Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

11:58 Istungi rakendamine

12:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Head külalised! Alustame Riigikogu erakorralist istungjärku, mille olen kokku kutsunud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 68 ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 51 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse poolt taotletud ajal ja päevakorraga. Istungjärgu päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist käsitlevate Põhja-Atlandi lepingu protokollide heakskiitmise seaduse eelnõu 643 arutelu.

Head ametikaaslased, nii nagu ikka, istungi alguses on meil võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi, nii et palun Riigikogu kõnetooli neid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Taavi Aas, palun!

12:01 Taavi Aas

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mul on anda üle arupärimine peaministrile seoses Turba–Risti raudtee väljaehitamise peatamisega. Nimelt, 1. juulil oleks tegelikult võinud töödega alustada, aga Reformierakond otsustas, et nende töödega ei alustata, seda tööd ei rahastata ja nii, nagu ütles üks kohaliku omavalitsuse juht, sedakaudu suisa sülitati Läänemaa ja Hiiumaa inimestele näkku.

Me peame väga oluliseks seda, et raudteetransport Eestis areneks. See on väga oluline väga mitmetel põhjustel. See on regionaalpoliitiliselt ülioluline. Olen ise viibinud sellel hetkel Turbas, kui seda Turba lõiku avati. Kohalikele inimestele läks see väga korda.

Selles mõttes on täiesti arusaamatu, miks on Reformierakond otsustanud, et ühistransporti Eestis enam vaja ei ole, seda ei pea arendama, need arendused võib lõpetada. Seetõttu on ette valmistatud vastavasisuline arupärimine, milles on piisavalt konkreetselt ja täpselt esitatud küsimused selle kohta, mida Reformierakond selle sammuga mõtles ja mismoodi ta tulevikku näeb. Aitäh!

12:02 Esimees Jüri Ratas

Palun Riigikogu kõnetooli Siret Kotka.

12:02 Siret Kotka

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Käesolevaga annan üle arupärimise Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel peaminister Kaja Kallasele. See puudutab Tallinna Haigla ja meditsiinikopterite projektide väljajätmist Eesti taaste‑ ja vastupidavuskavast. Nimelt, ma usun, et me kõik oleme kursis, et 30. juunil jahmatas Vabariigi Valitsus avalikkust sellega, et tegi Eestis meditsiinilise kuriteo ja jättis taastekavast välja nii Tallinna Haigla kui ka meditsiinilised kopterid, mis on üliolulised. See näitab väga selgelt seda, et Eesti riik tegelikult täna ei ole aru saanud, et nemad vastutavad tervishoiu eest. Kuna me teame, et Tallinna haiglate olukord, hoonete olukord ei ole väga kiita, siis Keskerakonna fraktsioon esitab küsimused peaminister Kaja Kallasele, mis puudutavad seda, miks selline otsus tehti, millistel alustel. Kui aastal 2019 Sotsiaalministeerium ja Tallinna linn tegid omavahel koostöölepe, kas siis täna on sellest koostööleppest taandutud? Kahtlemata uurime, mis saab siis, kui meditsiinilisi koptereid meil enam ei ole või neid ei tule, mis tõesti aitaksid hädasolijaid väga rasketes kliimatingimustes Eestis. Kuidas nüüd nähakse, et kuidas sellega võiks edasi minna? Aitäh!

12:04 Esimees Jüri Ratas

Ma palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni.

12:04 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kolm seaduseelnõu. Esimeseks, kohtuekspertiisiseaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister. Teiseks, kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust maaeluminister. Ja kolmandaks, Eesti Vabariigi valitsuse ja Norra Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab selle seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust välisminister. Aitäh!

12:05 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm eelnõu ja kaks arupärimist ning vastavalt meie kodu‑ ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise. Enne seda, kui me viime läbi kohaloleku kontrolli, lihtsalt meeldetuletus. Me oleme hetkel erakorralise istungjärgu juures ja Riigikogu erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline siis, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust. See on § 76. Riigikogu erakorralise istungjärgu ajal kontrollitakse kohalolekut ka enne hääletust, kui mõni Riigikogu liige seda nõuab, § 77 lõige 3. Kvoorumi puudumisel lõpeb erakorraline istungjärk automaatselt. Head ametikaaslased, kohaloleku kontroll!

12:07 Esimees Jüri Ratas

Kohale registreerus 79 Riigikogu liiget, puudub 22.

Meie tänase erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kehtestamine. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 52 kohaselt kehtestab erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku juhatuse ettepanekul Riigikogu poolthäälte enamusega. Juhatuse ettepanek erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku osas on järgmine. Erakorraline istungjärk koosneb kahest istungist, esimene istung kestab kuni päevakorra ammendumiseni. Peale seda, üks tund pärast esimese istungi lõppu algab väliskomisjoni istung ja kaks tundi pärast esimese istungi lõppu algab erakorralise istungjärgu teine istung, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni. Head ametikaaslased, me peame seda hääletama. Alustame hääletamise ettevalmistamist. Protseduuriline küsimus, Tõnis Mölder, palun!

12:08 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Suvi on teadupärast see aeg, kus parlamendiliikmed kohtuvad valijatega. Minulgi on olnud see au siin viimastel nädalatel oma valijatega kohtuda ja neil on üks selline huvitav küsimus. Kas te oskate mulle hetkel öelda, mis see seis on 619 SE menetlusega? Me teame, et kuus sotsiaaldemokraati, Lauri Läänemets, Helmen Kütt, Eduard Odinets, Riina Sikkut, Heljo Pikhofi ja Jaak Juske, loobusid siin enne suve selle eelnõu toetamisest ehk nad ei toetanud Eesti lapsi, Eesti peresid. Kas te oskate mulle öelda – ka valijad küsivad minult –, mis seis selle eelnõuga on? Ja kas sotsiaaldemokraadid on osutanud ja tahtnud tulla selle eelnõu juurde tagasi?

12:09 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Seis peaks olema see, et tempo selle eelnõu menetlemisel võib-olla on olnud natuke tagasihoidlikum, kui oli oodata. Aga see on ilusti menetluses. Hetkel peaks minu meelest teine lugemine käima, kui me tuleme korralise istungi juurde. Seal on mõned sajad muudatusettepanekud veel jäänud. Kui need ära vaadatakse, siis ongi küsimus, kas teisel lugemisel saab olla katkestamine. Kui ei ole, siis teine lugemine lõpetatakse ja saame ilusti liikuda kolmanda lugemise juurde. Nii et see on see seis. Nii et võib öelda, et eelnõu osas on hetkel muutusteta seis, mis oli siis, kui me läksime, kui oli viimane korraline istung.

Aga nüüd me peame minema järgmise protseduurilise küsimuse juurde. Kalle Grünthal, palun!

12:09 Kalle Grünthal

Tervist ja aitäh! Täna on erakorraline istung välja kuulutatud, aga mina lugesin ajalehest või ajakirjandusest, et selle tänase erakorralise istungi  kutsus kokku hoopis valitsus. Kas Kaja Kallas on jälle ületanud oma pädevust, mida ta kogu aeg teeb, ja siis tegelikult on tänane erakorraline istung  Kaja Kallase organiseeritud? Või on see ikkagi austatud Riigikogu juhatuse poolt tehtud? Aitäh!

12:10 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Tulenevalt seadusest tõesti erakorralise istungi, ma nüüd täpset pügalat ei tsiteeri, aga ütlen, et selle seadusepügala sisu on see, et selle saab kokku kutsuda, kolm erinevat võimalust on selleks, kas Vabariigi President, Vabariigi Valitsus või vähemalt üks viiendik Riigikogu koosseisust. Nii et nii näeb seadus ette, ja tuleb ära nimetada ka aeg ja päevakord. Nüüd alustame hääletamise ettevalmistamisega.  Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh!  Panen hääletusele Riigikogu juhatuse ettepaneku tööaja graafiku kohta. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

12:11 Esimees Jüri Ratas

Ettepaneku poolt hääletas 79 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Nüüd päevakorra täpsustus, head ametikaaslased. Tänase päevakorrapunkti arutelul teeb komisjonipoolse ettekande väliskomisjoni liige Henn Põlluaas.


1. 12:12 Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist käsitlevate Põhja-Atlandi lepingu protokollide heakskiitmise seaduse eelnõu (643 SE) esimene lugemine

12:12 Esimees Jüri Ratas

Esimese päevakorrapunkti arutelu läheb nüüd lahti: Vabariigi Valitsuse algatatud Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist käsitlevate Põhja-Atlandi lepingu protokollide heakskiitmise seaduse eelnõu 643 esimene lugemine. Ma palun kõigepealt Riigikogu kõnetooli ettekandeks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti välisministri ülesannetes. Palun!

12:12 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh, hea esimees! Austatud Riigikogu! (Juhataja helistab kella.) Juuni kaks viimast nädalat kirjutatakse maailma ajalukku suurte tähtedega. Nendel kahel juunikuu viimasel nädalal sai Ukraina koos Moldovaga liitumis-, kandidaatriigi staatuse Euroopa Liitu ja Georgia selge perspektiivi. Madridis võeti vastu NATO liidrite tippkohtumisel ajaloolised otsused ja ühte nendest ajaloolistest otsustest me täna siin ka käsitleme, nimelt siis Soome ja Rootsi liitumisprotokollide ratifitseerimise teemat.

Austatud Riigikogu! Venemaa sõda Ukrainas on segi paisanud senised tõekspidamised mitte ainult Euroopa, vaid ka üleilmses julgeolekukorralduses. Venemaa julm sõda on toonud kaasa sügavad muutused demokraatliku maailma arusaamises julgeolekust, rahvusvahelisest õigusest, riikide ja inimeste turvalisusest. Ukraina peab selle sõja võitma ja Venemaa kaotama. Me ei saa lubada minevikust pärit Venemaa jõupoliitika võimutsemist. See on jõupoliitika, mille eesmärgiks on riikide suveräänsuse ja rahvaste vabaduse hävitamine. Sellise poliitika võidutsemine on eksistentsiaalne oht Eestile. Kui Venemaa ei lahku kaotajana, jääb see poliitika püsima. Demokraatliku alliansina seisame me sellise eelmise sajandi hullumeelsuse vastu ühiselt ja ühtselt. Me tugevdame ja laiendame alliansi sõjalist kaitset vabadele riikidele. Seda põhjusel, et ühe riigi suveräänsus pole teise riigi võtta ega anda. Me seisame vabaduse eest.

Täna on liitlased ühtsemad kui kunagi varem. See ei ole suusoojaks öeldud jutupunkt. Seda kinnitavad NATO Madridi tippkohtumisel langetatud otsused. Eesti saavutas sellel tippkohtumisel omad eesmärgid eeskätt meie piirkonna kaitse‑ ja heidutushoiaku tugevdamises. Ja väga olulisena: liitlased määratlesid kohtumisel selgelt, et Venemaa on kõige suurem ja otsene oht alliansile. Eestis on see oht olnud alati iseenesestmõistetav. Aga kindlasti ei ole see olnud enne Venemaa sõda Ukrainas iseenesestmõistetav liidus, kus on kokku 30 riiki üle Põhja-Atlandi.

Tippkohtumisel tugevdasime koostööd partneritega, andes selge sõnumi: me kaitseme ühtselt oma väärtusi, vabadust, elulaadi ja demokraatiat ning uks uutele liikmetele NATO-sse on endiselt avatud. Vaatamata sellele, et sõda Ukrainas on kestnud juba üle 132 päeva, kinnitasid liitlased Madridis, et uks Ukrainale NATO-ga liitumiseks ei ole sulgunud.

Enne sissetungi Ukrainasse nõudis Venemaa, et NATO peab kerima enda piirid tagasi aastasse 1997 ning tekitama Balti riikidest puhvertsooni Venemaa külje all. Selle asemel sai Venemaa NATO kaitsehoiaku tugevdamise meie piirkonnas ja lisaks veel 1300 kilomeetrit uut piiriala NATO-ga. See on üks suurim julgeolekualane ja geopoliitiline muudatus Euroopas pärast külma sõja lõppu.

Ei ole küsimuski selles, et Soome ja Rootsi taotlused on kooskõlas Põhja-Atlandi lepingu artikliga 10, sest Soome ja Rootsi on Euroopa riigid, kes on valmis edendama Põhja-Atlandi lepingu põhimõtteid ning panustama Põhja-Atlandi piirkonna julgeolekusse. Nii on NATO maailma tugevaima kaitseorganisatsioonina jätkuvalt atraktiivne ja tema vajalikkuses ei ole küsimustki. Niisamuti tõestab Soome ja Rootsi liitumine Venemaa eesmärkide nurjumist.

Mul on väga hea meel, et Soome, Rootsi ja Türgi kolmepoolsetel kõnelustel Madridis jõuti kõiki kolme riiki rahuldava lahenduseni. Kokkulepe lähtus põhimõttest, et kõigi liitlaste huvid ja julgeolekuohud võetakse arvesse. Seda tunnistades sündiski Madridis ajalooline otsus kutsuda Soome ja Rootsi nende ühinemistaotluste alusel alliansiga liituma.

Tippkohtumisel vastuvõetud deklaratsioon sõnastab väga selgelt (tsiteerin): Soome ja Rootsi liitumine teeb nad turvalisemaks, NATO tugevamaks ja suurendab veelgi Euro-Atlandi piirkonna julgeolekut. (Tsitaadi lõpp.)

Nii oleme täna siin Riigikogu saalis selleks, et arutada Soome ja Rootsi soovi üle NATO-ga liituda ning kinnitada see otsus Eesti rahva tahteavaldusena. Valitsus kiitis Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist käsitlevate Põhja-Atlandi lepingu protokollide eelnõud heaks päev pärast nende ühinemistaotluse esitamist ja andis volituse nende protokollide allkirjastamiseks. Eile kirjutas suursaadik Jüri Luik Eesti esindajana alla Soome ja Rootsi liitumisprotokollidele, nii nagu seda tegid kõikide teiste liitlaste esindajad. Ajalooline hetk.

Soomet ja Rootsit võib vaieldamatult pidada NATO kõige lähemateks ja võimekamateks partneriteks. Soome ja Rootsi puhul on tegemist demokraatlike, sõjaliselt võimekate ning NATO struktuuridega tugevalt lõimitud riikidega. Mõlemaga on toimunud pikaajaline, regulaarne ja avatud poliitiline dialoog ning praktiline koostöö, seda nii kahepoolselt kui eri NATO formaatides. Soome ja Rootsi osalevad aktiivselt NATO missioonidel ja operatsioonidel, samuti ühisõppustel NATO vägedega ning vahetavad NATO-ga vajalikku informatsiooni.

Üks olulisi koostöövaldkondi on koostalitusvõime tagamine, mis võimaldab Soome ja Rootsi kaitseväel osaleda koos NATO ja teiste partnerriikidega rahvusvahelistes rahutagamisoperatsioonides. See tähendab, et Soome ja Rootsi kokkupuuted NATO-ga ulauvad juba pikalt tagasi ajalukku. Soome ja Rootsi partnerlussuhted NATO-ga said alguse 1994. aastal, mil mõlemad riigid liitusid programmiga "Partnerlus rahu nimel". Soome ja Rootsi osalevad aktiivselt NATO ja rahupartnerluse õppustel.

Soome on NATO-le deklareerinud erinevate maaväe-, inseneri-, mere- ja õhukaitseüksuste valmisolekut osaleda NATO õppustel ja operatsioonidel. Soomes asub Euroopa Liidu hübriidohtudevastase võitluse oivakeskus, mille töös osalevad ka NATO-liitlased, nende seas ka Eesti.

Soome ja NATO teevad tihedat koostööd kübervaldkonnas 2017. aastal sõlmitud poliitilise raamkokkuleppe alusel. Nii Soome kui Rootsi osalevad panustavate partneritena Tallinnas asuvasse NATO küberkaitse oivakeskusesse.

1996. aastal panustas Soome esimest korda NATO juhitud sõjalisse operatsiooni, saates oma pataljoni NATO rahuvalvevägede koosseisu Bosnias ja Hertsegoviinas. Aastatel 2002–2014 osales Soome NATO sõjalisel operatsioonil ISAF, seejärel NATO väljaõppemissioonil Afganistanis kuni selle lõppemiseni möödunud aasta novembris, septembris, vabandust. Praegu osalevad nii Soome kui ka Rootsi NATO juhtimise all Kosovo rahuvalvevägede KFOR- ning NATO Iraagi-missioonil.

Rootsi panustas NATO juhitud sõjalisse operatsiooni esimest korda 1995. aastal, saates oma pataljoni NATO rahuvalvevägede koosseisu Bosnias ja Hertsegoviinas. Ka Rootsi osales NATO ISAF-i missioonis Afganistanis aastatel 2003–2014 ja seejärel NATO väljaõppemissioonil Afganistanis kuni selle lõppemiseni.

Samuti on Soome ja Rootsi võtnud NATO tugevdatud kiirreageerimisjõudude ehk NRF-i lisarolli. NATO ja Soome ning NATO ja Rootsi vahel on alla kirjutatud vastastikuse mõistmise memorandumid, mis võimaldavad vastavalt Soome või Rootsi nõusolekul kasutada riigi territooriumi liitlasvägede logistiliseks toetamiseks, kui need on transiidil läbi Soome või asuvad kohapeal seoses kriisiolukorra või õppustega. Soome ja Rootsi toetavad aktiivselt NATO usaldusfondide projekte teistes partnerriikides, näiteks Ukrainas, Georgias, Moldovas ja mujal.

Austatud Riigikogu! Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse käivitati 25. veebruaril Soome ja Rootsi taotlusel nende riikide süvendatud koostöö raamistik NATO-ga. Sellega suurendati infovahetust, tegevuste koordineerimist ja strateegilist kommunikatsiooni. Lisaks said Soome ja Rootsi õiguse osaleda enamikul Põhja-Atlandi Nõukogu istungitel, säilitades seejuures täieliku autonoomia julgeolekupoliitikat käsitlevate riigisiseste otsuste langetamisel.

Soome selle aasta kaitse-eelarve on 1,96% SKT-st ehk 5,1 miljardit eurot. Aprillis otsustati tänavusele kaitse-eelarvele lisada veel 700 miljonit eurot, millega kasvab kaitse-eelarve kokku 2,23%-ni SKT-st. Rootsis moodustab kaitse-eelarve sel aastal 1,3% SKT-st, kuid valitsus on seadnud eesmärgi jõuda 2%-ni lähiaastatel.

Viimase 30 aasta jooksul on Soomel ja Rootsil olnud suured teened Eesti kaitseväe väljaõppele ja varustamisele kaasaaitamises, samuti piirkondliku julgeoleku tugevdamises, toetades mitmeid Balti riike ühendavaid projekte, näiteks Balti Kaitsekolledžit.

Kokkuvõttes kinnitab eelöeldu, et Soome ja Rootsi on Euroopa pikaaegsed julgeolekusse panustajad, kelle liitumine NATO-ga tugevdab alliansi poliitiliselt, sõjaliselt ja strateegiliselt. Samuti näitab see, et juba ammu on käes aeg, mil me võtame Soome ja Rootsi enda alliansi liikmeteks.

Ühinemisläbirääkimiste ja heakskiitmisprotsessi ajal on Soomel ja Rootsil teiste partneritega võrreldes vaatleja eristaatus, mis tähendab liitlastega sarnast positsiooni, aga ilma hääleõiguseta. Peale ratifitseerimiskirjade laekumist Washingtoni saavad Soomest ja Rootsist NATO täisliikmed.

Lugupeetud Riigikogu! Madridi tippkohtumisel vastuvõetud uus strateegiline kontseptsioon sedastab, et NATO on Euro-Atlandi julgeolekule asendamatu. See garanteerib meie rahu, vabaduse ja heaolu. Liitlastena seisame ühiselt, et kaitsta meie julgeolekut, väärtusi ja demokraatlikku elukorraldust. Soome ja Rootsi ühinemiskutsega avas NATO oma uksed seitsmendat korda pärast külma sõja lõppu. Eesti huvides on Soome ja Rootsi kiire ühinemine NATO-ga ning mõlema riigi sujuv lõimumine NATO poliitiliste ja sõjaliste struktuuridega.

Kinnitan teile, et NATO uksed jäävad ka järgmistele riikidele avatuks, sealhulgas ka Ukrainale, ning mitte ükski kolmas riik, ja kõige vähem Venemaa, saab otsustada, ei saa otsustada selle üle, kes NATO-ga liitub ja kes mitte.

Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga tugevdab otseselt Eesti julgeolekut. Loomulikult ei lahenda seekordne laienemine kõiki Eesti ja kolme Balti riigi julgeolekumuresid. On selge, et pidev töö NATO-s Eesti ja meie regiooni julgeolekuolukorra tugevdamisel jätkub. Oluline on viia kiiresti ellu Madridi tippkohtumise otsused ning tänane ratifitseerimine on üks osa sellest.

Nii on mul au paluda valitsuse nimel Riigikogu tegema ajaloolist otsust ja hääletama Soome ja Rootsi NATO-ga liitumise protokollide heakskiitmise poolt. On igati kohane, kui Eesti on esimeste riikide seas, kes selle protsessi lõpuni viib. See on sümbolina väga kõnekas ja teistele liitujatele eeskujuks. On ju Soome ja Rootsi meie naabrid ja mõttekaaslased ja meid seob pikk ühine ajalugu. Tänan kuulamast ja vastan küsimustele.  Aitäh!

12:27 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud minister! Teile on vähemalt üks küsimus. Jaak Aab.

12:28 Jaak Aab

Aitäh, austatud esimees! Hea Andrus, mitmes ülesandes minister! Kindlasti on minul väga hea meel, et me täna siin oleme kogunenud just selle küsimuse arutamiseks. Ja tõesti, selle tee alguses oli ka Eesti üks esimesi, kes Soome ja Rootsi ühinemisprotsessi heaks kiitsid. Täna siis tuleb anda Riigikogu poolt see heakskiit. Ja minu soontes nii Eesti kui ka Soome veri mõlemad rõõmustavad, neid on on mul mõlemat.

Aga nüüd üks küsimus, mis on sellega seotud, mis meie regiooni kaitsevõimekuse ja ka Eesti kaitsevõimekuse suhtes on oluline. Me koos võtsime vastu kaalukad otsused riigikaitsesse panustamise osas valitsuses ja seal oli ka üks otsus, et 1. juuliks peaks valmima keskmaa õhutõrje võimekuse plaan, ajakava, mille Kaitsevägi ja Kaitseministeerium esitavad. Pean seda jätkuvalt väga oluliseks, ka tänase küsimuse raames, et meie regiooni kaitsevõimekus oleks parem. Kas valitsusele on selline plaan esitatud?

12:29 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Kaitseministeerium kõikide nende teemadega jätkuvalt tegeleb ja tegelikult ka NATO tippkohtumisel, nii nagu ma oma kõnes mainisin, on väga selged praktilised sammud, mida kaitse planeerimisel ja kaitsevõimelünkade täitmisel koos liitlastega me teeme. Nii et kindlasti me jõuame ka nimetatud võimete tugevdamiseni. Aga kõige olulisem on tõesti see, praegu, et me liiguksime kiiresti edasi selle ratifitseerimise protsessiga, ja samamoodi, et Kaitsevägi ja Kaitseministeerium liiguvad kiiresti edasi just praktiliste sammudega kaitsevõime ja kaitsevõimekuste loomisel, sealhulgas diviisi suuruse võimekuse tekitamisel Eestis.

12:30 Esimees Jüri Ratas

Mailis Reps, palun!

12:30 Mailis Reps

Aitäh! Hea välisministri ülesannetes olev ettevõtlusminister! Ma arvan, et ratifitseerimisega Eesti Vabariigi parlamendis ei ole küsimust. Eks me natukene kurvad oleme, et me ei ole esimesed, aga vähemalt oleme ühed esimesed. Ja signaal on antud juba nädalaid tagasi nii Soomele kui ka Rootsile, et juhul, kui nad oma debatis, sisedebatis, nii kaugele jõuavad ja Madrid selle otsuse teeb, siis me kindlasti ühed esimesed oleme. Aga tulles sinu töö juurde, mul oleks selline küsimus. Kuna meie väga kurvast sõjas ja kõigist muudest aspektidest tulenevalt meie ettevõtlusmaastik ja meie majanduskeskkond on äärmiselt kurvad hetkel, siis kas Soome ja Rootsi liitumine ja NATO tugevnemine annab sulle mingisugustki lootust, et investeeringukliima võib sellest paraneda? Või sellist analüüsi sa hetkel ei julgeks teha?

12:31 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh! Eesti ei ole olnud kunagi paremini kaitstud, kui ta on praegu. NATO ei ole kunagi olnud nii ühtne ja tugev, kui ta on praegu. NATO algab Narvast. Kui me vaatame, mis toimub ettevõtlusmaastikul, siis investeeringutest on Eestisse tegelikult tulnud selgelt raha juurde. Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga tugevdab tervet piirkonda, kaasa arvatud investeerimiskliima, kaasa arvatud reisimise ja kõige muu koha pealt. Selline üldine positiivne panus turvalisusesse on kindlasti soodne ka majandusele ja inimeste heaolule.

12:31 Esimees Jüri Ratas

Anti Poolamets, palun! 

12:31 Anti Poolamets

Austatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister välisministri ülesannetes! Ma paluksin teie teadmist Türgi segaste signaalide kohta Rootsi ja Soome liitumise osas. Kord on ta andnud kinnitust, et nüüd on probleemid lahendatud, ja kord on ta jällegi hoiatanud, et kui probleemid ei lahene nii, nagu nemad sellest aru saavad, võivad nad jällegi blokeerima hakata seda liitumist. Kas teil on Türgi saadikult ja Türgi ministritelt täpsemat infot?

12:32 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh! Türgi allkirjastas niisamuti nagu kõik teised NATO liikmesriigid liitumisprotokolli ja nii nagu Eestis, peab ka Türgis selle ratifitseerima Türgi parlament. Türgi president on öelnud väga selgelt, et nad ootavad kolmepoolse memorandumi tingimuste täitmist. Ja minul isiklikult ei ole ühtegi põhjust kahelda selles, et Soome ja Rootsi need lubadused, mida nad koos Türgiga Madridis kokku leppisid, täidavad. Nii et see protsess on nüüd nende riikide kätes siseriiklikult. 

12:33 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

12:33 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud infotehnoloogia ja väliskaubanduse minister välisministri nahas! Ma ei küsi Soomest ja Rootsist, kas tasub NATO-sse võtta. Aga ma küsin seda. Eva-Maria Liimets, kelle nahas sa praegu oled, on öelnud ERR-ile, et peaminister on avalikustanud infot, mis on seotud salastatud kaitseplaanidega, mida võivad nüüd ka meie idanaabrid avalikult lugeda. Minu küsimus sulle kui välisministri nahas olevale ministrile: kas endine välisminister Eva-Maria Liimets rääkis tõtt?

12:34 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Mina ei ole küll teadlik ühestki asjaolust, et peaminister oleks avaldanud infot, mis on kaetud saladusega.

12:34 Esimees Jüri Ratas

Raimond Kaljulaid, palun!

12:34 Raimond Kaljulaid

Austatud välisminister! Mul on selline küsimus. Te ütlesite oma ettekande just, et Eesti pole kunagi olnud nii kaitstud kui täna, aga ma usun, me mõlemad teiega, ettevõtlus- ja majandusehuviliste inimestena, loeme sellist suurepärast Briti ajalehte nagu Financial Times. Seal hiljuti teie ülemus, väga austatud peaminister Kaja Kallas ütles, et vastupidi, praeguste NATO kavade kohaselt agressioon Eesti vastu tähendaks Eesti kultuuri, riigi täielikku hävimist. Selgitage palun, kuidas me oleme kõige paremini kaitstud kogu oma ajaloo jooksul, kui tegelikult oleme me seisus, mis on mõnes mõttes veel raskem, kui olid 1940. aastad, kus vaatamata okupatsioonile eesti kultuur jäi alles ja ka riik riikliku järjepidevuse alusel jäi alles. Kas te oleksite nii kena ja selgitaksite seda vastuolu teie avalduse ja peaministri avalduse vahel?

12:35 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Ma arvan, et seal ei ole vastuolu. Ja väga lihtsal põhjusel: me peame tõmbama joone vahele kõigele sellele, mis oli enne Madridi tippkohtumist ja mis on pärast Madridi tippkohtumist. Madridi tippkohtumisel võeti vastu NATO uus strateegiline kontseptsioon, mis sedastas üheselt Venemaa kui kõige suurema ohu alliansi julgeolekule ja laiemalt, samamoodi vastumeetmed, et seda julgeoleku ohtu neutraliseerida läbi idatiiva tugevdamise, samamoodi avatud uste poliitika jätkumise. Nii et kõik need võimed, mida me koos liitlastega ehitame alliansis tervikuna, sealhulgas idatiival, annavad mulle kindluse väita, et Eesti ei ole kunagi olnud nii hästi kaitstud, kui ta on täna. Aitäh!

12:35 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun! 

12:35 Kalle Grünthal

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite, et Eesti pole kunagi olnud nii hästi kaitstud kui praegu. Loetud päevad tagasi rääkis peaminister Kaja Kallas, et Eestit hakatakse vabastama alles 180 päeva pärast, enne NATO-l selleks jõudu ei ole. Huvitav on kuulata teie loosungit, et Eesti pole kunagi varem nii kaitstud olnud. Aga okei. Rääkige palun mulle detailselt, mitte mulle, vaid ka kogu Riigikogule, mismoodi see võimalik on. Ja ärge rääkige palun neid lugusid, mida ajakirjandus räägib. Teie teate detaile. Aitäh!

12:36 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh küsimuse eest! Ma usun, et ka teie olete nõus sellega, et Eesti pole kunagi olnud nii hästi kaitstud, kui ta praegu on. Ja arusaadavalt te mõistate, et kaitseplaanide detaile räägitakse teistes ruumides, kus on saladuse hoidmise kohustus. Aitäh!

12:37 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

12:37 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud infotehnoloogia ja väliskaubanduse minister välisministri nahas! Sa vastasid mu eelmisele küsimusele, et sinu eelkäija Eva-Maria Liimets, kes ütles, et peaminister Kallas on avalikustanud riigisaladuse, ütlesid, et see nii ei ole. Ja minu küsimus on: kas siis oli õige samm selline välisminister, kes ei tea, mis on riigisaladus, nii‑öelda lahti lasta?

12:37 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh! Need otsused on ju kõik juba tehtud. Ma arvan, et mul ei ole siia täiendavalt midagi lisada.

12:37 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

12:37 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja Sutt! Teie ei vastanud mu küsimusele, mismoodi on Eesti sedavõrd kaitstud, mida kunagi pole varem olnud. Viitasite mingisugusele salastatud teabele ja nii edasi. Peaminister Kaja Kallas rääkis ka, et LNG-gaasiga meil on asjad kõik korras, aga praegu lööb Eesti Energia hädakella. Teie poolt on praegu tühi jutt ju see kõik Eesti kaitstuse osas. Rääkige mitte detailselt, aga rääkige nii palju, kui võimalik on, mismoodi on võrreldes eelmise kuuga Eesti rohkem kaitstud.

12:38 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh, hea küsija! Mismoodi on Eesti paremini kaitstud pärast Madridi tippkohtumist kui enne, on väga ühene. Esiteks, NATO on tunnistanud Venemaad kui kõige suuremat julgeolekuohtu alliansile. NATO on otsustanud tugevdada idatiiba, kuhu kuulume ka meie. On kokku lepitud, et me loome siia diviisivõimekusega struktuuri koos juhtimisstruktuuridega, eelpaigutustega, me teeme seda koos Suurbritanniaga. Meil on kohal siin juba praegu Suurbritannia üksused, meil on siin kohal Prantsuse üksused, Taani üksused. Ja ma arvan, väga oluline on see, et anda see aeg kaitseväe juhatajale, tema meeskonnale, Kaitseministeeriumile, tegeleda juba konkreetsete kaitseplaanidega, et teha need otsused, need paigutused, mis on vajalikud selleks, et Eesti oleks ka edaspidi kõige paremini kaitstud.

12:39 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus. Kalle Grünthal, palun!

12:39 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on täiesti protseduuriline küsimus. Kui ma esimest korda küsisin, mismoodi on Eesti kaitstud, siis lugupeetud Sutt viitas sellele, et me ei saa seda rääkida, see on salastatud teave. Teist korda küsisin uuesti, siis läksid tal keelepaelad valla ja ta rääkis kogu kaitseplaani välja. Mis nüüd saab siis? Kas teid tuleb riigisaladuse avaldamise eest vastutusele võtta või kuidas me käituma peame? Või peame siis kaitsepolitseile avalduse tegema, mida ta siit puldist välja rääkis praegu?

12:40 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Jaa, riigisaladusi välja rääkida ei saa, aga mina nüüd ka analüüsima ei hakka, kas mõni osa oli riigisaladus või ei olnud riigisaladus. Seda teevad vastavad instantsid. Tarmo Tamm, palun!

12:40 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja, teha ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt välisministri ülesannetes! Mul on küsimus sellesama kohta, mis puudutab peaministri avaldust. Lugupeetud peaministrit on paljud Euroopa riigid toetanud selle eest, et ta sellise avaldusega välja tuli. Aga paar päeva tagasi ma lugesin ühte teist uudist, kus Läti kaitseminister oli väga ärritatud ja šokeeritud, et sellise avaldusega välja tuldi, ja tema väitis, et Eestile on selles suhtes esitatud väga palju kriitilisi pöördumisi või noote. Oskate öelda, millised riigid meid tulihingeliselt toetasid selle peaministri avalduse suhtes?

12:41 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Toetajaid on olnud ju erinevaid erinevate riikide seas. Ma arvan, et sihukesed kahepoolseid vestlusi ei saa igas igas detailis avada. Aga nii nagu ma ütlesin, oluline on teha vahet sellel, mis oli olukord enne Madridi tippkohtumist ja mis on olukord pärast Madridi tippkohtumist. Ja pärast Madridi tippkohtumist on selge, et mitte ainult Eesti, vaid kogu allianss on muutnud oma hoiakut ja meetmeid selles võtmes, mida tuleb teha, et viia Venemaa agressiooni risk miinimumini. Kõik, mis puudutab üleminekut kaitsehoiakule, on väga-väga oluline koos konkreetsete plaanidega, kuidas see kaitse saab olema korraldatud. Nii et ma arvan, et selles võtmes oli peaministri avaldus hetkepildistus enne Madridi tippkohtumist ja pärast Madridi tippkohtumist on olukord teine. Kas see kõikidele riikidele meeldis? Oli kindlasti neid, kellele see ei meeldinud, ja oli neid, kellele see meeldis. Oluline on see, et me saavutasime alliansina ja me saavutasime ka riigina Madridist parima tulemuse.

12:42 Esimees Jüri Ratas

Raimond Kaljulaid, palun!

12:42 Raimond Kaljulaid

Aitäh! Austatud minister! Te ometi mõistate, et lisaks tippkohtumise kirjalikele järeldustele on ka teatud tehnilised-sõjalised meetmed, mis tuleb ellu viia, selleks et me saaksime rääkida, et reaalselt looduses on midagi muutunud. Peaminister on siin samuti viidanud täiendavatele sõjalistele jõududele ja võimekustele, mis on tarvis selleks luua. Ja neid meetmeid ju, see pole riigisaladus, ei ole nende loetud päevadega füüsiliselt võimalik ellu viia, mis on järgnenud tippkohtumisele. Teie jutt selle kohta, kuidas enne tippkohtumist, piltlikult öeldes, kaks nädalat tagasi oli kardinaalselt üks seis ja kaks nädalat hiljem on teine seis – see lihtsalt ei saa loogiliselt tõele vastata.

Aga mida mina tahaksin teile öelda, on see, et mina olen siiski seisukohal, et Eesti riigi ja kultuuri püsimine aegade lõpuni oli kindel ka kuu aega tagasi ja kuus kuud tagasi ja kaks aastat tagasi, tuginedes meie rahva ja meie kaitseväe ja Kaitseliidu kaitsetahtele. Kas te oleksite valmis tunnistama, et peaminister oma avalduses tegelikult olukorda hindas valesti, eksis? Aitäh!

12:43 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Ma saan ainult korrata seda, mida ma juba ütlesin. Enne Madridi tippkohtumist oli maailmapilt ühesugune, täna on ta meie vaatest parem. Ja kui küsimus on selles, kas kõik, mis Madridis kokku lepiti, on juba nüüd ja kohe rakendatud, siis loomulikult sellist ootust ei saagi olla. Küll aga on oluline, et me liigume kiiresti nendesamade võimekuste loomisele Eestis koos liitlastega, nii nagu me seda teeme.

Ja mul ei ole mitte ühtegi põhjust kahelda Eesti kaitseväe võimekuses, kaitseväe juhtkonna võimekuses ega ka Kaitseministeeriumi või meie välisteenistuse võimekuses jätkata seda tööd, mida tegelikult tehti juba enne tippkohtumist, ja tuua need konkreetsed tulemused ära. Ja ma usun, et kui on õige aeg, küllap siis ka täpsetest lahendustest on kuulda, niipalju kui neist rääkida saab.

12:44 Esimees Jüri Ratas

Leo Kunnas, palun!

12:44 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Andres! Ma jätkaksin kolleeg Jaak Aabi küsimust. Eelmisel nädalal Kaitseministeerium teavitas, et me loome keskmaa õhutõrje võimekuse ja hangime relvasüsteemid koos Lätiga. Kas te oskaksite täpsustada seda küsimust, et millises ajaraamis ja mida me siis teeme? See on iseenesest positiivne uudis.

12:45 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh, hea Leo! Ma arvan, et sellele küsimusele detailides oskab palju paremini vastata kaitseminister, ja ma usun, et kaitseminister seda ka teeb.

12:45 Esimees Jüri Ratas

Riho Breivel, palun!

12:45 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea Andres! Mind teeb murelikuks kogu meie, ütleme, sellest kaitsevõimekusest lähtuvalt üks probleem. Nimelt see, et alles eelmine nädal vist koondati meil kaitsejõududest kõrged ohvitserid. Neli tükki varem, kuu‑kaks varem koondati veel üks ports. Aga kui vaadata, siis need mehed on just need mehed, kes on saanud väga head koolitused läbi NATO süsteemide, nad on suurte kogemustega. Mis on valitsuse seisukoht, kas Kaitseväe juhataja tegutseb õigesti, kui just praegusel ajal koondatakse selliste kogemustega ohvitserid?

12:46 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh! Neid konkreetseid otsuseid ju valitsuse tasandil ei arutata ja minul isiklikult on Kaitseväe juhataja suhtes väga suur respekt. Ma hindan teda kui tugevat juhti ja kui väga kompetentset inimest kaitsevaldkonnas. Ma usun, et Kaitseväe juhataja on kõige õigem inimene neid otsuseid kommenteerima.

12:46 Esimees Jüri Ratas

Mailis Reps, palun!

12:46 Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Peaministrile hinnangutest on väga diplomaatiliselt hoidutud. Vabariigi Valitsusele ma ei hakka ka hinnanguid küsima, sest siin on alles arutelud, mis seisus selle tervist siis tegelikult on. Aga mul on sulle väga lihtne küsimus. Hea Andres, olles ettevõtlusminister ja tegeledes väliskaubandusega, samal ajal välisminister, kas sa siin Riigikogu ees saad kinnitada, et sa oled kõik viimased enam kui 30 päeva kõikidel Vabariigi Valitsuse istungitel osalenud?

12:47 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh! Olen osalenud kõikidel Vabariigi Valitsuse istungitel, kui ma olen olnud Eestis. Ja võib-olla siin on ka kohane öelda – kuna on olnud küsimusi selle kohta, kas ma välisministri ülesannetes vahepeal välismaal ka viibin –, et vastus on see: juunikuust ma olen olnud enamik aega just nimelt välismaal, mõlemas rollis.

12:47 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

12:47 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud Andres, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister! Ma küsin selle põhiameti kohta. Kuidas selline peaministripoolne avaldus, mis igal sõnal on kaal, mõjub, kas positiivselt või negatiivselt välisinvesteeringutele, nendele firmadele, kes tahavad siia piirkonda investeerida, ja nad teavad, et selline olukord siin ootab ees? Kas see kuidagi investeeringukeskkonda Eestis mõjutab?

12:48 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh! Ma arvan, et investeerimiskeskkonda Eestis, nii nagu ma enne vastasin, on kõige enam mõjutanud või kõige enam mõjutab tegelikult Madridi tippkohtumise kokkulepped, väga selge, väga ühtne NATO hoiak. Ja seda ma võin siit kinnitada, olles nii Madridis kui enne Madridi Luksemburgis, kus oli Euroopa välisministrite nõukogu ja üldasjade nõukogu: see ühtsus, mis seal ruumis valitses, oli väga-väga tugev. Ja ma olen nendel kohtumistel olnud siis oma põhirollis üle poolteise aasta, ma olen kokku üle või kokku peaaegu 10 aastat olnud erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides, ja võrdluspunktina ma ütlen, et nagu päriselt see ühtsus, ohutunnetus ja valmisolek reageerida on väga tugevad. Sellepärast ma julgen väita, et Eesti on igati turvaline koht investeerimiseks. Ei ole isiklikult kuulnud üheltki investorilt, et nad on oma meelsust muutnud.

12:49 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks väliskomisjoni liikme Henn Põlluaasa. Palun!

12:49 Henn Põlluaas

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed, kolleegid! Täna on tõepoolest ajalooline päev, sest me arutame siin Rootsi ja Soome, meie heade naabrite ja liitlaste liitumist NATO‑ga.

Veel eelmise aasta lõpul, kui väliskomisjon käis visiidil Soomes ning kohtuti Soome presidendi ja välisministriga, arutasime ka NATO teemat, võimalikku liitumist ja neid signaale veel ei tulnud. Ei tulnud ka selle aasta alguses, ei tulnud neid ka Rootsist. Kuid nagu Soome president tõdes, siis tegelikult 24. veebruar, see moment, kui Venemaa ründas 40 miljoni elanikuga riiki, püüdis seda sisuliselt hävitada, peale seda, kui ta oli teinud erinevaid ultimaatumeid nii NATO‑le kui ka Euroopa Liidule, USA‑le, siis see hetk oli see, kui sai selgeks temale isiklikult ja Soome rahvale ja ka rootslastele, et tänases julgeolekupoliitilises olukorras ei ole teist valikut. Üksi ega erapooletuna ei ole võimalik enda iseseisvust tagada. Meie tegime selle valiku circa 30 aastat tagasi ja saime umbes 10 aastat hiljem NATO liikmeks, nüüd on meie julgeolekupoliitilised ja riigikaitselised lahendused, eesmärgid sarnasemad kui kunagi varem. Ma usun, et siin saalis ega Eestis ei ole mitte ühtegi inimest, kes südamest ei tervitaks Soome ja Rootsi otsust liituda Põhja‑Atlandi Lepingu Organisatsiooniga, NATO‑ga, sest kahtlemata parandab see julgeolekuolukorda ja situatsiooni terves Läänemere regioonis, aga ka Balti regioonis ja kindlasti Skandinaavia ja Soome regioonis.

Täna hommikul toimuski väliskomisjoni istung, kus me arutasime antud eelnõu, seaduseelnõu ratifitseerimise küsimust. Meie komisjoni istungil osales välisministri ülesannetes ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ja mitmeid Välisministeeriumi inimesi. Komisjoni poolt olid kohal Marko Mihkelson, komisjoni esimees, ja liikmed Ruuben Kaalep, Mihhail Lotman, Anneli Ott, Henn Põlluaas, Mailis Reps, Indrek Saar, Raivo Tamm ja Urve Tiidus. Väliskomisjon tegi konsensusega järgmised menetluslikud otsused: esiteks, määrata eelnõu ja selle väliskomisjoni otsuse ettekandjaks väliskomisjoni liige Henn Põlluaas, ja teiseks, teha juhatusele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 45 minutit pärast Riigikogu erakorralise istungjärgu esimese istungi lõppu.

Kui nüüd rääkida sellest arutelust, mis meil väliskomisjonis toimus, siis tõtt-öelda oli see üsna lühike. Kõik olid ühel meelel, konsensuslikud, et loomulikult seda tuleks toetada. Esitati küsimusi Türgi käitumise kohta, et mida on nendelt veel oodata, ja mõned, mis puudutasid Soome ja Rootsi tänast kaitsevõimet ja selle edasist tugevdamist. Aga üldiselt me olime, nii nagu ma usun, et siin saaliski enamik saadikuid, asjadega kenasti kursis ja väga palju küsimusi ei olnud. Aga ma olen valmis vastama, head kolleegid, teie küsimustele!

12:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja neid on ka. Anti Poolamets, palun!

12:55 Anti Poolamets

Austatud ettekandja! Kas võiks täpsustada Türgiga seotud teemasid, mis väliskomisjonis üles tulid? Milline oli see info, mida olite saanud Türgi saadikult ja Türgi valitsuselt? Sõnumid on olnud väga vastuolulised.

12:55 Henn Põlluaas

Aitäh! Jah, minister vastas üsna lakooniliselt, et tema usub, et Türgi täidab neid kokkuleppeid, mis Mandridis kokku lepiti, ja ka Soome ja Rootsi täidavad neid Türgiga sõlmitud kokkuleppeid. Me loodame seda kõik loomulikult.

Aga omalt poolt lisades, jah, kahjuks tuleb tõdeda, et see olukord nii roosiline ei ole, sest Türgi eeldab, et need organisatsioonid, mis seal nendes Soome ja Rootsi kolmepoolsetes kokkulepetes üles loetleti, keda siis Soome ja Rootsi lubasid mitte toetada, Türgi loodab, et need tunnistatakse Soomes ja Rootsis kohe terroristlikeks organisatsioonideks, kuigi selles kokkuleppes nii otseselt öeldud ei ole.

Siin on sellist, ütleme, erinevat tõlgendust sellele kokkuleppele. Erdogan on öelnud, et nad on esitanud 76-nimelise nimekirja isikute kohta, kes tuleks välja anda. Samas on Türgi välisministeeriumist kostnud ka märksa lühemat, kas ta oli 35 või 36 inimese pikkust nimekirja.

Nii et selles suhtes minul ei ole praegu hetkel täpset informatsiooni. Aga siiski ma usun seda, et kui siin tekivad mingisugused arusaamatused, ütleme, selle selle kolmepoolse kokkuleppe lahendamisel, siis kindlasti jõutakse selles suhtes kokkuleppele ja Türgi ratifitseerib ka Soome ja Rootsi ühinemise Põhja-Atlandi lepingu liiduga. See võib aega võtta. Hinnanguliselt on arvatud, et kogu see protseduur võib kesta mõnest kuust kuni aastani. Tõenäoliselt Türgi ei ole esimeste seas, kes ratifitseerib selle, aga ma südamest loodan, et ikkagi jõutakse positiivse tulemuseni. Aitäh!

12:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Saame minna läbirääkimiste juurde. Meenutan, et läbirääkimistel saavad sõna võtta fraktsioonide esindajad. Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Leo Kunnas, palun!

12:58 Leo Kunnas

Küsiks kolm minutit lisaaega ka.

12:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Jah. Palun! Kaheksa minutit.

12:58 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud suursaadik! Täna on tõesti au Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel siin puldis olla ja sellisel pidulikul ja tähtsal päeval meie fraktsiooni poolt kõne pidada.

Keskenduks sellele, mida siis Soome ja Rootsi liitumine meile sõjaliselt ja poliitiliselt annab. Alustan õhudimensioonist. Ehk siis Soome ja Rootsi liitumisega mis tekib Põhjamaades. Soome hangib 64 F-35 tüüpi hävituslennukit, sama teeb Norra, sama teeb Taani ja Rootsi suurendab nüüd oma Saab-hävitajate parki. See tähendab seda, et kümnendi lõpuks on Põhjalas 300, toonitan, umbes 300 moodsat hävituslennukit, mis on juba iseenesest suur samm sõjalise tasakaalu poole Venemaaga. Loomulikult Soome kõige lõunapoolsem eskadrill on oma asukoha poolest juba sellises kohas, et ta võib võimaliku sõjalise konflikti puhul otse meid õhust toetada. Ehk seda õhudimensiooni tugevdamist ma pean väga oluliseks.

Teine on meredimensioon. Siin on väga tugev Rootsi, kellel on seitse korvetti ja viis allveelaeva, rääkimata muudest alustest. Ja ka Soome ehitab nüüd neli uut võimekat korvetti, kuhu pannakse 300 kilomeetri laskekaugusega laevapereraketid peale. Samad relvasüsteemid, mida ka meie hangime ja mida Soome paigutab maapealsetele veokitele. Ehk siis Läänemeri tegelikult muutubki NATO sisemereks ja Venemaal muutub väga raskeks saavutada siin merelist ülekaalu. Ja meie kommunikatsioonid, 80 kilomeetrit on ju kõigest Soomeni, meie mereühendus saab hoopis tugevamini turvatud.

Mis puudutab maaväge, siis loomulikult me ei oota seda, et Soome meile siia vägesid paigutab. Soome kaitseb oma piire, meie siin Baltikumis kaitseme omi, aga küll saab seda teha Rootsi, nii nagu ka teised Lääne-Euroopa riigid, kes ongi selleks loonud elukutselise armee mudelil põhinevad ekspeditsiooniarmeed, et neid siis võimalikesse konfliktipiirkondadesse saata. Ja kui see konfliktipiirkond peaks olema meil, siis saab need väed nendest riikidest tulema siia. Ehk meie maavägede osas ei pea üksteist kompenseerima ja Soome ei pea ka mõtlema seda, et Soomel oleks vaja Eestisse maavägesid saata. Me suurendame oma sõja- ja kaitseväge ise ja teeme ise need oma kodutööd ära, mis meile vajalikud on.

Aga kokkuvõtteks, kõik need kolm dimensiooni kokku vähendavad oluliselt meie sõltuvust Suwalki koridorist. Kaliningradi enklaav teatavasti istub meil keset NATO territooriumit nagu uppumatu lennukikandja ja sellest mööda manööverdamine õhust, merelt, ammugi maismaad mööda oleks sõja tingimustes raskendatud. Nüüd Soome ja Rootsi astumisega see sõltuvus oluliselt väheneb ja meie positsioon tugevneb. See kõik muudab väga otsustavalt meie julgeolekuolukorda.

Millest ma veel tahaksin täna rääkida, on see, kui suure panuse tegelikult Soome ja Rootsi on andnud Eesti kaitsejõudude ja kaitsevõime loomisse. Alustame Soomest, mis Eesti taasiseseisvumisest peale andis väga suure panuse meie ohvitseride väljaõppesse. Ka ma ise olen Soomes õppinud ja sisuliselt meie maaväe relvaliigid sai tekkida ainult tänu Soome abile. Toon näiteks suurtükiväe, kus siis Soome pool alguses andis nii väljaõppe kui ka relvasüsteemid, et me saaksime üldse suurtüki väeliigi luua. Ja see puudutab ka väga palju pioneeriteenistust, samamoodi sideväeliiki, õhutõrjet ja logistikat, kus Soome pool meid väga tugevasti aitas. Ka Rootsi, mõnevõrra vähemal määral, aga samamoodi toetas meid oluliselt väljaõppega. Siin meie kolleeg Alar Laneman on selleks heaks näiteks.

Rootsi omakorda andis tegelikult väga suure panuse, materiaalse panuse just meie kaitsejõudude loomise esimesel etapil. Tuletan meelde, et Rootsi andis meile, kui Rootsis toimus oluline sõja- ja kaitseväe vähendamine 1990. aastate lõpus ja 2000. aastate alguses, siis Rootsi andis meile terve jalaväebrigaadi täisvarustuse, kõigepealt. Ja hiljem Rootsi andis meile veel suure hulga käsirelvi, automaate, kuulipildujaid, tankitõrjerelvi, suure hulga miine, näiteks neidsamu tankitõrjemiine me oleme ka Ukrainasse abi korras andnud, suure hulga miine, lõhkeainet. Tegelikult selline alus meie sõjaaja varudele pandigi suures osas Rootsi abiga.

Täna meil on hea võimalus tunnustada meie seniseid häid partnereid ja tulevasi liitlasi kõige selle eest, mis nad on teinud Eesti riigikaitse loomiseks ja tugevdamiseks kogu selle aja jooksul. Ja siin ma seda võimalust ka kasutan, et neid tänada.

Aga iseenesest asi on selge, mul ei ole vaja siin mingeid üleskutseid teha. Ilmselt siin konsensuslik, et me kõik toetame üksmeelselt siin saalis täna Soome ja Rootsi NATO-sse astumist. See on oluline ja ajalooline päev. See on teatud mõttes klišee, aga ma seda siiski täna kasutan. Selline päev täna meil on. Tänan! See on kõik.

13:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Isamaa fraktsiooni nimel Mihhail Lotman, palun!

13:05 Mihhail Lotman

Austatud aseesimees! Head kolleegid! Seisan siin teie ees, tundes tänu ja uhkust. Ei ole just tihti, kui Riigikogu saadik tuleb pulti väljendama tänutunnet. Rohkem me iriseme ja oleme millegagi mitte rahul. Aga ma olen sügavalt tänulik.

Ma olen sügavalt tänulik Soome ja Rootsi rahvale, valitsusele ja parlamendile, kes otsustasid liituda NATO-ga, mis on oluline nii nende rahvaste ja riikide jaoks kui ka otseselt meile. Ma olen sügavalt tänulik NATO riikidele, kes kõik toetasid neid kandidatuure. Ja ma tahan ette tänada meid, meie parlamenti, kes, ma loodan, ühehäälselt toetab seda seadust.

Ma tunnen ka uhkust. Ma tunnen uhkust, et ma kuulun sellesse Euroopa demokraatlikusse ruumi, mis näitas kriitilisel ajal oma ühtsust. Tuletame meelde! Veel nädalaid enne Ukraina sõja eskaleerumist Venemaa välisministeeriumist kostsid hääled, et korjake üles oma kodinad, sobiraite manatki – "kodinad" on isegi pehmelt tõlgitud – ja kasige minema. Ja huvitaval kombel paljud Euroopa ja Põhja-Ameerika liidrid hakkasid mõtlema, kuidas härra Putinit rahustada.

Nüüd on olukord täiesti teine. Ma ei hakka kiitma Putinit selle eest, et ta viib meid sellisele solidaarsusele. Aga see on oluline, et veel mõni kuu tagasi tundus järjekordselt, et demokraatia on nõrk, lääneriigid on killustatud, igaüks on oma huvide eest väljas, aga vaat Venemaa on ühtne, ta on tugev,  seal on vertikaal, seal on tugev juht, seal on maailma teine sõjavägi ja küll me neile näitame. Selgus, nagu ka teise maailmasõja ajal, et demokraatial on varuks ka jõudu. Ja seda me demonstreerime.

Ja muidugi me peame olema tänulikud Ukraina rahvale ja selle sõjaväele. Tuletame meelde, et kui 24. veebruaril see invasioon algas, siis paljud suhtusid väga tõsiselt sellesse, et Kiievi võtmisel mõned päevad jäänud ja Ukraina kindlasti kaotab ja nii edasi. Selgus, et see ei ole nii, ja siin me peame kiitma mitte ainult Ukraina rahvast ja sõjaväge, vaid ka üht inimest.

President Biden pakkus Ukraina presidendile Zelenskõile, et aitab tal evakueeruda Kiievist, Ukrainast. Selle peale president Zelenskõi tuli Kiievi tänavale ja teatas telekaamerate ees, et president on siin. President on siin, riik kehtib, vastupanu hakkas, ja varsti Kiievi all olid Vene väed purustatud. Vahel ka ühe inimese roll ajaloos on suur. Kui me räägime meie geopoliitilisest ruumist, siis on väga oluline sõna, mis jäi kestma.

Ma palun lisaaega.

13:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaks! 

13:10 Mihhail Lotman

Ja see kestab veel: see on solidaarsus. Me oleme solidaarsed NATO sees, me oleme solidaarsed Euroopa Liidu sees. Me aitame Ukrainat ja koos seisame oma vabaduse, väärikuse ja demokraatlike väärtuste eest.

Kui Rootsi ja Soome liitumine NATO-ga on lõpule viidud, siis see tähendab, et me oleme täiesti teises geopoliitilises strateegilises olukorras. Kaliningradi herilasepesa ei ole enam nii hirmuäratav. Suwalki kitsaskoht, mis oli meil väga oluline julgeolekurisk, enam ei ole nii dramaatiline.

Aga Rootsi ja Soome liitumine NATO-ga on ka meile oluline väljakutse. NATO kirdetiib oluliselt laieneb ja me ei saa olla selles tiivas nõrgim lüli. Oleks väga ekslik arvata, et nüüd me oleme paremini kaitstud, me võime rahulikult puhata. Ei ole nii. Me peame viima oma kaitsejõu, oma kaitsevalmiduse uuele tasemele.

Ma olen täiesti nõus sellega, mida on siin korduvalt täna juba kuuldud ja mida ka minister ütles, et Eesti on kaitstud praegu paremini kui kunagi varem. Kuid küsimus ei ole selles. Küsimus on selles, kas ta on piisavalt kaitstud, kas on kõik tehtud. Ja me kõik teame vastust, et on veel kõvasti arenguruumi.

Aga täna ma tahan veel kord tänada Rootsi ja Soome riiki, valitsust, presidenti ja ka saadikuid. Koos lähme edasi. Loomulikult Isamaa toetab seda eelnõu. Aitäh! 

13:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Keskfraktsiooni nimel Enn Eesmaa, palun!

13:13 Enn Eesmaa

Suur tänu! Head kolleegid! Austatud minister! Väga lugupeetud Soome suursaadik! Kuulun nende inimeste hulka, kes on aastaid jälginud Soome elu, muu hulgas Soome poliitikat, siit Soome lahe lõunakaldalt – ja pean tunnistama, et väga palju aastaid kadedusega. Soomes oli kõik see, mis Eesti NSV‑s puudus. Ma tean ka seda, olles väga paljude soomlastega läbi aastate rääkinud, kuidas nad suhtuvad mõistesse "Soome kui võimalik NATO liikmesriik". Tavaliselt nad on olnud väga diplomaatilised, suhteliselt kidakeelsed, kuid teatud aja möödudes on väga paljud neist öelnud, et sügaval südames pole neil tegelikult selle vastu midagi, et kuuluda NATO‑sse.

Hea näide on selles mõttes see kõige ülem soomlane, Soome Vabariigi president. Ma olen Riigikogu väliskomisjoni delegatsiooni koosseisus temaga kaks korda kohtunud ja teiste teemade kõrval on alati olnud juttu ka NATO‑st. Me pole kunagi rõhutanud seda, et Soome peaks juba olema NATO‑s ja et miks te veel ei ole asunud sellele teele, vaid hoopis tagasihoidlikumalt, hoopis diplomaatilisemalt. Ka nendel kohtumistel Soome president on öelnud, et loomulikult ma saan aru, kui eestlane ütleb, et Eesti riikliku iseseisvuse kõige kindlam garantii on oma tahte ja ka kohaliku sõjaväe kõrval NATO. Tõepoolest, me oleme alati hinnanud seda võimalust olla NATO vihmavarju all. Ja siis on ta alati, nendel kahel korral vähemalt, lisanud, et Soome riigi esimene garantii on olnud Soome sõjavägi. Tunnistagem, see on tohutu suur vahe. Aga kuna president on tõeline riigimees, kes jälgib, mida mõtleb rahvas, siis pärast 24. veebruari, pärast Eesti iseseisvuspäeva on olukord muutunud. Sellest napist 20% soomlastest, kes on toetanud vähemalt mõtet mõelda NATO suunas on saanud 70%. Loomulikult on Soome president teinud sellest oma järeldused, õiged järeldused, ja on juhtunud see, mis on juhtunud.

Mul oli täna võimalus ja tegelikult au esineda Soome Yleisradio põhilises uudiste‑ ja hommikuprogrammis "Ykkösaamu". Sealsed saatejuhid küsisid minu käest õige mitu küsimust ja vähemalt pooled nendest küsimustest olid seotud sellega, kuidas meie, eestlased, ja meie siin Eestis suhtume praegu tekkivasse olukorda. Loomulikult ma rääkisin umbes sama juttu, mis ma praegu ütlesin. Avaldasin ka vähe imestust, et kuidas ikkagi nii, et Kanada, Norra ja Taani suutsid ratifitseerimisprotsessi lõpule viia juba eile. Kuid lisasin loomulikult juurde, et õnneks ei ole tegemist kiirusjooksuga. Pole tähtis, kes esimesena selle finišijoone ületab, vaid tähtis on see, et neid ületajaid oleks võimalikult palju. Ja loomulikult ka seda, mismoodi me täna siin menetleme, see on teile väga hästi teada. Igaks juhuks lisasin ka seda, et praegu, juba ratifitseerimisprotsessi käigus on Soome ja Rootsi esindajad vaatlejaliikmed NATO kõigil tasanditel, töörühmades ja ka suurtel ...

Palun natuke lisa, näiteks kolm minutit.

13:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit!

13:17 Enn Eesmaa

Ja see on tõesti nii. Ainukene, mida nad ei saa – nad ei saa praegu veel hääletada ja nad ei saa ka osa võtta nendest nõupidamistest, kus arendatakse mõttevahetust tuumarelvastuse suhtes. Ma avaldasin ka arvamust, et meie protsess siin Riigikogus läheb tõrgeteta, ja ma olen selles kindel.

Ahjaa, et kuidas keskfraktsioon suhtub sellesse? Üksmeelselt ja positiivselt, ja ma olen täiesti kindel, et mitte ainult retoorikas, vaid ka, nagu öeldakse, sügaval südames. Aitäh!

13:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Indrek Saar, palun! Vabandust, härra Saar, ma korraks vabandan. Henn Põlluaasal on protseduuriline küsimus. Palun!

13:18 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma vabandan ette, ma natukene rikun, ta ei ole küsimus, aga täienduseks härra Eesmaa sõnadele siis. Jah, tänaseks on ratifitseerinud Kanada, Taani, Norra ja Island, teinud seda juba eile, Soome NATO-ga liitumise. Aga siin on väike vahe: nemad tegid seda valitsuse otsusega. Kui meie täna nüüd selle ratifitseerime – ja ma üldse ei kahtlegi selles, et me seda teeme –, siis me oleme ikkagi esimene rahvusparlament, kes seda on teinud. Vähemalt sellised andmed mul on.

13:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii. Mina ei vabanda ette ja ütlen, et see ei olnud protseduuriline küsimus. Indrek Saar, palun! Kaheksa minutit.

13:19 Indrek Saar

Head kolleegid! Lugupeetud ekstsellentsid! Mul on tõesti au siin seista sotsiaaldemokraatide poolt ja tänasel päeval siin koos teie kõigiga viibida, sest see on loomulikult ajalooline hetk, mitte ainult Soome ja Rootsi jaoks, kes on otsustanud NATO-ga liituda, vaid loomulikult ka Eesti jaoks. Seda, miks see on ajalooline hetk, on kolleegid siin juba väga põhjalikult ja väga mitmest vaatepunktist käsitlenud. Säästmaks meie kõigi aega, ma ei hakka neid oma sõnadega kordama. Küll kinnitan ma teile seda, et sotsiaaldemokraatide toetus nii esimesel kui ka teisel lugemisel sellele seadusele on loomulikult jäägitu.

Meil oli võimalus väliskomisjoniga käia detsembris Soomes ja suhelda kolleegideg. Ja loomulikult üks nendest tavarutiini hulka kuuluvatest küsimustest, kuna detsembris olid ju ka julgeolekupoliitiliselt meeleolud väga ärevad, oli küsimus sellest, millal võiks loota sellele, et Soome liitub NATO-ga. Eksperdid ja praktikud, kellegagi me kohapeal vestlesime, ütlesid, et see saab olema kunagi ilmselt aastate pärast. Asjaolud muutusid väga kiiresti. Aga see kirjeldab seda, kui suur oli see muutus tegelikult Soome ühiskonna jaoks. Me keegi tegelikult tol hetkel ei kujutanud ette, et pool aastat hiljem oleme selles ajahetkes, kus me praegu oleme. Me käisime väliskomisjoniga väga teadlikult mai alguses Stockholmis. Kohtusime kolleegidega. Siis me juba kõik lootsime ja uskusime.

Aga miks ma nendest hetkedest räägin? Sest me saime samal ajal ka teada või tunnetada seal kohapeal olles veel kord omal nahal, kui suur muutus see on Rootsi ühiskonna jaoks. Ja miks ma sellest räägin? Ma arvan, et sellest loost, lisaks sellele, et me saame siin täna rõõmustada, niipalju kui selles ajahetkes, kus me viibime, ja mõeldes sellele, miks me nende sündmuste juures oleme, üldse on võimalik rõõmustada, aga tunda head meelt nende otsuste üle, mis Soome ja Rootsi on teinud. Aga selleks, et me ka ise saaksime ehk mõne õppetunni, mida meie naabritel meile ikka pakkuda on, kuigi me oleme harjunud võib-olla viimastel aastatel mõtlema, et Põhjamaad on sihuke igav, paika loksunud riigid, noh, kui saaks sama rikkaks nagu nemad, siis elaks samamoodi, ja no mis meil sealt nüüd väga ikka õppida on, siis see kogemus, mida Soome ja Rootsi meile nüüd pakuvad oma värskete otsuste pealt, mis nad ühiskonnas on teinud, on midagi, mida minu arust mida tasub kõrva taha panna. Ja ma väga loodan, et meil õnnestub sellest ka poliitikutena ja laiemalt ühiskonnana õppida.

See on demokraatia sügav olemus, mida meil on õppida küll ja veel. Nii Soome kui ka Rootsi näitasid, et nad tegid kontsentreeritud aja jooksul ühiskonnana läbi väga suure pöörde. Väga suur suhtumise muutus. Aga see ei olnud ainult pööre, kus liidrid hüppasid barrikaadidele ja ütlesid: nüüd on nii, olukord on keeruline, me teeme nii, ja otsustasid ees ära. Vaid liidrid ütlesid: me peame arutama, olukord on muutunud. Nad võtsid aega. Ja ühiskond aktsepteeris seda, et nad võtsid aega, selle jaoks et see otsus oleks võimalikult konsensuslik. Loomulikult, täielikku konsensust ju ei saabunud ei parlamentides ega ühiskonnas. On ikka neid, kes arvavad teistmoodi, aga see ongi demokraatias normaalne. Aga valdav enamus jõudis selle aja jooksul lahti rääkida, jõudis ise selle otsuseni kodanikena. Iga individuaalse poliitikuna, kes alati peab meeles pidama, et nad on oma mandaadis vabad, mitte sellepärast, et parteijuhid otsustasid, vaid sellepärast, et nad said ise jõuda vabalt diskuteerides demokraatlikke protseduure järgides otsuseni, on see tugevam otsus, kui ta oleks olnud seda asja teistpidi tehes.

Ja ma arvan, et see on midagi, mida meie oma noores demokraatias ikka ja jälle libastudes, ikka ja jälle komistades, võiksime õppida ja seda eeskuju näidata tegelikult ka ühiskonnas laiemalt. Sest muu hulgas tasub tähele panna seda, kuidas Rootsi avalikkuses see debatt veeres, kui vaoshoitult, ja kuidas respekteeriti erinevaid arvamusi, respekteeriti seda, et inimestel on vaja aega, et ümber mõelda. Ja sellest pidasid kinni avalikkus laiemalt ja ka ajakirjanikud. See aeg võeti. Ma arvan, et see on midagi, mis võib-olla on ka üks neid võtmeküsimusi, kui kaks kolmandikku Eesti inimestest arvab, et Eesti võiks olla nagu Põhjamaa. Miks me seda kõike tahame? Me teame, et Põhjamaa inimesed on õnneindeksis maailma absoluutses tipus. Põhjamaalased on kõige õnnelikumad inimesed. Aga ma arvan, et see üks oluline osa sellest õnnest tuleneb sellest demokraatia traditsioonist, sellest üksteise kuulamise ja üksteise erinevate arvamuste mõistmise traditsioonist ja soovist omavahel jõuda kokkuleppeni, konsensuseni. Me arvame, et see on üks väga suur asi ka meie julgeoleku mõttes, mida me peame silmas pidama.

Mina ei kahtle, et Eesti kultuur jääb püsima, kõigest hoolimata. Aga ma arvan, et kindlasti Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga suurendab seda tõenäolisust, et me jääme kultuurriigina püsima. Kuigi ma arvan, et eelkõige see sõltub loomulikult nendest sisemaistest otsustest, mis me teeme, kuidas me oma kultuuri suhtume. Küll aga on mul siinkohal veel üks üleskutse, kolleegid. Meil on võimalik siin kujundada poliitilist kultuuri.

Mul oleks väga hea meel, kui me siin täna sellel ajaloolisel hetkel ehk mõtleksime selle üle, kuidas me tänast istungit alustasime. See viitab sellele, et me oleme läinud kelgule. Jah, Riigikogus protseduurilistest küsimustest ei peeta enam ammu midagi. Aga andke nendele inimestele andeks, kellel on raskusi saada aru reeglitest, mängureeglitest, ja nende järgi mängida, inimestest, kes võib-olla sellepärast ei saa tihtipeale aru, mis asi on õigusriik, ja on on valmis sellest üle sõitma. Aga ärme me kõik lähe kaasa sellega. Me alustame tänast istungit protseduurilise küsimusega ja seda teeb lugupeetud Keskerakonna esindaja, puldis on spiiker Keskerakonna esindaja, kes rahulikult tolereerib seda, et me mängime oma väikest poliitilist mängu, mis on kaugel protseduurilistest küsimustest. Kui me ise ei pea reeglitest kinni, mis õigusriiki me teiste käest nõuame. Palun teeme täna ühe heateo veel, iseendale, Eesti riigile, Euroopa kultuuriruumile. Käitume ise ka tulevikus kultuurselt, ärme lähe kaasa sellega, kui seda ei tehta.

13:27 Indrek Saar

Tänan veel kord tähelepanu eest. Mul on jätkuvalt hea meel öelda tere tulemast Soomele-Rootsile, headele naabritele, NATO liikmete hulka. Aitäh!

13:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei ole. Sellega oleme läbirääkimised ammendanud ja sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek, nagu te ka siin kuulsite, on eelnõu 643 esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid ei näe, sellega oleme esimese lugemise lõpetanud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli väliskomisjoni poolt siis 45 minutit peale istungi lõppu. Arvestades, et kell on 13.28, siis minu arvutus ütleb, et 14.13 on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. Seega määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kell 14.13. Ja tuletan meelde, et erakorralise istungjärgu teine istung algab kahe tunni möödumisel esimese istungi lõppemisest. Ja me natukene ümardame selle ehk teine istung algab 15.30. Istung on lõppenud.

13:28 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee