Proua Sikkut, aitäh küsimuse eest! Ma panen kohe kiiresti mõned mõtted või märksõnad ka kirja, sest küsimus on piisavalt lai ja samas ka aktuaalne. Kui vaadata seda nõndanimetatud kiirlaenude portfelli, mis sellega juhtunud on, siis tõesti, eelmise aasta kolmandas kvartalis oli näha, et see maht, kiirlaenude maht vähenes. Ehk siis tegelikult see natuke haakub ka härra Sõerdi küsimusega. Oli näha, et inimesed nii palju kiirlaenu ei võtnud, või ütleme siis viisakalt, tarbijakrediiti ei võtnud, kuna tõenäoliselt võeti välja teise samba raha ja rakendati sellest tulenevaid võimalusi. Neljas kvartal eelmine aasta on näha, et need tarbijakrediidid, eelkõige kiirlaenud, on jälle kasvuteel.
Nüüd, esimene küsimus on, kas tarbijakrediidituruga üldse midagi teha. Mis meil praegu olemas? Meil on olemas võlaõigusseaduses üks paragrahv pealkirjaga "Vastutustundliku laenamise põhimõte". See paragrahv on üks A4 lehekülg ja see on üsna paindlik. Ja meil järelevalvajatena on ülesanne vaadata, kas krediidiandjad, tarbimiskrediidi andjad seda paragrahvi ka täidavad. Aga kuna see paragrahv on paindlik, siis nad võivad seda ka väga erinevalt täita. Selles mõttes, et meil ei ole mingisuguseid kvantifitseeritud mõõdikuid, mille alusel me saaksime öelda krediidiandjatele, et ei, sa niimoodi ei tohi teha näiteks, selline võla ja sissetuleku suhe, mis su sisereeglites on olemas, see on vale, tee hoopis teine. Meie vaatame seda, et sul oleks see võla ja sissetuleku suhe sisereeglites olemas.
Nüüd, kui turu poolt vaadata, siis turuosalised, eks nad natuke kardavad ka meid ja nendel on see probleem, et kui seal ei ole mingid kvantifitseeritud nõuded selle vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks, siis nad kannavad nagu meie riski ka, et äkki täna on halb ilm, siis Kessler ütleb, et nüüd peab olema niimoodi, ja homme on ilus ilm, ütleb teistmoodi. Sealt me jõuame esimese sellise mõtteni, mis, ma arvan, vastutustundliku laenamise põhimõttega haakuvalt võiks kaalumist leida sarnaselt, nagu on eluasemelaenudel, .... ehk siis kuidas see võla ja sissetuleku suhe võib ühel laenutaotlejal olla, midagi sellist kaaluda kehtestada ka tarbimislaenudele. Loomulikult, need näitajad võiksid olla natuke teistsugused, aga midagi sellist, mida arutada. See võimaldaks ühelt poolt kaitsta neid inimesi, kes võib-olla ei peaks laenu võtma. Teiselt poolt, ja loomulikult, see on jälle ilmavaate küsimus, kas üldse peaks kaitsma kedagi riik, eks võib öelda, et igaüks on vaba, ma täiesti saan sellest aru, kui ma kirjeldan seda – eks need on valikukohad. Aga veel kord, seesama TTI – mõtlemise koht.
Teine asi, kus me Finantsinspektsioonis näeme ruumi tarbijakrediidituru toimimise parandamiseks, on nõndanimetatud positiivse krediidiregistri sätestamine või selle raamistiku võimaldamine või andmine siis turule. Vaadake, praegu on konkurentsieelis tarbimiskrediiditurul sellistel turuosalistel, kellel on suuremad andmebaasid, kes näevad oma andmebaaside alusel paremini tarbijate maksekäitumist ja on võimelised paremaid pakkumisi tegema inimestele. Positiivne krediidiregister on selline, mis ei võimalda ainult näha maksetõrkeid, vaid ka seda, kui suuri finantskohustusi tarbijatel on, ja selline positiivne krediidiregister natukene, ütleme nii, suurendab konkurentsi tarbimiskrediiditurul. Enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides on olemas selliseid positiivseid krediidiregistrid, Eestis ei ole seda. Pikalt on olnud ka pangaliidus arutelud sel teemal. Osad pangad on olnud ka natuke konservatiivsemad selle registri vajalikkuse osas, aga minule teadaolevalt viimasel ajal pangaliit arvab, et see positiivne krediidiregister on üks hea idee ja hea mõte, mis tuleks ära realiseerida. Ja meie Finantsinspektsioonis oleme arvanud samamoodi jah. See on teine asi.
Kolmas asi. Kui vaadata tarbimiskrediidi kui finantstoote elukaart, siis mida me näeme? Selle sündimine on suhteliselt reguleeritud, see on KAVS ehk krediidiandjate ja ‑vahendajate seadus. Seal on ka järelevalve, mis ütleb, kuidas ühte toodet kokku pannakse, ehitatakse, kuidas teda müüakse, see on seesama, mis ma ütlesin, see VLP, vastutustundliku laenamise põhimõte. Ja sellega see asi lõpebki. Aga juhtub teinekord ju ka nii, et krediiti niimoodi ei tagastata, nagu lepingutingimused ette näevad, ja siis antakse see toode lahendamiseks inkassofirmadele. Inkassofirmad on nüüd, me ise nimetame seda finantsturu mõttes küll selline pime nurk toas, kus võib-olla inimesed või võlgnikud satuvad inkassofirmade perimeetrisse ja neid seal koheldakse nii, nagu see tavaks on sellel turul. Kas sellega on rahul või peaks rahul olema või mitte? Meile tundub, et seal on ka ruumi parandamiseks ja täiendava valguse heitmiseks. See on midagi, millega tegeleda, ma arvan. Et oleks kogu ühe finantsteenuse elukaar ühetaoliselt reguleeritud, mitte et alguses on ja siis, kui asjad halvaks lähevad, siis justkui ühiskonda enam ei huvita, mis toimub. Kui me juba oleme oma noka sinna pistnud, siis teeme seda ühetaoliselt kogu elukaare osas.
Ja viimane asi on finantsombudsmani, mida ma siin teile oma väikeses ülevaates ära markeerisin. Selge on see, et eriti sellised finantsiliselt vähem võimekad inimesed lihtsalt ei lähe professionaalse finantsvahenditega kohtusse vaidlema. Kohtus on võistlev menetlus, Justitial on side silmadel, tema jaoks on pooled võrdsed. Iga finantsvahendaja on võimekam võistlevas kohtuvaidluses kui iga tavalaenuvõtjast inimene. See heidutab neid oma õiguste eest seisma, isegi kui neil võib olla tuline õigus. Ja meie Finantsinspektsioonis, ja mitte ainult meie, vaid paljud finantsturuosalised näevad, et see on probleem, see on probleem sellelesamale finantsturu mainele. Ka finantsturuosalised soovivad seda, et finantsturul oleks hea maine, et nende kliendid oleksid rahul sellega. Sest finantsteenuseid ju tarbitakse nagunii, selles ei ole mingi küsimus.
Finantsombudsman – paljudes riikides on see olemas. Nendest osades on ta finantsjärelevalve juures. Ja miks ta on finantsjärelevalve juures? Sellepärast, et tagada parem infovahetus ombudsmani ja järelevalve vahel, sest et ombudsmani, kes on informeeritud sellestsamast finantsteenuse loomisest, tema müümisest, sellest elukaarest, vaat teda on natuke raskem lollitada, võistlevas menetluses isegi. See on üks põhjus, miks neid ombudsmane on loodud, ja teine asi ka: see kergendab või hõlbustab kohtute tööd, et ka kohtutel on mingisugune tunnetuspilt olemas, mis võiks olla finantsturul see selline hea käitumistava või reeglistik.
Need on need mõned mõtted, mis tarbijakrediidi või ka sealhulgas kiirlaenuturgu puudutavad. Aga üldiselt ma arvan, et kui vaadata, kust me tuleme, enne seda, kui see tarbimiskrediiditurg ei olnud reguleeritud. Ma võib-olla teen natuke liiga siin ka, ma arvan, et tarbimiskrediidifirmad ikkagi kvalitatiivselt on teisel tasemel, eriti suuremad sellised. Eks nad on meie olemasolust teadlikud. Me siin oleme mõnele üsna hiljuti teinud selliseid üsna tõsises toonis kohustusi, ettekirjutusi, kus on seal turul püütud rakendada selliseid väga kummalisi ärimudeleid, mis siis on püüdnud eirata krediidikulukuse ülemmäära sätteid – teatavasti, kui see on ülemmäärast üle, siis on leping tühine ja tarbija saab kaitstud võlaõigusseaduse tulemusel. Me oleme seal mõnede turuosalistega päris head kompromissid saavutanud ja lõpetanud teatud sellised äripraktikad. Meil on mõned olulised tööd ees.
Vaadake, sedasama vastutustundliku laenamise põhimõtte, see rakendub ainult sellisel juhtumil, kui tegemist on krediidiga, millel on hind, justkui on millel intress. Aga nüüd on meil selline uus trend, et inimesed saavad ka järelmaksuga poest ostes kaupa selliselt krediiti, et seal ei olegi hinda, näiliselt ei ole hinda sellel rahal. See hind lihtsalt paigutatakse kauba hinna sisse ära ja siis justkui see VLP või vastutustundliku laenamise põhimõte ei rakendugi. Meile, see ei ole okei, meie arvates kõiki sisult tarbimiskrediite peab kohtlema ühetaoliselt. Me teame, et Euroopa Komisjon, Euroopa Liit tegeleb selle teemaga. Loomulikult ootame seda regulatsiooni Euroopa Liidust ka, aga sõltumata sellest me oleme juba praegu dialoogis turuosalistega, kas see on ikka päris okei, niisugune turupraktika. Tänan küsimuste eest ja sellega ma peatan oma vastuse.