Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 17. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun Riigikogu kõnetooli Kalle Grünthali.

15:00 Kalle Grünthal

Austatud kolleegid! Tulin teie ette oma arust suhteliselt puhta särgiga, valge särgiga, põhjusel, et selline peaks olema ka meie riigiasutuste töö: plekitu, puhas ja valge. Aga kahjuks on selline mulje jäänud, vähemalt Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal, et prokuratuuri töös on ilmselgelt puudused. Küsite, miks. Vastan. Mäletate minister Liina Kersna riigihangete reeglite vastu eksimist? Prokuratuur kriminaalasja ei leidnud. Terviseameti laos hapuks läinud vaktsiinide juhtum – jälle kriminaalasja ei ole. Valdo Randpere ja Yoko Alenderi kuluhüvitiste juhtum – pole prokuratuuri pädevuses. Aga Kert Kingo kuluhüvitiste puhul on see nii raudselt prokuratuuri pädevuses. Huvitav, kuidas see võimalik on? Või siis kohtunik Eveli Vavrenjuki juhtum, kus prokuratuur püüdis teda psühholoogiliselt survestada ning hoidis ebaseaduslikult oma valduses kohtuniku rahalisi vahendeid. Ka pole prokuratuur silmagi pilgutanud Tallinna Halduskohtu hinnangu peale seoses koroonapiirangutega ridamisi toime pandud põhiseaduse riivetega. Seda loetelu võib jätkata.

Küsin teilt, head kolleegid, kuidas on see võimalik. Reaalselt ei ole prokuratuuri üle võimalik järelevalvet teostada, sest Justiitsministeerium, kes on selleks pädev, on lihtsalt sõltuvuses partei ideoloogilistest eesmärkidest. Sellega seoses annan Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel üle prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega järelevalvet hakkab prokuratuuri üle teostama (Juhataja helistab kella.) Riigikohtu distsiplinaarkolleegium. Aitäh!

15:03 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Jürgen Ligi, protseduuriline küsimus, palun!

15:03 Jürgen Ligi

Aitäh! Kas te selgitaksite, mis seal puldis praegu toimus? Kas see on nüüd taastuva EKREIKE poliitiline manifest võtta õigusemõistmine enda kätte? Päris värvikas oli. Te kindlasti teate tagamaid.

15:03 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Hetkel oleme eelnõude ja arupärimiste üleandmise vooru juures. Ma palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni. Palun!

15:03 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kolm seaduseelnõu. Esimeseks, kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Teiseks, haldusmenetluse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnimetatud kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister. [Kolmandaks], pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust kultuuriminister. Kõik kolm seaduseelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

15:04 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud neli eelnõu ning vastavalt meie kodu‑ ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise. Head ametikaaslased, viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

Head ametikaaslased, katkestan kohaloleku kontrolli. Ühel ametikaaslasel ei tööta kaart. Head ametikaaslased, nüüd on see kaart saanud töökorda. Viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

15:06 Esimees Jüri Ratas

Kohalolijaks registreerus 89 Riigikogu liiget, puudub 12.

Asume nüüd järgneva punkti juurde, milleks on Riigikogu juhatuse liikme eriarvamus ja selle eriarvamuse hääletus vastavalt meie korrale. Nimelt, Riigikogu juhatus ei saavutanud konsensust perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu 619 teise lugemise toimumise suhtes sellel töönädalal. Kaks juhatuse liiget leidsid, et arutelu peaks toimuma sel töönädalal, ja üks juhatuse liige oli selle vastu. Kuna meil ei ole konsensust Riigikogu juhatuses ja juhatuse liige Hanno Pevkur soovib selle küsimuse arutamist siin täiskogus tulenevalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 16 lõikest 4, siis me peame seda hääletama. Kui me jõuame hääletuseni – infoks teile, head ametikaaslased –, siis ma panen hääletusele Riigikogu juhatuse liikme Hanno Pevkuri ettepaneku jätta selle töönädala päevakorrast välja perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu 619 teine lugemine. Enne seda loomulikult hea meelega vastan protseduurilistele küsimustele. Protseduuriline küsimus, Mart Võrklaev, palun!

15:07 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Täpselt sellesama Hanno Pevkuri arvamusega [nõustun], täiendaksin seda ja küsin teilt protseduurilise küsimuse. Meie kodu- ja töökorra [seaduse] § 99 lõige 1 näeb ette, et seaduseelnõu puhul on muudatusettepanekute [esitamise] tähtaeg kümme päeva. Komisjon võib seda lühendada, aga selge, et seal peab olema mingi mõistlik aeg. Sellesama perehüvitiste seadusega komisjon vähendas seda sisuliselt 1,5 päevale – poolteist päeva oli aega muudatusettepanekuid teha. Ka mina tegin päris mitmeid muudatusettepanekuid ja enda hinnangul päris sisulisi, mis puudutavad seda eelnõu päris laialt. Ja § 100 lõike 2 järgi peab juhtivkomisjon võimaldama muudatusettepanekute esitajal oma ettepanekuid selgitada enne selle kohta otsuse tegemist. Kolmapäeva hilisõhtul tuli kutse tulla sotsiaalkomisjoni oma ettepanekuid selgitama. Mina kirjutasin, et neljapäeva pärastlõunal viibin lähetuses ega saa osaleda. Läksin täna kell 10 sotsiaalkomisjoni kohale. Pikema arutelu tulemusel õnnestus mul alustada muudatusettepanekute tutvustamist. Küll ei saanud ma neid kõiki tutvustada ja komisjoni liikmetel ei võimaldatud küsida minult küsimusi. Palun öelge, kuidas te seda olukorda näete. Kas sellisel juhul on võimalik panna päevakorda punkt, kui on rikutud sellisel määral menetlustingimusi ehk Riigikogu liige ei ole saanud tutvustada kõiki oma muudatusettepanekuid ja komisjoni liikmed ei ole saanud oma küsimusi ära küsida? Mina tunnen, et minu õigusi on rikutud.

15:09 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vastus on järgmine: see on alati juhtivkomisjoni enda otsus ja otsustuspädevus, kuidas ta neid küsimusi menetleb. Ja loomulikult see peab olema ka komisjoni poolt heaks kiidetud. Protseduuriline küsimus, Erkki Keldo, palun!

15:09 Erkki Keldo

Aitäh, lugupeetud esimees! Ma jätkan sealt, kus kolleeg Võrklaev pooleli jäi. Osalesin ise mõlemal sotsiaalkomisjoni istungil, nii eelmise nädala omal kui ka tänasel. Lisaks kõigile nendele probleemidele, millele kolleeg Võrklaev juba viitas, ma palun ka [täpsustada järgmist]: kas juhatusele on jõudnud – ma tean, et peaks olema – protestid, et lisaks muudele menetlustele on konkreetselt rikutud mitmeid paragrahve, mitmeid seadusi? Muudatusettepanekute ühise hääletamisega ei antud inimestele võimalust enda muudatusettepanekuid tutvustada, isegi kui inimesed reaalselt olid komisjonis kohal. Kas juhatus on seda arutanud või kavatseb arutada? Kui me [tahame] võtta selle nüüd täiskogu päevakorda, siis ma kindlasti soovin, et juhataja kutsuks kas või juhatuse kokku ja arutaks läbi, enne kui me võtame nii vigaselt menetletud seaduseelnõu täiskogu istungi päevakorda. Nii et ma tõesti palun juhatajal see õiguslik hinnang vajadusel küsida.

15:10 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile, hea küsija! Jaa, juhatusele on minu teada laekunud seoses 619 SE-ga kolm protesti. Õnne Pillak saatis protesti, seda me täna arutasime juhatusega. Üks juhatuse liige on küll  komandeeringus, aga sai osaleda sidevahendite kaudu. Ja otsus oli, et see protest saadetakse lahendamiseks juhtivkomisjonile. Loomulikult palusime, et Riigikogu juhatust informeeritaks juhtivkomisjoni otsusest. On laekunud veel kaks protesti, üks on Mart Võrklaevalt ja [teine] Tiiu Arolt. Need on laekunud täna [kell] 14.40 ja 14.50. Neid proteste juhatus arutanud ei ole. Kas arutame? Jah, arutame, kui juhatus koguneb. 

Protseduuriline küsimus, Valdo Randpere, palun!

15:11 Valdo Randpere

Aitäh! Mul on küsimus sama komisjoni ja samas komisjonis toimunud eelnõu menetluse kohta. Lisaks eeltoodule täna näiteks pandi hääletusele küsimus, kas komisjon toetab Reformierakonna esitatud ebakorrektseid muudatusettepanekuid. See iseenesest kõlab absurdselt, sest nende muudatusettepanekute ainuke ühine nimetaja on see, et nad on ühe erakonna esitatud. Ei antud võimalust rääkida ühestki muudatusettepanekust eraldi, mis neil viga on. Ei antud esitajale ka võimalust, mida kodu- ja töökord ette näeb: juhul, kui on tegemist vormilise veaga ja kui tõepoolest on muudatusettepanek ebakorrektselt esitatud, mis ei oleks ausalt öelda ka ime sellise lühikese muudatusettepanekute tähtaja puhul, [siis saab ettepanekut] korrigeerida, parandada. Aga isegi sellist varianti ei kaalutud ega pakutud. Põhimõtteliselt see, mis juhtus sotsiaalkomisjonis, oli ju see, et kõiki muudatusettepanekuid, mille Reformierakond oli esitanud, hääletati ühekorraga ja neist suure portsu puhul teatati, et need on ebakorrektsed ja need hääletati ühekorraga välja. Minu küsimus on see: ma võin ka minna ja kirjutada protesti, aga kas on ikka vaja eraldi kirjalik protest juhatusele esitada või omaalgatuslikult saata? Äkki võtta asi kokku ja öelda, et niimoodi Riigikogus juba tegelikult ette teada praaki ei toodeta? Mina olen päris kindel, et Riigikohtusse jõudes see eelnõu lükatakse tagasi ja öeldakse, et see ei ole menetlusnormidega kooskõlas vastu võetud.

15:13 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Juhtivkomisjonil on õigus [teha] need menetlusotsused, otsustada menetluskäik komisjoni tasandil. See on olnud väga tugevasti Riigikogu töövorm, et me komisjonide otsustusprotsessi ega ka protseduurikasse ei sekku. Nüüd, te ütlesite, et see saadetakse kohtust tagasi. Ma olen selles mõttes kindlasti seda meelt, et Eesti on õigusriik ja kohus teeb oma otsuseid lähtuvalt võimude lahususest. Mis on nende otsus, kas see kaebus tuleb või mitte, seda ma ei oska öelda. Infoks teile ja kõikidele ametikaaslastele, et on tulnud veel proteste: Yoko Alenderilt [kell] 15.05 ja Timo Suslov on oma protesti esitanud [kell] 15.04. Neid ei ole juhatus samuti jõudnud arutada.

Protseduuriline küsimus, Tarmo Kruusimäe, palun!

15:14 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Mul on protseduuriline küsimus ja ma jätkan sealt, kus hea Valdo Randpere just oli, et saadetakse kohtust tagasi ja president ei kirjuta alla. Minu küsimus puudutab Hanno Pevkuri eriarvamust. Siin saalis on opositsioon korduvalt juhtinud tähelepanu, et Hanno Pevkuril ei ole õigus, aga ta on oma ametivõimu ja -positsiooni niimoodi ära kasutanud, et on ikkagi surunud enda tahtmise läbi. Kohus on leidnud hoopis teistmoodi, presidentki on selle asja tagasi saatnud. Ma küsisin teie käest ükskord, et kui meil ei ole võimalik lihtsalt neid tema ettepanekuid seal [mitte arvestada], siis kuidas me saame ära hoida Riigikogu töö pahatahtliku halvamise. Mulle jätab Hanno Pevkuri eriarvamus mulje, et ta teebki ebapädevaid ettepanekuid, selleks et halvata Riigikogu tööd.

15:15 Esimees Jüri Ratas

Praegu tugineb tema ettepanek Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 16 lõikele 4, mis ütleb seda, et kui juhatuses ei ole konsensust, siis juhatuse liikmel on õigus seda tulenevalt kodu‑ ja töökorra seadusest paluda siin täiskogus hääletada. Nii et sellele ta tugineb. Jürgen Ligi, palun, protseduuriline küsimus!

15:16 Jürgen Ligi

Aitäh, härra Ratas! Ma juhin tähelepanu, et te ei ole tavaline sekretär, kes lihtsalt kirju edasi annab ja on poolt või vastu millelegi, kas anda edasi või mitte, vaid te olete riigi teine mees, kellel peaks olema mingi kaalutlusõigus. Vastasel korral ju ei peaks juhatuse käest küsima, mida päevakorda panna. Antud juhul te võiksite toetuda oma valikus informatsioonile, mida teile pakutakse. Mina pakun teile sellist informatsiooni, et ma tegin kümmekond väga sisulist ettepanekut perekonnaseadusesse, mis kirjeldavad perepoliitilisi valikuid ja eelarvepiire, mida selles eelnõus, mis on vaidluse all, kuidagi arvestatud ei ole. Ja mulle ei antud võimalust neid isegi esitleda. Mulle anti kaks päeva aega, et nad ette valmistada. Ma valmistasin ette, ma ei tea, et neil oleks mingeid probleeme olnud, aga vaatamata sellele ei antud mulle võimalust, ei antud mulle kutset komisjoni, mis oleks kuidagi adekvaatne olnud. Ka täna, kui ma kohale läksin, ei antud mulle sõna nende põhjendamiseks. Samal ajal oli komisjon teinud minu ettepanekute suhtes koos teistega eitava otsuse ära. Ma ei saanud seletada, aga komisjon võttis juba seisukoha, et ta on neile vastu. Kuidas teie riigi teise mehena arvate, kuidas see on parlamentaarse protseduurika, seadusloome ja nende tohutute koormustega, mis riigile võetakse, kooskõlas? Üldiselt ju võiks olla eelarve üle otsustamine valitsuse õigus, aga siin lähevad sajad miljonid ka ilma valitsuse arvamuseta. Üldiselt võiks olla Riigikogu liikme õigus muuta seadusi, aga talle ei antud isegi võimalust oma ideid tutvustada. Mis te arvate, on see nüüd hea ja on see teile kuidagi austav, kui te olete lihtsalt tuimalt toetanud selle eelnõu päevakorda panemist ülepeakaela, ära ootamata sisulisi põhjendusi, ära ootamata mõjuanalüüse, ära ootamata isegi valitsuse arvamust?

15:18 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kõigepealt ma ütlen nii, et meie kodu‑ ja töökorra [seaduse] § 101 lõige 1 näeb ette, et juhtivkomisjon koostab eelnõu teiseks lugemiseks eelnõu uue teksti, millesse viiakse sisse kõik arvestatud muudatusettepanekud ning juhtivkomisjoni enda tehtud muudatused. Teie küsimuse teine pool oli seotud sellega, kuidas ma kommenteerin eelarvelist aspekti. Sellega on nii, et kui Riigikogu on oma otsuse teinud, siis loomulikult seadusandlik võim ütleb selle ette ja täidesaatev võim peab sellega arvestama. Kokkuvõttes, raamistiku eelarve suhtes paneb [kokku] ja toob Riigikogusse alati valitsus, aga eelarve võtab vastu Riigikogu teatud kitsenduste või piirangutega, mida me saame muuta või mida me ei saa muuta.

Palun nüüd protseduuriline küsimus, Kristen Michal!

15:19 Kristen Michal

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Mulle tundub, et selle eelnõuga on üks sihuke tõsisem menetluslik rikkumine, mille kohta on teile ka protest tulnud. Nimelt juhtus nii, et toimus komisjoni istung ja, nagu kolleegid kirjeldavad, hoolimata sellest, et komisjoni istungit ajaliselt pikendati – algselt on komisjoni tööaeg kella üheni, pikendati vaatamata protestidele poole kaheni –, loomulikult ei leitud aega ühtegi sisulist arutelu ära kuulata. Riigikogu liikmed lahkusid kurvalt ja nördinult, sest nad olid tulnud kohale, istunud seal tunde ja oodanud, et saaks rääkida, see ei õnnestunud, ja lahkusid. Aga mis oli faktina kurioosne ja ilmselt on ka töökorra rikkumine, on see, et menetluslikud otsused – nimelt on Riigikogu liikmetel olemas telefonid, mis näitavad õiget kellaaega – tehti peale komisjoni pikendatud [istungi] lõppu. Me fikseerisime selle ka pildiliselt koos fraktsiooni esimehe Mart Võrklaevaga, see pilt on meil tõenäoliselt olemas. Ma saan aru, et komisjon lähtus enda puldi kellast, mis näitas kolm minutit vähem. Kuna see kell oli vale, siis seetõttu need menetlusotsused, mis saali saatmiseks on vajalikud, tehti ajaliselt pärast komisjoni tööaega. Oleks need tehtud tund peale komisjoni tööaega, siis te ütleksite, et ilmselt on tõsine rikkumine. Ka minut peale komisjoni tööaega on tegelikult samasugune protseduuriline rikkumine. Ma arvan, et Riigikogu esimehena te peaksite selle asja üle tõsiselt mõtlema, sest kui selline rikkumine leiaks aset mis tahes teise eelnõuga mis tahes teises komisjonis, siis me ilmselt ei arutaks selle eelnõu sellel nädalal saali võtmist. Ma arvan, et juba ainuüksi selline menetluslik rikkumine võib põhjustada selle eelnõu hilisemat halba käekäiku. Mis on teie arvamus?

15:21 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kõigepealt, ma püüan aimata, mida te küsisite. Aga ma tahan kõigepealt öelda, et kui me räägime selle [eelnõu] täiskogu päevakorda saatmisest, mille kohta te tegelikult küsisite, siis sotsiaalkomisjon on oma otsusega 2. juunist selle 619 SE esitanud täiskogu päevakorda ja selle alusel on see eelnõu õiguspäraselt päevakorras. Ma arvan, et teie küsimus oli seotud tänaste komisjoni otsustega ja küsimus oli selles, kas need langetati enne kella 13.30 või mitte. Minu info kohaselt langetati, nii on mulle komisjoni esimees öelnud, ma olen seda tema käest küsinud. Ma ei olnud komisjoni istungil ja mina ei ole neid kellasid kontrollinud. Nagu te ütlesite, teil oli kohe mitu kella, mida võrrelda.

Protseduuriline küsimus, Ülle Rajasalu, palun!

15:22 Ülle Rajasalu

Aitäh, austatud spiiker! Ma palun teie hinnangut just nimelt protseduuride kohta sotsiaalkomisjonis. Ma jõudsin sinna kell 11, et oma ettepanekuid kaitsta. Kella 13 paiku, natuke enne seda, võeti vastu otsus kõik Reformierakonna esitatud muudatusettepanekud ühe paketina välja hääletada. Ma lõpuks tõusin püsti ja küsisin, kas ma võin ka sõna võtta, sest lõppude lõpuks ma tulin komisjoni, kaks tundi ootasin ja tahan oma muudatusettepanekuid kaitsta. Selle peale ei vastatud, mindi lihtsalt tuimalt teiste asjade juurde. Ma palun teie hinnangut sellisele käitumisele. Ma palusin ka seda, et minu muudatusettepanekuid suures saalis hääletataks.

15:23 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma veel kord ütlen, et komisjon alati otsustab protseduurika ja hääletuste üle ise. Riigikogu juhatus sellesse ei sekku. Loomulikult peab iga komisjoni istungit menetlema ja juhtima selliselt, et inimesed saavad oma arvamusi öelda ja lõpuks tehakse otsused, nii nagu komisjonides [need asjad] toimuvad. Kas teie muudatusettepanekud pannakse hääletusele, seda ei saa mina siit puldist lubada. Vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele, kui on muudatusettepanekul vähemalt kaks toetavat häält komisjonis, siis nad siin hääletusele pannakse.

Protseduuriline küsimus, Jüri Jaanson.

15:24 Jüri Jaanson

Aitäh, hea istungi juhataja! Mina olen ka üks nendest õnnetutest, kellel ei õnnestunud väga lühikese etteteatamisaja tõttu neljapäeval oma muudatusettepanekuid tutvustada. Mul on tekkinud paar küsimust, protseduurilised nimelt, ja paluksin endale selgitada. Esiteks, Mart Võrklaev esitas teile küsimuse, kas on võimalik seda eelnõu siin saalis menetleda, kui kõik osalised ei ole saanud oma muudatusettepanekuid tutvustada. Te vastasite niiviisi, et see sõltub komisjoni otsusest. Ja teiseks peab see olema, jah, komisjonis heaks kiidetud. Siit mu küsimus: kas selline otsus võib olla Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse või mõne teise seadusega vastuolus? Sellele küsimusele ma tahaks küll vastust.

Nüüd teiseks, ma juhin tähelepanu, et Riigikogu istungid lõpevad enamikul päevadel, nädalapäevadel, kellaajaliselt, täpselt kindlal kellaajal. Ja ma ei ole veel vähemalt oma kogemuse põhjal küll kunagi näinud seda, et mõni istung läheks üle kellaaja, sest seaduse järgi peab see mahtuma selle kellaaja piiresse. Kas sama asi kehtib ka komisjoni suhtes? Seda küsimust käsitles eelnevalt hea kolleeg Kristen Michal, aga tema käsitles seda pikendamise [vaatepunktist], et otsus võeti vastu peale pikendatud [istungi lõppu]. Aga mina küsin just selle komisjoni [istungi] lõppemise aja kohta, mis Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse järgi lõpeb esmaspäeviti kell üks. Kas pärast kella ühte tehtud otsused on legaalsed, kas need üldse kehtivad? See on teine küsimus.

Ja siit tulenevalt on kolmas küsimus loomulikult see: kui te vastate, et need küsimused või need otsused, mis on tehtud väljaspool Riigikogu komisjoni tööaega, ei saa olla legaalsed, siis millised on Riigikogu liikme võimalused oma tööks, kui komisjon rikub Riigikogu kodu- ja töökorra seadust? Millised need võimalused siis oleksid?

15:27 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kõigepealt ma ütlen, et analoogne arutelu oli eelmise aasta jaanuarikuu keskpaigas Riigikogu juhatuses. Toona oli ka [küsimus] seotud sellega, kuidas menetleda ja kuidas komisjon menetleb. Otsus oli, et arvestades komisjoni väga laia enesereguleerimise õigust, on antud juhul komisjon – juttu oli põhiseaduskomisjonist – tegutsenud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse raamides. Just see lai eneseregulatsiooni õigus.

Vastates teie teisele küsimusele, jah, teil on täiesti õigus, et kodu- ja töökorra seadus, mis annab ette Riigikogu töögraafiku, näeb ette, et esmaspäeviti alatised komisjonid, välja arvatud Euroopa Liidu asjade komisjon, lõpetavad oma töö kell 13.00, ja 13.30 algab Euroopa Liidu asjade komisjoni, eri-, uurimis- ja probleemkomisjonide töö. Ja siin on tõesti võimalus, kui komisjon seda nii otsustab, pool tundi oma istungit pikendada, kuni 13.30-ni.

Ja vastates kolmandale küsimusele, mis te küsisite, kui teile tundub, et teie õigusi on rikutud, siis kuhu on võimalik pöörduda. Üks võimalusi on see. Meile on ju täna tulnud proteste. Ma ütlesin, et ühte protesti me ka arutasime, mis tuli Riigikogu liikmelt Õnne Pillakult, ja juhatus otsustas, et suunab selle juhtivkomisjoni arvamuse kujundamiseks.

Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus!

15:28 Peeter Ernits

Hea juhataja! Mul on selline protseduuriline küsimus. Kolleeg Jaanson oli mures, et ei ole saanud oma muudatusettepanekut tutvustada, et siis peaks nagu midagi otsustama. Aga mul on samasugune probleem. Kolleeg Pevkur on praegu Ukraina rindel ega ole meie seas. Kui me hakkame nüüd hääletama, siis ta on vähemuses, ta ei saa ju praegusel hetkel hääletada ja üks hääl jääb tulemata. Loodan, et ta tuleb eluga rindelt tagasi. Kas ei peaks lükkama seda hääletust nädala võrra edasi, et kolleeg Pevkur saaks ka oma õigusi kaitsta ja vajutada õigele nupule?

15:29 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Seda nõuet meil ei ole, et kui üks juhatuse liige või ka kaks juhatuse liiget protestivad või on vastu juhatuse otsusele, siis nad peavad kindlasti osalema Riigikogu täiskogu töös. See nõue ühestki seadusest ei tulene. Kui me hääletuse edasi lükkaksime, võiks see põhimõtteliselt tähendada, et kogu päevakord jääb menetlemata, sest meil on see vaie üleval.

Teine protseduuriline küsimus, Kristen Michal, palun!

15:30 Kristen Michal

Aitäh, austatud esimees! Kolleeg Ernits muidugi eksis, kõik kolleegid olid seal kohal, kes soovisid oma ettepanekuid tutvustada. Nad olid seal sama kindlalt nagu mööbel selles ruumis ja neil paluti ka välja minna, öeldi, et nende ettepanekute sisuliseks tutvustuseks aega ei jagu.

Aga nüüd ma tulen oma esimese küsimuse juurde tagasi. Te ütlesite kenasti, et teie seal kella ei vaadanud ja teile öeldi, et kellaaegselt käituti õigesti. Aga meil on, vaadake, see eelis, et meil ei ole ainult paljasõnaline väide. Protokolli jaoks ütles kolleeg Mölder puldi kellaaja, mis oli 13.28, kui me hakkasime vaidlustama seda kellaaega ja koos Mart Võrklaevaga fikseerisime tehniliste vahendite abil, et puldi kellaaeg oli vale. Tegelikult oli komisjoni koosoleku aeg juba läbi. Ja nüüd mul on küsimus teile kui Riigikogu esimehele ja kindlasti inimesi ka huvitab: mis juhtub, kui selgub, et saali menetlusdokumentide saatmise otsused ehk kogu selle eelnõu arutelu aluseks tehtud menetluslikud otsused ei vasta meie töökorrale? Mis on selle tagajärg?

15:31 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Tagajärg on see, kui keegi protestib, et need menetluslikud otsused on tehtud valesti. Mina ei öelnud, et mina ei tea, mis kellaajad olid, aga te teate väga hästi, et mina ei osalenud sellel koosolekul. Nii et mul on väga raske kaasa rääkida. Ma otseselt ei saa anda ka sõna juhtivkomisjoni esimehele, et mis see kellaaeg siis oli. Minu info kohaselt ei olnud seal kellaaegadega probleemi, teie ütlete, et oli probleem. On üks võimalus, et komisjon vaatab selle otsuse uuesti üle. See on ka üks võimalus.

Siim Pohlak, protseduuriline küsimus, palun!

15:32 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! On jah protseduuride kohta küsimus. Mina olin seal koosolekul. Küsin: kas komisjoni esimehelt on tulnud teile mingisugune protest Riigikogu liikmete käitumise suhtes? Kolm reformierakondlast ikka sõna otseses mõttes verbaalset laamendasid seal poolteist tundi ja samal ajal nõudsid, et miks meil ei ole aega midagi teha ja miks nemad ei saa sõna. Sisuliselt lihtsalt röögiti. Ma mõtlesin, et Kose Vallavolikogus ma olen kõike näinud, aga see oli minu meelest kordades hullem. Komisjoni esimeest mõnitati, alandati – kõik see. Ma küsin: kas komisjoni esimehel on võimalik protestida sellise käitumise vastu, kui Riigikogu saadikud käituvad komisjonis täiesti ebaväärikalt ja ebainimlikult?

15:32 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma usun, et me kõik soovime, et me käituksime väärikalt. Kui mõni ametikaaslane käitub ebaväärikalt, siis me saame paluda, et ta nii ei teeks. Nii et see võimalus muidugi on.

Protseduuriline küsimus, Jüri Jaanson, palun!

15:33 Jüri Jaanson

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma täpsustaksin ühes detailis üle teie viimase vastuse mulle. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse järgi näeb Riigikogu komisjoni töögraafik ette, et esmaspäeviti lõpeb istung kell üks. Te väitsite, et seda on võimalik poole kaheni pikendada, kui komisjon nii otsustab. Ma täpsustaksin üle selle, mismoodi komisjon selle otsustama peab. Kas selleks on vaja komisjoni enamiku nõusolekut või selleks on vaja kõikide komisjoni liikmete konsensuslikku nõusolekut?

15:33 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Selleks on muidugi vaja komisjoni otsust ja see on poolthäälte enamus. Siret Kotka, palun, protseduuriline küsimus!

15:33 Siret Kotka

Hea Riigikogu esimees! Siin on mitmel puhul kolleeg Kristen Michal välja toonud, mis puudutab selle eelnõu ühte punkti, mis [omakorda] puudutab volitust menetlusdokumentide allkirjastamiseks, et kas hääletus oli [enne kella] 13.30 või mitte. Selle diskussiooni mahavõtmiseks mul on, hea juhataja, ettepanek: kui te võtaksite vaheaja, siis sotsiaalkomisjon saaks erakorraliselt koguneda ja seda uuesti hääletada.

15:34 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Jah. Ma kõigepealt tänan teid, Kristen Michal, et te mitu korda sellele tähelepanu juhtisite, ja ka Mart Võrklaeva ja komisjoni esimeest. Ma arvan, et on oluline see vaidlus tõesti maha võtta. Ma võtan juhataja vaheaja. Ma loodan, et aitab 20 minutist. Ja siis sotsiaalkomisjon, ma saan aru, selle vaheaja raames koguneb. Kas sobib, kui see kogunemine toimub siin saali tagaotsas? Soovitakse, et toimub kohvikus. Komisjoni palutakse sotsiaalkomisjoni istungile. Kuulutan välja juhataja vaheaja 20 minutit. Vaheaeg.

V a h e a e g 

15:56 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Kuna sotsiaalkomisjon palus, et te koguneksite, siis mul on palve anda sotsiaalkomisjoni esimehele mikrofon, et ta ütleks, mida te tegite. Palun, Siret Kotka!

15:56 Siret Kotka

Aitäh! Sotsiaalkomisjon kogunes erakorraliselt. Mis puudutab perehüvitiste seaduse [eelnõu] 619, siis tegime otsuse, millega anti mulle volitus menetlusdokumendid kinnitada. Selle otsuse me kinnitasime veel kord üle ja see on olemas.

15:57 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma tänan ka neid Riigikogu liikmeid, kes eelnevalt sellele tähelepanu juhtisid. Siiralt. On oluline, et protseduurika oleks korras ja kõik sellest ühtemoodi aru [saaksid]. Protseduuriline küsimus, Peeter Ernits, palun!

15:57 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ma tahtsin juhtida tähelepanu, et võib-olla peaks vaatama komisjonide ja lossi muud kellad üle, et nad näitaksid ühte aega. Mul on tähelepanekud, et kõik ei näita.

15:57 Esimees Jüri Ratas

Jaa, aitäh! Ma jagan [seda mõtet], on küll nii. Mõnes kohas näitavad kellad tõesti vale aega, ma olen seda ise ka täheldanud. Nii et kindlasti ma palun kantseleil juba praegu võtta see töö ette ja vaadata, et kellad näitaksid ühte aega ja oleksid õiged, et [tehtaks kindlaks], kus on tund aega taga ja kus kell üldse seisab.

Protseduuriline küsimus, Jürgen Ligi, palun!

15:57 Jürgen Ligi

Aitäh, austatud juhataja! Tegelikult küsitakse teilt palju põhimõttelisemaid asju kui need, mida te siin mugavalt toetate, näiteks mis on õige kellaaeg. Ei, me ajame hoopis teist asja. Ja siin ei ole olnud, vaatamata sellele, mida siin nurgast on räägitud, mingit Kose Vallavolikogu, kus inimesed tõuklevad ja sõimavad. Me ei sõimanud komisjonis. Kogu olukord oli see, et koosoleku juhataja püüdis alla suruda katseid sõna saada ja oma ettepanekuid seletada. Meid oli protseduuriliselt välistatud oma ettepanekute tutvustamisest. Pandi hääletusele kummalisi otsuseid, näiteks kes on selle poolt, et Reformierakonna ettepanekud on ebaseaduslikud, täpsustamata, millistest ettepanekutest on juttu. Minu omad kindlasti ei olnud. Peale selle on meil alati olnud hea tava – ja sellele viitab ka kodukord –, et kui ettepanekus tundub olevat viga, selliseid kindlasti ka oli, siis antakse võimalus selle parandamiseks. Aga meile ei antud võimalust isegi seletamiseks. Palun ärge laske ennast häirida sellest kellaajajutust, see ei ole kindlasti põhiline, millele me tähelepanu juhime. Ja palun teil juhatajana siiski tõsiselt suhtuda nendesse protseduuri rikkumistesse, mis on teile täna teatavaks saanud.

15:59 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma vastan ju nendele küsimustele, nagu nad on. Eelnevalt härra Võrklaev ja härra Michal küsisid, kas see kellaaeg on õige, millal need otsused tehti. Ja see asi sai ju korda aetud. Tähendab, ma tahan nii palju, härra Ligi, öelda, et on tõesti neid proteste tulnud juurde – ma vaatasin meili pealt, ma ei ole jõudnud neid avada –, proteste on tulnud juurde ja eks kindlasti neid proteste peab Riigikogu juhatus arutama.

Rene Kokk, palun, protseduuriline küsimus!

16:00 Rene Kokk

Aitäh, austatud esimees! Me oleme siin täna kuulnud päris mitmel korral seda, kuidas saadikud on kinnitanud, et neil pole piisavalt aega olnud oma muudatusettepanekuid esitleda ja nii edasi. Aga mõned nädalad tagasi oli olukord, kui rahanduskomisjonis anti aega [ühe] muudatusettepaneku tutvustamiseks 0,6 sekundit kuni mõned sekundid. Kuidas teile esimehena tundub, kas see aeg oli mõistlik? Needsamad saadikud, kes täna rõhuvad selle peale, et neile on liiga tehtud hirmsasti, olid siis väga selgelt seda meelt, et 0,6 sekundit ühe muudatusettepaneku arutamiseks on täiesti mõistlik aeg. Kas te oskate äkki öelda, millest selline imeline ümbersünd on mõnel saadikul vahepeal toimunud?

16:00 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Eks me kõik saame aru, mis on need küsimused ja probleemid nende muudatuste läbivaatamise juures. Aga ma usun, et ka toona Riigikogu istungi juhataja hoidis seda joont, et see on juhtivkomisjoni otsus, kuidas neid asju menetletakse.

Ülle Rajasalu, palun, protseduuriline küsimus!

16:01 Ülle Rajasalu

Aitäh, austatud eesistuja! Me kõik teame seda, et Riigikogu maine ei ole viimasel ajal väga kõrge, ja sellele kindlasti on kaasa aidanud osade liikmete sõnakasutus: ma saadan sind sunnitööle, ilge, tülgastav. Ka täna ma kuulsin Mart Helme suust, et ma olen ilge inimene. Ma ei tea, on see naiste vihkamine või mis selles erakonnas toimub. Kuidas teie suhtute sellisesse [kõnepruuki]? Ka siin puldis on öeldud ministri kohta: teie ettekanne oli tülgastav. On meil mingi eetikakomisjon või mida selle vastu ette võtta, et sellist sõnakasutust siin ruumis ei oleks?

16:01 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma usun, et juhatajad on läbi aegade öelnud nii valitsuse liikmetele kui ka Riigikogu liikmetele, kui sõnakasutus ei ole olnud viisakas, nad on palunud, et austame üksteist, see on oluline. Ja kas meil midagi on? Meil on olemas Riigikogu liikme hea tava. Sellest kindlasti minu arvates tuleb lähtuda.

Protseduuriline küsimus, Jüri Jaanson, palun!

16:02 Jüri Jaanson

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Ma tulen selle komisjoni istungi töö lõpetamise juurde, mille kohta te väitsite, et komisjoni istungit saab pikendada poolthäälte enamusega. Ma kõigepealt tänan teid selle vaheaja eest: ma kasutasin seda ise ka veidi, et [uurida] seda kollast paksu raamatut, mis seletab lahti Riigikogu kodu- ja töökorra seadust. Kui lubate, tsiteerin lõiku, mis puudutab komisjonide tööd: "Riigikogu alatiste komisjonide esmaspäevaste ja neljapäevaste istungite alguse ja lõpu aeg on sätestatud kellaajalise täpsusega. Päevakorra ammendumise korral võib istung lõppeda varem, mitte aga kesta kauem."

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses ega ka mitte kommenteeritud väljaandes olevates seletustes ei ole poole sõnagagi komisjoni istungite puhul räägitud komisjoni istungi pikendamisest. Komisjoni istungi tööd saab täiendavalt teha erakorralisel istungil, aga kindlasti mitte istungit pikendades. Ma küsin uuesti üle: kui komisjoni istungit pikendatakse poolthäälte enamusega, kas seda saab seaduslikuks lugeda? Või võib pikendada Riigikogu muust tööst vabal ajal niiviisi, et komisjoni liikmed on siiski konsensuslikult nõus? Või kolmas variant: kollases raamatus kirjapandu ei maksa mitte midagi?

16:04 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma arvan, et see kollane raamat, kommenteeritud väljaanne on oluline ja kindlasti sealt me päris sageli teadmisi ammutame. Nüüd, ma pean tulema seoses teie küsimusega Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 47 juurde, mis räägib Riigikogu tööaja graafikust. Paragrahvi 47 lõige 2 sätestab järgmist: "Komisjoni esimehe ettepanekul võib komisjoni korralisi istungeid määrata ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ajast erinevale ajale, kui komisjoni esimees kooskõlastab istungite toimumise aja komisjoni liikmetega hiljemalt töönädala esimesel komisjoni istungil." Sellesama paragrahvi lõige 3 ütleb: "Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud komisjoni istungite aeg ei tohi kattuda teiste komisjonide, fraktsioonide ja Riigikogu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tööajaga."

Kui me võtame selle paragrahvi lõike 2, mille ma teile ette lugesin, ja lõike 1, siis lõige 1 räägibki sellest: esmaspäeval kella 11-st kella 13-ni on alatiste komisjonide, välja arvatud Euroopa Liidu asjade komisjoni töö. Ja tõesti, järgnev töögraafiku ülesanne on 13.30, kui on Euroopa Liidu asjade komisjoni, eri-, uurimis- ja probleemkomisjonide töö. Kui me räägime [istungi] pikendamisest, siis see ei ole konsensuslik, vaid see on tõesti poolthäälte enamus komisjonis.

Kert Kingo, palun, protseduuriline küsimus!

16:06 Kert Kingo

Ma tänan! Kui kolleeg Jürgen Ligi ütles, et kõik oli viisakas sotsiaalkomisjonis ja keegi kedagi ei solvanud, siis ma tooksin küll välja, et vastupidi, Reformierakonna määratud komisjoni liikmed, asendusliikmed ja külalised takistasid konkreetselt komisjoni tööd, rääkisid valjuhäälselt kõikidest teistest üle. Kui oli hääletamise aeg, siis selle asemel et hääletada, hakati monolooge pidama ja lihtsalt üksi räägiti, kellelgi teisel rääkida ei lastud. See ei ole kindlasti viisakas käitumine, kui üle teiste valjuhäälselt räägitakse. Ülle Rajasalule täpsustaksin, et tõesti oli väga piinlik kuulata. Ma ei tea, kas ta seal aktiivselt kuulas või ei tahtnud kuulda seda, kuidas Valdo Randpere siis, kui komisjoni esimees püüdis korrale kutsuda, nimetas [toimuvat] kanatantsuks, mis oli kõike muud kui viisakas väljend – see oli väga solvav väljend.

16:07 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ütlen ka teile, et me peame austama üksteist, head ametikaaslased, see on oluline. Ma tõesti ei osalenud komisjoni istungil, te teate, et Riigikogu juhatuse liikmed ei ole komisjoni liikmed. Nii et olen sellega, nii nagu ka eelnevale küsijale vastasin, päri, et tuleb lähtuda Riigikogu liikme heast tavast oma käitumises, nii et me tõesti oleme viisakad ja lugupidavad.

Jüri Jaanson, protseduuriline küsimus.

16:07 Jüri Jaanson

Aitäh, austatud istungi juhataja! Mul on väga hea meel, et te tõite komisjoni istungite töögraafikute suhtes välja ka selle paragrahvi ja lõike, mis käsitleb töö ümbertõstmist teisele ajale. Ja mul on väga hea meel, et te sealt lugesite välja sõna "kooskõlastab": seda saab teha siis, kui komisjoni esimees kooskõlastab selle teiste komisjoni liikmetega. Siinkohal ma juhin tähelepanu, et ma jään väga rangelt eriarvamusele, et kooskõlastamine ei tähenda poolthäälte enamust. Ma tahan küsida, kuidas teie sellest aru saate. Mina saan sellest aru nii, et see tuleb viimase kui ühe komisjoni liikmega kooskõlastada. Ja ma olen praegu selle juures eriarvamusel. Palun see protokollida, kuigi stenogrammi läheb see nagunii. Kuidas te kommenteerite: kas "kooskõlastama" tähendab poolthäälte enamust?

16:08 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See on tõesti stenogrammis, nagu te ütlesite. See võib olla ka erinev, aga minu teada on olnud tööpraktika see, et kui on pikendatud, siis on pikendatud poolthäälte enamusega.

Kristen Michal, palun, protseduuriline küsimus! Ja ma tänan selle kellaaja asjas, et see sai korda.

16:08 Kristen Michal

Jah, absoluutselt puhas rõõm, et koostöös sai Riigikogu õigusloome kvaliteet endisest parem. Aga probleem muidugi jääb. Ma lihtsalt kolleegide vahepealsete märkuste [tõttu], ma kuulasin neid poole kõrvaga, juhiks paarile asjale tähelepanu. Probleem komisjonis ei olnud mitte selles, et kolleegid oleksid nii väga kangesti tahtnud (Juhataja helistab kella.) üksteisest üle rääkida, vaid kolleegid soovisid tutvustada enda ettepanekuid, nagu Jürgen Ligi siin ka kirjeldas. Inimesed tulid kohale ja neil ei tekkinud seda võimalust, ja see tekitas loomulikult kurba meelt paljudes. Ja konkreetset asja, mida kolleeg Kingo nimetab kanatantsuks, nimetatakse eesti keeles tibutantsuks, ja seda tegi kolleeg Tõnis Mölder Valdo Randpere sisulise sõnavõtu ajal. Olgu see ka protokollis fikseeritud.

16:09 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Ülle Rajasalu. 

16:09 Ülle Rajasalu

Ma tahtsingi vastata sellesama kanatantsu kohta. Mina olin seal kaks tundi ja minu ajal seda ei nimetatud mingiks kanatantsuks. Mis seal pärast juhtus[, seda ma ei tea]. Aga ma tahan öelda, et proua Kingot seal ruumis ei olnud. (Hääl saalist.) Sa olid veebi teel? Aga sa ei näinud ju mind. 

16:10 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Mul on palve, austatud Riigikogu liikmed, et me ka siin saalis austaksime üksteist. Kes oli, kes ei olnud, mis tantsu te tantsite – ma ei oska seda hinnata.

Protseduuriline küsimus, Jüri Jaanson, palun! 

16:10 Jüri Jaanson

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Mul on tõesti hea meel, et te viisite jutu komisjonide tööpraktika peale. (Juhataja helistab kella.) Nimelt, see praktiline kogemus mul on endal just see, et ma olen olnud pikka aega Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige, ja omal ajal see teema sai meil komisjonis läbi vaieldud – see oli vist aastal 2016 –, et millal komisjoni töö peab käima ja millisel hetkel see lõpeb. Nii et mul on väga suur palve Riigikogu juhatusele, selle sekretariaadile: võtta välja erinevate komisjonide tööpraktika kogemused ja võrrelda neid omavahel. Ma ei saa kuidagi nõustuda sellega, et sõna "kooskõlastamata" tähendab poolthäälte enamust. Ja ma arvan küll, ma olen selgelt seisukohal, et komisjoni töö esmaspäeviti saab kesta kuni kella üheni. (Juhataja helistab kella.) Sealt pikendatult saab jätkuda ainult siis, kui see on tõesti kooskõlastatud viimase kui ühe komisjoni liikmega.

16:11 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Jah, me võtame need praktikad välja ja ma palun, et kantselei need praktikad saadaks teile, härra Jaanson. Kui rääkida sõnast "kooskõlastamine", siis kooskõlastamine võib tähendada sisuliselt kahte asja: kooskõlastamine saab olla positiivne, aga saab olla ka negatiivne. Me võtame need praktikad välja ja kantselei annab teile teada, kui see töö on tehtud.

Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus!

16:12 Peeter Ernits

Hea juhataja! Protokolliliselt siin tuli jutuks kolleeg Kingo puhul, et kolleeg Randpere kasutas mõistet "kanatants". Ja nüüd ma protokolli jaoks tsiteerin Randpere kui Tai ja mitmete teiste sõprusriikide sõprusrühma juhti: Aasia meelelahutustöösturid murravad ...

16:12 Esimees Jüri Ratas

Ma vabandan, hea küsija! Saalis on lärm. Ma palun: kellel on mingeid muid teemasid, tehke seda saalist väljas. Aitäh teile! Palun!

16:12 Peeter Ernits

Aitäh! Ma tutvustan teile, mis toimub Aasias, kus kolleeg Randpere on kodus. Aasia meelelahutustöösturid murravad ööd ja päevad pead, kuidas tulla välja millegi nii naeruväärsega, et seda saadaks hobutantsu edu. Nüüd on hiinlased saanud hakkama millegi piisavalt totraga, et meilgi siin Eestis ja veel 90 miljonit inimest YouTube'is paneb tähele. Jutt on kanatantsust. Nii et seda uskudes on kolleeg Randpere oma Aasia-kogemusega selgelt püüdnud naeruvääristada Riigikogu liikmeid ja komisjone.

16:13 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Mul on palve, et kui tohib, siis tuleme nende erinevate tantsuvormide juurest tagasi Riigikogu täiskogu istungi juurde: 17. töönädala esmaspäevane istung. Püüame hetkel päevakorda arutada ja minna päevakorra kinnitamise juurde.

Paul Puustusmaa, palun, protseduuriline küsimus!

16:13 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, juhataja! Mul on pigem protseduuriline märkus. Ma väga tunnustan kolleege Reformierakonnast, kes on siin rääkinud tõsistest probleemidest, mis on seotud muudatusettepanekute esitamise aja ja praktikaga. Kristen Michal rääkis sellest ja ka Jüri Jaanson. Ma tuletaks meelde kallitele kolleegidele, et me oleme head õpilased olnud. Me tõepoolest seda praktikat vaadates ei ole mitte midagi kuskil valesti teinud, sest me teeme seda, mida tegite teie. Tuleks vaadata peeglisse ja aduda seda, et kõik, mis te teete, see on õpitav, see on rakendatav. Nii et praktikat olete kujundanud teie.

16:14 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Mul on palve selle protseduurilise küsimuse peale: äkki suudaksime tagasi [tõmmata] seda näpuga ühele-teisele poole näitamist, seda on olnud siin, ja püüaksime päevakorra juurde tagasi tulla, kui vähegi võimalik. Anti Poolamets, mis teil on praegu?

16:14 Anti Poolamets

Protseduuriline.

16:14 Esimees Jüri Ratas

Siis te peate vajutama käe märgile, nii ma ei saa teile sõna anda.

16:14 Anti Poolamets

Jaa, vabandust!

16:15 Esimees Jüri Ratas

Vabandust, aga ma ei saa teile nii sõna anda. Vajutage selle käe märgi peale. Palun, protseduuriline küsimus, Anti Poolamets!

16:15 Anti Poolamets

Ma tahtsin viidata sellele, et obstruktsioon on igati lubatav tegevus, aga laamendamine mitte. Aasta tagasi me nägime lihtsalt laamendamist, mitte kodukorra rikkumist, mitte isegi seaduse rikkumist, lihtsalt laamendamist Riigikogus, koosolekute segamist, häirimist kõige inetumal ja madalamal moel. Seesama jutt on jälle tagasi. Me ei pea ju kordnikku hakkama siia majja palkama. Obstruktsiooni võib teha ka väärikalt, mitte koosolekuid segades. Nii et võtke ennast kokku, aasta on edasi läinud, eks ole, ei ole vaja teha enam ettepanekuid Venemaaga liitumiseks, rublatsooni minekuks. Võtke ennast kokku! Tegite häbi – aitab, eks! Tegite häbi, ärge rohkem tehke.

16:15 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! (Hääl saalist.) Jaa, aitäh! Jürgen Ligi, protseduuriline küsimus.

16:15 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma olen tegelikult tahtnud seda teilt juba varem küsida. Kas teie Riigikogu juhatajana ei peaks siiski juurutama häid tavasid? Enamik aega Riigikogus käitutakse ju mõistlikult. Praegu me kuuleme järjepanu sellist näpuga näitamist, et näete, teie tegite ka, ja nüüd aasta oli see üks näide. Aga enamik aastaid ju niimoodi ei käituta. Ja need kirjeldused, mida teile siin esitatakse, on ju nende huviliste endi kirjeldus. Teil tunnistajad puuduvad, te ei ole ise kohal olnud. Mina võin kinnitada, et ei olnud väga inetu see asi, üsna vaoshoitud oli. Kas te Riigikogu juhatajana ei peaks siiski juurutama seda, et ütlete, kuidas on ilus, mitte see, et ahah. Te olete varem öelnud, et ma tean küll, millal see asi muutus. Ei, see on väga viimaste aastate praktika, mitte igapäevane, aga siiski, kui Riigikogu tööd takistatakse, aega venitatakse ilma suurema põhjuseta. Antud juhul on põhjus ka, aga juhataja missioon võiks olla teine. Kas te olete minuga nõus, et juhataja missioon võiks olla heade praktikate juurutamine?

16:17 Esimees Jüri Ratas

Kindlasti! Nüüd, head ametikaaslased, alustame hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele Riigikogu juhatuse liikme Hanno Pevkuri ettepaneku jätta selle töönädala päevakorrast välja perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu 619 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:20 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 27, vastu 59, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Head ametikaaslased, me oleme päevakorra kinnitamise juures. Kas me võime minna hääletuse juurde? Ma tänan. Panen hääletusele Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 17. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:20 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 59, vastu 29 ja erapooletuid ei ole, on 17. töönädala päevakord kinnitatud.


1. 16:21 Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (560 SE) esimese lugemise jätkamine

16:21 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, me alustame nüüd esmaspäevase päevakorra menetlemist. Päevakorra täpsustus on järgmine. Eelmise töönädala neljapäevasel istungil jäi meil pooleli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu 560 esimene lugemine ja see jäi pooleli läbirääkimiste etapis. Läbirääkimistest on võtnud juba osa Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Helmen Kütt, teie; siis võttis osa Urmas Reinsalu, Isamaa fraktsioon, siis võttis osa Jürgen Ligi, Reformierakonna fraktsioon, ja Mart Helme, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Kas soovitakse veel sõnavõtte? Soovitakse. Me oleme läbirääkimiste voorus. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Tõnis Mölderi. Palun!

16:22 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Tõesti, ma arvan, et see, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja üks hea endine kolleeg on algatanud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu, [näitab seda, et] kahtlemata on tegemist õige ja hea eelnõuga. Tõsta esimese lapse toetus võrdsele [tasemele] kolmanda ja sellele järgnevate laste toetusega ehk 100 eurole, ma arvan, on väga õige samm. Mul on hea meel selle üle, et see eelnõu siin saalis on. Keskerakond fraktsioonina kindlasti toetab selle esimese lugemise lõpetamist.

Küll aga pean ma möönma seda, et see, kuidas Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja nende fraktsioon eelmisel nädalal käitus, kui oli lastekaitsepäev, 1. juuni – see oli päev, kui Sotsiaaldemokraatlik Erakond tegelikult hülgas Eestimaa lapsed. Ma arvan, et selles mõttes oli see nendest väga alatu ja inetu käitumine, sest tõesti oli olemas kolme, vabandust, nelja fraktsiooni suur tahe teha Eestis midagi terviklikku, teha tõesti ära suur Eestimaa pere- ja lastetoetuste reform. See, mida Sotsiaaldemokraatlik Erakond siin täna välja pakub, on ainult üks samm. Me näeme tegelikult seda pilti oluliselt terviklikumana. Ma tulen selle juurde tagasi, milline võiks olla see eelnõu, nagu teie välja pakkusite, et see on ainult üks lahend. Aga miks ma ütlen, et te reetsite Eestimaa pered ja lapsed? See on sellepärast, et te võtsite sellelt eelnõult tagasi oma allkirjad. Jah, ma tean, et kõik Sotsiaaldemokraatliku Erakonna inimesed ei ole sellele diktaatorlikule juhtimisele end allutanud ja on jätnud mõned allkirjad alla eelnõule 619, mis tuleb meil siin kolmapäeval suurde saali lugemisele. Aga see, et te leidsite mingisuguse poliitilise ettekäände selleks, et loobuda laste ja perede toetamisest, ma veel kord ütlen, ma ei pea seda eeskujulikuks käitumiseks. Eriti märgiline on, et te tegite seda 1. juunil.

Aga miks ma arvan, et see eelnõu on hea, ja miks ma arvan, et seda eelnõu tuleks tervikuna laiemalt vaadata ja võib-olla sinna eelnõusse ka mingeid muudatusettepanekuid teha, on kindlasti see, et nii nagu ma ütlesin, väga mitmed erakonnad, välja arvatud muidugi Reformierakond, toetavad esimese lapse toetuse tõstmist 100 eurole. Siin on meil parlamendis selge ja konkreetne ühine arusaam. Teine punkt, kus parlamendi enamuse tahe on olemas, on üksikvanema toetus. See on see põhjus, miks Sotsiaaldemokraatlik Erakond ütles, et neil ei ole võimalik seda eelnõu toetada. Õnneks on teie fraktsioonis liikmeid, kes saavad selle eelnõu sisust oluliselt detailsemalt aru ega lähe poliitilisi punkte püüdma. Mul oli täna väga hea meel selle üle, et sotsiaalkomisjonis teie enda fraktsiooni esindaja toetas just nimelt ettepanekut tõsta üksikvanema toetus kahekordseks. Riigikogu sotsiaalkomisjoni muudatusettepanekuna jõuab see, ma loodan, kolmapäeval siia suurde saali. Jah, me teame, et Reformierakond on otsustanud parlamendi tööd obstruktsiooni saatel pidurdada, aga ma siiski olen optimistlik, et ka nendele tuleb ükskord mõistus pähe ja me kolmapäevasel istungil jõuame ka sisuliste muudatusettepanekute juurde.

Teie eelnõust on puudu see, et lasterikkaid peresid te ei ole kuidagi au sisse tõstnud. Ma arvan, et oluline on tõsta lasterikaste perede toetust. Lastega peredel, kus lapsi kasvab kolm kuni kuus, võiks see toetus olla tõstetud 300 eurolt 700 eurole. Kui peres kasvab seitse või enam last, võiks see toetus olla 900 eurot. Kõige olulisem selle kolmapäeval saali tuleva eelnõu puhul on see, et täna perehüvitiste puhul, kui kolmas laps saab täisealiseks, kukub ta sellest süsteemist välja ja kohe kaotab pere õiguse saada lasterikka pere hüvitist, aga meie, nüüdseks kolme fraktsiooni – Keskerakonna, Isamaa ja EKRE – soov on see, et see süsteem toimiks sujuvamalt ehk iga lapse täiskasvanuks saamise puhul vähendataks toetust ühe kolmandiku võrra.

Ma palun kolm minutit veel aega.

16:26 Esimees Jüri Ratas

Palun, lisaaeg!

16:26 Tõnis Mölder

Mul on midagi veel Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale öelda. Et ühe kolmandiku võrra [väheneb] ehk see süsteem on oluliselt sujuvam ja parem.

Nüüd, mis minu meelest on väga-väga põhimõtteline muutus – siin ma oleks oodanud, et kõik viis fraktsiooni, kes meil siin parlamendis on esindatud, ütlevad väga selgelt sellele eelnõule jah –, on lasterikka pere toetuse indekseerimine. Miks just nimelt lasterikka pere toetuse indekseerimine? See on sellepärast, et veel kord me tunnustame neid peresid, neid suuri peresid, kus kasvab kolm või enam last. Ja see ei oleks enam mitte mingisugune poliitiline kemplus, vaid me päriselt tuleksime neile peredele appi, sõltumata sellest, milline on meie majanduskeskkond, ja see tõus oleks igal aastal tehtud. 

Probleem, mida on kogu aeg sellele eelnõule, mis nüüd kolmapäeval siia suurde saali tuleb, ette heidetud, [on see, et] öeldakse, miks te teete seda kevadel, miks te ei tee seda sügisel, siis, kui on arutelud järgmise aasta riigieelarve üle. Head ametikaaslased, see otsus tuleb teha ära kevadel just sellepärast, et Reformierakonna juhitud ministeerium on öelnud mitu korda seda, et kui te neid otsuseid täna ära ei tee, siis seda eelnõu ei ole võimalik rakendada käesoleva aasta lõpus või järgmise aasta alguses, vaid siis lükkub see edasi kuskil poole aasta võrra. Ehk me peame andma kolmapäeval kogu selle parlamendi poolt väga selge poliitilise soovi, näitamaks üles seda, milliseks me tahame Eesti laste ja perede tulevikku muuta, milline saab olema see süsteem, et meie ametkonnad suudaksid selle tõesti 1. jaanuariks 2023 realiseerida. Ja siis oleks 1. juunil 2023 võimalik ka see "ühe kolmandiku, ühe kolmandiku, ühe kolmandiku" ehk sujuvam süsteem ellu rakendada. See päev on, ma saan aru, kõikidele teistele püha päev – ehk siis püha päev, mitte pühapäev. Aga ma tean, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond kahjuks seda päeva ei oska hinnata – see oli tõesti see päev, kui te Eestimaa pered ja lapsed reetsite.

See on lühidalt kõik. Ma veel kord palun, et see eelnõu läbiks esimese lugemise. Ja ma veel kord palun ja panen kõikidele fraktsioonidele südamele kolmapäeval siin suures saalis näidata üles riigimehelikkust, tulla appi Eestimaa lastele, Eestimaa peredele. Ja veel kord, mul on siiras palve ka peaministri erakonnale: võtke see obstruktsioon tagasi ja näidake ükski kord üles riigimehelikkust. Aitäh!

16:29 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Hea Helmen Kütt, ma näen, et teil on sõnavõtusoov [sisse lülitatud]. Ma arvan, see on vastusõnavõtu soov. Ma lihtsalt ütlen, et § 70 lõige 1 ütleb, et kui Riigikogu liikme isikut või tema sõnavõtus sisaldunud seisukohti puudutatakse mõnes teises sõnavõtus, võib istungi juhataja anda sellele Riigikogu liikmele loa vastusõnavõtuks. Ma eeldan, et te toetute ühele nendest. Kuigi ma ei tea, et teie nime mainiti. Helmen Kütt, palun!

16:29 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Kuna sotsiaalkomisjonis on ainult üks sotsiaaldemokraatide esindaja ja see olen mina, siis eelkõneleja nimelt sellele vihjas, hääletusele. Mul on tõepoolest protseduuriline, või mitte protseduuriline, vaid sisuline kommentaar ja peegeldus. Ma väga loodan, et Tõnis Mölder ei esindanud kõiki Keskerakonna saadikuid, sest ma olen kuulnud juba sellesama istungi ajal, et mõnelgi on piinlik ja nad eeldavad, et see ei olnud fraktsiooni nimel sõnavõtt.

Täpsustuseks: ilmselt hea ametikaaslane Tõnis ei tea, et juba 12. mail algatasid sotsiaaldemokraadid üksikvanema [lapse] toetuse eelnõu. Rääkimata sellest, et 22. märtsil algatati seesama eelnõu, mille kohta praegu hea ametikaaslane kõnet käis pidamas.

Mul on väga-väga kahju, et sotsiaaldemokraatide esitatud muudatusettepanekud, mis sisaldasid ka lapsetoetuse ja üksikvanema [lapse] toetuse indekseerimist, hääletati sotsiaalkomisjonis välja. Õnneks nad tulevad saali hääletama. Meil iga laps loeb, ka üks laps, kaks last peres loevad. Nende toetuste indekseerimine tagaks kindlasti selle, et vanemad saaksid kergemini hakkama, kui on satutud majanduslikesse raskustesse. Iga laps loeb! Ei sünni kolmandaid ja neljandaid lapsi, kui ei sünni esimest ja teist.

Tegelikult on see asi läinud selles mõttes väga inetuks. Poliitikat tehakse nagu näoga laste poole, aga tegelikult on hoopis teine tagamõte. Sotsiaaldemokraadid on alati toetanud lastega perede heaolu, ja mitte ainult lasterikaste, vaid ka ühe‑ ja kahelapseliste perede ja ühe vanemaga laste heaolu. Nii et oleks kena, kui see jääks protokolli. Nii ta nüüd jääb. Ja ma olen tõesti kurb, et hea ametikaaslane sellise sõnavõtuga meid ebaõiglaselt kohtles.

16:31 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 560 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks selle aasta 20. juuni kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja ka esimese päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.


2. 16:32 Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (559 SE) kolmas lugemine

16:32 Esimees Jüri Ratas

Liigume teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu 559 kolmas lugemine. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Alustame hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu 559. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:35 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 65, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu 559 seadusena vastu võetud. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


3. 16:35 Arupärimine laenuvõlglaste kohta (nr 133)

16:35 Esimees Jüri Ratas

Liigume kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Heljo Pikhofi, Indrek Saare, Helmen Küti, Jaak Juske, Lauri Läänemetsa, Ivari Padari ja Eduard Odinetsi 2. mail 2022 esitatud arupärimine laenuvõlglaste kohta. Arupärimine kannab numbrit 133, arupärimisele vastab rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Heljo Pikhofi, et seda arupärimist, mis kannab numbrit 133, avalikkusele tutvustada. Palun!

16:35 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud juhataja! Head ametikaaslased! Rahandusministeeriumi tellimusel valmis selle aasta märtsis krediidituru uuring, millest selgus, et Eestis on järjest kasvanud inimeste arv, kes on raskustes väikelaenude tagasimaksmisega. Tarbimislaenude arv on kasvanud 300 000 lepinguni 2021. aasta [juuni] lõpu seisuga. Lisaks laenumahu kasvamisele on viimase kümne aasta jooksul turule tulnud väga palju eri tüüpi kiirlaenufirmasid, kes pakuvad kõrge intressimääraga laenusid ning kelle hapuks läinud laenude osakaal on päris suur.

Makseraskustesse satuvadki ennekõike inimesed, kellel on kiirlaenufirmadest võetud mitu kõrge intressiga lühiajalist tarbimislaenu, mida ei suudeta õigeaegselt tagasi maksta. Oluline on välja tuua, et võlglaste arvu kasvatas oluliselt ka koroonaaeg, kui näiteks karmide piirangute tõttu, eriti teenindussektoris, kaotasid paljud inimesed töö ja sissetuleku. Kui me vaatame arvusid veel, siis keskmine võlasumma on 10 229 eurot ja kolmandiku võlgnike puhul jääb võla suurus vahemikku 1000–5000 eurot. Täitemenetluse võlgnike analüüsist selgus, et täitemenetluse võlgnikke on Eestis 72 297 ja täitemenetlust on alustatud 412 782 võla suhtes.

Eeltoodut kokku võttes. Meil on palju kiirlaenufirmasid, kes väljastavad kergekäeliselt lühiajalisi tarbimislaene röövellike intressimääradega ning toodavad juurde makseraskustes inimesi. Palju on segadust, mis tuleneb laenude ja võlgade sissenõudmisest. Kui finantssektori ja kohtutäiturite tegevus ning järelevalve on seadustega reguleeritud, siis näiteks inkassofirmad, kes tegelevad nii-öelda hapuks läinud võlgade sissenõudmisega, tegutsevad ilma igasuguste piirangute ja järelevalveta. Paljud kiirlaenufirmad müüvad hapuks läinud laenud inkassofirmadele, mistõttu puudub riigil ülevaade inkassofirmade kaudu sissenõutavatest võlgnevustest.

Inkassofirmad lisavad makseraskustesse sattunud isikute võlgnevustele juurde hiiglaslikke menetluskulusid ja viiviseid ning harvad pole ka olukorrad, kus nõutakse sisse aegunud või juba tasutud võlgnevusi. Taoline inkassofirmade ebaseaduslik tegevus on viinud paljud inimesed, kellel puudub võimalus oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda, võlaorjusesse. Inkassofirmade ebaseaduslik tegevus võlgade sissenõudmiseks võib viia selleni, et avalikustatud maksehäirete tõttu ei saa inimene enam taotleda pangast eluasemelaenu, rentida ehituspoest tehnikat, liisida autot või vahetada telefonioperaatorit. Hinnanguliselt võib inkassofirmade küüsis olla iga teine leibkond Eestis.

Eeltoodust lähtuvalt palume rahandusministril vastata järgmistele küsimustele. Millised on teie ettepanekud krediiditurul tegutsevate kiirlaenufirmade tegevuse korrastamiseks? Kas teie hinnangul oleks vajalik seada kiirlaenufirmadele täiendavaid reklaamipiiranguid? Millal ja kuidas kavatsete reguleerida inkassofirmade tegevust? Kas ja kuidas tuleks teie hinnangul suurendada võlanõustamisteenuse kättesaadavust? Kuidas parandada inimeste finantskirjaoskust? Aitäh!

16:40 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli arupärimisele vastamiseks rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse. Palun!

16:40 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, austatud spiiker! Head arupärijad, Riigikogu liikmed! Need küsimused, nii nagu arupärija ka viitas ja selgitas, on tõesti suuresti seotud selle peaaegu kaks ja pool kuud tagasi, varsti kolm kuud tagasi valminud hästi põhjaliku uuringuga, mille Tartu Ülikool on koostanud. Kuna lõpparuanne, mis on tõesti ligi 300 lehekülge, on sedavõrd mahukas, see sisaldab mitukümmend soovitust, siis sissejuhatavalt võin kohe öelda, et veel on pisut vara öelda detailselt, millised konkreetsed seadusemuudatused sellele uuringule tuginedes ees seisavad. Lõpparuande läbivaatamine ja selle pinnalt järelduste tegemine on meil praegu Rahandusministeeriumis käimas. Tõenäoliselt on sügis see aeg, kui saab juba tõesti detailsemalt võimalikest muudatustest rääkida.

Aga nüüd teie küsimuste juurde. Esimene küsimus oli, millised ettepanekud krediiditurul tegutsevate kiirlaenufirmade tegevuse korrastamiseks meil on. Kõigepealt tuleb muidugi öelda seda, et kõikidele tarbijakrediidi pakkujatele, ükskõik, kas tegu on pankadega või mittepankadega, kehtivad samad reeglid. Sellist eraldi terminit nagu "kiirlaenufirma" seadus praegu ei kasuta, sellist eraldi kategooriat seaduse mõttes ei ole. Kui tarbijatele krediiti väljastatakse, ükskõik, kas tegu on pankadega või mittepankadega, kõik nad peavad järgima täpselt samu norme. Kõik nad peavad järgima vastutustundliku laenamise põhimõtteid, mis tähendab, et andma tarbijatele lepingueelset teavet, hindama tarbija krediidivõimelisust ja ka muud tarbijakaitselised nõuded peavad olema täidetud. Ehk siis nendele niinimetatud mittepankadest krediidiandjatele ei tehta mingit allahindlust nende nõuete täitmise suhtes.

Kõige olulisem samm krediidituru korrastamiseks tehti 2015. aasta lõpus, kui jõustus krediidiandjate ja -vahendajate seadus. Tegelikult sellesama uuringu, millele ka teie oma arupärimises tuginete või viitate, üks eesmärk on olnud analüüsida, et nüüd, kui seitse aastat on möödas, kuidas see seadus praktikas rakendunud on.

Tuleb möönda, et kui me vaatame mittepankadest laenuandjaid, siis nende puhul on viivituses olevate laenude hulk üksjagu suurem, arvestades kogu laenuportfelli. Üks osa seletusest on seotud erineva riskiisuga. Teisalt on erinevus kindlasti seotud krediidivõimelisuse hindamisega. Praegu kehtiv seadus jätab krediidiandjale, krediidipakkujale ikkagi päris suure paindlikkuse ja lõtku, sest seaduses on sätestatud üsna üldised juhtnöörid. Iga krediidipakkuja peab ise kehtestama oma sisekorra, kuidas neid hindamise põhimõtteid täpsustatakse. Pankade puhul paistab, et neil on parem ülevaade tarbijate rahalistest kohustustest ja seetõttu on ilmselt lihtsam, mugavam ja tõenäoliselt ka odavam teha erinevalt väikelaenuandjatest põhjalikumat taustakontrolli.

Tartu Ülikooli uuring viitab sellele, et teiste riikidega võrreldes ei ole olukord Eestis väga palju erinev ega ole ka väga palju kehvem. Kui me võrdleme Eesti leibkondade võlakoormust [teiste riikide omaga], siis tegelikult näitavad andmed, et see on väiksem kui euroalal keskmiselt. Kui me võrdleme laenu ja vara suhet, suhtemediaani, siis Eesti puhul on see madalamal kui euroalal keskmiselt: kui euroalal on keskmiselt 22%, siis Eesti puhul on see 15%. Ja kui me võrdleme laenu ja sissetuleku suhtarvu, siis Eestis on see üle kolme korra madalam kui euroalal: euroalal on 72%, Eesti puhul 22%. Aga see iseenesest ei peaks kuidagi tekitama seda olukorda või andma võimalust pisendada neid probleeme, mis on. Kindlasti ei saa öelda, et meil laenuvõlglaste arv oleks kuidagi olematu või väga-väga madal. Probleem on igal juhul olemas.

Ja nagu öeldud, siis Tartu Ülikooli krediidituru uuring esitas 31 soovitust. See sisaldab nii seaduse muutmise ettepanekuid, aga ka näiteks järelevalve tugevdamist või ütleme, olemasolevate reeglistike ja piirangute mõistlikumat ja korralikku jõustamist. See sisaldab ka selliseid pehmemaid samme, nagu näiteks sissenõudmiskulude täiendav piiramine, võlanõustamisteenuse parandamine, millele ka arupärijad oma arupärimises viitavad, ja kindlasti ka rahatarkuse arendamine. Need on osa nendest soovitustest.

Kuna tegu on valdkonnaga, mis puudutab nii Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi kui ka Rahandusministeeriumi haldusala, siis kõigi nende asjasse puutuvate asutustega ja erinevate ministeeriumidega koos me olemegi nende soovituste asjakohasust läbi töötamas. Nagu ma ütlesin, tõenäoliselt on sügis see aeg, kui me kõikide osapooltega koos konkreetsete ettepanekuteni jõuame. Ma arvan, et on mõistlik esmalt väga põhjalikult analüüsida ka seda, mida saab teha olemasolevate reeglite raames ehk milliseid samme on võimalik astuda, ilma et peaks ilmtingimata seadust muutma. See puudutab Finantsinspektsiooni järelevalve tõhustamist, aga kindlasti ka finantskirjaoskuse edendamist ja finantskirjaoskuse edendamisel just nimelt võlateemadele tähelepanu pööramist.

Teine küsimus oli, kas oleks vaja kiirlaenufirmadele täiendavaid reklaamipiiranguid. Ma nüüd lähen valdkonda, mis tegelikult on otseselt teise ministeeriumi vastutusala. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sellega tegeleb ja selle eest vastutab. Vastates nende eest, ütlen, et ma tean, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on valmimas väljatöötamiskavatsus, mille eesmärk on just nimelt finantsteenuste reklaami osa ülevaatamine. Reklaamile kehtivad juba praegu päris karmid reeglid. 2015. aastast saab öelda, et tarbimiskrediidi pakkumise reklaam teles ja raadios on sisuliselt keelatud. Kus on probleem? Probleem on mõningate krediidiandjate sellised suhteliselt agressiivsed reklaamivõtted, kui näiteks otsepostituste kaudu kutsutakse juba laenu võtnud tarbijaid juurde laenama. Sellist otsepostitusega ülekoormamist võib kindlasti eriti probleemseks pidada just laenu- ja hasartmängusõltlaste puhul. Tegelikult võib sellist krediidipakkujate käitumist käsitleda ebaausa või agressiivse kauplemisvõttena, mille eest juba praegu peaks tarbijakaitseseaduse alusel meie tarbijad kaitstud olema.

Nii et taas: uute regulatsioonide kehtestamine on üks võimalus, aga igal juhul tuleb üle vaadata ka see, kuidas olemasolevaid sätteid paremini jõustada saaks. Ja jälle jõuan tagasi selleni, et tarbijate enda teadlikkust saab siin ka veel tõsta, et agressiivse ja ebaausa kauplemisvõtte korral nad teaksid, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kaudu abi saab.

Kolmas küsimus: kuidas kavatsete reguleerida inkassofirmade tegevust? Meil on lisaks nendele ettepanekutele, mis uuringust tulenevad, käsil ka Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmine, mis just nimelt inkassoteenuste pakkujate tegevust reguleerib. See tuleb üle võtta järgmise aasta lõpuks ehk 2023. aasta 29. detsembriks. Selline kuupäev. Mitte 31., vaid 29. detsembriks.

Seda eelnõu me valmistame ette jällegi koos koostööpartneritega. See puudutab nii Finantsinspektsiooni kui ka Justiitsministeeriumi, samuti turuosalisi. Võib-olla ette vaadates sellesse eelnõusse, siis liikmesriikidele on jäetud suhteliselt suur vabadus laiendada kohaldamisala ka mittepankadest krediidiandjatele väljastatud viivises ja nii-öelda toimivate laenude edasimüügile. Seaduse eelnõu praeguse kava kohaselt kehtestatakse inkassoteenuse pakkujatele ka tegevusloa saamise kohustus ja nad lähevad riikliku järelevalve alla. Ehk tõenäoliselt saab selleks järelevalveasutuseks Finantsinspektsioon, aga siin ma ütlen, et tõenäoliselt, sest see eelnõu on alles väljatöötamise faasis. Lisaks on kavas sätestada selles eelnõus ka tarbijakaitsealased normid. Taas, krediidihaldaja peab andma laenusaajale väga selget ja mitteeksitavat teavet. See on lihtsalt üks näide.

Neljas küsimus: kas ja kuidas tuleks suurendada võlanõustamisteenuse kättesaadavust? Nüüd lähen Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalast Sotsiaalministeeriumi haldusalasse, sest võlanõustamine on eelkõige Sotsiaalministeeriumi vastutada. Aga me oleme tõesti vähemalt üle aasta teinud Sotsiaalministeeriumiga päris tihedat koostööd sel teemal. Võlanõustamisteenuse pakkumise eest vastutavad praegu omavalitsused. Sotsiaalministeeriumi andmed ütlevad, et eelmisel aastal osutati seda teenust omavalitsuste kaudu 2273 inimesele. Aga kui me vaatame, kui paljudes omavalitsustes seda üldse pakutakse, siis eelmisel aastal sai seda teenust ainult 56 omavalitsuses ehk siis üle 20 omavalitsuse ei paku võlanõustamisteenust. Praegu on meil põhjust arvata, et teenuse kvaliteet on suhteliselt hüplik, ei ole kõikides omavalitsustes sugugi ühtlane. Võlanõustajad on oma taustalt kindlasti väga erinevate teadmistega. Selle aasta maist ehk väga värskelt, natuke pealt kuu aja, on kehtinud uued nõuded võlanõustajatele. Nii võlanõustajate koolituskava kui ka kutsestandardit on uuendatud ja ehk aitab see kaasa ka sellesama teenuse kvaliteeditaseme ühtlustamisele.

Sotsiaalministeeriumi algatusel on eraldi koos käinud rakukene või töörühm, mis on näiteks seadnud eesmärgiks kaardistada võlgniku teekaart ehk kaardistada, milliseid teenuseid millises etapis inimesele pakutakse. Ka meie oleme Rahandusministeeriumi poolelt sinna panustanud, ja ka Finantsinspektsioon, kes on oma uue strateegia valmis saanud. Sellesama uue strateegia üks sihtrühmadest on võlanõustajad, kellele selle aasta sügisest kaks korda aastas hakatakse regulaarselt seminaride ja koolituste näol tuge andma.

Ja viimane küsimus: kuidas parandada inimeste finantskirjaoskust? Rahatarkuse strateegia kiideti heaks eelmisel aastal. Rahatarkuse strateegia uus versioon, mis kehtib kuni aastani 2030. Esimeses etapis on selle strateegia fookuses tõepoolest noored, et võimalikult varakult teha nii palju kui võimalik, et vältida neid probleeme, kuhu väiksema või nõrgema rahatarkusega inimesed võivad hilisemas vanuses sattuda. Rahatarkuse koordineerimine on Rahandusministeeriumis üks väga olulisi asju, millele me tähelepanu pöörame. Kaks inimest on sellele pühendunud ja nemad käivad rahatarkust jagamas ka täiskasvanutele, mitte ainult koolides. Nii et kasutan võimalust ja ütlen, et kõigil, kes tunnevad, et nad rahatarkuses võiksid tarkust juurde saada, tasub sinna pöörduda. Hea meelega seda nõu ja tarkust jagatakse. Aitäh! 

16:54 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, aitäh! Teile on ka küsimusi. Raimond Kaljulaid, palun!

16:55 Raimond Kaljulaid

Aitäh! Ma küsin teemal, mis on küll otseselt seotud, aga puudutab veidi teisi laene, kodulaene. Meil siin oli just hiljuti ka Eesti Panga presidendi ettekanne, kus ta samuti möönis, et tõenäoliselt ootab ees intressimäärade tõus. Sellega seoses pered, kes on võtnud kodulaenu, eriti võib-olla paljulapselised pered, kellel on suuremat kodu vaja, rohkem ruutmeetreid, vähemalt mingi osa neist satub laenude teenindamisel mõnevõrra raskustesse või peab olulisel määral selleks muid kulutusi vähendama. Mu küsimus on see. Esiteks, kas te ka näete seda riski, et pered satuvad raskustesse, ja [teiseks,] kas sellises olukorras ei võiks olla abi näiteks perehüvitiste suurendamisest sellise meetmena, mis aitaks peredel muu hulgas ka kõrgemate kodukulude ja intressimääradega paremini toime tulla?

16:55 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Kui rääkida üldse maksehäiretega inimestest, siis vaatasin, et viimased andmed, mis ma kätte sain, ütlesid, et meil on maksehäiretega võlgnikke Eestis 101 000. See ei puuduta ainult eluasemelaene, vaid see on kõik sellised inimesed kokku. Ma vabandan, kui ma kordan seda, võib-olla ma ütlesin seda vastuses viitena, aga kui me vaatame näiteks võlanõustamisteenuse kasutajaid, siis neid on olnud erinevatel aastatel, viimastel aastatel kokku 144 000. See on päris suur arv. See näitab, et inimesi, kes võlanõustamise puhul tõenäoliselt proovivad vältida suuremate probleemide kuhjumist, on päris palju, ja inimesed teadvustavad seda kaunis olulise murena. See on iseenesest kindlasti hea, et nad nõustaja poole pöörduvad, sest siis on suurem tõenäosus, et nad tuge ja abi ka saavad.

Ma arvan, et selliste konkreetsete rahaliste leevenduste pakkumisega on kindlasti kõige olulisem leida üles need sihtrühmad, kellel seda kõige rohkem vaja on. Mul ei ole praegu neid andmeid ees, et ma riskiksin jooksu pealt öelda, kas ja milline sihtrühm kõige suuremas riskis on. Kas see on seotud kuidagi laste arvuga peres? Ma ei ole lõpuni kindel. Aga kindlasti igasugune täiendav rahaline tugi leevendab nende inimeste olukorda, kes  oleksid muidu raskes olukorras. Nii et eks see tuleb detailsemalt lahti võtta ja vaadata, kus seda tuge kõige rohkem vaja on. Jällegi, muidugi oleks kena, kui meil õnnestuks neid probleeme varakult ära hoida, mitte hakata leevendama, vaid üldse vältida seda muret ja olukorda, kus inimesed laenuga raskustesse satuvad.

16:57 Esimees Jüri Ratas

Heljo Pikhof, palun!

16:58 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud minister! Sellele samale uuringule, millest teie räägite, on sotsiaaldemokraatide arupärimine üles ehitatud. Selles uuringus öeldakse, et krediidituru uuringu järgi on enam kui kolmandikul võlglastest üks võlg, kuid sama suur on ka nende võlgnike osakaal, kellel on viis või rohkem võlga. Keskmiselt on ühel võlgnikul 5,2 võlga ja keskmine võlasumma 10 229 eurot. Kui pangast [tahta] laenu võtta, siis uuritakse hoolega, kas on võlgasid, mis on kinnisvaraolukord ja nii edasi. Aga nüüd kiirlaenufirmad. Kuidas nendega on? Kas ühte maja antakse erinevatele kiirlaenufirmadele kümme korda tagatiseks või kuidas see olukord täpsemini on? Palun valgustage, kui te teate.

16:58 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Nagu ma sissejuhatuses ütlesin, on ka praegu kohustus seda vastutustundlikkuse põhimõtet, ükskõik, milline see krediidiandja on, jälgida. Aga tõsi on, et ka seaduse tasemel on otsustamisvabadus jäetud ikkagi päris suureks. Meil ei ole seaduse tasemel konkreetseid piire, millest lähtuma peab. See tähendab, et kui me räägime vastutustundlikkuse põhimõttest, siis seda rakendatakse väga suures vahemikus. Kui me räägime näiteks tarbimislaenust, siis on neid turuosalisi, kes ise jälgivad ja on iseendale seadnud piiri, et tarbimislaenu kohustused ei tohi ületada 30% sissetulekust. Aga on ka neid, kes ütlevad, et see piir on 80%. Ehk siis nad annavad täiendavat tarbimislaenu ka juhul, kui inimesel on [sissetulek] juba 70% või 75% [ulatuses] tagasimaksetega seotud. Nii et see lõtk on päris suur praegu. Üks probleem, millele selles samas uuringus viidatakse, on just nimelt sellega seotud.

Kui siin uuringu aluseks olnud intervjuudega tutvuda, siis üks ettepanek, mis siin esitatud on, [on see,] et tuleks seada sisuliselt piirmäärad, mis panevad paika maksimummäära, kui palju inimese sissetulekust võiks maksimaalselt minna tarbimislaenude tagasimaksele. Võrdluseks tuletan meelde, et eluasemelaenude puhul on sarnane piirmäär kehtestatud. See on kehtestatud Eesti Panga presidendi määrusega, mis ütleb, et 50% on  meil laenumaksete piirmäär, ja see kehtib 2015. aasta märtsist.

Tõsi, selle sama uuringu soovitustes uuringu tegijad ütlevad, et konkreetset piirmäärade kehtestamist õigusaktides uuringu meeskond ei toeta. Selles uuringus on leitud, et sel võiks olla turgu pärssiv toime. Uuringu tegijad ütlevad veel, et on keeruline kehtestada ühtset reeglit, mis sobiks igas olukorras. Aga eks see on üks nendest näidetest, mida tuleb seda uuringut analüüsides meil läbi analüüsida ja läbi mõelda. Tõesti, selle lõtku puhul, millele ma viitasin, kui see on 30–80%, on see väga suur vahemik. Kui tegu on perega, kus 80% sissetulekust läheb tarbimislaenu tagasimakseks, siis see kõlab küll selliselt, et on ilmselt ainult aja küsimus, kui probleemid tekivad. Nii et oleme teadvustanud, et seal on mure ja probleem. Kuidas seda kõige otstarbekam lahendada on, selle kallal praegu töö käib.

17:02 Aseesimees Martin Helme

Ivari Padar, palun!

17:02 Ivari Padar

Aitäh! Lugupeetud proua minister! Ma olen ise olnud selline kõrvalaitaja ühel protsessil, kus inimene sattus olukorda, kus temast sõltumatult sai temast laenuohver, ja käinud selle kadalipu tema  kõrval läbi, mis oli ilgelt keeruline. See oli niimoodi, et Riigikogu liige pidi minema Politseiameti peadirektori ja õiguskantsleri juurde välja. Aga sellel õnnetul inimesel korter jäi alles.

Ja mida ma selles protsessis nägin? Nägin seda, et mingites olukordades on riigis niimoodi, et käsi ei tea, mis jalg teeb. Ehk kui praegusel juhul on niimoodi, et see uuring on tehtud ja uuringu analüüsid tulevad sügisel, siis ma näen, et on üks asi: kogu selles valdkonnas peab olema keegi selgelt juhtiv või vastutav pool, sest ministeeriume on mitu (Juhataja helistab kella.), lisaks sellele veel kohalikud omavalitsused. Keegi peab selles olukorras võtma sellise juhtiva rolli ...

17:03 Ivari Padar

... et nende asjadega toime tulla, et need asjad oleks lihtsamad.

17:03 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Ma arvan, et iseenesest hea, et sellisel inimesel oli parlamendiliige, kelle poole pöörduda, ja et see olukord lahenes. Aga loomulikult see ei peaks olema nii, et inimene jääb jänni olukorra lahendamisega ja seda tüüpi abi vajab. See peaks olema inimese jaoks oluliselt lihtsamalt lahendatav.

Aga tegelikult selles samas küsimuses, mida te küsisite, on juba mitu erinevat poolt. Üks asi on puhas järelevalve pool, mis puudutab krediidiandjaid, teine asi on konkreetse juhtumi puhul nõustamine, et kui juba on probleem käes, siis kuidas sellest olukorrast välja saab ja milliseid samme teha, et kõige keerulisemaid arenguid ära hoida, millele te ka ise viitasite. Aga üldiselt ma olen sama meelt, et alati on selliste teemade puhul, kus osapooli on väga palju, kõige loogilisem ja lihtsam leida ja paika panna üks vastutaja, kes on koordineerija, et vältida seda, kus inimesi lõputult jooksutatakse ühest asutusest teise. On üks koordineerija, kes kogu seda protsessi haldab ja selle eest vastutab. Nii et ma olen sellega nõus.

17:05 Aseesimees Martin Helme

Helmen Kütt, palun!

17:05 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud rahandusminister! Te tõite välja väga huvitavalt selle statistika, kus kohalik omavalitsus, 20 omavalitsust tõenäoliselt või mingi selline arv, seda teenust ei paku, ülejäänutes ta on. Samas on teada, et võlglased väga tihti häbenevad kohalikku omavalitsusse pöörduda, neil on häbi, et nad on sellisesse olukorda sattunud.

Ma küsin riigi pakutava tasuta õigusabi kohta. Selle mahtu on vähendatud. Siiski on olemas võimalus Justiitsministeeriumi poole pöörduda ja vahepeal olid ka erinevate projektidega õigusbürood, kes [selleks] taotlesid raha, sellist teenust pakkusid, aga seda järjest-järjest vähendatakse. See on probleem, sellepärast et selles võitluses on kindlasti inimene nõrgem. Ja ma ei arva, et kõik 101 Riigikogu liiget peaksid võtma endale selle rolli, et igaüks neist kedagi esindab, käib õiguskantsleri juures. Selge see, et me teeme seda, kui keegi pöördub, aga see ei ole mõistlik, sest kõigil ei ole sellist niinimetatud oma Riigikogu liiget.

17:06 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! No mis ma siin muud ütlen, kui et jah, see nii on, nagu te kirjeldate. Muidugi ei ole igaühel mõistlik või ei peaks see niimoodi käima, et tuge saab või abi saab ja probleemile lahenduse saab ainult selle kaudu, et parlamendiliikme poole peab pöörduma. See peaks olema oluliselt lihtsam, nagu ma ka enne ütlesin. Aga mul ei ole praegu kaasas neid õigusteenuse mahte, kuidas see aastate kaupa [on olnud] ja kui palju konkreetselt sel aastal näiteks riigi pakutavale tasuta õigusteenusele meil ette nähtud on. Ma ei riski peast hakata seda numbrit nimetama praegu. Küll aga ma selle toon eraldi välja, et võlanõustamisteenus muidugi on hästi spetsiifiline ja seetõttu kindlasti see võimalus konkreetselt võlanõustamisteenust kasutada lisaks tasuta õigusabile on oluline.

Aga jah see, millele te oma küsimuse alguses viitasite, tuuakse krediidituru uuringus välja, et selline puhtalt inimfaktor mängib oma rolli – inimesed ei taha ja ei julge tunnistada, et nad on raskustes. Tõenäoliselt omavalitsustes võib see barjäär olla veel kõrgem, sest kohas, kus kõik tunnevad kõiki, on olukordi, kus hätta sattumise tunnistamine nõuab väga suurt mehisust ja võib olla inimlikult keeruline. Nii et selles mõttes ei saa see ilmselt olla ainus viis abi ja nõu saamiseks. Aga ma arvan, et need kaks asja jällegi peaksid loogiliselt võttes koos toimima: tasuta õigusteenus, aga pidades silmas, et spetsiifiliselt võlanõustamisteenus ka säiliks ja oleks kättesaadav.

17:08 Aseesimees Martin Helme

Indrek Saar, palun!

17:08 Indrek Saar

Aitäh! Ma saan aru, et suuremat sorti uuring on käimas. Ja on täiesti loomulik, et minister vastab, et ootame tulemused ära, analüüsime ja vaatame, mida me konkreetselt tegema hakkame ja teha saame. Aga mul on selline küsimus. Mis on teie isiklik seisukoht? Me oleme ju näinud läbi aastate, et kiirlaenufirmad paratamatult kipuvad olema liiakasuvõtjad, kui nüüd lihtsas keeles seda väljendada, ehk intressid, mida seal küsitakse, on ebamõistlikult kõrged. Sellele on see äri tihtipeale rajatud. Kasutatakse ära inimese teadmatust ja nõrkust, peibutatakse teda niimoodi ajutiselt oma muresid lahendama ja sellega tekitatakse veel sügavam ja suurem probleem, mida me siin just oleme tõdenud kõikide nende näitajate pealt. Kas sellises olukorras üleüldse on põhjendatud, et selliseid teenuseid avalikult reklaamitakse? Kas selline reklaam teie arvates üleüldse peaks olemas olema?

17:09 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Uuring on valmis. Uuringut me praegu töötame läbi, see tõesti valmis umbes kolm kuud tagasi, nii et väga värskelt. Reklaamiga on nii, et sisuliselt reklaamimise võimalus on praegu säilinud internetis. Kui me räägime telest ja raadiost, siis teles ja raadios tarbimiskrediidi reklaami sisuliselt ei ole võimalik teha, see on sisuliselt keelatud. Tol korral, kui uusi reegleid paika pandi, siis, kui ma nüüd õigesti mäletan, see argumentatsioon oli seotud sellega, et tarbijad üldiselt ise on ikkagi suutelised [otsustama] ja oskavad internetis informatsiooni otsida, ja kui internetis see võimalus säilib, siis on tõenäolisem ka, et nad erinevaid reklaame kasutades saavad teha informeeritud otsuse. Kardeti, et kui igasugune reklaam ära keelata, kaasa arvatud internetis, siis tekiks olukord, kus ka soodsamate tingimuste kohta ei saa inimesed lihtsalt infot kätte. See oli see põhjendus.

Nüüd, kas tuleks ka internetis igasugune tarbimiskrediidi reklaam päris ära keelustada? Ma oleksin ettevaatlik sellele nii konkreetse hinnangu andmisega. Nagu ma sissejuhatuses või küsimusele vastates ütlesin, siis probleem on tõesti sellised agressiivsed reklaamivõtted, ja need peaks olema praegu kehtiva tarbijakaitseseadusega juba vastuolus. See on probleem ja ma arvan, et sellega tuleb kindlasti tegeleda. Kas igasuguse reklaami ärakeelamine alati tulemuse toob? Natuke kahtlen. Aga eks tuleb rahulikult erinevad argumendid läbi kaaluda ja arutada.

17:11 Aseesimees Martin Helme

Riina Sikkut, palun!

17:11 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Eelmine nädal oli meil selline õnnelik nädal, sest nii Eesti Pank kui ka Finantsinspektsioon käisid oma aastaaruandeid tutvustamas. Neilt sai ka küsida, kuidas kõrge inflatsiooni tingimustes inimesi, kes proovivad oma kuuarvetega kuidagi toime tulla ja võtavad selleks tarbeks tarbimiskrediiti või mõnda kiirlaenu, saaks paremini kaitsta, mis on need viisid. Finantsinspektsiooni juht ilusti kirjeldas nii positiivset krediidiregistrit, kõrgemate trahvide võimaldamist neile, finantsombudsmani ametikoha loomist. Tegelikult neid viise, kuidas sekkuda lisaks reklaamile, on veel. Milline on Rahandusministeeriumi seisukoht näiteks nii kõrgemate trahvimäärade, finantsombudsmani kui ka selle positiivse krediidiregistri loomise kohta?

17:12 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Positiivne on Rahandusministeeriumi vaade üldiselt. Positiivse krediidiregistri puhul on olnud pikk arutelu selle üle kõigepealt, kas tegu saab olema nii‑öelda formaalse registriga, eraldiseisva sisuliselt andmebaasiga, kuhu krediidiandjad peavad andmeid sisestama, andmeid kandma, või on tegu sisuliselt andmevahetusega krediidiandjate vahel. Ma arvan, et see viimane kindlasti oleks oluliselt mõistlikum ja lihtsam. No seal on veel palju nüansse, mille üle on vaidlus olnud.

Loogiliselt võttes peaks olema tegu sellise andmevahetusega, kus saab andmeid vahetada inimese teadmisel ja tema nõusolekul. Kuidas seda nõusolekut kõige operatiivsem [hankida oleks], kuidas seda üldse võimalik koguda oleks, kas ja kes kogu seda korralduslikku poolt [haldaks]? Jällegi, nagu küsis kolleeg Ivari Padar, kes on see, kes vastutab lõpuks, eks ole. Nii et need on need detailid, mis on vajanud veel paikapanekut ja läbirääkimist. Aga üldiselt see, et taoline andmevahetus aitaks kaasa just nimelt väga ekstreemsete ja hullude olukordade [ära hoidmisele], ma arvan, et selles osas on üldiselt kõigil ikkagi üksmeel. Nii et jaa, sellele me vaatame positiivselt.

17:14 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Sellisel juhul oleme päevakorrapunkti ammendanud.


4. 17:14 Arupärimine kutseõppe rahastamise kohta (nr 135)

17:14 Aseesimees Martin Helme

Saame minna järgmise päevakorrapunkti juurde. Selleks on Riigikogu liikmete Eduard Odinetsi, Jaak Juske, Lauri Läänemetsa, Heljo Pikhofi ja Riina Sikkuti 4. mail esitatud arupärimine kutseõppe rahastamise kohta, arupärimine number 135. Arupärijate esindajana tutvustab seda Riigikogu liige Jaak Juske. Palun!

17:14 Jaak Juske

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Hea haridusrahvas! Me oleme siin Riigikogu saalis viimasel ajal rääkinud rahastamismuredest väga mitmetes meie haridusvaldkondades. Nüüd on väga tõsine rahastamiskriis tabanud ka meie kutseõppeasutusi. Sellest kirjutab lähemalt ja pikemalt ajaleht Äripäev oma 28. aprilli numbris. Tsiteerin: ""Ausalt öeldes me täna veel ei tea, kuidas me aasta lõpuks nulli tuleme," ütles Võrumaa kutsehariduskeskuse direktor Eveli Kuklane eelarve kohta. Nad pole paraku sugugi ainuke kutsekool, kes energiahindade tõusu tõttu igati kokku hoiab ja suuri kulutusi edasi lükkab. Kuklane rääkis, et energiahindade tõus ja seadusejärgne palgatõus on oluliselt mõjutanud kooli toimetulekut. Tõusid ju nii miinimumpalgad kui ka õpetajate töötasu. Kuigi palgatõus sai eelarvesse planeeritud, siis ei suurenenud direktori sõnul eelarve number varasema aastaga võrreldes." Sarnaseid näiteid võib tuua väga mitmetest Eesti kutseõppeasutustest.

Lähtuvalt meie kutsekoolide muredest ongi sotsiaaldemokraadid esitanud proua haridus‑ ja teadusminister Kersnale kokku kuus küsimust, mis puudutavad kutseõppeasutuste rahastamist. Me tunneme huvi, milline on täna kutseõppeasutuste õpetajate keskmine palk ja kui palju see viimase aasta jooksul tõusnud on. Milline on kutsekooliõpetajate palga prognoos lähiaastateks? Kui palju on energiahinna tõus suurendanud majanduskulu kutseõppeasutustes? Kuidas valitsus plaanib neid erakorralisi täiendavaid kulutusi koolidele hüvitada? Ja kuidas kõnealune eelarve puudujääk mõjutab kutseõppeasutuste ja seal antava hariduse kvaliteeti? Palume vastuseid. Aitäh!

17:17 Aseesimees Martin Helme

Ja nüüd vastab haridus‑ ja teadusminister Liina Kersna. Palun!

17:17 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Austatud Riigikogu aseesimees! Head arupärijad! Hea Riigikogu liige! Ma tänan selle arupärimise eest. Kutseharidus valdkonnana on haridusvaldkonna sees saanud tänamatult vähe tähelepanu. Olles nüüd pea poolteist aastat selles ametis olnud, olen sellesse teemasse rohkem süvenenud, käinud väga mitmetes kutsehariduskeskustes ja püüdnud endale ka pilti selgeks saada, milline see tulevikuvisioon meil võiks olla. Aga võib-olla jõuame nendel teemadel ka pärast konkreetsetele küsimustele vastamist arutada. Igal juhul aitäh selle eest!

Nii, aga läheme küsimuste juurde. [Esimene] küsimus: "Milline on kutseõppeasutuste õpetajate keskmine palk ja palju see viimase aasta jooksul tõusnud on?" Kutseõppeasutuste õpetajate täisametikoha keskmine brutopalk kuus oli 2020. aastal 1593 eurot ning 2021. aastal 1596 eurot. Kasv oli 0,2%. Tuletan meelde, et see oli aasta, kui valitsus otsustas õpetajate palga alammäära mitte tõsta ja see kajastus väga selgelt ka kutsekoolide õpetajate palgas. Aastal 2022 oli kutseõppeasutustes keskmine palk 1653 eurot. Kui me vaatame veel kaugemale ajas tagasi, siis näiteks aastal 2017 oli riigi kutseõppeasutustes keskmine palk 1300 eurot, ja nüüd, 2022. aastal 1653 eurot.

[Teine küsimus:] "Milliseks kujuneb praeguste prognooside kohaselt kutseõppeasutuste õpetajate keskmine palk järgmisel eelarveaastal?" 17. mail toimusid meil esimesed õpetajate palga alammäära läbirääkimised haridustöötajate liidu ja linnade-valdade liidu osalusel. Seal ma tutvustasin ministeeriumi plaane, kuidas me läheme riigi eelarvestrateegia ja järgmise aasta riigieelarve läbirääkimistele. 1. juuniks pidime me oma soovid Rahandusministeeriumile edastama. Haridus- ja Teadusministeerium läheb ettepanekuga riigi eelarvestrateegias kokku leppida samm, kuidas me jõuame 120%-ni riigi keskmisest palgast aastaks 2025, seda vähemalt selleks ajaks, ja see tähendab nii miinimumpalga kasvu kui ka õpetajate diferentseerimise fondi kasvu. Teatavasti on see praegu 17,1%. Lähen taotlema, et see tõstetaks tagasi 20%-le, nagu see oli varasematel aegadel. Eelmine valitsus otsustas ühel aastal õpetajate miinimumpalka tõsta õpetajate diferentseerimise fondi arvel, raha tõsteti ühest riigieelarvetaskust teise. Aga oluline on, et koolijuhtidel oleks paindlikkust õpetajate palkade diferentseerimisel, ja see fond seda annab. Nii et ma väga loodan, et aastal 2025 me saame öelda, et õpetaja keskmine palk on 120% riigi keskmisest ehk 1892 eurot.

Kolmas küsimus: "Kui suures ulatuses on viimase aasta jooksul suurenenud keskmiselt kutseõppeasutuste majanduskulud?" Tõesti, need majanduskulud on märkimisväärselt suurenenud. Kutseõppeasutuste 2020. aasta kõikide rahastamisallikate tegelikud majanduskulud olid kokku 24,1 miljonit eurot ja 2021. aastal oli sama kulu 27,3 miljonit eurot. Need summad ei sisalda käibemaksu.

Neljas küsimus: "Kuidas ja mis ulatuses plaanib valitsus kompenseerida energiahindade tõusu kutseõppeasutustele?" Me oleme Rahandusministeeriumi ettepanekul kaardistanud ära haridusvaldkonna lisakulud, mis on tulnud suurenenud energiahinna kuludest. Kutseõppeasutuste 2021. aasta kütte- ja elektrikulud kokku kasvasid võrreldes 2020. aastaga circa 54%, mis on 1,7 miljonit eurot. Haridusvaldkonna vajadus kulude tõusu kompenseerimiseks aastatel 2023–2026 on 2,75 miljonit eurot aastas. See on iga aasta peale. Riigieelarve aruteludes me pidime prioriseerima erinevaid valdkonna taotlusi. Nagu te kindlasti teate, kõrghariduse rahastamine on üks meie prioriteete, siis õpetajate palk ja ka kutsehariduse tulemusrahastuse rakendamine. Need on need kolm asja, millele me riigieelarve aruteludel taotleme lisaraha, lisaks õppevahendite [hulga] suurendamisele. Minu meelest kõiki neid energiakuluga seonduvaid kallinemisi me peaksime riigis vaatama ühiselt, mitte nii, et iga valdkond taotleb seda eraldi. Seal me peaksime tõenäoliselt kokku leppima, kuidas riigieelarves kokku leppida see, kuidas kompenseeritakse kõrgemad hinnad. Nii et ma oma kirjas Rahandusministeeriumile ka kirjeldasin, millised need vajadused on, millised need puudujäägid on. Loodetavasti leiame eelarve arutelude käigus ka lahendused.

Viies küsimus: "Kui täna on kutseõppeasutuste juhtidel valik, kas tõsta oma töötajate palkasid või katta suurenenud majanduskulud, siis kumba soovitate Teie neil eelistada?" Kindlasti peab tõstma õpetajate palka, see ei ole üldse küsimus. Kui majanduskulud on suurenenud, siis enamik kutseõppeasutusi, välja arvatud kaks, on riigi pidada, riigikoolid, ja moel või teisel riik aitab nende kulud katta. Ühtegi kooli kindlasti lõplikult hätta ei jäeta. Me leiame need vahendid, et koolidele appi tulla. Ma väga loodan, et pikemas perspektiivis ka tulemusrahastuse rakendamine, kui me selleks lisarahastust saame, 6 miljonit eurot, aitab ka kutsekoolidel paremini hakkama saada.

Ja kuues küsimus: "Kuidas mõjutab eelarve puudujääk kutseõppeasutustes antava hariduse kvaliteeti?" Kindlasti, kui need puudujäägid on suured, siis see mõjutab ka õppekvaliteeti. Siin võib tuua paralleeli ka kõrgharidusega – kui valdkond on pikka aega olnud alarahastatud, siis loomulikult see ühel või teisel moel hakkab väljenduma ka hariduse kvaliteedis. Aga kui me võrdleme näiteks kulu riigigümnaasiumis ja kutseõppeasutustes, siis kutseõppeasutustes pearaha hind on suurem, sellepärast et ka õpe on praktilisem, ja võib isegi öelda, et mitmekesisem mingis mõttes, selle tõttu pearaha on suurem, aga ideaalist on ta ikkagi väiksem. Öeldakse, et kutseõppeasutuse hind võiks olla 1,5 [korda suurem] üldhariduse pearaha hinnast. Täna meil sellist vahekorda ei ole. Erinevus on väiksem.

Igal juhul, kui me kutsehariduses põhimõttelisi muudatusi ei tee, ei vaata ümber kutsehariduse toimemehhanisme, siis samamoodi jätkates ja lisaraha mitte saades hakkab kindlasti kutsehariduse kvaliteet langema. Aga teen endast oleneva selleks, et seda ei juhtuks, ja väga loodan, et me saame lõpuks ometi rakendada tulemusrahastust kutsehariduse rahastamisel, mis on muuseas juba aastaid seaduses ette nähtud kutsekoolide rahastamise vorm, aga mida mitte kunagi ei ole rakendatud. Minu meelest on see lausa piinlik, et me ei ole seda teinud. Püüame seekord paremini. Aitäh teile!

17:26 Aseesimees Martin Helme

Ja nüüd küsimused. Ivari Padar, palun!

17:26 Ivari Padar

Aitäh! Lugupeetud proua minister! Kui üldhariduskoolides ja gümnaasiumides on jätkuv teema see, mis puudutab eripedagooge, abiõpetajaid, haridusliku erivajaduse probleemide lahendamist, siis kuivõrd see on probleem kutsehariduses ja kuivõrd on see praegusel juhul kutsehariduses mingi lahenduse leidnud?

17:26 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest! See on väga suur probleem, sellepärast et kutseharidusse jõuab väga palju erineva haridusliku erivajadusega lapsi ja need on lapsed, kes vajavad suuresti individuaalsemat lähenemist. Eelmise nädala lõpus olin Räpina Aianduskoolis ja rääkisin seal koolijuhi ja õpetajatega. Ka nemad ütlesid, et nad enamasti kasutavadki personaalseid õpiteid iga lapse puhul selleks, et ta jõuaks kooli lõpetamiseni, et ta saaks oma tunnistuse kätte. Seal on väga personaalne lähenemine.

Arvestades ressursipuudust, mis meil haridusvaldkonnas on, peame me kriitiliselt üle vaatama, kas see ressurss, mis meil on, on ka efektiivselt kasutatud. Me peame endale tunnistama, et tänane kutseharidus ei ole see kutseharidus, mis ta kümme aastat tagasi meil oli. Täna on kutsehariduskeskustes kaks kolmandikku õppijatest täiskasvanud. Nad ei käi iga päev kutsekoolis, vaid nad käivad [koolis] perioodõppe või täiendkoolituse [vormis]. Kaks kolmandikku on täiskasvanud ja üks kolmandik on need lapsed ja noored, kes on tulnud kas pärast gümnaasiumihariduse saamist või pärast üheksandat klassi.

Kui ma nendes kutseõppeasutustes käin, siis enamasti ma näen, et meil on suured, uhked, kaasaegsed ruumid, kus on kaasaegne tehnoloogia, robootikavõimalused, programmeerimise õppimise võimalused, laborid, keevitamistsehhid. Kõik on olemas, aga mida ei ole, on inimesed. Minu meelest, nii nagu meil ka hariduse arengukava ütleb, me peaksime tegema samme selles suunas, et kutseharidus ja üldharidus omavahel suuremat koostööd teeksid.

Valgamaa Kutseõppekeskuses käies kuulsin, et Valgamaa Kutseõppekeskuse juht on teinud kohalikele põhikoolidele ettepaneku: tulge meie majja ja viige siin läbi tööõpetust, või me viime läbi teie tööõpetust. Nende võimalused tööõpetuse mitmekülgseks läbiviimiseks on oluliselt suuremad kui üldhariduskoolides. Aga seda ei ole tehtud. Või Sillamäel, samamoodi. Sillamäel ma tegin lausa ettepaneku, et kuna koolimaja on uhke, kaasaegne, suur ja mahutaks suurusjärgus 700 last, siis me võiksime sellesse Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse [Sillamäe] õppekohta tuua nii gümnaasiumi kui ka progümnaasiumi. Kõik lapsed mahuksid sinna ära, saaksid mitmekesist haridust ja juba põhikooli lõpuastmes suuremaid valikuid.

Tulles tagasi teie küsimuse juurde, siis jah, ressursipuudus on. Neil kindlasti ei ole piisavalt eripedagooge ja teisi tugispetsialiste, aga neid ei tule ka kusagilt massiliselt juurde. Me peame arvestama sellega, et neid ongi vähe ja seetõttu nende teenuseid oleks vaja efektiivsemalt kasutada.

17:30 Aseesimees Martin Helme

Jaak Juske, palun! 

17:30 Jaak Juske

Aitäh, austatud eesistuja! Hea proua minister! Mul on kaks küsimust. On rõõm kuulda, et valitsus plaanib järgmisel aastal eraldada koolidele, nende seas ka kutsekoolide, lisaraha majanduskulude ja kõrgete küttekulude katmiseks. Aga nendel koolidel on juba eelmisest kütteperioodist suured võlad. Kuidas seda olemasolevat miinust plaanib valitsus aidata koolidel kinni maksta? See on üks küsimus.

Ja tore on see, et on pandud lõpuks eesmärk, et aastal 2025 peaks olema õpetajate keskmine palk 120% riigi keskmisest. Aga kui palju on praeguste läbirääkimiste seisus plaan järgmisel aastal õpetajate, ka kutsekooliõpetajate palka tõsta?

17:31 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Esiteks, eks ma tõstatan selle teema valitsuse aruteludel, et saada selle aasta küttekulude kompenseerimiseks lisarahastust. Kas see rahastus tuleb või ei tule, ma ei saa praegu pead anda, aga see mure on lihtsalt nii arusaadav. Need kulud on olnud nii palju suuremad ja kahjuks meil on ikkagi olukord, kus me pidime ju haridusvaldkonnas ka üldiselt majanduskulusid kärpima. Haridusministeeriumis on see olukord, kus majanduskulude alla käivad ju reaalselt koolide majanduskulud. Me oleme koole säästnud ega ole nende kulusid kärpima läinud, oleme igalt poolt mujalt rohkem kärpinud, aga koolide majanduskulusid me ei ole kärpinud. Ja see teeb haridusvaldkonna sisemisi reserve arvestades keerulisemaks kohe koole aidata. Meil lihtsalt ei ole enam reserve. Rääkimata sellest, et kõik ehituskulud on nii palju kasvanud, aga me siiski ehitame praegu koole. Kõik, mis on saanud suunata kallinenud ehituse hindadeks, need me oleme sinna suunanud. Nii et ongi väga keeruline olukord.

Aga kui nüüd rääkida õpetajate palgast, siis aastaks 2023 oleme ette pannud, et õpetajate töötasu alammäär võiks tõusta 14% ehk see tõuseks 107,7%-ni riigi keskmisest. Õpetaja töötasu alammäär võiks olla 1570 eurot. Riigi keskmine palk peaks prognooside järgi olema 1749 ja kui me sellele töötasu alammäärale liidame 20% diferentseerimise fondi, siis ta peaks tulema 107,7% riigi keskmisest ehk 1884 eurot. Arvestades seda, et meil on tõesti olnud nii suur inflatsioon, see suur pingutus, mis me tegime, et eelmine aasta õpetajate palka selleks aastaks enam kui 7% tõsta, siis inflatsioon on lihtsalt nii palju ära söönud. Kindlasti tuleb palgakasvu surve nii haridusvaldkonnas kui ka teistes valdkondades väga suur ja põhjendatud.

17:33 Aseesimees Martin Helme

Riina Sikkut, palun! 

17:33 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Mina küsin teema kohta, mida te Ivari Padarile vastates juba puudutasite, ehk kutsehariduse ja teiste haridusastmete lõimimine. Kutseõppeasutuste võrk on meil infrastruktuuri mõttes korralik ja väga hea regionaalse katvusega. Millised on plaanid või viisid, kuidas soodustada üldhariduse ja kutsehariduse koostööd, aga ka [koostööd] täiskasvanuhariduses? Kui me räägime elukestvast õppest, siis see ei tähenda, et kõik inimesed peaksid Tallinnasse või Tartusse, ma ei tea, keelekursustele või digi‑ või üldoskuste arendamiseks sõitma. Seda oleks ju võimalik samamoodi mugavamalt kodu lähedal korraldada. Mis need praegused plaanid on selles suhtes?

17:34 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Täiskasvanud õppijad käivadki üle Eesti erinevates kutsehariduskeskustes õppimas. Kui ma käisin Hiiumaal, siis Hiiumaa ametikoolis kohalikke praktiliselt ei olegi, ongi ainult need õppijad, kes on tulnud mandrilt. Me võime arutleda selle üle, kas see on hea või halb, kas seda kooli on sinna vaja sellise piiratud ressursi tingimustes selleks, et mandriinimesed saaksid käia mõnusas, tõesti väga ilusas keskkonnas õppimas, ennast täiendamas, või mitte. Me oleme ministeeriumis kokku kutsunud visioonitöörühma, kes hekseldaks läbi meie tänase kutsehariduse olukorra ja pakuks välja ka visiooni. Me teame seda, et haridusvaldkonna arengukavas on meil võetud eesmärgiks hariduskeskuste põhimõte, kus piirkonniti toimuks nii‑öelda ühe ukse poliitika, et laps astub ühte kooli, kus on ühendatud riigigümnaasium ja kutseharidus[kool], ning siis vastavalt lapse soovidele saab ta liikuda kas akadeemilisemale suunale või rohkem kutsehariduse suunale. Aga tänane olukord on see, et me ei ole suutnud teha isegi piloot[projekti], et kus ja kuidas seda teha.

Tulemusrahastuse mudelis, mis on ju ammu aega tagasi kokku lepitud ja mis oli suuresti just tööandjate initsiatiiv, et see seadusesse saaks, üheks kriteeriumiks on näiteks koostöö üldhariduskoolidega. Me teame, et juba praegu kõrgkoolid teevad aktiivset koostööd üldhariduskoolidega selleks, et kõnetada noori, et nad tuleksid nende ülikoolidesse õppima. Ja täpselt sedasama me ootame ka kutseõppeasutustelt, et nad aktiivselt kõnetaksid just progümnaasiumi osa – seitsmes, kaheksas ja üheksas klass. Nende noorte puhul me teame arengupsühholoogiast, mida ütleb ka Tallinna Ülikoolist Eve Kikas, koolipsühholoogia üks alusepanijaid, et see on just see iga, kui noor inimene on valmis võtma vastutust. Aga praegu me ei anna talle oma haridussüsteemis vastutust. Ta on valmis võtma vastutust, kui talle anda valikuid. Aga meie haridussüsteem ei anna praegu progümnaasiumi osas lapsele üldse mitte mingisuguseid valikuõigusi. Ja siis ta läheb gümnaasiumisse, kus tal on valida 50 valikkursuse vahel, ja meie imestame, miks ta hakkama ei saa, miks ta ei suuda lõpetada neid kursuseid.

Nii et ma arvan, et me üldiselt võiksime liikuda selles suunas, et kutsehariduskeskused teevad rohkem koostööd progümnaasiumi osaga, pakuvad valikaineid, pakuvad sedasama tehnoloogiaõpetuse poolt. Minu poolest võiksid nad mõnes piirkonnas olla ka füüsiliselt ühes majas. See aitaks võib-olla neid karjäärivalikuid rohkem teha, teadlikumalt teha ja kaoks ära selline tänases päevas selgelt ebaadekvaatne kutsehariduse maine, et seal ei saa õppida ja seal on, ma ei tea, halvad õpetajad või mida iganes. Tõesti, meil on suurepärased kutsehariduskeskused suurepäraste tingimustega, seal on motiveeritud ja head õpetajad. Ma arvan, et see on ressurss, mis meil üldhariduses on kasutamata – me võiksime seda rohkem kasutada.

17:38 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

17:38 Merry Aart

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma julgen arvata, et need koolid, kellega mina oma valdkonnas seotud olen, need neli kooli, tegelevad ju ka täiskasvanutele kutse omistamisega. See on minu meelest väga tänuväärne. Ja et need täiskasvanud suudavad iseenda jaoks lisandväärtust luua, ka see on väga tänuväärne. Nii et selles suhtes on see väga hea. Aga ma tahan küsida. Juttu oli tulemusrahastamisest. Lähtuvalt nendest samadest koolidest, millised need mõõdikud võiksid olla? Ja kas arvestatakse ka sellega, et kõikidel nendel koolidel on ju mitmeid hooneid, [on vaja] pargid korras hoida, tähendab, on ka muud infrastruktuuri? Kas sellega arvestatakse?

17:39 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Tulemusrahastuse mudelit ei ole veel kordagi rakendatud. Ma väga-väga loodan, et me saame seda rakendada, sest see on ka tööandjate väga suur ootus, sest ehk selle tulemusrahastuse süsteemi rakendamine motiveerib ka kutsekoole veelgi rohkem pingutama. Aga mida see mudel arvestab? Ta arvestab õppest väljalangevust, ta arvestab nominaalajaga lõpetajate osakaalu, ta arvestab, nii nagu ma ka varem ütlesin, koostööd üldhariduskoolidega ja ka töökohapõhise õppe rakendamist, samuti seda, kui paljud kooli lõpetajatest saavad tööle õpitud erialal. Selle süsteemi mõte on just innustada kutsehariduskeskusi veel rohkem tegema koostööd tööandjatega ja üldhariduskoolidega ning hoidma õpilasi niimoodi, et neist võimalikult vähesed välja langeks ja et nad lõpetaksid nominaalajaga. Nii et see on selline motivatsioonipakett. On välja arvutatud, et selle eelarve võiks olla 6 miljonit eurot aastas.

17:40 Aseesimees Martin Helme

Helmen Kütt, palun!

17:40 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Austatud minister! Te osaliselt juba vastasite küsimusele, kui te rääkisite tööandjatest, aga ma tahan sisse tuua töötukassa vaate. Ma olen üpris veendunud, et te tõepoolest, käies ka kutsekoolides, [näete, et] nad teevad suurepärast tööd. Ma võin oma maakonna kahe kooli kohta seda öelda. Erivajadustega laste jaoks [on neil] viipekeeletõlk ja kõik selline on seal täiesti kasutuses, et kõik saaksid õppida, kes õppida soovivad. Ligipääsetavus, eraldi teed, vajadusel liftid – nad tõepoolest pingutavad. Töötukassa puhul on täiskasvanutele ja nendele inimestele, keda näiteks ka ettevõtted väga ootavad ja otsivad, kutsekoolides koolitused just vastavalt ettevõtja soovidele. Kas pärast uuringus või kui te vaatate, on ka näha, kui palju neid reaalselt läheb sinna tööle, kui nad on saanud koolituse? Ma arvan, et iga oskus on positiivne, aga kuidas sellega pärast on?

17:41 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Kui ma õigesti aru saan, siis te küsisite praegu just nende töötukassa koolituse kaudu tulnute kohta. Ma tõesti ei oska seda öelda, seda materjali mul ei ole hetkel ees. Aga seda ma küll tean, et kui me vaatame seda kahte kolmandikku, kes käib kutsehariduses nii-öelda täiskasvanuõppes, siis nendest küll märkimisväärne osa ei lähe sellele erialale tööle, vaid see ongi nii-öelda enesearenguks mõeldud õpe, mis on ka oluline. Me teame, et inimene, kes saab õppida, tunneb ennast paremini, on õnnelikum ja rahulolevam inimene. Kindlasti õppimise võimalus on oluline. Aga teades, et meil on oskustööliste puudus, siis riigi huvi on loomulikult see, et lisaks [õnnelik olemisele] – inimeste puhul, kes on õppimisest õnnelikud – nad ka läheksid tööle ja et nendesse suunatud õpe tasuks tööandja mõttes ära. Aga mul ei ole jah neid andmeid täpselt. Ma palun oma kolleegidel uurida ja saata.

17:42 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

17:42 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Kõigepealt, meil need proportsioonid kutseõppe ja gümnaasiumi puhul on terve mõistuse järgi nagu paigast ära ja see tähendaks rahastamisel samuti väga olulisi muutusi. Aga ma küsin ühe konkreetse asja: need karbid on olemas, mitte küll alati, aga kui palju selle kutseharidusega seotult tuleb kutseõppeasutustel kerjata sponsoritelt igasuguseid vahendeid ja abi? On teil mingi ülevaade olemas?

17:43 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Ma küll ei nimetaks seda kerjamiseks. Vastupidi, see on vastastikku, mõlemale osapoolele kasulik koostöö. Ma tean, et maalrid värvivad mingite konkreetsete firmade värvidega, saavad proovida erinevaid värve, sildid on väljas, kelle värvidega õpitakse. Või pottsepad kasutavad mingeid kindlaid kive, et õppida. See on ikkagi mõlemale osapoolele kasulik tehing. Ma küll ei näe siin midagi halba. Osa meie kutsekoole teenib täiesti korralikku tulu, näiteks Luua Metsanduskool teenib tulu. Reedel käisin Räpina Aianduskoolis, ka Räpina Aianduskool teenib tulu oma istikute müügist. Meil on mitmeid koole, kes päriselt tulu teenivad.

17:44 Aseesimees Martin Helme

Jaa, arupärimisel saab ainult ühe küsimuse küsida. (Hääl saalist.) Jah. Nüüd on küsimused otsa saanud. Ei saa rohkem küsida. Aitäh! Saab läbirääkimisi pidada. Aga seda ei soovita. Siis läbirääkimised sulgen ja selle päevakorrapunkti lõpetan.


5. 17:45 Vaba mikrofon

17:45 Aseesimees Martin Helme

Edasi liigume vaba mikrofoni juurde. Kõigil soovijatel on võimalus pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Peeter Ernits, palun!

17:45 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid, isegi need, kes lahkuvad! Täna on selline tähelepanuväärne päev. Koalitsiooni ei ole veel teada, kuhu ja millise valitsuse all Eesti hakkab liikuma, aga ma jutustan teile, mis ma pühapäeval nägin. Tulin korraks siia majja ja äkki helistati mulle julgestuspolitseist, et majas on pomm. Ja uskumatu küll, maja suleti, hakati pommi otsima. Kui ma uurisin, kes selle pommi pani, siis kuulsin ma – tavaliselt selle küsimuse peale ei öelda [midagi], ei teagi –, et keegi sots pani. Natukese aja pärast: keegi noorsotsiaaldemokraat. Ma ütlesin, mul on kolleeg Kaljulaidi kabinet natuke eemal, kas ma peaks õue minema, sest kui jõmmkärakas käib ... Temal käivad seal noored, sellised sotsiaaldemokraadid voorivad. Noh, mul on kolleeg Järveoja kabinet vahel, et kui õhku lendame, siis võib-olla Järveoja päästab mind.

Aga läksin õue, helikopter rippus üleval siin ja mõtlesin, et ohoo, kas see ongi nüüd uus lähenemine. Sotsiaaldemokraadid on juba teatanud[, et ei toeta peretoetuste eelnõu], võtsid 1. juunil oma allkirjad tagasi, ja nüüd siis lähevad pommi või granaadiga uude valitsusse. No hea kolleeg, peasekretär Odinets ütles, et noortel on närvid läbi ja tuleb mõista neid. Naljakas küll. Ma ei tea, kas kõikidel noortel ja eriti noorte sotsiaaldemokraatide juhtidel on närvid nii läbi, et hakkavad teatama, et pomm pannakse Riigikogusse, liiatigi veel sellisel tundlikul ajal. Aga see selleks.

Me tegelikult jah elame imelisel ajal. Imelisel ajal selle koha pealt, et täna on peaminister, valitseja Londonis suurt auhinda vastu võtmas. Raudne leedi, nagu tema kohta öeldakse. Raudne leedi. Aga mis on selle raudse leedi rekordid? Ma mõtlesin, et tegelikult on ta selle pooleteise aastaga üsna palju rekordeid teinud. Kaks rekordit koroonaga, ta on viinud Eesti maailmakaardile, maailmarekordiks tõmmanud kahel korral, eks. Ühel korral on ta saavutanud maailmarekordi Ukraina abistamisega nii sõjalisel kui ka muudel [tasanditel]. Ja kui te mäletate, need tulbad suhtarvuna, ütleme, kui meie tulp on nii kõrge, siis Ameerika Ühendriikide oma on siin puldil umbes põlvini, Lätil ja Leedul on palju madalam. Nii et tegelikult ta on andnud kõik endast ära, või õigemini Eestist ära. Ja selle tõttu, et on ühendatud anumad, siis kui kellelegi antakse rohkem, siis kusagilt võetakse ära. Nii et ta on tegelikult vaadanud eelkõige hoopis väljamaale ja unustanud ära riigisisesed asjad. Ja see on nii-öelda see rekord. Selle peale ta selle raudse leedi tiitli ja auhinna täna Londonis saab.

Ja mis veel? Neljas rekord on veel. Ma lugesin Paul Krugmani, Nobeli laureaadi kolumni mõni päev tagasi ühest väljamaa ajalehest. Väga huvitav lugu oli. Ja seal ta kirjeldas selle inflatsiooni maailmarekordit ja praegust olukorda. Eesti oli seal, nimetati ära, absoluutsel esikohal ning Saksamaa ja Prantsusmaa 5,6% ja 7%-ga. Kuhu me oleme raudse leedi juhtimisel jõudnud täna? Me oleme jõudnud neljanda rekordini selle napi pooleteise aasta jooksul, mil meie raudne leedi on riiki juhtinud.

Ja kui nüüd vaatame võimalikku koalitsiooni raudse leedi ja sotsiaaldemokraatide vahel – võib-olla see on uus stiil. Või võib-olla see noor sotsiaaldemokraatide juht, kelle närvid on nõrgad, ei olnud nõus selle poliitikaga, mida sotsiaaldemokraadid Lauri Läänemetsa juhtimisel – Läänemets oli teatavasti noorte sotsiaaldemokraatide juht mingil ajal – ajavad. Ma ei tea. Huvitav oleks teada, mis ...  

17:50 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Peeter! 

17:50 Peeter Ernits

Jah, ega rohkem ei tahagi [midagi öelda]. Aitäh!

17:50 Aseesimees Martin Helme

Rohkem vabas mikrofonis sõnavõtusoove ei näe. Istung on lõppenud. Homseni!

17:50 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee