. Kõige odavam elekter tuleb meil just nimelt taastuvatest energiaallikatest. Loomulikult, meil ei ole omal võimsusi, et talvel enda vajadusi rahuldada. Loomulikult me peame vaatama, kus koha pealt elekter meile tuleb, aga just nimelt odav elekter on roheline elekter.

Nüüd ka järjekord. Provintslase jaoks on tänane järjekord jumalast õige. Kõige enne tuleb mõelda inimestele, meie oma inimestele. Elektriarved. Mul oli täpselt samamoodi. Möödunud aasta lõpul ma sõlmisin uue fikseeritud hinnaga lepingu, see oli peaaegu poole kõrgem kui eelmine. Ja juba see, kui võrgutasud eelmine valitsus poole peale viis, ma tunnetasin, et küll natuke liiga vähe, aga valitsus pani käe õlale. Esimene koht, kus tuleb käsi õlale panna, on just nimelt kodutarbija. Valitsus näitab, et me oleme teiega. Jaa, kohe tema järel tulevad ettevõtjad, aga esimesed on kodud, need, kus me kõik elame. See annab teatud kindlustunde. Ja sellest vaatenurgast vaadatuna on see järjekord täiesti õige. Kõigepealt kodud, ja olen kuulnud valitsuselt kindlat sõnumit, et järgmisena tulevad väike‑ ja keskmised ettevõtjad. Loomulikult ei jäeta neid hätta.

Niisiis, provintslane imestab ja samas kiidab. Aitäh!

17:22 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Nüüd mulle tundub, et rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja saame minna muudatusettepanekute juurde. Antud eelnõu kohta on tehtud omajagu, kokku 15 tükki ja hakkame neid läbi vaatama. Esimese muudatusettepaneku autoriks on Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Jaanus Karilaid, palun!

17:22 Jaanus Karilaid

Aitäh! Kuna väga paljud räägivad täna ettevõtetest ja töökohtade hoidmisest, samas muidugi peab täheldama, et eelmine ettekandja ei saanud aru, et need, kellel on kodud, käivad ka tööl, aga kui tööd ei ole, siis ei saa ka arveid maksta. Aga anname siis abikäe, anname võimalus toetada meie ettepanekut ja palun panna see ettepanek hääletusele.

17:22 Aseesimees Martin Helme

Selge. Teeme kõigepealt saalikutsungi.

Rahu, rahu nüüd. Panen hääletusele muudatusette... Ahaa, ma kõigepealt ütlen, kes ei ole jälginud, et me oleme eelnõu 655 teise lugemise juures, muudatusettepanekute juures. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille esitajaks on Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mida juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

17:25 Aseesimees Martin Helme

Seda ettepanekut toetab 33 saadikut, vastu on 46, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 2, esitajaks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

17:26 Henn Põlluaas

Aitäh! Kuna selle ettepanekuga toetataks kõiki väiketarbijaid, nii eraisikuid kui ka ettevõtlust, siis palun panna see muudatusettepanek hääletusele EKRE fraktsiooni poolt.

17:26 Aseesimees Martin Helme

Jaa. Vist ei ole meil vaja teha kutsungit, eks? Selge. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille esitaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:27 Aseesimees Martin Helme

Ettepaneku poolt on 33 saadikut, vastu 47, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 3, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 4, esitajaks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

17:27 Henn Põlluaas

Aitäh! Kuna see muudatusettepanek võtab sellest lõpphinnast CO2 kulu nii inimestel kui ka teistel väiketarbijatel‑ettevõtjatel maha, siis palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

17:27 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille esitajaks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

17:28 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepanekut toetab 32 saadikut, vastu oli 48, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 5, esitajaks Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt [koos] muudatusettepanekuga nr 6. Muudatusettepanek nr 6, esitajaks on majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 7, esitajaks samuti majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 8, esitajaks majanduskomisjon ja majanduskomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 9, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 10, esitajaks Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Jaanus Karilaid, palun!

17:29 Jaanus Karilaid

Aitäh! Keskerakonna poolt palun seda hääletada ja toetada.

17:29 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 10, mille esitajaks on Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

17:30 Aseesimees Martin Helme

Ettepaneku poolt on 33 saadikut, vastu 48, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

11. muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 12. muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 13. muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 14. muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Ja 15. muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon ja majanduskomisjon on seda arvestanud täielikult. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud selle eelnõu kohta.

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 655 teine lugemine lõpetada. Ühtegi konkureerivat ettepanekut ei ole, nii et eelnõu teine lugemine on lõpetatud. Tuleb meile päevakorda homme kolmandale.


3. 17:31 Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu (597 SE) esimene lugemine

17:31 Aseesimees Martin Helme

Oleme kolmanda päevakorrapunktini jõudnud: Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu (597 SE). Tegemist on esimese lugemisega ja palun siia ettekandjaks siseminister Lauri Läänemetsa.

17:31 Siseminister Lauri Läänemets

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tutvustan Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis oma olemuselt on väga lihtne ja lühike tegelikult, aga võib-olla tutvustav tekst on natuke pikem.

Seadusemuudatuste eesmärk on laiendada abiellumisavalduse ja abielulahutusavalduse esitamise viise. Kui kehtiva seaduse kohaselt saab nii abiellumisavaldust kui ka abielulahutusavaldust esitada vaid perekonnaseisuasutuses kohapeal, siis selle eelnõuga me võimaldame esitada avaldus ka turvalises veebikeskkonnas. Seega eelnõuga nüüdisajastatakse abielu‑ ja lahutusmenetlust, et võtta kasutusele e-riigile omane elektrooniline asjaajamine. Inimesed saavad teha olulisi elu muutvaid otsuseid, mis abiellumisavalduse ja abielulahutusavalduse esitamise puhul siis see kindlasti ka on, ja teha seda rahulikult neile sobival ajal, mis ei ole asutuste lahtiolekuaegadega kuidagi seotud.

Eelnõus sätestatud võimalus esitada turvalises veebikeskkonnas elektrooniline abiellumisavaldus ja abielulahutusavaldus on vajalik eeltingimus selleks, kui soovitakse abielu ja lahutuse kui elusündmustega seotud teenused liita ühtseks ja inimese jaoks mugavaks sündmusteenuseks. Kuna inimene võib nii abielludes kui ka lahutades muuta perekonnanime, peab ta vana nimega dokumentide asemele taotlema ka uue perekonnanimega dokumendid. Sündmusteenus seoks nii abiellumisavalduse või abielulahutusavalduse esitamise kui ka uute dokumentide taotlemise teenuse inimese jaoks terviklikuks e-teenuseks.

E-teenus luuakse vaid abiellumisavalduse ja abielulahutusavalduse esitamiseks, seega jääb selle e-teenuse loomise järel alles kohustus minna abielu sõlmimise päeval ja abielu lahutamise päeval isiklikult perekonnaseisuasutusse kohapeale. See tähendab, et jääb alles kehtivas seaduses sätestatud kaheetapiline menetlus: esmalt esitatakse avaldus ja seejärel sõlmitakse abielu või lahutatakse abielu. Elektrooniline asjaajamine on võimalik vaid menetluse esimeses etapis ehk ainult avalduse esitamisel.

Oluline on rõhutada, et digiallkirjaga kinnitatud abiellumisavaldust ja abielulahutusavaldust saab esitada vaid turvalises veebikeskkonnas, aga mitte näiteks e-kirjaga. See kitsendus on vajalik, tagamaks, et abiellujad ja abielulahutajad esitaksid avalduses kõik vajalikud andmed ning saaksid kohe ka kõik otsustamiseks vajalikud selgitused.

Abiellumisavalduse ja abielulahutusavalduse saab turvalise veebikeskkonna kaudu esitada notarile. Turvalises veebikeskkonnas esitatud abiellumisavaldus ja abielulahutusavaldus jõuab perekonnaseisuasutusse ja notari töölauale rahvastikuregistri menetlustarkvaras. Esimesena on plaanis hakata looma abiellumisavalduse esitamise e‑teenust. Seega sätestatakse, et abiellumisavalduse esitamisega seotud sätted jõustuvad 2022. aasta 30. detsembril. Kuna kahte e-teenust ei ole võimalik aja ja töömahu tõttu luua samal ajal, jõustuvad abielu lahutamise avalduse esitamise e‑teenusega seotud normid eelnõu järgi umbes kaks aastat hiljem.

Selleks, et tagada e-teenus võimalikult kiiresti, on mõistlik alustada nende abiellumisavalduste ja abielulahutusavaldustega, kus poolte andmed on juba rahvastikuregistris olemas ning lisadokumente inimesed esitama ei pea. Sellised on näiteks Eestis püsivalt elavate Eesti kodanike või välismaalaste abiellumisavaldused, eeldusel muidugi, et inimeste andmed on rahvastikuregistris olemas, samuti abielulahutusavaldused, kus abikaasad elavad Eestis ja kohaldub Eesti õigus.

Sellega seoses antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada digitaalallkirjaga kinnitatud avalduse esitamise täpsed tingimused, mis juhul saab e-teenust etappides kasutada.

Eelnõuga ei muudeta abielu‑ ja lahutustoimingute riigilõivu suurust. Avalduse esitamine on vaid üks osa toimingust ja ei mõjuta toiminguga kaasnevaid kulusid.

Ehk siis lühidalt kokku võttes. Selle seadusemuudatuse mõte on see, et enam, kui soovitakse abielluda või lahutada, ei ole vaja võtta kätte paberavaldust, minna vastavasse asutusse ja seal füüsiliselt üle anda, vaid seda on võimalik vastavas turvalises keskkonnas teha. Kõik ülejäänud toimingud jäävad samaks, muutub ainult avalduste üleandmise viis. Minu poolt aitäh.

17:36 Aseesimees Martin Helme

Jaa. Nüüd saab küsimusi küsida. Kõigepealt Tarmo Kruusimäe.

17:37 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma komisjonis küsisin, et kuidas on, kas üheaegselt või mingi aja jooksul, aga ma sain vastuse, et see teine lahutamise moment, et see tuleb füüsiliselt teha. Kui ma räägiksin sellistest juhtumitest, mida me oleme ka meediumi vahendusel lugenud, et meie rõõmsameelsed eesti tüdrukud on läinud Türki, abiellunud ja jäänud ilma kõikidest enda isikut tõendavatest dokumentidest ning kui tuleb nüüd kahe osapoole lahutusavaldus, milles siis võib-olla see rõõmsameelne tütarlaps ütleb, et tingimusteta lahutus ehk ta ei soovi mitte mingit asja. Kuidas me seda käsitleme, kui peig, nad viibivad Türgis, et nad ei tahagi enam siia Eestisse tulla, kuigi abielu on sõlmitud kunagi omal ajal siin Eestis? Me märkame võib-olla siin mingil määral lähisuhtevägivalda, aga kuidas kaitsta selliseid olukordi?

17:38 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Ma olen ka selliseid juhtumeid kuulnud, need on kurvad juhtumid ja kahju, et selliseid aset leiavad. Kahjuks see seadusemuudatus neid küsimusi ei puuduta. Ta puudutab ainult seda toimingut, et kui me täna võtame avalduse füüsiliselt kätte, kõnnime ühest majast teise, anname selle üle, et me seda lihtsalt füüsiliselt tegema ei pea, vaid saame seda teha portaalis. Ülejäänud kõik toimingud, mis on see, et tuleb fikseerida, et on tegemist seal naise ja mehega, kes abielluvad, et nad tahavad seda teha, on ju, ja kõik sellised, asjad jäävad samaks, need ei muutu. Ka lahutuse puhul ei muudeta ühtegi muud asja kui see, et eelnevalt ettesaadetav avaldus, seda on võimalik teha elektrooniliselt.

17:38 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

17:38 Henn Põlluaas

Aitäh! Abielu on kahtlemata ilus ja pühalik toiming, aga paraku me teame, et kõik ilus ja püha suudetakse ära rikkuda. Meil on ka täna väga suur probleem ikkagi fiktiivsete abieludega. Kui nüüd see noorpaar, kes muidu pidi tulema ikkagi kohale ja näitama, et nad on täiesti reaalselt olemas ja tunnevad teineteist, ja mis iganes, aga nüüd, kui keegi kusagilt, ma ei tea, Botswanast või Ghanast või Pakistanist teeb selle avalduse ja meil pole õrna aimugi, kas selle taga on äri või selle taga on tõeline armastus, et kuidas selle uue menetlusvormi juures, digitaalse vormi juures ikkagi selliseid fiktiivseid abielusid saab vältida?

17:39 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Ei saa teha teisest riigist seda selles mõttes sellisel kujul, et selleks peab olema Eesti kodanik või siis peab olema siin elamisluba. Ega e-residendid ei saa seda toimingut teha, kui nad siis vastavat elamisluba ei oma. Seda saavad tõesti teha need inimesed, kes siin Eestis on.

Ja selle turvalisuse koha pealt, ta on täpselt sama turvaline kui see, kas me teeme pangas mõnda tehingut ID-kaardiga või kuidagi muud moodi. Ja kaks etappi, mis tavaliselt siiamaani olid, jäävad alles. Esimene etapp on avalduse üleandmine lahutuse ja abiellumise puhul, mis on täna ka niimoodi, lihtsalt teed seda füüsiliselt. Meie ettepanek on, et seda saaks elektrooniliselt teha. Ja teine etapp, kus viseeritakse ära, inimesed peavad minema kohapeale ja ametnik viseerib ära, et tegemist on nende inimestega, kes need avaldused on esitanud, ja see on nende tahe. Selles mõttes see kõik jääb alles ja seal ei ole võimalik seda kuidagi väärkasutada.

17:40 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

17:40 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Kahetsusega pean tõdema, et teenus puudutab ainult Eesti residente. Eesti residentidel ei ole kuigi suur vaev minna avaldust esitama. Eks samamoodi ei ole ka Eesti residendil kuigi suur vaev minna valimisjaoskonda, see on väga lihtne toiming. Aga miks te selle eelnõuga või selle ideega diskrimineerite? Oletame, et näiteks Eesti proua ja Ghana noormehe vahel on õhk armastusest paks, ja Ghana noormees ei saagi esitada abiellumisavaldust. Millest johtuvalt siis ainult Eesti residendid? E-teenus peaks olema universaalselt kättesaadav ju üle ilma.

17:41 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Jaa, nii võib ka läheneda sellele asjale. Aga antud juhul inimestele, kes üldse keskkonda sisse pääsevad, oleme me arvatavasti väljastanud näiteks ID-kaardi. See Ghana noormees ei pruugi seda ID-kaarti omada ja tal ei ole seda toimingut lihtsalt võimalik teha. Ja me pole seda ka täna Eesti seaduse puhul ette näinud. Kui teil on vastav ettepanek, et see Ghana noormees tõesti teie soovi järgi saaks seda teha, siis teil on võimalik siia ka muudatusettepanekuid esitada ja siis auväärt parlament saab selle üle otsustada.

17:42 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

17:42 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Mõni aeg tagasi me saime teada, et Sotsiaalministeerium kasutab oma IT-süsteemides niinimetatud Lotte porgandimasinat ehk nende IT-süsteemide kvaliteet on täpselt selline nagu meie multifilmikangelasel. Siin on ka turvaline veebikeskkond. Sotsiaalministeeriumist tuli sõnum, et kolm aastat kulub nendel mingite muudatuste tegemiseks. Ega siin nüüd selle süsteemi puhul ei lähe kolme aastat või viit aastat või kuidas? Olete te hinnanud oma valdkonna IT-võimekust?

17:42 Siseminister Lauri Läänemets

Jaa, aitäh! Läheb küll natukene aega. Kõigepealt, mis ma enne ütlesin ka oma kõnes, et abiellumise toimingute puhul, selle avalduse üleandmise puhul ja kõik muud asjad, peaksime saama 1. jaanuarist juba valmisoleku, aga mis puudutab lahutustoiminguid, siis need võtavad aega paar aastat. Jah, nii on plaanitud praegu.

17:43 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

17:43 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Mul on otse elust, töö käigus saadud näide olemas, kus noore naisterahva dokument, ID-kaart, oli tema autokraatliku mehe käes. Kuidas välistatakse selle andmebaasiga olukord, et selline meesterahvas, kes on saanud oma mõjuvälja selle noore naisterahva, võtnud tema dokumendi enda kätte, registreerib ise omaalgatuslikult selle abielutaotluse ära näiteks, pärast muidugi veab ka [naise] siis kohale. Kuidas seda riski on otsustatud selle programmiga maandada?

17:43 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Ka mina olen kuulnud selliseid juhtumeid, need on väga kurvad juhtumid. Kahju, et sihukesed aset leiavad. Nüüd, seal on kaks olukorda. Üks on see, et kui see avaldus esitatakse, üks inimene esitab, siis teine inimene saab ka selle avalduse, ehk siis keegi kellegi selja taga ei saa midagi esitada, vaid mõlemad peavad selle toimingu tegema. Kui tõesti on keegi kellegi ID-kaardi võtnud ja selline juhtum aset leiab, siis välistab selle lõpuks see toiming, mis tehakse füüsiliselt kohapeal vastava inimese juures, nii nagu tänagi.

Tegelikult täna võib ükstapuha kes kirjutada paberi peal avalduse, et soovin lahutada või abielluda, sundida kedagi sinna alla kirjutama ja selle ära saata või siis kohapeale viia. Aga lõppkokkuvõttes see filter, see turvalisuse filter on see, et mõlemad isikud peavad minema kohapeale vastava isiku juurde, kes neid toiminguid riigi poolt riigi volitustega läbi viib. Neil inimestel on kohustus veenduda, et see on selle inimese tahe, kontrollida seal kohapeal, et see inimene, kes seda teeb, kes tema ees seisab ja kes selle avalduse on kirjutanud, ongi see inimene ja see tegelikult on tema tahe. Nii et põhimõtteliselt seesama kontrollimehhanism seal jääb ja seda ei ole ka soovi kellelgi ära muuta, sest seda toimingut elektrooniliseks teha ei saa. Selles mõttes, et seal ei ole võimalik kõiki selliseid turvalisuse reegleid tagada. Me ei saa panna mingit tehisintellekti kontrollima seda, kas see on inimese tahe ja mis need inimesed arvavad. Eks need toimingud jäävad alles.

17:45 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

17:45 Mart Helme

Aitäh! Mul riivas kõrva enne siin ühe vastuse puhul, et see on umbes samasugune nagu pangatoimingu tegemine. No ei saa olla! See naisevõtmine või meheleminemine – need on ikka niivõrd erakorralised ja erinevaid juhtumid ning igapäevase pangatoiminguga võrreldes neid ei ole kohane kõrvutada. Ma tahtsingi seda märkust teha. Ma saan aru, et eestlased kujutavad ette, et nad peavad olema maailma kõige elektroonilisem ja kõige eesrindlikum IT-riik, mida me kahtlemata ei ole, ja seetõttu muudame kogu elu nagu mingiks Facebookis skrollimiseks. Ei ole hea mõte, ei ole hea mõte. Ma ei toeta seda eelnõu, ütlen ära ja ütlen ka, mispärast: see on ebainimlik. See on ebainimlik.

17:46 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Mina ei mõelnud ka seda nii, nagu võib-olla kostis või saali tulles kõlas. Selles mõttes on teil õige tähelepanek, et toiming ise, abiellumine või lahutus on väga olulised. Aga ma võrdlesin turvalisust. Pangatoiming oma turvalisuses on täpselt sama turvaline kui see ettepanek siin. Mis puudutab nüüd seda vajadust, ma arvan, et see ei ole mugavusteenus. Ma mõtlen regionaalpoliitiliselt. Näiteks, kui me võtame, et inimesed elavad Eesti maapiirkondades, tegelikult, kui me saame võtta ära ühelt perelt eriti tänases raskes olukorras vajaduse sõita võib-olla 50 kilomeetrit või 70 kilomeetrit maakonnakeskusesse, et lihtsalt viia üks paberil avaldus, on ju, kuigi tal pole vaja sinna üldse minna, mis maksab täna sellele perele, kui tal on veel väikesed sissetulekud, või kui tegemist on naisega, tal on paar laste veel üleval vaja pidada, siis ma arvan, et see on tema jaoks väga oluline muudatus, teda võib see aidata. Ta ei pruugi olla ainult mugavusteenus, ta on ikka tulnud reaalsest elust vajadus.

17:47 Aseesimees Martin Helme

Üllar Saaremäe, palun!

17:47 Üllar Saaremäe

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Suhteliselt selge süsteem: vältimaks kohaleminekut, tuleb saata avaldus kas siis abiellumiseks, rõhuga esimesel silbil, abiellumiseks, jah, või lahutamiseks. Aga kui ühel hetkel noorpaar otsustab siiski seda sammu mitte astuda, kas nad peaksid sellisel juhul tühistama selle taotluse või lihtsalt mitte kohale minema? Kui need otsused muudetakse vastupidiseks, kuidas see süsteem siis edasi liigub?

17:48 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Väga õige küsimus. Mõlemad töötavad. Kui tühistad tulevikus selle taotluse, siis enam see jõus see soov ei ole. Ja teine töötab ka, et kui sa kohapeal ei lähe, siis abielu pole võimalik sõlmida ega lahutust pole võimalik sõlmida.

17:48 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

17:48 Mart Helme

Kultuur on niisugune asi, mis põhineb rituaalidel ja traditsioonidel. Ja kui üks osa nendest rituaalidest-traditsioonidest on seotud perekonnaga – laste sünd, laste ristimine, laste sünni registreerimine, abielu, pulmad, pulmakleidid, ülikonnad –, see kõik on kultuuri rituaalide osa. Me näeme praegu, kuidas Euroopas tahetakse kõik need rituaalid muuta mingisuguseks tehniliseks toiminguks. See on tsivilisatsiooni õõnestamine. See on kultuuri lamestamine. See on orienteerumine kõige madalamale ühisnimetajale, selle asemel et panna inimesed püüdlema kõrgema ühisnimetaja poole, traditsioonide järgimise poole, pidulikkuse poole. Ma ei saa toetada niisugust eelnõu. Ma juhin teie tähelepanu, et see eelnõu on just nimelt ühiskonna lamestamise ja rituaalide lammutamise eelnõu.

17:49 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Ma täitsa mõistan. Ka on erinevad vaated ühiskonnale ja selle arengutele ja nii on võimalik seda asja vaadata. Aga selles mõttes selle eelnõu puhul ei jää ainukeseks viisiks elektroonilise avalduse esitamine. Inimesed, kes teie soovide järgi austavad või nende jaoks on oluline minna koos näiteks oma abiellumise sooviavaldusi viima füüsiliselt kohale, siis neile see võimalus jääb, seda ära ei võeta, seda on võimalik ka edaspidi teha. Aga nagu ma ütlesin, on inimesi näiteks, kelle jaoks, noh, ma ei tea, lahutus või midagi muud, on tegemist kuluga, eriti rasketel aegadel. Ka neile tuleb mõelda. Ma arvan, et selles mõttes ta on ikka oluline asi.

17:50 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

17:50 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister!  Ma tuleksin oma teema juurde tagasi. Jutt oli olukorrast, kus naisterahvas on meesterahva meelevalla all, tema ID-kaart, dokumendid on mees enda kätte võtnud ja teeb ise naise eest selle avalduse ära. See teie vastus tegelikult ei lahenda seda probleemi, sest ilmselgelt kaks korda inimest tema tahte vastaselt ja mõjutatuna, ütleme, tuua või tassida sinna kohapeale on kindlasti keerulisem kui üks kord, peale seda, kui on avaldus esitatud, inimesele ultimaatum pandud ja vägisi sinna panna, et ta räägib täpselt seda juttu, mida vaja. Kuidas on sellist ... Neid olukordasid on palju. Kuidas selliste olukordade tekkimine on nüüd ära siis maandatud?

17:51 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Ma muidugi selliste olukordadega ise kursis ei ole, ma arvan, kus sunnitakse avaldust esitama või sunnitakse ka nagu abielluma inimese tahte vastaselt. Tegelikult, et kui need on teada, siis ma arvan, et seal tuleks küll vastavate organite poole pöörduda. Sellist asja teha ei tohi. Sest abielu oma olemuselt ju tähendab väga-väga suurt elumuutust ja see peab olema inimese vaba tahe ja tulema südamest.

Aga mina olen veendunud, samamoodi nagu paljud teised, et kui minnakse kohapeale, siis tegelikult see kohapeale minek ju ongi, kohapeale minek, just see registreerimise hetk, selle toimingu tegemise hetk toimub füüsiliselt ja ta on ka olnud siiamaani see garantii, mis sellised juhtumid ära hoidma peaks, ta on siiamaani see olnud, see on see koht ka täna, mitte avalduse esitamine kahjuks tegelikult ja ta peaks olema ka tulevikus. Ma arvan, et ta toimib tulevikus täpselt samamoodi ja sama kindlalt edasi, kui ta praegu on toimunud. Kui seal on võimalik mingisuguseid häid lahendusi välja pakkuda selle toimingu osas, mis seal kohapeal toimub, siis neid saab alati teha ja põhjendatud juhtudel ju, ma arvan, neid tulekski teha ja kaaluda.

17:52 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

17:52 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! See idee realiseerub juba selle aasta lõpul, ma saan aru. Päris imetabane Eesti puhul, kui siin peretoetuste väljamaksmise puhul meie unikaalne peaminister ohib ja ütleb, et läheb ikka veel vähemalt kolm aastat aega. Teil on see progejupp juba valmis kirjutatud. Kuidas juhtus, et see nii lihtsalt sünnib ja nii kiiresti? Ja küsimuse teine pool: ma loodan, et see on ainult eestikeelne, et Eesti riik suhtleb oma residentidega riigikeeles.

17:53 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Mis puudutab peretoetusi, siis nii nagu mina olen aru saanud, on tegemist seadusandlikult ühe kõige keerulisema küsimuse lahendamisega Eestis. Seadusandlikult, juriidiliselt, kuidas seda kirja panna, läbi mõelda, et ta toimiks, sest seal on väga palju erinevaid nüansse, millega tuleb arvestada selle IT-süsteemi tegemisel. Siin on tegemist kordades-kordades lihtsama muudatusega, arvatavasti sellest tulenebki see ajavahe. Aga mis peretoetuste see täpne võimekuse väljaarendamise aeg on, ega ma ei oska seda kommenteerida. Ma ise kipun arvama, et ta võiks olla natuke lühem kui paar aastat. Aga spetsialistid, mina ei ole kahjuks IT-spetsialist selle koha pealt, ma saan tugineda ainult neile arvamustele, mis nende poolt öeldakse.

17:54 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei näe. Suur tänu ministrile! Nüüd ma palun kaasettekandeks õiguskomisjoni liikme Anastassia Kovalenko-Kõlvarti siia.

17:54 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Austatud aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Õiguskomisjon arutas antud eelnõu 6. juunil 2022. Ja antud eelnõu esitles eelneva valitsuskabineti kaitseminister Kalle Laanet, kes oli tol hetkel siseministri ülesannetes. Kalle Laanet lausus, et eelnõu peamine eesmärk on lihtsustada perekonnaseisutoiminguid ja kaasajastada abielu ja lahutuse menetlust, võimaldades esitada abielu ja lahutuse avaldusi elektrooniliselt, turvalises veebikeskkonnas.

Kuna tegemist on pigem tehnilist laadi küsimusega, siis väga pikka arutelu ei olnud, kusjuures mitmed küsimused olid sarnased nendele küsimustele, mis siin saalis kõlasid hetk tagasi. Põhiline võib-olla murekoht oligi just välismaalastega, et kuidas see mõjutab toiminguid. Näiteks Anti Poolamets küsis, kuidas saab hoida ära fiktiivabielude ohtu, kui ka muu riigi kodanikud saaksid lisadokumentide olemasolul sõlmida abielusid elektrooniliselt, näiteks e-residendid. Siseministeeriumi poolt ametnik Enel Pungas vastas, et abielu sõlmimiseks on eraldi tingimusena vaja teada inimese rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisu ja e‑residentidel seda ei ole. Ehk tehniliselt on nii, et isegi kui e‑residendid saavad sisse sinna keskkonda, siis kui see kontrolli käigus ilmneb, et neil ei ole perekonnaseisutingimus täidetud, siis nemad ei suudagi seda avaldust esitada.

Õiguskomisjoni nõunik Linnar Liivamägi tegi täpsustava küsimuse, küsis, et mis puudutab välismaalasi, et kas nemad saavad elektrooniliselt esitada. Siinkohal tuli ministeeriumi nõuniku poolt vastus, et välismaalaste puhul peavad nad siiski kõik kohal käima, kuna küsitakse originaaldokumente, mida ei väljastata digitaalselt. Ehk digitaalselt välismaalased seda toimingut teha ei saa.

Tarmo Kruusimäe soovis teada saada, kuidas vähendada sellist ohtu, kui näiteks valesti kirjutatud nime tõttu on tuvastatud vale isik. Ja selle kohta vastati, et rahvastikuregistris on kõik isikud dokumenteeritud ja nimede osas ei saa mingit kahtlusi tekkida ja tuleb samuti aru saada seda, et kui inimesed kohale tulevad ametlikule registreerimisele, siis kohapeal ei saa tekkida mingit viga ei nimede ega isikute tõendamise osas.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, et kui praegu minnakse üle digitaalsele süsteemile, kas oleks võimalik juba ennetavalt luua selline süsteem, kus kuvatakse võimalikud vabad ajad, muidu vastasel juhul praegu võib tekkida selline olukord, kus hakatakse külvama e-kirju või helistama, kuna tegelikult see süsteem algses versioonis ta ei paku neid vabasid aegasid, mida praegusel hetkel saab tegelikult koha peale tulles saab kohe endale valida. Selle kohta tuli ka ministeeriumiametnikult vastus, et selle süsteemi kallal nähakse vaeva ja tahetaksegi juba luua digitaalne planeerimissüsteem järgmise aasta jooksul, kus siis saab kalendrist näha ja endale kinnitada vastavas kohalikus omavalitsuses vaba aeg.

Ja õiguskomisjon tegi järgnevad menetluslikud otsused. Esiteks ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda, antud eelnõu 14.09.2022. Antud otsus oli konsensuslik. Teiseks teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, selle poolt oli 8, vastu oli 1 õiguskomisjoni liige. Teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 21. september 2022 16.00 ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Antud otsus oli konsensuslik. Mul jäi märkimata, et muudatusettepanekute tähtaja osas oli poolt 6 ja vastu 3 liiget. Aitäh!

17:59 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ma rohkem küsimusi või üldse küsimusi ei näe. Ja siis me saame minna läbirääkimiste juurde. Kert Kingo, palun!

17:59 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu seletuskirjas on öeldud, et selle eelnõu eesmärk on muuta inimestele mõeldud teenused sündmusepõhiseks. Et inimesed saaksid teha olulisi ja elumuutvaid otsuseid, mis abielu sõlmimine ja lahutamine kindlasti on, ja et nad saaksid seda teha rahulikult neile sobival ajal, mis ei olene asutuste lahtiolekuaegadest. Ainuüksi juba siin on vastuolu. Kui me räägime olulistest ja elumuutvatest otsustest, siis need ei tohiks olla hiireklõpsu kaugusel. Täpselt samamoodi, sündmusepõhine. Ma saan aru ja ma mäletan oma ministriaegadest, kui siit seltskonna inimesed olid väga vaimustuses, vaimustunud sellest, kuidas võimalikult paljud asjad saaks kõik teha ainult interneti- või arvutipõhiseks. Aga olgem realistid, meil on päris inimesed ja päriselu. See versioon abiellumise tahteavalduse väljendamiseks on isegi hullem kui abiellumine Las Vegases, kus siis poole tunnise tutvumise tagajärjel siuh-säuh! jooksuga käiakse, tehakse sündmused kõik ära ja ollakse abielus. Seal on inimesed vähemalt füüsiliselt kokku saanud, füüsiliselt lähevad kohale, füüsiliselt tajuvad seda sündmust. Sõltub sellest muidugi, mis olekus küll, aga nad on olemas, hoiavad käest kinni, nendega räägitakse ja nad saavad otse ja vahetult oma arvamust avaldada. Aga see, et hiireklõpsu kaugusel, teeme kõik asjad ära lihtsalt, see ei ole enam normaalne ühiskond. Tänapäeval me juba muuseumis käime virtuaalselt, kohale ei lähe, koolis käime veebipõhiselt, omandame haridust, kõik on veebipõhiselt. Samamoodi ei ole enam näost näkku suhtlustki enam praktiliselt, selleks on sotsiaalmeedia, WhatsApp, erinevad lahendused. Päriselu peab edasi minema. Ma saan aru, et see on huvitav väljakutse hakata igasugu programme tegema, aga olgem ikkagi edasi pärisinimesed.

Aga paar kriitilist märkust veel selle eelnõu kohta. Märkasin, et seda e-teenust kavatsetakse arendada kahes etapis. Kõigepealt nagu üks osa, mis võimaldab esitada avaldused abiellumiseks, ja see peaks toimuma kolme ja poole kuu pärast kuskil. 2024. aasta 1. detsembriks siis teine osa. Ehk tegelikult on see poolik lahendus. Märkimisväärne on see, et sellist lahendust ollakse võimalik tegema kolme ja poole kuuga. Samal ajal, kui me räägime perehüvitiste seadusest, mis on juba kevadest saadik siin Riigikogus menetluses olnud, selle kohta väidetakse, et ei ole võimalik nii kiiresti teha ja enne 2025 aastat ei ole võimalik IT-lahendusi teha, selle taga kõik seisabki. Ma vaatasin selle nädala ehk tänase päeva, täpsemalt öeldes, päevakorras on kolm eelnõu, mille puhul on IT-lahendusi võimalik kuudega teha. Ja millegipärast ainult perehüvitiste seaduse puhul, millest on väga suur abi lasterikastele peredele ja üldse lastega peredele, nende puhul peaministri sõnul ei ole võimalik teha, läheb kaks aastat, ei ole võimekust. Kõik teised ministeeriumid, kõik saavad teha, aga vaat perehüvitisi ei saa.

Mainiksin veel ära ühe probleemi. 

Võtan aega juurde ka.

18:03 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun kolm minutit juurde lisaaega.

18:03 Kert Kingo

Kooskõlastusringis välja toodud märkused. Eesti Linnade ja Valdade Liit on toonud sellise märkuse, et avalduse esitamisel e-teenuse kaudu peaks olema teenuses kokkuleppimine lahendatud võimalikult terviklikult. Näiteks Tartu Linnavalitsuses, tehes 850 kuni 1000 abielu sõlmimise ja lahutamise toimingut aastas, on märgitud, et ei pea võimalikuks nemad aegade kokkuleppimist eraldi e-posti teel, mida praeguse eelnõuga ette nähtud e-lahendus peaks nagu tagama ja võimaldama. Selleks peaks eraldi olema broneerimissüsteem. Siin on veel probleeme. Selle kohta on kooskõlastusringil ministeeriumi või eelnõu algatajal toodud ainult märkused. Märkustega arvestamine on läbi räägitud. Kõik. Või siis vastus: selgitatud. Lahendust ei ole. Kõik jääb niisama: läbi räägitud, selgitatud.

Eraldi juhiksin tähelepanu Eesti Kirikute Nõukogu märkusele. Loen selle ette. Arvestades erinevate usuliste ühenduste poolt abiellujate suhtes kehtestatud spetsiifilisi eeldusi ja nõudeid, järgneb tavaolukorras abiellumisavalduse esitamisele abielluda soovijate kohtumine abielu sõlmiva vaimulikuga, kus täpsustatakse vestluse käigus paljusid asjaolusid, mida seadusega kehtestatud abiellumisavaldus ei sisalda. Õiguslikuks aluseks sellele teiselaadsele menetlusele on perekonnaseaduse § 6, mille kohaselt abielu sõlmimise kinnitamiseks õigustatud vaimulikul on õigus keelduda abielu sõlmimisest, kui abielluja ei vasta kirikus, koguduses või koguduste liidus kehtiva usutunnistuse järgsetele abielu sõlmimise tingimustele. Uued õiguslikud ja infotehnoloogilised lahendused peavad jätkuvalt tagama kirikute ja koguduste ning abielu sõlmimise õigust omavate vaimulike õigust korraldada abielu sõlmimist vastavalt kirikus või koguduste liidus kehtivatele õpetuslikele alustele ja õiguskorrale, ning abielluda soovijatel ei tohiks pelgalt avaldust esitades tekkida automaatselt mingit õigustatud ootust, et nende abielu vaimuliku poolt kindlasti sõlmitakse.

Selle kohta on ministeeriumi seaduseelnõu algataja öelnud, et nemad on nõus kaasama Eesti Kirikute Nõukogu arendamise aruteludesse, aga kahjuks nende poolt soovitud muudatusi [ei olnud] võimalik sisse viia. Ehk siis tegelikult me jõuame jälle sinna: lahendus on poolik. Ja veel, võrreldes kehtiva perekonnaseisutoimingute seaduse § 37 lõige 2, kus on sätestatud, et abiellumisavalduses väljendavad abiellujad soovi sõlmida omavahel abielu, nad kinnitavad, et ei esine abielu sõlmimist takistavaid asjaolusid. Minul tekib küsimus, et kuidas nende asjaolude tegelikkusele vastavust kontrollitakse. 

Ühesõnaga, kogu see eelnõu on poolik, see on ebainimlik. Ja meie erakond ei saa sellist eelnõu toetada. Seetõttu teeb Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ettepaneku eelnõu number 597 tagasi lükata. Aitäh!

18:07 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ja hea Kert Kingo, ma teid informeerin, et see kiri on ilusasti siin, allkirjastatud Henn Põlluaasa poolt ja puha. Nii, Heljo Pikhof, protseduuriline küsimus.

18:07 Heljo Pikhof

Ei ole protseduurilist küsimust.

18:07 Esimees Jüri Ratas

Ei ole protseduurilist küsimust? Selge, siis ka seda ei ole. Urve Tiidus, teil ka ei ole midagi? Lihtsalt panete siin proovile mind, Heljo Pikhof ja Urve Tiidus. Aga ma püüan hakkama saada. Tähendab, jutt on nii, et ma sulgen läbirääkimised. Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Aitäh! Eelnõu 597 SE – juhtivkomisjoni ettepanek on selle esimene lugemine lõpetada. Kuid on tulnud kiri ja kirja sisu on järgmine: "Riigikogu juhatusele. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon teeb ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu 597 SE esimesel lugemisel tagasi lükata." Me peame selle läbi hääletama ja alustamegi hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 597 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:11 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 12, vastu 41 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Juhtivkomisjoni ettepanek on 597 SE esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on k.a 21. september kell 16. Oleme kolmanda päevakorrapunkti käsitlemise lõpetanud.


4. 18:11 Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (623 SE) esimene lugemine

18:11 Esimees Jüri Ratas

Läheme edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (623 SE) esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks kaitseminister Hanno Pevkuri. Palun!

18:11 Kaitseminister Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu esimees! Tere õhtust, head Riigikogu liikmed! Mul on teile võimalus tutvustada täna kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu numbriga 623 SE. Olgu sissejuhatuseks öeldud, et tegemist on väga hea eelnõuga.

Nimelt, selle eelnõuga luuakse asendusteenistusele ka reservteenistus. Me tahaksime selle eelnõuga reformida ka terviseseisundi hindamise korraldust ja kolmanda suurema plokina täpsustada väljaspool kaitseväeteenistust kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise õigusi.

Juhin Riigikogu tähelepanu sellele, et käesoleva ajani puudus asendusteenistujatel reservteenistus. See tähendas ja tähendab seda, et peale asendusteenistuse läbimist arvatakse isik reservi ja sellega tema panus ka kohustuslikku riigikaitsesse lõpeb. Nüüd, kui me loome reservasendusteenistuse, siis tekib võimalus, kus asendusteenistuse läbinud inimesed saavad sarnaselt reservteenistujatega osalema õppekogunemistel ja neil saab olema ka võimalus täita vastavaid riigikaitselisi ülesandeid ka mobilisatsiooni korral. Oluline on märkida, et reservasendusteenistuses laienevad inimesele samasugused õigused ja kohustused nagu riigikaitsel osalemisel, täpselt samamoodi siis nagu õppekogunemisel osalevale reservväelasele, tagades sellega selle, et reservteenistujate ja reservasendusteenistujate, mõlema puhul on selline võrdne kohtlemine tagatud.

Oluline on siin, ma arvan, ka juhtida teie tähelepanu sellele, et reservasendusteenistust viib läbi seesama asutus ja koordineerib sama asutus, kes ka asendusteenistust korraldas. Ja kõigile teadaolevalt korraldavad seda peamiselt Päästeamet ja haiglad, aga ka teised sotsiaalasutused.

Teise plokina, nagu mainisin, on arstlike komisjonide temaatika. Arstlike komisjonide reform on meil ette pandud selleks, et tõhustada tulevast ajateenijate tervisekontrolli ja muuta selle läbimine senisest oluliselt mugavamaks. Me paneme ette, et kutsealused ei peaks enam tervise infosüsteemi andmete avamiseks andma eraldi nõusolekut ja tooma ka perearstitõendit, sest kogu vajalik eelinfo on arstile ju kättesaadav. Reaalset tervisekontrolli, mis siis ka täna teadaolevalt tehakse, tehtaks siis edaspidi ainult juhul, kui andmetest ei ilmne asjaolusid, mis välistavad kaitseväeteenistusse asumise.

Ja kolmas plokk, millest natukene lähemalt räägin, on see, et Kaitseväe vormiriietus ja eraldusmärgid, et nende kasutamine peab olema senisest paremini ja täpsemini reguleeritud. Ja meil on ettepanek, et Kaitseväe vormiriietust ja eraldusmärke ei saa kanda ajal, kui inimesele ei ole selleks seadusega õigust antud. Seda kontrolli saab edaspidi lisaks Politsei‑ ja Piirivalveametile ehk politseile, kes seda igapäevaselt niikuinii üldkorrakaitseorganina teeb, kontrollida ka sõjaväepolitsei. Siin ühe näitena võimalikest vormi kuritarvitustest võib tuua ühe reaalse juhtumi, kui õppuse ajal inimesed kasutasid õppuse alal Kaitseväe vormi. Aga tegelikult ei olnud nad kuidagi õppusega seotud ja tekkis kahtlus, kas või millised on nende tegelikud soovid ja eesmärgid seal õppuse alal kaitseväeriietuses olla.

Nii et need on need kolm peamist muudatust, mis me selle seaduseelnõuga soovime sisse viia. Meenutan, et ka arstlike komisjonide puhul on olnud pikki debatte sellest, kuidas seda oleks võimalik korraldada. Ja meiepoolne lahendus sellele on see, et neid arstlikke või inimese terviseandmeid saavad vaadata tervise infosüsteemist ainult arstikutsega inimesed. Et see on samasugune, kui lähete ka perearsti juurde, siis on perearstil olemas arstikutse ja ta näeb teie andmeid tervise infosüsteemis, et samamoodi võiks see olla ka kutsealuste puhul.

Ja ehk rohkem ma ei peatukski selle kolme peamise muudatuse tutvustamisel. Olen kindlasti valmis vastama küsimustele ja paistab, et neid ka on. Aitäh!

18:17 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, suur tänu! Teile on küsimusi. Alar Laneman, palun!

18:17 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Te ei nimetanud olulisi asjaolusid, mis ka lähevad muutmisele, ja neid asjaolusid ei nimetatud ka riigikaitsekomisjonile, kui teie alluvad neid tutvustasid. Ja nad on väga olulised. Ma nimetan kahte. Väga tugevalt halvendatakse teenistuskohustuste täitmisel hukkunud või vigastada saanud kaitseväelaste perede olukorda, siin kaob ära pereliikmete taastusravi, näiteks. Seda meile ei räägitud. Teine, lisaks sellele võetakse neilt ära ka tööandja eluruumi kasutamise õigus. Sellest ka meile tutvustamisel ei räägitud. Kui võimalik, siis ma tahaksin küsida, mis on loogika nende väga halbade muutuste taga.

18:18 Kaitseminister Hanno Pevkur

Aitäh! Ma alustan teisest, et mis puudutab tööandja eluruumi, siis tööandja eluruumide loogika Eesti riigis on pikka aega olnud ühes suunas, et meil tööandja eluruume sellisel kujul ei ole ja pigem, kui on vajadus, siis kompenseeritakse inimesele eluruumiga seotud kulutused. Juhin tähelepanu, et näiteks ka Riigikogu liikmetel on eluruumi üürimisel võimalik kompensatsiooni saada, just seeläbi, et saadakse kompensatsioon, mitte ei saada riigilt eluruumi, kus Riigikogu liige elab. Nii et selles mõttes selle koha pealt, ma arvan, ei ole tegelikult olulist halvenemist ette näha. Mis puudutab teie esimest küsimust, siis siin ma peaksin natuke võtma endale hetke, et seda korraks üle vaadata, aga võib-olla lepime selle kokku, et ma teen selle koha peal teile eraldi briifi või eraldi kohtumise, et käime selle teema üle hea meelega. Ja lisaks kõigele loomulikult esimese ja teise lugemise vahel on meil võimalik veel komisjonis pikemalt arutada. Ka sel hetkel, kui esimest lugemist ette valmistati, siis ei olnud võimalust veel minul teie ees komisjonis käia.

18:20 Esimees Jüri Ratas

Rene Kokk, palun!

18:20 Rene Kokk

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Te alustasite selle eelnõu kirjeldamist sõnadega, et tegemist on väga hea eelnõuga. Ma pean ütlema, et mul on raske nagu nõus olla teiega, sest härra Laneman tõi välja väga suured kitsaskohad, mis kindlasti halvendavad nende inimeste teenistust, keda see puudutab. Aga siin on veel mitmeid küsitavaid kohti, mis tulevad seletuskirjast välja, näiteks ettepanek kaotada ära auastmete ajaline tähtaeg või vanus auastmete andmisel. Või näiteks kas või see, et madalamale ametikohale üleviimise korral [tuleb] võtta üleviidavalt kirjalik nõusolek. Raske öelda, et see kuidagi parandaks või teeks kuidagi paremaks kaitseväelaste töötingimusi. Kas te olete siiralt kindlad, et need on nagu head ettepanekud?

18:21 Kaitseminister Hanno Pevkur

Jaa, ikka. Teie poolt mainitud muudatused, kui vaadata, siis, eks selle eelnõu kirjutamise juures on ju sügavalt ja pikalt olnud ka Kaitseväe peastaap. Ega kusagilt lae vasakust nurgast need ettepanekud või muudatused ei tule kui elust enesest ja soovist Kaitseväe teenistust ja riigikaitset paremaks muuta. Ma usun küll, et need inimesed ja need pikad vaidlused, mis selle eelnõu kirjutamise ja kooskõlastusringi ja parlamenti jõudmise aja vahel on olnud, on tegelikult andnud võimaluse kõiki neid detaile ka süvitsi läbi vaadata ja küllap on leitud parim võimalik lahendus. Mis ei tähenda seda, et auväärt parlamendil loomulikult on alati võimalus ju oma muudatusettepanekud teha. Seda õigust ei saa ei mina ega keegi keegi teine parlamendiliikmetelt ära võtta.

18:22 Esimees Jüri Ratas

Leo Kunnas, palun!

18:22 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Hanno! Ma küsin ühe küsimuse, mida, ma eeldan, et minult nagunii küsitaks, kui ma lähen pulti. See puudutab juurdepääsu tervise infosüsteemile ehk siis TIS-ile arstidele, kes siis hindavad. Ma ise arvan, et see on õige otsus. Mis jaoks meil see süsteem siis on, kui me seda ei kasuta? Aga kas sa oleksid nii hea, esitaksid veel sellised ratsionaalsed põhjendused kogu saalile, et miks seda vaja on ja mis see nagu meile juurde annab terviseseisundi hindamisel?

18:22 Kaitseminister Hanno Pevkur

Jaa. See kõige suurem muudatus ikkagi jätkuvalt on see, et see nii-öelda paberimajandus kaob ära ja me ei pea inimeste käest hakkama, ja need, kes ajateenistusse on kutsutud kutsealustena, oma dokumendid või on andnud õiguse, tänasel päeval sa pead andma õiguse eraldi, et palun jah, võite vaadata, mis minul seal tervise infosüsteemis minu kohta öeldud on. Mõte on selles, et me keerame selle ikkagi nagu teistpidi. Aga selle juures on väga oluline argument. See argument saab olla see, et tervise infosüsteemile ja terviseandmetele ei saa pääseda ligi nii-öelda vanas mõistes siis sellest tervisekomisjonist keegi, vaid sinna saab pääseda ligi ainult ja ainult arst. See on see lisagarantii, mis selleks on loodud.

Aga see, mis me sellega saavutame, on see, et me peame a) reaalselt inimesi palju vähem läbi vaatama, b) me suudame anda eelhinnangu selleks, kas inimene on ajateenistusse sobilik või mitte, c) kogu see protsess muutub kordades kiiremaks. Ma loen need kolm argumenti, miks see muudatus on ülivajalik. Ja omal ajal, täiesti siiralt tunnistan, olin ka ise üsna skeptiline selle muudatuse kohta või selle muudatuse valguses tegemiseks, aga siis oli just nimelt see lahendus, et pääsevad ligi kõik ekspertkomisjoni liikmed. Siis muudeti ära ja öeldi, et ei, pääsevad ligi ainult arstid, just et samamoodi ka perearst pääseb täna minu andmetele automaatselt ligi. Ja mul on õigus kinni panna, see õigus jääb jätkuvalt ajateenistusse kutsutule alles, ehk kui ta keerab oma andmed kinni, siis see õigus jääb talle jätkuvalt.

18:24 Esimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

18:24 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Selle eelnõu kohaselt hakkavad arstlike komisjonide liikmed olema määratud Kaitseressursside Ameti poolt ja Kaitseväe poolt määratud arstid, täpsemalt öeldes. Ma sooviksin teada, kas need arstid, kes seal komisjonis hakkavad olema, kas need on alalised, ongi üks kindel seltskond, kes kogu aeg on seal arstlikus komisjonis tööl, või need hakkavad niimoodi liikuvalt, et iga komisjoni eelselt, nii nagu senini oli, iga komisjoni eelselt kutsutakse teatud arstid sinna komisjoni.

18:25 Kaitseminister Hanno Pevkur

Aitäh! Ma olen aru saanud, et need arstid on tõepoolest Kaitseressursside Ameti, nagu te õigesti märkisite, ja Kaitseväe poolt määratud arstid ja kui on vaja sinna täiendavaid eksperte, näiteks tervise infosüsteemist tuleb välja, et inimesele oleks vaja tulenevalt kaitseväe spetsiifikast täiendavalt mõne arsti arvamust, siis see täiendav arst on võimalik kaasata. See on see loogika. Ja see üldine loogika on selles, et need arstid on KRA arstid ehk Kaitseressursside Ameti arstid, ja veel kord, et eriarstide kaasamine ja terviseuuringute tegemine toimub ainult vastavalt vajadusele. Mis loomulikult tähendab ka seda, et me vähendame koormust tavatervishoiusüsteemile, et me ei tee selliseid ebaotstarbekaid terviseanalüüse või reaalseid kontrolle. Ja mõtlen, nagu ma ütlesin ka oma kõnes, et see reaalne tervisekontroll teoreetiliselt jääb ikkagi alles, eks ju, aga ta tehakse ainult juhul, kui olemasolevate terviseandmete põhjal ei ilmne asjaolusid, mis välistaks kaitseväeteenistusse asumise. Ma loodan, et see vastas.

18:26 Esimees Jüri Ratas

Alar Laneman, palun!

18:26 Alar Laneman

Aitäh! Kõigepealt, lugupeetud minister, tahaks tänada eelmise vastuse eest. Aga ma jätkaksin. See võrdlus Riigikogu liikme elamispinnaga hästi ei sobi, see hüvitatakse. Aga kui te süvenete nendesse küsimustesse, nagu te lubasite, siis mul on palve, et te vaataksite ka seda ja annaksite hinnangu, kas see on hea tava, et selliseid olulisi muudatusi ei esitleta komisjonile. Teiseks, kuidas see ... meie praeguse veteranipoliitikaga kokku läheb, ja võib-olla ka kaaluda sisulisi muudatusi, sest neid mehi kahjuks Eesti jaoks on liiga palju. Aga see ei tohiks olla rahaliselt võimatu siiski mitte minna nii drastiliste olukorra halvendamiste peale välja.

18:27 Kaitseminister Hanno Pevkur

Jaa, seda ma saan teile kindlasti lubada, et ma vaatan üle, kes esimesel lugemisel komisjonis käis, komisjoni esimees on ka siin, ja palun komisjoni esimehel see protokoll mulle saata, et ma saaksin selle üle vaadata. Ja kui vähegi võimalik, siis esimese ja teise lugemise vahel tulen ka ise komisjoni.

18:27 Esimees Jüri Ratas

Rene Kokk, palun!

18:27 Rene Kokk

Aitäh! Mul on ka, hea minister, ettepanek. Võib-olla võtate aega ja katsute rääkida veel mõnede reservis olevate kaitseväelastega saamaks laiemat pilti ka teiselt poolt selle kohta, et üks asi on see, et mulle tundub, kui vaadata seda, kuidas siin ka eluruumide kasutamine pärast teenistuse lõppu tahetakse ära lõpetada ja nii edasi, et siin on tegemist mingisuguse eelarvelise küsimusega, et kuskilt on tulnud korraldus, et otsida kohti, kust kohast raha kokku hoida. Aga samal ajal kaitseväelasi otsime tikutulega taga, et mehitada neid ametikohti, mida vaja on. Et võib-olla peaks vaatama mitte ainult eelnõu kokkukirjutajaid Kaitseministeeriumist või võib-olla  peaks rääkima nende inimestega, kes on praktikud või kes on olnud praktikas? Mul on nihukene tunne, et võib-olla mõni asi on jäänud siin natukene lõpuni lahti seletamata.

18:28 Kaitseminister Hanno Pevkur

Aitäh soovituste eest, kindlasti võtan kuulda. Samas juhin tähelepanu, et tööandja eluruum on ikkagi tööandja poolt eraldatud eluruum selleks ajaks, kui sa oled siis tööandja juures tööl. Ei saa ega pea eeldama seda, et kui sa tööandja juurest lahkud, siis tööandja eluruum sulle säilib. Ja veel kord, et tööandja eluruumi puhul tuleb arvestada, et jah, nagu me üldiselt oleme võtnud riigis selle suuna, et me pigem eelistame inimestele elukohaga seotud kulude kompenseerimist, kui see vajadus on, mitte see, et meil on olemas tööandja eluruumid. Ma rääkisin ühe väga kõrge kaitseväelasega ja tema tõi ka küll näite, et see tööandja eluruumi kasutamine ei olnud väga efektiivne ka tema enda näite puhul, sellepärast et tegelikult see praktiline aktiivne kasutus igapäevaselt, kuna see tööandja eluruum oli teises linnas, oli väga madal. Eks neid näiteid on kindlasti erinevaid, igasuguseid, aga põhimõtteline arusaamine, miks tööandja eluruumi on vaja, peab ikkagi olema kõigile ühtselt ja ühtemoodi arusaadav.

18:30 Esimees Jüri Ratas

Leo Kunnas, palun.

18:30 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Hanno! Tänan eelmise küsimuse ammendava vastuse eest. Mu teine küsimus puudutab vormiriietust. Me käsitlesime seda ka mõnevõrra komisjonis, aga see puudutab spetsiifiliselt kaitseliitlasi. Kaitseliitlastel ju ei ole eraldi vormiriietust, neil on sama Kaitseväe vormiriietust, millel nad kannavad Kaitseliidu eraldusmärki. Kuidas nendega jääb, et me neid liigselt ei piiraks? Ja teine pool on see, et meil on mitu erafirmat, kes valmistavad kas Kaitseväe vormiriietust või selle edasiarendatud või modernsemaid versioone, näiteks Profline on üks neist. Mis nendest saab? Kuidas nemad neid lubasid edaspidi saavad ja kuidas see asi nendega hakkab toimima?

18:30 Kaitseminister Hanno Pevkur

Aitäh! Need olid teemad, mida ka mina küsisin majas, kui me arutasime seda, et kuidas me seda tegelikku kontrolli hakkame tegema ja mida see tegelikult tähendab. Aga loomulikult tuleb arvestada seda, et põhimõtteliselt ikkagi, kui me räägime kaitseväelase vormiriietusest, eks, siis kaitseväelase vormiriietus on miskit, mida kaitseväelane kannab ametiülesannete täitmisel. Ma arvan, et meil kõigil ühiskonnas, eriti kriisiolukordades – eriti kriisiolukordades – peab olema väga selge arusaamine, kes seda riigi ülesannet täidab ja millised on tema õigused ja volitused. Et keegi ei tule sinna suvaliselt mõne massirahutuse juurde ja ei hakka andma korraldusi kellelegi, kas või härra Riigikogu liikmele Leo Kunnase, et läheb ja annab korralduse palun lahkuda siit, kuigi tegelikult tal puudub igasugune volitus, eks. Aga teile ja mulle võib jääda tunne, et tegemist on riigi esindajaga, just nimelt näiteks kaitseliitlasega, kes täidab korrakaitselisi ülesandeid. Nii et seetõttu tegelikult kindlasti praktikas tuleb vaidlusi. Ma arvan, et tuleb. Aga meie ülesanne on anda inimestele kindlus, et seda vormiriietust, mis on välja antud kaitseväelasele, kasutataks eesmärgipäraselt. See kindlasti vähendab meil ka riske erinevate õppuste läbiviimisel ja seetõttu ma väga loodan, et nii sõjaväepolitsei kui ka PPA suudavad antud juhul terad sõkaldest eraldada.

18:32 Esimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

18:32 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma jätkan sealt, kus enne ma pooleli jäin. Ma sain teie vastusest aru, et arstlikel komisjonidel hakkab olema nii-öelda kinnistatud koosseis. Ja see teatavasti loob suurema ohu korruptsiooniks. Kuidas te kavatsete seda korruptsiooni ennetada või maandada? Sest kutsealused tihti, eriti kui on teada kindlad arstid, püüavad saada vabastust oma kutseteenistusest. Kuidas te neid korruptsiooniohtu kavatsete maandada siis?

18:33 Kaitseminister Hanno Pevkur

Jaa, aitäh! Et saaksime selgelt aru: komisjoni kui sellist enam ei jää. Kui on vaja kellelegi teha arstlik tervisekontroll eraldi, siis kutsutakse komisjon kokku. Aga see, mis on, ongi see eesmärk ju ära automatiseerida nii palju, et inimesed vaatavad terviseandmete pinnalt, sealt ei saa korruptsiooniriski tekkida, inimesega reaalset kontakti ei teki. Kuid kui terviseandmete vaatamisel selgub, et inimesele tuleb teha tervisekontroll, siis tekib see kontakti koht, enne seda kontakti üldse ei teki, ehk sellega tegelikult vastupidi, ma väidan, et tegelikult me vähendame praegu korruptsiooniriski, sellepärast et me minimeerime neid kontakte, mis on võimaliku kutsealuse ja arsti vahel.

18:33 Esimees Jüri Ratas

Helmen Kütt, palun!

18:33 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud ettekandja! Te olete ise olnud ka eelnevalt sotsiaalminister ja selles osas te avaldasite alguses, et teil oli ka selline kõhe tunne delikaatsete isikuandmete, mida terviseandmed kindlasti on, õiguse andmine ja laiendamine, et need on usaldusel baseeruvad andmed ja iga laiendamine tekitab kindlasti ka inimestes küsimusi. Te küll väitsite, et seda teeb ainult arst. Me teame, et ka sotsiaalkomisjoni poole on erinevad pöördumised olnud alates kindlustusseltsidest ja kellestki, aga kui ühel hetkel kindlustusselts võtab tööle arsti, ma saan aru, et kaitseväge ei saa võrrelda kindlustusseltsiga, aga küsimus, mida ma tegelikult küsida tahan, ma tõin lihtsalt selle analoogi, et ainult arst ei ole alati nagu põhjendus. Kaitseväe korral võib see olla põhjendus. Aga küsimus on see, et kui inimene on sulgenud oma terviseandmeid, mis on tema õigus, mis siis saab. Olen sulgenud oma isikuandmed, see arst ei näe seda, mis edasi toimub?

18:34 Kaitseminister Hanno Pevkur

Jaa, aitäh! Seal on lihtne vastus, et siis on Kaitseressursside Ametil õigus läbi viia tervisekontroll. Täpselt samasugune loogika, nagu oletame, et arst vaatab terviseandmeid ja sealt selgub, et midagi võib olla probleemiks inimesele ajateenistusse tulemisel, aga võib-olla see probleem on kõrvaldatav läbi vestluse, et me suudame selle tõkke kõrvaldada. Sama reegel kehtib ka nende puhul, kes on oma andmed kinni pannud. Sellisel juhul inimene peab arvestama, et kui ta on kutsealusena registris ja ta kutsutakse ajateenistusse ja tema üle ei ole võimalik tervisekontrolli teostada, sellepärast et ta on terviseandmed kinni pannud, siis kutsutakse ta arstlikku komisjoni kohale või moodustatakse arstlik komisjon, kutsutakse kohale ja palutakse andmetega käituda nii nagu täna ehk siis ta peab need andmed avama ja siis viiakse läbi tervisekontroll.

18:35 Esimees Jüri Ratas

Urmas Reitelmann, palun!

18:36 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Mulle miskipärast tundub, et see paranoia vormi kandmise ees on ülepingutatud. Kogu ilmavõrk on täis võimalusi osta erinevate riikide vorme, kas modifikatsioone või armeest ülejäänud kaupa. Pigem on siin võib-olla hirm selle ees, et kaitseliitlased lähevad vormis korra aastas Grenaderi peale, ja see ei meeldi teatud ametnikele. Aga äkki oleks lahendus selles, et Kaitseväe vormiriietuse või Kaitseväe vormiriide taolise riietusega ei tohi olla avalikus ruumis, kui sellel on auastme tunnused ja väeosa embleemid? Aga ilma nendeta siiski võiks. Kas meil on mõtet näiteks selline parandusettepanek teha, eriti viidates kolonel Kunnase viitele sellest, et väga paljud ettevõtted ikkagi õmblevad neid vorme ja samas see töötab Kaitseväe propageerijana?

18:37 Kaitseminister Hanno Pevkur

Jaa, mõte selgelt arusaadav, mida te küsite. Jällegi, minu kasutatud näide massirahutuste ajal näiteks, kui kaitseliitlane on kaasatud või Kaitseliit on kaasatud, siis Kaitseliidul on tavapäraselt sellisel juhul seljas lisaks kollane vest ja "Korrakaitse" näiteks peale kirjutatud. Ja sellisel juhul ei ole tema eraldusmärgid näha.

See minu poolt viidatud näide selle nii-öelda ühe õppuse käigus, saan ka öelda, et see reaalne juhtum, mis seal siis oli, see oli ühel Kevadtormil, kui tõesti õppuse piirkonnas inimene kasutas Kaitseväe tavavormi. Tal oli seal tema läheduses olnud autos ka näiteks lisaks Vene föderatsiooni lipp ja Georgi lint. Aga näiteks sel hetkel ei olnud võimalik, ei olnud võimalik politseil teda tuvastama tulla. Ja inimene keeldus ka ise dokumente avaldamast. Sõjaväepolitseil näiteks sel hetkel ei olnud veel, kui nüüd saab sõjaväepolitsei, siis ta saaks seda kontrollida, aga sõjaväepolitseil ei olnud võimalust sinna Kevadtormi piirkonda kutsuda Rakverest patrulli välja ja siis keegi ei tuvastanud. Me ei tea tema tegelikke eesmärke.

Selle teie poolt toodud näite puhul on natukene sama lugu, et kui keegi hakkab Kunnasele või Reitelmannile andma käsklusi ja te ei tea, kes ta on, siis tegelikult oleme ikka samas seisukorras, et suvaline inimene annab teile käsklusi, mida teie võtate riigi pähe antud käsklusena. Me arutame seda korraks komisjonis veel, aga ma saan aru sellest, mis ma ise ka küsisin majas, veel kord, et neid vorme tõesti on väga palju erinevaid. Meil on vanemaid vorme, meil on uuemaid vorme. Selleks et ka tavapolitseinik, kui ta on patrullis, tunneks ära nii-öelda aktiivses kasutuses oleva digilaigu ja varasema, see võib olla keeruline ja raskendatud, eriti veel, kui kasutatakse mõne teise riigi kaitseväe riietust.

Nii et neid küsimusi on, aga mulle on kinnitatud, et nende küsimuste lahendamisega saadakse hakkama. Loomulikult, tavapäraselt keegi ei hakka mingit ajujahti pidama tänava peal, vaid me räägime eelkõige ikkagi nendest juhtumitest ja nendest võimalustest, sõjaväepolitseile ja ka Politsei‑ ja Piirivalveametile nende õiguste andmisest, kus me räägime ikkagi õppuse piirkonnas või mõne operatsiooni piirkonnas või kuskil sellises kohas, kus meil tekib kahtlusi, et inimene tegelikult ei ole see, kelleks ta ennast esitab. Sest veel kord, ma olen enam kui veendunud, et kui keegi vanalinnas kõnnib mõne laigulise vormiga, siis politsei ei lähe teda trahvima kohe. Sellel puudub igasugune loogika, sellel puudub igasugune proportsionaalsus. Aga veel kord: me peame olema kindlad selles, et meie enda tegevused, meie enda õppused ja sellised kohad, kus me tegelikult soovime, et oleks selge eraldatus, kellel on volitused ja kellel ei ole, et need oleks seadusega kaetud, vastasel korral juhtuvad need juhtumid, nagu Kevadtormil juhtus.

18:40 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

18:40 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma puudutan ka sedasama vormi küsimust. Teie toodud näited on täiesti arusaadavad loomulikult. Aga meil on ju ka erinevad üritused ja mälestusüritused, kus käiakse vormis. Meil on reservohvitserid, Kaitseliidu liikmed, kes ei ole Kaitseliidus tööl. Tavavormi näiteks ei saa Kaitseliidu poolt, nad lasevad need ise õmmelda, ka ise olen lasknud õmmelda. Siin räägitakse eelnõus just vormiriietuse ebaseaduslikust valmistamisest. Kas need rätsepatöökojad, kes siiani neid asju on teinud, jäetakse rahule, ja mälestusüritusel vormikandjad, ja muudel sellistel pidulikel juhtudel?

18:41 Kaitseminister Hanno Pevkur

Ärme nüüd nagu vinti üle keera. Veel kord, riigil ja ka Kaitseväel on siiski mõistus säilinud. Keegi ei hakka mälestusüritustele tulema ja trahve tegema, selles mõttes, et need on ikka vähe erinevad asjad. Veel kord, me püüame ennast ikkagi turvata ja kaitsta riigikaitselistes huvides, mitte selles, et nüüd minna hakata klaperjahti või ajujahti pidama tänavatel või mälestusüritustel. Küllap me saame kõik ühtemoodi aru, mis on selle mõtte ja sätte eesmärk.

18:42 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe.

18:42 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Ma kuulsin, et nende andmeid hakkab korjama Tervise Arengu Instituut, oli vist nii?

18:42 Esimees Jüri Ratas

Härra Kruusimäe, palun, teil on 50 sekundit küsimuseks. 

18:42 Tarmo Kruusimäe

Jaa. Kas mingit pädevamat selliste andmete kogumise asutust ei ole? Kui sellist, juhul kui te viitasite, et terviseandmed hakkavad laekuma Tervise Arengu Instituudile?

18:42 Kaitseminister Hanno Pevkur

Aitäh! Siis te vist kusagil kuulsite natukene ekslikult. Mina Tervise Arengu Instituuti kindlasti ei maininud. Me rääkisime sellest, et Kaitseressursside Ameti arstidel on ligipääs tervise infosüsteemile ja ainult arstidel.

18:43 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks riigikaitsekomisjoni aseesimehe Leo Kunnase. Palun teid!

18:43 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea kaitseminister! Vabariigi Valitsus esitas käesoleva eelnõu 16. mail. Riigikaitsekomisjonis arutasime seda oma 31. mai istungil. Eelnõu algatajat esindasid sellel istungil Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja ja Kaitseressursside Ameti peadirektori kohusetäitja Anu Rannaveski, õigusloomevaldkonna juht Guido Pääsuke ja ministeeriumi praktikant Gertrud Ojavee.

Tegu on üsna mahuka eelnõuga ja selleks, et sellega töötada, on see vaja lihtsalt mitte ainult hoolikalt läbi lugeda, vaid vaadata ka seletuskirja, selle selgitusi ja ka kehtivat kaitseväeteenistuse seadust, nii-öelda rida-realt. See võttis mõnevõrra tööd. Selleks hetkeks, kui 31. kuupäeval komisjon toimus, me ei olnud lihtsalt füüsiliselt veel jõudnud kõike seda teha.

Aga selle põhipunktidest natuke, mida juba härra minister alustas. Kõigepealt, asendusteenistusest ja selle täiendamisest. Kuna meil ajateenistus ju ei ole mingi asi iseeneses või eesmärk omaette, vaid sellele järgneb teenistus reservis, sõjaametikoht, siis on ju väga loogiline, et samasugust süsteemi vajab ka asendusteenistus. Seni asendusteenistuse sellist süsteemi ei olnud, asendusteenistus lihtsalt piirduski ajateenistusega võrdse asendusteenistusega ja pärast seda enam midagi ei toimunud. Esimene plokk siin ongi siis selleks, et see küsimus lahendada. See küsimus on ka enam-vähem edukalt lahendatud. Me võime siin ju vaielda, kas "esmane asendusteenistus" on hea termin või vajaksime mingit paremat terminit, aga see kõik on juba väikeste detailide küsimus.

Järgmine plokk on vormiriietuse küsimused ja siin me küsisime ka need küsimused tegelikult juba ära. Võtmeküsimus ongi, et kaitseliitlased, mis siis nendega teha. Kas see peaks olema kuidagi eraldi Kaitseliidu seaduses märgitud, et leida mingi lahendus, et neile ei tuleks nii-öelda väljaspool otseseid teenistusülesandeid sellist totaalset vormi keelamist? See küsimus vajaks lahendamist.

Kõige olulisem ja mahukam plokk muidugi siin on terviseküsimus ehk tervisenõuete kogu süsteemi hindamise ümbervaatamine. Arstlik keskkomisjon, komisjonid kaovad ära ja see muutub põhimõtteliselt. Mis probleemi me püüame siin lahendada, on ju see, et esiteks, kõik need noormehed, kelle füüsiline ja vaimne tervis lubab olla nii ajateenistuses kui pärast teenistuses reservis, et nad sinna ka tõeliselt satuksid ja tuleksid, et neil oleks nagu võimalusi sealt kuidagi kõrvale jääda või kõrvale viilida. See on peaeesmärk. Samas teine eesmärk on see, et võib-olla need noormehed, kellel on mingeid tõsiseid terviseprobleeme ja kes võib-olla ise väga tahaksid teenida, aga kellele see lihtsalt on eluohtlik, et nemad just siia teenima ei satuks. Meil on nagu kaks eesmärki.

Mida ma ise olen näinud siin probleemina, on see, et kui näiteks Soome suudab teenistusse kutsuda umbes 75% meessoost elanikke aastakäigust, meil on see protsent palju väiksem, siis küsimus ongi, et milles on probleem. Ma ei usu seda, et meie noormeeste tervis oleks nagu poole halvem kui soomlastel või Soome noormeestel. Järelikult meil on vaja parandada põhimõtteliselt tervisenõuete hindamise süsteemi ja on selge, et see vajas reformi. See nüüd, kas see reform kõikides detailides nüüd täpselt on juba paika sätitud, igal juhul õnnestub, seda loomulikult on veel vara öelda. Loomulikult igas süsteemis on oma teatud korruptsiooniohud, aga kindlasti ma loodan, et siit tuleb teatud edasiminekut.

Siis terve ploki paragrahve me oleme tegelikult toonud siia või siia on toodud üle riigikaitseseadusest, kuna meil tuleb uus valmisoleku seadus. Kõik, mis puudutab kaitseväeteenistust ja seda eriti teenistust sõjalise valmisoleku tõstmisel, mobilisatsiooni ajal, kõik need sätted on siia üle tõstetud, mis on ka nagu oluline plokk veel siin võib-olla, millest on nagu vähem juttu olnud.

Komisjonis jah, kuna me ei olnud siis veel jõudnud seda niivõrd põhjalikult läbi töötada, meil loomulikult komisjoni koosseis on ka oluliselt muutunud vahepeal. Hea kolleeg Raimond on tulnud meile esimeheks ja hea kolleeg Henn on lahkunud ja meil on tegelikult neli liiget vahetunud ehk siis kõik liikmed, kes tulevad juurde, peavad asjaga ennast kurssi viima. 31. kuupäeva arutelu võib-olla ei olnud meil nii põhjalik sel momendil veel, sest me lihtsalt, ka mina isiklikult kaasa arvatud, ei suutnud lihtsalt kõikidesse nendesse detailidesse veel piisavalt süveneda.

Aga mida me jõudsime komisjonis käsitleda? Näiteks vormiriietuse teema. Kõik need asjad, need küsimused, mis siin tulid üles, meil tegelikult samad küsimused tulid ka komisjonis üles ja me arutasime seda teemat päris põhjalikult. Siis me jõudsime arutada veel seda, et siin eelnõu § 1 punktis 53 sätestatud norm, mille kohaselt sõjaseisukorra väljakuulutamisel nimetatakse ajateenija kolme tööpäeva jooksul sõjaametikohale ning ta peaks asuma mobilisatsioonikäsuga tegevteenistusse. Rahvusvahelise õigusega kooskõlas tegelikult ei ole väljaõpetamata ajateenijate sundkorras saatmine lahingutegevusse. Väljaõpetamata võitlejaks saab lugeda ka Eesti mõistes ajateenijat, kes ei ole veel jõudnud sõduri baaskursust läbida. Ja seetõttu on selles vaadeldud normis antud kaalutlusõigus, mille kohaselt ajateenistuskoha ülem vabastab sellise väljaõpetamata ajateenija ajateenistusest. Ja samas ei ole see kaalutlusõiguseks olev norm otsesõnu seotud ajateenija väljaõppe tasemega.

Nüüd, alati saatan peitub sellistes väikestes detailides. Ma loen oma kohuseks nüüd eelnõu vastutava ettekandjana ette lugeda kõik need punktid, mis jätavad kehtivast seadusest üht-teist välja, millest oli ka siin küsimustes nagu juba juttu, et lihtsalt te oleksite kõige sellega kursis. Esimene asi, et olemasolevas kaitseväeteenistuse seaduses, praegu kehtivas, on § 25, mis käsitleb auastme vanuseid, seal on terve paragrahv selle kohta. Toon näite. Kui ma sain majoriks aastal 1999, siis läks neli aastat, 2003, see on auastmevanus, et ma ei saanud varem kolonelleitnandiks saada. Tegelikult neid erandeid ka tehti alati, näiteks kaptenist majorini ma ei teeninud nelja aastat, vaid Kaitseväe juhataja kindral Kert tegi mulle erandi ja ma sain majori auastme varem. Need erandid on alati olnud võimalikud. Aga nüüd siin eelnõus tullakse välja sellega, et see põhimõtteliselt üldse kaotada, et seal ei olegi mingeid auastmevanuseid enam. See on esimene väljajätmine.

Teine on see, et § 92 lõige 4 muutuks väga oluliselt, ehk siis üks senine tekst või sõnastus on asendatud millegi hoopis muuga. Senine paragrahv nõuab kaitseväelase kirjalikku nõusolekut, juhul kui teda määratakse madalamale ametikohale, mis siis teatud viisil kaitseb kaitseväelase huvisid ülemate võimaliku suva või omavoli eest. Kui on madalamale ametikohale määramine, siis peaks olema selleks mingi kindel põhjus, näiteks negatiivne atestatsiooni, et seda ei saaks teha lihtsalt niisama. See kaob ära ja sinna asemele on tulnud hoopis uus punkt, et teisele ametikohale nimetamise korral, samaväärsele ametikohale nimetamise korral võib kaitseväelase põhipalka vähendada kuni 10% võrra. Sellist asja seal enne ei olnud. Ja siis tuleb ka selline klausel, et järgmine kord ei võiks seda uuesti teha enne, kui viie aasta pärast. See on küsimus, kui palju see kaitseb kaitseväelase huvisid.

Paragrahv 111 kaob, see puudutab tööandja eluruumi. Kogu tööandja eluruum kui selline kaitseväelastele lakkaks olemast, seda lihtsalt enam ei oleks edasi. Ja sellega seotud on § 201 küsimus, mis käsitleb tööandja eluruumi kasutamist tegevteenistuse lõppemisel kolm aastat, juhul kui tegu on hukkunud kaitseväelase perekonnaga või vigastatud kaitseväelasega. Kui ei ole eluruumi ennast enam, kui ei ole §-i 111, siis ei saa ka ju kolmeks aastaks kedagi kusagile kauemaks jätta. Need kaks paragrahvi on siin seotud.

Ja siis on veel § 199 lõige 4, see puudutab teenistusülesannete täitmisel hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelaste pereliikmete taastusravi. Selline asi on ka võetud siit välja.

Ma lihtsalt lugesin teile ette need paragrahvid, mis on siit välja jäetud, mis puudutavad otseselt kaitseväelasi, [nende] sotsiaalseid tagatisi ja õigusi. Loomulikult siin võib olla Kaitseväe juhatajal ja peastaabil üks seisukoht, kui see, mis on tavalistel kaitseväelastel. Meie ülesanne on tegelikult tasakaalustada ja seista selle eest, et ka tavaliste allohvitseride, sõdurite, allohvitseride ja ohvitseride huvid, kes teenivad seal, oleksid kaitstud. Ma lihtsalt loetlesin selle kõik ette. Loomulikult me komisjonis teeme sellega tööd ja mul on endal ka kavas muudatusettepanekuid siin esitada nendel puhkudel, kui ma pean seda vajalikuks. Meil oli terve suvi aega seda lugeda ja seda me oleme ka teinud.

Aga nüüd menetluslikest otsustest lõpuks. 31. mai istungil otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada arutluse all olev seaduseelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu käesoleva aasta 13. juuni istungi päevakorda, ja teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Eelnõu komisjonipoolseks ettekandjaks määrati mind. Kuna eelnõu ja selle seletuskiri on mahukas, siis tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 99 lõikele 1, otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 11. juuli kell 10. Paraku obstruktsiooni tõttu arutluse all oleva eelnõu esimest lugemist selle aasta 13. juunil ei toimunud, samuti ei jõutud seda teha ka kevadistungjärgu jooksul. Seetõttu otsustas riigikaitsekomisjon oma käesoleva aasta 6. juuli erakorralisel istungil muuta oma 31. mai otsust, asendades eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtpäeva käesoleva aasta 11. juuli seadusest tuleneva esimese lugemise lõpetamisele järgneva 10 tööpäevaga. Ehk siis me saime suvel tegelikult selle lugemistöö tehtud. Lisaaega siin enam rohkem ei küsinud. Tänan, see on minu poolt kõik.

18:57 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid selle põhjaliku ülevaate eest. Teile on vähemalt üks küsimus. Henn Põlluaas, palun!

18:57 Henn Põlluaas

Aitäh! Hea Leo, sinu kogemust ja ekspertiise on alati hea kuulda ja näha ja ma usaldan seda täiel määral. Kas sa oskad lühidalt välja tuua mingisugused sellised kõige positiivsemad momendid siin selles eelnõus ja samamoodi ka, kuigi sa rääkisid paljudest asjadest juba, aga ka sellised negatiivsed aspektid, millele peaks tõsiselt tähelepanu pöörama?

18:57 Leo Kunnas

Siin on mitu selgelt positiivset aspekti, mida ma ka ette lugesin. Mõningad olulised suured küsimused. Esimene ongi reservasendusteenistuse loomine ja erakorralise reservasendusteenistuse loomine ehk asendusteenistus ei lõpe lihtsalt ära pärast seda, kui inimene on selle sooritanud, ehk siis ta jätkab samamoodi, ma ütleks niiviisi, reservteenistust asendusteenistuses nii nagu nagu tavaline ajateenistuse läbinud reservväelane, ainult oma liinis. Siis teine suur plokk ongi seesama tervisliku sobivuse hindamise ümbervaatamine. Siin on selge, et olemasolevas süsteemis, ma tõin välja, on teatud fundamentaalsed probleemid, seda süsteemi on vaja parandada ja ma pean ka oluliseks seda, et nüüdsest see seadus tagab sellele arstile, kes reaalselt hindab, juurdepääsu tervise infosüsteemile. Ta ei pea kõike seda nagu nullist kogu seda tööd tegema. Ja kui see süsteem on olemas ja Sotsiaalministeerium on näinud suure vaeva, et seda üleval pidada, siis on ju loogiline, et me seda kasutaks, sest siin on ju ülekaalukas avalik huvi olemas.

Ja loomulikult on mõistlik see, et näiteks, siin on üks näide, mida ma näen positiivse paragrahvina või konkreetse muudatusena, et kui näiteks isik on tunnistatud, et tal on sügav või raske puue, siis ei ole ju mõtet teda kuskile nii-öelda – arstlik komisjon nüüd sellisena lakkab olemast – ei ole mõtet tema tervislikku seisundit enam eraldi kontrollida, sest on ju selge, et ta ei ole kaitseväeteenistuseks kõlbulik. Ja ma lugesin üles ka need probleemsed kohad. Kas nüüd kaitseväelaste sotsiaalseid tagatisi ja õigusi oleks vaja sedavõrd piirata? Komisjonis me ei arutanud seda küsimust, aga minu isiklik seisukoht on see, et me ei peaks seda tegema. Ja muidugi ma teen ka vastavad muudatusettepanekud.

19:00 Esimees Jüri Ratas

Kas see on, Leo Kunnas, hetkel kõik Põlluaasale vastamise osas?

19:00 Leo Kunnas

Jaa, see on kõik.

19:00 Esimees Jüri Ratas

Selge, siis läheme järgmise küsimuse juurde. Heiki Hepner, palun!

19:00 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Hea Leo, hea ettekandja! Sa natukene ka omaenda näite puhul avasid küsimust, kus tulid auastmete saamisel just nihukese vanuse või aastate määramine ära kaotatud. Kuidas sul see kõhutunne ütleb, et kui see nii jääks, kas see võiks tähendada pigem seda, et auastmeid hakatakse määrama liiga väikese vahega või vastupidi, venitatakse seda kuidagi liiga pikaks?

19:01 Leo Kunnas

Hea Heiki! See tähendaks praktikas seda, et mõne jaoks muutub see vahe väga lühikeseks, teise jaoks väga pikaks. Hea Meelis Oidsalu, teenistusest lahkunud endine asekantsler, juhtis nagu õigustatult tähelepanu teatud, ma ütleksin niiviisi, nepotismi või maakeeles onupojapoliitika ilmingutele Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Ma olen kahtlemata selles mõttes ka ise seda kogenud, sest ühel konkursil sellelesamale asekantsleri kohale, kus härra Oidsalu oli, olin mina see teine kandidaat, kes seda konkurssi ei läbinud. Ja kui härra Oidsalu ütles, et ta teadis juba ette, et ta on võitja, siis me mõlemad mööname, et see ei olnud päris aus mäng.

Ma võin ka teise näite siin tuua, kui sa juba niiviisi küsisid. Ma kandideerisin neli korda erinevatel aegadel, 2015–2018 nii kaitsepoliitika kui ka kaitseplaneerimise asekantsleriks. Üks teinekord ma lihtsalt vaatasin, et ma ei pääsegi edasi teise vooru, ja olin siis imestunud, et mis on juhtunud. Ja siis ma nägin, et oli väikses kirjas tulnud tekst, et peab olema tegevdiplomaadi kogemus, mis tähendas seda, et loomulikult sooviti võtta inimest Välisministeeriumist ja tuua sinna, mida tehtigi. Hiljem sai asekantsler Priks kantsleriks ehk need tingimused seati niiviisi, et noh, ma ei tea, ma oleksin võinud olla kas või kolmekordne Kotkaristi kavaler, see poleks mind aidanud.

Lihtsalt sellist nepotismi on mõnevõrra palju ja seda peaks vähendama. Ma selgelt näen, et see ei tohiks kanduda või see ei tohiks suureneda Kaitseväes, kus nagunii tegelikult ülemad on need, kes hindavad oma alluvaid. Siis peaksid olema ikkagi mingid selged kriteeriumid, mille järgi kõik alluvad tunneks, et kui nad teenivad korralikult, eks siis neil on ka võimalus saada järgmine auaste mingil ajal, edeneda karjääriredeli. Vastus on selline, et see põhjustaks selle, et mõned üleneksid väga kiiresti ja teised üleneksid väga aeglaselt.

19:03 Esimees Jüri Ratas

Ma saan aru, härra Kunnas, et härra Hepneri esimesele küsimusele olete te vastanud.

19:04 Leo Kunnas

Jaa.

19:04 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Heiki Hepner, palun!

19:04 Heiki Hepner

Jaa, aitäh! Leo! Ma küsin ka teise küsimuse ära siis. Sa väga hästi tegelikult avasid seda sotsiaalsete tagatiste poolt. Eks me saamegi komisjonis ka neid detailsemalt arutada, aga eks sotsiaalsed tagatised on mõnes mõttes ju üks osa motivatsioonipaketist, nii nagu karjääri tegemisel, seal on terve rida komponente, mis moodustavad siis lõpuks selle ametikoha, on siis kaitseväes või kuskil mujal, terviku. Ja siin on nagu teatud sotsiaalsed tagatised nagu kärbitud. Kuidas sa nüüd nagu hindad selle mõju tervikuna praegust olemasolevatele, mis on jäänud? Kas see on nagu ... Noh, loomulikult me saame arutleda nende teemade üle. Kas see on nagu olulise mõjuga või on see niisuguse tagasihoidliku mõjuga? Kuhu sa need praegused, mis meil eelnõu laua peal on, kuhu sa selle näpu paneksid? 

19:05 Leo Kunnas

Igal otsusel on oma mõju ja see on tegelikult nagu üks otsus otsuste jadas, mis tegelikult algasid sellega, et kaitseväepension kui selline kaotati. Ma ei arva, see on minu isiklik arvamus, see ei ole komisjoni arvamus, et see ei olnud hea otsus ja see lihtsalt jätkab sedasama trendi. Ja mõnedes asjades, noh, mul on lihtne küsimus, et kas sellest, kui me olime Afganistani sõjas, kas on liiga kaua aega juba mööda läinud? 14, kui me sealt ära tulime, nüüd on 22. Et me peaksime olema selles mõttes ettevaatlikud nende tagatiste vähendamisega, kuna me siiski eeldame, et need mehed ja naised, kes on tegevteenistuses, et nad on valmis vabariigi eest surema. See eristabki neid võib olla teistest, kes on avalikus teenistuses, kellelt me seda ei eelda. Loomulikult samamoodi riskivad eluga ka politseinikud, kaasa arvatud siis piirivalvurid, kes seal on, ja päästeametnikud. Neid nelja isikute kategooriat me peaksime siiski vaatlema eraldi teistest, sest see, mis me ootame nendelt, on ju midagi palju suuremat, kui me ootame tavaliselt riigiametnikult.

19:06 Esimees Jüri Ratas

Heljo Pikhof, palun!

19:06 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud ettekandja! Mul riivas kõrva, kui te ütlesite, et terviseandmetele ligipääs sellepärast, et on ülekaalukas avalik huvi. Kuidas see saab võimalik olla?

19:06 Leo Kunnas

Aga väga lihtsalt. See avalik huvi seisnebki selles, et kuna me eeldame nendelt inimestelt ehk siis kaitseväelastelt, et nad võitlevad ja surevad vabariigi eest, siis me peaksime püüdma hinnata võimalikult adekvaatselt nende tervislikku seisundit. Ehk ma tõingi välja selle nagu kaks poolt, et esiteks me peame tagama selle, kuna meil on noormeeste kohustuslik ajateenistus, ajateenistus ei ole asi iseeneses, vaid selle eesmärk on anda inimesele sõjaametikoht, millega ta teenib edasi reservis, et need inimesed, kes ei tule ajateenistusse, need ei saa kunagi sõjaametikohta, neid ei kohustata ka kunagi otseselt vabariigi eest surema, kui me hästi lihtsalt ja maakeeles räägime. Ja teisest küljest me ju tahame seda, et inimesed, kellel näiteks on tõsised terviseprobleemid, aga kes igal juhul tahaksid teenida, näiteks on tõsine südameprobleem. Selliseid juhtumeid meil õnneks ei ole väga palju olnud, aga neid on, kus inimene tuleb teenima, kellel on õnnestunud oma tõsist südameprobleemi varjata, ja ta saabki ajateenistuses, sõna otseses mõttes tema süda jääb seisma.

Siin ongi see ülekaalukas avalik huvi, et jah, me riivame nende inimeste põhiõigusi, kui me laseme sellel arstil, kes hindab seda seisundit, terviseseisundit, tal seda niiviisi teha, aga küsimus ongi see, et mille jaoks me seda teeme ja mille jaoks see andmebaas üldse eksisteerib, kui me seda kasutada mitte kuidagi ei saa. Siin on teatud kompromiss individualismi ja kollektivismi vahel, mille me oleme sunnitud tegema. Loomulikult siin on, ma austan, kui teil on teine seisukoht kui mul, ma sügavalt austan seda, aga ma lihtsalt püüan põhjendada, miks see seisukoht siin mul selline on ja seepärast ma palusin ka Hannol juba vastata, sest ma teadsin, et mulle see küsimus nagunii esitatakse, et ma ei peaks nagu üksi siin sellele vastama.

19:08 Esimees Jüri Ratas

Heljo Pikhof, palun!

19:08 Heljo Pikhof

Aitäh! Ma kuulasin teie põhjendusi. Päris nii see nüüd ei ole. Kui see andmebaas loodi, siis mitte sellepärast, et seda saaks kasutada ja just sellisel eesmärgil, et kui inimene ikkagi nõus ei ole, siis ... No see ei käi niimoodi. Ma arvan, et see avaliku huvi argument, see ausalt öeldes ajab harja punaseks.

19:09 Leo Kunnas

Ma juba põhjendasin oma seisukohta, miks seda on vaja. Meil riigi meeselanikud jagunevad praegu nii-öelda sikkudeks ja lammasteks: ühed, kes peavad sõdima ja surema, ja teised ei pea. Et kuidas me siis kindlaks teeme, kes peavad seda tegema ja kes ei pea? Et kuidas me seda adekvaatselt nagu hindame? See on nagu tõsine küsimus. Kui teil on mingi parem lahendus, ma hea meelega kuulaks seda.

Aga kui me oleme selle andmebaasi sellisena loonud, näinud suure vaeva, pannud sinna sisse ressursse ja see annab meile nagu andmeid, et miks me peaksime siis laskma sellel arstil kogu selle töö uuesti ja topelt teha? Siin paratamatult, ma olen ise ka suur isikuvabaduste austaja ja pooldaja, aga ma näen seda, et kui ma pean riiki teenima, olema teenistuses ükskõik kas kaadrisõjaväelase või reservväelasena, siis mul on sellised kohustused, mis kaaluvad üles teatud hetkedel selle nii-öelda individualismi momendi. Kui igaüks mõtleks ainult iseenda peale, siis me ei saaks ju seda riiki pidada. See ei ole ka ju võimalik. Riigikaitse paratamatult on kollektiivne tegevus ja siin üks võitleja või vähene hulk võitlejaid väga palju midagi ära ei tee, selleks riik loobki siia nagu võimsa süsteemi, ja kui meil on sellised võimsad infotehnoloogilised süsteemid, siis me peaksime seda kasutama. Loomulikult, seda ei saa kuritarvitada ja seda ka Hanno juba hästi põhjendas, et nüüd seal ei ole mingil tervel suurel komisjonil, kuna seda komisjoni ei ole enam olemas, ei ole mingit juurdepääsu nendele andmetele. See on sellel konkreetsel arstil, kes siis peab hindama selle sobivuse. Ja loomulikult, inimesel on väga raske teenistusest kõrvale viilida või öelda, et nüüd ta on järsku, kui ta kutsutakse ajateenistusse, tal on häda X, Y, Z, mida tal tervise andmebaasis enne ei olnud. See ei saa ju tekkida kuskilt nii-öelda lambist. Ma loodan, et ma suutsin põhjendada oma seisukohta.

19:11 Esimees Jüri Ratas

Kalvi Kõva, palun!

19:11 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea Leo! Ma möönan, et võib-olla oleks pidanud tõesti seda küsimust küsima ministri käest, aga too hetk ei olnud mahti. Mina küsin ikkagi sellesama registriandmete kasutamise kohta ja olen selles suhtes väga skeptiline. Täna avame selle Pandora laeka kaitseväelaste, ajateenijate suhtes. Aga päästjad? Ma olen ise vabatahtlik päästja, selline tervisekontroll, miks nemad, miks nende kontrollimisel ei võiks neid isikuandmeid kasutada? Või politseinikud? Või kui näiteks kohalikku omavalitsusse võetakse lastekaitsetöötaja, võib-olla peaks tema terviseandmeid ka vaatama, kas tal kõik korras on? Mis ma tahan öelda, me avame sellega nagu ukse ja sealt meil tuleb tulevaste aastate jooksul veel uksele koputajaid küll ja veel ja siis tekib küsimus, et kui hästi me isikuandmeid kaitseme. Mis te ütlete, kas päästjate tööle võtmiseks võiks ka kasutada neidsamu isikuandmeid ja vaadata järgi, mis tema selles haiguskaardis seisab?

19:12 Leo Kunnas

Jaa, ma jäin selle küsimuse üle hoolikalt mõtlema. Kui ma enne defineerisin teatud kategooria isikuid, kes peavad eluga riskima oma teenistuses, siis politseinikud ja päästjad võiksid minu hinnangul sinna kategooriasse kuuluda. Seda ei saa päris käsitleda nii-öelda Pandora laekana. Ma ei arva ka seda, et igaüks või iga eluvaldkond peaks sinna juurdepääsu saama, see loomulikult ei saa olla meelevaldne, aga see ei saa ka olla selles mõttes absoluutne püha lehm, mida me ei puutu, ja mingi asi iseeneses, et ta lihtsalt nii-öelda eksisteerib. Aga see on väga hea, et me juba täna siin sellele teemale, jõuame seda põhjalikult käsitleda, debateerida ja ma seda ausalt öeldes ka ootasin. Ma küsisin ise sama küsimuse, mida teie minu käest küsite, Hanno käest ja palusin tal juba see ots lahti teha, sest see on tõsine küsimus. Ja loomulikult on ka see, et kui saadikud ütlevad nagu raudse ei, et seda ei saa niiviisi teha, siis see ka niiviisi jääb. Ega minu võimuses ei ole seda sel juhul muuta. Nii on.

19:14 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid. Teile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Tähendab, kui te soovite läbirääkimisi avada, peate ka nupule vajutama lisaks püstitõusmisele. Aga ma avan läbirääkimised ja ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Heiki Hepneri.

19:14 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Head kolleegid! Tegemist on tõsise eelnõuga ja mitte ainult sellepärast, et meie julgeolekusituatsioon siin regioonis on praegust tõsine, vaid ka ilma selleta on tegemist väga tõsise ja sisuka eelnõuga. Ma siiski mõned rõhuasetused tooks välja ja võib-olla annaks ka mõned nihukesed just hoiakud ka Isamaa fraktsiooni poolt kaasa.

Hea minister juba need kolm sellist olulist plokki nimetas ja ka hea komisjoni ettekandja Leo siin ka neid servapidi ja oma heast praktikast avas. Ja tõesti, võib-olla see terviseseisundi hindamine nüüd siin ka läks lahti ja küllap me saame komisjonis seda arutada, aga iseenesest tõepoolest, kui meil on olemas tervise infosüsteem, siis me peame oma infosüsteeme kasutama, noh, ütleme siis maksimaalselt efektiivselt, nii et see privaatsuse piirang oleks minimaalne. See on puhtalt ressursitõhus kasutamine ka praegust, mis siia on eelnõusse sisse kirjutatud. Me tõesti ei peaks tegema oma infosüsteeme selle jaoks, nii nagu siin ka ikkagi Sotsiaalministeeriumist on öeldud, et meie infosüsteemid on kui Lotte porgandimasinad, mida ei saa mitte millekski kasutada. Et tõesti mõtleme, et neid ei kuritarvitataks, aga mõtleme ka selle peale, et nad teeniksid Eesti rahvast nii, et me kulutaksime oma piiratud ressursse minimaalselt. Me teame, et meil meditsiinis ei aja ühestki kohast raha üle.

Nüüd vormirõivastuse kandmine. See vaieldamatult, ka minister mis näiteid tõi, on nagu olulised, aga ka siin, kui me debatti pidasime või küsimuste-vastuste voor oli, siis tõesti, tegelikult on mõttekoht see, et me vinti üle ei keeraks ja küllap me siis saame seda ka komisjonis arutada, et ühest küljest oleks teatud õigusi tagatud. Aga siin on, ma ütleksin, veel rohkem ohtu seda, kui siin terviseseisundi puhul on see märksa rohkem reglementeeritud, et me siin selle vormi kandmise poolel, kus kõik on seni vaba olnud, lõpuks suure hooga vinti üle ei keeraks.

Ja reservteenistuse loomine asendusteenistusele, mis seni puudus, väga-väga oluline ja väga vajalik. Ja jälle mitte ainult sellepärast, et praegust on hea tuua näiteid kõiki Ukraina sõja baasilt, kus ka see reservteenistus oli, kes on siis päästja kõige klassikalisemas mõttes või ka lihtsalt toetaja, tervishoiutranspordi korraldaja või milleski kolmandas valdkonnas, et ta oleks kursis vajalike arengutega, et ta oleks välja trennitud. Ja needsamad vajadused tegelikult tekivad ka meie oma päästesituatsioonide korral, et need inimesed, kes on, et nad teaksid, kuidas teatud juhtudel toimetada, kui on vaja ikkagi suuremõõtmeliselt päästeoperatsioone korraldada mis tahes siis, metsapõlengute, väga suurte tormikahjustuste või millegi muu juures.

Ja viimane moment siis tõesti, siin ka oma arutelus natukene puudutasime seda ja ma sain väga head ja tõesti, Leo puhul, kes neid asju avas, seda debatti pidada või arutelu, oleks õigem ütelda. Kaitseväelaste sotsiaalsed tagatised. Tõepoolest, siin on karjääriredel, on palk ja siis ka teised sotsiaalsed tagatised. Need moodustavad ühe terviku. Et me siin ei astuks tegelikult selliseid samme, mis muudaksid motivatsiooni teenida Eesti riiki üsna karmil ametikohal.

Need on need kohad ja tegemist on väga olulise eelnõuga ja loodetavasti me leiame siit ikkagi konsensuse, nii nagu riigikaitse puhul on see seni olnud. Aitäh teile!

19:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 623 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on k.a 28. september kell 17.15. Sellega on ka neljanda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


5. 19:20 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (626 SE) esimene lugemine

19:20 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (626 SE) esimene lugemine, ja ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks riigihalduse ministri Riina Solmani. Palun teid!

19:20 Riigihalduse minister Riina Solman

Austatud Riigikogu esimees Jüri Ratas! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, lühendina KOKS, on omavalitsuste toimimise alusseadus, mille põhjal toimub kõigi Eesti valdade ja linnade tegevuse korraldamine. Pole kahtlust, et selline seadus peab olema ka ajakohane. Riigikogus juba 1993. aastal vastuvõetud KOKS‑i on erinevatel aegadel ja üksikute küsimuste lahendamiseks kokku 99 korda muudetud, kuid seni pole toimunud selle peaaegu 30‑aastase seaduse terviklikku ülevaatamist ehk revisjoni.

Tasapisi, eriti pärast 2017. aasta haldusreformi on kostnud mõnelt valdkonna inimeselt kriitikat, et KOKS on väidetavalt vananenud ja sinna eri aegadel tehtud üksikmuudatused olevat toonud kaasa teatava terminoloogilise ebaühtluse, normide omavahelise vastuolulisuse ja lünklikkuse. Mõned seaduse tõlgendamis‑ ja kohaldamisprobleemid kerkisid haldusreformi käigus ka uutel ühinenud omavalitsustel oma tegevuse käivitamisel. Seetõttu otsustaski Rahandusministeerium läbi viia KOKS-i põhjaliku revisjoni, mille käigus vaadati säte sätte haaval läbi kogu kehtiv seadus. Selleks, et võimalike põhimõttelisemate ja sisuliste muudatuste tegemist kaaluda ja erinevate lahenduskäikude vahel valida, kutsuti 2019. aastal riigihalduse ministrile nõu andmiseks Rahandusministeeriumi poolt kokku laiapõhjaline eksperdikomisjon, mida juhtis riigihalduse minister ja kuhu kuulusid valdkonna pikaaegsed akadeemilised eksperdid, riigi erinevate institutsioonide ning mitmed omavalitsuste ja omavalitsusliitude esindajad.

Eksperdikomisjon arutas enam kui kahe aasta jooksul oma koosolekutel põhjalikult läbi kõik KOKS-i osad ning andis omapoolsed soovitused, millest lähtuvalt Rahandusministeeriumi ametnikud koostasid käesoleva eelnõu. Lisaks telliti mitmeid täiendavaid eksperdiarvamusi ja KOKS-i kui seaduse teksti selge keele ekspertiis Eesti Keele Instituudilt. Eelnõu ettevalmistamise protsess on olnud päris pikk ja selle käigus on toimunud ulatuslik valdkonna ekspertide ja sihtrühmade kaasamine ning põhjalikud arutelud. Kõik asjakohased materjalid on avalikult leitavad Rahandusministeeriumi kodulehelt. Me oleme püüdnud olla kogu selles protsessis tõepoolest igati avatud ja kaasavad.

Eelnõu väljatöötamise protsessi üheks etapiks oli seaduse väljatöötamiskavatsus, mis käis avalikul kooskõlastusringil 2020. aastal ning mille käigus erinevad ministeeriumid, Eesti Linnade ja Valdade Liit ning maakondlikud omavalitsusliidud esitasid hulga tagasisidet ja ettepanekuid eelnõu edasiseks koostamiseks. Seaduseelnõu kooskõlastusring toimus novembrist 2021 kuni selle aasta aprillini. Eelnõu kiideti Riigikogule esitamiseks heaks valitsuse 12. mai istungil ning anti Riigikogu menetlusse üle 16. mail.

Kas tehti täiesti uus tervikseadus? Kas muudatustega kujundatakse ümber kohalike omavalitsuste tegevuse olemuslikke aluseid ja täidetavaid ülesandeid? Ei, sest seda ei olnud vaja. Üldjoontes võib KOKS-i revisjoni tulemusena tõdeda, et see seadus on ka tänasel päeval täiesti toimiv ja selles väga suuri põhimõttelisi muudatusi ei olnud enamiku ekspertide arvates vaja teha. Valdav enamus siin seaduse muutmise eelnõus pakutud mahuliselt päris paljudest muudatustest ongi rohkem normitehnilised parandused, parendused ja keelelised lihtsustamised või ühtlustamised. Muidugi võivad [arvamused] selles osas, kas mingi konkreetne seadusemuudatus on kellegi arvates suur või väike muutus, olla erinevad ja inimesed selles ka eri meelt. Isegi kui revisjoni tulemusena väga palju seaduses senisega võrreldes ei muutugi, kuna selleks pole olnud enamiku osaliste hinnangul vajadust või pole leitud mingis küsimuses uut, senisest paremat kokkulepet, annab laiapõhjaliste arutelude läbimine seadusele ikkagi valdkonnaosaliste silmis värske, uuendatud mandaadi. Ka see on üks läbiviidud KOKS-i revisjoni oluline väärtus, et kõik valdkonnas tegutsejad protsessi lõpuks saadavat tulemust aktsepteeriksid kui järelikult parimat, milles oli praegu võimalik kokku leppida. Kavandatud muudatustega ei kujundata ümber kohaliku omavalitsuse olemust ega täidetavaid ülesandeid.

Tuleb aru saada, et KOKS on oma olemuselt omavalitsuste tegevuse aluskorraldust reguleeriv seadus, mis näeb eelkõige ette kohalike võimuorganite moodustamise ja tegevuse alused ning pädevused ja omavalitsuste töökorralduse üldised alused. KOKS ei ole seadus, milles detailselt reguleerida kõiki kohalike omavalitsuste täidetavaid ülesandeid. See ei ole kõigi valdade ja linnade ja nendele pandud erinevate valdkondlike ülesannete nimistu. Nende erinevate omavalitsustele täitmiseks pandud valdkondlike ülesannete, mida võib kokku olla sadu, sisu ja pädevus kehtestatakse ikka endiselt vastavates valdkonnaseadustes. Valdkondlike ülesannete muudatused, samuti näiteks maksukorralduse muudatused kohalike maksude osas või volikogu valimiskorralduslikud muudatused, kui neid soovitakse teha, tuleb kavandada muude õigusloome algatustega vastavas seaduses. Kkäesolevad KOKS-i muudatused neid teemasid ei puuduta.

Seadusloome üldist mahtu vähendab senise eraldi kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse ületoomine KOKS-i ja eraldi seadusena kehtetuks tunnistamine. Antud eelnõu heakskiitmise järel on meil siis üks seadus jälle vähem. Samas jäid need teistest seadustest üle toodud regulatsioonid omavalitsusliitude osas valdavalt sarnasteks senistega.

Eelnõu väljatöötamise peamine siht on olnud tagada omavalitsustele suurem enesekorraldusõigus oma sisemise töökorralduse ja kohaliku elu küsimuste üle otsustamisel. See on kooskõlas Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ja Eesti Vabariigi põhiseadusega, mis näevad ette omavalitsuste tegevuse põhimõtted, sealhulgas enesekorraldusõiguse juhtida ja korraldada kohaliku elu küsimusi oma äranägemisel seadusega lubatud piirides. Oleme veendunud, et haldusreformi tulemusena võimekamaks muutunud linnadele ja valdadele saab edaspidi usaldada oma sisemiste tööorganite moodustamisel, kohaliku elu korraldamisel ja kohalike ülesannete täitmisel järjest enam vabadust. Samuti kavandatakse laiendada valla‑ ja linnaelanike osalusvõimalusi kohalikus valitsemises kaasarääkimisel, lihtsustatakse kohalike hääleõiguslike valla‑ või linnaelanike rahvaalgatuste esitamist, mida ei pea erinevalt praegusest enam esitama kohaliku omavalitsuse volikogu või valitsuse õigusakti eelnõuna, vaid lihtsalt kirjalikult põhjendatud algatusena.

Eelnõuga kavandatakse lisada seadusesse võimalus esitada vähemalt 10% valla‑ ja linnaelanike poolt algatatuna ettepanek kohaliku rahvaküsitluse algatamiseks, mille tulemus oleks kohalikele võimudele soovituslik ja nõuandev. Samas ei pooldanud eksperdid siduvate tulemustega kohalike rahvahääletuste seadusesse viimist, kuna see võib minna vastuollu põhiseadusega määratud esindusdemokraatliku mudeliga omavalitsuste juhtimisel. Eelnõuga lisatakse õigusloomeks reeglid, millest lähtuda omavalitsustele ülesannete panemisel. Selgitatakse, et seadusega pandud kohaliku elu küsimuste lahendamisel peab omavalitsusele jääma enesekorraldusõigus, mille kohaselt saab ta ise määrata ülesannete täitmise täpsema sisu ja korra. Vaid põhjendatud juhul saab siin teha erisusi, kui see on vajalik kohaliku elu küsimuse ühetaoliseks lahendamiseks.

Eelnõuga lisatakse veel kohaliku omavalitsuse tegevuse eesmärgi sõnastus, mis on aidata kaasa oma elanike kvaliteetse, turvalise ja nende vajadustele vastava elukeskkonna ning heaolu loomisele, kaitsta isikute põhiõigusi, ja ‑vabadusi, tagada oma elanikele kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud teenused, edendada kohalikku ettevõtluskeskkonda ning tugevdada piirkondlikku konkurentsivõimet omavalitsusüksuste omavahelises ja riigiga koostöös, omavalitsuslike ja riiklike ülesannete piiritlemise reeglid, mis on juhiseks ja abiks õigusloojale omavalitsustele ülesannete panemisel ning selleks riigieelarvest vahendite kavandamisel.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Eesti Vabariigi valitsuse läbirääkimiste sisu lahendatakse ja laiendatakse vaid eelarveküsimustelt. Kehtiv regulatsioon pikaajalise mõjuga oluliste poliitikameetmete seadusandlike muudatuste kokkuleppimiseni. Lisatakse kohustus auditeerida vähemalt iga nelja aasta tagant omavalitsuste sisekontrollisüsteemi toimimist, mis aitab kaasa iga omavalitsuse tegevuse õiguspärasusele.

Lisaks muudatustele KOKS-is tehakse sellega seonduvad muudatused ka halduskoostöö seaduses, kohalike maksude seaduses ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses. Eelnõuga tehtavad muudatused on kavandatud jõustada valdavalt 2023. aasta 1. juunil, välja arvatud paar punkti hilisema jõustumisega 2025. aastal, kui toimuvad järgmised kohalike volikogude valimised.

Loodan siiralt, et Riigikogu liikmed suhtuvad sellesse eelnõusse, mis on sündinud laialdase valdkonna ekspertide ringi kaasamise ja pikkade arutelude tulemusel, tõsiselt, sest kahtlemata Eesti kohalikud omavalitsused, mille tegevusele ühiskonnal on väga suured ootused, vajavad oma tegevuse alusena võimalikult head värskendatud alusseadust. Aitäh kuulamast!

19:32 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

19:32 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Kiire pilk viskas siin kaks muudatust, üks oli see, et enne oli volikogu ainupädevus ja nüüd ta jääb volikogu pädevusse. See jätab tunduvalt suurema, laiema ruumi, et kui enne oli täpsemalt viidatud ainupädevus, siis võivad juristid leida sealt selle, et see võib olla ka kõigi pädevus. Või näiteks teine asi, et volikogu esimehe asendaja on nüüd automaatselt aseesimees, aga olukorras, kus volikogu aseesimees on tagasi astunud, siis peaks volikogu esimehe asendaja olema kõige vanem liige. Aga need on sellised keelelised asjad, mida me saame siin võib-olla vaielda omavahel. Ma küsin, kas kohaliku omavalitsuse korralduse seadus mingil määral ka näiteks sätestab selle olukorra, kus kohaliku omavalitsuse töötajad kõik kandideerivad äkki KOV valimistel ja siis, kui nad osutuvad valituks, taandavad ennast. See on ju valijate lootuste ja ootuste petmine.

19:33 Riigihalduse minister Riina Solman

Aitäh, hea küsija! Tõesti need normitehnilised küsimused ja keelelised parandused on võimalik pärast menetluse käigus teravdatud pilguga kõik veel üle vaadata. Aga nüüd see küsimus, mida te puudutasite, tegelikult oli küll arutlusel, aga kuna kohalikud omavalitsused on meil üle riigi päris erinevad ja kohati ei pruugi ka parima tahtmise korral olla valituks saanuid ja ametnikke, teinekord ametnikud veavadki ka seda kohalikku volikogu oma pädevusega, siis seda sätet ei arvestatud, aga volikogu pädevus tähendabki, et keegi teine ei saa volikogu asemel küsimust lahendada. Ja ametnikest ja töötajatest volikogu liikme volitused teie küsitud juhul peatatakse.

19:34 Esimees Jüri Ratas

Kas teie vastus sai hetkel läbi, austatud minister?

19:34 Riigihalduse minister Riina Solman

Jaa. Aitäh!

19:34 Esimees Jüri Ratas

Selge. Jaak Valge, palun! 

19:34 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud proua minister! Mina olen ajaloolane ja tuletan natukene lähiajalugu meelde. Teie tegite 2018. aastal avalduse, kus teatasite Isamaa naiskogu nimel ja tsiteerin: Isamaa naiste hinnangul võimaldaks rahvaalgatuslikud referendumid suurendada ühiskonna sidusust. Ja käesolev eelnõu, nagu te teate, ei luba referendumeid, mida te toona nõudsite, vaid reguleerib rahvaküsitluste algatamist. Ja rahvaküsitlused on palju-palju lahjemad kui referendumid. Aga see eelnõu teeb isegi nende algatamise keerulisemaks kui praegune seadus, et ta liigub täiesti vastupidises suunas teie seisukohale. Ja ma ju tean väga hästi, et ega teie seda eelnõu ette ei valmistanud, aga ma küsin retooriliselt ja ei solvu, kui te ei vasta: kas teil on ebamugav praegu seda valitsuse eelnõu esitada, mis teie ja Isamaa naiste põhimõtetele vastu käib?

19:35 Riigihalduse minister Riina Solman

Aitäh, hea küsija! Ma olin tegelikult ootel, et midagi taolist küsitakse. Küll mulle ei meenunud jah, et me oleme tõesti Isamaa naiskoguga sellise seisukoha ja avalduse teinud, kus ma tegelikult, ma täpsustaksin teid, ei nõudnud, vaid edastasime oma seisukoha. Ja mina kui poliitikasse tulnud kodanikuühiskonna aktivist oma nahal tunnetasin väga selgelt, et ma sooviksin rohkem kaasa rääkida ja rohkem võimalusi kaasarääkimiseks. Nii et ma isegi julgen täna öelda, et minu toonane seisukoht ja tänane esitatud eelnõu, mis tõepoolest on juba eelmise valitsuse ajal kokku kirjutatud, omavahel vastuolus ei ole. Ja teate, miks? Olukorrad on muutunud. Ja ma ütlen, et mitte et me peame muutuma nagu tuulelipud koos olukordadega, aga meil on muutunud julgeolekuolukord. Siin mina teiega ei nõustu, kui ma näen, et te praegu pead vangutate. Meil on olnud selliseid piiri peal situatsioone nii minevikus kui ka lähiajaloos. Sellisel juhul ma pean õigustatuks ka ekspertkomisjoni seisukohta, kes on väljendanud, et väljapakutud seaduses on juba rahvaalgatust piisavalt laiendatud, enam ei pea seda ka õigusaktidega kooskõlas esitama, vaid võib seda esitada vabas vormis. Lisaks on juurde toodud ka rahvaküsitluse võimalus, mis on ka soovituslik ja nõuandev.

19:36 Esimees Jüri Ratas

Eduard Odinets, palun!

19:36 Eduard Odinets

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister! Aitäh selle ülevaate eest nendest suuremahulistest muudatustest! Aga mind painab kogu selle seaduse juures üks asi, mis on aastaid lahendamata. Mina olen ühes kohaliku omavalitsuse volikogus juba 26 aastat, kahjuks kogu aeg opositsioonis. Ma tunnen kogu selle aja jooksul, et minu kui opositsiooni liikme õigusi, mis mulle seadusega on antud, pidevalt rikutakse, näiteks õigus saada informatsiooni, õigus kuuluda komisjoni, terve rida muid õigusi, õigus moodustada fraktsiooni, ja nii edasi, mis ei ole isegi võib-olla ainult seaduses, vaid ka volikogu enda õigusaktides või linna või valla põhimääruses sätestatud. Ja see seadus, muudatused, mis me täna vaatame, taas ei lahenda seda probleemi minul ja minusugustel, kelle õigusi ei austata, endiselt ei ole õigust mitte kuhugi pöörduda oma õiguste kaitseks. Ma ei räägi siin haldusjärelevalvest, mida teeb Justiitsministeerium, sest haldusakti antud juhul ei olegi, mida kaevata. Mis nõu te annate meile uue seaduse valguses, kuidas meie õigusi kaitsta?

19:38 Riigihalduse minister Riina Solman

Aitäh teile, härra Odinets, selle põhjaliku küsimuse eest ja igati lugu pidades teie käekäigust teie kodukoha omavalitsuses, mõistan seda keerulist olukorda. Meil on sisuliselt ju Ida-Viru puhul tegemist isegi eripiirkonnaga, kus võib-olla opositsiooni ja koalitsiooni suhted ongi reguleeritud ebapiisavalt. Ma ei oska seda kõrvaltvaatajana täna hinnata, kuid minul endise Tallinna volikogu liikmena võib-olla esines ka teatavat kriitikat ja teatavaid hetki, kus ma oleksin tahtnud kusagilt õigust nõuda või õigust otsida. Siiski ma leian ja nõustun ka selle ekspertkomisjoni hinnanguga, samamoodi kolleegide hinnanguga Rahandusministeeriumist ja Justiitsministeeriumist, kes siis tegelikult on leidnud, et toetada seda ettepanekut minna halduskohtusse õigust otsima, ei ole mõistlik järgmistel põhjustel üle-eestilist seadust selliselt muuta, just nimelt üle-eestilist. See tekitab väga suure surve halduskohtutele ja see on Justiitsministeeriumi hinnangul niigi ülekoormatud ja potentsiaalselt tuleks meil juurde kohtulike sisevaidluste lubamise korral 1717 potentsiaalset vaidlustajat, see on volikogu liikmete koguarv. Halduskohtute koormus võib arvestatavalt seetõttu kasvada.

Ma usun, et teil on väga põhjendatud seisukohad ja teid on koheldud võib-olla ebaväärikalt, aga väga mitmeski küsimuses on tegemist kultuurilise eripäraga ja mida ei saa võib-olla kohtusse lahendamiseks viiagi. Ja halduskohtute koormuse kasvamine ongi pigem põhjuseks, miks on sellest sättest loobutud, ja 25 halduskohtunikku peavad meil aastas niigi lahendama täna juba 2500 haldusasja. Üldse vaidlustamata teie olukorda, on ka leitud Riigikogu – vabandust! – Rahandusministeeriumi ekspertkomisjoni poolt ja nende küsitluste poolt, üleeuroopalise küsitluse poolt, kuidas riikides on need asjad korraldatud, et see ei ole piisavalt kaalukas, et muuta sätet nii, et võiks ka kohtu kaudu õigust nõuda volikogu liige. Täna saab ta nagunii, eks ole, pöörduda, aga et seadust muuta selliselt, et volinikul on õigus niimoodi käituda.

19:40 Esimees Jüri Ratas

Eduard Odinets.

19:41 Eduard Odinets

Aitäh! Proua minister! Selles asi ongi, et praegu mul ei ole õigust halduskohtusse pöörduda. Ma saan seda teha ainult siis, kui on haldusakt välja antud, mida ma saan vaidlustada ja mida siis seaduslikkust saab kontrollida. Ja kindlasti ma ei saa teiega nõustuda, et see on midagi Ida-Viru eripärast. Küll ja küll neid juhtumeid, ma arvan, et siin paljud saadikud minuga nõustuvad, üle Eesti, kus opositsioonile antud, seadusega antud õigusi ei austata.

Te tegelikult ei vastanud mu küsimusele. See vastus, eks, et juhul, kui te hakkate halduskohtusse pöörduma, suurendab halduskohtu koormust, ei ole ju pädev vastus. Kohus ongi selgeks, et meie õigusi kaitsta ja kui riik mind ei kaitse, siis ikkagi vastake mu küsimusele, mida ma esimese küsimusena küsisin: kuidas on võimalik kaitsta volikogu liikmete õigusi, mida on neile seadusega antud ja mida linnavolikogu enamus või siis linnavalitsus süstemaatiliselt eirab? Riigikogu liige saab pöörduda halduskohtusse. Kuhu pöördub linnavolikogu liige? (Juhataja helistab kella.)

19:42 Riigihalduse minister Riina Solman

No see on teie hinnang, kui ei ole pädev vastus, siis ei ole teie arvates pädev vastus. Siin on seda olukorda ka hinnanud Riigikohtu kolleegiumi liikmed ja leidnud sarnaselt teiste ministeeriumide ametnikega, et seda sätet ei ole mõtet seadusesse panna. Riigikohus on oma ühes lahendis leidnud, et tuleks vältida võimalusi takistada volikogu tööd lausa kaebeõiguse kuritarvitamisega protseduurilistes küsimustes. Neid näiteid, kus opositsioon tunneb ennast kiusatuna, ja ka vastupidiseid näiteid on üle Eesti väga mitmeid. Ma ei mõelnud, et Ida-Viru kuidagi peaks olema selles osas eripiirkond, ma arvan lihtsalt, et teie juhtum on eriline ja teil on ka väga nõudlik suhtumine, ma saan aru praegu, riigihalduse ministrisse ja sellele eelnõule oli suur ootus, et see säte tuleks, aga erinevate ekspertide koostöös on leitud, et ei ole mõtet.

19:43 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

19:43 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Ma vastan, et on olemas sihuke kodanikuühiskonna oma kogukondlik pädevusorgan ehk omakohus, sinna võib volinik pöörduda. Aga minu küsimus on nüüd KOV-i autonoomiast. Me teame, kuidas päris paljud KOV-id juba loobuvad oma koolidest. Sinna rajatakse riigikoolid. Ei ole enam pikk tee, kui tulevad ka riigilasteaiad. Mis siis kohaliku omavalitsuse pädevuseks jääb? Kuidas me saame näha ette, ütleme, KOKS-is seda, et ikkagi kohaliku omavalitsuse pädevusse korraldamiseks jääks nii koolivõrk kui ka alusharidus, mitte see, et need suunatakse ära. Paljudel KOV-idel on võimekus, paljud pingutavad, aga kui osad juba soovivad kohustustest vabaneda ja käsi pikalt ees, nagu ... saajad, teevad olemasoleva rahaga lihtsalt rumalusi.

19:44 Riigihalduse minister Riina Solman

Aitäh, hea kolleeg Tarmo Kruusimäe, küsimuse või kommentaari eest! Teen teie küsimusega või selle kommentaariga seonduvalt väikese järelpärimise oma ametnikele ja arutame seda ja vastame teile edaspidi kirjalikult. Aga kui Eduard Odinets on veel siin saalis, siis ... Läks ära.

19:44 Esimees Jüri Ratas

No nii ei ole, et me kedagi siia tagasi kutsume. Ma tahan küll öelda selle küsimuse juures ühte. Igasugune minu arvates omavoliline õigusvastane kohtumõistmine ei saa kuidagi olla tolereeritav siin ega ka kuskil mujal. See oli lihtsalt minu kommentaar sellele küsimusele. Aitäh, austatud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd siia Riigikogu kõnetooli ettekandeks, põhiseaduskomisjoni liige Tõnis Mölder.

19:45 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Tõesti siis, nii nagu minister siin põhjalikult seda eelnõu tutvustas, siis Riigikogu põhiseaduskomisjon oma 30. mai istungil arutas seda Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Sellel hetkel oli meil kohal siis tollane riigihalduse minister Jaak Aab ja Jaak tutvustas meile komisjonis samamoodi põhjalikult seda nii, nagu tegi tänane minister Riina Solman seda.

Mis võib-olla ongi oluline siin ära markeerida, et selle seaduseelnõu algatamine hakkas pihta juba 2018. aastal ja seda kaasamist läbi Eesti Linnade ja Valdade Liidu on tehtud ikkagi väga-väga mitmel korral ja nüüd, 2022, on lõpuks see eelnõu jõudnud ka siia suurde saali.

Veel kord: seesama küsimus, mida siin härra Odinets markeeris, et millised on need võimalused pöörduda omavalitsuse volikogu liikmetel erinevate instantside poole, kui nad tunnevad, et neile tehakse liiga. Siin oli ka erinevaid aruteluformaate selles suhtes, toodi ära ka see mõte, et tõesti seaduse tasemel seda võib-olla niimoodi reguleerida ei ole mõistlik. Samal ajal on välja kujunenud teatud kultuurid ja traditsioonid, mis tähendab seda, et sõltumata sellest, kas liige on koalitsioonis või opositsioonis, peab tal olema õigus osaleda nii komisjoni kui ka volikogu töös, saada selleks täielikku informatsiooni ja vajadusel pöörduda kas õiguskantsleri, Justiitsministeeriumi või siis ka teatud hetkedel kohtu poole.

Siis oli see küsimus härra Reinsalule, mis puudutab mandaati kohalike omavalitsuste volikogudele, et kas hakatakse vastu võtma määrus, mis piiravad isikute põhiõigusi ja vabadusi ja ilma sellest seadusest tuleneva volitusnormita. Et siin oli küsimus selles, mis puudutab just nimelt KOKS-i seda osa ja siin olid ka ametnikepoolsed vastused, et see ei erine sellest, mis tänase KOKS-i põhimõte on olnud ja KOV-ile ei anta siin täiendavaid eriõigusi, mis puudutavad omandipiirangute rakendamist.

Härra Puustusmaa juhtis tähelepanu sellele, et rahvaküsitlus ja rahvaalgatus on kaks erinevat asja oma olemuselt, ja sellest ka siin minister selgitas täpsemalt, et mis puudutab seda 1% hääleõiguslikest kodanikest tehtud seaduseelnõu algatamist, et tegu peab olema korrektse eelnõuga, mis tuleb viia volikogusse ja volikogu otsustab siis edasi selle käekäigu üle. Ja tõesti, siis ta märkis ka selle, et teiseks variandiks on just nimelt see 10% temaatika, mida siis eelnevalt ka minister tutvustas.

Ja siis see arutelu meil niimoodi läks ja läks ja siis me jõudsime ka otsusteni. Otsused olid sellised. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda juunikuus, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 14. september ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige, siinviibija. Aga kuna vahepeal tõesti parlamendi töö oli takerdunud ja siin toimus ka väga palju teisi poliitilisi muudatusi parlamendi töös, siis põhiseaduskomisjon kogunes 11. augustil uuesti seda teemat arutama ja siis võeti vastu täiendavaid otsuseid. Selleks oli, et teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks seadusest tulenevalt 10 tööpäeva peale esimese lugemise lõpetamist. See on minu poolt kõik. Aitäh.

19:49 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, aga päris kõik see ei ole teie poolt, selles mõttes – ettekande mõttes küll –, et teile on küsimus, vähemalt üks. Heiki Hepner, palun!

19:49 Heiki Hepner

Suur tänu! Austatud komisjonipoolne ettekandja Tõnis! Te rääkisite küllaltki ühest küljest põhjalikult, aga teiselt poolt ka mittemidagiütlevalt. Kuhu te lõpuks välja jõudsite siis, kui konkreetne omavalitsuse volikogu ei arvesta opositsiooniga ehk vilistab heale tavale ja ei võimalda tööd ei komisjonis ei anna informatsiooni, et kas te kuhugi mingi tulemuseni ka selle arutelu juures jõudsite või jäi see nihukeseks üldfilosoofiliseks?

19:50 Tõnis Mölder

Aitäh! Ei, selles mõttes ei jäänud üldfilosoofiliseks, et nii nagu ma ütlesin, siin on mitu erinevat varianti. Üks võimalus on see, et kõigepealt lahendada see töökorralduslikult ära oma volikogu piires ja oma valla piires vallaametnikega. Veel kord: vallavolikogu teenindavad ametnikud on poliitiliselt sõltumatud ja nad peavad suhtuma kõikidesse vallavolikogu liikmetesse võrdselt, sest tegemist on ju rahva poolt valitud saadikutega. Kui rahva poolt saadik tunneb, et talle tehakse kuidagi ülekohut, siis kindlasti esimene variant, nii nagu ma ütlesin, on omavalitsuse piires omakeskis see teema ära lahendada. Teine variant on alati pöörduda Justiitsministeeriumi poole siin õigusabi saamiseks. Kolmas variant on õiguskantsler, kes kindlasti tuleb teatud küsimustes appi ja juhib tähelepanu ja me oleme viimasel ajal tähendanud seda, et õiguskantsler on nendes teemades väga aktiivne. Ja kolmas või juba neljas variant: alati on võimalik pöörduda kohtu poole, aga tõesti, siin me näeme erinevaid kohtulahendeid sellel teemal, et see ei pruugi olla lõpuni hea variant, aga kindlasti see sõltub konkreetsetest kaasustest ja teemadest, nii et iga inimene, kes tunneb, et talle tehakse liiga, siis mulle tundub, et nii tänase KOKS-i kui ka tulevase selles, juhul kui see seadus vastu võetakse, on see enda kaitsmise võimalus alles jäänud.

19:51 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

19:51 Henn Põlluaas

Aitäh! See eelnõu näeb ette ju ka koosseisu häälteenamust nõudvate küsimuste vähendamist ja põhimõtteliselt öeldakse siin, et võimaldab KOV‑i volikogu määrusega seada põhiõiguste piiranguid ja nii edasi ja nii edasi. See on ju täiesti absurd. Kuidas te saate sinna eelnõusse sisse kirjutada juba selliseid asju, tead sa, mis on selgelt põhiõiguste vastased, juba eelnevalt, teades seda? Ja rääkida siin seda juttu, et iga volinik võib minna kohtusse, siis hakata ennast kaitsma – kas te kujutate ette ka seda tagajärge? Milleks üldse sellised võimalused luua?

19:52 Tõnis Mölder

Aitäh! Veel kord, see, mis puudutab seda põhiõiguste riivet, millele ka tõesti komisjonis härra Reinsalu tähelepanu juhtis, siis minu meelest see sai selles mõttes sellise ammendava vastuse, et seda põhiseaduse riivet siin ei ole sellises küsimuses, seda arutelu me komisjonis pidasime, nii nagu ma eelnevalt ka küsimustele vastasin, et mis on need variandid ja võimalused. Aga veel kord, nii nagu ma ütlen, ei ole mina seda eelnõu isiklikult kokku kirjutanud, see on meil ikka põhiseaduskomisjonis läbi arutatud, ja nendel teemadel täpselt arutasime, mis põhiseaduskomisjoni liikmed küsimustena ja minister ettekandjana päevakorda tõi. Nii nagu ikka, on võimalus esimese ja teise lugemise vahel seaduseelnõu teha paremaks. Kui tundub hetkel mõistlik, et see eelnõu vajab võib-olla laagerdamist või siis vahepeal tekkinud uue valitsuskoalitsiooni suuremat röntgenpilti, siis on alati võimalik esimesel lugemisel eelnõu tagasi lükata. Ja teine variant on lõpetada esimene lugemine, teha hulk muudatusettepanekuid ja loota, et need lähevad siia sisse. Nii et seda parlamendi menetlusprotsessi käigus eelnõu parandamise ruumi on siin küll ja veel.

19:53 Esimees Jüri Ratas

Helir-Valdor Seeder, palun!

19:53 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Te ütlesite, et oleks vajalik röntgenpilti teha. Ma arvan, et ei, selle eelnõu puhul röntgenpildist jääb väheks, ikka kompuutertomograaf on vaja appi võtta. Aga mul on küsimus seoses kohalike omavalitsustega, kuna see eelnõu reguleerib nende tegevust. Praktilise näite puhul, Põhja-Sakala vallas on kujunenud olukord, kus kui 5. oktoobriks ei ole valitud vallavanemat, siis olemasolev koosseis peab laiali minema, tulevad asendusliikmed. Kui ühel hetkel asendusliikmed otsa lõpevad, siis võib-olla tulevad erakorralised valimised. Ja minu andmetel ametisolev volikogu esimees, kes juhuslikult on ka teie erakonnakaaslane vist, ei ole valmis kokku kutsuma volikogu. Mis lahenduse te välja pakute põhiseaduskomisjoni liikmena, olles kindlasti selle eelnõuga ka rohkem kursis ja üldse selle kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega? Mis lahendus võiks olla, kui volikogu esimees keeldub kokku kutsumast volikogu koosolekut?

19:54 Tõnis Mölder

Aitäh! No eks see praktiline elu paneb selle seaduse proovile ja eks siis ole näha, kuidas see asi siin toimima hakkab. Mis puudutab konkreetset kaasust Põhja-Sakala vallas, seda nii detailselt, kes täpselt seda Põhja-Sakala valda juhib ja kes seal neid niite ja allhoovuseid tõmbab, eks teie teate paremini, te olete ka sealt piirkonnast valitud rahvasaadik ja võib-olla tunnete sealset elu-olu paremini. Me kindlasti põhiseaduskomisjonis nii detailselt seda Põhja-Sakala teemat ei arutanud, küll aga ma näen siin ka tänase kehtiva KOKS-i, ma veel kord ütlen, see seadus, noh, ma kardan, et võib juhtuda olukord, et seda ei võeta enne seda oktoobri tähtaega vastu ja sellest võib-olla ei ole ka abi, kui seda rakendada kiirkorras, mis puudutab seda Põhja-Sakala asja, aga kui kehtiva KOKS-i järgi anda siin variante, siis tegelikult minu lühike soovitus on saavutada selles mõttes volikogu tasemel selline suurem üksmeel, mis selle olukorra lahendab. Alati konsensus ja selline valge suits korstnast, need on need lahendused, mis aitavad nii vallaelule kaasa kui ka tegelikult sellele kogukonna arengule kaasa.

19:55 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Teile on veel üks küsimus, ma tänasin nende küsimuste eest, mis siiani on olnud, ja tuleb veel. Helir-Valdor Seeder, palun!

19:55 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma lihtsalt tahtsin ettekandjat tänada selle optimistliku vastuse eest, see aitas palju kaasa.

19:55 Tõnis Mölder

Aitäh! Ja selles mõttes, et kui on vaja abi ja me saame tulla näiteks keskfraktsiooniga kuidagi appi seal leidmaks sellist tasakaalu erinevate poliitiliste jõudude vahel, siis kahtlemata olen ma valmis nii põhiseaduskomisjoni liikmena tulema appi, parlamendiliikmena kui ka ühe poliitilise jõu esindajana, et seda konsensust leida. Kui see huvi läbirääkimisteks või ühise platvormi leidmiseks on olemas, siis seda võime arutada.

19:56 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma pean küll ütlema, et ega sellist mõtet nagu kodu‑ ja töökorra seaduses ei ole, et Riigikogu liikmed, kui on küsimuste voor, küsimuste vooru ajal, kasutades küsimust, tänavad, aga samas see on minu arust väga ilus. See näitab austust siin saalis. Ma ei tõlgenda seda absoluutselt selle seaduse mõtte rikkumisena, vastupidi, ma tunnustan seda. Heiki Hepner, palun!

19:56 Heiki Hepner

Suur tänu! Tõepoolest, ega see selline koostöö vaimus suhtlemine ju ainult tõstab parlamendi väärtust. Aga ma küsin osavaldade ja linnaosade kohta. Kas teil nendel teemadel ka komisjonis juttu tuli? Sest tegelikult pärast 2017. aasta haldusreformi moodustati üksjagu osavaldasid ja nad on käsitletud väga erinevalt. Kas seal mingit ühtset, ühtse lähenemise arutelu teil komisjonis oli, mis aitaks samasugust head suhtlust ka omavalitsuste tasandil, nagu praegust siin on välja kujunenud selles arutelus?

19:57 Tõnis Mölder

Aitäh! Vat seda teemat me konkreetselt ei käsitlenud ja eks selles mõttes KOKS ju annab siin teatud võimalused ja raamistiku ette. Nüüd teine pool on see, et kui teil on mõtteid ja soove seda kuidagi esimese ja teise lugemise vahel parandada, siis minu soovitus on see esimene lugemine lõpetada. Teine variant on ikka alati kas kohaliku linna või valla põhimääruses need teemad läbi vaielda ja arutada, selleks KOKS annab minu meelest täna päris head volitused ette. Nii et tegelikult, kui siin see kokkulepe jälle volikogu tasemel on laiemalt olemas, siis minu meelest siin on võimalik seda ühtsemat printsiipi ka rakendada.

19:58 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu teile ettekande eest ja vastuste eest. Aitäh teile! Me oleme jõudnud nüüd läbirääkimiste vooruni, see soov on olemas Riigikogu liikmetel ja fraktsioonide esindajatel. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Jaak Valge. Palun!

19:58 Jaak Valge

Aitäh! Ma palun igaks juhuks kohe kolm minutit juurde.

19:58 Esimees Jüri Ratas

Jaa, see võimalus on. Palun, kaheksa minutit!

19:58 Jaak Valge

Aitäh! Head kolleegid! Lugupeetud eesistuja! Hea minister! Ja lugupeetud kolleegid, Riigikogu Kantselei töötajad! Meil, EKRE fraktsioonil, on suuri probleeme kogu selle eelnõuga, aga mina keskendun ainult eelnõu ühele sättele, millega täiendatakse olemasolevat seadust, nimelt §‑le 321. See on pealkirjastatud kui "Kohaliku rahvaalgatuse õigus". Vot selle sättega ei ole meil suuri probleeme, vaid meil on väga suuri probleeme.

Teatavasti otsedemokraatia, sealhulgas ka rahvaalgatus, aitab luua sidusat ühiskonda ja väldib poliitika võõrandumist kodanikest ja sidususe kaudu reeglina loob, mitte ei õõnesta julgeolekut. Kuid samamoodi nagu üleriigiliste referendumite puhul on Eesti punane latern teiste Euroopa riikide seas, on Eesti seda ka kohalike rahvahääletuste puhul. Meil pole ka siin, erinevalt teistest Euroopa riikidest, olnud selles osas mitte mingit progressi. Vastupidi, meil on olnud regress. Ja nüüd ma julgen küsida, eriti proua ministri käest, kas selle eelnõuga muudetakse seda olukorda. Kas sellega tehakse vähemalt üks pisike samm rahvaküsitluste hõlbustamiseks?

Nimelt, eelnõu tutvustuses kirjutatakse ja teiegi ütlesite seda, tsiteerin: "Samuti laiendatakse võimalusi elanike kaasamiseks, nähes ette kohaliku rahvaküsitluse." Väidan, et see ei pea paika. Vastava sätte kohaselt on kohalik rahvaküsitlus elanike algatusel võimalik siis, kui seda soovib vähemalt 10% hääleõiguslikest valla‑ või linnaelanikest. Noh, see on Tallinnas 35 000. Ja seda rahvaküsitlust ei saa korraldada valla või linna eelarve, välja arvatud kaasav eelarve, maksude ja seadusest tulenevate hüvitiste ning avalik-õiguslike tasude, valla, linna, ameti või töökohtade värbamise, palkade ja muude teenistussuhetega seonduvate ning seadusega mitte kooskõlas olevate küsimuste üle. Aga proua minister, eelarvesse puutuvad tegelikult ju kõik küsimused ja kõik need teemafiltrid on lootusetult tihedad, mis ilmselgelt pärsib väga tugevasti elanike võimalusi. Muide, proua minister, kaasav eelarve, mille osas antud eelnõu armulikult lubab rahvaküsitlusi teha, see moodustab näiteks Tartus 0,09% linna eelarvest ja vaevalt, et kusagil mujalgi oluliselt rohkem. 0,09%! Mitte 9% ega 90%, vaid 0,09%.

Nii, edasi. Rahvaküsitluse ettepaneku õiguspärasust ja kooskõla seadusega hindab valitsus. Kui hinnang on negatiivne, siis rahvaküsitluse menetlus lõpetatakse. Aga siin, proua minister, on selge huvide konflikt, mis muide on sarnane sellega, mis kahe maailmasõja vahelises Eestis väga palju pahandust tekitas. Kujutame ette olukorda, et tõesti saadakse Tallinnas 35 000 allkirja kokku, mida ma ei usu, aga kujutame ette, ja rahvaküsitluse peaks käivitama üks või mõni probleem, mille lahendus on vähemalt mingil määral vastuolus volikogu ja linnavalitsuse otsusega, ja nii edasi, seesama institutsioon, kelle otsust soovitakse vaidlustada, seesama institutsioon otsustab selle vaidlustuse õiguspärasuse üle. See pole muud kui huvide konflikt. Toonitan veel kord: rahvaküsitluse tulemus on volikogule ja valitsusele selle eelnõu kohaselt nõuandev, seda ei pea arvestama.

Ja nüüd küsin edasi: kas neil tingimustel on loogiline, et selle eelnõu alusel hakatakse algatama rahvaküsitlusi? Kas te tõesti usute, et kui ees on nii tugevad teemafiltrid, kas keegi tõesti usub, et korjatakse 10% valijate häältest mingi munitsipaalküsimuse puhul, mis ei puutu eelarvesse, selleks, et korraldada rahvaküsitlus, mille tulemust ei pea arvestama? Ega mina ei ole muidugi tulevikuuurija, ma olen ajaloolane, aga mina seda ei usu, et tulevikus ühtegi taolist rahvaküsitlust suudetakse korraldada. Teine asi oleks tõesti siis, kui see 10% oleks nõutav rahvahääletuse korraldamiseks, [mille tulemus oleks] siduv. Meie inimesed on ratsionaalsed, nad ei kipu oma aega investeerima, juhul kui nad teavad, et sellest ei pruugi mitte midagi kasu olla.

Lõpuks küsin: kas selle eelnõuga laiendatakse kohalike rahvaküsitluste võimalusi, nagu eelnõu tutvustuses väidetakse? Vastus on ei, vastupidi, praegune seadus on paindlikum, lubab kohalikul omavalitsusel välja anda määrusi, mis lubavad selliseid elanike algatusi, mille alusel tõesti on võimalik rahvaküsitlusi korraldada. Näiteks see eelnõu, mille me Tartus esitasime, lükati tagasi väitega, et kohe on tulemas üleriigiline regulatsioon. See oli paindlikum. Aga see üleriigiline regulatsioon, nagu ma ütlesin, ei laienda kodanike osalemise võimalust üldse. Vastupidi, kodanikud soovivad tegelikult muud, soovivad referendumeid, nagu ka lugupeetav minister 2018. aastal soovis. Küllap on loogiline ja arusaadav, et me oleme resoluutselt selle sätte vastu, mis kitsendab kodanike õigusi isegi rahvaküsitlusi algatada, ja julgeolekul nõuandvate rahvaküsitlustega pistmist ei ole.

Loodan, et ka Isamaa Erakond käitub oma ministri 2018. aasta deklaratsiooni kohaselt ja toetab selle sätte muutmist. Me võime ka Isamaale appi tulla. Aitäh!

20:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Ja läheme edasi läbirääkimistega. Heiki Hepner, palun, Isamaa Erakonna nimel!

20:05 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Head kolleegid! KOKS on vaieldamatult üks alusseadusi Eesti riigis, sest ta loob vundamendi meie omavalitsuste toimimisel. Selles mõttes tõesti, nii nagu ka proua minister juba ütles, on teda korduvalt, korduvalt, vist 99 korda oli see, mis on teda muudetud, ma saan aru, et nüüd on selline ümmargune, 100. juubel, ja sajanda juubeli puhul on võetud vähe mahukamalt seda käsile, nii et saab juba sentimeetriga mõõta. Aga see on iseenesest tegelikult põhjendatud. See on vägagi põhjendatud ja tõesti, ka normitehniliselt ülevaatamine on vägagi oluline just eelkõige hea seadusloome tava kontekstis, et vähendada mitmeti tõlgendatavusi, täpsustada mõningaid kohti, mis on olnud kas siis lahti või vaieldavad või teinekord kogunisti ka vasturääkivad.

Aga ka siin, kui me tegelikult seda debatti või arutelu pidasime, siis võiks ütelda, et neid küsimusi, mis ongi sellised tehnilised ja neid ei olegi siin praegu puldis põhjust ette hakata lugema. Vajadusel saab neid ka komisjonis veel arutada. Aga mina, kui hea eelkõneleja siin just rahvaküsitlust välja tõi ja ütles, et noh, et arengud võiksid olla natuke suuremad, siis mina tegelikult tooksin eelnõust välja ühe väga olulise osa, mida nüüd me põhjalikult ka lahendame, ja ma loodan, et aitab just selgust tuua ja parandab ka omavalitsustevahelist koostööd. Ja see on ühisülesandeid lahendavad tegevused, mis omavalitsused konkreetses maakonnas teevad. Seni oli ta ikkagi vägagi bürokraatlik ja kohati üsnagi keeruline. Meil on see struktuur ka maakonniti küllaltki erinev ja kirju ja ma väga loodan, et praegune, kui sellest eelnõust ükskord seadus saab, et see aitab kaasa maakonnaülese koostöö efektiivistamisele, parandamisele ja tõesti nende ressursside paremale kasutamisele, mis omavalitsustel on, et see tulemus oleks parem. See on kindlasti väga-väga positiivne ja väärib kindlasti ekstra ülerõhutamist.

Aga muidugi, üks seadus võib olla nii hea kui tahes, kui ikkagi seda tahet ei ole, on tahet ka head tava rikkuda, siis tõepoolest läheb nii, et ei rakendata seadusi vastavalt selle seaduse tähele ja ei nimetata opositsiooni liikmeid komisjonidesse või ei arvestata nendega. Ja muidugi on see vägagi kahetsusväärne ja nii ei tohiks olla. Aga me näeme ka siin tegelikult riigipoolseid teatud tegematusi, mida võib-olla see seadus nüüd hetkel küll otseselt ei lahenda, aga mis on olulised. Me teame, siin on käinud ju kunagi vaidlus erakoolide küsimuses, mida siis lõpuks kohus lahendas. Kas omavalitsused ja riik peaksid kohtus käima? No kui on vaja, eks siis tuleb käia, aga ilmselt on parem, kui saadakse kokkulepe ilma kohtuta. Siia võib näitena tuua sisse praegust, kus riik tegelikult ei hüvita omavalitsustele maamaksu looduskaitsealadelt ja rikub selgelt seadust. Tõsi, nüüd ma ütlen ...

Palun lisaaega.

20:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega!

20:10 Heiki Hepner

... et tõesti on erinevad seadused, mis neid küsimusi lahendavad, aga võib-olla siiski tasub ka mõtelda, et kas me saame mõningaid selliseid nüansse siia juurde tuua seaduse teiseks lugemiseks, mis aitaks või kohustaks siis ka riiki teatud samme astuma.

Üks moment veel, mida tahaks tegelikult üle rõhutada ja hea kolleegi Jaak Valge poolt nagu õhku visatud küsimus, et mis oleks siis rahvaküsitlus, mida saab ainult eelarvega seonduvaid asju teha. Minu meelest on planeeringutega seonduvad teemad need, mis on nagu omavalitsuste jaoks üliolulised. Praegu me siis arvame KOKS-ist need välja ja ütleme, et planeerimisseaduses lahendatud ja et ei peaks nagu dubleerima, et oleks siis üks konkreetne seadus ja et ta oleks natukene lihtsam lugeda. See võib nii olla, aga me peame jälgima seda, et planeeringud, eriti valla või linna üldplaneering, mis on, võiks ütelda, alusdokument selle omavalitsuse toimimisse, nendest peetaks ka lugu. Kui omavalitsus, kogukond selle kokkuleppe saavutab, et siis nende jõud oleks selline, millel on ka jõudu. Ja siin ma peaksin jällegi tooma kriitikat meie seadusloomele, senisele seadusloomele, kus tegelikult maapõue seadus ja see karjääride tegemine, mida tuleb praegu nii nagu seeni pärast vihma, et see võib rahulikult vilistada omavalitsuste üldplaneeringutele ja sellest ei juhtu mitte midagi. Need on need kohad tegelikult, mida me peame ka silmas pidama, ja nüüd sai natuke seda teemat või valdkonda laiemalt avatud, aga ma loodan, et tegemist on väga mahuka eelnõuga, et kui me seda ka siin enne teist lugemist menetleme, et me saame tast vajadusel parema, saame mõningaid probleeme natukene täpsustada, aga me teeme hea eelnõu ja võtame vastu hea seaduse. See on omavalitsuste jaoks väga oluline. Aitäh!

20:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Reili Rand, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel. Palun, kaheksa minutit.

20:13 Reili Rand

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Alustuseks tunnustan sotsiaalsotsiaaldemokraatide poolt nii eelnõu eest vedanud töörühma kui ka kõiki omavalitsuste inimesi, kes sellesse oma arvamused on andnud.

Varasema omavalitsusjuhina teeb suurt rõõmu, et Riigikogu menetlusse on jõudnud kohalike omavalitsuste jaoks olulisima seaduse muutmine, mis võeti vastu, kui mina olin kaheaastane. Nii nagu ka ministrilt kuulsime, on aastate jooksul seda küll üksikute küsimuste lahendamiseks muudetud, kuid senini ei ole toimunud seaduse terviklikku süsteemset ülevaatamist. Vahepealse pea 30 aastaga on aga nii vormiliselt kui ka sisult muutunud meie omavalitsused.

Olen varem öelnud, et hea ja hooliv omavalitsus teeb oma inimeste jaoks rohkem kui vaid pelgalt seaduses kirjeldatud ülesannete täitmine. Siiski on rõõmustav, et mitmete senisest suuremat õigusselgust toovate muudatuste kõrval on eelnõus rõhutatud ka näiteks omavalitsuste rolli kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamisel. Kohalik omavalitsus tunnetab kõige paremini, mis on piirkonna vajadused. Seega tuleb meil riigina liikuda sinna, et usaldame ja tugevdame oma omavalitsusi veelgi.

Omavalitsuste kasvamisel on ääretult oluline kohaliku demokraatia tugevdamine. Oli üheks haldusreformi alaeesmärgiks ju samuti kohaliku esindus‑ ja osalusdemokraatia tugevdamine ning elanike suuremad võimalused osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel. Kuidas see seni on õnnestunud, saame igaüks anda hinnanguid, mõeldes oma koduvalla või ‑linna peale.

Hiiumaal Eestis ainulaadse tugevate osavaldadega omavalitsusmudeli juurutamisel oli meie keskseks ideeks just soov, et omavalitsus ei kaugeneks oma inimestest ja arvestaks iga piirkonna vajadusi, vahel erinäolisi vajadusi.

Meie omavalitsused aga pole ühesugused. Nagu ka täna siin saalis kuulsime, pole mõnes Eesti omavalitsuses isegi kõigil volikogu liikmetel võimalik esindada oma valijaid. Volikogude liikmed on õiguskantslerile korduvalt esitanud kaebusi ja küsimusi oma esinduskogu staatusest tulenevate õiguste rikkumise üle, on see õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni või saada oma kirjalikule küsimusele seaduses ettenähtud aja jooksul vastused. Samuti, kui volikogu liikme õigusi rikutakse, ei ole võimalik tal pöörduda kohtusse, just nii, nagu hea kolleeg Odinets teravalt tähelepanu juhtis. Eelnõu seletuskirjast saame lugeda, et ootus nende probleemide lahenduseks on jäetud nende KOV-ide poliitilise kultuuri muutmise lootusele. Aga mis saab iga Eesti inimese õigusest pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks? Volinike kaebeõiguse andmise andmist on pidanud vajalikuks ka õiguskantsler.

Seega, sotsiaaldemokraatide fraktsiooni poolt loodame, et volikogu liikmete õiguste kaitse, mis teravalt täna siin juba tõstatunud, saab eelnõu parlamentaarse menetluse käigus veel kord tähelepanu ja ka oodatud lahendusi. Seega, austatud kolleegid, soovin meile pühendunud koostööd kohalikele omavalitsustele paremate töötingimuste loomisel. Aitäh!

20:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 626 esimene lugemine lõpetada. Aga ma küsin üle. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on teinud ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. On see ikka jõus? Ei ole. Selge. Siis on nii, et eelnõu 626 esimene lugemine on lõpetatud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 28. septembri kell 17.15.


6. 20:18 Töölepingu seaduse § 10 täiendamise seaduse eelnõu (625 SE) esimene lugemine

20:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse § 10 täiendamise seaduse eelnõu 625 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks tervise- ja tööminister Peep Petersoni.

20:18 Tervise- ja tööminister Peep Peterson

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tegu on seaduseelnõu 625 SE esimese lugemisega ja käib see töölepingu seaduse § 10 täiendamisest.

Selleks, et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada algusest. See oli suvi 2020, kui oli esimene voor pandeemiakriisi toimunud ja meil seisis ees väga must talv. Ja me nägime ette, et on tulemas palju töötuid, kellel on väga raske toime tulla. Sündis hulgaliselt kokkuleppeid, muu hulgas lepiti kokku töötuskindlustushüvitise tõstmine 60%‑le, aga tõsteti ka, lepiti kokku ka töötutoetuse tõstmine, nii et töötute olukorra parandamisega nähti palju vaeva. Lisaks lepiti kokku see, et võivad töötud oma olukorra parandamiseks ja samal ajal sideme hoidmiseks tööturuga teha tööampse. Tööampse lubati teha igas kuus maksimaalselt kaheksa päeva. Ja päevade arv, lepingu kestus võis olla maksimaalselt kaheksa päeva ja lubatud töötamise päevade arv ühes kuus kaheksa, tööampse võis töötuna arveloleku ajal teha kuni 12 kalendrikuul 24 kuu jooksul, nii et mitte igal kuul.

Juba sel hetkel, kui see sai seaduseks, et tööampsud on lubatud ja töötukassal ei tohi olla selle vastu midagi, ühtegi mahaarvamist toetuste puhul olla ei tohi, juba siis tekkis küsimus, et kas need lepingud, tööampsud tehakse töölepingu alusel või kasutatakse muid võimalusi, ennekõike võlaõigusseaduse, käsunduslepingu, tööettevõtulepingu paragrahve. Praktika on näidanud, et tegelikult võetigi kasutusele pigem VÕS-lepingud 74% ulatuses. Osaline süü selles on nimelt see, et ajutisi lepinguid mitu tükki järjest töölepingu seadus ei luba teha, seal on selged piirangud.

Ja nüüd me olemegi jõudnud eelnõuga Riigikogu ette, mis käsitleb seda küsimust ja annab võimaluse just nimelt töötutel, kes teevad tööampse, sõlmida lepinguid kuni kaheksa kalendripäeva kestusega kuue kuu jooksul piiramatult. Ehk siis kahe sätte tulemusel annab võimaluse inimestel käia tööampsudel töölepingu sõlmimisega ja tõesti anda oma panus majandusse sellisel moel ja säilitada kontakt tööturuga.

Arutati see teema läbi sotsiaalpartneritega, kus tööandjate soov oli tööampse lubada samal viisil üle turu, mitte piirata seda töötutega. Ja ametiühingud küsisid omalt poolt katseaega teatud mingis sektoris või ütlesid, et las ta jääb sinna töötutele, aga ka küsisid, et kui see läheb üle turu kõigile, siis peab olema tagatud ravikindlustus ka lühikese töölepinguga töötajatele. Tänane seadus võimaldab ravikindlustuse võlaõigusseaduse alusel töötajale, kuid ei võimalda lühikese lepinguga, siis töölepingu alusel töötajale. Ravikindlustuse seadust sellises mahus muuta ei õnnestunud ja nii ka Sotsiaalministeerium otsustas, et me liigume edasi ainult töötute tööampsudega, ja nii on see selles seaduses ka kirjas.

Julgustan teid seda progressiivset otsust või seda eelnõu toetama ja saatma seda edasi teisele lugemisele. Mulle tundub see olevat jumalale meelepärane tegevus ja kindlasti kiidavad seda nii töötajad kui tööandjad, kes järjest sagedamini jäävad Tööinspektsiooni ees süüdi selles, et miks neil on sõlmitud võlaõigusseaduse alusel lepingud, kui tegelikult on tegu klassikalise töösuhtega. Nii et mõlemad pooled on hetkel huvitatud sellest, et tööampsud toimiksid töölepingu seaduse raamides, aga selleks on vaja seadust muuta. Aitäh! Ma olen valmis vastama küsimustele.

20:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud minister! Teile on vähemalt üks küsimus. Heljo Pikhof, palun!

20:23 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud minister! Kindlasti väga oluline ja vajalik muudatus, aga vastukaaluks võib argumenteerida, et tööandjal on muudatuse tulemusel huvi jätkata tööampsutamist edaspidi tähtajalise töölepingu alusel, mis võib vähendada töötute püsivasse hõivesse liikumist. Tänase, kehtiva korra alusel võiks eeldada, et tööandja värbab töötu tööle. Mis te arvate, milline mõju jääb prevaleerima? Kas tööandjad käituvad siin nii nagu peaks olema, nii nagu seadusemuudatuse mõte on?

20:24 Tervise- ja tööminister Peep Peterson

Aitäh hea küsimuse eest! Olles olnud pikalt nende vestluste juures ka varasematel aegadel, siis tõesti ametiühingud kardavad seda natukene, et äkki mingid tööd, mis muidu võiksid olla täiskohaga klassikalised töösuhtekohad, võivad vajuda sellisteks ampsudeks. Tegelikult majanduses on vajadusi erinevaid, on töid, mida saab teha ampsudega ja on töid, mida ei saa teha ampsudega. Loomulikult töötute puhul me eelistame seda, et nad saavad varem või hiljem selle päris klassikalise töökoha, mis katab nende vajadused, olgu see siis osaajaga või täisajaga, soovitavalt täisajaga.

Mina näen seda, et ka need kontaktid tööandjatega tööampsu raames võivad tegelikult töötule tulla kasuks. See suhe võib areneda edasi alaliseks töölepinguks, kui selleks on antud majandusolukorras ruumi. On asju, mida ei saa teha tööampsudega, aga tööampsud kasvatavad usaldust töötaja ja tööandja vahel ja võivad viia püsiva lepingu sõlmimiseni.

20:25 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Kruusimäe, palun!

20:25 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Töötuampsud, kas need võiksid ka praeguses olukorras laieneda meil näiteks noortele, kes võib-olla samamoodi saaksid tööharjumuse ja töökasvatuse, ning meil on suurel hulgal sõjapõgenikke, kes võib-olla ei leia endale erialast tööd, aga nende tööampsudega ikkagi neid kaasata mingilgi määral meie ühiskonda? Ja teil on ju ka mingi kogemus sellest eelnevast, kuigi seal tekkisid vaidlused, mis ma kuulsin ja et üldine hinnang on nagu positiivne. Kas ta on ainult kriisimeede või me võime minna sellega edasi ka tulevikus?

20:26 Tervise- ja tööminister Peep Peterson

Aitäh küsimuse eest! Vastan nii, et tegu ei ole praegusel hetkel kriisimeetmega. Tööampsud on tulnud selleks, et jääda. Lihtsalt oleks parem, kui neid sõlmitaks töölepingu formaadis. Ühesõnaga riigi huvi on suunata pooli pigem töölepingusse kui võlaõiguslepingusse. Sama huvi on ka Euroopa Liidul. Tehakse mitmesuguseid muudatusi ka üle Euroopa Liidu, selleks et see töösuhe tõuseks taas rohkem prevaleerivaks. Mis puudutab noori, siis sotsiaalpartnerid on pidanud läbirääkimisi ühes küsimuses, milleks on õpilaste lubamine vaba graafikuga tööle hotelli-restoranisektoris. Läbirääkimisi peeti aasta otsa ja sel kevadel need jooksid kahjuks liiva, kui ametiühingud ei andnud oma allkirja sellele lõpptulemusele. Täna veel üritasime kolmepoolselt seda teemat taas avada, küsida, et kas me võime seda teha teatud tingimustel võib-olla üle kogu turu, et kõik noored, ükskõik mis sektoris, saaksid teie seda tööd teha, aga ametiühingutelt tuli väga valulik tagasiside ja hetkel jääb see veel ootama ja seedima, aga töötame sellega edasi. Iseenesest mingisugust väga suurt hirmu olukorras, kus tudengitel ja õpilastel on juba sotsiaalkindlustus olemas, see nii-öelda vabagraafikuga töötamine, ma isiklikult ei näe suuri probleeme, seda võiks lubada. Aga nüüd ütleme, mis puudutas Ukraina sõjapõgenikke, siis nende puhul me ei ole jõudnud selle kaalumiseni, aga idee on hea ja võtan kaasa ja arutame, mis võimalused siin on.

20:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Kruusimäe, palun!

20:28 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma lihtsalt mäletan seda menetlust ja see oli olukord, kui kroonviirus meile siia Eestisse tuli ja mitmed ettevõtted panid pillid kotti ja meil tekkis väga palju töötuid. Siis seda reklaamiti meile, vähemalt õiguskomisjonis, kui ühte kriisimeedet, et inimestel tööharjumus kui selline ära ei kaoks. Aga mis on teie lahendus, kuidas me saaksime füüsiliselt terveid ja tublisid noori kasutada tööjõuturul? Ehk töökasvatus ja tööharjumus, mis on äärmiselt olulised. Pigem oleme kasvatanud ühe põlvkonna, kes soovib olla pigem eluaegne üliõpilane kui reaalselt füüsilist tööd teha.

20:28 Tervise- ja tööminister Peep Peterson

Aitäh küsimuse eest! Minu enda taju on see, et tegelikult noored tööturule siirduvad, aga nende valmisolek võtta pikki ja püsivaid lepinguid on tagasihoidlik, tihti tehakse tööd õpingute kõrvalt. Aga ka suviti ei ole see enam nii tavaks, et ollakse kõik päevad täielikult tööl, vaid üritatakse nautida nii suve kui töö tegemist. Ja see ongi viinud osaliselt selleni, et sageli töötatakse nende muude lepingute alusel, mis võimaldavad seda paindlikkust just nimelt sel viisil, et hommikul lepitakse kokku, et õhtul töötatakse neli tundi või et järgmisel nädalal kaheksa tundi. Seda olukorda on sektoris tõsiselt arutletud, miks tulid tagasi võlaõiguslepingud sellesse sektorisse, kuigi nad palgatoetuse huvides vahepeal vormistati töölepinguteks. Ja põhjus on just nimelt see, et kumbki pool ei ole huvitatud alasest lepingust, tööandja pigem, töötaja vähem. Aga me tegeleme sellega ja oluline on hajutada ametiühingute hirme, kes vaatavad seda olukorda sellise nii-öelda tavatöötaja pilgu läbi, kes on harjunud töötama kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Nendel on hirmud, mida me peame käsitlema, enne kui me saame edasi liikuda.

20:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Urve Tiiduse.

20:30 Urve Tiidus

Lugupeetud aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud minister! Töölepingu seaduse § 10 täiendamise seaduse eelnõu menetles õiguskomisjon 13. juunil. Eelnõu sisust andsid komisjonis ülevaate sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja ministeeriumi nõunik Liis Tõnismaa. Eelnõu käsitleb võimalust sõlmida paindlikumalt tähtajalisi töölepinguid, seda olukorras, kui ollakse töötuna arvel ja tahetakse teha ajutist tööd. Minister praegu juba äsja seletas seda väga põhjalikult, minu ülevaade on lühike. Jutt on kujundlikult väljendudes tööampsudest. Hea sõna! Minister märkis eelnõu tutvustades, et tööampsud on vajalikud kahel põhjusel. Esiteks saab parandada majanduslikku olukorda. Teiseks, pikaajalise töötuse korral võib mõnikord olla päris raske uuesti tööellu naasta. Needsamad tööampsud aitavad võimalikku võõrandumist leevendada. Ja muidugi väga oluline, miks seda muudatust on vaja, et töötaja ei jääks ilma tööõiguslikust kaitsest. Praktiliselt suunatakse tööandjaid, kes võtavad ajutiselt tööle töötuna arvel olevaid inimesi, kasutama töövõtu‑ ja käsunduslepingute asemel lühiajalisi töölepinguid. Need tagavad töötajale suurema kaitse.

Eelnõu näeb siis ette, et tööandjal on võimalik töötuga kuuekuulise perioodi jooksul sõlmida kuni kaheksa kalendripäevaseid tähtajalisi töölepinguid piiramatult.

Komisjon arutas seda eelnõu ja paluti ministril täpsustada, kas see uus niinimetatud tööampsuregulatsioon mõjutab tervisetõendinõuet ametites, kus see on kohustuslik. Saime kinnituse, et § 10 täpsustusega soovitakse leevendada üksnes töötuse probleemi, kuid muid nõudeid ei muudeta ja see puudutab ka tervisetõendeid ametites, kus see on nõutud. Oli ka küsimus, et kas tööampsude võimalus laieneb ka kolmandate riikide kodanikele, kes elavad Eestis ajutiselt või alaliselt. Tookordne minister Riisalo selgitas, et kõik Eestis seaduslikult, sealhulgas ajutise elamisloaga elavad isikud saavad tööõigusest kasu samamoodi nagu Eesti kodanikud ja siin alaliselt elavad isikud. Ta rõhutas, et meetme puhul tööampsud on mõeldud registreeritud töötutele, kelleks saavad olla Eestis ajutise või püsiva elamisloaga ja Eesti kodakondsusega isikud. Muul juhul ei saa ennast töötuks registreerida ja seeläbi ka tööampsude võimalust kasutada.

Komisjon tegi menetluslikud otsused teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14. septembril. Poolt oli 8, vastu 1. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Poolt ikka 8, vastu 1. Teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 28. september. Selles osas oli täielik konsensus. Ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Urve Tiidus, ka konsensusega. Suur tänu tähelepanu eest!

20:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Teie ettekanne oli niivõrd põhjalik, et ühtegi küsimust Riigikogu liikmetel ei ole. Läheme läbirääkimiste juurde. Kõigepealt Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.

20:34 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud juhataja! Head ametikaaslased! Töötukassa kodulehelt saavad töötud lugeda: alates 1. septembrist 2020 on töötuna registreeritud inimesel võimalik põhitöö otsimise kõrvalt teha ka ajutist tööd, nõndanimetatud tööampse, ilma et töötuna arvelolek töötamise tõttu lõpeks. See, nagu me teame, võimaldab tööotsijatel uue põhitöö leidmiseni olla erialaliselt aktiivne. Enne seda on tulnud tööd otsival inimesel lõpetada töötuna arvelolek selleks ajaks, kui teda on kutsutud ühekordselt tasulist loengut andma. Või siis inimene soovis artikli kirjutada, saades selle eest tasu, asendas tööl paar päeva ootamatult eemalolevat endist kolleegi ja nii edasi. Paljude inimeste jaoks on tundunud selleks enda töötuna arveloleku lõpetamine ja pärast väikest tööotsa uuesti arvelevõtmine liiga tülikas ja keeruline. Paljud on kartnud, et midagi juhtub ravikindlustuse või -hüvitisega ja on selles hirmus tööotsast pigem loobunud. Täna on selliste väikeste tööotste tegemine tehtud lihtsamaks ja ka ei ole enam sellist riski.

Nüüd, ajutise töötamise võimaldamisega ei ole muudetud töötuna arvelevõtmise tingimusi ja töötuna saab ennast registreerida inimene, kes ei tööta. Kui me vaatame töötukassa statistikat sel perioodil, 1. septembrist 2020 kuni tänase päevani, on alustatud 73 084 tööampsu. Neist 57 619 on võlaõiguslepingu alusel ja 15 104 töölepingu seaduse alusel. Tööampse on alustanud kokku 16 868 inimest. Need 73 084 tööampsu on teinud 16 868 inimest. Ja kui veel minna statistikas täpsemaks, siis üks kuni üheksa korda on teinud tööampse 15 055 inimest, 10 kuni 19 korda 1224, 20 kuni 29 korda 326 inimest, 30 kuni 39 korda 120 inimest ja 40 kuni 49 korda 67 inimest ja enam kui 50 korda 68 inimest.

Siinjuures rõhutan, et tööampsud on erineva pikkusega ja see võib mõjutada ka nimetatud tööampsude arvu inimese kohta. Näiteks kui inimene teeb ühes kuus ühe tööampsu, mis kestab kaheksa päeva, siis see läheb arvesse ühe tööampsuna. Aga kui inimene teeb ühe kuu jooksul kaheksa ühepäevast tööampsu, siis lähebki arvesse kaheksa tööampsu.

Lõpetuseks tahan öelda, et sotsiaaldemokraadid on seisukohal, et sisu poolest on täna tehtav ja plaanitav muudatus töötute sotsiaalkaitsele positiivse mõjuga. Aga kas tööandjad tõepoolest muudatuse tulemusel eelistaksid võlaõiguslepingutele töölepinguid, kas tööandjad seda ka praktikas teevad, see tähendab, et asendavad võlaõiguslepingu töölepingutega, on täna raske hinnata. Vaatame-näeme, elame-näeme, nagu öeldakse. Aitäh!

20:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Anti Poolamets, palun, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel!

20:38 Anti Poolamets

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ampsudest. Täna tuleb rääkida ampsudest. Esiteks, mul tekkis imelik tunne, et kas meil on natuke semantiliselt rappa läinud ampsu asi, et on üks koomiline tegelane meil. Vanasti oli selline sõna nagu haltuura, mis oli ka väga mitmetähenduslik. Siiamaani me teame, mida haltuurat tegema tähendab. Et äkki on õigem "tükitöö" või peaks meie lingvistid tööle panema, et leiutada see õige sõna lõpuks välja. Minul tekitab see amps midagi ebatõsist, nagu PR-kompanii oleks mõne naljaka reklaami välja mõelnud. Aga EKRE ei ole vaimustuses sellest muudatusest. Sellepärast, et justkui hakkab kehtima mingi paralleelne töölepingu seadus. Neid ampse, seda haltuurat võib teha nii palju, et enam ei saa aru, kus päris tööleping on ja kus see muu tööleping on. Ehk siis satume segasesse olukorda.

Vaadake, selle homoabielu läbisurumiseks, ainult sellel eesmärgil leiutati üks spetsiaalne seadus, nimelt kooseluseadus. Kõik teavad, et abiellumine on niigi lihtsaks tehtud, et tehke üks paber, oodake kuu aega ja te oletegi abielus. Ei, neil oli vaja ühte paberit veel ikka, et kusagilt läbi lukuaugu oma ogarat seadust läbi suruda, ogarat LGBT-abielu läbi suruda. Milline alatu kallaletung õigussüsteemile ka – tehakse spetsiaalne õigusinstituut selleks, et smugeldada üks erakordselt rumal ja halb asi sisse. Seda me peame nägema 21. sajandil, kus meil on riitade kaupa õpikuid heast õigusloomest. 

Vaat see on tegelikkus, see on tegelikult üks salakaubandus, mis meil on ju aastaid käinud siin. Põhiseaduse rikkumisest ma ei räägigi, sellest tuleb järgmine nädal juttu, kuidas meie õiguskantsler siis meid kaitseb, ja teised, kuidas nad meid kaitsevad sel ajal, kui toimub mastaapne üleriigiline põhiseaduse rikkumine, inimkatsed, meditsiinikatsed ähvarduste ja sunniga tööst ilma jääda – vaat see on meie õigussüsteem.

Peame tegelema ampsudega, me tegeleme ampsudega. Me ei näe selle järgi vajadust, meil hakkab talvel siin kukkuma firmasid nagu doominokivisid ja nemad tuunivad mingit lepingut. Tuunime natukene. Vaat see on asendustegevus, vaat see on Taavi Rõivase peenhäälestus. Me tegeleme ampsude lihvimisega, kui meil massiliselt kümned tuhanded inimesed ei suuda energiaarveid maksta, nad lähevad omavalitsuste almust paluma, tegeleme ampsudega. Nii et tegelikult on ju paraja juriidilise haltuura ja asendustegevusega selle ampsu lihvimise näol.

Ma arvan, et oleks olnud targem jääda praeguse lahenduse juurde, sest muidu ei saagi aru enam, kus algab ja kus lõpeb tööleping tegelikult. Praegune väikest viisi tükeldamise eksperiment mingil moel on ehk ennast, mingil moel ehk on õigustatud, statistika toodi välja, seda kasutatakse. Ka mina tean inimesi, kes lihtsalt mures sellepärast, et äkki lendad sealt töötukassa nimekirjast välja, kui ühe artikli kirjutab inimene, kellel ei ole parasjagu tööd, et neil ehk selline praeguse olukorra leevendus on mõistlik. Aga kas see on siis üheks päevaks tööleminek, kui ta ühe artikli toodab, või on see ikkagi käsundusleping? Nii et väga võimalik, et olukord läheb veel segasemaks, ja ma ei ole kindel, et see eksperiment on praegu vajalik. Aitäh!

20:42 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole, läbirääkimised on lõpetatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 625 esimene lugemine  lõpetada ja seega on esimene lugemine lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 28. september kell 16.00. Sellega on meil kuues päevakorrapunkt läbitud.


7. 20:43 Karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (621 SE) esimene lugemine

20:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane seitsmes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu 621 esimene lugemine. Ja ma palun siia ettekandjaks justiitsministri Lea Danilson-Järgi.

20:43 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Minu tänane ülesanne on rääkida eelnõust, millega muudetakse karistusregistri seadust. Karistusregistri seaduse muutmise seaduse eesmärk on tõhustada koostööd Euroopa liikmesriikide vahel karistusregistrisse kantud andmete vahetamise osas.

Antud eelnõu kohaselt viiakse karistusregistri seadus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2019. aasta direktiiviga 884, millega muudetakse nõukogu raamotsust 2009. aastast teabe vahetamise kohta kolmandate riikide kodanike osas ja ka Euroopa karistusregistrite infosüsteemi ECRIS osas. Nende muudatustega tõhustatakse karistusandmete vahetamist Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ning reguleeritakse karistusandmete vahetamist isikute kohta, kes ei ole Euroopa Liidu kodanikud, ehk on kolmandate riikide kodanikud ja ka kodakondsuseta isikud, kes on mõnes Euroopa Liidu riigis mõnes kuriteos süüdi mõistetud.

Muudatustega mõjutatud sihtrühmad on Justiitsministeeriumi ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Muudatustega kaasnevad ka teatud kulud seoses infotehnoloogiliste arendustega ja infosüsteemide liidestamisega Euroopa Liidu infosüsteemidega.

Hetkel toimub karistusregistrite infovahetus läbi toimiva, olemasoleva ECRIS‑e süsteemi, aga seal liiguvad ainult liikmesriikide kodanikke puudutavad karistusandmed ja kolmandate riikide kodanikke käsitlevate päringute vajadusi praegu olemasoleva andmebaasiga ei rahuldata. Täieliku ülevaate saamiseks kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta inimese Euroopa Liidu liikmesriikides määratud erinevatest kriminaalkaristustest saab praegu üksnes juhul, kui selleks tehakse eraldiseisvad päringud kõikidesse liikmesriikidesse. See põhjustab ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust kõigile osapooltele, nii päringu esitajatele kui ka nende päringute saajatele, ja isegi nendele, kui selles konkreetses riigis ei olegi selle kolmanda riigi kodaniku kohta teavet olemas. Sellise olukorra parandamiseks ongi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus vastu võetud. Sellega luuakse liidu tasandil ühtne süsteem kolmandate riikide kodanike karistusandmete vahetamiseks ja luuakse olemasolevale ECRIS‑e andmebaasile lisaks ECRIS‑TCN, mis puudutab just kolmandate riikide kodanikke – selline andmebaas, infosüsteem. Sealhulgas hakkavad selles infosüsteemis olema nende süüdimõistetud isikute sõrmejäljeandmed. Pöördumine selle registri poole võimaldab saada teavet nende isikute kohta, kelle suhtes on süüdimõistev otsus kuskil Euroopa Liidu liikmesriigis jõustunud ja karistus veel kehtib – selle asemel, et nagu praegu, pöörduda iga riigi poole eraldi.

Andmete töötlejaks saab olema Justiitsministeeriumi ja Registrite Infosüsteemide Keskus, kes on karistusregistri volitatud töötleja. Ja nende muudatustega nähakse ette, kuidas nende kolmandate riikide kodanike kohta karistusandmed edastatakse ja kuidas nendele päringutele vastatakse. See tagab, et liikmesriikidel on kiire ja tõhus ligipääs kesksele andmestikule, mille tulemusena on võimalik kiiresti reageerida kuritegevusest tulenevatele ohtudele. Samuti suureneb liikmesriikide võimekus ennetustegevuseks ning kuritegevuse ja terrorismi vastaseks võitluseks.

Projekti käigus liidetakse karistusregister vajalike siseriiklike andmekogudega, võetakse kasutusele, nagu ma enne mainisin, ECRIS‑TCN kesksüsteemi pakutavad andmevahetuse teenused. Seda andmebaasi ja sellega liitumist rahastatakse ka Euroopa Liidu poolt. Tõenäoliselt on vaja luua Eestis ka üks lisaspetsialisti töökoht.

Samuti nähakse eelnõus ette konkreetsed andmete töötlemise reeglid, järelevalve töötlemistoimingute üle, nii et keegi omavoliliselt neid andmeid kasutada ei saaks, mis seal liiguvad. Eraldi vajab väljatoomist võib‑olla veel see, et ametiasutustel ei ole vaja hakata koguma mingisuguseid täiendavaid isikuandmeid, vaid kasutatakse neid andmeid, mis täna juba karistusregistris on olemas. Ja võib-olla ka seda, et RIK‑il ei ole üheski andmetöötluse etapis ligipääsu sõrmejäljeandmetele.

Kogu selle muudatusega, mida kavandatakse, kasvab ka liikmesriikidevahelise teabevahetuse turvalisus. Täna vahetatakse neid andmeid väga erineval viisil. Aga siis tekib üks niisugune kesksüsteem, kus on kõik turvanõuded keskselt arendatavad ja hallatavad.

Nii nagu ma enne mainisin, kaasnevad Eestile täiendavad kulutused, umbes 65 000 eurot, mis on 10% kuludest, ja enamuse, ülejäänu kannab Euroopa Liit.

Eelnõus on ette nähtud jõustumistähtaeg. Kuna valitsus esitas selle eelnõu, eelmine valitsus esitas selle eelnõu ja asjad on jäänud venima, siis siin on selline jõustumistähtaeg, mis on tegelikult juba möödas. Eelnõu menetlemise käigus peaks kindlasti ka seda korrigeerima. See on minu poolt praegu kõik. Aitäh!

20:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

20:50 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma küsiks seda, et meie seadusloomes on nüüd siis karistatav vaenuõhutajad. Kui palju aga läbi X-teede see osutub nüüd probleemiks niinimetatud Prantsusmaa või Saksamaa jaoks, kelle jaoks sõda on lihtsalt juba ära väsitanud ja selle võiks juba lõpetada ning neid ei kohelda? Saksamaal endal oli neid ju 9. mail suisa tuhandetes, kes liiklust takistasid ja avalikult siis vaenu õhutavat sümboolikat kaitsesid. Kas me saame ka mingil määral neid, muidu me siin jäämegi võib-olla neid moosivarga ja moosivaraste informatsiooni, aga tõelist ohtu, niinimetatud rohelised mehikesed, seda võib-olla Euroopa ei taju? Kas Eesti saab siin olla mingil määral innovaator või siis ettenäitaja?

20:51 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Aitäh küsimuse eest! Antud eelnõu kontekstis, ütleme, see karistusinfosüsteem ei mõjuta kuidagi seda, milliseid karistusi liikmesriikides määratakse, lihtsalt sealt on võimalik neid karistatud isikuid leida, nende karistuse kohta infot leida. Aga kuidas need karistused määratakse, see on ikkagi liikmesriikide enda kohtusüsteemi otsustada. Siin ma kuidagi ei saa Saksamaale mingisuguseid nõuandeid pakkuda, see on ikkagi nende siseriiklik küsimus.

20:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Kruusimäe, palun!

20:52 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mul on sihuke järgnev küsimus. Kunagi oli ka, pandi seal mingeid tegelasi, keda me Euroopa väärtusruumi ei soovinud väga, kuskile Schengeni musta listi ja siis mingi teine Euroopa riik jälle kustutas neid sealt ära. Mis tähendab, et võib-olla siis, kui koerakoonlased, kes siin on ära märgistatud, saavad võib-olla hopsti! sõbraliku Prantsusmaa abil jälle siivsateks Euroopa Liidu kodanikeks. Seda ohtu enam ei ole. Kui on ikkagi mingi karistus jäänud ja ta on kuskil listis, siis listist saab kustutada ainult see liikmesriik, kes ta on sinna pannud.

20:52 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Jaa, täpselt nii ongi. Eelkõige selles mõttes esimesena ongi ta tööriist just nimelt piirivalvuritele, need, kes piiri peal töötavad ja otsustavad, keda nad riiki lasevad või mitte, et neil oleks väga operatiivselt see info inimeste karistuste kohta teada. Hetkel on see väga raskendatud, kui tegu on kolmandate riikide kodanikega või kodakondsuseta isikutega. Küll on see info neil olemas täna Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike kohta. Selles mõttes ta kindlasti muudab meie olukorda siin Euroopa Liidus turvalisemaks, annab nendele ametimeestele ja -naistele, kes selle eest peavad seisma, lisavõimalusi kiiremini ja operatiivsemalt tegutseda. Ja tõesti, sealt karistusregistrist saab kustutada neid ja need asjad aeguvad vastavalt sellele, millises riigis on milline karistus määratud, milline on selle karistuse aegumise aeg. Vastavalt sellele ka kustutatakse sealt inimesi.

20:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd palun kaasettekandjaks õiguskomisjoni liikme Urve Tiiduse.

20:54 Urve Tiidus

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud minister! Õiguskomisjon arutas karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu 30. mail. Eelnõu tutvustas komisjonile tollane justiitsminister Maris Lauri ja istungil osales ka ministeeriumi nõunik Mari Keskküla.

Kuna sisu on juba tutvustatud ja eelnõu on läbi loetud, siis komisjonis toimunud arutelust toon välja paar olulist punkti. Seadusega võetakse üle direktiiv. See puudutab kolmandate riikide kodanikke ja kodakondsuseta isikuid, täpsemalt nende isikute karistusandmete vahetamist reguleerivaid sätteid. Direktiivi nimi, mis Eesti õigusse üle võetakse, on Euroopa karistusregistrite infosüsteem kolmandate riikide kodanike kohta, ingliskeelne lühend ECRIS-TCN.

Minister selgitas tookord komisjonile, et kriminaalasjades on oluline vahetada erinevat infot ja seda eriti riigiülestes olukordades, et saada infot ka kolmandates riikides toimepandud kriminaalsetest tegudest. Üks näide sellest vallast toodi komisjonile: andmevahetus aitab tuvastada näiteks pettuste puhul mustreid, piiriüleseid mustreid.

Oli küsimus komisjoni liikmelt, kas luuakse andmevahetuseks keskne süsteem ja kes seda haldama hakkab. Saime teada, et andmete vahetamiseks luuakse õiguslik alus ja keskset süsteemi hakkab haldama eu-LISA. Andmeid saab praegu samuti vahetada, kuid eelnõu eesmärk on eelkõige muuta protsess kiiremaks, et ei peaks päringuid tegema kõikidesse liikmesriikidesse eraldi, kes omakorda peavad informatsiooni eraldi kontrollima. Kesksüsteemi saab saata andmeid Euroopa Liidus süüdimõistetud isikute karistuse kohta ning muu hulgas lisatakse süsteemi ka biomeetrilised andmed, mida hoitakse turvalisuse eesmärgil teistest andmetest eraldi.

Oli küsimus, kas on erandeid kuriteoliikidele, näiteks terrorism, mille puhul karistuse arhiivi kandmisel ei tohiks informatsioon aeguda ja peaks olema kiiresti kättesaadav. Ministri sõnul võimaldab keskne süsteem teha kiireid päringuid. Näiteks juhul, kui kolmanda riigi isik tuleb üle piiri, saab kohe piirikontrollis ühe päringuga kindlaks teha isiku kehtivaid karistusi.

Oli ka küsimus selle kohta, kas on andmeid, kui palju isikuid sellises keskses süsteemis saab olema. Nõunik Mari Keskküla selgitas, et ei oska täpset arvu öelda. Ta märkis, et ka Eestis on määratlemata kodakondsusega isikuid, kuid kõik ei ole karistatud, ning arvestades karistuse määra, ei pea teatud juhtudel pisikaristuste eest informatsiooni süsteemi edastama.

Komisjoni liikmetel oli ka küsimus, et kes ja kuidas keskset süsteemi täpsemalt kasutama hakkab. Kuulsime, et ECRIS-TCN-süsteemi ehk Euroopa karistusregistrite infosüsteemi kolmandate riikide kodanike kohta, see on osa, suur osa koostalitusvõime projektist, mida juhib ja haldab Eestis Siseministeerium. Aga päringuid hakkavad tegema näiteks piirivalvurid, nagu minister juba selgitas, lennujaama ametnikud, Eurojust, Europol, kellele on antud õigus andmetele ligipääsuks. Tookordne minister lisas, et ka kuritegusid menetlevad asutused, kellel on vaja uurida kolmanda riigi isikute karistatust, need pääsevad ligi. Ja küllap on hea teada, et on olemas kontrollmehhanism, mis tagab, et iga uudishimulik andmetele juurde ei pääsegi, ja juurdepääs toimib läbi keskasutuse, mis Eestis on Registrite ja Infosüsteemide Keskus, ja samuti on konkreetselt ette nähtud, kuidas päringuid teha tuleb. Eelpool toodud alustel on nüüd juurdepääsuõigus ka prokuratuuril.

Komisjon tegi tookord ka menetlusotsused ja otsused olid järgnevad. Võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. juunil, konsensuslik otsus, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, ka konsensus, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 20. juuni, tookord konsensus, ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Urve Tiidus, samuti konsensuslik otsus, mille tegid Marek Jürgenson, Sulev Kannimäe, Jaanus Karilaid, Uno Kaskpeit, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Heljo Pikhof, Anti Poolamets, Urve Tiidus ja Vilja Toomast.

Nüüd tegelikult karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu esimeseks lugemiseks oli õiguskomisjonis korra veel arutusel 12. septembril, just seoses varasemate menetlusotsuste kolmanda punktiga, see tähendab muudatusettepanekute tähtajaga. Mäletatavasti kevadistungjärgu ajagraafik muutus siin ja sellepärast oli vaja seda otsust muuta, uuesti teha. Ja nõunik-sekretariaadijuhataja Raini Laide informeeris komisjoni, et Riigikogu juhatuse palvel tuleb määrata eelnõule uus muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. Ja see toimus 12. septembril. Komisjoni esimees Heljo Pikhof tegi ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks viis tööpäeva kell 16.00. Komisjon oli konsensuslikult nõus ja reaalselt on see kuupäev 21. september kell 16.00. Ja samuti konsensuslik otsus: Jürgenson, Kannimäe, Kaskpeit, Kruusimäe, Pikhof, Poolamets, Tiidus, Toomast, kes selle otsuse tegid. Suur tänu kuulamast.

20:59 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Ja nüüd on aeg läbirääkimisteks. Tarmo Kruusimäe, palun, Isamaa fraktsiooni nimel!

21:00 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Meie fraktsioonis seda ei olnud, aga mõttevahetus tuli ja siin pani heal hilisel tunnil, niikuinii keegi meid suurt väga ei kuula, hiljem stenogrammist vaatab, aga justkui suunamudijana tahaksin ma öelda seda, et meil on probleem, et meil on väga palju määratlemata kodakondsusega isikuid, kellel võib olla kaks kodakondsust. Ja ega sellest enne ei saagi teada, kui see määratlemata kodakondsusega isik on teinud võib-olla mõne õigusrikkumise. Kui see saadaks siin infosüsteemi, siis sama sõrmejäljega kodanik tuleb välja kui Vene Föderatsiooni kodanik. Mõttelend! Meil ei ole kedagi vaja hoogtöö korras hakata karistama, aga kui seal mingi osa inimesi on, siis seda infot võiks jagada küll. Nii me saamegi teada, kui palju meil on tegelikult topeltkodakondsusega inimesi. Aitäh!

21:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole, läbirääkimised on lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 621 esimene lugemine lõpetada. See on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 21. september kell 16.


8. 21:01 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (Nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud), rakendamine) eelnõu (622 SE) esimene lugemine

21:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, läheme tänase viimase päevakorrapunkti juurde, kaheksas päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (Nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud), rakendamine) eelnõu 622 esimene lugemine. Ma palun kõnepulti ettekandjaks justiitsminister Lea Danilson-Järgi.

21:02 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Mul on au siis teist korda teine eelnõu ka ette kanda. Antud juhul on tegu tsiviilmenetluse seadustiku muudatustega. Eelnõu eesmärk on Brüssel IIb määruse sujuv kohaldamine Eestis ja selle parem kooskõla Eesti riigisisese õigusega, mille tulemusel paraneb kohtute ja haldusasutuste vaheline koostöö ning lahendite täitmine piiriülestes perekonnaõigusega seotud asjades muutub lihtsamaks.

Mida siis täpsemalt muudetakse seda määrust kohaldades? Eelnõus pannakse paika keskasutused, kes määruses ettenähtud kohustusi täidavad, ja nendeks on Justiitsministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet ning määratletakse ka ülesannete ring, mida peab kumbki asutus määruse kohaldamisel täitma. Justiitsministeeriumi vastutada jäävad peamiselt kohtute ja kohtulahendite tunnustamine ja täitmine, täitmisega seonduv, samuti rahvusvaheliste lapseröövidega seonduvad ülesanded. Ja Sotsiaalkindlustusameti vastutada jäävad lastekaitsealase rahvusvahelise koostöö ja laste teisest liikmesriigist Eestisse paigutamisega seonduv. Mõlemad keskasutused aktsepteerivad teateid, taotlusi ja dokumente lisaks eesti keelele ka inglise keeles.

Nende muudatuste ja ka selle määruse alusel on lapse paigutamiseks teise liikmesriiki alati vaja teise riigi eelnevat nõusolekut, välja arvatud juhul, kui laps paigutatakse oma vanema või muu lähisugulase juurde. Ja loomulikult juhul, kui konkreetne riik seda lubab. Eestisse tohib teise Euroopa Liidu liikmesriigi lapse ilma eelneva nõusolekuta paigutada ainult tema vanema juurde. Varasem määrus nii range ei olnud, et nüüd see uus IIb määrus nõuab, et see nõusolek peab olema. Ilma nõusolekuta ei tohi paigutada, vaid siis peab ka riik ütlema arvamuse, andma arvamuse, kas ta lubab või mitte. See on ka praktilises elus tegelikult praegu Sotsiaalkindlustusametile probleeme põhjustanud, nii et on väga vajalik, et see ära muudetakse.

Nii. Samuti eelnõuga kaotatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikust lapse ärakuulamise vanusepiir ja sätestatakse, et kohus peab last puudutavas asjas isiklikult lapse ära kuulama, kui laps on suuteline seisukohti omama. Samas siiski kohus võib loobuda lapse ärakuulamisest, kui seda last on juba hiljuti ära kuulatud, et mitte last koormata mitmekordse ärakuulamisega. Eelnõuga määratakse ka Harju Maakohtu ja Viru Maakohtu erialluvus lapserööviasjades. See tähendab, et rahvusvahelise lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel esitatud lapse tagastamise taotlusi menetleb edaspidi Tallinna Ringkonnakohtu tööpiirkonnas Harju Maakohus ja Tartu Ringkonnakohtu tööpiirkonnas Viru Maakohus. Kuna lapseröövi juhtumeid on väga vähe, siis tegelikult on see ka oluline selle tõttu, et see tagab kohtute spetsialiseerumise ja hästi kiire menetluse või senisest kiirema menetluse lapse tagastamise lõpuleviimiseks.

Eelnõuga pannakse paika, et Brüssel IIb määruse alusel väljastavad abielu asjades, vanemlikku vastutust käsitlevates asjades ja lapse tagastamist käsitlevates asjades tehtud lahendite kohta tõendeid kohtud. Lisaks väljastavad nad tõendeid ka mittetäidetavuse ja piirangute kohta ning võivad tõendeid parandada samadel alustel ja samas korras Eesti kohtulahenditega.

Eelnõu annab võimaluse notaritel ja perekonnaseisuasutustel vastastikku teineteise vormistatud abielulahutuse kohta tõendeid väljastada ehk et kui kohalik omavalitsus on selle vormistanud, siis ka notar saab selle kohta tõendi väljastada ja vastupidi ning tasumäär selle eest saab olema 10 eurot. Eelnõuga lisatakse perekonnaseadusse notarite kohustus abielulahutuse asjades Brüssel IIb määruse alusel kohtualluvust kontrollida ja asendatakse rahvusvahelise eraõiguse seaduses eksitav viide 1973. aasta Haagi konventsioonile viitega ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitlevale 2007. aasta Haagi protokollile.

Kuigi Brüssel IIb määruse näol on tegemist Euroopa Liidu otsekohalduva õigusaktiga, millega soovitakse lihtsustada kohtute ja haldusasutuste vahelist koostööd ning lahendite täitmist piiriülese toimega perekonnaõigusega seotud kohtuasjades, siis tegelikult eelnõuga kavandatud muudatused riigisiseses õiguses on suunatud samade eesmärkide saavutamisele ja tegelikult ka juba seda otsekohalduvat määrust Eestis rakendatakse. Ja selle eelnõuga me viime siis enda tsiviilkohtumenetluse seadustiku nii praktika kui ka selle määrusega kooskõlla. Selle eelnõu puhul on samuti tegu eelnõuga, mille on esitanud eelmine valitsus ja ka jõutumistähtaeg samuti siin vajab ülevaatamist, see on juba ka möödas. Algselt määrati see lähtuvalt sellest, millal see Brüssel IIb määrus jõustub või millal see oleks tulnud üle võtta. Aga selge see, et 1. august 2022 on juba möödas ja ilmselt komisjonil tuleb leida uus aeg selle eelnõu jõustumiseks. Aitäh!

21:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud minister! Teile küsimusi ei ole. Me saame minna tänase viimase ettekandja juurde, kelleks on õiguskomisjoni liige Anti Poolamets.

21:08 Anti Poolamets

Lugupeetud aseesimees! Lugupeetud minister! Lugupeetud õiguskomisjoni personal! Lugupeetud Leo Kunnas! Annan ülevaate antud eelnõu käsitlemisest õiguskomisjonis. Me käsitlesime seda kahel korral, 30. mail ja 12. septembril. 30. mai õiguskomisjoni istungit juhatas veel Marek Jürgenson. Komisjoni liikmetest olid kohal Sulev Kannimäe, Jaanus Karilaid, Uno Kaskpeit, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Heljo Pikhof, Anti Poolamets, Urve Tiidus ja Vilja Toomast. Eelnõu tutvustas tookordne justiitsminister Maris Lauri.

Maris Lauri ütles, et eelnõu peamine eesmärk on riigisisest õigust täpsustades tagada Brüsseli keerulise numeratsiooniga Brüssel IIb 2019/1011 määruse sujuv kohaldamine Eestis. Koosolekul toimunud arutelu käigus küsis Anti Poolamets, kuidas defineeritakse antud kontekstis lapseröövi mõistet. Maris Lauri vastas, et tegemist on olukordadega, kus laps viiakse teise liikmesriiki ilma teise vanema nõusolekuta, mille käigus rikutakse kokkuleppeid, näiteks juhul, kui kohtulahend pole veel jõustunud. Ta märkis, et uue sõnastusega sisulisi definitsioone ei muudeta, vaid täpsustatakse praktikas tekkinud vaieldavate olukordade lahendamist.

Vaike Murumets lisas, et eelnõu pealkiri võib selle pikkuse tõttu olla raskesti mõistetav, kuid definitsioonid tulenevad rahvusvahelisest konventsioonist ja uuesti sõnastamine ei hõlma otseselt nende muutmist, vaid eelnõu reguleerib määruse rakendamiseks pigem tehnilisi küsimusi.

30. mai koosolekul otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. juunil, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 20. juuni. Ühtlasi määrata juhtivkomisjoni esindajaks Anti Poolamets. Kõik need otsused tehti konsensusega. Aga teatavasti tuli kuum juuni ehk praktiline, tehniline eelnõu lükati kõrvale ja nüüd minnakse selliste tehniliste teemadega edasi peale kogu seda muud möllu.

Niisiis oli vajadus eelnõu teema uuesti päevakorda võtta õiguskomisjonis. Ja seda tegimegi sel nädalal, 12. septembril. Nüüd oli juhatajarollis Heljo Pikhof. Õiguskomisjoni nõunik Raini Laide selgitas, et juhatuse palvel tuleks määrata eelnõule uus muudatusettepanekute esitamise tähtaeg, kuna 30. mail esimesele lugemisele saates määratud muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on vananenud. Heljo Pikhof tegi ettepaneku määrata muudatusettepanekute tähtajaks viis tööpäeva ja nii õiguskomisjon ka konsensusega otsustas. Aitäh!

21:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile ka küsimusi ei ole. Kas on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 622 esimene lugemine lõpetada. Sellega on esimene lugemine lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 21. septembril kell 16.00. Head kolleegid, sellega on tänane istung lõppenud. Kohtumiseni homme.

21:13 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee