Tere hommikust, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu neljapäevast istungit, on 16. töönädal. Kõigepealt saab üle anda eelnõusid ja arupärimisi, kui kellelgi selline soov peaks olema. Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 14 saadiku nimel esitame arupärimise kaitseminister Kalle Laanetile. Arupärimine puudutab 155‑milliste haubitsate loovutamist Ukrainale. Loomulikult on Ukrainat vaja aidata ja selles ei ole meil kellelgi kahtlust. Aga see ei ole väga korrektne, kui me loeme sellest Delfi portaalist ja komisjonis pole sellest mainitud sõnagi. Aga kõige olulisem küsimus muidugi siin on see, et tulenevalt Ukraina sõja kogemustest, kuidas me kavatseme neid relvasüsteeme asendada, sest nendes pakettides ju see veel ei sisaldu. Me peaksime tervikuna vaatama oma kaartulevõimekuse üle ja loomulikult kaaluma ka soomusmanöövrivõimekuse lõpuleviimist just nende kogemuste najal, mis Ukraina sõda nüüd just selles praeguses, käimasolevas etapis on andnud. 

Siin meil on kolm küsimust. Kui palju me [haubitsaid] loovutasime? Kuidas see mõjutab kaudtulevõimet? Aga kõige olulisem küsimus on see: kas Venemaa‑Ukraina sõja käimasoleva etapi kogemustest tulenevalt on kavas Eesti sõjaväe kaudtulevõimet kasvatada, lisaks planeeritud kahele jalaväebrigaadide suurtükipataljonile K9 Kõu liikursuurtükkidega ja mitmikraketiheitjate patareile? Kas ja kuidas on kavas tugevdada maakaitseringkondade kaudtulevõimet?

Rohkem kellegi kõnesoove ei näe. Olen võtnud Riigikogu juhatuse nimel vastu ühe arupärimise ja juhatus tegeleb sellega vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele. Head kolleegid, teeme nüüd kohaloleku kontrolli. 

Kirja pani ennast 60 Riigikogu saadikut.

Läheme päevakorra juurde. Meil on täna kolm päevakorrapunkti, millest esimene on Finantsinspektsiooni ... Viis. Vabandust! Meil on täna viis päevakorrapunkti, millest esimene on Finantsinspektsiooni 2021. aasta aruanne. Ma tutvustan teile lühidalt menetluskorda. Kõigepealt on Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri ettekanne, mis kestab kuni 20 minutit, ja sellele järgneb Riigikogu liikmete küsimuste voor, kus iga Riigikogu liige võib esitada ettekandjale ühe suulise küsimuse, ning kõige lõpus on läbirääkimised, millest saavad osa võtta fraktsioonide esindajad. Aga kõigepealt on kõne. Palun, Kilvar Kessler!

Hommikust! Austatud Riigikogu aseesimees! Head lugupeetud Riigikogu liikmed! Vastavalt Finantsinspektsiooni seadusele esitasime inspektsiooni aastaaruande Riigikogule. Aastaaruandes käsitletakse 2021. aasta olulisemaid sündmusi, suundi ja tegusid Eesti finantsturul ning finantsjärelevalves, samuti mõningaid mõtteid seoses käesoleval aastal kujunenud riskidega finantsturul. Kuna tänavu täitus Finantsinspektsioonil 20. tegutsemise aastapäev, siis alustuseks mõni sõna FI-st.

Finantsinspektsioon on riigi ja Eesti Panga ühisasutus. FI järelevalveorganiks on nõukogu, kus on esindatud viidatud peamised kaks osapoolt. Finantsinspektsiooni juhtorganiks, kõigi järelevalveliste otsuste tegijaks on kollektiivne juhatus. Finantsinspektsiooni seadusjärgne keskne ülesanne on finantsturu stabiilsuse ja usaldusväärsuse tagamine. Selleks me lubame turule, eemaldame sealt, paneme kohustusi ja keelame. Vaatame, kas meie järelevalvesubjektide kontrolliorganisatsioon vastab ärimudelile; kas neil on sobivas koguses ja kvaliteedis kapitali riskide katteks; kuidas finantsteenuseid välja töötatakse ja pakutakse ehk teenuse elukaar; kas finantsvahendajaid omavad ja juhivad seaduse nõuetele vastavad isikud. 

Finantsinspektsioon ei ole kuritegusid uuriv uurimisasutus ega üksikvaidlusi lahendav kohus. Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuulub paarsada finantsvahenduse äri, kuid paljud äriliigid meie järelevalve alla ei kuulu. Meie organisatsioonis töötab circa 120 töötajat, sellega oleme mehitatuselt Euroopa Liidu kõige väiksem finantsjärelevalveasutus.

Finantsinspektsioon tegutseb eraldi seaduse alusel üksnes avalikes huvides ja üksnes seaduses sätestatud reeglitest lähtudes. Riigieelarvest ei saa Finantsinspektsioon sentigi. Seadusega on tagatud inspektsiooni sõltumatus, nagu on see kohtutel ja keskpangal. See põhimõte tuleneb rahvusvahelistest standarditest. See, et Finantsinspektsiooni juhatuse esimees annab igal aastal ülevaate otse parlamendile, moodustab osa finantsjärelevalve sõltumatusest.

Aga nüüd turust edasi. Eesti finantsturu suurima osa moodustab pangandus, järgnevad teise samba investeerimisfondid ja kahjukindlustus. Neist igal on oma eripärad ja sellega kaasnev riskikeskkond, millega järelevalvetegevuses tuleb arvestada. Kõiki sektoreid läbiv olulisim risk on küberrisk, samuti on läbivalt tähtis läbipaistev ühingujuhtimine.

Panganduses on järelevalve fookus peamiselt krediidiriskil. Pangad laenavad välja hoiustajate raha. Seda tehes on oluline, et mõistlikult kaalutud oleks tõenäosus see raha hoiustajatele tagasi saada. Pankade laenuportfell kasvas 2021. aastal kiiresti. Eriti tempokalt suurenes see väiksemates krediidiasutustes. Finantsjärelevalvele tähendab taoline suundumus riskide kasvu – pankade kontrollisüsteemid ei pruugi olla valmis uute laenude piisavaks hindamiseks või võetakse uute laenudega teadlikult enam riske. Mõlemal juhul nõuab Finantsinspektsioon pankadelt suuremaid kapitalipuhvreid. Viimaste arvel saab katta võimalikke laenukahjumeid ilma, et ohtu satuksid hoiustajate vahendid ja finantssüsteem tervikuna.

Finantsinspektsioon koos Euroopa Keskpangaga nõudis 2021. aastal pangandussektorilt kokku 609 miljoni euro suurust puhvrit. Taolisel ennetustegevusel on oluline mõju riskide juhtimisele. Ääremärkusena olgu öeldud, et tegelikkuses tähendab "nõuab puhvrit" aasta kestvat tsüklit, kus järelevalve hindab panga äriplaani ja ärimudelit, organisatsiooni, kapitali jne, teeb vastava analüüsi ja selle põhjal määrab igale üksikule pangale vastava individuaalse kapitalipuhvri.

Möödunud, 2021. aastal rakendus Riigikohtu poolt põhiseaduspäraseks hinnatud pensionireform. Reformi rakendamise raames testis Finantsinspektsioon fondide võimekust maksta välja raha kõigile teise samba pensionisüsteemist lahkuda soovijaile. Lisaks seirasime pensioniregistri digivõimekust väljamakseid teha. Finantsinspektsioon oli kõrgendatud valmisoleku tasemel, et vajaduse korral sekkuda tõrgete kõrvaldamiseks. Meie järelevalve subjektid täitsid oma kohustused oluliste probleemideta ja suuremaid probleeme teise samba pensionisüsteemist lahkumisel ei ilmnenud.

Tõrgetel ja talitluspidevusel oli meie kõrgendatud tähelepanu ka 2022. aasta ehk selle aasta alguses, kui veelgi kõrgema leegiga süttis Ukraina sõda. Tänu heale koostööle oli Finantsinspektsioonile varem esitatud tõsiseltvõetav kahtlus saabuvast suuremast regionaalsest mullistusest. Taoliste sündmuste puhul saab rääkida kiiresti realiseeruvatest riskidest, näiteks küberründed ja paanika sularaha valdkonnas, ja aeglasemalt saabuvatest riskidest, näiteks laenukvaliteedi järkjärguline halvenemine majanduskeskkonna muutumise tõttu. Seetõttu hakkasime juba 2022. aasta jaanuaris esimese finantsjärelevalveasutusena euroalal oma turgu valmistama ette valmisoleku tõstmiseks kübervaldkonnas ja rahvusvaheliste finantssanktsioonide rakendamisel, samuti likviidsuse teemal.

Sõja alguspäevil võis täheldada mõningast hoiuste väljavoolu pangandusest, kuid see stabiliseerus õige pea. Rahvusvaheliste finantssanktsioonide kohaldamise raskus on praegu eelkõige finantssektoril. Finantsinspektsiooni varasem nõudlikkus tõhustada riskikontrolli rahapesu tõkestamise valdkonnas hõlbustab oluliselt finantsvahendajatel rahvusvaheliste sanktsioonide kohaldamist. Samas tuleb tõdeda, et tegemist on sektorile väga suure ja küllaltki keerulise iseloomuga halduskoormusega.

Kübervaldkonnas on Finantsinspektsiooni hinnangul suurematel finantsvahendajatel hea valmisolek ja võime küberriskidega tegeleda. Küll aga sõltub finantsvahendajate võimekus palju ka nende koostööpartnerite digisuutlikkusest, samuti küberrünnete iseloomust ja ulatusest. Finantsjärelevalve on küberkerksuse valdkonnas oma järelevalvesubjektide vastu endiselt nõudlik ja hoiab teema käsitlemisel initsiatiivi.

Finantsinspektsiooni hinnangul on sõja vahetu mõju järelevalvesubjektide finantsseisundile praegu väike. Kaudne mõju on majanduskeskkonna muutumise tõttu aga suure potentsiaaliga. Kui COVID‑19 mõju jäi Eesti majandusele kokkuvõttes suhteliselt väikseks, tabades teatud konkreetseid majandussegmente, siis tulevikku vaadates ma sooviksin olla optimist, kuid tahan teiega siiski jagada ka oma murenoote. 

Majanduskeskkonda mõjutavad lähitulevikus oluliselt inflatsioon, rahapoliitika ja konservatiivsemad rahastamistingimused; toorainete, energia, väärtpaberite ja kinnisvara hinnad; ebastabiilsus tarneahelates jms. Tõsine risk on stagflatsioon, kus kõrgele inflatsioonile lisandub vähe kasvav või suisa kahanev majandus. Sellisel juhul inimeste elukallidus tõuseb, aga töö kaob. See kõik mõjutab äride ja majapidamiste maksejõudu, usaldust ja valikuid. 

Ühiskonnana on mõistlik neid riske teadvustada ja aegsasti läbi arutada erinevad võimalused riskide juhtimiseks, ümberkujundamiseks või aktsepteerimiseks. Finantsjärelevalvele on see kõik oluline, kuna krediidiriski, tururiski, likviidsusriski, aga ka poliitilise riski realiseerumine võib kaasa tuua mullistusi finantssektoris, mis seetõttu ei pruugi enam ühiskonnale soovitaval moel toimida või halvemal juhul toob neile kaasa märgatava lisakulu, näiteks kui Tagatisfondi kaudu on vaja asuda hüvitama hoiuseid.

Et see kõik ei jääks pelgaks sõnavahuks, siis esitan näitlikustamiseks mõned külmad arvud. Aastatel 2008–2017 kiitis Euroopa Komisjon heaks finantssektorile riigiabi andmise Euroopa Liidu liikmesriikide poolt kokku 5,2 triljoni euro eest. Triljon on miljon miljonit. Miljard on tuhat miljonit ja triljon on miljon miljonit. Nii et 5,2 miljonit. Taandades selle summa Eesti sisemajanduse kogutoodangule, saame, et Eesti oleks 2008. aasta finantskriisi tõttu pidanud võlgu võtma või muul moel lisaks hankima eelarvesse 10 miljardit eurot, seda juhul, kui meie pangandus oleks olnud samaväärses seisus Euroopa Liidu keskmisega. Eesti ei ole pidanud aga eelmise finantskriisi tõttu kulutama pankade päästmiseks sentigi. 

Lähiajal on Finantsinspektsiooni fookus finantsvahendajate jätkusuutlikkusel ja piisavate puhvrite olemasolul, et kanda riskidest tingitud kahjumeid ilma, et ohtu satuksid hoiustajate ja muude kreeditoride õigused. Praegu on pankade krediidiportfellid tugevad, kapitaliseeritus hea ja kasumlikkus olemas. Need kõik on olulised tunnused, mis võimaldavad optimistlikumalt vaadata eelseisvatele keerukamatele oludele. Näiteks on pankadel vabu omavahendeid koos määratud puhvritega 2,7 miljardi euro jagu, mis moodustab 8,6% laenuportfellist. Eelmise, 2008. aasta finantskriisi ajal olid pankade laenukahjud soolotasemel 5,4% laenuportfellist.

Just praegu on õige aeg heas mõttes läbi katsuda finantsturvavõrgustiku toimivus. Näiteks, Tagatisfondil peab olema sobiv raamistik oma ülesannete täitmiseks, sealhulgas laenamiseks. Siin tuleb tõdeda olemasoleva raamistiku keerukuse kohta julkjürilikult, et jumala päikene läheb enne looja, kui Tagatisfondi lisarahastamiseks vajalike toimingutega valmis saadakse. Selles valdkonnas tunnetame partnerite, sealhulgas Rahandusministeeriumi head tahet asja lihtsustada ja korrastada.

Peame juba praegu mõistma, kas laenutagatiste realiseerimise, maksejõuetuse ja õiguskaitsevahendite raamistik juba on selline, mis toob kaasa ühiskondlikult soovitud tagajärje ka kriisiolukorras. Kas meil on paigas protsessid ja võimekus, mis juhtudel ja kuidas aitab riik hättasattunud laenuvõlglasi tagasi ree peale? Kõige halvem on olukord, kus alles kriisi kuumuses selgub, et riik eeldab pankadelt sotsiaalse iseloomuga ülesannete täitmist ja pangad äridena ootavad samas riigilt selliste kohustuste kandmist. Kogemus näitab, et segaduses sündinud ja kiirustades tehtud otsustel on potentsiaali kurvastada kõiki asjassepuutuvaid sidusrühmi. 

Siinjuures ma saan aru, et eile siin saalis oli juba füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu kolmas lugemine ja te võtsite selle ka vastu. Mul on selle üle tõesti hea meel, parlament meie arvates ajab õiget asja. Igasugune korrastatus ja ettemääratus on selgelt finantssüsteemi huvides.

Minu arvates on juba täna hea võimalus tõsta professionaalsete finantsvahendajate ja tarbijate vaheliste erimeelsuste lahendamise teekond uuele tasemele. Võistlevas kohtumenetluses ei ole lihtinimesest võrdset vaidlejat suurpangaga, saati siis sellisest inimesest, kes on kriisis ise sattunud võlakeerisesse ja kellel vahendeid napib. Finantsinspektsioon on siin valmis vastu tulema ja looma enda juurde selliste vaidluste lahendaja ehk meie keeles finantsombudsmani, kui seadusandja seda võimaldab.

Finantsinspektsioonil puudub endiselt õigus teha järelevalvesubjektidest äridele oluliste rikkumiste eest kopsakaid trahve. Minu hinnangul on praegune süsteem finantssektori äride tarbeks halvas mõttes preisilikult kohmakas ja elukauge. Sellele kitsaskohale on tähelepanu juhtinud erinevad rahvusvahelised organisatsioonid. Meie soovitavad lahendused on olemas paljudel meie kolleegidel, teistel finantsjärelevalveasutustel Euroopa Liidus. Eesti aga on endiselt väidetavalt nii eripärase põhiseadusliku korraga, kus kohe kuidagi ei saa senisest lihtsamas korras otsustada professionaalsetele finantsvahendajatele suurte trahvide tegemist. Seetõttu tuleb meil riigina endiselt finantsvahendajate sigaduste korral mitte rikkumisest tekitatud kahju ühiskonnale kopsaka trahvina tagasi võtta, vaid selgesilmselt ja sirgeselgselt need riigieelarvele nii vajalikud kümned miljonid eurot ja enamgi veel anda hoopis sellele riigile, kus lihtsam menetlus on olemas ja kus rikkunud pank samuti tegutseb, kuigi kahju seal võib-olla polegi või on meie omast väiksem. Oleme probleemi näitlikustanud ja rääkinud aastast 2004 ning jätkame seni, kuni see asi Eestis on korda saanud.

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Riigikohus on oma põhiseaduslikkuse järelevalve asjades sätestanud, et majanduslik ja finantsiline stabiilsus on vajalik selleks, et Eesti riik saaks täita oma põhiseadusest tulenevaid kohustusi. Kõrgeim kohus on leidnud ka, et finantsiline jätkusuutlikkus on Eesti põhiseaduslik väärtus. Veel kord: finantsiline stabiilsus on vajalik selleks, et Eesti riik saaks täita oma põhiseadusest tulenevaid kohustusi.

Finantsinspektsiooni keskne ülesanne seaduse kohaselt on säilitada finantsstabiilsus, hoolitseda finantsturgude ausa ja läbipaistva toimimise eest. Teile kättesaadavaks tehtud Finantsinspektsiooni 2021. aasta aastaraamat nende ülesannete täitmist 2021. aruandeaastal, Finantsinspektsiooni tegutsemise 19. aastal kirjeldabki. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Nüüd on võimalik küsimusi esitada. Palun, Riho Breivel!

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma olen natukene segaduses, kui ma vaatan meie, kuidas öelda, aruandeid. Kui ma vaatan meie inflatsiooninumbreid, siis need on ikka tõsiselt suuremad kui meie naabrite omad, kusjuures me oleme ju ühtses rahasüsteemis, teatud mõttes. Ja te ütlete, et tegelikult meie, kuidas öelda, rahakasutus oleks võinud veel suurem olla. See tähendab seda, et naaberriikidel, kellel on Euroopa raha kasutus veel suurem, on inflatsiooninumber väiksem. Ja siin press püüab meile ka seletada, et kuna meil on raha liiga palju ja kaupa liiga vähe, siis see on inflatsiooni põhjus. Ma tahaksin teie käest kuulda, mis siis on tegelikult meie numbri, suurusenäitaja taga. Kuidas me saaksime sellest korralikult aru?

Härra Breivel, tänan küsimuse eest! Küsimus on igati põhjendatud ja arusaadav. Teiselt poolt ma võib-olla pean teid natuke kurvastama, Finantsinspektsioon otseselt inflatsiooni temaatikaga või selle kontrollimise ja juhtimise temaatikaga ei tegele. Me tegeleme sellega läbi finantssektori, hoolitsedes selle eest, et finantssektor peaks vastu muudatustele majanduskeskkonnas. Inflatsiooniga põhimõtteliselt saab tegeleda, kui riigist rääkida, kahe instrumendiga: rahapoliitika ja eelarvepoliitika. Eelarvepoliitikast rääkides, siis siin on ju ainupädev seesama organ, kelle ees ma täna esinen. Ja rahapoliitika puhul on ainupädev euroalal Euroopa Keskpank. Peamiselt on Euroopa Keskpanga rahapoliitika instrument intressimäärade reguleerimine.

Nüüd, ma usun, et ka Eesti Pank, kes on tegelikult see, kes rahapoliitika eest Eesti riigis vastutab, on kindlasti pädevam ja õigustatum ka oma infovälja juures teadmiste mõttes teie heale küsimusele vastama. Mina jään sellele vastuse võlgu. Ma tean, et erinevad inflatsioonikomponendid on Eurostat ja Euroopa Keskpank määratlenud ja need võivad liikmesriikide kaupa erineda. See põhjus võib seal olla. Neid põhjuseid võib ka erinevaid olla. Nii palju kui mina sellest valdkonnast tean, jagunevad siin vaated kaheks: on keinsistlik vaade asjadele, kus võivad ühel inflatsioonil olla erinevad põhjused, siis on monetaarne vaade, mis ütleb, et ainult üks põhjus on inflatsioonil ja see on rahapoliitika. Siin ma peatun, selle pärast veel kord vabandades, et see ei ole päris Finantsinspektsiooni pädevus ja valdkond, mida käsitleda. Aga küsimus on väga hea ja põhjendatud.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud Kilvar Kessler! Üsna sujuvalt on saanud meie finantsturgude osaks virtuaalsed valuutad, krüptoraha, bitcoin'id erinevate nimedega. Eile te andsite Eesti Televisioonis väga huvitava intervjuu ja see teema tõusis ka seal üles. Palun, kas te natuke selgitaksite, mis seis meil nendega on? Kuivõrd see teie haardeulatusse ulatub, mis seal krüptoturul toimub? Me ju loeme aeg-ajalt uudiseid, mis nendega juhtub, aga kas sellega asi piirdub või on teil mingi vaade sellest või võimalus seda kontrollida?

Aitäh küsimuse eest, proua Tiidus! See küsimus on väga lai ja ma hea meelega ka räägin sellel teemal. Hakkame sealt pihta, et Eesti puhul, kui rääkida erinevatest riigiasutustest, on Finantsinspektsioon puutumuses krüptovara vahendajatega ainult sellisel määral, mil nad läbi reguleeritud finantsturu tegutsevad. Peamiselt on Eesti riigis see pädevuste jaotus selline, et krüptovara vahendajaid registreerib ja nende üle järelevalvet teostab Rahapesu Andmebüroo. See on lähtekoht.

Nüüd edasi, kui krüptovaradest laiemalt rääkida, siis on tehtud uuringuid, et näiteks umbes 15% Ameerika Ühendriikide majapidamistest on krüptovaradesse investeerinud. Ma usun, et Eestis võib see arv olla veelgi suurem. Tegelikult see krüptovaradesse investeerimine, sellega hõlmatud nii äride kui ka majapidamiste arv on kasvanud praeguseks hetkeks juba küllaltki suureks.

Nüüd, kus on see finantssektori või reguleeritud finantssüsteemi huvi krüptovarade vastu? Põhimõtteliselt see tuleneb kahest momendist. Tänu sellele, et krüptovarad ei ole väga intensiivselt reguleeritud, on need varad turgudel üsna volatiilsed. Me oleme näinud viimasel ajal päris järsku langust krüptovarade turul, enne seda oli kogu aeg pidev tõus. Need langused ja tõusud võivad olla ka manipuleeritud, ega me ei tea seda. Börsidel, reguleeritud finantsturgudel turumanipulatsioon on kuritegu ja sellega heidutatakse ehk neid turgusid selliselt ei manipuleerita. Krüptovara turgudel selline manipulatsioon kuritegu ei ole ja seal tõesti on nii, nagu jumal juhatab, ja nagu nõudlus ja pakkumine kas headel või halbadel motiividel seda turgu reguleerib, nii see on.

Selline volatiilsus võib olla probleem niisiis majapidamistele. Kui sa ikkagi oled piltlikult öeldes oma viimased säästud krüptovarasse investeerinud ja homne päev on nendest säästudest 50% kadunud, eks see teeb kurjaks küll. Kui ise oleksin investeerinud, siis oleksin ka kuri, aga mina sinna investeerinud ei ole just nimelt nendel põhjustel ega soovita ka kellelgi teisel seda teha. Eks igaüks kujundab loomulikult oma finantsotsused ise. See volatiilsus, selline inimeste rahulolematus võib üle kanduda ka reguleeritud turule, et ah, eks see üks pättide kamp kõik ole. Ja siin on see, kus juba meid huvitab, et krüptoturud võib-olla peaksid olema rohkem reguleeritud.

Nüüd tuleme lähemale kodule, Euroopale, Euroopa Liidule. Euroopa Liit on välja töötanud sellise õigusakti kavandi, mille lühend on MiCA, ütleme, virtuaalvahendite turgude määrus, selle kavandi. Põhimõtteliselt see, mida see õigusakt teeb, on see, et ta püüab neidsamu krüptoturge ja krüptovara vahendajate tegevust reguleerida. Mina isiklikult arvan, et see MiCA on üks vahva asi. Mitte et liikmesriigid ühes suures majanduspiirkonnas kõik iseseisvalt ei prooviks seda teemat kuidagi lahendada, vaid võtame selle suurema regioonina ette. See välistab teatud selliseid riikidevahelisi, ütleme, rahavooge või mingite riskide ülekandumist. Ma usun, et ka Ameerika Ühendriigid varem või hiljem oma krüptoturu ka reguleerivad ja eks teised suuremad jurisdiktsioonid tõenäoliselt järgnevad. Osa suuremaid jurisdiktsioone minule teadaolevalt, näiteks Hiina Rahvavabariik, on keelanud krüptopakkumised. Teised, siin uudistest võib lugeda, nagu Venemaa Föderatsioon, jälle ütlevad, et nemad väga tervitavad ja tahaksid selles krüptos väga arveldada. Eks seal on ka omad põhjused, mis võib-olla on ka viide sellesama turu reguleerimatusele ja teatud riskidele. See ongi minu vastus.

Nüüd, Eesti puhul, ma arvan, et kui sellel kevadtalvel Riigikogu tugevdas meie rahapesu tõkestamise seadust, mis puudutas krüptovara vahendajate reguleerimist, siis see oli samm väga õiges suunas. Ma tean, et ka Rahapesu Andmebüroo on seda seadust nüüd rakendamas. Ma arvan, et see võtab mingisuguse oma loogilise aja, et see rakendus ka paika loksuks. See oli päris suur nii‑öelda regulatiivse koormuse kasv meie krüptovahendajatele, ma tean seda, ja ma arvan, et see nõuab oma aja, et selline asi nagu ära settiks ja saaks sealt edasi siis juba liikuda kas MiCA või mõne muu õigusakti peale.

Rene Kokk, palun!

Tänan, austatud [ase]esimees! Hea ettekandja, tänan teid aruande tutvustamise eest! Aga tulen nüüd tänasesse päeva ja küsin sedasi: kas ja mil moel on Finantsinspektsiooni tööd mõjutanud Venemaa Föderatsiooni algatatud sõda Ukrainas? Teadupoolest alati, kui on sellised suuremad konfliktid, siis ka finantssektoris tegutsevad ettevõtjad otsivad oma võimalusi, kuidas selles sogases vees ujuda. Kas see on kuidagi teie tööd mõjutanud ja mil määral?

Aitäh väga hea küsimuse eest taas! Mul on hea meel. Väga sisukad ja sellised väga ajakohased teemad on õhus, mul on hea meel nendele vastata ja oma asutuse tegevust teile tutvustada. Ukraina sõda. Tõesti, meil see info sellest tõsisest konfliktist ja eelinfo või päris usaldusväärne kahtlus oli ka varem ja me hakkasime oma tööd oma asutuses selle järgi kohandama. Mida see tähendab? Sisuliselt sa proovid aru saada, kas ja kuidas see riskikeskkond muutub. Ja veel kord: Ukraina sõjast tingitud riskid võib jagada n-ö kiireteks riskideks ja aeglasteks riskideks. Kui need on enam‑vähem arusaadavad, siis sa oskad juba määratleda neid punkte, mida sa tahad kraadida finantsturul. Ja kui need punktid on arusaadavad, mida sa kraadida tahad, siis sa sead sisse aruandluse. See sõna "aruandlus" muidugi kõlab väga kohmakalt, aga see ei tähenda seda, et keegi paberil midagi esitab, see tähendab ka näiteks iganädalasi telefonikonverentse, mis me tegelikult pärast Ukraina sõja puhkemist või selle suurenemist, aktiveerumist ka sisse seadsime pankadega, ehk infokorjet, intensiivsemat infokorjet nii kiirete riskide kui ka aeglaste riskide kohta.

Nüüd ma hakkan minema nendest kiiretest riskidest. Kiired riskid, esimene mure, mis meil oli, oli pangajooks. Inimesed lähevad paanikasse – sõda. Muideks, ma võin öelda, et meil käis siin Poola järelevalve külas, üleeile ja eile nad olid siin. Samuti me teame, et ka Leedus inimesed läksidki natuke paanikasse ja sularahanõudlus suurenes. Poolas oli see selles piirkonnas, mis piirneb Ukraina piiriga, eks ju. Leedus oli see natuke teistel põhjustel. Sama stsenaariumit, et inimesed lähevad paanikasse, me ise kartsime koos Eesti Pangaga samuti. Loomulikult pangad olid hästi valmis sularahaga täitma sularahaautomaate, et need tühjaks ei saa. Siis lähevad inimesed ju veel rohkem paanikasse, kui enam sularaha kätte ei saa masinast. Ja nüüd tagantjärele võib öelda, et jah, natuke sularahanõudlus suurenes, isegi korralikult suurenes sõja alguses. Aga kuna seina seest ikkagi raha tuli ja inimesed näevad, et süsteemid toimivad, siis selline nõudlus ka vähenes. Nii et me saime selle asja koostöös keskpangaga hästi juhitud.

Samas, seal oli trikk, et peab ka inimesi informeerima, et kuulge, kui näiteks küberriskid, millest ma kohe ka rääkima hakkan, realiseeruvad, internet enam ei toimi, siis kodus peaks olema sularaha olemas. Samas sa pead sellest teada andma. Ja sa ei saa neid asju kuidagi korraga teha, umbes nii, et varuge nüüd kohe sularaha suures koguses. Siis kõik ju tormavadki ATM-ide juurde, need saavadki tühjaks ja see võimendab veel paanikat. Tegevuste ja kommunikatsiooniga koostöös keskpangaga me suutsime selle olukorra, mis puudutab meie keeles likviidsusriske, stabiliseerida.

Nüüd küberrisk. Oli olemas stsenaarium, et Eestit tabavad olulised küberründed. Loomulikult me soovisime oma suurematelt järelevalvesubjektidelt, elutähtsate teenuste osutajatelt, et olge head, pange rohkem IT-ressurssi ja nii inimesi kui ka materiaalset ressurssi, tõkestamaks‑tõrjumaks igasuguseid küberründeid. Meile teadaolevalt pangad seda ka tegid. Siiamaani, eks see valmisolek on kõrgendatud. Aga loomulikult, ega pangad kõiki IT-teenuseid ise ei paku endale, vaid osa on neil ka väljast ostetud. Algfaasis olid teatud nõrkused nendes osistes, mis on väljast ostetud, ja tänaseks on enamik või paljud nendest nõrkustest ka ära lahendatud. Küberriskid ei realiseerunud. Oli küll, nagu me omavahel ütleme, sihukesi ukselõgistamisi, aga tõsiseid ründeid siiani ei ole olnud Eesti finantssektori vastu, küberründeid. Need on kiired riskid.

Kui nüüd aeglasematest riskidest rääkida, siis me nimetame neid krediidiriskideks. See tähendab seda, et kas laenud hakkavad nüüd kiiresti kuidagi pahaks minema või natuke aeglasemalt. Nüüd, kiiresti pahaks minemine on see, et on antud laenu sellistele äridele, mis on Venemaa ärid, Ukraina ärid või Valgevene ärid. Mingitel põhjustel, on need valuutakontrollid või mingid muud piirangud nende riikide poolt, ei suudeta enam laenu tagastada. Otsesed seosed Venemaaga, Valgevenega ja Ukrainaga meie pankadel nii hoiustajate näol kui ka laenude näol on põhimõtteliselt olematud, see number oli väga väike.

Kaudsed mõjud. Need on ka arenemises, need sõltuvad majanduse üldisest keskkonnast ja käekäigust. Kaudsed mõjud me ka alguses kaardistasime. Alguses, kui mu mälu mind ei peta, kaudsed mõjud krediidiportfellist moodustasid umbes 3% või natuke vähem. Kaudsed mõjutused on igasuguste eelduste alusel, näiteks need ärid, kelle omanikud on kuidagi Venemaa, Ukraina või Valgevenega seotud, need ärid, kelle majandustegevus on Ukraina, Valgevene ja Venemaaga seotud. Kaardistasime ära. Toona oli see mõju umbes 3%. Nüüd uuem, teise ringi kaardistus näitab, et see mõju võib olla 5% krediidiportfellist, nii palju on ärid mõjutatud Ukraina sõjast laias laastus.

Eks see situatsioon on kogu aeg muutuv, dünaamiline. Ega me ei ole ka nii võimekad, et me suudame kõiki majandussuhteid, nende teise ringi efekte ja kolmanda ringi efekte kogu aeg online-kaardistada, sihuke võimekus meil puudub. Sa lihtsalt vaatad seda aeg-ajalt ja natuke ka tagantjärele ja proovid selle pealt ettevaatavalt teha järeldusi. Kokku võttes: krediidiriski mõttes on pankadel küllaltki suured puhvrid olemas, et krediidikahjusid kanda. Küll aga need puhvrid pankades jaotuvad veidi erinevalt, aga üldjoontes meie finantsjärelevalvajana oleme selle puhvrite seisuga ka praegu päris rahul.

See on lühikirjeldus meie tegevustest seoses Ukraina sõjaga ja nende mõjudega meie finantssektorile.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud esineja, aitäh ettekande eest! Noh, kui nüüd piltlikult öelda, te olete nende 600 subjekti hulgas liigkasuvõtjate nagu ülemjärelevaataja. Te kurtsite siin, et need hoovad millegipärast Eestis on selle karja juhtimisel liiga lõdvad ja millegipärast ei saa neid rakendada. Kas te natuke avaksite neid põhjuseid, miks see Eestis niimoodi on? Aga muuhulgas ma jälgin teie Facebooki kontot, kellega ta hommikuti kohtute, ja 7. mail te kohtusite ühe LNG‑tankeriga. Seal ma küsin muu hulgas, kas ta on jätkuvalt teie kodu all seal Viimsi poolsaarel.

Härra Ernits, aitäh küsimuste eest! Jah, lihtsalt teadmiseks, ma olen hobifotograaf ja aeg-ajalt ma teen ka pilte mitte ainult lindudest, kes on peamised, kellest ma teen pilte, aga ka mõningatest huvitavatest laevadest, mis siis, kui ma mererannas lindudest pilte teen, siis jäävad silmapiirile. Ja tõesti vastab tõele, et ükskord oli selline LNG‑tanker, aga minu arust on see ammu sealt juba kadunud. Ma ei tea, kuhu. Ma nii uudishimulik ka ei olnud, et kust ta pärit üldse oli. Muide, ma olen korra Portugali allveelaeva seal ka näinud ja tegin sellest ka pilti. See oli päris-päris huvitav. Ma vaatasin täpselt, mis allveelaev see on, mis lipp seal on. Kui lähemale suumisin, siis oli näha, et õnneks oli Portugali oma.

Nii. Aga nüüd selle tööriistakasti juurde. Ega me üldiselt ei kurda järelevalves, meil see tööriistakast on korralik. Noh, "kurtmine" on selline halb sõna. Aga piltlikult öeldes, mis meil on olemas? Meil on olemas haubitsad, kui nii võib öelda, see on tegevusloa äravõtmine, meil on olemas Šveitsi taskunoad, need on sihukesed väikesed keelud-käsud ja ettekirjutused. Aga meil nagu püssi seina peal ei ole, ja need on rahatrahvid. Meil on olemas võimalus 32 000 eurot teha trahvi. See on peenraha finantssektoris, see ei heiduta mitte kedagi, mitte midagi, see on lihtne tulu-kulu arvutus. Sul ühel hetkel lihtsalt tasub teha sikku, eks, sellepärast et maksad 32 000 ära ja lähed rõõmsalt edasi. See ei pea nii olema. Seepärast on Euroopa Liidu õigustikus ette nähtud trahvimäärad kuni 10% aastasest netokäibest, et olla piisavalt heidutav.

Nüüd te küsite, miks see nii on. Kui ma vaid teaks, miks see nii on. See lihtsalt on nii, me oleme pidevas sihukeses dialoogis olnud aastast 2004 Justiitsministeeriumiga. See taandub mingisuguse karistusõiguse dogmaatikale, kus eristatakse kuritegusid ja väärtegusid ja üldse mingeid muid trahve nende väliselt ei saagi olla. Selles mõttes me oleme üsna eripärased Euroopa Liidus, eks. Ma tean paljusid riike, kus on küll olemas ka karistusõiguse raamistik, aga on olemas finantssektoris ka haldustrahvide raamistik. Lihtne näide: kuna meil on see karistusõiguse raamistik, siis väärteo korras, kui me teeme mõnele pangale trahvi, meie kolleegid näiteks Frankfurdis sellest juba on täiesti paanikas, et nüüd on nad kurjategijad. Mis me teeme nüüd? Eestis on ju kõik kurjategijad. Ja siis me üritame seletada, ei-ei, et meil on sihuke akadeemiline käsitlus siin. Ega keegi väga hästi sest aru ei saa, mina kaasa arvatud, minul on vaja tõhusat püssi, ma olen seda püssi soovinud, me oleme Finantsinspektsioonis eelnõu valmis kirjutanud, esitanud selle ka, kuhu vaja, ootame ja tahame seda püssi saada. Nagu ma ütlesin, me enne siin ei tahaks jätta, kui meil see püss on seina peal olemas, sellepärast, et see tagab sellised võrdsemad konkurentsitingimused finantsturul. Muidu need, kes sikku teevad, saavad konkurentsieelise, ja ma arvan, et ega see ilus ei ole. See ei ole signaalina ilus ja see ei ole hea ka konkurentsi mõttes. Rahalised trahvid, kopsakad rahalised trahvid ja sellega seonduv menetlus on need, mis on meie arvates kitsaskoht. Veel kord: me ei taha kõigile seda, me ei taha füüsilistele isikutele, inimestele seda rakendada. Kellest meie räägime, on professionaalsed, võimekad finantsvahendajad, kes suudavad aru saada, millega nad tegelevad, sealhulgas, kui nad midagi rikuvad, ja suudavad ennast meie suhtes ka kaitsta. See on see, millest ma räägin. See raamistik ei pea olema selline nagu mõnel liiklusrikkujal, tavainimesel, kes ei saagi liiklusväliselt kuidagi elada ja keda võib-olla peabki rohkem kaitsma. See on lühike lugu rahatrahvidest.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Tänan ka omalt poolt teid sisuka ettekande eest nii täna kui ka rahanduskomisjonis. Aga minu küsimus on pensioni teise samba saatuse kohta. Aastaaruandes te kirjutate, et selle samba lammutamise esimene etapp läks sujuvalt ja väljamaksed toimisid ilusti, aga nüüd on olukord muutunud sellel aastal. Ma arvan, et teil on tehtud analüüse, hinnanguid ja prognoose, milliseks kujuneb teise samba pensionifondidest raha väljavool eelseisvatel tähtaegadel. Miks ma küsin? Asi on selles, et pensionifondidel läheb kehvasti sel aastal, nad toodavad investoritele miinust, kuna aktsiatel ja võlakirjadel läheb halvasti. See karuturg võib jätkuda järgmise aasta alguseni või veel pikemalt. Ja teiseks, inimestel on toimetulekuprobleemid inflatsiooni tõttu. Kuidas te prognoosite raha väljavoolu teise samba fondidest?

Ma alustan sealt, et me Finantsinspektsioonis kunagi kujundasime sellise hoiaku, et me ei anna hinnanguid, kas see reform, mis tehti, on hea või halb, vaid me rakendame seadust, mis meile on ette antud. See, kas see on hea või halb, on selle saali teema, eks ju. Teie panete need reeglid paika ja meie neid reegleid hea meelega täidame ja hoolitseme selle eest, et meie järelevalvatavad ka seda teeksid.

Tõepoolest, eks see finantsturgude või kapitaliturgude käitumine on natuke seotud rahapoliitikaga ja kapitaliturud võivad mingis trendis ka pikemalt olla. Ja tõepoolest, eks igaühel tuleb oma otsused teha – ma mõtlen nüüd teises sambas osakuomanikke, tulevasi pensionäre –, kas olla selles süsteemis sees või mitte, arvestades, et kui turud on languses ja sa võtad sealt raha välja, hiljem on aga turud tõusus ja siis on nii, et hoopis pensionifondides sees olles oleks sul võinud olla see väärtus või vara suurem. Nii et ma arvan, et see on keeruline otsus igale inimesele. Loomulikult tuleb see iga inimese individuaalsesse konteksti panna ja igaüks elab oma elu ise. Võib-olla tõesti on mingid sellised tingimused inimesel, kus tulebki raha välja võtta, seda ei saa ka välistada. Aga üldises sihukeses langeva turu tingimustes minna ärevusse ja ... Veel kord ütlen, et mina finantsnõu ei anna, aga elu on näidanud, et see ikkagi liiga mõistlik ei ole. Ma arvan, tasub võtta selliseid pikemaid vaateid, eriti mis puudutab pensione.

Ja veel kord: kui inimene on väga distsiplineeritud, siis see pensioni kogumine ei pea sugugi toimuma teise pensionisamba raamides, mida riik on ette andnud. Ma arvan, et see, mida riik on ette andnud, on hea. Hea, et see on olemas. Aga kui inimene miskipärast tunneb, et ta tahab seda pensioni kuidagi iseseisvalt koguda, ja tal on tunne, et ta on ise selles edukam, siis ei saa ka seda välistada. See on selline vastus, mis ma teile saaksin anda, eks.

Prognoosimine on alati tänamatu. Üldiselt me katsume vaadata seda, kuidas meie subjektide süsteemid toimivad – väljamaksmise digivõimekused ja fondide stressi[testide tegemine] samuti. Kui fondide vara väheneb, siis nii ongi, siis neto puhasväärtus NAV lihtsalt tuleb väiksem ja inimesed saavad tõenäoliselt vähem raha – need, kes tahavad minna süsteemist välja. See, kuhu teie küsimus oli suunatud. Jah.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tänan tõesti ka nende põhjalike vastuste eest, oleks kõik vastajad puldis nii värvika ja selge jutuga. Tunnistan, et ma ei ole distsiplineeritud koguja ja kogun rahumeeli teise sambasse. Ootan võimalust, et saaks sinna rohkem koguma hakata. Aga küsin tegelikult kordusküsimuse. Rahanduskomisjonis küsisin teie käest seda, et kõrge inflatsiooni tingimustes arusaadavalt on inimesi ja leibkondi, kes satuvad hätta igakuiste kulude katmisega – puudutab see kütuse ostmist, toitu või energiaarvete tasumist –, ja on loogiline, et osa neist proovib lootuses, et see raskus on ajutine, katta kas kiirlaenu, väikelaenu, tarbimiskrediidiga oma vajadusi. Mis on need võimalused, et maandada riske, et meil on mõne aasta pärast väga palju inimesi, kes on oma finantskohustuste täitmisega hädas? Mis on need hoovad, mida võiks juurde luua?

Proua Sikkut, aitäh küsimuse eest! Ma panen kohe kiiresti mõned mõtted või märksõnad kirja, sest küsimus on piisavalt lai ja samas aktuaalne. Kui vaadata seda nõndanimetatud kiirlaenude portfelli, mis sellega juhtunud on, siis tõesti, eelmise aasta kolmandas kvartalis oli näha, et kiirlaenude maht vähenes. Ehk see tegelikult natuke haakub ka härra Sõerdi küsimusega. Oli näha, et inimesed nii palju kiirlaenu ei võtnud, või ütleme siis viisakalt, tarbijakrediiti ei võtnud, kuna tõenäoliselt võeti välja teise samba raha ja rakendati sellest tulenevaid võimalusi. Eelmise aasta neljandas kvartalis oli näha, et tarbijakrediidid, eelkõige kiirlaenud, olid jälle kasvuteel.

Nüüd, esimene küsimus on, kas tarbijakrediidituruga üldse midagi teha. Mis meil on praegu olemas? Meil on olemas võlaõigusseaduses üks paragrahv pealkirjaga "Vastutustundliku laenamise põhimõtte [rakendamine]". See paragrahv on üks A4 lehekülg ja see on üsna paindlik. Ja meil järelevalvajatena on ülesanne vaadata, kas tarbimiskrediidi andjad seda paragrahvi ka täidavad. Aga kuna see paragrahv on paindlik, siis nad võivad seda ka väga erinevalt täita. Selles mõttes meil ei ole mingisuguseid kvantifitseeritud mõõdikuid, mille alusel me saaksime öelda krediidiandjatele, et ei, sa niimoodi ei tohi teha, näiteks selline võla ja sissetuleku suhe, mis su sisereeglites on olemas, on vale, tee hoopis teine. Meie vaatame seda, et sul oleks see võla ja sissetuleku suhe sisereeglites olemas.

Nüüd, kui turu poolt vaadata, siis eks turuosalised natuke kardavad ka meid. Nendel on see probleem, et kui seal ei ole mingeid kvantifitseeritud nõudeid selle vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks, siis nad kannavad nagu meie riski ka, et äkki täna on halb ilm, siis Kessler ütleb, et nüüd peab olema niimoodi, ja homme on ilus ilm, siis ütleb teistmoodi. Sealt me jõuame esimese sellise mõtteni, mis, ma arvan, vastutustundliku laenamise põhimõttega haakuvalt võiks kaalumist leida sarnaselt, nagu on eluasemelaenudel, ehk DSTI ehk kuidas see võla ja sissetuleku suhe võib ühel laenutaotlejal olla, midagi sellist võiks kaaluda kehtestada ka tarbimislaenudele. Loomulikult, need näitajad võiksid olla natuke teistsugused, aga see on midagi sellist, mida arutada. See võimaldaks ühelt poolt kaitsta neid inimesi, kes võib-olla ei peaks laenu võtma. Teiselt poolt loomulikult, see on jälle ilmavaate küsimus, kas riik üldse peaks kaitsma kedagi, eks. Võib öelda, et igaüks on vaba, ma täiesti saan sellest aru, ma kirjeldan seda. Eks need on valikukohad. Aga veel kord: seesama DSTI – mõtlemise koht.

Teine asi, kus me Finantsinspektsioonis näeme ruumi tarbijakrediidituru toimimise parandamiseks, on nõndanimetatud positiivse krediidiregistri sätestamine või selle raamistiku võimaldamine, andmine turule. Vaadake, praegu on konkurentsieelis tarbimiskrediiditurul sellistel turuosalistel, kellel on suuremad andmebaasid, kes näevad oma andmebaaside alusel paremini tarbijate maksekäitumist ja on võimelised paremaid pakkumisi tegema inimestele. Positiivne krediidiregister on selline, mis ei võimalda ainult näha maksetõrkeid, vaid ka seda, kui suuri finantskohustusi tarbijatel on, ja selline positiivne krediidiregister natukene, ütleme nii, suurendab konkurentsi tarbimiskrediiditurul. Enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides on olemas sellised positiivsed krediidiregistrid, Eestis ei ole seda. Pikalt on olnud ka pangaliidus arutelud sel teemal. Osa panku on olnud ka natuke konservatiivsemad selle registri vajalikkuse suhtes, aga minule teadaolevalt viimasel ajal pangaliit arvab, et positiivne krediidiregister on üks hea idee ja hea mõte, mis tuleks ära realiseerida. Meie Finantsinspektsioonis oleme arvanud samamoodi, jah. See on teine asi.

Kolmas asi. Kui vaadata tarbimiskrediidi kui finantstoote elukaart, siis mida me näeme? Selle sündimine on suhteliselt reguleeritud, see on KAVS ehk krediidiandjate ja ‑vahendajate seadus. Seal on ka järelevalve, mis ütleb, kuidas ühte toodet kokku pannakse, ehitatakse, kuidas teda müüakse, see on seesama, mis ma ütlesin, see VLP, vastutustundliku laenamise põhimõte. Ja sellega see asi lõpebki. Aga juhtub teinekord ju ka nii, et krediiti niimoodi ei tagastata, nagu lepingutingimused ette näevad, ja siis antakse see toode lahendamiseks inkassofirmadele. Inkassofirmad on nüüd, nagu me ise nimetame, finantsturu mõttes küll selline pime nurk toas, kus võib-olla inimesed või võlgnikud satuvad inkassofirmade perimeetrisse ja neid seal koheldakse nii, nagu see tavaks on sellel turul. Kas sellega peaks rahul olema või mitte? Meile tundub, et seal on ka ruumi parandamiseks ja sinna täiendava valguse heitmiseks. See on midagi, millega tegeleda, ma arvan, et oleks kogu ühe finantsteenuse elukaar ühetaoliselt reguleeritud. Mitte nii, et alguses on, aga siis, kui asjad halvaks lähevad, siis justkui ühiskonda enam ei huvita, mis toimub. Kui me juba oleme oma noka sinna pistnud, siis teeme seda ühetaoliselt kogu elukaare jooksul.

Ja viimane asi on finantsombudsman, mida ma siin teile oma väikeses ülevaates ära markeerisin. Selge on see, et eriti sellised finantsiliselt vähem võimekad inimesed lihtsalt ei lähe professionaalse finantsvahendajaga kohtusse vaidlema. Kohtus on võistlev menetlus, Justitial on side silmadel, tema jaoks on pooled võrdsed. Iga finantsvahendaja on võimekam võistlevas kohtuvaidluses kui iga laenuvõtjast tavainimene. See heidutab neid, kui nad püüavad oma õiguste eest seista, isegi kui neil võib olla tuline õigus. Meie Finantsinspektsioonis näeme – ja mitte ainult meie, vaid paljud finantsturuosalised näevad –, et see on probleem. See on probleem sellelesamale finantsturu mainele. Ka finantsturuosalised soovivad seda, et finantsturul oleks hea maine ja nende kliendid oleksid rahul sellega. Sest finantsteenuseid ju tarbitakse nagunii, selles ei ole mingi küsimus.

Finantsombudsman. Paljudes riikides on see olemas. Mõnes riigis on ta finantsjärelevalve juures. Miks ta on finantsjärelevalve juures? Sellepärast, et tagada parem infovahetus ombudsmani ja järelevalve vahel, sest ombudsmani, kes on informeeritud sellestsamast finantsteenuse loomisest, tema müümisest, sellest elukaarest, vaat teda on natuke raskem lollitada, võistlevas menetluses isegi. See on üks põhjus, miks neid ombudsmani ametikohti on loodud. Ja teine asi ka: see kergendab või hõlbustab kohtute tööd, ka kohtutel on mingisugune tunnetuspilt olemas, mis võiks olla finantsturul see selline hea käitumistava või reeglistik.

Need on mõned mõtted, mis tarbijakrediiti, sealhulgas kiirlaenuturgu puudutavad. Aga üldiselt ma arvan, et kui vaadata, kust me tuleme, enne seda, kui see tarbimiskrediiditurg ei olnud reguleeritud, siis ma võib-olla teen natuke liiga siin ka. Ma arvan, et tarbimiskrediidifirmad ikkagi kvalitatiivselt on teisel tasemel, eriti suuremad sellised. Eks nad on meie olemasolust teadlikud. Me siin oleme mõnele üsna hiljuti teinud selliseid üsna tõsises toonis kohustusi ja ettekirjutusi, kui on turul püütud rakendada selliseid väga kummalisi ärimudeleid, on proovitud eirata krediidikulukuse ülemmäära sätteid. Teatavasti, kui see on ülemmäärast üle, siis on leping tühine ja tarbija saab kaitstud võlaõigusseaduse abil. Me oleme seal mõne turuosalisega päris head kompromissid saavutanud ja lõpetanud teatud sellised äripraktikad. Meil on mõned olulised tööd ees.

Vaadake, seesama vastutustundliku laenamise põhimõte rakendub ainult sellisel juhtumil, kui tegemist on krediidiga, millel on hind. Aga nüüd on meil selline uus trend, et inimesed saavad ka järelmaksuga poest ostes kaupa selliselt krediiti, et seal ei olegi hinda, näiliselt ei ole hinda sellel rahal. See hind lihtsalt paigutatakse kauba hinna sisse ära ja siis justkui see VLP või vastutustundliku laenamise põhimõte ei rakendugi. Meile see ei ole okei. Meie arvates kõiki sisult tarbimiskrediite peab kohtlema ühetaoliselt. Me teame, et Euroopa Komisjon, Euroopa Liit tegeleb selle teemaga. Loomulikult ootame seda regulatsiooni Euroopa Liidust ka, aga sõltumata sellest me oleme juba praegu dialoogis turuosalistega, et kas see on ikka päris okei, niisugune turupraktika. Tänan küsimuste eest! Ja sellega ma peatan oma vastuse.

Aga üks küsimus on veel. Heiki Hepner, palun!

Jaa. Suur tänu! Suur tänu ka ettekande eest! Siin paar päeva tagasi oli meedias üks lugu, kus Eesti mõistes suurpank keeldus droonide finantseerimisest. Ja teine, ka Eesti mõistes korralik pank tegi selle hästi kiiresti ära. Seal venitati-venitati, oli natukene ka kõhklusi ja natukene võib-olla ka halba üleliigset bürokraatiat, just esimese poole käsitluses. No eks iga panga nagu õigus on ise ka hinnata, seda ma möönan, aga teisalt ... See puudutas just Ukraina seonduvaid küsimusi. Kas me siin ei vaja mingisuguseid täpsemaid reegleid, et see käekiri oleks ühtlasem? Praegu oli see käekiri hästi ebaühtlane. Kuidas te kommenteerite selle ühe näite valguses seda teemat laiemalt?

Tänan! Jah, jäi ka mulle see lugu silma. Ja tegelikult jäi ka, vist oli samast päevast, üks teine lugu silma. See droonide lugu, millele küsija viitab, on see, et inimesed proovisid aidata Ukraina võitlejaid ja neile raha üle kanda droonide ostuks, eks. Seal tekkis sihuke tõrge, vähemalt ühe panga puhul. Samal päeval oli ka teine lugu: Kaitsepolitseiamet minu teada võttis kinni mõned inimesed, kes tahtsid droone saata Vene poolele jälle, eks.

Nüüd, kui te panete ennast selle pankuri olukorda, tema jaoks need kaks juhtumit on lihtsalt dokumendid. Teinekord ei ole sul ka kristallpalli, et saada aru, kes on head ja kes on halvad. See on tegelikult läbivalt nii. Ainus viis, kuidas sa sellises olukorras oma riske ehk panga riske suudad juhtida – ja panga risk antud juhul on see, et sa rikud finantssanktsiooni, mis on tegelikult üsna karm lugu, võib päädida tegevuse lõppemisega –, siis sa tahad olla väga täpne, sa tahad olla selles mõttes nii heas kui ka halvas mõttes bürokraatlik. Ja see ongi ainus viis, kuidas seda teemat käsitleda. Nüüd, reeglid annavad ette mingid üldised standardid või väärtused. Iga pank ise sätestab, kui bürokraatlikuks ta läheb nende reeglite rakendamisega. See võibki olla konkurentsieelis. Näiteks, inimesed loevad lehest, ütlevad ahaa, neile tundub, et üks pank on kuidagi ebasõbralik, teine on sõbralikum, ja nad teevad enda otsused selle baasilt, eks ju.

Täna hommikul, enne kui ma siia tulin, tegin internetipangas ühe makse. See pank mulle alustuseks teatas, et 59 päeva pärast mul konto suletakse, kui ma ei värskenda oma kliendiandmeid. Värskendasin need andmed ära. Ma olen sellega leppinud, et see on see lennujaam, see on see metallidetektor, kust tuleb läbi minna, tuleb need toimingud teha. Ka siia majja ma ei saanud muidu, kui metallidetektor tuli läbida. See hakkas piiksuma seal, muideks, aga no saime jaole, miks see piiksus. Need on need toimingud, mida tuleb teha selleks, et mingeid riske maandada või kontrollida.

Kindlasti ma ei ütle, et kõik on ideaalne. Seesama viide ajaleheartiklile, nii et neid väikseid tõrkeid on, eks. Kindlasti pangad teevad oma järeldused. Ma ei usu, et selle panga juht selle peale rind kummis käis ringi: vaat kui tore, et sihuke lugu ilmus lehes. Ma arvan, et on vastupidi. Eks sellest õpitakse ka. Aga aeg-ajalt selliseid ja selliseid asju juhtub ja see on mõneti uus reaalsus, et võib-olla ka finantsteenused on natuke aeglasemad ja ebamugavamad muutunud globaalsete riskide tõttu.

Aitäh! Ja nüüd on küsimused tõesti otsa saanud. Suur tänu ettekande eest! Me saame minna läbirääkimiste juurde. Avan läbirääkimised. Jaa. Riina Sikkut, palun! Ole nüüd ajaga distsiplineeritum kui pensioniga. 

Ma võtan kohe kolm lisaminutit. 

Kolm minutit lisaaega. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Muidugi tänan ettekandjat, Finantsinspektsiooni peadirektorit nii ettekande kui ka väga põhjalike vastuste eest. Tõesti, seda tüüpi sisulist tugevat vastamist tahaks siin saalis palju rohkem näha.

Räägin kahest asjast. Kõigepealt, tõesti, väga hästi sai kajastatud sõja otsene ja kaudne mõju, mis puudutab meie finantssektorit, millised on riskid, mida on teinud Finantsinspektsioon nende riskide maandamiseks ja mille suhtes peaks tulevikus ettevaatlik olema, sellest saime ülevaate, samuti ootusest sellele saalile. On olemas asju, mida me saaksime paremaks teha, selleks et oleks võimalik finantsstabiilsus tagada ja kaitsta ka inimesi, kes on finantstoodete ja -teenuste tarbijad, aga kel vajaduse korral ei ole võimalik piisavalt oma õigusi kaitsta, selle eest seista. Ka teenust või lepingut sõlmides võib-olla ei ole see finantskirjaoskus nii hea, et aru saada, mis on need riskid pikemas perspektiivis.

Me oleme siin saalis hästi palju rääkinud inflatsioonist ja selle mõjudest. Arusaadavalt väga paljud inimesed esimese hooga proovivad ise hakkama saada. Eks suur osa meist on optimistid ja arvavad, et elu läheb ikkagi paremaks – küll see palk tõuseb, kui juba Rahandusministeerium ja Eesti Pank prognoosivad keskmise palga kiiret kasvu, siis lõpuks eks see jõuab minuni ka. Selles ootuses võib‑olla on ka suurem valmisolek ajutisi raskusi leevendada tarbimiskrediiti või kiirlaenu võttes, et tõesti see erakorraliselt suur elektri‑ või gaasiarve tasuda või toime tulla muude kasvanud kuludega. Aga me näeme, et need riskid korreleeruvad, on toimetulekuraskused, madalam finantskirjaoskus ja tegelikult ka risk selleks, et palk ei kasva keskmise palgaga samas tempos. Need riskid on seotud. Ja selleks, et vältida seda, et meil on pärast kiire inflatsiooni möödumist terve hulk inimesi, kes on hädas oma igakuiste laenukohustuste teenindamisega, rääkimata sellest, et nad on jõudnud oma kohustuste täitmise teemaga inkassosse või kuhugi mujale. Nii et nagu välja toodi: positiivne krediidiregister, kõrgemate trahvide võimaldamine Finantsinspektsioonile kui selline täiendav viis, ma ei tea, reeglite täitmist nõuda või seda kehtestada ja finantsombudsmani ametikoha loomine või sellise pädevuse loomine, et oleks võimalik inimestel oma õigusi paremini kaitsta, vaidlusi lahendada, kui vaidlus on sellise suurema, tugeva osapoolega.

Nii. Teiseks räägiksin ma kliendikesksusest või tarbija vaatest. Tõesti, Finantsinspektsioon ju tegelikult seisab selle eest, et meie kõigi raha ja vara oleks ikkagi kaitstud. Kui meie teeme ka reklaamil põhineva otsuse, siis tegelikult me saame olla kindlad, et finantsasutus on kapitaliseeritud, vajalikud puhvrid on olemas, reegleid järgitakse, juhtkond on vastutustundlik. Me tegelikult saame kõike seda eeldada ja siis ei pea süvenema, saame oma otsuseid teha hoopis vähema informatsiooni põhjal.

Aga nii nagu ettekandja selgitas, et ka tema uuendas täna oma kliendiandmeid pangas – eks meil kõigil on see kogemus olemas –, ja rääkis kohanemisvajadusest. Kui me lennujaamas olema harjunud mingeid standardprotseduure läbi tegema, siis mul on tunne, et finantssektoris me veel ei ole. Me ei saa aru, mis on see muutus, mis on toimunud. Sellega, et rahapesuregulatsioon on muutunud, see on rangem ja nõuab finantsasutustelt rohkem, on kõik pangad ja teised asutused kursis, nemad neid nõudeid täidavad. Aga see lünk tarbijani, minu meelest seal on veel ikkagi samm astumata. Et inimesed saaksid aru, mis on muutunud ja mis on nende roll, mida nemad peavad tegema ja kuidas anda oma panus, ja et need vahendid, mis liiguvad, on see pankade vahel või eri riikides asuvate pankade vahel, oleksid ausad. Et ei oleks kuritegelikul teel hangitud raha puhtaks pesemist, oleks kelmuse risk väiksem ja kõik sellised asjad.

Tegelikult on meie kõigi huvides, et finantssektoris oleks kord majas, ja meie peame oma panuse andma. Aga ka minule panga kliendina tegelikult ei ole selliseid juhiseid saabunud ega arusaama tekkinud, mida ma täpselt nüüd teistmoodi pean tegema. Ikka ma pahandan, kui kuskil mingisugune kuulimiit on ületatud või mingisugust ülekannet jälle ei saa teha, selleks tuleks panka pöörduda või paluda limiidi tõstmist. Tavaliselt inimesed on arvestanud, et protseduuri tegemiseks läheb mingisugune aeg, et ma teen selle ära sellel nädalal või sellel kuul, aga siis selgub ootamatu takistus, et see, mis oli võimalik näiteks viis aastat tagasi või kaks aastat tagasi, enam ei ole. Aga et sellist tarbija pahameelt ka vältida, ma arvan, on tegelikult nendesamade finantsteenuseosutajate huvides ka, et selline mõistmine oleks suurem või arusaam, milline see kliendiroll ka on selles, et meie kõigi raha oleks paremini kaitstud. 

Ma arvan, et seal on suur samm astuda. Loodan, et lisaks puhvritele ja tehnilise järelevalve poolele Finantsinspektsioon võib ka meelde tuletada, et kuulge, mõelge nüüd kliendivaatest ka, mida inimene sellest aru saab või kuidas tema seda näeb, mis see tema kogemus on, kui sellised muutused toimuvad.

Nii et soovin jõudu Finantsinspektsioonile. Muidugi loodan, et kaudsed sõjamõjud ja krediidiriskid tegelikult ei realiseeru ja me saame samamoodi turvalises finantskeskkonnas edasi toimetada. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Tänane esimene päevakorrapunkt on lõpetatud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks) eelnõu 590, me oleme teise lugemise juures. Kutsun siia ettekandjaks riigikaitsekomisjoni liikme Heiki Hepneri. Palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Tõepoolest, Vabariigi Valitsus algatas selle eelnõu tänavu 18. aprillil. Esimene lugemine toimus 11. mail ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 23. maiks kella 10-ks esitasid Riigikogu liikmed eelnõu kohta ühe muudatusettepaneku. Teine muudatusettepanek tuli pärast juhtivkomisjonilt ehk riigikaitsekomisjonilt. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma 30. mai istungil, kui kiitis heaks eelnõu teise lugemise teksti, seletuskirja ja muudatusettepanekute loetelu. Riigikaitsekomisjoni 2022. aasta 30. mai istungil osales veel eelnõu algatajana Kaitseministeeriumi õigus- ja haldusküsimuste asekantsler Margit Gross.

Paar sõna ka muudatusettepanekutest. Tõepoolest, need on kenasti lisatud teise lugemise teksti juurde. Aga pikem arutelu käis meil Riho Breiveli, Uno Kaskpeiti, Leo Kunnase ja Alar Lanemani esitatud muudatusettepaneku juures. Mõningal määral võib ütelda, et see muudatusettepanek on seotud ka 30. mail siin meil Vabariigi Valitsuse usaldusega seotud eelnõu 572 vastuvõtmise või menetlusega. See puudutas, ütlen mälu värskendamiseks, kahe laevastiku ühendamist, see oli selle eelnõu tuum. Seal tehti ka muid täpsustusi. Muudatusettepanekute tegijad tegid ettepaneku lisada Kaitseministeeriumi valitsemisalasse riigiga, et seal oleks ka veel lisaks maismaapiiri kaitse sõjaseisukorra ajal ja selleks ettevalmistamine.

Tegemist on küsimusega, mis ei ole seotud ainult ühe konkreetse seadusega. See ülesanne, mille kohta praegu on ka muudatusettepanek tehtud, oleks Kaitseväele. Seda peaks vaatama natukene komplekssemalt ja ilmselt oleks olnud hea, kui me oleksime saanud ka 572 juures konsensusega edasi minna, aga see läks nii, nagu läks, ja ilmselt tunamullust lund pole mõtet praegu enam taga igatseda, tuleb vaadata uuele talvele otsa. Tõesti, ka Mati Raidma ütles, et pole lahendus, kui see sõnastus nüüd siia kirjutada ja Kaitseväe korralduse seaduses seda ju sees ei ole, see eeldab ühist paketti ja laiemat lähenemist teemale. Ilmselt varem või hiljem me siiski neid teemasid peame käsitlema.

Teisalt on päris selge see, et küllap meie Kaitsevägi koos politsei- ja piirivalveametnikega, kindlasti ka Kaitseliiduga ja kogu Eesti rahvaga ikkagi meie piiri kaitseb, kui selleks on vajadus. Kaitseväe ülesanne on ju tegelikult riigi sõjaline kaitsmine. Nii et mingit otsest seaduseauku siin ka ei ole.

Teine muudatusettepanek, mis komisjoni poole pealt tuli, ka see on seotud eelnimetatud teise seadusega, mille me vastu võtsime nädala alguses. Seal tõesti lisatakse valvamisele juurde ka sõna "kaitse". See on teile ka kenasti-ilusti näha eelnõu tekstis, et on õhuruumi ja merepiiri valvamine ja kaitse. Nii et mitte ainult valvamine, vaid ka kaitse.

Mõned sõnad võib-olla menetluslikult veel. Juhtivkomisjon tõesti 2. mai istungil otsustas riigikaitsekomisjonis (konsensusega): kui eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 2. juuniks. Riigikaitsekomisjon otsustas oma 30. mai istungil (konsensusega) teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. Võib-olla veel korra tagasi tulles nende muudatusettepanekute juurde, ütlen, et tõesti esimese muudatusettepaneku puhul oli mitte väga sagedane juhtum riigikaitsekomisjonis, kus hääletati ja hääled jagunesid 3 : 6 ehk see muudatusettepanek heakskiitu ei leidnud, ja teine muudatusettepanek kiideti konsensuslikult heaks. Suur tänu!

Küsimused. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma vaatasin siin § 1, Kaitseministeeriumi valitsemisala. Siin on neid mõisteid terve kari: "korraldamine" on neli korda, "kujundamine" üks kord, "elluviimine" üks kord, "koordineerimine" üks kord ja nii edasi, ja nii edasi. Aga kas on vaadatud seda tervikuna ja võrreldud ka teiste ministeeriumidega? Ma vaatasin, et siin mitme teise ministeeriumi puhul on analoogne asi hoopis teistmoodi üles ehitatud. Ja mis vahe on näiteks "korraldamisel" ja "läbiviimisel"?

Aitäh! Tõepoolest, me sellist võrdlust komisjonis ei teinud, et oleksime võtnud kõik valitsemisalad ette ja võrrelnud. Niisugust ambitsioonikat ülesannet me endale ei võtnud, me jäime praegu tõesti ikkagi riigikaitse valdkonna juurde. Aga nüüd see sõnade tähendus, teie teine küsimus, et mis on korraldamine ja mis läbiviimine. Võiks ütelda, et läbiviimisel võib-olla on näpud rohkem sees ja mõjutatakse rohkem otsust, aga korraldamisel sõna otseses mõttes korraldatakse ja keegi teine viib läbi. See võiks olla selle küsimuse vastus või mõte.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud Heiki! Ma lähen oma küsimusega rohkem mitte nende muudatusettepanekute juurde, vaid ikkagi selle seaduseelnõu sisu juurde. Valitsusasutuse rolli andmine on seotud suuresti haldusmenetluse õigusega, nagu ma aru saan. Äkki sa kordad veel üle, mis nüüd jääb Kaitseressursside Ametile ja mis jääb Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse pädevusse? Ja miks seda haldusmenetluse õigust on vaja kaitseinvesteeringute keskuse kontekstis juurde anda? Mis see peamine muutus on, mille me ellu kutsume, ja milliseks jäävad vastutusalad asutustele?

Aitäh! Tõepoolest, siin toimub nüüd teatud õiguste juurdeandmine. Lisaks Kaitseressursside Ametile saab ka Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusest valitsusasutus. Selle eelnõu mõte on või eesmärk on eelkõige see, et Kaitseressursside Amet hakkaks tegelema ainult inimestega ja kogu materiaalne pool liiguks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele. See paraku nõuab ka, et tal oleks valitsusasutuse staatus, nii on tõesti võimalik paremini optimeerida neid ülesandeid. Seni Kaitseressursside Amet tõesti tegeles ka varade ja vahendite sundkoormamisega, aga nüüd kõik need sundkoormamised ja materiaalne vara läheb Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele ning tõesti Kaitseressursside Amet saab keskenduda inimressurssidega seotud teenustele ja küsimustele.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma keskendun ikkagi nendele mõistetele. Oskad sa seletada seda mulle? No näiteks on siin, et keeleliselt on parandatud, on joon alla tõmmatud, "merepiiri valvamine ja kaitse". Aga kui vaadata, kuidas seda on öeldud ka mujal, siis ma küsin, miks ei ole "valvamine ja kaitsmine" või pole "valve ja kaitse". Mis see vahe on?

Aitäh! Ma arvan, et see ongi lihtsalt keeleline nüanss. Sisu siin kindlasti ei muutuks, kui oleks nimetatud "valve ja kaitsmine" või ka "valvamine ja kaitsmine". Aga selle eelnõu vaatasid üle nüüd tõesti, ma usun, meie väga tublid keeleinimesed, kes sellele oma õnnistuse kaasa andsid, ja minul küll pole põhjust kahelda nende pädevuses. Siin tublid eesti keele tundjad on oma panuse andnud ja nii ta siin tekstis on praegu ka vormistatud.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mina ei ole selles valdkonnas asjatundja ega pädev, erinevalt paljudest meil siin saalis olevatest inimestest, kes igal teemal oskavad rääkida. Aga ma küsin lihtsalt teie kõnest tulenevalt. Te ütlesite, et väga harva toimub teil komisjonis hääletamine. Nüüd muudatusettepanekut ühel korral te pidite hääletama ja 6 : 3 oli, kui ma ei eksi, see seis. Mis on selle muudatusettepaneku sisu ja miks see ei leidnud toetust? Järsku te avate? Mul on lihtsalt selline uudishimulik küsimus ja ma usun, et see küsimus tekkis paljudel, kes jälgivad ülekannet, või ka nendel Riigikogu liikmetel, kes ei ole komisjoni liikmed.

Suur tänu! Ma natukene puudutasin ka seda teemat. Miks ma ütlesin, et üldjuhul hääletamist me kõikides punktides ei tee? Sest me otsime konsensust, ja see on üldine põhimõte riigikaitse puhul, et tuleb otsida erakondadeülest, fraktsioonideülest konsensust, sest see on meie kõigi küsimus. Ja siin peavad erakonnad kindlasti kokku hoidma. Aga no tuleb teinekord ka nüanssides vaielda.

Praegusel juhul tegelikult võikski ütelda, et siin on nüüd debatt nüansiküsimuse üle. Tõesti, muudatusettepanekusse oli lisatud üks mõte – seesama loetelu, mille kohta kolleeg Ernits on nüüd küsinud mu käest, et oli lisatud lauseosa "maismaapiiri kaitse sõjaseisukorra ajal ja selleks valmistumine". Me tegelikult arutasime palju rohkem selle kahe laevastiku seaduseelnõu juures, mida me esmaspäeval siin valitsuse usaldusega seonduvalt hääletasime, neid teemasid. Nii et need haakuvad omavahel ja see sõnastus peaks ühtima. Kuna sinna ta sellisel kujul sisse ei läinud, siis tõepoolest me oleks loonud võib-olla mitte hea seadusloome tava, sest nad peaksid teineteist toetama.

Siin tõesti, ütleme niimoodi, ma tõesti tsiteerisin ka kolleeg Raidmat juba eelnõu tutvustusel, aga kui seda üldistada kuidagi, siis võiks ütelda, et tõesti see küsimus vajab natukene laiemat debatti, kuidas neid sõnastusi täpselt panna, mis on Kaitseväe roll piiri kaitsmisel. Me teame ju, et meil maismaal on Politsei- ja Piirivalveameti käes piiri kaitsmine, aga merel ta liigub ju selle esmaspäeval vastu võetud seadusega kaitsejõudude kätte. Ehk siin on nüüd erinevused.

Küllap tuleks ühel hetkel tulla selle juurde uuesti tagasi ja vaadata otsa kogu sellele seadusloomepaketile, et kas siin on mingisuguseid nüansse, mida me peaksime täiendavalt täpsustama, arutama. Siin just oli see koht, et kui on sõjaseisukord, siis loomulikult Kaitsevägi kaitseb meie piiri, selles pole mitte mingit kahtlust. See on Kaitseväe esimene ülesanne, Eesti riiki kaitsta, ja piir kuulub sinna juurde. Aga vaidlus – isegi mitte vaidlus, siin ei olnud nagu vaidlust, vaid pigem oli arutelu – või arutelukoht oli see, kuidas me valmistume selleks hetkeks, valve üleminekuks kaitsele. Siin jääb üks selline vaheetapp ja selle üle käis arutelu. See vajaks tegelikult võib-olla kogu seadusloomes natukene üldisemat käsitlemist.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Tubli keeleinimesena – ma olen pikalt töötanud kirjastustes ja toimetustes – võin öelda, et valvamine ja kaitsmine on kaks väga erinevat asja. Ma panen oma koti maha ja palun teil valvata seda, aga kui röövel tuleb ja tahab seda vägisi ära võtta, siis on teie otsustada, kas te lasete jalga või hakkate seda kotti kaitsma. Nii et need on kaks eri asja. Piiri valvatakse rahuajal, selleks et illegaalset piiriületust ei oleks, salakaubavedu ei oleks, et eksinud inimesi aidata, kui nad on vales kohas valel ajal. Aga kaitsmine tähendab seda, et kui keegi püüab vägivaldselt piiri ületada, siis seda tõkestatakse kõigi vahenditega. Piiri kaitstakse. Nii et see ei ole ebaoluline nüanss. Ma ei taha ajada asja teravaks, ma ei taha jätta muljet, nagu ma kuidagi vastustaksin seda eelnõu, aga ma siiski juhin tähelepanu, et see ei ole niisugune keeleline ja ebaoluline tühiasi.

Jaa, aga siin ka tegelikult on meil nüüd siin teksti sisse viidud sõnad "valvamine ja kaitse". Ma ka ju olen teiega seda meelt, et tõepoolest valvamisel ja kaitsel ongi erinevad tähendused. Kindlasti olen teiega nõus selles. Praegu kogu see arutelu käis selle üle, mis meil komisjonis oli, et kuidas me liigume ... Näiteks, kui meil tuleb sõjaseisukord, siis on kõik selge, siis ei ole nagu midagi, aga rahuajal, just üleminekul ühelt olukorralt teisele, kuidas siis toimub tegevus maismaapiiril. See oli ainukene asi siin. Põhimõtteliselt olen teiega nõus. See täpsustus sai konsensuslikult komisjonis ka sisse viidud, see kaitse.

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt ma väga tänan teid põhjaliku ja täiesti piisava selgituse eest. Leo Kunnase nimi on minu jaoks väga suur autoriteet selles valdkonnas ja kui tema sellise muudatusettepaneku on esitanud, siis mulle tundub, et see vääriks väga tõsist kaalumist. Aga küsimus on selles, kuidas need hääled 6 : 3 jagunesid. Kuidas keegi hääletas?

Suur tänu! Annan sellest kohe teada. Poolt olid Heiki Hepner, Alar Laneman ja Leo Kunnas, vastu olid Enn Eesmaa, Toomas Järveoja, Peeter Rahnel, Mati Raidma, Ülle Rajasalu ja Timo Suslov.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Me saame avada läbirääkimised. Kõnesoovi on avaldanud Leo Kunnas. Palun!

Paluksin igaks juhuks kolm minutit, kuigi võib-olla ei lähe vaja.

Kolm minutit lisaaega. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu enda põhimõte – muuta Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus valitsusasutuseks – on väga õige ja me toetame seda. See on vajalik põhiliselt selleks, et kuna sundkoormiste läbiviimise funktsioon läheb KRA-lt üle kaitseinvesteeringute keskusele, et ta lihtsalt saaks seda teha. KRA ei ole sellega päris hästi toime tulnud ja see üleminek on õige. Mida suuremaks meil läheb sõjaaja kaitsevägi, seda rohkem me peame sundkoormisi rakendama, see on ju selge. Me loodame, et selle seadusemuudatusega see olukord paraneb, ja me toetame seda.

Aga nüüd mõne sõnaga meie muudatusettepanekust. Miks ja milleks seda vaja on? Kõigepealt, Vabariigi Valitsuse seadust ministeeriumi funktsioonide mõttes oleks pidanud muutma juba koos 572 SE-ga, kuna see ju käsitleb seda, aga mingil põhjusel see oli lihtsalt välja jäänud või ununenud, seepärast on see nüüd siia liidetud. Nüüd, 572 SE käsitlemise juures me jõudsime arutelude käigus komisjonis nii kaugele, et meil oli konsensus selles, et ka maismaapiiri kaitse sõjaseisukorra ajal ja selleks valmistumise peaks üle võtma Kaitsevägi ja see peaks minema Kaitseväe korralduse seadusesse. Paraku selle eelnõuga läks nagu läks, see seoti umbusaldusega ja seetõttu kõik muudatusettepanekud langesid ära ning me ei jõudnudki tegelikult komisjonis seda lõpuni käsitleda.

Aga nüüd, kuna osa sellest 572 SE-sse kuuluvast eelnõust on tegelikkuses maha jäänud, see on siin, siis sellest tulenebki meie ettepanek, et seesama sõnastus, milleni me komisjonis tegelikult konsensuslikult välja jõudsime, panna siia kui Kaitseministeeriumi funktsioon. Ma arvan, et see on selles mõttes veel parem lahend, et see annab suurema tegevusvabaduse. On ju selge, et Kaitseministeeriumi valitsemisalas ei hakka sellega tegelema Välisluureamet, ei hakka sellega tegelema Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus või Kaitseressursside Amet. Sellega hakkavad tegelema Kaitsevägi ja Kaitseliit. Ja see, kuidas nad täpselt hakkavad seda tegema, on loomulikult eraldi seadusepaketi küsimus.

Me jõudsime ka komisjonis selle teema käsitlusel nii kaugele: loomulikult, et kui me selle põhifunktsiooni määrame niiviisi, et Kaitsevägi sellega tegeleb ja see on Kaitseministeeriumi valitsemisalas, siis see vajab samasugust seadusemuudatuste paketti nagu 572 SE ise ehk samasuguste detailide täpsustamist. Selleks võib minna pool aastat või aasta, see võtab aega, aga see põhimõtteline otsus, et seda on vaja, see tuleks ära teha. Ja siin praegu selle muudatusettepanekuga me saaksimegi selle põhimõttelise otsuse ära teha, et maismaapiiri kaitse sõjaseisukorra ajal ja selleks valmistumine on Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Tegelikult kellegi muu valitsemisalas ta lihtsalt olla ei saaks. See eeldaks ka, et teatud aja jooksul see pakett töötatakse välja.

Loomulikult see põhipõhjus, miks seda kõike üldse vaja on, tuleneb sellest, kas me hindame, et sõda on võimalik, või me hindame, et see ei ole võimalik. Võib-olla neil aastatel, kui tehti teistsugune lahendus ehk piirivalveamat ja politseiamet liideti ja sõjaväestatud piirivalve kaotati, siis see eeldus tõenäoliselt oli see: eeldati, et sõda ei ole võimalik. Ma oletan, et see eeldus selline oligi ja seepärast ka kõik need otsused tehti. Need lähtusid toonasest olukorrast ja arusaamast. Aga nüüd me oleme jõudnud Ukraina sõja tõttu täiesti uude olukorda. Meil ei ole mingit kahtlust selles, et sõda võib olla võimalik. Ja kui meil ei ole selles kahtlust, siis me peaksime ju selleks parimal viisil valmistuma. Seepärast me olemegi teinud selle muudatusettepaneku, et see küsimus põhimõtteliselt siin ära otsustada ja lahendada, nii et sellega saaks tehnilisel tasemel juba Kaitse- ja Siseministeerium mõlemad edasi minna ja otsustada, kuidas täpselt see reguleeritakse seadustes.

Seetõttu kutsungi üles teid kõiki seda muudatusettepanekut ja eelnõu loomulikult ka toetama, aga eelkõige toetama meie muudatusettepanekut nr 1, mis seda niiviisi määratleks. Loomulikult, see küsimus ei ole Riho Breiveli, Uno Kaskpeiti, minu, Alar Lanemani ega ühegi erakonna küsimus. See tegelikult on ju riigi, ühiskonna ja rahva üks suuri küsimusi, mis on vaja ära lahendada, kuidas me seda teeme. Seepärast ma palun teid ja kutsun üles seda muudatusettepanekut nr 1 toetama. Aitäh!

Riho Breivel, palun!

Lugupeetud juhataja! Head ametikaaslased! Ma ei hakka kordama seda juttu, mida rääkis Leo Kunnas, sest see kõik on puhas kuld, mis tal suust välja tuleb. Ja ma ei hakka rääkima ka seda juttu, mida ma rääkisin 30. mail, kui oli juttu 572 seaduse parandusest, sest ma seletasin juba põhjalikult ära, mis on selle põhjus. Ma usun, et enamik teist kuulas seda.

Põhjus on riigikaitseline, põhjus on äärmiselt tõsiselt riigikaitseline. Ja mitte ainult riigikaitseline, vaid ka ajakriitiline, nii nagu ma ütlesin 30‑ndal. See otsus on ajakriitiline. Siin ei saa me vaadata sellele asjale niimoodi, et vastav muudatus vajaks ka süvitsi arutamist ja vajaduse korral teiste valdkondade muutmist. Vajab, kõik vajab valdkondade muutmist, aga me peame lahendama selle probleemi.

Kõige huvitavam selle asja juures on see, et siin saalis olevate härraste ja prouadega ma olen selles küsimuses vesteldes saanud konsensuse ükshaaval. Kõik ütlevad, et õige, aga sisse panna seda ei taha. Pagana ekrelased jälle tahavad mingit muudatust teha. Ei ole EKRE soov seda muudatust teha EKRE soovina. See on riigikaitseline küsimus ja see tuleb lahendada. Siin ei ole mitte midagi teha, sest piirikaitse on meie üks prioriteete.

Seda näitab ka Ukraina. Me ei saa ju nii nagu "Kaval-Antsus ja Vanapaganas" öelda, et aida uks on valvatud, aga aida valvamisest mitte sõnagi lausuda. Selle ukse kaudu me valvame aita, me valvame Eesti riiki. Sellest peab aru saama. Me ei saa niimoodi sellele asjale vaadata, et ei ole Kaitseväe ülesanne maismaapiiri kaitse sõjaseisukorra ajal ning selleks valmistumine. Pagan võtaks, kelle ülesanne see siis veel on kui mitte Kaitseväe ülesanne? Kaitsevägi on sellega nõus. Kaitseministriga ma eile rääkisin, ka tema ütleb, et see asi tuleb lahendada.

Riigikaitsekomisjoni inimesed, kes on kaitseväelise asjaga vägagi kursis, saavad kõik aru, et seda tuleb teha. Mati Raidmast oli juttu. Ka Mati Raidma on seda öelnud, et see on õige asi, see tuleb sisse viia. Kuna viimane hääletus 572 puhul oli ju tegelikult seotud umbusaldusega, siis lasti see asi, kuidas öelda, põhja. Aga praegu on võimalus see ära parandada. Ilusti on see võimalik ära parandada ja näidata, et me seisame Eesti riigi kaitse eest, kõik ühiselt. Miks me siis nüüd jälle tuleme siia ja hakkame parteilisi mänge mängima? Võtame selle otsuse õigesti vastu, paneme selle sisse, anname Kaitseväele, anname piirivalvele, anname Kaitseministeeriumile ja anname Siseministeeriumile [õiguse] toimetada seda asja. Anname neile selle, milleks nad on ellu kutsutud, riigi ja rahva kaitseks. Nad saavad selle aida ukse valvatud niimoodi, et ka ait oleks valvatud.

Ma loodan, et te kõik mõistate seda ja tulete siia selja taha ja ütlete: õige, Riho, nii tuleb teha. Aitäh!

Nüüd on vaja läbi vaadata muudatus ... Oi, vabandust! Tarmo Kruusimäe.

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased! Kuulates seda pisikest debatti, mis siin räägitakse, jääb mulle ikka alati arusaamatuks see, kes on kellele tööandja. No ma ei hakka rääkima kõige halvemast näitest, milleks on Tallinna linn, kus linnavolinikud on komisjonis ja linnaametnik tuleb ja ta isegi ei suvatse vastata. Ta ütleb, et me oleme teadlikud, et neljapäevale järgneb reede ja kogu lugu, võta või jäta. Nii arrogantsed on.

Praegusel hetkel on see, et Riigikogu võtab vastu seadusi. Ja Vabariigi Valitsus nüüd algatab ühe vahva seaduse. Mitte Vabariigi Valitsus ei algata seda, vaid ametnikud kogu aeg midagi kusagil toodavad. Sellepärast et aeg-ajalt me tahame ju tõmmata enda riiki õhemaks, et meil olla justkui liiga palju ametnikke. Ma leian ka, et võib-olla on tõesti palju ametnikke. Ma arvan, et ametnike töö on liigselt dubleeritud. Ametnikud on teinud endale selliseid hästi vahvaid kooskõlastamisringe, mis tähendab, et menetlusprotsess iseenesest oleks äärmiselt pikk.

Ja nüüd, mille juurde ma tahangi tulla, siis kui Riigikogu liikmed teevad enda paremas teadmises, enda elukogemuse pealt, enda kompetentsi pealt ülesande, et teeme selle muudatuse, siis ütleb Vabariigi Valitsus: "Ei, me seda ei toeta." Päriselt ka. Kujutage ette, et me anname näiteks Vabariigi Valitsusele ülesandeks, et kevadel panna kartul maha ja sügisel üles võtta. Vabariigi Valitsus ütleb: "Ei, me ei toeta seda." Kevadel kartulit maha ei pane. Ja sügisel ütlevad: "Aga näete, kust me selle kartuli nüüd siis üles võtame, kui kevadel ei ole maha pandud?" See meenutab mulle seda monkey business'it ehk tõlkes ebamõistliku äri ajamist. Panid siis mehed kaheksa kotti kartulit kevadel maha, suvi läbi käisid sealt kartulit võtmas. Võtsid sügisel üles – üheksa kotti. Mõtlesid, et huvitav, kust see üks kott tuli. Vot sellist seadusloomet ma ei tahaks siin näha.

Kui me räägime siin praegu, et meil on keerulised ajad ja me tahame Riigi Kaitseinvesteeringute Keskust ümber korraldada valitsusasutuseks ja selle sees teha ka mingeid muid parandusi, siis ütleb meile Vabariigi Valitsus: "Me oleme selle peale mõelnud ja me hakkame tulema." Ehk siis see on tavaline vastus, kui tahetakse öelda, miks mitte midagi teha ei saa. Ja siis tuleb välja, et seda ei ole ikkagi mitu-mitu-mitu aastat tehtud. Selle kohta, milline funktsioon peaks praegusel hetkel olema meie piirivalvel ja milline on meie Kaitseväel, soovitan uuesti lugeda Leo Kunnase raamatut Taavetist ja Koljatist "Sõda 2023". Enamik töökaaslastest on selle läbi lugenud. Ja see raamat algab just selle momendiga: kes laseb õhku Narva silla, kellele on see ülesanne antud? Nii lihtne see asi ongi.

Ma ei usu, et praegu keegi kuskil tahab nüüd siis teha seda koledat sõna O-tähega, mis mulle üldse ei meeldi, obese ajamise struktuuridesse, vaid lihtsalt venitada, et kiusu pärast tehakse neid muudatusettepanekuid. Ei, see on nende teadmiste juures, mis ei ole võib-olla kõige paremad, aga need on elukogenud teadmised. Võib-olla need elukogenud teadmised on ajale jalgu jäänud, aga nad on ikkagi teadmised.

Tasub võtta meie minevikust neid mingeidki asju, mis kunagi on töötanud. Paneme nad uuesti töötama. Mis sest, et ta ei ühildu kohe olemasoleva äpiga, me võime ju leida mingi liidese, et ta ühilduks. Seega, ma soovitan kõigil toetada kõiki muudatusettepanekuid, siiralt, ja eelnõu ennast toetada täpselt samamoodi, et saaksime asjaga edasi. See erisus ei peaks lõppema siin nii: "Ah, teie olete opositsioonist, teie ei tea midagi, aga meie oleme koalitsioonis, meil on otsetee püha graali juurde." Aitäh!

Ja nüüd rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Vaatame läbi kõik kaks muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku esitajad on Riho Breivel, Uno Kaskpeit, Leo Kunnas ja Alar Laneman. Juhtivkomisjon on otsustanud jätta muudatusettepaneku arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Ma palun EKRE fraktsiooni nimel panna see muudatusettepanek hääletusele.

Jaa! Kõigepealt teeme saalikutsungi. (Saalikutsung.)

Head kolleegid, oleme eelnõu 590 lugemise juures ja vaatame läbi muudatusettepanekuid. Käsil on esimese muudatusettepaneku läbivaatamine. Selle esitajad on Riho Breivel, Uno Kaskpeit, Leo Kunnas ja Alar Laneman. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ja EKRE fraktsioon palub seda hääletada. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Muudatusettepaneku poolt on 17 saadikut, vastu on 34, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 2, esitaja on riigikaitsekomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Seda ei soovi keegi hääletada. Nüüd on kõik muudatusettepanekud läbi vaadatud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Tänane kolmas päevakorrapunkt: maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 596 teine lugemine. Palun siia kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Kristen Michali.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Räägin täna maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust. Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus selle aasta aprillis. Eelnõu olemuseks on muudatused gaasituru toimimises ja turuosaliste rollid maagaasi võimaliku tarnekriisi ja defitsiidi tingimustes, rõhk on sõnal "võimaliku". Olulise muudatusena on menetluse käigus eelnõule lisandunud keskkonnatasude seaduse muudatused, mis puudutavad tuuleelektrijaamade rajajate kohustusi maksta kohalikele tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu.

Aga kõigest järgemööda. Eelnõu 596 esimene lugemine oli 10. mail. Muudatusi tuli. Osa muudatusi esitas Riigikogu liige Annely Akkermann, kes juba on, kõrvalpõikena öeldes, hästi palju ja olulise osana vedanud just seda, mis puudutab kohalikele omavalitsustele ja inimestele tekkivat kasu erinevate tuuleparkide sünnist. Kui ta oli need muudatused esitanud, siis sarnased esitas ka MKM ja kuna need sisaldasid sama sisu, siis Annely Akkermann leidis, et on mõistlik ministeeriumi esitatud kujul arutada, ja võttis enda omad tagasi.

Komisjon on teavitanud eelnõu menetlusest väga paljusid osapooli. See nimekiri on päris pikk, kes tahab, võib siit seletuskirjast ise vaadata. Ja põhiline partner on olnud meil MKM. Ajaliselt oleme me käsitlenud seda eelnõu ühel töörühma koosolekul ja kolmel komisjoni istungil.

Menetluste poole pealt ütlen kohe ära, et menetluslikult oleme me teinud ettepaneku võtta ta Riigikogu täiskogu 2. juuni istungi päevakorda ja teine lugemine katkestada. Ehk täna on meie komisjoni ettepanek lugemine katkestada, seda just sellepärast, et eelnõus olevate teemade ring on oluliselt laienenud. Kui ta varem oli maagaasi ja hädaolukorra seadus, siis nüüd on tulnud siia juurde ka pikalt oodatud ja eriti taastuvenergia [tootmisseadmete] rajamise mõttes kohalikele oluline meede, kuidas tuulikute ja tuulikuparkide eest makstakse omavalitsustele ja inimestele häiringutasu. Seetõttu me katkestame, et jõuaks neid sõnastusi üle vaadata ja vajaduse korral ka parandada. Ütleme, selles ajakavas, kui me soovime seda suveks [vastu võtta, seda] väga oodatud muudatust, mis aitab taastuvenergeetikat suurendada ja Vene gaasist ja muudest sellistest fossiilidest sõltuvust vähendada, siis on see parim, mis me teha saame.

Komisjoni tehtud muudatustest edasi. Komisjon teeb ettepaneku määrata muudatusettepanekute tähtajaks 6. juuni kell 9. Ja kui eelnõu teine lugemine katkestatakse, siis on komisjoni ettepanek võtta eelnõu teise lugemise jätkamiseks päevakorda 8. juunil 2022. aastal.

Nüüd võib-olla mõni sõna sellest, mis siia lisandunud on. Kõigele sellele, mida ma mainisin, maagaasi ja hädaolukorra [seadus], ehk siis see, kuidas liigitatakse tarbijaid, juhul kui peaks mingi tarnehäire tekkima, on lisandunud see, mis puudutab tuulikute häiringust või tuuleparkide häiringust kohalikele tekkivat kasu. Ma tean, et kolleeg Annely Akkermann hiljem ka oma kõnes seda teemat pikemalt puudutab, sest tema on õnneks ka meil komisjonis olnud see, kes on sellega üle mitme komisjoni tegelenud.

Kui tuua mõned näited, siis need on lihtsalt sellised arvestuslikud näited, need ei püri sellele, et nad täpset arvutust annaks. Aga kui 100‑megavatine tuulepark asuks maismaal ja keskmine elektri hind, Nord Pooli börsihind oleks 50 eurot megavatt, siis omavalitsuse tasu sellest oleks aastast circa 150 000 eurot. Kui see tõuseb 75 eurole megavatist, oleks omavalitsuse tasu umbes 225 000 eurot aastas ja sellest kuni 50% tasutaks elanikele. Ja siin on ka selline klausel sees, et maksimumtasu füüsilisele isikule on kuue kuu alampalga määr, mis selle aasta määra arvestades on pisut alla 4000 euro.

Meretuuleparkide puhul oleks näide selline: kui meres on 1000 megavati suurune tuulepark, keskmine elektri hind 50 eurot nagu varasemaski näites, siis omavalitsuse toetus oleks umbes miljon eurot. Osa sellest läheks tõendatud juhul ka rannakalurite ja traalpüüdjate toetuseks. See oli ka üks valdkond, millega me puutusime komisjonis kokku. Majanduskomisjon tihtipeale ei tegele nii palju, ütleme, põllumajanduse poolega valdkonnast ehk kalastamisega, aga selle üle oli meil ka komisjonis debatt, kes siis peaksid saama selle võimaliku häiringu tõttu kompenseeritud, kas eeskätt kalurid, kalapüüdjad, rannakalurid ja traalpüüdjad, ja see valik langes nende kasuks. Kalandustöötlusettevõtted erineva debati käigus komisjonis ja majandusministeeriumiga jäid sellest ulatusest välja. Kui on valida kahe vahel, siis tegelikult saavad ikkagi häiritud eeskätt just need, kes kala püüavad, mitte ettevõtted kui juriidilised kehad, eks ju, see oli valiku alus. Seda on ka meie protokollis pikemalt lahatud.

No vot, ja ettepanekuid on siin tõepoolest päris palju, 23 ettepanekut. Need on kõik juhtivkomisjoni ettepanekud, need on tulnud Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumist ning keskkonnatasude seaduse muudatused ja sellega seonduvate teiste seaduste muudatused on tehtud koostöös Keskkonnaministeeriumiga.

Nii et sihuke lugu. Meil on ettepanek teine lugemine katkestada. Ootame parandusi ja järgmisel nädalal kohtume teiega taas. Aitäh!

Ja küsimus. Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Minu küsimus tuleb sellest rubriigist, mis puudutab hea näitena Tootsi tuuleparki. Õigupoolest on Tootsi tuulepark arengufaasis, aga elektrit ei tooda. Samas on liitumisvõimekus välja ehitatud. Kuidas selle konkreetse eelnõu kontekstis hakatakse lugema seda tasu maksmist? Kui ma loen, siis tegelikult ehitusloa andmisest järgmisest päevast peaks hakkama laekuma see talumistasu või keskkonnahäiringu tasu, mis iganes, kuidas me teda nimetame, ja see arvestus peaks kestma kuni tuuliku mahavõtmiseni. Kuidas see Tootsi tuulepargi konteksti asetub, kui me selle seaduse sellisel kujul vastu võtame?

Aitäh hea küsimuse eest! Siin me oleme ikkagi lähtunud sellest üldreeglist, kuidas see käia võiks. Konkreetse pargi sünnikuupäevi ma siit puldist ei oska öelda, aga võin teile hiljem kirjalikult täpsustada, kui soovite.

Andres Metsoja uuesti. Palun!

Aitäh! Pigem ongi ju küsimus selles, et me oleme lähtunud elektrivõrguga liitumisest, mis justkui annab aluse subsiidiumi jagamiseks, eks ole, see on olnud põhivõitlus. See tähendab seda, et see park justkui on liidestatud üldisesse elektrivõrku ja toetusskeemi. Aga kas need nüüd ühildatakse või ikkagi tuleb lisatermin juurde, see sõltub ikkagi ehitusloast. Ehitusload võivad olla väga erinevad, võidakse anda ju ehitusluba liitumise väljaehitamiseks, aga võidakse anda ka liitumise kontekstis sellele, et tekib võimsus sinna taha, tuuliku püstitamiseks. Kas need ühildatakse või need jäävad ikkagi selles mõttes lahus käsitletavaks?

Kui ma nüüd saan õigesti aru – õnneks meil on võimalik siin saalis omavahel seda täpsustada –, siis mulle tundub, et need kaks asja on nüüd ikkagi erinevad. See, mis puudutab häiringutasu, on just kohalike omavalitsuste elanikele, see ei puuduta subsiidiumide poolt. Kui ma saan sellest küsimusest õigesti aru. Aga veel kord: me saame siinsamas saalis seda täpsustada.

Ja nüüd on küsimused otsas. Avan läbirääkimised. Kalvi Kõva, palun!

Aitüma, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Alustuseks, supertöö komisjonil. Ma ei ole viimased kuu aega majanduskomisjonis, aga peaks majanduskomisjoni kiitma, ilma naljata. Ühele pintsakule õmblesime teise pintsaku juurde, ilusti katkestame, anname võimaluse Riigikogu liikmetel täiendavad muudatusettepanekud teha. Superõige menetluspraktika ja nii peakski kõiki eelnõusid menetlema.

Nüüd kahest sisulisest asjast ka. See, millega see eelnõu siia saali tuli, millest ma siin esimesel lugemisel ka kõnelesin, on see, et kuidas see terminal, terminali toimetamine ja kõik see pool käima hakkab. See on kõik väga mõistlik. Kuigi ministeeriumilt ja ma ei tea, kellelt iganes on müra selle LNG-terminali ümber küll ja veel. Nii et võib-olla kommunikatsiooni oleks ministeerium oma töös pidanud tegema kordades paremini, et ettevõtjatega need suhted ei oleks täpselt sellised, nagu nad on. 

Aga LNG-terminaliga me ju ei vähenda gaasi tarbimist Eestis. Me lihtsalt paneme teistsuguse gaasi, mis ei ole see verine Vene gaas, vaid on LNG-gaas ja kõik see, aga me ei vähenda sellega tarbimist.

Nüüd, teise pintsakuga, mis komisjon väga hästi siia juurde võttis, me tegelikult teeme ju otseselt neid liigutusi, millega vähendada gaasi tarbimist tervikuna Eestis. Ehk mina tooksin ära kaks muudatusettepanekut, mida tõesti Annely on läbi aegade vedanud, ehk kuidas mingitki moodi saada need tuuleparkide arendused kännu tagant lahti. Üks pool on see, et noh need kohalikud elanikud ütlevadki, et neile kaasnevad negatiivsed elukeskkonnamõjud, nii nad arvavad. Tõenäoliselt see nii ka on. Ja kui me saame selle muudatusettepanekuga, mille me nüüd siia juurde Annely eestvedamisel ja ministeeriumis ülekobestatuna toome, saab tuuleparkides kas või midagigi liikuma, siis see on super. Sellega gaasi tarbimine tervikuna meil ju väheneb.

Teine muudatusettepanek, mis oli ka ju otseselt selle eelnõuga seotud, mis on selle juurdeõmmeldava pintsaku teine osa, on see, et me saaksime mõistlikuma regulatsiooniga kasutada kõikvõimalikku jääksoojust. Ehk siis millest jutt käib? Jutt käib puhastusseadmete jääksoojusest. Eelnõu seletuskirjas ja komisjoni materjalides on juures veel ridamisi ettevõtteid, näiteks üks värvitootja, kes tegelikult ei ole soojatootja, kuid tema jääksoojust saaks ära kasutada selle linna kütteks. See on ka väga suur samm, kui me selle eelnõu muudatusettepanekuga, mille komisjon nüüd siia lisas, suudame ära kasutada sedasama Tallinna reovee jääksoojust ja sellega kütta Tallinna. Nii väheneb Eestis tarbitava gaasi kogus tervikuna võib-olla 20–30%. Tegelikult see eesmärk, kuhu me tahaksime jõuda, on see, et me tarbiksime gaasi Eestis tervikuna vähem. Kristen, seda sul on küll ennekuulmatu kuulda, aga aitäh!

Annely Akkermann, palun!

Suur tänu! Head kolleegid, kes te mind kuulate! Ma saan aru, et ootus selle keskkonnahäiringu seaduse muutmise suhtes on elanud siin saalis juba pikka aega.

Inimkond tahab elada aina paremini, mis tähendab, et tahab kasutada aina rohkem energiat. Kuklas olev teadmine, et fossiilsete kütuste varud on lõplikud ja nende üha intensiivsem kasutamine muudab maakera ökosüsteemi ja kliimat, on kutsunud ellu roheleppe Euroopas ning erinevate nimetustega programme taastuvenergiale üleminekuks ilmselt kõigis arenenud riikides. Kusjuures eesrinnas on Aasia riigid: Jaapan, Hiina, Lõuna-Korea ja Singapur. Lisaks, tuuleelektrienergia tootmine ja vesinikutehnoloogia muutus aktuaalseks juba enne Ukrainas alanud sõda, aga 24. veebruaril alanud agressioon on raputanud energiaturge, raputab neid siiani ja ilmselt raputab veel tükk aega nii Euroopas kui ka maailmas. Energia kättesaadavus on nii mahu kui ka taskukohase hinna mõttes demokraatia eeltingimus, meie piirkonnas samuti julgeolekuküsimus.

Kuigi iga sõda kord lõpeb, ja parafraseerides Švejki, saadakse jälle kokku õllesaalis peale sõda kell kuus, siis sõja lõpuga kindlasti ei saabu tagasi õnnis aeg Euroopas ja Eestis, kui keskmised elektrihinnad Nord Pooli börsil kõiguvad jälle 50 ja 30 euro vahel megavati kohta. Sõjamõjude klaarimised kestavad aastaid, armastatakse reparatsioone ja mõistetakse kohut sõjakurjategijate üle, ehitatakse uuesti üles riike ja infrastruktuure. Eesti energeetika arengu kontekstis tähendab see, et me peame liikuma edasi kiiremini, kui me oleme teinud seda tänini või plaanisime teha kuni sõja alguseni. Seetõttu ongi käesolevale eelnõule, nagu ütles kolleeg Kalvi Kõva, õmmeldud juurde veel üks pintsak, mis esialgu pidi looma üksnes õiguslikku regulatsiooni LNG‑ujuvterminali käivitamiseks, gaasivarude loomiseks ja hoidmiseks ja vajaduse korral gaasi tarbimise piiramiseks. Nüüd on siia lisatud regulatsioon tuuleelektrijaamade keskkonnahäiringu hüvitamiseks kohalikele elanikele ja kogukondadele.

Teema ise ei ole sugugi uus, et mitte öelda, et see on üks habemega lugu, mille üle kauem arutamine enam lisandväärtust ei loo. Ma ise tulin Pärnumaa kohalike omavalitsuste juhtide sõnumiga 2011. aastal esimest korda Riigikokku, kui endised kolleegid, omavalitsusjuhid, ütlesid mulle, et kui tuuleenergiat tahetakse käima panna, tahetakse, et kohalikud omavalitsused neid planeerivad, siis tuleb hüvitada ka keskkonnahäiringuga seotud talumist. Toona tellisin ka vastava uuringu, kuidas teistes riikides tuuleelektrijaamade talumist hüvitatakse, aga laiemat kõlapinda probleem toona ei leidnud.

Vahepeal on tehtud veel üks mahukas uuring, mis käsitleb kohaliku kasu instrumentide loomist Eesti õigusruumis. Selle uuringuga saab tutvuda Rahandusministeeriumi lehel.

Vahepeal on tehtud ka küsitlus elanike hulgas ja selgub, et suurem osa elanikke on nõus tuuleelektrijaamu taluma, kui nad saavad selle eest hüvitist. Hüvitiseta ei ole kohalikel kogukondadel tõesti ühtki argumenti puutumatust looduskeskkonnast loobumiseks.

Tõepoolest, Eesti tuuleenergia areng on olnud letargias viimased kümme aastat ja üks mitmest põhjusest on olnud kindlasti kogukondade soovimatus asja ees, teist taga ...

Ma palun lisaminuteid.

Kolm minutit lisaaega. Palun!

... loobuda priist silmapiirist. Kõikvõimalikud aktsioonid ja pikad kohtuvaidlused tuuleelektrijaamade vastu on peatanud nii mõnegi projekti.

Esimest korda seitsmeaastase Riigikogu praktika jooksul olen näinud tuuleelektri arendaja ettekandes slaidi tungiva ettepanekuga, et riik peaks nüüd kiiremas korras võtma vastu regulatsiooni keskkonnahäiringu hüvitamiseks kogukondadele. Ettevõtjatel on nõudmine Riigikogule: "Kehtestage meile palun see tasu ja kehtestage kiiresti!"

Tuuleelektrienergia tootmise tehnoloogia on viimasel ajal arenenud pööraselt kiiresti. Esimene tuuleelektripark püstitati Taani vetes merre alles 1991. aastal, aga 30 aastaga on neid lisandunud väga suurtes kogustes üle maailma ja lisandub veelgi. Lisaks vesinikutehnoloogia areng, mis võimaldab tuult salvestada vesinikku väga suurtes kogustes, kallata seda autopaakidesse või toota uuesti sooja ja valgust.

Selle arengu taustal on võimalik, et Eesti meretuulest saab üks tähtsamaid loodusvarasid, sest meretuult ja sobivat rannikuala on meil tegelikult palju. Euroopa Komisjon on hinnanud, et me saame paigutada merre kaheksa gigavati võimsusega tuuleparke. Samuti ütles Eleringi juht ühel hiljutisel arutelul riigieelarve kontrolli komisjonis, et maismaal on taastuvenergia liitumisi taotletud mahus 10 gigavatti, mis on väga-väga suured kogused võrrelduna Eesti praeguse elektritarbimisega.

Tõepoolest, ettevõtjad väga-väga ootavad seda regulatsiooni muutust. Nad tahavad õiguslikku raami, et minna rääkima kohalike kogukondadega. Praeguses energiakriisis ja Venemaa agressiooni olukorras meie lähipiirkonnas vajab ka Eesti ühiskond tervikuna ja laiemalt kiiremat edasiminekut selle seadusandliku aktiga.

Mul on tõesti, head kolleegid, teile palve: nüüd vahepealsetel päevadel palun tutvuge selle muudatusettepanekuga ja soovi korral tehke veel muudatusettepanekuid. Mõned on juba tehtud, need on näha eelnõukaardil. Menetleme selle keskkonnahäiringu tasu ära kiiresti ja juba enne jaanipäeva. Suur tänu!

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Jah, eks me siin parlamendis kõik esinda riiki, aga kahtlemata antud kontekstis on vältimatu Pärnumaa saadikutel kõnelda, sest tuuleenergeetika nii merel kui ka maismaal on väga tugevasti Pärnu maakonna teema.

Tõepoolest, alguse on Eesti ühe esimese tuulepargiga, Varbla kandis [paikneva] Tamba tuulepargiga saanud Eesti tuuleparkide arengulugu, aga see ei ole teps mitte alanud hästi. Nimelt, planeeriti ja kavandati, aga ehitusluba väljastati hoopis teisiti. Toona, kui ma olin maavanem, oli päris palju sellega sekeldamist, kuni sinnamaani välja, et esmast õiguskaitset taotledes riigi esindajana ütles kohus väga selgelt, et kuna juba vundamendid on valmis ehitatud, teedevõrk ka, ja kaablid veetud, siis on väga ebaproportsionaalne kohaldada esmast õiguskaitset ja see kõik seisma panna. Tänaseks on see tuulepark valmis. Kahetsusega pean nentima, et ma ei tea isegi, kuidas see kohtuvaidlus lõpuks lõppes. Ilmselt nõnda, et väljastati kasutusluba ja kasutusloaga sai õigustühine ehitusluba legaalseks, ehk see park toodab. Aga see lugu on kahtlemata jätnud jälje ja eelkõige jälje selles, et kui midagi lepitakse kokku, siis nendest kokkulepetest üldplaneeringute laiemate seaduste baasil tuleb kinni pidada, sest vastasel juhul tekib väga suur vastuseis ja edasi liikuda on väga keeruline.

Teine suurem lugu on Pärnumaal seotud kahtlemata Tootsi tuulepargiga. Kahetsusväärselt peab ütlema, et vajadus rohelist energiat toota on olnud väga suur, ka ala on leitud, planeering on kehtestatud, kõik mõjud on hinnatud, see tuleb endise turbatootmisala piiresse, servast hakkab Rail Baltic läbima seda pargiala. Kahjuks on saanud küllaltki saatuslikuks see, et kaks riigiettevõtet on omavahel vaielnud, olgugi et maksumaksja taskust on tasutud väga suur summa. Riigifirma on ostnud RMK käest selle välja, liitumisvõimekus on samuti olemas, aga mida ei ole, on tuulepark. Mitte ühtegi tuulikut ei ole, aga samal ajal me räägime kõik väga veenvalt sellest, kuidas on vaja muutust, on vaja rohelist energiat. Aga mille taga see kõik kinni on, ei saagi alati aru.

Ma arvan, et see ei ole olnud nüüd konkreetse seadusmuudatuse taga kinni. Aga kahtlemata selle seadusmuudatuse sisu ei saa karvavõrdki alahinnata, sest ta käsitleb nii maismaad kui ka mereala. Kui maismaal on asjad saanud nüüd vähe selgemaks, kuni riigi julgeoleku tasandini välja, siis merealal on seda segadust ikkagi päris piisavalt, just planeerimise võtmes.

Minu arvates, head kolleegid, me peame erilist tähelepanu pöörama sellele, kas see seadus, mida me siin eelnõu vormis menetleme, hakkab kehtima ka tagasiulatuvalt. Kas seadus laieneb nendele tuuleparkidele, mis juba toodavad, või on see kitsalt seotud ikkagi ehitusloaga? Ja kas see ehitusluba peab olema seotud liitumispunkti väljaehitamisega või tuulepargi ehk tuuliku püstitamisega, millega konkreetselt? Kuidas me selle suhestame? Ja kuidas me räägime selgeks selle ka nende tuuleparkide omanikega, kas nad on oma äririske saanud sellel hetkel kaaluda või mitte, et maksta kogukonnale või nendele isikutele, kes seal häiringu või mõjuala piirides on?

Ma paluksin lisaaega, kolm minutit.

Jah, palun!

Aitäh! See peab olema vägagi selgeks räägitud, see ei saa olla nii, et me menetleme ära ja siis vaatame, kuidas see hakkab jõustuma. Miks ma tõin selle küsimuse kontekstis Tootsi tuulepargi sisse? Minu meelest on see hea näide, et justkui kogu see regulatiivne pool on korras ja kas see Tootsi tuulepark siis mahub selle seaduse sätte ja mõtte raamidesse või mitte.

Teine pool puudutab mereala temaatikat. Rannikuinimesed teavad, et räimepüük kõige aktiivsemas faasis täna käib. Ja kõige suurem hirm, kui me räägime jällegi rannakalandusest Liivi lahes, seisneb ikkagi selles, kas see tuulepark, mis vette ehitatakse, laseb kalal tulla kudema Pärnu lahte või ei. Ühed väidavad, et ei lase, teised väidavad, et laseb ikka küll, aga ühtegi head näidet maailmast tuua ei ole, sellepärast et sellist laguuni või räime kudemise kohta kuskil väga tuuleparkidega kaetud ei ole. On küll teisi kalaliike puudutavaid lugusid, aga tuleb mainida, et 90% rannakalanduse ja kutselise kalanduse tulust tulebki räimepüügist ja kui sellega peaks midagi juhtuma, siis juhtub kindlasti ka rannakalandusega. Aga see on teadupärast meie kultuuri osa.

Ja siia on sisse toodud konkreetne mõju leevendamise säte meretuuleparkide kontekstis, just kalandust silmas pidades, et kui see kalasaak hakkab muutuma mingil põhjusel, siis on õigus hakata avalduse alusel kompenseerima. Aga sinna on toodud sisse ka "mõjualas". Ja nüüd tuleks ikkagi väga selgelt seadusandjal öelda, mis asi see mõjuala on. Kas mõjuala on kilomeeter‑kaks ümber tuulepargi või kui tuulepark on pandud kuskile merealale nii, et ta piirab kala kudema tulekut näiteks madalasse vette Pärnu lahes, kas siis ka Pärnu laht tervikuna on mõjuala või ei ole? Ma arvan, et seda vastust ootavad meie käest mitmed huvigrupid, nii töötlejad kui ka püüdjad, ja see on ainult üks väike detail selles tervikus.

Nii et neid nüansse on. Ma arvan ka, et see on samm õiges suunas. Võib-olla oleks tulnud seda teha varem, aga seda me kogeme alati. Suudame teha täpselt nii, kuidas poliitilist võimekust on ja kuidas ametnikud suudavad ette valmistada. Menetleme loodetavasti jõudsalt ja kiiresti. Ja menetlusega anname selged vastused, et see seadus tõepoolest hakkaks midagi korraldama, mitte ei tekitaks segadust juurde. Aitäh!

Suur tänu teile selle kõne eest! Läheme siit edasi nüüd õiges suunas nende sammudega. Ma palun siia Riigikogu kõnetooli Kristen Michali. Palun! Väike küsimus ka ette ära: võib-olla väike lisaaeg? 

Tänan, ei, saame ilma hakkama.

Selge! Aga kui tuleb vajadus, siis kolm minutit alati on võimalik. Palun, sõna on teil!

Aitäh, austatud esimees! Head kolleegid! Andres Metsoja küsis enne küsimuse ja kuna me saime saalis kokku, saime täpsustada, siis nii temale kui ka protokolli huvides ütlen ära, et see on seletuskirjas meil kirjas ja siin on öeldud ilusti, et eelnõu ei mõjuta olemasolevate tuuleparkide tegevust. Tuulikutasu rakendatakse tuuleelektrijaamadele, mis annavad elektrienergiat võrku või otseliini pärast eelnõu jõustumist. Eelnõu ei kehtestata tagasiulatuvalt, kuna olemasolevate tuuleparkide kasutustegurid on madalamad kui tänapäeva tuuleelektrijaamade omad, samuti on kallim tehnoloogia ning ehitamise hind. Tuulikutasu kehtestamine juba olemasolevatele tuuleelektrijaamadele seaks ohtu nende töös hoidmise, sest olemasolevate tuuleparkide omanikud on juba eri liiki lepingutega seotud ja euroopalikus õiguskultuuris on juurdunud põhimõte, et normi adressaadile ebasoodsaid regulatsioone tagasiulatuvalt ei kehtestata. Nii et ma loodan, et Andres sai vastuse, ja kui ei saanud, siis me saame seda debatti jätkata. Ja komisjonis kõik selle muu jutu kindlasti nõunikud panid kirja ja me jõuame siin veel enne järgmist teist lugemist kindlasti arutada. Aitäh!

Aitäh! Nõnda kiiresti. Aitäh teile! Kas nüüd on veel läbirääkimiste soovi? Palun! Ei ole. Sellega ma sulgen läbirääkimised.

Nüüd on 23 muudatusettepanekut eelnõu 596 kohta ja me hakkame neid muudatusettepanekuid läbi vaatama. Esimene muudatusettepanek, majanduskomisjon, tema seisukoht: arvestada täielikult, peale arutelusid. Nüüd, teine muudatusettepanek on samuti tulnud juhtivkomisjonilt. Kolmas muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt. Neljas muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt. Viies muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt. Kuues muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt. Seitsmes muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt. Kaheksas muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt. Üheksas muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt, peale süüvimist ja arutelusid on juhtivkomisjoni seisukoht arvestada täielikult. Kümnes muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt. 11. muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt. 12. muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt, 13. muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt. 14. muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt. 15. muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt, 16. muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt. 17. muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt. Nüüd palun, head ametikaaslased, tähelepanu! 18. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, seisukohaga arvestada täielikult. 19. juhtivkomisjonilt, 20. juhtivkomisjonilt, 21. juhtivkomisjonilt, 22. juhtivkomisjonilt ja 23. juhtivkomisjonilt. Aitäh! See koostöö oli nagu kellavärk praegu. Suur tänu! Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. 

Nüüd, hoolimata sellest on juhtivkomisjon teinud veel ühe ettepaneku. Tema ettepanek on eelnõu 596 teine lugemine katkestada. Ma vaatan ka komisjoni esimehele otsa, ta nõustub ikka jätkuvalt selle ettepanekuga. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 6. juuni kell 9 hommikul. Kolmanda päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.

Liigume edasi neljanda päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 524 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Kristen Michali. Palun!

Aitäh, austatud esimees! Austatud kolleegid! Ma olen kindel, et sellise hoiakuga saame me ka sellega kiiresti ühele poole. See eelnõu on lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Selle eelnõu algatas Vabariigi Valitsus selle aasta jaanuaris. Esimene lugemine oli aprillis ja selleks ajaks ei laekunud ühtegi muudatusettepanekut Riigikogust. Mitmeid ettepanekuid majanduskomisjonile on esitanud Kaitseministeerium koostöös teiste ministeeriumidega. Ja ütleme, et kõige põhjalikum debatt selle üle vahepeal ongi käinud mitte lennundusseaduse riigikaitseliste aspektide üle siin nii palju – tähendab riigikaitse aspektide üle küll, aga mitte lennunduses –, vaid Kaitseministeerium on esitanud komisjonile ettepaneku ja me arutasime seda nii 10., 17. kui ka 30. mail, kui me lõpuks nõustusime parandatud versiooniga sellest ettepanekust. See sisuliselt puudutab sellist võimalust, et kui Vabariigi Valitsus teeb otsuse ja määratleb mõne ehitise riigikaitselise objektina, mis on elutähtis, mille rajamata jätmine, mille kiirelt ehitamata jätmine võib avaldada olulist mõju riigi julgeolekule, või vastupidi, ehitiste ehitamine aitab mingi hädaolukorra lahendada, sellisel juhul tekib uus võimalus riigil selle raames kiiremini toimetada.

Siin on teatavad nüansid, mis puudutavad kiiremini toimetamise võimalusi. Kindlasti välistatakse, siia lõppu on lisatud ka selline mõnus organogramm, lisa 1 seletuskirjas või joonis, mis kirjeldab, mismoodi see kõik toimub, ja eeskätt just see, et selle oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse all olevatele aladele peab olema välistatud, siis on see menetlus kiirem. Ja kui need mõjud ei ole välistatud, kuidas see menetlus välja näeb, see on kõik seletustes kirjas.

Ütleme nii, et debatt oli päris põhjalik, ja nagu me siin juba korduvalt oleme nentinud, see oli nüüd küll eelnõu, milles mitte just väiksele nööbile, väga vajalikule nööbile, sai juurde päris arvestatav pintsak. Nii et kui riigil peaks tekkima mingisugune hädaolukord või riigikaitseline vajadus, siis ma usun, et see tulevikus muudab meie toimetamist lihtsamaks. Majanduskomisjoni debatt oli päris põhjalik, väga palju osapooli kutsuti selleks välja ja lõpuks me leidsime, ma usun, lahenduse, millega saab minna rahulikult edasi.

Muudatusettepanekud. Kõik seitse muudatusettepanekut on komisjoni tehtud, need leidsid ka komisjoni toetuse, mis ei ole muidugi üllatav asjade pööre. Muudatusettepanekud said vastu võetud konsensusega, välja arvatud muudatus nr 6, mille puhul üks komisjoni liige jäi erapooletuks. Ja seesama selgitusorganogramm on siia lisatud.

Nüüd menetluslikud otsused. Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 2. juunil, teine lugemine lõpetada ja kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjonil ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 8. juunil. Aitäh!

Aitäh! Teile on vähemalt mõned küsimused, kaks hetkel. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Saan aru, et rasketel aegadel tuleb pintsakuid õmmelda erinevatesse kohtadesse, sisuliselt õige samm. Aga ma vaatan seda kirbukirjas tehtud sellist tabelit või lisa nr 1, kus on lõputult kastikesi ja noolekesi ja nii edasi. Kes selle suurepärase joonise välja töötas? Taolisi võiks olla ka teiste eelnõude puhul, kus on täpselt näha, mis kust kastikesest kuhu läheb. Kes selle välja töötas ja kas on plaan ka muudel pintsakutel, kui tehakse mingeid eelnõusid, analoogseid liikumistrajektoore paika panna?

Aitäh! Ma saan aru, et kolleeg tegelikult tunnustas seda joonist, ehkki see on küll väikeses šriftis tehtud. Aga see ei ole väikses šriftis tehtud mitte kellegi kiusamiseks, vaid sellepärast, et ta mahuks sellele A4-le ära. Sõnaliselt on ta lahti kirjutatud ka selles muudatusettepanekute loetelus. Minu mäletamist mööda komisjon selle tellis, ma ei tea, kas see tuli majanduse või kaitse poole pealt, aga ma eeldan, et Kaitseministeeriumi omad selle tõenäoliselt tegid, aga see oli meie tellimusel, just sellepärast, et Riigikogu liikmetel ja avalikkusel samuti oleks võimalik aru saada, mismoodi see protsess toimima peaks hakkama. Vahel on keerulisi asju hea ka lihtsamaks seletada, ega see halba ei tee seaduste juures.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud komisjoni esimees! Ma küsin nõnda. Me elame tegelikult ja oleme elanud selles ruumis, kus Natura ala on püha ja puutumatu paik. On antud ka kohtukaasused Euroopas, kus öeldakse, et sealt läbi minemine ei ole kuidagi aktsepteeritav, kui majanduslikult on see olnud võimalik lahendada teisiti. Kas ma saan õigesti aru, et nüüd muutunud Euroopas on muutunud ka väärtusruum? Loodus on küll tähtis, aga Natura ala võib ohverdada mõne riiklikult tähtsa objekti tarvis, selle arengu tarvis, kui see on julgeoleku tagamiseks oluline. Vähemalt ma saan aru, et antakse roheline tee tegeleda teemadega ka seal, kus Natura ala asub, ja lihtsalt mõjusid tuleb hakata leevendama.

Jah, ütleme, küsimus on aktuaalne. Aitäh! Küsimus on aktuaalne. Aga selgituses, kui te nüüd vaatate muudatusettepanekuid leheküljel 5, siin on see ka lahti kirjutatud, et valitsus saab vastu võtta otsuse, et ehitise suhtes ei rakendata planeerimisega teatud protsesse. Aga mina saan küll nii aru, et kui siiski Natura alale on oluline ebasoodne mõju või kahtlus selles, siis ei saa sellest hindamisest siiski mööda. Nii et kui te küsite, kas see tähendab, et me senised kõik looduskaitse reeglid hülgame, siis vähemalt mina nendest ettepanekutest või sellest kavandist saan nii aru, et ei hülga. Olulised väärtused, mis puudutavad kaitsealade kaitsmist, siiski jäävad, aga riigikaitseobjektide ehitamine muutub kiiremaks.

Peeter Ernits palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma ei saanud oma esimesele küsimusele vastust. Selline ülimalt detailne, nagu selline lauamäng, et kuidas tuleb, üks nool läheb kuhu ja kuhu ta lõpuks välja jõuab. Kas on plaan sellist praktikat vähemalt majanduskomisjonil nende eelnõude puhul edaspidi ka rakendada, et asi muutuks selgemaks ja saaks täpselt vaadata, ei oleks sellist udu enam?

Aitäh! Hea kolleeg, võib-olla siis ma ei saanud teie küsimusest alguses õigesti aru. Kui te küsite, kas on plaanis kõikide eelnõude juurde selliseid jooniseid teha, siis seda kava meil seni pole olnud. Aga kui te ütlete, et eelnõud saaksid seeläbi avalikkusele ja teile selgemaks, siis me võime selle poole pürgida küll. Ma ei ole kuidagi selle vastu. Eks seegi on tehtud heade kavatsustega, et oleks lihtsam seda protsessi järgida, mitte lihtsalt mingi, ütleme, joonistamisvajaduse tõttu.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Eks minu küsimus puudutab ka selle nööbi külge pintsaku õmblemist. Selgitage mulle palun ära, mis kaalutlustel ja mis mõte on sellel, et valitsus lisab lennundusseaduse muutmise eelnõu juurde ehitusseadustiku, looduskaitseseaduse, planeerimisseaduse, veeseaduse muutused ja asjad, mis on täiesti teine valdkond ega puutu üldse asjasse. Miks ei tulnud valitsus välja eraldi eelnõuga, mis seda asja käsitleks selgelt, puhtalt, vaid tullakse jälle mingisuguste imelike kompottide ja kobareelnõudega? See on ju kõige halvem näide õiguspraktikast ja seaduste vastuvõtmisest.

Aitäh! Teades hea kolleegi huvi ja kirge lennunduse vastu – te olete käinud ka meil komisjonis lennundusest rääkimas –, ütlen, et selle eelnõu puhul see ei olnud tsiviillennunduse pool, vaid siin olid tegelikult ka riigikaitselised aspektid algses eelnõus olemas. Ja seetõttu oli ka mõneti kohane ja sobiv, kuna Kaitseministeeriumil, kes oli selle algatanud – see puudutas erinevaid piiranguid, lennualasid, lasketiire ja kõiki selliseid võimalusi –, oli ka seos olemas. Nii et selles mõttes võib olla küll natuke sihuke nööbi külge kuue õmblemine, aga nad ei ole päris üksteisele võõrad. See on kaitsevaldkond ja algataja oli ka Kaitseministeerium, nii et nad puutuvad üksteisesse küll, sest riigikaitseline eesmärk oli mõlemal olemas. Nii et seetõttu ma ei heidaks neile isegi ette seda, et see siia tuli. Ma saan aru, et see on pigem ajakriitiline ja oodatakse seadusandja abi murede  lahendamisel, selle pärast.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea esimees! Austatud ettekandja! Ma küsin ka natukene looduskaitse teemadel või Natura alade ehitamise kohta. Muidugi, see skeem on maruvahva ja täitsa uus praktika ja, nagu ma saan aru, seda võiks täitsa kasutada tulevikus, aga minu meelest on siin üks mõttekoht: tõesti, siin jõutakse selleni, et eelhinnang on olemas ja mõju ei ole välistatud. Aga me teame, et tegelikult, kui me tahame Natura aladel midagi teha ja mõju ei ole välistatud, siis tuleb see asi Euroopa Liiduga kooskõlastada. Siit skeemi pealt seda momenti ei näe. Ja ma ei näe ka seda, et oleks leitud mingi kompensatsioonimeede selle tegevuse kompenseerimiseks. Ehk kui me mingi ala viime Natura alalt välja, siis kuskilt tuleks vastav ala uuesti leida. Kas järsku peaks seda skeemi täiendama? (Juhataja helistab kella.)

Aitäh! (Naerab.) Mul on hea meel, et üks joonis tekitab nii palju elevust. Ju siis tuleb siia rohkem neid jooniseid lisada. Me oleme siin kirjutanud, nagu ma juba viitasin kolleegile vastates ka siin, tähendab, mitte meie, aga seletuskirja on erinevad kolleegid kirjutanud lahti ka täpsemalt, kuidas need tasandid on, et kuidas on planeering, keskkonnamõju strateegiline hindamine. Ja teine tasand on ehitusluba või ehitusteatis, keskkonnamõjude hindamine ja siin on ka kirjeldatud seda. Ma ei hakka seda ette lugema, aga siin on ka öeldud sedasama, millisel juhul, kui tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine, hädaolukorra lahendamine, võib keskkonnamõjud jätta hindamata, kui hindamine võib nimetatud eesmärkide saavutamist kahjustada, aga erisuse kohaldamise eelduseks on asjaolu, et oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile peab olema välistatud. Ja hindamata jätmise otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri eest ja nii edasi. Siin on ka edasi sellestsamast, mis on ehitis ja nii edasi, kuidas see kõik välja näeks ja jõutakse lõpuks veelubadeni.

Jah, ütleme nii, et selle seaduse või selle lisanduse eesmärk on ikkagi see, et kui on paistmas mingi hädaolukord, mida mingi ehitise rajamisega on võimalik ära hoida või selle kiirelt ehitamata jätmine võib tekitada selle hädaolukorra, siis oleks võimalik seda lahendada reeglite raames. Ega me seda ilmselt ei arutaks, kui me ei oleks näinud seda, mis siin Euroopas praegu toimub.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Andres Metsoja.

Aitäh, austatud esimees! Head kolleegid! (Juhataja helistab kella.) Selle eelnõu nimi on tegelikult Narva veehoidla ja sellega seonduvad probleemid. Me ju kõik saame sellest aru, sellest on väga palju räägitud, kümneid aastaid räägitud, aga kuidagi on jõutud sinnamaani, et äkki läheb mööda. Nüüd on selge, et ei lähe mööda, ja see küsimus vajab kiireloomulist lahendamist. Kahtlemata on see riigikaitselise tähtsusega. Ilma veeta, jahutusveeta ei ole võimalik elektrienergiat toota ja see on meie suur risk, mis tuleb kiiremas korras likvideerida. Eriti, kui me võtame vastu selgeid seisukohti, et verisest gaasist ja naftast tuleb loobuda.

Nüüd, selle eelnõu kontekstis ja uudisvoo kontekstis on oluline mainida seda: ma saan aru, et valitsus on teinud ettepaneku Rail Baltic kui selline nimetada sõjalise mobiilsuse programmi. Kui Rail Balticut planeeriti ja kavandati, siis jõudumööda eitati, et sellel on ka militaarne tähendus või sõjaline otstarve. Tänaseks oleme jõudnud sinnamaani, ütleme selgelt välja, et see ikkagi on seal päriselt olemas. Kui Rail Balticut planeeriti ja kavandati, siis me näiteks Pärnumaal just nimelt puutusime kokku nende aspektidega, kus oleks ratsionaalsem ja mõistlikum minna läbi sellest Natura alast, kus oli juba raudtee Natura ala osa. Paraku toonane õiguslik norm ja tava, kokkulepitud Euroopa valem ütles, et Natura alast läbi minna ei tohi, isegi kui seal on raudtee olemas, sellepärast et Natura ala tuleb kaitsta, ja kui majanduslikke mõjusid on võimalik vältida, siis tuleb minna mööda, olgugi et ilmselt loodusele tekitatav kahju uue koridoriga on määratlematult suurem kui see, et olemasolevat koridori ära kasutada.

Ma arvan, et see lähtekoht ja muutus on väga tervemõistuslik. Me ei saa Eestit planeerida ja kavandada roheliste laikude põhiselt. Me teame, et Eesti loodus on mitmekesine, teatud juhtudel on kompensatsioonalasid võimalik juurde teha. Aga mingisuguseid majanduslikke objekte, joonobjekte ei ole võimalik rajada kuhugi mujale või tõsta neid oma suva kohaselt ümber. Loodus on tähtis, bioloogiline mitmekesisus on tähtis, selle kaitse on tähtis, aga kuskilt vahelt tuleb leida see tasakaal ja tasakaalu otsimisel ei ole võimalik rääkida ilmselt pühadest lehmadest. Nii et selles mõttes ka astutakse oluline samm edasi.

Samas, eks me avame ju ka kogu selle eelnõu menetlusega Pandora laeka, et mis siis on riigikaitseline, mis ei ole. Mina tahaks vägisi öelda siit puldist maha, et seoses NATO laienemisega väga riigikaitseline objekt on Via Baltica – maismaakoridor, mis Euroopa sees ühendab Põhjamaad Kesk-Euroopaga. Ja alles paar päeva tagasi Eesti Panga president rääkis tarneahelatest, rääkis sellest, kuidas see majandus peab uuesti suutma kokku kasvada ilma Venemaa transiidita. Siis on minu meelest üks võtmeküsimusi selles, kuidas see kõik saab juhtuda, ja see ei juhtu lihtsalt hea sõnaga, vaid selge finantsplaani ja ehituskavade, raha planeerimise ja ehitamisega. Nii et julgen arvata seda, et otsus on julge. Menetlus tuleb põnev. Aga teemapüstitus on kahtlemata hädavajalik. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Neid on laekunud seitse, kõik juhtivkomisjonilt ja seisukohaga arvestada täielikult. Esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 524 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja ka neljanda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.

Head ametikaaslased, enne kui me läheme viienda päevakorrapunkti juurde, on mul teile huvitav informatsioon, mõnus üllatus on tulnud, kaks avaldust. Avaldus nr 1, see on arvuti taga trükitud, selle sisu on järgmine: avaldus istungi pikendamiseks. Eesti Reformierakonna fraktsioon teeb ettepaneku tänast, 2. juuni 2022. aasta täiskogu istungit pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Alla on kirjutanud Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev. Teine avaldus on tulnud käsikirjalisena Riigikogu juhatusele. See on tulnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt ja selle sisu on järgmine: "Palun pikendada 2. juuni 2022. aasta täiskogu istungit päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14-ni." Alla on kirjutanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Kalvi Kõva. Alustame nende kahe ettepaneku hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, me oleme jõudnud Viktor Vassiljevi protseduurilise küsimuseni. Palun, Viktor Vassiljev!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Palun vabandust, mulle ei jõudnud hästi kohale, kas me hääletame nüüd järgemööda ühte ja teist ettepanekut. Kui see nii on, siis on tegemist väga tähtsa poliitilise valikuga.

Need alternatiivid on laua peal olemas, aga ma kasutan Riigikogu istungi juhataja õigust ja ma liidan need ettepanekud kokku. Aitäh!

Head ametikaaslased, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku, mis on järgnev: pikendada tänast, 2. juuni 2022. aasta täiskogu istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 29, vastu 10 ja 1 erapooletu, leidis ettepanek toetust.

Liigume edasi, viies päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu 560 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Heljo Pikhofi. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Lastekaitse Liidu arvamusest võime lugeda: "Eestis on viimasel kümnendil tihti räägitud vajadusest tõsta laste sündimust. Samas ainult laste sündimuse kasvust ei piisa – vaja on tagada, et igal lapsel oleksid ka piisavad võimalused kasvada toimetulevaks täiskasvanuks. Lapsed kasvavad tänapäeval üles eripalgelisemates perekondades kui kunagi varem. [---] Lastekaitse Liit peab ÜRO lapse õiguste konventsiooni üldprintsiipidele tuginedes oluliseks kõikide lastega perede toetamist. [...] on vajalik mh lähtuda Rahvastikupoliitika põhialused 2035 sedastatust, et perede heaolu edendamisel püüeldakse tasakaalu poole kõigile lastega peredele suunatud universaalsete meetmete ning täiendavat abi vajavate perede (vähekindlustatud pered, lasterikkad pered, puudega lapsi kasvatavad pered, üksikvanemaga pered) toetamise vahel." 

Varajane lapsepõlveperiood on otsustava tähtsusega ja mõjutab suuresti lapse ülejäänud elu. Sellest tulenevalt on oluline, et edukaks arenemiseks on loodud sobivad tingimused. Üks oluline tegur, mis takistab lapsel elada elamisväärset elu, on vaesus. Seega selleks, et laps ei peaks hakkama vaesust tundma, on teda vaja toetada täna. Igat last. Iga laps on väärtuslik, kõigil lastel on õigus võrdsele kohtlemisele.

Meie riik on seadnud lapsed prioriteediks, lubanud lastega peresid toetada. Seega võib öelda, et riigi jaoks on kõik lapsed tähtsad ja demokraatlikud riigid kohtlevad lapsi võrdselt. Siin tuleb aru saada ka sellest, et lapsetoetused on poliitika, millega riik näitab, et väärtustab laste olemasolu. Lapsetoetus ei ole sotsiaalabi, see ei ole vaesustoetus, vaid riigi toetus lapsele. Teisisõnu, universaalsed peretoetused on vaesust ennetavad ja nad toetavad põhimõtet, et iga laps on väärtuslik, ning hoiavad ära laste sildistamise. Need ei ole suunatud tagajärgedele ehk juba vaesusesse sattunud laste abistamisele. Igakuine lapsetoetus toetab last terve lapseea vältel ning aitab vanemal lapsega seonduvaid kulusid planeerida pikemas perspektiivis. Universaaltoetused on head kindlustunde loojad tulevikuks ja, mis peamine, soodustavad ka sündimust. Lisaks lapsetoetusele on väga olulised laste arenguks vajalikud tugiteenused ning lapsi arvestav keskkond tervikuna, sealhulgas huvitegevuse kättesaadavus.

Head ametikaaslased! Energiajulgeoleku kõrval on Euroopa sunnitud üha rohkem rääkima toidujulgeolekust. Toidu, toasooja ja kütte äkkhinnatõusud on halvendanud väga paljude lastega perede elujärge. Meie esmane mure peab olema see, kas meie omad peost suhu elavad lastega pered saavad täisväärtusliku toidu lauale ka juhul, kui poeriiulid on kalli söögikraami all lookas.

Tänast seisu iseloomustab üha kiirenev inflatsioon, aasta jooksul oli see üle 20%, ja hinnad on ühe aastaga kasvanud sama palju kui eelneva kümnendi jooksul kokku. Mõistagi lööb see kõige valusamalt neid, kel vaat et kogu elatis lähebki sundkulude peale – lastega peresid, pensionäre, eelkõige üksikuid pensionäre, osalise töövõimega inimesi. Eks nemad vajavadki kõige rohkem riigi tuge. Need on inimesed, kes enam-vähem kogu raha, mis eluasemekuludest järele jääb, viivad otsejoones toidupoodi. Eesti paistab üldse silma selle poolest, et teiste Euroopa riikidega võrreldes kulub meil hoopis suurem osa sissetulekust söögi peale.

Statistikaameti andmed näitavad, et elukalliduse tõusus mängib aina suuremat rolli energiahinnaralli, mistõttu kasvasid eluasemekulud 60%, ning toiduainete hinna kasv – toiduained kasvasid aastaga enam kui 15%. Võime öelda, et sundkulutuste suurenemine muudab oluliselt tarbimismustrit, sest teenuste ja tarbekaupade ostmiseks jääb kätte vähem raha.

Võib-olla veel statistikast. Majapidamised kulutavad energiale keskmiselt 15% ja toiduainetele 28% oma sissetulekust. Ja eksperdid on öelnud, et kergendust ei too meile ka suvekuud. Mis aga uuel kütteperioodil saama hakkab, sellele ei taha mõeldagi. Kahe aastaga, see tähendab 2018. aastast kuni 2020. aastani kasvas kuni 17-aastaste laste ja noorukite absoluutse vaesuse määr selletagi 1,6%-lt 2,7%-ni. Jutt käib koroonakriisieelsest ajast. Piirangud tõid omakorda kaasa põdemist, töökaotust, hädapärase ja madalama palgaga leppimist. Kui lisada siia veel viimase aja hüppeline energia ja toiduainete hinna tõus ning sõja mõju, mis viis hinnad lausa lakke, siis võib öelda, et kõige nõrgemate toimetulek on tõsise löögi all.

Kui rääkida veel hinnatõusust, siis üldine hinnatõus ületab keskmise palga kasvu mitme protsendi jagu. See tähendab, et reaalne ostujõud tänavu inimestel väheneb. See kõik mõjutab tugevalt lastega perede hakkamasaamist. Kui inflatsioon samas tempos jätkub, saab öelda, et inimesed kaotavad tänavu enda ostujõust enam kui kaks kuupalka. Toon vaid mõned näited, mis eksperdid on välja toonud. Kui inimene teenib miinimumpalka ehk 604 eurot neto kuus – jutt on netosummast, kust maksud on juba maha arvatud –, see tähendab 7254 eurot aastas, siis aasta lõpuks on ta sellest 20%‑lise inflatsiooni tingimustes 2,3 kuupalka kaotanud. Nii kõrge inflatsioon tähendab, et inimese tegelik ostujõud on hoopis 485 eurot kuus ehk 5874 eurot aastas. Võrdluseks, viimane on umbes samas suurusjärgus nagu mõne kõrgema riigiametniku ühe kuu palk. Miinimumpalga teenija kaotab aastaga ostujõus 1377 eurot. Selle summa jagu peaks inimese palk tänavu tõusma, et ta suudaks kaupu ja teenuseid tarbida samas ulatuses kui tänavu jaanuaris. Sama saatus ootab ka parema palga teenijaid. Kui palk on 1000 eurot neto, siis oleks see 12 000 eurot aastas ja 20%-lise inflatsiooni puhul on palga ostujõud aasta lõpuks 810 eurot kuus ja 9720 eurot aastas, seega ostujõust on kadunud 2280 eurot.

Hea Riigikogu! Eestis elas 2021. aasta 1. jaanuari seisuga Statistikaameti andmetel 1 330 068 inimest, kellest 258 227 olid alla 18-aastased lapsed, moodustades kogu elanikkonnast 19,4%. Eurostati andmetel elas Eestis suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses 2020. aastal 17,4% kuni 17‑aastastest lastest, mis on ligikaudu 46 000 last. Et nüüd nii mõnegi pere vabalangemist vaesusesse pidurdada, algatasid sotsiaaldemokraadid perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu, ja seda juba märtsis. See näeb ette tõsta esimese ja teise lapse toetus seniselt 60 eurolt 100 euroni kuus. Pere kolmas ja iga järgmine laps saabki juba riigilt 100 eurot kätte. Lapsetoetuste kasv puudutab 236 070 last ja noort ning aitab vähendada vaesuses elavate laste hulka. See läheks hinnanguliselt maksma 113 miljonit eurot.

Head kolleegid! Iga sent, mis me praegu lastesse panustame, toob hiljem küllaga tagasi. Nagu ma olen ka öelnud, laps ollakse üks kord ja omas ajas. Kutsun toetama sotsiaaldemokraatide eelnõu. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Olge hea, selgitage meile erinevusi või põhjuseid, miks selle eelnõuga toetatakse põhimõtet, et oleks universaalsed lastetoetused. Väga palju on räägitud sellest, et me võiks kuidagi sihitud lastetoetused teha, need oleksid paremad, aga selle eelnõu sisu on ju universaalsed, nii et saaksid kõik lapsed, mitte ainult mõned lapsed. Äkki te saate avada seda universaalsete lastetoetuste mõju?

Aitäh! Esiteks on mõju selles: kui me tahame, et meil sünniks lapsi, kui pere esimene laps on elanud vaesuses ja pere on pidanud küsima toetust, et hakkama saada, siis vaevalt et sünnib sinna perre teine või kolmas laps, sest vanemad väga täpselt mõtlevad, kuidas ikkagi toime tulla. Ja kui me räägime ka sellest, kui palju soovitakse perre lapsi, siis naised on öelnud, et nad sooviksid kahte-kolme last. Kindlustunde tagab kindlasti universaalne lapsetoetus, on võimalik teha plaane, ja ega me keegi ei taha ju elada toetustest.

Kui nüüd veel vaadata teadlaste toodut, siis kui me räägime lapsetoetuste kolmekordistamisest, siis on nüüd 19 euro asemel 60 eurot, mida sotsiaaldemokraadid ajasid pikki aastaid, enne kui see teoks sai, ja loomulikult ka elatisabifond, mis on paljudele abiks, kui üks vanem hoiab lapse toetamisest kõrvale. On toodud välja, et perehüvitistel on olnud oluline mõju laste vaesusele, kui võrrelda aastaid 2013 ja 2020, see on vähendanud nii suhtelises kui ka absoluutses vaesuses elavate laste arvu.

Teadlased on öelnud ka seda, et perehüvitised omavad olulist rolli laste suhtelise vaesuse vähendamisel ja aitavad tasandada sissetulekute ebaühtlust ühiskonnas. Kui pere elaks toimetulekutoetusest või peaks kuskilt abi paluma, kui lastega pere ei tule toime, siis kindlustunne igal juhul perel puuduks.

Hea ettekandja, teile on veel üks küsimus tulnud juurde. Olete nõus? Vaikimine on nõusolek. Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud ettekandja! Mina küsiksin nüüd selle eelnõu muudatuste eesmärgi kohta. Tegelikult perehüvitiste seadust me oleme sel nädalal juba korra siin saalis arutanud. Ja mul jäi ettekandja vastustest tol hetkel väga kummaline mulje, nagu keegi prooviks rahaga lapsi osta ja eesmärk on ainult sündimuse suurendamine. Aga arvestades praegust kõrget hinnatõusu, tegelikult perehüvitiste seaduse puhul ju lastetoetust ei maksta mitte sellepärast, et sünde juurde saada, vaid ikkagi sellepärast, et lastega seotud kulusid katta perede jaoks. See on praeguse hinnatõusu olukorras võib-olla veel tähtsam, kui aasta tagasi oligi. Kuidas teie näete, mis selle muudatuse eesmärk on?

Selle muudatuse eesmärk on toetada kõiki lastega peresid, see tähendab ka pere esimest ja teist last võrdselt kolmanda ja järgnevate lastega. Hede Sinisaar on uurinud Eesti perehüvitiste mõju laste vaesusele ja ta on välja toonud selle: "Kuivõrd pärast 2019. aastat ei ole lapsetoetusi või lasterikka pere toetusi muudetud, siis tekib küsimus, kas ja millal laste vaesus taas suureneb. Kui vaadeldud perioodil oli perehüvitistel oluline roll, siis toetuste suuruste samaks jäämisel hakkab mõju edaspidi eeldatavalt vähenema. Seega on vaja laste vaesust ja perepoliitika efektiivsust hinnata järjepidevalt ning vajadusel luua uusi või täiendavaid meetmeid vaesuse ennetamiseks või leevendamiseks." See on nagu üks külg.

Need ettepanekud, mida sotsiaaldemokraadid on teinud, ma mõtlen praegusele Riigikogule nii märtsis kui ka mais: üks on lastetoetuste tõstmine, mis parandaks kõikide lastega perede olukorda, ja loomulikult ka üksikvanema toetuse tõstmine samale tasemele lastetoetusega, et parandada ka nende perede olukorda, sest nemad elavad ju kõige suuremas vaesuses.

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, hea eesistuja! Austatud ettekandja, suur aitäh selle põhjaliku ülevaate eest! Väga hea eelnõu, kindlasti tasub toetada. Ja minu meelest on siin saavutatud, kuuldes ka kõiki neid eelnevaid arutelusid, täielik üksmeel, et lastetoetusi tuleb tõsta. Siin ei ole minu meelest mitte keegi vastu sellele. Mis te arvate, kas muudatusettepanekute ajal võiks näiteks sinna lisada ka selle muudatuse, et lapsetoetus peaks olema seotud indekseerimisega? Siis ei peaks seda poliitikute suva järgi siin saalis tõstma, vaid oleks nagu pensionid seotud indekseerimisega. Võib-olla oleks mõistlik selline ettepanek teha?

Aitäh! Jah, igati sellega nõus. Ja sotsiaaldemokraadid esitasid ka vastava muudatusettepaneku täna Riigikogus arutlusel oleva teise eelnõu kohta, mille Keskerakond on siia saali toonud. Loomulikult me toetame indekseerimist, siis jäävad tulevikus ära sellised äkkrünnakud ja allkirjade korjamised.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Meil on siin diskussioon olnud ka saalis ja saalist väljaspool sellel teemal, mis aitab laste sünnile kaasa ja mis loob perele turvalise keskkonna. Väga palju on räägitud sellest, kui oluline on see, et peres oleks kolm või neli last, aga mina olen aru saanud, et tegelikult neljandat ja kolmandat last ilma esimese või teise lapseta ei tule. Äkki te saate ka selle eelnõu mõju avada selle koha pealt, kuidas ta perede turvalisust selles mõttes võimendab või tagab peredele kindlust, et lapsi rohkem sünniks? Kas või kuskohas see moment kõige olulisem on nende toetuste puhul?

Aitäh! Olete õigesti aru saanud – tõesti, kui esimest ja teist last ei ole, siis kohe kolmandat ei sünni, kui just kolmikud pole. Aga ikkagi see kindlustunne. Naised enamasti mõtlevad sellele, et kui perre sünnib esimene, teine või kolmas või ükspuha mitmes laps, siis kas mul on kindlustunne, et see laps saab üles kasvatatud, ja kas mul on kindlustunne, et see laps saab korraliku hariduse. Kõik sellised meetmed mängivad siin rolli.

Hea ettekandja, suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole! Aitäh teile! Nüüd on nii, et ma palun siia Riigikogu kõnetooli ettekandeks sotsiaalkomisjoni esimehe Siret Kotka. Palun! Oleme eelnõu 560 juures, see on lihtsalt infoks teile.

Hea Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Sotsiaalkomisjon käsitles 9. mail Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Raimond Kaljulaiu algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu 560, see oli ettevalmistamine esimeseks lugemiseks. Nii nagu täna siin saalis tegi proua Heljo Pikhof ka komisjonis väga sisuka ettekande sellest seaduseelnõust. Ainukene sihukene diskussioon oli selle ümber, et Sotsiaalministeeriumi ametnik Age Viira lihtsalt kuulis valesti proua Pikhofi ettekandest, mis puudutas absoluutse vaesuse määra muutust. Nimelt, proua Pikhof rääkis, kuidas aastatel 2018–2020 on laste ja noorukite absoluutse vaesuse määr tõusnud 1,6%-lt 2,7%-ni, aga proua Age Viira kuulis, et see muutus oli toimunud aastal 2021. Nii et seal oli lihtsalt aastaarvuline sihukene väike segadus, sest ametnik ei kuulnud seda täpselt.

Aga komisjonis oli selle probleemi olemus kõikidele komisjoni liikmetele väga selge ja mingit väga suurt diskussiooni ei olnud. Tehti konsensuslikult kõik otsused. Need konsensuslikud otsused on alljärgnevad: võtta eelnõu täiskogu päevakorda 2. juuniks ehk tänaseks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Siret Kotka ehk mina ning teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (see oli ka konsensus). Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 10 tööpäeva. Sellega ma ka lõpetan. Aitäh!

Aitäh! Teile ka küsimusi ei ole. Ma tänan. (Hääl saalist.) Vabandust, hea ettekandja! Mul on palve, head ametikaaslased! Ma vaatan tabloole, tabloo on tühi, aga siis ma ütlen aitäh ja siis see küsimus ilmub. Mul on palve, hea komisjoni esimees, et te vastaksite, aga mul on palve, head Riigikogu liikmed, ka teile: olge kiiremad. Ei ole väga keeruline panna ennast küsimuste järjekorda kirja. Jaak Juske, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Meil on teatavasti kaks sarnast eelnõu praegu menetluses, mis mõlemad puudutavad peretoetuste tõstmist. Miks ei ole komisjon arutanud ja teinud ettepanekut neid kahte liita?

Aitäh! On tõsi, et seda eelnõu menetleti 9. mail. Kui me 9. mail seda menetlesime, siis see, et me esitasime selle 2. juuniks ehk tänaseks täiskogu päevakorda ja määrasime 10 tööpäeva muudatuste esitamise tähtajaks, oli kooskõlastatud ka komisjonis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettekandjaga. Pärast seda tuli Riigikogu liikmete algatus, mida menetleti, kui mu mälu mind ei peta, 16. mail. Ja see pandi päevakorra 30. maiks. Kui me nüüd küsime, kas neid kahte muudatusettepanekut saaks ühendada, siis ütlen, et teoreetiliselt saaks neid ühendada. Aga see eeldab, et alles pärast seda, kui me oleme kuulnud neid muudatusettepanekuid, mis on selle kohta laekunud või ei laeku. Sotsiaalkomisjoni laual see on. Kui me räägime tänasest sotsiaalkomisjoni istungist, siis täna on sotsiaalkomisjoni istungi eesmärk ikkagi minna edasi selle eelnõuga, mille algatasid Riigikogu liikmed, ja saata see juba järgmiseks nädalaks Riigikogu täiskogu saali.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud ettekandja! Meil on tegelikult olukord veel hullem, kui Jaak Juske küsis. Meil on tegelikult ju kolm sarnase sisuga eelnõu menetluses. Ja minevikus, kui me räägime näiteks seksuaalse enesemääramise ea tõstmisest, lipupäevadega seotud muudatustest, on samasisulised eelnõud liidetud. Ja kuna nüüd on ilmnenud, et ka selle esimese, väga lühikese muudatusettepanekute esitamise tähtajaga eelnõu menetlus võib muutuda pikemaks, kui me eeldasime, siis tegelikult tekib see aken. Kuna ühisosa on olemas, lastetoetuste tõstmist toetavad kõik erakonnad, siis see, et esimese ja teise lapse toetust, lasterikka pere toetust, üksikvanema toetust käsitleda koos, leida meie õigusruumiga sobiv lahendus ja teha seda ka tehniliselt korrektselt, peaks ju võimalik olema. Saaks need kolm eelnõu liita. 

No teoreetiliselt on alati kõik asjad võimalikud. Mina lihtsalt täna olen saanud järjest teateid ja ka eile sain selle kohta järjest teateid, kuidas väga paljud sotsiaaldemokraadid on Riigikogu liikmete algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduselt [allkirja] tagasi võtnud. Nii et ma ausalt öeldes ei tea, kui suur tahe teil tegelikult on. 

Jaak Juske, palun!

Austet esimees! Hea ettekandja! Nüüd te läksite küll natuke õelaks, inetuks. Kõigepealt tänan head pinginaabrit Riinat. Tõepoolest, täna on menetluses kaks sotsiaaldemokraatide algatatud eelnõu ja suurema grupi Riigikogu liikmete algatatud sarnane eelnõu. Kuidas te põhjendate seda, et seda Riigikogu liikmete suurema seltskonna eelnõu on menetletud kiirkorras, samal ajal kui sotsiaaldemokraatide samasisuliste eelnõude menetlus on võtnud väga kaua aega? Miks on ebavõrdne kohtlemine?

Aitäh! Ma arvan, et siin ei ole mingit ebavõrdset kohtlemist, see on lihtsalt olnud väga selge sotsiaalkomisjoni liikmete tahe.

Härra Juske, te ütlesite, et te tänate oma head pinginaabrit Riina Sikkutit. Kas teil on soov muuta? Odinets on teie pinginaaber. Me praegu võtame siis ... Meil on täna juhatus, selle saaks ümber teha. Ma palun, andke mikrofon Jaak Juskele! Kas te soovite pinginaabrit muuta? Protseduuriline küsimus, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Mul on väga hea pinginaaber Eduard Odinets, mul on väga hea pinginaaber Riina Sikkut ja väga hea pinginaaber Heljo Pikhof. Heal Riigikogu liikmel ongi mitu head pinginaabrit.

Selge. Aga Kravtšenko, kes on teie vasakul käel? Palun, Riina Sikkut, teie protseduuriline küsimus! 

Aitäh! Ma tahtsingi öelda, et võib-olla esimees viibib vähem saalis, ei tea seda keelekasutust. Mina näiteks ka Peeter Rahneli poole pöördun kui oma pinginaabri poole, kuigi ta istub üle vahekäigu, aga suhtlus on tihe ja sõbralik. Ja kui on soovi kohta vahetada, peab laiema ringiga läbi rääkima, kahekesi kokku leppida ei saa.

Ma tänan, et aitasite mind selles protseduurilises dilemmas edasi. Selge. Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Ma ikkagi tuleksin tagasi nende eelnõude ühendamise juurde. Oleme ausad, väga palju on ka teie kätes. Te olete komisjoni esimees, ärge nüüd seda ära unustage. Te räägite teoreetilisest võimalusest, aga on olemas ka praktiline võimalus. Mulle oleks väga meeldinud, kui te oleksite tulnud välja sellega, et see eelnõu tuleb päevakorda, see nii-öelda mitme erakonna eelnõu, ja sotside eelnõu on menetluses, et panna nad kõik ühel päeval siia Riigikogu istungile, leppida kokku meie erakonnaga näiteks, aga te ei teinud seda. Teie käitumine tegelikult oli sihilik – meie eelnõu lükata tahapoole ja siis see eelnõu, millega äkk-korras välja tuldi, panna esmaspäevale. Tegelikult ei ole siin mitte millegi teoreetilisega tegemist, vaid see on praktiliselt teil teoks tehtud ja sihilikult, et, ütleme nii, ühte opositsiooni osapoolt pisendada. (Juhataja helistab kella.)

Aitäh! Proua Pikhof, ma ei ole absoluutselt teiega nõus. Te proovite lihtsalt sotsiaaldemokraatide tegemata tööd praegu anda minule. Ma ei võta seda vastu. Nähes, mismoodi me menetlesime, on alati võimalus teil tulla ja ka ise initsiatiivi näidata, et me võiksime neid menetluslikke otsuseid ümber vaadata. Sotsiaaldemokraatidelt seda initsiatiivi ei tulnud. Praegu te saite lihtsalt sel nädalal sellest aru. Selles mõttes ärge vaadake minule otsa, vaid vaadake parem ise peeglisse.

Heljo Pikhof, protseduuriline küsimus.

Aitäh! Ma lugupeetud komisjoni esimehele ikkagi tuletan meelde, et ma olen ka selle komisjoni esimees olnud ja olen ise pidanud läbirääkimisi, et teha heas usus ja heas tahtes mingi eelnõu, aga mitte kedagi nii-öelda välja arvata.

Aitäh! Helmen Kütt, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees! Ühes vastuses küsimusele, mille tegelikult oli väga konstruktiivselt esitanud Riina Sikkut, te ütlesite, et teile tuleb teateid avalduste tagasivõtmisest. No see ei olnud küsimus. Küsimus oli kahe Sotsiaaldemokraatliku Erakonna eelnõu kohta ja seda olekski võinud rahulikult vastata, mitte ironiseerida. Tegelikult oli küsimus siiras ja huvi tundev. Need on sarnase sisuga, ka osaliselt kattuvad ja neid võiks kaaluda ühendada. Kui te oleksite öelnud, et ei, see ei sobi või komisjonis see jutuks ei tulnud, siis see oleks olnud täiesti piisav. Ma tean, et ühed küsivad ja teised vastavad, aga natukene võiks nagu ka kolleege austada.

Aitäh selle mitteküsimuse eest! Ma ei näinud, et siin küsimust oli.

Rene Kokk, palun! Vabandust, Rene Kokk! Jaak Juske, palun! Protseduuriline küsimus. Palun mikrofon Jaak Juskele!

Aitäh! Austatud Riigikogu esimees, kas te võiksite üle kinnitada, et kui on mitu sarnase sisuga eelnõu, peaks komisjon tegema esimesena ettepaneku need liita üheks või vähemalt seda teemat arutama?

Aitäh teile! Alati võib eelnõusid liita, aga see on juhtivkomisjoni otsus, see on arutelu, kuidas soovitakse. Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees! Igaks juhuks täpsustan üle, kuna siin on meedia vahendusel tulnud väga segaseid sõnumeid sotsiaaldemokraatidelt, kas nad toetavad perehüvitisi või ei toeta. Kas selle eelnõu juures teile teadaolevalt sotsiaaldemokraadid veel toetavad oma eelnõu või on keegi pöördunud teie poole taotlusega ka siit oma allkirja ära võtta?

Käesoleva seaduseelnõu suhtes, mida me täna menetleme: see peaks olema sotsiaaldemokraatide eelnõu ja minu meelest see peaks olema kehtiv. Me ei arutaks seda siin täna saalis, kui oleks juba allkirjad kuidagi tagasi võetud.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Mina ka puudutan seda temaatikat. Hea komisjoni esimees, et kas need 560 SE ja 619 SE kuidagi ei võiks saada üheks? Kuidas teile tundub? Ühel juhul ju tegelikult muudatusettepanekute tähtaeg oli juba ära, teisel juhul on esimene lugemine. Loogiline oleks, et neid menetletakse koos. Aga kas see päriselus on võimalik, kuidas te kommenteerite?

Tänast praktikat vaadates ma arvan, et ei ole võimalik, kuna eelkõige me menetleme seda tänast eelnõu täna ja seal on muudatusettepanekute tähtaeg 10 tööpäeva. Mis puudutab seda teist eelnõu, siis sellel oli juba eile kell kolm muudatuste esitamise tähtaeg. Ja me menetleme neid juba täna sotsiaalkomisjonis.

Hea ettekandja, ma väga tänan teid. Teile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh teile! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada soovitakse. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja. Helmen Kütt, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased nii saalis kui ka ekraanide taga ja tuhanded istungi jälgijad! Sotsiaaldemokraatide ja Raimond Kaljulaidi algatatud eelnõu on väga hea eelnõu. Me algatasime selle juba 22. märtsil, lootuses, et seda menetletakse kiiresti ja arvestatakse võib‑olla lisaeelarve korral. Arvestati küll seda, et igale lapsele novembris 50 eurot ja igale pensioni saavale inimesele, olgu töötutoetuse näol, töövõimetuse [toetuse] kaoga või vanaduspensioni näol – see leidis lahenduse lisaeelarvega, aga lastetoetus mitte.

Võiks ju alustada tänast ettekannet ühe hea uudisega. Nimelt, värske tervisestatistika uudiskiri toob välja, et Eestis sündis 2021. aastal 13 143 last, mis on aasta tagasi oleva ajaga ehk 2020. aastaga võrreldes 70 last rohkem. Hea uudis. Ma loodan, et 2022. aastal sünnib veel rohkem lapsi, sest iga laps on väärtus, iga laps loeb ja iga laps väärib lapsepõlve, mida ei kimbuta või ei sea ohtu vaesusrisk.

Nüüd, selleks, et mitte öelda, et poliitikud räägivad, aga teadlased arvavad muud, ma kasutangi siin ka hea ametikaaslase Heljo Pikhofi ja ettekandja nimetatud uuringut, mille on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistikaosakonna juhataja Hede Sinisaar, kes on Tallinna Ülikooli doktorant. See on üks osa tema doktoritööst "Eesti perehüvitiste mõju laste vaesusele".

Mis selles kirjutatakse? Tsiteerin: "ÜRO Lapse õiguste konventsiooni [...] artiklite 26 ja 27 järgi on lapsel õigus adekvaatsele elustandardile ning lapsel on õigus saada osa sotsiaalkindlustushüvedest, milleks Eestis on erinevad perehüvitised, kuid eelkõige on selleks lapsetoetus kõigile lastele. Vaesuses elavate laste osatähtsuse vähendamine on üks Laste ja perede arengukava 2012–2020 ning Heaolu arengukava 2016–2023 eesmärkidest." Järelikult on riik võtnud selle väga selgelt eesmärgiks, et vähendada laste vaesust.

Samas uuringus tuuakse välja, et kuivõrd lapseeas kogetud vaesus võib suurendada tõenäosust olla vaesusriskis ka täiskasvanuna, siis nähaksegi riigi sotsiaalkaitsetoetust lastele ja peredele kui tulevikku suunatud investeeringut, järelikult need toetused on ka teadlaste arvates investeering. Vaene ei ole laps kunagi üksinda, vaid vaene on kogu leibkond ning seetõttu on leibkonna sissetulek otseselt seotud lapse individuaalse heaoluga. See on ka märk, et tõstes esimese ja teise lapse toetuse võrdseks kolmanda lapse toetusega ehk 100 eurole, mis ongi meie esitatud eelnõu sisu, me tegelikult vähendame vaesuses elavate laste arvu ja ka perekondade arvu.

Lapse vaesus ei sõltu lapsest endast, vaid tema leibkonnast. Ehk laps ei oma kontrolli oma pere majanduslike võimaluste üle, alates sellest, millisesse perre laps sünnib või milliseid hariduslikke ja tööturualaseid valikuid teevad tema vanemad. Nüüd on välja toodud ka, et sotsiaalpoliitika ja teiste valdkondade meetmete mõju vaesusele ei ilmne mitte ainult selles, kui suur osa elanikkonnast vaesuses elab, vaid ka selles, mil määral vähendavad sotsiaalhüvitised vaesust. Natuke vaadates ka peretoetuste ja lapsetoetuste mõju, on väga selgelt välja toodud see...

Ma palun lisaaega.

Jah, aga mul nüüd on probleem: kui palju te soovite lisaaega?

Ma võtaksin kolm minutit.

Palun! Aitäh, et te lahendasite selle küsimuse! Kolm minutit.

Suur aitäh! On välja toodud ka see, et peretoetuste mõju lapse vaesusele oli tegelikult ikkagi väga selgelt nähtav just nimelt siis, kui 2015 suurendati esimese ja teise lapse toetust kümme aastat muutumatult olnud 19 eurolt ja 18 sendilt 45 euroni. Igal järgmisel aastal toimus väike samm viie euro kaupa. Tuli ka hiljem lasterikka pere toetus. Ja see tagas selle, et paljud vaesuses olnud lapsed ja pered said välja sellest vaesuslõksust.

Nüüd, mure ongi selles, ja põhjus, miks me selle eelnõu juba 22. märtsil algatasime, et Eestis on laste suhtelise vaesuse ja püsiva vaesuse suhtelisusmäära erinevus oluliselt muutunud. Kui see 2013. aastal oli väga kõrge ehk 10,3 punkti, siis 2018. aastal oli see 3,4. See ongi see, et lapsetoetused tõusid, lasterikka pere toetus tuli juurde. Miks praegu on hästi suur mure? Tuuakse välja, et aastatel 2019–2020 erinevus taas suurenes ning ulatus 2020. aastal 9,1%-ni. Just see ongi probleem. Uuesti toimub tagasiminek, sest esimese-teise lapse toetust ei ole tõstetud ja need ei ole ka olnud indekseeritud sarnaselt, nagu nende pensionide korral on väga hea, et see ei sõltu poliitikute suvast. Jah, võib alati tõsta pensioni baasosa ja sellega suurenevad kõigi pensionid, aga pensionid on indekseeritud. Ehk siis, kui hästi läheb meie majandusel, nii hästi tõuseb ka pension.

Tegelikult on veel üks probleem. Kindlasti me sotsiaaldemokraatidena teeme ettepaneku selle eelnõu kohta, kuigi me juba esitasime ka ühte teise eelnõusse, mis räägib laste ja perede toetustest, ettepaneku indekseerida lapsetoetus. Selles teises eelnõus, mille kohta me muudatusettepaneku esitasime, soovitakse indekseerida ainult lasterikka pere toetus. Aga see seab jälle lapsed ebavõrdsesse olukorda. Võib juhtuda nii, et sõltuvalt valitsusest, nagu oli see enne 2014. aastat, kui sotsiaaldemokraadid koos Reformierakonnaga olid valitsuses, olid lapsetoetused muutumata seisnud enam kui kümme aastat. Ja see oli lubamatu. Kõik need valitsused, kes eelnevalt olid, olid pidanud midagi muud tähtsamaks kui lapsetoetused, kaasa arvatud sotsiaaldemokraadid, kui nad olid valitsuses. See viga sai parandatud ja sealt alates on minu meelest sõltumata valitsusest alati lapsi väga oluliseks peetud.

Lõpetuseks ma tahan öelda seda, et iga laps loeb. Iga laps on oluline, iga laps väärib õnnelikku lapsepõlve. Ja lapsevanemad väärivad seda, et neil on kindlus. Selleks, et kolmas laps võiks sündida, on vaja esimest ja teist. Ja et ka neljas laps võiks sündida, on vaja kindlasti ka kolmandat. Nii et kutsun teid üles seda väga suurepärast eelnõu toetama. Minu meelest näitab see, nii nagu saab lugeda meediast ja igalt poolt, et selle vastu ei ole keegi: lapsetoetused vajavad tõstmist. Aitäh!

Armas ettekandja, suur tänu teile! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Urmas Reinsalu. (Urmas Reinsalu küsib lisaaega.) Palun! Kaheksa minutit.

Armas Helmen! Lugupeetud rahvaesindus! Mis tähendab, et ei ole keegi lapsetoetuste tõusu vastu?  Meil on parlamendi menetlusse esitatud 2000 muudatusettepanekut obstruktsioonina, et blokeerida ära peretoetuste ja lapsetoetuste tõus. Helmen, sa ei julenud otse nimetada seda eelnõu, peretoetuste ja lapsetoetuste reformi eelnõu, millelt te eile, lastekaitsepäeval, allkirjad tagasi võtsite.

Aga tegelikkuses see on ju see ühisosa, plaan, mida meil on mõistlik venituseta menetleda ja parlamendis siin vastu võtta ning jätta kõrvale kõik need mängud ja see retoorika selle üle, otsekui opositsiooni algatatud erakondadeülese eelnõu menetlemine tähendaks valitsuskriisi või mida kõike veel. Ei ole vaja neid asju üle laadida poliitiliste intriigide keskmesse. Minu üleskutse on sotsiaaldemokraatidele: ärge minge järgmisel nädalal obstruktsiooniga kaasa, ärge asuge ööistungitel venitama, et blokeerida poliitilistel kaalutlustel lapsetoetuste reformi! Kui me selles suudame kokku leppida, siis on see tegelikult juba väga kõva samm edasi poliitilise kultuuri arengus ja praktiliste lahenduste saavutamisel.

Teiseks, minu üleskutse. Lauri Läänemets ütles, et sotsiaaldemokraadid ei ole otsustanud, kuidas nad hääletavad lapsetoetuste tõusu puhul, kas poolt või vastu, ja nad kujundavad selle seisukoha lähtudes poliitilistest seisukohtadest. Minu üleskutse teile on julgelt deklareerida, avalikult: sotsiaaldemokraadid on valmis hääletama lapsetoetuste tõusu poolt ja sotsiaaldemokraadid on valmis hääletama ka lasterikka pere toetuse reformi poolt. Sest see on tarvilik algatus. Jätame kõiksugused poliitilised intriigid ja spekulatsioonid sellest valdkonnast välja.

Meil on olnud riigikaitse laias laastus konsensuspõhine, Eesti riigi julgeoleku ja kaitse valdkond. Ma arvan, et iibe, rahvastiku ja perepoliitika valdkond võiks olla selline valdkond, kus me otsime erakondadeüleseid lahendusi, nõnda et me sirutame üksteise suunas käe, mitte ei pööra üksteise suunas selga. See on mul sõnum tegelikult kõikidele siin saalis olijatele, kõikidele poliitilistele jõududele. Ja see on ka üleskutse Reformierakonnale: tõsiselt kaaluda obstruktiivsete muudatusettepanekute [tagasivõtmist]. Nii nagu ma kutsun sotsiaaldemokraate kaasa mitte obstruktsiooniga ühinema hääletustel, kutsun ma tegelikult kaasa mõtlema ja kaasa töötama Reformierakonda ning võtma need muudatusettepanekud, mis on selgelt obstruktiivse iseloomuga, tagasi, otsima neid lahendusi ja otsima ka ideid, et täiendada seda asja.

Meil oli väga hea arutelu meeskonnas. Seal olid Kert Kingo, mina olin teisipäeval, Helmen, Lauri ja Siret Kotka. Meil oli üks meeskond, teisipäeval. Me arutasime tegelikult avatult neid probleeme ja me leidsime minu hinnangul praktilisi lahendusi ka neile muredele, mis õigusega adresseerivad üksikvanema toetust. Sellekohane muudatusettepanek on kindlasti ka sotsiaalkomisjonil tehtud. Ma arvan, et osundusi nendele vajakajäämistele, mida eelnõu algatamisel keegi algatajatest ei näinud toona, on olnud võimalik selle eelnõu menetlemise käigus teha. Ja ma olen kindel, et sotsiaalkomisjon töötab dünaamiliselt.

Jätame selle eelnõu kõrvale poliitmängudest. Inimesed ei taha seda näha, nad on tüdinud praeguse kriisi ajal ja väga stressirohkel ajal nendest poliitmängudest. Inimesed tahavad näha seda, mida ameeriklased nimetavad delivery, et me poliitikutena suudaksime pakkuda inimestele reaalseid samme toimetuleku parendamiseks ja eesti rahva kestmise vaates pikemas ajalises plaanis.

Kuidas me oleme siia jõudnud? Poliitmängud ei tohi olla nagu merelaine, mis käib meil üle pea korraga. Korraga juhtub nõnda, et lastekaitsepäeval sotsiaaldemokraadid võtavad tagasi lastetoetuste reformi eelnõult oma allkirjad. Siis ei jõua veel veri kuivada sellelt otsuselt, kui 2. juunil Helmen tuleb siia kõnepulti ja räägib seda, et tema süda sulab sees, et sotsiaaldemokraadid on tegelikult täies mahus kõikide nende ideede taga, on teinud lausa muudatusettepanekuid.

Ma arvan, et ei loe mitte sõnad, vaid loeb tegu. Minu üleskutse on siit saalist kõikidele parlamendijõududele: oleme iseendast hetkeks suuremad. Tegutseme koos, teeme koostööd kõik, eranditult kõik poliitilised jõud, jätame poliitmängud hetkeks kõrvale. Sotsiaalkomisjonis teeme konsensuslikud otsused. Ärme läheme kaasa obstruktsiooniga poliitiliste intriigide nimel ja ärme seome seda reformi sellega, otsekui see tähendaks mingisugust valitsuse kukkumist või nõuet, et peaminister peab tagasi astuma. Ei pea peaminister tagasi astuma sellepärast, et sotsiaaldemokraadid esitasid koos kolme teise fraktsiooniga parlamendi menetlusse seaduseelnõu lapsetoetuste reformi kohta. Ei pea peaminister tagasi astuma ka selle pärast, kui tänane sotsiaaldemokraatide algatatud eelnõu peaks vastu võetama. Keegi ei pea kuhugi tagasi astuma. Kui me selles oleme konsensusega kokku leppinud, siis on see tegelikult juba suur erikaal edasi, et leida enne suve kiire lahendus.

Poliitilised mängud jätame kõrvale, tegutseme tulemuse nimel need mõned nädalad, mis parlamendil on aega selle istungjärgu jooksul tegutseda. Teeme seda. Uskuge mind, see on hea. Olgugi et meil kriitikud heidavad erinevaid aspekte ette. Kust raha tuleb, küsitakse. Vabandust! Esimese kvartali käibemaksu ülelaekumine võrreldes referentsperioodiga eelmisel aastal esimeses kvartalis oli 119 miljonit eurot. Inflatsioonist [tuleneb] inimeste paratamatult suurem maksustamine seoses hinnatõusuga, inimesed maksavad ka rohkem tarbimismakse üldmahus. Ja võrdleme: ainuüksi esimese kvartali selle aasta ülelaekumine käibemaksul võrreldes eelmise aastaga oli 119 miljonit eurot, see raha tuleb inimeste taskust. Ja nüüd me võrdleme seda peretoetuste reformi eelnõu maksumusega, mis on 240 miljonit eurot. See on tegelikult juba pool sellest maksumusest, ühe kvartali ülelaekumine, käibemaksuna.

Reformierakond! Võtke tagasi need muudatusettepanekud, me läheme ühiselt edasi. Ja uskuge mind, kõik see kriitika, kõik see vaht, see kukub maha, see jääb kõik jaanipäevaeelsesse olukorda ja me oleme teinud mingid praktilised sammud, mis tagavad meie peredele suuremat kindlustunnet, lisaeelarve ei sisaldanud inflatsioonikriisi leevendavaid meetmeid.

Vaatame teisipäevast uudist, Eurostati uudist, et 20,1% on inflatsioon järjekordselt kuuajase referentsperioodi jooksul kiirenenud. Jürgen Ligi kõneleb kogu aeg, et see on lühiajaline inflatsioon ja tegelikkuses hinnatõusu ei tulegi tõkestada erinevate meetmetega ega leevendada, sellepärast et inimesed tarbivad vähem ja see on tegelikult voorus iseenesest. Inimesed oskavad ka ilma kõrgete tarkade õpetussõnadeta olukorras, kus on raske ots otsaga kokku tulla, kokku hoida. Nad teevad seda oma pere nimel. Selleks ei ole vaja suuri saksu või emandaid neid õpetama, kuidas tulla ots otsaga kokku, kui lihtsalt palgapäevast palgapäevani on probleem elada. (Juhataja helistab kella.) Kuid nüüd on küsimus selles, et vaja on tegusid, mitte lihtsalt õõnsat retoorikat. Ja see maksab. Aitäh!

Aitäh! Nüüd on tulnud kolm protseduurilist küsimust, võtame need läbi ja siis, Helmen Kütt, te saate vastusõnavõtu. Ja loomulikult ka Jürgen Ligi saab vastusõnavõtu. Jaak Juske, kas miskit on mikrofoniga juhtunud?

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Mul on väga suur mure. Ma kuulasin hea sõbra Urmas Reinsalu kõnet, kus ta luges ette, milliseid toetusi Isamaa toetab, ja ta kordagi ei maininud üksikvanema toetuse olulist tõstmist. Kas Isamaa tõesti ei ole valmis üksikvanemaid rohkem toetama? Jube!

Aitäh! Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Kahju, et Urmas Reinsalu on nüüd puldist ära läinud ...

No kaheksa minutit sai läbi.

... ta nimetas siin sotsiaaldemokraate. Ma pean ennast sotsiaaldemokraadiks ja sellepärast on mul talle küsimus.

Ei, vabandust-vabandust! Seda võimalust kodu‑ ja töökorra seadus ei anna praegu, et te saate siin protseduurilise küsimuse raames esitada küsimusi.

Ei, aga see on protseduuriline. Protseduuriline küsimus.

Siis kindlasti esitage. Kui miski mikrofon ei tööta või midagi ... Palun!

Protseduuriline küsimus. Kas teie erakond toetab üksikvanema lapse toetuse tõstmist? (Hääled saalis.) Oleme kuulnud, et ei toeta ja liiga vähe toetab.

Aitäh! Ma ei loe seda tõesti praegu endale protseduuriliseks küsimuseks ja ma ei saa hakata rääkima, mida Keskerakond toetab või ei toeta. Te küsite ju minu käest protseduurilisi küsimusi, ega te ei küsi siin saali käest protseduurilisi küsimusi. Urmas Reinsalu, palun, protseduuriline küsimus!

Kas austatud istungi juhatajale on teada, et teisipäeval kogunes peretoetuste reformi töögrupp, kus olid ka sotsiaaldemokraadid ja kus Isamaa ei väljendanud küll mingilgi moel vastuseisu selleks, et üksikvanema toetust tõsta? Minu teada seda küsimust arutatakse sotsiaalkomisjonis ja me kindlasti oleme selles mõttes soosivad. Siin ei ole vajagi niisugust mure ja hirmu olukorda. Ja mul on hea meel, et ma saangi need pinged maha võtta siin saalis. See on tegelikult praktiline samm edasi.

Aitäh! Jüri Jaanson, palun! Protseduuriline küsimus.

Jaa, mul on protseduuriline küsimus. No see ei ole otseselt protseduuriline, aga kuna ma kuulen, et siin käib perehüvitiste seaduse laiendamise temaatika, siis ma tahan veel juurde anda protseduuriliselt küll oma solvunud mõtte, millest keegi siin ei räägi. Räägitakse siia juurde üksikvanema toetuse panemisest, aga juhul, kui perehüvitiste seadusele üksikvanema toetus juurde panna, siis ainsana jääb tõstmata puudega vanema toetus. Selle on kõik ära unustanud. See oleks nagu protseduuriline märkus. Kui te räägite kõigi nende seaduste laiendamisest, mis on iseenesest väga õige, siis rääkige ka puudega vanemast.

Aitäh! Vastu ... Ei jõudnud ma enne. Protseduuriline küsimus, Urmas Reinsalu, palun!

Ma arvan, et Jüri Jaansoni osundus on väga oluline. Kindlasti, nagu istungi juhataja on teadlik, esmaspäeval peretoetuste reformi eelnõu ettekandmisel ju Helir-Valdor Seeder kõigi algatajate nimel rõhutas seda, et me oleme avatud täiendusteks. Mina tõtt-öelda jõudsin läbi vaadata umbes 700 või 800 Reformierakonna muudatusettepanekut. Ma kõike ei ole jõudnud veel läbi lugeda. Kui seal sisalduvad ka need ettepanekud, siis ma kindlasti kutsuks üles konstruktiivselt ... Kui see on obstruktsioonist loobumise hind, siis mina oleksin valmis seda tõsiselt kaaluma, Jüri ettepanekut. Kas istungi juhatajal on informatsiooni, kas see võiks olla kokkuleppekoht parlamentaarse obstruktsiooni vältimiseks?

Aitäh! Mul ei ole sellist infot. Kert Kingo, protseduuriline küsimus.

Aitäh! Kuna siin on lihtsalt räägitud üldnimetusest "üksikvanem", aga senini ei ole seda ära täpsustatud, siis ütlen, vaatajad saaksid aru: on olemas üksikvanema kategooria ja on olemas üksi last kasvatava vanema kategooria. Siis vaatajad saavad aru, sellepärast ma selle täpsustasin ära.

Aitäh! Ja nüüd vastusõnavõtt, Helmen Kütt, palun! Ja see vastusõnavõtt tuleb seoses sellega, et Urmas Reinsalu teid mainis siit kõnetoolist. Palun!

Jaa. Suur aitäh, austatud eesistuja! Ma tahan tõesti stenogrammi jaoks öelda, et inimesed, kes hiljem ka ajalugu hakkavad kirjutama ja loevad, saaksid aru, et täna siin esitati perehüvitiste seaduse muutmise seaduse [eelnõu] 560 esimesel lugemisel. Ettekandja kõne oli selle seaduse kohta. Ja rõhutan: see algatati 22. märtsil. Nüüd, esmaspäeval lisaks pikale loetelule algatajatest on tõesti ka sama nimega perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis algatati alles eelmisel nädalal. Täna me arutame seadust, mis algatati 22. märtsil, ja ma eeldasin, et kõnesid peetakse selle seaduse [kohta]. Aga tõepoolest, küsija küsib, vastaja vastab ja kõneleja kõneleb, mida ta tahab, siin ju ei dikteeri. Ma veel kord tahan öelda, et sotsiaaldemokraadid on alati pidanud oluliseks lastetoetuste tõusu, selle taha me jääme ja seda me kaitseme. Me oleme siin selline armas suur pere, kus me üksteisele ütleme selliseid ilusaid sõnu nagu "armas" ja "tore" ja "hea" ja "kena", no see on väga armas, ma ütleksin nii. See oli lihtsalt kommentaar, et tulevikus ajaloo jaoks on teada, kui keegi veel läheb kõnet pidama, et me räägime sellest seadusest.

Ma tänan selle täpsustuse eest. Aitäh! Tarmo Kruusimäe, palun! Protseduuriline küsimus.

Tänan, hea esimees! Ma ei ole küll sotsiaaldemokraat, aga ma ...

Kui mikrofon ei tööta, öelge julgelt. Siis tulebki öelda protseduuriline küsimus. Palun!

Ma eeldan, et ta töötab. Ma ei ole küll sotsiaaldemokraat, aga mul on ka protseduuriline just ajaloo annaalide jaoks. Seda eelnõu, millest eelkõneleja rääkis, ei algatatud mitte eelmisel nädalal, sest eelmine nädal oli istungitevaba, vaid 619 SE ikkagi algatati tunduvalt varem. Et see oleks ka meil protokolli kantud. 

Selge. Aitäh! Jürgen Ligi, vastusõnavõtt.

Aitäh! Mind pidas meeles Urmas Reinsalu ja mul ei ole midagi selle vastu, kui ta upitab minu najal ennast suuremaks, ta saabki niimoodi palju suuremaks. Aga tõtt võiks rääkida. Mina ei ole kiitnud seda, et kui inimesed tarbivad vähem, on hästi, kuigi ma oma rohelise südametunnistuse poolest võiks ka seda rääkida. Aga see ei ole selle debati debatt. Mina olen rääkinud seda, et inflatsiooni kinni maksma minnes me suurendame inflatsiooni. See on makromajanduslik tõde. Urmasel puudub selline alusharidus, et aru saada, kuidas majandus toimib. Mina võin öelda, et ma toetun selles paljudele ekspertidele. Riik ei tohi elada üle jõu, eriti olukorras, kus inflatsioon on väga kõrge. Ta peab hoidma ennast vaos, ta peab raha suunama täpselt. Ja mis puudutab laste toetamist, siis kõige tähtsam on parandada teenuste kättesaadavust, mida vajavad kõik. Rahalist toetamist enamik peresid ei vaja, see olukord ei ole meil nii hull, nagu siin saalis paistab. Me peame hoidma nii makrotasakaalu, rahanduslikku jätkusuutlikkust kui ka teenuste rahastamise taset.

Isamaa on teisel arvamusel, ta arvab, et pension tuleb maksta välja tööeas. Iga aasta tuleb võtta sadu miljoneid – ta vist räägib isegi miljardist – ja see sularahas laiali jagada. See on kindlasti meie erimeelsus. Meie tahame eelkõige haridust, tervishoidu ja huviharidust.

Aitäh! Jaak Juske, protseduuriline küsimus.

Mul on tõesti küsimus, mis puudutab Riigikogu protseduure. Meil on ikkagi täna menetluses kolm sarnase sisuga või, ütleme, sarnast teemat käsitlevat seaduseelnõu. Kas siin ei peaks sekkuma Riigikogu esimees ja Riigikogu juhatus ja pöörduma juhtivkomisjoni poole, et võtta aeg maha ja arutada väga tõsiselt nende eelnõude üheks liitmist?

Aitäh! Te teate väga hästi, et juhtivkomisjonid on selles mõttes väga iseseisvad. Ja see peabki nii olema, see on olnud tegelikult ka Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse üks sisu, et tegelikult komisjonid on autonoomsed ja teevad neid otsuseid, kas liita või mitte liita, komisjoni sees. Nii ma ütlesin ka varem.

Protseduuriline küsimus, Urmas Reinsalu. Palun!

Austatud istungi juhataja! Kas istungi juhataja on teadlik sellest informatsioonist? Vaadates riigi kulutuste taset ja ka erakorraliste lisaeelarvete mahu taset, konteksti asetades eelkõnelenud Jürgen Ligi, kelle geograafia ja majandusvaldkonna kompetentsi ma kuidagi kahtluse alla ei sea ... (Jürgen Ligi kommenteerib saalist.) Küsimus on selles, et lisaeelarvetega on tegelikult kasvatatud katteta mahtu eelarvel ligi pooleteist miljardi euro võrra ning võrreldes eelmise RES-iga on kasvatatud ligi miljardi euro võrra ka baaseelarve mahtu. Nii et kindlasti need mahud kokkuloetuna on loomulikult olnud inflatsiooni võimendavad, mitte inflatsiooni kärpivad, selles ei ole mingit küsimust. Kas see informatsioon on istungi juhataja käsutuses?

Aitäh! Nii täpset informatsiooni mul siit otse öelda ei ole, numbripõhiselt, aga lisaeelarvete informatsioon üldjoontes on olemas, jah. Mul oleks nüüd palve, Heljo ja Helmen, mõlemad teile, need protseduurilised küsimused ... Tegelikult Lauri Läänemets, meie hea ametikaaslane, tal on ka vastusõnavõtu võimalus, aga te hetkel tulete vahele. Ja nii on. Heljo Pikhof, palun! Protseduuriline küsimus.

Suur tänu! Mul on väga kahju, Urmas, et sa räägid (Juhataja helistab kella.) oma naabrile sosistades kõrva sisse. Mina ei kuulnud midagi, mis sa rääkisid. Palun korda seda.

Aitäh! Seda võimalust küll ei ole praegu. (Heljo Pikhof selgitab midagi.) Helmen Kütt, palun! Protseduuriline küsimus.

Suur aitäh! Kas te saate kinnitada seda, et see hea informatsioon, mida praegu jagas ametikaaslane meile kõigile – tõsi küll, nii, et Heljo Pikhof ei kuulnud (Naerab.) –, jääb stenogrammi?

Aitäh! See jääb stenogrammi. Suur tänu! Mul ei ole praegu tehnilist informatsiooni, et keegi veel ei kuulnud. Ta jääb stenogrammi. Nii. Lauri Läänemets, vastusõnavõtt. Palun!

Aitäh! Et oleks nüüd kõik selge ja et inimestele ei jääks siin pärast stenogrammi lugedes või täna seda istungit kuulates kuidagi valet arusaama asjade käigust, [selgitan]. Urmas Reinsalu oma sõnavõtus rääkis eelnõust 619 ja selle töögrupi tööst ja ma tõesti pean ütlema, et Isamaa ühel hetkel asus toetama seda sotside ettepanekut, üksikvanema toetust. Alguses neile oli vaja seda selgitada ja nad küsisid, miks see oluline on. Aga ma tunnustan, et nad asusid seda toetama ühel hetkel.

Aga nüüd tekib tähelepanelikel kuulajatel kindlasti küsimus, kes siis ei toetanud. See on ju üleval. Ja ma pean ütlema, et EKRE ei toetanud. Ükspuha, kas on tegemist ... Noh, "üksikvanem" on termin, mida kasutatakse meil seaduses, ja tegelikult ei ole ju tähtis, kas ta on üksikvanem üht- või teistpidi, vaid küsimus on ju lastes, mitte vanemates. Lastes on küsimus. Küsimus on selles, et tegemist on lastele mõeldud toetustega ja seadustega, seal me peaks vaatama lapsi. Aga mingisugusel põhjusel EKRE esindajad ... No ma ei hakka neid sõnu kasutama siin, sellepärast, et siis tuleks uus skandaal Eestis, kuidas nad üksikvanemaid nimetasid. Aga nende jaoks ei ole tähtis mitte laps, vaid see, milline on lapsevanem. Ja see sotsiaaldemokraatidele üldse ei sobinud. Me omavahel arutasime ja me ei kujuta isegi ette, kuidas on võimalik mõelda lastest niimoodi, et nende vanem määrab selle, kas nad on ühe erakonna jaoks olulised või mitte. See on väga põhimõtteline küsimus. Kahjuks avalikult neid töörühma arutelusid pole võimalik siin näidata, aga nii ta oli. See oli üks punane tuli, miks me ei kujuta ette, et tegelikult näiteks erakond EKRE (Juhataja helistab kella.) võtaks tõsiselt üldse seda 619 SE-d, kui neid laste vaesus ei huvita. 

Aitäh! Saalist tuli küsimus Lauri Läänemetsa [sõnavõtu] ajal, et mis see oli. Meil on tõesti olnud palju protseduurilisi küsimusi vahel. Kuna läbirääkimiste voorus Isamaa fraktsiooni esindaja oli Urmas Reinsalu, ta pidas kõne, ta mainis Lauri Läänemetsa, siis see oli vastusõnavõtt. Ja tegelikult ma arvan, et ka Kert Kingol on vastusõnavõtt sellele. Mis Heljo Pikhofil on, seda ma veel hetkel ei tea, aga see tuleb kindlasti välja.

Mart Helme, teil on protseduuriline küsimus.

Jaa, ma tahaks juhtida härra eesistuja tähelepanu sellele, et siin on kujunenud välja kuidagi mingisugune täiesti omaette formaat, kus mitteprotseduuriliste ja protseduuriliste küsimuste käigus käib saalis isikutevaheline diskussioon ja kõnede pidamine, mis peaks toimuma sealt puldist läbirääkimiste ajal. Minu arvates on meil see protseduur praegu käest ära läinud.

Aitäh! Ma olen teiega nõus. Saame kõik aru, et need viimased protseduurilised küsimused ei ole protseduurilised olnud. Aga kui Riigikogu liige tõstab käe, vajutab seda erinuppu või erimärki, siis ei ole juhatajal kuidagi võimalik öelda, et ma ei anna talle sõna, sest ei ole protseduurilist küsimust. Ma lihtsalt palun, et te ei kasutaks seda võimalust ära halvasti, vaid kui teil tõesti on protseduuriline küsimus, siis andke palun märku. Mart Helme, teil oli protseduuriline küsimus, ma olen nõus sellega. Ja ma tõesti soovin ... Kuna läbirääkimiste voorus nimetati Kert Kingot, siis tal on praegu vastusõnavõtu võimalus. (Helistab kella.)

Lauri Läänemets, protseduuriline küsimus. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Palun selgitage nüüd meile. Te nõustusite Mart Helme tähelepanekuga, et siin osa küsimusi ei ole protseduurilised, vaid võivad olla sõnavõtud. Aga mulle meenuvad varasemad korrad, kui parlamendiliikmed, meie kolleegid Mart Helme, Kalle Grünthal ja kõik teised, on palju pikemaid ja üldse mitte teemasse puutuvaid sõnavõtte teinud, kuid neile selliseid märkusi tehtud ei ole. Äkki te selgitaksite, kustkohast see erinevus läheb? Ma praegu üldse enam ei saa aru.

Kindlasti on juhatajad teinud märkusi. Kui pannakse käsi püsti ja öeldakse, et on protseduuriline küsimus, on öeldud, et kui see küsimus kestab pool minut, minut, mõnel kestab kolm minutit, siis tegelikult see on sõnavõtt, on öeldud, et see ei ole protseduuriline küsimus. Kodu‑ ja töökorra seadus ei anna mingit muud võimalust juhatajal öelda, et ma katkestan protseduurilise küsimuse või ma seda ei võta. Nii et vastus teie protseduurilisele küsimusele, mis see oli praegu, on vastus selline: kindlasti on öeldud ka varasemalt, et see ei ole protseduuriline küsimus, mida te esitate. 

Urmas Reinsalu, protseduuriline küsimus. Palun!

Austatud istungi juhataja! Ma teen ettepaneku lõpetada protseduuriline arutelu ja minna edasi lõppläbirääkimiste juurde. Ja mul on kahju, et minu sõnavõtt tekitas sellise tohuvabohu erinevates formaatides. Mu ainukene sõnum oli suunatud koostööle ja sisulise tulemuse saavutamisele. Ja loomulikult ma tunnustasin ka sotsiaaldemokraate käesoleva eelnõu esitamise eest juba, nagu osundus oli, 22. märtsil.

Jah. Aitäh! Vastusõnavõtt, Kert Kingo, palun!

Tänan! Jah, täpselt nii, nagu minu hea kolleeg Urmas Reinsalu eelnevalt siin mainis, teisipäeval meil tõesti oli väga asjalik ja konstruktiivne arutelu eelnõu 619 puhul, mis puudutas nii lastetoetusi kui ka lasterikkaid peresid. Ja kui teisipäeval olid sellel veel sotsiaaldemokraatide toetusallkirjad all, siis õnnetuseks, nii nagu minu hea kolleeg siin mainis, oli tõesti niimoodi, et lastekaitsepäeval võeti need allkirjad sealt ära. Seda me tõlgendame nii, et nad justkui ei toetanud lastetoetusi ega lasterikkaid peresid. Ehk siin see läheb vastuollu sellega, mida nad ise siin väidavad saalis, et nemad toetavad, aga tegelikult nad võtsid sealt allkirjad ära ja nad ei toeta.

Aitäh selle vastu sõnavõtu eest! Ma palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Jürgen Ligi. Palun! (Jürgen Ligi palub lisaaega.) Kaheksa minutit.

Austatud esimees! Austatud kolleegid! Urmas – ma nimetan selle nime, aga ei jää kuulama, mis ta selle vastureaktsiooniks mulle ütleb, sest ta räägib liiga palju – püüab mind kuidagi pisendada kogu aeg mu erialade põhjal. Ei, ma räägin siin valdavalt kui ökonomist, kuigi majandusgeograafina ma võiks ka sotsioloog olla. See pole ju argument, et sa kogu aeg pisendad mind. Aga mina sinu kohta ütlen küll, Urmas, et sa mõtle järele, miks sinu reiting ei ole kunagi päris taevasse tõusnud ja miks ta kipub minema mutta koos sinu erakonna omaga. Sest see silmakirjalikkus ja populism, mida sa ajad, ei ole usutav. Sa ei ole siiras, kui sa siin käid ja oma paatost puhud puldis. Ei vasta tõele pooled sinu väited elementaarselt, peale selle, et nad on ülespuhutud. Lastetoetuste vastaseid siin saalis, ma arvan, et pigem ei ole ühtegi. Kogu asi on selles, kuidas lastetoetused haakuvad üldise riigi võimekusega, kuidas nad haakuvad üldiste riigi vajadustega. Selles mõttes on see haakumine sotside eelnõul muidugi palju suurem kui EKREIKE eelnõul, mis on lihtsalt räme populism ega arvesta mitte millegagi – see ei arvesta rahalist olukorda, ei arvesta seda, mida lastel kõige rohkem on vaja. Ega sotside oma ka ei arvesta, aga siin on mõni mõistlik element. Näiteks, üksikvanema toetus on asi, mida kindlasti rohkem on vaja kui esimese või teise lapse toetust.

Üldine laste olukord on ju see, mille järgi me peaksime oma seadusi ja sotsiaalpoliitikat sättima. Ja teiseks, meie rahanduslik võimekus. Rahanduslikku võimekust on väga raskelt haavatud – esiteks on seda teinud EKREIKE valitsus ja sellele eelnev samuti, ja teiseks on seda teinud kriisid. Meie eelarve on olukorras, kus Eesti Pank juba laseb häirekella, kus maksutuludest on varsti viiendik puudu. See ei ole mingi nali. See ei ole asi, mille üle lõõpida, bravuuritseda siin puldis, see on tõsiasi. Järelikult seda enam me peame kulusid valima. Ja kui me valime, siis peab olema mingi hierarhia. Mida vajavad kõik lapsed? Kõik lapsed vajavad väga head haridust. Õpetajate palka me ei suuda tõsta vajalikus tempos. Olukord on selline ja prioriteedid hajuvad laiali nagu pardi seesamune veepinnal. Kõigil on kõik asjad prioriteedid, igale poole loobitakse raha. Tegelikult põleb meil õpetajate palkadega, tegelikult meil põleb kõrgharidusega. Ja see on esimene asi, mida lapsed vajavad.

Loomulikult, tervishoius on probleem. Ja loomulikult, kõik lapsed vajavad paremaid teenuseid. Sularaha enamik vanemaid tegelikult riigilt ei vaja, sest see raha on nende endi käest kogutud. Põhiline maksumaksja on lapsevanem, mitte midagi ei saa sinna teha. Võtta nüüd kõigilt maksu ja maksta kõigile tagasi – see ei aita mitte millekski. Seda on rääkinud kenasti ka Kaspar Oja, on hiljuti tunnistanud. Asi ei ole mitte selles, et me eitaksime lastetoetusi üldse, vaid selles, et nad tuleb panna teiste vajaduste konteksti ja siis hinnata, mida on rohkem vaja, kas õpetajal palka või õpetajal teadmist, et temal küll riided hakkavad seljas ära kuluma, õpilased vaatavad juba põlglikult, aga selle eest tal on hea tunne, et lastel on lastetoetus käes. See värk, et vanemal on saadud jällegi mõnikümmend eurot kuus juurde. Ikkagi see, mis määrab laste tuleviku ja heaolu, on eelkõige teenus, ja selles on meie jutt.

Kas nüüd obstruktsioon või mitte obstruktsioon? Muidugi meil tuleb mingisugune kokkulepe saavutada siin Riigikogus või valida uus Riigikogu. Kindlasti sellisel moel riiki valitseda ei saa, et visatakse sadu miljoneid huupi, kui meil on samal ajal täiesti erakorralised sõjakulud, kui meil on täiesti erakorralised kulud seoses pagulastega, kui meil on täiesti erakorralised kulud seoses inflatsiooniga. Aga fakt on see, et meie laste olukord on suhteliselt hea. Seda ütleb iga intelligentne sotsioloog, et laste vaesuse tase on meil alla keskmise, Euroopa vaates, laste olukord sotsiaalprobleemide hierarhias on üsna taga, on palju raskemaid probleeme, sotsiaalprobleeme, millega me ei tule toime. Nii et probleeme jagub, neid tuleb reastada.

Ja siis ökonoomiline asi, mille kohta siin jällegi Urmas käis luiskamas: kõigile inflatsiooni kinni makstes me saame kõrgema inflatsiooni. See on rumalus. Kogu aeg tuleb balansseerida tegelikult inflatsiooni ohjeldamise ja sellise, ütleme, valu leevendamise vahel, mis ühiskonnas on. Me teame, et kui inflatsioon on 20%, siis kõik on tigedad. Aga neile tulebki selgitada, mis asi on see kõigi ühine vajadus. Kõigi ühine vajadus on see, et riik saaks rahastatud ja et ta saaks rahastada teenuseid. Järgmine on see, et kes vajavad milliseid toetusi. Kõik ei vaja selliseid lopsakaid toetusi. See saal tegelikult, ehkki enamikul meist on lapsed ja lapselapsed, ei vaja sularaha riigilt juurde. Paljud teised saalid, paljud teised tsehhid, kui nii tohib öelda, ei vaja sularaha juurde. Enne, kui on korralikul tasemel kõrgharidus rahastatud, enne, kui on korralikul tasemel õpetajate palk. Ja kui me siiski seda teeme, siis me peame tegema seda eelarve kontekstis.

Väga suured vajadused, erakorralised. Lisaeelarve 800 miljonit. Teil on veel vähe, viskate veel 300, mitte mingit konteksti arvestades. Nii et piinlik on. Urmas, ära puhu ennast täis, katsu mitte siia pulti tulla, katsu mitte ära kasutada sulle pakutud sõnavõtuõigust, ma ei jää seda ootama. Katsu siiras olla, katsu aus olla. Isamaa kunagi oli, enam-vähem oli aus, mitte küll lõpuni, aga siiski. Ikkagi ütles, et riik peab toime tulema selle rahaga, mis tal on, ja raha suunama sinna, kus on tegelik valu, mitte tingimata sinna, kust tuleb rohkem hääli. Urmas, see häälte toomine ei ole sul ka õnnestunud, mõtle järele. Ära Isamaad välja vaheta. Tänan!

Aitäh! Nüüd on vastusõnavõtt. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Hea Jürgen, katsu olla aus. Katsu vältida seda populistlikku retoorikat, mida see valitsus lisaeelarvega viljeles tegudes. Sa ütlesid, et laste vaesus ei ole probleem. Ja samas, lisaeelarve puhul algatas see valitsus millise küsimuse? Kõigile lastele eraldatakse ühekordse maksena novembrikuus 50 eurot. Kogu see retoorika, et ühetaoline lapsetoetus ei ole vajalik, see on ebapraktiline raha raiskamine, mitte sihitatud, tegelikult on vajalik lahendada hoopis kõrghariduse küsimus. See valitsuskoalitsioon eelistas ühekordset 50‑eurost makset novembrikuus, loomulikult häälte ostmise eesmärgil, selles ei ole mingit kahtlust, seda ei häbenenud ka reformierakondlased ise välja öelda, et see on tegelikult turundustegevus.

Praegu Jürgen Ligi osavalt vastandas lapsetoetuste, peretoetuste reformi, kõrghariduse rahastamiskriisiga. Aga ma tuletan meelde, juhin tähelepanu sellele, et juba üle poole aasta on sõlmimata kõrgkoolidega rahastamislepingud. Ja kuidagi ma ei ole aru saanud, et selle peretoetuste seaduse eelnõu menetlemine oleks mingisugune tagatis, et kõrgkoolidega lepingud [sõlmitakse]. Võib-olla see oli vihje sellele, et kui Isamaa loobub allkirjadest peretoetuste reformi eelnõul, siis Reformierakond on nõus pantvangiseisust vabastama Eesti ülikoolid ja asuma neid rahastama nii, nagu on tegelikult olnud taotlus. Kui see nii on, siis minu meelest on see moraalitu äri, vastandades ühte eluvaldkonda teistega meie kõrgkoolide, meie rahvusliku teaduse ja meie lastega perede puhul.

Jürgen Ligi osundas siin uuringutele, ajalises pikas perspektiivis. Siis ma osundan ka uuringutele, kui palju lasterikka pere toetus on aidanud kaasa iibe intensiivistamisele. (Juhataja helistab kella.) Ja teiseks, mitte ükski uuring ei päde, ei võta arvesse, ütleme, kõrginflatsioonilist taset, mis on 20% teisipäevase informatsiooni alusel. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Mart Helme. Palun! Kas soovite lisaaega?

Meil vist ei ole lisaaega. Ma katsun hakkama saada selle järelejäänud viie minutiga või nelja minutiga. Aitäh!

Ma kiidan Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda selle eest, et ta on tõstatanud teema. See teema – üksikvanemad, nende toimetulek, nende laste heaolu – on täpselt sama oluline kui üleüldine perede toimetulek, sest see on meie kõigi ühine mure ja ühine teema.

Eelkõneleja Reformierakonnast jättis muidugi masendavalt küünilise mulje. Mulle meenus Vana-Egiptus, meenus Mooses, kes oma rahva sealt ära viis läbi Punase mere. Sellepärast et mulle jäi väga selge mulje, et tema arvates inimestele ei ole vaja raha anda, sest see kütab inflatsiooni. Anname neile kausitäie riisi, mingisugused tunked selga. Teeme nendest mingisuguse Gulagi või Mao Zedongi aegse kommuuni ja ongi kõik hästi. Riik kontrollib rahakotti, riik kontrollib inimeste tegevust, riik kontrollib seda, et kõik saavad kuidagi kõhu täis, riide selga ja riigile vajaliku või kasuliku töö tehtud. Hämmastav, et see on liberaalse, ennast liberaalseks nimetava erakonna esindaja.

Nüüd raha. Reformierakond on ju rahafetiši ohver. Ma ei tea, nad paneksid raha millesse iganes esiplaanile, inimeste arvel. Kust tuleb raha? Seesama valitsus, mis on muidugi absurd, valitsus, mis üksteise suhtes teeb obstruktsiooni ja üksteise vastu hääletab, see on juba niisugune tsirkuselaadne nähtus, aga raha on ju küllalt. Alles lisaeelarvega 272 miljonit, kuna meie fraktsiooni liige Leo Kunnas arvutas välja, 272 miljonit läks Ukraina sõjapõgenike peale, aga mitte oma laste peale. Oma laste kohta öeldakse, et ei-ei, raha ei ole, raha peab ju kuskilt tulema. 100 miljonit eraldas see valitsus enda reservfondi. Kas see 100 miljonit järele jäänud, tegelikult valimisteni jäänud kaheksaks kuuks on ikka ilmtingimata vajalik? Aga võib-olla piisaks ka 20 miljonist ja 80 miljonit läheks meie lastele? Raha on küllalt. Ei ole niimoodi, et raha ei ole. Raha on küllalt! Ei ole ka niimoodi, et kui inflatsioon on 21%, siis öeldakse, et pühkige lisarahast suu puhtaks, sest see kütab inflatsiooni. See on ju absurd! 

Mida ma kokkuvõtteks tahan öelda? Ma tahan kokkuvõtteks öelda seda, et tegelikult ei räägita siin saalis ei selle eelnõu kontekstis ega peretoetuste eelnõu kontekstis mitte laste ja perede toimetulekust, vaid siin on mudamaadlus. Koalitsioonierakonnad on praegu ennast mänginud nagu kusagile soomülkasse, rabamülkasse, ja nad ei anna endale aru selles sihitus rabelemises, et mida rohkem nad rabelevad, seda sügavamale nad vajuvad ja seda vähem on fookuses need, kes tegelikult nende eelnõude kohaselt abi peaksid saama riigilt, riigieelarvest ja meie suhtumisest sellesse kui ühte meie ühiskonna ja meie rahvuse kestmise kõige olulisemasse probleemi. See on täielikult radari alt läbi libisenud, nüüd on käte väänamine, jala taha panemine, mudamaadlus kõige räpasemal kombel meie laste arvel. Ja see on kõige piinlikum lugu kogu selle asja juures. Aitäh!

Aitäh! Nüüd on, head ametikaaslased, seis selline, et kell on kaks läbi, järelikult läbirääkimisi me sulgeda ei saa ja selle eelnõu menetlemisega me läheme edasi istungil, mis on järgmisel esmaspäeval. Aitäh! Tänane istung on lõppenud.