Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XIV Riigikogu, VII istungjärk, täiskogu istung
Kolmapäev, 08.06.2022, 14:00

Toimetatud

13:58 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Martin Helme

Tervist, head saadikud! Alustame oma kolmapäevast istungit. Kõigepealt on eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Ei paista soovi olevat. Sellisel juhul teeme kohaloleku kontrolli. Palun!

14:01 Aseesimees Martin Helme

Kohalolijaks pani ennast kirja 64 Riigikogu saadikut.

Nüüd on mul täpsustus tänase 21. päevakorrapunkti kohta, mis on 54 Riigikogu liikme algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu 619 teine lugemine. Ettekandja on vahetunud, ettekande teeb sotsiaalkomisjoni liige Tõnis Mölder.


1. 14:01 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (569 SE) kolmas lugemine

14:01 Aseesimees Martin Helme

Nüüd päevakorra enda juurde. Kõige esimene punkt on meil Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 569 kolmas lugemine. Enne hääletust on võimalik läbirääkimisi pidada. Läbirääkimiste soovi ei ole. Kas on soovi, et ma teen saalikutsungi, või võime kohe hääletama minna? (Hääled saalist.) Lähme siis kohe hääletamise juurde.

Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 569. Tegemist on lõpphääletusega. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:02 Aseesimees Martin Helme

Seaduse vastuvõtmist toetab 63 saadikut, vastuhääli ei ole, erapooletuid ka [mitte]. Seadus on vastu võetud.


2. 14:02 Lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (524 SE) kolmas lugemine

14:02 Aseesimees Martin Helme

Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 524 kolmas lugemine. Võimalik on avada läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Ma ei tee siis ka praegu saalikutsungit, me oleme kõik siin.

Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 524. Tegemist on lõpphääletusega. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:03 Aseesimees Martin Helme

Seaduseelnõu toetab 67 [Riigikogu liiget], vastuhääli ei ole, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.


3. 14:03 Riigikohtu esimehe ülevaade kohtukorraldusest

14:03 Aseesimees Martin Helme

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Riigikohtu esimehe ülevaade kohtukorraldusest. Selleks on meil siin ettekandjaks Riigikohtu esimees Villu Kõve. Ma kohe tutvustan teile ka, kuidas see menetlus välja näeb. Kõigepealt on Riigikohtu esimehe Villu Kõve ettekanne, mis kestab kuni 30 minutit. Sellele järgneb Riigikogu liikmete küsimuste voor, kus iga Riigikogu liige saab esitada ühe suulise küsimuse. Siis on läbirääkimised, kus sõna saavad fraktsioonide esindajad. Palun, Villu Kõve!

14:04 Riigikohtu esimees Villu Kõve

Suur tänu, austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Aeg on ärev ja võib-olla huvi kohtu vastu ei ole mitte nii suur, seetõttu on mul ikkagi hea meel teid näha siin saalis ka sellisel hulgal. Ma olin valmis selleks, et peaaegu kedagi ei ole. Aga siiski on tore, et kohtu[teema] teid huvitab. Ma tahaksin teile anda ülevaate meie kohtusüsteemi toimimisest, tuua traditsiooniliselt välja mõned murekohad ja ettepanekud, korrates ka mitmeid varasematel aastatel esitatud probleeme.

Aga kõigepealt väike tagasivaade, kuidas on läinud kohtutel ja kohtusüsteemil. Üldise kokkuvõtte ma teeksin nii, nagu ma olen ka varem teinud, et vaatamata kõigele ja kriisidele kõik toimib. Õigusemõistmine on tagatud, see on erapooletu, kohtuasju lahendatakse, üldiselt ka mõistliku aja jooksul, igaühel on võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.

Samas on mitmeid muret tekitavaid tendentse, jätkuvalt lahendamata probleeme, millest ma teiega ka räägiksin. Kõigepealt, üldine mure on kohtuasjade arvu kasv ja seetõttu on ka kohtute jaoks töökoormusega toimetulek üha suurem väljakutse. Kuigi süüteoasju oli eelmisel aastal circa 8% vähem, on järjepidevalt kasvamas kohtutesse laekuvate tsiviil‑ ja haldusasjade arv, millest haldusasju on koguni 14% rohkem kui varem. See on haldusasjade [arvu] märkimisväärne tõus. Need ei ole ainult koroonakaebused, nagu võiks arvata, vaid need on ka keskkonnakaebused ja [kaebused] paljudes muudes valdkondades.

Veelgi enam tekitab muret kaebuste [arvu] märkimisväärne suurenemine ringkonnakohtutes. See avaldab mõju töökoormusele ja pikeneb ka asjade menetluseks kuluv aeg. Kuigi jällegi on süüteomenetluse asju natukene vähem, on tsiviilasjades kaebusi ringkonnakohtutes koguni 9,3%, haldusasjades aga isegi 19,5% rohkem. Ehk viiendik tööd on aastaga juurde tulnud, mis on oluline number. Seejuures ei ole oluliselt suurenenud vaidlustatud kohtuasjade protsent. Seega ongi siin see kohtuasjade arvu suurenemise teema.

Nüüd kohtumenetluse kiirusest meil siin Eestis. Õigusemõistmise võrdlustabelis "Justice Scoreboard 2022", mis on värskelt ilmunud, paigutatakse Eesti kohtusüsteem tõhususe ja menetluse kiiruse poolest jätkuvalt Euroopa Liidu riikide etteotsa. Tsiviil‑ ja haldusasjade lahendamiseks kuluva aja võrdluses esimeses kohtuastmes oleme teisel kohal Euroopa Liidus, meid edestab vaid Taani. Kokkuvõttes oleme kohtumenetluse kiiruse poolest kolmes kohtuastmes tsiviil‑ ja kaubandusasjades viiendal ja haldusasjades neljandal kohal Euroopas. Välisvaates meil muret väga ei ole.

Kuid kohtumenetluse kiirus on tasapisi, aga kahjuks pidevas languses. Eelmine aasta kulus maakohtutel tsiviilasjade lahendamiseks keskmiselt 101 päeva, 2020 oli see 95 päeva. Keskmine menetlusaeg sisuliselt hagimenetluses lahendatud tsiviilasjade puhul on näiteks 2015. aastaga võrreldes [pikenenud] koguni 40%.

Lisaks asjade arvu kasvule on näha, et asjad muutuvad üha keerukamaks ja mahukamaks ning nende lahendamine nõuab üha rohkem aega. Positiivne on, et veidi on vähenenud kriminaalmenetluse üldmenetluste üldine keskmine menetlusaeg, kuid kokkuvõttes on menetlus siiski pikem kui varasematel aastatel. Samas on need kriminaalmenetluse üldmenetluse asjad väike, aga siiski silmatorkav osa meie kohtuasjade koguarvust.

Haldusasjade keskmine menetlusaeg on püsinud viimastel aastatel enam-vähem sama. 2021. aastal oli see 127 päeva, kuid üha süvenevad käärid erinevate halduskohtute vahel. Vaatame Tallinna Halduskohtu ja Tartu Halduskohtu võrdlust: Tallinnas on menetlusaeg viimase seitsme aastaga lühenenud ligikaudu 14%, aga Tartus pikenenud 65%.

Ringkonnakohtutes lahendati tsiviilasjad apellatsioonimenetluses keskmiselt 163 päevaga, kriminaalasjad 66 päevaga. Keskmine apellatsioonimenetluse tähtaeg on aga viimase kuue aastaga pikenenud mõlemas ringkonnakohtus: Tartus rohkem kui kolmandiku, Tallinnas on menetlustähtajad kahjuks kaks korda pikenenud. Haldusasjade lahendamine apellatsioonimenetluses on muutunud veidi lühemaks, kuid ometigi on see [aeg] keskmiselt 214 päeva. Määruskaebusi me suudame natuke kiiremini lahendada.

Positiivne on, et üldine usaldus kohtusüsteemi vastu on kõrge ja see on kasvanud. 2021. aastal tehtud institutsioonide usaldusväärsuse uuringu järgi usaldas Eesti kohtuid koguni 71% vastanuist, aasta varem oli see 63%. Eelmisel aastal tehtud menetlusosaliste rahulolu uuring näitas, et professionaalsete menetlusosaliste rahulolu kohtunike tööga on kõrge. Üldiselt on kohtu tööga rahul koguni 92% sellest sihtrühmast. Ka mitteprofessionaalsete menetlusosaliste sihtrühmast, kelle hulgas on ka need, kes kohtus kaotasid, on usaldusväärsus kõrge, 58%. Kokku on see 78%. Vähe on olnud viimasel viiel aastal ka distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes, kokku vaid kuus distsiplinaarasja. Nende numbrite järgi nagu midagi väga halba ei ole, aga ma räägin pärast, mis muret tekitab.

Nüüd Riigikohtu tegevusest ja õiguse ühetaolisest kohaldamisest aastal 2021. Riigikohus lahendas 243 kohtuasja, menetles 12% esitatud taotlustest. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses rahuldati taotlus tunnistada mingi säte õigusvastaseks 6 asjas, rahuldamata jäeti 20 taotlust ja tagastati 10 kaebust.

Väike ülevaade ka sisuliselt, millega Riigikohus on tegelenud, mis on need valdkonnad, kus õiguse ühtlustamine on toimunud. Riigikohtu üldkogu lahenditest väärib minu subjektiivsel valikul esiletõstmist kaks lahendit. [Esimene neist:] tunnistada põhiseadusvastaseks olukord, kus majandus‑ ja taristuminister ei kehtestanud ehitusvaldkonnas pädevate isikute hariduse ja töökogemuse nõudeid, jättes need kutsenõukogu otsustada, ehk sisuliselt delegeeris normiloome kompetentsi erastruktuuridele, mis on väga põhimõttelist laadi teema. Samuti see üldkogu otsus, et tahtliku rikkumise toime pannud äriühingu juhatuse liikme vastu võib esitada kahju hüvitamise nõudeid teatud tingimustel kümne aasta jooksul, kui varem oli selleks tähtajaks olnud vaid viis aastat.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas põhiseadusvastaseks ja kehtetuks muu hulgas välismaalaste seaduse sätted, mis ei võimaldanud kohtus vaidlustada viisavabalt Eestisse saabunud Ukraina hooajatööliste riigis viibimise ennetähtaegset lõpetamist; kohaliku omavalitsuse volikogu töökorra sätte, mis ei võimaldanud isikul saada koopiat volikogu istungi helisalvestisest; seadusest tuleneva kohustuse vabastada kuriteos kahtlustatav politseinik vältimatult teenistusest. Samas otsustati, et põhiseadusega ei ole vastuolus tuuleparkide rajamise piirangud; et välismaalaste registreeritud kooselu ei tule elamisloa andmisel abieluga võrdsustada, kui neil ei ole abiellumiseks põhimõttelisi takistusi; et riik ei pea hüvitama metsaomanikule looduskaitselisi piiranguid, mis kehtisid juba kinnistu ostmise ajal; et treeneri kutse andmisel ei saa lähtuda lastega töötamise keelust. Selliseid asju me eelmine aasta põhiseaduslikkuse järelevalves lahendasime. Lisaks valimiskaebused, vaidluse all olid nii elektrooniline hääletus kui ka valijate mõjutamine.

Riigikohtu halduskolleegium tegi ka mitmeid olulisi lahendeid, muu hulgas vaktsineerimiskohustuse, järelevalvemenetluse raames avalikkuse ohtudest teavitamise, omanikule keskkonnakaitseliste kohustuste panemise ja piirangute hüvitamise, tuuleenergia arendamise, maksuõiguse, ühistranspordi rahastamise, kohtutoimikuga tutvumise ja veel mitmete muude asjade kohta.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumis selgitati muu hulgas korteriomaniku ja ‑ühistu vastutust korterite kahjustamise eest, avaliku pargi pidaja vastutust külastajate elu ja tervise eest, vahelduva elukohaga lapsele elatise maksmist ja võlatunnistusega seonduvat.

Kriminaalkolleegium käsitles lahendites muu hulgas kuritegude uurimiseks sideandmete säilitamist, enesekaitse piire, taksoteenuse kontrollimist ja turumanipulatsiooniga seonduvat.

Nüüd väline vaade Euroopa Inimõiguste Kohtust. Eestist esitati eelmisel aastal 107 kaebust Eesti vastu, kuid rikkumine tuvastati ainult kahes asjas. Ühes asjas tuvastati konventsiooni artiklite 3 ja 8 rikkumised, kuna Eesti riigiasutused olid kaebaja väidetava vägistamisjuhtumi uurimisel menetlusnorme oluliselt rikkunud ja seetõttu tunnistati lapse ütlused lubamatuks tõendiks. Teises asjas leiti konventsiooni artikli 8 "Õigus sõnumisaladusele" rikkumine, kuna advokaadibüroo läbiotsimise õiguslik raamistik Eestis ei näinud ette piisavaid menetluslikke tagatisi advokaadiprivileegi kaitseks. Kahes asjas sõlmiti sõbralik kokkulepe. Selle aasta jaanuari seisuga oli inimõiguste kohtus pooleli 22 Eestile vastamiseks saadetud kaebust. Kokkuvõttes jällegi: Euroopa Inimõiguste Kohtu vaates ei ole meile ka midagi väga ette heita.

Euroopa Kohtu poole vaadates: aastatel 2007–2022 on Eestist esitatud Euroopa Kohtule kokku 37 eelotsusetaotlust. Eelmine aasta tegi Euroopa Kohus Eesti taotluste kohta kolm lahendit. Menetlus on pooleli hetkel teadaolevatel andmetel kuues asjas, puudutab see riigiabi, avalikku veokohustust, toidukäitlemise nõudeid, isikute väljasaatmist ja keskkonnateabe andmist.

Põhiline murekoht, millega ma tahan nüüd välja tulla, seondub kohtusüsteemi sisemiste muredega: kohtute ülekoormus, kohtunike põlvkonnavahetus ja õigushariduse probleemid.

Kohtunikud on oma tööd teinud hästi, ma arvan, hoolimata igasugustest kriisidest, aga seda ka üha tõusvas töötempos ja kohati võimete piiril, väsinult ja vaevatuna. Kui lisada siia vahetevahel aega nõudev infosüsteem, takistused, mis võivad kerkida üleöö, inimeste kohatine pahameel ja ülemäärased ootused, siis [on selge, et] see avaldab tööle mõju. Samamoodi avaldab kohtunikele mõju avalikkuses või poliitikutelt kõlavad tihti alusetud ja ka ebaõiglased süüdistused aeglase töö ning valede ja erapoolikute otsuste pärast. Näiteks hiljutine nõiajaht kohtunikule seoses ajakirjanike trahvimisega, kus minu meelest ületati see lubatav hea maitse piir, kuidas oleks võinud kohtulahendit kommenteerida. Seda enam, et tegemist ei ole jõustunud lahendiga.

Kohtuasjade ja kaebuste arvu pidev suurenemine põhjustab kohtusüsteemile lisakoormust. Meil ei ole veel jõudnud kohtutesse Ukraina sõjaga kaasneva võimaliku majanduskriisi mõjusid, kuid oodata ja karta võib nii maksejõuetusasjade kui ka võla‑ ja töövaidluste arvu suurenemist.

Kohtunikud töötavad praegu võimete piiril ja oluliselt enam, kui nad tööaega arvestades peaksid tegema. Sellel on oma hind: kurnatus ja stress. Sellega võib kaasneda nii asjade venimine kui ka eksimused asjade lahendamisel.

Eesti Kohtunike Ühing tegi esimese ja teise astme kohtute kohtunike seas töökoormuse uuringu. Selle tulemused on muret tekitavad. Kohtunikud peavad demotiveerivaimaks oma töös töökoormust, ligi 80% arvab nii. Seejuures hindas oma igapäevast töökoormust pidevalt või enamasti ülemääraseks 70,5%. Ülemäärase töökoormuse tõttu töötab enam kui 40 tundi nädalas igal nädalal 61,3% kohtunikest, nädalavahetustel ja väljaspool tavalist tööaega igal nädalal 55,9% kohtunikest. Ligikaudu pooled märkisid, et ühe nädala jooksul peab Eesti kohtunik läbi töötama keskmiselt üle 500 lehekülje kirjalikke materjale. Kui kõrvutada tulemusi sellega, et ligikaudu pooled vastanutest on oma tööülesannete tõttu sattunud ka igasuguste isiklike rünnakute ohvriks, siis ei ole üllatav, et töökoormus on peamiseks stressi tekitavaks faktoriks, paneb osa kohtunikke mõtlema ametist lahkumisele ja avaldab negatiivset mõju isiklikule elule. Veel, kõige halvem on see, et kindlasti ei motiveeri need näitajad ka uusi inimesi kohtusüsteemi tulema.

Viimastel aastatel on astutud mõningaid samme olukorra leevendamiseks. Üle hulga aja on loodud juurde uusi kohtunikukohti, on jagatud asju ühekordselt ka ümber, aga seda on siiski vähe. Kohtunike arvates on vaja ikkagi kohtunike arvu ja kohtusüsteemi finantseerimist oluliselt suurendada. Juba eelmine aasta märkisin, et lisaks võiks kaaluda üleminekut kohtuasjade tervikuna üleriigilisele jagamisele. Rahaline kokkuhoid võiks tekkida kohtuvõrgustiku ülevaatamisest. Kokkuhoiukohti on ka menetluste optimeerimisel, olgu näiteks menetlusabi andmise ja menetluskulude kindlaksmääramise lihtsustamine, automatiseerimine ja standardiseerimine.

Kohtunikud tunnevad aga puudust sotsiaalsetest garantiidest, mis on üheks motivaatoriks selle vastutusrikka töö tegemisel. 64,5% küsitlusele vastanuist leidis, et edasiseks motiveerimiseks oleks vaja täiendavaid sotsiaalseid tagatisi. Kordan eelmise aasta ettekandes öeldut, et kõige rohkem tunnevad kohtunikud puudust ja kõige kiiremini tuleks taastada sisuliste põhjendusteta, tagaselja kaotatud kohtunike töövõimehüvitis kui mingigi garantii ületöötamise võimalike tagajärgede leevendamiseks, mis ei oleks ka riigile mingisugune suur rahaline koormus. Pikalt ametis olnud kohtunikke motiveeriks enam ka staažist sõltuv lisatasu. Praegu saavad kõik kohtunikud võrdset palka, sõltumata staažist, kogemustest, teadmistest, efektiivsusest või töökoormusest, mis ei ole piisavalt motiveeriv. Samuti võiks olla lisamotivaator suurtes kohtutes täiendavate juhtimisstruktuuride loomine ja võimalus end seeläbi teostada, mis, ma loodan, saab ka tehtud. Motivatsiooni säilitamiseks ja oskuste parandamiseks tuleks kohtunikule võimaldada ulatuslikumat ja lihtsamat roteerumist teiste kohtute, täitevvõimuasutuste, haridusasutuste või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, ja eelkõige hiljem ametisse naasmist.

Siit ma jõuan seonduva teema juurde, see on kohtunike põlvkonnavahetus. Aastatel 2022–2027 tekib pensionile jäämise õigus koguni 52 kohtunikul. Peaaegu pooltel neist tekib pensioniõigus juba järgmisel aastal. Kohtusüsteem seisab silmitsi laiaulatusliku põlvkonnavahetusega. Esimesed president Meri ametisse nimetatud kohtunikud on pensioneerunud või kohe pensioneerumas. Seni oleme suutnud vabanenud kohtunikukohad täita, kuid üha suuremaid ja tihedamini toimuvaid konkursse silmas pidades tekib tõenäoliselt juba varsti meil raskusi sellega, kuidas kõigile kohtunikukohtadele leida kõrgetasemelisi õigusspetsialiste. Me oleme väga raskete valikute ees: kas mitte täita neid kohti või lasta latti alla, mida me ju tegelikult ei tahaks siin riigis, et lubada õigust mõistma ka inimesi, kes võib-olla ei saa sellega piisavalt hästi hakkama. Kohtunikueksamile soovijate arv on alates 2017. aastast kogu aeg vähenenud. Praegu võib öelda, et laias laastus soovib kohtunikuks saada poole võrra vähem inimesi kui aastal 2017. Veelgi halvem on olukord kandideerijate kvaliteediga. 2017–2020 tegi kohtunikueksamit 131 inimest, kellest esimesel korral sooritas eksami vaid 35 ja teisel korral veel lisaks 8. Nii et olukord on väga kesine. See viitab tõsistele puudustele õigushariduses, millest tahan ka veel rääkida.

Ehkki kohtuniku palk kui selline on õigusteenuste turul üldiselt konkurentsivõimeline – seda me tunnistame –, jäädes küll alla jah parimatele, suurimatele palkadele, aga ta on konkurentsivõimeline, ei ole ainuüksi see piisavalt atraktiivne kõrgelt kvalifitseeritud tegevjuristide värbamiseks. Iseäranis tõuseb esile süüteovaldkond, kus juba praegu on oht, et huvipuuduse tõttu võivad kohtunikukohad varsti jäädagi täitmata, lihtsalt ei ole süüteovaldkonnas tegutsevaid inimesi. Sama probleemiga on silmitsi advokatuur ja prokuratuur. Uute kohtunike leidmisel ka advokaatide ja prokuröride seast oleks juba käsitletud staažitasu ja juhtimisstruktuuride loomise ja roteerumise võimaldamise kõrval motivaatoriks võimalikud täiendavad pensionimaksed teise või kolmandasse pensionisambasse, mis motiveeriks inimesi karjääri teisel poolel üle tulema kohtusüsteemi. Kandidaatidele võib olla hirmutav kohtunike eelnimetatud suur töökoormus ja stress, millega tuleks tegeleda. Tänapäeva noori motiveerivad lisaks palgale paindlik töökorraldus ja tööaeg, erinevad täiendavad hüved, millega kohtusüsteem kahtlemata konkurentsis ei ole. Demotiveeriva tegurina on nimetatud kohtunikuametiga kaasnevaid ulatuslikke tegevuspiiranguid. Esmasena on esile toodud ebavõrdset kohtlemist investeeringute haldamisel: kohtunik ei saa kasutada neidsamu instrumente, mis on lubatud teistele isikutele.

Lisaks tuleks kohtunike järelkasvu leidmiseks süstemaatiliselt tegelda kohtujuristidest kohtunikukandidaatide ettevalmistamisega, võimaldades neile muu hulgas iseseisvat menetluse juhtimise praktikat, roteerumist eri kohtutes ja eraldi ettevalmistusprogrammi, mida kohtusüsteemi ülekoormatus ei võimalda praegu lihtsalt teha, sest inimesed on kõik arvel.

Üldise probleemina kvalifitseeritud tööjõu leidmisel tõstan ma esile avaliku sektori personalipoliitika. Avalikus teenistuses eeldatakse, et inimesed omandavad esmalt täieliku kõrghariduse, ja alles siis hakatakse neid konkurssidega tööle värbama. Erasektor aga paraku kaasab parimad tudengid juba teisel või kolmandal kursusel ja seob endaga ning pärast ülikooli lõpetamist on enamik, paremik, avalikule sektorile kaotsi läinud. Otsida tuleb paindlikke võimalusi noorte sidumiseks riigiteenistusega juba ülikooli ajal, olgu see tasuline praktika, stipendiumid, välisõppe finantseerimine või midagi taolist.

Eraldi probleem, millest kahjuks keegi rääkida ei soovi, on juristi kutseala järjekindel feminiseerumine. Nimelt oleme jõudmas olukorda, kus meessoost õigusteaduse üliõpilaste osakaal on kohati juba alla 10%. Enamik õppejõududest ja veel suurem osa kohtunikest, eriti viimasel ajal ametisse määratud kohtunikest, on naised. Samas oleks sooline tasakaal vajalik nii töökollektiivide tasakaalustamiseks kui ka erinevate seisukohtade tagamiseks õigusemõistmisel. Selle probleemiga tuleks minu arvates ka tegeleda.

Eelmise aasta ettekandes juhtisin tähelepanu Eesti õigushariduse halvale seisule ja veel halvemale tulevikuväljavaatele. Nii Riigikohtu koostatud analüüs kui ka juristide kutseorganisatsioonide ühispöördumine eelmisest aastast näitavad, et praegune õigushariduse mudel ei taga piisavalt kõrge kvalifikatsiooniga juriste, keda oleks vaja nii riigiasutustes, ettevõtluses kui ka Eesti riigi edasikandmiseks ja rahvusvaheliseks suhtluseks. Rahvusteadusena on õigusteadus kahjuks hääbumas ja see võiks teha murelikuks ka seadusandja. Ei tohiks lubada kogu õppe suundumist tasulistele kaugõppevormidele, kuhu see praegu suundumas on, kuna see ei võimalda piisavalt õigusteadmiste omandamist muu töö kõrvalt. Justiitsministeerium on aasta jooksul tegelenud juristieksami seaduse ettevalmistamisega, et näha ette ühtne kutseeksam seniste killustatud kutseeksamite asemel, kuid ka see ei ole kindlasti ainuke lahendus.

Juba eelmine aasta ma märkisin ka siin saalis, et on tehtud mitmeid ettepanekuid, mis ei ole küll kahjuks kuhugi liikunud. Ma saan aru, et need on põhimõttelised küsimused, aga nendega tuleb tegeleda: riigi finantseeritud tippjuristide õppekohtade kõrval laiendada tasulist õpet päevaõppele laiemas ulatuses, kui see praegu on, minna üle integreeritud õppekavale 3 + 2 asemel, võtta õigusnõustamise ja kohtus esindamise teenus riigi järelevalve ja kontrolli alla ning muuta välismaiste diplomite tunnustamise eeldused rangemaks. Need võiksid olla mõned märksõnad.

Põlvkonnavahetus nõuab ka intensiivset koolitamist ja uuenduslikke koolitusmeetodeid. Auditooriumis loengu pidamine on oma aja suuresti ära elanud, olulisemad on interaktiivsed, rühmatööl põhinevad mitmepäevased koolitused, mis on paraku ka kallimad. Lektorite tunnihinnad ja ruumide üürihinnad on oluliselt tõusnud, aga kohtute koolituseelarve on jäänud läbi aastate peaaegu samaks ning kõik Riigikohtu taotlused lisavahendite saamiseks on jäetud rahuldamata. Meil on aga nii palju uusi kohtunikke, kellega tuleks hädasti tegeleda, et see koolitus saaks toimuda.

Kohtunike kõrval vajaks pidevat ja süstemaatilist koolitust ka kohtujuristid. Kohtunike koolitamise ülesanne on seadusega pandud Riigikohtule, kuid kohtuametnike koolituse korraldamise finantseerimine on jäänud ebaselgeks. Riigikohtus on olemas koolitusstruktuur, mille tugevdamise korral oleks võimalik pakkuda süstemaatilist kvaliteetset koolitust ka kohtuametnikele, muu hulgas tuleks ette valmistada kohtunikuks saamise programm. Teengi ettepaneku panna kohtuametnike koolitamise ülesanne seadusega selgelt Riigikohtule, tagades selleks ka vastavad eelarvelised vahendid, et see ei jääks õhku, sest kohtuametnike roll nii õigusemõistmisel kui ka võimalike kohtunikuks saajate hulgas on oluline.

Mõned muud tähelepanekud ja mured. Kordan eelmine aasta väljendatud muret, et nii Riigikohtu kui ka teiste põhiseaduslike institutsioonide riigieelarvest rahastamise skeem peaks olema selge ega tohiks sõltuda täitevvõimu suvast. Võimude lahususe tagamiseks oleks vaja luua mehhanism, mis annaks reaalse otsustamise eelarve üle Riigikogule. Muuta tuleks riigieelarve seadust.

Juhin ka tähelepanu sellele, et seaduse tasandil on tekkinud ebavõrdsus esimese ja teise astme kohtujuristide ning Riigikohtu nõunike palkade vahel. Alama astme kohtunikke abistavate juristide palk on seadusega seotud kohtunike omaga, on tagatud nende iga-aastane indekseerimine, kuid Riigikohtus võrreldavaid tööülesandeid täitvad, kuid kõrgema kvalifikatsiooniga kohtunõunikud on seaduses lihtsalt ära unustatud. Nende töötasu oli muutumatuna püsinud juba kümme aastat. Eelmine aasta me tegime rasked valikud, lõpetasime analüüsitegevuse, koondasime inimesi, et tõsta [nõunike] palka, teist võimalust ei olnud. Samas on tulnud ka nurinat, et analüüsitegevus oleks Riigikohtus ikkagi vajalik. Teen ettepaneku kohtute seaduses Riigikohtu nõunikute töötasu vähemalt osaliselt võrdsustada kohtujuristide omaga ja nende baassissetulek siduda kohtunike omaga.

Olen ka varem rääkinud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse ülevaatamise vajadusest. Aastaid ei ole seda keegi süstemaatiliselt teinud, nüüd tuleks seda teha. Justiitsministeerium on võtnud selle käesoleva aasta tööplaani ja ka Riigikohtus on alustatud ettevalmistava tööga. Suuremad valikud puudutavad põhiseaduslikkuse järelevalve asjade lahendamise üldist korraldust Riigikohtus, võimalike väliskohtunike kaasamist, diskussiooni Riigikogu opositsioonile põhiseaduskaebuse esitamise õiguse võimaldamise üle, individuaalkaebuse ulatust ja valimiskaebuste lahendamise korda. Kui see eelnõu peaks valmis saama ja kord ka Riigikokku jõudma, loodan aktiivsele kaasamõtlemisele, kuidas meie põhiseaduse järelevalve mehhanismi paremaks teha.

Mul on imelik ja isegi piinlik juba kolmandat korda siit kõnepuldist kurta kriminaalasjade üldmenetluse venimise, jäikuse ja ressursimahukuse üle, kuid ma ei jäta seda tegemata. Ma olen selles küsimuses loll, aga järjekindel. Ei ole normaalne, et ka kohati lihtsakoeliste vaidluste lahendamiseks kulub lõputult aega, raha ja inimeste närve. Üldmenetluse ressursimahukuse ja närvesööva olukorra hinnaks võib kriminaalmenetluses olla see, et inimesi sunnitakse üldmenetluse vältimiseks minema võimalikele ebasoodsatele kokkulepetele.

Ometigi ei ole mitte midagi ei regulatsioonis ega praktikas selle kolme aasta jooksul muutunud. Vaatamata sellele, et keegi isegi väga ei vaidle, et menetlus tuleks teha mõistlikumaks, ei ole tegudeni jõutud. See tekitab mingi jõuetuse tunde. Arvan, et Riigikogul võiks olla põhjust Justiitsministeeriumilt nõuda, et seda probleemi selgelt tunnistataks ja see seadusloomes ka prioriteediks seataks. Samuti teen ma ettepaneku teha suuremates kriminaalasjades menetluse kohta üks majanduslik analüüs ja hinnata nendesse panustatud avaliku ja eraressursi kogukulu ja selle kasutamise mõistlikkust. Ma kardan, et selle analüüsi tulemused on masendavad, aga see innustaks ehk lõpuks vajalikke otsuseid tegema.

Kordan, et aeg on küps kriminaalmenetluse põhimõtteliseks revideerimiseks teiste kohtumenetluste vaimus, suurendades kohtuniku rolli ja aktiivsust, vähendades kontaktistungi osatähtsust ja ressursimahukust, asendades selle kirjaliku menetluse ja virtuaalistungiga, suunates menetluse vaid tõesti asjassepuutuvate ja vaieldavate asjaolude kindlakstegemisele, jättes kohtusaali ainult hädavajaliku miinimumi.

Samuti kordan eelmise aasta ettepanekut, et üle tuleks vaadata tsiviilhagi lahendamine kriminaalasjade üldmenetluse raames, eriti kui praegune menetluskord peaks säilima. Minu hinnangul tuleks kriminaalasi üldjuhul lahendada esimesena ja seejärel jätkata tsiviilhagiga tsiviilkohtumenetluse reeglite järgi. Seadus lubab seda erandina ka praegu, kuid see võiks olla muudetud reegliks.

Kohtute tööd häirivad seadusega paikapandud kohtuasjade prioriteedid, mida tuleks teha kiiremini kui teisi asju. Kui kõiki asju tuleb mingi sätte järgi teha kiiremini, siis lõpuks tekib küsimus, millal neid teisi asju tehakse. Halb näide on maksejõuetuse regulatsioonid, mis Riigikogus veel täiendavalt on leidnud tähtaegade lisamist. Samas on ikkagi küsitav, kas paljude, ütleme, füüsilise isiku pankrotiasjadega, kus tegelikult ei ole kiirust kuskil sellisel kujul, vara seal nagunii ei ole, on kiirem ja need on olulisemad kui näiteks mitmed perekonnaõiguslikud asjad. Kohtuid võiks siin rohkem usaldada.

Viimane teema on pandeemia ja sõja mõju õigusemõistmisele. Pandeemiast on palju räägitud, ma ei taha sellest siin pikemalt rääkida, kuid ütlen, et üldiselt on kohtusüsteem kohanenud. Teatud probleeme on olnud vahetute istungite korraldamise ja nende turvalisuse tagamisega, samuti digitaalsete lahenduste tõrgetega ja kohtuasjade edasilükkamisega. Koroonaõppetundide üheks pikemaajaliseks positiivseks mõjuks saab pidada kaugtöö võimaldamist ja laialdast levikut pandeemia järel, samuti kaugistungite ja kirjaliku menetluse ulatuslikku rakendamist, mis peaks üldjuhul vähendama kohalkäimisega seotud menetluskulusid. Teisalt aga saab näha ka negatiivset, kuna kaugmeetodil kohtupidamine võib asja lahendamist venitada. Füüsiline istung on tihti efektiivsem nii asjaolude selgitamiseks kui ka kompromissile jõudmiseks. Jätkuvalt on murekohaks seadusest tulenev nõue pidada pandeemia ajal ka kriminaalasjade üldmenetluses ebamõistlikus ulatuses füüsilisi istungeid ning hooldekodudes isikutega isiklikku kohtumist nõudvad menetlused, nagu näiteks eestkoste seadmine ja isiku kinnisesse asutusse paigutamine.

Sõda Ukrainas ei ole jätnud puudutamata ka kohtuid, ehkki esialgu on selle mõju pigem kaudne. Konkreetsemalt on praegu kohtud hõivatud näiteks vanemateta Eestisse jõudnud Ukraina lastele eestkoste seadmise ja esindajate määramisega olukorras, kus seda tuleb kiiresti teha hulgale lastele korraga ja teinekord ka puudulike dokumentide põhjal. Lisaks on tõusnud mitmed põhimõttelised küsimused, mida tuleks reguleerida või vähemalt oleks seal vaja praktikat. Olgu siinkohal näiteks sanktsioonide all olevate Venemaa ja Valgevene äriühingute kohtlemine võlausaldajana tsiviilkohtumenetluses, muu hulgas pankrotimenetluses, nende nõuete tunnustamine ja sissenõudmine, dokumentide kättetoimetamine. Eraldi küsimusi püstitab nii Eesti-Vene, aga ka Eesti-Ukraina õigusabilepingute rakendamine praeguses sõjaolukorras. Venemaaga seoses on tekkinud juba küsimus, kas me ikka peaksime saatma Eestis kohtusse pöördunud isikud oma nõuetega Venemaale, eriti Ida-Virumaal Venemaa elanikest korteriomanike vastu suunatud korteriühistute kommunaalvõlanõuete või pankrotimenetluses tagasivõitmise nõuete puhul, nagu senine kohtupraktika seda ette näeb. Samuti on praeguses olukorras küsitav Vene kohtulahendite ja haldusotsuste tunnustamine eelviidatud lepingu alusel. On avaldatud mõtteid, et see õigusabileping tuleks üldse lõpetada. Selle üle arutati ka kohtunike täiskogul, kus leiti, et see siiski hea mõte ei ole. Ukraina puhul on samuti problemaatiline kohtuasjade sinna suunamine, kuivõrd õigusemõistmine võib seal olla takistatud.

Juba praegu tuleks mõelda, milline on kohtute töökorraldus võimalikus eriolukorras või sõjaseisukorra ajal. Justiitsministeeriumis on valminud ka eelnõu, milles püstituvad keerulised korralduslikud ja sisulised õigusemõistmise küsimused, millele tuleb lahendusi otsida, et õigusemõistmine oleks tagatud ka kõige keerulisemas olukorras.

Head Riigikogu liikmed! Õigusemõistmise korrakohane toimimine jätkub, aga arenguruumi ja muresid on. Loodan lisaks meie enda pingutustele ka seadusandja toele ja panustamisele. Soovin teile jaksu, jõudu ja tervist keerulisel ajal. Aitäh!

14:33 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ilusti aja sees. Nüüd küsimuste voor. Eduard Odinets, palun!

14:33 Eduard Odinets

Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud Riigikohtu esimees, aitäh selle ausa ja mõneti emotsionaalse ülevaate eest! Neid muresid, mida te ka oma kõnes välja tõite, on tõepoolest mitmel ja mitmel lehel. 

Ma tuleksin tagasi kohtunike ühingu uuringu juurde. Te oma ettekandes tõite välja mõned numbrid, aga mitte kõiki numbreid. On ka hullemaid numbreid, mis näitavad, kuidas meie kohtunikel läheb. Näiteks see, et üle poole kohtunikest kaalub ametist lahkumist suure töökoormuse tõttu, 65% räägivad sellest, et sotsiaalsete garantiide, tagatiste puudumine täiesti demotiveerib neid, ja 72% lausa nõuab eripensionide taastamist. Nendele kõikidele päringutele vastab Justiitsministeerium eitavalt. Mis ikkagi on teie arvates – võib-olla kordate või ütlete uuesti kõvahäälselt meile välja – üks-kaks-kolm sammu, mida riik peaks viivitamatult ära tegema, et üle poole kohtunikest ära ei jookseks?

14:34 Riigikohtu esimees Villu Kõve

Ma tegin oma valiku nendest vastustest, mis seal olid. Uuring on ju olemas. See küsimus, kas ma lähen nüüd kohe ametist minema, on emotsionaalne, sellele on väga raske objektiivselt vastata. Kui vaadata niimoodi rahulikult, siis ega kohtusüsteemist kohtunikke väga palju ära läinud ei ole. Seetõttu ma selle vastuse jätsin välja, ütleme ausalt. Ma ei oska hinnata, kui tõsine see olukord päriselt on. Aga mida seadusandja võiks vaadata, nagu ma ütlesin, on seesama töövõimehüvitis kohtunikule ületöötamise vastu, et ta saaks ametist väärikalt lahkuda. See on esimene asi, mida kohtunikud ootavad. See ei oleks kallis, aga selle tegemine on põrganud, nagu ma aru olen saanud, Sotsiaalministeeriumi jäigale vastuseisule. Me üritame ja loodame, et nüüd, kui kohtute seadus on Riigikogus, on Riigikogu valmis selle teema lauale võtma. See on esimene asi.

Ennekõike, nagu kohtunikud ütlesid, on kaks asja, mida saab teha. Kas saab töökoormust jagada riigi sees veel ringi? Justiitsministeerium tegi arvutuse ja ütles, et üksikute asjade kaupa ümberjagamine ei aita. Nüüd ma võtaksin lauale, ma saan aru, ketserliku mõtte, aga ma ütlesin, et kui me näiteks liidaks kohtuid juurde, et me saaks ühtlasemalt töökoormust jagada, siis kohtunike töökoormus jaguneks ühtlaselt. Aga sellest ei piisa. Lõpuks, mulle tundub, on ikkagi vaja uusi kohtunikukohti. Midagi teha ei ole, need asjad lähevad kogu aeg hullemaks ja tempo tõuseb. Praeguses seisus kiiremaid lahendusi ma mujal ei näe.

14:36 Aseesimees Martin Helme

Siim Kallas, palun!

14:36 Siim Kallas

Aitäh, härra aseesimees! Härra Riigikohtu esimees! Mul on põhjust isikliku mulje alusel esitada selline küsimus. Kas on nii, et inimesed, kellel on väga palju raha, võivad algatada mis tahes jaburaid kohtuasju, mis tihti ei lõpe mitte millegagi, aga mis rakendavad kohtu väga kõvasti tööle? Kuidas tehakse valik ja kuidas niisugust asja vältida? Kohtuasju, nagu te rääkisite, on menetleda vaja palju-palju-palju. Kuidas teha valik? Kas on kõiki kohtuasju vaja menetleda või võib mõne tagasi lükata?

14:37 Riigikohtu esimees Villu Kõve

Mul ei ole numbreid, aga ega kohtud ei võta kõiki kaebusi menetlusse. Laias laastus on ühe asja menetlemise eelduseks tsiviil‑ ja haldus[menetluses] kaks tingimust. Neid on veel, aga esiteks on see, et on olemas lõiv riigile selle eest. Teiseks on tingimus, et asjal oleks mingi perspektiiv või et see võiks teoreetiliselt kuhugi viia, su õigusi on rikutud.

Kas ja kui palju sellest olemasolevast suurest koormusest hoolimata jõutakse seda vaadata, on teine asi. Aga ma olen nõus, et selline nii-öelda strateegiline või kaebuslik hagelemine, nagu seda nimetatakse, on tõesti olemas, võib-olla kohati ka eesmärgiga kelleltki välja pressida raha või mingeid muid ressursse või takistada kellegi tööd. Sellist asja võib näha. Näiteks saab ühinguõiguslikus vaidluses vaidlustada üldkoosoleku otsuse lihtsalt sellepärast, et blokeerida vähemuse tegevus, isegi kui seal sisuliselt mingit pointi ei ole.

Sellega võitlemine ei ole niisama lihtne. Meil on igaühel põhiseadusest tulenev õigus pöörduda kohtusse. Kui laialt me selle ukse avame, milles me näeme seda võimalust ja kus me paneme piiri peale, et sinul ei ole lubatud kohtusse tulla? Meil on seda tasapisi piiratud. Näiteks võtame halduskohtu: vangide asjade pääsu kohtusse on eelmenetluse kaudu natukene maha võetud.

Samas oleksin siiski natukene, ütleme, ettevaatlik, kui me hakkaksime inimestele kuidagimoodi kunstlikke tõkkeid tegema, et oma õigusi ei saaks kohtus kaitsta. Mina arvan, et efektiivsem on ikkagi see, kui inimene tunnetab, et talle langeb lõpuks vastutus sellise asja eest, ta peab selle kinni maksma. See võib-olla paneb inimesi rohkem mõtlema, ma tahaks loota.

Aga head lahendust siin ei ole. Me võiksime jah öelda, et me tõstame [lõive]. Me oleme proovinud, et tõstame lõivud lakke. See ei aidanud, sest inimesed hakkasid taotlema nendest vabastamist. Me võime seadusesse mingid filtrid panna, kui me vaatame eelnevaid menetlusi, aga neid peab ka keegi rahastama ja tegema. Selles mõttes ma väga optimistlik ei ole.

Vaatame teiste riikide kogemust. Inimesed saavad kogu aeg targemaks selles, mille üle vaielda. Kui vaadata, millega praegu kohtusse tullakse, siis võrreldes sellega, mis 20 aastat tagasi oli, on vahe mäekõrgune. Tollal ei tulnud kellelegi pähe jumal teab mis asju kohtus nõuda. Nüüd tuleb küll, eks ole. 

See on üldine õigusteadvuse tõus ka halvas mõttes. Me ei ole jõudnud jah sinna, et kui keegi tuuakse ... Nagu see legend on, et kui Ameerikas – ma ei tea, kas see on tõsi – keegi tuuakse haiglasse, siis advokaat sokutab talle visiitkaardi tasku, et kuule, kindlasti tehakse siin midagi halvasti ja näed, ma olen ju olemas.

Me ei tahaks sinna jõuda, aga mina ei näe väga lihtsaid lahendusi inimeste õiguste kinnipanemise teel.

14:40 Aseesimees Martin Helme

Ivari Padar, palun!

14:40 Ivari Padar

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Olin paaril aastal tunnistajaks ühele identiteedivargusele, mis õnneks küll lõppes hästi, lihtsale inimesele jäi korter alles. Aga vahepeal oli väga erinevaid etappe, kui ma imestasin, kuidas meil riigis asjad [käivad, nii et] käsi ei tea, mis jalg teeb. Üks etapp oli see, kui inimesele hakkasid koju tulema tähitud kirjad kohtust nõuetega. Endine piirkonnavolinik soovitas, et nii kui postiljon tuleb ukse taha, põgene aknast välja. Ma võtsin siiski asja ette. Ega midagi teha ei olnud, HUGO.legal andis tasuta abi. Kuidas nende olukordadega paremini hakkama saada, kui lihtne inimene on hammasrataste vahele jäänud ja tähitud kirjad hakkavad koju tulema? Need kirjad on väga keerulises, spetsiifilises keeles, mina nende sisust aru ei saanud. Kuidas niimoodi saaks, et inimesed hammasrataste vahelt välja pääseks ja ei oleks vaid see lahendus, et nii kui tuleb postiljon, siis põgene ära?

14:41 Riigikohtu esimees Villu Kõve

No ma ju ei tea, mis see põhjus oli, kas inimene oli valesti kohtusse kostjaks kutsutud. Ma ei tea, mis asi see üldse oli. Sa ütlesid ka, et see oleks nagu lahendus, et ma põgenen kohtu kirja eest. See ei ole tegelikult lahendus, sest see kiri jõuab sinuni aastaid hiljem ja palju hullemate summade ja palju hullemate tagajärgedega. Kui sa oled passiivne, üleüldse ei reageeri, siis see asi jõuab kohtu kaudu lõpuks täituri kätte ja sa ärkad alles siis, kui su konto on kinni pandud või kinnistu on müügis, et oi, sulle on suurt ülekohut tehtud. Minu meelest üks oluline asi, mida ühiskonnas võiks juurutada, on see, et kui riik sult midagi küsib, siis ära jookse ära, vaid suhtle ja küsi lähemalt järele, mis asi see siis nüüd on. Meil on olnud tõesti juhtumeid, kui inimesi on segi aetud, näiteks nende nimed. Kõike võib juhtuda tänases ühiskonnas, kus kõik on masinate peal. Aga kõige rumalam on joosta minema. Järgmine samm on see, et sa satud palju suurema jama otsa. Ma siiski julgen arvata, et massilist eksitamist ei ole, need on tavaliselt ikka päris ehtsad inimesed, need on need, keda me taga otsime. Nii hull see asi ikka ei ole. Aga me peaksime ühiskonnas üldse juurutama seda, et riik ei ole selles mõttes vaenlane, kelle eest tuleb ära joosta.

14:42 Aseesimees Martin Helme

Priit Sibul, palun!

14:42 Priit Sibul

Aitäh, austatud aseesimees! Hea Riigikohtu esimees, tänu ettekande eest! Mul on kaheosaline küsimus. Esiteks, kui palju on neid asju, mida nii‑öelda õiguslikult saaks muuta? Perelepituse puhul oleme justkui püüdnud, et tekib sihukene kohtueelne menetlus, vanemad ei pea kohe esimese asjana minema omavahel laste pärast või ka oma isiklikke suhteid kohtusse klaarima, vaid nüüd tekkis üks aste vahele, kus saab ka toimetada. Kui palju sihukesi kohti veel on, kus kohtute koormust saaks õiguse muutmise abil vähendada?

Teine pool on see, millele te viitasite, mis puudutab õigusharidust. Kas te peate vajalikuks, et Eestis antakse õigusharidust mitmes ülikoolis? Millised on täpselt need kitsaskohad, mida teie õigushariduse andmise valdkonnas Eestis näete?

14:43 Riigikohtu esimees Villu Kõve

Lõpust alustades: õigusharidus on natuke erinev. Selles mõttes, et kui ma õpetan ülikoolis filosoofiat, siis riik ei saa mulle ette kirjutada, kuidas filosoofiat peab õpetama. See on selge. Küll aga siis, kui me tahame Eestis saada juriste, kes oskaksid Eestis õigust mõista Eesti õiguse järgi, siis me peame ikkagi tagama, et nad seda oskaksid. Siin me olemegi kurvas kohas praegu, sest tegelikult ei ole ülikoolides tagatud see, et igaüks, kes saab Eestis juuramagistri diplomi, on Eesti õigust vähemalt minimaalselt vajalikus mahus üldse õppinud. Selles mõttes see praegune seis ei ole hea. Ei ole niimoodi, et halb on teistes koolides ja ainult Tartu Ülikoolis on hästi. Ei ole ka Tartu Ülikoolis see asi hästi.

Ei ole [vaja] mingeid kunstlikke tõkkeid, et paneme koole kinni, ma seda ei arva. Küll aga võiks riigi ressurss, ma arvan, 50–60 juristi korralikuks, tipptasemel ettevalmistamiseks olla koondatud ühte kohta. Ülejäänutele tuleks minu arvates avada tasuline haridus. Juura puhul see vajadus on olemas, ühiskonnas on ka maksevõimelised inimesed olemas, nii et miks nad ei võiks selle eest siis maksta, kui riigi vajadus on kaetud riigi tellimusega. Siis on võimalik seal ka finantseerida ja siis võib seda ka mujal õpetada. Seesama juristieksam võiks aidata seda taset üleval hoida. Aga iseenesest ma ei pea vajalikuks, et koole tuleks hakata kinni panema, või öelda, et [mitu kooli] on halb. Vanasti oli neid veel rohkem, praegu õpetatakse õigust kolmes koolis. Sealjuures õpetabki tehnikaülikool minu andmetel ju ainult inglise keeles ja tasu eest. Ta ei valmista Eesti turule juriste ette.

See esimene küsimus – täpsustame korra veel. Kas saab, palun? (Hääl saalist.) Aa, perelepitus, jaa, okei. Perelepitusest on ju aastaid räägitud. Mul on väga hea meel, et Riigikogu võttis selle seaduse vastu. Ma loodan – seda on ka rakendatud ja inimesi on nüüd koolitatud –, et see hakkab tööle. Aga see ei hakka kiiresti vilju tooma, see on selge. Minu meelest saavad viljad tulla siis, kui need inimesed, kes tülli pööravad laste või üleüldse lahkumineku pärast, tuleksid võimalikult varakult oma asju klaarima, mitte ei laseks sellel minna nii kaugele, nagu praegu tihtipeale on, et tüli on keeratud juba nii kaugele, et mingi lepitus enam ei toimi. Seetõttu, kui on olemas kontaktpunkt ja me riigina suudame inimestele öelda, et kuulge, tulge sinna, räägime kõik ära, teie lahutuse, teie lapsed, kõige selle korraldamise ja kõik muu, siis see oleks see, mis võimaldaks ka hiljem neid suhteid normaalsena hoida, niipalju kui see veel võimalik on. Selles mõttes ma väga palju ootan sellest perelepitusest.

Kas seda võiks ka mujal rakendada? Jah, ma arvan küll. Mina arvan näiteks, et Eestis on üks suur tüliõun igasugused naabrivaidlused, mida on tohutu palju. Naabrivaidlusi laiemalt, olgu korterite üle või ka maal juurdepääsuteede üle, on tohutult. Ammendamatul hulgal on neid vaidlusi, kus tegelikult õigusküsimusi väga palju ei ole, aga oleks vaja inimesi lepitada, tuua nad kokku, üritada leida lahendus ja selline, mis ka töötaks, et nad seda aktsepteeriksid. See oleks üks valdkond, mis, mulle tundub, võiks olla suure perspektiiviga. Veel olulisem kui kohtutelt asjade äratõmbamine võiks olla see, et inimesed saaksid omavahel normaalselt läbi ja saaksid pärast edasi elada.

14:47 Aseesimees Martin Helme

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

14:47 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh, austatud aseesimees! Aitäh, Riigikohtu esimees! See oli väga hea ja põhjalik ettekanne. Aga te tõite ettekandes ühe suurima murekohana välja probleemi, et lähiaastatel võib üle 50 kohtuniku jääda pensionile ja samas on meil järelkasvuga probleeme. Lisaks sellele, et meil seda järelkasvu võib-olla ei ole, ei saa paljud ka kohtunikueksamiga hakkama. Mul on selline küsimus: kuidas on praegu nii, et me kaotame need head üliõpilased erasektorile teisel või kolmandal kursusel? Miks avalik sektor ei ole suutnud neid häid üliõpilasi endaga siduda? Mida tuleks selleks teha, kas personalipoliitika täiesti üle vaadata?

14:48 Riigikohtu esimees Villu Kõve

See on just see, mis ma siin rääkisin. Me ka sellel aastal kutsusime teise kursuse tudengeid Riigikohtusse ja tegime neile ürituse, rääkisime noortega. Aga nad ütlevad, et nad on sisuliselt juba nagu küllastunud. Kõik jahivad neid parimat kümmet Tartu Ülikooli sellelt kursuselt, nad seotakse varakult ära. Nagu ma ütlesin, riigi loogika inimese avalikku teenistusse värbamisel on ju see, et neil [olgu] kõrgharidus olemas, on avalik konkurss ja siis tohutu hulk inimesi kandideerib. Aga tegelikkus ei ole niimoodi, ei ole tohutut hulka inimesi kandideerimas. Paremad inimesed on kõik juba läinud. See on see mure. Ühelt poolt ei ole minu meelest üldse õige, et noortel ei lasta õppida, nad kistakse tööle ära. Nad peaksid tegelikult suutma põhiõppe ilma igasuguse tööta ära teha. Aga see on kuidagi niimoodi läinud. Noored on öelnud, et ei, ma tahan [töötada]. Muidugi, eks ole ju kulud, ma saan raha teenida. Teiseks see, et äkki ma saan praegu nii hea pakkumise, aga võib-olla mind pärast ei võeta [sinna]. See tegelikult ei vasta tõele, võetakse ka pärast, kui saaks rohkem keskenduda õppimisele.

Aga teine asi on see, et kui me riigina seda õpet selliselt anname, siis me peame samade meetoditega harjuma. Ka meie Riigikohtus oleme näiteks viimastel aastatel võtnud kaks tudengit eksperimendi korras, avaliku teenistuse reeglite piirimail, julgen öelda, aga siiski nad endaga sidunud, et neist kasvatada nõunikud, enne kui nad ära võetakse. Aga meie personalipoliitika seda üldiselt ei võimalda. ATS on väga jäik, ta ei lase seda teha. Mida minu meelest võiks teha? Kindlasti tasuline praktika noorte sidumiseks, mida ju erasektoris sidumiseks pakutakse, ja erinevad töövõimalused.

Kohtu konkurentsis püsimine on üleüldse selles mõttes halb, et mida me pakume? Pakume iseenesest normaalset palka, aga me pakume ikkagi mingis mõttes noore jaoks võib-olla tuima tööd, rasket tööd hommikust õhtuni. Aga see teda ei huvita. Olukord on muuseas nüüd niimoodi, et ka suured advokaadibürood ütlevad, et inimesed lähevad sealt minema. See töö ei ole ka enam atraktiivne. Kuhu nad siis lähevad, need parimad? Nad lähevad iduettevõtetesse, start-up'idesse, kus makstakse noortele inimestele veel rohkem kui advokaadibüroodes. Advokaadibürood ütlevad, et nad ei jaksa neid kinni hoida, inimesed ei taha nii rasket tööd, mõtle, sa pead hommikust peale, kaheksa tundi tööd tegema. Noorte huvid on juba üldse teistsugused. See kohanemine noorte ootustega, kes tahavad üleüldse paindlikke töövorme, on ikka väljakutse. See ei ole ainult juristidel nii, ma eeldan, see on tõenäoliselt igas muus valdkonnas avalikus sektoris ka nii. Nii et see on üks väga-väga valus teema, jah.

14:51 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

14:51 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud Riigikohtu esimees! Ma loen siin neid iga-aastaseid raporteid, aga ühe küsimusega on väga raske seda hõlmata. Ma saan aru, et naised tungivad peale: kõigepealt nad võtsid üle prokuratuuri, nüüd, nagu ma aru saan, te võitlete kohtute rindel. On ülepakkumised ja kõik muu, iduettevõtted. Aga ma küsin ühe sellise lihtsa asja. Teatavasti on Eesti väike riik ja paljud on omavahel kursaõed ja ‑vennad, ma pean praegu silmas pankrotikohtunikke ja mitte ainult, ‑haldureid ja nii edasi, nad käivad koos, peavad pidu ja kõik nii edasi. Aga ütelge, miks ei ole nende pankrotihaldurite üle järelevalvet suudetud tänase päevani ellu viia. Aeg nagu tiksub, aga ...

14:52 Riigikohtu esimees Villu Kõve

Minu andmetel on värskelt Justiitsministeeriumis ametisse nimetatud pankrotiombudsman. Vähemalt minuni see info jõudis, et järelevalveteenistus peaks tööle asuma, millest ju väga palju [oodatakse] ja mis oli selle maksejõuetusreformi üks süda. Ma väga loodan, et sellest saab asja. Soomes see töötab, loodame, et Eestis [edaspidi] ka. Ma arvan, et Eesti järelevalve üks põhiline häda on olnud järelevalve killustatus. Järelevalvet teostasid siiamaani võlausaldajad, kohus, Justiitsministeerium ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, aga killustatud järelevalve üks häda on see, et lõpuks ei tegele sellega õieti keegi. Ma loodan, et see kontsentreeritud järelevalve suudab paremini selle asjaga toime tulla, vähemalt [tuleks] lasta tal töötada ja [alles] siis anda hinnanguid.

Aga see, mis te ütlete, et kohtunikud halduritega seotud on, on jah selline juristkonna väiksuse teema. Meil on ju praegu ka kohtuvaidlus, kriminaalasi pooleli, kus on põhimõttelised küsimused "haldur versus kohtunik", et kui tihedad need seosed võivad olla. Need kõik kerkivad ühel hetkel üles. 

Ma olin hiljuti ühel rahvusvahelisel konverentsil, kus räägiti halduri ja kohtuniku seostest. Ega see ei ole ainult meie mure. Muidugi, mida väiksem riik, seda suurem mure paratamatult on, seda suuremad on seosed, mis võivad tekkida. Üks variant on jällegi see, et võiks öelda, et me neid aeg-ajalt vahetame. Võiks öelda niimoodi, et inimene ei tohi pankrotikohtunik olla väga pikalt, et vahetagu valdkonda, siis ei teki neid sidemeid. Samas on küsimus, et meil väike riik, kui keegi on spetsialiseerunud, välja õppinud, siis me ei leia sama pädevat inimest asemele.

Mida on teistes riikides tehtud? Näiteks Ameerika süsteem, et kohtunik ei nimeta haldurit, vaid selle nimetab justiitsministeerium sealses süsteemis. On riike, kus üldse tähestiku järgi pankrotiasju jagatakse. Aga igal asjal on oma head ja vead. Kui tähestiku järgi jagada, siis ma ei kujuta seda ette, kui meil ikkagi mõni suurettevõte pankrotti läheb ja talle tähestiku järgi esimene [ettejuhtuv haldur määratakse]. See ka ei ole võib-olla hea variant. Ju siin tuleb edasi mõtiskleda.

14:54 Aseesimees Martin Helme

Toomas Kivimägi, palun!

14:54 Toomas Kivimägi

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud Riigikohtu esimees! Tunnustan siiralt kõrget professionaalsust, mida Riigikohus on üles näidanud, ja teid veel lisaks selle väga otsekohese ettekande eest neid probleeme avades. Lihtsalt kolleegile repliigina, et maksejõuetusteenistus on värskelt käivitunud, nii et loodame, et see oluliselt parandab pankrotimenetlusi ja kuritarvitusi jääb vähemaks.

Aga minu küsimus puudutab ikkagi menetlustähtaegu. Kui kvaliteedi kohta kriitikat liiga palju ei ole, siis menetlustähtajad tunduvad alati väga pikad olevat. Mida teie arvate sellest, kui jätta kõrvale see ressursiteema, kas ei võiks näiteks kriminaalmenetluses olla eeluurimise tähtajad või lausa ka kohtumenetluses, näiteks tsiviilmenetluses või haldusmenetluses, ja siis on mingid võimalused või põhjused neid tähtaegu pikendada, kui selleks vajadus on? Aga põhiteema ikkagi tavakodanike jaoks on, et kohtuprotsess venib.

14:55 Riigikohtu esimees Villu Kõve

Ma olen täitsa nõus ja minu enda ettekandes oli ka, et venib ja see ei ole kahtlemata õige. Samas ma ütlesin ka, et igasuguste tähtaegade kehtestamine seaduses ilma ressursita on suhteliselt mõttetu. Kui öelda niimoodi, et nüüd te peate neid asju tegema nii kiiresti, siis kuskil mujal läheb asi veel hullemaks. See kukkumine tuleb ja lõpuks on keegi kuskil nende tähtaegadega käpuli.

Ma põhimõtteliselt pean õigeks, et mingisugused ajalised raamid oleksid olemas. Inimõiguste kohus on ju arendanud mõistliku aja teemat, mis on kogu kriminaalmenetlusele peale pandud. Iseenesest, ma ei julge küll kindel olla, aga mulle on öeldud ja ma olen nii aru saanud, et näiteks Vene ajal olid eeluurimisel tähtajad peal, neid ka järgiti, neid kontrolliti. Kas ja kui palju see meid aitaks, seda ma ei tea.

Küll aga mulle tundub, et need keerulised [asjad], eriti majandus‑ ja kriminaalasjade eeluurimine – see käib meile kuidagi üle jõu. See on hirmus ressursimahukas ja keeruline, sest need suhted ongi oluliselt keerulisemaks läinud. Kas see üksi aitab, selles ma julgen kahelda, kui meil ei ole enam juriste. Ma olen kuulnud, et juristide põud on ka prokuratuuris ja ressursse on koomale tõmmanud, ma saan aru, ka politsei kogu aeg. Võimekus asju lahendada tasapisi kogu riigis kahaneb, mis on ohu märk. Ühtepidi me kehtestame võib-olla küll tähtaegu, aga teistpidi, kui me ei tegele selle probleemiga, miks need venivad, siis on asi halvasti.

14:56 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Tamm, palun!

14:56 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud Riigikohtu esimees! Nagu me teame, kohtud on tööga üle koormatud. Aga ma küsin, kui tavapärane see on, et kohtu käest küsitakse seisukohta mingi eelnõu, väljatöötamiskavatsusega eelnõu kohta. Kui kohus annab selle kohta mingi seisukoha, siis on see teatud mõttes juba siduv. Kas on kohtu ülesanne eelnevalt eelnõusid kuidagi hinnata ja oma seisukohta kujundada?

14:57 Riigikohtu esimees Villu Kõve

Me oleme selle üle palju vaielnud, mis siis õige on. Iseenesest on ju selge, et kohus, eelkõige Riigikohus, kujundab oma seisukoha otsuse üle hääletades. Mingeid veksleid ju kellelegi jagada ei saa, see peab selge olema. Samas on teine pool ka: kui meie majas nähakse menetluses mingisuguseid probleeme selle eelnõuga, kas siis oleks õige öelda, et ei, me hoiame kõik enda teada, me ei ütle teile, ootame ära, võtke vastu, küll me siis teeme? See ei tundu ka ju päris riigimehelik lähenemine olevat. Meil on Riigikohtus näiteks olnud vaidlusi, kuna kohtud arvavad erinevat viisi. Lõpuks ongi saadetud lihtsalt neid märkusi nii‑ ja naapidi. Ideaalis, ma ütleksin, ei peaks seisukohta avaldama. 

Aga samas, me ei ela kuidagimoodi ideaalses maailmas. Üks [valdkond], kus kindlasti kohtute seisukoht, ma usun, on hädavajalik, on ikkagi menetlust puudutavad, nende enda menetlust puudutavad asjad. Kui nende käest seda ei küsita, siis kuidas üldse see info kohale jõuab? Materiaalõiguses võib vaielda. Põhiseaduse analüüsi puhul on samamoodi, et Riigikohus saab avaldada kahtlusi. Ta ei saa ju öelda, et see on põhiseaduspärane ja see on põhiseadusvastane. Ta ei tohigi seda öelda ja kiskuda ennast kuhugi sisse. Ma selles mõttes olen kahetises seisus. Mul ei ole kindlat seisukohta.

Küll aga olen tihtipeale tähele pannud ühte halba asja õigusloome juures: küsitakse seisukohta, kaasamine on väga pikk ja on VTK just asjade puhul, mis tegelikult kellelegi nii väga korda ei lähegi. Aga need asjad, mis puudutavad otseselt menetlust, liiguvad kuidagi kiiresti, millegi sabas, [arvamust] küsimata, kas jõulude eel või jaanipäeva eel. Kuidagi on see elu niimoodi olnud, minu 20 või 30 aastat juristikogemust on seda kinnitanud, et millegipärast see niimoodi on. Kindlasti on see juhus.

14:59 Aseesimees Martin Helme

Signe Kivi, palun! 

14:59 Signe Kivi

Suur tänu, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab teie ettekandes väljatoodud probleemi, milleks on juristi kutseala järjekindel feminiseerumine. Te rõhutate, et enamik õppejõududest ja veel suurem osa kohtunikest, eriti viimasel ajal ametisse nimetatud kohtunikest, on naised. Aga mida siis teha? Me ei soovi ju, et kehvema CV‑ga meessoost kohtunikud saaksid kandideerimisel eelise. Küsite ka ise, milles on probleem. Probleemi põhjuseid tuleks uurida, peaks otsima võimalusi soolise tasakaalu edendamiseks. Aga probleem on ju tegelikult ka koolides, perearstikeskustes, isegi selline valdkond nagu arhitektuur – tublid tüdrukud võtavad võimust ja teevad [kõike] väga hästi. Väljalangemus põhikoolist ja gümnaasiumist – seda on toodud välja väga paljudes uuringutes. Aga on teil mingi oma retsept?

15:00 Riigikohtu esimees Villu Kõve

Ma tahtsin selle probleemi markeerida, et me näeksime, mis tendentsid on. Need tendentsid on igal pool mujal maailmas ka. Iseenesest ongi see tore ja ega ei ole midagi naiste vastu. Lihtsalt on küsimus, et kui mehed lõpuks üldse hääbuvad, sealt ära kaovad, siis see ei tundu ka päris see, kuhupoole liikuda.

Tuleks uurida seda, miks ei ole poistele õigus atraktiivne. Kas nad ei ületa enam lävendeid või kas neil ei ole üldse huvi kõrghariduse vastu? Erinevaid teooriaid on ju olnud, et poisid tahaksid kohe midagi luua, mitte oodata viis aastat, õigusteema ülesehitus on neile igav, nüüd on uued väljakutsed. Pagan seda teab, mis see õige on.

Tüdrukud kindlasti õpivad kokkuvõttes paremini, saavad koolis paremaid hindeid, ka lõpueksameid teevad paremini ja saavad ka sisse paremate hinnetega. Ma kindlasti olen vastu sellele, et me peaksime seda kuidagi kvoteerima hakkama või hakkama ütlema, et tuleks järele aidata poisse, kes on viletsamad. Ei, seda mitte. Kuidagi tuleks ikkagi selgeks teha, mis on see põhjus, miks poisse nii vähe tuleb ja miks nad ei jõua edasi.

Kokkuvõttes ma arvan, et ühiskonna kui terviku huvides oleks see, et see oleks rohkem tasakaalustatud. See nihe, mis on olnud, see 10% on ju juba väga väike osakaal, mis on alles jäänud. Ega mina ei tea, mis see põhjus on, aga mina näen praegu tagajärge.

15:01 Aseesimees Martin Helme

Valdo Randpere, palun!

15:01 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikohtu esimees! Kõigepealt sissejuhatuseks: mina ei näe probleemi mitte selles, mis soost keegi kusagil on, vaid pigem teadmistes. Selles mõttes mu küsimus haakub natuke Priit Sibula ja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti küsimusega, kes enne küsisid üliõpilaste, ülikoolide õppeprogrammide, selliste asjade kohta. Mis teie arvamus on? Vabariigi president on selgelt öelnud, et tema arvates Bologna süsteem, mis meil kõrgkoolides kehtib, see 3 + 2 praegu, ei peaks eriti õigusteaduskonnas kehtima. Võiks olla nii, et viis aastat õpid ja siis oled jurist. Kui viit aastat ära ei õpi, siis sa oled mittekeegi.

Aga ma tahtsin küsida, mis teie arvate sellest. Mina leian ka, et see on imelik. Arstiks ei saa enne, kui oled ikkagi kogu kursuse läbi käinud, ei tohi enne noaga kedagi torgata, muidu lähed kinni. (Juhataja helistab kella.) Aga juriste on siin saalis ka mõned, kes on ülikooli ainult nuusutanud või kaugelt näinud ja nüüd käivad ...

15:02 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Valdo!

15:02 Valdo Randpere

... ja räägivad, et nemad on eksperdid.

15:02 Riigikohtu esimees Villu Kõve

Mina arvan, et üks ei välista teist. Meil on ühiskonnas vaja mõlemaid. Meil on vaja täisjuriste, kes on õppinud ilma igasuguse hinnaalanduseta, kõike, alates Rooma õigusest, filosoofiast kuni lõpuni välja. Need on need inimesed, kes peaksid nendes riigi[ametites] olema, kes viivad õigust edasi, õigusteadust edasi, kes lõpuks seadusi kirjutavad, aitavad kirjutada. Seal ei ole vaja 3 + 2, mina ei näe [seda vajadust], see on seal täiesti mõttetu. Küll aga ma näen samas tohutult turgu sellistele ettevõttejuristidele, inimestele, kes tahavad õppida mingeid mooduleid või väiksemaid kraade omandada. Me ei peaks seda ära keelama, see võiks olla väga vabalt seal kõrval. Kui keegi saab ikkagi natukene õigust nuusutada, siis see ei jookse tal mööda külge maha, midagi võib-olla jääb kuskile ka pidama.

Selles mõttes ma ei arva, et üldiselt tuleks 3 + 2 kaotada. Meil peaks olema tagatud tippjuristide ettevalmistamine sellisel kujul, et seal ei ole mingit bakat ja magistrit. Ma toon ühe näite. Kohtunikuks saamiseks on nõue, et sa oled läbinud juuramagistri. Aga sa ei pea olema läbinud juurabakat. Meil on mitmeid inimesi, kes ei ole seda läbinud. Nad on õppinud välismaal, õppinud hoopis näiteks ajalugu. Miks mitte? Loomulikult võib nii teha. Aga siis peab olema mehhanism, kuidas sa tuled nagu uuesti ree peale, mitte et see oleks täiesti lahti jäetud. Vaat see on see mure, mis minul on.

Minu meelest tuleks korraga mõlemat suunda arendada, võtta see Bologna ja lükata riigi rahastatava tippjuristkonna puhul üle hoovi, kõrvale. Mina eristaksin õigusteadlasi, kes võiksid õppida integreeritud õppes, ja juriste, kes võiksid õppida jumal teab mille järgi. See on juba niimoodi läinud. Kui inimene tahab midagi õppida, võiks talle pakkuda võimalusi, olgu ta siis teisest valdkonnast või mitte. Aga me peaks hakkama seda eristama. Praegu on kõik läbisegi ja kõik nimetavad ennast juristideks. See ei ole õige.

15:04 Aseesimees Martin Helme

Riina Sikkut, palun!

15:05 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Proovin kaks küsimust ära mahutada. Lepitusmenetlus, ma saan aru, aitab kohtute koormust vähendada. Kahtlemata on palju konflikte, mida võrdsed osapooled saavad lepitusmenetluses lahendada. Aga kas kohtunike seas on selge arusaam, et lähisuhtevägivalla juhtumeid ei saa lahendada lepitusmenetluses, seal ei ole tegemist võrdsete osapooltega, see võimaldaks ainult vägivalla jätkumist?

Teine küsimus puudutab finantsombudsmani ametikohta. Siin saalis on meil käinud Eesti Panga president ja Finantsinspektsiooni peadirektor, kes on näinud, et finantsvaidluses, näiteks tarbijakrediidi või kiirlaenude puhul, on finantsasutusel palju paremad võimalused kohtus ennast kaitsta kui makseraskustes kliendil ning finantsombudsman oleks viis, kuidas kohtute koormust vähendada ja samas pakkuda kaitset inimestele, kes ei jaksa kalli, ma ei tea, õigusnõustamise või advokaaditeenuse eest maksta. Kuidas teie suhtute finantsombudsmani ametikoha loomisesse?

15:06 Riigikohtu esimees Villu Kõve

No see eelnõu on praegu liikvel. Ma isiklikult pean ütlema, et mul on siin kahetised tunded. Ühtepidi ma igal juhul toetan kohtueelseid menetlusi, mis põhinevad lepitusmenetlusel, asjaolude tuvastamisel, kuid mulle tundub kahtlane – ma olen seda ausalt öelnud – töövaidluskomisjoni mehhanismi ülekandmine laiemalt. Põhiseaduse järgi mõistab õigust kohus. Kui nüüd me kopeerime ersatskohut, nii nagu on töövaidluskomisjonis kopeeritud üürikomisjoni, üürikomisjonis tahetakse kopeerida tarbijavaidluskomisjoni ja tarbijavaidluskomisjonis kopeerida finantsombudsmani, siis tegelikult see ei ole lahendus. See minu meelest ei ole õige tee praegu selle vaidluse lahendamiseks. Minu meelest tuleks rahulikult järele mõelda, kas see ikka on päris niimoodi. Nemad ei saa õigust mõista sellelt aluselt nagu kohtud. Võtame kas või kaks asja. Nemad ei saa jätta seadusesätet kohaldamata, kui see on vastuolus põhiseadusega. Aga see on üks õigusemõistmise tsentraalseid küsimusi. Seda saavad ainult kohtud teha. Juba seal tekib see küsimus. Aga samas ma põhimõtteliselt toetan seda, et neid on.

Tarbijavaidluste kohta. Ma ise ka aitasin hobi korras teha ühte tarbijakrediidi analüüsi. Tegelikult materiaalõiguslikult on seal kõik normid ja kaitse olemas. Meil ei ole midagi hullu siin riigis võrreldes ka teiste riikidega. Aga see teadlikkus on kuidagi nii madal. Tegelikult on see müüt, et kui inimene jõuab tarbijavaidlusega kohtusse selle tarbijakrediidi pärast, siis ta jääb kuidagi pangale alla. Vastupidi. Tegelikult ei olegi pankadega suuri vaidlusi, vaidlused on tüüpiliselt kiirlaenuandjatega. Mina julgen öelda, et kohut kardab rohkem kiirlaenuandja. Tema üritab igatepidi slikerdada, et inimene kohtusse ei läheks. Ta teab, et kohtus need nõuded, mida ta [on esitanud], ei pea suures osas vett, ja kohtunikud teavad seda ning võtavad neid ka maha. Aga lihtsalt see õigusteadvus on nii madal. See on nagu see üks asi.

Nüüd ma mõtlen, mis see esimene [küsimus] teil oli. Aa, lepitusmenetlus. Ka perelepitus[teenuse] seaduses on ju öeldud, et kui on vägivalda, siis ei tohiks sinna saata. Loomulikult, küsimus ongi selles hinnangus, kust see piir läheb. Kas me tajume, et seal on vägivaldne suhe, mis ei võimalda lepitamist? Siis muidugi ei ole sellel mõtet, see on selge. Samas, ikkagi valus teema on see, et isegi kui on vägivaldne suhe, siis ometigi on isa ja ema siin lastega kõrvuti. Kui mõlemad tahavad lastega suhelda, kas me siis ütleme niimoodi, et kui teie omavaheline suhe on olnud vägivaldne, siis see välistab selle, et isa lapsi üldse näeks? See ka ei ole ju õige. Kui ta saab näiteks lastega läbi, aga emaga mitte, mida ju päris palju juhtub, siis seda ei lahenda tõesti lepitamisega, tõenäoliselt mitte. See on õige. Seda tuleks ka silmas pidada.

Aga ma tahaks väga loota, et see uus mehhanism ikkagi käivitub normaalselt. Kohtunikud, kes pereasjades lepitamisega tegelevad, teevad seda ikkagi südamega, need, kes neid pereasju lahendavad, enamus neist. Ma julgen öelda, et meil on spetsialiseerunud kohtunikud, nad on saanud laste kohta õpet, psühholoogiaõpet, neid on üritatud ikkagi kasvatada ja õpetada selles valguses, eks ole, et laps on kõige tähtsam. Muidugi võib olla mingeid asju, mis ei toimi. Aga ma tahaksin loota, ma olen ikka optimist selles mõttes.

15:09 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

15:09 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Minu küsimus tuleb digitaliseerimise valdkonnast. Õiguskantsler vahetevahel osundab ka, et Eesti riiki tuleb pidada nii, et inimene, kes tahab väljaspool e‑riiki hakkama saada, saaks ka hakkama. Ma saan aru, et e‑toimik on olnud suhteliselt populaarne. Samal ajal ma saan aru, et kohtunikud on natuke mures, sellepärast et sinna esitatakse tihti väga suures mahus materjale, millega ei suuda keegi midagi peale hakata. See tegelikult justkui kiirendab protsessi ja teistpidi aeglustab, sellepärast et nende materjalide läbivaatamine võtab meeletu aja.

Mis seis meil selles mõttes on? See lihtsustamine on toonud kaasa teatud mõttes uue probleemi, mida ma just kirjeldasin. Teistpidi, kuidas on nende inimestega, kes tegelikult ei taha suhelda maailmaga läbi e‑kanalite, vaid tahavad teha seda vahetult, otse? Kas ta saab sellega hakkama või on vaieldamatult vaja võtta vahele büroo?

15:10 Riigikohtu esimees Villu Kõve

Selle digitaalmenetlusega on tõesti nii ja naa. Mida lihtsamaks läheb nende dokumentide ja andmete esitamine kohtule tehniliselt, seda hullemaks läheb andmemaht, mis kogu aeg kasvab. Mulle tundub, et ühel hetkel muutub juba inimmõistusega töötlematuks see andmehulk, on pidev copy-paste nende dokumentidega. Kujutage ette suurt kohtuasja, kus on võib-olla 500 dokumenti, millega sa pead opereerima, kui sa otsust kirjutad. Kohtunikul, inimesel on peaaegu võimatu seal orienteeruda.

Me oleme vaielnud Justiitsministeeriumiga selle üle. Nad ütlevad, et ärme teeme protokolle, salvestame lihtsalt istungi ja teeme stenogramme. Aga see toodab aasta jooksul kohtumenetluses meeletu hulga infot, mida pärast ei suuda keegi töödelda. Me upume sinna ära. Vahepeal oleme nalja teinud, öelnud niimoodi, et vaadake, kui hea aeg oli siis, kui oli kirjutusmasin. Siis pidi inimene mõtlema iga sõna, mida ta trükkis. Ei olnud midagi nii, et copy-paste, asjad olid lühikesed ja konkreetsed, eks ole. Paraku jah, seda head külge nüüd ei ole.

Muuseas on arutatud päris tõsiselt ka selle üle, et äkki tuleks panna mahupiirangud inimestele, kui nad dokumente esitavad, et ei tohiks esitada rohkem kui viis lehekülge näiteks. On maailmas riike või kohtuid, kus on väidetavalt need piirangud olemas, et suru oma mõtted kokku. Paljud juristid on rääkinud seda ja on selgunud, et kõige raskem on lühidalt kirjutada, kui sa püüad jumala eest nii lihtsalt öelda, et kõik aru saaksid.

Selles mõttes on see väga tõsine mure. Kõige hullem selle juures on see, kui me näiteks kujutame ette, et ma lähen täna uue kohtunikuna Harju Maakohtusse, siis ma võin saada korraga kuni 200 kohtuasja. 200 kohtuasja! Mõelge, 200 inimese asjad korraga! Lähen tööle uue kohtunikuna, kõigis asjades on dokumendid, mida esitatakse erinevates menetlusstaadiumides. Ma peaksin korraga jälgima menetlust, töötlema, vaatama, mis faasis need on – tegelikult ei ole see objektiivselt võimalik, kui te seda ette kujutate.

On küsimus, kas me suudame kuidagi näiteks mingist tehisintellektist abi saada, mis suudaks seda materjali töödelda. Ma ei tea, suurtes lepinguvaidlustes ehitustöövõtu puhul, kus on ülitehniline dokumentatsioon, hästi mahukas, või veoasjades ... 

See on üks minu suurimaid hirme, mille kohta te küsisite. See asi kipub nagu käest minema. Inimene ei suuda enam õigust mõista, kui me jätkame selliste andmemahtudega, mis kogu aeg kasvavad. See on selles mõttes väga raske. 

See, kas tavainimene peab saama ka ilma arvutita suhelda, on mingis mõttes küsimus ka selle hinnangu kohta, mis olukorras me Eestis oleme. Kas meie inimesed on valmis riigiga suhtlemisel üle minema digitaalsele menetlusele? See on ka põhiseaduse küsimus. Loomulikult on igaühel õigus kohtusse pöörduda. Kas tal on õigus seda teha ka niimoodi, et ma võtan ikkagi kätte paberi, kirjutan sinna käsitsi peale ja lähen esitan, nii nagu enamikus teistes riikides maailmas on? Meil ei tohi seda teha.

Jällegi, ma ei oska praegu öelda. Aga 2019 ma käisin Valgas. Valga kohtus mulle öeldi, et suur osa inimestest suhtleb kohtuga arvuti abil ikkagi nii, et läheb raamatukokku vaatama. Tegelikult nad ei ole võimelised suhtlema kohtuga elektrooniliselt sellisel viisil. See on reaalsus. Meie Tallinnas ja Tartus vaatame asju kuidagi teistmoodi. Võimalik, et mõne aastaga on seis paranenud, aga ma siiski ei usu. See põhimõtteline paranemine eeldab ikkagi ilmselt mingit põlvkonnavahetust, siis me võime üle minna.

Mina arvan, et täna ei ole Eesti valmis selleks, et loobuda üleüldse nendest muudest menetlusvahenditest ja sundida inimesi elektrooniliselt [suhtlema]. Või siis riik peab kuidagi tagama, et see elektroonika oleks kättesaadav ja inimene ei saaks kahjustatud.

Muuseas, meil on üks näide aastate tagant, kui seadusandja kehtestas riigilõivud kahesuguse tabeliga. Võib-olla te ei mäleta, võib-olla mäletate. Riigikogu otsustas niimoodi, et need, kes käivad arvuti abil kohut ja esitavad dokumendid arvutis, maksavad vähem lõivu kui teised. Riigikohus tunnistas selle põhiseadusvastaseks põhjendusega, et need, kes on haavatavamad ja vähem kaitstud, peavad hakkama rohkem lõivu maksma. Sellele reageeris seadusandja sellega, et kehtestas kõigile suuremad lõivud. Selles mõttes võib seda vaadata mitut pidi. Aga ma arvan, et me ei ole veel valmis. 

15:15 Aseesimees Martin Helme

Margit Sutrop, palun!

15:15 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikohtu esimees, aitäh teile selle ettekande eest! Minu küsimus puudutab seda, kuivõrd kohtunikud peavad olema sõltumatud ja erapooletud ning õiglaselt kohut mõistma. Ma vaataksin seda, mis eetikakoodeks ütleb. Eetikakoodeks ütleb, et kohtunik ei tohi perekondlikel, sotsiaalsetel ega muudel suhetel [lasta] mõjutada oma tööd kohtunikuna. Minu küsimus on selles. Olen elu jooksul näinud, et väga sageli huvide konflikti puhul inimesed ise ei taju seda konflikti või ei näe seda, missugused huvid neil tegelikult on ja kuidasmoodi seda erapoolikult mõjutatakse. Kas see on kuidagi ka kohtuniku nii-öelda eneserefleksiooni ja haridusse praegu kaasatud, et ta tuvastaks seda, kuivõrd erapooletu ta on?

Teiseks, see puudutab otseselt ka emotsioone, mida puudutab eetikakoodeksi 14. punkt: väldib ärritumist ja vihastumist, et jätta mulje erapooletusest. Aga küsimus on ju õigusemõistmise puhul vihas, kaastundes, igasuguse nii-öelda ebaõigluse tajumises (Juhataja helistab kella.), kus tehisintellekt aitaks, et inimest kontrolli all hoida.

15:16 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Margit!

15:16 Margit Sutrop

Kas seda probleemi on arutatud?

15:16 Riigikohtu esimees Villu Kõve

Aga kas me tahame, et masinad mõistaksid õigust ja mehaaniliselt jagaksid, kelle juures lapsed on, kuidas on suhtlemiskord? Öelda, et paneme kõik masinasse ja [otsus] tuleb sealt niimoodi valemiga välja – ma julgen selles kahelda, niikaua, kui me ikkagi tahame näha õigusemõistmisel inimesi, kes karistust mõistavad. Öelda, et kuule, me lõime praktika kokku ja sulle sobib neli ja pool aastat küll – see nagu ei tundu mulle õige tee.

Kohtunikud on inimesed nagu kõik, nad tulevad ju inimeste hulgast, nad ongi inimesed. Loomulikult me seame kohtunikele kõrgendatud ootused, see ongi nii. See ongi nii, et meil on kõrgendatud ootused, samas jäävad nad inimeseks. Jah, kahetsusväärselt on muidugi juhtumeid, kui kohtunikud on oma sõnakasutuse, ärritumise ja kõige muuga esile tulnud. Istungid nüüd ju salvestatakse, neid on võimalik ka järele [vaadata]. Üks kohtunik on ka koguni ametist vabastatud sel põhjusel, et ta on käitunud inimestega halvasti. Jah, siin võib muidugi objektiivne põhjus olla seesama suur stress, teiseks on väga palju menetlusosaliste enda ebaprofessionaalsust. Meil on väga palju esindajaid kohtus, kes ei tea õigusest ööd ega mütsi, andke andeks. Kui siis kohtunik üritab neile midagi selgitada, nad mitte midagi aru ikkagi ei saa ja keeravad sealt niimoodi üles ja üles, siis võibki tulla see inimlik hetk, kui kohtunik neile lõpuks midagi ütleb valjemini, kui ta võib-olla oleks pidanud ütlema. See on lihtsalt üks näide, mis võib olla. Loomulikult, kohtunik võib olla ka ülekoormatud, sada asja ja siis teda kõik seal ... Ta peab suutma, muidugi ta peab suutma.

Asi ei ole siiski väga hull, ma arvan. Eetikakoodeks on meil ju kehtestatud, meil seati kohtunikele eetikanõukogu mõni aasta tagasi, mis on vastuseid andnud juba päris paljudele erinevatele küsimustele, mida kohtunikud on küsinud selle kohta, kuidas kohtunik mingis olukorras võiks käituda. Seal hulgas on ka see küsimus, kas ta võib seal trennis käia, või ütleme, kui kellegi lapsed käivad seal koos, et kui kaugele me võime minna.

Aga kohtunikku me ei saa ju ka ühiskonnast välja lülitada, öelda niimoodi, et kohtunik, et sina elad siin majas, korteriühistus, aga sina ei tohi korteriühistu [koosolekul] käia, sind see ei puuduta, sa oled nii sõltumatu. Aga ta ei saa ju elada seal majas siis, kui ta üldse sellesse kaasatud ei ole. Või öelda, et kohtunik, sul ei tohi olla perekonda või sinu perekond ei tohi lahku minna. Me ei saa ju midagi sellist kohtunikult nõuda. Või et sul ei tohi näiteks elektrilepingut olla, sest pärast sa oled äkki seotud Eesti Energiaga. Me ei saa nii kaugele minna.

Meil see mehhanism eetikanõukogu kaudu ja distsiplinaarvastutuse abil on siiski olemas. Mina olen olnud kolm aastat Riigikohtu esimees, mulle tuleb lauale päris palju kaebusi kohtunike peale, aga rõhuv enamus neist on tegelikult otsuste peale. Otsus ei meeldi ja need ei ole distsiplinaarkorras vaidlustatavad, sa pead vaidlustama neid teisipidi. On olnud väga üksikuid asju, kus on kaevatud kohtuniku käitumise peale, mõned on, mõne kohtunikuga on ka probleeme ja nendega on tegeldud. Ma ei oska muud öelda kui sedasama, et istungite salvestamine aitab distsipliini hoida, pärast on võimalik kontrollida, kui on needsamad kaebused, on eetikanõukogu hinnangud. Ma usun, et see asi liigub paremuse suunas, aga muidugi, seesama suur töökoormus on üks stressi allikaid. Kui inimene on stressis, siis ta võib reageerida nii, nagu ta ei peaks reageerima.

15:19 Aseesimees Martin Helme

Mailis Reps, palun!

15:19 Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea Riigikohtu esimees, kõigepealt suur aitäh väga hea ettekande eest ja veel värvikamate vastuste eest! Me kindlasti võiksime siin selle ühe küsimuse raames lahata haridusteemat, mille kohta oleks nii mõndagi arvata. Kuhu poisid kadusid? Väga selgelt IT‑valdkonda, ei ole mitte mingit küsimust, võimekamad noored meil sinna suunduvad. Meil on eraldi IT‑programmid tüdrukutele. Võib-olla oleks meil vaja teha õigussüsteem poistele?

Aga nüüd teine asi, ma tahtsin lihtsalt abistada. Kui te järgmine aasta samasuguse ettekandega siin olete – tõenäoliselt küll juba uue Riigikogu ees –, siis võite anda ülevaate ka selles võtmes, kuidas see tsunft ehk juristid ise saavad neid asju sättida, kaasa arvatud seda, kas on viieaastane või 2 + 3 haridus.

Ma väga vabandan, ma pean nüüd küsimuse kümnesse sekundisse või ühte sekundisse panema. Ma tahtsin tegelikult küsida kohtunike reaalse suutlikkuse kohta [asju] tagasi saata. Ehk siis seesama mahuküsimus: kui ühel hetkel tuleb sulle väga suure mahuga asju, mis on see hetk, kui teil läbi koolituste ...

15:21 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Mailis!  

15:21 Mailis Reps

... ülevalt alla vaadates on võimekus asju sisuliselt tagasi saata?

15:21 Riigikohtu esimees Villu Kõve

Ma ei oska tõesti öelda. Tõenäoliselt on Eestis üks mahukamaid asju üleüldse olnud see maadevahetuse kriminaalasi, kus oli ju tõesti tuhandeid lehekülgi, kaebus üksi oli sadu lehekülgi pikk, selle läbitöötamine oli erakordselt raske. See on keeruline. Ma ütleksin niimoodi, et üks asi, kus võib-olla mingit tuge võiks olla suurtes asjades, kui mõelda seadusandlikult, mida võiks teha, on see, et me võiks võimaldada lisaks halduskohtumenetlusele ka tsiviilis ja kriminaalis professionaalselt kolme kohtunikuga kohtukoosseise, et võib-olla jagada neid asju või kuidagimoodi tulla paremini toime nende raskete asjadega. Täna ei ole seda ju võimalik teha. See on üks asi.

Kus see ette tuleb? Ma arvan, et varsti me olemegi juba selle ees, et niimoodi on. Ma võin praegu jälle eksida, aga minu mälu ütleb niimoodi, et me käisime paar aastat tagasi külas Läti kolleegidel ja Lätis on see väga suur Lembergsi kohtuasi ning ma sain aru, et tehti eraldi arvutiprogramm, et seda materjali kuidagi töödelda kogu selles tohutus kriminaalasjas. Seda lihtsalt ei ole võimeline inimene enam hoomama. Ma arvan, et see on ka üks põhjus, miks osa suuri asju on ikka väga venima jäänud. Lihtsalt, kui kohtunik ütleb ka meile, et tal läheb otsuse kirjutamiseks viis kuud, materjali on tuhandeid ja tuhandeid lehekülgi, siis seda on, ütleme, minul, kes ma olen tsiviili poolt tulnud, [raske mõista,] sest üle kahe kuu ei ole kunagi seal otsus tulnud. Aga kriminaali poole peal viis kuud – no ei ole midagi teha, ongi pool aastat. See on see, millest ma rääkisin, et kas siin saab kuskil midagi õgvendada või me peamegi leppima, et see ongi nii, nagu ta on. Ma ei tahaks sellega leppida.

15:23 Aseesimees Martin Helme

Marko Šorin, palun!

15:23 Marko Šorin

Tänan, aseesimees! Hea Riigikohtu esimees! Praegu on poliitikas üsna erakordne situatsioon: kindel on see, et mitte midagi ei ole kindel, aga avalikkus diskuteerib selle üle, kas Vabariigi Presidendi otsusega võivad tulla erakorralised valimised või mitte. Kui on ilmselge, et üks koalitsioon kokku ei tule ja on olemas ka alternatiiv, aga Vabariigi President teeb siiski otsuse, et ta kuulutab välja otsevalimised, kas sellist otsust võib keegi Riigikohtusse kaevata?

15:23 Riigikohtu esimees Villu Kõve

Ma peaks järele vaatama. Minu meelest Vabariigi Presidendi otsuseid saab teatud ulatuses vaidlustada Riigikohtus. Aga ma ei julge [öelda]. See on hea küsimus, ma jään vastuse võlgu. Ma küll vaatasin – ma mõtlesin, et te küsite midagi erakorraliste valimiste kohta – põhiseadust, aga seda presidendi otsuse vaidlustamise korda, ma pean tunnistama, ma ei vaadanud. Vaatan selle järele ja võin teile pärast enda arvamuse avaldada. Võimalik, et see ei ole ka selge, aga ma tõesti ei võta praegu seda öelda, kuna ma ei tea.

15:24 Aseesimees Martin Helme

Aga saatke siis see kõigile saadikutele. (Villu Kõve naerab.)

15:24 Aseesimees Martin Helme

Urve Tiidus, palun!

15:24 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikohtu esimees! Te oma ettekandes ütlesite sellise fakti, et kohtusüsteem feminiseerub ja meeste osakaal kohtuametites on vähenenud 10%‑le. Me teame, et see on ühiskonna arengu loogiline tagajärg ühelt poolt. Kolleeg Mailis Reps mainis ka seda, et IT‑valdkond on paljude noorte meeste jaoks atraktiivsem. Aga minu küsimus on natukene noriv. Kas on siis mingisugune erinevus kohtupidamisel ja otsuste langetamisel meeste ja naiste vahel? Mis vahet seal on?

15:24 Riigikohtu esimees Villu Kõve

Ma ei öelnud, et kohtunike hulgas on 10% mehi. Seal on natuke kõrgem protsent. Aga juuratudengite hulgas, kes praegu tulevad, on see langemas 10% peale.

Ma arvan, et teatud vahe on jah, on mingisugused erinevad vaated ja seisukohad. Kui ma vaatan ka meie kollegiaalses kohtus, siis näen, et teatud arusaamad on erinevad. Minu meelest on tasakaalustatud lähenemine hea igas ühiskonna valdkonnas. Ma ei saa öelda, et naiste otsused on halvad, aga ma tahaks, et poisse oleks rohkem, mehi oleks ja tuleks rohkem, et nad päris ära ei kaoks, nii et meil ei oleks edaspidi üldse enam meesjuriste. See oleks ka kuidagi kurb minu meelest.

Kui vaadata teiste riikide poole, võrrelda nendega, siis nii suur langus – on olnud seda, et naiste osakaal on 60%, võib‑olla 70% –, 90%, on ikkagi täitsa erakordne meil siin Eestis. Vähemalt Euroopa riikidega võrreldes. Kui ameeriklastega rääkida, siis nemad ei suuda üldse uskuda, kuidas nii, mis mõttes ei tule poisid juurat õppima. Seal on midagi hoopis teistmoodi. Peaks uurima, miks see niimoodi on. Andekad noored mehed lähevad meil õigusele kaotsi, kuigi neid võiks ju tulla. Ma ei usu, et nad kõik IT‑sse lähevad, ei saa olla niimoodi, et ainult see valdkond sööb kõik ära. Nad on ka kuskil mujal või nad ei tule üldse kõrgharidust saama, mis võib ka variant olla. Nad ei jõuagi sinna üldse.

Ma ei tea, aga mulle tundub, et selline tasakaalustatud kollektiivne töö on parem. Juura ei ole selline asi, mida võiks kuidagi soopõhiseks pidada, vastupidi, see on ju täiesti neutraalne valdkond, kus peaks olema kõik esindatud. Vähemalt minu meelest.

15:26 Aseesimees Martin Helme

Helmen Kütt, palun!

15:26 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud Martin Helme! Hea ettekandja! Kõigepealt muidugi suur tänu väga põhjaliku ülevaate ja küsimustele vastamisel huvitavate mõtete esitamise eest! Aga mul on küsimus. Te kindlasti teete statistikat erinevate valdkondade kohta, millised kohtuasjad on sagenenud või juurde tulnud. Te tõite siin mõned näited, mille arv on kasvanud. Aga kuidas on täiskasvanutele eestkoste seadmisega kohalike omavalitsuste poolt? Kas selle kohta on eraldi statistikat? On teile silma jäänud, et see on suurenenud, või mitte?

15:27 Riigikohtu esimees Villu Kõve

Aus vastus on, et ma ei tea. Ma ei ole kindel. Meil on üldine eestkosteasjade arv olemas ja see on ka selles lisatud Justiitsministeeriumi statistikas minu meelest mingil kujul olemas, aga seal mingisuguseid tendentse keegi välja toonud otseselt [ei ole], vähemalt minule ei ole silma jäänud, et siin midagi väga suureneks. Eestkosteasjadega on jah olnud seotud seesama Ukraina laste eestkoste teema, mis on tõstnud oluliselt kohtu töömahtu. Stabiilne probleemide allikas ei ole isegi mitte niivõrd eestkoste, vaid kinnisesse asutusse paigutamine vaimsete häiretega inimeste puhul, kus tundub olevat ridamisi probleeme.

Meil oli hiljuti ümarlaud, kus tulid välja väga muret tekitavad asjad. Muu hulgas üks muret tekitav asi, mis ka eestkosteasju puudutas, et meil ei ole Eestis enam psühhiaatreid. Meil ei ole psühhiaatreid, kes annaksid arvamusi inimeste kohta. Väga paljud on pensionieas ja kui nad lahkuvad, siis meil ei olegi enam kohtupsühhiaatreid. Tundub, et mingite funktsioonide täitmisega võib riigil edaspidi raskeks minna, et me suudaks tagada kõigi nende asjade täitmise. Kuskilt tuleks nagu midagi järele aidata, mulle tundub. Aga ekstra mingi suurenemine – minule ei ole keegi toonud sellist infot, et oleks suurenenud või vähenenud. See on olnud stabiilne.

15:28 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Saame kõneosa lõpetada. Suur tänu! Avan läbirääkimised. Tuletan meelde, et need on fraktsioonide esindajatele. Kõik said küsimustele vastused, läbirääkimiste soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Tänane kolmas päevakorrapunkt on läbi.


4. 15:29 Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu (613 OE) esimene lugemine

15:29 Aseesimees Martin Helme

Tänane neljas päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 613 esimene lugemine. Eelnõu vajab heakskiitmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Ettekandeks palun siia Riigikogu liikme Indrek Saare.

15:29 Indrek Saar

Tänan, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Täna on pikk ja tihe päev. Kindlasti ei kuluta ma kogu ettenähtud 20 minutit selle jaoks, et teile seda iseenesest väga olulist, aga sisult väga lihtsat otsuse eelnõu tutvustada.

Tegemist on ettepaneku tegemisega Vabariigi Valitsusele. Ettepaneku sisu on selles, et Vabariigi Valitsus töötaks seaduse tasandil välja võimaluse kehtestada mahetoidule soodsam käibemaksumäär kui üldine 20%. Selle jaoks ei ole mingeid piiranguid, see on iga liikmesriigi enda otsus, kas ta tahab seda rakendada või mitte.

See teema on varasemalt ju ühiskonnas korduvalt üleval olnud. Viimati vist pool aastat tagasi jõudis Riigikokku roheliste algatatud petitsioon mahetoidu käibemaksu alandamiseks. Paraku see tol hetkel rahanduskomisjonis toetust ei leidnud. Aga arvestades lisandunud teadmist selle kohta, miks oleks kasulik mahetoidu tootmist Eestis toetada, oleme sotsiaaldemokraatidega selle otsuse eelnõu teile esitanud, et tänasel päeval seda uuesti arutada. Loodan väga, et see kogub vajaminevad 51 häält Riigikogu saalist ja valitsus, milline valitsuskoosseis iganes siis lähitulevikus on, saab veel selle Riigikogu koosseisu ajal asuda ülesannet täitma ja meil on võimalik lähiajal see oluline muudatus teha.

Miks see on oluline? Esiteks, mahetoodangu soodustamine erineval moel, sealhulgas maksuerisust, soodsamat maksumäära kehtestades, sisse viies, annab meile võimaluse soodustada seda, et põllumehed, võib-olla ka hobipõllumehed, kasvataksid mahetoodangut rohkem kui seni ja selle tõttu saaksime pakkuda inimestele tervislikumat toitu. Samamoodi oleks mahetoidu kasvatamisel väiksem keskkonnamõju. Siia on viimastel kuudel lisandunud veel üks oluline argument: see aitaks vähendada ka meie sõltuvust mineraalväetistest. Teadupärast on suur osa mineraalväetistest, mida Eestis siiamaani on läbi aastakümnete tarvitatud, tulnud Venemaalt, kust me neid enam mitte osta ei taha. Nii et selles ettepanekus peitub ka oma julgeolekupoliitiline argument.

Mida me näinud oleme? Ühelt poolt võiks ju öelda, et inimesed muutuvad niikuinii teadlikumaks. Tõepoolest on inimesed viimastel aastatel järjest teadlikumaks muutunud, järjest teadlikumalt otsitakse mahetoodangut ja tarvitatakse seda toiduks. Aga me näeme, et seda ei ole paraku sugugi mitte piisavalt. Kas või see näide, et kui Lõuna-Eesti koolides – nemad olid minu arust ühed esimesed, kes seda tegid – käivitati mahetoidu programm, kus eesmärgiks pandi, et 20% – ainult 20%, üks viiendik – sellest toidust, mis laste koolitoidulauale jõuab, oleks mahetoodang, siis selgus, et ka selle 20% hankimine on teinekord kaelamurdev ülesanne.

Me küll ühelt poolt näeme, et näiteks eile just Urmas Kruuse saatis välja pressiteate, kus ta ütles, et Maaeluministeerium hakkab toetama mahetoitu pakkuvaid haridusasutusi ehk on tulnud riigi tasandil kaasa selle initsiatiiviga, mida kohalikud omavalitsused juba varasemalt on ette võtnud ja juurutanud. Samal ajal me teame, et näiteks Lõuna-Eesti programmi puhul on reaalne mure, et viis tonni punast peeti on puudu, ja nüüd otsitakse neid, kes oleksid valmis peeti kasvatama. See näitab seda, et isegi sellisel juhul, kui see on ainult osas koolides ja ainult 20%, tegelikult ei ole pakkumist piisavalt, nii et tuleb midagi teha selle jaoks, et pakkumist stimuleerida. Soodsam käibemaksumäär aitaks seda kindlasti sisse viia.

Selle üle on palju spekuleeritud, nii rääkides sellest, mida need käibemaksuerandid üldiselt endaga kaasa toovad, kui ka sellest, mida toob kaasa selline sihitatud toiduainete käibemaksumäära soodsama määra rakendamine, ja tihti on väidetud, et seal ei pruugi tegelikult efekti olla, et sellega küll toetatakse mingil määral tootmist, aga lõpphinda see ei jõua. Ma arvan, et esiteks juba tootmise toetamine on iseenesest väga mõistlik. Võiks olla meie poolt pühitsetud, et mahetoodangut rohkem tuleks ja oskus mahetoodangut toota kiiresti kasvaks. Aga teiselt poolt, näiteks Läti kehtestas nii-öelda kohalikele juurikatele soodsama maksumäära ja nende uuring näitab, et lausa 88% sellest käibemaksu soodsamast määrast jõudis ka lõpphinda ehk hind proportsionaalselt selle määraga vähenes pea 9/10. Võib küsida, et kuhu siis 12% jäi. Kui see 12% läheb tootjatele, siis on ju ka väga tore, aga iseenesest hind märkimisväärselt ju selle näite puhul alanes. Jah, see ei olnud täpselt seesama asi, aga selge on see, et kui me soodustame mahetoodangut, siis mahetoodangu üks olulistest komponentidest on see, et ta on võimalikult lähedal toodetud, nii et me toetame kindlasti ka kohalikku tootmist.

Seepärast ma palun väga, et te lahkesti seda otsuse eelnõu toetaksite. Sellega saab meie tulevane põlv parema tervise, meie keskkond saab puhtamaks, ja nagu ma ütlesin, see aitab kaasa sellele, et meil oleks väiksem surve Venemaalt või kust iganes sisse tuua mineraalväetisi. Tänan! Olen küsimusteks avatud.

15:37 Aseesimees Martin Helme

Väga tore, küsimusi on. Siin oli korra üleval küsimus, kuidas see menetlus on. Kummalegi ettekandjale on üks küsimus. Raimond Kaljulaid, palun!

15:37 Raimond Kaljulaid

Aitäh, hea istungi juhataja! See minu üks küsimus on väga oluline. Hiljuti võttis valitsus vastu otsuse langetada ajakirjandusväljaannete käibemaksu ehk see ajalehepaber, mille sisse vorst keerata, on madalama käibemaksuga, vorst ise on kõrgema käibemaksuga. Ma tahtsingi küsida teie käest, teie kui sotsiaaldemokraadi käest: kas see on õiglane? Selles ajalehes, eks ole, on toiduainete reklaamid ja neid reklaame saab inimene vaadata madalama käibemaksu eest, aga see toiduaine ise, eriti kui me räägime mahetoidust, on kalli käibemaksuga, nagu oleks tegemist mingisuguse luksuskaubaga. Minu meelest on see väga ebaõiglane. Mul on hea meel, et on algatatud seaduseelnõu, mis adresseerib seda küsimust. Aga mind huvitab teie arvamus selles küsimuses. Palun olge nii kena ja vastake.

15:38 Indrek Saar

Aitäh, Raimond! Kahjuks ei ole topeltmaksualandust ilmselt võimalik teha. Kui selles sisaldus kaude ettepanek, et ka mahetoidureklaam ajalehes võiks olla soodsama käibemaksumääraga, siis ma kahtlustan, et juba soodsale käibemaksumäärale ei ole võimalik veel teist korda soodsat käibemaksumäära rakendada. Kuigi mulle iseenesest väga sobiks see, kui mahetoidureklaam oleks soodsama määraga, sest paratamatult tänapäeva ühiskonnas reklaamid meid mõjutavad ja kujundavad meie tarbimisharjumusi. Seda oleme me korduvalt varasemalt Riigikogu erinevates aruteludes tõdenud ja mul ei ole põhjust kahelda, et Riigikogus on olnud piisav ekspertiis, et seda hinnata. 

Mis puudutab jah, tõepoolest, erinevaid käibemaksuerisusi ja madalamate käibemaksumäärade rakendamist, siis maailmavaatelt sotsiaaldemokraadina ma arvan, et need on teatud juhtudel põhjendatud. Loomulikult tuleb alati hinnata, kui palju sellest tegelikult jõuab kas lõpphinda või kui kriitiline on vastavat sektorit hetkel toetada. Kui me räägime mahetoidust, siis seda ma püüdsin argumenteerida, miks on see just praegu vajalik ja võib-olla vajalikum kui kunagi varem. Mis puudutab seda võrdlust ajakirjanduse käibemaksuvabastusega, siis kui me vaatame olukorda ajakirjandusturul, siis hoolimata kõikidest hirmudest, koroonapandeemia suurtele väljaannetele pigem mõju ei avaldanud. Vastupidi, ma olen aru saanud nendest infokildudest, mida on avalikkusest võimalik kätte saada, et suured meediakontsernid pigem raporteerivad enneolematut kasumlikkust. Küll aga näiteks mind teevad juba mõnda aega murelikuks just nimelt väikesed maakonnalehed ja nende toimetulek. Seal on kindlasti vägagi põhjendatud, et riik erineval moel appi läheb. Kas see käibemaksusoodustus on piisav, et olukorda lahendada? Ma pigem arvan, et sellest üksi jääb väheks, seal peaks vaatama muid aspekte, aga see on juba ilmselt ühe teise arutelu teema.

15:41 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun! 

15:41 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minul on arusaam, et kui me seadust hakkame tegema, siis on vaja vastata vähemalt kolmele küsimusele: miks, kellele ja kuidas. Siit tuleb minu küsimus. Siin on kirjas "mahepõllumajanduse nõuete kohaselt toodetud toidukaupadele". Mida te selle all konkreetsemalt mõtlete? Palun selgitage pisut lahti.

15:41 Indrek Saar

Aitäh! Seda ma kartsin pärast Villu Kõvet pulti tulles, kes eksperdina rääkis kohtusüsteemist, et ma pean hakkama vastama vähemalt sama spetsiifilistele küsimustele. Lootsin, et seda ei juhtu. Teen siis nüüd selle deklaratsiooni ära, et ma kindlasti ei pea ennast selle valdkonna eksperdiks. Mul ei ole võrreldes näiteks Eesti Vabariigi viimase põllumajandusministri Ivari Padariga mingit tõsiselt võetavat ekspertiisi selles valdkonnas. Niipalju, kui ma olen kuulnud teid sellest valdkonnast rääkimas, siis ka teie ekspertiisile jään ma kaugelt-kaugelt alla.

Nii et küllap te teate seda vastust paremini, et Eestis on kehtestatud standardid, mille abil määratletakse mahetoodang. Kui on vaja mingeid täiendavaid nüansse, siis see on osa sellest Riigikogu otsusest, sellest, miks me ei ole andnud lõplikku valemit. Me eeldame, et selle kompetentsi pealt, mis on olemas Maaeluministeeriumis ja Rahandusministeeriumis, on võimalik leida selline lahendus, et see parimal viisil tööle hakkaks nii selles mõttes, mida me siis tegelikult toetama läheme – et see oleks võimalikult ühemõtteliselt selge –, kui ka selles mõttes, milliste võimalike kuludega me riigieelarves arvestama peame.

Paraku ei ole siiani õnnestunud kellelgi sellist numbrit välja arvutada, mida see siis reaalselt riigieelarve jaoks tähendaks. Ilmselgelt ei räägi me kümnetest miljonitest, vaid võib-olla mõnest miljonist. Aga see tuleks süvitsi ette võtta ja Rahandusministeeriumi ekspertiisi kasutada selle jaoks, et välja arvutada, kui palju see oletatav kulu riigieelarvele on.

15:43 Aseesimees Martin Helme

Lauri Läänemets, palun!

15:43 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Hinnakallidus puudutab lapsi igat moodi, me oleme siin erinevaid debatte juba parlamendis pidanud, täna öösel peetakse veel edasi. Aga ühte teeb see kindlasti: see mõjutab koolitoitu, seda, millist toitu koolis süüakse. Riik pole suutnud tulla hinnakallidusele järele ja laste koolitoit on ohus. Sotsiaaldemokraadid ühe eelnõu esitasid, et koolitoidu olukorda parandada. Kahjuks hääletas veel hiljuti toiminud koalitsioon selle üksmeelselt maha, arvas, et seal probleeme ei ole. Äkki te saate siiski valgustada, kas see eelnõu aitab seda koolitoidu väljakutset ja suurt probleemi ka kuidagimoodi lahendada?

15:44 Indrek Saar

Jaa, lõpuks me teame seda, et meil kipub olema niimoodi, et kuna mahetoitu toodetakse pigem väikestes mahtudes, siis sellest tulenevalt tekib probleem, et seda nii‑öelda mastaabiefekti mahetoidu puhul, mis on paljude teiste toiduainete puhul, ei ole võimalik saavutada. Seda ma ka kirjeldasin selle näitega, et kuigi ainult üks osa koolidest on Eestis selle mahetoiduprogrammi sisse viinud, ja ka seal on see määr ainult viiendik kogu toidust, siis juba täna me näeme, et ei ole piisavalt pakkumist. Ehk kipub olema niimoodi, et praeguste regulatsioonide juures ja praeguses olukorras tihtipeale see mahetoodang on mõnevõrra kallim ja see omakorda tõstab ju siis ka loogiliselt koolilõuna võimalikku maksumust. Kui meil õnnestub hinda alla tuua ja teiselt poolt pakkumist suurendada, siis see peaks andma mingit teatavat hinnaleevendust. Nii et igal juhul see töötab selle kasuks, kindlasti mitte kahjuks.

15:46 Aseesimees Martin Helme

Eduard Odinets, palun!

15:46 Eduard Odinets

Aitäh! Kindlasti see koolitoidu teema, mis sotsiaaldemokraatidele väga-väga hingelähedane on, ja seesama eelnõu, mis maha hääletati, mis kutsus üles suurendama koolitoidu[toetust], oli sellele suunatud, ja ka sellest mahetoidu käibemaksu temaatikast üks osa on koolitoit, nagu sa ka ilusti oma ettekandes ära markeerisid. Aga see teema kogumis viib tegelikult vähemalt minu mõtted laiemalt toiduhindadele, mis samamoodi väljendub koolitoidu maksumuses ja nii edasi.

Kas me ei võiks sellest eelnõust mõelda suuremalt ja laiemalt ning mõelda järgmisi samme üldse toidukaupade käibemaksu teemal? See aitaks koolitoidu puhul, aga see aitaks väga paljusid Eesti inimesi praeguses keerulises inflatsioonirohkes olukorras hakkama saada. Võib-olla sa saaksid pisut diskuteerida toidukaupade üldise käibemaksu teemal? (Juhataja helistab kella.)

15:47 Indrek Saar

Aitäh küsimast, Eduard! See on ju tegelikult päris habemega teema, mille üle on diskuteeritud nii siin saalis kui ka ühiskonnas laiemalt juba päris mõnda aega. Kindlasti iseenesest see, et me toidukaupade hinda praegusel hüperinflatsiooni ajal, kui kõik on hüppeliselt kallinenud ... Täna isegi üks minu kolleeg Riigikogu puhvetis kala hinda vaadates ütles, et no mis see siis nüüd toimub. Järelikult ei olnud ta käinud mõnda aega poes kala ostmas. Ma siis tutvustasin talle, mis on vahepeal lõhe hinnaga juhtunud. Aga selles olukorras peaks riik loomulikult kaaluma kõiki vahendeid, et inimestele appi tulla, et nad oma elementaarse toidu kätte saaksid. Eriti tuleb appi minna sellele inimesele, kellel on väiksem sissetulek, kelle pere-eelarvest toit moodustab väga suure osa ja kellel sellest tulenevalt on vähe võimalusi oma tarbimisvalikuid ümber teha. Ta niikuinii ostab nii odavalt, kui vähegi saab.

Teisalt, kui me vaatame selle maksumust riigieelarve jaoks, siis me peame küsima, kas me sellesama raha eest saaksime kuidagi efektiivsemalt lahendada neid probleeme, mis meie ees on. Küsimus ei ole ju ainult mitte toidukaupade hinnas, vaid küsimus on ka, kuidas inimene oma kodu soojaks saab, kuidas ta ühest kohast teise saab, eriti hajaasustuses elades, kus, nagu me teame, sõna "ühistransport" on lihtsalt mälestus sellest, et kunagi sõitis buss. Kui see ka praegu sõidab, siis tihtipeale sellistel aegadel, et ilma autota ikka läbi ei saa.

Siis tuleb hinnata jälle seda, mis selle maksumus on. Mul ei ole mingit värsket arvutust, aga kui ma lähen siit [mõttes] aastaid tagasi, siis võin öelda, et kunagi Rahandusministeerium arvutas samamoodi, et toiduainete käibemaksu minu arust 20% pealt – või oli siis veel 18% isegi see üldine käibemaksumäär – soodsama 5% peale toomiseks kuluks vähemalt 200 miljonit. Nii väideti tol hetkel. Ma spekuleerin selle numbriga, aga tulebki hinnata, kas pigem fokuseeritult rohkem sihistatud toetusi või selline käibemaksusoodustus kõigile.

15:50 Aseesimees Martin Helme

Riina Sikkut, palun!

15:50 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Lauri Läänemets küsis ära tegelikult väga hea küsimuse koolitoidu kohta. Kui me soovime, et lapsed saaksid kohalikku tervislikku toitu, siis on väga selge seos ka mahetoiduturu kasvu ja selle vahel, et see [toit] jõuaks ka kooliköökidesse. Aga kui nüüd veel ambitsioonikamalt vaadata, kas võiks mõelda sellele, et Eesti olekski tervikuna mahetootja? Kas see oleks samm ka selles suunas?

15:50 Indrek Saar

Riina, ma olen kindel, et kui see oleks sinu ja minu teha, siis see nii oleks. Aga meil ei ole Riigikogus veel enamust. Selleks kulub ilmselt natukene aega. Töötame selle nimel, et kogu Eestis toodetav toit oleks ükspäev sada protsenti mahe.

15:51 Aseesimees Martin Helme

Aivar Sõerd, palun!

15:51 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Siin läks vahepeal arutelu huvitavaks, mõtlesin, et küsin ka. Te ei osanud täpselt vastata, mis see mahepõllumajanduse toidukaup on, kuidas seda määratleda. Aga kuidas see praktikas hakkab välja nägema? Maksuhaldur on kohustatud maksumaksjale andma teavet maksude kohta. Mahepõllumajanduse põhimõtete järgi toodetud toidukaupade müüja küsib maksuhaldurilt, sest ta ei tea, millist maksumäära rakendada. Maksuhaldur peab ütlema. Maksuametis peab olema mingi kolleegium spetsialiste, kes määratlevad seda mingite standardite järgi. Selliseid kolleegiume maksuametis ei ole, neil on ka muud teha kui mahepõllumajanduse kolleegiumitega tegeleda. Siis pöördub maksuamet Rahandusministeeriumi või Maaeluministeeriumi poole, seal tulevad targad kokku. Kas teil see asi on ikka läbi mõeldud, kuidas see praktikas rakenduma hakkab?

15:52 Indrek Saar

Aitäh, kolleeg, väga spetsiifilise küsimuse eest! Mina omakorda juhin teie tähelepanu sellele, et tegemist on otsuse eelnõuga ja tegemist on ettepaneku tegemisega Vabariigi Valitsusele. Me ei pretendeerigi sellele, et me kõiki nüansse suudaksime oma ekspertiisi pealt lõplikult läbi näha. Aga ma olen kindel, et maksuametis on tööl piisavalt palju nutikaid inimesi, kes suudavad öelda, milleks nad on võimelised ja milleks mitte. Nagu te väga hästi teate, siis Eestis rakendatakse juba mitmeid erinevaid maksusoodustusi ja ühe neist olete te just koos oma endise koalitsioonipartneriga vastu võtnud, millele ka Raimond Kaljulaid viitas, see on ajakirjanduse täiendav käibemaksuvabastus. Ma olen täiesti veendunud, et meil on olemas piisav ekspertiis riigi tasandil selle jaoks, et määratleda, mis sinna alla käivad, ja tõmmata selge joon selle vahele, mis on mahetoit ja mis ei ole.

15:53 Aseesimees Martin Helme

Heljo Pikhof, palun!

15:53 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud ettekandja, väga põhjaliku ettekande ja informatsiooni eest! Aga ma tahan juhtida tähelepanu mõnele punktile. Tänapäeval on ju neid noori, ja mitte vähe, kes oma lastele igal juhul proovivad osta mahetoitu, aga on ka neid noori, kes ostaks, aga rahakott seda ei võimalda. Eks see mahetoidu käibemaksu alandamine võib-olla aitaks seda olukorda tasandada.

Aga nüüd laste tervisest. Kõik need allergiad, mis tulevad erinevatest ainetest, mis mittemahetoidus on ... Mis sa arvad, kas ka meie noorte ja laste tervis võiks siis paraneda? Mismoodi see käibemaksu langetamine võiks neid tooteid kättesaadavamaks teha ja noori ärgitada neid tooteid oma lastele ostma?

15:54 Indrek Saar

Aitäh, Heljo, selle väga olulise osunduse eest! Nagu ma olen juba korduvalt öelnud, lisaks sellele, et kui rohkem mahetoodangule üle minna, siis see aitab säästa meie keskkonda, see on osa ka meie kliima ja loodushoiu väljakutsest, tänasel päeval on seal ka kindlasti teatav julgeolekuaspekt juures, siis üks olulisi asju ongi see, et me sööksime võimalikult tervislikult. Tervishoiupool, inimeste parem tervis on kindlasti väga suur osa sellest. Rääkimata sellest, et me tahaksime, et mahetoit ei oleks nii‑öelda elitaarne, vaid oleks kõigile lastele kättesaadav, sõltumata sellest, kas nende vanematel on head, paremad või natukene väiksemad sissetulekud. See võiks olla kõigile ühtemoodi kättesaadav. Sellepärast on näiteks väga teretulnud see Lõuna-Eesti koolide initsiatiiv, et mahetoodangut on hakatud vaikselt, jupphaaval sisse tooma ka koolitoitu.

15:55 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Nüüd palun kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Jürgen Ligi.

15:56 Jürgen Ligi

Aitäh, austatud juhataja! Austatud kolleegid! Ettekandja rääkis selle eelnõu kohta palju head ja tema sõbrad küsisid palju häid küsimusi. Rahanduskomisjonis nii sõbralikku õhkkonda selle eelnõu suhtes polnud, kuigi õhkkond on seal üldiselt sõbralik. Ma loeksin ette neid probleeme, mida seal käsitleti. Kõiki asju, mida täna siin arutati, päris nii ei käsitletudki nagu ettekandja, sest kaitses seda eelnõu hoopis Riina Sikkut. Me arutasime seda [eelnõu] 30. mail ja otsustasime selle täna saali saata. Ettekandjat te näete kõik.

Nii. Mis on eelnõust puudu? Keegi ei oska öelda, mis see maksab. Algatajad ei ole seda nimetanud. Rahanduskomisjonile on selline asi suhteliselt tähtis.

Ei olnud vastust küsimusele, et kui mahetoodangu tootmine selliselt mühiseb, nõudlus on suur ja [sellest toodangust] on isegi puudus, miks me peame siis veel sinna otsa tegema maksusoodustusi ja riigi poolt peale maksma. Nõudlus on siin kõlanu põhjal veel suurem kui pakkumine. Vähemalt koolitoidu näitel seda mitu korda siin rõhutati. Sel juhul, täpselt nagu energiagi puhul, ei ole adekvaatne reaktsioon loobuda eesmärgi nimel riigi tuludest.

Selle soodustuse haldamine jäi meile ebaselgeks. Aivar Sõerd teeneka maksuametnikuna oma küsimusse selle probleemi osaliselt pani, aga ega me ei tea tegelikult rahanduskomisjonis, kui hästi on mahetoodang üldiselt jälgitud ja valvatud. Kui sel on rahaline mõõde, siis on see oluline.

Vastupidi ettekandjale [võin öelda] ja see on rahanduskomisjonis debattidel küll pidevalt esil: asi ei ole maailmavaates, igatahes mitte sotsiaaldemokraatlikus maailmavaates, vaid ikkagi konkreetselt selles, kes võidab. Käibemaksusoodustused, kui väga ka meie finantsgeeniused siin saalis ei püüa muud väita, jagunevad oma võidu poolest väga ebaõiglaselt. Ka toidu puhul on selgelt mõõdetud, et jõukamad detsiilid omandavad lõviosa sellest, millest riigieelarve loobub, samas nende ostuvõimega probleemi ei ole, et seda peaks soodustama. Mahetoodang on pigem sarnane luksuskaubaga. Ei saa välistada, et hinna vähendamisel üldse ei olegi mõju. Aga selge, et see on ikkagi maksevõimeliste privileeg ja väga palju sellele peale maksta on küsitav.

Kindlasti ei jäänud rahanduskomisjonis peale see seisukoht, et hambaid tuleb kuidagi sealt tagantpoolt ravida ja koolitoitu tuleb maksusoodustustega rahastada. Ma ei tea, sotside esimees ka muigas siin ukse taga, sisimas kõik muigasid selle näite peale, et siis on koolitoit odavam, kui maksusoodustus kehtestada. Tegelikult on ikkagi vastupidi. Selliseid avalikke eesmärke rahastatakse kogutud maksudest ja igasugune maksuvabastus seda rahastuse võimalust vähendab.

Läti näite kohta, justkui seal oleks 88% läinud hinda, rahanduskomisjonil andmeid ei ole, pigem on vastupidised andmed aja jooksul olnud. Me ei saanud seda arutada, sest see ei käinud läbi. Jah, seletuskirjast ma leidsin selle fakti. Tavaliselt ikka nii palju ei jõua [hinda] soodustusest. Need empiirilised andmed, mis on, on hästi vastukäivad. Pigem on üldistus see, et käibemaksu vähendamisel toimub ajutine nõks hinnas allapoole. Aga kuna tegu on väga selgelt ostuvõimega seotud pakkumishinnaga, siis maksusoodustuse kipuvad omandama lihtsalt tootja ja kaupmees. Kui me neid toetada tahame, mida põllumajanduses ka tehakse, siis otse oleks see kindlasti ausam ja adekvaatsem.

Ma ei tea, ei käinud läbi see vorstipakendi küsimus, aga üldiselt, kuna siin ajakirjanduse käibemaksu arutati, siis ütlen, et mina isiklikult seda ei toetagi. Võib öelda, et minu arust oli see väga halb otsus, aga me kindlasti ei arutanud ajakirjandust kui vorstipakendit. Mõte oli mujal. Väidetavalt pidi see olema seotud kuidagi infosõjaga ja nii edasi. Selle argumendiga ma ka pole nõus. Aga kui kuskil on mingisugune samm tehtud, siis sellest ei johtu, et loogiline on teha järgmine samm. See ongi see maksuerandite saatan, et kui hakkad tegema, siis saad kraesse uued nõudmised.

Mainisin soodustuse jaotamist. See on tõesti pigem sotsioloogia kui maailmavaate küsimus. Ma arvan, kõik erakonnad ikkagi peaksid vaatama seda sotsioloogilist pilti. Ainus kaup, mille puhul uuringute järgi ei ole käibemaksu vähendamine diskrimineeriv sissetuleku kaudu, on ravimid. Ravimitel on nii, et seal jaotub see "võit" justkui eri tuludetsiilides ühtlaselt, aga toidu puhul on väga selgelt näha, mahetoidu puhul ilmselt veel selgemalt, et võitjad on need, kes jaksavad rohkem osta, kes juba niigi jaksavad rohkem osta ja eelistavadki kallimat toodangut. Vaene inimene kindlasti ei eelista kallimat toodangut, vaid odavamat.

See julgeolekuküsimus oli muidugi hästi huvitavalt siin praegu püstitatud. Aga ma leidsin ka selle seletuskirjast. Ei, see on pigem teistpidi ikkagi. Toidujulgeolek on praegu kriitiline küsimus üle maailma. Loobudes produktiivsest põllumajandusest ja sellele loobumisele peale makstes, kui me seda ühiselt teeksime – loomulikult Eesti ei tee siin ilma, aga toidu nõudlus on praegu maailmas ikkagi suurem kui pakkumine ja meie hakkaksime seda pakkumist mahendamisega vähendama –, siis see tekitab küll küsimuse, kuidas see on kooskõlas toidujulgeolekuga. Kui mineraalväetistest loobuda, siis see ei ole selles mõttes julgeolekupõhjendus, sest loobutakse siis igal juhul, olgu mahe või mittemahe. Siin on muutust isegi keeruline leida ja me seda küll niimoodi ei tajunud selles arutelus.

Kokkuvõtteks: väga mahe eelnõu, eesmärk on õilis, aga need rakendused ja põhjendused on, ütleme, lihtsalt rünnatavad. Neid seal ikkagi kritiseeriti. Aitäh!

16:04 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Teile on ka küsimusi, kui tohib. Heljo Pikhof, palun!

16:04 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud ettekandja! Mulle jäi kõrva see, et sa ütlesid, et mahetoit võib-olla ei olegi mahetoit, valvet peab siis suurendama jne. Aga valve põllumajandussaaduste üle peab nii või naa olema, ja seda peaks üldse suurendama, selles mõttes, et need poleks üle väetatud jne. See nagu mingil moel argument ei saa olla.

Aga sa teed sporti. Ma arvan, et need inimesed, kes mahetoitu söövad, teevad sporti veel kõrgemas eas, kui sina oled. Inimesed elavad ju järjest kauem ja et nad saaksid elada need aastad ka tervena, ma arvan, on see mahetoidu idee ikka igati hea mõte. Mu küsimus on: kas sa tõesti ei toeta seda, et inimesed saaksid rohkem mahetoitu süüa ja seda juba lapsest saati? Meie seda sageli pole saanud või pigem oleme. 

16:05 Jürgen Ligi

Oi, siin oli nüüd nii palju väiteid, mille vastu tahaks õiendada. Ma unustasin selle algusotsa ära. No minu eluviis ei puutu üldse asjasse ega ka minu elu pikkus ega ka see, kui kaua keegi sporti teeb. See pole üldse teema. Mina ei ole öelnud küll ühtegi mahetoidukriitilist sõna siin ja üldse vahendan mitte mingisuguseid sportlasi, vaid rahanduskomisjoni. See oli see kollektiivne pilt, mis sealt arutelust välja tuli, selle kõrval, mida rääkisid eelnõu kaitsjad.

Mis see esimene argument oli, mille sa ümber lükkasid? Kas sa saaksid seda korrata? See esimene argument, mille kohta sa ütlesid, et see ei ole argument.

16:06 Esimees Jüri Ratas

Ma vabandan, aga ...

16:06 Jürgen Ligi

Las ta ütleb.

16:06 Esimees Jüri Ratas

Las ta ütleb? No ei saa nii. Ma väga vabandan, aga nii ei saa. Kalvi Kõva, palun! (Hääled saalis.) Kalvi Kõva, palun! Kui teil on küsimus, Kalvi Kõva, siis palun!

16:06 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea Jürgen! Alustuseks: see on otsuse eelnõu ja selle maksumus on see, et ministeeriumis teeb ridamisi inimesi tööd, nendel on kulud, nad tulevad välja plaaniga, ütlevad, kas see plaan on hea või mitte, kas see töötab või mitte, ja tulevad ütlevad ka selle nendepoolse kulu. Seda nagu alustuseks.

Aga teiseks, sa kandsid ette seda rahanduskomisjoni meelsust. Ma nüüd püüan seda rahanduskomisjoni meelsust ette kujutada. Missugused need käibemaksuerisused meil on? Okei, ajakirjandus ajakirjanduseks, aga ka turisminduses on meil käibemaksuerisus. Ma arvan, et esimesed detsiilid, mida sa alati rõhutad, ei käi hotellides. On nii? Tavaliselt käivad ikkagi jõukamad inimesed hotellides. Aga seda käibemaksuerisust hotellidele ei tehtud ju sellepärast, et toetada neid inimesi, kes seal käivad, see on ka sektori jaoks. Nii et mis te selle peale kostate?

16:07 Jürgen Ligi

Aitäh! Mulle tuli nüüd meelde, mis mul eelmisele küsimusele jäi vastamata. On ikka argument küll see, et administreerimine on keeruline. Üks asi on kontrollida konventsionaalset toodangut, teine asi tema kasvatamise viisi ja kogu seda koššerit, mis seal ümber on. See on täiesti teistmoodi asi, milleks maksuhaldur ei ole ette valmistatud. Nii et rahanduskomisjoni poolt ma lükkan selle väite tagasi.

Hotellide käibemaks. Mina eelistan Taani maksusüsteemi selle koha pealt, et ongi ühtlased käibemaksumäärad. See on olnud ka käibemaksu mõte, et kui tahetakse sotsiaalabi anda, siis ikkagi kogutud maksude kaudu, mitte maksude kaotamise kaudu. Vastasel korral omandavad selle endiselt jõukamad. Hotellidesse vaesed inimesed tegelikult reeglina ei jõua, nad ikkagi on tuttavate juures ja nii edasi. Kui me viimati arutasime seda hotellide käibemaksu, siis keskmine ööbimise hind oli 30 eurot. Kindlasti sellel, kas see on 30, või ma ei tea, 32, ei ole ju tegelikult sisulist mõju inimese käitumisele. Üliväike mõju on sellistel eranditel kauba hinnale. Alati me näeme seda, kaasa arvatud nende näidete puhul, mis on siin kütusega seoses arutelul. Komakohtade pärast riik loobub justkui üheksakohalisest [summast] eurodes, mida ta võiks kasutada sotsiaalselt vastutustundlikult. Selles on nende erandite saatan, et hinnale on mõju olematu, ainult niimoodi optiliselt, luubiga otsides seda leiab, aga nad annavad pigem müüjale võimaluse kombata ostujõudu uuesti sedapidi, et vaikselt kerida.

Ma soovitan näiteks Kaspar Oja Facebooki lehelt [lugeda] tema analüüsi, kuidas on kütusemüüjate müügimarginaalid kõikunud. Igal juhul palju rohkem kui see õnnetu jutt aktsiisidest ja käibemaksust. Nad liigutavadki neid vastavalt sellele, kas neile tundub, et müüa on võimalik. Kui riik loobub maksust, siis on neil jälle võimalik rohkem hinda küsida. See on nii elementaarne tõde, mis on Eesti debattides 20 aastat olnud. See võit ei jagune nii, et läheb lõpphinda 88%, no ei jagune. Lõpphinda jõuab sellest vähemus. See, mis jõuab, jaguneb sotsiaalselt hästi ebaõiglaselt.

See ei ole sotsiaaldemokraatia, ausõna, et riik loobub miljarditest, sadadest miljonitest, kümnetest miljonitest. Mitte see eelnõu. Ma ei tea, kui palju siin seda on, seda arvutust siin ei ole ju. Aga toidu käibemaksu on ikkagi sajad miljonid vähemalt, kui mitte miljardid. Kui hakata vaatama, et kelle kasuks, siis ikkagi nende kasuks, kes vaatavad esimese asjana hoopis muid asju kui toidu hind. Ma usun, et hinda vaatavad kõik. Mina küll vaatan, aga eelkõige ikkagi selle hinna suhet kvaliteeti. Aga vaene inimene peab, nagu näitavad väga paljud uuringud, ikkagi eelistama hinda, ta ostab väga odavalt. Olen ise ka seda elu elanud ja võin kinnitada, et nii vaene inimene teebki.

16:11 Esimees Jüri Ratas

Indrek Saar, palun! 

16:11 Indrek Saar

Aitäh! Jürgen, see, et sulle käibemaksuerisused ei meeldi, ei ole kindlasti mingi üllatus ei minu ega ka paljude poliitikavaatlejate jaoks. Aga sa ründasid samamoodi seda argumentide rida. Sa ju saad väga hästi aru, et tegemist on otsuse eelnõuga. Me ei pretendeerigi lõplikele lahendustele. Küll aga ütlen ma, et valitsuses peab olema kompetents ja teadmine selle kohta, et mahetoitu on võimalik täiesti mõistliku administratiivse ressursiga ära määratleda. Kui sa oleksid jälginud, mida ma puldis rääkisin, siis [teaksid, et] eile saatis sinu maaeluminister Urmas Kruuse välja pressiteate, et Maaeluministeerium hakkab toetama mahetoitu pakkuvaid haridusasutusi. Kui Maaeluministeeriumis on see kompetents olemas, miks ta ei võiks jõuda valitsusse laiemalt? Muu hulgas võiks see jõuda muidugi ka Reformierakonna fraktsiooni. (Juhataja helistab kella.) Oled sa sellest maaeluministriga rääkinud?

16:12 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma kohe kartsin, kui sa hakkasid nimetama maaeluministrit, et ta on jälle mingi jamaga hakkama saanud. Aga ei, ma arvan, et kui on otsustatud, et lapsed peavad saama mahetoitu, siis nii see asi käibki. Ma toetan ja ma ostan seda toitu, aga mitte ei kehtesta huupi käibemaksuerisust kogu turu suhtes, kus administreerimine on lootusetu. Hüve ei jagune eelkõige lastele, vaid siiski ... Ütleksin, kui ma nii tohiks öelda, aga ma ei tohi nii öelda. Ütleme siis, et sellisele peenemale tarbijale, gurmaanile, kes mõtleb toidule juurde omadusi, mida seal tingimata ei olegi, ja peab seda silti väga tähtsaks.

Need, kes tegelikult on toimetulekuraskustes, ei vaata kõigepealt mahetoidu poole. See on tõde. Tegelikult ei ole tähtis, kas minule meeldivad käibemaksuerisused, isegi see ei ole nii tähtis, et ka Riinale ei meeldi käibemaksuerisused. Me oleme sellest rääkinud. Tähtis on see, et rahanduskomisjonis käib argumenteeritud arutelu sel teemal. Mul on väga hea meel, et ma olen saanud Riinaga seda sisuliselt arutada ja olen saanud need argumendid ka rahanduskomisjoni arutelu protokollidesse.

16:14 Esimees Jüri Ratas

Jüri Jaanson, palun!

16:14 Jüri Jaanson

Suur tänu! Jürgen, ma vaatan kõigepealt, et sa oled järjekordselt saali tühjaks peletanud. Ma ei tea, miks see nii on. Ma kuulsin, et eelkõneleja ütles, et sulle ei meeldi maksuerisused, käibemaksuerisused just. Seletaksid äkki saalile siit lahti, miks nad sulle ei meeldi?

16:14 Jürgen Ligi

Tegelikult ma seda juba tegin. Käibemaksuerisuste kohta on tehtud uuringuid. Esiteks on nad kohutavalt kallid, teiseks mõjutavad nad lõpphinda väga vähe. Kui näiteks 10 protsendipunkti võrra vähendada, siis see 10 protsendipunktikest ei ole lõpphinna vähendamine, vaid see hajub laiali tootja ja vahendajate vahel. Sellise täiskonkurentsiga valdkonna puhul, nagu on toiduturg, kipub olema niimoodi, et lihtsalt müüjatel-ostjatel on võimalik seda ostujõudu testida.

Aga nagu ma seletasin, uuringuid on. Mulle meeldib just sotsioloogiline külg selle asja juures. Kui riik loobuks mingitest hiigelsummadest, millega tavaliselt tegemist on – selle asja puhul ei saa rääkida hiigelsummadest, tõenäoliselt mingitest miljonitest, võib-olla 10–20, ma ei oska hinnata –, aga siiski see on vastutustunde küsimus, kuhu me selle paneme. Praxise uuring näitab seda, et ainus käibemaksu vähendamine, mis jaotub sotsiaalselt ühtlaselt, on ravimite puhul. Erinevad tuludetsiilid kulutavad ravimite peale suhteliselt ühtlaselt. Aga ka see ei tähenda, et maksuerisus oleks subsideerimise õige meetod. Me tegelikult ei taha rohkem ravimite tarbimist, vaid me tahame toetada eelkõige neid, kes ise ei saa hakkama. Isegi sel juhul on ühtlane jaotus problemaatiline. Seesama ravimite käibemaks kokkukogutuna võiks ületarbimist pigem pisut pidurdada ja minna sihitud subsiidiumideks retseptiravimitele. See on tegelikult minu eelistus. Rääkimata raamatutest. Kui lettidel ringi vaadata, siis [on aru saada, et] kogu see pahn ei vääri seda 5%‑list, või mis see praegune seis on, käibemaksuerisust. Igasugu pahna müüakse. Igasugu kokaraamatud ja horoskoobid ei vääri subsideerimist kõigile võrdselt. Lollusi, pseudoteadusi, vandenõuteooriaid müüakse ka raamatute kujul.

Kui küsimus on, miks mulle ei meeldi, siis ma arvan, et riik peab olema rahakulutamisel täpne, tegema eelkõige ühiseid asju ja individuaalse tarbimise toetamise korral keskenduma nõrgemate toetamisele. See on väga-väga sotsiaaldemokraatlik positsioon, ausõna. Ma loodan, et ma ei rikkunud ära koalitsiooni teiega, vaid toetasin sotsiaaldemokraatlikku maailmavaadet.

16:17 Esimees Jüri Ratas

Eduard Odinets, palun!

16:17 Eduard Odinets

Aitäh! Kindlasti toetavad sotsiaaldemokraadid sotsiaaldemokraatlikku maailmavaadet. Aga hea, et te olete toonud siia ravimite teema. Mulle tundub, et see on mahetoiduga otseses seoses ja üks täiendab teist. Ma väga ei saanud sellest loogikast aru, et kuna mahetoitu söövad niikuinii rikkad, las nad siis söövad edasi ja ostavad kallimalt, vaesed niikuinii ei hakka seda sööma. Milline on siis ikkagi lahendus, mida siis vaesed peaksid sööma? On sul mõni nõuanne? See ei ole ju ka lahendus, eks ju, et me ütleme, et ühed kaubad on ühele ja teised kaubad on teisele ja siis maksku rohkem.

16:18 Jürgen Ligi

Vaesed peaksid sööma valke, rasvu, süsivesikuid koos vitamiinide ja mineraalainetega. See oleks minu toitumissoovitus. Aga seda nad tõenäoliselt püüavadki teha. Häda on selles, et vaesed keskenduvad hinnale ja käibemaksu mõju hinnale on mikroskoopiline, võrreldes mahe‑ ja mittemahetoodangu lõpphinnaga. See leevendus on mikroskoopiline, see ei muuda vaese tarbimist. Ma ei tea, siin oli alguses jälle mingisugune spekulatsioon, mida ma ei suuda meenutada. Ärge olge ebaõiglane. Ma olen nendele küsimustele juba vastanud ja oma arust päris loogiliselt.

16:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja. Merry Aart, palun!

16:19 Merry Aart

Ma palun igaks juhuks lisaaega.

16:19 Esimees Jüri Ratas

Palun! Kaheksa minutit.

16:19 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kaasteelised! Mulle meeldib sõna "kaasteelised". Ma saan täiesti aru ja annan endale aru, et see on otsuse eelnõu ja tahe on väga hea. Ma toetaksin seda väga, kui see puudutaks kõiki toiduaineid.

Natukene nende eelnevate diskussioonide baasil, mis siin on toimunud, toon ma ühe näite. Kui käive on 100 000, käibemaks on 20%, siis see on 20 000. Kui käibemaks oleks 5%, see on 5000, siis tootjale jääks kätte 15 000, mida ta saaks kasutada kas palkadeks või investeeringuteks. See on hästi rusikareegli järgi ja nii mustvalge see muidugi ei ole. Aga siiski.

Siin saalis on korduvalt väidetud, et käibemaksu vähendamine ei anna mingit tulemust. Meil on siin lätlastest mitmeid kordi juttu olnud, see [näide] näitab midagi muud. Tähendab, sõltub eesmärgist, mida sellega saavutada tahetakse. Lätlaste puhul legaliseeriti tootmist, juurde tuli palgasaajaid, laienes ettevõtlus, selle kaudu tulid ka muud tulud natukene suuremad.

Mis seda 88% puudutab, siis meil on Ivari Padariga mõlemal üks uuring, kolme ülikooli, Baltimaade ülikoolide uuring. Selle järgi läks 11,7% hind madalamaks. Minu mäletamist mööda oli see nii.

Nii. Tegime lisaeelarve koostamisel ettepaneku vähendada Eestis puu‑ ja köögivilja käibemaksu, lätlaste eeskujul. See tulenes sellest, et isevarustatuse tase selles valdkonnas on Eestis väga madal. Eesmärk oli, et tootmine laieneks. Seda ettepanekut ei peetud arutelu vääriliseks.

Nüüd ettepanekust mahepõllumajanduse nõuete kohaselt toodetud toidukaupade kohta. Ma ei küsinud seda terminit ilmaasjata: toidukaubad, kus on 95% mahetoorainet, sisendite kasutamine on suhteliselt piiratud, seda tehakse lubatud töötlemisviise kasutades ja ettevõtted peavad olema sertifitseeritud.

Nüüd võtame natuke laiemalt. Eestis on umbes 2% mahepiimalehmi. See tähendab seda, et piimatoodetele see ei laiene. Seakasvatuses ei ole praktiliselt mahesigu üldse, see tähendab, et seakasvatusele, sealihale see ka ei laiene. Mahedad on lihaveistest 54%, mahe on meil teravili, alkohol, puu- ja köögivili mingil määral ja väga vähesed marjad. Kui palju on meie toiduainetööstuses võimalik kasutada mahe[toorainet]? Suur osa toorainest tuuakse meile kahjuks praegu sisse. Näiteks, kas Soome kaudu Brasiiliast toodud toiduaine on mahe, kas seda saab mahetoiduainete töötlemisel kasutada? Tegelikult saab, sest sellist arvestust meil ei ole. Meil peetakse arvestust ainult kolmandatest riikidest sissetoodud toorainete üle, Soome ei ole kolmas riik.

On raske aru saada, kellele täpsemalt käibemaksu alandamist rakendatakse, kas kasvatajatele või töötlejatele. Selle diskussiooni jooksul sain ma täpsustava sõnumi, et selles kontekstis tähendab toidukaup nii kasvatamist kui ka töötlemist. See on natuke laiem probleem.

Võtame natuke teisest aspektist. Siin oli juttu maailmavaatest. Alati tuuakse selle mahe[tootmisega] seoses välja keskkonnasõbralikkus. Võtame maheteravilja. Mahepõld nõuab palju rohkem harimist kui tavapõld, näiteks äestamist ja üsna mitu korda rullimist. Praktikas tähendab see mitmekesisuse häiringut rohkem kui tavapõllul. Võtame linnud. Kui peale põllu äestamist jäävad mõned linnumunad terveks, siis toonekurg tuleb ja neelab need pojad alla, sest vili on hõre, vili on madalam ja toonekurel on nähtavus tunduvalt parem. Seda ütlevad praktilise elu põhjal põllumehed, kes on tähele pannud, et mahepõldude lähedal on lindusid vähem kui tavapõldude lähedal. Nii et igal asjal on mitu otsa. Ma ei näe tõepoolest, kuidas mahedalt toodetud toidukaupade käibemaksu praktikas alandatakse, kellel täpsemalt ja kuidas. 

Võiks võtta ka natukene teisest vaatevinklist, et mahepõllumajandus on keskkonnateenus ja iga teenus tuleb ühiskonnal kinni maksta. See oleks üsna õiglane. Võib-olla on mõistlikum mahetootjaid eelistada maksusoodustustega, näiteks seaduste ja muude sisenditega või riikliku järelevalve lõivude kaotamisega, näiteks nagu on Taanis. Selline lähenemine oleks oluliselt lihtsama skeemiga ja kulude vähenemine toimuks esimesel tasandil, see tähendab enne, kui käibemaks ja muud protsendid lisanduma hakkavad.

Nii et võib-olla on vaja sellele asjale läheneda natukene konkreetsemalt. Ma veel ütleksin, et kui me teeme seadusi, siis me peame teadma, miks me teeme, kellele me teeme ja kuidas me teeme. Muidu filosofeerime, läheme laiali ja pärast ei ole sellest mitte kellelegi mitte mingit tolku. Aitäh!

16:25 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Ivari Padari. Kas väike lisaaeg, härra Padar?

16:26 Ivari Padar

Absoluutselt!

16:26 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun! Kolm minutit juurde, kokku kaheksa minutit.

16:26 Ivari Padar

Lugupeetud kolleegid! Kuidas me tänase arutelu juurde siis jõudsime? Tegelikult see meie konkreetne eelnõu on kõige rohkem seotud just selle aruteluga, mida me alustasime koolitoidu teemal. Täna tuli ka pressiteade Maaeluministeeriumist. Maaeluministeerium on väga tänuväärse algatusega välja tulnud, selle algatuse hind on eelarves 0,8 miljonit. See puudutab seda, et tehakse koostööd nende koolidega, kelle koolitoidumenüüs on 20% mahetoiduaineid. Ehk seda asja on võimalik hallata.

Täpselt samamoodi on võimalik hallata ka mahetoetuste maksmist põllumajanduses. Samamoodi on võimalik hallata Meelis Mõttuse mahelehmasid ja mahepiima.

Kus on nüüd siis küsimus? 20% mahetoodangut ja koostöö koolidega käib, aga on üks, ma julgen välja ütelda, mure: tahe on suur, aga toodangut ei ole. On valdkonnad, kus on see olemas, lihaveised näiteks. Aga on valdkonnad, kus see asi on väga keeruline, nagu maheköögivili.

Ma kangesti ei tahaks, et see Maaeluministeeriumi algatus jääks toppama, et aasta või kahe pärast tuleks välja, et plaan oli hea, aga jalavarjud olid kehvad. Ilmselgelt on selleks, et see projekt õnnestuks, vaja head koostööd farmeritega, kellel on motiiv hakata näiteks koolide partneriteks.

See on nagu mitme aasta teema. Ma ju tean ette, mis tuleb, kui see hange välja kuulutatakse. Suur osa sellest mahedast, mis praegu koolidesse tuleks, on kahjuks import. See on elu. Selleks, et seda asja mõistlikult edasi ajada, et talumeestel tekiks motiiv olla partneriks koolidele, et meil see mahetoiduainete, mahepõllumajandussaaduste ja ‑toiduainete menetlemine tõsiselt ette võetaks, on vaja stiimuleid. Üks võimalik stiimul ongi seesamune käibemaksuteema. Muidugi on ka muid variante: täiendavate toetuste maksmine riigieelarvest, riigilõivude mahavõtmine ja kõik need asjad. Nii et sellest tulenevalt, et üks hea algatus ei läheks aia taha, on vaja järgnevaid samme.

Mahetoiduainete puhul on ka üks teine oluline teema, mida ma siin avan. Selge, et me kõik oleme huvitatud sellest, et koolitoit oleks võimalikult kodulähedasest toorainest. Seda on päris keeruline hangetesse sisse viia. Põhjamaades on seda osatud kuidagi mõistlikult teha. Ma väga ootan nii Maaeluministeeriumilt kui ka Rahandusministeeriumilt analüüsi, kuidas Põhjamaades on seda suudetud teha. Selge, et seal on küllalt keerulisi asju, nagu ökoloogilise jalajälje mõõtmine, et kui kaugelt toit tuleb näiteks.

Nii et Eesti mahetoodangu toetamise teine eesmärk on koolitoidu kontekstis see, et koolid hakkaksid rohkem tarbima kodulähedast [toitu]. Meil ei ole enam kooliaedasid. Peab olema väga tubli direktor, kes kooliaia teeb. Aga selge, et kui koolidel oleks olemas need kohad, mis on neile partnerfarmid, kus õpilased saavad käia ja vaadata, kas piim tuleb poest ja kana muneb nokast, siis selle teema edasiarendamine oleks ääretult oluline.

Ma võin ette arvata, mis selle Vabariigi Valitsusele tehtud ettepaneku tulemus täna siin saalis on. Ma tean seda, aga igal juhul oleme me selle arutelu praegu üles võtnud. On ette näha, et järgmisel märtsikuul on demokraatia pidupäev tulemas. Võib ju arvata, ma kohe ette mõtlen sellele, kuidas kõikide erakondade maaelu‑ ja põllumajandusprogrammides on kuldsete rasvaste tähtedega kirjas: "Me armastame mahepõllumajandust!" Ma tahan näha, kuidas me seda siis teeme.

Ma olen mahepõllumajanduse teemaga tegelenud üle 30 aasta. Kui kolhoosid kokku kukkusid, siis väetisi enam ei olnud. Siis ütlesid Eesti põllumehed, et meil on kõik mahe, miks Euroopa Liit meile väravaid valla ei tee. Nii et selle asjaga on sellest ajast saadik tegeldud ja selle asjaga tuleb mõistlikult edasi tegelda.

Olgu öeldud veel üks asi. Mis puudutab käibemaksuerisusi ja kõikide toiduainete käibemaksu allavõtmist – ma olen selles suhtes eluaeg olnud väga skeptiline. Peab ikkagi olema väga palju analüüsi, mis juurde tuleks, et ma skeptiline ei oleks. Armsas kodukandis Võrus, mis on kaupluste paradiis, ajab kaubanduskeskus kaubanduskeskust taga. Sinna tuleb ka uus kaubanduskeskus veel juurde, Lidl. Võib-olla, kui käibemaksu alla ajame, tuleb kaks Lidlit Võrru juurde, ma ei tea. Nii et see olgu ka öeldud, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni sees on siin erinevaid arvamusi, on pooldavaid ja on kahtlevaid. Tänan teid!

16:32 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Muudatusettepanekuid eelnõu 613 kohta laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 613 lõpphääletus. Alustan lõpphääletuse ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 613. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:35 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega 9 [poolt], vastu ei ole keegi ja erapooletuid ei ole, ei ole [eelnõu] vastu võetud. Oli vaja 51 häält. Järelikult langeb ta menetlusest välja. Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


5. 16:36 Etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu (419 SE) teine lugemine

16:36 Esimees Jüri Ratas

Liigume viienda päevakorrapunkti juurde. Vaatame, kas siin läheb paremini. Vabariigi Valitsuse algatatud etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu 419 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Üllar Saaremäe. 

16:36 Üllar Saaremäe

Suur tänu, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Olen teie ees eelnimetatud seaduse teise lugemisega. Vabariigi Valitsus algatas etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu 2021. aasta 13. septembril. Eelnõuga tehakse selgemaks ja paindlikumaks etendustegevusega seotud seadusandlus, mis on tekitanud ebaselgust teatrite rahastamisel. Eelnõuga muudetakse etendusasutuste riigipoolse rahastamise korraldust ning kaasajastatakse etendusasutuste tööprotsesse. Samuti vähendatakse eelnõuga etendusasutuste kohustusi ja halduskoormust.

Esimene lugemine toimus 2021. aasta 24. novembril. Muudatusettepanekute tähtajaks oli 2021. aasta 8. detsember. Esitati neli muudatusettepanekut. Kaks muudatusettepanekut esitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, ühe muudatusettepaneku esitas Isamaa fraktsioon ja ühe Riigikogu liige Moonika Helme. Kultuurikomisjon küsis eelnõu kohta arvamusi paljudelt huvirühmadelt. Oma arvamuse esitasid Eesti Teatri Agentuur, Rahvusarhiiv, Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit, Eesti Etendusasutuste Liit ja Vana Baskini Teater. Kultuuriministeerium esitas komisjonile kahel korral täiendavaid ettepanekuid, mille kohta küsiti samuti arvamust huvirühmadelt.

Komisjon valmistas eelnõu ette teiseks lugemiseks 2021. aasta 6. detsembril, samuti 2022. aasta 17. ja 22. märtsil, 16. ja 30. mail ning 6. juunil. Lisaks kultuurikomisjonis toimunud aruteludele kohtusid omavahel osapooled, etendusasutuste liit koos teatriliiduga kohtus Kultuuriministeeriumiga. Kui esiotsa tundus, et kõik teed etendusasutuste ees on püsti, siis pärast neid kohtumisi – võib öelda ka, et kompromisside leidmisi – on kõik märgatavalt lootusrikkam.

Muudatusettepanekute puhul arutleti eelkõige järgnevatel teemadel: etendusasutuste rahastamise mudel, etendusasutuste rahastamise eesmärgid ja ühe teemana ka etendusasutuse juhi vaba ametikoha täitmine. Kultuuriministeeriumi 12. mail esitatud täiendavad ettepanekud saadeti arvamuse avaldamiseks taas kord huvirühmadele, kes seekord täiendavaid ettepanekuid ei teinud.

Kuna neid istungeid kultuurikomisjonis, nagu te juba etteloetud kuupäevadest aru saite, oli palju, siis ma tiheda tööpäeva huvides kõigil peatuma ei hakka. Kui kedagi huvitab, kes mida küsis või millise arvamusega välja tuli, saan seda loomulikult öelda, vastates teie küsimustele.

Aga liigun põgusa ülevaatega muudatusettepanekute juurde. Muudatusettepanek nr 1: kultuurikomisjoni muudatusettepanekuga sätestatakse selgemalt loomenõukogu olemasolu nõue. Muudatusettepanek lähtub Kultuuriministeeriumi sellekohasest ettepanekust ja juhtivkomisjon arvestas seda loomulikult konsensusega.

Muudatusettepanek nr 2: kultuurikomisjoni muudatusettepanekuga täiendatakse etendusasutuse juhi vaba ametikoha täitmise regulatsiooni. Selles muudatuses sätestatakse, et juhul kui sihtasutusena tegutseva etendusasutuse juhi vaba ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita, määrab sihtasutusena tegutseva etendusasutuse nõukogu etendusasutuse juhi etendusasutuse asutajate nõusolekul kuni üheks aastaks avaliku konkursita. Seesama eelkommenteeritud ettepanek lähtub Kultuuriministeeriumi sellelaadsest ettepanekust. Komisjon arvestas seda täielikult.

Kolmas muudatusettepanek, esitaja on Riigikogu liige Helle-Moonika Helme. Muudatusettepanekuga soovitakse täiendada munitsipaaletendusasutustele, sihtasutusena tegutsevatele munitsipaaletendusasutustele ja eraetendusasutustele riigieelarvest toetuse määramise eesmärke, mida täiustatakse veel ühe eesmärgiga ja see on rahvuskultuuri edendamine. Selle muudatusettepanekuga läheb sedasi, et seda arvestatakse sisuliselt kultuurikomisjoni muudatusettepanekus nr 5.

Neljanda muudatusettepaneku esitas Isamaa fraktsioon. Selle muudatusettepanekuga soovitakse muuta etendusasutuse seaduse § 16, milles sätestatakse etendusasutusele riigieelarvest toetuse määramise põhimõtteid. See muudatusettepanek läheb osaliselt arvestamisele muudatusettepanekus nr 6.

Viiendast muudatusettepanekust ma rääkisin seoses kolmandaga. Kultuurikomisjon teeb ettepaneku täiendada etendusasutustele riigieelarvest toetuse määramise eesmärke, see on seesama rahvuskultuuri edendamine.

Jõuan muudatusettepanekuni nr 6: loomingulise tegevusega seotud töö maht. Kultuurikomisjoni muudatusettepanekuga sätestatakse võrreldes eelnõu algtekstis tooduga uus regulatsioon. Taas kord: kui kedagi huvitab, saan ma sellest punktist küsimustele vastates veidi laiemalt rääkida. Aga selle ettepanekuga arvestatakse osaliselt ka Isamaa muudatusettepanekut nr 4.

Muudatusettepanek nr 7: kultuurikomisjoni muudatusettepanekuga võimaldatakse riigieelarvest toetuse eraldamine delegeerida Kultuuriministeeriumist edasi mõnele teisele riigiasutusele üksnes EAS‑i § 16 lõikesse 3 kavandatud kitsama sihtotstarbega toetuste puhul. Ettepanek lähtub Kultuuriministeeriumi sellekohasest ettepanekust ja komisjon on seda täielikult arvestanud.

Ettepanek nr 8 tuli sotsiaaldemokraatide fraktsioonilt. Muudatusettepaneku kohaselt moodustab etendusasutusele riigieelarvest antava toetuse jaotamiseks valdkonna eest vastutav minister hindamiskomisjoni. Seda muudatusettepanekut nr 8 arvestatakse sisuliselt järgneva ehk muudatusettepanekuga nr 9, mille tegi kultuurikomisjon ja mis sellesama komisjoni moodustamist ja selle tööd reguleerib.

Järgnevalt muudatusettepanek nr 10, see on tulnud sotsiaaldemokraatidelt. Eelnevalt kommenteeritud ettepanekus nr 9 arvestatakse ka seda muudatusettepanekut ehk ettepanekut nr 10 sisuliselt.

Oleme jõudmas kahe viimase muudatusettepanekuni. Nr 11: kultuurikomisjoni muudatusettepanekuga täiendatakse eelnõu § 2 punktiga 2 ja lugedes senise teksti punktiks 1, millega tehakse rahvusooperi seaduses tehniline parandus, ajakohastatakse seadust ja kantakse sinna muusika‑ ja teatriakadeemia nimi. Seda otsustati konsensuslikult. Hämmastavalt hea seadusloome oli seekord, pean ma rõõmuga tunnistama.

Viimane muudatusettepanek, nr 12: muudetakse eelnõu jõustumise aega. See oleks pidanud jõustuma 1. jaanuaril 2022, aga ettepanek on, et jõustuks 1. novembril 2022.

Kultuurikomisjon otsustas esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 8. juunil ja teha ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada.

16:46 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan. See oli väga põhjalik ülevaade kõikidest muudatusettepanekutest. Suur tänu! Ongi juhtunud see, et teile pole ühtegi küsimust. Tahtsite küsida, kas Indrek küsib. Ei küsi, Indrek ei küsi. Nii et kõik. Aitäh, hea ettekandja! 

16:46 Üllar Saaremäe

Suur tänu!

16:46 Esimees Jüri Ratas

Jah, jah! Võite nüüd ära minna, jah. Aitäh teile! Nii, oleme ka selle ettekande ära kuulanud ja nüüd me oleme läbirääkimiste vooru eel. On soovi. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Indrek Saare. Kas väike lisaaeg, härra Saar? 

16:47 Indrek Saar

Ei, tänan! Aitäh, hea eesistuja! Kõigepealt vabandust, Üllar, et ma ei küsinud, aga kuna siin täna on kombeks olnud niimoodi, et kõik teietavad üksteist, siis mul tekkis tõrge, sest ma oleksin pidanud sind ka teietama hakkama. Ma ei tahtnud traditsiooni rikkuda. Aga kuna sa vastasid mu küsimustele enne omavahel ära, siis ma ei hakanud teiste aega selle peale kulutama.

Aga ma tahan tunnustada seda tööd, mida kultuurikomisjon, sihtrühmad ja ministeerium on ühiselt teinud. Kõigepealt seda, et me oleme jõudnud teise lugemiseni. Kui mina aastal 2015 läksin ministrina Kultuuriministeeriumisse, siis asekantsler, kes valdkonda kureeris, tööplaani tutvustades ütles, et etendusasutuse seadus on kohe-kohe jõudmas sinnamaale, et lähme Riigikokku ja võtame ta vastu. Nüüd me siin oleme, mõned aastad hiljem, ja juba enne oli seda mõnda aega plaanitud. Tundub, et me jõuame ka kolmanda lugemiseni, kui mitte varem, siis hiljem, vaadates seda sisulist konsensust, mis on nende arutelude käigus tekkinud. Mul on tõepoolest hea meel, et huvirühmad olid sisuliselt kaasatud. Ministeerium mõnes asjas püüdis võib-olla arusaadavalt oma elu mõnevõrra lihtsamaks teha, aga see tekitas valdkonnas ja seeläbi ka valdkonda esindavates Riigikogu saadikutes, kes tegid oma tööd väga sisuliselt, küsimusi, kas me ei delegeeri mitte liiga palju ära. Nii et jõuti tegelikult väga hea kompromissini. 

On üks punkt, kus ma olen natukene ettevaatlik, kuidas see toimima hakkab. Aga muidu on mul hea meel, et selle tulemusena jääb sisse viide sellele, et etendusasutustele toetuseid eraldades tuleb kindlasti arvesse võtta seda, et võrreldakse loomingulise töö mahtu, ehk tekib kohustus võrrelda ja argumenteerida. Kuna meie ajalugu, Üllar, ka teatris on pikk, siis me mäletame seda aega, kui seda argumenteerimiskohustust ei olnud ja samu funktsioone täitvaid teatreid koheldi väga erinevalt, nii et vahe riigi toetustes oli sisuliselt kahekordne. Oligi kahekordne. See võrdlemise kohustus on tulnud kindlasti kasuks valdkonnale ja Eesti teatrikultuurile seeläbi laiemalt.

Nagu ma ka enne viitasin, Kultuuriministeerium tahaks loomulikult oma elu lihtsamaks teha. Aga oma põhifunktsiooni edasi delegeerida, mis oli üks mure, mis komisjonis tekkis selle seaduseelnõu puhul, ei saa. Mul on hea meel, et siin leiti kompromisslahendus ja ministeerium sai aru, et see ei lähe mitte, et nende tegevustoetuste jaotamist peab ikkagi ministeerium ise korraldama, sest see kompetents saab olla ainult ministeeriumis.

Mul on väike küsimärk – ma loodan, et sellest ei teki tagasilööki – selle kohta, et seaduse tasandil loobutaks enamuse nõudest valdkondlike esindusorganisatsioonide ettepanekul nimetatud asjatundjatest liikmete kasuks nendes komisjonides ja et see komisjonide liikmete tasakaal komisjonides lepitakse kokku ministri määruse tasandil. Ma väga loodan, et see saab sisustatud hea praktikaga, mis toetub sellele, nagu siiamaani on olnud, et mingil hetkel ei teki tahtmist valdkonnast poliitilises mõttes üle sõita, ei loeta juba ette hääli kokku ja neid komisjone ei disainita niimoodi. Siin on minu arust üks ohukoht, aga ma loodan, et see tulenevalt senisest praktikast siiski sisustatakse niimoodi, et siit ei teki tagasilööke. Selge see, et ministeeriumi poolt vaadates on selline paindlikkus ju alati soovitav. Lõppkokkuvõttes praktikuna: eks see konkursi korraldamise kohustus, senist praktikat teades, võib ka aeg-ajalt tekitada teatud võbelust, aga ma loodan, et see on lihtsalt midagi, millega ka valdkond ise ära harjub ja et see ei tekita täiendavaid probleeme.

Nii et ma arvan, et igati hea eelnõu. Mul on hea meel, kui teine lugemine täna lõpetatakse. Aitäh!

16:52 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Seda varsti näeme, kuidas sellega läheb. Nii, nüüd rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised, head ametikaaslased.

Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Eelnõu 419 kohta on laekunud 12 muudatusettepanekut. Number 1, juhtivkomisjon. Number 2, juhtivkomisjon. Kolmas muudatusettepanek, Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjon: arvestada sisuliselt. Number 4, Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjon: arvestada osaliselt. Number 5, juhtivkomisjon. Number 6, juhtivkomisjon. Number 7, juhtivkomisjon. Number 8, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada osaliselt, täiendusega "vt muudatusettepanek 9.1". Üheksas muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt. Kümnes muudatusettepanek, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada sisuliselt, täiendusega "vt muudatusettepanek 9.2". 11. muudatusettepanek, juhtivkomisjon. 12. muudatusettepanek, juhtivkomisjon. Aitäh!

Oleme vaadanud muudatusettepanekud läbi. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 419 teine lugemine tuleb lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. Suur tänu teile!


6. 16:53 Väetiseseaduse, kemikaaliseaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (614 SE) teine lugemine

16:53 Esimees Jüri Ratas

Kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud väetiseseaduse, kemikaaliseaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 614 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks maaelukomisjoni liikme Andrus Seeme.

16:53 Andrus Seeme

Lugupeetud esimees! Hea Riigikogu! Maaelukomisjon vaatas eelnõu üle oma korralisel istungil 30. mail ja tegi ettevalmistusi teiseks lugemiseks. Ühtegi sisulist muudatusettepanekut ei tulnud. Ainult Riigikogu Kantselei tegi kaks keelelist muudatusettepanekut, millest ühte arvestati ja teist ei arvestatud, kuna oli mõte, et Eesti seaduses peab olema samasugune tõlgendus või mõiste peab olema samal kujul, kui on Euroopa Liidu määruses.

Siis tehti otsus teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 7. juunil, kuid see eelnõu on päevakorras täna. Teine otsus: teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Kolmas ettepanek: kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 14. juunil. Kõik otsused tehti konsensuslikult. Aitäh!

16:55 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid. Küsimusi ei ole. Kas läbirääkimiste soovi on? Ei ole. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 614 teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


7. 16:55 Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (571 SE) teine lugemine

16:55 Esimees Jüri Ratas

Liigume seitsmenda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 571 teine lugemine. Enne kui me läheme selle lugemise juurde, lubage mul lühidalt tutvustada teile teise lugemise korda. See tuleneb Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest. Kõigepealt on juhtivkomisjoni esindaja ettekanne. See ettekanne kestab kuni 20 minutit ja kui see ettekanne on tehtud, siis põhimõtteliselt, kui on vaja lisaaega, võib kokkuleppel juhatajaga ettekandja lisaaega ka saada. Kui ettekanne on ära tehtud, siis ütlen, et siis on küsimuste voor. Et te teaksite, teise lugemise puhul on võimalik kaks suulist küsimust, siis on läbirääkimised siit Riigikogu kõnetoolist viis minutit, saab ka kolm minutit lisaaega. Siis me vaatame muudatusettepanekud läbi. Nii et see on lühidalt selle eelnõu menetlemise kord teisel lugemisel. Mul ongi nüüd väga hea meel kutsuda Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liige Annely Akkermann. Palun!

16:56 Annely Akkermann

Tervist! Ma vabandan. Ma ukse taga ootasin ja jäin kuidagi ...

16:56 Esimees Jüri Ratas

Tulge alati sisse. Te olete Riigikogu liige, te ei pea ukse taga ootama. Mis te seal ootasite?

16:56 Annely Akkermann

Tõsi, õige märkus. Teinekord tulen sisse.

16:56 Esimees Jüri Ratas

Ikka tuppa tulge, jah. Palun!

16:56 Annely Akkermann

Tere õhtust, head kolleegid! Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus käesoleva aasta 4. aprillil. Eelnõu esimene lugemine toimus 18. mail ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 2. juuniks esitasid seitse Riigikogu liiget ühiselt ühe muudatusettepaneku. Menetlusest parlamendis teavitati Eesti Laevaomanike Liit MTÜ-d, Eesti Sadamate Liitu ja AS-i Tallinna Sadam. Märkusi või ettepanekuid kaasatutelt ei laekunud. Viis ettepanekut esitas majanduskomisjonile eelnõu muutmiseks selle algataja esindajana Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium. Need on valdavalt tingitud menetluse kestel komisjoni tehtud tähelepanekutest või vajadusest õigusselgust suurendada. Vaid üks neist oli sisuline. Kõigi esitatud muudatusettepanekutega ja algataja esindajate seisukohtadega on võimalik üksikasjalikult tutvuda eelnõu kaardil.

Majanduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist oma käesoleva aasta 31. mai ning 6. juuni istungil. Viimasel neist osalesid algataja esindajana ka Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi spetsialistid. 31. mai istungil tegi komisjon eelnõu suhtes menetluslikud otsused. 6. juuni istungil hääletati komisjonis läbi kõik muudatusettepanekute kavandis olnud seitse muudatusettepanekut.

Eelnõu on läbinud kahe lugemise vahel keeletoimetuse ning tehtud on tehnilisi ja keelelisi muudatusi, mis ühelgi juhul ei muuda eelnõu sisu. Muudatustega luuakse õiguslik alus laevade infosüsteemi kasutuselevõtuks, mis aitab kaasa Eesti laevanduse konkurentsivõime kasvule.

Lähemalt tutvustaks ma seda ettepanekut, mille tegid Riigikogu liikmed: siinkõneleja, Igor Kravtšenko, Jüri Jaanson, Tarmo Kruusimäe, Valdo Randpere, Raivo Tamm ja Aivar Kokk. Muudatusettepanekuga luuakse võimalus kodakondsuseta isikule, kellel on kehtiv e‑residendi digitaalne isikutunnistus, IMO liikmesriikides ja Euroopa Liidu riikides tunnustatud mereõppeasutuses väljaantud diplomite kinnituslehtede väljaandmiseks Eestis. Nimelt peavad laevaohvitserid läbima kvalifikatsiooni kinnitavaid koolitusi keskmiselt iga viie aasta järel. E‑residendi digitaalse isikutunnistusega saavad isikud isikukoodi, mille abil nad saavad kasutada Eesti e‑teenuseid ja selle eelnõu kontekstis võimaluse suhelda riigiga distantsilt laevanduse küsimustes.

Miks on see nüüd tulnud muudatusettepanekuga selle eelnõu koosseisu? Sõja tõttu Ukrainas. Nimelt on Ukrainas umbes 75 000 laevaohvitseri ja normaaljaotuse korral vajab neist üks viiendik ehk 15 000 ohvitseri diplomi uuendamist aasta kestel. Samas on nende endi merendusõppeasutused valdavalt Musta mere piirkonnas, mis praegu on ägeda sõjalise agressiooni tallermaa. Nüüd on neil võimalus võtta endale e‑residentsus, osaleda Eestis täienduskoolitustel, sooritada siin need eksamid ja saada siit oma diplomile kinnituslehed. Eestis on kaks suuremat ettevõtet, mida mina tean, kellel on litsents ja atesteering nende koolituste korraldamiseks, üks on Revali Merekool, teine on TalTechi merendusteaduskond, enne oli see Eesti mereakadeemia, Eesti mereakadeemiast on saanud vahepeal TalTechi teaduskond. Nemad saavad neid koolitusi teha ja Transpordiamet saab neid kinnituslehti seaduse jõustumise korral välja anda. Me oleme saanud tagasisidet ka Ukrainast. Ukraina merenduskogukond on selle muudatusettepaneku eest väga tänulik. Sarnaseid võimalusi töötab välja näiteks ka Poola merendusadministratsioon.

Esimene kuni viies muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Kuues on sellesama probleemi lahendamine, aga komisjoni sõnastuses. Seitsmendat muudatusettepanekut ehk seda, mille Riigikogu liikmed esitasid, on arvestatud sisuliselt. Komisjon nimelt sõnastas need sobivamalt. Seda Riigikogu liikmete tehtud muudatusettepanekut eelnõu algataja, Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium, ka toetas.

Nüüd menetluslikud otsused ja ettepanekud. Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 8. juunil ja teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15. juunil. See on minu poolt kõik.

17:02 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Suur tänu teile! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ka läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame nüüd eelnõu muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, teine juhtivkomisjonilt, kolmas juhtivkomisjonilt, neljas juhtivkomisjonilt, viies juhtivkomisjonilt, kuues juhtivkomisjonilt, seitsmes muudatusettepanek on väga huvitav ja selle on esitanud Riigikogu liikmed Annely Akkermann, Igor Kravtšenko, Jüri Jaanson, Tarmo Kruusimäe, Valdo Randpere, Raivo Tamm ja Aivar Kokk, juhtivkomisjoni seisukoht: "Arvestada sisuliselt (vt muudatusettepanek nr 6)".

Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjon tegi peale tõsist arutelu ettepaneku meile siin täiskogus. Nende ettepanek on järgmine: eelnõu 571 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine on nagu naksti läbi.


8. 17:03 Maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (596 SE) teise lugemise jätkamine

17:03 Esimees Jüri Ratas

Läheme kaheksanda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 596 teise lugemise jätkamine. Nüüd ma palun kõnetooli ei kellegi muu kui Riigikogu majanduskomisjoni esimehe isiklikult. Kristen Michal, palun!

17:03 Kristen Michal

Tänan! Sellise juhtimisega, austatud Riigikogu esimees, on puhas rõõm töötada. Head kolleegid! Austatud vaatajad! Nagu juba öeldud, siis jätkub [eelnõu] 596 ehk maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine.

Ma püüan lühidalt ülevaate anda, mis vahepeal on toimunud. Kõigepealt meenutuseks, et eelnõu algatati 2022. aasta aprillis ehk sellel aastal. Eelnõu ise on muidugi päris palju kantud sellest, mis toimub energeetikas, gaasiturul, hädaolukorra võimalusest, et mis siis juhtuma hakkab, kui selline teoreetiline hädaolukord peaks kätte jõudma, kuidas toimub tarbijate triaaž või gruppidesse jaotamine, kes seda teeb jne.

Vahepeal me katkestasime teise lugemise ja ma meenutan, miks. Sellepärast, et siia tuli juurde suur regulatsioon, mis puudutab kohaliku kasu instrumenti. Sõnad "kohaliku kasu" me võtsime küll põhitekstist välja, need jäid seletuskirja, aga mõte on ikkagi sama. Nagu öeldud, uuringute järgi saab öelda, et inimesed leiavad tuulikud olevat oluliselt armsamad ja lausa talutavamad, kui nad saavad sellest ka kohalikku kasu. Seetõttu on seadusandja asunud sellele teele, et otsib võimalusi, et neid oleks lihtsam taluda ja seetõttu oleks neid ka kergem püstitada, selleks et Eesti ja kõik, ütleme nii, kes iganes selles energiaruumis on, saaks taastuvat ja puhast energiat. See oli ka see regulatsioon, mille me lisasime. Seetõttu me menetluse katkestasime, et oleks võimalik ettepanekuid küsida.

Ettepanekuid ka tuli. Arvamusi tuli Eesti Energialt, taastuvenergia kojalt, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonilt ja Enefit Green AS-ilt. Eelnõu juhtivmenetleja kohtus näiteks ka Eesti Gaasiliiduga. Vahepeal, nagu mainitud, oligi töörühma koosolek ja kaks komisjoni istungit. Me jõudsime päris palju seda arutada ja tehti erinevaid parandusi. Sellessamas seletuskirjas, mis on teiseks lugemiseks tehtud, on kirjas valdavalt need parandused, mis tehti. Mida sisse ei läinud, neid väga palju võib-olla ei olegi. Päris palju parandusi läks sisse või komisjon neid toetas.

Muudatusettepanekute loetelus on 13 ettepanekut. Kõik on esitatud juhtivkomisjoni poolt koostöös Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumiga. Komisjon toetas neid konsensuslikult.

Menetlusotsused. Loen need ette ja võib-olla mõnel muudatusettepanekul ka peatun. Majanduskomisjon on teinud ettepaneku, et kui eelnõu teine lugemine katkestatakse, võtta eelnõu teise lugemise jätkamiseks päevakorda 8. juunil sellel aastal. Komisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15. juunil. Need olid meie ettepanekud ja loodame, et need kõik ellu rakenduvad.

Muudatustest endast. Ma vaatan kiiresti peale, kas on midagi, mis on võib-olla olulisem.

17:07 Esimees Jüri Ratas

13 tükki oli.

17:07 Kristen Michal

Jaa, tõepoolest, neid on 13 tükki. Võib-olla paar märkust lihtsalt seletuseks juurde. 

Seitsmendaga, nagu ma enne mainisin, võetakse välja sõnad "kohaliku kasu", selle asemel on "keskkonnahäiringu hüvitus", aga sisu on sama. See tähendab seda, et tuuleparkide loomisel maismaal või merel on võimalik omavalitsusel ja maismaa[pargi] puhul ka inimestel, kui seal juures [elatakse], seda kasu saada. Need kasu saamise viisid on siinsamas eelnõus ära kirjeldatud, kuidas see käib.

Kaheksandas muudatuses, tulles turuosalistele vastu, me muutsime seda hetke, mis ajast peab häiringu eest tasuma hakkama, asendasime sõna "ehitusluba", see tähendab ehitusloa algusest, sõnadega "ehitamise alustamise teatis", sest tihtipeale on nii, et ehitusloa saamisest kuni ehitamise alguseni võib minna aega. Eesti praktika näitab, et seda aega läheb, seetõttu on nii mõnevõrra mõistlikum.

Ma vaatan kohe, mis veel on olulised. Üks täpsustus, mis võib-olla on oluline, on 11. punktis. 11. muudatusest on välja jäänud sõna "kuni". See üksik sõna "kuni" ei tekita isegi võib-olla erilist elevust, aga Justiitsministeeriumiga vesteldes võtsime selle välja, et ei oleks mitmeti mõistetavusi, kuidas tuuleparkide eest makstakse inimestele hüvitisi: mitte kuni 50%, vaid 50% peabki maksmisele minema. Koosmõjus teiste normidega tähendab see seda, et on ka ülempiir ühele inimesele maksmises, mis on kuue kuu töötasu alammäär ehk kokku 3900–4000 eurot aastas on maksimummäär. See, mis sellest üle jääb, kui näiteks teoreetiliselt oleks mingil tuulikute alal või selles mõjualas kaks või kolm inimest, siis nad ei jaga seda kõike ära, vaid nad saavad kuni ülempiirini ja ülejäänud läheb omavalitsuse eelarvesse. Selline on see printsiip, kui ma püüan hästi lihtsalt selgitada.

Üldiselt see olekski, ma arvan, enam-vähem selline lühike ja kiire ekskurss sellesse, mida me vahepeal selle eelnõuga korda saatsime. Aitäh!

17:09 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan selle ekskursi eest. Aga teile on siiski mõned küsimused. Peeter Ernits, palun!

17:09 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mis selle kaitsetu tarbija definitsiooniga on? Kes on see kaitsetu tarbija? Siin, ma lugesin, ühelt poolt on see kodutarbija, kellele on määratud toimetulekutoetus sotsiaalhoolekande seaduse puhul. Aga siin vist on natuke midagi muud arvatud. Kes gaasiga nii‑öelda ... Mis järjekorras saab hädaolukorra puhul?

17:10 Kristen Michal

Aitäh, hea kolleeg! Ma ei ole kindel, kas ma sain teie küsimusest õigesti aru. Aga kui te küsite, kes on kaitstud tarbijad, siis need ongi tegelikult sellessamas "Tarbijarühmad varustuskindluse tagamisel hädaolukorras" punktis lahti kirjutatud, et kõigepealt on kodutarbijad, siis on muud kaitstud tarbijad ja siis on seletuskirjas ka kirjeldatud, näiteks jaamad – ma mälu järgi ütlen, ma loodan, et ma ei eksi –, mis kasutavad soojuse tootmisel gaasi jne, siis on avariireservelektrijaam ja ühiskonna toimimiseks vajalike teenuste osutajatest tarbijad jne, ja siis on viies-kuues [punkt], muud tarbijad, kelle puhul gaasi[varustuse] katkestamise võimalus on olemas, erinevate ajavälpadega. Aga täpsema triaažinimekirja või kogu selle nimekirja, kuidas see jaotub, teeb minister määrusega. Majandus‑ ja taristuminister on tegelikult see, kes selle peaks tegema.

See mehhanism näeb nii välja, et Elering, kes justkui seda stabiilsust peaks [tagama] või korda peaks pidama, peab vastavat andmebaasi ning annab müüjatele ja võrguoperaatoritele teada, milline on olukord, kuidas seda stabiilsust tagada, ja jälgib nende sammude astumist. Ma püüan lihtsalt seletada. Sellest oli meil ka näiteks gaasiliiduga juttu. Nende sõnum oli, et see tükk seadustest peaks saama selgemaks. Vestlesime ka Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning kolleegidega komisjonist ja ma loodan, et see sai nüüd parem ja selgem. Kui siin midagi veel on vaja teha, siis ega Riigikogu töö ka ei lõpe, saab alati parandada.

17:11 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun!

17:11 Andres Metsoja

Aitäh, esimees! Austatud ettekandja! Ma paluks, et te selgitaks korra veel ikkagi üle selle erisuse, maismaa‑ ja meretuulepargi hüvitamise konteksti. Õigupoolest ma saan aru, et merealal on see seotud hoonestusõiguse tasuga, maismaal ikkagi toodetud elektrienergia kogusega. Mis see erisus on? Ma saan aru, et siin on mõningad erisused sisse toodud, vastavalt sellele, et meretuulepargi puhul saab hüvitada ainult kohalikule omavalitsusele seda mõju, maismaatuulepargi puhul saab hüvitada nii kohalikule omavalitsusele kui ka kodanikule. Mis need erisused on, äkki käiks selle veel korra üle?

17:12 Kristen Michal

Aitäh, hea küsija! Tegelikult te lugesite suure hulga sellest erisusest juba ise ette. See on ju kõik siinsamas seaduse tekstis ja seletuskirjas olemas. Siin tõesti on erisused, et maismaal makstakse seda kord kvartalis, makstakse ka eraisikutele, nagu ma varasemalt juba kirjeldasin, on ka teatav ülempiir, maismaal ilmselt see lähedus on ka vahetum. Merel on nähtud ette, et teatud piirnevuse puhul omavalitsusega makstakse omavalitsusele ja nii edasi. Kõik needsamad arvestuste alused ja kõik need asjad on siin kirjas ja kõik, mida ei ole, tuleb valitsuse poolt juurde. Jah, ma isegi ei oska nagu rohkem lisada. Ega see ongi küsimus eeskätt distantsis ja tajumises, aga siin on tõepoolest ka maksmise alused ja ajad natukene erinevad. Komisjonis me küsisime ka seda algatajatelt ehk majandusministeeriumilt. Näiteks, ühe puhul on maksmise alus, mälu järgi ütlen, kord kvartalis, teise puhul korra aastas. Need jäid erinevaks.

17:13 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, teine küsimus, palun!

17:13 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Seleta natuke lahti, kuidas seda 20‑kilomeetrist kaugust, seda keskmist arvutatakse. Sellest tuulikust on jutt, mis on meres, mille puhul keskmine leitakse. 

17:14 Kristen Michal

Ma ei ole kindel, et ma teie küsimusest päris aru sain, aga 20 kilomeetrit üldiselt peaks olema see kaugus omavalitsuseni, maismaal on see kinnistu piirini, kuni kinnistu välispiirini. Aga ma ei ole kindel, mida te täpselt küsisite. Kuidas see 20 kilomeetrit mõõdetakse – eks seda on võimalik tänapäevaste vahenditega mõõta. Aga võime pärast täpsustada.

17:14 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, teie teine küsimus.

17:14 Andres Metsoja

Aitäh! Teise küsimusega ma puudutaksin ikkagi seda tasumäära ehk keskkonnahäiringu hüvitamist. See on põhiteema selles meretuuleparkide kaasuses. Kas te saite aru, kust see rehkendus selles mõttes alguse on saanud? Nüüd võtaks riik hoonestusõiguse tasust 10% omale, kogu aastatoodangust, mida see meretuulepark siis võiks pakkuda, ja on lepitud kokku, et kui riik võtab 10%, siis omakorda 10% kantakse üle kohalikule omavalitsusele ehk sinna, kus see häiring tegelikult on. Ehk riigi 100%-st 10% läheb kohapeale. Kuidas see nagu loogiline on? Minule tundub see natukene ebaloogiline, seepärast et häiring on kohapeal, aga raha tuleb lõpuks tsentraalselt riigieelarvesse, millest 10%, näpuotsaga antakse kohapeale. Miks see sellisena on tekkinud?

17:15 Kristen Michal

Aitäh! See tasumehhanism on muidugi seaduses kirjas. Ma kardan, et te ei ole päris õigesti aru saanud. Ma olen heameelega nõus seda teile tükkideks võtma. See päris nii ei ole, nagu te kirjeldate. Aga kui te küsite mehhanismi päritolu kohta, siis mehhanismi päritolu iseenesest on selline, et on vaadatud muude riikide kogemusi. Komisjonis kolleeg Annely Akkermann on öelnud, viimasel koosolemisel ütles, et ta nägi sellega vaeva kolm aastat, tegelikult praktiliselt kogu parlamendikoosseisu aja. Osa sellest sõnastusest – ma ei tea, kuidas see toimus ja ma ei taha liialdada, aga praktiliselt poolenisti intensiivse vestluse teel – võttis majandusministeerium Keskkonnaministeeriumilt ära ja nii see mehhanism sai ka meile siia seadusesse. Nii et sealt see mehhanism on pärit ja neid detaile võime pärast edasi arutada.

17:16 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan teid. Aitäh! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soov on olemas. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli ... Aa, siin on rohkem. Annely Akkermann, palun! Valmis siis panna Andres Metsojal.

17:16 Annely Akkermann

Jah, see metoodika sai alguse või seda metoodikat me hakkasime Eesti jaoks välja mõtlema ja valima tegelikult ehitusseadustiku [eelnõu] nr 430 väljatöötamise juures. Selle eelnõu kaardil on meie enda õigus‑ ja analüüsiosakonna juhataja õigusanalüüs ja arvamus ning ülevaade teistes riikides rakendatud hoonestustasude kohta. Neid oli erinevaid. Oli oluline teiste riikide hoonestustasude metoodikad ja suurused läbi vaadata, kuna meretuulest elektrienergia tootmine toimub rahvusvahelises konkurentsis. Eestis ei ole nii suuri ettevõtteid, nii suure bilansiga ettevõtteid, mis suudaksid ehitada näiteks 1 gigavati suuruse võimsusega parki.

Sealt valisime arutelude käigus – töögruppe oli komisjonis palju, erinevate inimestega – Suurbritannia variandi. Suurbritannias on meie maailmajaos kõige rohkem meretuuleparke siiamaani. Seal on nii, et see on netomüügitulult 2% ja lisaks jääb arendaja kohustuseks välja ehitada ühendused, mis on ka Eesti senine praktika. Elering kõigile soovijatele ühendusi ehitada ei suuda, et siis 2% hoonestustasu ja arendajad ise vaatavad, kuidas nad suudavad korraldada ühenduste väljaehitamise. Sellest 2%‑st ehitusseadustiku [järgi] läheb 1,5 meretuuleparkide hoonestustasust merepõhja või merepindala kasutamise eest riigieelarvesse ja 0,5 – et see ei läheks üle 2% – läheb nendele kohalikele omavalitsustele, kelle rannajoonest meretuulepark või lähim tuulik, keskpunktist alates, asub vähemalt 20 kilomeetri kaugusel. Kui näiteks on 1000‑megavatine tuulepark, kus on 40 tuulikut, siis arvestatakse iga tuuliku kaugus erinevate omavalitsuste rannajoonest. See kauguspunktide metoodika on õigupoolest käesoleva eelnõu seletuskirjas lahti seletatud.

Tasub veel siin välja tuua, et 1,5% on siis ehitusseadustikuga [ette nähtud], 0,5% on keskkonnahäiringu [hüvitamise] tasu, kokku 2%, et meie siin piirkonnas oleksime maailma hindade või tingimustega võrreldes konkurentsivõimelised.

Kuidas netomüüki arvestatakse? Arvestatakse neid megavatt-tunde, mida toodetakse, ja megavatt-tunni keskmine hind aastas või kvartalis võetakse Nord Pooli turult, sellepärast et Nord Pooli energiahinda ükski tootja ega ka ostja teoreetiliselt mõjutada ei suuda. Seetõttu on valitud Nord Pooli hind.

Erinevus meretuuleparkide ja maismaatuuleparkide vahel tuleneb muidugi sellest, et meretuulikud on väga palju suuremad, need tuulepargid ise on kordades suuremad, saavad tõenäoliselt olema, aga nad on ka 20 kilomeetri kaugusel, nii et nad inimesele sellist tajutavat mõju kindlasti kaasa ei too. Erinevalt maismaatuuleparkidest, kus tuulik võib olla kilomeetri, kahe või kolme kaugusel, mõjuvad nad konkreetselt seal piirkonnas elavale inimesele ja seetõttu on konkreetsete inimeste konkreetsetele eluruumidele, mis on nende omandis ja kus nad elavad, nähtud ette spetsiaalne toetus, mis on kuni 50% maismaal arvestatud tuuliku talumise tasust, aga mitte rohkem ühele inimesele ühe eluruumi kohta kui kuue kuu alampalga määr. Maismaal on veel see, et kohalik omavalitsus saab kehtestada selle talumistasu suuruse vahemikus 0,7–1%, see tähendab megavatid korrutatuna Nord Pooli müügihinnaga, ja juhul kui toodetakse vähem, siis tuleb see võimsus arvesse.

17:21 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, kui teie lugu on pikem, siis saab siin kolm minutit lisaaega.

17:21 Annely Akkermann

Ma võtaks kolm minutit lisaaega.

17:21 Esimees Jüri Ratas

Jaa, ma arvan, et see on täiesti tark. Palun!

17:21 Annely Akkermann

Kui efektiivseks tööajaks arvestatakse merel 4000 tundi, see võimsus merel korrutatakse nii, et megavattide arv korda 4000 tundi, siis maismaal on tuuleolud kehvemad, tuulikud madalamad, ja arvestatakse 3000 tundi korda võimsus. Nii saadakse see arvestuslik kogus megavatt-tundides, kui palju on miinimum, mille pealt arvestatakse korrutatuna Nord Pooli hinnaga see talumistasu kohalikul omavalitsusel. Selle tõttu, et kohaliku omavalitsuse piir on 50% peal tasust lahti, need kohalikud omavalitsused oleksid motiveeritud planeerima tuulikuparke hõreda asustusega piirkondadesse, et võimalikult vähe inimesi saaks ikkagi tuulikutest häiritud.

Mis puudutab meretuuleparke, siis kõige kaugemale on praegu edenenud planeerimisprotsess Enefit Greeni pargil, mis on Liivi lahes, ja arvatavasti 20 kilomeetri raadiusesse jäävad Kihnu, Pärnu ja Häädemeeste. Kui nüüd kõik need pargid rajatakse, mille hoonestusloataotlused on sees – ELWIND‑i 750 megavatti, Enefit Greeni 1000 megavatti ja peaaegu 6000 megavatti Utilitasel –, siis muutub elu rannapiirkondades täiesti teistsuguseks. Tõenäoliselt ei ole need piirkonnad enam nii suures osas kalanduse ja turismi omavalitsused, vahepeal tekib vajadus majandust ümber korraldada, ilmselt tekivad sotsiaalprobleemid. Nii et, ütleme, sellel mündil nende omavalitsuste jaoks on kindlasti ka teine pool. Aga energia tootmine meie geograafilises asukohas, kus me oleme ja kuhu jääme, kusagile siit Eestimaaga minna ei saa, ja ka praegustel turbulentsetel energiavarustusturgudel on see ikkagi läänemaailma, ütleme, julgeoleku küsimus. Kellele emotsionaalselt need teletornisuurused tuulikud ikkagi meeldiks, aga tuleb aru saada, et energia meeldib kõigile. Suur tänu!

17:24 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu selle eest! Läheme siit kohe edasi. Andres Metsoja, palun teid Riigikogu kõnetooli. Valmis panna Peeter Ernitsal. Võib-olla ka siis kaheksa minutit?

17:24 Andres Metsoja

Jaa, ma paluks.

17:24 Esimees Jüri Ratas

Siis saab ka selle loo kaheksaks minutiks. Nii, palun!

17:24 Andres Metsoja

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Minul ei ole küll au kuuluda vastavasse komisjoni ja ma ei ole nende arutelude juures otsast lõpuni viibinud, aga ka keskkonnakomisjonis on mõnda aega tagasi antud lühike ülevaade eelkõige maismaa kontekstis ja kirjeldatud seda tegevussuunda ka meretuuleparkide kontekstis. Eks sealgi terve rida küsimusi toona tekkis.

See muudatus, et on mindud häiringu kompenseerimisele, on selge ja arusaadav. Kompenseerime häiringut ja selle kaudu võiks tekkida mingi kasu kohalikku eelarvesse. Aga see häiringuteema on olulisel kohal ja ma arvan, et ka eesti keele mõttes ja tähenduses täpne.

Ma suhtlesin eile Häädemeeste abivallavanemaga sellelsamal teemal. Ma arvan, et omavalitsusjuhtidega sellel teemal suhtlemine on hädavajalik, sest tegelikult nende taga seisab suuresti ka see, milliseks kujuneb kogukondade toetus meretuuleparkide rajamise võtmes. See informatsioon, mille ma eile üheselt sain, kõlas täpselt nii, et riik võtab meretuuleparkide puhul 10% ja sellest kogusummast omakorda 10% jagab näpuotsaga omavalitsustele tagasi. See on see informatsioon. Ma ei tea, mis on see probleem või kus on kommunikatsiooniviga, aga see on see teadmine, mida minule üheselt peegeldati. 

Me võime muiata selle informatsiooni peale, aga kogukonnad selles teadmises elavad. Kui kogukonnad elavad selles teadmises teise lugemise võtmes, siis tekib küsimus, kuidas me siit edasi läheme. Kuskil on oluline viga ja see oluline viga tuleb sellisel juhul selgeks kommunikeerida. Sest kui me räägime häiringust, siis me kõik saame aru, et see häiring jääb sinna piirkonda, mitte riigieelarve alusel laias laastus näiteks Tallinnasse, vaid ikkagi sinna, mis piirneb selle konkreetse mereala ja mõjualaga. Sealsele majandustegevusele võivad olla ilmselged mõjud.

See on üks oluline osundus, mida ma pidasin vajalikuks välja tuua, et kommunikatsioon peab sellisel juhul olema oluliselt parem. Muidu on edasi liikuda väga keeruline, kuigi me võime ükskõik milliseid seadusi ja sätteid siin kokku kirjutada.

Teine oluline nüanss minu meelest, mida ka muudatusettepanekuga on parandatud, on just nimelt seotud ehitusloa kaasusega: tasu maksmine hakkas siis, kui ehitusluba oli väljastatud, nüüd on see asendunud ehitusteatisega. See on oluline täpsustus ja ma arvan, et see on ka õige, et see sellise tähenduse on saanud. See teeb pildi selgemaks.

Mis puudutab kalureid, siis kalurid, eriti kutselised kalurid, on alati selline seltskond, kes on ülikonservatiivsed. Neid nii-öelda puudutavad muudatused [on tulnud] mitu korda aastas, küll kalavarude kontekstis, küll ka muude häiringute ja mõjutuste kontekstis. Selles mõttes loen mina selle temaatika kohta siit välja, et kogu Pärnu laht peaks jääma mõjualasse, kui Liivi lahe tuulepark tuleb, ja kui räimepüügiga tekib probleeme, näiteks räim ei tule mingil põhjusel Pärnu lahte kudema, kust tegelikult kutselised kalurid saavad 90% oma aastatulust, siis tegelikult on võimalik ka neid kulusid kompenseerida.

Nüüd on küll küsimus – seal on toodud ka see protsendimäär, taotluse alusel justkui 10%, ma saan aru, on see määr, mida saab kompenseerida –, et kui räim kudema ei tule, siis ta ei tule ja 90% jääb saamata. Mida see 10% annab selles kontekstis, on omaette küsimus. Mulle tundub, et see küsimus jääb siiski hetkel veel lahenduseta.

Ma arvan, et on veel üks väga oluline nüanss seadusloome kontekstis. Kui me näeme, et poolt Eesti energiavajadusest hakatakse [katma tootmisega] ühes maakonnas või maakonnaga piirneval merealal – kui me räägime konkreetselt Pärnumaast, siis see perspektiiv on selline –, on minu arvates väga loogiline püüda leida selle maakonna, selle piirkonna elanikega ka seadusloome kontekstis ühisosa selles, mida on tegelikult juba varasemalt tehtud. Hea näide Pärnus on ju Metsä Woodi tulek, vineeritehase tulek. Fortum Termest andis otseliini. Seadus on loonud õiguse, et otseliiniga on võimalik tegelikult võrgutasuta elektrienergiat müüa. See on väga oluline konkurentsieelis, mille tõttu ettevõte piirkonda ka tuli.

Ma arvan, et kõigi nende häiringutasudega [tegelemisest] olulisem oleks liikuda edasi järgmisse etappi ehk otse rääkida, et kui meretuulepark tuleb, siis me peame nägema selle taga salvestustehnoloogia ehk vesinikutehnoloogia arengut, me peame nägema seda, kus see kaabel maale suundub, mis piirkonnas, ja kas me oleme seadusandjatena valmis ütlema sellele piirkonnale, et on võimalik otseliini laiendada selles tähenduses ja et need ettevõtted, kes tulevad taastuvenergiat tarbima ehk tootma maailmamajanduse jaoks tooteid, saavad teha seda roheliselt. Sellega saab anda omavalitsusele ja ettevõtjatele rohelise tule ka otseliini kontekstis ehk laiendada kogu selle temaatika tähendust ja luua piirkonda tegelik konkurentsieelis.

Omakorda sellisele kohale ja olulisele logistikasõlmele, nagu on Pärnu ja Pärnu maakond, mida läbib Via Baltica ja läbib Rail Baltic ning kus on olemas veetee, sellele tugevale keskusele võiks see anda tugeva potentsiaali majanduse arengu mõttes. Mina arvan, et see on selle riigi ja erinevate eelnõude [üle peetava] diskussiooni peamine kese, mitte see, kuidas päästa ainuüksi Euroopa, vaid see, kuidas elavdada majandust, luua töökohti ja tõsta meie majanduse potentsiaali. Lõpuks on see nii julgeoleku kui ka kodanike lojaalsuse küsimus, ning tegelikult ka see küsimus, et me saaksime Euroopa arengusse panustada oluliselt rohkem kui praegu.

Lõpetuseks ma arvan, et tegemist on üliolulise eelnõuga. Debatti oleks sel teemal võib-olla jätkuvalt vaja rohkem, aga kui me ei pea neid siin, ju siis peame hiljem seaduse muutmise kontekstis uuesti. Samm on kindlasti õiges suunas, me peame selle teemaga tegelema ja see on üks võimalikest lahendustest. Isegi kui see ei ole täiuslik, siis ikkagi pool sammu edasi. Aitäh!

17:32 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Teie ettekande ajal tuli lihtsalt meelde Peeter Laredei looming "Hoia Häädemeeste randa". Aga palun nüüd Riigikogu kõnetooli Peeter Ernitsa. Aa, lisaaeg? Palun! Kaheksa minutit.

17:32 Peeter Ernits

Hea juhataja! Kolleegid! Ma olen Andresega nõus, et see on väga oluline eelnõu, aga arvestades meie hektilist ja tõmblevat olekut siin, viimastel kuudel eriti, ei kuulu see hea õigusloome hulka. Mäletate, kuidas me keevitasime või üritame keevitada lennundusseadusele juurde ühe sellise kraavi ehitamise kiirendatud korras, ja neid igasuguseid muid asju? See on samasugune. 21. aprillil see algatati, jutt oli gaasist, eelkõige LNG-gaasist, ja sellest, kuidas Vene gaasist lahti saada. Senimaani tuli 80% sealtpoolt. Kuidas nüüd kiiresti teha, luua strateegiline gaasivaru ja panna paika järjekord, kes hullus olukorras esimeses, teises, kolmandas, neljandas, viiendas ja kuuendas järjekorras gaasi saab, või vastupidi, jääb ilma ja keda lülitatakse välja kuueks tunniks ja ... Ei hakka rääkima detailidest, mida siin on arutatud, aga algselt oli tegemist LNG-gaasi eelnõuga. 10. mail tuligi Taavi Aas siiasamasse pulti ja ütles: esitan täna eelnõu, mille algatamine on otseselt põhjustatud Venemaa rünnakust Ukraina vastu. Okei, see selleks.

Kaks päeva hiljem, 12. mail võttis valitsus vastu merealade planeeringu. Kaks päeva hiljem. Mida see tähendab? Noh, merealasid on meil 36 500 ruutkilti ja 1780 neist on pika tegevusega välja sõelutud – küll linnud, küll nahkhiired, küll kalad, küll vaated silmapiirile –, et kuhu võiks meretuulikud panna. Noh, alla 5%. Potentsiaal on suur, 7 gigavatti. Selle tulemusena, kuigi me siin energiast põhiliselt räägimegi kogu aeg, ei ole tuulikuid, millest võiks kõige rohkem tulu tulla, eriti kerkinud. Läänemere lääneosa on juba meretuulikuid täis pikitud, aga idaosa on tühi. Isu on tuulikute loojatel ja ettevõtjatel väga suur. Selle tulemusena tegelikult, kui praegu on meie energia tulnud idast, Ida-Virumaa põlevkivi ja kõik see muu asi, siis selle eelnõuga peaks see kõik nihkuma riigi teise otsa, Saaremaale. Kui seni olid energeetikud Ida-Virumaal ja me oleme siin arutanud, kuidas kaevureid mitte küünetehnikuks ümber õpetada ja nii edasi, siis praegu nihkub kõik see ka sellesama eelnõuga läände, saarlastele. Nüüd tekivad saarlastel need probleemid, ja mitte ainult saarlastel, vaid eelkõige saarlastel ja pärnakatel, kuidas nad loojangut vaatavad näiteks ja kas kõik see muu sobib nendele, kaasa arvatud kaluritele, kes seal juhtumisi kala püüavad või on kogu aeg püüdnud. Aga see selleks.

Nii et energia tootmine nihkub selle eelnõuga idast läände. Ja mis seal hakkavad kerkima? Seal hakkavad kerkima 340–400 meetri kõrgused, mille rootori diameeter on 250 meetrit, sellised hiidtuulikud. Tallinna teletorn on 314 meetrit, vaateplatvorm on 170 meetri peal. Neid hakkab tulema sinna nagu kirjusid koeri, nagu maal öeldakse. Kes on vaadanud Kuivastust Virtsu poole, siis seal on see tuulik 85 meetri kõrgune, vahemaa on umbes kaheksa kilomeetrit, siis ta on umbes selle korstna kõrgune, mis on seal Virtsus, Kuivastust vaadates. Aga kui panna need 400-meetrised, siis tuleb kümne korstna kõrgus. Või kui Paljassaarelt vaadata teletorni, siis see on ka muljet avaldav. Ma ei tea, kas keegi on vaadanud Paljassaarelt üheksa kilomeetri kaugusele Tallinna teletorni poole. Nii et see vaade tuleb muljet avaldav. Kellele meeldib tehnika ja see, et on suured kõrged tornid, no sellele meeldib, aga paljudele ei meeldi, eriti neile, kes tahavad Saaremaal või Sõrves loojangut hakata vaatama. No need koridorid on ka, nendest on räägitud, vaatekoridorid, kus koha peal saaks selfisid teha. Aga see selleks.

Selleks, et need hiidtornid kerkiksid merre, nii-öelda uuele Ida-Virumaale, mis on Saaremaa või Pärnumaa, on need präänikud, kõik needsamad talumistasud ja nii edasi. Me oleme neid asju keskkonnakomisjonis korduvalt arutanud ja vaadanud. Seda hakati juba eelmisel aastal välja pakkuma, kui palju see präänik on maismaal või kui palju merel ja kes selle prääniku saab. No mere[pargi eest] eraisikud ei saaks, saaks omavalitsus ainult. Aga Maris Lauri, justiitsminister, saatis selle tegelikult eelmisel sügisel prügikasti, piltlikult öeldes. Seletuskiri oli kaheksa lehekülge, miks see jama on ja miks see vale on. Nii et majandusministeerium hakkas kiirustades tööle, noh ja oligi. 12. mail võeti merealade planeering vastu ja 31. mail keevitatigi sellele LNG-gaasi eelnõule tuule valuraha eelnõu juurde. See on minu sõnastus. Sündiski nii-öelda gaasi ja tuule liit või gaasi ja tuule valuraha seadus, mida me praegu siin menetleme. Olulised on meile mõlemad: ühelt poolt Vene gaasist kiiresti lahtiühendamine ja selle tagamine, kes hullus olukorras esimesena ja kes viimasena saab, ja teiselt poolt, kuidas lepitada neid inimesi, kes nüüd uues põlevkivibasseinis, või tähendab, Saaremaal ja Pärnumaal elavad, ja kui palju keegi saab. 

See ongi kogu selle asja mõte. Kordan uuesti, et tegemist on väga olulise eelnõuga. See puudutab loomulikult ka LNG-terminali rajamist, millel ei jõua pikalt peatuda. Olen sellest küll rääkinud, see käib tulise kiiruga ja ülepeakaela seal Pakri poolsaarel praegu. Möll käib, eile õhtul käis ka möll seal. Aga otsustamatust on tänase päevani veel. Valge laev peaks tulema 1. detsembril. Loodan, et ta tuleb, aga kas ta tuleb ja kas ta ei hakka rammima seda imetillukest haalamiskaid – no mina ei ole küll selles kindel. Ka meremehed ja lootsid, kellega ma rääkinud olen, on suhteliselt murelikud selle koha pealt.

Nii et mis siin kokku[võtteks] öelda? Loomulikult, me hakkame järgneval kütteperioodil ja järgmistel ... (Juhataja helistab kella.) Aitäh! On veel mõni minut? 

17:40 Esimees Jüri Ratas

Ei ole ühtegi minutit. 

17:40 Peeter Ernits

Aa, ega siis ei olegi midagi öelda.

17:40 Esimees Jüri Ratas

Kümme sekundit läbi juba.

17:40 Peeter Ernits

Jah, kümme sekundit läbi. Vabandust!

17:40 Esimees Jüri Ratas

Ei ole hullu. Keegi pole pahandanud ja ...

17:40 Peeter Ernits

Jah. Aitäh! Nii et ööistung jätkub.

17:40 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Nüüd palun Riigikogu kõnetooli taas, teist korda selle punkti raames, aga nüüd juba läbirääkimiste voorus Kristen Michali. Kas ka kaheksa minutit?

17:40 Kristen Michal

Ei, tänan! Austatud esimees! Head kolleegid! Ma lihtsalt enne, kui Peeter Ernits läheb, kuhu iganes tal on vaja minna, parandan selle ära: selle eelnõuga ei ole midagi lahti, see ei ole kuidagi heade õigusloome tavade vastu. Selle eelnõu olemus ja substants ja sisu on ikkagi energeetika Vene gaasist sõltuvuse vähendamine. Seda eesmärki teenib taastuvenergeetika soodustamine ja kohaliku kasu instrumendi loomine samamoodi, niisama hästi, nagu teenib seda eesmärki see, kui Tallinna saab kütta reo‑ ja mereveega näiteks. See vähendab meie sõltuvust sellest, millest sõltumist me tahame vähendada, ja tegelikult aitab meil jätta Venemaad nendest tuludest ilma. Nii et igati mõistlik suund.

Siin esinejad kõik ütlesid, et pool sammu, ei ole täissamm. Mina ütlen: ärge häbenege, see on igati korralik eelnõu ja täitsa täissamm. Aitäh!

17:42 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nüüd on tõesti siin kõnevoorus kõik, kes on soovinud, saanud sõna võtta. Sulgen läbirääkimised. Ma palun nüüd teie abi ja tähelepanu, alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Neid on laekunud 13, kõik on tulnud juhtivkomisjonilt ja ühe põhimõttega: arvestada täielikult. 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 11., 12. ja 13. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Eelnõu 596 teine lugemine on lõpetatud ja kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on samuti lõpetatud.


9. 17:42 Riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu (610 SE) teine lugemine

17:42 Esimees Jüri Ratas

Liigume üheksanda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu 610 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Jüri Jaansoni.

17:42 Jüri Jaanson

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Jätkame majanduskomisjoni asjadega. Seekord on laual valitsuse poolt 2. mail käesoleval aastal algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu. Praegu on selle teine lugemine. Sellega võtame vastu muudatused, mis võimaldavad rakendada Euroopa Liidus kehtestatud sanktsioone Vene föderatsiooni suhtes.

Selle eelnõuga nähakse põhimõtteliselt ette, et hankijatel on õigus nõuda riigihankes osalevatelt ettevõtjatelt kinnitusi, andmeid ja tõendeid, et kontrollida rahvusvahelise sanktsiooni puudumist. Teiseks muudetakse hankeprotsessist kõrvaldamise ja pakkumise tagasilükkamise alust selliselt, et hõlmatud oleksid ka kõikvõimalikud sanktsioonid. Kolmandaks võimaldatakse juba praegu sõlmitud hankelepingud, kus on osalised rahvusvahelise [sanktsiooni] subjektid, erakorraliselt lõpetada.

Eelnõu esimene lugemine toimus 11. mail. Muudatusettepanekuid ei laekunud. Arvamuse esitasid eelnõu kohta Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Samuti küsiti arvamust Riigikogu Kantselei õigus‑ ja analüüsiosakonnalt. Kõik need arvamused ja seisukohad on eelnõu kaardilt leitavad.

Majanduskomisjoni töörühm valmistas eelnõu komisjoni istungi jaoks ette oma koosolekul 30. mail. Seal osales ka algataja esindaja. Majanduskomisjon ise arutas seda eelnõu teise lugemise eel kahel istungil: 31. mail ja 6. juunil. Eelnõu kohta tehti ka üks muudatusettepanek, mille valmistas majanduskomisjonile ette Rahandusministeerium. Siin on osaliselt arvestatud ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu sõnastuslikku ettepanekut. Seda muudatusettepanekut arvestati komisjonis täielikult.

Juhtivkomisjon tegi ka menetluslikud otsused: võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu päevakorda 8. juunil ja teine lugemine lõpetada, juhul kui teine lugemine lõpetatakse, võtta see [eelnõu] päevakorda ja viia lõpphääletus läbi teisipäeval, 14. juunil. Ma tänan.

17:46 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan. Küsimusi ei ole. Aitäh teile, suur tänu teile! Nii, läbirääkimiste voor. Siin on mõned võimalused, härra Kunnas, härra Jüri Jaanson. Mina ise ei saa. Ei ole soove? Ei ava läbirääkimisi. Vaatame läbi muudatusettepaneku. Muudatusettepanek nr 1, laekunud juhtivkomisjonilt. Oleme muudatusettepaneku läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 610 teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


10. 17:46 Riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (598 SE) teine lugemine

17:46 Esimees Jüri Ratas

Kümnes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõu 596 teine lugemine. Siin on ... 598. Siin on arutelu võimatus, kuna dokumendid ei ole õigeaegselt kättesaadavaks tehtud. Selle käsitlemine on lõpetatud.


11. 17:47 Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse, töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (599 SE) teine lugemine

17:47 Esimees Jüri Ratas

11. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse, töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 599 teine lugemine. Samuti arutelu võimatus, kuna dokumendid ei ole olnud õigeaegselt kättesaadavaks tehtud. Selle punkti käsitlemine on lõpetatud.


12. 17:47 Psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (600 SE) teine lugemine

17:47 Esimees Jüri Ratas

12. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 600 teine lugemine. Ka siin on arutelu võimatus, kuna dokumendid ei olnud õigeaegselt kättesaadavaks tehtud. Ka 12. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


13. 17:47 Politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (532 SE) teine lugemine

17:47 Esimees Jüri Ratas

Nii, 13. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 532 teine lugemine. On siis nii, et on teine lugemine ja teisel lugemisel on siin väga olulised asjad. Kõigepealt on juhtivkomisjoni ettekanne kuni 20 minutit, seejärel on küsimused. Head ametikaaslased, teil on võimalik esitada kaks küsimust. Peale seda on läbirääkimised, sõna võib võtta viis minutit, saab kolm minutit lisaaega, siis vaatame läbi muudatusettepanekud. Nii et see on lühidalt selle menetlemise kord, see tuleneb meie Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest. Mul on väga hea meel juba Riigikogu kõnetoolis tervitada õiguskomisjoni liiget Urve Tiidust ja anda talle sõna. Palun!

17:48 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ettevalmistus teiseks lugemiseks toimus õiguskomisjonis 31. mail.

Mälu värskendamiseks: seadusemuudatused on vajalikud, et tõhustada Euroopa Liidu välispiiride haldamist, vähendada ebaseaduslikku sisserännet ning aidata ennetada ja tõkestada terrorismi ning muud rasket kuritegevust. Selle eesmärgi praktiliseks elluviimiseks on vajalik liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike andmete süsteem. Selle andmesüsteemi nimetusena kasutatakse ingliskeelset lühendit EES, mis tuleneb sõnaühendist "sisenemise ja väljumise süsteem", mis inglise keeles on Entry/Exit System.

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. maiks neid ei laekunud. Küll teeb muudatusettepaneku õiguskomisjon ise, tõsi, lähtudes Siseministeeriumi ettepanekust. Abiks ka lühike selgitus. See puudutab eriteenistuste ühtlustamise seadust ja vabatahtlike päästjate taustakontrolli regulatsiooni päästeseaduses. Sellega viiakse andmesubjekti õigus tutvuda taustakontrolli käigus kogutud isikuandmetega kooskõlla isikuandmete kaitse üldmäärusega, mis lühendatult on IKÜM. Olgu lisatud, et 1. juulil sel aastal jõustub politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus, kus juba on täpsustatud Häirekeskuse tegevuses osalevate vabatahtlike taustakontrolli regulatsioon päästeseaduses, ja nüüd siis [muudetakse] ka vabatahtlike päästjate taustakontrolli regulatsiooni. Ekslikult jäi see muutmata, see vabatahtliku päästja taustakontrolli regulatsioon, ja see viga muudatusettepanekuga parandataksegi. Ettepaneku sisu aitab mõista komisjoni nõuniku Carina Rikarti selgitus, et isikuandmete kaitse üldmäärus lubab andmesubjekti õigusi piirata juhul, kui kõne all on näiteks riigi julgeolek, riigikaitse, avalik kord, süütegude tõkestamine ja veel mõned olukorrad. Istungil osalenud Siseministeeriumi õigusnõunik Kaspar Lepper kommenteeris, et on oluline, et valitsusalas oleksid eriteenistustele kehtestatud ühtsed põhimõtted, ja selle muudatusettepanekuga me sellele põhimõttele kaasa aitame.

Komisjon algataski konsensuslikult muudatusettepaneku. Tehti ka menetlusotsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 8. juunil, siin oli konsensus, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, siin oli konsensus, ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15. juunil, ka see oli konsensuslik otsus. Selle konsensuslike otsuste rea tegid Marek Jürgenson, Sulev Kannimäe, Jaanus Karilaid, Uno Kaskpeit, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Heljo Pikhof, Anti Poolamets, Urve Tiidus ja Vilja Toomast. Suur tänu tähelepanu eest!

17:51 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile ka, hea ettekandja! Küsimusi ei ole. Läbirääkimisi avada ei soovita. Vaatame läbi muudatusettepanekud. On laekunud üks muudatusettepanek juhtivkomisjonilt. Tänan! Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 532 teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja ka 13. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


14. 17:51 Korrakaitseseaduse, lastekaitseseaduse ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (573 SE) teine lugemine

17:51 Esimees Jüri Ratas

Liigume 14. päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse, lastekaitseseaduse ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu 573 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu õiguskomisjoni liikme, Riigikogu liikme Anti Poolametsa. Palun!

17:52 Anti Poolamets

Lugupeetud juhataja! Head kaasteelised! Annan ülevaate komisjonis toimunust teise lugemise ettevalmistamise jaoks.

Teise lugemise ettevalmistamine toimus 31. mai õiguskomisjoni koosolekul. Osa võtsid Marek Jürgenson, Sulev Kannimäe, Jaanus Karilaid, Uno Kaskpeit, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Heljo Pikhof, Anti Poolamets ja Urve Tiidus. Mis puudutab muudatusettepanekuid, siis parandusettepaneku esitas Siseministeerium ja selle muudatusettepaneku sisu oli viite parandamine korrakaitseseaduse §‑s 46. Põhjus oli selles, et üks Euroopa Liidu õigusakt, millele viidati, oli juba kehtetuks tunnistatud. Neid oli seal päris palju. Nii et selline väike segadus kõrvaldati. Selle muudatuse kiitis juhtivkomisjon täielikult heaks. Rohkem muudatusettepanekuid ei olnud.

Täiendavalt kuulasime ära huvirühmade ja asutuste arvamused, sealhulgas Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni tegevjuhi Ott Oja, kes märkis, et oluline on ennetuse valdkonna pikemaajaline planeerimine ja sinna investeerimine ning ennetusnõukogule peaks tekkima piisav oma eelarve. Hetkel on rahastamine jaotunud eri ministeeriumide vahel, samas kui valdkonnaülese ennetuse positiivne mõju on ministeeriumiüleselt jagatud.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse nõunik Anu Leps kommenteeris, et ennetusnõukogule koostatakse praegu tegevuskava ja eelarvele on tulevikku vaadates [pühendatud] eraldiseisev eesmärk.

Linnade ja valdade liidu õigusnõunik Tiina Üksvärav sõnas, et oluline on, et senise struktuuri ehk lastekaitse nõukogu, süüteoennetuse nõukogu ja uimastiennetuse valitsuskomisjoni asemele ennetusnõukogu loomine ei kitsendaks laste õiguste tagamise ning toetusmeetmete kavandamisel laiaulatuslikku ja süsteemset arutelu.

Sotsiaalministeerium tundis muret ka sellepärast, et lastekaitse fookus jääks ennetusnõukogus tugevalt püsima ning nõukogude ühendamise eesmärk on saada terviklik vaade lastekaitse küsimuses. Ennetusnõukogus saab olema ka eraldi lastekaitse töögrupp, mis on üksnes selle teemaga seotud.

Transpordiameti õigusnõuniku Helen Härmsoni seisukoht oli see, et Transpordiameti hinnangul on ennetusnõukogu koosseisus tegu kattuvate tegemistega, kuna Transpordiameti peadirektor osaleb samades tegevustes juba Vabariigi Valitsuse komisjonides.

Õiguskantsleri seisukoht oli see, et Õiguskantsleri Kantselei ei saa ennetusnõukogu liikmeks olla, sest ei kujunda lastekaitsepoliitikat, see peab jääma täitevvõimu ülesandeks, ja õiguskantsler saab saata ennetusnõukokku oma sõnaõigusega esindaja.

Komisjonis tehti ettepanek võtta eelnõu tänaseks täiskogu päevakorda ja määrata komisjoni ettekandjaks Anti Poolamets. Tehti ettepanek teise lugemise lõpetamiseks ning juhul kui teine lugemine lõpetatakse, otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. juunil. Kõik otsused võeti vastu konsensuslikult. Kui on küsimusi, siis meelsasti vastan.

17:56 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Küsimusi ei ole. Suur tänu! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Vaatame läbi muudatusettepaneku. Muudatusettepanek nr 1, juhtivkomisjonilt. Oleme läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Eelnõu 573 teine lugemine on lõpetatud ja 14. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. Aitäh teile, hea ettekandja! 


15. 17:57 Vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu (580 SE) teine lugemine

17:57 Esimees Jüri Ratas

15. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu 580 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni liikme Sulev Kannimäe. 

17:57 Sulev Kannimäe

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamine. Eelnõu oli esimesel lugemisel 31. ... Vabandust! Vabariigi Valitsus algatas eelnõu 11. aprillil 2022. Eelnõu esimene lugemine lõpetati käesoleva aasta 18. mail. Muudatusettepanekute tähtajaks määrati 27. mai kell neli. Selleks ajaks muudatusettepanekuid ei esitatud. Õiguskomisjon esitas koos Justiitsministeeriumiga kolm muudatusettepanekut. Komisjon valmistas eelnõu ette teiseks lugemiseks. Muudatusettepanekud võeti vastu ühehäälselt.

Juhtivkomisjon tegi protokollilised otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 8. juunil, see on täna, see oli konsensuslik otsus; teha ettepanek teine lugemine lõpetada, see oli konsensuslik otsus; kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15. juunil 2022, see võeti vastu konsensuslikult. Aitäh!

17:59 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, aitäh! Küsimusi ei ole. Läbirääkimiste soovi ei ole. Vaatame läbi muudatusettepanekud. On kolm muudatusettepanekut, kõik juhtivkomisjonilt: esimene, teine, kolmas. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et [eelnõu] 580 teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja 15. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


16. 17:59 Karistusregistri seaduse, karistusseadustiku ja lastekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (581 SE) teine lugemine

17:59 Esimees Jüri Ratas

Liigume 16. päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud karistusregistri seaduse, karistusseadustiku ja lastekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 581 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni aseesimehe Heljo Pikhofi.

18:00 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Nimetatud seaduseelnõu algatas Vabariigi Valitsus 11. aprillil käesoleval aastal. Seaduseelnõu peamine eesmärk on tõhustada kontrolli isikute üle, kellele kohaldatakse lapsega töötamise piiranguid. Muudatused aitavad kaasa laste turvalisuse tagamisele ning vähendavad laste vastu suunatud süütegude toimepanemise ohtu.

Nagu te mäletate, eelnõu läbis siin esimese lugemise juba 18. mail ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli 27. mai. Riigikogust muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei tulnud. Siseministeerium saatis õiguskomisjoni paar ettepanekut.

Me kaasasime eelnõu arutellu Lastekaitse Liidu ja nemad saatsid ka oma arvamuse eelnõu kohta. Eelnõu valmistati teiseks lugemiseks ette 31. mail õiguskomisjonis ja konsensuslikult algatati neli muudatusettepanekut.

Vaatame muudatusettepanekut nr 1. Siin on võib-olla kõige olulisem rõhutada, et karistusseadustiku § 28 koosseisude loetelu puhul tuleb võtta arvesse praeguseid julgeolekuohte, avalikku huvi ning samuti üld‑ ja eripreventsiooni. Sarnaselt kehtivas seaduses nimetatud süütegudega inimsuse vastu, süütegudega rahu vastu või avaliku julgeoleku vastaste süütegudega peavad olema karistusseadustiku § 28 loetelusse lisatud ka teatud süüteod Eesti Vabariigi vastu ja süüteod riigivõimu vastu, mis on sätestatud karistusseadustiku §‑des 231–238. Nimelt, riigivastaste süütegude puhul on ründeobjektiks nii riik kui ka riigivõim, samuti ohustavad terroristlikud ühendused, sealhulgas nende toetamine ja rahastamine nii Eesti, Euroopa Liidu kui ka kogu maailma julgeolekut. Riigivastaste kuritegude toimepanekuga võidakse lisaks Eesti Vabariigi julgeolekule ohustada ka Eesti liitlaste julgeolekut. Selliste kuritegude toimepanemine on sedavõrd äärmuslik riigivastane ja rahvusvahelise julgeoleku vastane käitumine, et õigustatud on süüdimõistetud isiku nime initsiaalide või tähemärkidega mitteasendamine. Õiguskomisjon algatas ettepaneku konsensusega.

Muudatusettepanek nr 2. Siin on tegu selliste väikeste parandustega, et sõna "isik" [esinemist] selles paragrahvis, mida siin tahetakse täpsustada, nimelt § 1791 lõikes 1, võetakse vähemaks ja nii saab selgemaks ka sisu.

Muudatusettepanek nr 3 on jällegi pigem teksti muudatus. Lastekaitseseadusesse oli alguses mõeldud lisada § 411, aga siis selgus, et lastekaitseseaduses on taoline paragrahv olemas. Siis sai paragrahvi numbriks 412.

Muudatusettepanek nr 4: § 4 tekstis asendatakse fraas "1. septembril" fraasiga "1. oktoobril".

Juhtivkomisjon võttis vastu otsused ja tegi ka ettepanekud. Nimelt, õiguskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu 581 teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 8. juunil käesoleval aastal. Komisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada ja kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15. juunil. Aitäh!

18:04 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Saab küsimusi ka küsida, kui on tahtmist. Aga ei paista olevat küsimusi ettekandjale.

18:04 Heljo Pikhof

Kahju. Aitäh!

18:04 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Siis saame läbirääkimised avada. Seda soovi ka ei paista. Vaatame läbi muudatusettepanekud eelnõu 581 kohta. Muudatusettepanek nr 1, esitaja õiguskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitaja õiguskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 3, esitaja samuti õiguskomisjon, õiguskomisjon on seda arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 4, esitaja õiguskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Oleme vaadanud läbi kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 581 teine lugemine lõpetada. Oleme teise lugemise lõpetanud.


17. 18:05 Kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (582 SE) teine lugemine

18:05 Aseesimees Martin Helme

Tänane 17. päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 582 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Toomas Kivimägi.

18:06 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas selle eelnõu teise lugemise ettevalmistamist teisipäeval, 31. mail 2022. Lisaks komisjoni liikmetele olid kohale kutsutud Siseministeeriumi nõunik Siiri Leskov, LEXTAL Advokaadibüroo vandeadvokaat ja partner Urmas Ustav ning ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti Põhjamaade ja Balti riikide esinduse esindaja Kari Käsper.

Kõigepealt tutvustas Kari Käsper, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti Põhjamaade ja Balti riikide esindaja, esinduse arvamust. Ütlen otse välja, et ta oli väga kriitiline selle eelnõu suhtes ja seda ennekõike sel põhjusel, kuna ÜRO on võtnud eesmärgi võidelda selle vastu, et ei oleks liiga palju kodakondsuseta inimesi. See eelnõu tõepoolest võimaldab kodakondsuse äravõtmist. Nagu te mäletate, on selle põhisisu see, et kui keegi on asunud võitlema võõrriigi vägede eest, kui see võib olla ohuks Eesti julgeolekule või avalikule korrale, ning tõepoolest ei oma tähendust, kas ta omab mingit teist kodakondsust või mitte. Härra Kari Käsper oli selles suhtes väga kriitiline. Muu hulgas mainis ta seda, et Eesti on üks väheseid riike, kes ei ole veel ühinenud ÜRO 1954. ja 1961. aasta kodakondsusetust puudutavate konventsioonidega. See on päris huvitav informatsioon. Ma küsisin, kas Euroopas on veel riike, kes ei ole sellega ühinenud. Sellega ei ole peale Eesti ühinenud ka Poola ja Küpros. Ma arvan, et see on üks mõtte‑ ja arutelukoht ka sellele saalile siin, et äkki oleks aeg mõelda selle peale, et ka Eesti võiks nende konventsioonidega ühineda. Eriti seetõttu, et kui üheksakümnendatel arvati, et see toob kaasa mingeid olulisi täiendavaid piiranguid, siis nüüd seda tegelikkuses ei ole. Seepärast ma arvan, et Eesti võiks seda tõsimeeli kaaluda. Loomulikult härra Kari Käsper nägi, et need inimesed, kes on kodakondsuseta, jäävad Eesti riigi kaitseta. Ent nii see ei ole. Kohal olnud Siseministeeriumi esindaja märkis, et need kodakondsuseta inimesed ei jää hooleta, sest kui inimene on kodakondsuseta ja ükski teine riik pole nõus teda vastu võtma, siis jääb see isik siiski Eesti riigi hoolde. Eesti riigis ei sõltu sotsiaalsed garantiid ja igapäevaelu sellest, kas inimesel on kodakondsus või mitte.

Hoopis teine põhimõtteline teema oli see, mida tuli tutvustama advokaadibüroo LEXTAL esindaja härra Urmas Ustav. Tema, vastupidi, tuli välja ettepanekuga, millest on ka siin saalis, ma arvan, räägitud aastaid kui mitte aastakümneid. Ta tuli välja ettepanekuga lihtsustada seda regulatsiooni, et võimaldada mitmikkodakondsuse keelu täiendavat erisust. Tema pidas silmas seda, et on päris palju selliseid inimesi, kes on avaldanud tahet loobuda senisest kodakondsusest ja saada Eesti kodanikuks – see võiks ju olla meie eesmärk –, kes on läbinud eesti keele eksami ja põhiseaduse tundmise eksami ning kelle kohta on Vabariigi Valitsus andnud välja korralduse, mille kohaselt on neil õigus saada Eesti kodakondsus, kui nad vabanevad oma eelmisest kodakondsusest. Selline oli nende ettepanek. Ma arvan, et päris huvitav on teada seda, kui palju neid inimesi on. See probleem on tõesti olemas. Me teame ühte naaberriiki idas, kes ei ole valmis loobuma või ära võtma kodakondsust nendelt inimestelt, kes sooviksid saada näiteks Eesti kodakondsust. Aga neid inimesi siiski väga palju ei ole. Siiri Leskov märkis, et PPA‑s on välja võetud statistika, et aastatel 2004–2015 on välja antud 17 tingimuslikku kodakondsuse andmise korraldust, mis on jõustumata – jõustumata põhjusel, et need inimesed ei ole vabastatud teise riigi kodakondsusest ja meie topeltkodakondsust ei aktsepteeri. Neist 17-st on 9 Vene kodanikud. Aastatel 2016–2019 oli jõustumata korraldusi 6. Kui vaadata neid jõustumata korraldusi, siis selgub, et see probleem ei ole tegelikult nii suur, kui paistab, kui välja arvata – teades, et Vene föderatsioon ei ole valmis vabastama neid kodanikke Vene föderatsiooni kodakondsusest –, et võib-olla lihtsalt ei võeta seda teekonda ette. Selles mõttes võib see number tegelikkuses olla oluliselt suurem.

Põhiseaduskomisjon tegi ühe muudatusettepaneku ja see on tehnilist laadi. Paragrahvi 32 lõikes 2 asendatakse tekstiosa "§ 28 lõike 1 punktides 2 või 3" sõnadega "§ 28 lõike 1 punktis 3 või lõikes 11". Seda muudatusettepanekut toetas põhiseaduskomisjon konsensuslikult. Toomas Kivimägi tutvustas ka keelelisi märkusi selle [eelnõu] kohta, komisjoni liikmetel omalt poolt märkusi ei olnud.

Lõpetuseks tehti menetluslikud otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 8. juunil, otsus oli konsensuslik. Teiseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Selle poolt oli 5: Toomas Kivimägi, Tõnis Mölder, Eduard Odinets, Marko Torm, Mart Võrklaev. Vastu oli 1: Kalle Grünthal. Ka erapooletuid oli 1: Paul Puustusmaa. Kolmandaks, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15. juunil 2022. Tänan tähelepanu eest!

18:12 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ja siin on ka võimalik küsimusi küsida. Aga ei ole küsimusi. Siis avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ka ei näe. Sulgen läbirääkimised, vaatame läbi muudatusettepaneku. Nagu kuulsime, muudatusettepanekuid oli üks, esitaja on põhiseaduskomisjon ja juhtivkomisjon ise on seda täielikult arvestanud. Me oleme vaadanud läbi eelnõu 582 muudatusettepaneku. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


18. 18:12 Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (595 SE) teine lugemine

18:12 Aseesimees Martin Helme

Tänane 18. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 595 teine lugemine. Palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimehe Toomas Kivimägi.

18:13 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Seda eelnõu arutas põhiseaduskomisjon oma istungil 31. mail 2022. Kutsutud olid Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Monika Tappo ning Riigikantselei õigusosakonna juhataja asetäitja Kaidi Paju ja nõunik Eero Svarval.

Ma arvan, et on ratsionaalne minna mööda muudatusettepanekute rida. Tähtajaks Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ega fraktsioonidelt muudatusettepanekuid ei laekunud. Küll tegi ühe muudatusettepaneku palve Justiitsministeerium ja lisaks sellele põhiseaduskomisjon omalt poolt tegi ettepaneku kolm täiendavat muudatusettepanekut teha.

Esiteks esimene, mis oli Justiitsministeeriumi ettepanek. Esimene ettepanek on muudatusettepanek nr 1: "Ministril, kes astub tagasi, on õigus saada hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on olnud Vabariigi Valitsuse liige vähemalt ühe aasta." Tegemist on keelelise täpsustusega, sisus midagi ei muutunud. Komisjoni istungil oli ka küsimus, kas siis varem oli mingi teine number. Ei, jätkuvalt on kolm kuud. Lihtsalt tuletan kolleegidele meelde, et tõepoolest on seaduseelnõu algataja teinud selge vahe selles, kas minister astub ise ametist tagasi või ta vabastatakse kas peaministri ettepanekul või umbusaldamise tõttu. Kui ta astub ise tagasi, on tal õigus saada vähem kompensatsiooni. Antud juhul see maksimaalne määr on kolm kuud ja tal on õigus saada seda üksnes juhul, kui ta on olnud Vabariigi Valitsuse liige vähemalt ühe aasta. Aga see muudatusettepanek ei muutnud seda hüvitise määra, see on täpselt sama, mis oli algses eelnõus.

Teiseks, muudatusettepanek nr 2. See puudutab peaministrit ja kõlab järgmiselt: "[...] peab Riigikogus ettekande pärast riigi eelarvestrateegia esitamist parlamendile Vabariigi Valitsuse tegevusest, sealhulgas riigi pikaajalise arengustrateegia sihtideni jõudmisest;". Siin on oluline märkida seda, et algses eelnõus oli, et igal aastal, välja arvatud Riigikogu valimiste aastal. Ühest küljest on see kummaline. Teine põhjus, miks me sellise muudatuse tegime ettepanekuna komisjoni poole pealt, on nimelt see, et meie hinnangul – ma söandan väita, et komisjoni valdava enamiku hinnangul – ei ole põhjendatud tuua mitu korda aastas ministreid või ka peaministrit parlamendi ette oma tegevusest aru andma. Parlament on heaks kiitnud ka riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035", mis võeti vastu 12. mail 2022, ja seal on näiteks peaministri kohta öeldud, et peaminister peab Riigikogus ettekande nii pärast riigi eelarvestrateegia kui ka riigieelarve esitamist parlamendile, andes muu hulgas ülevaate "Eesti 2035" strateegiliste sihtideni jõudmiseks vajalike muudatuste seostest riigi rahaliste vahendite planeerimisega. Varem Vabariigi Valitsuse seaduses seda aruandekohustust, üldist kohustust ei olnud ei peaministril ega ka valitsuse liikmetel. Ma arvan, et on igati asjakohane see kohustus kirjutada lahti Vabariigi Valitsuse seaduses, nii nagu eelnõu algataja on ka teinud. Aga minu hinnangul katab see ka selle Riigikogu otsusest riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" kohta tuleneva kohustuse. Tegelikult on tegemist dubleerimisega. Miks me ei saanud seda siit praegu välja võtta? Kuna selle strateegia puhul on tegemist Riigikogu otsusega ja antud juhul on tegemist seaduseelnõuga. Seaduseelnõuga ei saa muuta Riigikogu otsust. Minu ja komisjoni valdava enamiku, kui mitte kõigi arvamus on see, et ilmselt sügisel tuleb tulla selle riigi pikaajalise arengustrateegia otsuse juurde tagasi ja võtta sealt välja nii peaministri kui ka Vabariigi Valitsuse kohustus esineda aruandega parlamendi ees.

Ehk veel kord: varem Vabariigi Valitsuse seaduses sellist kohustust peaministril ei olnud või isegi täna veel Vabariigi Valitsuse seaduses seda ei ole. Pigem on see tõepoolest Vabariigi Valitsuse seadus, mis selle kohustuse peaks sätestama. Eelnõus on see olemas ja kui see heakskiidu saab, siis selline kohustus peab olema. Loomulikult ei näinud me selleks mingit põhjust ega õigustust, mis on selle ja algse eelnõu vahe. Nagu ma ütlesin, algne [tekst] välistas peaministri ettekande mingil põhjusel Riigikogu valimiste aastal. Me leiame, et see ei ole põhjendatud ega ratsionaalne, sest seda välistust ei ole ka selles arengustrateegias "Eesti 2035", seal on kirjas, et igal aastal. Muudatus nüüd ongi see, et kui algses eelnõus oli, et välja arvatud Riigikogu valimiste aastal, siis nüüd on see igal aastal.

Siin tekkis komisjonis ka küsimus, et kuidagi peale eelarvestrateegia esitamist, et mis see kord on. Siin on tõepoolest kolleegidele paslik meelde tuletada, et see kord on nüüd muutunud. Kui varem tehti eelarvestrateegia kevadel, siis nüüd on see lükkunud sügisesse. Tõepoolest, parlamendil jätkuvalt mingit rolli eelarvestrateegia kujundamisel ei ole, selle kinnitab Vabariigi Valitsus. Aga tulenevalt riigieelarve seadusest peab Vabariigi Valitsus esitama eelarvestrateegia ka parlamendile ja tavapäraselt ta teeb seda koos riigieelarve eelnõuga kolm kuud enne eelarveaasta algust.

Muudatusettepanek nr 3 puudutab sama kohustust ministrite suhtes. Ka ministrite puhul oli siin kirjas, et peab vähemalt kord aastas Riigikogus ettekande, välja arvatud Riigikogu valimiste aastal. Taas kord: see ei ole mingil määral põhjendatud ja me võtame selle dubleerimise maha. Eelarvestrateegiast võiks see punkt välja minna ja peaks välja minema, kuna nüüd valitsuse seadus seda katab. Samuti siis see erinevus võrreldes sellega, mis oli algne tekst, on see, et kui algses tekstis oli kirjas, et igal aastal, välja arvatud Riigikogu valimiste aastal, siis nüüd see erand, Riigikogu valimiste aasta, on välja võetud ehk see toimub igal aastal.

Pean oluliseks märkida, et nende kahe muudatusettepaneku vastu protestisid tugevalt Kalle Grünthal ja Paul Puustusmaa põhiseaduskomisjoni liikmetena. Nad leidsid, et need on liiga hilja lauale tulnud. Möönan ja tunnistasin seda ka komisjoni istungil, et need muudatusettepanekud valmisid lõplikult pool tundi enne põhiseaduskomisjoni istungi algust. Tõepoolest, neid sai tutvustada alles komisjoni istungi käigus. Ent põhjus, miks ma leidsin, et on ikkagi põhjendatud panna need hääletusele, oli see, et me siiski mingeid põhimõttelisi muudatusi ei teinud. Need olid ka algses eelnõus sees, nii seesama peaministri kohustus kui ka Vabariigi Valitsuse liikme kohustus esineda aruandega parlamendi ees. See on täiesti arusaadav. Erinevus algse teksti ja muudatusettepanekute vahel on selles – viimast korda kordan –, et kui algses tekstis oli "igal aastal, välja arvatud Riigikogu valimiste aasta", siis muudatusettepanek võtab selle erandi maha, ehk [minister] on kohustatud seda tegema igal aastal.

Neljas muudatusettepanek puudutab seaduse § 1 punkti 13 jõustumise tähtaega. On ettepanek, et see jõustuks 1. jaanuaril 2023. See on seotud valitsuse liikmete eluasemehüvitistega. Need eluasemehüvitised on valitsuse liikmetel nüüd täpselt samadel alustel, nagu on parlamendi liikmetel. Täna tegelikult, üllatus-üllatus, on see eluasemehüvitise ülemmäär 448 eurot, näiteks peaministril, samas kui parlamendi liikmetel on see oluliselt suurem. Oli ka küsimus, et kui suur see valitsuse liikmel on. See on 15% tema ametipalgast, 931 eurot. See puudutab selle muudatusettepaneku [jõustumise] tähtaega.

Veel üks küsimus, et lihtsalt klaarida, komisjoni istungil sellest oli ka päris palju [juttu]. Tõnis Mölder tõstatas selle küsimuse. Kui nüüd selle eelnõu kohaselt Vabariigi Valitsuse liige ei tohi olla tulundusühistu liige, ei juhatuse ega nõukogu liige, siis tekkis küsimus, et miks mitte sihtasutuse puhul. Tean näiteid, ka Pärnu Haigla näiteks on sihtasutus, kus sellisel juhul nagu see keeld ei kehtiks, aga tulundusühistu puhul kehtib. Samas ajavad nad enam-vähem ühte asja. Põhjendus on selles, et see tuleneb otseselt põhiseadusest. Põhiseaduse § 99 ütleb, et Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukokku. Põhiseadus räägib üksnes tulundusettevõttest. See oleks liiga vaba tõlgendus, kui me nüüd omalt poolt äkki lisaksime ka sihtasutused sinna juurde. Samas teame, et kuuludes ka sihtasutuse nõukogu juhatusse, on valitsuse liige kohustatud informeerima peaministrit sellest, et ta sinna kuulub. Põhimõtteliselt on õigus ka keelata sinna kuulumist, kuigi seda rakendatud ei ole, aga ma arvan, et see avalikustamise punkt on täiesti piisav ja tagab läbipaistvuse.

Väga vabandan, nendest muudatusettepanekutest veel. Muudatusettepanek nr 1 oli tehniline, selle poolt oli 5, vastu oli 2. Poolt olid Toomas Kivimägi, Tõnis Mölder, Eduard Odinets, Marko Torm, Mart Võrklaev. Vastu olid Kalle Grünthal ja Paul Puustusmaa. Muudatusettepanek nr 2, mis puudutas peaministri kohustust esineda igal aastal parlamendi ees aruandega: poolt 5 ja vastu 2, poolt samad inimesed ja vastu samad inimesed. Muudatusettepanek nr 3, mis puudutas valitsuse liikme kohustust ja seda muudatust, et ta peab seda igal aastal tegema, erinevalt sellest, mis oli eelnõus, ehk välja arvatud Riigikogu valimiste aastal, ka siin oli poolt 5 ja vastu 2. Poolt olid Toomas Kivimägi, Tõnis Mölder, Eduard Odinets, Marko Torm ja Aivar Viidik ning vastu olid Kalle Grünthal ja Paul Puustusmaa. Muudatusettepanek nr 4, mis puudutas selle seaduse jõustumist eluasemehüvitise puhul, siin olid ettepaneku poolt 5, vastu 2. Taas olid poolt Toomas Kivimägi, Tõnis Mölder, Eduard Odinets, Marko Torm ja Aivar Viidik ning vastu olid Kalle Grünthal ja Paul Puustusmaa.

Kõige lõpuks tegi komisjon menetluslikud otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 8. juunil. Poolt 5, vastu 1: Kalle Grünthal, erapooletuid 1: Paul Puustusmaa. Teiseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Poolt 5: Toomas Kivimägi, Tõnis Mölder, Eduard Odinets, Marko Torm, Aivar Viidik. Vastu 2: Kalle Grünthal ja Paul Puustusmaa. Erapooletuid 0. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15. juunil 2022. Poolt 5: Toomas Kivimägi, Tõnis Mölder, Eduard Odinets, Marko Torm ja Aivar Viidik. Vastu 2: Kalle Grünthal ja Paul Puustusmaa. Erapooletuid 0. Tänan tähelepanu eest!

18:23 Aseesimees Martin Helme

Ja saaks küsimusi küsida. Ei soovita. Avan läbirääkimised. Ei soovita ka. Sulgen läbirääkimised. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Eelnõu 595 kohta on esitatud kokku neli muudatusettepanekut. Esimene neist on esitatud põhiseaduskomisjoni poolt ja põhiseaduskomisjon on seda arvestanud täielikult. Teine muudatusettepanek, esitaja põhiseaduskomisjon, komisjon on arvestanud täielikult. Kolmas muudatusettepanek, samuti esitatud põhiseaduskomisjoni poolt ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Neljas muudatusettepanek, esitaja põhiseaduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Vaatasime kõik muudatusettepanekud läbi. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 595 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


19. 18:24 Rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (609 SE) teine lugemine

18:24 Aseesimees Martin Helme

Saame minna 19. päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu 609 teine lugemine. Ettekandjaks palun põhiseaduskomisjoni liikme Marko Tormi.

18:25 Marko Torm

Austatud eesistuja! Väga lugupeetud kolleegid! Olen teist korda selle eelnõuga teie ees. Tegemist hea ja vajaliku asjaga, saame oma rahvastikuregistri andmeid hoida korras ja korrektsena. Tegemist on pigem sellise tehnilise muudatusega, kuigi sisu on siin ka. See puudutab peaasjalikult just käesolevat kriisi, suurt sõda Euroopas ja meiegi maile jõudnud Ukraina sõpru, kes on ennast nüüd varmalt pannud rahvastikuregistrisse kas ise või omavalitsuse toel kirja ja teinud seda omavalitsuse täpsusega. Anname nüüd õiguse ka omavalitsustele, kui on teada, et inimesed on nende juurest lahkunud ja enam omavalitsuse territooriumil ei ela, neid kandeid kustutada. Eelnevalt sellist õigust ei olnud. Taotlus sellekohase tegevuse ja õiguse jaoks on tulnud omavalitsustelt endilt.

Esmasel tutvustamisel oli siin väike diskussioon ja oli küsimusi, kuid üldiselt, nagu näitab ka teie kätte jõudnud põhiseaduskomisjoni protokoll, tegelikult konsensuslikud otsused nii täna päevakorda võtmise kui ka eelnõuga edasiliikumise kohta on tõsiasi. Nii et tundub, et kõik komisjoni liikmed seda kinnitavad ja toetavad. Minu ettepanek on anda oma heakskiit ja liikuda edasi ning saame minna kolmanda lugemise juurde. Kui on küsimusi, olen valmis vastama.

18:26 Aseesimees Martin Helme

Jah, aga küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, läbirääkimised on suletud. Vaatame siis need mõned muudatus ... Ai, siin ei olnudki muudatusettepanekuid. Siis on niimoodi, et juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 609 teine lugemine lõpetada ja nüüd ongi see lõpetatud. 


20. 18:27 Riigipiiri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (630 SE) (ühendatud eelnõud 489 SE ja 577 SE) teine lugemine

18:27 Aseesimees Martin Helme

Võtame ette 20. päevakorrapunkti: Isamaa fraktsiooni ja Vabariigi Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 630, see on ühendatud eelnõu, eelnõude 489 ja 577 ühendamisel tekkinud eelnõu. Siin on ettekandjaks, palun, Toomas Kivimägi, põhiseaduskomisjon!

18:27 Toomas Kivimägi

Aitäh, härra istungi juhataja! Head kolleegid! Kokkuleppel Mart Võrklaevaga kasutan kollasest raamatust tulenevat õigust seda eelnõu ette kanda. Keegi ehk vaatab, et laialisaadetud päevakorras oli vähe teine nimi.

Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu oma istungil 31. mail 2022. Lisaks komisjoni liikmetele olid kohale kutsutud Siseministeeriumi asekantsler Veiko Kommusaar, ministeeriumi piirivalve‑ ja rändepoliitika osakonna nõunikud Ele Russak ja Anneli Viks ning õigusnõunik Maret Saanküll, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti Põhjamaade ja Balti riikide esinduse esindaja Kari Käsper, SA Eesti Inimõiguste Keskus esindaja Uljana Ponomarjova ja MTÜ Eesti Pagulasabi juhataja Eero Janson.

Esiteks, komisjoni istungi alguses tegi Toomas Kivimägi mõneti ajaloolise ettepaneku, mida küll on ka varem juhtunud, ühendada kaks eelnõu, Isamaa fraktsiooni algatatud eelnõu ja Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu, kuna nende reguleerimise ese oli sama, koos ettepanekuga võtta aluseks Vabariigi Valitsuse esitatud seaduseelnõu. 

Muudatusettepanek nr 1 oligi see, et ühendada Vabariigi Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 577 ja Isamaa fraktsiooni algatatud riigipiiri seaduse muutmise eelnõu 489 ning koostada vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 101 lõikele 2riigipiiri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu (577 SE) sõnastuses. Selle muudatusettepaneku panin kohe komisjoni istungi alguses hääletusele, selle poolt oli 5, vastu 0, erapooletuid oli 1. Poolt olid Toomas Kivimägi, Eduard Odinets, Paul Puustusmaa, Marko Torm ja Aivar Viidik ning erapooletuks jäi Kalle Grünthal.

Seejärel tutvustas Helin Leichter Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku kirja. Kiri oli saadetud Riigikogu esimehele, kes oli suunanud selle põhiseaduskomisjonile. Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik on väga kriitiline selle eelnõu suhtes. Seda ennekõike põhjusel, et nagu me teame, on selle eelnõu sisu niinimetatud pushback, [nimelt, tegutseda saab] ilma individuaalset menetlust läbi viimata teatud asjaolude kokkulangemisel, ja inimõiguste volinik leiab, et see ei ole kohane, et peaks ikkagi tegema igal korral individuaalse otsuse. Teda toetas ka Kari Käsper ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti esindajana. Tema täpselt samamoodi väitis, et sellega rikutakse rängalt rahvusvahelist õigust ja ka neid konventsioone, mis keelavad inimese tagasisaatmise riiki, kus tema elu võib olla ohus või kus teda võidakse piinata. Ta rõhutas, et varjupaigamenetlust peaks igal juhul lubama. Täpselt sama kinnitas ka Eero Janson, MTÜ Eesti Pagulasabi esindaja, kes oli samuti väga kriitiline, silmas pidades, et need pushback'id ei taga ikkagi pagulaste kaitset. Sama kinnitas Uljana Ponomarjova SA‑st Eesti Inimõiguste Keskus.

Härra Veiko Kommusaar ei nõustunud selle kriitikaga. Tõepoolest, kui võtta nüüd selle eelnõu tekst, siis on siin kirjutatud ju niimoodi, et massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras võib Politsei‑ ja Piirivalveamet ohu korral avalikule korrale või riigi julgeolekule saata ebaseaduslikult välispiiri ületanud välismaalase ilma lahkumisettekirjutust või sisenemiskeelu otsust tegemata tagasi välisriiki, kust ta Eestisse saabus, kui välismaalasel oli võimalik Eestisse siseneda välispiiri ületamiseks avatud piiripunkti kaudu.

Siin on terve rida asjaolusid, mis peavad olema kokku langenud: see peab olema massiline, peab olema välja kuulutatud hädaolukord, peab olema oht avalikule korrale ja julgeolekule, piiri peab olema ületatud sellest kohast, kus ei saa esitada rahvusvahelise kaitse taotlusi. Teadupärast on riigid määranud need piiripunktid – Eesti puhul puudutab see idapiiri –, kus on võimalik rahvusvahelise kaitse taotlusi esitada. Kui kogu see tegevus – see oli ka eelnõu esimesel lugemisel –, kui kogu see massiline siseränne toimub läbi selle piiripunkti, kus on võimalik ka rahvusvahelise kaitse taotlusi esitada, siis tegelikult seal rangelt võttes see pushback ei ole lubatud. Nii et siin on terve rida kriteeriume, mis peavad olema täidetud juhul, kui üleüldse selline pushback võiks teoks saada.

Teine on see, mida ma komisjoni esimehena ka rõhutasin, et ilmselgelt on see eelnõu ajendatud Valgevene hübriidrünnakust, mahitatuna kindlasti ka Venemaa poolt, Poola ja Leedu piiril. See on ilmselt signaal, et meie seadustik ei võimalda adekvaatselt sellistele olukordadele reageerida. Seetõttu ma leian, et see eelnõu, vaatamata sellele kriitikale, mida mitmed inimesed, kellele ma eespool viitasin, selle eelnõu kohta on teinud, on ikkagi väga päevakohane. Me teame väga hästi, et neid konventsioone ja seda liberaalsust tihtipeale ka kuritarvitatakse totalitaarriikide poolt, kasutatakse ära seda liberaalset käitumist. Nii et selles mõttes, kui ikkagi on tegemist ohuga avalikule korrale või Eesti riigi julgeolekule, siis ma leian, et igal juhul peab Eesti riigil olema õigus käituda nii, nagu selles eelnõus on välja toodud. 

Oluline on see, mida ma tahaksin rõhutada nendele inimestele, kes on olnud väga kriitilised selle eelnõu suhtes, pushback'i suhtes, et jäävad kehtima ikkagi seaduse järgmised sätted. Esiteks, Politsei‑ ja Piirivalveamet võib välismaalase Eestisse lubada humaansetel kaalutlustel. Nii et ka see kehtib pushback'i puhul, et kui tõepoolest on selline massiline sisseränne, ebaseaduslik sisseränne, aga mõne inimese puhul on see [kaalutlus] selgelt eristatav, siis tegelikult selline õigus on olemas. Veel on sees § 910 lõige 2: välismaalase tagasisaatmisel peab Politsei‑ ja Piirivalveamet arvestama väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse §‑ga 171. Siin on öeldud, et välismaalast ei tohi välja saata riiki, kuhu väljasaatmine võib välismaalase suhtes kaasa tuua inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 3, ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis‑ ja karistamisviiside vastase konventsiooni artiklis 3 nimetatud tagajärje või surmanuhtluse kohaldamise. Tegelikult see säte kehtib ka selle pushback'i puhul.

Seetõttu ma leian, et jah, ühest küljest me peame olema humaansed, aga on kindlasti võimalik ette kujutada ka selliseid – ma loodan, et küll ainult teoorias – olukordi, kus tõepoolest on tegemist ohuga Eesti avalikule korrale ja julgeolekule. Siis peavad meil olema adekvaatsed meetmed, kuidas sellele reageerida. Selleks tegelikult see seaduseelnõu heakskiitmine parlamendis ongi vajalik.

Komisjon tegi lõpuks menetluslikud otsused. Võtta eelnõu täiskogu päevakorda 8. juunil 2022. Poolt 4: Toomas Kivimägi, Tõnis Mölder, Marko Torm ja Aivar Viidik. Vastu 1: Eduard Odinets. Erapooletuid 0. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Poolt 4: Toomas Kivimägi, Tõnis Mölder, Marko Torm ja Aivar Viidik. Vastu 1: Eduard Odinets. Erapooletuid 0. Kolmandaks, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15. juunil 2022. Poolt 4: Toomas Kivimägi, Tõnis Mölder, Marko Torm ja Aivar Viidik. Vastu 1: Eduard Odinets. Erapooletuid 0. Kuna oli tegemist kahe eelnõu ühendamisega, pidi komisjon tegema uue otsuse komisjoni esindaja määramiseks. Sinna sai küll kirja selliselt, et määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Mart Võrklaev. See otsus oli konsensuslik. Nii et need neli menetluslikku otsust komisjon tegi. Aitäh!

18:35 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimusi ei näe. On võimalus läbirääkimisteks, seda soovi ka ei näe. Sulgen läbirääkimised. On üks muudatusettepanek. Muudatusettepanek on tulnud põhiseaduskomisjonilt endalt ja põhiseaduskomisjon on seda arvestanud täielikult. Oleme vaadanud läbi muudatusettepanekud ka selle eelnõu juurde. Nagu just kuulsime, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 630 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


21. 18:36 Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (619 SE) teine lugemine

18:36 Aseesimees Martin Helme

Tänane põhisündmus: päevakorrapunkt nr 21, Riigikogu liikmete Jaanus Karilaidi, Jüri Ratase, Marika Tuus-Lauli, Maria Jufereva-Skuratovski, Peter Rahneli, Mihhail Stalnuhhini, Oudekki Loone, Andrei Korobeiniku, Natalia Malleuse, Siret Kotka, Igor Kravtšenko, Aadu Musta, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Tõnis Möldri, Kalle Grünthali, Riho Breiveli, Kert Kingo, Alar Lanemani, Jaak Valge, Urmas Reitelmanni, Uno Kaskpeiti, Martin Helme, Rene Koka, Anneli Oti, Marek Jürgensoni, Kaido Höövelsoni, Helmen Küti, Tarmo Tamme, Mart Helme, Sven Sesteri, Helir-Valdor Seederi, Üllar Saaremäe, Aivar Koka, Priit Sibula, Lauri Läänemetsa, Heljo Pikhofi, Jaak Juske, Eduard Odinetsi, Raimond Kaljulaidi, Riina Sikkuti, Viktor Vassiljevi, Enn Eesmaa, Kersti Sarapuu, Helle-Moonika Helme, Tarmo Kruusimäe, Raivo Tamme, Martin Repinski, Dmitri Dmitrijevi, Mailis Repsi, Urmas Reinsalu, Heiki Hepneri, Andres Metsoja, Mihhail Korbi ja Marko Šorini algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu 619. Eelnõu on teisel lugemisel ja ettekandjaks on sotsiaalkomisjoni esindaja Tõnis Mölder. Palun, Tõnis. Oi, Jürgen Ligil on protseduuriline. Vabandust!

18:38 Jürgen Ligi

Jah, täiesti protseduuriline. Mulle hakkas kõrva, kuidas Jüri Ratas luges ette mitu eelnõu, mida ei saa siin lugeda, kuna on teatud protseduurireegleid rikutud, paberid ei ole jõudnud saali. See ei ole kaugeltki kõige tähtsam protseduur. Kindlasti ka selle eelnõu puhul on kogumis olulisemalt rikutud protseduurireegleid ja head nahka sellest ei tule. Mul on arvamus, et Riigikogu tervise huvides me võiks siiski katsetada olukorra parandamist. Öelge, kas praegu kehtivas kodukorras on veel ka selline punkt – eelmises oli või algses oli –, et lugemist saab katkestada enne muudatusettepanekute hääletamist? Vanasti oli selline punkt.

18:39 Aseesimees Martin Helme

Lugemist ei saa praegu katkestada muud moodi kui põhikomisjoni ettepanekul või algatajate ettepanekul. Aga sellist ettepanekut ei ole. Ja kui me hääletama hakkame, siis enam katkestada ei saa. Praeguse kodukorra järgi, kui me hakkame eelnõu menetlema, siis me enam katkestada ei saa. Jaa, palun, Jürgen Ligi!

18:39 Jürgen Ligi

Jah, aga täpne küsimus oli, kas selline võimalus enne hääletamisi üldse on. Äkki annaks võimaluse fraktsioonidel seda arutada ja võtaks väikese vaheaja. See ei ole kindlasti kõige tühjem vaheaeg sel juhul.

18:39 Aseesimees Martin Helme

Meie praegu kehtiv kodukord – § 107 lõige 3 – ütleb niimoodi: eelnõu teise lugemise võib katkestada üksnes pärast muudatusettepanekute hääletamist. Nii et seda võimalust meil üldse praegu ei ole. Kui see oli küsimus. Nii, nüüd palun, Tõnis Mölder!

18:40 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Tundub, et tõesti päevakord läheb põnevamaks, sest üle mitme aja tuli siia saali üle kümne Riigikogu liikme. Muidu ma vaatasin, et ainult paar tükki olid saalis, ja tundus, et need eelmised teemad polnud nii paeluvad kui see Riigikogu liikmete algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ja komisjonipoolne ettekandja olen tõesti mina.

Kokku toimus meil selle aja jooksul neli komisjoni istungit. Esimene istung oli neljapäeval, 2. juunil, kus me arutasime seda situatsiooni, mis oli tekkinud. Alustuseks tuleb ära markeerida seda, et kui istungi juhataja luges ette kõik nende toredate [inimeste] nimed, kes on selle eelnõu algatamise taga, siis minu meelest stenogrammi huvides on väga tähtis see, et ma loeksin ka ette nende [inimeste] nimed, kes siis on otsustanud loobuda selle eelnõu toetamisest. Need on Lauri Läänemets, Helmen Kütt, Eduard Odinets, Riina Sikkut, Heljo Pikhof ja Jaak Juske. Nemad on need, kes on ennast tagandanud või oma allkirja tagasi võtnud sellelt minu arvates väga healt eelnõult. Ja nad tegid seda 1. juunil, lastekaitsepäeval.

Aga neljapäeval, 2. juunil oli meil siis tõesti komisjonis selle punkti arutelu. Kõigepealt arutasime selle üle, milline on see kaasamise formaat, mismoodi me menetleme neid ligemale paari tuhandet [ettepanekut]. Sellel hetkel oli meil teadmine, et tegemist on paari tuhande muudatusettepanekuga, ja kuidas me neid siis menetleme. Meil toimus komisjonis terve rida arutelusid, mis puudutasid seda, milline näeb välja komisjoni töö, ja oli pikk arutelu selle üle, kuidas ja milliseid praktikaid on erinevad komisjonid kasutanud muudatusettepanekute grupeerimisel või rühmitamisel. Siin me võtsime komisjonis väga palju malli eelkõige lisaeelarve menetlemisest rahanduskomisjonis, kui ka tehti sadu, kui mitte tuhandeid muudatusettepanekuid. Ma ei mäleta, pean tõesti tunnistama, et oleks ühele eelnõule esitatud 2000 muudatusettepanekut. Meil oli ka arutelu selle üle, kas saab olla üldse realistlik ja võimalik, et kui ühe eelnõu kohta esitatakse 2000 muudatusettepanekut, siis on tegemist sisuliste muudatusettepanekutega, või on tegemist meelega tehtud muudatusettepanekutega ehk obstruktsiooniga, et peatada parlamendi töö.

Me fikseerisime ka selle, et kõikidele, kes kutse said ja kes tahtsid oma muudatusettepanekuid tutvustada, anti võimalus seda teha. Paljud jätsid selle võimaluse kasutamata just nimelt sellel neljapäevasel päeval, viidates sellele, et parlamendi liige on broneerinud endale töö kusagil mujal. Siin ma küll saan öelda sotsiaalkomisjoni seisukoha, mis meil selle arutelu käigus tekkis, et parlamendi liikme esmane töö peaks olema ikkagi parlamenditööga seotud ja kui kellelgi on soov täita mingeid teistsuguseid ülesandeid, siis kahtlemata see ei ole välistatud, aga seda ei saa teha parlamenditöö arvel.

Seejärel liikusime edasi hääletusega, et kutsuda [selle obstruktsiooni tõttu] kokku mõni aeg hiljem, paari tunni pärast siis, [uus komisjoni istung]. Ma nimetaks ikka, ka need komisjoni istungid olid suhteliselt obstruktsioonilaadsed. Väga keeruline on kõike seda protokollida, kui inimesed räägivad minuteid ja minuteid läbisegi, kõikidel on mikrofonid lahti. Kahtlemata selles mõttes selle protokolli kvaliteet hea ei ole. Ja me otsustasime siis kokku kutsuda kell 16.05 uue komisjoni istungi.

Ja siis oli niimoodi, et komisjon ise soovis [esitada] ühe muudatusettepaneku, mida ma saan hiljem tutvustada, veel olid laekunud mõned muudatusettepanekud, mis on minu meelest sisulised, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, ja siis oli esitatud 1657 muudatusettepanekut Reformierakonna fraktsiooni poolt. Ja nagu ma ütlesin, meil oli komisjonis ka arutelu, kas selline hulk on [esitatud sooviga] peatada parlamendi töö või tegemist on sisuliste muudatusettepanekutega. Me jõudsime arusaamisele, et tegemist ei ole sisuliste muudatusettepanekutega, aga ometigi nad jõuavad kõik siia saali ja nende kohta on võimalik parlamendi suurel saalil oma arvamust avaldada. Siis leppisime kokku ka selle, et tõesti, kaasatutel on võimalik esineda 3–5‑minutilise ettekandega. Seda ka tehti. Ja lisaks oli kõigil muudatusettepanekute esitajatel, kes olid sellel hetkel kohal, võimalik esineda kuni 2‑minutilise sõnavõtuga.

Hillar Petersen Sihtasutusest Pere Sihtkapital tegi meile ülevaate oma seisukohtadest ja ettepanekutest. Lühidalt öeldes olid tema ja tema esindatav organisatsioon väga positiivselt meelestatud selle eelnõu suhtes. Ta nägi selles mitut olulist asja, ma tooksin lühidalt need välja. Esimene oli see, et kõikide laste toetus võrdsustataks ehk tõstetaks nii esimese kui teise lapse toetus võrdsele tasemele kolmanda või enama lapsega ehk 100 eurole. Teine positiivne nihe, mille tema välja tõi, on lasterikaste perede toetuse tõus ehk siis, et kui peres kasvab kolm kuni kuus last, siis see toetus tõuseb tänavu 300 eurolt 700 eurole, ja kui peres kasvab lapsi enam kui kuus, siis see tõuseb tänaselt 400 eurolt 900 eurole. Mis oli tema poolt veel eraldi välja toodud ja mida minagi isiklikult arvan ja milles ka komisjoni arutelude käigus jõuti lahendusele, on see, et tõesti väga selline suur ja põhimõtteline muutus lisaks numbrite muutusele on see, mis puudutab just nimelt lasterikaste perede toetuse indekseerimist. See on hoopis teistsugune lähenemine lapsetoetustele ja lasterikka pere toetusele kui praegu. Ja teine on see, et me rakendame tõesti seda süsteemi, et kui laps on kas saanud 16‑aastaseks ja lõpetab õpingud või õpib edasi kuni 19. eluaastani, siis on perel võimalik saada temagi eest lasterikka pere toetust ja hiljem, kui ta saab sellest vanusepiirist välja või lõpetab õpingud, siis lasterikka pere sissetulek väheneb ühe kolmandiku võrra. Ehk siis me oleme muutnud selle süsteemi oluliselt sujuvamaks. See oli kaasatava poolt selline lühike ülevaade.

Seejärel me läksime selle juurde, mis puudutas muudatusettepanekute tutvustamist. Ja tõesti ma juhiksin tähelepanu sellele, mis olid komisjonipoolsed muudatusettepanekud, mida komisjon ka toetas. Kõiki neid teisi toredaid muudatusettepanekuid ma ei hakka siin ükshaaval ette lugema, aga oluline on see, et komisjoni ettepanek on tõsta lastetoetus seniselt 60 eurolt 100 eurole. Teine ettepanek oli tõsta üksikvanema toetus 19 eurolt ja 18 sendilt 40 eurole. Siin on lihtsalt suure saali huvides vaja ära täpsustada, et kui esialgu oli komisjonil plaanis seda käsitleda just nimelt ühe muudatusettepanekuna, siis komisjon oma menetluse käigus otsustas selle muudatusettepaneku tõsta eraldi ettepanekuks. Ja tegelikult oli näha, et parteideülese toetuse sai oluliselt suurem summa, kui oli eelnõu algatajate soov.

Kolmas ettepanek puudutas mitmikke, kellele soovitakse maksta lasterikaste perede toetust pikemat aega, kui tänane seadus ette näeb. Ehk siis me oleme tõstnud just nimelt mitmikud lasterikaste perede toetuse süsteemis kõrgemale ja seadnud nende puhul vanuselise piiri, mis ei ole seotud õppimisega, ehk siis kuni 21. eluaastani. Mõte on tõesti see, et muidu lapsed kasvavad lasterikastes peredes nii, et nende vanusevahed on erinevad ja siis toimub see [toetuse] vähenemine proportsionaalselt, kuni kõige noorem laps saab täisealiseks. Mitmike puhul, näiteks kolmikute puhul ei tohi see hüpe olla selline, et terve pere kaotab lasterikaste perede sissetulekus palju, sest mitmikud saavad üheaegselt 16 või lõpetavad õpingud, saanud 19-aastaseks. Me andsime neile puhveraja kuni 21. eluaastani. See on täiesti uus lähenemine, võrreldes täna kehtiva regulatsiooniga.

Neljas ja viies ettepanek puudutavad lasterikka pere toetust. Nii nagu ma ütlesin, esimene ettepanek on tõsta tänane 300 eurot 700 eurole, mis puudutab 3–6-lapselisi peresid, ja sealt edasi tõsta 400 eurolt 900-le need lasterikka pere toetused, mis puudutavad enamaid lapsi. Kuues ettepanek on lapse 16-aastaseks saamisel ja õppimise lõpetamisel vähendada lasterikka pere toetust ühe kolmandiku võrra või kui laps jätkab õpinguid kuni 19-aastaseks saamiseni, lõpetada toetuse maksmine õppeaasta lõppedes. Ehk siis veel kord, see on proportsionaalne vähenemine, mis on minu meelest väga selge ja tugev eelis võrreldes tänase süsteemiga. Kui täna laps saab täisealiseks või lõpetab õpingud, siis perel automaatselt kaob lasterikka pere toetus ära. Samal ajal me ju teame, et lapse sünnipäeva järgselt pere sissetulekud ei tõuse kuidagi ja kulutused ei lange automaatselt. Ilmselgelt läheb veel jupp aega, enne kui laps saab oma elu peale ja võib-olla seda peret sellisel kujul enam toetama ei pea.

Ja mis on olnud tegelikult eelnõu algatajate üks suur soov: tegemist ei ole ikkagi, veel kord, konkreetselt mitte lapsega seotud toetusega, vaid ikkagi toetusega perele, perele, kes on võtnud eesmärgiks [aidata] Eesti rahvastiku [suurenemisele] kaasa, kes on tõesti aidanud selles suunas liikuda, et peredesse sünniks kolm või enam last. Me oleme selle piiri ühiskonnas kokku leppinud, me ütleme, et lasterikas pere on alates kolmandast lapsest. See on tänases süsteemis kehtiv ja seda me tõesti ei ole soovinud muuta. Ja ma arvan, et see on oluline arusaamine, et kui lapsetoetus on mõeldud eelkõige lapsele, siis lasterikka pere toetus on mõeldud just nimelt lasterikkale perele.

Nüüd muudatusettepanek, mis on ka oluline ja mis tasub ära markeerida. Kahju, et siin osa ridu saalis on väga hõredad, sest minu meelest see on hästi oluline punkt. Oluline on kindlasti see, et me oleme täna kokku leppinud, et toetuste tõus rakendub 1. jaanuaril 2023 ehk siis kohe käesoleva aasta lõpust. Aga mis puudutab seda süsteemi "üks kolmandik, üks kolmandik vähendamine", siis selle puhul me liigume sinnapoole, et see rakendatakse 1. juunil 2023 ehk järgmise aasta lastekaitsepäeval. Miks nii? SKA, ministeerium ja tegelikult ka tänane minister on tunnistanud seda, et selle süsteemi rakendamine on päris problemaatiline. See nõuab infotehnoloogilisi lahendusi, see nõuab aega ja ressurssi, ja meile tundus, saanud ka ministeeriumilt sellist tuge ja abi, et tänaste arvutuste kohaselt võiks see olla tehtav 1. juuniks aastal 2023.

Aga miks ma ütlen, et see on oluline, kui samal ajal minister meile kirjutas, et tema seda eelnõu ei toeta? See, miks ta seda ei toeta, jääb mulle muidugi arusaamatuks, aga ta ühe argumendina tõi ka selle välja, et seda eelnõu tuleks menetleda koos järgmise aasta riigieelarvega ehk sügisel. Aga veel kord: kes oskab matemaatikat, see saab aru, et kui me alles sügisel võtame vastu need sisulised otsused, siis seda hiljem kolme, nelja või viie kuu võrra saame me liikuda selle süsteemi juurde. Sest tõesti IT-arendused circa üks aasta võtavad aega.

Komisjoni istungi lõppedes otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 8. juunil ehk siis tänasel päeval. Ettepanek oli, et kui teine lugemine lõpetatakse, siis võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15. juunil. Ja selle üle oli ka hääletus.

Siis liikusime edasi ja toimusid taas kord muudatusettepanekute arutelud. Siin ma tooksin eraldi esile Sotsiaaldemokraatliku Erakonna muudatusettepanekud. Neid oli kokku neli, kui mu mälu mind ei peta. Esimene puudutab numeratsiooni ja on sõnastatud nii, et põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv või Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta lapsel on õigus lapsetoetusele kuni 21-aastaseks saamiseni. Ja kui laps saab 21-aastaseks, makstakse toetust jooksva õppeaasta või täienduskursuse lõpuni. Teine muudatusettepanek oli, et üksikvanema lapse toetuse suurus oleks võrdne lapsetoetuse suurusega ehk tõsta see 100 euroni. Järgmine muudatusettepanek oli jätta välja, et lasterikka pere toetust makstakse täies ulatuses seni, kuni peres kasvab kolm alaealist last, ehk kaotada ära see "üks kolmandik, üks kolmandik, üks kolmandik" süsteem. Ja neljas punkt puudutab indekseerimist. Praeguses eelnõus on kirjas, et me soovime just nimelt lasterikka pere toetust indekseerida, aga sotsiaaldemokraadid leiavad, et indekseerida tuleks lapsetoetust ja üksikvanema toetust. Eks siit võib ka välja lugeda selle, kust need arusaamised selle eelnõu algatamisel ja lõpuks ka menetlemisel on eraldi jooksnud. See on lühike ülevaade Sotsiaaldemokraatliku Erakonna muudatusettepanekutest.

Nüüd sellest, mis puudutab Reformierakonna obstruktsiooni. Ma tean, et komisjoni liikmena ma ei tohiks seda hinnangut anda, aga komisjonis see sõna kõlas päris mitmeid kordi. Ma ikkagi täna Reformierakonna muudatusettepanekuid ei hakka ette lugema. Tuleb tunnistada, et paljude ettepanekute puhul ei ole tegu sisuliste ettepanekutega ja need ka siia suurde saali ei jõudnud. Selle üle meil oli ka komisjonis pikk vaidlus, sest need [ettepanekud] puudutasid tõesti seda, et me tahaksime hakata juba käesoleva aasta riigieelarvet muutma. Aga siin tuleb kahjuks aru saada, milline on hetkeolukord ja kuidas käib meil parlamendis riigieelarve menetlemine ja kuidas käib teiste seaduste eelnõude menetlemine. Ma arvan, et see oli üks põhilisi vaidluskohti ja [põhjus], miks me tegelikult ligemale 400 muudatusettepanekut ei arvestanud. Ja see oli tõesti ka selline arutelu, kuhu olid kaasatud Riigikogu Kantselei juristid. Ja me hääletasime läbi ka need muudatusettepanekud. Reformierakonna liikmete muudatusettepanekute paketi otsustas komisjon jätta arvestamata. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmete tehtud ettepanekuid hääletasime ka grupiti, otsus oli jätta arvestamata.

Ja siis jõudsime sellisesse toredasse päeva nagu esmaspäev ja siin, head ametikaaslased, ma pean tõesti tunnistama, et ma sellel protokollil väga pikalt ei peatu. See, milliseks kujundati tööõhkkond Riigikogu sotsiaalkomisjonis, oli ikkagi ääretult kahetsusväärne. Ma olen näinud erinevaid obstruktsiooni versioone ka Riigikogu selles koosseisus ja mulle meenub tõesti erinevaid hetki, kus on tehtud obstruktsiooni. Ma saan sellest aru. Aga käitutud on üksteise suhtes lugupidavalt. Ma pean tõesti tunnistama, et see, mis toimus meil esmaspäeval Riigikogu sotsiaalkomisjonis, see ületas igasugused piirid [suhtumises] teistesse kolleegidesse. Seal tõsteti häält üksteise peale, seal solvati üksteist. Inimesed käisid uksest sisse-välja, nii nagu jumal juhatas. Vahepeal oli raske aru saada, kes keda asendab, sest inimesed ei tahtnud komisjoni esimehega ja ametnikega koostööd teha. Ja mis seal salata, vahepeal, kui inimestele sõna ei antud, pandi sellest hoolimata oma mikrofonid sisse, räägiti läbisegi. Nii et ma [ütlen] veel kord, et ma olen südamest tänulik kõigile ametnikele, kes üritasid aidata kaasa sellele, et sünniks mingigi komisjoni protokoll. Täna on see valmis, kindlasti vormistatakse see ära, aga see on olnud tohutu peavalu kõikidele.

Mis on oluline? Oluline on see, et arvestati, nii nagu ma ütlesin, sotsiaalkomisjoni muudatusettepanekuid täielikult – see puudutab esimest paketti –, ja arvestati ka seda muudatusettepanekut, mis puudutab üksikvanema toetuse kasvu 19 eurolt ja 18 sendilt 40 eurole.

Nii. Ja siis, nagu te teate, toimus meil veel lisaks sellele ... Vabandust, vahepeal oli ka üks oluline otsus, et me otsustasime teise lugemise lõpetada komisjoni poolt, aga ma ei ole kindel, et kõik komisjoni liikmed sellest ühtemoodi aru said, sest tõesti see häälte toon oli selleks hetkeks läinud komisjonis ääretult kõrgeks. Ja vahepeal toimus just nimelt Riigikogu istungi vaheajal – kes mäletab, esmaspäeval võttis Riigikogu esimees siin vaheaja – sotsiaalkomisjoni erakorraline istung, kus me andsime komisjoni esimehele volituse dokumentide kinnitamiseks. Ja ka seal toimus hääletus ning hääletuse tulemusena ta selle volituse ka sai.

See on lühidalt selline ülevaade. Veel kord, ma tahan rõhutada, et kahjuks sellist praktikat, kus komisjoni töö sellisel määral halvatakse, minu silmad ei ole näinud. Aga noh, pole midagi teha. Eks need, kes seda tegid, teavad ise paremini, mis see eesmärk on olnud. Jätkuvalt mina arvan, et tegemist on eelnõuga, mis oleks võinud saada suure saali absoluutse enamuse toetuse, aga paraku me oleme näinud nii esimese lugemise vahel kui ka kõikides teistes formaatides seda, et on olemas fraktsioone, erakondi ja Riigikogu liikmeid, kes ei toeta just nimelt lapsetoetuste tõstmist ja ka perehüvitiste seaduse muutmist. Aitäh!

19:00 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Nüüd on küsimuste voor. Marko Šorin, palun!

19:00 Marko Šorin

Tänan, juhataja! Hea ettekandja! Kõik selle eelnõu ümber on tekitanud sellise jutumärkides vahu, et sellest eelnõust enam ühiskond eriti ei räägi ega arutle. Selle tõttu oleks vaja võib-olla korra need asjad veel üle käia. Võib-olla annaksite vastuse, miks seda teise ja esimese lapse toetust on vaja tõsta.

19:00 Tõnis Mölder

Aitäh! Veel kord, eks meie soov on tõesti see, et kõik lapsed oleksid riigile ühtemoodi armsad, ja nad ju tegelikult ka on. Sellest on ju pikki aastaid räägitud, et kõikide laste toetus võiks olla võrdne. Jah, me teame, et erinevad uuringud näitavad seda, et tõesti, kui laste arv peres on kolm või enam, siis pere kulutused tõusevad olulisel määral. Samal ajal me näeme seda, et esimese ja teise lapse puhul tegelikult need kulutused on ka täiesti olemas, lihtsalt kolmanda lapse lisandumisel need hüppeliselt kasvavad. Selle tõttu on riik otsustanud maksta lasterikka pere toetust nendele peredele. Aga lapsetoetus on mõeldud selleks, et tõesti laps saaks tema eluks või elukeskkonnaks vajalikud sotsiaalsed tagatised riigilt kätte. Kindlasti ka lapse vanemad panustavad tema kasvatamisse. Ja muidugi on oluline siin ära märkida, et kui me ei tõstaks esimese ja teise lapse toetust, siis ega kuidagi sinna kolmanda lapseni ka ei jõutaks. Ikka tuleb alustada esimesest ja teisest ja alles siis saab hakata seda kolmandat last tegema.

19:01 Aseesimees Martin Helme

Taavi Aas, palun!

19:01 Taavi Aas

Aitäh, hea eesistuja! Minu esimene sõnavõtt siis ka siitpoolt seda saali vaadates. Ja mul on hea meel selle üle, et ma ei peagi esitama mingisugust norivat küsimust, vaid saan hoopis ettekandjat kiita südikuse eest selle punkti menetlemisel ja soovida seda, et eelnõu võimalikult kiiresti vastu võetakse.

19:02 Tõnis Mölder

Aitäh! No mina ka tõesti soovin, et see eelnõu kiiresti vastu võetakse. Samas ma pean head kolleegi selles mõttes kurvastama, et vaat mina ei saa aru, mis toimub. Ka sotsiaalkomisjoni istung ju tegelikult näitas seda, et meil on väga selge eriarvamus parlamendis olemas just nimelt lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse puhul. Mina eeldasin ja arvasin, et see on küsimus, milles kõik viis fraktsiooni, kes parlamenti kuuluvad, ja ka fraktsioonitud saadikud suudavad omavahel kokku leppida ja tehakse meelsasti koostööd. Paraku tuleb välja, et see ei õnnestunud.

Nii nagu ma ütlesin, üks fraktsioon ehk Reformierakond on otsustanud selle eelnõu vastuvõtmist pidurdada obstruktsiooniga, panna kogu parlamendi töö seisma. See tähendab ilmselgelt seda, et lastetoetusi puudutava eelnõu menetlemine saab olema järgmiste nädalate põhitemaatika siin Riigikogu suures saalis. Aga nii nagu ma olen avalikult öelnud ja tegelikult ka komisjonis seda väljendanud, minu palve Reformierakonna saadikutele on olnud, et nad tõsiselt kaaluksid nende muudatusettepanekute tagasivõtmist. Kogu arutelu formaat [pidi] eelnõu algatajate arvates olema selline, et tõesti püütakse leida võimalikult suur ühisosa kõikide fraktsioonide vahel. Paraku tuleb tunnistada, et kui tahet ei ole, siis seda ühisosa ei ole võimalik leida. Nii on see läinud. Aga kui me näeme, et eelnõu algatamise hetkest on paljud Riigikogu liikmed niimoodi riburadapidi ära kukkunud, siis mina küll siiralt usun ja loodan, et need, kes tänaseks alles on jäänud, on valmis selle obstruktsiooni vastu võitlema niimoodi, et Eesti lastel ja peredel läheks elu paremaks.

19:04 Aseesimees Martin Helme

Toomas Kivimägi, palun!

19:04 Toomas Kivimägi

Aitäh, härra juhataja! Ma loodan, et mul on mõnevõrra sisukam küsimus. Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 99 annab muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme päeva. Möönan, et seal on ka säte, et juhtivkomisjoni ettepanekul võib Riigikogu esimees määrata teistsuguse muudatusettepanekute esitamise tähtaja. Mina väga lootsin, et selle eelnõu puhul, mis võtab kohustusi rohkem kui 240 miljoni eest, antakse pikem muudatusettepanekute esitamise tähtaeg, kui on see kümme. Paraku üllatus-üllatus! Ka seda minu silmad, head kolleegid, ei ole varem näinud. Anti ainult poolteist päeva! 240 miljonit, ja poolteist päeva! Millega sotsiaalkomisjon on muudatusettepanekute tähtaja lühendamist rohkem kui viis korda põhjendanud? Ma loodan, et sa suudad protokollist välja võtta, mis on need argumendid. On väga loogiline, et seal juures on ka argumendid.

19:05 Tõnis Mölder

Aitäh! See arutelu, kus toimus muudatusettepanekute tähtaja määramine, toimus ikkagi komisjonis esimese lugemise ajal. See arutelu oli tõesti ja soov, nii nagu ma ütlesin, komisjoni ja parlamendi enamuse tahe oli selle eelnõuga liikuda võimalikult ruttu edasi, et see eelnõu saaks veel selle istungjärgu ajal vastu võetud. Nii nagu ma ütlesin, miks see on oluline: see on oluline selle tõttu, et tõesti teha ära need IT-alased arendused, et me saaksime seda süsteemi võimalikult valutult rakendada. Me ju keegi ei taha seda, et me võtame parlamendis vastu seaduse, anname peredele ja lastele lootuse, et me võtame selle eelnõu vastu, et lastetoetused tõusevad, et lasterikka pere toetused tõusevad, aga siis üks hetk teatame, et vabandust, meie e-tiiger magab ja me ei suuda selle arendusega hakkama saada. Nii et [soov] anda see kindlus oli [põhjus], miks meil see kiirus taga oli. Ja see oli komisjoni enamuse otsus.

Nüüd küsimus [sellest], mida te sissejuhatuseks [ütlesite]. Ma teeksin siia ühe repliigi. Noh, te ütlesite, et näed, ainult poolteist päeva muudatusettepanekuteks ja 240 miljonit. Ma ütleks niimoodi, et ma tegin väikse arvutuse, aga ma ütlen ausalt, ma ei ole hea peast arvutaja. Kui poolteise päevaga suutis Reformierakond teha 1500 muudatusettepanekut, no palju ta siis kümne päevaga oleks teinud!? Ma sain 15 000. Ma arvan, et see sisulisemaks ei oleks läinud. Aga nad isegi olid tublid.

Mis puudutab seda – teie küsimus oli seotud sellega –, et nii suur kohustus, 240 miljonit eurot, siis vaat see number on olnud alati selline, mis on [seotud] numbrimaagiaga. Meie teada, komisjoni info kohaselt on ikkagi see, et me räägime täna netokulust 200 miljonit eurot. See on see number, millega me oleme opereerinud ja mis tundub mõistlik number olevat. Samal ajal me ju teame seda, et meil kunagi oli selline tore valitsus, mis koosnes Keskerakonnast ja Reformierakonnast ja võttis vastu otsuse, mis minu meelest oli õige otsus – õige otsus oli! –, et antakse riigikaitsele juurde 400+ miljonit, 300+ miljonit. Aga ma tuletan meelde, et need arutelud ei jõudnud absoluutselt parlamenti ja siis ma ei kuulnud, et keegi oleks väga tugevalt kritiseerinud ja öelnud, et minnakse parlamendist mööda. Nii et ma arvan, et eks see on ka oluline, et meil oleks selline laiem [põhimõte], et kui me ühtesid seaduseelnõusid menetleme ühtemoodi, siis me ka kõiki teisi eelnõusid võiksime menetleda enam-vähem selles raamistikus. Nii et ma siin ka selles osas väga suurt katastroofi ei näe.

19:07 Aseesimees Martin Helme

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

19:07 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Te mainisite, et antud toetuse puhul on täiesti uus lähenemine indekseerimisele ja et see on hästi oluline. Kas te saaksite täpsustada, kuidas see hakkab suhestuma elukallidusega? Ja mis saab näiteks siis, kui indeks on negatiivne?

19:08 Tõnis Mölder

Nii nagu ma ütlesin, mis on kõige olulisem: et see saal ühtemoodi mõistaks, et tõesti indekseeritakse lasterikka pere toetust, mitte lapsetoetust. See ettepanek on ka muidugi suures saalis olemas ja kui parlamendi enamus seda tahab, on seda võimalik muuta. Aga eelnõu algatajate soov oli tõesti lasterikka pere toetust indekseerida. Ja tõesti, kui [indeksi] väärtus on väiksem kui üks, siis midagi ei muutu, aga kui see on [suurem], siis just nimelt lasterikka pere toetust indekseeritakse [võrreldes] baassummaga. Ehk siis lühidalt – toon näite –, kui lasterikka pere toetus näiteks kolme kuni kuue lapse puhul on 700 eurot ja on see indekseerimise periood, siis indekseeritakse just nimelt seda baassummat. Ehk siis tagatakse, ma arvan, see, et lasterikastel peredel on olemas tõesti see stabiilsuse, kindluse tunne. Me ju näeme, et kui majanduslik ebakindlus [kasvab], siis see lööb kõige valusamalt just nimelt peresid, kus kasvab palju lapsi. Me teame, et siis tuleb hakata pere eelarvet ringi [tegema]. Aga ilmselgelt me ju tahame, et meie lapsed kasvaksid võimalikult heas keskkonnas, et neile oleks tagatud tugev sotsiaalne turvatunne.

Ma arvan, see on see, miks me oleme läinud indekseerimise teed. Ja me tegelikult teame ju, et kõige suuremad kulud on just nimelt lasterikastel peredel, kusjuures isegi mitte ainult lasterikastel peredel, vaid üldse peredel, kus kasvavad lapsed. Need on seotud just nimelt toiduga, energeetikaga ja eluasemekuludega. Ja tegelikult, kui me näeme, et meil viimasel kuul oli hinnatõusu number ligemale 20%, siis see on kahtlemata oluline samm, et me aitame inimestel [hakkama saada] ja sõltumata sellest, milline on hinnatõus, kõik need toetused vaadatakse ka selles võtmes üle. Nii et see on kindlasti oluline.

19:10 Aseesimees Martin Helme

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

19:10 Maria Jufereva-Skuratovski

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Muu hulgas on kõlanud arvamus – kui ma ei eksi, see oli avaldatud sotsiaaldemokraatide poolt –, et suurpere hüvitis võib viia selleni, et naised ei ole motiveeritud enam tööle minema. Kas peate seda probleemiks ning kas olete nõus sellega, et laste kasvatamine on ka väga tõsine ja vastutusrikas töö ja peab olema igati väärtustatud meie ühiskonnas?

19:10 Tõnis Mölder

Aitäh! Siin on minu meelest kaks sellist olulist asja või [õigemini] kaks olulist ideed, mõtet, mitte asja. Kõigepealt esimene. Ma arvan, et ükski laps ei sünni siia ilma sellepärast, et makstakse kas lasterikka pere toetust või lapsetoetust. Raha pärast lapsi ei tehta. Küll aga on sotsiaalne turvatunne, riiklik kindlus, et tullakse peredele appi, see, mis loob tegelikult peres selle kindluse, et tõesti soovitakse saada lapsi, soovitakse saada aina enam ka kolmandaid lapsi. Me nägime ju, et kui me just nimelt lasterikaste perede toetuste süsteemi lõime, siis esimestel aastatel kolmandaid lapsi hakkas peredesse rohkem juurde sündima.

Minu meelest see on hästi oluline, et riik väärtustab peresid ja lapsi. Olgem ausad, kui me tahame, et meie iive oleks positiivne, et [püsiks] meie põhiseaduse vaim, et meie rahvas kestaks edasi põlvest põlve, siis seda ikka muudmoodi teha ei saa, kui ainult siia ilma lapsi sünnitades. Ja ma arvan, et see on oluline samm, et riik panustab sellesse.

Muidugi, mina ütlen ka, et lapsevanema amet – nimetame seda niimoodi, kui me tahame – on täiskohaga töökoht. Seda ei saa muudmoodi võtta. Aga ma ei võrdleks seda selles mõttes töökohaga, et muidugi peab emal olema riiklik garantii, turvatunne, kui ta tahab olla võimalikult kaua lapse või laste juures, oma pere juures, pere jaoks olemas. Ent samal ajal, kui ta soovib tööturule naasta, siis seda peab riik soodustama. Selle eelnõu eesmärk ei ole hakata noori lapsevanemaid tööturult eemale hoidma. Eelnõu eesmärk on see, et tõesti emad saaksid olla oma laste kõrval nii kaua kui vaja ja nad ei peaks esimesel võimalusel jooksma tööjõuturule, kui nad näevad, et pere eelarvesse on hakanud tekkima väga suured käärid ja miinus läheb nii suureks, et tõesti enam ots otsaga kokku ei tule. See on see põhimõte olnud. Veel kord: meie eesmärk ei ole hoida emasid tööturult eemal. 

19:12 Aseesimees Martin Helme

 Marika Tuus-Laul, palun! 

19:12 Marika Tuus-Laul

Aitäh! Tõnis, ma küsin väga lihtsalt. Mis sa arvad, miks on nüüd lastetoetused, nende tõstmine kutsunud esile sellised vaidlused, protestid ja tuhanded parandusettepanekud? See on ju nii humaanne. No kellele siis veel kui mitte lastele? Lapsed on meie tulevik. Mis sa arvad, mis see põhjus on? Kui me selles asjas kokku ei saa leppida, milles üldse siis parlament veel jõuaks kokkuleppele sinu arust?

19:13 Tõnis Mölder

Aitäh! No tegelikult me nägime ju seda, et eelnõu algatamisel oli see [kokkulepe] väga suur soov. Ja minu lootus, kui ma allkirja eelnõule algatamise mõttes andsin, oli ikkagi see, et me jõuame tervikuna selle saaliga ühtsele kokkuleppele. See ei ole eelnõu, kus tehakse poliitikat, vaid see on eelnõu, kus räägitakse sisust ja mõeldakse kaasa, kuidas Eestis oleks rohkem lapsi, [kuidas] sündimust tõsta, aidata meie peresid, kus täna on palju lapsi. Mulle tundus, et see ei saa olla see koht, kus toimub poliitiline võitlus. Paraku tuleb tunnistada – ma olen ka suhteliselt noor Riigikogu liige ja eks sain ka mina oma esimesed õppetunnid –, et kui on olemas tahe, siis suudetakse iga eelnõuga teha poliitikat ja, ütleme siis nii, vanker kraavi keerata.

Ja noh, ma ei salga, et ma tean ja näen, et ühel fraktsioonil, kes selle eelnõuga ei liitunud – ma mõtlen Reformierakonna fraktsiooni – ei olegi kunagi olnud tahet ja soovi seda eelnõu toetada. See võimalus on neil olnud korduvalt, aga nad ei ole seda tahet väljendanud. Miks ma seda julgen väita? Sest tegelikult sotsiaal[kaitse]minister Signe Riisalo, kes on ka nende erakonnast, on ju väljendanud täna seda, et tema seda eelnõu ei toeta. Ma arvan, et kui erakonna minister ei toeta, siis seda [saab] tegelikult laiendada kogu sellele erakonnale ja fraktsioonile.

Aga miks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmed, kuus tükki, kelle nimed ma siin enne ette lugesin stenogrammi huvides, loobusid ja võtsid allkirja sellelt eelnõult tagasi? Noh, nende põhjendusi on olnud kaks, nagu ma olen kuulnud. Üks on jällegi poliitilist laadi. Veel kord: see jääb mulle raskesti mõistmatuks, sest selle eelnõu sisu ei ole teha poliitikat, selle eelnõu sisu on aidata lapsi ja peresid. Teine põhjendus oli tõesti see, et selles eelnõus ei ole sees üksikvanema toetust. Ometigi me tegelikult nägime, et sotsiaalkomisjonis hääletati see muudatusettepanek sisse, see on siin olemas. Seega see argument kukkus ära. Nii et taas kord oli minu hinnangul tegemist ainult poliitilise tahte puudumisega.

19:15 Aseesimees Martin Helme

Ülle Rajasalu, palun!

19:15 Ülle Rajasalu

Aitäh! Austatud esineja! Te ütlesite, et teile on paljud asjad arusaamatuks jäänud. Ma saan sellest aru, te oletegi liiga noor. Miks Reformierakond ei hakanud seda eelnõu toetama? Teil oli väga selge arusaam sellest, et me tahtsime lapsi toetada, aga hakata seda arutama eelarve raames, eelarvestrateegia raames, mitte pannes nagu hobused kapates ees minema. See ei ole riigimehelik. See on üks asi.

Teine asi on see ja minu küsimus puudutab seda, et te väitsite oma ettekandes, et kõik komisjonis viibinud isikud said kaitsta oma muudatusettepanekuid. See ei ole tõsi, ei saanud! Ma istusin seal kaks tundi ja mitte keegi ei küsinud, kas ma soovin seda kaitsta või mitte. Ma tõusin lõpuks püsti ja ütlesin, et palun hääletada seda suures saalis, sest te lõpetasite koosoleku ära ja mina oma ettepanekuid kaitsta ei saanud. Nii et te ei rääkinud päris tõtt.

19:16 Tõnis Mölder

Aitäh! Noh, vaat siin on meil tõest erinev arusaam. Aga ärme sellesse vaidlusesse lasku. Veel kord: mina sain sellest väga selgelt aru, et teil oli neljapäeval võimalus oma muudatusettepanekuid [selgitada]. Kui te ei soovinud seda teha, siis ega me ei saa ju vägisi kedagi sundida. See on nagu esimene asi, mis on minu meelest vaja ära klaarida.

 Ja teine. Minu meelest sellel esmaspäeval teil ei saanudki seda võimalust tekkida, sest tegelikult teie muudatusettepanekud olid juba osaliselt läbi hääletatud. Osaliselt oli komisjon muudatusettepanekuid hääletanud juba neljapäeval. Nii et noh, selles mõttes ...

Muidugi, oleks meil olnud konstruktiivne tööõhkkond, siis meil oleks tekkinud võimalus seda arutelu pidada. Aga ma tuletan meelde, proua Rajasalu, et teie enda fraktsioonikaaslased tekitasid ikkagi [võimatu] olukorra. Ma arvan, et pidu, kus noorem generatsioon tähistab 18-aastase sünnipäeva, on sihuke lapse magama paneku hetk võrreldes sellega, millist lärmi te suutsite sotsiaalkomisjonis tekitada. See meenutas tõsist rokk-kontserti, kus turvamehed on kõik reeglid ära unustanud. Nii et selles mõttes kiitus teile. Te suutsite komisjoni töö teha võimalikult raskeks. Ja nagu ma ütlesin, mina tänan omalt poolt ametnikke, kes suutsid [vaatamata] sellele, et te ei lasknud neil teha normaalset tööd, valmis teha ikkagi neli protokolli ja ma saan siin suures saalis teile neid komisjoni asju ette kanda.

Aga te vist ei kuulanud minu ettekannet ja te ütlesite, et teie tahate [seda teemat] arutada sügisel. Jumal hoidku, ei keela! Kui teie tahate seda arutada sügisel, arutage sügisel. Aga üks põhjus, miks on vaja see eelnõu praegu vastu võtta, on just nimelt seotud sellega, et me tahame seda [seadust] võimalikult varakult rakendada, ent IT-arenduste rakendamine võtab kusagil aasta aega aega. See tähendab seda, et kui me lükkaksime selle eelnõu menetlemise sügisesse, siis tekiks olukord, kus seadust oleks võimalik rakendada alles 1. jaanuarist 2024. Ja ma ei pea sellist ajagraafikut mõistlikuks. 

19:18 Aseesimees Martin Helme

Toomas Kivimägi, palun!

19:18 Toomas Kivimägi

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Nagu sa vihjasid, sinu rehkendus läkski metsa. Kui pooleteise päevaga 1500, siis kümne päevaga on tegelikult 10 000, mitte 15 000. Nii need rehkendused viltu lähevad ... 

19:19 Tõnis Mölder

Ma ütlesin, ma ei ole osav selles. 

19:19 Toomas Kivimägi

... ka [siis, kui jutt on] sadadest miljonitest. See selleks.

Teine võrdlus, mis ei olnud asjakohane, oli see, et sa viitasid Vabariigi Valitsuse otsusele, mis puudutas kaitsekulude kasvu üle 340 miljoni euro. Sa pidasid seda igati õigustatuks ja mina pean samuti. Aga, hea Tõnis, riigi eelarvestrateegia on Vabariigi Valitsuse pädevus, see ongi nende otsus, nad ei peagi sellega tulema parlamenti. Nagu ma siin alles [ütlesin], ta üksnes esitab selle parlamendile. Parlamendil, kas meile meeldib või mitte, ei ole riigi eelarvestrateegia [koostamisel] kaasarääkimise õigust. Ja peapõhjus, miks me ei saanud esitada [asjalikke] muudatusettepanekuid, on tõesti see poolteist päeva, mil oli aega seda teha. Me arutasime tõsiselt, et soovime neid esitada ja selle eelnõu korda teha, aga paraku pooleteise päevaga ei ole seda võimalik teha. Nii et see on põhietteheide lisaks sellele, et tõepoolest ka minul ei olnud võimalik kaitsta muudatusettepanekuid.

19:20 Tõnis Mölder

Aitäh! No tegelikult oli Reformierakonna fraktsioonil lisaks muudatusettepanekute tegemisele, mida Riigikogu kodu- ja töökord võimaldab, võimalus tegelikult selle eelnõu taha tulla ka hoopis varasemas faasis, kui eelnõu algatati või kui selle algatamise arutelud toimusid nii kahe toonase koalitsioonierakonna fraktsiooni vahel kui ka tegelikult terve Riigikogu fraktsioonide vahel, et näha, kas eelnõul oleks tõesti laiemat pinda. Ja ega ma ei oska sõnastada – see on küll tõesti minu viga, et ma ei oska sõnastada –, mis siis on need kolm asja, mida Reformierakond tahaks selles eelnõus muuta, et teha see paremaks. Mina ei ole aru saanud, mis siis on nende soov, mida võiks teha veel paremaks. Need ettepanekud, mida mina olen näinud, muudaksid ju eelnõu ainult halvemaks. Aga see on minu hinnang, või mitte minu hinnang, see on komisjoni enamuse hinnang. Nad ei toetanud teie muudatusettepanekute paketti.

Nüüd sellest, miks ma [viitasin] Vabariigi Valitsuse otsusele, mis puudutas kaitsekulusid. Ma olen jätkuvalt seda meelt, et see oli õige otsus, ja ma ei heida seda kordagi ette. Aga see ei olnud seotud ei riigieelarve otsusega ega ka riigi eelarvestrateegiat puudutava otsusega. See oli lihtsalt otsus, millega Vabariigi Valitsus võttis endale kohustusi 450 miljoni euro ulatuses. Mina arvan, et parlamentaarses riigis oleks võinud peaminister vähemalt siia tulla ja teha poliitilise ettekande parlamendisaalis, et teavitada, et vaat, selline otsus tuleb. Ma olen täiesti kindel, et selles küsimuses oleks küll parlament olnud ühtne ja keegi ei oleks obstruktsiooni rakendanud.

19:21 Aseesimees Martin Helme

Jürgen Ligi, palun!

19:21 Jürgen Ligi

Aitäh! See on lame ja labane, kuidas te tänitate kolleegide kallal ja püüate luua muljet, nagu oleks komisjonis toimunud midagi eriti roppu ja vägivaldset. Ei toimunud. Võiks isegi rohkem emotsioone olla komisjonides, aga seal ei toimunud midagi ekstraordinaarset peale selle, et rulliti üle ettepanekute tegijatest. Minul oli kümmekond sisulist ettepanekut, aga mulle ei antud võimalust neid esitada. Kust te võtate õiguse tänitada kolleegide kallal, nad nagu peaksid istuma kuskil Outlookis ja teadma, et tuleb mingisugune erakorraline komisjoni istung neljapäeval? Öelge, kust see tuleb. Mis see protseduur teie arvates on? Meil on neljapäeviti näiteks Tallinna volikogu [istung], on planeeritud kohtumised ja on fakt, et me ei ela Outlookis. Mis see protseduur on? Millal te meile saatsite selle kutse ja kuidas me pidime sellele reageerima? Palun seletage oma tänitamist.

19:22 Tõnis Mölder

Aitäh! Ei ole mina tänitanud. Ma üritasin lihtsalt kolleegidele meelde tuletada, mis on minu arusaamine sellest, milleks ikkagi parlamenti on tuldud. Minu arusaamine on see, et parlamenti on tuldud parlamendi tööd tegema. Kui on kellelgi soov osaleda mõne omavalitsuse volikogu töös, siis tänane riigi seadus lubab seda ja seda ei saa ette heita. Minu meelest on see väga hea, et parlamendi saadikud aitavad sisuliselt kaasa ka kohalike omavalitsuste tööle, ja minu meelest Tallinna Linnavolikogu on seeläbi saanud küll oluliselt sisulisema arutelu formaadi. Ja minu meelest, härra Ligi, teie sõnavõtud seal on olnud ääretult head. Aga veel kord ma ütlen, põhitöökoht saab olla ikkagi ainult parlament ja parlamendi tööga seotud.

Tulles nüüd selle [küsimuse] juurde – noh, vaat siin lähevad küll meie arvamused lahku, kui te ütlete, et see oli väga viisakas käitumine. Mina nii ei arva. Ütleme ausalt, siin protokollis õnneks neid sõnavõtte ei ole. Mul on siiralt kahju, et seda helifaili ei saaks avalikkusega jagada, sest see on ikka väga värvikas, oluliselt värvikam, kui tänases Eesti Ekspressis ära trükitud mõningad lindid. Aga ma mäletan seda, kui teie ise – need olid teie sõnad – ütlesite ühe oma kolleegi kohta, et te olete mööblitükk. Te käskisite mõningatel kolleegidel lihtsalt vait olla, kui nad uksest sisse tulid. Nii et ma ütlen veel kord: mina oleksin kolleegide suhtes oluliselt lugupidavam. Samas ma möönan, et ka minul ei pidanud närv vastu ja eks ka minu hääletoon sellel komisjoni istungil võib-olla tõusis, samuti komisjoni teistel liikmetel. Kohati läks ikka väga valjuks ja selles tööõhkkonnas oli väga raske keskenduda ja ka komisjoni ametnikel tööd teha. Ma veel kord ütlen, et mina küll vabandan komisjoni ametnike ees, et me nad sellisesse olukorda panime.

19:25 Aseesimees Martin Helme

Minu teada küll eelmise nädala neljapäeval oli sotsiaalkomisjoni [istung] täpselt tavalisel ajal, nagu kodukord ette nägi. (Saalist öeldakse midagi.) Helmen Kütt, palun!

19:25 Helmen Kütt

Austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma kõigepealt tahaksin ära õiendada selle, mida te väitsite Sotsiaaldemokraatliku Erakonna muudatusettepanekute kohta, et me välistasime lasterikka pere toetuse indekseerimise. Kui te loete seda ettepanekut, siis see [seisnes] selles, et lisati juurde lapsetoetuse ja üksikvanema toetuse indekseerimine. Mitte midagi ei võetud välja. Nii et palun see edaspidi õigesti esitada. Ka pensioni korral indekseeritakse mitte ainult vanaduspensioni, vaid ka rahvapensioni. Ja täpselt samuti võib teie väite peale [välja] tuua, et perede jaoks toit, [energia] ja eluasemekulud lähevad kallimaks ning need lähevad ka ühe ja kahe lapsega peredele kallimaks ja lapsetoetuse indekseerimine kindlasti tagaks parema majandusliku toimetuleku ka neile. Aga kahjuks seda komisjon ei toetanud. Olgu see stenogrammi huvides öeldud. Miks te seda ei toetanud, eks teie teate seda paremini.

19:26 Tõnis Mölder

Aitäh! Loen siis veel kord selle punkti stenogrammi huvides ette. Tõesti, neljas punkt siit protokollist puudutab indekseerimist ja oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt tehtud. Praeguses eelnõus on kirjas ainult lasterikka pere toetuse indekseerimine. Sotsiaaldemokraadid leiavad, et indekseerida tuleks ka – see sõna "ka" kadus minul siit vahelt ära – lapsetoetus ja üksikvanema toetus, mis tagab ka ühe‑ ja kahelapselistele peredele selle, et nad ei satu halvemasse olukorda võrreldes lasterikaste peredega.

Jaa, ma olen nõus, et ka selle üle võib arutada. Ja nii nagu ma ütlesin, see muudatusettepanek jõudis suurde saali, nagu ka kõik need teised muudatusettepanekud. Siin kolleegid heitsid ette, et nad ei saanud oma muudatusettepanekuid tutvustada – olge mureta, kui need olid sisulised ja head muudatusettepanekud, siis suurel saalil on alati võimalus nendest muudatusettepanekutest valida välja parimad ja neid toetada. Neid muudatusettepanekuid on võimalik panna hääletusele ja kui keegi tunneb, et ta ei ole jõudnud enese sees veel otsusele, siis on alati võimalik võtta ka kümneminutiline vaheaeg. Nii et need võimalused on olemas ja kui suur saal leiab, et peaks seda indekseerimise põhimõtet laiendama, siis minul isiklikult selle vastu midagi ei ole.

Aga veel kord: eelnõu algatajate soov oli indekseerida lasterikka pere toetust. See oli, veel kord, põhimõtteline eesmärk, et me läheme appi lasterikastele peredele. Muidugi, selle eelnõuga oleks võinud lahendada veel kümneid ja kümneid tõsiseid sotsiaalseid muresid või probleeme, mis Eesti ühiskonnas on. Aga seekord oli eelnõu algatajate kokkulepe, et fookus on see. Ja nii nagu ma ütlesin, selle eelnõu algatajate hulgast lahkusid mõned inimesed, võtsid oma allkirja tagasi. Miks nad seda tegid? Ei tea. Kas need põhjused võisidki olla selle ettepanekuga seotud? Ei oska hinnata.

19:28 Aseesimees Martin Helme

Timo Suslov, palun!

19:28 Timo Suslov

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on tõepoolest hea näha, nagu Taavi Aas siin ka ütles, et oli selline entusiastlik ettekanne. Ent ühtegi analüüsi selle eelnõu kohta tehtud ei ole. Kahju on mul aga sellest, et sellist kindlust ei olnud eestikeelse alushariduse eelnõu puhul, vaid hoopis vastupidi: osa keskerakondlasi lausa plaksutas, kui selle katkestamise poolt hääletati. Ma loodan, et see parandus saab siin ka ära tehtud. Aga tõepoolest, kahju.

Ent küsimus ka. Kuidas te üldse seda näete, oli see normaalne käitumine? Ma täitsa nagu olen Jürgen Ligiga ühte meelt, et jaa, võib-olla hääled sotskomisjonis olid mõnevõrra kõrged, kuna tõepoolest sõna ei antud. Ma olin [päevakorra]punkti 1 raames komisjonis oma tähelepanekuid esitamas, aga mitte kordagi sõna ei saanud. Mul oli väga selge põhjus, miks ma seda ei saanud teha esimesel korral. Hea kolleeg Mart Võrklaev sai oma ettepanekud esitada, aga millegipärast minule näidati ainult ust ja ma isegi ei tea, kas minu protest läks sisse või mitte.

19:29 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma saan aru, et kui on soov obstruktsiooni teha, siis me võime kõik need maailmavalud siia eelnõusse kirja panna ja hakata nende üle arutama. Ma ikka veel kord ütlen, et tegemist on lastetoetuse eelnõuga ja lasterikka pere toetuse eelnõuga. Kellel on siiras soov seda eelnõu menetleda, hoolida Eesti peredest, lastest, need toetavad seda eelnõu. Ja kes seda teha ei soovi, see leiab kümme ettekäänet, alates alusharidusest ja lõpetades millegi muuga. Ma arvan, et me ju kõik teame, miks selle eelnõuga tegelikult niimoodi mängitakse. Peaminister on Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil välja öelnud, et kui see eelnõu saab seaduseks, siis tema astub tagasi. No ja mina usun, et Kaja Kallas peab oma sõna. Aga ilmselgelt on tal selleks vaja aega ja noh, kui esitatakse 1500 muudatusettepanekut, siis ta saab lisatööpäevi juurde, sest ilmselgelt parlamendil läheb aega selle menetlemisega. Aga ei tasu loota, et see päev kätte ei jõua. Ükspäev ikka jõuab kätte päev, kui see eelnõu saab seaduseks, ja siis peab Kaja Kallas tagasi astuma, midagi pole teha.

Aga tulles nüüd veel kord teie küsimuse juurde, mis puudutas töist õhkkonda komisjonis, siis heita siin täna ette minule või kellelegi teisele, et meie lõime kuidagi ebaadekvaatse õhkkonna seal komisjonis – härra Suslov, ma tõesti arvan, et te võiksite oma kolleegidega, ma mõtlen fraktsioonikaaslastega siin seda arutelu pidada, ja küsida, kas nende käitumine sellel sotsiaalkomisjoni istungil oli väärikas, kas see oli parlamendi liikmetele kohane. Mina arvan, et see ei olnud kohane.

Eks siin ongi meil erinevad arusaamised. Ja kui ei olnud võimalik sisuliselt seda eelnõu arutada, siis midagi pole teha. Kui karjutakse läbisegi, solvatakse üksteist, hääletoonid lähevad kõrgeks – no siis ei olegi võimalik sisulist arutelu pidada. Aga veel kord: kõiki muudatusettepanekuid on võimalik suures saalis hääletada, enne seda on võimalik võtta kümme minutit vaheaega. See võimalus teile avaneb, kõiki teie muudatusettepanekuid saab suur saal arutada, kui te just enne ei tule Eesti lastele ja Eesti peredele appi, peatades selle obstruktsiooni.

19:31 Aseesimees Martin Helme

On tekkinud mõned protseduurilised. Jürgen Ligi, palun!

19:31 Jürgen Ligi

Aitäh, härra Helme! Ma olen avalikult teid paar korda tunnustanud kui juhatajat, kes suudab olla erapooletu, ja sellepärast ma küsin: mis teie hinnangul peaks olema komisjoni ettekande sisu? Ma selgitan. Tõnis Mölder peaks esindama praegu komisjoni, aga ta esindab nagu Edgarjugendi broilereid. Ta räägib väga selgelt sihukest limast loba, sildistab, tsiteerib, tänitab, värvib komisjoni mustemaks, kui see on, tsiteerib nalju, mida mina tegin. Valdo Randperele ma tõesti ütlesin, et ole vait, Valdo – lihtsalt sellepärast, et meil oli lõbus hetk. Nüüd ma pean kuulama seda komisjoni nimel [juttu], justkui see iseloomustaks kuidagi asja olemust komisjonis. Härra Helme, proovige sõnastada, mis võiks olla komisjoni ettekande mõte ja vorm.

19:32 Aseesimees Martin Helme

Seda sildistamist tuli muidugi ka selles viimases sõnavõtus omajagu, see ei ole siin kellegi monopol. Jah, komisjoni ettekande põhisisu peab olema komisjoni arutelude toomine siia suurde saali. Saadikutel on võimalik küsida komisjoni ettekandjalt kaks küsimust, kui nad tahavad täpsustusi küsida selle komisjoni ettekande kohta. Aga on ka tavaline praktika, et komisjoni ettekandjal on suhteliselt suur voli siin seda arutelu laiendada. See on ettekandja valik, kas ta ütleb lühikese lause, et seda komisjonis ei arutatud, või annab küsijale mingi kommentaari. Seda me oleme siin teinud ikkagi läbivalt, niimoodi on ka võimalik.

Ivi Eenmaa, protseduuriline, palun!

19:33 Ivi Eenmaa

Ma tänan, härra juhataja! Ma olen sunnitud tegema märkuse eelnõu ettekandjale juba sellepärast, et esitatakse lausvalet. Ka teie väide, härra Mölder, et peaminister on öelnud, et ta astub tagasi, kui see seadus jõustub – ta pole mitte kusagil öelnud seda, et ta astub tagasi. Ta on öelnud, et valitsuse tegevus on läbi ja palun ärge kasutage valesid väiteid oma demagoogia esitamiseks.

19:34 Aseesimees Martin Helme

Aitäh, austatud Ivi Eenmaa! Neid seisukohavõtte saab ilusti läbirääkimistel väljendada ja selleks on teisel lugemisel kõikidel Riigikogu saadikutel võimalik tulla pulti ja pidada kõne.

Protseduuriline, Jüri Jaanson, palun!

19:34 Jüri Jaanson

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma küsin vaid teie seisukohta, kas selle eelnõu arutelu käib tavapärast rada pidi. Öelge oma seisukoht!

19:34 Aseesimees Martin Helme

Jaa, meil vist ei teki erilist erimeelsust. Selle eelnõu arutelu ei ole tavapärane olnud algusest saadik ei komisjonis, ei suures saalis, ei selles osas, kuidas siin on [esitatud] muudatusettepanekuid. See ei ole pretsedenditu, aga see ei ole tavapärane.

Siim Pohlak, palun, protseduuriline!

19:35 Siim Pohlak

Aitäh! Mul on jah protseduuriline küsimus. Küsin, kas see on kuidagi Riigikogu kodu‑ ja töökorraga keelatud, et härra Mölder vahendab tegelikult päriselt neid emotsioone, mis seal komisjonis valitsesid, neid ebaviisakaid märkusi ja kõike seda. Kas see on kuidagi keelatud? Kui härra Ligi võrdles siin kedagi Edgarjugendiga, siis mina ütleksin, et reformierakondlased käitusid nagu üks pruunide särkidega rünnakrühm seal komisjonis, lihtsalt laamendasid ja röökisid. Kas Tõnis Mölder peaks selle siis kalevi alla panema? Kas ta ei tohi sellest rääkida meie kodu‑ ja töökorra kohaselt?

19:35 Aseesimees Martin Helme

Ei, vastupidi, komisjoni ettekandjal on lausa kohustus tuua komisjoni arutelu siia. Seda võib teha väga kuivalt, lugeda ette protokoll või isegi sealt protokollist ainult mõni protseduuriline otsus. Aga seda on võimalik ka palju laiemalt siia saali tuua. Ja loomulikult meil on tihtilugu kuulda saadikute nurinat, et kõnepuldis olev inimene ei vasta sisuliselt küsimusele. Aga kui ikkagi küsimused tulevad ja kõnepuldist neile küsimustele vastatakse, siis see on pigem parem kui halvem. Kindlasti ei ole sellist keeldu, mis ütleb, et komisjoni ettekandja ei tohi pikalt-põhjalikult seletada. Jüri Jaansonil on uuesti protseduuriline. Palun!

19:36 Jüri Jaanson

Jaa, mul on uuesti protseduuriline tulenevalt teie vastusest, et selle eelnõu menetlus ei ole tavapärane. Nimelt, ta ei ole tõesti tavapärane, ei järgita tavalisi protseduurireegleid. Ja seetõttu ma küsin. Palun selgitage mulle, miks selle eelnõu menetlus ei ole tavapärane, sealhulgas näiteks on erakordselt lühike muudatusettepanekute tähtaeg olnud. Ja teiseks: väga paljud muudatusettepanekute esitajad, sealhulgas mina, ei ole saanud oma muudatusettepanekuid kaitsta.

19:37 Aseesimees Martin Helme

Hea Jüri Jaanson, ei tohi segamini ajada seda, mis on tavapärane, ja seda, mis on meie kodukorra põhine. Meie kodukord näeb ette komisjonile laia enesereguleerimise õiguse, mis tähendab seda, et meie kodukord võimaldab ka lühikest tähtaega muudatusettepanekute [esitamiseks]. Ja meie kodukord võimaldab kümneminutilisi vaheaegasid võtta, [isegi] kui muudatusettepanekuid on üle tuhande. Üks asi on tavapärane ja teine asi on kodukorraga kooskõlas. Jah, ma olen Riigikogu juhatuse liikmena saanud kätte terve hulga Reformierakonna saadikute proteste. Me oleme saanud kätte ka varasema protesti, mille me juba oleme suunanud komisjoni. See, et [menetlus] ei ole tavapärane, ei tähenda, et see oleks kuidagi [meie kodukorra]seadust rikkuv. Need on kaks erinevat asja.

Saame edasi minna küsimustega. Valdo Randpere, palun!

19:38 Valdo Randpere

Aitäh! Tõnis, seda, mis sa seal pukis või puldis [räägid] – Jürgen ütles, et see on olnud labane lima. Noh, keegi on kunagi kirjeldanud sellist juttu roosa lögana. Mina ütleksin, et see on valede hunnik, ja tegelikult tahaks, et seal puldis oleks mikrofon, mis iga vale peale vilistaks. Siis oleks sinu kõne küll ainult vilesid täis. Aga ma annan sulle võimaluse. See, mis juhtus komisjonis ... Muide, sa rääkisid, kuidas mind solvati. Ära palun minu eest seisa, ma saan ise hakkama. Sina tantsisid mulle tibutantsu. Ma ei heida sulle seda ette, see ei olnud väga ilus, aga noh, see on sinu tase. Aga mu küsimus on selline. Ma annan sulle võimaluse olla aus. Sa räägid siin pateetiliselt sellest, kuidas sotsid hüppasid alt ära, sest nad on ... Mis iganes neil kõik viga on. Aga sotsid hüppasid alt ära ja võtsid allkirjad tagasi sellepärast, et Martin Helme nimetas üksikvanemate toetust toetuseks lesbilistele paaridele. Kinnita palun seda, et see on tõsi! Ja ära veel kord valeta. 

19:39 Tõnis Mölder

Aitäh! Veel kord: mina ei ole Valdo Randpere nime selle ettekande jooksul – ma ei tea, kui kaua see siin on kestnud, juba päris mitmed-mitmed minutid – kordagi nimetanud. Mina ütlesin, et kolleeg Jürgen Ligi solvas kolleege. Kui sa tundsid ennast puudutatuna, järelikult ka sinu hing sai haiget.

Aga mida ma tahan öelda, on see, et noh, ma ka siin nende protseduuriliste küsimuste peale julgen võtta südame rindu ja öelda, et ärge kartke. Hirmul on suured silmad, aga ärge heitke seda ette, et kui peaminister on öelnud lause, et ta astub tagasi, siis ta astub tagasi. Seda ei maksa peljata ja karta. Eesti on demokraatlik riik, küll see parlament suudab uue peaministri leida. Leiab ta Kaja Kallase või kellegi teise – see on demokraatlik protsess ja demokraatiat ei tasu karta.

Aga nüüd, tulles selle komisjoni arutelu juurde, ma loen protokollist korduvalt lõike: "Arutelu on raske kajastada, kuna räägitakse korraga." Keeran mina lehe edasi: "Arutelu on raske eraldi kajastada, kuna räägitakse korraga.", "Arutelu on raske eraldi kajastada, kuna räägitakse korraga." Ja niimoodi lehtede kaupa. Ilmselgelt, kui härra Randpere tõstab komisjonis häält, karjub Jürgen Ligist üle, kusjuures ma ütlen, et Jürgen Ligil on väga ilus ja kõlav hääl, meesterahva kohta väga ilusti laulab – ja sinul ka, Valdo, on lauluhääl –, aga ilmselgelt läksid hääletoonid, detsibellid nii kõvaks, et ei olnud võimalik kogu seda arutelu protokollida.

Nüüd see, millele sina viitad – tõesti sotsiaalkomisjonis sellist arutelu ei ole olnud, mida Martin Helme kuskil ütles. Aga küll saan mina seda kinnitada, et need koosviibimised, kus mina olen ühes ruumis olnud eelnõu algatajatega – siis olid veel eelnõu algatajatest ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmed laua taga ja seal oli EKRE fraktsioonist eelnõu algatajaid, Isamaa fraktsioonist ja keskfraktsioonist –, no mina küll ei tea ühtegi inimest, kes kinnitaks seda sinu lauset, et Martin Helme oleks selliseid labaseid sõnu kasutanud. Mina ei tea seda. Kui sul on teistsugust infot, ole hea, jaga seda meiega. Aga, Valdo, sul oli tegelikult võimalus tulla ise ka sellele koosolekule. Me kutsusime sind korduvalt, sina ei tahtnud tulla. See on sinu valik. Eks siis sa peadki uskuma neid külalegende ja sellest armust elama.

19:41 Aseesimees Martin Helme

Protseduuriline, Valdo Randpere!

19:41 Valdo Randpere

No nüüd ma pean küll esiteks protesteerima: mind ei ole kordagi kutsutud kusagile. Peale selle ma oleksin oodanud, et kui Tõnis nii usinalt loeb ette protokollist kohti, kus oli, et räägiti üle, siis äkki on protokollis see koht ka, et Tõnis Mölder tantsib tibutantsu. Aga selle kohani ta ei jõudnud. Aga kuna, Martin, sina juhtud juhuslikult seal üleval istuma ka ja mina olen sind alati kiitnud selle eest, et sa oled julgenud ausalt välja öelda, mida sa oled öelnud ka mitte avalikkuse ees, siis äkki sa kinnitad ise seda, et sina ütlesid, et üksikvanemate toetus on toetus lesbilistele paaridele. Ja selle tõttu võtsid sotsiaaldemokraadid oma allkirjad sellelt eelnõult tagasi.

19:42 Aseesimees Martin Helme

Punkt üks, ma ei osalenud sotsiaalkomisjoni istungil kordagi, töögrupi aruteludel olin küll kohal. Aga punkt kaks: mina sinu klatšijutte siit kommenteerima ei hakka ja sellesse arutelusse koosoleku juhatajana sisse ei tule. Jaanus Karilaid, protseduuriline, palun!

19:42 Jaanus Karilaid

Aitäh, hea juhataja! Ma vaatan, et Reformierakonnast on saanud EKRE hale koopia. Tõesti hale koopia ja sellest on ääretult kahju. Aga ütleme, kuna siin Valdo Randpere tundis muret üksikvanema toetuse pärast, siis komisjoni nimel esinev Tõnis võiks ju aidata Valdo Randperet ja öelda, et üksikvanema toetuse üle on võimalik hääletada. Seda ju arutati komisjoni istungil.

19:43 Aseesimees Martin Helme

Nii, läheme küsimustega edasi. Õnne Pillak, palun!

19:43 Õnne Pillak

Aitäh! Ma siin kirjutasin üles, hea ettekandja, ühe statement'i või sihukese märkuse, mis te ütlesite, vastates, et majanduslik ebakindlus [kasvab] ja kui [kasvab] majanduslik ebakindlus, siis see lööb kõige valusamalt just nimelt lasterikkaid peresid. Ometi, kui me vaatame statistikat, siis kõige suuremas suhtelises vaesuses on need lapsed, kes kasvavad üksikvanemaga. 37,5% nendest on selliseid peresid. Ja absoluutses vaesuses kasvab üksikvanemate lastest 6,7%. Samal ajal kolme‑ ja enamalapselistest peredest elab suhtelises vaesuses 13,5% ja absoluutses vaesuses 2%. Need on väga suured vahed tegelikult. Mina julgen küll väita, et just üksikvanemate peres kasvavad lapsed on kõige suuremas vaesusriskis. Miks te otsustasite tõsta vaid 21 eurot üksikvanema toetust ja lasterikka pere toetusi mitusada eurot?

19:44 Tõnis Mölder

Kõigepealt tõesti, see arutelu siin saalis on olnud väga tuline. Mina veel kord ütlen, et see üksikvanema toetus on ju siin eelnõus sees, võtke või jätke! Kui keegi tahab tuua ettekäändeks ja öelda, et sellepärast nad läksid eelnõu tagant ära, et seda siin sees ei ole, siis mina jätkuvalt ütlen, et juhtivkomisjon otsustas – ma ei hakka ette lugema, aga see oli komisjonis selgelt valdav enamus, kes nõustus selle ettepanekuga –, et üksikvanema toetust tuleb tõsta 19 eurolt 18 sendilt 40 eurole. Miks see on oluline? Ma arvan, oluline on see, et me tõesti suurendame üksikvanema toetust, kahekordistame seda. Küll aga tõesti Sotsiaalministeeriumi kolleegid rõhutasid seda, et siin tuleb jälgida ka seda, et me ei soodustaks kuidagi seda, et tekib peremudeleid, kus isakannet sünnitunnistusele ei tehta just nimelt selle mõttega, et nii on majanduslikult sellele perele kuidagi parem. Veel kord, ma arvan, et see ei ole tegelikult ühegi pere eesmärk olnud, aga kui see ometigi juhtub, siis me ei taha seda riigina kuidagi soodustada. Ja mis puudutab üksi last kasvatavaid vanemaid, siis siin on ju ka teisi võimalusi seda peret aidata. Ja kindlasti on [sageli] olemas ka teine vanem, kes peaks seda [last] toetama. Nüüd, kui me räägime üksikvanema toetusest, siis muidugi sel juhul ju teist vanemat ei ole. Teda ei ole ka sünnitunnistusele kantud ja teda siis ei pruugigi [toetuse mõttes] olla.

Tõesti, nii nagu ma ütlesin, eelnõu algatajatel oli soov selle teemaga tegeleda. See, milles eelnõu algatajad jõudsid kokkuleppele, on minu meelest [kokku] väga suur summa nendele peredele. Kui ma ei eksi, see suurusjärk on ligemale 3 või 4 miljonit eurot igas eelarveaastas. Kui me näeme võimalust ja vajadust seda tõsta, siis muidugi parlamendil on see võimalus olemas ja minu teada muudatusettepanekuid, kus selle numbriga nii-öelda mängitakse ülespoole ja allapoole, on siin suures saalis küll. Alati on võimalik need ettepanekud panna hääletusele ja siis suur saal saab otsustada.

19:46 Aseesimees Martin Helme

Aivar Viidik, palun!

19:46 Aivar Viidik

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma ei ole nii värvikas oma sõnavõtus kui minu pinginaaber, aga siiski. Härra Mölder, te ilmselgelt naudite kõige rohkem, mulle tundub, seda, et teie mikrofon on kõige rohkem lahti. Mis [puutub] nendesse hinnangutesse, siis hinnang ei saa kunagi olla ühepoolne, alati on ja oli ka seal koosolekul ju mitu osapoolt. Nii et paluks seda arvestada. Aga paar märkust teie sõnavõtu kohta. Te räägite vaheldumisi lastetoetustest ja perehüvitistest. Tuletan meelde, et tegemist on perehüvitiste seadusega ja toetust ei saa mitte lapsed, vaid lapsevanemad. Ei ole sugugi garanteeritud, et see toetus läheb lapsele. Selline märkus. Aga puhtalt komisjonis osalemise poole pealt märgin, et ka mina olin ennast registreerinud korralisele koosolekule, aga ei saanud löögile. (Juhataja helistab kella.) Te ennist mainisite, et kõigil oli võimalus, minul seda reaalselt ei olnud. See sõnavõtt ei olnud kindlasti tõene.

19:48 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma ei salga – ja seda on ka avalikult mõned parlamendi kolleegid öelnud –, et tõesti, ma [suhtun] sellesse eelnõusse kirega. Ja ma arvan, et see ei ole ju halb, kui parlamendi arutelus on sellist heas mõttes kirge. Ma arvan, et seda peabki olema ja peabki sisuliselt argumenteerima ja [lahkama] neid erinevaid mõtteid, mis siin eelnõus on. On olemas häid ettepanekuid, on olemas halbu ettepanekuid. Mina olen selles mõttes võib‑olla teinud selle pildi väga lihtsakoeliselt mustvalgeks, aga komisjonipoolse ettekandjana ma peangi seda tegema. Need ettepanekud, mida komisjoni enamus toetas, said olla ju parlamendi arvates head ettepanekud, ja need, mida komisjoni enamus ei toetanud, ei olnud järelikult nii head ettepanekud, sest nad ei pälvinud komisjoni enamuse toetust.

Nüüd see, millele te viitasite, et kas see toetus on mõeldud lapsele või perele. Ilmselgelt me saame aru, et lapsetoetus on mõeldud lapsele, aga seda makstakse ilmselgelt vanemale. See on ju väga loogiline. Noh, ma ei tea, me võime tuua näite, et paariaastasele lapsele ei saa toetust maksta. Tal võib olla isegi olemas pangakonto, kuhu seda kanda, aga ma isiklikult arvan, et ilmselgelt sellises vanuses laps – jah, siin võib olla muidugi erandeid – ei oska seda raha võib-olla enda tarbeks kõige paremini [kasutada]. Ja seetõttu me oleme ühiskonnas kokku leppinud, et selle raha kasutamise õigus on tema vanemal.

Mis puudutab lasterikka pere toetust, siis ilmselgelt see raha on ikkagi mõeldud perele, aga eelkõige just nimelt nende suurte perede laste eluolu parandamiseks, nende aitamiseks. Ja veel kord, ärge saage minust valesti aru, aga iga lapsega kaasneb pere eelarvele kulu ja ilmselgelt selle kulu [katmiseks] on vaja riigipoolset tuge ja garantiid. See on üks samm, millega me saame tulla peredele appi. Kordan, et ärge saage minust valesti aru. Ükski laps ei sünni siia ilma, ma loodan, raha pärast. Ükski laps ei sünni siia ilma sellepärast, et keegi saaks riigilt rohkem tuge. Aga veel kord, see annab turvatunde, kindluse.

Ja nii nagu ma ütlesin, see on minu arust väga oluline, et kui lasterikaste perede [toetuse] süsteem loodi – ega me ju ei lähe [suurel määral] ümber tegema seda süsteemi, mis täna on olemas, me läheme parandama, midagi juurde lisama –, siis tegelikult me nägime, et rohkem sündis kolmandaid lapsi peredesse. See on meie iibe koha pealt ääretult oluline, et meil on peresid, kus kasvab just nimelt kolm või enam last.

19:50 Aseesimees Martin Helme

Ülle Rajasalu, palun!

19:50 Ülle Rajasalu

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud kõneleja sealt puldist! Mind on pidevalt häirinud see, et tegelikult me menetleme peretoetuste eelnõu. Kui ma vaatan teie intervjuusid ajakirjandusele kuskil avalikus ruumis, siis pidevalt te rõhute lastetoetustele. Mida me siis teeme? Lastetoetused või peretoetused? Palun nimetage õigete nimedega seda, mida me menetleme.

Nüüd, te ütlesite, et neljapäeval oli komisjoni [istung], oleksin võinud tulla. Mul oli oma komisjon, ma ei saanud tulla. Seepärast ma tulin esmaspäeval, ootasin kaks tundi ja mitte keegi minu käest mitte midagi ei küsinud, ei antud mulle sõnagi. Lõpuks ma lihtsalt tõusin püsti ja palusin, et saaksin oma muudatusettepanekuid kaitsta. Seda mulle ei võimaldatud, ei antud sõna. Palun vastake, see ju nii oli!

19:51 Tõnis Mölder

Aitäh! Ei, nii ei olnud, võin ma teile vastata. (Saalist hõigatakse midagi.) Aga läheme sisuliselt, läheme sisuliselt. Jaa, selles mõttes on teil õigus, et te tahtsite, et ma loeksin ette, mis on eelnõu [pealkiri]. Selle eelnõu [pealkiri] on "Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu". Ja sellest ka praegune ettekanne.

Ma andsin teile ülevaate sellest, mida tegi komisjon teise lugemise käigus, ja see on nüüd parlamentaarne debatt, mis käsitleb ka teist lugemist, eks. Siin on võimalik kõigil küsida kaks küsimust ja kõigil parlamendiliikmetel pidada 5 + 3 minutit pikk kõne. Ka teil on võimalik kõne pidada. Ma saan aru, et meie eelmine nädal või üle-eelmine nädal avasime selle Pandora laeka, et mõnel on võimalik lausa paar korda esineda siin kaheksaminutilise kõnega, küll fraktsiooni nimel, küll enda nimel ja komisjoni nimel.

Nii et see saab olema kindlasti põnev ja ma arvan, et seda võimalust kindlasti peaksite kasutama. Ja siis on võimalik võtta muudatusettepanekute tabel lahti ja hakata ükshaaval neid menetlema. Alati on veel võimalik fraktsiooni esimehel või aseesimehel võtta kümneminutilisi vaheaegasid, kui muudatusettepanek tundub selline, et tahaks toetada, aga võib-olla peaks kolleegidega enne aru pidama. Ja ma arvan, et see on mõistlik, seda on aeg-ajalt siin ka kasutatud. Küll on seda, ma mäletan, minu enda kolleegid seda kasutanud, küll olete teie ise oma kolleegidega kasutanud. Ja see ongi mõistlik, ma selles mõttes ei heida ette.

Nüüd, küsimus oli veel ka eelnõu sisu kohta. Ma loen need põhilised kohad ette. Lapsetoetus tõstetakse 100 eurole 60 eurolt, see on siis esimese ja teise lapse toetus. Lasterikka pere toetus, kui peres kasvab kolm kuni kuus last, tõstetakse 300 eurolt 700 eurole, mis on minu meelest päris märkimisväärne tõus. Ja perekond, kus kasvab lapsi seitse või enam, kasvab toetus 400 eurolt 900-le. Need on need numbrid. Ja nüüd ma olen oma vastuse ka teile andnud. 

19:53 Aseesimees Martin Helme

Ülle Rajasalu, protseduuriline, palun!

19:53 Ülle Rajasalu

Jaa. Härra esineja! Ma arvan, et ei ole kohane, et te lihtsalt peate oma loengut meie, saadikute kohta ja õpetate, kuidas me peame käituma, elama või olema.

19:53 Aseesimees Martin Helme

Mati Raidma, palun!

19:53 Mati Raidma

Suur tänu, austatud eesistuja! Stenogrammi huvides tahaksin küsida teilt, kas te olete praegu eelnõu algataja rollis, jagate oma isiklikke hinnanguid, või te olete komisjonipoolse ettekandja rollis. Kas te saate aru, et need kaks rolli on erinevad? Kodukorra järgi peaksite vahendama seda, mis toimus komisjonis. Samuti paluks tsiteerida seda kohta teie protokollist, kus te rääkisite Kaja Kallasest ja tema tagasiastumisest, kui see komisjoni ettekandja poolt puldist ette kantud oli. 

19:54 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma võiksin teile stenogrammi huvides ka vastata, et vabandust, sellist küsimust komisjonis ei arutatud. Aga siis ei oleks debatti ju. Me võime siin ju tegelikult debatti pidada ja ilmselgelt olen mina siin, nii nagu [istungi] juhataja ütles, ikkagi komisjonipoolne ettekandja. Aga tuleb möönda seda, et kui teie küsite ikkagi eelnõu sisu kohta ja siin saab võtta tervikuna kokku selle arutelu, mis meil komisjonis minu hinnangul ikka kaheksa või enam tundi kestis, siis seal oli väga värvikaid sõnavõtte, väga palju erinevaid sõnavõtte. Ja ilmselgelt kõike ei peagi protokollima, sest komisjoni protokoll ei ole stenogramm. See on protokoll, kokkuvõte sellest, aga seal oli väga erinevaid ja kirevaid sõnavõtte. Nii nagu ma ütlesin, seal oli minu hinnangul ka neid sõnavõtte, mis ei olnud kolleegide suhtes lugupidavad. Ma ei kiida seda heaks, aga need jäävad nende heade kolleegide südametunnistusele.

Aga nii nagu ka hea istungi juhataja ütles, tõesti, siin on nagu kaks varianti: kas ma vastan teile lühidalt, ütlen, et komisjonis neid teemasid ei arutatud, või – jah, ma möönan, see on võib-olla libe tee, aga ma arvan, et see on oluline, et me saaksime seda sisulist debatti pidada – me arutame seda teemat laiemalt. Ja kui teil on soovi selle eelnõu sisu kohta saada rohkem informatsiooni, paremat teavet, siis ma olen ühtlasi ka eelnõu algataja ja ilmselgelt ma olen siin selles mõttes natukene kahes rollis. Mul on muidugi võimalus jagada teile ka sisulist informatsiooni, sest see võib anda teile võimaluse otsustada näiteks seda, kas te toetate mõnda muudatusettepanekut või te ei toeta, kas te lubate sellel eelnõul läbida teise lugemise või mitte, kas see eelnõu läheb kolmandale lugemisele või mitte. Ja võib-olla teis tärkab soov lõpetada obstruktsioon. Nii et selles mõttes need on ju kõik parlamentaarse arutelu formaadid, mis siin on olemas. Ja ma ka küll ei arva, et ma olen täna kuidagi kodu‑ ja töökorda rikkunud.

19:56 Aseesimees Martin Helme

Mati Raidma, protseduuriline!

19:56 Mati Raidma

Suur tänu! Just ettekandja ütles, et ta on seal puldis ka eelnõu algataja rollis. Minu küsimus: kas meie kodu- ja töökord lubab teisel lugemisel olla algatajana ettekandja või komisjoni nimel ettekandja? Kas need rollid on üks ja seesama?

19:57 Aseesimees Martin Helme

Ei, kindlasti ei keela kodukord seda. Meil on olnud eelnõusid, kus on praktiliselt kogu Riigikogu algatajate hulgas. Kuidas me siis seda käsitleme? Ei, kodukord kindlasti ei keela algatajal olla ka teisel lugemisel komisjonipoolne ettekandja.

Tarmo Tamm, palun! 

19:57 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Nüüd me oleme teada saanud tunni aja jooksul, milline huvitav arutelu seal komisjonis toimus, aga mul on ka üks sisuline küsimus. Senini on avalikkust kogu aeg minu meelest eksitatud, et see peretoetuste summa läheb riigile maksma 300 miljonit eurot. Täna ma kuulsin juba summat 240 miljonit eurot. Aga ma väidan, et kulu riigieelarvele ei ole ka 240 miljonit eurot, see on circa 200 miljonit eurot, sest see raha läheb uuesti majandusse, laekub riigile maksudena tagasi. Kas see 200 miljonit eurot on tõesti nii suur summa, et me peaksime seda siin nüüd 15 ööpäeva arutama?

19:58 Tõnis Mölder

Aitäh! Kõigepealt, ma nagu sellesse numbrimaagiasse ei tahaks sisse minna, aga tõesti, peaminister Kaja Kallas on mitu korda nimetanud numbrit 300 [miljonit]. Meie komisjonis ei ole arutanud, kust ta selle numbri peale on tulnud või mis arvutustel ta põhineb. Eelnõu algatajad on opereerinud 240 [miljoni euroga]. Ja see 240 [miljonit] tuli meie parimast teadmisest ja koostööst Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga. Tõesti, see, mida teie ütlesite – ja see teine aspekt on väga õige, hea, et te sellele tähelepanu juhtisite –, selle eelnõu netokulu riigieelarvele on 200 miljonit eurot. Muidugi see raha, mida me laste hüvanguks ja perede hüvanguks anname, ei lähe sukasäärde. Ma arvan, vaadates seda hinnarallit, mis meil täna toimub, et see on perede eelarved ajanud väga selgelt suurde miinusesse. Ma arvan, et seda raha kasutatakse just nimelt selle miinuse lappimiseks ehk see tuleb tagasi tarbimisse ja läheb tagasi majandusse. Ma arvan, et see on oluline, sest veel kord: selle eelnõu mõte ongi aidata peresid, luua neile parem sotsiaalne turvatunne ja pagas.

Nüüd, mis puudutab seda, kuidas selle eelnõu majanduslikku mõju arvutada. Siin ma pean küll ühe asja ära klaarima. Meil on olnud päris keeruline selle eelnõu menetluse käigus pidada head dialoogi Vabariigi Valitsuse või [õigemini] erinevate ministeeriumidega. Ilmselgelt ei ole nad tundnud motiveeritud huvi või on neil mingid muud põhjused – ma eeldan, et poliitilised põhjused –, igatahes ei ole tahetud tulla komisjonile nendes teemades appi. Ma tean ka seda, et eelnõu algatajad on mitu korda pöördunud ministeeriumi poole palvega tõesti tulla selle eelnõu kvaliteedi tõstmisel appi. Meie eesmärk ei ole ju teha vigast eelnõu, mida ei ole pärast võimalik Eesti laste või perede hüvanguks rakendada. Meie eesmärk on teha eelnõu, mis päriselt töötaks ja mida oleks võimalik rakendada. Seetõttu ma ütlen veel kord: meil olid positiivsed kohtumised, aga oli ka tõesti kohtumisi, kus head arutelu ei tekkinud. Ja komisjonis see arutelu formaat, kus ministeerium oleks saanud olla kaasatud, oli jah olematu.

20:00 Aseesimees Martin Helme

Jüri Jaanson, palun!

20:00 Jüri Jaanson

Suur tänu! Tõnis Mölder, me oleme koos töötanud sotsiaalkomisjonis ja teinud head koostööd. Ma praegu saan küll öelda, et siin puldis käitud sa verbaalse ahistajana. Ei Reformierakond ega ükski Reformierakonna liige ei öelnud, et nemad ei poolda lastetoetuste või peretoetuste tõusu. See [väide] tuleb sul tagasi võtta. Samamoodi on teadaolevalt kõik see, mis sotsiaalkomisjonis toimus, puhas terror olnud. Ja eelmisele küsijale sa vastasid, et kõik on toimunud heas usus ja teadmises ka eelarve [mõttes]. Nii ei ole. Minu küsimus on see: kui palju Rahandusministeeriumi hinnangul eelnõu [seaduseks saamine] maksma läheks ja millise kulurea pealt see tuleks?

20:01 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma ei tea, ma jään ikkagi selles mõttes teistsugusele arvamusele, et kas ma olen siin puldis ahistaja rollis või ma olen siin ettekandja rollis. Seda saab tegelikult protseduurilise küsimusena ka istungi juhatajalt küsida, et kas ma olen ahistaja rollis või ettekandja rollis. Ja eks ta saab siis vastata.

Aga miks ma ütlesin selle lause? Ma ju tegelikult laiendasin seda lauset. Kui ma ütlesin, et Reformierakonna fraktsioon ei toeta seda, siis ma ju panin sinna ette ka väga selge postulaadi, et sotsiaalkaitseminister on saatnud komisjonile ametliku kirja, kus ta ütleb, et ta ei toeta selle eelnõu menetlemist. Ja ma ütlesin, et siit saan mina teha laienduse nii erakonnale kui fraktsioonile. Kui erakond ja fraktsioon tahavad seda kuidagi teistmoodi käsitleda, siis tegelikult neil on siin parlamendi menetluse käigus võimalik tulla seda eelnõu toetama.

Samas ma tean ka seda, et esimese lugemise tagasilükkamise ettepaneku ei teinud keegi muu kui Reformierakonna fraktsioon. Ja kui me vaatame hääletust, siis keegi teine ei hääletanud selle tagasilükkamise poolt kui ainult Reformierakonna fraktsioon. Nii et noh, ma ütlen, et teod ja sõnad käivad lahku. Midagi pole teha, ikka tegude järgi saame me inimesi hinnata, mitte sõnade järgi. Ja see ongi täpselt see pilt, mida ma olen siin maalinud. Nii on.

20:02 Aseesimees Martin Helme

Protseduuriline, Jüri Jaanson, palun!

20:02 Jüri Jaanson

Austatud istungi juhataja! Kas te olete võimeline [kindlaks tegema] ja saate kindlaks teha, kas eelnõu ettekandja saab eesti keelest aru?

20:02 Aseesimees Martin Helme

Aitäh küsimuse eest! Minu arusaamist mööda me siin kõik saame eesti keelest aru. Heidy Purga, palun!

20:02 Heidy Purga

Suur tänu, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Meil on selline asi olemas nagu ÜRO lapse õiguste konventsioon. Ilmselt te olete sellega kursis. See ei ole pikk dokument ja selles komisjonis osalenuna te peaksite selle dokumendi sisu teadma. See ütleb, et riik peab kohtlema lapsi võrdselt. Ehk siis täpsemalt ütleb ta, et kõik lapsed on võrdsed.

Kas te arutasite seda konventsiooni osa ka sisuliselt ning millistel argumentidel te otsustasite ikkagi teisiti selle eelnõu sisuga edasi minna? Ja lisaks veel küsimus, miks te ei kuulanud ära huvigrupi Eesti Lastekaitse Liit arvamust. Miks te ei andnud neile võimalust oma arvamuse esitamiseks? Ma saan aru, et kutse oli küll esitatud, aga võimalust siiski ei ole antud, sest teie kiirustades toimunud komisjon istungil lihtsalt ei võimaldatud neil teisel ajal tulla.

20:03 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma alustan tagantpoolt. Minu meelest neile, kes tahtsid, tegelikult komisjoni esimees pakkus võimalust esineda sõnavõtuga. Samas need, kes tahtsid, iga kord ei saanud sõna võtta, sest nagu ma ütlesin, osa parlamendiliikmeid tegi komisjoni töö võimatuks. Ja no midagi ei ole teha, mul oli kohati päris piinlik. Härra Suslovil oli kaasas töövari, kes pidi nägema kaks tundi järjest seda kemplust, mis sotsiaalkomisjonis toimus. Päris piinlik oli mul olla selle noore inimese ees ja ma tõesti loodan, et ta sai aru, et tavaline parlamenditöö ei ole nii labane, kus teistest üle karjutakse, vaid ollakse ikkagi viisakad ja korrektsed. Aga no midagi pole teha, see oli üks selle parlamendikoosseisu mustemaid päevi ja me ei pea sellel pikemalt peatuma.

Nüüd, teie küsimus [lähtus] sellest, et kõiki lapsi tuleb kohelda võrdselt. Ja ma olen teiega nõus, et kui me võtame tänase süsteemi, kus lapsetoetus esimese ja teise lapse puhul on 60 eurot ja sealt edasi 100 eurot, siis tegelikult seda võrdsust ju ei ole. Ja nüüd me toome selle võrdsuse sisse: me näeme väga selgelt, et me tõstame toetuse 100 eurole iga lapse kohta. Tekib võrdsus.

Lasterikaste perede süsteem, ma olen seda ju väga selgelt öelnud, kehtib ka täna ja ma ei tea, et keegi oleks selle vastu protestinud, [väites], et see asetab pered kuidagi ebavõrdsesse olukorda. Nii nagu ma ütlesin, see oli toonaste eelnõu algatajate soov ja parlamendi ning ma ütleksin, ka ühiskonna mingil määral kokkulepe, et me loeme kolme ja enama lapsega pered lasterikasteks peredeks. Ja sealt edasi tekivad siis tõesti need olukorrad, kus hakatakse maksma lasterikka pere toetust. Ja seda makstakse kõikidele lasterikastele peredele ühtemoodi, nii et ka siin on võrdsus tagatud. Nii et ma selles osas küll ei saa teiega nõustuda. Mina arvan, et tänane süsteem on oluliselt ebavõrdsem, nüüd muutub süsteem palju võrdsemaks.

Samas tuleb möönda, et ega ükski eelnõu, ükski süsteem ei saa lõpuni [tagada] kogu ühiskonna jaoks võrdsust, aga me peame maksimaalselt selle poole püüdlema. Ma arvan, et see, et iga lapse toetus tõuseb 100 eurole, on võrdsuse poole liikumine.

20:06 Esimees Jüri Ratas

Riina Sikkut, palun! 

20:06 Riina Sikkut

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud ettekandja! Teie senist ettekannet arvestades tuleb järgnev teile üllatusena. Kõik inimesed siin saalis toetavad lastetoetuste tõstmist. Aga nii nagu teise samba eelnõu puhul sõnastatud eesmärk ei lähe kokku sellega, mis eelnõus kirjas on, on siis täpselt samamoodi väga keeruline aru saada, millist eesmärki soovitakse selle eelnõuga saavutada.

Me [nagu] soovime parandada laste toimetulekut, vähendada laste vaesust, aga on ju selge, et andmed näitavad, et ühe- ja kahelapselised leibkonnad ja üksikvanemad elavad suuremas vaesuses. Seega peaks suurem rahaline toetus minema nendele lastele. Kui me soovime sündimust tõsta, siis tuleb tegeleda töö- ja pereelu ühitamise võimalustega ja hoolduskoormuse võrdsema jagamisega peres.

Praegusel juhul see, mida te eesmärgina sõnastate, ja see, mis eelnõus kirjas on, ei lähe kokku. See on see mure lisaks kogu menetluslikule jamale. Nii et kas te saate selgitada, mis on eelnõu eesmärk ja kuidas eelnõu ja muudatusettepanekud seda eesmärki aitavad saavutada? 

20:07 Tõnis Mölder

Aitäh selle küsimuse eest. Mul on päris keeruline sellele küsimusele vastata, aga ma üritan [selle mõtet] hoomata ja anda siitpoolt ka mingisugune vastus. Te küsite, mis oli selle eelnõu algatajate eesmärk. Minu teada selle eelnõu algatajate eesmärk oli, veel kord, see, et aidata Eestimaa lapsi ja Eestimaa peresid.

Ja ma ütlen veel kord, kuigi ma lugesin selle oma komisjonipoolses ettekandes ette, et sellest said aru ka Lauri Läänemets, Helmen Kütt, Eduard Odinets, Riina Sikkut, Heljo Pikhof ja Jaak Juske. Nad olid eelnõu algatajad, nad said ka sellest aru, et see on tõesti see soov. Miks nemad oma allkirjad sellelt eelnõult tagasi võtsid, jääb mulle arusaamatuks. Ma ei oska vastata küsimusele, mis see probleem oli.

Aga ometigi, ma veel kord ütlen, suure saali hääletusega on võimalik oma toetust näidata. Ja siin suures saalis ei ole ainult komisjonipoolsed muudatusettepanekud, mis pälvisid komisjoni enamuse toetuse, vaid ka komisjoni vähemuse toetuse saanud muudatusettepanekud. Kõik on suures saalis hääletamisel, siin on võimalik hääletada poolt või vastu. Nii nagu ma ütlesin, enne seda on võimalik võtta kümneminutiline vaheaeg, leppida kokku, leida võib-olla suurem parlamentaarne toetus mõnele muudatusettepanekule, kui see on hea.

Nii et selles mõttes ma jätkuvalt arvan, et tõesti see eelnõu muudab väga selgelt seda süsteemi, millega me läheme meie peredele appi. Me hakkame indekseerima lasterikka pere toetust. See on täiesti teistsugune lähenemine kui tänane süsteem. Me muudame süsteemi paindlikumaks ja sujuvamaks, nii et lapse 16‑aastaseks saamisel või kui ta jätkab õpinguid kuni 19‑aastaseks saamiseni, hakkame seda astet vähendama üks kolmandik, üks kolmandik, üks kolmandik, kuni viimane, noorim laps saab täisealiseks või lõpetab õpingud. Selles mõttes on see hoopis teistsugune lähenemine.

Täna on ju niimoodi: sul on kolm last, üks laps lõpetab õpingud või saab 16-aastaseks, ja kogu lasterikaste perede toetus kukub nulli. Seda on tegelikult kõik pered öelnud, et see on väga valus samm, ja eelnõu algatajad on küll ühtemoodi aru saanud, et tegelikult süsteem tuleb muuta paindlikumaks ja sujuvamaks, sest see tagab selle, et peredel on olemas sotsiaalne turvatunne. Ja minu meelest see tagab ka selle, et meil sünnib rohkem kolmandaid lapsi, neljandaid lapsi, meil tekib juurde lasterikkaid peresid. See on olnud eelnõu algatajate ühine eesmärk. Ja tegelikult ma usun ja tean, et ka teie toetate seda eelnõu eesmärki. 

20:10 Esimees Jüri Ratas

Rene Kokk, palun! 

20:10 Rene Kokk

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud ettekandja! No on olemas selline ütlus, et lõputult võib vaadata kolme asja: need on elav tuli, voolav vesi ja töötav inimene. Ja seda töötavat inimest me siin näeme, seda on täitsa tore näha. Aga ma tahtsin küsida seda, et kas te võiksite stenogrammi huvides nimetada need inimesed, kes vahepeal võtsid perehüvitiste seaduse [muutmise] tagant oma allkirja ära, ja ka need, kes seda üldse ei andnud. Te muidugi oma eelnõu [tutvutamist] alustasite sellega, et ilusti nimetasite selle ära, aga võib-olla võiksite korrata. Me oleme poolteist tundi ja natuke peale juba arutanud seda, nii et pole võib‑olla paha uuesti üle käia.

20:10 Tõnis Mölder

Aitäh! Eelnõu algatajaid oli minu teada 56 pluss-miinus, ma päris täpselt seda numbrit [peast] ei tea. Tegelikult eelmine istungi juhataja härra Helme luges kõik need ilusti ette ja kui me läheme selle eelnõu teise lugemise lõpetamise otsuse juurde või näiteks kui teil on tagasilükkamise ettepanek, siis minu teada istungi juhataja loeb kõik need [umbes] 50 nime ette.

Aga siin on tõesti oluline, et me teeksime vahet. Kui tema loeb eelnõu algatajate nimed ette, siis see ei tähenda, et need on inimesed, kes on valmis lõpuni selle eelnõu taga seisma. Nii nagu ma ette lugesin, sellelt eelnõult on allkirja tagasi võtnud kuus inimest: need on Lauri Läänemets, Helmen Kütt, Eduard Odinets, Riina Sikkut, Heljo Pikhof ja Jaak Juske. Need kuus inimest.

Selle eelnõu algatamisega ei liitunud Reformierakonna fraktsioon, 34 inimest. Ma ei hakka neid kõiki ükshaaval ette lugema. Ma usun, et tegelikult need on võimalik Riigikogu kodulehe pealt üles leida. Aga kui te tahate, teil on teine küsimus ka varuks, siis ma võib‑olla siin vahepeal saan kasutada mingi nutiseadme abi ja võin ette lugeda ka need 34 nime, kes ei tulnud selle eelnõu taha.

20:11 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Ivari Padar, palun!

20:11 Ivari Padar

Mind on solvatud: mina ei kirjutanud ka alla.

20:11 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Siret Kotka, palun!

20:11 Siret Kotka

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on nagu küsimus. Te olite nii sotsiaalkomisjoni istungil kui ka olete tutvunud Reformierakonna muudatusettepanekutega. Kas te kirjeldaksite neid Reformierakonna muudatusettepanekuid? Kas need on reaalselt sisulised või missuguseid muudatusi siis Reform tegi, kui nad need esitasid? Kui tõsiselt nad siis tegelikult tahavad lapsi aidata, nagu nad on [deklareerinud], et tahavad? Või on tegelikult vastupidi – et tuleb välja, et laste‑ ja peretoetus ei ole nende jaoks tähtis?

20:12 Tõnis Mölder

Aitäh! Nii nagu ma ütlesin, mille järgi mina oma hinnanguid annan, see on see, et kui on hea muudatusettepanek, siis see suure tõenäosusega pälvib parlamendikomisjoni enamuse, kui ta seda ei pälvi, siis ta ei ole nii hea ettepanek ehk siis ta on halvem ettepanek. Mis ei tähenda, et suure saali otsus siin ei või sellest lahku minna. Ja nii nagu ma ütlesin, kõik muudatusettepanekud tulevad tõesti siia suurde saali ja nende üle on võimalik kas poolt või vastu argumenteerida ja hääletada.

Nüüd, mis puudutab neid muudatusettepanekuid, siis mul oli kolleeg Kivimäega selle üle debatt, et kui nad suutsid ainult pooleteise päevaga 1500 muudatusettepanekut teha, kui palju nad siis oleks kümne päevaga jõudnud teha. Ja siin ma tegin selle arvutusliku vea, et esialgu ütlesin 15 000, nüüd tuli välja, et 10 000 ainult. Ja me ju tegelikult mööname seda ning ma usun, et Reformierakonna saadikud on tublid, aga isegi nemad ei suuda teha 1500 sisulist muudatusettepanekut. Neil ju ei ole olnud soovi muuta eelnõu paremaks, vaid soov on väga selgelt olnud pidurdada seda head eelnõu, siduda see obstruktsiooniga.

Ja me tegelikult ju täna – vähemalt meediast ma olen seda lugenud – hakkame nägema seda obstruktsiooni, venitamist siin. Ja nii nagu ma ütlen, see on nüüd tõesti see koht, kus ma meelevaldselt selle seon, aga ma teen seda: veel kord, peaminister on öelnud, et ta astub tagasi, kui see eelnõu vastu võetakse. Ja kui Reformierakond teeb obstruktsiooni, siis ilmselgelt ta annab peaministrile tööpäevi juurde. Noh, eks see on olnud omavaheline kokkulepe peaministri ja fraktsiooni esimehe või fraktsiooni vahel tervikuna.

Nii et eks sealt need muudatusettepanekud tulevad. Sisu nendes muudatusettepanekutes kindlasti on. Ma arvan, et on häid muudatusettepanekuid, sisulisi muudatusettepanekuid, aga tervikuna 1500 muudatusettepanekut – no me ju nägime seda ja meil oli komisjonis pikk arutelu selle üle, et paljud muudatusettepanekud isegi ei kvalifitseerunud muudatusettepanekuteks, sest nad olid lihtsalt vigaselt esitatud.

Tegelikult siin ma jällegi tahaks tõsta esile just nimelt meie ametnikke, kes tulid appi ja ütlesid, et vaadake, parlamendis on olemas kehtiv kodu‑ ja töökord ja sellest lähtuvalt peaks neid muudatusettepanekuid menetlema. Ja me jõudsime järeldusele, et suurusjärgus paarsada muudatusettepanekut, mis Reformierakond tegi, ei kvalifitseeru muudatusettepanekuteks ja neid me ei saa käsitleda. Aga [vaatamata] sellele jäi neid ikkagi [tuhatkond] alles, nii et neid me saame menetleda.

20:15 Esimees Jüri Ratas

Õnne Pillak, palun!

20:15 Õnne Pillak

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja. Ütlen lihtsalt oma eelmise küsimuse vastuse peale, et ma ei küsinud, kes ja kuidas ja miks tegi ettepaneku, mis puudutas üksikvanema toetuse tõstmist. Ma küsisin, miks üksikvanema toetus tõuseb vaid 21 eurot ja lasterikka pere toetus mitusada eurot, kuigi vaesusriski [vahe] nendel kahel sihtgrupil on kolmekordne. Aga see selleks.

Mu teine küsimus puudutab mitmikke, seda komisjoni ettepanekut ja seda erisust 21‑aastaseks saamisel. Kuidas te olete planeerinud, et näiteks kui juhtub kurb sündmus ja üks mitmikest siit ilmast lahkub, enne kui ta 21‑aastaseks saab, kas siis lasterikka pere toetus sellele perele [jääb alles]?

20:15 Tõnis Mölder

Aitäh! Kõigepealt, mis puudutab üksikvanema toetust, siis me ju saame siin selles mõttes ühtemoodi aru, et kui me tahame midagi võrrelda, siis me saame ikka võrrelda võrreldavaid numbreid ja võrreldavaid toetusi. Ega üksikvanema toetust saav pere või vanem ei jää ilma ei lapsetoetusest ega lasterikka pere toetusest, kui tal on õigus seda saada. See on ju ikkagi lisavõimalus.

Nüüd, teine asi, mis puudutab mitmike temaatikat. Nii nagu mina olen aru saanud, me käsitleme seda ikkagi niimoodi, et kui peres kasvab kolm last, kaks on mitmikud ja üks on neist kas noorem või vanem laps, siis on niimoodi, et lasterikka pere toetust makstakse sellele perele, kui on kolm last sündinud. Kui ühel neist lastest kaob õigus seaduse kohaselt [toetust saada] – noh, teie tõite traagilise näite selle kohta, mida kahjuks elus tõesti juhtub, ka lapsed lähevad teise ilma –, kui perel kaob õigus kolme lapse puhul lasterikka pere toetust saada, siis see summa väheneb ühe kolmandiku võrra.

Kui mitmikud elavad [kenasti] edasi, siis nende puhul me ei rakendanud tõesti seda täna kehtivat süsteemi – toetust makstakse, kuni laps saab 16 ja lõpetab õpingud või siis kuni 19 eluaastani, kui ta edasi õpib –, vaid me panime selle ülempiiri 21 aastat. See on just nimelt selle mõttega pandud, et kui on mitu eri vanuses last, siis [toetuse maksmise lõpetamine] toimub sujuvalt astmete kaupa: üks kolmandik, üks kolmandik ja üks kolmandik. Mitmike puhul ilmselgelt tekib [teistsugune] olukord. Toome siis kolmikute näite: kolmikute puhul, kui lapsed saavad kõik 19-aastaseks ja lõpetavad keskkooliõpingud, kaob perel automaatselt sellest päevast lasterikka pere toetus ära.

Meie ettepanek ja soov oli, et see üleminek oleks sujuvam. Sellepärast me selle, ütleme, maksimaalse pooleteistaastase puhvri sinna tegime, just nimelt mitmike puhul, et see oleks sujuvam ja parem. Tegelikult mitmikke kasvatavad pered seda just ütlesid, et see annaks neile parema turvatunde.

20:18 Esimees Jüri Ratas

Riina Sikkut, palun!

20:18 Riina Sikkut

Aitäh! Ma nendin, et ammu pole sellist jama siit puldist kuulnud. Aga küsimus. Eelmine kord ma küsisin eelnõu eesmärgi kohta ja valitud tee kohta, kuidas see aitab eesmärke saavutada. Jah, muidugi on meil kõigil vabadus meelsust näidata hääletamisel, aga selleks, et seda teha, ma sooviksingi komisjonipoolselt ettekandjalt saada sisulisi vastuseid. Te ütlesite, et eelnõu eesmärk on lapsi aidata, ja siis rääkisite pikalt ja põhjalikult sellest, kui kasulik on lasterikka pere toetuse indekseerimine. See on kahtlemata kasulik, aga kuidas see aitab lapsi kõige paremini, kui me teame, et vaesuses elavad enim ühe- ja kahelapselised leibkonnad ja üksikvanemaga pered? 

Sotsiaaldemokraatidel oli muudatusettepanek ka esimese lapse ja teise lapse toetus ja üksikvanema toetus indekseerida, aga see ei leidnud sotsiaalkomisjonis toetust. Tegelikult sisulist arutelu ja soovi eelnõu paremaks teha, et aidata lastega peresid kiire hinnatõusu olukorras, ei ole olnud. Mis on selle eelnõu eesmärk?

20:19 Tõnis Mölder

Aitäh! Veel kord, selle eelnõu eesmärk on aidata ikkagi Eestimaa lapsi ja peresid. Ja minu meelest, ma ütlen veel kord, et tegelikult me võime ju seda teatrit siin suures saalis pikalt mängida, aga ma arvan, et kõik saavad ühtemoodi aru, see on selle eelnõu eesmärk. Kes tahab lugeda seda eelnõu eest tahapoole või kes tahab lugeda tagant ettepoole – eelnõu sisu sellest ei muutu. Me saame sellest eesmärgist aru.

Ja veel kord: eesmärk on ju see, et meil sünniks rohkem lapsi Eestis. See on meie põhiseaduse vaim, mida me kanname, et see meie eesti rahvus kestaks põlvest põlve. See on olnud selle eelnõu mõte. Ma võiksin isegi kasutada sellist poliitilist loosungit, et me tõesti tahame, et Eesti riik oleks igavene.

Aga mida ma veel tahan öelda: te panete jälle sellesse võrdlusesse asjad, mis ei ole omavahel võrreldavad. Ka eelkõneleja küsis üksikvanema toetuse kohta. Ma möönan, et üksikvanemana on väga keeruline last kasvatada ja riik peabki tulema appi. Ja veel kord: riik tulebki appi. Me ju oleme teinud muudatusettepaneku, kus me tõstame selle toetuse 19 eurolt ja 18 sendilt 40-le ehk kahekordistame.

Ja teine asi, veel kord: kui perel on õigus saada lapsetoetust või lasterikka pere toetust, sõltumata sellest, mitu vanemat seal on, siis ta ju seda saab lisaks juurde. See ei ole kuidagi nii, et me võtame ühelt ära ja anname teisele, vaid me jagame kõigile, kellel on õigus seda saada. Selles mõttes on minu arust väga oluline, et me ei ajaks neid asju segamini.

Ja veel kord: me ju tahame anda selle eelnõu kohaselt meie peredele ja lastele sotsiaalse turvatunde, mida täna ei ole tekkinud. Me tegelikult nägime, et kui lasterikaste perede toetus üldse süsteemina Eestis rakendati, siis esimestel aastatel kolmandaid lapsi hakkas rohkem sündima. Järelikult sellel oli ka iibele positiivne mõju.

Jah, ma ütlesin, et raha pärast keegi ei sünnita, ikka peab olema mehe ja naise vahel armastus ja sealt edasi kõik need asjad, aga see loob mingi sotsiaalse turvatunde ja seda turvatunnet tegelikult pered vajavad.

20:21 Esimees Jüri Ratas

Riina Sikkut, protseduuriline küsimus. Kas miskit mikrofoniga juhtus? 

20:21 Riina Sikkut

Seekord mitte mikrofoniga.

20:21 Esimees Jüri Ratas

Selge, siis saame edasi minna.

20:21 Riina Sikkut

Siis ma saan küsida, õnnestub küsida. Tahtsin küsida, kas kodu‑ ja töökord ütleb midagi ka selle kohta, et kui üks asi juhtub pärast teist, siis ei juhtu see tingimata selle esimese asja tõttu, vaid see võib olla lihtsalt juhuslik ajaline järgnevus.

20:22 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See oli praegu nii keeruline. Et hakata kodu‑ ja töökorda selle küsimuse valguses analüüsima, tuleks võtta mitu juhataja vaheaega. Aga ma loodan, et me saame siit edasi minna. Kalle Grünthal, palun!

20:22 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Te ilmselt teate, et 1934. aastal algas Eestis vaikiv ajastu, kus Riigikogu põhimõtteliselt kokku enam ei tulnud. Selle perioodi on võtnud väga kenasti kokku Rait Maruste, kes on öelnud sedasi, et kõige hämmastavam on see, kui omavoliliselt käis Päts ringi riigis kehtiva põhiseadusliku korraga.

Praegu on täpselt analoogne olukord. Tallinna Halduskohtu otsusega on Kaja Kallase juhitud valitsusele ette heidetud vähemalt 12 põhiseaduse riivet. Ja see tähendab seda, et ühel hetkel võib meie raudseks leediks tituleeritud Kaja Kallas olla hoopis raudus leedi. Aga küsimus on praegu selles, et praegu [toimuv] on analoogia. Kas komisjonis oli arutelul see, et parlamendi panemine sellisesse vaikivasse olekusse, nagu praegu on Reformierakonna poolt tehtud, on analoogne, kui meil on erinevad kriisid, mis vajavad koheselt lahendamist?

20:23 Esimees Jüri Ratas

Hea vastaja, ma vabandan teie ees, siin on tulnud jälle üks protseduuriline küsimus vahele. Riina Sikkut, palun! Kas jälle on miskit mikrofoniga?

20:23 Riina Sikkut

Vabandust, ma rohkem ei võta. Aga kuna tõesti Kalle Grünthal vaikivat ajastut mainis ja sotsiaaldemokraadid soovivad saavutada võimalikult head tulemust, on koostöised, siis võib-olla pakuks välja, et Jaak Juske võib anda ülevaate vaikivast ajastust ja selle mõjudest Eestis, enne kui Tõnis Mölder vastab.

20:23 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Te tulete nii osavalt juhatajale appi, Riina Sikkut, et ma kohe ... Jah, te kavalalt saite nüüd selle [öeldud]. Mina arvan, et kui härra Juske tahab siin ajaloolisi ülevaateid teha, siis ma ei usu, et meist keegi selle vastu on. Härra Juske saab teha, kutsuda kokku eraldi koosoleku, meil on konverentsisaal, kuhu mahub palju rahvast, saab rääkida. Aga see peab toimuma tööajagraafiku osas nii, et ei toimuks samal ajal täiskogu istungeid ega muid töiseid asju, näiteks fraktsioonide või komisjonide [istungeid]. Nii. Aga nüüd, hea vastaja, palun, härra Grünthali küsimus oli.

20:24 Tõnis Mölder

No ma pean Kallet kõigepealt selles mõttes kurvastama, et tõesti komisjonis me sellist küsimust ei arutanud ja mul on nagu väga raske sellele küsimusele vastata. Aga küll mulle tundub, et see on küsimus, mida saaks universaalselt rakendada. Mina kuulan Vikerraadiost ikka "Mnemoturniiri" ja seal ka inimesed küsivad igasuguseid küsimusi. Tegelikult oleks väga tore, kui näiteks Kalle Paidest küsiks sellesama küsimuse seal Vikerraadio eetris. Ma arvan, et saatejuht oleks õnnelik. Aga seal oleks tegelikult võimalik, et saatejuht aitab neid, kes küsimusele vastust otsivad, vihjetega. Ent kuna mul seda võimalust ei ole, siis ma pean tõesti tunnistama, et see küsimus oli hea, aga vastust mul siit ei õnnestu anda, sest komisjonis me neid küsimusi ei vaaginud. Aga ma saan võib-olla selle mõttest aru. Vaikivast ajastust me ka ei rääkinud, aga ma olen kolleeg Sikkutiga selles mõttes nõus, et tõesti, vaikivast ajastust suudaks, ma arvan, nii mõnigi parlamendiliige väga värvikalt rääkida, aga see ei ole kindlasti mina.

20:25 Esimees Jüri Ratas

Nii, ja nüüd läheme nende protseduuriliste küsimustega ühest reast teise ritta. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline!

20:25 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma olin sunnitud protseduurilise küsimuse esitama selle tõttu, et Tõnis Mölder vihjas siin Vikerraadiole ja seal vihje andmise võimalusele. Ma võin selle vihje talle anda, äkki siis on võimalik vastata. Küsimus on praegu selles, et ma juhtisin tähelepanu sellele, et Eestis on tekkimas või juba tekkinud vaikiv ajastu, kus parlament pannakse julgeoleku-, energia-, inflatsioonikriiside keskel lihtsalt seisma. Ehk siis kordub see, mis oli Pätsi ajastul, ja on täiesti hämmastav, et seda küsimust sellisel kujul sotsiaalkomisjonis üldse ei arutatud. See on minupoolne vihje Tõnisele.

20:26 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Liigume nüüd siit edasi. Tarmo Tamm, palun!

20:26 Tarmo Tamm

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea komisjoni ettekandja! Ma pean kõigepealt tegema ühe väikese täpsustuse. Ma rääkisin vahepeal sotsiaalkomisjoni esimehega ja tema ütles, et see muudatusettepanekute arutelu peaks võtma aega 15 ööpäeva, mitte tööpäeva. See päris suur erinevus. Ma enne küsisin ja te ütlesite, et tööpäeva. Need on tegelikult ööpäevad. Ma küsin, kas selle vaidluse põhiküsimus on selles umbes 200 miljonis, mis läheb riigile maksma see eelnõu, või küsimus on nendes summades, mis eraldatakse ühe lapse kohta, teise, kolmanda, neljanda ja viienda lapse kohta. Mille üle see põhivaidlus käib?

20:27 Tõnis Mölder

Aitäh! See märkus on õige, mis te tegite. Jällegi, neid küsimusi tuleb palju ja võib-olla ma eksin kuskil. Aga muidugi, parlamendiliikme tööpäev võib olla ka ööpäev. Me seda, ma arvan, täna ka näeme.

Aga mille üle selle eelnõu puhul vaidlus käib? Väga raske öelda. Väga raske on öelda, mille üle see vaidlus käib. Nii nagu ma ette lugesin, minu meelest on siin neli väga olulist asja. [Esiteks] see, et lapsetoetus tõstetakse kõikidele lastele võrdselt 100 euroni. Teine on lasterikaste perede toetamine [sellega], et me tõstame [toetuse] 300-lt eurolt 700‑le või 400 eurolt 900-le. Kolmas, minu meelest väga põhimõtteline on see, et me [hakkame] lasterikaste perede toetuse baassummat igal aastal indekseerima. Neljas on see, et me muudame selle süsteemi sujuvamaks ehk lasterikka pere toetus ei kahane kõige vanema lapse täisealiseks saamisel nullini, vaid toimub sujuv "üks kolmandik, üks kolmandik ja üks kolmandik" astmega vähenemine, mis loob tegelikult perele parema sotsiaalse kindlustunde. Ja veel kord ma rõhutan, et tegelikult Eestimaa pered on oodanud, et seda süsteemi rakendatakse.

20:28 Esimees Jüri Ratas

Jüri Jaanson, palun!

20:28 Jüri Jaanson

Aitäh! Tõnis Mölder! Verbaalse ahistamise ühe hea näitena on siin näha, et Riigikogu puldist sugereeritakse kõigile, et kõik saavad asjast ühtmoodi aru, samas on näha, et enamik selles saalis praegu viibijaid ei saa asjast nii aru, nagu sina saad. Selles on asi. Ja ma ei saanud vastust ka oma eelmisele, eelarveküsimusele. Aga see selleks. Praegu ma ei saa isegi aru, mis selle eelnõu eesmärgina sõnastatud on. Aga kui nüüd terviklikult läheneda sellele, mida seal komisjonis arutati, siis ma küsiksin üle, mida siis arutati. Kas seal näiteks kaksikute teemat, kaksikute toetuse teemat või puudega vanemate teemat? Ma saan aru, et juttu oli üksikvanemate teemast (Juhataja helistab kella.), aga meil on ka teised vanemate liigid. Kas nende teemal ka mingi [arutelu] oli?

20:29 Tõnis Mölder

Aitäh! Teie ütlete, et mina olen verbaalne ahistaja, mina aga ütlesin enne, et mina olen sotsiaalkomisjonipoolne ettekandja. Siin me jääme eriarvamusele. Aga mis puudutab teie eelmist küsimust eelarve kohta, siis ma ju tegelikult vastasin sellele küsimusele. Ma vastasin ka Tarmo Tamme küsimusele ja tegelikult ka teie küsimusele. Tõesti, netokulu on riigieelarves järgmisel aastal suurusjärgus circa 200 miljonit eurot. Riigieelarve menetluse käigus, te ju teate ise, meil ei ole mõtet vedada jooni, et siin on tulupool ja siin on kulupool ja siis me [tõmbame] need jooned siia vahele, et selle tulu eest teeme selle kulu. Aga ilmselgelt riigieelarveliste vahenditega on võimalik selle eelnõu rakendamisel hakkama saada, see rahaline kate on riigieelarves olemas. Me näeme ju täna maksulaekumise tõusu, me näeme kõike seda poolt.

Ma olen isegi öelnud seda, et ma ei pelga – ja mitte [ainult] mina, vaid ma arvan, et ükski selle eelnõu taga olev fraktsioon ei pelga – olla vastutaja ka järgmise aasta riigieelarve kokkupanekul. Kui see jääb selle taha, siis meie oleme kindlasti valmis selle kokkupanemise enda vedada võtma. Me oleme kindlad, et me leiame sellele eelnõule katteallikad, nii et see saaks 1. jaanuaril 2023 rakendatud ja kogu see IT-süsteem, mida me tahame rakendada 1. juunist 2023, kui on lastekaitsepäev, ka see saab tehtud.

Nüüd see, mida te küsisite kaksikute ja kõige selle kohta, siis tõesti, nii nagu ma ütlesin, meil oli komisjonis hetki – aga ma rõhutan, et need olid harvad hetked –, kui me saime sisuliselt teema üle arutada. Ülejäänud aeg oli kahjuks selline, et isegi siis, kui komisjoni esimees andis kellelegi sõna ja taheti sisuliselt teemade üle arutada – minu meelest Õnne Pillak oli see, kes küsis just nimelt kaksikute kohta päris mitu sisulist küsimust –, siis see ei tähendanud, et küsimust või vastust keegi kuulas, sest rääkimine käis läbisegi. Nii nagu ma protokollist ette lugesin, helisalvestiselt on kuulda, et kõik karjuvad läbisegi ja midagi ei ole võimalik protokolli kanda. Paraku võis ka minul nii mõnigi oluline detail kaduma minna.

20:31 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Jüri Jaanson!

20:31 Jüri Jaanson

Austatud istungi juhataja! Ma pean uuesti kordama protseduurilist küsimust. Kas on võimalik kontrollida, kas eelnõu ettekandja saab eesti keelest aru? Oma küsimuses ma ei rääkinud temast kui subjektist, verbaalsest ahistajast. Ma rääkisin verbaalse ahistamise näitest. Kas ta on võimeline sellest aru saama?

20:32 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma olen kindel, et kõik Riigikogu liikmed saavad eesti keelest väga hästi aru. Kristina Šmigun-Vähi, palun!

20:32 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mina osalesin ka sotsiaalkomisjoni istungil esmaspäeval. Sõna ma ei saanud, lihtsalt see istungi juhatamine – seal lihtsalt sõideti inimeste mõtetest üle. Kõike tehti nii, nagu taheti, ja hääletati nii, nagu vaja. Aga see selleks.

Minu küsimus hoopis puudutab seda ja te tegelikult siin just Jüri Jaansonile vastates puudutasite ka katteallikate leidmist. Ma küsingi teie käest, öelge palun mulle, et ega eriti vahet ei ole, kas see pere[hüvitiste seaduse] eelnõu maksab 300 miljonit, 240 miljonit või 200 miljonit eurot. Kas ei ole õigem või parem asju teha nii, et me teame, mis on katteallikad, ja siis eelnõu teha? Mitte nii, et me paneme endale eesmärgi, aga ei tea, kas me suudame seda täita. Kas see on õige, et me paneme tulevastele põlvedele peale koormuse? (Juhataja helistab kella.) Vabandust, et ajast üle läksin.

20:33 Tõnis Mölder

Aitäh! No veel kord, ma olen siin pikalt kirjeldanud, mis seal komisjonis toimus. Ja ma pean tõesti tunnistama, et teie ka olete tegelikult väga tugeva närvikavaga inimene, muidu te ei oleks nii kõrgeid sportlikke saavutusi saavutanud. See on minu eeldus. Aga ma veel kord ütlen, et ma ise nägin ja ka teie möönsite seda, et olukord komisjonis väljus täielikult kontrolli alt.

Ja nii nagu ma ütlesin, paljud kolleegid olid kahjuks võtnud sihi korraldada komisjonis obstruktsioon, nii et ei oleks võimalik kogu seda tegevust protokollida. Nii nagu ma ütlesin, kui oleks minu võimuses, siis ma kahtlemata selle helisalvestise avaldaks. Ma arvan, et seda oleks põnev [kuulata] kõigil Eestimaa inimestel, aga see kindlasti ei teeks parlamendile kuidagi au.

Nüüd, mis puudutab eelnõu, selle maksumust, siis te ütlesite, et pole ju vahet, kas ta maksab 200 [miljonit] eurot või 240 miljonit eurot. No ikka on, 40 miljonit eurot on vahe. Aga ma möönan, et me oleme ju kokku leppinud, et tõesti me näeme, et riigieelarvesse laekub täiendavat maksutulu ja tänu sellele on tõesti võimalik selle eelnõu kulupool ära katta.

Te ütlesite, et see kulu jääb kanda tulevastele põlvedele. Ma olen selles teiega nagu nõus, aga me ju tahame, et tulevikus oleks seda põlve ikka rohkem Eestis, et meil sünniks rohkem lapsi, et meil oleks lasterikkaid peresid. Ilmselgelt siis tekib rohkem töökäsi, rohkem maksumaksjaid ja nii edasi ja nii edasi. Nii et selles mõttes me oleme ühel meelel ja ühel [nõul].

Ja veel kord, see eelnõu ei ole keeruline eelnõu, selle eelnõu sisust saavad kõik ühtemoodi aru: me tahame toetada lapsi ja peresid. Küll aga ma möönan, et siin on detaile, mille üle võiks arutada, aga aruteluformaati kahjuks sotsiaalkomisjonis ei tekkinud, sest tõesti mulle tundus, et osal komisjoni liikmetel puudus selleks tahe või soov.

20:35 Esimees Jüri Ratas

Kristen Michal, palun!

20:35 Kristen Michal

Aitäh, austatud esimees! Hea ettekandja! Kuulasin oma toas ekraani taga, et te ütlesite või ma ei mäleta, see võis olla ka Siret Kotka, kes ütles, et keegi ei taha lapsi toetada ja justkui keegi Riigikogus oleks laste vastu. Mina jälle mõtlen, et komisjonis tegin mina ettepaneku ja seda toetasid ka kolleegid, et üksikvanemate toetuse võiks tõsta 50 euroni. Näete, kolleeg Sibul ei võta seda tõsiselt, naerab! Märkige see palun protokolli! Aga ma tegin sellise ettepaneku ja kolleegid toetasid. Öelge palun, miks te ei hooli lastest. Miks te ei taha seda toetada?

20:35 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma võin vastata ka kuuendat korda sellele küsimusele. Veel kord, selle eelnõu algatajaid oli 50+. Selle eelnõu tagant läksid ära Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni mõningad liikmed. Jah, tuleb möönda, et üks neist liikmetest ei ole ka Reformierakonna fraktsiooni liige, aga nii nagu ma ütlesin, tagant läksid ära Lauri Läänemets, Helmen Kütt, Eduard Odinets, Riina Sikkut, Heljo Pikhof ja Jaak Juske. Mis on väga märkimisväärne: ka nende hulgas leidub inimesi, kes tegelikult toetavad lapsi ja Eesti peresid. Näiteks hea kolleeg Raimond Kaljulaid, tema ei paindunud, tema arvab jätkuvalt, et see eelnõu on hea eelnõu ja selle eelnõu menetlemisega võiks edasi liikuda.

Miks ma ütlesin teie fraktsiooni kohta niimoodi? Veel kord, ma tõin ju selle näite, et teie enda minister ütleb, et ta ei toeta seda eelnõu, ja teie enda fraktsioon teeb esimesel lugemisel tagasilükkamise ettepaneku. Veel kord, oma tegudega te saate mind ümber veenda. Aga kui te seda ei tee ehk torpedeerite selle eelnõu vastuvõtmist, siis järelikult te ju ei taha lapsi toetada.

Nüüd see küsimus, et mis toimus komisjonis või et ka siin kolleegide naer ajab kuidagi segadusse. Veel kord ma ütlen: ma möönan seda, et siin saalis ei tohiks tegelikult teist kolleegi segada, aga tegelikult te ju nõustute sellega, et tegelikult ka komisjonis ei tohiks segada. Ja midagi pole teha, te olite üks neist, kes tegelikult üritas komisjoni [töö] juhtimist teha keeruliseks. Ma ei salga, see tuli teil päris hästi välja.

20:38 Esimees Jüri Ratas

Ja siin on nüüd päris palju protseduurilisi küsimusi tekkinud. Tarmo Kruusimäe, protseduuriline küsimus!

20:38 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Ma märkasin siin põhiseaduse § 12 riivet, kui ettekandja ütles, et selle eelnõu koostajate seas on 50+. Tegelikult on ka nooremaid ja just sihukesele ealisele asjale ei oleks mõtet nagu ... (Naer saalis.) See ei tähenda, et kui sotsiaaldemokraadid nüüd lahkusid, et sellega oleks see, ütleme läinud sinna allapoole. Võib-olla sellist ealist erisust ei tooks siin nii välja.

20:38 Esimees Jüri Ratas

Selge. Aitäh teile selle tähelepaneku eest! Protseduuriline küsimus, Kristen Michal, palun!

20:38 Kristen Michal

Aitäh, austatud esimees! Kõigepealt, et kolleeg Sibulale ei jääks musta varju, siis ma ütlen, et ta ei seganud, ta lihtsalt elas humoorikalt kaasa. Ei ole hullu miskit, saame hakkama.

Teiseks, äkki te esimehena kuidagi vihjate kolleeg Tõnis Möldrile, kes üldiselt on ju väga asjalik inimene, et ta jättis vastamata minu küsimusele. Ta rääkis kõigest muust, aga sellest mitte. Ja aimates, et te ütlete, et vastaja vastab oma võimete piires, siis see võib nii jääda, aga ma eeldan, et Tõnisel võimed on oluliselt suuremad.

Ja kolmandaks Tõnise märkus, et me segasime komisjoni tööd. Vaadake, me pakkusime võimalust komisjonis paus teha – just selleks, et asjad korda teha. Ja komisjoni juhtimise kogemusega ei oska mina öelda, ja ma konsulteerisin enda selja taga istuva kolleegiga, ei oska tema ka öelda, et sellist suminat oleks olnud meie komisjonides. Seetõttu pakkumine paus teha oli täiesti mõistlik. Kahjuks seda pausi ei tehtud ja kahjuks ei toetatud ka ettepanekut üksikvanema toetust tõsta. See tegi meid loomulikult kurvaks.

20:39 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ei, ma ei sekku praegu ei küsimusse ega ka vastusesse. Ja ma loodan, et teie meel on nüüd parem – te ütlesite, et olete kurb, ehk nüüd on positiivsem. Toomas Kivimägi, palun, protseduuriline küsimus!

20:39 Toomas Kivimägi

Aitäh, härra juhataja! Ma protokolli huvides, sellepärast et ... 

20:40 Esimees Jüri Ratas

Aga seda võimalust nagu ei ole meil, et esitada protseduuriline küsimus protokolli huvides.

20:40 Toomas Kivimägi

Ei, mul on protseduuriline küsimus.

20:40 Esimees Jüri Ratas

Palun, palun! Kui protseduuriline küsimus, nagu kõik need siin on olnud, siis loomulikult, palun! Mis protokolli huvides ... Palun, protseduuriline küsimus! 

20:40 Toomas Kivimägi

Nimelt, ettekandja luges üles terve rea kolleege, kes minu poolt paremal akna all istuvad, ja siis ütles, kes läksid selle eelnõu tagant ära, ja siis ütles, et üks neist ei olnud ka Reformierakonna fraktsiooni liige. Ma rõhutan: Reformierakonna fraktsiooni liige. Kas need teised, keda ettekandja nimetas, on Reformierakonna fraktsiooni liikmed, kes läksid selle eelnõu tagant ära? 

20:40 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ka kuulsin seda ja ma arvan, et ettekandja tegi siin sõnavääratuse. Ta mõtles teist fraktsiooni, mitte teie fraktsiooni. Ju te saite ka ise sellest aru. Nii, läheme edasi. Tarmo Kruusimäe, palun!

20:40 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Haritud ja suure lugemusega saadikud, nagu me kõik oleme, ilmselgelt oleme lugenud ka Aldous Huxley "Brave New World", "Hea uus ilm", kus on juttu just katseklaasilastest. Me teame, et ka sel moel on suudetud Eestis peresid suurendada. Aga kas vastab tõele selline versioon, et sellele eelnõule on just liberaalid vastu sel põhjusel, et esiteks, perekonna käsitlemine on nende jaoks veel täiesti avamata raamat, kirjutamata raamat, ja see tuleb äärmiselt agiilselt lahendada, ning teiseks see, et on ka need võimalused, et oma panuse andjad katseklaasilastesse ei ole hilisema kärgpere osanikud ja nemad avaldavad valju protesti, et neid ei arvestata kärgperedesse oma panuse andjana? 

20:41 Tõnis Mölder

Aitäh! Kõigepealt, hea kolleeg Tarmo Kruusimäe, ma vabandan teie ees, sest ma natuke klatin seda eelnenud arutelu ja siis ma tulen teie küsimuse juurde. Ma möönan seda – siin oli küsimus üksikvanema toetuse kohta –, et tegelikult see on siin eelnõus sees. Sotsiaalkomisjon otsustas, veel kord, tõsta üksikvanema toetust kaks korda ehk tänaselt 19 eurolt 40 eurole. See oli see kokkulepe, mille eelnõu algatajad soovisid teha.

Nüüd see teine küsimus. Jah, tõesti, võib-olla ma eksisin, kui ma nimetasin kedagi juba Reformierakonna fraktsiooni liikmeks. Samas, vaata muster on see, mis säilib. Kui inimene on olnud kunagi ühes fraktsioonis ja läheb teise, siis tavaliselt sellele järgneb ka kolmas. Nii et selles mõttes võib-olla ma olin lihtsalt ettenägelik.

Aga tulles teie küsimuse juurde, jah, ma möönan, härra Kruusimäe, et erinevatel fraktsioonidel võivad olla peremudelist või traditsioonilisest peremudelist erinevad nägemused. See ilmselgelt liberaalidel ja konservatiividel ongi erinev. Aga minu meelest selle eelnõu tuum ei ole üldse selles, mis on peremudel. Selle tuum on ikkagi selles, kas me tahame Eestimaa lapsi aidata, kas me tahame Eestimaa peresid aidata, kas me tahame seda, et meie iive tõuseks positiivse nivooni, kas me tahame seda, et me loome tõesti eestimaalastele selle eelnõuga turvatunde, et meil sünniks rohkem lapsi. See on olnud selle eelnõu eesmärk, mitte perekonna definitsiooni loomine.

Ja see näide, mis te tõite, tõesti on erinevaid võimalusi, kuidas lapsed siia ilma [sünnivad] – noh, sünnivad nad ühtemoodi, aga ka siin on erinevaid variante. Tõesti, nii detailidesse me ei läinud, et kuidas on võimalik lapsi saada erineval moel või millised peremudelid peaksid olema. Aga ma möönan seda, et sõltumata sellest, kuidas laps siia ilma on tulnud või milline on viljastamise protsess olnud, lasterikka pere toetust või lapsetoetust on perel alati õigus saada.

Ma arvan, et see on väga õige, et me ei lähe siin lapsi kuidagi karistama. Me tahame ikkagi lapsi võrdselt kohelda ja minu meelest see oleks väga ebaaus, kui me hakkaksime siin veel mingeid lahterdusi tegema. Nii et mina saan küll aru, milline on see traditsiooniline peremudel, mida eeldavad eelnõu algatajad, aga eelnõu ei käsitle seda, et see peaks olema ainult nii ja teisiti ei tohi.

20:44 Esimees Jüri Ratas

Priit Sibul, palun! 

20:44 Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Siin mõned nädalad tagasi Kalle Grünthal nimetas teid teravaks pliiatsiks. Nüüd ma kuulsin, et teid kiitis Kristen Michal. Ja mul on au liituda selle lugupeetud seltskonnaga ja ka teie talenti austama asuda, sest te olete ülimalt keerulise ja raske ülesande ees, kui täna siin seda komisjonipoolset menetlust selgitate.

Mina osalesin ka seal komisjoni koosolekul ja sinna oli saabunud näiteks Jürgen Ligi asendama Tiiu Arot. Siis üks hetk saabus koosolekule Tiiu Aro. Siis selgus, et kui põhiliige komisjoni saabub, siis asendusliiget ei saa olla. Tiiu Aro läks ikkagi ära sealt komisjoni koosolekult. Siis oli meil koosolekul kohal Õnne Pillak, kes mingil põhjusel kadus, siis tuli tema asemele Kristen Michal. Ja siis tekkis küsimus, kas Õnne Pillak on kadunud või ei ole. Ja pidevalt ergutas oma fraktsiooni liikmeid seal Mart Võrklaev, kes, mulle tundub, isegi mitte ainult ei ergutanud, vaid pidevalt ässitas inimesi küsima. Kuidas te seda kõike kirjeldada olete suutnud inimestele?

20:45 Tõnis Mölder

No ma selles mõttes ... Me saame selle pärast koos üle kuulata. Minu meelest ka Rene Kokk ütles midagi ilusat minu kohta, aga võib-olla mulle lihtsalt tundus. Tõesti, nii nagu ma ütlesin, ma lugesin seda protokolli siin mitu korda ette ja ma ei kadesta neid Riigikogu Kantselei ametnikke, kes pidid seda protokolli koostama. Veel kord, siin protokolli mustandis, mis minu käsutuses on, on väga palju lõike, [kus on öeldud], et ei ole võimalik midagi protokollida, sest kõik karjuvad läbisegi. Kahjuks nii oli.

Ja seda ma möönan, et minu jaoks oli see ka – ma mäletan, et ma ise juhtisin sellele tähelepanu komisjonis – päris kentsakas olukord, et komisjoni põhiliige oli komisjonis olemas, tema asendusliige oli ka olemas, aga asendusliige tahtis olla ikkagi põhiliige. Minu teada meie kodu- ja töökord võimaldab seda, et kui on soovi ja kirge mõnda eelnõu menetleda, siis on võimalik ühest komisjonist liikuda teise. Ja minu meelest ka selle eelnõu puhul on seda tehtud.

Selles mõttes ma oleksin tahtnud, et näiteks kolleegid Michal või Kivimägi või ka härra Võrklaev, kui neil on kirge selle eelnõu suhtes, siis nad oleks võinud tulla sotsiaalkomisjoni põhiliikmeks. Aga samas ma tean, et proua Everaus ja Tiiu Aro ja teisedki on oma ala professionaalid ja selles mõttes sotsiaalkomisjonil on nendega vedanud.

20:46 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

20:46 Aivar Kokk

Austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma pean ka tänama kõigepealt su ettekande ja ka küsimuste-vastuste eest. Aga ma tahan täpsustada. Sa ütlesid, et üksikvanema lapse toetust [suurendatakse] kaks korda. Sa peaks rõhutama, et see on lausa 2,1 ja natuke peale korda suurendamine. Aga ma küsiksin ka. Sa enne rääkisid, et allkirju võeti [tagasi]. Mina olen aru saanud ja sotsiaaldemokraadid on rääkinud, kuidas nad ühel hetkel 19 euro pealt 45 euro peale esimese ja teise lapse toetuse tõstsid, et nad on alati lastetoetuste poolt olnud. Kas sa oskad öelda, mis see põhjus oli, miks nad osa allkirju [tagasi] võtsid? Kas seesama 2,1-kordne tõus või mis?

20:47 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma korra käsitlesin seda teemat ja sain ka selle eest palju kriitikat. Aga veel kord: nii nagu ma ütlesin, selles mõttes mina ka tahaksin, kuigi ma tean, et meie protseduur ei võimalda seda, aga nii nagu ma ütlesin, et istungi juhataja loeb tavaliselt ette eelnõu algatajate nimed. Tegelikult suure saali huvides ta võiks lugeda ette ka need nimed, kes ei ole enam algatajad. Muidu jääbki selline mulje, et inimesed on lõpuni selle eelnõu taga, aga tegelikult tuleb välja, et inimesed on hoopis võtnud allkirja tagasi.

Ma ütlen veel kord, et see on minu meelest nende valik olnud. Ma ei saa seda neile ette heita, ju nad siis ise teavad, mis see põhjus oli, miks lastekaitsepäeval selline toiming tehti. Nii nagu ma ütlesin, siin on erinevaid nägemusi olnud, tundub, et ka see lähenemine pole olnud tervik ja ühtne. Aga ma isegi ei heidaks neile inimestele seda niivõrd ette, vaid pigem ... Noh, ma ei hakka seda 34 nime siin ette lugema, kes ei tulnud isegi selle eelnõu algatamisega kaasa. Siin oli terve üks fraktsioon, kes ei tahtnud Eestimaa peresid ja lapsi toetada. Selles mõttes ei olegi midagi teha, see on olnud poliitiline valik või poliitiliste valikute koht. Miks nad seda ei tee, eks seda saab iga fraktsioon ja iga inimene ise põhjendada ja kindlasti ma arvan, et meedia võiks seda küsida.

20:49 Esimees Jüri Ratas

Jaak Juske, protseduuriline küsimus. 

20:49 Jaak Juske

Austatud Riigikogu esimees! Ettekandja on korduvalt puldist Eesti rahvale valetanud, et sotsiaaldemokraadid ei toeta lastetoetuste tõusu. Kas te saate ettekandjale kinnitada, et sotsiaaldemokraadid on esitanud kaks sarnase sisuga eelnõu, ja kutsuksite ettekandjat korrale, et ta ei valetaks puldist Eesti rahvale?

20:49 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Punkt üks: valetada ei tohi, see ei ole ilus. Mitte keegi, ei küsijad ega vastajad. Ja punkt kaks: ma sisusse küll praegust ei näe põhjust sekkuda. Läheme edasi. Kristina Šmigun-Vähi, palun!

20:49 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tegelikult ühinen Jaak Juske sõnadega, et mul on ääretult kahju, et te pidevalt valetate minu erakonna kohta. Kordan veel kord, et Reformierakond ei ole lastetoetuste vastu. Meie eesmärk on eelkõige ikkagi leida enne katteallikad ja siis teha otsused. Ja mul on küsimus teile. Kas on riigimehelik võtta vastu eelnõusid, millel ei ole katteallikaid?

20:50 Tõnis Mölder

Aitäh! Veel kord, ma juba tõin siin näiteid teie headele kolleegidele selle kohta, et minu meelest on see väga demokraatlik protsess, kui parlament näitab üles poliitilist tahet, jagab valitsusele ülesandeid, milline peaks olema järgmise või järgmiste aastate riigieelarve, kuhu riik kõige enam raha suunab. Ja mina saan aru, et parlamendi enamuse tahe on see, et me läheme appi lastele ja peredele.

Jah, ma teen võib-olla kellelegi liiga, kui ma ütlen, et nad ei toeta seda, aga veel kord, ma ju lugesin ette siin mitmed teod. Ja kui teod ja sõnad ei lähe omavahel kokku, siis midagi ei ole teha. Veel kord: ma ei ole öelnud, et ükski Reformierakonna fraktsiooni liige otseselt ei toeta, aga ma möönan, et ma laiendasin seda teile just nimelt sellepärast, et teie enda minister on esitanud sotsiaalkomisjonile ametliku kirja, kus ta ütleb, et ta ei toeta seda eelnõu, ta ei toeta perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu, ta ei toeta lapsetoetuse ümbervaatamist, ta ei toeta lasterikka pere toetuse ümbervaatamist, ei toeta indekseerimist, ei toeta astmete kaupa üks kolmandik, üks kolmandik toetuste vähendamist. See on küsimus.

Kui oleks tahetud eelnõu paremaks teha, siis oleks esitatud, ma arvan, mõistlik arv muudatusettepanekuid ja oleks tuldud selle sisulise arutelu juurde. Ma ju tegelikult komisjonis [nägin], pean möönma, et nendes inimestes, kes muudatusettepanekuid esitasid – nüüd ma võib-olla juba annan hinnanguid, aga mis siis ikka –, ei olnud väga suurt kirge.

Aga veel kord, ma ei heida seda ette, sest kui suur saal tunnetab, et need on head ja mõistlikud muudatusettepanekud – siiski [kordan], et komisjoni enamus leidis, et need ei olnud kiitmist väärt muudatusettepanekud –, siis see ei tähenda, et suur saal ei või teisiti otsustada. Absoluutselt kõigi muudatusettepanekute puhul, mis tulevad hääletusele, on võimalik võtta kümme minutit vaheaega, leppida kokku, leida poliitiline konsensus. Ja kui on hea muudatusettepanek, siis kindlasti on võimalik suure saali toetus sellele saada.

20:52 Esimees Jüri Ratas

Tiiu Aro, palun!

20:52 Tiiu Aro

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on kaks täpsustust. Esiteks, Tiiu Aro asendusliige oli Valdo Randpere, mitte Jürgen Ligi. Ja teiseks, ma olen lugenud sotsiaalministri kirja sotsiaalkomisjonile. Seal on sõnaselgelt kirjas: ei toeta eelnõu sellisel kujul ja sellise tempoga menetlust. Ja siit ka minu küsimus. Sotsiaalkomisjon oleks hea tahte korral saanud leida aega muudatusettepanekute rahulikuks ja korrektseks menetlemiseks. Sisulist kaasamist ei ole toimunud. Küsimus: kas sa oskad, hea Tõnis, öelda, miks oli vaja niisuguse tempoga, kiirmenetluse korras ja tulise rutuga eelnõu saali saata? 

20:53 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma olen sellele juba korra täna vastanud, aga käime siis uuesti läbi. Minu meelest see on väga oluline. Kõigepealt, millest tuleb parlamentaarses demokraatias aru saada: üks fraktsioon ei saa dikteerida parlamendi enamuse tempot. Kui parlamendi enamus tahab [kiiret] tempot hoida, siis on võimalik [teistsugust] tempot dikteerida, aga seda saab teha obstruktsiooni abil ja seda võimalust on tegelikult üks fraktsioon ka kasutanud.

Nüüd, miks me pidime selle eelnõuga kevadel välja tulema? Minu meelest siin on kaks väga olulist argumenti. Punkt üks. Vabariigi Valitsus saab väga selge signaali, et see on parlamendi soov, ja riigieelarvet sügisel menetledes peab selle eelnõu kuludega arvestama. Me tahame parlamendina, et järgmise aasta riigieelarve keskenduks just nimelt meie laste ja perede aitamisele.

Teine asi, mida ma ka juba ütlesin. Kui me tuleksime selle arutelu juurde sügisel tagasi, siis puhtalt IT‑lahenduste väljatöötamine selle sujuvama süsteemi [loomiseks] võtab circa ühe aasta. Seetõttu me olemegi pannud süsteemi rakendusajaks 1. juuni 2023, lastekaitsepäev. No kujutage nüüd ette, kui te oleks pannud siia veel neli-viis kuud aega otsa ja siis oleks toimunud seesama poliitiline arutelu ning ma ei välista, et ka poliitiline obstruktsioon, siis see [seadus] oleks võib-olla mingil kujul rakendunud alles 2024. aastal. Aga ma ei pea seda õigeks, sest inimesed ja pered vajavad abi nüüd ja kohe. Seetõttu ongi see kiirus. See on olnud parlamendi enamuse tahe. 

20:54 Esimees Jüri Ratas

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

20:54 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas ma olen õigesti aru saanud, et lasterikka pere toetust lapse eest enam ei maksta, kui laps on saanud 16 või 19 ja lõpetanud õpingud? Ehk kas jäädakse tänase seaduse loogika juurde või muudetakse midagi? 

20:55 Tõnis Mölder

Jah, me oleme seda eelnõu tehes eelnõu algatajatena üritanud võimalikult palju lähtuda kehtivast regulatsioonist. Aga siin on teatud erisusi. Ma möönan, siin on põhimõttelisi muudatusi, aga me oleme ka neid põhimõttelisi muudatusi üritanud rakendada ikkagi lähtudes kehtivast praktikast. Ka seesama indekseerimine ei ole kuidagi nüüd välja mõeldud. Noh, ma ei tea, meil indekseeritakse erinevaid toetusi, pensioneid indekseeritakse. See ei ole ju jalgratas, mille me leiutasime, vaid me tulime ikkagi tavapärase praktikaga appi.

Jah, tõesti, see praktika on selline, et praegu makstakse peredele lasterikka pere toetust ja lapsetoetust sinnamaani, kuni laps saab 16-aastaseks ja lõpetab õpingud. Siis sellel perel või lapsel kaob õigus seda toetust saada. Aga kui ta jätkab õpinguid, siis tal on õigus seda toetust saada kuni, ma veel kord ütlen, 19-aastaseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni.

Minu meelest see loogika on väga hea ja mõistlik. Ja veel kord ma ütlen, me lähtusime ka sellest, et ametkonnad selle eelnõu [põhimõtete] rakendamisel ei peaks väga keerulist tööd tegema ja et [seadust] oleks võimalik suhteliselt lihtsalt, sissetöötatud praktika alusel rakendada. Aga ma ei välista seda, et kui see [seadus] on näiteks aasta aega juba rakendatud olnud, siis tuleb parlament uuesti kokku ja arutab läbi, mida saaks teha paremini. Ma möönan, et siin võib olla kitsaskohti, mida tuleb üle vaadata, see on täiesti loomulik. Ma küll ei tea ühtegi seaduseelnõu, mis ei vajaks parandamist või [kohendamist] vastavalt ajale. 

20:57 Esimees Jüri Ratas

Kristen Michal, palun!

20:57 Kristen Michal

Aitäh, austatud esimees! Hea ettekandja! Teil ikka jutu sisse lipsab seda, et osa inimesi ei hooli piisavalt lastest. Küsin siis uuesti. Kui hoolimise suurus ja mõõt on summa, siis miks te ei nõustunud üksikvanema toetuse kasvatamisega 50 euroni, nagu ma komisjonis pakkusin, vaid hääletasite selle enamuse toel maha? Kas see oleks kuidagi selle eelnõu hästi läbikaalutud finantsplaani uppi löönud või te lihtsalt ei hoolinud?

20:57 Tõnis Mölder

Aitäh! Veel kord, minu mõte oli ikkagi see, kui me selle ettepaneku tegime, et nii nagu ma ütlesin, ma pean väga oluliseks, et eelnõu muudatusettepanekute tabelisse üldse see üksikvanema toetus sisse tuli. Esialgselt seda ju ei olnud ja selle üle tõesti esimese ja teise lugemise vahel toimus debatt. Ja ma möönan, et mingitel hetkedel võib-olla oli osal fraktsioonidel või algatajatel teatud erinev nägemus, aga ometigi jõudis suurde saali komisjonipoolse muudatusettepanekuna, toetatud ettepanekuna see, et üksikvanemale hakatakse nüüd maksma kahekordset toetust. Või vabandust, nii nagu hea kolleeg Aivar Kokk ütles, 2,1‑kordset toetust. See on oluline, sest Aivar neid numbreid teab.

Aga nüüd, tulles [küsimuse] juurde tagasi: veel kord, et me saaksime võrrelda võrreldavaid asju, on siin nagu üks oluline asi. Üksikvanemale jääb ju alles ka lapsetoetus ja lasterikka pere toetus, kui tal on õigus seda saada. Ja lisaks sellele makstakse talle 40 eurot kuus, juhul kui see muudatusettepanek läbib suures saalis menetluse ja see eelnõu saab vastu võetud.

Nüüd, miks ma, noh, andsin selle hinnangu, et kas te toetate või ei toeta? Siin on üks oluline koht. Kui selle eelnõu menetlemist peatatakse, tehakse obstruktsiooni, siis seda eelnõu ei ole võimalik vastu võtta ja sellisel juhul ükski hea idee meie perede, meie Eestimaa perede ja laste [toetuseks ei rakendu]. Aga kui me obstruktsiooni ei tee, siis on alati võimalik aja jooksul seda [seadust] paremaks teha. Ja ma ei välista, et ükspäev tuleb parlament kokku ja see teie hea muudatusettepanek tõsta üksikvanema toetus 50 eurole – poolsada eurot, miks mitte – läbib parlamendis suurema arutelu. Aga veel kord: me saame tulla nende teemade juurde tulevikus tagasi.

20:59 Esimees Jüri Ratas

Priit Sibul, palun!

20:59 Priit Sibul

Aitäh, austatud esimees! Hea ettekandja! No Jaak Juskel oli kuramuse õigus teie peale pahane olla, kui ta siin häält tõstis ja teiega pahandas. Nad on tõesti öelnud, et nad toetavad lastetoetuste tõstmist, ja neil on mitu eelnõu sisse antud. Aga ma ei tea, kes neile valetas, kui nad eelnõult allkirjad tagasi korjasid, sest nad rääkisid, et on sündinud mingi asi, miks nad seda eelnõu toetada ei saa. Minu teada toimusid täna mitmete erakondade vahel konsultatsioonid ja see eeldus, mille pärast nad allkirjad tagasi kogusid, ei vasta tõele. Kas nad on teada andnud, kas nad annavad oma allkirjad nüüd uuesti sellele eelnõule? See on üks küsimus. Ja teine: kuidas te hindate näiteks Annely Akkermanni tehtud muudatusettepanekut, et esimese lapse toetus on 61, teisel 78 [eurot], või esimesel lapsel 61 eurot, teise puhul 84? Või siis ettepanek, mille nad tegid koos Ivi Eenmaaga, et esimesel lapsel võiks lapsetoetus on 98 [eurot], teisel 61 eurot? Kuidas te nendesse ettepanekutesse suhtute?

21:00 Tõnis Mölder

Aitäh! Kõigepealt, eks seda, miks osa Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmeid võttis sellelt eelnõult oma allkirjad tagasi, peab nendelt küsima. Aga nii nagu ma ütlesin, jah, meedia vahendusel nad ju möönsid mitu korda, et nad teevad sellega poliitikat. Ju siis see ongi nende poliitika või nad näevad selle eelnõu taga mingit sellist poliitikat, mida nemad ei toeta.

Teine asi, tõesti, oli ka juttu sellest, et seal ei ole üksikvanema toetust sees. Nende erakonna esimees mitu korda rõhutas seda, et vaat see on nende jaoks tähtis asi, nemad selle eest seisavad. Noh, seisid täpselt kaks päeva. Eelnõus on see muudatusettepanekuna sees, mida ei ole selle taga, on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimehe allkiri, eks. No midagi pole teha, nii on: sõnad ja teod ei käi omavahel kokku.

Aga mis puudutab võrdsust, siis tegelikult see on teil hea küsimus. Siit keskelt reast, Reformierakonna fraktsioonist küsiti ka minu käest, kas ma olen tutvunud ÜRO dokumendiga, mis rõhutab just nimelt laste võrdsust, seda, et lapsi tuleb kohelda võimalikult võrdselt. Ja ma just ütlesin, et tegelikult see eelnõu seda endas kätkeb – selles mõttes, et me tõstame kõikide lapsetoetuse 100 eurole. Praegu on 60 eurot esimene ja teine laps, kolmas ja enamad lapsed saavad 100 eurot. Muidugi riigi jaoks on kõik lapsed ühtemoodi võrdsed, aga kui me tahame seda numbriliselt mõõtma hakata, siis me [muudame] tõesti süsteemi võrdsemaks.

Nüüd see, mida teie tõite, kindlasti ei ole võrdne laste kohtlemine. See näitab tegelikult muudatusettepaneku tegija soovi, kui sisulised muudatusettepanekud on või ei ole. Ja tegelikult me ju teame, et soov ei olnud mitte muudatusettepanekuid teha, vaid soov oli obstruktsiooni korraldada. Ja eks ole näha, kas see õnnestub või ei.

21:02 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

21:02 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Su käest siin pidevalt küsitakse erinevaid küsimusi ja ma vaatan, et oli ka küsimus, kust leitakse katteallikas. Mõned nädalad tagasi arutati lisaeelarvet, 800 miljonit, ja kui sealt Eestimaa inimeste jaoks leiad 100 miljonit kokku, siis oled ikka päris hästi leidnud. Ülejäänud raha läheb kuhugi täiesti nii, et ei saa arugi, kuhu see läheb ja kas üldse läheb, nii nagu gaasi peale tehti hange hinnaga 1 teravatt 170 miljonit. Selle hinnaga pakutakse. Ja teine pool, see kiirmenetlus – sa võid rahulikult öelda, et rahanduskomisjonis anti aega üks minut 20 parandusettepaneku tutvustamiseks. Teie komisjonis, ma saan aru, oli palju parem, teil oli kaks minutit. Aga küsimus ongi selles, et kas see 250–300 miljonit on nii suur probleem, sest [seadus] hakkaks kehtima alles järgmise aasta 1. veebruaril.

21:03 Tõnis Mölder

Aitäh! Jaa, kõigepealt, nii nagu ma tutvustasin, tõesti see, mis puudutab toetuste määrade tõusu, hakkab kehtima 1. jaanuaril 2023. See on üks muudatusettepanek. Ma ei tea, kas suur saal toetab seda või mitte, aga kui suur saal toetab, siis see hakkaks 1. jaanuaril kehtima. Aga eelnõu algatamisel tõesti, te olete tublilt selle läbi lugenud, oli 1. veebruar. See on õige.

Miks me 1. jaanuarile tõstsime? Ma pean ausalt tunnistama, et ikkagi tegelikult pered tahavad ka nii‑öelda uut aastat, uut eelarveaastat alustada justkui puhtalt lehelt. Ja just nimelt, ega me ei näinud ühtegi põhjust, miks me ei võiks neid toetuse määrasid siduda 1. jaanuariga, kui hakkab pihta uus eelarveaasta. Küll need teised muudatused, mis puudutavad just nimelt süsteemi rakendamist, milleks on vaja IT-arendusi, on alates 1. juunist 2023.

Mis puudutab eelnõu muudatusettepanekute menetlemist, siis ma möönan ju ka seda, et kui tegelikult oleks olnud komisjoni liikmetel tahe ja lugupidamine üksteise suhtes, siis oleks võimalik olnud neid muudatusettepanekuid sisuliselt tutvustada. Minule anti kaks minutit, mina suutsin selle ajaga küll ära tutvustada komisjonipoolsed muudatusettepanekud, mida oli kaheksa. Ma arvan, et kui praegu panna stopper käima, ma saaksin ka hakkama. Ma võin need veel kord ette lugeda: need on lapsetoetuse tõus 60 eurolt 100-le, lasterikka pere toetuse tõus 700–900 eurole vastavalt laste arvule, indekseerimine ja astmete süsteem ning eelnõu rakendamise kuupäevad.

Aga ma nägin tegelikult komisjonis, et paljud ei soovinudki sellesse kahte minutisse mahtuda. Ja meil oli ka pikk arutelu selle üle, et tõesti, meie komisjoni esimees on käitunud väga lugupidavalt kõikide kolleegide suhtes. Rahanduskomisjonis paar nädalat varem sellist praktikat ei kasutatud ja seal anti oluliselt lühem aeg. Noh, ma ei taha kuidagi komisjoni esimehi võrrelda, aga kindlasti Siret Kotka püüdis komisjoni esimehena võimalikult rahumeelset komisjoni juhtimist läbi viia. Aga tuleb tunnistada, et kui komisjoni liikmed ei taha seda, siis ei ole võimalik seda läbi viia sõltumata sellest, kui hea komisjoni esimees on.

21:05 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun!

21:05 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Perede toetamine on Eestis läbivalt olnud väga oluline küsimus. Näiteks Pärnu linn tuli lastekaitsepäeval välja algatusega lasteaia kohatasu tõsta Paikusel 81%, Seljametsas 103%, Audrus 63%. Mure on suur ja tahetakse justkui appi minna, aga kuidagi tundub just nii, et seal on küll algatusega seotud nii Reformierakond kui Keskerakond. Ma ei ole kuulnud, et nad selle eelnõu tagant oleks kuidagi ära läinud kohapeal, aga tõepoolest huvitav on kuulata seda diskussiooni selles mõttes, et 40 eurot justkui lisa riigi rahakotist on palju, aga võtta just lapsevanema rahakotist see 40 eurot ühiskassasse on paras. Aga see segadus minu peas on ja ma tahaksin ikkagi aru saada sellest, et selle eelnõu puhul on kogu aeg räägitud, et kellelgi hääled läksid tagant ära, sellepärast et see kannab mingit kurja mahitust. Äkki saate veel kord mainida, kelle hääled täpselt ära läksid?

21:06 Tõnis Mölder

Ma pean jätkuvalt tunnistama, et ma tean, et teie olete Pärnu maakonna ja Pärnu linna tegemistega väga hästi kursis. Ma tahan lihtsalt öelda (Saalist öeldakse midagi, juhataja helistab kella.), mina tõesti ei ole nii hästi kursis, aga ma tean, et siin saalis on häid kolleege, kes on ka Pärnu Linnavolikogusse valitud, ja meil oli siin üks kolleeg, kes oli lausa Pärnu Linnavolikogu esimees. Nii et kindlasti oleks saanud temaga neid teemasid arutada. 

Küll aga ma möönan seda, et tõesti me ütleme, et kõik hinnad tõusevad, kõik kulud ka peredel tõusevad selle kiire hinnaralli survel. Ja miks me seda eelnõu tahame rakendada? Õhtu lõpuks kõik hinnad tõusevad ja eks see on pere valik, kuhu ja mis suunas ta seda raha kasutab just nimelt oma laste hüvanguks.

Ma ei mõtle, et sellega peaks automaatselt hakkama kompenseerima lasteaia [kohatasu] tõusu, aga see on üks võimalus. Teine võimalus on tõesti see, on olemas ka omavalitsusi, kes ütlevad, et ei, lasteaia kohatasu me ei tõsta. Ja on olemas omavalitsusi, kes on teise, kolmanda ja neljanda lapse puhul, just lasterikaste perede puhul tulnud appi ja vabastanud nad lasteaia koha[tasust]. Siin ma võiks tuua Tallinna näite, vaat seal on minul mingisugused kogemused olemas.

Aga kuna teil oli väga konkreetne küsimus, siis ma jätkuvalt ütlen, et ma ei hakka ette lugema neid 34 nime, kes ei tulnud selle eelnõu algatamise taha. Küll ma võin lugeda ette need kuus nime, kes loobusid ja võtsid oma allkirja selle eelnõu algatamiselt tagasi. Need olid Lauri Läänemets, Helmen Kütt, Eduard Odinets, Riina Sikkut, Heljo Pikhof ja Jaak Juske.

21:08 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Eduard Odinets, palun!

21:08 Eduard Odinets

Ma jätkuvalt palun istungi juhatajal teha noomitus ettekandjale, et ta ei eksitaks kolleege ja tervet Eesti rahvast. Eelnõu mittealgatajaid ei olnud 34, eelnõu mittealgatajaid oli 47, nende hulgas Isamaa fraktsiooni saadikuid, nende hulgas EKRE fraktsiooni saadikuid. Neid mittenõustujaid selle eelnõu algse versiooniga oli oluliselt rohkem, kui ettekandja meid oma ettekandes eksitab. Kui ei oska lugeda numbreid, tuleb minna matemaatikatundi. 

21:08 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Andrus Seeme, palun!

21:08 Andrus Seeme

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Ma ei hakka üldse rääkima, kas ma sain [oma ettepanekuid] tutvustada või ei saanud. Muidugi ei saanud, aga see selleks. Minu küsimus on üksikvanemate toetuse arutelu kohta komisjonis. Palun loe ette protokolli koht, kus on kirjas, kes mis ettepaneku tegi, kes mis ettepaneku poolt ja kes vastu hääletas.

21:09 Tõnis Mölder

Aitäh! Nii, ma nüüd üritan siit neljast protokollist selle konkreetse muudatusettepaneku arutelu välja võtta. Kõigepealt seda, et ma pean tunnistama, veel kord, üle 1000 muudatusettepaneku – ega mina füüsiliselt [ei jõudnud neid üle vaadata], seda enam, et need anti ju üle mitte digitaalsel kujul, vaid need anti üle paberkandjal. Kõik komisjoni ametnikud pidid neid hakkama käsitsi ükshaaval sisestama. Noh, ilmselgelt see ei olnud hea parlamentaarne tahe aidata eelnõu paremaks teha, vaid see oli ikkagi suur soov ja tahe obstruktsiooni korraldada. Aga ma nüüd lappan natukene oma pabereid, et leida üles see, kus ... (Lehitseb pabereid.) Ahah, nii. Sotsiaalkomisjoni muudatusettepanekud, arvestada täielikult. 

Aga ma saan aru, et te vist ei mõelnud seda, vaid te mõtlesite Riigikogu sotsiaalkomisjoni tehtud muudatusettepanekut, mis käsitleb § 19 lõiget 3, kus praegu on sõnad "19 eurot ja 18 senti", muuta see numbriks 40. Seal tõesti toimus hääletus, kus seitse komisjoni liiget oli poolt ja hääletusel ei osalenud üks liige, härra Ligi. Vastu oli kaks liiget, Kert Kingo ja Siim Pohlak, ja poolt olid Siret Kotka, Helmen Kütt, Kristen Michal, Priit Sibul, Marika Tuus-Laul, Tõnis Mölder ja Valdo Randpere. Aga üldiselt minu meelest – ma küll ei tea, kuidas meie kodu- ja töökord [sätestab] – nimeliselt ei pea alati seda hääletust siin ette lugema, piisab ka sellest, kui me ütleme, et näiteks 7 poolt, 2 vastu ja 1 erapooletu. Me ju teame seda, et inimesed võivad alati oma otsuseid muuta. Ja selleks ongi lisaks komisjoni arutelule suure saali arutelu.

21:11 Esimees Jüri Ratas

Kalvi Kõva, palun!

21:11 Kalvi Kõva

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Hea Tõnis! 22. märtsil andsid sotsiaaldemokraadid sisse [lapsetoetuse tõstmist] käsitleva eelnõu, 12. mail üksikvanemaid puudutava eelnõu. Sina, Tõnis, ei teadnud siis sellest eelnõust, mida sa ette kannad, ei ööd ega mütsi. Ja ma küsin selle kohta, et sa oled siin tihti öelnud, et näete, muudatusettepanekut üksikvanema [toetust tõsta] komisjon toetas. Sotsid läksid [tagant] ära, aga näed, üksikvanema toetust me tõstame. Aga siis, kui oli algatajate [kokku kutsutud] töögrupp ja meie tõstatasime üksikvanema toetuse [teema], siis oli kindel jutt, et ei, seda me siia eelnõusse ei pane. Ja sellest tingituna sotsiaaldemokraadid oma allkirjad ka tagasi võtsid. Sa tead seda ju väga hästi, on ju?

21:12 Tõnis Mölder

Aitäh! Veel kord, minule ei ole keegi Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast põhjendanud, miks nad allkirjad tagasi võtsid. Nad on teinud seda läbi avaliku meedia. Miks nad seda tegid? Veel kord, see jääb nende südametunnistusele.

Aga ma ju möönan muidugi, sa lugesid väga õigesti ette: 22. märts, 12. mai, väga head eelnõud. Ja minu meelest, kui Sotsiaaldemokraatlik Erakond oleks tahtnud otsida siin parlamendi suures saalis seda ühisosa, siis oleks võinud ju need eelnõud kõik omavahel kokku liita. Tegelikult eelnõu algatamise ajal ütlesid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna inimesed, lugenud eelnõu läbi: väga hea eelnõu, me oleme siin taga. Aga mingi hetk hiljem hakati poliitilises mõttes juntima ja keerati see eelnõu kraavi või taheti seda keerata kraavi, öeldes, et siin taga on mingi poliitika, siin taga on mingisugune hämar skeem.

Ei, selle eelnõu taga ei ole hämarat skeemi, selle eelnõu taga on Eesti laste ja perede aitamine. Ja siin on väga lihtne valik, kas hääletada poolt või vastu. Võib-olla ma teen kellelegi liiga, kui ma lähenen sellele asjale liiga mustvalgelt, aga nii ju ometigi on. Ja noh, ma ei saa midagi teha, kui komisjoni liikmed ja head kolleegid paluvad, et loe ette need kuus nime. Ma ei saa vaikida, ma võin need kuus nime uuesti ette lugeda.

21:13 Esimees Jüri Ratas

Kalvi Kõva, protseduuriline küsimus.

21:13 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Minu küsimus on järgmine. See peretoetuste eelnõu on siin praegu teisel lugemisel, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna 22. märtsil sisse antud peretoetuste eelnõu oli esimesel lugemisel, mis lõppes nüüd sellel esmaspäeval. Komisjoni ettekandja ütleb, et need oleks võinud kokku liita. Minu teada meie kodu- ja töökorra kohaselt antud hetkel neid eelnõusid kokku liita ei saa. Ja minu küsimus teile on: miks siis komisjon need eelnõud nii halvasti siia Riigikogu päevakorda [esitas] või miks juhatus selle päevakorra nii halvasti tegi, et neid eelnõusid puhtfüüsiliselt ei ole võimalik kokku liita? 

21:14 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kokkuliitmine on alati juhtivkomisjoni otsus. Seda ei tee mitte kunagi Riigikogu juhatus. Päevakord ikkagi koostatakse peamiselt juhtivkomisjonide ettepanekute põhjal. Riigikogu juhatus vaatab need läbi, teatud nüanssides, no näiteks, et me suudaksime seda, et iga päeval oleks mõni punkt, mida me arutame. See on meie kodu- ja töökorra seaduse mõtte kohaselt ikkagi nii, et kokkuliitmised on juhtivkomisjonide otsused. Mis seal toimus, ma seda ei oska kommenteerida. Kodu- ja töökorrast lähtuvalt Riigikogu juhatuse liikmed ei ole ühegi alatise komisjoni liikmed, välja arvatud Euroopa Liidu asjade komisjon, mille liikmed nad saavad olla.

Tarmo Kruusimäe, palun!

21:15 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Ma leidsin üles, kui meil oli see rahvaküsitluse teema, ma vaatan, siin oli lustakamat lähenemist ja kõike seda. Kuhu on kadunud, ütleme siis, Reformierakonna lust, mängulust? [Tehti ju] nihukesi huvitavaid ettepanekuid. Mul on neid targu alles hoitud, ma mäletan neid, sest see oli sama koosseis. Aga ma küsin, kas komisjonis ei tekkinud sellist minu meelest äärmiselt head ettepanekut, et Vabariigi Valitsus võiks selle perehüvitiste seaduse siduda usaldushääletusega, mille tulemusena saaks ju Vabariigi Valitsus 700%‑lise usalduse. Ta saab ju kõike siduda usaldushääletusega. Oleks lambad söönud, karjane terve, pluss hundil palk pluss preemia.

21:16 Tõnis Mölder

Aitäh! Kõigepealt, ma pean tegema komplimendi: [ma näen], et te olete vahepeal juba riideid vahetanud. See esimene särk, mis teil seljas oli, mulle meeldis oluliselt rohkem, aga ka praegusel riietusel ei ole midagi viga. Aga ma vaatan, kell ongi läinud mitu tundi edasi ja eks ma isegi tunnen, et varsti tahaks hakata ennast värskendama. Olen olnud juba kolm-neli tundi siin puldis.

Aga nüüd küsimus selle kohta, kas Vabariigi Valitsus oleks saanud selle eelnõu siduda usaldusega. Ei oleks, sest selle eelnõu algatajad on parlamendiliikmed ja valitsus ei saa parlamendiliikmete eelnõu usaldusega siduda. Küll aga ma möönan, et kui Vabariigi Valitsusel oleks mitte tervikuna, vaid kui Vabariigi Valitsuse enamusel oleks olnud soov tulla välja omapoolse lastetoetuse eelnõuga, siis seda oli neil ju võimalus teha. Neil oli selle parlamendimenetluse käigus aega seda teha, neil oli võimalik varem sellega välja tulla. Ja ma ei välista, et nad oleks saanud sellest eelnõust, mis siin on algatatud, šnitti võtta, see mall siit üle võtta ja eelnõu siia saali tuua. Kui siis oleks tehtud obstruktsiooni, siis oleks selle saanud tõesti usaldusega siduda ja siis oleks saanud parlament seda eelnõu omajagu paremaks teha. Kahjuks seda ei kasutatud.

Ma pean ka möönma, et päris keeruline oli seda eelnõu menetleda. Meie Riigikogu Kantselei tugi oli väga tugev, aga ma ei saa öelda, et teised osapooled just Vabariigi Valitsuse poolelt, kes võinuks kaasa aidata selle eelnõu paremaks muutmisele, kuidagi meile appi tulid. 

21:17 Esimees Jüri Ratas

Kalvi Kõva, palun!

21:17 Kalvi Kõva

Aitäh, Riigikogu esimees! Hea komisjoni ettekandja! Ma juba ütlesin seda, aga toonitan veel kord üle. 22. märts, perehüvitiste eelnõu, 12. mai, üksikvanema eelnõu. Sotsiaaldemokraadid on nendel teemadel olnud läbi aegade aktuaalsed ja me oleme neid asju tõstatanud. Minu küsimus on selles. Jaa, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmed võtsid ridamisi oma allkirja algatamiselt tagasi. Ridamisi põhjusel, et töögrupis öeldi kõigi meie tõstatatud ettepanekute peale ei ja me nägime seda ka komisjonis. Tõnis, ka komisjonis! Kõik kuus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ettepanekut said ainult kaks häält, kusjuures mitte algatajate hääli. Nii et me nägime sellist ajalugu ette.

Ja me oleme seda ütelnud, et meie ei osale obstruktsioonis ja tulenevalt muudatusettepanekute hääletamise tulemustest – me vaatame, kuidas meie omi hääletatakse – tõenäoliselt me seda eelnõu toetame. Aga see sõltub sellest. Aga minu küsimus on, miks te Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanekuid komisjonis ei toetanud?

21:19 Tõnis Mölder

Veel kord: minu meelest need ei olnud ju ametlikud kohtumised. Need olid [korraldatud] selleks, et eelnõu algatajad saaksid omavahel töögruppides kokku. Ja ma möönan, et nii sisulist arutelu Eestimaa perede elu paremaks muutmiseks, Eestimaa laste elu paremaks muutmiseks ma ei ole kohanud ja see oli tõesti ... (Juhataja helistab kella.) Ka teie esindajad olid sellel nõupidamisel kohal. Ja peab ütlema, et see oli hea ja sisuline arutelu ja mulle ei jäänud kordagi seal kõrva, et oleks olnud ühelt või teiselt poolt selliseid muudatusettepanekuid, mille puhul me ei leiaks eelnõu algatajate vahel konsensust. See oli ju olemas. Ka see üksikvanem on tegelikult siin sees. 

Ja mis ma tahan rõhutada, võib-olla ma tõesti teen siin mingitele inimestele liiga, aga näiteks Raimond Kaljulaid ei ole sellelt eelnõult allkirja tagasi võtnud. Ju siis tema näeb selles eelnõus rohkem sisu kui teie. Midagi pole teha. Teie küll ei olnud algataja – midagi pole teha, kõik ei jõua olla algatajad –, aga alati on võimalik esimese lugemise lõpetamist toetada, teise lugemise lõpetamist toetada ja kolmandal lugemisel [poolt] hääletada.

Nii et selles mõttes ma olen sinuga, Kalvi, nõus, et alati on võimalus näidata oma meelsust. Ja seda saab kõige paremini tõestada just nimelt kolmandal lugemisel. Alati võib olla nii, et üks päev meeldib, teine päev ei meeldi, kolmas päev jälle meeldib. Kõige suurem lakmuspaber on kolmas lugemine.

21:20 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, protseduuriline küsimus, palun!

21:20 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Ma tunnen muret meie järgmise päevakorrapunkti pärast. Kas ettekandja rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus on juba majas või ta on teatanud juba ette, et ta täna kuidagi ei saa tulla? No sellist praktikat me oleme juba näinud. On meil sihukest informatsiooni? Inimesed tahaksid menetleda just kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 626.

21:20 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Minu värske informatsioon ütleb seda, et meil ei ole informatsiooni, et rahandusminister ei tule järgmist [eelnõu] siia Riigikogu ette kaitsma. Ja ütlen ka, et nii kui me saame selle punkti menetletud, olemegi kohe sellesama kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja nagu siit edasi siit läheb, 626 SE menetluse juures. Nii et ma usun, et oleme [selle juures] nii ruttu kui võimalik. Ja ma arvan, et me liigume praegu päris heas tempos.

Protseduuriline küsimus, Mihhail Stalnuhhin, palun!

21:21 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh! Esimest korda kasutan seda võimalust, aga tõesti tekkis küsimus seoses protseduuriga. Pean tunnistama suure kahjutundega, et ma nii hästi protseduuri ei tea. Kui keegi võtab oma allkirjad eelnõult tagasi, kas tal on vastavalt meie töökorrale tehniline võimalus need pärast sinna tagasi panna?

21:21 Esimees Jüri Ratas

Ma pean tunnistama, et ma mõtlesin sedasama asja, kui seda küsiti eelnevalt. Ma pean korraks konsulteerima. No ma esimese tunnetusega ütlen, et ei ole võimalik panna allkirju tagasi. Ma arvan, et kui [eelnõu] on algatatud ja on allkiri ära võetud, siis öelda tunni aja pärast, et ma soovin tagasi panna – ma arvan, et ei ole võimalik. See on esimene hinnang. Aga jah, mul oli sama mõte, kui vahepeal sellest räägiti, et kas nad võiksid tagasi panna allkirjad, kui keegi võtab ära.

Tarmo Kruusimäe, palun! Protseduuriline küsimus.

21:22 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Just seoses eelneva küsimusega: kas Riigikogu liikmeid ei käsitleta ebavõrdselt? Valimistel on ju nii, et inimene võib teha e-hääletuse ja eelhääletuse, aga loeb lõpuks ikkagi viimasel päeval tehtud otsus. Miks Riigikogu liikmetel ei ole sellist võimalust? Riigikogu liikmetel on ka juhtunud vahel selliseid hetki, kus nad on saanud valgustatud ja nad on oma isiklikku arvamust muutnud.

21:23 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma võib-olla siis ... See paralleel, mis te toote, ma rohkem võib-olla võrdleksin seda sellega, et kui minnakse hääletama sedeliga, kui sa sinna kirjutad oma [valitud] numbri, siis seda minu teada ei saa muuta, kui sa kohe ei ütle, et ma rikkusin selle kogemata ära. Siis antakse uus [sedel]. Aga e-hääletuse puhul tõesti on see võimalus olemas, mida te kirjeldasite, seda häält saab muuta ja lõpuks loeb see sedelihääletus. No selline paralleel.

Priit Sibul, protseduuriline, palun!

21:23 Priit Sibul

Aitäh! Ma jätkaks sellesamaga. Mul tõesti enne tekkis küsimus, kas on võimalik tagasi panna oma allkirja, aga te arvasite esimese hinnanguga, et ei ole võimalik. Aga mul on küsimus, et sotsiaalkomisjonile laekusid [avaldused] allkirja tagasivõtmise kohta, aga kui nüüd laekuks [avaldus], et võetaks tagasi see tagasivõetud allkiri, kas seda saab käsitleda uuesti allkirjastamisena või allkirja tagasikutsumise tagasikutsumisena? Nii saaks taastada esialgse olukorra.

21:24 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Mulle tundub, et seda saaks käsitleda absurdina. Protseduuriline küsimus, Eduard Odinets!

21:24 Eduard Odinets

Head kolleegid, kes arutavad allkirjade tagasivõtmise või tagasipanemise üle, võiksid lugeda kodu‑ ja töökorra seadust. Ja ma palun, et juhataja täpsustaks: allkirja eelnõu algatamisel ei saa tagasi võtta, saab eelnõust taganeda. Olgem, palun, head kolleegid, täpsed oma formuleeringutes ja sõnavõttudes. Me jälle eksitame 101 Riigikogu liiget ja kogu Eesti rahvast.

21:24 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Erki Savisaar, palun!

21:24 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma olen siin juba mitu tundi kuulanud seda arutelu ja hea Reformierakonna fraktsiooni liikmete etteheiteid, et nad ei saanud oma sisulisi muudatusettepanekuid tutvustada ja nende sisu laiemalt avada. Kas sa saaksid natukene kirjeldada, milles need sisulised ettepanekud siis seisid? Mis on see sisuline probleem, mida soovitakse lahendada enam kui 1000 erineval moel?

21:25 Tõnis Mölder

Aitäh! Jah, selles mõttes ma tulen korra appi, et tulen sellesse eelmisesse debatti sisse. Tõesti, õigem on vist öelda, nad taganesid eelnõust ehk võtsid oma allkirja tagasi, aga üks ei muuda teist.

Nüüd see, mis oli teie küsimus, et millised need muudatusettepanekud on. Hea kolleeg Kruusimäe tõi siia kaks pappkasti pabereid. Tõesti, nende läbitöötamine on ääretult keeruline ja ilmselgelt ei ole 1500 muudatusettepanekut sisulised. Need on ikkagi oluliselt seotud sellega, et tahetakse teha obstruktsiooni, tahetakse parlamendi tööd pidurdada, tahetakse teha selline süsteem, kus tõesti parlament jookseb umbe. Ja tegelikult seda ju üritati teha ka komisjonis.

Ma ütlengi, et kõige kurvem on see. Siin parlamendi suures saalis, ma arvan, on õhkkond olnud siiamaani väga viisakas, kuigi siingi on olnud ka väga isiklikke etteheiteid minule või kellelegi teisele. Aga ometigi on oldud väga viisakad võrreldes sellega, milline debatt toimus meil komisjonis. Ma veel kord vabandan komisjoni ametnike ees, kes pidid seda kuulama ja hiljem üritama sellest mingi protokolli vormida.

Aga üks hea näide, siin üks kolleeg ka küsis selle kohta. Minu arust väga hea näide on see, et ettepanekutes on erinevate toetusmäärade muutmine. Noh, ma arvan, et see ei ole hea sisu, kui me näiteks esimese lapse eest maksame 60 eurot lapsetoetust, teise lapse eest 80 ja kolmanda eest võib-olla 41. See kuidagi ei võrdsusta süsteemi, vaid ikka loob ebavõrdsust juurde. Ja meie, eelnõu algatajate eesmärk oli ikkagi see, et see eelnõu kohtleb lapsi võimalikult võrdselt.

21:27 Esimees Jüri Ratas

Ma tulen ka sellesse debatti sisse [teemal], millele Odinets [viitas]. Jah, ma arvan, et Eduard Odinetsil on [õigus], kui seda seadust punktuaalselt lugeda. Kui me hetkel räägime sellest konkreetsest eelnõust, siis ma arvan, et me peame silmas pidama [kodukorraseaduse] § 95 lõiget 3, mis ütleb seda, et mitme algataja või esitajaga eelnõu korral on algatajal või esitajal õigus eelnõust taganeda, tingimusel ... Ja läheb nii edasi. Lihtsalt vahemärkuseks.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

21:27 Mihhail Stalnuhhin

Tõnis, puhttehniline küsimus. Kas sellel teie komisjoni istungil leidis mingit arendamist see värske idee, mille ütles siin välja Reformierakonna esindaja 30. mail? See on nende toetuste, noh, kas vajalikkuse kohta või vajaduse kohta suunata neid mingil etnilisel ... no ma ei tea, noh, suunata neid sõltuvalt etnilisest kuuluvusest.  

21:28 Tõnis Mölder

Jah, ma tean, millele te vihjate. Siin üks hea kolleeg pidas kas siit puldist kõne või vähemalt ajaleheveergudelt oli võimalik lugeda, et ta tõesti tahtis hakata lapsi lahterdama. Ja ma veel kord ütlen, et minu meelest see ei ole õige. Kõiki lapsi tuleb kohelda võrdselt, sõltumata sellest, milline on nende etniline päritolu. Kui ikkagi on õigus nendel lastel saada Eesti riigis lapsetoetust või lasterikka pere toetust, siis muidugi nad peavad seda saama.

Noh, ma ütlen ausalt, et kui me selliseid sõnakasutusi teeme, siis me läheme selles mõttes absurdi, et mida me siis järgmine kord ütleme? Et hakkame nahavärvi järgi lastele toetust maksma? See ei ole kuidagi ilus ega viisakas, kui me selliseid väljendeid kasutame. Minu meelest kõiki lapsi tuleb kohelda võrdselt ja kellel on õigus seda toetust saada, need pered peavad seda saama.

Ja mida see eelnõu ei käsitle ja mis on minu meelest väga oluline: me ei käsitle, milline on lapse peremudel, kas see ikka on traditsiooniline peremudel. Meie eelnõu eesmärk on aidata lapsi ja lastega peresid. See [oleks] hoopis teine debatt, kui me tahaksime siin midagi muuta, näiteks kui me tahaksime toetusi kuidagi rahvuspõhiseks muuta. See [oleks] hoopis teine debatt. Aga ma siiralt loodan, et parlament sellisesse madalasse debatti ei lasku. 

21:29 Esimees Jüri Ratas

Jürgen Ligi, palun!

21:29 Jürgen Ligi

Aitäh! Härra Mölder! Ilmselgelt te olete ühinenud obstruktsiooniga, sest see tühi jutt ja tänitamine ei ole tegelikult komisjoni ettekande eesmärk. See dotseerimine, mingi umbisikuline vihjamine, õpetamine, pedagoogitsemine – see on naeruväärne. Aga ju te olete otsustanud venitada.

Küsin teie kui komisjoni esindaja käest siiski, mis teie arvates, teie komisjoni arvates on see optimaalne etteteatamise aeg ja viis, kui oodatakse ettepaneku tegijaid komisjoni istungile. Ei ole mõtet öelda, et minu põhitöökoht on Riigikogus, ma tean seda ise. Aga mul on mitu valimispiirkonda, mul on palju kohtumisi ja tol päeval oli ka volikogu. Kust ma oleksin pidanud teada saama, ma ei tea. Mis on teie arvates see standard, kuidas teatada ettepaneku tegijatele (Juhataja helistab kella.), et nad peavad olema mingil kellaajal ootamatult töö juures?

21:31 Tõnis Mölder

Aitäh! Miks ma räägin umbisikuliselt? Võib-olla sellepärast – veel kord, ma ei taha kellelegi liiga teha –, et ilmselgelt on olnud mitmeid olukordi, kus mina olen rääkinud umbisikuliselt, aga inimene tunneb ennast ära ja tunneb end puudutatuna. Ju ma siis olen naelapea pihta tabanud. Kui ma tegin kellelegi liiga, siis ma vabandan.

Aga ma möönan, et parlamendiliikme töö juurde kuulub ka – see on väga oluline element ja siin ma tahaksin teid, härra Ligi, kiita – valijatega kohtumine. Ka mulle on alati meeldinud see, et kui lähed valijatega kohtuma, siis saad sealt adekvaatset tagasisidet [selle kohta], mida tegelikult Eestimaa inimesed parlamendi liikmetelt ootavad. Ja ma arvan, et kui te neid kohtumisi oleksite teinud rohkem, siis te oleksite ka märganud, et Eestimaa inimesed ootavad seda, et lapsetoetuste tõus tuleks võimalikult ruttu, et lasterikka pere toetus tõuseks võimalikult ruttu. Nii et see on minu meelest väga oluline [tõsiasi], et lisaks valijatega kohtumisele tuleks neid ka kuulata.

21:32 Esimees Jüri Ratas

Jürgen Ligi, protseduuriline küsimus!

21:32 Jürgen Ligi

Härra juhataja, palun öelge ka oma tõlgendus, mida peab komisjoni esindaja teie arvates oma kõnes rääkima. Ma küsisin konkreetse küsimuse selle kohta, et ma ei saanud tutvustada oma ettepanekuid, sest mulle teatati sellest kummalisel, ebamäärasel moel. Esindaja juba teist korda ei vastanud sellele küsimusele, küll aga otsustas minu kallal kuidagi tänitada, kuidagi vihjata millelegi, justkui mina oleksin mingisugustest nahavärvidest rääkinud ja mingisugusest ... No mitte midagi ei saa aru! Ma olevat nagu ennast ära tundnud. Mis asja see mees seal teeb? Palun öelge, mis teie kui juhataja nägemus on! Mida komisjoni ettekandja peaks Riigikogule rääkima?

21:33 Esimees Jüri Ratas

[Kodukorraseaduse] § 105 lõige 2 ütleb, et eelnõu teisel lugemisel esineb ettekandega juhtivkomisjoni esindaja. Eelnõu algataja või esitaja või tema esindaja esineb ettekandega juhul, kui ta seda soovib või kui juhtivkomisjon nii otsustas. Nii et peab tutvustama menetluse käiku komisjonis.

Helmen Kütt, palun! Ma palun mikrofon Helmen Kütile!

21:33 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Hea komisjonipoolne ettekandja! Te olete kogu aeg küsimustele vastates öelnud, et 34 Reformierakonna liiget ei toeta lastetoetusi, ei ole laste toetamise poolt. Kas te tõesti arvate, et Isamaast Ladõnskaja ja Lotman, EKRE-st Aart, Ernits, Kaalep, Kunnas, Pohlak, Poolamets, Puustusmaa ja Põlluaas, kes ka ei ole algatajad, ei toeta samuti laste toetamist? Nii nagu Riina Sikkut ütles: siin saalis ei ole ühtegi inimest, kes ei toeta lastega perede toetamist. 

Ja nüüd minu küsimus, kuna te olete siin nimekirju pikalt ette lugenud. Mis te arvate, kui esimese ja teise lapse toetus või üldse lapsetoetus indekseerida ja ka üksikvanema toetus indekseerida, kas see aitab lasterikkaid peresid või ei aita? Teadupärast lasterikkas peres on ka esimene ja teine laps ja lapsetoetus.

21:34 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma tulen korra selle juurde tagasi. Ma võin ju kõik oma sõnad tagasi võtta ja öelda, et võib-olla ma tegin kellelegi liiga. Aga jätkuvalt ma möönan, et tõmbame siis siia selle piiri vahele. Me ju saame näha, kes hakkab obstruktsiooniga pihta – tal ei ole ju siirast soovi seda eelnõu menetleda. Kui see inimene, kes on andnud sellele eelnõule allkirja, soovib sellest taganeda, siis järelikult tal ei ole selle eelnõu paremaks muutmiseks võib-olla piisavalt motivatsiooni. Võib-olla ma eksin, ma ei tea. Aga ma jätkuvalt ütlen, viimane lakmuspaber on kolmas lugemine, selle lõpetamine. Aga sinna tuleb jõuda.

Täna ma näen kahjuks, et paljudel parlamendifraktsioonidel ei ole soovi, et me jõuaksime selle eelnõuga päriselt seaduseni, et me päriselt aitaksime Eestimaa lapsi ja peresid.

Nüüd, mis puudutab küsimust, mida tuleks indekseerida. Muidugi, ka lapsetoetuse indekseerimine aitab peresid, sest see raha või see toetus lapsele läheb ju läbi pere. Sellest me oleme siin [ühtmoodi] aru saanud.

Meie soov oli, veel kord, anda nendele peredele, kus kasvab kolm või enam last, suurem riigipoolne tugi. Ja minu meelest on see väga oluline. Nii nagu ma ütlesin mitu korda, lasterikka pere toetuse puhul me oleme näinud seda, et kui see süsteem rakendati, hakkas rohkem sündima kolmandaid lapsi. Ja see on minu meelest meile väga oluline.

Midagi pole teha, kui me vaatame Eesti perestatistikat, siis tegelikult me näeme seda, et meil on [juurde] vaja peresid, kus kasvab kaks või enam last. Ja kui me tahame, et meie iive oleks positiivne, siis just nimelt me peaksime panustama sellesse, et meil tekiks Eestis rohkem juurde lasterikkaid peresid.

21:36 Esimees Jüri Ratas

Erki Savisaar, palun! 

21:36 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma usun, et ühelegi Riigikogu liikmele ei tohiks tulla üllatusena komisjoni istung, mis toimub korralisel ajal, ajal, mis on seaduses määratud. Sellest ei peagi kuidagi eraldi teavitama.

Aga ma mõistan, et see seadus kohtleb kõiki lapsi võrdselt, mis on äärmiselt oluline, ja eraldi premeerib paljulapselisi perekondi. Aga kas nendes komisjoni aruteludes tuli kuidagi välja, mis põhjusel obstruktsioon on tekkinud? Mis põhjusel Reformierakonna saadikud ei soovi lastetoetust tõsta ja püüavad seda eelnõu iga hinnaga peatada? Milles see viha seisneb?

21:37 Tõnis Mölder

Aitäh! Veel kord, siin on mitu küsimust ja ma üritan mitut pidi vastata. Kõigepealt jah, tõesti, selle eelnõu eesmärk on kohelda lapsi võimalikult võrdselt. Kas ühes eelnõus on võimalik lahendada ära kõik probleemid? Ei ole. Kindlasti tekivad siin mingid erisused. Ja nii nagu ma ütlesin, iga eelnõu saab muuta paremaks. Ma arvan, et tegelikult eelnõu algatajad on andnud selge signaali: me tahame tulla appi Eestimaa lastele, Eestimaa peredele ja vajadusel oleme valmis ka sügisel tegema seda eelnõu veel paremaks, kui me näeme, et seal on mingeid kitsaskohti.

Nüüd, teie küsimus oli seotud sellega, miks üks fraktsioon, Reformierakonna fraktsioon on teinud selle eelnõu [menetlemisel] obstruktsiooni? Ma pean ütlema, et komisjonis me seda ei arutanud, sest minu siiras palve ja soov neile oli, et nad ei teeks seda obstruktsiooni. Ometigi nad teevad seda.

Mul on ainult üks teooria ja ma võin siin eksida. Veel kord: komisjonis me seda ei käsitlenud. Aga see teooria on see, peaminister Kaja Kallas on väga selgelt öelnud: kui see peretoetuste eelnõu saab parlamendis vastu võetud, siis ta astub tagasi. Ja mina usun Kaja Kallast. Kui tema on sõna andnud, siis tema oma sõna peab. Ta on üldiselt selline sõnapidaja peaminister olnud.

Ja mis see obstruktsioon muud on, talle antakse lihtsalt juurde rohkem tööpäevi. Aga lihtsalt midagi pole teha. Ma näen selle eelnõu algatajate soovi – no nende, kes selle eelnõu taga praeguseks on –, et sellest eelnõust saaks ükskord seadus. Ehk siis ükskord jõuab ka see päev kätte, kus Kaja Kallas tõesti peab oma sõnu sööma või nende sõnade eest vastutama.

21:38 Esimees Jüri Ratas

Eduard Odinets, palun!

21:38 Eduard Odinets

Aitäh, härra esimees! Hea Tõnis! Ma mitu tundi kuulan sind ja ei saa aru, millest sa räägid. Ei saa aru sellest loogikast. Sa süüdistad sotsiaaldemokraate, kes on algatanud oluliselt varem samasisulise eelnõu, on algatanud veel mitu eelnõu, mis parandaksid lastega perede olukorda, kes on esitanud selle eelnõu kohta mitu sisulist ettepanekut, kes on olnud selle eelnõu algatajate hulgas – sa süüdistad sotsiaaldemokraate selles, et nad ei toeta lastega peresid! Ja samas sa ei ütle mitte midagi nende kohta, kes ei algatanudki seda eelnõu. Kordan: Ladõnskaja, Lotman, Aart, Ernits, Kaalep, Kunnas, Pohlak, Poolamets, Puustusmaa, Põlluaas. Kas sinu loogika järgi kõik need inimesed, kes ei ühinenud selle eelnõuga ja kes ei olnud algatajate hulgas, on samamoodi sellised, kes ei toeta lastega peresid, kes ei taha aidata keerulisel ajal meiega koos lastega peresid? Kus on siin loogika?

21:39 Tõnis Mölder

Aitäh! Veel kord, minu loogika on väga lihtne. Iga parlamendiliige saab näidata oma tegudega seda, kas soovitakse päriselt eelnõu paremaks teha ja päriselt olla selle eelnõu taga või mitte. Ma tõesti pean möönma, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi selles mõttes tubli töö. Nende muudatusettepanekud olid ju sisulised, aga need ei leidnud poliitilist toetust. Reformierakonna fraktsiooni ettepanekud pole olnud sisulised, nende mõte on olnud obstruktsioon. Ma ei ole kordagi süüdistanud sotsiaaldemokraate selles, et te kuidagi ei tahaks eelnõu paremaks teha.

Aga üks asi, millest ma aru ei saa, on see, et nii nagu ma ütlesin, need ei olnud ametlikud kohtumised. Need olid mitteametlikud arutelud, kus eelnõu algatajad olid ühise laua taga ja me arutasime, kuidas seda eelnõu paremaks teha. Ma kordagi ei mäleta hetke, kus oleks olnud need erimeelsused nii suured, et nii, siit me edasi minna ei saa, nüüd on see eelnõu kraavi läinud. Ei, sellist hetke ei olnud. Kogu aeg oli näha, et me otsime konsensust ja võtame korra selle aja, et olla üheskoos. No paraku pole midagi teha, mõnel oli rohkem soovi, mõnel mitte.

Aga veel kord, kolmas lugemine on [otsustav]. Kui kolmandal lugemisel on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni hääled taga ja nad tulevad appi ka selle obstruktsiooni pidurdamisel, siis jumala pärast kiitus teile.

21:41 Esimees Jüri Ratas

Eduard Odinets, palun!

21:41 Eduard Odinets

Aitäh! Ja aitäh, Tõnis, et mitme tunni jooksul lõpuks sa tunnistasid, et sotsiaaldemokraadid toetavad lastega peresid ja sotsiaaldemokraatidel olid sisulised ettepanekud, mida millegipärast komisjon ei toetanud. Ja sa tunnistad, et me oleme täiesti õigel teel olnud.

Aga mis siis, et olid mitteametlikud koosolekud. Me väga hästi saame aru, et väga palju otsuseid siin majas sünnib mitteametlike koosolekute ajal. Kui meile öeldakse, et minge metsa oma ettepanekutega, ja kui solvatakse üksikemasid, nimetades neid igasuguste nimedega, mis siis, et need on olnud mitteametlikud koosolekud – juba see annab meile põhjuse taanduda sellest konkreetsest eelnõust. Aga mitte lõpetada lastega perede aitamist. Ja me jätkame oma võitlust lastega perede eest.

21:42 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma arvan, et me ei pea võitlema. Saab teha nagu rahumeelsel moel ühise eesmärgi nimel. Küll aga ma möönan, et jah, võidelda tuleb selle obstruktsiooni vastu. Ja ma olen üritanud seda siin puldis viimased paar tundi teha. Aga no midagi pole teha, obstruktsioon tuleb varsti ja rullib ka minust üle.

Ent mida ma tahan öelda? Minu meelest on see väga suur viga, mille te teete, ja see viga on see, et teie ise olete selle folkloori lahti lasknud, et keegi kuskil alandas inimesi, keegi kuskil nimetas inimesi ebatsensuursete sõnadega. Veel kord: nendel koosolekutel, kus mina viibisin, mina selliseid sõnavõtte ei kuulnud. Kui on olnud mingeid teistsuguseid koosolekuid, no jumala pärast, ju neid siis on olnud. Aga mulle tundub, et te ise olete maalinud pildi hullemaks.

Ja miks ma ütlen, et te olete maininud pildi hullemaks? Sest me ju näeme, selles eelnõus on üksikvanema toetus sees, must valgel sees. Kes tahab, tuleb seda toetama, kes ei taha, ei tule seda toetama. Täpselt nii lihtne see valik ongi. Ja õhtu lõpuks on ikkagi teod need, mis ütlevad kümme korda rohkem inimeste ja erakondade kohta kui sõnad.

21:43 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid väga. Ma tänan teid teie ettekande eest, ma tänan teid teie vastuste eest. Rohkem küsimusi ei ole. Nii. Me oleme jõudnud teisel lugemisel sinnamaani, et ma küsin, kas soovitakse avada läbirääkimisi. Ma vaatan tahvlile – soovitakse. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Margit Sutropi.

21:43 Margit Sutrop

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Head kuulajad ekraanide taga! Lastekaitse Liit saatis oma arvamuses Riigikogu sotsiaalkomisjonile hoiatuse. Ta alustab oma arvamust sellega, et lapsed ei tohi kunagi olla poliitvõitluse objektid. Aga just selleks nad siin saalis muudetakse. Siin ei käi võitlus mitte laste heaolu eest, vaid selle eest, kes saab tiitli "Kõige suurem laste sõber". Siin käib võitlus häälte eest laste arvel.

Reformierakond peab väga oluliseks laste heaolu, ent soovib peatada selle eelnõu arutelu praegu selleks, et pidada sisulist arutelu laste ja perede aitamiseks, nii nagu ka Lastekaitse Liit seda soovib.

Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu on praegu igas mõttes vildakas, nii sisult kui ka viisilt, kuidas see esitati, ja kuidas seda püütakse kiirustades läbi rammida, lõhkudes sellega valitsust olukorras, kus Eestil on 30 aasta kõige keerulisem julgeolekuolukord. Kelle huvides see on?

Kuna riigi vahendid on piiratud, siis on riigieelarve vahendite jaotamisel alati küsimus valikutes. Reformierakond peab väga oluliseks toetada lapsi ja lastega peresid, ent soovib seda teha vastutustundlikult, soovides arutada peretoetusi koos riigi teiste vajaduste ja võimalustega sügisel eelarvekõneluste raames. Ühtki pikaajalist kohustust ei tohiks riik võtta ilma teadmiseta, kust me selle raha võtame aastate jooksul.

Eelnõu on sisuliselt vildakas, sest see aitab kaasa laste ebaõiglasele kohtlemisele, kuigi eelkõneleja arvab vastupidi, et see eelnõu on kõikide laste võrdse kohtlemise eelnõu. Selle eelnõu esitamine on vormiliselt vildakas, sest toimub kiirustades, ilma sisulise aruteluta selle üle, kuidas oleks kõige parem lapsi ja peresid toetada.

Peatun korraks sellel, mispärast see seaduseelnõu ei käsitle lapsi kui võrdseid, nii nagu laste õiguste konventsioon nõuab. Võrdne kohtlemine nimelt ei tähenda, et kõiki tuleb kohelda samamoodi, sest kõigi vajadused pole samad. Näiteks on üksikvanemaga pere vajadus ilmselgelt suurem kui kahe vanemaga lapse ja pere vajadus. Perede vajadused on erinevad mitte laste arvust sõltuvalt, vaid vanemate võimalustest, sissetulekutest, sageli isegi elukohast sõltuvalt. Andes kõigile ühelapselistele või kõigile neljalapselistele samasuguse summa, suurendame tegelikult ebaõiglust ja jätame abita need, kes seda tõeliselt vajavad. Prantsuse kirjanik Victor Hugo on öelnud, et kui teha seadus, mis keelab näiteks silla all magamise, siis see küll kohtleb kõiki inimesi samamoodi, näiliselt võrdselt, aga tegelikult ebaõiglaselt, sest mõni elab lossis ja mõnel on silla all ainus ööbimispaik. Sama lugu on perede toetamisega.

Ma arvan, et siin saalis ei ole kedagi, kellele laste heaolu ei läheks korda ja kes ei armastaks Hando Runneli ilusat laulusalmi "Maa tuleb täita lastega / ja täita lastelastega / ja lastelastelastega /sest elu kõik on ajalik / ja lastele jääb tulevik". Aga kas me küsime ja oskame küsida, mis on vaja teha, et lastele jääks tulevik, parem tulevik? Selleks on esiteks vaja anda lastele hea haridus.

Eesti rahvas on hariduse usku ja teab, et just parem tulevik võimaldab elus edasi jõuda. Olen alati imetlenud, kuidas ka need inimesed, eestlased, kel pole olnud võimalik käia pikalt koolipingis, on pingutanud püksirihma, et lapsed saaksid õppida. Nad saadavad lapsi suurtesse linnadesse gümnaasiumisse isegi siis, kui neil pole endal kuigi palju sissetulekut. Juba Tammsaare "Tões ja õiguses" on suurkooli minek ikkagi suursündmus perele, mille nimel kõik pingutavad ka talus.

Selleks, et lastel oleks läbi hariduse võimalik jõuda haljale oksale, peavad neil olema väga head õpetajad. Õpetajaamet peab olema hinnatud amet, et sinna läheksid parimad. Paraku ei saa tänapäeval loota, et vaid missioonitundest mindaks õpetajaks.

Palun kolm minutit veel.

21:48 Esimees Jüri Ratas

Palun! Kolm minutit lisaaega.

21:48 Margit Sutrop

Õpetajaamet peab olema hästi tasustatud, sest ootused ja nõudmised õpetajale üha tõusevad ja koormus kasvab meeletult. Õpetaja on õppiv professionaal, kelle arengut tuleb toetada. Õpetaja palk peab olema meie riigi prioriteet. Õpetajast peab saama jälle maa sool, seetõttu vajame vahendeid õpetajate palga tõusuks, millest siin saalis on nii palju räägitud.

Aga õpetajate õpetajad, kust tulevad nemad? Õpetajaid õpetatakse kõrgkoolides, mis ägavad rahapuuduses. Ei ole loogiline, et õpetaja õpetaja ei saagi mõistlikku palka. Üliõpilaste õppetoetused on püsinud aastaid muutumatuna. Paarisaja euro eest ei saa loota, et meie noored pühenduksid õpingutele. Tudengid peavad suuremas osas töötama, nii kannatab nende vaimne tervis, vaimse tervise spetsialiste ei jätku ja allakäik on ilmne.

Kõrghariduse toetusrühma esimehena on olnud mul võimalus kogeda, et kõikides Riigikogu erakondades on toetus kõrghariduse jätkusuutliku rahastamise probleemi lahendamisele. See on seni jäänud vaid rahapuuduse taha. Selleks, et kõrghariduse rahastamine leiaks lahendusi, on kohe vaja 100 miljonit lisaraha. Ja et jõuda kokkulepitud eesmärgini, 1,5% SKT-st, on vaja lähiaastatel leida 300 miljonit. See tundub olevat seesama summa, mida aastas praegu kavatsetakse nii kergelt kulutada.

Õpetajate palga ja kõrghariduse rahastamise küsimust oli valitsusel kavas arutada sügisel riigieelarve läbirääkimiste käigus. Ei ole mõistlik ega aus teha kiirustades ühte suure eelarvemõjuga otsust, mis seob valitsuse käed aastateks, rääkimata sellest, et sellega võetakse neilesamadele lastele tulevikuks suur võlakoormus ja halvendatakse nende tulevikuväljavaateid.

Haridus on hüve, see on hüve, mida saab tagada vaid kollektiivselt. Isegi kui me maksaksime iga lapse eest perele peo peale sadu või kas või tuhandeid eurosid, ei saaks need pered selle rahaga üksi osta oma lastele head haridust. See ongi ühiskonna mõte, et me teeme asju koos. Kui riik paigutab raha haridusse, maksab õpetajatele ja õppejõududele väärilist palka, loob motiveeriva õpikeskkonna, siis on see oluliselt efektiivsem kui see, et iga inimene püüab seda teha oma jõududega. Kui hariduse kvaliteet halveneb, koolides pole enam häid õpetajaid või üldse õpetajaid, siis ei saa isegi kopsaka rahakotiga pere osta oma lapsele head haridust.

Jah, rikastel on võimalus luua erakoole ja ülikoole, saata lapsi õppima välismaale, aga sellel noorte inimeste väljarändel on Eestile väga kaugeleulatuvad tagajärjed. Juba praegu jätkab igal aastal üha vähem Eesti gümnaasiumilõpetajaid oma õpinguid Eesti kõrgkoolides. Meil on puudu mitte ainult õpetajatest, vaid ka inseneridest, tervishoiutöötajatest ja sisekaitsetöötajatest. Noored hääletavad jalgadega.

Meie ülesanne on see protsess peatada, investeerida kõrgharidusse, maksta õpetajatele väärilist palka. See on Eesti konkurentsivõime, eesti keele ja kultuuri jätkusuutliku arengu ja Eesti inimeste õnneliku elu tagamiseks hädavajalik. Ärge olge populistid, teeme tarku otsuseid! Aitäh teile!

21:51 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Toomas Kivimägi.

21:52 Toomas Kivimägi

Väga lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Tuleb olla aus. Ühes asjas on eelnõu algatajatel õigus: selle eelnõu arutelu ei ole tavapärane. Alustades selle eelnõu esitamise viisist või sellest, et ignoreeritakse täielikult meie püha kollast raamatut. Ma arvan, et selle eelnõu menetlemist silmas pidades võib selle kollase raamatu viia homsest makulatuuri.

Viitasin sellele, et Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 99 määrab muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 10 päeva. Tõepoolest on seal võimalus juhtivkomisjoni ettepanekul Riigikogu esimehel määrata teistsugune muudatusettepanekute tähtaeg. Ja vaadates neid kohustusi, mida selle eelnõuga riigieelarvele võetakse, olekski olnud väga loomupärane anda muudatusettepanekute esitamiseks oluliselt pikem tähtaeg kui see kümme päeva. Ent tegelikkuses anti aega selleks poolteist päeva. See on ilmne märk sellest, et eelnõu algatajad ei soovinudki arvamust nendelt kolleegidelt, kes ei olnud sinna allkirja andnud, neil ei olnud tahtmist, et kolleegid võiksid selle eelnõuga kaasa tulla. Poolteist päeva. Me tõsimeeli arutasime ka fraktsioonis, kuidas teha see eelnõu korda, et see oleks jõukohane. Ent pooleteise päevaga ei ole seda võimalik teha.

Teine väga halb pretsedent on see, et keegi isegi ei vaevu vastutama selle eest, et selle eelnõu puhul pole katteallikaid. Me võtame 240 miljonit eurot enesele kohustusi ja öeldakse, et katteallikaid ei peagi näitama. Riigieelarve. Noh, siis võib öelda ka, et [raha võtame] seina seest. No mis eeskuju me anname kolleegidele, kui me hakkame menetlema järgmise aasta riigieelarve eelnõu? Mis õigust on meil nõuda kolleegidelt siis, et ka nemad peaksid näitama katteallikaid? Seda pole tarvis. Kui isegi 240 miljoni euro juures ei ole vaja katteallikaid näidata, siis mis õigusega saab nõuda teistelt kolleegidelt seda, et nad küsides 100 000 või 50 000, peaksid katteallikaid näitama?

Minu jaoks on täiesti arusaamatu väide see, et just nagu ei olnud võimalik anda või vähemalt seda miinimumi, 10-päevast muudatusettepanekute tähtaega järgida. On täiesti vale väide siin saalis, et kui me selle hooaja istungjärgu lõpuks ei oleks seda vastu võtnud, siis oleks saanud seda teha alles nelja või viie kuu pärast. Mis jutt see on? Kes keelab kokku kutsuda Riigikogu erakorralist istungjärku? Andnud 10 päeva muudatusettepanekute esitamiseks ja ma arvan, et see oleks olnud aeg, kus tegelikult ka oleks võimalik kokku leppida ja kompromissi kohta leida. Aga pooleteise päevaga kindlasti mitte.

Räägitakse küll pateetiliselt, kuidas hoolitakse lastest ja peredest, aga mulle tundub, et kolleegidele tundus täiesti mitteadekvaatne, või on see mugavuse teema, et tulla siis erakorraliselt kokku sel nii pühal teemal. Seda rõhutatakse, aga seda, et tulla erakorraliselt kokku selleks, ma ei tea, enne jaanipäeva oleks saanud selle rahulikult ära teha, jäädes selle kümne tööpäeva juurde, ent seda ei suvatsenud keegi teha. Taas räige Riigikogu tasalülitamine. Ma küll usun ja olen täiesti veendunud selles, et Vabariigi President ei ole nii ükskõikne, nagu meie paljud kolleegid selle eelnõu menetlust järgides on olnud.

Palun ka lisaaega kolm minutit.

21:55 Esimees Jüri Ratas

Palun, teil on aega, lisaaega kolm minutit. Palun!

21:55 Toomas Kivimägi

Aitäh! Teiseks, mind väga üllatas, et hea kolleeg Tõnis, kellest ma iseenesest lugu pean, lausa kutsus üles obstruktsioonile. Ta kiitis seda ja kutsus üles sellele ja tõi ühe põhjendusena muu hulgas ka selle, et kuna te komisjonis kõiki oma muudatusettepanekuid ei saanud kaitsta, küll aga me saalis hakkame neid hääletama, siis teil on võimalus teha. Ja ta lausa kutsus – me saame seda stenogrammist vaadata – üles rakendama obstruktsiooni ja võtma vaheaegu enne muudatusettepanekute hääletamist. No me ei kaalunud, me ei plaaninud seda teha. Me mõtlesime, et vaatame, kuidas saalis see arutelu läheb. Aga kui sotsiaalkomisjoni ettekandja seda lausa soovib, no kuulge, siis me ei ole ka nii kadedad, me võime tulla appi. Me siis tuleme appi. Ilmselt on eelnõus probleeme, mis vajavad parandamist. Me võime tulla appi. Kui selline soov ja tahtmine on, siis me kindlasti oleme valmis seda tegema.

Neljandaks, tõepoolest, ka minul ei ole olnud võimalik kaitsta muudatusettepanekuid sotsiaalkomisjonis. Möönan, et ma sain eelmisel teisipäeval kutse neljapäevasele sotsiaalkomisjoni istungile, aga seal mul ei olnud võimalik osaleda oma tööülesannete tõttu Pärnus. Ja esmaspäevasele koosolekule ma isegi kutset ei saanud. Oli päris kummaline kuulda ka komisjoni ettekandjalt, et kuna osa muudatusettepanekuid juba te saite kaitsta, siis sellega on kõik, sellepärast ei pidanudki enam midagi tegema, esmaspäeval ei olnudki enam võimalust seda teha. Oot-oot, mis tähendust sellel on, et osa saite kaitsta? Loeme Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 102 lõiget 2. Juhtivkomisjon peab võimaldama muudatusettepanekute esitajal oma ettepanekut selgitada enne selle otsuse tegemist. Komisjoni ettekandja ütleb mulle, et ei, kuna juba osa said kaitsta, siis piisab küll, kõik ei peagi seda tegema, viidates veel sellele, just nagu siin saalis saaks seda teha. No andke andeks, siin saalis ei saa seda teha! Meil ei ole võimalust oma muudatusettepanekuid siin kaitsta. Me saame paluda neid üksnes panna hääletusele, mitte neid selgitada ja kaitsta, mis ongi see põhitöö ja põhisisu komisjonis. Me saame selgitada komisjoni liikmetele ja otsida poolehoidu nendele muudatusettepanekutele. Paraku seda võimalust meile taas antud ei ole.

Veel kord: me muudame kardinaalselt seda paradigmat, mis parlamendis on olnud, ja seda suppi ära süüa peale, ma rõhutan, ennekõike veel kord seda menetluse teemat, see on minu põhietteheide. Ja ka sisu osas hea kolleeg Tõnis Mölder on väga ülekohtune nii Reformierakonna kui ka sotsiaaldemokraatide suhtes, väites, just nagu nemad ei toetaks laste- ja peretoetuste tõstmist. Loomulikult meie toetame seda. Me oleme seda korduvalt väljendanud, on seda teinud sotsiaaldemokraadid, on seda teinud ka Reformierakonna fraktsiooni liikmed. Aga me ei saa toetada seda viisi, ülepeakaela, kus kellelegi ei lähe isegi korda, kust see katteallikas tuleb, 240 miljonit. Lihtsalt teeme ära, ühe liigutusega. Tõesti, mis eeskuju me sellega anname parlamendile tulevikuks? Mis õigust on meil nõuda teistelt, kes esitavad, ma ei tea, riigieelarve kohta muudatusettepanekuid, et nad peaksid näitama ära katteallikaid, kui üle poole saalist ütleb, et seda pole vaja? Seda pole vaja!

Ja kõige lõpuks, hea kolleeg Tõnisele tahan öelda ka seda, et korduvalt viidata või oodata peaministri tagasiastumist ja see üheks oma apogeeks võtta oma sõnavõtus on minu jaoks täiesti arusaamatu. No kuulge! Tõnis, see ei ole soliidne ega korrektne, umbes, et see on põhjus, miks me venitame. Andke andeks! Kui te ei saa põhjusest aru, siis on probleem veelgi suurem.

Nii et veel kord: head kolleegid, see menetlus ei kannata sendi eestki kriitikat tegelikult, kuidas seda tehtud on. Ja mul on selle pärast tõsiselt piinlik. Samas, veel kord: meil oleks ruumi kokku leppida selle eelnõu suhtes küll, ma arvan, ka parlamendiüleselt, kõigi viie erakonna vahel, kui seda tehtaks viisil, nagu on soliidne, ja tõepoolest soovitaks teisi kaasata ja teiste arvamust [kuulata]. Aitäh! 

21:59 Esimees Jüri Ratas

Palun Riigikogu kõnetooli Mihhail Stalnuhhini. (Mihhail Stalnuhhin küsib lisaaega.) Jah, palun! Kaheksa minutit.

21:59 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Arvestades teemat, mida me arutame, on minu arvates siin saalis täna liiga palju viha ja vihkamist. Me peaksime rohkem teineteist austama. Ja kohe ütlen, et ma tulin siia selleks, et tänada Reformierakonna fraktsiooni. Te küsite, mille eest. Ma vastan teile ausalt: nende järjepidevuse ja julguse eest.

Paar sõna järjepidevusest. Ma olen piisavalt vana, et väga hästi mäletada seda, kuidas siin saalis arutati kunagi vanemate palga teemat. Mina siis rääkisin – täitsa noor ja rumal olin – sellestsamast võrdsest kohtlemisest. Miskipärast ma arvasin, et lapsed on sarnased igas peres ja sõltumata sellest, kus töötavad nende vanemad ja kas nad üldse töötavad, on neil õigus saada võrdset toetust riigilt. Tollal Reform surus läbi sellise seaduse, millega lastetoetus, seesama vanemate palk, oli erinev kordades, täpsemalt 16 korda. Minimaalne oli 200 krooni ja maksimaalne oli 3200. Ma võin arvudega veidi eksida, aga ma loodan, et ma mäletan õigesti. Alles mõne aasta pärast tekkis selline tunne, et kuidagi piinlik on, see vahe on veidi ülepingutatud. Siis tehti see 4,5‑kordseks. Ja praegu on siis järjepidevus.

Ma pean tsiteerima ja ma loen ette, et keegi ei kahtlustaks, et siin on midagi ülearu. Reformierakonna patriarh, austatud poliitik Siim Kallas väljendas Reformierakonna fraktsiooni arvamust ja sealhulgas ütles järgmist: "Seletuskiri räägib väikesest loomulikust iibest Eestis. Aga kelle iibest? Kui lugeda demagoogiast vahutavaid kirjutisi, siis jääb mulje, et räägitakse etniliste eestlaste loomulikust iibest. Aga kavandatav lastetoetuse eelnõu on mõeldud kõikidele Eesti alalistele elanikele, sealhulgas kodakondsuseta isikutele ja 80 000 Vene Föderatsiooni kodanikule. Kui see on tõsi, et menetletav eelnõu suurendab alalise elanikkonna loomulikku iivet, siis suurendab see sotsiaalmajanduslike asjaolude loogikale vastavalt mitte-eestlaste ja eestlaste suhet mitte-eestlaste kasuks. See sobib küll Keskerakonnale, aga kas ka rahvuslastele?"

Miks ma räägin siinkohas julgusest? Sest kui mõni Ku Klux Klani suur draakon kuskil Alabamas hakkab rääkima säärast juttu, et mustanahalised ei peaks õppima koos valgete lastega või peaksid riigilt vähem toidutalonge saama ja nii edasi, siis see on loomulik ja tal pole midagi karta. Aga rääkida sellist rassistlikku juttu meil siin Riigikogus – oh inimesed, see vajab väga suurt julgust!

Nagu alati tekitab see uus ja värske mõte minus igasugu küsimusi. Reformierakond peab lähiajal vist ära otsustama, kes on etnilised eestlased, keda nad asusid kaitsma. Kas etniline eestlane on see, kelle vanavanemate hulgas on üks või kaks vanaema-vanaisa, kes ei ole puhtalt eestlased? Siin on väga palju selliseid tehnilisi peensusi. Ma soovitan teil vaadata neid seadusi, mis said vastu võetud Saksamaal 15. septembril 1935. Seal on see väga hästi lahti kirjutatud.

Nii et kui keegi kunagi küsib minu käest, mida ma tegin ööl vastu 9. juunit aastal 2022, siis mul on põhjendatud uhkus teatada, et ma olin siin saalis ja kaitsesin Eesti lapsi sõltumata nende etnilisest kuuluvusest. Üle väga pika aja, kas hakkab siin obstruktsioon toimuma või ei hakka, ma tunnen uhkust selle üle, et ma olen nende hulgas, kes on sellele seadusele alla kirjutanud ja teevad kas või midagi Eesti laste jaoks olukorras, kus pakk Saaremaa võid, et te teaksite, on poole aastaga kallimaks läinud 60%.

Kas me teeme selle seaduse või ei tee – ma loodan, et see siiski jõuab vastuvõtmiseni –, on meil vaja veel palju-palju-palju, ma kardan, et ka selle suve jooksul rääkida sellest, kuidas me hakkame aitama Eesti peresid sellel väga raskel aastal. Selle nimel võiks koonduda, pead kokku panna ja koos mõelda, mitte hakata ämbrisse ajama häid ideid. Aitäh! 

22:06 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Jürgen Ligi.   

22:06 Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Alustame sellest viimasest, kuigi see ei olnud mu kõne sisu. Ei ole mõtet rippuda mingisuguse sõna küljes, seda kontekstist välja tõmmata. Siim Kallas küll ei väljendanud mingeid rassistlikke vaateid, vaid ta pöördus rassistlike väljaütlemistega erakondade poole ja nende tühja paatose peale, justkui nad eestlasi ostaksid selle eelnõuga. Aga kindlasti tema ei ole see, kellele seda nina peale visata. Tema selliseid mõtteid ei väljenda, ta lihtsalt kritiseeris oponente.

Aga üsna õudne oli see, mida tegi siin Tõnis Mölder komisjoni nimel. Tõepoolest, nagu parteibroiler luges isiklikke vaateid komisjoni nimel, tänitas oponente, püüdis luua muljet, nagu oleks sotsiaalkomisjonis toimunud midagi õudset, midagi konfliktset, midagi ebaviisakat, solvavat. Reaalsus on see, et ainsad, kes seal tõesti närvis olid, olid eelnõu algatajad, sest nad tajusid, et obstruktsioon segab nende suuri eesmärke. Meie ei olnud ebaviisakad, me ei solvanud kedagi. On väga inetu komisjoni nimel tulla siia mingeid fraase ette lugema, nagu Tõnis Mölder tegi. See, et me lõõpisime natukene, Valdo Randperega mängisime kaasa seda etendust ja rahulolematust, ei tähenda, et me oleksime üksteist solvanud. Ei, me ei solvanud üksteist.

Aga mis selle eelnõu probleem on? Protseduurist Toomas Kivimägi pikalt rääkis. Võib-olla Toomas pärast parandab mind, kui ma eksin tema jutule viidates, aga me kõik oleme tegelikult pahased ikkagi selle protseduuri rikkumise peale. On ikkagi naeruväärne rääkida, et lastetoetuse hoog tuli peale praegu erakonnal, kes viis aastat on saanud seda ette valmistada ja pole lillegi liigutanud. Nüüd järsku siis on kiire väljaspool igasugu protsessi, riigieelarve alternatiivide kaalumist, ilma mõjuanalüüsideta lihtsalt plärts 240 või 300 miljonit, indekseerimine.

Sellised täiesti mõeldamatud asjad riigi rahandusele. Ja eeskujuks tuuakse pensioni indekseerimist. No lõpetage ära! Pensionäri puhul on pension põhisissetulek, ta ei saa ise oma raha juurde teenida. Lapsetoetus on ainult üks meede pere toetamiseks, milleta enamik peresid saab väga hästi hakkama. Riigilt ei oodata tagasi oma makse. Riigilt oodatakse seda, et oma maksude eest teeks midagi paremat kui sularaha, mida kasutatakse individuaalses tarbimises. See ei ole laste ülalpidamise raha. Lapsi peavad üleval valdavalt nende vanemad. Ja see oleks pidanud olema sotsiaalkomisjoni põhidebatt. Selle asemel visatakse meile eelnõu opositsiooniga koos ja antakse poolteist päeva parandusettepanekuteks. Ja siis imestatakse, et vastuseks on obstruktsioon. Öeldakse, et kiire on. Absurd! Mõjuhinnangud puuduvad, alternatiivide kaalumine puudub.

Ja mina oma muudatusettepanekutega mängin mingite numbritega. Ma oleksin hea meelega tulnud neid seletama, aga seda võimalust mulle ei antud. Kusagil Outlookis oli kiri, mille ma sain lootusetult hilja kätte, sest ma ei istu Outlookis. Mul on väga palju funktsioone ja väga palju teemasid, millega ma tegelen poliitikas. Ma ei istu Outlookis, ausõna. See on ajast-arust koht, mida ei vaadata operatiivselt. Ja seal oli mingisugune kutse, täpsustamata, millal ja kuhu. Mul oli see aeg juba ära planeeritud. Selles mõttes Tõnis Möldri tänitamine minu ja meie päevakordade teemal on absoluutselt sobimatu. See ei ole sotsiaalkomisjoni mõte, see ei ole sotsiaalkomisjoni ettekande mõte.

Palun lisaaega.

22:10 Esimees Jüri Ratas

Palun! Kolm minutit.

22:10 Jürgen Ligi

See, mida mina oleksin tahtnud oma muudatusettepanekutega märku anda – ja ma selle vormistasingi niimoodi –, on see, et riigilt oodatakse eelkõige teenuseid.

Margit Sutrop rääkis pikalt haridusest. Mina ei kirjuta valmis tekste, et neid siin ette lugeda, aga põhimõtteliselt on ju selge, et meil põleb õpetajate palkadega. Lapsel ei ole vaja sularaha, tal on vaja õpetajat, kellel on sularaha, et üldse elada normaalselt ja ta läheks sellele tööle. See on kaugelt suurem prioriteet kui sularaha suurendamine. Lapsel on vaja seda, et kõrgkoolid oleksid rahastatud.

Te viskate 240 miljonit, kui kogu kõrghariduse ja õpetajate palga probleemi lahendamiseks oleks vaja vähem, kokku vähem. Te viskate lihtsalt 240 miljonit ilma mingite mõjuanalüüsideta. Aga lapsel on seda vaja, et ta teaks, kust ta saab kvaliteetset haridust. Enamikul peredel on see mure, mitte see, et ta saaks sularaha riigilt. Riik ei ole mingi sularahaaparaat, kuhu sa paned sisse ja võtad sealt välja. Lastega pered on põhilised maksumaksjad. Lapsed ei ole midagi ühiskonnavälist, keda ühiskond üleval peab. Üleval peab teda ikkagi eelkõige lapsevanem, seesama maksumaksja. Raha edasitõstmine on täiesti lootusetu olukord.

Siin räägitakse, et aga näete, eelmisel korral sinna küll raha jätkus, järelikult jätkub sinna ka. Tühjagi! Riigieelarve on rängas miinuses. Varsti on meil viiendik makse puudu. Ja te räägite, et relvade ostmiseks saite küll ja järelikult saab sinna ka. Relvade ostmiseks planeeriti ühekordne summa, mida kajastatakse eelarves. Ei ole analoogiat, siin ei ole mitte mingit analoogiat! See läheb koos riigi eelarvestrateegiaga, see oli ka valitsuse otsuses kirjas niimoodi. Igal aastal summa täpsustub, aga sisu üle ei ole vaja Riigikogul arutada, mis täpselt ostetakse. See informatsioon on isegi salajane.

Ärge mängige siin tsirkust! Ärge ajage seda Kremli jutupunkti, et aga what about relvade ost? Teie saite relvad, meie peame lapsed saama. Lapsed ei ole teie monopol. Perepoliitikal on oma loogika. Kõigepealt teenused – kas need on rahuldatud? Ei ole. Hariduses on väga suured rahastuse lüngad.

Nüüd see vanemahüvitise teema. Ettekandja eelmisel korral püüdis rääkida, luges ette vanemahüvitise kohta tehtud mõjuanalüüsi. See oli tõesti mõjuanalüüs Praxises. Väideti, et iive on tõusnud. Mina ei pane sellele kätte alla, et iive on tõusnud. Ma tean, et peredel läks otsustamine lihtsamaks. Aga te toote sellesama teksti, mis on tehtud raha kohta, mida antakse pere kõige õrnemal ajal, ja ütlete, et kogu eluaja antud raha on sama mõjuga. No ei ole! 

Vanemahüvitise mõte on võimaldada perel kodus olla, lapse juures olla sel ajal, kui tööl käimine on last kahjustav. Aga enamik tegevusi peab olema selleks, et lapsevanem saaks raha teenida. Enamik perepoliitikat peab olema selleks. Ja selles oli ka minu muudatusettepanekute mõte. Aga ma ei saanud seda seletada. Mulle ei antud seda aega, mulle ei antud sellest teada, millal ma saan tulla. Aitäh!

22:14 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Aivar Kokk! Palun!

22:14 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Kuulasin Toomase ja Jürgeni kõnet ja tänu nende kõnedele tulin siia pukki. Demagoogia on ikka väga suur asi. Olid mõned nädalad tagasi, kui oli rahanduskomisjon, kus anti 20–30 parandusettepaneku ettekandeks üks minut. Ma saan aru, et sotsiaalkomisjonis anti lausa kaks korda kauem seda aega. Siis räägitakse, et väga lihtne on, et näed, et kaitsekuludest on 700–800 miljonit raha lubatud, ei ole seda RES-is, ei ole seda eelarves. Mitte kusagil seda ei ole, mingist kattest ka ei ole räägitud. Me saame aru küll, et ministeerium võib teha ette kulutusi oma tänase eelarve alusel teatud protsendiga, aga see tähendab ju, et seda tehakse kellegi või millegi arvel.

Et lastetoetus ei ole investeering, no see on küll uskumatu. Et peresid ei ole vaja toetada, see on ka täiesti uskumatu. Üks mees on ka väga kaua siin Riigikogus olnud. Mina ütlesin siin mõned päevad tagasi ja ütlen ka täna: minul saab kolmas koosseis siin olla ja tundub küll, et üle kolme koosseisu ei tohi siin olla. Inimestel kaob side tegeliku eluga, tegelike vajadustega.

Lisaeelarve toodi laua peale, 800 miljonit, kus on tegelikult eestlaste toetuseks ... Vaadake sinna sisse, kas leiate 100 miljonit. Nii nagu Helmen ütles, seal on üks väga hea rida, peredele toetus, aga mitte midagi enamat.

Kas see, et täna on olukord, kus kodus kasvatatakse kolme, nelja või viit last ja kui vanemad lapsed lähevad ülikooli ja kaks nooremat jäävad veel koju, siis äkki enam peretoetust ei ole, on probleem olnud? Jah, see on probleem olnud. See on perede kõige suurem probleem, sest kui lapsed lähevad ülikooli, siis kulud kasvavad.

Kas see on olnud ebaõiglane, et kõiki lapsi ei ole võrdselt koheldud? Jupiti on 19 eurolt tõusnud 60 euroni esimese ja teise lapse toetus, kolmandast 100. Nüüd on tehtud ettepanek, et kõik lapsed saaksid võrdselt 100.

Vaidlus käis siin ka üksi last kasvatava vanema lastetoetuse teemal. Ma saan aru, et komisjon leidis siin mingil moel kompromisslahenduse, tõstes seda 2,1 korda.

See, et peretoetusi indekseeritakse, on ju loomulik. Me näeme, mis toimub. Ja kui keegi räägib siin, et laenukoormus või võlad on kasvanud, siis ma küsin, millise valitsuse ajal need kasvanud on. Huvitav on see, et see kõik on nagu viimasel aastal juhtunud. Ei suudeta mitte ühtegi probleemi lahendada, isegi kõige tühisema asjaga, ühe gaasitoruga kai ja Balticconnectori vahel ei suudeta hakkama saada, rääkimata kõigest muust.

Siis öeldakse, et ei tohi ühtegi aktsiisi langetada, ei tohi ühtegi käibemaksu langetada, aga unustatakse ära, et iga kuu on maksude laekumine paranenud 16+%. See on meie taskust võetud, keegi ei räägi sellest, et elektri pealt võetakse meilt iga kuu CO2-kvoodi raha 50 miljonit, pluss ülekoormustasu 10 miljonit. Iga kuu, mitte aastas. Ja siis räägitakse, et ei ole võimalik oma peresid toetada.

Kui selle aasta talvel oli paljudel peredel, noortel peredel just, oma kodu laenuga ostetud ja auto liisitud selleks, et tööl käia, ja nad olid arvestanud, et nende kodukulud on 150–200 eurot. Kui siis arve tuli detsembris 800 eurot, jaanuaris-veebruaris sama suured arved, siis arvati, et tuli mingi väike ...

Palun kolm minutit juurde.

22:19 Esimees Jüri Ratas

Palun! Kolm minutit. 

22:19 Aivar Kokk

... toetus juurde. Ja märtsis oli päris hea arve. Aga aprillis olid kõik toetused kadunud, ei olnud ka enam võrgutasude toetust, ja arved olid aprillis, kui ilmad olid soojemad, suuremad kui märtsis.

Siis me arutame, kas see on hea või ei ole hea. Vahest tuleks nagu mõelda seda, et keegi pidevalt püüab rääkida, et mina olen maailma naba ja tean kõike. Keegi meist ei tea kõike. Kui on kaitsekuludest juttu, siis ma lähen sinna härrasmehe juurde ja küsin, sest ta on selle valdkonna proff. Kui energeetika koha pealt on küsimusi, siis ma lähen küsin ka energeetikameeste käest. Aga siin räägiti 170 miljonist, ühe teravati gaasi ostmine. Küsige siis! Täna tehti hange, mitu firmat pakkus. Ja mis hinnaga pakuti seda gaasi? Üks firma pakkus, tegigi pulli, panigi selle hinnaks 170 miljonit, kui turu peal on tegelik gaasi hind megavatil hoopis 90.

Tulge maa peale tagasi! See sügis ja talv on katastroofiline, mitte ainult sellepärast, et Ukrainas on sõda, vaid sellepärast, et meie energia‑ ja kütusehinnad on laes. Pluss see, et on teada, et diisel on defitsiidis juba praegu, rääkimata augustist ja septembrist – kütusemüüjad prognoosivad, et siis on hind 3 eurot. Me peame selle peale mõtlema.

Aga kui ma küsin peaministri käest viiendat korda, millal hakatakse toru ehitama, et LNG-gaasi saada, siis vastust ei tule. Ta ütleb, et ta ei tea. Siis tuleb vahetada ametit ja panna need inimesed pukki, kes annavad korraldusi meie riigiettevõtetele. Eraettevõtja on 40 miljonit sinna pandud. Ja siis me räägime, et me ei leia 250 miljonit oma laste toetusteks, oma perede toetuseks. Kolmas laps on see, kes meie riigile toob eestlasi juurde ja toob ka maksumaksjaid juurde. Loomulikult tuleb neid peresid toetada, eriti praegu, kui on rasked ajad.

Keegi ei küsinud seda, et kui järgmisel aastal pensioni tõstetakse erakorraliselt 20 eurot või 50 eurot antakse oktoobris-novembris igale pereliikme või lapsele ja eakale, siis keegi ei küsi, kus kate on. Siis see kate on ... Noh, mis see 30 miljonit on? Ühekordne kate enne valimisi. Jätke populism! Suhtuge oma inimestesse nii, nagu on, et mitte rääkida, et katteallikaid ei ole, ei ole mõjuhinnanguid. Kus need mõjuhinnangud olid lisaeelarvel, kust see raha leiti? Mõjuhinnangud? Muudatusettepanekud! Nüüd on lühike aeg, aga lisaeelarve ajal ei olnud lühike aeg. Vaadake peeglisse, siis tulge ja arutage! Aitäh!

22:22 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma saan aru, et on vastusõnavõtt. Jürgen Ligi, palun!

22:22 Jürgen Ligi

(Aivar Kokk räägib saalist.) Jah, no minu arust kõlas siin ka nimi, aga äratuntavalt näidati näpuga. Noh, ma näitan siis nimeliselt vastu. Aivar Kokk ilmselgelt kolme koosseisuga ei ole kohanenud ja on maha käinud. Nii segane ja seosetu tekst, mida ta esitas, päevakorrast selgelt mööda, ei ole sobiv kolmandat koosseisu olevale Riigikogu liikmele. Aga mind püüdis ta süüdistada demagoogias. (Aivar Kokk räägib vahele.) Kas niimoodi ongi, et me kahekesi korraga räägime? (Juhataja helistab kella.)

22:23 Esimees Jüri Ratas

Ma palun saalis vaikust. Palun!

22:23 Jürgen Ligi

Jah, lihtsalt see vahelesegamine päris kõrva ääres segab rääkimist, aga ma püüan siis selgitada. See etteheide rahanduskomisjonile oli tegelikult Andrei Korobeinikule, ühele eelnõu autorile. Tema korraldas selle eelmise protseduuri ülerullimise, mitte mina, mitte Reformierakond. Ja põhjus on muidugi see, et obstruktsioon oli täiesti sisutühi, ja oli põhjust olla ka natukene jõhker. Praegune obstruktsioon on seotud riigile väga suurte kohustuste võtmisega väljaspool kehtestatud protseduure ja häid tavasid, väljaspool rahanduse raame, väljaspool sisulist debatti, väljaspool eelarvet, väljaspool valitsuse õigust juhtida riigi rahandust. Ja sellepärast see on teistmoodi obstruktsioon kui see, kui protestitakse selle vastu, et puudega inimesed pääsevad juurde näiteks teenustele, mis oli eelmise korra teema, või et ühendatakse laevastik, mis oli teine eelmise korra teema. Nii et olles obstruktsiooni vastane ma püüan lihtsalt vahe sisse teha. (Juhataja helistab kella.)

22:24 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, protseduuriline küsimus. Palun!

22:24 Aivar Kokk

Lihtsalt palun jälgida seda, et protseduurilist saab võtta või vahekõnesid teha, nagu Jürgenile meeldib, ikka siis, kui nime mainitakse. Ma ei maininud mitte kellegi nime. Ma tean, et talle meeldib alati sõna võtta, aga alati võib-olla ei peaks.

22:25 Esimees Jüri Ratas

Selge. Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Õnne Pillaku. Palun teid! Protseduuriline küsimus, Jürgen Ligi, palun!

22:25 Jürgen Ligi

Jah, härra Ratas, sellistele protestidele on tavaks siin juhatajal reageerida tava kirjeldamisega. Tava siin on, et kui äratuntavalt osutatakse mõnele kolleegile, siis tollel on sõnaõigus, vaatamata sellele, et võib-olla tema nime otseselt ei mainitud. Mulle ei tulnud küll pähegi, et minu nime ei mainitud. See näpuga näitamine oli nii otsekohene. Kas te olete minuga nõus, et see on olnud viimaste aastate tõlgendus: äratuntav viide kolleegile on piisav, et anda vasturepliigiks sõna?

22:26 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ju oma tegevusega andsin teile sõna. Ma ju oma tegevusega andsin teile, härra Ligi, sõna vastusõnavõtuks. Ja ma pidasin seda õigeks, et teile sõna anda. Priit Sibul, protseduuriline küsimus.

22:26 Priit Sibul

Aitäh, austatud koosoleku juhataja! Jürgen Ligi just ütles, et tal ei tulnud pähegi, et tema nime ei mainitud. Kas koosoleku juhataja saab kuidagi aidata või pulti minejale öelda, et igaüks igal juhul iga kord igaks juhuks mainiks Jürgeni nime, et ei oleks sihukest jama, et keegi äkki ei maini?

22:26 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Põhimõtteliselt saab küll juhataja öelda kõik 101 nime ära, aga ma kardan, et see läheb keeruliseks. Õnne Pillak, palun! Sõna on teil. Kas soovite ka lisaaega?

22:26 Õnne Pillak

Jah.

22:26 Esimees Jüri Ratas

Palun! Kaheksa minutit.

22:26 Õnne Pillak

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kuulates siin eelnõu kaitsjaid, nende entusiasmi ja seda, kuidas kõik on sedavõrd üllas ja eesmärgid lihtsad, mulle meenus koolivenna, president Lennart Meri üks mõte. Ma võin nüüd võib-olla natukene eksida täpsetes sõnades, aga see kõlas umbes selliselt, et on lihtne rääkida juttu, mis meeldib kõigile, aga palju raskem on rääkida asjadest nii, nagu need tegelikult on.

Me ju tegelikult ei vaidle siin selle üle, kas lastega peresid on vaja toetada või mitte. Me ei pea ju üksteist veenma selles, et sügis-talv tuleb raske ja inimeste toimetulekut tuleb toetada. Kuna lastega pered on pensionäride kõrval suurimas vaesusriskis, siis neid tulebki raskel ajal aidata. Viimaste kuude hoogsates vaidlustes on mulle kõrvu jäänud, et ega keegi ju tegelikult ei kahtlegi selles. Küll aga olen ma nõus sellega, et meil ei ole üksmeelt selle eelnõu suhtes. See on ka arusaadav, sest selles eelnõus on oma nõrgad kohad. Ma ei pea praegu silmas toetuste suurust või aega, millal me seda eelnõu arutame, ega ka seda tempot, millega me seda teeme, vaid ma pean silmas väikeseid detaile. Nagu öeldakse, paharet peitubki alati väikestes detailides.

Esiteks, kiirustamise tõttu ei ole eelnõule tehtud põhjalikku analüüsi, aga arvestades laste ebavõrdset kohtlemist, mis sellest eelnõust kumab, võib eelnõus olla põhiseaduse ja võrdse kohtlemise printsiibi riive.

Teiseks ei ole arvestatud ka seda, kuidas mõjutab toetuste tõus makstavat elatisabi. Kui vanemad on lahus, saab lapsi kasvatav vanem vaid pool planeeritud toetuste tõusust, sest 50% toetuse tõusust läheb elatist maksva vanema kohustuste katteks. See tähendab, et makstava elatise summa peretoetuste tõusu arvel väheneb. Eriti ebaõiglane on see lasterikaste perede puhul. Sellega me paneme üksi last kasvatavad vanemad veelgi halvemasse olukorda ja kahandame tunduvalt teise vanema vastutust. Kahjuks on nii, et need, kes selle all kannatavad, on peamiselt emad.

Kolmandaks, seesama mitmike erisus, mille kohta ma küsisin ja tegelikult ka küsimused üles jäid. Kui 21‑aastane pereliige töötab või kolib näiteks riigist ära, kas siis tema eest riik maksab ikka peretoetust, sest ta on mitmik? Või seesama kurb näide: kui üks mitmikest sureb või sünnib surnult, kas siis sellisel puhul tekib teisel mitmikul seesama 21‑aastase vanusega seoses toetuse saamise õigus?

Neljandaks, seaduseelnõu rakenduslik pool, millele on kohe algusest peale viidanud ka Sotsiaalkindlustusamet. IT-lahendused, mis on vaja teha lasterikka pere toetuste indekseerimiseks ja erisuste arvestamiseks, ei ole antud ajaraamis lihtsalt tehtavad.

Viiendaks jääb eelnõu jõustumise juures selgusetuks, kellele hakkab see § 21 lõige 4 kohalduma, ma mõtlen seda järkjärgulist lasterikka pere vähenemist, kaks kolmandikku ja üks kolmandik. Kas ainult neile, kellel lasterikka pere toetus lõpetatakse alates 1. juunist 2023, või peaks see laienema kõikidele peredele, kellele on varasemalt lasterikka pere toetus määratud?

Need olid vaid mõned nüansid, mis eelnõu lugedes silma jäid ja mille kohta mul ei õnnestunud ka esmaspäeval komisjonis küsida, sest kell üks ma pidin komisjonist lahkuma ja juba enne seda pandi komisjoni ettepanekud ilma arutamata ja küsimuste küsimise võimalust andmata hääletusele.

Lõpetuseks ma kordan siin veel üle mõned numbrid, mis selles saalis on ka viimastel nädalatel korduvalt kõlanud. Suhtelises vaesuses elab Eestis 37,5% üksikvanemate lastest, 13,5% kolme ja enama lapsega peredest, 13,1% kahe lapsega peredest ja 10,1% peredest, kus on üks laps. Absoluutses vaesuses elab 6,7% üksikvanemaga peredest, 2,7% kahe lapsega peredest, 2% kolme või enama lapsega peredest ja 1,2% ühe lapsega peredest. Ma kordan need numbrid iga kord, nii nagu te olete ka kuulnud enda küsimustes, üle just sellepärast, et ma tõesti palun, et arvestame perede toimetulemist, kes saavad rohkem ja paremini hakkama, kes mitte, just siis, kui me teeme perede jaoks otsuseid. Nii et iga laps ja lapsevanem saaks riigilt seda toetust ja tuge, mida ta kõige enam vajab, ja sellel ajal, mil ta seda abi kõige rohkem vajab.

Nagu öeldakse, tark ei torma. Võtame aega ja teeme korralikult. Aitäh!

22:32 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Signe Kivi. Küsin sellel teel, kui te siia Riigikogu kõnetooli tulete, kas soovite lisaaega. (Signe Kivi soovib lisaaega.) Palun! Kaheksa minutit.

22:32 Signe Kivi

Võtan ka vett enne, kui hakkan rääkima.

22:33 Esimees Jüri Ratas

Jaa, võtke vett enne. Ja ma palun, et kell läheb siis käima, kui see protseduur on läbi.

22:33 Signe Kivi

Aitäh! (Joob vett.)

22:33 Esimees Jüri Ratas

Ärge kartke, need sekundid teie kõne alla ei kuulu. Võtame sõbralikult asju, humaanselt. Võtke lonks vett. Nii. Palun! Nüüd hakkab aeg pihta. Palun, Signe Kivi!

22:33 Signe Kivi

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! 2021. aasta kogumiku "101 lühielulugu", Riigikogu XIV koosseis seisuga 15. veebruar 2021 andmetest võtsin kokku meie saadikute laste ja lastelaste rikkuse. 120 poega, 120 tütart, 73 lapselast. Niisiis oleme tublid vanemad ja vanavanemad ning teame, millised on lastekasvatuse rõõmud, mured ja probleemid. Aga siin, Riigikogu saalis oleme poliitikud.

Minu toodud numbrid on kindlasti ebatäpsed, sest arvestades Riigikogu nooruslikku koosseisu on meie peredesse lapsi ja lapselapsi juurde sündinud. Pealegi võis kokkulugemine olla ebatäpne. Aga ebatäpne ei ole kindlasti Kaili Malts, fakti kontrollimise ja valeinfo reporter, kes kirjutas 4. juunil Eesti Päevalehes (tsiteerin): "Üks peamisi väiteid on see, et perehüvitiste seaduse muutmise seadus aitab parandada Eesti sündimust. Võib tulla üllatusena, aga Eesti viimaste aastate kogemus näitab risti vastupidist suundumust. Viimati suurendati meil lastetoetusi 2017. aastal, pärast seda on Eestis sündimus just vähenenud. [---] Eelnõu kaitsvate poliitikute seas levib ka huvitav suundumus jätta mulje, justkui sellel on teaduslik alus, et nende pakutud moel lastetoetuse suurendamine aitab kasvatada Eesti iivet." 

Ta jätkab, et me loeme seletuskirjast: "Sündimust mõjutavate tegurite kaardistamiseks on tehtud mitmeid eriuuringuid nii Eestis kui ka välismaal ning kõigist neist tuleb selgelt välja pere majandusliku toimetuleku ja perede sünnikavatsuste seos. Paraku ei täpsustanud tema ega ka eelnõu, millistest konkreetsetest uuringutest käib jutt. [---] Üks tüüpiline konstruktsioon perehüvitiste eelnõu kaitseks on vastandada kohalikke lapsi ja Ukraina abistamist – et oma inimesed jäetakse unarusse. [---] need argumendid ei päde. [---] Eesti ei aidanud Ukrainat lastetoetuste arvelt."

"Kokkuvõtteks," kirjutab Kaili Malts: "kuigi kindlasti leiaksid lastetoetusteks jagatavad miljonid paljudes peredes rakenduse, on tõestamata, et need panevad meie noori naisi märkimisväärselt rohkem sünnitama [...]"

Aga mida taotleb Reformierakond? Esiteks, soovime peatada selle eelnõu kolmel põhjusel. Kõigepealt tuleks laste ja perede parimal viisil aitamiseks pidada sisulist arutelu, nagu soovitas hiljuti Lastekaitse Liit. Liit on seisukohal, et (tsiteerin): "[...] ning seega vajab eelnõu täiendavat analüüsi, vajadust põhjalikult hinnata käesoleva eelnõuga kavandatavate muudatuste mõju, arvestades kõikide Eestis elavate laste huvisid. Oluline, et eelnõu koostajad konsulteeriksid põhjalikult ka Eesti rahvastikuteadlaste ja demograafidega. Oleme ju kõik samal poolel – lapse poolel."

Teiseks, soovime jätkuvalt arutada peretoetusi koos riigi teiste vajaduste ja võimalustega eelarvekõneluste raames. Arutelu perepoliitika üle on vajalik, aga seda ei tohiks taandada ühte liiki toetuse maksmise surumisele. Peaksime läbi arutama ekspertide hinnangud, mille järgi on sularaha kõrval turvatunde loomisel palju suurem roll erinevate teenuste pakkumisel, olgu selleks paindlikud lastehoiu võimalused, nõustamised, terviseteenused, hariduskorraldus kuni kõrghariduse omandamiseni välja.

Jah, me kõik tunneme ütlust "väikesed lapsed, väiksed mured, suured lapsed, suured mured". Magamata ja kõhugaasides beebi kõrval tundub selline ütlemine uskumatult ebaõiglane, aga laps kasvab suuremaks, läheb lasteaeda, kooli, ehk ka kutsekooli ja ülikooli. Ja meie, vanemate mure ja hool peab käima nende uute väljakutsetega kogu aeg kaasas, ka meie, poliitikute hool. Tegeleme siis ka nende oluliste pereprobleemidega, head Riigikogu liikmed, eks?

Aga kolmandaks, lisaks kahele eelnevale soovib meie erakond mitte anda võimalust lõhkuda riigivalitsemise ja riigieelarve kujundamise stabiilsust viimase 30 aasta kõige keerulisemas julgeolekuolukorras.

Lõpetuseks, head kolleegid, ilmselgelt sooviti selle eelnõuga nii-öelda ära teha – teha ära näitamaks, et Riigikogu nelja erakonna liikmed hoolivad lastest, aga meie, ka mina, ei hooli. See pole nii. Saab teha teistmoodi, saab teha paremini. Tänan tähelepanu eest!

22:38 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Priit Sibula. Kas väike lisaaeg ka?

22:38 Priit Sibul

Igaks juhuks, jah.

22:38 Esimees Jüri Ratas

Kaheksa minutit. Palun!

22:38 Priit Sibul

Aitäh, hea esimees! Head kolleegid! 30. augustil 2005 kirjutas Rein Taagepera Eesti Päevalehes artikli "Demograafiline vetsupott". "EESTI vajaks uut hernhuutlaste liikumise sarnast üritust," kirjutab ta. "Et rahvast taastoota, vajab Eesti 22 000 sündi aastas. Juba ligi 15 aastat on aga olnud neid alla 15 000. Tore, et see arv hiljuti tuhande võrra tõusis."

"Mõned juba unistavad, et sünde tuleb iseenesest igal aastal jälle tuhande võrra rohkem ja varsti olemegi nn demograafilisest august väljas, nii et rahvas püsib endises suuruses. Nii see paraku pole," kirjutab ta. "Demograafiline auk on selline auk, mille põhjas on omakorda auk. Nagu vetsupotil. Kümne aasta pärast väheneb sündide arv jälle järsult, sest järsult väheneb ka lastekasvatamise eas meeste ja naiste arv. Kui nendel on sama vähe lapsi kui praegustel vanematel, siis kahaneb sündide arv 10 000-le. Miljoni eestlase asemel hakkab siis kujunema rahvaarv 600 000 – kuni veel 25 aastat hiljem langeme vetsupoti järgmise jõnksu juurde. August saab välja ronida. Augu auku langeda – see on tagasivõetamatu." Nii kirjutas 2005. aastal professor Rein Taagepera.

Meil on demograafiline kriis ja me oleme sellele reageerimisele tugevalt hiljaks jäänud. Kui me lootusetult hilineme, siis on selge, et ühel päeval on hilja ärgata ja rääkida, et võiks midagi teha.

Kas see eelnõu aitab Eesti peredel paremini hakkama saada? Jah, aitab. Parem hakkamasaamine on eeldus, et Eesti peredes saab julgemalt mõelda perelisale. Ei pea mõtlema ja arutama, kas lapsed saavad piisavalt hea huvihariduse, korralikud riided selga ja nii edasi.

Ma olen kaugel arvamusest, et see eelnõu lahendab kõik probleemid Eestis. Loomulikult mitte. Aga see eelnõu aitab kaasa olukorrale, kus ideaal kahelapselisest perest muutub Eestis nõnda, et meile tekiks ideaal sellest, et igas peres võiks kasvada kolm last või enamgi.

Aga mitte kõik ei näe kaugeltki seda nõnda. Siim Kallas pärast eelnõu esimest lugemist tegi ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ja pidas kõne. Selles kõnes oli üks uskumatult õõvastav lõik. Ma loen selle uuesti ette. Tsitaat: "Selle eelnõuga tahetakse varjata meie perekultuuri tegelikke puudusi. Meie ühiskond peab tagama pikaajaline turvalisuse emadele, et nad julgeksid lapsi muretseda ja tunneksid nende muretsemisest ja kasvatamisest rõõmu. Et mehed neid aitaksid ja toetaksid, mitte ei jätaks üksi, et neid ei ohustaks koduvägivald, et nad ei langeks välja tööelust. Me peame neid kaitsma talibanlike põhimõtete eest, kelle arvates naised on nagu loomad, kes kord aastas toovad ilmale ühe vasika."

Pärast eelnõu esimest lugemist hakati rääkima, et suures peres on justkui mastaabiefekt. Halloo, sõbrad! See, et igale lapsele ei pea ostma uusi paari trussikud või püksipaari, ei tähenda, et kusagil on olemas mingi mastaabiefekt. Meie pere käis teatris ja ma ei näinud seda mastaabiefekti mitte kusagil. Me ei ostnud kaugeltki kõige kallimaid pileteid. Ma ei näe seda mastaabiefekti ka siis, kui mina ise või mõned teised suurpered peavad otsima uut kodu, kus oleks piisavalt tube lastele, või vahetama autot. Mastaabiefekti nendel puhkudel pole olemas.

Paljudel suurtel peredel on palju väiksemad sissetulekud kui meie perel ja loomulikult on neil kordades keerulisem. Ma ei räägi siin mingist isiklikust murest ja probleemist. Ma tahan jagada ühe imelise naise emotsioone, kuidas temale paistab siin saalis ja ühiskonnas toimuv arutelu.

Age Õunap, kelle naisliit valis aasta emaks 2022, kirjutas järgmiselt: "Mina ei ole oma lapsi kunagi sünnitanud raha pärast, nad on minu ellu tulnud ootusest ja soovist. Riigi toetav tugi on olnud lihtsalt boonuseks. Ja tead, armas sõber, vahel on nelja lapsega olnud ikka paganama raske. See on tuttav tunne, kui rahakotis kõliseb napilt ühe piima jagu münte, et lastele putru keeta, kuid palgapäevani on mitu päeva aega ja siis tuleb laps koolist teatega, et vaja on ekskursiooniraha. Teisel lapsel on tulemas võistlused Eestimaa teises otsas. Kogu tavapärane elu maksab. Nii nagu maksab ka toit, mida ma lihtsalt ei jõua koju enam tuua, sest selle hind on kordades tõusnud. Ja kuigi on väga-väga keeruline, ma ei vingu ja ei virise, vaid püüan hakkama saada, kuigi vahest väga valusa hingehinnaga. Ja muidugi on raha lõppkokkuvõttes teisejärguline, aga siiski teatud piirini eluliselt oluline, et toetada lapsi nende õpingutes ja toimetulekus. Ma ei tule ka paluma ega anuma. Kuid palun ainult üht – palun ära alanda ega solva suurte perede emasid. Nii nagu see on praegu juhtunud."

Head kolleegid! Ka mina palun, et kui me räägime kellegi poolt, püüdkem vältida siis teistele vastandumist. Kõigile ei pea meeldima see eelnõu, ei pea meeldima need lahendused, aga vastanduda pole vaja. Rahulikku ja sisulist arutelu! 

22:44 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Heidy Purga. Ja küsin ka teie käest, kas soovite lisaaega. (Heidy Purga soovib lisaaega.) Palun! Kaheksa minutit. Vabandust, Heidy Purga! Jürgen Ligi ... Oli? Ei. Te teate väga hästi, härra Ligi, et saab kolm ja viis pluss kolm on kokku kaheksa. Palun Heidy Purgale uuesti panna tahvlile kaheksa minutit. Palun, Heidy Purga!

22:44 Heidy Purga

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! See debatt peretoetuste eelnõu üle siin Riigikogu saalis, nii nagu ka sotsiaalkomisjonis, on olnud väga terav. Ma tahaksin oma sõnavõtus keskenduda eeskätt sellele, mis sellest seadusest nüüd edasi saab.

Oleme Reformierakonnas algusest peale rääkinud, et seda eelnõu surutakse läbi liialt kiirustades. Eelnõu ei toeta sellisel kujul ei Lastekaitse Liit ega ka eksperdid Sotsiaalministeeriumist, kes kõik on avaldanud arvamust, et aruteludeks tuleks võtta aeg maha. Oleme ka välja toonud, et eelnõuga ette nähtud peretoetuste tõuse mahus ligi 300 miljonit eurot iga-aastaselt tuleks arutada koos teiste riigieelarve kuludega.

Majanduses muutuvad asjad praegu väga kiiresti ja me peame aru saama, kas sellise toetuse tõusuga saame me tuleval talvel endale lubada energiatoetusi või näiteks õpetajate palgatõusu, millest siin täna õhtul on ka korduvalt räägitud. Aga neid sisulisi argumente pole kuulatud. Eelmisel neljapäeval ja sel esmaspäeval rammis Riigikogu sotsiaalkomisjoni juht Siret Kotka seaduse teiseks lugemiseks vajalikud protseduurid oma komisjonist läbi nagu buldooser. Ta tallas oma roomikute alla hulga Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse sätteid ja häid parlamentaarseid tavasid, mida kolleegid on siin täna õhtul juba piisavalt kirjeldanud. Näiteks ei saanud mitmed Reformierakonna saadikud hoolimata korduvalt väljendatud soovist sotsiaalkomisjonis aega, et oma muudatusettepanekuid tutvustada, kuigi kodukorraseaduse § 100 lõige 2 ütleb sõnaselgelt, et juhtivkomisjon peab võimaldama muudatusettepaneku esitajal oma ettepanekut selgitada enne selle kohta otsuse tegemist. Lihtne. See tähendab, et kui see seadus peaks kunagi jõudma vastuvõtmiseni, tuleks kindlasti kontrollida, kas seda ikka seaduse kohaselt menetleti.

Reformierakond sooviks saada ka vastust sellele, kas komisjonis välja praagitud ligi 450 meie muudatusettepanekut said tõesti korrektselt välistatud. Aga enne vastuvõtmist peab see seaduseelnõu läbima siin saalis teise lugemise. Eelnõu esimesel lugemisel toimunud hääletus näitas selgelt, et meie oleme eelnõu toetajatega võrreldes vähemuses, seega kavatseme kasutada vähemusele seadusega ette nähtud võimalust ehk panna kõik meie esitatud muudatusettepanekud hääletusele.

Eraldi rõhutan, et me ei takista parlamendi tööd lausaliselt, vaid tahame edasi lükata ühe konkreetse seaduseelnõu kiirustades läbisurumist. Kui mõne selle istungjärgu eelnõu kolmandaks lugemiseks või mõnel muul põhjusel on vaja korraldada Riigikogu erakorraline või täiendav istung, oleme sellel valmis kindlasti osalema. Ka Riigikogu komisjonid saavad oma tööga jätkata. Aitäh teile!

22:48 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ... On. Ja see on hea uudis. Palun siia Riigikogu kõnetooli Andres Metsoja. Kas ka teie soovite lisaaega?

22:48 Andres Metsoja

Jaa, ma palun.

22:48 Esimees Jüri Ratas

Minut, kaks, kolm? Härra Metsoja, minutit kaks või kolm?

22:48 Andres Metsoja

Ma paluks kolm.

22:48 Esimees Jüri Ratas

Selge. Kolm minutit, kokku kaheksa. Palun!

22:48 Andres Metsoja

Austatud esimees! Austatud parlament! Tegelikult on elus nii, et maja ei ole kodu ja pere ei ole midagi, mille eluolu otsast lõpuni saaks siin meie oma kõnedega parlamendi kõnetoolist mõjutada. See on midagi väga isiklikku ja nii see peabki olema. Selles tegelikult peitub ühe riigi õnn ja rõõm ja sageli ka kestvus, riigi lugu.

Samas, minule üllatuslikult, tõepoolest, ja ilmselt paljudele üllatuslikult on sellest teemast saanud justkui selline fiskaalpoliitika põhiküsimus. Ma arvan, et väga paljusid inimesi, peresid, just nimelt see selles debatis häiribki. Me püüame mõõta ja sageli peamegi mõõtma väga paljusid asju rahas. Aga kui me räägime seda võtmes, et kas meil on valida, panna raha teenusesse või anda see perele, kes ise saab otsustada, kuhu see raha panna, millisesse teenusesse, seeläbi ka seda teenusruumi kujundades ja tegelikult riiki ehitades, oma kogukonda ja omavalitsust ehitades, siis on see minu meelest väga oluline rõhuasetus. See tegelikult avab väga palju sellist väärtusruumi, kuidas me ühiskassa kasutamist lahti mõtestame, kuidas me seda avalikkusega jagame ja tagasi peegeldame.

Täna hommikul rääkisin ma ühe omavalitsusjuhiga, Lääneranna vallavanemaga, kes tegelikult püüab juhtida ühte omavalitsust, mis haldusreformi tekkel on kujunenud väga hõredalt asustatud piirkonnas: kahe maakonna piiril, Läänemaa ja Pärnumaa piiril. See omavalitsus otsesõnu on tekkinud tegelikult sellepärast, et seda vaest pruuti mitte keegi ei tahtnud, ei tahtnud Haapsalu ega tahtnud Pärnu. Ja selle Eesti riigi kujunemisloo ehk haldusreformi loo üks oluline võti on tõepoolest selles, et see piirkond justkui on elust hüljatud. Eesti riik proovis seda probleemi lahendada ühekordse toetusega. Aga ometi sellele ei ole järgi tulnud seda, mida me ju soovisime – teenuskeskkonda, seda, et mõistliku aja jooksul laps saaks perest sõita kooli, et järgmisel päeval ei tuleks üks või teine minister ütlema oma kriitikat selle kohta, et sul on ikkagi liiga tihe koolivõrk ja vaata, kui vähe sul on lapsi.

Ja siis me jõuamegi tegelikult selle Eesti eluolu keskmesse. Me võime rääkida teenusest Tallinna linnas, me võime rääkida suuremates keskustes, aga sageli nendes kohtades, kus elu tõmbab koomale, perede kulud aina kasvavad.

Me võime siit öelda, et see mõnikümmend loetud eurot ei aita. Aga me ei tohi unustada, et me tegelikult selle eelnõuga elame mitme kriisi keskel. Minu käest küsis alles hiljuti üks pereisa: te räägite seal millegi toetamisest ja pere toetamisest selles kontekstis, kas on see raha riigieelarves olemas või kas see kunagi tekib, aga kes küsis minu käest, kui minu energiaarve süsiniku kontekstis, CO2 kontekstis tõusis, kui öeldi, et baashind on 25 eurot tonn, aga lõpuks on 100? Kes küsis, kas see on kuskil mingi kulubaasi arvestuses sees? Ja siis öeldakse, et noh, kui ei olnud, sa ei osanud seda planeerida, siis tule küsi toetust, sellepärast et sa oled ikkagi nõrgem ja sa ei saa ühiskonnas hakkama.

Minu meelest täpselt sama juhtub selle peretoetuste temaatikaga. Me võime rääkida, et siin võib olla sees ebavõrdne kohtlemine või mis iganes, aga põhiväärtusena tõsta lauale peresid ja selles olukorras, selles mitme kriisi kontekstis on vaja neid toetada. On vaja toetada, sest kas või needsamad näited, et hinnad on kasvul ja mitte ainult selles valdkonnas, kus ma saan valida, kas ma söön rohkem või vähem, kas ma käin restoranis söömas või mitte. Aga kui ma tahan käia tööl ja tahan panna last lasteaeda, siis see lasteaia kohatasu tõuseb, kas või seesama Pärnu näide, keskmiselt 32% on hinnatõus.

Ja siin me räägime jällegi poliitilises keeles hindade võrdsustamisest, mitte sellest, et meil on mingi hinnatõus kuskil. Me igal sammul püüame nagu lihvida neid nurki maha ja öelda inimestele: "Saage hakkama." Aga üks riik saab püsida ikka ju tegelikult sellel, et me üksteist austame. Sellepärast ma arvan, et siin saalis on kohane öelda: mina isiklikult ei usu, et Reformierakond on kuidagi, mingilgi moel peretoetuste tõusu vastu või et sotsiaaldemokraadid päriselt sellest eelnõust tahtsid eemale astuda. See on poliitmäng ja ilmselt, ma arvan, tegelikult laiem avalikkus ehk Eesti rahvas seda kõike ei mõista, sest käib kaasas tekst, et sellel on mingi varjatud tagakülg. Aga Eesti peredega mängimine on julgeolekuoht, see on oht oma riigile ja rahva tulevikule.

Nii et ma arvan, et rohkem mõistmist, püüame ikkagi leida selles tekkinud konfliktis võimalikult kiiresti õige tee, et liikuda edasi, et see sõnum, mis siit parlamendist jõuaks lõpuks Eesti peredele, lastele, oleks see, et toetamist vääriv on see alati. Aitäh!

22:54 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu, hea ettekandja! Küsin nüüd uuesti korraks, kas on veel kõnesoove. Ma näen, et tullakse jooksuga, jooksujalu ja seda on tore vaadata ja näha. Palun Riigikogu kõnetooli Riina Sikkuti. Küsin ka teie käest: soovite lisaaega?

22:55 Riina Sikkut

Jah, suur tänu!

22:55 Esimees Jüri Ratas

Otse telesaatest, kui ma ei eksi. No näete! Palun! Kaheksa minutit.

22:55 Riina Sikkut

Head kolleegid! Mina räägin kolmest asjast: lastega perede toimetulekust, rahvastikupoliitikast ja meie demokraatiast. Tõesti, hinnatõus on üleüldine. Arvestades hinnatõusu põhjuseid, valitsusel ei ole võimalik tegelikult inflatsiooni kuidagi poole võrra vähendada või 2% peale suruda. See, mis teha tuleb, on aidata inimestel toime tulla. On selge, et keerulisem on madalama sissetulekuga leibkondadel ja ka lastega peredel. Kui me vaatame suhtelise vaesuse näitajaid, [siis näeme, et] ka ühe ja kahe lapsega pered on suuremas suhtelise vaesuse riskis. Ja on absoluutselt õige neile appi minna, et laste heaolu ei saaks praeguse hinnatõusu olukorras kannatada.

Nii nagu ma tegelikult komisjoni ettekandjale juba mainisin, olen täiesti kindel, et kõik siin saalis olevad Riigikogu saadikud toetavad lastetoetuste tõstmist. Laste toimetulek on oluline ja selle jaoks lastetoetuste tõus on väga sobiv meede. Kui me räägime sihitud meetmetest, siis tõesti, lastetoetuste tõstmine aitab lastega perede toimetulekut tagada. Seda on nüüd selle arutluse all oleva eelnõu puhul esimesena justkui välja toodud. See on selleks, et lapsi aidata ja nende perede toimetulekut toetada.

Nüüd, kui eesmärk selline on, siis peaks ju kõik see, mis eelnõusse on kirja pandud, eesmärgi saavutamist toetama. Ja arutelude käigus tuleks seda paremaks lihvida, et tõesti saaksid abi need pered, kes on suuremas suhtelise vaesuse riskis. Aga seda tegelikult ei ole toimunud. Kui me räägime ühe- ja kahelapselistest peredest, siis seda toetust ei indekseerita. Üksikvanema toetust tegelikult tõstetakse marginaalselt ülejäänud toetuste tõusuga võrreldes. Tegelikult see aus eesmärk ei saa olla lastega perede parem toimetulek. Ei sisuline arutelu ega valitud muudatused ja komisjoni toetatud muudatusettepanekud ei kanna seda eesmärki.

Küsimus on rahvastikupoliitikas. Kahtlemata, ma arvan, et kõik saadikud siin saalis toetavad seda, et meil sünniks rohkem lapsi ning eesti rahvuskeel ja kultuur kestaks. Tõenduspõhised uuringud näitavad, et selleks on meil vaja luua paremad töö- ja pereelu ühitamise võimalused. Kui me räägime rahvastikupoliitikast, siis samavõrra oluline meede on lasteaiakohtade tagamine lastele, sealhulgas lastehoiukohtade tagamine, ja ka võrdsem hoolduskoormuse jagamine perekonnas. Need on need viisid, kuidas peredel on kindlus, et saada rohkem lapsi.

Aga lisaks sellele, tõepoolest, me kõik teame, lastega kaasnevad lisakulud ja on ühiskondlik kokkulepe, et me kanname osa neist kuludest ühiselt. Kanname esimese ja teise ja kolmanda, 10. ja 12. lapse puhul. Tegelikult võiks ka lasterikka pere toetusskeemi sedasi kujundada. On loogiline, et kolme- ja kuuelapselise pere kulud ei ole ühesugused. Priit Sibul rääkis uue kodu soetamisest, autost – kolme- ja kuuelapselise pere kulud on väga erinevad, isegi teatris käies. Tegelikult üks sotsiaaldemokraatide ettepanek oli ka seda arvesse võtta. Võib ju olla, et kolme- kuni kuuelapselise pere toetus ka järk-järgult kasvab.

Me peaksime tegelikult toetama seda, et koos lapsega kasvavad ka kulud ja neist suurema osa võtab ühiskond üldiselt enda kanda. Aga selliseid mõistlikke arutelusid ja muudatusettepanekuid arvesse ei võetud. Samamoodi küsimus on, kas see on siis siiras. Kas rahvastikupoliitilist eesmärki, mida soovitakse saavutada, on võimalik saavutada selle eelnõuga? Ilmselt ei ole. Kas seda tegelikult siiralt on soovitud arutada ja teha? Ilmselt samuti ei ole.

Viimaseks demokraatia pool. Nii selle eelnõuga seoses toimunud arutelud kui ka menetlus sotsiaalkomisjonis on ilmselt kõike muud kui see, mida kodu- ja töökorra seadus meile on ette näinud. See ei ole hea praktika, ei mahu kuidagi sellisesse, ma ei tea, Eesti huvides tehtava koostöö raamidesse. Siin me näeme pigem poliitilist kemplemist, midagi sellist, mis kõigile meie valijatele tegelikult vastukarva on. Arvestades seda, et kui me ütleme välja, et me soovime laste toimetulekut toetada, peaksime me selle ilusa eesmärgi all suutma ka sisulist koostööd teha ja eelnõu paremaks lihvida, aga praegu seda ei ole absoluutselt toimunud. Rääkimata detailidest.

Näiteks sotsiaaldemokraadid esitasid ainult sisulisi muudatusettepanekuid. Nad on sisuliselt erinevad. Ja ka siin saalis saadikud ja sotsiaalkomisjonis saadikud ilmselt omavadki nende suhtes erinevaid seisukohti. Aga seda, et komisjonis hääletades sisuliselt erinevaid muudatusettepanekuid paketina – see ei ole õige, see ei ole kuidagi kohane, see ei ole kodu- ja töökorraga kooskõlas. Aga arvestades seda, milline see viimaste aastate töö siin on olnud, kui paljude eelnõude puhul me oleme näinud sadu muudatusettepanekuid, ja ka teistes komisjonides, ka rahanduskomisjonis on hääletatud paketina sotsiaaldemokraatide sisuliselt erinevaid muudatusettepanekuid – see ei ole hea praktika, see ei peaks levima, me tegelikult suudame paremini.

Viimaseks mainin ära, et nii nagu tegelikult ka siin täna me oleme juba arutanud eelnõu, mille puhul liideti samasisulised, sama eesmärki kandvad eelnõud. Sotsiaaldemokraadid on aastaid seisnud lastetoetuse tõusu eest, on reaalselt tõstnud lastetoetusi valitsuses olles, toetavad praegu lastetoetuste tõstmist ja toetavad seda ka edaspidi. Meil on menetluses kaks eelnõu, perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on samasisulised, osaliselt kattuvate, minu arust sõnastuslike muudatustega võrreldes selle eelnõuga, mida me praegu arutame. Oleks loogiline need liita, neid koos menetleda ja koos arutada. On väga kahetsusväärne, et sotsiaaldemokraatide eelnõud on jäetud kuhugi tagapingile mingisugust, ma ei tea, tundub, et sügist ootama. Millegipärast need ei ole ajakriitilised. Aga nüüd me arutame eelnõu, mis on samasisuline ja mida me menetleme igasugustest kodu- ja töökorra paragrahvidest mööda minnes.

Ma kutsun kolleege üles nüüd ikkagi seaduse rajale tagasi astuma, kolme samasisulist eelnõu koos menetlema ja pidama sisulist debatti selle üle, kuidas lastega peresid praeguse hinnatõusu olukorras aidata. Aitäh!

23:03 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Tarmo Kruusimäe, palun!

23:03 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head lapsevanemad ja ka need, kes te praegusel hetkel harjutate! Tahate teada, milline on tulevik? Tulevik on loomulikult helge, kui me jõuame kuskilt sellest kännukohast üle.

No sotsiaaldemokraatide jutt ei olnud veenev. Kui viiest erakonnast neli leidis, et me peaksime tähelepanu alla võtma sündimuse, perede toetuse, siis kõik neli asusid ühele teele. Aga juhtumisi, kui oli kuskil õhus juba kuulda seda, et on võimalik koalitsioon, siis sellest kiiresti loobuti. Nüüd räägitakse, et on samasisulised need ka. No ma ei usu, et need teie kolm eelnevalt tehtud seadusemuudatust kardinaalselt eristuksid sellest, mida me täna tahame arutada.

Üks hea kõne oli täna oli Õnne Pillakult, kes rääkis mitmikutest. Ma siiralt usun, Õnne, et sa erinevalt fraktsiooni üldisest arvamusest said teha ka vastavasisulised muudatusettepanekud, kus need küsimused ei oleks sellised, et liigutada ühe euro võrra sinnapoole ja teise euro võrra sinnapoole.

No mul on siin üks mingi kuuendik sellest, mis omal ajal tehti siis, kui oli pere- või, ütleme, rahvahääletuse küsimus. Kummaline on see, et kui Riigikogus viiest erakonnast neli otsustab, et me peame pöörama rohkem tähelepanu perede toimetulekule, siis üks kehtestab ennast: teie ei tea midagi!

See, kuidas Margit Sutrop rääkis siin, et meil ei ole raha. No väga ei veena! Väga ei veena Margit Sutropit ennast majandusinimesena! Aga no tekst oli talle ju ette antud ja paber kannatab kõike. 

Toimetulekutoetuste puhul ma olen alati rääkinud, mul on seda aega olnud päris palju, et pöörame nüüd näo nende poole, kes saavad hakkama. Me oleme jätnud fookusest välja need pered, kus võib-olla pereema käib hambad ristis kahel kohal ja pereisa käib kolmel kohal tööl selleks, et saada hakkama.

See on meie rahvuslik eripära, see uhkus, et me ei lähe abi küsima, vaid proovime. Me kaasame sinna ka enda vanavanemaid. Ja seda juba kas või noorsootöös. Me alati võimaldasime neil osaleda noorsootöös, kelle vanemad ei saa hakkama. Aga teised, kes on lapsevanemad, panevad sinna tegelikult enda elu ja enda tervise pahatihti selleks, et mitte minna küsima abi. See uhkus sunnib pingutama. Me võiksime pöörata ka nende poole, mitte öelda, et jaa, ühed on abivajajad, aga need, kes abi ei küsi, me justkui arvestame sellest välja, nad ei ole normaalsed inimesed.

Aga nüüd lihtsamalt, mis oli. Ma saan aru, et Reformierakonnal on natukene kehvasti läinud ja seda juhtub ikka vahest mõnes inimkoosluses, kus juhil lihtsalt viuh! jalad tõusevad õhku ja hakkab ülevalt käima sinna-tänna. Nagu öeldakse, katus sõidab. Ja siis tulevad mingid head mõtted, nüüd kehtestame ennast ... Teised mõtlevad, et läks kehvasti, oleks võinud siin kehtestada ennast kas või aktsiiside või mingi muu asjaga, aga no praegu tee sa selgeks Eesti inimestele, et Reformierakond ei ole Eesti perede toetamise vastu. Nii ta jääb.

See võib-olla lihtsalt tuleb sellest, et kui on juba mindud kord seda teed, et tujupõhine juhtimine toob tulemuse, teised ei tea midagi, mina olen riik, meie käes on absoluutse tõe monopol. No täpselt see, kui Margit Sutrop ütleb meile siin puldis: kas te saate aru, me tahame kõiki Eesti lapsi toetada, aga raha ei ole. See ei ole veenev.

Kui raha ei ole, siis me vaatame ühiselt, kust me leiame need vahendid, mitte seda, et teie ei tea. Ja nüüd, juhul kui te hääletate, siis ma astun tagasi. Juhul kui Keskerakond seda toetab, siis koalitsioon on läbi. Juhul kui seda, teist ja kolmandat. See on puhtal kujul arrogantne käitumine ja, nagu ma juba ütlesin, tujupõhine juhtimine. Eesti riik, on ümberringi kriis või mitte, vajab reaalset adekvaatset juhti, mitte tujupõhist juhtimist. Aitäh!

23:08 Aseesimees Martin Helme

Helmen Kütt, palun! (Helmen Kütt küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega. Palun!

23:08 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Head ametikaaslased siin saalis ja siniste televiisorite taga ning muidugi head inimesed, kes seda ülekannet vaatavad! 

Täna siin saalis toimuv arutelu on ühes mõttes hea. Teemaks on lapsed, pered, nende toimetulek. Sellel ajal, kui eelnõu algatajad alles eelnõu kokku klopsisid ja panid paika põhimõtteid, olid sotsiaaldemokraadid juba 22. märtsil andnud sisse eelnõu esimese ja teise lapse toetamiseks. 12. mail tegid nad üksikvanema toetuse suurendamiseks eelnõu.

Täna puldis kõnelenud sotsiaalkomisjoni esindaja tõi välja ja loetles, et need, kes on algatajad, on laste ja perede toetajad, aga need, kes algatajad ei ole, seda ei tee. Ja need, kes on allkirjast taganenud, no need on veel hullemad, vaatamata sellele, et sotsiaaldemokraadid on ammu rääkinud lastetoetusest ja on ka samme enne eelnõu algatajate jõudmist suurde saali teinud.

Mina ei taha kuidagi uskuda ja ma ei usugi, kui päris aus olla, et head kolleegid sotsiaaldemokraadid Ivari Padar, Kalvi Kõva, Indrek Saar, kes ei ole algatajad, ei toeta lapsi. Ma ei usu ka, et Isamaast Viktoria Ladõnskaja-Kubits ja Mihhail Lotman ei toeta lapsi. Ma tõesti ei usu seda. Ma ei usu, et EKRE-st Merry Aart, Peeter Ernits, Ruuben Kaalep, Leo Kunnas, Siim Pohlak, Anti Poolamets, Henn Põlluaas ja Paul Puustusmaa ei toeta lapsi. Aga nemad ei ole algatajad, neid ei ole selles nimekirjas. Aga ma tean neid inimesi kui häid ametikaaslasi ja nad kõik on tegelikult selle poolt, et Eesti pered, lastega pered, aga ka eakad ja üksikvanemad saaksid hakkama.

Mul on hästi kahju, et kuigi siin puldis käis kõnelemas hea ametikaaslane, sotsiaalkomisjoni liige Priit Sibul, kes rääkis väga suurepärasest naisest, Age Õunapist, kes on juhuslikult minu linnas Viljandis elav inimene, keda ma isiklikult tunnen ja kes ongi väga vahva naine ja lasterikka pereema. Tema nimelt pöördus sotsiaalkomisjoni kirjaga täna. Ja see kiri on selline, ma tsiteerin: "Tere! Edastame teile Eesti Lasterikaste Perede Liidu seisukohad seoses perehüvitiste seaduse muutmise seadusega. Lootsime oma seisukohti esitada eelmisel nädalal, s.o 2. juunil toimunud sotsiaalkomisjoni istungil. Sellekohase võimaluse puudumise tõttu edastame oma arvamuse." Miks siis sotsiaalkomisjon ei kaasanud Eesti Lasterikaste Perede Liitu, et nende arvamust kuulata? Kurb.

Sotsiaalkomisjonis toimunu kohta saab öelda järgmist. Jah, on igasuguseid võimalusi nii opositsioonil kui ka koalitsioonil. Täna ei olegi täpselt aru saada, kas Reformierakond on koalitsioonis või opositsioonis, kas eelnõu algatajad on koalitsioon või opositsioon. Ja võib-olla sellise eelnõu korral nagu lapsed ja pered ei peakski olema opositsiooni-koalitsiooni [poolel]. Aga võiks olla mõistlik ja tasakaalukas arutelu. 

Mul on väga hea meel, et minu hea erakonnakaaslane Riina Sikkut tõi välja need põhimõtted ja mõtted, mida sotsiaaldemokraadid on kandnud ja kandmas. Leidsin juhuslikult materjale tõstes, mis me oleme ka lastega perede jaoks teinud, 2014. aastal, kui siin saalis oli suur arutelu, mis puudutas lapsetoetust, mis oli kümme aastat ja rohkemgi muutmata, milliseid küsimusi esitas Isamaa, siis IRL, milliseid küsimusi esitas Keskerakond ja kuidas keegi hääletas. Need on kõik järelevaadatavad, need küsimused on stenogrammides olemas.

Ma mõistan, et mõnikord seisukoht sõltub istekohast ja vastupidi. Aga kui me räägime sellisel pateetilisel häälel sellest, et lapsed on olulised ... Veel kord: ma arvan, et 101 Riigikogu liikmest mitte keegi ei arva, et lapsed ei ole olulised, see lõpuks ongi üldse kõige tähtsam asi maailmas, et lapsed sünniksid, kasvaksid ja saaksid õnnelikeks inimesteks, aga mitte ainult lasterikaste perede lapsed, vaid ka ühe- ja kahelapselise pere või üksikvanema lapsed. Sest tegelikult, kui esimese ja teise lapse toetus tõuseb, siis see aitab ka suurt peret. Kui suure pere toetus tõuseb, siis see tegelikult selles peres olevaid esimest ja teist last aitab paremini kasvada. Selline vastandamine tõepoolest ei ole hea.

Mida veel? Võib-olla lõpetuseks ütlen, et täpselt aasta tagasi, nüüd juba mõni päev rohkemgi, 1. juunil 2021 oli selline suur avalik istung, kus lapse õiguste ja laste vaesusest rääkis Andra Reinomägi, kes oli Õiguskantsleri Kantseleist, ta oli siis laste- ja noorteosakonna juht. Ta tõi välja sellised laste õiguste põhimõtted, millest on siin juba eelnevalt räägitud, laste õiguste konventsioonist. Aga mis mulle väga meeldis, ta tõi välja ka selle, et Õiguskantsleri Kantseleis toimunud laste vaesuse teemalise ümarlaua ettepanekud, mis olid otseselt lastele suunatud, olid järgmised: koolitoidutoetuse suurendamine; suvise koolivaheaja toitlustusprobleemile lahenduse leidmine; logopeedi, psühholoogi ja psühhiaatri teenuse kättesaadavuse parandamine; huvihariduse toetamine ja võimaluse pakkumine lastele nii aastaringselt kui ka suvelaagrites; teenused peredele; tugiisikud, tugipered; lapsehoiu võimalused; vanemlusprogrammid; perelepitus; erivajadustega laste toetamine ja rehabilitatsioonivõimaluste laiendamine ning laste ja perede vajadustele vastav transpordivõrk. Ta tõi välja ka selle, et tegelikult on kõige suuremas riskis just nimelt perekonnad, kus on üks vanem või kus on lapsed, kelle vanemad on kas erivajadusega või töötud.

Ja lõpetuseks. Lapsed moodustavad Eesti ühiskonnast viiendiku. Lapsepõlv moodustab inimese elukaarest samuti viiendiku. Vaesus mõjutab otseselt lapse arengut ja võimalusi nii täna kui ka tulevikus. Olles sotsiaalkomisjoni liige, pean ma ütlema, et ma olen hästi kurb, et täna on Riigikogu istungi menetlusest välja jäänud kolm väga olulist eelnõu. Üks nendest on psühhiaatrilise abi seadus, mis peaks rakenduma juba 1. juulil ja milleks ei leitud isegi erakorralise istungi aega, et dokumendid saali saata. Kolm olulist eelnõu on jäänud täna menetlemata, need tulevad tõenäoliselt järgmisel nädalal teisele lugemisele ja võib-olla tõesti jõuavad ka kolmandale lugemisele, aga see näitab ka midagi – töökorraldus ei ole päris see, mis peaks olema.

Aga olen tänulik teile ja soovin kõigile meile ilusat õhtut. Aitäh!

23:15 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näe. Sulgen läbirääkimised. Nüüd on aeg vaadata läbi muudatusettepanekud. Muudatusettepanekuid on meil kokku 1191. Kuna tõenäoliselt muudatusettepanekute läbivaatamine võtab natuke aega, siis ma ütlen igaks juhuks etteruttavalt ära, et juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 619 teine lugemine lõpetada, aga seda me jõuame kindlasti veel rääkida. (Hääl saalist.) Kella lasen siis, kui keegi palub hääletust. Muudatusettepanek nr 1, esitajaks Annely Akkermann, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Erkki Keldo, protseduuriline.

23:16 Erkki Keldo

Jaa. Aitäh! Reformierakonna fraktsiooni [nimel] palun seda esimest muudatusettepanekut hääletada, aga enne, kui hääletusele paneme, võtaks ka 10 minutit vaheaega, et kõik saaksid rahulikult järele mõelda ja keskenduda.

23:17 Aseesimees Martin Helme

Väga hea, Erkki, aga ma palun, et sa ei teeks seda mitte protseduuriliselt, vaid sõnavõtuga. Palun!

23:17 Erkki Keldo

Aitäh parandamast! Parandan ennast. Kõigepealt soovin selle muudatusettepaneku hääletust ja enne, kui hääletama läheme, palun Reformierakonna fraktsiooni nimel kümme minutit vaheaega, et rahulikult järele mõelda.

23:17 Aseesimees Martin Helme

Aru saadud. Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

23:27 Aseesimees Martin Helme

Meil on tekkinud protseduuriline. Siim Pohlak, palun!

23:27 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Reformierakondlane Erkki Keldo palus oma erakonnale 10 minutit järelemõtlemise aega. Kas teil on uut infot, kas nad said järele mõelda ja otsustasid selle lendtsirkuse lõpetada või plaanivad tõesti keset julgeoleku- ja energiakriisi parlamendi töö kaheks nädalaks seisata?

23:28 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ei, nad ei ole mulle tulnud rääkima, et nad plaanivad midagi lõpetada. Head kolleegid, me oleme eelnõu 619 teise lugemise juures ja menetleme muudatusettepanekuid. Oleme esimese muudatusettepaneku juures, selle esitaja on Annely Akkermann, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Reformierakond palub seda hääletada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

23:28 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepanekut toetab 22 saadikut, vastu on 44, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 2, ka selle esitaja on Annely Akkermann ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Erkki Keldo, palun!

23:29 Erkki Keldo

Aitäh! Soovin Reformierakonna fraktsiooni nimel ka seda muudatusettepanekut hääletada, aga enne, kui hääletusele läheme, soovin ka Reformierakonna fraktsiooni nimel 10 minutit vaheaega. Aitäh!

23:29 Aseesimees Martin Helme

Kümneminutiline vaheaeg. Palun!

V a h e a e g 

 

23:39 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid, me oleme muudatusettepaneku nr 2 juures. Muudatusettepaneku esitaja on Annely Akkermann ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Reformierakond palus seda hääletada, nii et palun võtta seisukoht ja hääletada!

23:40 Aseesimees Martin Helme

Read hõrenevad. Ettepaneku poolt on 20 saadikut, vastu on 43, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Läheme edasi. Muudatusettepanek nr 3. Esitaja on jälle Annely Akkermann ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Erkki Keldo, palun!

23:40 Erkki Keldo

Aitäh! Paluksin Reformierakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada, aga enne hääletusele minekut palun ka 10 minutit vaheaega.

23:40 Aseesimees Martin Helme

Saime. Kümme minutit vaheaega. Palun!

V a h e a e g

 

23:50 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid, Reformierakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud. Oleme kolmanda muudatusettepaneku juures, mille esitajaks on Annely Akkermann ja Reformierakonna fraktsioon on palunud seda hääletada. Juhtivkomisjoni seisukoht on olnud jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

23:51 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepaneku poolt on 15 saadikut, selle vastu on 42 saadikut, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust. Kolm tehtud, 1187 veel minna.

Neljas muudatusettepanek, esitajaks Annely Akkermann, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Erkki Keldo, palun!

23:51 Erkki Keldo

Aitäh! Reformierakonna fraktsiooni nimel ...

23:51 Aseesimees Martin Helme

Oot-oot-oot, vabandust-vabandust! Ma ei kuule. Palun saalis vaiksemalt, ma ei kuule esinejat.

23:52 Erkki Keldo

Aitäh! Reformierakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada. Aga enne, kui hääletusele läheme, palun 10 minutit vaheaega.

23:52 Aseesimees Martin Helme

Teeme 10 minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

00:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, uus päev on koitnud. Tere hommikust! Ma saan aru, et Marko Šorinile võib õnne soovida. Palju õnne! (Aplaus.) Nüüd on juhataja väikese dilemma ees: saalist kostusid mitmed hõiked, et võiks juhataja vaheaja võtta, siis saaks Markole õnne soovida. Ma ei tea, kuidas teil tunne on. Aga enne, kui me selle protseduuri juurde saame minna, on tegelikult selline lugu, et Reformierakonna võetud vaheaeg on läbi ja meil tuleb läbi hääletada neljas muudatusettepanek, mille esitas Annely Akkermann. Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

00:03 Aseesimees Hanno Pevkur

On tunda positiivset koostöövaimu siin saalis. Tulemusega poolt 10, vastu 41, erapooletuid ei ole, see ettepanek toetust ei leidnud.

Liigume edasi viienda muudatusettepanekuni, mille on esitanud Annely Akkermann. Erkki Keldo, palun!

00:03 Erkki Keldo

Palun Reformierakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada, aga enne, kui me hääletusele paneme, paluks ka 10 minutit vaheaega.

00:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Asi selge. Kümme minutit vaheaega. Marko Šorinile õnnesoovimise aeg. Palun!

V a h e a e g

 

00:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mille on esitanud Annely Akkermann. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

00:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 8, vastu 38, ettepanek ei leidnud toetust.

Liigume edasi kuuenda muudatusettepaneku juurde. Kuuenda muudatusettepaneku on teinud Annely Akkermann ja Ivi Eenmaa. Erkki Keldo, palun!

00:15 Erkki Keldo

Aitäh! Sooviks seda muudatusettepanekut Reformierakonna fraktsiooni nimel samamoodi hääletada ja enne seda paluks aga 10 minutit vaheaega.

00:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

00:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku, esitanud Annely Akkermann ja Ivi Eenmaa. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

00:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemus: poolt 7, vastu 37, ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepaneku nr 7 on esitanud Annely Akkermann, Jüri Jaanson ja Timo Suslov. Erkki Keldo, palun!

00:26 Erkki Keldo

Aitäh! Reformierakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada. Aga enne, kui me hääletuseni jõuame, paluks ka 10 minutit vaheaega.

00:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Asi selge. Enne kui ma selle kümme minutit võtan ... Härra Mölder ... Härra Mölder, kas ma tohin teie tähelepanu? Lepime kokku üheskoos ja kõik, et me siia saali toitu ja jooki ei too. Jah. Nii, nüüd on 10 minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

00:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, palun tähelepanu! Panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku, mille on esitanud trio Akkermann, Jaanson ja Suslov. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

00:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 4, vastu 37, ettepanek ei leidnud toetust.

Saame edasi liikuda kaheksanda muudatusettepaneku juurde, mille on samuti esitanud Akkermann, Jaanson ja Suslov. Erkki Keldo, palun!

00:37 Erkki Keldo

Aitäh! Paluks Reformierakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada. Aga enne hääletusele minekut paluks 10 minutit vaheaega.

00:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Asi selge. Härra Ratas, protseduuriline küsimus.

00:38 Jüri Ratas

Aitäh! Ma kuulasin härra Keldot väga tähelepanelikult ja mina ei saanud hetkel aru, kas ta soovib 10 minutit vaheaega või ei soovi. Ta kasutas vormi "paluks". Kas seda saaks juhataja täpsustada, kas on soov 10 minutit vaheaega võtta või ei ole?

00:38 Aseesimees Hanno Pevkur

No kui ma pööran oma pilgu härra Keldo poole, siis härra Keldo noogutab mulle. Nii et ta soovib. Härra Ratas, palun!

00:38 Jüri Ratas

Aga siiski, tema küsimus teile, austatud juhataja, oli, et ta paluks vaheaega. Ma soovin aru saada, kas ta siis soovib seda vaheaega või soovi.

00:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Selge, küsin üle siis: härra Keldo, kas te soovite vaheaega või te sooviks vaheaega?

00:39 Erkki Keldo

Jaa, aitäh! Ma palun-soovin vaheaega 10 minutit, Reformierakonna fraktsiooni nimel.

00:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Kõik selge, härra spiikril ka. Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

00:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii. Kümme minutit vaheaega on läbi. Panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Akkermann, Jaanson ja Suslov. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

00:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemus: poolt 4, vastu 34. Ettepanek ei leidnud toetust.

Liigume edasi üheksanda muudatusettepaneku juurde. Üheksanda muudatusettepaneku on esitanud Annely Akkermanni ja Erkki Keldo. Erkki Keldo, palun!

00:50 Erkki Keldo

Jaa, aitäh! Paluks ... Palun Reformierakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada ja palun Reformierakonna fraktsiooni nimel enne seda ka 10 minutit vaheaega.

00:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Igati selge, korrektne. Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g 

 

01:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii, head kolleegid, panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku, esitanud Akkermann ja Keldo. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

01:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemus: poolt 4, vastu 33. Ettepanek ei leidnud toetust.

Liigume edasi kümnenda muudatusettepanekuni. Kümnenda muudatusettepaneku on esitanud Annely Akkermann ja Toomas Kivimägi. Härra Keldo, palun!

01:01 Erkki Keldo

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut Reformierakonna fraktsiooni nimel hääletada, aga enne seda palun 10 minutit vaheaega.

01:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Asi selge. Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

01:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, panen hääletusele 10. muudatusettepaneku, mille on esitanud Annely Akkermann ja Toomas Kivimägi. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

01:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 4, vastu 31, ei leidnud ettepanek toetust.

Liigume edasi 11. muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Akkermann, Rajasalu, Aro ja Šmigun-Vähi. Erkki Keldo, palun! 

01:12 Erkki Keldo

Aitäh! Palun Reformierakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada, aga enne seda palun 10 minuti vaheaega.

01:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, panen hääletusele 11. muudatusettepaneku, esitanud Akkermann, Rajasalu, Aro ja Šmigun-Vähi. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

01:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 3, vastu oli 32, ettepanek ei leidnud toetust.

Liigume edasi 12. muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Akkermann, Rajasalu ja Aro. Erkki Keldo, palun!

01:23 Erkki Keldo

Aitäh! Palun Reformierakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada ja enne seda palun 10 minutit vaheaega.

01:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Asi selge. Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

01:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, panen hääletusele 12. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

01:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 3, vastu 31, ettepanek ei leidnud toetust.

Liigume edasi 13. muudatusettepaneku juurde, mille on teinud Akkermann, Suslov ja Sõerd. Erkki Keldo, palun! 

01:34 Erkki Keldo

Aitäh! Palun Reformierakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada, aga enne seda palun 10 minutit vaheaega.

01:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Asi selge. Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g 

 

01:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, panen hääletusele 13. muudatusettepaneku, mille on esitanud Akkermann, Suslov ja Sõerd. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

01:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 3, vastu 29, ettepanek ei leidnud toetust.

Liigume edasi 14. muudatusettepaneku juurde, mille on teinud Akkermann ja Sutrop. Erkki Keldo, palun!

01:45 Erkki Keldo

Aitäh! Palun Reformierakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada, aga enne seda palun 10 minutit vaheaega.

01:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

 

01:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, panen hääletusele 14. muudatusettepaneku, esitanud Akkermann ja Sutrop. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

01:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 2, vastu 29, ettepanek ei leidnud toetust.

Liigume edasi 15. muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Akkermann ja Toomast. Erkki Keldo, palun!

01:57 Erkki Keldo

Aitäh! Palun Reformierakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada, aga enne hääletust palun 10 minutit vaheaega. 

01:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Asi selge. Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

 

02:07 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Reformierakonna palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme 15. muudatusettepaneku juures, panen selle hääletusele. Selle on esitanud Akkermann ja Toomast, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

02:08 Esimees Jüri Ratas

Poolt 1, vastu 28, erapooletuid ei ole, ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepaneku nr 16 on esitanud Akkermann ja Võrklaev. Erkki Keldo, palun!

02:08 Erkki Keldo

Aitäh! Palun Reformierakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada ja enne seda palun 10 minutit vaheaega.

02:08 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

 

02:18 Esimees Jüri Ratas

Reformierakonna palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 16. muudatusettepaneku, mille on esitanud Akkermann ja Võrklaev. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

02:19 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 1, vastu 27, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepanek nr 17, esitanud Annely Akkermann, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Erkki Keldo, palun!

02:19 Erkki Keldo

Aitäh! Palun Reformierakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada, aga enne seda palun 10 minutit vaheaega.

02:19 Esimees Jüri Ratas

Selge. Aitäh! Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

 

02:29 Esimees Jüri Ratas

Nüüd on nii, et Reformierakonna palutud vaheaeg on lõppenud. 17. muudatusettepanek, esitanud Annely Akkermann, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

02:30 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 1, vastu 30, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepanek nr 18, esitanud Annely Akkermann, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Ahah, nüüd on teistsugune käekiri praegu. Protseduuriline. Peeter Ernits, palun!

02:30 Peeter Ernits

Hea juhataja! Mul on mure kolleegide pärast. Ma olen siin kolleeg Timole ja Mardile helistanud, et [hääletatakse] nende ettepanekuid ja et nad tuleksid kaitsma, aga nad ei ole tulnud. Ja Annely samuti. Kas ei peaks, kui saadik esitab ettepaneku, olema ka saalis ise ja kaitsma seda? Kas ei peaks sellist võimalust andma talle? Võib‑olla peaks teatama neile, et nende ettepanek tuleb.

02:31 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Otseselt meil tegelikult seda võimalust ei ole, et kaitsta. Kaitsta saab hääletamisega. Samas ma olen teile tänulik, et te teete, võiks öelda, ühiskondlikus korras seda tööd ja kutsute inimesi saali. Ega see paha asi ei olegi. Nii et aitäh! Protseduuriline küsimus. Priit Sibul, palun!

02:31 Priit Sibul

Aitäh, austatud juhataja! Te nii tõsikindlalt väidate, et tegemist on Annely Akkermanni esitatud muudatusettepanekuga. Aga kui ma komisjonis kuulasin, kui neid muudatusettepanekuid esitati, siis seal räägiti pidevalt Reformierakonna ettepanekutest, nii et mulle jäi küll mulje, et need ei ole nende saadikute enda tehtud ja kirjutatud ettepanekud. Enamasti räägiti Reformierakonna muudatusettepanekutest, aeg-ajalt räägiti Reformierakonna liikmete, fraktsiooni liikmete ettepanekutest. Te väidate tõsimeeli siin, et tegemist on Annely Akkermanni ettepanekuga. Võib‑olla me peame täpsustamise mõttes ütlema, et Annely Akkermanni allkirjastatud muudatusettepanek, siis oleks täpsem?

02:32 Esimees Jüri Ratas

Ma ütlen ausalt, et see on küll minu jaoks tõesti väga keeruline küsimus. Võib‑olla peaksin kutsuma isegi Riigikogu juhatuse selleks kokku. No jaa, aga ega mingi tehisintellekt ka ei tee neid ettepanekuid, ikkagi siin on kirjas Annely Akkermann, mul on siin nii kirjutatud trükimustas, kõik niimoodi must valgel. Ma arvan, et see nii on. Ma ei oska öelda. Aga võib-olla me saame selgitust siin. Protseduuriline küsimus. Erkki Keldo, palun!

02:32 Erkki Keldo

Aitäh! Mul on väga hea meel, et kolleeg Priit Sibul seda mainis. Tõesti juhtus niimoodi, et sotsiaalkomisjonis komisjoni esimees kogu aeg millegipärast rääkis Reformierakonna muudatusettepanekutest, aga nii nagu mina komisjoni asendusliikmena küll mitu korda mainisin, tõesti, muudatusettepanekud on teinud täiesti erinevad saadikud. Need on sisult erinevad ja esitajad on erinevad. Mitte kuidagi ei olnud need Reformierakonna muudatusettepanekud. Väga hea, et see arutelu korraks ka siia suurde saali jõudis, et kõik ühtemoodi aru saaksid.

02:33 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Protseduuriline küsimus, Priit Sibul.

02:33 Priit Sibul

No ei olnud päris nii. Selles mõttes, et võib-olla ka komisjoni esimees mõne korra ütles, aga ettepanekud allkirjastanud inimesed viitasid ise ka sellele. Aga seal juhtus palju kummalisi asju veel. 

02:33 Esimees Jüri Ratas

Aga rääkige.

02:33 Priit Sibul

Üks hetk hakkasid inimesed ennast pidama mööbliks. Kõigepealt üks nende kolleeg Reformierakonna fraktsioonis nimetas siin naissaadikut, et sa oled nagu mööbel. Siis nad hakkasid iseennast mööbliks pidama ja mõned veel, kes lahkusid, teatasid, et nüüd läheb järgmine tükk mööblist ära sealt. See oli väga põnev komisjoni arutelu, mis esmaspäeval toimus. Ma võin hiljem veel täpsustada, kui mulle meenub repliike.

02:33 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Mulle tundub praegu nende teie sõnavõttude ja protseduuriliste küsimuste juures, et sellest saab järgmisel nädalal vast kõige rohkem kutsuv komisjon, Riigikogu liikmed tahavad kõik sinna minna, aga saavad tõesti ainult asenduskorras. Muidu on ikkagi igal Riigikogu liikmel üks alatine komisjon.

Aga me oleme tõesti nüüd jõudnud minu meelest väga mõnusalt 18. muudatusettepanekuni. Erkki Keldo, palun! See ei ole nüüd protseduuriline tõenäoliselt, eks?

02:34 Erkki Keldo

Ei, see on palve, nii nagu härra juhataja täpselt ütles. Tõesti, palun Reformierakonna fraktsiooni poolt 18. muudatusettepanekut hääletada, aga enne seda võtame palun ka 10 minutit vaheaega.

02:34 Esimees Jüri Ratas

Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g 

 

02:44 Esimees Jüri Ratas

Reformierakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 18. muudatusettepaneku, mille on esitanud Annely Akkermann. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

02:45 Esimees Jüri Ratas

Seisuga poolt 1, vastu 27, erapooletuid ei ole, see ettepanek toetust ei leidnud.

19. muudatusettepanek, Annely Akkermannilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Vot ja nüüd tuleb üllatus. Erkki Keldo, palun!

02:45 Erkki Keldo

Aitäh, härra juhataja! Palun seda muudatusettepanekut Reformierakonna fraktsiooni nimel hääletada ja enne seda palun 10 minutit vaheaega.

02:45 Esimees Jüri Ratas

Selge. Aga Peeter Ernits, protseduuriline.

02:45 Peeter Ernits

Jah, protseduuriline. Mul on mure kolleeg Akkermanni pärast. Ma olen talle saatnud korduvalt sõnumeid, et tema ettepanek, on vaja kaitsma tulla, aga ta üldse ei reageeri.

02:46 Esimees Jüri Ratas

Ma ütlesin ka teile, et ma olen väga tänulik, et te niimoodi ühiskondlikus korras võtate seda asja praegu üles ja inimesi kutsute. Minu meelest see on väga toetav, küünarnukitunne kohe siin ametikaaslaste vahel.

Aga veel protseduuriline. Heiki Hepner, palun!

02:46 Heiki Hepner

Aitäh, hea esimees! Aga järsku Peetril on telefoninumber vale. Saate järsku Annely telefoninumbri kuskilt hankida ja Peetrile anda, et ta saaks ikkagi efektiivsemalt seda ühiskondlikku tööd teha?

02:46 Esimees Jüri Ratas

Jaa, proovime selle telefoninumbri ka korda saada. Nüüd on protseduuriline, Rene Kokk.

02:46 Rene Kokk

Aitäh! Ma väga hindan Erkki Keldo südikust siin. Ka üks on sõdur lahinguväljal, kahtlemata. Igal juhul müts maha. Aga kas ei oleks kuidagi võimalik ... Teie kui spetsialist meie kodu‑ ja töökorra seaduse alal, äkki oleks võimalik kuidagi summeerida need kümneminutilised pausid? Nad soovivad küll järelemõtlemisaega, aga kahjuks ei ole saadikuid siin. Äkki oleks võimalik kuidagi need kaheksa päeva ja natuke peale anda kohe seda aega mõelda ja siis hääletame korraga läbi need ettepanekud?

02:47 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Meil olid ka Erkki Keldoga siin läbirääkimised, et kas saaksime kümme muudatusettepanekut korraga hääletada. Aga me mõlemad leidsime, et kodu‑ ja töökorra seadus seda võimalust ei anna, nii et need läbirääkimised on peetud. Ei ole praegu. Samas on võimalus muuta kodu‑ ja töökorra seadust, aga me praegu ei saa seda muuta, sest me ju hääletame siin. Ma mäletan, et meil oli siin mõned tunnid tagasi küsimus Tarmo Kruusimäelt, et millal me jõuame 626 SE‑ni. Ma ütlesin, et õige pea, see on järgmine punkt, põhimõtteliselt me oleme juba seal. Ja siis rahandusminister tuleb siia kohe. Nii, aga protseduuriline. Mihhail Stalnuhhin, palun!

02:47 Mihhail Stalnuhhin

Jah, see puudutab protseduuri. Ka komisjonis on nii, et kui üks inimene toetab muudatusettepanekut, siis seda hääletusele saalis panna ei saa. Kas juhuslikult ei ole meil seda – tunnistan, et jällegi töökorraga ei ole võib-olla nii hästi tuttav –, et kui üksainus inimene toetab saalis, et äkki siis midagi siin ... ? Või muudame töökorda niiviisi, et selline olukord oleks välditud?

02:48 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma kohe vaatan seda teie küsimust, see on tõesti väga huvitav, siit meie kodu- ja töökorra seadusest, kas seda asja on võimalik teha. (Avab korraks suvalisest kohast Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaande ja paneb raamatu kohe jälle kinni.) Ei ole. Jah, nii ei saa teha. Kui saalis on üks, siis ikkagi saab hääletada, edasi, saab nõuda, jah. Nüüd Helle-Moonika Helme, protseduuriline, palun!

02:48 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Jah, mul on selline protseduuriline küsimus. Ma tahaksin teie hinnangut. Me praegu vaatame, et me tegelikult hääletame siin Reformierakonna muudatusettepanekuid, Reformierakonna liikmete muudatusettepanekuid, olgem täpsed. Kui nüüd Reformierakonna enda saadikuid ja ka neid esitajaid siin üldse kohal ei ole, kas tegemist on siis kahjulike või kasulike idiootidega?

02:49 Esimees Jüri Ratas

Ma ütlen nii, et Reformierakonna saadik on küll kohal. Erkki Keldo istub siin juba mitmendat tundi, paneb asju hääletusele. Nii et ei saa öelda, et ei ole neid kohal, on kohal. Erkki Keldo, protseduuriline küsimus. Palun!

02:49 Erkki Keldo

Aitäh! Ma tahan tänada istungi juhatajat. Mul tekkis ka juba väike mure, kui kolleeg Stalnuhhin küsis, et kas tõesti ühe saadiku mandaat on kuidagi vähem tähtis kui teiste oma, aga õnneks te teda väga ilusti korrigeerisite ja ütlesite, et tõesti kodu- ja töökorras ei ole kuidagi pisendatud ühe saadiku tahet või mandaati, vaid me ikkagi võime siin ka hääletusega 1 : 0 muudatusettepanekuid sisse hääletada, kui ülejäänud kolleegid äkki tahavad magama minna.

02:49 Esimees Jüri Ratas

Jah. Jaa, see võimalus on. Jah, täpselt nii, et 1 : 0 ja siis ongi see muudatusettepanek sees. Helle‑Moonika Helme, protseduuriline küsimus. Palun!

02:49 Helle-Moonika Helme

Jaa. Kuna te juhtisite tähelepanu, et Erkki Keldo on siin saalis, siis ma küsin, et kas ta ülejäänud parlamendi suhtes on kasulik või kahjulik idioot.

02:50 Esimees Jüri Ratas

Ma arvan, et ta on meie hea ametikaaslane, nii nagu kõik me 101 oleme siin. Mina tõlgendan seda selliselt. Paul Puustusmaa, protseduuriline küsimus. Polegi kaua seda vooru olnud. Paul, palun!

02:50 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Ma küsiks, kuidas öelda, vaheaegade konkurentsi kohta. Kui nüüd Erkki küsis kümme minutit vaheaega, aga kui mõni teine fraktsioon küsib näiteks viis minutit või kaks minutit, kuidas siis on, kumb siis nagu peale jääb?

02:50 Esimees Jüri Ratas

Nagu see matemaatika on, mis on suurem number, see jääb peale. Kümme on suurem kui näiteks viis ja siis jääb kümme peale. Kümme lööb ikkagi viie üle. Nii see on. Nii, vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

03:01 Esimees Jüri Ratas

Reformierakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Ma vaatasin ka natukene kauem ringi, kas leian kuskilt muudatusettepaneku tegija. Ei, ei näinud praegu teda, nii et see oli ka põhjus, miks võib-olla natukene hiljaks jäi. Nii. 19. muudatusettepanek, esitanud Annely Akkermann, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

03:02 Esimees Jüri Ratas

Ja pilt on muutunud: poolt 2, vastu 28, ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 20 ... Jaa. Vabandust! Läksime liiga kiiresti. Ei tasu siin kiirustada nii kiiresti. Tarmo Kruusimäe, protseduuriline. Palun! 

03:02 Tarmo Kruusimäe

Tänan, esimees! Mul on protseduuriline. Kui meil siin paar tundi tagasi võeti vaheaega selleks, et omavahel aru pidada, siis me tulemust näeme, et üks mees on. Tõesti, Riigikogu on eneseotsimise koht, aga iseendaga niimoodi mõtiskleda ja korduvalt ühel ja samal [teemal] ... Kas see aeg on õigustatud, kümme minutit, või peaks saadik ikkagi natukene ka pingutama, kas või näiteks ütlema, et võtan 10 minutit vaheaega selleks, et Tarmo Kruusimäe jõuaks näiteks kindlale otsusele? Muidu on nii, et inimene muutubki hästi loiuks ja me laseme lati alla. Inimene lihtsalt korduvalt ütleb, et ta tahab 10 minutit vaheaega. See jätab natukene sellise jonnipunni mulje. Kas ta ei peaks pingutama? Või piisab lihtsalt sellest, kui ta ütleb, et ta tahab 10 minutit vaheaega, siis ongi nii, põhjendama ei pea seda?

03:03 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nojah, oleneb, kust poolt vaadata. Kui ma vaatan nüüd vaheaja võtja poole pealt, siis võib öelda, et pilt on oluliselt muutunud, ma isegi ütleks, et 100% on muutunud. Kui veel 10 minutit tagasi oli 1 poolt, siis just viimane hääletus oli 2. Nii et toetust on leitud juurde minu meelest nende vaheaegade võtmisega. Ei saa öelda, et me oleme sellises, noh ... Me läheme praegu, kui vaadata poolthääli, tõusvas joones, täpselt nii, nagu ma ütlesin.

Paul Puustusmaa palun! Protseduuriline küsimus.

03:04 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Ma ikkagi mõtlen nende vaheaegade peale. Meil on siin selles koosseisus olnud päris toredaks traditsiooniks, et siin suures saalis hääletatakse seda, kas seadus on kehtiv või mitte kehtiv. Ma mõtlesin ka, et kui praegusel hetkel pakutakse välja, et 10 minutit vaheaega, ja kui enamus saalisolijaid arvab, et äkki see võiks olla lühem, minut näiteks, me võiksime hääletada seda 10 minutit. Kas ei oleks võimalik, hääletaks suure saaliga, kas see 10 on õige? Äkki peaks olema minut või kaks või ... ?

03:04 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma kohe vaatan. Ma vaatan praegu. (Avab korraks suvalisest kohast kodu- ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaande ja paneb kohe jälle kinni.) Jah, seda võimalust ei ole, kodu- ja töökord seda võimalust ei anna. Ma ei leidnud seda paragrahvi.

Nii, protseduuriline, Mihhail Stalnuhhin, palun!

03:04 Mihhail Stalnuhhin

Härra esimees, mul on tõsine ettepanek, kuidas parandada meie tööd siin, teha seda veidi selliseks, noh, teate, nagu Kanada hokis. Kui seal tekib mingi vaheaeg, siis mängitakse orelil mingit sellist toredat lugu nagu "The Final Countdown" või midagi selletaolist. Äkki paneks mingi oreli – meil on nii tore rõdu ühel pool ja teisel pool –, et tähistada vähemalt seda juubelit, 20., 30., 1050., 1300. Selles on mingit lusti, ma arvan.

03:05 Esimees Jüri Ratas

Ma tänan! Ma olen nõus, et selles on täielikult sihuke iva sees. Ma küll ei tea, kas me 50‑nda juures jõuaksime seda teha, aga võib-olla 500‑nda juures põhimõtteliselt on seda võimalik korraldada küll. Nii et kui siin tahet on, siis fraktsioonid ja võib-olla vanematekogu koguneb ning saab mingisuguse meloodilise aspekti siia juurde tuua küll. Ma täitsa siiralt tänan, et te mõtlete kaasa. Asi oleks palju huvitavam, ma ütleks niiviisi. Aga Peeter Ernits, protseduuriline, palun!

03:06 Peeter Ernits

Jaa. Hea juhataja! Mul tekkis kolleeg Stalnuhhiniga analoogne mõte. Meil on siin kolleeg Anastassia Kovalenko‑Kõlvart, kes väga hästi mängib klaverit ja on mänginud mõnel ööistungil. Veel täna rääkisin temaga. Kas äkki võiks paluda, et tema teeks meile klaveripala mõne, 20. või 21. parandusettepaneku järel või vahel?

03:06 Esimees Jüri Ratas

No see põhimõtteliselt on võimalik, pill on kohvikus olemas. Kui te palute teda, miks mitte, võib-olla tõesti teeb paar lugu. Ma ei oska öelda. Siia saali me seda küll tuua ei saa. Estonia tiibklaver ei mahu siia sisse, ma kardan. See läheks liiga suureks ümberehitamiseks, ma arvan.

Tarmo Kruusimäe, protseduuriline, palun!

03:06 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Selleks, et meie koosolemist meeleolukalt teha ja et keegi teineteise peale viha ei kannaks, siis ma pakuks ise välja, et ma ise võiksin laulda P.V.A laulu "Kala laulab". Üldjuhul inimesed, kes seda laulu kord on kuulnud, nad ei taha, et ma seda teist korda teeksin. (Naer saalis.) Aga siin paljud saadikud jälle ei ole kuulnud seda. Ma olen seda küll tsiteerinud, sõnu siin. Aga tegemist on jah P.V.A ansambliga, mis oli üsna tuntud ja populaarne. Miks mitte. Me võime ise ju laulda, pole klaverit vaja. Pärast klaveriga on veel see piinlik moment, et siis selgub, et ei oskagi laulda.

03:07 Esimees Jüri Ratas

Jah. Aitäh, et tulete ise ka appi, käärite käised üles! Ei ole mitte nii, et tehke seda, vaid olete ise valmis. Ma ei tea, võtame vaheaja, ega ma ei saa öelda, et te ei või siin ümiseda. Võite siin täiesti seda teha. Ta olete tõesti tsiteerinud seda laulu siin Riigikogu kõnetoolis mitmeid kordi, ma mäletan, isegi olen huviga kuulanud, et mis edasi läheb, aga siis te pole rohkem edasi läinud.

Nii, protseduuriline küsimus. Helle‑Moonika Helme, palun!

03:07 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma jätkaksin samamoodi sellistel vokaalsete vahepalade teemadel. See saal tegelikult sobib suurepäraselt koorilauluks, me oleme siin seda korduvalt ja korduvalt kuulnud. Minul näiteks oleks ettepanek. Tõesti, kui me jõuame sinna, nagu te ütlesite, üks teetähis võiks olla 500, eks ju. Aga no neid teetähiseid võib siin veel olla. Meil kindlasti on neid kollektiive palju, mis koroona ajal on nagu kannatada saanud, et nad ei ole esineda saanud, nende rahaline seisukord võib‑olla on nigel. Võib-olla siis Riigikogu juhatus arutataks, äkki annaks neile selle võimaluse ja nad pakuksid meile siin sellist, kuidas ma ütlen, kellele võidukat, kellele mitte võidukat meelelahutust? Kuidas tundub?

03:08 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma arvan, et Riigikogu juhatus võib seda arutada, aga ise ma arvan, et võib-olla õigem oleks alustada seda mingisuguse toetusrühma loomisest, et just vaheaegade vaheline Riigikogu liikmete toetusrühm, see oleks huvitavam. Ja ma arvan, et järgmises protseduurilises küsimuses me võime sellistest muusikalistest paladest jõuda rahvatantsuni, aga vaatame, kuidas läheb. 

Protseduuriline küsimus. Marko Šorin, palun!

03:09 Marko Šorin

Ma tänan! Ma tahan tegelikult kolleege töörajale tagasi tõmmata. Ma lipu seltsi liikmena – Tarmo Kruusimäe on sama seltsi liige – juhin tähelepanu, et kui me kaua niimoodi jutustame, siis varsti kõlab Eesti Vabariigi hümn ja heisatakse sinimustvalge lipp. Võibolla me naaseme töö tegemise juurde?

03:09 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Tõesti, see üleskutse kandis vilja ja olemegi 20. muudatusettepaneku juures. Selle on esitanud Annely Akkermann ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Ja nüüd, ka siin on toimunud muutus. Mart Võrklaev, palun!

03:09 Mart Võrklaev

Lugupeetud istungi juhataja! Reformierakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne seda võtan ka 10 minutit vaheaega.

03:09 Esimees Jüri Ratas

Selge. Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

 

03:19 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Reformierakonna palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 20. muudatusettepaneku, selle on esitanud Annely Akkermann, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

03:20 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 2, vastu 26 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Liigume edasi. 21. muudatusettepaneku on esitanud Yoko Alender, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Mart Võrklaev, palun!

03:20 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Reformierakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada ja võtan ka 10 minutit vaheaega.

03:21 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

 

03:31 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Reformierakonna palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 21, mille on esitanud Yoko Alender. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

03:31 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 1, vastu 28, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 22 on esitanud Akkermann ja Seeme. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Mart Võrklaev, palun!

03:31 Mart Võrklaev

Lugupeetud istungi juhataja! Reformierakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada ja võtan ka 10 minutit vaheaega.

03:32 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Protseduuriline küsimus. Mihhail Stalnuhhin, palun! 

03:32 Mihhail Stalnuhhin

Jah, ma kasutan ära selle, et (Juhataja helistab kella.) siin on nii soe õhkkond sel öösel, et minu ettepanekud võetakse rõõmuga vastu. Äkki teeks Riigikogu juurde kihlveokontori? Terveks suveks on riigil võimalus anda oma ennustusi, milline seis on 300. või 700. muudatusettepanekul. Pluss võtame oma seaduslikud 10% ja saame riigieelarve täis. Mis te arvate?

03:32 Esimees Jüri Ratas

Jah, no see ei ole protseduuriline. Hetkel seda pädevust meil ei ole, et sihukesi asju siia meie juurde teha. Aga mõte on ... Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

 

03:43 Esimees Jüri Ratas

Reformierakonna palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 22. muudatusettepaneku, mille on esitanud Akkermann ja Seeme. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

03:43 Esimees Jüri Ratas

Poolt 1 ja vastu 27, ettepanek ei leidnud toetust.

23. muudatusettepaneku on esitanud Sulev Kannimäe, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Mart Võrklaev, palun!

03:43 Mart Võrklaev

Lugupeetud istungi juhataja! Reformierakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada ja palun ka 10 minutit vaheaega.

03:44 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g 

 

03:54 Esimees Jüri Ratas

Reformierakonna palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 23. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sulev Kannimäe. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Katkestan hääletuse. See hääletus ei lugenud. Protseduuriline küsimus. Peeter Ernits, palun!

03:54 Peeter Ernits

Hea juhataja! Mul on tõeline mure. Ma hetk tagasi saatsin Sulev Kannimäele sõnumi: "Sulev, tule kohe, sinu ettepanek", aga ta ei ole vastanud. Ja paljud kolleegid, Akkermann ja Yoko Alender ja Timo Suslov pole nagu vastanud. Ainukene mul on rõõm, et Mart Võrklaev on reageerinud. Kas peaks midagi ette võtma, et kolleegid nagu osaleksid oma ettepanekute kaitsmisel? See on kuidagi nagu lüüa lamajat, kui ei ole ka, et keegi kaitseks ennast.

03:55 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! No ma ütlesin enne teile, et tõesti olen tänulik, et te ühiskondlikus korras nii kutsute. Ja samas see teie kutsumine ei ole, ma saan aru, ka tühja läinud. Palusite, et Mart tuleks siia. Tuli. Mart on meiega. Te ütlesite, et näete, Kannimäe ja Akkermann ja kes kõik ei vasta.

Mart Võrklaev, protseduuriline küsimus.

03:55 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea kolleeg Peeter, aitäh sulle! Sain ka sõnumi ja tegelikult oli abiks, kohe hakkasin siiapoole tulema, kui lugesin. Aga ma tahan öelda, et ei pea muretsema. Kõik need saadikud, kes on oma muudatusettepanekuid esitanud, tegelikult on soovinud neid ettepanekuid tutvustada ja kaitsta sotsiaalkomisjonis. Kahjuks sotsiaalkomisjoni esimees seda teha ei lasknud, rullis üle, ja me ei saanud nendest rääkida. Aga sellegipoolest need on kenasti päevakorras. Ei pea muretsema ka sellepärast, et Reformierakonna saadikuid siin ei ole. Nad tulevad.

03:56 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Mulle ka tundub praegu, et tõesti, Peeter, hea ametikaaslane teeb natuke isegi nagu Reformierakonna fraktsiooni juhtkonna tööd, aga ühiskondlikus korras, ja seda ei saa keegi pahaks panna. Nii et ma arvan, et on see on hea, et ta kutsub inimesi. Nagu te ütlesite, tormihoiatuse andsite, Reformierakonna liikmed tulevad, Peeter. (Naer saalis.)

Protseduuriline küsimus, Ruuben Kaalep, palun! 

03:56 Ruuben Kaalep

Aitäh! Lugupeetud esimees, mulle jääb natuke arusaamatuks praegu, mis on täpselt see temaatika, mille üle siin hetkel vaidlus käib. Kas te võiksite meid valgustada?

03:56 Esimees Jüri Ratas

Hea meelega! Üldiselt käib, ma isegi ei oska öelda, kas see on vaidlus siin, aga üldiselt me arutame siin hetkel perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu 619. 

Paul Puustusmaa, palun! Protseduuriline küsimus! Mikrofon Paulile, palun! Tuleb kohe.

03:57 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, hea juhataja! Ma tahtsin küsida, kas on protseduuriliselt äkki niimoodi võimalik, et need muudatusettepanekud, kus ettepaneku tegijat ei ole kohal, lükata edasi ja võtta läbi need ettepanekud, kus on ettepaneku tegija kohal. Need, kes ei ole kohal, nende ettepanekuid vaataks siis, kui nad kohale tulevad. Siis saaksime kiiremini edasi, oleks ratsionaalsem võib‑olla.

03:57 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma kohe vaatan, kas see on võimalik. (Avab korraks Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaande.) Aitäh! Ei, see ei ole võimalik.

Protseduuriline küsimus, Tarmo Kruusimäe, palun!

03:57 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Nüüd just siin hea töökaaslase Pauli tähelepanekust [ajendatuna], ega kohut ka ei mõisteta inimese üle, kui teda kohal ei ole. Samamoodi siin võib-olla saadiku jaoks on see elu või surma küsimus, see ettepanek, eks ju, ja ta ise ei aimagi siin kohal olla. Siis jääb selline mulje, et me justkui otsustame tema äärmise agiilse ettepaneku üle, aga teda ei ole teavitatud ja ta ei saa sellest protsessist osa võtta. Ega ta siis lõbu pärast neid ettepanekuid ei teinud ju, ikkagi suurest südamemurest, et miks me ikka liiga palju lapsi toetame.

03:58 Esimees Jüri Ratas

Jah, aga siin kehtib ikkagi see vaba mandaadi põhimõte. Me ei saa kellelegi öelda, kuidas ta peab istuma või astuma, nii et sellest me peame lähtuma.

Mart Võrklaev, palun! Protseduuriline küsimus.

03:58 Mart Võrklaev

Lugupeetud istungi juhataja! Kolleeg Tarmo Kruusimäe küsimusele vastuseks: ma julgustan, Reformierakonna saadikute muudatusettepanekud on kõik väga head ja neid võib toetada. Ehk ei pea üldse muretsema, et kui saadikut pole, siis läheb hea asi raisku. Toetage!

03:59 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Tuli ka siit üleskutse, nii et otsus on meie kõigi enda käes. Protseduuriline küsimus. Anti Poolamets, palun!

03:59 Anti Poolamets

Jaa, ma tahtsin ka kinnitada, et Reformierakonna ettepanekud on lausa tõe kuldne kärjemesi, mis voolab ööd ja päevad. Aga teisalt, ettepanek juhatusele: arutage seda, et äkki teha mingi SMS‑teavituse süsteem, et ikkagi kõik saaksid alati teada, kui nende ettepanek hääletusele tuleb. Tõstatage see teema, et see läheks kiiresti välja. Ja Peeter Ernits on pioneer, kes siin on loonud sellise võimaluse inimestele ikkagi olla ka öösel kogu aeg kursis, kui väga olulised tõe kuldse kärjemee tilgad just tulevad ekraanile. (Naerab.)

04:00 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Eks kõiki neid infotehnoloogilisi lahendusi tuleb muidugi arutada ja eeskätt läbi riigieelarve protseduuri, ka Riigikogu Kantselei peab oma ettepanekud Rahandusministeeriumile esitama. Ma usun, et kindlasti on meil infotehnoloogia ja IT vaatab need mõtted üle. See ei ole ka mõistlik, et ainult üks inimene praegu neid SMS-e saadab, eks ju. Peetrile tuleb öelda aitäh praegu selle eest. 

Protseduuriline küsimus, Tarmo Kruusimäe, palun!

04:00 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Mul on protseduuriline tähelepanek. Kui siin arutelu on ja paljudele protseduurid võib-olla ei meeldi, siis mulle lapsepõlvest saati on alati protseduurid meeldinud rohkem kui analüüsid. Ärme jumala pärast neid protseduure vaheta nüüd analüüside vastu, jääme ikkagi protseduuride juurde. 

04:00 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Teeme nii. Ja oli siis seis selline: ma panin hääletusele 23. muudatusettepaneku, ma katkestasin selle, ja nüüd ma teen selle uuesti.

Panen hääletusele 23. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sulev Kannimäe. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

04:01 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 1, vastu 24, ei leidnud ettepanek toetust. 24. muudatusettepaneku on esitanud Toomas Järveoja, Valdo Randpere, Toomas Kivimägi. Mart Võrklaev, palun!

04:01 Mart Võrklaev

Lugupeetud istungi juhataja! Reformierakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada ja palun ka 10 minutit vaheaega. 

04:02 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g 

 

04:12 Aseesimees Martin Helme

Tere, kena hommikut, head kolleegid! Oleme muudatusettepaneku nr 24 juures. Selle esitajad on Toomas Järveoja, Valdo Randpere ja Toomas Kivimägi, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Reformierakond palus seda hääletada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

04:12 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepaneku poolt on 1 saadik, vastu on 26. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 25, esitajad on Toomas Järveoja ja Margit Sutrop, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Mart Võrklaev, palun! 

04:13 Mart Võrklaev

Lugupeetud istungi juhataja, Reformierakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada ja palun ka 10 minutit vaheaega.

04:13 Aseesimees Martin Helme

Teeme kümneminutilise vaheaja. Palun!

V a h e a e g

 

04:23 Aseesimees Martin Helme

Oleme muudatusettepaneku nr 25 juures, esitajad Toomas Järveoja ja Margit Sutrop, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Reformierakond palub seda hääletada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

04:23 Aseesimees Martin Helme

Seda toetas 1 saadik, vastu on 25, 1 saadik on erapooletu, muudatusettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 26, esitajad Toomas Järveoja ja Vilja Toomast, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Mart Võrklaev, palun!

04:24 Mart Võrklaev

Lugupeetud istungi juhataja! Reformierakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada ja 10 minutit vaheaega.

04:24 Aseesimees Martin Helme

Teeme 10 minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

04:34 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid, panen hääletusele 26. muudatusettepaneku, mille esitajad on Toomas Järveoja ja Vilja Toomast ning mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

04:35 Aseesimees Martin Helme

Ettepaneku poolt on 2 saadikut, vastu 24, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

27. muudatusettepanek, esitajad on Toomas Järveoja ja Marko Torm, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Mart Võrklaev, palun!

04:35 Mart Võrklaev

Lugupeetud istungi juhataja! Reformierakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada ja palun ka 10 minutit vaheaega. 

04:35 Aseesimees Martin Helme

Kümme minutit vaheaega. 

V a h e a e g

 

04:45 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid, panen hääletusele 27. muudatusettepaneku, mille esitajad on Toomas Järveoja ja Marko Torm, juhtivkomisjon on jätnud hääletamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! (Saalist kommenteeritakse.) Jaa, juhtivkomisjon jättis arvestamata.

04:46 Aseesimees Martin Helme

Seda ettepanekut toetas 1 saadik, vastu on 24, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 27 läinud, 1164 veel minna.

Ja 28. muudatusettepanek, esitaja Toomas Järveoja. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Mart Võrklaev, palun!

04:46 Mart Võrklaev

Lugupeetud istungi juhataja! Reformierakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada ja palun ka 10 minutit vaheaega.

04:46 Aseesimees Martin Helme

Kümme minutit vaheaega, palun!

V a h e a e g

 

04:56 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid, panen hääletusele 28. muudatusettepaneku, mille esitaja on Toomas Järveoja ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

04:57 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetab 1 saadik, vastu on 29, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

29. muudatusettepanek, esitajad Siim Kallas ja Toomas Kivimägi, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Mart Võrklaev, palun!

04:57 Mart Võrklaev

Lugupeetud istungi juhataja! Reformierakonna nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada ja palun ka 10 minutit vaheaega.

04:57 Aseesimees Martin Helme

Teeme 10 minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

05:08 Aseesimees Martin Helme

Reformierakonna fraktsiooni võetud vaheaeg sai läbi. Enne kui me hääletamise juurde läheme, on Peeter Ernitsal tekkinud protseduuriline.

05:08 Peeter Ernits

Jaa, mul see üks ja sama mure on. Ma saatsin hetk tagasi Siim Kallasele sõnumi: "Siim, kus sa oled? Sinu ettepanek, tule kaitsma." Aga kuidas me hakkame nüüd seda hääletama, kui esitaja ei saa kohal olla ja toetada?

05:08 Aseesimees Martin Helme

Aga Siim vastas, et ta ei saa tulla, jah? (Ernits saalist: "Ei vastanud.") Ei vastanud ka? Siis oleks pidanud Toomas Kivimäge proovima. Ka ei vastanud? Egas midagi, siis me peame hääletama ilma nendeta. Panen hääletusele Siim Kallase ja Toomas Kivimägi esitatud muudatusettepaneku. Muudatusettepaneku number on 29. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada! 

05:09 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetab 1 saadik, vastu on 23, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Ja juba 30. muudatusettepanek, esitajad Siim Kallas ja Kristen Michal, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Mart Võrklaev, palun! 

05:09 Mart Võrklaev

Lugupeetud istungi juhataja! Reformierakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada ja palun ka 10 minutit vaheaega.

05:09 Aseesimees Martin Helme

Jaa, teeme kümneminutilise vaheaja. 

V a h e a e g

 

05:19 Aseesimees Martin Helme

Oleme jõudnud 30. muudatusettepanekuni, esitajad Siim Kallas, Kristen Michal. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata, Reformierakond palub seda hääletada. Palun võtke seisukoht ja hääletage!

05:20 Aseesimees Martin Helme

Ja seda ettepanekut pooldab 1 saadik, vastu on 24, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Nüüd me jõuame 31. muudatusettepanekuni, esitajad Siim Kallas ja Heidy Purga. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Mart Võrklaev, palun! 

05:20 Mart Võrklaev

Lugupeetud istungi juhataja! Reformierakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada ja palun ka 10 minutit vaheaega.  

05:20 Aseesimees Martin Helme

Ei ole üllatusi. Teeme 10 minutit vaheaega. 

V a h e a e g

 

05:31 Aseesimees Martin Helme

Me oleme 31. muudatusettepaneku juures. Selle esitajad on Siim Kallas ja Heidy Purga, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada! 1160 on veel minna. 

05:31 Aseesimees Martin Helme

Poolt on 1, vastu on 22, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.

32. muudatusettepanek, esitajad Siim Kallas ja Mati Raidma, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Mart Võrklaev.

05:31 Mart Võrklaev

Lugupeetud istungi juhataja! Reformierakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada ja palun ka 10 minutit vaheaega.

05:31 Aseesimees Martin Helme

Tervelt 10? Võtame 10 minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

05:42 Aseesimees Martin Helme

Reformierakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 32. muudatusettepaneku, mille esitajad on Siim Kallas ja Mati Raidma ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

05:42 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetab 1 saadik, vastu on 24, ettepanek ei leidnud toetust.

33. muudatusettepanek, esitajad Siim Kallas ja Andrus Seeme, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Mart Võrklaev, palun!

05:43 Mart Võrklaev

Lugupeetud istungi juhataja! Reformierakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada ja palun ka 10 minutit vaheaega.

05:43 Aseesimees Martin Helme

Selge. Teeme kümneminutilise vaheaja.

V a h e a e g

 

05:53 Aseesimees Martin Helme

33. muudatusettepanek, Siim Kallase ja Andrus Seeme esitatud, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

05:53 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetab 1 saadik, vastu on 26, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

34. muudatusettepanek, autor on Sulev Kannimäe, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Mart Võrklaev, palun! 

05:54 Mart Võrklaev

Lugupeetud istungi juhataja! Reformierakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada ja palun võtta ka 10 minutit vaheaega.

05:54 Aseesimees Martin Helme

Teeme kümneminutilise vaheaja.

V a h e a e g

 

06:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Tere hommikust, head kolleegid! Oleme jõudnud 34. muudatusettepaneku hääletuseni. Seega panen hääletusele 34. muudatusettepaneku. Härra Puustusmaa.

06:04 Paul Puustusmaa

Ma küsin, kas äkki ei pidanud 340 olema. 340. pidi olema muudatusettepanek vist.

06:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Te vist olete öö läbi üleval olnud? (Hääl saalist.) Jah, mina ei eksi. Jah. Panen hääletusele ... Härra Kruusimäe.

06:05 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Paul on siin tähelepanelikult tõesti üleval olnud ja ta on kõiki neid triipe niimoodi seina peale kriipsutanud ja siis nad ristipidi ja noh, nii nagu tavalises kaardimängus. Ma ei tea, teie just äsja tulite, me siin vahepeal olime natuke tempokamad võib-olla, aga ma võin ka eksida, muidugi. Aga saate äkki vaadata, et on see ikka õige, mida me nüüd hääletame? Pärast teised jäävad sealt välja ja oh seda pahandust, lähevad kohtusse veel.

06:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Ärge muretsege, ma panen hääletusele selle muudatusettepaneku, mille koha pealt võeti ka vaheaeg 10 minutit. Nii et eelmine hääletus, tuletan teile meelde, oli 33., seal oli poolt 1, vastu 26 ja see ei leidnud toetust. Nii et nüüd me oleme jõudnud siis ... Järelikult 33-ndast loogiline on, et järgmine number on 34, nii et me ikkagi oleme 34. muudatus... Aga kui te tahate, me võime ilusti jätkata nende protseduurilistega. Ei ole hullu selles mõttes, siin on pikk hommik veel ees. Nii, kuidas siis on? Kas võtame veel mõned protseduurilised või läheme hääletuse juurde? Võime minna hääletuse juurde. Või peaks kutsungi tegema uuesti või kuidas teil tunne on? Ei ole vaja. Selge.

Panen hääletusele 34. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

06:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 3, vastu 26, ei leidnud ettepanek toetust.

Ja nüüd, kui 34. on läbi, siis härra Puustusmaa on küll lahkunud, aga minu andmed ütlevad, et järgmine on 35. muudatusettepanek, seega ... Selle on esitanud Sulev Kannimäe. Härra Võrklaev.

06:07 Mart Võrklaev

Lugupeetud istungi juhataja! Reformierakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada ja palun ka 10 minutit vaheaega.

06:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Kümme minutit vaheaega. Ei saa veel võtta, vabandust, ei ole veel vaheaega. Härra Ernits.

06:07 Peeter Ernits

Jaa, hea juhataja. Mul on tõesti mure kolleeg Kannimäe pärast. Ma olen talle mitu sõnumit saatnud ja öelnud, et on tema parandusettepanek, et ta tuleks kaitsma, aga ta millegipärast ei reageeri. Kuidas me hakkame lamajat lööma, kui ta ei saa kaitsta ennast?

06:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, aga vaadake, härra Ernits, muudatusettepanekute arutamise juures muudatusettepaneku esitaja suures saalis neid kaitsta ei saagi. Saate teie kaitsta tema ettepanekut sellega, kas te vajutate poolt või vastu, nii et see käib hääletusega. Nii, härra Ernits, palun!

06:08 Peeter Ernits

Ei, saab ikka kaitsta. Oma häälega tema, Sulev Kannimäe saab kaitsta. Seda ma pean silmas.

06:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa-jaa, aga meil on 10 minutit vaheaeg, eks me siis näeme, kas härra Kannimäe on või ei ole. Aga isegi siis, kui teda ei ole, mõnikord inimesed võivad haiged olla, mõnikord kusagil mujal ära, mõnikord tõesti ka võib-olla magada. Aga see ei muuda seda, et meie seda hääletame. Teatavasti kodukord annab võimaluse võtta vaheaega ja toetada seda nii fraktsioonil kui ka Riigikogu liikmel üksinda. Nii et selles mõttes see võimalus on teil ka olemas. Kui te seda ettepanekut toetate, siis on kindlasti härra Kannimäe ka väga rahul sellega.

Härra Ernits, veel kord. Palun!

06:08 Peeter Ernits

Kas ma sain õigesti aru, et härra Kannimäe nagu ei taha osaleda istungil? Või on ta haige?

06:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Ei, te saite valesti aru. Ma ütlesin, et on erinevad põhjused. Ja seda me näeme. Kui läheb hääletuseks, eks me siis näeme, kas Riigikogu liige on siin või ei ole. Nagu ikka. Mõnikord olete teiegi mõnelt hääletuselt eemal, meenub mulle. On meil veel mõned protseduurilised küsimused? Ei ole. Siis on vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

 

06:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, kuna eelmine oli 34. muudatusettepanek, siis nüüd on 35., mida me hääletama hakkame. Jaa. Lihtsalt siin kolleegid enne küsisid. Kes võib-olla eelmise hääletuse juures ei olnud, neil tekkis küsimus, et kas on ikka 34. Jah, oli küll. Seega panen hääletusele 35. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

06:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 3, vastu 24. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 36, esitanud Sulev Kannimäe. Heidy Purga.

06:20 Heidy Purga

Tere hommikust! Hea eesistuja, paluksin seda muudatusettepanekut hääletada ja enne seda võtta 10 minutit vaheaega.

06:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra spiiker tegi meil siin enne märkuse, et kas "paluks" või "palun". (Heidy Purga vastab saalist.) Ei, see ei ole üldse nali. Ma lihtsalt ütlen, et härra spiiker küsis seda ja ma lihtsalt küsin igaks juhuks üle või täpsustan. Ma sain praegu mõttest aru, sinu noogutusest, aga kuna selline märkus tehti, siis järgmine kord palun väljendada selgelt, et on "palun". Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

 

06:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii, panen hääletusele 36. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

06:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 2, vastu 24, erapooletuid 0, ettepanek ei leidnud toetust.

Liigume tempokalt edasi 37. muudatusettepaneku [juurde], mille on esitanud Sulev Kannimäe. Heidy Purga, palun!

06:32 Heidy Purga

Ma palun Reformierakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut kindlasti hääletada. Ja enne seda paluksin ... palun 10 minutit vaheaega.

06:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan! Kümme minutit vaheaega. Härra Ernits, kui vaheaeg lõpeb, siis tegeleme teie protseduurilise küsimusega. Ma võtsin vaheaja ära, pärast vaheaega tegeleme.

V a h e a e g

 

06:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii. Enne kui me saame minna muudatusettepaneku hääletamise juurde, härra Ernits, mis on küsimus?

06:42 Peeter Ernits

Jaa, lugupeetud juhataja! Mul on tõsine mure kolleeg Sulev Kannimäe pärast. Juba mitmes eelnõu, me hääletame selle vastu, aga ma olen Sulevile saatnud korduvalt sõnumeid, et kus sa, Sulev, oled, aga teda ei ole jätkuvalt ja me peame jälle nagu lamajat lööma, selja tagant. Väga ebameeldiv olukord. Äkki teie saaksite kuidagi Sulev Kannimäele anda signaali, et tema asjad on mängus praegu?

06:43 Aseesimees Hanno Pevkur

No teoreetiliselt loomulikult juhatajal oleks võimalik võtta 30 minutit vaheaega. Aga ma arvan, et menetlusökonoomika huvides ei ole see väga mõistlik praegu. (Hääl saalist.) Nii et ma arvan, et läheme hääletamise juurde. Panen hääletusele 37. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

06:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 2, vastu 24, ettepanek ei leidnud toetust.

Liigume edasi 38. muudatusettepanekuni, mille on esitanud Sulev Kannimäe. Heidy Purga, palun!

06:44 Heidy Purga

Suur tänu, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Ma paluksin seda 38. muudatusettepanekut hääletada ja enne seda palun võtta 10 minutit vaheaega.

06:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

 

06:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ernits, palun!

06:54 Peeter Ernits

Jaa, lugupeetud juhataja! Mul on suur mure kolleeg Sulev Kannimäe pärast. Me juba mitmendat tema suurepärast parandusettepanekut hääletame, aga kolleeg Kannimäe ei saa ennast kaitsta. Kas juhataja ei saaks midagi ette võtta, et me ei peaks sellist inetut asja, et inimene, kolleeg ei saa ennast kaitsta, sest ta ei ole kohal?

06:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea kolleeg Ernits, ma vastasin eelmise küsimuse juures teile, et kui te tõesti väga soovite, ma võin võtta 30 minutit vaheaega, aga ma arvan, et keegi siin saalis seda ei soovi. (Hääl saalist.) Sina soovid? No aga äkki sa räägid oma fraktsiooni liikmetega ka, ma ei tea, kas nad on sellega päris päri. Mulle vähemalt silmadest lugedes tundub, et ma ei näe seda pilku, et soovitaks võtta vaheaega. Juhatajal ei ole probleemi seda võtta, nagu te mõistate, aga ma arvan, et mõistlik oleks siiski menetlusökonoomika vaatest minna aruteluga edasi. Aga kui te tahate protseduurilist arutelu jätkata, juhataja on siin kõikide küsimustele vastamiseks, nii et ei ole mingit probleemi. Kui nüüd päris formaalselt vastata, siis formaalne vastus on jätkuvalt see, et Riigikogu liikmel on vaba mandaat hääletada poolt või vastu ja õigus vaheaega võtta. Ja õigus hääletusele panna on fraktsioonil, ettepaneku tegijal ja komisjonil. Nii et see ei ole kuidagi muutunud. Nii. Tundub, et rohkem protseduurilisi küsimusi ei ole.

Seega panen hääletusele 38. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

06:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 2, vastu 26, ei leidnud ettepanek toetust.

Liigume edasi 39. muudatusettepaneku juurde. Heidy Purga, palun!

06:57 Heidy Purga

Aitäh, hea aseesimees! Ma paluksin seda muudatusettepanekut kindlasti hääletada Reformierakonna fraktsiooni nimel ja enne seda palun võtta 10 minutit vaheaega.

06:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

07:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, panen hääletusele 39. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

07:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 3, vastu 25, erapooletuid 0, ettepanek ei leidnud toetust. Härra fraktsiooni esimees Põlluaas, ma vaatan, et härra Kannimäe on kohal, aga härra Ernitsat pole. Kas on midagi juhtunud? (Saalist kommenteeritakse.) Kannimäe, jaa, Kannimäe. Jaa. Aga ma saan aru, et me saime sellest murest nüüd [üle]. Võite öelda härra Ernitsale, et härra Kannimäe on täitsa kohal, ei ole vaja rohkem otsida.

Nii, liigume edasi 40. muudatusettepaneku juurde, mille on teinud Sulev Kannimäe, Annely Akkermann, Tiiu Aro ja Toomas Järveoja. Heidy Purga, palun!

07:09 Heidy Purga

Suur aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Ma paluksin Reformierakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut, mille on esitanud need Reformierakonna liikmed, kindlasti hääletada ning enne seda hääletust palun võtta 10 minutit vaheaega.

07:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

 

07:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, panen hääletusele 40. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

07:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemus: poolt 3, vastu 26, erapooletuid 0, ettepanek ei leidnud toetust.

Liigume edasi 41. muudatusettepaneku juurde. Selle on esitanud Sulev Kannimäe ja Yoko Alender. Heidy Purga, palun!

07:20 Heidy Purga

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Ma paluksin seda muudatusettepanekut, mille on esitanud kaks Reformierakonna liiget, Reformierakonna fraktsiooni nimel hääletusele panna ja enne seda palun 10 minutit vaheaega.

07:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Asi klaar. Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

07:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, panen hääletusele 41. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

07:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 3, vastu 25, erapooletuid 0, ei leidnud ettepanek toetust.

Liigume edasi 42. muudatusettepanekuni, mille on teinud Sulev Kannimäe, Yoko Alender ja Tiiu Aro. Heidy Purga, palun!

07:31 Heidy Purga

Suur aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Ma paluksin Reformierakonna fraktsiooni nimel nende kolme Reformierakonna fraktsiooni liikme esitatud muudatusettepanek hääletusele panna. Ja palun enne seda ka 10 minutit vaheaega.

07:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

 

07:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, panen hääletusele 42. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

07:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 3, vastu 23, ei leidnud ettepanek toetust.

Liigume edasi 43. muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Sulev Kannimäe, Tiiu Aro ja Jüri Jaanson. Heidy Purga, palun!

07:43 Heidy Purga

Suur aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees Hanno Pevkur! Ma palun Reformierakonna fraktsiooni nimel seda kolme Reformierakonna liikme esitatud muudatusettepanekut hääletada ja enne seda palun võtta 10 minutit vaheaega.

07:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Asi selge. Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

07:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, panen hääletusele 43. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

07:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 4, vastu 28, ei leidnud ettepanek toetust.

Liigume edasi 44. muudatusettepanekuni, mille on teinud Sulev Kannimäe, Tiiu Aro ja Toomas Kivimägi. Heidy Purga, palun!

07:54 Heidy Purga

Suur tänu, lugupeetud Riigikogu aseesimees Hanno Pevkur, sõna andmast! Ma palun Reformierakonna fraktsiooni nimel nende kolme Reformierakonna liikme esitatud muudatusettepanekut kindlasti hääletada. Ja enne seda palun võtta 10 minutit vaheaega.

07:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Asi selge. Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

 

08:04 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Reformierakonna palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 44. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sulev Kannimäe, Tiiu Aro ja Toomas Kivimägi. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

08:05 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 4, vastu 27, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 45 on esitanud Sulev Kannimäe, Tiiu Aro ja Eerik-Niiles Kross. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Heidy Purga, tere!

08:05 Heidy Purga

Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu esimees Jüri Ratas! Ma palun seda muudatusettepanekut, mille on esitanud teie nimetatud kolm Reformierakonna fraktsiooni liiget, Reformierakonna fraktsiooni nimel ka hääletusele panna. Ja palun enne seda võtta 10 minutit vaheaega. 

08:06 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See on väga huvitav lähenemine. Teeme. Vaheaeg 10 minutit. Palun!

V a h e a e g

 

08:16 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Reformierakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Peeter Ernits, palun! Teie protseduuriline küsimus.

08:16 Peeter Ernits

Lugupeetud juhataja! Kui kolleeg magab ja teda kutsuda tööle, siis kas see on provokatsioon? Ma enne muretsesin, et kolleeg Kannimäe nagu ei reageeri minu sõnumitele, et tema ettepanekute hääletamine oli. Ja nüüd kolleeg Kannimäe ütles mulle, et ta ei reageeri sõnumitele, kuna see on provokatsioon.

08:17 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma jään selle juurde, mis ma ütlesin teile umbes poole nelja ajal täna hommikul. Ma olen tänulik, et te olete sellises ühiskondlikus korras selle ameti võtnud ja ametikaaslastele annate teada, et nende muudatusettepanek tuleb. Ma mäletan, et Mart Võrklaeva saite ju ilusti üles ja ta tuli siia. Oli toona juttu ju ka Sulevist, ka Sulev on nüüd siin. Nii et ma tahan öelda, et see ühiskondlik töö kannab vilja. See ei ole olnud lihtsalt niisama tuule tallamine.

Nii, 45. muudatusettepanek, me oleme selle juures, selle on esitanud Sulev Kannimäe, Tiiu Aro ja Eerik-Niiles Kross, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

08:17 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 4, vastu 30, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepanek nr 45, selle on esitanud ... (Hääl saalist.) Vabandust! Muudatusettepanek nr 46. Selle on esitanud Sulev Kannimäe, Tiiu Aro ja Andrus Seeme, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Heidy Purga, palun!

08:18 Heidy Purga

Suur aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees Jüri Ratas! Ma palun Reformierakonna fraktsiooni nimel hääletusele panna seda muudatusettepanekut, mille on esitanud kaks Reformierakonna fraktsiooni saadikut. Ja ühtlasi soovin enne seda 10 minutit vaheaega.

08:18 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Austatud Heidy Purga, ma olen nüüd segaduses, palun aidake mind. Minul on kirjas, et kolm Reformierakonna fraktsiooni saadikut. Kas midagi on ööga juhtunud? Sulev Kannimäe, üks. Tiiu Aro, kaks. Andrus Seeme, kolm. Te ütlesite ainult kaks. Kas keegi on astunud välja fraktsioonist, miskit hullu on juhtunud? Palun mikrofon Heidy Purgale! Kuulame fraktsiooni juhtkonna seisukohta.

08:19 Heidy Purga

Minu viga, ma vabandan.

08:19 Esimees Jüri Ratas

Selge-selge. Jah, sain aru. Ma mõtlesin, et kas tõesti midagi ... Selge, siis võtame 10 minutit vaheaega. Palun! Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

08:29 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Reformierakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.

Panen hääletusele 46. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sulev Kannimäe, Tiiu Aro ja Andrus Seeme. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

08:30 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 4, vastu 31, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepanek nr 47, selle on nüüd esitanud Sulev Kannimäe poolt, Tiiu Aro ja Marko Torm. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Heidy Purga, palun!

08:30 Heidy Purga

Suur aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees Jüri Ratas, andmast sõna! Ma palun kindlasti hääletada seda muudatusettepanekut, mille esitajad on kolm Reformierakonna fraktsiooni inimest. Ma teen seda fraktsiooni, Reformierakonna fraktsiooni nimel. Ja ühtlasi ma palun enne hääletamist 10 minutit vaheaega.

08:30 Esimees Jüri Ratas

Enne vaheaega ka protseduuriline küsimus. Peeter Ernits, palun!

08:30 Peeter Ernits

Hea juhataja! Mul on see vana mure kogu aeg. Mõned kolleegid on lõpuks jõudnud saali, aga Marko Torm [ei ole]. Ma olen talle ka mitmeid sõnumeid saatnud, me hakkame nüüd tema ettepanekut hääletama, aga teda ikka ei ole kohal. Kuidas niimoodi, äkki saaks virgatsi saata?

08:31 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ei, virgatsit ei saada küll praegu sinna teda otsima. Aga mina usun, te olete tõesti nagu jaataval positsioonil olnud terve öö, püüdnud inimesi, et tulge nüüd. Kümme minutit on aega. Ma usun, et kui Marko on siin lähedal, siis ta kindlasti jõuab selle kümne minutiga kohale. Mina soovitan teil jätkata seda oma entusiasmi pealt tehtavat ühiskondlikku panustamist, et inimesed tuleksid saali ja julgeksid siia tulla.

Valdo Randpere, protseduuriline küsimus.

08:31 Valdo Randpere

Aitäh, hea Jüri Ratas! Minu küsimus on tingitud sellest, et ma enne vaatasin, kuidas Hanno Pevkur juhtis seda istungit ja ma olen tähele pannud, et seal on mõned erisused. Kui Hanno oli seal ees, Peeter Ernits võttis ka protseduurilise, aga Hanno ütles, et enne on vaheaeg vaja ära pidada ja pärast seda räägime protseduurilisest. Aga sina jälle ütlesid, et võtame enne protseduurilise ja pärast seda läheme vaheajale. Ma tahtsin teada, kas selle kohta on mingi reegel ka olemas või te vaatate ise, kuidas parajasti sobib.

Ja teine küsimus on see, kas oleks võimalik ette lugeda põhjendus, miks komisjon on ühe või teise muudatusettepaneku poolt või vastu. Kuna me komisjonis tegelikult neid muudatusettepanekuid tutvustada ei saanud, kõik need mõned ettepanekud, mida Reformierakond oli teinud, võeti ühe pundina ja öeldi, et kõik on halvad. Sellegipoolest ma arvan, et saalisolijad tahaksid teada, miks nad halvad on, enne kui nad seisukoha võtavad.

08:33 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Esimesele küsimusele vastus: protseduurilised küsimused tuleb lahendada viivitamatult ja kohe. Teisele küsimusele vastus: nende põhjenduste puhul kodu- ja töökord seda ette ei näe, et neid põhjendatakse siin, aga kindlasti saate küsida oma ametikaaslaste käest, kes sel hetkel olid sotsiaalkomisjonis, mis olid need põhjused, miks ühte toetati, teist ei toetatud või kuidas see seis oli. Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

 

08:43 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Reformierakonna palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 47. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sulev Kannimäe, Tiiu Aro ja Marko Torm. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

08:44 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 3, vastu 32, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 48 on esitanud Sulev Kannimäe, Tiiu Aro ja Aivar Viidik. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Heidy Purga, palun!

08:44 Heidy Purga

Suur aitäh sõna andmast, lugupeetud Riigikogu esimees Jüri Ratas! Ma palun Reformierakonna fraktsiooni nimel nende kolme Reformierakonna fraktsiooni saadiku muudatusettepanekut hääletada ja palun ühtlasi enne hääletust võtta 10 minutit vaheaega.

08:44 Esimees Jüri Ratas

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

08:54 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Reformierakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 48. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sulev Kannimäe, Tiiu Aro ja Aivar Viidik. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

08:55 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 2, vastu 31 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepanek nr 49, selle on esitanud Sulev Kannimäe ja Tiiu Aro. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Heidy Purga, palun!

08:55 Heidy Purga

Suur aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees Jüri Ratas, et andsite sõna! Ma võtan Reformierakonna fraktsiooni nimel võimaluse seda muudatusettepanekut hääletada, mille esitajad on kaks Reformierakonna fraktsiooni liiget. Ja ühtlasi palun 10 minutit vaheaega.

08:56 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Protseduuriline küsimus. Peeter Ernits, palun!

08:56 Peeter Ernits

Hea juhataja! Sulev Kannimäe lõpuks ometi jõudis tööle, aga mul on mure Tiiu Aro pärast. Ma olen talle saatnud korduvalt sõnumeid, et tööpäev on ja tema ettepanekute kaitsmine, aga Tiiu pole ikka [kohale] ilmunud, kuigi ei ole ammu enam öö. Äkki peaks kuidagi uurima, kas Tiiuga on kõik korras?

08:56 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma usun küll. Ja teile soovin ka, et ärge kaotage lootust. Ärge kaotage lootust! Tarmo Kruusimäe, palun! Protseduuriline küsimus.

08:56 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Aseesimees Hanno Pevkur oli meil siin äärmiselt terav ja pädev selles matemaatikas ja ka loogikas. Kui nüüd vaadata, et kell on 08.56 ja meie istung lõpeb 09.00 – tund aega on meil ju vahet, enne kui hakkab kell ... (Hääl saalist.) Ei ole vahet? Aa, otse läheb üle? Ma mõtlesin lihtsalt, et kuidas see kandub, et kas 10.07 või 10.04 hakkame siis uuesti, aga ei. Otse läheb üheksast kümneni või?

08:57 Esimees Jüri Ratas

Jah, hetkeplaan on nii, et kui me juhuslikult saame selle punkti kõik ära menetletud siin lähima poole tunni jooksul, siis on see menetletud ja me läheme järgmise punkti juurde. Järgmiseks, te ise küsisite, kas ikkagi rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus on valmis. Kindlasti ta on valmis tulema, nii et ei saa ka seda välistada. Aga kui nüüd tõesti peaks meil minema see menetlemine natukene pikemalt siin, siis 9.30 või sealkandis võtab juhataja vaheaja, et teha kogu see infosüsteemi rakendus [valmis] neljapäevase istungi jaoks, ja siis ilusti kell 10 alustame neljapäevast istungit, kus saame anda üle eelnõusid ja arupärimisi ning läheme edasi, juhul kui peaks jääma see punkt pooleli, selle punktiga. Jah. Nii see peaks olema.

Kalle Grünthal, palun! Protseduuriline küsimus.

08:57 Kalle Grünthal

Aitäh! Mulle meeldib teie hoogne entuassism. Lähme aga ikka edasi tõusvas tempos, asi läheb korda!

08:58 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Kert Kingo, palun! Protseduuriline küsimus.

08:58 Kert Kingo

Ma tänan! Ma tahan meid kõiki õnnitleda! Täpselt täna aasta tagasi toimus meil ka ööistung, mis vältas lisaks veel erakorraliste istungitega nädalavahetuses. Me oleme ilusti graafikus.

08:58 Esimees Jüri Ratas

Selge. Aitäh teile! Ja olemegi selle Reformierakonna palutud vaheaja alguses. Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

 

09:08 Esimees Jüri Ratas

Reformierakonna palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 49. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sulev Kannimäe ja Tiiu Aro. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

09:09 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 4, vastu 32, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Ja olemegi jõudnud muudatusettepanekuni nr 50, mille on esitanud Sulev Kannimäe ja Ivi Eenmaa. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr ... Sellega me oleme läbi vaadanud 4,2% muudatusettepanekutest. Muudatusettepanek nr 51, esitanud Sulev Kannimäe ja Toomas Järveoja. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusette... Jaa, palun, Heidy Purga!

09:09 Heidy Purga

(Naerab.) Suur aitäh sõna andmast, lugupeetud Jüri Ratas! Ma paluksin Reformierakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut kindlasti hääletada ning enne seda võtta ka 10 minutit vaheaega. 

09:10 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vabandust! Siin on nüüd protseduuriline küsimus. Heiki Hepner, palun! Segadus, väike segadus.

09:10 Heiki Hepner

Jaa, suur aitäh, hea esimees! Ma ei saanud nüüd aru, kas nüüd läks 51. või 52. muudatusettepanekule see vaheaeg. Minule tundus, et see oli 52. muudatusettepanek, mille puhul vaheaega küsiti.

09:10 Esimees Jüri Ratas

No vot, te olete natuke kiirem kui mina, see oli 51. [ettepanek]. 50. [ettepanek] läks meil läbi ilma hääletuseta, seal olid asjad selged, ma saan aru, polnud vaja nõu ja asja pidada. Aga 51. puhul on nüüd vaheajapalve. Aga nagu ma ütlesin, 4,2% on minu hinnangul muudatusettepanekuid läbi vaadatud juba. See on rohkem kui null. Ja võtangi vaheaja. Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

 

09:20 Esimees Jüri Ratas

Reformierakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 51. muudatusettepaneku, selle on esitanud Sulev Kannimäe ja Toomas Järveoja. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

09:21 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 4, vastu 32, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 52 on esitanud Sulev Kannimäe ja Erkki Keldo, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Heidy Purga, palun!

09:21 Heidy Purga

Suur tänu, lugupeetud Riigikogu esimees Jüri Ratas! Ma palun seda muudatusettepanekut Reformierakonna fraktsiooni nimel hääletada ja ühtlasi palun võtta 10 minutit vaheaega enne hääletust.

09:21 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

 

09:31 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Reformierakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 52. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sulev Kannimäe ja Erkki Keldo. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

09:32 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 7, vastu 35, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Oleme 52 muudatusettepanekut läbi vaadanud.

Head ametikaaslased, nüüd on nii, et võtan tehnilise vaheaja, et valmistada ette neljapäevane kella kümnene istung. See istung saab kohe läbi ja kohtume taas siin täiskogu saalis täna kell 10, mis on orienteeruvalt 27 minuti pärast. Istung on lõppenud. Aitäh!

09:33 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee