Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XIV Riigikogu, VII istungjärk, täiskogu istung
Kolmapäev, 18.05.2022, 14:00

Toimetatud

13:58 Istungi rakendamine

14:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 15. töönädala kolmapäevast istungit ja kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Jaak Valge, palun teid Riigikogu kõnetooli!

14:00 Jaak Valge

Lugupeetud kolleegid! Mul on jälle au anda EKRE fraktsiooni nimel üle välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on välja töötatud, et täita Eesti põhiseadust, mille kohaselt on Eesti Vabariik loodud selleks, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Põhiseadust aga ohustab praegu toimuv massiimmigratsioon, mis on samas suurusjärgus kui Nõukogude okupatsiooni viimasel kümnendil. Eelmisel nädalal avalikuks saanud Statistikaameti andmete kohaselt asus Eestisse 2021. aastal ...

14:01 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma vabandan teie ees! Head ametikaaslased, saalis on väga suur lärm kõikides ridades. Palun austame ettekandjat ja austame neid ametikaaslasi, kes soovivad ettekandjat kuulda. Ma palun vaikust saalis. Aitäh!

14:01 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud juhataja! Kordan, et eelmisel nädalal avalikuks saanud Statistikaameti andmete kohaselt asus Eestisse 2021. aastal ehk enne Venemaa rünnakut Ukraina vastu alaliselt elama 4900 Ukraina ja Venemaa kodanikku ja lisaks 3500 põhiliselt Aasia ja Aafrika riikide kodanikku, lahkus aga 1400 Venemaa ja Ukraina kodanikku ning 1200 Aasia ja Aafrika riikide kodakondsusega isikut. Eestisse jäi elama 5800 nende riikide kodanikku rohkem, kui lahkus. See tähendab, et langeb eestlaste osakaal ja eesti keelt kõnelevate isikute osakaal. Niisiis, kui me tahame põhiseadust täita, peame sisserännet targalt reguleerima ning seda selle eelnõuga soovitaksegi teha. Aitäh!

14:02 Esimees Jüri Ratas

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ning vastavalt meie kodu‑ ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus selle edasise menetlemise.

Head ametikaaslased, viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

14:03 Esimees Jüri Ratas

Kohalolijaks registreerus 76 Riigikogu liiget, puudub 25.


1. 14:03 Karistusseadustiku, perekonnaseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (seksuaalse enesemääramise ja abiellumise eapiiri muutmine) eelnõu (601 SE) (ühendatud eelnõud 339 SE, 348 SE ja 478 SE) kolmas lugemine

14:03 Esimees Jüri Ratas

Alustame tänaste päevakorrapunktide menetlemist. Esimene päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi ja Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku, perekonnaseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (seksuaalse enesemääramise ja abiellumise eapiiri muutmine) eelnõu 601 (ühendatud eelnõud 339 SE, 348 SE ja 478 SE) kolmas lugemine. Ja infoks, head ametikaaslased, see hääletus nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Heljo Pikhofi. Palun!

14:04 Heljo Pikhof

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Keegi ei suuda täpselt meenutada, kust kohast ilmus 14‑aastaste noorte seksuaalse enesemääratlemise klausel meie seadustesse. Oli aasta 1992, aeg, mil püüdsime olla paduliberaalsed. Selle eapiiri tõstmist on eeskätt Lastekaitse Liidu algatusel mitut puhku arutatud ka Riigikogus, 2011. ja 2013. aastal, kuni see mõttevahetus tasapisi sumbus.

Tagantjärele targutamisest on vähe kasu. Meie kõik – seadusandjad, valitsus ja ühiskond tervikuna – peame tegema endast oleneva, võitlemaks kurjaga. Paraku pidi ridamisi teismelistega tehtud koledusi pinnale kerkima, enne kui probleemi tõsidusest aru saime. Mõni aeg tagasi meediasse jõudnud kole lugu neidude jalgpallitreeneri ja alaealiste kasvandike seksuaalsuhetest päästis valla terve laviini. Ilmsiks on tulnud ridamisi samalaadseid juhtumeid.

Aega viitmata ilmusid ka hukkamõistvad reaktsioonid. Tänaseks on koalitsiooni‑ ja opositsioonierakonnad jõudnud ühele nõule selles, et alaealisi tuleb paremini kaitsta seksuaalse kuritarvitamise eest. Möödunud aasta alguses ...

14:06 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma vabandan teie ees. Head ametikaaslased, saalis on liiga suur lärm. On kaks võimalust: kas me oleme vaiksemalt ja läheme istungiga edasi või teine võimalus, et võtame vaheaja, saame oma jutud ära rääkida ja siis saame edasi minna. Mul on palve, et meil oleks saalis vaiksem. Aitäh teile!

14:06 Heljo Pikhof

Möödunud aasta alguses esitasid nii sotsiaaldemokraadid kui ka EKRE Riigikogu menetlusse oma eelnõu karistusseadustiku muutmiseks. Aasta lõpus jõudis õiguskomisjoni Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu. Parlamendi koalitsiooni‑ ja opositsioonierakondade hea koostöö tulemusena oleme kolm eelnõu ühendanud ja peagi hakkame hääletama Vabariigi Valitsuse, sotsiaaldemokraatide ja EKRE ühiseelnõu üle.

Karistusseadustiku kohaselt on täiskasvanud inimese suguühendusse astumine noorema kui 14‑aastasega täna karistatav kuni viieaastase vangistusega. Sotsiaaldemokraatide, EKRE ja Vabariigi Valitsuse ettepanek on tõsta seksuaalse enesemääratlemise vanus 16. eluaastani, nagu see on ka naaberriikides Soomes, Lätis ja Leedus. Kõigile peab saama selgeks, et lapse ja täiskasvanu suhte eest kannab vastutust täiskasvanu ja et alla 16‑aastasega vahekorda astumine peab muutuma seksuaalkuriteoks. Selle keelu rikkujat saaks edaspidi karistada vangistusega.

Selleks, et kaitsta lapsi seksuaalse väärkohtlemise eest, oleme eelnõus planeerinud ka selliselt, et tõstetakse karistusseadustikus sanktsioonimäärasid. Näiteks suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega – siin tõstame sanktsioonimäärasid viielt aastalt kaheksale aastale, kui tegu on noorema kui 14‑aastasega. Kui 14–16, siis on tulevikus karistus viis aastat. Samuti tõstame eelnõuga alaealiselt seksi ostmise sanktsiooni määra olukorras, kus laps on noorem kui 14‑aastane. Kehtivas õiguses on sätestatud kuni viieaastane vangistus, selle asemele tuleb kaheksa aastat vangistust.

Teame, et see on vaid üksainus tahk ülimalt tundlikus temaatikas. Et me endale kurjategijaid juurde ei kasvataks, vaidlesime õiguskomisjonis selgeks ka nii‑öelda puhverala, mille kohaselt ei ole karistatav noore täisealise ...

Palun kolm minutit juurde.

14:09 Esimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit lisa! 

14:09 Heljo Pikhof

... seksuaalsuhe 14–15‑aastase alaealisega, kui nende vanusevahe on kuni viis aastat. Seega on lubatud konsensuslikud seksuaalsuhted 14‑aastasel kuni 19‑aastasega ning 15‑aastasel kuni 20‑aastasega. Alates 16. eluaastast piirangut ei kehtestata. Peame ju me ennekõike muret tundma ebakindlate ja kogenematute noorukite pärast, keda täisinimene võib kurjasti ära kasutada.

Kui alla 18‑aastast noort kallutatakse seksuaaltegevusse sunni, jõu, ähvarduse või mõjuvõimu kasutamisel, on tegu kuriteoga ja see on meie seadustes kirjas alates 2013. aastast.

Kui rääkida veel pisut praegusest seaduse kaitsest, siis mis tahes seksuaalse alatooniga tegevuse puhul peetakse nooremat kui kümneaastast igal juhul arusaamisvõimetuks lapseks.

Eakaaslaste vahelisi intiimsuhteid, mis toimuvad vastastikusel nõusolekul ja turvaliselt, ei tohi me kindlasti naeruvääristada ega häbivääristada.

Ja kui veel rääkida ühiseelnõust, siis ühiseelnõu muudab ka perekonnaseaduse sätet, mis andis kohtu loal õiguse erandkorras abielluda alates 15. eluaastast. Alaealiste erandlik abiellumisiga muudetakse kehtetuks ja edaspidi saavad abielluda ainult täisealised.

Seaduse jõustumise ajaks on kavandatud 1. november. Selle jõustumisaja üle võib küll vaielda, kas see peaks olema 1. november või varasem. Mina isiklikult komisjonis arvasin, et see peaks jõustuma kohe, et see pidu, mis täna käib, ära lõpetada, aga valitsuse esindajad tulid välja argumentidega, ja need töötavad, et tegelikult on vaja teha teavitustööd. Sotsiaaldemokraadid kutsuvad eelnõu toetama ja usume, et jõuame toimivate lahendusteni seekord heas tahtes ja ühel meelel. Aitäh!

14:11 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma teen ainult ühe täpsustuse. Te mitu korda nimetasite, et eelnõu on algatanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Vabariigi Valitsus. Siia tuleb aga lisada ka Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi nimi.

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Anti Poolametsa.

14:12 Anti Poolamets

Austatud juhataja! Head kolleegid! Lühidalt kõige olulisemast. Loomulikult me toetame eelnõu. See on olnud meie huviorbiidis ammu, juba eelmise koosseisu ajal. Sellega tulime välja enne, kui juhtus äärmiselt inetu intsident jalgpallitreeneriga, mis, võiks öelda, oli kasulik kriis, silmi avav kriis paljude jaoks. Ehk me jõudsime selle sündmuse kaudu lausa konsensuseni, mida siin saalis ei juhtu iga päev, sellises tundlikus küsimuses.

On ka etteheitmise kohta, sellepärast et me ei olnud ettenägelikud. Parem on asju ette näha kui lahendada neid juhtumipõhiselt. Nüüd jõudis ajakirjandusse üks inetu lugu. Aga tegelikult oli ju probleem aastakümneid üleval. Ja selle ignoreerimise eest on etteheited põhjendatud.

Kui me selle nüüd kenasti koosmeeles vastu võtame, siis võib öelda, et lõpp hea, kõik hea. Aga samas see seadus ise vajab ka elus testimist, kas see Romeo ja Julia klausel on küllaldane, kas see on sobiv. Siin tõepoolest on vaja ka praktikute arvamust mõne aasta pärast. Sellegipoolest see on hüppeline paranemine, et me teema ette võtame.

Mõned päevad tagasi sain nagu teisedki Riigikogu liikmed noomiva kirja ühelt välismaalaselt, kes leidis, et oi, nüüd me läheme Ida-Euroopa riikidega ühele lainele. Nii ma küll ei arva. Selles mõttes on väga hull olla ühel lainel riikidega, kus meie väga madalat eapiiri kuritarvitati ja oleks ka edasi kuritarvitatud.

Nii et ma loodan, et see signaal, mille me välja saadame, on tõsine. Ehk ettenägelikkus on see ülesanne, mis peaks olema meile poliitikutena lausa ette nähtud, mida meilt valijad tahavad, olgu see Ukraina kriis, olgu see noorte ja laste kaitse, olgu see mis tahes muu teema.

Igal juhul on leitud ühisosa ja me saame teemaga edasi minna. Ja näen, et EKRE on olnud juba eelmises koosseisus oma algatusega õigel teel. Näen, et ka sotsiaaldemokraadid ärkasid õigel ajal selle teemaga. Aga kunagi ei ole hilja. Nii et soovin meile üksmeelt selle eelnõu üle hääletamisel.

14:15 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised ja alustame eelnõu 601 lõpphääletuse ettevalmistamist.

Head ametikaaslased! Eelnõu 601 nõuab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust.

Panen lõpphääletusele eelnõu 601. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:18 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 80, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole, on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi ja Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku, perekonnaseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 601 seadusena vastu võetud. Esimese päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.


2. 14:18 Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (477 SE) kolmas lugemine

14:18 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 477 kolmas lugemine. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Aitäh!

Panen lõpphääletusele eelnõu 477. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:19 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 57, vastu 14 ja erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 477 seadusena vastu võetud. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


3. 14:20 Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse muutmise seaduse (Schengeni acquis’ sätete rakendamine tagasisaatmise valdkonnas) eelnõu (518 SE) kolmas lugemine

14:20 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõu 518 kolmas lugemine. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soovi ei ole. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Aitäh!

Panen lõpphääletusele eelnõu 518. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:21 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 77, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõu 518 seadusena vastu võetud. Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


4. 14:21 Avaliku teenistuse seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (543 SE) kolmas lugemine

14:21 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 543 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Aitäh!

Panen lõpphääletusele eelnõu 543. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

14:22 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 58, vastu 14, erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 543 seadusena vastu võetud. Neljanda päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.


5. 14:22 Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (551 SE) kolmas lugemine

14:22 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 551 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Ei soovi. Läheme lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Tänan!

Panen lõpphääletusele eelnõu 551. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:23 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 61, vastu 16, erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 551 seadusena vastu võetud. Sellega on viienda päevakorrapunkti menetlemine lõpetatud.


6. 14:23 Eesti Vabariigi ja Austria Vabariigi vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (520 SE) teine lugemine

14:23 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Austria Vabariigi vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 520 teine lugemine. Ja küll on hea meel juba Riigikogu kõnetoolis tervitada väliskomisjoni liiget Maria Jufereva‑Skuratovskit. Palun!

14:24 Maria Jufereva-Skuratovski

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Tuletan teile meelde, et seadus on vajalik selleks, et tagada kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine. Seaduse vastuvõtmisel Eesti investorite kaitse ei vähene ning Eesti ja Austria investeeringute ja investorite võrdse kohtlemise tagab jätkuvalt Euroopa Liidu õigus.

Eelnõu esimene lugemine lõpetati käesoleva aasta 13. aprillil. Muudatusettepanekute tähtajaks, mis oli 28. aprill 2022 kell 17.15, ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud. Väliskomisjon otsustas konsensusega oma 9. mai istungil teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta eelnõu 520 teiseks lugemiseks täiskogu kolmapäeva, 18. mai päevakorda, lõpetada teine lugemine ja viia läbi lõpphääletus. Palun eelnõu toetada!

14:25 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Teile küsimusi ei ole. Aitäh teile! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soovi ka ei ole. Eelnõu 520 kohta muudatusettepanekuid ei esitatud ja juhtivkomisjoni palve meile on viia läbi ka lõpphääletus. Alustame selle hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh!

Panen lõpphääletusele eelnõu 520. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

14:27 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 74, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Austria Vabariigi vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 520 seadusena vastu võetud. Meie kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Head ametikaaslased! Võtan juhataja vaheaja kümme minutit.

V a h e a e g

 


7. 14:27 Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu (549 OE) esimene lugemine

14:37 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Oleme seitsmenda päevakorrapunkti juures, milleks on Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 549 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Urmas Reinsalu.

14:38 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud parlamendiliikmed! Ma vabandan hilinemise pärast, aga kuna tegemist on nii olulise mõjuga Eesti majanduse konkurentsivõimele ja tarbijatele, siis oli oluline viimasel hetkel täpsustada kõiki detaile, et esitada parlamendiliikmetele igakülgne ja terviklik käsitlus sellest probleemide ringist.

Nüüd, tegemist ei ole esimese sellise parlamendi kõrge koja ette jõudnud initsiatiiviga, mis käsitleb vajadust kohe ja täiemahuliselt viia Eestis läbi elektriturureform. Koalitsioon ei toetanud seda ettepanekut Vabariigi Valitsusele selle aasta alul. Valitsuse motiivid olid seotud sellega, et kogu elektrienergia hüppeline hinnakasv ja inflatsioon on tegelikult lühiajaline.

Nagu me oleme näinud praegu rahvusvahelistest prognoosidest, on see sügavalt eksitav ja seetõttu oluliselt häiriv asjaolu. Praegu aset leidev inflatsioon ei ole kahetsusväärselt sugugi mitte lühiajaline. Selle inflatsiooni mõju on totaalne. Me näeme, et Eesti inflatsioonitase on jõudnud Euroopas kõrgeimale tasemele: referentsperiood aprill 2021 versus aprill 2022 18,8%. Ja keskne mõju selles nii hüppelises inflatsioonis on energiakandjatel. Tasub vaid vaadata elektrienergia inflatsiooni ehk kallinemist, võrdlus referentsperioodil aastases perspektiivis. Me näeme, et elektrienergia aastases referentsperioodis on kallinenud 119%.

Nüüd, milline olukord ootab meid ees tulevikus? Ekspertide hinnangul tehakse praegu juba futuurpanuseid gaasi hinnale 90+ eurot megavatt-tund järgmiseks kütteperioodiks. Ja kui me arvestame seda analüütikute hinnangut, et gaasi referentshinna järgi võib prognoosida ka elektrienergia hinda Nord Pooli süsteemis, siis see tähendab seda, et prognostiliselt – ja selle peale hakkavad tegema ettevõtjad tehinguid, prognoositavaid tehinguid ehk tegelikult turgu kujundama järgmisel kütteperioodil – järgmise kütteperioodi elektrienergia hind Nord Pooli süsteemis on vähemasti samal tasapinnal, kui ta oli selle hinnašoki perioodi ajal läinud kütteperioodil. Ma tuletan meelde, kui referentsaluseks hinda mõjutaval elektrienergial Nord Pooli süsteemis on gaasi hind, siis Euroopa gaasi hind – esimese kvartali andmed – kujunes välja 92 eurot megavatt-tund. Ja kahtlemata me peame arvestama, et pakkumine elektrienergiale tegelikult väheneb Nord Pooli süsteemis eelseisval kütteperioodil. Ja see tähendab seda, et see toob kaasa täiendava hinnasurve.

Järelikult me oleme olukorras, kus esiteks elektrienergia ülikõrge hind jääb kestma järgmisel kütteperioodil. Teiseks, sellel energia hinnal on kahtlemata toimetulekut halvav mõju kodutarbijatele ja loomulikult on sellel halvav mõju ka meie ettevõtete konkurentsivõimele.

Indrek Neivelt on toonud kujundi, mis ei ole mitte piltlik, vaid sõna otseses mõttes tegelikkusele vastav. Nimelt, esimese kvartali hinnahorisonte vaadates oli Rootsi elektrienergia hind Nord Pooli süsteemis keskeltläbi kaks korda madalam kui Eestis. Asetame asja konteksti. See tähendab seda, et tegelikkuses meie majanduse konkurentsivõime on oluliselt halvatud, seda mitte üksnes võrreldes kolmandate riikidega väljaspoolt Euroopa Liitu, vaid ka Euroopa Liidu sees. Ja samamoodi on inimeste toimetulek oluliselt halvatud, kui asetada see konteksti, et sissetulekute tase on Rootsi Kuningriigis ju inimestel keskeltläbi oluliselt kõrgem kui Eestis, aga selle olulise sisendi eest – elektrienergia ja küttekulud – maksavad inimesed oluliselt kõrgemat hinda.

Me oleme tsivilisatsioonina energiapõhine tsivilisatsioon. Kõik uurivad arvuteid ja telefone, ma vaatan, siin ruumis, ja kujutate ette, kui elektrienergia defitsiit kasvab veelgi. See pärsib oluliselt ühiskonna tegelikku funktsioneerimist. Ja teiseks, meie piirkonnas, arvestades meie temperatuuri, ei ole kütteta võimalik ju reaalsuses inimtegevust korraldada.

Selles kontekstis on Isamaa fraktsioon algatanud elektrituru reformi ettepaneku, mille elemendid, baaselemendid on lühidalt järgnevad. Esiteks, kohustada turgu valitsevat elektritootjat, Eesti kontekstis siis Eesti Energiat, pakkuma börsivälist väiketarbijate elektripaketti. Teiseks, selle hind kujuneb tootmiskuludest ja mõistlikust kasumist Konkurentsiameti kooskõlastatud hinnaga. Ja kolmandaks, et sellest skisofreenilisest ja hullumeelsest CO2-kvoodi süsteemist, spekulatiivsest kvoodisüsteemist meie tarbijaid hinnakujunduses vabastada, näha ette see põhimõte, et riik teeb energiatootjale tagasimakse. See tähendab, et selle börsivälise elektrienergia tootmiseks vajaliku CO2 heitmekaubanduse ühikute makse kompenseeritakse tootjale, misläbi on selle elektrienergia hind odavam. 

Ja kui küsime, kui suur see on, milliseks see hind kujuneb, siis prognostiliselt võime rääkida 50 euro ringis [megavati eest]. Praegu vaatame näiteks elektrimüüjaid, kes pakuvad fikseeritud paketti. Valitsuse esindajad levitasid niisugust pehmelt öeldes häma, väites, et elektrienergia hinna šokk ei ole enam probleem, kõik saavad väga soodsalt fikseerida neid pakette. Andke andeks! Arvutites olevad parlamendiliikmed, vaadake, millise hinnatasemega seda pakutakse, fikseeritud pakett: 150 eurot pluss! 

Meie räägime hinnast 50 eurot. Ja mida see tähendab? See tähendab seda, et me oleme vabastanud spekulatiivsel turul ülemäärasest CO2-koormusest väiketarbijad, kõik kodutarbijad ja väiksemad ettevõtted, ja teiseks, me oleme vabastanud sellest börsimoonutusest meie tarbijad. Väga lihtne ja skemaatiline turumajanduse reeglitel põhinev loogika.

Nüüd, kes mäletab, eelmise aasta sügisel majandusminister Taavi Aas teatas suurekõlaliselt, et tema algatab spekulatiivse CO2 heitmekaubanduse ühikute reformi. Pool aastat on mööda läinud, kaheksa kuud on mööda läinud. Komisjonis ma küsisin ministeeriumi esindajatelt, mis on tulemus, kus on ettepanek. Ja vastus on ümmargune null. Mitte midagi ei ole, kuhugi ei ole jõutud, midagi ei ole saavutatud. Vastupidi, Eesti Vabariigi valitsus koalitsiooni häältega võttis vastu seisukoha: me tervitame CO2 heitmekaubanduse ühikute reformi, me peame selle turu funktsioneerimist mõistlikuks.

Armsad koalitsiooni esindajad! Oma kätega, näete, te tegelikult seda spekulatiivset elektri hinda tervitate. Ja veelgi enam: me võtsime vastu ka need seisukohad Euroopa Liidu kliimapaketi kohta, mis oluliselt hakkavad tõstma heitmekaubanduse ühikute hinda sellel turul, sundides suuremaid valdkondi heitmekaubanduses osalema, sealhulgas elamumajandust. Ja sellises kontekstis loomulikult tähendab see CO2 hinna tõusu. Nii et oma kätega teeme seda praegu, Euroopa Liidu läbirääkimistel tõstame, võimendame seda elektrienergia hinna šokki nii-öelda strateegilises perspektiivis.

Valitsuse esindajad esitasid rida enesestmõistetavaid valeväiteid selle eelnõu kohta. Esiteks, et see on riigiabi ja Euroopa Liidu reeglid seda ei võimalda. Loomulikult võimaldavad! Rida Euroopa Liidu riike ei ole oma väiketarbijaid börsisüsteemi lülitanud. Näiteks ma võin tuua Prantsusmaa. Tuumaelektril põhineval Prantsusmaal keegi hüsteeriliselt Prantsuse valitsuselt ei nõua, et ilmtingimata tuleb praegu viia kodutarbijad börsisüsteemile. Leedu ei ole oma kodutarbijaid viinud mingile börsisüsteemile Nord Pooli süsteemis. Keegi ei ole kõnelenud, et see on mingite riigiabi reeglitega vastuolus.

Teiseks kõlas valeväide selle kohta, otsekui me ei saaks siis heitmekaubanduse riigieelarvesse laekuva tulu vahendeid kasutada vastavalt nii-öelda vähekindlustatud või haprama turusituatsiooniga gruppide kompenseerimiseks ehk siis selle kaudu seda CO2 spekulatiivse heitme rahaühikut neile kinni maksta, ehk tegelikult nulltsükliga toimides me jätame selle raha neilt ära võtmata. See on ilmselge vale. Loomulikult seda saab teha, vähemasti saab seda teha 50% ulatuses, milleks on riigil kehtiva direktiivi järgi autonoomia, ja ma arvan, et seda on võimalik tõlgendada ka 100% ulatuses, kuna just nimelt vähekindlustatud gruppidele selle raha eraldamine on ette nähtud selle täiendava sihtotstarbelise 50% ulatuses rohepöörde eesmärkide, kliima eesmärkide lahendamiseks.

Valitsuse esindajad ütlesid, et seda ei saa teha. See on ilmselge vale. Ma toon ühe näite: juba ainuüksi need toetused, mida maksti välja eelmisel kütteperioodil ja mis lõpetati märtsi lõpu seisuga. Eesti on siin üks erandriike, kus kõik energiašokist tingitud leevendamise meetmed lõpetati märtsi seisuga. Me oleme selles, kuidas me oleme suutnud jõuda 19%‑lisele inflatsioonile, ikkagi  unikaalne. Selle taga ei ole mitte lihtsalt tehiolud ja meie geograafiline asend, vaid selle taga on olnud ka riigi poliitiliste otsuste ja valitsuse poliitiliste valikute väga selge ja süstemaatiline intentsioon.

Õige on see, mida valitsuse esindajad ütlesid, et tulevikuks praegu Euroopa Liidu kliimapaketi 2050 üle peetavatel läbirääkimistel on Euroopa Komisjon pakkunud välja, et riigi igasugune autonoomia kliimakaubanduse heitmeraha kasutamiseks eelarvesse laekuvalt kaoks ära ja kõik suunatakse keskselt kliimaeesmärkide saavutamisele. See on komisjoni poolt lauda pandud. Eesti tegelikult tervitab seda. Meil oli siin laual ka üks parlamendi deklaratsioon, et seda mitte pidada mõistlikuks ja Eesti säilitaks nendes küsimustes oma eelarveautonoomia. Koalitsiooni häältega see ei leidnud toetust.

Kõik sammud, mida me tegelikult saaksime energiašoki leevendamiseks teha Euroopa Liidu õiguses lubatud vahenditega, meie enda fiskaalautonoomia vahenditega – on süsteemselt see valitsuskoalitsioon ära tapnud. Ja veelgi enam: ta tegelikult soovib seda šokki veelgi võimendada, kui me peame silmas neid strateegilisi eesmärke, mida on püstitatud Euroopa Liidu kliimapaketi realiseerimisel.

Nii et lühidalt kokku võttes selle otsuse eelnõu realiseerimine on lühikeses ajaperspektiivis võimalik. Konkurentsiameti kinnitusel on see igati õiguspärane ja mõeldav ja see sõltub ainult meie riigi poliitilisest tahtest, kas seda teha või mitte.

Meil seisab ees uus kütteperiood. Ja valitsuskoalitsioon tundub olevat selle lisaeelarvega, selle käkerdisega, mida me siin menetlema hakkame, andnud tegelikult alla ja öelnud, et rahvas saagu ise hakkama. Lahendus on 50 eurot – maksta 50 eurot alla 18‑aastastele isikutele ja vanaduspensionieas olevatele isikutele ühekuiselt. See ei ole kuidagi tõsiselt võetav meede Euroopa nende meetmete paljususe kontekstis, mida ette võetakse inflatsioonidraama leevendamiseks.

See inflatsioon sööb ära meie inimeste raha, reaalsissetulekuid. Valitsuskoalitsiooni esindajad uhkustavad siin pensionitõusuga – lugege neid pressiteateid, mis läinudkuise pensionitõusu puhul olid. Tegelik reaalsissetulek eakatel inimestel kukub vähemasti 10% sellel aastal. Statistikaamet on toonud välja selge analüüsi selle kohta, kuidas on inflatsiooni mõju erinevates tuludetsiilides seoses inimeste tarbimiskorvi osakaaludega. Ja kui meil on 18,8% aprill 2021 versus aprill 2022, siis tegelikult on kõige madalamas tuludetsiilis see number ligikaudu 50% kõrgem. See on reaalsus.

Ja ükski ekspert – esmaspäevaste arutelude pinnalt ma võin siin parlamenti informeerida – ei prognoosi inflatsiooni taandumist. Me oleme jõudnud uuele hinnaplatoole. Hästi, Rahandusministeerium hindab veel olukorda alla, aga räägib 12,7%‑st, kui see oli täpne number, ma komakohas võin eksida. Ja see tähendab seda, et 2023. aasta inflatsiooni prognoositakse mitme protsendi võrra veelgi sellest platoost kõrgemaks.

Nii et, lugupeetav rahvaesindus, aeg on selg sirgu lüüa ja öelda, et me oleme võimelised selles kriisis kaitsma oma majanduse konkurentsivõimet ja tekitama mingisugustki prognoositavat stabiilsust nii olulises sisendis inimeste toimetulekuks, nagu seda on elektrienergia hind. Ja see ei ole mingi vasakpoolsus või kommunism, nagu siin on öeldud, et riigi tasemel elektri hinna kehtestamine. Ei ole! See on tegelikult meie väiketarbijate sellest hullumeelsest CO2-kvoodi spekulatiivsest süsteemist vabastamine ja teiseks, see on sellest börsisüsteemist, mis tegelikult ei toimi – mis börs see on, andke andeks, Eesti elektrienergia hind kaks korda kallim esimeses kvartalis kui Rootsis, noh, mis börs see niimoodi toimib –, sellest diktaadist vabastamine alternatiivina. Veelgi enam, ma rõhutan, see on valikuvabadus, sarnaselt, nagu me tegime pensionireformi: kes on CO2 heitmekaubanduse entusiast, kes on börsientusiast, istugu selles börsipaketis, kasutagu kõiki prognoositavaid hüvesid.

Nii et, lugupeetav rahvaesindus, ma palun seda olulist sammu toetada. See on tegelik ja reaalne meede, kuidas vähendada inflatsiooni, kontrollida, raamistada elektrienergia hinda mõistuspäraselt, mitte mingisugune naeruväärne ühekordne 50 euro maksmine. Aitäh teile, mu kallid parlamendiliikmed! 

14:54 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

14:54 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! No olukord ju nii hull ei ole. Me mäletame küll seda jõuluaega, jaanuarikuud, kui kõik Riigikogu liikmed käisid enda ja pere akupanku laadimas, kellel oli portatiivne pesumasin kaasas, kes kasutas seda õhu baasil fritüüri, et kodustele hääd sööki teha. Nii et lahendusi on olemas. See [küsimus] muidugi, mil moel lihtrahvas hakkama saab – eks me peame kutsuma rohkem neid siia ekskursioonidele, et saaks nemadki enda pere akupangad täis laetud. Aga üks küsimus, mis on jäänud. Kui inimesed tahavad olla keskkonnasäästlikud ja loobuda elektri tarbimisest, siis meil on see saatanlik ampritasu. Kas valitsuskoalitsioon on mõelnud, et me võiksime sellisest takistavast elemendist nagu ampritasu inimesed vabastada? Saame aru, et praegusel hetkel on mitmeidki perekondi, kes on õppusel Siil. Nad ööbivad telgis ja nad ei kasuta [elektrit], aga ampritasu sunnib neid ikkagi mingil määral olema ühenduses. Kas sellest oli komisjonis juttu?

14:55 Urmas Reinsalu

Aitäh! Ei, valitsuskoalitsiooni esindajad üsna tuimalt ignoreerivad kõiki meetmeid, mis võimaldaksid regulatiivsete sammudega elektrienergia hinnataset madaldada. Olgu see käibemaksu vähendamine, olgu see erinevate muude maksuliste meetmete, sealhulgas näitena selle paketi hinnakujunduselementide muutmine regulatiivsel tasemel energiaturu seadusega. See tõsiasi kumab läbi.

Üsna küüniliselt on ju tegelikult ka öeldud, et riik teenib kõrge elektri hinna pealt – esiteks, käibemaksutulu kaudu, teiseks, Eesti Energia dividendide, rekordiliste dividendide kaudu. Üsna enesekindlalt on kogu valitsus viskunud Eesti Energia dividendide kaitsele, väites, et kindlasti ei peeta otstarbekaks rakendada meetmeid, mis oleksid käsitletavad faktiliselt või majanduslikus mõttes tagasimaksena tarbijatele selle täiendavalt ära võetud raha eest.

Ma arvan, et me ei ole aru saanud selle kriisi ulatusest. Vähemasti nendele, kes otsustavad, ei ole selle kriisi ulatus majanduskeskkonna makrotasemel kohale jõudnud. Olukorras, kus Leedu võtab vastu mitme miljardi eurose eelarve, kõneledes ka julgeolekuaspektidest, aga kesksena adresseerides inflatsiooniprobleemi, siis kui ma avan meie lisaeelarve, mida me hakkame täna menetlema, selle kuulsusrikka dokumendi, siis ma ei leia sealt ühtegi meedet – mitte ühtegi meedet – selle inflatsiooni kontrollimiseks, kuigi eksperdid, majandusteadlased, ökonomistid on välja pakkunud ridamisi erakorralisi meetmeid, mida teised Euroopa riigid on kasutanud ja millest me kõnelesime ka sügisel.

Vastupidi, meie riik on praegu valitsuse käsitluses üles ehitatud sellise loogikaga nagu tagurpidi inflatsiooni multiplikaator. Üks asi on see, et meil on kõrgemad energia hinnad, me maksustame seda kõrgemalt ja see tähendab, et see omakorda võimendab veelgi inflatsioonihüpet. Minu küsimus on täna valitsusele, kellele ei meeldi sellest rääkida: kas te saate aru, et see inflatsioon võib minna hüperinflatsiooniks üle, kus me ei ole võimelised enam kontrollima, kui me mitte ühtegi meedet ei kasuta ka keskmises perspektiivis inflatsioonisurve kontrollimiseks? 

See olukord, kus meil on suudetud nagu nipsust raha väärtust nii hüppeliselt vähendada, me ei ole kuidagi jõudnud kindlale platoole ja see tähendab seda, et see platoo prognoositavalt võib veelgi võimenduda. Parlamendi liikmete palgad ja ministrite palgad – ma tean vastust, seda ju tegelikult ei häbeneta. Ministrite palgad on seotud ju tegelikult elukallidusega vastavalt koefitsiendile. Järelikult, mida kõrgem inflatsioon, seda suuremad palgad. Aga niisuguse Marie Antoinette'i filosoofiaga, andke andeks, oma riiki ei saa majandada.

14:59 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ülle Rajasalu, palun!

14:59 Ülle Rajasalu

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud esineja! Oma ettekandes te rääkisite Vabariigi Valitsuse loodud käkerdisest. Kas te võiksite defineerida, mis on käkerdis? Ja palun seletage lahti, kus see käkerdis on tehtud ja toiminud?

14:59 Urmas Reinsalu

Aitäh, Ülle, nagu alati niisuguse tabava probleemipüstituse eest! Ma jagan seda hinnangut käkerdise kohta. Küsimus on selles, et ma pean silmas lisaeelarvet – mitte neid ridu, mis selles eelarves on, vaid käkerdiseks ma nimetan neid asju, mida seal ei ole. Lisaeelarves ma oleksin oodanud näha tegelikku rahalist panust meie iseseisva kaitsevõime tõstmisse. Andke andeks, eelarves – jätame käibemaksu välja – on 6 miljonit eurot tankitõrjevõimekuse arendamiseks. 6 miljonit eurot! See ei ole Kaitseministeeriumi eelarve mõttes isegi mitte vea piir komakohas, millest kõneldakse ka kaitseinvesteeringute planeerimisel.

Vaadake, mida tegi Ameerika Ühendriikide kaitseministeerium! Inflatsioon on jõudnud ka Ameerika Ühendriikidesse. Olulisem inflatsioon on jõudnud ka Ameerika Ühendriikide kaitse-eelarvesse seoses sellega, et relvasüsteemide hinnad on hüppeliselt üles liikunud. Ja loomulikult nähti ette Ameerika Ühendriikides täiendav inflatsioonitõrjepakett, et riigi kaitsevõime arendamise plaan ei väheneks. Praeguses inflatsioonilises olukorras, lugupeetavad parlamendiliikmed, toimub meil tegelikult ju reaalselt, kui me vaatame rahalistele numbritele otsa, kaitse-eelarve kiire hüppeline kahanemine meie silmade all, reaalsuses. Ja me isegi ei kõnele praegu mitte selle kompenseerimisest, nagu Ameerika Ühendriigid korrektselt tegid Pentagoni lisaassigneeringutega, vaid me kõneleme siin tõesti üksnes 6 miljonist ja see on tõesti minu jaoks vägagi Eesti julgeolekuhuvidele mitte vastav käsitlus.

Teine probleemide ring, mida Ülle küsimus tabavalt puudutas, on seotud küsimustega, mis puudutavad inimeste toimetulekut ja neid demokraatliku riigi piiratud vahendeid, et inflatsioonisurvet nii majanduskeskkonna kui ka inimeste hakkamasaamise mõttes kuidagigi leevendada. Siit me ei näe ühtegi meedet paraku ja see on niisugune minnalaskmismeeleolu, mida rüütati 2022. aasta eelarve menetlemisel sellesse, et inflatsioon on lühiajaline. Jürgen Ligi on ruumist lahkunud muude asjatoimetuste juurde. Tema kasutas [väljendit] "lühiajaline": andke andeks, seal mõneprotsendiline inflatsioon tuleb, see on lühiajaline. See oli vale – vale lähtekoht Vabariigi Valitsusel! Ja see on tähendanud, et me paraku näeme inflatsiooni võimenduvat, me ei ole ühtegi meedet kasutanud.

Ja veelgi enam, minu käsutuses on informatsioon selle kohta, kui palju on inflatsioon söönud ära 2022. aasta eelarvet. Me kõneleme praegu siin sellest, et inflatsioon mõjutab inimesi, muudab raha hinda, aga ta muudab ka eelarvet. Kui raha hind on muutunud, järelikult on võimalik selle eelarvega saavutada vähem. Ja need numbrid rajanevad kusagil sellel, et me oleme praegu eelarve reaalse ostujõuga – eelarve struktuur on erinev, eks ole, kuhu see raha läheb –, mida selle eelarve eest on võimalik saada, kusagil 2020. aastas.

Võtame ette, mida need numbrid tähendavad, korrigeerige mind. 2022. aasta eelarve 13 miljardi kanti, 2020. aasta eelarve 11,6 [miljardit]. Me räägime sellest, et ka meie enda eelarvel, mis me oleme vastu võtnud, on inflatsiooni tulemusel tegelik ostujõud ligi kümnendiku [võrra] väiksem. Need on tõsiasjad, millega me peame arvestama. Aga valitsusel puudub poliitika inflatsiooni käsitlemiseks nii prognostiliselt kui ka selliselt, milliseid meetmeid on vaja kasutada inflatsiooni leevendamiseks inimestele, ammugi veel majanduse konkurentsivõime perspektiivi silmas pidades. See on erakorraline kriisisituatsioon, see ei ole tavaolukord, kus lihtsalt mingid majandusnumbrid, mingi makromõõdik on lühiajaliselt ülespoole hüpanud.

15:03 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

15:04 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Olen siin lugenud arvamusi, et kõrged energiakandjate hinnad ja inflatsioon on toredad asjad, sest need sunnivad üle minema rohepöörde kaudu uutele energia tootmise viisidele ja rohelisemale ja planeeti päästvamale eluviisile ja kõigele muule sellega seonduvale. Kas Eesti Vabariigi valitsus, mis on selgelt üleideologiseeritud valitsus ja järgib truualamlikult kõiki ideoloogilisi käsulaudu, mis kusagil Euroopas, aga ka Ameerikas õhku visatakse, ei pruugi samuti lähtuda just nimelt sellest seisukohast, et las olla halb, mida halvem, seda parem, saame rutem üle minna rohepöördele?

15:05 Urmas Reinsalu

Aitäh! Need on väga rasked sõnad, Mart. Ma kasutaks sellist formuleeringut, et minu meelest nendes sisulistes tuumprobleemides, mis Eesti ees seisavad, on see valitsus täiesti ideoloogiavaba. Ma arvan, et valitsusel puudub poliitiline käsitlus ja selle valitsuse tegelikke suuremaid valikuid, mis on majanduspoliitilise mõjuga, langetavad tegelikult tippametnikud. See on tõsiasi, mida me siin saalis peame ausalt tunnistama. Ja loomulikult, tippametnikel on mugavam valida käsitlus, mis on voolujoonelisem, olgu ta siis kokku lepitud Euroopa Liidu kliimaeesmärkide realiseerimiseks või olgu ta siis kokku lepitud käsitluses, et mingil juhul Eesti ei peaks mingites küsimustes endale erandeid taotlema või ammugi veel disainima erakorralises situatsioonis lahendusi, mis oleksid meile algupäraselt omased.

Teised Euroopa riigid seda teevad. Võtame näiteks Saksamaa. Saksamaa rohelised olid valmis, saades selles kontekstis suurepäraselt aru, esiteks, oma tarbijate koormusest, teiseks, kogu sellest julgeolekukriisi situatsioonist, mis praegu Euroopas seoses sõjaga rullub. Otsus tuumaenergia kasutamise pikendamise kohta, otsus kivisöe kasutamise tähtaegade pikendamise kohta – need on praktilised, pragmaatilised otsused. Ja seda pragmatismi, eriti kriisisituatsioonis, peabki tegelikult ilmutama.

Selleks peab olema poliitilist tahet, see poliitiline tahe tuleb sõnastada ja ametnikkond peab olema võimeline seda realiseerima. Andke andeks, aga mina töötan nimelt Euroopa Liidu algdokumentidega. Ma töötan algdokumentidega ja kui mulle öeldakse ühe lausega majanduskomisjonis, Eesti Vabariigi valitsuse esindaja ütleb sellise olulise dokumendi kohta: aga see ei ole kooskõlas Euroopa Liidu reeglitega. Ma küsin, et, lugupeetav valitsuse esindaja, te esindate siin põhiseaduslikku institutsiooni parlamendis, tooge mulle osundus, millega ta on vastuolus. Loomulikult, ta ei ole vastuolus, sest ma ise olen algdokumendi tekstiga kursis. Me oleme kõnelenud ekspertidega selle eelnõu kokkupanemisel, sellele on andnud oma hinnangu Konkurentsiamet. Aga nii öeldakse, kerge on öelda lihtsalt, poolsuvaliselt: ei ole kooskõlas, sellepärast ei saa teha.

Samamoodi ma tõin ju näite selle kohta, kuidas Taavi Aas läks Brüsselisse sõtta CO2-kvootidega võitlema. Mäletate, tegi Eestis pressiteate, et saatis kirja vist Kadri Simsonile. Näete, nii julge mees! Kirjutas Kadri Simsonile Brüsselisse, kleepis margi peale. Mis sellest sai? Mitte midagi, pressiteade Eestis tehti. Kaks nädalat läks mööda ja oli Euroopa Liidu energiaministrite koosolek. Ja mida ma loen? Seal Euroopa Liidu energiaministrite koosolekul Taavi Aas lööb kulpi. Elektrienergia vaba turg, jumal hoidku, igal juhul tuleb Euroopas kaitsta seda CO2-süsteemi. Nii et Eestis siin ajalehes kirjutas, avaldas, lasi ära trükkida pressiteate, kuidas tema seisab Eesti tarbijate eest. Kaks nädalat hiljem Brüsselis: loomulikult, see süsteem on väga hea. Ja kujutate ette, mõistis isegi hukka need riigid, kes julgevad [vastu olla]. Tuleb tõrjuda igati tagasi katsed seda süsteemi kuidagi häirida ja eksitada. Need riigid said veel tõreleda Eesti Vabariigi esindaja käest.

Kas on valitsus arutanud CO2-reformi küsimusi? Ei ole kopika eestki mingit mandaati valitsus kujundanud. Võtame ette siin hoogtöö korras heaks kiidetud kliimapakett 2050 meetmed, kus Eesti tervitab seda heitmekaubanduse süsteemi põhimõttelist jätkamist. Vale paradigma! Ja vale paradigma annab vale tulemuse, mis tähendab kõrgemat, hüppeliselt kõrgemat elektrienergia hinda ja see tähendab tegelikult ka nendes sektorites kõrgemat ja kolmandate riikidega võrreldes konkurentsivõimetumat keskkonda meie eluvaldkondades. Mäletate, mida Euroopa Komisjon nõuab? Kogu elamumajandus tuleb viia CO2-kaubanduse süsteemi. Mida see meie hinnale tähendab? Ja mis on valitsuse positsioon? Valitsus kahtleb selles – näete, kui julged mehed, nemad julgevad kahelda. Ma ei tea, kas see eesti keeles tähendab ei või jaa.

Kokkuvõttes ma olen selles mõttes sellega nõus, et ma ei näe realiseeritavat tahet, mis puudutab meie ettevõtjate, meie tarbijate huvide kaitset, ja ma näen seda teistes riikides. Ja tuleb ausalt tunnistada, et ka neid tegelikke ettepanekuid Euroopa süsteemi muutmiseks. Muide, ka Euroopa Komisjon, kellest võiks oodata kõrgideologiseeritud seisukohta, on välja tulnud ettepanekutega, üleskutsega maksupoliitiliste meetmetega püüda ohjeldada inflatsioonitaset Euroopas. Kujutate ette, Saksamaal on inflatsioon üle 6%, nemad löövad häirekella, peavad eriistungeid Bundestagis, tegelevad inflatsiooni tõrjumise küsimustega. Meil on 19%. Ja siis me teeme selle lisaeelarve lahti, kus ei ole ühtegi rida adresseeritud inflatsioonile, ja ma saan siin küsimuse, et miks ma seda nimetan käkerdiseks. Seda, mis seal puudu on, valgeid paberilehti nimetan käkerdiseks.

See on kuidagi mentaalne piiratus praegu, kus me asetseme. Selle valitsuse poliitiline võimekus sisepoliitiliselt opereerida kõige kriitilisemate probleemide lahendamisel on minu meelest, ma ei oska öelda, kas ammendunud, kui palju seda [üldse] on leidunud, aga ta ei vasta sellisele minimaalsele juhtimiskvaliteedile, mida me täna oma riigis vajame. Andke andeks nii otsekohese, avameelse ütlemise eest.

15:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

15:10 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! No terav ja värvikas ettekanne nagu alati, olete vormis, selles oleme veendunud. Aga alles infotunnis me tegelikult kuulsime peaministri käest seda, et opositsioon koos Keskerakonnaga peaks tagasi astuma, sellepärast et me oleme teinud sellise ettepaneku peretoetuste ja lastetoetuste kontekstis, kus ei ole katteallikat leida. See on nüüd see hetkeolukord. Samas, valitsus on teravdatult rääkinud kogu aeg seda, et kõik toetused peavad olema sihitud, hästi sihitud, ja energiatoetuste temaatika on olnud selle lipulaevaks. Samas, Eesti rahvas istub ja vaatab ja kuulab ja mõtleb. Noh, kartuli paneb maha, sügisel võtab üles, aga energia hindu väga mõjutada ei suuda. Isegi kui küttepuud ise ära teeb, ikkagi elektri eest tuleb maksta. Mis meid siis ikkagi nüüd sügisel ees ootab? Me meedia vahendusel saame aru, et Kaja Kallas annab ülesande Taavi Aasale, Taavi Aas annab kellelegi veel, aga mis siis on need lahendused? Olete te aru saanud?

15:12 Urmas Reinsalu

Jah, majandusminister on muutunud viimasel ajal kuidagi passiivseks. Ma ei tunne teda enam tõtt-öelda viimastel nädalatel ära. Ta on veidikene liimist lahti, me näeme seda tema poliitilisest käekirjast. Aga ma ei tahaks siin kuidagi rünnata peaministrit. Peaministril ei ole sugugi mitte kerge tegeleda väga – noh, ma nimetan seda nii – sotsioloogiliselt esindusliku probleemide kompleksiga.

Minu meelest selles küsimuses ma sõnastaksin olukorda tagurpidi: parlament peab tulema peaministrile mitte vastu, vaid appi. See tähendab seda, et see lisaeelarve tuleb demonteerida ja asetada sinna lisaeelarvesse need plokkelemendid, mis on vajalikud elementaarselt rahvusliku julgeoleku tasandi tõstmiseks, mitte habrastamiseks.

Ja meie rahaline võime – ärme petame ennast nominaalnumbritega täna. Räägime ostujõust, nagu räägib Pentagon, töötame ikkagi teistsuguse juhtimiskvaliteedi keskkonnas. Loomulikult, mis puudutab inflatsiooni ja majanduskeskkonnaga hakkamasaamist, see prognoos, mille alusel see eelnõu on esitatud ja millele ma tuginen, ekspertide hinnangud, ma kordan üle, futuurtehinguid tehakse Euroopas praegu 90 eurot megavatt-tund gaasile. Esimene kvartal oli meil gaasi hind Euroopas kui palju? 92 eurot keskmine. See tähendab tegelikkuses seda, et selle pinnalt prognoosivad eksperdid vähemasti sama taset, vähemasti sama hinnašoki taset elektrienergiale kütteperioodil, kui meil oli läinud kütteperioodil.

Tõsi, seal on oma elemendid sees, klimaatilised mõjutused võivad olla, aga turg töötab tegelikult selles suunas ja turg on hakanud prognoosima juba hinnašokki. Ja turuseadustega üldiselt on väga keeruline, eriti nii veidral turul, nagu seda on Nord Pooli turg, direktiivsete meetmetega võidelda. Mismoodi käituda selles tsunamis? Saab käituda ratsionaalselt, pakkudes meie väiketarbijatele lihtsalt võimalust sellest turust isoleeruda ja sellest hullumeelsest spekulatiivsest CO2 heitmekaubanduse maksest väiketarbijad tootjate tagasimakse kaudu sisuliselt vabastada, mitte korjata seda raha kokku.

Rõõmustame selle üle võidukalt. Kuulge, põhimõtteliselt on see ju totaalselt vasakpoolne ja arusaamatu käsitlus, mis valitsusel oli. CO2 heitmekaubanduse rahas supeldi, seda laekus meeletult üle riigieelarvesse, siin mitusada miljonit eurot prognoosime ka sellel aastal, ja siis sellest rahast – otsekui Louis XIV – anti tagasi nende toetusskeemi alusele, kus valitsus määras, kellele anname, kellele ei anna. Ja seda sellises olukorras, kui loogilisem oleks olnud pakkuda tarbijatele alternatiivi, Nord Pooli välist paketti, kus tegelikult seda CO2-raha inimestelt ei võeta.

See ei olnud tegelikult turumajandus. Tuleb anda inimestele võimalus hullusele, mittefunktsioneerivale süsteemile reageerida, vastu hakata. Väga keeruline on inimestel, kes tahavad Eestimaal elada, reageerida jalgadega, kuna elektrienergiata elamine on keeruline. Ja Eestist ära minna – no mina seda üleskutset ei tee. Vastupidi, ma arvan, et inimesed peaksid Eestisse tagasi tulema. Ja majanduskeskkond peaks seda soodustama, mitte seda tõkestama.

15:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Ivi Eenmaa, palun!

15:15 Ivi Eenmaa

Ma tänan, härra esimees! Lugupeetud Urmas Reinsalu! Te olete tänases esinemises rohkem kui kaks kolmandikku rääkinud kõigest muust kui omaenda esitatud eelnõust. Väga palju olete te rääkinud kaitsekulutustest ja lisaeelarvest. Kõigega nõus. Aga mul on teile üks küsimus. Ja nimelt, selles saalis on kõlanud palju kordi väide, et Eestis ei ole sõda. Samas mina julgen öelda, et Eesti on haaratud sõtta päris kindlasti, ja lisaeelarves rohkem kui 600 ettepanekut esitanud erakond ja tema liidrid on leidnud (Juhataja helistab kella.), et kaitsekulutuste arvelt on võimalik ja tuleb võtta kõik ...

15:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Aeg!

15:17 Ivi Eenmaa

... rahad muudatusteks. Mis on teie seisukoht? Kas on õige seda kaitsekulutuste arvelt teha?

15:17 Urmas Reinsalu

Kõigepealt ma tahaksin, proua Eenmaa, teid siiralt tänada, et te minu seisukohtadega nõustusite. Ma võib-olla olin ka parajalt krõbe oma hinnangutes, aga seda enam väärib tunnustust – minu siiras lugupidamine –, et te möönsite neid probleeme, millele ma tahtsin osutada tõesti niisuguses kontekstualiseerivas laiemas käsitluses.

See küsimus oli EKRE nende 600 [muudatusettepaneku kohta]. Ma ei tea, kas EKRE 600 ettepanekut tõesti nägid seda ette. Kokku konsolideeritult on Kaitseministeeriumi real, kui me räägime sõjalisest kaitsest, 15 miljonit eurot lisaeelarves. Nendest on, kui ma õigesti mäletan, 8 miljonit eurot liitlastele kasarmute ehitamiseks, tähendab, sellele Ühendkuningriigi teisele pataljonile seal, majutus ja mis seal mõeldud on. Ja nagu ma ütlesin, 6 miljonit ilma käibemaksuta, kokku suurusjärgus 7,2 [miljonit eurot], vististi nende tankitõrjerakettide ostmiseks. Ei, ma kindlasti ei oska väita, kas EKRE tegi ettepaneku seda kirjet vähendada. Leo Kunnas raputab pead. Aga kui see nii oli, siis ma kindlasti mõistan selle hukka. Kui see ei olnud nii, siis ma võtan lihtsalt teadmiseks küsimuse vildaka püstituse.

Nüüd see, mis puudutab küsija diagnoosi selle kohta, kas me oleme sõjas. Selle käsitlusega ma olen sada protsenti nõus. Me oleme tegelikult praegu sõjaolukorras, siin ei ole mitte mingisugust küsimustki. Jah, rahvusvahelise õiguse järgi me ei ole nii-öelda relvastatud konflikti formaalne osapool, aga ilmselge on see, et Venemaa agressioonisõda on suunatud ka laiemalt kogu meie elulaadi [vastu] ja ohustab meid kui selle elulaadi piiririiki täiesti eksistentsiaalselt. Seetõttu, nagu ma ütlesin siin ka paar kuud tagasi, kui me kõnelesime kaitse-eelarve probleemidest, me peame muutma paradigmaatilist lähenemist sellele, kuidas me oma kaitsevajadusi realiseerime. See ei ole siis järelikult mitte rahaliste võimete põhine, vaid see peab olema vajadustepõhine. Põhimõtteline käsitlus peab muutuma.

Vajaduste kataloogi ma olen ju koostanud, me teame seda, kui mitu miljardit eurot see tegelik vajaduste maht on. On kahetsusväärne, et meil praegu seda ei ole piisavas ulatuses peetud vajalikuks või mõistlikuks adresseerida. See ei ole ei julgeolekuliselt asjakohane ega ka majanduslikus mõttes ratsionaalne, kuna tõepoolest, kõigi prognooside järgi – teatas ju ka Rheinmetall hiljuti oma prognoosi – näete, mis relvatööstuste aktsiatega Euroopa börsidel juhtub, kõik [hinnad] hüppeliselt tõusevad. Eks see on märk sellest, et tõusevad ka hinnatasemed vastavalt piiratud pakkumise olukorras.

15:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun!

15:20 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea Urmas! Mina kaitseväelasena, piirivalvurina ja kodanikuna tahan öelda ja ümber lükata igasuguse sellise jutu, et EKRE tahab vähendada kaitsekulusid. Vastupidi, me näeme väga selgelt, et kui me läheme väheste kaitsekuludega edasi, siis võib juhtuda see, et meie riik kaob siit maa pealt ära. Sellepärast prioriteedid on väga tähtsad. Kõige tähtsam on pannagi kaitsekulud nii suureks, et meil ei oleks seda hirmu, et me ei suuda teostada oma riigi kaitset. Sellepärast ei tahaks ma küll niimoodi, et siin saalis tullakse sellise väitega välja, et EKRE tahab kaitsekulutusi likvideerida. Ma tahaksin küsida sult veel rohkem, sa oled olnud mitmes valitsuses, mitmes Riigikogu [koosseisus]. Miks me oleme sellisesse olukorda jõudnud?

15:21 Urmas Reinsalu

Tähendab, osutus sellele, miks me ei ole piisavalt olnud suutelised oma riigi kaitset välja arendama. Tõsi, jah, mul oli au olla kaitseminister siis, kui Eesti kaitse-eelarve saavutas 2% taseme sisemajanduse kogutoodangust. Ja praegu ma ütlen, nende numbritega, nominaalsummadega või ka protsentsuhteühikutega meie geopoliitilises kontekstis žongleerides need ei oma mingisugust tähtsust. Küsimus on tegelikes võimetes, mida me oleme võimelised hoidma.

Ja tõsiasi on see, et see ühiskondlik taju oli [üsna] tönts. Vähe oli neid, kes tegelikult hoiatasid nii dramaatiliselt, ma vaatan siin ka Leod, tema publitsistikke tekste, seda tuleb siin ausalt möönda. Ja oli ka teisi. Aga kaitset käsitleti varem ja – mis on probleem – käsitletakse ka täna, 80+ päeva pärast seda uut Ukraina sõja faasi kui konkureerivat kulutust teiste legitiimsete riigieelarveliste kulutustega võrreldes. Ja kui võtta see lähtekoht, siis meil ei olegi võimalik suuremat hüpet teha, jääbki pidama. Paberite järgi julgeoleku eelarve, teed lahti, loed, ahah, 6 miljonit täiendava võime arendamiseks ja näed, veel kiidetakse ka. 6 miljonit eurot 800 miljonist eurost, kokku siis see suurusjärgus 700‑miljonilise kogu konsolideeritud kaitse-eelarve, 600+ jooksva kaitse-eelarve mõttes. Vaat selles kontekstis me praegu asetseme.

Ma arvan, et me peame seda paradigmat muutma ja parlament peab siin olema veenvam valitsusele selle uue mõttemudeli kehtestamises. Varasem mõttemudel on aegunud, sellises surmaohu kontekstis meil ei ole võimalik seda aluseks võtta.

Peaminister ütles meile, et tagasivõitmine ei saa olla lahendustee kollektiivkaitseplaanide realiseerimisel. Jah, kui tagasivõitmine ei ole lahendustee, siis küsimus on, mis on see tagasivõitmise aeg – päevades, nädalates, kuudes –, ja me näeme, kui suured ja millised katastroofid on tegelikult okupeeritud territooriumil aset leidnud Ukrainas väga lühikese aja jooksul, nädalatega. Vabandust, kahe kuu perspektiivis üle miljoni inimese küüditatud. Ja need ei ole mingisugused Stalini aja massiküüditamised, need leiavad aset paari kuu jooksul tunni aja lennusõidu kaugusel siit. Aga mis see tähendaks Balti riikide kontekstis, vabandust, niisugune tagasivõitmise hind? Mis siis on, riigid pooltühjad? Ja see ei ole mingisugune piltlik, kirjanduslik liialdus, vaid see on reaalsus.

15:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

15:24 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea Urmas! Mida sina arvad CO2-kvootide praegusest säilitamisest? Kui neid kvoote loodi, siis oli selle idee motiveerida üle minema rohelisemale tehnoloogiale, mis vähem süsinikku tarbiks. Toona oli esialgne miinimumhind 10 eurot tonn ja öeldi, et optimaalne oleks kuni 25 eurot tonni eest. Täna me teame, et see tonni hind on olnud 80, 90 ja 100 vahel eelmisel kütteperioodil ehk väga-väga palju rohkem. Minul on küll tunne – kas sa jagad mu arvamust? –, et valitsus meelega ei taha üle minna või seda teemat üldse puudutada, sest nii nagu sa isegi mainisid, on see lihtsalt üks tuluallikas eelarves. Ja hea on näidata, kes neid makse tõstis – Brüssel tõstis –, ja nemad ei ole midagi halba teinud.

15:25 Urmas Reinsalu

Ma kahtlustan, et sul võib olla ühelt poolt täiesti õigus. Ja teiselt poolt on see ka mõtteloidus või suutmatus enda – mis tähendab enda? –, oma riigi ja inimeste konkurentsivõime ja elukvaliteedi eest seista. Ega me ei kõnele ju mingist abstraktsest akadeemilisest probleemist seoses üleeuroopalise maksustamisega. Ja mis see on? See on tegelikult ju spekulatiivne maks reaalsuses, ükskõik kuidas me seda nimetame ilusate nimetustega, selle tasu nimetustega. See on täiesti prognoosimatu maks. Maksukorralduse esimene põhimõte on see, et maks peab olema prognoositav. Millist taset selle süsteemi loomisel on prognoositud? Jah, sa räägid 25-st või 30-st. Need analüüsid, mida Euroopa Liidu kliimapaketi 2050 tasemelt on tehtud, on tegelikult nii Euroopa Komisjoni omad kui ka Eesti tellitud referentsanalüüsid. Need on kõlbmatud, kuna tegelikult see referentsväärtus on totaalselt muutunud. Totaalselt muutunud!

Ja nüüd, sellises olukorras on ainumõeldav loomulikult minna üle ühetaolisele seda tüüpi maksele, mille rahaline väärtus on üks ja selge ja mis on mõistliku tasemega, nii nagu varem seda süsteemi käivitades prognoositi. Ettekujutus, et me surume Euroopa ühiskonnad põlvili nii šokeeriva elektri hinnaga ja energia hinnaga, laiendades seda CO2-makset erinevatesse eluvaldkondadesse, ning saavutame siis selle rohepöörde kiiremini – no ma arvan, et see kvalifitseerub inimkatseks. Ja see vastupanuvõime ühiskondadel ületab taluvuspiiri niisuguse aktsiooni puhul. Kõike tuleb mõistusega teha. Kui mõistuspärasus kaob ära või kui mingi süsteem muutub iseenese groteskiks, siis tuleb seda süsteemi disainida, või kui see on sellisel tasemel üleeuroopaline laine, siis tuleb selles näha ette Eestile nagu väikesele paadile või väikesele saarele selline käsitlusviis oma tarbijatele, oma ettevõtjatele, et me saame siin funktsioneerida.

Üks asi, demograafilistes protsessides on väikeriikidel väga tõsiseid probleeme, palju suuremad ohud kui suurtel riikidel. Suured rahvad jäävad kestma. Nii-öelda demograafilistes asjades juba progressioonikõveraid silmas pidades teatud rahvastikustruktuuri muutmine võib meile anda vägagi ulatuslikke soovimatuid või soovitud tagajärgi, ütleme, inimpõlvede perspektiivis, aga nii on see ka majandusküsimustes.

Tegelikult, kui me räägime meie majanduskeskkonnast, nii pisikese riigi majanduskeskkonnast, üks asi on suurriikide puhul niisugune inflatsioonitase, aga üleminekumajandustes ja väikeriikide majandustes inflatsioon võimendub. See on see, mida meile täna eksperdid räägivad ja küllap räägivad varasema ajaloolise kogemuse pinnalt. See tähendab, et kui see võimendub, siis ütleb igasugune terve mõistus, et me peame seda enam hoolsuskohustusega seda rohkem tasakaalustama võrreldes teiste Euroopa riikidega.

Aga mida ma näen? Mitte kirbu sittagi. Mitte midagi, sõna otseses mõttes, kallid sõbrad. Märtsi lõpuga neile toetusmeetmetele, mis ei olnud kõige elegantsemad, pehmelt öeldes, tõmmati joon peale, kõik löödi minema. Seda ei teinud enamik Euroopa riike niimoodi. Miks ei teinud? Küsimus ei ole ainult elektrienergia hinnas kütteperioodil, küsimus on tegelikult kogu inflatsioonisurve vähendamises. Aga seda ignoreeritakse. See on see ignorants. Aga kes selle ohvrid on? Ohvrid on oma inimesed.

15:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Mihhail Stalnuhhin, palun! 

15:29 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Urmas, teisele küsimusele vastates sa võrdlesid Ameerika Ühendriikide finantssüsteemi, rääkisid nende eelarvelistest meetoditest, ja meid. Kas on ikka korrektne võrrelda kahte riiki, mis nii palju erinevad? Neil on selline asi nagu Föderaalreservi Süsteem, mille juurde käib trükimasin, ja dollarite valmistamine pole mingi probleem. Neil on riigivõlg, mis läheneb 30 triljonile dollarile. Kui ümber arvutada Eesti peale, siis see tähendaks meie jaoks näiteks võlga, mis on üle 100 miljardi euro. Kas nende kasutatavate meetodite isegi eeskujuks seadmine Eestile on korrektne?

15:30 Urmas Reinsalu

Aitäh! Küllap, kui ma teeksin nii laia joonega universaalseid paralleele maailma suurima majanduse – mis ta seal on, viiendik kogu maakerast – ja Eesti vahel, siis see oleks kindlasti mitte tõsiselt võetav või võiks viia väga ebakohaste järeldusteni.

Ma kõnelesin ainult ühest tahust. Ma kõnelesin sellest, jättes kõrvale finantssüsteemi Ameerika Ühendriikides, et Ameerika Ühendriikidel on olemas oma stabilisaatorid, kuidas – Ameerika Ühendriikide kaitse-eelarve on suurusjärgus triljon, nad opereerivad triljoni ulatuses seal – nad uute võimete soetamiseks ja seoses sellega, et raha hind on läinud odavamaks või õigemini relvasüsteemid on kallinenud, peavad mõistlikuks eraldada täiendavat raha selleks, et säiliks võimearenduse eesmärk. See on see mõte. 

Kui me kõneleme, et me võimestame rohkem selle 6 miljoniga, siis ma väitsin, et see ei vasta tõele. Ma tõin näiteks kogu eelarve keskmiselt, et kusagil 10% on see eelarve, mille me heaks kiitsime eelmise aasta detsembris, oma ostujõudu kaotanud. See on Rahandusministeeriumi number, see ei ole minu number. Ma opereerin ainult Rahandusministeeriumi numbritega. Ja see tähendab seda, et vähemalt sama palju, ma usun, on juhtunud ka tegelikult võimearendusrahas, mida me suures plaanis võime kaitse-eelarvest võtta. Kolonel Kunnas oskab korrigeerida, aga ma võtan, et vähemalt kolmandiku meie kaitse-eelarvest, mis läheb võimearendusse. Võimalik, et isegi praeguses olukorras 40%, kui siin on tehtud neid otsuseid moona soetamiseks. Ja see tähendab, et see raha on kallinenud, ma arvan, rohkem kui 10% keskeltläbi. Nii et selles tasemes opereerides meie tegelik, efektiivne kaitse-eelarve väheneb reaalajas, mitte ei kasva.

15:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

15:32 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kindlasti on teile tuttav selline mõiste nagu vereteemant. See on teemant, mida kaevandatakse kusagil Aafrikas, seda kaevandavad lapsed, kes ronivad mööda kaevanduskäike ja jäävad varingute alla. Selliste teemantide pääsu turule püütakse igati takistada. Seoses elektriturureformiga ollakse praegu ju samal mõttel, et tavaline elektritootmine tuleb lõpetada ja minna rohepöördele üle ja kasutada selleks ka erinevaid nii-öelda akusid. Aga mitte keegi pole seni rääkinud selle teema tumedamast poolest. Nimelt, liitiumioonakudes kasutatav metall on ühe põhikoostisosana koobalt, aga koobaltit kaevandavad Aafrikas samuti lapsed ja samuti vere hinnaga. Kas on õige väide, et tegemist ei ole rohepöörde, vaid verepöördega?

15:33 Urmas Reinsalu

No niisugune huvitav küsimuseasetus. Ma kindlasti mõistan hukka igasuguse lapstööjõu kasutamise ja laste kuritarvitamise selles kontekstis. Kui see leiab aset Lääne ühiskonna tarbimisvajaduste realiseerimiseks, ükskõik mis kontekstis, siis see tähendab üksüheselt, et meil lasub moraalne vastutus. Meil lasub moraalne kohustus seda tõkestada nende vahenditega, mis on tsiviliseeritud inimkonna käsutuses. Ma arvan, et küllap seda lapstööjõuprobleemi või laste kasutamist nii-öelda orjatööjõuna ajal, kui laps, väike inimene peaks mängima ja õppima, on tehnoloogia erinevates valdkondades, muu hulgas ka, nagu hea küsija osutas siin, piiratud ressursiga maavarade [kaevandamisel]. Seda probleemi tuleb teadvustada, aga ma arvan, et ma ei lingi seda ära otseselt rohepöörde kontekstiga. Küllap [on seda ette tulnud] ka muudes eluvaldkondades või tooraine vajaduses või siis ka odavat tööjõudu nõudvate kaupade valmistamises. Küllap seda on kahetsusväärselt kasutatud ka erinevatel perioodidel sellest tehnoloogilisest pöördest lahus.

15:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun!

15:35 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! No sellist sisemist põlemist, veenvust ja asjatundlikkust tahaks näha iga eelnõu ettekandmisel. Aga mainisite korduvalt terminit "juhtimiskvaliteet" ja pigem kriitilise tähendusega, igapäeva‑ või poliitilise juhtimise mõttes. Mina küsin hinnangut strateegilisele juhtimisele energeetika valdkonnas. Sest noh, nii kahju kui ka ei ole, ega selliseid universaalselt õigeid ja valesid otsuseid seal ei ole. Tegelikult oleks tähtis nii varustuskindluse kui ka energia kättesaadavuse mõttes leida Eesti jaoks sobiv lahendus, see kokku leppida, et oleks kindlus investeeringute tegijatel, aga ka tarbijatel, mis siis hakkab saama nii järgmisel talvel kui kümne aasta pärast. Kuidas hindate strateegilist juhtimist energeetika valdkonnas?

15:36 Urmas Reinsalu

Kaks! Hindele kaks, nii nagu [siis, kui ma] Vene ajal koolis käisin. Ei ole midagi öelda, armsad sõbrad, tuleb olla teinekord ka karm, aga aus. Esmaspäeval me puudutasime valitsuse esindajatega seda küsimust, mis on energiašokile lahenduseks. Toodi välja, läbisegi nimetati, uhkeldati nende pikkade lepingutega, mida võib sõlmida pikemaks ajaks, et see toob hinnad alla. Noh, tegelikkuses kahtlemata see ei ole mingisugune süsteemi loov lahendus. See on üks tehniline väike abinõu, nagu ma ütlesin, hinnahorisont praegu on poolteistsada, eks ole, kui me vaatame, igaüks võib avada arvuti. Teiseks kõneldi, et mereparkide arendamise kava on vastu võetud, mis on eraldi element, ja siis kõneldi sellest, et näete, Ida-Virumaale tuleb radar. Mereparkide arendamise tasemest me räägime aastast 2025+. Terviklikku käsitlust energiakriisi kohta Eestis, meie regioonis ja üle maailma – sõda on tegelikult kõikides tahkudes seda energiakriisiprobleemi ju kategooriliselt võimendanud määramatute riskide suunas – ei ole. Ma ütlen ausalt, seda ei ole olemas. Sellega ei opereerita.

Veelgi enam, esmaspäeval oli juttu majanduskomisjoni liikmetega, sama küsimus, mis puudutas Vene gaasist loobumist. Jahmatavat informatsiooni esitasid seal mulle Vabariigi Valitsuse esindajad. Tuleb välja, et see on deklaratiivne jutt, et Eesti loobub Vene gaasist aasta lõpuks. Juriidiliselt siduvat otsust langetatud ei ole. Teiseks, veelgi enam, meie valitsus seob selle – millega? Soome Vabariigi loobumisega Vene gaasist. See tähendab tegelikult, ja praeguse seisuga kinnitas Vabariigi Valitsuse esindaja, et Soome ei kavatse Vene gaasist loobuda. Stenogrammist saab järele vaadata, teise päevakorrapunkti all, aga kontekst on sama, kui me räägime strateegilisest perspektiivist.

See on juba väga lühikene perspektiiv. Taavi Aas, majandusminister, kirjutas alla LNG-kommünikeele, Soome majandusministriga koos kirjutas, et Soomega koos hakkame LNG-terminali välja arendama. Kuid mitte ridagi – mitte ridagi! – ei olnud seal Vene gaasist loobumise kohta. Majandusministeeriumi esindaja ütles: Eesti tegi ettepanekud. Ma palusin need saata, millised ettepanekud need olid. Aga Soome pool võttis pastapliiatsi ja tõmbas need maha. Ja tegelikult oleme sõlminud pooliku kokkuleppe. Meil oli strateegiline huvi siin viis aastat tagasi LNG-terminali vastu, me ütlesime, hästi, tehke Inkoosse, kasutage paar aastat seda privileegi Inkoosse rajada. Mitte midagi ei juhtunud. Ja nüüd on küsimus, selles asjas tuleb saavutada täielik selgus, mis puudutab LNG-terminali, seda, miks me ei ole vastu võtnud otsust, siduvat otsust turuosalistele Vene gaasist loobumise kohta. Tähendab, vabandust, tehakse pressiteade: valitsus loobub Vene gaasist. Mihhail, valitsus loobub Vene gaasist! Tegelikult valitsus ei kasuta ju Vene gaasi, gaasi kasutavad turuoperaatorid, on vastavad maaklerid, kes on taotlenud Konkurentsiametist loa, nemad ju spekuleerivad gaasiga või müüvad seda edasi jaetarbijatele või ostavad sisse hulgi sellel nii-öelda siseturul, mis meil on Baltikum ja Soome. Valitsusel ei ole siin mitte midagi. Valitsus saab kehtestada õigusliku reegli, mitte mingi pressiteate, et Vene gaasi ei tarbi.

Ja nüüd me jõuamegi selle juurde, et seda reeglit kehtestatud ei ole, turuosalistel tegelikult selgust selles kontekstis ei ole. Ja ma arvan, et see ei ole hea, see ei ole strateegiline mõtteviis, ja kindlasti tuleb seda mõtteviisi õgvendada. Meil on aega vähe ja ma loodan, et enne suve me jõuame seda probleemi tugevalt siin sõnastada.

15:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun!

15:40 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Hea Urmas! Ära lase ennast eksitada. Ära lase ennast eksitada! Hea kolleeg Ivi Eenmaa siin väitis ühel hetkel, et EKRE on teinud 600 ja rohkem ettepanekut eelarve kohta ja palunud või käskinud võtta selle raha ära oma ettepanekute jaoks kaitsekulutustelt. Täielik vale! Selle peab stenogrammi huvides üle kordama: täielik vale, sellist asja pole olnud. Ettepanek oli võtta Vabariigi Valitsuse reservist rahastus või siis konkreetselt kuskilt mingisuguse ministeeriumi rea pealt ümber tõsta kuskile. Nii et see tuleb ära mainida. Küll aga peaminister loomulikult on teatanud, et tema astub tagasi, kui – oh sa õudus! – see nurjatu Riigikogu kamp peaks otsustama perehüvitisi tõsta. Kujutad sa pilti?!

Aga nüüd küsimus sulle. Missugune on sinu seisukoht selle viimase otsuse suhtes, et Neugrundi merealale ei saa tuulikuid ehitada, mis oleks üks potentsiaal olnud? Milline on sinu seisukoht selles energiatootmise vaates selle otsuse valguses, mis Vabariigi Valitsus tegi?

15:41 Urmas Reinsalu

Aitäh! Nojah, seda vastust selle lapsetoetuste eelnõu kohta kuulates mul tuli meelde see sentents, et mitte valitsus ei moodusta Riigikogu, vaid Riigikogu moodustab valitsuse. See on väga oluline lähtekoht ka seadusandlikus algatuses. Mul on veidi kummastav, et parlament, seadusandja saab tõreleda valitsuselt selle eest, et me julgesime algatada seaduseelnõu. Mulle tundub, et see mõtteviis ei ole vastavuses põhiseadusega.

See Neugrundi asi on nüüd väga pika habemega lugu. Ma olin, ma ei tea, kümme aastat tagasi kaitseminister, aga need arendajad tegelikult käisid omal ajal ka minu juures. See projekt on olnud nii-öelda mitte sahtlis, aga erinevates etappides liikunud edasi. Ma saan aru, toonasest mulle meenub, et seal vist, kui ma õigesti mäletan, põhiline praktiline probleem on mereväe harjutusala. Toona ma palusin ka seda uurida. Siis ettevõtjad pöördusid [Kaitseväe poole]. Kaitsevägi andis vastuse, et neil ei ole alternatiive sellele harjutusalale selles kontekstis. Nii et ma saan aru, et seal ei ole probleem mitte radarivõimekuses, mida me püüame lahendada ida suunal, ja ma saan aru, et vist on otsus vastu võetud ka ametisoleva valitsuse ajal lääne suunal radari kohta. Radar seal nagu probleemi lahendada ei saa, sest oht on, et lihtsalt lastakse rakettidega puruks need vaesed tuulikud, kui harjutusala ja tuulikute piirkond langeb kokku. See on loomulikult mõeldamatu.

Ma arvan, et siin on pigem küsimus riigikaitselises loogikas selles, kas on olemas alternatiivne keskkonda ja ohutust tagav muu harjutusala meres. Mul ei ole alust kahelda, et need eksperdid hindasid seda terve mõistusega. Ma praegu meretuuleparkide kasutusse võtmisel kindlasti valitsust selles ei kahtlusta, et nad neid algatusi ei püüaks kuidagi edasi arendada või blokeeriksid tahtlikult, ükskõik mis motiividel.

15:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

15:43 Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Vaatame energia hindasid, mis on lakke tõusnud! Kui keegi räägib siin, et gaasi [hind] on maailmaturul tõusnud ja kõike muud, siis see on siin õue peal bluff. Teame, et elektri hind võrreldes Soomega on Eestis kaks korda [kõrgem] ainult ühel põhjusel: Elering avas kolmanda liini Läti ja Eesti vahel. Ja kurb uudis on see, et kui eraettevõtjad on LNG‑taristut välja ehitamas, siis Elering tänase seisuga ei ole veel kokkulepet sõlminud, et hakkab toru ehitama taristu ja Balticconnectori vahel.

Isamaa pakutud eelnõu on väga selgelt pannud piirid, millest üle ei ole võimalik hinda küsida. Ja täna on selge, et elektri hind on olnud Eesti turu peal viimased seitse kuud ainult sellepärast kõrge, et Elering on selliseid otsuseid teinud. Kas ei oleks aeg vaadata Eleringi juhtkond üle?

15:44 Urmas Reinsalu

Ei, ma ütleksin nõnda, et küsimus ei ole ju juhis. Ega juhid avalikku ülesannet täitval ettevõttel – ja Eleringil selles mõttes on puhtal kujul avalik funktsioon –, operaatorettevõttel ja selles mõttes tururegulaatoril laiemas kontekstis varustuskindluse tagamiseks ...

Ma hetkel näen puudust sellestsamast ideoloogiast, valitsuse selgest tahtest ja sõnumist, mida saavutada. See on puudu. Järelikult on tekkinud mingid muud ja mulle arusaamatud ja, ma arvan, ka avalikkusele paljudel juhtudel hoomamatud huvid. Me näeme huvide rägastikku, me näeme seda, kus ettevõtja ütleb, kui antakse välja pressiteade majandusministeeriumist, et jõudsime kokkuleppele. Ühepoolselt üks pool ütleb, et jõuti kokkuleppele. Milles jõuti kokkuleppele? Mis on see raamistik? Ja vabandust, kus on tegelikult, ma küsin, hinnastamise analüüs? Hinnastamise analüüs puudub. Ma saan aru, on väga kiire, tuleb tegutseda, otseselt tuleb tegutseda. Aga see ei tähenda, et otsuse kõikide ... 

Kuidas hakkab toimuma hinnastamismudel LNG-gaasi puhul? Minu jaoks on see äärmiselt oluline küsimus. Mitte et ma vaidlustan mudelit, aga ma tahan näha, mis on hinnastuspoliitika. Kuidas ta tegelikult Eesti ruumis tarbijatele hakkab realiseeruma, nõnda et me maandame ka ülemäärased hinnašokid selles kontekstis?

Nüüd, probleem selle elektrituru reformimisega on päris selgelt see, et loomulikult on Eestis olemas väga mõjukad institutsioonid energiavaldkonnas, kellele see kohe ei meeldi. Kindlasti, ma arvan, tururegulaatorile ei meeldi, kellel ka oma kasum ju oleneb sellest. Kindlasti ei meeldi see tootjale. Ma arvan, Eesti Energia kasum oluliselt kahaneb selles loogikas, nimetame seda – no kui palju me ütleme, 1 teravatt pluss elektrienergia müügi puhul, mis võiks tekkida, mida me näeksime ette, et võiks teha. Ja loomulikult vähenevad riigieelarve tulud, selles ei ole vähimatki kahtlust.

Väga suurte huvirühmade tulud vähenevad, nende mõjukas positsioon väheneb. Ainukene, kes võidab, on Eesti inimesed ja Eesti ettevõtjad. Ja nemad on praegu sellel lahinguväljal üksi jäetud. Valitsus ütleb, et hoidke kokku, tarbige, see energiakriis on lühiajaline. Kokku hoiavad inimesed niigi, selleks ei ole vaja valitsuse õpetusi. Inimesel, kui raha ei ole, tulebki kokku hoida. See on lihtsalt puht ökonoomsuse põhimõte. Aga see, et see on lühiajaline, on sügavalt eksitav. 

Ja sellest paatosest kantuna valitsuskoalitsioon hääletas eelmine kord sellel kevadel selle eelnõu maha. Ja veel kord, kuigi me esitasime selle juba eelmisel sügisel – eelmisel sügisel! –, me räägime praegu inimeste elektrienergia hinna madalamast hinnakoormusest sadades miljonites eurodes, mis oleks inimestele jäänud alles. Me sellises suurusjärgus praegu opereerime, tarbijatel vähemalt 250 miljonit eurot. Ja see tähendab seda, et paari aasta perspektiivis me opereerime siin miljardi suurusjärgus. See ei ole naljaraha. See ei ole naljaraha! Keegi selle kinni maksab, oma inimesed maksavad. Kuidas maksavad? Mingite muude kulutuste arvel.

Aga see toob kaasa ka, ma juhin tähelepanu, et üks asi on elektrienergia hind autonoomselt, aga probleem, tuumprobleem peitub selles, et see toob kaasa inflatsioonispiraali. Ja seda seosteahelat inflatsiooni kontrollimiseks, mida oleks võimalik teha, niisugust terviklikku käsitlust valitsus ei ole suutnud esitada ei 2022. aasta eelarve üleandmisel, ammugi veel 2022. aasta lisaeelarve menetlusel. Puudu! Nullum!

Ja sellises olukorras ei ole võimalik majanduskeskkonnas praegu opereerida. Tegeldakse üksikute küsimustega, tulekahju kustutamisega nii-öelda rahaeraldistega, mis, ma olen kindel, valitsuse reservist hakkavad järk-järgult võimenduma, üksikud eraldised selles kriisikeskkonnas.

Aga selle asemel, et niisugust kommionu käsitlust viljeleda rahaeraldisega 50 eurot, nagu novembrikuus oli – mis asi see on? Me räägime siin makrotasemel nihkest, mis on toimunud. Tuleks püüda ikkagi kriisiolukorras, kus süsteem on ebastabiilne ja turg ei funktsioneeri ... Vabandust, meil käib sõda maailmas! Sõda käib maailmas, turg ei funktsioneeri reaalsuses, seda tuleb tasakaalustada. Ma olen esimene mees, kes ütleb, et peab olema vaba turg, ärge turgu sekkuge, aga sellises olukorras, kus turg ei funktsioneeri, kus kogu maailm on praegu ju vastakuti selles konfliktis ja käib totaalne võitlus ressursside kaudu selles sõjalises kriisis, siis seda peab niisuguses väikeses paadis, kus Eesti majandus on, valitsus olema võimeline oma meetmetega tasakaalustama. Kui see ei ole kriis, siis mis see kriis veel on?

15:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Annely Akkermann, palun!

15:50 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Ma kuulasin teie ettekannet oma kabinetist ja ma vaatan, et te võtate väga laialt kõik teemad ette, nii et õigupoolest ei saagi aru, mida te siis lõpuks öelda tahate. Aga ma panin tähele, et te sarjasite küllalt südikalt praegust valitsust ja kasutasite selleks arvatavasti esmaspäeval toimunud riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungi materjale või seal öeldut. Te tegite seda muidugi valikuliselt ja ega kõike jõuagi. Aga te jätsite välja toomata ühe Eesti kõrge inflatsiooni komponendi – teie erakonna juhitud pensionireformi, mille viis ellu eelmine valitsus ja mis tõi meie tarbimisse umbes miljard eurot, mitte ei viinud neid väärtpaberitesse. Kas te kahetsete, et olete oma tegudega inflatsiooni kütnud?

15:51 Urmas Reinsalu

Aitäh! Seda naljajuttu – aitäh, Annely, hea küsimuse eest! – levitab Rahandusministeerium. Loomulikult on see poliitiline meem, mida on pandud ametnikud rääkima. See miljard eurot pluss, mis välja võeti ja loomulikult ei läinud ju mitte kõik tarbimisse, et see on põhjustanud Eestis selle nii‑öelda superinflatsiooni – lubage naerda.

Asetame asjad õigesse perspektiivi. Eesti rahvuslik palgafond, istungi juhataja korrigeerib mind, aga ma ütlen, et see on kusagil veidi alla 20 miljardi euro aastas. Võib nii väita, eks ole? Rahvusliku palgafondi kasv eelmisel aastal oli üle kahe korra suurem, kui me räägime sellest põhimõtteliselt pensionireformi alt välja võetud rahast. Üle kahe korra suurem. Nüüd valitsus tuleb meile rääkima seda, et vaadake, kui miljard eurot tuleb turule, siis see toob kaasa superinflatsiooni – seesama valitsus, kes eelmisel aastal tegi 700 miljoni eurose lisaeelarve, ja sellel aastal menetleme 202 miljoni eurost lisaeelarvet. See raha ju tuleb ka turule, tähendab, siis võiks ju selle teooria järgi väita, et igasugune raha, mis läheb majandusse, tegelikult tekitab sellise konvulsiooni.

Aga kontekst on selles, et Euroopa Liidu keskpank on sooritanud tugioste 5 triljoni euro [eest]. Andke andeks, 5 triljonit eurot! Me opereerime, kulla sõbrad, kosmiliste numbritega ja me kõneleme siin pensionireformi rahast! Jumal hoidku! Kui seda pensionireformi raha võimalust inimestel praeguses energiakriisis ei oleks olnud ... Ma arvan, et see oli neile üks päästerõngas. See, et inimesed võtsid raha välja, ostsid midagi. Vaadake, mis juhtus! Ampsti! Inflatsiooniga on tegelikult 18% võrreldes eelmise aasta kevadega, inimeste raha väärtus [vähenenud]. Väike vabandus: ega siis lehmad ja lambad ja koerad ja kassid ei ole seal pensionifondis. Rahas arvestatakse, selles rahas arvestatakse, mille puhul võiks olla mikrokalkulaator praegu, pensionireformi rahadega reaalseisus 0,8‑ga korruta läbi või null koma, mis ta tuleb siis, selle koefitsiendiga vastavalt 18,8%‑ga.

Nii et loomulikult ei ole selline raha hulk, mis on turule suunatud, kuidagiviisi iseseisev, autonoomne inflatsiooni põhjus. Samamoodi võiks väita, et see 170 miljonit eurot, mis maksti välja energiakandjate hinna tõusu puhul valitsuse erinevate meetmetega, on tohutult põhjustanud eraldi võetuna inflatsiooni. Või vabandust, siis võiks väita, et meie valitsuse tohutu inflatsiooni relv on – kui palju see pensionitõus meil siin tuli, palju ta tuleb sel aastal. 1. aprilli pensionitõus, 1. jaanuarist, kui ma ei eksi, oli see nominaalne pensionitõus, eks ole, 20 eurot erakorraliselt ja veel juurde keskmise vanaduspensioni vabastamine. Siis võiks ka selle kohta öelda, et see on valitsuse tohutu inflatsioonipomm reaalsuses. Need mõned näitajad, mis ma tõin, piisab kui relevantsetes majandusnumbrites, fiskaalnumbrites opereerida ja näha, et tegemist on lihtsalt koomilise meemiga, mis on pigem retoorilises lahingus revanši võtmine möödunud sõja lahingu üle. Ma nimetan seda nii.

15:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

15:55 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Praegu käib Noblessneri valukojas tõsine samasugune arutelu ja seal Einari Kisel, kes oli Maailma Energeetikanõukogus tegelane, ütles otse välja, et Eesti vajab elektriturukorralduse jalgadele panemist. Praegu käib selline nina nokkimine, defineerimine ja liikumine nagu siil udus. Ja riigikontrolör Holm ütles, et tegevus meenutab filmi "Siil udus". Siilionu tahtis minna karupoja juurde, et koos teed juua ja tähti vaadata. Kas sa oled nõus sellega, mida Janar Holm arvab sellest, mis praegu Eestis toimub?

15:56 Urmas Reinsalu

Jaa, ma olen nõus sellega. Ma tahaksin öelda ühte asja. Meie silmade all sünnib ajalugu, midagi, mida võib võrrelda võib-olla Nõukogude Liidu kokkukukkumisega. Aset leiavad tektoonilised sündmused, olgu julgeolekus, energias, maailma elukorralduse muutumisel, ja need on vägagi mitmesuunalised. Ma arvan, et ühiskonna elulaadides on väga palju erinevaid siirdeid ja ka inimeste hoiakute ja suhtumise küsimuses. See tähendab seda, et see poliitika revideerimine ja mõistmine, et vana paradigma ei pruugi enam olla see kvaliteet, milles opereerida, ja vajadusel tuleb nädalate ja kuudega langetada otsustusi, püstitades selle hoomatava eesmärgi või kavatsuse ja taotluse, mida me endale ette seame ja mida on meie võimuses kontrollida. Annaks meile jumal ära tunda seda, mis on meie võimuses ja mis ei ole meie võimuses. Ma arvan, jah, et niisugusest loovast terve mõistuse käsitlusest on kõvasti puudu. Võimalik, et ka seda osundas riigikontrolör, kui ta kõneles.

15:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Head sõbrad! Üks küsimus on selle juures. Ei ole hullu, kõik hästi. Nii. Härra Reinsalu, nüüd on selline lugu, et polegi rohkem kedagi, kes teilt midagi küsida sooviks. Küsimused said otsa. Aga meil on vaja ka majanduskomisjoni ettekanne ära kuulata, selle teeb Mihhail Korb. Palun!

15:57 Mihhail Korb

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tõesti, ettekandja esines väga vaimukalt. Proovin sama vaimukalt esitada ka majanduskomisjonis toimunut, aga seal nii vaimukas kogu olukord või see diskussioon ei olnud.

Alustan sellest, et tõesti, seda eelnõu juba korra siin saalis arutati ja arutati ka komisjonis. Komisjon arutas seda kahel koosolekul, 9. mail ja 16. mail. 9. mail tehti menetluslikud [otsused], otsustati võtta [eelnõu] täna päevakorda, aga 16. mail arutati eelnõu sisuliselt. Lugupeetud ettekandja tegi ülevaate sellest, mis ta lühidalt ka siin täna rääkis. Siis esitasid oma nägemuse asjast kahe ministeeriumi, majandusministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad ja siis lõpuks arutati ettepanekut, mis muutis eelnõu Vabariigi Valitsuse ülesandeks. Seda ettepanekut hääletati ja 2 inimest oli vastu ja 5 oli poolt. Eelnõu sai muudetud. Lühidalt kõik. Lõpuks otsustati täna läbi viia ka lõpphääletus.

15:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe soovib midagi täpsustada. Palun!

15:59 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma tean teie vastust, et seda küsimust te seal komisjonis ei arutanud. Üldse ma ei saa aru, mis arutelu teil seal toimub. Aga minu küsimus on see. Kui see praegune päikeseloojangu valitsus lähtub, ütleme, isiklikest lähenemistest, et niikaua kui vanemad saavad hakkama, probleemi ei ole. Kas oli arutluse all, kui suur peaks olema inflatsiooni protsent, et see hakkaks kõnetama meie tänast valitsust, kus nad ütlevad, et oi, nüüd on olukord selline, et me hakkame vaikselt reageerima? On see 25% või on see 30% või on see 33%? Kuidas teile tundub, milline on tänase valitsuse sihukene taluvuspiir, kus nad näevad, et peaks reageerima? Noh, Saksamaal on see 6%, kui nad juba reageerivad. Meil on siin 15,9% ja me ikka veel võtame, et see on rahulik, meil on seda lõtku. Et Eesti inimesed teaksid valmis olla.

16:00 Mihhail Korb

Hea küsija! Arvestades, et juba eelmise arutelu juures küsiti päris palju küsimusi, ma kasutan seda võimalust, vastates teie küsimustele, ka vaadata maailmale palju laiemalt, kui hõlmab teie küsimus.

Ma arvan, et ma alustan kõigepealt sellest, et tõesti inflatsioon on päris suur ja see on päris suur mure. Aga selle asja juures mind natuke hämmastab ja üllatab see asjaolu, et Eesti poliitikas on väga huvitav komme: kui erakond kukub opositsiooni, siis ta hakkab kohe tegema niisugust nägu, et teda need asjad üldse ei puuduta. Tema ei tea, missugused otsused varem tehti ja mis varem toimus. Mina ütlen, lugupeetud küsija, teie erakonna liikmed on juhtinud Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi, aastaid kuulunud valitsusse, olid paljude otsuste juures. Nad olid otsuse juures, kui me otsustasime minna vabaturupõhimõttele energeetika valdkonnas. Nad olid otsuse juures, kui me loobusime LNG‑terminalist aastaid tagasi ja andsime selle Soome. Nad olid paljude teiste otsuste juures, mis viisid tänase olukorrani. Ja teha nägu, et meie siin nagu ne pritšom, nüüd on seal valitsus, on peaminister, kes on saamatu – see nagu ei ole päris õiglane, see ei ole päris korrektne.

Siin ma tahaksin rõhutada seda, et jah, inflatsioon on suur, meetmed tuleb võtta, aga ei ole vaja teha nägu, et meie ei ole mitte midagi teinud, et selline olukord on tekkinud. See tänane olukord on üleeuroopaline, ülemaailmne. Maailmapoliitikat mõjutab päris kõvasti sõjaolukord Ukrainas – kahtlemata – ja sellest olukorrast tuleb kõigil üheskoos välja tulla. Aga öelda, et ühed on süüdi ja teised ei ole süüdi, ei ole päris õiglane. See on minu vastus teie küsimusele.

16:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Reinsalu, kas nüüd on soov protseduurilise käigus sisuliselt hakata jälle midagi korrigeerima? Ma seda ei sooviks näha. Ma sooviksin, et kui on protseduuriline, siis küsige protseduuri kohta.

16:02 Urmas Reinsalu

Jah, ma tahaksin täpsustada, et ma osalesin küll kogu majanduskomisjoni istungil, aga seda arutelu ja neid seisukohti, mida praegu komisjoni seisukohtade esindaja väljendas, ma komisjoni istungilt ei mäleta. Äkki sa, Mihhail, täpsustad, kes komisjoni liikmetest ja valitsuse esindajatest neid seisukohti väljendas?

16:02 Aseesimees Hanno Pevkur

See ei olnud protseduuriline küsimus, härra Reinsalu. Protseduuriline küsimus saab olla juhatajale. Kui te soovite härra Korbilt küsida, siis vajutage nupule "Sõna" ja saate küsida küsimuse nii, nagu korrektne on. Jälle protseduuriline küsimus. Palun! Kuulan teid.

16:03 Urmas Reinsalu

Armas istungi juhataja! Loomulikult, Mihhail saab aru, et see oli minu väikene osutus sellele, et komisjoni esindaja peaks pigem käsitlema komisjoni arutluskäiku. Kas ma saan õigesti aru?

16:03 Aseesimees Hanno Pevkur

See arusaamine on meil kõigil siin saalis olemas, et komisjoni esindaja käsitleb komisjonis toimunut, aga tihtipeale jäävad need ettekanded väga lühikeseks ja tihtipeale on küsijad küsinud ka väljaspool komisjoni toimuva kohta. Eks see on selline kahepoolse debati küsimus. Mõnikord tekib küsimus, et kui komisjoni esindaja ei vasta ja ütleb iga küsimuse peale, et seda ei arutatud, siis on jälle mure, et miks ta siis ei avalda oma isiklikku arvamust. Tõepoolest on nii, et kui komisjoni esindaja siin on, siis ta peab väljendama komisjonis toimunut, selle kokku võtma ja siis pärast vajadusel tulema ja ütlema fraktsiooni või oma seisukoha. Härra Kruusimäel on protseduuriline.

16:03 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Mul on protseduuriline küsimus just teile. Ma eeldan, et meil on kõigil ühesugused materjalid, ka komisjoni protokoll, ja kui seal on ka viide selle kohta, kuidas meil LNG-terminaliga nahk üle kõrvade tõmmati, siis mina küll ei näe siin selles protokollis sellist materjali. Ja ma ei soovi, et jääks arusaam inimestele, kes stenogrammi vaatavad, et meil on erinevad komisjoni protokollid, koalitsioonisaadikutel üks ja teistel [teine], et ei oleks sellist tõe defitsiiti. Kas te saate öelda, kes seal komisjonis ütles selle välja, et LNG‑ga tõmbasime Isamaal naha üle kõrvade?

16:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Juhataja seda öelda ei saa, aga kui härra Reinsalu küsib selle küsimuse praegu härra Korbilt, siis härra Korb saab kindlasti vastata, mis komisjonis tegelikult toimus. Palun, härra Reinsalu! Nüüd on teie küsimuse kord.

16:04 Urmas Reinsalu

Jaa, muidugi võib Mihhail vastata, mis toimus, Tarmo [küsimuse] peale. Aga mul oleks veel sellele täienduseks küsimus Mihhailile. Ma küsisin esmaspäeval komisjoni istungil valitsuse esindaja käest, milliseks valitsus – minul on oma arvestused, millele ma tuginen – prognoosib elektrienergia hinda Nord Pooli süsteemi Eesti osas järgmise aasta 1. jaanuaril. Ja valitsuse esindaja vastas mulle. Äkki sa kordad seda vastust?

16:05 Mihhail Korb

Jaa, täpselt selline diskussioon oli ja ma püüan seda kohta leida protokollist, ilmselt läheb natukene aega. Aga kindlasti ma ütlen kõigepealt oma arvamuse. Ma kujutan ette, et seda hinda prognoosida on päris keeruline. See, mis toimus eelmisel talvel, kui järsk külm aeg tuli, mõjus päris negatiivselt olukorrale. Lisaks sellele päris tugevalt mõjutas hinda ka uus olukord, mis on seotud ühendustega teiste riikidega, näiteks Lätiga, kus Läti, Leedu ja Eesti muutusid nüüd üheks turuks, kus energia liikus, ja selle piirkonna defitsiit ka mingil määral kajastus hinnas. Ma siin kiiruga seda kohta ei leia. Aga ma arvan üldiselt, et ministeeriumi esindaja ei suutnud täpselt vastata küsimusele, missuguseks nad prognoosivad hinda, ja ei nimetanud seda hinda, mis järgmisel talvel tuleb Eestis.

16:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Reinsalu, mis on see protseduuriline küsimus nüüd?

16:06 Urmas Reinsalu

Väga lihtne protseduuriline küsimus. Kuidas me saame siin ilmast rääkida, 17. mai seisuga? Vaata, mis reaalajas börsil toimub, mis kraadid väljas on, soe ilm, [aga börsil] figureerib praegu Eesti tsoonis 300 [eurot megavatt]? Kuidas me saame praegu kõrget elektri hinda ajada ilma kaela?

16:07 Aseesimees Hanno Pevkur

See ei ole protseduuriline küsimus, härra Reinsalu!

16:07 Urmas Reinsalu

Härra istungi juhataja, kuidas niisugune eksitav väide saab olla? Kas eksitavat väidet saab esitada komisjoni esindaja?

16:07 Aseesimees Hanno Pevkur

See ei ole protseduuriline küsimus. Peeter Ernits, palun!

16:07 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mis seal komisjonis oli reaalselt? Kas oli selline ettekujutus või arutelu, et Reinsalu tuleb mingi hullu jutu ja ettepanekutega, aga tegelikult on valitsusel kõik need asjad juba plaanis? Kuidas seal oli? Ma ei ole jõudnud protokolli lugeda.

16:07 Mihhail Korb

Esiteks, ma kasutan võimalust ja kommenteerin härra Reinsalu niisugust emotsionaalset purset praegu saalist, et mis me räägime tänasest hinnast, kui on soe ilm. Ma tuletan meelde, et detsembri hinnad olid kordades kõrgemad kui tänane hind. Loomulikult, selle üle ei saa kuidagi uhke olla, aga need hinnad olid päris krõbedad. Mis puudutab komisjoni, siis tundus, kui üldiselt kirjeldada, et oli selline, kuidas öelda, teineteise mittemõistmine. Majandusministeerium nägi olukorda ühtemoodi, härra Reinsalu pakkus oma lahendused olukorrale ja nii see diskussioon käis. Kuna see diskussioon käis juba teist korda selle eelnõu ümber, siis see oli pigem emotsionaalne kui sisuline, pean tunnistama ja jagama oma muljeid sellest diskussioonist.

16:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

16:08 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma tõepoolest ka kommenteeriksin natukene seda praegust hinnataset ja seda, mis talvel oli. Talvel tõesti korra jõudis 1000 megavatini, see oli korraks. Kui nii peaks olema keskmine, no siis oleks ikka Eesti riik mitte põlvili, vaid maa sees. Praegu ta on siin ka 400 alla jõudnud, mis on ikka väga kõrge, erakordselt ... (Hääl saalis.)

16:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Reinsalu!

16:08 Heiki Hepner

... kõrge. Aga minu küsimus on pigem see, et kas komisjonis tuli ka arutelule või kas valitsuse esindajad mingitki vihjet andsid, kuidas nad valmistuvad järgmiseks sügiseks, no sellist strateegilist mõõdet. Täna peaks hoolega käima ka alternatiivide otsimine gaasikulude vähendamiseks. Ma ei ole kuulnud mitte midagi selle kohta, et oleks mingeid ettepanekuid katlamajade üleviimiseks puiduküttele või turbaküttele või mingite lahenduste otsimiseks. Kas üldse oli juttu sellest, kuidas valitsus järgmiseks kütteperioodiks kavatseb valmistuda?

16:09 Mihhail Korb

No, austatud küsija, ma kõigepealt kommenteeriksin hinnaküsimust. Ilmselt teid ei olnud saalis, kui ma rääkisin sellest, et me kõik kanname vastutust selle hinna eest, mis praegu on. Ja ei ole mõtet teha nägu, et [mõned] erakonnad ei olnud valitsuses, kõik erakonnad praktiliselt siin saalis olid valitsuses ja kõik erakonnad tegid oma otsused. Ja see poliitika, mis aastaid arenes sinna suunas, kuhu me oleme jõudnud, selle tulemus on meil täna teada ja see väljendub nendes numbrites, mis meil on. On selge, et tänane olukord on ekstreemne ja see ei ole mingi olukord, mis on plaanitud või mõistlik, või kas keegi suutis seda ette näha. Aga paraku oleks pidanud ka mõtlema selle peale, selle ekstreemse juhtumi peale. Oleks pidanud mõtlema, mis juhtub, kui selline olukord tekib.

Aga mis puudutab teie küsimust, siis loomulikult, valitsus arutab ja mõtleb selle peale, mis teha, et seda olukorda lahendada. Komisjonis arutati samu meetmeid, mis olid talvel rakendusel. Arvatakse, et neid meetmeid võiks ka tulevikus rakendada, kui uus kütteperiood tuleb. Need meetmed toimisid hästi. Jah, see on ikka natukene imelik, kui korjad raha inimeste käest ühte tasku, paned seda teise tasku ja jagad. See ei ole, ma arvan, minu isikliku seisukoha järgi kõige efektiivsem ja mõistlikum süsteem. Aga paraku see süsteem on loodud. Ja siin on saalis mitu korda meenutatud seda CO2-ga kauplemise süsteemi. Eks me kõik olime selle juures, kui seda süsteemi rakendati, me kõik tahtsime, et tuleks paremini välja, aga sellest kannatab, noh, võiks öelda, kogu Euroopa. Kogu Euroopa peab CO2 hinda maksma ja võib-olla mitte õiglast hinda. Hinda, mis tõesti kujuneb spekulatiivsel viisil. Aga pakkuda paremat süsteemi – noh, ma ei ole kuulnud, et on praegu mingid versioonid, kuidas seda süsteemi paremaks teha või muuta. Mis puudutab teie küsimust, siis loomulikult, need küsimused, mis te esitasite, on õiged, aga võiks küll jääda selle eelnõu arutelu raamidesse.

16:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised ja meenutan, et siin saavad sõna fraktsioonide esindajad. Palun, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Henn Põlluaas! (Henn Põlluaas soovib lisaaega.) Kaheksa minutit.

16:12 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Head kolleegid! Eesti on ju täiesti katastroofilises olukorras. Kui mujal Euroopas on inflatsioon 5%, 6% või 7%, siis Eestis on see peaaegu 20%, natukene allapoole. Me näeme, mis toimub mujal. Inimesed on tänavatel, protesteerivad kõrgete energiahindade ja inflatsiooni vastu, rahvas mässab, valitsused tegutsevad. Eestis on vaikus. Meil ei ole valitsusel mitte mingisuguseid kavasid, kuidas peatada, kuidas aeglustada energiahinna tõusu, sellest tingitud inflatsiooni, kaupade, esmatarbekaupade, toiduainete, eluasemete jne metsikut kappavat inflatsiooni. Puudub igasugune arusaamgi probleemi sügavusest, ammugi mingisugune elementaarne strateegia.

Eesti Pank analüüsis ja ennustas eelmisel aastal käesoleva aasta inflatsiooniks 7%. Täna on see ligi kolm korda suurem. Mida see ütleb meie Eesti Panga analüütikute ja nende kompetentsi kohta? Mida see ütleb meie valitsuse kohta? Tundub, et nad elavadki sellises soovmõtlemises. Nad usuvad ka täna, et inflatsioon on 7% ja noh, see polegi ju nii hull, küll Eesti rahvas selle üle elab. Me nägime seda juba eelmisel sügisel, kui hinnatõus juba hakkas galopeerima ja kui peaminister teatas, et Eesti majapidamisi see ei puuduta, nemad elavad selle üle.

Jah, inimene elab igasuguseid asju üle. Elab ka sõja üle, kui õnnestub. Aga normaalses ühiskonnas ei pea valitsema selline mentaliteet, et las rahvas vaesub, las ettevõtjad ja ettevõtted lähevad pankrotti, las Eesti konkurentsivõime põrmustub – mis sellest, küll Eesti majapidamised ja inimesed sellest üle saavad. 

Mis kõige kummalisem on? Või õigemini, see ei olegi kummaline, vaid see on täiesti iseloomulik Reformierakonnale. Kui me vaatame tagasi, siis kõik need komponendid, mis meil elektri hinna on üles ajanud, on tingitud Reformierakonna tegutsemisest. Kõik aktsiisid, võrgutasud, taastuvenergia tasud, ampritasud, kõik need tasud, millel ei ole ju turu ega majandusloogikaga mingisugust pistmist, kõik need on seatud Reformierakonna valitsuse ajal. Ja me näeme suurepäraselt, kuhu see on viinud. Me näeme, mida tähendab see CO2‑ga kauplemise süsteem, ilma milleta meie elektri hind oleks võib-olla kuskil 30 või 40 eurot megavatt, aga mille eest me maksime vahepeal isegi 1000 ja täna maksame 300+. Me näeme, kuidas absurdselt mõjub elektri hinnale Nord Pooli elektribörsil osalemine, kui sealtsamast börsilt ostetud elekter maksab Rootsis ja Soomes kordi vähem kui siin. Me näeme seda, kuidas valitsus koorib põlevkivijaamadelt tohutuid CO2-kvoote. Eesti Energia kasum on rekordiline, dividende tuleb sadade miljonite ulatuses. Aga rahvas ainult vaesub. Iga elektriarve puhul elektrikulule või hinnale lisanduvad need eespool mainitud aktsiisid ja võrgutasud ja taastuvenergia tasud ja käibemaksud, mis teevad arve oluliselt suuremaks.

Me oleme läbi aegade, sellest ajast saadik, kui see kriis algas eelmisel sügisel, esitanud korduvalt kõikvõimalikke ettepanekuid, kuidas viia energia hind alla, kuidas hoida ära seda kohutavat inflatsiooni ja hinnatõusu, mis teeb vaesed kerjusteks, keskklassi inimesed vaeseks, ruineerib kogu meie ühiskonna. Aga viimane kui üks ettepanek, ükskõik, on see tulnud Eesti Konservatiivselt Rahvaerakonnalt või mõnelt muult erakonnalt, kes ei ole valitsuserakond – kõik on tagasi lükatud ilma igasuguse aruteluta, ilma igasuguse diskussioonita. Sest valitsust lihtsalt ei huvita.

Valitsust ei huvita ei meie rahva, ei meie riigi ega mitte kellegi heaolu. Valitsust huvitab vaid see, kuidas täita truualamlikult Brüsselist tulnud igasuguseid rohepöörasusi, sest rohepöördest ei saa enam rääkida, tegemist on tõelise pöörasusega. Meil oleks juba järgmine aasta pandud kõik põlevkivikatlad seisma Reformierakonna hullumeelsel otsusel, kes ajas jälle seda Põxiti, põlevkivienergeetikast loobumise asja. Kas te kujutate ette, mis oleks juhtunud, kui ei oleks Eesti Konservatiivne Rahvaerakond vahepeal valitsuses olnud ja selle otsuse tühistanud? Vähe sellest, et me oleksime täielikult kerjustunud, me istuksime pimedas ja külmas. Pimedas ja külmas ilmselt tuleb meil istuda niikuinii järgmisel sügisel ja järgmisel talvel, sest me näeme, kuidas see probleem üha süveneb ja süveneb, ilma et valitsus kavatseks üldse midagi ette võtta.

Ja meile räägitakse muinasjutte, et see on Putini hinnatõus. Hea küll, gaasi, nafta ja nende kütuste puhul ma võin nõustuda, aga elektri hinna tõus on puhtalt Euroopa Liidu ja meie enda valitsuse tekitatud kunstlikult. Kui seda alla ei viida, siis tagajärjed on katastroofilised. Inimeste säästud on otsas, pensionid, palgad – kõik on inflatsioon ära söönud. Ja kui me oleme niigi Euroopa Liidu vaeseimate riikide seas, siis kukume me sedamoodi varsti ka maailma vaeseimate riikide sekka. Kas selline rekord teeb meid uhkeks? Kindlasti mitte. Valitsus, kes viib meid sellisesse kuristikku, (Juhataja helistab kella.) peab kukkuma, sest teist võimalust ei ole, muidu kukub rahvas ja riik. Aitäh!

16:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Isamaa fraktsiooni nimel Heiki Hepner, palun! (Heiki Hepner palub lisaaega.) Palun, kaheksa minutit!

16:20 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Vaieldamatult on tegemist ühe erakordselt olulise küsimusega praeguses situatsioonis. Meil on kombeks rääkida, et tänane olukord Eestis on nii nagu sõjaajal. Siin on oma teatud tõde sees. Tõesti, see, mis toimub Ukrainas, on vaieldamatult mõjutanud meid ja me peame mõtlema ka, kuidas enda riiki kaitsta. Kuid energiajulgeolek kuulub absoluutselt samasse komplekti. See julgeolek ei tähenda mitte ainult seda, et meil oleks elekter olemas, et meil lamp toas põleks, vaid ka seda, et seda suudetakse osta ja tarbida mõistliku hinnaga. Selles mõttes on see otsuse eelnõu vaieldamatult erakordselt päevakohane.

Me teame väga hästi, kuidas siin eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses energiahindadega oli. Tõesti, me võime rääkida ka seda, et juba toona mõjutasid seda mingil määral Venemaa manipulatsioonid gaasiturul, millel oli mõningane mõju elektri hinna kujunemisele. Seda kummastavam on see, kui laiutatakse selle peale käsi ja öeldakse, et me ei saa mitte midagi teha, et muuta seda meie inimestele vähegi mõistlikumaks ja taskukohasemaks.

Ja tõesti, selle üks väljund on inflatsioon. Kui me vaatame, mis on inflatsioon mujal Euroopas, siis Urmas Reinsalu väga õigesti osundas eelnõu esitusel, et kui Saksamaal oli see 6%, siis Bundestag kutsus kokku erakorralise istungjärgu, nad arutasid, mida ette võtta, sest nihukese inflatsiooniga ei ole võimalik riiki normaalselt üleval pidada. Meil on see 18,8%, ligi 20% – ja mitte midagi. Eks see peegeldab ka seda, et ei ole tahtmist ega soovi vähegi mõtelda, kuidas elektri hinda, mis on väga olulise mõjuga, väga oluline komponent selle inflatsiooni kujunemisel, vähegigi mõistlikumaks teha.

Ma vaatasin just hetk tagasi, mis oli CO2 hind siin nädala alguses – 90 eurot tonn. 90 eurot tonn! Kui seda süsinikukaubandust hakati kujundama, siis öeldi, et motiveerimaks üle minema taastuvale energeetikale ja vähem fossiilsetele kütteviisidele, siis 10 eurot tonn, see on selline miinimumtase, mis peaks ikkagi meil olemas olema. Me mäletame, et tegelikult oli perioode, kus ta oli isegi alla 10 euro. Kui ta sealt läks üles, siis hakati rääkima, et 25 eurot tonn. Noh, see on juba selline, mis ikka on. Jah. Kui põrutasime sealt uhkelt üle, siis hakati rääkima, et 30 eurot tonn, see on koht, millest ta enam kõrgemaks minna ei tohiks. Meil on 90 eurot ehk meil on kolm korda suurem.

Ma olen küll veendunud, et tänane Vabariigi Valitsus võtab seda kui suurt kingitust, millega jumala pärast ei tohiks mitte midagi teha. Väga hea, kui ta veel rohkem tõuseks, sest siis see raha jookseks otse Vabariigi Valitsusele eelarvesse, kus nad saaksid selle oma suva järgi ümber tõsta, kuhu nemad õigeks peavad, võtta ära selle meie inimeste taskutest. Las siis tulla meie rahvas koogutama ja [küsima], kas te annaksite meile midagi, et meil lambike toas põleks. Samal ajal Vabariigi Valitsus ise ütleb: no mida meie teha saame, sealt Brüsselist see tuleb, ei ole võimalik midagi teha, küll me aitaksime teid, aga ei ole võimalik aidata. Sellist kahepalgelisust on ikka piinlik vaadata küll.

Ma veel kord tooksin siit kõnetoolist väga konkreetsed asjad välja, mida Isamaa paneb valitsusele ette, mida me peaksime kohe rakendama. Selle kohta võiks ütelda, et juba hakkab olema hilja, aga parem hilja kui mitte kunagi. Elektrimüüjatel on uue universaalteenusena sätestatud kohustus pakkuda väiketarbijatele börsivälist elektrienergia paketti, mille hinnakujundus kooskõlastatakse Konkurentsiametiga. Nord Pooli elektrituru Eesti hinnapiirkonnas turgu valitseval elektritootjal on kohustus müüa otse, ilma börsi vahenduseta, elektrimüüjatele elektrit, mis on vajalik uue universaalteenuse kohustuse täitmiseks. Hinnakujundusel lähtutakse elektrienergia tootmise kuludest ning kapitali tootlusest vastavalt Konkurentsiameti kehtestatud reeglitele ning hinnad kooskõlastatakse Konkurentsiametiga. Ehk keegi ei taha saada elektrit alla omahinna, vaid sellele elektri hinnale tuleb ka mõistlik tootlus ja kasum juurde. Kõik, kes väidavad seda, ajavad udu ja lihtsalt ei taha probleemiga tegeleda.

Lõpuks, riik kompenseerib eelarvelise eraldisena elektritootjatele universaalteenusena toodetava elektri CO2- kvoodi kulud. Ehk seesama CO2, mis juba tõstab kolmekordseks selle elektri hinna, millega me võiksime seda tarbida ja mis mitte ainult ei tee võimatuks meie inimestel normaalselt toime tulla, vaid ka hävitab meie majandust kõige otsesemal moel. Sellega lihtsalt ei saa ühestki otsast leppida ja see tuleks kohe töösse võtta.

Üks osundus veel, mis küll võib-olla otseselt ei puutu sellesse, aga mis peegeldab väga hästi seda suhtumist, mis tänasel valitsusel on või kuidas tänane valitsus töötab –, [see] on gaasi tarbimise vähendamine. Me teame, et gaasi hinnad pigem tõusevad ja gaas muutub järgmiseks kütteperioodiks defitsiidiks. Mida on teinud valitsus selleks, et leida asendusallikaid? Mitte midagi! Täna peaks tegelema sellega ja mõtlema, kuidas viia meie katlamaju üle puiduküttele, kuidas luua turba kasutamisel täiendavat riiklikku reservi. Aga mida ei ole, seda ei ole – tegusid. Nii et kõige sellega tegelikult Vabariigi Valitsus marginaliseerib ka seda rohepööret, mõistlikku rohepööret, sest ta teeb inimestel selle rohepöörde kontekstis elamise võimatuks ja see on väga-väga halb kaasus veel lisaks. Aitäh!

16:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii, rohkem kõnesoove ei näe. Sulgen läbirääkimised. Meile on tulnud ka üks muudatusettepanek, mille me peame läbi vaatama. Meile on tulnud juhtivkomisjonilt üks muudatusettepanek, mis on arvestatud täielikult. Keegi teistmoodi seda hääletada ei taha. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus ja see on meil vaja ette valmistada.

Head kolleegid, juhin tähelepanu, et arutame Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 549 ja oleme jõudnud juhtivkomisjoni ettepanekuni, milleks on viia läbi lõpphääletus.

Panen hääletusele Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 549. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 10, vastu 36, ei leidnud ettepanek toetust.


8. 16:33 Perehüvitiste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (605 SE) teine lugemine (usaldusküsimusega seotud eelnõu)

16:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi meie kaheksanda päevakorrapunktini. See on Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 605. Juhin tähelepanu, et meil on käsil teine lugemine, aga Vabariigi Valitsus on palunud selle päevakorrapunkti siduda usaldusküsimusega. Kõnetooli on oodatud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalu.

Juhin veel tähelepanu, kuidas me seda punkti menetleme, nii nagu ka järgmist kolme punkti. Menetlus on järgmine. Kõigepealt on Vabariigi Valitsuse esindaja ettekanne kuni 20 minutit, siis on igal Riigikogu liikmel võimalus esitada kuni kaks suulist küsimust. Seejärel avan läbirääkimised ja muudatusettepanekuid hääletusele ei panda. Sellele järgneb lõpphääletus. Nii, palun, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo!

16:34 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Nagu öeldud, seaduseelnõu 605 on suunatud perehüvitiste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmisele, aga muudatusettepanekutega on veel täiendusi. Tuletan kõigepealt meelde – esimesest lugemisest on natuke aega möödas –, mis on algse eelnõu sisu, ja siis tulen muudatusettepanekute juurde.

Kõigepealt on mul hea meel öelda, et sotsiaalhoolekande seaduse muudatused on suuresti suunatud meie enda Eesti elanikkonna, meie enda inimeste toetamiseks. Ja kui me oleme rääkinud inimeste keerulisest majanduslikust olukorrast inflatsiooni tingimustes, siis aitab see eelnõu muudatus, mis lubab toimetulekupiiri arvestamisel ja toetuse määramisel arvesse võtta eluasemekuludena ka pangalaenu ja intresse, inimestel paremini toime tulla. Eeldus on loomulikult see, et inimene tõendab, et tal on pangalaen, aga ta ei suuda seda maksta ja ta on proovinud kasutada maksepuhkust. Kui need asjad on tõendatud, siis on võimalik kuue kuu ulatuses ühe aasta jooksul sellist abi ja tuge kohaliku omavalitsuse kaudu saada.

Teine muudatus on seotud sotsiaalteenuste ja -toetuste registriga. Te teate, et me oleme rääkinud pikalt sõjapõgenike üüri hüvitisest 900 euro ulatuses. See on maksimum, seda ei ole kohustus selles ulatuses välja maksta. Selleks, et vajalikke andmeid ka sotsiaalteenuste ja ‑toetuste andmeregistris kajastada, on selles eelnõus muudatused ning ka täpsustused, milliseid andmeid sõjapõgenike kohta STAR-registris avaldada saab ja võib.

Täiendav muudatus on samuti seotud sõjapõgenike Eestisse saabumisega, kuid see annab kindlustunde nendele pensionäridele, kes soovivad enda juurde sõjapõgenikku rendile või üürile võtta, aga seetõttu jääksid ilma üksi elava pensionäri toetusest sügisel. See on seadusemuudatus, mille kohaselt on võimalik saada kindlustunne, et võttes enda juurde üürile sõjapõgeniku, ei jää üksi elav pensionär toetusest ilma.

Oluline täpsustus on kohalike omavalitsuste jaoks, et kui nad toimetulekutoetust menetlevad ja teevad selleks ka haldustoiminguid, mis on seotud kuludega, siis nad saavad selle eest ajutiselt heldemalt tasutud.

Veel muudame tervishoiuteenuste korralduse seadust, mille mõte on võimaldada haigekassa hinnakirja alusel abistada siia saabunud sõjapõgenikke, aga ka neid inimesi, kes on sõjast tulnud siia haavatuna ja vajavad ravi. Olgu öeldud, et haiglavõrgu haiglates selliseid Ukraina sõdureid praegu ei ole, kes oleks siin ravil. Võimalusena on see seadusesse toodud.

Kuna ma mainisin ka perehüvitiste seadust, siis ütlen, et perehüvitiste seaduse muudatus on tehniline. Me täpsustame vanemahüvitise ülempiiri puudutavad sätted olukorras, kus vanem ei ole enne vanemapuhkusele jäämist tegelikult piisavalt töötanud.

Nüüd muudatusettepanekute juurde. Kokku on muudatusettepanekuid üheksa: juhtivkomisjonilt viis ja Isamaa fraktsioonilt neli. Käin nad kõik ükshaaval läbi, et te saaksite muudatustest hea ülevaate.

Kuivõrd eelnõusse lisandus veel seadusi, mida soovitakse selle eelnõu raamistikus täpsustada, siis on tulnud sotsiaalkomisjonilt ettepanek muuta eelnõu pealkiri "Perehüvitiste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduseks". Seda on juhtivkomisjon arvestanud täielikult.

Teine muudatusettepanek on tulnud Isamaa fraktsioonilt ja see on seotud tõsiasjaga, et ühes teises muudatusettepanekus on nad teinud ettepaneku muuta veel kahte seadust, ning veel on nad teinud ettepaneku kõnealuse eelnõu nime muuta nii, et kõik muudetavad eelnõud oleksid pealkirjas sees. Seda on juhtivkomisjon arutanud ja otsus on jätta arvestamata.

Kolmas muudatusettepanek puudutab paljukõneldud üüri alustamise hüvitist sõjapõgenikele. Siin on soov muuta sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lõiget 2, et nende toetuste ja sissetulekute hulka, mida ei loeta toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka, saaks lugeda ka seda hüvitist, mida me üürisuhte alustamisel pakume sõjapõgenikele. Olgu taas ära markeeritud, et need summad on kuni 900 eurot kehtiva seaduse alusel ja kui Riigikogu võtab vastu lisaeelarve, siis on tegemist kuni 1200 euroga. Oluline on, et inimene selle hüvitise saamisel ei jääks ilma toimetulekutoetusest, ja see parandus siin annab selle kindluse. Juhtivkomisjon on selle esitanud ja ka valitsuse ettepanek on arvestada seda täielikult.

Nüüd, järgmine muudatusettepanek, nr 4, on ettepanek, mis on hinnatõusu leevendamise toetus. See on meede, mida valitsus on disaininud selleks, et lapsi  kasvatavad pered ja pensionärid saaksid ühekordse toetuse sügisel novembrikuus. Sätestatud on ta sellisel viisil, et 50 eurot ühekordset toetust loetakse sotsiaaltoetuseks ja selle saamise õigus on isikul, kellele makstakse perehüvitiste seaduse alusel lapsetoetust novembrikuu eest käesoleval aastal. Toetuse saamise õigus ei ole mitte perel, vaid igal konkreetsel lapsel. Ehk see sõltub laste arvust perekonnas, näiteks 50 eurot on toetus ühe lapse puhul ja 150 eurot kolme lapse puhul.

Vahemärkusena olgu öeldud, et sotsiaaltoetused kuuluvad ka selliste toetuste või sissetulekute alla, mida toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekuna ei käsitleta. Nii et see ei riiva perekonna võimalust saada täiendavalt toetusi, mis on toimetulekutoetus.

Nüüd, toetuse saamise õigus on ka nendel isikutel, kes käesoleva aasta novembris vastavad ühele järgmistest tingimustest. Inimene peab olema vanaduspensioniealine pensionisaaja – rõhutan, vanaduspensioniealine pensionisaaja, mis tähendab seda, et kaks tingimust peavad olema samaaegselt täidetud. Lisaks, isikule, kellel on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tuvastatud sajaprotsendiline ehk täielik töövõimetus, makstakse töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse korral. Samamoodi, kui isikul on töövõimetuse seaduse alusel tuvastatud puuduv töövõime, siis makstakse talle töövõimetoetust.

Need kaks gruppi on väga sarnased grupid, lihtsalt teise grupi puhul me räägime töövõimetusega inimestest ja neile makstakse töövõimetoetust. Need on inimesed, kes on tööealised, ja sõltuvalt sellest, kas nad on veel enne reforme ühe- või teiseliigilise toetuse või hüve saajad. Aga grupp on sisuliselt sama.

Lisaks on üks väike grupp veel, need on isikud, kes on hoolekande seaduse alusel vanaduspensioniealised sotsiaaltoetuse saajad. See grupp on mõnisada inimest ja siin me räägime nendest Eesti inimestest, kes on elanud võõrsil ja naasnud Eestisse pensionipõlve pidama.

Toetuse maksmiseks ei pea inimesed tegema taotlusi, see on eesmärgipärane, et toetust oleks võimalik maksta võimalikult lihtsal viisil. See makstakse välja novembrikuus. Nii et lastetoetuste saajad saavad lihtsalt tollel kuul suurema summa lastetoetust. See ei too inimestele kaasa täiendavaid toiminguid ega ka kohustusi. Nii et see on meede, ühekordne abi meie enda inimestele. Valitsuse ettepanek on arvestada ka seda muudatust täielikult.

Viies muudatusettepanek on seotud situatsiooniga, mis taas on seotud sõjapõgenikega, aga seekord alaealistega. Meil on siin ligi 38 500 sõjapõgenikku, 33% neist on alaealised, tänahommikuse seisuga. Meil on natuke üle 40 saatjata alaealise, kellele küll hiljem on tulnud vanemad järele, nad kõik ei ole asendushooldusteenusel. Asendushooldusel on meil 18 saatjata alaealist. Küll aga on meil terve hulk neid alaealisi, kes on tulnud siia vanema volitusega Ukrainast, ja nad on antud tuttavate kasvatada. Need on kas Ukraina inimesed, kes on tulnud koos lastega, või on neil peretuttavad siin Eestis. Eesti seaduste kohaselt, mis on vägagi kooskõlas rahvusvahelise õigusega, tuleb sellistel juhtudel lastele määrata eestkostja, et nende õigused oleksid tagatud.

Eestkoste määramise reeglistik on meil Eestis selline, et peale esmast õiguskaitset, mida saab teha väga kiiresti, tuleb kuu aja jooksul jõuda põhikohtulahendini. Aga kui meil on lapsi väga palju, praegu on meil 70 eestkostetaotlust kohtutes, siis puudutab see enam kui 80 last. Vahemärkusena: perekonnas eestkostel olevaid lapsi Eestis üldse on tuhatkond kuni 18-aastast ehk siis see koormus, mis on tekkinud nii kohtutele kui kohalikele omavalitsustele, ei ole mõistlik. Ja seetõttu on pakutud välja lahendus, mis on juhindunud Euroopa Liidu ajutise kaitse direktiivist, kasutades ära neid tähtaegu, kui kaua lapsed siin Eestis olla saavad, ja pikendada ajutist või seda esmast õiguskaitset vastavalt laste siinviibimise aja õigusele. Maksimaalne aeg on kuni üheks aastaks ja seda saab vajaduse korral ka pikendada, et ei peaks minema eraldi tõendama seda, et lastel ei ole vanemat, kes saaks täita hooldusõigusest tulenevaid ülesandeid siin Eestis.

Liiati tuleb rõhutada seda, et Eesti ja Ukraina vahelist taolist justiitskoostööd reguleerib Eesti Vabariigi ja Ukraina õigusabileping tsiviil- ja kriminaalasjades. See on ka põhjus, mille pärast me peame vastutama selle eest, et need lapsed oleksid siin kaitstud. Selle lepingu alusel üldjuhul tunnustatakse vastastikku kehtivaid kohtulahendeid, aga täna me oleme selles olukorras, kus lapsed on sattunud siia ja nendel hooldusõiguslikku vanemat ei ole.

Kuues muudatusettepanek on tulnud Isamaa fraktsioonilt ja see on muudatus, millega tehakse ettepanek tõsta pensioni baasosa ja rahvapensioni määra 20 euro võrra juba käesoleva aasta 1. juulist ning mitte seda rakendada viisil, mida valitsus on varasemalt pakkunud ja mille Riigikogu on heaks kiitnud ehk 1. jaanuarist 2023. aastast. See muudatusettepanek on arvestamata jäetud, kuivõrd kõnealuse eelnõuga on keeruline võtta selliseid rahalisi kohustusi, mis oleksid eraldiseisvalt lisaeelarve temaatika ja seeläbi ka teises eelnõus. 

Seitsmes muudatusettepanek on samamoodi Isamaa fraktsiooni ettepanek ja soovitakse käesoleva eelnõuga kehtestada pensioniealistele inimestele keskmise vanaduspensioni ulatuses tulumaksuvabastus 1. juulist käesoleval aastal, et parandada inimeste toimetulekut. Valitsuse põhjendused on samasugused: Riigikogu tahe on olnud 1. jaanuarist 2023. aastast seda muudatust ellu kutsuda ja kuna tegemist on ligi 100-miljonilise kulutusega, siis eelarveaasta keskel me seda siin praegu arvestada ei saa.

Kaheksas muudatusettepanek on taas Isamaa fraktsiooni ettepanek. See on ettepanek, mis on seotud rakendustähtaegadega ja tuleneb kahest varasemast muudatusettepanekust ehk pensionide ja nende tõstmisega ning tulumaksuvabastusega seotud sätete jõustumine. Loogikat rakendades, kui me muudatused ise jätame arvestamata, siis ka need jõustumise ajad tuleb jätta rakendamata.

Üheksas ja viimane muudatus on jõustumise ajad. Jõustumisaegadega on kavandatud nii, et üksi elava pensionäri toetusega seotud muudatuse me rakendaksime 9. märtsist tagasiulatuvalt, kui vahepealsel perioodil on pensioniealine inimene, kes elab üksinda, võtnud enda juurde elama sõjapõgeniku, et ta ei kaotaks üksi elava pensionäri toetust sügisel. Rõhutan, et see on juhul, kui pensioniealine on otsustanud enda juurde võtta üürile sõjapõgeniku. See ei ole mitte kellelegi kohustus.

Eestkostega seotud muudatused jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval ehk üldises korras. Küll aga kaotavad nad kehtivuse 4. märtsil 2025. aastal, kui on Euroopa Liidu direktiivist tulenevad tähtajad möödas ja õiguslik alus ajutise kaitse näol siin viibimiseks alaealistele ka möödas.

Eluasemelaenuga seotud muudatused või võimalus eluasemelaenu arvesse võtta toimetulekutoetuse määramisel jõustub käesoleva aasta 1. juulist ja hinnatõusu leevendus jõustub tavapärases korras ehk Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Siin on kehtivusaeg ja see kehtib kuni 2023. aasta 31. maini. Siia ka väike selgitus: kuigi meede, rahaline toetus makstakse inimestele välja käesoleva aasta novembris, siis teatud juhtudel on inimestel tagasiulatuvalt taotlemise õigus, see on maksimaalselt kuus kuud, ja sellisel juhul me kuni selle õiguse kehtimiseni ka väljamakseid kavandame. Seda muudatust palub valitsus ka sellisel kujul arvestada, kõik on planeeritud meie inimesi toetaval moel. Mina tänan ja olen valmis vastama küsimustele. 

16:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, Helmen Kütt!

16:54 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud sotsiaalkaitseminister! Selles seaduses on väga palju häid asju, mis on kindlasti väga vajalikud. Minu küsimus puudutab seda, mis on mõeldud seoses laenude tagasimaksega. Esitasin selle küsimuse ka sotsiaalkomisjonis. Tegelikult ega ma vastust selles mõttes ei saanud, kuidas see plaanitud on. Tänaseks on minu poole pöördunud väga mitmed omavalitsuste esindajad, sotsiaaltöötajad, kes on väga mures, sest juba 1. juulist jõustub see punkt. Küsimuse sisu on selles. Laenud on väga erinevad, nende pikkus, tähtaeg on väga erinev, nende laenusummad on väga erinevad, nende tagasimakse summad koos intresside ja kindlustusmaksega, nagu te siin olete isegi öelnud, on väga erinevad. Mis alusel saavad kohalikud omavalitsused kehtestada piiri? Teadaolevalt toimetuleku toetuse maksmisel kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestab need tingimused. Olgu üüriturg, see on arusaadav, seda me teame, aga laenude korral üks astub uksest sisse, tema laen on 800 eurot kuus, teisel on 300.

16:55 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Nii nagu ma ka esimese lugemise ajal vastasin, see on tõepoolest jäetud kohalikele omavalitsustele otsustada, nii nagu ka eluasemega seotud muude kulude piirmäärad. Aga ma võin kinnitada, et Sotsiaalkindlustusamet koos Sotsiaalministeeriumiga valmistab ette kohalikele omavalitsustele eraldi juhist, mis aitaks kohalikel omavalitsustel orienteeruda ja ka paremini kehtestada enda piirmäärasid.

16:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle‑Moonika Helme, palun!

16:55 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Kindlasti on selles eelnõus palju häid asju ja neid tunnustame. Aga te hirmsasti armastate neid ajutisi asju seoses sõjapõgenikega kogu aeg seaduseelnõudesse kirjutada. Ma ikkagi tulen selle üksi elava pensionäri toetuse juurde tagasi. Ukraina sõjapõgeniku staatus teatavasti on muutuv, ta ühel hetkel ei ole enam sõjapõgenik, eks ole, sest kas sõda saab läbi või see kolm aastat, mis on maksimummäär, saab läbi. Kas siis see üksi elav pensionär kaotab selle toetuse? Kas te muudate seadust või mis plaan teil sellega on?

16:56 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Kõnealune muudatus on tõepoolest ajutine. See vastus, mida ma sooviksin anda, ei ole küll selle eelnõuga otseselt seotud, aga Sotsiaalministeeriumil on plaanis välja töötada mõistlik vajaduspõhine toetus, mis hõlmab nii vanemaealistega seotud toitjakaotuspensionit, üksi elava pensionäri toetust kui ka puuetega inimeste toetuste ümbervaatamist. Ma olen täiesti nõus sellega, et ka praegu üksi elava pensionäri toetuse disain, mis on hästi lihtne – ehk elektrooniliselt võetakse andmebaasidest andmed ja selle alusel tehakse makseid –, päästab küll inimesed ja asutused haldustoimingutest, aga selle tõttu jäävad paljud inimesed hammasrataste vahele. Inimene, kes faktiliselt üksi elab, kuid tal on sisse kirjutatud mõned teised pereliikmed, jääb toetusest ilma. Nii et kogu selle paketi disainimine mõistlikuks ja inimest toetavaks on kavas. Jah.

16:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Valge, palun!

16:57 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Selle eelnõuga saadavad leevendused Eesti peredele on muidugi vajalikud, aga tunnistagem, et siiski mikroskoopilised, eriti arvestades inflatsiooni, mis pealegi alles jõudu kogub. Eelnõu kohaselt lisatakse näiteks toimetulekutoetuse puhul arvesse võetavate eluasemekulude nimekirja eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse. Aga samal ajal miinimumpalga suuruse sissetuleku saajatele ei annagi pangad eluasemelaenu, mistõttu ei ole sellest mitte midagi kasu. Eesti miinimumpalga ostujõud on üks Euroopa madalamaid, jäädes näiteks Saksamaa omale alla kaks korda ja Sloveenia omale poolteist korda. Küsin teie käest, kuidas on teie arvates meie miinimumpalgale ja palgakasvule üldse mõjunud odavtööjõu importimine, mis nüüd värskete andmete järgi eelmisel aastal järsult suurenes.

16:58 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Ma kõigepealt pean tulema selle juurde, et loomulikult pangalaenu ongi võimalik pankadel anda nendele inimestele, kes on kindla, stabiilse ja piisava sissetulekuga, kes on suutelised seda laenu tagastama. Nendele inimestele, kellel on kodu- ja eluasememured, aga ei ole piisavat ja stabiilset [sissetulekut], mis annaks kindlustunde pangale ja ka perekonnale endale, et on võimalik pangalaenu võtta, on kohalikul omavalitsusel kohustus sotsiaaleluaset pakkuda, kui inimene ise ei suuda kodu leida, ei leia seda ka üüriturult. 

Tuletan teile kõigile meelde, et me räägime sotsiaalhoolekande seadusest, me ei räägi sotsiaalkindlustusmehhanismidest või suurtest sotsiaalkaitsestruktuuridest. Need on abimeetmed, mida osutatakse inimestele, kes ajutiselt või pikaajaliselt on majanduslikes raskustes. Selle eelnõuga nagu ka terve sotsiaalhoolekande seadusega ei lahendata kogu maailma probleeme ära.

Mis puudutab tööjõu temaatikat, siis mul on hästi hea meel selle üle, et meie töötusenäitajad on väga head ehk tööhõives on piisavalt palju inimesi, ka võrreldes COVID-i aastatega me oleme heas olukorras. Ja mul on hea meel ka selle üle, et üle 30% tööealistest siia tulnud ukrainlastest, kellel, ma rõhutan, on enamasti kõrgharidus, kes on naissoost ja vanuses 24–54, on võtnud vastu töökohti, mis on just nimelt teenindussektoris ja odavamad töötamiskohad, mida meie inimesed on peljanud vastu võtta.

17:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Helmen Kütt, palun!

17:00 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud sotsiaalkaitseminister! Tegelikult on selle punktiga ikka mure küll, kui alles koostatakse seda juhendit omavalitsustele ja sotsiaaltöötajatele. Praegu on mitmes mai? Volikogud selleks kuuks on juba paigas. Juunis tavaliselt volikogu koosolekud on enne jaanipäeva. Need materjalid tuleb ette valmistada. Muidugi, kohalikud omavalitsused tulevad vajaduse korral ka erakorraliselt kokku, aga seadus jõustub 1. juulist. Tegelikult oleksid need juhendmaterjalid pidanud juba valmis olema, et inimesed teaksid, kuidas edasi käituda. Suhtlesin täna ka linnade ja valdade liiduga. Ka nendel ei ole tegelikult selgust. Kas nad olid kaasatud sellesse protsessi? Sest sotsiaalkomisjonis me kuulsime ju ka seda, milliseid ohte tõid välja panga esindajad seoses selle punktiga. Ma olen väga seda meelt, et inimene ei tohiks kaotada raskustesse sattudes kodu. Aga tundub suhteliselt keeruline kohapeal välja töötada pangalaenu tagasimakset. Kui öeldakse, et kõik makstakse tagasi – asi selge.

17:01 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Igaks juhuks veel markeerin ära, et kohalikud omavalitsused on autonoomsed. Sotsiaalhoolekannet korraldades on kohalikel omavalitsustel üsna suur nii kohustus kui ka otsustuspädevus. Toimetuleku toetuse puhul täpselt samamoodi on juba praegu kohalikul omavalitsusel oma pädevus iseseisvalt oma määrusega piirmäärasid kehtestada. Siin me saame aidata ja toetada kohalikke omavalitsusi, aga ka meie juhismaterjalid, mida me ette valmistame Sotsiaalministeeriumis ja Sotsiaalkindlustusametis, ei ole kindlasti kohalikele omavalitsustele kohustuslikud. Me teeme tihedat koostööd kohalike omavalitsustega ja püüame leida toetavad meetmed, kuidas nõustada omavalitsusi. Teadaolevalt on Sotsiaalkindlustusametis ka eraldi talitus, mis ongi kohalike omavalitsuste nõustamistalitus. Nemad saavad teemadega tegeleda.

Mis puudutab Eesti Panga murekohti, mida sotsiaalkomisjonis välja toodi, siis usutavasti komisjoni arutelus minu ministeeriumi inimesed põhjendasid piisavalt, et tegemist ei ole sellise riskiga, mida pangad välja tõid. Eesti Pank, mitte kommertspangad, tõi välja riski, et inimesed jäävadki aastast aastasse toimetuleku toetuse saajaks, et selle kaudu oma pangalaenusid katta. Härra Jaak Valge küsimus oli selles mõttes ka väga hea, et need inimesed, kellel ei ole stabiilset püsivat sissetulekut, ei saagi pangalaenu. Nendel inimestel, kes on püüdlikud ja on oma elujärge parandanud, on võimalus saada pangast laenu. Ja kui tekib ajutine raskus – ma rõhutan: ajutine raskus –, töö kaotamise või sissetuleku ärakukkumise tõttu, siis me pakume peredele seda meedet, et nad ei kaotaks oma kodu.

17:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Lauri Läänemets, palun!

17:04 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Minu küsimus on hinnatõusu leevendamise toetuse kohta, mis on 50 eurot ehk igas kuus 4 eurot 17 senti sihukest leevendust. Mind huvitab see, et olukorras, kus kohas meil elu kallinemine on nii suur, et inimeste ostujõud väheneb 1500-eurose palga juures 230 eurot kuus, see on rohkem kui kuupalk, ükstapuha mis versioonis, või rohkem kui kuupension. Poolteist palka või poolteist pensioni inimene on vaesem, vaesem kui eelmisel aastal. Ja siin on see 50 eurot. Kuna siin ei ole analüüse juures, võib-olla saate valgustada Riigikogu, mis on selle toetuse eesmärk või mis probleemi te 50 euroga lahendate? Ma saaksin aru, kui lastetoetusi oleks tõstetud või midagi sellist. Aga ühekordne 50-eurone toetus? Palun seda analüüsi!

17:05 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Jaa. Suur aitäh küsimuse eest! See on üks valitsuse paljudest meetmetest, mida on inimeste heaolu tõstmiseks tehtud. Tuletan meelde, et täna on teil võimalus anda oma toetav hääl lisaeelarve seaduse eelnõule, millega tõuseb toimetulekupiir. Lisaks, selles eelnõus, mida mina ette kannan, me räägime eluasemelaenude arvestamisest toimetulekutoetuse määramisel. Me oleme juba vastu võtnud seaduse, mis tõstab üksi elava pensionäri toetuse 115 eurolt 200 eurole. Kõnesoleva eelnõuga me täpsustame, et kui inimene võtab endale rendilise Ukraina sõjapõgeniku, siis ta sellest [toetusest] ilma ei jää. Me oleme võtnud vastu otsused koos teiega, Riigikogu, et tõsta 20 eurot 1. jaanuarist 2023. aastast pensione, ja me oleme vastu võtnud koos teiega otsuse, et keskmine pension vabastatakse tulumaksust. Käesoleva aasta 1. aprillist tõusis pension 7,9% – see on keskmiselt 42 eurot 44 aastat töötanud pensionäri kohta. See on üks meede, millest me siin räägime. Iga raha, iga ressurss, mis tuleb täiendavalt pere-eelarvesse, on raha, mida perekond saab kasutada oma vajaduste katteks. Selle tõttu ma arvan, et ei ole vaja seda suurust naeruvääristada. See on võimalus, mida me oleme näinud ette praegu lisaeelarves. Ma väga loodan, et inimesed saavad selle toetuse  novembrikuus kätte ja võivad seda kasutada.

17:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

17:07 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma jätkan sealt, kus te lõpetasite. Tegelikult see 50-eurone toetus, eks ta ikka natuke naeruväärne on küll oma suuruse poolest. Loomulikult, inimesele, kes on hädas, on iga euro abiks. Aga ma vaatasin ka, et te kavatsete selle välja maksta hiljemalt 10. detsembriks. Selleks ajaks, kui te selle väljamakse teete, on seda raha veel 10% vähemaks jäänud, kui arvestada praegust inflatsiooni. Miks te ikkagi ei olnud valmis vähemalt pensionäridele tegema 1. juulist sedasama 20-eurost pensionitõusu, erakorralist pensionitõusu tooma 1. jaanuarist 1. juuliks, et tõesti pensionärid saaksid vähemalt selle raha kohe kätte, saaksid hakata maksma oma kasvanud elektri‑ ja muid arveid ning osta kas või süüa? Toit on ka märgatavalt kallinenud. Miks te ikkagi seda varianti ei kasutanud?

17:08 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Siin oli juttu sellest, millised on palgad, kuidas me leiame odavat tööjõudu ja kuidas me rakendame väljast tulevat tööjõudu. Mina olen selles olukorras sotsiaalsektoris [näinud, et] erihoolekandeteenustel tegevusjuhendajad liiguvad töölt ära, kui neile pakutakse kõrval asutuses igakuiselt seitse eurot suuremat palka. Me peame aru saama, et iga euro on inimese jaoks raha. Selles mõttes ma tõesti väga palun olla lugupidav ka nende summade suhtes. Alati saab rohkem, alati saab paremini. See on praegu meie täiendav meede kõige selle kõrval, mida ma just eelmisele küsimusele vastates kirjeldasin. Need summad, mida me oleme tegelikult vajaduspõhiselt erinevatesse sihtgruppidesse panustanud, olgu see üksi elav pensionär või pensionär üleüldse, on olnud ikkagi märkimisväärsed.

Me oleme teinud riigi eelarvestrateegia eelmisel aastal selle vaatega, et meil on riigieelarves ressurssi tõsta pensione erakorraliselt 20 euro võrra 1. jaanuarist 23. aastal, samuti luua pensionäridele tulumaksusoodustus. Me ei ole näinud valitsuses täna seda võimalust, et me oleksime teinud seda varasemalt. Ükskõik mida me teeme, alati on küsimus katteallikates. Ja katteallika selge puudumine on üks põhjus.

Võib küsida, et kuhu siis ressursid lähevad. Üle 800 miljoni on lisaeelarve, mida täna arutama hakatakse. Me teame, et selles lisaeelarves on nii energiajulgeolekuga seotud teemad kui ka Euroopas käiva sõja tõttu täiendavad kohustused, mida me peame täitma. Ja seetõttu ongi kaalukausil, kas Eesti iseseisvus, Eesti inimese julgeolek, sisejulgeolek, rahvusvaheline julgeolek, energiajulgeolek või veel pool aastat oodata pensionitõusu, olukorras, kus pension tõusis napilt kuu aega tagasi 7,9%.

17:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

17:10 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kuulan teie juttu siin praegu energiast ja kõigest muust, aga tundub, et puud kõiguvad ainult ülal, alumisest otsast ei tea mitte midagi. Minule kirjutas üks puudega inimene Mõisakülast ja ta kirjutas järgmiselt: "Minu ja paljude teiste santide sissetulek on puuduva töövõime eest 489 eurot ja puudetoetus on 41 eurot." Ehk 531 eurot. Ravimite peale läheb tal kuus 60–70 eurot, järele jääb tal põhimõtteliselt 461 eurot. Jagame selle nüüd ära kuu peale, see teeb 15,36 eurot päevas. Öelge mulle või andke juhend – te olete kõrgel kohal, tark inimene –, kuidas on võimalik sellise rahaga üldse ära elada, pluss veel see neli eurot, mis meil hakkab kuus tulema selle seaduse alusel.

17:11 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Meil on Eestis palju inimesi, kellel on keeruline. Eeskätt on need sihtgrupid kindlasti erivajadustega inimesed, kellel on keeruline. Aga erivajadusega inimesed ei ole ka kõik üks homogeenne sihtgrupp, nende hulgas on väga erinevaid nii oma võimekuse kui ka ellusuhtumise või kaasatusega inimesi. Hulk erivajadusega inimesi käib tööl. Nad panustavad niimoodi meie ühiskonda, sealhulgas läbi maksumaksmise, ja saavad ise ka täiendavaid toetusi. On neid inimesi, kellel tööl käimine ei ole võimalik, ja nende elukorraldus on tõepoolest seotud toetuste süsteemiga. Tuletan meelde, et puudega inimese toetust ei maksta puudega inimesele mitte sellepärast, et ta selle ressursi eest elaks, vaid selle eest, et ta saaks kompenseerida puudest tulenevaid lisavajadusi. Ehk see ei ole leiva lauale toomiseks.

Mida saab puudega inimene veel, täiendavalt riigilt? Ta saab rehabilitatsiooniteenust ja saab ka kohalikelt omavalitsustelt toetavaid teenuseid, et oma igapäevaeluga toime tulla. Samamoodi pakuvad kohalikud omavalitsused täiendavaid toetusi. Mis puudutab ravimeid, siis erivajadustega inimestel, puuetega inimestel nagu meil kõigil on ravimikompensatsioonid väga kõrged. Ehk need kulud tegelikult inimese jaoks on viidud üsna miinimumi piirile. Ja ka puudega inimene, kes tööl käia ei saa, kuulub teatud juhtudel, kui ta kriteeriumidele vastab, sõltuvalt tema eluasemekuludest, toimetuleku toetuse saajate hulka. Täna lisaeelarve vastuvõtmisega annate te nendele inimestele 50 eurot igakuiselt juurde, eeldusel et ta elab üksi. Kui ta elab mitmekesi, on arvutused keerulisemad.

17:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Helir-Valdor Seeder, palun!

17:14 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Auväärt minister! Te siin püüate veenda meid, et ei ole võimalik erakorralist pensionitõusu ja keskmise pensioni tulumaksuvabastust tuua järgmise aasta 1. jaanuarist selle aasta 1. juuliks, kuna puuduvad katteallikad. Aga mulle tundub, et te ei orienteeru olulistes numbrites, mis puudutavad teie valitsemisala ja riigieelarvet, seepärast ma küsin. Öelge palun, kui suure summa moodustab ühekordne toetus 50 eurot pensionäridele – ainult pensionäridele 50 eurot? Kui suur kulu on kuus kuud keskmise pensioni tulumaksuvabastust ja baasosa tõstmine? Kui palju on laekunud selle aasta esimeses kvartalis Eesti riigieelarvesse makse üle prognoositu seoses ülikõrgete energiakandjate hindadega? Ja kui palju on riigiettevõtted Elering ja Eesti Energia teeninud juba selle kolme kuuga, kui on olnud kõrge hind? Ma ei räägi möödunud aasta detsembrist. Need mõned olulised arvud.

17:15 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Ühekordne hüvitis pensionäridele, mis on kavandatud selle aasta novembrikuusse, on 17 miljonit. Aastane kulu, mis puudutab 20 euro suurust erakorralist pensionitõusu, on suurusjärgus 90 miljonit. Samamoodi on aastane kulu tulumaksu leevendamisel keskmiselt pensionilt ligikaudu 90 miljonit.

17:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

17:15 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Siin on nii: kui üksikpensionär võtab Ukraina põgeniku, siis on tal lootust, et ta toetusest ilma ei jää. Aga minu küsimus on, kas see puudutab ainult Ukraina põgenikke või ka Afganistani või Süüria omi. Need on ka põgenikud. Ja teine on, et tegelikult üksi elavaid inimesi, ma ei räägi pensionäridest, on ka väga palju. Ma Statistikaametist vaatan, et üksi elavate leibkondade suhteline vaesus on üle poole, üle 50%. Kas nende inimeste peale pole mõeldud? Kui nemad võtavad mõne põgeniku enda juurde, kas nad siis saavad mingisuguseid maksuleevendusi?

17:17 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Kõigepealt, me oleme hädas sellega, kuidas 38 500 inimesele Eestis püsiv elukoht leida. Seetõttu me teeme selle erisuse, et julgustada inimesi, kellel on oma eluasemest kas tuba või korrus välja rentida. Julgustame neid inimesi seda tegema ja julgustame just nimelt üksi elavaid pensionäre selle sättega, et neil oleks kindlustunne, et nad sellest 200-eurosest toetusest sügisel ilma ei jää.

Kõikidele teistele sõltumata nende sotsiaalsest staatusest ja toimetulekust on julgustav öelda seda, et just nimelt toimetulekutoetuse skeem tervikuna on garant, et kui võtta endale sõjapõgenikke üürile, allüüriliseks, siis vastavalt sõlmitud üürilepingule saab sõjapõgenik eluasemega seotud kulud endale ja nende kulude kompenseerimine käib toimetulekutoetuse skeemi kaudu. Ehk ta on suuteline üüri maksma Eesti inimesele. See ongi meie süsteem, vastupidi mitme teise riigi lähenemisele. Meie süsteem eelistab seda, et Ukraina sõjapõgenik vastutab enda elu eest, vastutab nii oma sissetulekute kui ka väljaminekute eest, teeb jõupingutusi töö leidmiseks ja ka enda registreerimiseks kohalikus omavalitsuses. Toimetulekutoetuse saajana saab ta ka oma üüriga seotud kulud ise tasuda.

17:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

17:19 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Mina kindlasti ei naeruväärista neid inimesi, kes peavad väikese rahaga hakkama saama, ja ma olen täiesti veendunud, et nende jaoks on iga euro oluline. Küll ma olen väga kriitiline, et Vabariigi Valitsus neid nii kehvalt aitab, ka lisaeelarvega.

Võtame sellesama 50 eurot. Loomulikult on see abiks nendele inimestele, aga te isegi ei vaevu seda välja maksma 1. juulist, vaid lükkate detsembrisse, mille jooksul on ka juba inflatsioon 10% vähemalt sellest summast ära söönud. Vähemalt 10%! Miks te teete seda, kui te ise räägite, et seitsme euroga minnakse teisele tööle üle, sest iga euro on tähtis? Jah, täiesti nõus, iga euro on nende inimeste jaoks tähtis. Aga miks te ei maksa seda 1. juulil välja, isegi kui te tahate neid aidata, vaid lükkate aasta lõppu?

17:19 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Meede, mida on kavandatud selle 50 euro raamistikus, on mõeldud muu hulgas ka sügisel tõusvate, tõenäoliselt tõusvate energiahindade peale ja seetõttu on olnud valitsuse ettepanek seda maksta välja novembrikuus.

17:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Lauri Läänemets, palun!

17:20 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Mulle jääb jätkuvalt arusaamatuks, et kui iga kuu peale on selle toetuse summa 4 eurot ja 17 senti, aga samas kuus on, ma ei tea, 1500-eurose palga saaja ostujõud kahanenud 230 eurot, siis mis see oodatav mõju siin on. Ka seletuskirjas on muide kirjas, et samas ei mõjuta ühekordne toetus sihtrühmade vaesusnäitajaid pikema aja vaates. Mulle jääb täiesti arusaamatuks, mida siis selle toetusega taotletakse. Millist efekti te taotlete? See kõik on siin kirja panemata. Ma küsiksin teie käest niimoodi: kas meil, Riigikogu liikmetel, on võimalik teie käest paluda seda analüüsi, mis tegelikult näitab ära selle mõju, mida te soovite saavutada, ja mis probleemi te sellega otseselt lahendate?

17:21 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Nii nagu te seletuskirjast loete, olete ka täiesti õigesti aru saanud, ühekordne toetus tegelikult vaesusnäitajaid ei mõjuta. Ühekordse toetusega igakuiseid kohustusi ei ole võimalik katta. Täiesti tõsi. See on ühekordne meede selleks, et kõnealuses kuus saaks inimene, nii nagu valitsus on leidnud, teha neid makseid, mis on potentsiaalselt seotud eeskätt energia hinna kallinemisega.

17:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Helir-Valdor Seeder, palun!

17:22 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Lugupeetud minister! Kuna te jätsite mu küsimuse teisele poolele vastamata, just sellele, mille üle te ise ka väga suurt muret tundsite, nimelt katteallikad võimalike kulutuste katteks, siis ma küsin seda uuesti. Nimelt, kui palju on – ma eeldan, et valitsusliikmena te nii olulistes asjades siiski orienteerute, vähemalt suurusjärkudes – esimese kvartali jooksul riigieelarvesse prognoositust rohkem laekunud erinevaid makse ning kui palju on riigiettevõtted, eelkõige Eesti Energia ja Elering, teeninud täiendavat tulu just nimelt energiakandjate kõrgete hindade tõttu, käibemaksu ja aktsiisidega, mis võiks olla katteallikaks? Sest kui te katteallikates ei orienteeru, siis loomulikult ei saa neid ka kasutada vajalike kulutuste tegemiseks. Kui palju on laekunud?

17:22 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Ma jään selle küsimuse vastuse võlgu. Esiteks ei puuduta see seda konkreetset eelnõu. Teiseks, katteallikate otsimisega tegeleb valitsus tavaliselt koos. Sellepärast, et neid katteallikaid leida, mõistlikke, vajalike kulutuste jaoks, ongi riigi eelarvestrateegia läbirääkimised, milleks valmistatakse ette pool aastat. Tehakse põhjalikke arvutusi, vaadatakse ka sügisel saabuvaid prognoose, et teha õiged ja meie inimesi kõige rohkem aitavad valikud. See pole mitte täna kokku lepitud olukord ja tava, vaid see on olnud aastast aastasse nii, et riigi eelarvestrateegia käigus tehakse otsused, mis on seotud suurte ja püsivate kulutustega.

17:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

17:23 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! See on täitsa häbiväärne, kuidas te niimoodi erisusi teete. Pensionäre te lihtsalt kasutate ära. Senikaua teile ei ole üldse korda läinud, kuidas üksi elav pensionär hakkama saab, kes talle näiteks puud tuppa toob või kuidas ta jõuab majapidamistöid teha. Aga kui on teie enda valitsuse otsusena sisse toodud ukrainlased, siis panete lihtsalt pensionäri sellest sõltuma, meie väikseid pensione arvestades – panete pensionärid sõltuma teie tahtest, nii et neil ei jää muud üle, kui nad on selle nimel nõus võtma kedagi enda juurde, et saada väikest pensionilisa. Mille poolest siis pensionäridel need olukorrad on erinevad. See olukord, et nüüd on tal ukrainlased tema elamispinnal – ma ei räägi rahalisest poolest –, ja see, et ta elaks üksi, mis see pensionäri jaoks siis teie arvates paremaks teeb?

17:24 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti Eesti Vabariigi valitsus ei ole kuidagi põhjustanud seda olukorda, et Putin ründas Ukrainat, põhjustas sõja ja seeläbi ka sõjapõgenike voolu Euroopa riikidesse. 115 eurot on tõstetud 200 eurole, kui me räägime üksi elavatest pensionäridest, sellel sügisel nad saavad oluliselt suurema ühekordse toetuse. Ma tuletan meelde, et ka üksi elavate pensionäride puhul pensionitõus oli 7,9%, keskmise pensioni saaja puhul, 44-aastase staaži korral 42 eurot. Nad ei erine mitte kuidagi teistest pensionäridest. Ja mitte ühtegi inimest ei premeerita selle eest täiendavalt, et ta võtab Ukraina sõjapõgeniku enda allüüriliseks. Ta lihtsalt säilitab täna olemasoleva õiguse üksi elava pensionäri toetusele.

17:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

17:25 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Minu eelmisele küsimusele ma ei saanud osaliselt vastust. Me aitame üksi elava pensionäri juurde Ukraina sõjapõgenikke, aga on ka Süüria ja Afganistan ja kriisid on mujalgi. Kas need jäävad siis kõrvale? Aga praegu on 38 000 põgenikku, olete hädas. Olete te arutanud ka, kui palju neid üksi elavaid pensionäre on juba praegu teile endast teada andnud, kes oleksid nõus seda tegema? Ja kus kandis need pensionärid valdavalt elavad? Kui vaadata Eesti kaarti, siis on näha, et mõned kõige vaesemad kohad, näiteks Valgamaa, on pagulastega eriti üle uputatud, aga vaesus on seal ka kõige suurem.

17:26 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Üksi elava pensionäri toetuse säilimine on seotud ajutise kaitse saajatega. Ajutise kaitse saaja on Euroopa Liidu direktiivi kohaselt, mille me oleme reservatsioonidega üle võtnud, Ukraina kodanik ja tema pereliige, kes on peale 24. veebruari Eestisse tulnud. See tähendab seda, et sinna hulka ei kuulu Süüria inimene, välja arvatud juhul, kui ta [on] Ukraina kodaniku perekonnaliige, kes on tulnud Eestisse peale 24. veebruari käesoleval aastal. Eestisse tuleb aastas  migrandina 50–60 inimest, kes soovivad rahvusvahelist kaitset. Ka nende inimeste allüürnikuks võtmisega ei kaasne seda erisust.

Kordan, inimesed, kes Ukraina sõjapõgenikena siia tulevad, ei tule siia vabast tahtest. Seda esiteks. Teiseks, neil on siinviibimise alus, isegi kui nad ajutist kaitset ei taotle, viisavabaduse režiim, mis meil Schengenis on. See tähendab seda, et need inimesed on siin, nad tulevad siia ja elavad meie keskel, ning meie kohustus ja meie võimalus on anda nendele see platvorm, et nad saavad olla iseseisvad, osaleda tööelus, panustada meie riiki, õppida eesti keelt ja siin toime tulla.

Mis puudutab üksi elavaid pensionäre, siis mitte kunagi ei hakka juhtuma seda, et üksi elav pensionär Sotsiaalministeeriumisse või, hoidku jumal, ministrile peab teada andma, et ta soovib kedagi endale allüürnikuks võtta. See on registripõhine süsteem, seda ei ole vaja taotleda ega selleks eraldi avaldust kirjutada. Mul ei ole andmeid selle kohta, kui paljud üksi elavad pensionärid on täna kas võtnud Ukraina sõjapõgenikke või soovi avaldanud nende majutamiseks.

17:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

17:28 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma jään enda sõnade juurde: see on häbiväärselt silmakirjalik ja kahepalgeline. Hetkel on olukord, kus üksi elav pensionär ei saa võtta enda juurde elama näiteks oma lapselast, kes on paljulapselisest perest pärit, sest siis pensionär kaotab oma toetuse, aga samal ajal selle seadusega võib võtta Ukraina perekonna sisse, sest siis toetus säilib. Seletage ära, miks nüüd selline erisus tehakse. See on ju silmakirjalik.

17:29 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Vaadake, kui inimene elab üksinda, siis ta katab üksinda eluasemega seotud kulutusi. Kui pensionärid elavad kahekesi, abielupaarina, siis nad jagavad oma pensionist ka neid kulutusi. Üksi elava pensionäri toetus on disainitud just selleks, et kõige suuremas vaesusriskis olevat pensionäride gruppi aidata ja toetada. See on toona, kui ta on disainitud, teadlikult tehtud nii, et aidata tõepoolest üksi elavat pensionäri. Kui ta elab koos oma teiste pereliikmete või sugulastega, siis sellisel juhul osalevad nemad nii nagu iga teine inimene enda eluasemekulude katmisel. Nii nagu ma täna olen juba korra öelnud, üksi elava pensionäri toetuse ümberdisainimine koosmõjus toitjakaotuspensioni ja ka puudega vanemaealise või pensioniealise toetusega on kavas. Ma väga loodan, et Riigikogu saab mitte väga pika aja pärast ka neid arutelusid pidada. 

17:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun! 

17:30 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! No siis võiks ju niisama üürilise võtta, mispärast ukrainlase peab tingimata võtma? See on tõesti loogikavaba. Me saame ju väga hästi aru, mis on kogu selle ideoloogia mõte. Ideoloogia mõte on kinnistada siia Eestisse tassitud kümned ja kümned tuhanded mitte‑eestlased, venestada Eestit, teha Eestist kakskeelne riik. See on selle valitsuse eesmärk. Ja väita, et teie pole süüdi, et need inimesed on siia tulnud, et Putin on süüdi – ei tea, kes need bussid käima pani Poola vahet ja kes neid praegu üle Venemaa piiri võtab. See on küsimus. Aga me arvutasime välja, muide. Selles lisaeelarve ja kõikides nendes kokku läheb 272 miljonit. Jällegi valitsus valetab, et 240 midagi seal oli. 272 miljonit! Samal ajal räägite te sellest, kuidas ei ole võimalik tõsta lastetoetusi, sest ei ole raha selleks. See on samas suurusjärgus raha. (Juhataja helistab kella.) Olge hea ja öelge, mispärast te diskrimineerite meie oma Eesti inimesi. 

17:31 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Me kindlasti ei diskrimineeri meie enda Eesti inimesi. Rääkides selle valitsuse tegevusest sõjapõgenike siiatoomisel, ütlen, et Eesti Vabariigi eelarvest ei ole kindlasti sõjapõgenikke siia toodud ega ka bussidega seotud kulusid ei ole kaetud. Küll aga meil on üle 80% natukene Eestimaa elanikke, kes toetavad sõjapõgenike Eestis abistamist. Ja needsamad inimesed on olnud lahked annetajad, selleks et mittetulundusühingud – nende seas on Pagulasabi, Mondo, aga mitte ainult, neid on olnud ka teisi ja neid on väga palju juurde tulnud – on saanud sõja esimestel nädalatel ja kuul olla toeks Ukraina sõjapõgenikele ja nende Eestisse toomist korraldada. Kordan: Eesti valitsus ei ole teinud kulutusi selleks, et sõjapõgenikke siia tuua.

Mis puudutab lastetoetuste tõusu, siis lisaeelarvega me planeerime kulutusi, mis on täiendavad, erakorralised,  tulenevad sellest olukorrast, mida on toonud meile sõda Euroopas, mida on tekitanud meie enda inimeste toimetulek ja mis on hädavajalikud energiajulgeoleku tagamiseks.

Kui me räägime lastetoetuste tõstmisest, siis need kulud on aastateks ja aastateks ja neid ei ole võimalik lisaeelarveraamistikus arutada. Lisaeelarve kulud on selle aasta kulud. Lastetoetuste tõus on selle ja kõikide järgmiste aastate kulu, kui see seadus siin vastu võetakse.

Aga eeskätt Riigikogu poolt menetlusse antud eelnõu kontekstis on ta kulu järgmise aasta algusest alates ja seda enam on mõistlik teha neid otsuseid ja valikuid, nii nagu valitsusele on tavapärane, riigi eelarvestrateegia arutelude ja menetluse käigus, kui meil on teada nii majandusprognoos kui ka kõik ülejäänud vajadused. 

Ja ma ei saa rõhutamata jätta, et sotsiaalkaitseministrina ma tunnen tohutut vastutust nende inimeste ees, kes oma lähedasi kodus hooldavad ja seetõttu tööturult kõrvale jäävad. See mõjutab meie ühiskonda väga palju laiemalt mitmes mõttes. Peamiselt naised on kodus lähedaste hooldamisel ja me toodame juurde seda sihtgruppi, kes on pensionieas vähe toimetulev, sest hooldades kodus pereliiget, ei teenita tulu, ei maksta sotsiaalmaksu ja pension jääb väga tagasihoidlikuks. Teisalt ei olda tööturul ja ei teenita tulu, mille pealt maksta riigile makse, et me täna siin saaksime arutada, kui palju ja kellele me saame täiendavaid hüvesid jagada. 

17:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

17:35 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma püüan siis lihtsalt küsida, et ei oleks jälle keerukas aru saada sellest küsimusest. Oskate te öelda, millised muudatused selles eelnõus on Reformierakonna nägu ja millised muudatused on Keskerakonna nägu, et aru saada, mille pärast valitsusjuht on öelnud, et see eelnõu on vaja siduda usaldushääletusega? Sellest oleks lihtsalt nii valijatel kui ka saadikutel hea aru saada.

17:35 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Valitsuses on kaks erakonda. Ja valitsuse kaks erakonda on teinud ettepaneku usaldushääletuseks. Tähendab, need muudatusettepanekud, mida me siin näeme, on valitsuse, seega kahe erakonna nägu.

17:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

17:35 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! No ausalt öeldes te peate mind vist lollakaks. Teil on see õigus muidugi. Aga te teate väga hästi, et kõik need inimõiguste keskused ja igasugused muud organisatsioonid saavad ju prisket raha Sotsiaalministeeriumi ja mõne teise ministeeriumi eelarvest, iga-aastaseid toetusi. Kui nemad toovad siia kümneid tuhandeid niinimetatud sõjapõgenikke, siis miks riik võtab nende siia toodud inimeste eest hoolitsemise enda peale ja jätab oma inimesed hooletusse? Kui nemad tõid, siis nemad hoolitsegu. Kas ei ole loogiline? Ma võin ka hakata tooma Ladina-Ameerikast, kusagilt Mehhikost, kus gängid tapavad külade kaupa inimesi maha, siia inimesi ja öelda, et näed, ma tõin nad siia, tõin nad ära hirmsatest oludest, aga nüüd, riik, ole hea, pleki, maksa, anna eluase, kolm korda päevas süüa, haigekassakaart ja nii edasi ja nii edasi. See ei ole ju õige jutt, mida te meile räägite. Ärge valetage meile. (Juhataja helistab kella.) Riik on osaline nende inimeste toomises ja riik on võtnud oma inimeste arvel ...

17:37 Mart Helme

... nende ülalpidamise enda peale.

17:37 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Võin kinnitada, et Ukraina sõjapõgenikega seonduvalt ei ole sõlminud Sotsiaalministeerium ega ka Sotsiaalkindlustusamet mitte ühtegi täiendavat lepingut. Jah, meil on üks leping, mis on juba enne sõja algust sõlmitud leping Pagulasabiga. Selle lepingu ese on tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele – rõhutan: rahvusvahelise kaitse saajatele, mitte ajutise kaitse saajatele – ja see ei puuduta kuidagi Ukraina sõjapõgenikke, sest selle lepingu tingimuste täitmiseks tuleb abistada teisi sihtrühmasid.

17:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

17:38 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Mul on selline küsimus, mis on seotud perekonna mõistega, sellepärast et siin üleeile peaminister, vastates minu küsimusele, ütles, et meil on perekonna mõiste defineerimata. Me räägime ajutise kaitse saaja perekonnaliikmest. Aga kuidas seda defineeritakse, kontrollitakse või kuidas antakse hinnang, et sellel isikul on kaasas inimesed, kes on tema perekonnaliikmed? Kuidas seda kontrollitakse või millest lähtutakse?

17:38 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! See küsimus on kindlasti rohkem siseministrile. Ma võin eksida detailides, aga põhimõtteliselt me räägime abikaasast ja lastest, aga me räägime ka nendest pereliikmetest, kelle suhtes on siia saabunud Ukraina kodanikust sõjapõgenikul ülalpidamiskohustus. See võib olla täisealine töövõimetu pereliige muu hulgas.

17:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

17:39 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma vaatan muudatusettepanekut nr 3, kus on sätestatud, et eluruumi üürilepingu sõlmimise ja tõlketeenuse kulud on 900–1200 eurot. Vandetõlgi ühe lehekülje maksimumhind on 20 eurot ja tüüplepingud on 10 lehekülge, see teeb 200 eurot. Kes on andnud üldse sellise sisendi, et 900–1200 võib minna nendeks kulutusteks? Ja kas ka nende tõlketeenuste osutajate suhtes on avatud nimekiri või on see nimekiri juba sulgunud?

17:39 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Täpsustavalt ütlen, et tegemist on välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse sätetega, kus on need piirsummad juba ammu Eesti õigusruumi toodud. Me ei mõtle neid täna siin ja praegu välja. See 1200 on ka seotud toimetuleku piiri tõstmisega. See ei ole mõeldud mitte kõikide kulude katmiseks, vaid hüvitamiseks osaliselt ja vajaduspõhiselt. Ja juhinduda tuleb siin välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusest.

17:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan!  Avan läbirääkimised. Mart Võrklaev, palun!

17:40 Mart Võrklaev

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Täna on meie ees neljast seadusest koosnev Eesti kaitsmise lisaeelarve, mille valitsus on pärast teist lugemist sidunud usaldusküsimusega. Seadusi on küll neli, aga nende kohta käiv sisu on üks: kuidas pärast 24. veebruaril käivitunud täiemõõdulist sõda Ukrainas Eestit paremini kaitsta. Et meie ühist väärtuslikku aega kokku hoida, räägin kõik lisaeelarve kohta käiva siin ühe korraga ära ja palun parlamenti kõiki nelja eelnõu valitsuse usaldushääletusel toetada.

Tegelikult on kurb, et valitsus oli sunnitud siin usaldusega sidumise teed minema, sest see tapab kogu parlamendile ette nähtud debati, kaasa arvatud kõigi opositsiooni muudatusettepanekute üle. Kahjuks ei olnud koalitsioonil aga teist valikut, sest eelarve tavapärane menetlemine oli EKRE esitatud sadade ja sadade muudatusettepanekutega tehtud võimatuks. Kui me hakkaksime neid ühekaupa läbi hääletama, istuksime siin jaanipäevast kauem. Samal ajal on meil lisaeelarvet vaja kohe, näiteks selleks, et tõstetud toimetulekupiiri alusel veel maikuu toetused välja maksta neile Eestimaa peredele, kes seda kõige rohkem vajavad.

Ma tahaksin, et kõik EKRE saadikud selgitaksid oma valijaile, igaühele neist, miks nad pidurdavad Eesti kaitsmist kõigi nende käsutuses olevate vahenditega, miks on meil taasiseseisvuseaja kõige raskemas julgeolekuolukorras täielikult peatatud terve ühe võimu, seadusandliku võimu töö. See ei ole ju Eesti huvides, vaid nende huvides, kes meile head ei soovi.

Vaatame natuke lähemalt, mis on see õudus, mida EKRE siin pidurdada üritab. Esiteks, sise- ja välisjulgeoleku tugevdamine, mis on hädavajalik sõjalise kaitsevõime kasvatamiseks, kuid suurendab ühtaegu ka meie sisejulgeolekut ja valmistab meid ette kriisideks. Teiseks, energiajulgeoleku tugevdamine, milleks eraldame 257,3 miljonit eurot. Ja kolmandaks, sõjapõgenikega seonduvate esmaste kulude katmine, milleks eraldame 242,7 miljonit eurot.

Eesti laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamiseks on lisaeelarves 247,6 miljonit eurot. Konkreetselt Kaitseministeeriumile läheb sellest 15,66 miljonit. Ma rõhutan, et see pole kogukulu, vaid ainult see osa, mis ministeeriumil kulub ära praeguse jooksva kalendriaasta jooksul. Valitsus on otsustanud Eesti kaitsevõimesse täiendavalt panna circa 850 miljonit, kusjuures sadade miljonite jagu on tänaseks kaetud Eestile väga soodsate lepingutega, sest esimesed otsused tegi valitsus juba jaanuaris.

Lisaks on lisaeelarves üle 80 miljoni euro Siseministeeriumile, et seada korda näiteks varjumiskohad ja õhuhäiresüsteemid. Ma rõhutan, et otsest sõjalist ohtu Eestile ei ole ega tule ka lähikuude jooksul. Seega on elanikkonnakaitsele minev raha investeeritud äärmiselt õigeaegselt, aga mitte EKRE jaoks, kes selle eraldamist praegu blokeerib. Miks te ei toeta Eesti kaitsmist? Selgitage seda oma valijatele.

Teine umbes veerand miljonit eurot läheb Eesti energiajulgeoleku tagamiseks. Valitsus tegi väga lihtsa otsuse: ei ühtegi senti enam Putini sõjamasinale. Selle soovi täideviimiseks loome Eestis koostöös erasektoriga võimekuse LNG vastuvõtmiseks, kusjuures me saame sellega hakkama loetud kuudega ja ostame talveks gaasivaru. Ka sellel suurepärasel plaanil seisab EKRE risti ees. Miks te tahate Putinilt gaasi osta? Palun selgitage oma valijatele.

Me anname raha Putini valla päästetud põgenikekriisi kulude katteks. Ma rõhutan, et Eestisse saabuvad sõjapõgenikud ...

Palun lisaaega kolm minutit.

17:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega.  

17:45 Mart Võrklaev

... et Eestisse saabuvad sõjapõgenikud, 80% ulatuses naised ja lapsed, on saanud laias laastus siiski suurepärase vastuvõtu osaliseks ja selle eest tuleb tänada kõiki meie inimesi, vabatahtlikke ja riigiteenistujaid.

Loomulikult on nende tööle ja koolikohtadele aitamisega seotud erakorraline kulu. Aga kui me paneme selle süsteemi efektiivselt tööle, siis saame osa sellest rahast täiendava maksutuluna ja meie riigis loodava väärtusena tagasi. Ja me anname ninanipsu Putinile, kes lootis, et uus põgenikekriis rebib Euroopa ühiskonna tükkideks.

Muide, selle rahaga ei loo me Eestis põgenikele mingit rabavat heaoluriiki. Me tagame neile toimetulekuks minimaalse, sama mis Eesti inimestele. Aga ka sellel kaval on EKRE obstruktsioon. Miks te takistate pommide ja tankide eest põgenevate laste ja naiste vastuvõtmist ja nende aitamist? Selgitage seda oma valijatele.

Veel mõned asjad, mida EKRE blokeerib. Rahaeraldused toidujulgeolekule, et Eesti põllumehed oleksid võrdsed oma teiste riikide konkurentidega ja saaksid Eesti inimestele toota Eesti toitu. Eriotstarbelise kütuse aktsiisi langetus, samuti põllumeeste toetuseks. Toimetuleku piiri tõstmine 200 euroni. Infosõjas võrdse olukorra loomiseks ajakirjanduse käibemaksu langetamine. Ühekordne toetus 50 eurot lastele ja pensionäridele kõrgete hindadega toimetulekuks. 

Kui oleks EKRE teha, menetleksime me neid häid ja vajalikke asju siin läbi suve või jääksid need üldse ära. Sellepärast on valitsus sidunud lisaeelarve ja sellega seotud seadused oma usaldusega. Ja sellepärast palun, head kolleegid, teil kõiki neid nelja seadust täna toetada. Aitäh! 

17:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Siim Pohlak, palun!

17:47 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt, lisaeelarve on ju alles 11. punkt. Kas härra Võrklaeval oli nii suur kiusatus EKRE-t sajatama hakata, et ei kannatanud? Mina tahaks rääkida ikkagi sellest eelnõust, mis meil praegu käsil on, 605 SE. 

Aga ma ei saa märkimata jätta, et Reformierakonna fraktsiooni esimees ohtralt külvas valesid, külvas pooltõdesid, näitas asju valest küljest, kas või seesama ajakirjanduse käibemaksu langetus. Sellega te annate ju miljoneid miljonäridele. Seda see tegelikult tähendab. Ja Reformierakond, kes sõnades on ka justkui Eesti inimese, keskklassi kaitsja, toetab teie poliitikat, kus te lihtsalt annate miljoneid miljonäridele.

Aga ma tulen nüüd selle 605. eelnõu juurde. Kodulaenu tagasimaksete eluasemekuluna arvessevõtmine toimetulekutoetuste määramisel on muidugi hea. EKRE toetab seda meedet. Samuti hinnatõusu leevendamine on hea ja vajalik. Aga teha oleks vaja rohkem. Kui te siin panete näpuotsaga ühekordseid toetusi, siis inflatsioon, kogu see hinnakasv, energiahinnad, sööb kõik selle ära. Tegelikult inimesed jäävad ikkagi vaesemaks ka nende ühekordsete toetuste arvessevõtmisel. Teha oleks vaja rohkem.

Kõige haavatavamas seisus on praeguses hinnarallis paljulapselised pered. Me peame leidma kiirkorras võimaluse noortele peredele täiendavate toetuste maksmiseks. Tuleks hakata tegelema ka sellega, et peresse iga lapse sündimise järel, näiteks neljalapselise pere puhul nelja lapse kohta, võiks kodulaenu hakata kompenseerima, kodulaenu makset, nii et me iga lapse sünniga vähendame jälle kodulaenu makset. Kas siis riik maksab perele toetust või kompenseerib kodulaenu, need tehnilised nüansid tuleb lahendada. Aga tegelikult tuleks hakata tegelema sellega. Need piskud toetused, nagu 50 eurot, loomulikult on abiks, aga need tegelikult suurt muret ei lahenda. Inflatsioon ja hinnatõus on ju kohutav.

Ma loodan väga, et õnnestub edasi liikuda ka laste‑ ja peretoetuste tõstmisega. Reformierakond asus küünte ja hammastega sellele vastu seisma. Eelmine nädal andsid neli erakonda üle väga hea eelnõu, mis ühtlasi ka indekseerib peretoetused, ehk koos hinnakasvuga hakkavad ka lastetoetused tõusma. Ma loodan väga, et Reformierakond ei hakka seda takistama, sest ainult ühekordse toetusega me ei lahenda praegu Eesti perede muresid.

Tänasest hääletusest ka. Valitsus on sidunud selle alatult usaldushääletusega ja seetõttu EKRE sellel hääletusel ei osale. Aitäh!

17:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

17:50 Kalle Grünthal

Palun lisaaega ka.

17:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kaheksa minutit.

17:50 Kalle Grünthal

Austatud kolleegid! Hea Eesti rahvas! Täna on valitsus tulnud välja väga huvitava mõttega: siduda perehüvitiste seadus ja sotsiaalhoolekande seadus usaldushääletusega. Kui minister oli puldis, siis räägiti väga ennastunustavalt pensionitest, peretoetustest ja nii edasi. Aga ilmselgelt jäi minister hätta sellega, et ta ei suutnud anda rahuldavaid vastuseid inimestele, kes on kaotanud töövõime ja saavad puudetoetust.

Sellest vastusest tuli välja üksainukene lihtne asjaolu: tegemist on inimgrupiga, keda tuleb klassifitseerida eraldi. Nemad ei pea toetusi saama, nende probleemid ei ole olulised. Miks ma julgen seda rääkida? Julgen küll. Mulle kirjutas Andrus Murik Mõisaküla linnast, täiesti konkreetne inimene, keda ei ole võimalik välja mõelda. Ja tsiteerin: "Ma palun, et te tõstataksite Riigikogus üles puuetega ja töövõime kaotanud inimeste toetuse arutelu küsimuse. Kaotasin ise töövõime 2013. aastal ja sain siis ka raske puude. Töötasin aastaid Pärnu sadamas välitingimustes nii öösel kui päeval, nii kuidas vahetus oli. Rikkusin seal oma liigesed ja eks põlesin ka lõpuks läbi, kui vastutus oli suur. See selleks. Aga paljud tõenäoliselt, enamus, ei tule siiski riigi poolt määratud toetusega toime. Tänavu tõsteti puuduva töövõime toetust 12 eurot ja puudetoetust pole üldse tõstetud. Peale selle võetakse inimestelt alusetult ka puudeid ära." Muide, analoogne viide on siin ka selles seadusemuudatuses, kus Sotsiaalkindlustusamet kontrollib, kas ikka vastab töövõime sellisele tulemusele või mitte.

Andrus jätkab niimoodi: "On tunne, et Sotsiaalkindlustusametis on mingi sahkermahker selle puude määramisega. Minu ja paljude teiste santide sissetulek on puuduva töövõime eest 489,9 eurot ja puudetoetus 41,17 eurot." Ehk siis summa kokku 531 eurot. Ja Andrus jätkab: "Ainult ravimite peale läheb mul kuus kuskil 60-70 eurot." Seega jääb talle kätte 461 eurot. Andrus jätkab: "Küttepuud maksavad hingehinda, Mulgimaal 750 eurot 10 ruumi, kaks tonni puidubriketti maksab 550 eurot ehk kokku 1300 eurot. Just nii palju läheb mul aastas maja kütmiseks ja see on miinimum. Kui on külm talv, läheb tunduvalt rohkem küttele." Siin on ta abipalvega pöördunud Riigikogu poole.

Kui me oleme kuulnud siin meie valitsejate juttu sellest, et on tulemas väga hull sügis, energiahinnad tõusevad, kütus tõuseb, toiduainete hinnad tõusevad, toorme nappus tõstab kõiki asju, siis ma ei tea, kuidas need inimesed saavad oma eluga hakkama. Juba praegu oleme viie kõige vaesema riigi hulgas ehk 19%-lise inflatsiooni näitajaga.

Kui küsisin ministrilt, mismoodi hakkama saada, siis loeti ette rida toetusmeetmeid. Aga küsimusele, kuidas saada hakkama 15,5 euroga päevas, minister ei vastanud. Oleks tahtnud kuulda. Kunagi ammu jooksis televiisorist selline film nagu "Äraaetud hobused lastakse ju maha", Sydney Pollacki töö, ja peaosa mängis seal minu mäletamist mööda Jane Fonda, kes osales hoogsas ja kurnavas tantsumaratonis, mitu päeva kestvas, et võita meeletu auhinnaraha. Loomulikult neil ei hästi läinud, see paar ei jõudnud lõppu ja tema paariline tegi enesetapu. Sellega taheti näidata ja piitsutada kapitalismi pahesid.

Aga kapitalismi pahed on meil siinsamas omas väikeses Eesti riigis, kus meie oma tervise kaotanud inimestest, kes on panustanud meie majanduse arengusse, ei hoolita. Küsimus: miks me peame nii palju muretsema ainult meile saabuvate inimeste pärast? Loomulikult tuleb muretseda. Aga miks me ei hooli oma inimestest? Aga sellepärast, lugupeetud minister, et nendest pole enam tolku. Ja siin ma saangi tuua võrdluse: äraaetud hobused lastakse ju maha.

Millal võtab valitsus kätte ja hakkab midagi tegema ka nende inimeste heaks, kes on andnud oma panuse ühiskonna majandusse ja kaotanud seetõttu tervise? Need hüved, mida me siin kõik koos naudime, on ju nende inimeste tehtud. Inimese elu lõpu väärikusel ei olegi hinda. Raha pärast kraaklemine seoses selle teemaga on lihtsalt alandav. See alandab inimesi ja selle valitsuse eneseväärikust. Äraaetud hobuseid lasevad maha vaid need, kes ei hooli inimeste eludest. Aitäh!

17:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Kruusimäe, kas on protseduuriline mure?

17:57 Tarmo Kruusimäe

Jaa, tänan, aseesimees! Jah, mul on protseduuriline küsimus seoses sellega, et kui me nüüd hakkame seda usaldushääletust tegema, siis on põhimõtteliselt kaks varianti: kas sotsiaalkomisjonis heakskiidu saanud muudatusettepanekuid arvestatakse või me hääletame ainult valitsuselt tulnud eelnõu ja mitte mingeid muudatusettepanekuid.

17:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Me hääletame usaldushääletusel valitsusest tulnud eelnõu, millesse on sisse viidud valitsuses heaks kiidetud muudatusettepanekud. Helmen Kütt, palun! Vabandust, Helmen! Härra Kruusimäel on jätkuvalt veel järeleaitamistund. Palun!

17:57 Tarmo Kruusimäe

Jaa, hea aseesimees! Ma vaatan, et siin on nüüd sotsiaalkomisjon öelnud: "arvestada täielikult." Kas on siis Vabariigi Valitsus ...? Siin on kirjas: "Sotsiaalkomisjon, Vabariigi Valitsus, arvestada täielikult." Kumba see nüüd siis tähendab?

17:58 Aseesimees Hanno Pevkur

See tähendab seda, et kui te võtate ette muudatusettepanekute tabeli ja näete "Vabariigi Valitsus, arvestada täielikult", siis selle on Vabariigi Valitsus sisse viinud. Järelikult, kui läheb lõpptekst hääletusele või see, mida me hääletame, on see, kus on kirjas ... Me ei hääleta muudatusettepanekuid, veel kord: need on juba sisse viidud. Me hääletame seda teksti, mis on teil laudadel. Kui te tahate teada, millised muudatused on valitsus heaks kiitnud, siis need on muudatusettepanekute tabelis märgitud, kus Vabariigi Valitsus on need heaks kiitnud. Kas on nüüd selge? (Tarmo Kruusimäe saalist: "Jaa!") Selge. Siis on, palun, Helmen Küti kord. Palun! Kaheksa minutit.

17:58 Helmen Kütt

Lugupeetud eesistuja! Head ametikaaslased, sotsiaalkaitseminister ja ülekande jälgijad! Eelnõus, mis puudutab perehüvitiste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadust ehk 605, on väga-väga palju mitmeid olulisi asju, mida kindlasti tuleb toetada ja millest on hea meel, et need lõpuks jõuavad sellesse seisu, et need ka ära tehakse.

Alustame mõnest. Toimetulekutoetuse tõus. Väga mõistlik asi. Tänaselt 150 eurolt pere täiskasvanud esimesele liikmele tõuseb 200 eurole, toetus iga lapse korral tänaselt 180 eurolt 240‑le. Väga oluline toetus selleks, et pered paremini toime tuleksid. Aga see puudutab tõesti neid, kes jäävad toimetuleku piiri alla.

Meie debatt, mis puudutas eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakseid – kahtlemata sotsiaaldemokraadid toetavad seda, et inimesed ei kaotaks oma kodu, aga küsimusi, mida ma esitasin ka ministrile täna, on mitmeid. Kohalikud omavalitsused on mures. Laenud on erinevad, laenuintressid on erinevad. Toimetulekutoetus on riigi eraldatav toetus, mida maksavad välja kohalikud omavalitsused. Tõesti, kohalikud omavalitsused oma autonoomsuses ja volikogude kaudu kinnitavad piirmäärad. Seda on aru saada, kui me räägime üürisummadest, sest me teame konkreetselt, kas Viljandis või Tallinnas või kuskil mujal Eestis, milline on üüriturg ja milline on üürihind selles piirkonnas. Kui me räägime küttepuude hinnast – ka seda saab kehtestada kohalik omavalitsus, nähes, kuidas küttepuude hind näiteks on kerkinud.

Nüüd, pangalaenud on väga erineva pikkusega, väga erineva kuumakse suurusega, tulenevalt pikkusest või omandatud kinnisvara hinnast. Selles seaduseelnõus on kirjas, et kuus kuud aastas saaks seda maksta ja kui see makstaksegi – seesama makse, laen, intress ja kindlustus –, siis oleks selgus majas. Aga omavalitsused peavad jõudma volikogudesse, sest seadus jõustub 1. juulil. Ma mõistan, et kiired ja rasked ajad nõuavad kiireid lahendusi, kuid omavalitsused on suhteliselt üksi, maikuu volikogud on juba toimumas või toimunud, juunis tavaliselt volikogu koosolekud toimuvad enne jaanipäeva. Ühesõnaga, kiirus on väga suur taga. Kohalikud omavalitsused vajavad tegelikult abi ja selget sõnumit.

Võib ju öelda, et me ei taha sekkuda teie otsustusvõimesse, aga sel juhul on mul küsimus, millised on riigi raha maksmise korral kriteeriumid. Pärast kohalikku omavalitsust võib-olla karistatakse selle eest, et ta on valesti aru saanud, maksnud erinevalt.

Siin on ka sotsiaalse õigluse küsimus, seesama, mille tõstatas EKRE kolleeg, kes ütles, et on inimesi, kes ei saagi kunagi pangalt laenu ega jõuagi osta omale kinnisvara. Nemad on sunnitud oma elamispinda üürima. Minister vastas sellele – ma märkisin selle lausa üles –, et püüdlikel, tõepoolest, kes on pangalaenu saanud, on võimalus kuue kuu jooksul saada makset läbi toimetulekutoetuse, aga alampalka saavatel inimestel ei olegi võimalik laenu saada. No ma väidan, et alampalka saab Eestis väga suur hulk inimesi. Uskuge, ka nemad on püüdlikud, nad töötavad iga päev ja teevad oma tööd suure südametunnistusega ja oma võimalustega. Paljud alampalka saavad inimesed ei saagi teisele töökohale minna, sest neil on kas hoolduskohustus või midagi muud. Ja alampalk, kui me ütleme, et ärme 50 eurot naeruvääristame – seda ei naeruväärista keegi, see ühekordne toetus, iga abi loeb, iga raha loeb. Aga väidan, et rohkem oleks aidanud lastega peresid esimese ja teise lapse peretoetuse tõus, mille [kohta eelnõu] sotsiaaldemokraadid algatasid juba 22. märtsil.

Läheme eelnõuga edasi. Väga hea on see, et hinnatõusu leevendamise toetuse juures ei ole arvestatud selle 50 euro suuruse toetuse saamiseks mitte ainult vanaduspensionieas olevaid isikuid, vaid on arvestatud ka puuduva töövõimega inimesi, töövõimetustoetuse saajaid ning sajaprotsendilise puuduva töövõimetusega töövõimetuspensioni saajaid. Neid inimesi on eelnõu seletuskirja kohaselt 38 000 ja kulu selle seaduse mõistes on 2 miljonit. Kindlasti on hea, et me ei räägi nii, nagu on üksi elava vanaduspensionäri toetuse korral, sellest, et arvesse lähevad ainult vanaduspensionärid. Vaadake, see tõus 115 eurolt 200 eurole on suur ja on mõistlik, peabki olema suurem, aga täna jäävad sellest toetusest välja kõik üksi elavad puuduva töövõimega töövõimetustoetuse saajad ning sajaprotsendilise püsiva töövõimetusega töövõimetuspensioni saajad – needsamad 38 000 inimest, kellest reaalselt osa elab üksi.

Ma loodan, et nagu minister ka lubas, läheb ümbervaatamisele nii üksi elava pensionäri toetus, mis praegu hõlmab vaid vanaduspensionäre, mitte üksi elavaid juba nimetatud puuduva töövõimega töövõimetoetuse saajaid ning sajaprotsendilise puuduva töövõimetusega töövõimetuspensioni saajaid.

Nii et teemat, millest rääkida ja mille pärast muret tunda, on piisavalt. Täpselt samuti loodan, et kui minister tuleb Riigikokku, esitab selle analüüsi põhjal ka seaduseelnõu Riigikogule arutamiseks, siis vaadatakse natukene ka seda, mis puudutab vanemaealiste puudetoetusi, mis on tegelikult olnud aastakümneid muutmata. Ma ei räägi nüüd nendest, kes on alla pensioniea, aga just nimelt vanemaealiste hulgas on päris palju neid. Ilmselt võis nendest rääkida ka eelkõneleja.

Nii et põhimõtteliselt seaduseelnõus, mis täna saab seaduseks, on väga-väga mitmeid olulisi asju, mis väärivad toetamist. Aga ehkki 50-eurone toetus küll aitab inimesi, oleks rohkem aidanud pensioni baasosa tõus ja ka keskmise pensioni tulumaksuvabastus. Oleks aidanud lastetoetuste tõus, mis ei oleks olnud üks kord 50 eurot, vaid oleks taganud iga kuu parema toimetuleku. Veel kord: toimetulekutoetus oleks pidanud juba tõusma – tegime ka eelarve menetlusel sellekohase ettepaneku – juba selle aasta alguses, sest see oleks kindlasti kergendanud ka kõikide energiahindade tõusu tõttu hätta jäänud inimeste toimetulekut, sõltumata sellest, kas nad on eakad, tööealised, lastega pered või üksi elavad inimesed. Aitäh!

18:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

18:06 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased, kõik, kes me hakkame neid otsuseid kujundama, kuigi seda otsust me eriti ei saa ju kujundada, sest debatti kui sellist meil siin ei toimu! 

Jaa, eks ta õige ole küll, et kui kuskil on ette kirjutatud, et rahvusvahelise kaitse saajale on lepingu sõlmimiseks ette nähtud see summa, 900–1200 eurot. Aga hea peremees loeb enda raha – ma saan aru, et meil on ju rahakotis alati kitsas ja kuidagi ei tule välja. Nagu "Nukitsamehe" filmis – kuidas nii, et enne ei olnud, aga nüüd on, aga nüüd üldse ei jagu? See 900–1200 eurot on üsna tugev summa. Nüüd ma sain aru, et usaldushääletusega seoses see lähebki läbi.

Minu hea sõber Maksim, keda ma tervitan siit, keda ma olen paar korda ka perekonnanime pidi nimetanud, tema on üks ukrainlane, kes elas siin Eestis paar aastat, sai ka eesti keele selgeks, omale mingi hea kategooria, oligi õppejõud või andis loenguid Tallinna Tehnikaülikoolis, TalTechis või mis ta iganes seal on, sihukese koleda nimega. Tema nimelt läks enda isa vaatama Mariupolisse. Meil oli viimane ühendus temaga interneeduse vahendusel 23. veebruaril, ta tervitas meid saabuvate pidustuste puhul ja siis oli kõik. Kuu aega tagasi me saime Maksimiga ühendust, Maksim oli jõudnud Donetskis asuvasse filtreerimislaagrisse. Siis me arvasime, et Maksimiga on nüüd küll päriselt joon läbi, kui ta telefon ära võetakse ja nähakse, et ta on Vene saatkonna ees meiega piketeerinud aastat kolm või neli. Aga ei tea, kuidas see küll imemoodi juhtus, et ta pääses sealt eluga. Ja praegu on Maksim jõudnud juba Leetu.

Maksim on koos ühe teise inimesega välja andnud ka ukraina-eesti keele sõnaraamatu. Nüüd ma ütlengi: Maksim, tule Leedust ruttu ära! Meil pappi pritsib igalt poolt kui putru, sest vandetõlk võtab maksimum ühe lehekülje eest 20 eurot ja tüüplepingud on 10 lehekülge. Seega 200 on see, mis ta saaks, vandetõlge tehakse ära. Kusjuures, Maksim, mul on soovitada ka üks vandetõlk koheselt. Ülejäänud, see lõtk, mis seal on, 700–1000 eurot, see on hea. Kui me kirjutame tegelikult sellised summad juba sisse, siis me saamegi sellise hinnaga need lepingud.

Meil oleks võib-olla võimalus nende asjade üle läbi rääkida, et need ei ole piirmäärad, kuhu peaks jääma. Ma arvan, et ka Maksimil on vaja seda üürilepingut teha just sellises summas, sellepärast et inimene, kes on pääsenud Donetskis asuvast filtreerimislaagrist, vajab rahvusvahelist kaitset. Nii et kuidagi jälle, taas, nagu öeldakse, sogasest veest püüab alati kõige turskemad kalad. Siia sisse on kirjutatud ka kingitus mõningatele muudele tõlkefirmadele. Kui ma küsisin, kas tõlkefirmade nimekiri on juba nüüd lukus või see on avatud, siis ma vastust ei saanud. Millegipärast on mul kahtlane tunne, et see nimekiri on juba eos lukus, sest need, kes need asjad ette andsid, viidates ühele teisele asjale, et rahvusvahelise kaitse saajatele on ette nähtud 900–1200 eurot, siseriiklikult oleks võinud muidugi seda menetleda muudmoodi, vaadates meie turgu, hinnates meie võimalusi, et ei toimuks turul toimuva rikkumist.

Sest meil on ju sotsiaal- või ühismeedias väga palju neid kommuunegi, kus aidatakse ukrainlastel leida eluasemeid ja aidatakse ka sõlmida lepinguid – nemad nendest summadest ei tea. Nii et rumalad on need, kes kohe tormasid appi. Nutikamad [tegid nii], nagu öeldakse, et tark ei torma. Ootame ära, millal raha tuleb.

Küll aga on kahju sellest, et me ei saa arutada siin Isamaa fraktsiooni esitatud muudatusi. Midagi ei ole teha, see ei tekita minus usaldust. Seega ma kutsun üles mitte toetama seda eelnõu. Aitäh! 

18:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun! 

18:11 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Vaieldamatult siin eelnõus on mõnigi väga oluline asi, mis saab lahendatud, ja vaieldamatult on ka toimetulekutoetuse tõus märkimisväärne muutus. Aga vägagi olen kolleeg Helmeniga nõus selles, et traditsiooniliselt me mitte ainult ei jäta omavalitsusi teisejärgulisteks, vaid unustame kuskile sinna päris kaugele ukse taha. Ma olen teisest küljest kindel, et küll nad hakkama saavad, selles ei ole probleemi. Meie kohalike omavalitsuste inimesed on tublid, tulevad kokku, kui on vaja, ka erakorraliselt, ja lahendavad selle küsimuse ära. Aga mul on küll palve, et kui nad omaenese tarkusest seda teevad, et me neid siis pärast ikkagi jälle ei karistaks ega tänitaks, et miks te nii tegite, kus teie arusaam on.

Samas on päris selge see, et kui meil on kriisisituatsioon, mis praegu on, siis iga sõnum peab olema nii täpne, kui vähegi saab. Me peaksime pingutama selle nimel, et kõigile, nii meie inimestele kui ka meie omavalitsustele läheks väga täpne sõnum, kuidas käituda, mis on need reegleid. Sest muret ja arusaamatust on ilma selletagi piisavalt.

Aga ma siiski puudutan nüüd ülejäänud osas oma kõnest seda 50 eurot, mis erakorraliselt eraldatakse ja millele ma ka oma küsimustes tähelepanu juhtisin. Ma olen täiesti veendunud, et see aitab nii mõndagi madalapalgalist, kelle jaoks sõna otseses mõttes iga euro on kulla hinnaga. Seda enam ma olen kriitiline meie valitsuse suhtes, kes on lükanud selle summa väljamaksmise hiljemalt ... Et ei oleks eksitust, tsiteerin: "Toetus makstakse välja hiljemalt 10. detsembriks." Ma ütleksin: "Halloo!" 10. detsembriks? Tänase inflatsiooni juures, mis on peaaegu 20%, on sellest 50 eurost veel 10% ära hammustatud. Kui te oleksite tahtnud neid inimesi aidata, siis te oleksite kirjutanud sinna sisse "hiljemalt 1. augustiks" või veel parem "alates 1. juulist makstakse välja", sest ka kuu aega jääb ette valmistada selleks. Omavalitsustele jääb kuu aega ettevalmistuseks. Miks siis meie valitsus ei suuda kuu ajaga teha vastavaid liigutusi?

Selle üle mõteldes ma tabasin väga hästi, miks. Tegelikult valitsus oleks tahtnud seda kingitust teha 24. veebruaril 2023. Aga pagan, aastaarv tuli vahel ja seda ei saanud teha. Ja tuli see ikkagi detsembris ära teha. Sest juhuslikult märtsis on valimised. See, et meie inimesi oleks vaja aidata, on täpselt nii nagu omavalitsuste puhul viienda järgu küsimus. Sest tõepoolest, need, kes tahavad küttepuid osta, kes tahavad talveks valmistuda, peavad need kulutused tegema ära ju suvel või sügise alguses. Nendel ei ole võimalik lükata seda detsembrisse. Me näeme ju, et hinnad on 20% kasvanud. Aga me peame ju inimesi aitama ka täna. Ega me ei saa ütelda nendele inimestele, kes tõesti abi vajavad, kes kelle jaoks on üks euro kulla hinnaga, et teate, me aitame teid tulevikus küll, aga nii kauaks pange hambad varna. See ei ole tõsiselt võetav. See ei ole tõsiselt võetav! Ja selle suhtes ma olen ülimalt kriitiline.

Ja ma olen kriitiline ka sellepärast, et valitsus need otsused, mida Isamaa tegi, tagasi lükkas.

Palun kolm minutit lisaaega.

18:16 Esimees Jüri Ratas

Palun! Kolm minutit lisaaega. 

18:16 Heiki Hepner

Kolm minutit. Jah.

18:16 Esimees Jüri Ratas

Palun! Kolm minutit lisaaega.

18:16 Heiki Hepner

Aitäh! Isamaa tegi kaks ettepanekut, mis oleks aidanud. Üks ettepanek oli see otsus, mis võiks inimesi aidata, pensionäre, ja mis ei sisalda täiendavat bürokraatiat, erakorraline pensionitõus 1. jaanuarist 2023. Tõepoolest, kui me seda siin saalis arutasime, siis me tegime ettepaneku, et see võiks jõustuda juba 1. jaanuarist 2022. See oleks olnud väga mõistlik ja oleks aidanud meie inimesi. Tõesti, kui on soov meie inimesi aidata – kui on soov, ma ütlen, meie inimesi aidata –, siis oleks see aidanud märksa rohkem kui see 50‑eurone toetus aasta lõpus.

Aga nüüd me pakkusime välja variandi, et kui lisaeelarve on tegemisel, siis toome ta nüüd 1. juulisse, sest ka see on vähemalt pool muna võrreldes ... Noh, kui terve muna laua pealt maha lükati, siis proovime poole muna. Aga ka see ei sobinud.

Teine on muidugi see, et tõesti vanaduspensioni tulumaksuvabastus oleks võinud jõustuda samuti selle aasta algusest. Aga kui me oleksime neid inimesi tahtnud aidata, siis oleks võinud ka sellega tegelikult ju alustada 1. juulist. Aga tõesti, siin on nüüd ... Noh, ma ei ütleks, et need inimesed kuidagi väga rikkad oleksid, aga nende jaoks võib olla iga euro hõbeda hinnaga, kui osa jaoks, kes hädavaevu toime tulevad, on see euro lausa kulla hinnaga. Ka see samm oleks olnud vägagi oluline, kui me sisuliselt oleksime tahtnud aidata.

Aga no mis teha, see on tänane tegelik seis. Siin on mõned asjad, mille üle tuleb head meelt tunda ja olla selles suhtes tänulik. Aga teisalt muudab kogu selle eelnõu ikkagi naeruväärseks see 50 euro käsitlemine ja selle väljamaksmine aasta lõpus.

Ma ei hakka siin tsiteerima seda, mida peaminister ütles siis, kui me arutasime energiatoetusi ja tegime ettepaneku, et universaalselt võiks inimesi aidata, ja miks see mõte ei lennanud. See paneb lihtsalt mõtlema, kogu selline suhtumine sotsiaalvaldkonda. Ega siin rohkem vist midagi lisada ei olegi. Aitäh!

18:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Peeter Ernitsa. Palun!

18:19 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Kui Mart Võrklaev esines siin kõnega ja rääkis kõigist neljast, siis minagi alustan kõigist neljast. Tegemist on valitsuskoalitsiooni tetraloogiaga ja selle tetraloogia esimene teos on praegu ettekandel. Vana‑Kreekas oli üks selline, nagu nimetati ka, iseseisvast teosest koosnev tervik. See koosnes tavaliselt kolmest tragöödiast ja ühest satüürdraamast, Dionysose festivalil kanti neid ette. Kas ta nüüd just tragöödia on, või on pigem kolm komöödiat ja siis see peateos. Aga see selleks.

Ma ei taha üldsegi naeruvääristada seda 50 eurot. Iga euro on oluline ja väga paljudele inimestele. Aga see, kuidas on selle esimese teosega tetraloogiast välja tuldud. Jah, sügisel 50 eurot. Jah, tõesti, üks perekond saab 650 eurot, aga selles peres on 13 last. Aga pooled perekonnad, 80 000 peret saab 50 eurot. Samas arvestage, kus me praegu oleme. Inflatsioon on Euroopa Liidu kõige kõrgem siin. Ja kuhu me galopeerime sügiseks, ei ole üldsegi mitte teada.

Me oleme eelarve kontrolli komisjonis siin pidevalt neid asju arutanud ja need on üsna hirmuäratavad stsenaariumid, ka pangajuhtide ja nende [arvates] – see, mis sügisel hakkab tulema. Jah, Mart Võrklaev ütles, et me saame paari kuuga selle LNG‑terminali valmis. No hea, kui keegi usub. Aga kui tormisel merel hakata tankima – kaptenid on öelnud, et avarii on üsna kindel. Aga see selleks, ei hakka rääkima muust asjast.

Kui nüüd sügisel tuleb ühekordne 50‑eurone süst ja kogu selle eelnõu maksumus on 29 miljonit, see tuleb riigieelarvest, umbes pool pensionäridele, pool lastele, siis igal juhul on tänuväärne, et niigi palju saab. Aga mis sellest järele jääb sügisel? Oli ju 20‑eurone pensioni baasosa, mis on vastu võetud, aga vaadati valimisi ja selle asemel, et kusagil suveks seda maksta kõigile, otsustati see lükata ajale enne valimisi. Siis on pensionäridel präänik hästi meeles ja saab öelda ...

Noh, see 50‑eurone, sügisene, jah kulub ära, aga igal juhul väga vähe saab sellest. Nii palju, kui ma tean, oli see algselt ju tegelikult poole suurem präänik, 60 miljonit riigieelarvest. Aga Reformierakonna ihnsad partnerid, nagu ma olen kuulnud, ütlesid, et ei saa. Ja nüüd, kui kõik fraktsioonid peale selle ihnsa Reformierakonna on andnud allkirja, et palju suuremas ulatuses toetada lapsi, siis Kaja Kallas, valitseja, ähvardas, sellise pirtsaka mõisapreilina, et sel juhul on valitsus läbi. Aga see asi tuleb. See asi tuleb! Ja sellisel juhul ei ole tegemist mitte ühekordse 50‑eurose toetusega, mida novembripimeduses jagatakse.

Nii et tegelikult, miks ma seda räägin ja miks ma selle eelnõu hääletamisel ei osale ja kolleegid ka mitte, [ei ole mitte] see, et me oleksime selle eelnõu vastu. Ei ole. Iga euro kulub hädasti ära ja häda on ikka väga-väga suur. Aga on tuldud sellise, noh, ma ei ütle, et pooliku, aga sellise naeruväärse lahendusega, mis küll pakub abi, aga mitte sellist, mida tegelikult vaja oleks. (Juhataja helistab kella.)

Jah, ilus kellukene. Kui saaks veel mõne minuti?

18:24 Esimees Jüri Ratas

Jaa, ikka. Palun! Kolm minutit.

18:24 Peeter Ernits

Aitäh! Ja nüüd siis on kogu selle tetraloogia üks põhitegelane Ukraina üksikema või naisterahvas kõige paremates aastates, kes kõikides tetraloogia teostes ilmub ühes või teises rollis. Ja nüüd tema ilmub siia selles rollis, et ta pannakse koputama üksi elavate pensionäride uksele või vastupidi. Ministriproua siin arvas, et ma arvan, et need pensionärid, kes tunnevad huvi, et nad ei jää üksi elava pensionäri toetusest ilma, peaksid ministriprouale ette kandma. Ei arva mina niimoodi. Aga see on tegelane selles tetraloogias, mis on selle teosega seotud. Nii et 38 000 ukrainlannat peaksid leidma tee üksi elavate pensionärideni ja siis tekiks neil üksi elajatel ühekordne leevendus.

Aga kui vaadata vajaduspõhisust, siis ei ole sugugi mitte üksi elavad pensionärid hädas. Ma võtsin välja Statistikaameti kodulehelt mitmesugused rühmad, kellel on väga suur häda ja kelle sotsiaalne vaesus – mitte absoluutne vaesus – on ikka muljetavaldav. Jah, [vähemalt] 65‑aastastest pensionäridest üksi elavaid on ligi 75%. Aga üksi elavad mehed, on ka neid muuseas väga palju, ja kindlasti nad oleksid rõõmsad, kui mõni selline krapsakas Ukraina naisterahvas tema juurde elama asuks ja saaks veel mingit toetust. Sageli on need eluruumid suuremad kui sellel üksi elaval inimesel, olgu ta mees või naine. Ja ka üksi elavatest naistest, kes ei ole veel pensionieas, elab suhtelises vaesuses ka ligi pool sellest seltskonnast.

Nii et tegelikult häda on suur. Sõda Eestis õnneks ei ole, kuigi püütakse meile maha müüa seda, et me elame sõjaajal ja et see on sõjaaja tetraloogia. Ei ole see sõjaaja tetraloogia. (Juhataja helistab kella.) Aitäh tähelepanu eest!

18:27 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Mart Helme. Palun!

18:27 Mart Helme

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Ei saa mitte vaiki olla, sest Reformierakonna esindaja näitas jälle, järjekordselt, et kui reformierakondlane suu lahti teeb, siis tuleb sealt valet või ülbitsemist, tihtipeale ka mõlemat koos. Nõudes ja osundades meie fraktsiooni peale, soovis ta kategooriliselt, et meie peame selgitama oma valijatele, miks me oleme nende lisaeelarvete vastu. Kusjuures me ei ole vastu, me tegime üle 600 parandusettepaneku, et need eelarved vastaksid tõepoolest Eesti rahva ootustele, sealhulgas Reformierakonna valijate ootustele.

No me teame, et obstruktsiooni puhul loomulikult ei saa olla kõik ettepanekud sisulised, kuid meil oli väga palju sisulisi ettepanekuid, sealhulgas sotsiaalvallas. Aga kui reformierakondlased armastavad rääkida, et see on riigikaitse-eelarve, siis vabandust, meil ühe kõne peab fraktsiooni esindajana Leo Kunnas ja ta toob täpselt välja, sendi pealt, kui vähe on selles eelarves tegelikult riigikaitseks raha, sealhulgas sellesse niinimetatud laiapindsesse riigikaitsesse eraldatud raha.

Nüüd nõuda, et meie peame oma valijatele midagi selgitama? Ma tahaksin selle kohta öelda: lugupeetud koalitsiooni esindajad, eelkõige Reformierakonna esindajad, teie peate oma valijatele selgitama, miks te teete seda, mis on kasulik Vladimir Vladimirovitš Putinile, mis on kasulik Vene imperialismile. Miks te ujutate Eesti üle venekeelsete inimestega, kellest iga päev umbes 200 tulevad verivärskete Ukraina passidega Venemaa poolt Eestisse? Mitte kusagilt mujalt, vaid üle Eesti-Vene piiri tuleb ümmarguselt 200 inimest iga päev.

Ma tuletan teile meelde, et meie liitlasriigid Tšehhi ja Ameerika Ühendriigid, aga võib-olla veel mõned, keda ma ei tea, on teatanud, et nad Venemaalt tulnud Ukraina kodanikke vastu ei võta, sest see on julgeolekurisk. Tundes natuke Venemaad, ma ütlen, et õige, see ongi julgeolekurisk. Aga Eesti võtab [nad vastu]. Tulla rääkima ja valetama meile siin, et kõik need organisatsioonid, kes on pannud regulaarselt bussid käima, et tuua siia inimesi, kes on Ukrainast lahkunud, ei ole seotud Eesti riigiga, et Eesti riik ei ole neid organisatsioone rahastanud ja mitte ainult praegu, vaid aastate vältel – no see on vale. See on lihtsalt vale! Riik on panustanud. Mis te tahate öelda, et Eesti on samasugune riik nagu Suurbritannia või Ameerika Ühendriigid, kus on pikaajalised traditsioonid toetamaks igasuguseid valitsusväliseid organisatsioone, heategevusega rahvalt korjatud rahaga ja nii edasi? No ei ole ju niimoodi! Eestis sellist traditsiooni ei ole. Eestis saavad kõik need organisatsioonid elada ainult tänu sellele, et nad saavad regulaarselt riigieelarvest raha. Nii see on. Nii et rääkida, et riigil pole sellega midagi pistmist, on sulaselge vale. Ei ole mõtet valetada.

Muide, ise te kriiskasite siin meie valitsuse ajal, kuidas valetaval ministril ei ole valitsuses kohta. No astuge kõik tagasi, sest te olete kõik siin järjest valetanud, peaministrist alates. Millal see oli? Esmaspäeval, kui ta teatas, et 85% Eesti elanikest on eestlased. Oot-oot-oot, uskumatu lugu! Kust ta sellise numbri küll võttis? 85%! Me teame, et tegelikult on praegu immigratsiooni survel eestlaste protsent langenud umbes 63 peale.

Ma palun kolm minutit lisaaega.

18:28 Esimees Jüri Ratas

Palun! Lisaaega kolm minutit.

18:32 Mart Helme

Ja siis tahan ma veel öelda, et te peate selgitama, lugupeetud valitsusliikmed, Eesti valijatele, kuidas saab Eestil olla kaitsejõudude juhataja, kes tuututab üle kogu maailma, et me blokeerime Venemaale Peterburi ja Kaliningradi vahelise ühenduse. See on täpselt see, mida Vene propaganda väidab: NATO kujutab endast Venemaale sõjalist ja julgeoleku ohtu. Ja siis ütleb meie oma kaitsejõudude juhataja, et me paneme nende liikluse kinni. See on ju täpselt see! Huvitav, kas see jutupunkt anti talle Kremlist ette?

Igatahes, ma saan aru, et ministritel on omavahel väga huvitav rääkida, aga võtke peaminister ette ja öelge talle, et homme tehke lahti selline kaitsejõudude juhataja, seda enam, et ta on ju läinud risti vastu ka teie peaministriga. Kui peaminister ütleb, et NATO ettepanekud meie julgeoleku tugevdamiseks ja siin väekontingendi suurendamiseks ei ole piisavad, siis ütleb Kaitsejõudude Peastaabi kaitsejõudude juhataja, et Venemaa on praegu nii nõrk, et Venemaa meile mingit ohtu ei kujuta. Aga milleks meile siis lisavägesid? Milleks meile lisarelvastust? Milleks meile Siili? Pole probleemi! Venemaa on Ukraina sambad murdnud, meile ta kallale ei tule, pole vaja karta. Kohe-kohe on Soome ja Rootsi ka NATO-s, pole probleemi. Selline rumal inimene, kes arvab, et ta on juhtivpoliitik, ametikohal, kus poliitika tegemine on üldse välistatud, peab päevapealt lahkuma. Võtke see palun valitsuses töösse.

Nüüd lõpetuseks. Ma ei saa paraku kuidagi mööda ka sellest alatust Eesti vaesuse ekspluateerimisest niinimetatud sõjapõgenike majutamiseks. Ma ei saa sellest mööda. Minu vanemad olid väga raskelt haiged, enne kui nende hetk Jumala ette astuda tuli. Nad olid minu juures ja neil ei olnud ühtegi Ukraina sõjapõgenikku vaja, et nad saaksid Eesti riigilt mingit toetust, sest neil oli poeg ja see poeg hoolitses nende eest. Nüüd tahate te panna meie vaesuses elavad inimesed sõltuma sellest, kas nad võtavad enda juurde kellegi, keda nad ei tunne, kellega neil ei ole üldse midagi ühist, kellega nad ei oska võib-olla isegi samas keeles rääkida. Kas te saate aru, kui alatu see on, nii nende sõjapõgenike suhtes kui ka meie vaesuses elavate pensionäride suhtes? Häbi! Häbi, Reformierakonna küünikud! Häbi teile inimeste alandamise eest!

18:35 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. (Urmas Reinsalu küsib lisaaega.) Palun! Kaheksa minutit.

18:36 Urmas Reinsalu

Lugupeetav Vabariigi Valitsuse esindaja! Lugupeetav rahvaesindus! Valitsus on sidunud paketti kokku usaldusega hääletusele kogu lisaeelarvega seotud menüü. Mina ei saa seda valitsust sellisel kujul esitatud eelarve puhul toetada ja teen seda alljärgnevatel põhjustel.

Esiteks, ma möönan seda enesestmõistetavat vajadust praeguses kriisiolukorras lisaeelarveks. Ka Isamaa fraktsioon ei esitanud ühtegi muudatusettepanekut iseseisva poliitilise eesmärgina eelarves sisalduvate praktilist vajadust täitvate erakorraliste kulude katmise kohta.

Kuid selle eelarve suurim nõrkus on see, mida see eelarve ei sisalda. Lisaeelarve ei anna meile selget ja ühemõttelist, veenvat ja õiguslikult valitsust siduvat suunist, mis puudutab iseseisva kaitsevõime kasvatamist. Retoorikas kõneldakse, et see eelarve on julgeolekueelarve. Me võimegi ju tinglikult öelda, et energiajulgeolekule, küberturvalisusele ja muudele laiapindse julgeoleku elementidele suunatavad vahendid täidavad summaarselt julgeolekulist eesmärki. Kuid nii-öelda kõva julgeolek ehk tegelikult sõjaline võimekus ja selle rahastamiseks see eelarve, ma tuletan meelde, sisaldab riigikaitse real 15 miljonit eurot konsolideerituna, kui me jätame välja liitlastele rajatavad hooned, siis jääb järele veel 7,2 miljonit eurot, võtame käibemaksu 1,2 miljonit eurot maha, jääb järele 6 miljonit eurot tankitõrjevõimekuse soetamiseks. See on tegelikult veamäär, mida arvestatakse kaitse planeerimisel, ka kaitseinvesteeringute planeerimisel.

Seda piinlikum on see asjaolu, et kui me arvestame eelarvet, ka 2022. aasta baaseelarvet mõjutavat inflatsiooni, eriti riigikaitse ja kaitsetööstuse valdkonnas rahvusvaheliselt aset leidvat inflatsiooni, siis tegelikkuses leiab aset hoopis Eesti riigikaitse uute võimete soetamise võime vähendamine, kuna raha ostujõud on oluliselt väiksem võrreldes selle eeldusega, palju riik eraldas raha 2022. aasta baaseelarveks.

Teiseks, ma pean täiesti kahetsusväärseks, et see lisaeelarve ei adresseeri mitte mingisugusel kujul inflatsiooni. Valitsuse käsitlus on, et inflatsioon on lühiajaline, inflatsiooni ei olegi võimalik olgu maksuõiguslike või muude meetmetega leevenduslikult tõrjuda, ja see enamik Euroopa riike, kes seda teeb ja kelle inflatsiooninumbrid on madalamad, on järelikult valel teel. Meie ütleme, et inflatsioon on nagu loodusnähtus, sellega tuleb leppida. Ma ei saa sellega sugugi nõustuda. 18,8%-line inflatsioon, referentsperioodil 21.–22. aprill, on erakorraline ja see tegelikult asetab suurde ohtu hakkamasaamise kontekstis meie inimesed ja see asetab ka suurde konkurentsivõimeohtu meie ettevõtted, just nimelt, mis puudutab väliskaubanduse korraldust. Seetõttu on ülimalt vastutustundetu, et meetmed, ennekõike Isamaa fraktsiooni nägemuses maksupoliitilised meetmed inflatsiooni leevendamiseks ja tõrjumiseks, suunatuna just nimelt energiakandjate valdkonda, on jäetud absoluutselt käsitlemata.

Kolmandaks on loomulikult väga tõsine probleemide ring, mida see eelarve ei sisalda, nimelt inimeste toimetuleku toetamine. On kahetsusväärne, et valitsus ei pidanud mõistlikuks 20 eurot nominaalset pensionitõusu tegelikult nii teha, nagu oli eelmise koalitsiooni ajal kokkulepe, et jõustada see reaalajas 2022. aastal. Seda peetakse vajalikuks teha 2023. aastaks.

Künismi tipp on elukalliduse, energiakriisiga võidelda jooksvas nominaalses kuises jaotuses lastele ja eakatele inimestele eraldatava nelja euro ja, mis ta siis teeb, 16 sendiga ehk 4,16 euroga kuus. Ja maksta see raha välja alles novembrikuus? Ma ei tea, mis kalendaarne põhjendus on sellel novembrikuul – oktoobrirevolutsioon või mis? –, et maksta see rahaline toetus välja just nimelt novembrikuus, kui raha ostujõud on kaotanud ka tegelikult oma väärtust. See on vasakpoolne, see on ühiskonda alandav ja tegelikku hakkamasaamise lahendust mitte sendi eestki pakkuv meede.

Mida ma pean eriti kõnekaks? Seda, et valitsus lükkas tagasi ettepaneku eraldada rahalised vahendid eestikeelsele haridusele üleminekuks selles lisaeelarves. Ja teiseks, äärmiselt inetu oli, kui sihtasutus Slava Ukraini, kelle juht Johanna Lehtme siinsamas kõnetoolis esines ja kellele Välisministeerium keeldus raha eraldamast Ukraina rindevõitlejatele esmaabipakkide tegemiseks seoses sellega, et tegemist on sõjalise abiga, mitte humanitaarabiga, pöördus rahanduskomisjoni poole palvega eraldada 10 000 esmaabipakile rahalist katet, mida Slava Ukraini fond suudaks teha ja viivitamatult toimetada rindele, siis rahanduskomisjoni koalitsioonisaadikutel jagus küünilisust hääletada see ettepanek maha. See on lühinägelik, argpükslik ja kõlvatu moraalne perspektiiv.

Ka see olgu raamistamaks seda moraalset sihitamatust, mida see lisaeelarve endas kannab. Ta ei vasta Eesti majanduse, ta ei vasta Eesti julgeoleku ja ta ei vasta Eesti inimeste toimetuleku huvidele. Ta on tagasi tõrjunud valitsuskoalitsiooni häältega ettepanekud rahastada eestikeelsele haridusele üleminekut. Ja viimane, kõige kahetsusväärsem kroon selles kontekstis on see, et maha hääletati Slava Ukraini fondi ettepanek, mida see fond täiesti poliitikaüleselt palus kõigilt rahanduskomisjoni liikmetelt. Ma ei tea, mis oli see vaimne hoiak või õigustus, et 802 miljonist eurost lisaeelarvest selleks miljoniks ei tõusnud käsi koalitsioonisaadikutel. Nägid, saime hakkama, hoidsime kokku! Hoidsime kokku Ukraina sõdurite arvel. Elage siis selle teadmisega, istuge siin soojas toas! Aitäh!

18:43 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Aivar Koka. Palun!

18:43 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Alustame selle eelnõuga väga lihtsalt, otsast. Me räägime mingist 50 eurost üks kord, oktoobrikuus. Ma räägiksin sellest, et me väga tugevalt võitlesime siin detsembris-jaanuaris selle eest, et oleks erakorraline pensionitõus 20 eurot ja keskmine pension tulumaksuvaba. Kahjuks koalitsioon sellega nõus ei olnud ja lükkas selle järgmise aasta 1. jaanuarisse.

Me teame, et iga päev raha väärtus kukub. Vaatame, missugune oli aprillikuu inflatsioon. Vaatame, mis raha teeb meie teises pensionisambas, mida siin nii hingeliselt üks koalitsioonipartei toetas ega tahtnud kuidagi nõustuda sellega, et see vabatahtlikuks muudetaks. Targad olid need, kes 1. jaanuaril sealt raha välja võtsid. Targemad kui need, kes 1. september võtsid – nemad kaotasid. Aga need kõik, kellel on täna seal raha, need on suurusjärguga 10 pluss kaks-kolm protsenti siia- või sinnapoole raha kaotanud.

Selles eelnõus räägitakse, et kogu see nelja eelnõu pakett, mis on usaldushääletusega seotud, on sõjaaja eelnõu, kriisiolukorra eelnõu. Tegelikult selles eelnõus on õhku nii palju, et see on lausa piinlik. Piinlik peaks olema ka nendel, kes seda neid eelnõusid siin toetama hakkavad, sest kui me vaatame tänast seisu kas või LNG‑gaasi kohapealt, kus üle 200 miljoni on eelarves ehk neljandik eelarvest on siin sees, siis tänase seisuga eraettevõtja ehitab randumiskaid, tänase seisuga Elering teatab, et ta seda ühendustoru Balticconnectoriga ei tee sügiseks valmis. Ja tänase seisuga ei ole mitte kellegi käest osta 170 miljoni eest gaasi, sest seda ei ole võimalik ühendada Balticconnectori toruga, seda Läti koobastesse suunata, et talvel gaasi saaks. Ei ole maailmas olnud veel ühtegi riiki ega inimest, kes ostaks gaasi sellise hinna eest. Ja siis ütleb peaminister meile infotunnis, et ah, küll me pärast oskame selle rahaga, mida ära ei kasutata, midagi peale hakata.

Erainvestorid ehitavad täna randumiskaid ja samas on eelarves 30 miljonit veel raha selleks, et ühineda soomlastega, teha ka laevaostud ja kõik muud – konkureerida maksumaksja rahaga eraettevõtjatega ja siis täpselt sama turu peal koostööd teha. Kõige naljakam on veel see, et meie, Eesti paneme ühele teravatile raha sisse, aga samas sõlmisime lepingu, et nelja riigiga jagame seda raha võrdselt. Ehk selles võrdluses, kui palju keegi riik kasutab gaasi, on nii: Soome on 30 teravatti, Eesti 5 teravatti ja Leedu või Läti sinna vahepeale.

Aga kui uuesti sellesama sotsiaalteema juurde tagasi tulla, siis kurb on see, et me ei aruta parandusettepanekuid. Meil jäi see võimalus ära, et anda võimalus tõesti täna meie peresid toetada. 50 eurot on suur raha. Aga kui keegi teist on vaadanud oma aprillikuu arveid ja võrrelnud neid märtsikuu arvetega soojamajanduses või elektri eest, siis need aprillikuu arved, mis siis, et taevas päike paistis ja oli soojem, on füüsilisest suuremad. Kuigi te olete kõiki asju tarbinud vähem. Aga võrgutasud ja hinnad on vahepeal tõusnud.

Edu koalitsioonile Eesti rahva vaesusorjusesse viimisel ja keskklassi vaesusse viimisel! Aitäh!

18:48 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Lähtuvalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 137 lõikest 6 muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Helle-Moonika Helme, palun!

18:50 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma oleks võtnud 10 minutit vaheaega, kui saaks enne hääletamist, aga vist on juba hilja. Või?

18:51 Esimees Jüri Ratas

Kui te soovite võtta vaheaega, on olnud praktika, et enne, kui me alustame hääletamisprotseduuri, siis seda võetakse. Aga kui te soovite seda hetkel, siis on teil ka hetkel võimalik seda võtta. Palun mikrofon Helle-Moonika Helmele!

18:51 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh, lugupeetud eesistuja, mulle seda protseduuri veel kord üle selgitamast! Ja kui tõepoolest see on võimalik, siis ma Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel võtaksin enne hääletamist 10 minutit vaheaega.

18:51 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

 

19:01 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Me oleme eelnõu 605 lõpphääletuse juures. Tuletan meile kõigile meelde, et tegemist on usaldusküsimusega seotud eelnõuga, mis nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Panen lõpphääletusele eelnõu 605. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:02 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 60, vastu 9, erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 605 seadusena vastu võetud. Kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


9. 19:02 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (606 SE) teine lugemine

19:03 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi üheksanda päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 606 teine lugemine. Sõna on ettekandeks (Helistab kella.) Riigikogu kõnetoolis rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusel. Palun!

19:03 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Suur aitäh, austatud spiiker! Head Riigikogu liikmed! Teie ees oleva eelnõu eesmärk on jätkuvalt üks: toetada meie põllumajandussektorit, toetada Eesti põllumehi, ka professionaalseid kalureid ja teha seda ajal, mil Venemaa kallaletungi tõttu Ukrainale on need sektorid tõsistes raskustes.

Aktsiisi vähendamise ettepanekut tuleb käsitleda lisaeelarves sisalduva täiendava põllumajandusele mõeldud toetusega koos ehk tegu on sisuliselt ühe paketiga. Kui ma olin siin teie ees selle eelnõu esimesel lugemisel, siis ma palusin parlamendilt võimalusel teile esitatud muudatuse kiiret arutamist, sest põllumehed tõepoolest seda muudatust väga ootavad. Vastuseks paraku tuli rohkem kui 200 muudatusettepanekut. Nende kohta tuleb öelda, et valdavalt oli tegu ettepanekutega, millele sisulist põhjendust esitatud ei olnud, ja oli ka neid, mis oma sisult olidki arusaamatud. Näiteks on üks fraktsioon esitanud ettepaneku, et käesoleva aasta 1. maist kuni 2023. aasta 1. maini võiks diislikütuse aktsiisimäär olla 372 eurot 1000 liitri kohta ja eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär 100 eurot 1000 liitri kohta. Ma pean juhtima tähelepanu sellele, et kehtivas seaduses meil täpselt sellised aktsiisimäärad ongi. Seega on arusaamatu, mida täpselt ettepaneku esitaja mõtles, seda ei olnud ka selgituses välja toodud.

Nüüd, üks fraktsioon, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, selle fraktsiooni saadikud esitasid ühtekokku 220 muudatusettepanekut. Enamalt jaolt oli muudatuste selgituseks üks lause, mis sisulist põhjendust ei sisaldanud. Näiteks sooviti, et aktsiisilaopidaja esitaks Maksu- ja Tolliametile aktsiisikauba liikumise ja laoseisu aruande hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. päeval. Seaduses on selleks 20. päev.

Kokkuvõttes võib öelda, et on üsna ilmselge, et sellist laadi muudatusettepanekute eesmärgiks on lisaeelarvega seotud seaduseelnõude, mis tähendab automaatselt ka lisaeelarvet, vastuvõtmist takistada. Valitsusliiduga me tõepoolest peame sellist obstruktsiooni praeguses julgeolekuolukorras otse öeldes Eestit haavatavamaks muutvaks teeks ega saa seda mitte mingil juhul toetada.

Rääkides konkreetselt põllumajandussektorist ja kriisist, mis seda sektorit puudutab, siis ka Euroopa Komisjon on välja tulnud ettepanekutega käesoleva kriisiga toimetulekuks, millest olulisemad kindlasti on kriisireservi rakendamine ja ajutise riigiabiraamistiku loomine. Eesti põllumajandussektorit toetab Euroopa Liit, [täpsemalt] Euroopa Komisjon 2,5 miljoni euroga. Lisaeelarve kaudu panustab Eesti riik veel 9 miljoni euroga.

Kokkuvõttes: me ei saa viivitada selle eelnõu ja ka lisaeelarve vastuvõtmisega. Euroopa Liidu kaasrahastatava toetuse kasutamiseks on meil kohustus kogu toetussumma välja maksta septembri lõpuks. Sisuliselt tähendab see, et mida hiljem parlament lisaeelarve vastu võtab, seda suuremas ohus on needsamad põllumeestele mõeldud toetused.

Veel kord käesoleva eelnõu eesmärgist. Me soovime aktsiisi ajutise vähendamise kaudu toetada põllumajandussektorit, kelle kanda on toidujulgeoleku tagamine, ja rakendada ettepaneku järgi aasta lõpuni aktsiisimäära, mis on Euroopa Liidus minimaalne alammäär. Tegemist on arvestatava abiga põllumajandustootjatele. Nii et, hea parlament, palun teil esitatud eelnõu toetada! Aitäh!

19:07 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Urmas Reinsalu, palun!

19:07 Urmas Reinsalu

Aitäh! Proua rahandusminister, hea meel on näha, et olete niisuguses sportlikus heas vormis! Aga minu küsimus puudutab lisaeelarvet tervikuna. Miks Vabariigi Valitsus ei ole lisaeelarve eelnõus ette näinud terviklikke meetmeid, ennekõike maksupoliitilisi, mis aitaksid leevendada inflatsioonisurvet johtuvalt just energiakandjate hüppelisest hinnatõusust? Palun andke ka oma laiem käsitlus inflatsiooniriskide kohta ja selle kohta, millisena te prognoosite inflatsiooni aasta lõpuks energiakandjate lõikes, ja kuivõrd see mõjutab kogu Eesti elukallidust. Ja kas te jääte selle juurde, mida Rahandusministeerium on esitanud, et tõesti kogu konsolideeritud nominaalne inflatsioon tuleb aasta lõpuks 12 koma [midagi] protsenti, seal oli vist 12,6% või 12,7%? Mis on valitsuse tervikkäsitlus inflatsioonist, Euroopa kõrgeimast inflatsioonist: aprill [2022] versus aprill 2021 – 18,8%?

19:08 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea küsija! Ka teie sportlik vorm ei ole laita, sedagi on hea meel näha. Prognoosist rääkides, siis ega see olukord ei ole ju muutunud võrreldes sellega, kui me esimest lugemist parlamendi ees teiega läbi tegime ja arutasime. Ei ole muutunud selles võtmes, et määramatust on pööraselt palju. Praegu on meil võimalik toetuda kevadisele majandusprognoosile. See tõepoolest neid teie viidatud andmeid sisaldas. Oluliselt selgem on pilt kindlasti augustikuuks, kui tuleb uus majandusprognoos. Selle ajaga on tõenäoliselt ikkagi juba kindlam või täpsem pilt sellest, millist mõju täpselt saavad omama nii sanktsioonid kui ka kõik see, mis puudutab probleeme tarneahelates ja üleüldist ebakindluse suurenemist.

Eks see nii on. Täna näiteks oli Eestis oma lõppülevaadet tegemas IMF-i delegatsioon, kes viimase kahe nädala jooksul väga põhjalikult analüüsis meie majandusolukorda, ka rahanduslikku pilti. Ka nemad alustavad oma kokkuvõtet sellest, et määramatust ja ebamäärasust on hetkel lihtsalt väga palju, mis tähendab, et väga täpselt aasta lõpuni kuiseid prognoose teha ei olegi võimalik.

Inflatsioon on loomulikult selle aasta üks tõsisemaid probleeme. Inflatsiooni mõjutamiseks või inflatsiooni pärssimiseks on kindlasti kõige parem vahend või viis valitsusel ja parlamendil hoida riigi kulutused kontrolli all. See paraku on nii. See kindlasti ei ole väga populaarne. Ja nii nagu oli juttu lisaeelarve esimesel lugemisel, siis me lisaeelarvet kokku pannes tõesti kaalusime ja arutasime läbi võimalused aktsiiside muutmise kaudu, et kas need avaldaks reaalset tuntavat mõju nii inflatsioonile kui ka hindadele. Üldine hinnang on ikkagi see, et see mõju jääks väga piiratuks, ei pruugiks lõpphinda üldse jõuda või jõuaks sinna väga lühikeseks ajaks, ajutiselt ja seejärel kerkiks hind mitte ainult varasemale tasemele tagasi, vaid sageli, teiste riikide näitel, kes on seda aktsiisivähendust rakendanud, veel kõrgemaks, kui ta varem oli. Küll aga jääb perioodil või ajal, kui riigil on väga suuri täiendavaid, eelkõige julgeolekuga seotud kulutusi, olulises määras riigile tulu laekumata, mis kindlasti muudaks selle seisu veel keerulisemaks, kui see meil praegu on.

Nii nagu me oleme seda ka varem öelnud, me tõepoolest jälgime seda, kuidas ja kas aktsiisipoliitikat ja aktsiisi puudutavaid otsuseid tehakse meie naaberriikides, eelkõige Lätis ja Leedus, et vältida olukorda, kus meie ettevõtted satuksid konkurentsiolukorras kehvemasse positsiooni. Seda me kindlasti selle aasta jooksul jälgime. Nii nagu teile kindlasti teada on, tegelikult aktsiisimuudatused ei eelda lisaeelarvet. Selles mõttes on võimalik vajadusel kiiresti reageerida meil aasta läbi. Aga tõepoolest, probleem on eelkõige selles, et mõju hinnale on põhimõtteliselt kas olematu või väga hetkeline.

19:12 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Urmas Reinsalu, palun!

19:12 Urmas Reinsalu

Austatud istungi juhataja! Ma olen nüüd nõutu. Ma tegelikult küsisin proua rahandusministrilt selle kohta, mis on valitsuse käsitlus inflatsioonitõrje kohta ja miks inflatsioonitõrjemeetmeid, ennekõike maksupoliitilisi, lisaeelarves ei sisaldu. Aga proua rahandusminister vastas mulle, et maksude alandamine temale teadaoleva ekspertiisi järgi hoopis tõstab kütuse hinda, tuleb [nii] välja, ja kuna olukord on nii määramatu, ja olgugi, et inflatsioon on nii kõrge, siis kui ma õigesti aru sain, neid meetmeid ei olegi võimalik lisaeelarves menetleda. Aga mu küsimus proua rahandusministrile oli see, austatud istungi juhataja, et milline on valitsuse käsitlus inflatsioonitõrjest ja milliseks kujuneb energiakandjate inflatsioon aasta lõpuks. Konkreetsed küsimused. Võib-olla oleks aus anda proua rahandusministrile võimalus uueks vastuseks, kerida see aeg nii-öelda stoppkaadrina tagasi, et ta saaks anda vastuse just nimelt sellele valitsuse käsitlusele ja prognoosile? Me teame, et asi on määramatu, aga prognoosita ei ole tegelikult võimalik otsuseid teha, proua rahandusminister ise ka korrektselt viitas kevadprognoosile.

19:13 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ütlen nii, et jah, see oli teie küsimus, rahandusminister vastas nii, nagu ta vastas. Tähendab, meil on hetkel nii, et selle usaldusküsimusega seotud eelnõu puhul saab Riigikogu liige esitada ettekandjale kuni kaks suulist küsimust. Ma ei saa seda stoppkaadriga tagasi kerida. Ma proovisin, ei õnnestu hetkel, aga te saate ühe küsimuse veel küsida, kui te seda soovite. Protseduuriline küsimus, Urmas Reinsalu, palun!

19:14 Urmas Reinsalu

Aitäh menetluskorra tutvustamise eest, austatud istungi juhataja! Aga võib-olla ma saaksin kasutada võimalust, et mitte rikkuda kodukorra dünaamikat, anda proua rahandusministrile võimaluse vastata järgmisele küsimusele, mis on proua Merry Aarti küsimus, veidike põhjalikumalt? Mul oleks hea meel, kui ta puudutaks ka minu püstitatud probleeme. Kas oleks kohane, härra istungi juhataja, see ettepanek teha?

19:14 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Selle te tegite, rahandusminister kuulis seda ja tal on see võimalus. Mina ei saa öelda, kuidas tema vastab, ma ei näe seda ette. Aga teeme katse, vaatame, kuidas õnnestub. Merry Aart, palun!

19:14 Merry Aart

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, palun põhjendage, miks eriotstarbelise diisliaktsiisi langetamine on ette nähtud vaid seitsmeks kuuks.

19:15 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh selle küsimuse eest! See oli ka esimesel lugemisel teemaks. Ja nii nagu ma sissejuhatuses ütlesin, on tegu selles mõttes tervikpaketiga, et ta on seotud ka lisaeelarves sisalduva põllumajanduse täiendava toetusega, mis omakorda on seotud Euroopa Komisjoni poolt Eestile – ja mitte ainult Eestile, aga ka teistele kriisis puudutada saanud riikidele – mõeldud täiendava toega. Ja see on kahes jaos. See, mis puudutab ühe osa toetuste väljamaksmist, siis septembri lõpuks peab olema see väljamaksmine tehtud, ja teine osa sellest on praegu selle aasta lõpuni kehtiv. Loomulikult tähendab praegune seis seda, et me peame väga tähelepanelikult jälgima seda olukorda, mis aasta teises pooles ja ka järgmiste kuude jooksul toimuma ja saama hakkab. Küllap, kui vajadus on, siis tuleb selle juurde sügisel tagasi tulla. Aga hetkel on need kaks asja omavahel seotud.

19:16 Esimees Jüri Ratas

Riho Breivel, palun!

19:16 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Te siin kritiseerisite obstruktsiooni, et see on kahjulik, kuidas öelda, kogu meie protsessi edasiliikumises. Mina puutusin sellega kõigepealt kokku siis, kui teie erakond tegi obstruktsiooni, kui meie valitsuses olime, ja siis erakonnajuhid nimetasid seda demokraatia võidukäiguks. Kas teie olete nüüd muutnud oma arvamust? Paljud ettepanekud on tegelikult väärtuslikud, aga nüüd jäävad need läbi vaatamata. Ja teine asi on see, et te olete väitnud, et maksu langetamine tõstab hinda. Kust selline loogika tuleb?

19:17 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! See viimane on nüüd pisut siiski sõnade väänamine. Ma ei ütelnud mitte seda, et maksu langetamine tõstab hinda, vaid seda, et aktsiisi vähendamise mõju reaalselt nii-öelda postihinnale ehk reaalselt kütuse hinnale võib olla väga väike, kui üldse, ja väga ajutine. Üks näide, mida tasub vaadata ja mida te ise varem olete esile toonud, on Poola, kus otsustati aasta alguses tuua aktsiisid lubatud miinimumtasemest isegi allapoole. Tänaseks aruteluks valmistudes vaatasin seda hinnadünaamikat, mis seal järgnes. Veebruaris oli tõepoolest väike jõnks alla, umbes 12 senti oli see mõju, mille võrra kütuse hind alla tuli. Aga juba mõned nädalad hiljem oli hind kerkinud kõrgemaks, kui ta oli varem ja ka praegusel hetkel on see hind kõrgem, kui ta oli enne seda, kui nad oma aktsiisimuudatuse tegid.

Kui võrrelda neid muudatusi nii kuises võrdluses kui aastases võrdluses, siis tuleb öelda, et aastases võrdluses on Poolas vedelkütuste hinnad 89% kõrgemad, kui nad olid aasta tagasi märtsis. Loomulikult on hinnad kõrgemad ka teistes riikides, ka Eestis olid vedelkütuste hinnad kõrgemad selle aasta märtsis, kui nad olid aasta tagasi, aga see tõusuprotsent ei ole sedavõrd kõrge. Või kui me võrdleme näiteks selle aasta märtsi hinnatõusu vedelkütuste puhul, siis Poolas tõusid vedelkütuste hinnad selle aasta märtsis 39%. See oli pärast seda, kui nad olid oma aktsiisivähenduse ära teinud. Ka Eestis oli tõus, aga see jäi umbes 25% piirile.

Kuna te ise seda Poolat olete välja toonud, siis seda tasub uurida. See on üks näide sellest, kuidas tegu on muudatusega, mis võtab tõesti väga suure, kümneid-kümneid miljoneid riigieelarvest võimalikku tulu vähemaks, aga reaalset mõju hinnale tegelikult ei pruugi järgneda. Ja kuna te alustasite [küsimist] eelmise valitsusliidu lisaeelarvest ja obstruktsioonist, siis ma pean ütlema, et olles ise tol korral olnud parlamendiliige, siis me toetasime lisaeelarvet, mida kriisi ajal oli vaja vastu võtta. Siin paraku olite pisut ebatäpne.

19:20 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

19:20 Aivar Kokk

Aitäh! Ma kindlasti toetan seda, et aktsiisi langetatakse. Kurb on, et see [ainult] seitsmeks kuuks on. Kui sa Poola näidet tood, siis ma võtsin ruttu aprillikuu näite lahti: ikka Eestis on diisli hind kõrgem kui Poolas.

Aga küsimus on mul hoopis teine. Kindlasti oli selle teema arutelul valitsuses juttu, et enamik põllumehi ostab tegelikult kevadel terveks suveks kütuseportsu ära, eriti nüüd, kui on teada, et hind tõuseb. Nüüd on väga paljud põllumehed ja ka kütusemüüjad helistanud, et mis nüüd saab, sest nendele, kes on ära ostnud, tagasiulatuvalt aktsiisilangetust ei ole. Ja kas ma saan ikka õigesti aru, et eelnõus on praegu kirjas 1. mai, aga me rahanduskomisjonis otsustasime, et see on 1. juuni: kui hääletamiseks läheb, siis on seal, et kehtima hakkab ikka 1. juunist?

19:21 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh küsimuse eest! See on korrektne, et see kehtib 1. juunist, sest et administratiivselt ei oleks seda tagasiulatuvalt lihtsalt võimalik teha. Aga korraks teie küsimuse alguse juurde minnes, kui te tõite võrdluse Eestiga, siis see ei olnud minu väide. Ma rääkisin konkreetselt selles riigis kehtinud hinnast ja selle hinna võrdlusest. Ja see tõepoolest on nii, et kui me räägime aastasest võrdlusest, siis sõltumata sellestsamast aktsiisimuudatusest, on [vedelkütuste hinnad] kasvanud 89%, ja kui me võrdleme veebruar versus märts, siis on see kasv olnud 39%. Ma igaks juhuks täpsustan ka selle üle. Aga jah, 1. juuni on korrektne. 

19:21 Esimees Jüri Ratas

Rene Kokk, palun!

19:21 Rene Kokk

Aitäh, austatud esimees! Hea rahandusminister! No te tegite torke siin EKRE suunas seoses obstruktsiooniga. Ma pean lihtsalt meelde tuletama, et alles eelmise aasta alguses tegi teie koduerakond ettepaneku Eesti liitumiseks Venemaaga ja panna rahvahääletusele NATO-st väljaastumine ja Euroopa Liidust ja nii edasi. Nii et obstruktsiooniga ongi nii, et see on üks poliitiline meede ja hoob, kuidas opositsioon püüab oma mõistlikke ideid sisse saada. Ka siin olid EKRE-l täiesti [olemas] ettepanekud aktsiiside langetamiseks energiakandjatele ja rohkem kui ainult ühele. Eks me jõuame veel mitme eelnõu juures küsida ka sisulisi küsimusi. Aga ma küsin seda. Kuidas teile tundub, endise Riigikogu liikmena, palun vastake jah või ei: kas 0,6–2 sekundit ühe muudatusettepaneku arutamiseks rahanduskomisjonis, üldse komisjonis, on teie arust mõistlik aeg? See, et ühte muudatusettepanekut saab komisjonis esitleda 0,6–2 sekundi jooksul?

19:22 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! No kui te väga efektiivsed olete, siis mine tea. Aga loomulikult ei ole mul valitsuse liikmena sobilik parlamendi komisjoni töökorraldust kuidagi kommenteerima või arvustama hakata. Seda ma paraku ei tee.

19:23 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

19:23 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! Ma natukene läheks Aivar Koka esitatud küsimusega edasi. Aivar Kokk osundas väga täpselt, et põllumehed reeglina soetavad kütuse terveks aastaks ette ära, või selle vegetatsiooniperioodi jaoks kuni sügistöödeni välja. Praegu oleks korrektne olnud – nad on need kulud kandnud, aktsiisi nad tagasi ei saa –, kui vähemalt maksuvabastus oleks olnud aasta ehk 1. juulist 1. juulini. Siis oleks ka nendel olnud järgmisel kevadel võimalus. Praegu on see maksuvabastus aga 1. juulist 31. detsembrini. Miks te nöögite põllumehi? Te ju sisuliselt ei aita neid. See on selline vormiline, natuke nagu asendustegevus.

19:24 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Te vist ei olnud saalis, kui ma sellele küsimusele üks kord juba vastasin. Põllumehed ise ja ka professionaalsed kalurid, keda see muudatus puudutab, on hinnanud seda väga vajalikuks muudatuseks. Kindlasti on nende hulgas neid, kes ei nõustu sellega, et te nimetate seda ebavajalikuks või kuidagi nöökivaks ettepanekuks. Ja mis puudutab seda tähtaega ehk aastalõpu tähtaega, siis nagu ma selgitasin, on tegu ettepanekuga, mis on sisuliselt pakett, millele lisandub paketina lisaeelarves sisalduv põllumajandusele mõeldud täiendav otsetoetus, ja sellele omakorda lisandub Euroopa Komisjoni täiendav toetus Eestile. Selle esimese poole väljamaksmise tähtaeg on selle aasta septembri lõpp ja teise poole oma on seotud selle aasta lõpuga. Nii et kuna need on käsitletavad tervikpaketina, siis selles eelnõus on ettepanek see muudatus kehtestada selle aasta lõpuni. Nagu ka eelnevale, proua Merry Aarti küsimusele vastates ütlesin, tuleb loomulikult jälgida, kuidas arengud hakkavad olema, ja vajadusel tuleb sügisel selle teema juurde tagasi tulla. Aga praegu see on põhjendus, miks ta on selle aasta lõpuni.

19:25 Esimees Jüri Ratas

Paul Puustusmaa, palun!

19:25 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Austatud minister! Vastusena Riho Breivelile te püüdsite selgitada seda loogikat, kuidas maksulangetus tegelikult kütuse hinda ei alanda, ja tõite erinevaid näiteid. Nüüd ma püüan uuesti saada sellest fenomenaalsest nähtusest aru läbi selle loogika, et kui 2018 maksis Eestis kütus 1,3–1,4 eurot, nii-öelda postihind, siis EKRE valitsuse ajal langetati makse ja kütuse hind langes alla euro. Kuidas see siis oli võimalik ja nüüd ei ole? Millega see seotud on?

19:26 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Võiks teie käest vastu küsida, mis see hind 2020. aasta jaanuaris täpselt oli ja kas ta püsis sellisena, nagu ta korraks kukkus. See oli selle vastuse ja arutelu sisu meil siin. Kui me räägime aktsiisimuudatustest, kui me räägime hinnamuutustest, mis potentsiaalselt on püsivad, siis selliste hinnamuutustega toimetulemisel on aktsiisi korjamata jätmine lihtsalt ebaefektiivne meede. Ja kui me räägime veel kord hinnatõusust, siis aktsiiside kaudu üleüldise hinnatõusuga võitlemine lihtsalt ei ole efektiivne. Needsamad näited, mis ma tõin, paraku seda kinnitavad, need ei pruugi hinda jõuda. Mida saab ja mida tuleb teha ja mille juurde me tõenäoliselt jõuame ka lisaeelarve arutelul, puudutab tõepoolest nende hinnatõusu mõjude leevendamist haavatavatele sihtgruppidele. Seda tuleb teha ja see tõepoolest on lisaeelarve kaudu ka võimalik. Nii et see oli selle arutelu, mida me siin eelnevalt ka ühe eelneva küsijaga pidasime, sisu.

19:27 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun!

19:27 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Erimärgistatud kütuse puhul tõepoolest on võimalus, võta või jäta – tullakse appi kalandussektorile ja põllumajandusele. Äkki te natukene avaksite seda tagamaad. Kas oli ka muid meetmeid laual kui ainult erimärgistatud kütuse aktsiisi temaatika? Õigupoolest, kui me räägime kutselisest kalandusest, kalapüügist, siis me teame, et suur kogus kütust põletatakse ära räimepüügil, mis hetkel käib, ja jaanipäevaks on see suuresti läbi. Ma tean, et näiteks kalandussektor on küsinud olulise meetmena juurde lisaaega, kuna vesi oli see aasta tindipüügi ajal Pärnu lahes väga külm. Seal ometi neile vastu ei tuldud ja öeldi, et ei ole midagi, püük läheb kinni kokkulepitud kuupäevast, ja kõik. Isegi nädalat ei antud juurde. Kas oli [muid] meetmeid? Ja miks just selline lähenemine?

19:28 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! See iseenesest on oluline, mida te kirjeldate. Ma saan praegu lubada, et võtan selle siit kaasa ja maaeluministriga sel teemal saame kindlasti edasi arutada. Oli küll teisi meetmeid. Nagu öeldud, siis maaeluminister esitas tervikpaketi, mis puudutas ka sedasama täiendavate otsetoetuste maksmist ja milleks lisaeelarves on raha ette nähtud. Ma tean, et täna toimus põllumajanduse [ja maaelu] arengu [nõu]kogu, kus maaeluminister oma ettepanekut tutvustas. Kahe nädala jooksul, kui ma nüüd ei eksi, on juhul, kui lisaeelarvega selline volitus antakse, plaan see jaotus erinevate sektori osade vahel kinnitada ja jagada. See on sektoriga läbi arutatud. Aga nüüd konkreetselt sellele, mis puudutab näiteks räimepüügiga tegelevate professionaalsete kalurite muresid, mul hetkel lihtsalt ei ole võimalik vastata. Aga võtan selle mure kaasa ja annan hiljem tagasisidet.

19:29 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

19:29 Aivar Kokk

Aitäh! Ma küll päris hästi aru ei saa. Sa pidevalt ütled, et aktsiisi langetamine tõstab hinda. Miks me siis aktsiisilangetust sellele erimärgistatud kütusele teeme? Äkki homme tõusebki hind? Aga veel kord: ma toetan, et see langetus tehakse. Mu küsimus on see: kas valitsuses oli ka arutelu sellest, et Läti loobus biolisandist? Biolisandi osa kütuse hinnas on natukene suurem, lausa poole suurem, kui oli kütuseaktsiisi osa. Kas oli see arutelus üldse laua peal, et ka Eestis Läti eeskujul biolisandi kohustus peatada?

19:30 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Lätis ei ole see muidugi jõudnud arutelust kaugemale. Me jälgimegi seda, kuidas see arutelu täpselt edasi läheb. Minu teada ei ole eelnõu Lätis isegi veel kooskõlastamiseks esitatud. See on küll olnud tõepoolest meedia kaudu uudistes kommenteerimisel, aga see ei ole otsustamisfaasi veel jõudnud. See on teema, mida on kaalunud ja arutanud ka meie Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti puhul on see pisut keerukam, sest meil on see seotud ka näiteks biogaasiga, biogaasitoetustega ja muuga sellest valdkonnast. Nii et ma saan praegu öelda, et Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium seda kindlasti tõepoolest jälgib ja analüüsib ka Eesti kontekstis.

19:31 Esimees Jüri Ratas

Rene Kokk, palun!

19:31 Rene Kokk

Aitäh! Te ütlesite, et te ei sekku parlamendi töösse, et te ei taha seisukohta võtta, aga see on teil valitsuses valikuline – peaminister on küll siin kurjustanud lastetoetuse eelnõu üle, mille Riigikogu on algatanud.

Aga tahan tulla selle juurde tagasi, et tegelikult EKRE ju tegi ettepaneku aktsiise vähendada kõigil kandjatel. Te siin olete välja toonud selle ühe asja, mis puudutab põllumajandust, ning mis on loomulikult hea ja vajalik põllumajandusele. Meie ettepanek oli anda ka teistes valdkondades selge signaal, et riik tahab vähendada aktsiise ja inimesi aidata. Ja ma nüüd proovin teisel katsel uuesti. Palun proovige mulle vastata lihtsalt kui Keit Pentus-Rosimannus, mitte kui rahandusminister. Kas 0,6–2 sekundit võiks olla mõistlik aeg ühe muudatusettepaneku ...

19:32 Esimees Jüri Ratas

Teie aeg! 

19:32 Rene Kokk

... sisuliseks arutamiseks?

19:32 Esimees Jüri Ratas

Teie aeg! Ma nüüd proovisin, kuidas seda kahe sekundiga öelda on.

19:32 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! No ma olen praegu siin puldis teie ees siiski kui rahandusminister. Kui teil on mulle isiklikke küsimusi, siis sellest saame kindlasti vestelda pärast, kui see formaat siin on lõppenud. Nagu öeldud, kui tegu on väga efektiivse parlamendiliikmega, siis mine tea, võib-olla on isegi piisav. Aga ma usun, et rahanduskomisjonil ja komisjonidel [üldse] on oma põhjendused, miks ühte või teist aruteluviisi rakendatakse. Küllap te komisjonides need asjad kenasti ära klaaritud saate.

19:33 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

19:33 Henn Põlluaas

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Te tõite oma vastuses Reinsalule välja selle hirmsa inflatsiooni põhjustena vaid sõja, sanktsioonid ja tarneahelad. Lõpus mainisite ka natukene aktsiisi, aga see ei olevat üldse oluline. Tegelikku, kõige suuremat põhjust, kõrgeid energiahindu, te samas ei maininud. Ometi on see just see, mida saab valitsus kõige rohkem mõjutada. Miks te tahate tegeleda vaid osalise hinnatõusu leevendamisega inimestele, aga mitte ettevõtlusele ja hoopiski mitte kõige selle põhjusega, kõrgete energiahindadega ja nende alandamisega? Miks sellest tingitud inflatsioon valitsust ei huvita?

19:33 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! See on väga õige märkus ja tähelepanek, et lõviosa sellest inflatsioonist, mida me Eestis näeme, on seotud otseselt energiahindadega ja on imporditud inflatsioon meile. Mis mõjutab hindu, on see, et pakkumist tuleb juurde, et meil on rohkem allikaid, mis turul konkureerivad omavahel, ja selle nimel tuleb igal juhul pingutada. Muu hulgas ka läbi investeeringute energiakandjatesse, muu hulgas ka läbi investeeringute näiteks taastuvenergiasse, mis aitaks pakkumist turule juurde tuua.

Kõige suurem probleem on, kui me ei räägi sellest osast, mis puudutab Vene gaasi, mis on täiesti eraldi teema, mille puhul on ka lisaeelarves ette nähtud üks kõige olulisemaid ja suuremaid osasid, et me Vene gaasist lõplikult vabaks saaksime ja saaksime Eestis alternatiivseks tarneallikaks tingimused loodud, kui me selle kõrvale jätame ja räägime energia tootmisest, siis seal investeeringud täiendavate võimsuste turuletulekuks on asi, mida tuleb teha. Lisaks investeeringud energiasäästu, mida samamoodi ka lisaeelarve sisaldab, aga mida sisaldavad ka juba varasemalt otsustatud Euroopa raha kasutamise võimalused. Need on asjad, kuhu tuleb investeerida ja mis pikas perspektiivis kindlasti aitavad hinnakujundamisel oluliselt rohkem kui ajutine subsideerimine, sest kõrgetest hindadest end välja subsideerida ei ole meil võimalik. Seda on võimalik mõjutada ikkagi selle kaudu, et pakkumist tuleb juurde.

19:35 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

19:35 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! Isamaa tegi tõesti ka ettepaneku bensiinil ja diislikütusel aktsiisi vähendada, kuid eriotstarbeline diislikütus leidis ainukesena valitsuse poolt nagu äramärkimist ja kaasatulemist. Samas, tõesti te ka ütlete, et aktsiiside langetamine justkui ei aita midagi, ei aita inflatsiooni vähendada, teisalt te ühe osaga sellest paketist olete nagu kaasa tulnud. Järelikult ikkagi ilmne mõju on, siin on ilmselt mingid muud kaalutlused, miks ainult eriotstarbelise diislikütusega olete nõus. Aga mu küsimus tuleb nüüd: mis on need mehhanismid, mis aitaksid seda erakorraliselt suurt inflatsiooni ohjata, või ongi sellega nagu aastaaegade ja loodusnähtustega, et mitte midagi teha ei ole?

19:37 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! See eelnõu puhul, mis puudutab eriotstarbelist diisliaktsiisi ja mis on praegu teie ees, on mõeldud nii, nagu ma ka alguses ütlesin, [et see on] otseselt põllumajandussektori, otseselt põllumeeste toetuseks. Miks ta sellisel kujul esitatud on? Sest et sellisel juhul, kui vahelülisid on tõepoolest väga vähe, on tõenäosus, et ta jõuab otse põllumeheni, ikkagi suur. See on põhjus, miks me selle eelnõuga teie ees oleme. Ja inflatsiooni puhul, veel kord, kõige otsesem viis, kuidas riik saab mõjutada, on läbi oma kulude ja kulude taseme kontrollimise, mitte täiendavate kuludega inflatsioonile hoogu juurde anda. See on kindlasti üks pool. Juba eelnevalt rääkisime pikemalt sellest, mis puudutab energiahindade osakaalu nii pakkumise poole pealt, täiendava pakkumise juurdetulekust, et oleks investeeringud selleks, et tekiks alternatiivseid allikaid, et oleks investeeringud energiasäästu, mis aitaksid, ütleme, kulu vähendada. Inflatsiooni puhul loomulikult on paraku ka nii, et aitab intressitõus ja aitab täiendava pakkumise juurdetulek. Intressitõus kindlasti ei ole valitsuse kontrolli all ja ei peakski olema.

19:38 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

19:38 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Kui eelmine aasta lisaeelarve võeti vastu, siis sama asja, eriotstarbelise diisli aktsiisi, langetati üle aasta, aprillini, aga praegu see lõpeb vana-aastaõhtul. Mis on selle loogika? Põllumehed jätkuvalt külvavad ja lõikavad, [kalamehed] käivad kalal sõltumata aastast, ja vesinikumootoreid on väga vähestel peal, kui üldse. Mis see loogika on, et seekord ei tehtud üle talve? Või on sellel mingisugune sisemine [loogika], et kuidagi kokku hoida või [midagi sellist]? Seletage.

19:39 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! See on nüüd kolmas kord sama küsimus. Teie kolleeg proua Merry Aart küsis sama küsimuse esimesena ja ka Isamaa kolleegid küsisid sama küsimuse. Siis veel kord: kuna põllumajandus ja põllumeestele mõeldud toetuste pakett on tervik nii erimärgistatud diisli aktsiisi vähendamise kaudu kui ka lisaeelarves sisalduva põllumeestele mõeldud täiendava toetuse kaudu. Täiendav toetus koosneb omakorda kahest osast. Üks osa tuleb lisaeelarvest, teine osa lisandub Euroopa Komisjonilt. Selle väljamaksmise tähtaeg on praegu septembri lõpp ja teine osa kehtib kuni selle aasta lõpuni. Kuna need on omavahel seotud, käsitletud tervikpaketina, siis see on põhjus, miks praeguses eelnõus on kehtivusajaks selle aasta lõpp. Aga nagu ka teie kolleegidele ütlesin, siis see on asi, mida me igal juhul jälgime selle aasta jooksul, millised arengud ees ootavad. Kui tekib vajadus, siis me tuleme selle teema juurde sügisel tagasi. Aga praegu on ta esitatud nendel põhjustel kehtivusega selle aasta lõpuni.

19:40 Esimees Jüri Ratas

Paul Puustusmaa, palun! 

19:40 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Austatud minister! Ma lähen korraks tagasi biolisandite juurde. Siin kolleegile vastates te ütlesite, et ministeeriumis jälgitakse väga tähelepanelikult, mida lätlased teevad, ja see on väga tore, et jälgitakse. Küsimus on selles, miks see initsiatiiv on kuidagi nii seatud, et me jälgime väga pingsalt, mida lätlased teevad. Miks me ise ei võiks seda initsiatiivi haarata, et lätlased pigem meid jälgiksid, ja samas me annaksime surve ka hinnaalandusele? Miks vastupidiselt?

19:41 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Eks me jälgime ikka vastakuti üksteist. Ja me mitte ainult ei jälgi, vaid meil on ka üsna tihe koostöö. Me tõepoolest nendel teemadel koos, mis puudutavad maksuteemasid ja ka aktsiisiteemasid, arutame. Olukord, kus me julgeolekupoliitiliselt praegu oleme, ongi ju kogu regiooni jaoks sama: väga hüppeliselt kasvanud vajadused sunnivad täiendavalt investeerima kõige laiemas mõttes julgeolekusse. See ei puuduta ainult Eestit, see on Lätis ja Leedus täpselt samamoodi. Leedu, kui ma ei eksi, on lisaeelarve juba vastu võtnud, ka nende fookus oli eelkõige kõige laiemas mõttes julgeoleku tugevdamisel.

Nendes oludes on kõigil kolmel Balti riigil samasugune olukord ja mure: meil on vältimatu vajadus julgeoleku tugevdamiseks teha väga olulisi täiendavaid kulutusi. Me teame, et see aasta saab olema väga karm. Keegi meist kolmest ei suuda täpselt prognoosida, millises seisus me oleme majandusega sügisel.

Eesti puhul me teame, viimane prognoos ütleb, et meid võib sel aastal oodata ees majanduslangus, reaalne majanduslangus, ja nendes oludes kuidagi väga kergelt otsustada, et me jätame kümnete miljonite võrra maksu kogumata, seda lihtsalt ei saa teha. See on põhjus, miks me tõepoolest nii julgeolekuküsimusi kui ka näiteks maksudega seonduvat arutame ja oleme arutanud kolmekesi koos. Nii et see ei ole mitte ainult nii, et meie jälgime Lätit-Leedut, vaid see kõik on vastastikune.

19:43 Esimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

19:43 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te väitsite, et aktsiiside langetamine ei mõjuta inflatsiooni ega elukallidust. Samas vastasite kolleeg Heiki Hepnerile, et alandasite eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäära põllumajanduse toetamiseks ehk põllumeeste toetamiseks. Seletage siis ära, milles see toetus seisneb, kui see midagi ei mõjuta. Kas lihtsalt tehnilises korrigeerimises?

19:43 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Ei, ma rääkisin lõpphinnast. Tõepoolest, nii nagu ka ütlesin ühele eelnevale küsijale vastuseks, siis selle konkreetse erimärgistatud diisli puhul vahelülisid, mis oleks seal vahel, enne kui see mõju jõuab konkreetselt otse põllumeheni, on väga vähe ja seetõttu on seal põhjust arvata, et see mõju jõuab tõepoolest ka põllumeheni. Kui me räägime, ma ei tea, poodi jõudvast toidukaubast, siis seal neid vahelülisid on väga palju ja seetõttu ei pruugi aktsiisi vähendamine lõpphinda kuidagi mõjutada.

19:44 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

19:44 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Siin on üks väga hea näide, kuidas parlamendi komisjon ja ministeerium suudavad meeldivalt koostööd teha. Me oleme mitu korda parlamendi komisjonis, maaelukomisjonis aktsiisiteemat arutanud, ja saavutanud päris hea tulemuse. Me suutsime aktsiisi viia lausa Euroopa Liidu miinimummäärani. Minu meelest see näitabki seda, et on võimalik erisusi teha. Ma tahan täiendavalt lisada, et aktsiisilaiendus laieneb ka metsandusele ja kalandusele, see ei ole ainult põllumajandusele. Ja ma tahan veel öelda, et kindlasti ei ole see aktsiisi kehtivuse aeg kuidagi seotud Euroopa Liidu antava 2,5 miljoni eurose toetusega, me oleksime võinud ka kolmeks aastaks alandada, nii et sellel ei ole mitte mingisugust seost. Kindlasti tuleb aasta lõpul sellega tegeleda, sest vaadates praegu kütusehindu, mis tõusid jälle üle kahe euro, siis ma arvan, et see jääb selliseks pikaks perioodiks (Juhataja helistab kella.), aga eks debatt selle üle toimub sügisel.

19:45 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Tean, et see koostöö, mis komisjoniga tõesti on, on ka maaeluministri poolt väga hinnatud. Ja see, et te olete koos lahenduse leidmise nimel tööd teinud, ma arvan, ongi olnud väga oluline, nii et selle eest on sektor kindlasti väga tänulik. Aga siiski ma ütlen, et seos Euroopa Komisjoni paketi ja selle eelnõu vahel on olemas, sest ta esitati ühe paketina. Ettepanek tuli tervikpaketina ja sisaldas nii konkreetset aktsiisimuudatust kui ka täiendavat otsetoetust ja Euroopa Komisjoni abi, mis, nagu öeldud ka mitmele eelnevale küsijale vastuseks, ei tähenda, et kui ühel hetkel on vajadus tähtaega üle vaadata ja kui me teame täpsemalt sügisel, mis olud meid ees ootavad, mis on prognoosid ja milliseks see olukord kujunenud on, siis võimalik, et sellele tuleb uuesti otsa vaadata. See kindlasti nii on.

19:46 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

19:46 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma kuulasin neid vastuseid väga teraselt enne ja praegu ma sain aru niimoodi, et asi on tegelikult bürokraatlik, selline paberi peal värk, pakett. Mis on siis olulisem, kas vorm või sisu? Meil on pakett, 9‑miljoniline pakett, ja tänu sellele me lõpetame selle vana-aastaõhtul ära, aga mure ja probleem jääb. Ja see ei ole ühekordne mingisugune värk, nagu te annate 50 eurot novembris lastele ja vanakestele. Põllumeestel on pidevalt seesama mure. Eelmises lisaeelarves ei olnud sellist paketti, läks rahulikult aprillini. Miks selline lolli mängimine, et vorm on olulisem kui sisu, mis on püsiv ja jääv?

19:47 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Selle eelnõu puhul on sisu kõige olulisem ja sisu on mõeldud toetamaks meie põllumajandussektorit, nii põllumehi kui ka – nagu täpselt tähelepanu juhiti – kalandust ja metsandust. See on oluline tugi ajal, kui kriis ja kriisi iseloom erineb päris oluliselt sellest kriisist, mis meil oli eelmise aasta kevadel või ka üle-eelmisel aastal. See on sektor, mis praegu ka julgeolekuvaatest ja eriti julgeolekuvaatest igal juhul tuge vajab. Sellel sisulisel põhjusel on see ettepanek teie ette esitatud.

19:48 Esimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

19:48 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma jätkan selle koha pealt, kus Rene Kokk lõpetas. Küsin nüüd teie käest, kuna see on seotud usaldushääletusega. Kui te ministrina tulete siia tutvustama uut eelnõu ehk tulete seadusemuudatust tutvustama, kas teie olete võimeline tegema seda 0,6–2 sekundi jooksul?

19:48 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea küsija! No läheb väga keeruliseks.

19:48 Esimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun!

19:48 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Te ütlesite oma kõnes, et aktsiiside langetamine ei mõjuta inflatsiooni ega hindasid. Kolleeg Hepneri küsimusele, miks te siis langetate eriotstarbelise diislikütuse aktsiise, kui see midagi ei mõjuta, vastasite, et see on põllumeeste toetamiseks. Kert Kingo küsis, et kui midagi ei mõjuta, siis milles see toetamine seisneb. Teie ütlesite, et te toetate ja teete seda selleks, et see alandab lõpphinda. Kas te siis lõpuks tunnistate, et aktsiisilangetustel on mõju lõpphinnale või hinnale üldse?

19:49 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea küsija! Ütlesin täpselt vastupidi, et lõpphinnale mõju ei pruugi avalduda, ja ütlesin seda, et põllumeeste puhul ei ole vahelülisid seal sedavõrd palju vahel, seetõttu jõuab mõju otse põllumeheni. Aga ma ei rääkinud lõpphinnast, vaid eraldi ütlesin, just nimelt sellele juhtisin tähelepanu, et kui me räägime näiteks toidukaupadest, siis tõenäosus, et aktsiisi vähendamine jõuab [lõpphinnani] või mõjub kuidagi lõpphinnale, on väga väike. Lõpphinnale see mõju ka selle eelnõu puhul ei ole peamine, vaid peamine eesmärk sellel eelnõul, nagu korduvalt olen öelnud, on seotud otseselt põllumeeste ja ka metsasektori ja ka professionaalsete kalurite toetusega.

19:49 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

19:49 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Mul on teile küsimus e-sigareti müügist laekuva aktsiisi ja käibemaksu kohta. Me teame, et eelmise aasta 1. aprillist kuni käesoleva aasta lõpuni on meil aktsiisivabastus. Ma küsisin Sotsiaalministeeriumist andmeid möödunud aasta ja nende [e-sigarettide] kohta ning selgus, et ühekordseid e-sigarette on müüdud 202 miljonit ühikut ja aasta varem 12 miljonit. See tähendab, et 190 miljonit ühikut on nagu rohkem. Kui arvestada, et need maksavad odavamates kohtades koos käibemaksuga kuus eurot, siis riik peaks saama, ütleme, raha rohkem. Kas see on nüüd sihuke mõjus meede, et me võiksime [sellega] edasi minna, kuna käibemaksu laekumine on nüüd kordades suurem, kui oli eelnevalt aktsiisi laekumine? Kas me aktsiisivabastusega võiksime edasi minna, et täita riigi rahakotti?

19:50 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! See konkreetne ettepanek paraku ei haaku ülemäära palju põllumajandussektorit puudutava erimärgistatud diisli [aktsiisi] vähendamise eelnõuga. Mul ei ole praegu kaasas seda statistikat, millele te viitate, ja on väga keeruline kõigi kaubagruppide lõikes maksustatistikat kaasas kanda. Oleks mõistlik, kui me seda debatti peaksime edasi võib-olla mõne sellise teema arutelu juures, mis sellele konkreetsele teemale keskendub, siis saan võtta kaasa ka vajalikud andmed ja siis on võimalik andmetele tuginedes teiega seda teemat edasi arutada.

19:51 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

19:51 Tarmo Kruusimäe

No ma lihtsalt tahan selle ära markeerida, ega meil väga tihti ei ole siin arutuse all tubakaaktsiis ja kõik need asjad. Ma tegin ka kirjaliku küsimuse, aga see [vastus], mis tuli omal ajal Rahandusministeeriumist, oli Heidi Vesseli hägu, mis ei rääkinud üldse tubakakahjudest ega muudest asjadest, mis puudutas ka, ütleme siis, maitsete ärakeelamist. Just. Sellepärast ma vabandan, et ma küsisin. Aga ma tahan teemat sisse tuua, sest nähes, kui hästi aktsiisivabastus on toiminud, et see on toonud riigile meeletu käibemaksu hulga, tahtsin teile öelda, et järgmine kord, kui teil tuleb arutelu, siis kasutage võimalust ja tuginege Sotsiaalministeeriumi näitajatele. Ma võin selle teile edasi saata.

19:52 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Ma usun, et küllap me leiame võimaluse ka seda teemat siin käsitleda, kas või infotunnis või ka nii-öelda puldiväliselt. See võimalus kindlasti tekib ja on olemas.

19:52 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid. Rohkem küsimusi ei ole.

19:52 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Suur aitäh!

19:52 Esimees Jüri Ratas

Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Merry Aarti.

19:52 Merry Aart

Palun kolm minutit [lisaaega] igaks juhuks.

19:52 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun, kaheksa minutit. Vaat kui hea, et siin läbirääkimised ei ole kahe sekundiga, kaheksa minutit saab. Palun!

19:52 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Seaduseelnõuga väheneb eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär käesoleval aastal 1. juunist 31. detsembrini 21 eurot 1000 liitri eriotstarbelise diislikütuse kohta. Parem varblane peos kui tuvi katusel, nii öeldakse. See otsus on igal juhul tunnustamist väärt. Aga miks ei olnud võimalik kehtestada seda perioodi seitsme kuu asemel vähemalt kalendriaastaks ehk 12 kuuks? Sain siin täna küll päris mitut puhku selgitusi, aga ega need mind päriselt ei veennud, pean ütlema. Ma väga loodan, et selle juurde tullakse tagasi, nii nagu minister täna siin ka lubas.

Käesoleva aasta kevadtööd, mis on suhteliselt kütusemahukad, on läbi. Järgmise aasta kevadtöödeks saavad kütust koguda vaid need põllumehed, kellel on olemas mahutid, teisi see ei aita. Paljudel, eriti väiksematel, selliseid mahuteid ei ole. Oleks tore, kui innovatsioon jõuaks põllumeheni, et traktor või kombain sõidaks kas tuule või päikese jõul. Võib-olla tulevikus nii ongi, hetkel kahjuks veel mitte. Räägime palju biodiislist, see on väga tore, aga enne biodiislit tuleb põllu peal rapsi kasvatada. Ärme unustame, et lisaks töödele põllul – künd, külv, mullaharimine, saagikoristamine – kulub diislikütust märkimisväärselt ka kuivatites. Seoses elektri kallinemisega ja elektrikatkestuste ohuga on põllumehed mõelnud, õigem oleks öelda, [on olnud] sunnitud mõtlema – kaasa arvatud aiandusinimesed – generaatoritele ja isegi kombijaamadele.

Diislikütus on oluline tootmissisend, selle liigne maksustamine pärsib majandustegevust majanduslike otsuste moonutamise kaudu. Majandusliku efektiivsuse vähenemine aga vähendab ka maksutulu riigieelarvesse muude maksude osas. Meie põllumees saab madalamaid, et mitte öelda kõige madalamaid toetusi Euroopa Liidus. Me pole suutnud pidada Brüsseliga tulemuslikke läbirääkimisi. Olen kaugel sellest, et kedagi konkreetselt süüdistada, aga see peab olema meie esmane ülesanne, teha kõik, et toidutootja püsiks võrdses konkurentsis teiste Euroopa toidutootjatega. Diislikütuse osakaal põllumehe kuludest on umbes 30% ringis. See ei ole kindlasti võrreldav rahvusvahelisi vedusid tegevate firmadega, aga ka see on üks kolmandik tootmisega seotud kuludelt ja sellega tõusevad ka kõik teised kulud. Kui sisendite hinnad tuleb praegu korrutada nelja või viiega, siis toodangu müügihinda saab korrutada kahega, äärmisel juhul 2,5‑ga. Ettevõtete konkurentsivõimele see kindlasti positiivset mõju ei avalda.

Lisaks tootmissisendite hüppelisele hinnatõusule seab loodus ka muid takistusi põllumehe tegevusele. Vahel on tunne, et kuidas need toidutootjad suudavad nii majanduslikule kui ka psühholoogilisele survele vastu pidada. Ja vastus on, et ega kõike ei peagi. Viimasel ajal olen kohtunud mitme tõsise tegijaga, kes ütlevad ohates, et tead, lihtsalt enam ei jõua, lõpetan, oma pere suudan ära toita, aga rohkemaks ei jätku energiat ja vahendeid.

Esmaspäeval oli maaelukomisjonis arutelu hanekahjude teemal. Jällegi, ei taha öelda, et loodust ja hanelisi ei pea hoidma, aga kus on tasakaal, kui uuringut, kuidas meelitada hanelisi sööma teistele maatükkidele, et nad ei läheks talivilja hävitama, teostatakse kuus aastat? Eelmisel aastal uuriti, kuidas uurida, sel aastal tehakse prooviuuringuid, ja järgmised neli aastat uuritakse, kuidas hanelistele selgitada, et nad ei hävitaks inimese ja koduloomade toitu põllu peal. Neli aastat! Igal aastal läheb see projekt maksma 70 000 eurot. Korrutame 70 000 eurot nelja aastaga. Aga samal ajal põllumees võib saada suure bürokraatia kaudu maksimaalselt 3200 eurot kompensatsiooni, see on kuni 3200. Kui võtame ühe teraviljatootja, kellel põldu on 500–600 hektarit, siis temal hanede peletamiseks läheb kevadperioodil 10 000–15 000 eurot. Lõpptulemus sõltub sellest, kuidas tal õnnestub neid peletada. Põllumehe tegelik kahju võib ulatuda 200 000 euroni – see on hinnanguline – aastas. Põllumeeste registreeritud hanekahjusid on tuvastatud umbes 1,5 miljonit. Kõik põllumehed ei pane oma kahjusid kirja, sest see protsess on ääretult bürokraatlik. Eelmisel aastal oli 180 tootjat, kes panid kirja oma kahjud. See tähendab seda, et 1,5 miljonit jagame 180-ga. Me saame, et ühe põllumehe kahju on keskmiselt 8500 eurot, aga toetus on maksimaalselt 3200. Põllumehed ütlevad, et sellise bürokraatliku kadalipu läbimisel kuni 3200 euro saamiseks ei ole lihtsalt mõtet, ja sellepärast väga paljud ei panegi seda kirja. Kõigele lisaks on see toetus vähese tähtsusega abi, mis on edaspidi põllumehele takistuseks investeeringutoetuste taotlemisel.

Kutsun kõiki kaasa mõtlema ja arutama, kuidas tegutseda tasakaalukalt, hoida loodust, aga ka võimaldada tootjal toota toitu, hoolitseda selle eest, et meie toidutootjal oleks võrdsed konkurentsitingimused teiste riikide tootjatega. Selle saavutamise üheks võimaluseks on maksude vähendamine mõistlikule tasemele. Järgmise eelarve koostamisel peame vaatama pisut tulevikku, mida meie otsused toovad kaasa aasta pärast, viie aasta pärast, võib-olla ka kümne aasta pärast, mitte elama ainult tänases päevas ja tegema Exceli-põhiseid otsuseid. Aitäh!

19:59 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Uno Kaskpeiti. Palun!

19:59 Uno Kaskpeit

Lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Ma räägin natuke ajaloost. Aastaid tagasi oli teie valitsus võimul ja tõstis samuti kütuse-, alkoholi- ja kõiki [muid] aktsiise. Ma olen ise Lõuna-Eestist, Valgamaalt, ja kohutav oli vaadata, kuidas kogu Eesti rahvas suundus Lätti tankima, alkoholi ostma, tubakat ja kõike veeti sealt. Eestist seda suurt enam ei võetudki. Praegu on Lätis kütus meiega ühte hinda, alkohol ja tubakas on Läti poole peal natukene odavam, kuid praegu käib ainult kohalik rahvas sealt seda kraami endale ostmas, ja kütust ei tangita üldse. Seda peab väga vaatlema, kui enda maal siin kütuseaktsiisi muuta või kallimaks teha, sest siis läheb kõik see kasum Lätimaale. Sama on alkoholi- ja tubaka[aktsiisiga]. Kui seda soovitakse meil tõsta, siis ma usun, et pool Eestit hakkab jälle käima neid asju Lätimaal ostmas. Nii et praegusel hetkel on täitsa mõistlik, et kütus on [Lätiga] ühel hinnal, ning tubaka- ja alkoholi[hinnal] erilist vahet ei ole. Hoidke seda hinda ja vaadake, mis on Lätis, ja ärge tõstke sellest ülespoole. Aitäh!

20:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

20:01 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid siin- ja sealpool ekraani! Väga tore on, et vähemalt ühele sektorile valitsus natukenegi mõtleb, alandades põllumeeste tarbeks eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäärasid. Aga samal ajal on meil üüratult kõrged kütusehinnad koos aktsiisiga, samamoodi elektrihinnad ja kõik muud kaubad.

Kuulates siin ministri vastuseid, siis seda oli lihtsalt koomiline kuulata, loomulikult. Minister vastas siin aktsiisimäärade kohta, miks ei saa neid teisi aktsiise vähendada. Minister ütles, et see ei mõjuta mitte midagi. Ja siis uhkelt teatas: aga meie toetame põllumehi. Iga loogiliselt mõtlev inimene saab aru: aga milles see toetus siis seisneb, kui ta mitte midagi ei mõjuta? Keegi siit ju valetas ja mina pakun, et see oli meie minister, kes siin vassis lihtsalt.

Toetuse mõte on see, et luua paremad ja soodsamad tingimused, mida ka minister siin tunnistas, et nemad toetavad põllumehi. Aga teisi aktsiise ei saa seetõttu alandada, räägin siin just eelkõige energiaaktsiisist, elektrienergiaaktsiisist ja kütuseaktsiisist, sest see ei mõjuta hindasid. See on puhas vale. Ja see on juba kujunenud selle valitsuse käekirjaks, et jumala eest mitte ainult oma inimestele mõelda. Oma inimesed on selleks, et neid lihtsalt kurnata, kurnata maksudega. Anname noaotsaga natukene, aga võtame kulbiga, nii kuis jõuame.

See jutt, et aktsiiside vähendamine, maksude vähendamine ei muuda midagi, on puhas vale, sest kui EKRE oli valitsuses, siis alandasime kütuseaktsiisi, elektriaktsiisi, alkoholiaktsiisi ja kõiki aktsiise. Ja tulemus oli näha. Tulemus oli näha! Kui senikaua sõitsid kõik maksud Lätti, siis hakkasid need maksud laekuma Eestisse. Piirikaubandus praktiliselt kadus. Kui praegune valitsuse poliitika jätkub, siis me jõuame jälle tagasi sellesse punkti, et hakkavad jälle kõik maksud sõitma Lätti. Piirikaubandus saab ainult hoogu juurde. Oma inimesed on vaesed.

Huvitav, et see jant käibki nende maksudega kogu aeg selles suunas, et kõikidele teistele, ainult mitte oma inimestele. Praeguste suurte hinnatõusude juures, hinnaralli juures, mis on otseselt mõjutatud nii elektri hinnast kui ka kütuse hinnast, need hinnatõusud on just nimelt nendest tingitud. Inimeste ostuvõime on drastiliselt vähenenud, inimesed ei jõua kodusoojuse eest maksta, ei jõua elektri eest maksta. See ei ole normaalne olukord. Ja siis minister väga tähtsalt ja uhkelt teatab, kuidas nemad toetavad. Aga ega ühegi maksu alandamine mitte midagi ei aita.

Ja täpselt sama on ka lastetoetustega. Puistatakse eelarve kohaselt raha igale poole mujale, aga kui tuleb teemaks lastetoetuste tõstmine, siis peaminister hakkab perutama, siis tulevad ultimaatumid. Hakatakse jonnima ja leitakse ettekäändeid, miks ei saa. Sotsiaalkomisjonis oli see arutelu all ja seal ma kuulsin ministrilt ainult juttu, kuidas ei saa lastetoetusi tõsta ja miks ei saa. Mitte ühtegi põhjendust, kuidas oleks võimalik. Aga see on hädavajalik. Lapsed on meie tulevik.

Valitsus peab hoolitsema eelkõige oma riigi eest ja oma rahva eest. Valitsus peab tagama, et riigis majandus areneks, et inimesed saaksid hakkama ja et inimestel oleks võimalikult hea elada. See valitsus ainult räägib. Selle valitsuse arvates on parem Eesti see koht, kus inimesed külmetavad, istuvad pimedas ja nälgivad. See on selle valitsuse nägemus, et Eesti on tagasi, selle valitsuse nägemus sellest, et meil on nüüd parem Eesti. Ja see valitsus tuulutab selles lisaeelarves ligemale 800-miljonilist summat igale poole mujale. Ainuke, kellele ja kuhu ei jätku, on meie oma rahvas, meie oma riigi toetuseks, et meie oma rahval oleks siin hea olla. See on häbiväärne. See on tõesti häbiväärne! Ja see eelnõu on täpselt see üks näide, miks see valitsus on meie riigi ja rahva vaenulik. Aitäh!

20:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

20:06 Andres Metsoja

Palun lisaaega ka. 

20:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kaheksa minutit.

20:06 Andres Metsoja

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! No kohati, kuulates kõike seda juttu, jääb mulje, et Eestis elavad inimesed, kes ei saa ise hakkama ja keda peab igal sammul aitama. Tegelikult, ma arvan, enamik inimesi, kes Eestis elavad ja toimetavad, tahavad ise hakkama saada. Igasugune abi [saamine] ja abi küsimine on laias laastus isegi natuke ennast alandav, sest Eesti lugu ei ole kerge, see on piisavalt raske, ja hakkama saamine on auasi. Loomulikult, kui abi antakse, siis sellest abist ei öelda ära, aga tihti see abi peab tulema tõepoolest nii, et sellele ei tehta suuri aplause või sellest ei tehta trofeelugusid – see peab tulema suhteliselt märkamatult.

Tõepoolest, 50-eurose ühekordse toetuse või erimärgistatud diisliaktsiisi vähese langetuse tootjale, kalamehele või põllumehele võib rääkida suureks aateliseks teoks, aga tegelikult on see tilk meres. Võib-olla just selle tõttu, mida meie peaksime ajama ehk strateegilist vaadet, see ühekordne toetus meile au ei tee, sest pikem perspektiiv peab aitama Eestit ehitada ja looma usaldust isegi siis, kui on rasked ajad ja kriisiajad.

Oma küsimuses austatud ministrile puudutasin ma eraldi kalanduse temaatikat, kutselist kalapüüki. Siin on hea tuua välja see põhimõte, millest ka Isamaa on alati lähtunud, et anda tuleb õng, mitte kala. Seda üllatavam on see olukord tänases seisus, kus ka kalandussektoris just nimelt külmhoonete hinnad teevad uusi rekordeid ja kirjutavad kala hinna hoopis teistesse suurustesse. Olukord, kus turg on väga oluliselt muutunud, kui me vaatame Venemaad ja Ukrainat selles olukorras. Ja kui kalurid kutsuvad kõrged riigiesindajad, ametnikud maakonda, et vaadake, meil on sellised asjaolud, et hinnad on teinud peadpööritavaid hüppeid, jää ehk loodus on olnud erakordne selles mõttes, et jäämägesid ei ole üle pika aja olnud Pärnu lahes nii palju kui käesoleval kevadel, ja tullakse välja, et andke meile sellele kahele nädalale üks nädal juurde, andke meile viis päeva juurde, sest vesi on olnud nii külm, et me ei saa kala püüda, kala lihtsalt ei ole – konkreetselt tindipüügist käis toona jutt –, siis tullakse kokku, vaadatakse üleolevalt alla ja öeldakse, et me ei näe mitte mingisugust põhjust teile lisaaega anda. Tulemus on see, et need kutselised kalurid püüavad poole sellest kogusest, mida nad püüdsid eelmisel aastal. Poole! Ja siis me tuleme siia saali ja räägime võidurõõmsalt sellest, kuidas me läheme sektorile appi.

Veel kord: minu meelest on õiglane anda selles olukorras nendele ettevõtjatele, nendele tublidele inimestele õng, mitte kala. Ja noh, see on tõsine mõtlemise koht, miks meil riigis on läinud niimoodi, et isegi keerulises olukorras, kui me peame parlamendis kõike tegema kiirendatud korras, sest meil on eriline olukord, meil on sõjaaeg, me peame toimetama [kiiresti], me isegi lahendame asju usaldusküsimuse kaudu, siis aga vaadake, kui me räägime ametnike tasemel, et nädalake juurde saada püügiõiguse aega, siis öeldakse, et vabandust, ei ole mingisugust põhjust.

See on ju tegelikult see, mille järgi ettevõtja, kodanik sätib oma lugupidamist meie kõigi suhtes, selle riigi suhtes, kus ta toimetab. Tegelikult loob ka sedasama privileegi pidada kinni seadustest. Kui alles hiljuti ühe kaluriga rääkisin, küsisin sellesama aktsiisi kohta, siis ta ütles, et ega vahet ei ole, mis te teete, me niikuinii kasutame sinist kütust. See on see reaktsioon. Me siin justkui loome mingit suurt eeldust, aga need otsused inimeste peas on juba niikuinii tehtud.

Nii et mulle tundub, et ka selle põllumajandussektoriga on natukene sama lugu. Kui rääkida kas või suurte põllumajandustootjatega, siis nad ütlevad, et loomulikult on natuke abiks, kui saab kütust selle aktsiisi vähendatud määra osas odavamalt. Aga põhimõtteliselt öeldakse ka seda, et see on nii väike komponent kogu selles tootmismahus, et see ei ole nagu võtmeküsimus, mida peaks suure laulukoori saatel arutama.

Eks need probleemid on alati laiemad. Ma arvan, et nende küsimustega peaks palju rohkem tegelema strateegiliselt ja suutma vastata küsimusele, mis saab sügisel. Ühekordsed toetused eraldisena on toredad poliitilised avaldused, aga nendega ei juhi riiki ja nendega ei hoia ära probleemi. Nii et see pilt antud kontekstis peaks olema palju avaram. Ja kui öeldakse sellesama lastetoetuse kontekstis, et see on sellepärast väga paha eelnõu, et katteallikaid ei ole välja toodud, eks siis tuleb arutada. Tuleb arutada neid tegusid, mida me oleme koos siin parlamendis teinud, olles siis opositsioonis või koalitsioonis. Kui "tasuta" ühistranspordi või kellegi poolt kinni makstud transpordi hind nädalas on 1 miljon eurot, siis on mõtlemise koht, mis kus kaalukausil on. Äkki see raha ikkagi on kuskil süsteemis olemas ja ühiselt tuleks siis nüüd tõele lõpuks näkku vaadata. Kui meie perede toimetulek on väga keerulises olukorras, siis bussiga sõitmine on võib-olla natuke teisejärgulisem temaatika. Aitäh!

20:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

20:13 Kalle Grünthal

Palun lisaaega.

20:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kaheksa minutit!

20:14 Kalle Grünthal

Head kolleegid! Hea Eesti rahvas! Ja eelkõige hea Keskerakond! Täna on ilus päev, päike paistab väljas. Kohe tuleb suvi, lilled hakkavad õitsema ja linnud laulavad. Kes läheb randa, kes läheb omale hobi korras kapsamaad tegema. Paljud lähevad välismaale. Elu on ju lill. Jah, tõesti, kuskil käib sõda, aga meil on ju kõik rahulik.

Tahtmata mitte kedagi hirmutada, saab siin tegelikult väga hästi tõmmata paralleeli aastaga 1941, kui 21. [juunil], enne seda, kui Saksamaa tungis Nõukogude Liidule kallale, oli imeliselt päiksepaisteline ja soe. Ka siis tegid inimesed oma plaane.

Miks ma seda kõike räägin? Asi on selles, et sellel pühapäeval, 22. mail algab 75. Maailma Terviseassamblee, mis lõpeb 25. mail. Seda üritust juhib WHO peadirektor Tedros Ghebreyesus, kes muuseas on saanud genotsiidikahtlustuse. Genotsiidikahtlustuse andmeid on avaldanud muuseas ka meie oma väljaanne Postimees, [sellest kirjutas] ajakirjanik Berit Nuka. Tähelepanuväärne on see, et see artikkel on nüüdseks veebist igalt poolt kõrvaldatud. See oli 2019. aastal.

Ja mis seal assambleel siis toimub? Assambleel tahetakse anda WHO-le ülisuured pandeemiaalased volitused. See tähendab seda, et kui nemad võtavad vastu mingisuguse otsuse, siis tulevad ülemaailmsed piirangud – igas maailma riigis, kes selle leppega nõustub. Ja oluline on see, et need piirangud on ülimuslikumad selle riigi seadustest.

Küsimus: kas Eesti osaleb seal? Eesti ise ei osale. Eestit esindab sellel assambleel Euroopa Komisjon. Ja sellele Euroopa Komisjonile andis nõusoleku või õigemini teda volitas Euroopa Liidu asjade komisjon häältega 8 : 7, mistõttu WHO on täieõiguslik Eesti esindaja. Ma olen absoluutselt kindel, et Euroopa Komisjon kirjutab sinna Eesti eest alla. Aga mida see endaga kaasa toob? Tulemus on järgmine: kui WHO leiab, et maailmas  on pandeemia, siis kuulutatakse välja eriolukord absoluutselt igas riigis. Kusjuures piirangud, mida kehtestada – kas panna inimesed eneseisolatsiooni, kuskile laagritesse või ükskõik mis muud –, jäävad WHO otsustada. Millega ravida? Täpselt sama lugu: on juba sõlmitud lepingud vaktsiinitootjatega, millise vaktsiiniga hakkame ravima. Aga ei ole võimalik ravida soomlast ja aafriklast ühe ja sama ravimiga, sest erisus on juba toitumises ja ka geograafias. Aafrikas on rohkem taimetoidulisi, meil on hoopis teised toidud, samuti on määravaks külm ja soe temperatuur.

Ütlete, et see kõik on jama, mis ma räägin. Aga vaadake korraks Hiinasse. Seal on kõrghooned pandeemia sildi all kinni keevitatud selleks, et inimesed välja ei pääseks. [Inimesed on] seal üle kuu aja istunud. Mis on tulemus? Nad  praktiliselt hüppavad akendest alla. Olen näinud videot, kus on analoogseid juhtumeid. Inimesed ei pea sellele kõigele vastu. Aga see on alles algus sellele asjale.

Täna andis Eesti Ekspress ka avalöögi oma artiklis, kus ta kirjutas, et maailma ootab ees Suur Lähtestamine. Muide, ma olen seda neli kuud või viis kuud tagasi rääkinud. Siis öeldi, et ma olen lamemaalane. Täna selgub, et ma olen saanud normaalse inimese tiitli tagasi. Ja mida seal kirjutatakse? Artiklis on kirjas, et varsti ei ole meil enam oma kinnisvara ega autosid, sest just praegu toimub oluline muutus meie kõigi elus. Kinnisvara kallineb pööraselt ning asjade omamise asemel hakkame neid üha enam üürima ja tellima. Tooteid asendavad teenused, elamispinna tarvitamiseks ei ole tarvidust omada maja või korterit. Sel ajal, kui me ei kasuta elutuba, võib mõni seltskond pidada seal hoopis koosolekut. Ringiliikumiseks saab kasutada ühistransporti või rentida masinat.

Vaat selline on meie tulevik. Need asjad on omavahel seotud. Kogu sellest õudusest väljatulekuks aitaks see, kui me saaksime kukutada Reformierakonna võimult. Selleks on täna ideaalsed võimalused olemas. See eelnõu on seotud usaldushääletusega. Kui usaldust ei ole, siis on Reformierakond võimult läinud ja me saame oma volitused võtta Euroopa Komisjonilt tagasi.

Ma tean, et see otsus, lugupeetud Keskerakond, on väga raske. Ja kõik need protsessid, mida ma olen praegu kirjeldanud, võtavad kindlasti mingi aja. Aga meil on olemas ja teil on olemas nii lapsed kui ka lapselapsed. Ka nemad tahavad normaalset elu. Ja ma eeldan, et teil on nii palju mõtlemist ja vastutustunnet, et päästa vähemalt oma lapsed ja lapselapsed ning kõrvaldada see Kaja Kallase juhitud valitsus, kes juhib Eesti riiki hukatusse, võimult. Teie käes on praegu võti, selleks et aidata Eestimaa taas jalule ja et siin kehtiks uuesti seadused, oleks demokraatia ja inimesed oleksid päästetud. See lockdown, mis meil oli siin aastast 2020 kuni selle aasta kevadeni, oli ainult suure lukustuse peaproov. Jätke see meelde! Tulemas on palju hullem, vaadake neid Shanghai videoid!

Hea Keskerakond! Ma ootan teie toetust sellele, et see eelnõu langeks ja me saaksime taas tagasi normaalsusesse. See kõik on teie kätes. Ma loodan, et te tulete kaasa, sest neid võimalusi usaldushääletuse osas on veel mitmeid tulemas. Aitäh!

20:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun! 

20:22 Helle-Moonika Helme

Võtaks lisaaja ka.

20:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kaheksa minutit!

20:22 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Minister! Kolleegid! Ja kõik, kes meid ekraani kaudu vaatavad! Ma alustan oma kõnet, refereerides kõigepealt teile tänaõhtuse TV3 uudistesaate vaatajaküsitlust. Küsimus oli, kas riik peaks kiirkorras langetama kütuseaktsiisi. 95% vastajatest ütles jah.

Täna on tegelikult oluline päev. Oluline päev tervele Eestile, sest täna näitab see valitsus, Reformierakonna ja Kaja Kallase juhitud valitsus, oma tõelist ja tegelikku palet. See on hoolimatu, see on küüniline, see on valelik ja see on oma tegevustes kõrgilt ja tuimalt seadusi rikkuv [valitsus]. See on valitsus, kes meile iganädalaselt veeretab lauale eelnõusid, mis on kokku pandud mitte oma inimestest hoolimise eesmärgil, vaid pigem lähtudes lühiajalistest oludest ning immigrantide huvidest ja heaolust.

Kõike seda oleme siin korduvalt ja korduvalt ka avalikkusele üritanud näidata, seda infotundide kaudu, mida praeguseks vaatab muide enneolematult suur hulk Eesti inimesi, ja erinevate arupärimiste kaudu. Oleme teinud mitmele seaduseelnõule obstruktsiooni, ja tuleb tunnistada, et see on ka peaaegu ainuke opositsiooni kasutatav tõhus vahend, mida on koalitsiooni teerulli veeremisele võimalik vastu panna. Me oleme selle kaudu saavutanud ka teatavaid võite ja kompromisse ning oleme obstruktsiooni kasutades suutnud ära hoida nii mõnedki ideoloogilised algatused ja seadusandlikud praagid.

Kahjuks näeme, et Euroopa Komisjoni nõudel üritatakse selle valitsuse ajal järjest ja järjest seaduseelnõudesse sisse sokutada ikka neidsamu paragrahve, mis tooksid meile kas kooseluseaduse rakendusaktid või kriminaliseeriks vihakõne. See, kuidas eelmisel kevadel üritati meediateenuste eelnõusse sisse kirjutada vihakõne paragrahve ja kuidas ametnikud seda peale surudes meile järjekindlalt survet avaldasid, oli pretsedenditu. Ametnikud praktiliselt dikteerisid meile, missugune peab olema lõpptulemus, mis saab olema seadusesse kirjutatud, ja raiusid [seda] meile põhimõtteliselt lõpuni. Isegi kui me olime kultuurikomisjonis saavutanud selle haruldase erakondadeülese kompromisslahenduse lõppteksti suhtes, ütlesid nad ikka, et ministeerium seda ei toeta, sest Euroopa Komisjon seda nagunii heaks ei kiida.

Tõepoolest, kes siin siis seadusandja on? Eesti Vabariigi parlament oma rahva poolt valitud esindajatega, ministeerium oma ametnikega, Euroopa Komisjon või Vabariigi Valitsus, kes vaatab ja koogutab Euroopa poole, nii kuidas jaksab? See küsimus on üles kerkinud, muuseas, palju kordi. Olukorras, kus meie parlamendisaadikutena teeme muudatusettepanekuid, seejuures väga mõistlikke Eesti riigi ja rahva huvidest lähtuvalt, tuleb vastuseks vaid tuima – ministeerium seda ei toeta. See on nagu mingi mantra, mida kogu aeg korrutatakse. Nagu oleks ministeerium see kõige tähtsam institutsioon. Kui parlamenti on vaja ainult ministeeriumiametnikke Vabariigi Valitsuse või Euroopa Komisjoni kummitempliks, siis missugusest parlamentaarsest riigist me veel üldse rääkida saame.

Ka see, et me täna ei aruta siin saalis opositsioonierakondade tehtud aktsiiside teemalisi muudatusettepanekuid, ei aruta neist mitte ühtegi, vaid selle asemel saame ainult teada, kas valitsus usaldab iseennast või ei. Ka see on omamoodi märgiline. Parlamendiliikmed on teinud hulgaliselt täiesti sisulisi muudatusettepanekuid, mis teeksid meie kõigi elu paremaks. Aitaksid Eesti inimesi, aitaksid Eesti peredel olevates ja tulevates kriisides paremini hakkama saada ning igapäevaeluga toime tulla. Eraldi küüniline on muidugi see, et EKRE ettepanekud energiaturu normaliseerimiseks aktsiisilangetuste kaudu on kõik tagasi lükatud, eelkõige selle menetlusprotsessi tulemusel.

Me oleme siin saalis peaministrilt muu hulgas kuulnud argumenti, et energia peabki kallis olema, sest siis seda tarbitakse vähem ja siis kliima ei soojene, ja kõrged hinnad, mida Eesti inimesed kodusoojuse ja valguse ning kütuse eest maksavad, päästavad lõpuks planeedi. Selline lapsik argumentatsioon teeb talle võib-olla mõningates ringkondades au, aga valitsuse eesmärk oma tegevustes peaks olema siiski see, et kriisides jääksid kõik ellu, mitte ainult tema kitsas ja hästi toimetulev ringkond, kes talle kõiges aplodeerib.

Aga veel valitsuse seadusloomest rääkides. See, kuidas nad eelnõudesse muidu üldiselt heade ja vajalike ettepanekute kõrvale alati ka mädamunasid sokutavad, on lihtsalt nõme ja alatu. Võtame näiteks selle, kuidas muidu väga vajalikku rahvatervise seadusesse üritati sisse menetleda kahte paragrahvi, mille kohaselt oleks soomuutmise operatsioonid läinud haigekassa ehk maksumaksja rahastatavate teenuste nimekirja. Nagu haigekassal raha üle ääre ajaks ja tõesti midagi muud selle rahaga enam peale hakata poleks. Puusaoperatsiooni oodaku Eesti inimene aastaid, aga vaat sugu muuta, selleks tuleb raha välja käia ja kohe. Õnneks jäi see jaburus seadusesse sisse kirjutamata. Olgu siinkohal öeldud, et meie erakonna korraldatud obstruktsiooni ehk meie saadikute tehtud mõnesaja muudatusettepaneku tulemusena võeti urisedes, aga siiski võeti, need paragrahvid seaduseelnõust lõpuks välja.

Ja muideks, selleks me neid muudatusettepanekuid ju teemegi, et saada kokkuleppeid olulistes asjades ja sisulistes punktides ning seega tagada, et seadused, mida Riigikogu vastu võtab, kannaksid võimalikult õiglast hüve meile kõigile ja oleksid kooskõlas ka seadusloome heade tavadega. Kui valitsus on nii rumal ja häbematu, et ta muudmoodi aru ei saa, siis tuleb neid sundida aru saama, et see, mida nad üritavad, on lubamatu ja ei ole Eesti huvides.

Kõik see, millest ma rääkisin, näitab, kuidas see valitsus susserdab ja alatute võtetega üritab parlamenti ja Eesti rahvast hanitada. Häbiväärne on sellist valitsust usaldada, kelle tegevus ei teeni Eesti huvisid. Valitsust, kes teeb kummardusi võõrastele, valitsust, kes lahendab oma inimeste murede asemel võõraid muresid ja sõna otseses mõttes hävitab Eestit ja tema tulevikku. Sellist valitsust meie ei usalda. Aitäh!

20:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

20:29 Heiki Hepner

Võtaks ka kolm minutit juurde.

20:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kaheksa minutit!

20:29 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Jah, selle eelnõu kohta võiks ju ütelda, et parem veerand muna kui mitte midagi, ja selles suhtes on selles ütluses ka oma iva sees. Aga tõesti, Isamaa Erakond tegi ettepaneku, et lisaks eriotstarbelise diislikütuse [aktsiisi] määra langetamisele langetada ka diislikütuse ja bensiini aktsiisi, et aidata meie rahvast laiemalt, aga valitsus selle mõttega kahetsusväärselt kaasa ei tulnud.

Võib-olla tasuks vaadata natukene laiemalt sellele teemale. Ministriga debatti pidades ja küsides koorus ministri jutust välja, et noh, eriotstarbeline diislikütus jäi sisse sellepärast, et me soovime sihitusega aidata põllumehi ja kalamehi, ja ainult neid selline sihitud tegevus toetab. Teisalt me teame, et põllumehed ja kalamehed kasutavad oma muude liikumiste juures kas tavalist diislikütust või bensiini, ja aitaks ka selle langetamine. Rääkimata sellest, et meie inimeste, kes elavad maal, ainukene liikumisvõimalus tihti ongi oma auto kasutamine. Praegu on ju kütusehinnad hüpanud nii kõrgele, et juba ei olegi võimalik hädavajalikke sõite ära teha. Polegi midagi imestada, et inimesed peaaegu sada protsenti arvavad, et erakordselt küüniline on mitte üritada probleemi lahendada tervikuna ja alandada ka diislikütuse ja bensiini aktsiisi. See on üks võimalik meede. Võib-olla ebapiisav kogu probleemi lahendamiseks, aga kindlasti oleks see samm õiges suunas.

Nüüd teine mure, mis on selgelt tähtaegadega, mis siia sisse on kirjutatud: 1. juunist 31. detsembrini. Kuulsime ministrilt, et aastat ei saa anda sellepärast, et eelarveaasta saab vahepeal läbi ja Euroopa Liiduga tuleb siin koos mõtelda, mis samme astuda. Muidugi tuleb Euroopa Liiduga koos mõtelda, kuidas meie toetussummad tulevad ja kuidas me saame oma inimesi kõige paremal moel aidata. Minu meelest siin ongi see probleem, et me selle eelnõu juures otsime põhjuseid, kuidas mitte aidata, selle asemel et mõtelda, kuidas aidata.

Ja mõtleme nüüd edasi. Tõepoolest, 31. detsembril lõpeb see ära. Siis jääb kaks kuud valimisteni. Mulle muidugi meeldiks ja ma tahaks väga uskuda, et me siis siin koos suudame veel mõtelda põllumeeste järgmise aasta tegemiste peale. Ma tahaks seda uskuda, aga no väga vähe tõenäoline. Märtsis on valimised, siis kulub kuu aega uue valitsuse kokkusaamiseni. Siis tullakse aprillis [kokku], aprilli lõpu poole saadakse read enam-vähem sirgu. Ja siis me täpselt aasta pärast oleme siin ja tõdeme, et külvid on tehtud ja põllumehed pühkigu jälle suu puhtaks, sest tagasiulatuvalt ei ole võimalik aktsiisimäärasid hüvitada.

See näitab sellist väga lühinägelikku ja kitsast vaadet. Väga hästi avas teemat hea fraktsioonikaaslane Andres Metsoja, kes käsitles seda kalurite vaatest, kuidas me sihukese kitsa vaatega teemale läheneme ja mitte ei anna õnge, vaid proovime teha inimesed sõltuvaks nendest toetustest.

Tõepoolest, ma suudaksin rääkida teile juurde, head kolleegid, metsandusest sedasama, mida siin kalameeste kohta räägiti, aga ma võtaks selle teema natukene laiemaks, kuna see hüppab juba ka meie eelarvedebatti sisse. Aga nad on omavahel seotud. Kui ma küsisin, mis aitaks seda aktsiisi ohjata, mis on täna pöörane, 25 aastat pole sellist olnud, pöörane on see aktsiis, siis minister ütles, et täiendavad investeeringute allikad. Nüüd mõtleme, kuidas me valmistume järgmiseks kütteperioodiks, kui me teame, et Vene gaasi hinnad kasvavad. Nad saavad olema kindlasti kõrgemad, kui eelmisel kütteperioodil. Mis on need asenduskomponendid, asendusenergiaallikad, mida me saaksime kasutada? Ega meil neid väga palju ei ole. Meil on olemas põlevkivi, mille CO2 [kvoodi]tasu [suhtes] me ei ole liigutanud, et seda kuidagi hüvitada. See raha laekub täies mahus riigieelarvesse ja valitsus katab oma jooksvaid kulusid sellest.

Ja teine on puit. Kas me oleme kuulnud, et oleks suurendatud täiendavaid investeeringuid, et minna gaasiküttelt üle puiduküttele? Tõsi, mitte väga ammu, aga enne Venemaa jõhkrat kallaleminekut Ukrainale ju üritati Euroopas tekitada mulje, et see verine Vene gaas, toona võib-olla see veri ei paistnud nii hästi välja, on märksa rohelisem kui meie puit. See on nagu eriti küüniline, eriti absurdne. Aga me ei proovigi ennast aidata.

Ja tõepoolest, siin tasuks vaadata ka põhjanaabrite juurest. Kas me oleme kuulnud, et me loome endale mingisuguse kütteturba riikliku reservi, nii nagu soomlased teevad, et maandada riske, mis on Vene gaasiga seotud? Me ei ole sellest mitte midagi kuulnud. Kas me leiame neid asju eelarvest? No loomulikult ei leia. Ja kas me lõpuks kuidagi ohjame ja üritame mõjutada seda inflatsiooni, mis on pöörane? Loomulikult ei ürita. See ongi tegelikult kogu selle valitsuse lisaeelarve niisugune lähenemisnurk. Aitäh!

20:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun!

20:37 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud rahvasaadikud! Head kuulajad-vaatajad! Alati on põnev kuulata arutelu aktsiisidest ja jälgida selle puhul, kuidas aktsiiside langetamine ei aita kaasa kütusehinna vähenemisele postil ja et see on mõttetu meede. Küll aga me praegu näeme, et tegelikult on siin ettepanek eridiisliaktsiisi jätkuvalt langetada, mida eelmine valitsus juba ka tegi. Loomulikult jõuab see lõpuks nii postihinda kui ka tarbijale, peamiselt põllumajandus‑ ja kalandussektorile.

Põllumehed on alati öelnud seda, et nad ei vaja mitte mingisuguseid soodustusi, juhul kui toidu hind on selline, et tootmine on mõistlik ja mõttekas, ja on võrdsed tingimused teiste Euroopa Liidu põllumeestega. Aga sealt edasi jõuame me sinna, et siis hakkab meie elanik seda kõike kinni maksma. Me võime arvata, kuhu me oma hinnatõusuga jõuame. Põllumajanduse toetamine aktsiisilangetuste ja käibemaksuerisuste kaudu on hädavajalik selleks, et meie kõigi toidulaua hind oleks meile vastuvõetav ja mõistlik kogu Eesti rahvale.

Ja veel on naljakas see, et kui EKRE teeb ettepaneku aktsiisi või käibemaksu langetada, siis see nagu ei toimi, see ei ole toimiv meede, aga kui seda teeb koalitsioon, siis on see toimiv meede. Kahtlemata on see igati mõistlik ja õige seda aktsiisi langetada. Tegelikult tuleks seda teha praeguses olukorras nii Euroopasse kui ka maailmasse vaadates tegelikult tähtajatult ja kõigile energiakandjatele, kuni olukord muutub.

Aga omamoodi põnev on ikkagi see arutelu. Ma täna püüdsin rahandusministri käest kahel korral teada saada, kas 0,6–2 sekundit ühe ettepaneku sisuliseks arutamiseks komisjonis on piisav aeg. Täpselt nii see meil rahanduskomisjonis välja kujunes, et circa 0,6–2 sekundit oli see aeg, mis oleks jäänud muudatusettepanekute tegijatele ühe ettepaneku kaitsmiseks. Ilmselgelt ei ole see mõistlik aeg, mille jooksul on võimalik oma ettepanekud lahti rääkida. Ja sellest tulenevalt ei olnudki võimalust neid ettepanekuid üldse arutada. Kokkuvõtvalt võiks öelda, et seda, et Vabariigi Valitsus on sidunud selle eelnõu usaldushääletusega, võib mõnes mõttes nimetada alistumiseks, sellepärast et sisulist arutelu tegelikult ei soovitud teha, seda läbi arutada, ja mindi kergema vastupanu teed.

Ja kokkuvõtteks pean ütlema, et mina ei hääleta selle eelnõu puhul ja ma arvan, et EKRE fraktsioon tervikuna ei hääleta. Me ei hääleta mitte sellepärast, et me ei toeta maksulangetamist – me toetame seda kahel käel ja me ütleme, et see peaks olema tähtajatu ja kõigile energiakandjatele –, vaid me ei saa toetada seda sellepärast, et me ei toeta selle valitsuse jätkamist. Sellest tulenevalt kutsun üles ka teisi rahvasaadikuid siin saalis mitte toetama seda eelnõu. Aitäh!

20:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reinsalu, palun!

20:40 Urmas Reinsalu

Lugupeetav proua rahandusminister! Parlamendiliikmed! Härra istungi juhataja! Koalitsiooni esindajad ei osale sellise enda, koalitsiooni usalduseelnõu menetlemisel! Mis meil toimub parlamendisaalis, härra istungi juhataja? Kus on koalitsioonisaadikud? Te vaikite, sest teil ei ole vastust. Aga minu vastus on selge ja ühemõtteline ...

20:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Reinsalu, ma ei vaidle teiega. Härra Reinsalu!

20:41 Urmas Reinsalu

Palun ärge katkestage!

20:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma katkestan teid sellepärast, et te pöördusite minu poole. Ma annan teile need 30 sekundit tagasi. Esiteks, koalitsiooni liikmed on siin. Teiseks, kõikide Riigikogu liikmete [jaoks], nagu te ise väga hästi teate, on meie kõikidesse tubadesse paigaldatud ekraanid, et nad saaksid osaleda selles menetluses. Kolmandaks, ma ei näe ka Isamaa fraktsiooni saadikuid siin rohkem kui nelja koos teiega. Kas te soovite, et ma jätkan seda loetelu või te soovite minna oma kõnega edasi, nii nagu soovisite?

20:41 Urmas Reinsalu

Härra istungi juhataja, palun võtke ka see aeg minu kõnest maha. 

20:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, 30 sekundit saate tagasi.

20:41 Urmas Reinsalu

Härra istungi juhataja, me ei hääleta praegu eelnõu, mis on seotud Isamaa Erakonna usaldusega. Me hääletame seaduseelnõu, mis on seotud valitsuse, teie valitsuskoalitsiooni usaldusega. Kuulates ja vaadates neid motiive, mis on esitatud sellele tekstile, pean tunnistama, et mina oma poolthäält sellele tekstile anda ei saa. Ma esitan alljärgnevalt põhjendused laiemas kontekstis.

Proua rahandusminister, olles heas hoos, sportlikus vormis, vastas minu küsimustele osaliselt, aga ta paljastas selle valitsuskoalitsiooni motiivid, miks ei sisalda see lisaeelarve sisulisi meetmeid inflatsiooni tõrjeks. Esimene argument oli see, et kui alandada aktsiise, kui alandada makse – Rahandusministeeriumis on väidetavalt olemas eksperdid, kes on tulnud lagedale informatsiooniga –, toob see kaasa nende kaupade ja toodete hinna tõusu. Niisugune Tagurpidi-Antsla filosoofia on leitud. See tuletab mulle meelde, et miks siis ometi eelmine koalitsioon lükkas edasi madalama aktsiisimäära, kui selle tulemusena sellise majandusteooria järgi oleks olnud kõrgem bensiini ja diislikütuse hind. Loomulikult saavad kõik inimesed aru, et tegemist on poliitilise meemiga – poliitilise meemiga, proua rahandusminister –, millel ei ole tegeliku ratsionaalse ökonoomika arusaamaga mitte mingit seost.

Akadeemiline vaidlus maksude mõju üle turumajanduses hinnakujundamisel ja rahvusvahelise hinnastamiskeskkonna kujundamisel on üks asi. Teine asi on, et selle Euroopa kõrgeima inflatsioonimäära maksavad kinni oma reaalsissetulekute kahanemisega Eesti tarbijad, Eesti ettevõtjad, kelle ennekõike ekspordile suunatud rahvusvaheline konkurentsivõime kahaneb.

Samas küsimuses, kui võtta tagasi, on see koalitsioon tulnud lagedale ettepanekuga langetada ajalehtede käibemaksu. Kui seda Tagurpidi‑Antsla maksuteooriat kohaldada, siis järelikult on koalitsiooni eesmärk tõsta tarbijatele ajalehtede hinda. Loomulikult ei ole ka see relevantne seletus, põhjendus.

Minu palve peale anda selle valitsuse käsitlus, milliseid meetmeid planeeritakse inflatsioonitõrjeks, mis demokraatlikus riigis vaieldamatult piiratud arsenalis valitsuse käsitluses on, kõneles proua rahandusminister sellest, et inflatsiooni aitab kõige tõhusamal moel tõrjuda valitsemiskulude või avaliku sektori kokkuhoid. Kahtlemata mingisugusest kokkuhoiust need eelarved kantud ei ole. Selle positiivse eelarve netopositsioon on, kui ma õigesti numbreid tõlgendan, kusagil 650 miljonit eurot kulureale katmata kulusid ehk laenuga kaetavaid kulusid. Eelmisel aastal võttis valitsus vastu 700 miljoni eurose samuti negatiivse eelarve ning loobus ka eelmise valitsuse ajal algatatud eelarve revisjonist, mis oleks tegelikult aidanud riigivalitsemise kulusid süsteemselt korrigeerida.

Kokkuvõttes proua rahandusministri osundus oli selline, et kuna olukord on väga ebastabiilne, määramatu, nagu on öelnud ka ...

Palun kolm minutit lisaaega.

20:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega!

20:45 Urmas Reinsalu

Ja liitke see 30 sekundit ka juurde.

20:45 Urmas Reinsalu

Aitäh! Ja siis on tegelikult selles kontekstis toodud välja, et kuna olukord on määramatu, siis ei ole võimalik ka tegelikke riiklikke meetmeid kohaldada, vaid tuleb ära oodata. Mis [tuleb ära oodata]? Suvine majandusprognoos. Ma juhin tähelepanu, et selles suhtes on eksperdid, sealhulgas ka Rahandusministeeriumi eksperdid, ühte meelt: inflatsioonitase sellel platool, kuhu me oleme jõudnud, ei lange mitte mingil juhul, vaid on tõusufaasis. Järelikult meetmeid tuleks rakendada kohe, mitte mingisuguse ajalise viibega, ja teha seda sellisel moel, mis riigi käsutuses olevate vahendite kaudu aitaks põhilisi inflatsioonisurve tegureid, seda hinda kontrollida.

Me oleme teinud rea ettepanekuid, mis puudutasid juba eelmisel sügisel kütte, elektrienergia käibemaksu vähendamist, gaasi käibemaksu vähendamist, mis loomulikult oleks reaalselt toonud kaasa nende toodete lõpphinna vähenemise  tarbijale ja oleks kaasa toonud ka inflatsiooni pidurdamise. Toonane, sügisene arvestus, ma tuletan meelde, oli see, et energiakandjad moodustasid inflatsiooniportfellist ligi kolmandiku.

Me oleme esitanud ettepanekud, mis puudutavad kütuseaktsiisi viimist Euroopa Liidu miinimumtasemele niinimetatud sunset-klausliga, tähtajalise aktsiisimaksu alandamisega, mida on rida Euroopa riike teinud. Selles lisaeelarves on ettepanekud, mis aitaksid inflatsiooni ohjeldada, aitaksid inimestel paremini toime tulla: esiteks, jõukohasemalt neid konkreetseid tooteid tarbides, teiseks, et need omakorda eskaleeriva efektina või kaskaadi efektina ei ehitaks üles täiendavaid inflatsioonisurveid, neid mitmekordselt võimendades. Kahetsusväärselt ei ole neid peetud võimalikuks toetada.

Nii et jääb üle väljendada muret selle pärast, et tänased ajalehed annavad teada, et valitsus asub tegelema kütteperioodiks ettevalmistamisega selleks, millised võivad olla riskid järgmise kütteperioodi ajal energiaturul, ja kuidas sellega tagada nii varustuskindlus kui ka [lahendada] toimetulekuprobleeme. Mind hämmastab, et see probleem on kestnud juba üle poole aasta, see šokiolukord, aga [alles] nüüd hakkab valitsus sellega tegelema. Tegelema oleks sellega pidanud moodusel, et lisaeelarve oleks sisaldanud sisulist meetmete paketti olukorras, kus me oleme teadlikud ja meie käsutuses on informatsioon, et vähemasti sama kõrgel tasapinnal saavad olema ka järgmisel, eeloleval kütteperioodil energiakandjate hinnad ennekõike gaasi ja elektrienergia näol.

Kahju, et see olukord nii on. See oleks eeldanud otsustavamat käsitlust riigi maksu‑ ja majanduspoliitikas. See, et olukord on määramatu, tähendab seda, et [see on nii] riskide, ka määramatute riskide kasvu mõttes, aga mitte ükski analüüs ei näita seda, otsekui see inflatsioon oleks lühiajaline, ja sellest on kahjuks tingitud valitsuse süsteemne viga. Eelmisel sügisel eelarvet kokku pannes ja ka hiljem on lähtutud käsitlusest, et inflatsioon on lühiajaline. Seetõttu on see mõtteviga jõudnud ka sellesse lisaeelarvesse. See ei ole mõistlik tee. Aitäh teile!

20:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

20:49 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head otsustajad! Ja loomulikult sõnumite edastajad, meie meedium! Ma nüüd peast tsiteerin president Ilvest, kes kunagi, tulles Ameerikast tagasi, ütles, et ma õpetasin ameeriklastele, et ei ole vaja kasvatada toiduaineid, vaid võib kohe kasvatada toitu. Selline lihtne talupojatarkus.

Me räägime siin laias laastus, ütleme, sellest põllumajanduse värgist, millest ma suurt mitte muhvigi ei tea. Ja ma ütlen veel kord, et mina ei hakka õpetama põllumehi, mida sinna maa peale panna või sinna sisse toppida, sest ma ei ole selles pädev. Ja ilmselgelt nemad ei õpeta mulle kui linnapoisile, mida mina peaksin ette võtma. Küll aga nii palju oskan ma neid numbreid vaadata ja seda pilti laiemaks tõmmata. Ma küsisin Euroopa Liidu asjade komisjonis maaeluminister Urmas Kruuselt – Ukraina, kes on Euroopa viljaait ja [tal on] need suured osad, millelt ta on seda toitu pakkunud –, et kas ei oleks mõistlik tulla vastu Eesti põllumeestele ja hakata nüüd teravilja kasvatama. Meenutaksin, et enne kui Soome liitus Euroopa Liiduga, siis Soome riik kinkis igale talule oma viljakuivati, mis tundus tegelikult äärmiselt arusaamatu. Aga nende põllumajandustoetused olid suuremad, kui seda nägi ette Euroopa Liit. Urmas Kruuse teatas selle peale, et me juba niigi toodame teravilja rohkem, kui me suudame tarbida. Ei olnud minu meelest pädev vastus. Kui me saame aru, et meil tuleb energiakriis – just nimelt toiduaine on ju inimeste energiaallikas –, siis me võiksime vaadata laiemalt, [juhul] kui tuleb teravilja[kriis]. Ma arvan, et ei teki porgandi‑ või mingit kapsakriisi siin, vaid pigem ikkagi teraviljakriis. Võiks ju sellele pöörata tähelepanu ja mingilgi määral toetada põllumehi, et kasvatage, kasvatage.

Jah, ma tean, et tulevad ka need õlitaimed, mis nad on, kõrvits ja raps. Rapsi on meil siin Eestis vist edukalt kasvatatud, kannataks kasvatada küll, kõrvits, sindrinahk, see tahab nii palju päikest saada, et selles me võib-olla väga efektiivsed ei ole. Aga sellised mõtted, mis ma tollel hetkel ütlesin, ei olnud need, mis oleks nagu köitnud. Nüüd ikkagi vaadatakse natukene nende asjade peale. Ehk siis väike mõte on see, et opositsioonist tulevad ideed ei olegi kõik võib-olla üdini nii halvad, neid tasub mõelda mõtestatult.

Aga nüüd see küsimus, mille ma esitasin meie rahandusministrile. Jah, paljud inimesed küsivad, kas see e-sigarettide teema ei ole ennast juba ammendanud. Ei ole, sest sellega ei ole edasi liigutud, mitte sugugi. Küsisin Sotsiaalministeeriumist andmeid ja selgus, et kui üle-eelmisel aastal müüdi ühekordseid e-sigarette 12 miljonit tükki, siis nüüd, kui on aktsiisivabastus, müüdi neid 202 miljonit tükki, mis tähendab, et nende müük tõusis 190 miljonit tükki. Kui me arvestame, et keskmine hind on odavamate puhul kuskil kuus eurot, siis ei ole keeruline välja arvutada, et me oleme saanud käibemaksu näol 190 miljonit eurot rohkem. Aasta varem, 2020. aastal kogusime 2,6 miljonit eurot. Seega, e-vedelike aktsiisist vabastamine on toonud Eesti riigile 187,4 miljonit eurot juurde.

See oli üks oluline meede, et peatada salaturg. Ja Rahandusministeeriumist, kui ma uuesti küsisin, et kas see maitsete keeld, mis Rahandusministeeriumist tuli, on ka õigustatud, sain ma vastuse täpselt sellise, mida ma juba ette teadsin, sest ühel konverentsil toosama Rahandusministeeriumi esindaja ütles, et muidu meil laekuks aktsiis paremini, kui need Riigikogu liikmed ei oleks vastu võtnud otsuse peatada aktsiis. Ehk siis, kui meil on tähtis salaturu peatamine ja riigi rahakoti täitmine, on suitsuvaba Eesti toetusrühma liikmed olnud õigel teel.

Ma arvan, et samamoodi on õigel teel olnud ka opositsioonisaadikud, kes on teinud ettepanekuid. Aga me näeme, et see [eelnõu] on seotud usaldusküsimusega ja me ei saa neid ettepanekuid täna siin menetleda. Noh, jääme ootama siis riigieelarvet, lisaeelarvet. Aga ega seal samamoodi ei lähe, usaldust see juurde ei too. Seega ei toeta seda eelnõu. Aitäh!

20:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

20:54 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Mina e-sigarettidest ei räägi. Aga ma räägin oma pidevatest jutuajamistest oma põllumeestest sõpradega, kelle juures ma üsna tihti istun, ja me arutame asju. Me oleme rääkinud täna siin sõjalisest julgeolekust ja lisaeelarvest.

Selle tetraloogia teine köide on väga lühikene ja sisu suurepärane: eriotstarbelise diisli aktsiisi langetada nii madalale, kui Euroopa Liit lubab. Ainult aplaus! Aga see kõik on mingisugune sutsakas, mingi kähkukas, nagu mõnikord öeldakse. Aga põllumehed ei vaja kähkukat, kuigi mõni võib-olla eelistab. On vaja stabiilsust. Soodusmääraga kütus on, nagu üks põllumajandusminister on öelnud, kodumaise toidutootmise konkurentsivõime oluline nurgakivi. Mart Järvik on see mees[, kes nii ütles]. Aga kui vaadata nüüd seda kähkukat, millega praegune valitsus on välja tulnud, selle hea ettepanekuga, siis mingi nurgakivi see küll ei ole. Mis nurgakivi on see, mis pannakse kuueks kuuks paika ja siis vaatame, mis edasi saab?  

Eelmisel aastal oli teistsugune häda. Oli koroonapandeemia, lisaeelarve võeti vastu aprillis, ja seal oli samuti sinine kütus sees. Aga seal ei olnud mingit juttu, et vana-aastaõhtuks peaks lõppema. Kõlbas 30. aprillini küll. Nii et järjepidevust ei ole. Ühelt poolt peaks olema kõigile selge, et põllupidamine ongi pidev tegevus, ja loomapidamine – seal, kus seda sinist kütust vaja on. See ei ole niimoodi, et korraks teed ja siis avastad, et ahaa, jälle sama teema. See peaks olema stabiilne, kui me oleme stabiilne riik ja arukas riik. Ja see on põhiline häda, miks mina ei saa seda eelnõu, mille sisu on hea, ja ka minu põllumeestest sõbrad, toetada. Peaks olema pikem pilk. Aga seda kahjuks siin ei ole.

Rahaminister siin seletas, et paketis on küsimus – paketis! Bürokraatlik sõna ka veel peale selle. Järelikult vorm on olulisem kui sisu. Kuna meil on ühes paketis 9,1 miljonit ja nii edasi, siis ei saa, pakett on ees. "Loll jutt suhu tagasi!" öeldakse maal selle kohta.

Aga kui vaadata laiemalt, mis olukord valitseb põllumajanduses, siis meil on selline uhke programm, kuidas see oli, "Talust taldrikule". Ja mis tegelik olukord praegu on? Alles see oli, kui me arutasime põllumajandusjuhtidega, mis tegelik olukord on. Toidu hind hakkab kasvama 5–30%, sealiha seejuures 50%, veiseliha keskmine hinnatõus 20%, sealihal 17%. Tootmine langeb samal ajal 10–20%, mõnel juhul 30%. Jutt on praegu Euroopa Liidust ja nii-öelda võidukast rohepöördest, mille tuultes me koos teiega oleme. Euroopast saab selle tulemusena toidu netoimportija. Pidage see meeles! 

See tähendab seda, et rohepööre hakkab muutma toitu paljudele meie seast liiga kalliks, kodumaist toitu niikuinii. Aga see tähendab, et selle asemele tuleb jõudsamalt kolmandatest riikidest ja mujalt tulnud toit, mille kvaliteeti ja sisaldust on Riigikontroll mõnel korral käsitlenud, ja see ei ole kõige tervislikum, kui viisakalt öelda.

20:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas te vajate lisaaega?

20:59 Peeter Ernits

Jah, paluksin küll.

20:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit!

20:59 Peeter Ernits

Ja mida siis peaks tegema selles valguses? Ühelt poolt praegu väikene samm õiges suunas, aga väga lühiajaline. Oleks vaja pidevust ja stabiilsust. No ma ei hakka rääkima põllumeeste võrdsest toetamisest ühisel turul, sellest on teised juba rääkinud kõige selle taustal, ja mida kõike peaks tegema.

Meil lehmad ja pudulojused annavad igal aastal 3 miljonit tonni sõnnikut, millest saaks pruulida igasugust värki. Head värki, millega võib bussid, ja mitte ainult bussid, sõitma panna, traktorid ka. Ainult 12% sellest pruulitakse – vabandust kõnepruugi eest – biogaasiks. Potentsiaal on hästi suur.

Alles täna Paavo Nõgene rääkis oma laevastikust, et tema laevadel või Tallinki laevadel oleks vaja 16 sellist Oisu biogaasijaama, ja kõik gaas läheks käiku, puhas rohepööre. Aga ühe sellise ehitamine pidi maksma 10 miljonit. See praegune 9-miljoniline pakett, muidugi kõik ei ole see sinise [kütuse] aktsiisi hind seal sees.

Nii et tegelikult, kui valitsus tahaks vaadata ja käsitleda toidujulgeolekut, mis on sama oluline kui sõjaline julgeolek, siis peaks palju rohkem tegema ja palju pikema pilguga vaatama ka seda nii-öelda rohepööret, et kuhu ta võib tegelikult viia. Ja need numbrid, mida ma ette lugesin, on rahvusvahelistest instituutidest välja käidud. Ei ole minu välja mõeldud.

Ja see ongi: kokkuvõttes samm õiges suunas, aga rapsiv ja lühiajaline, mis näitab, et seltskond võimulolijaid rapsivad. Ei ole kindlust homse päeva suhtes. Selle tõttu, kordan uuesti, tetraloogia teist köidet kahjuks ei saa toetada. Aitäh!

21:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

21:02 Aivar Kokk

Hea juhataja! Küsin igaks juhuks kolm minutit juurde.

21:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kaheksa minutit!

21:02 Aivar Kokk

Head kolleegid! Austatud minister! Arutame eelnõu, mis tegelikkuses tõstab eriotstarbelise diisli hinda seitsme kuu pärast viis korda. Aktsiisi, mitte hinda. Kas keegi kujutab ette, et 1. jaanuaril siin saalis olles me saame teada, et põllumeestel eriotstarbelise diisli aktsiisi tõstetakse viis korda? Ärme räägime seda, et ajutiselt midagi vähendatakse. Räägime nii, nagu räägiti eelmise koalitsiooni ajal, kui me aktsiisi langetasime. Tõuseb. Viis korda.

Mul on selline tunne, et täna ikka veel ei ole koalitsioon aru saanud, et on majanduskriis. Rääkimata sellest, et on sõjakriis ja on tervisekriis ja kõik muu. Siin saalis peaks olema ühe asja eest: peaks hoolitsema oma inimeste eest, oma ettevõtete eest. Põllumajanduse roll Eesti majanduses on väga oluline. Teravilja suudame toota tunduvalt rohkem, kui ise tarbime. Nisu lausa üle kolme korra rohkem. Samas me teame, et sealiha umbes poole meie vajadusest, kanaliha vähem, veiseliha natuke rohkem, aga ikka mitte nii palju, kui meil vaja.

Samas me peame mõtlema, kas inimestel on sügisel võimekust midagi osta. Vähemalt minu kodus aprillikuu kodukulud olid suuremad kui märtsikuu omad, kuigi tarbimine oli kõvasti väiksem. Teine korrus oli küttest ammu välja lülitatud, aga lihtsalt enam ei kompenseeritud võrgutasusid ja hind oli tõusnud. Ma kardan, et enamikul Eestimaa inimestel on säästud nii otsa saanud, et kui sügisel, oktoobris hakkavad uuesti tulema kütte- ja elektriarved, siis me neid ei suuda maksta.

Ma arvan, et selle eelnõu arutelu juures oleks pidanud olema täpselt sama arutelu, mis oli kaks aastat tagasi, 2020. aastal aprillikuus, kui tekkis COVID-i kriis. Siis suudeti ühe ööga väga raske kaklemise [tulemusena] – ma tunnistan, et ka meie erakonnas oli väga suur vaidlus – aktsiisid langetada. Kõik räägivad, kuidas eelmisel aastal oli Eestis Euroopa parim majanduskasv. On ju selge, et eelmise koalitsiooni otsused [viisid selleni]. Mitte tänase koalitsiooni otsused, sest tänane koalitsioon asus riiki juhtima eelmise koalitsiooni eelarve järgi. See on väga oluline. Täna on inflatsioon, mis sööb iga päev meie raha.

Meie riigiettevõtted, mille otsustajate ehk omaniku esindajaks on ministrid, teevad rumalaid otsuseid. See, mida täna Elering teeb, ma pean ausalt siin kõnepuldis ütlema, seda peaks keegi uurima. Kelle huve kaitseb Elering? Kindlasti mitte Eesti inimeste huve. Kui ma vaatan elektri oma, siis see võis olla tööõnnetus. Okei, tehti Läti-Eesti kaabel ära ja ei kardetud, et selline elektri hinna kõikumine võiks tulla, keegi võib-olla ei osanud seda ette aimata, kuigi sügisel oli risk juba õhus. Aga see, teate, mis täna toimub LNG-ga? Kui valitsus tegi lõpuks otsuse ja ettevõtjad on valmis vastuvõtukai valmis ehitama ja Elering peaks toru ehitama, siis tänase seisuga on Elering ütelnud, et selle aasta sügiseks seda ühendust ei tule.

Kui siin pukis, kõnepuldis peaminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister on öelnud, et selle toruühenduse maksumus on suurusjärgus 4 miljonit, siis te võiksite, head kolleegid, küsida Alexela käest, nende juhtide käest, millise pakkumise tegi neile Elering selle toru ehituseks. See vahe ei ole mitte protsentides, vaid kordades.

Kui ma kuulen täna ühe koalitsiooni juhtpoliitiku suust lauset, et Elering on öelnud selge sõnumi, et ta teeb kõik selleks, et sügiseks seda [toru] ei tule, siis natuke peaksime mõtlema. Viis teravatti gaasi on Eestil vaja. Kõiki asju ei ole võimalik kinni maksta või toota, ma ei tea, koostootmisjaamadega, õhkküttega, ka elektriga. Mingil hetkel on tööstuses vaja tipuhetkeks, näiteks toiduainetööstuses, saada 800 kraadi või veel rohkem.

Meil on praegu 100 000 peret, kes tarbivad kodusoojaks gaasi. Keegi räägib, et võetakse vastu otsus, et üleöö saaks mingid kraanid kinni keerata, kui gaas otsa saab. Te teate, mitu kraani on, mida peab sulgema Eestis? Neid on üle 40 000. Te oskate öelda, kuidas neid kinni keeratakse? Mitte ükski neist ei ole elektrooniliselt juhitav, et vajutate kuskil nuppu ja keeratakse koomale. Ma tahaks näha, milline ettevõte läheb seda endale koomale keerama, või milline kodu läheb endale koomale keerama. Katlas keerad temperatuuri maha sellepärast, et seda ei jõua maksta.

Ja nüüd me oleme eelarve juures ja me räägime aktsiisidest ja räägime ainult ühest aktsiisist. Ja siis öeldakse, et aktsiisi langetamine tõstab hinda. Ma küsin, et miks me siis aktsiisi langetame, kui see hinda tõstab. Aktsiise langetatakse ikka selleks, et sisendhinnad väheneks. Nüüd me küsime, kus oleks vaja Eesti inimestel veel madalamaid hindu. Räägime tavalisest diislist. Toit jõuab tootmisse ja kauplusse tavaliselt ikkagi diiselmootoriga, suurte rekadega. Toidupoe hinnad, me näeme, mis on.

Kui me räägime siin seitsme kuu baasist selles lisaeelarves, siis me oleksime väga selgelt pidanud tegema need otsused, et hoida kõik aktsiisid praegu madalal, sest tegelikult hinnad on nii üleval, et raha laekub nagunii rohkem. Ja mitte ainult mõni protsent, vaid ikkagi [rohkem]. Vaatame, mis tänagi kütusehinnad on – üle kahe euro juba. Aitäh!

21:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun!

21:10 Anti Poolamets

Austatud juhataja! Head kaaskannatajad! Me kõik kannatame Euroopa kõige kõrgema inflatsiooni all. Iga sotsiaalne kiht kannatab, kui tema rahakott sulab märkamatult tühjemaks. Kõik me kannatame, sest raha kaotab väärtust. Meenutab juba ühte perioodi, mida ma ka mäletan: Gorbatšovi-aegset sula, ja nimelt rahasula, kui raha lihtsalt kadus käest ja teda tekkis juurde. Nii et oma kogemusest, mitte ainult õpikutarkusest võin kinnitada, et raha võib käes ära sulada ja väärtust kaotada. Nüüd me oleme jälle siin ja olukord on murelik.

Saan nõustuda ainult nende eeskõnelejatega, kes leidsid, et valmistuma raskeks sügiseks ja talveks peame me juba praegu. Selle üks parimaid abinõusid oleks viia kõik kütuseaktsiisid miinimumi peale, sest nendel on kõige otsesem mõju meie hinnatõusudele, elektriaktsiis kaasa arvatud. Praegusele valitsusele ju ka tehti kingitus sellega, et meie valitsusesoleku ajal tehtud aktsiisialandused tekitasid tähelepanuväärse majanduskasvu, mida saab praegune valitsus nautida. See on tõendatud, see on laual – kasutage sama meetodit. Nii kiivas ei tasu ju olla, et järgmisele valitsusele ei saa majanduskasvu tekitada. Täiesti põhjendatud pingutus, testitud: aktsiisid alla ja tulemus tuleb. Ja ka see on tulemus, kui me enam ei ole Euroopa kõige kõrgema hinnatõusuga riik.

Aga peamised märksõnad praeguse valitsuse tegevuse kohta on: liiga hilja ja liiga vähe. Liiga hilja, liiga vähe. See kehtib tegelikult ka riigikaitse kohta. Kuigi me oleme saanud Ukrainat toetada tänu sellele, et erinevalt Lätist ja Leedust me oleme selgelt hoidnud üle 2%-list joont kaitsekuludes, siis meil oli midagigi ladudest võtta. Nemad ei saanud sellegagi hakkama. Midagigi oli võtta, aga liiga hilja ja liiga vähe, sest võimelünkade nimekiri on niivõrd pikk. Me peaksime tegutsema kiirelt ja otsustavalt ja hakkama lahendama suuri võimelünkasid. Iga valitsus võiks lahendada mõne võimelünga. EKRE valitsusesoleku ajal me lahendasime rannakaitse teema. Ma näen, et Kaitseväe juhatajal on väga hea rääkida, kuidas meil on meremiinid, ta kordab seda ikka ja jälle.

Nüüd, minnes hinnatõusu juurde, siis paraku seda päästerõngast ei ole valitsus rahvale visanud, on ainult nipet-näpet. See on sõbralik nõuanne. Sõbralik nõuanne, sest Reformierakonnal on praegu väga hea reiting. Aga see reiting sulab sügiseks täpselt samamoodi nagu rahval säästud. Kaja Kallas on hakanud ennast liigutama: lugesin täna, et majandusminister on välja kutsutud ja on palutud midagi ette võtta. Aga just praegu on see moment, kui me saaksime ilma majandusministrit välja kutsumata lahendada selle teema väga suurel määral ja teha üks korralik, laiaulatuslik aktsiiside alandus miinimumi peale.

Palun lisaaega ka.

21:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kaheksa minutit kokku ehk kolm minutit juurde!

21:15 Anti Poolamets

Aga tegelikult, kuna me hääletame selle eelnõuga seoses usalduse teemat, siis usaldust ei ole. Usaldust on valijatelt väga näilises koguses. Ei ole usaldust, et peaminister suudab kriise lahendada nii, et need oleksid ettenägelikult tehtud ja tõsiselt lahendatud. Kui me näeme, et [ollakse] isegi lastetoetuse tõusu vastu, keeldutakse seda tegemast, aetakse sarved vastu. Milleks? See näitab samamoodi, et ei ole valmidust seda ränka hinnatõusu pidurdada. Inimesed vajavad päästerõngast. Kui meil on 20% suhtelises vaesuses olevaid inimesi, siis kui palju see sügiseks on? Ükskõik, kes meist on vaene, kes ei suuda enam maksta ära arveid – sellise definitsiooni järgi. Ja vaatame, kui palju inimesi läks kohaliku omavalitsuse ukse taha. Tegelikult olid nad kõik vaesed, kes ei suutnud oma igapäevast elektriarvet ära maksta.

Nii et olukord on tõsisemast tõsisem ja kutsun üles kainusele ehk võtma üle eelmise koalitsiooni meetodeid majanduse kasvatamiseks. See on teil täiesti olemas. Aga laias laastus on rohepööre tupikusse jõudnud, täiesti selge. Seda me näeme laial väljal. Ja kui Batu-khaani Kiievi-sõjaretke tulemused ka veel majandusse jõuavad, siis on topelt, siis on kõik topelt. See juhtub varem või hiljem. Sügiseks on Ukraina-sõjaretke tagajärjed meil laual väga jõuliselt, korrutatuna rohepöörde ämbritega. Tõesti, inflatsiooni valdkonnas ei ole me midagi sellist kogenud 1996. aastast. Ja kuidagi muigvel näoga talutakse seda. Keskerakond on aru saanud, et see ei vii kusagile, ja kui ta kusagile viib, siis ainult nende toetuse allakäigule. Mul on hea meel, et ollakse tõsiselt kodanike eest väljas.

Aga rohepöörde tupiku kohta. Ma loen pidevalt hirmutavaid asjaolusid, kuidas trügitakse  rohepöördega lennundussektorisse. Loodan, et lennukid ikka taevasse jäävad. Kuidas Tarmo Soomere ütleb, et reisimine on üks suurimaid patte, olge veel paar aastat koroonakarantiinis. See maailmalõpuretoorika on ikka nii üle võlli. Parem lugeda piiblit ja Jeeriku pasuna lugu, kui hakata tõsimeeli siin rääkima sellest, et inimesed lammutavad maakera. Selle turgutuseks on meil üks positiivne lahendus: võtke veebist endale Arno Arraku raamat "What Warming?[: Satellite View of Global Temperature Change]". Eesti mees, kuulsa kunstniku Arraku vend USA-s, kes kirjutas "Satelliidi vaade globaalse temperatuuri soojenemisele". Mida ta ütles oma satelliidiuuringute põhjal? Ei mingit veepinna tõusu, ei mingit soojenemist, võtke rahulikult. Aitäh!

21:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

21:19 Mart Helme

Lugupeetud juhataja! Kolleegid! Proua minister! Ma kuulasin seda selgitust ja vastuseid küsimustele ning mul hakkas kummitama üks laul, mida laulis vist Jaak Joala. Selle laulu esimesed sõnad, esimesed värsid olid "Veider maailm, veidrad inimesed sees". Veider maailm, veidrad inimesed sees.

Mulle meenub, et oli pikk-pikk periood, kui Reformierakond rääkis kõikide oma esindajate suu kaudu, kuidas Eesti edu võti, Eestisse tehtavate investeeringute võti on Eesti madalad ja ühetaolised maksud. See oli niisugune refrään, et igal pool tulid mingisugused pankade esindajad, kinnisvarafirmade esindajad, poliitikud, sitikad ja satikad, lutikad ja täid, teate küll, ja kõik nad rääkisid, kuidas Eesti edu alus on madalad maksud ja ühetaoline maksukoormus, lihtne maksusüsteem. Noh, ega ma ei ütle, et see vale oli. Ja siis tuli Keskerakond ja pinises, kuidas on vaja astmelist tulumaksu. Astmeline tulumaks! Astmeline tulumaks tagab võrdse maksustatuse nii rikastele kui vaestele ja nii edasi ja nii edasi. Selle peale öeldi, et ei, maksudega ei mängita. Ma mäletan, et olid lausa ühed valimised, kus kellelgi oli loosung, et maksudega ei mängita.

Ja mida me nüüd näeme? Nüüd me näeme, et ongi veider maailm, veidrad inimesed sees ja maksudega mängitakse. Mulle meenub minu noorest põlvest ansambel The Beatles, kellel on laul "Taxman" ehk maksuinspektor, võiks tõlkida niimoodi. Ja seal on üks värss, vist algabki lausa niimoodi: "There's one for me, nineteen for you", ehk "üks osa minu sissetulekust mulle, aga 19 osa minu sissetulekust sulle" ehk maksuametile. Ja ma näen, et Reformierakond on sujuvalt võtnud selle ideoloogia omaks: korjame hästi palju makse kokku.

Ja siis mulle meenub – piisavalt kaua elanud juba – veel see, kuidas tuli kütuseaktsiis. Enneolematu asi – kütuseaktsiis! Pikad debatid olid, et miks, ja see ajab kõik sisendid kalliks. Transpordiettevõtted olid kurjad ja põtkisid vastu. Aga ei, no läbi suruti, sest avalikkusele tehti selgeks, et meil on nii halvad teed, et meil on vaja hakata teid ehitama ja selleks on meil vaja kütuseaktsiis sisse viia, sest kütuseaktsiisist tuleb raha teede ehitamiseks. No tutkit! Teede ehitamiseks võib-olla läheb sealt ka mingisugune raha, on läinud, aga põhimõtteliselt läheb ta lihtsalt riigieelarvesse. Nüüd me kuulemegi ju pidevalt: ei no ega ükski maks ei lähe spetsiifiliselt kusagile mingisuguse asja tegemiseks, kõik maksud lähevad ikka suurde kaukasse ja sealt suurest kaukast võetakse. Ja eks ta nii ongi. Ega selle aktsiisi eest üksinda ei ole mingeid teid ehitatud. Aga me peame muidugi ütlema, et Reformierakonna pika viljaka riigijuhtimise tulemusena on meil üldse vähe teid ehitatud. Ma tean, et umbes 20 aastat räägitakse neljarealistest teedest Tartusse ja Pärnusse ja Narva ja ... No ei edene. Ei idane ega mädane. Ei idane ega mädane!

Nüüd me siis oleme siin, kus räägitakse meile jälle sellest, kuidas aktsiiside alandamine ju tegelikult hindasid ei alanda. Aga huvitav on see, et kui aktsiise tõsta, siis hinnad küll tõusevad. Nii et siin ei ole nagu loogilist korrelatsiooni.

Ühesõnaga, mida ma tahan öelda teile, lugupeetud reformierakondlased? Te olete ise endale seadnud lõksud ja nüüd te olete astunud nendesse lõksudesse. Ja nüüd te kõnnite ...

Palun lisaaega.

21:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega!

21:23 Mart Helme

... need lõksud kolisevad teil kettidega jala küljes, ja räägite kord ühte juttu, kord teist juttu, kord kolmandat juttu, aga tegelikult olete te omaks võtnud filosoofia "Korjame rahvalt võimalikult palju raha kokku, siis anname igaühele natukene näpuotsaga ja ütleme, et te peate olema meile tänulikud, sest meie andsime teile". See ei ole mingisugune paremliberalism, see on kõige ehtsam ja ehedam sotsialism. Võime siis teie kohta öelda, et võtke järgmisel kongressil uus nimi: Sotsialistlik, Sotsiaaldemokraatlik või mis iganes – eks me jätame valikud teile – Reformierakond. Kapitalismiga, vabaturumajandusega, Eesti riigi ettevõtete konkurentsivõime ja konkurentsieeliste tagamisega ei ole teie poliitikal mitte kõige vähematki pistmist, nagu ei ole teie poliitikal mitte kõige vähematki pistmist inimeste aitamisega ning riigi majanduse ja rahanduse korrashoidmisega.

Ja lõpetuseks. Tuletan meelde, et maksudest on tõusnud ilmas suuri tülisid. Ameerika Ühendriigid tekkisid maksutüli tõttu, võiks nii öelda. Kui Londoni keskvalitsus tahtis maksustada Ameerika koloniste, aga mitte anda neile esindust Londoni parlamendis, siis ütlesid ameeriklased: "No taxation without representation". Ei ole esindust, ei ole makse.

Ma soovitan tõsiselt järele mõelda selle teerullitaktika suhtes muu hulgas ka maksuküsimustes, antud juhul aktsiiside küsimuses, mille langetamist inimesed ootavad. Paljudele on see sõna otseses mõttes ellujäämise küsimus, eriti nendele, kes maapiirkonnas elavad ja iga päev peavad sõitma kusagile 50 ja võib-olla rohkem kilomeetri kaugusele oma töökohta, mis asub linnas, sest maaelu olete te efektiivselt hävitanud. See on eluküsimus. Ärge mängige maksudega. See võib tuua palju pahandust. Aitäh!

21:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei näe, sulgen läbirääkimised. Küsin igaks juhuks fraktsioonide esindajatelt, ega ei ole soovi võtta vaheaega, kuna me oleme liikumas lõpphääletuse poole. Helle-Moonika Helme, palun!

21:26 Helle-Moonika Helme

Aitäh lahkelt pakkumast! Ma võtan selle pakkumise vastu ja tõepoolest võtangi kümme minutit vaheaega [Eesti] Konservatiivse Rahvaerakonna nimel.

21:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Lihtsalt igaks juhuks, et ei oleks vaja inimesi siia ajada ja siis uuesti teha. Nii et kümme minutit soovite vaheaega? Selge. Kümme minutit vaheaega, palun!

V a h e a e g 

 

21:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Oleme märkamatult jõudnud Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 606 lõpphääletuseni. Seega panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 606. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 57, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole, on eelnõu seadusena vastu võetud.


10. 21:38 Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (607 SE) teine lugemine (usaldusküsimusega seotud eelnõu)

21:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ka siin on teatavasti tegemist usaldusküsimusega. Palun kõnetooli rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse.

21:38 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed!

21:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Palun saalis vaikust!

21:38 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Muutunud julgeolekuolukord on meie inforuumi seadnud erakordselt suure surve alla. Inforünnakuid, infosõda kasutab Venemaad valitsev režiim ühe relvana lääne ühiskondade destabiliseerimiseks ja nendes oludes me peame loomulikult suhtuma eriti tõsiselt vajadusse tagada vabale ajakirjandusele tingimused enda olulise rolli täitmiseks.

Nendes oludes, kus erinevatel põhjustel ei ole lähiajal põhjust loota ja uskuda, et Euroopa Liidu liikmesriigid suudaksid kokku leppida, kuidas õiglaselt maksustada rahvusvaheliste suurkorporatsioonide, sotsiaalmeediahiidude käivet nendes riikides, kus see [käive] tekib, tuleb Eesti inforuumi püsti hoidval vabal ajakirjandusel tegutseda teades, et suurusjärguna paarisaja miljoni euro jagu on nende reklaamiturg siin vähenenud.

Arusaadavalt ei ole riigil reaalne asuda alaliselt rahaliselt toetama turumajanduse tingimustes tegutsevat vaba ajakirjandust. Ka kriisiajal on see nii. See tekitaks küsitavust seal, kus seda ilmselgelt vaja ei ole. Aga meil on võimalus anda tuge madalama käibemaksumäära kehtestamise kaudu ja seda võimalust me oleme valitsusega soovinud kasutada.

Poliitikute asi kindlasti ei ole ajakirjandust kiita. Meie teeme oma tööd, ajakirjandus teeb enda tööd, aga kokkuvõttes ajame ikkagi ühte asja. Eesti ajakirjandus on võtnud Venemaa agressiooni oludes, Venemaa agressiooni mõjul ja osaliselt ka varasemate plaanide toel nõuks Eesti avalikku inforuumi tugevdada. See on praegustes oludes väga tähtis. Selleks on Eesti riik andnud ühekordselt 2022. aastal oma toetuse, aga pikaajaliselt on arusaadav, et vaba ajakirjandus peab sellega ise hakkama saama. Eriti loodame valitsusliiduga, et maakonna- ja kohalike lehtede kirjastamise väljavaated veidikenegi paranevad selle sammu toel. Aga kindlasti on samavõrra oluline ilmselgelt kõikide Eestis elavate inimeste hoidmine eestimeelses inforuumis.

Eesti vaba ajakirjandus on igavesti sitke, aga vajab riigi poolt võrdsete mängureeglite kehtestamist. Teie ees olev eelnõu on üks samm selles suunas ja sellise konkreetse eesmärgi täitmise abinõuna tuleb seda ka käsitleda. Head kolleegid, ma tänan tähelepanu eest! Palun seda eelnõu toetada! Vastan meeleldi teie küsimustele.

21:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal alustab. Palun!

21:41 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Eelnõu esimese [lugemise] menetlemisel oli seletuskiri ka kaasas ja selle sissejuhatuses punktis 1 on kirjas, et muudatuse eesmärk on toetada Ukrainas toimuva sõja osaks oleva infosõja keskkonnas Eesti kvaliteetajakirjanduse kättesaadavust. Mina küsin: palun loetlege üles, millised väljaanded [kuuluvad] Eesti kvaliteetajakirjanduse hulka selle seaduseelnõu kontekstis. Või millised kuuluvad sellesse nimistusse?

21:42 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Sellist nimistut ei ole olemas. Mul ei ole esimese lugemise seletuskirja praegu ees ja seda ei olnud ka väljajagatud materjalide hulgas, nii et mul ei ole võimalik seda [kommenteerida]. Meil on teise lugemise seletuskiri välja jagatud. Küll aga võin kinnitada, et sellist nimekirja ei ole olemas.

21:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Indrek Saar, palun!

21:42 Indrek Saar

Aitäh! Lugupeetud minister! Mul on hea meel selle seaduseelnõu üle, aga ma lihtsalt püüan aru saada, mis maailmavaateline muutus on toimunud Reformierakonnas. Oma poliitilisest kogemusest ma mäletan, kuidas Reformierakond on alati olnud vastu igasugustele käibemaksuerisustele. Kuni sinnamaani välja, et meil oli kunagi kultuuriüritustel soodsam käibemaksumäär ja Reformierakonna survel kultuuriminister Laine Randjärve käe läbi kaotati see soodsam käibemaksumäär ära, see oli vist aastal 2009, tehes nii valdkonnale korraliku karuteene. Vaadates praegust olukorda, ma arvan, et sellega koos oleksite te kindlasti võinud arutada ka kultuuriürituste käibemaksu. Kui vaatame, mida kaks aastat koroonapiiranguid on teinud meelelahutussektorile ja kultuurile, siis [näeme, et] seal on abivajadus veelgi suurem kui ajakirjanduse puhul, kui jätame välja väiksed maakonnaväljaanded. Aga millest see meelemuutus, et te nüüd toetate käibemaksuerisusi, aga toetate neid valikuliselt, ainult ajakirjanduse puhul, mitte muude asjade puhul?

21:43 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Seda – ma ei tea, kuidas te seda täpselt nimetasitegi – meelsuse muutust või midagi sarnast kindlasti toimunud ei ole. Meil on praegu olukord, kus julgeolekukriis on selline, nagu ta kunagi varem ei ole olnud, ja need eelnõud, mis on lisaeelarvega seotud, on seotud tõesti vahetult sellele muutunud julgeolekuolukorrale ja uuele ohupildile vastamisega. Sellega on põhjendatav selle eelnõu esitamine. Nagu öeldud, nendes oludes, kus Venemaa on inforünnakuid ja infosõda kasutanud ühe relvana, on ajakirjanduse toimimine vaba ja tugevana ning selle toetamine kindlasti oluline. Sel põhjusel me olemegi selle ettepaneku parlamendile esitanud.

21:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

21:44 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Austatud minister! Põhimõtteliselt on Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi kohaselt ette nähtud niimoodi, et peale [käibemaksu] normaalmäära võib meil olla üks kuni kaks vähendatud maksumäära erisust. Nii ütleb direktiiv, üks kuni kaks erisust. Ma vaatan, et meil on neid praegu juba neli: 20%, 9%, 0% ja ka maksuvaba käive. Nüüd tuleb veel viies juurde, 5%. Kas see on selle direktiivi loominguline tõlgendamine? Kuidas seda käsitleda?

21:45 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Nullmäära ei olnud võimalik meil varem rakendada ega kehtestada. See lepiti üsna hiljuti Euroopa Liidu rahandusministritega kokku osaliselt just selsamal põhjusel. Lepiti kokku, et meil oleks võimalik ajakirjanduse puhul teoreetiliselt nullmäära rakendada, ning põhjus oli seotud just nimelt sellega, et nendes oludes, kus me praegu oleme, ja teades, et rahvusvahelistele hiidudele rakendatava digimaksu kokkuleppimine ei ole lähiajal tõenäoline, oleks liikmesriikidel õigus ja võimalus rakendada 0%‑list käibemaksumäära. Seda varem ei olnud. See on väga värske muudatus. Meie ettepanek on rakendada 5%‑list määra, nagu seda on teinud Läti ja Leedu.

21:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Priit Sibul, palun!

21:46 Priit Sibul

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Te oma sissejuhatavas sõnavõtus ütlesite kuidagi nii, et olete koalitsioonis selle tahte kokku leppinud. Me peaministriga infotunnis arutasime seda ja me ei ole väga veendunud. Kust tuleb teil see veendumus, et teil on koalitsioonipartneriga ühine seisukoht? Ma vaatan, et ministrid vaidlevad isegi omavahel, mitte ainult koalitsioonis, vaid ka erakonna sees.

Aga selle eelnõu kontekstis meeldib mulle märksa enam teie tänane põhjendus või selgitus selle eelnõu kohta. Kui me esimesel lugemisel teiega rääkisime, siis te rääkisite, kuidas see [muudatus] on seotud sõjaga. Aga ma arvan, et põhjendus, millele te praegu viitate, [on,] et ei ole. Ma tegelikult tahangi aru saada, kas te näete üldse perspektiivi, et see kokkulepe võiks siiski sündida, et need suurkorporatsioonid kogu reklaamiraha siit reklaamiturult välja ei vii. See on adekvaatne põhjus selle eelnõu tegemiseks. Aga selles kontekstis jääb küsimus, miks just praegu.

21:47 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Kontekst ikkagi on just nimelt muutunud julgeolekuolukord. Nendes oludes on usaldusväärne ajakirjandus ja selle toimimine kindlasti veel olulisem ja veel kriitilisem, kui ta on võib-olla mõnel rahulikul ajal.

Nüüd, mis puudutab teie viidet vaidlustele, siis ma ise olen küll seda meelt, et vaidlus on üldiselt tervistav asi, eriti kui see on sisuline. Nii et see on väga tore, kui valitsuse liikmetel jagub rammu ja jaksu asjade üle arutada ja edasi vaielda. See on kindlasti tore ja mõistlik. Selle eelnõu puhul on mul põhjust arvata ja uskuda, et üksmeel on olemas, nagu ka järgmise, lisaeelarve eelnõu puhul.

Ajastust, kas ja millal võiks olla tõenäoline, et suurkorporatsioonidele rakendatav digimaks tuleb, ei riski ma praegu prognoosida. Ma näen arutelusid, mis ei sõltu tegelikult ainult Euroopa Liidu liikmesriikidest, sest tegelikult see eeldab globaalset lähenemist ja valmisolek on suurtes riikides ikkagi väga kõikuv. Seetõttu ei ole ma ülemäära optimistlik, et seda õnnestub sellisel kombel rakendada, et ta globaalselt ühtviisi mõjusalt tööle hakkaks. See on ka põhjus, miks ma praegustes muutunud oludes arvan, et on väga mõistlik sellisel moel, seni kuni kokkuleppeni jõudmise nimel tööd tehakse, meil seda eelnõu toetada ja muudatus siin Eestis ellu viia.

21:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

21:49 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Nüüd saime ikkagi kinnitust, et see on sõjaaja eelarve ja sellepärast on vaja käibemaksu alandada. Huvitav on asja juures muidugi see, et ega sõjast enam väga palju hullemaks minna ei saa, aga käibemaksu on alandatud alla poole võimalikust. Oleks võinud ju ka 1% peale viia, kui see 0% tuli nii ootamatult. Kas see tegelikult tähendab seda, et selleks, et käibemaksu veel rohkem alandada, peaksid Vene väed olema Virtsu all? Või millal käibemaksu peaks alandama? Kuhumaani sõda peaks ulatuma, et valitsus oleks olnud valmis käibemaksu natukene [rohkem] alandama?

21:50 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Ettepanek kehtestada 5%‑line määr tooks [vastuvõtmise korral] ajakirjanduse puhul kehtiva käibemaksu Eestis samale tasemele, nagu see on Lätis ja Leedus.

21:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

21:50 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ajakirjandus kohe kindlasti ei ole see, kes julgeolekut tagab või selle eest võitleb. Vastupidi, ajakirjandus õhutab paanikat ja toitub konfliktidest. Nii see on. Aga mul on tekkinud küsimus, et te ise olete rahandusminister ja teete maksusoodustuse, aga väidate meile siin, et te ei tea, kellele te seda teete. Meil Eestis ei ole ju sadasid ega kümneid ajakirjandusettevõtteid, aga te ütlete julmalt, et teie ei tea. Te varjate seda ja te ei taha öelda. Lugege need paar ajakirjandusettevõtet ette, mida te [seostate] kvaliteetajakirjandusega ja mida nüüd toetama hakkate.

21:51 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Ma ütlesin, et sellist nimekirja, mille esitamist eelnev küsija soovis, olemas ei ole ja see ei ole selle eelnõu osa. Näiteks meedialiitu kuulub 50 väljaannet, eelkõige maakonnalehed. See [eelnõu] puudutab suuresti neid väljaandeid, mida antakse välja üle Eesti maakondades. Paraku on nii, et maakonnalehtede puhul, väiksemate tiraažidena ilmuvate lehtede puhul on olukord muutunud keerulisemaks. Nende jaoks on see üsna oluline abi ja tugi.

Ma ei ole nõus sellega, et ajakirjandus ei aita kuidagi ega ole oluline osa selles infosõjas, mis praegu käimas on. Ma arvan, et ta on väga oluline osa. Samamoodi olen ma veendunud, et ajakirjanduse usaldusväärsus mängib nendel väga kriitilistel aegadel olulist rolli ja seda tuleb hoida, seda tuleb hinnata. Sellesse ei saa ega tohigi poliitikud ja valitsus otseselt sekkuda. Aga see, mida me teha saame, on just nimelt konkurentsireeglite loomine, mida puudutab teie ees olev ettepanek.

21:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun!

21:52 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Seda muidugi ei saa vaidlustada, et julgeolekuolukord on muutunud, aga küsimus on selles, et te Priidule vastasite, et teil on põhjust arvata teatud asju. Ma tahaksin teada, milliste analüüside ja milliste näitajate põhjal te olete üldse sellise otsuse teinud. Kas on mingisugused arvestused ka selle taga või te lihtsalt arvate?

21:53 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Arvestused mille taga täpselt? Küsimus jäi vist natuke poolikuks. Loomulikult on analüüs selle eelnõu esitamise taga ja see on seotud just nimelt, nagu ma proua Kert Kingo küsimusele vastates ütlesin, muu hulgas sellega, et meie oludes, kus käib infosõda ja inforünnakutega tuleb silmitsi olla absoluutselt iga päev, ei saa seda sõda pidada keegi teine kui sõna otseses mõttes eesliinil olev ajakirjandus. [Ajakirjandusväljaanded] on need, kes seda inforünnakut sageli tõrjuvad, sellele vastavad. See eelnõu on mõeldud toetama just nimelt selliseid väljaandeid. Ja võib-olla eriti oluline on see väikestele maakonnalehtedele, kelle jaoks on konkurentsiolukord praegu väga keeruline, aga kelle roll praegusel ajal on oluline. Muu hulgas nende jaoks on see eelnõu välja pakutud.

21:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

21:54 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Kuna te ei osanud öelda, millised väljaanded on kvaliteetajakirjandus ehk usaldusväärsed, siis ma loeksin ette need väljaanded, mis ei ole usaldusväärsed: Eesti Ekspress, Postimees, Eesti Päevaleht, Sõnumileht. Siis, kui mina rääkisin, et vaktsiinid kätkevad endas ohtu ning tekitavad surmasid ja raskeid jäävaid traumasid, kirjutasid need ajalehed minu kohta, et mina olen lamemaalane, ajan väga rumalat juttu ja olen koroonabandiit. Siis ma rääkisin, et [vaktsineeritul] tuleks kohtusse minna, kui on kahjustused – jälle naerdi mind välja ja nii edasi ja nii edasi. Sama oli ka maskide ohutusega. Olete te nõus sellega, et minu nimetatud ajakirjandusväljaanded ei kuulu kvaliteetajakirjanduse kategooriasse?

21:55 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! See on teie hinnang ja mina sellega ei nõustu.

21:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

21:55 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma arvan, et kui Jürgen Ligi meie praegust arutelu kuuleks, siis ta ütleks, et käibemaks ei ole ettevõtjale kulu ja seeläbi aitab neid tegelikult suhteliselt vähe, olgu need ettevõtjad ajakirjanduse väljaandjad või midagi muud. Aga tõsi on see, et lugejale muutub leht 3,8% kättesaadavamaks ehk odavamaks. Minu küsimus on selle kohta, et [te arvate, et] see 3,8% on sõja ajal väga oluline. Aga miks te arvate, et sõja ajal ei ole energiakandjad absoluutselt olulised – see, et need oleksid inimestele kättesaadavad? Isamaa tegi ettepaneku alandada kütuste käibemaksu, valitsus lükkas selle tagasi. Kust teil see arusaamine tuleb? Maakonnalehtede jaoks on väga oluline, et need oleksid kättesaadavad, täitsa nõus. Aga see, et sõja ajal ei ole energiahinnad üldse mingi prioriteet – kust see teadmine teil tuleb?

21:56 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Sellist teadmist ei olegi. Energiahindade üle me vahetasime arvamusi ka eelmise punkti arutelu ajal ja ma jätkuvalt ütlen, et see, mis kindlasti aitab energiahindu leevendada, on seotud pakkumise juurdetulemisega. Sellesse tuleb investeerida ja seda me teemegi, samamoodi tuleb investeerida energiasäästu ja ka seda me teeme. Nii et ma ei nõustu teiega, et energiahindu puudutav ei ole [meie jaoks] oluline.

Küll aga pean korrigeerima seda, mida te esitasite faktina, et lugejatele muutub leht teie arvutuse järgi 3,8% odavamaks. See ei pruugi nii olla. See, kas seda täiendavat raha, mis lehtedel kasutada jääb, kasutatakse kvaliteedi parandamiseks või hoopis muul moel, kas seda kasutatakse ajakirjanikele palga maksmiseks või muul moel, ei ole asi, mida me selle eelnõuga saame ette kirjutada. Konkreetne otsus, kuidas seda [raha] kasutada, on ikkagi juba ajalehe väljaandja enda teha.

21:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

21:57 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et muutunud julgeolekuolukord ja sõda olid algselt põhjuseks, miks meediamajadele käibemaksualandus tehti. Teisalt olete korduvalt rõhutanud, et meediaettevõtetele ei hakata midagi ette kirjutama, mida nad selle rahaga tegema peavad, vaba meedia ju. Aga kuidas saab siis täita seda maksulangetuse eesmärki, et muutunud julgeolekuolukorras kajastaks meedia just neid küsimusi, milleks see raha neile kätte jäeti? Võib-olla nad otsustavad vaba ajakirjandusena kajastada hoopis seltskonnauudiseid või Epp Kärsini soovitusi täisväärtuslikuks eluks? Kuidas see läheb kokku [eelnõu] algsete eesmärkidega? Mida valitsus ette võtta kavatseb, kui see nii läheb?

21:58 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Selle eelnõu osa ei ole kindlasti konkreetsed ootused sisule, ei saagi olla ja ei tohigi olla. Küll aga on selle eelnõuga välistatud teatud laadi ajakirjandusväljaanded, nii nagu on praegu kehtivas seaduses. Selle [eelnõu] § 1 lõikes 2 on öeldud, et 5%‑line määr ei laiene väljaannetele, mis avaldavad peamiselt reklaami ja erakuulutusi või on peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga või video- või muusikasisuga ajakirjandusväljaanded. Selline kitsendus on siin eelnõus, mis teile on esitatud, sees.

21:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

21:59 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te terve see aeg ainult vassite siin. Alles te ütlesite, et teil pole nimekirja, ja siis te ütlesite, et kõik ajalehed või ajakirjandusväljaanded ei kvalifitseeru siia. Teiseks ma küsiksin selle kohta, et te ütlesite, et konkreetset nimekirja ei ole. Aga riigi lisaeelarvet silmas pidades te peaksite ju teadma, mitu ettevõtet ikkagi on. See mõjutab ju otseselt lisaeelarvet, te peate saama summadega arvestada. Kas te tõesti tahate öelda, et panite puusalt lihtsalt suvalise summa ja te ei tea, mitu ajakirjandusettevõtet seal on või kes need on? Te ju konkreetselt vassite.

22:00 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! See, millele ma viitasin, on teie ees olev eelnõu. Kui te selle avate, te isegi ei pea avama seda, see on avaleheküljel § 1 lõige 2, milles on loetletud, millistele väljaannetele 5%‑line käibemaksumäär rakendub. See on teil kõigil laua peal, ja kui laua peal ei ole, siis on see selja taga olevas riiulis või elektrooniliselt kättesaadav. Nimekirja konkreetsetest ajakirjandusväljaannetest selle eelnõu puhul tõepoolest ei ole, pole kunagi olnud. Mõju on välja toodud eelnõu seletuskirjas. Loomulikult on see välja arvutatud, nii et väide, et kuidagi puusalt on millegagi teie ette tuldud, kindlasti ei vasta tõele. Kui on vaja, siis võin selle mõju siin üle öelda: 2022. aastal vähendab see konkreetne muudatus käibemaksu laekumist umbes 1,7 miljoni euro võrra ja 2023. aastal on mõju tõenäoliselt 4 miljonit eurot.

22:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

22:01 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Endise ajakirjanikuna ma olen natuke kimbatuses. Nelli Teataja on selline leht, mis on tabloidi moodi, aga ta on alati olnud väga informeeritud ja palju paremini [informeeritud], kui nii-öelda kvaliteetlehed on aastaid olnud. Nüüd ma lõin selle lehe üle pika aja lahti ja vaatan, et siin on nädalapiigad: Helmeles, Mai, Tereesa, Andra, Keira, Reena, Irmi, Mari, Gerda, Maldi, Virgi ja nii edasi. Kõik sellised pildid. Aga neil on alati olnud selliseid pilte – muidu sünnis, aga natuke poolpaljas. Kas Nelli Teataja kvalifitseerub teie käibemaksulangetuse saajaks? Rõhutan, et see on aastaid olnud väga tõsine ja väga hästi informeeritud ajaleht, aga üks selline piiga pilt on alati sees olnud. Nimi on erinev.

22:02 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Mul ei ole praegu võimalust seda lehte siin lehitseda, ja isegi kui oleks, siis see võib-olla polegi praegu nii oluline. Määratlus, millistele ajakirjandusväljaannetele konkreetne maksumäär laieneb, ei muutu. See on ka kehtivas seaduses nii. Nendele, kellele praegu kehtib 9%‑line määr, hakkab edaspidi kehtima 5%‑line määr. Nii et kui üks või teine ajakirjandusväljaanne on praegu kvalifitseerunud 9%‑lisele määrale, siis edaspidi kvalifitseerub ta 5%‑lisele käibemaksumäärale.

22:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

22:03 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Lugupeetud minister! Te olete kogu aeg rääkinud kvaliteetajakirjandusest. Te meile nimekirja anda ei taha ja te ei ütle, kellele [soodustus] see läheb. Aga tunnetuslikult, eks ole, me teame kõik, millest me räägime, kui me räägime kvaliteetajakirjandusest. Ma tulen oma eelmise küsimuse juurde tagasi. Seesama kvaliteetajakirjandus, absoluutselt kogu ajakirjandus kajastab ka seltskonnauudiseid, on olnud Epp Kärsinist lood ja Eesti Ekspressis oli teistki suur tabloidlugu. Kuidas see läheb kokku [eelnõu] algsete eesmärkidega, kui seesama kvaliteetajakirjandus otsustab selle raha panna kas Epp Kärsini lugudesse või teist personaalselt tehtud lugudesse? Kuidas te neid asju ikkagi lahus hoiate, neid algseid eesmärke – muutunud julgeolekuolukord ja sõda –, et see raha [ei] läheks seltskonnaajakirjandusse ja poliitikute tegemiste kajastamisse?

22:04 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Teil on mõnes mõttes vastukäivad seisukohad. Teie selja taga diagonaalis istunud parlamendiliige oli mõni aeg tagasi mures, et poliitikuid kajastatakse vähe ja neid tuleks rohkem kajastada, ja [ta küsis, et] kuidas see põhjendatud on ja kas ma sellega nõustun, et see kajastus on personaalselt tema suhtes olnud kuidagi ebaõiglane. Veel kord: selles, millistele ajakirjandusväljaannetele konkreetne maksumäär laieneb, muudatusi ei toimu. [Nendele väljaannetele, mille puhul] kehtib praeguses seaduses 9%-line määr, laieneb tulevikus 5%-line määr. Need on väljaanded, kes tõepoolest tegelevad valdavalt sisuloomega ja kes ei ole peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldavad väljaanded. See on seadusandjal juba defineeritud ja see määratlus on olnud teil laua peal kättesaadav kõik need aastad. Nii see on, selles osas muudatusi ei tehta.

22:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Siim Pohlak, palun! 

22:05 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Kas see [muudatus] puudutab ka venekeelset Eestis väljaantavat ajakirjandust? Siin oli juttu, et praegu on sihuke infosõja ajastu. Kas see [muudatus] puudutab ka venekeelseid väljaandeid ja kas te olete veendunud, et kõik need väljaanded edastavad infosõjas Eestile soodsaid ja vajalikke sõnumeid? Kas ka venekeelset ajakirjandust see puudutab?

22:06 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Keelepõhist eristust ei ole tehtud, nii nagu ka kehtivas seaduses seda ei ole.

22:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

22:06 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Tahaks natuke laiemat pilti. On raske aeg ja [meie ees on] lisaeelarve. Kuidas te valisite sellise huvitava buketi, et keda toetada? Ühekordselt lapsed ja pensionärid, poole aasta peale põllumehed ning nüüd ilma tähtajata, igavesest ajast igavesti kvaliteetväljaanded, välja arvatud peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga. Kust selline valik? Kas need moodustavad selle kõige hädalisema seltskonna Eesti Vabariigis praegusel raskel ajal?

22:07 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Need on seotud otseselt sõja mõjuga ja vajadusega seda leevendada või ühte või teist konkreetset sektorit toetada. Oma sissejuhatavas sõnavõtus ma juba selgitasin, et inforünnakud ja infosõda on üks osa sellest, mida Venemaa teadlikult kasutab ja on väga pikalt kasutanud – tõenäoliselt kasutab ka tulevikus väga pikalt – selleks, et lääneriikide ühiskondi destabiliseerida. Nendes oludes on kvaliteetsel ajakirjandusel, vabal ajakirjandusel täita väga oluline roll ja see on põhjus, miks valitsusliit on pidanud oluliseks selle ettepanekuga teie ette tulla ja teeb ettepaneku praeguses julgeolekuolukorras sellisel moel tagada ajakirjandusele võimalused ja tingimused selle olulise töö tegemiseks.

22:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

22:08 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Minule ka meeldiks, kui kõik, mis lugemisharjumust soodustab, oleks alati väiksema määraga maksustatud. Aga selle valiku puhul ma küsin, kas ma sain õigesti aru, et kvaliteetajakirjandus on see, kes ei müü reklaami enda väljaandele ja tegeleb sisuliste juttudega. Minu küsimus on selles, et praeguses keerulises olukorras ootaksin mina valitsuselt kui soodustuse tegijatelt vastukaaluks pidevaid süsteemseid kirjeldusi selle kohta, kuidas kriisiolukorras hakkama saada: kuidas teha süüa, kui ei ole elektrit, kuidas saada sooja, kui ei ole gaasi. Kas Vabariigi Valitsuse on [pannud väljaannetele ka] kohustuse, et enne te kirjutasite Mukide raskest elust, aga nüüd [peate kirjutama] sellest, kuidas metsas hakkama saada?

22:09 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Ei ole sellist kohustust. Ma ei tea, kas see oli mõeldud iroonilisena, aga minu jaoks on see tegelikult üks hästi oluline ja tõsine teema – just nimelt inforünnakutes ja infosõjas desinformatsiooni levitamise ja levimise teema ning see, kuidas nendele rünnakutele vastu saada. Parlament on sel teemal teinud ka ühe raporti, mis on kindlasti väliskomisjoni leheküljel siiamaani kättesaadav. Soovitan huvi korral sellega tutvuda. See on teema, mis ei kao veel väga pikka aega kuskile, seda kasutatakse ühe relvana kogu rünnakute paketis.

22:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

22:09 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Ei, see ei olnud minu poolt sugugi rünnak, vaid infosõjast on räägitud juba üle kümne aasta, hea hulk sellest ajast. Praegu ma näen, et me võtame sihukese pehmema kaitsmise suuna. Näiteks kui öeldakse, et mõni meie artist, see või teine, on kuidagi Kremliga seotud, siis me hakkame, vastupidi, kirjutama temast ilusaid lugusid, et ei ole seotud. Aga minu nägemus on see, et kvaliteetajakirjandus võiks praegusel hetkel ikkagi valmistada lugejaid ette selleks, kuidas tuleb suvel hakkama saada, kui sul ei ole dušši ega sooja vett, ning kuidas ennast kriisiolukorras metsas pesta, kui võib-olla kolm nädalat tuleb seal olla. Seda [võiks] ette valmistada. Seda võib [teha] ka läbi pehme persooniloo. Võiks olla eesmärk kasutada kõiki võimalikke vahendeid, et tekitada inimestes huvi selle vastu, kuidas kriisiolukorras hakkama saada. Kas see võiks olla mõistlik riigipoolne soovitus kvaliteetajakirjandusele?

22:10 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Ma hoiduksin riigipoolsest kvaliteetajakirjandusele sisu ettekirjutamisest või soovitamisest. Aga kindlasti on teil endal võimalik see ettepanek ajakirjandusväljaannetele teha. Aga tõepoolest, see ei ole kuidagi selle konkreetse eelnõuga seotud. Siin sisu puudutavaid soovitusi keegi anda ei soovi ega annagi.

22:11 Esimees Jüri Ratas

Siim Pohlak, palun!

22:11 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! See ajakirjanduse toetamise meede, käibemaksulangetus, on [välja pakutud] nii‑öelda sõja ja julgeolekuolukorra tõttu. Aga teine oluline valdkond on meil ka toidujulgeolek. Kas on lootust, et samas tuules purjetame ka sinnapoole, et kohalikud, Eestile omased puu‑ ja juurviljad või marjad saaksid käibemaksulangetuse, nagu tegi Läti, et muuta need kättesaadavamaks ja toetada kohalikku toidutootjat? Toidujulgeolek on meil hirmus. Ajalehega võib teha küll tuld, aga kui pannile midagi panna pole, siis on ikka maru vilets lugu. Kas võib loota Eestile omaste marjade, puuviljade ja juurikate käibemaksu langetust?

22:12 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Olen nõus sellega, et toidujulgeolek ja see, et ka pannile midagi panna oleks, on kindlasti oluline. Eelmine eelnõu, mille parlament heaks kiitis, oli toidujulgeolekuga otseselt seotud. Läti näide, millele te viitasite, tasub selles mõttes lahtivõtmist ja vaatamist küll. Aga sellesama Läti näite puhul tuleb paraku öelda, et hinnale see pikaajalist mõju kaasa ei toonud. See paraku nii oli. Praeguse lisaeelarvega ei ole me selliseid ettepanekuid parlamendile esitanud. Praegu teie ees olev käibemaksuseadus on otseselt seotud ajakirjandusega ja täiendavaid lisasid sellele ei ole esitatud.

22:13 Esimees Jüri Ratas

Paul Puustusmaa, palun!

22:13 Paul Puustusmaa

Suur tänu, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Kas teile ei tundu, et siin on tegemist tõsise võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisega? Mis mõttes jäetakse toetusest või käibemaksualandusest ilma reklaamiga [seotud väljaanded]? Need reklaamiga seotud ajakirjad on täpselt sama palju sõjaga seotud kui näiteks kvaliteetne Õhtuleht, kes juba kell 19.41, muideks, teatas ametlikult, et lisaeelarve on vastu võetud. (Naer saalis.)

22:13 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

No vaat, väga tore, võib-olla neil on informatsiooni, mida meil veel ei ole. Aga see määratlus, et peamiselt reklaami ja erakuulutusi avaldavad ajakirjandusväljaanded ei kvalifitseeru madalamale käibemaksumäärale, on ka praegu kehtivas seaduses olemas, see ei ole mingisugune muudatus. See on tõepoolest olnud otsus, mille parlament on teinud. Ma arvan, et see on olnud mõistlik otsus, ja selle juurde me ka jäime. Me ei ole soovinud seda debatti praegu avada.

22:14 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud minister! Rohkem küsimusi ei ole. Härra Puustusmaa, ma kinnitan teile – kaks pead on ikka kaks pead –, et teie ja mina oleme hetkel 10. päevakorrapunkti juures ja lisaeelarve on 11. päevakorrapunkt, me ei ole selle juurde veel jõudnud. Aga nüüd on olukord selline, et avame läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Jaak Valge. Palun! Väike lisaaeg ka, eks ju? Jah. Kaheksa minutit.

22:14 Jaak Valge

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Meie leiame, et seda eelnõu oleks tulnud hoopis süsteemsemalt ja põhjalikumalt ette valmistada ning korralikult arutada, nii nagu see parlamendis peaks käima. Nüüd ma peangi reageerima Reformierakonna fraktsiooni esimehe väitele, nagu oleks just meie fraktsioon see, kes obstruktsiooniliste parandusettepanekute esitamise tõttu ei luba diskussiooni ja seetõttu hälvitab Riigikogu parlamentarismist. See kindlasti ei pea paika.

Parlamentarism on võimu jagamise ja koostöö süsteem. Parlamentarism on ideede konkurss ja samal ajal ka koostegevus, mitte võitlus. Aga Reformierakond on oma poliitilist tegevust käsitlenud just võitlusena. Teisisõnu, parlamentarismi asemel on rakendatud niinimetatud teerullisüsteemi ehk kujundatud on olukord, kus ühel pool on argumendid ja teisel pool hääled. Selles olukorras polegi opositsioonil selleks, et saada valitsuskoalitsioon läbirääkimistele, ehk selleks, et rakendada parlamentarismi, muud teed kui obstruktsioon. Toonitan: obstruktsiooni on tehtud selleks, et parlamentarism rakenduks. Nagu Moonika Helme enne märkis, on selle valitsuse ajal paljude eelnõude puhul läinud just nii, et pärast obstruktsiooniähvardusi on leitud mõistlik parlamentaarne kompromiss. Aga mitte nende nelja tänase eelnõu puhul.

Eelnõude sidumine usaldushääletusega, nagu valitsus seda on teinud, on selge parlamentarismist hälbimine. Ja mina, kui ma nüüd väikese kõrvalepõike teen, tõesti ei oska nimetada ühtegi riiki, kus demokraatia ja parlamentarism oleks kokku varisenud kodanike endi valiku tulemusena, nagu vasakpoolsed poliitikud väidavad, referendumitega seotud ohtudega ähvardades. Küll aga on demokraatia kokku varisenud eliidi riigipöörete tõttu. Paljudel juhtudel on see alguse saanud just protseduurireeglite vääriti tõlgendamisest. Muide, kõige klassikalisem näide on Weimari Vabariik, kus demokraatia kukkus kokku seepärast, et protseduurireegleid tõlgendati nii, nagu põhiseaduse autorid ei olnud mõelnud.

Ka Eesti parlamentaarses riigikorras kuulub seadusandlik võim Riigikogule, kuid eelnõu sidumine usaldusküsimusega võimaldab Riigikogu eelnõu menetlemisest sisuliselt kõrvale jätta. Sellise võimaluse kasutamisega liialdamine pole mingil juhul kooskõlas parlamentaarse demokraatia põhimõttega. Seni on Eesti parlamentarismi praktikas usaldusküsimusega sidumist kasutatud siiski suhteliselt harva.

Praegu on oluline see, et nende nelja eelnõu puhul ei ole valitsuskoalitsioon tegelikult tõsist kompromissi leida ehk parlamentarismi rakendada püüdnudki. Oli ainult üks kontakt, mis jäi ka sinnapaika. Veel tuletan meelde, et ka välismaalaste seadus suruti läbi parlamentarismi põhimõtet eirates. See oli mage trikk, mis ei ole kuidagimoodi omane väärikatele poliitikutele, kes peaksid olema ülejäänud ühiskonnale eeskujuks. Tõsi, välismaalaste seaduse puhul mingit kompromissi meie poolt ei oleks tulnudki, sest põhiseaduse mõtte arvel kompromisse ei tehta.

Nii. Aga nüüd minu muudatusettepanekud, mida mul komisjonis võimalik põhjendada ei olnud. Need olid eelkõige keelelised. Tsiteerin Tiit Hennostet, Tartu Ülikooli kaasprofessorit: "Eesti rahvuse elujõu põhjaks on eesti vaimukeelte elujõud. Vaimukeeled on kirjanduse, hariduse, teaduse ja usu keel." Ja ta jätkab: "Täie vastutustundega võin öelda seda, et kui eesti keelest kaob teaduslik mõtlemine (ma rõhutan: mõtlemine – J. V.), siis on küll asjad halvasti, sest siis jääb keelest ainult köögikeel püsima." Tavaline inimene eesti teaduskeele jätkusuutlikkuse heaks eriti palju teha ei saa, ent Hennoste sõnul saaks seda teha riik. Sellega on raske mitte nõustuda.

Minu tehtud keeleliste ettepanekute rohkus sai võimalikuks tulenevalt sellest asjaolust, et seaduse tekst, kuhu ma parandusi tegin, ei olnud selges eesti keeles. Eelnõusid valmistavad ette ametnikud, tihti on nad juuraharidusega, aga on ka neid, kes on saanud koolitust mingil [muul erialal], üldjuhul siiski Eesti ülikoolides. Aga Eesti ülikoolides on toimunud kiire ingliskeelestumine ehk eufemismi kasutades on toimunud rahvusvahelistumine. Nüüd on vaja Eesti ülikoolid taas emakeelestada, luua tingimused, et ülikoolides oleks kasulik tarvitada eesti keelt. EKRE vastav eelnõu ongi menetluses. Kui saame ülikoolidesse jälle korrektse eesti keele, saavad üliõpilased korralikus eesti keeles õpetatud, ja kui neist saavad ametnikud, suudavad nad eelnõusid kirjutada korralikus eesti keeles. Ega ma ausalt öeldes ei tea, kui ruttu see muutus toimuks, aga selle asja me peame õigele rajale seadma.

Aga ma tean, et see, mida me kohe saame teha, on parlamentarismi hoidmine. Ainult et seda ma jälle ei tea, kas sellise valitsuskoalitsiooniga on see võimalik. Aitäh!

22:20 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Merry Aarti. Võib-olla ka väike lisaaeg?

22:20 Merry Aart

Igaks juhuks lepime nii kokku. Aitäh!

22:20 Esimees Jüri Ratas

Jah, palun, kaheksa minutit!

22:21 Merry Aart

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Teeb kurvaks, et me ei keskendu tegelikele vajadustele ja asjatundlikele analüüsidele. Tahaksin väga toetada mõtet, et inimesed peavad ise hakkama saama ja et selle võimaluse saab neile anda Vabariigi Valitsus selleks loodud tingimuste kaudu. Seda [saab teha] ainult Vabariigi Valitsus, mitte keegi teine.

Tulen toiduainete juurde, kuna see on minu valdkond. Euroopa Liidus on neli riiki, kes ei ole alandanud toiduainete käibemaksu ühel või teisel moel. EKRE on teinud varemgi ettepanekuid Eestis kasvatatud puu- ja köögivilja käibemaksu vähendamiseks, tõsi küll, minu mäletamist mööda tegime ettepaneku alandada käibemaks 9%‑ni. Mäletan üht nõupidamist koos Maaeluministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga, kus Rahandusministeerium ütles, et nende uuring ei näidanud positiivset tulemust. Nad olid käinud Lätis ja, ma ei mäleta täpselt, aga minu mäletamist mööda ka Leedus mitmes kaubandusketis ja tuvastanud, et kaupluses ei olnud hind tarbijale oluliselt madalam. Sellega tuvastati, et käibemaksu alandamine ei andnud positiivset tulemust. See ei olnudki lätlastel eesmärgiks. Nende eesmärk oli toetada oma tootjat ja legaliseerida tootmine ning selle ülesande nad täitsid. Analüüs tuleb koostada vastavalt seatud eesmärgile.

Kasutan Läti põllumajandusministeeriumi andmeid ja toon mõne näite. Lätis langes puu- ja köögivilja käibemaks 5%‑ni. Selle tulemusena puu- ja köögivilja hinnad alanesid, tõsi, mitte väga palju, aga alanesid. Kasvupind suurenes 8,5%, puu- ja köögiviljatoodete käive kasvas kogu riigis 16%. Sektori varimajandus vähenes 20%. Legaalselt turul tegutsevad ettevõtted on muutunud konkurentsivõimelisemaks. Registreeritud käibemaksukohustuslasi tuli juurde 9%, sektori käive kasvas 9%. Kohapeal toodetud puu- ja köögiviljasaaduste väärtus tõusis aastaga 45%. Sektori töötajate arv kasvas 6%. Mis see tulemus siis on? Kas me saame öelda, et käibemaksu alandamine ei andnud tulemust? Mina tunnustan lätlasi. Nad oskavad analüüsida, oskavad otsuseid vastu võtta ja oskavad oma ettevõtetest ja inimestest lugu pidada.

Toon veel mõne näite. Näiteks Poola alandas sisendite hindasid, välja arvatud väetisel, kuni 0%‑ni. Tõsi küll, ajutiselt, aga nad jätkavad seda ka käesoleva aasta augustist. Soome vähendab oma toiduainete [käibemaksu]. Tal on niigi madalam toiduainete käibemaks, aga ta alandab seda veelgi, 5%‑ni. Selle taga on jälle oma tootjate konkurentsivõime [parandamine]. Tekib küsimus, miks nad seda teevad. On nad nii rumalad, et teevad mõttetuid asju? Kui pikalt me loodame, et meie tootjad suudavad ikka veel toota? Kui eesmärk on tasapisi lõpetada meie oma toidutootmine, siis oleme vähemalt ausad ja ütleme selle otse välja. Kui kaua me paneme oma tootjad luuaga vett ülesmäge pühkima? Vahel jääb tunne, justkui meie toidutootjad oleksid riigi vaenlased. Enne järgmise aasta riigieelarvet tuleb ikka väga tõsiselt arutleda sellel teemal ja leida lahendusi.

Ma ei saa sellele eelnõule poolthäält anda, sellepärast et ajakirjanduse käibemaksu vähendamine 9%‑lt 5%‑le ei ole tõepoolest tegu, mida Eesti inimestel oleks hirmsasti vaja. Pigem on seda vaja meediaomanikel. Meie ootaksime sellist maksude vähendamist, mis aitaks Eesti inimest ja Eesti tootjat ning tugevdaks Eesti majandust. Aitäh!

22:25 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Helle-Moonika Helme ja järgmisena valmis panna Paul Puustusmaa. Väikesed spordivõistlused, jah. Kas soovite ka lisaaega?

22:25 Helle-Moonika Helme

Jaa, ma võtaks ka kohe lisaaja.

22:25 Esimees Jüri Ratas

Kui palju kolmest minutist võtate?

22:25 Helle-Moonika Helme

Ikka kõik.

22:25 Esimees Jüri Ratas

Kõik, jah? Palun, kaheksa minutit!

22:25 Helle-Moonika Helme

Head ametikaaslased! Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Nüüd me oleme menetlemas käibemaksuseaduse muutmise eelnõu, mille ainus eesmärk on vähendada ajakirjandusväljaannetele kehtivat käibemaksu. Ma oleksin muidugi väga tahtnud, et selle asemel oleksime arutanud siin teemadel, kuidas ja kui palju alandada toiduainete käibemaksu, et tasandada juba praegu ülivõimsalt hoogu koguvat toiduainete hinnatõusu tarbijatele, mis oma apogee saavutab tõenäoliselt saabuval talvel või tuleval aastal.

Oleks lootnud ka, et valitsus oleks toonud meie lauale energia ja kütuste käibemaksu alandamise eelnõu, millega omakorda saaksime ära hoida seda meeletut hinnašokki, mis meid ees ootab, sest kõik energiakandjate hinnatõusud kajastuvad hinnatõusudena meie toidulaual, meie kaupade ja teenuste tarbimises. Valitsuse esmane ülesanne peaks olema kaitsta oma riigi kodanikke ning aidata neil kriisides ellu jääda ja toime tulla.

Väga paljud riigid on seda juba viisil või teisel teinud. Isegi lõunanaaber Läti arutab biokomponendi lahtisidumist autokütustest, et alandada sellega autokütuse hinda tavatarbijale. Meie valitsus aga istub kange näoga ja deklareerib vaid, et kõik, mis toimub, on tingitud laiemalt kriisidest maailmas ja nemad ei saa midagi teha. Aus oleks muidugi öelda, et nad ei taha midagi teha, sest rahvas ja tema toimetulek ei lähe peaministrist sõjaprintsessile korda. Tema käes on aidavõtmed ning tema sealt midagi välja ei anna, söögu seda inflatsioonihiired või vaesuserotid.

Selles valguses on muidugi märgiline, et seesama sõjaprintsess keeras lahkelt aidaukse lahti, kui oli vaja appi tulla meediamajadele, kelle omanikud muuseas on ammu miljonärid ja võiksid oma meediamajasid ära majandada ka ilma maksumaksja miljoniteta. Aga miks seda oli vaja teha? Te teate seda ütlemist leivast ja laulust? No vot. Kes on meie meedias toimuvat jälginud, need on ilmselt tükk aega märganud, millist kiidulaulu ja valitsuse tegevusele toetust avaldavaid artikleid on peavoolumeedia täis. Ja nüüd, arvestades saabuvaid valimisi, tehti kahele jõukale meediamajale veel omalt poolt kingitus rahva rahaga, et seda kiidulaulu ikka jätkuks ning asfaldiaugud, mida rahvas järgneval talvel üha rohkem oma tagumikuga tundma hakkab, saaksid ülistava propagandaga siledaks asfalteeritud.

Läbi Eesti Ekspressi – kui me räägime siin kvaliteetajakirjandusest, nimekirja meile küll ei antud, aga tunnetuslikult me teame, millest on jutt, räägime Eesti Ekspressist – ehk Luige meediamaja väljaannete on lansseeritud muuseas kõik viimaste aastate infooperatsioonid Reformierakonna oponentide vastu. Marti Kuusiku laimukampaania sai sealt alguse. Mary Krossi alusetud süüdistused olid just seal kõigepealt esitatud kui viimase instantsi tõde, enne kui politsei need ümber lükkas. Kõik ideoloogilised rünnakud perekonna vastu, rahvusluse vastu, konservatiivse maailma vastu on sealt alguse saanud. Eks seda liberaalse konsensuse praegune emakuju Eestis ehk Kaja Kallas peabki läbi riigieelarve siis lõpuks premeerima – see on nii läbinähtav ja arusaadav.

Aga muuseas, teinekord tasub isegi Eesti Ekspressi lugeda, kas või selleks, et teada saada valitsuse plaanitavaid sigadusi. Paar nädalat tagasi võis Reformierakonna häälekandjast ehk praeguses kontekstis Eesti Ekspressist diagonaalis silmadega üle lastes nimelt lugeda, et kuna pedofiilidel on siiani suhteliselt kerge olnud oma perekonnanime vahetada kehtiva nimeseaduse kohaselt ja tegelikult peaks seda korda karmistama, siis plaanitakse valitsuses nimeseadust muuta. Hea eesmärk, eks ole? Küsite, kus see sigadus peidus on. Aga vaat selles, et kuna kooseluseaduse rakendusaktid teatavasti ei ole jõustunud, sest Riigikogu pole sellele oma heakskiitu siiani andnud, siis üritatakse selles eelnõus sisse suruda ka võimalusi samasoolistele. Kehtiva korra kohaselt ei saa nad praegu ühist perekonnanime võtta, nii nagu abieluinimesed, mees ja naine, saavad. Ja mida ma loen Eesti Ekspressist? Loen, et praegune Kristian Jaani juhitav Siseministeerium on nüüd eelnõu sedasi ümber kirjutanud, et kooselulepingu sõlmimine tuuakse sisse muu mõjuva põhjusena, et samasoolised saaks võtta ühise perekonnanime. Riigikogule on see [eelnõu] veel esitamata ja Eesti Ekspressi andmetel liigub see erinevates ministeeriumides kooskõlastusringil. Aga nüüd me vähemalt teame, et see valitsus ei ole maha matnud ka kooseluseadusega seonduvaid ideid [ning püüab neid] ümbernurga, teiste seaduste hulka ära peidetuna Riigikogu lauale sokutada. Egas midagi, nüüd me vähemalt teame, mis sigadusi jälle plaanitsetakse.

Võib-olla oleksime selle avastanud ka ilma selle artiklita, sest me loeme juba tükk aega kõiki valitsusest tulevaid eelnõusid luubiga, sest me ei usalda neid. Aga hea teada ikkagi. Meile oleks seda loomulikult üritatud maha müüa kui pedofiilide tegutsemist raskendava muudatusena, aga samas [oleks eelnõusse] sisse kirjutatud samasoolistele mõeldud kooseluseaduse rakendusaktid. Ütlen juba ette: ei lähe läbi. Või noh, eks siis ole näha. Eks nad teevad siis jälle usaldushääletuse nagu täna.

Aga mina küsin, miks me üldse menetleme siin valitsuse eelnõusid. [Miks] me teeme nende kohta häid ja sisulisi muudatusettepanekuid, [püüdes eelnõusid] võimalikult korralikult ja võimalikult hästi menetleda, kuigi meie ettepanekud nagunii läbi ei lähe? Kui valitsuses ollakse nii ülbed, siis ausõna, tehke igal esmaspäeval kõigi oma nädala eelnõude kohta kohe usaldushääletused ära ja lähme ära koju, mis me siin ikka lolli mängime. Kui valitsus teerullib omatahtsi ja [surub] tuimalt oma eelnõusid läbi, seda töö- ja kodukorda ning seeläbi ka põhiseadust rikkudes, ning president kui viimane arbiiter ja põhiseaduse valvur kirjutab sellele kõigele ka alla, siis polegi enam millestki rääkida. Minu arvates on meil põhiseaduslik kriis ammu käes, oli juba koroonaajal, kui inimeste põhiseaduslikke õigusi rikkus see valitsus igapäevaselt. Ja nüüd usaldab seesama valitsus täna siin saalis iseennast. Kui haletsusväärne, kui naeruväärne, kui abitu!

22:32 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Paul Puustusmaa. Küsin kohe ette ära, kuidas lisaajaga on, siis ei hakka vahepeal segama.

22:32 Paul Puustusmaa

Pool tundi võtaksin lisaaega.

22:32 Esimees Jüri Ratas

Pool tundi? Sellest saab realiseerida ainult kolm minutit.

22:32 Paul Puustusmaa

Hea seegi!

22:32 Esimees Jüri Ratas

Selge. Palun, kaheksa minutit!

22:32 Paul Puustusmaa

Nii, head kolleegid! Meil on muutunud julgeolekuolukord ja käib sõda ja mis kõik veel – ja ajakirjandusel [võetakse] käibemaks maha! Loll on see, kes vabandusi ei leia, me teame ju kõik, et nii see on. Või nagu vanad roomlased ütlesid: panem et circenses, leiba ja tsirkust! Tsirkust on saanud küllaga. Roomlastel oli veel sedasi, et leiba nad jagasid kuskil avalikult – aga kes teab, äkki seal ees ka juba jagatakse leiba. No tsirkust siin on saanud ja mitte vähe! On veel üks sihuke hea sentents, mis mul seoses tänase päevaga väga hästi hakkas kõrvus kumama. See on ütlus, et kriisides otsib tugev lahendusi, aga nõrk otsib süüdlasi.

Meil on siin neli eelnõu, mis on mingil määral seotud. Kõige viimane eelnõu, mis on alles tulemas ja mille üle me pole veel arutama hakanud, 608 SE, on [lisa]eelarve ise. Siin olid meil juba käibemaks ja perehüvitised ja muud taolised asjad. Tõepoolest, tsirkust on ka meedias. Nagu ma eelnevalt ütlesin, kell 19.41 lugesin Õhtulehest, et see lisaeelarve on vastu võetud 60 häälega. No vot, äge! Ma mõtlesin, et huvitav, kuidas edasi läheb. Edasi läks niimoodi, et tuli teine eelnõu ja selle kohta ei teatanud mitte Õhtuleht, vaid teatas Delfi, et see eelnõu võeti vastu miinus kolme häälega. Ma hakkan mõtlema, et [kuidas] nüüd edasi läheb, 60 miinus 3 on 57. Meil on üks [eelnõu] veel. Noh, veel miinus kolm äkki? Kes teab? Äkki meie sööklas pakutakse magusat suppi ja pärast tuleme veel puhtalt välja omadega. Kes teab! Aga no olgu! Võllanali võllanaljaks.

Aga ma pean ütlema, et see tsirkus, mis siin toimub, on tõesti häbematu. Tõesti loll, kes ei leia põhjendusi. No andke andeks! Mulle täiesti selgelt imponeeris Urmas Reinsalu ütlus, et see riigieelarve eelnõu on üks paras piinlik käkk. On küll käkk! Küsiti, et miks ta on käkk. No kuulge, sõjaaeg! Me peame sõjast välja päästma selle olukorra, me peame päästma Ukrainat, me peame kõike seda tegema, kusjuures meil on 800 miljonit. Kujutate ette, 800 miljonit! Meil on riigieelarve tegelikult 13 miljardit. See on 10%, no natuke vähem kui 10%, see on päris pöörane summa. Ja kui palju sellest on reaalselt sõja jaoks? [Kui palju] me sõja jaoks sealt eelarvest välja saame võtta? Reaalselt on seal 6 miljonit, see on 0,75%. Oh sa püha müristus! Selle eest me võime ilmselt Kuu peale baasi ehitada. Selle kohta võib öelda, et sellise väikese rahakese sõja jaoks, selle 6 miljonit, me saaks tõesti riigi või valitsuse reservfondist võtta. Nii et leiba ja tsirkust pakutakse siin rohkem kui rubla eest. See on piinlik.

Ja siis tuleb meie ette hea kolleeg Mart Võrklaev, kui me esimest eelnõu lugesime, ja ta ei räägi mitte eelnõust, ei esimesest, ei teisest, ei kolmandast, ei neljandast, vaid, nagu ma ütlesin, nõrk otsib süüdlasi. Ta hakkas pihta: EKRE on süüdi, EKRE teeb kõik selleks, et seda sõjaaja eelarvet ei saaks vastu võtta ja me ei saaks Ukrainat aidata. Ja mis tuleb välja? Sõjaoludes ei ole siin muud kui ainult see väike 0,75% ja siis on veel käibemaksualandused ajakirjandusele, kvaliteetajakirjandusele, ja muude poliitiliste punktide võtmine. Ja siis ütleb Võrklaev, et nüüd ta tahab seda, et kõik EKRE liikmed tuleksid ja ütleksid oma valijatele – ja loomulikult ka nende valijatele –, miks nad selle asja vastu on, miks nad teevad obstruktsiooni.

No selgitame siis. Me oleme praegu jõudnud sellisesse olukorda, head inimesed, miks me seda obstruktsiooni teeme, et kõigepealt, kui oleks normaalne suhtumine koalitsiooni ja opositsiooni vahel, siis me oleks need mõned parandused, mis olid meie jaoks tõeliselt huvitavad ja olulised ja ka rahva jaoks vajalikud, saanud sisse viia ja oleks asi lahenenud. Aga ei, oli vaja ajada jonni, oli vaja poliitilisi punkte võtta ja teha eelarve, millel pole mitte mingit seost või peaaegu mitte mingit seost sõjaga, peaaegu mitte mingit seost nende raskete oludega.

Lõppkokkuvõttes võiks öelda niimoodi, et kord leiab iga kuningas oma trooni ja iga narr oma tsirkuse. Meie oleme leidnud siin nii ühe kui ka teise. Aitäh!

22:37 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Tarmo Kruusimäe. Palun! Ja küsin ka teilt kohe ette ära, kas soovite kokku kaheksat minutit.

22:37 Tarmo Kruusimäe

Jaa, võib panna küll.

22:37 Esimees Jüri Ratas

Selge. Siis paneme teile kaheksa minutit. Palun!

22:37 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Head töökaaslased! Osad siin ju ei olnud praegusel hetkel korrektsed, et seda obstruktsiooni kui sellist me ei saa teha, sest me ei saa kõikvõimalikke muudatusettepanekuid lihtsalt läbi hääletada. Küll aga kummaline on see, et seesama eelnõu on pandud usaldushääletusele.

Kellel saab midagi olla [vastu] sellele, no ma ei tea, et näiteks ajakirjas Stiina, mis [kajastab lugusid], kuidas tütarlapsest sirgub neiu, räägitakse vahel ilusaid lugusid näiteks sellest, kuidas Eesti jalgpallifännid on juba alates 2014. aastast olnud Ukraina jalgpallifännidega solidaarsed ja kõik need aastad laulnud tribüünidel "Putin huilo", ja lugusid [sellest], et Eestis on ka Riigikogus jalgpalli toetusrühm ja kõik nad on sama meelt? Või kuhu need persoonilood tulevad? Eesti Ekspress see ju ei ole, sest minister ütles, et need väljaanded, mis ei müü reklaami. Võib-olla Eesti Mets on ainukene väljaanne, kus ei ole reklaami. Kujutage ette, et Eesti Metsas oleks mingi uus Husqvarna reklaam! Mida seal veel [reklaamida]? Võib-olla rahusteid, et Eesti metsas ei olegi nii hull ja kui saad rahustatud, siis on nagu hea.

Selle eelnõu puhul ma mõtlen, et riigil võiksid olla ka omapoolsed ootused ja lootused. [Riik võiks] öelda, et me soovime, et nüüd võiks rohkem kajastada seda, kuidas toime tulla ja kui oluline on naiskodukaitse äpp "Ole valmis!", et me oleksime ka mentaalselt valmis. Aga me ei anna ühtegi juhist, ütleme, et kirjutage ilusaid lugusid veel. [Näiteks sellest,] kui raske on käpikuid kududa, kui õiget lõnga ei ole. See on ka üsna vajalik, aga mingil määral me ju teame, et kui asi kipub koledaks, siis ega see ilus jutt enam suurt aita. Seepärast ma näeksin küll, et riik võiks öelda, et me peaksime kajastama rohkem seda, kuidas ise valmis olla. Abilistena, abistajatena, annetajatena oleme me tublid ja suure südamega, selle eest suur tunnustus Eesti rahvale. Öeldakse küll, et me oleme väga kitsarinnalised, võõraste vihkajad ja kadedad, aga näed, süda on meil ikkagi soe ja avar.

Mis nüüd arusaamatuks jäi, [on see,] et kui sellesama mõttelõngaga kaasa minna, siis on meil prauhti! koledad ajad, aga me räägime ilusatest asjadest: heinamaa ja jõgi, jänes jookseb ja liblikas lendab. Erootiline ja pornograafiline [sisu] – erootika peaks ju samuti olema meeliülendav, seda enam, tsiteerides ansambel Winny Puhhi, ei saa kellelegi keelata, mis vaeste ja viletsate ainus rõõm, ainus tivoli, ainus looduslik narkoos. Võib-olla Eesti Metsas [võiksid olla] sellised üleskutsed ja niisugused asjad.

Mulle tundub, et mingi mõttelennuga on keegi kuskil väga metsa lennanud, kui kvaliteetajakirjanduse käibemaksu alandamine on seotud Eesti Vabariigi valitsuse usalduse küsimusega. Päriselt. Eesti riik tahab kvaliteetajakirjandust, mis tutvustab Eesti edusamme, inimesi, kõike seda, ja keegi on sellele vastu. Kust tuli üldse valitsusel niisugune mõte, et nii heale eelnõule võiks keegi vastu olla? Miks peaks keegi olema vastu, kui kirjutatakse näiteks minu kolleegidest huvitavaid persoonilugusid? Keegi ei oleks vastu. Või me saaksime teada meie sportlastest või näitlejatest või nendest inimestest, kes praegu vabatahtlikult käivad Ukrainas ja toimetavad seal, näiteks minu heast kamraadist Ants Ermist, kes praegu on Ukrainas ja kes on alates 2014. aastast teinud seda MTÜ‑d ja toetanud neid inimesi. Kust tuli valitsusel mõte, et me oleme selle vastu? Ja nüüd me kõik peame arvama, et kui valitsus on sidunud selle usaldusküsimusega, siis on siin mingi jama sees. Päriselt ka! Nagu väga igav oleks meil muidu siin Riigikogus, et tõmbame vahepeal mitte millestki sae käima ja seome [eelnõu] usaldusküsimusega.

Kui suur see summa eelarvest oli? Ma saan aru, et meid tahetakse hanitada mingite suuremate summadega, et ei pandagi lisaeelarves mitte 6 miljonit otseselt riigikaitsele, vaid suisa 12 miljonit sellest 800 miljonist. Siis me hüüaksime opositsioonis: "Issand, mis nüüd juhtus? Kas valitsus päris tõsiselt [tegi nii]?" Mulle tundub, et siin on mingi [jama], et kui juba jagamiseks läks, siis anname kellelegi veel. Minu meelest võiks kõik asjad, mis arendavad lugemise ja tekstist arusaamise oskust, olla inimestele soodsamad. Samamoodi võiks ka naiskodukaitse äppi tutvustada nii naistele kui meestele kvaliteetses ajakirjanduses ja ka ebakvaliteetses ajakirjanduses, sest nagu me aru saame, ebakvaliteetne ajakirjandus on sunnitud müüma reklaami, sellepärast et ta on ebakvaliteetne. Kvaliteetne aga ei vaja reklaami, see vajab riigipoolset dotatsiooni.

No ei ole mul usku, et see nüüd päriselt sedasi on, aga ei ole ka usku, et see päriselt niimoodi on, nagu eelnõu meile siin räägib. Mina ei tea. Kui see ei oleks seotud usaldushääletusega, oleksin ma selle poolt. Kuna see aga on seotud usaldushääletusega ja sellistes küsimustes tekib usalduskriis, siis mina küll ei usalda seda valitsust. Aitäh valitsusele, et aitasite eelnõust aru saada!

22:43 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Riho Breiveli. Vaatan siit teile otsa ja küsin lisaaja kohta.

22:44 Riho Breivel

Küll elu näitab.

22:44 Esimees Jüri Ratas

Küll elu näitab. Palun, härra Breivel!

22:44 Riho Breivel

Aitäh, juhataja! Käibemaksuseaduse muutmise seadus. Mul on selline tunne, et just sellised seadused on need seadused, mille üle me peaksime diskuteerima, peaksime omavahel arutama, leidma kõige paremad lahendused. Kui lähtuda Tarmo jutust, siis tegelikult on Tarmol sulaõigus. Kui me ei usalda parlamenti, siis keda me veel usaldame?

Täna me tapame parlementaarsust ja tapame just sellega, et seome sellised küsimused usaldushääletusega. Ka obstruktsioon ei ole hea lahend, aga ta on vähemalt demokraatlik, sest me saame kaasa rääkida. Aga praegu me saame puldist ainult oma arvamust avaldada. Ja ausalt öeldes, kuidas öelda, on parteidel, kes seda protsessi juhivad, kama, kas me siin midagi välja ütleme või me midagi välja ei ütle, sest nad ajavad nagunii oma rida ja suruvad oma tahtmise peale.

Käibemaksuseaduse muutmise seadus. Loomulikult on tore, kui on võimalik alandada käibemaksu ja sellega protsesse kiirendada. Aga me võtame ühe lõigu ja hakkame seda motiveerima. Sotsiaaldemokraat Saar ütles õigesti, et kultuuriasutuste käibemaksu ei alandatud 5% peale. Minu seisukoht on, et kultuuriasutuste käibemaksu alandamine oleks sellises muutunud julgeolekuolukorras äärmiselt tähtis, sest see on just see valdkond, kus tuuakse rahva ette need probleemid ja aidatakse rahval aru saada, mis tegelikult toimub. Üldjuhul on kultuuriasutuste süsteemi ka väga raske ära osta. Aga praegu jääb tõesti selline tunne, et liberaalid tahavad meediat ära osta. Mul on sellest väga kahju, sellepärast et ka meedia peaks olema just selline kultuuriasutus, mis annab meile tõest infot.

Kes hakkab hindama? Kes ütleb meile, milline on kvaliteetajakirjandus? Kas Narva Narvski Prospekt on kvaliteetajakirjandus? Kes tuleb mulle ütlema, et see ei ole kvaliteetajakirjandus? Mina ütlen, et see on väga kvaliteetne ajakirjandus. Me peame olema palju konstruktiivsemad teatud otsuste tegemisel. Ei tohi parlamentaarsust ära tappa. Aitäh!

22:48 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu teile! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli Kert Kingo. Palun! Teie mõtted ja arvamused eelnõu 607 kohta.

22:48 Kert Kingo

Võtan igaks juhuks lisaaega ka.

22:48 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun, lisaaeg ka, kokku kaheksa minutit.

22:48 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te meid jälgite! Ministripoolset eelnõu tutvustust ja neid argumente oli ikka päris piinlik kuulata. See oli keerutamine, see oli vassimine, see oli ebaõigete andmete teadlik eitamine ja esitlemine. See oli piinlik.

Meil on riigis ligemale kaks aastat olnud niinimetatud pandeemiaolukord, mille käigus on kõik ettevõtted olnud suure surve all. Selle tagajärjel on väga-väga paljud ettevõtted olnud sunnitud pankroti tõttu tegevuse lõpetama või kõiguvad praegu pankroti piiril, püüavad kuidagimoodi hakkama saada. Selle tõttu on paljud inimesed jäänud tööta ja nende olukord on halvenenud. Lisaks on meil 19%-line inflatsioon. Meil on selle suure rohepööramise tuhinas tõusnud elektrihinnad košmaarsetesse kõrgustesse, gaasihinnad täpselt samamoodi. Kütusehinnad on tõusnud kõrgele, ka toidukaubad ja tarbeesemed – kõik hinnad on tõusnud. Ja siis tuleb meie ette Reformierakonna liikmest minister, tutvustab meile lisaeelarvet, mille maht on üle 800 miljoni euro, ja räägib: meil on võimalik tuge anda. Järelikult raha on, sest kui on võimalik tuge anda, siis järelikult raha on. Aga see tugi läheb ajakirjandusele, mitte nendele inimestele, nendele ettevõtjatele, kes on raskustesse sattunud. See läheb ajakirjandusele.

Kuidas aitab inimesi, kellel on olmeprobleemid ja kellel on raske hakkama saada, või ettevõtjaid, kes virelevad ja siplevad võlgades, ajakirjandus? Minister siin tähtsalt selgitas, kui kandev roll on meie ajakirjandusel nii raskel ajal, nagu on sõjaolukord. Ma informeerin ministrit. Kui inimene peab iga hetk mõtlema sellele, kuidas homse päevani vastu pidada, et oleks veidikenegi raha, et osta toitu perele, lastele, siis on ajakirjandus tema jaoks viimane, mida ta vajab. Teda lihtsalt ei huvita. Kui elektri eest on maksmata, ei ole televiisorit, kui raha ei ole, ei ole süüa, ja kui ei ole makstud kütte eest või ei ole küttepuid, siis on lihtsalt külm. Ajakirjandust [tal sellises olukorras] kindlasti vaja ei ole. Vaevalt, et keegi hakkab oma kasinat sissetulekut kasutama ajalehepaberi ostmiseks, et kütta ahju. See on lihtsalt jultumus.

Aga mis tegelikult selle taga on? Miks on valitsus teinud sellised valikud? Tuleb meelde, siin seda korra juba ka mainiti, selline vanasõna: kelle leiba sa sööd, selle laulu sa laulad. Sisuliselt on tegemist ajakirjanduse äraostmisega, kodustamisega. Selle asemel et rääkida, kuidas ajakirjandusel on kandev roll ja neil on väga raske, peaks probleemi otsima äkki hoopis selles, miks ajakirjandus ei suuda enda tooteid piisavalt müüa. Tavaline nõudmise ja pakkumise tasakaal peaks siin olema. Tootke sisu, mida ollakse nõus lugema ja mis pakub inimestele huvi, küll siis leitakse ka vahendid, küll siis ostetakse. Aga senikaua, kui sisu ei ole, ei taheta loomulikult seda osta.

Minister ütles ka seda, et poliitikud ei ole sekkunud ajakirjandusse ja tema seda ei poolda ja nemad seda ka ei tee. Aga ajakirjanduse äraostmine, kinnimaksmine ja kodustamine ongi just nimelt see, mida te teete. Te sekkutegi sellesse, te sekkute ajakirjandusse. Me näeme ilusti selles, nagu minister seda nimetas, kvaliteetajakirjanduses – mina ei nimetaks seda kvaliteetajakirjanduseks, seda meil kahjuks ei ole – õitsvaid artikleid Reformierakonna liikmetest ja ministritest, ilusad uhked lood. Peaminister käis siin ja peaminister käis seal, varsti hakkab peaminister ka sukeldumas käima, hakkab taeva all lendama ja imetegusid tegema. See on naeruväärne.

Loomulikult ei ole siin ebaoluline asjaolu see, et oleme sisuliselt juba sukeldunud valimiseelsesse aega ja selleks, et saada enda jaoks sobivat kajastust, neid ülistavaid ja imalaid artikleid ideaalsetest, supertarkadest, superandekatest, ma ei tea, superhüperinimestest, me peame ajakirjandust hakkama kinni maksma. Teeme neile soodustuse sel raskel ajal, kui meie oma inimestel ei ole võimalik lapsi trennidesse panna, väga paljudel ei ole võimalik lubada endale elementaarset inimlikku elu, sest kõik ei ela Tallinnas Viimsi elamurajoonis. Aga ajakirjandusele põhimõtteliselt makstakse peale ja ikka selleks, et enda jaoks sobivat kajastust saada.

Eelarvest, mille maht oli üle 800 miljoni euro, ei jõudnud lastega peredele, puuetega inimestele, pensionäridele ja halvemini toimetulevatele inimestele praktiliselt mitte midagi. See 50-eurone ühekordne toetus on mõnitamine. Aga näete, ajakirjanduse jaoks te raha leidsite ja see ütleb praeguse valitsuse juhtide prioriteetide kohta kõik. Ainult üks sahkerdamine, ainult äraostmine. Teie valitsemise tegelik sisu on lihtsalt valitsemine valitsemise pärast – [soov] kindlustada endale järjepidev ja aastatepikkune valitsemine, mitte [soov] olla olemas oma inimeste jaoks, seista oma riigi eest ja kaitsta oma inimesi. Seetõttu ei ole lihtsalt võimalik seda eelnõu toetada ja selle eelnõu puhul ei saa me rääkida mitte mingisugusest usaldusest valitsuse vastu. Väga piinlik on valitsuse pärast. Aitäh!

22:55 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Priit Sibula. (Priit Sibul köhib.) Hääl ära? Hääl puhtaks. Lisaaja küsimus ka kohe alguses.

22:55 Priit Sibul

Aitäh, härra esimees! Küll ma selle lisaaja ka küsin.

22:55 Esimees Jüri Ratas

Aeg annab arutust. Palun! 

22:56 Priit Sibul

Kui lubate, siis ma kõigepealt õnnitlen teid kui Keskerakonna esimeest. See tohutu entusiasm ja see, mida me näeme, kuidas valitsus tõendab ja tõestab meile oma ühtsust, on muljetavaldav. Aitäh teile!

22:56 Priit Sibul

Eesti on kindlates kätes, asjad lähevad hästi, kui teie poolt vaadata. Eks me järgmise eelnõu juures kuuleme ka hea kolleegi Jaanuse näitemängu, kus ta räägib, miks ta eelnõu toetab, mis seal head on ja mis sealt puudu on.

Aga nüüd sellest eelnõust. Ma ei näe selles eelnõus küll mingit salasepitsust ega probleemi. Ainuke mure on see, mida ma väljendasin juba esimesel lugemisel ja mõnes küsimuses ministrile. Need põhjendused, mis minister täna pulti tulles esitas, olid mulle väga sümpaatsed. Kui see oleks juhtunud ka eelmine kord ja põhineks sellel, et digimaks, mida me lootsime – minu meelest arutati seda isegi peaminister Ratase valitsuse ajal – ja mille kohta pidi kokkulepe tulema, aga tänaseks on selge, et see kokkulepe on nihkunud ainult kaugemale, seda ei paista, siis [arvestades] seda, mis maailmas reklaamiturul toimub, on üsna loogiline, et kui me tahame pidada omakeelset mõistlikku ajakirjandust, siis on meil vaja seda toetada, et ärakukkuv ja kaduv reklaamiturg kuidagi kompenseerida. Ega neid meetmeid liiga palju olegi. Ma ei kujuta ette, et meediale oleks võimalik otsetoetusi maksta, nii et selles mõttes on maksumeetmed üsna mõistlikud.

Kahjuks pärast minister ikkagi tõdes, nagu ka esimesel lugemisel põhjendati, et see [eelnõu] on seotud sõjaga Ukrainas. No loomulikult, kõik asjad on praegu seotud sellega. Aga nii nagu opositsioonile on öeldud, et me tegeleme lisaeelarve kontekstis ainult nende asjadega, mis on sõjaga seotud, siis minu meelest koalitsiooni poolt praeguses kontekstis nende põhjendustega selle eelnõu esitamine ei ole olnud mõistlik ega asjakohane. Ma ütlen, et kõikidel muudel puhkudel, nii nagu ma ütlesin ka esimesel lugemisel, oleks väga mõistlik debatti pidada. Eesti meedia, omakeelse, hea ja kvaliteetse meedia pidamisel oleks seda mõistlik teha. Aga sellises kontekstis ei ole see minu meelest mõistlik. Seda ühelt poolt.

Teiselt poolt [mainin] seda – viitasin sellele ka mõned nädalad tagasi esimesel lugemisel –, et väga hirmsasti tahtis Isamaa fraktsiooni tulla minister Andres Sutt, kes tahtis meile rääkida ja rääkiski Eesti Posti ehk Omniva IPO‑st. Aga tagantjärele on arusaamatu, miks ta meie fraktsiooni tulla tahtis, sest tegelikult mingeid vastuseid tal küsimustele ei olnud. Tõenäoliselt Omniva IPO tuleb – ma saan aru, et see tuleb kusagil tulevikus – ja tõenäoliselt ei ole Andres Sutt siis enam ise minister ja tõenäoliselt, arvestades seda, kui kaua võtab IPO ettevalmistamine aega, ei juhtu see praeguse valitsuse ajal.

Aga me teame, et Omnivaga on kaks asja. Ma juba ammu ei ole sellest aru saanud. Isamaa fraktsioon on valmis Omniva IPO‑t toetama selles osas, mis puudutab pakiäri. Me tõesti ei näe põhjust, miks Eesti maksumaksja peaks osalema pakiäris. Seda vajadust pole. Nii et selle osa võiks kohe vabalt realiseerida. Aga selles osas, mis puudutab kirjade ja meediaväljaannete kojukannet, pole mitte mingit äri olemas olnud ega saa ka tulevikus olema. See jääb alati doteeritavaks, küsimus on, millisel kujul. Kui me räägime täna sellest IPO-st neid asju lahutamata, siis ei saa ma päris täpselt aru, kes peaks olema ostja ja mida ta täpselt ostab. Kui seadusega on ette nähtud ülesanne universaalset postiteenust osutada, kirju ja ajakirju laiali vedada, aga dotatsioon tehakse lepinguga, siis mismoodi seda küsimust lahendatakse? Nendele küsimustele vastuseid ei olnud.

Nii et öelda, et me püüame meediat hirmsasti aidata, samal ajal küsimusi õhku jättes, ei ole minu meelest mõistlik. Mõistlik oleks käsitleda neid küsimusi koos, kui me Eesti meediat toetada tahame. Ja seda me minu meelest tegema peame. Tänan tähelepanu eest!

23:00 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Heiki Hepneri. Küsin ka teie käest [lisaaja soovi kohta]. (Heiki Hepner vastab saalist.) Kindel tunne. Kaheksa minutit, palun!

23:01 Heiki Hepner

Just, jajah! Nüüd saab ka esimees keskenduda kõnele, see on oluline. Muidu läheb see kõrvust mööda, kui hakkab siin aega võtma. Suur tänu, hea esimees! Head kolleegid! Kui maakonnalehtede peale mõtelda, siis ega neil kerge ole, ja siin on kindlasti üheks murekohaks kojukanne. Me mäletame varasemast seda, et kui kojukande tasu on tahetud tõsta, siis on see maakonnalehtedele olnud väga valus. Aga teisalt on tõesti sedasi, et käibemaksu alandamine üldjuhul ettevõtjale kulu ei ole.

Kujutame ette, minister ütles ka, et tõepoolest, kui tegemist oleks juriidilise isikuga, siis mitte mingi valemiga ei oleks võimalik seda raha kätte saada, sest üldjuhul juriidilised isikud lepivad kokku summas, millele lisatakse käibemaks, see kirjutatakse väga selgelt lepingutesse sisse. Ma usun, et küllap nii mõnigi füüsiline isik on märganud või märkab nüüd ka oma tellimusel vaadata, kuidas see tegelikult on sõnastatud, ja vaidlustab selle. Nii et on väga optimistlik [arvata], et see raha jääb täielikult ettevõtjatele.

Aga isegi kui ta jääks, oleks see ettevõtjate jaoks problemaatiline, sest on ära unustatud see, et on väga taunitud, kui sellised summad jäetakse lõpphinda sisse nii, et tõstetakse põhimaksumust ehk kulu. Me teame, oleme siin ka ise arutanud ja rääkinud seoses kütusehindadega, et miks ei saa langetada. Sellepärast, et kütusemüüjad jätavad aktsiisi langetamisel taseme ikkagi samaks. See on kogu aeg kõlanud ja me oleme väga taunivalt sellesse suhtunud. Aga nüüd minister ütleb, et on väga okei, kui ajalehed seda teevad, meedia seda teeb. See olevat väga hea, väga õige. Mismoodi meedia siis tulevikus, kui ta ise on sedasi teinud, saaks suhtuda kriitiliselt sellistesse tegudesse? Sellest ma aru ei saa. Tõesti, ma arvan, et meie meedia soovib käia ikkagi oma tegude, mitte ainult valitsejate sõnade järgi. Tõsi, see aitaks natukene alla 4% taskukohasemaks teha meie väljaandeid ja ega ma selle suhtes kriitiline ei ole, et see nii on. Aga paraku on see ainult üks väikene mure selles sõjaaja eelarves.

Isamaa on teinud kolm muudatusettepanekut, mis on käibemaksuga seotud, ja nendest ma tegelikult rääkida tahangi. Ma ei hakka pikalt keskenduma siin meie traditsiooniliste energiakandjate [hinna] alandamise ettepanekule. Gaas, elekter, soojusenergia – sellest kõigest me oleme siin täna õhtul juba jõudnud rääkida. Valitsuse meelest on need hinnad väga head, võiksid veel tõusta, inimesed saaksid siis kokku hoidma hakata. See olekski nihukene õige säästuvärk, et saame tõsiselt siis üle minna. No mina seda ei jaga. Ma arvan, et meie energia puhul ei [tähenda] kättesaadavus mitte ainult seda, et soe tuppa tuleb, tuli laes põlema läheb või gaas torudes jookseb, vaid see peab olema inimestele ka taskukohane. Ja see ei pea taskukohane olema mitte ainult väga hästi toime tulevatele inimestele, vaid see peab olema taskukohane ka keskklassile. Rääkimata nendest inimestest, kelle sissetulekud on madalad, nende jaoks on see kriitiliselt oluline küsimus.

Me kuulsime, kuidas minister ütles, et tõepoolest tuleb tegeleda sellega, et oleks rohkem tootjaid, pakkumine oleks suurem. Isamaa on teinud ettepaneku, et mõtleme siis selle peale, kuidas soodustada energiatootmise suurendamist. Me tulime välja ettepanekuga, et alandada käibemaksu päikeseparkidel, energiasalvestitel, soojuspumpadel, hakkepuidu-graanuli katlamajadel, et see oleks kättesaadavam, et inimestel oleks motivatsiooni ise ennast aidata. Nii et me mitte ainult ei topi nendele kala, vaid anname õnge, et inimestel oleks võimalik, vähemalt keskklassil, sellega tegeleda. Aga me ei leia seda [ettepanekut] eelarvest. See lükatakse laua pealt minema ja öeldakse, et ei-ei, pole midagi, kannatage. Kui toas on 20 kraadi, siis võite ju panna kaks kasukat selga ja vildid jalga ja saate ka viie kraadiga hakkama. Näete, Leningradi blokaadi elasid inimesed ju üle. Noh, mõned surid ära, aga üldiselt elati üle. Sõjaaeg, saage aru. No see ei ole normaalne. See ei ole normaalne.

Võtame ette [meie] kolmanda ettepaneku. Me selgelt lisasime, et ka puidukütte, halupuidu [hind] on tõusnud umbes kaks korda ja see on tihti just madalama sissetulekuga inimeste jaoks väga oluline, arvestatav kulu. Kuna ta on nüüdseks kaks korda on tõusnud, siis tuleks ka selle peale mõtelda. Väga põhjendatult on need inimesed küsinud: "Milles meie süüdi oleme? Toasooja puhul, gaasi puhul, elektri puhul on olemas meede, millega leevendatakse [hinnatõusu] ja makstakse madalapalgalistele teatud toetusi kütteperioodil. Milles meie süüdi oleme, et meieni see üldse ei ulatu? Miks meid on kõrvale jäetud?" Ega ei olegi midagi vastata. Täiesti põhjendamatult on nad jäetud kõrvale. Tõepoolest, ka nende jaoks tuleks mingid meetmed leida. Seepärast oleme teinud ettepaneku, et halupuit, puidugraanulid ja puitbrikett võiksid olla madalama käibemaksuga. Aga see ei sobi, kannatage. Pange kasukad selga, pange vildid jalga – see on õige suhtumine! Ei saa aru. Ei saa aru sellisest suhtumisest. Ausalt ei saa aru. Aitäh!

23:08 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Läheme läbirääkimiste vooruga edasi ja palun Riigikogu kõnetooli Riina Sikkuti. Kuidas teil lisaajaga on?

23:08 Riina Sikkut

Ma olen jutukas inimene nagu Heiki Hepner ja võtan ka kolm lisaminutit. 

23:08 Esimees Jüri Ratas

Teeme siis kaheksa minutit kokku.

23:08 Riina Sikkut

Hea juhataja! Head kolleegid! Nii nagu täna siin korduvalt on olnud, katab üks sõnavõtja neli eelnõu. Eks ka mina lähen natuke selle konkreetse käibemaksuerandi teemast välja. Ja tõesti sellele, et lisaeelarvel on selge fookus – julgeolek, põgenikud, energia, toimetulek –, ei vaidle keegi vastu. Ma arvan, et see on midagi, mida me kõik siin saalis tahaksime toetada. Aga selle käibemaksuerandi tegemise [eelnõu puhul] on minu meelest üks sisuline mure ja üks maksupoliitilise selge joone hoidmise küsimus.

Räägin kõigepealt sellest maksupoliitikast. Tõesti, Reformierakond ei ole seni käibemaksuerandeid toetanud, pigem vastupidi, kultuuriürituste käibemaksu soodusmäär kaotati ja ravimite puhul tõsteti see finantskriisi ajal ajutiselt 5%-lt 9%-le. Täiendav kulu haigekassa jaoks on 2–2,5‑kordne Kingitud Elu fondi maht. Me ei räägi siin kuidagi väikese mõjuga kulust haigekassa jaoks, vaid millestki, millega päriselt saaks olulises mahus ravimeid soetada või inimestele tervishoiuteenust osutada.

Samuti on Reformierakonna argument olnud, et käibemaksuerand ei vähenda hinda tarbija jaoks, ta ei ole efektiivne, maksuerand kui selline ei tööta, ta ei ole hästi sihitud ega võimalda madalama sissetulekuga inimestele teenust kättesaadavamaks teha. Nii et maksupoliitiliselt on ühel juhul sellise 4%‑lise maksumuudatuse tegemine tegelikult arusaamatu. Kas siis ainult ajakirjanduse puhul see meede töötab või on lootust, et sellest saab uus standard ja 5%‑line käibemaksu soodusmäär hakkab tulevikus kehtima ka kultuuriürituste puhul, ravimite puhul? Võib-olla see on midagi, mida võiks riigi eelarvestrateegia arutelul läbi rääkida.

Nüüd sisulisest murest. Ütleme, et Reformierakond on meelt muutnud ja leidnud, et käibemaksuerandid on tõhusad. Väga tore! Kui käibemaksuerand muidu on tõhus meede, siis muidugi tuleks seda rakendada, aga lisaks tuleb küsida, millist eesmärki me soovime saavutada. Kas julgeolekukriisis valeinfo [vastu võitlemiseks] on see kõige parem meede? Kas kanalile ETV+ lisaraha eraldamine ei oleks äkki mõistlikum, tõhusam? Kes on see sihtrühm, kellega me tegelikult tegeleda soovime? Millises keeles ja milliseid uudiseid oleks vaja? Kus on see valeinfo mure või Vene propaganda tasakaalustamise vajadus? Kui meil on [valida, kas anda] sellel aastal 1,7 miljonit eurot ja järgmisel aastal 4 miljonit eurot kanalile ETV+ või ajakirjanduse käibemaksusoodustuseks, et aidata tasakaalustatud infot paremini inimesteni toimetada, siis ma arvan, et käibemaksuerand ilmselt ei võidaks seda võistlust.

Samuti on nii, nagu Heiki Hepner ja Priit Sibul rääkisid, näiteks kojukandest. Seal on terve rida muid muresid. Mina ise olen rääkinud sellest, kuidas paljud lood on maksumüüri taga. Inimesed tarbivad pigem tasuta lugusid, tasuta meediat, ning kui lood sellest, kuidas tunda ära valeinfot, on maksumüüri taga, samas valeinfo on tasuta kättesaadav, siis see on see olukord, mida me tegelikult peaksime muutma, ja maksumuudatus siin sisulist muutust saavutada ei aita.

Ka jutt maksurahust, maksudega mittemängimisest – tegelikult see on ju praegu klassika, populaarne otsus, mis ei aita saavutada välja öeldud eesmärki. Küsimus on, kas eesmärk on midagi muud või mis põhjusel see otsust tehti.

Samuti on täna arutatud erimärgistatud diisli [aktsiisi] ajutist langetamist. Kui 1. jaanuarist tõuseb erimärgistatud diisli aktsiis viis korda ja järgnevatel aastatel on veel edasinegi tõus ette nähtud, siis tekib küsimus, kas 1. jaanuarist on meie põllumehed nii palju paremas olukorras, et nad jaksavad viiekordset aktsiisi maksta. Mis on see, mis 1. jaanuarist muutub, et praegu on põhjendatud sellise otsuse tegemine?

Samalaadne [meede] on 30 miljoni kasutamine 50 euro jagamiseks. Kas see on hästi sihitud, tõhus meede? Kui meil on 30 miljonit praeguses julgeolekuolukorras, siis kas see on viis, kuidas ükskõik millist tulemust saavutada, ükskõik millise inimese toimetulekut parandada? Kui tõesti valitsus otsustab, et heldemad me olla ei soovi ja kulutame 30 miljonit toimetuleku parandamiseks, siis võtke tõesti näiteks erivajadusega lapsed või eriti rasked sihtrühmad ja suunake see toetus neile, nii et sellest tõesti abi oleks. Praegu me kulutame raha ära ja tegelikult mingisugust mõju me ei saavuta. Küsimus on, miks seda on vaja teha. 

Üldiselt on [lisaeelarves] väga palju mõistlikke asju, näiteks kaitsekulude ja energiajulgeoleku tagamiseks, aga on ka sellised tõrvatilgad sees. Seda konkreetset [käibemaksuerandi] eelnõu ma toetan lootuses, et sellest saab uus standard. Kui valitsuskoalitsioonis on jõutud järeldusele, et käibemaksuerandid on mõistlikud, neid tasub teha, need langetavad hinda tarbija jaoks ja võimaldavad saavutada sisulist tulemust, siis peaksid need kehtima ka ravimitele ja kultuuriüritustele. Ma arvan, et seda arutelu peame me riigi eelarvestrateegia raames ja järgmise aasta eelarvet siin saalis arutades jätkama.

Maksupoliitika on, ma arvan, meie kõigi lemmikteema ja see arutluse all olev muudatus on iseenesest väga huvitav. See tähendab põhimõttelist muutust meie senises maksupoliitikas, sammu teises suunas. Küsimus ongi selles, et kui see praeguse [eelnõu puhul] on mõistlik, siis ilmselt on veel valdkondi, kus samalaadset tuge tuleks pakkuda. Jõudu meile kõigile ka järgnevateks aruteludeks! Aitäh!

23:16 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Tõesti, siin oli juttu kauemaks kui viis minutit. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Peeter Ernitsa. Kas soovite lisaaega? Soovite, jah. Aga siis seda kellukest ei ole.

23:16 Peeter Ernits

Tahaks küll kellukest. Aitäh, hea juhataja, ja head lähenevat keskööd! Me oleme alles tööpäeva keskel. Aga oleme jõudnud tetraloogia kolmanda osani. Endise ajakirjaniku ja ajakirjandusjuhina peaks mu silmad särama hakkama, aga ei hakka. Miks? Seletan kohe ära.

Ühelt poolt on seletus[kirjas] öeldud, et eelnõu eesmärk on toetada "Venemaa poolt liberaalse demokraatia vastu suunatud [järjepidevas] infosõjas" ja nii edasi, blä-blä. Aga mul on natuke pikem mälu. Tsiteerin teile Mari-Liis Rüütsalu, Ekspress Grupi juhti, eelmisest aastast. Ta ütleb niimoodi: "Kohe kriisi algul (pandeemiakriis oli toona – P. E.) hakkasime Meedialiidu kaudu rääkima riigiga, et saada meediale toetusi. Siiski jäi koroonapandeemia aegne meediatoetus üsna tagasihoidlikuks." Aga [nad] ei ole sellest loobunud. Toona oli pandeemia, nüüd on sõda. Tunnen seda maailma üsna hästi, loomulikult, järjekindlus on olnud, nii et see on tühi sõnakõlks, et nüüd sõja tõttu on vaja seda toetada. Ei ole tõsi.

Läheme edasi. Ma tsiteerin teile Riigikogu aseesimehe Hanno Pevkuri nõunikku Rein Langi. Mida on Rein öelnud? "Kui palju valitsus peaks raha välja käima, et saada nii-öelda oma PR-osakond? Mitmed mõjukad ajakirjandustegelased on mulle öelnud, et ärme kritiseeri avalikku võimu, sellisel juhul nad leebuvad ja annavad meile raha. [---] Kui sa lähed kogu aeg, sirutad kätt ettepoole ja ütled, et anna meile raasukesi, meil saab selle võrra natukene parem – kui palju peab ajakirjandus loovutama oma vabadust selle vastu? [---] Äkki peaks olema natuke ettevaatlikum kõikide rahaküsimistega?" [Nii ütles] Rein Lang, kunagine kultuuriminister, kes tunneb ajakirjandust üsna hästi. Siinkohal pean ma Molekuliga nõustuma.

Ma ei hakka tsiteerima Toomas Hendrik Ilvest, kes on ka üsna krõbedalt iseloomustanud ajakirjandust, nii-öelda kvaliteetajakirjandust. [Tema öelduga] ma pean ka nõus olema: klikkidele üles ehitatud ja nii edasi.

Või mida on öelnud minu hea sõber Jürgen Ligi, samuti Reformierakonnast? Ta räägib Postimehe toonasest peatoimetaja asetäitjast Kalle Muulist: "Puhastustuli vahendina ei aegu. Sellega on hävitatud nakatunud raipeid ja vammi täis maju. Sina, Kalle, jääd oma jutuga [suuruselt] kahe vahele. Põlemine aitab, kui sa ei suuda [...] ärgata ega uinuda mõtteta [Riigikogu alandamisest], kui sa ei armasta oma riiki, vaid teda teotad, kui kogu Eesti poliitika on sulle pohhui, nahhui ja kärbatanud pabul." No peab nõustuma. Natukene vängelt on öeldud, aga meie reliikviale on lubatud kõik.

23:20 Esimees Jüri Ratas

Ma ütlen korraks vahele, et oli tõesti natukene vängelt öeldud siit Riigikogu kõnetoolist see tsitaat. Ma ütlen ausalt.

23:20 Peeter Ernits

Jaa-jaa, see on Jürgeni oma. Aga see selleks. Ma tahan öelda, et need mõtted lugupeetud Reformierakonna ja tema mõjukate liikmete seas ei ole päris ühesugused.

Miks ma seda kõike räägin? Ma olen ise sellest maailmast tulnud ja näinud seda pikki aastaid seestpoolt. Ja ma tean, et kahjuks tegelikult niimoodi suuresti ongi. Asi on selles, et kuigi ma hea meelega arvan, et [seda eelnõu] võiks toetada, aga kui ma näen, mismoodi suur osa Eesti tänasest ajakirjandusest sisuliselt välja näeb, siis on üsna kurb. Ma tahaks kusagilt lugeda või kuulda, kuidas asjad tegelikult riigis käivad, mida te teate sama hästi või pareminigi, aga kahjuks ei ole seda lugeda ega kuulda. Kirjutatakse mingisuguseid jutukesi, mis on tõesti klikkidele üles ehitatud, sageli õudses eesti keeles, kantseliidis, loomulikult toimetamata ka veel. Ja nüüd hakata toetama seda seltskonda? No mina küll sellega nõus ei ole.

Kui oleks tõesti tegemist kvaliteetse ajakirjandusega[, siis oleks teine asi]. Kvaliteetsed on ehk tõesti klantspaberil erootika‑ ja pornoajakirjad, kuna nende paber on kvaliteetne ja pildid on ilusad. Nelli Teataja puhul ma ei saanudki aru, kas see hakkab [käibemaksualandust] saama. Aastaid on Nelli Teataja, eriti veel siis, kui Toomas Leito seda juhtis, olnud üks paremini informeeritud ajalehti, sisuline. Kas ta on tabloid ja nii edasi? Nädalapiiga on küll seal tänase päevani sees. Aga noh, kellele ei meeldiks vaadata sellist kena prinki ihu värvilisel pildil. Nii et see on jälle selline [vaieldav asi].

Tulles eelnõu juurde tagasi, ma arvan, et ei ole hea eesmärk praegu [käibemaksu] langetada, ja ma olen Rein Langiga nõus, et ei peaks. On palju olulisemaid asju, millele ka Merry Aart on juhtinud tähelepanu, ja meil kokkulepet ei olnud, eks ju. Tegelikult peaks käibemaksu langetama toiduainetel, ka paljudel [muudel] asjadel. Ma ei hakka siin kõike nimetama, [mida on teinud] Poolad või Soomed või Rootsid ja nii edasi. Põllumajandus-kaubanduskoda on sellega korduvalt välja tulnud. [Nende meetmete] mõju oleks suurem, kui praegu selle nii-öelda kvaliteetse ajakirjanduse toetamine 5 miljoniga. Aga sellega millegipärast ei ole ikkagi välja tuldud. Ma arvan, et see oleks olnud tark tegu ja sellisel juhul oleks saanud seda ka toetada.

Aga valikud on koalitsioonil kahjuks sellised, nagu nad on. Ühelt poolt lastele ja pensionäridele sügisel, kui inflatsioon märatseb, 50 eurot lõugade vahele, kui mittepoliitkorrektselt öelda, ühekordselt. Ja mis kõik seal selles tetraloogias on, nagu te olete näinud. Ja nüüd siis ajakirjanduse toetamine. Ei ole hea mõte. On palju paremaid mõtteid, mida peaks tegema. Ka seesama pooleaastane sinise kütuse toetus, poole aasta peale, nagu põllumajandus või kalandus lõppekski 31. detsembril. Ei lõpe.

Kuidagi rabistav on kogu see tetraloogia, mille kolmanda osa juurde me oleme jõudnud. (Juhataja helistab kella.) Nii et kahjuks ei saa ma seda mitte kuidagi toetada, vähemalt mitte seda tetraloogia osa. Aitäh!

23:24 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Kalle Grünthali. Palun! Samuti küsin kohe ära, kui te reipal sammul siiapoole tulete, kas väike lisaaeg ka juurde.

23:24 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun, kaheksa minutit!

23:24 Kalle Grünthal

Head Riigikogu liikmed! Austatud minister, kes igaks juhuks läks praegu saalist välja! Aga eks ma teda hoiatasin ka, et hakkan kõnet pidama. Selge. Praegu on meie kodu‑ ja töökorra seaduse § 105 lõike 4 järgi selline toiming nagu läbirääkimised. Mina soovin, et nendele läbirääkimistele pööraks erilist tähelepanu lugupeetud Jüri Ratas ja muidugi kõik Keskerakonna saadikud, sest siin on teie jaoks väga oluline sõnum.

Täna on meil menetlemisel selline väga huvitav eelnõu nagu käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Sellega tahetakse vähendada käibemaksumäära 5%‑le ja see hakkaks kehtima ajakirjandusväljaannetele. Muudatuse eesmärk, mis on konkreetselt kirjas eelnõu [seletuskirjas], on toetada Ukrainas toimuva sõja osaks oleva infosõja keskkonnas Eesti kvaliteetajakirjanduse kättesaadavust. On ikka ilus [sõna] küll: kvaliteetajakirjandus! Täna on siin mitmed kõnelejad sellele sõnale tähelepanu pööranud, aga ei ole välja tulnud, mis asi see kvaliteetajakirjandus on.

Esitasin täna igaks juhuks küsimuse ka lugupeetud ministrile: öelge palun, kes pretendeerivad kvaliteetajakirjandusele. Loodate, et vastus tuli? Ei tulnud. [Minister ütles, et] tal ei ole seda nimekirja kaasas praegu, ja nii edasi ja nii edasi. Kuidas niimoodi, nimekirja pole kaasas? Teeme eelnõu, arvestame rahaliste vahenditega ja me ei tea, kellele need anname. Naeruväärne. Okei, läksin siis järgmise, teise küsimuse juurde: kas Eesti Ekspress, Õhtuleht, Postimees ja Delfi on kvaliteetajakirjandus? Mis te arvate, kas vastus tuli? Ikka vist ei tulnud, vähemalt mina küll ei saanud aru, kas nad on seal nimekirjas. Või äkki ikka olid? Ei mäleta, tükk aega on mööda läinud sellest tema kõnest.

Aga minnes tõsisemaks, siis tegelikult needsamad väljaanded, mis ma siin praegu loetlesin, ei kuulu kvaliteetajakirjanduse väljaannete hulka. Mäletate, aasta tagasi – isegi rohkem, aasta ja neli kuud tagasi – julgesin ma esimest korda suu lahti teha ja rääkida võimalikest vaktsiinikahjustusest. Mis sellele järgnes? Eesti Ekspressist helistati mulle. Andsin [ajakirjanikule] lootuses, et minu sõnum jõuab kuhugi kohale, poolteisttunnise telefoniintervjuu. Aga kui artikkel ilmus, olin ma vaktsiinivastane ja kandsin nime Koroonabandiit. Kvaliteetajakirjandus! Praegu me teame, et vaktsiinid põhjustasid kahjustusi, me teame, et nad põhjustasid surmasid ja jäävaid tervisekahjustusi, aga sellest ei räägitud.

Või siis maskide teema, millega seoses politsei siin haaranguid korraldas ning inimesi mõnitas ja alandas. Saatsin ühiskonnale laiali ekspertiisiakti, milles oli selgelt välja öeldud, et maskidest on rohkem kahju kui kasu. Mitte keegi, ükski ajakirjandusväljaanne ei reageerinud sellele. Eile "Aktuaalne kaamera" edastas uudise, et tehnilise järelevalve amet tuvastas, et maskid ei ole ikka päris sellised, et nad kõiki neid viirusi suudaks kinni pidada. Sama lugu oli ka vaktsiinikahjude hüvitamisega. Naerdi välja, [öeldi, et] lamemaalane, mida sa ajad rumalat juttu. Aga praegu oleme sellises olukorras, et oleme ise loonud vaktsiinikahjude hüvitamise fondi, kuigi algselt kästi minna Pfizeri vastu kohtusse.

Probleem on selles, et need väljaanded, keda ma siin nimetasin, ei ole kvaliteetajakirjandus, vaid nad on valitsuse häälekandjad, kes kannavad edasi valitsuse ideoloogiat. Ja oleks vaid sedasi, et [piirdutakse] ainult sõnadega, aga [ei, koroonaajal] tekitati olukord, kus ühiskonnas puudus debatt. Ajakirjanikud on vastutavad nende inimeste surmade ja jäävate tervisekahjustuste eest. Selle eelnõuga tahetakse aga toita vaid oma propagandamasinat.

Mul on täna hea päev, ma muutusin lamemaalasest jälle normaalseks inimeseks. Nimelt, Eesti Ekspress kirjutas täna, et maailma ootab ees suur lähtestamine. Varsti pole meil enam oma kinnisvara ega autosid, sest toimub oluline muutus. Mina rääkisin seda selle aasta alguses ja siis naerdi mind lihtsalt välja. Aga täna tuldi sellega välja ja nüüd olen ma lamemaalasest muutunud tagasi normaalseks inimeseks.

Natsi-Saksamaa propagandaminister Joseph Goebbels on öelnud: selleks, et võita sõjas lahing, on vaja muuta mõtlemist inimese peas. Kui sa suudad panna ta mõtlema nii, nagu sinule on kasulik, külvata ta üle oma ideoloogiaga, lükata ümber vastase oma ja anda ka väärinfot, mida inimesed usuvad, siis oled sa selle lahingu võitnud, sest kui sa võidad lahingu inimese peas, siis on lahinguväljal seda palju kergem teha. Kokkuvõttes on selle eelnõu eesmärk vaid valitsuse propagandamasina töös hoidmine ja Ukraina sõjaga ei ole sellel absoluutselt mingit pistmist. Ja kui vaadata seda, mis on toimunud, siis see ei ole kvaliteetajakirjandus.

Kuna oleme praegu läbirääkimiste faasis, siis on mul Keskerakonnale palve. Teil on praegu võimalus tõrjuda kõrvale Reformierakonna valitsus, kes toidab oma ideoloogia‑ ja propagandamasinat. Arvestage sellega, et kui tulevad valimised, siis saate te täpselt samamoodi nagu kõik teised, opositsioonierakonnad. Aga meil on vaja [valimistele] vastu minna koos, võrdselt, mitte nii, et valitsuse poolt rahastatud ajakirjandus töötab Reformierakonna kasuks. Aitäh!

23:32 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Andres Metsoja. Lisaaega?

23:33 Esimees Jüri Ratas

Ei soovi.

23:33 Andres Metsoja

Jaa, tõepoolest, ajakirjandus on minu jaoks piisavalt võõras teema, et kaheksat minutit täis rääkida. Ma püüan viiega hakkama saada.

Tõepoolest on nii, et vahel on huvitav mõelda, kuidas see eelnõude pakett, mida me täna siin saalis menetlenud oleme, üldse on tekkinud. Kuidas see käib? Kas istuti maha ja arutati, üks ütles A, teine ütles B ja lõpuks sai kokku selline ilus pakett, mille üle me nüüd püüame lamenti lüüa, et kas see on hea või halb või keskpärane või ei kõlba mitte kuhugi?

Tegelik olukord Eestis läheb seda rada pidi, et täna on näiteks Pärnu Postimehest võimalik lugeda, kuidas Põhja-Pärnumaa vald lülitab tänavavalgustuse mõneks kuuks välja. Teistpidi võib ju muidugi mõelda, et tulemas on valge aeg. Aga eesmärk on kokku hoida 2000–4000 eurot. See ilmestab päris hästi seda hetkeolukorda, et omavalitsus, mis on kodanikule kõige lähemal, teeb üsna meeleheitlikke pingutusi selleks, et kuidagi reel püsida.

Mina isiklikult olen kaugel sellest, et [arvata, et] Eesti vaba ajakirjandus on kuidagi valitsuse käepikendus. Ma arvan, et see kindlasti nii ei ole. Aga ometi paneb mõtlema, miks just praegu selline käik tehti ja miks just ajakirjandusele selline käibemaksulangetus võimaldati? Kui mõelda, et opositsioon oleks sellise eelnõuga välja tulnud ilma mingisugust ekspertiisi omamata, siis me oleks, ma arvan, üsna pikalt kuulnud heietusi sellest, kuidas me proovime ajakirjandust ära osta. Väga loogiline, et kuna see on nii tundlik valdkond, siis tehakse ekspertiis, mille põhjal tullakse välja ettepanekutega. See eeldab väga laia konsensust, kui me räägime vabast ajakirjandusest, kvaliteetajakirjandusest, ja selle toetamisest.

Ma tuletan teile meelde, et Riigikontroll on teinud üsna sisulisi auditeid, ja üks pikaajaline teema, mis on olnud risti hambus nii erameedial, ajakirjandusel kui ka Riigikontrollil, on just selles võtmes, et mis elukad need kohaliku omavalitsuse ajalehed on. Tihti on räägitud sellest, et seal ei tohiks üldse reklaami teha. Ja nüüd me räägime, et peaks toetama riigi rahaga või käibemaksu alandamisega just seda ajakirjandust, kus reklaami ei tehta. Ühtepidi on kohalik omavalitsus, mis doteerib, nagu halb ja teistpidi nüüd, kui riik läheb appi, siis on justkui nagu hea. Kuni sinnamaani välja, et ühel hetkel me ajame kohalike valimiste eel tikutulega taga, et kas vallavanemast või abivallavanemast või mõnest volikogu liikmest oli kohalikus ajalehes artikkel ja äkki see oli propaganda iseloomuga. Et ai-ai-ai, kui see nii oli, siis kuritarvitati avalikku raha ja see on väga halb ja kuidas see saab ometi nii olla.

Minul tekib kogu seda debatti või konstruktsiooni tervikuks sidudes väga palju küsimusi. Tõepoolest, ma olen väga seda meelt, et ega see käibemaksulangetus ei too ju ajakirjandust inimesele lähemale. Maksumüür on väga paljudel veebikeskkondadel ees ja [käibemaksuerand] ei aita seda kuidagi maha võtta. Ja tõepoolest, järgmine problemaatika puudutab kojukannet, mis peaks saama lahenduse tervikuna, kui me tahame, et kirjasõna oleks kättesaadav ja ajakohane üle Eesti. Sest tihtilugu on ajakohasusega juba probleeme.

Lõpetuseks tahan tuua veel ühe näite. Siin on täna väga palju räägitud etendusasutustest. Kui Pärnumaale tuli Lottemaa, siis me väga soovisime, et selline perekeskne asutus oleks võrdsustatud etendusasutustega. Aga see oli täiesti välistatud. Lotte ja Bruno on äritegelased ning perel ei ole seal mingisugust seost kultuuriga. Väga kurb on vaadata, kuidas see olukord on nii hüplik. Me peaks toetama peresid, innovatsiooni, teistmoodi mõtlemist ja kohalikku kultuuri. See on minu meelest see paradigma muutuse koht ja ekspertiis peab all olema alati. Aitäh!

23:38 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja asume eelnõu 607 hääletamise ettevalmistamise juurde. Aga enne Rene Kokk.

23:38 Rene Kokk

Aitäh, austatud esimees! Me oleme mõnusas tempos liikunud ...

23:38 Esimees Jüri Ratas

Oleme küll, jah.

23:38 Rene Kokk

... ja ma paluksin EKRE fraktsiooni nimel, et seda tempot mõõdukalt hoida, võtta kümme minutit vaheaega, enne kui hääletama hakkame. Aitäh!

23:38 Esimees Jüri Ratas

Selge. Võtame vaheaja kümme minutit.

V a h e a e g

 

23:48 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme eelnõu 607 juures. Tuletan meelde, et ka see on seotud usaldusküsimusega. Hakkame läbi viima lõpphääletust. Panen lõpphääletusele eelnõu 607. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

23:49 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 58, vastu 22 ja erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 607 seadusena vastu võetud. Kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


11. 23:50 Riigi 2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (608 SE) teine lugemine (usaldusküsimusega seotud eelnõu)

23:50 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Läheme siit mõnusas tempos edasi, 11. päevakorrapunkti juurde. Aga saalis on liiga suur lärm. Palun teid, proua minister, siia Riigikogu kõnetooli. Saalis on liiga suur lärm! (Hääl saalist: "Ei ole!") On küll. (Helistab kella.) Aitäh teile! Me oleme 11. päevakorrapunkti juures: Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 608 teine lugemine, mis on samuti seotud usaldusküsimusega. Ettekandja on täna juba teada-tuntud: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Palun, sõna on teil!

23:50 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Suur aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Kõigepealt tänan selle usalduse eest, mida tänased eelnevad hääletused kinnitanud on.

Eesti jaoks on eksistentsiaalselt oluline reageerida kiiresti ja täpselt julgeolekukriisile, millesarnast meil iseseisvuse taastamise järel olnud ei ole. Et me saaksime seda teha, koostasime valitsusega lisaeelarve ja palusime parlamendil meie julgeoleku tugevdamise jaoks vajalikku eelnõu toetada.

Miks lisaeelarvet vaja on? Toon mõned põhjendused. Esiteks, et anda loetud kuudega kindlus, et me saame hakkama ka nendes oludes, kus Venemaa peab kõigele lisaks energiasõda. Et Eesti lõplikult lahti siduda Venemaa energiaallikatest – see nõuab erakorralist rahastamist, mida lisaeelarve tagab. Teiseks, et ajal, kui Venemaa Föderatsiooniga seotud rühmituste küberrünnakute üheks sihtmärgiks on ka Eesti, suudaksime me ennast kaitsta – see nõuab erakorralist rahastamist, mida lisaeelarve tagab. Kolmandaks, et meie inimeste toimetulek oleks keerulisele sügisele vastu minnes paremini kindlustatud – see nõuab erakorralist rahastamist, mida lisaeelarve tagab. Neljandaks, et me saaksime kiiresti parandada elanikkonnakaitset ja teha seda, tuginedes Ukraina vastu peetava sõja valusatele järeldustele – see nõuab erakorralist rahastamist, mida lisaeelarve tagab. Viiendaks, et me tuleksime toime Eesti jaoks esimese tõsise sõjapõgenikekriisiga – see nõuab erakorralist rahastamist, mida lisaeelarve tagab.

Head saadikud! Kui parlamendis toimus 20[2]2. aasta lisaeelarve esimene arutamine, kuulsin enda üllatuseks siin muu hulgas repliike, et mis sõjaajast te räägite, mingit sõda ju ei ole. Ma mõtlesin, kas tõsimeeli räägib meil keegi 2022. aasta maikuus sellest, et mingit sõjaaega ei ole. Venemaa on viimase 84 päevaga pommitanud puruks Euroopa linnu, haiglaid, koolimaju, sünnitusmaju. Küüditatute arv ületab miljonit, nende hulgas on üle 200 000 lapse. Tapetud on kümneid tuhandeid. Venemaa peab lisaks Ukraina kallal toimepandavale hävitussõjale nii energeetikat, küberrünnakuid kui ka inforünnakuid kasutades hübriidsõda lääneriikide vastu tervikuna ja on oma eesmärgiks seadnud ei rohkem ega vähem kui Euroopa julgeolekuruumi täieliku ümberkujundamise. Ma arvan, et ainult pime või pahatahtlik ei näe seda.

Me oleme vastakuti märatseva vastasega ja igaüks, kes natukenegi teab ja tunneb meie ajalugu, mõistab seda vastutust ja kohustust, mis praegusel ajal riigijuhtidel on. Ajaloo tundmine ja praeguste kriisiolude adekvaatne tajumine kohustab tegema kõike, mis vajalik, et meie rahvuslikku julgeolekut tugevdada. See kohustab kõrvale jätma ka sisepoliitilised mängud, tegema otsuseid, tagama erakorralise rahastuse.

Selle tarbeks, head parlamendiliikmed, esitasime valitsusega 2022. aasta lisaeelarve ja palusime parlamendilt selle tavapärasest kiiremat arutamist. Vastu saime näiteks EKRE fraktsioonist 262 muudatusettepanekut, mille ainus kandev ja mõistetav eesmärk on Eesti julgeoleku tugevdamiseks olulise eelnõu seaduseks saamise takistamine. Miks te seda teete? Mis juhtub, kui julgeoleku tugevdamiseks mõeldud lisaeelarve jääb EKRE obstruktsiooni tõttu venima? Eesti ei saa edasi liikuda Venemaa gaasist lõplikult vabaks saamisega ja Eestisse LNG‑võimekuse loomisega. Eesti ei saa tõsta küberturvalisuse taset, et see vastaks muutunud ohupildile. Eesti ei saa välja arendada ohuteavitussüsteemi. Eesti ei saa tugevdada kriisi eskaleerudes kriitiliseks kujuneda võivat päästevõimekust. Eesti ei saa aidata inimesi, kel abi kõige rohkem vaja: toimetulekutoetuse saajaid. Lühidalt: me oleme oluliselt haavatavamad. Me ei tohi seda endale lubada.

Austatud parlamendi liikmed! Vabariigi Valitsus otsustas 16. mail siduda 2022. aasta lisaeelarve vastuvõtmise valitsuse usaldamisega. Teie ees on lisaeelarve eelnõu, mis ei lahenda kõiki Eesti ees seisvaid probleeme, aga see tagab rahastuse praeguse erakorralise aja kõige kriitilisematele julgeolekuga seotud vajadustele. Head parlamendi liikmed, ma palun teil seda eelnõu toetada. Aitäh!

23:55 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Indrek Saar, palun!

23:55 Indrek Saar

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Kahtlemata, need asjad, mis lisaeelarves kirjas on, on väga vajalikud. Küll aga on kogu opositsioon ja samamoodi ka teie koalitsioonipartner juhtinud tähelepanu sellele, et sellises kriisis, nagu me praegu oleme, tuleb arvestada sellega, mida nimetatakse ühiskondlikuks sidususeks, selleks et inimesed oleksid maksimaalselt motiveeritud ja tunneksid, et selles kriitilises hetkes neid riigi poolt käsitletakse võrdsetena. Aga praegu tundub, et te olete ikkagi teinud mingid valikud, te põhimõtteliselt olete välja jätnud just nimelt selle ühiskondliku sidususe poole ja selle poole, kuidas kohalikud omavalitsused, kuidas inimesed, kes erinevates valdkondades töötavad, saavad hakkama nii sõjast tuleneva elukalliduse tõusuga kui ka nende täiendavate kohustustega, mida meie kohustus sõjapõgenikke vastu võtta endaga paratamatult kaasa toob. (Juhataja helistab kella.) Nii ei toeta te ühtegi muudatusettepanekut, mis neid küsimusi adresseerib, ja tekitate sellega valitsuskriisi. Kas ei oleks mõistlik siiski vähemalt osaliselt arvestada neid muudatusettepanekuid, mida on selle eelarve kohta esitatud?

23:57 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Ei nõustu selle etteheitega, nagu omavalitsused, kellel ka praeguses sõjapõgenikekriisis kahtlemata on täiendavaid kulutusi, oleksid kuidagi sellest lisaeelarvest välja jäänud. Vastupidi. Toon ühe näite. See puudutab alusharidust. Omavalitsused on reageerinud väga tublisti ja teevad väga-väga olulist ja tublit tööd selle kriisi ajal. Alushariduse pakkumine ei ole tavapärastes oludes riigi poolt rahastatav, aga selles lisaeelarves sisaldub ka omavalitsustele täiendav toetus, pearaha konkreetselt alushariduskohtade pakkumise näol. Nii et omavalitsustele –  ja see on ainult üks näide – täiendava toe pakkumine ka näiteks võimalike esmaste vajaduste katmise näol on selles lisaeelarves sees, ja ma arvan, et on oluline, et see nii on.

23:58 Esimees Jüri Ratas

Riina Sikkut, palun!

23:58 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Küsin samamoodi muudatusettepanekute kohta, mis toetust ei leidnud. Kui me räägime kiirest hinnatõusust, toiduainete kallinemisest, põllumajandustootjate toetamise vajadusest, sellest, et eelarvet puudutavate otsuste puhul me peame kogu aeg ka regionaalset aspekti silmas pidama, siis koolitoidutoetuse tõstmine oleks praeguses olukorras hädavajalik, arvestades palgasurvet, sisendhindade kasvu, energia kallinemist. Ühe euroga lapse kohta ei ole võimalik enam senise kvaliteediga tervislikku toitu pakkuda. Samas, pikaajalisi tervise-eesmärke silmas pidades on see väga tõhus raha kasutamise viis. Lisaks pikaajalisele tervisemõjule tekib siin regionaalne tasakaalustamine, sest toitu kasvatatakse maal, aga suuresti süüakse linnas, ka ebavõrdsuse vähendamine, sest meil on lapsi (Juhataja helistab kella.), kelle ainus soe toidukord on koolis. Miks ei tule koolitoidutoetuse tõstmine isegi arutamisele?

23:59 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Nagu ütlesin ka sissejuhatuses, neid probleeme, mis lahendamist vajavad, ja nagu te ise viitasite, ka pikaajalisi probleeme on Eestis kindlasti üksjagu. Lisaeelarve kõiki neid ei lahenda ja nendele lahendusi ei paku. See lisaeelarve on suunatud ja keskendub kõige olulisematele ja kõige kriitilisematele, otseselt julgeolekuga seotud vajadustele. See on selle lisaeelarve fookus ja selliselt on valitsus soovinud seda hoida. Kui me hakkame hilissuvel ja varasügisel järgmise nelja aasta eelarve plaane kokku panema, kui meil on olemas uus majandusprognoos, mis annab loodetavasti pisut selgema pildi eesseisva kohta, siis on kindlasti võimalik kõigi nende pikaajalisemate probleemide juurde naasta ja seda arutelu pidada.

00:00 Esimees Jüri Ratas

Riho Breivel.

00:00 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma veel kord pöördun tagasi selle juurde, mis on obstruktsiooni mõte. Obstruktsiooni mõte ongi see, et oleks saanud needsamad küsimused, millest ka eelküsijad rääkisid, läbi arutada ja leida lahenduse. Nüüd me seda ei leidnud. Te räägite sõjaolukorrast. Sõjaolukorda ei saa me nii defineerida. Meil on sõjaolukord Euroopas. Meie oleme osalised tagala kindlustamisel. Täpselt samamoodi oleks võinud öelda, et sõjaolukord oli siis, kui oli sõda Afganistanis. Siis me olime otseselt sõjas sees oma meestega, aga me ei öelnud siis, et on sõda. Nii et need on kaks eri asja. Annaks jumal, et Eesti riigis otsest sõjategevust ei oleks. Selleks, et otsest sõjategevust vältida, oli ka meie ettepanek suurendada kaitsekulutusi, kusjuures suurendada selles võtmes, et meil tõesti oleks võimekus vastu astuda ja kiiresti vastu astuda vaenlasele, selleks et see sõda meile ei tuleks. Mis te arvate, kas need kaitsekulutused on piisavad, mis te sinna sisse praegu panite?

00:01 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh selle küsimuse eest! Sõda peetakse praegu lääneriikide vastu tervikuna. Tõepoolest on see nii, et kas me räägime energiasõjast, räägime inforünnakutest või küberrünnakutest, mis võivad kaasa tuua väga tõsiseid tagajärgi, siis see kõik on tänaseks palju laiem kui Ukrainas toimuv ja see puudutab vahetult meid. 

Need ettepanekud, need otsused, mis lisaeelarves sisalduvad, on suunatud just nimelt nende ohtude maandamisele. Kui teie küsimus puudutas vahetuid ja otseseid sõjalise kaitsega seotud kulutusi, siis saan öelda, et need otsused, mida valitsus selle aasta esimeses pooles ja alguses on teinud, on nii selleks aastaks kui ka järgmisteks aastateks andnud kindluse, et me tõepoolest teeme kõik, teeme maksimaalse ja teeme kõik, mis vajalik, et meie enda sõjaline kaitse oleks tugevam ja parematel alustel. Seda lisaks sellele, mida tuleb teha ja mida me teeme koos liitlastega, sest Eesti kaitse on osa kollektiivkaitsest. See meie panus on veel täiendav.

Kaitsekulud jõuavad lähiaastatel Eestis 2,9%‑ni. Mitte kunagi varem ei ole kaitsekulud sellised olnud, aga mitte kunagi varem ei ole me ka olnud nii tõsises julgeolekukriisis, nagu me praegu oleme.

00:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

00:03 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Lugupeetud rahandusminister! Ka mina olen väga kurb seoses sellega, et me ei saa siin läbi hääletada muudatusettepanekuid, mis olid pakutud opositsiooni poolt. See näitab selle koostöötahte eksisteerimise kohta ikkagi, et pigem seda ei olnud algusest peale. Sellest on väga kahju.

Aga minu otsene mure on kõrgkoolide rahastamine. Me teame, et halduslepingud on rektoritega siiamaani allkirjastamata. Me teame, et see probleem tõepoolest kestab ja teie koos haridusministeeriumiga lükkasite selle probleemi lahendamise sügisesse. Aga samas me teame, et kuigi teie lisaeelarve tõepoolest on suunatud eelkõige sõjalise olukorra lahendamisele, on meil siiski olemas ka kodused teemad, mis vajavad koheselt reageerimist.

00:04 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Meil on olemas kodused teemad. Vajadus kõrghariduse rahastamiseks on kindlasti üks asju, mille puhul ma jagan väga teie seisukohta, et see lahendust vajab. See, et vahepealsetel aegadel kõrgharidus jäi väga vaeslapse ossa, on vajak, mille katmine ja mille nii-öelda tagasitegemine või kus taseme tõstmine nõuab olulisi ja suuri otsuseid. Sügisel või hilissuvel, kui uus majandusprognoos on valmis ja meil on võimalus hinnata seda olukorda, kus me oleme, neid võimalusi, mis meil riigina on, siis kindlasti on kõrgharidus üks nendest olulistest teemadest, mis lahendamist vajab. Ma arvan, et seal ei ole meil teiega mitte mingisugust eriarvamust.

00:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun!

00:05 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud minister! Jaa, te lugesite ette kõik, mis oleks juhtunud, kui paha EKRE pärast lisaeelarvet vastu ei oleks võetud jne. Noh, ma ütlen, et oleks juhtunud see, et me arutaksime päriselt selle üle, kuidas Kaitseliitu lisarahastada, et need inimesed, kes on liikmeks astunud viimasel ajal, saaksid varustuse ja väljaõppe. Me arutaksime seda, kuidas tegelikult energiakandjate aktsiise ja käibemaksu vähendada, selleks et aidata meie inimesi ja ettevõtjaid. Me arutaksime ka seda, miks ei leitud seda 75 000 tuumaenergia töörühmale, et ennaktempos selgitada välja võimalikud tuumaenergia kasutuselevõtu võimalused Eestis. Küsimus ongi: miks te siis ei leidnud seda 75 000, mis ettepanek keskkonnaministril oli, et teha see töö ära ja selgitada ennaktempos välja tuumaenergia kasutuselevõtu võimalikkus Eestis?

00:06 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Nüüd on küll midagi segamini läinud. Lisaeelarve sisaldab lisaraha selleks, et plaanitud aruanne tuua pool aastat kiiremaks, et me saaksime teha otsused järgmisel aastal, otsused selle kohta, kas, millisel kujul, kuhu Eestis tuumaenergia kasutusele võtmiseks vajalikud investeeringud tehakse. Nii et selleks on lisaeelarves raha ette nähtud.

Samamoodi, mis puudutab Kaitseliitu, siis sel aastal, 2022. aastal on Kaitseliidule planeeritud 45,6 miljonit, millele tõepoolest lisanduvad Kaitseliidu ettevalmistatavate maakaitseüksuste tarbeks tehtavad investeeringud. Nendeks on sel aastal, 2022. aastal broneeritud 18,6 miljonit eurot. Samamoodi kasvab Kaitseliidu panus maakaitsesse, see arv tõuseb 20 000 kaitsjani, nii et Kaitseliit igal juhul täidab olulist rolli. Sel aastal see täiendav rahastamine saab tehtud.

00:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Juske, palun!

00:07 Jaak Juske

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Nii teie kui ka peaminister armastate rõhutada, et tegemist on sõjaaja eelarvega. Kuigi Eestis otseselt sõda ei ole, siis meie vahetus naabruses tõepoolest käib suur sõda. Kui julgeolekuolukord on niivõrd ärev, nagu ta meie piirkonnas hetkel on, siis see eeldaks seda, et kui hakatakse koostama eelarvet, antud juhul lisaeelarvet, siis valitsus kutsuks kokku kõik Riigikogu fraktsioonid ja kõik erakonnad-fraktsioonid üheskoos koostaksid selle lisaeelarve. Täna on valitsus tegemas tanki, sõitmas opositsioonist üle. Ühtegi, mitte ühtegi, ka mitte kõige väiksemat opositsiooni ettepanekut pole toetatud. Kas te peate õigeks seda, et sellises tõsises julgeolekusituatsioonis opositsiooniga üldse ei arvestata? Kas see ongi meie uus poliitiline tava?

00:08 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Ma pean selle lisaeelarve eelnõu puhul oluliseks, et selle menetlus oleks võimalikult kiire ja ladus, sel põhjusel, et kui selle eelnõu ja lisaeelarve vastuvõtmine jääks toppama, nii nagu ta ühe fraktsiooni liikmete pealt 200 ettepaneku tõttu ilmselgelt oleks jäänud, siis tõepoolest olukorras, kus meil on kriis, nii tõsine kriis, nii nagu meil kunagi varasemalt ei ole olnud julgeoleku vaates, jääksid meil otsustamata ja tegemata olulised asjad nii energiajulgeolekus, nii otseselt elanikkonnakaitses kui ka küberohtude puhul. See oleks Eestile lihtsalt ohtlik. Seetõttu ma tõepoolest olen seda meelt, et oluline on selle lisaeelarve puhul pidada silmas selle olukorra tõsidust, kus me oleme, ja seda eelnõu kiiresti menetleda.

00:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Indrek Saar, palun!

00:09 Indrek Saar

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma olen ikkagi hämmeldunud. Raiute oma jutupunkte ja absoluutselt ei kuula, mida me püüame teie käest küsida. Kui me küsime, mida teha nende probleemidega, mis tulenevalt sõjast siseriiklikult kerivad ja kasvavad, ütlete vastuseks, et aga me hakkame sügisel vaatama nelja aasta RES‑i. Vaadake, mis on praegu kütusehinnad. Need pered, kes maal elavad ja peavad oma lapsi ka huvi[ringidesse] viima, kust te niikuinii kärpisite 4 miljonit maha ja ei taha seda tagasi panna, või need inimesed, kes töötavad treenerina ja saavad 1000 eurot palka, peavad ümber mõtestama selle, kust nad tegelikult oma sissetuleku saavad. Nad ei saa enam treenerina töötada, nad ei saa teha seda, mida nad tahaksid teha ja pakkuda ka Ukraina peredele võimalust sinna trenni minna, sest nende sissetulekud ei võimalda seda. Te ütlete, et me hakkame sügisel arutama, mida me järgmise nelja aasta jooksul teeme. Millal te kavatsete tegelikult hakata adresseerima neid probleeme, mis sõda toob kaasa ka siseriiklikult, selle jaoks, et me oleksime ühiskonnana võimalikult tugevad? (Juhataja helistab kella.) See, mida EKRE teeb, on loomulikult sigadus. Aga teie ju ignoreerite igasuguseid mõistlikke ettepanekuid.

00:10 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! See lisaeelarve sisaldab ka nende inimeste jaoks, kelle toimetulek praegustes oludes muutub väga keeruliseks, olulist leevendust. See puudutab toimetulekupiiri tõstmist 33% võrra. Mul on ausalt öeldes hea meel, et seda ettepanekut on toetanud väga mitmed parlamendierakonnad, teiste hulgas Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Nii et lisaeelarve igal juhul pöörab tähelepanu ka teie viidatud siseriiklikele murekohtadele, mitte kõigile, aga kõige olulisematele, ja nendele gruppidele, kes muidu kõige keerulisemasse olukorda satuksid.

00:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun!

00:11 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma kõigepealt nendin, et ma olen väga hämmeldunud sellest, et te Jaak Juske küsimusele vastates ütlesite, et ka sõja ajal ei ole Riigikogu fraktsioonidega nõupidamine või koostööplatvormi loomine võimalik, et olulisem on lisaeelarve kiiresti vastu võtta. Demokraatia ei ole kunagi olnud kõige kiirem ja efektiivsem viis lahenduseni jõuda, see-eest on see kõige parem viis seda teha. Siin majas me ootasime lisaeelarvet ligi kaks kuud, valitsusel oli aega seda arutada, nende kahe kuu jooksul me olime valmis paindlikult kaasa mõtlema, aga seda võimalust kordagi ei antud.

Jätkan koolitoidu teemal. Ei ole kogu lisaeelarve julgeolekufookusega või praeguste kriiside fookusega. Kui võtta erimärgistatud diisli langetamine, käibemaksumääraerandi tegemine ja 50‑eurone lisatoetus, millest eriti abi pole, siis selle eest saaks koolilastele restoranilõunaid pakkuda. (Juhataja helistab kella.) Tegelikult nii ebavõrdsuse vähendamist, terviseaspekte, regionaalpoliitilist tasakaalu ...

00:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Aeg, Riina!

00:12 Riina Sikkut

... kui ka põllumeeste toimetulekut arvestades oleks see väga mõistlik viis, aga see ei ole isegi laual olnud. Miks?

00:12 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Kõigepealt see väide, mis puudutas opositsiooniga arutamist ja tema kaasamist. Olen ise käinud ka lisaeelarvega mitmes parlamendikomisjonis. Olen käinud riigieelarve kontrolli komisjonis, mida juhib opositsiooni kuuluv parlamendi liige, kus oli väga pikk ja põhjalik, väga mitmeid ministreid kaasav arutelu. See on üks näide. Teine näide on kindlasti rahanduskomisjon, mille liige ka teie olete, kus lisaeelarve eelnõu üle oli samamoodi täiesti sisuline arutelu. Ma arvan, et nii see peabki olema. Parlamendis on komisjonid need kohad, kus sisulisi arutelusid peetakse. Pean ütlema, et mind näiteks teie fraktsiooni lisaeelarvet [tutvustama] ei kutsutud. Kui oleks kutsutud, oleksin tulnud hea meelega. Aga komisjonides, kuhu kutsuti, ma käisin. Ma olen kindlasti seda meelt, et neid arutelusid tulebki pidada. Loomulikult tuleb ka selgitada ja jagada seda informatsiooni nii palju kui võimalik, võib-olla tõesti eriti nendes oludes, kus pinged on üleval ja tegu on kriisiga.

Sellest lisaeelarvest on välja jäänud seda tüüpi murede lahendused, mis tõepoolest on pikaajalised ja mis nõuavad seda, et me hindaksime neid siis, kui meil on selgem pilt ja teadmine majanduse väljavaadete olukorrast tervikuna. Veel kord: me tõepoolest lisaeelarvet kokku pannes keskendusime vahetult kõige kriitilisematele, julgeolekuga seotud muredele. See oli otsus ja valik, mis meil sel korral tuli teha.

00:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkutil on protseduuriline küsimus.

00:14 Riina Sikkut

Aitäh! Täpsustan stenogrammi huvides, et sotsiaaldemokraadid tõesti ei olnud huvitatud valminud lisaeelarve tutvustusest. Me saime selle info komisjonides kätte. Me oleme huvitatud kaasamisest, et lisaeelarve prioriteete paika panna.

00:14 Aseesimees Hanno Pevkur

See ei ole, Riina, protseduuriline küsimus. Selleks on siin kõnevoor. Pärast, kui on läbirääkimised, siis saab tulla seda täpsustama. Protseduurilised on seotud ikka istungi läbiviimise korraga. (Hääl saalist.) Väga õige. Olengi kogu aeg suunanud selle sinna, nii et juhime kogu aeg tähelepanu, püüame meenutada, milleks on protseduurilised küsimused. Protseduurilised ei ole läbirääkimisteks. Nii. Tarmo Kruusimäe.

00:15 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Siin me rääkisime, et varjendite ehitamiseks meil raha ei ole. Küll aga on need varjumiskohad. Saate te nüüd täpselt öelda, kui palju me raha eraldame? Ma olen üllatunud, et valitsus ei ole võtnud selle vahepealse menetluse käigus kuulda – ei pea ju tegema muudatusettepanekut, sest muudatusettepanekud kui sellised ei lähe läbi – häält saalist, mis ütleb, et me võiksime ka mõne varjendi ehitada. Aga kui suur see summa oli varjumiskohtade rajamiseks?

00:15 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh küsimuse eest! Nimetan siin elanikkonnakaitsekulude summasid laiemalt ja täpsemalt. Kõigepealt, elanike kriisivalmiduse tugevdamisele on 1 miljon. Ohuteavitusele, see puudutab 16 suuremasse linna ohuteavituse sireenisüsteemi paigaldamist, on 5,5 miljonit. Päästevõimekuse tugevdamisele, mis on eelkõige varingupäästevõime tõstmine, on 8,8 miljonit. Ulatusliku evakuatsioonivõimekuse tugevdamisele on 4,1 miljonit ja varjumisvõimekusele on sel aastal täiendavalt 0,4 miljonit. See tähendab, et vaadatakse üle varjumiskohtade ehituslikud nõuded. See puudutab nelja suuremat linna, nagu me ka esimese lugemise ajal rääkisime, kus tähistatakse ja avatakse varjumiskohad, ja mitte ainult ei tähistata, vaid tõepoolest tagatakse, et inimesed teaksid, kus need asuvad ja kuidas nendeni jõuda, kui selline vajadus – tahaks kolm korda üle õla sülitada – peaks kunagi tekkima.

00:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Juske, mis mureks?

00:17 Jaak Juske

Aitäh! Austatud istungi juhataja, kas te võiksite oma erakonnakaaslasest rahandusministrile kinnitada, et kui valitsusliidul oleks rahanduskomisjonis olnud soov, poliitiline tahe, siis mitte miski ei oleks keelanud ega takistanud valitsusliidul toetamast opositsiooni muudatusettepanekuid eelarve kohta?

00:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Kui eelarve või mingi teine eelnõu seotakse usaldusküsimusega, siis lähevad komisjoni õigused üle Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Valitsus, võttes üle komisjoni õigused, saab otsustada, milliseid muudatusettepanekuid toetatakse, milliseid mitte. Indrek Saar, palun!

00:17 Indrek Saar

Ma kõigepealt tänan selle täpsustuse eest, mis ütles üheselt, et Vabariigi Valitsus pidas paremaks mitte isegi arutada, rääkimata toetamisest, opositsiooni muudatusettepanekuid, ükskõik, kas need olid sisulised või olid need tehtud lihtsalt obstruktsiooni huvides. Selles kontekstis rääkida siin kasulikest idiootidest, kelleks osa poliitikuid aeg-ajalt ikka oma naiivsuses osutuvad, on ääretult küüniline, sest osa opositsiooni muudatusettepanekuid oli väga sisulised.

Aga minu küsimus on kogu selles protseduuriliste küsimuste loogikas. Ma olen siin viimasel ajal kuude kaupa Riigikogus kuulnud, kuidas paremalt tiivalt tulevad protseduurilised küsimused, millest enamus ei kuulu kuidagi sellesse kategooriasse, mida Riigikogu kodu‑ ja töökord protseduurilisteks küsimusteks nimetab. Te olete neid tolereerinud, kõik Riigikogu juhatajad, tundide kaupa. Nüüd tuli vahepeal vasakult tiivalt ka üks protseduuriline küsimus ja te pidasite vajalikuks märkuse teha. Mina sotsiaaldemokraadina eeldan, et siin Riigikogu saalis nii nagu ka mujal Eestis koheldakse inimesi võrdselt. Kas te võite mulle selgitada, kuidas Riina Sikkuti küsimus oli vähem protseduuriline küsimus kui see, mida sealt paremalt tiivalt me oleme nädalate ja kuude kaupa kuulnud?

00:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan hea, Indrek! Kui sa võtad lahti Riigikogu stenogrammid, siis sa kindlasti näed, et Riigikogu [istungi] juhatajad, sealhulgas mina, on korduvalt juhtinud tähelepanu, et tegemist ei ole protseduuriliste küsimustega, väga korduvatel juhtudel. See loomulikult ei takista Riigikogu liikmetel panemast näpu[märki] püsti ja esitamaks küsimust, nagu sina praegu uuesti teed, kasutamaks seda võimalust, et öelda oma arvamus välja. Ma väga loodan, ma olen seda korduvalt varem öelnud, ütlen praegu, ütlen ka edaspidi, ükskõik mis kellaaeg on: protseduurilised küsimused on istungi läbiviimise korra kohta, selle kohta, kes saab hääletada, kui palju on kõnesid, kui palju on sõnavõtte, mitu küsimust on. Seda tüüpi on protseduurilised küsimused Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse järgi. Ma väga loodan, et me kõik lähtume sellest. Aga nagu me ka teame, ei ole Riigikogu istungi juhatajal võimet näha Riigikogu liikmete pähe. Ka praegu ei suuda ma öelda, kas Indrek Saar soovib esitada protseduurilist küsimust või on tal mingisugune muu mõte, aga kuna [küsimus] on registreeritud, siis on sul õigus seda teha. Ma loodan, et me saame siiski minna küsimustega edasi. Indrek, ole hea!

00:20 Indrek Saar

Aitäh! Ma arvan, et väga paljud meist ja ka suur osa nendest inimestest, poliitikutest, kes poliitikat tähelepanelikult jälgivad ja näevad seda, mis siin Riigikogu saalis pidevalt viimasel ajal on toimunud protseduuriliste küsimuste nime all, ootaksid ikkagi seda, et Riigikogu juhatus püüaks leida mingisugusegi lahenduse, et Riigikogu ei kulutaks suurt osa oma tööajast sellele, et esitada protseduurilisi küsimusi, mis ei ole antud kontekstis relevantsed. Mul on ikkagi palve. Ma väga loodan, et me naaseme nende tavade juurde, mis meil olid enne seda, kui EKRE pärast valitsuses käiku kolis opositsiooni. Tänaseks on see muidugi juba ammu ületanud EKRE fraktsiooni piirid.

00:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Üks asi, mida Riigikogu juhatus on teinud, on see, et me registreerime ka statistika jaoks eraldi protseduurilisi küsimusi, sõnavõtte ja kõnesid. Nii et kui kellelgi ka Riigikogu liikmetest on huvi teada, kui mitu protseduurilist küsimust üks või teine Riigikogu liige on esitanud, siis see võimalus on meil infotehnoloogiliselt täiesti olemas. Aga sellega olen ma väga päri, et protseduuriliste küsimuste all sellist laata, nagu meil siin mõnikord on, ei ole mõistlik pidada. Rene Kokk, palun!

00:21 Rene Kokk

Aitäh, hea aseesimees! Kas teile tundub ka, et meie head kaaslased siin paremal küljel soovivad saada endale mingisugust eristaatust ja erilähenemist siin saalis? Kas te arvate, et see on mõistlik, mida siin praegu taotleti?

00:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Kõigepealt me peame ära täpsustama, et te mõlemad räägite paremast tiivast. Juhataja vaates ... Indrek mainis ka paremat tiiba. Selles mõttes, juhataja vaates paremal on ... (Hääl saalist.) Jah. (Saalis räägitakse valjemini.) Nii, head kolleegid, vaikust palun! Härra Kokk! See ei olnud protseduuriline küsimus. Tarmo Kruusimäe, palun!

00:22 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Mul on protseduuriline küsimus. Vaadates seda, et kui meil saal on saadikuid täis, on maskikandmine jälle muutunud moodsaks. Me teame, et jälle taas kord on koroonaoht. Tollest ajast räägitakse pidevalt seda, et iga pooleteise tunni tagant oleks mõistlik ruumi õhutada. Praegu ma muretsen teie vasakul käel oleva virgatsi pärast. Aken on lahti ja sealt võib tekkida tuuletõmbus, nii et pärast isegi Diclac ei aita. Kas meil ei oleks mõistlik, nii nagu ette on näinud Terviseamet või mis amet see oli ja kõik tädi Irjad ja Urjad, kes ütlesid, et iga pooleteise tunni tagant teeme kümme minutit õhutamist, ja kogu lugu? Ma arvan, see ei mõju virgatsi tervisele eriti hästi. Või on siin mingi protseduuriline asi, et millal me saame panna akna kinni ja millal mitte panna kinni? Kõik peaksid olema võrdselt kaitstud külma, jaheda ja rõske maikuu eest.

00:23 Aseesimees Hanno Pevkur

See ei olnud protseduuriline küsimus, esiteks. Teiseks, istungi juhatajal on pidev kontakt meid abistava personaliga. Nii et kui on vaja, me võime selle akna kinni panna, kui on vaja, me teeme akna lahti. Ärge muretsege, kõikidel inimestel on suu peas, suudavad öelda, kui külm hakkab. Nii. Läheme edasi küsimustega. Helir-Valdor Seeder.

00:23 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud minister! Peaminister on rõhutanud, et selle lisaeelarve puhul on tegemist sõjaaja eelarvega, ja ka teie olete rõhutanud, et tegemist on sõjaaja eelarvega. Ma siis küsin. Kui palju on selles eelarves ette nähtud otsesteks kaitsekulutusteks, kui eelarve maht on enam kui 800 miljonit eurot, ja kui mitu protsenti see kogu lisaeelarve mahust moodustab?

00:24 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! See lisaeelarve jaguneb suhteliselt võrdselt kolme olulise valdkonna vahel või jaguneb kolmeks sambaks, ma ütleksin niimoodi. Nendest sisuliselt üks kõige kaalukamaid on energiajulgeoleku tugevdamine. Energiajulgeoleku tugevdamiseks on 257,3 miljonit. Laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamiseks, mis on kõik otseselt seotud kaitsega, on 247,6 miljonit. Sõjapõgenikega seotud esmaste kulude katteks on 242,7 miljonit eurot.

00:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun!

00:25 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Hea minister! Enne, kui ma küsisin tuumaenergia töörühma rahastamise kohta, siis te ütlesite, et ma ajan midagi segamini. Ei, ma ei ole midagi segamini ajanud. Tõsi jah, 250 000 on lisaeelarves sinna ette nähtud. Aga Keskkonnaministeeriumi kodulehelt võite vaadata, et 75 000 on veel puudu, et palgata inimesi, keda on vaja selleks, et ennaktempos teha ära need analüüsid ja asjad. Kas keskkonnaminister ei küsinud seda raha ja lihtsalt kirjutab praegu, et 75 000 on puudu, või te ei leidnud seda raha, et 75 000 veel juurde panna, need inimesed palgata ja analüüsid ära teha?

00:25 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Lisaeelarve eripära on see, et me saame lisada neid kulutusi, mis reaalselt sel aastal ära kuluvad. Selleks, et oleks võimalik millegi pinnalt hakata analüüsi tegema, peab see analüüs kõigepealt valmis saama. Selle analüüsi varasemaks toomine, aruande varasemaks toomine, on see, mida praegune lisaeelarve sisaldab. Selles on teil absoluutselt õigus, et loomulikult on pärast seda, kui esialgne aruanne valmis on, vaja täiendavaid kulutusi, selleks et selle aruande tulemusega kiirendatud korras toimetada, aga see puudutab juba järgmist aastat. Sel aastal on tõesti nii, et tuumaenergia töörühm esitab valitsusele oma tegevuse vahearuande, mis puudutab energiajulgeoleku tagamist, Eesti energiavajadust, ka meie lähiriikide energiamajanduse arengusuundi tuumaenergia vaates, analüüsib arendamisel olevaid tehnoloogiaid, riigi ja erasektori koostöövõimalusi, riiklikke kohustusi, ühte tõenäoliselt kõige tundlikumat teemat ehk jäätmete käitlemist, ja ka valdkondlike õigusaktide ja olemasoleva tööjõu hetkeseisu. See esimene vahearuande kavand saadetakse töörühma liikmetele juba lähiajal ja sügisel loodame me seda aruannet valitsuses näha. Terviklik aruanne ehk lõpparuanne, mille põhjal on võimalik riigil teha otsus, põhimõtteline otsus tuumaenergia kasutuselevõtu kohta, peab valmis saama järgmise aasta lõpuks. Algselt oli see ajakava pisut pikem, aga praegu lihtsalt on olud sellised, et meil ei ole rohkem võimalik aega kasutada.

00:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Juske, palun!

00:27 Jaak Juske

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Nagu me saime teada auväärt istungi juhataja vastusest minu protseduurilisele küsimusele, siis valitsusel lihtsalt on puudunud poliitiline tahe opositsiooni ettepanekuid toetada ja ongi kõik. Samal ajal just selline kriisiolukord, sõjaolukord, eeldaks fraktsioonide koostööd, et valitsus oleks juba eelarve koostamise algfaasis tõesti kaasanud kõik fraktsioonid ja püüdnud neid ettepanekuid arvestada. Lihtsalt see tahe puudub.

Aga ma küsin hoopis muul teemal, mis on samas väga oluline. Teatavasti on nii opositsiooni kui ka valitsusliidu esindajad neljast fraktsioonist algatanud täna lastetoetuste tõstmise eelnõu. Väga vajalik eelnõu raskel ajal, kui meie pered hinnatõusu tõttu vaesuvad. Kas te olete proua peaministriga sama meelt, olles üks Reformierakonna juhtivpoliitikuid, et kui parlament lastetoetuste tõusu eelnõu heaks kiidab, peaks valitsus astuma tagasi? Olete sama meelt?

00:29 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Kas lisaeelarvet tehes on olnud olemas poliitiline tahe kaasata ning rääkida opositsiooniga ja kõikide parlamendifraktsioonidega? Veel kord ütlen, et ka lisaeelarve kokkupanemise käigus teie fraktsioon ei kutsunud mind rahandusministrina sel teemal vestlema. Ma pean ütlema, et mitte selle lisaeelarve puhul, aga varasema eelarve puhul näiteks Isamaa fraktsioon sellise kutse esitas ja ma käisin eelmise eelarve tegemise käigus enne seda, kui see valitsuses heakskiidu sai, seda Isamaale tutvustamas ja seda arutelu pidamas. Kui on etteheide või mure,  miks sel korral seda näiteks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooniga ei tehtud, siis ütlen, et kui oleksite kutsunud, oleksin kindlasti hea meelega tulnud. Ma pean seda arutelu oluliseks.

Mis puudutab eelnõu, mis järgmisteks aastateks üle 300 miljoni euro suuruse kohustuse maksumaksjate kanda paneb, siis see on eelnõu, mis, ma arvan, on mõistlik rahulikult läbi analüüsida. Ilma selleta, et see analüüs tehtud oleks, on minu meelest pisut kummastav arvata, et sellega oleks võimalik ilma sisulise analüüsita sellisel kujul edasi minna ja maksumaksjatele selline kohustus peale panna. Nii et ma olen seda meelt, et on vaja täiendavat analüüsi.

00:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

00:30 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Räägime energiajulgeolekust ja sellest, kui suure osa sellest moodustab toidujulgeolek ning kui palju moodustab sellest veejulgeolek. Me peame mõtlema, et ka inimesed vajavad energiat. Kui palju me oleme sellega arvestanud, et ka veejulgeoleku juures oleks vee filtreerimise võimekus ja kõik see? Noh, kui ükskõik mida juhtub, mingi sirakas lendab Ülemistesse, siis ongi terve Tallinn külili. Siin on ju üks kolmandik Eesti inimestest, keda tuleks kuhugi evakueerida.

Teine küsimus on see. Ma jäin kuulama seda debatti Jaak Juskega. Mis sellel meie peaministril nende laste toetamise vastu on või laste vastu? Nii kaalukas asi nagu lisaeelarve pannakse nüüd mingi lastetoetuse pärast ... Nagunii me toetame lapsi, me teame, et vähemalt pooles mahus, et kõik saaksid nägu päästa. Aga mis tal isiklikult lastetoetuste vastu on?

00:31 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Ülemiste järvega seotud täiendavaid otsuseid selles lisaeelarves ei ole. Esimene küsimus käis selle kohta.

Teine küsimus jäi mulle pisut segaseks. See lisaeelarve on seotud otseselt julgeolekuga seotud vajaduste katmisega. Sellisena on ta algselt esitatud ja sellist fookust oleme me soovinud hoida. Ma pean mõistlikuks, et see nii ka olema saab.

00:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

00:32 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Suurema osa Ukraina sõjapõgenikest võib Eestis kvalifitseerida lastega üksikemadeks, kelle mehed või elukaaslased, kui neid on, on Ukrainas või on nad hukkunud, või [põgenikud] ongi üksikemad, kes on siia lastega tulnud. Eestis on lastega üksikemade protsent Euroopa Liidu kõige kõrgem, vist kaks korda kõrgem kui Euroopas keskmiselt. Ühest uuringust tuleb Eesti üksikemade kohta välja, et üksikvanema lapse toetust saab vaid teatud osa ühe vanemaga peres kasvavatest lastest. Minu küsimus on see: kas Ukraina üksikemad, kes on reaalselt üksikemad siin Eestis (Juhataja helistab kella.), saavad kõik neid võimalikke toetusi?

00:33 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Kui neile ajutine kaitse laieneb, nad on ajutist kaitset taotlenud, siis kehtivad nende kohta samasugused õigused nagu Eesti elanikele. See tähendab, et kui nad kvalifitseeruvad ja vastavad nendele tingimustele, mis ühe või teise toetuse maksmiseks seatud on, siis nad seda toetust ka saavad.

00:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Helmen Kütt, palun!

00:34 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Küsimustele vastamisel te ühes punktis ütlesite, et teil on väga hea meel selle üle, et toimetulekupiir tõuseb, ja et on paljud erakonnad, kes seda on eelnevalt taotlenud. Jah, sotsiaaldemokraadid on teinud seda väga pikalt, ja mul on ka hea meel, et see lõpuks ometi tõuseb. Aga tegelikult oleks pidanud see tõusma juba uue aasta ehk selle aasta algusest, kui oli teada, et on energiakriis, ja te väga kiiresti võtsite meetme, mis puudutas inimeste kohalikku omavalitsusse pöördumist, energiatoetuse taotlemist.

Mul on lihtsalt üks küsimus. Kas aruteludes, mis puudutasid üksi elava pensionäri toetust, mis nüüd tõuseb 115 eurolt 200 eurole, mis on ka väga oluline ja õige asi, oli teil juttu ka üksi elavate puuduva töövõimega töövõimetustoetuse saajatest või sajaprotsendilise püsiva töövõimetusega töövõimetuspensioni saajatest, kes elavad üksi? Nad ei ole pensioniealised, aga nende pension on tihti tunduvalt väiksem ja nad on väga raskes seisus.

00:35 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Õige tähelepanek, võtan selle kaasa. Kasutan võimalust muu hulgas selleks, et selgitada esimese lugemise ajal õhku jäänud küsimust, mis puudutas rahvapensioni määra, mis selles seaduseelnõus sees on. Seal oli kirjas, et rahvapension, mida Ukraina sõjapõgenikele makstakse, on 180 eurot kuus, kuigi meil on rahvapension tõepoolest 275 eurot kuus. Selleks on ette nähtud lisaeelarves raha. Erinevus tuleb lihtsalt sellest, et Ukraina sõjapõgenikele makstakse Ukraina pensioni ja Eesti rahvapensioni keskmist vahet, milleks on selle prognoosi kohaselt 180 eurot. Aga teie esimese küsimuse, nagu ütlesin, võtan kaasa. Signe Riisaloga me kindlasti seda teemat puudutame.

00:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

00:36 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma küsin ikkagi riigikaitsekulude kohta. Te küll Helir-Valdor Seederile ei vastanud selle kohta, vaid rääkisite lihtsalt eelarve osadest. Aga tõepoolest, sellest 800 miljonist 15 miljonit on otseselt riigikaitsele suunatud, ehk see on alla 2%. On selge liialdus nimetada seda sõjaaja eelarveks.

Ma küsin. Ka teil on olemas riigisaladuse luba ja ma usun, et ka kaitseministril on olemas riigisaladuse luba. Eile meile tutvustati Riigikontrolli akti ja me oleme riigikaitsekomisjonis rääkinud vajadustest. See 15 miljonit on selgelt ebapiisav ja on päris arusaadavalt ka võimekus rohkem [raha] ära kasutada. Arusaadav, et ma ei saa siin kõike praegu välja rääkida. (Juhataja helistab kella.) Kas see 15 miljonit oli Rahandusministeeriumi-poolne summa või kaitseminister tuli ja ütles teile, et see on piisav?

00:37 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Ma ei pea tegelikult väga mõistlikuks seda, mida te just tegite: te viitate riigisaladusele ja siis esitate küsimuse, mis justkui oleks sellega kuidagi seotud ja mis sisaldab ka teatud etteheiteid. Selles mõttes ei ole see võib-olla päriselt korrektne. Aga kui me räägime riigikaitse ja sõjalise kaitse tugevduspaketist, siis see tugevduspakett koosnes kahest osast. Esimene neist kiideti heaks juba aasta alguses, enne seda, kui Venemaa oma täiemahulist kallaletungi Ukrainale alustas, teine osa pisut hiljem. Tugevduspakett pandi kokku Kaitseväe juhataja sõjalise nõuande alusel ja selle alusel hangitav relvastus peab tooma Eesti sõjalise võime võimalikult kiire kasvu.

Nagu ma ka ütlesin lisaeelarve esimesel lugemisel, praeguseks on sellessamas esimeses tugevduspaketis sisaldunud otsused jõudnud kõik lepingusse. Kõik see, mida on võimalik tarnida ja mis jõuab kohale sel aastal, sisaldub ka praeguses riigieelarves. Eelarve koostamise reeglid on sellised, et me saame lisaeelarvesse lisada selle, mis reaalselt sel aastal kohale jõuab. See, et me tegime selle otsuse ja tugevduspaketi esimese osa jaanuaris, tähendab, et me oleme tegelikult väga paljude teiste riikidega võrreldes eelisseisundis, sellepärast et meie tegime oma otsused varem ja meile jõuab tõepoolest see sõjalise võime reaalne kasv varem kohale.

Mida see tähendab? Lihtsalt mõned näited. Me ostame lühimaa-õhutõrje tugevdamiseks laskeseadmeid, rakette, muu hulgas Stingereid. Tankitõrje tugevdamiseks hangime Javeline ja EuroSpike-laskeseadmeid. Täiendame korralikult ka moonavarusid. Koos Balti riikidega hangime MLRS-i ehk mitmikraketiheitja süsteemi. Vähem oluline ei ole see, et ka liitlaste vastuvõtmisega seotud taristu saab täiendust. Ka sellessamas lisaeelarves on liitlaste vastuvõtmisega seotud taristu täiendused sees. Need on vajalikud selleks, et meil oleks Eestis võimekus vastu võtta diviisijagu liitlaste üksusi.

Nii et need on need otsused, mis on tehtud. Sellele lisandub ikkagi, veel kord, kõik see, mis puudutab kollektiivkaitse tugevdamist, mille nimel käib absoluutselt iga päev väga tõsine töö. Eesti on osaks kollektiivkaitses ja see on meie julgeoleku tagamisel üks kõige olulisem osa. Nii et lisaeelarves on kõik see, mis reaalselt sel aastal kohale jõuab. Aga tõepoolest, pidasin oluliseks selle üle öelda, et kõik need lepingud, mis tulid esimesest riigikaitse tugevdamise paketist, on praeguseks juba sõlmitud.

00:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Mihhail Lotman, palun!

00:40 Mihhail Lotman

Aitäh! Austatud minister! Nagu te teate, kõrghariduse alafinantseerimine on minu pidev südamevalu. See lisaeelarve on kriisieelarve, meil on mitu kriisi praegu: sõda Ukrainas, pandeemia, ökoloogiline kriis jne. Need kõik kriisid ei ole meie tehtud, aga kriis kõrghariduses on puhtalt meie tehtud ja seda oleks võinud ette näha. Minu meelest on rektorite protest väga valus ja igati õigustatud. Ma ei näe mingit põhjust, miks selles kriisieelarves ei peaks olema kas või mingeid meetmeid selle kriisi vähemalt pehmendamiseks.

00:41 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Mõistan seda muret. Lisaeelarve keskendub puhtalt Ukrainas käiva sõja Eestisse jõudvate vahetute mõjude leevendamisele ja hoiab fookust sellel. See on selle lisaeelarve fookus. Tõepoolest ei lahenda see lisaeelarve kõiki probleeme ja muresid, mis Eesti riigis on. Nende pikaajalisemate murede juurde me saame tulla ja peame tulema tagasi siis, kui me hakkame kokku panema ja teeme sügisel nii järgmise aasta eelarvet kui ka järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegiat.

00:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

00:42 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Mu eelmise küsimuse jätkuks. Jutt oli sellest, et kõik ei saa seda üksikvanema lapse toetust. Siin on öeldud, et üksikvanema lapse toetusele on õigus lapsel, kelle sünniaktis puudub kanne isa kohta või see on tehtud ema ütluse alusel, samuti lapsel, kelle vanem on tunnistatud tagaotsitavaks. Te ütlesite, et need nii-öelda sisuliselt üksikemad, kes on siia Ukrainast tulnud suures hulgas ja kes on ajutise kaitse saanud, saavad kõik seda üksikvanema lapse toetust. Kuidas see sellega kokku käib?

00:42 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea küsija! Ma ei öelnud seda. Ma ütlesin täpselt seda, et kui nad vastavad nendele kriteeriumidele ja nendele tingimustele, mis toetuse maksmisel on seatud, siis nendel on samasugune õigus sellele toetusele nagu Eesti ülejäänud elanikel. Kui nad ei vasta nendele tingimustele, mis seatud on, siis nad ei saa seda toetust. See toimub samadel alustel teiste Eesti elanikega.

00:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

00:43 Aivar Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Väga keeruline on seda eelarvet lugeda. Äkki sa oskad mulle praegu põhjendada või selgitada. 227 miljonit on siin energeetikaprobleemide lahendamiseks. On väga selge, et 200 miljonit siin rea peal ei peaks olema. Oleks olnud loomulik arutelu, siis ma arvan, et oleks kindlasti leitud midagi muud, mida selle raha eest teha. 30 miljoni eest hakata konkureerima eraettevõtjatega, et minna Soome terminali tegema, kui Eestis on eraettevõtjad – see on kuritegu. Teine on see, et 170 miljoni eest kirjutada siia gaasi toomise jaoks, mis ei ole võimalik ilma selleta, et Eestis oleks terminali vastuvõtuvõime – seda ei saa ka kasutada. Kolmandaks see, et Elering teatas täna, et ta seda toru sügiseks ei ehita. Milleks see raha seal eelarves?

00:44 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Mul ei ole seda teadmist. Mul on teadmine Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumist, et see võimekus Eestis sügiseks tekib. See, et see võimekus tekiks, on energiajulgeoleku seisukohast kahtlemata väga oluline. Mulle teadaolevalt on praegu ikkagi see faas, kus kõik asjasse puutuvad tegutsevad parimas usus ja selle nimel, et meil oleks sügiseks alternatiivne võimekus olemas. See on ülikiire tegutsemine võrreldes tavapärase tempoga. Aga meil ei ole jällegi praegu teist varianti. Nii et ma ei nõustu kindlasti sellega, et siin lisaeelarves ei peaks energiajulgeolekuplokis sees olema investeeringuid, mis on vajalikud LNG‑võimekuse tekitamiseks Eestis. Ma arvan, et see on vajalik, et see siin sees on, ja on vajalik, et see võimekus Eestis tekiks. 

00:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Helmen Kütt, palun!

00:45 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Ma tahan kindlasti väga tänada, et kui mõned küsimused on jäänud üles, siis väga kiiresti on tulnud nendele vastused. Ka sellesama rahvapensioni kohta, mis puudutas 180 eurot, saatis sotsiaalkaitseminister järgmisel päeval kirja ja tõdes, et seletuskirjas on näpukas, et selgituses ei oleks pidanud olema juttu rahvapensionist, vaid oleks pidanud olema hoopis see selgitus, mille teie siit puldist tõite. Minu jaoks on sisejulgeolek ja välisjulgeolek sellised, mis mõlemad mõjutavad. See eelarve, nagu te ütlesite, asub kolmel sambal kindlasti nii välisjulgeoleku kui ka sisejulgeoleku mõttes.

Küsimus puudutab laste koolitoitu. See oleks olnud nii põgenike lastele, kes lähevad kooli, kui ka meie lastele, kes käivad koolis. Väga paljude perede lastele on koolitoit tõepoolest ainuke soe toit päevas. Selle piirmäära tõstmine oleks andnud kindlasti võimaluse igasugust julgeolekut parandada. Miks see siiski nagu ei leidnud toetust?

00:46 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Nagu ühe eelneva küsija sarnasele küsimusele vastuseks selgitasin, selle lisaeelarve fookus tõesti oli vahetu julgeolekuga seotud ohtude ja vajaduste maandamine ning tasandamine. Sellel on fookust hoitud. Teemade üle, mis on pikaajalised ja mis ei ole tekkinud otseselt nüüd, selle julgeolekuolukorra ja kriisi tõttu, on arutelu kindlasti vajalik, aga nende arutelude juurde me saame tulla siis, kui me sügisel uue majandusprognoosi valguses järgmise aasta eelarvet ja järgmiste aastate eelarveplaane kokku paneme.

00:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

00:47 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ka oma sõnavõtus te täna olete korduvalt ütelnud, et me peaksime mõtlema, kuidas luua täiendavaid võimalusi, et energiahindasid alla suruda just ka tootmist muutes. Isegi kui see LNG‑terminal saab valmis ja veeldatud maagaas siia peaks tulema, on see selgelt kallim kui meie kohalik ressurss puiduhake. Isamaa tegi ettepaneku, et 10 miljoni eest võiksime toetada katlamajade ümberehitamist kohaliku kütuse kasutamise jaoks. Paraku lükati see tagasi. Mis olid need argumendid, miks me eelistame sellist ebakindlat gaasi kohalikule kütusele?

00:48 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Me ei eelista. Meil on alanud Euroopa eelarveperioodil ette nähtud 22,5 miljonit eurot selleks, et toetada kütuseliigi vahetust ka just nimelt teie nimetatud katlamajades. Nii et selleks on euroraha ette nähtud.

00:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

00:48 Aivar Kokk

Aitäh! Ma ei tea, millal see euroraha kohale jõuab. Peaminister küll ütles eelmine aasta, et suve ei tule, ma sain aru, et täna ta ütles, et talve ei tule. Aga näiteks see 30 miljonit, mille kohta te ütlete, et kindlasti on vaja, et see raha siin sees oleks, [tähendab] ju konkureeriva ettevõtte ja terminali loomist Soome. Kas siis nii ongi, et Eestisse eraettevõtjad, Eesti kapitalil, teevad oma rahaga vastuvõtukohad ja siis Soome tehakse konkureeriv [koht] maksumaksja raha eest?

Teine on see, et 170 miljoni eest saab täna ükskõik kus koha pealt LNG-gaasi ostes 2 teravatti, mitte 1 teravati. Majandusministeeriumis see number, mis siia kirjutati, kirjutati Vene gaasi peale, aga otsus on tehtud, et Vene gaasi ju ei soovita. Minu arvates võiks see asi väga selgelt paigas olla. Väga huvitav oleks, mina toetaks ka seda, et kui oleks siin eelarves raha, kuidas me saaksime suve jooksul küttesüsteemid üle viia. (Juhataja helistab kella.) Oleks väga hea.

00:49 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Eraettevõtja ja Elering peavad selle küsimuse lahendamisel töötama ikkagi ühe eesmärgi nimel. Teistmoodi ei saa, ei tohi olla. 170 miljonit eurot on lisaeelarves Eestile gaasivaru tekitamiseks, seda raha on, nagu ma esimesel lugemisel selgitasin, kuni 170 miljonit ja see piir on seotud 1 teravatt-tunni ulatuses gaasivaru hankimisega. Kui selleks hetkeks on seda võimalik hankida hinnaga, mis kokku moodustab oluliselt vähem kui 170 miljonit eurot – ja ma usun, et see võiks nii olla –, siis see tähendab, et 170 miljonit eurot selleks ei kulu. See, millises ulatuses Eesti Varude Keskuse aktsiakapitali laiendatakse, sõltub otseselt hinnast, millega see 1 teravatt-tundi, mis on umbes 20% Eesti aastasest gaasitarbimisest, hangitakse. 

Nii et eesmärk ei ole igal juhul 170 miljonit ära kulutada, vaid see on ikkagi seotud mahuga. Nagu ma ütlesin, kütteliikide vahetuseks või [teistele] kütteliikidele üleviimiseks on meil võimalik kasutada euroraha 22,5 miljonit eurot. Ma loodan tõesti, et see raha võimalikult kiiresti avaneb. Nagu me eelmisest perioodist teame, huvi selle vastu oli väga suur. Ma usun, et eriti praegustes oludes on valmisolek kiiresti taotlema tulla ja raha kiiresti kasutusele võtta ka suur. Loodan, et see avanemine juhtub kiiresti.

00:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Priit Sibul, palun!

00:51 Priit Sibul

Aitäh, austatud juhataja! Ma kõigepealt tänan teid nende ilusate ja rõõmsate žestide eest, millega minu saalitulek teid rõõmustas. Aitäh teile! 

Aga nüüd asja juurde ja küsimus ministrile. Ma püüan aru saada, kuidas see debatt teil valitsuses toimus. Kui aasta alguses otsustati vajalikud 380 miljonit relvastuse ja moona soetamisse investeerida, siis seda sai teha valitsuse otsusega. Selle lisaeelarve kontekstis jõuti väga paljude muude oluliste asjade juures sinna, et eriotstarbelisel kütusel on vaja aktsiisi langetada ja näiteks meediaväljaannetel käibemaksu langetada. Kuidas sihukesed valikud tekkisid ja mis veel arutusel oli, mis edasi lükati või tegemata jäi?

00:52 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Jaanuarikuus, kui esimene julgeoleku tugevdamise pakett valitsuses heaks kiideti, oli põhifookus absoluutselt ja ainult sõjalise kaitse kiirel tugevdamisel. Nagu öeldud, Kaitseväe juhi sõjalise nõuande põhjal see pakett kokku sai ja kokku pandi. Võib-olla on oluline siin kõikide parlamendi liikmete jaoks üle öelda, et kaitsekulutuste puhul on sageli nii, et need hanked ongi pikaajalised, iga konkreetse aasta kulutused saab heaks kiita ja peab heaks kiitma parlament. Nii et see jõuab igal juhul parlamendi ette otsustamiseks.

Aga tõepoolest, fookus oli siis ikkagi puhtalt sõjalise kaitse tugevdamisel ja eraldi tähelepanu all oli see, et see tugevdamine toimuks võimalikult kiiresti. Nagu eelnevalt selgitatud sai, see, et me saime otsuse teha juba jaanuaris, meie jaoks seda tegelikult väga mitmel puhul tagab. Mitmel teisel riigil on tõenäoliselt oluliselt pikemad hankejärjekorrad. Lisaks oli jaanuaris võimalik selle otsuse alusel hankida ka hinnaga, mis tänaseks on juba kauge minevik.

00:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Priit Sibul, palun!

00:54 Priit Sibul

Aitäh! Ma täpsustan eelarvetehnilises mõttes. Selle otsuse kohta, mis jaanuari alguses tehti, te ütlesite, et lõpuks peab see konkreetne kulu, mis jooksval aastal on, parlamendist läbi käima. Jaanuaris tehtud otsused, me teame, kogumahus 380 miljonit, kaugeltki mitte kõik ju sel aastal ei kulu, vaid üsna märkimisväärselt pisem osa sellest, mis on loogiline, ja põhjusel, mida te just selgitasite. Aga see summa ei ole veel lõplikult selge. Ma saan aru, et siin lisaeelarves see ei kajastu. Kas see kajastub siis aasta lõpus, kui me täpsustame eelarvet? Või kuna või mil viisil ta meil eelarves kajastub?

00:55 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Ta kajastub esiteks eelarvestrateegias, mis nagu ikka pikemaks ajaks raamid paika paneb, ja igal konkreetsel aastal selle konkreetse aasta eelarve eelnõus. Ehk siis 2023. aastal 2023. aasta eelarve eelnõus, mis esitatakse septembri lõpuks parlamendile, ja sealt edasi siis vastava aasta eelnõus. Selle aasta kaitsekulude eelarvesumma on kokku 749,6 miljonit, mis sisaldab sel aastal reaalselt tehtavaid kulutusi kaitsevaldkonnas, kaitsekulutusi. 

00:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

00:55 Henn Põlluaas

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Te olete korduvalt väitnud, et lisaeelarve keskendub kõige olulisematele asjadele. Sellega võiks ju pärigi olla, aga samas on valitsusel täiesti unarusse jäetud, ka antud lisaeelarve raames, enneolematu, Euroopa suurim inflatsioon, hindade tõus, meie inimeste toimetulek ja selle hinnatõusu tagajärjel massiline vaesumine. Sellega ei tegeleta. Kas see ei olegi üleüldse oluline asi?

00:56 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! On küll oluline. Selleks, et inimeste toimetulekut keerulistes oludes toetada, tõuseb toimetulekupiir lisaeelarvega 33%.

00:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei paista. Tänan!

00:56 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Suur tänu!

00:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa. Avan läbirääkimised. Leo Kunnas, palun!

00:56 Leo Kunnas

Paluks lisaaega, 2.83, kui saab. 

00:57 Aseesimees Hanno Pevkur

2.83 ei saa.

00:57 Leo Kunnas

Siis saab kolm. Tänan teid!

00:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Läheb siis kolm minutit ehk kaheksa minutit kokku. Palun!

00:57 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea rahandusminister! Kuna erakonna esimees Martin Helme ei viibi praegu Eestis, siis on fraktsioon volitanud mind pidama fraktsiooni kõnet.

Vabariigi Valitsus on määratlenud selle eelarve kui sõjaaja eelarve. See ei ole korrektne. Sõjaaeg oleks meil siis, kui riik kuulutaks välja sõjaseisukorra, mis tõenäoliselt toimuks Venemaa kallaletungi tõttu Eestile. Seda õnneks ei ole juhtunud ja jumal hoiab, et loodetavasti seda kunagi ei juhtugi.

Milline üks sõjaaja eelarve välja näeb? Selleks tuleks minna Kiievisse, Ukraina rahandusministeeriumisse ja vaadata, milline see seal on. Neil on keskmine kuupuudujääk 5 miljardit eurot või dollarit ja läänemaailm kõik üheskoos aitab, et neid kulusid katta. Jumal hoiab, et me sinnani ei jõua.

Aga mis eelarve see siis on? See on loomulikult liitkriisiaja eelarve, mida mõjutab Venemaa laiaulatuslik kallaletung Ukrainale väga otsustavalt. Ma olen nõus kolleeg Urmas Reinsalu hinnanguga, et selle eelarve kõige suurem probleem ei ole mitte see, mis siin sees on, vaid see, mis on siit puudu. Sellel ma peatun ka, aga esialgu ma analüüsin selle eelarve kulusid nende valdkondade kaupa, mis siin on toodud.

Kui tinglik määratlus oli sõjaaja eelarve, siis loomulikult tahaks ju näha siin eraldi kuluartiklit "Sõjalise riigikaitse kulud", aga sellist kuluartiklit siin eraldi ei ole, kuna need kulud on liiga väiksed, ehk need on 15,45 miljonit eurot, mis on vähem kui 2% kogu sellest eelarvest. Seepärast ei ole ka neid üldse eraldi määratletud, vaid nad on laiapindse riigikaitse all.

Laiapindseks riigikaitseks me näeme nominaalselt väga suurt summat, 247,6 miljonit. Aga hakkame analüüsima, mis sinna alla kõik on pandud. Siin on loomulikult sellesama sõjalise eelarve kulud, millest võib veel aru saada, aga siin on näiteks Sotsiaalministeeriumi täiendavad pensionikulud, mida on 40,2 miljonit. Iseenesest hea ja õige kuluartikkel, aga mis seos on sel laiapindse riigikaitsega? Siis võiks ju kõik pensionid läbi aegade sinna kanda ja meil oleks maailma suurimad kulud laiapõhjalisele riigikaitsele. Samuti on seal Vabariigi Valitsuse kuludest 28,6 miljonit toimetulekutoetustele ja seal on veel ka 37,7 miljonit Siseministeeriumi kulusid, mis lähevad põgenikele. See on ka eraldi suure valdkonnana siin, aga see ei ole õiges kohas. Siin on ka kogu Vabariigi Valitsuse reserv 68,4 miljonit, mis viib reservi 100 miljonini. Reserv võib minu poolest olla ka 200 miljonit, peakski olema, aga see peaks selgelt olema määratletud omaette kuluartiklina. Kui me teeme selle lahutamistehte, siis jääb meil laiapõhjalise riigikaitse kulusid paraku alles ainult 72,7 miljonit, mis ei ole väike summa, aga suhteliselt siiski mitte see, mida meile esitatakse. See ei ole absoluutselt korrektne.

Siin peaks loomulikult olema omaette valdkond sotsiaalsed kulud või sotsiaalse sidususe kulud, mis oleks täiesti tervitatav. Siis me näeks, et mitmed asjad, mis on pandud teiste artiklite alla, oleksid õiges kohas, ja me saaks aru, mis siin eelarves siis tegelikult sees on. Ehk tegelikkus ei vasta sellele, mis siin kirjas on.

Sõjapõgenike kuludeks on märgitud siin 242 miljonit. Need kulud tuleb kanda, sest sõjapõgenikud meil siin on, aga ka see kuluartikkel ei vasta ju päris tõele, sest siia lisanduvadki need 37,7 miljonit, mis on Siseministeeriumi kulude all põgenike kuludeks laiapindse riigikaitse rea peal, ja siia lisandub veel Vabariigi Valitsuse kuludest 22,3 miljonit toimetulekutoetusteks põgenikele, mis on ka vajalik kulu. Tegelikud kulutused põgenikele tõusevad 302 miljonile, mis on suurim kuluartikkel selles eelarves.

Mis puudutab energiajulgeolekut, siis need kulud võib-olla kõige rohkem või täpsemini vastavad sisule, aga ka siia on pandud 30 miljonit kulusid, mis on mõeldud pensionäridele, lastele ja lastega peredele, mis on tegelikult sotsiaalvaldkonna kulud. Energiajulgeolekut iseenesest need kulud ju kuidagi ei [paranda].

Ehk sisu ja vorm ei ole siin õiges korrelatsioonis. Kui hoolikalt lugeda, siis on selge, et see ei räägi tõde sellest, mis siin eelarve sees on.

Nüüd ma arendan edasi seda teemat, mida kolleeg Urmas Reinsalu esile tõstis, ehk mida siin ei ole. Koroonakriis ei ole lõppenud. See läheb edasi. Ainuke tõhus vahend selle vastu on haiglavõimekuse tõstmine. Seda siin ei ole. Me loodame, et see kriis enam tagasi ei tule, aga nii ei pruugi minna.

Energiakriis algas palju varem kui Venemaa laiaulatuslik kallaletung Ukrainale. Siin on erinevaid lahendusi, kuidas energiakriisi lahendada. Meie fraktsioon on pakkunud välja suhteliselt radikaalseid lahendusi, nii CO2-süsteemist kui ka börsisüsteemist väljumist. Jah, ilmselgelt ei ole need valitsusele vastuvõetavad, aga lahendusi on ju vaja, siis mingeid teisi lahendusi, sest kahtlemata selle suure, 18%‑lise inflatsiooni kõige suurem sisend tuleb ju energiahindade tõusust.

Kuhu me sügiseks jõuame? Tõenäoliselt me jõuame uue lisaeelarveni, sest põgenike kulud tulevad ilmselt veelgi suuremad, energiahinnad tõusevad veelgi ja samamoodi tõusevad toiduainete hinnad ja inimestel läheb veel raskemaks toime tulla. Siin on asju tehtud, aga vähe, ja seetõttu ei ole meie fraktsioonil võimalik seda eelarvet toetada. Tänan!

01:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

01:04 Aivar Kokk

Palun kolm minutit lisaaega.

01:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kaheksa minutit.

01:04 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma pean tunnistama, et sellist eelarvet selle aja jooksul, kui mina Riigikogus olen olnud, ei ole varem olnud. Kui siia sisse vaadata, siis praktiliselt iga rea peal on näha bluffi. See bluff on selline, et kui ministrite käest küsida, siis nad räägivad väga suurtest numbritest. Nii nagu räägitakse siin kaitsekuludest: jaanuarikuus 380 miljonist, märtsikuus poolest miljardist ja nüüd 15 miljonist. Samas, sellist numbrit olla ei saakski. Kui selle aasta riigieelarves on suurusjärgus 750 miljonit, siis pool sellest on see number, mille puhul saaks üldse rääkida, et valitsuses minister on midagi kokku leppinud või et kuskil on lepingud. Ülejäänu on see, et kas on riigieelarve seadust rikutud või on lihtsalt bluff. Tuleb siseminister meile rahanduskomisjoni ja räägib suurtest numbritest, aga kui vaatad eelarvesse, siis need numbrid on kümme korda väiksemad. Tore on rääkida ilusaid asju.

Me räägime siin LNG‑st. Valitsuse ministrid ja peaminister ei teagi, et olukord on kriitiline. Ei tea seda, et Elering ei täida valitsuse otsuseid, vaid eirab neid ja ütleb selgelt, et teeb kõik selleks, et sügisel sealt gaasi ei tuleks. Aga kui selline otsus tehakse, siis ei ole vaja siin 200 miljonit eurot hoida. Mis loogika on selles, et riik on kokku leppinud, et kaks eraettevõtet loovad vastuvõtuvõimaluse LNG‑laevale ja siis annavad Eleringile 30 miljonit, et samasugune süsteem panna Soome püsti paari aasta pärast? Riigi raha ehk maksumaksja raha eest tehakse konkureeriv süsteem. Tänaseni, täna õhtul veel ei ole lepingut, et Elering teeks selle toru Balticconnectori ja vastuvõtukai vahel.

Siis räägitakse, et kuskilt tuleb gaasi tuua. Oleme nüüd ausad. Kui välja arvata Vene gaas, siis ei ole see isegi teoreetiliselt võimalik. Jah, soomlased müüksid meile väga hästi gaasi ja mul on tunne, et see trikk praegu käibki. Võrguettevõtjad saaksid jälle ülekoormustasu võtta, sest Soome ostab gaasi täna 35 euroga, aga meile müüakse 100‑ga. See vahe ei lähe mitte gaasimüüjatele, vaid põhivõrguettevõtjatele. Seal võibki olla see konks, miks tehakse kõik selleks, et oma vastuvõtuterminali ei tehta. 200 miljonit ehk üks neljandik! 25% eelarvest on tühja õhku, mille kohta peaminister ütles, et küll me siis oskame selle kuhugi mujale paika panna. Nii nagu on viimased neli kuud tehtud otsuseid ja pidevalt miljoneid jagatud, mida ei ole kuskil lisaeelarves näha, vaid, väga õige, valitsuse reservis lihtsalt piisavalt suur summa läks 2021. aastast üle. Selles eelarves, mille me vastu võtsime, me seda ei näinud, aga lihtsalt kasutamata raha oli päris suur, mis eelmise valitsuse ajal läks reservi jääki.

Kui lisaeelarvet tehti, siis oleks pidanud mõtlema Eesti inimeste ja majanduse peale. Isamaa Erakond on teinud mitmeid olulisi ettepanekuid, mida kahjuks rahanduskomisjonis väga kiire menetlemise ajal ei olnud võimalik arutada. Kuid samas muidugi rahustab see, et need eelnõud on siin saalis esimese lugemise läbinud, ja ma loodan, et rahanduskomisjon suudab veel enne suvepuhkusele minekut menetleda nii aktsiiside kui ka käibemaksu teemat. Me teame täna sada protsenti, et sügisel on elekter ja gaas niisama kallis kui praegu ja soojamajandus võib minna palju kallimaks. Seda me ka kardame. Üks võimalus on ju loobuda sellisest käibemaksust, vähendada seda 20%‑lt 9%‑le. Teine võimalus on loobuda võrgutasust, sest ülekoormustasuga võtab Elering nagunii üle 100 miljoni. Selle raha võiks ikka inimestele tagasi anda, sest see ei ole mitte inimeste süü, vaid see on Eleringi otsuste süü. Ma pean seda iga kord rõhutama, et ka ajakirjandus üheselt aru saaks, miks elektri hind on selline. See on ühe kaabelühenduse hind. Ei ole vaja rääkida sõjaolukorrast. Sõjaolukorda ei olnud, kui meil novembris juba hinnad olid laes.

Aktsiisid. Väga tore on see, et me seitsme kuu pärast põllumeeste, kalurite ja kaevanduse aktsiise tõstame viis korda kõrgemale. See on tore. Ma loodan, et sügisel, järgmise aasta eelarve tegemisel, kuna valimiste aasta on tulemas, suure tõenäosusega see viiekordne tõus jääb ära. Aga põllumehed on enamuses oma kütuse juba ära varunud kevad‑, suve‑ ja sügistöödeks. Muidugi, õigesti on teinud, sest hind on kindlasti viimase kahe-kolme kuuga rohkem tõusnud kui see 8, 9 või 10 senti, mis selle aktsiisiga kokku hoitakse.

Kõrgharidus. 20 miljonit küsivad ülikoolid. Ajalooline aasta. Riik ja ülikoolid ei ole suutnud omavahel lepinguid sõlmida. 20 miljonit. Me võime ükskõik millise ministeeriumi rea peal näidata, kus kohas see 20 miljonit õhku sees on.

Selgelt on lisaeelarve tehtud järgmise aasta valimisi silmas pidades. Igal pool on see koht, kus on võimalik nõndanimetatud katuseraha anda. Riigikogu liikmed jagavad 3 miljonit ja iga Riigikogu liikme puhul vaadati, et kuhu ta seda 30 000 jagas. Siin on 800 miljonit, millest 15 miljonit on tegelikult kaitsekulud.

Ainuke asi, mille peale ma pean ütlema, et peab kiitma, on toimetulekutoetuse tõus. See on tõesti ajast ja arust, ajale jalgu jäänud.

Aga kahjuks küll pean tunnistama, et seda eelarvet ei ole võimalik toetada lihtsal põhjusel: siin on nii palju õhku, mis on siia jäetud selleks, et valitsus saaks jälle ise vaikselt otsuseid teha, eelarvet ümber tõsta, siis ühel hetkel tullakse meile Riigikogusse ja teavitatakse, et need read on ümber tõstetud, tuleb võtta või jätta. Küll koalitsioon, kes sel hetkel on, seda ikkagi toetab. (Juhataja helistab kella.) Aitäh! 

01:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Andrei Korobeinik, palun!

01:13 Andrei Korobeinik

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni poolt ütlen kohe ära, et lisaeelarve oleks muidugi pidanud olema mahukam ja ambitsioonikam, kuid parem see kui mitte midagi.

Järsu hinnatõusu tingimustes on riigi peamine ülesanne tagada inimeste toimetulek ja pehmendada kriisi mõjusid majandusele. Lisaeelarve näeb ette toimetulekupiiri tõstmise 200 euroni ja sellega on kiire. Inflatsioon on suure osa niigi väikesest toimetulekutoetusest juba ära söönud. Lisaks on lisaeelarves plaanis toetada igat pensionäri ja last 50 euroga. See pole muidugi väga ambitsioonikas plaan, aga siiski vajalik.

Toimetulek on suuresti sõltuv energiakandjate hinnast. Siin on viimase kolme kuu jooksul toimunud väga kiired arengud. Eesti ja Soome on juba sõlminud gaasivarustuskindluse lepingu, mille kohaselt tuleb naaberriikidel üksteist maagaasi tarnimise häirete korral aidata. Lisaeelarvest eraldame 170 miljonit gaasivaru ja 13 miljonit vedelkütusevaru soetamiseks.

Lisaeelarves kajastub ka energiapoliitika pikk vaade. Tuumaenergia töörühmale on ette nähtud veerand miljonit eurot ja tuumajaama rajamine on nüüd tõsisemalt päevakorral kui kunagi varem. Meie tanklates on bensiini turuhind ületanud kahe euro piiri. Meil oli võimalus seda alla tuua, kuid paraku antud meede lisaeelarves ei kajastu. Aga lisaeelarve pakub tuge vähemalt põllumeestele. Erimärgistatud diisli aktsiis langeb Euroopa Liidu miinimumini. See samm peaks tanklas liitrihinda alandama kümne sendi võrra.

Edukad on need riigid, kes ei mõtle kriisiolukorras ainult tulekahju kustutamisele, vaid kellel on olemas pikk plaan. Keskerakond vaatab tulevikku. Kuu lõpus hääletame siin suures saalis peretoetuste eelnõu, mis annab suure panuse Eesti inimeste toimetuleku tagamiseks.

Kriisiolukordades tulevad reeglina ilmseks varasemate aastate tegematajätmised. Mul on hea meel, et lisaeelarve panustab märkimisväärseid summasid laiapindsesse riigikaitsesse. Loome varjumiskohad ja ohuteavitussüsteemid, tõstame varingupääste‑ ja demineerimisvõimekust.

Julgeolekust rääkides meeldib meile rõhutada NATO‑liitlaste kohalolekut, kuid lisaks peame ise hakkama saama ja tugeva iseseisva kaitsevõimekuse eest seisma.

Kindlasti võib tunduda, et lisaeelarve on suurepärane võimalus poliitmängude jaoks, aga reaalsus on hoopis see, et selle vastuvõtmisega on kiire. Muudatusettepanekute seas olid kahtlemata ka sisulised ettepanekud, aga 700 muudatusettepanekut ei tee minu arust poliitikutele au ja sellises olukorras peame toetama valitsuse sammu siduda lisaeelarve usaldushääletusega. Me peame toetama valitsust, kuna selle laialisaatmine tähendab ka lisaeelarve läbikukkumist. Poliitilised arengud võivad olla kiired ja dünaamilised, aga praegu ma keskfraktsiooni nimel väga palun teid toetada nii lisaeelarvet kui ka selle valitsuse jätkamist. Aitäh!

01:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

01:17 Helle-Moonika Helme

Head hilisõhtut kõigile unetutele ja mitteunetutele! Lugupeetud minister! Lugupeetud kolleegid! Ma alustuseks tsiteerin rahandusministrit, kellele seesama riigi toetust saanud Eesti Ekspress on võimaldanud lehepinda oma sõnumite edastamiseks. Seal on kirjas, et oleks arusaamatu laenurahaga katta jooksvaid kulutusi, palku ja toetusi, ja Pentus-Rosimannuse sõnul valijad karistaksid sellist laristamist. Jah, oma inimeste toetuseks laenu võtta kas või laste ja perede toetamiseks sel üliraskele ajal ja sügavas kriisis, kuhu oleme riigina tüürimas, see oleks reformierakondlaste meelest laristamine. Aga immigrantide sotsiaal‑, meditsiini‑, haridus‑ ja eluasemetoetuste tarvis laenu võtta – see pole mingi probleem, nagu lisaeelarvest nähtub. Ma tõesti loodan, et valijad sellist laristamist, sadade miljonite eest laenuraha laristamist tõepoolest karistavad, nagu rahandusminister etteruttavalt öelnud on.

See on lisaeelarve, millega Eestile on võetud suuri rahalisi kohustusi. Suur osa sellest rahast on nii-öelda pime raha, mille tegelikku kasutegurit ega sihipärast kasutamist me ei näe ei praegu ega ka tulevikus. Meie erakond ja ka teised opositsioonierakonnad on juhtinud tähelepanu asjaolule, et valitsuse ülesanne keerulises olukorras pole külvata laias kaares lennukilt raha võõraste hakkamasaamiseks, vaid eelkõige on iga valitsuse ülesanne hoolitseda oma inimeste toimetuleku eest. Seda just kõigis neis kriisides, mis meid vältimatult ees ootavad.

Aga ei, oma inimeste aitamiseks valitsus raha ei leia. Peaminister on lubanud kogunisti tagasi astuda, kui Eesti peresid ja lapsi toetav eelnõu läbi peaks minema. Täiesti ennekuulmatu! Naine ja väidetav empaat peaminister Kaja Kallas ei leia endas hoolimist naiste ja laste vastu, perede toetamise jaoks. Küll aga võtab ta Eestile sadade miljonite eurode eest kõikvõimalikke rahvusvahelisi ja Eestile selgelt üle jõu käivaid kohustusi Ukraina sõja ning rohepöördega seoses ning on võtnud Eesti maksumaksja turjale kordi ja kordi rohkem sõjapõgenikke, kui meist palju suuremad ja rikkamad riigid seda on teinud või kavatsevad teha. Ma isegi julgen siinkohal väita, et kogu selle kuulsuse, õlalepatsutamise ja isiklikud intervjuud on ta häbematult kinni maksnud sellesama Eesti maksumaksja rahaga. Olles kõiges ja igal pool esimene, kõige innukam, kõige suurem panustaja, on ta paistnud loomulikult silma. Aga praktiliselt on ta oma tuntuse ja kuulsuse ostnud meie kõigi rahaga.

Tulen tagasi lisaeelarve juurde. Mida me oleme siin nii peaministri kui ka teiste valitsusliikmete suust kuulnud? See on riigikaitse eelnõu, see on sõjaaja eelnõu. Tegelikult ju ei ole, see on puhas vale. Tegelikkuses läheb konkreetse ja otsese kaitsevõimekuse tugevdamise peale, sõjalisele riigikaitsele sellest 803 miljonist vaid 15,66 miljonit. Sisejulgeolekule eraldatud rahast läheb lõviosa Ukraina sõjapõgenike teenindamiseks. Vaid 26,7 miljonit jääb elanikkonnakaitseks, evakuatsiooni ja varjumise korraldamiseks ja häiresüsteemide arendamiseks.

Küll aga pargib valitsus enda rahakotti ehk valitsuse reservi 100 miljonit, mida nad saavad hiljem oma suva ja äranägemise järgi kulutada, ilma et peaks sellest üldse kellelegi aru andma. Haridusse suunatakse 70 millegagi miljonit ja põhiosas läheb see kõik ukrainlaste lasteaia‑ ja koolikohtade kinnimaksmiseks.

Kusjuures ma küsisin komisjonis põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse muutmise arutelul minister Kersnalt, mida selle rahaga konkreetselt tehakse, näiteks laste keeleõppes. Siis ta rääkis midagi suvelaagrite organiseerimisest Ukraina lastele, ehk tegelikult pudistatakse suur hulk miljoneid suvalistele MTÜ‑dele ja lastelaagrite korraldajatele lihtsalt suviseks lastehoiuks laiali. Juba olla avatud taotlusvoorud laadis "Tulge kõik!" ja üleüldse pidid nendes laagrites olema Eesti ja Ukraina lapsed koos. Ma siis küsisin, et kas tõesti ka Eesti pered saavad sellel suvel nende valitsuse antavate miljonite eest oma lapsi tasuta laagritesse paigutada, sest ukrainlastele on ju teatavasti kõik tasuta. Siis vastas Kersna, et neil on siiski väike osalustasu, umbes kümme eurot või nii. Ei teagi, kas nutta või naerda. Aga fakt on, et suur hulk raha, mis on kõigele lisaks laenuraha, jagatakse lihtsalt suhteliselt suvaliselt laiali. Minister Kersna korraldas hanketa testitehingud, mis läksid maksma üle 8 miljoni ja mille ostmisel rikuti ülisuurelt mitut seadust, kuid ei kriminaalpolitsei, prokuratuur ega kapo ei kuule ega näe jätkuvalt midagi, nad on kollektiivselt pimedad ja kurdid. Sellest oleme juba kuulnud. Aga jagada praeguse lisaeelarvega miljoneid ja miljoneid laiali suvistele lastelaagritele – ka see on üsna põnev finantstegevus. Teatud organid peaks juba ette olema väga tähelepanelikud ja kikivarvul jälgima, kas kusagil võib olla mingit huvide konflikti ja omadele raha jagamist. Kas aga on seda tähelepanu? Ei, sest meil on ju puutumatute erakond, kellele on kõik lubatud.

Tulen veel kord tagasi nende testide juurde. Hämmastav oli kuulda, kuidas peaminister õigustas haridusministri teguviisi. Ta ütles, et aga meil oli ju kriis, tegutseda tuli kiirelt, meil oli ju sõjaaeg. Jah, te kuulsite õigesti. Täpselt nii ta ütles, et meil oli sõjaaeg. Mis sõjaaeg? Aa, meil oli sõda viirusega ja tema isiklikult andis Liina Kersnale loa neid teste osta ja sellega seadust rikkuda. Lihtsalt hämmastav. Mis sõtta puutub, siis minu teada kehtivad isegi sõjaajal seadused. Aga meil ei olnud sõda, ei ole ka praegu, kuigi kuuleme seoses suurte rahade jagamisega ikka täpselt sedasama retoorikat: nüüd võib ja nii võib, sest meil on sõjaaeg, meil on sõjaaja eelarve ja ärge üldse küsige midagi ega kritiseerige midagi, sest siis te olete ju ... Jube mugav on ennast koos suure rahakotiga barrikadeerida sellise retoorika taha. Muidugi. Aga ega inimesed ei ole pimedad, inimesed pole ka rumalad, nad küsivad ikka küsimusi ja osundavad asjaoludele, isegi kui mõnest asjast on juba peaaegu et keelatud rääkida.

Ja kui tuleb sügis, kui tuleb talv, kui ülikoolide rektorid ei kirjuta alla halduslepingutele, sest valitsus keeldub neile lisaraha andmast, kui inimesed ei jõua kütta oma elamist, ei jõua kütte eest maksta, kui inflatsioon sööb ära palgatõusu, kui inflatsioon sööb ära ka selle üksi elava pensionäri toetuse, mida valitsus on talle lubanud maksta, kui ta võtab enda koju allüürnikuna elama Ukraina sõjapõgeniku – paraku ei maksa valitsus seda toetust, kui üksi elav pensionär võtaks allüürnikuks näiteks eestlannast üksikema, aga see selleks –, kui toiduainete hinnad tõusevad taevasse, kui autokütus läheb nii kalliks, et maal elavad inimesed muutuvad sunnismaiseks ega pääse enam oma kodust välja, kui levima hakkavad külmetus‑ ja muud haigused, kuid haigekassa raha on otsas ja arstiabi muutub defitsiidiks, kui palgast ei piisa enam elementaarseks toimetulekuks, siis loodetavasti saavad ka kõik sõjaprintsessi austajad aru, et neid on petetud. Ja sellist valitsust koos sellise juhiga ei ole meil küll võimalik mitte kuidagi usaldada. Piinlik peaks olema kõigil neil, kes teda usaldavad. Aitäh!

01:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Helir-Valdor Seeder, palun!

01:25 Helir-Valdor Seeder

Palun kaheksa minutit.

01:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kaheksa minutit.

01:25 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Peaminister on tutvustanud esitatud lisaeelarvet kui sõjaaja eelarvet ja rahandusminister on kinnitanud, et tegemist on sõjaaja eelarvega. Mina olen ka selle menetluse käigus aru saanud, et tõepoolest ongi tegemist sõjaaja eelarvega ja valitsus on kuulutanud opositsioonile sõja. Ta on otsustanud sõita üle opositsioonist, sõita üle parlamentaarsest kultuurist ja parlamentaarsest arutelust.

Siinkohal ma tsiteerin praeguse peaministri 22. jaanuaril 2020 öeldut: "Valitsusel on muidugi üks võimalus tõeliselt selgelt näidata, et need, kelle käes on võim, nende käes on ka õigus.  Selleks on eelnõu läbisurumise sidumine valitsuse usaldushääletusega. [---] Siis ei hääletata ühtegi muudatusettepanekut ja opositsioonilt võetakse sisuliselt võimalus demokraatlikuks debatiks. Koalitsioonisaadikud ei pea enda pead enam vaevama sellega, et teevad Eestile kahju, vaid saadikuid veendakse poolt hääletama lihtsa küsimusega – tahate olla võimul? Siis hääletage poolt, vastasel juhul see valitsus kukub. Sisulisest arutelust rullitakse võimuteerulliga lihtsalt üle."

Nüüd on siin korduvalt räägitud, et aega ei ole ja 200 muudatusettepanekut, mis lisaeelarve kohta on esitatud, võtavad selle aja ära, eriti sõjaolukorras. Valitsus arutas seda eelnõu enne parlamenti toomist mitu kuud. Me kuulsime iga nädal rindeteateid, et milles on jälle kokku lepitud. Anti tükikene positiivseid uudiseid, et nüüd me leppisime kokku riigikaitsekulutustes, nüüd me leppisime kokku toimetuleku alampiiris. Ja nii tilgutati järjest üksikuid positiivseid uudiseid ajakirjandusse, meediasse, ja ajakirjandus noppis need loomulikult üles. Nii tegutseti kaks kuud, loodi positiivset fooni sellele lisaeelarvele. Lõpuks, kui ta siia jõudis, siis noh, ütleme ausalt: käkerdis.

Aega tegelikult oleks praegu küll. Aega parlamentaarseks aruteluks ja kvaliteetseks tööks siin saalis oleks küll. 200 muudatusettepanekut. Liitke-lahutage, auväärt koalitsioonisaadikud! 200 muudatusettepanekut ka kogu obstruktsiooni rakendades tähendab ühte ööistungit ja ühte täiendavat istungit, ei midagi enamat. Ja see oleks maksimumkannatus olnud sõjaolukorras, et kaasata opositsioon. Aga nii nagu varem ka siin saalis kogemus on olnud, et ka obstruktsioon ei ole iseenesest eesmärk, ma usun, mitte kellelgi, vaid obstruktsiooni eesmärk on ikkagi saavutada mingisugune kokkulepe ja kompromiss. Ka varem on selles koosseisus seda saavutatud, obstruktsiooni käigus on peetud opositsiooniga läbirääkimisi, obstruktsioon on lõpetatud ja saavutatud mingisugune kokkulepe.

Siinkohal ma ei taha üldse õigustada EKRE saadikute ettepanekuid, vaid tahan rääkida, et parlamentaarne kultuur peab olema kahesuunaline. Valitsus ühepoolselt niisuguses mastaabis jõudu minu teada varem kasutanud ei ole, et seob terve paketi ehk neli järjestikust eelnõu usaldus[hääletusega]. Nagu me kuulnud oleme, kavatseb ta ka tulevikus veel mitmed eelnõud, mille kohta on liiga palju muudatusettepanekuid esitatud, nii et ei saaks mugavalt Riigikogu tööd korraldada, siduda valitsuse usaldus[hääletusega]. See on juba kahjuks negatiivses mõttes uus kvaliteet meie töös.

Aga nüüd Isamaa esitatud ettepanekutest selle eelnõu kohta. Ka meie oma muudatusettepanekuid, sest valitsus otsustas siduda need usaldushääletusega, arutada ja hääletada ei saanud. Neid ei olnud meil palju, kuid need olid olulised ja sisulised. Vaatame kogu seda eelarvepaketti. Ettepanek pensionide baasosa erakorralise tõusu ja keskmise pensioni tulumaksuvabastuse elluviimise kohta juba käesoleva aasta 1. juulist oleks tunduvalt efektiivsem, bürokraatiavabam ja aitaks pensionäre palju rohkem. Sel juhul kukuks ära ka 50‑eurone ühekordne bürokraatlik rahaeraldis pensionäridele. See oleks olnud tunduvalt mõistlikum, kuid seda me kahjuks siin isegi hääletada ei saa.

Sama puudutab gaasi, elektri ja toasooja käibemaksu vähendamist. See on väga oluline, mõeldes eelseisvale kütteperioodile. Seda ei pidanud valitsus võimalikuks toetada. Küll aga kõige olulisem maksuerisus sõjaolukorras, mida valitsus teeb, on ajakirjandus[väljaannete] käibemaksu alandamine 9%‑lt 5%‑le. See on nüüd strateegiline ja oluline maksuerisus. Eriti rõhutan, et Reformierakond on rääkinud, kuidas nad toetavad lihtsat ühetaolist maksusüsteemi ja on põhimõtteliselt vastu igasugustele maksuerisustele. Aga see on nüüd sõjaolukorras ülimalt oluline. Sinna juurde peab kohe ära mainima, et Õpetajate Lehe käesoleva aasta eelarve kärpimine 50 000 euro ulatuses kuulub ka strateegiliste valikute hulka. Ilmselt ei ole tegemist valitsusele kõige lojaalsema väljaandega.

Kõrghariduse rahastamisest on siin väga palju räägitud. President on kuulutanud oma presidentuuri üheks kõige olulisemaks eesmärgiks targa rahva ja valitsus viib siis targa rahva kontseptsiooni ellu nii, et ei leia raha kõrghariduse rahastamiseks sellisel kujul, et Eesti ülikoolid leiaksid võimaluse valitsuse ja Eesti riigiga sõlmida halduslepinguid ja jätkata normaalset tegevust. Ääretult kahetsusväärne, et valitsus seab eesmärgiks tasakaalustada presidendi poliitikat, püüdlust targa rahva poole, rumala rahvaga, keda on kerge valitseda ja hullutada.

Ei leidnud toetust ka ettepanek, mis puudutab õpetajate järelkasvu ja eestikeelsele haridusele üleminekut. Ma arvan, et praeguses olukorras, kus meil on ka hulgaliselt Ukraina põgenikke, on eestikeelse õppe täiendav rahastamine eriti aktuaalne ja vajalik.

Aga samuti ei leitud sõjaaja eelarves täiendavat võimalust toetada Kaitseliidu rahastamist. Seda olukorras, kus Kaitseliiduga ühineb väga palju inimesi ja täiendavaid kulutusi õppekogunemiste ja koolituste tarvis ei ole selle aasta eelarves ette nähtud ning need jäävad kahetsusväärselt ära. 

Loomulikult kõik see, mis puudutab energiatõhususe suurendamist ja muid mõistlikke ettepanekuid. Seda kahjuks ei olnud võimalik isegi mitte arutada.

Selles olukorras on Isamaa fraktsioonil küll väga lihtne valikut teha. Kui selline halb eelarve on seotud valitsuse usaldus[hääletusega], siis hääletaks kohe kaks korda vastu. Aitäh selle võimaluse eest!

01:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

01:33 Henn Põlluaas

Palun lisaaega.

01:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kaheksa minutit.

01:33 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Me oleme terve tänase päeva ja õhtu jooksul kuulnud Reformierakonnalt, kuidas EKRE on teinud kõik, et tõkestada ja takistada eelnõude, ja väga heade eelnõude vastuvõtmist ning kui oleks neid muudatusettepanekuid hakatud menetlema, siis me oleksime katastroofi äärel ja kõik oleks toppama jäänud ja eriti tänases sõjaolukorras oleks see olnud ääretult ohtlik. Andke andeks, see on sõna otseses mõttes täielik jamps.

Obstruktsiooni ei tehta mitte selleks, et seisata meie parlamentaarne töö, vaid vastupidi, selleks, et me saaksime edasi minna, et me saaksime arutada, diskuteerida erinevate küsimuste ja teemade üle, et koalitsioon ei sõidaks lihtsalt teerulliga opositsioonist üle ja me saaksime leida mingisuguseid kompromisse, ühise meele, nii nagu praeguses sõjaolukorras ju tegelikult vaja oleks. Aga nagu me näeme, sellistest kompromissidest, üksmeelest, ühiste lahenduste leidmisest või nende otsimisest ei ole koalitsioon absoluutselt huvitatud. Minnakse täiesti autokraatsete meetodite juurde, lihtsalt pretsedenditult võetakse neli eelnõu ja seotakse kõik usaldushääletusega. Mina ei mäleta enda praktikast ega varasemast, et sellises mahus oleks niivõrd jõhkralt opositsioonist lihtsalt üle sõidetud.

Sedasama me nägime ju ka komisjonides, kus anti ühe muudatusettepaneku selgitamiseks 1,8 sekundit. No andke andeks, see on ju jõhker irvitamine kogu meie parlamentaarse korra ja demokraatia üle, see ei ole normaalne. Aga näete, võimulolijad peavad seda normaalseks.

Me kuuleme iga päev, kuidas meie meedia – kes nüüd osteti ära võimulolijate poolt käibemaksu alandamisega, silmas pidades tulevasi valimisi –, kuidas meie meedia ja meie valitsus kiruvad Ungarit, kuidas seal on kogu meedia allutatud valitsusele, on nende hääletoruks. Täpselt sedasama näeme ka siin ja täna.

Nii et demokraatiast rääkida ei saa. Kui selline valitsemisviis on liberaalne demokraatia – ilmselt ta seda ongi –, siis jumal hoidku meid ja kõiki, tervet meie ühiskonda sellise demokraatia eest. 

Tulen selle lisaeelarve juurde. Tegelikult on see täielik häma ja pettus, sest erinevad kulud on jaotatud erinevate ridade vahele, erinevatesse kohtadesse. See puudutab riigikaitset, julgeolekut, sotsiaalsfääri. Me ei näe neid tegelikke sihtkohti, kuhu raha pannakse. Me näeme seda, et riigikaitse saab tegelikult oluliselt vähem, me näeme seda, et julgeolek saab oluliselt vähem, me näeme seda, et sotsiaalsfäär saab oluliselt vähem. 100 miljonit läheb valitsusele endale ja suurem osa kõigest muust läheb pagulastele.

Suur osa pagulastele mõeldud rahast läheb haridussfääri. Väga ilus, loomulikult tuleb lapsi koolitada. Aga mida me teeme? Me koolitame neid eesti keeles. Niigi sõjast traumeeritud Ukraina lapsed pannakse Eesti koolidesse, antakse neile eestikeelset haridust, neid integreeritakse ja põlistatakse, selle asemel et anda neile head ukrainakeelset haridust ja eesti keele õpet. Me põlistame neid, me röövime nad Ukrainalt. Me teame ju juba tänagi, et suur osa nendest ei taha tagasi minna. Kui me neid veel põlistame, integreerime, siis me tekitame sellega Ukrainale tohutu probleemi. Saint Andrewsi ülikooli uuringu analüüsi andmed näitavad, et kui tõepoolest lähebki nii, et valitsuse eesmärk õnnestub, neil õnnestub suures osas neid põgenikke põlistada, siis Ukraina rahvaarv aastaks 2040 – nad on niigi suures demograafilises kriisis – väheneb 33%, laste arv väheneb 56% ja tööl käivate inimeste arv väheneb 36%. Kas seda me tahamegi oma sõpradele? Kas seda me tahame Ukraina rahvale, Ukraina riigile, keda me toetame sõnades, aga samas tahame röövida neilt kõige kallima – nende inimesed, nende lapsed?

Minister ütles, et lisaeelarve keskendub kõige olulisematele asjadele. Aga meie enda inimeste heaolu, toimetulek selle kohutava inflatsiooni ja hindade tõusu ajal, mis on tingitud ju tegelikult just nimelt valitsuse tegevusest ja tegematajätmisest? Me räägime siin börsist, räägime CO2‑st, aktsiisist ja kõikidest muudest meetmetest, mida valitsus saaks kasutada, et hinnad alla viia, meie rahva heaolu tõstmiseks. Aga seda ei tehta. Kas tõesti meie inimeste heaolu ei maksa üldse mitte midagi?

Aeg saab mul otsa. Viimane, mis ma jõuan veel öelda: LNG‑d ka minister siin kõvasti kiitis, aga miks me peame raiskama miljoneid, teades, et õigel ajal see valesse kohta ehitatav sadam valmis ei saa, kui meil on olemas Põhjasadam Paldiskis, kus on olemas muul, kuhu oleks vaja ehitada ainult mõni kilomeeter torustikku ja kõik oleks olemas? Ei mingeid kümneid või sadu miljoneid. Aga sellest ei taha valitsus midagi kuulda. (Juhataja helistab kella.) Valitsus tahab kümneid kordi suuremaid kulutusi panna inimeste kaela ja kogu selle lisaeelarvega lihtsalt meie rahvast veelgi vaesemaks teha. Aitäh!

01:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun! Härra Kruusimäe, kas teil on protseduuriline? Vabandust, härra Kokk! Ma pean korraks vabandama.

01:42 Tarmo Kruusimäe

Jaa, härra aseesimees, mul on protseduuriline. Äkki te saate vaadata enda e-mail'e, et äkki on teile mõnelt ministrilt tulnud kiri, et ta täna ei saa tulla? On ju ennegi juhtunud, et hilisel kellaajal ministrid ei tule neid ettekandeid tegema ja siis me neid päevakorrapunkte ... Parem targu ette vaadata, teha väike refresh. Kuidas olukord paistab, kas on oodata kõiki ettekandjaid täna?

01:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Kruusimäe, ärge muretsege! Kõik juhtub omal ajal või natuke hiljem.

01:42 Tarmo Kruusimäe

Ei, ma ei muretsegi ... 

01:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Väga hea. Siis jätkab härra Kokk.

01:43 Rene Kokk

Jaa. Kui me hakkasime täna arutama siin eelnõu 605, siis Reformierakonna fraktsiooni esimees esines väga emotsionaalse sõnavõtuga, kuidas me hakkame täna arutama Eesti kaitsmise lisaeelarvet ja kuidas EKRE putinistid seda hirmsasti blokeerivad ja kui halb see kõik on, ja kuulsime, kui halvad me oleme, kõik EKRE liikmed. Noh, tore! Kui me selliselt seda diskussiooni siin alati alustame, siis me võime jäädagi selle juurde, et mina jälle tulen siia ja hakkan rääkima 2021. aasta alguse, abielureferendumiaegsest Reformierakonna obstruktsioonist, kui tehti ettepanekud liita Eesti Venemaa koosseisu, panna rahvahääletusele Eesti väljaviimine NATO‑st ja panna rahvahääletusele Eesti väljaviimine Euroopa Liidust. Igaüks võib ise teha oma järeldusi ja esitada küsimusi, kes siin siis putinistid on. Me võime muidugi jätkata siin aastaid samamoodi, aga kas selleks vajadust on? Siin on mõttekoht ka sellele kõnelejale, kellele ma viitasin.

Aga nüüd tulen eelarve juurde. Siin on täna korduvalt käinud läbi, et ei saanud menetleda ja ei jõudnud ja tehti hunnik ettepanekuid ja ei ole hea ja siia-sinna. Tegelikult ju, oleme ausad, koalitsioonil sisulist soovi opositsiooni ettepanekuid arutada ei olnud. Ma olen korduvalt seda täna siin välja toonud, aga tõsi, kui meile antakse ühe muudatusettepaneku esitamiseks aega 0,6–2 sekundit, siis iga inimene saab aru, et selle ajaga ei ole võimalik seda lahti rääkida.

Mis selle obstruktsiooni eesmärk oli? Eesmärk oli ju see, et me saaksime arutada Kaitseliidule lisarahastuse andmist, mis oli väga oluline, ja väga hea ettekande tegi Leo Kunnas selle kohta, või saaksime arutada ühiselt seda, kuidas tuua alla energiakandjate aktsiise tervikuna, mille kohta on ettepanekuid opositsioonil, mitmel erakonnal, või energiakandjate käibemaksu langetamise ettepanekuid. Seda kõike selleks, et aidata meie inimesi, ettevõtteid, Eesti rahvast ja minna vastu järgmistele katsumustele, mis meid ees ootavad. Või siis näiteks ka arutada tuumaenergia töörühmale 75 000 lisaeuro andmist. Rahandusminister ütles siin enne, et need rahad, mis anti – tõsi, 250 000 anti –, olid need rahad, mis see aasta ära jõutakse kulutada. Keskkonnaministeeriumi kodulehel on selgelt kirjas keskkonnaministri väide, et see aasta on vaja sellele töörühmale juurde 75 000 eurot. Seda võib sealt vaadata. See on must valgel kirjas, et seda raha on vaja sellel aastal, mitte [ei ole õige] seda järgmise aasta eelarvesse panna. Või ettepanekud Maaeluministeeriumile lisavahendite andmiseks.

Need kõik olid sisulised asjad ja neid oleks saanud arutada, kui oleks olnud tahet tegelikult võtta need asjad ette ja rääkida läbi ka opositsiooniga. Siin on täna olnud mitmeid väiteid, et meil on kiire, meil on kiire, meil on Eesti kaitsmise eelarve. Siin on täna väga häid kõnesid peetud ja mitmeid kordi öeldud, et tegelikult on valitsus seda eelarvet teinud ju mitmeid kuid.

Kuigi ma olen harva nõus sotsiaaldemokraatidega, peab tunnistama, et täna ka nemad tõid siin selle välja, et kui oleks tahetud kaasata, siis oleks olnud aega küll, et opositsiooni kaasata ja tegelikult sisuliselt läbi rääkida neid küsimusi, mis vajavad lahendamist.

Siit võibki edasi minna. Täna oleme kõik lugenud, kuidas peaminister tegi meedias ettepaneku majandusministrile, et ta soovib saada juuni keskpaigaks ettepanekuid, kuidas energiahindu alandada või hoida sellisel tasemel, et hinnatõusu vältida. Seda kõike oleks võinud arutada selle protsessi käigus, mis oleks võinud olla normaalne, kui me oleksime saanud rahanduskomisjonis eelarvet normaalselt arutleda, selle käigus arutada aktsiiside langetamist, energiakandjate käibemaksu langetamist.

Palun lisaaega kolm minutit.

01:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Kui teistmoodi ei saa, siis ikka saab.

01:47 Rene Kokk

Aitäh! Mõnda aega tagasi küsisin siseministri käest, et kas ja kui olid, siis millised käärid olid selle Siseministeeriumi soovitud lisarahastuse saamiseks lisaeelarvesse. Kui palju küsiti ja kui palju saadi? Täna sain vastuse, et kääre ei olnud. Kogu raha, mida Siseministeerium lisaeelarvesse küsis, ta sai. Noh, väga tore. Mitte ammu rääkisime siin ühest väikesest asjast, mis oli väga oluline: "Kodu tuleohutuks", Päästeameti ja kohalike omavalitsuste programm, et aidata neid peresid, kus ei ole vahendeid, et oma küttekolded korda teha. Selleks ma seal raha ei näinud, aga täna saadud kirjas mulle väideti, et mingeid kääre küsitud ja saadud summa vahel ei olnud. Järelikult ei peeta seda oluliseks. Aga see on üks päris asi, mis tegelikult oleks inimelusid hoidnud ja aidanud inimestel ellu jääda.

Selle asemel teeme kahe aasta peale miljonitesse eurodesse ulatuva kingituse ajakirjanduse käibemaksu alandamisega 9%‑lt 5%‑le. Täiesti müstiline! Kas see tõesti on selle Eesti kaitsmise lisaeelarve menetlemise üks kõige olulisemaid asju, see, et me vähendame ajakirjanduse käibemaksu? Rumal on see, kes ei leia põhjendust, miks üht või teist asja tehakse. Igasuguseid imeasju võib välja mõelda ja leida põhjendusi, miks me seda teeme. Aga no see ei passi siia pilti küll mitte kuidagi.

Nii see kahjuks on, see paradigma ikkagi üleüldiselt. Vaatame ka suurt pilti, näiteks seda, kuidas Eesti toetab seda, et kümne aasta pärast me hakkame maksustama CO‑kaubanduses ka 5‑megavatiseid ja suuremaid puidul töötavaid katlamajasid, kuidas me tegelikult oleme liikumas sinnapoole, et elamumajanduse kogu protsessi, kogu elamumajanduse viime CO2‑kaubanduse süsteemi. See kõik on see, mis tegelikult hiilivalt viib meid sinnapoole, et me näeme juba kümne aasta pärast ette veel erinevaid hinnatõuse. See lisaeelarve ei ole tehtud, mõeldes Eesti rahva peale ja meie parema tuleviku peale, see eelarve, millest me täna siin räägime.

Selle tõdemusega ma peangi lõpetama ja ütlema, et ei ole võimalik sellist lisaeelarvet toetada. Mina ei saa oma poolthäält sellele kindlasti mitte anda. Aitäh!

01:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

01:50 Heiki Hepner

Võtaksin ka kolm minutit juurde.

01:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Kaheksa minutit. Palun!

01:50 Heiki Hepner

Väga suur tänu, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Mu hea fraktsioonikaaslane Urmas Reinsalu ütles, et probleem pole see, mis on lisaeelarves sees, vaid see, mida seal sees ei ole. Seekord ma peaksin siiski ütlema, et Urmas oli häbematult leebe. Tegelikult on probleem ka see, mis seal sees on. Mõninga väikese mööndusega. Näiteks toimetulekutoetuse suurendamine on kindlasti asjakohane.

Aga mis seal siis tegelikult sees on ja mida seal sees ei ole? See eelarve pidi olema sõjaaja eelarve, mis tagab sõjalise julgeoleku, energiajulgeoleku ja sotsiaalse julgeoleku. Kui me hakkame seda sealt eelarvest otsima, siis mina panin praegu prillid ette, et seda lugeda, võiks ju võtta luubi, et seda vaadata, aga tegelikult luubist ka abi ei oleks, mikroskoobiga peaks hakkama otsima ja võib-olla siis leiaks. Sõjalise võimekuse tõstmiseks on 800 miljonist panustatud 15 miljonit. Napp 2%, ei tule päris 2% väljagi. Kui lisame siia juurde veel laiapindse riigikaitse, siis tuleb mõni protsent juurde. Aga eelarvele on pandud kõlav nimetus: sõjaaja eelarve.

Vaatame, kuidas energiajulgeolek on tagatud. Kuulsime ka ministrilt, et ärge muretsege, kohe-kohe lähevad eurorahakraanid lahti ja 22 miljonit läheb katlamajadele kohalikule küttele üleminekuks. Ma väga loodan seda. Ma loodan seda, et need kraanid avanevad samal ajal, kui see eelarve seaduseks saab, sest kui me selle üleminekuga kohe peale ei hakka, siis kütteperioodiks me ei jõua kindlasti mitte kuhugi. Eks siis tõesti ole sügisel näha, kas meil on õnnestunud üle minna kohalikule küttele, mis igal juhul on oluliselt ja märgatavalt odavam kui gaas.

Või võtame sotsiaalse julgeoleku teema ja selle 50 eurot, mis peaks hiljemalt 10. detsembriks olema inimestele välja makstud. Siin sai küsitud,  millest selline kuupäev on tulnud, kui me räägime, et inimestel on probleem, inflatsioon on kasvanud metsikuks, ligi 20%, toiduhinnad on kasvanud, inimestel on vaja valmistuda kütteperioodiks, on vaja osta küttepuid, aga me maksame nendele selle toetuse välja detsembris. Siis öeldi, et novembris ehk saab ka juba midagi. Selle ajaga on inflatsioon sellest 50 eurost veel 10% ära söönud. Miks ei suudeta seda välja maksta? Kui otsustati, et opositsiooni ettepanek jõustada pensioni erakorraline tõus 20 eurot 1. juuliks ja tulumaksuvabastus keskmiselt pensionilt 1. juuliks ei ole kohe mitte kuidagi aktsepteeritav, miks siis ei pandud seda 50 eurot 1. juuliks, vaid kuhugi aasta lõppu? See jääb lihtsalt arusaamatuks. Esmapilgul, tegelikult, nii nagu ma juba korra siit olen ka ütelnud: koalitsioon oleks soovinud ilmselt panna selle väljamaksmise 24. veebruariks 2023. Just natuke enne valimisi, et inimestel püsiks väga hästi meeles, kes on nendele 50 eurot andnud, ja pole enam oluline, kui sealt oleks läinud veel kümmekond protsenti maha. See ei ole sisuliselt inimeste aitamine.

Vaatame ka seda inflatsiooni ohjet, mis iseenesest ju on oluline. Tõepoolest on energiahindade maksimaalselt all hoidmine ja taskukohaseks tegemine kindlasti see, mis aitab ka inflatsiooni ohjata. Selles pole mitte mingisugust kahtlust. Aga olulisem oleks see, kui me märksa aktiivsemalt, märksa rohkem suunaksime raha sellele, et meil oleks kohapeal täiendavat energiatootmist, mikrotootjaid, toimub see siis päikeseenergia täiendava tootmise või salvestusmeetodite täiendava kasutuselevõtu teel. Seal oli terve rida ettepanekuid, millest ükski ei sobinud tänasele koalitsioonile.

Nüüd siis ka kaitsekuludest, mida siin sees ei ole. Isamaa tegi väga tagasihoidliku ja kaalutletud, ma ütleksin, väga kaalutletud ettepaneku 3 miljoni euro võrra suurendada, sest Kaitseliiduga on liitunud juba enam kui 2000 inimest ja aasta lõpuks eeldatakse vähemalt 3000 inimese liitumist. See kõik nõuab väljaõpet. Ma usun, et nii rahandusministril kui ka kaitseministril on riigisaladuse luba. Küsige Riigikontrollilt seda aruannet, lugege seda. Mõtelge selle üle, kas kõik need võimalused, mida meie kaitsejõud suudavad adopteerida ehk kasutusele võtta sel aastal, on tehtud või ei ole. Mina julgen ütelda, et ei ole. Me oleme tegelikult väga madala ambitsiooni endale riigikaitses püstitanud.

Siia lõppu sobikski võib-olla veel ütelda seda, et me ei suutnud isegi toetada Slava Ukrainit 1,6 miljoniga, ka see käis meil tegelikult üle [jõu]. Tõesti, väga keeruline on seda eelarvet toetada. Aitäh!

01:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

01:58 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased, kõik, kes te jälgite meid praegu oma kabinetis monitori tagant! Need, kellele mu kõne võib‑olla väga ei meeldi, võivad kohe kasutada volüüminuppu. Ma ise kasutan seda päris tihti, kui peaminister siin räägib. Kui nüüd lihtrahvakeeli öelda – oi, kell on juba kaks öösel, siin võib nüüd juba avameelselt rääkida! –, siis paraku Eesti riiki ei anna tujupõhiselt juhtida.

Millest kõik see kamm nüüd lahti läks? Neli erakonda viiest arvasid Riigikogus, et seoses selle keerulise olukorraga, kus me juba sõjapõgenikke kipume enda inimestele eelistama, me peaksime ka oma inimesi selle suure hinnatõusu, selle suure inflatsiooni, selle energiakriisi ajal toetama. Aga üks erakond leidis, et ei, ainult nende erakond kõnnib õiget jalga, ülejäänud neli erakonda kõnnivad täiesti vale jalga. Seega, meie puudele on vihjatud ja me peaksime aru saama. See, kuidas Keskerakonna esindaja siin natukene hala pani, noh, hilisel tunnil, et ei läinud päris hästi – pole midagi, te jäite enda ettepanekutega lihtsalt, naturaalselt teiseks, sest tegelikult näidati teile koht kätte. Ehk eelmine eelnõu, mis meil oli, et klants ... Ei, kultus‑ või? (Hääl saalist.) Kaunisajakirjandus või? Aa, kvaliteet‑, kvaliteet‑, jah, kvaliteetajakirjandusele anname pappi. Ja te hääletate ja kas või nutate, aga te saate aru, kelle käes on peaministri föön. Seega pole siin mitte miskit. Mina leian, et kriisiolukorras, kus inflatsioon on päris suur, kus, huhuhuu, naaberriik võib kõike teha, toimub meil lihtsalt tujupõhine juhtimismudel.

Nüüd natukene ka kaitse-eelarvest. 400 000 eurot, selleks et tšekataks välja, kus meil on varjumiskohad, siis pannakse sinna sildid ja siis teavitatakse inimesi. Võtame kas või noorsootöö, võtame kas või selle lihtsa madruste pargi, kus meil Põhuteater oli. Seal all on varjend. Kui kaua on erinevad noorteühingud soovinud, et see varjend oleks avatud noortekeskuseks või millekski muuks, et seda taaselustada. Ühtlasi kõik need noored, nende noorte vanemad ja noorsootöötajad teaksid, kus oleks üks varjumiskoht. Aga et me ehitaks ühe varjendi, seda ei ole. Varjendi ehitamine ei ole äärmiselt keeruline. Kui muhk on niipidi, siis lohk on teistpidi. Kaevame suure augu, betoonplaadid peale, ei pea olema väga paks betoon, kuus meetrit, nagu on seal Naissaarel, saame ka õhemaga hakkama. Ja on meil ka mõni varjend olemas. Varjumiskoht ei ole päris see. Võime öelda, et meil on olemas gümnaasiumid ja siis meil on asutused, kus võib saada ka haridusega pihta. Mina näen just sellisena seda varjumiskoht versus varjend. 400 000 on liiga vähe.

Aga millest kamm lahti läks? Mitte sellest, et tehti nii palju neid muudatusettepanekuid ja nüüd me peame hakkama siin umbes, huhuhuu, ennast kehtestama. See, et neli eelnõu on juba seotud usaldushääletusega, tähendab seda, et homme võib Reformierakond või meie peaminister öelda: kas te ei näe, meil on 400%‑line toetus? Siit edasi on ainult võib-olla litosfäär see, mis takistab meie lennukaid mõtteid, meelde tuletades Daidalost ja Ikarost. Aga seda ma ei hakka praegu rääkima. Ma olen täheldanud küll, et kui asjad lähevad suleliseks, siis võetakse seda liiga isiklikult ja soopõhiselt. Mina aga soovin olla äärmiselt sooneutraalne ja viidata Keskerakonnale, et te lepite sellega, mis toimub. See ongi koalitsiooni võlu ja valu. Aga teadkem seda, et Riigikogus on vähemalt üks erakond, kes astub õiget jalga, ja ülejäänud neli erakonda astuvad valet jalga.

Mis aga niinimetatult hiljem saab? Hiljem saab see, et tänu sellele, et me neljakesi oleme selle perehüvitise poole läinud teele, me saame selle kompromissi, et vähemalt poolegi saame. Seega selle ööistungi puhul me võime tänulikud olla, et me saame vähemalt poole sellest Eesti perede toetusest. Nii et vähem tujupõhist juhtimist, tahaks ikka teaduspõhist juhtimist, aga see nii hilisel tunnil on juba liigne priiskamine. Aitäh!

02:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Lauri Läänemets, palun!

02:04 Lauri Läänemets

Palun kolm minutit juurde.

02:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kaheksa minutit.

02:04 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ärevatel aegadel peab riigil olema vastus kõigile ohtudele, mis meie inimesi ähvardavad. See lisaeelarve on neis küsimustes aga puudulik. Leiame sellest vastuse sõjalise riigikaitse suurendamiseks ning ukrainlaste abistamiseks, mis on kahtlemata olulised ja asjakohased kulutused. Lisaeelarve aga ei anna vastust, kuidas me kindlustame Eesti perede toimetuleku, kuidas me ühiskonnana astume vastu ülisuurele inflatsioonile, hindade tõusule, mis ähvardab röövida laste arenguvõimalused või lootuse oma kodule.

Julgeolek tähendab ka turvatunnet, kindlust, et oma ja oma pere elu on võimalik planeerida pikemalt kui üheks kuuks. Tugevas Eestis peavad julgeolek ja toimetulek olema lahutamatult seotud. Tohutu inflatsioon ning elukallidus seavad paljud haprasse olukorda. Lihtsamalt öeldes, 100 eurost on elukallidus võtnud juba 19 eurot. Keskmise palga saaja peab kulutama 100 eurot kuus rohkem, kui soovib tavapäraselt elada. Isegi, täpsustan, ligi 230 eurot rohkem. Aastaga neelab inflatsioon rohkem kui kuupalga. Pensionär jääb ilma ühe kuu pensionist.

Inflatsioon on regressiivne maks, millel on kõige suurem mõju madalama ja keskmise sissetulekuga inimestele. Inflatsioon kahjustab just nende elu ebaproportsionaalselt palju, sest nende kulutustest suurema osa moodustavad kulutused toidule, kodule ja transpordile, mis on kõige rohkem suurenenud. Täna on enamus palgasaajatest ostujõu mõttes vaesemad kui aasta tagasi. Leib, makaronid, kala, küttepuud, autokütus – enam-vähem kõik on vähemalt kaks korda kallim.

Meil Riigikogu ja ka valitsusena on kohustus näha ajas ette ning ennetada, mitte tagantjärele kohanduda. Sügistalv kõrgete energiahindade, kasvava tööpuuduse, majanduslanguse ja jätkuva kõrge inflatsiooniga tuleb raske. See lisaeelarve siin peaks andma Eesti inimestele vastuse, kuidas me kavatseme Eestit koos hoida, kuidas Eesti pered selle üle elavad nii, et ühiskonda ei tuleks juurde kaotajaid. Aga ei anna. Siin eelarves on tänuväärselt sees küll toimetulekutoetuse tõstmine, kuid puuduvad lahendused, kuidas toimetuleku[probleemid] hoida ära selliselt, et inimene seda toetust üldse ei vajaks.

Sotsiaaldemokraadid soovivad, et inimesed tuleks toime oma palga või pensioniga. Sotsiaaltoetused, eriti veel ajutised, ei ole peaasjalikult lahendus, lahendus on keskmise ja väiksema palgaga inimeste maksukoormuse vähendamine, et jääks rohkem raha kätte, mis tasandaks elukalliduse augu.

Peame andma meie peredele kindluse homse, tuleviku ees. Sellest loogikast lähtudes pakkusime lisaeelarvesse välja sotsiaalsamba, mis sealt praegu puudu on. Alampalk ja pension tulumaksuvabaks. Esimese ja teise lapse toetuse tõstmine 60 eurolt 100 eurole. Koolitoit: hindade kallinemine ei tohi tervislikku toiduportsjonit vähendada. Õpetajate, treenerite ja kõrgkooli õppejõudude palkade tõstmine. Laste huvihariduse toetuste taastamine varasemas mahus.

Sõjaga ei saa välja vabandada oma inimeste mitteaitamist. Kriis on kõikjal ja hammustab igalt poolt valusalt. Sotsiaaldemokraatide ettepanekuid täna siin saalis aga ei arutata. Seetõttu ei ole meil võimalik ka seda lisaeelarvet toetada. Aitäh!

02:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

02:09 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Kena hommikule lähenevat ööd! Ma räägin kahest asjast. Ma räägin tasakaalust väljas olevatest, sõjapõgenikele minevatest kulutustest ja energiajulgeolekust, LNG‑terminalist Pakri poolsaarel.

Mõned arvud. Tänase päeva seisuga on Eestis, või eilse seisuga, 38 468 sõjapagulast, Lätis on 28 920. Arvestades populatsioone – kõiki numbreid ei hakka ütlema –, meil 2,9% elanikkonnast eilse seisuga, Lätis 1,5, poole vähem. Lätis on, nagu te mäletate, 1,9 miljonit ja meil on 1,3. Kui nüüd vaadata, kui palju: meil kolmandik sellest 800 miljonist eurost läheb sõjapõgenikele, aga Lätis läheb 116 miljonit, 277 miljonit. Need on eilsed andmed. Nii et tegelikult me oleme ... Aa jaa, ja kui lätlastel tuleb per nase ... Nemad muuseas arvestavad maksimaalselt 40 000 sõjapõgenikuga. Meie, nagu te teate, 50 000‑ga. Sellest tulenevalt lätlastel tuleb per nase 2900 eurot, meil 5400. Need on huvitavad tähelepanekud, kui vaadata, kuidas Eesti ja Läti abistavad Ukrainat.

Ma rõhutan, meie ja mina isiklikult oleme väga selgelt poole valinud. Ukrainlased peavad sõda omal maal ja neil on täielik õigus. Aga vaadates proportsioone, siis esimese sõjakuuga meie kulutasime 0,8% SKP-st nii-öelda sõjaliseks abiks, lätlastel oli see 0,03%. Mida see tegelikult tähendab? See tähendab seda, et me andsime oma varudest suure osa ära, oma varudest. Mäletate, Saksa kaitseminister samal ajal ütles, et endalegi ei jagu, ei saa nagu aidata.

Ühesõnaga, need kaks asja, ühelt poolt lisaeelarvega sõjapõgenikele antavad summad ja siis suhtarvud. Kui võrrelda Eestit naaberriigi Lätiga, siis siin solidaarsusest ei ole mitte midagi. Ei sõjalisel pinnal, kuigi naaber on Venemaa nii Lätil kui ka Eestil, ega ka nende abistamisel lisaeelarvega.

Teine moment on see, et inflatsioon märatseb ja sügisel, kui nii-öelda selle kobara, nende eelnõude järgi antakse korraks 50 eurot lastele ja vanainimestele, on inflatsioon ilmselt veelgi hullem, üle 20%. See tähendab kiiret vaesumist, nii nagu suure depressiooni ajal. Postimees 5. mai juhtkirjas kirjutas, et kui endal hapnikku enam pole, ei saa ka teisi aidata. Sinnapoole me oleme teel selle eelarvega.

Aga teine asi, LNG ja nii-öelda see energiavarustus. Mul on käes 13. mail saadetud Põhjasadama juhtide kiri peaministrile ja teistele riigijuhtidele. 

02:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas on vaja lisaaega?

02:14 Peeter Ernits

Jah, paluks.

02:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit.

02:14 Peeter Ernits

See oli 13. mail. Ma kõike ei hakka ette lugema, loen mõned asjad. Siin öeldakse niimoodi, et Põhjasadamas on võimalik tagada Eesti gaasiga varustamise kindlus lähitulevikus. LNG‑ujuvterminali omanikfirma kinnituse kohaselt on sadam täielikult sobiv ujuvterminali jaoks. Ja rääkides Alexela sadamast, öeldakse, et Alexela pakutav ujuvterminali asukoht poolsaare tipus on ebasobiv ja asub sisuliselt avamerel, Kloogaranna jne. Selles asukohas ei ole kunagi sadamat olnud, sest looduslik asukoht on selleks ebasobiv. Teadaolevalt ei luba ujuvterminali omanikud teatud lainekõrguse korral, 0,7 meetrist alates, ujuvterminali hoida ühendatuna gaasitrassiga, mis tähendaks, et terminal peab lõpetama töö ning liikuma kaldast kaugemale reidile. On ka ebatõenäoline, et vajalik infrastruktuur õigeks ajaks valmib. Vähe sellest, ka siin saalis on kõlanud, et ah, mingi tiblade või venelaste sadam. Aga ma tsiteerin nüüd, et Paldiski Põhjasadam on valmis oma territooriumi andma Kaitseministeeriumi käsutusse. Ja kui nii-öelda venelased, kes on kahtlased, ütlevad kirjalikult, et on võimalik anda Kaitseministeeriumi kätte see kupatus, siis noh, see on teine jutt. Nii et võiks selle peale mõelda.

Aga mis veel? 13. mail saatsid Põhjasadama juhid kirja valitsejale, aga 11‑ndal alustas Põhjasadam juba kai ehitamist. Kaks päeva enne. Praeguseks on kai juba üle 100 meetri pikk. Kui ma pöördusin Keskkonnaameti poole paar päeva tagasi järelepärimisega, siis Keskkonnaameti vastus oli, et Alexelal ehitusluba ei ole. Ehitusluba ei ole ja Keskkonnaameti kooskõlastust sel hetkel veel ei olnud. Nii et nädal aega oli Lääne-Harju vallas – kes nimetab ennast rohevallaks, esimeseks Eestis – ehitus juba käinud, eile oli ka laev reidile saabunud ja toimetas seal.

Niipalju siis solidaarsusest põgenike aitamisel ja energeetika nii-öelda lahtirebimisest Venemaast. Võidujooks käib, nagu te näete, (Juhataja helistab kella.) ja kõik vahendid on lubatud. Aitäh! 

02:17 Esimees Jüri Ratas

Jaak Juske.

02:17 Jaak Juske

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Hea Eesti rahvas! Kindlasti Eesti ootab seda lisaeelarvet, aga samamoodi ootab Eesti rahvas ka seda, et antud kriitilises olukorras, mis meil lähiümbruses on, teeksid Riigikogu erakonnad, Riigikogu fraktsioonid koostööd rohkem kui kunagi varem.

Meie peaminister armastab öelda, et see on sõjaaja eelarve. Jah, kuigi Eestis tõesti pommid ei lange, siis meie lähiümbruses, vahetus läheduses käib suur sõda. Aga see eeldab, et valitsus oleks pidanud kohe, juba eelarve koostamise algusfaasis kaasama kõik fraktsioonid, kaasama kõigi erakondade ettepanekud ja koondama need lisaeelarvesse.  Aga valitsusliit ei ole tahtnud seda teha ja pole kaasanud opositsiooni eelarve menetluse protsessi, täpsemini, koostamise protsessi.

Kindlasti on selles eelarves häid asju, nagu igas eelarves. Otse loomulikult on positiivne see, mis teeb eriti rõõmu sotsiaaldemokraatidele, et toimetulekupiir tõuseb. Samal ajal aitab see ainult kõige vaesemaid. Olukorras, kus hinnad tõusevad väga kiires tempos, kus inflatsioon on lähiajaloo kõrgeim, vaesuvad Eestis ka keskklassi pered. Need pered, kes on muidu saanud väga hästi hakkama, vajavad nüüd riigi toetust.

Sotsiaaldemokraadid on pakkunud välja lahenduse, mis võiks just neid inimesi aidata. Alampalk peaks olema tulumaksuvaba. Selle asemel on aga valitsusliit kirjutanud eelarvesse 50‑eurose toetuse. Seda makstakse ka alles järgmise aasta sügisel. See teeb ühes kuus natuke enam kui 4 eurot ehk 4,1 eurot toetust. See on olematu toetus olukorras, kus pered vaesuvad, kus palgavaesus on üha süvenev probleem.

Tõepoolest, Eestis täna linnad ei põle, aga meil on mitmed valdkonnad, kus põleb. Mulle teeb väga muret, on teinud pikalt muret haridusvaldkond. Õpetajad ootavad palgatõusu. Riik on lubanud, et õpetajate keskmine palk peab olema 120% riigi keskmisest palgast. See pidi olema juba möödunud aastal nii. Aga valitsus ei anna lisaeelarvest õpetajatele mitte ühtegi senti juurde. Õpetajate palgavaesus seetõttu süveneb.

Võib-olla isegi suurem tulekahju lõõmab meil kõrghariduse valdkonnas. On ikkagi lausa enneolematu, Eesti lähiajalugu vaadates, et juba kolm kuud ei ole meil halduslepinguid riigi ja ülikoolide vahel. Lihtsalt selle rahaga, mida riik pakub, ei ole ülikoolidel enam võimalik majandada, ei ole võimalik maksta õppejõududele konkurentsivõimelist palka. Selle tulemus on see, et kärbitakse eestikeelseid tasuta õppekohti ja kannatab tasuta eestikeelne kõrgharidus, aga valitsus ei anna selle tulekahju kustutamiseks mitte ühtegi senti. See on piinlik ja häbiväärne.

Nagu ma ütlesin, tänases olukorras ootab rahvas seda, et fraktsioonid Riigikogus, parteid, teeksid koostööd, et valitsusliit kuulaks opositsiooni. Opositsioon on teinud terve rea väga mõistlikke ettepanekuid, mis just neid tulekahjusid, millest ma rääkisin, aitaks kustutada. Proua rahandusminister aga hämas siin puldis, rääkis sellest, et tuleb kiirustada, kuna osa opositsiooni on teinud liialt palju parandusettepanekuid. Võib-olla on see tõsi, aga mitte keegi, mitte ükski jõud ei keelanud valitsusel toetada opositsiooni mõistlikke parandusettepanekuid, mis oleks tõesti aidanud neid kriise leevendada.

Seetõttu vähemalt mina ega meie fraktsioon ei saa seda eelarve eelnõu toetada, ei saa antud küsimuses tänast valitsust usaldada. Ei saa! Aitäh!

02:22 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Jürgen Ligi.

02:22 Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! "Piinlik" on vist õige sõna tänase sõnavoolu kohta. Piinlik on püüda siia sekka ka midagi eelarvest rääkida, sest täna ei ole veel keegi seda teinud. Väga palju on räägitud Eesti poliitikast, väga palju on räägitud sellest, kuidas me lohiseme järel Putini paanika külvamisel, sellel, mida ta on läänes taotlenud: allaheitlikkus, rumalad otsused. Relvadeks on tema kruvitud hinnatõus ja pagulaskriis. See on täpselt see, millega ta loodab kurnata läänt ja lõpetada ka abi Ukrainale. Aga see ei ole ainult selle aasta pingutus, see on tal pikaajaline pingutus. Toda konkreetset alustas ta eelmine kevad ja on alati sellele lootnud. 

Me oleme jah kuulnud täna põhiliselt Eesti poliitika viletsusest. EKRE muidugi ütleb, et lisaeelarvet ei ole vaja, tuleb lahti saada hoopis ukrainlastest, ei ole vaja lisakulutusi pagulastele, ei ole vaja neile eestikeelset õpet, ei ole vaja toimetulekutoetust, ei ole vaja sisejulgeolekut, kaitsekulutusi, toimetulekutoetuse määra tõstmist – see kõik on üks tarbetu asi ja selle nimel tasub takistada valitsuse tööd. See on täpselt see poliitiline ebastabiilsus, mida Putin Euroopas tahab. Muud ta ei tahagi ju. Territooriume ei taha, ta tahab allaheitlikkust ja nõrkust.

Koalitsioonipartei Keskerakond ütleb nendes oludes, et ta ei usalda oma valitsusdelegatsiooni, ütleb, et liiga vähe, ja see, mis need seal kokku lepivad, ei loe, parteikomitee otsustab midagi muud. Jälle jube piinlik. Kahju on, et ka Keskerakond ei kuula seda, mida alles eile rääkis Eesti Pank selle kohta, et bensiiniga ei saa tuld kustutada. Ambitsioon on veel kallata tulle kütet juurde ja teha nägu, et me kontrollime sedapidi hindu ja inflatsiooni. Ei ole nii kahjuks.

Isamaast, sellest, miks tema üldse veel eksisteerib, ei saa üldse aru. See erakond, kes kunagi tagus vastu rindu, ütles, et põhiseadusesse tuleb raiuda eelarve tasakaal, loeb praegu ainult seda, mis kõik eelarvest puudu on ja kui palju tuleb raha juurde anda. Absoluutselt mitte ühtegi vihjet eelarve seisule. Absoluutselt mitte ühtegi mõjuanalüüsi, vihjet tagajärgedele ei ole. Seda on erakordselt piinlik, tõesti piinlik kuulata. Ma olen näinud ka Isamaad, kes on Eestit ehitanud ja edendanud. Praegu lihtsalt tahate teda laiali tassida. Sealhulgas, kuigi te ise obstruktsiooni ei tee, käite siin õigustamas seda, et kriisi ajal parlament ei saaks tööd teha. Teie esimehe kõne oli põhiliselt sellest, et liiga vähe raha ja tegelikult oleks pidanud parlament siin loksuma nende sadade ettepanekutega.

Aga mis kogu selle arutelu juures on ekstra vastik, on selline hoiak, mida varem ei olnud, mida meie vabaduse ehitamisel igati välditi, aga praegu kuuleb seda peaaegu igast erakonnast, et meie oleme opositsioon, meie tuleme teile appi, meie aitame teid, meie anname teile raha. Nagu annaksite iseenda oma, nagu rahvas tõmbaks ennast juukseidpidi kuskilt välja, nagu Münchhauseni efekt. Ei saa rahva enda rahaga tõmmata rahvast vaesusest välja, ei maksude kaotamisega ega ühtlase maksude laiali jaotamisega, nagu te kõik tahate. See ei ole riigi mõte. Riigi mõte on ennekõike teha ... 

Palun lisaaega.

02:22 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun! Kolm minutit.

02:22 Jürgen Ligi

Riigi mõte on siiski koguda makse selleks, et teha selle rahaga midagi ühist ja paremat, kui oleks antud eesmärgil isiklike kuludega võimalik teha. Riigikaitse kindlasti kuulub sinna hulka, gaasi kokkuostmine kindlasti kuulub sinna hulka, toimetuleku[toetuse] tõstmine kuulub sinna hulka. See on riigi mõte: vaeste aitamine, ühiste asjade tegemine, julgeolek, haridus. 

Palun väga, haridus on rahapuuduses. Te räägite siin sellest, et võtame veel kuskilt 300 miljonit ja jagame ühtlaselt laiali. Lapsed ei vaja seda. Enamik lapsi saab oma vanematega väga hästi hakkama ja vanemad saavad nendega hakkama, aga see, mida nad vajavad, on hea haridus. Selle pärast te ei muretse. Lapsed vajavad ka seda, lastele on oluline ka see, mis seisus riik neile üle antakse. Kas võlgades riik? See ei ole laste aitamine, kui me võtame laenu ja siis jagame neile ühtlaselt laiali. See on naeruväärne. Korras riik on see, mida lapsed meilt päranduseks tahavad.

Muidugi on makroökonoomiline mõju ikkagi täiesti hämmastav. Eile veel rahanduskomisjonis räägiti, kuidas liiga suureks on kärisenud need miinused eelarves. Need olid enne kriisi, kriiside ajal kõik kumuleerub ja see ei vähenda inflatsiooni, nagu siin kõik räägivad, vaid suurendab inflatsiooni. See on see põhiline häda. Te käite siin ja upitate ennast: teie aitate inimesi ja teie kontrollite inflatsiooni. Ei, te saate ainult seda suurendada, sedapidi, nagu te pakute. Me saame leevendada kõige nõrgematele inflatsiooni mõjusid. Me saame teha ühiseid asju. Ka laenuraha eest saame teha ühiseid asju, aga mitte niimoodi, et meie tuleme teile appi. Vaat meie siin, meie siin kontrollime hindu. Ei kontrolli. Isamaa, lõpetage ära see jama! Mul on teist kõige rohkem kahju, ausõna. Aitäh!

02:29 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Henn Põlluaas.

02:29 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Ma tean, et loomulikult võib iga Riigikogu liige rääkida, mis tal meelel on. Aga kas tõepoolest läheb meie parlamentaarse vaimu ja viisakuse ja kõikide normidega kokku see, kui Reformierakonna aseesimees tuleb pulti ja sõna otseses mõttes sõimab läbi kõik ülejäänud erakonnad – sotsid, Keskerakonna, Isamaa, EKRE –, tituleerib meid lollideks ja rumalateks ja eneseupitajateks ja jumal teab, kelleks, näitab üles ülimat arrogantsust ja lugupidamatust mitte ainult Eesti erakondade, vaid ka teiste erakondade liikmete vastu? Kas tõesti sellist käitumist võib siin saalis tolereerida?

02:30 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Eks vastab tõele, et said kõik, välja arvatud üks, aga mina siin sisusse sekkuda ei saa. Läbirääkimistel saavad Riigikogu liikmed rääkida, mida nad soovivad. Heiki Hepner, protseduuriline küsimus.

02:30 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Mul on selline küsimus: kuidas teile tundub, kas vana hea ilmeksimatu Reformierakond on jälle tagasi?

02:30 Esimees Jüri Ratas

See ei olnud protseduuriline küsimus. Peeter Ernits, protseduuriline küsimus.

02:30 Peeter Ernits

Jah, tahaks teha sellise avalduse, et käed eemale meie reliikviast. Jürgen Ligi on meie reliikvia, elava ajaloo kehastus, ja temale peaks olema kõik lubatud. Teda puutuda ei tohi, muidu ta võib tolmuks muutuda.

02:31 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Mart Helme.

02:31 Mart Helme

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Rõõm näha, et kõik on nii entusiastlikult lisaeelarve toetamisel, vastuvõtmisel ja selle üle debateerimisel osalised, hilise kellaaja peale vaatamata.

Ma olen täna juba mitu korda siin puldis olnud. Ega ei ole enam särtsu ja tahtmist, et hakata õiglust jalule seadma. Aga midagi ei ole teha, see eelmine sõnavõtt siin oli paraku täiesti meditsiiniline juhtum. See ei olnud ju üldse kooskõlas sellega, mis on viimastel tundidel toimunud. See ei kajastanud ju absoluutselt seda, mida on siin viimastel tundidel arutatud. Kõikide kõnelejate poolt, kõikide küsimuste esitajate poolt püstipandud teemad – see ei puutunud sellesse. See oli meditsiiniline oksendus, mis oli suunatud kõikide ülejäänud Riigikogu liikmete – välja arvatud reformierakondlased, lugupeetavad –, fraktsioonide ja kõikide kõnelejate vastu või suhtes või peale või kuidas me ütleme, kes täna on selles pikas debatimaratonis osalenud.

See ei ole ju hämmastav. Eks me kõik vahetevahel paiskame välja meisse kogunenud teatud vimma, tahame vaielda ja tahame paika panna. Aga mis riivab kõrva, eriti selle eelkõneleja puhul, on see, et tema armastus Vladimir Vladimirovitš Putini vastu on nii sügav, nii kirglik, nii andunud, et ta ei saa ühtegi kõnet pidamata jätta, ilma et ta osundaks armukadedalt kellegi teise peale, ükskõik missugusest erakonnast – ükskõik missugusest, aga eelkõige muidugi Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast –, kes on tema meelest tema konkurent Putini armastuse võitmisel.

Ma saan aru, et ta ei ole pikki aastaid märganud, kuidas Putin ja tema sõbrad, kompanjonid, kuriteokaaslased, Eestis olevates pankades oma raha pesid. Ta tegi kangelaslikke pingutusi, et seda mitte märgata. Reformierakondlased on teinud kangelaslikke pingutusi, et unustada ära VEB Fond, unustada ära see inimene, kes selle raha välja võttis, unustada ära, kuidas R-Hooldus äkitselt kuskilt leidis raha erakonna rahastamiseks, unustada ära väga palju muud, mida nad on teinud meie rahvuskehandi hävitamiseks. Ja nad jätkavad selle tegemist. Alushariduse seadus, mis ütleb, et 50% õpetatavast võib olla mingis teises keeles, on ju eesti keele positsiooni hävitamine. Ja siis räägivad needsamad tegelased, kuidas kogu haridussüsteem tuleb eestikeelseks muuta. Kuidas me seda küll teeme, kui me alushariduse seaduses õõnestame eesti keele aluseid, talasid? Teate, see on nagu vammi sisseviimine põrandasse. Kui põrand kokku variseb, ega siis maja ei ole ju enam elamiskõlblik. Ja siis näitavad nad näpuga siia: "Putinist! Putinist!"

Kulla sõbrad! Te ju valetate kõik siin järjest, alates ministrist ja lõpetades eelkõnelejaga, rääkides sellest, kuidas see on riigikaitse eelnõu. Mis kuramuse riigikaitse eelnõu? Tühised mõned miljonid! Tühised mõned miljonid! Aga 200 ...

Palun lisaaega.

02:36 Esimees Jüri Ratas

Palun! Kolm minutit.

02:36 Mart Helme

Jaa, ma läksin hoogu.

02:36 Esimees Jüri Ratas

Tundub küll.

02:36 Mart Helme

Tundub nii.

Aga Eesti venestamise peale kulutatakse 272 miljonit. Venemaalt Eestisse tulevad inimesed, iga päev sajad ja sajad ja sajad – nende peale kulutatakse raha. Oma lastele – oi, ei saa, see on tuleviku arvel, ei saa, see on püsikulu! Aga võõrastele, aga Eesti venestamiseks – selle jaoks meil raha on.

Sel lisaeelarvel ongi ju kaks eesmärki. Üks eesmärk on hävitada Eesti rahvusriiki, mida on Reformierakond teinud suhteliselt edukalt kõikide oma valitsustega. Teine eesmärk on varastada riigieelarvest raha omadele ja kõikidele, kes seda raha hakkavad pärast ringiga tagasi andma Reformierakonnale ja temaga seotud igasugustele firmadele, variettevõtmistele ja kõigele muule. See on masendav.

Voltaire ütles sellise lause: "Hävitage alatu!" Voltaire pidas silmas korrumpeerunud, üdini korrumpeerunud katoliku kirikut valgustusaja Prantsusmaal. Meil on tegelikult täpselt sama ülesanne: hävitage alatu! See erakond, mis mürgitab Eestit, mis on mürgitanud meedia, mis on mürgitanud eriteenistused, mis on mürgitanud riigiasutused, ametnikkonna. Hävitage alatu! Kuni see alatu märatseb Eestis, läheb Eesti allamäge. Meie rahvusriik hävib, meie rahvus hävib, meie keel sureb, meie inimesed rändavad välja. Hävitage alatu!

02:38 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nüüd sõnavõtt kohalt läbirääkimiste voorus, Aivar Sõerd. Vabandust, te otsustasite ümber! Mul on väga hea meel, olete väga oodatud Riigikogu kõnetooli. Kas väike lisaaeg ka, Aivar? 

02:38 Aivar Sõerd

Aitäh! Kui on vaja, siis ma ütlen.

02:38 Esimees Jüri Ratas

Selge. Aitäh teile. Jah, palun!

02:38 Aivar Sõerd

See, mida siin rääkis eelkõneleja, muidugi ei ole õige. Asi on selles, et lisaeelarve koostamise tingis erakorraline olukord ja kiireloomuline vajadus reageerida muutunud olukorrale. Pealegi on erinevate kriiside tulemusena lisaeelarveid koostatud juba kolmandat aastat järjest. 

Tegelikult on ka praeguses lisaeelarves kolm valdkonda, millele tähelepanu pööratakse. Need on energiajulgeoleku kindlustamine ja energiainvesteeringud, põgenikega seotud erinevad kulud ning kolmandaks inimeste toimetulek, sisejulgeolek ja riigikaitse. Tänavusel keerulisel aastal annab lisaeelarve ilmselgelt tuge inimeste turvalisuse tugevdamiseks, annab tuge kõige haavatavamatele gruppidele toimetulekuks, toetab Eesti energiajulgeolekut, tugevdab valmisolekut energiakriisi mõjudega toimetulemiseks.

Aga ma tahtsin öelda veel seda, et eelarve on miinuses, aga ärme unustame ka seda, et me tegelikult juba sellesse kriisi sisenedes ei olnud riigirahanduse mõttes loonud puhvreid, ei olnud selleks valmistunud. Aastatel 2016–2018 – ja ega 2019 parem ei olnud – oli eelarve defitsiidis, defitsiit süvenes, aga mingit kriisi nendel aastatel ei olnud. Aga kui me vaatame statistikat, siis näeme, et päris paljud Euroopa Liidu liikmesriigid suutsid teha oma eelarve nendel aastatel ülejäägiga. Näiteks Saksamaa, aga oli ka teisi, isegi Leedu. Aga Eesti oli miinuses. Tõepoolest, aprillis oli peaminister Riigikogu ees infotunnis ja tema täiesti põhjendatult pööras tähelepanu sellele, et kui Eesti sisenes kriisi, kui see puhkes 2009. aastal, siis näiteks 2005, 2006 ja 2007 olid eelarved koostatud ülejäägiga. Ka siis oli inflatsiooniga probleeme, aga Eesti riik oli kogunud reserve ja tekitanud eelarvepuhvreid ning tol ajal oli meil hoopis teine olukord kriisi sisenedes, kui oli 2020. aastal koroonakriisi sisenedes. Eks see ole üks põhjusi, miks me peame praegu neid miinuseid vaatama.

Aga see ei tähenda seda, et eelarvemiinust saaks piiramatult suurendada. Eelarvemiinus on inflatsiooni põhjus. Piltlikult öeldes, kui riik maksudena kogub turult raha kokku vähem, kui eelarvetellimustena tagasi annab, siis see on täiendav nõudlus ja täiendava inflatsiooni põhjus. Selle peale tuleb mõelda, kui me räägime toetuste suurendamisest olukorras, kus eelarve on defitsiidis. Nii et kokkuvõttes on meil praegu mitu kriisi ja (Juhataja helistab kella.) riigirahanduse mõttes  ...

Palun üks minut lisaaega ka.

02:43 Esimees Jüri Ratas

Palun! Üks minut juurde.

02:43 Aivar Sõerd

Sellesse kriisi sisenedes meie riigirahandus ei olnud selleks valmis. Me olime unustanud ära selle põhimõtte, et headel aegadel tuleb koguda reserve, tekitada eelarvepuhvreid. Eelarve lasti miinusesse aastatel 2016–2018 ja täna me peame seda asja lahendama. Tänan tähelepanu eest!

02:44 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu teile! Nüüd ... Ahah, protseduuriline küsimus, Riina Sikkut.

02:44 Riina Sikkut

Jah, armas eesistuja. (Naer saalis.)

02:44 Esimees Jüri Ratas

Armas ametikaaslane, palun!

02:44 Riina Sikkut

Ma kõigepealt vabandan, et ei ole tegemist protseduurilisega ega küsimusega. Aga kõigepealt väljendan lihtsalt hämmastust, et viimased kõnelejad ei ole sotsiaaldemokraate solvanud, solvatuteks pidanud ega süüdistanud neid eelarve puudujäägis. Ma tahan kolleegidele meelde tuletada, et meil on kolm ..., ei, vabandust, kümme kohta Riigikogus, me esindame 6–7% valijate eelistusi reitingute järgi. Me oleme pea täies koosseisus tegelikult siin majas kohal. Nii et, kolleegid, ärge palun sotsiaaldemokraate unustage.

02:45 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile, armas ametikaaslane! Nüüd on läbirääkimistel, ma saan aru, sõnavõtt kohalt. Priit Sibul, palun!

02:45 Priit Sibul

Aitäh! Mina tahtsin tänada eelkõnelejat. Me Aivarit teame kõik, hea kolleeg on väga tagasihoidlik. Mina küll tahaks tema erakonna esimehele ja nende pingutusele juhtida täiendavat tähelepanu. Tõesti, see valitsus on kõvasti pingutanud. Minu meelest nii Aivar kui ka Jürgen Ligi oleks hea otsimise korral võinud leida siit eelarvest ka mõne positiivse asja. Aga ma ei tea, kas nad ei tea, mis seal eelarves kirjas on, või nad tahavad seda meie eest saladuses hoida, aga igal juhul nad ei pidanud vajalikuks [peatuda] nendel olulistel ja positiivsetel nüanssidel, mida on võimalik hea tahtmise korral sealt leida. Oleks võinud seda teha.

Ma ütlen ära, et ka minu jaoks seal mõned head asjad olid. Aga ma ka ministrilt küsisin ja tegelikult vastust ei saanud. Need sõjaaja olulised kulud siin eelarves on, ja paluti ka opositsioonil ju mitte muude asjadega tulla. Aga kuidas jõuti selleni, et need kõige olulisemad teemad, lisaks Ukraina sõjapõgenikele, olid just erimärgistatud kütus ja meediaväljaannete käibemaksu langetamine, see tegelikult pisikeseks saladuseks meile jäigi. See on põhjus, miks minul on keeruline seda [lisaeelarvet] toetada, sest minu meelest see ei peaks olema saladus ei minu ega Eesti avalikkuse ees. Nii et tegelikult oleks võinud olla see arutelu avatum. Need küsimused jäid kajastamata. Ja miks olid siin just need prioriteedid, mida me selle lisaeelarvega peame heaks kiitma? Tänan tähelepanu eest!

02:47 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! On veel kõnesoove? Ei ole. Sulgen läbirääkimised. Olemegi jõudnud eelnõu 608 lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. See on seotud usaldusküsimusega. Alustame hääletuse ettevalmistamist. Küsin lihtsalt igaks juhuks, kas mõnel fraktsioonil on hetkeseisuga soovi võtta vaheaega. (Hääl saalist.) Ei ole, tundub, ühelgi fraktsioonil hetkel soovi võtta vaheaega. Ma palun, Helle‑Moonika Helme!

02:47 Helle-Moonika Helme

Jaa, tõepoolest, tegelikult kodukorraseaduse järgi, ma vaatan, kõigepealt kuulutatakse välja hääletus ja alles siis, kui kõik on kohal, võib ka vaheaega võtta. Kui hea eesistuja lubaks, siis ma teeksin seda peale seda, kui see kell on ära käinud. Ma ühe korra ...

02:48 Esimees Jüri Ratas

Ma saan aru, et te tahate, et kõik tuleksid ilusti siia saali, ja siis saab paluda vaheaega. Nagu ma ükskord teile vist juba ütlesin, see õigus teil on tõesti olemas. Nii et kutsume kõik saali, siis saate ilusti võtta vaheaja. (Naer saalis.)

Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu ... Helle-Moonika Helme, palun! Kas juhtus midagi?

02:50 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja, selle võimaluse eest! Ma kasutan seda võimalust ja võtan Konservatiivse Rahvaerakonna nimel kaks sekundit vaheaega – täpselt nii palju, nagu meile anti muudatusettepanekute tutvustamiseks.

02:51 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nüüd ma olen päris suure väljakutse ees. (Naer saalis.) Kaks sekundit vaheaega. Vaheaeg kaks sekundit.

V a h e a e g

 

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna palutud vaheaeg on lõppenud. Mart Võrklaev, palun!

02:51 Mart Võrklaev

Aitäh! Palun viis minutit vaheaega. (Naer saalis.)

02:51 Esimees Jüri Ratas

Ma arvan, et hetkel ei saa võtta vaheaega, ausalt öeldes. Me ükskord juba võtsime vaheaja. Oleks seda tehtud üheaegselt, kui poleks seda kahesekundilist vaheaega olnud, siis oleks see viis minutit läinud üle kahesekundilisse vaheaega, aga meil oli vaheaeg, piisavalt oli kõigil aega arutada kahe sekundi jooksul. Oleme tulnud siia tagasi. 

Nii. Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 608. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

02:52 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 54, vastu 29, on Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 608 seadusena vastu võetud. 11. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


12. 02:53 Kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (136 SE) teine lugemine

02:53 Esimees Jüri Ratas

Läheme 12. päevakorrapunkti juurde. See on maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu 136 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks Tarmo Tamme, maaelukomisjoni esimehe. Palun!

02:53 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud kolleegid! Teie ees on seaduseelnõu 136 seletuskiri kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise teksti juurde.

Menetlus juhtivkomisjonis esimese ja teise lugemise vahel. Kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu algatas maaelukomisjon 2020. aasta 21. jaanuaril. Eelnõu esimene lugemine Riigikogu täiskogus toimus 2020. aasta 12. veebruaril ning esimene lugemine lõpetati.

Keskkonnaministeerium pooldas lubatud aastasaagi kehtestamist püügivahendi kohta rääbisele ja tindile, et katsetada individuaalkvootide toimimist ning hinnata sellisest püügikorraldusest tulenevaid riske. Maaeluministeerium pooldas pigem lubatud aastasaagi kehtestamist püügivahendi kohta kõigi kalaliikide puhul. Maaelukomisjon toetas individuaalkvootidele üleminekut kõigi kalaliikide puhul, kuid suunas ministeeriumeid läbirääkimistele ning kompromissi otsingutele.

Maaelukomisjon arutas eelnõu 136 koos keskkonnakomisjoniga 2020. aasta 13. oktoobri istungil. Maaelukomisjon arutas eelnõu 136 oma istungitel veel 2022. aasta 25. jaanuaril ja 10. mail. Neist viimasel istungil vaadati läbi kahe ministeeriumi koostöös kompromissina sündinud muudatusettepanek, mis muutis kogu eelnõu teksti, ning langetati menetluslikud otsused.

Komisjoni liikmed küsisid, kas on arutatud ka muid lahendusi peale püügiõiguse vähendamise, näiteks trahvimäärade suurendamist. Ain Soome vastas, et kaluri ehk füüsilise isiku maksimaalne karistusmäär on 1200 eurot ning ettevõttel on see 32 000 eurot. Praktikas on selliseid näiteid, kus on aru saada, et laevakapten ei pane iseseisvalt rikkumisi toime. Hetkel käib menetlus ettevõtete osas, millel on viimasel kolmel aastal olnud järjest sarnaseid rikkumisi.

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 27. veebruaril 2020 kell 17.15 ei laekunud ühtegi muudatusettepanekut Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega teistelt komisjonidelt. Maaelukomisjon arutas Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi koostöös kompromissina sündinud muudatusettepanekut, mis muudab kogu eelnõu teksti.

Eelnõu tekstis tehtud muudatuste selgitused. Eelnõu punktiga 1 muudetakse kalapüügiseaduse § 42 lõike 1 teist lauset ja antakse Vabariigi Valitsusele volitusnorm kehtestada lisaks merel kastmõrraga toimuvale räimepüügile ka Peipsi, Lämmi‑ ja Pihkva järvel toimuvale kutselisele kalapüügile lubatud aastasaak kalaliikide kaupa püügivahendi kohta.

Eelnõu punktiga 2 muudetakse kalapüügiseaduse § 42 lõike 7 esimest lauset, eesmärgiga sätestada, et kui Peipsi, Lämmi‑ ja Pihkva järvel toimuvale kalapüügile on kehtestatud lubatud aastasaak püügivahendi kohta, siis määratakse kalapüügiloale kantud püügivahendiga lubatud aastasaak kalaliikide kaupa, mis arvutatakse vastava püügivahendi loale kantud püügivõimaluse ja selle püügivahendi kohta kehtestatud lubatud aastase saagi korrutisena.

Eelnõu punktiga 3 täiendatakse kalapüügiseadust § 42 lõikega 7, mis täpsustab, et kui samale kalapüügiloale kantakse mitme püügivahendiga püügi võimalus, millele on kehtestatud lubatud aastasaak, siis kalapüügiloal summeeritakse iga kalaliigi kohta selle kalaliigi iga püügivahendi lubatud aastasaagi ja vastava püügivahendi püügivõimaluse korrutised.

Eelnõu punktiga 4 täiendatakse kalapüügiseaduse § 42 lõiget 8. Peipsi, Lämmi‑ ja Pihkva järvel toimuval kalapüügil püütakse tindimõrraga sihtliigina Peipsi tinti ja kastmõrraga sihtliigina rääbist ning muude kalaliikide püük nende püügivahenditega püügil on marginaalne.

Eelnõu punktiga 5 täiendatakse kalapüügiseaduse § 42 lõiget 9, mille kohaselt ei anta veekogul, kus on lubatud kasutada kümmet või enamat nakke‑ või raamvõrku, kalapüügiluba korraga vähem kui kümne võrgu kasutamiseks.

Muudatusega eelnõu punktis 6 täiendatakse kalapüügiseaduse § 44 lõiget 1 selliselt, et kalapüügiloa kehtivus lõpeb enne tähtaega ka siis, kui kalapüügiseaduse § 42 lõikes 8 sätestatud juhul püügivahenditega püügil lubatud aastasaak sellel kalapüügiloal ammendub ja selle kalapüügiloa alusel püügi jätkamise võimalust ei näe ette kalapüügiseaduse § 42 lõikest 81 sama paragrahvi lõikes 82 sätestatud erisus.

Eelnõu punktis 7 antakse Vabariigi Valitsusele volitusnorm Peipsi, Lämmi‑ ja Pihkva järve iga kalaliigi osas, mille püügiks on Venemaaga kokkuleppel määratud riigikvoodid, püügivahendi kohta lubatud aastasaagi kehtestamiseks.

Eelnõu punkti 8 muudatusega täiendatakse vastavalt kalapüügiseaduse § 51 lõiget 5 uue elemendiga, mille puhul tuleb isikule ajaloolise püügiõiguse ulatuse arvutamisel püügiõigust tema ajaloolisest püügiõigusest maha arvestada.

Eelnõu punkti 9 muudatusega täiendatakse kalapüügiseaduse § 56 pealkirja. Kuna § 56 käsitleb lisaks püügivõimaluse vähendamisele ka reegleid lubatud aastasaagi vähendamiseks, kui taotleja püüdis taotluses käsitletud aastale eelnenud aastal rohkem kala, kui talle eraldatud püügivõimalus või talle püügivahendite kohta lubatud aastasaak õiguse andis.

Muudatusega eelnõu punktis 10 täpsustatakse kalapüügiseaduse § 58 lõike 2 sõnastust selliselt, et oleks üheselt arusaadav, et sätet kohaldatakse üksnes Läänemerel kastmõrraga püügil jooksva aasta teisele ettevõtjale kasutada andmisel koos lubatud aastasaagiga.

Muudatusega eelnõu punktis 11 täiendatakse kalapüügiseaduse § 58 lõikega 21, millega sätestatakse, et jooksval aastal ei saa ettevõtja anda teisele ettevõtjale kasutada neid püügivõimalusi, mis on talle eraldatud püügivahendite arvuna, millest erandina võib jooksval aastal teisele ettevõtjale kasutada anda üksnes püügivahendite arvuna eraldatud kastmõrraga püügivõimalusi.

Eelnõu punktis 12 sõnastatud muudatusega täiendatakse kalapüügiseaduse § 58 lõiget 7, kuhu lisatakse täpsustus Läänemere kohta.

Muudatusega eelnõu punktis 13 seatakse piirangud ettevõtja püügiõiguse võõrandamisele tulumaksuseaduse §‑s 8 loetletud temaga seotud isikutele puhuks, kui ettevõtjal või tema kalapüügiloa alusel kala püüdnud kaluril või kalalaeva kaptenil on kehtiv karistus nende kalapüüginõuete tõsise rikkumisega.

Eelnõu punktis 14 sätestatakse, et § 61 lõikega 81 lisatakse volitusnorm Vabariigi Valitsusele, et oleks võimalik kehtestada kutselise kalapüügiga seotud andmete elektroonilise esitamise kohustus juhul, kui seda ei ole juba nõutud Euroopa Liidu õigusaktiga.

Muudatusega eelnõu punktis 15  täiendatakse kalapüügiseaduse § 61 lõikega 6. Kui püüdjale antakse kalavaru kasutamise õigus, mis ei ole omand, teatud määratud osale tervikust, siis toob see endaga kaasa võimalikud ohukohad.

Muudatusega eelnõu punktis 16 muudetakse kalapüügiseaduse § 70 lõiget 1 ja sätestatakse kohustus varustada kalapüügiks kasutatavad mootoriga sõidukid GPS‑seadmetega.

Eelnõu punktiga 17 täiendatakse kalapüügiseadust §‑ga 701 eesmärgiga sätestada videovalvesüsteemide kasutamine kalalaevadel.

Eelnõu punktiga 18 täiendatakse kalapüügiseadust §-ga 711. Muudatuse peamiseks eesmärgiks on ebaseadusliku kalapüügi ohjamine. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.

Muudatusega eelnõu punktis 19 muudetakse kalapüügiseaduse § 76 ja sätestatakse videovalvesüsteemi paigaldamise ja andmete esitamise korra rikkumise vastutussäte.

On jäänud veel kaks punkti. Eelnõu punktis 20 toodud muudatusega täiendatakse kalapüügiseaduse § 781 ja sätestatakse karistus tõendite varjamise, rikkumise või kõrvaldamise, samuti laeva tähistuse, nime või registrinumbri võltsimise või varjamise eest käesoleva seaduse alusel riiklikus järelevalvemenetluses või väärteomenetluses füüsilisele ja juriidilisele isikule.

Muudatusettepanekuga 21 täiendatakse kalapüügiseadust §‑ga 90 ja sätestatakse, et Peipsi, Lämmi‑ ja Pihkva järvel rakendatakse uut kalapüügikorraldust esimest korda 2023. aastaks antavatele kutselise kalapüügi lubadele. Selleks võib Vabariigi Valitsus määrusega kehtestada lubatud aastasaagi Peipsi, Lämmi‑ ja Pihkva järvel püügivahenditele esimest korda 2023. aastaks. Vabariigi Valitsusele jäetakse kaalutlusruum, milliste Peipsi, Lämmi‑ ja Pihkva järvel püütavate majanduslikult oluliste kalaliikide kohta on otstarbekas lubatud aastasaagid püügivahendite kohta kehtestada.

Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused. Juhtivkomisjon võttis vastu otsuse saata maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu 136 teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 2022. aasta 18. mail – nüüd vist on juba 19. mai – ettepanekuga teine lugemine katkestada. See on lühidalt kõik. Aitäh!

03:06 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Tarmo Kruusimäe.

03:06 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea pealik! Äkki te saate vaadata enda e‑kirjade loetelu, ega sinna ei ole tulnud ministritelt sellist kirja, et neil on vahepeal tekkinud põhjused, miks nad ei saa kohale tulla? Sellisel hilisel kellaajal on ministritel just sihuke tudiaeg tekkinud. Me teaksime ka istungit siin niimoodi ja vastavalt sellele enda energiat jaotada. Kas meil tuleb see vahva strateegia 2035 põgus ülevaade ministrilt ja Maris Lauri ka?

03:07 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma kohe informeerin teid, kui need kirjad tulevad. Aa, te mõtlete Taavi Aasa poolt seda 2035. Hetkel ei ole mulle neid kirju edastatud. Hetkel tundub, et ei ole tulnud. Lootus on, et me ikkagi põhjalikult võtame kõik punktid ükshaaval läbi ja ei kiirusta.

Läheme siis küsimuste juurde. Hea ettekandja, aitäh teile põhjaliku ettekande eest! Aga teile on küsimusi. Palun, Tarmo Kruusimäe! 

03:07 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea pealik! Hea Tarmo! Me mäletame, et kui me keelustasime siin karusloomafarmid, siis järgmisel päeval kõik need vahvad saadikud, kes olid hääletanud selle vahva mõtte poolt, said enda postkasti sellised väikesed paberid pealkirjaga "Kalal on valus". Selle eelnõu raames: kas võrguga püüdmine on vähem valus või kas see mingil määral annab lootust ka selleks, et me keelame siis konksuga kalapüügi Eestis? Noored kalade õiguste eest seisjad tunnevad huvi, mil moel me saadikutena saaksime seda eelnõu ... Hea on see, et me katkestame, mis tähendab, et me võime selle sinna sisse lisada. Aga kas on ka sellelt sihtrühmalt tulnud sisendit teile?

03:08 Tarmo Tamm

Aitäh! See eelnõu küll seda ei sätesta, et Eestis võiks kuidagi röövpüüki korraldada. Röövpüük oli juba varem keelustatud. Selle eelnõu põhiline mõte ja idee on selles, et seni korraldatakse kalapüüki nii-öelda olümpiapüügi vormis. See tähendab seda, et kui Vabariigi Valitsus annab välja korralduse, et sellel aastal on Peipsil ja Lämmijärvel võimalik näiteks püüda 500 tonni kala, ja kui ühel päeval mingil kellaajal on see kvoot täis püütud, siis lõpetatakse see kalapüük ära, kala pannakse kusagile sügavkülma ja siis oodatakse järgmist poolaastat, kui tuleb järgmine võimalus seda kala püüda. Aga individuaalkvootide eelis on see, et sul on sujuvalt võimalik ise valida seda aega, kunas sa lähed seda kala püüdma, kunas on paremad ilmad, kunas on paremad võimalused, kunas on võib-olla parem turuolukord. Sa ei pea kindlasti seda kala saatma sügavkülma ja siis on ka inimestel võimalik rohkem saada värsket kala otse kalurilt. See annab paindlikkuse ja võimalused. See on selle eelnõu eesmärk.

03:09 Esimees Jüri Ratas

Armas Riina, palun!

03:10 Riina Sikkut

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Eelmine eelnõu, mida me arutasime, kandis numbrit 608, see on nüüd 136. Mis oli see vastuoluline koht, mis põhjustas selle eelnõu viibimise, et ta teisele lugemisele ei jõudnud? Kas see kompromiss, mis nüüd leitud on, on selline, mis sobib kõigile osapooltele, või on veel keegi rahulolematu?

03:10 Tarmo Tamm

Aitäh, Riina, selle küsimuse eest! Selle eelnõu üle on vaidlus toimunud päris pikalt. Ma mäletan, et juba sellel perioodil, kui ma veel töötasin maaeluministrina, ma algatasin selle diskussiooni ja arutelu. Senine olümpiapüügisüsteem oleks vaja ära muuta. Tegelikult ka enamus kalureid on sellega kaasa tulnud ja nad on igati toetaval positsioonil. Nagu igal eelnõul, on ka siin nii pooldajaid kui ka vastaseid. Aga kindlasti tänasel päeval on see konsensus oluliselt suurem. Varem oli Keskkonnaministeerium põhiliselt vastu sellele individuaalkvootidega püügile üleminekule. Nad põhjendasid seda sellega, et nad ei suuda seda kontrollida, aga nüüd on täiendavad regulatsioonid, et paadid peavad ise andma elektrooniliselt kalade koguseid, kui nad hakkavad sadamasse saabuma. Seal on GPS-süsteemid ja elektrooniline valve. See annab võimaluse, et on võimalik paremini seda tegevust kontrollida. Aga ma arvan, et kalurite jaoks on tänasel päeval see küll oodatud eelnõu.

03:11 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun!

03:11 Andres Metsoja

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma püüan aru saada, loen siit ja sealt. Siin on ka kalanduse erinevate esindusorganisatsioonide arvamusi, mida toetati ja mida ei toetatud. Siin on Eesti Kalurite Liit, Pärnu Rannakalurid, Eesti Kalaliit ja Liivi Lahe Kalanduskogu ning samas on ka maakohus siin sees, kes justkui toetab. Mis need esindusorganisatsioonide arvamused selles kontekstis olid? Suhteliselt segane on see kokkuvõte. Valdavalt öeldakse, et seadusemuudatusega nõus ei oldud.

03:12 Tarmo Tamm

Seda ei saa kindlasti öelda, et valdavalt öeldi, et seadusemuudatusega nõus ei oldud. Nagu iga eelnõu puhul on ka siin nii seadusemuudatuse pooldajaid kui ka vastaseid. Aga seda küll ei saa kuidagi välja lugeda, et valdavalt oldi selle korra muutmise vastu. Kindlasti see reguleerib seda kalapüügitegevust ja annab ka parema kontrolli[võimaluse]. Aga kuna ettepanek oli teine lugemine katkestada, siis kümne päeva jooksul on võimalik kõigil huvigruppidel teha veel muudatusettepanekuid ja siis komisjon arutab need täiendavalt läbi. See seisukoht, et ei olnud pooldajaid, ma arvan, ei pea paika.

03:13 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

03:13 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! See olümpiapüük on minu jaoks veidikene arusaamatu. Kas see on mingist ammustest aegadest tekkinud lihtsalt selline ütelus või päriselt ka toimuvad võistlused? Ma küsiksin, kuidas on, kas Vene föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi kalamehed saavad ka meil Peipsil püüda või me oleme ikkagi äärmiselt resoluutsed ja arvame ka nemad meie olümpiapüügist välja. Kuidas see tuleb ja kas seal on meeste ala ja naiste ala ja kuidas see formuleerub, see seos olümpiamängudega? Urmas Sõõrumaa ilmselgelt jääb vastuse võlgu, aga te ilmselt arutasite seda.

03:14 Tarmo Tamm

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti ei ole see rahvusvaheline võistlus, kuhu kutsutakse Eesti kalavarude peale konkureerima ja nende pärast võistlema ka teiste riikide kalurid. Et olümpiapüügist kõige lihtsam oleks aru saada, siis ma ütlen veel kord, et Vabariigi Valitsus ütleb, et näiteks sellel aastal on võimalik esimesel poolaastal püüda 500 tonni koha, sellest kuupäevast alates, ja siis, kui see 500 tonni koha, see kogus on kätte saadud, siis lõpetatakse kohe ministri määrusega see püük ära. Aga nüüd, kui me läheme individuaalkvootide peale, siis seda lõpptähtaega enam ei määrata, sest igale kalurile või püügivahendile on määratud oma kogus, mida nad võivad püüda, kui nad ei riku seda reeglit, mis on sätestatud, näiteks kudemise ajal jne.

See annab paindlikkuse. See annab selle, et värsket kala on võimalik saada oluliselt pikema perioodi jooksul, mitte ei ole niimoodi, et see püüti ära kolme nädalaga. Üldjuhul püütakse kolme‑nelja nädalaga välja ja pannakse sügavkülma. Siis on ka vastavalt sellele, milline turuolukord on, võimalik kaluril oma tegevust paindlikumalt korraldada, sest ta teab, et temal on kvoot ja tal on see kogus võimalik välja püüda. Ta ei pea kellegagi võistlema, see võistlusmoment kaob ära, see nii‑öelda olümpiakomponent. Aga see olümpiapüük tekitab selle, et kellel on suured võimsad laevad ja paremad vahendid, saab eelise ja lihtsalt kulutatakse ressurssi mittemõistuspäraselt ja kala viiakse sügavkülma. Ma mäletan, eelmisel aastal oli üle 500 tonni kala pikka aega nendes külmutites ja nad ei suutnud seda kuidagi ära realiseerida. See iseenesest ka keskkonna seisukohalt või süsiniku sidumise seisukohalt ei ole ju eriti tark, kala külmutada pika perioodi jooksul.

03:16 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

03:16 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud ettekandja! Nii nagu sa ise ütlesid praegu või natuke aega tagasi, on kavas eelnõu teine lugemine katkestada. Võib-olla sa avad natukene pikemalt, miks see teine lugemine on plaanis katkestada? Ega ei ole seda ohtu, et pärast katkestamist venitatakse kuni uue aasta märtsini ja see [eelnõu] kukub lihtsalt menetlusest välja, kuna vahepeal tulevad valimised?

03:17 Tarmo Tamm

Aitäh, Heiki, selle küsimuse eest! Ma pean Heikit kiitma: Heiki oli see mees, kes selle eelnõu esimese lugemise siin saalis läbi viis. Aga kahjuks liigutati Heiki maaelukomisjonist kusagile mujale ja siis tuli minul seda rolli täita. Ei, seda eesmärki ei ole, et seda kuidagi ära lõpetada või kuidagi sahtlisse panna. Eesmärk on sellega lõpuni minna. Ma olen veendunud, et enne sügist saab kindlasti see kolmas lugemine läbi viidud. Aga miks teine lugemine katkestatakse? Põhjus on just see, et mõlemad ministeeriumid tegid väga palju muudatusettepanekuid. Sellele eelnõule annab kaalu see, et mõlemad ministrid on alla kirjutanud sellele eelnõule, nii keskkonnaminister kui ka maaeluminister, nii et ka poliitiline konsensus on olemas, et sellega edasi minna. Et asjaomased saaksid tekstiga paremini tutvuda ja kui on vajadus ettepanekuid ja muudatusi teha, et nad siis saaksid seda teha, sellepärast oligi see ettepanek parlamendile, et me teise lugemise katkestaksime.

03:18 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun!

03:18 Andres Metsoja

Aitäh! Minu teine küsimus tuleb pardakaamerate kohta. See eelnõu natukene kopeerib seda ja ka tegelikult mainib üle, et ülevaatuspunktides justkui on see praktika ammu juba kasutusel. Alles hiljuti oli meil siin saalis eelnõu, kus öeldi, et edaspidi peavad ülevaatuspunktis meestel või naistel, kes ülevaatust teevad, olema peakaamerad kogu aeg keha küljes. Nüüd ma saan aru, et me oleme jõudnud sinnamaani, kus on öeldud, et see ei ole põhiseadusega kooskõlas. Kuidas see punkt siin hetkel sellele normile vastab? Põhimõtteliselt on kaamera laeva või paadi peal, kogu tegevust kogu aeg filmitakse ja see on kellelegi kättesaadav. Kas te seda arutasite, kas seal on probleeme või ei ole?

03:19 Tarmo Tamm

Aitäh! Ma olen veendunud, et ministeerium on selle kohta ka õigusliku hinnangu võtnud. Ma tean küll, mis kaameratest on jutt, ülevaatuspunktides need peakaamerad seal, kui nad vaatavad ringi, aga see [pardakaamera] on selline üldine kaamera, mis annab ülevaadet, mis laeva peal toimub. Kaamerad on meil igal pool, kui me tänaval kõnnime. Kui see on tähistatud ja markeeritud, siis ma arvan, et seal ei ole ühtegi vastu[olu]. Aga tegelikult on kalurid ise ka huvitatud, et konkurents oleks aus, et me austaks kõiki reegleid. Ma arvan, et siin vastuolu ei teki. Ma tean, et Taanis on juba ammu näiteks kõikide kalalaevade peal kaamerad. Teine asi on see, kus on samm edasi mindud, et enam ei ole niimoodi, et kui kalur tuleb oma saagiga sadamasse, siis hakatakse nii-öelda kalakogust seal mõõtma. Kalur annab eelnevalt elektrooniliselt teada, kui palju tal kala on ja mis liiki kala see on. See asi läheb oluliselt lihtsamaks ja kaasaegsemaks. Läheme ka tehnoloogiliselt sellega edasi.

03:20 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Tarmo Kruusimäe. Palun!

03:20 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea pealik! Head aatekaaslased, mõttekaaslased! Ootasin seda eelnõu kohe pikisilmi, 136 on ta number ja nüüd ta on siia jõudnud. Ma väga ei mäleta seda esimest menetlust, aga mitmeski seltskonnas ma olen tahtnud olla niimoodi väga kalandusteadlik. Pärast seda, kui me siin suures tuhinas ja õhinas keelasime karusloomafarmid, siis ilmusid need mõtted, et kalal on valus selle konksu tõttu, kuigi räägitakse, et haug vist olla sihuke keskmise Riigikogu liikme nutikusega, 18 sekundit ja siis on nagu läinud.

Aga mitte sellest ma ei tahtnud rääkida. Kõlab ju ahvatlevalt: olümpia. Siin ka räägiti, et fuu, ka Taanis on mingi selline asi. Läks jutt veel põnevamaks, tuli välja, et seal on ka kalapüügivärgi võistluses mingi virr ja varr ehk siis elektrooniliselt vaadatakse, kas kala oli paadis või kala oli vees või oli vahepeal, loetakse ära, kas kalu on maandunud sinna paati või ei ole.

See, et suured püüavad rohkem kala kui väiksemad ja suuremal on suuremad võimalused, on ilmselge. Aga siis võiks ju teha nii, et on individuaalala ja on meeskondlik ala. Kuigi ma arvan, et see nimi on võib-olla eksitav. See, et me liiga palju kala võib-olla ette püüame, ei tundugi täna tegelikult nii arutu, sest me elame keerulises, kriitilises ajas. Võimalik, et ei olegi võimalust kriisi ajal minna ja püüda enam seda kala, on ta siis olümpia või on lihtsalt spartakiaad või kuidas me nimetame. Lihtsalt vastaspoolelt tulevad Toonela mesilased, lihtsalt lendavad ja teevad sõelapõhjaks meie kummipaadid või ka plekist paadid terast läbivate trasseerivate kuulidega.

Võib-olla oleks praegu mõistlikum, aga näed, kuna juba kaks ministrit on leidnud omavahel konsensuse, keskkonnaminister ja maaeluminister, siis kannatab uuesti katkestada. Võib-olla me jõuame selle menetlusega [edasi] ka selles korras.

Miks ma aga tegelikult ootasin seda? Tahtsin tsiteerida ansambel P.W.A. ühte laulu. Nii et, hää herr Siil, siit see tuleb: "Kala laulab, kala laulab, kala laulab suuga, lind ei laula, lind ei laula vee all voobštše. Kala laulab, kala laulab, kala laulab suuga, lind ei laula, lind ei laula vee all voobštše. Miks te tapate kalu? Miks te ei tapa põrutatud linde, tapke, raisk, linde, jätke kalad rahule." Ansambel P.W.A., soovitan kuulata. Eelnõu jäi arusaamatuks, aga katkestamist toetan. Aitäh!

03:23 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Andres Metsoja.

03:23 Andres Metsoja

Aitäh, hea juhataja! Palun lisaaega ka.

03:24 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun, kohe kaheksa minutit.

03:24 Andres Metsoja

Kolm oleks parem.

Minu isiklik arvamus. Olles tutvunud kalurite olukorraga ja parimate praktikatega merel ja ka lugenud seda eelnõu, julgen ma arvata, et tegemist on halva eelnõuga. Ja miks? Punkt üks, sellepärast et me suurendame bürokraatiat. Minu meelest selles valdkonnas, rannakalanduses, kus on jätkuvalt vägagi eakaid mehi, kes käivad merel, ja teiselt poolt on ka noori, kuigi noori on järjest vähem, sellepärast et tegemist on väga raske valdkonnaga, on põhiprobleem selles, et kala kui ressurssi on järjest vähem, ja me püüame tegelikult igal sammul kalavaru kaitsta ehk piiranguid merel tuleb järjest ja järjest juurde.

Kui me nüüd vaatame seda, mida kavandatakse nende muudatustega, siis punkt üks on see, et kui täna on merel olles ja kala püüdes vaja paadis täita ära püügipäevik ja teavitada telefoni teel inspektsiooni, et ma olen tulemas kaldale, inspektsioon saab vajaduse korral tulla vastu, siis uus kord tähendab seda, et tuleb teha seda merel elektroonselt. Mina ausalt öelda väga hästi ei kujuta seda ette, kui sa püüad kala, tuled räimepaadiga, mis on kala täis, kuidas samal ajal täita püügipäevikut elektroonselt, kas sul ühendus on, millised su käed on, milline see vahend hetkel on, kas aku on täis või tühi – minu jaoks tekitab see ausalt öeldes terve rea küsimusi.

Järgmine punkt puudutab seda, et olgu siis talvel või suvel, kas laeval või mootorkelgul peab olema GPS-seade peal. Sa pead igal hetkel olema tuvastatav enda asukoha võtmes ja sa pead seda asukohta ka, ma saan aru, jagama inspektsiooniga.

Kolmandaks, sul peab olema pardakaamera. Tegelikult kogu see tegevus paadis või läheduses peab olema salvestatav. Mulle tundub, et tegemist oleks nagu sihukese potentsiaalse kuritegevusvaldkonnaga, kus kõik peab olema iga hetk salvestatav ja jälgitav. Ma tõesti ei tea, kas me peaksime kalanduse valdkonda selliselt vaatama. Ma arvan, et pigem ei. Kindlasti on kontrollida vaja, aga selliselt sanktsioneerida – mulle tundub see ebamõistlik.

Mis puudutab kalapüüki ja sidumist individuaalkvoodiga, siis need põhjendused on minu jaoks väga kauged. Öeldakse, et siis on värsket kala rohkem saada. Head parlamendisaadikud! Kala on võimalik püüda siis, kui kala tuleb randa, siis on võimalik kala püüda ja siis seda tuleb püüda. Seda tahab ka kogu kalandussektor, kalatööstus, et kala võimalikult kvaliteetsena püütaks, sest kui vesi läheb soojaks, siis ka kala kvaliteet kohe muutub. Teistpidi, see kala ujub sealt rannast ära. Kui me seame kvoodid püünise kohta, siis me loome ebavõrdse olukorra minu meelest väga selgelt nendele, kes tahavad püüda, kes investeerivad püügivahenditesse, paatidesse, vajalikesse lautritesse. Aga nendel, kellel on püügiõigus, muutub see kaup lihtsalt legaalseks. Kui mul on kvoot püünisega seotud, siis ma lihtsalt pean seda võõrandama. Minu meelest ei ole see mõistlik. Me peaks toetama eelkõige neid, kes tahavad püüda, rannakalanduskultuuri edendada, mitte ei peaks tekitama hangeldamise süsteemi justkui juriidilise taustana.

Veel kord: eks iga valdkond otsib efektiivsust. Efektiivsust otsib ka kogu tööstus. Rääkida nii-öelda vastupidist juttu ... Kui toimub räimepüük, kümned tonnid tulevad päevade kestel randa, siis nendele on vastu tulnud suured rekad, ühistud on investeerinud külmutusseadmetesse Euroopa Liidu toetusi, küll kiirkülmutusse ja kõikjale mujale, need hooned on valmis tehtud, ja nüüd me ütleme, et oi-oi, see on halb, see on väga halb, et see kala ära külmutatakse. Aga mis nende kümnete tonnidega peaks siis peale hakkama? Kas te tõesti usute, et kui väljas on ühel hetkel 15 kraadi sooja, siis me kuidagi rõõmsalt läheme kõik sinna paadi ümber, ostame selle kala ära ja sööme kodus ära? No seda ju ei juhtu. See kala läheb tööstusesse, see siis külmutatakse ja võetakse kasutusele.

Võib-olla tõesti me võime rääkida siin rääbise kontekstist või koha kontekstist, aga selge on see, vaatame kas või kohapüüki – ma ei räägi konkreetselt Peipsist, toon selle Pärnu lahe näite –, et koha ongi nii vähe, et rääkida sellest, nagu kuidagi see  kvoodiseadmine lahendaks ära värske kala vajaduse – no kui seda koha ei ole seal lahes, siis seda lihtsalt ei ole. Kui püünised on tühjad, siis üldiselt võetakse püünised välja, sest ega kalur ei ole ka see, kes nagu vastu tahtmist ja trotsi käib iga päev neid nõudmas, kuigi ta näeb, et mitte midagi sinna ei tule. Inimesed ei tee tühja tööd. Pigem iga püünis maksab ja kui see püünis on vees, siis tuleb selle püünisega iga päev tegeleda, mitte nii, et las ta seal olla.

Minu meelest on see eelnõu suhteliselt eluvõõras. Ta on kannustatud mingisugusest ideest, millest ma ei ole aru saanud. Loodan, et see katkestamine aitab seda paremini mõista. Lõppkokkuvõttes ei ole ülebürokratiseerimine minu arvates õige. Teisest küljest tuleks just nimelt toetada neid kalureid, kes tahavad merele minna ja kala püüda. Kui riigil on probleem, et meil on liiga palju püügiõigusi välja antud, ja nii ongi, siis tuleb leida lahendus, kuidas need püügiõigused kokku korjata, mitte ei tule tegeleda sellega, et jagame kvoodi püügiõiguste peale laiali ja siis hakkame tegelema uue probleemiga, kuidas neid püügiõigusi edasi antakse, lõppkokkuvõttes siis keegi omanikuna peab hakkama vastutama selle eest, kuidas kasutaja seda püügiõigust kasutab, ja loome veel täiendavad instrumendid, mida peab tegema. Aga ma ei lugenud näiteks trahvimäärade kohta sealt väga midagi välja. Kui see GPS‑seade on kohustuslik, aga ma seda peale ei pane, siis mis sellega kaasneb? Kui on kohustus panna pardakaamera, aga ma seda ei täida, mis siis saab?

Jällegi, me avame nagu uue Pandora laeka, mille eest on võimalik hakata neidsamu kalureid täiendavalt trahvima ja keegi hakkab seda menetlema. Ma ei tea, tundub ebamõistlik. Aitäh!

03:31 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli, Tarmo Tamm! 

03:31 Tarmo Tamm

Aitäh! Eks ma pidin sellepärast tulema siia pulti tagasi, et natuke Andresele selgitada. GPS‑seade on ju ka kalurile vajalik, siis on ta jälgitav, on märgatav, kus ta järve peal on, ja nii on ka lihtsam seda tegevust kontrollida. Seada kahtluse alla seda, et GPS‑seade on tänasel päeval mingi, ma ei tea, eriline seade – ma ei saa sellest üldse aru. Ma loen seda paragrahvi: "Mootoriga varustatud kalalaev ja jääkatte olemasolul kutseliseks kalapüügiks kasutatav mootoriga sõiduk Peipsi, Lämmi‑ ja Pihkva järvel peab olema varustatud GPS-seadmetega (globaalse positsioneerimissüsteemi seadmed), mille kaudu teabe saatmiseks kasutatakse GPRS-süsteemi (General Packet Radio Service System). Teabe vastuvõtja on Keskkonnaamet." Ma ei saa aru, kellele see probleeme tekitab. Ma arvan, et see ei tekita kellelegi probleeme, et kõik on paremini jälgitav, nii nendele inimestele, kes kala püüavad, kui ka kontrollile. Või tahab keegi korraldada kalapüüki nii, et see ei ole üldse kontrollitav?

Elektrooniline teavitus. See on lihtsalt selle jaoks, et kaluril oleks elu lihtsam. Kui kalur nüüd tuleb kalalaadungiga sadamasse ja siis hakatakse seda kalakogust mõõtma, siis see on usalduse põhjal paika pandud. Kalur teavitab, et ta tuleb sadamasse sellise koormaga, inspektor hindab, on see reaalne või ei ole, iga kord inspektor ei käi seda kontrollimas. See on nagu usaldussüsteem. Tänasel päeval on see elektrooniline süsteem. See ei ole kaasaegne, kui peaks uuesti paberiga ja kilodega kuidagi mõõtma. Ma arvan, et see oli eelmine sajand, kui sellist tegevust võis nii korraldada.

Keegi ei keela ju nendel kaluritel, kellel on aastakvoot käes, seda püüda ära kolme nädalaga ja panna [kala] sügavkülma. Seda keegi ära ei keela. Andres, kust sa seda välja lugesid, et see ära keelatakse? Püüdku! Aga eesmärk on ju see, et nad saavad püüda siis, kui kalal on õige hind, turul on nõudlus, ja inimesed saaks aasta ringi värsket kala, mitte nii, et kolme kuuga või kolme nädalaga püütakse ära ja pannakse sügavkülma.

Videovalvesüsteemi kohta on täpselt samamoodi: "Kalalaevade pardal peab olema pilti edastav või salvestav jälgimissüsteem. Laevade nimekirja, millel on pilti edastava või salvestava jälgimissüsteemi omamine kohustuslik, kehtestab Euroopa Liidu õigusaktis kehtestatud kriteeriumide alusel või Keskkonnaameti tehtud riskianalüüsi põhjal valdkonna eest vastutav minister määrusega." Siin on tegemist Euroopa Liidu õigusaktiga. See on tänasel päeval täiesti normaalne ka teistes Euroopa Liidu riikides. Siin on ka muidugi kalapüüginõuete korduv rikkumine ja kuidas seda sanktsioneeritakse. 

See on kaluritega läbi arutatud. Andres, ma võin saata ka sulle neid Peipsi kaluritelt tulnud ettepanekuid, miks nad seda soovivad teha. Aitäh!

03:35 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vastusõnavõtt Andres Metsojalt, palun!

03:35 Andres Metsoja

Aitäh! Ma tahaksin lihtsalt selle ära klaarida, et kui me räägime, et teistes Euroopa riikides on ka nii, siis jah, me saame seda kasutada traallaevade kontekstis. Sellist rannakalandust, nagu on meil siin, teistes Euroopa riikides sisuliselt lihtsalt ei ole.

03:35 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Vaatame läbi muudatusettepanekud. On laekunud üks muudatusettepanek, muudatusettepanek nr 1 juhtivkomisjonilt. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 136 teine lugemine katkestada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 2. juuni kell 17.15. Teine lugemine on katkestatud ja 12. päevakorrapunkti menetlemine lõpetatud.


13. 03:36 Isikut tõendavate dokumentide seaduse, konsulaarseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (570 SE) teine lugemine

03:36 Esimees Jüri Ratas

Liigume 13. päevakorrapunkti juurde: eelnõu 570 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Oudekki Loone. Palun!

03:36 Oudekki Loone

Aitäh! Head kolleegid! Selle eelnõu ettevalmistamist teiseks lugemiseks arutas põhiseaduskomisjon oma istungil teisipäeval, 10. mail. Eelnõu kohta ei laekunud Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega komisjonidelt muudatusettepanekuid. Küll aga laekusid põhiseaduskomisjonile ettepanekud Välisministeeriumilt ning ühiselt Siseministeeriumist ning Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumist.

Viimaseid ettepanekuid tutvustas komisjonile Andres Sutt, kes ütles, et Eestis on strateegiline suund, et meil on alati kaks eID‑d, mis on riigi poolt välja antud. Eelmise aasta lõpust sai selgeks, et hange, mis oli mobiil‑ID uue teenusepakkuja osutamiseks välja kuulutatud, ebaõnnestus. Seetõttu rääkis Riigi Infosüsteemi Amet läbi suunatud pakkumise teemal SK ID Solutionsiga, kes on ka praegune teenuseosutaja. Läbirääkimiste käigus selgusid mõningad täiendavad vajadused ja funktsionaalsused, mis vajasid täpsustusi seaduses.

Muudatused on järgmised. Esiteks, inimene võib omada mitut mobiil‑ID‑d. Täna on võimalik, et sinu mobiil‑ID on seotud ainult ühe numbriga. Muudatus lubab seda siduda mitme numbriga. Teine ettepanek puudutab teenuse võimaldamist ka 7–17‑aastastele inimestele seadusliku esindaja nõusolekul. Kolmanda ettepanekuna ei rakendataks teenusele riigilõivu, mis on de facto ka praegune olukord, sest praegusest riigilõivust, mida teenuseosutaja isiku eest tasub, läheb üle poole samale teenuseosutajale sertifikaatide aktiveerimise eest tagasi. Neljas muudatus on tehnoloogiline, mis võimaldab e‑SIM‑ide kasutamist, sest on näha, et tulevikus hakkavad plastikust SIM‑kaartide asemel toimima ainult elektroonsed SIM‑kaardid ja oleks hea, kui meie õigusruum juba vastaks sellele tehnoloogilisele arengule. Viimane muudatus MKM‑i ja Siseministeeriumi poolt võimaldab mobiil‑ID taotlemise ja aktiveerimise võimalust otse mobiilioperaatori elektroonilises keskkonnas, täna saab seda teha ainult Politsei‑ ja Piirivalveameti iseteeninduskeskkonnas ID‑kaardiga.

Järgnes arutelu. Tõnis Mölder leidis, et üldiselt on muudatusettepanekud head, aga see olukord, kus hange ebaõnnestus, on kriitiline. Ta uuris, millised on järgmised sammud, et tekiks turvatunne, et riik ei sõltu eraettevõtetest. Võib-olla võiks nii oluline asi nagu elektrooniline isikutunnistus olla riigi enda omanduses. Andres Sutt leidis, et alati on konkurss parem, kui osavõtjaid on mitu, aga kahjuks on täna ainult üks eID‑teenuse pakkuja. Samas, aasta lõpuks pannakse kokku digikukru kontseptsiooni, mille üks osa on ka e-ID-võimekuse olemasolu selles kukrus. Kui pakkujaid ei tule, siis tõepoolest võib riik selle ise lahendada.

Komisjoni esimees Toomas Kivimägi leidis, et see põhimõte, et riik ootab viimase tunnini, kas tuleb eraettevõtlusest mõni pakkuja või mitte, ei ole tegelikult hea strateegia. Riik võiks ikkagi kindlustada selle olukorra, et kas tuleb keegi turult, ja kui ei tule, siis peaks väga selgelt ütlema, et jah, me võtame selle enda kätte. Härra Sutt leidis, et me loodame aasta lõpuks teekaardi kokku saada ja siis edasi liikuda.

Paul Puustusmaa ja Oudekki Loone uurisid, miks just see valik, 7–17 aastat, kust see seitsmenda eluaasta piir on tulnud. Andres Sutt selgitas, et põhimõtteliselt on ühelt poolt juba 7‑aastasel lubatud teatud töid teha ja kui tal on pangakonto, ka pangatoiminguid teha, samuti näiteks eKooli sisse logida. Selleks saab hetkel kasutada Smart‑ID‑d, ning tundus loogiline, et riiklikult väljaantavate mobiil‑ID‑de puhul oleksid sama vanal inimesel samad õigused. See on lihtsalt selline ühtlustamine. Toomas Kivimägi leidis, et see on natuke ebaselge, miks nii väikestel lastel seda teenust vaja on, ja leidis, et ei ole teada, kui suur on nõudlus, turvarisk võib juurde tulla, riik ei pea tegema kõike tingimata Smart‑ID järgi, et see ei ole piisavalt hästi põhjendatud.

Paul Puustusmaa uuris, et kui on mitu mobiil‑ID‑d ja kui on näiteks ka mitu e‑SIM‑i, et kas näiteks, kui meil toimuksid e‑valimised mobiiliga, võiks tekkida tehnilisi probleeme, ja samamoodi seda, miks peaks olema mitu mobiil‑ID‑d. Selle küsimuse tõstatasid ka Toomas Kivimägi ja Oudekki Loone. Andres Sutt selgitas, et kui on mitu mobiil‑ID‑d, siis need on lihtsalt mitu dokumenti, need viitavad lõpuks ikkagi ühele inimesele, see inimene kuidagi ei duplitseeru. Kui ka peaks mobiilivalimised olema võimalikud, siis identifitseerimine viitab ikkagi ühele ja samale isikule. Seda kommenteeris veel Kristen Kanarik, öeldes, et tegelikult meil on juba võimalik, et on digitaalselt mitu isikutunnistust. See pole väga levinud, aga teatud ametkondades on see möödapääsmatu: arstide, õdede, notarite puhul. Tähtis on see, milline on see isikutuvastus enne, kui dokument on kätte antud, et on teada, et see on üks unikaalne inimene, ükskõik millise dokumendiga ta allkirja annab, aga on teada, et ta on see isik. Tema teine, kolmas või neljas mobiil‑ID, mis on seotud mingi teise, kolmanda või neljanda numbriga, toovad ikkagi tagasi selle inimese juurde.

Jätkus arutelu sellega, kas see eelnõu teeb lahti ukse mobiilivalimisteks. Andres Sutt kinnitas, et ei, see eelnõu ei ole seotud mobiiliga valimistega, see oli lihtsalt diskussioon, mis komisjonis laiemalt tekkis, aga see eelnõu iseenesest seda üldse ei puuduta. Kalle Grünthal leidis, et aga härra Andres Sutt olevat EKRE fraktsioonis nimetanud, et see on üks mobiilivalimiste alustala, ja ta leidis, et see võib anda manipuleerimisvõimalusi. Ta küsis, mille põhjal usaldatakse valitsuse esindajate selgitusi, et kaarditoiming on seotud kindla isikuga. Näiteks tuleb pensioni maksmisel ekraanipildis oma nägu ja kaarti näidata, miks me valimiste puhul sellise usaldamisega lepime. Andres Sutt leidis, et eks usaldus ole sisetunde küsimus, kui keegi ei usalda ja e‑häält ei soovi anda, siis ta saab alati valimisjaoskonda minna ja tavapäraselt oma hääle anda. Kui küsimus on selles, kas saab olla kindel, et mobiil‑ID kasutaja on see isik, keda ta väidab ennast olevat, sellisel juhul on vastus küsimusele jaatav. Toomas Kivimägi rõhutas, et kui me kunagi jõuame mobiiliga valimisteni, mis ei ole välistatud, siis ikkagi sellel puhul me vajame täiesti erinevaid seadusemuudatusi, selle eelnõuga seda laegast ei avata. Kalle Grünthal jäi eriarvamusele, ütles, et see e‑SIM‑i sissetoomine tegelikult selle laeka avab. Toomas Kivimägi kommenteeris, et ei, see on lihtsalt tehnoloogiline lahendus, mis plastikust SIM-kaardid asendab, kui need plastikust SIM-kaardid ära kaovad, seal ei ole midagi parata.

Välisministeeriumi ettepanekud, mida tutvustas Liina Martinson, olid osaliselt tehnilised. Sisuline muudatus oli jätta volitusnormist välja kohustus, et valdkonna eest vastutav minister peaks kehtestama määrusega diplomaatilise passi taotluse vormi. Selle määrusega vormi kehtestamine ei ole vajalik ja iga kord, kui on mingisugune tehniline muudatus, tuleb muuta määrust, uued IT‑arendused teha. Tegelikult ei ole diplomaatilise passi menetlemisel oluline, mis vormis see taotlus esitatud on, olulised on andmed.

Võib-olla oluline sõnastuse täpsustus on see, et algses eelnõus oli öeldud, et kui me anname välja Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse ja kui inimene läheb sellega sihtriiki tagasi, siis ta peab dokumendi andma piiril või sihtriigis vastutavale ametiasutusele üle. Sellega me ületame oma volitusi. Me tegelikult ei saa öelda, mida teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud oma kodus oma dokumentidega teevad. Me saame seda kehtestada ainult Eesti jaoks ja see parandus kehtestab selle ainult Eesti jaoks. Küsimus härra Puustusmaalt oli see, et kui inimene saab tagasipöördumistunnistuse kätte, teda informeeritakse, et ta peab tulema Eestisse ja leidma üles PPA ja selle tunnistuse tagasi andma, et kas sellest tegelikult piisab, et kui meil näiteks piiri peal, Schengeni piiri peal ei ole neid kontrolle, siis kust ta selle inimese üldse leiab. Tiina Kallasmaa selgitas, et jah, võib-olla piirikontrolli ei ole, aga tagasipöördumistunnistuse saab inimene sellisel juhul, kui ta on oma dokumendid ära kaotanud, see tähendab seda, et ta peab minema uusi dokumente taotlema ja hiljem küsib vastav ametkond talt selle dokumendi tagasi.

Põhiseaduskomisjon arvestas täielikult kõiki nelja muudatusettepanekut, esimest kolme konsensuslikult, viimast häältega 4 poolt, 1 vastu, 1 erapooletu. Menetluslike otsustena tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. mail 2022. aastal, otsustati teha ettepanek teine lugemine lõpetada ning kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 1. juunil 2022. Kõik need otsused võeti vastu konsensusega. Aitäh!

03:46 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Teile on küsimus. Tarmo Kruusimäe, palun!

03:46 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Ma natukene imestan, kuidas minister Suti arvamus on muutunud. Ma olen siin mitu korda ta käest küsinud, kas Eestil on võimekus, ütleme, natukene eemalt teha kindlaks inimese vanust. Seda olen teinud, tuginedes Sotsiaalministeeriumi spetsialistile Triinu Tähele, kes on öelnud, et Eestis ei ole seda võimekust, et distantsilt kindlaks teha inimese vanust. See puudutab just seda, miks ei ole Eestis võimalik teostada elektrooniliste sigarettide kaugmüüki. Sellist võimekust ei ole. Nüüd põhiseaduskomisjon leiab, et 7‑aastased tegelikult SIM‑iga võiks seda teha ja võiks isegi suisa e-asju teha. Kas see kooskõlastusringil ei käinud läbi Sotsiaalministeeriumist? Sotsiaalministeeriumil on täpsed andmed, et puudub selline võimekus distantsilt tuvastada inimese vanust. Kas see on mingi paradigma muutus või on see mingi teaduspõhise uurimuse tulemus?

03:47 Oudekki Loone

Aitäh! Sellist paradigma muutust me komisjonis ei arutanud.

03:47 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada soovitakse. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Tarmo Kruusimäe. Palun!

03:48 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Tänan, head aatekaaslased, vabariigi hoidjad, kaitsjad, turvalised! Vot nüüd ma olen küll suures kimbatuses või tegelikult ma olen nii suures hämmingus, et Ä‑täht ise juba on täpselt nii suur. Kui meil ikkagi Sotsiaalministeeriumis inimesed räägivad, et Eestil puudub selline võimekus, et distantsilt tuvastada, mis on inimese vanus, siis ma arvan, et see nii on, sest inimene on seda juttu rääkinud juba väga mitu aastat ja tegemist on spetsialistiga. See on muutunud üldiseks hoiakuks, et me ei suuda kaugelt tuvastada inimese vanust.

Nüüd aga ma näen, et me võiksime [võimaldada seda] 7‑aastastele, et nad saaksid tööd teha. Töökasvatus on äärmiselt oluline. Aga me ei ole lahendanud ikkagi seda, kuidas 15‑aastased leiaksid endale suvel päriselt töövõimaluse. Võib-olla 14–15‑aastastena meist mitmedki käisid selles TPL‑is, mis oli tööpõlgurite leegion, ja siis Eesti õpilasmalevas ja hiljem ka võib‑olla EÜE‑s, aga siis olime juba täiskasvanud. Sellest ongi võib‑olla meil sihuke jonn ja arusaamatu usk sellesse, et töö teeb õnnelikuks või et tee tööd, siis tuleb ka armastus. Tavaliselt on nii, et see, kes tööd teeb, sel ei ole aega armastuseks. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

See on nii kummaline. Meile ühtepidi öeldakse, et meil ei ole võimalik tuvastada inimest, tema vanust. Samas kuskil mingil määral leitakse, et tegelikult inimesel on nagu kaks SIM‑i. See meenutab mulle seda eelmist punkti, kui me rääkisime olümpiamängudest. Päriselt ka on olümpiamängude puhul öeldud, et sportlane ise teatab enne starti minekut, milline on tema sugu. Ma ei tea, meie sportlased on vähemalt ausad, nemad endale igasuguseid medikamente sisse ei topi. Meil ikkagi Lurich oli ju õige mees. See, mis hiljem tuli: pärast tuli välja, et see oli treeneri sõber, kes kõik pekki keeras. Meie kirjutasime suured sildid, et usume, usume, et treener ei teadnud ja sportlane ei teadnud, aga lihtsalt treeneri sõps oli, saad aru, mingite kilekottidega välja hüpanud. Üldjuhul me oleme äärmiselt ausad. (Naerab.)

Aga mil moel nüüd on äkki muutunud see, et suudab ära tuvastada? Ei, ma olen natukene võib‑olla pettunud. Ma alati kujutasin ette, et põhiseaduskomisjonis käivad sihukesed põhjalikud arutelud. Aga kas see näiteks tähendab seda, et kui meil mingi aeg olid liignimed ehk Ants Anton ja siis oli perekonnanimi Kahvel Puuselg, et kas siis on võimalik võtta need SIM‑kaardid [inimesele] Ants Puuselg, Ants Kahvel või siis Anton Puuselg? Mitu sihukest SIM‑kaardi kompaniid on võimalik saada. Sellega võib tegelikult valimistel päris hästi [hääli] saada. Kui sul on ikkagi mitmelapseline perekond ja seal on läinud asi lihtsalt keeruliseks, ja et ämmad ja äiad ei saaks õigel ajal pihta, et millal jälle sünnipäev on, siis on niimoodi, et Madis Mihklil ei ole sünnipäev, vaid on ikkagi Mihkel Miguelangelol või Mihkel Michaelil on sünnipäev. Ja niimoodi me eksitamegi neid sugulasi ja tuttavaid, sest miks nad tulevad, toovad viieeurose Apollo kinkekaardi, aga söövad see-eest 20 euro eest. Sinna raha lähebki laste sünnipäevade tähistamisel, ise teate ju. Kui laps oli kuni kolmeaastane – oh sa poiss, keegi ei taha meenutada neid sünnipäevasid. Laps oli see, kes üles äratas, et oleks aeg nagu süüa anda.

Ei, aga kui niisugune paradigma muutus on toimunud, et me hakkame usaldama juba mingil määral tehnoloogiat, siis võib-olla jõuab see sõnum ka Sotsiaalministeeriumisse ja võib-olla me tõesti jõuame üks hetk sinna, et Eesti riik vaatab üle enda otsuse keelata riigisisene kaugmüük. Me oleme maailma küberkaitsekeskus, me oleme küberturvalisuse spetsialistid, aga me ei usalda riigisisest kaugmüüki. Lihtsalt sellepärast, et Sotsiaalministeeriumis on kindlad andmed, et distantsilt ei ole võimalik inimese vanust kindlaks teha.

Ma tervitan minister Sutti, kui sa suudad selle sõnumiga minna Sotsiaalministeeriumisse ja selle selgeks teha, aga ma ütlen sulle ette, et sa jääd selle arvamusega nii või naa teisele kohale, aga oled ikkagi vähemalt esikuuikus. Aitäh!

03:53 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Neid on laekunud neli,  juhtivkomisjoni poolt: esimene, teine, kolmas, neljas. Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleb lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja 13. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


14. 03:53 Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu (575 SE) teine lugemine

03:53 Esimees Jüri Ratas

Liigume 14. päevakorrapunkti juurde: eelnõu 575 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni esimehe Marek Jürgensoni. Palun!

03:53 Marek Jürgenson

Aitäh, austatud esimees! Head kolleegid! Vabariigi Valitsus algatas füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu ehk eelnõu 575 käesoleva aasta 4. aprillil. Eelnõu esimene lugemine toimus 20. aprillil ja muudatusettepanekute tähtajaks määrati 4. mai.

Riigikogust eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Kirjaliku arvamuse ja ettepanekud esitasid eelnõu kohta Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Pangaliit, Eesti Advokatuuri äriõiguse komisjon ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. Kõik eelnõuga seotud pöördumised on avalikud ja on leitavad Riigikogu kodulehelt eelnõu 575 kaardil arvamuste alajaotuses.

Õiguskomisjon, kuna eelnõu on põhjalik ja mahukas, valmistas eelnõu teist lugemist ette kokku kahel istungil. Kõigepealt me võtsime arvamuse esitajad 10. mail käesoleval aastal kokku. Osa võtsid siis Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse juhataja Vaike Murumets, sama talituse nõunik Kristiina Padu, esindajad olid pangaliidust, advokatuuri äriõiguse komisjonist, nagu ma ennist mainisin, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojast ning ka kaubandus-tööstuskojast. Vaatasime kõik need arvamused üle ja oma hinnangu andis nendele arvamustele ka Justiitsministeerium.

Juba järgmisel komisjoni istungil, 16. mail algatati arutelu pinnalt muudatusettepanekud. Neid oli kokku viis. Need olid tehnilist laadi, tegelikult enamus tulenes juba Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja arvamusest ning koostööst Justiitsministeeriumiga. Nii et olid sellised tehnilist laadi.

Ütleme niimoodi, et komisjonis kõik otsused, mis me langetasime, olid konsensuslikud. Väga palju arutelu komisjoni liikmete seas enne teist lugemist ei tekkinud. Õiguskomisjon otsustas esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 18. mail ja teha ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning juhul, kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, suunata eelnõu kolmandale lugemisele 1. juunil käesoleval aastal ja viia läbi eelnõu lõpphääletus. Mainin remargi korras ära, et selle eelnõu jõustumistähtaeg peaks olema juba käesoleva aasta 1. juuli. Kõik menetluslikud otsused langetasid komisjoni liikmed konsensuslikult.

03:57 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Teile on üks küsimus. Tarmo Kruusimäe, palun!

03:57 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea komisjoni esimees! Väikest tõe defitsiiti küll oli. Ma esitasin mitmelgi korral selle küsimuse, kui palju on meil inimesi, füüsilisi isikuid pankrotistumas. See teema on nii-öelda akuutne. Kui me peame vastu võtma relvaseaduse või mõne muu seaduse, mis oleks otseselt rahvusliku julgeolekuga seotud, siis me räägime sellest võimalusest, et väga paljud inimesed jäävad meil maksejõuetuks ja lähevad pankrotti. Aga nii nagu ma sain vastuse komisjoni esimehe käest, mitte aga ministeeriumi esindajatelt, on ikkagi mõeldud, et kogu selle menetlusperioodi aja saaksid pankrotihaldurid tehtud töö eest tasu, nad ei jääks ootama seda lõppu. Minu küsimus on see: kas see pealkiri ei ole veidikene eksitav ja kas oleks võimalik seda mõne teise seaduse all ära menetleda? (Juhataja helistab kella.)

03:58 Marek Jürgenson

Aitäh! See pealkiri ei ole minu arvates absoluutselt eksitav, sellepärast et pankrotiseadus jääb selles mõttes ikkagi eraldi. See maksejõuetuse seaduse eelnõu on selles mõttes, ma arvan, päris hea pealkirja saanud. Ma selle pealkirja koha pealt siinkohal absoluutselt ei noriks.

03:58 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, on veel üks küsimus. Tarmo Kruusimäe, palun!

03:58 Tarmo Kruusimäe

Jah, ma meenutan lihtsalt neid aegu, kui komisjoni juhtis Jaanus Karilaid ja tegemist oli kobarettevõttega. Siis sai tehtud see muudatus, et juhul kui ettevõtjatel on raske, siis nad ei pea seadusest tuleneva kohustuse järgi kuulutama välja enda pankrotti, sest nii oli see seadus. Kas nüüd selle olulise aja jooksul on teadaolevalt suurenenud nende inimeste võimalused, kes võivad sattuda makseraskustesse, või on see vähenenud tänu eelnevatele muudatustele?

03:59 Marek Jürgenson

Pigem see eelnõu ju vähendab, selles mõttes, et see käsitleb ka väga hästi seda usaldusisikute süsteemi, mida nagu kunagi enne oli arutletud. Ma lähtuksin sellest eelnõust ja sellest, millest me rääkisime ja rääkisime just enne teist lugemist. Väga hästi on ära selgitatud kogu see võlgniku nõustamise ja toetamise süsteem, et ta võib-olla ikkagi ei läheks pankrotti, aidatakse kõike seda ümber kujundada. Nii et jah, selline on minu vastus.

03:59 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Ma tänan. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Neid on laekunud viis, kõik juhtivkomisjonilt. Üks, kaks, kolm, neli ja viis. Oleme need läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleb lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja 14. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


15. 04:00 Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (571 SE) esimene lugemine

04:00 Esimees Jüri Ratas

Läheme 15. päevakorrapunkti juurde: eelnõu 571 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli majandus‑ ja taristuminister Taavi Aasa. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun!

04:00 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmisega luuakse õiguslik alus laevade infosüsteemi kasutuselevõtuks, mis aitab kaasa Eesti laevanduse konkurentsivõime kasvule. Transpordiamet on arendanud välja uue infosüsteemi, mille eesmärk on kaasajastada Eesti laevade ülevaatust ja tunnistuste väljastamist – need on siiani olnud suuresti paberipõhised – ning konsolideerida laevade andmeid sisaldavaid registreid.

Eelnõuga luuakse õiguslik alus laevade infosüsteemi kasutuselevõtuks. See aitab kaasa Eesti merenduse konkurentsivõime kasvule, sest pakub klientidele paremaid ja mugavamaid teenuseid ühtse veebipõhise e‑kanali kaudu. Samuti võimaldab see ühelt poolt laevaomanikel ja nende esindajatel teha infosüsteemi kaudu taotlusi oma laeva registreerimiseks või ülevaatuse teostamiseks ning saada ülevaadet oma laevadest ja kehtivatest tunnistustest. Samaaegselt on see töövahendiks Transpordiameti järelevalveametnikele, kellel tekib seega kaasaegne menetluskeskkond, mis tõstab töö kvaliteeti, kiirendab protsesse ja automatiseerib ülevaatuse käigus tehtavaid toiminguid. Infosüsteemi kaudu saab elektrooniliselt väljastada tunnistusi, mis on eelseadistatud ja sisaldavad juba konkreetse laeva ja ülevaatusega seotud andmeid. Palun teil eelnõu toetada.

04:02 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja, põhjaliku ettekande eest! Tundub siiski, et kaks küsimust on. Tarmo Kruusimäe, palun!

04:02 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea pealik! Hea ettekandja! Ma ikka sellesama asjaga, kuidas saaks selle STCW‑koolituste ja koolitustunnistuste hoidmise ja säilitamise tuua mingil määral Eestisse. Ma olen seda varsti poolteist aastat rääkinud. Kui Isamaa teeb sellise muudatusettepaneku, siis see ei leia lihtsalt toetust, sellepärast et see on opositsiooni poolt. Samas ma vaatan, et koalitsiooni poolt ka ei löö seda lampi põlema kuidagi, isegi nühkides ei lähe see lamp kuidagi heledamaks, ei tule sealt Aladdini välja või džinni või mida iganes. Mil moel me saaksime läheneda? Ma ise pelgan, ma mitte ei karda, ma lihtsalt pelgan, et võib-olla mõni teine mereriik on Eestist natuke agiilsem. Mil moel me saaksime koostööd teha, opositsioon ja koalitsioon, et see hea eesmärk ellu viia?

04:03 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Kõige lihtsam seda koostööd teha on teha seda koos sektoriga. Vabariigi Valitsus on seda teinud, on olnud korduvalt sektori kaasamist, et seda küsimust lahendada. Paraku sektoris ei ole veel täielikku üksmeelt, mis ei tähenda küll seda, et seda üksmeelt ei oleks võimalik tulevikus saavutada.

04:03 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner.

04:03 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! Viimaste päevade uudis on see, et Keskkonnaministeerium justkui sooviks kogu merendust ja laevandusega seonduvaid asju endale, oma haldusalasse. Põnevat mõttevahetust selle üle on olnud ka võimalik lugeda. Kasutaks head võimalust ja küsiks teilt, mis mõtteid see keskkonnaministri seisukoht teis tekitas. Kas sellest võiks saada asja, et see lõpuks liiguks kas ühele või teisele poole?

04:04 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Alati on hea, kui tuleb uusi ja huvitavaid mõtteid. Mis saab küll kellelgi selle vastu olla. Aga ma arvan, et merendus jääb ikkagi Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. Oluline on kindlasti see, et ka kõik teised ministeeriumid täidaksid neile pandud kohustusi.

04:04 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

04:04 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea pealik! Hea ettekandja! Ega me enne ei saagi ju teada, milline see sektori seis on. Ametiühingud ei ole võib-olla paljude asjadega rahul. Aga kui näiteks ka meie hea kaaslane Oudekki kuulab seda, kuidas Eestisse oleks võimalik suure kuhjaga raha tuua, aga ametiühingud lihtsalt asjasse mittepuutuvalt on sellele vastu, siis me saaksime selle asja ära tehtud. Ta ütleb siis ka, et kuulge, jätke jonn, ei ole teist ei koolitajat ega midagi, lihtsalt tahate siin aü papi eest endistesse sotsriikidesse edasi minna. Kas te julgustaksite ka opositsiooni – ma näen, et koalitsioon ei võta praegusel hetkel vedu –, et ikkagi Isamaa selle muudatusega välja tuleks?

04:05 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Kindlasti on iga Riigikogu liige ja iga fraktsioon seadusest tulenevalt vaba tegema ettepanekuid. Kui ettepanekuid tehakse, ju neid siis ka arutatakse.

04:05 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

04:05 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Hea minister! Ma küsin küsimuse natuke teise nurga alt. Ma tean, et Keskkonnaministeerium oli valmis suuremeelselt ühel hetkel loovutama oma vastutusvaldkonna, mis neid ankrualasid pidi ohjama, Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Kas siis  Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium oleks valmis need ankrualad oma tiiva alla võtma?

04:06 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Majandusministeerium on kindlasti valmis väga palju asju oma tiiva alla võtma, me kindlasti ei ole selle vastu. Aga igal ministeeriumil, nagu ma enne ütlesin, on oma funktsioonid. See, mis puutub keskkonnafunktsioonide täitmisse, on ikkagi Keskkonnaministeeriumi ülesanne.

04:06 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid. Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Annely Akkermanni. (Hääl saalist.) Oli jah üsna põhjalik ettekanne siin eespool ka.

04:06 Annely Akkermann

Tere varahommikust, head kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu kahel korral, kõigepealt 11. aprillil ja teist korda veel 19. aprillil. 19‑ndal minister Aas tutvustas eelnõu, sama eelnõu, mida äsja siin saalis, ja komisjonil sellega seoses täiendavaid küsimusi ei tekkinud. Komisjon võttis vastu menetluslikud otsused. Kõigepealt, 11. aprillil määrati juhtivmenetlejaks siinkõneleja. 19. aprillil võeti vastu kaks menetluslikku otsust: esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, ja teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Otsused võeti vastu konsensuslikult.

04:07 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi teile ei ole. Suur tänu teile! Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Tarmo Kruusimäe. Palun!

04:08 Tarmo Kruusimäe

Oh jah! Aitäh, hea esimees! Kas nüüd kohe nagu terve fraktsioon ...

04:08 Esimees Jüri Ratas

On küll, nii ütleb seadus. 

04:08 Tarmo Kruusimäe

Jaa. Lihtsalt seda asja on siin räägitud vist juba poolteist aastat ja ma tahaks ta uuesti nagu ära märkida. Võtame lihtsalt. Projekt "Laevad Eesti lipu alla" on muidugi tore, aga pilti peaks minu arvates vaatama laiemalt, kuna merendussektor on pisut laiem kui laeva ahtris lehviv lipp.

Raha majandusse ei tule ainult tonnaažitasudest. Arvame, et seda loosungit on vaja täita sisuga nii palju, kui on võimalik. Tegelikkuses on ka meremeeste koolituse sertifitseerimine meremajanduse oluline osa, enamgi veel. Seda teemat reguleerib üks meremajanduse neljast sambast, STCW-konventsioon SOLAS‑, MARPOL‑ ja MLC-konventsioonide kõrval.

Teema, mida tahan selgemalt käsitleda, räägib niinimetatud valgest raamatust. Ehk siis taust: Ukrainas on kuskil 150 000 meremeest, kellest üks kolmandik on laevaohvitserid, kes omavad STCW‑töödiplomit, Certificate of Competency, kompetentsuse sertifikaati. Ukraina riigi statistika ja maksusüsteemi jaoks neid enamasti lihtsalt ei eksisteeri, kuna nad töötavad justkui freelancer'itena. Seega on Ukraina riigiaparaat nendele inimestele võimaluste loomise vastu üles näidanud vähest huvi. Pigem tõmbavad nad merendusteema nii-öelda kokku. Meremeestel aga on vaja vastavalt STCW‑le regulaarselt uuendada enda diplomeid, et tööd saada.

Siin tulekski Eesti võimalus, kui Eesti pakuks Ukraina meremeestele nende koolituste tegemist ja koolitussertifikaatide hoiustamist Eestis. Kui me alustasime, oli ka siin seletuskirjas mõte, et Venemaa ei tundunud neile enam usaldusväärne, täna ta ei ole kohe seda teps mitte. See võiks olla Eesti võimalus.

Arvestame detailsemalt, kui palju raha võiks tulla. Praegu vahetab Transpordiamet Eesti elanike ja kodakondsete kolmandates riikides, sealhulgas Ukraina ja Venemaa, ja EL‑i riikides väljaantud diplomid Eesti diplomite vastu. See on Eesti seadustes üheselt ette nähtud võimalus. Selleks tuleb läbida hulk kursuseid summaarselt maksumusega 2500–3000 eurot ja aega kulub kaks kuni kolm nädalat. Meremeeste, laevaohvitseride palkade juures, mis on 5000 – 15 000 eurot, on see summa pigem tagasihoidlik. Lisaks tuleb sooritada eksamid Transpordiametis.

Eestil on võimalus anda Ukraina meremeestele võimalus vahetada Ukrainas ja Venemaal väljaantud STCW-diplomid Eesti diplomite vastu. Asi iseenesest on lihtne. Üks võimalus on muuta "Laevapere liikmete koolitus‑ ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord" § 32 "Meresõidudiplomi ja kutsetunnistuse subjektid, väljastamine ning duplikaat" sõnastust järgnevalt, et me lihtsalt lisame sinna ühe sõna. Siis selle paragrahvi teine lõige oleks, et Transpordiamet väljastab meresõidudiplomi või kutsetunnistuse Eesti kodanikule või Eesti elamisluba või elamisõigust omavale välismaalasele, ning sinna vahele tuleb sõna "e‑residentsus". Selle ühe sõnaga me võiksime siis tuua hinnanguliselt ühe kolmandiku Ukraina meremeestest ja nendest ohvitseridest Eestile. Arvutame, millised on meil kulud. Riigi kulutused iseenesest on null, sest nad toovad raha ju tegelikult riigile sisse. Tulu võiks aga olla ümmarguselt võib-olla 30 miljonit eurot.

Julget pealehakkamist oleks siin vaja ja ma arvan, et ametiühingud ei sõdi sellele väga pikalt vastu, kui nad saavad aru, et see toob Eestile raha. Ma ei arva, et Eesti koolitaja leiaks, et kui me võimaldame Ukraina meremeeste koolitusi korrektselt läbi viia ja nende koolitussertifikaate siin hoiustada, siis see võtaks Eesti meremeestelt mingilgi määral leiva ära. Pigem ei olda julged.

Millest aga minu selline pelgus, et mõni teine mereriik võib selle sammu ära teha? Eks mingi hetk tulevad nemadki. Kui ma teen, ütleme, opositsiooni poolt selle ettepaneku, siis sellele vaadatakse, et ei ole tegemist hea [ettepanekuga], sest tegemist on opositsiooni [ettepanekuga]. Sellepärast ma püüan seda pähe määrida ka koalitsioonile. Aga ikkagi: võtkem, see vedeleb maas! Tehkem! Tehtagu! Suur tänu!

04:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Rohkem sõnasoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 571 esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid ei näe. Seega määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. juuni. Head kolleegid, 2. juuni, mitte 1. juuni, juhin tähelepanu. 2. juuni kell 17.15.


16. 04:13 Vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seadus (580 SE) esimene lugemine

04:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Märkamatult on kätte jõudnud 16. päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu 580. Tere hommikust, justiitsminister Maris Lauri!

04:14 Justiitsminister Maris Lauri

Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu! Nii. Tutvustan teile vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seadust, milles tehtavad muudatused saab põhimõtteliselt jagada kaheks: esiteks, tugiteenuste konsolideerimist puudutavad muudatused, ja teiseks, teenistusõigusega seotud sätted.

Kõigepealt lühidalt konsolideerimisest. Meil on teatavasti kolm vanglat, kuid kolme vangla peale on hulk teenuseid, tugiteenuseid, mida kõigis osutatakse, kuid mida oleks otstarbekas korraldada ühiselt. Seda ka tehakse sellest aastast, aga on mõned juriidilised tõrked. Seda süsteemi saaks teha veel mugavamaks, näiteks õigusküsimustes saaks [vanglat] esindada õigusteenistus, mitte enam vanglate direktorid. See on selline praktiline lahendus.

Teised muudatused puudutavad teenistusõigust. Tuletan meelde, et Riigikogu võttis mõni aeg tagasi vastu eriteenistuste ühtlustamist puudutavad seadusemuudatused, aga seal sees ei olnud vanglateenistust puudutavat osa, kuid vanglateenistus kuulub ka nõndanimetatud siseturvalisuse valdkonda, kus töötajad liiguvad väga kergesti erinevate asutuste vahel, ja seetõttu on oluline, et need regulatsioonid oleksid sarnased. Nii ongi selles seaduseelnõus ette pandud muudatused, millega toimub teatud ühtlustamine. Mitmest kohast kaotatakse ära erisused, mis on varem vanglateenistuses olnud, ja viiakse sarnaseks üldiselt ATS‑iga ehk täpsemalt sellega, mis puudutab Politsei‑ ja Piirivalveameti töötajaid.

Võib-olla veel üks muudatus, mis puudutab kriminaalhooldusseaduses tehtavaid muudatusi. Kriminaalhooldusametniku ametisse nimetamisel nähakse ette kuni kuue kuu pikkune katseaeg. Praegu on imperatiivselt öeldud, et see peab kuus kuud olema, aga nagu te aru saate, siis on mõistlik jätta paindlikkus, et kui on väga tubli inimene, siis tema katseaeg võiks olla lühem. Minu poolt kõik. Aitäh!

04:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Riigikogu liikmetel on siiski ka üks küsimus. Härra Hepner.

04:17 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Viru vangla poole pealt oli selline mure, et eelarve seletuskirja kohaselt ei ole nagu mõistlik ega otstarbekas vanglateüleselt teenuseid konsolideerida. Kui me vaatame, siis see info on küll justkui teadmiseks võetud, aga võib-olla te siiski natukene laiemalt avaksite seda, mis põhjus nagu siin on või kas seda üldse analüüsiti. Võtaks natuke laiemalt selle teema lahti.

04:18 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Vanglate konsolideerumist analüüsiti eelmisel aastal ja hinnati, milliseid teenuseid on mõttekas kokku panna ja milliseid ei ole. Mitte kõik teenused ei ole kokku pandud, vaid ainult osa. Näiteks, personaliarvestus, hangete korraldamine ja muud säärased asjad. Konsolideerumine ei tähenda seda, et inimesed oleksid liigutatud ühte kohta. Nad jätkavad tööd seal kohas, kus on otstarbekam. Üldjuhul oma endises nii-öelda asukohas, kas siis Tallinnas, Tartus või ka Jõhvis, see on otstarbekuse seisukohalt. Näiteks oli vajadus, et igas asutuses peaks olema andmekaitsespetsialist, kelle töökoormus, ma nüüd ei julge täpselt ütelda, oleks olnud vist pool või isegi veel vähem kohta. Nüüd on üks inimene, kes täidab neid ülesandeid ja katab kõiki kolme vanglat näiteks. Sellised korrastused. Täpselt sai vaadatud ka seda, et konsolideerimise puhul asjad ei läheks keerulisemaks, kulukamaks ja oleksid ratsionaalselt tehtud.

04:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Kunnas, palun!

04:19 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Mul on hea võimalus küsida teilt nüüd, kui te siin olete. Lisaeelarves, mille me just vastu võtsime, on ka 5,1 miljonit eurot vanglate varustusele, relvastusele ja toimepidevusele. Küsikski, mida see täpsemalt sisaldab.

04:20 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Teatavasti on vanglad üks siseturvalisuse tagajatest, andes aeg-ajalt tuge politseiametile ja kindlasti ka muudel juhtudel, olukordades, kus vanglates võib juhtuda intsidente vastava üksuse jaoks. On oluline, et vanglateenistuse võimekus oleks piisavalt hea ja nad oleksid hästi varustatud. Kindlasti on veel mõned aspektid, mida ma siin puldis avalikult ei ütleks.

04:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Komisjoni poolt räägib meile Sulev Kannimäe. Palun!

04:21 Sulev Kannimäe

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Antud seaduseelnõu oli õiguskomisjoni päevakorras teisipäeval, 10. mail. Seaduseelnõu tutvustas justiitsminister Maris Lauri. Kutsutud oli veel Justiitsministeeriumi vanglate osakonna nõunik Laura Glaase.

Küsiti ka paar küsimust, millele vastasid Maris Lauri justiitsministrina ja Laura Glaase. Komisjonis laia arutelu ei tekkinud ja komisjon tegi menetluslikud otsused.

Tehti otsus, et seaduseelnõu võtta Riigikogu istungi päevakorda 17. mail 2022 – nüüd on muidugi juba 18. mai –, see otsus võeti vastu konsensuslikult. Otsustati teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, see ettepanek oli konsensuslik; teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 27. mai 2022, see tehti konsensuslikult; määrata juhtivkomisjoni esindajaks Anastassia Kovalenko-Kõlvart, ka see otsus oli tehtud konsensuslikult. Aitäh!

04:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimusi ei paista. Tänan! Nagu kuulsite, juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada, aga meil on enne seda võimalik avada läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Ei näe. Siis on esimene lugemine lõpetatud ja määran muudatusettepanekute tähtajaks 27. mai kell 16.


17. 04:23 Karistusregistri seaduse, karistusseadustiku ja lastekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (581 SE) esimene lugemine

04:23 Aseesimees Hanno Pevkur

17. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusregistri seaduse, karistusseadustiku ja lastekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 581 esimene lugemine. Palun, justiitsminister Maris Lauri!

04:23 Justiitsminister Maris Lauri

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Nii, karistusregistri seaduse, karistusseadustiku ja lastekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogu võttis täna vastu eapiiri puudutava seaduse ja ka see eelnõu käsitleb teemat, millega see vastuvõetud seadus kokku puutub. Eesmärk on tõhustada kontrolli isikute üle, kellele kohaldatakse lapsega töötamise piirangut. Teatavasti on osade süütegude puhul karistatute jaoks keelatud lastega töötamine kas alaliselt või ajutiselt. Praktikas on tekkinud mitmeid probleeme, mida nüüd selle eelnõuga lahendatakse.

Kui lastekaitseseadus näeb ette, et lastega töötavate inimeste puhul tuleb kontrollida, kas neil on üldse lubatud lastega töötamine, kuid hetkel ei ole selge, kui sageli tuleks seda teha, siis eelnõuga sätestatakse, et lisaks tööle võtmisel või ka teatud juhtudel tegevusloa saamisel kontrollimisele tuleb teha regulaarset iga-aastast kontrolli, kuna on väga võimalik, et inimesel on vahepealsel ajal tekkinud karistus. Kui seda kontrolli ei tehta, saab rikkujat väärteo korras karistada. Trahvi suurendatakse juriidilistel isikutel 3500 eurolt 32 000 euroni. Eelnõuga tehtavad muudatused võimaldavad teha tasuta kontrolli ka laste seaduslikel esindajatel, näiteks vanematel või hooldajatel, kui nad hakkavad palkama lapsehoidjat.

Teavet lastega töötamise lubatavuse kohta hakatakse avaldama lihtsalt ja arusaadavalt teatega "Lubatud" või "Keelatud". See tähendab seda, et kontrollijal kaob vajadus hinnata, mis on ühe või teise paragrahvi taga, nagu toimub hetkel kehtiva korra järgi. IT‑lahendus, mis kontrolli võimaldab teha, on valmis ja seega saab eelnõu vastuvõtmise korral seda taustakontrolli kohe rakendama hakata.

Ajakohastatakse ka lastega töötamise alalist ja ajutist keeldu omavate karistuste loendit, samuti süütegude loendit, mille eest karistatud isikute nimesid ei asendata kohtulahendites initsiaalide või tähemärkidega ehk on selge, kes need teod on teinud.

Väike, aga siiski ka oluline muudatus on see, et võimaldatakse ohtlikele kurjategijatele, kellele on määratud käitumiskontroll, määrata see ka sel juhul, kui sellisel isikul puudub alaline elukoht. Seda tehakse siis viibimiskoha abil. Viibimiskohaks võiks olla tuttava juures olemine, sotsiaalmajutus või midagi sarnast. Minu poolt kõik. Aitäh!

04:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner soovib täpsustada. Palun!

04:27 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus ja ka Spordikoolituse ja ‑Teabe Sihtasutus on palunud või teinud ettepaneku täiendada karistusseadustiku § 20 lõiget 1 punktiga: "Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusel taustakontrolli tegemiseks treenerite jm spordipersonali töötamisel lastega." Seda ei ole arvestatud. Iseenesest me teame, et doping on probleem, see ei ole mitte kuskile kadunud. Siin on küll öeldud, miks seda tegelikult ei ole arvestatud. Aga kas on meil olemas mingi toimiv lahendus? Ma saan aru, et praegune nende soov oleks olnud veel üks võimalus. Palun avage natukene seda teemat, miks ei arvestatud.

04:28 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Põhjus on see, et see eelnõu käsitleb lastega töötavate inimeste teemat, mitte muid karistusandmeid.

04:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun! 

04:28 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma kuulsin, et rääkisite IT‑lahendusest. Kas IT‑lahendusele nüüd järjekordselt läheb miljon? Ma arvan, et see on ülepaisutatud, sest neid inimesi, keda me kahtlustame ja kes on ka juba vahele jäänud, on ju üsnagi väike osa. Seda kontrollida oleks Justiitsministeeriumis tunduvalt lihtsam kui teha IT-lahendus, võiks pigem kas või päringu teha. Miks ma selle pärast muretsen? Kui meil tehakse IT‑lahendus valmis, siis pärast tuleb välja, et küsitakse veel üks miljon, selleks et lahendus ühilduks olemasolevate süsteemidega. Kas seal on ka kirjas selline klausel, et juhul kui see IT‑lahendus tehakse, siis see peab ühilduma juba olemasolevate süsteemidega, et me saaksime ükskord endale selle täiusliku justiitsõiguskaare?

04:29 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Tegelikult on lahendus juba valmis. Ta maksis ... Ma ei julge nüüd peast öelda. See jäi tuhandetesse. Lahendus on lihtne: tuleb lihtsalt inimene, kes teeb päringu, identifitseerib ennast, määratleb, mis põhjusel ta tahab seda vaadata, sisestab selle inimese isikukoodi, kelle kohta ta soovib andmeid, ja tulebki päringule vastus, kas on lubatud või ei ole lubatud. Kõik, niimoodi töötab. On olemas juba, nii et lisakulusid enam ei tule. Tehtud.

04:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

04:29 Heiki Hepner

Austatud minister! See ettepanek siin, mis on tehtud ja mida ei ole arvestatud, ongi ju seotud lastega. Ma loen siit võib olla korra veel ette: "Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusel taustakontrolli tegemiseks treenerite jm spordipersonali töötamisel lastega." Seda selles mõttes ei ole arvestatud. Paluksin, et avaksite seda põhjust, miks seda ei ole arvestatud. Teinekord võib olla see, et see a) ei ole probleem, b) see risk lahendatakse kuidagi teistmoodi. Võib-olla on veel mingi kolmas lahendus c. Minu küsimus oli suunatud sellele.

04:30 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh. Ma jään teile vastuse võlgu, aga lasen teile täpsemalt vastata, mis siin need nüansid olid, mispärast see ettepanek ei leidnud arvestamist.

04:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

04:31 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Üks võimalik oht, mis ka noori [ohtu] seab, on treenerid, kes valivad vale treeningkava, võib-olla vale koormuse ja ei arvesta ka, ütleme, võimaliku toitumisega. Näiteks jalgpallis on üsna tihti nii, et 17‑aastased poisid on juba invaliidid selle koormuse pärast, mis on neile pandud, ja ei ole arvestatud ka, ütleme, noorte toitumist. Kas ka treenerid, kes on mitteläbimõeldud treeningkavadega seadnud ohtu noorte sportlaste tervise, kaasatakse sinna nimistusse, kes on juba teada ja fikseeritud, või see peaks tulema välja muudatusettepanekute näol?

04:31 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Selle teemaga eelnõu üldse ei tegele, sellel ei ole sellega puutumust, treenerite kvaliteedi küsimused ei ole mitte mingil moel seotud selle eelnõuga. See on ikkagi spordivaldkond, mis teatavasti käib Kultuuriministeeriumi alla, ja kui on tegemist, ütleme, kooliasutustega, siis ka haridusministeeriumi alla. Inimesed, kes lastega töötavad, kahtlematult peavad olema professionaalsed, aga Justiitsministeerium tõesti ei tegele nende professionaalsuse hindamise või määratlemisega.

04:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Õiguskomisjoni poolt, palun, Heljo Pikhof!

04:32 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud juhataja! Õiguskomisjon valmistas eelnõu ette esimeseks lugemiseks 10. mail käesoleval aastal. Minister juba põhjalikult tutvustas eelnõu ja ma arvan, et küsijad said ka ammendavad vastused.

Lähen edasi nende küsimuste juurde, mis komisjonis kerkisid. Heljo Pikhof küsis, kas kontrollitavad isikud, kellele kohaldatakse lapsega töötamise piirangut, on eelnevalt karistatud ja millised on need süüteod, mille korral on võimalik teatud aja pärast lastega töötamise õigus tagasi saada. Maris Lauri vastas, et see oleneb süüteokaristusest, mille järgi on piirang kas alaline või ajutine. Ajutise [piiranguga] süüteod on näiteks kaklused, röövimised, väljapressimised, võimuliialdused jne.

Tekkis samuti küsimus lasteaiaõpetaja ja kooliõpetaja kohta, et kui tekib kahtlus, siis kas on võimalik tausta kontrollida. Minister vastas, et muudatusega tekib lausa kohustus kontrollida ja mitte ainult siis, kui inimene tööle asub, vaid ka siis, kui inimene on töötanud kas või juba pikemat aega, iga aasta on kontroll kohustuslik.

Urve Tiidus küsis täpsustuseks, kas kõikide lastega tegelevate inimeste tausta kontrollitakse üks kord aastas. Minister Maris Lauri vastas, et seaduseelnõu järgi tuleb seda korra aastas teha, sest võib juhtuda, et vahepeal on mõistetud karistus. Ta märkis ka seda, et selliseid juhtumeid on eelnevalt olnud.

Kolleeg Anti Poolamets küsis, kuidas kontroll täpsemalt tehniliselt käib, kas karistusregister annab informatsiooni automaatselt välja. Minister vastas, et tehtud on uus tehniline lahendus, kus päringuid tehakse automaatselt ja kuvatakse vastus, kas tohib või ei tohi. Ta lisas, et kui Riigikogu suudab eelnõu kiiresti menetleda, saab see ka kiiresti jõustuda.

Heljo Pikhof uuris, kas juba kustutatud karistused on ka nähtavad. Anne Kruusement vastas, et need on samuti nähtavad.

Komisjoni istungil võeti vastu ka otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. mail, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 27. mai käesoleval aastal kell neli ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Heljo Pikhof. Kõik otsused võeti vastu konsensusega. Aitäh!

04:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Oleme eelnõu 581 esimese lugemise lõpetanud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 27. mai kell 16. 


18. 04:36 Korrakaitseseaduse, lastekaitseseaduse ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (573 SE) esimene lugemine

04:36 Aseesimees Hanno Pevkur

18. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse, lastekaitseseaduse, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu 573. Palun, justiitsminister Maris Lauri!

04:36 Justiitsminister Maris Lauri

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Nii. Selle eelnõuga muudetakse kolme seadust: korrakaitseseadust, lastekaitseseadust ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadust. Selle eelnõu eesmärk on võimaldada luua ühtne ennetusnõukogu, mis võtab üle süüteoennetuse ja lastekaitse nõukogu korralduse ja ülesanded.

On loogiline, et Eestis me ei killustaks oma inim‑ ja rahalisi ressursse, sealhulgas ajaressursse väga erinevate komisjonide vahel, eriti kui nendel komisjonidel on olemas päris märkimisväärne ühisosa nii eesmärkides kui ka tegevustes. Seetõttu eelmise aasta aprillis leidsid valdkonnaülest ennetust kureerivad ministrid – haridus‑ ja teadusminister, justiitsminister, kultuuriminister, sotsiaalkaitseminister ja siseminister –, et ühine ennetusnõukogu võimaldaks parandada ennetusele suunatud tegevust, olenemata sellest, mida konkreetselt püütakse ennetada.

Tõsiasi on see, et need erinevad valdkondlikud ennetustegevused sisaldavad väga suurt ühisosa. Vaatame kas või lastele suunatud tegevusi. Selleks et lapsed ei hakkaks tarbima sõltuvusaineid ega satuks halvale teele, on oluline, et nendel oleks erinevat laadi huvitegevused kas kultuurivaldkonnas või spordivaldkonnas, nad saaksid näiteks tegeleda koolis millegagi. On hästi palju valdkondi, see võimaldaks kaasata võib-olla neid ka erinevatesse Päästeameti või politsei teavitustegevustesse. Sealhulgas on kindlasti oluline, et on kaasatud sotsiaaltöötajad, sest kui tekivad probleemid, siis sekkutakse õigel ajal ja pannakse tähele, millised on need reageerimisviisid.

Seetõttu ongi see mõte, et nende [kahe] nõukogu asemel, mis meil hetkel on – lastekaitse nõukogu ja süüteoennetuse nõukogu –, lisaks on ka uimastiennetuse valitsuskomisjon, et nende kolme asemel saaks moodustada ühe. See on administratiivselt kokkuhoidlikum. Valdavalt on tegemist tehnilist laadi muudatustega, et see organisatsioon saaks toimida. Me oleme esialgselt kokku leppinud ministritega ka selle, kuidas see võiks toimida ja töötada. Eelnõu juures olevad määruste kavandid annavad sellest päris hea ülevaate. Minu poolt kõik. Aitäh!

04:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

04:39 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Ma kasutan võimalust ja esitan kaks küsimust, kuigi ma tean, et siis läheb arusaamine hästi keeruliseks. Esimene küsimus on see: millega täpselt hakkaks uus organisatsioon tegelema? See on üsna laiapõhjaline. Kas ta hakkab asendama mingil määral alaealiste komisjoni, mis on hingusele saadetud? Kas nad hakkavad ka liberaliseerima mingit poliitikat, et mitte kahjustada noorte [elu] nooruse lollusest tekkinud õigusrikkumiste tõttu?

Küsimuse teine pool on see, millega koos mulle meenub alati hea kolleeg eelmisest koosseisust Märt Sults. Siin on kirjas psühhotroopsed ained ja nende lähteained. Märt Sults oli keemik ja ta ütles, et üks koostisaine, mis on kõikides narkootilistes ainetes, on vesi. Kas ka see on seal eelnõus, et veega seotud tegevused ja asjad on mingil määral kohe a priori halvad sellest vaatenurgast?

04:40 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Hakkan tagantpoolt pihta. Nimetatud seadust ehk narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadust muudetakse väga vähesel määral, lihtsalt selles mõttes, et see puudutab üksnes selle ennetusnõukogu koordineerimist, muude teemadega see eelnõu ei tegele, see on selline administratiivne külg.

Küsimus selle kohta, millega see nõukogu tegelema hakkab. Need komisjonid ja nõukogud, millel on erinevaid alakomisjone ja ringe või töögruppe olnud, nende töö tuleb selle uue ennetusnõukogu alla. Kuna nendel on kattuvusi, siis võib oletada, et töö muutub sisukamaks, ressursside jagamine ja tegevuste planeerimine ka täpsemaks ja vähem killustunuks, et ei juhtuks nii, et üks ennetusnõukogu on otsustanud midagi korraldada ja teine komisjon on otsustanud midagi teha, aga tegelikult on need kaks asja, mille asemel võiks teha ühe ja võib-olla natuke suuremalt ja siis ka tulemuslikumalt, kui jagada need kaks üritust või tegevust mõistlikult ajaliinile. Nendes nõukogudes on esindatud ministrid, need, keda ma loetlesin, erineval viisil, ja seal on mitmed ametnikud, väga paljude organisatsioonide esindajad. Ennetusnõukogu alla tulevad sellised alatöögrupid, kes tegelevad spetsiifilisemate teemadega. Olles ühe katuse all, on koordineerimine omavahel eelduslikult kiirem, mugavam. Me loodame efektiivsemaid tulemusi selles mõttes, et need tegevused on ka tulemuslikumad.

04:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Õiguskomisjoni poolt, palun, Anti Poolamets!

04:43 Anti Poolamets

Tere varahommikust, head kolleegid! Hea juhataja! Tutvustan nimetatud eelnõu menetlemist õiguskomisjonis, mis leidis aset 10. mail. Kohal olid komisjoni liikmed Sulev Kannimäe, Jaanus Karilaid, Uno Kaskpeit, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Tarmo Kruusimäe, Heljo Pikhof, Anti Poolamets, Urve Tiidus ja Vilja Toomast. Külalistena olid kohal Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Einar Hillep ning kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse nõunik Anu Leps, Siseministeeriumi korrakaitse‑ ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Ain Peil ja Sotsiaalministeeriumi lastenõunik Joanna Karu.

Maris Lauri selgitas, et eelnõu eesmärk on ühendada lastekaitse nõukogu, süüteoennetuse nõukogu ja uimastiennetuse valitsuskomisjon, seda põhjendusega, et teemad on tihedalt omavahel kattuvad. Kui rääkida sellest, kuidas erineva loomuga kuritegevust ära hoida, siis kuritegude põhjused on tihti ühesugused ning seega on ka ennetustegevuses suur ühisosa. Peale justiitsministri on nõukogu juhatuse koosseisus haridus‑ ja teadus‑, kultuuri‑, sotsiaalkaitse‑, sise‑ ning tervise‑ ja tööminister ning nõukogu liikmetena on loetletud 17 organisatsiooni, kes võiksid sinna kuuluda.

Justiitsministeeriumi esindaja Einar Hillep lisas, et seadusel ei ole kindlat jõustumise kuupäeva, jõustumine toimuks üldises korras. Komisjonis otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. mail, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 27. mai, kõik need otsused olid tehtud konsensusega, ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Anti Poolamets. See on kõik.

04:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Kruusimäel on protseduuriline küsimus tekkinud.

04:45 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Mul on protseduuriline küsimus. Kui ma sooviksin [kõnet pidada] mitte kõnepuldist, aga kohapealt kaks minutit, kas ma peaksin vajutama seda "Sõna"?

04:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Te olete mõnda aega juba Riigikogus olnud. Võiksite seda teada. 

04:46 Tarmo Kruusimäe

Ma ei soovi mitte Anti käest küsida, ma tahan lihtsalt sõna. Aga miks ma seda ütlen, on just see, et me fraktsioonis ei leppinud kokku, et viieminutilise kõne puldis peaksin mina. Küll aga ma tunnen, olles ise riivamisi noorsootööga kokku puutunud, et tahaksin öelda lühikese repliigi.

04:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Poolamets, teile küsimusi ei ole. Ma lahendan härra Kruusimäega protseduurilist muret. Härra Kruusimäe! Rohkem ma praegu kedagi Isamaa fraktsioonist ei näe siin kui teid ja härra Hepnerit. Nii et püüdke omavahel kokku leppida, kumb fraktsiooni nimel kõneleb. See, kes fraktsiooni nimel kõneleb, saab valida, kas ta tuleb pulti või ta peab kõne koha pealt, mis tähendab, et tuleb registreerida, vajutades nupule "Sõna". Täpselt nii, ei olnudki nii keeruline. Avan läbirääkimised. Härra Kruusimäe, sõnavõtt kohalt.

04:47 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Vaadates mitmete riikide kogemust ja seda ennetustegevust, on [asi] üsnagi lihtne: noortele tuleb anda võimalus tegeleda neile meelepäraste asjadega. Kas selleks on ka vaja komisjoni või midagi sellist? Minu kogemus alaealiste komisjoni puhul oli see, et sinna olid noored juba sattunud ja [oli küsimus], kuidas neid tagasi viia. Ma arvan, et kui me vaatame kas või täna lihtsalt noorte muusikalembust või seda, kuidas nad teevad rokkansambleid, siis see paraku ei mahu ei huvitegevuse ega huviala alla, aga kui Eesti artistid lähevad Eurovisioonile, siis elame neile kõigile kaasa. Leiame need vahendid, pakume noortele seda kärinat ja mürinat, las nad teevad parem bändi, kui endale mooni silma süstivad. Aitäh!

04:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem sõnavõtusoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Oleme eelnõu 573 esimese lugemise lõpetanud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 27. mai kell 16. 


19. 04:48 Relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (557 SE) esimene lugemine

04:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume 19. päevakorrapunkti juurde: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu 557. Anti Poolamets, palun!

04:48 Anti Poolamets

Mul on hea meel jätkata õiguskomisjoni lainel. Nagu näha, on komisjon olnud väga produktiivne: pikad koosolekud, palju eelnõusid, osa neist päris sisukad. Nende hulka, ma arvan, kuulub ka eelmises ettekandes märgitud kuriteoennetuse nõukogu koosseisu ja ülesehituse muutmine.

Aga nüüd EKRE esitatud relvaseaduse muutmise [seaduse] eelnõu juurde. Sissejuhatuseks kohe niipalju, et kõigepealt esitasid relvaseaduse muutmise eelnõu Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Isamaa. Need erinesid olulisel määral, aga mure oli sama: piirata 24. veebruaril alanud, tegelikult 2014 alanud sõjategevuse tõttu Vene kodanikel ja mittekodanikel relvade omamist. Selle kohta tuli nüüd värskelt välja ka valitsuse eelnõu, mis on ilmselgelt ajendatud kahest nimetatud eelnõust. Valitsuse eelnõu eristub meie eelnõust selle poolest, et järele on jäänud sellest üks punkt, mida tuleb samamoodi oluliseks pidada, nimelt eesti keeles relvaeksami sooritamine. Valitsuse eelnõu on ajendatuna Lihula tulistamisest täiendatud ka piiratud hulga nende kuritegudega, mis ei lähe arhiivi, vaid ka peale karistuse kustumist võib piirata relvaloa omamist. Selline on olnud progress nende kahe eelnõu menetlemise tulemusel, et valitsus on osaliselt teemaga haakunud. Aga muidugi tuleb tunnistada, et ainult osaliselt, sest olukord on piisavalt tõsine ja võiks lähtuda EKRE eelnõust. Ma loodan, et see ei ole veel päriselt maha kantud.

Mis siis oli meie eelnõu kõige olulisem osa? Nimelt, eesmärk oli muuta kehtivat regulatsiooni, mille järgi võivad Eestis omada relvi ka välisriikide kodanikud, tingimusel, et nende suhtes puudub kahtlus, et nad võiksid ohustada Eesti Vabariigi turvalisust või julgeolekut. Meie pakutud muudatus näeb ette, et üksnes need välismaalased, kes on Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanikud, kellel on Eesti elamisluba või kes elavad Eestis elamisõiguse alusel, võivad soetada, omada ja vallata relvaseaduse § 29 lõikes 1 loetletud relva.

Eestis elab 2020. aasta avalike andmete järgi ligi 1300 Vene föderatsiooni kodanikku ja määratlemata kodakondsusega isikut. Neil on õigus omada relvaluba ja tulirelvi, nende hulgas on 375 sportlaskurit, kellel on õigus omada suuri padrunikoguseid. On näha, et osa neist on ka Vene imperiaalsete vaadetega. Sotsiaalmeediakontodel on poseeritud Venemaa sümboolikaga. Samuti on dokumenteeritud juhtumeid, kui võistlustel tõusis grupp Eesti relvaluba omavaid laskureid püsti ja laulis üheskoos Vene hümni. Samuti käis vene laskurklubidel tihe koostöö Venemaa laskesportlaste ja ‑instruktoritega. Selge see, et Eesti relvaloaga Venemaa kodanikke võidakse ära kasutada Venemaa julgeolekuasutuste poolt, ja kindlasti on seda ka tehtud. Eks elu näitab, millal need juhtumid välja tulevad.

Meie hinnangul ei ole võimalik 1300 inimese tausta reaalselt uurida. Selle kinnituseks on tegelikult ka siseministri öeldu komisjonis, et nemad on ministri hinnangul teinud tublilt tööd, teinud mitu relvalubade läbivaatust, isikute hindamist. Tulemus oli selline, et ühelt inimeselt oli relvaluba ära võetud ja paaril oli äravõtmise protseduur menetluses. No ei usu ma meie röntgenmeeste võimekust 1300 Vene kodanikku ja mittekodanikku läbi näha. Ei usu. Ei usu! Ka peale pingutamist ei pruugi see mitte välja tulla.

Tuletame meelde härra Simmi elu ja tegevust. Tuletame meelde neid suurepäraseid pilte, kus Simmile anti medaleid Kaitseministeeriumi pidulikes ruumides teenete eest, kirjeldati tema tegevust ka siinsamas. Kui kunagi püüdis Interrinne siia hoonesse sisse tungida, siis olevat Simm olnud kõva kangelane, kuigi mitmed allikad seda ei kinnita. Võimalik, et ta hoopis püüdis avada sissetungijatele ust, aga näed, meie asutused ei teadnud ja teda peeti omamoodi kangelaseks, kes kaitses kunagi Riigikogu hoonet.

Mida meie organid veel ei ole teadnud? Paljusid asju ei ole teadnud, sest kaitsepolitseiasutusest endast on leitud reeturid, kõige kaitstumast asutusest. Ka väga tugevates organisatsioonides meie naaberriigis Soomes ei ole asjad olnud sugugi hästi. Just enne pulti tulekut lugesin Suomen Sotilast, kus oli pikk artikkel, refereeriti ühte raamatut, kus arutleti põhjalikult selle üle, kas 1978–1990 oli Soome kaitsepolitsei juht Vene agent või ei olnud. Arutleti ka ühe teise, eelneva julgeolekupolitsei ülema üle, et kas ta oli Nõukogude agent või ei olnud. Muljet avaldav arutelu, kas pole? 

Nii et mis me räägime siis Vene kodakondsusega inimestest, kelle sisse me ei näe. Sellepärast on vägagi loogiline, et me ei hakka ennast vaevama ja ressurssi kulutama 1300 isiku järelevalvele. See on ülimalt riskantne, kui ma kuulen, et üks inimene avastati. Üks inimene! Julgeolekukogemusega siseminister, kes meil on, vabandage, see ei ole veenev! Kõige osavamad sellid ei poseeri Donbassi vormides sotsiaalmeediakontol. Need on rohkem need mehed, kes õhtul on 200 grammi sisse võtnud ja sellise pildi välja pannud. Tegelikkus on palju keerulisem. Nendele luuakse eriti hea kuvand, ontliku Eesti kodaniku kuvand, aga nemad võivad olla kõige ohtlikumad, neil on kõige suurem padrunikogus ja nad ei praali sotsiaalmeediakontol ega sõprade hulgas. Nad ei ole viinamehed, aga vat relvi neil on, relvi on, padruneid on, kõik on ametlik. Kusagil võib-olla on üks mitteametlik ladu, kus on veel kümme korda rohkem relvi ja padruneid. Meil ei ole vaja sellega riskida, ei ole vaja riskida.

Seltsimees Simmi näide on väga veenev. Nii mõnigi inimene, keda praegu siin saalis ei ole, aga kes on homme jälle siin, on kunagi Simmiga vestelnud, andnud talle loa järgmisele ametikohale siirdumiseks. Ei olnud neile kingitud selgeltnägijavõimeid. Ma ei arva ka, et me peaksime vaeva nägema uute selgeltnägijate otsimisega. Meie siseminister ei ole selgeltnägija. Teeme oma elu lihtsamaks. Relvaluba ei ole mitte kodakondsuseta isikute privileeg, see on kodanike privileeg. Loomulikult võib ka kodanike hulgas olla ebaustavaid Eesti Vabariigi kodanikke. Aga teeme oma elu lihtsamaks. Ei ole vaja mittekodanikele relvi laiali jagada. Nad saavad sellest aru, ma olen selles sügavalt veendunud. Saavad aru ka need venelased, kes on pingutanud Eesti kodakondsuse nimel, kes on keele ära õppinud, kes on eksami ära teinud ja kannavad uhkusega relva Eesti Vabariigis. Nad leiavad, et miks nemad pidid pingutama, kui teised jalutavad sisse ja saavad selle relvaloa päris niisama. Just nagu keeleeksamiga. Miks nemad pidid pingutama ja miks teised saavad imelihtsalt?

Nii et probleem on väga tõsine. Olen sügavalt veendunud, et riskid on kõrged. Ma toon ainult ühe näite. Äsja kuulsin lugu, mille kõiki detaile ma ei hakka avama, aga allikas oli veenev. Eestis liikusid ringi Ukraina tagaotsimisnimekirjas olevad separatistid, väga ohtlikud inimesed, ja proovisid ka siin teatud tegusid toime panna. Piiri meil ju ei ole, lõunapiiri ei ole. Jaluta läbi, kust tahad. Mul ei ole küll täpseid andmeid, milliseid kanaleid nad kasutasid siia jõudmiseks, aga siin nad on, siin nad tegutsevad. Võib-olla suhtlevad mõne toreda Vene kodanikuga, kellel on 5000 padrunit ja palju toredaid relvi, sest ta on laskesportlane.

Me peame neid riske minimeerima. Meil on lausa kohustus seda teha. Meil on kohustus seda teha! Vaatame Ukraina näidet: kui palju oli diversioonigruppe. Öeldakse, et diversioonigruppide ressurss ka ammendub, neid ei saa olla lõputult. Aga meil ei ole kohustust kuidagi neid riske juurde tekitada. Iga diversioonigrupp, mis luuakse juba siin tegutsevad isikute poolt, on meile äärmiselt ohtlik koormus. Aga iga paarkümmend isikut, mille võrra me riskifaktorit vähendame, on meie turvariski vähendamine.

Ehk õpime ikkagi praeguse suure sõja kogemustest, õpime nendest näidetest. Veel mõned näited, mis mulle Ukraina allikate lugemisest meelde tulevad. Üks oli väga südamlik: öeldi, et minu ema paljastas Vene diversioonigruppi. See oli umbes nii, et ehitusmehed ilmusid ühte linna Hersoni oblastis ja hakkasid toimetama, aga ühe tütarlapse ema vaatas neid ja jälgis, mõtles, et miks nad küll päevasel ajal tööl ei käi. Võõrad näod kortermajas. Hakkas asja uurima, küsis nende käest, mida te siin teete. Mehed panid jooksu, läksid minema ja olukord oli selge. Siis ta võttis ühendust miilitsaga, politseiga, kes tegid selle diversioonigrupi lõpuks kahjutuks. Neid oli palju, kes ehitustööliste sildi all olid kohale saabunud.

05:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Poolamets, 557 SE on meil praegu kõne all.

05:01 Anti Poolamets

Jaa, aga ma arvan, et need näited on meile väga olulised.

05:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Vajate lisaaega äkki või?

05:02 Anti Poolamets

Kas aeg on täis juba või? 6.13 on ...

05:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa-jaa. Ma lihtsalt küsin, et kuidas teil on.

05:02 Anti Poolamets

Ei, ärge te magama jääge.

05:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Ei, ärge minu pärast muretsege.

05:02 Anti Poolamets

Hoidke rinnet. Hoidke rinnet! 

05:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Rinne on tugev.

05:02 Anti Poolamets

Me räägime elulistest juhtumitest. Me räägime elulistest juhtumitest ja need on väga olulised, et meie siseminister ka üles ärkaks. Meie siseminister peaks ka üles ärkama. Ma näen, et minu selja taga istub ka üks endine siseminister ja sellepärast koputan ka tema südame[tunnistusele]: võtta seda teemat tõsiselt. Sellepärast ka need elulised näited.

Minu meelest ei ole võimalik enam magada. Nagu Leo Kunnas ütleb, ühtegi äratuskella meile enam ei tule. Nii et minu kindel veendumus on see, et me teeme oma turvalisuse paremaks ja oma olukorra kindlamaks. Palun küsimusi.

05:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan selle põgusa ülevaate eest! Küsimusi ei ole. Jah, komisjoni poolt Marek Jürgenson, palun!

05:03 Marek Jürgenson

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head saalis viibijad! Antud küsimust arutasime õiguskomisjonis 9. mail. Tavapärastest komisjoni liikmetest puudus tollel hetkel ainult Tarmo Kruusimäe ja teda asendas Priit Sibul. Me käsitlesime Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu 557 ja peale seda kohe ka Isamaa eelnõu. See arutelu oli selles mõttes vägagi laiapõhjaline, kuna väärikas seltskond oli kohale kutsutud. Kohal viibisid siseminister Kristian Jaani, Siseministeeriumi asekantsler Veiko Kommusaar, samuti kriminaalpoliitika osakonna juhataja Henry Timberg ja PPA-st Riita Proosa.

Ma ütlesin, et see arutelu oli meil väga laiapõhjaline ja sinna olid kutsutud erinevad osapooled, kes olid juba jõudnud nii õiguskomisjonile kui ka siia majja kirjutada. Kohal olid Eesti Relvaomanike Liidu esindajad, Eesti Eruohvitseride Kogu juhatuse esimees, siis MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühingu juhatuse liige. Igati väärikas seltskond oli. 

Nii pikalt Anti Poolamets meil komisjonis ei esinenud, kuigi jah, teema on kõigile hästi teada. Lihtsalt toon välja mõned faktid, mida me õiguskomisjonis arutasime. Eestis on ligikaudu 26 000 relvaomanikku ja läbi on käinud number 1300, kes on mittekodanikud: 630–640 on elamisloaga Vene föderatsiooni kodanikud ja sama palju on halli passiga mittekodanikke.

Komisjonis ma ise ka kinnitasin, kuna Veiko Kommusaarega oleme enne seda komisjoni [istungit] ja peale 24. veebruari päris palju olnud telefoniühenduses ja oli olemas infot, et need 1300 isikut on juba kõik jõudnud PPA ära kontrollida. Nagu Anti Poolamets väitis, et ühelt isikult on relv ära võetud ja 12 juhtumit on menetluses. Aga rõhutan, et kaalumisel on veel umbes 20 juhtumit. Võib küll öelda, et ei Siseministeerium ega PPA ei ole nii-öelda ootel olnud, ülesanded on regiooniti laiali jagatud ja suur töö ära tehtud.

Urve Tiidus küsis relvaliikide kohta, mille peale nii Kristian Jaani kui ka Veiko Kommusaar kinnitasid, et Eestis nii-öelda tsiviilkäibes olevatest relvadest enamus on jahirelvad. Priit Sibul küsis topeltkodakondsusega isikute kohta, kellele on väljastatud relvaluba. PPA‑st Riita Proosa ütles, et selliseid isikuid Eestis ei ole. Relvaloa taotlemisel peab teise kodakondsusega isik esitama oma kodakondsusriigi karistusregistri õiendi ning see ei ole nii lihtne.

Peale seda me langetasime menetluslikud otsused. Kõik otsused olid konsensuslikud, rõhutan juba etteruttavalt: võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. mail, ettepanek on esimene lugemine lõpetada, muudatusettepanekute tähtaeg on käesoleva aasta 31. mai kell 16 ja juhtivkomisjoni kaasettekandja on Marek Jürgenson. 

05:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, ei paista ka teile küsimusi olevat. Tänan! Avan läbirääkimised. Siin on fraktsioonidel sõnavõtuõigus ja seda soovib kasutada Leo Kunnas Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel. Palun! Kas kaheksa minutit?

05:08 Leo Kunnas

Tõenäoliselt mitte, vastavalt olukorrale.

05:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Väga meeldiv.

05:08 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Relvade omamine iseenesest ei ole inimõigus. See on eriti aktuaalne praegu, mil Venemaa koos oma liitlase Valgevenega on pannud toime laiaulatusliku kallaletungi Ukraina vastu.

Me oleme keskendunud laiaulatuslikule kallaletungile, aga on võimalikud ka teised stsenaariumid, mitut sorti hübriidstsenaariumid, kukutamisrünnakukatsed, aga võib kindel olla, et kõigile nendele eelneks või nendega kaasneks relvastatud sisekonflikt. See tekiks täpselt siis, kui FSB ja GRU, Venemaa eriteenistused, saaksid selleks käsu president Putinilt või järgmiselt presidendilt. See viiakse ka nii ellu.

Ühe riigi destabiliseerimiseks ei ole palju vaja. IRA‑s ei olnud kunagi üle 200 liikme, aga millise kaose ta suutis korda saata Põhja-Iirimaal. Isegi mõnekümne inimesega suudab tekitada piisavalt suure kaose. Mõistlik oleks neid riske ennetada.

Ja mis on kõige lihtsam tee selleks: eraldagem sikud lammastest. Ehk siis on selge, et meil on oma kodanikud, meil on Euroopa Liidu kodanikud ja NATO riikide kodanikud, kes on meie liitlasriikide kodanikud, ja kõik teised, kes need ei ole. Siis ongi lihtne küsimus, miks peaks nendel teistel Eestis üldse olema õigus relva omada. Kui tekib küsimus nüanssidest ja detailidest, et kas nad võiksid omada jahirelvi ja mitte poolautomaatrelvi ja püstoleid, siis ka see on relevantne küsimus, mis on vaja lõpuks otsustada.

Kõigest sellest tulenevalt ma kutsungi üles toetama Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esitatud eelnõu ja jätkama tööd komisjonis nii, et konstruktiivselt kokku panna nii meie esitatud, Isamaa esitatud kui ka Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõu, et leida kõige-kõige parem ja optimaalne lahendus, mis arvestaks kõiki detaile, kui rakendamiseks läheb.

Aga milleks võtta riske? Ennetada on lihtsam kui pärast tagajärgedega võidelda. Nüüd me oleme selgelt muutunud julgeolekuolukorras. On selge, et kõik Vene kodanikud ja ka Valgevene kodanikud on osa sellest niinimetatud Vene maailmast ja me ei saa tegelikult kunagi nende lojaalsuse peale lõpuni kindlad olla. Seepärast kutsungi üles jätkama tööd eelnõu kallal ja seda toetama. See on kõik.

05:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem soove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada. Oleme eelnõu 557 esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 31. mai kell 16.


20. 05:12 Relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (558 SE) esimene lugemine

05:12 Aseesimees Hanno Pevkur

20. päevakorrapunkt on Isamaa fraktsiooni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu 558. Palun, Heiki Hepner!

05:12 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Head kolleegid, kes te olete saali jäänud! Tõepoolest, Isamaa on esitanud eelnõu, mille ajendiks oli Vene föderatsiooni agressioon Ukraina vastu ja muutunud julgeolekuolukord. Tegelikult on meie eelnõus keskendutud Vene föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi kodanike relvalubade kehtivuse peatamisele ehk on võetud suhteliselt konkreetne sihtgrupp.

Eelnõus tehakse ettepanek, et eelpool nimetatud kahe riigi kodanike relvaload peatataks vähemalt aastaks ja ka need kodanikud hiljemalt kahe nädala jooksul ehk 14 päeva jooksul pärast seaduse jõustumist peaksid tooma oma relvad hoiule kas politseisse või võõrandama. Ka siseministril oleks kohustus kehtestada oma määrusega selleks perioodiks reeglid ja ka see, et isikul, kui ta soovib relvaga riigist lahkuda, see võimalus oleks.

Samas on sellel eelnõul ka teine pool, et Eesti kodanikel oleks võimalik hoida legaalselt suuremat kogust laskemoona ja teisalt oleks õigus poolautomaatseid relvi omada ainult Eesti Vabariigi kodanikel.

Rakendussättena on toodud ära, et Eesti Vabariigi valitsus peaks esitama Riigikogule kolme kuu jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest ettepanekud välisriikide kodanikele ja juriidilistele isikutele relvalubade piiramise kohta seoses julgeolekukaalutlustega.

Tõesti, nii nagu ka eelmise eelnõu menetlemisel kuulsime, sellesse on olnud laiapõhjaliselt kaasatud nii PPA inimesi, Siseministeeriumi inimesi, aga ka erinevaid osapooli, huvigruppe. Ka Eesti Relvaomanike Liit on pöördunud Riigikogu liikmete poole, nii õiguskomisjoni poole kui ka riigikaitsekomisjoni poole oma ettepanekutega. Ka nende pöördumine oli üheks täiendavaks ajendiks Isamaa Erakonnale selle eelnõu tegemiseks. See oleks lühikeseks tutvustuseks kõik. Aitäh!

05:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

05:16 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Stenogrammi huvides: mis küll on osutunud takistuseks, et 21. märtsil sisseantud eelnõu me suudame kiires korras juba 19. mail menetleda esimese lugemise formaadis? See peaks olema ju ka otseselt seotud rahvusliku julgeolekuga. On teile teada neid asjaolusid, miks menetlus on takerdunud?

05:16 Heiki Hepner

Aitäh! Ei, mulle neid asjaolusid teada ei ole, aga ma mõningal määral neid aiman. Võib-olla vajas valitsus natukene aega, et selle mõttega harjuda, see läbi töötada ja läbi seedida, nii et kui see siia saali jõuab, siis oleks ka sealtpoolt juba mingisugune võimalik lahendus olemas.

05:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Õiguskomisjoni poolt esimees Marek Jürgenson. Palun! Kiire-konkreetne töö, niuh-näuh!

05:17 Marek Jürgenson

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid siin saalis! Jah, sarnaselt eelmise, EKRE eelnõuga menetleti Isamaa fraktsiooni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu samuti esmaspäeval, 9. mail. Ma ei hakka siin ükshaaval neid osalisi nimetama. Komisjoni koosseis oli täpselt sama nagu eelmise eelnõu arutelul. Tarmo Kruusimäed asendas Priit Sibul. Küsimus on selles, et Priit Sibul tegi ka sellise hea lühikese ettekande.

Võrreldes nüüd EKRE eelnõuga, siis tõesti, Isamaa eelnõu on natuke resoluutsem, circa 2600 relva tuleb 14 tööpäeva jooksul kokku korjata ja PPA‑l hoiule võtta. Seda pidas siseminister komisjoni istungil küll natuke ebaproportsionaalseks ja kulukaks. Kas või need hoiutingimused peavad olema spetsiaalsed. Ma arvan, et saalis on meil inimesed, kes ka oskavad tõlgendada seda, kuidas selline suur kogus relvi kuhugi paigutada. Veiko Kommusaar Siseministeeriumist selgitas, et relvalubade peatamisega tegeldakse ikkagi  üksikkaasuste põhjal ja järgemööda tuleb neid juurde. Numbritest ma juba eelmise eelnõu juures rääkisin. Nii et selles mõttes suurt arutelu enam ei toimunud.

Nagu siin Leo Kunnas mainis, tõepoolest, oleme õiguskomisjonis juba algatanud eelnõu, see on saanud ka numbri – 627 SE. See on võtnud mõnes mõttes ka esitatud eelnõusid aluseks. See puudutab relvaloaeksami läbiviimist, et see tulevikus toimuks ainult eesti keeles. Siis on seal välistavad paragrahvid isikute suhtes, kes on kunagi sooritanud kas raskemaid kuritegusid või narkokuritegusid, see on seltskond, kes ei saaks nagunii mitte kunagi enam relvaluba taotleda.

Siinkohal, ma usun, selline laiapõhjaline arutelu meil komisjonis jätkub koos EKRE inimeste ja Isamaa inimestega. Loomulikult on kaasatud Siseministeerium. Eks me peame hea lõpptulemuseni jõudma. Selles mõttes politsei ja Siseministeerium niikaua teevad oma tööd edasi. Ma veel kord rõhutan, et mina siinkohal usaldan meie korrakaitseasutusi, mitte ainult Siseministeeriumi ja PPA‑d, vaid ka kaitsepolitseid, kes praegu väga tõsiselt iga päev sellega tegeleb. Aga loomulikult tuleb seadusemuudatus sisse viia ja sellega me tegeleme.

Menetlusotsused loomulikult langetasime ka. Samamoodi nagu eelmise eelnõu puhul olid kõik otsused konsensuslikud: võtta täiskogu päevakorda 17. mail, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, muudatusettepanekute tähtajaks määrata 31. mai kell 16, juhtivkomisjoni esindajaks määrati Marek Jürgenson. Aitäh!

05:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäel on midagi veel küsida.

05:21 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea komisjoni esimees! Ilmselgelt te mõistate ja adute, et 21. märtsil, kui selle eelnõu nii EKRE kui ka Isamaa sisse andsid, oli sellel ennetav mõte, et vältida võimalikke provokatsioone ja juhtumeid 9. mail. Oli ka märgiline, et just 9. mail me menetlesime seda eelnõu komisjonis. Ehk siis võis vaadata, kuhupoole juba tuul puhub, ja hiljem võib-olla tuli ka komisjon [sellega] välja. Ma saan aru, et seal võeti mingil määral malli võib-olla ka läänes toimuvast. Ma tõesti ka imestasin, et narkokartellidel Mehhikos ilmselgelt ei olegi legaalsed relvaload, vaid neil ongi illegaalsed [relvad], sest neilt on eluks ajaks relvaluba ära võetud. Aga kas ka Eestis on see olukord nii hull? Ma ei usu. Aga millist tulevikku te ennustate, kas valitsuse eelnõuga minnakse edasi ja Isamaa ja EKRE oma jäävad kuskile sahtlisse? (Juhataja helistab kella.)

05:22 Marek Jürgenson

Aitäh, hea kolleeg! Meie ei saa otsustada liitmist. Me saame teha õiguskomisjonis ettepaneku mõlema eelnõu algatajale ja kui algatajad on sellega nõus, siis me saame liita ja selle nii-öelda ühisosa juba komisjoni töös selgeks vaielda. Ma ütlen veel kord, et seda koos Siseministeeriumi spetsialistidega. Selles mõttes sõltub see kõigist meist endist. Kui kiiresti me seda jõuame teha, eks seda näitab aeg. Mingit pidurit siin ei ole.

Mis puudutab 21. märtsi, siis jah, hea Tarmo, sa viitasid juba ennist sellele, kui sa esitasid küsimuse Heiki Hepnerile. Meil ei olnud hinnangut Vabariigi Valitsuselt, aga paralleelselt, kui sellele järgneks kohe istungivaba nädal ... Me lausa arutasime nii-öelda ühisistungi kiirelt läbiviimist juba riigikaitsekomisjoniga. Selles mõttes meil töö käis, me suhtlesime kogu aeg Siseministeeriumiga. Me küll ei takistanud õiguskomisjoni poolt seda kuidagi, sealtpoolt ei jäänud see venima.

05:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem tõesti küsimusi ei ole. Mul on väga kahju seda öelda.

05:24 Marek Jürgenson

Aitäh!

05:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, ole lahke! Avan läbirääkimised. Seda soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada. Oleme eelnõu 558 esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 31. mai kell 16.


21. 05:24 Majandus- ja taristuministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

05:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Täitsa märkamatult olemegi jõudnud tänase päevakorra viimase punktini: majandus‑ ja taristuministri ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest. Hea minister, saal on teie päralt.

05:24 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Austatud eesistuja! Head Riigikogu liikmed! Arvestades kellaaega, arvestades seda, et vaevalt hetkel on väga palju kuulajaid sidevahendite kaudu – ja tegelikult on nii, et see ettekanne on kirjalikult Riigikogule esitatud, teesid on esitatud, kõik, kellel on huvi, saavad sellega tutvuda –, ei hakka ma kogu oma pika ettekannet, arvestades veel kord [kella]aega, ette lugema. Kui on küsimusi, hea meelega vastan.

05:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Ikka on! Tarmol ikka on. Ole hea, Tarmo Kruusimäe!

05:25 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kui vaadata seda tõesti, kuidas Riigikogu juhatus on pannud ministri ettekande sellisele hetkele, spetsiaalselt päevakorra viimaseks punktiks ...

05:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Et saaks pikalt arutada! 

05:25 Tarmo Kruusimäe

Kuigi ma pean ütlema, et see on sisult kaks korda suurem, kui oli sotsiaalministril, ja poole suurem, kui oli ühel teisel ministril. Kui me niimoodi jätkame, siis me võime lõpuks saada juba suhteliselt mahukamad asjad ka. Lühidalt: mis on need suurimad eesmärgid, mis on praeguseks, maikuuks täidetud arengustrateegiast "Eesti 2035"? Millele me võime peale panna, nagu Keskerakonnal kombeks – "Tehtud!"?

05:26 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ma arvan, et kõige suurem edasiliikumine on meil olnud energeetika valdkonnas, kus me oleme saanud paisu tagant lahti selle, et Eestisse oleks võimalik rajada tuuleparke, tuuleenergia [tootmist]. Viimane oli möödunud nädalal valitsuse istungil merealade planeering. Samamoodi on suured edasiliikumised tõkete mahavõtmisel maismaal. Ma arvan, et see on kõige olulisem, mida siit kaasa võtta. Merendusvaldkonnas on edasi liigutud. Jah, energeetikas eelkõige.  

05:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun!

05:27 Anti Poolamets

Lugupeetud ettekandja! Lugesin ajalehest, et teile on antud keeruline ülesanne hakata võitlema selle karmi inflatsiooniga. Selle üks suuremaid mõjureid ei ole midagi muud kui see uisapäisa tehtav kliimapööre, rohepööre. Asi on dramaatiline, oleme ju tupikusse sattunud. Võib-olla juhtub nii, et peame kvartalis korra hakkama siin paarisajamiljonilisi pakette tegema, kui asjad püsivad samas rütmis. Teie valijad ei ole ka keskmiselt kõige jõukamast segmendist, me oleme nad väga keerulise olukorra ette seadnud. Sellele lisandub veel sõja mõju. Kas ei peaks seda kava üldse hakkama korrigeerima, äärmiselt dramaatilistes oludes, mida nimetatakse lausa sõjaajaks?

05:28 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ma arvan, et te pidasite silmas seda kliimakava. Kahtlemata see olukord teatud korrektsioonid sellesse kavasse teeb. Mingis mõttes võivad mingid protsessid kiireneda. Kindlasti on ka neid protsesse, mis mitte ei kiirene, vaid muutuvad aeglasemaks. Aga liigume edasi.

05:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe.

05:28 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mulle ei meeldi see sõna "suunamudija", aga lihtsalt eelmises koosseisus sellele vesinikuenergiale üleminemise puhul tundus, et ma olin pidevalt justkui suunamudija. Ja nüüd ma küsiksin. Nüüd see suund läheb, ilma mudimiseta juba areneb. Kui kaugel me oleme eesmärgi täitmisest ja millal me saame Euroopa Liidu määratud ühistranspordivõrgustikku ikkagi need vesinikujaamad ja nende jaotuse ka siin Eestis?

05:29 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Esimesed hanked on tehtud, selleks et pilootprojekte läbi viia. Vesiniku puhul on kindlasti hästi suur mõju sellel, mis praegu toimub. Sellepärast et vesiniku tootmine eeldab väga suurt energeetilist ressurssi. Sellel, mis praegu toimub, kindlasti on oma jälg. Aga Eesti puhul, kui me räägime meretuuleparkidest, siis nagu ma ütlesin, merealade planeering on vastu võetud, meretuulepargid Eestis, ma arvan, on aastatel 2028–2030 ja meretuuleparkidest tekkiva energiaga on kindlasti võimalik ka ülejääva energia puhul hakata suuremas mahus vesinikku tootma. 

05:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun!

05:30 Anti Poolamets

Jaa, veel kord, vaatamata sellele, et on varajane hommik, ma rõhutaksin seda, et siia saali on jäänud kõige suuremad huvilised, ehkki teie napisõnalisus meid just ei rõõmusta. Me anname oma fraktsioonile edasi kõik teadmised, mida me saame. Ikkagi tahaks teada pisut rohkem. Kas teil on esiteks mõni arusaam, mida te peaministrile hakkate ette kandma, ja kas see võib tõepoolest kaasa tuua ka revisjoni, sest see kava ju ei ole nii värske, et ta oleks kuidagi otseselt sõjaga seotud? Need muudatused on ju dramaatilised. Me peame ette võtma selle kava, revideerima seda, nii nagu Saksamaa revideerib oma 70 aastat hoitud hoiakut. On ju aeg ümber mõelda. Kas tõesti mingit revisjoni selles kavas pole vaja teha?

05:31 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ettepanekud on tegelikult juba varasemalt esitatud, kõik see, mis puudutab energiatootmissuundasid, ehk siis, veel kord, tuuleenergia tootmist. Kõik see, mis puudutab energiavarustuskindlust, ka täna vastu võetud lisaeelarve panustab sellesse, et tagada energiavarustuskindlust. Mis puudutab hindasid, siis paraku siin on meie mõjutusvõimalused kõige väiksemad. Eelkõige tuleb siin tegeleda sellega, et tarbijatele oleks tagatud vajalikud kompensatsioonid, kui energiahinnad on üle jõu, nagu nad tõenäoliselt sellel sügisel ka olema saavad.

05:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei paista. Tänan! Avan läbirääkimised. Härra minister, tänan teid väga selle põhjaliku ettekande eest. Läbirääkimistel sõnavõtusoove ei ole. Selle punkti juures on selline lugu, et arutelu lõpetamisel Riigikogu otsust vastu ei võta.

Nii, nüüd on mul üks kurb teadaanne: istung on läbi. Kohtume homme ... Vabandust! Kohtume täna kell 10 ehk 4 tunni ja 28 minuti pärast.

05:32 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee