Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Esimees Jüri Ratas

Austatud Riigikogu liikmed! Head ametikaaslased! Austatud Vabariigi Valitsuse liikmed! Head infotunni jälgijad! Alustame 18. mai infotundi ja kõigepealt teeme kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

12:00 Esimees Jüri Ratas

Kohalolijaks registreerus 7 Riigikogu liiget, puudub 94.

Head ametikaaslased, kuna meil on hetkel ainult viis teemat ette esitatud, siis mul oleks teile ettepanek, et me teeme iga teema puhul ühe täiendava või täpsustava küsimuse ja kaks lisaküsimust. Kui see sobiks, siis selle alusel võiks töötada. See sobib. Aitäh! Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Kaja Kallas, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ning tervise‑ ja tööminister Tanel Kiik.


1. 12:01 Koalitsiooni otsustamatus

12:01 Esimees Jüri Ratas

Läheme esimese küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder, sellele vastab valitsuse liige, peaminister Kaja Kallas ja teema on koalitsiooni otsustamatus. Palun, Helir-Valdor Seeder!

12:01 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud peaminister! Minu küsimus puudutab seaduseelnõu, mis on tekitanud tormi valitsuskoalitsioonis, nimelt laste‑ ja peretoetuste tõstmise ja indekseerimise eelnõu, mis on väga oluline, mis on tegelikult väga hästi ka ette valmistatud ja mis on väga vajalik Eesti ühiskonnas Eesti peredele ja lastele kindlustunde loomiseks. See on riikliku stabiilse perepoliitika loomise seisukohalt ääretult oluline. Nüüd Reformierakond ja teie olete öelnud, et on vaja enne leida üksmeel koalitsioonis, et nii ikkagi ei saa eelnõusid vastu võtta, kui ei ole teada, millised on katteallikad, seda tuleks menetleda koos riigieelarve menetlusega ja riigi eelarvestrateegiaga. Lisaks veel, üldse sellised algatused, mis parlamendis alustatakse, kus üks koalitsioonierakond või üks koalitsiooni osapool koostöös opositsiooniga algatab, see on ka ennenägematu, ‑kuulmatu ja väärib hukkamõistu.

Ma juba küsides lükkan ümber teie võimaliku vastuse. Need argumendid, mida te olete välja käinud, tegelikult ju ei pea, sellepärast et ka praegune koalitsioon näiteks on mitme Riigikogu avalduse eelnõu ja otsuse eelnõu puhul algatanud niimoodi, et osa koalitsiooni kuuluvaid saadikuid on algatusega ühinenud, osa mitte. Me mäletame siin ka eelnõu, mille puhul näiteks kümme Keskerakonna saadikut ei hääletanud ja mingit kokkulepet koalitsioonis ei olnud, see puudutas Ukraina territoriaalse terviklikkuse toetust. Samal ajal on praegune koalitsioon vastu võtnud ilma riigieelarve aruteluta nii keskmise pensioni tulumaksuvabastuse kui ka erakorralise pensionitõusu ja riigikaitsekulutused 380 miljonit, kus ei ole mitte mingisugust katteallikat eelnevalt teada ja seda hakatakse hiljem arutama. Need on olnud vajalikud ja õiged otsused, ma kohe ütlen, aga teie argumendid, (Juhataja helistab kella.) miks lastetoetuste vastu võidelda ja miks mitte toetada, lihtsalt ei pea vett. (Juhataja helistab kella.) Miks te siis ei toeta? Aitäh!

12:03 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:03 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, me kuidagi ei võitle lastetoetuste vastu. See ju ei vasta tõele. Kindlasti teie saate öelda, et tegemist on väga hästi ettevalmistatud eelnõuga, kuna selle on ette valmistanud teie fraktsiooni nõunik. Kindlasti te oma fraktsiooni nõunikke usute ja toetate.

Te teate ka väga hästi, kuidas valitsused toimivad. Meil on siin Riigikogus 101 liiget ja valitsuskoalitsiooni saab moodustada see, kes saab selles saalis üle 50 hääle, üle 51 hääle, ehk siis tal on enamus. Valitsuses on koalitsioonileping, kus on kokku lepitud asjad, mida koalitsioon teeb ja mida koalitsioon ei tee. Selliselt saabki valitseda, et sa tead, kui palju sul on hääli ühtede või teiste otsuste taga.

Nüüd, ma kuidagi ei laida parlamendi algatusi. Vastupidi. Parlament on seadusandlik organ ja tuleb heade algatustega pidevalt välja. See ongi parlamendi töö. Küsimus sellest, mis on erinevus opositsioonil ja koalitsioonil. Erinevus on see, et opositsioonis saab tulla välja igasuguste ideedega, ilma et sa peaksid vastama tegelikult võrrandi teisele poolele, aga koalitsioonis, valitsuses, sa kannad valitsusvastutust ehk sa pead vastama küsimusele, kust raha selle ettepaneku katteks tuleb.

Nüüd pensionitõusud. Pensioni, keskmise pensioni tulumaksuvabastus, mis jõustuvad järgmisest aastast, on arvestatud juba riigi eelarvestrateegias, mille valitsus paneb kokku neljaks aastaks. Seal vaadatakse ka, et kulud ja tulud vastavalt klapiksid.

Nii et see on see, kuidas valitsus toimib. Loomulikult, eks te teate ka väga hästi seda, kui esmajoones ei otsita tuge või ei arutleta valitsuse sees, vaid arutatakse kuskil mujal, siis ilmselt on need häälteenamused, mis siin saalis moodustuvad, hoopis teistsugused. Mulle vägisi jah tundub, et just teine pool võrrandist ehk see ebapopulaarne osa on see, mida opositsioon saab jätta tegemata, aga valitsus seda paraku tegemata jätta ei saa. Ehk kõik tahavad öelda selle populaarse osa, et kõik saavad raha juurde, aga keegi peab ütlema ka selle ebapopulaarse osa, keegi peab olema ka see täiskasvanu, kes ütleb, mille jaoks meil raha on ja mille jaoks ei ole. Paraku meil on terve rida igasuguseid muresid, mida ka teie ise olete tõstatanud, nagu kõrghariduse rahastamine, pikaajaline hooldus, haridus, õpetajate palgad. (Juhataja helistab kella.) Tegelikult neid teemasid on väga palju.

12:06 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd täpsustav küsimus. Helir-Valdor Seeder, palun!

12:07 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Minu arvates õnneks siiski parlament ei jagune vastutustundlikeks ja vastutustundetuteks liikmeteks. Ja et see rindejoon läheb opositsiooni ja koalitsiooni rida mööda? Mina küll tunnetan vastutust opositsiooni liikmena ja need eelnõud, mida Isamaa on esitanud, arvestavad ka riigi rahaliste võimaluste ja katteallikatega. No teie vastusega ma selles mõttes kuidagi nõustuda ei saa, te tõite jälle kuidagi valikuliselt ühe näite. Pensionide erakorralise tõusu ja keskmise pensioni tulumaksuvabastuse puhul on RES‑is planeeritud katteallikad, aga näiteks 380 miljonil riigikaitsekulutustel ei ole mittemingisugust katet. Ma veel kord kordan: see oli väga õige otsus ja oli vajalik see otsus kiiresti teha. Aga see kinnitab ka seda, et kui on vaja mingi otsus teha ja see on tõeliselt poliitiline prioriteet, siis selle otsuse langetamisega ei viivitata, see tehakse ära ja see sisend saab tulevikus riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia menetlemisel aluseks võetud. Nii te käitusite praeguse koalitsiooniga ka riigikaitsekulutuste puhul, ja väga õigesti käitusite. Aga meie arvates tuleks samamoodi käituda lastetoetuse eelnõuga.

Aga nüüd minu küsimus. Täna on meil arutusel lisaeelarve ja mitmed muud eelnõud, mis valitsus on otsustanud siduda usaldusega. See tähendab, et sisulist arutelu parlamendisaalis toimuda ei saa, muudatusettepanekuid arutada ega hääletada ei saa. See on väga kahetsusväärne. Aga lisaeelarves on olnud meie ettepanek, mida valitsus oleks võinud arvestada ja mis on väga mõistlik: pensionitõus, mis on juba seadusega vastu võetud ja mis peaks jõustuma 1. jaanuarist järgmisel aastal, ja keskmise pensioni tulumaksuvabastus – selle jõustumine tuleks tuua käesoleva aasta 1. juuliks. Siis kaob ära vajadus ühekordseks 50‑euroseks toetuseks, mis on tunduvalt bürokraatlikum ja aitab pensionäre vähem. Miks te seda ettepanekut ei toeta? Miks seda ei ole lisaeelarves?

12:09 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:09 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, selle eelnõuga, mis te olete esitanud, nähakse ette ligi 300 miljoni euro ulatuses lisakulutusi aastas, igal aastal, pluss veel indekseerimine, mis tähendab seda, et see summa igal aastal tõuseb. See paralleel riigikaitsekulutustega ei ole päris sama, sellel põhjusel, et riigikaitseotsused me tegime ühekordselt. Kiire otsus oli vaja teha jaanuaris, sest tõesti see, mida meie nägime, oli see, et Ukrainas algab täiemahuline sõda. Oli selge, et kui me seda otsust ei tee, siis tagasi me minna enam ei saa ja kui sõda tõesti algab, siis kõik hakkavad varuma laskemoona, kõik hakkavad tegema riigikaitselisi kulutusi. See tähendab seda, et hinnad lähevad üles ja tekib puudujääk, mis ongi tekkinud. Tänu sellele, et me tegime jaanuaris kiired otsused, me saime minna hangetesse, tänu sellele me saame ka täna täiendavaid otsuseid teha nende raamide sees, mida me siis otsustasime. Nii et see erinevus on see: iga-aastased kulud, mille jaoks sul peab olema püsiv kate eelarves ja riigi eelarvestrateegias, jätkuvalt, ja teine on ühekordsed investeeringud, mida tehakse kiiresti ja mida on võimalik katta ka laenu varal. See on see erinevus.

Nüüd, eelnõude usaldusega sidumine. Ma olen teiega väga nõus, et ka mina ei eelista seda. Ma usun parlamentaarsesse demokraatiasse, ma usun sellesse, et peavad olema arutelud parlamendis, aga tõesti, kui teie opositsioonipartner EKRE ei ole blokeerinud mitte ainult lisaeelarve menetlust, millega on vaja kiiresti toimetada, arvestades asjaolusid, vaid on blokeerinud ka mitmed teised olulised algatused, siis valitsusel on üks tööriist, mida saab kasutada selle obstruktsiooni ületamiseks, ja see on usaldusega sidumine. Mul on kahju, et see tähendab seda, et parlamentaarset demokraatiat sellisel kujul on raske viljeleda. Aga ma tõesti palun ka teil, et te oma opositsioonikaaslasega räägiksite, sest obstruktsioon on erakordne asi, mida saab kasutada erakordsetel juhtudel, aga mitte iga eelnõu puhul. Kui see hakkab nii olema, siis jah, valitsuses on tööriist, usaldusega sidumine, mida saab kasutada, aga parem oleks see, kui me saaksime arutada asju mõistlikult, nii nagu teie olete teinud mõistlikud ettepanekud lisaeelarvesse, mida saaks arutada, või mis iganes teise eelnõusse, aga mitte sadades muudatusi lihtsalt selleks, et Riigikogu töö halvata. (Juhataja helistab kella.) See õõnestab parlamendi usaldusväärsust ja see kindlasti ei ole mõistlik.

12:12 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd esimene lisaküsimus. Nagu me leppisime kokku, on kaks lisaküsimust. Priit Sibul, palun!

12:12 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea valitseja! Mul on pärast teile küsimus ka valitsuskriisi kohta, aga praegu tahaksin rääkida rahvastikukriisist ja sellestsamast eelnõust, millest õige pikalt on juttu olnud. Aga ma lähen tagasi korraks ikkagi selle RES-i juurde, aasta alguses väga õigesti tehtud riigikaitsekulude täiendavate investeeringu ja laskemoona soetamise vajaduse kontekstis. Meenutan, et kui te seal arutasite varasemalt seda riigieelarve strateegiat, siis seal oli planeeritud riigikaitsekulude vähendamine. Õnneks, nagu me pärast nägime, lõpuks jõudsime sinna, et riigieelarves ikkagi riigikaitsekulud ei vähenenud, kuigi see esialgu plaanis oli. Mul ongi küsimus sellesama rahvastikukriisi kontekstis. Minul ei ole mingeid paremaid ideid ja nägemust kui see peretoetuste kontekst. See ideaal või arusaam, mis Eestis on, on see, et igas vahvas peres on kaks last. Kuidas me jõuaksime sellisesse arusaamisesse, et igas peres võiks olla normaalne vähemalt kolm last? Ma olen veendunud, et see meede kindlasti sellele ideele ja ideaalile kaasa võiks aidata. Kas te olete valitsuse tasandil arutanud või oma erakonnas, millised meetmed teie arvates võiksid olla need, mis meid rahvastikukriisist välja aitavad? Ma arvan, et need kindlasti ei saa olla ükski lühiajaline, ja ma ei heida ette, et praegune valitsus pole midagi teinud. Need ongi väga pikaajalised asjad. Aga millised on need ideed? Ja kas te olete nõus, et see peretoetuste tõstmine võiks sellele ideaalile kaasa aidata? 

12:14 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:14 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, riigikaitsekulud suurenevad järgnevatel aastatel ligi 3%-ni ja tõesti, me oleme erakorralistes oludes, kus selliseid samme tuleb astuda, et Eesti kaitset tagada.

Mis puudutab sündimust, siis tegelikult ühekordsed toetused võivad korraks tuua kaasa hüppelise kasvu, aga see on lühiajaline. Selle kohta on tehtud uuringuid, näiteks 2018. aastal on see korraks toimunud, aga sealt edasi enam ei ole. 

Nüüd, te küsite, mis siis aitaks. Lapsed sünnivad minu arvates ikkagi armastusest ja sellest, et pered tunnevad ennast turvaliselt, eelkõige, et emad on õnnelikud ja on valmis lapsi ilmale tooma. Kui me vaatame, mis aitab ja mis mõjutab sündimust. Lapsevanema tööga hõivatus ja piisav sissetulek ning majanduslik toimetulek. On üks selline tööjõu-uuring, mis näitab seda, et kui on võimalik lapsed kenasti saada lasteaeda ja kooli, siis tegelikult neid muresid sellega seoses ei ole. Ja see mõjutab sündimust, seal on väga selge mõju.

Peresuhete kvaliteet ja vanemate vanemlik kompetents mõjutab samuti sündimust. Just see, et mõlemad vanemad panustavad laste kasvamisse, naised ei tunne, et see on ainult nende koorem, mis tuleb kanda, ja kui nad lähevad tööle tagasi, siis tegelikult lisaks sellele, et neil on tööülesanded, on endiselt lapsed põhiliselt nende mure. See on asi, mis mõjutab.

Näiteks selle uuringu järgi, millele ma viitasin, Eesti lapsevanemad soovivad laste kasvatamisel rohkem nõu ja abi, kuid ei tea, kust täpselt seda abi saada. Ja siis veel kõik see, mis puudutab laste kasvamist. Olgu see laste haridus, mis mõjutab seda, kas sa lapsi ilmale tood ja kuidas nad hiljem hakkama saavad. Kogukondlik ennetus- ja perekeskuste loomine tegelikult aitab vanematele pakkuda tuge, et oleks turvaline keskkond, kuhu lapsi ilmale tuua. Ja uuringud näitavad, et ligi kolmandik lapse saamisest loobumise põhjustest on seotud partneriga seotud probleemidega. Ehk emad ei tunne ennast turvaliselt ja just see on oluline, et meestel on oluline roll selles perekäitumises, et anda naistele seda turvatunnet, et mis iganes juhtub, nad ei jää lastega üksi. 

12:17 Esimees Jüri Ratas

Teine lisaküsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

12:17 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma veel kord kordan, et minu arvates need riigikaitsekulutused, mida valitsus otsustas kabinetis poliitiliselt ja millel ei ole katteallikat veel olemas, on igati põhjendatud ja õigustatud. Võib-olla on need otsused olnud isegi liiga tagasihoidlikud ja oleks pidanud julgema otsuse tegema praeguses sõjaolukorras. Aga mu näide oli lihtsalt selle kohta, et kui see on vajalik ja see on prioriteet, siis langetatakse otsuseid ilma teadmata katteallikaid, nii nagu te olete ka selles valitsuskoalitsioonis teinud.

Nüüd, pensioniküsimusele te jätsite kahjuks vastamata. Ma siiski küsin üle, miks te ei eelistanud 1. juulist pensionide erakorralist tõusu ja keskmist tulumaksuvabastust sellel aastal ja otsustasite, et teeme ühekordse 50‑eurose toetuse pensionäridele? See aitab neid tunduvalt vähem ja on bürokraatlikum. Miks te valisite selle lahenduse ega toeta meie ettepanekut tuua erakorraline pensionitõus ettepoole?

Ja kolmandaks, te olete nüüd üle aasta olnud valitsuses peaminister ja võib-olla seetõttu unustanud natukene ära, mida parlamentaarne demokraatia tähendab. Ma väga tänan, et te soovitasite opositsioonipartneritega rääkida, aga opositsioonis ei ole sellisel kujul partnereid nagu koalitsioonis, ei ole olemas ka opositsioonilepingut ega ühist tegevust, see on koalitsioonil. Nii et meie EKRE-ga läbirääkimisi pidama kindlasti ei hakka. Neid saab pidada koalitsioon ja see ongi eelkõige valitsuskoalitsiooni kohustus ja valitsuse kohustus, opositsioonierakondadega läbi rääkida, kui tekib selline patiseis, nagu praegu tekkinud on. Oleks olnud mõistlik obstruktsiooniga alustada, obstruktsiooni käigus läbi rääkida ja otsida kompromissi. Seda on ka varem leitud, aga seda kompromissi saab leida ikka opositsioonierakonna ja valitsuse vahel, mitte kahe opositsioonierakonna vahel.

12:19 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:19 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Väga õige. Seda kokkuleppe kohta oleme me ka otsinud, et kas on midagi, mis aitab EKRE‑t sellest obstruktsioonist välja. Aga ei ole. Soov on lihtsalt takistada. Miks ma viitasin sellele, on see, et te ju ikkagi istute seal lähestikku ja omavahel suhtlete. Kui teie head ideed saavad takistatud sellega, et EKRE eelnõusid blokeerib, siis võiks teie mõistuse hääl kõlada küll.

Tulles küsimuse juurde, mis puudutab pensione, pensionid tõusid sel aastal 7%, keskmiselt 42 eurot, ja järgmisel aastal on tõesti ette nähtud 20‑eurone pensionitõus lisaks indekseerimisele. Sellel aastal tõuseb üksi elava pensionäri toetus 75% ja see tõuseb oktoobrist, just selleks, et aidata pensionäre, kes tõesti hinnatõusudega kõige rohkem vaeva näevad. Ka sellel põhjusel lisaeelarves me oleme tõstnud toimetulekutoetust 33%, just et aidata kõige haavatavamaid, sest tõesti, meil on olnud suur hinnatõus. Muidugi teine pool sellest hinnatõusust on see, et meil on olnud ka väga suur majanduskasv. Majandus on kasvanud eelmisel aastal 8,6%, mis on tunduvalt kõrgem kui näiteks Lätis, Leedus või Rootsis, kus ta oli 4,8%, ja Soomes, kus ta oli sootuks 3,3%. See on paraku toonud kaasa ka selle, et hinnad tõusevad. 

Aga tõesti, pensionäridele lisaks pensionitõusudele oleme lisaeelarves ette näinud selle puhvri, et aidata sügisel neid sellega, juhul kui hinnad peaksid jälle väga kõrgeks tõusma. Paraku tõesti olukord on läinud veel keerulisemaks, kui me arvestame, et lisaks sellele energiakriisile on Ukrainas täiemahuline sõda, mis omakorda vähendab energiakandjate turulepääsu nii, et neid on vähem, mis tähendab omakorda seda, et hinnad on seeläbi kõrgemad. Nii et igal juhul järgmine talv tuleb raske ja me peame vaatama, et me aitaksime just neid, keda on kõige rohkem vaja aidata.

12:22 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 12:22 Lastetoetused

12:22 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi teise küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Jaak Juske, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on lastetoetused. Jaak Juske, palun!

12:22 Jaak Juske

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Tõepoolest jätkan lastetoetuste teemal. Sotsiaaldemokraadid on aastaid seisnud lastetoetuste eest, et see summa oleks igati väärikas ja tagaks meie lastega perede toimetuleku. Just sotsiaaldemokraatide valitsuses olles 2014 lastetoetusi oluliselt tõsteti. Muide, me tegime seda koos Reformierakonnaga. Vahepeal on aeg edasi läinud, kaheksa aastat on möödas, elukallidus on selgelt tõusnud, eriti viimase aasta jooksul, ja lastetoetuste määr on jäänud selgelt ajale jalgu. Sotsiaaldemokraadid on teinud ka oma eelnõu, et seda toetuse määra tõsta. Õnneks on ka Riigikogu enamus saanud sellest vajadusest aru ja tõepoolest see on opositsiooni ja valitsusliidu saadikute algatatud ühine eelnõu. Ma arvan, et see on igati hea näide parlamendiülesest koostööst ja ühisest murest selles valdkonnas. Te olete aga öelnud, et sel juhul, kui parlament peaks selle ühiselt algatatud eelnõu vastu võtma, astute teie peaministri ametist tagasi. Tahan küsida, kas te olete jätkuvalt seda meelt, et kui parlament otsustab tõsta lastetoetusi, siis Eesti Vabariigi peaminister astub ametist tagasi. 

12:23 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:23 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Nagu te väga hästi teate, parlamentaarses demokraatias saab valitsuse moodustada see, kellel on valitsuse moodustamiseks Riigikogu poolthäälte enamus, mis tähendab 51+ saadiku häält siin saalis. Valitsuse või koalitsiooni puhul toimib asi nii, et kõigepealt otsitakse koostööd koalitsiooni seest ja loomulikult otsitakse lisatuge ka opositsioonist erinevatele eelnõudele.

Meiega praegusel juhul ei ole räägitud sisuliselt, meile ei ole arutamise aega antud, järelikult on mingi teistsugune koalitsioon koos. Mina ei saa olla sellise valitsuse peaminister, kus ma ei tea tegelikult, kui palju mul on Riigikogu saalis hääli mingite ideede läbisurumiseks või nende hääletamiseks siin. Selge on see, et järelikult on koalitsioon siis kuskil mujal. Nii et ei saa olla seda olukorda, kus peaministri selja taga toimuvad sellised asjad, mis toovad kaasa riigieelarvele ligi 300 miljonit täiendavat kulu aastas. Ligi 300 miljonit täiendavat kulu aastas tähendab seda, et tuleb leida ligi 300 miljoni euro ulatuses ka katet.

Ja nüüd, see on see probleem. Teie soovite teha – ja ma saan teist väga hästi aru, sest te olete opositsioonis – ainult populaarse osa sellest võrrandist, tulles siia ja küsides, et no kes saab olla lastetoetuste tõstmise vastu. Tõepoolest, kes saab olla? Ka mina ei ole lastetoetuste tõstmise vastu. Aga ma olen valitsuses. Ja valitsuses sa pead tegema ka ebapopulaarse osa sellest võrrandist ehk vastama, kust see raha tuleb.

Nüüd, kuivõrd tegemist on püsikuluga, täiendava püsikuluga, siis on kaks võimalust: kas riigieelarvest jäetakse mingi teine samas suuruses aastane püsikulu ära või leitakse täiendavad maksud, mida koguda, et seda täiendavat püsikulu katta täiendava püsituluga. Aga sellisel juhul oleks ka aus teil ja kõikidel erakondadel, kes selle ideega on välja tulnud, teha see ebapopulaarne osa sellest võrrandist ja öelda inimestele ausalt, millised maksud tõusevad selleks, et maksta nii kõrgeid lastetoetusi, nagu see eelnõu ette näeb, ja missuguse täiendava kulu see kaasa toob. Seda ma palun teilt. Tehke see osa ka. 

12:26 Esimees Jüri Ratas

Täpsustav küsimus. Jaak Juske, palun!

12:26 Jaak Juske

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea peaminister! Ma sain teilt pika loengu parlamentaarsest demokraatiast, mida ma väga hästi tean, aga te muidugi jätsite targu mainimata, et parlamentaarses demokraatias on parlament, Riigikogu, valitsuse tööandja. Tegelikult parlament ootaks, et valitsus teeb oma tööd, hindab ka Eesti ühiskonna situatsiooni, ka perede toimetulekut, mis on selgelt väga kiire hinnatõusu tingimustes iga kuu halvenemas. Ja lastetoetuste tõstmine on hädavajalik samm. Kuna valitsus ei ole seda vajalikku algatust ise teinud, ongi tulnud parlament, teie tööandja, teile appi. Tõepoolest, parlamendifraktsioonide ülene algatus peaks olema selge märk ka valitsusele, et selle teemaga tuleb tegeleda. Ja kui tõepoolest parlament peaks selle eelnõu ka heaks kiitma – ja ma arvan, et parlament selle kiidab heaks, kuna enamik fraktsioone seda toetab –, siis on teil ülesanne see Riigikogu tahe, see seadus ellu viia ja leida ka vajalikud katteallikad. Aga kuna te mu küsimusele ei vastanud, siis ma küsin seda: kui parlament selle hädavajaliku seaduse heaks kiidab, kas te tõesti astute tagasi? Ei või jaa?

12:27 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:27 Peaminister Kaja Kallas

Ma vastasin juba sellele küsimusele eelmises vastuses. Aga kui te ütlete, et teie võtate siin selle vastu ja tulge meile appi ja aidake see ära teha, siis mina ütlen sellisel juhul, et tulge siis meile ka appi ja öelge, kust see raha leitakse. Praegu kõlab see täpselt niimoodi, nagu perekonnas tuleks, eks ole, teismeline ja ütleks, et ta tahab endale autot saada, ja see nüüd maksab nii palju. Siis ta ütleb täiskasvanule, et aga leia raha, eks ole. Aga vot pereisa ütleb, et meie kahepeale, eks ole, ema‑isa teenime kokku 2000 eurot ja me ei saa seda püsikulu võtta, sellepärast et meil lihtsalt ei tule need kulud kokku. Ma palungi seda, et te oleksite ka nii-öelda täiskasvanud ja teeksite ka selle osa. Kui me peres ütleme, et olgu, meie sissetulek on see, aga vaat selle väljamineku me peaksime tegema, siis me ka ühiselt vaatame, kas keegi võtab endale täiendava töö või lähevad lapsed tööle, et seda kulu katta, või me jätame ära mingi muu kulu, müüme maha oma mingi muu vara, eks ole, kuigi vara on ühekordne tulu, see ka ei aita, sul on püsitulu vaja leida. See on see osa, mis tuleb ära teha.

Praegu tundub, te ütlete ka, teie sõnavõtust tuleb välja see, et teie võtate vastu selle otsuse, et 300 miljonit täiendavat eurot tuleb leida kuskilt, ja ütlete mulle, et leia sina see raha. See pole päris õiglane. See pole päris õiglane, selliselt. Tehke siis ise ka see teine pool ja öelge välja. Nii nagu näiteks oli Šveitsis, kui küsiti kodanikupalga kohta. Küsiti rahvaalgatusel, kas te soovite kodanikupalka kõigile, aga küsiti ka ausalt see teine osa sellest võrrandist: kodanikupalk kõigile nii palju tähendab maksutõusu nii palju. Ja 73% inimesi vastas, et me ei soovi maksutõusu ja järelikult me ei soovi seda kodanikupalka kõigile. Oleks küsitud lihtsalt, kas te soovite kodanikupalka 1000 eurot kõigile, siis ma arvan, et 100% kõigil oleks käed olnud püsti, et loomulikult soovime. Aga tegelikult tuleb vastata ka küsimusele, mille arvel see tuleb – kas tõstetakse makse, kas jäetakse midagi ära? Te teate ise väga hästi, et meil on väga palju vajadusi riigil veel, mille eest ka teie olete seisnud: pikaajaline hooldus, õpetajate palgad, kõrghariduse rahastamine. Ja sellel põhjusel vaadatakse neid asju alati kõike koos eelarvega. Ongi nii, et me kõiki asju ei saa teha, aga me saame otsustada, kuidas me neid asju jagame. (Juhataja helistab kella.) Vaatame koos kõiki vajadusi.

12:31 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd kaks lisaküsimust. Helmen Kütt.

12:31 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Tegelikult on väga kurb, et täna siin saalis kõlab selline väide, nagu te ütlete, et mina pean leidma – te toonitate seda, et koalitsioonis on kokku lepitud teatud asjad. No ei pea teie leidma, tuleb koalitsioonil see leida ja arutada neid teemasid. Te rõhutate seda, et ei otsita valitsuselt tuge heade ettepanekute jaoks. Me oleme esitanud väga häid ettepanekuid, neid ei ole isegi mitte meiega läbi räägitud või [midagi meilt] küsitud. Me oleme esitanud ka praegu lisaeelarve kohta alla kümne muudatusettepaneku, mitte keegi pole valitsuskoalitsioonist isegi vaevunud nendel teemadel rääkima.

Teine selle arutelu juures on see, et vaat nüüd on see obstruktsioon, mille tõttu head ettepanekud ei saa nagu arutelu või ei saa toetust. Jah, selle arutelu osas on teil õigus, seda arutelu saaks kõnedes pidada. Küllap me ka täna seda saame sellel teemal kõneleda ja kõnesid pidada, aga toetust need [ettepanekud] paraku ei ole ju saanud. Väga tore on see, et toimetuleku piir on lõpuks tõusnud, see hea ettepanek oli esitatud. Ja kõige raskemas seisus olevate inimeste [aitamise ettepanek] oli esitatud juba eelarve menetluse käigus, käesoleva aasta eelarve menetluse käigus. See oleks aidanud jaanuaris juba neid peresid, kus olid suured elektrikulud, suured väljaminekud kodukuludele. Ei ole seda sammu tehtud. Siis te puldis süüdistate, et opositsioon, leppige omavahel kokku, ärge tehke obstruktsiooni.

Mina näen seda küll selliselt, et tuleks ikka teha nii, et kõigepealt see, kes on võimul, kaasab ka need, kes ei ole siin mitte [lihtsalt] opositsioon, vaid on rahva käest saanud mandaadi. Nad on valitud Riigikokku, nad esindavad teatud hulka valijaid. Nendega absoluutselt ei arvestata. Sellepärast on lihtsalt kurb.

Aga minu küsimus konkreetselt on see. Me algatasime 22. märtsil eelnõu, mis puudutab esimese ja teise lapse toetuse tõusu 60 eurolt 100 eurole. Seda ei ole ju palju palutud. Aga selle kohta ei ole mingisugust ei toetust ega ka valitsuse arvamust, mis seda eelnõu mõtet toetaks. Ei saa nõuda ... (Juhataja helistab kella.) Vabandust! Ei saa nõuda ainult ühelt poolt, vaid ise tuleb uks avada.

12:33 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, armas ametikaaslane! Ei ole hullu, et läksid mõned sekundid üle. Armas ametikaaslane, pole hullu. Palun, Kaja Kallas!

12:33 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma ei ole sellega nõus, et me ei ole toetanud teie ettepanekuid. Kõigepealt alustame kas või sellest, mis ei puudutanud küll raha, mis puudutas seda, et alaealised pääsesid ka psühhiaatri vastuvõtule – tegime teiega koos. 

Kui me räägime energia toetustest – teie ettepanekuid võtsime arvesse. Tegime uued toetused selle jaoks, et vähendada bürokraatiat ja aidata inimesi, kes tõesti kõrgete energiahindade tõttu abi vajasid. Me tegime väga ulatusliku paketi, mis võrreldes teiste riikidega esiteks kehtis kauem, see kehtis seitse kuud. Me tegime eraldi nendele, kes eriti abi vajavad ja [teenivad] alla mediaansissetuleku, sihitud toetuse. Lisaks tegime elektri, kaugkütte ja gaasi jaoks sihitud toetused ning elektri ja gaasi jaoks kõigile toetused, mis aitasid tegelikult paljudel inimestel nende kuludega toime tulla. Sest tõesti need on olnud väga rasked. Neid ettepanekuid me oleme ju kuulanud ja arvesse võtnud. 

Nüüd, selles suhtes lisaeelarvega seoses meil tõesti paraku on nii, et nii Isamaa kui ka teie olete teinud ettepanekuid, mis tänu EKRE obstruktsioonile jäävad selle teerulli alla, sest me peame selle eelnõu siduma usaldusega, seda muudmoodi menetleda ei ole võimalik. Nagu ma ütlesin, ma ei pea seda õigeks, et see selliselt jõuliselt tuleb läbi suruda, vaid ma peaksin ka õigeks seda, et parlamendis on korrektsed debatid ja esitatakse muudatusettepanekuid, mida saab arutada. See on täiesti õige lähenemine.

Aga mina palun, et kui mõeldakse, kuidas kulupoolt suurendada, siis aidake ka kaasa mõelda, kuidas suurendada tulupoolt, et neid kulusid ka katta. See on see palve. Et ei oleks nii, et tõesti kõik on suurepärased ettepanekud, mida opositsioon teeb, aga katteallika peab ikkagi leidma koalitsioon. Igal juhul võiks see olla koos, et tuleb ettepanek tõsta toetusi nii palju – ma olen öelnud, et ma ei ole toetuste tõstmise vastu, peamegi arutama –, aga peame arutama koos riigieelarve aruteludega, just sellel põhjusel, et tegelikult meil on peale lastetoetuste ka teisi vajadusi.

12:36 Esimees Jüri Ratas

Teine lisaküsimus. Aivar Kokk, palun!

12:36 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud peaminister! Kindlasti ei saa selle üle vaielda, et valitsus on püüdnud ka energiakriisi lahendada ja erinevaid toetusi teha. Aga kui me räägime nüüd lisaeelarvest ja sellest arutelust, siis ma võin teile öelda, kui teile ei ole öeldud, et näiteks rahanduskomisjonis parandusettepanekuid arutati nii, et kui oli kellelgi Riigikogu liikmel 20 parandusettepanekut, siis selle parandusettepanekute esitamise ajaks anti üks minut. Ehk mõned sekundid oli aega iga parandusettepaneku juures. Tegelikult ei arutatud seal neid parandusettepanekuid absoluutselt, sõltumata sellest, kas nad oleks siia saali tulnud või mitte.

Aga kui räägime peretoetuste teemast, mis oli küsimuse algus, siis ma arvan, et seal on mitmed head omadused. Ja üks kindlasti, mis mulle eriti meeldib, on see, et kui kolmas, vanem laps saab täiskasvanuks, siis peretoetus kohe ära ei kao. Tavaliselt, nagu me teame, on ülikooli minnes kulud veel suuremad.

Aga te küsisite siin, kust leida katet. Ma võin öelda, et teil on lisaeelarves üle 200 miljoni pandud LNG-le, aga selleks praegu minu arust üldse mingit vajadust ei ole, sest eraettevõtjad on võtnud selle rolli enda peale. Teine on see, et Elering võtab meie taskust üle 100 miljoni, nii eelmisel aastal kui ka sellel aastal, ülekoormustasu. Aga see on sõna otseses mõttes Eleringi apsakas, et ta Läti ja Eesti vahel selle kolmanda liini avas. Need rahakatted on juba iseenesest kahe peale pool miljardit. Nii et lastetoetuste jaoks oleks kate täiesti olemas. Kui ma sinna eelarvesse veel süvenen, siis ma näen, et siin on iga rea peal õhku rohkem kui euro eest. 

12:38 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:38 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, mina esindan valitsust ja see on täidesaatev võim. Ei ole minu asi kommenteerida seda, kuidas parlament oma tööd teeb. Rahanduskomisjon on parlamendi üks komisjon, parlamendikomisjonid saavad oma tööd ise korraldada ja parlamendiliikmed saavad ise teha ettepanekuid, kuidas seda paremini teha. Lihtsalt tuletan meelde, et kui teie olite valitsuses ja meie olime opositsioonis, siis samamoodi ei antud meile põhiseaduskomisjonis aega muudatusettepanekute tutvustamiseks. Aga see on parlamendi enda töökorraldus ja neid kaebusi saime esitada meie siis ja saate teie esitada rahanduskomisjoni peale praegu, see ei puutu täidesaatvasse võimu.

Nüüd, tulles selle küsimuse juurde: te seote jube mugavalt kokku lisaeelarves olevad 30 miljonit LNG-terminali ja selle haalamiskai ehitamiseks ning 170 miljonit gaasivaru soetamiseks. Need mõlemad on ühekordsed kulud. Samas, me räägime lastetoetuste suurendamisest, mis toob kaasa ligi 300 miljonit püsikulu aastas. Ehk üks kulu on ühekordne ja teine on püsikulu, see tähendab, et sa pead igal aastal leidma 300 miljonit juurde, mitte ühekordselt. Ehk siis seda selle jaoks katta ei saa.

Gaasivaru ostmine, selle jaoks on meil ette nähtud lisaeelarvest 170 miljonit. See on vajalik sellepärast, et me teame, et Venemaa gaasi enam ei tule ja LNG-võimekus üle maailma on ka piiratud, sest konkurents nendelesamadele energiaallikatele on väga suur. Me tegeleme sellega, et seda saada, ka riigi poolt me peame ka selle gaasivaru soetama ühe teravatt-tunni ulatuses, just selle jaoks, et kui Eesti kogutarbimine on viis teravatt-tundi aastas, siis kodud ei jääks külmaks ja ikkagi meil oleks piisavalt gaasi. Seda me hoiame Läti gaasihoidlas juhuks, kui maailmaturul peaks olema puudujääk. Siis oleks Eestil soetatud see varu ja selliselt saaks seda kasutada just kodude soojas hoidmiseks väga raskel talvisel ajal, mis tuleb.

Nii et jah, püsikulu ja ühekordne kulu. Ühekordseid kulusid saab katta laenu arvel, aga laenuga ei saa finantseerida iga-aastast täiendavat kulu, selle jaoks peab leidma eelarvest püsiva katte.

12:41 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 12:41 Valitsuskriis

12:41 Esimees Jüri Ratas

Liigume nüüd edasi kolmanda küsimuse juurde. Selle küsib Riigikogu liige Priit Sibul, vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on valitsuskriis. Priit Sibul, palun!

12:41 Priit Sibul

Aitäh, austatud esimees! Hea valitseja! Mul on mõned pealkirjad meediast. "Halb märk valitsuskriisis?"; "Karilaid: Nädalavahetusel lastetoetuse tõstmise üle läbirääkimisi ei peetud", Õhtulehest nädalavahetusel; "Jälle valitsuskriis!", "Kas valitsus laguneb? Toompealt tuleb vastakaid signaale", Õhtulehest reedel; "President Karis: Koostööta ja usalduseta ei suuda valitsus riiki juhtida", Postimehest reedel; "Peaminister heiskas valge lipu", reedel Päevalehes. Need on need, mis on möödunud nädala lõpust ja selle nädala algusest.

Aga varasemast, 18. jaanuarist: "Valitsuses on tõesti juhtimiskriis", Päevaleht, 18. jaanuar; 17. jaanuaril Õhtulehes: "Energiahindade valitsusriid. Jaanus Karilaid: Reformierakonna juhtkond on võtnud kriisi liiga leigelt. Ootame vastuseid täna."; "Jüri Ratas: valitsuskriisi ärahoidmise ajaaken hakkab sulguma, kuid on veel natukene irvakil", Delfis 17. jaanuaril: "Valitsuskriis? Koalitsiooninõukogus kokkulepet ei sündinud. Reformierakond ei nõustunud Keskerakonna ettepanekuga."

Kui me meenutame, siis tegelikult see kriis oli ju enne seda, kui te valitsuse kokku panite. Te läksite tegema valitsust, kus üks osapool oli kriisis. Ja ma olen teiega nõus, sellega, mida te ütlesite rahvusringhäälingule aasta alguses: "Ootan kriiside leevenemist, et saaks valitsemisega tegeleda." Mul on küsimus: mil viisil ja kunas te plaanite selle saavutada?

12:43 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:43 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jaa. Väga hea küsimus! Tõesti, selliseid pealkirju praegusel ajal ei ole vaja. Minu meelest meil ei ole vaja ka valitsuskriise, arvestades seda, et meil on energiakriis ja meil on Ukrainas toimuv sõda, millel on väga selged julgeolekujärelmid ka meile, millega me peame tegelema. Me teame, et see kõik toob tõenäoliselt kaasa ka ülemaailmse toidukriisi, toidujulgeoleku kriisi, ja neid murekohti on veel. Praegu me oleme olukorras, kus tegelikult tõesti on sisse antud eelnõu, mida meiega ei ole läbi räägitud, et leida lahendust. Ja mulle tundub, et kuna teil on enamus koos, siis ei olegi meiega ju mõtet sellest läbi rääkida, sest teil on ju hääled sellel eelnõul taga.

Ma saan Isamaast väga hästi aru, see on teie valimislubadus sõna-sõnalt, see on teie jaoks täiesti jackpot, et tullakse teie valimislubadust täitma selliselt, et kõik hääled sinna taha saavad. Aga selge on see, et see muudab kogu Riigikogu toimimise või valitsuse toimimise dünaamikat päris selgelt. Nii et jah, selliseid ultimaatumeid on siin esitatud ja on keeruline. Nagu ma olen öelnud ja vastasin ka varem, kui sellised uued koalitsioonid on sündinud, uus häälteenamus on koos, siis seda koalitsiooni sellisel juhul kindlasti ei ole. See ei ole mitte ultimaatum, vaid on lihtsalt poliitilise reaalsuse nentimine, nagu te ka väga hästi teate.

12:45 Esimees Jüri Ratas

Täpsustav küsimus. Priit Sibul, palun!

12:45 Priit Sibul

Aitäh, juhataja! Hea valitseja! Ma tegelikult päris lõpuni ei saanud aru. Nagu ma ütlesin, et tegelikkuses ei ole see teema ju ainult selle viimase nädalaga [esile kerkinud]. Meenub ka kevadine diskussioon ja aasta algusest arutelu, kus valitsuskriisid on olnud. Ja nii nagu ma ütlesin, minu hinnangul see valitsus ei saanud veel ametissegi, enne seda juba oli kriis. Ma päris täpselt ei ole aru saanud, kas see, mida te teete, on näitemäng, kus te, ütleme, koalitsioonipartnerite ja ministrite ees olete näiliselt niisugune nõudlik ja kuri. Ma ei saagi aru, kas te talute seda olukorda, kannatate selles või naudite seda olukorda. Tegelikkuses on ju võimalus teil see pull ära lõpetada, viia paber Kadriorgu ja panna kokku uus toimiv valitsus. Millal võiks seda oodata?

12:46 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:46 Peaminister Kaja Kallas

Jaa. Kuivõrd meie koalitsioonipartner kogu aeg kinnitab, et nende soov on selles valitsuses olla, siis jah, eks me tahaksime näha, et see väljenduks ka tegudes, mitte ainult sõnades. Eks see on praegu väga keeruline olukord. Neid kriise tõesti on olnud palju ja eks praegu on veel võimalus, et koalitsioonipartner mõistab selle teo tagajärgi, nii-öelda astub selle eelnõu tagant ära ja otsib lahendust koalitsiooni sees, nii nagu tavaliselt valitsuses tehakse. Soov on teha seda koos eelarvega, just selleks, et ka kõik teised vajadused saaksid kaetud. Aga kui see nii ei lähe, siis loomulikult on uued maa ja mere pildid. Peab vaatama, kuidas edasi.

Mulle endale tundub, siin saalis esinedes või vaadates üldse seda poliitilist pilti, ja jääb vägisi mulje, et kuna on nii rasked ajad – tegelikult on rasked ajad tulemas veel sügisel ja me teame ju väga hästi, et on tulemas ka valimised –, millele lihtsaid lahendusi ei ole, siis on sul palju lihtsam olla opositsioonis, öelda, kuidas kõik on valesti ja kuidas kõik võiks olla palju paremini, aga sa ei pea selle eest vastutama. Ehk siis, mida ma tahan öelda? Mulle tundub, et on hirmus trügimine opositsiooni, sest seal on kriisides olla tegelikult palju mugavam, eriti arvestades, et on tulemas valimised.

Aga ma tahan öelda, et Reformierakond vastutuse eest ei põgene. Me ei ole seda kunagi teinud rasketel aegadel ega tee ka seekord. Oleme valmis seda valimisvastutust kandma, nii praegu kui ka vastu minnes talvele ja vastu minnes valimistele, ning see on keeruline.

12:48 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd kaks lisaküsimust. Aivar Kokk, palun!

12:48 Aivar Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Ma saan aru, et kaks kõige raskemat teemat on olnud viimastel aegadel valitsuses: üks on tervise- ja COVID-i teemad, teine on meie energiakulud. Äkki te oskate täna rohkem kommenteerida, lahti rääkida. Täna hommikul oli uudistes, et järjekordselt majandus- ja kommunikatsiooniministrile andsite ülesande leida lahendused energiahindadega. Ma tean, et märtsis te andsite selle ülesande LNG‑lahendusega. Noh, sealt tuli lahendus see, et lihtsalt erainvestor teeb selle ära ja riigiettevõte hakkab konkureerima koos Soome ettevõttega. Elektri teemale ei näe ma ka täna, et valitsus mingit lahendust pakuks. Kas te usute, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist tuleb teile – ma ei mäleta, kas oli 16. juuli või mis kuupäevaks te selle korralduse andsite – lahendus? Mis tegelikult teie lootus on ja kas te usute, et sealt tuleb ka lahendust? 

12:49 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:49 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Millest me peame aru saama, ongi see, et energias, energeetikas on väga keerulised ajad. Üks põhjus on see, et ei ole võib‑olla varem tehtud kõiki otsuseid, mida oleks õigel ajal pidanud tegema, aga tegelikult väga suur osa on see, et me oleme täiesti uues olukorras.

Juba eelmisel suvel hakkas Venemaa manipuleerima gaasitarnetega. Kui tavaliselt maist alates gaasihoidlaid täidetakse gaasiga, siis nad tekitasid kunstlikku defitsiiti, mille tulemusena seal gaasi nii palju ei olnud ja seda me nägime omakorda nendes elektrihindades, energiahindades üldiselt, mis talvel olid. Nüüd, kui meil oli november-detsember, siis me mõtlesime ka erinevatele lahendustele, mis on kiiremad lahendused, mis seda hinda alla tooksid. Siis oli üks asi, mis käis läbi ka elektrimüüjatelt ja -tootjate, oli see, et kui Riigikogu muudaks ära selle seaduse, et saab hinnad fikseerida pikemaks ajaks, siis nad saavad tulla 20–30 eurot megavatti tunni kohta alla sellest hinnast, mida nad püsihindadena praegu pakuvad.

Ma lihtsalt märkusena ütlen, et kui näiteks Soomes on fikseeritud hinnaga lepinguid 90% ja 10% on börsilepingud, siis Eestis on see umbes 50 : 50. See tähendab seda, et tarbijad saavad küll osa väga madalatest hindadest, aga paraku peavad katma ka selle väga kõrge osa. Nüüd ma kutsusin uuesti need elektrimüüjad enda juurde ka küsimusega, et noh, tookord te lubasite, Riigikogu on nüüd need muudatused vastu võtnud, miks need hinnad ei ole alla tulnud. Aga vastus on see, et olukord on muutunud drastiliselt halvemaks, sest lisaks energiaallikate kriisile on tulnud ka sõda. See, et kõik riigid järjest loobuvad Vene gaasist, Vene kütusest, tekitab uuesti ebakindlust turule juurde.

Ehk ma palusin ka MKM-ilt, kuna nad on selle teema sees pidevalt, et nad mõtleksid läbi ja tuleksid välja lahendustega, ka sellega, kuidas inimesi harida ja milliseid soovitusi me inimestele anname tulevaks talveks, et nad saaksid ise ka oma riske maandada. See info on MKM-i käes.

Ja teine asi, mis puudutab LNG-d, siis erasektor ütles nüüd, et nad saavad ise kõik tehtud. Mina küll kardan väga seda, et see on selline projekt, kus talvel öeldakse, et teate, et me ikkagi ei saa ise hakkama. Ja siis küsitakse jälle riigilt mingit tohutut toetust. (Juhataja helistab kella.) Aga praegu on öeldud, et see nii ei ole, erasektor on valmis seda ise tegema.

12:52 Esimees Jüri Ratas

Ja teine lisaküsimus. Priit Sibul, palun!

12:53 Priit Sibul

Aitäh, juhataja! Hea valitseja! Te vastasite mulle, et teie partner on öelnud, et nemad tahavad koalitsioonis jätkata. Vanasti oli sihuke ütlemine, et ära sina usu hundi juttu. Kui ma vaatan, teie paremal käel istuv inimene ... Minu küsimus on, kas te ise usute seda. Seda on nii mitu korda olnud. Koduvägivalla puhul ka inimesed alati ütlevad, et see on viimane kord, aga paremal käel istuv Signe ütleb teile, et tegelikult ei tohi seda uskuda. Seda ei tohi mitte mingil juhul uskuda. Ja kui ma vaatan teie hea koalitsioonipartneri, oma armsa ja lugupeetud kolleegi Jaanus Karilaidi käitumist, siis teda kirjeldati ennevanasti ütlemisega, et igas pulmas peig ja matusel kadunuke, aga minu meelest tema on saavutanud uue taseme – ka matustele ilmub tema peiuna ja osas pulmades on ta kadunuke. Kas te olete sellega nõus, et see tase, mis teil seal valitsuse tasandil toimub, on enneolematu?

12:53 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:53 Peaminister Kaja Kallas

Jaanus Karilaid ei ole valitsuses, ta on Riigikogus. Aga ta on tõesti koalitsioonis ja tõesti on tegemist väga aktiivse inimesega. See, et ära usu hundi juttu – mulle tundub, et teil tuleb see kuidagi oma kogemusest. Te olete ka olnud koalitsioonides ja teate, mida uskuda ja mida mitte. Eks see küsimus on see, et sõnad võivad olla üks ja teod võivad olla teine. Eks see on suur murekoht ja meil kõigil on ikkagi, ma arvan, selline enda sisemise häälega vestlemise aeg, et kuidas edasi.

12:54 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 12:54 Koalitsioonilepingus kokkulepitu

12:54 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi neljanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Helmen Kütt, sellele vastab sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja teema on koalitsioonilepingus kokkulepitu. Helmen Kütt, palun!

12:55 Helmen Kütt

Suur aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Koalitsioonilepingus, mille allkirjastasite 25. jaanuaril 2021, on kirjas – ma nüüd tervet punkti ei tsiteeri, aga ühte osa sellest –, et pöörame erilist tähelepanu vähekindlustatud peredele, erivajadustega lapsi kasvatavatele peredele – ja nüüd eriti oluline –, üksikvanematele ja paljulapselistele peredele.

Minu küsimus puudutabki üksikvanemaid. Üksikvanema toetus on püsinud aastakümneid muutumatu, see on 19 eurot 18 senti. Ja lugedes koalitsioonilepingut ja nii nagu peaminister rääkis, kuidas valitsused moodustatakse, lepitakse kokku, mida ära tehakse, me ootasime ka, mida siis päriselt tehakse, mis eelnõud on tulemas, just üksikvanemate toetust puudutavat. Kuna me aga seda ära oodata ei jõudnud, esitasime ise 12. mail eelnõu, mis puudutas üksikvanema toetuse tõusu. Ei ole kellelegi teadmata see, et hetkel Statistikaameti ja Sotsiaalkindlustusameti andmetel esimese kvartali lõpus oli üksikvanemaid, neid peresid, kus toetust saadi, 8804. Ja lapsi, kes toetust said, oli 10 222. Järsku teil oleks nüüd võimalus siis öelda, kas sellist head ettepanekut, nagu sotsiaaldemokraadid algatasid, valitsus plaanib toetada? Või on teil mingid paremad mõtted, mida te soovite teha, et üksikvanemate toimetulek oleks kergem?

12:56 Esimees Jüri Ratas

Signe Riisalo, palun!

12:56 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh, proua Helmen Kütt, küsimuse eest! Üksikvanemate teema on üsna keeruline teema. Me ju teame, et üksikvanemad seaduse tähenduses on suuresti need vanemad, kes last üksi kasvatavad põhjusel, et teine vanem on surnud, või põhjusel, et lapse sünniaktis teise vanema nime ei ole. Kui me vaatame laste õigusi ja ka laste võimalust teise vanema toele, sealhulgas emotsionaalsele toele ja osalemisele kasvatuses, siis ei ole väga hea praktika see, kui me soodustame mis tahes riikliku toetuse või muu meetmega üksikvanemate juurdetekkimist just sel viisil, et sünniaktis vanemakanne ehk isakanne puudub.

Aga tõsi on, et alates 2021. aastast on väga jõuliselt üksikvanema kasvatatavate laste arv kahanenud, sisuliselt on see kahanenud 1000 lapse võrra aastas ja on 22 000-lt langenud 10 288-le. Me teame ka seda, et absoluutses vaesuse elab Eestis lastest 2,5% ja üksikvanemate lapsi on absoluutses vaesuses 5,3%. See on kaks korda suurem, isegi rohkem, nii et see vaesusrisk on seal tõepoolest jõuliselt olemas.

Aga üksikvanemate toetuse kohta on mitmeid mõtteid. Kõigepealt on oluline välja tuua, et üksikvanematega me oleme vestelnud, teinud intervjuusid. Nende ootus on see, et kuna neil on krooniline oma aja puudus, siis lisaks materiaalsele toele nad soovivad, et oleks paremini korraldatud paindlik lastehoiusüsteem. Samamoodi on nende vajadus nõustamise järele, et juba lapseootuse ajal teha õigeid valikuid, sealhulgas isakanne sünniakti. Peljatakse seda, et ühine hooldusõigus soovimatuse korral last ühiselt kasvatada võib olla murekohaks. Seetõttu on meil plaanis käivitada sügisel veel täiendavalt innovatsiooniprogramm, kus me püüame leida nutikaid lahendusi isakande tegemise toetamiseks, et lapsed ei oleks üksikvanema lapsed. Samamoodi proovime ühes kohalikus omavalitsuses üksikvanematele piloodi korras pakkuda täiendavat paindlikku lapsehoiusüsteemi (Juhataja helistab kella.) ja otsida ka kogukondlikke võimalusi. Lisaks on plaan RES-i raames arutada üksi last kasvatava vanema toetuse suuruse tõstmist.

12:59 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd täpsustav küsimus. Helmen Kütt, palun!

12:59 Helmen Kütt

Suur aitäh! Austatud minister! Tõepoolest, meie eelnõu puudutab seda, kelle sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaandmetes puudub isa kohta kanne või vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks. Ma ei ole päris nõus teie võrdlusega, et üks vanem on surnud. Tegelikult on olukord selles, et last üksi kasvatava vanema korral on õigus saada isalt elatist, tema surma korral toitjakaotuspensioni, aga me oleme väga vähe rääkinud sellest teemast, mis puudutab kunstlikku viljastust. Eestis tehakse üle 600 kunstviljastamise, meditsiiniregistri andmetel ainuüksi aastal 2020 sündis 670 last. Ministeeriumil muidugi puudub sellest ülevaade ja sellist statistikat ei tehta, kui palju on seal üksi last kasvatavad üksikemad selle tõttu, et lapsel ei olegi teist vanemat, sest laps on saadud kunstliku viljastuse teel.

Hetkel ma lihtsalt loen teile ühe väikese lõigu kirjast, mis tuli: "Hea Riigikogu liige, palun algatage eelnõu, mis lõpetaks selle üksikvanema toetuse 19.18, sest see on häbiväärne ja mind alandav. Olen kasvatanud üles kaks väga tublit last, kes praegu on üks lõpetamas gümnaasiumi, teine põhikooli, ja olen andnud oma meelest neile parima hariduse. Nendel lastel ei ole tõesti isakannet, aga see 19 eurot 18 senti on olnud enam kui 20 aastat see, millega öeldakse iga lapse üles kasvatanud üksikemale: aitäh sulle." Tegelikult minu küsimus puudutas seda, et üksikvanema peres tõepoolest on teisigi probleeme, lisaks rahatoetusele, aga see on ajale jalgu jäänud ja tegelikult vajaks see natuke laiendamist, vaatamist ja arutamist.

13:01 Esimees Jüri Ratas

Signe Riisalo, palun!

13:01 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Jaa, aitäh! Väga nõus sellega, et vajabki laiemat vaatlemist ja tuleb siia kõrvale kindlasti vaadata ka toitjakaotuspensioni, mida lastele makstakse. Ka need on laste suhtes ebavõrdsed, see suurus sõltub ülalpidamiskohustusliku isiku sissetulekust, makstud sotsiaalmaksust, aga lahendame me tegelikult ühte ja sama probleemi ehk ilma teise vanemata kasvava lapse majanduslikku toimetulekut, leevendame vaesusriski. Täpselt samamoodi, nagu te toote siia kunstliku viljastamise teel saadud laste arvu suurenemise, oleme ka meie täheldanud, et kui isa nime kande panemine ei ole enam Eesti ühiskonnas nii suur probleem ja isad vastutavad laste kasvatamise eest järjest enam ja enam, siis just nimelt kunstliku viljastamise teel saadud laste osakaal nende laste hulgas, kes on üksikvanema lapsed, on kasvanud. See on ka põhjus, miks on meil kavas analüüsida toitjakaotuspensioni ja üksi last kasvatava vanema toetust selle aasta lõpuks, et leida nutikad lahendused, kuidas päriselt aidata neid vanemaid, kes on lapse kasvatamisega üksi.

Nii et kindlasti lisaks soovile tõsta üksikvanema laste toetust, vaatame me kõrvale sinna ka toitjakaotuspensioni saavate laste majanduslikku olukorda ja tuleme aasta lõpul nende ettepanekutega välja. Ja nii nagu ma olen varem Riigikogus öelnud, samuti sotsiaalkomisjonis, riigi eelarvestrateegia arutelude raames on see õige koht, kus me saame planeerida pikaajalisi kulutusi riigile ja võtta vastavaid kohustusi toetusmeetmena.

Üks seaduseelnõu, mille sotsiaaldemokraadid on Riigikogule esitanud ja mis ootab menetlust, on samamoodi perehüvitiste seadus ja see puudutab võrdse kohtlemise lähtenurki, mida ma isiklikult sisuliselt väga toetan. See puudutab abikaasa kõrval ka registreeritud elukaaslase toomise seaduse sõnastusse, et tõepoolest, lapsed oleksid võrdselt koheldud, sõltumata sellest, kas nende vanemad on abielus või kooseluseaduse alusel partnerid. Kusjuures kooseluseaduse alusel partnerid on ka erisoolised inimesed, kellel on muud motiivid mitte abiellumiseks, küll aga on neil ühine soov lapsi koos kasvatada.

13:04 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd kaks lisaküsimust. Aivar Kokk, palun!

13:04 Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Helmen avas koalitsioonilepingu read ja seal ridade sees on ka paljulapseliste perede teema. Kindlasti te olete ka lugenud seda eelnõu, perehüvitiste seaduse eelnõu, kuhu 54 Riigikogu liiget on alla kirjutanud. Selle kuu lõpus peaks Riigikogus olema selle esimene lugemine ja ma loodan, et kõik, kes on allkirja andnud, ka esimese lugemise lõpetamist toetavad. Ma tean, et sotsiaalkomisjonis ühehäälselt toetati esimese lugemise lõpetamist. Mulle meeldib selle eelnõu juures üks koht ja ma tahaksin teada, kas teile ka selline idee meeldib. Praegune peretoetus, mille meie erakond on kunagi siia saali toonud ja mis toimib, on see, et kui vanem laps saab täiskasvanuks, siis peretoetus kaob ära. Nüüd on peretoetuse eelnõus punkt, et kuni noorema lapse täiskasvanuks saamiseni on peretoetus jõus. Kas te ka toetate seda mõtet?

13:05 Esimees Jüri Ratas

Signe Riisalo, palun!

13:05 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Ma pean kahjuks ütlema, et sellisel kujul on seda sätet kindlasti raske toetada. Selleks on üsna objektiivsed ja praktilised põhjused. Esiteks on selles sättes seotud toetuse saamine või mittesaamine lapse täisealiseks saamisega. Kogu perehüvitiste seaduse lastetoetuste osa on siiski meil seotud lapse õppimisega ehk peretoetuste kontekstis lastetoetuse saaja on kuni 16‑aastane õppiv isik või kuni 19‑aastane õppiv isik, sealjuures õppeaasta lõpuni, kui ta selle kestel saab 19‑aastaseks.

Teil on see seotud täisealisusega, aga minu hinnangul tekitab see päris palju segadust ja probleeme, nii et sellisel kujul ma seda toetada ei saa. Lisaks ei ole teil eelnõus toodud arvutusi, milline on see täiendav kulu. Kui eelnõu üldiselt on teil läbi arvutatud, siis see konkreetne meede ei ole. Ja ma võin teile öelda, et see meede toob täiendavalt kulutusi peaaegu kuus miljonit 2023. aastal, aga kuna arusaadavalt on ta istutatud või ehitatud kasvava kuluna, sest neid lapsi, kes täisealiseks saavad, tuleb ju kogu aeg juurde, siis see kulu juba kolme aasta jooksul ehk 2026. aastaks tõuseb 22-le miljonile. Nii et ma arvan, et sellisel kujul on keeruline seda toetada.

Kui on soov disainida tõeliselt head meedet, siis on võimalik nende läbirääkimiste juurde tulla sisuliselt ja kulude läbirääkimiste juurde jätkuvalt selle aasta suve lõpus, sügise alguses, kui riigi eelarvestrateegiast räägitakse ja me saame vaadata, milliseid hädavajalikke pikaajalisi kulutusi riik endale suudab võtta, milliste teiste tegemata jätmiste või kokkuhoiu arvel või ka maksutõusu arvel. Nii et selle juurde on võimalik tagasi tulla.

Ma vaatan korraks ka saalis vasakule poole ja proua Helmen Küti suhtes mul on väga suur respekt, et ta on hoidnud üleval omastehoolduse teemat, pikaajalise hoolduse teemat. See on minu portfellis, teeb mulle sügavat muret. Ja 50 miljonit on see ressurss, millega me saaksime aidata neidsamu peresid, kes kasvatavad lapsi, aga kes peavad laste kasvatamise kõrvalt üleval pidama üldhooldusasutuses oma abivajavaid pereliikmeid. Kaalumise kohti on palju ja need tulebki läbi kaaluda, aga seda riigi eelarvestrateegia arutelude käigus.

13:08 Esimees Jüri Ratas

Teine lisaküsimus. Helmen Kütt, palun!

13:08 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Armas ametikaaslane, lugupeetud minister! Me üksikvanema toetuse juurest jõudsime sujuvalt laste võrdse kohtlemise ja kooseluseaduseni. Aga mul on siiski küsimus üksikvanemate kohta. Jah, meie muidugi toetame, et lapsi kaasatakse ja käsitletakse võrdselt, vanemaid samuti. Aga küsimus on selles, et eelnõu, mille me algatasime 12. mail, puudutab konkreetselt teatud muudatusi. Te ütlete, et teil on analüüs valmis aasta lõpuks. Natukene jääb mulje, et kõik need otsused, mis tehakse RES-i raames, mis on ka väga mõistlik – noh, ärge öelge, et see ei ole seotud tulevaste valimistega, eks nad ikka on. Eks nad on nii ühelt kui ka teiselt poolt seotud tulevaste valimistega. Aga see on ka see koht, kus järsku peaks mõtlema riigimehelikult ja mõtlema sarnaselt, et võib-olla mõned olulised ja head asjad, nagu pensionide baasosa tõus 20 eurot või keskmise pensioni tulumaksuvabastus või lastetoetuse tõus, võiks teha ära siis, kui on võimalik seda teha – selliselt, et see aitaks inimesi juba varem, mitte alles siis, kui see on vahetult enne valimisi, teadmata, kes järgmist valitsusvastutust kannavad. See eelnõu, mille meie esitasime, puudutas konkreetselt selle toetuse tõusu, ja ma väga loodan, et valitsuses te seda teemat siiski arutate ja oma arvamust sinna juurde andes võtate arvesse ka selle, et tõepoolest osa lapsi, kes on läbi kunstliku viljastamise sündinud, ja emad, kes kasvatavadki lapsi, kus ei ole isamärget, tegelikult vajaksid toetamist. Nad ei ole kõik toimetulekutoetuse saajad.

13:10 Esimees Jüri Ratas

Signe Riisalo, palun!

13:10 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Tulles teie esitatud, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud eelnõu juurde, ütlen, et selle seaduse seletuskirjas on toodud kuluks natukene alla poole miljoni. Sotsiaalministeerium on teinud oma arvutused ja leidnud, et selle eelnõu kulu 2023. aastal on 4,5 miljonit. Kui seadus sellisel kujul vastu võtta, siis ei ole põhjust eeldada, et üksikvanemate laste arv jätkuvalt samas tempos kahaneb, mistõttu on laste sünde arvesse võttes ja senist vanemate käitumist arvesse võttes 2026. aastaks prognoositud kulu 4,7 miljonit.

Kui ma olen sotsiaalkaitseministri toolil, siis ma pean vaatama kõikide Eesti laste heaolu. Meil on võetud terve hulk kohustusi, mida katta Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Erivajadustega laste toetamine kohalikes omavalitsustes lastehoiu‑ ja tugiisikuteenuse näol maksab circa 8 miljonit aastas. Need ressursid Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest lõpevad. Kui mul on kaalukausile panna need valikud, mis on väga rasked valikud, kas küsida riigieelarvest lisa erivajadustega laste lastehoiu‑ ja ka tugiisikuteenuseks, mida pered on harjunud kasutama, mille tõttu on alates 2016. aastast saanud lastevanemad osaleda tööelus, sest lapsed on hoitud ja teenused on tagatud, siis nende teenuste ärajätmine ei ole võimalik. Kõige jaoks raha kindlasti ei ole. Küll aga ma teen neid kaalumisi ja valikuid. Ja tõepoolest, nagu öeldud, üksikvanema lapse toetuse tõus on üks nendest ettepanekutest, mida on mõistlik kaaluda. Mul on väga kahju, et see ei ole leidnud teiste opositsioonierakondade ja Keskerakonna toetust ning see on välja jäänud ettepanekuna sellest ühest suurest eelnõust, mida me siin ühiselt oleme täna arutanud.

13:13 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 13:13 Lisaeelarve

13:13 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi viienda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Aivar Kokk, vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on lisaeelarve. Aivar Kokk, palun!

13:13 Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Austatud peaminister! Ma tulen ikka ja jälle ühe ja sama teema juurde, see on energeetika. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumile on eraldatud 227 miljonit eurot energiajulgeoleku meetmetesse. Sellest 170 miljonit on gaasivaru ja 30 miljonit on Eleringile LNG‑terminali opereerivas ettevõttes osaluse ostmine. Mul on sellel teemal küsimus. Ei tasu nagu rääkida, et eraettevõtjad tulid alles täna. Eraettevõtjad on juba viimased seitse, kaheksa või üheksa aastat selle teemaga tegelenud. Märtsi alguses nad väga selgelt, ma saan aru, pidasid valitsusega läbirääkimisi, nad on valmis terminali looma, ja küsisid ainult seda, et valitsus teeks otsuse Vene gaasist loobuda. Aga praegu tekib selline olukord, et eraettevõtjad loovad lahenduse, mis on ainuke võimalus, et meil üldse sel aastal või tuleval talvel gaasi oleks. Samas, riik toetab teise, konkureeriva terminali loomist. No kui 30 miljoni eest soomlastega ühisprojekt tehakse, siis see on ju Soome poole peal. Praegu eelarves ta nii on. Ükskõik, kuidas, aga me peaks väga selge sõnumi andma inimestele ja ettevõtjatele. See ei ole küll otseselt rohepöördega seotud, aga me teame, et erainvestorid on ju need, kes sellistesse asjadesse rohkem investeerivad. Praegu on küll tekkinud olukord, et nii nagu Klaipedas on terminal, mis on doteeritav, ja kui nüüd rajatakse aasta-kahe pärast Soome doteeritav terminal ja Eestis peaks olema doteerimata terminal, siis nad turul ei suuda ju kuidagi omavahel konkureerida. Kas me ei tee praegu liiga eraettevõtjatele, kes on valmis ise panustama selle raha? Ja kahe aasta pärast äkki tõmmatakse müts peale? (Juhataja helistab kella.) Äkki ma olen valesti aru saanud? Lükake ümber, olge hea.

13:15 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:15 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma ei ole olnud isiklikult nende läbirääkimiste juures, mis on erasektori ja MKM-i või Eleringi vahel olnud. Aga kuna see on väga oluline teema, ma olen palunud kogu aeg valitsuskabinetis, et MKM sellest ülevaateid annaks. Ja asjad on tõesti muutunud väga kiiresti.

Kogu sellel LNG teemal on kolm osa. Üks osa on see, et meil on Balticconnector ehk Soomega see gaasiühendus ja sealt on vaja toru haalamiskaini. Selle rajab Elering oma kuludega. Nii. Nüüd teine etapp on haalamiskai, mis annab võimaluse võtta vastu FSRU‑sid ehk taasgaasistamise võimalusega vedelgaasi ujuvterminale ehk LNG‑laevu. Selle üle käis vaidlus Alexelaga, kellel on õigus see kai rajada, et teha seda koos Eleringiga, see oleks justkui selle infrastruktuuri osa. Kolmas osa kogu sellest lahendusest on see FSRU ehk taasgaasistamise võimalusega ujuvterminal. Haalamiskai peaks valmis saama novembriks sellel aastal. Nüüd on küsimus, kust tuleb see laev sinna kai äärde. MKM on pidanud läbirääkimisi ja saanud kokkuleppele Soomega. Kuivõrd Soome gaasitarbimine on 30 teravatt-tundi aastas ja meie gaasitarbimine on 5 teravatt-tundi aastas, neil ei ole praegu seda võimalust võtta FSRU‑d ehk seda laeva vastu. Kui meil on see võimalus, siis me rendime selle koos, nii et kulud kaetakse vastavalt gaasitarbimisega – 80% kannab Soome, 20% kannab Eesti – ja renditakse seda koos. Ja kõigepealt tuleb see laev siia Eestisse kai äärde, mis on juba valmis. See laeva rentimine on esiteks kallis ja teiseks on see, et neid laevu, mis on saadaval, on vähe.

Erasektor on tegelikult see, kellel on nii ettevõtete kui ka inimestega lepingud gaasi tarnimiseks, ehk nemad on need, kes vastutavad inimeste ees või ettevõtete ees, et gaas oleks olemas. Riik saab teha selle, et me oleme selle gaasivaru omandanud. Mul saab aeg otsa, võib‑olla ma saan teile järgmise küsimuse ajal edasi vastata. Aga põhimõtteliselt praegu on erasektor öelnud, et seda Eesti‑Soome kokkulepet ei ole vaja, sest nad hangivad selle laeva ise. Ja see on kõik nende kulu.

Mis on minu hirm sellega seoses? Ma ei ole absoluutselt selle vastu, et erasektor toimetab, tõesti, kui nad näevad seal võimalust teenida. Aga minu mure on see, et me ei oleks selles olukorras, kus me ütleme soomlastele praegu ära, jääme sellest projektist justkui maha, ja siis näiteks sügisel erasektor ütleb, et ei, me ikkagi ilma riigi toeta seda teha ei saa.

13:18 Esimees Jüri Ratas

Nüüd täpsustav küsimus. Aivar Kokk, palun!

13:18 Aivar Kokk

Aitäh! Ma natukene täpsustan. Ma saan aru, loomulikult peaminister ei saa kõikide teemadega iga koosoleku juures olla, aga see Soome-Eesti ühisettevõte räägib kümneks aastaks laeva rentimisest ehk see laev makstakse kaks korda rentimisega kinni. Eestisse ettevõtjad on valmis ehitama terminali, kus enam ei ole vaja sellist laeva tuua, mis ka vedelgaasi gaasistab. Teine teema on selle asja juures see, et te räägite, et tuleb üks teravatt gaasi osta. Selgelt selle 170 miljoni eest saab vähemalt kaks teravatti osta, kui me räägime LNG gaasi turuhinnast, ja mujalt gaasi osta üldiselt ei ole võimalik, isegi teoreetiliselt ei ole võimalik gaasi mujalt osta kui Paldiski sadamast, kui see valmis saab. Kui keegi ütleb, et Klaipedast saab, siis ta valetab, sest Klaipedas ei ole sellist võimalikkust. Klaipeda on 25. veebruaril teatanud, et ta Läti ja Leedu poole gaasi ei anna. Tehakse üleostmised küll, ma tean, et Eesti Gaaski on sealt ära ostnud mingid kogused, aga see on asja teine pool. Nüüd ma räägin sellest ühest teravatist. Te olete teinud lepingu Läti, Eesti ja Soomega võrdse kohtlemise teemal ja siis te ütlete, et viis teravatti on Eesti koormus ja 25–30 teravatti on Soome ja Läti on kusagil 15 teravati juures. Kui nüüd võrdselt jagama hakatakse, siis Eesti saab sellest ühest teravatist ju pisikese osa, aga tegelikult kokkuleppes on ju kirjas, et kui on kriisiolukord, siis kõik saavad sealtsamast Inčukalnsist sedasama gaasi. Või saan ma valesti aru? Kõik ettevõtjad saavad praegu niimoodi aru, nagu ma väljendasin. 

13:20 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:20 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, aitäh! Kõigepealt, praegu ongi see olukord: kuna erasektor on öelnud, et nemad muretsevad selle laeva ise, siis riik seda laeva muretsema ei hakka. See ongi minu murekoht, et kui me nüüd ütleme selle üles, selle kokkuleppe, kus meie kulu oleks 20%, soomlaste kulu 80%, siis soomlased lähevad ise oma projektiga edasi ja meie loodame Eestis erasektori peale. Iseenesest, kui nad selle välja suudavad mängida, selle laeva ja kõik hankida, siis see on suurepärane. See kulu on erasektori kanda, kes teenib gaasi müügist. Ja see ongi praegu see, et me ei lähe tegema kahte paralleelset asja, vaid kui erasektor ütleb, et ta teeb, siis erasektor teeb. Lihtsalt minu mure on see, nagu inglise keeles öeldakse, et see on liiga suur, et ebaõnnestuda, see projekt on liiga suur, et ebaõnnestuda. Ja kas seesama erasektor, kes praegu väidab, et nad absoluutselt mingit toetust, mingit tuge riigilt ei vaja, ei tule sügisel meie juurde ütlema, et vaadake, me ikkagi ei mängi välja, nüüd riik peab välja päästma. Ja siis kõik, olen mina siin peaminister või keegi teine, peavad siin Riigikogu ees vastama, kuidas niimoodi, kuidas me nüüd sellises olukorras oleme. Praegu lihtsalt me oleme nii keerulises kohas, see on see murekoht. Mitte et ma ei usalda erasektorit, vaid ma kardan, et meid võidakse panna fakti ette, et me peame igal juhul täiendavalt maksumaksja raha välja käima.

Nüüd, mis puudutab gaasivaru, siis see 170 miljonit on jah ülekattega. Mina küsisin ka, et kui me vaatame neid hindu, siis selle eest saab rohkem, kas siis tuleb osta rohkem või siis väga selgelt ette näha, et kõik see raha, mis jääb üle sellest gaasivaru omandamisest, tuleb eelarvesse tagasi ja me saame kasutada seda tegelikult teiste murekohtade katmiseks.

Ja nüüd kolmas küsimus, mis puudutab Läti, Leedu ja Soome neid kokkuleppeid. See mõte oli selles, et me sõlmime solidaarsuslepped, mis tähendab seda, et juhul kui meil on gaasi puudujääk, ei tekiks meil olukorda, kus näiteks Lätis või Soomes tehased, kes kasutavad gaasi, huugavad täie auruga, aga samas Eestis pole piisavalt gaasi, et kodusid kütta. Tuleb olla solidaarne, et kaitstud tarbijad oleksid kaitstud esmajoones ka üksteise, riikide vahel.

13:23 Esimees Jüri Ratas

Jah, protseduuriline küsimus, Aivar Kokk.

13:23 Aivar Kokk

Jah, ma lihtsalt peaministrile ütlen, et mitte kellelgi teisel riigil peale Eesti seda varuostu mõtet ei ole. Ehk teiste sõnadega, 15% suurusjärguga jääb Eestile sellest ühest teravatist. 

13:23 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ja nüüd kaks lisaküsimust. Andrus Seeme, palun!

13:23 Andrus Seeme

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Väga austatud peaminister! Meil on täna Riigikogus lisaeelarve arutelu. Siinkohal ma tahaksin küll tunnustada valitsust ja koalitsiooni, mis näitab, et koostöö on väga hea, sest see on väga tõsine ja väga vajalik ja väga oluline dokument, seal on hästi palju olulisi asju. Ma küsingi. Äkki te valgustate nagu lähemalt, mis siis on, kuigi seal on julgeolekuküsimused väga olulised – ma ei ütle, et mulle oleksid nad väheolulised –, mulle just meeldib väga, et seal on pööratud tähelepanu toidujulgeolekule ja põllumajanduse osas on näiteks erimärgistusega diislikütuse aktsiisi langetus ja ... Lihtsalt, äkki te toote välja veel mõned sellised väga olulised asjad?

13:24 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:24 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt ma vastaksin, kui te lubate, Aivar Koka protseduurilisele küsimusele, mis ei olnud sugugi protseduuriline. See üks teravatt-tund, mis me omandame sinna Läti gaasihoidlasse, see on ikkagi meie enda gaasivaru. Ja täpselt samamoodi varuvad gaasi ka lätlased minu teada vähemalt.

Nüüd lisaeelarve juurde. Tõesti, see on sõjaaja lisaeelarve, mis teil täna siin suures saalis arutusel on ja loodetavasti saab ka Riigikogu toetuse. Me eelkõige tugevdame laias mõttes riigikaitset ja ka elanikkonnakaitset, sest tihti on räägitud riigikaitsest väga kitsalt, mis tähendab tõesti kogu relvastust, laskemoona, kõike seda, mis on seotud päriselt riigi kaitsmisega, aga väga tähtis on ka laiapindne riigikaitse ehk elanikkonnakaitse tervikuna. Seal, te teate ise, kui käia inimestega kohtumas, siis inimestel on väga palju ärevust seoses nende uudistega, mis tulevad Ukrainast. Üks küsimus, mis ka väga palju on küsitud, on see, kas meil on õhuhäiresüsteemid, kuidas me saame teada, kui see oht üldse on, ja kas meil on varjumispaigad. Selle jaoks me eraldame raha. Öeldes seda, ma tahan ka öelda, et me ei näe tegelikult praegu mingit sõjalist ohtu Eestile, aga parem on olla valmis nii, et seda ei lähe kunagi vaja, kui see, et meil ei ole neid asju, kui meil neid vaja läheb.

Lisaks on tõesti, nagu ma eelmises küsimuses sain juba pikalt vastata, energiajulgeolekule eraldatud raha, selleks et me saaksime sõltumatuks Vene gaasist ja meil oleks olemas ka siin gaasivaru. Energiajulgeolekuga seonduvalt – ja tegelikult see on ka toidujulgeolekuga seotud, nagu te ise juhtisite tähelepanu – selle aasta lõpuni me vähendame eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäära Euroopa Liidus lubatud miinimumtasemele, mis on 21 eurot 1000 liitri kohta. See on vajalik just põllumajandusele, põllumajandussektorile, selleks et tulla toime kasvanud kütusekuludega, mis omakorda väljenduvad toiduhinnas, mida me näeme, mis on tõesti ka probleem, ja seeläbi saaksime neid hindu mõjutada, pluss olla kindlad, et meil on toiduvaru olemas. Eelarves me näeme ette ka toiduvaru ja teravilja soetamiseks lisaraha, et olla valmis selleks, kui kriisid lähevad hullemaks.

13:27 Esimees Jüri Ratas

Teine lisaküsimus. Margit Sutrop, palun!

13:27 Margit Sutrop

Austatud spiiker! Lugupeetud peaminister! Minu küsimus lisaeelarve teemal oleks eesti keele õpetamise kohta, just nimelt sõjapõgenike õpetamise kohta. Ma tean, et on ulatuslikult vahendeid selleks ette nähtud, koolid saavad [raha] juurde lisatundida andmise eest Ukraina lastele, aga mind huvitab täiskasvanute õpe. Kui ma õigesti olen aru saanud, siis Kultuuriministeerium, kes selle eest vastutab, on sinna praegu näinud ette umbes 10 000-le ajutise kaitse saanud inimesele A1-tasemel eesti keele õpetamist, aga huvi on tegelikult väga suur. Mis saab siis, kui see summa on ammendatud, inimesed tahavad rohkem eesti keelt juurde õppida ja tahavad ka kõrgematele tasemetele veel minna eesti keelt omandama? Kas ma olen millestki valesti aru saanud, et see summa on praegu ainult 10 000 ajutise kaitse saanud täiskasvanu jaoks mõeldud?

13:28 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:28 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, aitäh! Meil on tõesti kaks erinevat poolt. Üks on laste õpetamine, Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olevad vahendid ja siin on meil tõesti vaja luua täiendavaid koolikohti alushariduses, sest Ukraina sõjapõgenike koguarvust 10% on selles eas, et alusharidust vajada. Sinna me eraldame 16,26 miljonit eurot. Täiendavad koolikohad üldhariduses 25% ulatuses põgenike koguarvust ja selleks on 44,88 miljonit eurot lisaks kõrghariduses, ja täiendavad koolikohad kutsehariduses, mida tuleb juurde luua.

Nüüd, keeleõpe täiskasvanutele on teine pool. Haridus- ja Teadusministeerium saab 6,54 miljonit eurot juurde täiskasvanute eesti keele õpetajate täiendavaks koolitamiseks just selleks, et meil oleks õpetajaid, kes saaksid õpetada eesti keelt ka täiskasvanutele. On arvestatud 200 õpetaja koolitamisega, lisaks on keelekliki e-õppe kursuse loomine just ukraina keeles algajatele ja selle jaoks on ka täiendavaid vahendeid loodud.

Lisaks, Kultuuriministeeriumi haldusalas on ka kohanemisprogrammi elluviimiseks 4,6 miljonit eurot ja eesti keele õppe pakkumiseks 4,5 miljonit eurot. Aga nagu te hästi teate, ega need asjad ei jäägi raha taha. Positiivne on see, et sõjapõgenike tulekuga on ka meie muukeelsed elanikud näidanud üles rohkem huvi eesti keele õppeks. Aga probleem on väga paljuski õpetajate puuduses ja õpetajate puudus on omakorda seotud õpetajate palkadega ja tingimustega. Need kõik on tegelikult riigieelarvelised vajadused ja paraku õpetajaid tõesti üleöö juurde ei teki, kuigi selle jaoks Haridus- ja Teadusministeerium näeb ette vahendid, näeb ette programmid, aga see peab olema ka motiveeriv. Ma loodan, et see toob juurde eesti keele õpetajaid, kes saaksid kõikidel tasanditel aidata kaasa, et meil Eestis oleks inimesi, kes eesti keelt aktiivselt kasutavad.

13:31 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:31 Muud küsimused

13:31 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, nüüd on ette registreeritud teemad läbi. Ma palun teid, pange ennast kirja, kui te soovite küsida, ja mul on väga suur palve, et te ütleksite kohe küsimuse alguses, kellele valitsuse liikmetest see küsimus läheb. Helmen Kütt, palun!

13:32 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud tervise- ja tööminister Tanel Kiik! Järsku on teil midagi head ja toredat öelda saalis olevatele ja läbi telesilla kuulavatele inimestele, mõned head uudised tervishoiu- või töövaldkonnast. Muidu te siin lihtsalt istute.

13:32 Esimees Jüri Ratas

Tanel Kiik, palun! Mikrofon on teie.

13:32 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Austatud Riigikogu esimees! Hea Riigikogu liige Helmen Kütt! Väga huvitav küsimuse tõstatus. Alati on häid uudiseid. Tervisevaldkonna ja töövaldkonna vaates võib öelda seda, alustades, et töövaldkonnast Eesti elanike tööhõive on prognoosidest kõrgem ja Eesti elanike töötuse määr on täna isegi püsielanike vaatas madalam, kui ta oli näiteks aasta tagasi samal ajal, hoolimata kriisist. Samal ajal, tõsi on ka see, et tulenevalt sõjapõgenike saabumisest üldtöötuse number tervikuna on mõnevõrra kasvanud, aga ka siin näeme positiivset trendi: tänaseks on juba ligi 4000 sõjapõgenikku samuti leidnud töö ja tööealistest ajutise kaitse saanutest suurusjärgus kolmandik on töökoha leidnud. Nii et me näeme, et täpselt nagu valitsuse eesmärk – ja ma arvan, et ka siia saabunud inimeste eesmärk – on olnud mitte ainult pakkuda vajalikke teenuseid tervisevaldkonnas, sotsiaalvaldkonnas ja haridusvaldkonnas, vaid inimestele võimaldada ka töökoha leidmist. Me näeme, et need numbrid igal nädalal kasvavad ja siia saabunud sõjapõgenikud omale sobivaid töökohti leiavad.

Tervisevaldkonnas, kui küsida nüüd viimaseid paremaid uudiseid, siis kindlasti see on see, et COVID‑19 pandeemia on jõudmas Eestis rohelisele tasemele. Täna me oleme tinglikult kollasel tasemel, tulenevalt sellest, et haiglates oli esmaspäeva seisuga veel natuke üle 100 patsiendi. Aga hetkel need trendid liiguvad selgelt allapoole. Nii et me jõuame siin vastu suve rohelisele tasemele, mis tähendab seda, et nii nakatumise näitajalt kui ka haiglaravi vajaduselt oleme riskimaatriksi kõige madalamas mõõdikus. See kahtlemata on positiivne uudis. 

Siin läheb minu tunnustus ja tänu kõigile neile Eesti elanikele, kes on õigeaegselt lasknud ennast vaktsineerida, teinud ära tõhustusdoosi, seeläbi taganud endale parema kaitse ja aidanud hoida ära ka tervisevaldkonna ülekoormatust. Sellest hoolimata loomulikult valmistume pingsalt sügiseks ja talveks, uueks pandeemiaks. Homme peaks olema valitsuses arutelul COVID‑i pikk plaan. Riigikantselei, Sotsiaalministeerium ja teised osapooled on selle ette valmistanud, et võtta kaasa need kahe aasta kogemused ning peamised ettepanekud ja mõtted nii teadlastelt, tervisevaldkonna osapooltelt kui ka laiemalt, et olla uuteks laineteks võimalikult hästi valmis.

Võib-olla tervisevaldkonnas, miks ma rääkisin COVID-ist, on see, et mida madalamad on numbrid, seda enam me saame pakkuda plaanilist ravi, seda rohkem saavad asutused toimetada vajalike terviseteenuste tagamisel. Nüüd juba mõnda aega, võib öelda, sisuliselt mingeid piiranguid ei ole plaanilise ravi kättesaadavuses. Tervishoiutöötajad saavad tegutseda nende patsientidega, kellel võib-olla juba ammu on mingid operatsioonid olnud ootel, edasi lükatud. Loomulikult ka läbi haigekassa meil on võimalik seda ressurssi ja raha just nimelt sinna suunata, sest ei ole vaja tegeleda erakorraliste haiguspuhangute või nende patsientide ravivajadustega. 

13:35 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Andrus Seeme, palun!

13:35 Andrus Seeme

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo! Küsimus on teile. Küsimus on KOV-ide ja riigi koostöö kohta. Seoses sõjapõgenikega on kohalikel omavalitsustel päris palju lisategevusi ja koormusi ja muid probleeme. Lihtsalt, kuidas te tunnete, kuidas teil on kohalike omavalitsustega selle probleemi või pigem ülesande lahendamine koostöös läinud? Ja sealjuures, kui jõuate, [rääkige] ka natuke halduslepingute sõlmimisest. 

13:36 Esimees Jüri Ratas

Signe Riisalo, palun!

13:36 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Halduslepinguid kohalike omavalitsustega oleme soovinud sõlmida tulenevalt kohustusest, mis on antud meile kui riigile välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel. Selle seaduse kohaselt on kuuekordne toimetulekutoetuse määr, üürisuhte alustamise hüvitis, vajaduspõhine toetus. Kehtiva seaduse alusel on tegemist siis kuni 900 euro suuruse võimaliku hüvitisega. Kui täna riigieelarve seadus täiendustega vastu võetakse, siis tõuseb toimetulekutoetuse piir ja on arvutus selline, et see on 1200 eurot.

Me oleme mõnda aega kohalike omavalitsustega läbirääkimisi pidanud. Tõsi ta on, et kui kohalikele omavalitsustele anda ülesandeid, tuleb alati ka arvestada, millist täiendavat halduskulu või haldustoimingut peab kohalik omavalitsus sellega tegema. Siin on meil ju tegemist olukorraga, kus meile on ootamatult lühikese aja jooksul tulnud juurde hästi palju inimesi. Kui me tavapäraselt räägime aastas kuni 60-st rahvusvahelise kaitse saajast, keda me oleme abistanud ja toetanud, siis nüüd on neid mitmetes kümnetes tuhandetes, kellele tuleb kiiresti abi osutada. Tähendab, neid menetlusi on tarvis teha palju.

Nii me oleme jõudnud eelmise reede seisuga kokkuleppele kõikide kohalike omavalitsustega. Mul on kinnitus nii Tartu kui ka Tallinna omavalitsuselt, et nad on asunud tegema ettevalmistusi küsimuse volikogusse viimiseks, et saada vajalik allkiri ja asuda peale lisaeelarve vastuvõtmist juba hüvitisi välja maksma. Nagu te aru saate, kõik need kulutused, mida me oleme sõjapõgenike tarvis täna teinud, on suuresti Sotsiaalministeeriumi või Sotsiaalkindlustusameti enda eelarve vahenditest, lootuses, et lisaeelarve võetakse vastu. Seetõttu on siin ka see 17-miljoniline planeeritud kulu eeldusel, et kõik sõjapõgenikud ka seda toetust kasutavad.

Võib tekkida ka küsimus, milleks on võimalik seda toetust või hüvitist küsida. Üürisuhte alustamiseks, tagatisrahaks, esimese kuu üüriks, maaklertasuks. Tegelikult võivad kohalikud omavalitsused kasutada seda ressurssi ka endale kuuluvate korterite kohandamiseks, samuti esmavajalike mööbliesemete soetamiseks. Üldjuhul seda toetust ei maksta sõjapõgenikele, vaid makstakse rendileandjale.

13:39 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Urve Tiidus, palun!

13:39 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister Tanel Kiik! Minul on küsimus teile. Ja jätkan teie eelmise vastuse viimasest lausest, kus te ütlesite väga positiivselt ja optimistlikult, et haiglad saavad nüüd pakkuda seda tavalist, igapäevast ravi nendele, kes võib-olla on pidanud olema kannatlikud ja ootama. Palun, kas te natuke räägiksite täpsemalt, kas haiglatel on nüüd see erakorraline olukord – võib-olla ma ei kasuta õiget epiteeti – praeguseks lõppenud või missugune see ajakava on lähiajal?

13:39 Esimees Jüri Ratas

Tanel Kiik, palun!

13:39 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Austatud Riigikogu esimees! Riigikogu liige, aitäh küsimuse eest! Täna ametlikult oleme veel tervisealases hädaolukorras, aga tegelikkuses oleme sealt selgelt välja liikumas. Tõepoolest on ka Terviseamet teinud oma plaanid, et see hädaolukord asendada hädaolukorra ohuga, mis tähendabki seda, et me oleme valmis vajaduse korral selle taas kehtestama, reageerima, aga see kriis enam ei ole nii akuutne. Ma arvan, et sellesama rohelise stsenaariumi jõudmine ongi tegelikult adekvaatne mõõdik, mis on valitsuses kinnitatud koostöös Terviseameti ja teadusnõukojaga riskitaseme hindamisel.

Aga rääkides haiglate igapäevatöö vaatest, olles suhelnud ka paljude haiglajuhtidega, samuti perearstide seltsiga, [olen teada saanud, et] tervishoiu valdkonnas see pandeemia praegu igapäevast tööd eriti ei häiri. Eeskätt tegeldakse just nimelt tulevikuks valmistumisega ehk vaadatakse üle vaktsineerimisega hõlmatus, vaadatakse üle näiteks isikukaitsevahendite varud, samuti isolatsioonipalatite ehitamise plaane, mis on heaks kiidetud REACT-EU, Euroopa Liidu vahenditest. Loomulikult hoitakse pidevalt silma peal ka uute ravimite tulekul. Praegu on haiglates omajagu ravimeid, aga on käimas ka teatud esmatasandile kättesaadavate apteegis müüdavate retseptiravimite ühishanked ja läbirääkimised. Esimesed müügiload on Euroopas tegelikult välja antud, nii et põhimõtteliselt on hulgimüüjatel võimalik neid soovi korral juba ise maale tuua. Nii et ka selles vaates on olukord paranenud.

Nii nagu tervishoius ikka, on iga haigla enda huvi ühest küljest nii inimese tervise toetamise vaates kui ka puht haigekassa eelarve ja oma lepingu täitmise vaates inimestele võimalikult suurt ravimahtu pakkuda. Täna sellega tõesti ka tegeldakse, et varem edasi lükatud operatsioone tasa teha, samuti just nimelt sügise ja talve vaates ettevalmistusi teha, et selliseid piiranguid vaja ei oleks.

Üks konkreetne näide, mis on oluliselt kaasa aidanud, on ka COVID‑19 patsientide käsitlemise erinevus. Kui varem, eriti algusfaasis, väga jõuliselt reageeris nii riik kui ka tervishoiusüsteem, näiteks plaanilise ravi piirangutega ja COVID‑i patsientide eriisoleerimisega selles vaates, et võidi terved osakonnad kinni panna, kui seal olid üksikud nakatunud patsiendid, siis nüüd käib töö tegelikult selle nimel, et kui pole võimalik tavapärastesse nakkuspalatitesse inimesi mahutada, siis saaks neid isoleerida nii palju kui võimalik muude osakondade raames ilma osakonna tööd tervikuna sulgemata. See on pikas vaates, võib öelda, ainumõistlik ja ainuvõimalik lähenemine. Vastasel korral me tekitame olukorra, kus igas uues pandeemialaines tuleb jälle ulatuslikult plaanilist ravi piirata ja kõik teised inimesed oma akuutsete tervisemuredega, mis võivad olla nende tervisele isegi ohtlikumad kui COVID‑19 haigus, võivad jääda ravita või nende ravi võib edasi lükkuda. Nii et selles vaates ma olen mõõdukalt optimistlik, aga loomulikult, nagu enne ütlesin esimeses vastuses, märksõna on vaktsineerimisega hõlmatus, võimalikult kõrge tase, sealhulgas tõhustusdoosi tegemine, eeskätt riskirühmad, aga elanikkond tervikuna, et järgmine pandeemialaine tuleks võimalikult valutu.

13:43 Esimees Jüri Ratas

Tänan! Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Toomas Järveoja, palun!

13:43 Toomas Järveoja

Aitäh! Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Mul on küsimus julgeoleku teemal. Teatavasti eile soomlased ja rootslased otsustasid lõpuks ikkagi teha avalduse NATO-ga ühinemiseks. Võib-olla te räägiksite lähemalt, kuidas see protsess nüüd kulgema hakkab? Kunas Eesti parlament seda peaks arutama ja mis võimalused on üldse NATO liikmesriikidel mõjutada ja läbi rääkida riikidega, kes ei soovi Soomet ja Rootsit NATO-ga ühinema?

13:43 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:43 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Need on tõesti head uudised nii Soomele ja Rootsile kui ka tervele meie piirkonnale. Kindlasti Soome ja Rootsi ajaloolised otsused muuta seda julgeolekupoliitikat, nagu nad siiamaani on hoidnud, eriti Rootsi, kes on olnud ju väga pikalt neutraalne, otsustab ikkagi selle NATO-ga liituda – see näitab seda, et Venemaa oma tegevusega on pannud kõiki riike mõtlema, kuidas ennast kaitsta. Selge on see, et kui meie NATO suured liitlased on ka öelnud, et me kaitseme igat sentimeetrit NATO territooriumist, on pannud mõtlema ka riike, kes NATO-sse ei kuulu.

Ma olen kinnitanud nii Soome peaministrile kui ka Rootsi peaministrile, et Eesti on NATO-s nende kõige suurem sõber ja me teeme kõik selleks, et need protsessid läheksid kiiresti.

Kuidas see protsess tavaliselt käib? See käib niimoodi, et praegu see liitumisavaldus allkirjastatakse, siis saadikud peaksid võtma vastu otsuse ja kui otsus on vastu võetud, siis see saadetakse kõikidele parlamentidele ratifitseerimiseks. On kõlanud, et Türgi ei ole selle liitumise poolt. Järelikult tuleb anda neile ka aega seda arutada. Võib‑olla meie jaoks siin on tõesti kõik selge, me oleme seda protsessi väga lähedalt jälginud ja meie jaoks on Soome ja Rootsi liitumine absoluutselt positiivne. Aga mõned teised NATO liikmesriigid – ja NATO-s on 30 liikmesriiki – vajavad rohkem aega aruteludeks.

Ma olen siin ka uurinud, et ratifitseerimine käib vastavalt Riigikogu töö- ja kodukorrale. Ja sellel on omad tähtajad, nii nagu demokraatias on, et on aruteludeks ajad ja kahel lugemisel see toimub. Aga Riigikogu väliskomisjoni esimees on kinnitanud, et väliskomisjon on valmis kogunema ka suvel. Ma usun, et seda on valmis tegema ka Riigikogu, sest meie huvides on see, et need otsused saaks vastu võetud kiiresti.

Meil on tulemas Madridi tippkohtumine juuni lõpus ja hea oleks sealt saada ka tugevaid sõnumeid mitte ainult Soome ja Rootsi liitumise kohta, vaid tegelikult ka meie enda kaitse tugevdamise kohta, millest me oleme pikalt rääkinud ja mille nimel me oleme pikalt tööd teinud.

13:46 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Riina Sikkut, palun!

13:46 Riina Sikkut

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud peaminister! Ma proovin nüüd võtta mõne teema, mida täna käsitletud ei ole. Küsin sõjapõgenike kohta. Koroona aeg näitas, et tegelikult vajadus plaani järele, olukorra pideva monitoorimise järele, vajadusel kohanduse tegemiste järele, aga ka koostöö järele, näiteks kohalike omavalitsustega, oli väga tähtis. Nüüd, kui meile on jõudnud 38 000 sõjapõgenikku ja lisa eelarves on plaanitud, et 50 000 sel aastal ehk Eestisse jõuab, siis kuidas on selle olukorra juhtimise ja monitoorimisega? Kui tihti valitsus ülevaateid saab? Millised pudelikaelad on tuvastatud, on nad majutamises, keeleõppe pakkumises, koolikohtade leidmises või tervishoiuteenustele ligipääsus? Kes vastutab nende lahendamise eest? Ja kuidas on selline koostöömudel kohalike omavalitsustega praegu toimimas või mis see koostöö kohalike omavalitsustega on? 

13:47 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:47 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Väga hea küsimus. Igast kriisist me õpime midagi ja kui me need õppetunnid hästi ära teeme, siis tegelikult me läheme järgmisesse kriisi tugevamana. Miks ma seda ütlen, on see, et tervisekriisis said väga hästi tööle regionaalsed kriisikomisjonid, mida juhib Päästeamet, kus on kohalikud omavalitsused ja kus on see infokanal. COVID, mille tõttu me kõik liikusime videokoosolekutele, on tegelikult andnud suurepärase võimaluse suhelda valitsuse tasandil, kohaliku omavalitsuse tasandil, vahetada seda infot ja saada kiiresti ka tagasisidet, mis on probleemkohad.

Nüüd, kui tihti me saame ülevaateid? Meil on praegu olnud kaks korda nädalas valitsuse kabinetiistung, kus me julgeolekuteemasid arutame ja muu hulgas põgenikke puudutavat. Me saame sellest pidevalt ülevaateid, kui palju meil põgenikke on ja millised on need murekohad. Oli meil hädaolukord ja hädaolukorra juhiks oli Politsei- ja Piirivalveamet. Eelmisel nädalal me andsime Politsei- ja Piirivalveametile selle peanoogutuse, et see hädaolukorra seis on nüüd lõppenud, sest põgenikevool enam nii suur ei ole. Meil on nüüd hoopis uued murekohad ja need on väga palju seotud just sotsiaalvaldkonnaga. Seetõttu põgenikekriisi juhtimisstaap liikus Sotsiaalkaitseameti alla ja seal vaadatakse, kui me räägime majutuskohtadest, eelkõige pikaajalisest majutusest, ja murekohtadest, mis on põgenikega seoses.

Üks asi, mida ma tahan eriti rõhutada, on ikkagi laste haridus. Paljud põgenikud on siia tulnud, aga enamik neist tahab minna tagasi ja arvab, et nad saavad tagasi minna üsna ruttu. See tähendab, et lapsed on õppinud Ukraina digiõppe raames või kaugõppe raames, mis tõepoolest, nagu haridusminister meile ütles, töötab üsna hästi ja on väga hästi korraldatud, see e-õpe. Aga meie murekoht on see, et me saaksime nendest lastest ja haridusvajadustest ikkagi piisavalt varakult teada, sest kui me saame teada augustis, siis me ei jõua neid koolikohti luua, meil oleks vaja teada neid nüüd mais ja juunis, millistes piirkondades just need lapsed on, kus ja millistes kooliastmetes on vaja täiendavad koolikohad luua, et me teaksime olla valmis. Nii et me suhtleme ka Ukraina saatkonnaga väga tihedalt, et see info jõuaks kohalike ukrainlasteni ning et meil selliseid pudelikaelu ja probleeme sügisel ei tuleks.

13:50 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Margit Sutrop, palun!

13:50 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Minu küsimus on tervise‑ ja tööminister Tanel Kiigele. Küsin COVID-19 plaani kohta. Te ütlesite ka enne oma vastuses eelmisele küsimusele, et vaadatakse üle vaktsineerimisega hõlmatus. Kui vaadata Terviseameti arve, siis 64% on praegu neid, kes on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga, ja eriti murelikuks teeb minu arvates see, et ainult 34% on tõhustusdoosi saanud. Eelmisel nädalal Põhja-Eesti Regionaalhaigla eetikakomitees kuulsin haigla murest, et ka väga paljud haiglatöötajad ei ole motiveeritud praegu tegema just seda kolmandat, tõhustusdoosi. Mida tegelikult selles COVID-i plaanis saab ette näha, selleks et me ei kaotaks aega, et jälle suvi ei läheks nii-öelda nässu ega avastataks hiljem, et see on probleem? Mis praegu on kavas teha selleks, et neid vaktsineerimise numbreid viia ikkagi meie enda seatud sihtmärkideni ja just tõhustusdoosi kohta teha inimestele selgeks, et see on hädavajalik?

13:51 Esimees Jüri Ratas

Tanel Kiik, palun!

13:51 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Austatud Riigikogu esimees! Riigikogu liige! Ma alustan korra eelmisest suvest. Ma ei ole selle käsitlusega päris nõus, mida on korduvalt öeldud, et suvel ei tehtud midagi. Tegelikult mõlemal suvel tehti päris palju. Aga tõsi on see, et iga kord see pandeemia on tulnud natuke uue nurga alt, ta on tulnud uute probleemidega, ta on tulnud uute tüvedega, ja paratamatult ettevalmistused, mida tehti, aitasid seda leevendada, aga alati võib öelda, et tagantjäreletarkusena oleks teinud veel asju. No näiteks ka vaktsineerimisega hõlmatus eelmise suve jooksul kasvas kogu ühiskonnas üle 20%. Võib-olla avalikult jääb mulje, nagu poleks justkui vaktsineeritudki. Tegelikult see tõus oli toona veel päris kiire, kevad, suvi, sügisel tegelikult oli see, kus see tempo läks alla, kuna lihtsalt suurem osa elanikest oli selleks ajaks oma vaktsineerimisvõimalust kasutanud ja see väiksem osa, kes polnud seda veel teinud, on olnud keerulisemalt veendav, ütleme niimoodi. Nemad on vajanud rohkem tööd perearstide kaudu, haiglate kaudu, tööandjate kaudu, ka avaliku kommunikatsiooni kaudu.

Kuidas tõsta vaktsineerimisega hõlmatust? Kui me alustame tervishoiutöötajatest, siis seda muret olen ka ise kuulnud. Siin loomulikult valdav osa on tegelikult ära teinud nii esimese, teise kui ka tõhustusdoosi, aga on ka neid, kes näiteks hetkel hindavad, vaatavad, kas tuleb veel mingisugust kohandatud vaktsiini, millest on palju räägitud. Kui mäletate, omikronilaine alguses tootjad tegelikult andsid välja sõnumi, et võib-olla juba kevade alguseks on erivaktsiin, täna tegelikkuses me kasutame veel samu vaktsiine, mida varem. Kas nüüd uueks laineks need reaalselt on olemas või mitte, see selgubki suve jooksul. Kas jõutakse uute, kohandatud vaktsiinide reaalsete tarneteni ja on võimalik teha see tõhustusdoos vastu uut lainet uue vaktsiiniga, kelle jaoks siis kolmas, kelle jaoks neljas doos, seda me alles näeme. Aga igal juhul tõhustusdoosidega hõlmatuse tõstmise nimel töö jätkub nii perearstidega, haiglates, kohaliku omavalitsusega suheldes, vaktsineerimiskoordinaatorite kaudu kui ka meediakampaaniates. Eks siin meedia puhul näiteks on olnud tõrge väga paljuski seotud kõikvõimalike hangete temaatikaga, mis on küllaltki keeruline protsess, ja isegi rahaeraldised on tehtud, aga raha kasutamine ja kampaaniad on tihti jäänud selle taha, et siin on niivõrd palju tehnilisi detaile, mis on kahjuks osutunud takistuseks. Loodame hiljemalt sügiseks ka need küsimused lahendada.

Sügisel kindlasti vaja sellist uut täiendavat kampaaniat, kus, ma arvan, raskuskese on riskirühmadel, aga loomulikult ka laiemal elanikkonnal. Riskirühmade puhul me pakume võimalust nii gripi kui ka COVID-19 vastu vaktsineerida, sest tegelikkuses me näeme ka praegu, et mõlemad neist põhjustavad arvestatavat haiglakoormust ja suremust. Eeskätt eakatel on võimalik saada mõlemat vaktsiini tasuta. COVID-i oma on hetkel kõigile tasuta kättesaadav, mis on õige, eakate puhul 65+ ja hooldekodud on need kohad, kus me täna, selle aasta oktoobrist oleme pakkunud vaktsineerimist tasuta, hooldekodude puhul natuke varasemalt, ja pakume ka tuleval aastal, et seal kaitsta neid, kes enim kaitset vajavad.

13:54 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Tiiu Aro, palun!

13:54 Tiiu Aro

Aitäh, austatud istungi juhataja! Minu küsimus on tervise- ja tööminister Tanel Kiigele, ikka koroonateemadel. Hea uudis on, et tavaravi kättesaadavus hetkeks on meil taastunud. Aga sügis läheneb, uus laine on tulekul. Ja iga konkreetse haigla toimepidevuse huvides on väga oluline, kuidas on võimalik sorteerida ja paigutada haiglasse koroona kahtlusega inimesi ja COVID-haigeid. Kas ministeeriumil on ülevaade, kui palju on meie haiglates üle Eesti nakkushaigete raviks palateid ja isolaatoreid sealhulgas?

13:55 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Tavapärane number, mis on kasutada olnud eraldi nakkushaigete puhul, on olnud saja juures. Aga COVID-i ajal me oleme seda oluliselt erakorraliselt suurendanudki teiste osakondade arvel. Aga nii nagu väga hästi teate tervisevaldkonnaga kursis oleva inimesena, ei ole peamine murekoht palatite arvu suurendamisel mitte füüsiline ruum, vaid on tervishoiutöötajad. Ehk üldjuhul selle ühe osakonna arvel näiteks isolatsioonipalatite, eneseisolatsiooni võimaluse tõstmine tähendab tegelikult, et need tervishoiutöötajad, kes tegelesid võib-olla mõne muu eriala patsientidega, on sunnitud tegelema nakkushaigete patsientide raviga ja seejärel taas jäävad teised patsiendid väiksema tähelepanuga.

Me oleme täiendavalt Euroopa Liidu rahadest tegemas plaani kohaselt 150 isolatsioonipalatit juurde Eesti haiglatesse. Enne küsiti mu käest heade uudiste kohta. Kui rääkida aga halbadest uudistest, siis halb on see, et me näeme väga selgelt hinna kallinemist ka siin, isolatsioonipalatite ehitamise puhul. Minu selge prioriteet on need lõpuni teha,  haiglaid siin toetada REACT-EU vahenditest, vajaduse korral ka riigieelarvest, kui meil õnnestub selles kokku leppida valitsuse tasandil, sest ma arvan, et neid läheb vaja niikuinii, olgu COVID-i pandeemia või ka tulevaste võimalike pandeemiate korral, et me ei vaataks tagasi ajas ega mõtleks, et aastal 2022 sai tehtud üks või teine vale otsus, arvates, et pandeemia on justkui lõppenud või kerges faasis. Tegelikkuses isolatsioonipalatite arvu tõstmine lihtsustaks sedasama potentsiaalselt nende haiglate ümberkorraldamist, et ei tuleks terveid osakondi sulgeda, ümber teha, näiteks tulevaste, võib-olla veelgi ohtlikumate tüvede või täitsa uute nakkushaiguste leviku korral.

Samuti, kui me räägime nakkushaigete käsitlemisest, siis oluline, nagu viitasin, on personal. Siin oleme kokku leppinud konsensusleppes, mis tähendab tervishoiuharidusvaldkonna osapoolte vahel õdede juurdekasvu, mitte ainult varem tõstetud tasemel hoidmist, vaid veelgi tõstmist. Ehk meil tuleb suurendada kuni 700-ni seda vastuvõttu. Ja ka teiste tervishoiuspetsialistide puhul peaksime me aastaks 2030 olema jõudnud praeguselt õdede arvult 8500 juba  12 000-ni. See oleks ikkagi märkimisväärne kasv. Loomulikult see eeldab ka vastavat lisaraha tervishoiuvaldkonnale, et oleks võimalik ka konkurentsivõimelist töötasu pakkuda.

Ning just värskelt hiljuti leppisime kokku ka Tartu Ülikooli residentuurikohtade arvu suurendamise erinevatel erialadel, et ka siin seda defitsiiti vähendada. Nüüd on kindlasti lähikuude, aga võib-olla ka aasta küsimus kollektiivlepingute läbirääkimine, et praeguse väga kiire hinnatõusu tingimustes oleks tagatud tervishoiutöötajatele väärikas ja õiglane töötasu, mis on konkurentsivõimeline ka meie põhjanaabriga, ja samal ajal oleks tagatud loomulikult selleks vajalikud eelarvelised vahendid haigekassas, et tervishoiutöötajate palgatõusuga koos oleks võimalik tagada ja ideaalis ka suurendada raviteenuste kättesaadavust Eestimaa inimestele.

13:58 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma tänan kõiki ametikaaslasi küsimast. Ma tänan Vabariigi Valitsuse liikmeid vastamast. Infotund on lõppenud.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee