Head Riigikogu liikmed! Seisan siin täna teie ees kindlalt, sest ma tean, mida ma olen teinud, ja ma tean, mida ma ei ole teinud. Ma tean, et need viimased 16 kuud, kui mul on olnud võimalus ja au töötada haridus‑ ja teadusministrina, olen ma teinud oma tööd pühendunult, ausalt ja vastutustundega, teades, et minu otsustel on väga suur mõju. Ma tean, et minu otsuse eesmärgiks on olnud toetada erinevas eas õppijaid. Ma ei ole teinud neid otsuseid kõiketeadja positsioonilt. Meil töötab ministeeriumis professionaalne meeskond, keda ma usaldan. Lisaks sellele olen ma olnud tihedas suhtluses haridusvaldkonna erinevate osapooltega, rektorite, koolijuhtide, õpetaja erinevate organisatsioonide, koolipsühholoogide, teiste tugispetsialistide ja üliõpilaste ja õpilaste esindajatega. See annab mulle kindluse seista teie ees rahuliku südame ja selge silmavaatega.
Umbusaldajad heidavad mulle ette kolme süüd: koolide lahtihoidmine kiire kiirtesti hankimisega, kõrghariduse pikaajalist alarahastust ning loidu tegevust eestikeelsele haridusele üleminekul. Vaatame siis neid kolme teemat täpsemalt.
Esiteks, kiirtestide hankimine. Enne kooliaasta algust otsustasime valitsuses, et koolid tuleb uutes koroonalainetes hoida kontaktõppel. Teadsime, kui halvasti oli varasem distantsõpe mõjutanud nii meie laste ja noorte vaimset tervist kui ka õpitulemusi. Näiteks ütlesid rahulolu-uuringutes pea pooled 11. klassi õpilased, et neil on tihti või alati kõigest kõrini. Pea pooled! Matemaatika põhikooli lõpueksami tulemused olid 17 protsendipunkti madalamad varasemate aastate keskmistest. Tuletame meelde, et eelmisel õppeaastal olid üheksandikud, keda me valitsuses püüdsime säästa distantsõppest, siiski distantsõppel kokku 45 õppepäeva. 45 õppepäeva! Analüütikud on öelnud, et 30 päeva distantsõppel tähendab peaaegu terve aasta õppe mööda minemist.
Tänavused koolilõpetajad ehk abituriendid on kogu oma gümnaasiumiaja õppinud väga ebastabiilsetes oludes. Vahetult enne eelmise aasta oktoobrikuist koolivaheaega tuletas Terviseamet valitsusele meelde, et eelmisel korral kasvas nakatumine pärast koolivaheaega 500%. Seetõttu tegi valitsus 14. oktoobril Sotsiaalministeeriumile ülesandeks korraldada pärast koolivaheaega ehk 1. novembril koolilaste testimine, et võimalikult kiiresti avastada nakkusahelad. Valitsus hindas, et sellised testimised võiksid kujuneda regulaarseks. Tol hetkel, tuletan meelde, olid nakatumisnäitajad koolilaste seas väga kõrged, koolikoldeid oli üle 100. Sotsiaalministeerium moodustas koolilaste testimise skriiningprojekti ettevalmistava töörühma ja töörühma kuulus ka üks inimene Haridus‑ ja Teadusministeeriumist. SYNLAB, kellega oli riigil testimiseks raamhange, kinnitas, et tuleks testida kõiki ja et neil on võimekus testida kõiki lapsi. SYNLAB oli nimelt piloteerinud niinimetatud pulgakommimeetodil kooliõpilaste PCR‑testimist Viimsi koolis ja me olime saanud selle testimise kohta väga positiivset tagasisidet. Ja ühe testi hind niinimetatud pulgakommimeetodil testimiseks jäi veidi alla viie euro ja sellele oleks lisandunud kogu klassi PCR-testimine juhul, kui selles klassikomplektis avastatakse viirus.
Olukorras, kus haiglas viibis juba üle 500 COVID-patsiendi, igapäevased nakatumisnäitajad lähenesid juba 2000-le ning koolikollete arv tõusis jõudsalt, arvasid nii Sotsiaalministeeriumi kui ka Terviseameti spetsialistid, et koolid tuleks pärast koolivaheaega suunata distantsõppele, kuigi valitsus oli otsustanud, et koolid suunatakse distantsõppele, kui üldse, siis kõige viimasena. Aga taas oli meie ees valik, et kõige esimesena tahetakse panna koolid distantsõppele. Räägiti paarist nädalast kõrgemate nakatumisnäitajatega piirkondades kuni aasta alguseni saata koolid distantsile. Välja käidi ka mõte, et lahti võiksid jääda vaid need koolid, kus kooliperedest vähemalt 75% oleks vaktsineeritud. Tol ajal oli selliseid kooliperesid vaid käputäis. Koolivaheaja esimesel päeval, 25. oktoobril tegid koolijuhtide, õpetajate, õpilaste ja kooli tugispetsialistide ühendused avaliku pöördumise, milles kutsusid üles kasutama koolivaheaega vaktsineerimiseks, sest kontaktõpet hinnati väga kõrgelt. Samal päeval selgus kirjalikult, et laialdasest kooliõpilaste skriiningprojektist on 520 koolitestimisest alles jäänud vaid 12. 520-st oli alles jäänud 12!
Oli absoluutselt selge, et ilma testimata ei saa me sellises olukorras koole turvaliselt kontaktõppes hoida. Järgmisel päeval toimus valitsuse istung, kus oli vaja pakkuda lahendust. Me teadsime ministeeriumis, et on olemas veel üks ettevõte, kes on samuti testimist koolides piloteeritud. Selfdiagnostics oli saatnud info oma pilootprojekti kohta nii Haridus‑ ja Teadusministeeriumile kui ka Sotsiaalministeeriumisse. Koosolekutel oli ka teadusnõukoja tolleaegne juht Irja Lutsar soovitanud, et koolides võiks kasutada hoopis kiirteste PCR‑testimise asemel. Mina teadsin, et samu teste kasutatakse juba mõnda aega Austrias, kus koolilapsi oli pikemat aega testitud, ja olin ka tolleaegse Austria haridusministriga sel teemal rääkinud. Selfdiagnosticsi esindajad kinnitasid meile, et saavad testid tarnitud, koolidesse transporditud ning kooliperede koolitused tehtud 1. novembriks. Läksin selle info ja teadmisega ka valitsusse. Valitsus panigi Haridus‑ ja Teadusministeeriumile ülesandeks alates 1. novembrist 7–18-aastaste õpilaste regulaarse kiirtestimise. Ehk meil jäi aega kolm täistööpäeva ja kaks nädalavahetuse päeva testide hanke korraldamiseks ja testide saabumiseks koolidesse.
Samal ajal tuli jätkuvalt teateid kohalike omavalitsuste otsustest suunata koolid pärast koolivaheaega distantsiõppele. Otsused tulid Pärnust, Tallinnast, aga ka Narvast. Need otsused said kõvasti kriitikat, sest distantsõppele suunati ka need õpilased, kes olid vaktsineeritud või ka haiguse hiljuti läbi põdenud. Kaks päeva hiljem, 28. oktoobril eraldas valitsus Haridus‑ ja Teadusministeeriumile 7,5 miljonit eurot koolide kiirtestide ostmiseks. Valitsus andis mulle selge suunise, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankeleping ühe ettevõtjaga tohib olla sõlmitud maksimaalselt üheks kuuks. Nii me ka tegime ja leping sai allkirjastatud. Hankelepingu Selfdiagnosticsiga sõlmisime mahus 5,1 miljonit eurot ning kahes osas: esimeses osas 400 000 testi hinnaga 3,35 eurot, teises osas 1,6 miljonit testi hinnaga 2,37 eurot. Ja tuletan meelde: SYNLAB-i ühe testi hind oli tol hetkel veidi alla viie euro, millele lisandus klasside PCR-testimine. Tuletan meelde, selleks hetkeks viibis haiglas juba 589 koroonapatsienti, iga päev nakatus 2000 inimest. Meil oli tolleks hetkeks juba 144 aktiivset koolikollet.
Ja siis esmaspäeval, 1. novembrist olid koolidel testid olemas ja algas kooliperede kiirtestimine. Kohe esimesel nädalal pärast koolivaheaega tuvastasime me kooliperede seas rohkem kui 1000 kiirtesti positiivset. Need on need lapsed ja õpetajad, kes ei viinud viirust edasi. Ja sellel olid käegakatsutavad tulemused. 18. novembril tegi teadusnõukoja tolleaegne juht Irja Lutsar valitsusele ülevaate, milles tõdes: nakatumiskordaja R on langenud alla ühe. Nakatumisnäitajad on langenud kõigis maakondades, kõigis eagruppides, ka haiglakoormus näitas juba vähenemise trendi. Enne koolivaheaega olid kõik trendid vastupidised. Kokkuvõtvalt tõdes professor Lutsar, et koolide kiirtestimine oli olnud tulemusrikas ja edukas. Me suutsime hoida koolid kontaktõppel ning aidata mõjusalt kaasa viiruse leviku vähendamisele. Kas keegi oskab panna selle mõju eurodesse?
Kuna me saime sõlmida lepingu vaid üheks kuuks, pidime kohe alustama ka järgmise hanke ettevalmistamist. Küsisime abi Riigi Tugiteenuste Keskuselt juba 4. novembril, kes vastutab riigis riigihangete läbiviimise eest, kuid paraku nad hindasid, et neil ei ole hetkel ressurssi lisahanke läbiviimiseks. Me pidime taas ise hakkama saama. Kaasasime Terviseameti, kelle eksperdid aitasid sõnastada kiirtestide kvaliteedikriteeriume. Samuti kaasasime Terviseameti eksperdid hindamiskomisjoni. Kutsed läbirääkimistega hankele läksid välja juba 8. novembril 17 ettevõttele, neist 12 esitas ka oma pakkumise. Kümme päeva hiljem otsustas hankekomisjon kuulutada hanke võitjaks Medesto Logistics OÜ, kellega sõlmisime lepingu 23. novembril kogumahus 2 370 000 eurot. Ja järgmisel päeval me lõpuks jõudsime Riigi Tugiteenuste Keskusega kokkuleppele, et edasised kiirtesti hanked viivad läbi nemad kõiki norme ette nähes, sest just nemad on Eesti riigi tippkompetents riigihangete korraldamises. Ja valitsuses samal ajal otsustasime, et koolid vajavad kiirteste vähemalt kooliaasta lõpuni ja selleks oli olemas ka uus eraldatud raha. Oli lootus, et Haridus‑ ja Teadusministeerium saab lõpuks keskenduda haridusvaldkonnas sisule, mitte meditsiinitarvikute hankimisele ja teiste valitsuse osapoolte töö tegemisele.
Aasta lõpus ja käesoleva aasta alguses hakkas kiiresti levima omikrontüvi. Nakatumine kasvas ülikiirelt, laste seas lausa nädalate võrdluses 100% ja kiiret nakatumist näitasid meile ka koolide kiirtestide tulemused. Jaanuari lõpus tuvastasime me juba 5500 kiirtesti positiivset koolidest. Ja ka päevased nakatumisnäitajad ületasid 5000. Samas, hiiglaslike nakatumisnäitajate juures oli meil näiteks 23. jaanuari seisuga vaid 31 aktiivset koolikollet. See näitas, et testimine toimis väga hästi. Ja siis sain ma teada 21. jaanuaril, reede õhtupoole, et kaks kuud kestnud RTK hanke puhul on oht, et see kuulutatakse tehnilise vea tõttu läbikukkunuks. Rääkisin peaministriga, rääkisin lugupeetud Jaak Aabiga kui riigihalduse ministriga, rääkisin rahandusministriga, et leida lahendusi, sest me teadsime küsitlusest, et koolides hakkasid testid otsa saama. Lahenduse, kuidas paindlikult ja kiiresti koolidele vahepealsel ajal kiiresti tarnida, pidime me leidma teisipäevaks, mil toimub valitsuse istung.
Ja sama päeva õhtul saime RTK-lt kirjaliku teate, kus eksperdid olid jõudnud järelduseni, et Haridus‑ ja Teadusministeeriumil on kiirtestide puudus hetkel võimalik lahendada olemasoleva raamlepingu suurendamisega. See lahendus sobis ka valitsusele. Me laiendasime olemasolevat raamlepingut ning koolid said kiiresti vajalikud testid. Jaanuari lõpus, veebruari alguses tuvastasime kiirtestidega juba üle 6000 kiirtesti positiivse ja sealt edasi hakkasid viirusenäitajad tasapisi langema. Tipp oli ületatud ja valdavalt olid koolid kontaktõppel.
Tõsi ta on, et nüüd, kooliaasta lõpus, olen olukorras, kus Rahandusministeerium, kes kuulub samuti valitsusse, süüdistab mind isiklikult kahes väärteos: teise hanke läbiviimist väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankega, kus pakkumised läksid 17 ettevõtjale, ja selles, et me olemasolevat raamlepingut laiendasime seda RTK enda soovitusel. Mulle on kinnitatud, et mind ei ole süüdi mõistetud, vaid käib uurimine.
Teine teema, eestikeelsele haridusele üleminek. Vaatame siis, mida me oleme teinud selle 16 kuuga. Valitsuse esimese 100 päevaga töötasime me välja eestikeelsete koolide toetusmeetme, kus õpib vähemalt 10% eesti keelest erineva emakeelega lapsi. Pool miljonit eurot toetust said 23 põhikooli. Teiseks, 10 kuuga koostati ekspertide kaastööl eestikeelse hariduse tegevuskava aastani 2035. See on esimene temaatiline dokument, mille ministeerium üldse kunagi loonud on. Kolmandaks, oleme välja töötanud valdkondliku järelevalve venekeelsetes koolides, et edendada teadlikult ja sisuliselt eestikeelse hariduse kvaliteeti. Järelevalve on plaanis läbi viia 12 venekeelses koolis, viies kohalikus omavalitsuses. Täna on käidud kaheksas koolis ja tulemused tulevad sügiseks.
Esitasime Riigikogule, nagu te teate, alusharidusseaduse, mis kaotaks lasteaiarühmad, kus õppetegevus ei toimu eesti keeles. Hetkel on kooskõlastusringil õpetajate kvalifikatsiooninõuete ja keelenõuete ühildamise määrus, mis seab kvalifikatsiooninõuete kõrval õpetajatele muu hulgas ka keelenõuded. Ja tuletan meelde, 2300 haridustöötajat täna ei valda nõuetekohaselt riigikeelt. Me oleme Narva kolledžis tellinud 450 000 euro eest 28 lisakohta mitmekeelses koolis või lasteaias õpetaja õpetamiseks. Täiendkoolituste maht on kahekordistunud. Oleme tõstmas põhikooli riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas keeletaseme nõudeid, et üheksanda klassi lõpetajad mitte ei lõpetaks B1 tasemel, vaid B2 tasemel ja gümnasistid mitte B2 tasemel, vaid C1 tasemel. Ja tõstame ka eesti keele õppetundide arvu esimeses kooliastmes. Lähtudes eestikeelse arengu tegevuskavast riigistasime Kohtla-Järve Järve kooli, mis on ainukene piirkonna eestikeelne kool. Ja läbirääkimised käivad ka Sillamäel ja seda lähtudes tegevuskava ekspertgrupist. Toetasime valitsuse poolt kahe suure Ida-Virumaa venekeelse põhikooli üleminekut varajase keelekümbluse kooliks. See tähendab seda, et alates esimesest klassist õpetatakse 100% eesti keeles.
Ja nüüd, head endised koalitsioonipartnerid! Ma loodan, et te olete lugenud valitsuse 100 päeva tööplaani, sest valitsuse 100 päeva tööplaanis on kirjas, et peab laienema "+1 õpetaja" projekt lasteaedades ja koolides ja minu ametiajal – Jaak Aab, vaatan teile otsa – on 70 õpetajat juurde tulnud. Jah, 70 õpetajat! Te mustvalgelt ütlete, et minu ametiajal ei ole õpetajaid juurde tulnud. Meil on täna tööl 190 õpetajat, neist 70 on minu ametiajal kokku võetud. Kokkuvõttes üld‑ ja kutsehariduse keelepoliitika valdkonnale ei ole Haridus‑ ja Teadusministeeriumil mitte kunagi olnud nii suurt eelarvet kui sel aastal, kui mina olen seda eelarvet saanud juhtida. Selle valdkonna eelarve on täna üle 9 miljoni euro.
Ja kolmandaks veel kiiresti kõrghariduse rahastamisest. Kõrgharidus on olnud järjepidevalt alarahastatud pärast otsust minna üle tasuta kõrgharidusele. Ülemineku hetkel küll suunati valdkonda ühekordselt 10 miljonit eurot, kuid sealt edasi on kõrgharidus olnud püsivalt alarahastatud. Olen 16 kuu jooksul kohtunud Rektorite Nõukoguga üheksa korda ja alati oleme me arutanud selle üle, kuidas leida lahendus pikaajalisele alarahastamise probleemile, sest kõik on kinnitanud, et samamoodi edasi minna ei ole võimalik. Oleme ministeeriumis koostanud erinevate rahastamismudelite analüüsi. Olen seda tutvustanud nii peaministri juhitud teadus‑ ja arendusnõukogus, kus on ka võetud teema fookusesse, olen tutvustanud Riigikogu suures saalis neid ja olen tutvustanud ka, head endised koalitsioonipartnerid, ka valitsuses. Ja valitsuses kõrghariduse rahastamise probleemi lahates mõistsin, et kõik aduvad probleemi tõsidust ning selle pikaajalist mõju, mida me peame lahendama riigi eelarvestrateegia arutelude käigus. Ma usun tänaseni, et kõrgharidus saab vajaliku lisaraha, mis on tingimus halduslepingute allkirjastamiseks. Taotlus lisaraha saamiseks on ka Haridus‑ ja Teadusministeeriumi poolt esitatud ja ma usun, et me saame selle tehtud.
Head Riigikogu liikmed! Kinnitan teile, et olen teinud oma tööd pühendunult ja lähtudes üksnes ja ainult haridusvaldkonna parimatest huvidest. Aitäh! Olen valmis vastama teie küsimustele.