Aitäh, austatud aseesimees! Head kolleegid! Esitasime siis keskkonnakomisjoni poolt "Kliimapoliitika põhialuste aastani 2050" muutmise ettepaneku ja tutvustan teile ettepaneku sisu ja menetluskäiku Riigikogu keskkonnakomisjonis.
Kliimapoliitika põhialused on vastu võetud 2017. aastal 5. aprilli otsusega. Põhialused võeti vastu riigieelarve seaduse § 20 lõike 1 alusel ja põhialustega lepiti kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises visioonis, valdkondlikes ja kogu majandust hõlmavates poliitikasuundades, mis seavad meie teekonna aastani 2050 kliimamuutuste leevendamiseks. Ja meie eesmärk, mis oli kokku lepitud selles esialgses versioonis, oli vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 80% võrreldes 1990. aastaga. Ja tänaseks on astutud sellised sammud, millega tegelikult on otsustatud saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Seda oleme me teinud nii Euroopa Liidu tasandil, kus oleme kiitnud heaks sellise pikaajalise strateegilise visiooni "Puhas planeet kõigi jaoks". See oli 2019. aastal Vabariigi Valitsus, toonane valitsus kujundas seisukoha, mille Riigikogu nimel samal aastal 14. oktoobril Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas ja sellega Eesti toetas kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist Euroopa Liidu üleselt aastaks 2050. Samuti on selle praeguse valitsuse tegevusprogrammis kirjas, et töötatakse välja kava kliimaneutraalsuse saavutamiseks Eestis aastaks 2050 ja seatakse see riiklikuks eesmärgiks. Mis on veel oluline, samuti alustas tööd riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" koostamist Riigikogu ja toonane valitsus ja kiitis siis heaks Riigikogu aastal 2021. Tegelikult ka selles strateegias, mille ülevaateid erinevates valdkondades me oleme hiljuti siin kuulnud, eile õhtul, hilisõhtul just kuulsime ka keskkonnaministri ülevaadet, ka seal on siis tegelikult, oleme me juba seadnud eesmärgiks kliimaneutraalsuse aastaks 2050.
Selle meie eelnõu sisu ongi sõnastada ümber ehk siis kaasajastada kliimapoliitika põhialuste dokumenti, sõnastada ümber põhialuste punktid 1 ja 2, tagades kooskõla nende eelnevalt mainitud, juba heaks kiidetud dokumentidega ehk siis seada kliimaneutraalsuse eesmärk Eestis siis aastaks 2050.
Ja teise ettepaneku, mis me teeme, on siis võtta kliimapoliitika põhialustest välja punkt 11, mis käsitleb konkreetsemalt põlevkiviga seonduvat, kuna teisi energiakandjaid niimoodi põhialuste tekstis eraldi välja toodud ei ole. Samuti on Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium energiamajanduse arengukavas täpsemalt sõnastamas, mil moel põlevkivi roll energeetikas siis kujuneb aastani 2035.
Ja see eelnõu, mille me esitame, on kooskõlastatud nii Keskkonnaministeeriumi kui Riigikantselei strateegiabürooga.
Nüüd lühidalt arutluskäigust komisjoni istungil. Komisjonis oleme käsitlenud teemat kahel korral. Kõigepealt arutasime eelnõu 2. mail. Osalesid kõik komisjoni liikmed ja selgitasin tausta lühidalt. Taust sama, nagu siin teile tõin, et on vaja kliimapoliitika põhialused kaasajastada ja viia kooskõlla "Eesti 2035" strateegiaga ja Euroopa Liidu ülese kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Ja samuti oli meil kohal Triin Reisner Riigikantselei strateegiabüroost, kuna Riigikantselei teatavasti tegeleb selliste suurte arengudokumentide, kogu selle ülevaatega, kuidas selline pikaajaline planeerimine riigis käib. Triin Reisner arvas, et eelnõu on kindlasti asjakohane ja vajalik ja mitmed huvigrupid on ka soovinud kliimapoliitika põhialuste dokumendis valdkonnapõhiste eesmärkide seadmist. Aga see on protsess, mis on tõepoolest pikaajaline ja vajab eraldi arutelu. Samuti arutasime seda, et kuna kliimapaketi läbirääkimised hetkel on käimas ja tõepoolest nii Riigikogu arutelude ajal kui valitsuse arutelude ajal on väljendatud seda soovi, et oleksid selged valdkondadepõhised eesmärgid seatud, siis kindlasti see üks viis edasi minna on rohepoliitika juhtkomisjoniga koostöös selline valdkondlik täpsem plaan välja töötada, ent ei pruugi see olla kindlasti mitte Riigikogu dokumendina vastuvõetav, siis "Kliimapoliitika põhialused aastani 2050" dokument, mis on tõepoolest selline nii-öelda põhialuste dokument ja mis peaks olema ka "Eesti 2035" strateegiaga loomulikult kooskõlas.
Siis Peeter Ernits leidis, et tegemist on teatud mõttes justkui kosmeetilise muudatusega. Ma kindlasti ei peaks seda isiklikult kosmeetiliseks muudatuseks, pigem tõepoolest on see selles mõttes, et sisuliselt me oleme juba mitmes valitsuses selle eesmärgi teistes dokumentides nii-öelda heaks kiitnud, küll aga põhialused on vaja ikkagi ka kaasajastada. Ja samuti Peeter Ernits leidis, et ei peaks punkti 11 välja võtma. Ja arutasime siis pisut ka selle üle, miks siis seda soovime teha. Ja samuti oleme seda ettepanekut arutanud ka, see on tegelikult keskkonnaminister on tulnud ka selle ettepanekuga, et niimoodi võiks teha ja põlevkiviküsimused ikkagi täpsemalt ka energiamajanduse kavas lahti kirjutada. Ja samuti Triin Reisner lisas, et Riigikogu tasandil on vastu võetud "Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030" ja selle punkti väljajätmine ei tähenda põlevkivi kasutamise lõpetamist. Ta leidis tõepoolest, et dokumendis on ebaproportsionaalne mainida ainult põlevkivikasutust, kuna teisi energiaallikaid pole selliselt välja toodud. Ja mainis ka seda, et energiamajanduse uus arengukava tõepoolest Riigikogus arutlusele tuleb.
Jah, see oligi tegelikult minu poolt enam-vähem ... Aa, siis oli meil muidugi ka teine koosolek, vabandust, et oleksime nüüd täpsed, 3. mail. Tegime menetluslikud otsused kõigepealt, siis oli ka väike arutelu, eelnes siiski otsustele. Peeter Ernits uuris, kas iga uus valitsus hakkab muutma kliimapoliitika põhialuste otsust. Ta leidis ka, et see on sõnastatud liiga üldiselt ja tegemist on justkui liiga kauge eesmärgiga. Mina komisjoni esimehena kinnitasin, et tegemist ei ole valitsuse poolt algatatud eelnõuga, vaid see on tõepoolest Riigikogu dokument ja selle muudatuse algatame meie keskkonnakomisjonina.
Otsustasime esitada eelnõu täiskogule 10. maiks, 10. mail sisse anda. Poolt oli 6 liiget, vastu 1. Ja juhul, kui Riigikogu juhatus võtab eelnõu menetlusse ja määrab juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjoni, tegime ettepaneku võtta eelnõu esimene lugemine täiskogu päevakorda 17. mail, samuti poolt 6, vastu 1. Veel tegime otsused määrata muudatusettepanekute tähtajaks 27. mai kell 12, samuti 6 : 1, ja kui eelnõu esimene lugemine toimub 17. mail, siis teha ka ettepanek esimene lugemine lõpetada, samuti häältega 6 : 1, ja juhtivkomisjoni esindajaks määrata Yoko Alender, samuti hääletustulemus 6 : 1. Nüüd vist sai küll kõik edastatud. Heameelega vastan küsimustele.