Head ametikaaslased, austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu erakorralist istungjärku 19. juulil 2022. aastal. Me alustame Riigikogu erakorralist istungjärku, mille olen kokku kutsunud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 68 ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 51 lõike 1 alusel 22 Riigikogu liikme taotletud ajal ja päevakorraga.

Head ametikaaslased! Kõigepealt meil on suurepärane võimalus kuulata ja näha Riigikogu liikmete ametivannet. Seoses Riigikogu liikmete Lauri Läänemetsa ja Riina Sikkuti volituste peatumisega nende nimetamise tõttu Vabariigi Valitsuse liikmeks asuvad tänasest Riigikogu liikmeteks asendusliikmed Toomas Jürgenstein ja Reili Rand. Siin vahepeal diskuteerides [sain teada, et] mõned Riigikogu liikmed läksid küll veel valitsusse, aga kuna nende asendusliikmed on andnud ametivande, siis nad ei pea hetkel seda uuesti tegema. Järgnevalt kuulamegi ära kahe inimese ametivande. Kõigepealt Toomas Jürgenstein. Palun!

Head sõbrad! Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XIV koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Aplaus.)

Palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Reili Rand!

Austatud ametikaaslased! Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XIV koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Aplaus.) 

Head ametikaaslased, suur tänu selle koostöö eest! Oleme ametivanded ära kuulanud. Nüüd on meil kõigil võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Nii et palun, kui on soovi, siis olete lahkesti oodatud Riigikogu kõnetooli. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea esimees! Head töökaaslased ja inimesed, kes te meid interneti vahendusel jälgite! Alates aastast 2015 (Juhataja helistab kella.) oleme teinud ühte suuremat sorti eksperimenti, mis, nagu me näeme, ei ole ennast õigustanud. Selle tulemusena oleme saanud täiskasvanutele mõeldud tootest laste meelistoote. Me oleme täiskasvanutele keelanud maitsed. Aga erinevused ju rikastavad. Seega, Riigikogu kaheksa liiget leiavad, et aeg oleks meie tubakaseadus üle vaadata nii, et meil ikkagi täiskasvanud tegeleksid nende asjadega ja alaealistele ei oleks see kättesaadav, ning mitte toita musta turgu. Sest olukord on praegu selline, et kooliõpilased õpivad äri, aga makse selle pealt ei maksa. Loodan, et toetate eelnõu. Aitäh! 

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli, Jaak Aab!

Tänan, austatud esimees! Hea Riigikogu! Keskerakonna fraktsiooni 14 liikme nimel on mul üle anda arupärimine peaminister Kaja Kallasele. Teemaks on Reformierakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide koalitsioonileppe maksumus ning järgmiste aastate riigieelarve tulude-kulude seis. Sooviksime teada saada, kas need väga vajalikud kulutused, mis on kokku lepitud ja mille vastu me eriti ei protesteeri, on kaetud vajalike vahenditega.

Tuletan jälle meelde, et osa kulutusi, kui arvestada nii peretoetusi, lastetoetusi, hoolekannet kui ka eestikeelset haridust, on juba varem vastu võtnud eelmine valitsus, need on laiapindse riigikaitse kulud, mida on järgmistel aastatel üle 300 miljoni igal aastal. Seesama miljard, millest ma olen rääkinud, peaaegu tuleb niimoodi kokku. Nüüd on küsimus, kust see miljard võetakse. Kas koalitsiooni juhtivpartner Reformierakond kavatseb tulevikus tõsta makse? [Kui, siis] milliseid? Või tehakse miljardiline kärbe? Ja siis on ka küsimus: millest? Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Enn Eesmaa.

Suur aitäh! Austatud kolleegid! Meie fraktsiooni liikmete arupärimine peaministrile kajastab küsimust, kust võetakse sajad spetsialistid. Ja see kõlab nii:

"Lugupeetud peaminister! Tulenevalt Reformierakonna, Isamaa ning Sotsiaaldemokraatide kokkuleppest on teil plaan kiirendatud korras üle minna eestikeelsele haridusele. Plaanite seda teha pigem kiiremini kui aeglasemalt ja üleminekuga alustamisaeg on toodud juba aastasse 2024. Antud kava juures puudub konkreetselt paika pandud ja selgelt lahti mõtestatud tegevusplaan, et tagada kõigile kvaliteetne haridus. Oluline on, et õpilased oleks toetatud jätkuvalt oma haridusteel. Nagu me teame on juba praegu väga raske leida kooli õpetajaid. Täna ei ole teada, et haridus- ja teadusministeerium oleks teinud piisavaid ettevalmistusi, et tagada ka tänase süsteemi juures piisavalt õpetajaid. Teie poolt pakutud üleminek aga nõuab veel olulisel määral õpetajaid juurde. Õpetajate juurdekasvu tagamiseks on vaja vähemalt viie aastane perspektiiv, et õppija saaks lõpetada magistriõpingud ja seejärel asuda tööle."

Meil on küsimusi palju, nendest kirjalikult esitame viis. Esimene kõlab nii: "Teie poolt kokku lepitud eesti õppekeelele üleminek haridusasutustes nõuab olulisel määral juurde piisava kvalifikatsiooniga õpetajaid. Milline on prognoos – palju on õpetajaid juurde vajaja kuidas plaanitakse katta täiendavate õpetajate vajadus?" Suur aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli, Tõnis Mölder!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Eile astus ametisse uus valitsus. Ja nii nagu siit kõnetoolist ka öeldud, kohe tuleb asuda tööle. Kriitikavabu päevi ei ole olemas, inimestele tuleb kohe appi tulla. Seetõttu annan üle Riigikogu keskfraktsiooni nimel Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 9%-le". Erakordselt kõrge inflatsiooni ja kallineva eluolu tingimustes on riigi kohustus oma inimestele appi tulla. Energia hinnad purustavad rekordeid ning selle mõju jõuab ka poelettidele. Juunis kallines Eestis toidukorvi maksumus aastaga võrreldes ligemale 18%. See tähendab, et kui muidu jäi kallinemine kahe euro piiresse, siis tänavu suurenes maksumus ligemale 14 eurot.

Viimased uuringud näitavad, et kallinevad hinnad mõjutavad oluliselt ka toidukaupade tarbimist. Inimeste ostukorvis kasvab soodushinnaga ja odavamate toodete osakaal, mis omakorda avaldab mõju tarbijate elukvaliteedile. Eestimaalased eelistavad kodumaist toitu, kuid on väga hinnatundlikud. Eesti on üks neljast Euroopa Liidu liikmesriigist, kus veel ei ole rakendatud toiduainetele soodsamat käibemaksu määra.

Head Riigikogu liikmed! Soovitan teil seda eelnõu toetada. Ja ma tean, et ka mitmed teised fraktsioonid on selles Riigikogu koosseisus sarnase eelnõu sisse andnud. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli, Taavi Aas!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsioonil on üle anda üks eelnõu. See puudutab alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadust, eesmärgiga vähendada kütuste aktsiisimäärasid Euroopa Liidu miinimumtasemele. Sarnast eelnõu on siin Riigikogus juba menetletud, see on leidnud ka tänaste valitsuserakondade toetuse, nii et ma loodan sellele suurt suurt toetust. Aga peab ütlema, et me tegime hea veel paremaks, lisasime menetluses olevasse eelnõusse veel erimärgistatud diislikütuse. Nii et tuleme kõik koos Eesti rahvale appi ja aitame inimesi hinnatõusude tingimustes. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli, Marek Jürgenson!

Lugupeetud esimees! Austatud kolleegid! Keskfraktsiooni nimel annan üle eelnõu, millega teeme Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötada välja tegevuskava Tallinna Haigla lõpuniehitamiseks, mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse loomiseks ja Rohuküla raudtee rajamiseks. Reformierakonna ainuvalitsus võttis käesoleva aasta 30. juunil vastu otsused, mis avaldavad pikaajaliselt negatiivset mõju nii Eesti tervishoiusüsteemile kui ka regionaalpoliitikale. Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on seisukohal, et need otsused tuleb üle vaadata ning varasemalt kinnitatud tegevuskavaga on mõistlik edasi minna. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud neli eelnõu ja kaks arupärimist. Vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise. Ja väike vahepala enne kohaloleku kontrolli: protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja, härra Jüri Ratas! Teie kõlava häälega kutsusite täna siia kõnepulti kaks uut Riigikogu liiget, kes andsid ametivande. Selle tänase hetkeseisuga on meie Riigikogu jällegi taas komplekteeritud ehk meil on 101 liiget. Eile aga võtsime vastu seaduseelnõu, kui Riigikogu ei olnud komplekteeritud ehk meil oli siis 99 liiget. Mismoodi see võimalik saab olla? Põhiseaduse kohaselt peab olema 101 liiget, aga eile me menetlesime 99 liikmega. Äkki annate veel ühe selgituse?

Aitäh, hea Kalle Grünthal! Eile me tegelikult diskuteerisime sellel teemal, teil olid samamoodi protseduurilised küsimused. Ma jään samadesse raamidesse oma vastuses. Ma arvan, et isegi see 99 ei ole õige. Kuna eile teatud Riigikogu liikmed liikusid valitsusse ja teatud valitsuse liikmed liikusid siia Riigikogusse, kui ma ei eksi, neid on vähemalt neli inimest, mõni tuli ka taas Riigikogusse ja nad oli juba varem andnud ametivande, nii et 101‑liikmeline oli Riigikogu. Aga tõsi on see, et kui me räägime, kas Riigikogu liikmeid nimeliselt eile need mõned tunnid oli 101, siis vastus on, et ei olnud. Seda ma ka teile vastasin. Kas see on selline hall ala või kas see on ala, mida peaks parandama tulevikus, selle üle tasub tõsiselt mõtiskleda. Meil on tõesti tänase regulatsiooni puhul selline olukord, et põhimõtteliselt võib olla 23 tundi ja 59 minutit [sellist aega], kus Riigikogu on küll 101‑liikmeline, aga liikmeid ei ole 101. Nii et see on see koht, kus me võime teha kodu- ja töökorra seadusesse paranduse. See on meie kõigi võimuses, kui keegi tunneb, et seda tuleks paremini reguleerida.

Kalle Grünthal, palun! Teine protseduuriline küsimus.

Aitäh, lugupeetud Jüri Ratas, selle vastuse eest! Aga mul on ikkagi selline tunne, et me ei oleks tohtinud eile seda seaduseelnõu menetleda. Põhiseadus ütleb, et meil peab olema 101 liiget, aga eile oli tänase info baasil ainult 99. Kas on võimalik tagasi pöörata eilset hääletust, et seda tühistada või midagi sellist? Sest väga piinlik on see, kui lisaks valitsusele ka Riigikogu hakkab põhiseadust rikkuma.

Aitäh! Sellele küsimusele ma vastan, et Riigikogul eilset hääletus tagasi pöörata ei ole võimalik. Kui haamrilöök on käinud, siis on seadus vastu võetud. Protseduuriline küsimus, Eerik-Niiles Kross, palun!

Kuna Riigikogu liige peab alati kaitsma põhiseaduslikku korda, siis ma seda siinjuures teen. Riigikogus on alati 101 liiget, igal ajahetkel, sellist olukorda ei ole, kus on vähem või rohkem. Aga soovitan ka Kalle Grünthalil nüüd loobuda mitteprotseduurilistest küsimustest.

Aitäh! Head ametikaaslased, nüüd viime läbi ... Protseduuriline küsimus. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma olen sunnitud oma head kolleegi Eerik-Niiles Krossi parandama. Riigikogus ei ole alati 101 liiget. Eile oli selline juhus, kus puudu oli kaks saadikut, sest nad andsid täna alles ametivande. Nii et ma ei tea, kas te eile olite kohal või ei olnud, aga kahjuks selline väga inetu pretsedent juhtus siin. 

Aitäh selle täpsustuse eest! Mart Helme, palun! Protseduuriline küsimus.

Jaa. Ma tahaksin kolleeg Krossile öelda, et ärgu vaevaku ennast sellega, et ta kutsub teisi saadikuid korrale. Me võiksime korrale kutsuda kogu Reformierakonda, sest see absurd, milleni on viidud viimase paari kuu jooksul Eesti Vabariik, on kohati juba ületanud selle absurdi, mis oli ENSV Ülemnõukogus. Nii et lugupeetud Riigikogu juhtiv valitsuserakond võiks vaadata Eesti seadusi mitte tõlgendavalt, mitte suvaõiguse seisukohast, vaid tõepoolest lähtuvalt põhiseaduse vaimust. Seda ei ole viimastel kuudel tehtud. Ja seetõttu on tõsine hirm, mis saab Eesti Vabariigist sellise tendentsi jätkudes tulevikus.

Ma paluksin ka Riigikogu esimehelt vastust küsimusele: kas niimoodi menetletud seaduseelnõu on juriidiliselt pädev? Kas võib oodata, et näiteks õiguskantsler vaidlustab selle või president ei kinnita seda? Sest tegemist on selgelt, jällegi, nagu te ka ise ütlesite, halli alaga. Meie siin ei peaks lubama seesuguseid halle alasid seaduste vastuvõtmisel.

Aitäh! Kõigepealt ma vastan teie küsimuse teisele poolele. Kas on oodata vaidlustamist? No vaidlustada võivad erinevad instantsid. Nagu te ütlesite, võib tõesti olla nii, et president ei allkirjasta. See info, mis mul oli eile, on ka täna: see ei olnud põhiseadusega vastuolus. Samas, see sisuline küsimus, millele Kalle Grünthal eile või täna viitas, näiteks, võtame eile õhtul kell 19 – kas meil oli siis 101 liiget? Riigikogu on 101‑liikmeline, aga 101 liiget meil ei olnud. Need liikmed asusid ametisse täna hommikul 00.00 ja neid on rohkem kui kaks. Nii et nagu ma ütlesin, see on tegelikult koht, ma arvan, mida me ei saa siin protseduuriliste küsimustega korda teha. Aga me kindlasti võiksime seda Riigikogus koos arutada, kas kodu‑ ja töökorra seadust on vaja muuta või mitte.

Heiki Kranich, palun! Protseduuriline küsimus.

Aitäh! Tahaksin praegu juhatajale appi tulla ja anda talle võimaluse anda vastus inimestele, kes püüavad Riigikogu eksitada. Nagu Eerik-Niiles Kross ütles, Riigikogus on alati 101 liiget ja kella 00.00-ni olid Riigikogu liikmeteks ka tänaseks Riigikogust välja arvatud liikmed Aivar Viidik, Tiiu Aro ja nii edasi. Need inimesed olid eile seaduse vastuvõtmisel saalis ja tänaseks ametisse asunud liikmed ei olnud veel saabunud. Tänase kuupäeva kella 00.00‑ga vahetusid liikmed, aga Riigikogu liikmete arv ei muutunud. Kui öeldakse, et eile ei olnud meil 101 liiget, siis see on sügav eksitus.  Need liikmed, kes tänaseks on Riigikogust välja arvatud, olid tol hetkel Riigikogu liikmed, vajutasid nuppu ja täitsid oma kohust. Nii et ma palun juhatajal kõnealusel teemal eksitavaid arvamusi pisut resoluutsemalt kommenteerida. 

Aitäh! Ma kommenteerin seda teie sisu. Teie nimetasite hetkel neid liikmeid, kes olid asendusliikmed, aga meil oli Riigikogus eile ka liikmeid, kes läksid valitsusse. Nii et ma arvan, et me täna selle juriidilise aruteluga siin väga kaugele ei jõua. Aga selge on see, et seda debatti võiks pidada. Ei saa olla ühel hetkel valitsuse liige ja Riigikogu liige, vähemalt hetkel selles seisus. Kui Riigikogu alustab, siis on natukene teine seis – ma mõtlen, Riigikogu koosseis.

Protseduuriline küsimus. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma tahaksin heale kolleegile Heiki Kranichile meelde tuletada, et Riigikogu liige asub oma kohustusi täitma pärast ametivande andmist. Siin ei saa olla üldse mingit kaksipidi mõtlemist, et keegi oli kuskil kohal ja nii edasi. Aga ma tahaksin tuletada lugupeetud Riigikogu esimehele meelde ühte Riigikohtu lahendit, kus Riigikogu esimees asendas ühel hetkel presidenti ja selle asenduse käigus ei tulnud asendusliiget Riigikokku. Riigikohus andis sellele väga ühese vastuse: siin rikuti põhiseadust. Miks me oleme jälle samal teel, lugupeetud härra Jüri Ratas?

Aitäh teile! Veel kord ütlen: ma arvan, et me võime või me peame seda küsimust kindlasti korra vähemalt vanematekogus selles koosseisus arutama. Ma arvan, et me täna ei jõua sellega väga palju edasi. Aga ma ei näe, et eile oleks olnud probleem selles, et me võtsime ühe seaduse kolmandal lugemisel vastu.

Aga mul on ettepanek nüüd viia läbi kohaloleku kontroll. Kohaloleku kontroll.

Kohalolijaks registreerus 84 Riigikogu liiget, puudub 17.

Nüüd on meil erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kehtestamine. Nimelt, Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 52 kohaselt kehtestab Riigikogu erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku poolthäälteenamusega. Ja ma panen hääletusele ... Kas keegi soovib kutsungit? (Saalist vastatakse.) Aitäh! Panen hääletusele Riigikogu juhatuse ettepaneku töötada ilma vaheajata kuni päevakorra ammendumiseni. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt 81, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.

Asume tänase päevakorra juurde. Kõigepealt meil on Riigikogu aseesimeeste erakorraline valimine. Nimelt, head ametikaaslased, täna on meil päevakorras aseesimeeste erakorraline valimine ja see tuleneb sellest, et Riigikogu aseesimees Hanno Pevkur astus 15. juulil tagasi. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 69 valib Riigikogu oma liikmete hulgast kaks aseesimeest. Valimiste korraldamisel lähtub Vabariigi Valimiskomisjon Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest.

Enne valimistoimingute juurde asumist lubage mul lühidalt teile tutvustada Riigikogu aseesimeeste valimisega seonduvat. Kõigepealt, Riigikogu aseesimehed valitakse samaaegselt. Teiseks, kandidaadi võib üles seada Riigikogu liige. Ülesseatu peab andma kandideerimiseks nõusoleku. Hääletamine on salajane ja see toimub hääletamissedeli täitmise teel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Protest hääletamise korraldamise kohta esitatakse valimiskomisjonile kohe pärast hääletamise lõppemist ja hääletamistulemuste kohta viivitamatult pärast hääletamistulemuste teatavaks tegemist. Valimistulemus kuulutatakse välja kohe pärast võimalike protestide läbivaatamist. (Helistab kella.) Riigikogu esimeseks aseesimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Riigikogu teiseks aseesimeheks saab häälte arvult teiseks jäänud kandidaat. Võrdselt hääli kogunute vahel korraldatakse valimiste lisavoor. Hääletamise korda tutvustan enne hääletamise väljakuulutamist.

Kas selle kohta on teil, head ametikaaslased, küsimusi? Ei ole. Aitäh! Kas keegi Riigikogu liikmetest soovib Riigikogu aseesimehe kandidaadi üles seada? Palun, Siim Pohlak, teid Riigikogu kõnetooli!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! (Juhataja helistab kella.) Riigikogu aseesimehe tööks on vaja head pingetaluvust, konkreetsust ja samas tasakaalukat meelt. Esitan Riigikogu aseesimehe kandidaadiks Martin Helme.

Aitäh! Palun, Priit Sibul, teid Riigikogu kõnetooli!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Reedel mäletatavasti oli tõesti siin parlamendisaalis väga helge ja ere hetk, kui Hanno Pevkur teatas meile oma tagasiastumisest. Mäletatavasti, kui ta seda eelmisel korral tegi, siis tema asemele tuli Riigikogu liige Kalle Laanet aseesimeheks. Seekord rammis Hanno ennast Kalle asemel ministriks ja me püüame täna täita kohta, mis Hannost tühjaks on jäänud. Et see pingpong ei jätkuks, esitan sellele kohale kandidaadiks Helir-Valdor Seederi. Toetan teda ise ja palun ka teie toetust. Aitäh!

Aitäh! Kas on veel kõnesoove, kandidaatide ülesseadmise soove? Ei ole. Rohkem kandidaatide ülesseadmise soove ei ole. Austatud Martin Helme, kas te olete nõus kandideerima Riigikogu aseesimehe ametikohale?

Jah, olen küll.

Aitäh! Palun andke oma nõusolek ka kirjalikult. Austatud Helir-Valdor Seeder, kas teie olete nõus kandideerima Riigikogu aseesimehe ametikohale?

Jaa, olen.

Aitäh! Palun andke oma nõusolek ka kirjalikult. Aitäh! Mõlema kandidaadi nõusolek on olemas, kuupäev ja aasta on kõik õiged, nii et siin probleeme ei ole. Sulgen Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimekirja. Kuulutan välja vaheaja Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimede kandmiseks hääletamissedelile. Vaheaja lõppemisest annan märku helisignaaliga. Vaheaeg.

V a h e a e g

Head ametikaaslased, välja kuulutatud vaheaeg on lõppenud. Vabariigi Valimiskomisjon on valmis Riigikogu aseesimeeste erakorraliseks valimiseks. Komisjoni liikmed – palun teid siia Riigikogu täiskogu saali ette – kontrollivad siinsamas teie ees hääletamiskaste ja sulgevad need peale kontrollimist turvaplommidega. Palun, austatud komisjon! Aitäh!

Head ametikaaslased! Minu keel vääratas, kui ma ütlesin mitmuses "valimiskaste". Ma olin veel selles eelnevas ajas, kui meil oli üks kast ka seal hoovi peal. Täna ei ole. On ainult üks kast, see kontrolliti üle ja suleti turvaplommiga. Aitäh!

Valimiskomisjon annab Riigikogu liikmetele hääletamissedeli. Palun Riigikogu liikmetel hääletamissedeli saamiseks esitada valimiskomisjonile oma isikut tõendav dokument, see tähendab Riigikogu liikme tunnistus, pass, isikutunnistus või juhiluba. Hääletamissedeli saamise kohta annab Riigikogu liige allkirja ja seejärel võtab laualt hääletamissedeli. Hääletamissedel täidetakse hääletamiskabiinis. Riigikogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks.

Pärast hääletamissedeli täitmist murrate hääletamissedeli kokku, suundute hääletamiskasti juurde ja lasete oma hääletamissedeli isiklikult hääletamiskasti. Kui olete hääletamissedeli täitmisel eksinud või sedeli rikkunud ja märkate seda enne selle hääletamiskasti laskmist, on teil õigus saada rikutud sedeli tagastamisel uus hääletamissedel. Hääletamise ajal tohivad hääletamisalal viibida lisaks Riigikogu liikmetele ainult valimiskomisjoni liikmed ja valimiskomisjoni teenindavad isikud.

Vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 87 lõikele 5 on Riigikogu liikmetel hääletamiseks aega 30 minutit hääletamise algusest. Kell on hetkel 9 ja kohe saab 38 minutit. Hääletamise lõppemisest annan märku helisignaaliga. Kas Riigikogu liikmetel on eelneva kohta küsimusi? Ei ole. Siis kuulutan välja vaheaja hääletamiseks Riigikogu aseesimeeste valimisel. Vaheaeg. 

V a h e a e g

Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Head valimiskomisjoni liikmed ja Riigikogu erakorralise istungjärgu jälgijad! Vaheaeg on lõppenud. Vabariigi Valimiskomisjon on valmis läbi viima Riigikogu aseesimeeste erakorralise valimise. Nüüd me saamegi minna häälte lugemise juurde. Nagu te näete, hääletamiskast on siin saalis.

Kõigepealt ma küsin, kas Riigikogu liikmetel on hääletamise korraldamise kohta proteste. Härra Ligi, palun! Soovisite protseduuriliselt midagi öelda, kiita midagi? Ei kuulnud täpselt. Jürgen Ligi, palun! Mikrofon on teil.

Ei, ma ei ole küsinud midagi.

Selge. Ma sain siis valesti aru. Nii, proteste ma ei näe. Kõigepealt ma palun valimiskomisjonil kontrollida hääletamiskasti ja seda, et turvaplomm hääletamiskastil ei oleks rikutud. Ei ole rikutud. Öeldi, et kõik on korras ja viisipärane.

Nüüd ma palun valimiskomisjoni liikmetel asuda hääli lugema. Palun! Jõudu tööle teile! (Valimiskomisjon loeb hääli.) Palun Vabariigi Valimiskomisjonil lugeda hääled üle ka avalikult.

Austatud Riigikogu liikmed, ma loen avalikult Riigikogu aseesimeeste kandidaatidele antud hääled.

Martin Helme: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31. 32, 33, 34, 35.

Helir-Valdor Seeder:  1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46.

Kehtetud sedelid: 1, 2, 3. Sedelid on kehtetud seetõttu, et ei ole märgistatud ühtegi nime.

Aitäh! Ma palun Vabariigi Valimiskomisjonil koostada hääletamistulemuste kohta protokoll.

Head ametikaaslased! Teen teatavaks hääletamistulemused Riigikogu aseesimeeste erakorralisel valimisel. Vabariigi Valimiskomisjoni protokoll hääletamistulemuste kohta Riigikogu aseesimeeste valimisel Tallinnas 19. juulil 2022. aastal. Vabariigi Valimiskomisjon tegi häälte lugemisel kindlaks järgmised arvud: nimekirja kantud Riigikogu liikmete arv – 101, hääletamissedeli saanud Riigikogu liikmete arv – 84, hääletamisest osavõtnud Riigikogu liikmete arv – 84, kehtetute hääletamissedelite arv – 3. Riigikogu aseesimeeste kandidaatidele antud häälte arv: Martin Helme – poolt antud häälte arv 35, Helir-Valdor Seeder – poolt antud häälte arv 46. Alla on kirjutanud Oliver Kask, Vabariigi Valimiskomisjoni esimees.

Kas on teil, head ametikaaslased, proteste? Ei ole. Ma palun Vabariigi Valimiskomisjonil vormistada ka otsus.

Head ametikaaslased! Kuulutan välja valimistulemuse Riigikogu aseesimeeste valimisel ja loen ette Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse Riigikogu aseesimeeste valimiste tulemuste kindlakstegemise kohta. Vabariigi Valimiskomisjoni otsus Tallinn, 19. juuli 2022. aasta, nr 46. Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuste kindlakstegemine. Otsus on vastu võetud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 7 lõike 6 ja § 82 lõike 1 alusel. Punkt üks, tunnistada Helir-Valdor Seeder valituks Riigikogu esimeseks aseesimeheks. Punkt kaks, tunnistada Martin Helme valituks Riigikogu teiseks aseesimeheks. Punkt kolm, otsus jõustub allakirjutamisel. Alla on kirjutanud Oliver Kask, Vabariigi Valimiskomisjoni esimees.

Austatud Vabariigi Valimiskomisjon ja tema esimees, ma tänan teid teie töö eest. Suur tänu teile! Head ametikaaslased, uued aseesimehed on valitud. Ma tänan kõiki Riigikogu liikmeid ja Vabariigi Valimiskomisjoni veel kord. Palju õnne ja jõudu tööle, hea Helir ja hea Martin! Juhataja vaheaeg üks minut. (Aplaus.)

V a h e a e g 

Aitäh, head kolleegid, kolmat korda usalduse eest! Saab kohe tööd hakata tegema. Meil on päevakorras veel terve hulk kolmandaid lugemisi. Kolmandate lugemiste puhul, nagu me teame, on ainult fraktsioonide läbirääkimised, kui seda soovi on, ja siis lõpphääletus.

Oleme tänase teise päevakorrapunkti juures. Vabariigi Valitsuse algatatud maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 596 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Palun, Kristen Michal!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Paar sõna sellest seaduseelnõust. Ma püüan teha lühidalt, nagu ma kolleegidele lubasin, ja lisaaega ehk ei vaja.

Eelnõu, mis meie otsusel võiks seaduseks saada, kehtestab sellesama, mis on gaasitriaaž ehk see gaasituru toimimine võimaliku kriisi ajal. See seadus näeb ette, kuidas turg toimib kriitilisel ajal, millises järjekorras teenindatakse tarbijaid, kes on kaitstud tarbijad, kuidas hoitakse kokku, kui tarned vähenevad. Ehk lühidalt öeldes tarbijate triaaž, järjekord, kui ühiskonnas on vaja tagada ressursside arukas jaotus võimalikus kriisis ja võrkude toimimine. Seadus on vajalik ja selle vastuvõtmise järel MKM koos turuosaliste, ettevõtjate ja tarbijatega saab vajalikud õigusaktid ja sammud ära teha.

Teine oluline tükk sellest eelnõust on alternatiivid tulevikus gaasile. See puudutab eeskätt mere- ja reovee soojust. See puudutab nii Raplat kui ka Tallinnat. See on IT-keskus mis tahes ettevõtte, aga ka reovee võimaliku soojuse ärakasutamiseks asulate kütmiseks. Kui tuua näiteid, siis Helsingi ja Stockholm kasutavad merevee temperatuuri enda kütmiseks ära. Ja tulevikus võiks see ehk kahe‑kolme aastaga ka Tallinnas aidata gaasi vajadust alla tuua, ja mis veel olulisem, oleks moodsam ja tarbijatele soodsam. Sellest on siin saalis energeetikafoorumitel palju räägitud kui uuest lahendusest ja ettepanekuid on teinud valdkonna ettevõtjad, alaliidu ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Nii et ma arvan, et see on poliitiliselt üle kogu spektri kandepinda omav valik ja annab lootust meile kõigile tarbijatena, et paremaid lahendusi on tulemas.

Kolmas hästi oluline tükk sellest on tuulikutasu ehk see kaua lubatud kohaliku kasu instrument. Sisuliselt tähendab see seda, et keskkonnakasutuseks hakatakse lugema tuulest elektrienergia tootmist ja tuuleelektrijaamade valdajad peavad hakkama maksma tasu selle eest. Maismaatuuleparkide puhul saavad hüvitist kohalikud omavalitsused, need, kelle territooriumil tuulikud asuvad, ja füüsilised isikud, kelle vahel jaotatakse pool tuulikutasust. Iga eluruumi omav elanik võib saada tasu kuue miinimumpalga ulatuses kalendriaastas, käesoleval aastal pea 4000 eurot. Ja meretuuleparkide puhul peetakse mõjuareaaliks neid kohalikke omavalitsusi, kelle rannajoonele on tuulikud lähemal kui 20 kilomeetrit. Meretuuleparkide makstud tasust kuni kümnendiku ulatuses hüvitatakse kalasaagi vähenemisest ka kalanduse ettevõtjatele.

No vot, see ongi kõige olulisem. Tänan Annely Akkermanni, kes tuulikutasudega maadles, väga hoolega  vaeva nägi, ja varasemat ministrit Aasa, kes komisjonis toetas MKM-i energeetikategijaid, komisjoni liikmeid, ametnikke ja neid, kes siin saalis sellesse debatti hoolega panustasid, nagu Aivar, Kalvi, Sven ja paljud teised. Ma usun, et me saime päris hea raamistiku. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näe. Sulgen läbirääkimised ja läheme hääletuse juurde. Ma pean ilmselt ikkagi tegema kutsungi.

Head kolleegid, panen lõpphääletusele eelnõu 596 ehk maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu toetab 55 saadikut, vastu on 18. Eelnõu on vastu võetud.

Kolmas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu 610, ka see on kolmandal lugemisel. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Ma saalikutsungit, arvan, ka ei pea vist tegema.

Seega, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu 610. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt on 70 saadikut, vastuhääli ei ole, erapooletuid samuti mitte. Eelnõu on vastu võetud.

Neljas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 582. Tegemist on kolmanda lugemisega ja vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Kutsungit ma ka ei tee, sest kõik on ikka saalis.

Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 582. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt on 52 saadikut, vastu 17, erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Tänane viies päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu 609, tegemist on samuti kolmanda lugemisega. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei näe.

Läheme siis kohe hääletuse juurde. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt on 50 saadikut, vastu 17, erapooletuid on 1. Eelnõu on vastu võetud.

Kuues päevakorrapunkt: Isamaa fraktsiooni ja Vabariigi Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu enda number on 630, aga tegemist on kahe ühendatud eelnõuga, mille numbrid olid 489 ja 577. Ka see eelnõu vajab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised.

Panen hääletusele riigipiiri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 630. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu toetab 68 saadikut, vastuhääli ei ole, erapooletuid samuti mitte. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Seitsmes päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu numbriga 531. Eelnõu on kolmandal lugemisel. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised.

Panen hääletusele küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 531. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Eelnõu poolt on 51 saadikut, vastu 17, erapooletuid ei ole. Eelnõu on vastu võetud.

Kaheksas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks) eelnõu 590. Tegemist on kolmanda lugemisega ja see eelnõu vajab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised.

Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 590. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt on 52 saadikut, vastuhääli ei ole, erapooletuid on 1. Eelnõu on vastu võetud seadusena.

Tänane üheksas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu 419. Eelnõu on kolmandal lugemisel. Avan läbirääkimised. Üllar Saaremäe, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! Tahan sellest kõrgest toolist põgusalt avaldada kiitust erinevatele osapooltele, kes selle eelnõu seaduseks saamise käigus on oma mõtteid avaldanud. Ja eriti tahan tunnustada teatriliitu, etendusasutuste liitu ja teisi suuremaid ja väiksemaid dialoogis osalejaid, et nad suutsid end mobiliseerida ja seista nagu üks mees ühise asja eest. See ei ole sugugi tavaline, minu 25‑aastane teatritöö kogemus tõestab, et pigem on see harukordne. Teistpidi tahan loomulikult avaldada kiitust Kultuuriministeeriumile ja ametnikele, kes selle eelnõuga tegelesid, et nad leidsid endas vaprust, julgust või mida tahes tulla siiski vastu ettepanekutele, mida professionaalsed teatriinimesed neile ette panid.

Loomulikult tänan kultuurikomisjoni, nüüd juba lahkunud kultuurikomisjoni, kes usaldas mind seda eelnõu juhtivalt menetlema. Tore oli teiega koos töötada, aga nii nagu see elu on, muutuvad valitsused, muutuvad komisjonid. Nii et kohtume võib‑olla koridorides kultuurikomisjoni liikmetega. Veel kord: suur tänu! Teatriüldsus on tänulik. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Mul on tunne, et me peame ikkagi kutsungi tegema. 

Head kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu 419. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu toetab 71 saadikut, vastuhääli ei ole, erapooletuid samuti mitte. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Liigume kümnenda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud karistusregistri seaduse, karistusseadustiku ja lastekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 581 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised ja läheme kohe hääletuse juurde.

Panen hääletusele karistusregistri seaduse, karistusseadustiku ja lastekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 581. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Eelnõu poolt on 72 saadikut, vastuhääli ei ole, erapooletuid samuti mitte. Eelnõu on vastu võetud.

Tänane 11. päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu 580. Eelnõu on kolmandal lugemisel. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Läheme kohe hääletamise juurde.

Panen hääletusele vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu 580. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Eelnõu toetab 54 saadikut, vastu on 18, erapooletuid ei ole. Eelnõu on vastu võetud.

12. päevakorrapunt: Vabariigi Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse, lastekaitseseaduse ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu 573. Tegemist on kolmanda lugemisega. Avan läbirääkimised. Seda soovi ei ole, et kõnesid pidada, sulgen läbirääkimised. Läheme siis hääletamise juurde.

Ma pikka nime ei loe, ütlen lihtsalt nii, et panen hääletusele eelnõu 573. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Seaduseelnõu toetab 70 saadikut, vastu ei ole kedagi, erapooletuid samuti mitte. Seadus on vastu võetud.

Ja tänane viimane päevakorrapunkt, kuraditosin, 13: Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 595. Eelnõu on kolmandal lugemisel ja vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Ja panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 595. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt on 53 saadikut, vastu 16, erapooletuid ei ole, eelnõu on vastu võetud.

Meie istungjärk on lõppenud. Head saadikud, minge tagasi kohtumistele valijatega. Ja tuletan kõigile meelde, et väga paljusid teist ootab tõenäoliselt ees komisjoni kutse erakorralisele istungile. Aitäh!