Austatud Riigikogu! Alustame oma täiskogu VII istungjärgu täiendavat istungit, mille Riigikogu esimees on kokku kutsunud vastavalt meie kodu‑ ja töökorra seaduse § 49 lõikele 3 ja Riigikogu juhatuse käesoleva aasta 14. juuni istungi otsusega. Oleme ette valmistanud ka päevakorra, selle te leiate oma laudade pealt.

Nüüd, kõigepealt on võimalik üle anda arupärimisi või eelnõusid. Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnisson!

Vabariigi Valitsus algatab täna korteriomandi‑ ja korteriühistuseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister. Eelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ja juhatus otsustab selle edasise menetlemise vastavalt meie kodu‑ ja töökorra seadusele. Head kolleegid, teeme nüüd kohaloleku kontrolli.

Kohalolijaks pani ennast kirja 73 Riigikogu saadikut.

Vastavalt meie kodukorra[seaduse] §‑le 76 on vaja täiendaval istungil Riigikogu otsustusvõimeliseks olemiseks, et meid oleks kohal vähemalt pool koosseisust ehk 51 saadikut. Seega oleme ilusti otsustusvõimelised. Ühtlasi ütlen üle, et Riigikogu täiendava istungi ajal kontrollitakse kohalolekut ka enne hääletust, kui mõni Riigikogu liige seda nõuab.

Ja päevakord. Tulenevalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 55 lõikest 1 tuleb täiendava istungi päevakord istungi alguses kinnitada. Nagu juba öeldud, päevakord on teile laudadele jagatud. Seal on tegelikult ainult üks päevakorrapunkt.

Panen hääletusele Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 16. juuni täiendava istungi päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Päevakorra poolt on 63 saadikut, vastu 1. Päevakord on kinnitatud.

Läheme siis päevakorra menetlemise juurde. Ma natuke tutvustan seda menetlemist, meil ei ole mõnda aega olnud umbusaldamist. Kõigepealt on umbusalduse algatajate esindaja sõnavõtt kuni 20 minutit, algatajate esindajaks on Marko Šorin. Siis on ministri sõnavõtt kuni 20 minutit, sellele järgnevad küsimused ministrile. Iga Riigikogu liige võib esitada ministrile kuni kaks suulist küsimust, mis võivad kesta kuni üks minut. Küsimuste voorule järgnevad läbirääkimised, kus saavad osaleda fraktsioonid. Esimesena saab sõna [ühe sellise] fraktsiooni esindaja, kelle liikmed on umbusalduse algatajateks. Vabariigi Valitsuse liikmel on õigus samuti pärast esineda sõnavõtuga. Sellele järgneb lõpphääletus ning ministrile on avaldatud umbusaldust siis, kui umbusalduse poolt on Riigikogu koosseisu enamus ehk 51 või rohkem saadikut.

Läheme siis päevakorra juurde. Palun Riigikogu kõnetooli Marko Šorini.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Haridus- ja teadusminister! Paraku oleme sunnitud siin Riigikogu täiskogu istungil arutama haridus- ja teadusminister Liina Kersna umbusaldamist. Mul on siiralt kahju, et parlament peab selle küsimusega tegelema. Selguse huvides aga kordan üle, miks oleme algatanud umbusaldusavalduse.

Liina Kersna on riigihangete teostamise nõudeid rikkunud. Ta on tekitanud riigile majanduslikku kahju, loonud põhjendamatuid eeliseid ühele konkreetsele ettevõttele, halvendanud ettevõtluskliimat ja Eesti riigi mainet. Põhjendus, et soov on olnud hoida koolid avatuna, ei ole piisav, sest miski ei takistanud teha veel mõned telefonikõned. Neid ei oleks olnud nii palju ja need kaks-kolm telefonikõnet ei oleks kooli algust ohtu seadnud. Kokku sõlmiti ilma seadusekohast riigihangete menetlust korraldamata ehk riigihanke menetluse nõudeid rikkudes hankelepinguid üle 8,7 miljoni euro suuruses summas. Rahandusministeerium on algatanud juhtumi suhtes ka väärteomenetluse.

Riigihangete eesmärk on tagada maksumaksja raha säästlik ja efektiivne kasutamine. Haridus- ja teadusminister on selle põhimõtte vastu eksinud. See on tekitanud küsimuse, miks. Kui kasutada ajakirjanduses avaldatud küsimuste spikrit, kus on välja toodud ka vastused, mis ei ole pädevad, [võib väita], et vastus, et koolid oleksid avatud, ei ole piisav. Isegi kui minister isiklikku kasu ei saanud, on ta rikkunud seadust ning tekitanud põhjendamatut hõlptulu enda valitud ettevõtetele. Need hanked läksid võrreldes kiirtestide turuhinnaga mitu miljonit eurot kallimaks.

Eraldi teema on suured sõnad ja lubadused seista eestikeelse hariduse arendamise eest, mis ei kajastu aga otsustes ja valikutes. Viimane haridusminister, kes 2018. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi ellu kutsutud pilootprojekti alusel "Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas" uusi eestikeelseid õpetajaid lasteaedadesse ja koolidesse palkas, oli Jaak Aab. Liina Kersna selle projekti laiendamist ei ole jätkanud, seega ei ole riik enam eestikeelse õppe arendamisse samamoodi panustanud. Kui alushariduse seaduse nõudeid muudetakse, ei tõuse eestikeelse õppe kvaliteet ega lahene vajalike õpetajate puudus. See ei ole piisav.

Samuti on lahendamata kõrghariduse rahastamisega seotud probleemid. Halduslepingud kõrgkoolidega on sõlmimata ning kõrghariduse jätkusuutlikkus suure küsimärgi all. See on seninägematu, pretsedenditu juhtum, mille lahendamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt, lootuses, et küll sügiseks olukord leebub ja ülikoolid leiavad ise lahenduse. Vabariigi Valitsuse liikme tegevus peab olema läbipaistev ja aus ning kooskõlas kehtivate seadustega. Õigusriigile kohaselt peab seaduserikkumise eest vastutama iga inimene, sõltumata ametikohast või erakondlikust kuuluvusest.

Kõrgema poliitilise kultuuriga riikides oleks minister ise tagasi astunud, ootamata ära väärteomenetlust või selle tulemust. Kuna tänane haridus- ja teadusminister sellist sammu teinud ei ole, on käesoleva [nõude] algatajad esitanud umbusaldusavalduse. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Palun nüüd kõnetooli haridus‑ ja teadusminister Liina Kersna.

Head Riigikogu liikmed! Seisan siin täna teie ees kindlalt, sest ma tean, mida ma olen teinud, ja ma tean, mida ma ei ole teinud. Ma tean, et need viimased 16 kuud, kui mul on olnud võimalus ja au töötada haridus‑ ja teadusministrina, olen ma teinud oma tööd pühendunult, ausalt ja vastutustundega, teades, et minu otsustel on väga suur mõju. Ma tean, et minu otsuste eesmärk on olnud toetada erinevas eas õppijaid. Ma ei ole teinud neid otsuseid kõiketeadja positsioonilt. Meil töötab ministeeriumis professionaalne meeskond, keda ma usaldan. Lisaks sellele olen ma olnud tihedas suhtluses haridusvaldkonna erinevate osapooltega: rektorite, koolijuhtide, õpetajate erinevate organisatsioonide, koolipsühholoogide, teiste tugispetsialistide ja üliõpilaste ja õpilaste esindajatega. See annab mulle kindluse seista teie ees rahuliku südame ja selge silmavaatega.

Umbusaldajad heidavad mulle ette kolme süüd: koolide lahtihoidmine kiire kiirtestide hankimisega, kõrghariduse pikaajalist alarahastust ning loidu tegevust eestikeelsele haridusele üleminekul. Vaatame siis neid kolme teemat täpsemalt.

Esiteks, kiirtestide hankimine. Enne kooliaasta algust otsustasime valitsuses, et koolid tuleb uutes koroonalainetes hoida kontaktõppel. Teadsime, kui halvasti oli varasem distantsõpe mõjutanud nii meie laste ja noorte vaimset tervist kui ka õpitulemusi. Näiteks ütlesid rahulolu-uuringutes pea pooled 11. klassi õpilased, et neil on tihti või alati kõigest kõrini. Pea pooled! Põhikooli matemaatika lõpueksami tulemused olid 17 protsendipunkti madalamad varasemate aastate keskmisest. Tuletame meelde, et eelmisel õppeaastal olid üheksandikud, keda me valitsuses püüdsime säästa distantsõppest, siiski distantsõppel kokku 45 õppepäeva. 45 õppepäeva! Analüütikud on öelnud, et 30 päeva distantsõppel tähendab peaaegu terve aasta õppe möödaminemist.

Tänavused koolilõpetajad ehk abituriendid on kogu oma gümnaasiumiaja õppinud väga ebastabiilsetes oludes. Vahetult enne eelmise aasta oktoobrikuist koolivaheaega tuletas Terviseamet valitsusele meelde, et eelmisel korral kasvas nakatumine pärast koolivaheaega 500%. Seetõttu tegi valitsus 14. oktoobril Sotsiaalministeeriumile ülesandeks korraldada pärast koolivaheaega ehk 1. novembril koolilaste testimine, et võimalikult kiiresti avastada nakkusahelad. Valitsus hindas, et sellised testimised võiksid kujuneda regulaarseks. Tol hetkel, tuletan meelde, olid nakatumisnäitajad koolilaste seas väga kõrged, koolikoldeid oli üle 100. Sotsiaalministeerium moodustas koolilaste testimise ja skriiningu projekti ettevalmistava töörühma, kuhu kuulus ka üks inimene Haridus‑ ja Teadusministeeriumist. SYNLAB, kellega oli riigil testimiseks raamhange, kinnitas, et tuleks testida kõiki ja et neil on võimekus testida kõiki lapsi. SYNLAB oli nimelt piloteerinud kooliõpilaste niinimetatud pulgakommimeetodil PCR‑testimist Viimsi koolis ja me olime saanud selle testimise kohta väga positiivset tagasisidet. Ja ühe testi hind niinimetatud pulgakommimeetodil testimiseks jäi veidi alla viie euro ja sellele oleks lisandunud kogu klassi PCR-testimine juhul, kui selles klassikomplektis avastatakse viirus.

Olukorras, kus haiglas viibis juba üle 500 COVID-patsiendi, igapäevased nakatumisnäitajad lähenesid 2000-le ning koolikollete arv tõusis jõudsalt, arvasid nii Sotsiaalministeeriumi kui ka Terviseameti spetsialistid, et koolid tuleks pärast koolivaheaega suunata distantsõppele, kuigi valitsus oli otsustanud, et koolid suunatakse distantsõppele kui üldse, siis kõige viimasena. Aga taas oli meie ees valik, et kõige esimesena tahetakse panna koolid distantsõppele. Räägiti [soovist] saata koolid distantsile alates nädalast kuni aasta alguseni kõrgemate nakatumisnäitajatega piirkondades. Välja käidi ka mõte, et lahti võiksid jääda vaid need koolid, kus kooliperest vähemalt 75% oleks vaktsineeritud. Tol ajal oli selliseid kooliperesid vaid käputäis. Koolivaheaja esimesel päeval, 25. oktoobril tegid koolijuhtide, õpetajate, õpilaste ja kooli tugispetsialistide ühendused avaliku pöördumise, milles kutsusid üles kasutama koolivaheaega vaktsineerimiseks, sest kontaktõpet hinnati väga kõrgelt. Samal päeval selgus kirjalikult, et laialdasest kooliõpilaste skriiningu projektist on 520 koolitestimisest alles jäänud vaid 12. 520-st oli alles jäänud 12!

Oli absoluutselt selge, et ilma testimata ei saa me sellises olukorras koole turvaliselt kontaktõppes hoida. Järgmisel päeval toimus valitsuse istung, kus oli vaja pakkuda lahendust. Me teadsime ministeeriumis, et on olemas veel üks ettevõte, kes on samuti testimist koolides piloteerinud. Selfdiagnostics oli saatnud info oma pilootprojekti kohta nii Haridus‑ ja Teadusministeeriumisse kui ka Sotsiaalministeeriumisse. Koosolekutel oli ka teadusnõukoja tolleaegne juht Irja Lutsar soovitanud, et koolides võiks kasutada hoopis kiirteste PCR‑testimise asemel. Mina teadsin, et samu teste on juba mõnda aega kasutatud Austrias, kus koolilapsi oli pikemat aega testitud, ja olin ka tolleaegse Austria haridusministriga sel teemal rääkinud. Selfdiagnosticsi esindajad kinnitasid meile, et saavad testid tarnitud, koolidesse transporditud ning kooliperede koolitused tehtud 1. novembriks. Läksin selle info ja teadmisega ka valitsusse. Valitsus tegigi Haridus‑ ja Teadusministeeriumile ülesandeks alates 1. novembrist 7–18-aastaste õpilaste regulaarse kiirtestimise. Ehk meil jäi aega kolm täistööpäeva ja kaks nädalavahetuse päeva testide hanke korraldamiseks ja testide saabumiseks koolidesse.

Samal ajal tuli jätkuvalt teateid kohalike omavalitsuste otsustest suunata koolid pärast koolivaheaega distantsõppele. Otsused tulid Pärnust, Tallinnast, aga ka Narvast. Need otsused said kõvasti kriitikat, sest distantsõppele suunati ka need õpilased, kes olid vaktsineeritud või haiguse hiljuti läbi põdenud. Kaks päeva hiljem, 28. oktoobril eraldas valitsus Haridus‑ ja Teadusministeeriumile 7,5 miljonit eurot koolide kiirtestide ostmiseks. Valitsus andis mulle selge suunise, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankeleping ühe ettevõtjaga tohib olla sõlmitud maksimaalselt üheks kuuks. Nii me ka tegime ja leping sai allkirjastatud. Hankelepingu Selfdiagnosticsiga sõlmisime mahus 5,1 miljonit eurot ning kahes osas: esimeses osas 400 000 testi hinnaga 3,35 eurot, teises osas 1,6 miljonit testi hinnaga 2,37 eurot. Ja tuletan meelde: SYNLAB‑i ühe testi hind oli tol hetkel veidi alla 5 euro, millele lisandus klasside PCR-testimine. Tuletan meelde, et selleks hetkeks viibis haiglas juba 589 koroonapatsienti, iga päev nakatus 2000 inimest. Meil oli tolleks hetkeks juba 144 aktiivset koolikollet.

Ja siis esmaspäeval, 1. novembril olid koolidel testid olemas ja algas kooliperede kiirtestimine. Kohe esimesel nädalal pärast koolivaheaega tuvastasime kiirtestidega kooliperede seas rohkem kui 1000 positiivset. Need on need lapsed ja õpetajad, kes ei viinud viirust edasi. Ja sellel olid käegakatsutavad tulemused. 18. novembril tegi teadusnõukoja tolleaegne juht Irja Lutsar valitsusele ülevaate, milles tõdes: nakatumiskordaja R on langenud alla 1. Nakatumisnäitajad olid langenud kõigis maakondades, kõigis eagruppides, ka haiglakoormus näitas juba vähenemise trendi. Enne koolivaheaega olid kõik trendid vastupidised. Kokkuvõtvalt tõdes professor Lutsar, et koolide kiirtestimine on olnud tulemusrikas ja edukas. Me suutsime hoida koolid kontaktõppel ning aidata mõjusalt kaasa viiruse leviku vähendamisele. Kas keegi oskab panna selle mõju eurodesse?

Kuna me saime sõlmida lepingu vaid üheks kuuks, pidime kohe alustama ka järgmise hanke ettevalmistamist. Küsisime juba 4. novembril abi Riigi Tugiteenuste Keskuselt, kes vastutab riigihangete läbiviimise eest, kuid paraku nad hindasid, et neil ei ole hetkel ressurssi lisahanke läbiviimiseks. Me pidime taas ise hakkama saama. Kaasasime Terviseameti, kelle eksperdid aitasid sõnastada kiirtestide kvaliteedikriteeriume. Samuti kaasasime Terviseameti eksperdid hindamiskomisjoni. Kutsed läbirääkimistega hankele läksid välja juba 8. novembril 17 ettevõttele, neist 12 esitas oma pakkumise. Kümme päeva hiljem otsustas hankekomisjon kuulutada hanke võitjaks Medesto Logistics OÜ, kellega sõlmisime lepingu 23. novembril kogumahus 2 370 000 eurot. Ja järgmisel päeval me lõpuks jõudsime Riigi Tugiteenuste Keskusega kokkuleppele, et edasised kiirtestihanked viivad läbi nemad kõiki norme ette nähes, sest just nendel on Eesti riigis tippkompetents riigihangete korraldamises. Valitsuses me samal ajal otsustasime, et koolid vajavad kiirteste vähemalt kooliaasta lõpuni, ja selleks oli olemas ka uus eraldatud raha. Oli lootus, et Haridus‑ ja Teadusministeerium saab lõpuks keskenduda haridusvaldkonnas töö sisule, mitte meditsiinitarvikute hankimisele ja teiste valitsuse osapoolte töö tegemisele.

Aasta lõpus ja käesoleva aasta alguses hakkas kiiresti levima omikrontüvi. Nakatumine kasvas ülikiirelt, laste seas nädalate võrdluses lausa 100% ja kiiret nakatumist näitasid ka koolide kiirtestide tulemused. Jaanuari lõpus tuvastati koolides kiirtestidega juba 5500 positiivset. Ja ka päevased nakatumisnäitajad ületasid 5000. Samas, hiiglaslike nakatumisnäitajate juures oli meil näiteks 23. jaanuari seisuga vaid 31 aktiivset koolikollet. See näitas, et testimine toimis väga hästi. Ja siis sain ma 21. jaanuaril, reede õhtupoole teada, et kaks kuud kestnud RTK hanke puhul on oht, et see kuulutatakse tehnilise vea tõttu läbikukkunuks. Rääkisin peaministriga, rääkisin lugupeetud Jaak Aabiga kui riigihalduse ministriga, rääkisin rahandusministriga, et leida lahendusi, sest me teadsime küsitlusest, et koolides hakkasid testid otsa saama. Lahenduse, kuidas paindlikult ja kiiresti koolidele vahepealsel ajal kiirteste tarnida, pidime leidma teisipäevaks, mil toimub valitsuse istung.

Ja sama päeva õhtul saime RTK-lt kirjaliku teate, kus eksperdid olid jõudnud järelduseni, et Haridus‑ ja Teadusministeeriumil on kiirtestide puudus hetkel võimalik lahendada olemasoleva raamlepingu suurendamisega. See lahendus sobis ka valitsusele. Me laiendasime olemasolevat raamlepingut ning koolid said kiiresti vajalikud testid. Jaanuari lõpus, veebruari alguses tuvastasime kiirtestidega juba üle 6000 positiivse, sealt edasi hakkasid viirusenäitajad tasapisi langema. Tipp oli ületatud ja valdavalt olid koolid kontaktõppel.

Tõsi ta on, et nüüd, kooliaasta lõpus, olen olukorras, kus Rahandusministeerium, kes kuulub samuti valitsusse, süüdistab mind isiklikult kahes väärteos: teise hanke läbiviimises väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke[menetluses], kus pakkumised läksid 17 ettevõtjale, ja selles, et me olemasolevat raamlepingut RTK enda soovitusel laiendasime. Mulle on kinnitatud, et mind ei ole süüdi mõistetud, vaid käib uurimine.

Teine teema, eestikeelsele haridusele üleminek. Vaatame siis, mida me oleme teinud selle 16 kuuga. Valitsuse esimese 100 päevaga töötasime välja selliste eestikeelsete koolide toetusmeetme, kus õpib vähemalt 10% eesti keelest erineva emakeelega lapsi. Pool miljonit eurot toetust said 23 põhikooli. Teiseks, kümne kuuga koostati ekspertide kaastööl eestikeelse hariduse tegevuskava aastani 2035. See on esimene temaatiline dokument, mille ministeerium üldse kunagi loonud on. Kolmandaks, oleme välja töötanud valdkondliku järelevalve venekeelsetes koolides, et edendada teadlikult ja sisuliselt eestikeelse hariduse kvaliteeti. Järelevalve on plaanis läbi viia 12 venekeelses koolis ja viies kohalikus omavalitsuses. Tänaseks on käidud kaheksas koolis, tulemused tulevad sügiseks.

Esitasime Riigikogule, nagu te teate, alushariduse seaduse, mis kaotaks lasteaiarühmad, kus õppetegevus ei toimu eesti keeles. Hetkel on kooskõlastusringil õpetajate kvalifikatsiooninõuete ja keelenõuete ühildamise määrus, mis seab kvalifikatsiooninõuete kõrval õpetajatele muu hulgas ka keelenõuded. Ja tuletan meelde, 2300 haridustöötajat täna ei valda nõuetekohaselt riigikeelt. Me oleme Narva kolledžilt tellinud 450 000 euro eest 28 lisakohta mitmekeelses koolis või lasteaias õpetajate õpetamiseks. Täiendkoolituste maht on kahekordistunud. Oleme tõstmas põhikooli riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas keeletaseme nõudeid, et üheksanda klassi lõpetajad mitte ei lõpetaks B1‑tasemel, vaid B2‑tasemel ja gümnasistid mitte B2‑tasemel, vaid C1‑ tasemel. Suurendame ka eesti keele õppetundide arvu esimeses kooliastmes. Lähtudes eestikeelse [hariduse] arengu tegevuskavast riigistasime Kohtla-Järve Järve Kooli, mis on ainukene piirkonna eestikeelne kool. Läbirääkimised käivad ka Sillamäel, ja seda lähtudes tegevuskava ekspertgrupi [soovitustest].Toetasime valitsuse poolt kahe suure Ida-Virumaa venekeelse põhikooli üleminekut varajase keelekümbluse kooliks. See tähendab seda, et alates esimesest klassist õpetatakse 100% eesti keeles.

Ja nüüd, head endised koalitsioonipartnerid! Ma loodan, et te olete lugenud valitsuse 100 päeva tööplaani, sest selles tööplaanis on kirjas, et peab laienema "+1 õpetaja" projekt lasteaedades ja koolides. Ja minu ametiajal – Jaak Aab, vaatan teile otsa – on 70 õpetajat juurde tulnud. Jah, 70 õpetajat! Te must valgel ütlete, et minu ametiajal ei ole õpetajaid juurde tulnud. Meil on täna tööl 190 õpetajat, neist 70 on minu ametiajal [tööle] võetud. Kokku võttes: üld‑ ja kutsehariduse keelepoliitika valdkonnale ei ole Haridus‑ ja Teadusministeeriumil mitte kunagi olnud nii suurt eelarvet kui sel aastal, kui mina olen seda eelarvet saanud juhtida. Selle valdkonna eelarve on täna üle 9 miljoni euro.

Ja kolmandaks veel kiiresti kõrghariduse rahastamisest. Kõrgharidus on olnud järjepidevalt alarahastatud pärast otsust minna üle tasuta kõrgharidusele. Üleminekuajal küll suunati valdkonda ühekordselt 10 miljonit eurot, kuid sealt edasi on kõrgharidus olnud püsivalt alarahastatud. Olen 16 kuu jooksul kohtunud Rektorite Nõukoguga üheksa korda ja alati oleme me arutanud selle üle, kuidas leida lahendus pikaajalisele alarahastamise probleemile, sest kõik on kinnitanud, et samamoodi edasi minna ei ole võimalik. Oleme ministeeriumis koostanud erinevate rahastamismudelite analüüsi. Olen seda tutvustanud nii peaministri juhitud Teadus‑ ja Arendusnõukogus, kus on ka see teema fookusesse võetud, olen neid tutvustanud Riigikogu suures saalis ja, head endised koalitsioonipartnerid, ka valitsuses. Valitsuses kõrghariduse rahastamise probleemi lahates mõistsin, et kõik aduvad probleemi tõsidust ning selle pikaajalist mõju. Me peame selle lahendama riigi eelarvestrateegia arutelude käigus. Ma usun tänaseni, et kõrgharidus saab vajaliku lisaraha, mis on tingimus halduslepingute allkirjastamiseks. Taotlus lisaraha saamiseks on ka Haridus‑ ja Teadusministeeriumi poolt esitatud ja ma usun, et me saame selle tehtud.

Head Riigikogu liikmed! Kinnitan teile, et olen teinud oma tööd pühendunult ja lähtudes üksnes ja ainult haridusvaldkonna parimatest huvidest. Aitäh! Olen valmis vastama teie küsimustele.

Ja küsimusi on. Erkki Keldo, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Esiteks tahan sind omalt poolt tänada, et oled teinud suure südame ja suure hingega tööd haridusvaldkonnas, mis on väga-väga oluline. Mul on väga kahju näha, et tõenäoliselt [põhjus], miks sa täna meie ees oled, on just see, et needsamad kaks erakonda, Keskerakond ja EKRE, umbusaldavad sind sellepärast, et oled teinud süstemaatilist ja head tööd üleminekuks eestikeelsele haridusele. Nagu me nägime, need kaks erakonda hääletasid eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava vastu. Küll aga nad üritavad ette heita seda, et sa ei seisa valdkonnas näiteks õpetajate eest. Minu küsimus: kas ma mäletan õigesti, et eelmine, Keskerakonna juhitud valitsus oli riigi eelarvestrateegiasse eraldanud neljaks aastaks täpselt null eurot õpetajate palgatõusu, aga sinu esimesel aastal tuli valitsuse poolt, pluss sa leidsid ise tegelikult valdkonna sees raha niimoodi, et üle 7% sai tegelikult esimesel aastal tõsta õpetajate palka?

Aitäh! Ma loodan et EKREIKE valitsuse käitumine õpetajate palgaga on meile kõigile, ka tulevastele valitsustele eeskujuks, kuidas ei tohi käituda. Sest kui ühel aastal ei tõsta õpetajate palka, siis õpetajate palk võrdluses riigi keskmisega langeb drastiliselt ja sellest august meil annab veel välja ronida. Jah, tõesti, EKREIKE valitsus oli oma strateegias nelja aasta peale õpetajate palga kasvuks pannud null eurot ja 2021 õpetajate palka tõesti ei tõstetud. Meie üheskoos Keskerakonnaga tõstsime õpetajate palka 7,3%. Seejuures 5% sain ma palgatõusuks valitsusest lisarahana ja enam kui 9 miljonit eurot suunasime õpetajate palka valdkonna sees. Minu meelest oli absoluutselt võimatu, et me läheme valitsusest välja tõdemusega, et õpetajate palk langeb alla riigi keskmise. Ma pingutasin selle nimel, et õpetajate palk vähemalt ei langeks alla riigi keskmise, sest [igal] inimestel, kes haridusvaldkonnast vähegi hoolib, oleks olnud äärmiselt piinlik õpetajatele silma vaadata, kui nende palk on alla riigi keskmise. Nii et jah, 7,3% tõusis sel aastal õpetajate palk. Ja ma väga loodan, et me saame riigi eelarvestrateegias kokku lepitud, et me jõuaksime õpetajate palgaga vähemalt aastal 2025 kuni 120%-ni riigi keskmisest.

Heidy Purga, palun!

Suur tänu, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud haridus‑ ja teadusminister Liina Kersna! Te olete lühikese ajaga teinud ära mitme ministri töö. Olulised märksõnad on minu meelest just muutused, ka hoiakulised muutused, uus töökultuur, väärikus, avatus, jah, ka koolide avatus siinjuures. Aga ma tahaksin küsida eestikeelsele haridusele ülemineku kohta. Kas teie olete aru saanud, kelle huvisid ikkagi Kesk ja EKRE teenisid, kui hääletasid maha eestikeelsele haridusele ülemineku eelnõu, sellise väga märgilise eelnõu meie ühiskonna jaoks, väga olulise sammu ühiskonna liitmiseks? Miks soovitakse ikka veel muukeelsetele õppijatele piiranguid seada ja hoida neid eraldatuses?

Aitäh! Iseenesest mina olen aru saanud, et Keskerakonna soov on eesti keelt rohkem õpetada. Meie ütleme, ja ka eksperdid on meie poolt, et üksnes keele õpetamisest ei piisa, vaid selleks, et keel hästi selgeks saada, peab ka õpetama eesti keeles. See on täiesti selgelt maailmavaateline erinevus. Meie lähtume valdkonna ekspertidest, kes ütlevad, et me võime kas või seitse tundi nädalas õpetada muu emakeelega lastele eesti keelt, aga see ei tähenda, et nad hakkavad eesti keelt rääkima. On vaja õpetada eesti keeles ja küsimus on, millises mahus, millise üleminekuga me seda eestikeelset õpetamist hakkaksime tegema. Eksperdid on andnud ka oma soovitused.

Me teame uuringutest, et 76% elanikest arvab, et eestikeelse haridusega peaks alustama alusharidusest. 66% teise emakeelega inimestest arvab samuti, et alustama peaks alusharidusest. Olen käinud venekeelses lasteaias, kus enam kui 50% õppest on eestikeelne. Seal on eestikeelsed õpetajad tööl ja kui nad ütlevad, et lapsevanemad ootavad ja tahavad seda lasteaedades, siis ma tõesti ei saa aru, miks on see nii valus, et väikesed lapsed, kes mänguliselt võtavad keelt ligi, saaksid õppida mugavalt eesti keeles. Selle asemel me kiusame noori inimesi, kes pärast põhikooli või gümnaasiumi jõuavad kutsekooli või ka ülikooli ja neil on üliraske seal hakkama saada. Miks me seda oma inimestele teeme? Miks?! Ma ei saa sellest aru.

Marko Torm, palun!

Hea eesistuja! Väga austatud minister, hea Liina! Sa võid sirge seljaga ja julge pilguga vaadata sellele saalile otsa ja olla uhke selle üle, mida sa oled teinud. Ja muide, kui saali vaadata, siis enam kui pooled umbusaldajatest on siit saalist hetkel kadunud. Mul on kahju tegelikult heast ja sümpaatsest kolleegist Marko Šorinist, kes pandi väga ebamugavasse olukorda ja seda sousti suust välja ajama. Aga mis teha. Sa oled hoidnud koolid lahti, terviseriskid maas, toetanud seeläbi laste vaimset tervist ja aidanud vältida suuremaid õpilünki. Aitäh sulle selle eest! Ja lõpetuseks. Vastutuse ja otsustamise veeretajad on tavaliselt kõige kärmemad ja esimesed näitama näpuga neile, kes vastutust võtavad ja otsustada julgevad. Vaata julgelt kõigile silma! Sa oled hea minister! Samamoodi hoida! Aitäh!

Aitäh! Samas ma muidugi möönan, et loomulikult need kiirtestid oleksid pidanud tervishoiuvaldkonnas olemas olema, et neid vajadusel kasutada. Neid ei oleks pidanud hakkama tellima Haridus- ja Teadusministeerium, kellel ei olnud pädevust meditsiinitarvete tellimiseks, eriti veel nii suure ajasurvega. Täna, ma arvan, oleme juba päris pädevad selles valdkonnas, võime teisi ka nõustada. Aga alguses tõesti ei olnud nii pädevad. Tervishoiuvaldkonnas oleks pidanud need testid olema varutud. Aga ma saan aru ka sellest, et kui minu kui haridus- ja teadusministri selge eesmärk oli seista haridusvaldkonna eest, siis tollel hetkel oli tervishoiuvaldkonna eesmärk seista selle eest, et meie haiglad ei läheks katki. Nad nägid, et me liigume haiglates tohutu tempoga 600 pluss koroonapatsiendi suunas. Ja siis oleks meie haiglasüsteem läinud katki. Ja tervishoiuvaldkond seisis eelkõige selle eest ja nende fookus oli eelkõige sellel. Tõesti, kuna mina vastutan haridusvaldkonna eest, siis see oli erandlik [ülesanne], aga ma võtsin vastutuse teise valdkonna tegematajätmiste eest ja asusin ise tegutsema, et oma valdkonda päästa.

Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu, hea juhataja! Austatud minister! Siin teie võitluskaaslane ja parteikaaslane Heidy Purga märkis, et te olete teinud ära mitme ministri töö. Kui see nüüd oli viide õigusnormide rikkumisele, siis see on natukene hirmutav. Ma tegelikult nõustun, ma nõustun teie enda väitega, et teie otsustel ja tegevusel on suur mõju – te olete ju minister. Ja ma nõustun ka teie enesekriitikaga. Te olete ise möönnud, et jah, rikkumisi on olnud. Aga ma küsiks nüüd selle peale, kas te peate ausaks ja õigeks olukorda, kus teie otsustel on suur mõju, ent te jätkate ministri tööd, hoolimata sellest, et te olete astunud erinevaid samme ja [langetanud] otsuseid, mis on läinud selgelt vastuollu kehtivate normide ja õigusega.

Aitäh küsimuse eest! Esiteks ei ole ma öelnud seda, et ma olen midagi rikkunud. Täna uuritakse seda, kas on olnud rikkumisi või ei ole olnud rikkumisi. Rahandusministeeriumi kontrollakt ütleb, et esimene hange oli tehtud ka selle kontrollakti hinnangul õigesti. Oligi erakorraline olukord, oligi kiireloomuline olukord ja riigihangete seadus annab võimaluse väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankeks ühe ettevõtjaga. See ei olnud mingisugune meie looming. Seadus on ette näinud, et kui on erakorraline olukord, kiireloomuline olukord, siis seda seadusesätet võib kasutada. Tuleb tõesti tunnistada, et seda ei ole enne Eestis kasutatud. Meie tegime seda ja täna on hinnatud, et see oli õige.

Nüüd see osa, mille kohta on väärteomenetlus algatatud. Mulle on korduvalt öeldud, et mind ei ole selle väärteomenetlusega seoses kuidagi süüdi mõistetud, seda uuritakse, menetletakse. Ma rõhutan siiski, et pakkumise said 17 ettevõtjat. Need olid kõik need ettevõtjad, kes olid Terviseametile tol hetkel kiirtestide müümisega seoses teada. Sinna lisandusid need ettevõtjad, kes olid meiega võtnud ühendust esimese hanke ajal ja andnud märku, et ka nemad on valmis kiirteste riigile pakkuma. Kokku oli neid tol hetkel 17. Koroona-aastatel on väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankeid tehtud, mis te arvate, kui palju aastas? Üle 600! Kolme aasta jooksul on iga aasta väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankeid tehtud rohkem kui 600. See ei olnud mitte midagi erandlikku. Ja nagu ma ütlesin, juba 8. novembril me kuulutasime selle väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke välja, saatsime need pakkumised välja ja novembri lõpuks, 23. kuupäevaks oli meil juba leping sõlmitud. Me pidime tegema seda väga kiiresti, kuna valitsus andis selge suunise, et ühe ettevõtjaga läbirääkimistega hanke puhul me peame tegema võimalikult lühiajalise lepingu, ja seda me tegimegi. Ent teistpidi sundis see meid teist lepingut samuti väga kiiresti sõlmima, aga me avasime turu ja väga paljud ettevõtjad said osaleda selles pakkumises.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Proua minister! Te olete öelnud, et tegutsesite ausalt. Aga tegelikult te tekitasite ikka riigile 5–6 miljoni ulatuses kahju. Ma küsin veel kord: miks te eirasite riigihangete nõudmisi ja valisite kallima pakkumise, kui oli olemas ka odavamaid? Selge see, et te mõtlesite võib-olla kõige paremini, aga ma kahtlen sellisel juhul teie oskustes. Ja põhiküsimus on see: miks te tegite sellele firmale ettemaksu? See on ju pretsedent. Umbes nii, et võtke raha ja tehke sellest midagi. See on ennekuulmatu, nagu siin ettevõtjad kõik räägivad. Nii et mina arvan küll, et te riivasite kogu ühiskonna õiglustunnet. Kas te põhjendaksite seda, miks te nii käitusite, et Eesti riik sai rahalist kahju, ja tegite ettemaksu sellises ulatuses?

Aitäh! Esiteks, kui oleks realiseerunud valitsuse esimene plaan ehk koolides oleks testimise läbi viinud SYNLAB, siis see oleks olnud väga palju kallim kui kiirtestimise esimene hange, oluliselt kallim. Selle pulgakommimeetodil testimise üks hind jäi alla 5 euro. Kui klassikomplektis oleks pulgakommimeetodil tuvastatud viirus, siis kõik klassi lapsed oleksid pidanud minema PCR‑testi tegema, mis on veel oluliselt kallim. See 3 eurot ja veidikene peale ühe kiirtesti [maksumust], mis oli nende esimese osa, 400 000 testi puhul, oli siiski tol hetkel oluliselt odavam, kui riik oli planeerinud. Me teadsime, Terviseamet ütles meile, mis need kiirtestide hinnad on. Tol hetkel olid apteegis oluliselt kõrgemad hinnad ja me saime võrreldes turuhinnaga nii lühikese etteteatamise ajaga ikkagi päris hea pakkumise. Praegu on kiirtestid hoopis teistsuguste hindadega loomulikult. Aga see oli aeg, kui kiirtestimine ei olnud ühiskonnas laialt levinud. Me olime esimesed, kes tõid laialdase kiirtestimise sisse.

Ja mis puudutab ettemaksu, siis palun vabandust, ettemaks ei ole mitte midagi ebaseaduslikku. Enn Veskimägi helistas mulle spetsiaalselt ja ütles, et see, et on tehtud ettemaks, on täiesti ebaadekvaatne süüdistus. Loomulikult võib olla erinevaid hinnanguid, aga saab hinnata olukorda ka nii. Meie eesmärk oli, et ettevõte väga kiiresti suudaks koolidesse kiirtestid tarnida, ja nad said sellega hakkama. 

Signe Kivi, palun!

Aitäh, Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Sa oled olnud haridus- ja teadusminister poolteist aastat ja selle aja jooksul algatanud olulisi muudatusi üleminekuks eestikeelsele haridusele. Aga samas on toimunud muudatused ka ministeeriumi struktuuris ja personalipoliitikas. Palun kirjelda neid otsuseid ja oma eesmärke, kui sa alustasid tööd ministrina.

Aitäh! Väga kiiresti sai mulle esimese poolaastaga selgeks, et [arvestades], millised ajad ootavad ees – tol hetkel oli ette näha koroonaviiruse edasist levikut –, me selle meeskonnaga ei jõua selliste tulemusteni, mis ma olin tahtnud saavutada. Rääkimata kõigist nendest asjadest, mis takkajärgi on välja tulnud, mis selles ministeeriumis oli tehtud ja mis tõesti ei olnud kuidagi seadusega kooskõlas.

Täna ma olen erakordselt uhke oma meeskonna üle. Haridus- ja Teadusministeeriumil on esimest korda [ametis] kasvatusteaduste doktor kantsleri ülesannetes ja meil on väga professionaalne juhtkond. Ma vähendasin juhtkonda, meil on üks asekantsler vähem, kui oli varasemalt. Ma arvan, et see juhtkond on teinud nüüd läbi nii koroonakriisi kui ka Ukraina sõjapõgenikest laste haridusse integreerimisel suurepärast tööd. Ma väga tänan neid, et nad on teinud nii pühendunult ja ennastsalgavalt tööd selle nimel, et igas eas õppijad saaksid parima hariduse Eestis.

Jüri Jaanson, palun!

Aitäh! Austatud teadus‑ ja haridusminister! Alustuseks ma ühinen kolleeg Marko Tormi tänusõnadega. Aitäh! Aga kogu selles loos on see ažiotaaž käinud testide hangete ümber ja teile on ette heidetud kiirkorras nagu valesti tegemist. Umbusalduse aluse sekka on mulle üllatusena lisandunud ka teisi punkte. Aga kõigi nende tegevuste puhul, mis te oma [ministeeriumis] olete teinud, kõigi nende tegevuste puhul nendelsamadel teemadel te olete lähtunud valitsuse suunistest. Te olete ise seda öelnud ja see on ka niiviisi olnud. Valitsus teadupärast teeb oma otsused kollegiaalselt. Ja siit ka küsimus. Kas te praegu tagantjärele tunnete, et midagi oleks nendel kiiretel hetkedel saanud teistmoodi teha?

Aitäh! Ma olen seda küsinud väga paljude ekspertide käest, sealhulgas Rahandusministeeriumi järelevalveametniku käest: öelge mulle, kuidas me oleksime saavutanud sama tulemuse teistmoodi käitudes. Ja ma ei ole saanud vastust, mida me oleksime tol hetkel pidanud tegema teistmoodi – nii mina isiklikult, aga ka minu meeskond. Sest kinnitan veel kord, et ma ei ole [tegutsenud] kuidagi ainuisikuliselt, omaenese tarkusest. Kõik need otsused, kõik hankelepingud on läbinud ametliku kooskõlastusringi, need on koostatud hankevaldkonna spetsialistide poolt. Läbirääkimisi ei pidanud mitte minister ettevõtjatega, vaid seda tegid hankespetsialistid ja õigusosakond. Kõik need lepingud on läbinud ametliku kooskõlastusringi, mille lõpp on minister. Nii et kui keegi oskab mulle täna öelda, mida me oleksime pidanud tegema teistmoodi selleks, et jõuda sama tulemuseni, siis ootan seda soovitust.

Marek Jürgenson, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Umbes samal ajal, kui teie tegite kiirtestide hanget, Politsei- ja Piirivalveamet viis läbi maskihanke. Politseil oli väga maske vaja. Maksetähtaeg oli 60 päeva. Paljud ettevõtjad loobusid, sellepärast et raha oli liiga kallis, et nii pikaks ajaks kinni panna. Aga teie tegite ettemaksu. Ma ei tea, mis põhjusel küll, aga minule tundub küll, et ettemaks tehti sellel põhjusel, et see riiulifirma, kelle kaudu te neid kiirteste ostsite, oli välistarnija jaoks ebausaldusväärne ja sellepärast küsiti raha ette. Aga minu küsimus on selline: millistel põhjustel ja kus kabinetis see otsus sündis, et teha ettemaks?

Aitäh! Nii nagu ma ennist vastasin, haridusminister ei pidanud ettevõtjatega läbirääkimisi. Läbirääkimisi pidasid hankevaldkonna spetsialist ja õigusosakond. Minister seda isiklikult ei teinud. Läbirääkimiste käigus jõuti otsuseni, et tehakse ettemaks, ja ettemaksu tegemine ei ole seadusega kuidagi vastuolus.

Siret Kotka, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Te töötasite aastatel 2005–2007 Põllumajandusministeeriumis. Mõni aeg tagasi ma suhtlesin ametnikuga, kes teid sel ajal tegelikult välja koolitas, kuidas hankeid läbi viia. Ja tema jaoks oli ikkagi väga kummastav, kuidas te seda protsessi tegite ja väga rängalt eksisite. [Neid asju], mille vastu te hanke läbiviimisel eksisite, te kohe kindlasti teadsite. Mul ongi teile küsimus, kas te ise ei tunne, et te olete rängalt eksinud ja tegelikult ka Eesti poliitilisse kultuuri väga halva tava esitanud. Ma saan aru, et te proovite siin näidata midagi teist, te võite ka valetada siin praegu Riigikogu saalis ja öelda, et teie ei ole firma juhtidega suhelnud, aga tegelikult te ju tegite pühapäeva õhtul kõne sellele firmale.

Jah. (Naerab.) Ma rääkisin sellest, esiteks, et mina ei pidanud läbirääkimisi. Jaa, ma olen oma artiklis öelnud, et õhtul enne valitsuse istungit, kui selgus, et Sotsiaalministeerium ei saa hakkama ülesannetega, mis valitsus oli neile andnud, siis kuna meile oli üks ettevõte teada, kes on kiirtestimist koolides piloteerinud, siis tõesti selle esimese kõne mina tegin. Aga läbirääkimisi ettevõttega mina ei pidanud. Ma ei tea küll, kellega te seal Maaeluministeeriumis rääkisite, aga selles ministeeriumis olin ma pressiesindaja ülesannetes ja lühikest aega avalike suhete osakonna juhataja ülesannetes. Ja avalike suhete osakonna juhataja ei vii läbi hankeid. Nii et ei saa siiski öelda seda, et mina olen hankespetsialist. Ma ei peagi olema hankespetsialist. Ministeeriumis on täiskohaga tööl eraldi inimesed, kes hankeid läbi viivad. Tõenäoliselt sel ajal loomulikult viidi Põllumajandusministeeriumis ka hankeid läbi, aga seda ei teinud mina isiklikult, vaid seda tegid ikkagi spetsialistid.

Urve Tiidus, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Ma tean, vähemasti ma ka teie suust kuulsin, et õigusvaidlus sellel teemal alles käib. Ma puudutan ühte teie kõne teemat, ja see on koolide lahtihoidmine selles pandeemiaolukorras. Ja siin on üks huvitav fakt: põhikooli matemaatika lõpueksami tulemused olid 17 protsendipunkti võrra madalamad viimaste aastate keskmisest. Mu küsimus võib väga selline spekulatiivne tunduda, aga missugune on tõenäosus, et koolide kontaktõppel hoidmine oleks seda protsendipunkti veelgi alla toonud nii olulises aines nagu matemaatika ja ka teistes ainetes?

Aitäh! Kindlasti ei oleks kontaktõppel olemine [halvasti mõjunud]. Kui oleks olnud kontaktõpe, siis kindlasti reaalainetes oleksid keskmised tulemused paremad olnud. Erinevate uuringute järgi just nimelt reaalainetes jäid lapsed ja noored distantsõppe ajal kõige rohkem hätta. Oli aineid, millega saadi kenasti hakkama, aga matemaatika, füüsika, keemia – just nendes ainetes hinnati, et arusaamine on distantsõppe korral oluliselt keerulisem. Nii et kui me oleksime hoidnud aastal 2021, kui me ametisse saime, sel talve- ja kevadeperioodil lapsed siiski kontaktõppel, oleksid need tulemused väga suure tõenäosusega olnud oluliselt paremad.

Urve Tiidus, protseduuriline.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma vabandan, mul oli lapsus linguae. Minister sai mu küsimusest aru, sest ma pidasin silmas distantsõpet ja ajasin kontaktõppega segi.

Saime selgituse. Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea Liina Kersna! Ma kuulan teid ja teie õigustusi endapoolsele rikkumisele ja mulle meenuvad ajast, kui ma kriminaalpolitseis töötasin, kuidas vargusega vahele jäänud inimene väitis, et tema ei varastanud, vaid tema laenas. Ja inimest pussitanud inimene ütles, et tema ei pussitanud, vaid inimene kukkus ise noa otsa mitu korda järjest. Te ainult õigustate. Aga ma tuletan teile meelde: seadused kehtivad kõigile, ka valitsuse liikmetele. Isegi [viide] olukorra erakorralisusele või kiireloomulisusele ei õigusta seaduserikkumist. Valitsuse liikmed peavad olema seaduskuulekad ja olema inimestele eeskujuks. Millist eeskuju te sellise hämamisega, keerutamisega meie ühiskonnas elavatele inimestele annate? Ja kui on tegu tehtud, siis tuleb vastutada. Ma küsin: kunas te käitute nii palju väärikalt ja eetiliselt, nagu valitsuse liikmele kohane, ja astute ise tagasi, et mitte rohkem häbi teha endale?

Aitäh, austatud Riigikogu liige Kert Kingo! Ka Riigikogu liige peab kindlasti käituma väga väärikalt, olema ühiskonnale eeskujuks ja käituma, nagu seadus ette näeb. Ma kinnitan veel kord, et riigihangete seadus, võib-olla te olete seda lugenud, ütleb, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hange ühe ettevõtjaga on lubatud. Seadusandja on sellise võimaluse seaduses ette näinud. Jah, seda seadusepügalat ei ole varasemalt kasutatud, nüüd meie kasutasime ja Rahandusministeerium on hinnanud, et tollel hetkel olid kõik kriteeriumid täidetud, et seda seadusepügalat kasutada. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanget, nagu ma ütlesin, on viimased kolm aastat 600+ korda Eesti riigis kasutatud. See ei olnud midagi erakorralist, mis me teises hankes tegime: väljakuulutamiseta läbirääkimistega hange, 17 ettevõtet olid sellesse kaasatud. Jaa, loomulikult olen ma mõelnud tagasiastumisele ja loomulikult, kui prokuratuur otsustab, et nad alustavad uurimist, siis loomulikult kohe samal hetkel astun ma ka ministriametist tagasi.

Protseduuriline, Kert Kingo.

Ma tänan! Ma tahaksin täpsustada, kas umbusalduse avaldamise menetlus on endine või on nüüd selline uus formaat, kus umbusaldatav hakkab debateerima Riigikogu saadikuga. Kas see on nüüd uus vorm [või käib] see vanas vormis ikka, et me saame küsida küsimusi umbusaldatava käest ja tema peaks vastama? Ma tänan!

Minu teada on meil kodukord sama nagu kogu aeg: Riigikogu saadik küsib ja minister vastab. Jürgen Ligi, protseduuriline.

Aitäh! Mul on ka protseduuriline tekkinud. Öelge, kas umbusalduse [avaldamise] protseduur või üldse saalidebatt pole mitte üks selline asi, kus kuulatakse ka enne kõlanud väiteid ja ei panda lihtsalt tuima valmiskirjutatud teksti. Siin on olnud õige mitu sellist märkust, kus umbusaldatav on kenasti püüdnud selgitada ja siis tulevad hästi isiklikud mõnitamised. Vihjeks: kaks [enne küsinud] naiskolleegi oleks nagu alles saali sadanud. Kas see protseduur nii käibki?

Jaa, Jürgen, mulle tuli ka korraks meelde [ajast, kui] paar korda mind on umbusaldatud. Isiklikud rünnakud siin saalis ei ole ilusad. Aga see sõltub iga saadiku agiilsusest, [kas] ta reageerib juba räägitud jutule või jätkab ikkagi oma ettevalmistatud küsimusega. 

Proovime nüüd protseduurilistega ühele poole saada. Kert Kingo, palun!

Ma tänan! Mul on jälle küsimus, kas umbusaldamise reeglid on võrreldes kahe aasta tagusega muutunud. Reformierakonna liikmed olid siis äärmiselt ebaviisakad, äärmiselt väiklased ja mõnitavad. Kas nüüd on vahepeal mingid muutused tulnud? Jürgen Ligi on äkki rohkem informeeritud, et on väga uued reeglid.

Reeglid on ikka samad, standard on teine. Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Ma ei tahaks juriidikasse siseneda, sest ega ma sellest väga palju ei taipa, aga riigis on olemas vastavad institutsioonid, kes sellega tegelevad. Aga mind häirib selle loo juures kõige rohkem see, et iga päev te räägite – ja me kõik räägime –, et hariduses on rahapuudus. Ja nüüd oli võimalik raha kokku hoida, võttes mitme hankija käest pakkumise. See on ju fakt, et me oleks saanud selle hanke miljonites odavamalt. Kuidas te lähete nüüd haridusasutuste inimeste ette ja ütlete, et riigil on rahapuudus? Tegelikult selle hankega oleks olnud võimalik võita miljoneid. Ja need põhjused, et oli peaministri nõusolek, nakatumisnäitaja oli kõrge ja koole pidi lahti hoidma – see ei ole alus selleks, et riigi raha vääralt kasutada. Minu küsimus on selline: miks te ise sellele lepingule alla kirjutasite? Tavapäraselt kirjutab sellisele lepingule alla kantsler.

Aitäh! Mul on teile hea meel öelda, et kui ma käin haridus‑ ja teadusministrina koolides, siis mulle ollakse väga tänulik selle eest, et kiirtestid väga kiiresti koolidesse jõudsid. Koolipered võtsid kiirtestimise protseduuri kiiresti omaks. Kõik nägid, et see mõjub väga hästi, ja ka omikrontüve tipphetkedel olid meil koolid lahti, sest kiirtestimine toimis väga hästi. Me saime viirusekandjad koolikollektiivides kiiresti tuvastatud ja tänu sellele said väga paljud koolid täies mahus terve õppeaasta olla kontaktõppes. Näiteks käisin hiljuti Põlva gümnaasiumis ja ka seal öeldi, et terve aasta olid nad kontaktõppel ja seda tänu kiirtestimisele.

Anti Poolamets! Vabandust, ennem on protseduuriline. Tarmo Tamm, palun!

Aitäh! Te tegelikult ei vastanud kummalegi minu küsimusele. Milline oli see põhjendus, et tehti ühe pakkumisega riigihange, ja miks ei kirjutanud kantsler alla? Kummalegi küsimusele ma vastust ei saanud.

Hea Tarmo, kõigil saadikutel on kaks küsimust. Sa ei saanud vastust, pane uuesti küsimus sisse. Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud minister! Palun öelge, kas te teate, kas selle hanke võitnud ettevõtte nõukogus, omanike ringis, juhatuses, on ka mõni Reformierakonna liige? Ja kas te teate neid ka isiklikult?

Ma ei tunne ühtegi Selfdiagnosticsi inimest isiklikult. Meedia tähelepanelik silm tuvastas, et palju aastaid tagasi, kui Taavi Rõivas oli peaminister ja mina peaministri büroo juhataja ning Taavi Rõivas käis Ameerika Ühendriikides visiidil ja seal oli suure liikmeskonnaga äridelegatsioon kaasas, siis tõesti, Marko Lehes oli üks selle äridelegatsiooni liikmetest. Aga ei tundnud ma teda ei nägu- ega nimepidi. Ma ei tea, et selle ettevõtte juhtide seas on mu erakonnakaaslasi. Ei tea, et on. 

Taavi Aas, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hää minister! Kas 26. oktoobri kabinetiistungil öeldi teile, et tuleb võtta kolm pakkumist? Jah- või ei-vastust palun.

Öeldi, et oleks hea, kui jõuaks seda teha. Mina ütlesin, et ei jõua – Jaak Aab naerab! –, ja seetõttu andis valitsus suunise, et kui on ühe ettevõtjaga tehtud hange, siis peab selle tegema võimalikult lühiajalise.

Rene Kokk, palun!

Aitäh! See oli praegu päris huvitav vastus. Te enne ütlesite ka, hea minister, et teil on õigusvaidlused alles käimas või pooleli. No igas mõistlikus ühiskonnas minister tegelikult taandaks ennast, astuks tagasi selleks ajaks, et ei tekiks seda varjugi, et kuidagi saaks süüdistada selles, et on võimalik huvide konflikt või suunamine samal ajal, kui uurimised alles käivad. Miks te ikkagi ei ole teinud seda otsust ja tagasi astunud, et ei saaks üldse kuidagi süüdistada võimalikus suunamises? See oleks minu arust täiesti mõistlik ja elementaarne samm.

Aitäh! Esiteks, minul haridus- ja teadusministrina puudub igasugune võimalus seda menetlust kuidagi suunata. Ma saan aru, et puudus võimalus seda menetlust suunata ka Jaak Aabil, kes käis kurbade silmadega mulle seda pidevalt kordamas, kuigi ma seda [suunamist] temalt ei küsinud ega palunud. Nii et haridus- ja teadusministril tõesti puudub igasugune võimalus kuidagi seda menetlust suunata. Küll aga olen ma olnud väga avatud, me oleme kõik vajalikud dokumendid Rahandusministeeriumile saatnud. Ma käisin ütlusi andmas. Seal ma samuti väga põhjalikult selgitasin kõike ja saatsin ka juurde dokumente, mida küsiti. Nii et ma loodan, et see menetlus saab kiire lõpu.

Urmas Reitelmann, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Proua minister! Kõik, mida te siin ennastsalgavalt ja eepiliselt õigustada üritate, on siiski, olgem ausad, keemiliselt puhas korruptsioon, kuid sobib suurepäraselt Kremli rahapesumaffia juhitud valitsuse üldisse käitumismustrisse, millele, nagu me hästi teame, on kohus oma hinnangu juba andnud.

Aga haridusest. Alushariduse õppekava ei ole siiani olemas. Miks? Eesti keele kui võõrkeele õpetamise metoodikat ei ole samamoodi olemas. Kuidas teie padupopulistlik erakond üritab eesti keelt õpetada vene keelt emakeelena kõnelevatele inimestele, kui metoodikat ei ole olemas? Mille alusel?

Aitäh! Esiteks, alushariduse õppekava on olemas. See on väga laiapõhjaliselt valdkonna ekspertidega, nii praktikute kui ka teadlastega, läbi töötatud ja see on olemas. Kui Riigikogu oleks seaduse vastu võtnud, siis kohe oleks rakendunud, küll üleminekuajaga, ka see õppekava. Ja teiseks, eesti keel teise keelena – see õppekava on absoluutselt olemas, palju aastaid juba. Selle õppekava alusel me ju ka mõõdame laste õpitulemusi ja me näeme, et need õpitulemused venekeelsetes koolides on äärmiselt madalad. Neljandas klassis A1‑taseme saavutas vaid 40%, seitsmendas klassis A2‑taseme samuti vaid veidi üle 40%. Metoodikad on küll olemas ja selle riikliku järelevalve korras me tahamegi päriselt teada saada, mis on need murekohad, miks need tulemused nii madalad on.

Jaak Valge, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Eesti keele õppe arengu probleemkomisjon pöördus teie poole kirjaga, kus juhiti tähelepanu tungivale vajadusele kaitsta eesti keele kasutusala kõrgharidusõppes. Me püstitasime rea küsimusi ja tegime ettepanekuid. Paraku teie oma vastuskirjas jätsite enamikule neist küsimustest vastamata ja teistele vastasite puudulikult. Muu hulgas väitsite te seda, et kõrghariduse õppekeele teema on suure tähelepanu all olnud juba alates 2018. aastast. Aga tegelikult on ka 2018. aastale järgnenud aastatel ikkagi eesti keele osakaal kõrgkooliõppes vähenenud. Kas te olete nõus, et Eesti kõrgkoolidesse järjest tungiv inglise keel on ohuks meie emakeele elujõule? Teiseks see, mis mulje jääb teie kirjast, et teil pole kavatsustki meie emakeele kaitseks ülikoolides midagi ette võtta.

Aitäh! Vastupidi, nendes halduslepingutes, mida me kõrgkoolidega praegu ette valmistame ja mille me, ma loodan, sügisel saame ka allkirjastatud, on väga selgelt sõnastatud eesmärk, et eestikeelne kõrgharidus peab olema hoitud, peab olema tagatud eestikeelne kõrgharidus. Ja lisaks, nendes halduslepingutes me seame eesmärgiks, et välisüliõpilastele tagatakse eesti keele ja kultuuri õpe. Nii et jah, eestikeelne kõrgharidus on oluline ja halduslepingutes me neid eesmärke ka seame.

Ülle Rajasalu, palun!

Aitäh! Austatud minister! Teid on süüdistatud siin, ma ei tea, seitsmes surmapatus, aga minu küsimus puudutab hoopis natuke [kaugemat] minevikku. Teie eelkäija Mailis Reps sõlmis Tallinna linnaga kokkuleppe 3,5 miljoni euro ulatuses, et toetada eestikeelset õpet venekeelsetes koolides. Olin tol ajal volikogu liige. Me hakkasime uurima, see raha koolidesse küll ei jõudnud, pudistati MTÜ-de vahel lihtsalt laiali. Kas teie olete seda uurinud ja kui olete uurinud, siis millise tulemuseni te jõudsite ja kuhu see raha ikkagi on kadunud? Siin räägib Jaak Aab pidevalt, et sellepärast eestikeelse hariduse eelnõu võeti maha, et raha ei olnud, aga ise althõlma seda muudkui pakuvad.

Aitäh! Ma olen tõesti selle teemaga tegelenud ja arvan, et ka see on üks põhjus, miks ka Keskerakond kui üks mees mind täna umbusaldab. Oleme vaadanud nendesse lepingutesse sisse ja oleme väga tähelepanelikult vaadanud ka, kuidas neid lepinguid on täidetud. Nende lepingute täitmisega on väga tõsiseid probleeme. Saadud raha eest on ostetud asju, mis ei olnud seotud eesti keele õppega, saadud raha eest on palgatud inimesi, keda eestikeelse õppe teemaga on äärmiselt raske seostada. Olen kaks korda selles [küsimuses] ka linnapea Mihhail Kõlvartiga kohtunud. Me lõpetame selle lepingu ära. Sel aastal ei ole need koolid raha saanud ja ei saa ka edaspidi niimoodi privilegeeritult kolm kooli. Meie eesmärk on siiski, et kõik koolid saaksid vahendeid selleks, et eesti keeles ja eesti keelt õpetada.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Reformierakondlaste mõõdutundetu kiidulaul ministrile on muidugi mõistetav, aga paraku faktikontrolli huvides: EKRE ei ole kunagi hääletanud eestikeelsele haridusele ülemineku eelnõu vastu, sest sellist eelnõu pole olemaski, seda pole kunagi olnud. See on puhas vale. On olemas küll eestikeelse hariduse tegevuskava, aga seda pole jälle kunagi hääletatud, sest protseduur ei näegi sellist asja ette. Nii et Reformierakond ja teie tegelete siin saalis jälle laimamise, valetamise ja hämamisega.

Aga mis puutub alushariduse seadusesse, siis klaarime selle ka siinkohal ära. Alushariduse seadus oli sõnastatud paraku teie ministeeriumi poolt nii – ja te ise möönsite ka seda –, et see oleks andnud seadusliku võimaluse Eesti lasteaedade venestamiseks, mistõttu on täiesti mõistetav, et saatsime selle teie ministeeriumi ümbertöötamiseks tagasi. Nii et ärge jätkuvalt valetage. Lisaks sellele olete riigi raha seadusi rikkudes hämaralt ja korruptiivselt jaganud. Miks te jätkuvalt ei soovi võtta poliitilist vastutust, üritate lükata süüd ametnike kaela ja tõlgendate seadusi enda kasuks koos oma erakonnaga?

Aitäh! Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu Riigikogus menetlemise ajal ma väljendasin esimesel lugemisel ja ka kultuurikomisjonis selgelt valmisolekut, et kui teile jääb selle seaduseelnõu sõnastusest mulje, et eestikeelseid lasteaedu hakatakse kuidagi venestama, siis muudame seda sõnastust nii, et ei oleks sellist muljet. Kui eelnõu on Riigikogu menetluses, siis Riigikogu võiks sellega tööd teha, teha muudatusettepanekuid ja siis neid Riigikogus hääletatakse. See võimalus oli Riigikogul olemas. Tegemist oli esimese lugemisega. Esimesel lugemisel olevaid eelnõusid on võimalik muuta teil kõigil. Kõigil Riigikogu liikmetel oli võimalus esitada muudatusettepanekuid. Haridus‑ ja Teadusministeerium ütles: me oleme valmis kaasa mõtlema koos Riigikoguga, kuidas see muudatusettepanek teha nii, et see oleks selgem. Sellepärast ei pidanud eelnõu menetlusest välja hääletama. Selle asemel oleks Riigikogu võinud teha muudatusettepanekuid, mida saal oleks saanud hääletada.

Protseduuriline, Helle‑Moonika Helme.

Aitäh! Ma ütleks või protseduuriline küsimus on, kas tõesti minister arvab, et me ei tea siin Riigikogus, kuidas on protseduur esimese ja teise lugemise vahel, ka nende muudatusettepanekutega. Aga [põhjus], miks me selle tagasi lükkasime, oli see, et me ei riskinud sellega, et haridusministeerium lükkab meile täpselt samasuguse asja tagasi ja ütleb kõikide muudatusettepanekute peale: haridusministeerium seda ei toeta. Me ei saanud sellega riskida, me oleme seda siin nii palju näinud.

Jah, see tegelikult ei olnud protseduuriline. Jürgen Ligi, protseduuriline, palun!

Aitäh! Te jõudsite öelda viimase lause, see tõesti ei olnud protseduuriline küsimus. On üsna kole kuulata, kui küsimuste pähe lihtsalt valetatakse. Sellist formaati meil pole. Aga ma pidingi seda küsima: eks ju, see ei olnud protseduuriline küsimus?

See ka ei olnud protseduuriline praegu. Jaak Aab, palun!

Hea Liina! Siin on kõlanud igasuguseid väiteid, veidi ka eksitavaid väiteid kindlasti. Palga suhtes tuletan meelde: 2017–2020 Jüri Ratase valitsuses me tõstsime õpetajate alampalga määra 365 eurot. See on 40%, see jõudis 950 eurolt 1315 eurole. Aastal 2021 oli valitsuse otsus selline, et avaliku sektori palkasid ei tõsteta, sellepärast oli see [kasv] null. Aga juba 2022 me vaatamata Reformierakonna soovile väga palju säästa palusime siiski, et see palgateema võetaks lauale, ja tänu sellele täiendavad vahendid tulid. Tubli, HTM täiendas neid, nii et õpetajate palga tõus jätkus. Ja niisugune see plaan oli nagunii.

Aga nüüd natuke sellest hankest. On kõlanud ka ... Ma ei tea, me mäletame neid asju sutsukene erinevalt. Nii mina kui ka Janar Holm, nii 26. oktoobril kui ka 28. oktoobril palusime võtta vähemalt kolm pakkumist. Keegi ei öelnud, et võta üks pakkumine.

Ma ei kuulnud siin küsimust.

Küsimus oli, et valitsuse istungil öeldi, et kolm pakkumist on vaja võtta. See oli küsimus.

Jaa, nagu ma varasemalt ka vastasin, see oli teemaks. Aga kui me hakkasime lugema päevi, mida see tähendab, ja meie üks väga selge kriteerium oli, et need testid, mis me hangime, oleksid koolis läbi proovitud. Me teadsime, et enamasti kiirtestid olid nina-neelutestid, ja need kiirtestid, mis olid ostetud valitsuse lisaeelarvest saadud vahenditega, mis me eraldasime kohalikele omavalitsustele, olid väga erineva kvaliteediga ja üldse mitte lapsesõbralikud. Meie selge eesmärk oli väga kiiresti hankida sellised testid, mille puhul me saame olla kindlad, et need sobivad ka seitsmeaastasele lapsele iseseisvalt kasutamiseks. Meile andis tol hetkel selle kindluse see, et see ettevõte oli Tallinna Inglise Kolledžis neid kiirteste piloteerinud. Jah, edaspidi me saime juba laiendada seda ampluaad, sest meil oli oluliselt rohkem aega ka selle kiirtesti kvaliteeti kontrollida. Seda sai väga selgelt valitsuses räägitud ja öeldud, et me lähme praegu lepingusse ühe ettevõtjaga.

Ega muidu ei oleks ka teie, hea Jaak Aab, väga jõuliselt nõudnud seda, et ühe ettevõtjaga hankesse minnes peab see leping olema võimalikult lühiajaline. Võimalikult lühiajaline! Ja selle me tegime, see oli võimalikult lühiajaline. Aga seetõttu me olime äärmiselt suure surve all ka järgmise hanke läbiviimisel. Loomulikult ma ootasin ka teie haldusalas olevalt Riigi Tugiteenuste Keskuselt oluliselt aktiivsemat koostööd. Me 4. novembril küsisime nende abi. Öeldi, et ei, neil ei ole võimalik seda hanget läbi viia. Rääkimata sellest, et täna süüdistatakse mind isiklikult selle eest, kuidas RTK andis meile kirjalikult nõu. Ja me valitsuses ka – sa tead, Jaak, seda väga hästi – rääkisime sel teemal, see käis ka valitsusest läbi. Ja täna süüdistatakse mind isiklikult selles, et ma lähtusin meie riigihanke tippkompetentsi keskuse hinnangutest ja soovitustest.

Mart Helme, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Mul on selles mõttes protseduuriline küsimus, et meil on küsijad ja vastaja ebaproportsionaalses seisukorras. Jaak Aab sõnaselgelt, aga ka Taavi Aas ja mõned teised on ümber lükanud neid väiteid ja seisukohti, minu hinnangul ka suisa valesid, mida minister on esitanud Riigikogu kõnepuldist, aga kuna nemad saavad oma küsimust formuleerida ainult kahe minuti ulatuses, vastata saab aga palju rohkesõnalisemalt ja demagoogilisemalt, siis on siin ebavõrdne olukord. Kas me ei peaks mõtlema selle peale, et Riigikogu juhatus nõuab tõe selgitamiseks välja valitsuse tollased protokollid ja salvestised, et oleks võimalik võib-olla kokkupandaval komisjonil hinnata, kuivõrd tõele vastavad on ikkagi need väited, mida minister meile esitab?

Aitäh teile! Vastus järgmine: tehniliselt tõesti on nii, et Riigikogu liikmel on võimalik küsida üks minut, vastuse aeg ei ole piiratud. Seda me kõik teame. Loomulikult me eeldame, et me räägime siin saalis tõtt. Kas on juhatusel võimalik küsida neid protokolle ja asju? Teoreetiliselt on, aga ma arvan, et antud kontekstis see väga palju ei anna. Kui me peaksime ju need välja nõudma, siis tuleb võtta pikk vaheaeg, ma ei tea, kaua see väljaandmine kestab, ja siis, kes neid hindama hakkab. Aga jah, selles mõttes üleskutse, mille te tegite – ma arvan, et te ju tegite selle mõlemas suunas – [on õige]. Tõe rääkimine on siin väga oluline nii Riigikogu poole pealt kui ka valitsuse poole pealt.

Jaak Aab, palun, protseduuriline küsimus!

Ma pean korraks õiendama. Haridus‑ ja Teadusministeeriumil ei olnud RTK‑ga lepingut, nad viisid hankeid ise läbi. Jah, lõpuks avalik hange tuli, kui palve tuli ja RTK võttis selle üle. Aga varem te arvasite, et saate ise hakkama. Nii oli.

Selge, aitäh selle täpsustuse eest! Mart Helme, palun, protseduuriline küsimus!

Mul on hea meel, et te minu eelmise sõnavõtuga haakusite. Meil on olemas Riigikogus korruptsioonivastane erikomisjon. Selle ülesanne peaks olema need materjalid läbi vaadata ja hinnang anda.

Aitäh! Sinna kuulub minu teada kõikidest meie fraktsioonidest esindajaid. Nii et minu meelest saab see Riigikogu liige, kes sinna kuulub, alati selle teema tõstatada selles komisjonis. Jah, see komisjon on olemas, teil on õigus. Läheme edasi küsimustega. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Te mainisite oma kõnes, et teie ametiajal tuli juurde kuskil 70 uut eestikeelset õpetajat. Aga tegelikkuses tulid need Jaak Aabi korraldusel, mille ta tegi eelmisel aastal, kusjuures rahastuse leidis ka tema. Ja tema allkiri seisab seal. Miks teie pole sellega tegelenud? Miks te pole jätkanud ega laiendanud seda?

Aitäh! Eelmiste protseduuriliste küsimuste jätkuks ütlen, et olen lugenud kõiki tolleaegseid valitsuskabineti kokkuvõtteid. Salvestisi valitsuskabineti istungitest ei ole, ka seda küsisin riigisekretäri käest, aga kokkuvõtted on olemas. Need on mul kirjalikult kõik välja võetud ja nendest ma lähtungi.

Ja nüüd, proua Kõlvart: siiski-siiski, need otsused laiendamiseks võisid olla tehtud varem, aga teate, seda raha küll selleks laiendamiseks ei olnud. Baas oli veidi üle 1 miljoni euro, ma sain 5 miljonit eurot sinna valdkonda lisaraha juurde just nimelt selleks, et seda laiendamist läbi viia. Ei olnud raha nende 70 õpetaja värbamiseks ega töölevõtmiseks. Tõesti ei olnud! Me saime, ma küsisin 5 miljonit eurot valdkonnale lisaraha ja kaks kolmandikku sellest lisarahast läks "+1 õpetaja" programmi rahastamiseks.

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Olenemata sellest, kuidas tänane hääletus lõpeb, on täiesti selge, et teie tegevus kiirtestide tellimisel ja soetamisel on tekitanud Eesti riigile suure rahalise kahju ja tugevalt on saanud kahjustada nii Reformierakonna kui ka teie isiklik maine. Ministri ametikohal peaks lähtuma ühiskonna huvidest, mitte looma ebavõrdseid tingimusi erinevatele ettevõtetele. Ja pole imestada, et ühiskonnas tõepoolest kasvab usaldamatus riigiinstitutsioonide vastu. Ja ma küsin: kuidas te näete võimalust jätkata oma ametikohal ning kuidas teil on kavas parandada oma mainet ühiskonnas?

Aitäh! See on nii kena teist, et te muretsete minu isikliku maine pärast. Mul on väga hea meel, et seoses sellega, et ma täna siin seisan, on mulle avalikult toetust avaldanud koolijuhtide ühendus, koolipsühholoogide ühendus, huvihariduse ühendused, loovterapeudid. Nemad kõik saavad aru sellest, et ma tegutsesin hariduse huvides, laste õpitulemuste ja vaimse tervise huvides, ning oleks väga kena, kui ka teie vaataksite selle otsustamise teist poolt.

Tuletan meelde, et distantsõppe tulemusel tekkinud õpilünkade tasandamiseks on riik eraldanud 18 miljonit eurot. Ja 6 miljonit eurot ilma lisaraha saamata me esimesel poolaastal eraldasime valdkonna seest koolidele õpilünkade tasandamiseks ning järgmisest riigieelarvest taotlesin ka lisaraha ja selle me saime. Kui me ei oleks neid kiirteste koolidesse soetanud, siis nüüd takkajärgi targana teades, kuidas see viirus levis, ja teades seda, et aasta algusest tuli omikronilaine ja selliseid numbreid me polnud elu sees näinud, ma väidan, et koolid oleksid olnud alates 1. novembrist kuni vähemalt märtsini kinni. Ja kui palju raha me oleksime pidanud siis maksma ühiskonnana selleks, et meie lapsed ja noored saaksid oma eluga täisväärtuslikult edasi minna? Ja ma ei taha mõeldagi selle peale, mitu noore inimese enesetappu selle aja jooksul oleks toimunud ja mis on selle hind.

Jürgen Ligi, palun!

Hea minister! Tuleb tunnistada, et teie vastused on üks suur läbikukkumine, sest te räägite nagu seintele. Küsijad ikka jätkavad valmis kirjutatud tekstidega, mis süüdistavad teid nende endi tegevuses. Aga minul on etteheide küsijatele ja umbusaldajatele ainult see, mis puudutab eestikeelse hariduse blokeerimise pikaajalisi otsuseid ja teiselt poolt riigirahanduse rüüstamist ja kõrghariduse alarahastamist. Aga milles ma ei süüdista Keskerakonda, on tegelikult see testihange, kus on asi tehtud kollektiivselt ja asjaolud on minu arust küllalt arusaadavad. Aga öelge, kas vastab tõele, et kompetentsikeskus Jaak Aabi haldusalas, Riigi Tugiteenuste Keskus, on mitteametlikult vabandanud vale nõu andmise eest või ma lugesin seda kusagilt valesti välja.

Aitäh küsimuse eest! Jaa, tõesti, Riigi Tugiteenuste Keskuse juhataja saatis väga südamliku kirja meie ministeeriumi kantslerile, kus ta väljendas südamest kurbust seetõttu, et me oleme sattunud väärteomenetlusse seetõttu, et nemad andsid meile nõu ja et nad on tõlgendanud Rahandusministeeriumiga konkreetset seadusesätet erinevalt. Tugiteenuste keskuse juhataja oli nii sümpaatne, et ütles, et kui trahv määratakse, siis ta proportsionaalselt on valmis trahvi maksmises osalema. See oli lihtsalt selline hea tahte avaldus. Aga ma ei taha kuidagi, et jääks kõlama kriitika Riigi Tugiteenuste Keskuse pihta. Riigi Tugiteenuste Keskus püüdis kaasa mõelda, püüdis igatpidi aidata ja ma olen selle eest neile väga tänulik. [Mis oleks saanud], kui me ei oleks leidnud paindlikku lahendust tol hetkel, kui oli oht, et Riigi Tugiteenuste Keskuse enda läbiviidud hange kukub läbi, kui see jäi venima tehnilise vea tõttu ja oli olukord, kus meil tõesti pea 5000 ja osal päevadel isegi rohkem kui 5000 nakatumist oli päevas? Kui koolides ei oleks olnud teste, siis oleks olnud võimatu koole turvaliselt lahti hoida. Riigi Tugiteenuste Keskus sai aru, et see on väga suure mõjuga otsus, ja nad püüdsid leida lahendust ja pakkusid lahenduse välja. Selle lahenduse ma pakkusin välja ka valitsuses ja valitsus nõustus sellega. Me saime seda olemasolevat raamlepingut laiendada ja väga kiiresti said koolid, eelkõige need koolid, kus olid testid otsas, teste juurde osta. Nii et ma olen Riigi Tugiteenuste Keskusele väga tänulik selle eest, et nad mõtlesid kaasa, aitasid kaasa.

Kersti Sarapuu, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Palun selgitage, mis sai siis HTM-i haldusalas olevast riigireformist. See pidi ühendama riigiasutuste ja sihtasutuste tegevust. Ja nende kokkuhoitud vahendite abil, mis oleks pidanud tekkima, oleks saanud väga kenasti rahastada venekeelsetes lasteaedades eestikeelsete õpetajate [palkamist]. Miks jäi siis tegelikult see riigireform lõpetamata?

Aitäh küsimuse eest! Te mõtlete Harno loomist? Harno sai loodud. Ja suur tänu Mailis Repsile selle eest, et see suur reform sai tehtud. See oli väga oluline samm ja kindlasti jääb see Mailis Repsi teeneks, et Harno loodi. Kuna tõesti Harnosse loodi väga erineva vormiga organisatsioone, väga erineva organisatsioonikultuuriga organisatsioone, siis tõenäoliselt selleks, et see kujuneks ühtseks tugevaks organisatsiooniks, on tehtud kõvasti tööd, aga seda tööd peab jätkama. Kindlasti ei olnud kellelgi eeldus, ma usun, ka mitte Mailis Repsil endal, et sealt tekib väga suur kokkuhoid. Ja selleks, et need 70 uut nii lasteaia- kui ka kooliõpetajat, eestikeelset õpetajat venekeelsetesse lasteaedadesse ja koolidesse suunata, me saime valitsuselt lisaraha. Nagu ma ütlesin, valdkonda tuli 5 miljonit eurot, millest kaks kolmandikku läks "+1 õpetaja" [programmi raames inimeste] palkamiseks.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te olete korraldanud riigihanget. Te olete praegu menetlusalune isik väärteomenetluses. Täna olete seoses riigihangetega [algatatud] umbusalduse küsimuses siinsamas Riigikogu saalis, mis minu hinnangul eeldaks seda, et te peaksite selle seadusega olema niivõrd kursis, et teate une pealt kõike. Riigihangete seaduse § 48 esimene lõige sätestab: "Hankija on kohustatud korraldama riigihanke avatud või piiratud hankemenetlusena, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti." Kuulates teie õigustusi, [tekkis mul küsimus] ja palun öelge, millise riigihangete seaduse paragrahvi alusel te tegutsesite. Või kui te numbrit ei tea, viidake selle normi sisule.

Suur tänu! Me lähtusime riigihangete seadusest, mis ütleb, et kiireloomulisel ja erakorralistel juhtudel on võimalik kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke[menetlust] ühe või mitme ettevõtjaga.

Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Sellist, ma väga vabandan, pulgakommijuttu, millega ettekandja on [meie aega] sisustanud, ma olen kuulnud siin juba tükk aega. Ma palusin konkreetset viidet normile, et me saaksime aru, kas ettekandja teab, millega ta tegeles, või ta ei tea, millega ta tegeles. Kas oleks võimalik seda küsimust uuesti saada?

Aitäh! Ei, seda võimalust ei ole. Meil on kaks küsimust, nii et kui üks küsimus on küsitud, siis saab küsida ka teise küsimuse, aga niimoodi vahepeal küsida – seda [võimalust] kodu‑ ja töökord ei anna. Õnne Pillak, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Kui ma kuulan neid küsimusi ja vastuseid, siis järjest selgemaks saab, et tänase umbusalduse tuum on see, et Reformierakond on võimalikult kiiresti soovinud üle minna eestikeelsele haridusele. Sest kui probleem oleks olnud koroonaajal koolide maksimaalses lahtihoidmises ja kiirtestide hankes, siis sellele oleks saanud ju toonane koalitsioonipartner juba valitsuskabinetis viidata. Aga seda ei tehtud. Ja seesama alushariduse eelnõu oli üks väga konkreetne, üks kõige suurem samm, mis [viis] lähemale eestikeelsele haridusele üleminekule. Kahjuks Keskerakond ja EKRE tõmbasid sellele pidurit. Kas te ütleksite, millised olid need eesmärgid ja kuhu me oleksime jõudnud täna juba eestikeelse haridusega, kui neid eesmärke ei oleks pidurdatud?

Aitäh! Esiteks, ma pean ütlema Jaak Aabi tunnustuseks, et ma üldse ei väida, et see ei olnud meil teemaks, et kindlam oleks võtta kolm pakkumist. Jaa, Jaak Aab seda valitsuse istungil ka ütles. Aga arutelu käigus me jõudsime otsusele ja Jaak Aab ei jäänud eriarvamusele, ei palunud protokollida oma eriarvamust, et antud juhul me saame teha ühe ettevõtjaga, arvestades, et me teame, et neid konkreetseid teste on koolikeskkonnas kasutatud. See teema arutelu all kindlasti valitsuses oli ja me võtsime selle riski, et me läheme ühe ettevõtjaga hankesse.

See tegelikult on olnud minu jaoks pooleteise aasta jooksul suur üllatus, kui vähe on eestikeelsele haridusele üleminekuga ministeeriumis tegeletud. Meil tõesti ei olnud isegi ju riiklikku plaani, kuidas minna eestikeelsele haridusele üle. Esimest korda taasiseseisvunud Eestis on meil nüüd olemas selline plaan, mis on ekspertide poolt kokku pandud. Mina olen selle pooleteise aasta jooksul sellest plaanist lähtunud ja järjest neid plaani ettepanekuid ellu viinud, et me jõuaksime eesmärgini, et ühelgi Eestis elaval noorel ei oleks riigikeele oskamatuse tõttu klaaslagesid ees. Need on südantlõhestavad lood, mida ma kuulen ülikoolides või ka kutsekoolides käies. Näiteks hiljuti käisin Räpina Aianduskoolis, kuhu on tulnud Eesti riigis põhihariduse saanud inimene õppima ja ta on pidanud tegema pool aastat või aasta tööd selle nimel, et saada A1‑tase riigikeele oskuses. A1-tase! Nad on ütelnud, et 400 tundi on võtnud see aega. Miks me teeme oma noortele nii? Ärme teeme enam niimoodi! Laseme neil rahulikult saada osa Eesti väga heast haridussüsteemist.

Nii et vastuseks teie küsimusele: meil on nüüd olemas plaan, võtame ette selle plaani ja hakkame seda plaani täitma. See ei ole lihtsalt loosunglik plaan, vaid see plaan räägib ka õpetajate järelkasvu teemast – see, mis on Keskerakonnal täiesti põhjendatud mure. Meil on õpetajate järelkasvuga probleemid. Meil ei ole piisavalt õpetajaid, kes suudaksid ka teise emakeelega lastele eesti keeles õpetada. Aga miks te ei ole siis varasematel aastatel suurendanud koolitustellimust nendel erialadel? Miks te ei ole seda teinud? 450 000 eurot läks nüüd esimest korda selleks, et neid koolitustellimusi ülikoolides suurendada, just nimelt, et oleks õpetajatel oskus mitmekeelses klassiruumis ja lasteaias õpetada.

Mart Helme, protseduuriline küsimus.

Jaa, ma tahaksin lugupeetud vastajale meelde tuletada, et Reformierakond on 17 aastat olnud valitsuses. Miks te ei ole midagi teinud? 

Yoko Alender, palun!

Aitäh, hea esimees! Austatud minister! Olete lõvina seisnud oma valdkonna eest ja mäletan lihtsalt, jättes kõrvale rollid lapsevanemana, oli see tõesti oluline, et lapsed said kooli. Lapsevanemad, ma arvan, üle Eesti olid teile tänulikud. Eestikeelne haridus – loomulikult selle tänase protsessiga püütakse ka seda takistada. Ja kahjuks on siin sees ka mingid sellised isikliku kättemaksu noodid. Kas te tunnete, et te kahetsete ministriks olemist, või tunnete, et see, mis te olete saanud teha, on olulisem?

Aitäh! Mart Helmele ütlen, et sel ajal, kui Reformierakond juhtis valitsust, tehti esimene väga põhimõtteline samm eestikeelsele haridusele üleminekul. Nimelt, gümnaasiumiastmes kehtestati 60 : 40 keeleõpe, varasemalt olid gümnaasiumid täisvenekeelsed. Jah, võib öelda, et muidugi oli seda vähe, oleks võinud veel rohkem teha. Aga vähemalt see samm sai tehtud ja tegelikult pärast seda sammu ei olegi ühtegi sammu õieti astutud. Aga mina tunnen ja tean seda, et ma olen selle pooleteise aasta jooksul andnud endast maksimaalse, minust rohkem välja ei pigista. Kui Riigikogu täna mind umbusaldab, siis ma panen rahuliku südamega pastaka lauale ja soovin järgmisele ministrile jõudu tööle ja loodan, et ta teeb veel paremini.

Siret Kotka, palun!

Austatud istungi juhataja! Proua minister! Mul on väga kahju, et te täna olete siin korduvalt valetanud. Seetõttu küsin: kas te saate panna käe südamele ja vanduda oma abikaasa nimel, et ...

Tule taevas appi! (Juhataja helistab kella.)

... te ei ole saanud isiklikku kasu praegu ega tulevikus sellest korruptiivsest riigihankest ning Reformierakond ei ole saanud ega saa tulevikus sellest hankest korruptiivset raha?

Aitäh! Austatud Siret Kotka! Panen käe südamele, võin oma abikaasa nimel, kui see teile nii kallis on – õnneks mul on abikaasa –, öelda, et loomulikult ei ole saanud ei mina ega Reformierakond sellest hankest mitte mingisugust kasu. 

Dmitri Dmitrijev, palun!

Lugupeetud haridus‑ ja teadusminister! Ajakirjanduses on välja toodud fakt, et ministeeriumi valitud pakkuja Selfdiagnostics Osaühing on saatnud kooli ilma kasutusjuhendita teste, samuti vaid professionaalseks kasutuseks mõeldud teste, mille tarvitamine nõudnuks meditsiinitöötaja järelevalvet. Selle kohta algatas Terviseamet kogunisti menetluse. Samas, ajakirjanduse andmetel oli ministeeriumi laual veel vähemalt üks kiirtestide pakkumus ja Selfdiagnostics Osaühingule oli riigihankemenetluse raames pakutud ligi 30%‑line ettemaks. Küsin: kas oskate nimetada veel teisi riigihankemenetlusi, kus kasutati sarnast praktikat? Kas te tõesti siin parlamendisaalis jätkate kordamist, et ülla eesmärgi saavutamiseks on seaduserikkumine lubatud ja see on uus reaalsus, millega kõige kõrgem riigi seadusandlik organ peab edaspidi arvestama? Ja kas näiteks kohalike omavalitsuste juhid võiksid teilt eeskuju võtta ja selle pretsedendi valguses saaksid vajadusel keskenduda rohkem töö sisule, mitte hankemenetluse korralikule läbiviimisele?

Enne kui me läheme sellele vastamise juurde, protseduuriline küsimus. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Siin ikkagi kogu aeg käib läbi see teema, kuidas nende isiklike rünnakutega on. Äkki te kutsute praegu ministri korrale. See, mida ta Siret Kotkale tegi, oli väga-väga-väga lubamatu ja isiklik. Kähvata, et "õnneks minul on abikaasa"! Mida ta sellega öelda tahtis? Siin Riigikogu saalis sellist teemat tõstatada ... Piinlik ei ole või?

Aitäh teile! Ma palun nüüd ministril vastata Dmitri Dmitrijevi küsimusele. Palun!

Aitäh! Ma ütlesin, et õnneks minul on abikaasa, seetõttu, et minu abikaasa põeb juba aastaid väga rasket haigust ja ma olen väga tänulik, et ta on elus ja ta on minu abikaasa.

Vastates teie küsimusele: jah, tõesti, Terviseamet algatas menetluse, et [seda] uurida. Tegemist oli märgistuse küsimusega ja Terviseamet suhtles Saksamaa terviseametiga, et kontrollida nende testide kvaliteeti. Ja minule teadaolevalt Saksamaa terviseamet uuris seda ja kinnitas, et nende testidega, mis koolidesse jõudsid, oli kõik väga hästi. Need olid kvaliteetsed ja korralikud testid.

Ja ma olen täiesti kindel, et pärast seda, mis on toimunud nende kiirtestide hanke läbiviimisega kiireloomulisena ja erakorralisena, kindlasti kõik, ka kohalikud omavalitsused väga mõtlevad enne, kui nad seda seadusepügalat kasutavad. Ja peavadki mõtlema. Ja peavadki mõtlema! Ja meie ka mõtlesime, et nüüd on see pretsedent loodud ja väga palju on sel teemal räägitud, nii et ma arvan, et kindlasti on kõik hankijad oluliselt ettevaatlikumad, kui nad vast varasemalt olid.

Aga ma ütlen veel kord: väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanget on viimase kolme aasta jooksul kasutatud aastas enam kui 600 korda. See ei olnud mingi erand. Erand oli see, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hange tehti ühe ettevõtjaga. See tõesti oli erand, aga selles ei ole tuvastatud seaduserikkumist. Rahandusministeerium on oma kontrollaktis öelnud, et antud olukorras haridusministeeriumil ei olnud muud võimalust ja see oli põhjendatud. Küsimus on teises hankes ja teise hanke laiendamises ning Rahandusministeerium väärteomenetluse käigus uurib, kas me olime seadusega kooskõlas või ei olnud.

Dmitri Dmitrijev, palun, protseduuriline küsimus!

Lihtsalt täpsustan, et minu küsimuse sisu oli või see puudutas ettemaksu osa hankemenetluses.

Aitäh teile! Aitäh selle täpsustuse eest! Aga juhatajana ma ei saa sekkuda. Kui on küsimus, siis see, kuidas sellele vastatakse, [oleneb] iga vastaja äranägemisest. Loodame et ta vastab alati parimal võimalikul viisil. Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Ma pean uuesti küsima. Ega see olukord ei tekkinud ju ootamatult, nagu meteoriit oleks kukkunud taevast alla, et meil on nüüd järsku koolid lahti ja meil on koroonaolukord ja see sundis nüüd tegema ühe pakkujaga hanke. Ma olen olnud ka valitsuskabineti liige ja ma ei kujuta hästi ette, et kui valitsus on soovitanud võtta kolm pakkumist, siis ma ütlen, et ah, mis see valitsuse soovitus mulle korda läheb, ma tahan võtta ühe pakkumise. Ja teine küsimuse pool on see, millele te, ma loodan, ka vastate. Ma ei mäleta, et ma ministriks olemise ajal oleks ühelegi lepingule ise alla kirjutanud. Selle jaoks on ministeeriumis kantsler olemas.

Aitäh! Vaat kui kahju, et te ministrina kuidagi vastutust ei tahtnud võtta. Mina sain aru, et tegemist on esiteks valitsuse poolt tulnud ülesandega, kiireloomulise ülesandega, ja mina ei tahtnud vastutust veeretada ametnikule. Kusjuures ka menetluse käigus ütlusi andes ma küsisin, et kui sellele lepingule oleks alla kirjutanud näiteks kantsler või asekantsler, siis kas see väärteomenetlus käiks nende üle. Ja mulle kinnitati: jaa, siis käiks see nende üle. Aga tegemist oli valitsuse otsusega.

Loomulikult ei sadanud koroona meile taevast alla, me teadsime seda, et koroona on. Aga huvitav, miks Sotsiaalministeerium ei valmistunud selleks, et kiirteste koroonaviiruse leviku takistamiseks laialdaselt kasutada, eriti kui valitsus oli sügisel teinud väga selge otsuse, et koolid peavad lahti olema. Meditsiinitarvikute hankimine ei ole Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesanne. Haridus- ja Teadusministeerium sai valitsuselt selle ülesande siis, kui tervishoiuvaldkond ei saanud oma ülesannetega hakkama.

Margit Sutrop, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Ma tunnustan ja tänan teid selle suure pühendumuse ja selle töö eest, mis te oma ametiajal olete teinud. Minu üks teema, millega ma olen tegelenud, on kõrghariduse teema ja kuna umbusalduse üks osa puudutab ka kõrghariduse rahastamise küsimust, siis tahaksin selle küsimuse kohta oma vaate esitada.

On selge, et tegelikult probleem on väga palju vanem, ja umbusaldajad peaksid hästi teadma, et kõrghariduse tegevustoetus suhtena SKP-sse on langenud kümme viimast aastat, olles praegu väiksem kui 2009. aastal. Ja ka umbusaldajate hulgas olnud Keskerakonna minister ei suutnud seda probleemi lahendada. Selles mõttes on see tõesti väga palju nõutud, et kõik nüüd ühe aastaga laheneks.

Samas tean, et te olete selle eest seisnud südikalt, et ülikoolide mured ja ka halduslepingute sõlmimine sügisestel riigieelarve läbirääkimistel leiaks lahenduse. Ma küsiksin uuesti, et siin meenutada (Juhataja helistab kella.), millist summat te sügisestel eelarve läbirääkimistel küsite. Ja teine küsimus on see, et kõrgharidus on tihedalt läbi põimunud teadusega. (Juhataja helistab kella.) Kui palju olete te panustanud teadusesse, näiteks doktorantide mure lahendamisse ...

Hea küsija, teie aeg!

... mis on ju ka kõrgharidusega seotud? 

Palun ministril vastata! Hea küsija, teie aeg!

Aitäh! Riigikogu on vastu võtnud doktoriõppe reformi eelnõu ja suur osa 1%-st, mis suunatakse teadus- ja arendustegevustesse, ja sellest 1%-st, mis lisandub Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkonda, lähebki just nimelt doktoriõppe reformi läbiviimisesse. Ja siinkohal suur tänu eelmisele valitsusele, kes jõudis kokkuleppeni, et teadus- ja arendustegevusele suunatakse 1% sisemajanduse kogutoodangust, ja seda ka Keskerakonnaga ühine koalitsioon hoidis.

Aga jah, olen esitanud Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegiasse lisataotluse selleks, et kõrghariduse rahastamine järgmisel neljal aastal, kõrghariduse tegevustoetus järgmisel neljal aastal kasvaks vähemalt 15%. See tähendab, et aastal 2023 oleks lisavajadus pea 25 miljonit eurot ja sealt edasi nelja aasta vältel see summa kasvab. Aastaks 2026 on see juba kasvanud [nii palju], et 37,6 miljonit eurot oleks juurde vaja. Siis me tõesti hoiame kõrghariduse rahastamise taset 1% või 1,1% juures sisemajanduse kogutoodangust. See ei anna sellist olulist kvaliteedihüpet, mida tegelikult ülikoolid ootavad, aga see oleks baasrahastus, millega ülikoolid suudaksid ellu jääda.

Kui me vaatame varasemate aastate kõrghariduse rahastamist, siis hea koalitsioonipartneri Keskerakonnaga peetud eelarve läbirääkimistel ma küsisin kõrgharidusele juurde 7,3% tegevustoetuse kasvu, sain 0%. Valdkonna seest suunasin kõrghariduse rahastamisse 5 miljonit eurot, mis tegi tegevustoetuse kasvuks 3,1%. Kui vaadata varasemaid aastaid, siis Mailis Reps tegi väga tublilt, et aasta enne seda kasvas kõrghariduse tegevustoetus 4,9%, see oli 7,4 miljonit eurot, aga varasematel aastatel jäi kõrghariduse tegevustoetuse kasv samasse suurusjärku kui see 3,1%: 2,8%, 3,1% ja 2%, mis oli Keskerakonna haridusministri ametis oldud ajal. Aga see aasta, kus kõrghariduse rahastamist suurendati 4,9%, oli see aasta, kui õpetajate palka ei tõstetud üldse.

Taavi Aas, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Selle 26. kuupäeva kabinetiistungiga on nüüd küll üks huvitav lugu. Päris kindlasti sellel kabinetiistungil ei jõutud [hanke] arutamisel tulemuseni, et kolme pakkumist ei tule võtta, et selleks ei ole aega. See ei olnud päris kindlasti nii. Ka ei informeerinud te sellest, et te juba eelmisel õhtul ehk 25-ndal olite helistanud ühele ettevõttele ja võimalik, et leppinud kokku. Aga päris kindlasti oli sellel kabinetiistungil juttu sellest, et tuleb võtta kolm pakkumist. Sellele viitasid nii minister Jaak Aab kui riigikontrolör Janar Holm. Ja stenogrammi huvides ikkagi palun nüüd teil üle korrata, kas seal anti suunis võtta kolm pakkumist või mitte. 

Aitäh! Nii nagu ma olen korduvalt öelnud, ütlen ma ka praegu: jaa, me arutasime sel teemal, et kindlam oleks võtta kolm pakkumist. Ja ma ütlesin selgelt valitsusele ka seda, et ma olen suhelnud Selfdiagnosticsiga, kelle puhul me teame ja ka Sotsiaalministeerium teadis seda, et nad olid koolikeskkonnas oma teste piloteerinud, ja nad olid mulle kinnitanud, et nad saavad testid 1. novembriks tarnitud. Ka selle menetluse huvides ma olen käinud läbi kõik oma chat'id oma meeskonnaga sealtsamast valitsuse istungilt ja ma väga konkreetselt ütlesin seal oma meeskonnale, et valitsus ei ole nõus, et me teeksime selle ühe ettevõtjaga lepingu aasta lõpuni, mis oli ministeeriumi ametnike esialgne ettepanek. Ütlesin, et kui me teeme ühe ettevõtjaga lepingu, siis see peab olema võimalikult lühiajaline ja maksimaalselt üks kuu. Ja seda me ka tegime.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud ettekandja! Siin on korduvalt kiidetud riigihangete süsteemi ja Riigi Tugiteenuste Keskust, kes teevad seda kõike professionaalselt, ja ametnikud teevad professionaalselt. Aga te mainisite, et tõepoolest nad ei saanud hakkama, nende töö oleks venima jäänud ja sellepärast te pidite minema suunatud hanke peale. Milles see nende saamatus ja venimine seisnes? Ja siis nad olevat teile veel nõu andnud. Kas see nõu seisneski selles, et võtta üks pakkumine, ainult ühelt ettevõttelt?

Aitäh! See kolmas kiirtestide hange – selleks hetkeks me olime jõudnud Riigi Tugiteenuste Keskusega kokkuleppele, et nemad viivad kolmanda hanke läbi. Ja nad alustasidki selle läbiviimist kõiki reegleid arvestades avaliku hankena, rahvusvahelise hankena, ja oli teada, et see protsess on pikaajaline. Minult oodati seda väga lühikese ajaga, aga Riigi Tugiteenuste Keskus oli kaks kuud juba hanget menetlenud, kui selgus, et me peame tõenäoliselt selle hanke läbikukkunuks kuulutama, sellepärast et oli tehniliselt mingi märgistuse probleem nendel testidel. Justkui ei olnudki ühtegi pakkujat, kes kvalifitseeruks. Nad olid kaks kuud seda hanget juba selleks hetkeks läbi viinud, kui selgus, et me ei pruugigi saada sealt neid teste.

Siis me pidasime nõu. Ma pidasin nõu riigihalduse ministriga, rahandusministriga ja peaministriga, et millised on üldse lahendusvariandid sellises olukorras, kui me Riigi Tugiteenuste Keskuse korraldatud hankega neid teste õigeks ajaks ei saa. Ja siis Riigi Tugiteenuste Keskus ise soovitas meile, et Haridus- ja Teadusministeerium saab olukorra lahendada nii, et me olemasolevat lepingut laiendame. Ja selleks ajaks, kui nemad saavad oma hankega edasi minna, me saame koolid testidega varustatud.

Ma tutvustasin seda lahendust ka valitsusele ja valitsus nõustus, et kasutame seda võimalust. Meie ühine huvi oli, et koolides testitakse, sest koolides kiirtestimise tulemusel me nägime, et me tuvastasime rohkem kui 6000 nakatumist nädalas. Nii et see oli Riigi Tugiteenuste Keskuse panus, et nad võtsid kolmanda hanke, nad kriitilisel hetkel püüdsid leida lahendust, pakkusid meile lahendust. Keegi tol hetkel ei öelnud meile, et see lahendus on kuidagi seadusega vastuolus. Ei minu maja eksperdid ega Riigikantselei eksperdid ei osanud hinnata, et see võib olla kuidagi seadusega vastuolus. Täna siis uuritakse, kas see oli. Tõesti, Riigi Tugiteenuste Keskus on vabandanud meie ministeeriumi ees. Nad andsid endast parima, aga antud hetkel nad tõlgendavad Rahandusministeeriumiga seda seadusepügalat erinevalt.

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Siiralt, mul on uhke tunne, et meil on selline minister, kes võitleb nagu emalõvi. Ja ma tahtsin tegelikult ka tänada selle eest, et sa pidevalt oled meiega [kõike] arutanud ja rääkinud erinevatest probleemidest, mis on olnud, kaasa arvatud need kiirtestid. Sa kuulasid ka meid, seda tagasisidet, mis tuli meie kaudu valijatelt, et mida soovitakse. Üks väga väike, üks neljanda klassi poiss, minu enda poeg, ütles, et palun tehke kõik selleks, et koolid lahti oleksid. Ja tõesti, nende koolis nende klass käis terve aja koolis ja kõik oli väga hästi. Ma väga loodan, et kõik need menetlused lähevad hästi ja meie ees on alati, kuidas öelda, oma ala eest võitlev inimene. Mul ei ole küsimust, ma ainult siiralt hoian pöialt, et kõik läheks hästi. Kõike head!

Väga suur tänu!

Aitäh! Tuletan meelde, et me hetkel oleme küsimuste voorus. Jaak Valge, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma pöördun alushariduse eelnõu menetlemise juurde. Nimelt te nõustusite kultuurikomisjonis, et selle eelnõu mõned sätted vajavad ümberkirjutamist, sest neist võib niimoodi aru saada, et on võimalik ka Eesti lasteaedade muutumine pooleldi venekeelseteks. Ja me pidime komisjonis ministeeriumi uue sõnastusega tutvuma järgmisel koosolekul. Paraku te saatsite sinna hoopis kaks ametnikku, kes teatasid, et ministeerium midagi muuta ei kavatse. Samal ajal te tühistasite ka kokkusaamise EKRE fraktsiooniga, kus me pidime sedasama küsimust arutama. Ja nüüd minu küsimus on: kas te möönate, et teie koostöö parlamendiga pole olnud just eriti konstruktiivne, ja kas sel puhul tasub teil ikkagi imestada, et teie poolt ettevalmistatud eelnõud läbi kukuvad?

Aitäh! Olles ise töötanud Riigikogus enam kui kuus aastat, ma tõesti eeldasin seda, et me räägime nende sõnastuste muutmisest siis, kui on seaduseelnõu muudatusettepanekute tegemise aeg. Ma eeldasin, et me saame üheskoos leida sellise sõnastuse, mis kõigile osapooltele sobib. Kindlasti ei olnud selle sõnastuse eesmärk eestikeelsed lasteaiad kuidagi venekeelseks muuta. Ja seda ma kinnitasin teile ka selle eelnõu esimese lugemise ajal Riigikogu saalis. Ma korduvalt ütlesin, et leiame sellise sõnastuse, kus ei ole sellist kahtlust. Ja teiseks, ma tõesti arvasin, et me teeme seda muudatusettepanekute menetlemise ajal. See oli minu eeldus.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Mina väga ei kahtlegi, et te olete oma tööd pühendunult teinud. Aga pühendumine ei tähenda, et sa suudad vältida seaduserikkumist ega pea siis võtma vastutust. Te ütlesite algselt kõnes, et te teate, mida te olete teinud ja mida ei ole. Aga samas olete öelnud pärast Rahandusministeeriumis ülekuulamist, et te saite alles seal aru, milles teid süüdistatakse, mida te teinud olete.

Kas te siis teadsite hankeseadusi eirates ja ühele kindlale firmale seadusi rikkudes põhjendamatuid eeliseid andes, mida te teete, või ei teadnud? Või kui te küsisite peaministrilt miljonitehinguks nõu ja luba, tehes tema seaduserikkumises kaasosaliseks, kas te siis teadsite, mida teete? Kas peaminister ei öelnud teile, et selline tehingu korraldamine ja läbiviimine on mitme seadusega vastuolus? Ja kui te ei taha siin ise vastutust võtta, äkki te siis ütlete peaministrile, et tema võtaks selle vastutuse?

Suur tänu! See, et ma sain alles pärast ütlusi aru, milles mind süüdistatakse – see lause oli öeldud kontekstis, et [sain siis teada] täpselt need punktid, mida uuritakse. Näiteks et esimest hanget Rahandusministeeriumi järelevalvemenetluses ei uurita, uuritakse just nimelt teist hanget, teise hanke läbiviimist. See oli öeldud selles kontekstis. Oli küsimus, millistele paragrahvidele riigihangete seaduses me tuginesime. Me tuginesime §-le 49 ja täiendavalt ka §-le 72.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Te vassite ju siin. Esimest hanget ju ei olnudki üleüldse, seal te tegite lihtsalt suvaotsuse, kui rääkida hangetest, nii-öelda hangetest. Aga ma teen ka märkuse teie erakonnakaaslaste kohta: see panegüürika, mida nad üritavad siin, on lihtsalt imal. Kutsuge nad korrale, ärgu tehku, see teeb teile kahju.

Ja te demagoogitsete siin ja hüppate ühelt teemalt teisele. Üks teema on see, et te hoidsite koole lahti, aga kohus on öelnud, et kogu teie koroonaapartheid oli seadusevastane. Ja te teadsite juba sel ajal, kui te inimesi koondasite ja sundisite teste tegema, et see on seadusevastane, ja ikkagi jätkasite seda. Nüüd, teie väide, et keegi ei ole teile osundanud, kuidas oleks seda paremini saanud teha. No ega ei olegi osundanud, kuidas keegi 5 miljonit teenis. Ja lõpetuseks: ega mul küsimust teile ei ole, sest kõik on selge. (Juhataja helistab kella.) Te lisate ilusa peatüki teie erakonna korruptiivsesse ajalukku, kuulsusrikkasse korruptiivsesse ajalukku.

Head ametikaaslased! Tuletan meelde, nii nagu eelnevaltki: oleme küsimuste voorus. Jaak Aab, palun!

Aitäh, austatud esimees! Hea Liina! Jälle tuleb natukene õiendada, kõrgharidusele Reformierakonna delegatsioon ei küsinud sentigi juurde. Need kõnelused riigi eelarvestrateegia üle olid eelmise aasta kevadel väga rasked. Vastupidi, tehti ettepanek huvihariduselt raha ära võtta. Kahjuks see nii oli. Jah, ma saan aru, raha on nii palju, kui on, ja tuleb otsustada, mis on prioriteet. Reformierakonna jaoks see prioriteet ei olnud.

Nüüd hanke kiireloomulisusest. Mina tegin ka ühe sellise hanke, maskihanke, siis, kui ei olnud ühtegi tarnijat Eestisse. Võtsin Hiinast kahe päevaga neli võrreldavat pakkumist ja allkirjastasin ka ise lepingu, sest ametnikud ütlesid, et me ei tea, kas sealt kohale tuleb. Võtsin poliitilise vastutuse. Ma oleksin võinud ka siin aru andmas olla. No läks nii, et tänu suursaadikule ja [teiste] heale tööle need maskid jõudsid Eestisse, küll natuke hilinenult, aga kogu see ports tuli siia. Ja trahvi maksti ka, et nad hilinesid. Küsimus on see: kui 15 või 20 firmat oli Ravimiameti registris, miks ei võinud seda küsida sealt?

Aitäh! Jaak, ma küsisin kõrgharidusele raha täpselt samas summas, mida ma küsisin õpetajate palga jaoks raha. Ja mina ei tea, kus kohas need läbirääkimised teil delegatsioonide vahel toimusid. Aga me tegime valitsuses otsuseid ja ma mäletan väga hästi, kuidas me valitsuses arutasime lisataotlusi. Mul oli seal välja arvutatud, et kui õpetajate palk tõuseb 7,3% ja see jõuab riigi keskmiseni, siis õiglane on tõsta ka kõrghariduse tegevustoetust samavõrra. Ma olin rääkinud Rektorite Nõukoguga ja teinud nendega kokkuleppe, et kui see 7,3% tuleb, siis eelkõige suunatakse see raha õppejõudude palga kasvuks, et see oleks proportsionaalne õpetajate palga kasvuga. See oli väga selgelt Haridus‑ ja Teadusministeeriumi ettepanek ja seda me valitsuses ka arutasime.

Ja mul on väga hea meel, et sinul läks hästi. Aga mul on ka väga hea meel, et me saime tehtud kolme tööpäevaga hanke ja testid koolidesse ja nende testidega ei juhtunud ühtegi õnnetust, ükski laps ei teinud endale viga. Need hirmud olid tol hetkel väga suured, kuidas väikesed lapsed nende testimistega hakkama saavad. Ja kujutage ette, kui me oleksime kiireloomuliselt tarninud koolidesse teste, mida ei oleks olnud varasemalt laste peal piloteeritud, kui suur see ühiskondlik hirm oleks siis olnud. See oli oluline argument, et neid teste on lapsed kasutanud ja tulemus on olnud positiivne. Ma usun, et suuresti tänu sellele ka ei juhtunud ühtegi ebameeldivat intsidenti. Vastupidi, lapsed said sellega väga hästi hakkama.

Anneli Ott, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te olete ministrina olnud Eesti laste vaktsineerimise veendunud toetaja ja eestkõneleja. Samas me teame algusest peale, et nende lõpetamata ohutusuuringutega vaktsiinide lõplik mõju ei ole teada ei täiskasvanutele ega ka lastele ja noortele. Mulle on jäänud arusaamatuks teie veendumus seda propagandat tehes. Palun öelge, millistele teadmistele, millisele infole, tarkusele te olete tuginenud sel viisil seda vaktsineerimist survestades, sellist tegevust ellu viies.

Aitäh, hea Anneli! Samal ajal olite ka teie valitsuse liige, kui teadusnõukoda andis meile ülevaadet sellest, milline on vaktsineerimise mõju. Ja me nägime seda ka praktikas, et vaktsineerimise mõju ka koolides oli väga hea kuni omikronilaineni, mis läks suures osas läbi ka vaktsiini[kaitsest]. Aga nendes koolides, kus koolipere oli laialdaselt vaktsineeritud, ei hakanud ka see viirus kiiresti levima. Nii et koolikeskkondades me nägime, et vaktsineerimisest oli väga palju kasu.

Martin Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea minister! No nii palju valetamist, kui siit puldist on viimase pooleteise tunniga tulnud, ma ei ole tükk aega siin saalis kuulnud. Ainuüksi selle eest peaks te lihtsalt ära peletatama sellest ametist kiiremas korras. Alates sellest, et teil ei olnud muud valikut, et pidi koolid lahti hoidma ja sellepärast tuli võtta pakkumine, jätkates sellega, et see esimene ost oli üldse mingit sorti hange ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Aga ma küsiksin niimoodi: kas teie otsust osta seadust rikkudes sellelt firmalt, kellelt te ostsite, mõjutas ka see, et ilma selle tegeliku hanketa teie poolt välja valitud ja teistest oluliselt kallima hinnaga teste müünud firma omaniku abikaasa on juba ligi kümme aastat olnud Reformierakonna liige? 

Marko Lehese abikaasa on Reformierakonna liige? Ma ei tea seda inimest absoluutselt, ma tõesti ei tea. Aga me ei saa öelda seda, et see esimene hange ei olnud mingi hange. Hankeseadus lubab läbi viia väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanget ühe ettevõtjaga. Ja ma ütlen veel kord, et ka järelevalveametnikud on kinnitanud, et see oli antud hetkel seadusega kooskõlas. Ja seda hanget läbi viies me teadsime seda, meie teadmine oli, et me käitume seadusega kooskõlas, kuna sellise võimaluse seadusandja oli pakkunud. Aga seda, et Marko Lehese abikaasa on reformierakondlane, kuulen ma praegu teie käest esimest korda. Ma ei tea seda inimest.

Maria Jufereva‑Skuratovski.

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Ma soovin küsida alushariduse eelnõu kohta, mille Riigikogu lükkas tagasi. Keegi ei kahtle, et alushariduse süsteemi on vaja paremaks teha, aga mainitud eelnõu puhul me nägime, et see oli toores, läbimõtlemata ega arvestanud laste ja lapsevanemate huvidega ega kohalike omavalitsuste rahalise seisuga. Ma küsin: miks te ei arvestanud kohalike omavalitsuste muudatusettepanekutega?

Aitäh! Kohalikud omavalitsused saanuks selle seaduseelnõu kohaselt selgema ülesannete jaotuse. Uusi ülesandeid kohalikele omavalitsustele ei pandud. Lapsed peavad saama ka praegu kohalike omavalitsuste poolt [tuge], abi vajavad lapsed [peavad saama] tuge.

See, mis muutus, oli tõesti see, et lasteaiarühmadesse, igasse venekeelsesse lasteaiarühma peab palkama vähemalt ühe eestikeelse õpetaja. Selliseid lasteaiarühmi, mis on venekeelsed ja kus ei ole täna eestikeelset õpetajat, on 215. Ja kui mõelda, et praegu riik on toetanud [nii], et 190 õpetajat on valdavalt venekeelsetes lasteaedades ja koolides tööl, siis nemad on lisaks olemasolevale personalile. Aga selle eelnõu puhul ei eeldanud me seda, et eestikeelne õpetaja tuleb lisaks, vaid et ta tuleb venekeelse õpetaja asemele. See tähendab, et kulusid rohkem ei oleks kohalikule omavalitsusele tekkinud. Selleks, et lapsed saaksid eesti keelt õppida ja eesti keeles rääkida, on vaja, et nendega räägiks inimene, kes räägib head eesti keelt.

Urmas Reitelmann, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Proua minister! Teid kuulates tekib taas tahtmatult küsimus, kas mõni reformierakondlane vahel tõtt ka räägib. Ma annan teile selle võimaluse. Ma ei räägi haridusministeeriumi korruptiivsest minevikust, vaid helgest tulevikust. Tartu Ülikoolis on uued õppeained, õpetatakse inimesekeskset sotsiaalset innovatsiooni ja suunamudimist. Ma tahtsin küsida selle suunamudimise kohta. Kuna tegemist on akadeemilise õppeasutusega, siis tõenäoliselt tehakse ka suunamudimisealast teadustööd. Kas te selgitaksite palun, millisesse valdkonda suunamudimine kuulub? Mis eesmärgil seda õpetatakse? Kas on tulevikus kavas ka doktorantuurid suunamudimises? Rääkige palun sellest. Saate tõtt rääkida.

Aitäh! Meil on ülikoolid autonoomsed ja ülikoolid otsustavad, milliseid erialasid nad avavad ja milliseid erialasid ei ava. Seda ei otsusta ministeerium, veel vähem minister. Ma saan aru, et te unistate sellisest riigist, kus minister või Riigikogu liige ütleb, mida ülikool peaks tegema. Mina arvan, et see ei ole õige lähenemine, ülikoolid peavad olema autonoomsed. Ja mina sellesse konkreetsesse ühte õppekavasse kindlasti ei kavatse sekkuda.

Martin Helme, protseduuriline küsimus, palun!

Siin on kombeks, et tihtilugu inimesed omistavad teistele mõtteid ja sõnu, mida need ei ole öelnud ja rääkinud. Ma täpsustan ära: meie ei unista sellisest riigist, meie unistame sellisest riigist, kus minister ei varasta.

Tänan! Riho Breivel, palun!

Lugupeetud eesistuja! Hea minister! Ma küsin kolleeg Valge küsimusest lähtuvalt. Me tahtsime teiega kokku saada 23. mail ja just selleks, et rääkida nii alusharidusest kui ka muudest probleemidest, mis puudutavad nii keeleõpet kui ka muud. Teie praktiliselt lükkasite selle asja tagasi, ütlesite, et olete Tartus ja ei saa tulla. See on muidugi huvitav ettekääne.

Küsimus on selles, et te ütlete, et oleks alushariduse kohta võinud ettepanekuid teha. Kuid ma olen ausalt öeldes sügavalt pettunud igasuguste ettepanekute puhul, kui me oleme neid teinud, sest praktiliselt need ettepanekud jäävad alati, kuidas öelda, menetlemata, need lükatakse lihtsalt komisjonis tagasi. Ja sellepärast, kas te ei arva, et meil oli ikkagi põhjust selle eelnõu edasist menetlemist mitte usaldada? 

Aitäh! Ma olin öelnud kultuurikomisjonis ja ka siin Riigikogu puldis, et me otsime lahendust selleks, et see sõnastus oleks arusaadavam, selgem. Meie ühine eesmärk oli see, et ei oleks võimalik eestikeelseid lasteaedu kuidagi venestada. Ja see on täiesti tavapärane parlamentaarne käsitlus. Parlamendil on õigus muuta seaduseelnõusid ja ei olnud minul küll sellist soovi ega tahtmist, et kui me kultuurikomisjonis leiame sobiva sõnastuse, et [me] siis kuidagi [hakkame] sellele vastu töötama. Vastupidi, kui komisjon leiab, et see sõnastus on õige ja hea, siis on parlamendil õigus see seadus vastu võtta antud muudatusega.

Protseduuriline küsimus, Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma juhin tähelepanu, et minister ... No nüüd ma ei saa kasutada sõna "valetab", vaid ma lihtsalt ütlen, et ta ei ole pädev või ta ei ole teadlik, sest sellel kultuurikomisjoni koosolekul teda ei olnud. Seal olid Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikud ja me arutasime täpselt sedasama küsimust, mis me teeme siis selle alushariduse seaduse eelnõuga, selle konkreetse paragrahviga, mis on mitmeti mõistetav. Ega me ilmaasjata ei lükanud seda tagasi. Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikud kommunikeerisid meile väga selgelt, et nende poolest jääb see paragrahv sinna sisse. Üks põhjendus oligi see, et aga meil on nii palju rahvusvähemusi. Selles mõttes oli nende kommunikatsioonist arusaadav, et ükskõik millised muudatusettepanekud me teeme, nad ei kavatse mitte midagi muuta. See oli põhjus. Teid seal koosolekul ei olnud ja palun mitte levitada seda ebapädevat seisukohta, et me oleks võinud [midagi muuta] esimese ja teise lugemise vahel.

Tänan! Protseduuriline küsimus, Kert Kingo, palun!

Ma tänan! Minul on tõesti protseduuriline küsimus, ka stenogrammi huvides. Mina sooviksin teada, kas umbusalduse formaat on muutunud. Kas nüüd on umbusalduse puhul niimoodi, et umbusaldatav hämab, keerutab ja valetab? Kas see on üles ehitatud nüüd niimoodi?

Aitäh! Kogu see formaat, mis Riigikogus on: ükskõik mis erinevates etappides tuleb rääkida ausalt, selgelt, konkreetselt rääkida asjast ja ka küsida. Nii see formaat on ja see muutunud, Kert Kingo, ei ole.

Protseduuriline küsimus, Jüri Jaanson, palun!

Aitäh! Ma saan aru, et niinimetatud protseduurilised küsimused on väljunud protseduuriliste küsimuste formaadist ja mina ka praegu väljun. Seetõttu ...

Palun ärge väljuge!

... küsin austatud juhataja käest, kas tema on mingil hetkel tabanud meil siin puldis olevat ministrit valetamiselt, hämamiselt, ma ei tea, millelt veel, mida siin enne nimetati.

Aitäh! Nagu ma olen öelnud, et juhataja ei sekku sellesse, mida täpselt küsitakse või vastatakse. Juhataja saab ainult paluda, et me püsiksime selles teemas ja ei valetaks. See, et protseduurilised küsimused, nagu te ütlete, härra Jaanson, on ajas muutunud, eriti selle koosseisu algusest alates, vastab tõele küll.

Küsimus, mitteprotseduuriline, Kalle Grünthal, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Aitäh teile, lugupeetud ettekandja! Poolteist tundi kulus aega selleks, et te suutsite mulle öelda, millise paragrahvi alusel see väljakuulutamiseta läbirääkimisega hankemenetlus käis. Selgus, et see on § 72. Selle esimene lõige sätestab ilusti-kenasti ära, et hankija teeb ettepaneku ettevõtjale, kelle majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks eeldatavalt piisav. Aga te tegite ettepaneku Selfdiagnostics OÜ‑le, kelle tegevusalaks on hoopis muu meditsiini‑ ja hambaraviinstrumentide ning materjalide tootmine. Täiesti müstika! Nüüd mingi tootmisettevõte, mingi vabrik hakkab korraldama hanget! Palun kirjeldage, miks te valisite just [firma], kes ei tegele hankimisega, vaid tootmisega, ning ühtlasi kirjeldage ka seaduses sätestatud majanduslikku ja finantsseisundit ning tehnilist ning kutsealast pädevust. 

Aitäh! Hea Riigikogu liige! Te oma eelmises küsimuses – ma kuulasin teid väga tähelepanelikult – ütlesite just nimelt, et te ei soovi konkreetset paragrahvi, vaid põhimõtet, millest me lähtusime. Ma rääkisin, millisest põhimõttest me lähtusime, ja kui te protseduurilise küsimuse käigus kinnitasite, et minister ei vastanud teie küsimusele, et te tahate saada konkreetset paragrahvi, siis ma selle paragrahvi teile ka ütlesin. Ja kinnitan veel kord, et Selfdiagnostics müüb või müüs vähemalt tol hetkel – ma ei tea nende tegevust praegu – kvaliteetseid kiirteste ja Terviseamet ka kontrollis nende kiirtestide kvaliteeti.

Margit Sutrop, palun! Vabandust! Palun mikrofon Kalle Grünthalile! Protseduuriline küsimus.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ilmselge konkreetne vale ministri suust. Mina ei tea, kust tema andmeid võtab, mina võtan äriregistrist. Seal on tegevusalade loetelu ja seal ei ole mingit kiirtestide hankimist kirjas, seal on konkreetselt: muu meditsiini- ja hambaraviinstrumentide ning materjalide tootmine. Paluks stenogrammi huvides see kirja panna, et minister valetab.

Margit Sutrop, palun, teie küsimus!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Te olite koos Keskerakonnaga valitsuses. Minu küsimus on selline: kas te oleksite kunagi arvanud, et kui teie võitlete nii entusiastlikult eestikeelse hariduse eest, siis seesama Keskerakond äkki koos EKRE-ga teile selle eest umbusaldust avaldab?

Tänan! Esiteks ütlen, et testid on ka meditsiinivahend. Aga loomulikult oli teada, et meil koalitsioonis Keskerakonnaga olid eestikeelsele haridusele ülemineku osas väga erinevad seisukohad. Ent ma arvan, et hoolimata sellest, et meil olid erinevad seisukohad, me saime väga palju asju siiski tehtud koos Keskerakonnaga. Näiteks see, et ükspuha, kes järgmine minister on, meil on olemas eestikeelse hariduse tegevuskava, me saime Kohtla-Järve Järve Kooli riigistatud, Kohtla-Järvel ja Narvas on suurte venekeelsete põhikoolide rekonstrueerimist toetatud selle eesmärgiga, et nendest saavad varajase keelekümbluse koolid.

Oli veel mitmeid asju, kus ei olnud vaja valitsuse otsust, kus oli ministri pädevus otsustada. Näiteks otsus suurendada koolitustellimust, aga ka kvalifikatsiooninõuete muutmine. Meil on täna 2300 haridustöötajat, kelle keeleoskus ei vasta seaduses ettenähtud nõuetele, ja need õpetajad saavad täna töötada tähtajatute lepingutega. Ma loodan, et selle ma jõuan ära muuta, sest valdkond seda väga toetab. Hiljuti tuli ka kooskõlastusringilt sellise määruse eelnõu, et nii õpetajate kui ka tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuetesse lisada keelenõuded, et nende õpetajate ja koolijuhtidega, kelle keeleoskus ei vasta nõuetele, peab tegema tähtajalise lepingu ehk aastase lepingu. 

Nii et tegelikult me saime väga palju koos Keskerakonnaga tehtud. Ma olen selle eest väga tänulik Keskerakonnale. See, et [olukord] niimoodi kulmineerus alushariduse seaduse [menetlemisel], mulle selles mõttes tuli üllatusena, et valitsuses ükski Keskerakonna minister selle seaduseelnõu vastu ei protesteerinud ega võtnud sõna.

Erki Savisaar, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Teie eelkäija Mailis Reps algatas 2018. aastal pilootprojekti, mille raames nelja aastaga palgati venekeelsetesse lasteaedadesse 300 eestikeelset õpetajat, suurendati ülikoolide halduslepingutes eesti keele ja eestikeelsete õpetajate riiklikku tellimust. Oma tänastes vastustes te olete samuti kiitnud seda pilootprojekti, kui edukalt see on läinud ja kui häid tulemusi andis. Kuid ometi te ei jätkanud selle projekti laiendamist, nagu enne teid olid neli aastat teinud nii Mailis Reps kui ka Jaak Aab. Miks te õõnestate eestikeelset haridust ja vähendate koolide-lasteaedade võimet tegeleda lastega, kelle emakeel ei ole eesti keel? Ja kui te nüüd ütlete, et see kõik on jama, siis palun kinnitage ka mingite reaalsete faktidega, mida te olete teinud, et selliste erioskustega õpetajaid oleks tulevikus rohkem kui varem.

Aitäh küsimuse eest! Siis, kui mina ministeeriumisse jõudsin, oli "+1 õpetaja" programmi raames tööle võetud 120 õpetajat, seda siis alates aastast 2018. Minu ajal see programm laienes 70 õpetaja võrra. 70 õpetajat võeti tööle sel ajal, kui mina olin minister. Ja nüüd tähelepanu-tähelepanu, Jaak Aab ka! Ei olnud planeeritud selleks aastaks raha selleks, et nendele õpetajatele palka maksta. See "+1 õpetaja" programm oli projektipõhine, iga aasta taotleti raha selleks, et nendele õpetajatele palka maksta. Ja olin ka mina olukorras, kus ma pidin taotlema raha selleks, et seda laiendamist läbi viia. Kokku me suunasime valdkonda 5 miljonit eurot ja kaks kolmandikku sellest 5 miljonist eurost läks just nimelt "+1 õpetaja" [programmi] palgarahadeks. Nii et selles mind süüdistada, et mina olen peatanud selle programmi või ei ole seda laiendanud, on väga ebaõiglane. Jaak Aab ja Jaanus Karilaid on avalikkuses öelnud, et 300 õpetajat sai nende valitsemise ajal tööle võetud. Ei ole! Mingit 300 ei ole. Täna on 191 õpetajat tööl ja neist 70 on võetud tööle minu ametiaja jooksul.

Mart Helme! Vabandust, protseduuriline küsimus, Jaak Aab!

Ma väga vabandan, aga tuleb õiendada, et seda "+1 õpetaja" programmi ka varem rahastati HTM-i eelarvevahendite arvel. Ma protseduuriliselt pean selle ära märkima. Nii Mailis Reps kui Jaak Aab tegid selle otsuse juba tegelikult ära, et eelarvevahendite arvel seda rahastatakse, ja valitsus andis juurde isegi raha Liina Kersnale. Aga see oli otsustatud varem.

Aitäh selle täpsustuse eest! Protseduuriline küsimus, Jürgen Ligi.

Aitäh, härra Ratas! Te olete andnud täna paar väga head vastust kohatute küsimuste peale. Kas ma tohin teilt paluda, et te veel kord ütleksite, et protseduurilised küsimused on üks teine asi ja mitte õiendamine vastuste sisu üle, kui arvamused lahku lähevad. Kas te teeksite seda korra veel? See läheb juba üle igasuguse piiri, mis siin toimub.

Aitäh! Teil on õigus, protseduuriliste küsimuste sisu on teine. Aga te teate seda väga hästi, et kui pannakse käsi püsti, siis ei näe juhataja ette, mida küsitakse selle küsimuse raames. Ja nii nagu ma vastasin eelnevalt ühele ametikaaslasele, tõsi on see, et selles XIV Riigikogu koosseisus on algusest peale protseduuriliste küsimuste küsimine saanud hoopis uue hoo ja uue tähenduse. Aga jah, ma olen teiega päri, et protseduuriliste küsimuste sisu on see, kui tõesti inimesel ei tööta mikrofon või on mingi muu säärane mure. Siis antakse sellest protseduurilise küsimusega teada.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Ka eelmine protseduuriline küsimus näitas veenvalt seda, et meie ees on inimene, kes süüdimatult vassib ja valetab. Süüdimatult vassib ja valetab! Korduvalt on tema vassimisi ja valetamisi ümber lükatud. Mu küsimus on nüüd järgmine. Lugupeetud Liina Kersna, te olete menetlusalune, te olete väärteokahtluse tõttu menetlusalune. Kas te ei ole kuulnud niisugusest asjast, et sellisel juhul peaks võtma poliitilise vastutuse ja ametist tagasi astuma? Miks te seda siiani teinud ei ole ja miks te tulete meie ette silmakirjalikult valetama‑vassima? Me muidugi mõistame teie fraktsiooni katseid [suunata] fookus kogu aeg niinimetatud eestikeelsele haridusele, mis sisuliselt on Eesti lasteaedade venestamine, Eesti koolide venestamine, nii nagu Kremli agentidel, kes VEB Fondiga sabapidi nende hammaste vahel on, kombeks on. Millal te tagasi astute?

Aitäh! Esiteks Jaak Aabile: te võisite oma plaanides teha tõesti selle otsuse, et aastal 2021 "+1 õpetaja" programm peab laienema. Aga fakt on see – ja see ei ole mingi hämamine, see on fakt –, et selle laienemiseks ei olnud ministeeriumi baasi raha arvestatud. Ei olnud arvestatud! No kuulge, ma olen praegu selle ministeeriumi minister ja ma näen neid numbreid eelarves, mis olid planeeritud, ja mida ei olnud planeeritud. Seda ei olnud planeeritud. Mina küsisin selleks lisaraha ja sain selle lisaraha. Sellest 5 miljonist eurost, mis ma sain lisaks, kaks kolmandikku läks selle [programmi] laiendamiseks. Kui ma ei oleks tahtnud seda "+1 õpetaja" programmi laiendada, siis ma ei oleks küsinud selle jaoks raha. Ma ei oleks seda programmi laiendanud ja oleksin suunanud näiteks eestikeelsetele põhikoolidele suurema toetusmeetme, [mille toel] täna juba väga paljud venekeelsed lapsed õpivad, sellepärast et nende vanemad soovivad, et nad saaksid kvaliteetset eestikeelset haridust. Aga ei ole põhikoole toetatud selles, et õpetada suurel hulgal muukeelseid lapsi. Nad on hätta jäänud ja kannatanud on ka meie enda eesti lapsed. Aga ma siiski otsustasin laiendada "+1 õpetaja" programmi ja püüda leida selleks lisavahendeid.

Ja, lugupeetud Mart Helme, ma astun tagasi samal päeval, kui prokuratuur otsustab alustada uurimist.

Head ametikaaslased! Tulenevalt ka Jürgen Ligi küsimusest ma arvan, et kõigil on mõistlik vaadata korraks uuesti §-le 74 otsa. See, "Protestid ja küsimused istungi läbiviimise korra kohta", lõige 1 ütleb: "Kui Riigikogu liige leiab, et istungi läbiviimise reegleid rikutakse, võib ta esitada istungi juhatajale protesti." Lõige 2: "Kui Riigikogu liige soovib saada selgitust istungi läbiviimise reeglite kohta, võib ta esitada istungi juhatajale küsimuse." No näiteks, mitu küsimust on antud päevakorrapunktis ja kas läbirääkimistel saavad sõna ainult fraktsioonide esindajad. Mina tõlgendan seda nii. Aga nagu ma ütlesin, kui käemärk püsti pannakse, ei tea juhataja mitte kunagi, millega see küsimus lõpeb. Aga jah, seaduse sisu mõte on olnud see.

Anneli Ott, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma paluksin, et te veel kord selgitaksite, millel põhineb teie kindel veendumus survestada koolides meie lapsi vaktsineerima. Ma lihtsalt toon näite. Jah, te mainisite, et me olime koos valitsuses. Tõesti, me olime. Ja mina mäletan väga hästi, kuidas Irja Lutsar tõi mitu korda välja, et laste vaktsineerimine on vaja väga tõsiselt läbi kaaluda, sest on suur oht nii müokardiidi kui ka perikardiidi tekkeks. Ka Põhjamaad lõpetasid näiteks Modernaga vaktsineerimise sellelsamal põhjusel. Samal ajal oli meil e-koolis häirivalt suurte tähtedega kirjas, kutsuti üles vaktsineerima, väites et see on ohutu, see on tõhus ning veel haigust ennetav ka. Minu küsimus ongi: kas te olete valmis vastutama võimalike tulevikus tekkivate tervisekahjustuste eest nii nendel lastel kui ka nende sündivatel lastel?

Aitäh! Õnneks on Eesti Vabariik selline vabariik, kus selliseid otsuseid, keda vaktsineerida ja millistel tingimustel vaktsineerida, teeb immunoprofülaktika komisjon, mitte minister. Ja kindlasti ei tee seda haridusminister. Kui selles vaktsineerimises on midagi poliitilist, siis need poliitikad sünnivad Sotsiaalministeeriumis. Teie hea kolleegi Tanel Kiige vastutada oli see tol hetkel.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Ma pean ütlema, et ma olen natuke üllatunud. See vastus, mis te Taavi Aasa küsimusele andsite, et valitsuskabinetis otsustati, et te peate võtma kolm pakkumist, aga teie ütlesite, et see ei lähe nii ja te võtate ühe pakkumise. Ja peaminister oli sellega nõus. See on päris üllatav, et sedasi käib valitsemine.

Aga nüüd ma küsiksin siia juurde. Kas enne 25. või 26. oktoobrit, kui hange välja läks, te pidasite nõu või saite juhiseid ka Reformierakonna liikmete käest? Teid täna tänati selle eest, et te käisite fraktsioonis ja pidasite nõu ja andsite aru. No EKRE fraktsioonis te ei ole käinud. Ma küsin: kas te saite enne hanke ülespanemist ka Reformierakonna liikmetelt sisendit, kuidas te peaksite selle hankemenetluse läbi viima?

Aitäh! Esiteks, valitsus ei andnud mulle suunist, et peab võtma kolm pakkumist. See oli arutelu all, et oleks kindlam, kui on kolm pakkumist. Aga me hindasime, et meil ei jätku selleks aega, ja [kuna] meile on teada, et on olemas üks ettevõte, kes on oma teste piloteerinud koolides, siis me teeme selle ettevõttega võimalikult lühiajalise lepingu ja järgmises hankes [saame] juba laiendada, kui on juba rohkem teadmisi, kuidas kiirtestimist koolis on võimalik korraldada. Ja teisele küsimusele vastuseks: ei, mitte ükski reformierakondlane ei öelnud mulle, kuidas ja kellega mingit hanget läbi viia.

Martin Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea minister! Mind nii ärritab see tuim valetamine, mis siin käib, et ma tõesti ei suuda. Juttu on olnud nii täna kui ka eelnevalt ajakirjanduses, et teil ei olnud mingit muud valikut selle esimese ostu sooritamise puhul, et oli vaja kiiresti otsustada ja oli vaja kiiresti osta. Ja näe, oli üks firma, keda oli võimalik selleks kasutada. Loomulikult oli see firma, kellel endal ei olnud raha, talle tuli ettemaks teha. Aga mina tean, minuga võttis ühendust firma, kes oli varasemalt haridusministeeriumile müünud kiirteste odavamalt. Haridusministeeriumis oli olemas varasem nendega koostöö kogemus. Millegipärast selle firmaga ei võetud ühendust selle kiire ostmise puhul. Noh, see jutt, et meil polnud valikut ja me pidime [just nii] tegema – see on lihtsalt valetamine, tuimalt näkku valetamine nii avalikkusele kui ka Riigikogule. Mul on küsimus: kas te ei saa mitte millestki aru, mis teil seal ministeeriumis toimub, või te oletegi küüniline valetaja? Kumb on või on mõlemad korraga?

Aitäh küsimuse eest! Esiteks, Haridus‑ ja Teadusministeerium suurtes kogustes kindlasti ei ole kiirteste ostnud. Me taotlesime lisaeelarvest 800 000 eurot, et koolidele anda võimalus kiirtestide ostmiseks. Selle raha me jagasime laiali kohalikele omavalitsustele ehk koolipidajatele, kes siis selle raha eest ostsid kiirteste. Me tegime ja teeme koolide seas iga nädal küsitlusi. Ja me uurisime tol ajal ka seda, milliseid kiirteste on ostetud, ja see ampluaa oli väga lai. Oli ostetud ka ilmselgelt mittelapsesõbralikke kiirteste. Ja seetõttu ei soostunud me enam niimoodi koolipidajatele otse raha eraldama, selleks et nad kiirteste ostaksid. Tuletan veel meelde, et see oli aeg, kus kiirtestimine ei olnud laialt levinud. Meil on täna oluliselt rohkem teadmisi kiirtestimisest ja testide kvaliteedist. Nende testide kvaliteeti on tänaseks oluliselt rohkem hinnatud.

Ja siis see teine küsimus. 27. oktoobri pärastlõunal saatis kirja Medivar OÜ, kes ütles, et neil on olemas 300 000 testi ja nad oleksid valmis neid tarnima. See oli 27. oktoober. 28. oktoobril me juba allkirjastasime Selfdiagnosticsiga lepingu, sellepärast et 28‑ndal eraldas valitsus kiirtestide ostmiseks ka raha. Aga eeltöö oli juba Selfdiagnosticsiga tehtud, meil olid lepingu põhjad juba ette valmistatud, et nii kui valitsuses raha eraldatakse, me saaksime selle kiiresti allkirjastada ja ettevõte saaks kohe oma tegevust jätkata. 28. oktoober oli neljapäev ja meil oli vaja teste reaalselt koolidesse 1. novembriks. Medivar ei teinud meile pakkumist, selles kirjas ei olnud, et me suudame pakkuda 300 000 testi mingi kindla hinnaga. Jah, ma olen nüüd uurinud, kas Medivarile vastati, ja olen aru saanud, et neile ei vastatud. Jah, ministeerium kindlasti oleks pidanud Medivarile vastama, et me oleme läinud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke[menetlusse] ühe ettevõtjaga. Ja me kutsusime Medivari osalema teises hankes ja nad osalesid ka teises hankes, aga kahjuks nad ei võitnud seda hanget.

Merry Aart, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Väga raske on uskuda, et ühe pakkujaga läbirääkimiste puhul, eriti veel, kui [tehakse] avansiline makse, ei ole teada tausta, kes istub teisel pool lauda. Olles ka praktikas olnud, on mul seda väga raske uskuda. Aga ma küsiksin teie käest seda. Oli kiire, oli nädalavahetus. Ma saan aru, et eesmärk tegelikult oli väga õige ja korrektne, aga iseasi on, kuidas [kõike] tehti. Kas ei olnud arutluse all ka seda, et võiks teha odavama hanke, ütleme, esialgu 200 000, 300 000 või 500 000 [eurot]? Sellega oleks võitnud aega, et saaks lihtsalt rahulikumalt asju ajada. See oleks olnud võib-olla korrektsem. 

Aitäh! Probleem on selles, et kui me oleksime teinud veel vähemas mahus selle esimese hanke, siis oleksime pidanud ju järgmise hanke veel kiiremini tegema. Me saime valitsuselt otsuse, et ühe ettevõtjaga lepingut tehes me peame tegema selle lepingu minimaalse aja peale ehk siis üheks kuuks. Ja see, et me tegime selle üheks kuuks, pani meid kohe väga suure surve alla. Järgmist hanget me pidime samuti tegema väga kiireloomuliselt, sest see aeg, see üks kuu, on hankemenetluses väga lühike aeg ja me tõesti kohe alustasime sellega. 1. novembrist läks koolides kiirtestimine lahti. 4. novembril me küsisime Riigi Tugiteenuste Keskuselt abi, et kas nad saaksid selles hankes meiega kaasa tulla. Meile öeldi, et kahjuks see ei ole nii kiireloomuliselt võimalik, ja me juba 8. novembril saatsime välja 17 ettevõttele pakkumise. Nii et see tõesti käis väga-väga kiiresti. Kui me oleksime teinud selle esimese hanke veel väiksemas mahus, siis me ei oleks saanud järgmist hanget kuidagi rahulikumalt teha. Vastupidi, me oleksime pidanud tegema seda veel kiiremini.

Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Teie käest on täna juba mitu korda küsitud, kas te olete aus siin puldis, kas te räägite ausat juttu. Ma pean tõesti tunnistama, et on päris mitu fakti, kus te olete eksinud. Kõigepealt tuleme selle Vabariigi Valitsuse arutelu juurde, kus te sellest riigihankest rääkisite ja [andsite teada], et te olete seda ette valmistamas. Seal juhiti teie tähelepanu väga selgelt sellele, ja mitte kaaskolleegide poolt, vaid riigikontrolöri poolt, et kui te selle hanke teete, siis tehke lühiajaline ja võtke kindlasti kolm pakkumist, et [kõik] oleks aus ja läbipaistev. Ja te ütlesite, et te võtate selle eest vastutuse. Noh, täna me näeme, et te hiilite vastutusest kõrvale. Aga tegelikult on ju teie ja selle ettevõtte seotus väga suur. Selle ettevõtte juhi abikaasa on reformierakondlane, selle ettevõtte esialgne pilootprojekt toimus koolis, kus direktor on reformierakondlane. Te ise olite kümme päeva välisvisiidil, kus te olite koos selle ettevõtjaga. Te ütlesite puldist, et ei tunne seda ettevõtjat. Kümme päeva välislähetuses kümne inimesega – ma olen kindel, et te tunnete [teda]. (Juhataja helistab kella.) Nii et palun pange käsi südamele ja öelge, et te ei tunne seda inimest ja teil ei ole seotust temaga.

Hea küsija, teie aeg!

Aitäh! Alustades lõpust: jaa, tõesti, panen käe südamele. Võib-olla ma pean igale keskerakondlasele oma abikaasa nimel kinnitama seda, et ma tõesti ei tundnud Marko Lehest. Selles tolleaegses äridelegatsioonis ei olnud kümme inimest, seal oli oluliselt rohkem inimesi. Ma olen palunud Riigikantseleis välja võtta, kui suur see äridelegatsioon oli, ja selle [info] ka ajakirjandusele suunanud. Mina ei ole tegelenud ettevõtlusvaldkonnaga. Ka peaministri büroo juhina ma ei tundnud ettevõtjaid ja ma ei suhelnud ettevõtjatega kuidagi igapäevaselt. See ei olnud minu ampluaa. Ja Marko Lehest ma tõesti ei teadnud, isegi selle visiidi ajal ma ei teadnud, et selline inimene selles äridelegatsioonis on. Ei olnud mina varem vahetanud temaga mitte ühte sõna, kui just juhuslikult, ma ei tea, lennujaamas tere ei öelnud. Aga rohkem mul ei olnud mitte mingisugust kontakti Marko Lehesega. See on fakt. Küsige tema käest ka. Või kuidas ma pean tõestama, et mul ei ole olnud temaga varasemalt mitte mingisuguseid kontakte?

Olen korduvalt öelnud, et võtan muidugi vastutuse, kui selgub, et prokuratuur alustab uurimist. Loomulikult ei saa ma olla minister, kui prokuratuur on alustanud uurimist. Väärteomenetluse puhul ka Rahandusministeerium on öelnud, et nad ei ütle, et mina isiklikult olen midagi selles protsessis valesti teinud, nad praegu uurivad seda. Olen öelnud, et võtan vastutuse sellega, et kui mulle määratakse trahv, siis ma isiklikult maksan selle ära, ei lähe küsima erakonnalt, et see trahv minu eest makstaks. Maksan isiklikult ära selle trahvi, kui see trahv tõesti tehakse.

Ja valitsuses, jaa, ma olen seda korduvalt siin puldis möönnud, et käis arutelu, et kindlam oleks, kui oleks mitu pakkumist. Nii oli. Aga me ju saime aru, et neid päevi oli nii vähe. Ja me pidime olema kindlad, et need testid, mida kasutatakse, on lapsesõbralikud testid. See oli tol hetkel väga oluline kriteerium. Mina seda küll ei oleks tahtnud oma südametunnistusele, et massiliselt jõuavad koolidesse testid, mis ei ole lapsele kasutamiseks kõlblikud. Nii et tol hetkel nende teadmiste juures, nendes tingimustes püüdsin ma isiklikult anda endast parima ja ka minu meeskond kindlasti andis endast parima, selleks et lapsed saaksid käia koolis.

Riho Breivel, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Küsiksin veel kord ikkagi ühe asja kohta. See puudutab seda, mida küsis kolleeg Kingo. Nende testide müümise kohta oli 27. novembril vist ERR-is uudis, et lapsed müüvad neid teste. Kas te olete sellega ka tegelenud ja mida ette võeti, et see asi nagu, kuidas öelda, päevavalgele tuua tegelikult?

Aitäh! Kindlasti ei olnud testide edasimüümine koolides kuidagi laialdane. Vastupidi, lapsed ja nende vanemad soovisid, et lapsed saaksid turvaliselt koolis käia. Kui mõni koolijüts otsustas, et ta teenib sellega raha, ja see jõudis ka kohe meediasse, siis ma usun, et see jäi üksikjuhtumiks.

Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus käsitleb hariduse andmist Ukraina lastele. Üleeilse päeva seisuga on Eestisse tulnud 12 600 last Ukrainast. Mina ei tea täpselt öelda, kui suur osa neist on kooliealised. Arvata võib, et vägagi suur osa. Valitsus on võtnud eesmärgiks suunata nad tavaõppesse, nad lõimida, õpetada neid eesti keeles [või õpetada] osaliselt eesti keelt ja osaliselt eesti keeles. Millise võimekusega on see plaan tehtud? Kuidas te eeldate seda, et see hulk lapsi – kujutan ette, et tuhanded, võib‑olla kümned tuhanded lapsed – suunatakse Eesti koolidesse? Ja kuidas te põhjendate üleüldse sellise kummalise otsuse vastuvõtmist, et neil on vaja õppida nii eesti keelt kui ka eesti keeles, neid lõimida siia, kui Ukraina ootab neid tagasi? Me eeldame ju seda, et sõda peagi lõpeb. Milleks raisata administratiivset ressurssi olukorras, kus nad lähevad Ukrainasse tagasi? Ma mõtlen [ressurssi] eesti keele osas. 

Aitäh! Te teate sama hästi kui mina, et Ukrainas ei ole olukord sugugi paremaks läinud. Pigem on Ukrainas olukord väga kriitiline ja me ei saa kuidagi eeldada, et need õnnetud lapsed ja nende vanemad saavad kiiresti Ukrainasse tagasi minna. See eeldus ei pea vett. Me peame arvestama sellega, et need lapsed ja noored jäävad meile kauemaks kui aastaks, vähemalt suur osa neist. Ja selleks, et ukrainlased saaksid kiiresti Eesti ühiskonnas hästi hakkama ja et see ei oleks kuidagi raisatud aeg nende jaoks, ka lastel õppimise mõttes, on kõige efektiivsem neile riigikeelt õpetada, kui nad on riigikeele keskkonnas. See on täpselt samamoodi nagu Eestis teise emakeelega laste puhul. Me näeme, et kui lapsed on venekeelses keskkonnas, siis nad ei õpi ära riigikeelt või väga väike osa neist suudab õppida ära riigikeele. Sarnast teed on läinud minu teada kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuhu on sõjapõgenikud saabunud: lapsed on integreeritud olemasolevasse haridussüsteemi.

Täna me teame seda, et Eesti hariduse infosüsteemi andmetel on suurusjärgus 5000 last meie haridus[süsteemi] vastu võetud. Riik toetab neid lapsi suurema pearahaga, kokku 76 miljonit eurot koostöös Keskerakonnaga sai sinna valdkonda, Ukraina sõjapõgenikest laste haridustee jätkamisse suunatud selleks, et pakkuda neile ka [rohkem] keeleõpet. Ma olen väga palju käinud koolides ja näinud, et integreerimine meie haridussüsteemi on läinud hästi.

Muidugi on probleem Tallinnas. Tallinnasse on kõige rohkem sõjapõgenikest lapsi ja noori saabunud ja seetõttu on riik väga selgelt tulnud Tallinnale appi. Me lõime Vabaduse Kooli, kuhu on oodatud kõik 7.–12. klassi õpilased. Sinna mahub vähemalt 800 õpilast. Meil on juba ligi 300 avaldust sellesse kooli astumiseks vastu võetud. Meil on avatud eraldi nõustamisruum, kuhu on kaasatud ka Rajaleidja palgatud Ukraina psühholoogid, kes perekondi nõustavad. Näiteks Vabaduse Kooli õpetajate konkursil osales sadakond Ukraina õpetajat. Me saame kindlasti ka väga häid Ukraina õpetajaid sinna kooli integreerida, sest see kool hakkab toimima keelekümblusmeetodil. Osa õppest on eestikeelne ja osa on ukrainakeelne. Ma väga loodan, et riigipoolsest toest on ka Tallinnal abi. Me lõime suurel hulgal õppekohti Tallinnasse juurde.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Ma sain teie [vastustest] aru, et kiirtestide hanke puhul te sattusite sundolukorda, kuna riigiasutused, kes tegelikult oleks seda pidanud tegema, ei tulnud oma ülesannetega toime. Küsiksin nii: milles oli siis probleem? Kas probleem oli nüüd juba tegevuse lõpetanud valitsuse üleüldises kriisijuhtimisvõimekuses?

Aitäh! Tõesti, valitsus andis 14. oktoobril, teades, et pärast koolivaheaega nakatumisnäitajad niigi kasvavate nakatumisnäitajate keskkonnas võivad veelgi kasvada, Sotsiaalministeeriumile ülesande korraldada kohe pärast koolivaheaega õpilaste testimise skriiningu projekt. Ja valitsus ütles ka, et seda testimist võiks teha edaspidi regulaarselt. Ma ei oska täpselt öelda – see puudutab teise ministeeriumi haldusala –, miks juhtus nii, et kui algselt oli plaanitud seda testimist teha kõikides koolides ja ka ettevõte hindas, et ta saab sellega hakkama, siis ühel hetkel siiski hinnati, et sellega ei saada hakkama. Sellesse valimisse jäi tõesti ainult 12 kooli. Need protokollid, kuidas selleni jõuti, on kõik kirjalikult olemas. Mina arvan, et Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna ekspertide fookus arusaadavalt oli tol hetkel eelkõige tervishoiu[süsteemil]. Oli vaja päästa tervishoiu[süsteem], sest haiglad olid katki minemas. Me teadsime, et kohe varsti jõuab koroonapatsientide arv [haiglates] üle 600, ja see on juba väga valus. Ja loomulikult Haridus- ja Teadusministeeriumi fookuses oli eelkõige haridus, laste ja noorte haridus, vajadus hoida koole lahti. Tõenäoliselt oli ka motivatsioon selle tulemuseni jõuda meil oluliselt kõrgem kui tol hetkel Sotsiaalministeeriumis.

Erki Savisaar, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! 190 õpetajat selles "+1 õpetaja" programmis on ilmselgelt liiga vähe. Eesti vajab reaalselt tuhandeid selliseid õpetajaid, et see projekt oleks edukas ja et eesti keeles oleks võimalik õpetada. Ma saan aru, et teie olete võidelnud tulihingeliselt selle eest, et see projekt saaks lisarahastust, aga te ei ole olnud selles võitluses edukas. Seda raha teile ei antud.

Anti!

No anti liiga vähe, sest vajadus on ju kordades suurem. Ma ei olnud nende valitsuse arutelude juures, aga rahanduskomisjonis te kordagi ei viidanud, et teil oleks selle projekti rahastamisega probleeme või et eestikeelse hariduse rahastamisega oleks probleeme. Aga see selleks. Kas te saaksite kirjeldada, kes valitsuskabinetis seisis selle vastu, et investeerida rohkem raha eestikeelsesse haridusse?

Iga valdkonna minister seisis oma valdkonna eest. Minul oli lisataotlus eestikeelsele haridusele üleminekuks. Ja majas oli väga selge mure, et me oleme küll värvanud uusi õpetajaid "+1 õpetaja" programmi, aga meil reaalselt puudub raha nendele õpetajatele palga maksmiseks. Ja 5 miljonist eurost kaks kolmandikku läks nende õpetajate palga maksmiseks. Ja nagu ma varasemalt ütlesin, üldhariduse ja kutsehariduse keelepoliitika valdkonnas ei ole mitte kunagi varem olnud Haridus- ja Teadusministeeriumis nii suurt eelarvet, kui on sel aastal, mil mina olen seda juhtinud: 9,2 miljonit eurot on selle valdkonna eelarve. Ma olen võrdlemisi kindel, et järgmisel aastal on selle valdkonna eelarve veel oluliselt suurem.

Toomas Kivimägi, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister, hea Liina! Kadestamisväärne professionaalsus, faktitäpsus ja väärikus! Sa jääd väärikaks ka siis, kui sind laimatakse või esitatakse küsimusi, mida ei peaks siin saalis esitama. "Kas sa oled valmis vanduma oma abikaasa nimel?" Piinlik on nende kolleegide pärast! Aga kui hakatakse sinust kirjutama elulooraamatut – ma olen päris kindel, et seda tehakse –, siis minu poolt on pealkiri: "Minister, kes julges otsustada". Kas sa räägiksid veel korra kolleegidele, kui palju positiivseid kiirtestide tulemusi sellesama esimese nädalaga tänu sellele hankele avastati ja kui palju nakkusahelaid sellega ära hoiti? Või noh, tegelikult me seda ei tea ega saa kunagi teadma, kui palju inimelusid tegelikult päästeti, mitte niivõrd COVID‑i tõttu, aga me teame, mis on lockdown, selle tulemus, depressioon ja ka enesetapud.

Protseduuriline küsimus, Kert Kingo, palun!

Ma tänan! Ma palun istungi juhatajat, äkki selgitate Reformierakonna fraktsiooni liikmetele, et hetkel meil on umbusaldusavaldus, mitte tänuüritus.

Aitäh! Meil on umbusaldusavaldus hetkel, see vastab tõele. Aga iga küsija saab küsida ja Toomas Kivimägi küsimuses oli ka küsimus sees. Nii et palun, minister, sõna on teil!

Aitäh! See on päris huvitav ettepanek, et äkki tõesti Riigikogu võiks teha ministritele ka tänuüritusi. Aga nali naljaks. Esimesel nädalal, kui me kiirtestimisi alustasime, avastati Kirde-Eestis rohkem kui 1000 positiivset. Sealt edasi hakkasid tasapisi need näitajad langema, ja mitte ainult koolis ei hakanud langema, vaid nad hakkasid langema ka ühiskonnas laiemalt. Põhjus, miks tervisevaldkonna eksperdid tahtsid suunata koole distantsõppele, oli see, et laps saab koolis viiruse, aga tihtipeale on lapsed asümptomaatilised ega tea, et nad kannavad seda viirust, ja lähevad vanavanemate juurde, kes on riskirühmas. Ja kui see vanavanem ei ole vaktsineeritud, siis on väga suur tõenäosus, et laps tahtmatult viib oma vanavanemale haiguse ja suure tõenäosusega lõpeb see haiglas. Oli hirm haiglakoormuse suurenemise pärast, sest me nägime, et see hoogsalt suurenes. Ja tegelikult on see ikkagi märkimisväärne, et omikrontüve ajal, meenutage, meil oli tõesti 5000 PCR‑positiivset päevas. Me ei kujutanud varasematel aegadel selliseid numbreid ettegi. Ent samal ajal olid koolid avatud. Kiirtestimise tulemusel me tuvastasime mõnel nädalal 5500, mõnel nädalal isegi üle 6000 positiivse, aga koolid said olla turvaliselt avatud.

Minu meelest on see väga huvitav analüüsimaterjal, kui suur oli päriselt [kiirtestide] rahaline mõju haiglakoormuse vähenemise mõttes ja ka [nende mõju] laste ja noorte õpilünkade vähenemise mõttes. OECD on teinud erinevaid arvutusi ja hinnanud näiteks, et distantsõpe mõju [võib olla isegi see], et tulevane SKP on protsendi või paari võrra madalam. Isegi sellistest suurusjärkudest räägitakse. Kui me distantsõppe tulemusel tekkinud õpilünkadesse süsteemselt ei investeeri, neid lapsi ja noori ei toeta, siis sellel on tulevikus väga märkimisväärne mõju. Ja me püüdsime seda märkimisväärset mõju leevendada.

Ivi Eenmaa, palun!

Ma tänan, härra juhataja! Veel mõni aeg tagasi oli Eestis kombeks üksteise ees vabandada ja torte saata ja mis iganes. Mina ka tahan, lugupeetud minister, teie ees täna vabandada selle ajupesu eest, mida Riigikogu on püüdnud teile korraldada. Esiteks teid ei võeta maha – nemad, kes teie vastu siin täna esinevad, ei võta teid maha. See on üks asi. Ja ma olen selles veendunud, et rahvas on teie poolt, aga see arutelu, niinimetatud arutelu on pigem vihakõned või enda elamata elude väljaelamine. (Sumin saalis.) Ma ütleksin niimoodi, mis siin toimub. Aga minu küsimus teile. Minu küsimus teile on teie endiste partnerite kohta. (Juhataja helistab kella.) Ja nimelt: mida te soovitate neile eestikeelsele haridusele üleminekul?

Hea küsija, teie aeg! Protseduuriline küsimus, Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Mulle jäi nüüd küll selline huvitav seisukoht eelkõneleja suust kõrvu. Kas teie saite ka niimoodi aru, et umbusaldused tuleks üldse ära lõpetada ja ära keelata, sest tegemist on nagu vihakõnega? Kui me umbusaldame kedagi, juhime tähelepanu probleemidele, see on siis justnagu vihakõne. Me oleme siin enne ka rääkinud, et loomulikult, eks ole, lugupeetud reformierakondlastel on siin võimalus toetust anda, mida nad on ka teinud, nad on ministrit kiitnud ja täiesti arusaadavalt, see on nende minister. Aga vastaspool, ükskõik, mida me siin ütleme, kas me siis oleme kohe nagu vihakõnelejad? Kas teile jäi kõrvu kõlama selline ettepanek, et lõpetame umbusaldamised ära, sest see on vihakõne?

Aitäh! Umbusaldus on umbusaldus ja sellel on konkreetne kord, kuidas seda esitada saab. Hetkel on see esitatud vastavalt korrale ja, teil on õigus, lõpuks toimub hääletus, kes on poolt, kes on vastu. Ja siis selgub, mis on umbusalduse [avaldamise] tulemus. Mart Helme, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh! Ma selle vihakõnede [mainimise peale] ja et siin räägitakse, et keegi elab oma elamata elu välja ja ma ei tea, mida veel, tuletaksin meelde, et kui mina olin üks kord umbusaldatav, siis kestis umbusalduse [avaldamine] kuus tundi ja õelust oli kordades rohkem kui praegu. Kaasa arvatud õelutses seesama Liina Kersna, kes praegu istub ise seal puldis ja on umbusaldatav. Nii et õeluse, kurjuse, süüdistused, isiklikud rünnakud tõi siia Reformierakond. Meenutame, kuidas nad kriiskasid Kert Kingo puhul siin, süüdistades teda valetamises. Valetav minister ei saa jätkata! Ma meenutan Ivi Eenmaale, et ta kirjutas valedest kubiseva artikli, kui meil oli Riigikogu ees provotseeritud intsident, kus Indrek Tarand segas koosolekut, mille peale sekkusid koosolekul osalejad, meeleavaldusel osalejad. Ta kirjutas, kuidas peksti, peksti käte ja peksti jalgadega. Otsige oma artikkel üles! Mingit käte ja jalgadega peksmist ei olnud. Valetamine, riigilt varastamine, Eesti rahvusriigi hävitamine – see on Reformierakonna missioon. Ja süüdistada neid, kes ei ole sellega nõus, mingis tigeduses ja elamata elu väljaelamises ... No ausalt öeldes, tulge mõistusele! 

Aitäh! Kurjust ja viha peaks siin saalis kindlasti vähem olema. Sellega olen päri. Nüüd tuletan meelde, mida ma lugesin siin mõni aeg tagasi ette meie kodu- ja töökorra seadusest. See on § 74, need on needsamad protestid ja küsimused istungi läbiviimise kohta. Lõige 1 ja lõige 2 neid reguleerivad, need kõlavad järgmiselt: "Kui Riigikogu liige leiab, et istungi läbiviimise reegleid rikutakse, võib ta esitada istungi juhatajale protesti." Lõige 1 oli see. Lõige 2: "Kui Riigikogu liige soovib saada selgitust istungi läbiviimise reeglite kohta, võib ta esitada istungi juhatajale küsimuse." Protseduuriline küsimus, Kert Kingo, palun!

Ma tänan! Innustatuna Ivi Eenmaa sõnavõtust, ma tahan selgitust istungi läbiviimise korra kohta. Mina mäletan, kui mind tõesti siin Reformierakond jultunult mõnitas. Needsamad inimesed, kes praegust mängivad ohvrit ja kannatanut, väga alatult laimasid mind ja väga inetult käitusid. Mul ongi küsimus: kas meil on eraldi korrad siis? Kui Reformierakond näiteks teeb umbusaldus[avaldusi] või arupärimisi, siis nendele kehtivad ühed reeglid, aga kui on näiteks EKRE kaasatud kuskile umbusaldamisse, siis nende puhul on alati tegemist vihakõnega? Kas see on niimoodi?

Aitäh! Sellist korda Reformierakonna initsiatiivil ei ole veel loodud. Nii et ei ole sellist korda olemas. Ja nüüd mul on palve haridus- ja teadusministrile, et te vastaksite Ivi Eenmaa küsimusele.

Aitäh võimaluse eest! Ma kindlasti soovitan Keskerakonnal olla julge ja minna kaasa just nimelt alushariduses eestikeelse hariduse rakendamisega. Ma olen täitsa kindel, et suur osa ka nende valijatest seda ootab ja toetab. Näiteks, kui ma käisin Suur-Pae lasteaias Lasnamäel, mis on venekeelne lasteaed ja kus väga innustunult tehakse eestikeelset õpet ja ka eesti keele õpet, siis ka sealne juht ütles väga selgelt, et lapsevanemad ootavad seda, et lapsed saaksid võimalikult varakult riigikeele selgeks. Ja kui nad saavad kenasti lasteaias riigikeele selgeks – näiteks seal Suur-Pae lasteaias nad tõesti saavad –, siis probleem on see, et keelekümblusklasse, kuhu edasi minna oma keelt arendama, on Tallinnas liiga vähe. Nii et probleem on selles, et isegi kui lasteaias lapsed saavad hea baasi eesti keele oskamiseks, siis esimese klassi [laste jaoks] on keelekümblusklasse liiga vähe. Nii et seisame kõik üheskoos selle eest, et kõik Eesti lapsed ja noored saaksid väga head haridust Eestis ja et neil ei oleks klaaslagesid ees seetõttu lihtsalt, et nad riigikeelt ei oska.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Proua minister! Tänaste totakate küsimuste seas lisaks neile eelmistele oli ka Anneli Oti oma, kes hakkas teilt küsima vaktsiinikahjude eest vastutuse võtmise kohta. See paneb ikka mõtlema, mis neis peakestes toimus ja mis toimus valitsuse istungitel. Kas oligi nii, et see testiteema eelmisest aastast on sellepärast esil, et vaieldi, kas koroona on olemas, kas vaktsineerida tohib ja kas testida tohib? Kas see on see vaidlus, mille pärast nüüd pool aastat hiljem tuuakse saali iseenda tegevuse kriitika koroonatestimise alal?

Aitäh! Kindlasti ei olnud Keskerakonnaga valitsuses arutelusid sel teemal, kas koroona on olemas või ei ole olemas. Ja minu arusaamist mööda või vähemalt väljendas ainult Anneli Ott oma skeptilist suhtumist vaktsineerimisse. Kõik teised ministrid olid minu arusaamist mööda küll väga selgelt vaktsineerimise poolt. Aga Anneli Ott ei teinud sellest saladust ja see oligi õige ja arusaadav, kui ta suhtub väga skeptiliselt vaktsineerimisse.

Protseduuriline küsimus, Helle‑Moonika Helme.

Aitäh, hea eesistuja! Ma kuulsin eelküsija suust sellist kummalist väljendit nagu "totakad küsimused". Kas te saite aru, kas Jürgen Ligi pidas sellega oma küsimusi silmas või mida siis õigupoolest?

Aitäh! Ka mina mõtlesin sellele reageerida, arvestades Jürgen Ligi sellist väga teravat keelt, aga ma ei teinud seda. Aga ma ei pea kuidagi õigeks, et me sildistame teise ametikaaslase küsimuse – kuidas Jürgen Ligi ütles? – totakaks. Ma arvan, et see ei ole hea tava ja lugupidava suhtumise näide siin saalis. Aga jah, ma ei sekkunud sellesse. Kuna te seda küsisite, siis ma oma arvamuse ütlesin.

Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Tõesti, ma oma eelmises küsimuses tõin mõned väited, aga ma kordan need veel kord üle. Et pilootprojekt [tehti] koolis, mida juhib reformierakondlane – väga selge seotus teie erakonnaga. Sellel ettevõttel, millele tehti riigi poolt pooleteisemiljoniline ettemakse, oli kuu enne riigile 35 000 eurot võlga. Ma arvan, et need on päris kõnekad faktid, mis [näitavad], et see ei näi aus ja see ka ei ole aus. Aga ma tulen oma küsimuse juurde. Minu meelest te olete tark naisterahvas ja tegelikult te oskate teha adekvaatseid järeldusi. Teie hea koalitsiooniläbirääkimiste partner härra Seeder ütles, et te ei ole teinud adekvaatseid järeldusi sellest, kuidas te olete selles riigihankes käitunud ja eksinud. Minu küsimus on see: kas härra Seederil on õigus? Kas te olete võimeline tegema adekvaatseid järeldusi või mitte? Ja kas te ütlete täna puldist selle maha, et juhul kui sõlmitakse uus koalitsioonilepe, siis teie ei ole minister selles valitsuses?

Tänan! Jah, ma olen adekvaatne ja kindlasti ei ütle ma siit puldist seda, et ma järgmises koalitsioonis ei ole haridus- ja teadusminister. Aga teatavasti uut koalitsiooni moodustades ministriportfellid jaotatakse ümber ja kui lepitakse kokku, et Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusala läheb mõne teise koalitsioonipartneri vastutuse alla, siis loomulikult see on otsus ja siis mina kindlasti ei jätka.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Te olete andnud suunitluse ja mainisite enne kolleegi küsimusele vastates, et Ukraina sõjapõgenikest lapsed peaksid minema eestikeelsesse kooli – eelkõige sinna. Tallinnas tähendab see, et eestikeelsed koolid peaksid võtma enda peale topeltkoormuse. Te mainisite ka Vabaduse Kooli, kuid see võtab enda peale vaid osa koormusest, kuna, nagu ma aru saan, seal hakkavad õppima 7.–12. klassi õpilased. Kas te olete suhelnud koolidirektoritega ja arutanud seda just eestikeelsetes koolides, kas nad on valmis selliseks koormuseks? Kuidas nad saavad hakkama ja miks osa koormusest ei või enda peale vene õppekeelega koolid võtta?

Aitäh küsimuse eest! Muuseas, see oli valitsuskabineti otsus, mille tegemisel osalesid ka Keskerakonna ministrid. Valitsus otsustas, et sõjapõgenikest lapsed tuleb eelkõige suunata eestikeelsetesse koolidesse. Me täna teame, et 20% siia jõudnud lastest on venekeelsetes lasteaedades või koolides. Lapsevanemal on selge õigus otsustada, millisesse kooli ta oma last tahab panna. Ja kui lapsevanem on veendunud, et ta kindlasti tahab panna oma lapse venekeelsesse kooli, siis seda ei ole võimalik kuidagi takistada. See valitsuse kabinetinõupidamise põhimõtteline otsus ja suunised, et eelkõige lähevad lapsed eestikeelsetesse koolidesse, ei ole selline otsus, mida sunniviisiliselt hakatakse rakendama. Ja me näemegi, et veidi alla 20% nendest 5000 lapsest, kes on hariduse infosüsteemis registreeritud, on venekeelsetes lasteaedades ja koolides.

Kohtumisel Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga me arutasime probleemi. See on täiesti mõistetav, et Tallinnas on koormus oluliselt suurem, ja seetõttu me üheskoos jõudsime sellise kokkuleppeni, et Tallinna linn avab Räägu [tänaval] õppekoha. Nad tegid selle väga kiiresti, seal tehakse väga head tööd ja selle kohtumise põhjal saan ma öelda, et sinna saab vähemalt 600 last õppima tuua. Meie kooli saab vähemalt 800 last õppima tuua. Ja ma usun, et need lapsed saavad seal väga hea hariduse. Nii et me oleme tulnud Tallinnale selgelt appi.

Näiteks aga üks küsimus koolijuhtide poolt. Tallinna koolijuhid kirjutasid mulle kirjalikud küsimused. Ma küll iga nädal kohtun koolijuhtide ühenduse juhatusega, absoluutselt iga nädal, väga üksikute eranditega. Me oleme pidevas ühenduses ja vahetanud informatsiooni. Aga seal üks küsimus oli see, kuidas neid lapsi psühholoogiliselt toetada. Me teame koolides tehtud küsitluse põhjal, et juba täna on koolides tööl vähemalt kaheksa Ukraina psühholoogi, aga üllatus-üllatus, arvestades seda, et pea pooled sõjapõgenikest lapsed on Harjumaal ja Tallinnas, nendest kaheksast psühholoogist kolm on Harjumaale tööle võetud ja vaid üks Tallinnasse. Ma ei tea, miks on võetud neid psühholooge Tallinnasse tööle nii vähe, kuigi siin on nii palju lapsi. Riik ise on võtnud Rajaleidjate süsteemis tööle neli ukrainlasest psühholoogi igasse Eesti piirkonda ja kaks psühholoogi on praegu kaasatud Vabaduse Kooli meeskonda perekondi ja lapsi nõustama.

Jüri Jaanson, palun! 

Aitäh! Austatud minister! Seni teada faktid ja tõendid kõnelevad seda keelt, et Haridus- ja Teadusministeerium ja selle eesotsas ka teie olete teinud väga head tööd oma vastutusvaldkonnas. Ja seda tööd olete teinud koostöös kogu valitsusega. Siin saalis on kerkinud küsimus, et valitsus on teie rahastamisettepanekuid kas tagasi lükanud või liiga vähe raha andnud, aga mul tekkis hästi konkreetne küsimus. Need projektid ja projektide rahastamised, mis te olete viinud valitsusse, kui palju, kui suures osas on valitsus nende rahastamisega nõustunud? Ja kas on seal osa ka tagasi lükatud? Kuidas te seda kommenteerite?

Aitäh! Ei ole vist ühtegi ministrit, kelle kõik soovid eelarve läbirääkimistel saaks täidetud ja kõik lisataotlused rahuldatud. Nii ka minu puhul. Meil oli siin enne juttu õpetajate palgast. Mina küsisin selleks aastaks õpetajate palga kasvuks 7,3%, sain 5%, ülejäänud 2,3%, mis summa summarum tegi enam kui 9 miljonit eurot, suunasime õpetajate palkadesse valdkonna seest. Kõrghariduse rahastamiseks ei saanud ma raha, kuigi kõrghariduse rahastamiseks me taotlesime lisaraha. Ja ka selleks, et mitte jääda nulli, me 5 miljonit eurot kõrghariduse rahastamiseks suunasime. Aga mis puudutab kiirteste, kiirtestide hanget, kiirtestide hankimiseks vajalikke summasid, siis nende osas ei olnud meil koalitsioonis küll mingisugust erimeelsust ja need summad, mida me küsisime, me ka saime.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea esineja! Te rääkisite enne, kirjeldasite, kuidas te võtsite vastutuse, allkirjastasite ise lepingu. Ent mina küsin, et äkki oli see hoopis vastupidi: te olite sundseisus. Ministeeriumi tippametnikud või kantsler ei olnud nõus allkirju sinna panema, sest nad teadsid ja aimasid ette, et see protsess, see protseduur on ebakorrektne, see hange. Nad aimasid, mis neid ees võib oodata sellisel puhul. Kas oli niimoodi, et kantsler näiteks keeldus sellele alla kirjutamast ja informeeris ka teid, hoiatas, et tegemist ei ole korrektse hankeviisiga?

Aitäh! Riigiõiguse spetsialistid on mulle ka selgitanud seda nii, et ministri saab vastutusele võtta just nimelt juhul, kui ametnikud kirjalikult ütlevad, et see otsus, mille minister kavatseb langetada, on seadusega vastuolus. Aga kui minister ikkagi selle otsuse teeb, siis on põhjendatud, et asja menetletakse ja ministrit vajadusel ka karistatakse. Antud juhul me tegime neid otsuseid meeskonnas. Ma olen täiesti kindel, et nii minu kantsler kui ka õigusosakonna juhataja uskusid ja usuvad ka täna, et me käitusime seadusega kooskõlas. Kõik need lepingud läbisid ametliku kooskõlastusringi ja ei jõudnud minuni ühtegi etteheidet, et see otsus oleks kuidagi ebaseaduslik või vale. Me kõik üheskoos uskusime seda ja tegutsesime tol hetkel oma parima teadmise piires.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea [ase]esimees! Hea umbusaldatav! Te ütlesite, et [tegutsesite] heas tahtes ja usus, kuigi siin on ju korduvalt küsitud vajaliku kolme pakkumise kohta. Teine küsimus, mis jääb ikkagi arusaamatuks: miks teie allkirjastasite? Kuigi seda oleks võinud teha kantsler, võtsite teie vastutuse. Kas te ka selle peale mõtlesite sellel hetkel, et kui seal ka vastutust ei ole, aga kui on teie allkiri all, siis on see justkui roheline tuli inimestele? See võib paista paljudele hoopis mõjuvõimuga kauplemisena. Mida te olete mõelnud selles kontekstis, et kui oleks kantsleri allkiri, siis oleks kantsler süüdi jäänud ja oleks toimunud sisemenetlus, aga kui minister ise allkirjastab, kas see võib tunduda kui mõjuvõimuga kauplemine?

See kindlasti ei ole olnud mitte mingisuguste kriteeriumide järgi mõjuvõimuga kauplemine. Ma tõesti imestan, kas tõesti on selliseid poliitikuid, kes tahavad suunata vastutust ametnikele. Mis oleks siis muutunud, kui selle lepingu oleks allkirjastanud kantsler? Kas põhimõtteliselt oleks olnud midagi erinevat? Jah, teie ei oleks saanud kantslerile umbusaldust avaldada, aga väärteomenetlus oleks olnud täpselt samamoodi ka kantsleri suhtes algatatud. Nii vähemalt mulle kinnitati. Ja see on ka arusaadav, et see nii oleks olnud. Mina ei kavatse vastutusest kuidagi kõrvale hiilida, et suunata seda ametnikele. Oli valitsuse otsus need kiirtestid hankida. Summa oli suur ja me teadsime, et sellist hanke läbiviimise vormi, mis on [küll] seaduses ette nähtud, varasemalt kasutatud ei olnud. Ma pean siiamaani seda väga mõistlikuks. Nii nagu Jaak Aab ütles, et ka tema otsustas ise nendele lepingutele alla kirjutada, mis said tehtud kiireloomuliselt. Ma arvan, et see on mõistlik. Me olemegi siin selleks, et teha otsuseid ja kui vaja, siis ka vastutada.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan! Siin jäi mulle enne kõrva, et rääkisite väärteotrahvi maksmisest. Ma ei tea, kas teil on siin juba kokkulepped tehtud, et kuriteomenetlust ei alustatagi, et on juba väärtegu. Vähemalt selline mulje jäi. Aga ma tahtsin rääkida sellest, et Kaja Kallase juhitud valitsus on silma jäänud sellega, et väänatakse seadusi. On väänatud põhiseadust näiteks, samuti korrakaitseseadust ja nüüd on lausa riigihangete seaduse rikkumine. Mul on küsimus. Kaja Kallase valitsuse kehtestatud sundvaktsineerimise käigus jäid tööst ilma kaitseväelased, politseinikud, haiglate õed ja õpetajad, siis nad jäid ka sissetulekust ilma. Ja kui nüüd nemad sooviksid minna poodi süüa võtma, sest neil raha ei ole, ja nagu teie eelnevalt ütlesite, et [tegutseda tuleb] laste huvides, siis vaadates teie ja Reformierakonna valitsusliikmete käitumismustrit, kas nemad võivad ka rahulikult minna poodi ja süüa võtta? See on laste huvides, on eriolukord ja nad ei pea [ehk] kartma, et neid varguse eest hakatakse vastutusele võtma.

Aitäh! Esiteks, me kasutasime selle hanke läbiviimisel seaduses ettenähtud võimalust. See on seaduses ühe võimalusena erakorralises olukorras, kiireloomulistel juhtudel hanget läbi viia. See ei olnud seaduserikkumine. Ka Rahandusministeerium ütleb oma kontrollaktis, et antud hetkel oli see põhjendatud. Ja praegu käib väärteomenetlus minu suhtes teise hanke läbiviimisel ja teise hanke laiendamise osas. Menetlus käib, aga mulle ei ole, kuna menetlus käib, trahvi määratud. Mulle on öeldud, et kui väärteomenetlus lõpeb süüdimõistva otsusega, siis on võimalik määrata trahv. Ja mõlema väärteo eest võib määrata trahvi. Ja kui see trahv mulle määratakse, ütlesin ma, siis maksan ma loomulikult selle trahvi kinni. Nii nagu te väga hästi teate, teie eelmisele avaldusele, mille te esitasite Riigiprokuratuurile, vastati, et ei nähta põhjust uurimist alustada. Teie esitasite uue avalduse, aga minu teada ei ole veel tehtud või praegu vähemalt minu postkasti ei ole jõudnud prokuratuuri otsust. Kui prokuratuur otsustab minu suhtes algatada uurimise, siis samal päeval esitan ma peaministrile lahkumisavalduse.

Hele Everaus, palun! 

Austatud istungi juhataja! Väga austatud minister! Kuulates kõike seda ja olles ka eelnevalt lugenud kõiki materjale, on minu mulje niisugune, et tegelikkuses võttis teie ministeerium teiega eesotsas üle eelmise sotsiaalministri Tanel Kiige tegematajätmised. Ma ei ole aga kuulnud ega näinud, et seda keegi kuskil arutaks. Te pidite väga kiiresti küsimusi lahendama, teades, et testimine on tegelikult võtmeküsimus. Inglismaal näiteks saab iga inimene nädalas kaheksa tasuta testi, rääkimata kooliõpilastest, selleks et vältida nakatumise levimist. Aga minu küsimus on, kuidas nüüd edasi. Kuidas nüüd edasi? Juulist hakkab meil situatsioon [pingestuma]. Me tegelikult üldse ei tea, mis meil situatsioon praegu on, ainult reovee järgi [midagi] teame. Mis koolides tuleb? Ma loodan, et nüüd Sotsiaalministeerium oma sadade ametnike ja allasutustega ei tegele ainult asutuste kokkuliitmisega, vaid suudab ka lahendada probleemid, nii et need ei vaja teie lahendamist. Siis ei teki niisuguseid küsimusi. (Juhataja helistab kella.)

Aitäh küsimuse eest! Ma olen täiesti kindel, et Sotsiaalministeerium tegutses oma parima teadmise ja jõudluse juures. Nende eesmärk oli eelkõige hoida haiglate koormus nii madal kui võimalik, selleks et haiglad katki ei läheks. Nende peamine eesmärk ei olnud hoida koole lahti ja seetõttu tõesti nende motivatsioon neid teste soetada oli oluliselt madalam kui meil. Aga tulevikuvaates on mul väga hea meel öelda, et meil on nüüd teste väga palju. Riigi Tugiteenuste Keskuse kenasti läbiviidud hanke tulemusel on meil teste piisavalt, et olla valmis. Kui tulevad uued lained ja me peame alustama uuesti koolides testimist, siis koolipered on nendeks testimisteks valmis ja Haridus- ja Teadusministeerium saab tegeleda hariduse sisuga, mitte ei pea tellima meditsiinitarbeid. 

Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Selles on teil õigus, et olenemata sellest, kes lepingu alla kirjutab, vastutab ikkagi juht ja selleks on minister. Aga ma loodan, et te nõustute sellega, et kui otsused ja tegevused vajavad hiljem pikki seletusi, tõestamaks, et need olid vajalikud ja õiged, siis see ei ole alati märk kvaliteetsest otsusest. Siit minu küsimus. Praeguses olukorras, kus meil on, võiks öelda, valitsuskriis, nii mõnigi ütleb, et põhiseaduskriis, on Ukraina sõda, meil on vaja toetada Ukrainat, meil on vaja tegeleda Ukraina põgenikega, kas see, mis on tagajärjeks selle hanke puhul, on abiks valitsuse ja riigi toimimisele või on see osutunud pigem selliseks soovimatuks tagajärjeks ja segavaks faktoriks?

Aitäh! Ma olen täiesti kindel ja veendunud selles, et nendel testimistel oli väga oluline positiivne mõju ühiskonna lahti hoidmisel, just turvaliselt lahti hoidmisel. Ja see on ka märk, et tõesti väga mitmed haridusvaldkonna esindusorganisatsioonid on väljendanud avalikult toetust sellele otsusele, et me kiiresti saime koolidesse testid ja tänu sellele väga paljud lapsed said rahulikult oma haridusteed jätkata. Samamoodi see tõesti aitas oluliselt kaasa sellele, et viiruse levik vähenes ühiskonnas. Sellel on ka väga suur materiaalne mõju.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea esineja! Küsin veel kord, ei saanud otsest vastust eelmine kord. Kuidas oli siis ikkagi selle kantsleriga? Kas kantsler ütles teile suuliselt või kirjalikult, et tema sellele lepingule alla ei ole nõus kirjutama?

Aitäh! Kantsler kooskõlastas selle lepingu enne mind ilma kommentaarideta, ilma hoiatusteta, et kui see leping allkirjastatakse, siis minister kuidagi seadust rikub. Ma ütlesin väga selgelt ja ütlen veel kord, et see oli meil meeskonnas ühine arusaamine, et seda on vaja teha. Meile teadaolevalt seadus andis ja annab sellise võimaluse ja täna ka eksperdid on hinnanud, et see oli õige, ja õige ka seaduse mõttes.

Merry Aart, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Pikalt on juttu olnud, et seadust ei ole rikutud. Mul on väike arusaamatus, sest ometi on alustatud väärteomenetlust. Kas väärteomenetlust alustatakse ka siis, kui seadust ei ole üldse rikutud, või ei ole seda ohtu?

Head kolleegid Riigikogu liikmed! Ma olen siin selle kolme tunni jooksul korduvalt teile öelnud, mitte midagi varjates, et jah, on algatatud väärteomenetlus, uurimaks kahte episoodi: teise hanke läbiviimise korda, kus pakkumised saadeti 17 ettevõttele, ja selle raamlepingu laiendamist, mille korral me lähtusime Riigi Tugiteenuste Keskuse kirjalikust soovitusest, et olukorda on võimalik niimoodi lahendada. Seda, kas me tõesti käitusime seadusega mitte kooskõlas, näitabki väärteomenetluse tulemus. Kui me käitusime vähemalt Rahandusministeeriumi menetlejate hinnangul kuidagi seadusega mitte kooskõlas, siis on see uus teadmine. Meie tegime oma otsuseid, teades, et seaduses on need võimalused ette nähtud, ja hindasime, et olukord võimaldab just neid punkte seadusest kasutada.

Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister, aitäh eelmise vastuse eest! Ma olen nõus, et praktiline kasu oli olemas, aga minu küsimus oligi selles, et tihti me näeme otsuste puhul tulemuste kõrval juhtumisi ka tagajärgi, mida me ei soovinud või mida me ei plaaninud. Täna on siin saalis olnud palju juttu väärikusest ja poliitilisest kultuurist. Me võrdleme ennast tihti Põhjamaadega. Ma arvan, et meile kõigile või enamusele meist loodetavasti on teada Rootsi ministri sukkpükste [ostmise] lugu. Seal oli asi palju väiksem. Aga ma küsiks nii. Te viitasite korduvalt sellele, et valitsus selgelt ei öelnud, et peab olema mitu pakkujat, ja et teises haldusalas oli probleeme. See on nagu kaudne vihje peaministrile ja valitsuse üldisele toimimisele. Kas ma sain valesti aru või see oli teie kavatsus?

Aitäh! Esiteks, ei ole mina saanud sellest kiirtestide hankest ega [muudest] hangetest mitte mingisugust isiklikku kasu, ei ole paari sukkpükse selle raha eest ostnud, olen ostnud oma väljateenitud palga eest oma sukkpüksid ja kõik ülejäänud isiklikud asjad ka. Ja teiseks, nendel testimistel oli väga suur positiivne mõju, 170 000 last sai käia kontaktõppel. Nagu ma ütlesin, nakatumiskordaja R langes 18 päeva pärast testimist alla 1. Kõikides maakondades oli langus, kõikides eagruppides oli langus. Me nägime, et varasem nakatumise kasvutrend oli selgelt pöördunud langusesse. Ka tolleaegne teadusnõukoja juht hindas, et kiirtestimine on olnud edukas. Nii et olen täiesti kindel, et ühiskond laiemalt võitis sellest otsusest väga palju.

Hea minister, Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Tänan teid!

Aitäh teile ka!

Nüüd avame läbirääkimised. Esimesena on palunud sõna keskfraktsiooni nimel Marek Jürgenson. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head saalisviibijad ja ülekande jälgijad! Siin saalis üks kolleeg Reformierakonnast oma küsimuses rääkis midagi soustist. Seda sousti oleme nüüd siin päris mitu tundi kuulanud ja seda sousti jagus peaaegu igasse vastusesse, [kui] saalisolijad [midagi] küsisid. Haridusministri tegudest on viimasel ajal palju räägitud. Keskerakonna fraktsiooni nimel soovin keskenduda võrdse kohtlemise printsiibile.

Eestis võib tuua ridamisi näiteid, kui kohtuveskid jahvatavad aastaid kümnete ja sadade eurode nimel. Me kõik teame juhtumit, kus 9 euro suuruse arvega [seotud] menetlusele kulutati tohutul hulgal energiat ja maksumaksja raha, inimeste elud hävitati. Kui Liina Kersna oli siin puldis, siis ilmus Postimehes artikkel pealkirjaga "Kajar Lemberi juuksuriskäik jõudis kuue aastaga kohtus lõpusirgele". Haridusminister Liina Kersna puhul räägime miljonitest eurodest. Telefoni teel korraldatud riigihankele tehti koguni ettemaks. See on ennekuulmatu. Rahandusministeerium on algatanud Liina Kersna suhtes väärteomenetluse, kuid Keskerakonna fraktsiooni hinnangul ei ole see absoluutselt piisav. Kummastav, et prokuratuur Liina Kersna tegutsemises probleemi ei näinud. Põhjendus, et puuduvad kuriteotunnused, meid küll absoluutselt ei veena. See, et minister oma tegevust õigustab ja kramplikult oma kohast kinni hoiab, ei üllata. Samasugust käitumist näeme ka peaministri puhul, aga see on ju Reformierakonna stiil.

Liina Kersna tegutsemisele on oma hinnangu andnud ka vandeadvokaat Leon Glikman, kes on öelnud, et koroonakriis võis tingida kiirtestide hankimisel rutaka tegutsemise vajaduse, kuid kiiruse ja ebaotstarbekuse vahele ei tohi võrdusmärki panna. Eesti turul tegutseb palju kiirtestide pakkujaid ning jääb selgusetuks, miks ministeerium ei võinud neid pakkumise küsimisel kas või e-kirja koopiasse lisada. Lisaks ministri soosikfirmale ka tema konkurentidelt sama tähtajaga pakkumuste küsimine ei oleks kuidagi hankemenetlust pikendanud. Minister Kersna väide, et kiirtestihange oli edulugu, kuna koolid õnnestus lahti hoida, ei veena absoluutselt, sest mitme pakkumuse võtmine poleks koole ju sulgenud. Selfdiagnostics OÜ-le maksis riik 2,5 eurot testi eest, seevastu näiteks Medivar OÜ küsis vaid 1,5 eurot. Riigi raha säästmine poleks edulugu välistanud.

Eesti riigi edulugu ei saa olla miljonite eurode maksumaksja raha tuulde loopimine. Oleme tuntud oma nutikate ja läbipaistvate lahenduste poolest ning samasugust suhtumist ootame ka ministrilt. Liina Kersnal on praegu võimalus näidata üles riigimehelikkust ja teatada Riigikogu ees vastutuse võtmisest ning ministriametist tagasi astuda. Kui seda ei juhtu, kutsun teid, head kolleegid, üles umbusaldusavaldust toetama. Aitäh!

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Martin Helme, palun! Palun, kaheksa minutit!

Aitäh, hea asespiiker! Hea minister ja head kolleegid! Ma pean tunnistama, et mul ei ole tükil ajal vererõhk nii kõrgeks läinud kui selle tänase arutelu juures. Nii palju jultunud valetamist, vassimist, musta valgeks rääkimist, teiste süüdistamist ja eneseõigustamist asjade puhul, mille kohta oleks pidanud teadma ja tõenäoliselt teatigi, et nii ei tohi teha, ei ole siin saalis pikalt-pikalt-pikalt nähtud. Ja ainuüksi selle massilise, korduva, sihikindla valetamise eest peaks minister hurjutatama oma ametist, nii et ta mitte kunagi enam tagasi ei saa valitsusse.

Aga no mida me ootame Reformierakonnalt? Reformierakond ongi pättide partei, korrumpeerunud erakond algusest saadik, kogu oma DNA‑st üles ehitatud niimoodi, et riigivõim on vajalik selle jaoks, et kantida maksumaksja raha omadele. Seda me kõik teame. Sellega me oleme peaaegu et harjunud juba ja sellel juhtimisel liigume pikkade-pikkade sammudega banaanivabariigi suunas.

Mulle teeb muidugi suuremat meelehärmi see, et me ei näe siin täna ühtegi Isamaa saadikut, kuigi varem on väga selgelt sel teemal sõna võetud ja varem on korduvalt öeldud, et nii ei saa, nii ei tohi. Meil on riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees, kes tegeleb kõikide asjadega maailmas, aga see teema teda täna ei huvita. Ja me ei näe siin täna sotsiaaldemokraate, kelle kõrge profiiliga liige Riina Sikkut on korruptsiooni[vastase] erikomisjoni esimees. Nende mitteväljailmumine olukorras, kus nad veel mõne nädala eest olid väga kriitilised, aga nüüd istuvad läbirääkimiste laua taga koos Reformierakonnaga, on ka masendav, seegi ajab vererõhku kõrgeks. Tuleb välja, et Eestis on vargus ja korruptsioon aktsepteeritav, kui see on toime pandud erakonna poolt, kellega sa loodad koalitsiooni moodustada.

Meil tuli selle arutelu käigus välja terve rida valesid. Kõige esimene ja kõige suurem vale on, et muidu ei oleks koolid lahti saanud jääda, kui ei oleks tehtud sellist mittehankega ostu. Ikka oleks! See on täielik vale. Ühtegi teist pakkujat ei olnud või ei olnud teada? Olid teada! Ministeerium oli ise varem ostnud teistelt firmadelt ja odavamalt, sellelsamal ajaperioodil väga väikese vahega tulid pakkumised, odavamad ja paremad. Eestis eksisteeris juba eelmisel aastal väga usin ja väga konkurentsivõimeline kiirtestide turg. Erinevad firmad, kümned firmad tegelesid sellega, neil olid laoseisud olemas, neil olid olemas käibevahendid, et seda kõike teha. Jutt sellest, et muud ei jäänud üle, on lihtsalt jultunud vale.

Aga siin on veel üks seltskond, kes on hüppes lisaks sotsidele ja Isamaale – see on Eesti meedia, keda lihtsalt ei huvita teema, keda ei huvita korruptsioon Eestis, kui seda teeb õige partei, ainuvõimaliku peaministri välja pakkunud partei. Selle ainuvõimaliku peaministri partei puhul on muidugi veel eraldi huvitav teema see – ja seda on kinnitanud meile täna jälle minister siit puldist ja seda on kinnitanud Kaja Kallas ise –, et Kaja Kallasel ja Liina Kersnal oli omavahel kokku lepitud, et nii võib teha. Vot sellises banaanivabariigis elame me, et kui üks minister läheb peaministri juurde ja ütleb, et ma nüüd kavatsen maksumaksja rahaga hankeseadust julmalt rikkudes kantida Reformierakonnaga kaudselt seotud olevale firmale 5–6 miljonit, siis kui see on peaministriga kokku lepitud, siis võib seadust rikkuda. Vot selline õigusriik on meil Eestis! Seaduste ees võrdne olemine, see, et ka valitsuse liikmetel on kohustus seadusi täita – see lakkab toimimast, kui sa lepid kokku Kaja Kallasega, et võib ka teistmoodi. Nii suurepärane riik!

Ja see ilus [lause], mille Liina Kersna ütles: aga mitte keegi ei ole ära näidanud, kuidas me oleksime samale tulemusele jõudnud, kui me oleks teistmoodi teinud. Muidugi, kui te oleks teistmoodi teinud, kui te oleksite riigihangete seadusest kinni pidanud, siis te ei oleks ju saanud neid miljoneid kantida. Muidugi ei oleks sama tulemuseni saanud jõuda. Ei olekski saanud jõuda, aga lihtsalt ei oleks toimunud seaduse rikkumist, ei oleks toimunud maksumaksjate lüpsmist, ei oleks toimunud riigihangete kõige elementaarsematest põhimõtetest ülesõitmist. Muidugi ei oleks, kui te oleks teistmoodi teinud. Seda kõike ei oleks ju saanud teha.

Mina ei tea, selle jutu peale, mida ma siin täna jälle ministrilt imestusega kuulen, mina ei tea, kumb rohkem [õige] on: kas minister on lihtsalt täielikult ebakompetentne ja ei saa mitte midagi aru, mis tema haldusalas toimub, ei saa aru, kuidas rahasid liigutatakse, ei saa aru, mis asi on seadus, mismoodi seda täidetakse, ei saa aru kõige elementaarsemast hankeprotsessist, ei saa aru mitte millestki või on ta täiesti süüdimatu küüniline korruptant, kes kandib omadele, inimesele, kes on käinud Taavi Rõivasega koos delegatsiooniga välismaal ja kelle naine on Reformierakonna liige juba üheksa aastat, kandib lihtsalt raha. Aga võib-olla on mõlemat. Lisaks sellele täiesti süüdimatu valetaja. Ükskõik, milline neist kolmest asjast on, või kui nad kõik kolm korraga on – selline inimene ei saa ministriametis jätkata. Aitäh!

Reformierakonna fraktsiooni nimel Signe Kivi, palun!

Aitäh! Palun kaheksa minutit.

Palun, kaheksa minutit!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Tunnistan, et üks õõvastavamaid hetki Riigikogu saalis oli 1. juuni õhtul, kui alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu esimesel lugemisel see kauaoodatud ja huvigruppidega läbiarutatud seaduse projekt 21 Keskerakonna ja 19 EKRE saadiku poolt saalis maha hääletati. Ja mitte lihtsalt ei hääletatud maha, vaid seejärel tõusti püsti ja plaksutati – vist rõõmust, et Riigikogu liikmed said Eesti riiki alandada. Milleks muuks kui alandamiseks ja õõnestamiseks saab nimetada vastutöötamist algatusele, millega aastal 2022, Eesti riigi 31. taasiseseisvuse, vabaduse aastal sooviti kehtestada eestikeelsele haridusele üleminek. Ja see eelnõu oli saanud valitsuses ministrite, ka Keskerakonna ministrite heakskiidu.

Tänane umbusaldusavaldus on ilmselgelt kättemaks jõuliste algatuste eest eestikeelsele haridusele üleminekul. Jah, Keskerakond näitas eelnõu vastu hääletamisega välja oma meelsust, mida aastaid on erinevate eesti keelt ja haridust puudutavate seaduseelnõude suhtes küll varjatumalt, küll avalikumalt järgitud. Ei riigikeelsele haridusele! Ei tähtaegadele! Ei isegi sõnale "üleminek"! Mäletame seda vastuseisu "Eesti keele arengukava 2021–2035" arutelul. Ei koolijuhtide tähtajalistele lepingutele või nende pädevuse atesteerimisele! Seega jah paralleelsele koolisüsteemile ja umbkeelsetele koolijuhtidele! Las venemeelsus ja ‑keelsus säilib! Valimistel läheb vaja.

Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu oleks sätestanud, et viie aasta pärast, tegelikult alles aastal 2027, on alates laste kolmandast eluaastast lasteaia õppekeel eesti keel. Soovisime kaotada ära võimaluse, et lasteaia pidaja saaks kehtestada 100% ulatuses rühmades muu õppekeele kui riigikeel, mida praegune seadus võimaldab ning mida paljud kohalikud omavalitsused on ka kasutanud. Just see on olnud nõiaring muu kodukeelega noortele, sest oluline erinevus eesti‑ ja venekeelsetes, ka keelekümbluskoolides õppimise vahel seisneb venekeelsete õppijate kehvemates õppetulemustes, mida kinnitavad ka PISA testide tulemused.

Eestikeelsest haridusest rääkides on alati rõhutud probleemidele: pole raha, pole õpetajaid, pole õpikuid. Jaa, raha on oluline ja õpetajad on olulised. Ka seadused on olulised, aga kui ei ole tahet õppida ja seda ei toeta ka hariduspoliitilised otsused, siis ei aita ei raha ega programmid. Paraku on seda tahet ja vajadust nii kohalikes volikogudes kui ka Riigikogus paljude poliitikute poolt sovetimeelsusega lämmatatud aastaid. Samas lõimumiskava eelarve maht aastatel 2014–2020 on olnud – mis te arvate, kui palju? – 68 miljonit eurot. Tulemused?

Küsin nüüd teilt, EKRE südikad sinimustvalged saadikud, mille üle teie 1. juunil rõõmustasite. Nõus, eelnõus oli õppekeelt puudutav punkt, mis tekitas õigustatult vaidlusi, aga me kindlasti oleksime komisjoni ja fraktsioonide muudatusettepanekutega saanud seda täpsustada. Aga ei, te hääletasite vastu, sest vaja oli olla ministri vastu. See oli poliitiline, mitte sisuline hääletus ja vastasseis. Ma tsiteerin teie valimisprogrammi: viime Eesti haridussüsteemi üle eestikeelsele õppele ja kasvatame koolides väärikust, vaimsust, eetikat, eestlaslikku tervemõistuslikku maailmatunnetust. No muidugi, teeme siis seda!

Kordan siinkohal üle ainult mõned algatused, mis Liina Kersna eestvedamisel on ministeeriumis läbi viidud.

Esiteks, kümne kuuga koostati ekspertide kaasabil eestikeelse hariduse tegevuskava aastani 2035. See on esimene sellesisuline dokument. Lihtsalt meenutuseks: eelnevalt kokku seitsme aasta ja nelja kuu valitsemisaja jooksul ei suutnud või ei tahtnud Keskerakonna haridusminister sellist dokumenti vormistada.

Teiseks, 100 päeva jooksul töötati välja toetusmeede eestikeelsetele koolidele, kus õpib vähemalt 10% eesti keelest erineva emakeelega lapsi. Toetust sai 23 kooli 15-st kohalikust omavalitsusest.

Kolmandaks, Liina Kersna ministriks olemise aja jooksul on välja töötatud valdkondlik järelevalve, et edendada teadlikult ja sisuliselt eestikeelse hariduse kvaliteeti.

Neljandaks, kooskõlastusringil on õpetajate kvalifikatsiooninõuete ja keelenõuete ühildamise määrus, mis seab kvalifikatsiooninõuete kõrval õpetajatele ka keelenõuded.

Viiendaks, Narva kolledžist on tellitud 450 000 euro eest 28 lisakohta eesti keele teise keelena õpetajate õppe laiendamiseks. Seda loetelu võiks jätkata.

Kokkuvõtteks. Vastupidi umbusaldajate väitele on ministeeriumis laiendatud "+1 õpetaja" pilootprojekti, milles nüüd osaleb kokku 190 lasteaeda ja kooli. Umbusaldajate põhjendused kiirtestide hankimise kohta ei päde. Nende kohta on minister korduvalt aru andnud. Just nende kiirtestidega hoidis minister koolid sel kooliaastal võimalikult avatuna ja selle eest võiks teda kiita, mitte umbusaldada. Jah, kõrghariduses aastaid kestnud alarahastamist ei saa paraku lahendada ministri umbusaldusega. Selleks on vaja terviklikku analüüsi ja muutust tänases niinimetatud tasuta – mis muide riigile tasuta ju pole – kõrgharidussüsteemis.

Reformierakond tunnustab ja toetab minister Liina Kersnat. Kordan veel: tänane umbusaldus on kättemaksuaktsioon ja see on tegelikult selge nii avalikkusele kui ka haridusvaldkonnale. Tänan tähelepanu eest!

Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Seega sulgen läbirääkimised ja hakkame ette valmistama lõpphääletust. Head kolleegid, enne kui läheme hääletuse juurde, tuletan meelde, et ministrile on avaldatud umbusaldust, kui umbusalduse avaldamise poolt on Riigikogu koosseisu enamus, mis tähendab 51 või enamat häält.

Panen hääletusele umbusalduse avaldamise haridus- ja teadusminister Liina Kersnale. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Umbusalduse avaldamise poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 33 Riigikogu liiget. Riigikogu ei avaldanud haridus- ja teadusminister Liina Kersnale umbusaldust.

Head kolleegid, sellega on tänane istung lõppenud. Head tööpäeva jätku!