Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Head Riigikogu istungi jälgijad! Tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu erakorralise istungjärgu 31. augusti 2022. aasta istungit. Alustame erakorralist istungjärku, mille olen kokku kutsunud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 68 ning Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 51 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse taotletud ajal ja päevakorraga. Ja enne, kui me läheme ... Aa, vaat kui huvitav, protseduurilised on korraks ära kadunud. Palun kõiki Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi, panna ennast kirja. Nii. Tuletan meelde, et me paneksime ennast kirja, palun, kõnede alla. Kersti Sarapuu, palun teid Riigikogu kõnetooli. (Helistab kella.)

Hea juhataja! Armsad kolleegid! Nii tore teid kõiki täna siin saalis näha. Annan keskfraktsiooni nimel üle riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle sisuks on suurendada 2023. aasta 1. jaanuarist erakorraliselt pensioni baasosa ja tõsta rahvapensioni määra senise 20 euro asemel 50 euro võrra.

Tänu Keskerakonna eestvedamisel tehtud erakorralistele pensionitõusudele tõuseb prognooside kohaselt järgmisel aastal keskmine vanaduspension juba enam kui 700 euroni. Sellest on suur abi, kuid me ei tohi siin seisma jääda. Oleme kõik kursis, kuidas viimastel kuudel tõusnud elektrienergia hind on mõjutanud kaupade ja teenuste hindade kasvu. Inflatsiooninäitaja ulatub juba 25%‑ni, olles Euroopa suurimaid. Meie eakad peavad järjest kõrgemate hindade tõttu tegema poes veelgi raskemaid valikuid oma toidukorvi, ravimite ja eluasemekulude vahel.

Rõõm oli kuulda rahandusministrilt, et inflatsiooni tõttu on eelarve laekumine üle ootuste hea. Kindlasti annab see võimaluse viia ellu väga paljusid tänase koalitsiooni antud lubadusi. Paraku on jäänud nendest teemadest kõrvale nende inimeste heaolu, keda tänased hinnatõusud vahest kõige enam mõjutavad – meie eakad. Palun kindlasti saalil seda eelnõu toetada. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Jaak Aabi.

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Annan üle arupärimise peaminister Kaja Kallasele. Seda teen 13 Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel. Arupärimine puudutab ettevõtjate toetamist elektrikandjate hindade tõusu tingimustes. Tuletan meelde, et eelmisel hooajal oli mitmeid meetmeid, millega ka ettevõtjatel selle hinnatõusu [mõjusid] leevendati. Oli võrgutasude kompenseerimine või hüvitamine, gaasi puhul ka veel lisameede.

Praeguse valitsuskoalitsiooni plaane tahaks ka täpsemalt teada. Täna me hakkame siin pikalt arutama kodutarbijate võimalikku aitamist elektri hinna [tõusu] puhul. Kindlasti peaks rääkima ka gaasist ja kaugküttest. Ettevõtjatelt tuleb iga päev sõnumeid, et on ohus ettevõtete tegevuse jätkumine, on ohus töökohad, aga ühtegi selget plaani valitsuskoalitsioonilt siiani kuulda pole olnud. Nii et selle kohta sooviksimegi peaministrilt saada sõnumeid ja infot. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Mart Helme.

Austatud Riigikogu esimees! Kolleegid! Õnnitlen kõiki saabuva kooliaasta puhul, loomulikult ka meie sügissessiooni alguse puhul. Aga põhjus, miks ma siin olen, on väga lihtne. Me näeme, kuidas Eestis vohab vene keel, kuidas Eestis üha enam vohab agressorriigi keel. Seetõttu teeb meie fraktsioon ettepaneku ja annab üle eelnõu, keeleseaduse, meediateenuste seaduse, reklaamiseaduse, karistusseadustiku ja teiste õigusaktide muutmise [seaduse] eelnõu, millega lubatakse Eesti Vabariigi avalik-õiguslike isikute ning eraõiguslike juriidiliste isikute neis tegevustes, mis on suunatud Eesti elanikkonnale, kasutada ainult riigikeelt. Lisada võib eestikeelse teksti tõlke võõrkeelde, mis ei tohi olla vene keel. Sealjuures peab eesti keel olema esikohal ja paremini loetav kui võõrkeelne tekst.

Lugupeetavad! Me räägime siin väga palju sellest, kuidas me oleme sõjas, kuidas Ukraina võitleb meie võitlust ja me kõik hoiame Ukrainale pöialt. See on kõik tõsi. Aga me omalt poolt peame tegema kõik selleks, et terve Eesti riik muutuks eestikeelseks riigiks ja et agressorriigi keel meie tänavatelt vaikselt kaoks, kuni seda üldse enam kuulda ei ole. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Jaak Valge.

Hea juhataja! Head töökaaslased! Mul on EKRE fraktsiooni nimel au anda üle eelnõu, millega muudetakse õppetoetuste ja õppelaenu seadust. See eelnõu on kokku pandud sellepärast, et praegune korraldus ei toimi, kuna stuudiumi vältel võtab õppelaenu õppijatest ainult 5% ringis. Põhjused on sellised, et õppelaenu intress on liiga kõrge, laenatava summa maksimum on liiga väike ja tagatised sellised, et just majanduslikult keerulisemas olukorras olevatel õppuritel on raske neid nõudmisi täita. Laenu peab tagasi maksma hakkama juba 12 kuu möödudes õpingute lõpetamisest, see tähendab sel ajal, kui endise õppuri majanduslik olukord ei pruugi olla hiilgav.

Lisaks on teada, et need noored Eesti inimesed, kes suurelt jaolt selles eas õpivad, soovivad rohkem lapsi, kui neil tegelikult on. Vähemalt osa lapsi jääb sündimata majanduslikel põhjustel.

Eelnõuga on need defektid välistatud. Senise 12 kuu asemel tuleb laenu tagasi hakata maksma nelja või viie aasta pärast. Õppelaenu mahtu on tõstetud 10 miinimumpalgani ühes õppeaastas. On sätestatud, et õppelaenu saavad ainult Eesti Vabariigi ja Eestis õppivad teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud. Siin on veel diferentseeritud õppelaenu tagatisi ja sätestatud, et riik kustutab õppelaenust pool, kui laenusaaja loodud perekonnas on üks alaealine laps, ja terve õppelaenu, kui laenusaaja loodud perekonnas on vähemalt kaks alaealist last. Aitäh! 

Palun Riigikogu kõnetooli Peeter Ernitsa.

Hea rahvas! Lugupeetud Riigikogu esimees! Kui Jaak rääkis vaimust, siis mina räägin lihast, sellest, mida me sööme ja mida me teistele pakume. Hiljuti tuli Riigi Tugiteenuste Keskus välja järjekordse riigihankega. See on loomulik, juttu oli Ukraina sõjapõgenikele toidu muretsemisest. Kõik on suurepärane, aga seal on read, mida ma teile [ette loen]: selle riigihanke puhul tuleks eelistada tooteid, millel on jätkusuutliku tootmise põhimõtteid kinnitav märge, näiteks Fairtrade'i, Rainforest Alliance'i [märge], samuti tuleks eelistada mahepõllumajanduslikku tootmist kinnitava märgisega [tooteid], näiteks Euroopa Liidu mahemärgis või Eesti ökomärk, või kaupu, millele on omistatud Euroopa Liidu või Eesti kvaliteedimärgis. Sellest tulenevalt tahaks 15 EKRE saadikut [üht-teist] teada, meil on mõned küsimused rahandusministrile. Mõne küsimuse loen ette. Miks eelistatakse Ukraina sõjapõgenikke Eesti oma inimestele, pakkudes [põgenikele] Fairtrade'i, Rainforest Alliance'i ja teisi kalleid ökotooteid? Kõigile on selge, et ökokohv, ‑kakao ja muu selline kraam on tunduvalt kallim kui see, mida Eesti elanikud saavad endale lubada. Samas Sotsiaalministeeriumi poolt abivajajatele määratud toidupakkides meie teada neid kalleid asju ei ole.

Nii et need on küsimused, mis meid huvitavad. (Juhataja helistab kella.) Ma konsulteerisin eile ka toiduliidu juhiga, küsisin, kas on see normaalne. Ta ei uskunud oma kõrvu, et selline asi saab olla.

Hea ettekandja, teie aeg!

Jah. Aga nüüd me loodame, et rahandusminister valgustab meid, ega me ei ole valesti aru saanud.

Palun andke arupärimine üle. Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Martin Helme.

Austatud kolleegid! Hea Riigikogu spiiker! Reformierakonnal on muidugi kuulsusrikas ajalugu Eesti riigikaitse kahjustamisel. Küllap me kõik mäletame, et sooviti laiali saata meie ajateenistus ja teha palgaarmee ning kohitseti sõjaväeluuret. Antakse ära kahurid ja laskemoon, ilma et midagi asemele tuleks. Siiamaani ei taheta õhutõrjet, siiamaani ei ole kaks aastat tagasi rahastamisotsuse saanud merekaitset, rannakaitset. Nüüd on uuele, täiesti tülgastavale tasemele langetud, kui armees, ajateenijate seas tegeldakse homopropagandaga.

Meil on selle kohta küsimused. Tahame kaitseministrilt teada, kuidas see siis Eesti kaitseväe võitlusvõimet edendab, kui ajateenijatele näidatakse kohustuslikus korras homopropagandat. Kas ajateenijatele näidatakse ka heteroseksuaalseid erootilisi filme ja mis siis selle kõige tulemus on, kui me niimoodi edasi läheme? Meil on ka küsimus, mis saab siis, kui Eesti kodanikud, kellele ajateenistus on kohustuslik, süümele viidates keelduvad sinna minemast, sest nad ei ole nõus, et sõjaväes sellist propagandat tehakse. Palume kaitseministril nendele asjadele vastata. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Henn Põlluaasa.

Austatud kolleegid! Mul on au EKRE fraktsiooni nimel anda üle kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise [seaduse] eelnõu, mille kohaselt hääletamis‑ ja kandideerimisõiguse juures kehtestatakse taas kandidaatidele, volikogudesse kandideerivatele inimestele, eesti keele oskuse nõue.

Keeleseadus on kehtinud juba enam kui 30 aastat, Eesti Vabariik veel kauem. Põhiseaduse järgi on riigikeel ja ametliku asjaajamise keel eesti keel. Ometi oleme olukorras, kus meil on hulganisti volikogude liikmeid, kes ei valda riigikeelt, ja volikogude istungeid peetakse vene keeles, mis on täiesti otsene seadusrikkumine. Seda ei kontrolli sisuliselt mitte keegi. Seetõttu ongi esitatud eelnõu, mille eesmärk on tagada, et kohalike omavalitsuste valimistel kandideerivad isikud oskaks eesti keelt vastavalt keeleseaduses sätestatud C1‑keeletasemele, mis on vajalik juhtimisega seotud töökohtadel, kus tööülesannete hulka võib kuuluda tegevuste kavandamine, koordineerimine, nõustamine, avalikud ettekanded, sõnavõttude ja tekstide koostamine – ühesõnaga kõik see, mida kohaliku omavalitsuse volikogu liige oma töös vajab. Ka keeleinspektsioon on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et kui me ei too [seadusesse] tagasi kandidaatide eesti keele oskuse nõuet, siis olukord ei parane. Eesti keel peab Eesti riigis kõlama igal pool ja kõikjal, ka omavalitsustes. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Merry Aarti.  

Head kolleegid! Hakkame jälle sügisperioodiga pihta. Meie arupärimine on keskkonnaministrile ja see puudutab üraskite tekitatud kahju. Metsasõjas on raskerelvad üraskite käes, kirjutab Lõunaleht. See puudutab nii riigile kuuluvaid metsi kui ka erametsi. Üraskikahju on muutunud massiliseks ja sellel on nii emotsionaalne kui ka majanduslik [mõju]. Raske on liikuda kuusemetsades, kus on ainult raagus kuused. Ei tahagi sinna eriti minna. On ka majanduslik mõju: kui suureneb üraskikahju, siis väheneb puidu väärtus. Loodusressurss on meie kõigi ressurss ja meil on kohustus kasutada seda ressurssi heaperemehelikult. Tahaksime arupärimisega saada informatsiooni, milline on tegelikult üraskiga tabandumise maht, milline on majanduslik kahju või mõju ja kes vastutab loodusressursi heaperemeheliku kasutamise eest. Sellepärast anname üle mõned küsimused, millele ootame keskkonnaministri vastuseid. Aitäh!

Aitäh, head ametikaaslased! Rohkem teie kõnesoove ei näe. Palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni.

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna neli seaduseelnõu. Esiteks, töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja ‑toetuste seaduse ja töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust tervise‑ ja tööminister. Teiseks, patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister. Kolmandaks, elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu. Neljandaks, Ülemaailmse Postiliidu Addis Abeba erakorralise kongressi ja Abidjani kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu. Nende kahe eelnimetatud seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister. Kõik neli eelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

Head ametikaaslased! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaheksa eelnõu ja neli arupärimist. Vastavalt meie kodu‑ ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.

Nüüd kohaloleku kontroll. Kohaloleku kontrolli juures on järgmine informatsioon. Riigikogu erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust. See on nii meie kodu‑ ja töökorra seaduse § 76 järgi. Riigikogu erakorralise istungjärgu ajal kontrollitakse kohalolekut ka enne hääletust, kui mõni Riigikogu liige seda nõuab. Seda ütleb meie armsa kodu‑ ja töökorra seaduse § 77 lõige 3. Kvoorumi puudumisel lõpeb erakorraline istungjärk automaatselt.

Head ametikaaslased! Kohaloleku kontroll.

Kohalolijaks registreerus 90 Riigikogu liiget, puudub 11. Kvoorum on meil seega olemas.

Järgmine punkt on erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kehtestamine. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 52 kohaselt kehtestab erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku juhatuse ettepanekul (Helistab kella.) Riigikogu poolthäälte enamusega. Juhatuse ettepanek erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kohta on töötada ilma vaheajata, kui nii sobib, head ametikaaslased, ja kuni päevakorra ammendumiseni. Sellest tulenevalt ma ütlen ka kohe ära, mis küsimuse ma panen hääletusele, siis saab selle üle kutsungi ajal mõtiskleda. Ma panen hääletusele juhatuse ettepaneku töö ajagraafiku kohta ning palun võtta seisukoht ja hääletada.

Alustame hääletamisprotseduuri ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele juhatuse ettepaneku töö ajagraafiku kohta. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 86, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole, leidis ettepanek toetust.

Head ametikaaslased! Alustame tänase päevakorra menetlemist. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu 655 esimene lugemine. (Helistab kella.) Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvani. Palun ministrihärral natukene oodata Riigikogu kõnetooli tulekuga. Tänane algus on olnud, ma ütleksin, tõesti kuidagi erakordne, aga teeme ta tavapäraseks. Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Asi on selles, et täna on meil siin kaks ministrit. Üks on ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan ning teine on majandus- ja taristuminister Riina Sikkut. Asi on selles: 21. juulil käesoleval aastal võttis meie peaminister vastu korralduse, millega kinnitati ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad. See norm peaks praegu siin saalis kehtima. Kuna meil on täna energiamajandus aktuaalne, siis ma huvi pärast vaatasin, et tegelikult on energiamajandus hoopis rahandusministri vastutusvaldkond, kuna kõik need asjad lähtuvad ju Eesti Energia Aktsiaseltsist. Ilmselge on praegu, et Reformierakond püüab sellest ebameeldivast eelnõude menetlemisest kõrvale jääda, ütleme, ta lükkab tanki kaks teist ministrit, kes peavad kogu selle tänase lahingu vastu võtma. Minu küsimus on see: mispärast ei tulnud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus täna meie ette energiamajandusest rääkima, kuigi see on tema vastutusvaldkond? Miks ta saatis siia teised ministrid?

Ma tänan teid! Niipalju, kui mina olen kursis infoga, kuidas see meie päevakord sünnib, [saan selgitada]: see sünnib selliselt, et Vabariigi Valitsus annab teada, kes on see minister, kes konkreetset eelnõu Riigikogus kaitseb. Minu teada on teada antud, et antud eelnõu puhul, mis kannab numbrit 655, on ettekandja ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Mulle jääb ikkagi arusaamatuks, kas siis peaministri korraldus praegu ei kehtigi. Tegelikult peaks tulema ju Reformierakonnast rahandusminister siia aru andma, sest see on tema vastutusala. Või ütleme siis, eirates seda korraldust, et rahandusminister võib volitada ükskõik millist isikut ennast esindama, näiteks Herbert Vingu Kokaviidikalt. Sellist volitusnormi see korraldus ette ei näe.

Aitäh! Kui antud persoon peaks saama Vabariigi Valitsuse liikmeks, siis teoreetiliselt jah. Aga siiski on valitsus volitanud konkreetset ministrit antud eelnõu [tutvustama] ja see on meie päevakorras kirjas. Palun Riigikogu kõnetooli ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvani.

Tervitused, lugupeetud riigikogulased! Teid on tore näha. Ma loodan, et suvi oli ilus. Paraku me valitsuses juba mõtleme talve peale. Probleem on tõsine. Võib-olla te mäletate eelmist talve. Prognoos on see, et tuleval talvel on meil elektrihinnad kahe-kolmekordsed. Just seda probleemi me olemegi lahendama asunud, võttes prioriteediks kodutarbijate elektritarbimise ja need hinnad.

Seaduseelnõu, mis on teie kätte jõudnud, tekitab süsteemi, kus kodutarbijatele pakutakse elektrit omahinnaga, pluss mõistlik kasum. Sisuliselt me läheme reguleerima Eesti Energiat ja nende põlevkivitootmist, et tuleks lõpuks mõistlik hind kodutarbijale, seda Konkurentsiameti valvsa pilgu abil. Nemad kooskõlastavad Eesti Energiaga hinna lähtuvalt objektiivsetest sisendhindadest.

Ma arvan, et kõige olulisem on mainida seda, et kodutarbijateni – olgu nad füüsilised isikud või korteriühistud või need, kes kuuluvad erandite sekka, mis eelmisel talvel muutusid probleemiks, ehk aiandusühistud – lõpuks ikkagi see elekter jõuab. Me oleme lähtunud põhimõttest, et me ei takista roheenergeetika arendust. Meie seaduseelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ja riigiabi reeglitega. Oleme kaasanud eelnõu ettevalmistamisse kõiki osapooli. Samuti ei hakka me rikkuma mingeid turureegleid ehk elektrimüüjatele jääb turg alles. See tähendab, et Eesti Energia kui energiatootja on kohustatud tootjana nii pakkuma universaalteenust kui võimaldama seda ka kõigile elektrimüüjatele. Ehk kui mõni elektrimüüja soovib – praegu tundub, et soovib enamus neist – oma lõpptarbijale pakkuda universaalteenust, siis Eesti Energia on kohustatud neile vastava hinnaga energiat müüma. Elektrimüüjatest on ainult Eesti Energial selge kohustus pakkuda teenust ka lõpptarbijale. 

Olulise punktina oleme ette näinud seda, et üldteenuse hind kodutarbija jaoks võrdsustatakse universaalteenuse hinnaga. See tähendab, et kui sul ei ole elektrilepingut, siis sa kukud üldteenusele, aga üldteenusel on täpselt sama hind mis universaalteenusel. Kõige lihtsam viis 1. oktoobrist saada universaalteenust ongi just see, et sa lõpetad oma lepingu ära ja liigud üldteenuse peale. See oli ka elektrimüüjate palve, sest kõige suurem mure oli neil see, et kui oktoobrist tuleb neile tohutu laviin sooviavaldusi universaalteenuse kohta, siis nende klienditeenindus ei suuda neid vastu võtta. Seetõttu me ka valitsuses ja MKM‑is tegeleme kommunikatsiooniga, et seda tõrget vähendada.

See elektrituru reform, mis koosneb kahest osast ehk universaalteenusest ning ka 50‑eurosest toetusest kodutarbijale kütteperioodi ajal – me tunnistame –, on lühiajaline lahendus. Pikaajaline lahendus energiaturul on siiski täiendavad tootmisvõimsused. Paraku isegi olukorras, kus tänased börsihinnad ja ka fikseeritud pakettide hinnad väga soosivad uute tootmisvõimsuste turule tulekut, on reaalsuses nii, et need tootmisvõimsused jõuavad turule alles aastate pärast. Lisaks oleme olukorras, kus Euroopa Liidu direktiivist lähtuvalt on meil olnud kohustus – kuna tegemist on ajutise meetmega – panna sellele ka lõppdaatum. Me oleme pannud selleks neli aastat, lähtudes just sellest, et ligikaudu sellel ajal võiks need uued tootmisvõimsused turul olla ja olukord energiaturul normaliseeruda.

Olen vaba turumajandust pooldava Erakonna Isamaa liige ja näen ka ise seda olukorda nii, et minu jaoks on see alati oluline põhjus, miks turule sekkuda. Tänaste energiahindade puhul me näeme selgelt, et tegemist on turutõrkega ja seetõttu on majandusteoreetiline alus riigi poolt majandusse sekkuda täiesti olemas. Nagu ma teile rääkisin, nelja aasta pärast võiksid olla turul uued tootmisvõimsused, aga meie elanikel, meie kodanikel võiks ka seni olla kodus soe ja valge.

Vaatame statistikat. Kodutarbijatest üle poole on fikseeritud pakettide peal. Me võime arvata, et päris mitmed neist pakettidest on hea hinnaga, me räägime keskmisest hinnast 120 eurot megavatt-tunni eest. Paraku lõpevad need lepingud ühel hetkel ära ja siis on küsimus, kuidas edasi. Kui me vaatame hindu börsil, siis näeme, et need ei ole lihtsalt aktsepteeritavad. See ei ole tänaseid hindu ja kogu inflatsiooni arvestades kodutarbijale teostatav. See on põhjus, miks me sekkume, ja see on põhjus, miks me oleme loonud raamistiku, kuidas ka tulevikus, aastate pärast, oleks riigil mõistlik majandusse sekkuda ja mõistliku hinnaga elektrit pakkuda. Mitte nii, et me hakkame iga kord nurga tagant määrustega energia hinda määrama ja siis tekivad küsimused, kuidas see meie määratud hind üldse lõpptarbijani jõuab.

Seaduseelnõu näeb ette kogu selle raamistiku, kuidas elekter jõuab tootjalt mõistlikul viisil ka kodutarbijani, seejuures kahjustamata turutingimusi, hoides konkurentsi elektrimüüjate vahel ning andes uutele tootjatele võimaluse ja motivatsiooni turule siseneda. Seetõttu, arvestades kogu seda protsessi, millega me oleme rekordtempoga suutnud tegeleda, selle probleemi tõsidust ja kaasatud organisatsioone, kaasatud inimesi, kaasatud eksperte, nende sõnavõtte, nende mõtteid, ma arvan, et tegemist on väga kvaliteetse, põhjendatud ja vajaliku seaduseelnõuga. Nii et, head riigikogulased, ma siiralt palun teie toetust sellele ja hea meelega vastan teie küsimustele. Aitäh!

Aitäh! Indrek Saar, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja, sõna andmast! Austatud minister! Inimest lõpuks huvitab, aga mis siis saab, mis on hind. Me teame, et viimastel aastatel, enne seda, kui Putin alustas oma hübriidsõda ja enne valmistumist eskalatsiooniks Gruusias, kuni eelmise aasta keskpaigani me nautisime hindu, mis olid vahemikus 3–7 senti kilovatt-tunni eest. Kui me vaatame, mis on hind praegusel hetkel, nagu me siin räägime, siis see on üle 50 sendi kilovatt-tunni eest. Augusti keskmine – ilus number, aga teistpidi väga kole number – oli 43,43 senti kilovatt-tunni eest. Mis siis selle seaduse tulemusena on see eesmärk, millises suurusjärgus see hind peaks olema? Mis 1. oktoobrist võiks olla see hind, mis teeb inimestele talutavaks elektriarve maksmise?

Aitäh selle küsimuse eest! Lõpliku hinna määrab Konkurentsiamet ja seda lähtuvalt Eesti Energia sisendhindadest. Tänasel päeval ei ole ülejäänud sisendhinnad oluliselt muutunud, kuid CO₂ maksumus on ligikaudu 90 eurot megavatt-tunni eest ja see on põhiline komponent, mis on muutunud. Kui me räägime mõne kuu jooksul toimunud muutusest, siis see nii tugev ei ole, kui on see hinnamuutus, mis on börsil olnud. Mina saan lähtuda Konkurentsiameti öeldust. Kui me tegime seaduseelnõu väljatöötamise ajal pressikonverentsi, siis Konkurentsiameti esindaja julges välja öelda, et suure tõenäosusega jääb see universaalteenuse hind ikkagi madalamaks kui börsihind, kui fikseeritud pakettide hinnad, mida pakutakse sellel hetkel börsil. Sellel hetkel oli börsihind ligikaudu 220 eurot megavatt-tunni eest ehk 22 senti kilovatt-tunni eest.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud ettevõtlusminister! Te tulete meie ette ettevõtlusministrina, rõhutan, eelnõuga, millega leevendatakse energiakandjate hindade tõusu ja tagatakse Eesti perede parem toimetulek. Aga miks te ei tule meie ette ettevõtlusministrina, et tagada Eesti ettevõtete parem toimetulek? Mõlemad on ju ühe pildi kaks osa, kaks olulist osa. Kui tööandjatel on raske, nii nagu ka peredel on raske talvel ja on raske juba praegu, siis see võib viia pankrottideni, ja needsamad pered, kus pereisad ja ‑emad [praegu] töötavad, jäävad ilma [sissetulekuta]. Siis on see teie ettepanek ju täiesti mõttetu, kuna ühiskonnas ei ole tasakaalu. Miks teie, ma rõhutan, ettevõtlusministrina (Juhataja helistab kella.) tulete meie ette, aga ei räägi ettevõtluse toetamisest mitte üht sõna? Kas küsimus on selles, et koalitsioonileppes ei ole seda lihtsalt kokku lepitud?

Hea küsija, teie aeg! Ma palun kõiki ametikaaslasi: me peame lähtuma kodu‑ ja töökorra seadusest. Küsimus on 60 sekundit.

Jah, küsimus on esitatud.

Kas küsimus oli arusaadav? Palun, minister!

Jaa. Aitäh selle küsimuse eest! Lühike vastus on see, et me oleme seadnud koalitsioonis prioriteedid ja prioriteediks on kodutarbija. Kuid laiendades seda vastust: ettevõtete toetamine on väga komplitseeritud probleem. Me oleme kohtunud erinevate liitudega ja nende probleemitunnetus on elektri hinna suhtes väga erinev. Osa ettevõtteid on oma hinnad fikseerinud, neil sisuliselt probleemi ei ole. See kehtib ka sektorite sees, kus ettevõtjatel on väga erinev olukord. Kui me räägime sektoripõhiselt, siis kahtlemata on need ettevõtted, kellel on kõige suuremad energiamahud ja kõige energiamahukamad tootmised, selles kriisis kõige rohkem pihta saanud. Nagu ma olen varasemalt väljendanud, iga kord, kui ma olen universaalteenusest rääkinud, et me kahtlemata töötame taustal välja erinevaid lahendusi. Eelmisest talvest alates on ametnikud välja töötanud erinevaid lahendusi, mida me arutame ja oleme juba ka erialaliitudele välja saatnud, et küsida neilt tagasisidet selle kohta, mis neid kõige rohkem aitaks. Olles seda maininud, ei saa mainimata jätta, et Isamaa näeb kindlasti seda, et ettevõtteid tuleb toetada. Nagu ma ennist mainisin, universaalteenus on väga hea raamistik, ja loomulikult me poliitiliselt toetame seda, et universaalteenust laiendada kõikidele ettevõtetele. Aga nagu te teate, need asjad on vaja koalitsioonis kokku leppida ja leida konsensus.

Jüri Jaanson, palun!

Aitäh! Austatud minister! Olen nõus, et praeguses turutõrgete situatsioonis on riigi sekkumine tarbijate huvides ja mingil moel hinna korrigeerimine on väga oluline. Aga see sekkumine saab olema neli aastat pikk.

Mul on küsimus, mis on sellest eelnõust natukene laiem. Nimelt, seda sekkumist hakkab olema elektriturul, kaugkütte puhul ja ka gaasiturul. Ilmselt tuleb veel eraldi eelnõu. Aga meie tarbijatel on ka majapidamisi, kus kasutatakse teistsuguseid kütteliike: pelletid, kütteõli, midagi muud. Milline võiks olla sõnum neile, kas nad peaksid kevadel hakkama oma küttesüsteeme vahetama? Või milline võiks üldse olla riigi sõnum neile, kes ka vaevlevad ju tegelikult kütte kõrge maksumuse küüsis?

Majandusteoreetiliselt võin öelda, et päeva lõpuks kõigi energiaallikate hinnad tasakaalustuvad. Ehk see on pidev kemplus, milline energiaallikas süsteemis on kõige efektiivsem ja pakub kõige paremat hinda. Lõpuks jõuavad nad ikkagi tasakaalu. Sellise süsteemi puhul kogu aeg süsteemivahetuskulutusi teha ei ole võib-olla kõige perspektiivikam. Poliitiliselt võin ma loomulikult öelda seda, et me ei ole neid ära unustanud, me mõtleme jätkuvalt nende lahenduste peale. Me loomulikult teeme siin kompromisse. Siin on hästi kriitiline komponent see, mis on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas ja millised meetmed reaalselt jõuaksid talveks turule. Kui me tahame väga sihitud meetmeid teha, siis esiteks suureneks väga meie bürokraatlik kulu ja teiseks on kahtlane, kas see meetmeloome jõuaks talveks valmis. Aga taustal me loomulikult otsime erinevaid lahendusi sellele probleemile.

Aitäh! Ma korra küsin: Priit Sibul, kas teil on näpp läinud vastu või soovite küsida? Soovite küsida. Selge. Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud esimees! Ei ole midagi muutunud. Hea minister! Te viitasite oma sissejuhatavas sõnavõtus ja vastustes, et me oleme tõesti problemaatilises olukorras, kus elektritootmise sisendid on Eestis kasvanud üsna marginaalselt, võib-olla kõige rohkem on kasvanud CO₂ hind, aga elektri hind on Eesti tarbijale kasvanud kordades, isegi kümnetes kordades. Nii Isamaas kui ka koalitsioonis me oleme jõudnud tõesti kokkuleppele universaalteenuse kohta, mis loodetavasti hinna praeguste lepingutega võrreldes alla toob. Ma saan aru, et inimese vaates on kõige lihtsam see – te viitasite ka sellele, ma lihtsalt küsin üle –, et kui tal on kas fikseeritud või börsiga seotud leping, siis kõige mõistlikum on tal universaalteenust saama hakata nii, et see leping lihtsalt ära lõpetada ja siis ta automaatselt seda teenust saama hakkab.

Teil on täiesti õigus. Kõige lihtsam viis alates oktoobrist universaalteenust saama hakata on see, et lõpetad senise lepingu ära.

Merry Aart, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Kui rahaga seotud seadusi vastu võetakse, siis tehakse arvestused hinna kujunemise kohta. Te ütlesite, et hea hind on 120 eurot megavati eest. Kui võtta omahind ja mõistlik marginaal, siis mina ei arva, et see on väga hea hind. Sõltub sellest, millega võrrelda.

Aga minu küsimus on selline. Kuidas hind kujuneb, millise valemi, millise skeemi alusel, mis on selle aluseks, kuidas see hind Konkurentsiametis kujuneb? Või on niimoodi, et võtame börsihinna ja korrutame läbi Tambovi koefitsiendiga, nagu parasjagu tundub, ja siis see ongi see hea hind? Enne kui seadus vastu võetakse, tahaks ikkagi teada, mis alusel see hind kujuneb.

Aitäh! Ma ise ei tea, et ma oleks väitnud, et 120 eurot on väga hea hind. Aga vaatame eelnõu § 76. Siin on lõikes 2 toodud välja need elemendid, millest see hind koosnema hakkab: vajalike tegevuskulude katmine, investeeringud tegevus‑ ja arenduskohustuse täitmiseks, keskkonnanõuete täitmine, kvaliteedi‑ ja ohutusnõuete täitmine, põhjendatud tulukus. Ma pööraksin tähelepanu põhjendatud tulukusele. See energiahindade reguleerimine ei ole uus asi. Pooled Euroopa Liidu riigid teevad seda, ka Eesti tegi seda 2010. aastate lõpuni. Põhjendatud tulukus tänases mõttes on kasumimarginaal 7–9%.

Rene Kokk, palun!

Suur tänu, austatud esimees! Lugupeetud minister! Tõsi, Merry Aart siin viitas sellele 120 eurole, et hea hind. Seda te tõesti enne ütlesite, et see on hea hind. Aga ma pean tunnistama, et ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaministri suust on päris kummaline ja kentsakas kuulda, et koalitsiooni prioriteet on kodutarbija, et nii on ja sellepärast me ei tegele ettevõtjatega. Ma pean meelde tuletama, et ettevõtjad ikkagi maksavad palka nendele inimestele, kellest me täna räägime, ettevõtjad maksavad makse riigile ja on tööandjad. Kui neid ühel päeval pole, siis tõenäoliselt ei ole ka inimesi, kes tööl käivad ja keda saaks aidata. Aga palun valgustage seda arutelu valitsuses CO₂-komponendi võimaliku väljavõtmise üle sellest universaalteenuse hinnast. See on päris suur osa sellest hinnast. Kas see arutelu oli ning kes valitsuspartneritest olid seda valmis kaaluma ja kes olid vastu? 

Aitäh! Jah, tõepoolest, 120 eurot megavatt-tunni eest on keskmiselt hind fikseeritud paketil, mis sõlmitud on. Võrdleme sellega, mis siin just välja toodi, hinnaga 500 eurot megavatt-tunni eest. Ma arvan, et see viiekordne hinnavahe on tegelikult päris hea lahendus. Mis puudutab CO₂ maksumust, siis loomulikult me oleme seda arutanud, see arutelu käib ka Euroopa Liidu tasandil. Euroopa Liidu tasandil on välja öeldud, et ettevõtete ja üldse energeetika probleem on tõsine ja sellega tuleb ka Euroopa Liidu tasandil tegeleda. Ma loodan, et ka CO₂ maksumuse jaoks tulevad sealt lähitulevikus lahendused.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Mul on küsimus selle eelnõu mõjude kohta. Nagu ma aru saan, see mõjutab Eesti Energia majandustulemusi. Eelnõu seletuskirjas on üks [summa], 21 miljonit eurot. Ma ei tea, kas see ongi see mõju, aga see on ka teatud eeldustel, teatud börsihinna juures. Börsihind võib ju ka suurem tulla kui siin eelnõu seletuskirjas või universaalteenuse huviliste hulk võib laieneda. Te rääkisite ettevõtjatest. Eesti Energial on ka võlausaldajad ja päris suur laenukoormus. Seal on kokku lepitud finantssuhtarvud, millest ei tohi nagu välja minna, need covenant'id. Kas on risk ka Eesti Energia covenant'idele ja kas on risk, et võib-olla tuleb riigil hakata hoopis Eesti Energia kapitali suurendama?

Aitäh küsimuse eest! Hetkel selliseid riske ei ole. Täpsustan, et universaalteenus ikkagi näeb ette, et ettevõte saab kasumit. Kui finantskohustustega tekiks mingi probleem, ja kui sa neid [kohustusi] kasumiga ka ära ei teeninda, tekivad küsimused. 

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Iseenesest on see samm õiges suunas, aga see samm on väga lühike. See, millisel tasemel püütakse seda [hinda] fikseerida, ei ole kindlasti see, mis vastaks inimeste ootustele. Aivar tundis siin muret Eesti Energia kasumi pärast. Eesti Energia sai poole aastaga minu teada üle 100 miljoni [euro] täiendavat kasumit, mida tal polnud selle aasta majandusnäitajates üldse planeeritud. See raha tuleks ettevõtjatele ja tarbijatele tagasi anda. See on lihtsalt selle kõrge hinna tõttu tekkinud kasum, lisaks saab riik käibemaksu.

Aga mind teeb ka kurvaks see, et ettevõtluse poole üldse nagu ei vaadata. Just tuli avalik pöördumine Eesti toiduainetööstuse püsimajäämise kohta energiakriisis. Kui me nüüd kiiresti ei tegutse, kuhu me siis välja jõuame? Me teame, et me oleme kolmandat kuud kõige kõrgema inflatsiooniga riik Euroopa Liidus. Viimasel kuul oli see meil 25,2%. Lätil ja Leedul on 20%. (Juhataja helistab kella.) Vaja oleks tugevamaid samme astuda, et inflatsioon kuidagi kontrolli alla saada. Ja ettevõtlust tuleks igal juhul toetada.

Ettevõtluse toetamine käesolevas energiakriisis on kahtlemata üks valitsuse prioriteete. Isamaa seisukoht on see, et me tahaksime universaalteenust laiendada kõikidele ettevõtetele.

Marko Torm, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! On tõenäoliselt keeruline praegu näha teemat, mis peale sõjalise tegevuse Ukrainas Eesti inimeste meeli nõnda palju puudutaks kui energiahinnad. Aga oma ettekandes te mitmeid ja mitmeid kordi rõhutasite mõistet "mõistlik hind". Ma väga palun, et te natuke selgitaksite lahti enda nägemust sellest mõistlikust hinnast. Teadupärast oleneb see, mis on mõistlik, alati sellest, kelle poolt vaadata, kas Eesti Energia poolt, tavatarbija poolt või kellegi kolmanda poolt.

Küsimuse teine osa. Kui puudutada seda, kes seda mõistlikku hinda hakkab määrama, tõenäoliselt Konkurentsiamet, siis kas te olete veendunud, et Konkurentsiamet, just vaadates nende minevikutoimetamisi ja ka turu jälgimist, on kõige adekvaatsem organisatsioon seda tegema, mõeldes kas või kütusemüüjatele ja minevikus toimunule?

Aitäh küsimuse eest! Mõistlik hind sisaldab siinkohal sisendhindu. Miks see neid sisaldab? Kui me omahinnast alla läheme, siis tulevikus me lihtsalt ei suuda selle hinnaga toota. See sisaldab ka mõistlikku kasumit. Nagu ma ennist välja tõin Konkurentsiametist rääkides, rahvusvaheline standard on see, et 7–9% võiks tulukus olla. Küsimuse teine pool oli ka väga huvitav, ma kindlasti vastan teile, aga hiljem.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Üleminek universaalteenusele algab siis eelmise lepingu lõpetamisega selle aasta oktoobrist, aga me ei ole kuulnud ja te ise ka ei oska praegu öelda, mis hinnaga lõppkokkuvõttes inimesed võivad arvestada. Konkurentsiamet alles hakkab seda hinda määrama. Te võib-olla ei tea, aga objektiivne omahind pluss mõistlik kasum on 35 eurot – seal sees on tootmine ja võrk, pluss kasum. Ärme räägime siin CO₂-kvoodist. See on tegelikult valitsuse otsus see maha tõmmata, ja meil olekski 3,5 senti kilovati eest. Praegu ikkagi inimesed teavad, et tipuhind on 4,8 eurot kilovati eest. Oskate te öelda, mis hind sealt Konkurentsiametist siis võiks tulla? Kui me räägime ikkagi perioodist kuni 2026, siis kas seal vahepeal on ka mingi võimalus, et Konkurentsiamet üllatab ja ehmatab meid mingisuguse universaalteenuse hinnaga?

Jaa, Konkurentsiamet on ennast aja jooksul tõestanud väga erapooletu ja väga pädeva organisatsioonina. Siit edasi: see hinnaprognoos, mida Konkurentsiamet on julgenud välja öelda, ongi see, et hinnast 200 eurot megavatt-tunni eest tuleb see suure tõenäosusega odavam.

Mis puudutab teie väidet, et CO₂-kvoot on lihtsalt valitsuse otsustada, siis päris nii see ikkagi ei ole. See on Euroopa Liidu tasandil kehtestatud süsteem ja sealt valitsus ikkagi päris ühepoolselt lahkuda ei saa.

Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Me oleme siin aru saanud, et CO₂-kvoot mõjutab väga tugevasti hinda. Paratamatult on ju teada, et see on eurokomissaride väljamõeldud, kuskilt pilvest kirjutatud üsna kahtlase väärtusega asjapulk. Selleks, et teha hind odavamaks, on kindel võimalus loomulikult selle CO₂ hinnakomponendi mõju vähendamine elektri hinnas. Nüüd on küsimus: kuhumaani on meie valitsusel võimalik seaduslikult seda hinnakomponenti vähendada, kas nullini või on kuskil olemas piir? Kus on miinimum? Kus on see miinimum, kuhumaani saab CO₂ vähendada?

CO₂ maksumust saab vähendada, kui me kasutame oma elektrijaamades rohkem biokütust. See on ikkagi Eesti Energia enda otsus. Jah, nii ongi.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Et Eestis on inflatsioon 25,3%, see ei ole veel midagi, aga Eesti on absoluutselt pretsedenditu riik maailmas, kuna siinset majandust juhitakse börsi kaudu ehk elektrienergia ja selle hinna kaudu. See [hind] on aga, ütleme, ettevõtjatele äärmiselt kõrge, sest praegu toetusmeetmeid selle jaoks ettevõtjatele pole ette nähtud. Küsimus: mispärast toimub selline ettevõtluse hävitamine? Me näeme varsti kogu meie majanduse vereringe sulgumist. Sellist majanduspoliitikat võivad teha ainult kurjategijad või – vabandust väljenduse eest! – imbetsillid. Küsimus: mispärast te ei toeta ettevõtjaid nende elektrienergiapakettide osas? 

Oleme ettevõtjatega kohtunud, oleme erinevaid lahendusi arutanud ja kahtlemata võtame valitsuses vastu vastavad otsused.

Peeter Ernits, palun!

Jah. Hea minister! Ettevõtjad jälgivad praegu seda etendust hämmastusega. Ma nimetaksin teid pigem sotsiaalkaitseministriks, kuna te tulete siia ettepanekuga, kuidas perede toimetulekut parandada. Nii et ma edaspidi nimetan teid sotsiaalkaitseministriks. Aga te ütlesite, et 120 on võib‑olla see õiglane hind ja kasum on 9%, järelikult 100 peaks olema omahind. Aga samas ma kordan, et Narva jaamades on see omahind 30 ringis. Järelikult teie sotsiaalkaitseministrina ei taha rahvale seda 90 eurot anda. Miks te seda ei taha? Miks te tulete nii viletsa pakkumisega välja? Kuigi, jah, ei ole teada, kas pakkumine on 200 või 120. Aga igal juhul, miks te sotsiaalkaitseministrina rahvast narrite?

120 euro kohta sai öeldud, et see on hea hind. Ma ei öelnud, et see on õiglane hind. Mis puudutab seda 30 euri omahinnast, siis need andmed pärinevad ligikaudu aastast 2014. Vahepeal on ka kõik muud sisendandmed siiski muutunud.

Aitäh! Head ametikaaslased, tuletan meelde, et Riigikogu kõnetoolis on ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister. Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma kõigepealt korrigeerin eelmise vastuse ära. 30 eurot ei olnud megavatt-tunni hind mitte ainult 2014. aastal, vaid ka veel 2019. ja 2020. aastal oli selline hind. Aga selleks, et need inimesed, kes meie istungit jälgivad, saaksid ka aru, sooviksin ma täpsemalt teada, mida te mõtlete. Kuidas on võimalik, et mõned aastad tagasi oli elektri hind mitmeidkümneid kordi odavam, ja nüüd äkki on nii kallis? Te tulete sellise jutuga, et te teete väga hea paketi, mis ometigi on nii kõrge. Kuidas see näitab seda, et valitsus hoolib inimestest, et valitsus mõtleb sellele, et inimesed hakkama saaksid, kui te keevitate otsa CO₂-hinnad ja siis võib-olla börsihinnad? Kust te need hinnad võtate? Seletage ära, kuidas te olete seda paketti luues inimestega arvestanud. 

Inimestega arvestame nii, et me oleme suunanud selle paketi kodutarbijatele. Mis puudutab hinnaloomet, siis seni on see börsil tekkinud. Kust siis pärineb CO₂‑komponent? Me aastaid tagasi Euroopa Liidu tasandil kehtestasime CO₂-süsteemi, et minna üle rohelisele tootmisele ja oma keskkonda säästa. Ma olen teiega nõus. Tänasel päeval, kui meil on mitmed kriisid korraga, võiksime küsida, kas selline elektrisüsteem, mis meile aastaid pakkus väga odavat hinda, enam töötab. Me tegelikult suhtleme Euroopa Liidu tasandil. Ega me ei ole ainukesed, kellel on see probleem, ka kõikidel teistel riikidel on sama probleem. Teeme tööd, et Euroopa Liidu tasandil ära muuta need reeglid, mis puudutavad nii elektriturgu kui ka CO₂-kvoote.

Jaak Aab, palun!

Austatud minister! Minu küsimus puudutab seda, et eelmisel talveperioodil olid läbiproovitud meetmed, millega kehtestasime kodutarbijale hinnalae. Kõigile oli see teada, see oli 12 senti kilovatt-tunni eest. Oli see ootus ja oli selge, et riik lihtsalt kompenseeris keskmise börsihinna vahe kõigile elektrimüüjatele. Ma saan aru, et Isamaa tuli välja elektrituru reformiga. Aga ma arvan, et see on väga väike jupp kogu elektriturust, mis praegu muutmisele läheb, ehk Eesti Energiat lihtsalt sunnitakse müüma kodutarbijatele elektrit mingi fikseeritud hinnaga. Miks ei võiks olla palju selgem ja läbipaistvam skeem selle kompenseerimiseks? Eesti Energia dividend ja kasum on täpselt samasugune eelarveraha kui oleks selle riigieelarvest kompenseerimine.

Täiesti nõus teiega. Probleem eelmise aasta meetmega oli lihtsalt see, et kui me kehtestame hinnalae, siis kodutarbijal on täiesti ükskõik, mis paketi peal ta on, sest riik maksab ju vahe kinni, aga nüüd me ikkagi suuname teda mõistliku tarbimise poole. Ka Eesti Energial on nii kergem arvestada tarbimise tulevikku ja tootmist. Selle tõttu on see süsteem lihtsalt püsivam ja see raamistik selle ümber, kuidas see õiglane hind jõuab kodutarbijani, on läbipaistvam ja ka paindlikum.

Urmas Reitelmann, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Kui teie koduerakond oleks teinud teise poliitilise valiku ja Eestis oleks täna rahvuslik valitsus, siis oleks kauplemine CO₂ teemadel suure tõenäosusega ammu lõppenud, Nord Pool oleks halb mälestus, elektri hind oleks 25 euro juures, uue põlevkivijaama projekteerimine käiks ja tuumaenergeetikas oleksid selged perspektiivid. Nüüd te ütlete, et CO₂ puhul te ootate, mida Brüsselist pudeneb. Eesti on vähemasti de iure veel iseseisev riik. Millised on need eestlaste sisendid või tingimused Brüsselile, mida te olete ette pannud CO₂‑ga kauplemise teemadel?

Kahtlemata seda, punkt üks, et elektriturg oleks läbipaistvam, ja see, et siin teha mõistlikud parandused, et ka elektriturukriisi ajal süsteem töötaks. CO₂ kohta ma arvan, et see hinnalagi, nagu Poola on välja käinud, on mõistlik ettepanek. Me kahtlemata vaatame seda teemat tervikuna ja kindlasti esindame Eesti huve. Ma veidi kahtlen selles, et kui oleks teistsugune valitsus, siis loodusseadused oleksid teistsugused.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister! Kui te ei hakka ettevõtjaid toetama, siis varsti oleme olukorras, kus teatud ettevõtted panevad oma uksed kinni, inimesed jäävad lõpuks hoopis ilma tööta ja neil pole, millega  elektri eest maksta. Te olete korduvalt väitnud, et koalitsioonis ei saada kokkuleppele, et ettevõtjaid toetada. Ma tean, et koalitsioonis on kolm erakonda: Isamaa, Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid. Kui Isamaa toetab, kas siis ei toeta Reformierakond või sotsiaaldemokraadid või ei toeta kumbki? Palun öelge meile, kes pidurdab praegu ettevõtjate toetamist.

Põhimõtteliselt on ju kõik poolt. Kõik me saame valitsuses sellest probleemist aru ja kõik oleme nõus, et meetmeid on vaja. Aga nagu ma ennist kirjeldasin, see võimaluste hulk on päris suur. Ka vajaduste hulk on päris suur. Ka selle varieeruvus, kui kiiresti me mõne lahendusega turule jõuaks, on suur. Ka see, kuidas need on kooskõlas Euroopa Liidu reeglitega, eriti just riigiabi reeglitega, on väga erinev. Kuna seal tekib niisugune valikute maatriks, siis selle kokkuleppimine võtab lihtsalt veidi aega.

Taavi Aas, palun!

Aitäh! Te mõni hetk tagasi, hea minister, ütlesite selgelt, et Isamaa kindlasti ettevõtjate toetamist toetab. Ma saan aru, et kui me teeme vastavasisulise parandusettepaneku, siis teie seda toetate, ehk siis meest sõnast, härga sarvest.

Põhimõtteliselt ja poliitiliselt me kindlasti arvame, et universaalteenust võiks laiendada ettevõtetele. Aga loomulikult, me kuulume koalitsiooni ja oleme mõistlikud koalitsioonipartnerid.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! See teie [vastuse] lõpp, et te olete mõistlikud koalitsioonipartnerid, haakub hästi minu sissejuhatusega. Koalitsioonist on kostnud häälitsusi, et koalitsioonilepingu tõttu ei ole kavas ettevõtjate heaks midagi teha, tegeldakse ikkagi eraisikute probleemide lahendamisega. Aga ma ütlen teile ausalt, et kui talveks midagi ettevõtjatele välja ei ole mõeldud, kui ettevõtjad ei saa hakata universaalteenust kasutades elektrit ostma, siis veebruariks-märtsiks on meil väga suur hulk pere‑ ja väikeettevõtteid lihtsalt pankrotis. Kümned tuhanded inimesed saavad Eestis oma leiva ettevõtlusest. See on ülioluline, vähemalt niisama oluline nagu eraisikute ja majapidamiste toetamine. Nii et ma seda väga loodan ja küsin, kas juba kahe lugemise vahepeal võiks loota, et tuleb ka ettevõtjatele võimalus selle universaalteenusega liituda.

Te võite kindel olla, et valitsus ja koalitsioon juba esimese ja teise lugemise vahel teevad palehigis tööd, et leida lahendus ka ettevõtjatele.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Hea minister! Teie pisut lünklikust jutust võib teha kokkuvõtte, et meil on turutõrge, sellepärast peab sekkuma. Ja turutõrge on see, kui hind on kõrge. Siis te rääkisite veel ka liiga kõrgest kasumist. Palun öelge, kuidas te seda turutõrget kõrvaldate ning kuidas vähendate nõudlust ja suurendate tarbimist, et see hind allapoole liiguks. Kus see loogika teie jutus täpselt asub?

Aitäh! Turutõrge peitub selles, et tänane hind motiveerib väga palju tootmist suurendama, pakkumist suurendama. Paraku see pakkumise suurenemine juhtub alles nelja aasta pärast ja selleks, et sellise pakkumiseni jõuda, see neli aastat üle elada, olemegi ette näinud universaalteenuse, millega me sekkume majandusse. Kuidas me suurendame tootmisvõimsusi? Te kindlasti teate koalitsiooni hea liikmena, et meretuulepargid on tulemas.

Paul Puustusmaa, palun!

Aitäh, hea Jüri! Lugupeetud minister! Vastusest Urmas Reitelmannile sai nagu välja lugeda sellist arusaama, et CO₂-kvoodi süsteem on nagu loodusseadus. Uskuge mind, see ei ole loodusseadus. Veelgi enam, see on sedavõrd rumal väljamõeldis, mida kuskil maailmas peale Euroopa Liidu ei rakendata. Aga siiski ma tahaks, et rahvas, kes vaatab ka seda ülekannet – neid on sadu, tuhandeid –, saaks selgelt aru, kui suur on see koormis CO₂ näol hinna moodustamise komponendis. Umbes, protsentuaalselt, kui suur on see, mida inimesed selle rumaluse tõttu taluma peavad?

Jaa. Kui me võtame keskmiseks börsihinnaks 220 ja CO₂‑kvoodi hind on 90 eurot, siis see on ligikaudu 40%. Mis puudutab loodusseadusi, siis loodusseaduste kõrval kehtivad ka inimseadused ja ma arvan, et ka neid [ükski] valitsus ei hakkaks rikkuma.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Kuulan teie juttu ja olen hämmastuses, mismoodi te vassite esimese ettekande ajal siin Riigikogus. Ma küsin teie käest, millal siis ettevõtjatele toetuspaketid tulevad ja miks neid ei ole. Teie ütlete, et jah, me oleme arutanud siit ja sealt. Aga te ei ütle, millal need tulevad. Mõni aeg hiljem küsimusele vastates te ütlesite, et te lähtute koalitsioonilepingust ja koalitsioonilepingus ei ole sees ettevõtluse toetamist. Saate aru? Te ühe vastuse puhul ajate üht juttu ja teise puhul paiskate välja kogu tõe, et teil ei olegi plaanis ettevõtjaid toetada. Öelge mulle, miks te sellist imelikku juttu ajate. Kas teil ei ole tõesti siis meie ettevõtluse säilimisest sooja ega külma?

Aitäh küsimuse eest! Millal välja tulevad? Esimesel võimalusel. Miks ma olen koalitsioonikokkulepet siin maininud, öelnud, et seda ei ole koalitsioonikokkuleppes? [Põhjus] ei ole mitte see, nagu me ei teeks seda. See tähendab seda, et meil tuleb see kokku leppida. Me kõik teame, et seda on vaja, ja me tegeleme sellega. Kui see oleks varasemalt kokku lepitud, siis see oleks juba töös ja ehk ka valmis, [kui me oleksime tegutsenud] samasugusel rekordkiirusel, nagu me tegelikult universaalteenusega hakkama saime.

Dmitri Dmitrijev, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister! Üldteenuse tootmishind arvutatakse vähemalt kolme majanduslikult kõige kulutõhusama keevkihttehnoloogial põhineva tootmisseadme alusel. Seletuskirjast me loeme, et need on Auvere elektrijaam, Eesti Elektrijaama 8. energiaplokk ning Balti Elektrijaama 11. energiaplokk. Muu hulgas kujundatakse tootmishind keskkonnanõuete täitmist arvestades, mis on väga loogiline, see on seesama CO₂‑kvoodi hind, millele te viitasite. Me kõik teame, et Eesti Energia tootmisportfellis on ka taastuvenergial baseeruvaid tootmisüksusi ja nende maht elektrienergia tootmises ajaga kindlasti kasvab, vähemalt nii on prognoositud. Kas oskate vastata, miks me ei taha universaalteenuse tootmishinda arvestada protsentuaalselt või mahu poolest samaväärselt (Juhataja helistab kella.) neidsamu rohelisi lahendusi, mis viiksid seda hinda lõpptarbija jaoks allapoole?

Aitäh selle küsimuse eest! Sisuliselt kuulub Eesti Energiale enamusosalus Enefit Greenis, kus need rohelised tootmisvahendid on. Paraku on sealt ligikaudu 20% börsil. Me ei lähe eraettevõtlust reguleerima.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma siin vaatan, et kui EKRE oli valitsuses, siis aastal 2019 oli elektri megavatt-tunni keskmine hind 45,86 eurot ja 2020. aastal oli 33,68 eurot. 2021. aasta keskel tõusis elektri hind mitmekordseks. Praegu te serveerite seda universaalelektri hinda kui suurt päästepaketti inimeste aitamiseks, ometigi ei ole nõus loobuma CO₂‑kvoodist, mis tõstab hinda märkimisväärselt, seda enam, et selgusetuks ja väga segaseks jääb kõigile see, kuidas need hinnad üleöö äkki nii košmaarselt kõrged on. Minul on tunne, et see universaalteenus on lihtsalt petmine, rahva petmine, samamoodi, nagu omal ajal oli pangalaenudega, kui soovitati inimestel fikseeritud intress teha ja peale seda hakkas Euribor kukkuma. Seletage mulle ära, mida rahvas selle universaalteenusega üldse võidab.

Aitäh selle küsimuse eest! Väga lihtsalt öeldes: universaalteenusega võidab rahvas hinnas. Nad võidavad odavama hinna.

Te räägite ajaloost, kui EKRE oli valitsuses. Ma olen päris kindel, et enne EKRE erakonna loomist olid energiahinnad veelgi madalamad. Aga me elame tänases päevas ja me leiame lahendusi tänase päeva jaoks. Mis puudutab CO₂, siis nii nagu ma ennist mainisin, Euroopas me kindlasti esindame Eesti huve selles, et CO₂ hind süsteemis oleks mõistlik. 

Jaak Aab, palun!

Hea minister! Ma saan aru jah, et koalitsioonis on otsustatud niimoodi, et ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister tegeleb nüüd elektrienergia hinnaga, kuigi muidu, tavalises olukorras, oleks see majandus‑ ja taristuministri ülesanne. Gaasi ja kaugkütte hinnale te koalitsioonilepingus lubasite ka hinnalae kehtestada ja seal on need hinnalaed välja toodud. Kas te oskate sama ministeeriumi ministrina või valitsuse liikmena kommenteerida, millal vastavad määrused kehtestatakse, et inimeste ootus saaks selge vastuse? Täna tuli uudis: gaasi hind 1. oktoobrist on 4,1 eurot kuupmeeter. Eelmine aasta oli 0,6 ja 0,7 eurot ehk 60–70 senti.

Aitäh selle küsimuse eest! Mul on hea meel öelda, et peatselt peale mind saabub kõnepulti minu hea kolleeg minister Sikkut ja vastab sellele küsimusele. Valitsuse poole pealt ma ütlen, et esimesel võimalusel me tegeleme kõigi kriitiliste probleemidega.

Helle-Moonika Helme, palun! 

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Inimeste elektriarve koosneb teatavasti kahest komponendist: üks on elektrienergia ja teine on võrgutasud. Elektri tootmine kuulub praegu riigile, samuti kuulub elektri põhivõrk suures osas riigile. Aga me nägime juba päris suurt võrgutasu tõusu Eleringi poolt, ees on ootamas veelgi rajum hinnatõus, see teade oli juba meedias olemas. Ehk te ühe käega nagu annate armu, teise käega lajatate täiega. Mulle üks inimene saatis oma elektriarve, kus on must valgel kirjas: elektrienergia 2.78, see on siis Eesti Energia saadetud [arve], ja võrgutasu 64.57 ja see arve kokku koos käibemaksuga on 81.36. Kuidas te sellise absurdi ära lahendate? Kuidas te inimesi aitate? Me räägime siin praegu elektrienergiast, aga võrgutasud on ka väga suur probleem.

Aitäh selle kommentaari ja küsimuse eest! Vastus on võrdlemisi lihtne: kõiki suuri probleeme lahendatakse üks samm korraga. Täna me lahendame elektri hinna probleemi.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Te ütlesite ühes oma vastuses, et ettevõtete toetamine on kahtlemata üks valitsuse prioriteete. Aga see on ju vale, sest samas te väidate kogu aeg, et valitsuses mitte mingisugust sellist kokkulepet pole. Ka käesolevast eelnõust on ettevõtete toetamine täielikult välja jäetud. See toob kaasa veelgi suurema inflatsiooni, mis on niigi kordades suurem kui teistes Euroopa riikides. Isegi Venemaal ei ole inflatsioon ligilähedanegi. Valitsuse meelest, ka teie meelest on see järelikult okei. Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et eelnõu viib ellu koalitsioonilepingus sätestatut. Kas valitsuse eesmärk ongi, jättes ettevõtluse toetusteta, suurendada veelgi inflatsiooni, kutsuda esile Eesti ettevõtete pankrotistumist, tööpuuduse kasvu ja enneolematut vaesust? Teie ülesanne on seista Eesti rahva ja Eesti ettevõtluse eest. Aga see on, Kurt Vonnegutti tsiteerides – andke andeks! –, poolpeeretamine. 

Aitäh selle kommentaari ja küsimuse eest! Nii nagu ennist: me lahendame ühe probleemi korraga. Täna me lahendame probleemi ära kodutarbija jaoks. See, et me ei ole kõige tehnilisemas lahenduses veel valitsuses kokku leppinud, ei tähenda seda, nagu me ei näeks seda prioriteetse probleemina, millega me tegeleme, kuhu me oma aega paneme ja kus me kaasame erinevaid organisatsioone ja eksperte. Ma võtan teie murekoormat vähemaks ja ütlen veel kord: see on meie prioriteet.

Taavi Aas, palun!

Aitäh! Hea minister! Minu küsimus tuleneb jällegi ühest teie eelmisest vastusest. Te ütlesite õigesti, et Enefit on börsiettevõte, ja ütlesite ka seda, et teie eraettevõtlust reguleerima ei lähe. Tegelikult regulaator ei ole mitte valitsus, vaid selle eelnõu järgi on regulaatoriks ju Konkurentsiamet. Tuletan teile meelde, et selline ettevõte nagu Tallinna Vesi on täpselt samamoodi börsiettevõte, ometi Konkurentsiamet seal hinda reguleeris. Nii et minu väide on, et täpselt samamoodi on see võimalik ka elektri puhul.

Aitäh! Tõepoolest, Eesti Energia turuosa on üle 50%, samas on ka Riigikohtu lahend minu teada selle kohta, et ta pole turgu valitsev monopol. Erinevalt Tallinna Veest, kes oli monopol. See on ka põhjus, miks monopolilaadse olukorra lahendamine Konkurentsiameti poolt ei ole tänasel päeval just Enefit Greeni puhul päevakorras.

Maria Jufereva-Skuratovski, palun! 

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab ka ettevõtjate abistamist, kuna minu poole pidevalt pöörduvad inimesed ja soovivad teada, mis on need konkreetsed valitsuse pakutud meetmed, mis aitavad neil üle elada talve ja sügise. Ma sain aru, et tegemist on kokkuleppeküsimusega, et on veel vaja seda koalitsioonis arutada. Aga ma küsin: kas teil ministrina on kindel ettepanek, mida te olete valmis lauale panema? Ma tõepoolest sooviks kuulda just neid teie isiklikke või teie kui ministri ettepanekuid, et me vähemalt neid teaksime.

Aitäh selle küsimuse eest! Minu isiklik ja ka Isamaa seisukoht on see, et universaalteenust tuleks laiendada kõikidele ettevõtetele ja leida selleks ka tehnilised lahendused. Seda me kahtlemata koalitsioonis arutame ja minu poolt on see lauale pandud. Me ei unusta samas ära kõiki teisi energialiike ja leiame lahendused nendegi jaoks. Kui rääkida just ettevõtetest, siis sõnumina ettevõtete poolt on tulnud see, et need, kellel vähegi võimalik, on gaasikütte pealt ära tulnud, aga osas tootmisprotsessides on gaas kriitiline ja sa lihtsalt ei saa [kasutada] muud kui gaasi. Kahtlemata me vaatame ka nende vajadusi.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettevõtlusminister! Jätkan seda ettevõtjate teemat. Te ütlesite, et esimesel võimalusel tegeldakse sellega. Ettevõtjad on teoinimesed. Hoiatan teid ette, et üks teie koalitsioonipartneritest, nimelt peaminister Kaja Kallas, ka eelmisel sügistalvel, kui ma küsisin ettevõtjate toetamise kohta, ütles, et nädala-paari jooksul tehakse väikeettevõtjatele ja [teistele] ettevõtjatele toetused, aga tegelikult ei tulnud sealt mitte midagi. Kas teil on ka plaan B, kui see "esimesel võimalusel" jääb väga pikalt venima, läheb talve või kevadesse välja? Mis on teie plaan B, kuidas te plaanite aidata Eesti ettevõtjaid? Ka Brüsselis, kuhu te peate minema veel midagi kooskõlastama, keerutatakse pöidlaid veel hullemini kui meie parlamendis, sealt ei tule kiireid vastuseid. Mis on teie plaan B, kuidas ikkagi aidata Eesti ettevõtjaid juba sügisel?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma olen siiski päris kindel, et nii valitsuses kui ka Euroopa tasandil me leiame lahendused, et ettevõtjaid energiakriisis toetada.

Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Tuleb tunnistada, et see teie etteaste on suht piinlik ja mage. Ma ei süüdista selles teid, vaid pigem seda, et te olete lasknud Reformierakonnal eesotsas Kaja Kallasega ja Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal endale lihtsalt koti pähe tõmmata. See eelnõu, mille kohta te ise ütlesite, et lahendate kodutarbija probleemi, ei lahenda ju tegelikult ühtegi probleemi. Ei aita see inimesi, kes kasutavad elektrit, ei aita see ettevõtjaid ega mitte kedagi. Ega teil ei ole ka ühtegi konkreetset vastust.

Aga ma siiski küsin ühe küsimuse, mis puudutab ahjuküttega majapidamisi. See eelnõu tuleb appi inimestele, kes kasutavad elektrit, aga me teame, et Eestis on väga palju majapidamisi, kus kasutatakse just nimelt ahjukütet ja selle tarbeks puitu. Me teame seda, et need hinnad on kolm-neli korda tõusnud, siin valitsus appi ei tule. Mis on plaan ja sõnum nendele inimestele, kes ka ootavad just nimelt selleks talviseks perioodiks riigi abi?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma arvan, et universaalteenus pakub olulist tuge hindade suhtes elektriturul. Mida kiiremini me selle teie kaasabil tehtud saame, seda kiiremini me saame hakata lahendama järgmisi probleeme.

Rene Kokk, palun! 

Suur tänu, austatud esimees! Lugupeetud minister! Jaa, teie viimased vastused on ikka väga, pehmelt öeldes, sisutühjad. Aga ma annan teile võimaluse vahepeal konkreetsemalt vastata. Palun, et ehk kordate uuesti üle, milline see universaalteenuse hinnavahemik olema saab. Ma sain aru, te ütlesite, et selle peab välja selgitama Konkurentsiamet. Aga kahtlemata te olete selle eelnõu ettevalmistamise käigus teinud mõttetööd koos erinevate organisatsioonidega. Inimesed küsivad väga tihti ka minu käest, milline see vahemik siis olema saab. Äkki te kordate üle, mis te arvate, millisesse vahemikku see jääb? Ega ma ei arvagi, et te praegu absoluutset tõde saate öelda, aga ehk käite välja selle vahemiku.

Jah, Konkurentsiamet määrab siin lõpliku hinna. Loodetavasti – nii vähemalt on nende enda väidete järgi – nad suudavad, loomulikult Eesti Energiaga koostöös ja nende andmetele toetudes, hinna kooskõlastada ligikaudu 23. septembril. Poliitiliselt ei saa ju kuidagi Konkurentsiametit mõjutada, nii et siin ei jää üle muud kui lähtuda Konkurentsiameti enda öeldust. Sellel hetkel, kui börsihinnad olid 200 ja 220, nad ütlesid, et suure tõenäosusega saab see hind olema madalam.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud ettekandja! Ega ma teid ei kadesta selles rollis, sest sellel talvel algab pankrottide laine. Täna helistas mulle 30 aastat Rakveres kõrtsi pidanud mees, kes ütles, et sel talvel pean kinni panema, sest hind on viis korda kallim, ma ei saa mingit kasumit. Ta elas isegi maffiaajad üle, relv käes. Mõelge ise, mis hakkab toimuma. Tõesti, praegu on see nagu lekkiva paadi mingite kaltsudega parandamine, et ta põhja ei läheks. Olukord on siiski selline, et me peame mõtlema, kas see rohepööre mitte ei vii kogu meie majandust uppi.

Mul on ka küsimus. Kas te tehnoloogiainimesena ikka üldse usute, et lehmade metaanieritus maakera hävitab? Kas me ei võiks pidurit tõmmata kogu sellele asjale? Katastroof terendab Saksamaal ja mujal. Äkki nelja aasta pärast ei lähegi muud tegema, kui paneme tehased tööle, paneme normaalse tootmise tööle?

Aitäh! Kui küsimus oli lehma [tekitatava] metaani mõjude kohta, siis minule teadaolevalt on metaan osoonile 25 korda ohtlikum kui CO₂. Aga jah, kui vaja, ma võin seda täpsemalt uurida.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Härra minister! See, kui mina olen hea koalitsiooni liige, nagu te ütlete, tähendab ju seda, et te peate mulle andma eriti häid vastuseid. Aga see esimene ei õnnestunud. Minu küsimus oli, kuidas see eelnõu suurendab pakkumist ja vähendab nõudlust. See on täpselt vastupidi, asi ei ole neljas aastas, ta ikkagi vähendab pakkumist, ta vähendab stiimulit investeerida ja ta kindlasti stimuleerib ka tarbimist. Nii et selles mõttes hinna seisukohalt on sel tagurpidi mõju. Aga ma küsin siis sotsiaalse mõju kohta. Spetsiaalselt otsisin sellist analüüsi, seletuskirjas seda pole. Kes odavamast hinnast rohkem võidab, kuidas see võit tuludetsiiliti teie analüüsi järgi summaarselt jaotub?

Aitäh! Eks tulud jaotuvad muidugi elektritarbimise [järgi]. Me oleme näinud uuringut Euroopa tasandil, mis tõi Eesti välja kui riigi, kus kõik sissetulekugrupid on väga tugevalt mõjutatud energia hinnast. Seetõttu me ikkagi toetame läbivalt kõiki ühiskonnagruppe.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud härra Järvan! Ma ütlen teie kohta härra Järvan, sest ma pean praegust Kaja Kallase valitsust illegitiimseks seoses põhiseaduse süstemaatilise ja pikaajalise rikkumisega selle valitsuse kokkupanemisel.

Minu küsimus on selline. Te vihjasite, et enne EKRE moodustamist oli elektri hind veel odavam. Tõepoolest, Nõukogude ajal, mida mina mäletan – teie olete sündinud 1990, ma vaatasin järele –, oli see 4 kopikat kilovatt-tunni eest, väga odav praegusega võrreldes. Kui arvestada, mida kopikas eurosse või senti konverteerituna tähendab, siis see [hind] oli praktiliselt olematu, eks ole. No ma ei tea, võib-olla praegune valitsus peaks Venemaalt selles suhtes lausa abi küsima.

Aga mu küsimus on tegelikult üldse teisest valdkonnast. Küsimus puudutab seda, et eile, ühesõnaga, tegelesime natukene pangandusega, aga selgus, et ei saa kuidagi [panka] sisse. Ülekandeid ei olnud võimalik teha, identifitseerimine ei toiminud. (Juhataja helistab kella.) Mina vene keele valdajana loen ka Vene väljaandeid aeg-ajalt ja ma olen lugenud, et Venemaa ähvardab Balti riike kättemaksuks – ma ei hakka täpsustama, kättemaksuks mille eest – tõsiste küberrünnakutega. Kui valmis Eesti on selleks?

Tänu erakorralistele investeeringutele küberturvalisusesse me näeme, et küberrünnakud riigisüsteemide vastu on olnud põhimõtteliselt olematu mõjuga. Selle tõttu ma vastan teile julgelt, et väga valmis. Mis puudutab eilset tõrget, siis see oli lihtsalt tehniline probleem. Tegemist ei olnud rünnakuga.

Urmas Reitelmann, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Mõned päevad tagasi lekkis ajalehtedesse ja meediasse mõte, et Nord Poolist lahkumine oleks vältimatu. Siis kostus Nord Pooli toiduahelast meeleheitlikke hüüdeid, miks seda teha ei saa. See kõik kõlas infantiilselt, just nagu oleks Olympic Casino suuromanik öelnud, et hasartmängudest ei tohiks mitte kunagi loobuda.

Nüüd ettevõtluse juurde. Okei, te teete mingi fikseeritud paketi kodutarbijale, ettevõtjad mängivad aga endiselt kasiinos. Endiselt on see suur mäng. Me teame, et Nord Poolis kunstlikult tõstetakse hinda nii Eestis kui ka Põhjamaades, see ei ole aus bisnis. Miks valitsus sealt ometi välja ei tule, sirge seljaga? See on ainult valitsuse ühe otsuse taga.

Aitäh küsimuse eest! Ka ettevõtjatel on olnud võimalus hindu fikseerida. Need, kes nägid riske tulemas, samamoodi nagu valitsus, tegidki seda. Miks me ei tule börsilt välja? Sellepärast, et meil peab nõudlus ja pakkumine olema tasakaalus ja kuidagi me peame elektrit vahetama. See on ka põhjus, miks me oleme börsil. Ka universaalteenus saab olema üks pakett börsil ja see, et see on börsil, ei tähenda, et sa pead seda kasutama. Aga sul on vähemalt selleks võimalus. Selleks, et elektrisüsteemid meil ikkagi töötaks ja oleks sünkroniseeritud, me oleme börsil. See on see põhjus.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teil on olnud sellised head, lühikesed ja väga-väga viisakad vastused. Mul on ka lühike küsimus, millele ma eeldan mitte ainult viisakat vastust, mis teilt nagunii tuleb, aga ka konkreetset vastust. Te väitsite nimelt ühes oma vastuses, et teie olete mõistlik koalitsioonipartner ja seetõttu see ettevõtjate toetusinstrumendi loomine viibib. Ühesõnaga, te annate mõista, et teie ehk Isamaa Erakond oleks kiire lahenduse poolt, aga koalitsioonipartnerid pidurdavad. Teil on kaks koalitsioonipartnerit: sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond. Minu küsimus on: kumb neist pidurdab või pidurdavad mõlemad koos?

Aitäh küsimuse eest! Ma liiga palju ei tahaks oma koalitsioonipartnerite nimel ja nende erakondade nimel sõna võtta, aga ma olen päris kindel, et kõik erakonnad tahaksid kiiret lahendust. Probleem on selles, et need kiired lahendused tõenäoliselt natukene erinevad ja seetõttu konsensuse leidmine veidi veel viibib.

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Minu teine küsimus puudutab universaalteenuse võimalikku hinnavahemikku. Ma küsin uuesti teie isiklikku arvamust. Kuidas te arvate, milline võiks olla selline mõistlik hinnavahemik selle universaalteenuse juures, jälle teie isiklik arvamus?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma arvan, et me elame väga keerulisel ajal, mitmed kriisid on samal ajal. Kõige negatiivsem asi, mis sa kriisi ajal teha saad, on tekitada segadust. Segadust tekitatakse kõige paremini kommunikatsiooniga. Eriti kui see kommunikatsioon, nagu tulevikus välja tuleb, ei vasta täpselt tõele. Selle tõttu ma pean jääma ikkagi Konkurentsiameti öeldu juurde olukorras, kus börsihind oli 200–220, et sellest tuleb suure tõenäosusega odavam. Siin kõnepuldis ma ei tahaks rohkem segadust [tekitada].

Dmitri Dmitrijev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Kolleegid saalis on palju rääkinud ettevõtjate toetamisest või pigem ettevõtjatele mõeldud toetusmeetmete puudumisest selles eelnõus. Te oma eelnevates vastustes viitasite sellele, et paljud ettevõtjad on jõudnud fikseerida elektrienergia hinna soodsale tasemele natuke pikemaks perioodiks. Minu küsimus: kas me tõesti nõustume selle olukorraga, kus kriisi ajal jäävad ellu mitte innovaatilised, keskkonnasõbralikud, kuluefektiivsed ja Eesti ekspordi kasvu ja sellega ka SKP kasvu toetavad ettevõtted, vaid need, kellel on õnnestunud õigel ajal õiged lepingud sõlmida? Ma mõtlen neid, kellel on elektrienergia üheks suureks kulukomponendiks. Millal on ikkagi koalitsioonil plaanis välja tulla toetusmeetmetega, mis on suunatud ettevõtjatele?

Aitäh selle küsimuse eest! Üldpõhimõttena ma näen, et Eestis võiks jääda ellu kõige parema ja kõige tugevama ärimudeliga ühingud. Kahtlemata on selles suur roll nende ettevõtete juhatustel, kes teevad selliseid otsuseid, kes näevad riske tulemas ja kes hindavad riske õigesti. Loomulikult on siin ka innovatsioonil väga oluline osa. Kui sa innovatsiooni ei panusta, siis tulevikus sind tõrjutakse turult välja. Olles seda öelnud, ma ütlen seda uuesti: praegu on energiaturul turutõrge ja see annab riigile põhjuse sekkumiseks, seda nii kodutarbijate kui ka ettevõtete osas.

Millal see lahendus tuleb? Esimesel võimalusel.

Kalvi Kõva, palun!

Aitüma, hea Riigikogu esimees! Hea minister! Mu küsimus on selline. Kas te mõtlesite seda eelnõu koostades ka nende kodumajapidamiste peale, kes saavad sooja küttepuude abil? Me teame väga täpselt, mis küttepuude hind on teinud. Loomulikult, sa võid ükskõik kui kalleid küttepuid osta, selle valemi järgi see sinna toetuse alla ei lähe. Küll aga me teame, et ahjukütte puhul on sul ridamisi muid kulutusi. Nende inimeste küte kallineb ka sadu protsente võrreldes aastataguse ajaga. Mis te puudega ahju kütvatele inimestele ütlete?

Me ütleme seda, et meil on väga hea meel, et elektrituru reform on käigus, et universaalteenus tuleb ja et vähemalt elektri hinna me saame kontrolli alla.

Mart Helme.

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Siin on olnud nii palju naljakaid asju, mida te olete öelnud. Alates sellest, et meil on börs. No meil ei ole ju börsi, see on börsi karikatuur, mis meil on. Siis see, et meil on turutõrge. Missugune turutõrge? Turutõrge on tekkinud sellest, et fossiilseid kütuseid keeldutakse mingisuguse ideoloogilise hulluse tõttu kasutamast ja tahetakse [nende kasutamine] üldse kinni panna. Needsamad ahjupuud pidid ka ju nii hirmsad asjad olema, et tuleks ära keelata.

Aga minu küsimus on teise, ma ei tea, fossiilse või mittefossiilse või mis iganes kütusega seotud. See on pellet. Me teame, et väga palju kasutatakse Eestis kütteks pelletit ja pelleti hinnad on praegu tõusnud 500 euro juurde tonni eest. Mis varianti näeb valitsus ette selle kütteliigi kompenseerimiseks, toetamiseks? Samas on absurdne olukord. Ma tean inimesi, kes Eestist eksporditud pelleti ostsid tagasi, tõid tagasi kümnekordselt odavama hinnaga. (Juhataja helistab kella.) Siin on ka turutõrge. Mis te selle turutõrkega teete?

Aitäh küsimuse eest! Käesolev seaduseelnõu pelletitega ei tegele, aga me kindlasti proovime leida lahendusi ka nende jaoks, kes kasutavad alternatiivseid kütteallikaid.

Toomas Jürgenstein, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Ma kasutan juhust ja tänan eelmist valitsust. Mina olin lihttarbija ja kui te võtsite võrgutasust omajagu enda kanda, siis oli tunne, et käsi pandi õlale. No praegu me paneme käe lihttarbijale natuke tugevamini õlale.

Aga ma küsin näitlikult. Ma tegin möödunud aasta lõpus kolme aasta peale lepingu: ööelekter 12 sendiga, päeval 15‑ga. Hea minister! Kas sa soovitad mul universaalpaketi võtta?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma soovitan oodata ära Konkurentsiameti [määratud] hind ja kui see on odavam, siis liikuda universaalteenuse peale.

Siim Kiisler, palun!

Aitäh, Riigikogu esimees! Austatud minister! Kas te olete nõus, et teie eelnõu soodustab suuremat elektri tarbimist eraisikute poolt, seega suurendab omakorda defitsiiti elektriturul ja seeläbi seab veelgi raskemasse olukorda Eesti ettevõtted, kuna nende jaoks muutub olukord raskemaks, ja te sellega halvendate ettevõtja olukorda elektriturul?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma ei arva, et see hirmkallite hindade juures tarbimist suurendaks. Ma arvan, et pigem me teeme ettevõtetele teene, sest me loome raamistiku, millega me saame loodetavasti tulevikus ka neile appi minna.

Siim Kiisler, palun!

Aitäh! Palun täpsustage. Te ütlesite, et hirmkallite hindade juures see ei suurendaks tarbimist. Kas te tahtsite sellega öelda, et hinnad jäävadki hirmkalliks, või mis selle jutu mõte oli? On ju selge, et kui on odavam hind, siis eraisikute tarbimine kasvab, see tähendab, et teistele jääb [elektrit] vähem.

Aitäh! Ei tahtnud seda öelda. Mida ma tahan öelda, on see, et ettevõtete tarbimine on ligikaudu kolm-neli korda suurem kui kodutarbijatel, eriti suvel, aga me näeme, et ka talv tuleb raske, hinnad on kaks-kolm korda kõrgemad kui eelmisel talvel. Just sellepärast me tulemegi selle universaalteenusega kodutarbija jaoks välja.

Kalvi Kõva, palun!

Aitüma, hea Riigikogu esimees! Hea minister! Mart paar küsimust varem siit tagapingist püüdis manada [silme ette] sellist pilti, et taastuvenergia ja taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter on hirmkallis, saatanast, ja me peaksime minema tagasi nende nii-öelda taastumatute energiaallikate juurde. Hea minister! Kas ma olen õigesti aru saanud, et teie arvates on ikkagi taastuvatest energiakandjatest saadud elekter tänaseks päevaks kõige odavam, perspektiiviga, väga kindlalt tulevikku vaatav ja mõistlik kasutada? Või on Mardil õigus?

Aitäh selle küsimuse eest! Tänases olukorras on kahtlemata rohetootmine kõige odavam viis elektrit saada. Ma olen ka tugevalt turumajanduse usku. See tähendab, et kõige loodussõbralikuma lõpptulemuse saame siis, kui me laseme turul võimalikult palju ise tegutseda, aga samas hinnastame riiklikke ressursse õiglaselt.

Henn Põlluaas, palun! 

Aitäh! Kui me ikkagi vaatame seda taastuvenergiat laiema pilguga, siis kõik need elektrivõrgud, mis tuleb luua, muundurjaamad, salvestusvõimalused, kogu see eriliste muldmetallide kasutamine ja utiliseerimine – kui me selle kõik kokku paneme, siis ei tule see teps mitte odavam, vaid palju kallim. Aga öelge mulle palun, kui me jätame need rohepöörasusest tingitud igasugused CO₂-kvoodid ja kõik selle hulluse, mille tõttu meil elekter kallis on, ja ka Nord Pooli kõrvale, kasutame meie enda elektritootmist meie Narva Elektrijaamades, siis kui palju maksab see kilovatt koos mõistliku kasumiga?

Aitäh selle küsimuse eest! Paraku on see pidevalt muutuses. Me oleme näinud erinevaid numbreid. Kõige täpsema vastuse saab siiski Eesti Energialt.

Austatud minister, ma tänan teid. Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni esimehe. Kristen Michal, palun!

Austatud esimees! Austatud kolleegid! Majanduskomisjon kogunes reedel, 26. augustil ja arutas valitsuse esitatud elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu 655, mis on teie ees ja mida minister siin tutvustas.

Ma püüan anda ülevaate olulisemast, mida komisjonis arutati. Meie protokollid on ka vist veebis juba kättesaadavad ja tihtipeale on need üsna üksikasjalikud, mistõttu protokolli ettelugemist ma siin sooritama ei hakka. Kirjaoskus on üsna levinud.

Kõigepealt käisime üle selle, mis muutus võrreldes eelnõu algse variandiga, mis oli ajakirjanduse kaudu kõigile kättesaadav enne, kui ta Riigikokku jõudis. Valitsuses täpsustati leppetrahvi ajalist piiri. See tähendab seda, et leppetrahvita saab esimese paketivahetuse korral paketti vahetada mitte 2022. aasta lõpuni, vaid esimese korra saab [alati] leppetrahvita vahetada. See on seaduses ka nii kirjas.

Oli küsimus, mis oli ka siin küsimuste ringis, et kas tulevikus piisab sellest, et kui klient tühistab oma lepingu ja läheb üle üldteenusele, et siis saab universaalteenuse hinnaga. Vastus on loomulikult jah, see on küllaltki hea ja lihtne mehhanism.

Kolleeg Siim Kallas tundis huvi – seda on ka varem küsitud –, mida arvatakse, kas see universaalteenuse hind on odavam ja kui on, siis kui kauaks, ja kas Konkurentsiameti puhul on ohtu, et tuleb ka selle hinna poliitilist survestamist. Nii Kristjan Järvan kui ka tema nõunik Märt Ots kirjeldasid hinnamehhanismi. Üldjoontes paistab see mehhanism pigem selline, et Konkurentsiamet püüab hinnastada vastavalt juba kirjeldatud mehhanismile, et tootmissisendid, tööjõukulud, keskkonnamaksud jne ning mõistlik tasuvus. Pikemas vaates tõenäoliselt – see on nüüd komisjoni lisandus –, kui tulevad uued võimsused, puhtamad, moodsamad ja soodsamad, siis universaalteenus ilmselt kahe või viie aasta lõikes ei jää enam soodsamaks pakkumiseks. Pigem on tegemist ikkagi kriisilahendusega, mis lapib seda energiasõda, mis praegu käib.

Palju oli juttu sellest hinnast, mille kohta ka siin saalis küsiti. See hind on täna pigem ikkagi spekulatiivne või need hinnangud, mis on ka siin protokollis ja mida on komisjonis arutatud, on pigem spekulatiivsed ja tunnetuslikud. Märt Ots hindas selle tootmishinna 50–60 euro juurde megavati eest ja CO₂ kulu, mis oli hinnanguliselt umbes 80, hiljuti 96, on 130–150 eurot megavati kohta. Aga ma rõhutan, kuna see on ka siin protokollis, et tegemist on hinnanguga, sest täpse hinna määrab ikkagi Konkurentsiamet pärast seda, kui ta on kõik need sisendid üle käinud ja täpse arvestuse teinud. Seda päris pöidlaga mõõta ei saa.

Oli ka küsimusi, mis edasi saab, kuidas teised elektrimüüjad sellega tegelema hakkavad. Teised elektrimüüjad saavad edasi müüa ja tegelikult on neil võimalik ka marginaal lisada. Kliendil on üsna lihtne võrrelda hinda pakutava hinnaga ja otsustada, millise müüjaga ta lepingu sõlmib, kui ta seda tahab.

Siis oli kolleegidel küsimusi, et kui ikkagi juhtub, et elektri tootjahind peaks kõikuma, tootmissisendid peaks kõikuma, mis siis saab. Siis esitatakse Konkurentsiametile taotlus või Konkurentsiamet vaatab üle ja vastavalt sellele kõikumisele ka hinnamuutused teeb. Märt Ots lisas oma vanast kogemusest Konkurentsiametis, et nende rusikareegel on, et umbes 5%‑line kõikumine on see piir, kust alates hakatakse neid hindu üle vaatama.

Nii. Mis siin veel olulist on? Ahah, küsiti palju ka ettevõtjate kohta, mida siin saaliski küsiti. Vastused olid samad, mida te juba kuulsite, et valitsus ja koalitsioon selles eelnõus tegelevad eeskätt kodutarbijate, eraisikutega, korteriühistute kaudu või kuidas iganes. Ettevõtluspaketid on teistes eelnõudes, kui on vaja neid eelnõusid, või teistes otsustes, mis valitsusest tulevad. Läbirääkimised ettevõtjatega ja ettevõtlusliitudega käivad, seda kinnitati. Eks lähitulevik näitab, mis need lahendused on Eestis või Euroopas, sest signaale on ka Euroopast palju tulnud. Vaatame, mis need sammud on.

Nii. Ma arvan, et see vist ongi olulisem osa. Kui on küsimusi, siis eks ma lisan.

Otsused olid järgmised. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Kristen Michal, selles oli konsensus, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, samuti oli konsensus, ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 5. september kell 12.

Lisan omalt poolt, et menetluse tempo on kahtlemata kiire. Me püüame seda ka Riigikogus, ütleksin, siiski üsna kiires tempos teha. Eks aeg näitab, kuidas see kõik õnnestub, aga eesmärk on hetkel see, et me jõuaks sellega valmis, et kõik osapooled, Konkurentsiamet, president jne, jõuaksid 1. oktoobriks valmis. Seetõttu ma loodan, et nii arutelud kui ka muudatusettepanekud jäävad sellesse ajaraami. See on suure mõjuga eelnõu, kahtlemata. Aga arvestades ka aega ja kriisi sügavust, on ehk põhjendatud Riigikogu keskmisest veidi kiirem toimetamine. Ma loodan, et kolleegid, fraktsioonid ja kõik arvestavad sellega muudatus[ettepanekute] esitamisel. Nii. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Eks ma saan aru, et teie olete ka Kaja Kallase pantvangis, tegelikult te tahaksite olla rohkem näoga inimeste, rohkem näoga ettevõtjate poole ja ega te ka ei ole õnnelik selle eelnõu üle. Tuleb tunnistada, et kui valitsus ikkagi näitab väga selgelt ettevõtjatele Pikka Peetrit ja ütleb, et vaadake ise, kuidas te selle sügistalve üle elate, siis ma arvan, et see ei ole tegelikult see sõnum, mida teie sealt puldist tahaksite öelda. Ma tulen teile appi. Kujutage ette, et me oleme siin saalis kahekesi ja peaminister ei ole kuulamas, aga tuhanded ettevõtjad saavad hiljem järele kuulata. Mis on valitsuskoalitsiooni sõnum täna ettevõtjatele, kuidas nad saaksid selle sügistalve ikkagi üle elada?

Aitäh, hea kolleeg! Minu meelest tuleb inimese õnn tema enda seest, see ei tulene välistest teguritest. Ma tean paljusid inimesi, kes otsivad oma ebaedu põhjust kusagilt mujalt. Ma soovin neile alati selles jõudu. Tegelikult tuleb see ikkagi inimese enda seest. Ma ei ole kuidagi õnnetu siin olles. Vastupidi, olen väga õnnelik ja ma meenutan, et isegi kui siin saalis olla kahekesi, siis puldist kõneldakse alati Eesti rahvaga. See on reegel.

Kui nüüd Eesti rahvaga kõneleda, siis universaalteenus võib-olla pole selline, et ta kõige täpsemalt sihiks ainult abivajajaid, ta võib-olla ei rahulda seda vajadust, et muuta kiiremini tarbimisharjumusi. Aga tema kasuks räägib see, et selles kriisis jõuab ta ajaliselt esimese abina kohale ja see on abi puhul printsiibis väga oluline. See tagab ka selle, et need inimesed, kes ei ole fikspakette sõlminud või kellel ei ole selliseid fikspakette, nagu nad sooviksid, saavad lahenduse. See annab meelerahu keerulisel ajal.

Ma julgen öelda, et energiaturgudel toimuv ka enne seda valitsuskoosseisu, ka eelmise valitsuskoosseisu ajal oli selgelt energiasõja tunnustega.

Ettevõtluse poole pealt, tean, on erinevaid mõtteid. Ma kindlasti ei hakka valitsusele siit puldist seda survet panema. Aga see surve on loomulikult avalikkuses olemas, sest ettevõtlusliitudel, ettevõtlusvaldkondadel on erinevad huvid, erinevad mured. Ka komisjonis käsitleti muu hulgas näiteks Estonian Celli kirja. Kõigil on oma vaated sellele. Aga öelda seda, et universaalteenus seetõttu ei ole piisav, et see lahendab ainult ühe osa murest – ma ütleksin nii, et kõikehõlmavat paketti siit ei maksagi oodata. See pigem ongi kodutarbijate, korteriühistute pakett. Teine pakett ja teised otsused tulevad ettevõtlusvaldkonna jaoks.

Hea ettekandja, rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Taavi Aasa.

Austatud esimees! Head kolleegid! Lühidalt võiks selle eelnõu kohta öelda nii, et liiga hilja, liiga kallis, liiga vähe. Miks hilja? Tegelikult esitasime juba selle aasta lisaeelarvet tehes oma ettepanekud toetusmeetmete kohta, mis olid sarnased möödunudtalviste meetmetega. Tookord see Reformierakonnale ei sobinud. Elu on näidanud, et me olime õigel teel, just siis olekski tulnud need meetmed vastu võtta ja oleks saanud neid juba praegu rakendada. Seetõttu: hilja.

Aga need meetmed on ikkagi välja töötatud ja selleks, et mitte oodata veel mingisugune järgmine kuu aega, tuleks need meetmed, mis eelmisel talvel olid, rakendada kohe. Seda enam, et need meetmed hõlmavad ka toasooja, need meetmed hõlmavad ka gaasi. Elekter ei ole ainukene energiakandja, mis on kalliks läinud.

Miks kallis? Kui Keskerakond oli valitsuses, tehti hinnalagi 1,2 eurot tarbijatele, kodutarbijatele. Valitsus on rääkinud suurusjärgust 1,8 ehk 18 senti kilovati  kohta. Kui suur see hind tuleb, eks Konkurentsiamet [ütleb], aga kui see peaks olema 18 senti kilovati kohta, siis see tähendab seda, et valitsus esitab meile eelnõu, millega kodutarbijal tõuseb elektri hind 50%. Ja seda nimetatakse elektrituru reformiks.

Gaasist. Gaasi hinna puhul räägitakse juba täna või alates homsest hinnatasemest 2.60–2.65 eurot, alates 1. oktoobrist on 4.10. Ettevõtjad on öelnud, näiteks toiduettevõtjad, et nende taluvuspiir on 90 senti. Tegelikult me räägime tulevikus kõikide hindade tõusust. Valitsus ütleb selle kohta, et arutame, püüame kokku leppida, püüame olla kõik mõistlikud.

Üks asi veel, mida selle eelnõu kohta välja tooksin. Selle eelnõu hinnanguline maksumus on 100+ miljonit. Möödunud talvel me aitasime inimesi peaaegu 200 miljoniga ja meie ettepanek lisaeelarve kohta oli 400 miljonit. Ehk [siin eelnõus on] selgelt liiga vähe. Sellega ei ole võimalik inimesi aidata, rääkimata sellest, et täiesti välja on jäänud ettevõtjad, mis on selle eelnõu üks suurimaid probleeme. Selline väide, et püüame olla mõistlikud partnerid, näitab tegelikult seda, et ega seda koalitsiooni väga ei juhita, see läheb isevoolu. Alles siis, kui on kõige suurem häda majas, tõenäoliselt alles siis hakatakse ennast liigutama.

Aga kuna me menetleme just nimelt seda eelnõu, siis kindlasti tulevad meie poolt ka parandusettepanekud. Üks neist on loomulikult see, et kui hinda allapoole tuua, siis tuleb arvestada ka CO₂-vabu tootmisseadmeid. Kindlasti teeme ettepaneku, et see hind kehtiks ka mikro‑ ja väikeettevõtetele, sest seda lubab ka Euroopa Liidu direktiiv, siin ei ole mingit probleemi, see ei lähe millegagi vastuollu. Nagu ma sain aru ministri sõnadest, siis kahtlemata tema ja tema erakond seda toetavad. Ma juba näen, et tegelikult on Riigikogus olemas enamus selle ettepaneku toetamiseks, see ettepanek on võimalik ellu viia.

Üks väike, aga võib-olla ka oluline parandusettepanek on see, et see delta, mille lisavad elektri edasimüüjad sellele hinnale, oleks nende kodulehekülgedel avalikustatud, sest see teeb lihtsalt tarbijal valiku tegemise kergemaks. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Rene Koka.

Aitäh, austatud esimees! Mõned mõtted seoses selle eelnõuga, millest me siin täna rääkinud oleme.

Esimene asi, mis täna väga tugevalt kõrva riivas ja mille kohta ma ka märkuse tegin, on see, et koalitsiooni prioriteet on ainult kodutarbija. Kahtlemata on kodutarbija väga oluline. Aga kui me ei mõtle ettevõtluse toetamise peale ja ettevõtjate peale, siis see lähenemine on täiesti vildakas. Ma täna mitmeid kordi kuulsin ministri suust sellist lauset, et lahendame ühe probleemi korraga. Kui meil on võimekus lahendada ainult ühte probleemi korraga, siis järelikult tuleb midagi ette võtta ministeeriumis või valitsuses selleks, et lahendada korraga rohkem probleeme. Nendeks probleemideks on ettevõtjate, samamoodi omavalitsuste toetamine. Kui meil ei ole ettevõtlust, siis meil ei ole varsti inimestel enam tööd, riigil ei ole maksumaksjaid, meil ei ole tööandjaid. Ehk kindlasti siit sõnum valitsuse liikmetele ja ministrile: kui teil ei ole jõudu rohkem kui ühe probleemiga tegeleda, siis võtke inimesi juurde ja tegelege samal ajal ka sellega, et ettevõtjate murede peale mõeldaks.

Kui me räägime universaalteenuse hinnast, siis ka meedias on olnud spekulatsioon või arutelud, et hind võiks olla megavati kohta 160–190 eurot, siis on võimalik valitsusel mõelda selles suunas, kuidas sealt CO₂‑komponent välja võtta. Kui me räägime täna CO₂ hinnast, mis jääb 190 euro kanti, siis see on valitsuse otsus. Seda on võimalik teha, kui selleks on soov olemas, ja juba sellega tuua universaalteenuse hinda oluliselt alla. Loomulikult on valitsusel omad plaanid, kuhu Eesti Energia dividendiraha panna ja mis sellega teha. Aga täna tuleb vastu tulla inimestele ja teha elektrienergia hind nii madalaks kui võimalik.

See, et tulevad uued tootmisvõimsused turule – väga tore, loodame ja igati toetame seda, et energiat toodetaks nii päikesest kui ka tuulest. Aga sinnamaani on ka vaja elada. Kui me suretame selleks ajaks ettevõtluse ja meie inimesed, siis pole enam kedagi, kes seda [energiat] tarbib. Inimesed hääletavad jalgadega ja lähevad lihtsalt Eestist ära.

Täna on juttu olnud ka universaalteenuse hinna kujundamisest. Loodame, et Konkurentsiamet saab sellega hakkama. Ei ole ju mingi saladus, et eks ettevõtja või praegusel juhul ka Eesti Energia kui üks suurimaid energiamüüjaid suudab hinda või omahinda kindlasti sisustada. Ma ei alahinda nende inimeste oskust omahinda kujundada, kes täna mõtlevad selle peale, kuidas seda võimalikult kõrgena näidata ja siis ka võimalikult palju ettevõtlustulu võtta.

Siin ongi needsamad ettepanekud, mida EKRE on pidevalt öelnud. Esiteks – see ei ole küll otseselt selle eelnõu teema –, Nord Poolist tuleb välja tulla, börsilt tuleb lahkuda. Euroopa Liit ei kirjuta kuskil ette, üheski seaduses või aktis, et me peame kindlasti börsil oma elektrit müüma. Seda nõuet Eestil ei ole, et Eesti peab kindlasti olema börsisüsteemis. Ei pea olema. Teiseks tuleb võtta välja CO₂‑komponent elektri hinnast. Nii ongi. Nende sammudega tuleb edasi minna ja tuleb ikka pingutada selle nimel, et energia hind teha inimesele võimalikult soodsaks. Kui me vaatame üldteenuse hinda, mida Eesti Energia on pakkunud, kas või viimase kolme aasta üldteenuse hinda, siis näiteks mais 2021 oli Eesti Energia üldteenuse hind, mis ei ole eriti soodne hind, 66 eurot ja 70 senti megavatt-tunni kohta. Nii et tegelikult on võimalik täiesti pakkuda alla 100‑eurost megavati hinda ka üldteenusega, aga selleks on tahet vaja. Jõudu! Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Helir-Valdor Seederi.

Palun kaheksa minutit.

Palun! Kaheksa minutit. 

Aitäh! Head kolleegid! Kui Isamaa Erakond möödunud aastal opositsioonierakonnana tõstatas elektrituru reformi vajaduse ja tegi konkreetsed ettepanekud, siis võeti seda kui ühe opositsioonierakonna veidrat ettepanekut, nii nagu omal ajal ka pensionireformi ettepanekut. Aga Isamaa ei tegele veidrustega, Isamaa tegeleb tõsiste asjadega. Täna me oleme siin erakorralisel istungil ja arutame elektrituru reformi seadust esimesel lugemisel.

Vajadus kiire reageerimise järele on ju meile kõigile arusaadav. Ebanormaalsed elektrihinnad, ebanormaalselt kõrge inflatsioon, kõrgetest hindadest tulenev elanike maksejõuetus ja majanduse konkurentsivõime kadu on kahjuks reaalsus, mis peaks kõiki meid sundima kiirele tegutsemisele. Tõsi, see konkreetne seaduseelnõu keskendub ainult eratarbijatele ja elektrile, aga elektrituru reform laiemalt haarab endasse ka teiste energiakandjate reguleerimist. See puudutab ka gaasi, see puudutab kaugkütet. Nii et minu eelkõneleja, Keskerakonna esindaja jutt sellest, et kahjuks valitsus tegeleb ainult elektriga, ei vasta tõele. Erisus on ainult selles, et gaasi ja kaugkütet reguleeritakse valitsuse ja ministri tasemel ja selleks ei ole vaja seadust muuta. Nii et ka gaasikompensatsioon ja regulatsioonid ja sama kaugkütte puhul – ka see tuleb ja tõenäoliselt tuleb hinnatase madalam kui elektrituru reformi tulemusena reguleeritav elektri universaalteenuse hind. Aga nii, nagu siin minister korduvalt ütles, Konkurentsiamet on iseseisev ja sõltumatu ning lõpptõe ja hinna saame teada ikkagi Konkurentsiameti otsusena.

Meeldetuletuseks niipalju, et sellest kujunevast hinnast – Eesti Energia tootmishind koos mõistliku kasumiga pluss CO₂ hind – hüvitatakse vastavalt koalitsioonileppele täiendavalt 50 eurot megavatt-tunni kohta veel juurde. See hind tõenäoliselt ei kujune kõrgemaks kui eelmise valitsuse ainult kütteperioodiks kehtestatud hinnalagi.

Universaalteenus kehtestatakse teatud perioodiks, neljaks aastaks, mis loob tunduvalt suurema stabiilsuse ja suurema kindlustunde tarbijatele. See on kindlasti väga suur eelis võrreldes eelmise valitsuse lahendustega. Me mäletame, et kahel koalitsiooni osapoolel olid erinevad seisukohad ja oli tegelikult kaks erinevat kompensatsioonimehhanismi, mis mõlemad olid ka bürokraatlikud, üks oli eriti bürokraatlik. Praegune lahendus, kui me seaduse heaks kiidame, on täiesti bürokraatiavaba. Piisab sellest, et inimene lõpetab näiteks oma börsihinnaga sõlmitud lepingu või ka fikseeritud lepingu, kui universaalteenus osutub sobivamaks, ta läheb üle üldteenusele ja tal ei ole vaja mitte midagi rohkem teha, ei avaldusi ega pabereid kuskile viia, ei tõestada oma tulusid ega kulusid.

Jutud sellest, et valitsus on ära unustanud ettevõtjad, ei vasta absoluutselt tõele. Kummaline oli kuulda eelmise valitsuse majandus‑ ja kommunikatsiooniministri loosungit "Liiga hilja, liiga kallis ja liiga vähe". See valitsus on olnud loetud nädalad tegevuses ja praegu me oleme juba korraliste istungjärkude vahel erakorralisel istungil, et seadusemuudatusi arutada. Minu arvates on see väga kiire tegevus. Ma väga loodan, et me üheskoos koos opositsiooniga suudame selle seaduse vastu võtta nii, et ta jõustub juba 1. oktoobrist. Ettevõtjate jaoks on loomulikult vaja ka lahendust. See olukord ei ole jätkusuutlik, see on täiesti ebanormaalne, sellest on teadlikud nii Riigikogu liikmed kui ka valitsus. Ettevõtjate jaoks leitakse erinevad meetmed.

Isamaa ettepanek ja arvamus on, et kõige lihtsam ja bürokraatiavabam oleks, kui me saaksime universaalteenust laiendada ka kõigile ettevõtjatele. Jah, mikroettevõtete ja väikeettevõtete puhul ei peaks tõenäoliselt Euroopa õigusega vastuolu ja probleeme tekkima. Ülejäänud ettevõtete teemal on vaja kindlasti komisjoniga läbi rääkida ja saada selleks luba. Kui seda luba ei saada, siis vaatame laiemalt, mida on teinud teised riigid. Nad on kasutanud väga erinevaid võimalusi: maksupoliitika, aktsiisid, hinnalaed, võrgutasud, CO₂ hüvitamised jne. Väga erinevaid variante on riigid rakendanud. Sellest kogemusest ja nendest võimalustest lähtuvalt peab kindlasti ka Eesti riik ettevõtjate toetuseks meetmeid rakendama. Sellega juba ka tegeletakse. Nii et jutud sellest, et ettevõtlus on ära unustatud ... Ei ole! Õige oli see, mida minister ütles, et koalitsioonierakondade nägemused või ettepanekud ongi olnud ilmselt erinevad, arusaamad on veidi erinevad. Siin tuleb leida see ühisosa. Ühisosa leidmine, ma väga loodan, toimub koos opositsioonierakondadega ka selle konkreetse eelnõu puhul, need ettepanekud, mis menetluse käigus tulevad, on asjalikud, me saame nendega ka arvestada ja selle menetluse käigus muutub see eelnõu paremaks.

Niipalju veel, et Isamaa Erakond ei muutu kogu selle energiakriisi lahendamise käigus vasakpoolseks erakonnaks ja ei pööra selga turumajandusele, mida meie oponendid on mõnel pool välja toonud. Aga rääkida täna toimivast elektriturust või laiemalt ka energiaturust on ju täiesti absurdne, see ei vasta tegelikkusele. Olukorras, kus valitseb energiatootmise defitsiit, tootmisvõimsusi on ebapiisavalt, käib sõda, varustuskindlus on täiesti puudulik, ei ole piisavalt erinevaid ühendusi, et turg saaks toimida, on erakordselt kõrge hinnatõus ja inflatsioon, börs on läbipaistmatu ja võimaldab tegelikult spekuleerimist, poliitikute poolt on administratiivselt kehtestatud CO₂‑kvoot, täpselt samuti on spekuleerimisvõimalus – kõike seda kokku võttes öelda, et see ongi toimiv turg, mis soodustab looma täiendavaid tootmisvõimsusi ja siin sekkumine on turumajanduse toimimisse sekkumine, ei ole loomulikult üldse adekvaatne hinnang. Me jätkuvalt pikas perspektiivis näeme, et lahendus on turu toimimises, täiendavate tootmisvõimsuste loomises, aga praeguses erakorralises olukorras on sekkumine põhjendatud. Nii et ma väga loodan, et Riigikogu liikmed toetavad seda eelnõu ja me saame ühiselt leida parimad lahendused. Aitäh!  

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Mart Võrklaeva.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Endine majandus‑ ja taristuminister mõni hetk tagasi ütles siit puldist, et liiga hilja, liiga kallis ja liiga vähe. Mul on vastuküsimus: ei tea, kes oli see minister, kes oleks pidanud kõigi nende muredega tegelema ja mitte ainult muretsema selle pärast, kuidas toetada, vaid leidma päris lahendused, et me ei oleks täna selles kriisis, kus me oleme? Aga me arutame siin täna elektrituru toimimise teemal ja mõned mõtted ka Reformierakonna fraktsioonilt.

Kõigepealt ma meenutan, et eelmisel kevadel me astusime ühe sammu, mis võimaldas sõlmida pikaajalisi elektrilepinguid soodsamatel tingimustel. Paljud on seda ka kasutanud. Ma usun, et need, kes on fikslepingu teinud, on aru saanud, et see oli õige otsus. Aga Reformierakonna fraktsioon toetab kodutarbijatele elektri universaalteenuse kehtestamist, mida käesolev seadus ette paneb. Ma usun, et need kodutarbijad, kes on jäänud veel börsipaketi peale, on juba suvekuudega aru saanud, et elektriturg on praegu selles olukorras, kus on mõistlik elektri hind fikseerida. Täpselt sellise võimaluse eelnõu loob: hinna määrab Konkurentsiamet ja ta lähtub Eesti Energia kõige efektiivsematest põlevkivikateldest. Oluline on märkida, et see on ajutine meede, neljaks aastaks, see pakuks kodutarbijatele leevendust elektrihinnakriisi ajal ja seda seniks, kui odavamad taastuvenergialahendused on uuesti turul olemas ja hind ehk piisavalt langenud.

Oponendid on välja toonud, et universaalteenuse hind võiks olla veel CO₂-komponendi võrra odavam. Oleme neid arutelusid pidanud mitmes ringis. Minu arusaam on see, et seda ei ole võimalik tulenevalt Euroopa Liidu reeglitest elektri hinnast eraldada. Küll tean aga, et valitsus on Euroopa poole saatnud juba mitu sõnumit, et muuta CO₂ hinda etteaimatavamaks ja stabiilsemaks. Kindlasti on ebareaalsed need alternatiivid, mis pakuvad, et lahkume elektribörsilt ja CO₂-turult üldse. Mitmed eksperdid on öelnud, et see tooks esiteks kaasa elektripuuduse kohe lähemas tulevikus ja teiseks ka probleemid Eesti muu energiaga varustamisel. Ma ei tea, miks EKRE kolleegid soovivad, et Eesti inimesed oleksid ühel hetkel pimedas ja külmas, sest elektriturult või börsilt lahkumine võib meile reaalselt energiapuuduse kaasa tuua ja seda üpris kiiresti. Eelmisest talvest on olemas selged näited Texasest, see osariik on väga selgelt endakeskne ja muust süsteemist lahus.

Kui me tahame päriselt elektriturgu reformida, siis ma väidan, et selleks ainult universaalteenuse loomisest ei piisa. Seetõttu kirjeldan veel mõningaid samme. Nii nagu kolleeg Isamaast välja tõi, kütteperioodil 1. oktoobrist 1. aprillini me toetame lisaks kodutarbijaid elektri hinna puhul hinnasoodustusega 50 eurot megavatt-tunni kohta, seda sõltumata sellest, kas kasutatakse universaalteenust või mõnda muud lepingut, ja gaasi kodutarbijatele hüvitame 80 eurot megavatt-tunni kohta ületavast gaasi hinnast 80% ulatuses ja seda kuni tarbimiseni 2600 kilovatt-tundi kuus. Ka kaugkütet kasutavaid kodutarbijaid toetame, hüvitades 80 eurot megavatt-tunni kohta ületavast hinnast 80%.

Palun lisaaega ka.

Palun! Kolm minutit lisaaega.

Aitäh! Leevendusmeetmete kõrval ei tohi ära unustada suurt pilti. Valitsus on väga selgelt öelnud, et peame astuma samme, mis muudavad elektribörsi tegevuse senisest läbipaistvamaks ja järelevalve tugevamaks.

Kõrgete hindade kontrolli alla saamiseks peame ka küsima, kas on viise, kuidas neid eriti kõrgeid hinnatippe madalamaks viilida. Olen teinud ise ettepaneku kaaluda ka energiasäästu eest raha maksmist ning jäiga börsisüsteemi ülevaatamist nii, et see sääst ka börsile ja tarbijate elektriarveid mõjutavatesse hindadesse jõuaks, ehk tuleks lähtuda põhimõttest, et kokkuhoitud energia on kõige soodsam ja rohelisem energia. Igal juhul tuleks elektribörsisüsteemi reformida ja seal muudatusi teha.

Kindlasti tuleb edasi minna investeeringutega nii taastuvenergiasse kui ka juhitavate võimsuste loomisesse Eestis. Osa neid samme on juba eelmise koalitsiooni ajal kokku lepitud. Tean, et uue energilise majandusministri käe all hakkavad asjad liikuma palju kiiremini kui varem. Juba järgmise punktina arutame siin eesmärki, et aastal 2030 toodaks Eesti sama palju taastuvenergiat, kui tarbib. Soovitan kindlasti seda eelnõu toetada.

Samme saavad astuda ka kõik korteriühistud ja kodutarbijad nii energiat säästes kui ka väiketootmisvõimalusi luues. Soovitan kindlasti vaadata KredExi kodulehekülge, kus on avanenud uus meede, mis on muudetud taotlejatele lihtsamaks. Abi saavad ka uuemad hooned, mis on ehitatud pärast 2000. aastat, nii taastuvenergia tootmise võimaluste loomiseks kui ka küttesüsteemide vahetamiseks ja renoveerimiseks. Ma arvan, et tänases olukorras on ülioluline seda vaadata ja riigilt seda abi küsida.

Kui me kõigi nende sammude astumisega hakkama saame, siis saame tõesti öelda, et oleme elektriturgu reforminud nii, et Eestis kasutatav energia on tarbijale soodne ja keskkonnasõbralik. Head kolleegid, kutsun kõiki üles seda eelnõu toetama. Aitäh!

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Indrek Saar, palun!

Lugupeetud kolleegid! Olukord on karm, mis puudutab energiahindasid, ja see olukord, tuleb tunnistada, on ju kõigi jaoks ootamatu. Kõiki pikema perspektiiviga energiaturgu puudutavaid otsuseid, mida viimastel aastakümnetel on tehtud, on tehtud siiski teadmises, et 21. sajandil me ei näe konventsionaalset sõda oma õue peal. Täna me oleme sõjas, olukord on tundmatuseni muutunud. Seda ei suutnud tõepoolest keegi ette näha.

Küll aga tuleb kriisidele adekvaatselt reageerida. Selge on see, et mis puudutab toimivat elektriturgu, siis tuleb sellele reageerida Euroopa tasandil. Ometi ei saa me jääda ootama, millal Euroopas leitakse need adekvaatsed lahendused, mis annavad meie inimestele kindluse, et nad suudavad ka selle talve üle elada ja et hind, mida nad peavad oma kodu kütmise eest lõpuks maksma, on talutav. Selge see, et seda hinda sel talvel ka kõige parema tahtmise juures ei suuda ka tänane valitsus tagada, ja sellele tasemele, millega me oleme viimastel aastatel harjunud, paraku me energiahindadega kuidagi ei jõua. Aga meie võimuses on seda olukorda leevendada ja sellepärast see eelnõu meie ees ongi.

Mul endal on isiklikult kindlasti ideid, mis tunduvad mulle paremad kui elektrituru reform sellisel kujul, mis puudutab kodutarbijate toetamist. Nendest võib rääkida mõni teine kord. Need kajastuvad suuresti sotsiaaldemokraatide pakutud lahendustes, mis puudutavad kaugkütte ja gaasiga oma maja soojaks saavaid inimesi: anda neile kindlus, et teatud tasemest alates tuleb riik ja võtab 80% koormusest enda kanda. See on selge ja konkreetne number, inimene teab umbes, mis see hind on. Selle eelnõu kõige suurem probleem on see, et me loodame ja ootame mõistlikku hinda, aga me ei oska seda täpselt öelda. Nii nagu ma ka ministri käest küsisin, me eeldame, et see hind on alla fikseeritud lepingute hinna, aga see sõltub erinevatest teguritest ja muu hulgas sellest, mis Konkurentsiamet selle seaduse vastuvõtmise järel selleks hinnaks määrab. Küll aga on koalitsioon juba ennetavalt kokku leppinud ja broneerinud raha selle jaoks, et igal juhul tuleb riik appi 50 euroga megavati kohta ehk ka sellest hinnast, mille Konkurentsiamet määrab, tuleb hind 50 eurot megavati kohta soodsam. Seega, ma väga loodan, et see hind tuleb selles suurusjärgus nagu ka kaugkütte ja gaasi tarbijate puhul ehk 80 eurot megavati kohta. Kui see on oluliselt kõrgem, eks siis tuleb mõelda, kuidas edasi minna.

Opositsioonile on täiesti arusaadav, et EKRE on kriitiline, nemad pole ka energiakriisi tingimustes valitsusvastutust kandnud, nad võivad igasuguseid asju kokku pudrutada ja lubada, mida nad kõik oleksid teinud, me seda kontrollida ei saa. Aga kui äsjane majandus‑ ja taristuminister räägib sellest, et liiga hilja, liiga kallis, liiga vähe, siis on see tõepoolest naeruväärne. Energiahinnad hakkasid mürinal üles minema eelmisel suvel. Majandus‑ ja taristuministri juhtimisel ...

Ma palun lisaaega.

Jaa, palun! Kolm minutit lisaaega.

... jõuti kõigepealt meetmeni, mis pidi enamikku Eesti inimesi aitama. Tuli välja, et selle meetme tegelikke tarvitajaid tänu sellele bürokraatiale ja ka alandavale positsioonile, kuhu inimesed pandi, oli viis‑kuus korda vähem, kui prognoositi. Bürokraatia sõi sellest veel lisaks ka hulka raha ära. Detsembris eelmisel aastal maksid kodutarbijad 24,33 senti kilovatt-tunni eest. Riik tuli appi sellega, et ta kompenseeris 50% võrgutasust, ehk sõltuvalt sellest, mis pakett kellelgi on, maksimaalselt 20–30 eurot. Võtame perekonna, kellel on, ütleme, 100‑ruutmeetrine maja, ta on investeerinud õhksoojuspumpa. Tema elektriarve eelmise aasta detsembris suure tõenäosusega oli vähemalt 500–600 eurot, kui ta muidu oli harjunud 150–200‑eurose arvega. Riik, näe, Taavi Aasa ja Keskerakonna juhtimisel läks talle 20–30 euroga appi. No ma ei tea, kas see oli märkimisväärne abi. Ma väidan, et see, mis on sellesse eelnõusse sisse kirjutatud, on kindlasti oluliselt suurem abi ja annab inimesele tunduvalt suurema turvatunde selle jaoks, et uuele talvele vastu minna.

Rääkimata sellest, et ühiskonna nurina peale tegi Keskerakond siis valitsuses kõvasti kisa-kära, küttis üles ootused, et nüüd tullakse päriselt appi, ja ennäe, 1. jaanuarist oli lahendus, et tuldi appi alates sellest, kui hind oli 12 senti kilovatt‑tunni kohta, aga tarbimise korral, mis oli kuni 650 kilovatti kuus. Kõik, kes on kokku puutunud elektriküttega, ükskõik kui efektiivne seade neil on, saavad aru, et sellega ei küta mitte midagi. Mis me nägime elektriarvetelt? Tõepoolest, inimesed, kes jaanuaris elektriga kütsid, said riigilt leevendust 16 ja 17 euro vahel. Kui see ei ole saamatus inimeste tegelikul aitamisel, mida eelmine valitsus demonstreeris, siis mis veel on, tahaks retooriliselt küsida.

Nii et ma väga loodan, et see hind, mis siit välja tuleb, koos selle riigipoolse täiendava 50 euroga megavati kohta, mis sellest hinnast alla tuleb, on inimestele tuleval talvel, tuleval kütteperioodil talutav. Pikemas perspektiivis palun loomulikult, et te toetaksite ka eelnõu, mida me siin järgmisena menetlema hakkame. Kogu see kriis on näidanud, et selles raamistikus, kus me tänapäeval tegutseme, on kõige odavam energia taastuvenergia, aga me oleme sinna investeerimist aastaid edasi lükanud. Tagumine aeg on need sammud ära teha, sest see on see, mis meile pikas perspektiivis talutavad hinnad tagab. Tänan tähelepanu eest! Sotsiaaldemokraadid kutsuvad kindlasti üles seaduseelnõu esimest lugemist lõpetama.

Aitäh! Tundub, et fraktsioonidel rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Kas minister soovib sõna? Jaa, palun!

Pikka sõnavõttu mul ei ole. Ma lihtsalt tahtsin teid kõiki tänada, sest nende sõnavõttude ja küsimuste põhjal, mis ma olen täna kuulnud, tundub, et on kõige laiapindsem toetus sellele eelnõule üldse. Kõik te oma sõnavõttudes tõite välja, kui hästi te saate probleemist aru. Keegi ei kahelnud, et kodutarbija jaoks see eelnõu lahendab probleemi. Mul olid eelarvamused, aga tegelikult on Riigikogu ikka üks väga ühtne asutus. Aitäh teile! Kõike head!

Aitäh selle tõdemuse eest! Läbirääkimised on lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 655 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 5. septembri kell 12.

Head kolleegid! Läheme tänase teise päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 656 esimene lugemine. Ma palun siia kõnepulti ettekandjaks majandus‑ ja taristuminister Riina Sikkuti.

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tutvustan teile eelnõu 656, energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse [eelnõu]. Mul endal on tavaliselt hea meel, kui eelnõu on nii lühike ja konkreetne ning samas saab hakkama nii suure asjaga.

Nii et tõesti, eelnõu koosneb kahest muudatusest. Ühelt poolt tõstame seni seaduses olnud eesmärki, et me bilansilises mõttes 40% oma tarbitavast elektrist edaspidi toodame taastuvatest energiaallikatest. Me tõstame selle eesmärgi 40% pealt 100%‑le. Teiselt poolt see tähendab, et kogu energiatarbimises meie senine eesmärk, 42% taastuvatest energiaallikatest, muutub 65%‑ks, lihtsalt seetõttu, et elektri puhul 100% saavutades me jõuame kogu energiatarbimises selleni, et 65% puhul kogu meie energiatarbimisest kasutatakse taastuvatest energiaallikatest [saadud energiat].

Teine muudatus puudutab järelhindamist. Kui aastaks 2030 me oleme selle eesmärgi saavutanud, siis 1. juuniks tuleks ka analüüsida, kuidas me selle saavutasime, kas on veel muudatusi vaja ja mis on see seis, mis meie energeetikas selleks ajaks valitseb. Nii et need on need kaks muudatust, mida ma teile proovin selgitada ja millele toetust palun.

Kui rääkida taastuvatest allikatest toodetava elektri [protsendi] tõstmisest, siis kõigepealt tahan rõhutada, et see ei tähenda põlevkivienergeetika lõppu, see ei tähenda fossiilsete kütuste keelustamist. See tähendab lihtsalt seda, et lisaks elektrituru reformile, kus meil selgelt põlevkivielektri roll kasvab järgnevatel aastatel, me ütleme selgelt välja, et taastuvenergeetikas riigi suund ei ole muutunud ja taastuvenergia on see, mis meile tulevikus toob kohalikku elektrit, toob seda suuremas koguses Baltikumi piirkonda kui seni, et katta energiapuudujääki, ja tagab meile ka taskukohase hinna.

Teine küsimus lisaks sellele, kas kõik fossiilne keelustatakse, on see, kas see on tehtav. Jah, see on tehtav. See kõlab nagu utoopia või ulme, aga tegelikult juba praegu need otsused, mis on tehtud, ja need plaanid, mis on ka erainvestoritel, näitavad, et see eesmärk mitte lihtsalt ei ole [saavutatav], vaid on igati jõukohane ja mõistlik ning viib meid samasse seltskonda selliste riikidega nagu Austria, Portugal ja Taani, kes on samamoodi seadnud endale eesmärgiks katta sisemaine elektritarbimine 100% taastuvatest allikatest.

Kuidas seda siis teha? Ühelt poolt, ega ilma meretuuleparkide ja ka maismaa tuuleparkide arendamiseta ei ole võimalik nii kiiresti edasi liikuda. Laias laastus 1 gigavatt maismaa tuuleparke ja 1 gigavatt meretuuleparke, lisaks sellele päikeseenergia tootmise kasv ja sellised muudatused, mis tõesti fantoomliitumised kaotaksid, tühistaksid, lõpetaksid ja vabastaksid liitumisvõimsuse neile, kes soovivad kas oma tarbeks taastuvaid energiatootmisvõimsusi püsti panna või hakata neid võrku müüma, ja teiselt poolt planeeringute kiirendamine. Meretuuleparkidest me oleme unistanud pikka aega, oleme rääkinud pikka aega, aga et aastaks 2030 nad juba meil võrku toodaksid, on meil vaja planeerimisprotsessid üle vaadata ja kindlustada see, et need plaanid ja olemasolev investeeringuraha tooksid meile ka seda toodangut võrku. Ühelt poolt tähendab see keskkonnamõjude hindamisel, ma ei tea, kokkulepete tegemist, asjade ülevaatamist. Me näeme Läti ja Leedu viimaste sammude näitel ja ka Euroopa Komisjoni üldiselt valitud suunast seda, et vähem kui kolme aastaga on võimalik meretuulepargi ideest ehitamiseni jõuda. See on tehtav ja meie peame samamoodi sinnani jõudma.

Kui vaadata praegust Eesti olukorda, siis me räägime väga palju sellest, kas meil elektrit piisab. Kui Kristjan Järvan tutvustas eelnõu, mis muudab elektri [hinna] jõukohasemaks Eesti kodutarbijale, siis teine küsimus on kogu aeg olnud see, kas elektrit piisab. Baltikumi piirkonnas on seni tootmisvõimsusi puudu olnud ja et seda hinnatõususurvet [vähendada] ja [elekter] sellise defitsiitse kauba staatusest välja saada, on kahtlemata tootmisvõimsusi juurde vaja. Sellel aastal oli neljas vähempakkumine ja esimene, mille hinnad tulid juba alla 20 euro megavatt-tunni kohta. Üle-eelmisel nädalal kinnitas valitsus tulemused ja 450 gigavatt-tundi on seeläbi turule tulemas. Jaanuaris on järgmine vähempakkumine, mis peaks tooma 650 gigavatt-tundi ja järgmisel kahel aastal, 2024. ja 2025. aastal kokku veel 1 teravati taastuvelektrit vähempakkumisele.

Selleks, et lisaks vähempakkumistele luua, ma ütleksin, investeerimiskindlust või näidata, et taastuvenergial on tarbijaid, on pikki lepinguid, mille [alusel] saab investeeringuid teha, sõlmib RKAS avalikele hoonetele, oma hallatavatele hoonetele umbes 1 gigavati suuruse pika lepingu, mille [alusel] saab teha taastuvenergiainvesteeringuid. Esimene kokkulepe peaks olema valmis juba selle aasta neljandas kvartalis, et näidata suunda. Ta on suure mahuga hoonete haldaja, kellel on võimalik mitte lihtsalt ühe maja kaupa teha, ma ei tea, börsilepinguid või fikseeritud hinnaga lepinguid, vaid vaadata tervikuna ja sõlmida lepinguid pikema aja peale.

Lisaks, ma arvan, et ma tulen ilmselt kuu aja pärast teie juurde eelnõudega, mis puudutavad nii planeeringute kiirendamist kui ka fantoomliitumiste kaotamist, ja siis saame nendelsamadel teemadel taas arutada.

Kui Eesti praegust seisu vaadata, siis näeme, et meie elektritarbimine on suvel umbes 1000 megavatt-tundi, talvel 1600 megavatt-tundi keskmise vajadusena. Juba installeeritud tootmisvõimsust oli näiteks päikeseelektrijaama puhul 2021. aasta seisuga üle 330 megavatt-tunni, aga 2022. aastal ehk aasta hiljem on juba ligi 500 megavatt-tundi. Ehk see iseeneslik areng on toimunud väga jõudsalt taastuvenergia suunas. Need on turul olevad tehnoloogiad, mis on hinna mõttes taskukohased, ma mõtlen, lihtsasti rakendatavad või ülespandavad ja tegelikult juba praegu annavad meile seda odavamat taastuvenergiat. Tuuleelektrijaamadel on üle 300 megavati, hüdroelektrijaamadel veidi üle 4. Hüdroelektrienergial, mis on soodne ja mis mõjutab väga palju ka Soome ja Läti hinda, on meil looduslikult see roll olnud väiksem. Kõige suurem roll seni on olnud põlevkivienergial, mille vastu siis see nii-öelda riigipoolne fikseeritud pakkumine universaalteenusena kodutarbijate jaoks tuleb. Nii et selleks talveks on meil piisavalt võimsusi, et hakkama saada.

Hinna puhul see koalitsiooni kokkulepe, mida siin saalis on ka arutatud, tuleb kodutarbijale appi. Kui me vaatame pikemalt tulevikku, siis ajutised lahendused saavadki olla hinnakompenseerimised, aga pikemas plaanis on meil vaja nii hajatootmist kui ka seda, et on see siis tööstusettevõte või kodutarbija, kui ta renoveerib ja muudab oma tootmishoone või kodu energiatõhusaks, siis ta arvestaks sellega, et kui võimalik, siis võiks seal olla selline väiketootmine enda tarbeks ja ülejäägi võrku müümiseks.

Aga sellega kogutarbimist ära ei kata, nii et selle 100% eesmärgi saavutamiseks, millest mina täna räägin, ei saa me üle ega ümber nendest suurematest parkidest, mille puhul sellist investeeringuvajadust ... Näiteks praegu, eelarveprotsessi raames me räägime transpordiga seotud investeeringutest, aga energeetikas me ei räägi nii palju riigi investeeringutest kui sellest, et me peame looma keskkonda. Osa sellest keskkonna loomisest on ka eesmärgi seadmine seaduse tasandil. See on selgelt strateegiline suund, mille poole me liigume, ja kõik saavad oma plaane realiseerida, et aidata meil sellist strateegilist eesmärki täita.

Nii et loodan, et seda strateegilist suunda te toetate ka siin saalis. Hea meelega vastan teie küsimustele. Aitäh!

Aitäh! Tõepoolest, teile on ka küsimusi. Jaak Aab, palun!

Hea minister! Ma pean ikkagi mainima, et väga palju eeltööd oli eelmistel valitsustel tehtud, ja vastuseks Indrek Saarele [ütlen], et enamuses Keskerakonna ministrite eestvedamisel, ka see, mis puudutab planeeringuid, mereala planeeringu kehtestamist, tuulikutasu kehtestamist jne. Muidu ei saaks me täna sellest strateegilisest eesmärgist üldse rääkida.

Konkreetne küsimus aga puudutab seda, mida ma üritasin küsida eelmise ministri käest. Täna on olnud palju juttu siin just elektrienergiast, see on ka praegune teema. Aga ma küsiksin seda, kuidas gaasi ja kaugkütte [hinna] kompenseerimise mehhanismiga või hinnatõusu leevendamise mehhanismiga austatud minister edasi läheb. Millal jõuavad valitsusse vastavad määruste eelnõud ja kui palju see riigieelarvele maksma läheb? Täna oli uudis, et gaas on 1. oktoobrist 4,1 eurot kuupmeeter. Ma ei tea, kas keegi oskab prognoosida, kui kalliks see eelarvele läheb.

Aitäh! Tõesti see, et näiteks tuulikutasu eelmise valitsuse eelnõuna siia saali tuli ja see juulikuus vastu võeti, on suur asi. Sellist ühiskondlikku, ma ei tea, kasu jagamist ja ka, ma ei tea, arusaama tekitamist on vaja. Ka ühiskondlikult peavad need taastuvenergialahendused olema aktsepteeritavad. Ma arvan, et seda kogukonnale kompenseerida, on see siis tuulik või mõni muu häiring, on vältimatult vaja ja see võimaldab meil selle 100% eesmärgi poole liikuda.

Kui gaasi ja kaugkütte hüvitistest rääkida, siis tõesti on see väga hea küsimus. Edasiliikumise tempo kohta saadan homme hommikul kooskõlastusringile eelnõu, valitsuses arutame seda järgmisel nädalal kabinetis, 1. oktoobriks on hüvitiste lahendus olemas ja seda saab juba oktoobri arvete puhul rakendada. Kaugkütte ja gaasi puhul, mõlemal juhul on inimese jaoks hinnalagi 80 eurot megavatt-tunni kohta. Edasi katab sellest 80% riik. Nii et kõrge hinna puhul on väike risk inimese kanda, aga suure osa nendest tipuhindade koormusest võtab riik endale.

Nii et ka see Eesti Gaasi täna välja läinud kiri, et kuupmeetri hind tõuseb üle 4 euro – tegelikult seda hinda ükski kodutarbija maksma ei pea. Kodutarbija jaoks kehtib see hinnalagi 1. oktoobrist. Ka seda kõrget hinda ei pea inimene arve puhul välja käima, et hiljem hüvitist saada, vaid see hüvitis kajastub juba arvel, inimene katab kohe selle väiksema arve.

Ma peast ei oska öelda neid hinnaeeldusi, millest lähtudes on eelarve mõju arvutatud. Aga kui vaadata kaugkütte, gaasi ja elektri hüvitisi tervikuna, siis gaasil on seal vaieldamatult kõige suurem roll. Kuna gaasi turuhind on tõesti väga kõrgeks tõusnud ja kui ta tõuseb ka edasi, siis ta mõjutab seda hüvitise kogukulu. Viimane hinnang minu meelest oli 90 miljonit gaasihüvitiseks tervikuna, aga kui hind jätkab tõusmist, siis selle hüvitise kulu eelarvele muidugi ka kasvab. Aga vähemalt suurusjärk on teada.

Aitäh! Urmas Reitelmann, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud proua minister! Kahetsusväärselt tuleb tõdeda, et Eesti on ilmselt järgimas Saksamaa teed, kus energiamajanduspoliitikas on tehtud pehmelt öeldes lolle otsuseid, kantsler Schröderi aegadest saadik. Teie ambitsioonikas ettepanek minna aastaks 2030 üle taastuvenergiale ei ole ju mitte midagi uut. Selle aasta märtsis, 8. märtsil arutas majanduskomisjon teie erakonnakaaslase Jevgeni Ossinovski identset ettepanekut ja hääletas selle maha, põhjendusega, et tärmin on liiga lühike ja ei ole väga mõistlik. Ideena on see tore, aga teostamatu. Nüüd on möödas viis kuud. Mis selle ajaga muutunud on, et seesama jabur idee uuesti laual on?

Aitäh küsimuse eest! Eks nii Eesti kui ka Saksamaa jaoks ole gaasi hind kõrge ja sellega tuleb tegeleda, aga iseenesest on see võrdlus kohatu. Eesti ei ole kunagi sellisel määral Vene gaasist sõltunud. Eesti on näinud kogu aeg Vene energiakandjate kasutamises riski. See, millise hinnaga ja kas me seda kätte saame, on olnud kogu aeg poliitiline otsus. Meil Gazpromiga erilisi sooje suhteid ei ole olnud ja ega neid ei tule ka. Eesti on viimase kümne aasta jooksul, enne sõda, näiteks kaugküttes, kus gaasil, ka Vene gaasil oli varem oluline roll, gaasi tarbimist rohkem kui poole võrra vähendanud, minnes üle kohalikule alternatiivile ehk puiduhakkele. Selles mõttes on Eesti olnud Saksamaast ettenägelikum ja teinud energeetikas teistsuguseid valikuid. Seetõttu me oleme ka praegu paremas olukorras, nii et Vene gaasi [kasutamisest] väljumine ei ole meie jaoks selline väljakutse nagu Saksamaa jaoks.

8. märtsi majanduskomisjoni istungil ma ei osalenud, ma ei oska seda kommenteerida. Väga võimalik, et samalaadset ettepanekut seal arutati. Ka koalitsiooniläbirääkimistel olid väga põhjalikud arutelud selle üle, kas seda eesmärki on võimalik teostada. Konsulteerisime ka ekspertidega. Ka mina, olles asja sisse vaadanud, arvestades muutunud olukorda, Vene energiakandjate [kasutamisest] väljumise vajadust, plaane Eesti nii maismaa kui ka meretuuleparkide jaoks ja ka näiteks lisandunud päikeseenergia tootmisvõimsusi, mis juba võrku toodavad, olen selgeks saanud, et seda on võimalik saavutada. See ei ole üle jõu käiv, see ei ole ka kuidagi kallis. See on midagi, mis toob energia hinna alla, toob siia kohaliku tootmise, võimaldab katta energiapuudujääki Baltikumi piirkonnas ja tegelikult vähendab ka meie keskkonnajalajälge. Nii et plaanina on see mõistlik ja tegelikult ka teostatav.

Merry Aart, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma ei tea, kas ma saan õigesti aru, aga mulle tundub, et me oleme praegu astunud väga kiirele maailma päästmise rongile. 2030 on väga lähedal. Idee on hea, aga sellega kaasneb seadmete ehitamise, võrgu olemasolu ja sageduste hoidmise [vajadus]. Mina küsin mõjuanalüüsi kohta. Milline on mõjuanalüüs? Mis see kõik maksab aastaks 2030, millised on riskid ja millised on tegevused nende riskide maandamiseks?

Aitäh! Teie kolleeg ka majanduskomisjonis küsis, ma teda tsiteerida ei suuda, aga tema idee oli selles, et kas ma proovin teha aastaks 2030 rohepöörde ära. Ei plaani. Tegelikult ka see taastuvenergia eesmärgi tõstmine 100%‑ni meie elektri kogutarbimisest ei ole selles mõttes kuidagi rohepöörde plaan või maailma päästmise plaan. Eriti pärast täieulatusliku sõja algust on selge, et meil on vaja kiiresti kohalikke tootmisvõimsusi juurde, nii Baltikumi piirkonnas kui ka Euroopas tervikuna. Nii et tegelikult me lahendame energiajulgeoleku küsimust. Juhtumisi on see meie tuul väiksema heitega, väiksema keskkonnajalajäljega, nii et ta viib meid selles mõttes õiges suunas.

Aga peamine eesmärk ei ole kuidagi rohepööre või kliimaeesmärkide täitmine. See on kohaliku tootmise suurendamine ja odavam elekter, odavam hind, hinna alla toomine ka tarbija jaoks. Seda võimaldab teha näiteks tuuleenergia, ka päikeseenergia. Meil energiasüsteem tervikuna muutub, tootmine ei ole mitte ainult Narvas ja sealt ei jagata seda kõrget pinget üle Eesti juhtmete kaudu laiali. Tootmine muutubki. Sul on hajatootmine, ka tööstused toodavad enda tarbeks, kodutarbija võib toota enda tarbeks ja müüa võrku tagasi. Nii et ongi põhimõtteline muutus. Tegelikult on see ka riskide maandamise lahendus: meil ei ole mitte üks tootja, kes energiat jagab, vaid hajatootmine, mis on selgelt ka energiajulgeoleku tagamiseks parem ja teatud riske maandav lahendus.

Nüüd kulud. Ka seni ei ole need plaanid, mis meretuuleparkide arendajatel on, riigi investeeringud. See ei ole riigieelarve raha, mida me tuulikutesse paneme. Need on erainvesteeringud. Näiteks vähempakkumistel on need hinnad tõesti oluliselt alla tulnud. Nii et seda hinnata, kas ja kui suur roll toetustel tulevikus olema hakkab, on keeruline. Võimalik, et mõne järgmise aasta jooksul toetustel roll on. Aga arvestades tuleviku hinnapotentsiaali, me kahtlemata sellises mahus nagu praegu neid taastuvenergiatoetusi edasi maksta ei plaani. Ka investeeringud on pigem erainvesteeringud, mitte riigi investeeringud, mille tarbeks me maksumaksja raha paneme, on need tuulikud või päikesepaneelid või salvestusvõimalused. Juba praegu turu vastu investeeringuid tehakse. Ma arvan, et see ongi mõistlik, et meil ei ole üks riiklik energiatootja, vaid turupõhine lähenemine. 

Nii et selle eelnõuga otseseid kulusid eelarvele ei kaasne, tegemist ei ole eelarvest suure summa broneerimisega taastuvenergia arendamiseks ja tootmisvõimsuste püstipanemiseks. Tegemist on strateegilise suuna valikuga, et luua investeerimiskeskkond, kus oleks mõistlik ja turvaline neid investeeringuid teha ka teistel osapooltel.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Te rääkisite sissejuhatuses või eelnõu tutvustades, et unistused meretuuleparkidest täituvad. Aga Eesti ettevõtjatel on saabuval sügisel ainult üks unistus: kuidagi see talv praeguste pööraste energia‑ ja elektrihindade tuules üle elada. Miks te tegelete asendustegevusega? Te seate siin mingisuguseid utoopilisi eesmärke, sama hästi võiksime proovida iseennast juustest maast lahti tõsta. Miks te ei tegele olulisega? Ma arvan, et Eesti majandus vajab praegu päästmist, Eesti ettevõtjad vajavad toetamist. Miks te ei tegele sellega [põhimõttel] first things first, nagu ütlevad ameeriklased? Miks te ei tegele oluliste asjadega kõigepealt?

Aitäh! Väga hea küsimus. Kahtlemata, seda, et Eesti ettevõtlus või inimesed peaksid mõtlema praegu aastale 2030, ei saagi neilt nõuda. Praegune olukord on liiga valus. Elektri hind on üle jõu käiv nii ettevõtete kui ka inimeste jaoks. Aga see ongi riigi roll, meie peame vaatama homsest päevast kaugemale. Kristjan Järvan tutvustas lahendust, mis kodutarbija jaoks börsihinnariski maandab. Kui inimene ei ole seni oma elektripaketti fikseerinud ja praegu on need hinnad liiga kõrged, siis tema jaoks tuleb odavam alternatiiv. Neile inimestele, kes on hinna fikseerinud või soovivad mingil põhjusel olla börsipaketi peal, tuleb 50 eurot megavatt-tunni kohta hüvitist. Selles mõttes võtab riik kõrge tipuhinna riski selgelt enda kanda ja selle mure inimestelt ära.

Ettevõtete kohta täiesti õigustatud küsimus. Nii nagu Kristjan korduvalt vastas, koalitsiooniläbirääkimistel ei lepitud kokku ühtegi toetusskeemi. Mulle väga meeldiks, kui ma saaksin ise selle otsuse teha, aga see on lõpuks koalitsiooni otsus. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium valmistab ette materjalid, aga põhimõtteliselt tuleb minu arust teha kaks poliitilist otsust. Üks on see, et keda me toetame. Kas me toetame kõiki ettevõtteid, väikeseid või energiaintensiivseid, toetame tööstust, toetame mõnda konkreetset sektorit? See on esimene poliitiline otsus. Teine on see, kuidas me toetame. Kas me ka ettevõtjate jaoks kehtestame hinnalae nagu tarbijale, et võtame kogu tipuhindade riski riigi kanda? Kas langetame võrgutasusid, nagu eelmisel aastal rakendati, mida on lihtne teha, aga mille mõju on ilmselt, eriti kui täpselt [vaadata], olematu? Teine võimalus, mis on samasuguste plusside ja miinustega, on taastuvenergiatasu kaotamine. Aga võib teha ka sihitatud toetusi sektorile. Tööstus ise on palunud erimärgistatud diisli kasutamist lisaks põllumajandusele ka tööstusettevõtete puhul. Nii et teine variant on, et kuidas toetada.

Need otsused, keda toetada ja kuidas toetada, peabki koalitsioon tegema, ma arvan, lähinädalate jooksul. See on eelarvearutelude raames üks küsimus, milles tuleb kokkulepe saada. Mina ei oska öelda, milline see kokkulepe on, mis saavutatakse, aga küsimus on õigustatud ja mure on reaalselt olemas. Nii et ma ei ole selles targem kui Kristjan Järvan, aga me teeme temaga taustatöö ära, et oleks võimalik neid otsuseid teha.

Siim Kiisler, palun!

Aitäh, juhataja! Hea minister! Seleta palun lahti, kuidas käib see võrdlus tarbimise ja tootmise vahel. Kuidas see 100% saadakse? Sa rääkisid positiivsest arengust ja sa rääkisid nominaalsest võimsusest, kui palju üks tuulepark suudab toodangut anda, aga me teame, et reaalses elus ta vahepeal ei anna üldse toodangut, vahepeal [töötab] poole võimsusega. See on väga suur erinevus, kordades on erinevus nominaalvõimsuse ja tegeliku toodangu vahel. Kas see tähendab seda, et Eestis peab olema nominaalvõimsusi kordades rohkem, kui on Eesti tarbimine? Kuidas see arvestus käib juhul, kui vahepeal Eesti tarbib mõnest juhitavast tootmisvõimsusest saadavat elektrit, sest lihtsalt ei ole neid taastuvenergiavõimsusi? Kuidas see arvestus käib teiste riikidega, kui teistes riikides toodetakse taastuvenergiat ja Eesti seda tarbib? Kas see läheb selle arvestuse sisse või mitte? Kuidas need numbrid kokku jooksevad? Kuidas see 100% saadakse?

Aitäh! Tõepoolest, taastuvenergia puhul me räägime seetõttu taastuvenergiast ja salvestuslahendustest koos, et ühelt poolt, kui tuult on, tuleb sealt energiat rohkem, kui võib-olla meil on tolle hetke tarbimine, eriti suveperioodil, ja kui tuult ei ole, siis oleks vaja salvestatud võimsust kasutada. Kuna aasta läbi ei tooda ei tuul ega päike, siis tõesti, kui me räägime 1 gigavatist maismaal ja teisest merel – [need pargid,] mis püsti pannakse –, siis see gigavatt maismaal annab ligi 3,5 teravatt-tundi ja merel kuni 4,5 teravatt-tundi, mis bilansilises mõttes katab meie aastase kogutarbimise.

Aga lisaks sellele on meil biomass. Koostootmisjaamad on äärmiselt tõhusad. Nad ei kao kuhugi. Ma vaatan eelmise aasta reaalseid toodangunumbreid: 1,5 teravatti tuli meil näiteks elektrit, mitte energeetikas tervikuna, vaid puhtalt elektrit biomassist lisaks. See 1 gigavatt meretuult on üks suur tuulepark. Kui me suudame selle püsti panna, siis on pool muret lahendatud. Kui näiteks koostootmisjaamade arv suureneb, [lisanduvad] maismaa tuulepargid gigavati võrra ja lisandub päike, siis me oleme praeguse tarbimise juba katnud.

Teatud roll on ka edaspidi põlevkivil, väike osakaal on hüdroenergial. Kõiki neid asju on. Avariijaam on praegu gaasi peal, see on see tagavaravariant, et ilmselt mingi roll jääb ka gaasile. Küsimus on, kas see on biometaan või fossiilne gaas. Ideaalis me võiks fossiilse gaasi [kasutamisest] väljuda ja minna kohaliku gaasi peale üle. Nii et selline lai raam on nendel numbritel. Seetõttu ma räägingi, et see ei ole üle jõu käiv eesmärk, me räägime väga konkreetsest arvust tuulikutest või tuuleparkidest, millega me suudame selle täita.

Annely Akkermann, palun!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja, väga põhjaliku selgituse eest selle paarirealise eelnõu kohta! Ma olen teiega täiesti nõus ja mul on väga hea meel, et see eelnõu siin saalis praegu on. Aga rohkem teeb mulle muret, kuidas nendest suurtest tuuleparkidest see elekter võrku saadakse, nimelt ühendused. Teine mure on väiksem: et mikrotootjad saaks lisanduda oma katusepäikeseparkidega, vajab jaotusvõrk investeeringuid. Kas selle eelnõu raames on neid küsimusi käsitletud?

Aitäh! Väga hea küsimus. Selleks, et me saaksime taastuvenergiat arendada, on meil vaja võrguinvesteeringuid. See võrk, mis omal ajal planeeriti, ei ole praegusel viisil tootmise ja tarbimise jaoks mõeldud. Võrguinvesteeringuid tehakse jooksvalt kogu aeg. Taastekavas on 30 miljonit plaanitud Elektrilevile, ka selle aasta teiseks poolaastaks olen juba 8 miljonit jaotusvõrgu investeeringute tegemiseks eraldanud. Aga need vajadused on suuremad ja neid investeeringuid nii struktuurivahenditest kui ka eelarvelistest vahenditest, aga eelkõige võrkude, ma ei tea, omavahenditest, võrgutasust, plaanitakse, et vastata sellele vajadusele nii väikeste päikeseparkide liidestamisel kui ka tuuleparkide vajadusele. Aga kõiki tuuleparke ja neid plaane, mida tuulepargiarendajad peavad, on palju rohkem kui 1 gigavati ulatuses.

See, et Eesti oleks elektrienergia eksportija, ma arvan, on suurepärane plaan. See, et Euroopas tervikuna on elektrit tulevikus vaja ja meie suudaksime puudujäägi katta, on igati mõistlik. Seetõttu on ka küsimus,  kas meil kõiki tuuleparke on vaja maismaavõrku ühendada, kui meil kohapeal sellises mahus tarbimist ei ole. Ilmselt on lahenduseks ikkagi selline Läänemere võrk, kust meie elekter saab liikuda ka Saksamaale, Rootsi või Lätti ja Leetu. See võrk ei ole ainult meie vajadus. Teistel Läänemere-äärsete riikide tuuleparkide või meretuuleparkide arendajatel on täpselt sama vajadus. Nii nagu meid praegu kaks Estlinki aitavad, on need ühendused ka tulevikus vältimatult vajalikud. Aga kui vaadata näiteks Rootsi lahendusi, siis suurte meretuuleparkide puhul nad juba praegu katsetavad ja rajavad vesinikutootmist, et suure tuulega perioodidel energiat salvestada ja vesiniku abil kasutada kas tööstuses, elektrimootorites või kuskil mujal sisendina. Nii et see on ka Eesti puhul kaalumist vääriv alternatiiv, kas lisaks ühendustele ka vesinikutootmisvõimsus meretuulepargi juurde luua. Ka seda otsust ei ole tehtud, see on tegelikult investeeringu tegija valik, millist lahendust ta soovib. Aga nagu ma ütlesin, salvestusvõimsus, isegi kui see on vesinik, mitte hüdropumpla või midagi muud, peab arenema koos taastuvenergiavõimsuste väljaehitamisega.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea Riina! Talv tuleb, ja nagu klassikud on öelnud, iceberg on kohe silma ees. Nüüd tuli ettevõtlusminister tegelikult sotsiaalkaitseministrina meie ette, rääkides, kuidas peresid kaitsta selle iceberg'iga kohtumise puhul. Sina oled majandusminister ja sa paned meile [peale] ilusa muusika, et mis kaheksa aasta pärast hakkab olema. Aga iceberg on juba silmapiiril, kohe lähedal. Miks sa uinutad publikut, aga ei paku välja analoogselt sotsiaalkaitseministri pakutuga, kuidas majandust ja ettevõtlust aidata kohtumise eel iceberg'iga, mis on kohe-kohe, mõne kuu pärast, isegi varem? See kõik on ilus tulevik kaheksa aasta pärast. Miks sa tegeled asendustegevusega? Või millal sa tuled välja sellega, kuidas ettevõtjaid aidata?

Aitäh!

Jaa, aitäh! Tõesti väga hea küsimus. Ühelt poolt, nii nagu ma Siim Pohlakule vastates nentisin, me ei saa tegeleda ainult homse päevaga, me peame pikemat plaani vaatama, muidu on käes aasta 2030 ja me nendime, et näed, meil jälle ei ole piisavalt energiat selleks, et oleksid kohaliku tarbimise katmiseks võimsused olemas.

Aga kui vaadata järgmist või tulevat talve, siis ei saa kuidagi öelda, nagu ma tegeleksin ainult aastaga 2030. See on põhjus, miks me kiiresti LNG vastuvõtu võimekust rajame. See on põhjus, miks me ka praegu neid võrgu tugevdamise investeeringuid teeme. Me näeme, et börsihinna puhul võivad isegi lisanduvad paar megavatti võimsust hinda oluliselt mõjutada. Ka need väikesed lisandused võrku teisel poolaastal võivad olla lõpuks väga olulise mõjuga, seda ei saa kuidagi tagasi hoida.

Aga varustuskindluse seisukohast ongi minu arust talvele vastu minnes kaks küsimust: see, et meil energiat oleks, ja see, et ta oleks jõukohane. Selleks, et energiat oleks, on meie enda tootmine Eestis praegu piisav, kui nii põlevkivi‑ kui ka taastuvenergiavõimsused kokku panna. Gaasi puhul on olnud suurem küsimus, aga võrreldes kevadega on olukord palju muutunud. Kui kevadel tundus, et põhiline mure on gaasi kättesaamine, siis praeguseks on Elering, varude keskus ja Eesti Gaas suutnud varuda piisavalt gaasi oma lepinguliste kohustuste täitmiseks ja nii-öelda kaitstud tarbijate või kodutarbijate jaoks ka kriitilises olukorras. Võrreldes kevadega on meil gaasi rohkem, kui me arvasime, aga võrreldes kevadega on see gaas kallim, kui me arvasime.

Nii et hüvitised, mis kodutarbijate jaoks on kokku lepitud, ongi hädavajalikud. Ka universaalteenus, millest Kristjan Järvan rääkis, tuleb kodutarbijale appi. Ettevõtjate olukord on, ma ütleksin, kodutarbijate olukorrast paaris aspektis erinev. Ettevõtjad on saanud sõlmida fikseeritud hinnaga lepinguid ka varasematel aastatel. Kodutarbija jaoks tekkis see võimalus olulises mahus alles kevadel. Nii et ettevõtted, kes tegelevad iga päev äririskide maandamisega ja kelle sisendhinnast olulise osa moodustab elektri või gaasi, mingi energiakandja hind, on paljuski oma lepingud fikseerinud, et tegeleda äririski maandamisega. Neil oli see võimalus olemas.

Teiselt poolt, kui kodutarbija peab oma arve ära tasuma, tal ei ole võimalik seda kellelegi teisele üle kanda, siis ettevõtja puhul, nii nagu me näeme, kantakse see energia hinna tõus üle lõpptoodete hinda. Sealt see inflatsiooninumber tuleb, see mõjutab hindu, on see leib, piim või tööstuskaubad, nende hinda. Ettevõtjatel on võimalus – ja nad on seda võimalust kasutanud – mitte toota kahjumiga või energiakandjate või ka fikseeritud lepingu tõusnud hinda mitte ise katta, vaid nad küsivad selle [raha] tarbijalt. Seetõttu on lisaks energiahüvitistele tulumaksuvaba miinimumi tõus, mis jätab inimestele rohkem raha kätte, on perehüvitised, ka see ühekordne hüvitis, mis oktoobrikuus tuleb eakatele ja lastega peredele. Need kõik võimaldavad selle üldise hinnatõusuga hakkama saada ja jõuavad otsapidi ikkagi ettevõtete käivetesse. Käibekasvu numbrid peegeldavad seda, et kõrged energiahinnad on tarbijatele üle kantud.

Energiaintensiivsetes sektorites ongi need võimalused kahtlemata piiratumad. Me oleme kuulnud, et ka Leedu suurim gaasitarbija andis teada, et talvel nad panevad teatud perioodiks oma tootmise kinni. Sellises mahus ei ole neil 300‑eurost gaasi hinda võimalik lõpptootesse üle kanda, selle jaoks ei ole enam turgu.

Nii et otsuseid, mida ettevõtted teevad, on erinevaid. Kas ja millisel viisil appi minna, see on lõpuks poliitiline otsus, see tehakse eelarve läbirääkimiste raames. Mina ja Kristjan Järvan valmistame ette materjalid, et oleks alus otsustamiseks olemas. Aga seda, kas ja milline see otsus tuleb, ma teile praegu öelda ei oska.

Helle‑Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Kuulan siin teid ja kasutan teie enda sõnu, mis te sissejuhatuses ütlesite: utoopia ja ulme. Sellega te sõnastasite väga hästi ära selle eelnõu sisu.

Aga nagu ikka, et saada aru, mis on pildil valesti, räägime rahast. Investeerimiseks nendesse asjadesse, mida te siin ette panete, näiteks tuulikutesse, läheb circa 5 miljardit või rohkem. Ja see on ainult ehitamine, hilisemast käitlemisest ei tea me veel midagi. Võrk selle energia edastamiseks – vähemalt 2 miljardit. See peab olema selline võrk, mis seda kõikuvat elektrit vastu võtab. Siis akumulatsioon ja stabilisatsioon – vähemalt 2–4 miljardit. Need on ka plaanid, mis on täiesti utoopilised.

Aga räägime alternatiividest, mis ei ole utoopia. Uus tuumajaam – umbes 2,5 miljardit, uus põlevkivijaam – 1 miljard. Ehk teie utoopia 10 miljardit versus mõistus 3,5 miljardit. Äkki tuleksite nüüd taevast maa peale ja tegeleksite nagu päris asjaga, kui te juba seal valitsuses olete, ehk Eesti inimestele ja ettevõtjatele stabiilse, piisava ja odava energia võimaldamisega?

Aitäh! Eesti keeles on väga palju ilusaid u‑tähega sõnu, võib öelda ju ka "unistus" nende "utoopia" ja "ulme" kõrvale. Aga väga asjakohane küsimus investeeringusummade kohta.

Lisaks sellele konkreetsele rahalisele numbrile, mis on hinnanguline – nagu me näeme, kõik ehitusprojektid valmivad hiljem ja on lõpuks kallimad, kui esialgu plaanitud –, tuleb vaadata ka seda, kas tehnoloogia on olemas ja kas seda on võimalik püsti panna, kas ta on eratarbija või ka ettevõtja jaoks olemas.

Tuumajaama puhul ei tea mina kedagi, kes sooviks mingit kolmanda põlvkonna, või ma ei tea, Tšornobõli tüüpi reaktorit Eestisse rajada. Ma tõesti ei tea kedagi, kes seda teha sooviks. Ka Eestisse tuumajaama rajamise plaanijad räägivad lahendustest, mida maailmas veel ei ole. Kanada, ma saan aru, on läänemaailmas kõige kaugemale jõudnud. Meie kurdame oma planeeringuprotsesside pikkuse üle, aga seesama lugu on ka Taanis. Nad on mingisuguses planeerimise ja kooskõlastuste faasis, ehitama ei ole veel hakatud. Meil on aasta 2022 teine poolaasta, ja Kanadas veel ei ehitata. Kui Kanadas saaks see väike moodulreaktor valmis ja see tõesti osutuks Eesti jaoks sobilikuks lahenduseks, siis ilmselt me oleksime võimelised selle tehnoloogia ostma ja püsti panema. Aga seda veel ei ole.

See ongi vahe. On tehnoloogia, mida me saame praegu [kasutada] ja mida saavad koduomanikud, erioskustega inimesed oma kodu katusele püsti panna, see on käegakatsutav, poest ostetav, ja siis on tehnoloogia, millele me võime hüpoteetilise hinnasildi külge panna, aga seda ei ole. Kui meil oleks praegu olemas see 2,5 miljardit, et homme ehitama hakata, siis seda ei oleks võimalik teha. Sellepärast ei ole need lahendused võrreldavad.

Kui me räägime tuuleenergeetikast, siis riik ei plaani neid miljardeid ise investeerida, turg on valmis seda tegema. Investeeringuraha on laenuna ka pankadest võimalik saada, see on atraktiivne äri. Põlevkivijaama puhul oleks päris huvitav, millise hinnaga on võimalik pangast raha saada ja kas on panku, kas on Eestis panku, kes on valmis seda investeeringut rahastama. Vaatamata sellele, mida meie Eestis oma põlevkiviga, ma ei tea, oleme kogenud või õigeks peame, siis seda, et rahvusvahelistel finantsturgudel hinnatakse riske, hinnatakse saastavatesse tootmisvõimsustesse investeerimise riske teistmoodi, me ei saa muuta, ükskõik mida meie ise põlevkivienergeetikast arvame. Nii et teoreetiline miljard paberil on meil olemas, aga seda raha turgudelt saada, ma arvan, on väga keeruline. Küsimus on, millise hinnaga on võimalik seda kätte saada.

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Olles siin saalis täna korduvalt kuulnud kinnitust, et taastuvenergia on tarbijale kõige odavam energialiik ja oluline energiajulgeoleku tagaja, siis aitäh, et sotsiaaldemokraatide pikaajaline eesmärk taastuvenergia tootmise suurendamiseks on lõpuks saamas riigi reaalseteks tegudeks. Küll on aastatepikkuse tegematajätmise tulem, et Lääne-Eesti saartel ei ole piirkonniti, Hiiumaal suisa tervenisti, võimalik enam täiendavaid taastuvenergia tootmismahte võrku liita, sealhulgas tavalisi, kuni 15‑kilovatise võimsusega mikrotootjaid. Möödunud nädalal kohtumisel tõi Saaremaa vallavanem teravalt välja kavandatavate meretuuleparkide ühendamisel 330‑kilovoldise liini Saaremaale toomise vajaduse. Millised on Vabariigi Valitsuse kavandatavad sammud olukorra lahendamiseks ja sõnumid saartele?

Aitäh küsimuse eest! Tõesti, kui me räägime tuuleenergiast, siis kahtlemata need mereäärsed piirkonnad ja saared ongi väga atraktiivne, potentsiaalne koht, kus seda tüüpi energiat on ja võimsusi saaks välja ehitada. Lääne-Eesti ning Saaremaa ja Muhumaa võrkude tugevdamiseks on taastekavas seda tüüpi investeeringute, võrgu tugevdamise investeeringute kaasrahastamiseks plaanitud 30 miljonit eurot ja see kogumaksumus on üle 60 miljoni, nii et ligi 50% tuleks taasterahastust. Need investeeringud peaksid valmima 2026. aasta keskpaigaks. Nii et võrgutugevdusega taastuvenergia tootmise jaoks potentsiaalikates piirkondades tegeletakse.

Täna juba mainiti Elektrilevi 8 miljonit, mis tegelikult on väike summa, samas võimaldab umbes 4500 kodutarbija jaoks neid tugevdusi teha, võrku ehitada umbes 500 kilomeetri ulatuses. Ma saarte osakaalu peast ei tea. Kõige suurem osa, veidi alla 10%, läks Põlvamaale, Viljandimaale, Lääne-Virumaale, aga osa sellest jõuab ka saartele. Nii et need üksikud kodutarbijad, kes seni on liitumist oodanud, ilmselt saavad selle abil lahenduse.

See, kas teha neid investeeringuid struktuurivahenditega, eelarverahadega või võrgutasust laekuva tuluga, on eraldi otsus, läbirääkimiste küsimus. Eks osaliselt kasutatakse neid  kõiki. Aga lisaks sellele, et tuleb uusi liitumisvõimsusi rajada, mis kahtlemata mõnes piirkonnas on vajalik, siis vaadates, kui palju neid liitumistaotlusi praegu on – need ületavad oluliselt meie kogutarbimist –, me peame nii‑öelda selle pildi puhtaks saama, et need, kes soovivad liituda, need võimsused välja ehitada ja võrku energiat hakata andma, saaksid seda teha. Need, kes seda mahtu seal lihtsalt kinni hoiavad, tuleks sealt välja lükata. Kui me selle töö ära teeme, siis saame ilma investeeringuid tegemata juba leevenduse ja need, kes soovivad ja saavad selle oma tootmisvõimsuse välja ehitada, saavad eelise.

Nüüd Saaremaa 330 kilovoldi perspektiivi kohta. See tõesti on keerulisem töö kui eratarbija liitmine: ühelt poolt ajamahukas, teiselt poolt kulukas. Nii et see juba koostamisel olev üldplaneering, mille raames seda tahetakse rakendada, on praeguseks võib-olla juba kiirem lahendus kui ülejäänud. Aga see liin on suur kõrgepingeliin, ta on omajagu nähtav. Küsimus on, kas on mõtet seda teha üle saare või pigem peaks see olema merekaabel. Lisaks kuludele tuleb seal kaaluda teisi aspekte. Nii nagu inimestele ei meeldi tuulikud, ei meeldi neile ka kõrgepingeliini all elamine. Nii et ma arvan, et kogukonnaga tuleb kokkuleppele jõuda, mis see parem lahendus oleks. 

Meretuuleparkide puhul on vaja teatud liitumisi välja ehitada, aga nii nagu ma ütlesin, kõigi jaoks ei ole vaja. Läänemere selline ühine võrk on see, kuhu tuulepargid oma energiat peaksid suunama. Aga maismaaühendused, on need siis Pärnumaal või Saaremaal, on eraldi kaalumise koht. Enne kui seda investeerimisotsust teha, peab kahtlemata olema arusaam, milline investeering on mõistlik ja kuidas neid kulusid kaetakse. Võib-olla ka selle võrgu väljaehitamise kulud katab vähemalt osaliselt meretuulepargi arendaja. Lõpuks on see läbirääkimise küsimus. Kogukonna, investeeringu tegija ja riigi huvid peavad olema tasakaalus. Nii et nii saarlaste kui ka hiidlastega peab arutelu sobivate lahenduste üle tulevikus kahtlemata toimuma.

Martin Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Hea minister! Täna on siin kaks eelnõu ja eelmist eelnõu tutvustati meile kui elektrituru reformi. Ei ole, see on tavaline tule kustutamine hapuks läinud poliitiliste valikute järel. See on nüüd päriselt elektrituru reform ja see on katastroof, mida te meile siia toote. Te ei vaielnud ju vastu Moonika küsimusele miljardite kohta. Me räägime uute võimsuste ehitamise puhul väga [paljudest] miljarditest, võrgu ehitamise puhul veel [suuremast hulgast] miljarditest ja stabiliseerimise puhul samamoodi miljarditest. Kusjuures, te küll ütlete, et ei ole olemas uut tuumatehnoloogiat, kuid ei ole ka akutehnoloogiat, ei ole vesinikutehnoloogiat, küll aga on olemas põlevkivitehnoloogia.

Mulle on täiesti müstika see jutt, et ei, riik ei pea investeerima. Aga kes need miljardid siis kinni maksab? Te ütlete väga ilusti: atraktiivne äri. Maksame kinni kõik meie ja oma 4000‑eurose megavatiga või 6000‑eurose megavatiga. Lihtsalt põhifakt, millest me täna ei räägi, on see, et need mahud, mida on vaja selle jaoks, et katta meie energiavajadust, on nii metsikult suured, et see ei ole reaalne. Te joonistate meile tulevikku, kus meil lihtsalt ei ole elektrit.

Aitäh! Nii nagu valitsus on hooga tööle hakanud, on ka opositsioon hooga tööle hakanud. Seda tuleb tunnustada. Väga tore, et te saate aru selle eelnõu tähtsusest. Jah, tõepoolest, see on reformi kaaluga asi. Kui me vaatame hinda, siis ükskõik, milline see investeering on, investeering põlevkivijaama või tuulikusse – lõpuks maksab energiatarbija selle kinni. Me ei räägi kuidagi riigi subsideeritavast lahendusest. Tänase seisuga maismaa tuulepargi hind eurodes megavatt-tunni kohta jääb 30–40 euro kanti. Meretuulepargi puhul on see kallim, 60–80 eurot. Samas, tuumaelektrijaama puhul, me näeme Prantsusmaa, Belgia ja teiste suurte tuumaenergiatarbijate hinda, ei ole see soodsam. See, et tuumaenergia puhul see omahind võib olla 100 euro kandis megavatt-tunni eest, ongi reaalsus. Tegelikult me näeme Prantsusmaa turul ka oluliselt kõrgemaid hindu, ka 150 eurot megavatt-tunni kohta. Mis on põlevkivielektrijaamas universaalteenuse puhul, mis on kulupõhine hind efektiivsemate plokkide puhul, seda saame teada, aga see suurusjärk, 150 või 200, ongi reaalsus. Selle investeeringu maksavad tagasi tarbijad ja see hind tarbija jaoks on taastuvenergia puhul madalam ja tegelikult ka tarbijale jõukohasem.

Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Kõigepealt aitäh selle kiituse eest, mis opositsiooni suunal tuli! Aga ma pean küll ütlema, et see eelnõu mingit reformi nime ei vääri. Tegelikult on kaks paragrahvi, mis siin ära muudetakse, ühes asendatakse number 42 numbriga 65 ja teises asendatakse number 40 numbriga 100. Tegelikult ei anta siin ju juurde sentigi raha ega looda juurde seda rohelist energiat, millest te oma jutus räägite. Nii et tegemist on sisutühja paberiga.

Aga minu küsimus on pigem see: mida te ütlete neile 14 000 inimesele, keda see seaduseelnõu tegelikult puudutab? Need on inimesed, kes saavad otsest või kaudset kasu põlevkivisektorist. See eelnõu tähendab seda, et vähemalt pooled kui mitte rohkem neist inimestest kaotavad oma töö. See sõnum on just nimelt see ja see reform [tähendab seda], et see viib Ida-Virumaa ja need inimesed hukatusse. Mis on valitsuse sõnum selle eelnõuga neile inimestele?

Aitäh! Kahju näha opositsioonis lõhesid. Üks opositsioonipartner peab seda suureks reformiks, olulisimaks asjaks, mis siia saali toodud on, ja teine ütleb, et tegemist on tühise paberiga. Ma ütlen, Tõnis, et su kolleegil oli õigus. Tegemist on olulise põhimõttelise muudatusega Eesti energeetikas. See, et strateegilised otsused tehakse ära, need sätestatakse seaduse tasandil, et kõigil oleks selgus, kus suunas me liigume, ma arvan, on oluline. Me ei lahenda ainult tehnilisi küsimusi ja ei tegele toetuste määradega, vaid määrame strateegilise suuna. See on selle strateegilise suuna määramise eelnõu.

Nii nagu ma oma tutvustavas kõnes ka ütlesin, see ei tähenda põlevkivienergeetika lõppu, see ei tähenda fossiilsete kütuste keelustamist. Tegemist on ärilise otsusega põlevkivi valdkonnas tegutsevate ettevõtete jaoks: mis on see, mida turul on vaja, mida on võimalik sinna müüa.

Käisin eelmise nädala reedel Ida-Virumaal. Ida-Virumaa ei ole põlevkivi. Seda, millise tempoga seal luuakse juurde töökohti tootmisettevõtetesse, ka energeetikasse või alternatiiv[energeetikasse], on rõõm näha. See on positiivne, ja ma loodan, et need plaanid realiseeruvad. Idavirumaalaste ainus töötamise võimalus ei ole kaevandus. On väga palju teist tüüpi ettevõtlust, kaasaegseid lahendusi ja ka energeetikaettevõtteid, kes neidsamu inimesi saavad rakendada.

Aga see ei tähenda, et põlevkivil mitte mingisugust rolli ei ole. See on ettevõtete äriliste valikute küsimus. Kui rääkida põlevkivienergeetikaga tegelevate ettevõtetega, siis nemad ei hakka kuidagi uksi kinni panema või pille kotti panema, neil on tuleviku jaoks plaanid olemas. See, et energiaturul nii Eestis kui ka Euroopas toimuvad muutused ja nendega tuleb kaasas [käia], on kõigile arusaadav ja selge. Selles suunas tehakse investeeringuid ja plaane. Ma arvan, et on lõpuks ka Eesti huvides, et me ei näe Ida-Virumaad kaevandusena, vaid seal on hoopis teistsuguseid ettevõtlus‑, töö‑ ja ärivõimalusi.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud ettekandja! Küll te rääkisite ilusti unistustest, aga vaadake, tegu ei ole unistusega, kui firma pankrotti läheb. Ma viitan sellele, et täna hommikul helistas mulle mees, kes ütles, et 30 aastat on ta pidanud kohvikut, aga seda talve enam üle ei ela. See ei ole enam unistus, see on paraku düstoopia. Nii et teie võite unistada, aga tema läheb pankrotti. Ta on 72‑aastane, kõik ajad üle elanud.

Aga siiski, Eesti on 30 aastaga vähendanud kasvuhoonegaase 71%, on eesrindlikult tohutu töö ära teinud. Aga nüüd te tahate äkki hüpata 40‑lt 100‑le. Mis on põhjus sellise stahhaanovliku hüppe jaoks? Miks te nüüd kõiki jalust maha tahate rabada? Unistus siin ei loe. See on viisaastak nelja aastaga, mäletate? Ei ole mõtet panna [meile] raskemat koormat kui teistele. Me oleme niigi palju ära teinud heite vähendamisel.

Aitäh! Tõesti, kaks väga olulist aspekti oli küsimuses. Ühelt poolt on Eesti heidet palju vähendanud, aga nii piinlik kui see ka ei ole, me ei saa seda tunnustust enda kanda võtta. Tegemist oli Nõukogude Liidu lagunemisest tingitud efektiga. See, et meie Nõukogude-aegne heide oli suur erinevate tööstuste, ka sõjatööstuse tõttu, on selge. See baasaasta, mille suhtes võrreldakse, on 1990, kui Eestis tõesti heide ja majanduspilt olid hoopis teistsugused. Heide on vähenenud osaliselt meist täiesti sõltumatutel põhjustel. Nõukogude Liidu lagunemisega kaasnenud positiivne nähtus oli see, et meie heide vähenes. Juhtumisi valiti see baasaastaks, mille suhtes edaspidi võrdlusi tehakse.

Rakvere ettevõtjal on kahtlemata mure nii kõrgete energiahindade kui ka palgasurve tõttu, aga ilmselt on kõik teised sisendid, mida ta kasutab, samamoodi kallinenud. Sektor, milles ta tegutseb, ongi ju väga ebastabiilne. Eelneva 30 aasta jooksul, ka kriisidevälisel ajal, on toitlustusettevõtted tegevust lõpetanud või asukohta vahetanud. Seda juhtub kogu aeg, see ongi väga ebastabiilne turg. Kriisiolukorras neil kahtlemata ongi raske. Ka koroonapiirangud mõjutasid ebaproportsionaalselt palju mõnda sektorit ja nüüd ka kõrgete energiahindade puhul on ettevõtjaid, kes saavad ebaproportsionaalselt palju pihta ja kelle võimalused riskide maandamiseks on väiksemad. Tõesti, kui energiahinnad on peamine muret tekitav koht, siis lepingute fikseerimine on nagu esimene samm või kõige lihtsam lahendus, aga ülejäänud sisendhindade puhul kahtlemata ongi vaja teha keerulisi ja valusaid otsuseid. Me oleme kriisiolukorras. Ettevõtjad saavad pihta, kes seetõttu, et tarneahelad katkevad, kes seetõttu, et mõni sisendhind on ebaproportsionaalselt kalliks läinud, või seetõttu, et inimesed kõrge hinnatõusu tingimustes loobuvad teatud kaupadest – see ongi see praegune olukord, praegune reaalsus. Sedasi me talvele vastu läheme. Kahtlemata tuleb eelkõige kaitsta kodutarbijaid, kellel riskide maandamise võimalusi on vähem, aga tuleb arutada ka ettevõtjate toetamise võimalusi.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Küsin seletuskirjas toodud tabeli kohta, mis tegelikult annab ka selle oa või sisendi sellele eelnõule. Selle tabeli esimene rida räägib summaarsest lõpptarbimisest, mis aastal 2030 peaks olema 9500 gigavatt-tundi ja aastal 2020 oli 9722. Tegelikult on seda tabelit tehes sisend võetud Elering AS‑ilt ja natukene on siin ka haltuurat tehtud. Te pole ilmselt seda märganud. Aastal 2020 oli tabelis 8700, tegelikult oli 1000 gigavatti rohkem. See lubab prognoosida, et aastal 2030 on lõpptarbimine kuskil 11 000 gigavatti vähemalt. Siit mu küsimus: kas me ei ole natuke liiga optimistlikud selle eesmärgi püstitamisel?

Aitäh! Kahtlemata, iga plaan tuleb numbritega sisustada. Kui me tavaliselt räägime era‑ ja ettevõtete tarbimisest, mis on üle 8 teravatt-tunni, siis siin tabelis on elektri summaarne lõpptarbimine, me võtame sinna juurde ka tootmisseadmete omatarbe ja energiavõrkude kaod. Sellest see vahe lõpptarbimise ja summaarse lõpptarbimise vahel tulebki.

Aga see, milline see tulevikurada olema saab ja kuidas meil elektritarbimine kasvab, on täiesti omaette huvitav prognoos, mida teha. Ühelt poolt me räägime väga palju energiatõhususest, sellest, et meil läheb väga palju energiat hoonete kütmiseks ning akende vahelt ja seinte kaudu kütame õhku. Kui me saame energiatõhususe suuremaks – ka elektril on õhksoojuspumpade näol kodude kütmisel roll –, kui hooned on energiatõhusamad, siis on ka elektritarve väiksem. Teiselt poolt see areng, mis meil toimub näiteks autode ja rongide puhul: me räägime raudtee elektrifitseerimisest ja elektriautodest. Nii et on teised valdkonnad, kus elektritarbimine kasvab. Seda, milline Eesti tarbimine tulevikus on, kas meie kogutarbimine energiatõhususe suurenemise ja energiasäästu rakendamise tõttu peaks vähenema või uute elektritarbijate tõttu – autod, muud seadmed – kasvama, on keeruline öelda. Me tõesti prognoosime mõnevõrra elektri summaarse lõpptarbimise vähenemist, aga plaane alternatiivsete stsenaariumite tarvis ja elektrivajaduse katmiseks taastuvenergiaallikatest tuleb ka kahtlemata teha. See järelhindamine, ma arvan, annab ka huvitava vastuse, kas meie prognoositav elektritarbimine läks seda rada mööda või on vaja teha muudatusi, ükskõik kas energiasäästu või elektrisäästu poole peal või selles, kus me elektrit tarbime ja kas need on olnud mõistlikud valikud. Aga praegu tundub, et elektritarbimisseadmete arv või valdkondade arv, mida elektrile üle viiakse, pigem kasvab.

Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu, hea juhataja! Hea Riina! Martin Helmele vastates ütlesid, et sul on hea meel aduda, et opositsioon saab aru selle seaduse tähtsusest. Tõsi, Martin ei öelnud selle kohta mitte midagi sellist, nagu see oleks tähtis. Veelgi enam, vastuses Tõnis Möldrile ütlesid, et on kummaline, kui aru ei saada sellest, et ei ole õige, nagu see oleks tühine paber. Ma paneksin need kaks asja kokku niimoodi, et see on oluliselt tühine paber. (Riina Sikkut naerab.)

Siit tuleb ka küsimus. Ma nüüd kordan natukene Tõnis Möldrit. See seadus koosneb kahest normist: üks on deklaratiivne norm, mis ütleb, et 40% asemel peab selle tarbimise kogumaht olema 100%, ja teine norm ütleb, et ministeerium kontrollib seda 2030. aastal. See seadus ise kehtib aastast 2016. Selle aja jooksul on meil taastuvenergia saavutatud 28% taseme. Nüüd me peame kaheksa aasta jooksul saavutama 100%. Kuidas selle deklaratiivse normina need kaks normi, kogu see seadus, suudavad motiveerida eraettevõtjaid investeerima nii, et see 25% või 28% muutuks kaheksa aastaga 100%‑ks? Kuidas?

Aitäh! Kõigepealt ma ütlen, et on hiline tund, aga mõni saadik ikka väga teraselt jälgib küsimusi ja vastuseid. Nii et tunnustan. Tõesti, Martin Helme ei öelnud "tähtis" selles mõttes, et positiivses mõttes tähtis, aga ta nentis, et tegemist on väga olulise muudatusega, olulisema muudatusega kui eelnõu, mida Kristjan Järvan esitas. Ehk ükskõik, kas ta näeb, et areng on negatiivses suunas, aga selles, et tegemist on olulise muutusega Eesti energeetika strateegiliste suundade seadmiseks, tal oli õigus. Sellega ma olen nõus. Selles, kuidas me hindame seda muutust, kas see on positiivne või negatiivne, meie arvamused lahknevad. Aga tähtsaks me peame seda mõlemad.

Kuidas selleni jõuda? Kui taastuvenergiavõimsuste kasvatamine oleks lineaarne loogiline joon, siis võiks tõesti tekkida küsimus, et kui me praegu oleme 28% peal, siis kuidas me kaheksa aastaga 100%-ni hüppame. Aga tegelikult ei ole me ju 28% peal mitte sellepärast, et ei oleks olnud võimalik rohkem teha, vaid sellepärast, et võimsuste väljaehitamine ei ole mitte tehnoloogia taga või raha taga või tahtmise taga või ... Me ei ole suutnud neid planeeringuid ära menetleda. Neid ei ole prioritiseeritud ka poliitilisel tasandil, seda ei ole peetud strateegiliselt nii oluliseks suunaks.

Nüüd, kui me näeme, et Vene energia [kasutamisest] tuleb kiiresti väljuda, Baltikumi piirkonnas on puudujääk, kohalikku tootmisvõimsust kogu Euroopas on juurde vaja, siis see arusaam üleüldiselt, et me peame menetlusprotsessi kiirendama, on kohale jõudnud. Juba selle abil on võimalik realiseerida need plaanid, mis arendajatel olemas on. Kui see poliitiline tahe ja teadmine oleks meil olnud varem, siis oleks seda saanud teha ka kümme aastat tagasi ja siis me oleks juba 100% peal. Kui me seni ei ole seda teinud, siis praegu me 28% pealt ei liigu niimoodi vaikselt, tsutt-tsutt-tsutt 100‑ni, vaid toimubki põhimõtteline muutus planeeringuprotsesside kiirendamise ja praeguste plaanide realiseerimise teel. See võimaldab meil selle 100 saavutada. Seetõttu ma ütlen, et see ei ole utoopia või ulme, vaid midagi sellist, mida on võimalik aastaks 2030 ära teha. 

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te nii suure õhinaga räägite sellest ja teil siin erakonnakaaslane väitis, et taastuvenergia on kõige odavam energiavalik. No see sõltub asjaoludest. Ma loen teile ette Eleringi vastuse isikule, kes soovis paigaldada päikesepaneele ja võttis tootja liitumise hinnapakkumise. Vastus on selline: "Tänaseks on selgunud, et teie liitumise soovi täitmiseks on vaja piirkonnaalajaamas suurendada tootmise suunalist võimsust põhivõrgu suunal. Eleringi esialgsetel andmetel on nende tööde maksumus suurusjärgus 6 288 000 eurot ilma käibemaksuta. Teile täpse hinnapakkumise väljastamiseks on meil vaja võtta pakkumine Eleringi võrgus tehtavatele töödele. Vastavalt Eleringi hinnakirjale on liitumistaotluse menetlustasu (Ainuüksi menetlustasu! – K. K.) 1600 eurot." Seletage mulle ära, kelle jaoks see nüüd siis odavam on. Kui inimene tahaks ise päikesepaneele panna, tahaks olla väga roheline ja tahaks ise hakata tootma, siis peab ta 7 miljonit välja käima. See on ainult riigi jaoks odav, inimese jaoks koormav.

Aitäh!

Aitäh! Jälle väga oluline aspekt, mis praegu on pidurdanud taastuvenergiavõimsuste väljaarendamist. Ka Paul küsis, et kuidas me selle 100 saavutame. Ma ütlen, et asi ei ole mitte selles, nagu ei oleks inimesi, kes sooviks seda teha, või tehnoloogiat – see kõik on olemas. Küsimus on, kuidas riik seal vahepeal toimetab. Koalitsioonileppes me just nende 6‑miljoniliste arvete tõttu – olen kuulnud ka 14‑miljonilisest arvest – leppisime kokku, et ei, esimene liituja ei pea katma liinivõrgu, ma ei tea, väljaehitamise ja alajaama väljavahetamise kulusid. Praegu on nii, et kui seda on vaja teha, siis see esimene liituda soovija saab suure arve. Aga kui see on nii‑öelda strateegiline suund ja vajadus, siis ei ole mingisugust põhjust, miks esimene liituja peaks kogu selle investeeringu ise tasuma.

Ühelt poolt on meil praegu liitumistaotlusi sellises mahus, mis ületavad Eesti aastast kogutarbimist. Tuleb välja sorteerida need, kes päriselt tahavad [võimsusi] rajada, ja teistest tuleb plats puhtaks teha. Juba see, et need, kes päriselt välja ehitavad, hakkavad võrku tulema, võimaldab neil seda teha ilma tasuta. Praegu, kui taotlusi on väga suures mahus esitatud, siis see järgmine taotleja saab väga suure arve, sest öeldakse, et oot-oot, meil on siin kõik võimsused juba broneeritud, teie jaoks me peame midagi lisaks tegema. Kui need nii‑öelda fantoomliitumised eest ära võtta, võib selguda, et seesama inimene saab liituda juba olemasolevasse võrku ja täiendavat võimsust vaja ei ole. Kui siiski selgub, et seda on vaja, siis koalitsioonileppes kokkulepitud põhimõte ongi, et see ei ole selle ühe liituja kanda. On strateegiline huvi, et hajatarbimist tuleks. Võrgu tugevdamise investeeringud tuleb katta keskselt, et liituda soovija osa saaks olla väiksem ja kahtlemata proportsioonis selle investeeringuga, mida ta teha soovib.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Mulle laekub palju kirju. Ma loen teile ette praegu kahte liiki kirju, mida on väga palju laekunud. Kristjan [kirjutab]: "Oleme siiani okeilt maksnud oma korteri ja maja eest elektrit. Nüüd enam ei suuda. Oleme otsustanud ühe kinnisvara maha müüa. Meil ei ole raha! Mis me teeme?" Teine liik, kirjutab Tiina: "Mina tahaks kohe väga näha, et tuleb suuremat sorti meeleavaldus. Sõpruskondki valmis liituma. Olen küll apoliitiline, aga elan südame järgi. Mina ja mu sõpruskond on käpp osalema avalikul meeleavaldusel, kui vaid tehakse see teoks, mis Martin Helme välja ütles. Jõudu ja jaksu! Tõuskem tegudele, jutuga ei jõua kuhugi!" Kas olete nõus, et kõik need kirjad tulevad teie ja Kaja Kallase aadressil? Kas te olete valmis vastama nendele küsimustele, mida teha, kui raha ei ole? Ja mida teha, et seda meeleavaldust ei tuleks?

Aitäh! Seda, et praegused energiahinnad inimestele ja ettevõtetele üle jõu käivad, olen ka siit puldist täna juba nentinud. Nii et see mure, kuidas arveid maksta, on täiesti olemas. Seetõttu rakendub 1. oktoobrist selline automaatne lahendus, et kodutarbijad, nii need, kes on kaugküttega liitunud, kui ka need, kes kütavad gaasi või elektriga, saavad hüvitise. Elektri puhul on võimalik valida universaalteenus, kui tegemist ei ole majapidamisega, mis on juba nende kahe kolmandiku eratarbijate seas, kellel on fikseeritud leping, mille hind paljudel juhtudel on odavam kui see universaalteenuse hind, mis ilmselt tuleb.

Inimene ei pea seda [suurt] arvet ära maksma, vaid hüvitis on automaatselt arvestatud, see võetakse maha ja inimene maksab ainult oma osa. Ma arvan, et see on väga suur muutus. See on väga suur abi paljude koduomanike jaoks. Ma loodan, et ka nende kirjade saatjatele tegelikult ei ole need arved talvel üle jõu käivad, ükskõik, kas nad on kaugkütte peal, kütavad gaasi või elektriga. Tegelikult ka nemad saavad abi. Aga see, et inimesed oma valitud saadikule või sümpaatsele saadikule oma muresid kurdavad, arvamust avaldavad erinevate eelnõude kohta või selle kohta, milliseid muutusi nad õigusruumis näha sooviksid, ongi normaalne. See on mõistlik. Väga tore, et teil valijatega selline tihe suhtlus käib.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea majandusminister! Mina istusin eila ühes farmis ja arutasime pererahvaga, mitu lehma suudab üks lüpsja päevas käsitsi lüpsta. Tuleb välja, et 15, siis hakkavad käed valutama ja ei kanna välja. Pererahvas rääkis sellest tõsiselt, kuna robotid ja lüpsiaparaadid võtavad palju elektrit, aga kurtsid ka, et lüpsjaid ei ole võtta, ukrainlased ka ei taha tulla ja on laisad. Aga see selleks. Sulle meeldib unistustest rääkida. Nad muuseas jälgivad praegu, mida sa siin majandusministrina välja pakud.

Aga räägime nüüd unistustest. Ütle mulle konkreetselt, kus koha peal ja mis aastal selle kaheksa aasta jooksul pannakse üles tuulepargid ja päikesepargid, kui suure võimsusega need on ja kust tulevad stabiliseerimiseks [vajalikud] jaamad, on need siis põlevkivi‑ või gaasijaamad? Aga püüa olla natuke konkreetsem: millal, kui palju, kui palju toodavad, et saada selle 40% pealt 100% peale?

Aitäh! Kui vaadata stabiilset või juhitavat võimsust, millele palju tähelepanu pööratakse, siis tõesti on küsimus, milline on põlevkivijaamade roll aastal 2030. Ma ei oska seda protsenti teile niimoodi öelda. Samas, koostootmisjaamadel, biomassil, ja seda nii soojuse kui ka elektri puhul, on endiselt suur roll. Nii nagu ma Reilile vastates ütlesin, tõesti, eelmisel aastal tuli biomassist puhtalt elektrit juba 1,5 teravatt-tundi, see on väga suur kogus, lisaks soojusenergia. Kuna koostootmisjaamad tõesti on äärmiselt efektiivsed, siis väiksemates kohtades on nende rajamine mõistlik. Biogaasi kasutatakse praegu gaasibussides. Kui me kogu biogaasi potentsiaali realiseerime, mida põllumajandusjäädet arvestades hinnatakse samamoodi 1 teravatile, siis see võib minna ka osaliselt elektri tootmiseks või vähemalt tagavaralahenduseks, näiteks avariijaamade puhul. Nii et biogaasi abil elektri tootmisel võib ka potentsiaalselt aastaks 2030 roll olla.

Hüdroenergia on tõesti komakoht. Ma arvan, et ega hüdroenergia ei kao ära, aga ta ei ole pikas plaanis lahendus. Seal ei ole sellist suurt mahu kasvatamise võimalust.

Tuul ja päike. Sellise miinimumina, kui me räägime planeeritavast suurest tuulepargist, mis on 1000 gigavatti, annab see meretuulepargina 4,5 teravatt-tundi aastas. See tõesti katab praegusest kogutarbimisest poole ära. Sellest summaarsest lõpptarbimisest kataks üks suur meretuulepark aasta keskmisena poole ära. Kui me räägime mitmest meretuulepargist, siis see tähendab juba energia eksporti. Lisanduvad maismaapargid. Meretuuleparkide puhul on kolm – Eesti Energia, Utilitas ja Saare Wind – kaugemale jõudnud, ehk keskkonnamõjude hindamise ja hoonestusloa taotlemise faasis. Eesti-Läti koostööprojekt ELWIND sai vist üleeile Euroopa oluliste ühisprojektide nimekirja, mis tähendab, et teatud struktuurivahendid või Euroopa rahad avanevad Eesti-Läti ühisele meretuulepargi projektile. Need on konkreetsed näited. Kui maismaad vaadata, siis Aidu, Tootsi ja Risti on maismaa tuulepargid, mille arendamisega tegeletakse, kus on, ma ei tea, load-plaanid olemas. Kui need hakkavad kõik tootma, siis me saame selle 3,5 teravatt-tundi 1000 megavati, 1 gigavati rajatud võimsuse näol ka maismaa tuuleparkidest kätte. Ehk kui on 4,5 merelt ja 3,5 maismaalt, siis see teeb kokku juba 8. Lisanduvad kõik need koostootmisjaamad, hüdroenergia, biogaas. Küsimus on, et ka põlevkivil ja maagaasil võib aastal 2030 olla oma roll, võimalik et väiksem kui praegu, see sõltub hinnast ja muudest arengutest. Aga see on nagu, ma ei tea, kogu energiamiks või ‑komplekt, millele me otsa vaatame aastal 2030.

Margit Sutrop, palun!

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Austatud minister! Tegemist on minu hinnangul väga olulise seaduseelnõuga. Muudetakse taastuvenergia osatähtsuse eesmärki, mis on kindlasti hästi oluline. See, et ma kuulen hästi palju taastuvenergia arendamisest, tootmisest, kindlasti ka liitumise nagu arendamisest, on hästi-hästi oluline. Vähem kuulen ma salvestustehnoloogiate arendamisest, sellest, kuidas seda varustuskindlust tagada. Tõepoolest, nagu sa mainisid, unistada tuleb suurelt. Ma hea meelega näeksin ikkagi nendes suurtes eesmärkides ka tuumaenergia kasutamise kaalumist, kuna ilmselt võib olla tegemist mitte ainult sellise puhta ja nagu mõistliku hinnaga energiaga, vaid ka juhitava energiaga.

Minu küsimus on see. Ma tean, et üks komisjon uurib seda, kas Eestile võiks see olla hea alternatiiv. Näeme, et nendes naaberriikides, kus taastuvenergiat, päikeseenergiat, tuuleenergiat toodetakse ....

Palun küsimust!

Kohe lõpetan. ... on ju tuumaenergiajaamad ka, Soomes ja Rootsis. Minu küsimus on see, kas see komisjon ja see nii-öelda kaalumine sisaldab kompetentsi kasvatamise võimalusi. Seda tuuakse näitena, et Eesti ei saa seda teha.

Hea kolleeg!

Kus on see kompetentsi kasvatamise kaalumine? Kas see on selle komisjoni üks osa?

Aitäh! Tõesti väga olulised kaks küsimust: salvestus ja tuumaenergia. Taastuvenergiat tõesti ilma salvestuseta ei ole võimalik [toota]. Nii nagu me räägime selle suure eesmärgi seadmisest, vähempakkumise plaanist, et tekitada kindlus investeerida ja neid võimsusi välja arendada, on ka salvestuslahenduste puhul tegelikult samamoodi. Need ei teki iseenesest. See on riigi jaoks vajalik, see on strateegiline huvi. Ka salvestuslahendustega, on see siis vähempakkumine või on mingit muud tüüpi garanteerivad lepingud, tuleb edasi minna. Et me aastal 2030 saavutaksime 100%, see tähendab ka salvestuse arendamist, on need hüdropumplad või akudel põhinevad lahendused. Ka riigi poolt sellise keskkonna loomine teatud lepingute või garantiide andmise näol on vajalik. Ma arvan, et neid plaane ma tulen ka teile tutvustama.

Tuumaenergia. Enne 2030. aastat tõesti tuumajaama püsti panna pole võimalik. Aga see, kuidas kompetentsi arendada, on väga relevantne küsimus. Keskkonnaministri [vastutusalas] on, ma ei tea, Eesti jaoks tuumaenergia võimalusi kaaluv komisjon, kus on nii potentsiaalsed tuumaenergia arendajad, teadlased, ministeeriumid, üldse erinevad osapooled kokku toodud. Vahearuanne peaks valmima sügisel, oktoobris vist, ja komisjoni lõpparuanne järgmise aasta lõpuks. Ma ei ole vahearuannet näinud, ma ei oska öelda, mis tüüpi soovitusi või järeldusi tehakse. Seetõttu on mul väga keeruline öelda, kas ka kompetentsi kasvatamise küsimusega komisjon tegeleb või vaatab ta tuumaenergiat nagu energeetilisest perspektiivist. Aga kui me soovime tuumaenergia arendamisega edasi minna, siis seda ei ole võimalik teha ilma kompetentsi kasvatamata. Need asjad on kahtlemata seotud. Nii et ma eeldan, et seda kompetentsi küsimust vähemalt kõrvalteemana adresseeritakse. Aga mul ei ole selle kohta kahjuks infot, et kindlas kõneviisis seda väita.

Peeter Ernits, protseduuriline küsimus.

Jah, protseduuriline küsimus. Keskkonnakomisjonis, ja mitte ainult, me oleme mitu aastat sel teemal ainult rääkinud ja näinud, kui keeruline selle tulemuse saavutamine on. Nüüd kui mina saadikuna sellise ilusa kauge tulevikumaali puhul püüdsin konkretiseerida ja küsisin ministrilt selges eesti keeles, et minna asjaga konkreetsemaks, millal, kus ja kui palju kerkib neid uusi võimsusi, siis kahjuks ma vastust ei saanud. Hea juhataja! Mida ma peaksin tegema majandusministriga, et saada konkreetset vastust konkreetsele küsimusele?

Aitäh! Minu soovitus on tihedamalt ja lähemalt suhelda majandusministriga pärast suure saali istungit. Individuaalselt on kindlasti kasulik ministriga kokku saada ja siis võib-olla saab ministri käest täpsemat informatsiooni. Martin Helme, palun, teine küsimus!

Aitäh! Te enne ütlesite, et praegused hinnad on tõesti üle jõu käivad. Siis ma kuulen, et te olete majandusminister ja te absoluutselt ei ole võimeline kokku panema seda juttu, et päikesepaneelile [maksab] liitumine 6 või 7 või 14 miljonit. Te hakkate rääkima midagi sellest, kuidas keegi teine jaotab selle kuhugi mujale ära. See ongi ju see võrgu arendamise kulu, kus me miljarditest räägime. See ongi ju selle elektri hinna kalliks ajamise üks komponent, rääkimata nende uute jaamade ehitamise kulust, mis on samuti miljardeid. Salvestustehnoloogia, mille kohta te tunnistate ka, et seda ei ole ju olemas, [vajab] ka miljardeid. Need miljardid ei kuku kuskilt taevast, need ei tule Euroopa Keskpanga printimispressi alt, need tulevad ju Eesti inimeste taskust. See, mida te meile siin reformina välja käite, saab tähendada ainult ühte asja: tulevikus on elektrit veel vähem, aga see-eest on ta palju kallim. Kuidas te ei vii kokku neid numbreid, vaid räägite meile siin mingeid ilusaid jutte?

Aitäh! Tõepoolest, võib-olla seda võrgu tugevdamise poolt ma olengi vähe selgitanud või sellele vähe keskendunud. Ega me ei alusta puhtalt lehelt. Me ei räägi sellest, et need investeeringud võrgu tugevdamisse on seotud ainult ja ainult taastuvenergia arendamisega. Seda, et omal ajal rajatud võrk peab igavesest ajast igavesti vastu, ei ole. Isegi kui võrgu suund oleks edaspidi ainult Narvast mujale, ka siis tuleks liine välja vahetada ja alajaamasid uuendada. Need kulud tuleks ka siis teha. Küsimus on, et tollel juhul ei saa keegi arvet, sellepärast et keegi ei soovi liitumisvõimsust saada ja me ei tea nende kulude kohta. Aga võrguinvesteeringuid tehakse iga päev, sõltumata sellest, millist tüüpi energiatootmine meil on. Nüüd, lihtsalt tulevikku vaadates, me ei tee investeeringuid suunal "Narvast mujale", vaid need investeeringud on teistsugused. Kuna praegu on saanud liituda soovijad kahjuks suuri arveid, siis me oleme saanud heita pilgu sellele, kui palju need võrguinvesteeringud maksavad. Aga neid on kogu aeg tehtud ja tehakse ka edaspidi. Neid tehakse ka olukorras, kus meil taastuvenergiat sellises mahus ei arendata. Nii et see ei ole taastuvenergia arendamisega seotud kulu, mis muidu oleks null. See ei ole täiendav või lisanduv kulu.

Teil oli mingi teine küsimus ka ... Aa, salvestus. Salvestuse puhul on kõige suurem projekt Paldiski hüdropumpla, millest räägitakse. Ka selle investeeringu puhul ei räägita miljarditest, räägitakse pigem poolest miljardist. See on kõige suurem arendus, mis Eestis on. Kõigi teiste ja väiksemate puhul jäävad hinnad oluliselt madalamaks. Ma arvan, et ka parima tahtmise juures ei saa me neid miljardeid ja miljardeid sealt kokku. 

Paul Puustusmaa, palun!

Tänu, hea juhataja! Hea Riina! Vaat, kindlasti sa tulevikus lastele ka ütled vanasõna, et suur tükk ajab suu lõhki. On sihuke vanasõna olemas. Ega ju konservatiivid ei ole mitte tagurlased, me oleme täiesti progressiusku. Me täiesti usume. Ainuke vahe on see, et erinevalt liberaalidest me usume evolutsiooni, normaalset ja tasakaalukat evolutsiooni, mitte revolutsioonilisi liigutusi.

Kui te seda eelnõu poleks esitanud ... Minu arvates on see täiesti utoopia, aga võib-olla on see minu probleem. Minu arust see vana seadus, mis, nagu ma ütlesin, 2016 vastu võeti ja mis ütleb seda, et aastaks 2030 on meil taastuvenergia tarbimise ulatus, ma ei tea, 45%, 50% või 65%, on mõistetav. Aga nüüd korraga kaheksa aastaga ja 100%‑le! Küsimus on selles, kas see siis tähendab, et me võime öelda oma klientidele, valijatele, et tuumajaama ei tule, kivisöejaamad paneme kinni, kaevandusi ka ei tule, sest meil on kõik puhtalt taastuvenergia, 100%?

Aitäh! Sellepärast ma räägingi sellest 100%‑st nagu bilansilises mõttes. Sellist plaani, et me igapäevaselt kogu elektritarbimise saaksime taastuvatest allikatest, ei ole. Koostootmisjaamadele jääb roll, ilmselt biogaasile tekib roll, väike roll on hüdroenergial ja võimalik, et ka põlevkivil. See on aastal 2030 ikkagi olemas. Sellele lisandub senisest palju rohkem taastuvenergiavõimsusi, ja mitte seetõttu, et toimub mingisugune revolutsioon. Kui see oleks evolutsioonilise protsessina, järk-järgult toimunud, siis me oleksime praegu paremas seisus kui see, et kolmandik elektrit taastuvatest allikatest. Aga see evolutsioon on pidurdunud. Me räägime planeeringutest, me räägime fantoomliitumistest. Need on need mured ja pigem sellised administratiivsed küsimused, mis tuleb ära lahendada, et see evolutsioon saaks edasi minna. See evolutsiooniline areng viib meid selle 100%‑ni. Lihtsalt vahepeal, praegu, me oleme olnud sellises pidurdamise faasis. See ei ole seotud sellega, et meil ei oleks taastuvenergia tehnoloogiat, ei oleks tahtmist, ei oleks investeeringuraha. See kõik on olemas, tuleb lihtsalt see pidur maha võtta.

Helle‑Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Te rääkisite siin korduvalt tulevikust, kui inimesed ise toodavad elektrit hajatootmise kaudu. Aga ikkagi [näide] elust enesest. Me tahtsime samuti Läänemaal päikesepaneele paigaldada. Tükk lõunapoolset karjamaad, lõunapoolse päikesega karjamaad on meil täiesti olemas. Tahtsime oma panuse anda, täiesti siiralt. Aga siis hakkasime asja uurima ja saime vastuseks, et kahjuks ei ole see võimalik, sest kohalik alajaam liitumist enam – enam! – ei võimalda. Nimelt, osa naabreid on oma paneelid saanud võrku ära ühendada ja sellega ongi kohaliku alajaama võimsus ammendunud. Ometi oli meie majapidamisele algselt reserveeritud selles alajaamas võimsust 80 amprit, mis, nüüd tuleb välja, on meie selja taga justkui nagu teistele ära jagatud. Kas need ongi need fantoomliitumised, millest te räägite? Mis nüüd edasi saab? Kuidas te sellise ebaõigluse ära lahendaksite? Mis võimalused meil oleks, et teie unistusi realiseerida ja oma panus anda, ilma et peaks 10 miljonit maksma? Need on ikkagi teie strateegilised eesmärgid.

Aitäh! Räägin kahest olulisest asjast. Üks asi on see, et ma ei tea, kui suur on teie tarbimine, kui suur on majapidamine. Kui tegemist on oma tarbeks toodetava elektriga, siis vaatamata sellele, milline on liitumisvõimsus ja kui palju saab võrku müüa, võib nii nagu tööstusettevõtete puhul ka suuremate majapidamiste puhul oma tarbeks tootmine ära tasuda. Aga ma seda niimoodi ei oska hinnata. (Hääl saalist.)

Teine pool puudutab seda, nagu te väga õigesti mainisite, et esimesel liitujal on eelis, esimese päikesepargi rajajal, esimese liitumistaotluse esitajal. Aga tegelikult on see ka esimestel suuremahuliste taastuvenergiavõimsuste väljaarendajatel. Ega Euroopa energiatarve ei ole lõputu. Nii et kui me saame oma meretuulepargid püsti, muutume elektri eksportijaks, siis iga järgmise investeeringu puhul ju vaadatakse seda maastikku, mis juba olemas on. Kui vajadust ei ole, siis ei ole võimalik ka investeeringuraha kaasata. Nii et see, et Eesti on meretuuleparkide väljaehitajate hulgas esimeste seas, me võtame Taanile ja Rootsile praegu kannule, on tähtis. Kui me soovime kohapealset väikese keskkonnajalajäljega odavat energiat tootvat lahendust, siis me peame selles suunas tegutsema, muidu me lõpetame sellega, et me ostame elektrit teistelt.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Austatud ettekandja! Minu eelmisele küsimusele vastates te võtsite justkui enesepiitsutaja rolli, et no vaat, Eesti on saanud boonust Nõukogude aja suurest räpakast majandusest, me oleme tänu sellele 71% kasvuhoonegaase vähendanud. Justkui me oleks saanud boonust. No ei ole, me oleme kogu aeg olnud alakapitaliseeritud võrreldes Lääne-Euroopaga, meil on palju raskem. Me oleme reforminud ennast Nõukogude Liidust siia, kus me oleme. Miks me ennast piitsutame? Te praegu räägite nagu mingi sotsialistlik teoloog, usuinimene. See ei ole usuküsimus.

Aga sellegipoolest ma tahan paremat võrdlust. Kas me oleme nüüd usklikumad kui paavst ise teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes, et oma kliimanõudeid [täidame] meeletumalt kui teised? Kuhu siis teised jäävad, näiteks Prantsusmaa, näiteks Saksamaa, näiteks Kreeka ...

Aeg, palun, Anti!

Aitäh! Ei, Nõukogude aja suhtes ei olnud mul kuidagi positiivset tunnet või nostalgiat. See pigem oli nii, et kuna võrdlusaastaks on valitud 1990, siis see heite vähendamise pingutus on meil olnud väike, see on sündinud iseenesest, Nõukogude Liidu lagunemise järel. Aga see, kuidas me ennast Prantsusmaa või Kreeka või teistega võrdleme – noh, need olud on väga erinevad. Me võime küll unistada hüdroenergiast või Islandi moodi maasoojusest või muudest asjadest, aga meil seda ei ole. Samamoodi on Prantsusmaal ehitatud väga palju tuumajaamu ja ei ole mõtet neid ju enne amortiseerumist kinni panna.

Need olukorrad, stardiplatvormid aastal 2022 on riikidel väga erinevad. Me ei saa sellest mööda vaadata. See, mis Prantsusmaa jaoks võib olla mõistlik, ei pruugi olla Eesti jaoks mõistlik. Mina räägin kohalikust energiatootmisest, tehnoloogiast, mis on juba olemas, mis annab odava energia tarbijate jaoks ja mis katab Baltikumi piirkonnas olevat energiapuudujääki. Meil endal on seda vaja. Me ei lähe taastuvenergia 100%‑lise eesmärgi suunas Prantsusmaa pärast või Euroopa pärast või kellegi teise survel või sunnil. See on meie enda vajadus, see on meie enda energia, see on meie enda tuul ja päike, mida me ära kasutame. See plaan on Eesti jaoks vajalik, midagi sellist, mis pikas plaanis meie kodutarbijatele ja ettevõtjatele odavama elektri toob. Sellest ei saa mööda vaadata, seda ei saa vähetähtsaks pidada. Kahtlemata tuleb silma peal hoida, mida teeb Prantsusmaa või Kreeka või teevad teised teie mainitud riigid, aga see ei saa olla ainus suunaseadja Eesti jaoks, sest platvormid ja need energiaallikad, mida me saame kasutada, ongi väga erinevad.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma ei suuda ära imestada teie naiivsust ja lihtsameelsust, kuidas te praegu siin produtseerite oma kõnes praktiliselt mingit – vabandust väljenduse eest! – poliitilist mula. Inimene teatab teile, et tal ei ole raha elektrienergia eest maksmiseks. See [mure] ei ole praegu tekkinud, see on juba varasemal perioodil tekkinud. Te räägite väga ebamäärast juttu. Teiseks, kas te pole ministrina aru saanud, et Eesti riiki valitsetakse ja majandust juhitakse elektribörsi kaudu? Siis, kui on vaja, tõstetakse elektrienergia maksu, kui vaja, siis langetatakse, mis toob kaasa Eesti majanduse väljasuretamise, sest ettevõtjad ei suuda tasuda makse. Küsimus: kas te pooldate seda, et Eesti osaleks [börsil] ja jätkaks edaspidigi elektrienergia saamist börsi kaudu?

Aitäh! Samamoodi, minu arust on siin kaks asja. Üks puudutab sotsiaalseid muresid. Vaadates seda ebavõrdsust, mis Eestis oli enne igasuguseid kriise, enne energiakriisi, enne sõda, enne koroonat, ja seda, milline oli palgavaesus, siis näeme, et arvete tasumine oli inimestel keeruline ka enne kriisi. Kahtlemata on kriisid neid raskusi ainult võimendanud. Neid muresid ei saa kuidagi vähetähtsaks pidada. Seetõttu on ka nii koalitsioonileppes kui ka eelarves väga palju muudatusi, mis aitavad inimestel kiire hinnatõusu olukorras toime tulla, mis toetavad töötavat inimest, jättes talle rohkem sissetulekust kätte. See oli Eesti reaalsus enne kriisi ja nüüd on võimatu neid samme tegemata jätta.

Teiselt poolt börs. Kuidas te sõnastasitegi? Kas börs toodab meile kallist elektrit? Elektrit toodavad ikka elektritootjad ja kõrge hind börsil ei näita mitte midagi muud kui seda, et meil on Baltikumi piirkonnas tootmisvõimsusi puudu. Asi ei ole hinnas. Asi on selles, et me praegu toodame liiga vähe, ja selle murega tuleb tegeleda. See ettepanek, millega mina siin saali ees olen, tähendabki energiatootmisvõimsuste kiiret väljaehitamist, selle jaoks soodsa keskkonna loomist, selle selge eesmärgi sõnastamist. See ongi see, mida tuleb teha, et ka börsihinda alla saada. Ükskõik, kas börs on olemas või seda ei ole, see ei too meile tootmisvõimsusi juurde. Tegelikult see, et sul on ka väga kalli tootmisvõimsuse eest võimalik teatud tundidel tasu saada või oma tootmise väljalülitamise eest võimalik tasu saada, tagab meile selle, et meil on turul võimalikult palju tootjaid või ka neid tööstusi, kes on valmis oma tarbimist teatud tingimustel piirama.

Börs praegu tagab meile rohkem tootmist, kui oleks ilma börsita. Selles mõttes ei saa seda kuidagi hukka mõista. Hind, mille börs toob, on teine küsimus. Börsil on vaja läbipaistvust. Nii nagu ma olen öelnud, nii klient kui ka konkurent peab saama vaadata, kes need hinnapakkumised tegi ja kuidas see hind selliseks kujunes. Peab olema usaldus börsi vastu, mida saab tagada läbipaistvus ja tegelikult ka järelevalve, et kellelgi ei oleks võimalik turuga manipuleerida ning tõesti raskes olukorras inimeste ja ettevõtete pealt teenida. Kui need tingimused on täidetud, siis ei ole seda fundamentaalset muret, et börsil on midagi valesti. Kui börsi pakutav hind ei ole meie jaoks sobiv või soodne, siis need mured on kuskil mujal ja börsi kõrge hind peegeldab neid struktuurseid muresid, mis meil on energiaturul.

Kalle Grünthalil on protseduuriline.

Aitäh! Meie kodu‑ ja töökord sätestab ära küsimustele vastamise korra. Ma nüüd kerin siin paar-kolm minutit tagasi. Ma küsisin lugupeetud ministri käest seda, kas teie pooldate elektribörsil [jätkamist]. Mulle räägiti igasugust muinasjuttu. Tuginen praegu töökorra §‑le 146. Siin on lõige 8: "Kui istungi juhataja leiab, et valitsusliige on Riigikogu liikme küsimusele andnud piisava vastuse, lõpetab ta selle küsimuse käsitlemise." Minu hinnangul ei ole Riina Sikkut praegu vastanud sellele, mis oli minu küsimus, et kas te pooldate börsil jätkamist. Selle kohta vastust ei tulnud. Kuidas hindab istungi juhataja praegu seda, kas minu küsimusele konkreetselt börsilt lahkumise kohta andis Riina Sikkut vastuse või ta ei andnud? Ja kui ta ei andnud, siis ma paluksin, et ta vastaks.

Aitäh! Mulle tundub, et talle meeldib börs. Ma sain sellest jutust nii aru. Jah, näe, noogutab. Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Mina küsin konkreetselt eelnõu kohta ja esimese punkti kohta, kus me neid sihtväärtusi muudame. Sellesama § 32¹ lõikes 1 tuleb pärast neid sihtväärtusi selline tekst: "Maantee‑ ja raudteetranspordis kasutatud taastuvenergia moodustab vähemalt 14 protsenti kogu transpordisektoris tarbitud energiast." Kui me suurendame seda üldise energia, elektrienergia taastuvenergia osa 100%‑ni, siis peaks muutuma ka ju see protsent. Ega me siis ei hakka viima raudteed, mis on täna elektri peal, uuesti tagasi diiselrongidele, pigem vastupidi on meie soov. Ilmselt selle eelnõu menetluse käigus tuleks mõtelda ka sellele protsendile. Või on teil teine arvamus?

Aitäh! Väga hea küsimus. Sellessamas paragrahvis on neid sihttasemeid seatud rohkem kui lihtsalt kogu energeetikale ja elektrile, eraldi on räägitud ka transpordist. Neid protsente muuta ei ole vaja, seda ei ole plaanis. Ühelt poolt toimub muutus elektri puhul. Elektritarbimise me katame taastuvate allikate pealt, sellest tingituna ka üldine eesmärk: me [jõuame] kõrgemale tasemele, 42 asemel 65‑le lihtsalt elektriga toimunud muutuste tõttu.

Transpordi energiatarbimine on meil väiksem. See, et transpordis saada 14% taastuvatele allikatele, on see siis biometaan või midagi muud, on ambitsioonikas siht. Transpordi puhul ei ole meil plaanis seda tõsta. Me ei näe, et selle ambitsiooni tõstmine praegu oleks oluline. Transport on erinevalt teistest sektoritest – Anti ka rääkis ilusti, kuidas me oleme juba oma heidet tervikuna vähendanud – see valdkond, kus meil heide kasvab. Meil on rohkem autosid, meil on rohkem sõidukeid ja seal meil ei ole mitte vaja heidet senisest tasemest natuke vähendada, vaid meil on vaja see kasv tagasi pöörata ja siis sellelt tasemelt veel alla tulla. Nii et seal on selle 14% saavutamine minu arusaama järgi juba praegu parajalt ambitsioonikas. Elektriga toimunud muutuste tõttu me otseselt seda muuta ei plaani.

Taavi Aas, palun!

Aitäh! Hää minister! Mul on hirm, et see tänane eelnõu jääb selliseks deklaratiivseks, kui seda eelnõu mõnevõrra ei sisustata. Ma mõtlen selle sisustamise all seda, et taastuvenergia tootmise seadmete puhul tuleb panna paika ka proportsioon, kui palju me ühte või teist seadet tahame. Vastasel korral me võime saada väga-väga palju päikeseparke, aga me kõik teame, et sealt tuleb ainult 10%. Nii et nominaalis me võime olla täiesti tasemel, kõik on täidetud, kõik on hästi, aga tegelikus elus võib olla ainult 10% täidetud. Kuidas te suhtute sellesse, et tuleks panna paika ka taastuvenergia tootmise seadmete proportsioon?

Aitäh! Seda, et riik hakkaks iga liitumise puhul määrama, kes ja kui palju peaks millist tüüpi taastuvenergiat tootma, ma arvan, ei ole vaja. Aga energeetikas toimuvat juhtida kahtlemata tuleb. Näiteks viimane vähempakkumine. Seal tõesti, kui ma õigesti mäletan, 12 pakkumise seas, mis edukaks osutusid, üks oli tuul, üks oli salvestus ja ülejäänud olid päike. Et me järgmisel vähempakkumisel jaanuaris ei saaks seda odavat päikese[energia]t nii palju, tuleks nendes tingimustes sätestada näiteks aasta läbi tootmise võimalused. See tähendab, et me ütleme riigina välja, et me ei soovi saada lihtsalt päikeselahendusi, vaid me eelistame kas hübriidlahendusi, päike ja tuul koos, või tuulelahendusi või päikese[energiat], mida toodetakse enamasti oma tarbeks, kui näiteks on tegemist mingisuguse tootmisettevõttega. Ma olen selles suhtes teiega täiesti sama meelt, et me peame juhtima seda, mis taastuvenergias toimub. Loomulik areng võib olla see, et päikese[lahendusi] tuleb jube palju. See ei ole mõistlik riigi jaoks tervikuna. Tuleb kasutada kõiki võimalusi, et suunata hübriidlahenduste, oma tarbeks loodud päikeselahenduste, tuule[lahenduste] ja salvestuse suunas. Neid võimalusi tuleb kasutada. Nii et aitäh! Väga hea küsimus.

Merry Aart, palun!

Aitäh! Minu esimene küsimus puudutas mõjuanalüüsi. Ma tahaksin natukene täpsustada. Ettevõtet ei saa juhtida ilma riskianalüüsita ja ilma selle kirjapanemiseta, kuidas neid riske maandada. Ma praegu panin endale kirja päris mitmed sellised riskid. Näiteks, sageduste hoidmine nõuab investeeringuid, tuulikute ehitamine nõuab investeeringuid, võrguga liitumine nõuab investeeringuid. Kas on läbi mõeldud tuulegeneraatorite utiliseerimine, kuidas seda hakatakse tegema? Kui palju soojeneb kliima päikesepaneelide ümbruses, kuidas see mõjutab kliimat? Kuidas päikesepaneelide paigaldamine mõjutab toidutootmist, kas see mõjutab seda või ei mõjuta? Ja nii edasi ja nii edasi.

Ma küsin teie käest hästi konkreetselt: kas selline mõjuanalüüs, selline riskianalüüs kuni aastani 2030 on tehtud või ei ole? Ma eeldan, et see on tehtud, sest ma eeldan, et riiki ei saa ka ilma riskianalüüsita juhtida, või saab, ma ei tea, võib-olla ... 

Aeg, palun!

Jah. Kui see on tehtud, siis kus sellega võiks tutvuda?

Aitäh! Ühte sellist tervikanalüüsi, mis võtaks kokku kõik sotsiaal-majanduslikud mõjud ja keskkonnamõjud, ei ole.

Võtame ükshaaval. Näiteks sageduse hoidmine ja sellega seotud investeeringud. Isegi olukorras, kus me ei seaks eesmärki 100% taastuvenergiat, on meil sellegipoolest vaja sageduse hoidmise võimekuse loomisesse investeerida. (Hääl saalist.) Jah. Sageduse hoidmisega me peame hakkama tegelema niikuinii. Seni pakub seda nii-öelda teenust meile Vene elektrivõrk. Plaanid Vene võrgust desünkroniseerimiseks on meil olemas, esimene sünkroonkompensaator on Eestis kohal, seda [paigaldatakse], see hakkab tööle järgmise aasta alguses. Kaks järgmist sünkroonkompensaatorit – Kiisa, Püssi ja Viru [alajaama] need tulevad, kokku kolm – on tellitud, need on tulemas, 2024. aastal saavad minu meelest püsti. Ehk sageduse hoidmise investeeringud teeme ära, teeme isegi ilma taastuvenergiale üleminekuta ära. Selles mõttes on see risk maandatud ja neid kulutusi on vaja teha niikuinii.

See, mis puudutab riske toidutootmisele ja nii edasi. Teiselt poolt on riskid ka siis, kui me taastuvenergia arendamisega ei tegele. On riskid tootmisvõimsuse piisavuse mõttes Baltikumi piirkonnas. On riskid hinna mõttes: põlevkivienergia on kallim kui näiteks Soome hüdroenergia. Kas me jääme lootma odavamale energiale ühenduste kaudu? Riskid praeguse olukorra jätkumise korral on suuremad kui selle muudatuse tegemise puhul. Praeguses olukorras energia tootmisel tekkiva saaste tase, vajadus teha sellesse sektorisse täiendavaid investeeringuid amortiseerivate võimsuste asendamiseks ja nende investeeringute jaoks raha turult kaasamise võimalused, hinnarisk tarbijate jaoks – need riskid praeguses olukorras on mitte midagi tegemise korral täpselt samamoodi väga suured. Neid saab kaaluda, võrreldes sellega, mis on võimalikud tulevikuriskid toidutootmises, näiteks kui päikesepaneele pannakse põllu peale. Nendest tulevikuriskidest peab teadlik olema, neid peab läbi kaaluma, aga ükski neist ei ole nii kaalukas, et jätta praegused otsused tegemata, sest tegevusetusega kaasnevad riskid on ka väga suured.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Riina! Ma ei ole füüsik ega ammugi mitte energeetik. Aga elementaarne arusaam elektrivõrgu toimimisest on ju see, et selleks, et see saaks toimida stabiilselt, on vaja nii püsi‑ kui ka muutuvvõimsusi. Praegused püsivõimsused on meil põlevkivi najal ja tulevikus saavad ehk olema tuumaenergia najal. Et võrk stabiilselt toimiks, peab püsivõimsust umbes pool all olema, et sinna saaks teise poole muutuvvõimsusi ehk tuult ja päikest juurde lisada. Seega, 100% me ei saaks ilmselt ühelgi hetkel ka teoreetiliselt toota ainult muutuvvõimsuste abil. Ainuke võimalus püsivõimsuse saavutamiseks oleks hüdroenergia nagu Norras, aga selleks meil ei ole võimalust. Ma kardan, et neid numbreid, mis siia kirja on pandud, ei ole lihtsalt tehniliselt võimalik saavutada. Mida sa selle peale ütled?

Seda, et meil on koostootmisjaamad, mis ka elektrit annavad päris palju, ma kas Antile või Kalle, ma ei mäleta, vastasin. Väike roll võib hüdroenergial ja biogaasil olla elektri tootmises ka aastal 2030. See, et juhitavaid stabiilseid võimsusi on ja neid tuleb juurde, on selge. Kui vaadata stabiilsuse hoidmiseks tehtavat pingutust, siis see näitaja võiks olla näiteks tunnid aastas, mille jooksul süsteemihaldur peab süsteemi stabiilsuse tagamiseks turule sekkuma. Ka minevikuaastatel, kui põlevkivijaamad olid väga suure osa aastast tootmisest väljas, sest hind oli madal, me tõime elektrit siia ühenduste kaudu, ka sellises olukorras, kus põlevkivijaamad täisvõimsusel ei olnud tootmas, oli Eestis see arv tunde, kui süsteemihaldur pidi sekkuma, 6 tundi aastas. Mitte ööpäevas, mitte kuus, vaid 6 tundi aastas. Praegu on see tegelikult 0. Eleringi prognooside kohaselt, kui taastuvenergia [tootmine] ju kasvab, on viimastel aastatel kasvanud ja kasvab edasi, me jõuame süsteemiteenuste arendamisega olukorda, kus see on 0,6 tundi aastas. Ehk stabiilsuse hoidmisel sekkumise vajadus riigi tasandil, et mingisuguste riskide realiseerumist vältida, on praegu madal ja see tulevikus väheneb.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Ma pean kõigepealt ütlema, et tegelikult ei ole selle konkreetse eelnõuga nii kiire, et me oleks pidanud väljatöötamiskava mitte [tegema]. Ma mäletan, kuidas siin omal ajal tuld ja tõrva valati, kui üle-eelmine valitsus mõne eelnõuga tuli. Selles mõttes oleksite te pidanud head tava järgima ja VTK [tegema]. Teine asi on see, et me siin praegu tegeleme suhteliselt poliitilise ambitsiooniga. Me minu arust ei peaks isegi arutama seda siin Riigikogus. Kui koalitsioon on otsustanud mingit ambitsiooni tõsta, siis ma arvan, et me ei peaks seda arutama.

Aga ma tahtsin küsida seda, millest me rääkisime ka komisjonis. Kas olete jätkuvalt seda meelt, et meie energiatarbimine 2020. aastal versus 2030. aastal on vähenemas? Ma ikka väga sügavalt julgen kahelda. Vaatame seda, kuidas me edasi tahame minna: järjest rohkem elektriautosid, busse, jahutusseadmeid jne. Kas te sellega mööda ei ole pannud? Kas olete täna samal seisukohal, et see on õige arvutus?

Aitäh! Mõlemad on väga head küsimused. Õigusloome hea tava on põhjusega olemas ja ma tõesti arvan, et heast tavast peaks kinni pidama. Aga meil on halb praktika poliitilisi otsuseid menetleda kiireloomulisena, ilma head tava järgimata, VTK‑d koostamata. See on üks nendest otsustest koalitsioonis: koos elektrituru reformiga lepiti kokku taastuvenergia eesmärktaseme tõstmine. See on poliitiline otsus ja seetõttu menetletakse seda kiireloomulisena. Ma pean seda sisuliselt õigeks, aga ma loodan, et me tulevikus suudame paremini ja me seda õigusloome head tava järgime suuremas ulatuses kui seni. Osaliselt on see seotud koalitsiooni lühikese ametisolemise perioodiga. Et tõesti oleks võimalik need koalitsioonileppes kokkulepitud asjad ära menetleda enne valimisi, me mitme teemaga liigume edasi mittekorrektselt, õigusloome head tava järgimata, ja tuleme ilma VTK‑ta.

Nüüd see elektritarbimine. Heiki Hepnerile vastates ma selgitasin, et üks asi on energia kogutarbimine. Kuna väga suur osa meie kliimavöötmes tarbitavast energiast on seotud hoonete, kodude soojuse hoidmisega, siis energiatõhususe suurendamise puhul me seda energiatarbimist peaks oluliselt vähendama. Samas olen ma nõus, et elektri puhul võib areng minna teises suunas. Kui meil on rohkem elektril [töötavaid] seadmeid, masinaid, ka õhksoojuspumpe, elektriautosid, kui transpordis võib-olla bussid või teised sõidukid elektri peale viia, rääkimata sellest, ma ei tea, kui peaks tulema elektri peal [liikuvad] parvlaevad või midagi muud, siis ma olen nõus, et peaks arvutustele otsa vaatama. Võib-olla tõenäolisem stsenaarium tähendab elektritarbimise kasvu. See on täiesti mõeldav ja see on ühe stsenaariumina olemas. Praegu me oleme eelnõusse pannud, et elektritarbimine vähesel määral väheneb, aga ligikaudu jääb samaks. Aga ma olen nõus, et peab vaatama alternatiivseid stsenaariume, nendega seotud kasusid ja riske. See aspekt, millele te osutasite, on väga õige.

Mart Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud esineja! Ma olen viimase paarikümne aasta jooksul kuulnud nii palju ilusaid muinasjutte. Eks teie ka olete täna meil siin kena muinasjutuvestja. Ma mäletan, et 1990. aastate keskel oli tohutu propaganda: pange oma majad elektrikütte peale, ökoloogiliselt puhas ja nii edasi. Panin ühe suure maja elektrikütte peale. Nüüd on pooled toad sellised, et noh, väga ei küta. Siis oli: pange oma majad pelleti peale. Panin oma teise maja pelleti peale. Nüüd on pelleti tonn peaaegu 500 eurot. Missugune see järgmine muinasjutt on? Üks muinasjutt oli vahepeal, et EstLinki kaablid tagavad meile Olkiluoto elektri, see on odav, see on kindel varustatus ja nii edasi. Muinasjutt! Ei ole! Ei ole odav, ei ole kindel! (Juhataja helistab kella.) Mul saab aeg otsa. Ma küsin: mis see järgmine muinasjutt nüüd on? Mis on see poliitiline vastutus, kui te räägite poliitilisest otsusest?

Aitäh! Tõesti, neid otsuseid kütteallika valiku kohta nii tööstused kui ka eratarbijad on teinud ja see nii-öelda moodne lahendus või kaasaegne lahendus on olnud eri aegadel erinev. Kui tulevikku vaadata, siis kõige tähtsam ükskõik millise kodu, tootmishoone või avaliku hoone puhul on energiatõhus lahendus. Ükskõik, kas sa kütad elektriga, pelletiga, gaasiga või oled kaugkütte otsas, kütad puiduhakke abil, kõige tähtsam on see, et sul energiat oleks vähem vaja, et see ei läheks õhku, et see ei läheks kuhugi välja. Nii et energiatõhus hoone on see investeering, mida kõigile võib soovitada. Seejärel on vähem tähtis see, millega sa parasjagu kütad.

Lisaks, mida teie ei maininud, on see, et väga paljud kodud on ka gaasi peal. Ongi keeruline öelda. Keegi ei suutnud prognoosida, et me nüüd ootamatult Euroopas tervikuna Vene gaasi [kasutamisest] hakkame väljuma ja see tähendab, et gaasi hind tõuseb nii oluliselt ja Euroopa energiatarbimise defitsiit viib üles kõigi energiakandjate hinna.

Praegustes oludes, ükskõik, millega sa kütad, kallis on ikka. Sellega, et meil oleks rohkem energiat ja odavat taastuvenergiat, see eelnõu tegeleb. Punkt üks, kui inimene või ettevõte on otsustanud energiatõhusa hoone rajada, ja kui meil on Baltikumi piirkonnas piisavalt energiat, siis see viib hinnad alla. Siis on võimalik esiteks kasutada vähem energiat ja selle eest ka vähem maksta, sest ta ei ole defitsiitne ja hind on jõukohane.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Te siin enne mainisite Eleringi prognoose. Mäletan, kuidas poolteist või kaks aastat tagasi jääkeldris just Eesti energiavarustatus ja ‑kindlus oli teemaks ja Taavi Veskimägi raius sõna otseses mõttes: meil on aastateni 2030–2035 kõik garanteeritud, kõik olemas, rohkem kui vajagi, me ei pea mitte lillegi liigutama, kõik on suurepärane. No see on muinasjutt, eks, me teame seda. Nüüd siis teie toetute sihukestele fatamorgaanadele. Täpselt samasugune muinasjutt on ju odav taastuvenergia, kui me mõtleme kõikidele nendele investeeringutele, sageduse hoidmisele, kogu elektrivõrgu ümberehitamisele, samal ajal juhitava elektri tootmise jaamade olemasolule ja nende ehitamisele. Muidugi võib öelda, et taastuvenergia on odav, aga kui kõik see sinna sisse panna, siis on ta väga-väga kallis. Ometigi kohe eelnõu seletuskirja esimene rida ütleb (Juhataja helistab kella.), et väljatöötamine on tingitud vajadusest tuua leevendust kõrgetele elektrihindadele.

Aeg, Henn!

No öelge mulle, kuidas see võimalik on. See on ju muinasjutt, nii nagu Mart ütles.

Tõesti, Eesti praegu suudab ise oma tarbimissoovi katta. Baltikumi piirkonna puhul see samamoodi ei kehti ja samuti Eestis ei pruugi see igal tunnil niimoodi kehtida. Ka meie põlevkivikatlaid on vaja hooldada, on tuulevaikseid päevi, [pilviseid] päevi. Nii et see igal minutil ei pruugi kehtida, aga põhimõtteliselt on meil oma tootmisvõimsused olemas. Aga Baltikumi jaoks tervikuna on neid rohkem vaja.

Teiseks, hind. Näiteks sageduse hoidmiseks vajalikud investeeringud. Me peaksime neid investeeringuid tegema ka siis, kui meil ühtegi megavatti taastuvenergia tootmist ei lisanduks. Seda on meil niikuinii vaja. Täpselt samamoodi võrgu uuendamine, alajaamade väljavahetamine – seda tüüpi investeeringuid tehakse igasuguse elektrivõrgu puhul. Need ei ole kuidagi unikaalselt taastuvenergiaga seotud kulud või mingisugused sellised asjad, mille pealt muidu saaks jubedalt kokku hoida. Nii et seda tüüpi kulud on igasuguse energia tootmise hinna sees, nii põlevkivielektri puhul kui ka taastuvenergiavõimsuste puhul. Tervikuna tuleb taastuvenergia endiselt odavam ja turu vastu ollakse valmis taastuvenergeetikasse investeerima. See näitab, et on võimalik see investeering sealt tagasi toota ka ilma igasuguste toetusteta.

Palun saadikutel meeles pidada, et meil on küsimuseks siiski minut. Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Riina! Sa andsid üpris optimistliku vastuse, aga ma püüan nüüd siit edasi küsida. Praegu me oleme Loode-Venemaaga samas võrgus, aga sinna me ju 2030. aastaks ei jää. See mõjutab võrgu olekut tervikuna. Kui meil endil püsivõimsust piisavalt ei ole, siis see tuleb sel juhul ju kas Soome tuumaelektrijaamadest või Rootsi ja Norra hüdroelektrijaamadest. Sealt tagatakse sel juhul võimsus. See on teine faktor, mis mõjutab. Aga kui sealt näiteks mingil põhjusel elektrit ei saa, sest Norral endal on vaja või hüdroelektrit ei toodeta piisavalt? Läti ja Leedu energiapoliitikaotsused on olnud mõnevõrra katastroofilised, nad on vähendanud võimsusi sellisel hulgal, et meie elekter lihtsalt voolab Lätti ja Leetu. Kõik need kolm faktorit mõjutavad selle süsteemi stabiilsust. Mul oli küll tunne, et selles analüüsis, mis sa esitasid, ei ole neid faktoreid kõiki täiel määral arvestatud. See vastus oli vist liiga optimistlik. (Juhataja helistab kella.)

Aitäh! Tõesti, ükskõik kui palju me seda ei tahaks, me ei ole saar. Seda, kellega me ühendatud oleme, me saame valida. Praegu aitab meil sagedust hoida Venemaa elektrivõrk. Meil on juba ammu tehtud plaanid ja me teeme investeeringuid, et desünkroniseerida ennast Venemaa elektrivõrgust Lääne-Euroopa elektrivõrku. See toimub ja sellega seotud investeeringud on tehtud või tegemisel. Need plaanid on olemas. Kui me siin taastuvenergiast rääkisime, siis Annely Akkermann ja teised saadikud küsisid salvestusvõimsuste kohta. See on üks lahendus. Tõesti, ka suured salvestajad, hüdropumplad, mis on meil strateegilistes plaanides olemas, aitavad tasandada taastuvenergia puhul loomulikke kõikumisi.

Nii et lisaks sellele, et meil on ühendused, on salvestus teine tasandamise viis. Sageduse hoidmise investeeringuid me praegu teeme ja nende tegemine ei ole seotud taastuvenergeetika arendamise või taastuvenergiavõimsuste täiendava väljaehitamisega. Seda me teeksime niikuinii. See on pigem põhimõtteline otsus, kellega me tahame seotud olla, milliseid partnereid ja naaberriike me usaldame. Venemaa puhul on arusaadav, et on meie huvides, et me suudaksime kiiresti desünkroniseerida ja luua need ühendused pigem Soome ja Lätiga, et oleks võimalik tulevikus nii riske maandada kui ka odavast hüdroenergiast osa saada.

Mart Helme, palun!

Ma tänan, lugupeetud esineja, soovituse eest oma kodu võimalikult energiatõhusaks muuta. See on soovitus, mida ma soovitan teile peegeldusefektina tagasi. Aga sellega me loomulikult ei lahenda elektrienergia tootmise, varustuskindluse ja stabiliseerimise probleeme.

Te ütlete, et Eestil on piisavalt võimsusi, et toota elektrienergiat. Tõepoolest on, ja me võiksime neid võimsusi veel kasvatada, fossiilkütustel põhinevaid võimsusi. Elekter, muide, on kaup ja selle müümine on äri. Meie ei pea varustama naaberriike tasuta, nii nagu nemad ei varusta meid tasuta. Meie peaksime tootma oma ressurssi kasutades ja neile müüma. Müüma! Jutt sellest, et kui me ei müü lätlastele, siis nad ei anna meile gaasi, on ju lapsik, sest me ju ostame lätlastelt gaasivarustuse teenust. (Juhataja helistab kella.) Ma veel kord küsin: kes poliitiliselt ikkagi vastutab kogu selle jama eest, mis siin praegu toimub?

Aitäh! Maailm ei liigu ümber Eesti. Me võime ükskõik kuidas soovida, et meie müüme või otsustame, kas ja kuidas me lätlastele elektrit anname, aga nemad meile müüvad igal juhul ... Ja teie nimetate mind naiivseks! Tegelikult see, et meie energiatootmisvõimsuste puhul on erinevad partnerid ja need [võimsused] on erinevat tüüpi, on loogiline. Seda peab tugevusena ära kasutama. Kui kellelgi on odavat ühte tüüpi võimsust, võib-olla aeg-ajalt on seda näiteks tuule või päikese näol, siis peaksid olema olemas ühendused, et seda üle kanda.

Aga kui konkreetsemalt rääkida elektrist ja gaasist, siis reaalsus on see, et meie homme oma elektrist gaasi teha ei saa, aga kui meie lätlastele elektrit ei anna, siis nemad oma gaasist elektrit teha saavad küll. (Mart Helme selgitab kohalt.) Jah, praegu see täpselt nii toimubki. Praegu see täpselt nii toimubki. Energeetika on äri, toodetud elektrit müüakse, gaasi ostetakse ja see täpselt niimoodi toimubki. Küsimus on selles, kas keegi kellelgi lõpetab midagi ära või keelab millegi tegemise. Ma arvan, et seda ei ole mõistlik teha. Meie riskid on igatahes paremini maandatud, kui naaberriigid kasutavad oma tugevusi, looduslikke eeliseid energia tootmiseks ära ja ühenduste kaudu on võimalik seda jagada.

Protseduuriline, Mart Helme. 

Ma pean protestima. Esineja pöörab lihtsalt pahupidi kõik, pöörab pahupidi. Küsimus ei ole selles, et meie ähvardame kedagi. Küsimus on selles, et meie energia ..., ma ei mäleta, mingitest asjapulkadest keegi hiljuti ütles, et kui me ei anna lätlastele  elektrit – see oli vist Kaja Kallas isegi –, siis nemad ei anna meile gaasi. Vabandust, meie hoiustame meie poolt kinnimakstud gaasi Lätis ja neil ei ole mingit õigust meile seda mitte anda.

Meil ei ole kindlasti mingit kavatsust lätlastele elektrienergiat mitte müüa. Küsimus on lihtsalt selles, et te räägite meile mingeid muinasjutte sellest, kuidas meil hakkavad kunagi olema tuulepargid, meretuulepargid, meil midagi ikka hakkab olema. Aga inimene peab ära maksma oma arved kindlal kuupäeval, muidu tulevad inkassod, muidu tulevad energiavarustuse katkestused jne. Ei ole mõtet ajada sellist utoopilist juttu.

Mina ei ole kedagi üles kutsunud Lätile mitte elektrienergiat müüma. Ärge pöörake minu sõnu ja minu küsimusi ja võib-olla isegi minu spekulatsioone, kui soovite, kuidagi pahupidi.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud minister! Ma arvan, et see eelnõu ei ole halb eelnõu, aga mul oli kurb [kuulda], et sa vastasid Renele, et see ei ole kiireloomuline. Kui see ei ole kiireloomuline, siis ma [ütleksin] selle kohta, et me oleme ka ministeeriume vaadanud selles mõttes, miks ametkonnad on viimased 11 aastat teinud kõik selleks, et taastuvenergiat ei oleks.

Räägime tuuleparkidest. Alustame Kaitseministeeriumist ja lõpetame sinu ministeeriumiga. Sa käisid täna meil fraktsioonis oma asekantsleriga, kes Eleringi nõukogus on juhtinud energeetikapoolt. Viimased kuud vist enam ei ole, aga enne ta seal oli ja on ainult takistusi tehtud, kas või käies Tootsi tuulepargi pärast kohut Eesti Energiaga.

Tegelikult on kõige selle juures vaja salvestust. Kas on midagi ka kokku lepitud? Alexelal on näiteks üks pakkumine salvestuse koha pealt. Kas me lahendame koos taastuvenergia tootmisega ka salvestuslahendused?

Aitäh! Rene Koka küsimusele vastates ma nentisin, et tegemist on kiireloomulise eelnõuga, tegemist on poliitilise tahtega, mida me soovime kiiresti ... (Hääl saalist.) Jah.

Ja nüüd viide sellele, mida minevikus on tehtud või tegemata jäetud. Ega sellist poliitilist tellimust ei ole varem olnud. See on poliitiline kokkulepe, mille me praegu eelnõu näol fikseerime. See ongi ambitsioonikam kui see, mis varem on kokku lepitud. Varem olid prioriteedid teiste teemade peal, teistes valdkondades, aga praegu, eriti silmas pidades seda talve, lisaks hüvitistele ja universaalteenusele ehk asjadele, mis inimestele arvete tasumisel kohe appi tulevad, peab riik vaatama kaugemale. Ei saa edasi tegutseda samamoodi kui seni. Energeetikaküsimused on palju tulisemad ja päevakajalisemad ning vajavad lahendamist. Seetõttu ka koalitsioonileppes moodustas energeetika kui selline kõige suurema osa. Need on need asjad, mille elluviimiseks ma täna teie ette tulin ja ka edaspidi teie ette tulen, et oleks võimalik need poliitilised kokkulepped meie õigusruumis fikseerida ja selles suunas tööle hakata.

Jaa, salvestuslahendused. Äkki Margit Sutropi küsimusele vastates ma ütlesin, et nagu riik vähempakkumiste teel juhib seda, et tuleks taastuvenergiavõimsusi turule, nii on vaja analoogset lahendust ka salvestuse jaoks: hüdropumplad, akudel põhinevad lahendused. On see siis vähempakkumine, on see riigipoolne garantii – mis see konkreetne lahendus on, seda tuleb kaaluda, aga ka järgmise kaheksa kuu jooksul tuleb selles asjas suurte sammudega edasi astuda, et luua salvestuste puhul samasugune kindlus nagu taastuvenergiavõimsuste väljaehitamise puhul.  

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Ma saan muidugi aru, et teie poliitiline tahe on seda rohepöörasust ellu viia, aga paraku need kõrged hinnad ongi [tekkinud] just nimelt tänu sellele poliitilisele tahtele, mitte mingisugusele turuloogikale või muudele majandusaspektidele.

Kui me räägime sellest salvestusest, siis no akud unustage ära, me peaksime siis terve Eesti ühe viiekorruselise akuga täitma. Need Paldiski salvestid, mida te siin ka välja tõite – kas te teate ka, mis see salvesti maksab? 600 miljonit. See katab ainult murdosa meie energiavajadusest. See tähendab, et me peame tegema neid kümneid ja kümneid, 50 või 100, praktiliselt terve riigieelarve läheks sinna sügavale auku ära ja tolku ei oleks sellest midagi. Te ütlete, et sellised kulutused ei lähe taastuvenergia hinda. Loomulikult lähevad. Kas te tõesti tahate kogu selle hullumeelsuse ikkagi meie maksumaksjate kaela veeretada? (Juhataja helistab kella.)

Aitäh! Nii nagu ma varem küsimustele vastates olen nentinud, tegemist ei ole kuidagi kiirendatud korras rohepöörde elluviimisega. Tegemist on sellega, et Baltikumi piirkonda tuua juurde tootmisvõimsusi, viia energia hinda alla, saada lahti sellest defitsiitsuse olukorrast, vähendada samal ajal keskkonnaalast jalajälge, aga kasutada ära ka kohalikku energiatootmise võimalust, mis meil olemas on ja mida me seni ei ole ära kasutanud.

Seda, et meil oleks vaja kümneid sellise mahuga hüdropumplaid, ei ole. Ega me ei hakka oma aastast tootmist salvestuste abil katma. See on riskide maandamise lahendus, see on tarbimist tasandav lahendus. Selle maht võib olla väike, aga selle roll on väga oluline. Investeeringu suurus: kahtlemata 600 miljonit ongi suur ja muidugi see kajastub hinnas. Aga vaatamata sellele on hind odavam kui põlevkivienergeetikas ja ilmselt ka tuumaenergia puhul. Seal on seda investeeringu suurust lihtsalt ebakindlas olukorras keeruline hinnata.

See, et hinnad on kõrged ja me räägime energiakriisist, on ikka seotud ka sellega, et Putin alustas suuremahulist sõda Ukraina vastu. (Hääl saalist.) Defitsiit ka Baltikumis oli enne seda olemas, aga see Vene energiakandjate [kasutamisest] kiirväljumine vastu talve on midagi sellist, mis meie hindu mõjutab. Sõda iseenesest loob ebakindlust, loob kogu Euroopa piirkonnas ebakindlust ja sellises olukorras see ebakindlus pannakse riskina hindadesse sisse nii energeetikas kui ka teiste kaupade ja toodete puhul. Nii et Ukraina kiire võit on tähtis nii meie energiahindade langemise jaoks kui ka üldse stabiilsuse loomiseks ning kaubandussuhete normaliseerimiseks ja tarneahelate väljakujunemiseks. Nii et ka Lääne-Euroopa kolleegidele, kes hinnatõusu pärast muretsevad, ma ütlen, et lahenduseks on Ukraina kiire võit.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Riina! Mul on kahju, et sa oled valel teel, ja ma loodan, et sa saad õigele teele. Sinu alluv on Elering. Elering on aastaid teatanud, et mingeid probleeme meil ei ole, tema eesmärk on kvaliteetne energiavarustus. Aga sinna on jäänud [lisamata] lause teine pool, et mõistliku hinnaga. Elering on teinud aastaid kõik selleks, et tegelikult mitte midagi ei oleks. Tootsi tuulepark on üks näide. Veel hullem on Eleringi tõttu LNG‑terminali teema. Kui sa oma telefoni lahti teed ja sul gaasiküte on, siis näed, et tuli teade, et 1. oktoobrist on kantmeetri hind 4 eurot ja 10 senti. Tegelikult on viimastel aastatel olnud kuritegelik tegevus.

Minu küsimus on lihtne. Mida sa oma valdkonnaga teed? Sinu asekantsler, kes oli seal nõukogus, tegi kogu aeg takistusi kõikide tuuleparkide rajamise poole pealt. Usk, et meil on igal pool olemas võimsus ja ühendused, mida ei ole ... (Juhataja helistab kella.) Tegelikult algas miinus või hinnatõus sellel hetkel, kui Elering avas kolmanda liini Läti ja Leedu vahel ...

Aeg, Aivar!

... mitte millestki muust. Kui seda liini ei oleks, siis Eestis oleks 100 eurot megavatt-tunni hind.

Aitäh! Ükskõik millises valdkonnas täna kahtlemata targemana tagasi vaadates saame öelda, et vaat siin on valesti tehtud, siin on midagi tegemata jäetud. Aga ega see meie praegust olukorda ei muuda. Küsimus on see, kuidas me edasi läheme. On see võrguettevõte või on need taastuvenergiavõimsustesse investeerida soovijad või kodutarbijad – see eelnõu tegelebki sellega, et nüüd on selge suund olemas, eesmärk on seatud ja selles suunas tuleb liikuma hakata. See puudutab võrguettevõtjaid, see puudutab kõiki teisi. Seni ei ole seda olukorda olnud ja inimesed on lähtuvalt oma organisatsioonile seatud eesmärkidest või teistest, ka seadustes olevatest eesmärkidest oma otsuseid teinud. Praegu me vaatame ja ütleme, et see ei ole piisav. Praeguses energiaolukorras tõesti tundub, et ei ole piisav. Aga seda saab lahendada ainult tulevikus teistsuguseid otsuseid tehes, kiirendades planeeringute protsessi tõesti aktiivselt, tehes vähempakkumisi, leides vähempakkumistega sarnaseid lahendusi salvestusvõimsuste väljaehitamiseks, turule toomiseks, võrguinvesteeringute kiirendamiseks. Seda kõike tulebki teha ja seda me teemegi selle katuse all. Eesmärk on aastaks 2030 katta elektritarbimisest 100% taastuvate energiaallikatega.

Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ei olnud plaanis küsida, aga olen sunnitud. Mulle tundub, et ei ole tajutud, et sellest elektriprobleemist võib tulla midagi palju suuremat ja veelgi raskemini kontrollitavat. Teie viimast vastust ma kommenteeriksin nii, et teate, kui lahendus on vale, siis selle kiirem elluviimine ei muuda seda õigeks.

Ma pean kahjuks ütlema, et mõned täpsustused on siin vaja teha. Hinnaralli elektrivaldkonnas läks lahti enne olukorra halvenemist Ukrainas, öelgem otse, et enne sõda. Aga see oli kavandatud. Ma loen Taavi Veskimäe blogi aastast 2013, kus ongi juttu sellest, et meil luuaksegi ainult 80%‑lised võimsused: "Ühtse Põhjamaade-Balti elektrituru loomine koos vajalike ühendustega on seni olnud Eesti elektrimajanduses tähtsaim strateegiline eesmärk, et tagada tarbijate pikaajaline varustuskindlus parima võimaliku hinnaga." (Juhataja helistab kella.) Seda juhtunud ei ole. Mida valitsus plaanib nüüd ette võtta? Strateegiline eesmärk ei ole täidetud selle lahenduse juures.

Aeg, Alar!

Tuleks taganeda.

Aitäh! Mul on hea meel, et te ikkagi küsisite. Ma arvan, et Rene Kokale vastates ma kirjeldasin ka seda, et see, mis meid on seni tagasi hoidnud, ei ole olnud mitte tehnoloogia puudus, või ma ei tea, tarbijate soovimatus taastuvenergiat kasutada või see, et meil ei ole neid inimesi, kes tahaksid seda investeeringut teha. See kõik on olemas. Ja ma arvan, et ka seda aastal 2013 kirjapandud eesmärki ongi takistanud pigem selge poliitilise suuna puudumine, strateegiliste valikute mittetegemine ja sellised administratiivsed, näiteks planeeringute protsessid, mis on meil kujunenud väga pikaks. Need on selgelt asjad, mida me saame muuta, saame muuta ka järgmise seitsme kuu jooksul enne valimisi, et saaks kasutada või püsti panna olemasolevat tehnoloogiat olemasoleva raha eest olemasolevate tarbijate jaoks. See lahendus taastuvelektri näol on odavam kui praegused turuhinnad. Nii et me teame, mida tuleb teha. Eesmärk on seatud, poliitiline tahe on olemas ja selles suunas tuleb edasi liikuda. Suund on õige ja nüüd tuleb kiiremate sammudega minna.

Alar Laneman, palun uuesti! 

Aitäh selle vastuse eest! Ma pean siiski rõhutama, et ka täna oleme me rääkinud sellest, et tegelikult me ise ei usu elektri hinna langemisse. Me oleme rääkinud kompenseerimismehhanismidest ja nii edasi. Aga see tsitaat, mis ma ette lugesin, sellest blogist. Seda on seal ka hiljem [öeldud]. Kui võimsusi ei jätku, siis on see kindel retsept spekuleerimiseks ja hinnakasvuks. Kuidas me sellele reageerime, sellele vastame?

Jaa. Ega seda 100% eesmärki ei saa täita oktoobriks või novembriks. See, et tuleb keeruline talv, hinnad on kõrged ja neid tuleb kompenseerida, on selge. Seda me siin saalis oleme täna juba arutanud. Aga see eelnõu tegeleb kaugema tulevikuga. Peale seda talve tuleb ka järgmine talv ja ülejärgmine talv. Kõik need järgmised talved me tahaksime soodsamat energiat ja seda on võimalik saada siis, kui meil on tootmisvõimsusi. Sihi seadmine võimaldab kõigil osapooltel teha vajalikud muudatused, otsused, et oleks võimalik seda eesmärki saavutada, neid odavaid tootmisvõimsusi turule tuua. Nii et see ei ole oktoobri-novembri lahendus ja seal ei ole teha mitte midagi muud kui [pakkuda] neid hüvitisi. Selle kohta otsused on tehtud, kokkulepe on olemas ja 1. oktoobrist eratarbijate jaoks see hüvitis rakendub. Aga pikemat perspektiivi ei saa kuidagi vähetähtsaks pidada või neid otsuseid tegemata jätta. Muidu me oleme aastal 2030 jälle selles olukorras, et mõtleme, et miks me aastal 2022, kui oli ju energiakriis ja oli ilmselge, et tuleb selliseid asju teha, ei otsustanud. Aga nüüd me otsustame.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Saame minna kaasettekande juurde. Majanduskomisjoni esimees Kristen Michal, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt sissejuhatuseks niipalju, et ehkki siin küsimustest ja vastustest võis kõlama jääda, et ajalugu algab tänasest ja lõpeb valimistega, siis see kindlasti nii ei ole. Mis puudutab taastuvenergia vähempakkumisi, siis päris suures hulgas on neid ka varem välja kuulutatud, süstemaatiliselt on muuseas liigutud selles suunas, et taastuvenergiat hangitaks vähempakkumiste teel, et see oleks tarbijale soodsam ja mugavam. Nii et seetõttu ei maksa küsijatel arvata, et see on midagi enneolematut, ja vastajal ei oleks aus vastata, et tegemist on ajaloo alguse ja lõpuga.

Nüüd komisjoni päevakorrast. Esmaspäev, 29. august oli see päev, kui minister käis meile seda [eelnõu] tutvustamas. Nagu eelmine kordki ma ütlen, et komisjoni protokoll on kaunis suure detailsusastmega saadaval. Seetõttu ma protokolli ette lugema kindlasti ei hakka. Kes soovib, saab sealt detailsemalt ise vaadata. Olulisema käin ehk linnulennult üle.

Esiteks, sellesama eesmärgi realistlikkusest. Kolleeg Siim Kallas küsis, kas see on realistlik. See on seesama debatt, mida ka siin saalis on peetud. Ma julgen öelda, sissejuhatusele viidates, et erinevate vähempakkumiste teel on liigutud ju ammu. Me mäletame kõik seda aega, kui taastuvenergia toetused olid suure debati objektid. Hiljem need, kes olid selle vastu, tunnistasid, et tõepoolest oli õigus neil, kes toetasid hajusat ja taastuvenergia toetustega tootmist. See andis uued võimalused, andis soodsama kütte, soodsamad võimalused.

Nüüd, kui me oleme mõneti teelahkmel, kui on valida, kuhu selle energiasõja ajal minna, siis üks punkt on see, mida me käsitlesime eelmisena, ehk universaaltoetused ja kuidas me elame selle kriisi üle. Teine pool on see, mida me tuleviku jaoks teeme. Tulevikuks on valik taastuvenergiavõimsuste suurendamine ja seetõttu seatakse kõrgemad eesmärgid kui varem. Ehkki, ütleme nii, tempo sellest palju ei muutu, tuleb lihtsalt paar enampakkumist juurde. Seetõttu tahan rahustada ka vastaseid, et see suund on igati realiseeritav.

Taavi Aas, varasem majandusminister, küsis, kas plaanitakse teha piiranguid. See on seesama küsimus, mida ta ka siin saalis küsis, et millise portfelliga ja millises vahekorras erinevaid energiaallikaid kasutatakse. Minister seda kirjeldas, nagu ka siin vastates, et selliseid piiranguid ei ole plaanis teha, küll otsitakse erinevaid võimalusi, et taastuvenergia proportsioon tuule ja päikese vahel oleks, ütleme nii, mõistlikum.

Siis arutleti pisut selle üle, kuidas taastuvenergia tootmisel ja tarbimisel on üheskoos kogu Baltikum ja et meie naabrite valikud ja naabrite tegevus mõjutavad ka meid. Juttu oli tuumaenergia arutelust. Tuumaenergia puhul on ministri vastus see, et vahearuanne tuleb oktoobriks ja lõpparuanne peab valmima 2023. aasta lõpus. Nii et varsti me saame tuumaenergia vahearuannet lugeda ja selle üle arutleda.

Salvestustest oli juttu. Salvestus on kindlasti väga oluline. On kaks projekti, millest on rohkem räägitud. Üks on täna ka uudistes, see on Energiasalv, ja teine on Eesti Energia plaan. Need kindlasti on osa sellest taastuvenergiavõimsuste suurendamisest. Mismoodi neid rakendatakse ja kuidas, see on juba omaette teema, mitte niipalju selle eelnõu teema.

Küsimus oli, kas energiahinnad või elektrihinnad on mõjutanud ka tarbimist. Vastus ministeeriumil oli see, et gaasi puhul on tarbimine olnud hinnatundlik, aga elektritarbimisel üldist hinnapõhist vähenemist ei ole toimunud. See on oluline fakt, mida teada.

Siis oli pikem debatt või debatt selle üle – vist kolleeg Aivar Kokk küsis või keegi teine, Heiki Hepner, vabandust, vist oli see, kes küsis –, kas energiatarbimine pigem väheneb või suureneb. Ministeeriumi hinnang oli, et kogu energiatarbimine pigem väheneb, vähemalt kavades see sellisel kujul on. Eks aeg näitab, mis suunas ta läheb.

Seejärel jõutigi otsusteni. Otsused olid alljärgnevad. Otsustati määrata juhtivkomisjoni esindajaks Kristen Michal, konsensusega. Seejärel tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada, see otsustati samuti konsensusega. Seejärel tegime ettepaneku määrata muudatusettepanekute tähtajaks 5. septembri kell 12. Aga nagu ka minister ütles, selle eelnõuga nii tulist kiiret ei ole ja seetõttu vist Riigikogu juhatus kaugelenägelikult tegi otsuse mitte seda lühendatud tähtaega toetada. Vähemalt selline info mul on. Aitäh!

Aitäh! See info on õige. Nüüd on võimalik ettekandjale esitada küsimusi. Aga ei ole küsimusi. Saame avada läbirääkimised, sõna saavad võtta fraktsioonide esindajad. Kõigepealt Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Palun kaheksa minutit.

Kaheksa minutit. Palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma võtsin endale julguse esineda teie ees energeetika teemal, vaatamata sellele, et ma ei ole valdkonna asjatundja, olen kõigest filosoofiadoktor. Hetkel aga ei ole vaja olla energeetikaprofessor, et aru saada: asjad on täiesti käest ära läinud.

Inflatsioon Eestis on üks Euroopa suuremaid. Inimesed ja ettevõtjad ei saa hakkama kommunaalarvete maksmisega ning kätte on jõudnud aeg, kui peame langetama otsuseid, mis päriselt aitavad olukorda parandada. Meie ees on väga keeruline eesmärk: riigi energeetikajulgeolek.

Esmaspäeval korraldas Eesti Keskerakonna fraktsioon energiakriisi seminari, kuhu olid kutsutud eri valdkondade eksperdid. Muu hulgas meenutati, et energeetikud ennustasid energiakriisi Euroopa Liidus ette, kuna energia tarbimine on tootmisest märgatavalt rohkem suurenenud. Energeetikud ennustasid kriisi kättejõudmist 10–15 aasta pärast, kuid Ukraina sõda on protsessi olulisel määral kiirendanud. Suhted Venemaaga on aastakümneid olnud pingelised, aga Euroopa sõltus Venemaa gaasist ja söest 40% ulatuses.

Eesti on nautinud soodsaid elektribörsihindu ja seetõttu ei ole tehtud pingutusi selle nimel, mida teha siis, kui süsteem tavapärasel moel enam ei toimi. Nord Pool pakkus mõistlikke hindu elektrienergia ülekülluse korral. Defitsiidi tingimustes praegune süsteem ei tööta ja pole ka retsepti, kuidas seda parandada. Kas lahkuda börsilt või üritada seda parandada, on omaette küsimus. Aga see ei lahenda meie põhilist muret, kuidas tagada inimestele jõukohased arved ja riigile energiajulgeolek.

Oleme jõudnud kõige olulisema küsimuseni: kas Eesti on üldse võimeline iseseisvalt energiajulgeolekut tagama? Minu vastus, mis põhineb konsultatsioonidel energeetikaspetsialistidega, on kindel jaa. Meil on potentsiaali, puudub ainult poliitiline tahe. Olen arvamusel, et täna on põlevkivi parim võimalik variant tootmisvõimsuse ja energiajulgeoleku tagamiseks.

Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia professori Alar Konisti hinnangul võiksime vabalt ehitada elektrienergia tootmiseks kuni kolm plokki juurde, kuid seda koos CO₂ püüdmise võimekusega.

Eesti elektrijaamade plokid, mis on ehitatud 15 aastat tagasi, on juba amortiseerunud või amortiseerumise piiril. Seetõttu tuleb nende töö sageli peatada plaanilise hoolduse jaoks või ettenägematute rikete parandamiseks. Seega, me ei saa olla kindlad, et meie inimestele on pidevalt vajalik võimsus tagatud. Olen seisukohal, et kõik olemasolevad plokid tuleb rekonstrueerida ja nende võimsust tõsta. Eesti riigi peamise maavara, põlevkivi hind ei sõltu maailmaturuhindadest. Põlevkivi ei tähenda ainult elektrit, vaid ka tootmist, mis annab tööd Eesti elanikele. Loomulikult on vaja tegeleda CO₂ püüdmise ja hoidmise süsteemide väljatöötamisega ning teatud elementidega rikastatud põlevkivituha tootmisega, mida saab eksportida. Aga tegemist on poliitilise prioriteediga.

Lõpetuseks soovin rõhutada, et ma mitte mingil juhul ei ole rohepöörde vastu. Alternatiivsete lahendustega tuleb edasi minna. Lühiajaliselt küll, aga taastuvatest energiaallikatest, nagu tuulikud ja päikesepaneelid, energiasõltumatuse tagamiseks siiski ei piisa. Aga hetkel on meie peamine eesmärk tagada energiajulgeolek ning me kõik peame panustama sellesse, et see eesmärk saaks täidetud nii ruttu kui võimalik. Aitäh tähelepanu eest!

Palun, Martin Helme, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel!

Paluksin lisa.

Palun! Kaheksa minutit.

Aitäh, hea aseesimees! Head kolleegid! Kõigepealt ma tahaksin ära õiendada selle, et ministri ettekande ajal oli palju tõele mittevastavat või kallutatud informatsiooni või lihtsalt asjatundmatust. CO₂-referentsaasta ei ole ainult 1990, Euroopa Liidu peamine referentsaasta on 2005. Rääkida, et see referentsaasta, mis on 1990, meid kohutavalt soodustas, lihtsalt varjab fakti, et 2005 on tegelikult palju laialdasemalt kasutatav ja ka seal oleme me Euroopa Liidu kõige eeskujulikum CO₂ vähendaja.

Teine huvitav asjaolu, mis jäi kogu sellest diskussioonist kõrva, oli see, et kui me ministrile lugesime ette neid miljardeid, kokku kümneid miljardeid, mida on vaja investeerida selle jaoks, et Eestis teha seda pöörast rohepööret, mille see seaduseelnõu meie ette toob, ei vaidlustanud ta ühtegi neist summadest. Vastupidi, ta enam-vähem noogutas nõusolevalt. Toome näite. Seesama Paldiski pumpla, mille hind on üle poole miljardi ja mis katab ära ainult 4–5% meie akuvajadustest. Korrutame siis selle pool miljardit 20‑ga. Need on absurdselt suured summad, millest me räägime. Me räägime miljarditest, kümnetest miljarditest, mida on vaja investeerida, ja siis järgmise hingetõmbega teatab minister, et see tagab meile odava elektri. Ei saa tagada. Kui on vaja investeerida kolmandik kuni pool kogu meie SKP‑st, et saada elektrit, mis kogu aeg ei ole kättesaadav, siis ei ole võimalik rääkida sirge näoga odavast elektrist. Seda saab teha ainult inimene, kes mitte millestki midagi aru ei saa või kes süüdimatult valetab.

Tänane kriis, kallid sõbrad, on pikalt planeeritud poliitiliste utoopiate elluviimise tulemus. Tänane kriis ongi sellesama taastuvenergiavõimsuste suurendamise ning fossiilkütuste ja tuumakütuse turult väljatõrjumise tulemus. Jaa, kõik me saame aru, et Ukraina sõda ja Venemaa geostrateegilised mängud veelgi võimendavad seda halba trendi, mis oli, aga need ainult võimendavad seda. Energiakriisi juurpõhjus on absurdne, ebareaalne, majanduslikult mitte mingil juhul toimiv ja tehnoloogiliselt mittekaetav rohepööre. Kui me tegutseme selle seaduse järgi, mis meil praegu siin on, siis me tekitame veel rohkem seda, mis on tänase kriisi meile toonud: meil on vähem elektrit, see on halvemini kättesaadav, halvema kvaliteediga, kõigub rohkem ja ta on kindlasti kordades kallim. Jutud sellest, et tuuleenergia maksab 30–40 eurot – see on võimalik ainult sellisel juhul, kui me valetame iseendale ja avalikkusele, et selle energia hind ongi ainult tuuliku püstitamise kulu. Ei ole, selle hind, nagu me oleme siin rääkinud, on võrguinvesteeringud, akuinvesteeringud, stabiliseerimisinvesteeringud. Need [kulud] on kümnetes miljardites. Selle tuule[energia] hind on mitusada eurot megavati kohta vähemalt. Kusjuures jutt sellest, et põlevkivi omahind on 150 eurot, on täielik jama. Sellest 150 eurost võtke kohe välja CO₂ hind ja siis ei ole ikka veel 50 eurot, see ei ole ka päris aus jutt, see on kaugelt-kaugelt üleblufitud.

Arusaamatuks jääb see jutt, et meil on olemas mingid õiged päikesepargid ja mingid valed päikesepargid. Peab kallile ministrile meelde tuletama, et see on ikkagi meie enda Riigikogu ja valitsuse vastuvõetud seadus, mis lõi tingimused päikeseparkide tegemiseks. Ametnikud ja sotsid kirjutasid rõõmuga seadusesse sisse selle seaduseaugu, mis võimaldas subsiidiume saada. Aga ups! – mitte ainult sotsid ei saanud sellest teada, vaid väga paljud inimesed, ja nüüd tuleb välja, et liiga palju on neid päikeseparke, mis tahavad subsiidiume, ja võrk ei kanna seda välja. Liivi tuulepark – meil räägitakse tuulepargist, meretuulepargist, maismaa tuuleparkidest –, mille ehitamise hind, räägitakse, on 2–2,5 miljardit, kataks ära umbes veerandi meie vajadustest. Veerandi! 2,5 miljardit katab ära veerandi. Mõtleme siis, millistest summadest me räägime, kui me räägime mingitest roheenergiainvesteeringutest, ja millisest ühiku hinnast me räägime, kui me räägime nendest investeeringutest, lisaks võrguinvesteeringud, kõik muud asjad.

Mul on tunne, et inimesed absoluutselt ei adu neid numbreid. Me räägime 10 teravatist, mis on Eesti vajadus, ja siis me räägime mingitest väikestest, kuskil põllu peal olevatest päikeseparkidest, mis justkui oleks lahendus. See on nii irreaalne, see on nii kaugel reaalsusest! See on nii absurdne jutt, et ma ei saa aru, kuidas täiskasvanud inimesed, terved ministeeriumid saavad ja terve valitsus saab seda juttu rääkida. See, mida meile siin ehitatakse, on täielik katastroof. Tulevik ei ole mitte üleminek fossiilenergialt mingisugusele taastuvenergiale. Kui me jätkame seda teed, mida see seadus meile siia toob, on tulevik üleminek energialt pimedasse keskaega, kus kellelgi ei ole mingit energiat, mingit tootmist ei ole, mitte midagi ei ole. Külanaised pesevad oja ääres pesu, pekstes pesu vastu kive. 

Vot see on meie tulevik. Mingist utoopiast ei ole mõtet meile rääkida. Ajaliselt ei ole võimalik ehitada neid võimsusi, rahaliselt ei ole võimalik ehitada neid võimsusi, tehniliselt ei ole võimalik ehitada neid võimsusi.

Ja kõige suurem küsimus jääb vastamata: aga miks me sellega üldse tegeleme? Ehitame juurde veel ühe põlevkivijaama – odav, stabiilne ... (Keegi sosistab.) Ei ole vaja, mine ära! ... ja meil on see tehnoloogia olemas, meie oma varustuskindlus, meie oma tooraine, meie oma oskusteave. Sõidame sellega nii kaua, kui vaja on. Sõidame sellega senikaua, kuni meil on olemas mingisugused uued tehnoloogiad, seesama neljanda põlvkonna tuumajaam. Seda on meile vaja, aga seda ei taha tänane valitsus üldse teha.

Nii et meil on tegelikult olemas lihtsad, odavad, toimivad lahendused, aga nende poole me ei vaata, sellepärast et mingisugune uus religioon, hullumeelne, fanaatiline uus religioon ütleb, et meil on vaja roheenergiat.

Kusjuures see ei ole isegi keskkonnasäästlik. Mis saab nendest päikesepaneelidest? Muide, iga inimene, kes ütleb, et ta on suur loodusesõber sellepärast, et ta toetab päikesepaneele, on suutnud ennast täielikult välja lülitada päris maailmast. Päikesepaneele [saab toota seetõttu], et Aafrikas Kongos kaevandavad lapsorjad mingit maavara. Keskmine kaevuri vanus on 12 aastat ja keskmine kaevuri eluiga on 20 aastat, sest see on nii mürgine tegevus. Kõik, kes panevad päikesepaneele üles, toetavad lapsorjade tööjõudu Aafrikas. Mis nendest paneelidest pärast saab? Nende utiliseerimise kulu ei ole üldse selle elektri hinna sees. Mis saab nendest tuulikutest, mille hinda ei ole üldse selle elektri hinna sees? Kuhu need pannakse? Keegi ei tea, keegi ei ütle. Aga muudkui marsime edasi, meie usume helgesse tulevikku.

Meie ka usume, meie erakond usub ka helgesse tulevikku. Meil on selleks isegi lihtsad lahendused, väga lihtsad, väga toimivad, vaja on ainult poliitilist tahet, seda, mida teil pidavat päris palju olema: börsilt välja, CO₂-komponendiga kauplemine lõpetada, senikaua kuni see hakkab mingilgi moel loomulik olema, ja vaja on ehitada uus põlevkivijaam ja tulevikus uus tuumajaam. Me ei saa seda eelnõu toetada, me teeme ettepaneku see eelnõu tagasi lükata. Kohe toon paberi ka.

Aitäh! Jah, tooge paberil ka, siis on asi selge ja klaar. Nii. Läheme edasi. Annely Akkermann Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Palun lisaaega.

Palun! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Selle eelnõu seaduseks saamisel on Eesti vastu võtnud otsuse täielikuks üleminekuks taastuvenergiast toodetud elektrile, kuigi mööndusega, et me loodame toota taastuvenergiat sama palju, kui me elektrit vajame. Taastuvenergia on siiski üks energialiik Eesti energiaportfellis. Eesti elekter muutub rohekaspruunist sinakasroheliseks. Kõnealune energiamajanduse korralduse seaduse muudatus annab suunise ametnikele ja ettevõtjatele, mikrotootjatele ja lõpptarbijatele, et me läheme üle taastuvenergiale ja töötatakse välja riiklikud programmid muudatuste ellukutsumiseks ja rahastamiseks.

Rohepööre tähendab majandusmudeli muutust. Energiatootmises tähendab see taastuvate ja igaveste energiaallikate, päikese ja tuule senisest oluliselt suuremat kasutuselevõttu, elektritootmise valgumist Ida-Virumaalt hajali üle Eesti, kuigi ka tuule‑ ja päikeseenergia madalamal rippuvad viljad asuvad Ida-Virumaa ammendatud kaevandusaladel, just seniste võrkude lähedal.

Ma olen kindel, et kaevuri raske ja auväärne amet ei saa vajuda Eesti energeetikaajaloo hõlma. Majandusarengu teised märksõnad digitaliseerimine ja automatiseerimine vajavad seadmeid, need omakorda maapõues asuvaid materjale. Põlevkivienergeetika muutub põlevkivikeemiaks ning kaevandama ja töötlema hakatakse laiemat valikut materjale. Õiglase ülemineku fondi raha on abiks muutuste elluviimisel ja töötajate oskuste täiendamisel.

Lõviosa Eesti elektrienergiast hakatakse tootma merel. Õigupoolest jätkub Eesti rannikumerel tuult pea kogu Eesti energiavajaduse katmiseks ning tuulest saab Eesti üks olulisemaid loodusvarasid, ekspordiartikkel, töökohtade looja ja maksutulu allikas. Tehnoloogia on olemas ja tehnoloogia on ennast tõestanud. Taanis on esimene meretuulepark töötanud juba 30 aastat. [Proovisin] paari minutiga peast arvutada, [kuuldes] Martin Helme etteheiteid Liivi lahe tuulepargi hinnale. Nimelt kavandatakse sinna tuuleparki võimsusega 1 gigavatt, mis katab ära poole Eesti tänasest energiatarbimisest. Tõenäoliselt tuleb investeerida 3 miljardit eurot. Kui [jagada] see 3 miljardit eurot 30 aasta peale, nagu Taanis meretuulepark on töötanud, siis see tähendab, et 3 miljardit tuleb jagada 30 aasta peale, see on 100 miljonit aastas. Kui see jagada igal aastal Eesti poole elektritarbimise mahuga, mis on 4 teravatt-tundi ehk 4 miljonit megavatt-tundi, siis tuleb elektri hind siiski vägagi taskukohane. Arvutage täpselt üle, minutiga ei suuda peast nii suurte arvudega võib-olla täpselt arvutada.

Majandusmudeli muutus energeetikas loob tuhandeid uusi töökohti inseneridele, energeetikutele, ehitajatele, elektrikutele, tehnikutele ja meretöötajatele ning hajutab need laiali üle Eesti, seni hõreda asustusega piirkondadesse. Juulikuus kehtestatud tuuleelektrijaamade põhjustatud keskkonnahäiringu talumise hüvitis, niinimetatud tuulikutasu, võimaldab kohalikel omavalitsustel piirkonna elukorraldust tuulikutega kohandada ning leevendab elanike – nende, kes peavad tuulikuid oma meeleelunditega vahetult tajuma – vastuseisu.

Ereroheline on ise toodetud energia. Kodukatustele diskreetselt paigaldatud päikesepaneel ei riiva silma ning seal oma tarbeks toodetud elektrienergia ei vaja transporti mööda vaskjuhtmeid. Riik kavandab elektri jaotusvõrgu kohandamist mikrotootjate kiiremaks ja suurearvulisemaks liitmiseks.

Mürkroheline on kokkuhoitud energia. Euroopa Liidu ja riigi vahenditest nähakse ette vahendeid, raha hoonete energiatõhususe suurendamiseks. Uutele ehitatavatele hoonetele seatakse kõrgeid nõudeid materjalide ja energia kasutamisel.

Ma ise kuulsin esimest korda taastuvenergiale ülemineku ideed Riigikogu 12. koosseisu keskkonnakomisjonis aastal 2013, kui Eesti Taastuvenergia Koda ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda tutvustasid kava "Eesti energiamajandus: 100% taastuvenergiale üleminek". Tsiteerin taastuvenergia koja 2013. aasta aastaraamatut: "TE100 näitab, et taastuvatele allikatele üleminek on majanduslikult otstarbekas ning tehniliselt võimalik. Tänu hajatootmisele oleks tagatud ka energiajulgeolek. TE100 eesmärgiks on seatud aastaks 2030 minna täielikult üle taastuvenergiale nii elektri- kui soojusetootmises."

Energia kättesaadavus nii rahalises kui ka mahulises mõttes on demokraatia ja julgeoleku küsimus. TE100 visioon on käesoleva seaduseelnõuna jõudnud Riigikokku. Kahju, et mitte varem. Hea, et lõpuks siiski.

Taastuvenergia on tõepoolest ainult üks energialiik Eesti [energia]portfellis. Seda ei saa vaadata eraldi teistest Eesti energiaportfellis olevatest energialiikidest ja nende tootmise viisidest. Reformierakonna nimel, head kolleegid, palun teil toetada selle eelnõu esimese lugemise lõpetamist. Suur tänu!

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Alustame sellest, et tegelikkuses on aastaid võimalusi maha magatud. Kui siin mõned ütlevad, et sellest pole räägitud, siis üks tänane Postimehe ajakirjanik, endine asekantsler, ütles kevadel, et Riigikogu liige Aivar Kokk temaga vesteldes pritsis tatti üle laua, sest ta pahandas selle üle, et tuuleparke ei lasta rajada. Viimased 11 aastat on Eestis toimunud see, et kui midagi on soovitud teha, siis sellele on takistusi tehtud, ja teiselt poolt on tehtud kõik selleks, et põlevkivikatlaid otsast kinni panna.

Kui 10 aastat tagasi ei olnud seda muret, et meil elektrit ei jätkunud, siis oli Eesti ainukene riik Euroopa Liidus, kes suutis toota elektrit nii palju, kui ta ise tarbis. Täna me suudame tippkoormuse ajal toota ainult 60%. Palun lõpetage see jutt, et me suudame toota nii palju, kui vaja! Jah, suvel küll, mitte talvel, kui külm on. 

Tänane uudis, et gaas on oktoobrist jõudnud 4 euro ja 10 sendi peale, tähendab seda, et kõik räägivad: hakake elektriga kütma ehk soojuspumbad tuleb käima panna. Aga siis elektrit lihtsalt ei jätku. Meie lootus saab olla ainult see, et Soome uus tuumajaam tõesti detsembris täie võimsusega tööle hakkab. Kui ei hakka, siis on olukord keeruline. Täna energeetikud ütlevad, et sellel talvel võib tulla blackout.

Räägitakse elektri hinna tõusust. Palun vaadake oma elektriarveid, millal teil elektri hind tõusis. Tõusis täpselt peale seda, kui ajakirjandusest lugesime uudist, et Elering avas kolmanda liini Läti ja Eesti vahel. Läti ja Leedu ei ole pikki aastaid suutnud endale ise elektrit toota ja tippkoormuste lahendus on neil gaasiturbiinidel. Selle aasta suvel, kui hind jõudis mõned nädalad tagasi 4000 euro peale, sai Eesti Energia samal päeval teada, et Läti ja Leedu oma gaasiturbiine tööle ei pane, kuigi ministeeriumis teati seda juba varem. Minule on jäänud niisugune kahtlus – kõhklusi ei ole, aga kahtlus on –, et kas pidevalt ei toimu see, et üks riigiasutus püüab teisele riigiasutusele lihtsalt kaikaid kodaratesse loopida ja tekitada kõiki takistusi, et Eestis tekiks selline olukord, kus hinnad on kõrgel, võrgutasud taevas, kasumid jooksevad.

Räägitakse, et põlevkivi abil ei ole võimalik mõistliku hinnaga elektrit toota. Kui täna küsida pikaajalist elektri hinda, siis on see 600 eurot megavatt-tund. CO₂[-kvoodi] 100 eurole lähenemise juures on aga võimalik Eesti Energial toota kasumlikult, 200 eurot megavatt-tund. Lõpetaks selle CO₂-jama ära!

Lõpetaks ära ka selle teise poole, mille me oleme ära unustanud, selle, et mingil hetkel hirmsasti taheti, et meie põlevkivi oleks kuidagi nafta hinnaga seotud, ja keskkonnatasude, saastamistasude maksmise. Kui neid kahte asja ei peaks Eesti Energia maksma, oleks elektri hind alla 100 euro, võiks olla isegi 50 eurot megavatt-tund.

Kas meil on vaja, et me suudame 2030 toota taastuvenergiat nii palju, kui meil on tarbimiseks vaja? Loomulikult. Mina toetasin seda ettepanekut lihtsalt põhjusel, et kui 11 aastat on kõik tehtud selleks, et ühtegi tuuleparki ei rajataks, siis äkki nüüd juhtub see ime ja Riina suudab oma ametkonnas asju ... 

Kolm minutit palun juurde. 

Kolm minutit lisaaega.

... käima panna niimoodi, et laseb mõne inimese päevapealt lahti ja siis veel laseb lahti kellegi, kes on viimased kümme aastat ainult takistusi teinud. Ja enam siis äkki ei ole takistajaid ja tõesti [need pargid] tulevad.

Aga üks oluline asi on. Hiljuti kinnitas uus valitsus taastuvenergia vähempakkumise. On ära unustatud üks väga oluline asi: ei ole vaja rääkida päikese‑ ja tuuleparkide rajamisest, kui ei ole juhitavat elektrit. Las needsamad päikesepargi tootjad ja paigaldajad ja tuulepargi loojad kindlustavad ka juhitava elektri. Meie kõik siin, kellel on korralik palk, suudame selle kinni maksta, aga Eesti inimene peab nüüd kinni maksma põlevkivikateldes toodetava elektri, juhitava, aga kasum läheb tegelikult ju taastuvenergia tootjatele. Siia on väga tõsiselt koer maetud.

Ma tänan Riinat, et vähemalt üks tuulepark hirmsa karjumise ja kisa peale sinna vähempakkumisse sisse läks. Järgmine pakkumine tuleks kindlasti teha selline, et tuuleenergeetika oleks eelistatud ja nende tuuleparkide all olgu päikesepargid. Nüüd tuleks vaadata, kus kohta saab ka juhitava [energia] panna. Las makstakse see asi kinni. Kas me hakkame kinni maksma öösel, kui keegi elektrit ei tarbi, seda 17–34 eurot? Ma ei saa aru, miks ma peaksin seda maksma, kui ma seda ei kasuta. Tegelikult see, kes selle kasumi võtab, peaks panema sinna akupargi või leidma muid lahendusi või leppima Eesti Energiaga kokku, et ta kindlustab juhitavuse sellel hetkel, kui tuult ei ole ja päike ei paista.

Need on minu arvates olulised asjad, et jõuda 2030 sinna, kus me [peaksime olema]. Aga täna on vaja – ma hommikul ka Riinale ütlesin, et ma seda palun – tõsiselt vaadata, kuidas me selle talve üle elame. Sellest, mis 2030 tuleb, ei ole enamusel sooja ega külma, kuigi me peame sellega tegelema. Ma kahe käega seda toetan. Aga kuidas me lahendame selle, et praegu gaasile ruttu hinnalagi panna? Me teame, et selle aasta gaas on ostetud suurusjärgus mitte üle 110 euro, aga küsitakse 400. Kuskil peab olema mõistus ja piir. Kasumi väljavõtmine võiks olla mitte kordades, vaid nii, nagu normaalses äris on, 5%, 10%, heal juhul 15%. Gaasi hind oli poolteist aastat tagasi 17 eurot ja kui nüüd peaks see olema 400 eurot, siis ma küsin, et kust see gaas tuleb. Peaks küsima, kes olid need otsustajad, kes märtsikuus rikkusid selle ära, et Alexelal ei lastud laeva ja gaasi tuua, hind oleks siis olnud 53 eurot. Nendelt otsustajatelt palun preemiad ära võtta ja nad töölt koju saata. Erafirmas ei saaks selline inimene üle ühe päeva tööl olla peale seda, kui ta sellise apsu teeb. Ma lugesin reedel pressikast, et tore, et laev läheb Soome, mitte ei tule Eestisse! (Juhataja helistab kella.) Minu arvates on selle jaoks teised organid, kes peaks uurima, kas sellistel riigiametnikel on ikkagi südames Eestimaa või mõni teine riik. Aitäh! 

Kalvi Kõva, palun!

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Alustuseks, hea Martin, ma annan sulle võimaluse, su nime siin nimetades, pärast repliiki ütelda. Aga sa oma jutuga natuke liialdasid ja hurjutasid inimesi selle väitega, et oi-oi, kui me nüüd selle eelnõu vastu võtame, siis aastate pärast ei ole enam kodus pesumasinaid, vaid prouad pesevad pesu jões ja peksavad seda kuivaks vastu kive. Ei, head sõbrad, nii see asi kindlasti ei ole. Hoopis vastupidi.

Ma arvan, et selle energiakriisi tõttu, selle kaasabil või kuidas iganes me seda nimetame, on kõigile selgeks saanud see, et ainuõige ja kõige odavam lahendus on alternatiivenergiat kasutades nii elektri‑ kui ka muu nii-ütelda energiavajaduse rahuldamine.

Sotsiaaldemokraadid on läbi aegade siin Riigikogu kõnetoolis tähtsaks pidanud seda eesmärki ja veelgi enam, et mitte ainult elektritootmisel, vaid kogu energiatarbimisel tuleks minna üle 100% taastuvatele energiaallikatele. See üleminek elektri puhul aastaks 2030 on selleks väga suur samm.

Loomulikult, loomulikult, see on õige, et kui meil gaas kaob, kui me järjest rohkem suuname transporti elektrit kasutama, laevad sinna juurde veel, siis elektritarbimine suureneb. Aga me teame, et tänu nendele otsustele, mida Martin siin enne hurjutas, et näed, sotside kaasabil ja mis siin kõik oli, kuidas päikeseparke rajati, juba täna on päikese[energia]võimekus meil päris korralik, võrreldes meie naaberriikidega. Kui me selle seaduseelnõu tulemusena suudame arenema panna ka  tuuleparkide rajamise, siis on meil tehtud väga suured sammud selleks, et aastal 2030 ei oleks mitte mingi utoopia, et kogu elektrienergia tuleb taastuvatest energiaallikatest.

Meil ei olegi teist teed. Kui me täna seda seadust vastu ei võtaks, siis varem või hiljem see otsus tuleks meil ikkagi teha. Sotsiaaldemokraadid on väga rõõmsad, et me just täna, siin ja praegu sellise otsuse teeme. Kutsume kõiki eelnõu esimest lugemist lõpetama. Aitäh!

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. (Hääl saalist.) Jaa. Tahtsingi pakkuda, et ministril on võimalik esineda veel oma repliigiga.

Aitäh teile kõigile nende küsimuste eest ja seda olulist teemat nii mitme tahu alt läbi valgustamast! Ma loodan, et selliseid põhjalikke arutelusid siin saalis tuleb veel ja neid tuleb energeetika teemadel, ka minu järgnevate eelnõude puhul, mida ma teile esitan.

Tahan ka paar kommentaari teha. Tõesti, vaatamata sellele, et talv tuleb raske ja ka varem arutatud universaalteenuse eelnõu on oluline, siis nii nagu Martin Helme nentis, see 100% taastuvenergia eelnõu on veel olulisem. Ma olen täiesti nõus sellega, et see on väga tähtis muutus ja otsus Eesti jaoks. See on selge. See on sellise ambitsioonika suuna seadmine, mis meie jaoks toob rohkem taastuvelektrit, toob odavama energia ja toob tegelikult kohaliku energia turule praeguse puudujäägi katteks. Nii et tänan selle arutelu eest.

Nüüd humoorikalt lõpetuseks: tõesti, kui mina saaks valida ühe kodumasina, ainult ühe kodumasina, siis oleks see kahtlemata pesumasin. Nii et ühtegi pesumasinat keegi ära ei võta ja ma loodan, et nii 30 kui ka 100 aasta pärast on kõigis kodudes võimalik seda kasutada. Aga sellega, et meil oleks nüüd eeloleval talvel piisavalt gaasi, elektrit ja vedelkütust, ma tegelen iga päev. Eraldi küsimus on hind. Kodutarbijate jaoks see hüvitis tuleb, et keegi neid tipuhinnariske ise kandma ei peaks. Aga me peame riigina vaatama pikema aja peale ette. Aastaks 2030 kahtlemata on meile jõukohane kogu elektrivajadus katta taastuvatest allikatest toodetud elektriga. Nii et aitäh teile ja järgmise aruteluni.

Aitäh! Nüüd on läbirääkimised suletud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 656 esimene lugemine lõpetada, aga meil on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda me peame hääletama ja selleks teeme saalikutsungi.

Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ettepaneku lükata eelnõu 656 esimesel lugemisel tagasi. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepanekut toetab 16 saadikut, vastu on 48, erapooletuid ei ole. Tagasilükkamise ettepanek ei leidnud toetust.

Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Seda me just tegime. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 14. septembri kell 17. Head kolleegid, erakorraline istung on lõppenud.