Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Väga austatud Vabariigi Valitsuse liikmed! Head infotunni jälgijad siin Riigikogu täiskogu istungite saalis ja interneti teel! Alustame Riigikogu 14. septembri 2022. aasta infotundi ja kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

Kohalolijaks registreerus 22 Riigikogu liiget ja puudub 79.

Tänases infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukas, siseminister Lauri Läänemets. Head ametikaaslased, mul on teile ettepanek. Kuna on 12 ette registreeritud teemat, siis mul on ettepanek, et iga küsimuse juures me teeme ühe täiendava küsimuse ja ühe lisaküsimuse. Kui te olete sellega nõus, olen teile tänulik. Aitäh teile!

Hakkame pihta. Esimene küsija on Riigikogu liige Helle‑Moonika Helme, vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on olukord riigis. Helle‑Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ma alustan siis olukorrast riigis ja kirjeldan seda Kuressaare Haigla juhi sõnadega: me kihutame piirkiirust ületades kuristiku suunas, Stenbocki majast aga kostub kõrvulukustav vaikus. Me kõik teame, et appihüüded kostuvad meediast, sotsiaalmeediast, ja meie postkastidesse maanduvad kirjad, mille ainus sisu on: appi, see hullus on ületanud juba igasuguse piiri! Energia hinnad ei vii ahastusse mitte ainult kodumajapidamisi, vaid ka ettevõtjaid, sest sama energiatarbimise juures on arved kasvanud juba kogunisti 300%. Te räägite vaid kokkuhoiust, otsekui oleks see asi iseeneses, mis lahendaks kõik probleemid. Samas meie kalakasvatajad näiteks on öelnud, et kallis elekter annab tööstusele surmahoobi, siin mingi kokkuhoid ei aita. Ja kokku hoidnud on nad muuseas siiani nii, et annavad kaladele hapnikku viimase hetkeni, siis lülitavad välja ja seejärel annavad jälle natukene. Ja nüüd on neil kokkuhoiulimiit ületatud, kalad surevad. Seakasvatajad räägivad sama, piimatootjad sama.  Toidukohti suletakse, haiglad vaevlevad ulmeliste arvete käes.

Ainukene lahendus, mida teie välja pakute, on: tarbige vähem, säästke elektrit, kõige odavam elekter on kulutamata elekter. Ma küsin selle peale, kus maailmas te elate. Ilmselt selles maailmas, kus üks mees ütles, et lülitas oma basseini soojenduse välja ja elu on tšill. Kahjuks enamikul Eesti inimestel ja ettevõtjatel selliseid basseine ei ole, mille pealt kokku hoida. Lisaks olete mõista andnud, et teie valitsus ei hakkagi midagi enne tegema, kui Euroopa Komisjonist tuleb nii-öelda suur plaan ja teie siis lähete vastavalt sellele edasi. Paraku Kadri Simson on välja öelnud, et CO₂-kvoodi kallale ei minda ja oodatakse järgmise aastani, enne kui börsiga midagi ette võetakse. Ursula von der Leyen lubab elektrikatkestusi, millega me peame end harjutama hakkama, et Saksamaal ja teistel Euroopa riikidel oma majanduse jaoks energiat jätkuks. Kas teil on üldse mingi oma plaan ja [kui on], siis missugune see on? Ma oleksin väga tänulik, kui te seda pilti natuke avaksite.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt tere tulemast tagasi tööle! Tõesti, poolest juunist kuni poole septembrini saite puhata ja ma näen, et te olete väga hästi puhanud. Mul on selle üle ainult hea meel.

See, mis olukorras me oleme, on kõik seotud sõjaga, mis toimub Euroopa pinnal. Venemaa on alustanud täiemahulist agressiooni Ukraina vastu ja ta ei ole varjanud, Putin ei ole varjanud, et ta kasutab kõiki erinevaid sõjavorme, milleks on ka infosõda, hübriidsõda, energiasõda. Ei ole Putin varjanud seda, et ta kasutab energiat relvana läänemaailma vastu. Putini panused on sellele, et meie ei pea vastu, et tegelikult lääs murdub, meie ühtsus murdub ja me lähme ühiskondadena üksteisega tülli. Aga me ei saa seda Putinile [võimaldada], sellepärast et see on otseselt meie julgeoleku küsimus.

Sellepärast, et tõesti on väga rasked ajad energiahindadega seoses, teeme me terve rea meetmeid. Võib-olla te puhkusel olles lugesite raamatuid, mitte lehti, seetõttu käin üle, mida kõike oleme juba otsustanud. Alustan sellest, et Riigikogu on juba menetlenud ka elektri universaalteenuse küsimust, et elektrituruseadust nii muuta, et see annab Konkurentsiametile võimaluse kehtestada universaalteenuse hinna, mis peaks tooma seda hinda alla ja inimesed, kellel on börsipakett või kes on üldteenusel, saaksid seda universaalteenust. Teiseks, me oleme juba kokku leppinud kõikvõimalikud toetusmeetmed selleks, et inimesi aidata. Kõigepealt elektri hinnast. Elektri hinnast 50 eurot megavatt-tunni kohta riik kompenseerib kodutarbijale, see on siis sellest elektri hinnast, mis läheb üle 80 euro megavatt-tunni kohta. Lisaks, gaasi kodutarbijatele hüvitame 80% [gaasi hinnast, mis ületab 80 eurot megavatt-tund]. Seal on küll mahupiirang 2600 kilovatt-tundi. Kaugküttetarbijatele hüvitame 80 eurot megavatt-tunni kohta ületavast hinnast 80%. See kõik tundub keeruline, aga ei ole vaja muretseda, sellepärast et need toetused lähevad automaatselt inimeste arvetest maha. Arved siis tulevad väiksemad, ei pea [hüvitamist] taotlema.

Lisaks oleme tõstnud toimetulekutoetust 33%. Järgmisest [kuust], oktoobrist tõuseb üksi elava pensionäri toetus ... (Juhataja helistab kella.) Kas juba on aeg läbi ja ma ei ole kõiki asju saanud veel üles lugedagi?

Austatud peaminister, juba on teie aeg läbi. Ja ma juhin teie tähelepanu, et kui ei ole Riigikogu istungjärk, näiteks suvekuudel, siis ei ole seaduses kuidagi öeldud, et Riigikogu liige on puhkusel. Sellist asja ei ole üldse fikseeritud seaduses.

Läheme edasi. Palun, täiendav küsimus, Helle-Moonika Helme!

Aitäh! Ma teadsin, et te alustate sellega, et poete kohe Putini selja taha ja hakkate lahenduste asemel tema jutupunkte edastama. No see on tore, et te mingil määral mõtlete toetustele. Samas teised riigid on juba tükk aega tagasi väga jõuliselt oma kodanikke toetama asunud, aga teie ikka töötate siin välja mingeid skeeme, mis paraku ei ole piisavad, ei aita kõiki. Ning tegelikult jagatakse meie kõigi käest kõrgete energiahindadega kokku korjatud raha lihtsalt tagasi nendelesamadele energiaettevõtetele, kes meid igapäevaselt teie valitsuse kaitse all röövivad.

Ka Euroopa Komisjoni plaan näeb ette, et riikidel tuleb kõrgetest energiahindadest tulenev [suurem] maksuraha kokku koguda ja sellest tarbijate energiakulusid hüvitada. Lisaks on eriti absurdne, et neil on meede, et hiigelkasumeid teenivaid energiaettevõtteid tuleb veelgi toetada. Ja tegelikult mul on kahju, et Reformierakond on läinud sellist sotsialistlikku laustoetamise teed, samas kui meil on lausa unikaalne võimalus pakkuda kõigile Eesti tarbijatele oma Eesti Energias toodetud elektrit hinnaga 4 senti kilovatt, kusjuures seal sees on tootmiskulud, võrgutasud, 100% kasumit. Me ei rahastaks seejuures mitte Putini sõjamasinat ega paari võimuerakonda ega üksikuid energiaärimehi, vaid selle raha saaksid meie oma energeetikud, meie ettevõtjad, kelle konkurentsivõime tõuseb ülejäänud Euroopaga võrreldes. Me ei oleks seega mitte viie Euroopa rikkaima riigi hulgas, vaid oleksime Euroopas esimesed nii oma rahva heaolu, õnnetunde kui ka majanduskasvu poolest. Me oleksime riik, kes ei peaks end piirama, kes ei peaks oma inimesi külmades ruumides elektrikatkestustes elama sundima, sest meil on unikaalne võimalus see kriis ise oma inimeste ja ettevõtjate jaoks ära lahendada.

Miks te keeldute seda poliitilist otsust tegemast? Kui teie neid otsuseid ei tee, siis te olete riigijuht, kes ideoloogia nimel piinab oma rahvast. Me ju teame neid riigijuhte ajaloost, kes suure ideoloogia võidukäigu nimel oma rahvaid piinasid ja hävitasid. Kui teised Euroopa juhid tahavad olla nende riigijuhtidega ühes reas ja viia läbi ideoloogilist rohepööret, siis kas oleks palju palutud, et teie sellest haletsusväärsest rivist välja astuksite (Juhataja helistab kella.) ja asuksite tööle oma rahva heaks, milleks teid on valitud?

Hea küsija, teie aeg! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Minu meelest ei ole midagi halba selles, et Riigikogu liikmed on hästi puhanud. Nagu näha, väga palju sõnu mahub sellesse kahesse minutisse. Meil ongi ideoloogilised erinevused teiega, proua Helme. Meie nimelt arvame ja oleme seda joont hoidnud, et Eesti ei tohi mitte kunagi enam üksi olla. Mitte kunagi enam üksi! Selle tõttu, et me olime üksi 1940-ndatel, sai võimalikuks okupatsioon Eestis. See, et meil on liitlased, et me oleme tegelikult teistega koos ja lahendame neid küsimusi koos, on meie tugevus. Üksi me oleme väga väikesed, üksi võtab Venemaa meid kergesti üle, aga kui oleme koos teistega, siis ei ole see võimalik. Ma tean, et meil ongi väga selged ideoloogilised erinevused. Teie arvate, et Eesti ei vaja mitte kedagi teist, aga tegelikkuses see muidugi nii ei ole, kui me faktidele otsa vaatame.

Te naeruvääristate kokkuhoidu. Mina seda ei teeks. Kõik riigid Euroopas juhivad sellele tähelepanu ja me peame kõik mõtlema sellele, ka riik peab mõtlema, kuidas me saame kokku hoida. Meil on ju käimas energiasõda – energiasõda, mida Putin ei ole absoluutselt varjanud. Kui see oleks kõik nii lihtne, nagu teie oma jutus olete välja toonud! Jah, teie näitlejaanne muidugi teeb teile au, aga kui see kõik oleks nii lihtne, nagu teie välja pakute, siis tekib küsimus, miks teised Euroopa riigid ei ole seda teinud. 

Meil on viiendaks kõige odavam elekter, kui me võrdleme kõikide Euroopa riikidega. 22 riigil on elekter meist kallim. Te naeruvääristate ka toetusi, mis me teeme inimestele. Need toetused on vajalikud selleks, et see raske aeg üle elada, talv üle elada. Eesti on olnud esirinnas igasuguste pakettide väljatöötamisel selle jaoks, et mõelda oma inimestele, aidata inimesi rasketel aegadel. Kuna enne aeg sai otsa, ei saanud ma lõpuni üles lugeda kõike seda, mida me inimeste jaoks teeme. Me oleme tõstnud toimetulekutoetust tervelt 33%, järgmisest aastast tõuseb tulumaksuvaba miinimum 654 euroni, mis tegelikult jätab just kõige haavatavamatele inimestele rohkem raha kätte. Me tegeleme energiatootjatega, et ka ülemääraseid kasumeid jagada inimestele ja ettevõtjatele tagasi või et hinda allapoole tuua. Aga kõige selle juures on oluline ka kokkuhoid, sellepärast et pakkumine ei suurene meil üleöö. See tähendab seda, et meil on kaks võimalust: tuua allapoole tarbimist, et (Juhataja helistab kella.) hind saaks teises kohas kokku.

Austatud peaminister, teie aeg! Kert Kingo, protseduuriline küsimus, palun!

Ma tänan! On näha, et peaminister, kes Eestis väga kriitilisel ja pineval ajal võttis rahulikult puhkust, on oma puhkuse käigus unustanud, millised reeglid meil siin Riigikogus on. Ma palun istungi juhatajal tuletada peaministrile meelde, et infotunni formaat on see, et saadikud küsivad ja valitsuse esindajad vastavad, mitte see, et valitsuse esindajad või siis peaminister annavad saadikutele erinevaid hinnanguid.

Aitäh! Nii nagu ma juhtisin peaministri tähelepanu seadusele ja regulatsioonile, juhin ma ka teie tähelepanu, hea ametikaaslane Kert Kingo, et peaministril on tulenevalt Eesti Vabariigi seadustest täiesti õigus puhkust võtta. Tõsi, puhkuse võtmine on valitsuse liikmete ja Riigikogu liikmete [puhul] erinev. See aga, mis te ütlesite, et infotunni mõte on see, et Riigikogu liikmed küsivad ja valitsuse liikmed vastavad – jah, see nii on.

Ja nüüd lisaküsimus. Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Reformierakond on korduvalt meedias väitnud ja ka teie [ütlesite] täna siin saalis, et energiakriis, teie mõistes energiasõda, on tingitud ikkagi Ukrainast ja Venemaast ja nii edasi. Me mäletame siin saalis kõik, et aasta tagasi juba oktoobris-novembris tulid rekordilised hinnad, jõuludest rääkimata. Mis siis veel oli! Ja sõjani oli siis veel mitu kuud aega. Erinevad spetsialistid, mitte poliitikud, on öelnud, et algpõhjuseks oli tegelikult ikkagi kunagi see raha trükkimine, mis Euroopas tehti, loomulikult ka tasakaalust väljas elektribörs ja loomulikult rohepööre, kui hakati söejaamu sulgema. Ma mäletan, kuna ma olen palju aega siin Riigikogus olnud, kuidas Reformierakonna esiteema on alati olnud see, et kiiremas korras tuleb Ida-Virumaal põlevkivitootmine lõpetada. See on olnud pidev teema koosseisust koosseisu. No jumal tänatud, et Taavi Aas ja meie valitsus tol korral selle asja teistpidi keeras!

Nii et põhjusi on ikkagi [mitmeid]. Üks peapõhjus loomulikult on see, et me ise siin riigis ei tegutse, eks ole. Väga täpselt Tõnis Palts ütles ju välja, ma tsiteerin lausa [tema artiklit]: "Meie ise maksumaksjana toodame meile kuuluvates elektrijaamades elektrit hinnaga 40 eur/MWh [...] ja müüme iseendale sama elektrit 400 eur/MWh." Kõik see, mis on riigi teha – aktsiiside langetamine, käibemaks, dividendid, CO₂-kvoodid, taastuvenergia tasu –, kõik see on ju meie teha, aga me kuskilt otsast ei taha midagi maha võtta. Ma ütlen teile niimoodi, et see sotsiaalenergia – teie ministrid on juba välja rääkinud, et sellega ei võida inimesed palju. Ei ole tagasi tulnud mitte ainult teine Eesti, vaid ka keskmine Eesti, jõukas tarbija on juba hädas. Öelge, miks te ei hoia oma rahvast. (Juhataja helistab kella.)

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! See energiasõda on tingitud Putini tegevusest. Juba eelmisel aastal Venemaa vähendas gaasitarneid Euroopale 30%‑ni kogumahust. Selle tõttu olid gaasimahutid täidetud ainult 30% ulatuses eelmisel suvel. Kui tavaliselt gaasimahuteid täidetakse maist kuni oktoobrini, siis mullu seda gaasi Venemaa lihtsalt ei müünud. See tähendas seda, et me läksime talvele vastu nii, et gaasimahutid olid tühjad. Ja see kõik oli eelmäng sellele sõjale. Seda ei ole Putin varjanud ja seda te võite lugeda [meie] ajakirjandusest, välismeediast, igalt poolt. Need on faktid, mida ümber lükata ei saa. Nii et jah, energia hinnad on tingitud sellest sõjast väga selgelt ja [see on] energiasõda, mida Putin peab läänega, sealhulgas meiega. Ning gaasi hinnad veavad üles elektri hinda, see tõesti niimoodi on olnud. Praegu on Euroopas arutusel, kuidas elektri hind gaasi hinnast lahti siduda, seda just selleks, et see kõike alla ei viiks.

Elektribörs on toonud Eesti elanikele 40% odavamad elektri hinnad vähemalt 11 aasta jooksul. [Osa] lääneriike ei ole seda saanud. Nii et tegelikult elektribörsi nendel headel aegadel, kui elektri hind oli nullilähedane, mitte keegi maha ei tampinud.

Muide, te ütlete, et Reformierakond on põlevkivi vastu. Reformierakonna valitsuse ajal, Andrus Ansipi valitsuse ajal tehti viimane põlevkivielektrijaam, uus Auvere elektrijaam ehitati. Selles mõttes meie teod on läinud vastuollu sellega, mida te väidate.

Nüüd veel rohepöördest. Rohepööre on endiselt vajalik ka sellel põhjusel, et kui me vaatame energiaallikate hindu, siis taastuvelektri, taastuvenergiaga seotud sisendite hinnad on kõige madalamad. Kõige madalamat hinda saab [taastuvallikate korral]. Selle heaks tõestuseks on hinnad Norras ja Rootsis, kus elekter tuleb peamiselt taastuvatest energiaallikatest, peamiselt hüdroenergiast. See viib hinna alla. Kõik fossiilsed kütused, sealhulgas põlevkivi, sealhulgas kivisüsi, on kallimad. Ja ma ei tea, kust te võtate selle 40 eurot megavatt-tunni kohta. Praegu Konkurentsiamet hindab [olukorda, et] universaalteenusele määrata nii‑öelda reguleeritud hinda. Sealt tuleb vastus ka teie küsimusele: see hind tuleb märksa kõrgem, isegi kui arvesse võtta ainult seda, et kasutatakse põlevkivi.

Aitäh! Sellega lõpetan küsimuse käsitlemise. 

Liigume edasi teise küsimuse juurde, mille esitab Riigikogu liige Jaanus Karilaid, vastab haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukas. Teema: riigivalitsemine. Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh juhatajale! Austatud haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukas! Te kahtlemata teete väga head tööd haridusministeeriumis. Te olete kahtlemata üks ministritest, kes juba oma ministriportfellist tulenevalt peab kõige rohkem rääkima väärtustest, eetikast, aususest, kokkulepetest kinnihoidmisest. Te käite koolides ja ülikoolides, te räägite väga ilusaid pateetilisi sõnu ja olete kahtlemata selles esirinnas. Aga mitte ainult ministeeriumis ei pea te tööd tegema, te käite ka ju valitsuse istungitel.

Ma tahan rääkida teie tööst valitsuses. Ma [pean hetkel silmas] Euroopa Kontrollikotta Eesti esindaja nimetamist. Kui palju see läheb kokku väärtustega, eetikaga, kokkulepetest kinnihoidmisega ja kas teie sõnad ja teod siin kattuvad? Palun põhjendage seda otsust, miks Isamaa jäi eriarvamusele. Kas see oli ootamatu, see otsuse ettevalmistamine? On kaks väga olulist kriteeriumit. Üks on isiku sobivus, mis on väga tähtis kriteerium, inimese pädevus, tema eetiline taust on väga tähtis, ja teine on kahtlemata protseduur, et protseduur oleks läbipaistev, arusaadav. Te olete kindlasti sellega [kokku puutunud] ja kuulanud aastakümneid korruptsiooniühingu GRECO erinevatest eesmärkidest, metoodikatest. Ja selles kontekstis – ma nüüd vahepeal küsin, kui peaminister teid ei sega – ongi mu küsimuse mõte praegu. 

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh väga hea küsimuse eest! Lugupeetud esimees! Lugupeetud Riigikogu liige! Niisugune väike mõttevahetus siin infotunnis ministrite vahel on mõnikord emotsionaalne, mõnikord on informatiivne. Aga aitäh selle kiituse eest, mis te mulle kui valdkonna ministrile andsite. Tõesti, ma tunnen ennast selles valdkonnas suhteliselt hästi, aga alati on võimalus areneda. Mis puudutab Eesti esindaja kontrollikotta saatmist, siis ma jäin valitsuses eriarvamusele. Üks minu motiividest oli tõesti see, et minu jaoks tuli see ootamatult ja kiiresti. Ja selle tõttu Isamaa Erakonna ministrid jäid eriarvamusele. Nii et jah, te olete mind tõepoolest teolt tabanud, aga valitsuses mõnes küsimuses on eriarvamused.

Täiendav küsimus, Jaanus Karilaid, palun!

Jah. Teie enda erakonna esimees härra Seeder on väga selgelt öelnud välja avalik-õiguslikule portaalile, et Keit Pentus-Rosimannus ei ole hea ega sobiv kandidaat. Ja ta on seda väga põhjalikult ka põhjendanud. Kas te pole nõus erakonna esimehega, tahate selle ümber lükata või te tegelikult olete ikkagi nõus edasi tegutsema, kuna on selline põhimõte, et kui on tegu otsusega, mis peaks olema konsensuslik ja arusaadav, siis võiks võidelda selle nimel, et see otsus tagasi kutsuda?

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh! Ma jäin valitsuses eriarvamusele, valitsus liigub edasi.

Nüüd lisaküsimus. Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Endine riigiprokurör Evestus, kes on praegune Korruptsioonivaba Eesti [liige], on ka öelnud, et Pentus-Rosimannuse esitamine sellisel kujul kontrollikoja [liikme]kandidaadiks on korruptiivne ja et tahtlikult on rikutud toimingupiirangut. Äkki te nüüd selgitaksite mulle, kas ma saan õieti aru, et Isamaa jäi eriarvamusele, aga sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond otsustasid sellisel kujul kandidaadi läbi suruda, kuigi valitsuses ei olnud selles osas üksmeelt? Kaks erakonda nagu teadlikult läksid seda teed, et sellisel kujul, läbipaistmatul kujul korruptiivse hõnguga inimene kandidaadiks esitada? 

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh! Te olete ajakirjandust täpselt jälginud. Täpselt nii on, et Isamaa jäi eriarvamusele. See taust, milline on õiguslik foon – sellega tegeletakse. Sellega tegeleb riigikontrolör, sellega tegelevad asjatundjad Eesti riigis. Poliitiliselt liigume me edasi ja meil on valitsuses koostöö olemas.

Aitäh! Sellega lõpetan küsimuse käsitlemise. 

Liigume edasi kolmanda küsimuse juurde. Selle esitab Kert Kingo, vastab siseminister Lauri Läänemets. Teemaks on sisejulgeolek. Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Septembrikuu esimestel päevadel sai igalt poolt meediast lugeda Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri intervjuud, kus ta kurtis, et politseinike töökoormus on väga suuresti kasvanud, nende vastutusvaldkonnad on laienenud, lisanduvad veel erinevad kriisid, millega nad peavad tegelema. Ja et nüüd, eelmisel aastal tuli veel eriti ränk pööre. Politseist lahkus 615 töötajat ja sellega läks raisku väärtuslik politseinike väljaõpe, samal ajal asemele tuli ainult 260 töötajat. Ja politseipeadirektor rääkis selles valguses, et selle põhjuseks on justkui madalad palgad. Aga ega meil ei ole mõtet siin kedagi petta. Inimesed saavad ju aru, et tegelikult üks põhipõhjus, miks sellisel hulgal politseiametnikke lahkus, oli see, et nemad lihtsalt sunniti töölt lahkuma, kui nad ei olnud nõus vaktsineerima. Vaktsiinisunnile mitte allunud politseinikud sunniti töölt lahkuma.

Politseiteenistusse astudes annab iga teenistusse astuv isik järgmist teksti sisaldava ametivande. "Astudes politseiteenistusse, annan mina, [ees- ja perekonnanimi], vande olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale, juhinduda kõrvalekaldumatult seadustest, [hoida riigi- ja ametisaladust] ning rakendada minule antud võimu õiglaselt ja erapooletult [---]." Nüüdseks on kohus tuvastanud, et vaktsineerima sundimisega on rikutud inimeste põhiseaduslikke õigusi. On rikutud põhiseadust. Seega on politseipeadirektor Elmar Vaher vastava käsu andmisega rikkunud põhiseadust ja ei ole rakendanud talle antud võimu õiglaselt ja erapooletult. Ta on rikkunud oma ametivannet. Minu küsimus on see: kuidas on võimalik, et seadust ja ametivannet rikkunud juht jätkab endiselt oma ametis? Ja sooviksin teada, kuidas Elmar Vaher vastutab selliste rikkumiste eest.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu liige! Jah, kõigepealt, ma arvan, et iga inimene võiks loomulikult saada tööd teha. Sellepärast et töö on see, mis võimaldab äraelamist, sinu perekonna äraelamist. See on see, mis tagab sulle sotsiaalse turvalisuse ja annab perspektiivi ja võimalused ka tulevikus hakkama saada. Ühesõnaga, väga oluline asi on töökoht. Kindlasti on väga oluline ka see, et oma tööd tehes, kui meil on mingisugused reeglid, ei paneks sa kellegi elu kuidagi ise ohtu. Kas see [otsus] oli õiguslik või mitte – tõesti, kohtu esimene aste on selle otsuse teinud täpselt nii, nagu te kirjeldasite. Mina ministrina ootaks ära nüüd asjade edasise käigu. Ma tean, et Politsei- ja Piirivalveamet kaalub võimalust see otsus edasi kaevata, et siis kohtu järgmised astmed saaksid anda sellele lõpliku hinnangu. Ma arvan, et see on aus. See on aus osalt Politsei- ja Piirivalveameti enda suhtes. Ja teisalt oleks aus välja selgitada lõplik tõde ka nende inimeste suhtes, kelle kohta teie küsimus käis. Mina ministrina arvan, et ma ei hakka võtma ühtegi poliitilist seisukohta enne, kui kohus on otsuse teinud. Muidu ma ei ole aus nende inimeste vastu, kelle pärast te muretsete, ega ka nende inimeste vastu, kes politseis head ja tublit tööd teevad.

Ja nüüd palun täiendav küsimus, Kert Kingo!

Ma tänan võimaluse eest veel kord küsida. Neid kohtuotsuseid on tulnud juba mitu, mis tunnistavad hetkel, et [otsus oli] põhiseadusega vastuolus. Ja juhin tähelepanu, et Riigikohtule andis Õiguskantsleri Kantselei hinnangu, milles ta tunnistab, et ka nende hinnangul on tegu põhiseaduslike õiguste rikkumisega.

Aga lähen selle teemaga edasi. Praegu on ikkagi politseis tööjõuprobleem niivõrd kriitiline, et politsei peab nüüd valima, milliseid tegevusi nad teevad ja milliseid nad ei tee. See olukord ei ole kindlasti normaalne. See tähendab, et meie sisejulgeolek on väga pehmelt öeldes rabe, kannatab inimeste turvatunne, kannatab nende, ütleme, turvalisus, usk turvalisusesse. Vägagi tõenäoliselt [sagenevad] nii vara‑ kui isikuvastased kuriteod. Nii on see tavaliselt läinud. Siia lisandub veel ligemale 80 000 Eestisse asunud nii-öelda Ukraina sõjapõgenikku, kellest arvestatav osa on ju vene keelt rääkivad inimesed ja koguni vene rahvusest isikud. Nendel [on] erinev kultuur, kombed ja tavad ja sellest võivad tekkida konfliktid. Ei maksa ennast petta, et neid konflikte ei ole juba tekkinud ja neid edaspidi ei teki.

Ja sellises olukorras on politseisse tööle asuda soovijate puhul nõutavaks tingimuseks endiselt vaktsineerimine. Ja mitte ainult, nõutakse ka tõhustusdooside tegemist. Ja seda nõutakse ka veel täna. Ma eile õhtul vaatasin veel üle, see on üks suur tingimus olukorras, kus politsei ütleb, et nendel on tööjõupuudus. Need otsused ei ole ju iseseisvalt tekkinud, need otsused on vastu võtnud ameti juht. Mina leian, et ameti juht, kes endiselt olukorras, kus on seatud küsimärgi alla [selle otsuse] õiguspärasus ja kus on ka Õiguskantsleri Kantselei tunnistanud, et see on põhiseadusega vastuolus, nõuab vaktsineerimist – selline inimene ei saa selle ameti juhina jätkata. Kunas ta vabastatakse töölt?

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh! Hetkel ei ole plaanis ühtegi juhti töölt vabastada ja hetkel ei ole, nagu ma teile ka ütlesin, lõplikult jõustunud ükski kohtuotsus, mis võiks ehk anda alust seda asja arutada. Aga siin oli kaks küsimust või tegelikult kaks täiesti erinevat teemat. Ja esiteks tõesti, ma olen nõus, et me peame ära ootama kohtuotsused, mis puudutavad seda, et need inimesed vabastati töölt vaktsineerimisest [keeldumise] tõttu. Teine teema puudutab inimeste töölevõtmist. Kui on ametis vastav kord kehtestatud, siis see kõik on vastavalt Eestis [kehtivatele] seadustele. Ja kui see kord on kehtestatud, siis selle korra alusel saab öelda, keda me tööle võtame ja keda mitte. See on lubatud ja see on korrektne. Selle pärast kedagi ametist vabastada ei saa ja ei ole kindlasti ka põhjust.

Ja nüüd üks lisaküsimus. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma arvan, et see küsimus on väga paslik pärast teie vastust Kert Kingo küsimustele. Ma arvan, et te kindlasti teate sellist inimest nagu Virve-Elfriide Köster ehk tuntud kui Kihnu Virve, kes on tuntud rahvalaulik ja kelle loomingu hulka kuulub ligi 400 laulu. Ja muuseas, teda on tunnustatud 2008. aastal Pärnumaa vapimärgiga ja 2011. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgiga. Ja muuseas, seesama proua on elanud päris mitme võimu all, Saksa, Vene ja nii edasi ja nii edasi ja näinud ka kõiki Eesti Vabariigi valitsusi. Ja vaat juhtus niimoodi, et mul möödunud nädalal õnnestus temaga vestelda. Seal oli teisi inimesi veel. Rääkisime siit ja sealt ja ühel hetkel ta keeras jutu riigivalitsemise peale. Ma küsisin ta käest, mis ta sest valitsusest praegu arvab. Virve, otsekohene inimene, ütles järgmised sõnad, mis ma annan edasi muutmata kujul: "See valitsus ei kõlba enam perse ka." Siit minu küsimus, hea minister. Miks võis olla teie arvates selline hinnang teie valitsusele?

Ma enne, kui annan Lauri Läänemetsale sõna, ütlen, et ma palun siin saalis viisakat kõnepruuki. Lauri Läänemets, palun!

Aitäh! Ma kahjuks teie isiklikku omavahelist jutuajamist ei kuulnud [ega tea], mis te seal riigiasjadest edasi nagu andsite või mis seisukohti teie avaldasite ja mida antud isik avaldas. Ma seda kommenteerida ei oska. Aga võtame selle raske olukorra, mis praegu on, näiteks inflatsiooni ja inimeste palgad, võtame kasvõi riigitöötajate palgad ja sisejulgeoleku palgad. Kui see isik mõtles [turvalisust] – ma saan aru, et küsimus on esitatud sisejulgeoleku kontekstis, sest see teema selles punktis on –, siis ma arvan, et üks põhjus võib olla see, et tänane valitsus peab tegema ära varasemate valitsuste tegemata töö nende palkade tõstmisel. Neid pole piisavalt tõstetud. Nüüd on kriis käes, see lööb inimesi palju valusamalt ja loomulikult inimesed on selle peale pahased. Ma loodan, et te rääkisite täpsemalt, kuidas need asjad on, aga ma arvan, et see võib üks põhjus olla tõesti, et eelmine või üle-eelmine valitsus näiteks ei täitnud sisejulgeoleku töötajate ees oma kohustust, nii nagu oleks võinud seda teha.

Aitäh! Sellega lõpetan küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi neljanda küsimuse juurde. Selle küsib Riigikogu liige Jaak Aab, vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on majandusprognoos. Jaak Aab, palun!

Austatud peaminister, hea Kaja! Eile me rahanduskomisjonis tegelikult juba varem avaldatud prognoose arutasime, saime küsida. Küsimus on selles, et augustis avaldas Rahandusministeerium majanduse ja riigi rahanduse prognoosi, millele eelarvenõukogu pidi andma hinnangu. Eelarvenõukogu ei kiitnud seda heaks. Seal oli põhiliselt kaks põhjust. Võrreldes kevadise vaatega on SKP uue prognoosi järgi järgmistel aastatel nominaalselt 12–14% suuremaks hinnatud. Kevadine stabiilsusprogrammi vaade – ma tuletan meelde, et see ei olnud veel päris RES – väidab, et ei ole realistlik, et valitsussektori palga‑ ja tarbimiskulud suurenevad seejuures eelmise vaatega võrreldes vaid 2,5–6%, eri aastatel erinevat moodi, järgmine aasta vist oli 5%. Ehk siis Rahandusministeeriumi prognoosijatele, ekspertidele heideti ette, et nad oleksid pidanud inflatsiooni arvestama mitte ainult SKP‑s ja maksutuludes, vaid realistlikult ka kuludes. Selline prognoos tähendaks ju reaalkulude vähendamist valitsussektoris. Ma ei tea, kuidas see võimalik on praeguses palgasurve olukorras ja ka koalitsiooni lubadusi arvestades. Aga see selleks.

Milline see korrektsioon riigi eelarvestrateegia raames saab olema? Kui jäädakse selle raami juurde, mis Rahandusministeerium andis, siis peaks ju reaalkulusid valitsussektoris vähendama, rääkimata nendest ilusatest ja toredatest ja vajalikest asjadest, mida te olete lubanud teha. Kui suur tegelikult nominaalne kulude kasv järgmisel aastal ja lähiaastatel valitsussektoril saab olema?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Te olete ise olnud valitsuses ja teate väga hästi, et üks printsiip on see, et prognoosijatega valitsuse liikmed tegelikult vaielda ei saa. See ei ole poliitiline [hinnang], see tehakse ametnike poolt, ekspertide poolt. See, et eelarve prognoos sisaldab üksnes seadustatud kulusid, on alati niimoodi olnud. Kui on näiteks koalitsioonileppe kokkulepped, siis neid ei saa enne prognoosi kirjutada, sellepärast et need ei ole seadusesse kirjutatud.

Eelarvenõukogu väide, et inflatsiooni mõju pole arvesse võetud, ei vasta päris tõele. Lihtsalt prognoos sisaldab alati arvestuslikke kulusid. Näiteks pensionid, kõrgemate riigiametnike palgad, kaitsekulud osatähtsusena SKP‑s, töötuskindlustushüvitised ja kõik sellised asjad on seotud makromajandusliku prognoosiga, need arvutatakse makromajandusliku prognoosi põhjal ning kõrget inflatsiooni ja palgakasvu arvesse võttes.

Nüüd, samuti ei ole faktitäpne see väide, et prognoos tugineb 1,5 aasta tagustele RES-i otsustele. Esiteks sisaldab prognoos 2022. aasta eelarvet ja teiseks hinnati ka RES-i üle, kui tehti 2022. aasta eelarvet.

Ja kolmandaks, prognoos arvestab ka lisaeelarvega ehk pool aastat tagasi tehtud täiendavate otsustega, mis lisaeelarvega tehti. Tõsi on see, et septembris see pikaajaline eelarvestrateegia ei osanud ette näha hinnataseme nii suurt muutust, nagu see on praegu olnud. Sellist inflatsiooni mitte keegi prognoosida ei osanud. Samamoodi, nagu ma ütlesin, ei sisaldu selles prognoosis juba koalitsioonis kokku lepitud kulud lihtsalt sellel põhjusel, et neid pole jõutud veel seadustada ja paljude kokkulepete hinnad on ka veel lahtised. Aga seda prognoosi me peame arvesse võtma. Ent veel kord, nagu ma ütlesin, te teate väga hästi, et prognoosijatega meie vaielda ei saa.

Täiendav küsimus, Jaak Aab, palun!

Tänan vastuse eest! Jah, ma tean ju, et ühelt poolt prognoosivad eelarvenõukogu spetsialistid, kes tõesti kasutavad ka eksperte. Nende etteheide oli see, et Rahandusministeerium, kellega tavaliselt ka ei vaielda, on valitsussektori kulutaset inflatsiooni tingimustes, mis järgmistel aastatel on, alla hinnanud, tulutaset enam-vähem õieti.

Aga mis me selle üle vaidleme, tegelikult on küsimus ju siililegi selge. Selles raamis kulude tasemel ei ole võimalik järgmine aasta püsida, kui me räägime energiakandjate hindade tõusu leevendamisest, mida koalitsioon üritab teha, ja palgasurvest. Kui erasektoris palk kasvab ligi 10%, ei ole võimalik, et me ei tõsta õpetajatel, päästjatel, politseinikel, kultuuritöötajatel palkasid. See on ka selge. Aga need on sajad miljonid. Mina olen juba seda välja öelnud, et tegelikult täiendavat kulu järgmine aasta, arvestades koalitsiooni lubadusi ja lihtsalt inflatsiooni mõju ka keskvalitsuse asutustele, kohalikele omavalitsustele, [tekib] ligi miljard tõenäoliselt juurde. Osa on küll investeeringud, aga väga suur osa on ka püsikulud. Siit ongi minu küsimus. Kuidas te hindate seda protsentuaalset kasvu kuludes, mis on Rahandusministeeriumi prognoosi järgi 5%? Aga kui me selle koguvajaduse kokku lööme, palju siis tegelikult järgmistel aastatel riigieelarve kulu kasvab ja kuidas seda kaetakse, mis allikatest?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt, energiatoetusmeetmed me [katame] suures osas ju CO₂-st laekuvatest rahadest. Ehk siis see kõik ei puuduta [otseselt] riigieelarvet. Mis puudutab palgakasvu, siis meil olid väga huvitavad ettekanded palkadest ka. Avaliku sektori palgad eelmisel aastal, kui tegelikult 5% tõusid palgad prioriteetsetes sektorites – see oli see otsus, mis riigi eelarvestrateegia raames sai tehtud riigieelarvega –, tegelikult palgad tõusid üle 10% ja paljudes valdkondades isegi rohkem. Reaalne palgakasv oli tunduvalt suurem.

Nüüd, mis puudutab kogu seda eelarvet, siis inflatsioon mõjub ka tulude poolele. Ja tulude poolele ta mõjub positiivselt. See tähendab seda, et meil makse laekub oluliselt rohkem, kui oli planeeritud. Laekub käibemaksu väga palju rohkem, kuna hinnad on tõusnud ja käibemaks on hindadega seotud, laekub tulumaksu rohkem ja see näitab, et tegelikult palgad on tõusnud, ning laekub ka sotsiaalmaksu rohkem, sellepärast et seegi on seotud palkadega. Nii et ka tulupool on.

Kui te küsite mult konkreetset protsenti, siis siin ma jään teile vastuse võlgu. Selles mõttes, et mina ei hakka prognoosijatega vaidlema. Nemad on öelnud, et see on 5%, sellest lähtuvalt me peame oma arvutusi tegema. Tõsi on see, et koalitsioonis kokku lepitud kulutused ei ole sellesse prognoosi arvestatud. [Pean silmas] neid täiendavaid toetusi, mida me [võimaldame] inimestele. Tuletan meelde, et järgmisest aastast tõuseb tulumaksuvaba miinimum 654 euroni, tõusevad lastetoetused 80 euroni, tõuseb üksikvanema toetus 80 euroni ja tõusevad ka peretoetused 50% kolme ja enama lapsega peredele. Need kulud kogumis on circa 200 miljonit ja see 200 miljonit tuleb tõesti sellesse eelarvesse leida. Aga maksutulud on seda täiendavat kulu ka katmas.

Ja nüüd üks lisaküsimus. Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud esimees! Austatud peaminister! Mul on ka küsimus majandusprognoosi kohta. Tõepoolest, eelkõneleja viitas siin eelarvenõukogule. No kui ma ei eksi, minu parima teadmise kohaselt on eelarvenõukogu rääkinud ka sellest, et kui majanduses on head ajad, siis riigid üldiselt peaksid koguma reserve ja moodustama eelarvepuhvreid, selleks et kriisiaastaid ja [üldse] raskeid aegu ja majanduslangusi paremini üle elada. Ma küsingi, kuidas täna selles praeguse majandusprognoosi valguses [on]. Läheme nüüd natuke ajas tagasi, lähme pandeemiaeelsesse aega, enne aastat 2020, kui olid majanduses päris head ajad. Aga Eesti ei kasutanud seda ära. Eelarved olid kergelt miinuses, kuigi ma tean, et samal ajal päris paljud Euroopa Liidu liikmesriigid tegid eelarve ülejäägiga ja moodustasid eelarvepuhvreid ja kogusid reserve. Eestil jäid aastatel 2017–2019 puhvrid tegemata, reservid headel aegadel moodustamata. Kuidas see nüüd tänast päeva ja tänast olukorda mõjutab? Kuidas see mõjutab, kui peame silmas, ütleme, selle prognoosi riigirahandust käsitlevat osa, meie võimalusi neidsamu peretoetusi maksta, hinnatõususid leevendada ja pääste- ja kultuuritöötajate palkasid tõsta? Kuidas see puhvrite loomise võimaluste kasutamata jätmine meie tänast päeva, tänast olukorda mõjutab?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh, väga hea küsimus! Tõesti, riik peab käituma üldiselt vastutsükliliselt. See tähendab seda, et kui majandus kasvab, on suur hinnatõus, inflatsioon, siis riik peaks käituma sellele vastupidiselt. Kui kõik tõstavad palku ja teevad investeeringuid, siis üldiselt riik peaks neid asju mitte tegema. Ta peaks neid tegema siis, kui majandusel on rasked ajad. Kui mitte keegi ei investeeri, siis riik, vastupidi, toetab majandust ja annab majandusele hoogu juurde.

Halb lugu on see, et meil saavad kokku kaks negatiivset asja, mida majandusteadlased nimetavad deflatsiooniks, ehk siis väga kõrge inflatsioon ja majanduse jahenemine. Ja sellisel juhul need tööriistad, mis on riigi käes majanduse jahenemise puhul ja annaksid hoogu juurde, annavad hoogu juurde ka inflatsioonile. Ja vastupidi, need tööriistad, mis on majanduse jahutamiseks riigi käes, omakorda jahutavad majandust veelgi rohkem ja tekitavad teistpidi surve. Nii et me oleme erakordselt keerulises olukorras.

Tõsi ta on, et varasemalt, kui olid näiteks Reformierakonna juhitud valitsused, siis heal ajal koguti puhvreid. Puhvrite eesmärk oli koguda, nagu vanarahvas ütleb, mustadeks päevadeks. Aga paraku vahepeal oli siin Keskerakonna valitsus, kes selliselt neid asju ei näinud ja kulutas puhvrid ära. 

[Ma toon] võrdluse, miks need puhvrid on vajalikud. Kui puhvrid on olemas, siis sa sisened kriisi palju tugevamana. Hea näide oli, kui oli finantskriis, siis Lätil ja Leedul oli kerge miinus ja Eestil oli kerge pluss. Ja selletõttu meie vahe kärises finantskriisis väga suureks, kuna meil olid väikesed varud, mille abil me saime kriisist kiiremini välja tulla ja toibuda kiiremini. Seda meil hetkel sellisel kujul ei ole. Ja see tähendab seda, et me tegelikult sellesse kriisi oleme sisenenud nõrgemana.

Teades, et me oleme energiasõjas, ja teades, et inimestel on raske, ma ei näe mingit muud võimalust. [Me peame] tegema inimestele toetusi nende raskete aegade üleelamiseks, lootuses, et tulevad paremad ajad, kus me tegelikult peaksime valmistuma järgmisteks kriisideks. Tõsi ta on, et selle tõttu, et meil neid puhvreid ei ole, me oleme sellesse kriisi sisenenud nõrgemana.

Tänan! Sellega ma lõpetan küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi viienda küsimuse juurde. Selle esitab Alar Laneman, vastab siseminister Lauri Läänemets ja teemaks on siseturvalisuse personaliga seotud probleemide põhjused ja lahendused. Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud siseminister! Olukorras, kus Euroopas möllab sõda, on personalipuudus siseturvalisuse valdkonnas väga tõsine risk. Ametid, eriti selles julgeolekuvaldkonnas, kus töö on seotud ohtude ja riskidega personalile, saavad olla efektiivsed ainult juhul, kui seal on tugev sisekliima ja nad püsivad lojaalsuse vundamendil. Lojaalsus on alati vastastikune. Kui ülem ei hoia oma meeskonda, ei ole oma alluvate suhtes lojaalne, võib juhtuda, et alluvad ei ole lojaalsed oma teenistuskohustuste suhtes. Senine arutelu personaliteemadel on olnud pealiskaudne. Meedias ilmunud info on keskendunud ainult personalipuuduse numbritele ja vajadusele palgatingimusi parandada. Ja sellest on kahju, sest pealiskaudne analüüs ei võimalda häid lahendusi.

Läheks natuke sisusse. Võtmekoht on muidugi mittevaktsineeritute vallandamine ja lahkuma sundimine. Vaatame seda asja lähemalt. Vaktsineeritu haigestub samuti nagu mittevaktsineeritu. Vaktsineeritu nakatab samuti nagu mittevaktsineeritu. Vaktsineeritu puudub haiguse korral teenistusest samamoodi nagu mittevaktsineeritu. Ainuke asi, milles tehti vahe, on see, et mittevaktsineeritu sunniti lõplikult lahkuma, ajutine [lahendus] asendati püsivaga. Ja minu küsimus on: kas teil on tehtud analüüs, millest on tulnud välja kõik need seosed ja faktorid? Ja millised on teil plaanitud lahendused, et personalipuudus lahendada?

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh! Austatud parlamendi liige! Ma arvan, et me räägime päris palju palkadest praegu osaliselt sellepärast, et riigieelarve tegemise hetk on käes. See on kindlasti üks põhjus, miks seda teemat on nii palju, mis seda teemat nii palju esile toob.

Mis puudutab vaktsineeritud ja mittevaktsineeritud inimesi, siis ma usun, et Politsei‑ ja Piirivalveametis – ma ei ole tutvunud kõigi sisekorraeeskirjadega, ma arvan, et ministrid ei jõua kõigi oma asutuste detailsete dokumentidega tutvuda – on kõik vastavad otsused põlistatud mingisuguste argumentidega ja need analüüsid on tehtud. Ma olen selles täiesti kindel.

Ma arvan, et kui me räägime Politsei‑ ja Piirivalveametist, siis kuigi need küsimused siin [keerlevad] vaktsineeritute ja mittevaktsineeritute ümber, peamine probleem on ikkagi palgad, töötasud. Kui me vaatame sinna sisse, siis mul on siin numbrid ees ja ma võin öelda, kui palju me tegelikult seal töötasusid tõstnud oleme ja kui palju amet ise on leidnud enda seest raha, et neid töötasusid inimestel natuke tõsta. See tähendab tavaliselt kärpimist. See tähendab seda, et tihti on niimoodi, et kedagi ei lasta lahti, aga palgad on nii väikesed, et uusi inimesi ei tule tööle. Põhimõtteliselt toimub selline kärpimine, et keegi otsust tegema ei pea, aga kuna raha juurde ei ole antud, siis need asjad juhtuvad ise. See toob kaasa selle, et selles ametis toimuvad pidevalt kogu aeg mingid reformid, sest inimesi on puudu, aga keegi peab seda tööd tegema ja siis mängitakse kogu aeg asju ümber. Need regionaalselt löövad tegelikult meie siseturvalisust väga valusalt, löövad ka meie sisejulgeoleku analüüsi võimet väga valusalt ja ka ennetustöö kannatab.

Lõppkokkuvõttes võin öelda, et me oleme täna olukorras, kus prokuratuur politseiga arutab, milliseid süütegusid üldse on võimalik veel uurida, [mis selle] hind on ja kas me peame midagi tõstma. Ehk siis tahes või tahtmata kõik taandub eelkõige lõpuks töötasudele ja nendele reformidele. Inimesed, kes peavad töötama asutuses, mida igal aastal reformitakse, sest sinna pole piisavalt raha leitud – see pole enam turvaline töökeskkond. Inimesed ei taha seal töötada, töövaim kaob ära. Ja võib-olla ka nendel inimestel, kelle puhul võiks nagu arvata, et töölt lahkumine oli seotud vaktsiiniküsimusega, võib vabalt palju suurem mure olla see, et toimuvad pidevad reformid raha puudumise tõttu.

Ja nüüd täiendav küsimus. Alar Laneman, palun!

Aitäh! Aitäh vastuse eest! Osaliselt teie vastus kinnitas seda, mis sisaldus ka minu küsimuses. Ja kui on palju faktoreid, mis tekitavad ebakindlust, siis üks, võib-olla kõige pisem, võib osutuda saatuslikuks. Ma arvan, et te kindlasti olete juba tutvunud õppetundidega Ukrainast, ja seal ei ole vaktsineerimine ja mittevaktsineerimine mitte mingi faktor. Inimesed hukkuvad pommide, mürskude, kuulide tõttu. Nii et ma aktsepteerin, et tookord, kui see teema kerkis, oli hirmu ja ebaselgust palju, tehti valesid otsuseid. Aga otsuseid saab ümber teha ja mure ongi, et seda ei tehta. Ma palun, kui võimalik, teil täpsustada, kas on tegemisel analüüs, mis on need personali[probleemide] põhjused ja mis kaaluga need on. Ja mis seadus see on, mis lubas nõuda vaktsineerimist ja vallandada? Ja kolmas alaküsimus: kas te olete kaalunud [Sise]kaitseakadeemia tellimuse suurendamist, et seda küsimust lahendada? Võib-olla on teil veel midagi lisada.

Palun, Lauri Läänemets!

Aitäh! Kõigepealt ma arvan, nii nagu ma enne vastasin, et me ootame, kui edasikaebamine toimub, mida teine või kolmas kohtuaste ütleb. Siis on selge, kas oli alus [vallandamiseks] või mitte. Mul pole täna mõtet hakata kohtu eest seda tööd ära tegema. Ma arvan, et on õiglane nendesamade inimeste suhtes, kes toona vallandati, ja Politsei‑ ja Piirivalveameti enda suhtes on ka õiglane, et me selle ära ootame. Kohus ütleb, kuidas need asjad on, ja me ei pea siin enam seda debatti pidama.

Nüüd, esimene küsimus läks mul juba meelest ära, vabandust. Aga see teine, mis puudutas Sisekaitseakadeemias koolitustellimuse suurendamist – seesama soov [on tõesti], see käib selle probleemi lahendamise juurde. Minu tänane soov on tõsta politseinike palka 17,5%, et nad järgmisel aastal saaksid kindlasti [Eesti] keskmise palga ja sealt edasi liikuda 1,2 Eesti keskmiseni. Nii et 1,2% Eesti keskmisest ja sinna juurde käib Sisekaitseakadeemia koolitustellimuse suurendamine kahekordseks. Meil on vaja 625 uut õppurit juurde võtta, sest meil praegu lahkub nii Päästeametist kui politseist oluliselt rohkem sisejulgeoleku töötajaid, kui on meie võimekus juurde koolitada. Aga et koolitustellimust suurendada, selle eeldus on see, et palkasid tuleb suurendada. Lihtsalt väga kahju on, et need hüpped tuleb praegu kriisi ajal proovida võimalikult suured teha, sest varasemalt need hüpped, millest on räägitud, on jäänud jutuks. Nii nagu ma enne ütlesin, varasemate valitsuste tegemata tööd tuleb täna ära teha, et me väga suurde kriisi ei satuks.

Ja nüüd palun lisaküsimus, Tarmo Tamm!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Olukord tööjõuturul on tõesti hull ja kuidas sellest välja tulla selliselt, et riigi siseturvalisus ei kannata, see on teile kui ministrile ja valitsusele suur väljakutse. Pole ju saladus, et vähemalt kolmandat kuud järjest oleme inflatsioonilt olnud Euroopa Liidus kõrgeimal kohal ja see ulatab juba 25%‑ni. Me ei saa siin rääkida palgakasvust, me pigem räägime sellest, et kui palju inimene aasta jooksul vaesemaks jääb. Veerandi võrra jäävad inimesed vaesemaks. Kuidas te selles olukorras planeerite või kavatsete neid inimesi motiveerida, tööl hoida [ja tagada], et inimeste sissetulekud ei väheneks? Milline on teie lubadus, kui palju te eelarve läbirääkimistel [taotlete] tõsta päästjate ja politseinike palka? Aga kõige kurioossem on see, mida ma täna lugesin, et kui juhtub õnnetus ja sa helistad telefonil 112, siis ära looda, et sulle paari minuti jooksul keegi vastab. Seal lihtsalt ei ole töötajaid. Nii et ühel pool traati inimesed võitlevad elu eest ja teisel pool traati ei ole kedagi, kes vastab ja koordineerib seda tegevust, et inimene saaks kiiresti abi. Kui kaugele me võime selle riigiga selliselt minna?

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh! See on hea küsimus. Tegelikult aus oleks küsida, kuidas me sellisesse olukorda oleme jõudnud. Aga teine aus küsimus on tõesti see, kuidas me sellest olukorrast välja tuleme. Seda, kuidas me siia oleme jõudnud, saab kõigilt varasematelt [valitsustelt] küsida, aga taotlused täna tõesti on politseinike puhul 17,5% palgatõusu, päästjate puhul 28,6% ja päästekorraldajatel, kellest te siin just rääkisite, 24,7%. Eelarve läbirääkimised näitavad loomulikult, kuhu me välja jõuame. Aga ma olen täiesti kindel, et palgatõus tuleb, ja ma olen täiesti kindel, et me jõuame sellisele kokkuleppele, et see palgatõus on suurem, kui varasematel aastatel on olnud. Täpsest numbrist on vara rääkida, me pole veel kõiges kokku leppinud.

On ka teisi asju, mida me valitsuses teeme ja mis tegelikult aitavad ka päästjaid, politseinikke, päästekorraldajaid ja teisi inimesi, kes sisejulgeoleku valdkonnas töötavad. Näiteks tulumaksuvaba miinimumi tõstmine. Kahjuks need palgad jäävad sinna kanti, kus kohas sellel [meetmel] on üks suurimaid efekte. See annab inimestele praeguses kõrges inflatsioonis raha juurde ja ma pean ütlema, et see on üks suuremaid [muudatusi], see on sellel teemal nii-öelda teine suur muudatus üldse Eestis viimasel paarikümnel aastal. Iga kord, kui sotsiaaldemokraadid on valitsuses olnud, on tulumaksuvaba miinimumi tõstetud ehk keskmise ja madala palgaga inimestele on raha rohkem kätte jäänud. Ja seekord jääb ka.

Veel arvan, et kui näiteks nende inimeste lähedane peaks juhtumisi hooldekodus olema, siis kui me teeme ära hoolekandereformi, siis reaalselt sellele perekonnale jääb aastas umbes 4000–5000 eurot rohkem raha kätte. Ja kui me paneme juurde veel üksikvanema toetuse ja lastetoetuste tõusu, siis me kaudselt ka nende meetmetega toetame sisejulgeolekutöötajaid. Aga loomulikult ilma palgatõusuta me ei pääse.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume kuuenda küsimuse juurde. Selle esitab Rene Kokk, vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on Euroopa Kontrollikoja liikmekandidaadi esitamine. Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud peaminister! Kõigepealt, enne kui ma oma küsimuse esitan, pean alustama sellest, et enne, kui te vastasite Moonika Helme küsimusele elektri hinna kohta, et Eesti on 22. kohal elektri hinna poolest, siis te jätsite ütlemata, mitmes me oleme Euroopa Liidus palgataseme poolest ja mitmes me oleme inflatsiooni poolest. Neid asju peab vaatama kompleksis, et aru saada, mis seisus tegelikult Eesti riik ja rahvas on.

Aga tulles nüüd selle küsimuse juurde, [märgin], et ei ole vast eestlast, kes ei oleks praegu selle kontrollikotta määramise saagaga ühte- või teistpidi kursis. Küsingi, kas teie arvates on see õige ja näeb ka välja õige, et sisuliselt ametis olev rahandusminister laseb oma ametnikel ette valmistada dokumendid ja toob need siis postiljonina [esineva] asendusministri kaudu valitsusse. Te surute lihtsalt selle ametisse nimetatava kandidaadi läbi, ilma et koalitsioon seda toetaks. See ei tundu nagu õige. Tahaks teie seisukohta selle koha pealt. Ja küsin veel: kas oli ka teisi kandidaate, kelle sobivuse üle valitsuse liikmed arutlesid ja hääletasid, kes võiks olla parim Eesti esindaja. Kas oli selline arutelu ka?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt teie esimese kommentaari kohta. Euroopas on käimas energiasõda ja see puudutab kõiki Euroopa riike. Sellepärast ma tõingi selle näite. Ega ma sellega ei ütle, et meil probleeme ei ole. Miks me muidu teeme kõiki neid energiatoetusi ja üritame inimestel aidata selle talve üle elada, kui see ei oleks probleem. Aga näite selle kohta, et tegelikult 22 riigil Euroopas on elektri hind kõrgem kui meil, tõin lihtsalt illustreerimaks, et see ei ole mitte ainult Eesti probleem, vaid see on kogu Euroopa probleem. Ja ütlesin veel kord ka seda, mida Putin ise on [tunnistanud], et ta kasutab energiat Euroopa vastu relvana, lootes, et me selle all murdume.

Nüüd aga tulen teie küsimuse juurde. On sellised poliitilised ametikohad, näiteks nagu ministrikohad või siis Euroopa Komisjoni volinik või kontrollikoja audiitor, kus tõepoolest ühele kohale ei esitata kahte eri kandidaati, kui on otsus puhtalt peaministri teha. Aga meil on koalitsioonivalitsused ja koalitsioonivalitsuses esitab iga erakond oma inimesed, kes [üht või teist] ministrikohta täidavad. Seal tõesti ei ole sellist avalikku konkurssi. Või teistpidi võib ju öelda, et avalik konkurss on valimised. Mina toetan küll seda, et ministritena töötavad inimesed, kes on saanud Riigikogult või inimestelt Riigikogu [kaudu] mandaadi või siis plaanivad seda mandaati küsida. Mis ei tähenda seda, et [kandidaat] ei võiks tulla väljastpoolt.

Mida ma tahan sellega öelda, on see, et need on poliitilised kokkulepped. Nüüd koalitsiooni sõlmimisel oli meil kokkulepe, et kontrollikoja audiitori me otsustame häälteenamuse teel valitsuses. Tõesti, valitsuses tavaliselt tehakse otsuseid konsensusega ja seda me oleme siiamaani ka teinud. See oli üks asi, milles me leppisime kokku, et seal me hääletame, ja täpselt nii me ka tegime. Me hääletasime. Kõik see kandidaadi esitamine, kandidaadi valimine on käinud vastavalt reeglitele, seda on kinnitanud nii riigisekretär kui riigikontrolör. Jah, varasemalt on olnud selle ametikoha täitjad Isamaa Erakonnast, nüüd on selle kandidaat Reformierakonnast. See vahe on. Ja see seletab ka, miks Isamaa ei saanud selle kandidaadi poolt hääletada, kuna sellel ametikohal hetkel on Isamaad esindav inimene.

Ja nüüd palun täiendav küsimus. Rene Kokk, palun!

Aitäh! Ma siiski arvan, et seal väike vahe on. Ministrite, ministriametite kokkuleppimine – ilmselt koalitsiooni tegemise [käigus võetakse need] positsioonid. Kontrollikoda ja muud ametikohad – natuke väike erinevus siiski on. Aga tulen oma teise küsimuse juurde. Kuidas teil valitsuses praegu olukord on? Jah, te küll seletasite, et see oli ühekordne [juhtum]. Ma tahtsingi küsida, kas täna on jõudu leitud ja enam ei pea valitsus otsuseid vastu võtma hääletades. Kas suudate ikka konsensuseni jõuda? Varasemalt on see praktika olnud, et valitsus töötab asju nii kaua läbi, kuni leitakse konsensuslik otsus ja siis tuuakse see lauale. Või olemegi läinud hääletamise teed? Mure on tingitud sellest, et kui ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister käis meile siin esitlemas elektrituru[seaduse] ja konkurentsiseaduse muutmise eelnõu, siis jäi mulje või tegelikult ta ütles selle otse välja, et ministeeriumil on jõudu tegeleda korraga ühe asjaga. Ehk siis neil on jõudu praegu tegeleda ainult eratarbijatele meetme väljatöötamisega, mis on kahtlemata väga õige ja vajalik, seda ma ei vaidlusta. Aga siis oleks vaja majandusministeeriumile abi anda, et kiiremini astuda samme ettevõtjate aitamiseks. Kui meil ei ole ettevõtlust ja ettevõtjaid, siis on väga vähe abi ka nendest meetmetest, mida me täna siin arutama hakkame. Kas saate kinnitada, et valitsus on ikka teovõimeline ja te ei pea kõiki asju otsustama hääletuse abil, vaid suudate jätkuvalt konsensusega otsuseid vastu võtta?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Ma võin teile kinnitada, et valitsus on töövõimeline ja me suudame otsuseid vastu võtta konsensusega. Tõesti, kui me selle koalitsiooni juulikuus kokku panime, siis me võtsime endale erakordselt ambitsioonikad eesmärgid. Kõikides valdkondades on meil suured plaanid ja paraku aega nende plaanide teostamiseks on vähe. Mul on hea meel, et meil on väga tegusad ministrid. Seesama elektrituruseadus, mille te ise välja tõite, on juba Riigikogus menetlusel. Nii et see saab vastu võetud ja universaalteenus saab kehtestatud. Aga ka teised ministrid on väga tublid. Haridus- ja teadusminister on töötanud välja tegevuskava eestikeelsele haridusele ülemineku kohta ja ka eelnõu, mis on vaja tuua Riigikogu ette. Majandus- ja taristuminister tegeleb sellega, et muuta pudelikaelasid ka energiavaldkonnas, kaotada need pudelikaelad ära, selleks et rohkem taastuvenergiat pääseks turule ja oleks võimalik tegelikult hindu allapoole tuua. Nii et jah, meil on väga töised päevad, arutame riigieelarvet, riigi eelarvestrateegiat. Valitsus töötab nii, nagu üks valitsus töötama peab.

Nüüd, nagu ma ütlesin, see oli üks otsus, mille puhul meil oli kokkulepe, et seda me hääletame. Arusaadavalt Isamaal olid teistsugused vaated, aga see oli ette teada ja sellel põhjusel me olime kokku leppinud, et me selles küsimuses hääletame. Millest me peame kõik aru saama, on muidugi see, et märtsis on tulemas valimised, ilmselt see on teile ka väga hästi teada. See tähendab seda, et pinged nii siin Riigikogu saalis kui ka valitsuses kindlasti saavad olema, me oleme kõik üksteisele konkurendid. 

Minu jaoks on oluline, et me kokkuvõttes ikkagi kokkulepetele, otsustele jõuame, sest raskel ajal, nagu meil praegu on, on ülioluline, et me need otsused teeme. Mul on hea meel tõdeda, et me tõesti oleme otsuseid teinud, kas või energiatoetuste kohta, mis aitavad inimesi sellest raskest talvest üle. Need otsused on meil juba vastu võetud. Need asjad hakkavad kehtima 1. oktoobrist tehtud arvetele, et inimesed saaksid leevendust, ja kehtivad terve kütteperioodi jooksul. Samamoodi on menetluses perehüvitiste seaduse [muutmine], mis peaks lastega peredel aitama kuludega toime tulla. Samuti on juba kokku lepitud keskmise pensioni tulumaksuvabastus. Kõik need asjad, millest me enne rääkisime.

Austatud peaminister, teie aeg! Ja nüüd üks lisaküsimus. Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Te mitmel korral olete rõhutanud, et 22 riiki on Euroopa Liidus, kellel on elekter kallim. See võib olla tõsi. Aga tarbija ei maksa ju seda hinda, mis on elektrijaama hind. Me räägime sellest, mis on lõpptarbija hind, kuhu on lisandunud võrgutasu ja taastuvenergia tasu. Mitmendal kohal Eesti siis asub?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Jällegi: ma ei toonud seda näidet mitte sellepärast, et eitada, et meil on probleem. Ei, ma ei eita seda. Probleem on olemas. Ja tõesti, hea, et te juhite tähelepanu, et tõesti on võrgutasud ja muud, mis on ka teistes riikides muide palju kõrgemad kui meil. Nii et jah, see hind võib olla veel kõrgem, kui me vaatame puhtalt seda hinda, mida me näeme börsil. Aga veel kord, meil on käimas energiasõda, me peame sellega Euroopa tasandil ühiselt tegelema. Sellega peab tegelema ka energiavolinik Euroopa Komisjonis. Täna tullakse Euroopa Komisjoni poolt välja ühtsete ettepanekutega, kuidas ülemääraseid kasumeid võtta, jätta siis selleks, et inimesi ja ettevõtteid aidata, et seda hinda tuua allapoole, ja siiski selle kõige juures kõik riigid tegelevad sellega, et mõelda, kust ka elektrit kokku hoida. See suur üks tund, kui elekter oli 4000 eurot megavatt-tunni kohta, siis kuna inimesed on sellest niivõrd teadlikud, ettevõtjad on teadlikud, siis sellest madalamast hinnast lahutas meid ainult 2,4 megavatti. Ja kuna kõigil oli nii suur hirm selle suure hinna suhtes, siis inimesed sel hetkel tõmbasid isegi välja oma külmkapid ja tänu sellele me hoidsime kokku 100 megavatti. (Saalis räägitakse midagi.) Ehk siis tegelikult meil on see võimalus. (Saalis räägitakse edasi, keegi vaigistab: "Rahu! Rahu!“) Jaa, proua Helme, rahu! Proua Helme! Ma ei tea, see "idioodi“ karjumine siin saalis äkki ei ole sobilik. Võib-olla lasete vastata teisele Riigikogu liikmele, kui ma vastan küsimusele.

Ühesõnaga, veel kord: ma ei eita, et see on probleem ja sellepärast me neid toetusi ka teeme. Aga miks ma ütlen, et ka Euroopa Komisjon tuleb ettepanekuga elektritarbimist vähendada 10% või 15%? See on just selleks, et tegelikult pakkumine ja nõudlus saaksid kokku teises kohas. Teises kohas, mis tooks hinda allapoole, sest kui me ei suuda pakkumist kiiresti juurde tekitada, siis me peame nõudlust alla tooma.

Aitäh! Enne kui me selle küsimuse käsitlemise lõpetame: ma saan aru, head ametikaaslased, meil on [uue istungjärgu] esimene infotund, aga see kuidagi ei vabanda seda, et me ei suhtu austavalt. Meie kõnepruuk peab olema austav ja lugupidav. Mitte ainult siis, kui mikrofon on sisse lülitatud, vaid ka siis, kui mikrofoni ei ole sisse lülitatud. Aitäh! Sellega ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi kaheksanda küsimuse juurde, mille esitab Riigikogu liige Tõnis Mölder, vastab siseminister Lauri Läänemets ja teemaks on politseinike ja päästjate palgad. Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Tõesti, eile siin maja ees päästjad, kes protestisid, rõhutasid mitu korda, et tegemist ei ole nende puhul mitte palganumbriga, vaid naljanumbriga, mis neile igapäevaselt või igakuiselt kontole laekub. See on teada temaatika, et meil ei ole enam piisaval arvul politseinikke, et tagada normaalne siseturvalisus. Me teame seda, et politseiametile on antud korraldus väljasõite vähendada, et kütusekulusid kokku hoida. Me teame seda, et Häirekeskuses kõnede ootejärjekord on läinud pikaks, sest pole lihtsalt inimesi, kes võtaksid teisel pool toru vastu. Seda kummastavam oli eile näha, et maja ees piketeeris koos päästjatega ka siseminister Lauri Läänemets. Kohati tundus see natukene mitte isegi naljakas, vaid kurb: minister piketeerib justkui valitsuse vastu, olles ise selle valitsuse minister, kes peaks seisma päästjate eest. Ja minu küsimus ongi see. Härra Läänemets, millisena näete teie järgmine aasta nii päästjate kui ka politseinike palka? Ma tahaks siin konkreetset numbrit teada. Ja palun ärge rohkem rääkige sellest, et eelmine valitsus või üle-eelmine valitsus on jätnud midagi tegemata. Ma tahaksin ka eelmist valitsust kiita. Eelmine valitsus tõstis siseturvalisuse töötajate palka kokku ligemale 11,7 miljonit eurot, mis tähendab seda, et päästjate miinimumpalk tõusis kuskil 12% ja päästekorraldajate miinimumpalk 5% ja politseinike palk samamoodi. Nii et tegelikult jutt sellest, et eelmine valitsus on jätnud midagi tegemata ja teie justkui peaksite selle töö ära tegema – ei, mina tahan saada vastust, mis tööd teie teete ja kelle eest teie seisate.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh! Jaa, ma käisin eile päästjate juures. Kui inimesed avaldavad meelt, neil on mure, siis ma arvan, et valitsus peab kuulama. Käisin, kuulasin, rääkisin. Olen kohtunud päästjate ametiühinguga ka varasemalt, ma toetan nende püüdlusi, me suhtleme. Ja ma arvan, et nende nõudmised ja soovid on ausad. Ja üldse ametiühingu tegevus on väga oluline. Ka palgaläbirääkimistel me näeme, kui oluline on, et teatud valdkonnas oleks olemas ametiühing, kes kõigi töötajate eest seisab, et töötajad üksi ei jää. Ma tunnustan päästjate ametiühingu tööd. Ma arvan, et nad on seda teinud varasemalt väga hästi ja teevad ka praegu. Ja kui on vaja, siis suhtlen nendega edasi ja käin ka meeleavaldustel.

Muuseas, ma käisin eile kohtumas ka õpetajatega, aga võib-olla see ei jäänud siis mõne kaamerasilma ette. Nendega rääkisime ka nende töötasudest ja võimalustest.

Aga mis puudutab päästjate palka, siis ma ütlesin siin ka eelnevalt, et 28,6% [kasvu] on eesmärk. Palganumbrina võiks see olla 1531 eurot, täna on palganumber 1190 eurot. Sinna kanti tahaks välja jõuda ja siis edaspidi järgmiste sammudena enam-vähem 1,2%-ni Eesti keskmisest või sinna lähedale. Me vaatame, kuhu me välja jõuame. Ma olen täiesti kindel, et päästjate palk tõuseb. Täiesti kindel olen! Olen ka koalitsioonipartneritest aru saanud, et neilegi on see oluline. Mis number täpselt olema saab, seda ei ole võimalik enne ette ennustada, kui läbirääkimised pole lõppenud. Ent mina päästjate eest seisan.

Aga me ei saa mööda minna sellest, et me korra vaatame, mis siis varasemalt tehtud on. Ma tahaksin osutada mõnele olulisele probleemile. Jah, hea on küll avaldada praegu mulle seda survet, et lahenda nüüd ära need asjad, mis teil eelmine kord ise tegemata jäid. Vabandust, ma ei mõelnud teid konkreetselt, lihtsalt utreerin. Ent kui me vaatame, siis tõesti eelmisel aastal oli päästjatel palgatõus 11%. See on väga hea ja selliseid palgatõuse on varasemalt ka olnud. Ma ütlen, et päästjate jaoks oli see väga-väga hea, aga sellel on oma hind. Selle hind on see, et tegelikult valitsusepoolne eraldis oli 5% [kasvu], ülejäänud raha tuli sisemistest ressurssidest. Ma võin öelda, mida see tähendab, sisemised ressursid. See tähendab seda, et ennetustöö tegijaid on Eestis täna oluliselt vähem. Sisemiste ressursside [kasutamine] tähendab ja on ka varasemalt tähendanud seda, et mõni depoo tuleb kinni panna. See tähendab seda, et [kannatab] laiapindse riigikaitse [arendamine], elanikkonna ettevalmistamine neis küsimustes – need inimesed on osaliselt ära koondatud. Seda tähendab sisemistest ressurssidest raha otsimist [nii praegu] kui ka varasemalt. Ja tõesti, ma proovin varasemalt nii-öelda tehtud tööd ja koju toodud võite, mida ma siin kirjeldasin, kuidagi nagu heastada.

Protseduuriline küsimus. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Eelmise intsidendi selgituseks: ma tõsiselt vabandan. Me siin natuke kõva häälega kolleeg Kingoga rääkisime, aga tegelikult me arutasime Putini invasiooni Ukrainas. Ma ütlesin Putini kohta idioot. Mul on väga kahju, et lugupeetud peaminister luges seda kuidagi enesekohaseks ja nagu kuidagi selles sõnas ennast ära tundis. Kui see nii oli, siis ma väga vabandan tema ees. 

Aitäh! Rohkem küsimusi ei näe olevat. Siiski, [üks soov] tekkis enne, kui ma sulgesin selle küsimuste vooru. Riigikogu liikmed, palun tõstke oma reaktsioonikiirust. Täiendav küsimus, Tõnis Mölder, palun!

Aitäh! Eks ma ka harjun [oma] rolliga infotunnis siinpool [saali]. Minu küsimus härra Läänemetsale on tegelikult ikkagi väga konkreetne. Te küll ütlesite ilusa numbri, mida te püüdma lähete. Eks te olete selline tubli Eesti sportlane, kes läheb alati medalit võitma ja kui tagasi tuleb ilma medalita, siis ütleb, et on hea lähtekoht, kust edasi minna järgnevatel aastatel.

Ma siiski küsisin teie käest konkreetset numbrit, mis läheb see palgatõus maksma. Ja miks ma seda küsisin, mis mind teeb murelikuks, on see, et riigieelarve defitsiit läheb järgmisel aastal üle 3,5% SKP‑st ja tegelikult sinna sisse ei ole arvestatud kõiki teie valitsuskoalitsiooni lubadusi. See teeb mind selles mõttes murelikuks, et kas te kavatsete täita ainult ühe kolmandiku valitsuskoalitsiooni lubadustest või te tegelikult ei täida mitte midagi. Ega tegelikult, olgem ausad, teie erakonna lubatud riigi keskmise pensioni eest hooldekodukoht – seda ju ei tule järgnevatel aastatel. Me teame ka seda, et elektritoetusi ettevõtjatele ei tule. Me teame seda, et peretoetused sellises mahus, nagu parlament kevadel soovis ja jätkuvalt täna soovib, ei [rakendu] ka järgmisel aastal. Me teame seda, et kaitsekulutused pikas perspektiivis on pigem langustrendis kui tõusvas trendis. Need on probleemid, millele on vaja leida katteallikaid. Aga ma olen nõus, et päästjate-politseinike palgad ja kõik [need teised], sealhulgas ka õpetajate palgad, on väga olulised. Minu küsimus ongi, mis on see summa, millele konkreetselt teie eelarve läbirääkimistel olete nii-öelda järele läinud. Mis on see summa, millest me räägime? Ja mis on need katteallikad, mida te näete pikas perspektiivis selle summa katmiseks? Ilmselgelt laenurahaga palkasid riigisektoris maksta pikas perspektiivis ei ole võimalik.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh! Need küsimused mulle väga meeldivad – õiged suunad. Summa peaks olema, kogusumma, mida me küsime praegu, on 24 miljonit eurot. Ja ma võin teile kinnitada, et hooldekodukoha tasumisel riik tuleb appi. See eelnõu on ilusti ettevalmistamisel, see kokkulepe meil koalitsioonis väga hästi peab, 40 miljonit eurot on sinna ette nähtud. Ja nagu ma enne ütlesin, keskmiselt võib see perele tähendada seda, et nendel inimestel, kes täna seda kohatasu tasuvad, jääb aastas raha rohkem kätte 4000–5000 eurot. Ma arvan, et see on tohutu suur muutus. Isegi kui juhtub nii, et hinnad lähevad vahepeal kallimaks ja inimesed peavad sinna oma raha panema, nende oma panus peres jääb 70 euro kanti, isegi siis on võit tuhandetes eurodes. Ma arvan, et see aitab Eesti perekondasid väga palju. 

Aga ma üldiselt ütlen, et eelarve on niisugune võib-olla maailmavaateline küsimus. Eelarve koha pealt rääkides mina ütleksin nii, ma olen sellel seisukohal, et päästjad, õpetajad, kultuuritöötajad ja politseinikud ei peaks üksi kinni maksma riigikaitsekulusid. Aga me tegelikult osaliselt oleme täna selles olukorras. Me oleme võtnud vastu väga olulisi otsuseid, et me panustame riigikaitsesse. Eelmised valitsused on seda väga hästi teinud ja meil on plaan seda teha, aga kui on vaja riigikaitsesse panustamiseks osta mõni relvasüsteem, olgu õhukaitseks või midagi muud, siis ma arvan, et investeeringu tegemiseks laenu võtmine tänasel hetkel on väga mõistlik asi. Kui me tänu sellele suudame palkasid normaalselt tõsta, siis ma arvan, et see on väga hea tulemus. Nii et see võimalus on olemas ja neid asju me riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel arutame, vaatame, kuidas me seda teeme.

Palun nüüd lisaküsimus, Kert Kingo!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma enne ei saanud piisavalt põhjalikke vastuseid. Ma olen täiesti nõus, et nii politseinike kui ka päästjate palgad ilmselgelt on liiga madalad ja see on ka üks põhjuseid, miks ei ole sinna meeletult suurt tungi. Aga ma tuleksin tagasi selle teema juurde, et tänasel päeval ju politseipeadirektor Elmar Vaher endiselt nõuab vaktsineerimist. See omamoodi ju pärsib ka tööle asumist, see on vaktsiinisund. Teie vastasite mulle, et nemad lähtuvad seadustest ja kõik on korrektne. Palun nimetage mulle konkreetselt see seadus, mitte mingi korraldus või asi, vaid konkreetne seadus, mis annab õiguse tööle asumise tingimuseks seada vaktsineerimise kohustuse.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh! Ma saadan teile selle seadusandluse kirjelduse. Ma ei oska kahjuks peast nimetada kõiki seadusi, aga võin öelda seda, et 20. oktoobril on Politsei- ja Piirivalveametis tehtud riskianalüüs, mille kohaselt [neil on] kõikidel töödel viirusega nakatumise risk kõrge või väga kõrge ja neid riske maandab inimeste vaktsineerimine. Sellest on lähtutud. See ei ole nii mitte ainult Politsei- ja Piirivalveametis. Eestis on väga palju teisi ameteid või töökohti, kus selliseid riskianalüüse on tehtud. Seda ei ole meil keegi siiamaani … Või võib-olla on ka vaidlustatud, aga tõesti see seaduse raamidesse jääb. Mis on need täpsed seaduse paragrahvid, ma saadan teile selle [info].

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume üheksanda küsimuse juurde. Selle küsib Riigikogu liige Siim Pohlak, vastab peaminister Kaja Kallas, teema on energiakriis. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Te kordate siin täna järjest, et Euroopas käib energiasõda. Minu jaoks on täiesti arusaamatu, miks te olete selles sõjas otsustanud oma tegevusetusega esmajärgus õhku lasta Eesti majanduse, pankrotti ajada Eesti ettevõtted. Väga suur osa Eesti ettevõtetest seda talve nende energiahindade juures enam üle ei ela. Toidutööstus karjub appi, ütleb, et Eesti ei suuda toidutootmist talvel püsti hoida. Teil on suured plaanid, millest te siin rääkisite enne ühele küsimusele vastates, aga kõik need suured plaanid sõltuvad sellest, kas riigieelarves on raha. Ma kinnitan teile, et kui oktoobriks või hiljemalt novembri alguseks ei ole ka ettevõtjatele energiatoetuste mehhanismi välja mõeldud, siis tuleb Eestis selline pankrottide laine, mida pole nähtud aastast 2009. Minu küsimus ongi, kas valitsuses on valmis lahendus, kuidas päästa Eesti ettevõtlus pööraste energiahindade käest. Me võime ju inimestele teha soodustusi elektriarvete maksmiseks ja jagada toetusi, aga kui inimestel enam tööd ei ole, siis ei suuda nad maksta elektriarveid ka soodushindade juures. Nii et veel kord: kas valitsusel on plaan, kuidas aidata Eesti ettevõtlust? See on võtmeküsimus praegu, sest ka riigieelarves ei ole aastal 2023 enam raha, kui meil on pooled ettevõtted pankrotis.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt tahan teid tänada, et te kutsusite proua Helmet korrale, kui ta röökis mulle: "Idioot!", samal ajal kui ma vastasin Tarmo Tamme küsimusele. (Saalist hõigatakse midagi.) Aitäh, et te seda tegite!

Nüüd, tulles teie küsimuse juurde: tõesti, energiasõda on käimas ja energiasõjas me peame inimesi aitama. Ma olen väga nõus sellega, et ettevõtjatel on väga rasked ajad. Me oleme [tahtnud] sinna sisse vaadata ja oleme kogunud ettevõtetelt tagasisidet selles osas. Oleme kogunud ettevõtetelt tagasisidet, kuidas nad tahaksid aidatud saada. Seal lähevad muidugi [arvamused] väga palju lahku, sest väga paljud ettevõtted, pooled ettevõtetest on elektri hinnad fikseerinud. Nad on need fikseerinud varasemalt, et tagada odavama elektri kättesaadavus. See tähendab seda, et olukorras, kus osa ettevõtjaid nautis odavat börsihinnaga elektrit, mis oli tihti isegi nullhinnaga, siis teised maksid natuke kõrgemat hinda, selleks et seda riski ei oleks. Nüüd need ettevõtjad tunnevad, et kui minnakse appi nendele, kes oma hindu fikseerinud ei ole, siis see on ebaõiglane. Neile seda kõrgemat hinda, mida nad maksid oma hindu fikseerides, mitte keegi kinni ei maksa.

Mida me teeme? Esiteks, me oleme teinud selle, et me oleme loonud LNG vastuvõtu võimekuse, et meil oleks gaasi. Kõik peaks praegu täiesti selle plaani kohaselt minema ja novembris valmis olema. Gaasimüüjad on saanud varuda gaasi. Me oleme gaasi varunud ka Inčukalnsi gaasihoidlasse, et tuua hinda allapoole. Teiseks, KredExis on likviidsusmeede, mis aitaks ettevõtteil raskeid aegu üle elada. Kolmandaks, terve rida ettevõtteid on otsustanud oma energiaallikad vahetada odavamate vastu ja ka mina olen palunud Keskkonnaametil liigutada kiiresti, et need otsused saaksid kiiresti tehtud, et see ei jääks kuidagi riigi taha ja nad saavad oma energiaallikad, näiteks maagaasi vahetada odavamate vastu. Lisaks on Maaeluministeerium teinud investeeringutoetuse toiduaine‑ ja joogitööstusele. Jätkuvalt kehtib ka COVID‑i kriisis kokku lepitud madalam aktsiisimäär vedelgaasile, eriotstarbelisele diislikütusele, kergele kütteõlile, raskele kütteõlile, põlevkivikütteõlile, maagaasile, mootorigaasile. Seda kõike me juba teeme.

Nüüd ... (Juhataja helistab kella.) Vabandust!

Ja nüüd palun täiendav küsimus, Siim Pohlak!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Natuke pean teid kurvastama selles mõttes, et info on võib-olla kehvakene. Teatavasti energiaettevõtted ütlevad praegu ka neid fikslepinguid, fikseeritud hinnaga lepinguid järjest üles. Näiteks üks suur spaa oli siin äsja hädas. Ta pikalt maksis fikseeritud lepingu alusel sedasama võib-olla natukene kallimat hinda, millest te [rääkisite], aga nüüd öeldakse talle see fikseeritud leping üles ja ta peab hakkama selle õudse börsihinnaga elektrit ostma. Selles mõttes teil on ilmselt natukene puudulikud andmed. Aga tahaks konkreetselt teada ikkagi. Praegu oli palju toredat juttu, aga mis kuupäevast alates on Eesti ettevõtjatel [alust] oodata seda, et nad saavad osta kas fikseeritud hinnaga, hinnalaega või universaalteenusena – vahet ei ole –, aga mõistliku hinnaga elektrit? Ettevõtjatele, ma arvan, ei meeldi selline sooja jutu puhumine. Nad tahavad konkreetset aega, et teha oma plaane, kuidas vastu pidada. Teil kindlasti peab olema ju mingi plaan valitsuses. Ma ei tahaks uskuda, et ei ole. Aga praegu tundus küll, te mingeid konkreetseid tähtaegu ei öelnud, millestki ei rääkinud. Mis ajaks ettevõtjad võivad loota, et tuleb ka nende jaoks mingi pakett või lahendus, et nad saavad hakata ostma mõistliku hinnaga elektrit, et nad ei pea oma uksi või tootmist kinni panema?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Eks ettevõtete puhul peab muidugi vaatama, et ettevõtted oleksid konkurentsivõimelised ja konkurentsivõimelised võrreldes ka teiste riikide ettevõtetega. Loomulikult me peame tegema kõik selleks, et võimalikult vähe oleks pankrotte. Aga ma ei saa seda kindlasti öelda, et ühtegi pankrotti ei tule, sest rasked ajad on tulemas.

Nüüd vastuseks küsimusele, mille te küsisite. Homme on meil valitsuses esimese punktina arutelu, mis puudutab meetmeid ettevõtetele, mida me saame teha. On välja pakutud erinevad ettepanekud. Täna tuli ka Euroopa Komisjon välja oma seisukohtadega. Muide, seal üks seisukoht või selline üleeuroopaline meede on energia kokkuhoid. Iga riik saab kohustuse vähemalt 10–15% elektrit kokku hoida. See võib tähendada teatud juhtudel ka seda, et kui meil on suured energiamahukad ettevõtted – ja meil on olemas nimekirjad [ettevõtetest], kus tegelikult võib-olla töötajaid ei olegi nii palju –, siis teatud juhtudel võib-olla on isegi mõistlikum, et need suured energiamahukad ettevõtted mõneks ajaks panevad ennast kinni, selleks et kõik teised saaksid odavamat elektrit. Aga jah, homme on see meil valitsuses arutusel. Üks võimalus on tõesti kehtestada universaalteenus teatud ajaks ka ettevõtetele. Nii et homme me seda arutame ja loodetavasti jõuame otsustele.

Ja nüüd palun lisaküsimus, Kert Kingo!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Ma kuulen siin igasuguseid soovitusi, osad tunduvad lausa uskumatud. Samal ajal kui Eesti Energia kulutab meeletult energiat krüptokaevandamisele, on teie soovitused sellised, et lülitada näiteks külmutuskapid välja. Kas te olete mõelnud, kui tootjad, toiduainete tootjad näiteks – toit on meil esmatarbevajadus – lülitavad külmutuskapid välja, sealihatootjad näiteks või teiste toiduainete tootjad? Samamoodi te "Esimeses stuudios" eelmisel nädalal märkisite ja nüüd märkisite just eelmisele küsimusele vastates, et tootmisettevõtted peataksid oma tootmise. Mina sooviksin teada. Selle tootmise peatamise tulemusena väheneb ju näiteks toiduainete tootmise maht. Kuidas valitsus kavatseb selle puudujäägi katta? Kust nad võtavad selle puudujääva toidu siis inimeste jaoks?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Mina ei ole soovitanud külmkappe välja lülitada. Ma olen toonud seda näitena, et sel hetkel, kui elektri hind oli väga kõrge, paljud inimesed seda tegid. Selle tulemusena, et seda tehti nii massiliselt – mitte külmkappide väljatõmbamist, vaid üleüldse elektri kokkuhoidu –, hoiti sellel tunnil kokku 100 megavatt-tundi. 100 megavatt-tundi! See tähendab seda, et tegelikult see hind oleks liikunud allapoole, kui oleks börsil olemas ka selline võimalus. Ja sellise ettepaneku me oleme teinud, et kui börsihind läheb lukku – järgmise päeva kella kolmeks peab minema lukku, kõik teevad oma pakkumised – ja on selge, et sellest jääb puudu 2,4 megavatti näiteks, nagu juhtus selle 4000-eurose tunnihinna puhul, siis kõik saavad 15 minutiks teha uued pakkumised, kui palju nad suudavad kokku hoida. Ja selle tulemusena, kui oleks olnud selline võimalus, oleks hind olnud 1000 eurot megavatt-tunni kohta selles tunnis. Ma ei ütle, et hind oleks siis olnud kuidagi odav, aga ma lihtsalt tõin näite, et see oleks muutnud olukorda kapitaalselt.

Muide, külmkappide väljalülitamisest veel. Soome on ka andnud soovitused, kuidas elektrit kokku hoida. Soome ajakirjanduses üks poeomanik rääkis, et tema tegi oma poe külastajate hulgas küsitluse: kas teile on okei, kui ma tõmban välja külmkapid, mis hoiavad jooke külmas? Need karastusjoogid ei lähe pahaks, kui nad on niisama, aga selle tulemusena ta suudab kokku hoida kogu aastas 8000 kilovatt-tundi. Ja inimesed ütlesid, et jah, me oleme nõus, et me ei tarbi talvel külmi jooke. Ilmselt Soomes saab need ka lumme lihtsalt panna.

Aga põhimõtteliselt, miks ma neid näiteid toon? (Juhataja helistab kella.) Ma toon neid näiteid sel põhjusel, et lihtsalt näidata, et on palju võimalusi, kui inimesed mõtlevad kõik kaasa. Loomulikult, meie tegeleme omalt poolt sellega, et neid hindu alla tuua. Me tegeleme sellega, et inimesi aidata erinevate toetustega see raske talv üle elada. Aga ma tõesti palun, et te ei naeruvääristaks sellist tervet talupojamõistust olukorras, kus me oleme energiasõjas. Energiasõjas oleme me kõik ja me peame vaatama, mida me saame teha selleks, et ka kaasa aidata. Tõesti, kõik ei saa kokku hoida, aga paljud saavad. Ja kui need, kes saavad, seda teevad, siis see on abiks ka nendele, kes ei saa kokku hoida.

Protseduuriline küsimus, Kert Kingo, palun!

Ma tänan. Ma sooviksin, et istungi juhataja kutsuks mitte korrale, aga manitseks valitsuse liikmeid. Meid jälgib väga palju inimesi, kellel on siiras mure selle pärast, kas toitu jätkub, teenuseid jätkub, kaupasid jätkub. Kui küsimus on, mis on valitsuse plaan, kuidas nad kavatsevad tootmiste peatamise ajal puuduolevad kaubad asendada ja peaminister räägib hoopis muul teemal, siis see ei ole lugupidav meie inimeste ja meie elanike suhtes. Äkki tuletaksite meelde, et valitsus vastaks esitatud küsimustele.

Aitäh! Istungi juhatajana ma kindlasti ei sekku ei küsimuste ega vastuste sisusse. Küsijad küsivad ja vastajad vastavad nii, nagu nad seda õigeks peavad. Küll ma sekkun siis, kui ei ole sõnakasutus õige või austav või on siin saalis liiga suur lärm. Aga nii nagu ma vist vastasin teie ühele eelnevale protseduurilisele küsimusele: ma jagan seda positsiooni, et kui küsitakse, siis tuleb ka küsimusele vastata.

Niiviisi, nüüd läks protseduuriliste küsimuste vooruks. Kalle Grünthal, palun! Ahah, võttis maha, selge. Aitäh! Küsimusele on vastatud.

Liigume järgmise küsimuse juurde, see on kümnes. Selle esitab Taavi Aas, Riigikogu liige, vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on valitsusliikmete tegevus. Taavi Aas, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud peaminister! Lugesin eile ERR‑ist Keit Pentus-Rosimannuse vastuseid ERR‑i intervjuus. Ja seal ta ütleb, et dokumente tema esitamiseks Euroopa Kontrollikotta valmistati ette tema teadmisel ja ka ilmselt ajal, kui ta ei olnud mitte lähetuses, vaid tööl ministrina. Kas teie olete sellest teadlik?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Teate, kui ma nägin, et teie küsite valitsuse liikmete tegevuse kohta, siis mulle tuli meelde see aeg, kui te olite ise valitsuses ja mina pidin kogu aeg teilt kui valitsuse liikmelt küsima, millega te tegelete, härra majandus‑ ja taristuminister. Sellepärast et need teemad, mis olid teie valdkonnas, olid kõik hoidmata – energiakriis, kõik sellised mured. Ja tõesti oli nii, et ma mitte ainult ei pidanud seda suuliselt küsima, vaid ma pidin teile saatma ka kirju, et millega te tegelete. Nii et ma vaatasin, et ohoo, nüüd meil on kuidagi rollid pöördunud, te hakkate küsima minu käest valitsuse liikmete tegevuse kohta. Aga loomulikult ma hea meelega vastan.

Ma tahan enne seda ka öelda, et mul on väga hea meel, et meil on valitsuses kaks ministrit, kes energiateemadel ikkagi väga sisuliselt kaasa aitavad ja mõtlevad. Ma olin valitsuse pressikonverentsil, kus majandus‑ ja taristuminister Riina Sikkut väga põhjalikult selgitas energeetikaküsimusi. Ja on Kristjan Järvi, kes tegeleb selle universaalteenusega. Ma tõesti mõtlen, et mul on rõõm ja au nende inimestega koos töötada, sest nad tegelevad just valdkonnaga, millega nad tegelema peavad.

Aga nüüd teie küsimuse juurde. Kontrollikoja [liikme] otsustab valitsus. Teie erakonna esimees on viidanud sellele, et mina olen ka temaga kontrollikoja liikmest rääkinud, siis kui teie veel olite valitsuses. Nii et jah, ma olen rääkinud seda eelmise valitsuse ajal, palunud seda ette valmistada, ja nii ma tegin ka selles valitsuses. Jah, see on kõik minu täiel teadmisel ja tõesti niimoodi me kokku leppisime. Hääletusega me selle ära otsustasime. Seda otsustab valitsus. Ei otsusta ükski minister eraldi, vaid otsustab valitsus, kes on kandidaat. See kandidaat esitatakse Euroopa Parlamendile, kus ta peab läbima kuulamised. Euroopa Parlament hääletab ja annab oma soovitused Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa Liidu Nõukogu siis lõplikult otsustab, kes Euroopa Kontrollikoja liikmeks saab. Selliselt see protsess käib.

Palun täiendav küsimus, Taavi Aas! Ja teen ka ühe täpsustuse. Ma arvan, et nimi, mille peaminister soovis öelda, on Kristjan Järvan. Taavi Aas, palun!

Aitäh! No ma saan aru, et ebameeldiv küsimus ja sellele ei saa otse vastata, tuleb hakata rääkima kõigest muust, aga mitte sellest, mida küsiti. No energeetikast. No räägime energeetikast. 2019 tegi valitsus, sealhulgas ka tollane majandusminister Taavi Aas otsuse, et põlevkivijaamad peavad tööle jääma. Ma mäletan väga hästi meie koalitsiooniläbirääkimisi, kus Reformierakond oli selgelt seda meelt, et põlevkivielektrijaamad tuleb võimalikult kiiresti kinni panna. Aga see selleks. Nüüd te rääkisite tõesti, et protsessist te olite teadlik. Mina küsisin, kas te olete teadlik sellest, et dokumente Vabariigi Valitsuse istungile valmistati ette ajal, kui Keit Pentus-Rosimannus ei olnud mitte lähetuses, vaid oli tööl.

Kaja Kallas, palun!

Esiteks, tõesti, Kristjan Järvan. Ma pidevalt teen seda viga. Suure kultuuriaustajana ma pidevalt ütlen Kristjan Järvi, kelle muusika, muusikaline tegevus mulle väga meeldib. Aga tõesti, Kristjan Järvan, loomulikult.

Kas ma olin teadlik, et materjale valmistatakse ette? Jah, sellepärast et ma olin palunud materjalid ette valmistada. Ent see on huvitav, et teie olete selle endale teemaks võtnud. See on pisut kummaline tõesti. Meil on ametikohad, mis lepitakse kokku valitsuskõneluste ajal. Selle juures lepitakse kokku näiteks ka ministriportfellide jaotus. See on tavaliselt teema, mis huvitab eelkõige ajakirjandust väga palju, kes mis portfelli saab. Aga tõesti me teeme seda kõige viimases järgus.

Portfellid on ka Euroopa Kontrollikojal ja Euroopa Komisjoni volinikel. Need on sellised kohad, mida valitsus otsustab. Ja tõesti, materjalid valmistatakse ette. Valitsuses käib kõik vastavalt valitsuse töö reglemendile. Antud juhul kuulati ära ka riigikontrolöri seisukoht, nii nagu seadus ette näeb. Tõsi, Euroopa Komisjoni voliniku puhul on ette nähtud reeglid, et teda kuulatakse ka Riigikogu saalis ja ta saab esineda ettekandega. Sellist protseduuri Euroopa Kontrollikoja [liikme] puhul ei ole, aga see ei tähenda, et see ei nõua poliitilist kokkulepet. Ja kuna meil seda poliitilist kokkulepet ei olnud, siis me leppisime kokku, et me [otsustame] selle häälteenamusega, teades, et Isamaa jääb teistsugusele arvamusele. Sellise otsuse me tegime, hääletasime ja saime selle kandidaadi nimetatud. Nii et nüüd on kõik Euroopa Parlamendi käes, kes peab läbi viima kuulamised ja ka otsustama, kas Eesti esitatud kandidaat sellele kohale sobib või ei sobi.

Nüüd üks lisaküsimus. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud Kaja Kallas! Teie valitsus viis läbi meeletut vaktsineerimiskampaaniat. Ja tulemus oli see, et sellel kevadel me pidime menetlema vaktsiinikahjustuste hüvitamise fondi loomist ja koostama ka nii-öelda reglemendi, mismoodi on võimalik taotleda hüvitamist. See tähendab seda, et nende vaktsiinide [puhul], mida te oma rahvale peale pressite ja osa [inimesi] sundisite süstima, ei ole konkreetselt ja selgelt uuringute tulemuste põhjal leidnud kinnitust, et nad on ohutud. Nüüd olete jälle alustanud uut vaktsineerimiskampaaniat. Turule on tulnud kaks vaktsiini, üks on Comirnaty ja teine on Spikevax. Ma vaatasin nende vaktsiinide uuringuid. Need on muuseas kättesaadavad igalt poolt. Selgub, et genotoksilisuse ja kartsinogeensuse uuringuid ei ole tehtud. Arvatakse vaid, et vaktsiinidel ei ole selliseid omadusi. Arvatakse! See on ennekuulmatu! Selgituseks nii palju, et esimene nendest võib tekitada vähki ja teine põhjustab vähki.

Ja minu küsimus on nüüd see – [loodan], et te saate aru, mida ma tahan teada, ärge hakake mulle rääkima vaktsiinide ohutusest ja kui kasulikud need on. Mina küsin konkreetse küsimuse: kas teil endal ja teie valitsusel ei valuta süda selle pärast, et te propageerite inimesi süstima aineid, mille kohta ei ole uuringud lõplikult teostatud?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Ma imetlen muidugi, kuidas teil on ekspertiis igas valdkonnas. Tõesti, te justkui esinete siin täiesti meditsiinieksperdina. Aga teid kuulates ma mõtlen, et kui ma võtan lahti mõne ravimi infolehe ja seda loen, siis mul tuleb alati õudus peale, sellepärast et seal on nii palju erinevaid kõrvaltoimeid, mis iga ravimiga võivad kaasa tulla. Mina ei ole seda ... Nii?

See ongi selles Terviseameti ...

Infotunni kord on see, et Riigikogu liige küsib ja valitsuse liige vastab. Kui te tahate siin kirju vahetada või omavahel vestlust pidada, siis palun. Kell 2 lõpeb infotund ära, Riigikogu koridorid on vabad, vestlusi võib pidada. Austatud peaminister, palun vastake sellele küsimusele.

Ma siis jätkan. Tõesti ei ole mina neid asju lugenud. Ja kui te soovite konkreetseid vastuseid, mis puudutavad vaktsineerimise hetkeseisu, siis meil on tervise‑ ja tööminister valitsuses, kelle vastutusvaldkond see on ja kellele te saate neid küsimusi esitada. Aga alati on hea, kui te annate ette teada, millest te tahate rääkida, siis saab ka ette valmistada. Kui te ütlete, et küsite valitsuse liikmete tegevuse kohta, siis on suur mõistatus, mille kohta küsimus olla võiks, milleks peab täpselt ette valmistama. Ma saan aru, et see on selline kaval viis võtta mind vahele ja öelda, et näete, te ei tea. Aga kui te tõesti tahate vastuseid, siis neid tasub küsida, andes [teema konkreetselt] ette teada, ja küsida võiks inimeste käest, kes konkreetselt vastavad.

Aga selle kõige juures ma tahan öelda, et mina ei ole meditsiiniekspert, aga ma usaldan neid, kes on meditsiini õppinud kaheksa aastat või rohkem. Ma usaldan eksperte selles küsimuses, usaldan teadlasi, kuulan neid, mis on need soovitused. Seepärast meil on ka valitsuse juures teadusnõukoda, kes töötab läbi kõik need uuringud. Just selle ekspertiisiga, mis neil on, suudavad nad seda uuringut, mida mina loeksin täpselt nii, nagu ma loen ravimite infolehte, lugeda sisuliselt. Neil on ju ka teadmised teistest uuringutest.

Oleks hea, kui kõik jääksid oma liistude juurde. Need, kes on eksperdid meditsiinivaldkonnas, annavad seda nõu, kes on eksperdid mõnes muus valdkonnas, annavad selle kohta nõu. Ja kokkuvõttes valitsus selle põhjal otsustab.

Protseduuriline küsimus, Valdo Randpere, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma tulin siia infotundi selle tõttu, et ma koridoris seistes kuulsin, et keegi lõugas siin: "Idioot!" Kui ma sisse tulin, siis ma sain aru, et see oli Helle-Moonika Helme, kes karjus: "Idioot!" Ma otsisin stenogrammist, mõtlesin, ma istun vaikselt, ei hakka segama, vaatan stenogrammist, mis siis juhtus. Ma ei saa sealt aru. Stenogramm on jõudnud just täpselt punktini, kus Helle-Moonika millegi eest vabandab. Ma ei saa aru, kas ta ütles "idioot" Kert Kingole või Kaja Kallasele või äkki teile, Jüri Ratas. Ma lihtsalt tahtsin küsida, kas infotunni formaat ongi selline, et lõuatakse, et keegi on idioot, ja pärast siis me peame tuhnima stenogrammis, et teada saada, mis siis tegelikult toimus. Olge kena, palun aidake mind!

Aitäh! Esimene aitamine on see, et sellele ma reageerisin ja ütlesin, et kui ka mikrofon ei ole sisse lülitatud, siin saalis peab olema austav ja viisakas kõnepruuk. Teine aitamine on see, et kui te tahate teada, mis infotunnis juhtub, siis tuleb infotunnis kohal olla. Ma ei saa teile hakata selle järgneva kümne minuti jooksul ringi jutustama 14. septembri infotundi, mis on nüüdseks kestnud juba 1 tund 50 minutit ja 6 sekundit. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 

Liigume 11. küsimuse juurde. Selle esitab Anti Poolamets, vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on elamislubade tühistamine. Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Te olete ilmselt hästi kursis nende juhtumitega, mis on siin pärast Venemaa agressiooni algust [aset leidnud]. Mõned inimesed on süüdi mõistetud väärteo korras, mõnede vastu on isegi kriminaalmenetlus alustatud seoses vaenu õhutamise ja agressiivse sõja kaitsmise õigustamisega. Ma toon ühe näite Narvast. Üks Narva elanik kuulutas videos Vene lipu taustal, Vene hümni mängimise taustal: täna Ukraina, homme Eesti. Ja ta ütles, et Narva tervitaks Vene vallutusarmeed avasüli ja tema hinnangul jõuaksid Vene väed kahe tunniga Tallinnasse. Kutsun üles leidma Eestis fašistlikke monumente ning nende kallal vandaalitsema, ütles mees videos. Neid juhtumeid on Kohtla-Järvel, kus ähvardati peaministrit isiklikult, ja nii edasi, ja nii edasi, ja nii edasi. Minu küsimus on selline. Kas Eesti elamisluba sellistel inimestel on tõesti nagu inimõigus, nii et seda ei tohi ära võtta? Kõige karmim karistus on keskpärane rahatrahv või siis kümme päeva aresti. Vanadele sulidele kümme päeva aresti – see on mitte midagi. See on nagu kodus viibimine. Aga mida nad kardavad, see on fašistliku riigi, nagu nad seda nimetavad, elamisloast ilmajäämine. Kas me ei võiks rakendada sellist meedet, mis neile üldse ei meeldi, ja võimaldada neil selle nende arvates õiglase ja hea riigi pinnal oma tegevust jätkata ja minna koos Narva tankiga? (Juhataja helistab kella.)

Hea küsija, teie aeg! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Esiteks ma tahan meelde tuletada, et me oleme ka infosõjas. Ja kui ma sain õigesti aru sellest irooniast, kui te ütlesite "fašistlik riik" Eesti kohta, siis seda irooniat ei pruugi mõista Vene Föderatsioon, kes selliseid klippe võib ära kasutada. Ma igaks juhuks ütlen, et see oli mõeldud irooniaga. Eesti kindlasti fašistlik riik ei ole, kuigi Venemaa ja mõned Riigikogu liikmed [väidavad], et Eestis on näiteks fašistlik valitsus.

Aga seda muret ma absoluutselt jagan. 9. aprillil me võtsime Vabariigi Valitsuses vastu määruse, millega me kehtestasime piirangud Venemaa ja Valgevene kodanikele lühiajaliseks Eestis töötamiseks ja tähtajalise elamisloa või viisa andmiseks. Me piirasime oluliselt elamislubade väljaandmist. 30. juulil Vabariigi Valitsuse määrusega me kehtestasime piirangud Venemaa kodanikele, kes taotlevad viisat või tähtajalist elamisluba Eestis õppima asumiseks. Ja nüüd, 18. augustil tegime veel piirangu, mis puudutab viisakeeldu. Neid elamislubasid on välja antud, kui me vaatame Vene kodanikele pikaajalise elaniku elamisloa andmist ... Nii, ma otsin kohe, kus on see õige number. Neid praegu on ... Õiget numbrit ma praegu ei leiagi. Aga ma ütlen, palju on praegu kehtetuks tunnistatud puhtalt selle aasta jooksul. Kehtetuks on tunnistatud 568 elamisluba, nendest 491 tähtajalist elamisluba ja 77 pikaajalise elaniku elamisluba.

Need juhtumid, mis te tõite välja, on tõesti väga häirivad. Küsimus on selles, et meil on tegelikult Riigikogu poolt vastu võetud seadus, mis keelab agressiooni õigustamise või agressiooni sümbolite kasutamise. Ja seal on ette nähtud karistused, mis võivad tunduda tõesti leebed, aga teisest küljest need on seda ikkagi ära hoidnud, neid sümboleid väga ei kasutata. Aga ma olen teiega nõus, et see hirm neil on. Justkui võideldes Eesti riigi vastu ei soovi nad keegi minna tagasi Venemaale ja selline võimalus peaks olema, kui sa Eesti Vabariigi seadusi oluliselt rikud. Julgeolekukaalutlustel on meil õigus neid elamislubasid kehtetuks tunnistada, aga loomulikult, meil on õigusriik, me peame toimima vastavalt reeglitele.

Ja nüüd üks täiendav või, vabandust, mitte üks, vaid täiendav küsimus. Anti Poolamets, palun!

Suur tänu! Väga hea meel on kuulda, et see on ka teie arvates tõsine teema. Ja hea meel oli kuulda ka mõningaid numbreid. Ma toonitan seda, et oma küsimuses ma märkisin, et fašistlikuks riigiks peavad meid need, kes ütlesid seda, ehk need väärteo tegijad, kes on selle eest mingi karistuse juba saanud. Aga kõige ohtlikumad on ennekõike siiski need, kes tõepoolest ähvardavad meid agressioonisõjaga, ja nendele minu meelest ei ole Eestis kohta. Ja siin [ei ole vahet], kas nad on seda purjus peaga või kaine peaga teinud. Aga siiski, minu meelest see elamisloa äravõtmise küsimus on täitevvõimu diskretsiooniõigus. Ehk väärteo [puhul], kui keegi on väärteo[karistuse] saanud, võib lisaks ka selle otsuse ikkagi teha. Nii et mul ongi küsimus: kas te kaaluksite seda ka nende isikute suhtes, kes on kõige räigemaid asju teinud ja väärteokaristuse saanud? See ei ole kahekordne karistamine. Elamisluba pole inimõigus.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Tõesti, välismaalaste seaduses on alused tähtajalise elamisloa andmise keeldumiseks, aga ka tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamiseks. Julgeolekukaalutlustel oleme seda juba teinud. Kui te mõtlete, kas või Reva või Jesakov – need on hästi spetsiifilised, väga selged tõendamiskohustusega juhtumid, mille puhul oli seda võimalik lihtsalt teha. Aga võib-olla teadmiseks, et need otsused on vaidlustatud. Teadaolevalt selle vaidlustamise puhul aitab jällegi kaasa üks Euroopa Parlamendi liige Eestist. Aga tõesti, need julgeolekukaalutlused on olemas, ent ka julgeolekukaalutlused peavad käima vastavalt reeglitele. Kas see peaks olema karmim praeguses olukorras, kus me oleme sõjas? Ma arvan, et kõikidesse nendesse juhtumitesse tuleb väga selgelt sisse vaadata, aga samal ajal öeldes, et me oleme õigusriik. Me peame kõike tegema vastavalt reeglitele. Kui reeglid peaksid olema karmimad, siis seda saab Riigikogu otsustada ja neid reegleid karmistada.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Head ametikaaslased, ma tänan teid teie küsimuste eest. Austatud valitsuse liikmed, ma tänan teid teie vastuste eest. Tänane infotund on lõppenud.