Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

16:00 Istungi rakendamine

16:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Head Riigikogu istungi jälgijad! Tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu erakorralist istungjärgu 31. augusti 2022. aasta istungit. Alustame erakorralist istungit, mille olen kokku kutsunud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 68 ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 51 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse taotletud ajal ja päevakorraga. Ja enne, kui me läheme ... Aa, vot, huvitav, protseduurilised on korraks ära kadunud. Siis palun kõiki Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi, panna ennast kirja. Nii. Ja tuletan meelde, palun, et me paneksime kõnede alla ennast kirja. Kõnede alla. 

Kersti Sarapuu, palun teid Riigikogu kõnetooli.

16:01 Kersti Sarapuu

(Juhataja helistab kella.) Hea juhataja! Armsad kolleegid! Nii tore teid kõiki täna siin saalis näha. Annan üle Keskerakonna fraktsiooni nimel riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle sisuks on tõsta erakorraliselt 2023. aasta 1. jaanuarist pensioni baasosa ja rahvapensioni määra 50 euro võrra senise 20 euro asemel. Tänu Keskerakonna eestvedamisel tehtud erakorralistele pensionitõusudele tõuseb prognooside kohaselt järgmise aasta keskmine vanaduspension juba enam kui 700 euroni. See on suur abi, kuid me ei tohi siin aga seisma jääda. Oleme kõik kursis, kuidas viimastel kuudel tõusnud elektrienergia hinnad on mõjutanud kaupade ja teenuste hindade kasvu. Inflatsiooninäitaja ulatub juba 25%-ni, olles Euroopa suurimad. Meie eakad peavad poes järjest kõrgemate hindade tõttu tegema veelgi raskemaid valikuid oma toidukorvi, ravimite ja eluaseme kulude vahel. Rõõm oli kuulda rahandusministrilt, et inflatsiooni tõttu on eelarve laekumine üle ootuste hea. Kindlasti annab see võimaluse ellu viia väga palju tänase koalitsiooni antud lubadusi. Paraku on jäänud nendest teemadest kõrvale nende inimeste heaolu, keda tänased hinnatõusud vahest kõige enam mõjutavad, meie eakaid. Palun kindlasti saalil seda eelnõu toetada. Aitäh!

16:03 Esimees Jüri Ratas

Palun Riigikogu kõnetooli, Jaak Aab!

16:03 Jaak Aab

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Annan üle arupärimise peaminister Kaja Kallasele! Seda teen 13 Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel ja arupärimine puudutab ettevõtjate toetamist elektrikandjate hinnatõusu tingimustes. Tuletan meelde, et eelmisel hooajal oli mitmeid meetmeid, millega ka ettevõtjatel energiakandjate hinnatõusu puhul leevendati seda hinnatõusu. Oli võrgutasude kompenseerimine, hüvitamine, gaasi puhul ka veel lisameede ja praeguse valitsuskoalitsiooni plaane tahaks ka täpsemalt teada. Täna me hakkame pikalt arutama siin kodutarbijate võimalikku aitamist elektrihinna puhul. Kindlasti peaks rääkima ka gaasist ja kaugküttest. Aga ettevõtjatelt tuleb iga päev sõnumeid, kus ongi ohus ettevõtete tegevuse jätkamine, on ohus töökohad, aga ühtegi selget plaani siiani valitsuskoalitsioonilt kuulda pole olnud. Nii et selles osas sooviksimegi peaministrilt saada sõnumeid ja infot. Aitäh!

16:04 Esimees Jüri Ratas

Palun Riigikogu kõnetooli Mart Helme.

16:06 Mart Helme

Austatud Riigikogu esimees! Kolleegid! Õnnitlen kõiki saabuva kooliaasta puhul, aga loomulikult ka meie sügisese sessiooni alguse puhul. Aga põhjus, miks ma siin olen, on väga lihtne. Me näeme, kuidas Eestis vohab vene keel, kuidas Eestis üha enam vohab agressorriigi keel, ja seetõttu teeb meie fraktsioon ettepaneku, annab üle vastava eelnõu, esitada keeleseaduse, meediateenuste seaduse, reklaamiseaduse, karistusseadustiku ja teiste vajalike õigusaktide muutmise eelnõu, millega lubatakse Eesti Vabariigi avalik-õiguslike isikute ning eraõiguslike juriidiliste isikute neis tegevustes, mis on suunatud Eesti elanikkonnale, kasutada ainult riigikeelt. Lisada võib eestikeelse teksti tõlke võõrkeelde, mis ei tohi olla vene keel. Sealjuures eesti keel peab olema esikohal ja paremini loetav kui võõrkeelne tekst. Lugupeetavad! Me räägime siin väga palju sellest, kuidas me oleme sõjas, kuidas Ukraina võitleb meie võitlust ja me kõik hoiame Ukrainale selles pöialt. See on kõik tõsi. Aga me omalt poolt peame tegema kõik selleks, et terve Eesti riik muutuks eestikeelseks riigiks ja et agressorriigi keel meie tänavatelt vaikselt kaob, kuni seda üldse enam kuulda ei ole. Aitäh!

16:06 Esimees Jüri Ratas

Palun Riigikogu kõnetooli Jaak Valge!

16:06 Jaak Valge

Hea juhataja! Head töökaaslased! Mul on EKRE fraktsiooni nimel au üle anda eelnõu, millega muudetakse õppetoetuste ja õppelaenu seadust. Ja see eelnõu on kokku pandud sellepärast, et praegune korraldus ei toimi, kuna stuudiumi vältel võtab õppelaenu ainult kusagil 5% ringis õppijatest. Ja põhjused on sellised, et õppelaenu intress on liiga kõrge, laenatava summa maksimum on liiga väike ja tagatised sellised, et just majanduslikult keerulisemas olukorras olevatel õppuritel on raske neid nõudmisi täita. Ja laenu peab tagasi maksma hakkama juba 12 kuu möödudes õpingute lõpetamisest, see tähendab nagu sel ajal, kui endise õppuri majanduslik olukord ei pruugi olla väga hiilgav.

Ja lisaks on teada ka, et need Eesti noored inimesed, kes suurelt jaolt selles eas õpivad, nemad soovivad rohkem lapsi, kui nendel tegelikult Eestis on. Vähemalt osa lapsi jääb sündimata majanduslikel põhjustel. Eelnõuga ongi need defektid välistatud. Senise 12 kuu asemel tuleb laenu tagasi hakata maksma nelja või viie aasta pärast. Õppelaenu mahtu on tõstetud 10 miinimumpalgani ühes õppeaastas, sätestatud, et õppelaenu saavad ainult Eesti Vabariigi ja Eestis õppivad teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud. Siin on veel diferentseeritud õppelaenu tagatisi ja sätestatud, et riik kustutab õppelaenust pool, kui laenusaaja loodud perekonnas on üks alaealine laps, ja kustutab terve õppelaenu, kui laenusaaja loodud perekonnas on vähemalt kaks alaealist last. Aitäh! 

16:09 Esimees Jüri Ratas

Palun Riigikogu kõnetooli Peeter Ernitsa.

16:09 Peeter Ernits

Hea rahvas ja lugupeetud Riigikogu esimees! Kui Jaak rääkis vaimust, siis mina räägin lihast, seda, mida me sööme ja mida me teistele pakume. Hiljuti Riigi Tugiteenuste Keskus tuli järjekordse riigihankega välja. Aga see on loomulik ja juttu oli Ukraina sõjapõgenikele toidu muretsemisest. Kõik on suurepärane, aga seal on read, mida ma tsiteerin teile. Selle riigihanke puhul tuleks eelistada tooteid, millel on jätkusuutliku tootmise põhimõtteid kinnitav märkus näiteks Fairtrade Rainforrest Alliance'i. Samuti tuleks eelistada mahepõllumajanduslikku tootmist, kinnitama märgisega, näiteks Euroopa Liidu mahemärgis või Eesti ökomärk või kaubad, millele on omistatud Euroopa Liidu või Eesti kvaliteedi märgis. Ja sellest tulenevalt 15 EKRE saadikut tahaks teada. Mõned küsimused on meil rahandusministrile. Ja mõne küsimuse, et miks eelistatakse Ukraina sõjapõgenikke Eesti oma inimestele, pakkudes neile Fairtrade Rainforrest Alliance'i ja teisi kalleid ökotooteid? Sest kõigile on selge, et ökokohv, ‑kakao ja muud sellised kraamid on tunduvalt kallimad, kui Eesti elanikud saavad endale lubada. Ja samas Sotsiaalministeeriumi poolt abivajajatele määratud toidupakkides meie teada ei ole neid kalleid asju. Nii et need küsimused on, mis meid huvitavad, ja ma konsulteerisin eile ka toiduliidu juhiga, küsisin, kas on see normaalne, ja ta ei uskunud oma kõrvu, et selline asi asi saab olla.

16:11 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, teie aeg!

16:11 Peeter Ernits

Jah, aga nüüd me loodame, et rahandusminister valgustab meid. Kas ma olen valesti aru saanud?

16:12 Esimees Jüri Ratas

Palun Riigikogu kõnetooli Martin Helme.

16:12 Martin Helme

Austatud kolleegid! Hea Riigikogu spiiker! Reformierakonnal on muidugi kuulsusrikas ajalugu Eesti riigikaitse kahjustamisel. Küllap kõik mäletame, et sooviti laiali saata meie ajateenistust ja teha palgaarmeed, kohitseti sõjaväeluuret, antakse ära kahurid ja laskemoon, ilma et midagi asemele tuleks. Siiamaani ei taheta õhutõrjet, siiamaani ei ole kaks aastat tagasi rahastamisotsuse saanud merekaitset, rannakaitset. Ja nüüd on uue täiesti tülgastava tasemeni langetud, kui ajateenijatele tegeldakse armees homopropagandaga. Ja meil on selle kohta küsimused. Tahame teada kaitseministrilt, et kuidas see siis nagu Eesti kaitseväe võitlusvõimet edendab, kui näidatakse ajateenijatele kohustuslikus korras homopropagandat. Kas ajateenijatele näidatakse ka heteroseksuaalseid erootilisi filme ja mis siis selle kõige tulemus on, kui me niimoodi edasi läheme? Meil on ka küsimus, et mis saab siis, kui Eesti kodanikud, kellele ajateenistus on kohustuslik, süümele viidates keelduvad minemast, sest nad ei ole nõus, et neile sellist propagandat sõjaväes tehakse. Palume kaitseministrina nendele asjadele vastata. Aitäh!

16:13 Esimees Jüri Ratas

Palun Riigikogu kõnetooli, Henn Põlluaas!

16:13 Henn Põlluaas

Austatud kolleegid! Mul on au EKRE fraktsiooni nimel üle anda kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt hääletamis- ja kandideerimisõiguse juures kehtestatakse taas kandidaatidele, volikogudesse kandideerivatele inimestele eesti keele oskuse nõue. Keeleseadus on kehtinud juba enam kui 30 aastat, Eesti vabariik veel kauem ja põhiseaduse järgi on riigikeeleks ja ametliku asjaajamise keeleks eesti keel. Ometi oleme olukorras, kus meil on hulganisti volikogude liikmeid, kes ei valda riigikeelt, ja volikogude istungeid peetakse vene keeles, mis on täiesti otsene seaduse rikkumine. Seda ei kontrolli sisuliselt mitte keegi. Seetõttu ongi esitatud antud eelnõu, mille eesmärk on tagada, et kohalike omavalitsuste valimistel kandideerivad isikud oskaks eesti keelt vastavalt keeleseaduses sätestatud C1‑keeletasemele, mis on vajalik juhtimisega seotud töökohtadel, kus tööülesannete hulka võib kuuluda tegevuste kavandamine, koordineerimine, nõustamine, avalikud ettekanded, sõnavõttude ja tekstide koostamine – ühesõnaga, kõik see, mida kohaliku omavalitsuse volikogu liige oma töös vajab. Ka keeleinspektsioon on korduvalt pööranud tähelepanu sellele, et kui me ei too sisse tagasi eesti keele oskuse nõuet kandidaatidele, siis olukord ei parane. Eesti keel Eesti riigis peab kõlama igal pool ja kõikjal, ka omavalitsustes. Aitäh!

16:15 Esimees Jüri Ratas

Palun Riigikogu kõnetooli, Merry Aart!  

16:15 Merry Aart

Head kolleegid! Alustame jälle oma sügisperioodiga pihta. Meie arupärimine on keskkonnaministrile ja see puudutab üraskite tekitatud kahju. Metsasõjas on raskerelvad üraskite käes, kirjutab Lõunaleht. See puudutab nii riigile kuuluvaid metsi kui erametsi. Üraskikahju on muutunud massiliseks, sellel on nii emotsionaalne kui ka majanduslik kahju. Raske liikuda kuusemetsades, kus on ainult raagus kuused. Ei tahagi sinna eriti minna. On ka majanduslik mõju: suureneb üraskikahju, väheneb puidu väärtus. Loodusressurss on meie kõigi ressurss ja meil on kohustus kasutada seda ressurssi heaperemehelikult. Tahaksime arupärimisel saada teada informatsiooni, milline on tegelikult üraskiga tabandumise maht, milline on majanduslik kahju või mõju ja kes vastutab loodusressursi heaperemeheliku kasutamise eest. Ja sellepärast anname üle mõned küsimused, millele ootame keskkonnaministri vastuseid. Aitäh!

16:17 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, head ametikaaslased! Teil rohkem kõnesoovi ei näe. Palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni. Palun!

16:17 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna neli seaduseelnõu. Esimeseks, töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja ‑toetuste seaduse ja töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust tervise- ja tööminister. Teiseks, patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister. Kolmandaks, elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ja neljandaks, Ülemaailmse Postiliidu Addis Abeba erakorralise kongressi ja Abidjani kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab nende kahe eelnimetatud seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister. Kõik neli eelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

16:18 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Olen riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaheksa eelnõu ja neli arupärimist ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise. Nüüd kohaloleku kontroll. Kohaloleku kontrolli juures on järgmine informatsioon. Riigikogu erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust. See on § 76 meie kodu- ja töökorra seadusest. Riigikogu erakorralise istungjärgu ajal kontrollitakse kohalolekut ka enne hääletust, kui mõni Riigikogu liige seda nõuab, seda ütleb meie armas kodu- ja töökorra seaduse § 77 lõige 3. Kvoorumi puudumisel lõpeb erakorraline istungjärk automaatselt.

Head ametikaaslased! Kohaloleku kontroll.

16:19 Esimees Jüri Ratas

Kohalolijaks registreerus 90 riigikogu liiget, puudub 11 ja kvoorum on meil seega olemas.

Nüüd järgmiseks punktiks on erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kehtestamine. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 52 kohaselt kehtestab erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku juhatuse ettepanekul ... (Helistab kella.) Riigikogu poolthäälte enamusega. Juhatuse ettepanek erakorralise istungjärgu tööaja graafiku osas on töötada ilma vaheajata, kui nii sobib, head ametikaaslased, ja kuni päevakorra ammendumiseni. Nii et sellest tulenevalt ma ütlen ka kohe ära, mis küsimuse ma panen hääletusele, siis saab seda kutsungi ajal ka mõtiskleda. Ma panen hääletusele järgmise küsimuse. Ma panen hääletusele juhatuse ettepaneku töö ajagraafiku kohta. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Alustame nüüd hääletamisprotseduuri ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh! Panen hääletusele juhatuse ettepaneku töö ajagraafiku kohta. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:19 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 86, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole, ettepanek leidis toetust.


1. 16:22 Elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (655 SE) esimene lugemine

16:23 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, sellega alustame tänase päevakorra menetlemist. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu 655 esimene lugemine. (Helistab kella.) Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvani. Palun! Jaa. Palun ministrihärrat oodata natukene siia Riigikogu kõnetooli tulekuga. Tõesti kuidagi tänane algus on olnud, ma ütleksin, erakordne, aga teeme ta tavapäraseks. Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

16:23 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Asi selles, et täna meil on siin kaks ministrit. Üks on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan ja teine on majandus- ja taristuminister Riina Sikkut. Asi selles:  21. juulil käesoleval aastal on meie peaminister võtnud vastu korralduse, millega on kinnitatud ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad. Ehk siis see norm peaks siin praegu saalis kehtima. Ja kuna täna meil on energiamajandus aktuaalne, siis ma vaatasin huvi pärast, et tegelikult energiamajanduse osas on vastutusvaldkond hoopis rahandusministri oma, kuna kõik need asjad lähtuvad ju Eesti Energia aktsiaseltsist. Ja ilmselge on praegu see, et Reformierakond püüab praegu sellest ebameeldivast eelnõu menetlemisest kõrvale jääda, lükkab, ütleme, "lükkab tanki" kaks teist ministrit, et nemad peavad kogu selle tänase lahingu vastu võtma. Minu küsimus on see: mispärast ei tulnud siis rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus täna meie ette energiamajandusest rääkima, kuigi see on tema vastutusvaldkond, kuid saatis siia teised ministrid? Aitäh!

16:25 Esimees Jüri Ratas

Ma tänan teid! Nii palju, kui mina olen infoga kursis ja kuidas ka see meie päevakord sünnib – sünnib selliselt, et Vabariigi Valitsus annab teada, kes on see minister, kes konkreetset eelnõu siis kaitseb siin Riigikogus. Minu teada on teada antud, et antud eelnõu puhul, mis kannab numbrit 655, on ettekandjaks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

16:25 Kalle Grünthal

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Mulle jääb ikkagi arusaamatuks, kas siis peaministri korraldus praegusel hetkel ei kehtigi. Peaks tulema ju tegelikult Reformierakonnast rahandusminister siia aru andma, sest see on tema vastutusala. Või siis, ütleme, eirates seda korraldust, võib siis rahandusminister volitada ükskõik millist isikut ennast esitama, näiteks Herbert Vingu Kokaviidikalt. Sellist volitusnormi see korraldus ette ei näe. Aitäh!

16:26 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kui antud persoon peaks saama Vabariigi Valitsuse liikmeks, siis teoreetiliselt jah. Aga siiski valitsus on volitanud konkreetset ministrit antud eelnõu puhul ja see on meie päevakorras kirjas. Palun Riigikogu kõnetooli ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan! Palun!

16:26 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Tervitused, lugupeetud riigikogulased! Teid on tore näha, ma loodan, et suvi oli ilus. Paraku valitsuses juba mõtleme talve peale ja probleem selles osas on tõsine. Kui me mäletame eelmist talve, siis prognoos on see, et tuleval talvel on meil elektri hinnad kahe-kolmekordsed. Ja just seda probleemi me olemegi lahendama asunud, võttes prioriteetseks just kodutarbijate elektritarbimise ja need hinnad.

Seaduseelnõu, mis on teieni jõudnud, tekitab süsteemi, kus kodutarbijatele pakutakse elektrit omahinnaga, pluss mõistlik kasu. Sisuliselt läheme Eesti Energiat ja nende põlevkkivitootmist reguleerima, et tuleks mõistlik hind lõpuks kodutarbijale, seda läbi Konkurentsiameti valvsa pilgu. Nemad kooskõlastavad Eesti Energiaga hinna lähtuvalt objektiivsetest sisendhindadest.

Ma arvan, et siinkohal on kõige olulisem mainida seda, et kodutarbijad, olgu nad siis kas füüsilised isikud või korteriühistud või mitmed erandid, mis eelmisel talvel muutusid probleemideks, ehk aiandusühistud, et lõpuks kodutarbijani ikkagi see elekter jõuab. Me oleme lähtunud põhimõttest, et me ei takista roheenergeetika arendust. Meie seaduseelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega,  riigiabi reeglitega. Oleme kaasanud siin eelnõu ettevalmistamisel ka kõiki osapooli. Samuti ei hakka me rikkuma mingeid turureegleid ehk elektrimüüjatele jääb turg alles. See tähendab, et Eesti energia kui energiatootja on kohustatud tootjana pakkuma universaalteenust kui ka seda võimaldama kõigile elektrimüüjatele. Ehk kui mõni elektrimüüja – praegu tundub, et enamus neist – soovib oma lõpptarbijale pakkuda universaalteenust, siis Eesti Energia on kohustatud neile vastava hinnaga energiat müüma. Elektrimüüjatest on ainult Eesti Energial selge kohustus pakkuda lõpptarbijale samuti teenust. 

Olulise punktiga me oleme ette näinud ka seda, et üldteenuse hind kodutarbija jaoks võrdsustatakse universaalteenusega. See tähendab seda, et kui sul ei ole elektrilepingut, siis sa kukud üldteenusele, aga üldteenusel on täpselt sama hind, mis universaalteenusel. Ja kõige lihtsam viis 1. oktoobrist saada universaalteenust ongi just see, et sa lõpetad oma tänase lepingu ära ja liigud üldteenuse peale. See oli ka palve elektrimüüjate poolt, sest kõige suurem mure neil oli see, et kui nüüd oktoobrist tuleb tohutu laviin neil sooviavaldusi hakata universaalteenust pakkuma, siis nende klienditeenindus ei suuda seda vastu võtta. Ja seetõttu me ka valitsuse poolt, MKM-i poolt tegeleme kommunikatsiooniga, et seda tõrget vähendada.

See elektrituru reform, mis koosneb kahest osast ehk siis universaalteenusest ning ka 50-eurosest toetusest kodutarbijale kütteperioodi ajal – me tunnistame, et see on lühiajaline lahendus. Pikaajaline lahendus energiaturul on siiski täiendavad tootmisvõimsused. Paraku isegi olukorras, kus tänased börsihinnad ja fikseeritud pakettide hinnad väga soosivad uute tootmiste turule tulekut, reaalsuses on nii, et need tootmisvõimsused jõuavad alles aastate pärast turule. See, pluss olukord, et Euroopa Liidu direktiivist lähtuvalt on meil kohustus olnud, et tegemist on ajutise meetmega ning panna kohustuslikult ka lõppdaatum. Me oleme pannud selle neljale aastale ja lähtudes just sellest, et ligikaudu sellel ajal võiks need uued tootmisvõimsused turul olla ja olukord energiaturul normaliseeruda.

Olles loomulikult vaba turumajandust pooldava erakonna Isamaa liige ja ka ise seda olukorda nii nägevalt, siis minu jaoks on alati oluline põhjus, miks me turule sekkume. Tänastes energiahindades me näeme selgelt, et tegemist on turutõrkega ja ka seetõttu majandusteoreetiliselt alus riigi poolt majandusse sekkumiseks täiesti olemas. Nagu ma rääkisin teile, nelja aasta pärast võiksid olla uued tootmisvõimsused turul, aga meie elanikud, meie kodanikud – ka seni võiks olla nende kodus soe ja valge.

Kui me vaatame statistikat, siis tänasel päeval kodutarbijatest üle poolte neist on fikseeritud pakettide peal. Ja me võime arvata, et päris mitmed neist on hea hinnaga, me räägime keskmisest hinnast 120 eurot näiteks megavatt-tund. Paraku selles olukorras ka need lepingud lõpevad ühel hetkel ära ja siis on küsimus, kuidas edasi. Kui me vaatame neid hindu täna börsil, siis see lihtsalt ei ole aktsepteeritav. See lihtsalt ei ole tänaseid hindu ja kogu inflatsiooni arvestades kodutarbijale teostatav. Ja see on see põhjus, miks me sekkume, ja see on põhjus, miks me oleme loonud raamistiku, kuidas ka tulevikus, aastate pärast oleks riigil mõistlik majandusse sekkuda ja seda mõistliku hinnaga elektrit pakkuda. Mitte nii, et me hakkame iga kord nurga tagant määrustega energia hinda määrama ja siis tekivad küsimused, kuidas see meie poolt määratud hind üldse lõpptarbijani jõuab.

Tänane seaduseelnõu näeb ette kogu selle raamistiku, kuidas tootjalt jõuab mõistlikul viisil see elekter ka kodutarbijani välja, seejuures kahjustamata turutingimusi, hoides konkurentsi elektrimüüjate vahel ja andes võimaluse ja motivatsiooni uutel tootmistel turule siseneda. Seetõttu, arvestades kõike seda protsessi, mida me oleme rekordtempol suutnud teha, seda probleemi tõsidust ja kaasatud organisatsioone, kaasatud inimesi, kaasatud eksperte, nende sõnavõtte, nende mõtteid –ma arvan, et tegemist on väga kvaliteetse, põhjendatud ja vajaliku seaduseelnõuga. Nii et, head riigikogulased, ma siiralt palun teie toetust sellele ja hea meelega vastan teie küsimustele. Aitäh!

16:34 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Indrek Saar, palun!

16:35 Indrek Saar

Aitäh, lugupeetud eesistuja, sõna andmast! Austatud minister! Inimest lõpuks huvitab, et mis siis saab, mis on hind, sest me teame, et me viimastel aastatel enne seda, kui Putin alustas oma hübriidsõda ja valmistumist eskalatsiooniks Gruusias, kuni eelmise aasta keskpaigani me nautisime aastaid hindu, mis olid vahemikus 3–7 senti kilovatt-tunni eest. Kui me vaatame, mis on hind praegusel hetkel, kui me teiega räägime, siis see on üle 50 sendi kilovatt-tunni eest. Augusti keskmine – ilus number, aga teistpidi väga kole number – oli 43,43 senti kilovatt-tunni eest. Mis siis selle seaduse tulemusena on see eesmärk, kus suurusjärgus see hind peaks olema? Mis 1. oktoobrist võiks olla see hind, mis teeb inimestele talutavaks elektriarve maksmise?

16:36 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Aitäh selle küsimuse eest! Lõpliku hinna määrab Konkurentsiamet ja seda lähtuvalt Eesti Energia sisendhindadest. Tänasel päeval, kuigi ülejäänud sisendhinnad pole oluliselt muutunud, siis CO2 maksumus, mis täna on ligikaudu 90 eurot megavatt-tunni eest, on põhiline komponent, mis on muutunud. Kui me räägime siin mõne kuu muutusest, siis see nii tugev ei ole, kui on see hinna muutus, mis on börsil olnud. Mina saan lähtuda Konkurentsiameti välja öeldust. Ehk kui me tegime seaduseelnõu väljatöötamise jooksul pressikonverentsi, siis Konkurentsiameti esindaja julges välja öelda seda, et suure tõenäosusega jääb ikkagi see universaalteenuse hind madalamaks kui börsihind, kui fikseeritud pakettide hinnad, mida pakutakse sellel hetkel börsil. Sellel hetkel oli börsihind ligikaudu 220 eurot megavatt-tund ehk 22 senti kilovatt-tund.

16:37 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

16:37 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud ettevõtlusminister! Te tulete meie ette eelnõuga ettevõtlusministrina, rõhutan, millega leevendatakse energiakandjate hinnatõusu ja tagatakse Eesti perede parem toimetulek. Aga miks te ettevõtlusministrina ei tule meie ette, et tagada Eesti ettevõtete parem toimetulek? Mõlemad on ühe pildi kaks osa, kaks olulist osa. Kui tööandjatel on raske, nii nagu ka peredel on talvel ja juba praegu, mis võib viia pankrotideni, ja needsamad pered, kelle pereisad ja ‑emad töötavad seal, jäävad ilma selleta, siis see teie ettepanek praegu on ju täiesti mõttetu, kuna see ei ole tasakaalus ühiskonnas. Minu küsimus: miks teie, ma rõhutan, ettevõtlusministrina (Juhataja helistab kella.), tulete meie ette, aga ei räägi ettevõtluse toetamisest mitte üht sõna? Kas on küsimus selles, et koalitsioonileppes ei ole lihtsalt ...

16:38 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg! Ma palun kõiki ametikaaslasi, me peame lähtuma kodu- ja töökorra seadusest. Küsimus on 60 sekundit. (Peeter Ernits: "Jah, küsimus on esitatud.") Oli küsimus arusaadav? Jah, palun, minister!

16:38 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Jaa, aitäh selle küsimuse eest! Lühike vastus on see, et me oleme seadnud prioriteedid koalitsioonis ja prioriteediks on kodutarbija. Kuid laiendades seda vastust, ettevõtete toetamine on väga komplitseeritud probleem. Me oleme kohtunud erinevate liitudega ja nende probleemitunnetus on elektrihinna suhtes väga erinev. Osa ettevõtteid on fikseerinud oma hinnad, neil sisuliselt probleemi ei ole. See kehtib ka sektorite sees, sektori sees on ettevõtjatel väga erinev olukord. Kui me räägime sektoripõhiselt, siis kahtlemata nendel ettevõtetel, kellel olid kõige suuremad energiamahud, energiamahukad tootmised, kahtlemata nemad on selles kriisis kõige rohkem pihta saanud. Ning nii nagu ma olen varasemalt väljendanud, iga kord kui ma universaalteenusest räägin, siis kahtlemata me töötame taustal välja erinevaid lahendusi. Ka eelmisest talvest on ametnikud välja töötanud erinevad lahendused, mida me arutame, mida me oleme täna juba ka erialaliitudele välja saatnud, et küsida neilt tagasisidet, mis neid kõige rohkem aitaks. Olles seda maininud, ei saa mainimata jätta ka seda, et Isamaa näeb kindlasti seda, et ettevõtteid tuleb toetada. Ja nagu ma ennist mainisin, universaalteenus on väga hea raamistik, ja loomulikult poliitiliselt me toetame seda, et universaalteenust laiendada kõikidele ettevõtetele. Aga nagu te teate, need asjad on vaja koalitsioonis kokku leppida ja leida konsensus.

16:40 Esimees Jüri Ratas

Jüri Jaanson, palun!

16:40 Jüri Jaanson

Aitäh! Austatud minister! Olen nõus, et praegu turutõrgete situatsioonis on riigipoolne sekkumine tarbijate huvides ja hinna korrigeerimine mingil moel väga oluline. Aga see sekkumine saab olema praegu neli aastat pikk ja mul on küsimus, mis on sellest eelnõust natukene laiem. Nimelt, seda sekkumist saab olema nii elektriturul, kaugküttes, ka gaasiturul. Ilmselt tuleb eraldi eelnõu. Aga meie tarbijate seas on ka majapidamisi, millel on märksa teistsuguseid kütteperioode või kütteliike. On pelletid, on kütteõli, midagi muud. Milline võiks olla sõnum neile – kas nad peaksid kevadel hakkama oma küttesüsteeme vahetama? Või milline võiks üldse olla riigipoolne sõnum neile, kes nad ka vaevlevad ju tegelikult selle kõrge küttemaksumuse küsis?

16:41 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Majandusteoreetiliselt võin öelda seda, et päeva lõpuks kõik energiaallikad, nende hinnad tasakaalustuvad. Ehk see on pidev kemplus, milline energiaallikas süsteemina kõige efektiivsem on, kõige paremat hinda pakub. Lõpuks nad ikkagi jõuavad tasakaalu. Sellises süsteemis kogu aeg süsteemivahetuskulusid teha võib-olla ei ole kõige pikema perspektiiviga. Poliitiliselt ma võin loomulikult öelda seda, et me ei ole neid ära unustanud, me mõtleme ka täna jätkuvalt nende lahenduste peale. Me loomulikult teeme siin kompromisse. Siin on hästi kriitiline komponent see, et mis on, esiteks, Euroopa Liidu õigusega kooskõlas ja millised meetmed reaalselt jõuaksid talveks turule. Ehk kui me tahame väga sihitud meetmeid teha, siis esiteks suureneks väga meie bürokraatlik kulu ja teiseks on see meetmeloome kahtlane, et kas jõuaks talveks valmis. Aga taustal me loomulikult otsime erinevaid lahendusi sellele probleemile.

16:42 Esimees Jüri Ratas

Priit Sibul, palun!

16:43 Priit Sibul

Aitäh, austatud esimees! Ei ole midagi muutunud. Hea minister, te viitasite oma sissejuhatavas sõnavõtus ja vastustes, et me tõesti oleme problemaatilises olukorras, kus Eestis elektritootmise sisendid on kasvanud üsna marginaalselt, võib-olla kõige rohkem CO2 hind, aga elektri hind on Eesti tarbijatele kasvanud kordades, isegi kümnetes kordades. Ja nüüd nii Isamaas kui koalitsioonis me oleme jõudnud kokkuleppele tõesti selle universaalteenuse osas, mis loodetavasti hinna võrreldes praeguste lepingutega alla toob. Ma saan aru, et kui inimese vaates kõige lihtsam on see, te viitasite ka, ma lihtsalt küsin üle, et kui inimesel on kas fikseeritud või börsiga seotud leping, siis kõige mõistlikum tal universaalteenusele jõuda on lihtsalt see leping ära lõpetada ja siis ta automaatselt sellele teenusele saab.

16:43 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Teil on täiesti õigus. Kõige lihtsam viis alates oktoobrist universaalteenuse peale jõuda on see, et lõpetad senise lepingu ära.

16:44 Esimees Jüri Ratas

Merry Aart, palun!

16:44 Merry Aart

Jah, aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Kui rahaga seotud seadusi vastu võetakse, siis tehakse arvestused hinna kujunemise kohta. Te ütlesite, et hea hind on 120 eurot megavatt. Kui võtta omahind ja mõistlik marginaal, siis mina ei arva, et see on väga hea hind. Sõltub sellest, millega võrrelda. Aga minu küsimus on selline, et kuidas kujuneb, millise valemi, millise skeemiga, mis on selle aluseks, kuidas see hind kujuneb Konkurentsiametis või on see siis niimoodi, et võtame börsihinna ja korrutame Tambovi koefitsiendiga läbi, mis parasjagu tundub, ja siis ongi see hea hind. Enne kui seadus vastu võetakse, enne tahaks ikkagi teada, mis alusel see hind kujuneb.

16:44 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Aitäh! Ise ma ei tea, et ma oleks väitnud, et 120 eurot on väga hea hind. Aga kui me vaatame eelnõu § 76, siis siin on toodud välja lõikes 2 need elemendid, millest see hind koosnema hakkab, ehk siis vajalike tegevuskulude katmine, investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks, keskkonnanõuete täitmine, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine, põhjendatud tulukus. Ma pööraksin tähelepanu põhjendatud tulukusele. See on energiahindade reguleerimine, ei ole uus asi. Pooled Euroopa Liidu riigid teevad seda, ka Eesti tegi seda 2010-ndate lõpuni. Ja põhjendatud tulukus tänases mõttes on kasumimarginaal ligikaudu 7–9%.

16:45 Esimees Jüri Ratas

Rene Kokk, palun!

16:46 Rene Kokk

Suur tänu, austatud esimees! Lugupeetud minister! Tõsi, Merry Aart siin viitas sellele 120 eurole. Hea hind. Seda te tõesti enne ütlesite, et see on hea hind. Aga ma pean tunnistama. ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri suust on päris kummaline ja kentsakas kuulata, et koalitsiooni prioriteet on kodutarbija, nii on ja sellepärast me ei tegele ettevõtjatega. Ma pean meelde tuletama, et ettevõtjad ikkagi maksavad palka ja nendele inimestele, kellest me täna räägime, maksavad makse riigile ja on tööandjad. Kui neid ühel päeval pole, siis tõenäoliselt ei ole ka inimesi, kes tööl käivad ja keda aidata. Aga ma küsin seda, et palun valgustage seda arutelu valitsuses, milline oli CO2 võimaliku komponendi väljavõtmiseks sellest üldteenuse universaalteenuse hinnast. See on päris suur osa sellest hinnast, mis see ühel päeval moodustab. Kas see arutelu oli, kes valitsuse partneritest olid seda valmis kaaluma, kes olid vastu? 

16:46 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Aitäh! Jah, tõepoolest, 120 eurot megavatt-tund, ehk need keskmised fikseeritud paketid, mis täna sõlmitud on, võrreldes, kui siin just toodi välja hind 500 eurot megavat-ttund, ma arvan, et viiekordne hinnavahe on tegelikult päris hea lahendus. Mis puudutab CO2 maksumust, siis loomulikult me oleme arutanud seda, see arutelu käib ka Euroopa Liidu tasandil, ka täna, kus Euroopa Liidu tasandil on välja öeldud, et ettevõtete ja üldse energeetika probleem on tõsine, millega tuleb ka Euroopa Liidu tasandil tegeleda, siis ma loodan, et ka CO2 maksumuse osas tulevad sealt lähitulevikus lahendused.

16:47 Esimees Jüri Ratas

Aivar Sõerd, palun!

16:47 Aivar Sõerd

Aitäh! Austatud ettekandja! Mul on küsimus selle eelnõu mõjude kohta. Nagu ma aru saan, see mõjutab Eesti Energia majandustulemusi. Eelnõu seletuskirjas on siin üks number, 21 miljonit eurot. Ma ei tea, kas see ongi see mõju, aga see on ka teatud eeldustel, teatud börsihinna juures. Börsihind võib ka suurem tulla kui siin eelnõu seletuskirjas, või laieneb universaalteenuse huviliste hulk. Te ju rääkisite ettevõtjatest, näiteks. Vaat, Eesti Energial on ka võlausaldajad ja päris suur laenukoormus. J seal on kokku lepitud finantssuhtarvud, millest ei tohi nagu välja minna, vot need covenant'id. Kas on risk ka Eesti Energia covenant'idele ja kas on risk, et võib-olla tuleb riigil hoopis hakata kapitali suurendama, Eesti Energia kapitali?

16:48 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Aitäh küsimuse eest! Hetkel selliseid riske ei ole. Täpsustan täpsemalt, universaalteenus ikkagi näeb ette, et ettevõte saab kasumit. Kui tekiks finantskohustuste tekkimisel mingi probleem, siis, kui sa neid kasumiga ka ära ei teeninda, tekivad küsimused. 

16:49 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

16:49 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Iseenesest samm on õiges suunas, aga samm on väga lühike. See, millisel tasemel püütakse seda fikseerida, kindlasti ei ole see, mis vastaks inimeste ootustele. Kui Aivar tundis siin muret Eesti Energia kasumi üle, siis Eesti Energia sai poole aastaga minu teada üle 100 miljoni täiendavat kasumit, mida tal polnud planeeritud üldse selle aasta majandusnäitajates. See raha tuleks nagu ettevõtjatele ja tarbijatele tagasi anda. See on lihtsalt selle kõrge hinna kaudu tekkinud kasum, lisaks saab riik käibemaksu. Aga mind teeb kurvaks see, et üldse ettevõtluse poole nagu ei vaadata. Just tuli avalik pöördumine energiakriisist Eesti toiduainetööstuse püsimajäämise ohu kohta, et kui me nüüd kiiresti ei tegutse, kuhu me siis välja jõuame. Me teame, et me Euroopa liidus kolmandat kuud oleme kõige kõrgema inflatsiooniga riik ja viimasel kuul oli 25,2%. Läti, Leedu on 20%. (Juhataja helistab kella.) Vaja oleks nagu tugevamaid samme astuda, et inflatsioon kuidagi kontrolli alla saada, ja ettevõtlust tuleks igal juhul toetada.

16:50 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Ettevõtluse toetamine käesolevas energiakriisis on kahtlemata üks valitsuse prioriteete, Isamaa seisukoht on see, et me tahaksime universaalteenust laiendada kõikidele ettevõtetele.

16:50 Esimees Jüri Ratas

Marko Torm, palun!

16:50 Marko Torm

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! On tõenäoliselt keeruline praegu näha teemat, mis lisaks sõjalisele tegevusele Ukrainas Eesti inimeste meeli nõnda palju puudutaks, kui on energiahinnad. Aga oma ettekandes te mitmeid ja mitmeid kordi rõhutasite mõistet "mõistlik hind". Ma väga paluksin teilt, et te natuke selgitaksite lahti enda nägemust sellest mõistlikust hinnast, sest teadupärast termin "mõistlik" oleneb alati sellest, kelle poolt vaadata – kas Eesti Energia poolt, tavatarbija poolt või kellegi kolmanda arvel.

Ja teine osa, kui nüüd puudutada seda, kes seda mõistlikku hinda hakkab määrama, tõenäoliselt Konkurentsiamet, siis kas teie olete veendunud, et Konkurentsiamet, just vaadates nende mineviku toimetamistele ja ka turu jälgimisele, on kõige adekvaatsem organisatsioon seda tegemaks, näiteks kas või kütusemüüjate puhul minevikust?

16:51 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Aitäh küsimuse eest! Mõistlik hind siinkohal sisaldab sisendhindu. Miks see sisaldab neid, on see, et kui me omahinnast alla läheme, siis tulevikus me lihtsalt ei suuda toota selle hinnaga. See sisaldab ka mõistlikku kasumit. Nagu ma ennist välja tõin, siis Konkurentsiametil rahvusvaheline standard on see, et, et see ligikaudu 7–9% see tulukus võiks olla. Ja teine küsimuse pool oli ka väga huvitav, aga kindlasti vastan teile hiljem.

16:52 Esimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun!

16:52 Helle-Moonika Helme

Üleminek universaalteenusele algab siis eelmise lepingu lõpetamisega selle aasta oktoobrist, aga me ei ole kuulnud ja te ise ka ei oska praegu öelda, mis hinnaga lõppkokkuvõttes inimesed võivad arvestada. Alles Konkurentsiamet hakkab seda hinda määrama. Aga te võib-olla ei tea, aga objektiivne omahind pluss mõistlik kasum on 35 eurot – see on siis tootmine, võrk, pluss juba ka  kasum. Ärme räägi siin CO2 kvoodist. See on tegelikult valitsuse otsus lihtsalt see maha tõmmata, ja me olemegi 3,5 senti kilovatt. Praegu ikkagi inimesed teavad, et tipuhind on 4,8 eurot kilovati eest. Oskate te öelda, mis hind sealt Konkurentsiametilt siis võiks tulla? Ja kui me räägime ikkagi perioodini 2026, kas seal vahepeal on ka mingi võimalus, et Konkurentsiamet üllatab ja ehmatab meid mingisuguse universaalteenuse hinnaga? Aitäh!

16:53 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Jaa, Konkurentsiamet on ennast aja jooksul tõestanud väga erapooletu organisatsioonina ja väga pädeva organisatsioonina. Siit edasi: see hinnaprognoos, mida Konkurentsiamet on julgenud välja öelda, ongi see, kui hind oli 200 eurot megavatt-tund, siis sellest suure tõenäosusega tuleb see odavam. Mis puudutab teie väidet, et CO2 kvoot on lihtsalt valitsuse otsustada, siis päris nii see ikkagi ei ole. See on Euroopa Liidu tasandil kehtestatud süsteem ja sealt valitsus ühepoolselt ikkagi päriselt ei saa lahkuda.

16:54 Esimees Jüri Ratas

Paul Puustusmaa, palun!

16:54 Paul Puustusmaa

Suur tänu, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Me oleme siin aru saanud, et CO2-kvoot mõjutab väga tugevasti hinda ja paratamatult on ju teada, et see on eurokomissaride poolt välja mõeldud, pilvest kuskil kirjutatud üsna kahtlase väärtusega asjapulk. Ja minu küsimus on nüüd selles, et selleks, et teha hind odavamaks, on kindel võimalus loomulikult selle CO2 mõju vähendamine hinnakomponendis elektrile. Nüüd on küsimus: kuhuni on meie valitsusel võimalik seaduslikult seda hinnanumbrit vähendada? Nullini või on seal piir olemas kuskil? Kus on miinimum? Kus on see miinimum, kuhu saab vähendada CO2?

16:54 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

CO2 maksumust saab vähendada nii, kui me kasutame rohkem biokütet oma elektrijaamades. See on ikkagi Eesti Energia enda otsus. Jah, nii ongi.

16:55 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

16:55 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Et Eestis on inflatsioon 25,3%, see ei ole veel midagi, aga Eesti enam absoluutselt pretsedenditu riik maailmas, kuna siinset majandust juhitakse börsi kaudu ehk siis elektrienergia kaudu ja selle hinna kaudu. See on aga, ütleme, ettevõtjatele äärmiselt kõrge, sest praegu toetusmeetmed selles osas ettevõtjatele pole ette nähtud. Küsimus: mikspärast siis toimub selline ettevõtluse hävitamine? Sest me näeme varsti kogu selle meie majanduse vereringe sulgumist. Sellist poliitikat, majanduspoliitikat võivad teha ainult kurjategijad või siis – vabandust väljenduse eest! – impetsillid. Küsimus: mikspärast te ei toeta ettevõtjaid nende elektrienergiapakettide osas? 

16:56 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Oleme ettevõtjatega kohtunud, oleme erinevaid lahendusi arutanud ja kahtlemata valitsuses võtame vastu vastavad otsused.

16:56 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

16:56 Peeter Ernits

Jah. Hea minister! Ettevõtted jälgivad praegu seda etendust hämmastusega. Ma nimetaksin teid pigem sotsiaalkaitseministriks, kuna te tulete siia ettepanekuga, kuidas perede toimetulekut parandada. Nii et ma edaspidi nimetan teid sotsiaalkaitseministriks. Aga te ütlesite, et 120 on võib‑olla see õiglane hind ja kasum 9%, järelikult 100 peaks olema see omahind. Aga samas jälle ma kordan, et kusagil 30 ringis on Narva jaamades see omahind. Järelikult teie sotsiaalkaitseministrina ei taha rahvale seda 90 eurot sealt anda. Miks te seda ei taha? Miks te tulete nii viletsa pakkumisega välja? Kugi, jah, pakkumine ei ole teada, kas on 200 või 120. Aga igal juhul, miks te rahvast sotsiaalkaitseministrina narrite?

16:57 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

120 eurot sai öeldud, et see on hea hind. Ma ei öelnud, et see on õiglane hind. Mis puudutab sellest 30 euri omahinnast, siis need andmed pärinevad ligikaudu aastast 2014. Vahepeal on ka kõik muud sisendandmed siiski muutunud.

16:57 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Head ametikaaslased, tuletan meelde, et Riigikogu kõnetoolis on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister. Kert Kingo, palun!

16:57 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister, ma kõigepealt korrigeerin eelmise vastuse ära. 30 eurot megavatt-tunni hind oli mitte 2014. aastal, vaid veel 2019. aastal ja 2020. aastal oli selline hind olemas. Aga selleks, et need inimesed, kes meie istungit jälgivad, saaksid ka aru, ma sooviksin täpsemalt aru saada, kuidas te nüüd inimestele mõtlete. Kuidas on võimalik, et mõned aastad tagasi oli elektri hind mitmeidkümneid kordi odavam, ja nüüd äkki on nii kallis? Ja te tulete sellise jutuga, et te teete väga hea paketi, mis ometigi on nii palju kõrge. Kuidas see näitab seda, et valitsus hoolib inimestest, et valitsus mõtleb sellele, et inimesed hakkama saaksid, kui te keevitate otsa CO2 hinnad ja siis on börsihinnad võib-olla? Kust te need hinnad võtate? Seletage ära, kuidas te olete seda paketti luues inimestega arvestanud. 

16:58 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Inimestega arvestame läbi selle, et me oleme suunanud selle paketi kodutarbijatele. Ja mis puudutab hinnaloomet, siis seni on see börsil kogunenud ja tekkinud. Ja kust siis pärineb CO2 komponent, [põhjus] on see, et me aastaid tagasi Euroopa Liidu tasandil oleme kehtestanud CO2 süsteemi, et minna üle rohelisele tootmisele, et oma keskkonda säästa. Ma olen teiega nõus. Tänasel päeval, kus meil on mitmed kriisid korraga, võiksime küsida, kas selline süsteem, selline elektrisüsteem, mis meil aastaid on pakkunud väga odavat hinda, kas ta täna töötab. Juba tegelikult täna me suhtleme Euroopa Liidu tasandil. Ega me ei ole ainukesed, kellel on sihukene probleem, kõikidel teistel riikidel on sama probleem. Teeme tööd, et Euroopa Liidu tasandil need reeglid ära muuta, mis puudutavad nii elektriturgu kui ka CO2 kvoote. Aitäh!

17:00 Esimees Jüri Ratas

Jaak Aab, palun!

17:00 Jaak Aab

Austatud minister! Minu küsimus puudutab seda, et eelmisel hooajal talveperioodil olid läbiproovitud meetmed, kus me kehtestasime hinnalae kodutarbijale, kõigile oli teada, see oli see 12 senti kilovatt-tund. Ja oli ootus ja selge, et lihtsalt riik kompenseeris keskmise börsihinna vahe kõigile elektrimüüjatele. Ma saan aru, et Isamaa tuli välja elektrituru reformiga, aga ma arvan, et see on väga väike jupp kogu elektriturust, mis praegu muutmisele läheb, ehk Eesti Energia lihtsalt sunnitakse müüma mingi fikseeritud hinnaga kodutarbijatele elektrit. Miks ei võiks olla palju selgem ja läbipaistvam skeem selle kompenseerimiseks, sest Eesti Energia dividend ja kasum on täpselt samasugune eelarveraha tegelikult, kui oleks riigieelarvest selle kompenseerimine.

17:00 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Täiesti nõus teiega. Probleem oli lihtsalt eelmise aasta meetmega see, et kui me kehtestame hinnalae, siis kodutarbijale on täiesti ükskõik, mis paketi peal ta on, sellepärast et riik maksab ju vahe kinni, ja täna me ikkagi suuname teda mõistliku tarbimise peale. Ka Eesti Energial on kergem arvestada tarbimise tulevikku, arvestada nende tootmist. Selle tõttu see süsteem on lihtsalt püsivam ja see raamistik selle ümber, kuidas see õiglane hind jõuab kodutarbijani, läbipaistvam ja ka paindlikum.

17:01 Esimees Jüri Ratas

Urmas Reitelmann, palun!

17:01 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Kui teie koduerakond oleks teinud teise poliitilise valiku ja Eestis oleks täna rahvuslik valitsus, siis oleks suure tõenäosusega kauplemine CO2 teemadel ammu lõppenud, Nord Pool oleks olnud halb mälestus, elektri hind oleks kusagil 25 euro juures, uue põlevkivijaama projekteerimine käiks ja tuumaenergeetikas oleksid selged perspektiivid. Nüüd te ütlete, et CO2 puhul te ootate, mida Brüsselist pudeneb. Eesti on vähemasti de iure veel iseseisev riik. Millised on need eestlaste sisendid või võitingimused Brüsselile, mida te olete ette pannud CO2-ga kauplemise teemadel?

17:02 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Kahtlemata seda, punkt üks, et elektriturg oleks läbipaistvam ja siin teha mõistlikud parandused ka elektrituru kriisis, et süsteem töötaks. CO2 osas ma arvan, et see hinnalagi, nagu Poola on välja käinud, on mõistlik ettepanek. Me kahtlemata vaatama tervikuna seda teemat ja kindlasti esindame Eesti huve. Ma veidi kahtlen selles, et kui oleks teistsugune valitsus, siis loodusseadused oleksid teistsugused.

17:02 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

17:02 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister! Kui te ei hakka ettevõtjaid toetama, siis varsti oleme olukorras, kus teatud ettevõtted panevad oma uksed kinni ja inimesed jäävad lõpuks hoopis ilma tööta ja neil pole ka, mille eest üldse elektri eest maksta. Te olete korduvalt väitnud, et koalitsioonilt ei saa kokkulepet, et ettevõtjaid toetada. Ma tean, et koalitsioonis on kolm erakonda: Isamaa, Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid. Kui Isamaa toetab, kas ei toeta siis Reformierakond või sotsiaaldemokraadid või ei toeta mõlemad? Palun öelge meile, kes tegelikult pidurdab praegust ettevõtjate toetamist.

17:03 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Põhimõtteliselt on ju kõik poolt. Kõik saame valitsuses aru sellest probleemist ja kõik oleme nõus, et meetmeid on vaja. Aga nagu ma ennist kirjeldasin, see võimaluste hulk on päris suur. Ka vajaduste hulk on päris suur. Ka see, kui kiiresti mõne selle lahendusega me turule jõuaks, see varieeruvus on suur. Ka see, kuidas need Euroopa Liidu reeglitega on kooskõlas, eriti just riigiabi reeglitega, need on väga erinevad. Ja kuna seal tekib niisugune valikute maatriks, siis selle kokkuleppimine lihtsalt võtab veidi aega.

17:04 Esimees Jüri Ratas

Taavi Aas, palun!

17:04 Taavi Aas

Aitäh! Te ütlesite mõni hetk, hea minister, te ütlesite mõni hetk selgelt, et Isamaa kindlasti ettevõtjate toetamist toetab. Ja ma saan aru, et kui me teeme vastavasisulise parandusettepaneku, siis teie seda toetate, ehk siis meest sõnast, härga sarvest.

17:04 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Põhimõtteliselt ja poliitiliselt me kindlasti arvame, et universaalteenust võiks laiendada ettevõtetele. Aga loomulikult me kuulume koalitsiooni ja oleme mõistlikud koalitsioonipartnerid.

17:05 Esimees Jüri Ratas

Siim Pohlak, palun!

17:05 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja, see teie lõpp, et oleme mõistliku koalitsioonipartnerid,  haakub hästi minu sissejuhatusega, et koalitsioonist, jah, on kostnud häälitsusi, et koalitsioonilepingu tõttu ei ole kavas ettevõtjatele midagi teha, et tegeldakse ikkagi eraisikute probleemide lahendamisega, aga ma ütlen teile ausalt, et kui talveks midagi välja ei ole mõeldud ettevõtjatele, kui ettevõtjad ei saa ka hakata ostma universaalteenusega elektrit, siis veebruariks-märtsiks on meil väga suur hulk pere- ja väikeettevõtteid pankrotis lihtsalt. Kümned tuhanded inimesed saavad oma leiva läbi ettevõtluse Eestis. See on ülioluline, vähemalt sama oluline nagu eraisikute ja majapidamiste toetamine. Nii et ma väga loodan ja küsin, kas juba kahe lugemise vahepeal siin võiks loota, et tuleb ka ettevõtjatele võimalus selle universaalteenusega liituda.

17:05 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Te võite kindlad olla, et valitsus ja koalitsioon juba ka esimese ja teise lugemise vahel teevad palehigis tööd, et leida lahendus ka ettevõtjatele. Aitäh!

17:06 Esimees Jüri Ratas

Jürgen Ligi, palun!

17:06 Jürgen Ligi

Aitäh! Hea minister, teie pisut lünklikust jutust võib teha kokkuvõtte, et meil on turutõrge, sellepärast peab sekkuma. Ja turutõrge on see, kui hind on kõrge. Palun öelge, siis te rääkisite veel ka liiga kõrgest kasumist. Palun öelge, kuidas te seda turutõrget kõrvaldate ja kuidas vähendate nõudlust ja suurendate tarbimist, et see hind allapoole liiguks. Kus see loogika teie jutus täpselt asub?

17:06 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Aitäh! Turutõrge peitub selles, et tänane hind motiveerib väga palju tootmist suurendama, pakkumist suurendama. Paraku see pakkumise suurenemine juhtub alles nelja aasta pärast ja see, et sinna pakkumiseni jõuda, et see neli aastat üle elada, olemegi ette näinud universaalteenuse, millega me sekkume majandusse. Kuidas suurendame tootmisvõimsusi? Te kindlasti teate koalitsiooni hea liikmena, et meretuulepargid on tulemas.

17:07 Esimees Jüri Ratas

Paul Puustusmaa, palun!

17:07 Paul Puustusmaa

Aitäh, hea Jüri! Lugupeetud minister! Siin vastusest Urmas Reitelmannile sai nagu välja lugeda sellist teksti või arusaama, et CO2 kvoodi süsteem, see on nagu loodusseadus. Uskuge mind, see ei ole loodusseadus. Veelgi enam, see on sedavõrd rumal väljamõeldis, mida kuskil maailmas peale Euroopa Liidu ei rakendata. Aga siiski ma tahaks, et rahvas selgelt, kes vaatab ka seda ülekannet – neid on sadu, koma, tuhandeid –, saaks aru, kui suur on see koormis CO2 näol hinna moodustamise komponendis. Noh, umbes, protsentuaalselt, kui suur on see, mida inimesed selle rumaluse tõttu taluma peavad?

17:08 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Jaa. Kui me võtame keskmiseks börsihinnaks 2020 CO2 kvoodi hind 90 eurot, siis see on ligikaudu 40%. Ja mis puudutab loodusseadusi, siis loodusseaduste kõrval kehtivad ka inimseadused ja ma arvan, et ka neid erinev valitsus ei hakkaks rikkuma.

17:08 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

17:09 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Kuulan teie juttu ja olen hämmastuses, mismoodi te vassite esimesel ettekandel siinsamas Riigikogus. Ma küsin teie käest, et millal ettevõtjatele toetuspaketid tulevad ja miks ei ole, teie ütlete, et jah, me oleme siin arutanud siit ja sealt, aga ei ütle seda, millal tuleb. Mõni aeg hiljem te küsimusele vastates ütlesite, et te lähtute koalitsioonilepingust, ja koalitsioonilepingus ei ole sees ettevõtluse toetamist. Saate aru? Te ühe vastuse puhul ajate üht juttu ja teisel puhul paiskate välja kogu tõe, et teil ei olegi plaanis ettevõtjaid toetada. Öelge mulle, miks te sellist imelikku juttu ajate! Ja kas teil ei ole tõesti siis meie ettevõtluse säilimisest mingit sooja ega külma? Aitäh!

17:09 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Aitäh küsimuse eest! Millal välja tuleb? Esimesel võimalusel. Miks ma olen koalitsioonikokkuleppest siin ehk maininud, et seda ei ole koalitsioonikokkuleppes, see ei ole mitte see, et me ei teeks seda. See tähendab seda, et meil tuleb see praegu kokku leppida. Me kõik teame, et seda on vaja, ja me tegeleme sellega. Kui see oleks varasemalt kokku lepitud, siis ta oleks juba täna töös ja valmis ehk samal rekordkiirusel, nagu tegelikult universaalteenusega me hakkama saime. Aitäh!

17:10 Esimees Jüri Ratas

Dmitri Dmitrijev, palun!

17:10 Dmitri Dmitrijev

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister! Üldteenuse tootmishind arvutatakse vähemalt kolme majanduslikult kõige kulutõhusama keevkihttehnoloogial põhinevate tootmisseadmete alusel. Ja seletuskirjast loeme, need on Auvere elektrijaam, Eesti elektrijaama 8. energiaplokk ning Balti elektrijaama 11. energiaplokk. Ja selle juures muu hulgas tootmishind kujundatakse keskkonnanõuete täitmist arvestades, mis on väga loogiline, seesama CO2‑kvoodi hind, millele te viitasite. Me kõik teame, et Eesti Energia tootmisportfellis on ka taastuvenergial baseeruvaid tootmisüksusi ja nende maht elektrienergia tootmises ajaga kindlasti kasvab, vähemalt nii on prognoositud hetkel. Oskate vastata, miks me ei taha arvestada protsentuaalselt või mahu poolest samaväärselt universaalteenuse tootmishinda, needsamad rohelised lahendused, mis viiksid allapoole seda hinda lõpptarbija jaoks?

17:11 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Aitäh selle küsimuse eest! Sisuliselt Eesti Energiale kuulub enamusosalus Enefit Greenis, kus need rohelised tootmisvahendid ka on. Paraku sealt ligikaudu 20% on börsil ja me ei lähe eraettevõtlust reguleerima.

17:11 Esimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

17:11 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma siin vaatan, et kui EKRE oli valitsuses, siis aastal 2019 oli keskmine elektri megavatt-tunni hind 45,86 eurot ja 2020. aastal oli 33,68 eurot. 2021. aasta keskel tõusis mitmekordseks elektri hind. Praegu te serveerite seda universaalelektri hinda kui suurt päästepaketi inimeste aitamiseks, ometigi ei ole nõus loobuma CO2-st, mis tõstab märkimisväärselt hinda, seda enam, et väga selgusetuks ja segaseks jääb kõigile see, kuidas üleöö äkki on need hinnad nii košmaarselt kõrged. Minul on tunne, et see universaalteenus on lihtsalt petmine, rahva petmine – samamoodi petmine, nagu omal ajal oli pangalaenudega, kui soovitati inimestel fikseeritud intress teha ja peale seda hakkas euribor kukkuma. Seletage mulle ära siis, mida rahvas selle universaalteenusega üldse võidab?

17:12 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Aitäh selle küsimuse eest! Väga lihtsalt öeldes: universaalteenusega rahvas võidab hinnas. Nad võidavad odavama hinna. Kui te räägite ajaloost, kuidas EKRE oli valitsuses, ma olen päris kindel, et enne üldse EKRE erakonna loomist olid energiahinnad veelgi madalamad. Aga me elame tänases päevas ja me leiame lahendusi tänasesse päeva. Mis puudutab CO2, siis nii nagu ma olen ennist maininud, Euroopas me kindlasti esindame Eesti huve selles osas, et CO2 hind tänases süsteemis oleks mõistliku hinnaga. 

17:13 Esimees Jüri Ratas

Jaak Aab, palun!

17:13 Jaak Aab

Hea minister! Ma saan aru jah, et koalitsioonis on otsustatud niimoodi, et ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister tegeleb nüüd elektrienergia hinnaga, kuigi muidu see oleks majandus- ja taristuministri ülesanne üldse, tavalises olukorras. Aga kas siis gaasi ja kaugkütte hinnaga, millele te koalitsioonilepingus olete lubanud ka hinnalae kehtestada ja seal on välja toodud need hinnalaed, kas te oskate kommenteerida nüüd sama ministeeriumi ministrina või siis valitsuse liikmena, millal vastavad määrused kehtestatakse, et inimeste ootus saaks selge vastuse? Täna tuli uudis: gaasi hind esimesest oktoobrist 4,1 eurot kuupmeeter. Eelmine aasta oli 0,6 ja 0,7 eurot ehk 60–70 senti.

17:14 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Aitäh selle küsimuse eest! Mul on hea meel öelda, et peatselt peale mind saabub kõnepulti minu hea kolleeg minister Sikkut ja vastab sellele küsimusele. Valitsuse poole pealt, ma ütlen, et esimesel võimalusel tegeleme kõigi kriitiliste probleemidega.

17:14 Esimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun! 

17:14 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Inimeste elektriarve koosneb teatavasti kahest komponendist: üks siis on elektrienergia ja teine on võrgutasud. Elektri tootmine kuulub praegu riigile, samuti suures osas elektri põhivõrk kuulub riigile. Aga me nägime juba päris suurt võrgutasu tõusu Eleringi poolt, ees ootamas on veelgi rajum hinnatõus. See teade oli juba meedias olemas. Ehk et ühe käega nagu annate armu, teise käega lajatate täiega. Ja mulle üks inimene saatis oma elektriarve, kus on täiesti must valgel kirjas: elektrienergia 278, see on siis Eesti Energia poolt saadetud, ja võrgutasu 64.57 ja see arve kokku koos käibemaksuga on 81.36. Kuidas te sellise absurdi ära lahendate? Kuidas te inimesi aitate? Me räägime siin praegu elektrienergiast, aga võrgutasud on ka väga suur probleem. Aitäh!

17:15 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Aitäh selle kommentaari ja küsimuse eest! Vastus on võrdlemisi lihtne: kõiki suuri probleeme lahendatakse üks samm korraga. Täna me lahendame seda elektri hinna probleemi. Aitäh!

17:15 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

17:15 Henn Põlluaas

Aitäh. Te ütlesite ühes oma vastuses (tsiteerin): "Ettevõtete toetamine on kahtlemata üks valitsuse prioriteete." Aga see on ju vale, sest samas te väidate kogu aeg, et valitsuses mitte mingisugust sellist kokkulepet pole. Ka käesolevast eelnõust on ettevõtete toetamine täielikult välja jäetud. See toob kaasa veelgi suurema inflatsiooni, mis on niigi kordades suurem kui teistes Euroopa riikides. Isegi Venemaal ei ole inflatsioon ligilähedanegi ja valitsuse meelest, ka teie meelest on see järelikult okei. Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et antud eelnõu viib ellu koalitsioonilepingus sätestatut. Kas valitsuse eesmärk ongi, jättes ettevõtlus toetusteta, suurendada veelgi inflatsiooni, tuua esile Eesti ettevõtete pankrotistumine, tööpuuduse kasv ja enneolematu vaesus? Teie ülesanne on seista Eesti rahva ja Eesti ettevõtluse eest. Aga see on Kurt Vonnegutti tsiteerides – andke andeks! – poolpeeretamine. 

17:17 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Aitäh selle kommentaari ja küsimuse eest! Nii nagu ennist, me lahendame ühe probleemi korraga. Täna me lahendame probleemi kodutarbija jaoks ära. See, et me ei ole kõige tehnilises lahenduses veel kokku leppinud valitsuses, ei tähenda seda, et me ei näeks seda prioriteetse probleemina, millega me tegeleme, kuhu me oma aega paneme, kus me kaasame erinevaid organisatsioone, eksperte. Ma võtaksin teie murekoormat maha ja ütlen veel kord: see on meie prioriteet.

17:17 Esimees Jüri Ratas

Taavi Aas, palun!

17:17 Taavi Aas

Aitäh! Hea minister! Minu küsimus on jällegi teie ühest eelmisest vastusest. Te ütlesite õigesti, et Enefit on börsiettevõte, ja ütlesite ka seda, et teie eraettevõtlust seetõttu reguleerima ei lähe. Tegelikult regulaator ei ole mitte valitsus, vaid selle eelnõu järgi on regulaatoriks ju Konkurentsiamet. Ja tuletan teile meelde, et selline ettevõte nagu Tallinna Vesi, täpselt samamoodi börsiettevõte, ometi Konkurentsiamet hinda reguleeris. Nii et minu väide on, et täpselt samamoodi on see võimalik ka elektri puhul.

17:18 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Aitäh! Tõepoolest, Eesti Energial üle 50% turuosa on, samas on ka Riigikohtu lahend minu teada selles osas, et tegelikult ta pole turgu valitsev monopol. Erinevalt Tallinna Veest, kes oli monopol. Ja see on ka põhjus, miks monopolilaadse olukorra lahendamine Konkurentsiameti poolt ei ole tänasel päeval päevakorras just Enefit Greeni osas.

17:18 Esimees Jüri Ratas

Maria Jufereva-Skuratovski, palun! 

17:18 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus ka puudutab ettevõtjate abistamist, kuna minu poole pidevalt pöörduvad inimesed ja soovivad teada, mis on need konkreetsed meetmed valitsuse poolt pakutud, mis aitavad neil läbi elada talve ja sügise. Ma sain aru, et tegemist on kokkuleppe küsimusega, et on veel vaja seda arutada koalitsioonis. Aga ma küsin: kas teil ministrina on kindlat ettepanekut, mida te olete valmis panema lauale? Ja ma tõepoolest sooviks kuulata just neid teie isiklikke või siis ministri ettepanekuid, et me vähemalt teaksime. Aitäh.

17:19 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Aitäh selle küsimuse eest! Minu isiklik ja ka Isamaa seisukoht on see, et universaalteenust tuleks laiendada kõikidele ettevõtetele ja leida ka tehnilised lahendused selleks. Seda me kahtlemata koalitsioonis arutame ja minu poolt on see lauale pandud. Me ei unusta samas ära ka kõiki teisi energialiike ja leiame lahendused nendegi osas. Kui rääkida just ettevõtete osas, mis on tulnud sõnumina ettevõtete poolt, siis need, kellel vähegi võimalik, on gaasi pealt ära tulnud kütte peal, aga osades tootmisprotsessides on gaas kriitiline ja sa lihtsalt ei saa muu asjaga kui gaasiga. Kahtlemata me vaatame ka nende vajadusi. Aitäh!

17:20 Esimees Jüri Ratas

Siim Pohlak, palun!

17:20 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettevõtlusminister! Jätkan ka seda ettevõtjate teemat. Te ütlesite ka, et esimesel võimalusel tegeldakse sellega. Ettevõtjad on tegude inimesed ja hoiatan teid ette, et üks teie koalitsioonipartneritest, nimelt peaminister Kaja Kallas, ka eelmisel sügistalvel, kui ma küsisin ettevõtjate toetamise kohta, ütles, et nädala-paari jooksul tehakse väikeettevõtjatele ja ettevõtjatele toetused, aga tegelikult ei tulnud sealt mitte midagi. Kas teil on ka plaan B, kui esimesel võimalusel venib väga pikaks talvesse ja kevadesse? Mis on teie plaan B, kuidas te plaanite aidata Eesti ettevõtjaid, kui ka seal Brüsselist, kuhu te peate minema veel kooskõlastama midagi, keerutatakse pöidlaid veel hullemini kui meie parlamendis, ei tule kiireid vastuseid? Mis on teie plaan B, kuidas ikkagi tegelikult aidata Eesti ettevõtjaid juba sügisel?

17:21 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Aitäh selle küsimuse eest! Ma olen siiski päris kindel, et nii valitsuses kui ka Euroopa tasandil me leiame lahendused, et ettevõtjaid energiakriisis toetada.

17:21 Esimees Jüri Ratas

Tõnis Mölder, palun!

17:21 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Tuleb tunnistada, et see teie etteaste on suht piinlik ja mage. Ja ma ei süüdista selle teid, vaid pigem seda, et te olete lasknud Reformierakonnal eesotsas Kaja Kallasega ja Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnale endale lihtsalt koti pähe tõmmata. See eelnõu, kus te ise ütlesite, et lahendame probleemi kodutarbijale, ei lahenda ju tegelikult ühtegi probleemi. Ei aita see inimesi, kes kasutavad täna elektrit, ei aita see ettevõtjaid ega mitte kedagi. Ega teil ei ole ka ühtegi konkreetset vastust. Aga ma siiski küsin ühe küsimuse, mis puudutab ahjuküttega majapidamisi. See eelnõu tuleb appi inimestele, kes kasutavad elektrit, aga me teame, et Eestis on väga palju majapidamisi, kes kasutavad just nimelt ahjukütet ja selle tarbeks puitu. Me teame seda, et need hinnad on kolm-neli korda tõusnud, siin valitsus appi ei tule. Mis on see plaan ja sõnum nendele inimestele, kes täna ka ootavad just nimelt seda talvist perioodi ja riigiabi?

17:22 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Aitäh selle küsimuse eest! Ma arvan, et universaalteenus pakub olulist tuge hindade osas elektriturul. Ja mida kiiremini me selle teie kaasabil tehtud saame, seda kiiremini me saame lahendada järgmisi probleeme.

17:22 Esimees Jüri Ratas

Rene Kokk, palun! 

17:22 Rene Kokk

Suur tänu, austatud esimees! Lugupeetud minister! Jaa, teie viimased vastused on ikka väga pehmelt öeldes sisutühjad. Aga ma annan teile võimaluse vahepeal vastata konkreetsemalt ka. Palun, ehk kordate uuesti üle, mis see universaalteenuse hinnavahemik olema saab! Ma saan aru, et te ütlete, et selle peab välja selgitama Konkurentsiamet, aga kahtlemata te olete selle eelnõu ettevalmistamise käigus seda mõttetööd teinud erinevate organisatsioonidega ja inimesed küsivad seda väga tihti ka minu käest, mis see vahemik siis olla saab. Äkki te kordate üle, mis te arvate, mis vahemikku see jääb? Ega ma ei arvagi, et te praegu absoluutset tõde saate öelda, aga ehk käite välja selle vahemiku. Aitäh!

17:23 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Jah, Konkurentsiamet määrab lõpliku hinna. Loodetavasti – nii vähemalt on nende enda väidete järgi – nad suudavad loomulikult Eesti Energiaga koostöös ja nende andmetele toetudes hinna kooskõlastada ligikaudu 23. septembril. Ja poliitiliselt ei saa ju kuidagi Konkurentsiametit mõjutada, nii et siin ei jää muud üle, kui lähtuda Konkurentsiameti enda väljaöeldust. Sellel hetkel, kui börsihinnad olid 200 ja 220, siis nad ütlesid, et suure tõenäosusega see hind saab olema madalam. Aitäh!

17:24 Esimees Jüri Ratas

Anti Poolamets, palun!

17:24 Anti Poolamets

Lugupeetud ettekandja! Ega ma teid ei kadesta selles rollis, sest sellel talvel algab pankrottide laine. Täna helistas mulle 30 aastat Rakveres kõrtsi pidanud mees, kes ütles, et sel talvel pean kinni panema, sest hind on viis korda kallim, ma ei saa mingit kasumit. Ta elas isegi maffiaajad üle, relv käes. Mõelge ise, mis hakkab toimuma. Ja tõesti, praegu on see nagu lekkiva paadi mingite kaltsudega parandamine, et ta põhja ei läheks. Olukord on siiski selline, et me peame mõtlema, kas see rohepööre mitte ei vii kogu meie majandust uppi. Ja mul on ka küsimus, et kas te ikka tehnoloogiainimesena üldse usute, et lehmade metaanieritus maakera hävitab. Kas me ei võiks pidurit tõmmata kogu sellele asjale? Katastroof terendab Saksamaal ja mujal. Äkki nelja aasta pärast ei lähegi mujale, kui paneme tehased tööle, paneme normaalse tootmise tööle.

17:25 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Aitäh! Kui see küsimus oli lehma metaani mõjude kohta, siis minule teadaolevalt metaan on osoonile 25 korda ohtlikum kui CO2. Aga jah, kui vaja, ma võin täpsemalt uurida seda.

17:25 Esimees Jüri Ratas

Jürgen Ligi, palun!

17:25 Jürgen Ligi

Aitäh! Härra minister! See, kui mina olen hea koalitsiooni liige, nagu te ütlete, tähendab ju seda, et te peate mulle andma eriti head vastused. Aga see esimene ei õnnestunud. Minu küsimus, kuidas see eelnõu suurendab pakkumist ja vähendab nõudlust – on täpselt vastupidi, ikkagi asi ei ole neljas aastas, ta ikkagi vähendab pakkumist, ta vähendab stiimulit investeerida ja ta kindlasti stimuleerib ka tarbimist. Nii et selles mõttes hinna seisukohalt on ta tagurpidine mõju. Aga ma küsin selle sotsiaalse mõju kohta. Spetsiaalselt otsisin sellist analüüsi, seletuskirjas seda pole. Kes odavamast hinnast rohkem võidab, kuidas see võit tuludetsiiliti teie analüüsi järgi jaotub summaarselt?

17:26 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Aitäh selle eest! Eks tulud jaotuvad muidugi elektri tarbimise osast. Me oleme näinud siin uuringut Euroopa tasandil, mis tõi välja Eestit kui riiki, kus just kõik sissetulekugrupid tegelikult on väga tugevalt mõjutatud energia hinnast. Ja seetõttu me ikkagi toetame kõiki, läbivalt kõiki ühiskonnagruppe.

17:26 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

17:27 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud, härra Järvan! Ma ütlen teie kohta härra Järvan, sest ma pean praegust Kaja Kallase valitsust illegitiimseks seoses põhiseaduse süstemaatilise ja pikaajalise rikkumisega selle valitsuse kokkupanemisel. Minu küsimus on selline, et te vihjasite, et enne EKRE moodustamist oli elektri hind veel odavam. Tõepoolest, isegi Nõukogude ajal, mida mina mäletan, aga teie olete sündinud 1990, nagu ma järele vaatasin, oli ta 4 kopikat kilovatt-tund – väga odav praegusega võrreldes. Kui arvestada, mida kopikas eurosse või senti ümberkonverteerituna tähendab, see oli praktiliselt olematu, eks ole. No ma ei tea, võib-olla praegune valitsus peaks Venemaalt selles suhtes abi lausa küsima. Aga mu küsimus on tegelikult üldse teisest valdkonnast. Ja küsimus puudutab seda, et eile üritasime teha ühte, ühesõnaga pangandusega tegelesime natukene, ja selgus, et ei saa kuidagi sisse. Ülekandeid ei olnud võimalik teha, identifitseerimine ei toiminud. Ja kuna mina vene keele valdajana loen ka Vene väljaandeid aeg-ajalt, siis ma olen sealt lugenud, et Venemaa ähvardab Balti riike kättemaksuks – ma ei hakka täpsustama, mis kättemaksuks  – tõsiste küberrünnakutega. Kui valmis Eesti on selleks? Aitäh!

17:28 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Tänu erakorralistele investeeringutele küberturvalisusesse tegelikult me näeme, et küberrünnakud on riigisüsteemide vastu põhimõtteliselt olematu mõjuga olnud. Ja selle tõttu ma vastan teile julgelt, et väga valmis. Mis puudutab eilset tõrget, siis see oli lihtsalt tehniline probleem. Tegemist ei olnud rünnakuga.

17:28 Esimees Jüri Ratas

Urmas Reitelmann, palun!

17:28 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Mõned päevad tagasi lekkis ajalehtedes ja meedias mõte, et Nord Poolist lahkumine oleks vältimatu. Siis Nord Pooli toiduahelast kostus meeleheitlikke hüüdeid, miks seda teha ei saa, see kõik kõlas nagu infantiilselt, just nagu oleks Olympic Casino suuromanik öelnud, et hasartmängudest ei tohiks mitte kunagi loobuda.

Nüüd ettevõtluse juurde. Okei, te teete mingi fikseeritud paketi kodutarbijale, ettevõtjad mängivad endiselt kasiinos, endiselt on see suur mäng, me teame, et Nord Poolis kunstlikult tõstetakse hinda nii Eestis kui ka Põhjamaades, see ei ole aus business. Miks valitsus sealt ometi välja ei tule sirge seljaga? See on ainult ühe valitsuse otsuse taga.

17:29 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Aitäh küsimuse eest! Ka ettevõtjatel on olnud võimalus hindu fikseerida. Need, kes nägid riske tulemas, samamoodi nagu valitsus, ka tegid seda. Miks me ei tule börsilt välja, on sellepärast, et meil peab nõudlus ja pakkumine olema tasakaalus ja kuidagi me peame vahetama elektrit. Ja see on ka põhjus, miks me oleme börsil. Ka universaalteenus saab olema üks pakett börsil ja see, et see on börsil, ei tähenda, et sa pead seda kasutama. Aga see annab sulle vähemalt võimalusi selleks. Ja selleks, et elektrisüsteemid ikkagi meil töötaks ja oleks sünkroniseeritud, see on ka põhjus, miks me oleme börsil.

17:30 Esimees Jüri Ratas

Jaak Valge, palun!

17:30 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teil on olnud sellised head, lühikesed ja väga-väga viisakad vastused ja mul on ka selline lühike küsimus, millele ma eeldan mitte ainult viisakat vastust, mis teilt nagunii tuleb, aga ka konkreetset vastust. Teie väitsite nimelt ühes oma vastuses, et te olete mõistlikud koalitsioonipartnerid ja seetõttu siis see toetusinstrumendi loomine ettevõtjatele viibib. Ühesõnaga te annate mõista, et teie ehk Isamaa Erakond oleks kiire lahenduse poolt, aga koalitsioonipartnerid pidurdavad. Teil on kaks koalitsioonipartnerit, sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond, ja minu küsimus on: kumb neist pidurdab või pidurdavad mõlemad koos?

17:31 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Aitäh küsimuse eest! Ma liiga palju ei tahaks oma koalitsioonipartnerite nimel ja nende erakondade nimel sõna võtta, aga ma olen päris kindel, et kõik erakonnad tahaksid kiiret lahendust. Probleem on selles, et need kiired lahendused tõenäoliselt natukene erinevad ja seetõttu konsensuse leidmine veidi veel viibib.

17:31 Esimees Jüri Ratas

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

17:31 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Minu teine küsimus puudutab universaalteenuse võimalikku hinnavahemikku ja uuesti ma küsin teie isiklikku arvamust. Kuidas te arvate, milline võiks olla selline mõistlik hinnavahemik selle universaalteenuse juures, jälle teie isiklik arvamus?

17:32 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Aitäh selle küsimuse eest! Ma arvan, et me elame väga keerulisel ajal, siin on mitmed kriisid samal ajal. Kriisis kõige negatiivsem asi, mis sa teha saad, on tekitada segadust ja segadust tekitatakse kõige paremini kommunikatsiooniga. Eriti kui see kommunikatsioon, tuleb välja tulevikus, ei vasta täpselt tõele. Selle tõttu ma pean jääma ikkagi Konkurentsiameti poolt välja öeldu juurde, et olukorras, kus börsihind oli 200–220, sellest suure tõenäosusega tuleb odavam. Ja siin kõnepuldis ma ei tahaks rohkem segadust.

17:33 Esimees Jüri Ratas

Dmitri Dmitrijev, palun!

17:33 Dmitri Dmitrijev

Aitäh! Lugupeetud minister! Kolleegid saalis on palju rääkinud ettevõtjate toetamisest või pigem ettevõtjatele mõeldud toetusmeetmete puudumisest selles eelnõus. Te oma eelnevates vastustes viitasite sellele, et tegelikult paljud ettevõtted või ettevõtjad on jõudnud fikseerida elektrienergia hinna soodsale tasemele natuke pikemaks perioodiks. Minu küsimus: kas me tõesti nõustume selle olukorraga, kus kriisi ajal, mil ellu jäävad mitte innovaatilised, keskkonnasõbralikud, kuluefektiivsed ja Eesti ekspordi kasvu ja sellega ka SKP kasvu toetavad ettevõtted, vaid need, kellel on õnnestunud õigel ajal õiged lepingud sõlmida? Ma mõtlen neid, kellel on elektrienergia üheks suureks kulukomponendiks. Millal on plaanis koalitsioonil ikkagi välja tulla toetusmeetmetega, mis on suunatud ettevõtjatele? Aitäh!

17:34 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Aitäh selle küsimuse eest! Üldpõhimõttena ma näen, et Eestis võiks jääda ellu kõige parema ja kõige tugevama ärimudeliga ühingud. Ja kahtlemata selles suur roll on nende ettevõtete juhatusel, kes teevad selliseid otsuseid, kes näevad riske tulemas, kes hindavad riske õigesti. Ja loomulikult ka siin on innovatsioonil väga oluline osa. Kui innovatsiooni sa ei panusta, siis tulevikus siin tõrjutakse turult välja. Olles seda öelnud, ma ütlen seda uuesti. Praegu on energiaturul turutõrge ja see annab põhjuse riigile sekkumiseks, seda nii kodutarbijate osas kui ka ettevõtete osas. Ja millal see lahendus tuleb? Esimesel võimalusel.

17:34 Esimees Jüri Ratas

Kalvi Kõva, palun!

17:34 Kalvi Kõva

Aitüma, hea Riigikogu esimees! Hea minister! Mu küsimus tuleb selline. Kas te mõtlesite seda eelnõu koostades ka nende kodumajapidamiste peale, kes oma sooja saavad küttepuudega? Me teame väga täpselt, mis küttepuu hind on täna teinud. Loomulikult, selle valemi järgi sa võid ükskõik kui kalleid küttepuid osta, sul selle valemi järgi see sinna toetuse alla ei lähe. Küll aga me teame, et ahjuga kodu küttes on sul ridamisi muid kulutusi, ja inimeste eluharjumused, nende küte kallineb ka sadu protsente võrreldes aastataguse ajaga. Mis te nendele puudega ahju kütvatele inimestele ütlete?

17:35 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Me ütleme seda, et meil on väga hea meel, et elektrituru reform on käigus, et universaalteenus tuleb ja et vähemalt selle elektri hinna me saame kontrolli alla.

17:36 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme.

17:36 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Siin on nii palju naljakaid asju, mida te olete öelnud alates sellest, et meil on börs. No meil ei ole börsi. See on ju börsi karikatuur, mis meil on. Siis, meil on turutõrge. Missugune turutõrge? Turutõrge on tekkinud sellest, et fossiilseid kütuseid mingisuguse ideoloogilise hullusega keeldutakse kasutamast ja tahetakse üldse kinni panna. Needsamad ahjupuud ka pidid ju nii hirmsad asjad olema, et tuleks ära keelata. Aga minu küsimus on teise, ma ei tea, ka fossiilse või mitte fossiilse või mis iganes kütusega seotud – see on pellet. Me teame, et väga palju kasutatakse Eestis kütteks pelletit ja pelleti hinnad on praegu tõusnud kusagil ligemale 500 eurot tonn. Mis varianti näeb valitsus ette selle kütteliigi kompenseerimiseks, toetamiseks? Samas on absurdne olukord, kus ma tean, et inimesed Eestist eksporditud pelleti ostsid tagasi, tõid tagasi, kümnekordselt odavama hinnaga. Siin on ka turutõrge, mis te selle turutõrkega teete?

17:37 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Aitäh küsimuse eest! Käesolev seaduseelnõu tõepoolest pelletitega ei tegele, aga me kindlasti proovime leida ka lahendusi nende jaoks, kes kasutavad alternatiivseid kütteallikaid.

17:37 Esimees Jüri Ratas

Toomas Jürgenstein, palun!

17:37 Toomas Jürgenstein

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Ma kasutan juhust ja tänan eelmist valitsust. Mina olin lihttarbija ja kui te võtsite võrgutasust enda kanda omajagu, siis oli tunne, et käsi pandi õlale. No praegu me paneme käe lihttarbijale natuke tugevamini õlale. Aga ma küsin näitlikult. Ma tegin möödunud aasta lõpus kolme aasta peale lepingu: ööelekter 12 sendiga, päeval 15-ga. Hea minister, kas sa soovitad mul universaalpaketi võtta?

17:38 Eesti Panga president Madis Müller

Aitäh selle küsimuse eest! Ma soovitan oodata ära Konkurentsiameti hind ja kui see on odavam, siis liikuda universaalteenuse peale. Aitäh!

17:38 Esimees Jüri Ratas

Siim Kiisler, palun!

17:38 Siim Kiisler

Aitäh, Riigikogu esimees! Austatud minister! Kas te olete nõus, et teie eelnõu soodustab suuremat tarbimist eraisikute poolt, elektri tarbimist, seega suurendab omakorda defitsiiti elektriturul ja seeläbi seab veelgi raskemasse olukorda Eesti ettevõtted, kuna nende jaoks defitsiitne olukord muutub raskemaks, ja sellega halvendate ettevõtja olukorda elektriturul?

17:39 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Aitäh selle küsimuse eest! Ma ei arva, et see hirmkallite hindade juures ikkagi tarbimist suurendaks. Ma arvan seda, et pigem me teeme ettevõtetele teene, sest me loome raamistiku, millega me saame loodetavasti ka tulevikus neile appi tulla.

17:39 Esimees Jüri Ratas

Siim Kiisler, palun!

17:39 Siim Kiisler

Aitäh! Palun täpsustage. Te ütlesite, et hirmkallite hindade juures, et see ei suurendaks tarbimist. Kas te tahtsite sellega öelda, et hinnad jäävadki hirmkalliks, või mis selle jutu mõte oli? On ju selge, et kui on piiramatult odavam hind, siis eraisikute tarbimine kasvab, see tähendab, et teistele jääb vähemaks.

17:40 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Aitäh! Ei tahtnud öelda seda. Mida ma tahaksin öelda, on see, et ettevõtete tarbimine on ligikaudu kolm-neli korda suurem kui kodutarbijate tarbimine ja seetõttu kodutarbijad, ja eriti seda suvel, aga me näeme talve raskena ette tulemas, siin hinnad kaks-kolm korda see, mis oli eelmine talv. Just sellepärast me tulemegi selle universaalteenusega kodutarbija jaoks välja.

17:40 Esimees Jüri Ratas

Kalvi Kõva, palun!

17:40 Kalvi Kõva

Aitüma, hea Riigikogu esimees! Hea minister! Mart siin tagapingist paar küsimust varem püüdis manada sellise pildi, et taastuvenergia ja taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter on hirmkallis, saatanast, ja me peaksime minema tagasi taastumatute energiaallikate juurde. Hea minister, kas ma olen õigesti aru saanud, et teie arvates ikkagi taastuvatest energiakandjatest saadud elekter on tänaseks päevaks kõige odavam, perspektiiviga, väga kindlalt tulevikku vaatav ja mõistlik kasutada? Või on ikka Mardil õigus?

17:41 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Aitäh, selle küsimuse eest! Tänases olukorras kahtlemata rohetootmine on kõige odavam viis elektrit saada. Ma olen ka tugevalt turumajanduse usku, mis tähendab, et ka kõige loodussõbralikuma lõpptulemuse saame siis, kui me laseme turul võimalikult palju ise tegutseda, aga samas hinnastame riiklikud ressursid õiglaselt.

17:41 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun! 

17:41 Henn Põlluaas

Aitäh! Kui me ikkagi vaatame seda taastuvenergiat laiema pilguga, siis kõik need elektrivõrgud, mis tuleb luua, muundurjaamad, salvestusvõimalused, kogu see eriliste muldmetallide kasutamine ja utiliseerimine pärast – kui me selle kõik kokku paneme, siis ei tule see teps mitte odavam, vaid palju kallim. Aga öelge mulle palun, kui me jätame need rohepöörasusest tingitud igasugused CO2 kvoodid ja kõik selle hulluse, mille tõttu meil elekter kallis on, ja ka Nord Pooli kõrvale, siis meie enda elektritootmine meie Narva elektrijaamades, öelge palun, kui palju maksab see kilovatt koos mõistliku kasumiga? Aitäh! 

17:42 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Aitäh selle küsimuse eest! Paraku see on pidevalt muutuses. Me oleme näinud siin erinevaid numbreid. Kõige täpsema vastuse saab siiski Eesti Energialt. Aitäh!

17:43 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid. Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni esimehe. Kristen Michal, palun!

17:43 Kristen Michal

Austatud esimees! Austatud kolleegid! Majanduskomisjon kogunes reedel, 26. augustil, ja arutas valitsuse esitatud elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu 655, mis on teie ees ja mida minister siin tutvustas.

Ma püüan ülevaate anda komisjonis olulisemast arutatust. Meie protokollid on ka vist veebis kättesaadavad ja tihtipeale üsna üksikasjalikult, mistõttu protokolli ettelugemist ma siin sooritama ei hakka. Kirjaoskus on üsna levinud.

Kõigepealt käisime üle selle, mis muutus nüüd eelnõu algses variandis, mis oli ajakirjanduse kaudu kõigile kättesaadav enne, kui ta Riigikokku jõudis. Siis valitsuses täpsustati leppetrahvi ajalist piiri, mis tähendab seda, et leppetrahvita saab paketti vahetada esimese paketivahetusega mitte 2022. aasta lõpuni, vaid esimese korra saab leppetrahvita vahetada, see on seaduses ka nüüd kirjas.

Siis oli küsimus see, mis ka siin küsimuste ringis juba oli, et kas tulevikus piisab sellest, et klient tühistab oma lepingu, läheb üle üldteenusele, saab universaalteenuse hinnaga. Vastus on loomulikult jah, see on küllaltki hea ja lihtne mehhanism.

Kolleeg Siim Kallas tundis huvi, ja seda küsimust on ka varem küsitud, kas siia kauaks arvatakse, et see universaalteenuse hind on odavam ja kas Konkurentsiameti puhul on ohtu, et tuleb ka poliitilist survestamist selle hinnale. Noh, ütleme nii, et seal nii Kristjan Järvan kui ka tema nõunik Märt Ots kirjeldasid seda hinnamehhanismi ja üldjoontes pigem see mehhanism paistab selline, et Konkurentsiamet püüab selle hinnastada vastavalt juba kirjeldatud mehhanismile, et tootmissisendid, tööjõukulud, keskkonnamaksud ja nii edasi ja mõistlik tasuvus. Pikemas vaates tõenäoliselt – see on nüüd komisjoni lisandus –, kui tulevad uued võimsused, puhtamad, moodsamad ja soodsamad, siis see universaalteenus ilmselt kahe või viie aasta lõikes ei jää enam selliseks soodsamaks pakkumiseks, pigem on tegemist ikkagi kriisilahendusega, mis seda energiasõda, mis siin praegu käib, lapib.

Siis oli palju juttu sellest hinnast, mille kohta ka siin saalis küsiti ja see hind on pigem täna ikkagi spekulatiivsed, või need hinnangud, mis on ka siin protokollis, on komisjonis arutatud, pigem on need spekulatiivsed ja tunnetuslikud. Märt Ots hindas seda tootmishinda 50–60 euro juurde megavatist ja CO kulu, mis oli hinnanguliselt umbes 80, hiljuti isegi 96, see on umbes 130–150 eurot megavatt. Aga ma rõhutan, kuna see siin protokollis, et tegemist on hinnanguga, sest täpse hinna määrab ikkagi Konkurentsiamet pärast seda, kui ta on kõik need sisendid üle käinud ja täpse arvestuse teinud, seda päris pöidlaga mõõta ei saa.

Oli ka küsimusi, mis edasi saab, kuidas teised elektrimüüjad sellega tegelema hakkavad. Teised elektrimüüjad saavad seda edasi müüa ja tegelikult on neil võimalik ka marginaal lisada. Kliendil on üsna lihtne võrrelda seda hinda pakutava hinnaga ja otsustada, millise müüja juures ta sellega tegeleb või millise müüjaga ta lepingu sõlmibm, kui ta tahab.

Siis oli küsimusi kolleegidel, et kui nüüd ikkagi juhtub, et elektritootjahind peaks kõikuma, tootmissisendid peaks kõikuma, mis siis saab. No siis tegelikult Konkurentsiametile esitatakse taotlus või Konkurentsiamet vaatab üle ja vastavalt sellele kõikumisele ka hinnamuutused teeb. Märt Ots lisas vanast kogemusest Konkurentsiametist, et nende rusikareegel on, et umbes viieprotsendiline kõikumine on see piir, kust alates hakatakse neid hindu jälle üle vaatama.

Nii. Ma vaatan, mis siin veel olulist on. Ahah, ühesõnaga, küsiti ka palju ettevõtjate kohta, mida ka siin saalis küsiti. Vastused olid samad, mida te juba kuulsite, et valitsus selles eelnõus ja koalitsioon selles eelnõus tegeleb eeskätt kodutarbijate, eraisikutega, läbi korteriühistute, kuidas iganes. Ettevõtluspaketid on teistes eelnõudes, kui on vaja eelnõusid, või teistes otsustes, mis valitsusest tulevad. Läbirääkimised ettevõtjatega ja ettevõtlusliitudega käivad, seda kinnitati. Eks lähitulevik näitab, mis need lahendused on Eestist või Euroopast, sest signaale on ka Euroopast palju tulnud, ja vaatame, mis need sammud on.

Nii. Ma arvangi, et see vast ongi olulisem osa. Kui on küsimusi, siis eks ma lisan. Otsused olid alljärgnevad. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Kristen Michal (konsensusega), teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (samuti konsensusega) ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 5. september kell 12.

Lisan omalt poolt siia, et see menetluse tempo muidugi on kahtlemata kiire. Me püüame seda ka Riigikogus, ütleksin, siiski üsna kiires tempos teha. Eks aeg näitab, kuidas see kõik õnnestub, aga eesmärk on hetkel see, et me jõuaks sellega valmis, kui kõik osapooled, Konkurentsiamet ja president ja nii edasi, jõuaksid selles järjekorras 1. oktoobriks valmis. Seetõttu ma loodan, et nii arutelud kui muudatusettepanekud selles ajaraamis tulevad. See on suure mõjuga eelnõu, kahtlemata. Aga arvestades ka aega ja kriisi sügavust ehk on põhjendatud Riigikogu selline veidi keskmisest kiirem toimetamine sellega. Nii et ma loodan, et kolleegid, fraktsioonid kõik arvestavad sellega muudatuste esitamisel. Nii. Aitäh!

17:49 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile on ka küsimusi. Tõnis Mölder, palun!

17:49 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Eks ma saan aru, et teie olete ka Kaja Kallase pantvangis ja tegelikult te ka tahaksite olla rohkem näoga inimeste, rohkem näoga ettevõtjate poole ja ega te ka ei ole õnnelikud selle eelnõu üle. Ja tuleb tunnistada, et see olukord, kus valitsus täna ikkagi näitab väga selgelt ettevõtjatele seda Pikka Peetrit ja ütleb, et vaadake ise, kuidas te selle sügistalve üle elate – ma arvan, et see ei ole tegelikult see sõnum, mida teie sealt puldist tahaksite öelda. Ja ma tulen teile appi. Kujutage ette, et me oleme siin saalis kahekesti ja peaministrit ei ole seda kuulamas, aga on tuhanded ettevõtjad, kes hiljem saavad seda järgi kuulata. Mis on see sõnum täna valitsuskoalitsiooni poolt ettevõtjatele, kuidas nad saaksid selle sügistalve ikkagi üle elada?

17:50 Kristen Michal

Aitäh, hea kolleeg! Minu meelest inimese õnn tuleb tema enda seest, mitte välistest teguritest. Ma tean palju inimesi, kes otsivad oma ebaedu põhjust kusagilt mujalt. Ma soovin neile alati selles jõudu. Tegelikult see ikkagi tuleb inimese enda seest ja ma ei ole kuidagi õnnetu siin olles. Vastupidi, olen väga õnnelik ja ma meenutan, et isegi kui me siin saalis oleksime kahekesi: puldist kõneldakse alati Eesti rahvaga. See on reegel. Ja kui nüüd Eesti rahvaga kõneleda, siis universaalteenus võib-olla pole seda, et ta kõige täpsemalt sihiks ainult abivajajaid, ta võib-olla ei rahulda seda vajadust, et muuta kiiremini tarbimisharjumusi. Aga tema kasuks räägib see, et ta selles kriisis ajaliselt esimesena jõuab abina kohale ja see on printsiibilt abi puhul väga oluline. Ja see tagab ka selle, et need inimesed, kes ei ole fikspakette sõlminud või kellel ei ole selliseid fikspakette, nagu nad sooviksid, saavad lahenduse. See annab meelerahu tegelikult keerulisel ajal.

Ja ma julgeksin öelda, et energiaturgudel toimuv ka enne seda valitsuskoosseisu, ka eelmises valitsuskoosseisus oli selgelt energiasõja tunnustega. Ettevõtluse poole pealt, tean, on erinevaid mõtteid. Ma kindlasti ei hakka valitsusele siit puldist seda survet panema. Aga see surve on loomulikult avalikkuses olemas, sest ettevõtlusliitudel, ettevõtlusvaldkondadel on erinevad huvid, erinevad mured. Ka komisjonis käsitleti muu hulgas näiteks Estonian Celli kirja. Kõigil on oma vaated sellele, aga öelda seda, et universaalteenus seetõttu ei ole piisav, et see lahendab ainult ühe osa murest – ma ütleksin nii, et kõikehõlmavat paketti siit ei maksagi oodata. See pigem ongi kodutarbijate, korteriühistute pakett, teine pakett ja teised otsused tulevad ettevõtlusvaldkonna jaoks. Aitäh!

17:52 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Taavi Aasa. Palun!

17:52 Taavi Aas

Austatud esimees! Head kolleegid! Lühidalt selle eelnõu kohta võiks öelda nii, et liiga hilja, liiga kallis, liiga vähe. Ehk miks hilja? Tegelikult juba selle aasta lisaeelarvet tehes esitasime oma ettepanekud toetusmeetmeteks, mis olid sarnased möödunudtalviste meetmetega. Tookord see Reformierakonnale ei sobinud. Elu on näidanud, et me olime õigel teel, just siis olekski tulnud need meetmed vastu võtta, oleks saanud neid juba praegu rakendada. Seetõttu: hilja.

Aga need meetmed on ikkagi välja töötatud ja selleks, et mitte oodata veel mingisugust järgmist kuud aega, tuleks rakendada need meetmed, mis eelmisel talvel olid, koheselt, seda enam, et need meetmed hõlmavad ka toasooja, need meetmed hõlmavad ka gaasi, sest elekter ei ole ainukene energiakandja, mis on kalliks läinud.

Miks kallis? Kui Keskerakond oli valitsuses, tehti hinnalagi 1,2 eurot tarbijatele, kodutarbijatele. Valitsus pakub, on räägitud suurusjärgust 1,8 ehk 18 senti kilovatti. Kui palju see hind tuleb, eks Konkurentsiamet näitab, aga kui see peaks olema 18 senti kilovatt, siis tähendab see seda, et valitsus esitab meile eelnõu, millega kodutarbijale elektri hind tõuseb 50%. Ja seda nimetatakse elektrituru reformiks.

Gaasist. Gaasi hinnast juba räägitakse täna tegelikult, või alates homsest hinnatasemest 2.60, 2.65 eurot. Alates 1. oktoobrist 4.10. Ettevõtjad on öelnud, näiteks toiduettevõtjad, et nende taluvuspiir on 90 senti. Tegelikult me räägime tulevikus kõikidest hinnatõusudest. Ja valitsus ütleb selle kohta, et arutame, püüame kokku leppida, püüame olla kõik mõistlikud.

Üks asi veel, mis selle eelnõu kohta välja tooksin, on see, et selle eelnõu hinnanguline maksumus on kuskil 100+ miljonit. Möödunud talvel me aitasime inimesi peaaegu 200 miljoniga ja meie ettepanek lisaeelarves oli 400 miljonit. Ehk selgelt liiga vähe. Sellega ei ole võimalik inimesi aidata, rääkimata sellest, et täiesti välja on jäänud ettevõtjad, mis on selle eelnõu üks suurimaid probleeme. Selline väide, et püüame olla mõistlikud partnerid, see näitab tegelikult seda, et ega seda koalitsiooni väga ei juhita. Läheb isevoolu. Ja alles siis, kui on kõige suurem häda majas, tõenäoliselt alles siis hakatakse ennast liigutama.

Aga kuna menetleme just nimelt seda eelnõu, siis kindlasti tulevad meie poolt ka parandusettepanekud. Loomulikult, üks neist on see, et seda hinda allapoole tuua, siis tuleb arvestada ka CO2-vabu tootmisseadmeid. Kindlasti teeme ettepaneku, et see hind kehtiks ka mikro‑ ja väikeettevõtetele, sest lubab seda ka Euroopa Liidu direktiiv, siin ei ole mingit probleemi, ei lähe millegagi vastuollu. Nagu ma aru sain ministri sõnadest, siis kahtlemata tema ja tema erakond on seda toetamas. Nii et ma juba näen, et siin on tegelikult Riigikogus olemas enamus sellele ettepanekule. See ettepanek on võimalik ellu viia. Ja üks väike parandusettepanek, aga võib-olla ka oluline parandusettepanek on see, et see delta, mille lisavad elektri edasimüüjad sellele edasimüügi või sellele hinnale, et see oleks avalikustatud nende kodulehekülgedel, sest see teeb lihtsalt tarbijale valiku tegemise kergemaks. Aitäh!

17:57 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Rene Kok.! Palun!

17:57 Rene Kokk

Aitäh, austatud esimees! Mõned mõtted selle praeguse eelnõuga seoses, millest me siin täna rääkinud oleme.

Esimene asi, mis täna väga tugevalt kõrva riivas ja mille kohta ma ka märkuse tegin, on see, et koalitsiooni prioriteet on ainult kodutarbija. Kahtlemata on kodutarbija väga oluline. Aga kui me ei mõtle ettevõtluse toetamise peale ja ettevõtjate peale, siis see lähenemine on täiesti vildakas. Ma täna olen mitmeid kordi kuulnud siin ministri suust sellist lauset, et lahendame ühe probleemi korraga. Kui meil on võimekus lahendada ainult ühte probleemi korraga, siis järelikult tuleb midagi ette võtta ministeeriumis või valitsuses selleks, et lahendada probleeme korraga rohkem kui ainult ühte. Nendeks probleemideks on ettevõtjate toetamine, samamoodi omavalitsused. Kui meil ei ole ettevõtlust, siis meil ei ole varsti inimestel enam tööd, meil ei ole maksumaksjaid riigile, meil ei ole tööandjaid. Ehk siis kindlasti siit sõnum valitsuse liikmetele ja ministrile: kui teil ei ole jõudu täna rohkem kui ühe probleemiga tegeleda, siis võtke inimese juurde ja tegelege selle probleemiga ka samal ajal, et ettevõtete murede peale mõeldaks.

Nüüd, kui me räägime sellestsamast hinnast, universaalteenuse hinnast, siis see spekulatsioon või need arutelud, mida on räägitud ka meedias, et see hind võiks olla seal megavati kohta 160–190 eurot megavatt, siis absoluutselt on võimalik valitsusel mõelda selles suunas, kuidas sealt CO2 komponent välja võtta. Kui me räägime CO2 hinnast täna circa 190 euro kanti, siis see on valitsuse otsus. Seda on võimalik teha, kui selleks on soov olemas, ja juba sellega tuua sedasama universaalteenuse hinda oluliselt alla. Loomulikult on valitsusel omad plaanid, kuhu see Eesti Energia dividendiraha panna ja mis sellega teha. Aga täna tuleb vastu tulla inimestele ja tuua see elektrienergia hind nii madalaks kui võimalik.

Ja see, et tulevad uued tootmisvõimsuse turule – väga tore, loodame ja igati toetame seda, et tuleks energia tootmist nii päikesest kui ka tuulest. Aga sinnamaani on ka vaja elada. Ja kui me suretame selleks ajaks ära ettevõtluse ja meie inimesed, siis pole enam kedagi, kes seda tarbib pärast. Inimesed hääletavad jalgadega ja lähevad eest ära lihtsalt.

Täna on juttu olnud ka sellest, et selle universaalteenuse hinna kujundamine. No loodame, et Konkurentsiamet saab sellega hakkama, sest ei ole ju mingi saladus, et eks ettevõtja või praegusel juhul ka Eesti Energiaga kui üks suurimaid energiamüüjaid suudab hinda või omahinda sisustada kindlasti. Ma ei alahinda nende inimeste oskust omahinda kujundada, kes täna selle peale mõtlevad, et seda võimalikult kõrgena näidata ja sealt siis läbi selle ka ettevõtlustulu võimalikult palju võtta.

Ja siinkohal ongi needsamad ettepanekud, mida EKRE on pidevalt öelnud. Esiteks, see ei ole küll otseselt selle eelnõu teema, aga Nord Poolist tuleb välja tulla, börsilt tuleb lahkuda. Euroopa Liit ei kirjuta kuskile ette, üheski seaduses või aktis, et me peame kindlasti läbi börsi oma elektrit müüma. Seda nõuet ei ole Eestile, et Eesti peab kindlasti olema börsisüsteemis. Ei pea olema. Ja teiseks tuleb võtta välja CO2 komponent sellest elektrihinnast. Ja nii ongi. Nende sammudega tuleb edasi minna ja tuleb ikka pingutada selle nimel, et energia hind teha inimesele võimalikult soodsaks. Sest kui me vaatame üldteenuse hinda, mida Eesti Energia on pakkunud, kas või viimase kolme aasta üldteenuse hinda, siis näiteks mai 2021 on Eesti Energia üldteenuse hind, mis ei ole eriti soodne hind, olnud näiteks 66 eurot ja 70 senti megavatt-tund. Nii et tegelikult on võimalik täiesti pakkuda kindlasti alla 100-eurost megavati hinda ka üldteenusega, aga selleks on tahet vaja. Jõudu! Aitäh!

18:02 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Isamaa Erakonna fraktsiooni esindaja Helir-Valdor Seeder! Palun, kaheksa minutit. 

18:02 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Head kolleegid! Kui Isamaa Erakond möödunud aastal opositsioonierakonnana tõstatas elektrituru reformi vajaduse ja tegi konkreetsed ettepanekud, siis võeti seda kui ühe opositsioonierakonna niisugust veidrat ettepanekut, nii nagu omal ajal ka pensionireformi ettepanekut. Aga Isamaa ei tegele veidrustega. Isamaa tegeleb tõsiste asjadega ja täna me oleme erakorralisel istungil siin ja arutame elektrituru reformi seadust esimesel lugemisel.

Vajadus kiire reageerimise järele on ju meile kõigile arusaadav ja ebanormaalsed elektrihinnad, ebanormaalselt kõrge inflatsioon, kõrgetest hindadest tulenev elanike maksejõuetus ja majanduse konkurentsivõime kadu on kahjuks reaalsus, mis peaks kõiki meid sundima kiirele tegutsemisele. Tõsi, see konkreetne elektrituru reform keskendub ainult eratarbijatele ja elektrile – see seaduseelnõu –, aga elektrituru reform laiemalt haarab endasse ka teiste energiakandjate reguleerimist. See puudutab ka gaasi, see puudutab kaugkütet. Nii et minu eelkõneleja, Keskerakonna esindaja jutt sellest, et kahjuks valitsus tegeleb ainult elektriga, ei vasta tõele. Erisus on ainult selles, et gaas ja kaugküte reguleeritakse valitsuse ja ministri tasemel ja selleks ei ole vaja seadust muuta. Nii et ka gaasikompensatsioon ja ka regulatsioonid ja kaugkütte – ka see tuleb ja tõenäoliselt hinnatasemelt madalam veel kui see elektrituru reformi tulemusena reguleeritav universaalteenuse hind elektrile.

Aga nii, nagu siin minister korduvalt ütles, Konkurentsiamet on iseseisev ja sõltumatu ja lõpptõe ja hinna saame teada ikkagi Konkurentsiameti otsusena. Meeldetuletuseks nii palju, et sellest kujunevast hinnast Eesti Energia tootmishind koos mõistliku kasumiga, pluss CO2 hind, sealt veel siis hüvitatakse vastavalt koalitsioonileppele täiendavalt 50 eurot megavatt-tunni kohta veel juurde.  Ja see hind tõenäoliselt ei kujune kõrgemaks kui eelmise valitsuse ainult kütteperioodiks kehtestatud hinnalagi. Universaalteenus kehtestatakse teatud perioodiks, neljaks aastaks, mis loob tunduvalt suurema stabiilsuse ja suurema kindlustunde tarbijatele ja see on kindlasti väga suur eelis võrreldes eelmise valitsuse lahendustega, kus me mäletame, et kahel koalitsiooni osapoolel olid erinevad seisukohad ja meil oli tegelikult kaks erinevat kompensatsioonimehhanismi, mis mõlemad olid ka bürokraatlikud, üks eriti bürokraatlik.

Praegusel juhul see lahendus, kui me nüüd seaduse heaks kiidame, on täiesti bürokraatiavaba. Piisab sellest, et inimene lõpetab näiteks oma börsihinnaga sõlmitud lepingu või siis ka fikseeritud lepingu. Kui universaalteenus osutub sobivamaks, ta läheb üldteenusele ja tal ei ole vaja mitte midagi rohkem teha, ei avaldusi ega pabereid viia, ei tõestada oma tulusid ega kulusid.

Nüüd, jutud sellest, et valitsus on ära unustanud ettevõtjad, ei vasta absoluutselt tõele. Kummaline oli kuulda eelmise valitsuse majandus- ja kommunikatsiooniministri loosungit "Liiga hilja, liiga kallis ja liiga vähe". No see valitsus on olnud loetud nädalad tegevuses ja praegu me oleme juba korraliste istungjärkude vahel erakorralisel istungil, et seadusemuudatusi arutada. Minu arvates on see väga kiire tegevus ja ma väga loodan, et me üheskoos koos opositsiooniga suudame selle seaduse vastu võtta, nii et ta jõustub juba 1. oktoobrist.

Nüüd, ettevõtjate jaoks loomulikult on vaja ka lahendust. See olukord ei ole jätkusuutlik, see on täiesti ebanormaalne, sellest on teadlikud nii Riigikogu liikmed kui ka valitsus. Ettevõtjate jaoks leitakse erinevad meetmed. Isamaa ettepanek ja arvamus on, et oleks kõige lihtsam ja bürokraatiavaba, kui me saaksime universaalteenust laiendada kõigile ettevõtjatele.

Jah, mikroettevõtete ja väikeettevõtetega tõenäoliselt ei peaks Euroopa õigusega vastuolu ja probleeme tekkima. Ülejäänud ettevõtetega on siin vaja kindlasti komisjoniga läbi rääkida ja saada selleks luba. Kui seda luba ei saada, siis vaatame laiemalt, mida on teinud teised riigid. Nad on kasutanud väga erinevaid võimalusi – on see maksupoliitika, on see aktsiisid, on see hinnalaed, on need võrgutasud, on need CO2 hüvitamised ja nii edasi ja nii edasi. Väga erinevaid variante on erinevad riigid rakendanud ja sellest kogemusest lähtuvalt, nendest võimalustest lähtuvalt peab ka kindlasti Eesti riik rakendama ettevõtjate toetuseks meetmeid. Ja nendega juba ka tegeletakse.

Nii et jutud sellest, et ettevõtlus on ära unustatud – ei ole. Ja õige oli see, mida minister ütles, et koalitsioonierakondade nägemused või ettepanekud ongi täna olnud ilmselt erinevad, arusaamad on veidi erinevad. Siin tuleb leida see ühisosa ja ühisosa leidmine, ma väga loodan, toimub koos opositsioonierakondadega ka selle konkreetse eelnõu puhul, et need ettepanekud, mis menetluse käigus tulevad, on asjalikud ja me saame nendega ka arvestada ja selle menetluse käigus see eelnõu muutub paremaks.

Nüüd nii palju veel, et Isamaa Erakond ei muutu kogu selle energiakriisi lahendamise käigus vasakpoolseks erakonnaks ja ei pööra selga turumajandusele, mida siin ka meie oponendid on mõnel pool välja toonud. Aga rääkida täna toimivast elektriturust või laiemalt ka energiaturust on ju täiesti absurdne, see ei vasta tegelikkusele. Olukorras, kus valitseb energiatootmise osas defitsiit, kus tootmisvõimsusi on ebapiisavalt, kus käib sõda, kus varustuskindlus on täiesti puudulik, kus ei ole piisavalt erinevaid ühendusi, et turg saaks toimida, kus on erakordselt kõrge hinnatõus ja inflatsioon, kus börs on läbipaistmatu ja võimaldab tegelikult spekuleerimist, kus on kehtestatud administratiivselt poliitikute poolt CO2 kvoot, kus täpselt samuti on spekuleerimisvõimalus – kõike seda kokku võttes öelda, et see ongi toimiv turg, mis soodustab looma täiendavaid tootmisvõimsusi ja siin sekkumine on turumajanduse toimimisse sekkumine, see ei ole loomulikult üldse adekvaatne hinnang. Me jätkuvalt pikas perspektiivis näeme, et lahendus on turu toimimises, täiendavate tootmisvõimsuste loomises, aga praeguses erakorralises olukorras on põhjendatud sekkumine. Nii et ma väga loodan, et Riigikogu liikmed toetavad seda eelnõu ja me saame ühiselt leida parimad lahendused. Aitäh! 

Palun, kaheksa minutit.

18:10 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Mart Võrklaeva. Palun!

18:10 Mart Võrklaev

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Endine majandus‑ ja taristuminister mõni hetk tagasi ütles siit puldist, et liiga hilja, liiga kallis ja liiga vähe. Mul on vastuküsimus, et ei tea, kes oli see minister, kes oleks pidanud kõigi nende muredega tegelema ja mitte ainult muretsema selle pärast, kuidas toetada, vaid leidma päris lahendused, et me selles kriisis täna ei oleks, kus me oleme. Aga me arutame siin täna elektrituru toimimise teemal ja Reformierakonna fraktsiooni poolt mõned mõtted.

Kõigepealt ma meenutan, et eelmisel kevadel me ühe sammu astusime, mis võimaldas sõlmida pikaajalisi elektrilepinguid soodsamatel tingimustel ja paljud on seda ka täna kasutanud ja ma usun, kes on fikseeritud lepingu teinud, on aru saanud, et see oli õige otsus. Aga Reformierakonna fraktsioon toetab kodutarbijatele elektri universaalteenusena kehtestamist, mida käesolev seadus siis meie ette paneb. Ja ma usun, et need kodutarbijad, kes on täna jäänud veel börsipaketi peale, on juba nende suvekuudega aru saanud, et elektriturg on praegu selles olukorras, kus on mõistlik elektri hind fikseerida. Ja täpselt sellise võimaluse antud eelnõu loob, kus hinna määrab Konkurentsiamet ja lähtub Eesti Energia kõige efektiivsematest põlevkivi kateldest. Ja oluline on märkida, et see on ajutine meede, see on neljaks aastaks, et see pakuks kodutarbijatele leevendust elektri hinna kriisis ja seda seniks, kui odavamad taastuvenergialahendused on uuesti turul olemas ja hind ehk piisavalt langenud.

Oponendid on välja toonud, et universaalteenuse hind võiks olla veel CO2-komponendi võrra odavam. Oleme neid arutelusid pidanud mitmes ringis ja minu arusaam on see, et seda ei ole võimalik tulenevalt Euroopa Liidu reeglitest elektri hinnast eraldada. Küll tean aga, et valitsus on Euroopa poole saatnud juba mitu sõnumit, et muuta CO2 hinda etteaimatavamaks ja stabiilsemaks. Ja kindlasti on ebareaalsed need alternatiivid, mis pakuvad, et lahkume elektribörsilt ja CO2 turult üldse. Seda on öelnud mitmed eksperdid, et see tooks esiteks kaasa elektripuuduse kohe lähemas tulevikus ja teiseks ka probleemid Eesti muu energiaga varustamisel. Ma ei tea, miks EKRE kolleegid soovivad, et Eesti inimesed oleksid ühel hetkel pimedas ja külmas, sest elektriturult või börsilt lahkumine reaalselt meile energiapuuduse kaasa võib tuua ja seda üpris kiiresti. Eelmisest talvest Texasest on selged näited olemas, kus see osariik on väga selgelt endakeskne ja muust süsteemist lahus.

Nüüd, kui me tahame päriselt elektriturgu reformida, siis ma väidan, et selleks ainult universaalteenuse loomisest ei piisa. Seetõttu kirjeldan veel mõningaid samme, et nii nagu kolleeg Isamaast tõi välja, et kütteperioodil 1. oktoobrist 1. aprillini me toetame lisaks kodutarbijaid elektri hinna puhul 50 eurot megavatt-tunni kohta hinnasoodustusega, seda sõltumata sellest, kas kasutatakse universaalteenust või mõnda muud lepingut, ja gaasi kodutarbijatele hüvitame 80 eurot megavatt-tundi ületavast gaasi hinnast 80% ulatuses ja seda kuni tarbimiseni 2600 kilovatt-tundi kuus. Ka kaugküttel toetame kodutarbijaid, kus hüvitame 80 eurot megavatt-tunni kohta ületavast hinnast 80%.

Palun lisaaega ka.

18:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega!

18:14 Mart Võrklaev

Ja leevendusmeetmete kõrval ei tohi ära unustada suurt pilti. Valitsus on väga selgelt öelnud, et peame astuma samme, mis muudavad elektribörsi tegevust senisest läbipaistvamaks ja järelevalvet tugevamaks. Kõrgete hindade kontrolli alla saamiseks peame küsima, kas on viise, kuidas neid eriti kõrgeid hinnatippe madalamaks viilida. Olen teinud ise ettepaneku kaaluda ka energiasäästu eest raha maksmist ning jäiga börsisüsteemi ülevaatamist nii, et see sääst ka börsile jõuaks ja tarbijate elektriarveid mõjutatavatesse hindadesse jõuaks, ehk lähtuda põhimõttest, et kokkuhoitud energia on kõige soodsam ja rohelisem energia. Ehk et igal juhul tuleks tänast elektribörsisüsteemi reformida ja muutusi seal teha.

Ja kindlasti tuleb edasi minna investeeringutega nii taastuvenergia kui ka juhitavate võimsuste loomisesse Eestis. Osa neid samme on juba eelmise koalitsiooni ajal kokku lepitud ning tean, et uue energilise majandusministri käe all hakkavad asjad liikuma palju kiiremini kui varem. Juba järgmise punktina arutame siin eesmärki, et aastaks 2030 toodaks Eesti sama palju taastuvenergiat, kui tarbib. Soovitan kindlasti ka seda eelnõu toetada. Ja oma samme tegelikult saavad astuda ka kõik korteriühistud ja kodutarbijad nii energiasäästu näol kui ka väiketootmisvõimaluste loomisel. Siin soovitan kindlasti vaadata KredExi kodulehekülge, kus on avanenud uus meede, mis on muudetud taotlejatele lihtsamaks, saavad ka uuemad hooned, mis on ehitatud pärast 2000. aastat, abi nii taastuvenergia tootmisvõimaluste loomiseks kui ka küttesüsteemide vahetamiseks ja renoveerimiseks. Ma arvan, et tänases olukorras on ülioluline vaadata ja riigilt seda abi küsida.

Ja kui me kõigi nende sammude astumisega hakkama saame, siis saame tõesti öelda, et oleme elektriturgu reforminud nii, et Eestis kasutatav energia on tarbijale soodne ja keskkonnasõbralik. Head kolleegid, kutsun üles kõiki seda eelnõu toetama. Aitäh!

18:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ja nüüd Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Indrek Saar, palun!

18:17 Indrek Saar

Lugupeetud kolleegid! Olukord on karm, mis puudutab energiahindasid. Ja see olukord, tuleb tunnistada, on ju kõigi jaoks ootamatu. Kõiki pikema perspektiiviga energiaturgu puudutavaid otsuseid, mida viimastel aastakümnetel on tehtud, on tehtud siiski teadmises, et 21. sajandil me ei näe konventsionaalset sõda oma õue peal. Täna me oleme sõjas, olukord on tundmatuseni muutunud. Seda tõepoolest ei suutnud keegi ette näha.

Küll aga tuleb kriisidele adekvaatselt reageerida. Ja selge on see, et mis puudutab toimivat elektriturgu, siis tuleb sellele reageerida Euroopa tasandil. Ometi ei saa meie jääda ootama, millal Euroopas leitakse need adekvaatsed lahendused, mis annavad meie inimestele kindluse, et nad suudavad ka selle talve üle elada. Et hind, mida nad peavad oma kodude kütmise eest lõpuks maksma, on talutav. Selge see, et seda hinda sel talvel ka kõige parema tahtmise juures ei suuda ka tänane valitsus tagada, ja millega me oleme viimastel aastatel harjunud, selle tasemeni paraku me energiahindadega kuidagi ei jõua. Aga meie võimuses on seda olukorda leevendada ja sellepärast see eelnõu meie ees ongi.

Mul endal on isiklikult kindlasti ideid, mis tunduvad mulle paremad kui elektrituru reform sellisel kujul, mis puudutab kodutarbijate toetamist. Aga sellest võib rääkida mõni teine kord. Aga need kajastuvad suuresti sotsiaaldemokraatide pakutud lahendustes, mis puudutavad kaugkütte ja gaasiga oma maja soojaks saavaid inimesi, ehk neile anda kindlus, et teatud tasemest alates tuleb riik ja võtab 80% koormusest enda kanda. See on selge ja konkreetne number, inimene teab umbes, mis see hind on. Selle eelnõu kõige suurem probleem on see, et me täna loodame ja ootame mõistlikku hinda, aga me ei oska seda täpselt öelda. Nii nagu ma ka ministri käest küsisin, me eeldame, et see hind on alla fikseeritud lepingute hinna praegusel hetkel, aga see sõltub erinevatest teguritest ja muu hulgas sellest, mis Konkurentsiamet selle seaduse vastuvõtmise järel selleks hinnaks määrab. Küll aga on riik juba ennetavalt, koalitsioon juba ennetavalt kokku leppinud ja broneerinud raha selle jaoks, et sellest hinnast igal juhul tuleb riik appi 50 euroga megavati kohta ehk ka sellest hinnast, mille Konkurentsiamet määrab, tuleb 50 eurot megavati kohta hind soodsam. Seega ma väga loodan, et see hind tuleb selles suurusjärgus ka kaugkütte ja gaasi tarbijate puhul ehk 80 eurot megavatt. Kui ta on oluliselt kõrgem, eks siis tuleb mõelda, kuidas siitkohalt edasi minna.

Aga kui seda hinda võrrelda siin opositsioonile, täiesti arusaadav on, et EKRE on kriitiline, nemad pole ka energiakriisi tingimustes valitsusvastutust kandnud, nad võivad igasuguseid asju kokku pudrutada ja lubada, mida nad kõik oleksid teinud. Me seda kontrollida ei saa. Aga kui äsjane majandus‑ ja taristuminister räägib sellest, et liiga hilja, liiga kallis, liiga vähe, siis on see tõepoolest naeruväärne. Energiahinnad hakkasid mürinal üles minema eelmisel suvel. Majandus‑ ja taristuministri juhtimisel ...

Ma palun lisaaega.

18:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaa, palun, kolm minutit lisaaega!

18:21 Indrek Saar

... jõuti kõigepealt meetmeni, mis pidi enamikku Eesti inimesi aitama. Tuli välja, et selle meetme tegelikke tarvitajaid tänu sellele bürokraatiale ja ka alandavale positsioonile, kuhu inimesed pandi, oli viis‑kuus korda vähem, kui prognoositi. Bürokraatia sõi sellest veel lisaks ka hulka raha ära ja detsembris eelmisel aastal maksid kodutarbijad 24,33 senti kilovatt-tunni eest, mis omakorda tähendas seda, ja riik tuli appi sellega, et ta kompenseeris 50% võrgutasust, ehk siis sõltuvalt sellest, mis pakett kellelgi on, 20–30 eurot maksimaalselt. Kui te võtate ühe perekonna, kellel on, ütleme, 100‑ruutmeetrine maja, ta on investeerinud õhksoojuspumpa ja tema elektriarve eelmise aasta detsembris suure tõenäosusega oli suurusjärgus vähemalt 500–600 eurot, kui ta muidu oli harjunud 150–200‑eurose arvega. Riik, näe, Taavi Aasa ja Keskerakonna juhtimisel läks talle 20–30 euroga appi. No ma ei tea, kas see oli märkimisväärne abi. Ma väidan, et see, mis on sellesse eelnõusse sisse kirjutatud, on kindlasti oluliselt suurem abi ja annab inimesele tunduvalt suurema turvatunde selle jaoks, et uuele talvele vastu minna.

Rääkimata sellest, et siis ühiskonna nurina peale Keskerakond tegi valitsuses kõvasti kisa-kära, küttis üles ootused, et nüüd tullakse päriselt appi, ja ennäe, 1. jaanuarist tuldi välja lahendusega, kus tuldi appi alates 12 sendist kilovatt‑tund, aga kuni 650 kilovatti kuus. Kõik, kes on kokku puutunud elektriküttega, ükskõik kui efektiivne seade neil on, saavad aru, et sellega ei küta mitte midagi. Ja mis me nägime elektriarvetelt? Tõepoolest, inimesed, kes elektriga kütsid jaanuaris, said riigilt leevendust kuskil 16 ja 17 euro vahel. Kui see ei ole saamatus inimeste tegelikul aitamisel, mida eelmine valitsus demonstreeris, siis mis veel on, tahaks retooriliselt küsida.

Nii et ma väga loodan, et see hind, mis siit välja tuleb, koos selle riigipoolse täiendava 50 euroga megavati puhul, mis sellest hinnast alla tuleb, on inimestele tuleval talvel, tuleval kütteperioodil talutav. Pikemas perspektiivis palun loomulikult, et te toetaksite ka järgmist eelnõu, mida me siin järgmisena menetlema hakkame, sest kogu see kriis on näidanud, et selles raamistikus, kus me tänapäeval tegutseme, kõige odavam elekter on taastuvenergia. Aga me oleme sinna investeerimist aastaid edasi lükanud. Tagumine aeg on need sammud ära teha, sest see on see, mis meile pikas perspektiivis talutavad hinnad tagab. Tänan tähelepanu eest! Sotsiaaldemokraadid kutsuvad kindlasti üles seda seaduseelnõu esimest lugemist lõpetama.

18:25 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tundub, et fraktsioonidel rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Kas minister soovib sõna? Jaa, palun!

18:25 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Pikka sõnavõttu mul ei ole. Ma lihtsalt tahtsin teid kõiki tänada, sest nendest sõnavõttudest ja küsimustest, mis ma olen täna kuulnud, tundub, et kõige laiapindse toetust sellele eelnõule üldse. Sellepärast, et kõik te oma sõnavõttudes tõite välja, kui hästi te saate probleemist aru. Keegi ei kahelnud, et kodutarbija jaoks see eelnõu lahendab seda probleemi. Ehk mul olid eelarvamused, aga tegelikult Riigikogu on ikka üks väga ühtne asutus. Aitäh teile! Kõike head!

18:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh selle tõdemuse eest! Läbirääkimised on sellega lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 655 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 5. septembri kell 12.


2. 18:26 Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (656 SE) esimene lugemine

18:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid! Läheme edasi tänase teise päevakorrapunkti juurde. See Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (656 SE) esimene lugemine. Ma palun siia kõnepulti ettekandjaks majandus- ja taristuminister Riina Sikkuti.

18:26 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tutvustan teile eelnõu 656, energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadust. Mul endal on tavaliselt hea meel, kui eelnõu on nii lühike ja konkreetne ja samas saab hakkama nii suure asjaga.

Nii et tõesti, eelnõu koosneb kahest muudatusest. Ühelt poolt tõstame seni seaduses olnud eesmärki, et me bilansilises mõttes 40% oma tarbitavast elektrist edaspidi toodame taastuvatest energiaallikatest, tõstame selle eesmärgi 40 pealt 100-ni. Teiselt poolt see ühtlasi tähendab, et kogu energiatarbimises meil senine eesmärk, 42% taastuvatest energiaallikatest, muutub eesmärgiks 65%, lihtsalt seetõttu, et elektri puhul sadat saavutades me jõuame kogu energiatarbimises selleni, et 65% meie kogu energiatarbimisest on taastuvatest energiaallikatest.

Teine muudatus puudutab järelhindamist, kui aastaks 2030 me oleme selle eesmärgi saavutanud, et 1. juuniks ka analüüsida, kuidas me saavutasime, kas on veel muudatusi vaja, mis on see seis, mis meie energeetikas selleks ajaks valitseb. Nii et need on need kaks muudatust, mida teile proovin selgitada ja millele toetust ka palun.

Nüüd, kui rääkida taastuvatest allikatest toodetava elektrieesmärgi tõstmisest, siis kõigepealt ma tahan rõhutada, et see ei tähenda põlevkivienergeetika lõppu, see ei tähenda fossiilsete kütuste keelustamist, see tähendab lihtsalt seda, et lisaks elektriturureformile, kus selgelt meil põlevkivielektri roll kasvab järgnevatel aastatel, me ütleme selgelt välja, et taastuvenergeetika osas riigi suund ei ole muutunud ja taastuvenergia on see, mis meile tulevikus toob kohalikku elektrit, toob seda suuremas koguses Baltikumi piirkonda kui seni, et seda energia puudujääki katta, ja tegelikult tagab meile ka taskukohase hinna.

Nüüd teine küsimus lisaks sellele, kas kõik fossiilne keelustatakse, on, kas see on tehtav. Jah, see on tehtav. See kõlab nagu utoopia või ulme, aga tegelikult juba praegu need otsused, mis on tehtud, ja need plaanid, mis on ka erainvestoritel, näitavad, et see eesmärk mitte lihtsalt ei ole tehtav, vaid on igati jõukohane ja mõistlik ning viib meid selliste riikidega samasse seltskonda, nagu on Austria, Portugal ja Taani, kes on samamoodi seadnud eesmärgiks endale taastuvatest allikatest 100% sisemaine elektritarbimine katta. õ

Kuidas seda siis teha? Ühelt poolt, ega ilma meretuuleparkide ja ka maismaa tuuleparkide arendamist ei ole võimalik nii kiiresti edasi liikuda. Laias laastus üks gigavatt maismaa tuuleparke ja üks gigavatt meretuuleparke, lisaks sellele päikeseenergia tootmise kasv ja sellised muudatused, mis tõesti praegu, fantoomliitumised kaotaksid, tühistaksid, lõpetaksid ja vabastaks liitumisvõimsuse neile, kes soovivad kas oma tarbeks taastuvaid energiatootmisvõimsusi püsti panna või neid hakata võrku müüma, ja teiselt poolt planeeringute kiirendamine. Meretuuleparkidest me oleme unistanud pikka aega, rääkinud pikka aega, aga et aastaks 2030 nad juba meil võrku toodaksid, meil on vaja need planeerimisprotsessid üle vaadata ja kindlustada see, et need plaanid, olemasolev investeeringuraha tegelikult tooksid meile võrku ka seda toodangut. Nii et ühelt poolt see tähendab keskkonnamõjude hindamise osas, ma ei tea, kokkulepete tegemist, asjade ülevaatamist. Me näeme ka Läti ja Leedu viimaste sammude näitel ja ka Euroopa Komisjoni üldiselt valitud suunast seda, et vähem kui kolme aastaga on võimalik need meretuulepargi ideed ehitamiseni jõuda. See on tehtav ja meie peame samamoodi sinnamaani jõudma.

Nüüd, kui vaadata praegu Eesti olukorda, me räägime väga palju sellest, kas meil elektrit piisab. Kui Kristjan Järvan tutvustas eelnõu, mis muudab elektri jõukohasemaks Eesti kodutarbijale, siis see teine küsimus on kogu aeg olnud see, et kas piisab. Baltikumi piirkonnas seni on tootmisvõimsusi puudu olnud ja et seda survet hinnatõusuks ja sellisest defitsiitse kauba staatusest välja saada, siis kahtlemata neid tootmisvõimsusi on juurde vaja. Nüüd, sellel aastal neljas vähempakkumine ja esimene, mille hinnad tulid juba alla 20 euro megavatt-tunni kohta. Üle-eelmisel nädalal valitsus kinnitas tulemused ja 450 gigavatt-tundi on seeläbi turule tulemas. Jaanuaris on järgmine vähempakkumine, mis peaks tooma 650 gigavatt-tundi ja järgmisel kahel aastal, 2024. ja 2025. aastal kokku veel üks teravatt taastuvelektrit vähempakkumisele.

Selleks, et lisaks vähem pakkumistele luua, ma ütleksin, investeerimiskindlust või näidata, et taastuvenergial on tarbijaid, on neid pikki lepinguid, mille vastu saab investeeringud teha, RKAS avalikele hoonetele, oma hallatavatele hoonetele umbes ühe gigavati ulatuses sõlmib pika lepingu, mille vastu saab teha taastuvenergia investeeringuid. See esimene kokkulepe peaks olema selle aasta neljandas kvartalis juba, et tõesti näidata suunda. Suure mahuga hoonete haldaja, kellel on võimalik mitte lihtsalt ühe maja kaupa teha, ma ei tea, börsilepinguid või fikseeritud hinnaga lepinguid, vaid vaadata seda tervikuna ja sõlmida lepinguid pikema aja peale.

Lisaks, ma arvan, et ma tulen ilmselt kuu aja pärast teie juurde ka eelnõudega, mis puudutavad nii planeeringute kiirendamist kui ka fantoomliitumiste kaotamist, ja siis saame nendelsamadel teemadel taas arutada.

Kui Eesti praegust seisu vaadata, siis meie elektritarbimine, suvel umbes 1000 megavatt-tundi talvel 1600 megavatt-tundi keskmise vajadusena. Ja seda, mis meil juba on installeeritud tootmisvõimsus oli, kui näiteks päikeseelektrijaama 2001. aasta seisuga oli üle 330 megavatt-tunni, siis 2022. aastal ehk aasta hiljem on juba ligi 500 megavatt-tundi. Ehk siis see iseeneslik areng on toimunud ka väga jõudsalt taastuvenergia suunas. Need on turul olevat tehnoloogiad, mis on hinna mõttes taskukohased, ma mõtlen, lihtsasti rakendatavad või ülespandavad ja mis tegelikult juba praegu meile seda odavamat taastuvenergiat annavad. Tuuleelektrijaamu üle 300 megavati, hüdroelektrijaamu veidi üle nelja... Hüdroelektrienergia, mis muidu on soodne, mis mõjutab väga palju ka Soome ja Läti hinda, meil on looduslikult see roll olnud väiksem. Ja kõige suurem roll seni on olnud põlevkivienergial, mille vastu siis see nii-öelda riigipoolne fikseeritud pakkumine universaalteenusena kodutarbijate jaoks tuleb.

Nii et selleks talveks meil on piisavalt palju võimsusi, et hakkama saada. Ja hinna puhul see koalitsiooni kokkulepe, mida siin saalis on ka arutatud, tuleb kodutarbijale appi. Nüüd, kui me vaatame pikemalt tulevikku, siis ajutised lahendused saavadki olla hinna kompenseerimiseks. Aga pikemas plaanis meil on vaja nii hajatootmist ja seda, et on siis see tööstusettevõte või kodutarbija, kui ta renoveerib, muudab oma tootmishoone või kodu energiatõhusaks, siis ta tegelikult arvestataks sellega, et kui võimalik, siis võiks seal olla ka selline väiketootmine enda tarbeks ja ülejäägi võrku müümiseks.

Aga sellega kogutarbimist ära ei kata, nii et selle sajaprotsendise eesmärgi saavutamiseks, millest mina täna räägin, ei saa me üle ega ümber nendest suurematest parkidest, mille puhul sellist investeeringuvajadust ... Näiteks, praegu eelarveprotsessi raames ikka me räägime transpordiga seotud investeeringutest, aga ka energeetikas me ei räägi nii palju riigipoolsetest investeeringutest kui sellest, et me peame looma keskkonda. Ja osa sellest keskkonna loomisest on ka eesmärgi seadmine seaduse tasandil. See on selgelt strateegiline suund, mille poole me liigume, ja kõik saavad oma plaane realiseerida, et aidata meil sellist strateegiliste eesmärki täita.

Nii et loodan, et seda strateegilist suunda toetate ka siin saalis ja hea meelega vastan teie küsimustele. Aitäh!

18:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tõepoolest, teile on ka küsimusi. Jaak Aab, palun!

18:37 Jaak Aab

Hea minister! Ma pean ikkagi mainima, et väga palju eeltööd on eelmiste valitsuste poolt tehtud ja vastuseks Indrek Saarele: enamuses Keskerakonna ministrite eestvedamisel, ka see, mis puudutab planeeringuid, mereala planeeringu kehtestamist, tuulikutasu kehtestamist ja nii edasi ja nii edasi. Muidu me ei saaks täna sellest strateegilisest eesmärgist üldse rääkida. Ja nüüd konkreetne küsimus aga puudutab seda, mida ma üritasin küsida eelmise ministri käest. Täna on olnud palju juttu siin just elektrienergiast, ka praegune teema on see. Aga ma küsiksin seda, kuidas gaasi ja kaugkütte kompenseerimise mehhanismiga või hinnatõusu leevendamise mehhanismiga austatud minister edasi läheb. Millal valitsusse jõuavad vastavad määruste eelnõud ja palju see riigieelarvele maksma läheb? Tänane uudis, et gaas on 1. oktoobrist 4,1 eurot kuupmeeter – ma ei tea, kas keegi oskab prognoosida, kui kalliks see läheb eelarvele.

18:39 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõesti see, et näiteks tuulikutasu eelmise valitsuse eelnõuna siia saali tuli ja juulikuus vastu võeti, on suur asi. Sellist ühiskondlikku, ma ei tea, kasu jagamist ja ka, ma ei tea, kahjude nagu arusaama tekitamist on vaja. Ühiskondlikult peavad olema need taastuvenergialahendused ka aktsepteeritavad ja ma arvan, et seda kogukonnale kompenseerida, on see siis tuulikud  või mõni muu häiring – see on vältimatult vajalik ja see võimaldab meil selle sajaprotsendilise eesmärgi poole liikuda.

Kui gaasi ja kaugkütte hüvitistest rääkida, siis tõesti väga-väga hea küsimus edasiliikumise tempo kohta. Homme hommikul saadan kooskõlastusringile eelnõu, valitsuses arutame järgmise nädala kabinetis ja 1. oktoobriks on hüvitiste lahendus olemas ja saab oktoobri arvete puhul rakendada. Kaugkütte ja gaasi puhul mõlemal juhul inimese jaoks selline hinnalagi on 80 eurot megavatt-tunni kohta. Ja edasi sellest 80% katab riik, nii et kõrge hinna puhul väike risk on inimese kanda, aga suure osa nendest tipuhindade koormusest võtab riik endale.

Nii et ka see Eesti Gaasi täna välja läinud kiri, kus kuupmeetri hind tõuseb üle 4 euro, tegelikult seda hinda ükski kodutarbija maksma ei pea. Kodutarbija jaoks see hinnalagi kehtib, kehtib 1. oktoobrist ja ka seda kõrget hinda ei pea inimene arve puhul välja käima, et hiljem hüvitist saada, vaid see hüvitis juba kajastub arvel, inimene katab selle väiksema arve kohe.

Nüüd, ma peast ei oska öelda neid hinnaeeldusi, millest lähtudes on eelarve mõju arvutatud. Aga kui vaadata kaugkütte, gaasi ja elektri hüvitisi tervikuna, siis gaasil on seal vaieldamatult kõige suurem roll. Ja kuna gaasi turuhind tõesti on väga kõrgeks tõusnud ja kui ta tõuseb ka edasi, ta mõjutab seda hüvitise kogukulu. Viimane hinnang minu meelest oli 90 miljonit gaasihüvitiseks tervikuna, aga kui hind jätkab tõusmist, siis selle hüvitise kulu eelarvele muidugi ka kasvab. Aga see suurusjärk on vähemalt teada. Aitäh!

18:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Urmas Reitelmann, palun!

18:41 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra juhataja! Austatud proua minister! Kahetsusväärselt tuleb tõdeda, et Eesti on järgimas ilmselt Saksamaa teed, kus energiamajanduspoliitikas on tehtud pehmelt öeldes lolle otsuseid alates kantsler Schröderi aegadest saadik. Te ambitsioonikas ettepanek aastaks 2030 üle minna taastuvenergiale ei ole ju mitte midagi uut. Selle aasta märtsis, 8. märtsil arutas majanduskomisjon teie erakonnakaaslase Jevgeni Ossinovski täpselt identset ettepanekut ja hääletas selle maha, põhjendusega, et tärmin on liiga lühike ja ei ole väga mõistlik. Ideena on see tore, aga teostamatu. Nüüd on möödas viis kuud. Mis selle ajaga vahepeal muutunud on, et seesama jabur idee uuesti laual on?

18:42 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh küsimuse eest! Eks nii Eesti kui ka Saksamaa jaoks gaasi hind on kõrge ja tuleb tegeleda, aga iseenesest see võrdlus on kohatu. Eesti ei ole kunagi sellisel määral Vene gaasist sõltunud. Eesti on näinud kogu aeg Vene energiakandjate kasutamises riski. See, millise hinnaga ja kas me kätte saame, on olnud kogu aeg poliitiline otsus. Meil Gazpromiga erilisi sooje suhteid ei ole olnud ja ega neid ei tule ka. Nii et Eesti viimase kümne aasta jooksul on näiteks kaugküttes, kus gaasil, ka Vene gaasil varem oli oluline roll, on iseenesest ju enne sõda seda gaasi tarbimist rohkem kui poole võrra vähendanud, minnes üle kohalikule alternatiivile ehk puiduhakkele. Selles mõttes Eesti on olnud Saksamaast ettenägelikum ja teinud energeetikas teistsuguseid valikuid. Seetõttu me oleme ka praegu paremas olukorras, nii et Vene gaasist väljumine ei ole meie jaoks selline väljakutse nagu Saksamaa jaoks.

8. märtsi majanduskomisjoni istungil ma ei osalenud, ma ei oska seda kommenteerida. Väga võimalik, et samalaadset ettepanekut seal arutati. Ka koalitsiooniläbirääkimistel tegelikult olid väga põhjalikud arutelud selle üle, kas seda eesmärki on võimalik teostada. Konsulteerisime ka ekspertidega. Ja ka mina, olles asja sisse vaadanud, tegelikult arvestades muutunud olukorda Vene energiakandjatest väljumise vajadust, plaane Eesti nii maismaa kui ka meretuuleparkide jaoks ja ka lisandunud näiteks päikese energiatootmisvõimsusi, mis juba võrku toodavad, olen selgeks saanud, et on võimalik saavutada. See ei ole üle jõu käiv, see ei ole ka kuidagi kallis. See on midagi, mis meile energia hinna toob alla, toob siia kohaliku tootmise, võimaldab katta energia puudujääki Baltikumi piirkonnas ja tegelikult vähendab ka meie keskkonna jalajälge. Nii et plaanina mõistlik ja tegelikult ka teostatav.

18:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Merry Aart, palun!

18:45 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma ei tea, kas ma saan õigesti aru, aga mulle tundub, et me oleme praegu astunud väga kiirele maailma päästmise rongile. 2030 on tegelikult väga lähedal. Idee on hea, aga sellega kaasneb seadmete ehitamine, võrgu olemasolu, sageduste hoidmine. Ja mina küsiksin mõjuanalüüsi kohta. Milline on mõjuanalüüs? Mis see kõik maksab aastaks 2030, millised on riskid ja millised on tegevused nende riskide maandamiseks?

18:45 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Jaa, aitäh! Teie kolleeg majanduskomisjonis küsis, ma nüüd tsiteerida ei suuda, aga idee oli selles, et kas ma nüüd proovin rohepöörde teha aastaks 2030 ära. Ei plaani. Tegelikult ka see taastuvenergia eesmärgi tõstmine 100%-ni meie elektri kogutarbimisest, ta ei ole selles mõttes kuidagi rohepöörde plaan või maailma päästmise plaan. See, eriti pärast sellise täieulatusliku sõja algust, on selge, et meil on vaja kiiresti kohalikke tootmisvõimsusi juurde, nii Baltikumi piirkonnas kui ka Euroopas tervikuna. Nii et tegelikult me lahendame energiajulgeoleku küsimust. Juhtumisi see meie tuul on väiksema heitega, väiksema keskkonnalase jalajälgeja, nii et ta viib meid selles mõttes õiges suunas.

Aga see peamine eesmärk ei ole kuidagi rohepööre või kliimaeesmärkide täitmine. See on kohaliku tootmise suurendamine ja odavam elekter. Odavam hind, hinna alla toomine ka tarbija jaoks. Ja kuna seda võimaldab teha näiteks tuuleenergia, ka päikeseenergia, ja et meil energiasüsteem tervikuna muutub, et meil ei ole tootmine mitte ainult Narvas ja sealt ei jagata seda kõrget pinget üle Eesti laiali, juhtmete kaudu, vaid see tootmine muutubki. Sul on hajatootmine, ka tööstused toodavad enda tarbeks, kodutarbija või toota enda tarbeks, müüja võrku tagasi. Nii et ongi põhimõtteline muutus ja tegelikult ka riskide maandamise lahendus, et meil ei ole mitte ühte tootjat, kes oma energiat siis jagab, vaid hajatootmine on selgelt ka energiajulgeoleku tagamiseks pareme lahendus ja teatud riske maandav.

Nüüd kulud. Ka seni need plaanid, mida meretuuleparkide arendajad peavad, need ei ole riigi investeeringud või riigieelarve raha, mida me tuulikutesse paneme. Need on erainvesteeringud. Nüüd, näiteks vähempakkumistel need hinnad on tõesti oluliselt alla tulnud. Nii et seda hinnata, kas ja kui suur roll toetustel üldse tulevikus olema hakkab, on keeruline. Võimalik, et järgmise mõne aasta jooksul toetustel roll on. Aga arvestades seda tuleviku hinnapotentsiaali, kahtlemata sellises mahus nagu praegu neid taastuvenergia toetusi me edasi maksta ei plaani. Ja ka investeeringud on pigem erainvesteeringud, mitte riigi investeeringud, mille tarbeks me maksumaksja raha paneme, on see tuulikud või päikesepaneelid või salvestusvõimalused. Juba praegu turu vastu investeeringuid tehakse. Ja ma arvan, et see ongi mõistlik, et meil ei ole selline üks riiklik energiatootja, vaid turupõhine lähenemine. Vot.

Nii et kui selle eelnõuga otseseid eelarve kulusid ei kaasne, tegemist ei ole eelarvest suure summa broneerimisega taastuvenergia arendamiseks ja tootmisvõimsuste püsti panemiseks. Tegemist on strateegilise suuna valikuga, et luua see investeerimiskeskkond, kus oleks mõistlik ja turvaline neid investeeringuid ka teistel osapooltel teha.

18:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Siim Pohlak, palun!

18:49 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Te rääkisite siin sissejuhatuses või eelnõu tutvustades, et unistused meretuuleparkidest täituvad. Aga Eesti ettevõtjatel on praegu sügisel, saabuval sügisel ainult üks unistus: kuidagi see talv üle elada praeguste pööraste energia‑ ja elektrihindade tuules. Miks te tegelete asendustegevusega? Seate siin mingisuguseid utoopilisi eesmärke, sama hästi võiksime proovida iseennast juustest maast lahti tõsta. Miks te ei tegele olulisega? Ma arvan, et Eesti majandus vajab praegu päästmist, Eesti ettevõtjad vajavad toetamist. Miks te ei tegele sellega, miks te ei lahenda first things first, nagu ütlevad ameeriklased? Miks te ei tegele oluliste asjadega kõigepealt?

18:50 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh, väga hea küsimus! Kahtlemata. Seda, et Eesti ettevõtlus või inimesed peaksid mõtlema praegu aastale 2030, seda ei saagi neilt nõuda. Praegune olukord on liiga valus. Elektri hind on üle jõu käiv nii ettevõtete kui ka inimeste jaoks. Aga see ongi riigi roll, meie peame vaatama homsest päevast kaugemale. Kristjan Järvan tutvustas lahendust, mis kodutarbija jaoks börsihinna riski maandab. Kui inimene ei ole seni oma elektripaketti fikseerinud ja praegu on need hinnad liiga kõrged, siis tema jaoks tuleb odavam alternatiiv. Need inimesed, kes on hinna fikseerinud või soovivad mingil põhjusel olla börsipaketi peal, neile tuleb see 50 eurot megavatt-tunni kohta hüvitist. Selles mõttes kõrge tipuhinna riski võtab riik selgelt enda kanda ja selle mure inimestelt ära.

Ettevõtete kohta täiesti õigustatud küsimus. Ja nii nagu Kristjan korduvalt vastas, koalitsiooniläbirääkimistel kokku ei lepitud ühtegi toetusskeemi. Mulle väga meeldiks, kui ma saaksin ise selle otsuse teha, aga see on lõpuks koalitsiooni otsus. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium valmistab ette materjalid, aga põhimõtteliselt tuleb teha minu arust kaks poliitilist otsust. Üks on see, et keda me toetame: kas me toetame kõiki ettevõtteid, väikeseid või energiaintensiivseid, toetame tööstust, toetame mõnda konkreetset sektorit? See on esimene poliitiline otsus. Ja teine on see, et kuidas me toetame. Kas me ka ettevõtjate jaoks kehtestame hinnalae nagu tarbijale, et võtame kogu tipuhindade riski riigi kanda? Võrgutasude langetamine, kui eelmisel aastal rakendati, mida on lihtne teha, aga mille mõju on ilmselt eriti täpselt olematu. Teine võimalus, samasuguste plusside ja miinustega, on taastuvenergiatasu kaotamine, aga võib teha ka sihitatud toetusi sektorile. Tööstus ise on palunud erimärgistatud diisli kasutamist lisaks põllumajandusele ka tööstusettevõtete puhul. Nii et teine variant on, et kuidas toetada.

Need otsused, keda toetada ja kuidas toetada, koalitsioon peabki tegema, ma arvan, et lähinädalate jooksul. See on eelarvearutelude raames üks küsimus, mille osas tuleb kokkulepe saada. Mina ei oska öelda, milline see kokkulepe on, mis saavutatakse, aga küsimus on õigustatud ja mure on reaalselt olemas. Nii et ma ei ole selles osas targem kui Kristjan Järvan, aga me teeme temaga taustatöö ära, et oleks võimalik neid otsuseid teha.

18:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Siim Kiisler, palun!

18:52 Siim Kiisler

 Aitäh, juhataja! Hea minister, seleta palun lahti, kuidas see võrdlus käib selle tarbimise ja tootmise vahel. Kuidas see 100% saadakse? Sa rääkisid siin positiivsetest arengutest ja sa rääkisid nominaalsetest võimsustest, palju üks tuulepark suudab toodangut anda, aga me teame, et reaalses elus ta vahepeal ei anna üldse toodangut, vahepeal annab poole võimsusega. See on väga suur, eri kordades erinevus on nominaalvõimsuse ja tegeliku toodangu vahel. Kas see tähendab seda, et Eestis peab olema nominaalvõimsusi kordades rohkem, kui on Eesti tarbimine? Ja kuidas siis arvestus käib juhul, kui vahepeal Eesti tarbib mõnest juhitavast tootmisvõimsusest saadavat elektrit, sest vahepeal lihtsalt ei ole neid taastuvenergiavõimsusi? Kuidas see arvestus käib teiste riikidega, kui teistes riikides toodetakse taastuvenergiat ja Eesti seda tarbib? Kas see läheb selle arvestuse sisse või mitte? Kuidas need numbrid kokku jooksevad? Kuidas see 100% saadakse?

18:54 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõepoolest, taastuvenergia puhul seetõttu me räägime taastuvenergiast ja salvestuslahendustest koos, et ühelt poolt, kui tuult on, tuleb sealt energiat rohkem, kui võib-olla meil on tolle hetketarbimine, eriti suveperioodil, ja kui tuult ei ole, siis oleks vaja salvestatud võimsust kasutada. Kuna aasta läbi ei tooda ei tuul ega päike, siis tõesti umbes, kui me räägime ühest gigavatist maismaal ja teisest merel, mis püsti pannakse, siis see gigavatt maismaal annab ligi 3,5 teravatt-tundi ja merel ehk kuni 4,5 teravatt-tundi, mis tegelikult katab bilansilises mõttes meie aastase kogutarbimise.

Aga lisaks sellele on meil näiteks biomass, koostootmisjaamad on äärmiselt tõhusad. Nad ei kao kuhugi. Ja ka praegu, kui ma vaatan eelmise aasta reaalseid toodangunumbreid, siis poolteist teravatti tuli meil näiteks elektrit, mitte energeetikas tervikuna, vaid puhtalt elektrit tuli poolteist teravatti biomassist lisaks. Ehk siis, kui me suudame – see 1 gigavatt meretuult, see on üks suur tuulepark –, kui me suudame selle püsti panna, siis on pool muret lahendatud. Ja kui näiteks kas koostootmisjaamade arv suureneb, maismaa tuulepargid gigavati võrra ja lisandub päike, siis me tegelikult oleme praeguse tarbimise juba katnud.

Teatud roll on ka edaspidi põlevkivil, väike hüdroenergia osakaal – kõiki neid asju on ja avariijaam, nii nagu ta praegu on gaasi peal, ehk see tagavaravariant ilmselt mingi roll jääb gaasile. Küsimus on, kas ta on biometaan või fossiilne gaas. Ideaalis me võiks fossiilsest gaasist väljuda ja minna kohaliku gaasi peale üle. Nii et see on selline lai raam nendel numbritel ja seetõttu ma räägingi, et ta ei ole üle jõu käiv eesmärk, et me räägime väga konkreetsest arvust tuulikutest või tuuleparkidest, millega me suudame selle täita. Aitäh!

18:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Annely Akkermann, palun!

18:56 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud ettekandja, väga põhjaliku selgituse eest sellele paarirealisele eelnõule! Ma olen teiega täiesti nõus ja mul on väga hea meel, et see eelnõu siin saalis praegu on. Aga rohkem teeb mulle muret, kuidas nendest suurtest tuuleparkidest see elekter võrku saadakse, nimelt ühendused. Ja teine, mis on väiksed ehk mikrotootjad, et neid saaks lisanduda oma katuse päikeseparkidega, vajab jaotusvõrk investeeringuid. Kas selle eelnõu raames on neid küsimusi käsitletud?

18:56 Riina Sikkut

Aitäh, väga hea küsimus! Selleks, et me saaksime taastuvenergiat arendada, meil on vaja võrguinvesteeringud. See võrk, mis omal ajal planeeriti, ei ole praegusel viisil tootmise ja tarbimise jaoks mõeldud. Võrguinvesteeringuid jooksvalt tehakse kogu aeg. Ja taastekavas on 30 miljonit plaanitud Elektrilevile, ka sel aastal teisel poolaastal 8 miljonit jaotusvõrgu investeeringute tegemiseks olen juba eraldanud, aga need vajadused on suuremad ja neid nii struktuurivahenditest kui ka eelarvelistest vahenditest, aga ka eelkõige võrkude, ma ei tea, omavahenditest, võrgutasust, neid investeeringuid plaanitakse, et vastata sellele vajadusele nii väikeste päikeseparkide liidestamise puhul kui ka need tuuleparkide vajadused. Aga kõiki tuuleparke ja neid plaane, mida tuulepargi arendajad peavad, neid on palju rohkem kui ühe gigavati ulatuses.

Ja seda, et Eesti oleks elektrienergia eksportija, ma arvan, et see on suurepärane plaan. Seda, et Euroopas tervikuna elektrit on tulevikus vaja ja meie suudaksime puudujäägi katta, see on igati mõistlik. Seetõttu on ka küsimus, et kas meil kõiki tuuleparke on vaja maismaavõrku ühendada, kui meil kohapeal sellises mahus tarbimist ei ole. Ilmselt on lahenduseks ikkagi selline Läänemere võrk, kust meie elekter saab liikuda ka Saksamaale või Rootsi või Lätti-Leetu. See võrk ei ole ainult meie vajadus. Teistel Läänemere-äärsete riikide tuuleparkide või meretuuleparkide arendajatel on täpselt sama vajadus, et ühendused, nii nagu meid praegu need kaks Estlinki ka aitavad, need ühendused on tulevikus vältimatult vajalikud. Aga kui vaadata näiteks Rootsi lahendusi, siis suurte meretuuleparkide puhul nad juba praegu katsetavad ja rajavad vesiniku tootmist, et suure tuulega perioodidel seda energiat salvestada ja vesiniku näol kasutada kas tööstustes või elektrimootorites või kuskil mujal sisendina. Nii et see on ka Eesti puhul kaalumist vääriv alternatiiv, kas lisaks ühendustele ka vesiniku tootmise võimsus meretuulepargi juurde luua. Ka selles osas otsust ei ole tehtud, on tegelikult valik investeeringu tegijale, millist lahendust ta soovib. Aga nii nagu ma ütlesin, salvestusvõimsus isegi, kui see on vesinik, mitte hüdropumpla või midagi muud, siis see salvestusvõimsus peab arenema koos taastuvenergiavõimsuste väljaehitamisega.

18:59 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

19:00 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea Riina! Talv tuleb, ja nagu klassikud on öelnud, Eisberg on kohe silma ees. Nüüd ettevõtlusminister tuli tegelikult sotsiaalkaitseministrina meie ette, et kuidas peresid kaitsta, selle Eisberg'iga kohtumise puhul. Aga sina oled majandusminister ja sa tuled meile, paned ilusa muusika, mis kaheksa aasta pärast hakkab olema. Aga Eisberg on juba silmapiiril, kohe lähedal. Miks sa uinutad publikut, aga ei paku välja analoogselt sotsiaalkaitseministriga, kuidas majandust ja ettevõtlust aidata? Kohtumise eel Eisberg'iga, mis on kohe-kohe, mõne kuu pärast, isegi varem. See kõik on ilus tulevik kaheksa aasta pärast. Aga miks sa tegeled asendustegevusega? Või millal sa tuled välja sellega, kuidas ettevõtjaid aidata?

19:01 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Jaa, aitäh! Tõesti, väga hea küsimus. Ühelt poolt, nii nagu ma Siim Pohlakule vastates nentisin, me ei saa tegeleda ainult homse päevaga, me peame pikemat plaani vaatama, muidu on käes aasta 2030 ja me nendime, et näed, meil jälle siin ei ole piisavalt energiat, et oleksid kohaliku tarbimise katmiseks need võimsused olemas.

Aga kui nüüd vaadata järgmist talve või seda tulevat talve, siis ei saa kuidagi öelda, et ma tegelen ainult aastaga 2030. See on põhjus, miks me kiiresti LNG vastuvõtuvõimekust rajame. See on põhjus, miks me ka praegu neid võrgu tugevduse investeeringuid teeme. Me näeme, et börsihinna puhul isegi lisanduv paar megavatti võimsust võib hinda oluliselt mõjutada. Ka need väikesed lisandused sellele teisel poolaastal võrku võivad olla lõpuks väga olulise mõjuga, seda ei saa kuidagi tagasi hoida. Aga varustuskindluse seisukohast minu arust ongi talvele vastu minnes kaks küsimust: see, et meil energiat oleks, ja see, et ta oleks jõukohane. Selleks, et energiat oleks, meil enda tootmine on siin Eestis praegu piisav, kui nii põlevkivi kui ka taastuvenergia võimsused kokku panna. Gaasi puhul on olnud suurem küsimus, aga võrreldes kevadega on olukord palju muutunud. Kui kevadel tundus, et põhiline mure on gaasi kättesaamine, siis praeguseks Elering, varude keskus ja Eesti Gaas on suutnud varuda piisavalt gaasi oma lepinguliste kohustuste täitmiseks ja n-ö kaitstud tarbijate või kodutarbijate jaoks ka kriitilises olukorras. Ehk võrreldes kevadega meil gaasi on rohkem, kui me arvasime, aga võrreldes kevadega see gaas on kallim, kui me arvasime.

Nii et hüvitised, mis kodutarbijate jaoks on kokku lepitud, ongi hädavajalikud. Ja ka universaalteenus, millest Kristjan Järvan rääkis, tuleb kodutarbijale appi. Ettevõtjate puhul olukord on, ma ütleksin, kodutarbijatest paaris aspektis erinev. Ettevõtjad on saanud sõlmida fikseeritud hinnaga lepinguid ka varasematel aastatel. Kodutarbija jaoks see võimalus tekkis sellises olulises mahus alles kevadel. Nii et ettevõtted, kes tegelevad igapäevaselt äririskide maandamisega ja kelle sisendhinnast olulise osa moodustab elekter või gaas, mingi energiakandja, on paljuski oma lepingud fikseerinud, et tegeleda äririski maandamisega. Ja neil oli see võimalus olemas.

Teiselt poolt, kui kodutarbija peab oma arve ära tasuma, tal ei ole võimalik seda kellelegi teisele üle kanda, siis ettevõtja puhul, nii nagu me näeme, tegelikult see energia hinna tõus kantakse üle lõpptoodete hinda. Sealt see inflatsiooninumber tuleb, et ta mõjutab, on see leib, piim või tööstuskaubad, nende hinda. Ehk ettevõtjatel on võimalus ja nad on seda võimalust kasutanud, mitte toota kahjumiga või energiakandjate või ka fikseeritud lepingu tõusnud hinda ise katta, vaid nad küsivad selle tarbijalt. Seetõttu lisaks energiahüvitistele tulumaksuvaba miinimumi tõus, mis jätab inimestele rohkem raha kätte, perehüvitised, ka see ühekordne hüvitis, mis oktoobrikuus tuleb eakatele ja lastega peredele – need kõik võimaldavad selle üldise hinnatõusuga hakkama saada ja jõuavad otsapidi ikkagi ettevõtete käibed käivetesse. Kui me näeme käibe kasvu numbreid, siis need peegeldavad seda, et kõrged energiahinnad on tarbijatele üle kantud.

Nüüd, energiaintensiivsetes sektorites kahtlemata need võimalused ongi piiratumad. Me oleme kuulnud, et ka Leedu suurim gaasitarbija andis teada, et talvel nad panevad teatud perioodiks oma tootmise kinni. Sellises mahus seda 300-eurost gaasi hinda neil ei ole võimalik lõpptootesse üle kanda, selle jaoks ei ole enam turgu olemas.

Nii et neid otsuseid, mida ettevõtted teevad, on erinevaid. Kas ja millisel viisil appi minna, see lõpuks on poliitiline otsus, see tehakse eelarve läbirääkimiste raames. Mina ja Kristjan Järvan valmistame ette materjalid, et oleks alus otsustamiseks olemas. Aga seda, kas ja milline see otsus tuleb, ma teile praegu öelda ei oska.

19:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helle‑Moonika Helme, palun!

19:05 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Kuulan siin teid ja kasutan teie enda sõnu, mis te sissejuhatuses ütlesite: utoopia ja ulme. Sellega te sõnastasite väga hästi ära selle eelnõu sisu. Aga nagu ikka, et saada aru, mis on pildil valesti, räägime rahast. Investeerida nendesse asjadesse, mida te siin ette panete, näiteks tuulikud, läheb circa 5 miljardit või rohkem ja see on ainult ehitamine, hilisemast käitlemisest me ei tea veel midagi. Võrk selle energia edastamiseks [maksab] vähemalt 2 miljardit ja see peab olema selline võrk, mis kõikuvat elektrit vastu võtab. Siis akumulatsioon ja stabilisatsiooni: vähemalt 2–4 miljardit, ja need on ka plaanid, mis on täiesti utoopilised. Aga räägime ka alternatiividest, mis ei ole utoopia. Uus tuumajaam [maksab] umbes 2,5 miljardit, uus põlevkivijaam 1 miljard. Ehk teie utoopia 10 miljardit versus mõistus 3,5 miljardit. Äkki tuleksite nüüd taevast maa peale ja tegeleksite nagu päris asjaga, kui te juba seal valitsuses olete, ehk Eesti inimestele ja ettevõtjatele stabiilse, piisava ja odava energia võimaldamisega.

19:06 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Eesti keeles on väga palju ilusaid u-tähega sõnu, võib öelda ju ka "unistus" veel selle "utoopia" ja "ulme" kõrvale. Aga väga asjakohane küsimus nende investeeringusummade kohta. Lisaks sellele konkreetsele rahalisele numbrile, mis on hinnanguline, ja nagu me näeme, kõik ehitusprojektid valmivad hiljem ja on lõpuks kallimad, kui esialgu plaanitud – selle kõrval tuleb vaadata ka seda, kas tehnoloogia on olemas ja kas seda on võimalik püsti panna, kas ta on eratarbija või ka ettevõtja jaoks olemas. Tuumajaama puhul mina ei ole kuulnud kedagi, kes sooviks mingit kolmanda põlvkonna või, ma ei tea, Tšornobõli tüüpi reaktorit Eestisse rajada. Ma tõesti ei tea kedagi, kes seda teha sooviks. Ka Eestisse tuumajaama rajamise plaanijad räägivad lahendustest, mida maailmas veel ei ole. Kanada, ma saan aru, on läänemaailmas kõige kaugemale jõudnud. Aga vaatamata lisaks sellele, et meie kurdame oma planeeringuprotsesside pikkuse üle, seesama lugu on ka Taanis. Nad on mingisuguses planeerimise ja kooskõlastuste faasis, ehitama ei ole veel hakatud. Meil on aasta 2022, teine poolaasta, ja Kanadas veel ei ehitata. Kui Kanadas saaks see väike moodulreaktor valmis ja see tõesti osutuks Eesti jaoks sobilikuks lahenduseks, siis ilmselt me oleme võimelised selle tehnoloogia ostma ja püsti panema. Aga seda veel ei ole. Ja see ongi vahe. On tehnoloogiat, mida me saame praegu ja mida saavad koduomanikud, noh, erioskustega inimesed oma kodu katusele püsti panna, see on käegakatsutav, poest ostetav, ja siis on tehnoloogia, millele me võime hüpoteetilise hinnasildi külge panna, aga teda ei ole. Kui meil oleks praegu olemas see 2,5 miljardit, et homme ehitama hakata, siis seda ei oleks võimalik teha – sellepärast, et lahendused ei ole võrreldavad. Põlevkivijaama puhul on see – kui me räägime tuuleenergeetikast ja sellest, et riik ei plaani neid miljardeid ise investeerida, turg on valmis seda tegema ja investeeringuraha laenuna ka pankadest on võimalik saada, see on atraktiivne äri, siis põlevkivijaama puhul oleks päris huvitav, millise hinnaga on võimalik pangast raha saada ja kas on panka ja kas on Eestis panku, kes on valmis seda investeeringut rahastama. Vaatamata sellele, mida meie Eestis oma põlevkiviga, ma ei tea, oleme kogenud või õigeks peame, siis seda, et rahvusvahelistel finantsturgudel hinnatakse riske, hinnatakse saastavatesse tootmisvõimsustesse investeerimise riske teistmoodi, me ei saa muuta, ükskõik mida meie ise põlevkivienergeetikast arvame. Nii et teoreetiline miljard paberil on meil olemas, aga seda raha turgudelt saada, ma arvan, on väga keeruline. Küsimus on, millise hinnaga on võimalik seda kätte saada.

19:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Reili Rand, palun!

19:10 Reili Rand

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Olles siin saalis täna korduvalt kuulnud kinnitust, et taastuvenergia on tarbijale kõige odavam energialiik ja oluline energiajulgeoleku tagaja, siis aitäh, et sotsiaaldemokraatide pikaajaline eesmärk taastuvenergia tootmise suurendamiseks on lõpuks saamas riigi reaalseteks tegudeks. Küll on aastatepikkuse tegematajätmise tulem, et Lääne-Eesti saartel ei ole piirkonniti, Hiiumaal suisa tervenisti võimalik enam täiendavaid taastuvenergia tootmismahte võrku liita, sealhulgas ka tavalisi kuni 15‑kilovatise võimsusega mikrotootjaid. Möödunud nädalal Saaremaa vallavanemaga kohtudes tõi ta teravalt välja kavandatavate meretuuleparkide ühendamisel 330‑kilovoldise liini toomise vajaduse Saaremaale. Millised on Vabariigi Valitsuse kavandatavad sammud olukorra lahendamiseks ja sõnumid saartele?

19:11 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh küsimuse eest! Tõesti, kui me räägime tuuleenergiast, siis kahtlemata need mereäärsete piirkondade saared ongi väga atraktiivne koht, potentsiaalne, kus seda tüüpi energiat on ja võimsusi saaks välja ehitada. Nüüd, Lääne-Eesti ja Saaremaa ja Muhumaa võrkude tugevdamiseks taastekavas on seda tüüpi investeeringute, võrgutugevdusinvesteeringute kaasrahastamiseks plaanitud 30 miljonit eurot ja see kogumaksumus on üle 60 miljoni, nii et ligi 50% tuleks taasterahastust. Ja need investeeringud peaksid valmima 2026. aasta keskpaigaks. Nii et võrgutugevdusega taastuvenergia tootmise jaoks potentsiaalikates piirkondades tegeletakse.

Nüüd see juba täna mainitud Elektrilevi 8 miljonit, mis tegelikult on väike summa, samas võimaldab umbes 4500 kodutarbija jaoks neid tugevdusi teha, võrku ehitada umbes 500 kilomeetri ulatuses. Nüüd ma saarte osakaalu peast ei tea. Kõige suurem osa, veidi alla 10% läks Põlvamaa, Viljandimaa, Lääne-Virumaa, aga osa sellest jõuab ka saartele, nii et need üksikud kodutarbijad, kes seni on liitumist oodanud, ilmselt saavad selle läbi lahenduse. Seda, kas teha struktuurivahenditega neid investeeringuid, eelarverahadega või võrgutasust laekuva tuluga, see on eraldi otsus, läbirääkimiste küsimus. Eks osaliselt kasutatakse kõiki neid. Aga lisaks sellele, et uusi liitumisvõimsusi rajada, mis kahtlemata mõnes piirkonnas on vajalik, siis vaadates, kui palju neid liitumistaotlusi praegu on, mis ületab oluliselt meie kogutarbimist, siis tegelikult me peame nii‑öelda selle pildi puhtaks saama, et need, kes soovivad liituda, need võimsused välja ehitada ja võrku energiat hakata andma, nemad peaksid saama seda teha. Ja need, kes seda liitumist, seda mahtu seal lihtsalt kinni hoiavad, need tuleks sealt välja lükata. Ja kui me selle töö ära teeme, siis saame ilma investeeringuid tegemata juba leevenduse ja need, kes soovivad ja saavad selle oma tootmisvõimsuse välja ehitada, need saavad eelise.

Saaremaa selle 330 kilovoldi perspektiivi kohta. See tõesti on nagu keerulisem töö kui eratarbija liitmine: ühelt poolt ajamahukas, teiselt poolt kulukas. Nii et see juba koostamisel olev üldplaneering, mille raames seda tahetakse rakendada, see praeguseks võib-olla on juba kiirem lahendus kui ülejäänud. Aga see liin on suur kõrgepingeliin, ta on omajagu nähtav. Küsimus on, kas on mõtet seda teha üle saare või pigem peaks olema ta merekaabel. Seal on, ma ütlen, lisaks kuludele seal tuleb kaaluda ka teisi aspekte, kui me räägime – nii nagu inimestele tuulikud ei meeldi, ega neile ka kõrgepingeliini all elamine ei meeldi. Nii et ma arvan, et kogukonnaga tuleb kokkuleppele jõuda, et mis see parem lahendus oleks. Seda, et meretuuleparkide puhul on vaja teatud liitumisi välja ehitada, aga nii nagu ma ütlesin, kõigi jaoks ei ole vaja. Läänemere selline ühine võrk on see, kuhu tuulepargid oma energiat peaksid suunama. Aga need maismaaühendused, on nad siis Pärnumaal või Saaremaal, on eraldi kaalumise koht ja selles, et enne kui seda investeerimisotsust teha, kahtlemata peab olema arusaam, milline investeering on mõistlik ja kuidas neid kulusid kaetakse. Ja võib-olla ka selle võrgu väljaehitamise, vähemalt osaliselt need kulud katab meretuulepargi arendaja. Lõpuks on läbirääkimise küsimus, et nii kogukonna, investeeringu tegija kui riigi huvid peavad olema tasakaalus, nii et nii saarlaste kui hiidlastega nende sobivate lahenduste üle arutelu tulevikus kahtlemata peab toimuma.

19:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Martin Helme, palun!

19:15 Martin Helme

Aaitäh, lugupeetud asespiiker! Hea minister! Täna on siin kaks eelnõu ja eelmist eelnõu tutvustatakse meile kui elektrituru reformi. Ei ole, see on tavaline tule kustutamine hapuks läinud poliitiliste valikute järel. See on nüüd päriselt elektrituru reform ja see on katastroof, mida te toote siia. Ega te ei vaielnud ju vastu Moonika küsimusele miljarditest. Me räägime uute võimsuste ehitamise puhul väga suurtest miljarditest, võrgu ehitamise puhul veel suurematest miljarditest ja stabiliseerimise puhul samamoodi miljarditest, kusjuures kui te ütlete, et ei ole olemas uut tuumatehnoloogiat, siis ei ole ka akutehnoloogiat, ei ole vesinikutehnoloogiat, küll aga on olemas põlevkivitehnoloogia. Mulle on täiesti müstika see jutt, et ei, riik ei pea investeerima. Aga kes need miljardit siis kinni maksab? Te ütlete väga ilusti: atraktiivne äri. Maksame kõik meie oma 4000-eurose megavatiga, 6000-eurose megavatiga. Lihtsalt põhifakt, millest me ei räägi täna, on, et need mahud, mida on vaja selle jaoks, et katta meie energiavajadust, on nii metsikult suured, et see ei ole reaalne. Te joonistate meile tulevikku, kus meil lihtsalt ei ole elektrit.

19:17 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Nii nagu valitsus on hooga tööle hakanud, on ka opositsioon hooga tööle hakanud. Seda tuleb tunnustada. Ja väga tore, et te saate aru selle eelnõu tähtsusest. Jah, tõepoolest, see on reformi kaaluga asi. Kui me vaatame hinda, et ükskõik, milline see investeering on, investeering põlevkivijaama või tuulikusse – lõpuks energiatarbija maksab selle kinni. Me ei räägi kuidagi riigi  subsideeritavast lahendusest. Tänase seisuga maismaa tuulepargi hind eurodes megavatt-tunni kohta jääb sinna 30–40 euro kanti. Meretuulepargi puhul on ta kallim, 60–80 eurot. Samas tuumaelektrijaama puhul, nii nagu me näeme Prantsusmaa, Belgia, teiste suurte tuumaenergia tarbijate hinda – nad ei ole soodsamad. See, et tuumaenergia puhul see omahind võib olla 100 euro kandis megavatt-tunni eest, ongi reaalsus. Tegelikult me näeme Prantsusmaa turul ka oluliselt kõrgemaid hindu, ka 150 eurot megavatt-tunni kohta. Põlevkivielektrijaama universaalteenuse puhul, mis on kulupõhine hind efektiivsematel plokkidel, saame teada, aga see suurusjärk, 150 või 200, see ongi reaalsus. See investeering makstakse tagasi tarbijate poolt ja see tarbija jaoks olev hind on taastuvenergial madalam ja tegelikult ka tarbijale jõukohasem. Aitäh!

19:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tõnis Mölder, palun!

19:18 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Kõigepealt aitäh selle kiituse eest, mis opositsiooni suunal tuli! Aga ma pean ütlema küll, et see eelnõu nüüd mingit reformi nime ei vääri. Tegelikult on kaks paragrahv või mis siin muudetakse ära, ühes nr 42 asendatakse 65-ga ja teises 40 asendatakse 100-ga. Tegelikult ei anta siin ju juurde ei sentigi raha ega looda juurde seda rohelist energiat, mida te siin oma jutus räägite. Nii et tegemist on sisutühja paberiga.

Aga minu küsimus on pigem see: mida te ütlete neile 14 000-le inimesele, keda tegelikult see seaduseelnõu puudutab? Need on need inimesed, kes saavad otsest või kaudset kasu põlevkivisektorist. Tegelikult see eelnõu tähendab seda, et vähemalt pooled kui mitte rohkem neist inimestest kaotavad oma töö. Ja tegelikult see sõnum ja see reform on just nimelt see, et see viib Ida-Virumaa ja need inimesed hukatusse. Mis on valitsuse sõnum selle eelnõuga neile inimestele?

19:19 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Jaa. Aitäh! Kahju näha opositsioonis lõhesid. Üks opositsioonipartner peab seda suureks reformiks, olulisemaks asjaks, mis siia saali toodud on, ja teine ütleb, et tegemist on tühise paberiga. Ma ütlen, Tõnis, et su kolleegil oli õigus. Tegemist on olulise põhimõttelise muudatusega Eesti energeetikas. See, et strateegilised otsused tehakse ära, need sätestatakse seaduse tasandil, et kõigil oleks selgus, kus suunas me liigume, ma arvan, on oluline. Me ei lahenda ainult tehnilisi küsimusi ja ei tegele toetuste määradega, vaid määrame strateegilise suuna. Ja see on selle strateegilise suuna määramise eelnõu.

Nii nagu ma oma eelnõu tutvustavas kõnes ka ütlesin, see ei tähenda põlevkivienergeetika lõppu, see ei tähenda fossiilsete kütuste keelustamist. Tegemist on ärilise otsusega põlevkivi valdkonnas tegutsevate ettevõtete jaoks. Mis on see, mida turul on vaja, mida on võimalik sinna müüa. Ida-Virumaal käisin eelmise nädala reedel ja Ida-Virumaa ei ole põlevkivi. Seda, millise tempoga, sinna ju luuakse juurde töökohti, on need siis tootmisettevõtted, ka energeetika või alternatiivid, on tegelikult väga rõõm näha, positiivne, ja ma loodan, et need plaanid realiseeruvad. Idavirumaalaste ainus töötamise võimalus ei ole kaevandus. On väga palju teist tüüpi ettevõtlust, kaasaegseid lahendusi ja tegelikult ka energeetikaettevõtteid, kes neidsamu inimesi saavad rakendada.

Aga see ei tähenda, et põlevkivil mitte mingisugust rolli ei ole. See on ettevõtete äriliste valikute küsimus. Ja kui rääkida praegu põlevkivienergeetikaga tegelevate ettevõtetega, siis nemad ei hakka kuidagi uksi kinni panema või pille kotti panema, neil on ka tuleviku jaoks plaanid olemas. Ja see, et energiaturul nii Eestis kui ka Euroopas toimuvad muutused ja nendega tuleb kaasas püsida, on tegelikult kõigile arusaadav ja selge. Selles suunas tehakse investeeringuid ja plaane. Ja ma arvan, et on lõpuks ka Eesti huvides, et me ei näe Ida-Virumaad kaevandusena, vaid seal on hoopis teistsuguseid ettevõtluse, töö ja äri võimalusi.

19:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Anti Poolamets, palun!

19:22 Anti Poolamets

Lugupeetud ettekandja! Küll te rääkisite ilusti unistustest, aga vaadake, tegu ei ole unistusega, kui firma pankrotti läheb. Ma viitan sellele, et täna hommikul helistas mulle mees, kes ütles, et 30 aastat olen pidanud kohvikut, seda talve üle ei ela. See ei ole enam unistus, see on düstoopia paraku. Nii et teie võite unistada, aga tema läheb pankrotti, ja ta on 72-aastane, kõik ajad üle elanud. Aga siiski, Eesti on 71% vähendanud kasvuhoonegaase 30 aastaga, on eesrindlikult tohutu töö ära teinud. Aga nüüd te tahate äkki hüpata 40-lt 100-le. Mis on põhjus sellise stahhanovliku hüppe jaoks? Miks te nüüd kõiki jalust maha tahate rabada? Unistus siin ei loe, see viisaastak nelja aastaga, mäletate – ei ole mõtet panna raskemat koormat kui teistele. Me oleme niigi palju ära teinud selle heite vähendamisel. Aitäh! 

19:23 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõesti väga olulised kaks aspekti olid küsimuses. Ühelt poolt Eesti on palju heidet vähendanud, aga nii piinlik, kui see ka ei ole, me ei saa seda tunnustust enda kanda võtta, tegemist oli Nõukogude Liidu lagunemisest tingitud efektiga. Seda, et meie Nõukogude-aegne heide oli suur erinevate tööstustega sõjatööstuse tõttu – noh, see on selge. See baasaasta, mille suhtes võrreldakse, on aasta 1990, kui Eestis tõesti see heide ja majanduspilt oli hoopis teistsugune. Heide on vähenenud osaliselt meist täiesti sõltumatutel põhjustel ja nii-öelda Nõukogude Liidu lagunemisega kaasnenud positiivne nähtus oli see, et meie heide vähenes. Juhtumisi valiti see baasaastaks, mille suhtes edaspidi võrdlusi tehakse.

Nüüd, Rakvere ettevõtjal kahtlemata on mure nii kõrgete energiahindade kui ka palgasurve tõttu, aga ilmselt on kõik teised sisendid, mida ta kasutab, samamoodi kallinenud. Ja sektor, milles ta tegutseb, ongi ju väga ebastabiilne. Seda, et eelneva 30 aasta jooksul, ka kriisidevälisel ajal toitlustusettevõtted lõpetavad tegevuse või vahetavad asukohta, juhtub kogu aeg, see ongi väga ebastabiilne turg ja nüüd kriisiolukorras kahtlemata neil ongi raske. Ka koroona puhul piirangud mõjutasid ebaproportsionaalselt palju mõnda sektorit ja nüüd ka kõrgete energiahindade puhul on ettevõtjaid, kes saavad ebaproportsionaalselt palju pihta ja kelle võimalused riskide maandamiseks on väiksemad. Tõesti, kui energiahinnad on peamine muret tekitav koht, siis lepingute fikseerimine on nagu esimenad pihta kes sellee samm või kõige lihtsam lahendus, aga edasi ülejäänud sisendhindade puhul kahtlemata ongi vaja teha keerulisi ja valusaid otsuseid. Me oleme kriisiolukorras ja et ettevõtjad saavad pihta, kes seetõttu, et tarneahelad katkevad, kes seetõttu, et mõni sisendhind on ebaproportsionaalselt kalliks läinud või seetõttu, et inimesed kõrge hinnatõusu tingimustes loobuvad teatud kaupadest – see ongi nii-öelda see praegune olukord, praegune reaalsus. Sedasi me talvele vastu läheme. Kahtlemata tuleb kodutarbijaid, kelle jaoks riskide maandamise võimalusi on vähem, eelkõige kaitsta, aga tuleb kahtlemata arutada ka ettevõtjate toetamise võimalusi.

19:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heiki Hepner, palun!

19:26 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Küsin seletuskirjas toodud tabeli kohta, mis tegelikult annab ka selle oa või sisendi sellele eelnõule. Ja selle tabeli esimene rida räägib summaarsest lõpptarbimisest, mis aastal 2030 peaks olema 9500 gigavatt-tundi ja aastal 2020 oli 9722. Tegelikult seda tabelit tehes on sisend võetud Elering AS-ilt ja nad on siin natukene ka haltuurat teinud ja te pole ilmselt seda märganud. Aastal 2020 tabelis oli 8700 ehk tegelik oli 1000 gigavatti rohkem ja see lubab prognoosida, et aastal 2030 on lõpptarbimine kuskil 11 000 gigavatti vähemalt. Ja siit mu küsimus, et kas me ei ole natuke liiga optimistlikud selle eesmärgi püstitamisel.

19:27 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Jaa, aitäh! Kahtlemata iga plaan tuleb numbritega sisustada ja kui me tavaliselt räägime nii öelda era‑ ja ettevõtete tarbimisest, mis on üle kaheksa teravatt-tunni, siis siin tabelis on selline nii‑öelda elektri summaarne lõpptarbimine, et me võtame sinna juurde ka tootmisseadmete oma tarbe ja energiavõrkude kaod. Ja sellest see vahe tulebki lõpptarbimise ja summaarse lõpptarbimise vahel. Aga seda, milline see tuleviku rada olema saab ja kuidas meil elektritarbimine kasvab, see on täiesti omaette huvitav prognoos, mida teha. Ühelt poolt me räägime väga palju energiatõhususest, sellest, et meil läheb väga palju energiat hoonete kütmiseks ja akende vahelt, seintest, kütame õhku. Kui me saame energiatõhususe suuremaks, on ka elektril õhksoojuspumpade näol kodude kütmisel roll, kui hooned on energiatõhusamad, on meil ka elektritarve väiksem. Teiselt poolt see areng, mis meil toimub, näiteks autode puhul, rongide puhul, me räägime raudtee elektrifitseerimisest, elektriautodest. On teised valdkonnad, kus elektri tarbimine kasvab ja see, kuidas ta Eesti tarbimisest tulevikus on, kas meie kogutarbimine energiatõhususe suurenemise näol ja energiasäästu rakendamise näol, kas energia tarbimine peaks vähenema või uute elektritarbijate – autod, muud seadmed –näol kasvama, keeruline öelda. Siin tõesti prognoosime mõnevõrra seda elektri summaarse lõpptarbimise vähenemist, aga plaane alternatiivsete stsenaariumite ja nende puhul elektritarbimise vajaduse katmiseks taastuvenergia allikatest, neid tuleb ka kahtlemata teha. Siin see järelhindamine, ma arvan, annab ka huvitava vastuse, kas meie prognoositav elektritarbimine läks seda rada mööda või on vaja teha muudatusi, ükskõik kas energiasäästu või elektrisäästu poole peal või selles osas, kus me elektrit tarbime ja kas need on olnud mõistlikud valikud. Aga praegu tundub, et elektritarbimisseadmete arv või valdkondade arv, mida elektrile viiakse, see pigem kasvab.

19:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Paul Puustusmaa, palun!

19:29 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Hea Riina! Martin Helmele vastates ütlesid, et hea meel on sul aduda, et opositsioon saab aru selle seaduse tähtsusest. Tõsi, Martin ei öelnud selle kohta mitte midagi sellist, et see on tähtis. Veelgi enam, vastusena Tõnis Möldrile ütlesid, et on kummaline, et sellest aru ei saada, et see on tühine paber, et see ei ole õige. Ma paneksin need kaks asja kokku niimoodi, et see on oluliselt tühine paber. Ja siit tuleb ka küsimus. Tõepoolest, ma nüüd kordan natukene ka Tõnis Möldrit, see seadus koosneb kahest normist: üks on deklaratiivne, mis ütleb, et 40% asemel peab seda tarbimise kogumaht olema 100%, ja teine norm ütleb, et ministeerium kontrollib seda 2030. aastal. See seadus ise kehtib aastast 2016. Selle aja jooksul on meil taastuvenergia saavutatud 28% tasemee. Nüüd me peame kaheksa aasta jooksul saavutama 100%. Kuidas selle deklaratiivse normina see kaks normi see seadus suudab motiveerida eraettevõtjaid investeerima siis nii, et see 25% või 28% muutuks 100%-ks kaheksa aastaga? Kuidas?

19:30 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Jaa, aitäh! Kõigepealt ma ütlen, et hiline tund, aga mõni saadik ikka väga teraselt jälgib küsimusi ja vastuseid. Nii et tunnustan. Tõesti, Martin Helme ei öelnud tähtis selles mõttes nagu positiivses mõttes tähtis, aga ta nentis, et tegemist on väga olulise muudatusega, olulisema muudatusega kui eelnõu, mida Kristjan Järvan esitas. Ehk siis ükskõik, kas tema näeb, et areng on negatiivses suunas, aga see, et tegemist on olulise muutusega Eesti energeetika strateegiliste suundade seadmiseks, selles osas tal oli õigus. Sellega ma olen nõus. See, kuidas me hindame seda muutust, kas see on positiivne või negatiivne, selles osas meie arvamused lahknevad. Aga tähtsaks me seda peame mõlemad.

Nüüd, kuidas selleni jõuda? Kui taastuvenergiavõimsuste kasvatamine oleks selline lineaarne loogiline joon, siis tõesti võiks tekkida küsimus, et kui me praegu oleme 28% peal, siis kuidas me nüüd kaheksa aastaga 100%-ni hüppame. Aga tegelikult ei ole ju me 28% peal mitte sellepärast, et ei oleks olnud võimalik rohkem teha, vaid sellepärast, et see võimsuste väljaehitamine ei ole mitte tehnoloogia taga või raha taga või tahtmise taga või ... Me ei ole suutnud neid planeeringuid ära menetleda. Neid ei ole prioritiseeritud ka poliitilisel tasandil, seda ei ole peetud strateegiliselt nii oluliseks suunaks.

Nüüd, kui me näeme, et Vene energiast tuleb kiiresti väljuda, Baltikumi piirkonnas on puudujääk, kohalikku tootmisvõimsust kogu Euroopas on juurde vaja, siis nüüd see arusaam üleüldiselt, et me peame menetlusprotsessi kiirendama, on kohale jõudnud. Ja juba selle läbi on võimalik realiseerida need plaanid, mis erinevatel arendajatel olemas on. Kui oleks meil olnud see poliitiline tahe ja teadmine varem, siis oleks seda saanud teha ka kümme aastat tagasi ja siis oleks juba 100% peal. Kui me seni ei ole seda teinud, siis siis praegu ka me 28% pealt ei liigu niimoodi vaikselt 100-ni, vaid toimubki põhimõtteline muutus planeeringuprotsesside kiirendamise läbi ja praeguste plaanide realiseerimise läbi, ja see võimaldab meil selle 100 saavutada. Seetõttu ma ütlen, et see ei ole utoopia või ulme, vaid midagi sellist, mida on võimalik tegelikult aastaks 2030 ära teha. 

19:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kert Kingo, palun!

19:33 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te nii suure õhinaga räägite sellest, et teil siin erakonnakaaslane väitis, et taastuvenergia on kõige odavam energiavalik. No see sõltub asjaoludest. Ma loen teile ette Eleringi vastuse isikule, kes soovis paigaldada päikesepaneele ja võttis tootja liitumise hinnapakkumise. Vastus on selline: "Tänaseks on selgunud, et teie liitumise soovi täitmiseks on vaja suurendada piirkonnajaamast tootmisesuunalist võimsust põhivõrgu suunal. Eleringi esialgsetel andmetel on nende tööde maksumus suurusjärgus 6 288 000 eurot ilma käibemaksuta. Teile täpse hinnapakkumise väljastamiseks on meil vaja võtta pakkumine Eleringi võrgus tehtavatele töödele. Vastavalt Eleringi hinnakirjale on liitumistaotluse menetlustasu (ainuüksi menetlustasu – K. K.) 1600 eurot." Seletage mulle ära, kelle jaoks ta nüüd siis odavam on. Kui inimene tahab ise päikesepaneele panna, tahaks olla väga roheline ja tahaks ise hakata tootma, siis peab ta ikka 7 miljonit välja käima. See on riigi jaoks ainult odav, inimese jaoks koormav.

19:34 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Jälle väga oluline aspekt, mis praegu on pidurdanud taastuvenergiavõimsuste väljaarendamist. Nii nagu Paul küsis, et kuidas me selle saavutame, ma ütlen, et asi ei ole mitte selles, et ei oleks inimesi, kes sooviks seda teha, või tehnoloogiat – see kõik on olemas. Küsimus on, kuidas riik seal vahepeal toimetab. Koalitsioonileppes ühtlasi just nende 6‑miljoniliste arvete – olen kuulnud ka 14‑miljonilisest arvest – tõttu leppisime kokku, et ei, esimene liituja ei pea katma liinivõrgu väljaehitamise, alajaama väljavahetamise kulusid. Praegu on nii, et kui seda on vaja teha, siis see esimene liituda soovija saab suur arve. Aga kui see on nii‑öelda strateegiline suund ja vajadus, ei ole mingisugust põhjust, miks esimene liituja peab kogu selle investeeringu ise tasuma.

Nii et ühelt poolt meil on praegu liitumistaotlusi sellises mahus, mis ületavad Eesti aastast kogutarbimist. Tuleb välja sorteerida need, kes päriselt tahavad rajada, ja teiste puhul tuleb see plats puhtaks teha. Juba seeläbi, kui need, kes päriselt välja ehitavad, hakkavad võrku tulema, see võimaldab neil seda teha ilma tasuta. Praegu, kui taotlusi on väga suures mahus esitatud, see järgmine taotleja saab väga suure arve, sest öeldakse, et oot-oot, meil on siin kõik võimsused juba broneeritud, teie jaoks me peame midagi lisaks tegema. Kui need nii‑öelda fantoomliitumised eest ära võtta, võib selguda, et seesama inimene saab liituda juba olemasolevasse võrku ja täiendavat võimsust vaja ei ole. Kui siiski selgub, et seda vaja on, siis koalitsioonileppes kokku lepitud põhimõte ongi, et see ei ole selle ühe liituja kanda. See on strateegiline huvi, et hajatarbimist tuleks, ja võrgu tugevdamise investeeringud tuleb katta keskselt, et selle liituda soovija osa saab olla väiksem ja kahtlemata proportsioonis selle investeeringuga, mida ta teha soovib.

19:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalle Grünthal, palun!

19:37 Kalle Grünthal

 Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Mulle laekub palju kirju ja ma loen teile ette praegu kahte liiki väga palju laekunud kirju. Kristjan: "Oleme siiani olnud ja okeilt maksnud oma korteri ja maja eest elektrit. Nüüd enam ei suuda. Oleme otsustanud ühe kinnisvara maha müüa, meil ei ole raha. Mis me teeme?" Teine liik, kirjutab Tiina: "Mina tahaks kohe väga näha, et tuleb suuremat sorti meeleavaldus. Sõpruskondki valmis liituma. Olen küll apoliitiline, aga elan südame järgi. Mina ja mu sõpruskond on käpp osalema avalikul meeleavaldusel, kui vaid tehakse seda teoks, mis Martin Helme välja ütles. Jõudu ja jaksu! Tõuskem tegudele, jutuga ei jõua kuhugi!" Olete nõus, et kõik need kirjad tulevad teie ja Kaja Kallase aadressil, ja kas te olete valmis ka nendele küsimustele vastama, mida teha, kui raha ei ole, ja mida teha, et seda meeleavaldust ei tuleks? Aitäh!

19:38 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Seda, et praegused energia hinnad on inimestele ja ettevõtetele üle jõu käivad, olen siit puldist täna juba nentinud. Nii et see mure, kuidas arved maksta, on täiesti olemas. Seetõttu 1. oktoobrist selline automaatne lahendus rakendub, et kodutarbijad, nii need, kes on kaugküttega liitunud, kes kütavad gaasi või elektriga, saavad hüvitise. Elektri puhul on võimalik universaalteenus valida, kui tegemist ei ole majapidamisega, mis on juba nende kahe kolmandiku eratarbijate seas, kellel on fikseeritud leping, mille hind paljudel juhtudel on odavam kui see universaalteenuse hind, mis ilmselt tuleb.

Nüüd, see, et inimene ei pea seda kõrget arvet ära maksma, vaid hüvitis on automaatselt arvel, võetakse maha ja inimene maksab ainult oma osa, ma arvan, et see on väga suur muutus. See on väga suur abi paljude koduomanike jaoks. Ma loodan, et ka nendele kirja saatjatele tegelikult ei ole need talvearved üle jõu käivad, ükskõik, kas nad on kaugkütte peal, kütavad gaasi või elektriga. Tegelikult ka nemad saavad abi. Aga see, et inimesed oma valitud saadikule või sümpaatsele saadikule oma muresid kurdavad, arvamust avaldavad erinevate eelnõude osas või selles osas, milliseid muutusi nad õigusruumis näha sooviksid – see ongi normaalne. See on mõistlik ja väga tore, et teil valijatega selline tihe suhtlus käib. Aitäh!

19:39 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

19:39 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea majandusminister! Mina istusin eila ühes farmis ja arutasime pererahvaga, mitu lehma suudab üks lüpsja käsitsi päevas lüpsta. Tuleb välja, et 15, siis hakkavad käed juba valutama ja ei kanna välja. Ja pererahvas rääkis tõsiselt, kuna robotid ja lüpsiaparaadid võtad palju elektrit, aga kurtsid ka, et ei ole lüpsjaid võtta ka, ukrainlased ka ei taha tulla ja on laisad. Aga see selleks. Aga sulle meeldib unistustest rääkida. Nad muuseas jälgivad praegu, mida sa siin tegelikult majandusministrina välja pakud. Aga räägime nüüd unistustest. Selle kaheksa aasta jooksul, ütle mulle konkreetselt, kus koha peal ja mis aastal pannakse üles tuulepargid, päiksepargid, kui suure võimsusega ja kust tulevad need stabiliseerimiseks olevad jaamad, on nad siis põlevkivi- või gaasijaamad. Aga püüa olla natuke konkreetsem praegu: millal, kui palju, kui palju toodavad, et saada selle 40% pealt 100% peale, näiteks?

19:40 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Kui vaadata sellist stabiilset või juhitavat võimsust, millele palju tähelepanu pööratakse, siis tõesti küsimus on, mmilline on roll põlevkivijaamadel aastal 2030. Ma ei oska seda protsenti teile niimoodi öelda. Samas, koostootmisjaamadel, biomass, ja seda nii soojuse kui ka elektri puhul, on endiselt suur roll. Nii nagu ma Reilile vastates ütlesin, tõesti, juba poolteist teravatt-tundi biomassist puhtalt elektrit eelmisel aastal tuli, see on väga suur kogus, ja lisaks soojusenergia ja pigem, kuna koostootmisjaamad tõesti on äärmiselt efektiivsed, siis väiksemates kohtades nende rajamine on mõistlik. Noh, biogaasil, mida praegu kasutatakse gaasibussides, kui me oma biogaasi puhul selle kogu potentsiaali realiseerime, mis põllumajandusjäädet arvestades hinnatakse samamoodi ühele teravatile, siis see võib minna ka osaliselt elektri tootmiseks või vähemalt tagavara lahenduseks, näiteks avariijaamade puhul. Nii et biogaasil elektri tootmisel võib ka potentsiaalselt aastaks 2030 roll olla.

Nüüd, hüdroenergia puhul tõesti on komakoht. Ma arvan, et ega see hüdroenergia ei kao ära, aga tema ei ole pikas plaanis lahendusi, seal ei ole selliseid mahu kasvatamise võimalusi suurt. Tuule ja päikese puhul, selline miinimum, kui me räägime ühest planeeritavast suurest tuulepargist, mis on 1000 gigavatti, mis annab meretuulepargina neli ja pool teravatt-tundi aastas, see tõesti praegusest kogutarbimisest poole katab ära, sellest lõpptarbimisest üks suur meretuulepark aasta keskmisena kataks poole ära. Kui me räägime mitmest meretuulepargist, siis see tähendab juba energia eksporti. Lisanduvad maismaapargid. Nii meretuuleparkide puhul on kolm: Eesti Energia, Utilitas ja Saare Wind on need, kes on kaugemale jõudnud, ehk keskkonnamõjude hindamise ja hoonestusloa taotlemise faasis, siis Eesti-Läti koostööprojekt ELWIND, mis tegelikult üleeile sai ka Euroopa oluliste ühisprojektide nimekirja, mis tähendab, et teatud struktuurivahendid või Euroopa rahad avanevad Eesti-Läti ühisele meretuulepargi projektile, need on sellised konkreetsed näited. Kui maismaal vaadata, siis ilmselt Aidu, Tootsi ja Risti on maismaa tuulepargid, mille arendamisega tegeletakse, kus on, ma ei tea, load-plaanid olemas. Ja kui need tulevad kõik tootma, siis me saame selle 3,5 teravatt-tundi 1000 megavati ühe gigavati rajatud võimsuse näol ka maismaatuuleparkidest kätte.

Ehk siis kui 4,5 merelt ja 3,5 maismaalt, siis see kokku teeb juba kaheksa. Ja sinna lisanduvad kõik need koostootmisjaamad, hüdroenergiad, biogaasid. Ja küsimus on põlevkivil, maagaasil on võib-olla ka aastal 2030 roll, võimalik et väiksem kui praegu, sõltub hinnast ja muudest arengutest. Aga see on see nagu kogu energia, ma ei tea, mix või komplekt, millele me otsa vaatame aastal 2030.

19:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Margit Sutrop, palun!

19:45 Margit Sutrop

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Austatud minister! Tegemist on minu hinnangul väga olulise seaduseelnõuga ja muudetakse taastuvenergia osatähtsuse eesmärki, et see on kindlasti hästi oluline. See, mida ma kuulen, on hästi palju taastuvenergia arendamine, tootmine, kindlasti ka liitumise osas nagu arendamine, et see on hästi-hästi oluline. Vähem kuulen ma tegelikult salvestustehnoloogiate arendamisest, sellest, kuidas see niisugust varustuskindlust tegelikult tagaks. Ja tõepoolest, nagu sa mainisid, et unistada tuleb suurelt, siis ma tõesti hea meelega näeksin ikkagi nendes suurtes eesmärkides ka tuumaenergia kasutamise kaalumist. Ja kuna tegemist ilmselt võib olla tõepoolest ka mitte ainult sellise puhta ja nagu mõistliku hinnaga energiaga, vaid ka juhitava energiaga. Ja minu küsimus oleks see, et ma tean, et üks komisjon uurib seda, kas Eestile võiks see olla hea alternatiiv. Näeme, et nendes naaberriikides, kus seda taastuvenergiat, päikeseenergiat, tuuleenergiat  toodetakse ....

19:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun küsimust!

19:46 Margit Sutrop

Kohe lõpetan. ... toodetakse, on ju tuumaenergiajaamad ka Soomes ja Rootsis. Ja minu küsimus on see, kas see komisjon ja see kaalumine sisaldab kompetentsi kasvatamise niisuguseid võimalusi, sest seda tuuakse näitena, et Eesti ei saa seda ...

19:46 Margit Sutrop

... ja kus on see kompetentsi kasvatamise kaalumine. Kas see on selle komisjoni üks osa?

19:46 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Ja aitäh! Tõesti väga olulised kaks küsimust: salvestus ja tuumaenergia. Taastuvenergiat tõesti ilma salvestuseta ei ole võimalik teha ja nii nagu me räägime tõesti selle suure eesmärgi seadmisest, vähempakkumise plaanist, et tekitada kindlus investeerida ja neid võimsusi välja arendada. Ja ka salvestuslahenduste puhul tegelikult on vaja samamoodi, et need ei teki iseenesest. Seda, et see on riigi jaoks nagu vajalik strateegiline huvi, siis ka salvestuslahenduste puhul, on ta siis vähempakkumine, mingit muud tüüpi garanteerivad lepingud, sellega tuleb edasi minna. Nii et aastal 2030 me saavutaksime 100%, see tähendab salvestuse arendamist, on need hüdropumplad, akudel põhinevad lahendused, ka seal riigi poolt sellise keskkonna loomine teatud lepingute näol või garantiide andmise näol on vajalik. Ja ma arvan, et neid plaane ma tulen ka teile tutvustama.

Siis, tuumaenergia puhul enne 2030. aastat tõesti tuumajaama püsti panna pole võimalik. Aga seda, kuidas kompetentsi arendada, väga relevantne küsimus. Nüüd, keskkonnaministri all on tuumaenergia, ma ei tea, Eesti jaoks võimalusi kaaluv komisjon, kus on nii potentsiaalse tuumaenergia arendajad, teadlased, ministeeriumid, erinevad osapooled kokku toodud. Vahearuanne peaks valmima sügisel, oktoobris vist, ja komisjoni lõpparuanne järgmise aasta lõpuks. Ma ei ole vahearuannet näinud, ma ei oska öelda, mis tüüpi soovitusi või järeldusi tehakse, ja seetõttu mul on väga keeruline öelda, kas kompetentsi kasvatamise küsimusega ka komisjon tegeleb või ta vaatab nagu energeetilisest perspektiivist tuumaenergiat. Aga selles mõttes, et kui me soovime tuumaenergia arendamisega edasi minna, seda ei ole võimalik teha ilma kompetentsi kasvatamata. Need asjad on kahtlemata seotud. Nii et ma eeldan, et seda kompetentsi küsimust vähemalt kõrvalteemana adresseeritakse. Aga mul ei ole selle kohta kahjuks infot, et kindlas kõneviisis seda väita.

19:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, protseduuriline küsimus?

19:49 Peeter Ernits

Jah, protseduuriline küsimus. Keskkonnakomisjonis, ja mitte ainult, me oleme mitu aastat sel teemal ainult rääkinudki ja näinud, kui keeruline sellise tulemuse saavutamine on. Ja nüüd kui mina saadikuna siin sellise ilusa kauge tulevikumaali puhul püüdsin konkretiseerida ministrilt ja küsisin selges eesti keeles, millal, kus ja kui palju, et minna asjaga konkreetsemaks, kerkivad need uued võimsused, siis kahjuks ma vastust ei saanud. Hea juhataja, mida ma peaksin tegema majandusministriga, et saada konkreetset vastust konkreetsetele küsimustele?

19:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Minu soovitus on tihedamalt ja lähemalt suhelda majandusministriga pärast suure saali istungit. Individuaalselt on kindlasti kasulik ministriga kokku saada ja siis võib-olla saab täpsemat informatsiooni ministri käest. Martin Helme, palun, teine küsimus!

19:50 Martin Helme

Te enne ütlesite, et praegused hinnad on tõesti üle jõu käivad. Siis ma kuulan, te olete majandusminister ja te absoluutselt ei ole võimeline kokku panema seda juttu, et liitumine päikesepaneelile on 6 või 7 või 14 miljonit, midagi hakkate rääkima sellest, kuidas keegi teine jaotab selle kuhugi mujale ära. See ongi ju see võrgu arendamise kulu, mille miljarditest me räägime. See ongi ju selle elektrihinna kalliks ajamise üks komponent, rääkimata nende uute jaamade ehitamise kulust, mis on samuti miljardeid. Ja salvestustehnoloogia, mida te tunnistate ka, et ei ole ju olemas, mis on ka miljardeid. Need miljardid ei kuku kuskilt taevast, need ei tule Euroopa Keskpanga printimispressi alt, need tulevad ju Eesti inimeste taskust. See, mida te meile siin reformina välja käite, saab tähendada ainult ühte asja. Tulevikus on elektrit veel vähem, aga selle eest on ta palju kallim. Kuidas te ei vii kokku neid numbreid, vaid räägite meile siin mingeid ilusaid jutte? Aitäh!

19:51 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõepoolest, võib-olla see võrgu tugevdamise pool, ma olengi vähe seda selgitanud või sellele keskendunud. Ega me ei alusta puhtalt lehelt. Me ei räägi sellest, et need investeeringud võrgu tugevdamisse on seotud ainult ja ainult taastuvenergia arendamisega. Seda, et omal ajal rajatud võrk peab igavesest ajast igavesti vastu, ei ole. Isegi kui see võrgu suund oleks edaspidi ainult Narvast mujale, ka siis tuleb liine välja vahetada, alajaamasid uuendada. Need kulud tuleb ka siis teha. Küsimus on, et tollel juhul ei saa keegi arvet, sellepärast et keegi ei soovi liitumisvõimsust saada ja me ei tea nende kulude kohta. Aga võrguinvesteeringuid tehakse iga päev sõltumata sellest, millist tüüpi energia tootmine meil on. Ja nüüd lihtsalt tulevikku vaadates me ei teeinvesteeringuid suunal Narvast mujalem vaid need investeeringud on teistsugused. Ja kuna praegu kahjuks on saanud liituda soovijaid suuri arveid, siis me oleme saanud pilgu sellesse, kui palju need võrguinvesteeringud maksavad. Aga neid on kogu aeg tehtud ja tehakse edaspidi. Neid tehakse ka olukorras, kus meil taastuvenergiat sellises mahus ei arendata. Nii et ta ei ole taastuvenergia arendamisega seotud kulu, mis muidu oleks nullis. Ta ei ole täiendav või lisanduv kulu.

Teil oli mingi teine küsimus ka ... Aa, salvestus. Salvestuse puhul kõige suurem projekt on Paldiski hüdropumpla, millest räägitakse. Ka selle investeeringu puhul ei räägita miljarditest, räägitakse pigem poolest miljardist ja see on kõige suurem arendus, mis Eestis on. Kõigi teiste ja väiksemate puhul need hinnad jäävad oluliselt madalamaks. Ma arvan, et ka parema tahtmise juures me ei saa neid miljardeid ja miljardeid sealt kokku. Aitäh!

19:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Paul Puustusmaa, palun!

19:53 Paul Puustusmaa

Jaa. Tänu, hea juhataja! Hea Riina! Vaat, kindlasti sa tulevikus lastele ka ütled vanasõna, et suur tükk ajab suu lõhki. On sihuke vanasõna olemas. Ega ju konservatiivid ei ole mitte tagurlased, me oleme täiesti progressi uske. Me tõesti usume. Ainuke vahe on nüüd see, et erinevalt liberaalidest me usume evolutsiooni, normaalset ja tasakaalukat evolutsiooni, mitte revolutsioonilisi liigutusi. Kui te seda eelnõu poleks esitanud, mis on minu arvates täiesti utoopia, aga võib-olla see on minu probleem, ja minu arust on see vana seadus, nagu ma ütlesin, 2016 vastu võeti, mis ütleb seda, et aastaks 2030 meil on seal see taastuvenergia tarbimise ulatus, ma ei tea, 45%, 50% või 65%, see on mõistetav, aga nüüd korraga kaheksa aastaga ja 100%-le. Nüüd on küsimus selles, kas see siis tähendab, et me võime öelda oma klientidele, valijatele, et tuumajaama ei tule, kivisöejaamad paneme kinni, kaevandusi ka ei tule, sest meil on kõik puhtalt taastuvenergia, 100%?

19:54 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Jaa. Aitäh! Sellepärast ma räägingi sellest 100%-st nagu bilansilises mõttes. Seda, et me igapäevaselt kokku elektritarbimise saame taastuvatest allikatest, sellist plaani ei ole. Seal, et koostootmisjaamade leiab roll, ilmselt biogaasile tekib roll, väike roll hüdroenergial ja võimalik, et ka põlevkivi, see aastal 2030 on ikkagi olemas. Sellele lisandub senisest palju rohkem taastuvenergiavõimsusi, ja mitte seetõttu, et toimub mingisugune revolutsioon. Evolutsioonilise protsessina, kui oleks järk-järgult see toimunud, me oleksime praegu paremas seisus kui kolmandik elektrit taastuvatest allikatest. Aga see evolutsioon on pidurdunud. Me räägime planeeringutest, me räägime fantoomliitumist, need on need mured ja pigem sellised administratiivsed küsimused, mis tuleb ära lahendada, et see evolutsioon saaks edasi minna. Ja see evolutsiooniline areng viib meid selle 100%-ni. Lihtsalt vahepeal praegu me oleme olnud sellises pidurdamise faasis. Ja see ei ole seotud sellega, et meil taastuvenergiat ei oleks, ei oleks tehnoloogiat, ei oleks tahtmist, ei oleks investeeringuraha. See kõik on olemas, tuleb lihtsalt see pidur maha võtta. Aitäh!

19:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helle‑Moonika Helme, palun!

19:55 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Te rääkisite siin korduvalt tulevikust, kus inimesed ise toodavad elektrit hajatootmise kaudu. Aga ikkagi [näide] elust enesest. Me tahtsime samuti Läänemaal päikesepaneele paigaldada – tükk lõunapoolset karjamaad, lõunapoolse päikesega karjamaad, on meil täiesti olemas – ja tahtsime oma panuse anda, siiralt. Aga siis hakkasime asja uurima ja saime vastuseks, et kahjuks ei ole see võimalik, sest kohalik alajaam liitumist enam – enam – ei võimalda. Nimelt, osad naabrid on oma paneelid saanud võrku ära ühendada ja sellega kohaliku alajaama võimsus ongi ammendunud. Ometi on meie majapidamisele reserveeritud selles alajaamas võimsust algselt 80 amprit, mis, nüüd tuleb välja, on meie selja taga justkui nagu teistele ära jagatud. Kas need ongi need fantoomliitumised, millest te räägite? Ja mis nüüd edasi saab? Kuidas te sellise ebaõigluse ära lahendaksite? Mis võimalused meil oleks, et teie unistusi realiseerida ja oma panus anda, ilma et peaks 10 miljonit maksma? Need on ikkagi teie strateegilised eesmärgid.

19:56 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Kahest olulisest asjast räägin. Üks on tõesti see, ma ei tea, kui suur on teie tarbimine selles mõttes, et kui suur on majapidamine. Kui tegemist on oma tarbeks toodetava elektriga, siis vaatamata sellele, milline on liitumisvõimsus ja kui palju võrku saab müüa, nii nagu tööstusettevõtete puhul võib ka suuremate majapidamiste puhul oma tarbeks tootmine ära tasuda. Aga ma seda niimoodi ei oska hinnata. Ja teine pool puudutab seda, nagu te väga õigesti mainisite, et esimesel liitujal on eelis, esimese päikesepargi rajajal, esimese liitumistaotluse esitajal. Aga tegelikult see on ka esimestel taastuvenergiavõimsuste suuremahulistel väljaarendajatel. Ega ka Euroopa energiatarve ole lõputu. Nii et kui meie saame oma meretuulepargid püsti, muutume elektri eksportijaks, siis tegelikult iga järgmise investeeringu puhul ju vaadatakse seda maastikku, mis juba olemas on. Kui vajadust ei ole, siis ei ole võimalik ka investeeringuraha kaasata. Nii et see, et Eesti on meretuuleparkide väljaehitajate hulgas me oleme esimeste seas, me võtame Taanile ja Rootsile praegu kannule – see tegelikult on tähtis. Kui me soovime kohapealset väikese keskkonnaalase jalajäljega odavat energiat tootvat lahendust, siis me tegelikult peame selles suunas tegutsema, muidu me lõpetame sellega, et me ostame elektrit teistelt.

19:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Anti Poolamets, palun!

19:58 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Austatud ettekandja! Minu eelmistele küsimustele vastates te võtsite justkui enesepiitsutaja rolli, et no vat, Eesti on saanud boonust nõukogude aja suurest räpakast majandusest, me oleme tänu sellele 71% kasvuhoonegaasi vähendanud, justkui me oleks saanud boonust. No ei ole, me oleme alakapitaliseeritud võrreldes Lääne-Euroopaga kogu aeg olnud, meil on palju raskem. Me oleme reforminud endast Nõukogude Liidust siia, kus me oleme. Miks me ennast piitsutame? Te praegu räägite nagu mingi sotsialistlik teoloog, usuinimene. See ei ole usu küsimus. Aga sellegipoolest ma tahan paremat võrdlust. Kas me oleme nüüd usklikumad kui paavst ise teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes, et oma kliimanõudeid teeme meeletumalt kui teised? Kuhu siis teised jäävad, näiteks Prantsusmaa, näiteks Saksamaa, näiteks Kreeka ...

19:59 Aseesimees Martin Helme

Aeg, palun, Anti!

19:59 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Jaa, aitäh! Ei, nõukogude aja suhtes mul ei olnud kuidagi positiivset tunnet või nostalgiat. See pigem oli, kuna võrdlusaastaks on valitud 1990, siis see heite vähendamise pingutus on meil olnud väike, see on sündinud iseenesest, Nõukogude Liidu lagunemise järel. Aga seda, kuidas me Prantsusmaa või Kreeka või teistega võrdleme – noh, need olud on väga erinevad. Me võime küll unistada hüdroenergiast või Islandi moodi maasoojusest või muudest asjadest, aga seda meil ei ole. Samamoodi, Prantsusmaal on välja ehitatud väga palju tuumajaamu. Ei ole mõtet neid ju kinni panna ka enne amortiseerumist.

Need olukorrad, stardiplatvormid aastal 2022 on riikidel väga erinevad. Me ei saa sellest mööda vaadata. See, mis Prantsusmaa jaoks võib olla mõistlik, ei pruugi Eesti jaoks olla mõistlik. Mina räägin kohalikust energiatootmisest, tehnoloogiast, mis on juba olemas, mis annab odava energia tarbijate jaoks ja mis katab Baltikumi piirkonnas olevat energia puudujääki. Meil endal on neid vaja. Me ei lähe taastuvenergia 100 eesmärgi suunas Prantsusmaa pärast või Euroopa pärast või kellegi teise survel või sunnil. See on meie enda vajadus, see on meie enda energias, see on meie enda tuul ja päike, mida me ära kasutame. See plaan on Eesti jaoks vajalik, midagi sellist, mis pikas plaanis meie kodutarbijatele odavama elektri toob ja ettevõtjatele odavama elektri toob. Sellest ei saa mööda vaadata, seda ei saa vähetähtsaks pidada. Seetõttu kahtlemata tuleb silma peal hoida, mida teeb Prantsusmaa või Kreeka või teised teie mainitud riigid, aga see ei saa olla ainus suunaseadja Eesti jaoks, sest meie platvormid ja need energiaallikad, mida me saame kasutada, need ongi väga erinevad.

20:01 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

20:01 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister, ma ei suuda ära imestada teie naiivsust ja lihtsameelsust, kuidas te praegu siin produtseerite oma kõnes praktiliselt mingit – vabandust väljenduse eest! – mingit poliitilist mula. Inimene teatab teile, et tal ei ole raha elektrienergia eest maksmiseks. See ei ole praegu tekkinud, see on juba varasemal perioodil tekkinud. Te räägite väga ebamäärast juttu. Teiseks, kas te pole aru saanud ministrina, et Eesti riiki valitsetakse ja juhitakse majandust läbi elektribörsi, ehk siis, kui on vaja, siis tõstetakse seda elektrienergia maksu, kui vaja, siis langetatakse, mis tegelikult toob kaasa Eesti majanduse väljasuretamise, sest ettevõtjad ei suuda tasuda makse. Küsimus: kas te pooldate, et Eesti osaleks ja jätkaks edaspidiselt elektrienergia saamist börsi kaudu? Aitäh!

20:02 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Samamoodi, minu arust on kaks asja. Üks puudutab neid sotsiaalseid muresid. Vaadates seda ebavõrdsust, mis Eestis oli enne igasuguseid kriise, enne energiakriisi, enne sõda, enne koronat, ja seda, milline oli palgavaesus – arvete tasumine oli inimestel keeruline ka enne kriisi. Ja kahtlemata kriisid on ainult võimendanud neid raskusi. Neid muresid ei saa kuidagi vähetähtsaks pidada ja seetõttu ka nii koalitsioonileppes kui eelarves on väga palju muudatusi, mis aitavad inimestel kiire hinnatõusu olukorras toime tulla, mis toetavad töötavat inimest, jättes talle rohkem oma sissetulekust kätte. See oli Eesti reaalsus enne kriisi ja nüüd on võimatu neid samme tegemata jätta.

Teiselt poolt, kuidas te sõnastasite, et kas börs toodab meile kallist elektrit. Elektrit toodavad elektritootjad ja börsi kõrge hind ei näita mitte midagi muud kui seda, et meil on Baltikumi piirkonnas tootmisvõimsusi puudu. Asi ei ole hinnas. Asi on selles, et me praegu toodame liiga vähe, ja selle murega tuleb tegeleda. Ja see ettepanek, millega mina siin saali ees olen, tähendabki energiatootmisvõimsuste kiiret väljaehitamist, selle jaoks soodsa keskkonna loomist, selle selge eesmärgi sõnastamist. See ongi see, mida tuleb teha, et ka börsihinda alla saada. Ükskõik, kas börs on olemas või teda ei ole – see ei too meile tootmisvõimsusi juurde. Tegelikult see, et sul on ka väga kalli tootmisvõimsuse eest võimalik teatud tundidel tasu saada või siis oma tootmise väljalülitamise eest võimalik tasu saada, see tagab meile selle, et meil on võimalikult palju tootjaid turul või ka neid tööstusi, kes on valmis oma tarbimist teatud tingimustel piirama.

Börs praegu tagab meile rohkem tootmist, kui seda oleks ilma börsita. Ja selles mõttes ei saa seda kuidagi hukka mõista. Hind, mida börs toob, on teine küsimus. Aga börsil on vaja läbipaistvust ja nii nagu ma olen öelnud, tegelikult nii klient kui konkurent peab saama vaadata, kes need hinnapakkumised tegi, kuidas see hind selliseks kujunes. Peab olema usaldus börsi vastu, mida saab tagada läbipaistvus ja tegelikult ka järelevalve, et kellelgi ei oleks võimalik turgu manipuleerida ja tõesti raskes olukorras inimeste ja ettevõtete pealt teenida. Kui need tingimused on täidetud, siis ei ole seda fundamentaalset muret, et börsil on midagi valesti, ja ka seda, kui börsi pakutav hind ei ole meie jaoks sobiv või soodne, siis need mured on kuskil mujal ja börsi kõrge hind peegeldab neid struktuurseid muresid, mis meil on energiaturul. Aitäh!

20:05 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthalil on protseduuriline.

20:05 Kalle Grünthal

Meie kodu‑ ja töökord sätestab ära küsimustele vastamise korra. Ja kui ma nüüd tagasi kerin siin paar-kolm minutit, siis ma küsisin lugupeetud ministri käest seda, kas teie pooldate elektribörsil [jätkamist], siis räägiti mulle igasugust muinasjuttu. Ja tuginedes praegu § 146 töökorrale on siin kirjas lõige 8, et kui istungi juhataja leiab, et valitsusliige on Riigikogu liikme küsimusele andnud piisava vastuse, lõpetab ta selle küsimuse käsitlemise. Minu hinnangul praegu Riina Sikkut ei ole vastanud sellele küsimusele, mis oli minu küsimus. Kas te pooldate börsil jätkamist? Selle kohta vastust ei tulnud. Kuidas hindab praegu istungi juhataja seda, kas minu küsimusele konkreetselt börsilt lahkumise osas andis Riina Sikkut vastuse või ta ei andnud? Ja kui ta ei andnud, siis ma paluksin, et ta vastaks.

20:07 Aseesimees Martin Helme

Aitäh, mulle tundub, et talle meeldib börs, ma sain sellest jutust nii aru. Jah, näe, noogutab. Heiki Hepner, palun!

20:07 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Mina küsin konkreetselt eelnõu kohta ja esimese punkti kohta, kus me neid sihtväärtusi muudame. Ja tegelikult seesama § 321 lõikes 1 edasi tuleb pärast neid sihtväärtusi selline tekst: "Maantee- ja raudteetranspordis kasutatakse taastuvenergia 14% kogu transpordisektoris tarbitud energiast." Kui me nüüd suurendame seda üldist energiat, elektrienergia 100%-ni taastuvenergiana, siis tegelikult peaks muutuma ka ju see protsent. Ega me siis ei hakka viima raudteed, mis on täna elektri peald uuesti tagasi diiselrongidele. Pigem vastupidi on meil soov. Ilmselt siin ka selle eelnõu menetluse käigus tuleks tegelikult mõtelda ka sellele protsendile. Või on teil teine arvamine?

20:08 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Väga hea küsimus. Tegelikult sellessamas paragrahvis on neid sihttasemeid seatud rohkem kui lihtsalt kogu energeetikale ja elektrile, on eraldi räägitud ka transpordist. Neid protsente muuta ei ole vaja, ei ole plaanis. Ühelt poolt muutus toimub elektri puhul. Seda, et elektritarbimise me katame taastuvate allikate pealt. Ja sellest tingituna ka üldine eesmärk: me täidame kõrgema taseme, 42 asemel 65 lihtsalt elektris toimunud muutuste tõttu. Transpordienergia tarbimine on meil väiksem ja see, et transpordist saada 14% taastuvatele allikatele, on see siis biometaan või midagi muud, on ka ambitsioonikas siht. Ja transpordi puhul meil ei ole plaanis seda tõsta. Me ei näe, et selle ambitsiooni tõstmine praegu oleks oluline. Transport erinevalt teistest sektoritest, kui Anti ka rääkis ilusti, kuidas me oleme juba oma heidet vähendanud tervikuna, siis transport on see valdkond, kus meil heide kasvab. Meil on rohkem autosid, meil on rohkem sõidukeid ja seal meil ei ole mitte vaja heidet senisest tasemest natuke vähendada, vaid tegelikult meil on vaja see kasv tagasi pöörata ja siis veel sellelt tasemelt alla tulla. Nii et seal selle 14% saavutamine minu arusaama järgi on juba praegu parajalt ambitsioonikas. Seda elektrist toimunud muutuste tõttu me otseselt muuta ei plaani.

20:09 Aseesimees Martin Helme

Taavi Aas, palun!

20:10 Taavi Aas

Aitäh! Hää minister! Mul on hirm, et see tänane eelnõu jääb selliseks deklaratiivseks, kui seda eelnõu mõnevõrra ei sisustata. Ja ma mõtlen selle sisustamise all seda, et taastuvenergia tootmisseadmetele tuleb anda ka proportsioon, kui palju me ühte või teist seadet tahame. Vastasel korral me võime saada väga-väga palju päikeseparke, aga me kõik teame, et sealt tuleb ainult 10% nominaalis. Me võime olla täiesti tasemel, kõik on täidetud, kõik on hästi, aga tegelikus elus võib olla sealt ainult 10% täidetud. Kuidas te suhtute sellesse, et tuleks panna aga proportsioon taastuvenergiat hoopis sealt?

20:10 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Seda, et riik hakkaks iga liitumise puhul määrama, kes ja kui palju sinna peaks, millist tüüpi taastuvenergiat tootma, ma arvan, ei ole vaja. Aga juhtida energeetikas toimuvat, seda kahtlemata tuleb. Näiteks, viimane vähempakkumine, seal tõesti kui ma õigesti mäletan, 12 pakkumist, mis edukaks osutusid, üks oli tuul, üks oli salvestus ja ülejäänud olid päike. Järgmisel vähempakkumisel jaanuaris, et me kuidagi ei saaks seda odavat päikest nii palju, vaid siis tuleks nendes tingimustes sätestada kas aasta läbi tootmise võimalused, et me ütleme riigina välja, et me ei soovi saada lihtsalt päikeselahendusi, vaid me eelistame kas hübriidlahendusi, päike ja tuul koos, või tuulelahendusi või päikest, mida toodetakse enamasti oma tarbeks, kui näiteks on tegemist mingisuguse tootmisettevõttega. Ma olen selles suhtes teiega täiesti sama meelt, et me peame juhtima seda, mis taastuvenergias toimub. Loomulik areng võib olla see, et päikest tuleb jube palju. See ei ole mõistlik riigi jaoks tervikuna. Tuleb kasutada kõiki võimalusi, et suunata hübriidlahendust oma tarbeks loodud päikeselahenduste, tuule ja salvestuse suunas. Neid võimalusi tuleb kasutada. Nii et aitäh, väga hea küsimus.

20:12 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

20:12 Merry Aart

Aitäh! Mu esimene küsimus puudutas mõjuanalüüsi. Ma tahaksin natukene täpsustada, et ettevõtet ei saa ilma riskianalüüsita juhtida ja riskide kirja panemist, kuidas neid riske maandada. Ma praegu lugesin siit, panin kirja endale päris mitmed sellised riskid, näiteks sageduste hoidmine nõuab investeeringuid, tuulikute ehitamine nõuab investeeringuid, võrguga liitumine nõuab investeeringuid. Kas tuulegeneraatorite utiliseerimine on läbi mõeldud, kuidas seda hakatakse tegema? Kui palju soojeneb kliima päikesepaneelide ümbruses, kuidas see mõjutab kliimat? Kas päikesepaneelid on võimalik või, tähendab, kuidas päikesepaneelide paigaldamine mõjutab toidutootmist, kas mõjutab või ei mõjuta? Ja nii edasi ja nii edasi. Ma küsiksin teie käest hästi konkreetselt, kas selline mõjuanalüüs, selline riskianalüüs kuni aastani 2030 on tehtud või ei ole? Ma eeldan, et see on tehtud, sest ma eeldan, et riiki ei saa ka ilma riskianalüüsita juhtida või saab, ma ei tea, võib-olla. 

20:13 Merry Aart

Jah. Ja kui see on tehtud, siis kus sellega võiks tutvuda?

20:13 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Ühte sellist tervikanalüüsi, mis võtaks nii sotsiaal-majanduslikud mõjud, keskkonnamõjud kõik kokku, seda ei ole. Kui võtta ükshaaval, näiteks sageduse hoidmine ja sellega seotud investeeringud. Isegi olukorras, kus me ei seaks eesmärki 100 protsenti taastuvenergiat. Meil on vaja sellegipoolest sageduse hoidmise võimekuse loomisesse investeerida. Sageduse hoidmisega me peame hakkama tegelema niikuinii, et kui seni pakub seda nii-öelda teenust meile Vene elektrivõrk, siis plaanid Vene võrgust desünkroniseerimiseks on meil olemas, esimene sünkroonkompensaator on Eestis kohal, rajatakse, hakkab tööle järgmise aasta alguses. Kaks järgmist sünkroonkompensaatorit, Kiisa, Püssi, Viru tulevad kokku kolm, need on tellitud, need on tulemas, 2024. aastal saavad minu meelest vist. Ehk sageduse hoidmise investeeringud teeme ära, teeme isegi ilma taastuvenergiale üleminekuta ära. Selles mõttes see risk on maandatud ja neid kulusid on vaja teha niikuinii.

Nüüd see, mis puudutab riske kas toidutootmisele või nii edasi. Teiselt poolt on riskid, kui me taastuvenergia arendamisega ei tegele, riskid tootmisvõimsuse piisavuse mõttes Baltikumi piirkonnas. Riskid hinna mõttes, et põlevkivienergia on kallim kui Soome hüdroenergia näiteks, et kas me jääme lootma odavamate energiaühenduste kaudu, et riskid praeguse olukorra jätkumisel on suuremad kui selle muutuse tegemisel. Praeguses olukorras nii energia tootmise saastamise tase, vajadus ka sellesse sektorisse täiendavaid investeeringuid teha amortiseerivate võimsuste asemele ja nende investeeringute raha jaoks turult kaasamise võimalused, hinnarisk tarbijate jaoks. Need riskid praeguses olukorras mitte midagi tegemisel on täpselt samamoodi väga suured ja neid saab kaaluda selle vastu, mis on need võimalikud tulevikuriskid toidutootmisele, näiteks kui päikesepaneele pannakse põllu peale. Nendest tulevikuriskidest peab teadlik olema, neid peab läbi kaaluma, aga ükski neist ei ole nii kaalukas, et jätta praegused otsused tegemata, sest need tegevusetusega kaasnevad riskid on väga suured.

20:16 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun!

20:16 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Riina! Ma ei ole füüsik ega ammugi energeetik. Aga elementaarne arusaam elektrivõrgu toimimisest on ju see, et see saaks toimida stabiilselt, on vaja nii püsi- kui ka muutuvvõimsusi. Praegused püsivõimsused on meil põlevkivi najal ja tulevikus saavad ehk olema tuumaenergia najal. Et võrk stabiilseks toimiks, peab püsivõimsust umbes pool all olema, et sinna saaks teise poole muutuvvõimsusi ehk tuult ja päikest juurde lisada. Seega sada protsenti ilmselt ühelgi hetkel me ei saaks ka teoreetiliselt toota ainult muutuvvõimsuste arvel. Ainuke võimsus püsivõimsuse saavutamiseks oleks hüdroenergia nagu Norras, aga selleks meil ei ole võimalust. Ma kardan, et need numbrid, mis siia kirja on pandud, neid lihtsalt tehniliselt ei ole võimalik saavutada. Mida sa selle peale ütled?

20:17 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Jaa. Seda, et meil – ma ei mäleta, kas Antile vastates või Kallele vastates – on koostootmisjaamad, mis tegelikult ka elektrit annavad päris palju, väike roll on hüdroenergial, biogaasil, võib-olla ka elektri tootmises aastaks 2030 on roll. Seda, et juhitavaid stabiilseid võimsusi on ja neid tuleb juurde, see on selge. Kui vaadata stabiilsuse hoidmiseks tehtavat pingutust, siis see näitaja võiks olla näiteks tunnid aastas, mille jooksul süsteemihaldur peab süsteemi stabiilsuse tagamiseks turule sekkuma. Ka olukorras, kus minevikuaastatel põlevkivijaamad olid väga suure osa aastast tootmisest väljas, sest hind oli madal, me tõime elektrit ühenduste kaupa, ka sellises olukorras, kui põlevkivijaamad täisvõimsusel ei olnud meil tootmas, oli Eestil see arv tunde, kui süsteemihaldur peab sekkuma, kuus tundi aastas – mitte ööpäevas, mitte kuus, vaid kuus tundi aastas. Praegu on see tegelikult null ja Eleringi prognooside kohaselt olukorras, kus meil taastuvenergia ju praegu kasvab, on viimastel aastatel kasvanud, kasvab edasi, tegelikult süsteemiteenuste arendamisega me jõuame olukorda, kus see on 0,6 tundi aastas. Ehk selle stabiilsuse hoidmine ja sekkumise vajadus riigi tasandil, et mingisuguste riskide realiseerumist vältida, on madal praegu ja see tegelikult väheneb tulevikus.

20:19 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

20:19 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Ma kõigepealt pean ütlema, et tegelikult ei ole selle konkreetse eelnõuga nii kiire, et me oleks pidanud mitte väljatöötamiskava nagu jälgima. Ma mäletan omal ajal, kuidas siin tuld ja tõrva valati, kui mõne eelnõuga üle-eelmine valitsus tuli. Selles mõttes tegelikult te oleksite pidanud head tava jälgima ja VTK-d jälgima. Nüüd, teine asi on see, et tegelikult on me siin praegu tegeleme suhteliselt poliitilise ambitsiooniga. Me isegi minu arust ei peaks arutama seda siin Riigikogus. Kui koalitsioon on otsustanud mingit ambitsiooni tõsta, siis ma arvan, et me ei peaks seda arutama. Aga ma tahtsin küsida ikka, me rääkisime ka komisjonis sellest. Kas olete täna jätkuvalt seda meelt, et meie energia tarbimine on vähenemas 2020 versus 2030. aasta? Ma ikka väga sügavat julgen kahelda, kui me vaatame seda, kuidas me tahame minna: järjest rohkem nii elektriautosid, busse, jahutusseadmeid ja nii edasi. Kas te sellega mööda ei ole pannud? Oled sa täna samal seisukohal, et see on õige arvutus? Aitäh!

20:20 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Mõlemad väga head küsimused. Õigusloome hea tava on põhjusega olemas ja ma tõesti arvan, et heast tavast peaks kinni pidama, aga meil on halb praktika poliitilisi otsuseid menetleda kiireloomulisena ilma head tava järgimata, VTK-d koostamata. Ja see on üks nendest otsustest koalitsioonis, koos elektrituru reformiga lepiti kokku taastuvenergia eesmärktaseme tõstmine. See on poliitiline otsus ja seetõttu teda menetletakse kiireloomulisena. Ma sisuliselt pean seda õigeks. Aga ma loodan, et tulevikus suudame paremini ja me seda õigusloome hea tava järgime suuremas ulatuses kui seni. Osaliselt on see seotud koalitsiooni lühikese ametis olemise perioodiga ja et tõesti oleks võimalik need koalitsioonileppes kokku lepitud asjad ära menetleda enne valimisi, siis mitme teemaga liigume edasi mittekorrektselt õigusloome head tava järgides ja tuleme ilma VTK-ta.

Nüüd see elektritarbimine. Heiki Hepnerile vastates ma selgitasin seda, et üks on energia kogutarbimine ja seal, kuna väga suur osa meie kliimavöötmes tarbitavast energiast on seotud hoonete, kodude soojuse hoidmisega, siis energiatõhususe suurendamise puhul me seda energiatarbimist peaks oluliselt vähendama. Samas elektri puhul ma olen nõus, et see areng võib olla teises suunas. Kui meil on rohkem elektril olevaid seadmeid, masinaid, ka õhksoojuspumbad, elektriautod, transpordis võib-olla bussid või teised sõidukid elektri peale viia, rääkimata, ma ei tea, kui parvlaevad peaks tulema elektri peal või midagi muud – elektri puhul ma olen nõus, et peaks arvutustele otsa vaatama ja võib-olla tõenäolisem stsenaarium tähendab elektritarbimise kasvu. See on täiesti mõeldav ja ta on ühe stsenaariumina olemas. Praegu me eelnõusse oleme pannud ligikaudu, et elektri tarbimine vähesel määral väheneb, aga ligikaudu jääb samaks. Aga ma olen nõus, et peab vaatama alternatiivseid stsenaariume, nendega seotud kasusid ja riske. See aspekt, millele te osutate, on väga õige.

20:22 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

20:22 Mart Helme

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud esineja! Ma olen viimase paarikümne aasta jooksul juba kuulnud nii palju neid ilusaid muinasjutte ja eks te ka olete täna meil siin kena muinasjutuvestja. No ma mäletan, 1990. aastate keskel oli tohutu propaganda: pange oma majade elektrikütte peale, ökoloogiliselt puhas ja nii edasi. Panin ühe suure maja elektrikütte peale. Nüüd on pooled toad sellised, et noh, väga ei küta. Siis oli: pange oma majad pelleti peale. Panin oma teise maja pelleti peale. Nüüd on pelleti tonn peaaegu 500 eurot. Missugune see järgmine muinasjutt on? Üks muinasjutt oli vahepeal: EstLink kaablid tagavad meile Olkiluoto elektri, see on odav, see on kindel varustus ja nii edasi. Muinasjutt. Ei ole! Ei ole odav, ei ole kindel. (Juhataja helistab kella.) Mul saab aeg otsa. Ma küsin: mis see järgmine muinasjutt nüüd on? Ja mis on see poliitiline vastutus, kui te räägite poliitilisest otsusest?

20:24 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõesti, neid otsuseid kütteallika valiku osas nii tööstused kui ka eratarbijad on teinud ja nii-öelda see moodne lahendus või kaasaegne lahendus on olnud erinevatel aegadel erinev. Kui tulevikku vaadata, siis kõige tähtsam, ükskõik millise kodu või tootmishoone või avaliku hoone puhul, on energiatõhus lahendus. See, et ükskõik, kas sa kütad elektriga, pelletiga, gaasiga või oled kaugkütteotsas, puiduhakke abil kütad, siis kõige tähtsam on see, et sul seda energiat oleks vähem vaja. Et see ei läheks õhku, et see ei läheks kuhugi välja. Nii et energiatõhus hoone on see investeering, mida kõigile võib soovitada. Seejärel on vähetähtsam see, millega sa parasjagu kütavad. Lisaks, mida teie ei maininud, on see, et väga paljud kodud on ka gaasi peal. Ja gaasi puhul ega ongi keeruline. Keegi ei suutnud ette prognoosida, et me nüüd ootamatult Euroopas tervikuna Vene gaasist hakkame väljuma ja see tähendab, et gaasi hind tõuseb nii oluliselt. Ja seda, et Euroopa energiatarbimise defitsiit viib üles kõigi energiakandjate hinna. Nii et praegustes oludes ükskõik, millega sa kütad, kallis on ikka. Nii et sellega, et meil oleks rohkem energiat ja odavat taastuvenergiat, see eelnõu tegeleb. Punkt üks, kui inimene või ettevõte on otsustanud energiatõhusa hoone rajada, ja kui meil on ka Baltikumi piirkonnas piisavalt energiat, siis see viib hinnad alla. Siis on võimalik kasutada esiteks vähem energiat ja selle eest ka vähem maksta, sest ta ei ole defitsiitne ja ta hind on jõukohane.

20:25 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

20:25 Henn Põlluaas

Aitäh! Te siin enne mainisite Eleringi prognoose ja mäletan, kuidas poolteist või kaks aastat tagasi jääkeldris just Eesti energiavarustatus ja ‑kindlus oli teemaks ja Taavi Veskimägi raius sõna otseses mõttes: tead, et meil on aastani 2030–2035 kõik garanteeritud, kõik olemas, rohkem kui vajagi, me ei pea mitte lillegi liigutama, kõik on suurepärane. No see on muinasjutt, eks, me teame seda. Ja nüüd siis teie toetute sihukestele fatamorgaanadele. Ja täpselt samasugune muinasjutt on ju odav taastuvenergia, kui me mõtleme kõikidele nendele investeeringutele, sagedusehoidmisele, kogu elektrivõrgu ümberehitamisele, samal ajal juhitavate elektritootmise jaamade olemasolule ja nende ehitamisele. Muidugi võib öelda, et taastuvenergia on odav, aga kui kõik see sinna sisse panna, siis on ta väga-väga kallis. Aga ometigi siin esimene rida kohe eelnõu seletuskirjas ütleb, et väljatöötamine on tingitud vajadusest tuua leevendust kõrgetele elektri hindadele. (Juhataja: Aeg, Henn!) No öelge mulle, kuidas see võimalik on. See on ju muinasjutt, nii nagu Mart ütles.

20:27 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Tõesti, Eesti praegu suudab ise oma tarbitava, tarbimissoovi kõik katta. Baltikumi piirkonna puhul see ei kehti samamoodi ja samuti Eestis ei pruugi ta igal tunnil niimoodi kehtida. Ka meie põlevkivikatlaid on vaja hooldada, on tuulevaikseid päevi, pilvitud päevi. Nii et see igal minutil ei pruugi kehtida, aga põhimõtteliselt meil on oma tootmisvõimsused olemas. Aga Baltikumi jaoks tervikuna on neid rohkem vaja.

Ja teine: hind. Näiteks sageduse hoidmiseks vajalikud investeeringud. Me peaksime need investeeringud tegema ka siis, kui meil ühtegi megavatti taastuvenergia tootmist ei lisandu. Seda on meil niikuinii vaja. Täpselt samamoodi võrgu uuendamine, alajaamade väljavahetamine, seda tüüpi investeeringuid tehakse igasuguse elektrivõrgu puhul. Nüüd, et need ei ole kuidagi unikaalselt taastuvenergiaga seotud kulud või mingisugused sellised asjad, mille pealt muidu saaks jubedalt kokku hoida. Nii et see, seda tüüpi kulud on igasuguse energia tootmise hinna sees – nii põlevkivielektri puhul, taastuvenergiavõimsuste puhul, aga tervikuna endiselt tuleb taastuvenergia odavam ja turu vastu ollakse valmis taastuvenergeetikasse investeerima. Ja see näitab, et on võimalik see investeering sealt tagasi toota ka ilma igasuguste toetusteta.

20:28 Aseesimees Martin Helme

Palun saadikutel meeles pidada, et meil on siiski minut küsimuseks. Leo Kunnas, palun!

20:28 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Riina! Sa andsid üpris optimistliku vastuse, aga ma püüan nüüd edasi küsida siit. Praegu me oleme ju Loode-Venemaaga samas võrgus, aga sinna me ju ei jää 2030. aastaks. See mõjutab võrgu olekut tervikuna. Ja püsivõimsused tegelikult, kui meil endil ei ole piisavalt, need ju tulevad sel juhul kas Soome tuumaelektrijaamadest või siis Rootsi ja Norra hüdroelektrijaamadest. Sealt tagatakse sel juhul võimsus. See teine faktor, mis mõjutab. Kui sealt näiteks mingil põhjusel ei saa elektrit ehk Norral endal on vaja või hüdroelektrit ei toodeta piisavalt. Läti-Leedu, tegelikult Läti ja Leedu energiapoliitika otsused on olnud mõnevõrra katastroofilised, sest nad on vähendanud võimsusi sellisel hulgal, et meie elekter voolab lihtsalt Lätti ja Leetu. Kõik need kolm faktorid mõjutavad selle süsteemi stabiilsust. Ma mul oli küll tunne, et selles analüüsis, mis sa esitasid, ei ole neid faktoreid kõiki täiel määral arvestatud. See vastus on vist liiga optimistlik. 

20:30 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõesti, ükskõik kui palju me ei tahaks, me ei ole saar. Seda, kellega me ühendatud oleme, me saame valida. Praegu meil sagedust aitab hoida Venemaa elektrivõrk. Meil on juba ammu tehtud plaanid, me teeme investeeringuid, et ennast desünkroniseerida Venemaa elektrivõrgust Lääne-Euroopa elektrivõrku. See toimub ja sellega seotud investeeringud on tehtud või tegemisel. Need plaanid on olemas. Nüüd, kui taastuvenergiast siin rääkisime, siis Annely Akkermann ja teised saadikud on küsinud salvestusvõimsuste kohta. Ja see on üks lahendus. Tõesti, ka suured salvestused, hüdropumplad, mis on meil strateegilistes plaanides olemas, aitavad tasandada taastuvenergia puhul neid loomulikke kõikumisi.

Nii et lisaks sellele, et meil on ühendused, salvestus on teine see tasandamise viis. Sageduse hoidmise investeeringuid me praegu teeme ja selle tegemine ei ole seotud taastuvenergeetika arendamise või taastuvenergiavõimsuste täiendava väljaehitamisega. Seda me teeme niikuinii. See on pigem see põhimõtteline otsus, kellega me tahame seotud olla, milliseid partnereid ja naaberriike me usaldame. Ja Venemaa puhul on arusaadav, et on meie huvides ka, et me suudaksime kiiresti sünkroniseerida ja tegelikult luua need ühendused pigem Soome ja Lätiga, et oleks võimalik tulevikus nii riske maandada kui ka odavast hüdroenergiast osa saada.

20:32 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

20:32 Mart Helme

Ma tänan, lugupeetud esineja, soovituse eest oma kodu võimalikult energiatõhusaks muuta. See on soovitus, mida ma soovitan teile peegeldusefektina tagasi. Aga sellega me loomulikult ei lahenda elektrienergia tootmise, varustuskindluse ja stabiliseerimise probleeme. Te ütlete, et Eestil on piisavalt võimsusi, et toota elektrienergiat. Tõepoolest on, ja me võiksime neid võimsusi veel kasvatada, fossiilkütustel põhinevaid võimsusi. Elekter, muide, on kaup ja selle müümine on äri. Meie ei pea varustama naaberriike tasuta, nii nagu nemad ei varusta meid tasuta. Meie peaksime tootma oma ressurssi kasutades ja neile müüma. Müüma! Ja jutt sellest, et kui me ei müü lätlastele, siis nad ei anna meile gaasi, on ju lapsik jutt, sest me ju ostame lätlastelt selle gaasivarustuse teenust. (Juhataja helistab kella.) Ma veel kord küsin: kes poliitiliselt ikkagi vastutab kogu selle jama eest, mis siin praegu toimub?

20:33 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Maailm ei käi Esti ümber ringi. Ükskõik, kuidas me tahame soovida, et meie müüme lätlastele või otsustame, kas ja kuidas me neile elektrit anname, aga nemad meile müüvad igal juhul – noh, ja teie nimetate mind naiivseks! Tegelikult see, et meie energiatootmisvõimsused on erinevat tüüpi erinevate partneritega, see on loogiline. Seda tegelikult peab tugevusena ära kasutama, et see, kellel on odavat ühte tüüpi võimsust ja võib-olla aeg-ajalt on näiteks tuule või päikese näol, et need ühendused oleks olemas, et seda üle kanda. Aga kui konkreetsemalt rääkida elektrist ja gaasist, siis reaalsus on see, et meie homme oma elektrist gaasi teha ei saa, aga kui meie lätlastele elektrit ei anna, siis nemad oma gaasist elektrit saavad teha küll? (Mart Helme selgitab kohalt.) Jah, praegu täpselt nii see toimubki. Jaa, praegu see täpselt nii toimub. Energeetika on äri, toodetud elektrit müüakse, gaasi ostetakse ja see täpselt niimoodi toimubki. Nüüd küsimus on selles, et kas keegi kellelgi lõpetab midagi ära või keelab millegi tegemise – ma arvan, et seda ei ole mõistlik teha. Meie riskid on igatahes paremini maandatud, kui naaberriigid kasutavad oma tugevusi, looduslikke eeliseid energia tootmiseks ära ja ühenduste kaudu on võimalik seda jagada.

20:35 Aseesimees Martin Helme

Protseduuriline, Mart Helme! 

20:35 Mart Helme

Ma pean protestima: esineja pöörab lihtsalt pahupidi kõik, pöörab pahupidi. Küsimus ei ole selles, et meie ähvardame kedagi. Küsimus on selles, et meie energia, ma ei mäleta, mingitest asjapulkadest keegi hiljuti ütles, et kui me ei anna lätlastele elektrit, see oli vist Kaja Kallas isegi, siis nemad ei anna meile gaasi. Vabandust, meie hoiustame meie poolt makstud gaasi Lätis ja neil ei ole mingit õigust meile seda mitte anda. Ja meil ei ole kindlasti mingit kavatsust lätlastele elektrienergiat mitte müüa. Küsimus on lihtsalt selles, et te räägite meile mingeid muinasjutte sellest, kuidas meil hakkavad kunagi olema tuulepargid, meretuulepargid – meil midagi ikka hakkab olema, aga inimene peab ära maksma oma arved kindlal kuupäeval, muidu tulevad inkassod, muidu tulevad energiavarustuse katkestused ja nii edasi. Meil ei ole mõtet ajada sellist utoopiist juttu ja mina ei ole üles kutsunud kedagi Lätile mitte elektrienergiat müüma. Ärge pöörake minu sõnu ja minu küsimusi ja minu spekulatsioone võib-olla isegi, kui soovite, kuidagi pahupidi. Aitäh!

20:36 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

20:36 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Ma arvan, et see eelnõu ei ole halb eelnõu, aga mul oli kurb, et sa vastasid Rene vastusele, et see ei ole kiireloomuline. Ja kui ta ei ole kiireloomuline, siis ma küsiksin, et me oleme ka ministeeriumist läbi vaadanud, et miks ametkonnad on viimased 11 aastat teinud kõik selleks, et taastuvenergiat ei oleks. Räägime tuuleparkidest, alustame Kaitseministeeriumist või lõpetamine sinu ministeeriumiga. Sa käisid täna meil fraktsioonis oma asekantsleriga, kes läbi Eleringi nõukogu on juhtinud energeetika poolt. Viimased kuud vist enam ei ole, aga enne oli ja on ainult takistusi tehtud, kas või Tootsi tuulepargiga kohut käies Eesti Energiaga. Mul on küsimus see, et tegelikult kõige selle juures on vaja salvestust. Kas on midagi ka kokku lepitud? Alexelal on näiteks üks pakkumine salvestuse koha pealt. Kas me lahendame koos taastuvenergia tootmisega ka salvestuslahendused?

20:37 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Rene Koka küsimusele vastates ma nentisin, et tegemist on kiireloomulise eelnõuga, tegemist on poliitilise tahtega, mida me soovime kiiresti... (Saalist öeldakse midagi vahele.) Ja nüüd viide sellele, mida minevikus tehtud või tegemata jäetud, ega sellist poliitilist tellimust ei ole varem olnud. See on poliitiline kokkulepe, mille me praegu eelnõu näol fikseerime. Ja see ongi ambitsioonikam kui see, mis varem on kokku lepitud. Varem on olnud prioriteedid teiste teemade peal teistes valdkondades, aga praegu, eriti silmas pidades seda talve, lisaks hüvitistele ja universaalteenusele ehk asjadele, mis inimestele tulevad arvete tasumisel appi kohe, riik peab vaatama kaugemale. Ei saa samamoodi edasi tegutseda kui seni. Energeetikaküsimused on palju tulisemad, päevakajalisemad ja lahendamist vajavad ja seetõttu ka koalitsioonileppes energeetika kui selline moodustas kõige suurema osa. Ja need on need asjad, mille elluviimiseks ma täna teie ette tulin ja ka edaspidi teie ette tulen, et oleks võimalik need poliitilised kokkulepped meie õigusruumis fikseerida ja selles suunas tööle hakata.

Ja salvestuslahendused – kas ma äkki Margit Sutropi küsimusele vastates ütlesin tõesti nii, et nagu riik vähempakkumiste teel juhib seda, et tuleks taastuvenergiavõimsusi turule, et analoogne lahendus ka salvestuse jaoks – nii hüdropumplad, akudel põhinevad lahendused – on vaja. On ta siis vähempakkumine, on see riigipoolne garantii – mis see konkreetne lahendus on, seda tuleb kaaluda, aga ka järgmise kaheksa kuu jooksul selles osas tuleb suurte sammudega edasi astuda, et salvestuste puhul samasugune kindlus tuua nagu taastuvenergiavõimsuste väljaehitamise puhul. Aitäh! 

20:39 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

20:39 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma saan muidugi aru, et teie poliitiline tahe on seda rohepöörasust ellu viia, aga paraku need kõrged hinnad ongi just nimelt tänu sellele poliitilisele tahtele, mitte mingisugusele turuloogikale või muudele majandusaspektidele. Ja kui me räägime sellest salvestusest, siis no akud unustage ära, me peame siis terve Eesti ühe viiekorruselise akuga täitma. Aga need Paldiski salvestid, mida te siin ka välja tõite – kas te teate ka, mis see maksab? 600 miljonit. Ja see katab ainult mingisuguse murdosa meie energiavajadusest. See tähendab seda, et me peame tegema neid kümneid ja kümneid, 50 või 100, praktiliselt meie riigieelarve läheb sinna sügavale auku ära ja tolku ei ole sellest midagi. Ja te ütlete, et sellised kulutused ei lähe taastuvenergia hinda. Loomulikult lähevad. Kas te tõesti tahate kogu selle hullumeelsuse ikkagi meie maksumaksjate kaela veeretada?

20:40 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Jaa. Aitäh! Nii nagu ma varem küsimustele vastates nentisin, tegemist ei ole kuidagi rohepöörde kiirendatud korras elluviimisega. Tegemist on sellega, et Baltikumi piirkonnas tuua juurde tootmisvõimsusi, viia energia hinda alla, saada lahti sellest defitsiitsuse olukorrast, vähendada samal ajal keskkonnaalast jalajälge, aga kasutada ära seda kohalikku energiatootmise võimalust, mis meil olemas on, mida me seni ei ole ära kasutanud. Nüüd seda, et meil on vaja kümneid sellise mahuga hüdropumplaid, seda ei ole. Ega me ei hakka oma aastast tootmist salvestust pealt katma. See on riskide maandamise lahendus. See on sellist tarbimist tasandav lahendus. Ja tema maht võib olla väike, aga see roll on väga oluline. Investeeringu suurus, kahtlemata 600 miljonit ongi suur. Ja muidugi see kajastub hinnas. Aga vaatamata sellele hind on odavam kui põlevkivienergeetikas ja ilmselt ka tuumaenergia puhul. Seal on seda investeeringu suurust lihtsalt nii ebakindluse olukorras keeruline hinnata.

Ja see, et hinnad on kõrged ja me räägime energiakriisist, on ikka seotud ka sellega, et Putin alustas suuremahulist sõda Ukraina vastu. Defitsiit ka Baltikumis oli enne seda olemas, aga see Vene energiakandjatest kiirväljumine vastu talve on midagi sellist, mis meie hindu mõjutab. Noh, sõda iseenesest loob ebakindlust, loob kogu Euroopa piirkonnas ebakindlust, ja sellises olukorras see ebakindlus pannakse riskina hindadesse sisse nii energeetikas kui ka teiste kaupade ja toodete puhul. Nii et Ukraina kiire võit on nii meie energiahindade langemise jaoks tähtis kui ka üldse stabiilsuse loomiseks ja kaubandussuhete normaliseerimiseks, tarneahelate väljakujunemiseks. Nii et ka Lääne-Euroopa kolleegidele, kes hinnatõusu pärast muretsevad, ma ütlen, et lahenduseks on Ukraina kiire võit.

20:43 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

20:43 Aivar Kokk

Aitäh! Riina, mul on kahju, et sa oled valel teel, ja ma loodan, et sa saad õigele teele. Sinu alluv on Elering. Elering on teatanud aastaid, et mingeid probleeme meil ei ole. Tema eesmärk on kvaliteetne energiavarustus, aga sinna on jäänud üks lause panemata, teine pool, et mõistliku hinnaga. Ja täna on Elering teinud aastaid kõik selleks, et tegelikult mitte midagi ei ole. Tootsi tuulepark on üks näide. Veel hullem on Eleringi-poolne LNG‑terminali teema. Et kui sa oma telefoni lahti vaatad, sul gaasiküte on, siis tuli teade täna, et 1. oktoobrist on kantmeetri hind 4 eurot ja 10 senti. Tegelikult on see kuritegelik tegevus olnud viimastel aastatel. Minu küsimus on lihtne. Mida sa oma valdkonna poolega teed? Sul on asekantsler, kes oli seal nõukogus, on kogu aeg teinud takistusi kõikide tuuleparkide rajamise poole pealt. Ja usk, et meil on igal pool olemas võimsust ja ühendusi, mida ei ole, tegelikult algas miinus või hinnatõus sellel hetkel, kui Elering avas kolmanda liini Läti ja Leedu vahel, (Juhataja: Aeg, Aivar!) mitte millestki muust. Kui seda liini täna ei oleks, siis Eestis oleks 100 eurot megavatt-tunni hind.

20:44 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Ükskõik millises valdkonnas kahtlemata täna targemana tagasi vaadates saame öelda, et vaat siin on valesti tehtud, siin on midagi tegemata jäetud. Aga ega see meie praegust olukorda ei muuda, küsimus on see, kuidas me edasi läheme ja seda, et on see võrguettevõte või taastuvenergiavõimsustesse investeerida soovijad või kodutarbijad – see eelnõu tegelebki sellega, et nüüd on selge suund olemas, eesmärk on seatud ja selles suunas tuleb liikuma hakata. Puudutab võrguettevõtjaid, puudutab kõiki teisi. Seni ei ole seda olukorda olnud ja inimesed on lähtuvalt oma organisatsioonile seatud eesmärkidest või teistes seadustes olenevatest eesmärkidest oma otsuseid teinud. Ja praegu me vaatame, ütleme, et see ei ole piisav ja praeguses energiaolukorras tõesti tundub, et ei ole piisav. Aga seda saab lahendada ainult tulevikus teistpidi otsuseid, teistsuguseid otsuseid tehes, kiirendades planeeringute protsessi tõesti aktiivselt, tehes vähempakkumisi, leides vähempakkumistega sarnase lahendusega salvestustehnovõimsuste väljaehitamiseks, turule toomiseks, võrgu investeeringute kiirendamiseks. Seda kõike tulebki teha ja seda teemegi selle katuse all. Eesmärk on aastaks 2030 100%. Elektritarbimisest katta taastuvate energiaallikatega.

20:46 Aseesimees Martin Helme

Alar Laneman, palun!

20:46 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ei olnud plaanis küsida, aga olen sunnitud. Mulle tundub, et täna ei ole tajutud, et sellest elektriprobleemist võib tulla midagi palju suuremad ja veelgi raskemini kontrollitavat. Teie viimane vastus, ma kommenteeriksin seda, et teate, kui lahendus on vale, siis selle kiirem elluviimine ei muuda seda õigeks. Ma pean kahjuks ütlema, et mõned täpsustused on siin ka vaja teha. Hinnaralli elektrivaldkonnas läks lahti enne olukorra halvenemist Ukrainas, öelgem otse, sõda. Aga see oli kavandatud. Ma loen Taavi Veskimäe blogi aastast 2013, kus ongi juttu sellest, et meil luuaksegi ainult 80%‑lised võimsused ja on juttu, tsitaat: "Ühtse Põhjamaade‑Balti elektrituru loomine koos vajalike ühendustega on seni olnud Eesti elektrimajanduse tähtsaim strateegiline eesmärk, tagamaks tarbijatele pikaajaline varustuskindlus parima hinnaga." (Juhataja helistab kella.) Seda juhtunud ei ole. Mida valitsus plaanib nüüd ette võtta? Strateegiline eesmärk ei ole täidetud selle lahenduse juures (Juhataja: "Aeg, Alar!"), tuleks taganeda.

20:47 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Mul on hea meel, et te ikkagi küsisite. Ma arvan, et Rene Kokale vastates ma tegelikult kirjeldasin ka seda, et see, mis meid on seni tagasi hoidnud, ei ole mitte olnud tehnoloogia puudus või, ma ei tea, tarbijate soovimatust taastuvenergiat kasutada või seda, et meil ei ole neid inimesi, kes tahaksid seda investeeringut teha. See kõik on olemas. Ja ma arvan, et ka seda aastal 2013 kirja pandud eesmärki ongi pigem takistanud selge poliitilise suuna puudumine, strateegiliste valikute mittetegemine ja sellised administratiivsed, näiteks planeeringute protsessid, mis on meil kujunenud väga pikaks. Need on selgelt asjad, mida me saame muuta, saame muuta ka järgmise seitsme kuu jooksul enne valimisi, et saaks kasutada olemasolevat või püsti panna olemasolevat tehnoloogiat olemasoleva raha eest olemasolevate tarbijate jaoks. Ja see lahendus taastuvelektri näol on odavam kui praegused turuhinnad. Nii et me teame, mida tuleb teha. Eesmärk on seatud, poliitiline tahe on olemas ja selles suunas tuleb edasi liikuda. Suund on õige ja nüüd tuleb kiiremate sammudega minna.

20:48 Aseesimees Martin Helme

Alar Laneman, palun uuesti! 

20:48 Alar Laneman

Aitäh selle vastuse eest! Ma pean siiski rõhutama, et ka täna oleme me rääkinud sellest, et tegelikult me ise ei usu selle elektri hinna langemisse. Me oleme rääkinud kompenseerimismehhanismidest ja nii edasi. Aga see tsitaat, mida ma ette lugesin, see blogi ja neid on seal ka hiljem. Kui võimsusi ei jätku, siis on see kindel retsept võimalusele spekuleerimiseks ja hinnakasvule. Kuidas me sellele reageerime, sellele vastame?

20:49 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Jaa. Ega see 100% eesmärki ei saa täita oktoobriks või novembriks. See, et tuleb keeruline talv, hinnad on kõrged ja neid tuleb kompenseerida, on selge ja seda me siin saalis tegelikult täna oleme juba arutanud. Aga see eelnõu tegeleb pikema tulevikuga. Peale seda talve tuleb ka järgmine talv ja ülejärgmine talv. Ja kõik need järgmised talved me tegelikult tahaksime soodsamat energiat ja seda on võimalik saada siis, kui meil on tootmisvõimsusi. Sihi seadmine võimaldab kõigil osapooltel teha vajalikud muudatused, otsused, et oleks võimalik seda eesmärki saavutada, neid odavaid tootmisvõimsusi turule tuua. Nii et ta ei ole oktoobri-novembri lahendus ja seal ei ole mitte midagi muud teha kui need hüvitised. Ja selles osas otsused on ka tehtud, kokkulepe on olemas ja 1. oktoobrist eratarbijate jaoks hüvitis rakendub. Aga seda pikemat perspektiivi ei saa kuidagi vähetähtsaks pidada või neid otsuseid tegemata jätta. Muidu me oleme aastal 2030 jälle selles olukorras, mõtleb, et no aga miks me siis aastal 2022 ... Oli ju energiakriis, see oli ilmselge, et tuleb selliseid asju teha, miks me siis ei otsustanud? Aga nüüd me otsustame.

20:51 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu, rohkem küsimusi ei ole. Siis me saame minna kaasettekande juurde. Majanduskomisjoni esimees Kristen Michal, palun!

20:51 Kristen Michal

Hea juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt sissejuhatuseks nii palju, ehkki siin küsimustest ja vastustest võis kõlama jääda, et ajalugu algab tänasest ja lõpeb valimistega, siis see kindlasti nii ei ole. Kõik need, mis puudutavad taastuvenergia vähempakkumisi päris suures hulgas, on ka varem väljakuulutatud, süstemaatiliselt muuseas liigutud selles suunas, et taastuvenergiat hangitaks vähempakkumiste teel, et see oleks tarbijale soodsam ja mugavam. Nii et seetõttu ei maksa küsijatel arvata, et on midagi enneolematut, nagu vastajal ei oleks aus vastata, et tegemist on ajaloo alguse ja lõpuga.

Nüüd komisjoni päevakorrast. Esmaspäev, 29. august oli see siis, kui minister käis meile seda  tutvustamas. Nagu eelmine kordki ma ütlen, et komisjoni protokoll on kaunis suure detailsusastmega saadaval. Ja seetõttu ma protokolli kindlasti ette lugema ei hakka. Kes soovib, saab detailsemalt ise vaadata. Olulisema käin ehk linnulennult üle.

Esiteks, sellesama eesmärgi realistlikkusest. Kolleeg Siim Kallas küsis, et kas see on realistlik. See on seesama debatt, mida tegelikult siin saalis on peetud. Ma julgeksin öelda sedasama sissejuhatusele viidates, et erinevate vähempakkumiste teel on liigutud ju ammu. Me mäletame kõik seda aega, kui taastuvenergia toetused olid suure debati objektid. Hiljem need, kes olid selle vastu,  tunnistasid: tõepoolest oli õigus neil, kes toetasid hajusat ja taastuvenergia toetustega tootmist. See andis uued võimalused, andis soodsama kütte, soodsamad võimalused. Ja nüüd, kui me oleme mõneti teelahkmel, kui valida, kuhu sellele energiasõjal minna, siis üks punkt on see, mida me käsitlesime eelmisena ehk universaaltoetused, kuidas me elame selle kriisi üle. Ja teine pool on sellest, mida me tulevikuks teeme. Ja tulevikuks on valik taastuvenergiavõimsuste suurendamine ja seetõttu seatakse kõrgemad eesmärgid kui varem. Ehkki, ütleme nii, et tempo sellest palju ei muutu, tuleb lihtsalt paar enampakkumist järjest juurde ja seetõttu tahan rahustada ka vastaseid. See suund on igati realiseeritav.

Taavi Aas, varasem majandusminister, küsis, et kas plaanitakse teha piiranguid. Seesama küsimus, mida ta ka siin saalis küsis, et millise portfelliga ja millise vahekorraga erinevaid energiaallikaid kasutatakse. Minister seda kirjeldas nagu ka siin vastuses, et selliseid piiranguid ei ole plaanis teha, küll otsitakse erinevaid võimalusi, et taastuvenergia proportsioon oleks, ütleme nii, mõistlikum tuule ja päikese vahel.

Siis arutleti pisut selle üle, kuidas taastuvenergia tootmisel ja tarbimisel on üheskoos kogu Baltikum ja meie naabrite valikud, naabrite tegevus mõjutab ka meid. Juttu oli tuumaenergia arutelust. Tuumaenergia puhul on ministri vastus see, et vahearuanne tuleb oktoobriks ja lõpparuanne peab valmima 23. aasta lõpus. Nii et varsti me saame tuumaenergia vahearuannet lugeda ja selle üle arutada.

Salvestustest oli juttu. Salvestus on kindlasti väga oluline. On kaks projekti, millest on rohkem räägitud, üks on see, mis on täna ka uudistes ehk energiasalv ja teine on Eesti Energia plaan. Need kindlasti on osa sellest taastuvenergia võimsuste suurendamisest. Mismoodi neid rakendatakse, kuidas, see on juba iseteema, mitte selle eelnõu teema nii palju. Ja küsimus oli, kas energia hinnad, elektri hinnad on mõjutanud ka tarbimist. Vastus ministeeriumi poolt oli see, et gaasi puhul see tarbimine on hinnatundlik olnud, aga elektri tarbimisel sellist üldist hinnapõhist vähenemist ei ole toimunud. Mis on oluline fakti teadmine.

Siis olid pikem debatt selle üle või debatt selle üle nagu siin eelnõus ka ja vist kolleeg Aivar Kokk küsis või keegi teine, Heiki Hepner, vabandust oli, kes küsis, et kas energia tarbimine pigem väheneb või suureneb. Ministeeriumi hinnang oli, et kogu energiatarbimine pigem väheneb, vähemalt kavades see sellisel kujul on. Eks aeg näitab, kuhu suunas ta läheb.

Ja seejärel jõutigi otsusteni. Otsused olid alljärgnevad. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Kristen Michal, konsensusega. Seejärel tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada, samuti konsensusega, ja seejärel tegime ettepaneku määrata muudatusettepanekute tähtajaks 5. september kell 12. Aga etteruttavalt, nagu ka minister ütles, tõepoolest selle eelnõuga nii tulist kiiret ei ole ja seetõttu vist Riigikogu juhatus kaugelenägelikult tegi otsuse mitte seda lühendamise tähtaega toetada. Vähemalt selline info mul on. Aitäh!

20:56 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! See info on õige. Ja nüüd on võimalik küsimusi esitada ettekandjale. Aga ei ole küsimusi. Sellisel juhul saame avada läbirääkimised, kus sõna saavad võtta fraktsioonide esindajad. Kõigepealt Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

20:56 Maria Jufereva-Skuratovski

Palun kaheksa minutit.

20:56 Aseesimees Martin Helme

Kaheksa minutit. Palun!

20:56 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma võtsin endale julguse esineda teie ees energeetika teemal, vaatamata sellele, et ma ei ole valdkonna asjatundja, olen kõigest filosoofiadoktor. Hetkel aga ei ole vaja olla energeetika professor, et aru saada: asjad on täiesti käest ära läinud.

Inflatsioon Eestis on Euroopas üks suuremaid. Inimesed ja ettevõtjad ei saa hakkama kommunaalarvete maksmisega ning kätte on jõudnud aeg, kus peame langetama otsuseid, mis päriselt aitavad olukorda parandada. Meie ees on väga keeruline eesmärk: riigi energeetikajulgeolek.

Esmaspäeval korraldas Eesti Keskerakonna fraktsioon energiakriisi seminari, kuhu olid kutsutud eri valdkondade eksperdid. Muu hulgas meenutati, et energeetikud ennustasid energiakriisi Euroopa Liidus ette, kuna tarbimine on energiatootmisest märgatavalt rohkem suurenenud. Energeetikud ennustasid kriisi kättejõudmist 10–15 aasta pärast, kuid Ukraina sõda kiirendas protsessi olulisel määral. Suhted Venemaaga on aastakümneid olnud pingelised, aga Euroopa sõltus Venemaa gaasist ja söest 40% ulatuses.

Eesti on nautinud elektribörsi soodsaid hindu ja seetõttu ei tehtud pingutusi selle nimel, et mis saab siis, kui süsteem tavapärasel moel enam ei toimi. Nord Pool pakkus mõistlikke hindu elektrienergia ülekülluse korral. Defitsiidi tingimustes praegune süsteem ei tööta ja pole ka retsepti, kuidas seda parandada. Kas lahkuda börsilt või üritada seda parandada, oma omaette küsimus. Aga see ei lahenda meie põhilist muret, kuidas tagada inimestele jõukohased arved ja riigile energiajulgeolek.

Oleme jõudnud kõige olulisema küsimuseni: kas Eesti on üldse võimeline iseseisvalt tagama energiajulgeoleku? Minu vastus, mis põhineb konsultatsioonidel energeetika spetsialistidega, on kindel jaa. Meil on potentsiaali, puudub ainult poliitiline tahe. Olen arvamusel, et täna on põlevkivi parim võimalik variant tootmisvõimsuse ja energiajulgeoleku tagamiseks.

Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia professori Alar Konisti hinnangul võiksime vabalt ehitada elektrienergia tootmiseks kuni kolm plokki juurde, kuid seda koos CO2 kütmise võimekusega.

Eesti elektrijaamade plokid, mis on ehitatud 15 aastat tagasi, on juba amortiseerunud või amortiseerumise piiril. Seetõttu tuleb nende töö sageli peatada plaanilise hoolduse jaoks või ettenägematute rikete parandamiseks. Seega, me ei saa olla kindlad, et meie inimestele on tagatud pidevalt vajalik võimsus. Olen seisukohal, et kõik olemasolevad plokid tuleb rekonstrueerida ja nende võimsust tõsta. Eesti riigi peamise maavara, põlevkivi hind ei sõltu maailmaturu hindadest. Põlevkivi ei tähenda ainult elektrit, vaid ka tootmist, mis annab tööd Eesti elanikele. Loomulikult on vaja tegeleda CO2 püüdmise ja hoidmise süsteemide väljatöötamisega ning teatud elementidega rikastatud põlevkivituha tootmisega, mida saab eksportida. Aga tegemist on poliitilise prioriteediga.

Lõpetuseks soovin rõhutada, et ma mitte mingil juhul ei ole rohepöörde vastu ja alternatiivsete lahendustega tuleb edasi minna. Lühiajaliselt, aga taastuvatest energiaallikatest, nagu tuulikud ja päikesepaneelid, energiasõltumatuse tagamiseks ei piisa. Aga hetkel on meie peamine eesmärk tagada energiajulgeolek ning me kõik peame panustama sellesse, et see eesmärk oleks täidetud nii ruttu kui võimalik. Aitäh tähelepanu eest!

21:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ja nüüd palun, Martin Helme, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel.

21:01 Martin Helme

Palun lisa.

21:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kaheksa minutit!

21:01 Martin Helme

Aitäh, hea aseesimees! Head kolleegid! Kõigepealt ma tahaksin ära õiendada, selle ministri ettekande ajal oli palju tõele mittevastavat või kallutatud informatsiooni või lihtsalt asjatundmatust. CO2 referentsaasta ei ole ainult 1990, Euroopa Liidu peamine referentsaasta on 2005, ja rääkida, et see referentsaasta, mis on 1990, kohutavalt meid soodustas lihtsalt varjab fakti, et 2005 on tegelikult palju laialdasemalt kasutatav ja ka seal oleme me Euroopa Liidu kõige eeskujulikum CO2 vähendaja. Teine huvitav asjaolu, mis jäi kogu sellest diskussioonist kõrvale, oli see, et kui me ministrile lugesime ette neid miljardeid, kokku kümneid miljardeid, mida on vaja investeerida selle jaoks, et Eestis teha seda pöörast rohepööret, mis see seaduseelnõu meie ette toob, ei vaidlustanud ta ühtegi neist summadest. Vastupidi, ta enam-vähem noogutas nõusolevalt. Toome näite seesama Paldiski pumpla, mille hind on üle poole miljardi ja mis katab ära ainult 4% või 4-5% meie aku vajadustest. Korrutame selle pool miljardit 20-ga.

Need on absurdselt suured summad, millest me räägime. Me räägime miljarditest, kümnetest miljarditest, mis on vaja investeerida, ja siis järgmise hingetõmbega teatab minister meile, et see tagab meile odava elektri. Ei saa tagada. Kui on vaja investeerida umbes kolmandik kuni pool kogu meie SKP‑st, et saada elektrit, mis kogu aeg ei ole kättesaadav siis ei ole võimalik rääkida sirge näoga odavast elektrist. Seda saab ainult inimene, kes mitte millestki midagi aru ei saa või kes süüdimatult valetab.

Tänane kriis, kallid sõbrad, tänane kriis on pikalt planeeritud poliitiliste utoopiate elluviimise tulemus. Tänane kriis ongi sellesama taastuvenergiavõimsuste suurendamise ja fossiilkütuste ja tuumakütuse turult välja tõrjumise tulemus. Jaa, kõik me saame aru, et Ukraina sõda ja Venemaa geostrateegilised mängud veelgi võimendavad seda halba trendi, mis oli, aga ta ainult võimendab seda. Energiakriisi juurpõhjus on absurdne, ebareaalne, majanduslikult mitte mingil juhul toimiv ja tehnoloogiliselt mitte kaetav rohepööre. Tänane kriis, kui me teeme selle seaduse järgi, mis siin praegu meil on, siis me teeme veel rohkem seda, mis on tänase kriisi toonud. Meil on vähem elektrit, see on halvemini kättesaadav, halvema kvaliteediga, kõigub rohkem ja ta on kindlasti korduvalt kallim. Jutud sellest, et tuuleenergia maksab 30–40 eurot, on võimalik ainult sellisel juhul, kui me valetame iseendale ja avalikkusele, et selle energia hind ongi ainult selle tuuliku püstitamise kulu. Ei ole, selle hind, nagu me oleme siin rääkinud, on võrguinvesteeringud, akuinvesteeringud, stabiliseerimisinvesteeringuid. Need on kümnetes miljardites. Selle hind, tuule hind on mitusada eurot megavati kohta vähemalt. Kusjuures jutt sellest, et põlevkivi omahind on 150 eurot, on täielik jama. Sellest 150 eurost võtke kohe välja CO2 hind ja siis ei ole ikka veel, 50 eurot ei ole ka päris aus jutt, see on kaugelt-kaugelt üleblufitud.

Arusaamatuks jääb see jutt, et meil on olemas mingid õiged päikesepargid ja mingid valed päikesepargid. Peab kallile ministrile meelde tuletama, et see on ikkagi meie enda Riigikogu poolt ja valitsuse poolt vastu võetud seadus, mis lõi tingimused päikeseparkide tegemiseks, ja selle seaduse augu kirjutasid ametnikud ja sotsid rõõmuga sisse seadusesse, mis võimaldas subsiidiume saada. Aga ups! – mitte ainult sotsid ei saanud sellest teada, vaid väga paljud inimesed, ja nüüd tuleb välja, et liiga palju on neid päikeseparke, kes tahavad subsiidiume ja kogu võrk ei kanna seda välja. Liivi tuulepark – meil räägitakse tuulepark, meretuulepark, maismaatuulepargid – Liivi tuulepark, millest meil räägitakse, mille ehitamise hind, räägivad 2 [miljardit], 2,5 miljardit kataks ära umbes veerandi meie vajadustest. Veerandi! 2,5 miljardit katab ära veerandi. Mõtleme siis, millistest summadest me räägime, kui me räägime mingitest roheenergiainvesteeringutest, ja millisest ühiku hinnast me räägime, kui me räägime nendest investeeringutest, lisaks võrguinvesteeringud, kõik muud asjad.

Need numbrid, mul on tunne, et inimesed absoluutselt ei adu neid numbreid, me räägime. Me räägime 10 teravatist, mis on Eesti vajadused, ja siis me räägime kuskil mingitest väikestest põllu peal olevatest päikeseparkidest, mis justkui ongi lahendus. See on nii irreaalne, see on nii kaugel reaalsusest. See on nii absurdne jutt, et noh, ma ei saa aru, kuidas täiskasvanud inimesed, terved ministeeriumid, terve valitsus saab seda juttu rääkida. See, mida meile ehitatakse, on täielik katastroof. Tulevik ei ole mitte üleminek fossiilenergiat mingisugusele taastuvenergiale. Kui me seda teed jätkame, mida see seadus meile siia toob, on tulevik üleminek energialt pimedasse keskaega, kus kellelgi ei ole mingit energiat, mingit tootmist ei ole, mitte midagi. Külanaised pesevad oja ääres pesu, pekstes seda vastu kive. 

Vot see on meie tulevik. Mingist utoopiast ei ole mõtet rääkida meile. Ajaliselt ei ole võimalik ehitada neid võimsusi, rahaliselt ei ole võimalik ehitada neid võimsusi, tehniliselt ei ole võimalik ehitada neid võimsusi. Ja kõige suurem küsimus jääb vastamata: aga miks me sellega üldse tegeleme? Ehitame juurde veel ühe põlevkivijaama – odav, stabiilne ja meil on tehnoloogia olemas, meie oma varustuskindlus, meie oma tooraine, meie oma oskusteave ja sõidame sellega nii kaua, kui vaja on. Sõidame sellega senikaua, kuni meil on olemas mingisugused uued tehnoloogiad, seesama neljanda põlvkonna tuumajaam. Seda on vaja meile, aga seda ei taha tänane valitsus üldse teha.

Nii et meil on tegelikult olemas lihtsad, odavad, toimivad lahendused, aga nende poole me ei vaata, sellepärast et mingisugune uus religioon, hullumeelne, fanaatiline uus religioon ütleb, et meil on vaja roheenergiat. Kusjuures see ei ole isegi keskkonnasäästlik. Mis saab nendest päikesepaneelidest? Muide, iga inimene, kes ütleb, et ta on suur loodusesõber, sellepärast et ta toetab päikesepaneele, on suutnud ennast täielikult välja lülitada päris maailmast. Sellepärast, et päikesepaneelid tulevad sellest, et Aafrikas Kongos kaevandavad lapsorjad mingit maavara, keskmine kaevuri vanus on 12 aastat ja keskmine kaevuri eluiga on 20 aastat, sest see on nii mürgine tegevus. Kõik, kes panevad päikesepaneele üles, toetavad lapsorjatööjõudu Aafrikas. Mis nendest paneelidest pärast saab? Selle utiliseerimiskulu ei ole üldse selle elektri hinna sees. Mis saab nendest tuulikutest, mille hinda ei ole üldse selle elektri hinna sees, kuhu neid pannakse? Keegi ei tea, keegi ei ütle. Aga muudkui marsime edasi, meie usume helgesse tulevikku.

Meie ka usume, meie erakond usub ka helgesse tulevikku, meil on selleks isegi lihtsad lahendused – väga lihtsad, väga toimivad, vaja ainult poliitilist tahet, seda, mida teil pidavat päris palju olema. Börsilt välja, CO2 komponendiga kauplemine lõpetada, senikaua kuni see hakkab mingilgi moel loomulik olema. Ja vaja on ehitada uus põlevkivijaam ja tulevikus uus tuumajaam. Me ei saa seda eelnõu toetada, me teeme ettepaneku see eelnõu tagasi lükata. Kohe toon paberi ka.

21:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh ja tooge paberil ka, siis on asi selge ja klaar. Nii läheme edasi. Annely Akkermann, Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

21:09 Annely Akkermann

Palun lisaaega.

21:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kaheksa minutit!

21:09 Annely Akkermann

Head kolleegid! Selle eelnõu seaduseks saamisel on Eesti vastu võtnud otsuse täielikuks üleminekuks taastuvenergiast toodetud elektrile – kuigi mööndustega, et me loodame toota taastuvenergiat sama palju, kui me vajame elektrit. Taastuvenergia on siiski üks energialiik Eesti energiaportfellis. Eesti elekter muutub rohekaspruunist sinakasroheliseks. Kõnealune energiamajanduse korralduse seaduse muudatus annab suunise ametnikele ja ettevõtjatele, mikrotootjatele ja lõpptarbijatele, et me läheme üle taastuvenergiale ja selleks töötatakse välja riiklikud programmid muudatuste ellukutsumiseks ja rahastamiseks.

Rohepööre tähendab majandusmudeli muutust. Energia tootmises tähendab see taastuvate ja igaveste energiaallikate, päikese ja tuule senisest oluliselt suuremat kasutuselevõttu. Elektritootmise valgumist Ida-Virumaalt hajali üle Eesti, kuigi ka tuule ja päikeseenergia madalamal rippuvad viljad asuvad Ida-Virumaa ammendatud kaevandusaladel just seniste võrkude lähedal. Ma olen kindel, et kaevuri raske ja auväärne amet ei saa vajuda Eesti energeetikaajaloo hõlma. Majandusarengu teised märksõnad – digitaliseerimine ja automatiseerimine – vajavad seadmeid, need omakorda maapõues asuvaid materjale. Põlevkivienergeetika muutub põlevkivikeemiaks ning kaevandama ja töötlema hakatakse laiemat valikut materjale. Õiglase üleminekufondi raha on abiks muutuste elluviimisel ja töötajate oskuste täiendamisel.

Lõviosa Eesti elektrienergiast hakatakse tootma merel. Õigupoolest jätkub Eesti rannikumerel tuult pea kogu Eesti energiavajaduse katmiseks ning tuulest saab Eesti üks olulisemaid loodusvarasid, ekspordiartikkel, töökohtade looja ja maksutuluallikas. Tehnoloogia on olemas ja tehnoloogia on ennast tõestanud. Taanis töötab esimene meretuulepark juba 30 aastat. Ja nii palju, kui ma suutsin siin paari minutiga peast arvutada Martin Helme etteheiteid Liivi lahe tuulepargi hinnale, nimelt kavandatakse sinna tuuleparki võimsusega 1 gigavatt ja mis katab ära poole Eesti tänasest energiatarbimisest. Ja tõenäoliselt tuleb investeerida 3 miljardit eurot. Kui nüüd arvestada see 3 miljardit eurot 30 aasta peale, nagu Taanis meretuulepark töötab, siis see tähendab, et 3 miljardit tuleb jagada 30 aasta peale, see on 100 miljonit aastas. Kui see jagada igal aastal poole elektri Eesti tarbimise mahu, mis on 4 teravatt-tundi ehk 4 miljonit megavatt-tundi, siis tuleb elektri hind siiski vägagi taskukohane. Arvutage täpselt üle, minutiga peast ei suuda nii suuri arveid täpselt arvutada.

Majandusmudeli muutus energeetikas loob tuhandeid uusi töökohti inseneridele, energeetikutele, ehitajatele, elektrikutele, tehnikutele ja meretöötajatele ning hajutab need laiali üle Eesti, seni hõreda asustusega piirkondadesse. Juulikuus kehtestatud tuuleelektrijaamade põhjustatud keskkonnahäiringu talumise hüvitis, niinimetatud tuulikutasu, võimaldab kohalikel omavalitsustel piirkonna elukorraldust tuulikutega kohandada ning leevendab elanike – nende, kes peavad tuulikuid oma meeleelunditega vahetult tajuma – vastuseisu. Ereroheline on ise toodetud energia. Kodu katustele diskreetselt paigaldatud päikesepaneel ei riiva silma ning seal oma tarbeks toodetud elektrienergia ei vaja transporti mööda vaskjuhtmeid. Riik kavandab elektri jaotusvõrgu kohandamist mikrotootjate kiiremaks ja suurearvulisemaks liitmiseks. Mürkroheline on kokkuhoitud energia. Euroopa Liidu ja riigi vahenditest nähakse ette vahendeid, raha hoonete energiatõhususe suurendamiseks. Uutele ehitatavatele hoonetele seatakse kõrgeid nõudeid materjalide ja energia kasutamiseks.

Ma ise kuulsin esimest korda ideed, riigi ideed taastuvenergiale üleminekuks Riigikogu 12. koosseisu keskkonnakomisjonis aastal 2013, kui Eesti Taastuvenergia Koda ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda tutvustasid kava Eesti energiamajandus: sada protsenti taastuvenergiale üleminek. Tsiteerin taastuvenergia koja 2013. aasta aastaraamatut: "TE100 näitab, et taastuvatele allikatele üleminek on majanduslikult otstarbekas ja tehniliselt võimalik. Tänu hajatootmisele oleks tagatud ka energiajulgeolek. TE100 eesmärgiks on seatud aastaks 2030 minna täielikult üle taastuvenergiale nii elektri kui ka soojatootmises. Energia kättesaadavus nii rahalises kui mahulises mõttes on demokraatia ja julgeoleku küsimus. TE100 visioon on käesoleva seaduseelnõuna jõudnud Riigikokku. Kahju, et mitte varem. Hea, et lõpuks siiski."

Taastuvenergia on tõepoolest ainult üks energialiik Eesti portfellis. Seda ei saa vaadata eraldi teistest Eesti energiaportfellis olevatest energialiikidest ja tootmise viisidest. Reformierakonna nimel, head kolleegid, palun teil toetada selle eelnõu esimese lugemise lõpetamist. Suur tänu!

21:16 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

21:16 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Alustame sellest, et tegelikkuses on aastaid maha magatud võimalusi. Kui siin mõned ütlevad, et sellest pole räägitud, siis üks tänane Postimehe ajakirjanik, endine asekantsler, ütles kevadel, et Riigikogu liige Aivar Kokk temaga vesteldes pritsis tatti üle laua, sest ta pahandas selle üle, et tuuleparke ei lasta rajada. Ja nii viimased 11 aastat on Eestis toimunud, et kui midagi on soovitud teha, siis sellele on takistusi tehtud, ja teiselt poolt on tehtud kõik selleks, et põlevkivikatlaid otsast kinni panna.

Kui 10 aastat tagasi ei olnud seda muret, et meil elektrit ei jätkunud, siis Eesti oli ainukene riik Euroopa Liidus, kes suutis toota ta elektrit nii palju, kui ta ise tarbis. Täna tegelikult tippkoormuse ajal me suudame toota ainult 60%. Ja palun lõpetage see jutt, et me suudame toota nii palju, kui vaja. Jah, suvel, mitte talvel, siis kui külm on. 

Tänane uudis, et gaas on jõudnud oktoobrist 4 eurosendi peale, tähendab seda, et kõik räägivad: hakake elektriga kütma ehk soojuspumbad tuleb käima panna, aga siis seda elektrit lihtsalt ei jätku. Meie lootus saab olla ainult see, et Soome uus tuumajaam tõesti detsembris täie võimsusega tööle hakkab. Kui see ei hakka, siis olukord on keeruline. Täna energeetikud ütlevad, et blackout'i võimalus võib sellel talvel tulla.

Kui räägitakse elektri hinna tõusust, siis palun vaadake oma elektriarveid, millal teil elektri hind tõusis. Tõusis täpselt peale seda, kui ajakirjandusest lugesime uudist, kuidas Elering avas kolmanda liini Läti ja Eesti vahel. Läti ja Leedu ei ole pikki aastaid suutnud endale ise elektrit toota ja tippkoormuste lahendus on neil gaasturbiinidel. Selle aasta suvel, kui hind jõudis mõned nädalad tagasi 4000 euro peale, sai Eesti Energia teada samal päeval, et Läti ja Leedu oma gaasiturbiine tööle ei pane. Kuigi ministeeriumis teati seda juba varem. Minul on jäänud niisugune kahtlus – kõhklusi ei ole, aga kahtlus on –, kas pidevalt ei toimu see, et üks riigiasutus püüab teisele riigiasutusele lihtsalt kodaratesse kaikaid loopida ja tekitada kõiki neid takistusi, et Eestis tekiks selline olukord, kus hinnad on kõrgel, võrgutasud on taevas, kasumid jooksevad.

Kui keegi räägib, et täna põlevkiviga ei ole võimalik mõistliku hinnaga elektrit toota, siis kui täna küsiti pikaajalist elektri hinda, siis on see 600 eurot megavatt-tund. Tänase CO2 100 euro lähenemise juures on aga võimalik Eesti Energial toota kasumlikult 200 eurot megavatt-tund. Lõpetaks selle CO2 jama ära! Lõpetaks selle teise poole, mis oleme ära unustanud, et mingil hetkel hirmsasti taheti, et meie põlevkivi oleks kuidagi nafta hinnaga seotud, ja keskkonnakeskkonnatasudes saastamistasude maksmise. Kui neid kahte asja ei peaks Eesti Energia maksma, oleks elektri hind alla 100 euro. Võiks olla isegi 50 eurot megavatt-tund.

Kas meil on vaja, et me suudame 2030 taastuvenergiat toota nii palju, kui meil vaja on tarbimisel? Loomulikult. Mina toetasin seda ettepanekut lihtsalt põhjusel, et kui 11 aastat on kõik tehtud selleks, et ühtegi tuulepark ei rajata, siis äkki nüüd juhtub see ime ja Riina suudab oma ametkonnas asju ... 

Kolm minutit palun juurde.  (Juhataja annab.) 

 ... käima panna niimoodi, et mõne inimese päevapealt lahti ja siis veel laseb kellegi lahti, kes viimased 10 aastat ainult takistusi teinud. Ja enam äkki ei ole takistajaid ja tõesti tulevad. Aga üks oluline asi on. Me tegime, hiljuti kinnitati uue valitsuse poolt vähempakkumine taastuvenergiale. On unustatud üks väga oluline asi. Ei ole vaja rääkida päikese- ja tuuleparkide rajamisest, kui ei ole juhitavat elektrit. Las needsamad päikesepargi tootjad, paigaldajad ja tuulepargi loojad kindlustaks ka juhitava elektri. Miks? Meie siin kõik, kellel on palgad korralikud, suudame selle kinni maksta, aga Eesti inimene peab kinni maksma selle põlevkivikateldes toodetava elektriga juhitava see kinni maksta ja kasum läheb tegelikult ju taastuvenergia tootjatele. Siia on väga tõsiselt koer maetud ja ma tänan Riinat, et vähemalt üks tuulepark hirmsa karjumise ja kisa peale sinna vähempakkumisse sisse läks. Järgmine pakkumine tuleks kindlasti rajada selline, et tuuleenergeetika on eelistatud ja nende tuuleparkide all olgu päikesepargid. Ja nüüd tuleks vaadata, kus kohta saab ka juhitavuse panna. Las makstakse see asi kinni. Kas me hakkame kinni maksma öösel, kui keegi elektrit ei tarbi, siis seda 17 kuni 34 eurot? Ma ei saa aru, miks ma peaksin seda maksma, kui ma ei kasuta seda. Tegelikult see, kes meile seda kasumit võtaks, peaks ka panema sinna akupargi või leidma muid lahendusi või leppima Eesti Energiaga kokku, et ta kindlustab selle juhitavuse sellel hetkel, kui tuult ei ole ja päikest ei paista.

Need on minu arvates olulised asjad, et minna 2030 sellesse, kus me oleme, aga täna on vaja, ma hommikul Riinale seda ütlesin, et ma palun tõsiselt vaadata, kuidas me selle talve üle elame. See, mis 2030 tuleb, tänast inimest jätab [ükskõikseks], enamusel ei ole sooja-külma, kuigi me peame sellega tegelema. Ma kahe käega seda toetan. Aga kuidas me lahendame seda, et me praegu gaasi  hinnale ruttu hinnalae paneme? Me teame, et gaas on ostetud, selle aasta gaas suurusjärguga mitte üle 110 euro, aga küsitakse 400. Kuskil peab olema mõistus ja piir ja kasumi väljavõtmine võiks mitte olla kordades, vaid nii, nagu normaalses äris on 5, 10, heal juhul 15%, aga mitte nii, et gaasi hind oli poolteist aastat tagasi 17 eurot ja kui nüüd peaks olema see 400 eurot, siis ma küsin, et kust see gaas tuleb, ja peaks küsima, kes olid need otsustajad, kes märtsikuus rikkusid selle ära, et Alexelal ei lastud laeva ja gaasi tulla, kui hind oleks siis olnud 53 eurot. Nendel otsustajatel palun preemiad ära võtta ja nad töölt koju saata. Erafirmas selline inimene ei saaks üle ühe päeva tööl olla peale seda, kui ta sellise apsu teeb. Ja kui ma loen reedest pressikat, et tore, et laev läheb Soome, mitte Eestisse, siis minu arvates selle jaoks on teised organid, kes peaks uurima, kas sellised riigiametnikud on ikkagi Eestimaa mõistes südames või on mõne teise riigi omad. Aitäh! 

21:25 Aseesimees Martin Helme

Kalvi Kõva, palun!

21:25 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Alustuseks, hea Martin, ma annan sulle selle võimaluse, su nime siin nimetades, sul repliiki pärast ütelda, aga sa oma jutuga natuke liialdasid ja hurjutasite inimesi selle väitega, et oi-oi, kui me nüüd selle eelnõu vastu võtame, siis aastate pärast ei ole enam pesumasin kodus, vaid prouad pesevad jõe ääres pesu jões ja peksavad teda kuivaks vastu kive. Ei, head sõbrad, nii see asi kindlasti ei ole. Hoopis vastupidi.

Ma arvan, et tänasel päeval selle energiakriisi tõttu, selle kaasabil või mis iganes me nimetame, on, ma arvan, kõigile selgeks saanud see, et ainuõige ja kõige odavam lahendus on alternatiivenergiat kasutades nii elektri- kui ka muu nii-ütelda energiavajaduse rahuldamine.

Sotsiaaldemokraadid on läbi aegade kõnetoolist seda eesmärki tähtsaks pidanud. Veelgi enam, mitte ainult elektri tootmisel, vaid kogu energia tarbimisel minna üle 100% taastuvatele energiaallikatele. Nüüd see elektri üleminek aastaks 2030 on väga suur samm selleks. Loomulikult, loomulikult, see on õige, et kui meil gaas kaob, kui me järjest rohkem suuname transporti elektrit kasutama, laevad sinna juurde veel, siis elektritarbimine suureneb. Aga me teame seda, et tänu nendele otsustele, mida Martin siin enne hurjutas, et näed, sotside kaasabil ja mis siin kõik sai, kuidas kõik päikeseparke rajati, juba täna on päikesevõimekus meil päris korralik, arvestades meie naaberriike. Kui me selle tänase seaduseelnõu tulemusena suudame arenema suunata ka meie tuuleparkide arendamise, siis on meil väga suured sammud selleks, et aastaks 2030 ei ole mitte mingi utoopia, et elektrienergia tuleb kõik taastuvatest energiaallikatest.

Nii et meil ei olegi teist teed. Kui täna seda seadust vastu ei võtaks, siis varem või hiljem see otsus tuleb meil teha. Sotsiaaldemokraadid on väga rõõmsad, et just täna siin praegu me sellise otsuse teeme. Ja kutsume kõiki seda eelnõu esimest lugemist lõpetama. Aitäh!

21:27 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Jaa. Ja tahtsin pakkuda, et ministril on võimalik esineda veel omapoolse repliigiga.

21:28 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh teile kõigile nende küsimuste eest ja seda olulist teemat nii mitme erineva tahu alt läbi valgustamast! Nii et ma loodan, et selliseid põhjalikke arutelusid siin saalis tuleb veel ja tuleb energeetika teemadel ka minu järgnevate eelnõude puhul, mida ma teile esitan.

Tahan paar paar kommentaari ka teha. Tõesti, vaatamata sellele, et see talv tuleb raske ja ka varem arutatud universaalteenuse eelnõu on oluline, siis nii nagu Martin Helme nentis, see taastuvenergia 100 eelnõu on veel olulisem. Ja ma olen täiesti nõus sellega, et see on väga tähtis muutus ja otsus Eesti jaoks, see on selge ja sellise ambitsioonika suuna seadmine, mis meie jaoks toob rohkem taastuvelektrit, toob odavama energia ja toob tegelikult selle kohaliku energia turule praeguse puudujäägi katteks. Nii et tänan selle arutelu eest.

Nüüd humoorikalt lõpetuseks: tõesti, kui mina saaks valida ühe kodumasina, ainult ühe kodumasina, siis oleks see kahtlemata pesumasin. Nii et ühtegi pesumasinat keegi ära ei võta ja ma loodan, et nii 30 kui ka 100 aasta pärast on kõigil kodudel võimalik seda kasutada. Aga sellega, et meil oleks nüüd eeloleval talvel piisavalt gaasi, elektrit ja vedelkütuseid, ma tegelen igapäevaselt. Eraldi küsimus on hind, aga kodutarbijate jaoks see hüvitis tuleb, et keegi neid tipuhinna riske ise kandma ei peaks. Aga me peame riigina vaatama pikema aja peale ette ja aastaks 2030 kahtlemata on jõukohane meil kogu energiavajadus katta taastuvatest allikatest toodetud elektriga. Nii et aitäh teile ja järgmise aruteluni.

21:30 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Nüüd on läbirääkimised suletud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 656 esimene lugemine lõpetada, aga meil on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda me peame hääletama ja selleks teeme saalikutsungi. (Saalikutsung.)

Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ettepaneku lükata eelnõu 656 esimesel lugemisel tagasi. Palun võttta seisukoht ja hääletada!

21:33 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetab 16 saadikut, vastu on 48, erapooletuid ei ole. Tagasilükkamise ettepanek ei leidnud toetust.

Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Seda me just tegime. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 14. septembri kell 17. Head kolleegid, meie erakorraline istung on lõppenud.

21:33 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee