Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Austatud Vabariigi Valitsuse liikmed! Head infotunni jälgijad! Alustame 1. juuni, lastekaitsepäeva infotundi ja kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

12:00 Esimees Jüri Ratas

Kohalolijaks registreerus 22 Riigikogu liiget, puudub 79.

Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: peaminister Kaja Kallas, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja siseminister Kristian Jaani. Head ametikaaslased, kuna on laekunud 12 teemat, mille kohta te soovite küsida, siis mul on teile palve järgnevaks koostööraamistikuks. Teeme iga küsimuse juures ühe täpsustava küsimuse ja ühe lisaküsimuse. Ma loodan, et see sobib. Aitäh teie lahkele loale!


1. 12:01 Metsandus

12:01 Esimees Jüri Ratas

Hakkame pihta. Esimene küsija on Riigikogu liige Kalvi Kõva, vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on metsandus. Kalvi Kõva, palun!

12:01 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea peaminister Kaja! Me teame, et Eesti on metsarahvas. Me teame, kui palju meile mets annab väge ja jõudu ja võimu. Ma arvan, et seal rõdu peal olevad Kuldre Kooli lapsed teavad, mis vägi on Tamme-Lauri tammel. Kindlasti nad seda teavad. Me oleme kokku leppinud, et me hoiame oma metsa, me kaitseme oma metsa. Ja see suur üllas eesmärk koosneb väga väikestest otsustest, et selle suure eesmärgi poole püüelda ja liikuda, et Eesti mets oleks kaitstud.

Nüüd nädalakene tagasi keskkonnaminister ootamatult meile, aga nagu ma aru saan, ka teile, tegi sellise otsuse, et lubas riigimetsa lubatust, mis oli varem kokku lepitud raiuda rohkem kui 2300 hektarit, nii tuleval, sellel kui ka tuleval neljal aastal. Postimehe ajakirjanik Ülle Harju tegi selle peale teiega intervjuu ja te ütlesite, et see ei ole nagu väga mõistlik asi, ja viibutasite keskkonnaministri poole sõrme. Ma küsingi, et mis nüüd selle nädalaga juhtunud on. Mis te veel selle teema peale teinud olete? Kas te olete teinud ettepaneku see otsus tagasi keerata? Mis on olnud need sammud, mis te olete teinud?

12:02 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:02 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, aitäh! Esiteks, see otsus suurendada raiemahtusid, Riigimetsa Majandamise Keskuse raiemahtusid, ujub kindlasti vastuvoolu ega ei lähe selliste üldiste eesmärkidega kuidagi kokku. Nii nagu te ise ka väga hästi ütlete, mets on meie üks selline suur vara ja seda me peame hoidma. Raiesurve Eesti metsadele peab vähenema ja alustada tuleb just riigimetsadest. See on ka see, mis me oleme koalitsioonilepingus kokku leppinud, et raiesurve ja raiemahtude vähendamine just RMK-s peaks toimuma.

Keskkonnaministeeriumi fookus peaks olema sellel, kuidas suurendada meie metsade majandamise jätkusuutlikkust ja vaadata, mis on need kitsaskohad, mida seal teha tuleb, just selle jaoks, et need metsad ikkagi püsiksid. Ja ma ütlesin ka, et keskkonnaminister tegi selle otsuse kiirustades ja oleks pidanud laiemalt arutama. Nüüd, probleem on jah selles, et see iseenesest on puhtjuriidiliselt keskkonnaministri enda otsus. See ei ole valitsuse otsus, vaid see on keskkonnaministri otsus. Minu soov on seda teemat laiemalt arutada. Meil on ka metsanduse arengukava, mida pikalt erinevate rühmadega arutatakse. Seda tegelikult keskkonnaminister või ministeerium ka veab ja need asjad peaksid käima kooskõlas.

Minu soov on rääkida ka Riigimetsa Majandamise Keskuse juhtidega, just et saada kogu pilti sellest olukorrast ja saada pika visiooni vaadet. Ühelt poolt ma saan aru, et meil on ka väga suur metsatööstus ja metsatööstuses on töökohad. Aga küsimus on selles, mida me selle puiduga ikkagi kokkuvõttes teeme selliselt, et seda oleks väärindatud paremini, et me saaksime rohkem, et me ei veaks välja palki, vaid me väärindaksime seda sellisel kujul, et see väärtus jääks Eestisse ja tegelikult töökohti sellest tulenevalt ka oleks. Nii et keskkonnaministrile jah see tagasiside on antud.

Meie soov on olnud seda arutada ka koalitsiooni tasandil, sellepärast et tegemist on ikkagi koalitsioonilepinguga vastuolus oleva otsusega, mis ei lähe kokku sellega, mis me oleme kokku leppinud, aga paraku jah, seda lahendust praegu ei ole.

12:05 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd palun täpsustav küsimus, Kalvi Kõva, palun!

12:05 Kalvi Kõva

Aitäh! Arusaadavalt lihtsalt, austatud peaminister Kaja, aeg hakkab otsa saama. Ma ei mõtle mitte teie aega, aga saagisid võib-olla pannakse juba käima. Selles mõttes kiirustage keskkonnaministriga neid teemasid tõsisemalt arutama, et see otsus tagasi pöörata. Aga mul teine küsimus tuleb mõnevõrra teisest valdkonnast. Minu poole on pöördunud ridamisi kodanikke ja me oleme fraktsioonis seda arutanud ja meil ei ole seda teadmist. Me oleme kuulnud, et jätkuvalt üle Eesti piiri Venemaalt saabub Eestisse väga palju metsa, või mitte metsa, vaid palki, puitu. Aga ükski Eesti puidutööstuse ei ole ütelnud, et see tuleb neile, et see tuleb nende nende tööstusesse. Olete teie aru saanud või teate seda probleemi, mis sellega on? Kuhu see puit tuleb ja kes seda kasutab või ta läheb kuidagi läbi Eesti? Sellega on üks suur segadus. Kui te oleksite nii hea ja natuke seda asja valgustaksite, niipalju kui te saate. Ja kui teil on mingit informatsiooni, mis kannab AK templit, siis äkki te oleksite nii hea saadaksite selle mulle. Mind huvitab. Aitäh!

12:07 Esimees Jüri Ratas

Palun, peaminister Kaja Kallas, saaksite aidata Kalvi Kõva segadusest välja?

12:07 Peaminister Kaja Kallas

Püüan. Aitäh! Sanktsioonid kehtestati Euroopa poolt ja meie eesmärk oli ka, et meil oleks ühtselt need sanktsioonid kehtestatud – just sellepärast, et keegi ei hakkaks nendest mööda hiilima. Aga need sanktsiooniotsused jõustuvad järk-järgult. Juhtunud on see, et erinevad ettevõtjad, teades, et näiteks sanktsioon jõustub mai lõpus või juulis, on asunud varuma endale vajalikku tooret enne seda. Tegelikult need mahud on suurenenud. Ma tean, et ma lugesin seda, ma otsin selle numbri üles. Kui vaadata just puidu kohta, siis ma praegu seda numbrit ei leia, aga ma mäletan, et see oli mingi 20% äkki äkki suurenenud puidu toomine. Ei, vabandust, vähenenud maikuuks. Puidu sissevedu on vähenenud ligi 20%. Tegelikult kõik see, mida on veetud, kuna see maismaatranspordi sanktsioon hakkas kehtima 1. maist, siis sellest alates puidu maht on vähenenud ligi 20% nendest mahtudest, mis varasemalt olid. Puit ise ei ole sanktsiooni all. Sanktsiooni all on see transport. Nii et kui seda teevad ettevõtted, kellel on lepingud, aga näiteks Eesti ettevõtjad veavad, siis see ei lähe selle sanktsiooni alla. See on see materjal, need on numbrid, mis mul on. Kui võtta teised kaubagrupid siis jah, kogumahus aprillis on kaubaveo hoogustumine toimunud just sellel põhjusel, et ettevõtjad varuvad ette Valgevenest ja Venemaalt kaupa, mida nad hiljem osta ei saa. Aga puidu osakaal on vähenenud 20%.

12:09 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd lisaküsimus, Heiki Hepner, palun!

12:09 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud peaminister! Hiljuti külastas Eestit Frans Timmermans, Euroopa Komisjoni asepresident ja on olnud ka Hollandi välisminister, Hollandi poliitik. Ta noomis siin meie puidutööstust, eelkõige just pelletite tootmise kontekstis. Me teame seda, et küttepuit on iseenesest väga oluline komponent kogu kliimapoliitikas ja rohepöördes. Teisalt möönan ka mina seda, et metsade majandamisel tuleb järgida keskkonnanõudeid ja ‑poliitikat. Aga hämmastav oli see, et meid tuli õpetama inimene, kes oma riigis nagu ei pööra sellele piisavalt tähelepanu. Hollandis on metsasus kordades väiksem kui Eestis inimese kohta: Eestis on 1,8 hektarit ümmarguselt, Hollandis on 0,02 hektarit. Ja vaatamata sellele ei ole Hollandis ka rohkem rangelt kaitstavaid metsi. Te tulite oma kolleegidega kokkusaamiselt. Mis te arvate, kas tegelikult peaks ikkagi ka seda metsade kasutamist üleeuroopaliselt arutama ja võib-olla peaks ikka iga riik eelkõige oma kodus asjad korda tegema, enne kui ta tuleb naabreid õpetama, kuidas oma metsa peaks majandama ja milleks seda tuleks nagu kasutada?

12:11 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:11 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Võib‑olla alustuseks, kuna see sobib väga sellele küsimusele vastuseks, räägin teile nalja, mis juhtus Euroopa Nõukogu laua taga, kus tõesti oli vaidlus metsade üle. Metsarohke riigi peaminister ütles Hollandi peaministrile, et ma tean, teil on nii vähe metsi, et te teate igat oma metsa, olete igale metsale pannud eraldi nime. Selle peale Hollandi peaminister vastas, et ei, me oleme igale puule pannud nime, sest me kõiki neid teame.

See nali näitab seda, et meil ongi väga erinevad olukorrad. Rootsi Soome ja Eesti, kus on tõesti üle 50% maast kaetud metsaga, on hoopis teises olukorras, kui seda on Holland või Madalmaad, kus metsa on tõesti vähe. See konflikt sealt tekib, kui tulevad need riigid õpetama, kuidas umbes igat puud peaks hoidma ja metsatööstustki ei tohiks olla. See pole päris õiglane, sest nad räägivad millestki, mida neil endal tegelikult ei ole. Eile lennukiga sõites, kuna need vaidlused on meil üleval, sealt maalt lennukiga üle sõites vaatad, et kuulge, teil on päris palju põlde, kuhu võiks ju ka metsa istutada. Selles mõttes need vaidlused, jah, käivad.

Nüüd, ühelt poolt, ka meie huvi on ju metsi hoida. Metsad on suured süsinikusidujad, mis tegelikult muudavad kogu elukeskkonda puhtamaks. Ka igasugused puidutooted on süsinikusidujad. Ja kuna eesmärk on ka süsinikuneutraalseks saada, siis puidul on siin väga selge koht. Aga nüüd, kui pannakse eesmärgid, mis ei ole täidetavad, näiteks kui Eesti eesmärk suureneb 400%, kui meil on juba praegu üle 50% maast kaetud metsaga, siis lihtsalt ei ole võimalik metsa 400% juurde istutada. Meil on ka veel inimesed, kes siin Eestis ju elavad.

Selles mõttes need on suured vaidlused. Ka Frans Timmermansiga sai nendele asjadele tähelepanu juhitud, et meil ei ole midagi selle vastu, et me muudame keskkonda puhtamaks, meil ei ole midagi selle vastu, et metsi Euroopas kogumina oleks rohkem, aga kõik sellised eesmärgid ja sammud peavad olema realistlikud ja peavad võtma arvesse seda, et meil on suur metsatööstus, kus on inimesed tööl. See on regionaalpoliitika osa tegelikult, kui me vaatame regioone, kus metsatööstus tegelikult ka töökohti annab. Nii et jah, see teie osundus on väga õige, me oleme väga erinevates positsioonides, mis puudutab metsa.

12:14 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 12:14 Olukord riigis

12:14 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi teise teema juurde. Küsimuse esitab Riigikogu liige Helle-Moonika Helme, vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on olukord riigis. Helle-Moonika Helme, palun!

12:14 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! Eesti on teie juhtimisel saanud jälle üheks Euroopa rekordihoidjaks – värsketel andmetel on Eesti inflatsioon juba üle 21%. See tähendab, et inimesed kaotavad iga 100 teenitud euro pealt rohkem kui 21 eurot. Samal ajal kutsute inimesi üles kokkuhoidlikkusele. Ütlesid 19. mail ja Ärileht tsiteeris teid: "Väga tahan, et inimesed mõtleksid, kuidas oma kulusid vähendada." Ehk siis igaüks peab ise otsustama, mille pealt ta kokku hoiab. Sügisel ähvardab Eestit veel pretsedenditum hinnatõus, seda ennustavad kõik analüütikud ja seda on öelnud ka Eesti Pank. Kas oleksite nii hea ja ütleksite siin ja praegu meile kõigile, kes teid praegu vaatavad ja kuulavad – pensionäridele, suurperedele, miinimumi ja keskmise palga saajatele, töötutele, haigekassaga mitte kindlustatutele, keda on umbes 65 000, ja loetelu võiks veel jätkata – ja nimetaksite konkreetselt kokkuhoiukohti, mis neile inimestele on jäänud, mille arvelt see kokkuhoid peaks tulema? Kaja Kallas, palun!

12:15 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:15 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Nii nagu alati meeldib teile asju kontekstist välja rebida. Minu ütlused puudutasid energiat ja just seda, et inimesed hakkaksid ka valmistuma, sest meil on tulemas ikkagi ... Energiahinnad paraku ei lähe kuidagi alla, vaid tegelikult on minemas ka üles, arvestades energiakandjaid ja neid probleeme, mis on. Ja küsimus on selles, et kõik mõtleksid ka, kuidas on võimalik energiat säästa. Ongi osadel inimestel väga keeruline, just vanemad inimesed, vaesemad leibkonnad, kus sul lihtsalt ei ole mitte kuskilt ka seda säästu saavutada. Kõik on juba läbimõeldud, nii et ongi väga keeruline.

Aga teine asi, mis ma tahan ära korrigeerida, on see, et inflatsioon ja just energiahindade tõus paraku ei puuduta ainult Eestit. See puudutab kogu maailma. Ja siin on mitu põhjust. See peamine põhjus on sõda, mis käib Ukrainas, ja sellepärast, et tegelikult üldiselt energiakandjad, millest elektrit saab toota, kui Euroopa loobub Venemaa kütusest, Venemaa gaasist, siis see tähendab omakorda seda, et seda tuleb hankida kuskilt mujalt. Ja nüüd, kui ka suuremad tarbijad, kes mõtlevad oma võimalusele kokku hoida, siis millest tuleb hind, on nõudluse-pakkumise vahekord. Kui nõudlus väheneb või jääb samaks, siis on võimalik, et ka hinnad tulevad alla.

Mis on positiivne? Kui vaadata kogu seda maailmapilti, siis positiivne on see, et energianõudlus kogumis ei kasva. Ja kui nüüd näiteks Venemaa energiakandjad lähevad, neid enam Euroopa ei osta, siis Venemaal on ju ka vaja seda müüa kellelegi teisele. See tähendab, et kui nad müüvad seda näiteks Hiinale või teistele riikidele, siis omakorda Hiina ja teised riigid, kes varasemalt on oma energiakandjad saanud kuskilt mujalt, ostavad neid Venemaa käest, järelikult need, kes neile müüvad, jäävad vabaks ja saavad müüa omakorda nendele riikidele. Nii et jah, see inflatsioon on väga suurt muret tekitav, see puudutab inimesi.

Mis me oleme teinud? Me oleme tõstnud toimetulekutoetust 33% just kõige vaesematele leibkondadele, samuti üksi elava pensionäri toetust 75% ehk 200 euroni. See oktoobrist hakkab kehtima. Me oleme vabastanud keskmise pensioni tulumaksust, mis jätab ka just pensionäride rohkem kätte. Ja igal juhul me peame vaatama järgmisesse talve, et kuidas me saame inimesi niimoodi aidata, et me kõik koos selle raske aja üle elaksime.

12:18 Esimees Jüri Ratas

Palun nüüd täpsustav küsimus, Helle-Moonika Helme.

12:18 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma siiski vaidleksin vastu, kontekst oli küsimusel ikkagi väga õige. Energia hinna tõusud ju toovadki kaasa kõik ülejäänud hinnatõusud ja sealt edasi vallanduvad kõik need protsessid, mis vallanduma peavad. Te üritasite järjekordselt vastutust endalt ära veeretada, rääkides inflatsioonist, ütlesite, et inflatsioon puudutab kogu maailma. No tore. Te tõite põhjuseks sõja. No tore. Aga vaatame reaalsust. Kuidas on juhtunud, et olukorras, kus euroala keskmine inflatsiooniprotsent on 7,4, siis Eestis on see 20, tõusnud viimasel ajal 21%-ni. Ikkagi te peaksite natuke peeglisse vaatama ka, kui te neid numbreid vaatate. See ei ole päris niimoodi, et maailmas igal pool on inflatsioon. Ma rääkisin praegu just numbritest.

Ma ikkagi küsiksin, mis teie plaan inflatsiooni ohjamiseks on. Teie seisukoht on siiani olnud, et midagi ei pea tegema. Kas te jääte oma seisukoha juurde? Kui me vaatame, mida teised teevad, siis Saksamaa langetab kütuseaktsiisi, Läti seob biokomponendi lahti kütustest, millega hind langeb, paljud teised Euroopa riigid on tulnud oma rahvale appi, et aidata toime tulla hinnatõusude ja ka inflatsiooniga, eriti energiakandjate, toidu- ja esmatarbekaupade osas. Aga te panete nagu jätkuvalt selles osas tuima. Miks te seda teete? Miks te ei hooli, miks te ei märka, miks te olete nii kalk ja hoolimatu? Tegelikult on ju nii, et riik on täpselt nii rikas kui tema vaeseim kodanik.

12:20 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:20 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt sellest viimasest kinni võttes, siis Eestis on absoluutse vaesuse määr 2,2%. Isegi kui võtta kümne aasta tagune aeg, siis see on vähenenud 17%-lt 2,2%-le, mis näitab seda, et tegelikult absoluutses vaesuses inimesi on meil rohkem, me kõik saame paremini hakkama. Nagu ma ütlesin, need hinnatõusud on tõesti väga muret tekitavad.

Nüüd [tulles] teie küsimuse juurde, miks on Eestis kõrgemad hinnatõusud kui euroalal keskmiselt. Selle kohta on selgitus, et esiteks, jah, energiahinnad veavad hindu üles. Eestis energiahinnad moodustavad Eesti inimeste ostukorvis suhteliselt suurema osa, kui nad moodustavad teistes riikides. Võrdluses näiteks Saksamaaga on nende kulutuste tähtsus ühe perekonna eelarves suhteliselt väiksem.

Teiseks, suuremates riikides kasutatakse üldiselt fikseeritud hinnaga pakette elektri puhul. See tähendab, et hinnad ei kõigu. Aga meil on just see, et oluline osa inimestest ostab börsihinnaga elektripakette ja see andis inflatsioonile lisahoo. Just sellel põhjusel, et meie elektrihinnad on olnud ajalooliselt ligi 40% odavamad kui Euroopas keskmiselt ja seda päris pikalt. Ja nüüd, kui need börsihinnad tõusid, siis see omakorda mõjutas väga selgelt just seda hinnatõusu ja seda, et see jõudis elektriarvetesse ja sealt edasi.

Kolmandaks, Eesti majandus on teiste Euroopa majandustega võrreldes väga kiiresti pandeemia kriisist taastunud. See on just nimelt Eesti valitsuse teene, et me hoidsime ühiskonna avatuna ja kõik ettevõtted said toimida. Enamus ettevõtteid, välja arvatud enamus majandussektoreid, välja arvatud turism, nägid väga suurt kasvu tänu sellele, et ühiskond oli avatud ja kõik said tööd teha. See loomulikult tekitas juba täiendavaid hinnasurveid erinevatele teenustele just sellel põhjusel, et nõudlust oli rohkem kui pakkumist. Palgatõus, mis toimus, sellel oli samuti täiendav surve, mida teistes Euroopa riikides võrdväärselt ei olnud.

Neljandaks, Eesti Panga analüüs ütleb seda, et see, et te lõhkusite ära pensionisüsteemi ja teise pensionisamba raha tuli turule, see lõi inflatsiooni veelgi üles, sellepärast et, veel kordan üle, inflatsioon tähendab seda, et sul on liiga palju raha ja liiga vähe kaupu-teenuseid. Need on need põhjused, miks Eesti inflatsioon on kõrgem, kui see on mujal riikides.

12:23 Esimees Jüri Ratas

Nüüd üks lisaküsimus, Kert Kingo, palun! 

12:23 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! No teie suust tulevad ainult kõlavad ja uhked loosungid: meie teeme või meie tegime. Teie oma üle 7000-eurose palga juures tõenäoliselt absoluutselt ei mõista, ja see on väga loomulik, te lihtsalt ei mõistagi tavainimesi, neid, kes saavad alampalka, mille summaks on 654 eurot, seda tähendab seda, et netopalk, kättesaadav summa on 604 eurot. Te räägite, et inimesed peavad valmistuma selleks, et mõtleksid ise, kuidas oma kulusid vähendada. Olge head, kui kütuse hind on kõrge, elektri hind on kõrge, toasoe ehk siis küttepuude hind on kõrge, mille osas siis, kust nad peaksid vähendama? Andke palun siis inimestele juhiseid, mille arvel või kust nad peaksid oma kulusid hakkama kokku hoidma. Seletage see ära! Aitäh! 

12:24 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun! 

12:24 Peaminister Kaja Kallas

Loomulikult, need inimesed, kelle sissetulekud on väga väikesed, ei saa rohkem kokkuhoiukohti kuskilt otsida. See ei ole lihtsalt võimalik. Nii nagu ma ütlengi, nendel peredel see nii-öelda sundkulutuste osakaal on väga suur. Täpselt, energia eest sa ei saa jätta maksmata, samuti toidu eest, toitu sul on vaja. Kõik need on kulutused, mis on vaja teha.

Aga ma tahan öelda, et on terve rida inimesi, sealhulgas teie, kes te saate mõelda, kuidas näiteks oma energiatarbimist vähendada. Kui teie seda teete, teie naaber seda teeb, meie seda teeme, siis nõudlus energiakandjate järele väheneb. Ja kui nõudlus väheneb ja pakkumine jääb samaks, siis hinnad ju tulevad alla, sellepärast et turul on seda kaupa rohkem. Selles mõttes teised saavad mõelda. Tõesti, vaesemad perekonnad, kellel seda ruumi ei ole, seda ei saa.

Mina ei saa aru, miks te üldiselt energia säästmisele vastu olete. Need, kellel on võimalik läbi mõelda, kuidas seda teha, võiksid seda ikkagi. Veel kord: tõesti, vaesemad leibkonnad, me oleme tõstnud toimetulekutoetust 33% selleks, et aidata neid, kes kõige rohkem abi vajavad. Ja me peamegi vaatama, kuidas me saame neid inimesi veel aidata just selle jaoks, et tulla nende kuludega toime. Ja samal ajal me tegeleme ka Euroopa tasandil sellega, kuidas siduda näiteks gaasi hinnast lahti elektri hinnad, sest et gaasi hind viib üles elektri hinda kogumis, sest see määrab kogu energiaallikate hinna, kuigi taastuvad allikad on odavamad.

Me tegeleme sellega, et vaadata, kas ka gaasi on võimalik ühiselt osta, et ka seda hinda alla kaubelda. Kõikide selliste suurte teemadega me tegeleme valitsuse tasandil, seda me saame teha.  Nii et seda me püüame teha, et saada neid kulusid kontrolli alla. Ma ütlen veel kord: inflatsioon Eestis on tõesti sellepärast, et Eesti peredel energiakulude osakaal kogu portfellis on väga palju suurem kui teistes riikides. Ja muide, me oleme väga mõjutatud elektri hinna puhul ka maksudest, selles mõttes, et meie maksud on olnud nii madalad elektri hinnas ja seetõttu elektri hinna kõikumine ilma maksudeta mõjutab inimeste reaalseid kulutusi kõige rohkem. Kui hind kõigub, siis see tuleb automaatselt inimesele edasi. Maksude osakaal on seal väga väike. Nii et need on need murekohad, millega me tegeleme. Ja loomulikult neid, kellel on tõeliselt abi vaja, neid tuleb aidata. Aitäh!

12:27 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Kert Kingo, palun!

12:27 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Nüüd on jälle olukord, kus mina kujutasin ette, et mina saan küsida ja minister peaks vastama, aga minister hakkab jälle ise mulle küsimus esitama. Ma tahaksin üle täpsustada, kas vahepeal on midagi muutunud. Kas see infotunni formaat on muutunud? Kas enam ei ole nii, et saadik küsib ja ministrid vastavad? Kas nüüd on siis jälle niimoodi või on muutunud see, et minister küsib hoopis saadikute käest?

12:28 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Infotunni formaat on see, et Riigikogu liige küsib ja valitsuse liige vastab. Kui vastuses sees on retoorilise küsimused, siis nii on. Aga veel kord: ma ei näe hetkel vajadust sekkuda sellesse sisulisse diskussiooni. Aga teil on õigus – Riigikogu liige küsib ja valitsuse liige vastab, see on infotunni formaat. Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 12:28 Metsanduspoliitika

12:28 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kolmanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Andres Metsoja, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on taas metsanduspoliitika. Andres Metsoja, palun!

12:28 Andres Metsoja

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Kui peaks olema võimalus kunagi minna härra Suti ja Savisaarega metsamatkale, siis ma soovitan teil mitte seda teha. Mulle tundub, et ma ilma matkata olen eksinud ja see võib vabalt metsas juhtuda. Aga minu küsimus tõepoolest tulebki sellest, et lugupeetud härra Mölder tegi oma viimase otsusena ilma RMK‑ga kooskõlastamata sellise väga olulise otsuse, seisukoha, et raiemahtusid tuleb vähendada ja pindala kokku tõmmata. Nüüd vahepeal on juhtunud see, et ettevõtlusminister on tulnud välja algatusega ja teinud ettepaneku ajutiselt suurendada raiemahtusid, et leevendada Eesti tööstusettevõtete arvatavat toormepuudust. Selle peale, ma saan aru, härra Savisaar keskkonnaministrina haaras härjal sarvist ja tegi ära. Nüüd me oleme olukorras, kus see on vastuolus eelkõige koalitsiooni poliitikaga, koalitsioonileppega. Aga mina parlamendiliikmena – ja ma arvan, et ka väga paljud teised – tahaksin aru saada sellest meie metsanduspoliitikast. Meil on töös ju täiendavalt ikkagi kava, metsanduse arengukava. Kas seda on vahepeal arutatud valitsuses, et sellised asjad üldse saavad juhtuda? Me peaks lõpuks siin koos rahvaga, rahva esindusega saama Eesti metsanduspoliitika ja raiemahud paika läbi metsanduse arengukava, aga vahepeal toimub selline seiklus, et eksimine on ilmvältimatu. Kuidas need asjad on ja kas mingisugune juhtimine selles protsessis toimub? Kui jah, siis tahaks natuke aru saada.

12:31 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:31 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Otsus suurendada Riigimetsa Majandamise Keskuse raiemahtusid ujub vastuvoolu ja ei sobi kuidagi sellesse suuremasse pilti, mis meil ikkagi metsanduses on olnud. Meie seisukoht on olnud see, et raiesurve Eesti metsadele peab vähenema ja alustada tuleb just Riigimetsa Majandamise Keskusest. Nii et jah, ma olen seisukohal, et keskkonnaminister ei oleks pidanud seda otsust kiirustades tegema, ilma suurema aruteluta. Sest tõesti, nagu te väga õigesti tähelepanu juhite, on käimas metsanduse arengukava arutelud ja selle raames on valminud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. See on hetkel asjaomastes asutustes ringlemas seisukohtade saamiseks ja pärast seda, kui see saab valmis, seda arengukava eelnõu täiendatakse, millele järgneb avalik väljapanek ja avalik arutelu, mis peaks toimuma augustis. Peale seda analüüsitakse tehtud ettepanekuid ja vajadusel täiendatakse keskkonnamõjude hindamise aruannet ja ka arengukava eelnõu, see peaks toimuma septembris. Edasi kooskõlastavad selle asjaomase aruande erinevad asjaomased asutused, see peaks toimuma oktoobris, ja peale seda kontrollitakse, kas kõik vastab nõuetele. Kui vastab, siis saab selle aruande kinnitada – ma räägin sellest keskkonnamõjude hindamise aruandest – ja siis tuleb arengukava eelnõu valitsusele heakskiitmiseks ja Riigikogule edastamiseks, kus Riigikogu rahvaesindusena seda arutab.

Nii et teie küsimusele vastuseks, kas me oleme seda valitsuses arutanud – ei ole valitsuses arutanud. Jah, puhtjuriidiliselt on see keskkonnaministri otsus, see ei vaja valitsuse otsust. Aga sellised suure mõjuga otsused, eriti arvestades seda, et see läheb koalitsioonilepingust eemale, peaks olema läbi arutatud ka koalitsioonis, aga miks mitte laiemalt ka Riigikogus. Eks see metsanduse arengukava on olnud selline kuum kartul, mida kõik on loopinud ühest käest teise, sest ühel pool on meil metsad, Eesti inimesed, kes Eesti metsa, loodust väga kõrgelt hindavad. Teisel pool on aga metsatööstus, kes annab töökohti väga paljudele inimestele ja on selles suhtes ka regionaalpoliitiliselt oluline tegija. Metsanduse arengukava mõte ongi olnud see, et kõiki neid vajalikke huvisid kaaluda ja teha seda võimalikult avalikult. Nii et jah, see on see, millele peaks praegu fookuse keskenduma, et saada see suur pilt paika ja selle pinnal teha madalama taseme otsuseid.

12:34 Esimees Jüri Ratas

Palun täpsustav küsimus, Andres Metsoja!

12:34 Andres Metsoja

Ma lähekski oma teise küsimuse poolega edasi energiavaldkonda. Kindlasti energiaküsimused on olnud laual viimasel ajal palju rohkem, kui võibolla metsanduspoliitika küsimused. Aga nad ometi on omavahel seotud ja ma saan aru, et see seos on olnud ka kahe ministri omavahelises suhtluses. Kui me vaatame otsa nendele otsustele, mida te ka eile Euroopa liidritega koos käisite tegemas, et nafta ja gaasi täielik sulgemine Venemaa suunalt, mis on õige otsus ja vältimatu otsus. Samal ajal see tõstab lauale kohalike kütuste vajaduse, täpselt samamoodi, sest september on peagi ukse ees ja kütteperiood on algamas. Me teame ka seda, et meie põhjanaabrid on olnud väga tugevas sõltuvuses Venemaa n-ö puiduressursist. Ja me teame ka seda, et see metsarahu on jätnud teatud mõttes jälje, mitte et metsarahu oleks paha, aga ometi sellel on ka mõningased mõjud varumise kontekstis. Kas teil on pilt ees või kas valitsusel on pilt ees ikkagi meie sellise biomassi ehk kui me räägime hakkepuidust, selle kasutamise võimalikkusest seotuna ka võib-olla teiste ressurssidega, näiteks turbaga. Mis see hetkeolukord on? Sest tegelikult septembris kasutatav puiduhake peaks täna olema varutud ja meil laos olemas, et kohaliku kütusena kohalikes katlamajades seda kasutada kaugküttevõrgus. Kas seda mahtu on piisavalt, sest isegi kui täna veel tuleb, ja andmed Maksu- ja Tolliameti andmed näitavad, et tuleb Venemaalt ja Valgevenest meile puiduressurssi sisse, siis ilmselt viie kuu pärast ei tule seda teps mitte. Me kõik peaks selle eest seisma ja ma saan aru, et see otsus on kuidagi selle metsanduspoliitikaga seotud või kuidas?

12:36 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:36 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt kõik need katlamajad, kes kasutavad puiduhaket, need ei kuulu riigile, need kuuluvad erasektorile, ei kohalikele omavalitsustele. Selles suhtes ma ei oska teile detailselt vastata, kui palju nad on seda varunud seda puiduhaket. Aga tõsi ta on, et puidu sissetoomine Venemaalt, Valgevenest, need mahud on vähenenud 20 protsenti, puit ise ei ole selliselt sanktsiooni all, aga on just see transport, millega seda puitu tuuakse. Nüüd puidu hinda mõjutab ka kogu see turusituatsioon ja see otseselt tuleneb ka sellest, nagu te ütlete, tegelikult teatud energiaallikad kukuvad ära, aga see ei tähenda seda, et seda automaatselt saad puiduhakkega asendada. Mitte ainult, et ka nendes katlamajades, kus mõeldakse näiteks gaasi asendamise peale, siis sa ei saa seda puiduhakkega automaatselt teha, vaid sinu valikuks on võib-olla hoopis põlevkiviõli, et kasutada mingit muud sisendit. Ja ma tean, et erinevad ettevõtjad selle peale mõtlevad just sellepärast, et need hinnad on nii suured. Mis puudutab küttepuitu, siis inimesed on ka hoogsalt küttepuitu varumas järgmiseks talveks ja nende tegurite koosmõjus kõik see, mis puudutab seda Venemaa sõda, see, mis puudutab sanktsioone, tegelikult energiaturu olukorda üldiselt, toob seda hinda ka üles ja tõenäoliselt tegurite koosmõjus see hind ka lähitulevikus ikkagi veel tõuseb. Nii et see raiemahu tõstmine küll võib seda hinnatõusu mõnevõrra pidurdada. 

Nüüd on mitmed põhjused ka küttepuidu hinnatõusule. Esiteks, nagu te ütlesite, fossiilkütuste ja elektrienergia kallinemine, teiseks küttepuidu, sealhulgas ka hakkepuiduvarude vähenemine just seda kohalikel energiatootjatel keset kütteperioodi. Kolmandaks, kevadsuvisel perioodil raiete peatamine, mis omakorda puidu pakkumist vähendab. Puidu nõudluse kasvamine Läänemere riikides, nii nagu te tõite ka välja Põhjamaades. Ja see puidu nõudluse kasv on, mis omakorda tähendab, et otsitakse uusi toormeallikaid Venemaa ja Valgevene puidule alternatiiviks ja see kõik mõjutab kogu seda olukorda. Ja ka looduskaitselised piirangud, järkjärguliselt suurenemine, ma räägin kogu piirkonnast. Nii et neid faktoreid on iseenesest palju ja loomulikult kõike seda tuleb silmas pidada, et ega siin midagi väga roosilist ka järgmise talveperioodi jaoks näha pole. (Juhataja helistab kella.)

12:39 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd palun üks lisaküsimus, Rene Kokk!

12:39 Rene Kokk

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud peaminister! Ma jätkan siit, kus kolleeg Metsoja enne alustas. Kui ma loen ka märtsikuu teie oma erakonnakaaslase, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Andres Suti sõnumit, siis ta tegi ettepaneku Keskkonnaministeeriumile ajutiselt suurendada raiemahtu, et leevendada Venemaa sõjategevusest Ukraina vastu ja sellega kaasnevatest sanktsioonidest tulenevat ebakindlat olukorda turul tooraine osas, et aidata Eesti tööstusettevõtteid. Kui ma vaatan seda ja kuulsin teie vastust, et te ütlete, et valitsus pole seda arutanud, siis mul tekib küsimus, kas emb-kumb minister on pannud selle teema arutelu ka valitsuskabineti teemade arutelu järjekorda. Praegusel juhul on küll olukord, kus tundub, et ettevõtlusminister on teinud ettepaneku leevendamaks seda raiemahtu. Ja võib eeldada, et ta tahtis saada plusspunkte tööstussektori poolt. Ja nüüd, kus rahva poolt vaadates keskkonnaminister tuli vastu, tegi tohutu ebapopulaarse otsuse, siis teda me nüüd kaigastega nuhtleme selle eest. Aga tegelikult on mõlemad teie valitsuse liikmed. Ja kuna ettevõtlusminister on selle ettepaneku teinud, siis küll nagu eeldaks seda, et mingi arutelu on ikka olnud enne, kui sellele vastu tullakse, või on vähemalt pandud kabineti teemade järjekorda ootele see. Siis tulevad mõlemad ministrid arutama seda valitsuskabinetis tervikuna, et siis läbi rääkida see protsess, mitte nii, et nuhtleme ühte ministrit ainult. 

12:41 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:41 Peaminister Kaja Kallas

Ettevõtlusminister, nagu nimi ütleb, seisab ettevõtluse eest. Selles suhtes on loogiline, et ta ettevõtjatega kohtudes ka selliseid ettepanekuid teeb. Aga tõesti, keskkonnaminister, nagu te ise teate, olles seda ametit pidanud, seisab ja peaks seisma ka just keskkonnahoiu ja loodushoiu eest. Igaühel on valitsuses omad rollid. Aga seda ma ei oska teile praegu vastata, kas see on meil ootekastis. Sellisel kujul me seda valitsuses jah arutanud ei ole.

Tõesti, juriidiliselt on see ühe ministri otsus, see on keskkonnaministri otsus. Meie palve on olnud seda arutada ikkagi laiemalt. Kui see ettepaneku mõte tekkis ka koalitsiooninõukogus, siis me ütlesime, et meil on vaja seda veel arutada, mis sellega saab. Aga nii on, et iseenesest puhtjuriidiliselt seda saab teha üks minister. Selles mõttes, kuna see minister on teinud selle otsuse, siis tema selle otsuse eest loomulikult ka vastutab, isegi kui on valitsuses erinevatel ministritel erinevad arvamused. Ja selge on see, et ongi erinevad arvamused. Aga otsused, mis vajavad valitsuse heakskiitu – seal need erinevad vaated tulevadki välja. Ent antud juhul, jah, on tegemist keskkonnaministrit ühepoolse otsusega. Minu hinnangul see metsanduse arengukava, mida te ise ka teate, olete ju ministeeriumis ka sedasama arutelu vedanud, see on üks väga keeruline pähkel ja puudutab väga palju erinevaid huvisid, nii avalikke huvisid kui ka erahuvisid, ja seetõttu seda tuleb väga laialt arutada, et saada võimalikult laiapõhine ühiskonna konsensus või kompromiss. Loomulikult kõiki huvisid üks ühele toetada lihtsalt ei saa. Ühelt poolt on looduskaitselised huvid, et meil oleks metsad, teiselt poolt on ettevõtjate huvid. Seda kõike tulekski kaaluda metsanduse arengukava raames. Aitäh!

12:43 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 12:43 Eesti Panga soovitused

12:43 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi neljanda küsimuse juurde, mille esitab Riigikogu liige Helmen Kütt, sellele vastab rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja teema on Eesti Panga soovitused. Helmen Kütt, palun!

12:43 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud rahandusminister! Eile oli väga põhjalik ja hea ülevaade Eesti Panga presidendilt. Nii nagu selles ülevaates ja esitatud materjalides on Eesti Panga üheks ülesandeks ka valitsuse nõustamine. See on tema ülesanne otseselt oma töötulemusi ja arvamusi avaldada. Teatud nõuandeid ilmselt valitsus võtab kuulda ka eelnõude esitamisel, teatud mitte. Ega see ei ole kohustuslik võtta kuulda, aga vähemalt teada.

Minu küsimus puudutab nüüd valitsusest tulnud eelnõu, mis toimetulekutoetuse arvutamisel võtab arvesse ja võimaldab aasta jooksul kuue kuu jooksul maksta ka eraisiku laene, mis on tekkinud olukord, kus inimene ei jõua laenu maksta. Küsimus ei tulene mitte sellest, et sotsiaaldemokraadid oleksid või mina konkreetselt selle vastu. Inimesele on kodu väga oluline. Väga oluline on oma kodu. Ja koduta jäämine on väga suur traagika. Samas, selle pangaülevaate järgi tekib oht selles eelnõus, mis on juba seaduseks saanud, et see toimetuleku toetuse meede, seda ei saa kohaldada samaväärselt klienditoetusega, sest laenuga soetatakse vara. Järgmine säte, mis ütleb, halveneb selle tõttu kinnisvara kättesaadavus, eelkõige esimese kodu ostjatel. Lisaks sellele pank juhib tähelepanu, mis alusel siis seda toetust saab rakendada, kui pank ei paku moratooriumi, sest seal on öeldud, et kõik need, mida pank pakub, on tehtud. Need inimesed jäävad siis päris hätta. Kui pangad teavad, et riik võtab kohustuse hätta sattunud inimestele kuue kuu jooksul laenu maksta ja läbi toimetulekutoetuse, siis küsimus on lihtsalt selles, et mida see tähendab teistele. Ja see on panga soovitus, mida esitati.

12:45 Esimees Jüri Ratas

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

12:45 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea juhataja! Austatud küsija! Tõesti, see eilne arutelu oli väga hea Mul ei õnnestunud seda küll jälgida otse siin saalis toimununa, aga hiljem kokkuvõtet lugedes ja seda arutelu käiku lugedes, siis ma arvan, et Eesti Panga presidendil oli eile väga mitmeid väga olulisi tähelepanujuhtimisi, muu hulgas see, et olen ise ka siinsamas parlamendi ees saanud nuhelda – mitte teie fraktsiooni poolt, aga mõnede teiste parlamendiliikmete poolt – selle eest, et olen pidanud oluliseks tulevikuvaates ikkagi vastutustundlikuma rahanduspoliitika juurde naasmist ja seda, et me ei pingutaks üle ka laenu võtmisega. Ka Eesti Panga president eile rõhutas üle seda, et kui tõesti varasemalt on ette heidetud, justkui oleks kuidagi ajast ja arust see suhtumine, et tulud ja kulud peavad olema tasakaalus ja ka laenude võtmisel tuleb säilitada konservatiivne meel, siis tegelikult on tänaseks õige öelda, et ajast ja arust on vastupidine suhtumine. Saaks justkui laenu võtta ja laenu arvelt odavalt ja lõputult finantseerida jooksvaid kulutusi. See kindlasti oli oluline tähelepanek Eesti Panga poolt eile.

Toimetuleku toetuse meede, mida te oma küsimuses puudutasite. Ilmselt vajab veel üks kord lahti selgitamist, et see on Sotsiaalministeeriumi ettepanekul sisse viidud muudatus ja selle käigus mitte ei hakka kindlasti riik maksma kellegi laenumakseid. Sellist olukorda ei teki ka selle parlamendis vastu võetud seadusemuudatuse järel. Toimetulekutoetus on ikkagi mõeldud ajutiseks leevenduseks tõesti nendele inimestele, kes on sattunud hätta. Ja ka selle muudatuse järel ei võta riik mitte kohustusi kuidagi kellelegi laenu hakata maksma. Seda ei ole. Inimene ikkagi ise vastutab oma laenu eest. Küll aga on tõesti võimalus nendele inimestele, kes muidu võiksid jääda hätta ja võiksid tõepoolest sattuda olukorda, kus nad oma eluaseme kaotavad, toimetulekutoetuse määramisel arvestada ka laenumakseid. Mitte ei hakata laenumakseid maksma, vaid toimetulekutoetuse ja selle miinimum kätte jääva summa arvutamisel võetakse arvesse ka neid pangamakseid, mida inimene tegema peab.

Ja kindlasti on ikkagi esiteks tegu tõepoolest ajutise meetmega ja see on eesmärgiga vältida olukorda, kus inimesed, kes varasemalt on olnud väga vastutustundliku käitumisega, teatud põhjustel ajutiselt raskustesse satuvad. See on piiratud ajaga, kuni kuus kuud. Kuus kuud sellepärast, et selle käigus arvatavalt on võimalik inimene ka sotsiaaltöötaja nõu kaudu suunata uuesti nagu, ütleme, sellisesse ellu, kus ta oma muredega hakkama saab.

Aga jah, veel kord: pangamakseid ei hakka ka toimetulekutoetuse muudatuse järel riik kuidagi tasuma.

12:49 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd täpsustav küsimus. Helmen Kütt, palun!

12:49 Helmen Kütt

Suur aitäh! Ma arvan, et toimetuleku[toetuse] maksmist ja selles, milliseid kulusid võetakse ja mille uue seaduse järgi, ma ilmselt tean teist paremini, aga ma ei välista, et te olete need endale selgeks teinud. (Köhatab.) Vabandan. Jah, riik ei hakka, aga ta maksab kinni selle osa, mis laen võetud. Toimetulekutoetusest rääkides ka peaminister toob näite sellest, et toimetuleku[toetuse] piiri tõsteti. Jaa, tõsteti, 1. juulist. Oli teada juba sügisel, et kallinevad energiakulud ja kõik muu. Ja tegelikult oleks pidanud seda tõstma 1. jaanuarist. Seda ei tehtud. 1. juulist on piir kõrgem. Jah, mingi leevenduse see pakub. Peaminister toob näite sellest, et keskmine pension on maksuvaba, aga jätab ütlemata, et see on 1. jaanuarist 2023. Jätkuvalt, teie vastusest ma saan aru, et Eesti Pank eksis oma hinnangu andmisel, sest see oli kõik mõeldud teisiti. Eesti Pank, vaadates seaduseelnõu, andis selle hinnangu. Mina loen konkreetselt seda, mis on Eesti Pank öelnud.

Ja veel kord, ma arvan, et inimesi tuleb aidata, kui nad satuvad raskustesse, on oht kodu kaotada. Aga see meede, mis praegu on, ei ole kindlasti kõige õigem meede aitamiseks. Sotsiaaldemokraatliku erakonna pakutud need meetmed, mis puudutavad üüripindade loomist, sest osad inimesed ei jõua kunagi sinna, et pank neile laenu üldse annaks. Nagu selles arvamuses on, et see veel raskendab esimeste koduostjate olukorda. Ilmselt te mulle rohkemat vastata ei oska, lihtsalt selle tõttu, et me jääme eri seisukohtadele. Mina loen Eesti Panga arvamust ja esitan siit küsimusi, teie räägite sellest, milline on toimetulekutoetuse meedet. Seda ma tean.

12:51 Esimees Jüri Ratas

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

12:51 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Hea küsija, ei kahtle hetkekski, et te seda teate detailides ja väga hästi, aga võib-olla kõik need, kes jälgivad ja ka teie kolleegid, kes siin saalis praegu on, ei pruugi samavõrra detailides lihtsalt seda teada. Seetõttu ma selgitasin veel kord lahti, et ei jääks kellelegi eksitavat arusaama, nagu hakataks pangamakseid tasuma. Seda tõepoolest ei ole.

Ma seda ei ütleks, et Eesti Pank oma arvamuses eksis. Minu teada ka Sotsiaalministeerium, kes selle muudatuse algatas, tegelikult Eesti Panga arvamuse saamise järel kaalus sellele ka erinevaid ettepanekuid. Näiteks oli Eesti Panga üks tähelepanek see, et võib-olla tuleks piirduda mitte panga makseosa arvestamisega, vaid ainult intresside osa arvestamisega. Seal Sotsiaalministeerium, ma tean, hindas seda võimalikku muudatust ja leidis, et kui oleks arvesse võetud ainult intresse, siis oleks tekkinud olukord, kus olulises eelisseisus oleksid need, kes on väga värskelt selle laenu võtnud ja kelle intressimaksed lihtsalt on oluliselt suuremad. Ja seetõttu ei pidanud seda osa Eesti Panga arvamusest põhjendatuks arvesse võtta.

Aga tõesti, see on muudatus, mille puhul oli eesmärk ennetada ja leevendada neid riske, mis muidu inimestel keerulistesse olukordadesse sattudes olla võivad ja leevendada või vähendada neid mõjusid, millele ka Eesti Pank viitab. Siis on ajaliselt piiratud see muudatus kuue kuuga, ehk siis kuue kuu jooksul on võimalus arvestada toimetulekutoetuse saamisel ka laenumakseid.

Tõsi on see, et nii nagu iga seaduse puhul, ka selle muudatuse puhul tuleb paari aasta järel teha analüüs ja vaadata, kas ja kuidas see on eesmärgipäraselt tööle hakanud. Tuleb teha vahehindamine ja kui vajadus on, siis tuleb selle järel teha ka muudatusi. Nii et ma arvan, et praegu, kui viimaste kuude jooksul toimetulekutoetuse saajate arv on tegelikult päris kiiresti kasvanud ja ilmselgelt on ajad, kus inimestel on keeruline, on hea, et see leevendus tuleb. Paari aasta pärast on õige aeg teha vahehindamine ja siis kaaluda ka neid muudatusi, millele te viitasite ja millele ka Eesti Pank on omalt poolt tähelepanu juhtinud.

12:54 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 12:54 Elanikkonnakaitse

12:54 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi viienda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Alar Laneman, vastab siseminister Kristian Jaani ja teema on elanikkonnakaitse. Alar Laneman, palun!

12:54 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Elanikkonnakaitse temaatika on seoses Ukraina sõjaga olnud rohkem või vähem pidevalt tähelepanu keskpunktis. See on arusaadav, teema puudutab inimeste elu ja tervist kõige raskemal hetkel, kui see peaks saabuma. Sellest ka minu küsimus. Me ju teame, et hinnangud asjade seisule antakse alati tulemuste alusel, selle alusel, kuidas tulemused vastavad püstitatud eesmärkidele või siis olukorra tekitatud vajadustele. Elanikkonnakaitse osas on meil üldiselt teada, mis seis meil on. Meil ei ole seniajani selgeid eesmärke väga praktilistes aspektides. Meil on olemas seletus, miks see niimoodi on. Aga kui me võtame konkreetselt, siis kas iga Eesti inimene teab, millal ja kui palju näiteks tema linnas saab varjendikohti olema ja kas temal on see koht olemas? Kust ta saab toidu, kui peaksid tekkima varustushäired, ja kust ta saab vee? See peab olema isiku tasandil [teada], see inimene, Juhan Lasnamäel või Nõmmel, Peeter Pärnus Raekülas peab teadma, kus kohas see asi on. Väga palju on tehtud, ma pean ütlema. Oli näha Siseministeeriumi asutuste tegevus, näiteks konkreetselt Pärnus kaardistati asju. Ja teavitustöös on asjad väga head. Aga Postimehes ilmus Päästeameti juhi intervjuu, mis oli väga kummaline. Intervjuu oli hea, aga mõned kummalised asjad: riigi ülesanne on näidata ohtudele, rääkida probleemidest ning anda nõu, aga sellest edasi algab inimese vastutus. Kas see on tõesti Siseministeeriumi seisukoht?

12:56 Esimees Jüri Ratas

Kristian Jaani, palun!

12:56 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh, hea eesistuja! Hea Riigikogu liige! Hea küsimus. Elanikkonnakaitse on tõesti väga oluline, kogu aeg on oluline olnud. Ma ütlen ka seda, et ega elanikkonnakaitse valdkonnas eesmärgid on kogu aeg olnud, seni on lihtsalt olnud püsiva rahastusega pigem väljakutsed. Täna me oleme valitsuses teinud väga häid otsuseid, et elanikkonnakaitses ka reaalseid samme astuda, ja see on olnud väga positiivne. Lisan korraks repliigina siia juurde, et kui me räägime elanikkonnakaitsest, siis selle aasta lisaeelarves on 17 miljonit Päästeametile ja põhimõttelisi otsuseid tulevikuks on tehtud 34 miljoni osas, mis on seotud puhtalt elanikkonnakaitsega.

Kui me räägime päästja rollist – jõuame kohe varsti ka selle intervjuu juurde, millele te viitasite –, kui räägime prioriteetidest, mida me elanikkonnakaitses tahame nüüd lähiajal väga kiiresti ja väga hea tempoga ära teha, siis need prioriteedid on sellised: kõigepealt ohuteavitus, varjumine, ulatuslik evakuatsioon, kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse tõstmine – siin äsja just, eile või paar päeva tagasi avas Päästeamet ka selle taotlusvooru, kus kohalikud omavalitsused saavad taotleda kriisivalmiduse tõstmiseks raha, seal on üle 2 miljoni euro – ja lõpuks on ka elanike kriisivalmidus. See elanike kriisivalmidus on natukene seotud ka selle punktiga, millele teie viitasite.

Nüüd kui Päästeameti peadirektor, kes on tippjuhi ametis kindlasti väga hästi hakkama saanud, Päästeamet on kümne aastaga jõudnud olukorrani, kus tulekahjudes hukkunute arv oli kümme aastat tagasi väga karm, täna oleme jõudnud Põhjamaade tasemele, mis on väga hea iseenesest, kuigi loomulikult on iga hukkunu liiast. Me oleme jõudnud tasemele, kus igas Eestimaa nurgas jõuab päästesõiduki inimesele appi keskmiselt kaheksa minutiga. Nii et need on olnud väga head arengud.

Inimese vastutus on seotud puhtalt sellega, et kõigepealt on see, et riik peab loomulikult väga palju tegema selleks – ja riiklik tasand –, et inimene oleks teadlikum, oleks teavitatud, oleks teadlik, millised ohud teda ees ootavad ja kuidas ise valmis olla. Vastutus ongi see, et mida inimene ise teeb, olles teadlik, millised võivad olla võimalikud ohud, alates sellest, et tuul puhub vahest liiga kõvasti või kuskil võib vesi uputada, elekter võib ära kaduda. Kui inimene on nendest ohtudest teadlik, siis tal on tõepoolest ka vastutus ise astuda samme, et paremini valmis olla teatud kriiside lahendamiseks. Ka meie siseturvalisuse arengukava, mis on vastu võetud ja ka siit Riigikogust läbi käinud, tegelikult see põhipostulaat on ju ka see, et turvalisus algab igast inimesest endast. Ta ei ole mitte niivõrd vastutuse küsimus, aga veel kord, kui inimene on teadlik ohtudest, siis tõepoolest ta peab ka ise astuma samme, olemaks valmis ohtude ennetamiseks.

12:59 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd täpsustav küsimus, Alar Lanemann, palun!

12:59 Alar Laneman

Aitäh selle vastuse eest! Mind üllatas see intervjuu, see ei läinud kokku senise kuvandiga Päästeameti suhtes ja ka peadirektori suhtelis. Sellepärast siin ka see küsimine. Seal oli teine halb lõik. Tsitaat kaks: "Ühelt poolt küsiti pärast 24. veebruari, kus minu varjend on, teisalt aga võime küsida vastu, kus siis teie enda oma asjad on." Küsimus tekib, vastandumine: kes on need meie ja  teie, sest elanikkond on samaaegselt nii tööandja Päästeametile kui ka hoolealune. Mulle tundub, et siin on natukene ebaõnnestunult läinud need asjad. Aga ma küsiksin nüüd üle. Mul on kahtlane tunne, et teie ei jaga päris sellist hoiakut. Aitäh!

13:00 Esimees Jüri Ratas

Kristian Jaani, palun!   

13:00 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh! Eks see küsimus läheb selle eelmise vastuse juurde kokku. Inimestel on tõepoolest ka enda roll kriisideks valmisoleku juures. Kui me võtame kas või täna juba olemasoleva "Ole valmis!"  infomaterjali, mis on Naiskodukaitse poolt kokku pandud, mida on võimalik ka nii-öelda rakendusena alla laadida, siis tegelikult seal on väga palju varjumise kohta juba täna kirjas. Ma tahan jõuda selleni, et kui inimesed on täna teadlikud võimalikest ohtudest – kõik inimesed kindlasti teavad, millised olid ja on jätkuvalt ohud Ukrainas, millega on pidanud inimesed kokku puutuma ja ka päästjad – siis jällegi, kui korraks vaadata seda "Ole valmis!" rakendust, siis sealt saab väga palju informatsiooni inimene ise leida, kuidas olla paremini valmis näiteks varjumiseks.

Kui me nüüd varjumisest räägime, siis see on prioriteetides väga kõrgel kohal tõepoolest. Nende varjumistega me Päästeameti eestvedamisel, kes on elanikkonnakaitse juhtiv asutus, siis selle aasta esimese poolaasta lõpuks neljas suuremas linnas tõepoolest, sealhulgas Pärnus, peavad sellised esimesed avalikud kättesaadavad varjumiskohad inimestele olema teada. Need peavad olema märgistatud, iga inimene peab teadma, kus kohas see avalik varjumiskoht on, on ta riigi omandis või näiteks kohaliku omavalitsuse omandis olev varjumiskoht. Nii et need esimesed neljas suures linnas kindlasti olema saavad.

Aga veel kord: tõepoolest, inimesed saavad ka ise väga palju ära teha, kui teadlikkus on neil olemas. Elanikkonna õpetamine, teadlikkuse tõstmine, loomulikult see hakkab riigi poolt ja seda tuleb teha, sinna tuleb väga palju rohkem panustada. Päästeamet on sinna saanud väga konkreetsed eelarvelised vahendid teavitusmaterjali veel paremaks väljatöötamiseks ja levitamiseks. See saab kõik sellel aastal, selle aasta jooksul veel tehtud, kaasa arvatud näiteks juhendmaterjal näiteks ühistutele, kuidas võib-olla 30, 40, 50 aastat tagasi ehitatud korterelamus, kus on täiskelder, juhendmaterjali selle kohta, kuidas sellest keldrist saab lihtsate vahenditega teha varjumiskoha. Selline juhendmaterjal Päästeameti poolt on selle aasta lõpuks valmis. Aitäh!

13:02 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd palun lisaküsimus, Leo Kunnas!

13:02 Leo Kunnas

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Käsitlen sama teemat edasi, et kuidas see varjendite küsimus lahendada? On ju selge, et riik ei hakka inimestele varjendeid ehitama, see oleks võimatu ja seda kuskil ka ei tehta, võib-olla ainult nendes ühiskondlikes hoonetes, mis me nüüd uued ehitame, kuhu me peaksime variandid tegema. Aga kuidas see probleem tegelikult lahendada, et me võiks kasutada siin Soome eeskuju kellel on seadusega kohustus pandud kinnisvara arendajatele, kui pinna suurus on üle 1100 ruutmeetri, siis tuleb varjend rajada sinna ehitusobjektile.

 Aga see teema on tegelikult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas, ehk siis on ehitus- ja planeerimisseaduse teema ja ma olen teie hea asekantsler Viola Murdiga ka sellest rääkinud ja ta on seda üles võtmas. Võib-olla peaks te natuke kaasa aitama, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saaks need vajalikud seaduseparandused tehtud ja esitatud, et siis kohustada inimesi endid, eriti kinnisvaraarendajaid edaspidi varjendeid ehitama. Ega muul viisil ju tegelikult väga mõistlikku lahendust sellele ei ole. Ja ma näen ka siin seda, et MKM ei ole lihtsalt näidanud sellist otsustavat initsiatiivi. Seal valdkonnas, kus on sellised tublid inimesed nagu näiteks Viola, kes valdkonda juhib, seal ka midagi toimub. Aga seal, kus neid ei ole, seal ka natuke on passiivsust ja proua peaminister saab siin oma juhipilguga ka vaadata, et igaüks täidaks oma osa. Kuidas te sellesse suhtute, et natuke neile nii öelda positiivset tõuget anda tagant?

13:04 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh! Mulle meeldib väga positiivseid tõukeid anda ja Siseministeerium oma ametnikkonna või allasutusega on tõesti väga palju andnud selle jaoks, et elanikkonnakaitse oleks meil hästi arendatud ja ka asutused oleks valmis väga hästi reageerima, kriise juhtima. Ja me oleme näinud, et Siseministeeriumi valitsemisala asutused on väga hästi tulnud erinevate kriiside juhtimisel toime. Viimane on kas või hädaolukord, mis oli seotud põgenike massilise sisserändega.

Nüüd see Soome näide, tõepoolest mulle ka Soome näide meeldib absoluutselt. Seal on väga konkreetselt reguleeritud see osa, kus ja milliseid varjendid peavad olema kuni selleni välja, et kui näiteks kortermajas ei ole varjendit, siis selle kortermaja omanik peab tagama selle, et kus on see kõige lähem varjend või varjumiskoht, n-ö lepingutega selle ka fikseerima, et selle maja elanikud saavad näiteks 50 meetri kaugusel olevasse varjendisse varjumiskohta minna ja maja omanik on sellise lepingu tõepoolest ka korraldanud. Soomlastel on aega olnud seda rakendada ja seda kogemust ellu viia 60–70 aastat ja tõepoolest on olnud pisut teistsugune vaade sellele headel inimestel, kolleegidel vennasrahval Soomest.

 Eestis me oleme täna võtnud läbi ekspertide arvamuse suuna, hetkel suuna, et me Eestis rakendame pigem varjumiskohtusid, mis on pisut erinev tõepoolest varjenditest. Nüüd tulevikus ja ka täna aktiivselt diskussiooni pidada selle kohta tõepoolest, kas läbi erinevate ehituslike nõuete viia sisse n-ö konkreetsed nõuded, et alates x arvust korteritest peaksid olema n-ö konkreetsemad varjendid või siis me võime öelda, et varjumiskoht, sest iga kelder kindlasti ei ole veel varjend, aga iga kelder võib-olla varjumiskoht, siis see on kindlasti temaatika, mida tuleb ekspertide tasandil arutada. Peame arvestama ka sellega, et selle maksab kinni loomulikult lõpuks tarbija, eks ole, aga ega turvalisus maksabki päris palju ja nii see käibki. Aga veel kord, et inimene loomulikult lõpuks maksab ise selle kõik kinni, see tähendab ka seda, et kinnisvara hind tõenäoliselt läheb kallimaks, aga jällegi, et inimelude säästmiseks, ma arvan, ei tohikski rahast ja hindadest rääkida.

13:06 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:06 Sanktsioonid ja energiakriis

13:06 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kuuenda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Aivar Kokk, vastab peaminister Kaja Kallas, teema on sanktsioonid ja energiakriis. Aivar Kokk, palun!

13:06 Aivar Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Me teame tänase seisuga, et Eesti suudab toota viimasel kahel kuul elektrit niipalju kui Eesti tarbib. Kui täna soovida elektrilepingut sõlmida, siis lühiajalise lepingu hind on päevasele elektrile 260 megavatt-tundi ja öisel 200. Kui teha kolmeaastane leping, mida soovitatakse ja Riigikogu vastu võtnud on, siis päevane langeb sellest 260-lt 200-le eurole. See on natuke naljakas, et Eesti suudab toota.

Nüüd me vaatame, millest see hind kujuneb. See 50 miljonit eurot iga kuu saab riik endale CO2 müügikvoodist. Ehk esimese kvartali ajal võeti inimeste taskust 150 miljonit. Teine pool on ülekoormustasu, mida tänu Eleringile, kes kolmanda liini ehitas Läti ja Eesti vahele, on viimase üheksa kuuga üle 100 miljoni inimeste taskust ära võetud. Seda raha millegipärast meile tagasi ei anta, mis on kuskil tegemata töö. See, et Läti ja Leedu ei suuda toota, me teame. Nüüd on ka Venemaalt elektri kättesaamine lõppenud, Soome kaudu sealt seda elektrit enam ei tule.

Nüüd, teine teema selle juures, ma lihtsalt tahtsin teile informatsiooniks seda poolt tuua, et te siin räägite kõigest muust, gaasist ja kõigest muust. Eesti ei tooda gaasiga elektrit, see on Läti ja Leedu küsimus ja tippkoormuste peale. Aga minu mure on ainult üks. Kaks nädalat tagasi oli seis selline, et Eleringi juht ütles, et ta seda toru LNG-terminali ja Balticconnectori vahele ei saa valmis sügiseks. Kas sa oskad öelda, kas selle kahe nädalaga on midagi muutunud ja kas täna on julgus olemas või teil teadmine, et sügiseks, mis kuupäevaks see toru valmis saab?

13:08 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:09 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, CO2 rahast me tegime sügisel ja talvel energiatoetused inimestele. Siis meil olid võrreldes teiste riikidega väga ulatuslikud toetused, seitse kuud toetused kehtisid, meil oli nii gaas, keskküte kui elekter. Olid nii sihitud meetmed kui ka kõigile meetmed. Seda raha sai küll antud inimestele reaalselt tagasi, selleks et nad saaksid nende raskete, tõusnud hindadega toime tulla sellel raskel külmal talveperioodil.

See on ka tõsi, mis te ütlete, et kui me räägime elektrist, siis elektrihinnad, kui te võrdlete praegu erinevates hinnapiirkondades, siis mitte ainult Venemaa ei lõpetanud Soome tarnimist, mis oli kuskil 1000 megavatti, mis jääb meie turult eemale, aga ka Olkiluoto tuuma[elektri]jaamas ei tööta kõik reaktorid, nii et seda elektrit ei tule ja osad jaamad on veel hoolduses ja see on seda hinda toonud.

See, mis te ütlete nende fikseeritud lepingute kohta. Paar nädalat tagasi ma kutsusin kõik need elektrimüüjad uuesti laua taha. Kui me kohtusime viimati novembris või detsembris, siis oli see jutt, et kui Riigikogu võtab vastu seaduse, et saab pikemaks ajaks fikseerida, siis nad saavad tulla hinnaga alla 20–30 eurot megavatt-tunni kohta. See oli nagu see lubadus, mis seal oli. Nüüd ma kutsusin nad uuesti laua taha, et miks ei ole olnud, miks on need fikseeritud hinnad nii kõrged. Aga nende vastus oli, et see oli enne seda, kui sõda algas ja nüüd seoses selle sõjaga on nii palju määramatust ka tulevikku, et need hinnad tegelikult võivadki minna kõrgeks ja seetõttu nad fikseerivad nii kõrgelt neid hindu. See on väga keeruline. Ma küsisin ka selle peale, et kas me saame inimestele anda soovitust fikseerida hinnad, kui hinnad võivad ka alla tulla ja kui hinnad on fikseeritud, siis inimesed ei jälgi ise seda tarbimist, mis ka tegelikult mõjutab nõudluse-pakkumise suhet. Kui sul on fikseeritud hind, siis sa tegelikult ei säästa või ei mõtle selle peale, et tarbid siis, kui teised ei tarbi.

Vabandust pika sissejuhatuse pärast! LNG osas me hoiame kogu aeg kätt pulsil. Viimati oli vist eelmisel nädalal, kui sai jälle selle kohta küsitud. Kõik kinnitavad, et tehakse maailmarekordit selles osas, et neid asju valmis saada õigeks ajaks. See peaks olema nii, et nii Elering kui ka erasektor saab oma asjad valmis, nii et tuleval talvel on meil see LNG-võimekus. Kui see ei ole novembris, siis on detsembris, aga selle jaoks on meil varutud gaasivaru 1 teravatt-tunni ulatuses, et saada see aeg üle elatud, kui LNG-terminal peaks valmima hiljem.

13:12 Esimees Jüri Ratas

Palun nüüd lisaküsimus, vabandust, täpsustav küsimus, Aivar Kokk!

13:12 Aivar Kokk

Aitäh! Austatud peaminister! Ma kindlasti sooviksin, et te saaksite vähemalt valitsusele Eleringist kirjaliku paberi, et see ühendustoru tehakse novembriks valmis. See, et keegi lubab, see ei ole midagi. Mina ei usalda, ma pean tunnistama. Vaadates elektri hinna tõusu pärast on meil poole kallim Eleringi tegevus, ma kardan, et ta lootis ka seda, et Venemaalt tuleb gaas läbi Soome ja siis saab uuesti saada ülekoormustasu ja teenida selle pealt. Aga nagu me teame, et ülekoormustasu ei jõua kuidagi valitsuse eelarvesse, vaid see jääb põhivõrgu omanikule. Aga mul on teine küsimus ka. Te käite Euroopas ringi ja näitate väga tõsiselt, kuidas tuleks nafta ja kõigi asjadega nagu loobuda. Aga kuidas te kommenteerite seda, et 29. mail Irus seisid Russki Mir kirjadega tsisternvagunid? Räägib Postimees, 31. mai: Gazpromi tütarfirma naftavedu Eestisse käib täistuuridel. Gazpromi laevu punkerdas kütust peaaegu iga päev, kogused on viimasel ajal suurenenud. Ma saan aru, et 9. juuli võiks olla see kuupäev firma esindaja nimel, kui nad enam ei tee seda. Kas me ei käi oma sõnade ... või me ei käi oma tegude, vaid me räägime oma sõnadega, et kuskil paneme piiri peale? Kas te olete sellest teadlik? Kas midagi tehakse meil selja taga või kõik ongi nii, nagu peaks olema? Sest olukord on täna ju jõudnud selleni, et kui Eesti auto veab pigi, üks firma toob pigi, nüüd on meil asfaldi hinnad laes, kuna muude riikide vedajate pigi meile Venemaalt ei tule, aga pigi tuleb ju Venemaalt. Ja nüüd on lihtsalt hind tänu sellele, et ainult Eesti autod veavad ja see on ühe firma käes.

13:14 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:14 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt selle LNG-terminali rajamise osas ma pean tunnistama, et skepsis on mõlemalt poolt – nii erasektoril selles osas, et Elering ei saa valmis, kui ka Eleringil selles osas, et erasektor ei saa valmis. Ettepanek oli ka valitsuse tasandil, et aga kui mõlemal on see kahtlus ja mõlemal on kulud seoses sellega, et miks mitte teha sümmeetrilist seda, et kui üks ei jõua valmis, siis maksab üks teisele trahvi, ja kui teine ei jõua valmis, siis teine maksab esimesele trahvi, et saada seda muret või hirmu maha ja neid riske maandatud.

Mis puudutab gaasi‑ ja Venemaa naftasanktsioone, siis esiteks, naftasanktsioonid said kokku lepitud eile. Sinnamaani ei olnud nafta sanktsiooni all ja tegelikult ka, kui te vaatate sinna sanktsioonipaketti sisse, siis seal on päris pikk üleminekuaeg, millal see kehtima hakkab. Ja mis puudutabki kõiki neid selliseid kohti, kus tegelikult varutakse Venemaalt veel asju just sellel põhjusel, et sanktsioonid kehtivad, hakkavad kehtima mingi aja pärast ja enne seda varutakse nii-öelda hoidlad täis. See ei lähe kuidagi vastuollu sellega, mis juriidiliselt on kokku lepitud, aga küsimus võiks olla nendele ettevõtjatele, kas see on ka moraalselt tegelikult õige seda sõjamasinat toita nii, et me anname raha rohkem lihtsalt kiiremini.

Nüüd, mis puudutab neid laevu, siis jällegi, see kaubagrupp ei ole olnud sanktsiooni all siiamaani, sanktsiooni all on olnud Venemaa lipu all sõitvad laevad. Aga probleem on selles, et need laevad ei ole Venemaa lipu all, need on Libeeria ja erinevate riikide lippude all ja siis nad ei lähe sanktsiooni alla. Ja seetõttu me olemegi rääkinud, et kui on soov sanktsioneerida naftat või energiakandjaid, siis peavad need olema selgelt sanktsiooni all, sellepärast et kõik muud võimalused on sealt ümberringi. Ja selle kütusega või naftaga see kokkulepe sai eile tehtud, seal on ka päris palju erandeid, mis sinna alla lähevad just selleks, et osadel riikidel ei ole üldse võimalik alternatiive saada, puudub vastav taristu. Neile anti aeg see taristu välja ehitada ja siis üle minna. Aga mis puudutab gaasi, siis gaas ei ole sanktsiooni all, aga Venemaa ise lülitab järjest välja, eilsest Holland, Taani, kes rohkem Venemaalt gaasi ei saa, sest Venemaa nii otsustas. Enne seda Soome, Poola ja Bulgaaria, kes on juba gaasist jäetud ilma.

13:17 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Aivar Kokk, palun!

13:17 Aivar Kokk

Ma lihtsalt tahan peaministrile öelda, et ma ütlesin, et seal vagunite peal on «Русский мир».  Selliseid vaguneid ei saaks Eestisse sisse tulla. Kui me oleme seadustanud, et teatud asjad, et ei tohi Georgi linti olla, ei tohiks ka «Русский мир» olla.  Aga Iru terminalis on need vagunid sees. küsimus on, kuidas nad on tulnud lihtsalt üle piiri. Aitäh! 

13:17 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, palun lisaküsimus, Heiki Hepner!

13:17 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud peaminister! Tõepoolest, tegelikult oleks ka mina tahtnud kommenteerida seda, et see on lihtsalt piinlik, et meil on Russki Miriga vagunid sees. Et võib-olla võiks ju sinna külge veel kuskile Georgi lindi ka siduda. 

Aga küsimuse sisu tuleb tõesti ikkagi energia kohta ja energia võimalike kriiside või kriisi kohta. Me teame, et me oleme nüüd siin möödunud küttehooajal toetanud oma inimesi elektri, gaasi ja kaugkütte korral, kelle jaoks oli see tõeline väljakutse. Ja siit kõrvalt on ka küsitud, et miks on need inimesed välja või kõrvale jäetud, kes halupuid kasutavad? Täna on ka seis see, kus ka puiduhinnad on tõusnud üle kahe korra ja halupuidul, mis siis tegelikult omab veel suuremat sisendit tööjõu osas, on see lausa kolmekordseks läinud. Et kas sügiseks on ka mõtteid selles osas, et sinna nimekirja ka puiduküttega inimesed võiksid mahtuda? Ja teine pool tegelikult puudutab ikka puitu. Kui te nüüd ka asute siin Riigimetsa Majandamise ja raiemahuga tegelema, et võib-olla siiski ikkagi analüüsiks seda osa ka, et kui palju siis ka riigimetsast tuleb just küttepuitu, energiapuitu ja mis rolli see mängib? Ja soomlased on teinud ka üleskutse oma metsaomanikele oma metsi majandada. Kas Eesti Vabariigi Valitsus võiks ka sellise üleskutse teha, et oma metsi majandada ja seeläbi kas või siis ka rohkem energiapuitu turule tuua?

13:19 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:19 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, kõigepealt tõesti, see puiduhind on läinud üles. On mitmed põhjused, esiteks, inimesed on varumas küttepuitu järgmiseks hooajaks. Aga palju erinevaid põhjuseid on veel. Esiteks fossiilkütuste, elektrienergia kallinemine üldiselt ja teiseks, küttepuiduvarude vähenemine ja kolmandaks raiete peatamine, mis omakorda seda vähendab. Ja puidu nõudluse kasv Läänemere riikides täpselt samamoodi seda üles toob, lisaks metsa ülestöötamise kallinemine, ka looduskaitseliste piirangute järkjärguline lisandumine nagu ma ütlesin, mitte ainult siin, vaid kogu Euroopas. 

Nüüd, mis puudutab küttepuitu, siis kui sinna numbritesse sisse vaadata, siis murekoht on see, et see läheb enamus pelletitele. Ja kui nüüd vaadata, miks see pelletite mure on, see mure on mitmes mõttes, kui me räägime puhtalt siis energiast, siis esiteks see puit läheb Eestist välja ja teiseks on murekoht see, et kuna seda tarbitakse justkui taastuvenergiana seal, kus ta läheb – Taanis ja Hollandis, siis taastuvenergia eesmärkides ta läheb seal kirja, kuigi see on meie puit. Tegelikult seal on mitu sellist murekohta lisaks sellele, et meil endal on vähem ja tänu sellele meie enda hinnad lähevad üles, aga siiamaani on see olnud majanduslikult tasuv.

Nüüd metsade majandamine on kindlasti üks väga oluline võtmesõna ja sellele metsade majandamise jätkusuutlikkusele peakski Keskkonnaministeerium väga palju tähelepanu pöörama. See tähendab seda, et kuidas me puitu väärindame, mida me puidust teeme, kuidas me saame seda protsessi suunanta. Aga see tähendab ikkagi ka metsaomanikega koostööd selles osas, et metsaomanikud oma metsa majandaksid võib-olla ka paremini, et see ei ole alati mitte lageraie, vaid see on rohkem selline täppisteadust nõudev raie, et kõiki puid ei võeta kohe maha. Nii palju kui mina olen metsaomanikega kohtunud, siis nad on kõik ikkagi oma metsakasvust ja oma metsast väga huvitatud, et see ei ole kuidagi nii, et nad sellest metsast ei hooli. Aga võib-olla on midagi, mida annab teha veel selleks, et anda metsaomanikele tõuget oma metsi paremini majandada, nii et me väärtustaksime seda puitu just siin, kus meil see puit kasvab.

13:22 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan küsimuse käsitlemise.


7. 13:22 Eesti-Vene kaubandussuhted Ukraina sõja tingimustes

13:22 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi seitsmenda küsimuse juurde, mille esitab Riigikogu liige Paul Puustusmaa. Sellele vastab peaminister Kaja Kallas, teemaks on Eesti-Vene kaubandussuhted Ukraina sõja tingimustes. Paul Puustusmaa, palun!

13:23 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Austatud peaminister! Iseenesest loomulikult ei saa alahinnata seda positiivset soovi, et meie riik ei soovi toita Vene sõjamasinat. Arusaadav. Kuid soov ja tahtmine on tihti mittekattuvad, eriti selles valguses, mida siin on juba räägitud. Eriti kui meil Russki Mir'i vagunid siin jooksevad ringi, ekspeditsioonivood tekitavad küsimusi, meie vetes mõuravad Gazpromi õlilaevad. Aga samas me teame ka seda, et meil on riigiettevõte Eesti Raudtee, kelle kaubaveoharus opereerib selline ettevõte nagu Operail. Ja Operailil on omakorda tütarettevõte Operail Leasing, kes liisib kaubavaguneid välja. Viimase aastaaruande kohaselt on Operail Leasingu poolt kinnitatud, et kaubavagunite omanikelt 12 000 vagunit on, mis on läinud nii‑öelda ringlusse, millest 2000 opereerib küll siin Euroopa Liidus, aga 10 000 väidetavalt Venemaal ja Valgevenes. Kas riigil on ülevaadet, kui palju me teenime selle pealt? Kas riigil on ülevaadet, mida need vagunid teevad? Ja kas riigil on ülevaadet, mida need vagunid veavad?

13:24 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:24 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Oleks ma teadnud, et te küsite just Operaili kohta, siis ma oleksin need konkreetsed materjalid võtnud kaasa. Me oleme valitsuskabinetis seda teemat arutanud: Eesti Raudtee ja Operaili tegevus antud sõja kontekstis. Tõepoolest neil on tegevus Venemaal, Valgevenes. Kas see on antud juhul korrektne ja kuidas sellest välja tulla? Minu arvates moraalselt ei ole see kindlasti õige, et riik seal toimetab. Kuigi väide on see, et liisitakse need vagunid ja me ei tea, mida nende vagunitega konkreetselt tehakse, see on see, mis kasu Operail sealt saab. Näiteks kui liisitakse vagunid Soome ja soomlased kasutavad seda Venemaal, siis see selliselt toimibki.

Aga jah, Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi minister on saanud ülesande, et selline tegevus lõpetada ja tulla selle tegevuskavaga kabinetti, et kuidas see täpselt on. Nii et meil oli jah see esimene tutvustus kogu sellest olukorrast. Edasi on see Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi käes, kes on Operailis ka aktsionäri kohustustes ja oskab täpsemalt suunata ja anda edasi ka üldkoosoleku või riigi selliseid omanikuootusi nendele ettevõtetele. Nii et jah, see tegevus on töös.

Ja mis ma tahtsin veel öelda – eks nende sanktsioonidega, jah, on see, et kui me vaatame üldiselt seda Eesti-Venemaa kaubavahetust, siis esimene kvartal versus eelmise aasta esimene kvartal, siis see maht ei ole tegelikult muutunud, on jäänud samale tasemele. Import on isegi sellel ajavahemikul oluliselt kasvanud. Miks see on nii olnud, on see, et kuna sanktsioonid hakkavad kehtima järk-järgult, siis ettevõtted varuvad ette ja tahavad võtta enne viimast. Kas see on õige, arvestades seda, et sa annad sellega juurde Venemaale täiendavat mahtu? Eks see on ka iga ettevõtte moraalse kompassi küsimus.

13:26 Esimees Jüri Ratas

Nüüd täpsustav küsimus, Paul Puustusmaa, palun!

13:26 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Austatud peaminister! Ma tänan vastuse eest, aga muidugi ma loodan, et ma saan teilt äkki kirjalikult teada, palju neid vaguneid siis ikkagi on meie poolt saadetud Venemaale ja palju me nende pealt teenime. Aga üks küsimus täpsustavalt veel see, et teatavasti Venemaa Riigiduuma võttis menetlusse 10. märtsil seaduse vaenulike riikide vagunite riigistamiseks. Kas see võiks tähendada seda, et me jääme nendest vagunitest ilma, meie riik jääb nendest ilma? Aitäh!

13:27 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:27 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, see on risk. Kõik, kes Venemaal äritegevusega toimetavad, selliste riskidega tuleb neil arvestada. Need on poliitilised riskid. Tegelikult, kui me mõtleme tagasi ikka väga kaugesse aega, 1998, kus ka ju transiidisektor sai väga kõva paugu, sest varasemalt nad olid tegutsenud Venemaa suunal, siis see oli poliitiline otsus Venemaa poolt. Tegelikult sellest väga paljud ettevõtted Eestis õppisid, et seda riski ei tasu võtta. Nii et jah, paraku tõesti Kadri Simsoni ajal see vagunite liisimine tehti Venemaale ja selle riskiga tuleb igal juhul arvestada. Venemaa, arvestades nende tegusid, poliitilist olukorda, kasutab seda ära ja konfiskeerib lihtsalt. Neil ei ole õigusriiki, sa ei saa kellelegi kaevata tegelikult. Ja minu meelest see on risk, mida tegelikult ei tasu võtta.

13:28 Esimees Jüri Ratas

Paul Puustusmaa, protseduuriline küsimus, palun!

13:28 Paul Puustusmaa

Aitäh! Kas ma võin loota, et ma saan vastuse selle kohta, kui palju vaguneid ja mis see maksma läheb? 

13:28 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd lisaküsimus, Merry Aart, palun!

13:28 Merry Aart

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Tulenevalt eelnevatest küsimustest mul oleks üks selline ettepanek. Kas me peaksime kasutama sõna "lageraie"? Lageraie paneb aluse uuele metsale, võib-olla kasutaksime edaspidi sõna "uuendusraie"? Oleks ehk natukene täpsem termin. See on lihtsalt minust tulenev. Aga nüüd küsimuse juurde. Venemaa on Eestis üheksas ekspordi- ja neljas impordiriik. Ja minu küsimus on see, et see puudutab tegelikult meil päris paljusid töökohti, puudutab inimesi, puudutab ka riigieelarvet ja maksusid. Millised need sektorid on, mis meil kõige rohkem kannatavad selle all? Kui teise kvartali lepingud läbi saavad juulis, siis tuleb siin päris suur kukkumine, mina näen. Võib-olla see ei ole nii. Aga millised sektorid kannatavad ja millised on need võimalused neid riske maandada nendes sektorites?

13:29 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun! 

13:29 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Meil ei ole Venemaaga massiivset kaubavahetust. Seda ei ole. Need sektorid, kes toimetavad Venemaaga, pigem on see, mis sealt tuleb, ja eriti Valgevenest väetised näiteks on üks selline asi, mis on sanktsioonide all. Ja neile, kes väetisi kasutavad, see on kindlasti probleem. Otsitakse võimalusi saada neid väetisi igalt poolt mujalt. Mida tuleb silmas pidada, on see, et maailmas ei ole näiteks väetiste vajadus või need kaubad, mida me ostame praegu Venemaalt, nende kaupade vajadus ei ole suurenenud. See tähendab seda, et kui need kaubad on sanktsiooni all Venemaast ja Valgevenest tulenevalt, siis Venemaa ja Valgevene otsivad uusi kaubateid, võimalust oma tooteid müüa teistele maailmaosadele. Järelikult need teised, kes ostavad kuskilt mujalt, nende kaubad jäävad siis vastavalt üle. Nii võib tekkida ka see, et need liiguvad Euroopasse tagasi. Praegu otsitakse – eks see näiteks väetiste puhul on väga selge – otsitakse alternatiive.

Nii et jah, kui sanktsioonide mõjust rääkida, siis näiteks maikuus ei ole ühtegi rongitäit väetist Eestisse toodud. Seega on 100% väetiste puhul vähenemine ja puidu sissevedu on omakorda vähenenud 20%. Kuna kaupa ennast puudutavad väga vähesed sanktsioonid, tegelikult sanktsioonid puudutavad transporti – see on maismaatransport, see on raudteetransport ja meretransport –, siis sellest lähtuvalt kaup iseenesest tihti ei olegi sanktsiooni all. Nagu ma vastasin kolleegile siin varasemalt, ongi see, et inimesed ütlevad, et näete, need laevad ju on – laevad on sanktsiooni all, kaup ei ole. Näiteks kütus on kaubana sanktsiooni all ja see tähendab seda, et seda kütust ei tohi kasutada. Ka väetised on kaubana sanktsiooni all ja see omab mõju nendele sektoritele, kes seda kasutavad.

13:32 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


8. 13:32 Eesti Energia tegevus

13:32 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kaheksanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Heiki Hepner, sellele vastab rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja teema on Eesti Energia tegevus. Heiki Hepner, palun!

13:32 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! Eesti Energia on elektriturgu valitsev ettevõte ja kindlasti on nõuded temale suuremad kui mõnele väikeettevõttele. Samal ajal on ettevõtte aktsiate hoidja riik ja see seab tegelikult veel suurema vastutuse ettevõttele ühiskonna ees. Kui eelmise aasta lõpus energiahinnad, sealhulgas ka elektrihinnad järsult kasvasid, soovitati inimestel hakata hoolikamalt jälgima börsihindu, et tarbida siis, kui hinnad on odavamad ja optimeerida nii omaenda kulusid. Hindade erinevused võivad olla kümnetes kordades, nii et on tõesti väga-väga erinevad hinnad.

Paljud võtsid selle nõu ka teada ja asusid siis selles valguses tegutsema. Selleks oli head võimalused loonud 2017, kui majapidamistesse paigaldati kaugloetavad arvestid. Paraku on nüüd selgunud, et arvestid vahetati välja, aga pakettide vahetust, mis oleks pidanud ka sellega kaasnema, ma ei ole tehtud. Selline segadus puudutab umbes 70 000 majapidamist, kui meediat uskuda. Nii on Eesti Energia teeninud alusetult miljoneid eurosid inimestelt, kes optimeerisid heas usus oma elektrienergia tarbimist. Kuidas te seda kõike kommenteerite? Mis signaali see annab ühiskonnale, kuidas selline käitumine mõjutab säästlikku tarbimist ja mida te kavatsete selle probleemi valguses ette võtta?

13:34 Esimees Jüri Ratas

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

13:34 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea juhataja! Austatud küsija, aitäh selle küsimuse eest! Igal juhul on see nii, et Eesti Energiale laienevad teatud mõttes kõrgemad ootused, millele tuleb ka suuta vastata, sest tegu on on riigile kuuluva ettevõttega. See konkreetne, ütleme, ma ei teagi, olukord, mida te kirjeldate, oli minul värskelt teemaks ettevõtte juhtkonnaga sellel esmaspäeval, kui toimus uues koosseisus uus nõukogu. Ma seal ka osalesin ja pärisin aru, et esiteks, kuidas selline olukord sai tekkida ja võib-olla olulisem veel, et see tuleb korda teha. Loomulikult tuleb korda teha. Eesti Energia on praeguseks avalikult vabandanud kõikide nende klientide ees, keda see puudutanud on. Hea, et see vabandus tuli, veel parem, kui see oleks tulnud oluliselt kiiremini. Tõesti, veel kord, kõige olulisem on, et asi saaks korda tehtud.

See olukord iseenesest on selline põhjusel või kujunes selliseks põhjusel, et kui 2013. aastal elektriturg avanes, siis, tõepoolest, nagu te ka oma küsimuses viitate, ei olnud veel kaugloetavaid tunnipõhiseid elektriarvesteid üldiselt kasutusele [võetud]. Osades kohtades olid ka kasutusele võetud, aga ütleme nii, et see projekt ei olnud lõpuni jõudnud, kõikidesse tarbimiskohtadesse ei olnud neid veel paigaldatud. Ja see tähendab, et sel ajal oli tarbijatel võimalus sõlmida küll börsipakette, aga need arvestasid päeva ja öö keskmise börsihinnaga. Ja kui nüüd 2017. aastal mindi kaugloetavatele arvestitele üle, siis on hulk kliente, kes muutsid oma lepingud ka ära, aga mitte kõik. Tõepoolest, oli väga palju neid, kelle lepingud sel hetkel jäid muutmata ja kes tõenäoliselt avastasid selle, et leping on muutmata, nendel aegadel, kui oli põhjust väga teravalt ja põhjalikult hakata jälgima, mida börsihind teeb ja kuidas ta tunni kaupa tõepoolest kõigub.

Eesti Energia on lubanud, et tõesti kiiresti kõikide nende klientidega, kellel veel lepingud muutmata on, võetakse ühendust ja see tehakse korda. Ma loodan, et see toimub esimesel võimalusel ja see olukord lõpeb ja laheneb loetud ja piiratud ajaga kiiresti.

13:37 Esimees Jüri Ratas

Nüüd täpsustav küsimus. Heiki Hepner, palun!

13:37 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! Tõepoolest, kolmandik inimestest reageerisid ise, aga selle probleemi tuum on tegelikult see, et nendel pakettidel, mis tõesti jälgisid seda börsi tunnihinda, ja siis ka nii, nagu teie kirjeldasite, keskmist hinda, olid täpselt üks ja sama. Ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on ütelnud, et sellised kauplemisvõtted on Euroopa Liidus keelatud, saab tõstatada küsimuse, kas kasutati eksitavat kauplemisvõtet. Küll aga ei saa Eesti Energiat süüdistada, sest ta on vanade pakettide müümise nüüd juba praeguseks lõpetanud. Samas kavatseb, kui nüüd jälle meediat uskuda ja ma arvan, et küllap nii ka ikka on, et Eesti Energia kavatseb alles aasta lõpuga paketid uuendada, ütleb, et nad teevad endast parima, aga nüüd oleme IT‑s jõudnud sellisele tasemele, et nüüd me võime teha selle aasta lõpuks vähemalt ära. Natukene naljakas tundub, et kas me siis 2017 ei olnud IT‑s sellisel tasemel, et me oleks saanud ära teha. Aga omaette küsimus on tarbijakaitse poole pealt väga segane seisukohavõtt. Ja me teame, et elektri hind on tohutult kasvanud ja seeläbi ka Eesti Energia kasum on väga-väga palju kasvanud. Ja minu küsimus tegelikult tuleb: mis te arvate, kas siis tegelikult Eesti Energia peaks hüvitama nendele inimestele enam võetud raha? Need andmed on olemas, need andmed on kõik olemas ja arvuti, kuhu me nüüd oleme jõudnud IT‑riigina, nii nagu ka Eesti Energia ütleb, ma arvan, arvutab need summad välja loetud minutitega, võib-olla läheb tund aega aega, et kõikidele inimestele see enam võetud raha välja arvutada. Teie kui üldkoosolek ja omaniku esindaja, mis te arvate, kas Eesti Energia peaks maksma nendele inimestele raha tagasi või ei pea?

13:39 Esimees Jüri Ratas

 Keit Pentus-Rosimannus, palun!

13:39 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea juhataja! Kõigepealt ei saa muidugi üheselt väita, et kõik need, kes ei läinud üle uuele tunnipõhisele süsteemile, et kõik need kliendid automaatselt rahalisest kaotasid. See automaatselt nii ei ole. Kindlasti on nende tarbijate hulgas ja klientide hulgas ka neid, kes mitte ei saanud mingit kaotust. Ja nüüd, mis puudutab selle olukorra lahendamist, kas see peaks toimuma kuidagi automaatselt, siis ma ikkagi arvan, et oluline on muidugi, et klient seda otsust kaalutledes saab oma otsuse teha, et talle pakutakse seda võimalust minna üle uuele paketile, aga see otsuse tegija peab ikkagi olema klient ja ta peab kaaluma läbi, kas see on tema konkreetset tarbimist arvestades mõistlik või oleks tal mõistlikum hoopis mõni teine pakett. See kindlasti ei tohi olla nii, et automaatselt kõigile, ilma et neil üldse mingisugust valikuvõimalust oleks, see oleks jälle teine äärmus. Ja kui te rõhutasite seda aasta lõppu, ma pigem ütleksin, et see aasta lõpp on absoluutselt viimane tärmin ja sellega tegeldakse juba kohe praegu, mitte nii, et oodatakse aasta viimaseid kuid ja siis alles hakatakse ühendust võtma. See ikkagi käib jooksvalt ja kohe, praegu ja kiiresti. Aga tõepoolest, otsused tuleb teha tarbijatel endil. Kuidas käituda nende klientide ja tarbijatega, kelle puhul on selge, et nende jaoks oli see praegune lahendus kahjulikum, seda peab kindlasti Eesti Energia kaaluma, ja kaaluma ka seda varianti, millele te viitasite, et klientidele ja tarbijatele tuleb hüvitada ja kompenseerida see vahe, mis tekkinud on.

13:41 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


9. 13:41 Inflatsiooni ohjeldamine

13:41 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi üheksanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Anti Poolamets, vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on inflatsiooni ohjeldamine. Anti Poolamets, palun!

13:41 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Me saime äsja signaali, mis peaks meid kõiki murelikuks tegema, teid ka kindlasti, et inflatsioon on juba kahekümne peal ja oleme esikohal. Ma esimeste küsimuste juures kuulsin teie vastuseid ja jäi kõrva, et me peaksime vähem tarbima elektrit ja nii edasi. Ehk jääb mulje, et me ikkagi saame väga vähe teha hindade stabiilsuse tagamiseks ja inflatsiooni allasurumiseks. Kuigi samal ajal näiteks Poola alandas kütuseaktsiisi, ka Saksamaa minu andmetel alandas kütuseaktsiisi. Ehk mõned riigid kasutavad neid meetmeid küll üsna usinalt, et inflatsiooni alla suruda. Ma küsin veel kord seda teemat, et kas teie näete rahapoliitilisi meetmeid ka Euroopas laiemas pildis, vaadates Baltimaid, siis kõikides Balti riikides on päris kõrge see seis ehk mida me saaksime suures pildis teha ja teises küsimuses ehk saan täpsustada.

13:43 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:46 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt te olete teinud ettepaneku suurendada riigi kulutusi ligi 300 miljoni euro võrra aastas mis, tähendab seda, et, et tegelikult nii nagu vastas Seeder siit puldist ja ühe esindaja, ühe erakonna esindaja Tanel Kiik ka valitsuse pressikonverentsil, siis teie ettepanek on katta need tegelikult maksutõusudest need kulud, mis täiendavalt tahate võtta – 300 miljoni ulatuses, tõstes puhtalt ainult peretoetusi väga kitsale seltskonnale. Selles mõttes võib-olla peaksite need asjad läbi mõtlema, ei ole mõtet rääkida samal ajal maksude alandamisest, kui te soovite tulusid selliselt või kulusid selliselt suurendada, siis need asjad ei käi kokku, aga ma saan aru, populistlik see kindlasti on.

Hea, et te tõite selle Poola näite. Poola tõepoolest alandas aktsiisi isegi alla seda miinimummäära, mis Euroopas on lubatud ja mis juhtus? Jah, kõigepealt väike jõnks käis alla, et see kütuse hind läks korraks madalamale, tänaseks on kütuse hind tõusnud 30% kõrgemaks kui siis, kui nad vähendasid. Nii et tegelikult, mida ma tahan sellega öelda, on see, et selle vahe võtavad siis ära need müüjad ja inimeseni see tegelikult ei jõua, isegi kui ta väga lühiajaliselt omab mõju, sest paraku me oleme siin globaalselt need kütusehinnad on suur murekoht üle maailma ja see sõltub nõudlusest, pakkumisest, inflatsioon on kõrge erinevatel põhjustel ja kütuseenergia hinnad on üks suur-suur põhjus selle jaoks.

Et kui vaadata muidugi ka seda, et Eestil on läinud väga hästi just selles võtmes, et miks meie inflatsioon on nii kõrge, on ka sellepärast, et meie majandus on kasvanud palju rohkem kui näiteks meie naaberriikidel. Eesti majanduskasv oli 8,3%, samal ajal kui Läti, Leedu, Rootsi oli 4,8 ja Soome sootuks 3,3%. Ka 10 aastaga on Eesti keskmine brutopalk kasvanud 84,5%, et tegelikult tarbijahinnaindeks ehk hinnad, inflatsioon ei ole nii palju kasvanud ja see, et viimastel kuudel, viimane aasta on olnud väga raske, on erinevad põhjused, mida ma vastasin ka kust see kõik on tulnud. Kui me vaatame ka puhtalt tarbimist, siis reaaltarbimine on kasvanud kaheksa protsenti ja nominaalne tarbimine kasvab ka 20%. Et selles mõttes see ei ole loogiline, hinnad lähevad üles, siis peaks ju tarbimine minema alla, aga hetkel ta seda ei tee. (Juhataja helistab kella.)

13:46 Esimees Jüri Ratas

Nüüd palun täpsustav küsimus, Anti Poolamets!

13:46 Anti Poolamets

Aitäh vastuse eest! Hea on kuulda, et te kiidate majanduskasvu. Minu meelest selle majanduskasvu seeme pandi just eelmise valitsuse majanduspoliitikaga. Need mõjud ei ole nii kiired, et poole aastaga on tagajärjed. Ja üks meede oli just aktsiiside alandamine ja samuti ka koroonaajal stimuleerimine, siis kui kõige olulisem hetk oli seda teha. Teisalt te mainisite, et tõstes peretoetusi väga kitsale seltskonnale – selle terminiga ma ei saa kuidagi nõus olla, sest lastega pered on ju rõhuv enamus. See ei ole kindlasti kitsas seltskond, vaid aitab inimestel selle rekordilise hinnatõusu tingimustes lihtsalt kaasa kõndida sellega kuidagimoodi. Me ei jõua kindlasti nende meetmetega järgi, vaid eesmärk on alustada haavatavamatest.

Aga ma küsiksin ikkagi seda makromajanduslikku teemat. Kui teie vaatate rahandusseisu Euroopas tervikuna, siis pilt on igal pool probleemne. Millist nõu te Euroopa Keskpangale annaksite? See rahatrükk on ju käinud aastaid. Inflatsioon on tõepoolest paljudes kohtades kõrge. Me oleme siis  esikoha kandja. Millist strateegiat peaks rakendama? USA-s on tõmmatud ka inflatsioonile keskpankade poolt ohje pingule. Midagi peab tegema, see ei saa kesta lõputult. Mäletame eurotsooni minnes, kui tähtis oli hindade stabiilsuse tagamine. See oli peamine sõnum. Aitäh! 

13:47 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun! 

13:48 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, väga õige osundus. Tõesti, inflatsiooni algpõhjus on see, et sul on liiga palju raha ja liiga vähe tooteid või teenuseid ja sellepärast hinnad lähevad üles. Ja tõesti makromajanduslikult öeldakse, et on kaks tööriista, mida saab kasutada. Üks on intressimäärade tõstmine selleks, et seda raha ei oleks nii palju turul, ja teine on siis eelarvete kokkutõmbamine ja tõesti igasuguse täiendava raha turule tuleku piiramine, sest see on probleemi üks alge.

Jah, ma tean, et Euroopa keskpangad seda arutavad, ja rahandusminister ilmselt saab seda ka täiendavalt võib-olla erinevate küsimuste all siin esile tuua. Aga mida ma tahan öelda selle majanduskasvu kohta, mis Eestil on olnud suur? Üks peamisi põhjuseid on see, et ühiskond oli lahti. Kui ma olen käinud kohtumas erinevate Eesti ettevõtetega, siis väga paljud räägivad, et COVID-i ajal läks neil väga hästi. Sellel põhjusel, et Euroopas olid nii karmid COVID-i piirangud, et tehased olid kinni, inimesed ei tohtinud tööl käia ja kõik toodang jäi tootmata. See tähendas seda, et meie ettevõtted, kes samal ajal töötasid, said endale tegelikult ka suurema turuosa. Aga nüüd ongi see, et kõik need tehased on hakanud tööle, ühiskonnad on läinud lahti ja see on surve kõikidele sisenditele, olgu see metall, olgu see erinev muu toore. See omakorda seab surve alla hinnad, hinnakasv tuleb sellega kaasa. Nii et jah, et see on olnud tõesti üks suur põhjus.

Aga nüüd inimeste aitamisest. Minu viide oli sellele, et ikkagi see suurem sellisel kujul toetamine tähendab seda, et peavad olema ka katteallikad. Ja kui te ühelt poolt tahate öelda, et kütuseaktsiisi või käibemaksu tuleb alandada, siis see tähendab ju riigieelarvesse väiksemaid laekumisi, mis omakorda tähendab seda, et raha, millest aidata neid inimesi, kes abi vajavad, on veelgi vähem. Kui te otsustate läbi suruda siin ikkagi ligi 300 miljoni eurose täiendava kulu aastas, siis see tähendab seda, et kõik muud mõtted tuleb ära unustada. Lihtsalt ei ole raha. Nii et ma kutsun teid üles võtma oma allkirjad sellelt eelnõult tagasi ja mõtlema nende teemade peale koos riigieelarvega, et kõik vajadused saaksid kaetud.

13:51 Esimees Jüri Ratas

Palun lisaküsimus, Peeter Ernits.

13:51 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Tahtsin küsida, et inflatsioon on ..., aga meie majad on nagu Nif-Nifi majad ja võib-olla peaks toatemperatuuri, ütleme rahvale, et külmemas toas saab ka elada, paksem kampsun selga. Aga ma ei saa kasutamata jätta võimalust, te räägite jälle, et peaks allkirja tagasi võtma. Ma küsin, kas te olete Jüri Ratasega jätkuvalt ühte meelt, tahate käest kinni edasi minna seda inflatsiooni taltsutama või on teil juba, ütlesite, et peaks allkirja tagasi võtma. Sotsid juba võtsid. Kas teil on juba sotside ja Isamaaga sisuliselt käed löödud? Või lähete Jüri Ratasega rõõmsalt edasi?

13:51 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:51 Peaminister Kaja Kallas

Inflatsiooniga seotud küsimus. Aga jah, nii nagu te teate, Riigikogus on matemaatika 101 piires ja selge on see, et valitsuse moodustab see, kes saab kokkulepe selles osas, et selle taga on vähemalt 51 häält siin Riigikogus, vähemalt 51 saadikut. Ja tõesti, kui valitsus on moodustatud, siis on koalitsioonileping, koalitsioonilepingus on punktid, mille eest valitsus seisab. Ja tõesti on juhtunud selline olukord, kus koalitsioonipartner Jüri Ratase juhtimisel on läinud seda kokkulepet otsima pigem väljaspool koalitsiooni, mis tähendab seda, et jah, sellisel kujul seda koalitsiooni tõesti enam ei ole. See on selge selle sammuga, mis meie koalitsioonipartner ette võttis.

13:52 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


10. 13:52 Kulutused energiale

13:52 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kümnenda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Peeter Ernits, vastab rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja teema on kulutused energiale. Peeter Ernits, palun!

13:53 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Nagu ma hetk tagasi kuulsin, seda koalitsiooni tegelikult ei ole. Teie olete veel rahandusminister praegu, täna veel. Aga jutt on ikka jälle energiast. Ma tuleksin LNG‑terminali juurde. Ma olen jälginud seda mängu seal, kus keemia nagu ei klapi kuidagi viimaste päevadeni. Ja nüüd Alexela on juba täie rauaga ehitanud suure pika, ligi kilomeetrise tammi ja ütleb, et kõik see maksumus, nemad maksavad selle kinni. Aga tasuta lõunaid teatavasti ei ole. Nii palju kui mina tean, läheb see lõbu maksma umbes 150 miljonit. Minu küsimus teile on, et kui palju see lõpuks meile, maksumaksjatele maksma läheb. On teil selliseid indikatsioone?

13:54 Esimees Jüri Ratas

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

13:54 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Kui teie küsimus puudutas seda, kui palju riigieelarvest selle LNG‑võimekuse loomiseks kulutada on võimalik, siis on värskelt vastu võetud lisaeelarve, milles on kuni 30 miljonit eurot ette nähtud selleks, et LNG‑võimekus tekiks. Aga see on tõepoolest "kuni". Ja see on seotud eelkõige sellega, et kui renditakse laev ja kulusid tuleb kanda ühisettevõttel, mis on moodustatud Eesti ja Soome vahel, siis need kulud oleks võimalik sellest katta. See ei puudutanud täiendavalt neid otsuseid, mida erainvestor on otsustanud teha ja mida ta kannab. Nii et lisaeelarves on kuni 30 miljonit selleks, et LNG‑võimekus Eestis tekiks, see on parlamendi poolt üsna värskelt heaks kiidetud.

13:55 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Ma tänan kõiki Riigikogu liikmeid küsimuste eest, ma tänan valitsusliikmeid vastuste eest. Infotund on lõppenud. Aitäh!

13:55 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee