Head kolleegid, tere kaunist pärastlõunat! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 14. töönädala kolmapäevase istungiga. Ja nüüd nagu ikka, eelnõude ja arupärimiste üleandmise aeg. Palun, Eduard Odinets!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt tervitan teid kõiki tänase mitmekesisuse päeva puhul ja tervitan juba eelnevalt ka pühapäeval toimuva rahvusvahelise perede päeva puhul. Ja seoses sellega mul on õnn üle anda sotsiaaldemokraatide ja Raimond Kaljulaidi nimel perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Nagu me teame, kehtiv seadusandlus, eriti perehüvitiste seadus ...

Ma korraks vabadan. (Helistab kella.) Palun!

Jaa, ma saan aru, et perede teemad on kõikidele väga olulised. Ongi olulised, aga kahjuks praegused perehüvitisi ja sotsiaalmaksu reguleerivad seadused ei võrdsusta abikaasasid registreeritud elukaaslastega. Ja seda viga me tahame parandada, kuna ka Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et perekonnaõigus laieneb võrdselt nii abikaasadele kui registreeritud elukaaslastele. Me soovime ka Riigikohtu soovitusi jälgida ja seadusi vastavalt parandada. Lisaks sellele on meil nii perehüvitiste seaduses, sotsiaalmaksuseaduses kui ka töölepingu seaduses päris mitmes punktis, mitmes paragrahvis, mitmes lõikes abikaasad juba võrdsustatud registreeritud elukaaslastega ja selleks, et seaduses läbivalt oleks sama põhimõte, esitamegi selle eelnõu ja loodame, et Riigikogu väga kiiresti ja väga mõistlikult seda eelnõu menetleb, et kõik Eesti pered sõltumata, kes on abikaasad või registreeritud elukaaslased, elaksid õnnelikult oma perekondlikku elu. Aitäh! Ja annan üle.

Jaak Valge, palun!

Head kolleegid! Mul on EKRE fraktsiooni nimel au üle anda välismaalaste seaduse ja kõrghariduse seaduse muutmise eelnõu, mis on välja töötatud selleks, et vältida Eesti kujunemist odava tööjõu maaks, kuna see pärsib uuendusi ja surub alla Eesti töötajate palgataset. Meie leiame, et sisserändes tuleb eelistada kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste ja välistada erandid, millega sellest mööda hiilitakse. Ja teiseks eesmärgiks on Eesti ülikoolide ingliskeelestumise peatamine Eesti maksumaksja kulul ja ülikoolide õppekvaliteeti toetamine, samuti välistamine, et ülikoolid muutuksid niinimetatud migratsioonipumbaks ehk hüppelauaks, mille kaudu kolmandate riikide kodanikud saavad võimaluse siseneda Euroopa Liitu. Kolmandaks ja põhiliseks eesmärgiks on täita Eesti põhiseadust, mille kohaselt on Eesti Vabariik loodud selleks, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Põhiseaduse täitmist ohustab praegu toimuv massiimmigratsioon, mille mõistlik reguleerimine ongi eelnõu peamiseks eesmärgiks.

Eelnõu ei puutu Ukraina põgenikesse. Kordan siinkohal etteruttavalt üle oma nõuande valitsuskoalitsioonile ja sotsiaaldemokraatide saadikutele: soovitan seda eelnõu toetada, sest kui te seda ei tee, siis ei pruugi teile endile töökohti jätkuda, kui te pärast valimisi Riigikogu kohast ilma jääte. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei paista, või eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi. Seega need kaks eelnõud, mis üle anti, nende menetlemise otsustame juhatuses vastavalt kodu- ja töökorra seadusele. Nüüd palun kohaloleku kontroll! 

Kohale registreerus 74 Riigikogu liiget.

Ja nüüd väike päevakorra täpsustamine. Nimelt mäletatavasti eile jäi meil Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Raimond Kaljulaidi algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 562 SE esimene lugemine pooleli ja täpsemalt siis sealmaal, kus algatajate esindaja vastas Riigikogu liikmete küsimustele. Ja nüüd, kui härra Kaljulaid on valmis abivahenditega tulema siia ... Saad? Aga jaksate seista ka, et ei ole probleemi? Väga hea. Ja küsimustega oli selline lugu, et jäime pooleli, kus olid Eduard Odinets ja Heljo Pikhof, aga paistab, et neid on nüüd tulnud veel, nii et hakkame kohe pihta, et härra Kaljulaidil oleks siis võimalik nendele kõigile vastata. Nii et palun, Eduard Odinets!

Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud eelnõu ettekandja! Meil äsja lõppes infotund, kus lugupeetud peaminister korduvalt ja korduvalt väljendas seisukohta, et praeguse inflatsiooniga võitlemisel ja inimeste aitamisel ei ole kergeid ega häid lahendusi, lahendused kõik ongi väga keerulised, ja ta vihjas siin majandusõpikutele ja muudele sellistele asjaoludele. Tegelikult sotsiaaldemokraatide pakutav lahendus on väga hea ja väga lihtne, kuidas teha nii, et inimestel jääks kätte reaalselt rohkem raha, et nad saaksid eluga, selle tohutu inflatsiooniga hakkama saada. See on küll väike samm, aga see on samm inimeste toetamisel. Valitsus on juba korduvalt seda tagasi lükanud, mitte toetanud, ka Reformierakond ja Keskerakond. Miks sa arvad, et kui endal lahendusi ei ole, siis teiste pakutud lahendused ka ei sobi? Miks see nii on?

Aitäh, austatud ametikaaslane! No ma ütleksin nii, et see on väike samm Riigikogule, aga suur samm Eesti inimestele, kui me seda eelnõu toetame. Aga ma arvan, et eks kõik saavad ju aru, et probleem on selles, et tänasel valitsusel on erinev kontseptsioon selles osas, mida teha maksudega, ja küllap seda poliitilist tahet leida kompromisse ja konsensust ei ole. Aga lahendus, ma arvan, võiks olla nii nagu ikka, et Jaanus Karilaid saadab avaliku kirja ja siis Reformierakond mõne nädala pärast sellega nõustub. Nii selles valitsuses otsustamine siiamaani on käinud.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Ma arvan, et see eelnõu on igati õige ja vajalik ja just praeguses ajas. Kui me nüüd vaatame, siis Eurostati esialgse hinnangu järgi oli Eestis aastane inflatsioon aprillis 19 protsenti, mis on euroala kiirem hinnatõus ja kui meil täna on miinimumpalk 654, siis netos inimene saab kätte 604 eurot. Ja nagu ma juba eelnevas, tähendab infotunnis juba ka peaministrile ütlesin, et kui maksud maha arvatud, on aasta lõpuks sellest 19 protsenti inflatsiooni tingimustes 2,3 kuupalka kaotatud. See tähendab seda, et ostujõudu on ainult 485 eurot selle 604 euro asemel kuus. Kui me räägime siin, kui palk oleks 1000 eurot neto, siis oleks selle ostujõud ainult 810 eurot kuus ja ostujõust kaoks aastas 2280 eurot. Minu küsimus ongi, et kuidasmoodi jääks inimestele rohkem kätte? Võib-olla kordad sotsiaaldemokraatide ettepaneku üle. (Juhataja: "Aeg".) Siin me näeme, et inflatsioon sööb.

Väga lühidalt selgitades. Kui meie ettepanek jõustada, siis tähendaks see seda, et kõigile kuni 2000 eurot teenivatele, 2000 eurot kuus teenivatele inimestele hakkaks kehtima tulumaksuvaba osa 654 eurot. See oleks väga suur muutus. Täna teatavasti kehtib ju kõigest 500 eurone tulumaksuvaba miinimum ja seda kuni 1200 eurose palgani. Teine suur muutus on ka see, et see niinimetatud "küür" hakkaks tõusma valju laugemalt. Mis tähendab seda, et ka need inimesed, kes teenivad rohkem kui 2000 eurot, nende jaoks see tulumaksu määra tõus oleks vähem järsk, kui see on täna neile, kes teenivad üle 1200 euro kuus. See on see põhimõte ja sellest inimesed võidavad. Loomulikult, kui te räägite siin inflatsiooninumbritest, selge on see, et kõige valusamalt tabavad sellist esmatarbekaupade ja teenuste, küttehindade tõus ju inimesi, kelle sissetulekud on väiksemad ja kelle kulutustest sellised kulud toiduainetele, eluasemele, autokütusele moodustavad suurema osa. Ma ei tea, selline maal elav perekond kaotab kindlasti täna üle 1000 euro juba ainuüksi autokütuse pealt võrreldes nelja aasta taguse või paari aasta taguse ajaga. Need on tõsised näitajad, muidugi.

Ivari Padar, palun!

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Te eile, kui te tutvustasite eelnõu, tõite välja, et asja lahti seletada, tõite välja õpetaja näite, õpetaja palga pealt näite. Kas te saaksite seda korrata, et seda asja lahtisemaks seletada?

Jaa, teades väga austatud kolleegi huvi ja suurt muret Eesti õpetajate sissetulekute pärast, juhtumisi mul ongi kaasas õpetajate palgaandmete kohta täpsemat infot ja õpetajate palga alammäär on praegu 1412 eurot. Tõsi on see, et praegune valitsus on õpetajate palkasid tõstnud, õpetajate palgad tõusid sellel aastal 7,3%. No näiteks mul on siin kõrval aprillikuised inflatsiooninumbrid, mis on 18%, et see õpetajate palgatõus reaalsuses tegelikult ikkagi on palgakärbe, tegelikult valitsuskoalitsioon on kärpinud õpetajate palkasid, oleme ausad. Ja õpetajatele, kes teenivad – täna see alammäär on 1412 eurot –, nemad on juba Eesti riigi meelest nii jõukad, et neile hakkab kehtima kõrgem tulumaksumäär. Meie ettepanek on tõsta see piir, tuua õpetajad seal küüru alt välja ja ütleme nii, et sellist alammäära teeniva õpetaja selle jaoks see on aastas üle 1000 euro kokkuhoidu. See, ma arvan, on õpetaja perele oluline lisasissetulek. Minu meelest, ma olen väga üllatunud, et valitsus selle ettepaneku taha niimoodi ei soovi tulla või tõrgub seda tegemast.

Jaak Juske, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea Raimond! See sotsiaaldemokraatide algatus on kahtlemata väga vajalik ja asjakohane, sest aitab vähendada Eesti inimeste palgavaesust ja olulisel määral seda vähendada. Sa tõid ilusasti välja, palju selle eelnõuga jääks õpetajale keskmiselt aastas rohkem raha kätte. Kas sa oled teinud ka vastava arvutuse, palju meie eelnõu jätaks rohkem raha kätte õdedele, päästjatele ja politseinikele?

Jaa. Kui me räägime näiteks haiglaõdedest ja ämmaemandatest, siis nende keskmine sissetulek Tervise Arengu Instituudi andmetel ületab lausa 2000 euro piiri. Aga kui meie ettepanek jõustub, siis jääksid nad sinna selle uue maksuküüru üsna algusesse ja loomulikult tähendaks see ka nende jaoks tegelikult olulist võitu. Sama kehtib päästjate kohta, kelle sissetulekud täna muidugi on eriti kahetsusväärselt madalad. Riik ei ole suutnud tagada päästjate palkade tõusu viimastel aastatel piisaval määral. Nii et ma arvan, et päästjad on täna tegelikult teie nimetatud ametitest veel kõige raskemas seisus. Sama kehtib ka paljude politseinike kohta, eriti kui me räägime patrullpolitseinikest, ka nende jaoks see tähendaks reaalselt seda, et nad saavad rohkem rohkem raha kätte. Uskuge mind, kõik need ametid on Eestile erakordselt vajalikud. Riigikontroll on juhtinud tähelepanu sellele, et meid ootab ees inimestele esmavajalike teenuste osutamises tõsine probleem järgmise kümnendi jooksul, seda just nimelt madalate palkade tõttu nendes sektorites.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Peaministril infotunnis oli õigus selles osas, et Eesti valitsusel ei ole võimalik inflatsiooni pidurdada, arvestades inflatsiooni põhjuseid, seda, mis toimub energeetikas, maailmaturuhindu, sõja ja koroona tekitatud logistikaahelamuutusi. Ja teiseks, peaministril on õigus, et kõigil ei ole võimalik hinnatõusu kinni maksta. Seda ei ole võimalik teha, aga seda ei ole ka vaja teha. Ainuke asi, mida me teha saame, ongi ju kohaneda ja toetada nende inimeste toimetulekut, kelle jaoks hinnatõusuga hakkamasaamine on keeruline, kelle ostukorvis suure osa moodustab toit, kes kulutavad palju kütusele, näiteks seetõttu, et elavad maapiirkonnas, sõidutavad lapsi kooli ja huviringidesse, ja need, kelle eluasemekulud võtavad suure osa palgast ära. Ehk siis kas sa ütleksid, et seda arvestades, tegemist on töötavatele inimestele suunatud ja keskmisest madalamat palka saavate inimeste meetmega, mis on hästi sihitud ja võimaldaks kohaneda praeguse hinnatõusuga?

Aitäh! Noh, see peaministri argument – seda on siin ka mõned meie kolleegid peaministri parteist kasutanud, et riik ei saa ju kogu hinnatõusu kinni maksta – on selline retooriline võte, kus vastasele omistatakse väide, mida ta pole öelnud, ja siis lükatakse see ümber, öeldakse, et see on absurdne ja me ei saa ju kogu hinnatõusu kinni maksta. Ei ole ju keegi sellist ettepanekut teinud ja loomulikult see olekski majanduslikult absurdne ettepanek, seda pole võimalik teha. Tõepoolest, meie ettepanek on see, et aidata just nimelt neid inimesi, väiksema sissetulekuga peresid ja tegelikult ka keskklassi peresid, täitsa tavalisi töötavaid Eesti inimesi, kellel ongi täna väga raske ja keda riik nöörib, sõna otseses mõttes võtab nende käest rohkem tulumaksu, kui minu meelest on eetiline. Ja viimane asi, mis ma selle kohta ütleks, et jah, praeguste hinnatõusude valguses on see seadusemuudatus väga vajalik, erakordselt vajalik, aga tegelikult me peaksime selle muudatuse tegema ka sellisel juhul, kui meil oleks täitsa tavapärane, Eesti jaoks tavapärane inflatsioon ja mingit kriisi ei oleks. Ka sellisel juhul tuleks ju praegusel ajal juba seda tulumaksusüsteemi vähemalt reformida, veel parem muuta see astmeliseks. See, et praegu on kõrge inflatsioon, ainult kinnitab seda vajadust.

Aivar Sõerd, palun!

Austatud ettekandja! Selle maksusüsteemi, mida te remontida tahate, selle eripära on, et kõige kahjulikum maksustamise mõttes on nendel inimestel, kes on selle maksuküüru sees oma tuludega. Lisaks, tähendab, iga täiendav euro maksustatakse tavalise maksumääraga, aga iga lisanduv euro toob kaasa selle, et ka maksuvaba tulu astmeliselt vähenev. See tähendab, et maksuküürus ees marginaalne maksumäär tõuseb 34%-ni. Teie eelnõus see viga kordub, kas ta on 34% või 33% või natuke väiksem, sellel pole eriti tähtsust, ikka on see marginaalne maksumäär seal üle 30% ja kõige kahjulikum on olla selle maksuküüru sees. Aga palun väga, alates 3080 eurost on tavaline maksumäär, maksumaksustamise mõttes on parem olukord. Miks ...? Kus on see loogika, et kõige rikkamatel inimestel on maksustamise mõttes soodsam kui nendel, kes saavad keskmisest natuke kõrgemat sissetulekut?

No vot, härra Sõerd, siin pean ma teiega nõustuma, selle nii‑öelda maksuküüru peamise puuduse tõite te väga elegantselt välja. Ja seda keegi ei eita. Loomulikult oleks meie soov kehtestada Eestis traditsiooniline, tavapärane astmeline tulumaks. Loomulikult me sooviksime seda. Kui see oleks poliitiliselt reaalne, poliitiliselt tehtav, poliitiliselt võimalik, kohe teeks selle asja ära. Aga mõistes, et tõenäoliselt selles Riigikogu koosseisus sellele ideele toetust leida on võimatu, see on asi, millega saab tegeleda loodetavasti peale järgmisi valimisi, siis tegemist on omamoodi kompromissettepanekuga.

Ehk siis jah, ega me ei ole ka rahul selle autoga, millega me praegu sõidame, aga kuna ta sõidab jube kehvasti ja ajab tossu välja, siis me peame teda remontima ja loodetavasti aasta pärast tekib meil võimalus saada uus auto. Selline on praegune olukord, ega uute autode ostmisega ongi praegu nii, et peab vähemalt aasta aega ootama. Nii on ka uue tulumaksusüsteemiga, härra Sõerd. Lihtsalt läheb pisut aega. Andke meile see aastakene. Aga senikaua ei ole ju ... See teie argument ei tähenda seda, et me peaksime senikaua siin eelmainitud õpetajaid, päästjaid ja politseinikke päise päeva ajal röövima riigina. Sellega ometi võiks Reformierakond nõustuda, et see vargus keskklassi taskust tuleb lõpetada. See tuleb lõpetada. Aitäh teile selle küsimuse eest! 

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud eelnõu ettekandja! Indrek Neivelt on siin täna ühe intervjuu andnud ja ta on väga tabavalt osutanud sellele, et tegelikult meie sihukene, mis tahes nimetatud tööstustöölise palgatase on Soome ja Rootsiga võrreldav, ainuke vahe on selles, et meil on maksud seal mingeid 1500–2000 euro juures väga kõrged töötajatele ja Soomes ja Rootsis ei ole. Ja see teeb tegelikult lõpuks, kui me siin hinnatõusust räägime, inflatsioonist, tegelikult teeb meie teenused oluliselt kallimaks ja inimestel endal läheb oluliselt kehvemalt. Võib-olla te siis selles kontekstis ka aitate avada meie silmi, et mida see Eesti majandusele tegelikult teeb ja kui Eesti lõpuks üldse tänu sellele kriisist välja tuleme, et see eelnõu võiks ju lahendust pakkuda.

Absoluutselt härra Neiveltiga ma olen kõigiti nõus. Tulekski vaadata just nimelt maksude poole selles praeguses kriisis, sellepärast et tõesti neid tegureid, mis on selle kõrge hinnatõusu tekitanud, Eesti valitsusel on vähe võimalusi neid mõjutada või siis peaks selleks ajama hoopis teistsugust poliitikat. Võib-olla sarnasemad sellele, mida ajab praegu Ungari, aga ma kardan, et sellega ei ole jälle eesti rahva enamus kindlasti mitte päri ja seda ma kindlasti ei soovitaks. Selles mõttes on härra Neiveltil kõigiti õigus. Ja loomulikult veel kord, et need inimesed, kes teenivad väiksemat tulu, keskmist tulu, kui nende sissetulekud suurenevad, siis sellest tegelikult üsna arvestatav osa tuleb kohe riigieelarvesse tagasi, sellepärast et need inimesed pigem kulutavad oma raha siin Eestimaal kaupadele ja teenustele. Ja sellega tegelikult aitavad kaasa ka meie ettevõtetel oma eesmärk saavutada nii, et sellest oleks kõigiti kasu. Aga viimasel ajal teate, need ekspertide soovitused ei tööta hästi siin saalis, et just eile oli põhiseaduskomisjon, kus me arutasime seda, et Eesti inimesi, kes on nõus majutama sõjapõgenikke, võiks toetada rahaliselt. See on idee, mille Andrus Ansip on palavalt toetanud avalikult, aga reformierakondlased hääletasid põhiseaduskomisjonis selle ettepaneku vastu, ei teinud märkamagi seda, et nende endine esimees ja ikkagi väga auväärne inimene parteis on selgelt seda põhimõtet nagu kutsunud üles Eestis rakendama. Nii et selles mõttes ja ma soovitaksin küll, et ka valitsuserakondadele ikka neid eksperte ja kogemustega inimesi rohkema austama, "hallpead austa", ütleb vanasõna ja ma arvan, et Ansip on Reformierakonna hallpea, keda võiks austada küll Reformierakonna sees rohkem.

Eduard Odinets, palun!

Aitäh, härra aseesimees! Austatud Raimond! Paralleelselt selle sotsiaaldemokraatide eelnõuga, et vabastada alampalk tulumaksust on ametiühingud tulnud välja ideega või ettepanekuga, veel mitte nõudmisega vist, et alampalk võiks ka erandkorras esimesel võimalusel ka tõusta ja vist oli see 700 eurot nende ettepanek. Mis sa arvad sellest mõttest ja ideest ja kas lisaks nendele hallipäistele poliitikast taanduvatele inimestele peaks kuulama ka neid päris inimesi ja päris töötajaid ja nende hääli? Kas töötava inimese hääl võiks kunagi jõuda siia saali? Ja kommenteeri palun seda ametiühingute ettepanekut.

See ametiühingute ettepanek – aitäh küsimuse eest! – on väga õige ettepanek. See on täpselt kooskõlas sellega, mida meie pakume. Suurendada tuleb inimeste sissetulekuid ja ma arvan, et seda alampalga ettepanekut tuleks käsitleda väga tõsiselt. Ma kutsuksin üles ka valitsust, kes nendel läbirääkimistel osaleb väga olulise osapoolena, kõigiti seisma selle eest, et alampalk tõuseks. Aega oodata minu meelest sellega nagu ei ole ja kui see alampalk tõuseb, siis peaks ka hakkama rääkima võib-olla uuest tulumaksuvabast miinimumist, sest alampalga maksustamine tulumaksuga tundub mulle endiselt kummalise mõttena. Ma ei tea, miks Reformierakond seda nii hirmsasti soovib teha.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Sa oled Riigikogu majanduskomisjonis ja paljud peavad sind maksude valdkonnas väga tugevaks, lausa eksperdiks. Ma väga tänan sind tänase ettekande eest, see oli särav ja väga asjatundlik. Aga mis ma tahaksin küsida: kas kehtiv tulumaksusüsteem vajab põhimõttelisi muudatusi ja millised need võiksid olla? Sa küll rääkisid, aga võib-olla sa räägiksid veel.

Veel sellest? Jah, aitäh! Kõigepealt ma muidugi tänan selle komplimendi eest ja õnneks Riigikogus on kõigis fraktsioonides neid maksualaselt pädevaid inimesi. Ma arvan, paljud mõistavad, et see meie eelnõu on õige ettepanek ja kui see tagasi lükatakse, siis ainult-ainult sellepärast, et sellega ei ole välja tulnud mõni valitsuserakondadest. Aga nagu ma ütlesin, et ega tulumaksu puhul Eestis, ma arvan, et see kompromiss, mis omal ajal tehti selle maksuküüru näol, kindlasti parandas paljude inimeste toimetulekut, tõstis inimeste sissetulekuid. Täna on aeg edasi läinud. Oleme näinud, et ei juhtu midagi hullu, ei kuku Eesti majandus sellest kokku, kui tulumaksuarvestus ei olegi kõigile ühetaoline, nagu on olnud pikka aega dogma ja soov siin osade kolleegide poolt ja minu meelest täna me võiksime küll julgelt astuda selle sammu ja kehtestada Eestis ikkagi astmelise tulumaksu. Ma mäletan, kunagi Eestis oli veel üks suur erakond, üks arvestatav jõuline erakond, kes seda nõudis, aga ma ei tea, mis on neist viimasel ajal saanud. Enam viimasel ajal nad sellest astmelisest tulumaksust nii palju ei räägi. Aga mina mäletan, omal ajal nad tegelesid päris tõsiselt selle küsimusega. Oli üks selline kastidega telereklaam, kus selgitati, mis astmeline tulumaks on.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! No tõepoolest, ega Reformierakond pole ennegi aru saanud, et 1, 2, 3 ja nii kuni 19-ni on väiksemad numbrid kui 20. Nendel on ikka see tihti vastupidi. Ja päris huvitav oli seda ka kolleeg Sõerdi käest taas jälle kuulda. Eks sellega vist on ikka nii, et kui lumi on tegelikult valge, aga Reformierakonnaga must päev, siis me kõik peame tajuma ka, et see lumi on must. Natukene imelik oli, et sina sellega kaasa läksid. Kas sa ka arvad, et näiteks 19 või 1 on suurem kui 20? Sest me teame, et meil 20 on see tulumaksu maksimaalne lagi. Võib-olla lisaküsimus veel juurde. Kuidas sulle tundub, kas te nüüd saite Reformierakonnaga kaubale, et tulevikus need, kes 20% peavad tulumaksu maksma, hakkavad tulevikus 25% maksma?

Aitäh! See on muidugi sügav filosoofiline küsimus, mida te puudutasite, mis puudutab arve ja miks me näiteks matemaatikas võtame neid aksiomaatilistena. Miks meie esitama matemaatikas küsimusi, et kuidas ikkagi nii, et 2 on 2 ja 3 on sellest ühe võrra suurem. Selles mõttes see on huvitav küsimus, mida te olete tõstatanud. Ja mulle tundub, et see on üks nendest küsimustest, mida te võiksite oma kolleegi väga austatud semiootikaprofessori Mihhail Lotmaniga pikemalt arutada. Temal kindlasti on selles osas samuti mõtteid mis puudutab just nimelt numbrite aksiomaatilist iseloomu matemaatikateaduses. Aitäh!

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kaks tundi tagasi on ERR‑is avaldatud uudis selle kohta, kuidas esimese kvartali maksutulu laekumine kasvas 16,3%. Minu meelest see illustreerib hästi seda olukorda, et inflatsioonilises keskkonnas eelarve tulud kasvavad kiiresti. Kuna nad on seotud palkade ja hindadega, nominaalse väärtusega, mitte sellega, mis reaalselt ostujõuga saab, siis eelarve kosub inflatsiooni tõttu ilusasti. Inimeste palgad seevastu, ma arvan, on väga vähe inimesi, kes saavad öelda, et nende palk esimeses kvartalis kasvas 16,3%. Ehk siis selline süsteemne risk on realiseerunud, mis riigi jaoks tähendab lisakulu, aga inimeste jaoks tähendab lihtsalt suuremaid kulusid. Väga keeruline on leida, et eriti madalapalgalised leibkonnad saavad ise seda tüüpi riske maandada. Kuidas sina leiad, kas sellises olukorras peaks riik võtma senisest suurema rolli? Ei ole võimalik jätta madalapalgaliste inimeste õlgadele selliste riskide maandamist.

Aitäh! Võib-olla, kui ma siin mõnele eelnevale küsimusele olen pisut huumoriga pooleks vastanud, siis see on surmtõsine küsimus ja eeldab väga tõsist vastust. Tõepoolest, see on ka üks osa sellest tajutavast ebaõiglusest, mida ühiskonnas tegelikult väga märgatakse, et olukorras, kus keskklassi peredel, väiksema sissetulekuga peredel on väga raske, eelarve tulud seevastu paisuvad, paisuvad ka teatud ettevõtete, riigiettevõtete kasumiread, et keegi sellest majandusolukorrast, mis meil täna on, väga võidab, samal ajal kui suur enamus kaotab. Ma arvan, et osa sellest tajutavast ebaõiglusest on kindlasti ka kinnisvarahindade kiire tõus. Need, kellel on olnud seda ülemäärast või on olnud seda tulu, et investeerida kinnisvarasse, kes on palju jõukamaks saanud selle tõttu, et neil on seda vara, ja samal ajal kõrvale panna väga paljud pered, noored pered, kes ei saa isegi kodulaenu eest enam endale oma kodu soetada, nii nagu nende vanemad on seda saanud, või ei vasta see kodu kaugeltki nendele ootustele, mis perel on. Ma kardan küll väga tõsiselt, et see rahulolematuse ja ebaõigluse tunne, mis ühiskonnas juba täna on, sügiseks vaid suureneb, süveneb ja kui selles osas ei võeta midagi ette õigeaegselt, siis on see olukord meil aasta lõpuks kindlasti väga plahvatusohtlik ja kindlasti leidub neid, kes püüavad seda ära kasutada. Nii et minu üleskutse oleks kindlasti kolleegidele see, et suhtume tõsiselt nendesse ettepanekutesse, mis võiksid seda survet vähendada ja välja lasta selles süsteemis, sellepärast et varem või hiljem võib inimeste kannatus katkeda ja võime näha seda, et poliitikat hakatakse tegema mitte siin saalis, vaid tänavatel. Ja seda me kindlasti Eestis ju ei tahaks näha.

Jaak Juske, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Raimond! Kui ma loen praegu Riigikogu menetluses olevat lisaeelarve seaduse eelnõu, siis sealt selgub, et ka praegune valitsus võitleb vaesuse vastu. On soov maksta inimestele ühekordset toetust 50 eurot aastas, mis teeb ühe kuu lõikes lausa 1,4 eurot toetust. Väga võimas! (Saalist parandatakse: "4,1 eurot.") Vabandust, 4,1 eurot. Äkki sa käid veel lühidalt üle, et miks ikkagi sotsiaaldemokraatide eelnõu või algatus on palju parem. Kuidas see päriselt inimesi aitab?

Aitäh! Mul ei ole muidugi lisaeelarve dokumente siin ees praegu, aga mälu järgi, kui ma ei eksi, siis see valitsuse 4 euro ja 17 sendi suurune toetus Eesti inimestele lisaeelarvest moodustab 13 + 17, kuskil suurusjärgus 30 miljonit eurot. See on see, mis läheb inimeste, eakate ja lastega perede aitamiseks, samal ajal kui sajad miljonid lähevad juurde riigikaitsesse – väga õigesti, et lähevad – ja sajad miljonid on seotud sõjapõgenike vastuvõtmisega. Väga õiged neid kulutusi tehakse. Sajad miljonid on energiajulgeoleku tagamiseks ja väga õige, et me energiajulgeoleku tagamisega tegeleme. Aga mulle tundub küll, et valitsusel praegu ei ole seda tunnetust, ei saada aru, et väga paljude inimeste jaoks tekib küsimus, et kuulge, aga meie oma rahvas, tagala, miks sellele üldse tähelepanu ei pöörata. Meie ettepanek loomulikult on oluliselt kulukam, kümme korda kulukam kui see, mida praegu valitsus inimestele selle 50‑eurose ühekordse eraldisega eraldab. Aga samas ei ole ta sugugi sugugi nii suur kulutus riigile, kui me võrdleme seda nende kuludega, mis me praegu teeme riigikaitsele, energiajulgeoleku tagamiseks, seoses sõjapõgenike vastuvõtmisega ja nii edasi. Nii et ma arvan, et tõepoolest, et seda tunnetatavat ebavõrdsust ja ebaõiglust ühiskonnas vähendada, oleks tegelikult vaja kindlasti palju kaalukamaid samme, et Eesti inimesi toetada.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma natukene küsin ka võib-olla laiemalt kui see eelnõu on, et kuna tegelikult debatt maksude üle on vägagi asjakohane ja siin tõesti Reformierakonnalt kuulsime ka veel korra seda, et tegelikult võiks ju justkui nüüd sotsidega selle astmelise tulumaksu ära teha. Ma siiski tuletan meelde, et meil kunagi on olnud astmeline või ütleme selles mõttes, et on niinimetatud tulumaksuvaba ja siis edasi ühtlaselt maksustatakse, praegu siis see 500 eurot. Kumba varianti sa siiski tegelikult eelistaksid? Ma siiski lugesin kuidagi su sissejuhatusest või küsimustele vastates välja, et see praegune süsteem on siiski parem kui see kaheastmeline. Ja mitu astet sa siiski tegelikult näeksid, kui sa tahaksid seda astmelist tulumaksu sisse viia, et seda kuidagi nagu ka aduda selles, kuhu tänane seadus, kuhu konteksti läheb.

No vot, härra Hepner, te tõstatate neid selliseid suuri teoreetilisi küsimusi. Selle üle on palju vaieldud, et kui me räägime ikkagi täiesti tulumaksuvabast osast ja sellest edasi on, eks ole, tulumaks on 1%. Ükskõik siis, sõltumata sellest, kui suur on inimese tulu, et kas me siis saame rääkida astmelisest tulumaksust. Kuna tulumaksul ju astmeid ei ole, see 0 ei ole aste, vaid see on lihtsalt osa tulust, mida tulumaksuga ei maksustata. Noh, ütleme, et mina isiklikult seda süsteemi ei tunnustanud, ei oleks tunnustanud kui astmelist tulumaksu. See oli ikkagi ühetaoline tulumaks ja see praegune on mingi kompromiss nende nende kahe vahel, eks ole. Jällegi raske öelda, et siin on astmed, et tegemist on teatud sellise lauge muutusega, kõveraga, ütleme nii. (Keegi seletab saalist.) Jah, ütleme, et ta ei ole nagu aste, vaid ta on nagu kaldtee. Selles mõttes ta erineb trepist. Aga minu eelistus oleks see tõesti, et Eestis kehtiks astmeline tulumaks, veel kord, sellele praegusele süsteemile. Astmeline tulumaks. Kui palju neid astmeid on, kus nad peavad olema, ma arvan, et see on küsimus, mis väärib täiesti eraldi vaidlust ja debatti siin saalis, aga mul on hea meel, et Isamaa on valmis selles osas nii entusiastlikult kaasa mõtlema. Tegelikult see oli teil suur samm, et te sellest ühetaolisest maksusüsteemist loobusite omal ajal, et te sellega nõustusite, ja siit on ainult väike samm edasi teha, et jõuda astmelise tulumaksuni.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Miinimumpalk tulumaksuvabaks – see on nüüd üks lähenemine ja keskmine pension või ka miinimumpalga ulatuses samaväärselt pensionid tulumaksuvabaks on üks lähenemine, mida tasub arutada ja mida Isamaa ka põhimõtteliselt toetab. Aga mu küsimus on natukene teise nurga alt, mis ei ole otseselt selle eelnõuga seotud. Kuidas sina või ka sotsiaaldemokraadid eelnõu algatajana suhtuvad sellesse, et miinimumpalk on seotud väga sageli osutatavate teenuste hinnaga, eelkõige kohalike omavalitsuste poolt osutatavate erinevate teenustega, olgu ta lasteaiakoha tasu või mingid muud asjad? On see õige ja mõistlik või peaks Eesti riigis selle praktika ära lõpetama?

Aitäh! See praktika on tõesti küsitav, ma olen teiega nõus. See praktika on täiesti küsitav. Muidugi konkreetselt, kui me räägime lasteaiakoha tasust, siis on sotsiaaldemokraatide seisukoht, et lasteaiakoha tasu ei peaks üldse olema. Meie ei mõista, miks on nii, et meil on kõrgharidus ja üldharidus tasuta, kuid sellele eelnev koolieelne haridusaste on mingil põhjusel vanematele tasu eest. Tallinnas näiteks, kus me koos Keskerakonnaga teostame linnavõimu, alates pere teisest lapsest ongi lasteaed tasuta. Ja samuti nähes ette seda, et meil on tulemas suured hinnatõusud – energiahindade tõus oli sel hetkel juba reaalsus, kui me koalitsioonilepet tegime –, leppisime me kokku väga olulises põhimõttes, et ka see esimese lapse lasteaia kohatasu Tallinnas ei tõuse seni, kuni me selles linnavalitsuses oleme ja see on väga oluline põhimõte. See tegelikult praegu ju peredel võimaldab paremini toime tulla. Me kehtestasime ka täiendava toetuse kooli minevate lastega peredele ja ühtlasi ka suurendame pealinna eakatele makstavat täiendavat toetust, mida on juba aastaid makstud, see ka suureneb. Nii et sellised meetmed, mis tõepoolest nende inimeste sissetulekuid suurendavad, need on praegu väga olulised. Kohalikul tasemel me ei saa võib-olla teha nii suuri asju, nagu me saame teha siin saalis väga austatud Isamaaga koos, nii et ma kutsun ka Isamaad üles seda meie ettepanekut toetama. Ja mine tea, me varsti hakkame arutama ka ettepanekuid, mis on teile südamelähedane, mis puudutab aktsiise, ja võib-olla ka selles osas meil on seda ühisosa rohkem kui võib-olla esmapilgul võib arvata.

Ivari Padar, palun!

Jaa. Lugupeetud kolleeg! Rääkides astmelisest tulumaksust, te justkui tegite vihje kellelegi erakonnale, kes on sellega ka varem välja tulnud. Mis selle vihje taga oli ja kas see erakond on tänasel juhul loobunud astmelisest tulumaksust? 

Ma tänan. Tõesti, jah, ma vihjasin ja püüdsin koputada siin kolleegide südametunnistusele, kes tõesti on ju valimistel ka oma toetajatele lubanud astmelise tulumaksu eest seista, seda juba aastaid ja aastaid. Ma lihtsalt imestan, et kuhu see astmeline tulumaks jääb. Ma vaatan, et hea kolleeg Marika vaatab mulle otsa. Ma küsiksin: astmeline tulumaks ja sundüürnike toetamine, kuhu need jäävad? Need on olnud ju pikaajalised põhimõtted siin teatud kolleegidel, aga mingil põhjusel valitsuses nende eest enam ei seista nii tugevasti, kui minu meelest peaks.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Kuna te minu esimesele küsimusele vastamisel vastuseni ei jõudnud, siis ma annan teile teise võimaluse vastata. Te pikalt kirjeldasite sotsiaaldemokraatide häid mõtteid. Aga sellele küsimusele, kas on hea mõte siduda erinevate avalike teenuste ja kohalike omavalitsuste poolt osutatavate teenuste hind alampalgaga, mis lepitakse kokku läbirääkimistel – kas see on hea mõte või mitte?

Austatud härra Seeder! Ma kõigepealt pean rõhutama, et ma ei kirjeldanud isegi mitte sotsiaaldemokraatide häid mõtteid, vaid meie häid tegusid, mida me oleme teinud Tallinna linnas, mis on Eesti pealinn ja kus elab suur osa Eesti elanikest, ja mida, ma usun, Tallinna elanikud väga hindavad ja mida me oleme väga austatud Keskerakonnaga koos rakendanud Tallinnas ja mis võiksid olla eeskujuks ka riigi poliitikale. Veel kord ma kordan üle, et ma ütlesin, et see avalike teenuste hinna sidumine alampalgaga ei ole meile meelepärane. Me ei pea seda heaks põhimõtteks. Ja ma usun, et põhjused on meile mõlemale hästi teada, mis on selle lähenemise puudused.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh, hea kolleeg! Ma küsin kohe selle peale, et ütle mulle, kas sa defineeriksid, mis on tegelikult astmeline tulumaks ja kas ta võrdsustub progresseeruva tulumaksuga või mitte?

Aitäh! No näete, varem või hiljem need maksudebatid alati jõuavad selliste üldprintsiipide juurde ja see on õige, et neid asju tulebki käsitleda, aga ma siiski ütleks nii, et tähtis on see, mis on Eesti rahvale oluline. Ja ma arvan, et Eesti rahva jaoks oleks tervitatav see printsiip, et jõukamad inimesed, kelle sissetulekud on suuremad, maksavad kõrgemat tulumaksu määra kui inimesed, kelle sissetulekud on väiksemad, kes ei ole nii jõukad, et ma arvan, et oluline on siin see põhimõte. Kas me nüüd nimetame teda ühtviisi või teistviisi, toome esile ühtesid selle maksusüsteemi aspekte või teisi. See kõik on juba selline tehniline vaidlus, mida tuleks siin Riigikogus komisjonide ja loomulikult täiskogu istungitel käsitleda ja selgeks vaielda. Aga põhimõte, et jõukamad, neil on jõukohasem maksta suuremat tulumaksu määra, selles osas, ma arvan, me oleme ühel nõul, et see võiks olla nurgakivi, millele see uus tulumaksupoliitika tugineb.

Marika Tuus-Laul, teine küsimus, palun!

Ja tegelikult on asi ju selles, et kui sa saad selle tulu kätte ja sealt lähevad kõik maksud maha, alles sealt sinu lõpptulemusest tuleb ümberjaotamine vastavalt jõukatele ja vajadustele, mitte aga nii, et kohe arvestatakse maksud vastavalt sissetuleku suurusele sealt enne ühesõnaga maha. Nii et mis ma tahtsin öelda, et astmeline ja progresseeruv nagu ei ole ühed samad asjad, on erinevad.

Aitäh! Aga ma usun, et selles osas meil see ühisosa on, et astmeline tulumaks tähendab seda, et jõukamad inimesed lõppkokkuvõttes tasuvad pisut suuremat tulumaksumäära ja see on neile kindlasti ka jõukohane.

Oudekki Loone, palun!

Aitäh! Te olete siin kogu esinemise jooksul kõnelenud, kuidas jõukamad inimesed peaksid olema solidaarsed, mida on loomulikult äärmiselt meeliülendav kuulata. Aga me ju tegelikult teame, et kui me tegelikult tahaksime maksustada seda kohta, kus seda jõukust päriselt on, siis me peaksime rääkima ikkagi ettevõtete tulu maksustamisest. Miks me sellest midagi ei kuule?

Aitäh teile selle küsimuse eest! No siin on jälle meil kindlasti märkimisväärne ühisosa. Ka Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas ja selle erakonna juhtivate poliitikute seas on palju neid, kes arvavad, et Eestis võiks kehtida ka ettevõtete kasumi maksustamisel sarnane maksukorraldus, nagu on suures osas Euroopas, ja et see tuleks kasuks nii ühiskonna sidususele kui ka aitaks vältida võib‑olla teatud selliste maksude vähendamise optimeerimise võtteid, mida täna saavad kasutada need inimesed, kelle tulud on suuremad, kes saavad selliseid meetodeid kasutada, et oma maksukoormust optimeerida. Nii et see on kindlasti asi, mida mina olen kas või kohe pärast selle eelnõu käsitlemist ja tänase istungi päevakorra ammendumist valmis Keskerakonnaga maha istuma ja arutama ja ühiselt sellel teemal näiteks töötama välja eelnõu ja esitama selle siia. Me jõuaksime selle juba sügisel vastu võtta ja miks mitte järgmise aasta algusest rakendada. Kui see on teie poolele vastuvõetav ja härra Karilaid ja härra Ratas soovivad meiega liituda, siis minugi poolest – niipea, kui istungi päevakord on ammendunud, saame kokku, paneme selle asja paberile, teeme ära. Mis me ikka ootame!

Oudekki Loone, palun!

Aitäh! Seda oli ka äärmiselt meeldiv kuulda, sest ma saan aru, et sotsiaaldemokraadid on oma vaated ümber mõelnud. See oli ju sotsiaaldemokraatide osalusel tehtud otsus, kus ettevõtete tulumaks ära kaotati. See oli Laari valitsus, kus sotsid oma templi sellele alla lõid. Ma saan aru, et selles on nüüd ümber mõeldud. Aga miks ta seda kohe, kui juba seda eelnõu hakata tegema – ja tõepoolest, Eesti maksusüsteem vajab muutust –, miks te seda siis ei julgenud siia sisse panna, öelda selgelt, et meil ei ole enam nonde sotsidega mingit pistmist?

Aitäh! No mõelge, kui ma hakkaksin nimetama kõiki neid otsuseid, millele Keskerakond on alla kirjutanud, mida on nõudnud Keskerakonna koalitsioonipartnerid temalt, ja küsima, miks te selliste asjade poolt olite. Aga ma arvan, et sisuline vastus on see, et ka kontekst on muutunud. 1990. aastate lõpp ja 2000. aastate algus oligi Eesti jaoks peamine küsimus see, kuidas saavutada sellist kiiret majanduskasvu, kiiret edasiminekut, kuidas soodustada investeeringute tegemist ja ettevõtete teenitud kasumi reinvesteerimist. Teatud määral see tol ajal välja pakutud lahendus, mulle isiklikult tundub, oli vähemalt intellektuaalselt huvitav mõte ja elegantne idee. Ma muidugi ei tea, mis need kaalutlused täpselt olid, kuidas tollane valitsus seda otsustas. Aga täna on ju hoopis teine kontekst. Täna ju ei ole, ma arvan, väga paljude ettevõtete jaoks, mis on Eesti majanduse lipulaevad ja veavad meie majanduskasvu, ei ole ju niivõrd enam küsimus selles, et kuidas teha investeeringuid kinnisvarasse või masinatesse‑seadmetesse, vaid põhiline vara, kellesse soovitakse investeerida ja investeeritaksegi olulisel määral, on inimesed. Seetõttu ma arvan, et ongi õige mõelda selle peale, et kas me peaksime jõudma uue konsensuseni, et tööjõumaksud tuua allapoole ja võib-olla mingite muude maksusüsteemi õiglasemaks muutvate muudatustega seda kompenseerida, et me samal ajal ei jääks hätta riigile vajalike kulutuste finantseerimisega. Nii et selles mõttes ka lihtsalt olukord on muutunud mitmekümne aastaga. Nii see on.

Rohkem küsimusi ei paista. Tänan!

Aitäh!

Palun! Natukene ootame ja siis saame rahanduskomisjoni poolt Aivar Sõerdi paluda siia. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas eelnõu 562 oma istungil 2. mail. Eelnõu tutvustas algataja esindajana Riina Sikkut. Komisjon langetas otsused: võtta eelnõu päevakorda teisipäeval, 10. mail, aga see nihkus tänasesse päeva, ja komisjon langetas otsuse teha ettepanek lükata eelnõu esimesel lugemisel tagasi: poolt 6, vastu 3 ja erapooletuid 1.

Ma annaksin ka ülevaate sellest komisjoni arutelust. Riina Sikkut tutvustas eelnõu eesmärki ja sisu. Ta selgitas, et sotsid on ka enne teinud siin ettepanekuid ebaõiglaselt madala maksuvaba tulu tõstmiseks selles Riigikogu koosseisus, kokku juba kahel korral. Seda peetakse ülioluliseks madala sissetulekuga leibkondade toimetuleku seisukohast. Selline on eelnõu esindaja seisukoht. Siis ta rääkis veel seda, et eelnõu tõstab sissetuleku piiri, millest alates hakkab maksuvaba tulu vastavalt arvutusvalemile vähenema. Kui praegu on nii, et maksuvaba tulu hakkab vähenema 14 400 euro suurusest aastasissetulekust ehk 1200 euro suurusest kuusissetulekust, siis eelnõu kohaselt hakkab tulumaksuvaba osa vähenema 2000 eurost kuusissetulekust ehk siis 24 000‑eurosest aastasissetulekust. Samuti on välja pakutud senisest laugem vähenemise tempo. Kui hetkel kehtivas seaduses on on 25 200 euro suuruse aastasissetuleku juures maksuvaba tulu null, siis eelnõu kohaselt on maksuvaba tulu null 31 080 euro suuruse kuusissetuleku puhul ehk siis 38 160‑eurose aastasissetuleku puhul.

Mõju eelarvele oleks 200 miljonit eurot aastas. Ma siinkohal teen siiski täpsustuse, et eelnõu seletuskirja järgi on see 247 miljonit, mitte 200 miljonit. Kas on protokollis viga või esindaja informeeris meid ebatäpselt. Nii. Siis eelnõu algataja veel rõhutas, et sotside meelest oleks parem teha tulumaksusüsteemi astmeliseks. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toetaks sellist lahendust pigem kui seda praegust süsteemi, mis on rakenduslikult inimeste jaoks raskesti arusaadav.

Nii. Siis ma ise küsisin küsimuse selle kohta, kui suureks algatajate hinnangul välja pakutud tulu vahemikus 2000–3180 eurot kuu arvestuses, et milline oleks selles vahemikus marginaalne efektiivne maksumäär. Ehk marginaalne maksumäär näitab seda, kui suur on maksukoormus ühe euro tulu lisandumisel tuludele. Ja siis ma küsisin veel, et kui eelnõu algatajad tõid välja eelnõu mõju eelarvele 247 miljonit eurot, siis mis selle summa arvutamises aluseks võeti. Ei olegi tegelikult võimalik mujalt neid andmeid võtta kui üksikisiku tuludeklaratsioonide koondist. Aga viimane tuludeklaratsioonide koond on aastatetagune. Riina Sikkut vastas, et tõepoolest, inimese inimeste tulu jaotuse aluseks oli võetud aasta 2020. Ja siis ta selgitas veel, et kui praegu on tuluvahemik 1200–2900 eurot – siin tuleb jälle teha täpsustus: mitte 2900, vaid 2100 peab olema –, siis see vahemik pikeneb ja selle vahemiku pikendamise põhjus on see, et maksumäär täiendavalt teenitud eurolt ei muutuks võrreldes praeguse süsteemiga. See olevatki eeldus, et inimesi ei pandaks selles vahemikus praeguse olukorraga võrreldes kehvemasse olukorda.

Nii. Siis Jürgen Ligi kommenteeris, et kõigepealt peab ikkagi riigi rahandus koos püsima ja maksusüsteem toimima, olema piisavalt lihtne ja tagama riigi rahastuse. Kellegi spetsiaalselt maksust vabastamine ei saa olla maksusüsteemi mõte. Maksusüsteemi mõte on tagada riigiteenuste rahastamine majandust võimalikult vähe häirival moel. Ikkagi, kes midagi teenivad, neid tuleks õiglaselt kohelda. Lai maksubaas on selleks üks viis, võimalikult madalad maksumäärad ja võimalikult lihtsalt administreeritav maksusüsteem. Aga vaadates praegu riigi rahandust, on struktuurset miinust mitu protsenti ja kriis kriisi otsa. Viga tehti juba selle maksusüsteemi loomisel. Oli liiga järsk miinimumi tõstmine, mida ei suutnud riik tagada, ja tõstmine toimus tegelikult ka vaesemate arvel. Selline olukord praegu, eelarve auk on sügav. Ei tohiks mängida maksudega.

Riina Sikkut vastus vastas, et majandust kõige vähem häirival moel maksustamise puhul ei ole vahendiks kindlasti madalapalgaliste tööjõumaksud. Keskmine pension muutub tulumaksuvabaks. Seda tüüpi otsus tundus koalitsioonile mõistlik. Aga töötavate inimeste aitamine tundub millegipärast maksusüsteemile üle jõu käiv.

Ma ise veel küsisin selle kohta, et kui 2020. aasta tuludeklaratsioonide koond, aga eelnõu hakkab kehtima 2023. aastal, siis on nihe mitu aastat, aga selle kolme aastaga on toimunud päris suur palgatõus, nii et mõjuanalüüs võib olla alahinnatud. Ja siis ma küsisin veel, et kust tuleb eelarvesse raha selle jaoks, milliseid makse plaanitakse tõsta või milliseid kulusid kokku hoida. Siis Riina Sikkut vastas, et ideaalselt oleks olulisem lihtsam süsteem koos korralike maksuastmetega, mis võimaldaks teha muudatusi eelarveneutraalselt. Aga nii kaua, kui püsime olemasoleva tulu maksustamise juures, siis katteallikaks võib olla kas kinnisvaramaks või midagi muud. Seda arutelu tuleb pidada.

Siis oli meil istungil ka Rahandusministeeriumi esindaja, kes oli Lemmi Oro, ja ta selgitas, et tulumaksusüsteemi muutmise põhimõtet valitsus toetab. Need numbrid, mis täna seaduses ehk 500 eurot maksuvaba tulu ja 1200 eurot, millest hakkab maksuvaba tulu vähenema, on ajast maha jäänud ja see ei ole õige. Valitsus on seisukohal, et pensioniealistel on maksuvaba keskmine pension ja kui riigi rahalised võimalused avanevad, siis jätkata ka teiste gruppide puhul sama lähenemist. Ja rääkides riigieelarvest, siis praegu sellise miinuse eelarvesse sissevõtmiseks Vabariigi Valitsus võimalust ei näe. Valitsus ei toeta antud eelnõu. Sellega meie arutelu lõppes.

Ja veel kord komisjoni otsused. Teha ettepanek võtta päevakorda 10. mail (see oli konsensuslik), määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja (see oli konsensuslik) ning komisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata: poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu oli 3 ja 1 komisjoni liige jäi erapooletuks. Tänan tähelepanu eest! Olen valmis vastama küsimustele. 

Aga neid ei ole. Siiski ... Palun vabandust! Lauri Läänemets. Nobedamad näpud! Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud komisjonipoolne esindaja! Et te kirjeldasite seal kõiksugu selliseid maksutehnilisi küsimusi. Aga mind huvitab see, et selle eelnõu mõte ja sisu on ju päästa need inimesed, kes väga raskesse olukorda kõrgete hindade tõusuga satuvad, see on selle eelnõu sisu ja mõte, jah, ta on küll maamaksusüsteemi muutev, aga neid inimesi toetada. Et selles mõttes maksupoliitiliselt kindlasti igasuguseid argumente üht ja teistpidi leiab, aga kas komisjon ka sisuliselt arutas siis, kuidas neid inimesi aidata ja toetada ja kui te leidsite, et see eelnõu ei sobi, siis kas komisjonis mingisugunegi mõte tekkis, kuidas neid inimesi toetada?

Aitäh selle küsimuse eest! Ei, ma andsin tegelikult päris detailse ülevaate komisjoni arutelust ja sellega ka arutelu piirdus. Me ülemäära laiaks seda teemat ei ajanud, aga ma vastan teile selliselt, et teie eelnõu proovib remontida siis seda 2018. aastal kehtestatud maksueksperimenti. Aga see maksueksperiment on läbi kukkunud. Esiteks, ta ei sobi inflatsioonilisse keskkonda, sest see maksuküür, mis iganes vahemik see on, kas 1200 või 2100 või teie puhul 3180. See on eurodes fikseeritud ja igal juhul jääb inflatsioonile ja palgatõusudele see jääb varem või hiljem jalgu. See ei sobi inflatsioonilisse keskkonda esiteks ja teiseks, selle maksuküüru sees iga täiendavalt teenitud euro maksustatakse tavalise maksumääraga, aga lisaks iga täiendav euro vähendab ka astmelise maksuvaba tulu määra, nii et väga kahjulik on sattuda selle maksuküüru sisse. Tänasel päeval me näeme, et seal on oma sissetulekutega juba õpetajad ja politseinikud ja sellise väiksema või keskmisel palgaskaalal väiksema, madalamas osas olevate sissetulekutega inimesed.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh, austatud ettekandja! Te oma ettekandes märkisite, et üks vastuargumente, mis komisjonis kõlas, on see, et eelarves on auk sügav ja maksudega ei tohiks mängida. Kas te palun täpsustaksite? Vabariigi Valitsuse poolt on antud meile siia menetlusse lisaeelarve. Kas see seda eelarveauku suurendab või vähendab ja kas see sisaldab ka mingeid maksumuudatusi? Ja võib-olla ka siis täpsustaksite, kas see, et maksudega ei tohi mängida, kas see kehtib ainult teiste erakondade kohta, aga Reformierakond tohib maksudega mängida? Kuidas see siis on?

Jaa, lisaeelarvet me arutasime teistel istungitel, ka eile ja veel jätkame lisaeelarve arutelusid ja see arutelu tuleb ka saali, et see on hoopis teine teema ja komisjonis me me nii laiaks seda asja ei ajanud. Aga teile ma ütlen seda, et kui te ikkagi teete eelnõu, mille mõju eelarvele aastas on 247 miljonit eurot, tegelikult suurem ilmselt, sellepärast, et teil on seal vananenud andmed võetud aluseks, mitme aasta tagused tuludeklaratsioonide koondid. Tegelikult peaks ikkagi näitama ka, millised on nende püsikulude püsivad katteallikad, kas nendele midagi vastu panna, aga sellele komisjonis eelnõu tutvustaja jäi vastuse võlgu.

Paul Puustusmaa, palun!

Tervist! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus, et ma saan aru, et noh, okei, opositsiooni eelnõu ei ole hea, eks ta ei ole kunagi hea eriti. Aga kas valitsusel endal on olemas tagataskus plaan, kuidas tõsta maksuvaba tulu alampalgani? Või ei ole plaani olemas?

Seda me komisjonis ei arutanud muidugi, nii laiaks teema ei läinud. Aga ma vastan teile selliselt, et seda maksueksperimenti, mis meil nüüd on mitmendat aastat ja mis kehtestati 2018. aastal, seda remontida ei ole mõtet, sellepärast et see lihtsalt ei sobi Eesti oludesse ja tegelikult tuleks see maksueksperiment kuulutada läbikukkunuks.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh! No olgu siis stenogrammi huvides öeldud, et tegelikult valitsus ise soovib eelarveauku lisaeelarvega olulisel määral suurendada ja samuti näeb lisaeelarve ette käibemaksu erisuse sisseviimist ehk maksumuudatusi. Nii et siin on küll valitsuse esindajate seisukoht see, et see, mida meie teeme, on hea, aga kui keegi teine pakub midagi, mis on sisult sarnane või sama, siis see on väga halb ja seda tuleb vastustada. Aga ma tahaksin ühe sisulise küsimuse siiski veel küsida teie käest. Te olete hästi kursis maksuametiga, te mainisite, et tulumaksuarvestuse puhul on oluline, et see oleks ka selline lihtne või ei oleks keerukas. Kas tõesti Eesti maksuamet ei saaks hakkama sellise astmelise tulumaksu administreerimisega, nagu kehtib näiteks Põhjamaades? Kas tõesti see oleks suur probleem ja väljakutse Eesti riigi jaoks, et need maksud saaksid õigesti kokku arvutatud inimeste jaoks?

Eesti maksuamet on olnud infotehnoloogia valdkonnas, ma arvan, et ma ei liialda, ma ütlen, et maailmas esirinnas. E‑deklaratsioonid, elektrooniline tulu deklareerimine loodi aastal 2000, üle 20 aasta tagasi. See oli üks esimesi, oligi tegelikult esimene maailmas. Nii et Eesti maksuamet on olnud infotehnoloogiliselt võimekuselt maailma tipus ja ma arvan, et on seda tänase päevani.

Rohkem küsimusi ei ole, tänan! Avame läbirääkimised. Palun, Lauri Läänemets! Esimesel lugemisel nagu ikka, siis sotsiaaldemokraadid fraktsiooni nimel ja teised ka. Palun, kaheksa minutit!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Sotsiaaldemokraatide eesmärk selle eelnõuga on toetada ja aidata neid inimesi, kes hinnakalliduses on hätta sattunud või hätta sattumas ja vähendada nende inimeste makse. Väga lihtne asi. Kui me mõtleme sellele olukorrale, mis täna on juhtunud, siis elukallidus on nõnda suur, et sisuliselt leib maksab meil poes kaks korda rohkem, küttepuud kaks korda rohkem, kala kaks korda rohkem, kütus ka oluliselt-oluliselt palju rohkem ja see mõjutab väga paljusid inimesi ja see ei mõjuta ainult neid, kellel on väiksem sissetulek, vaid see mõjutab täiesti tavalist keskmist Eesti perekonda. Et kui me vaatame seda, mis valitsus on esitanud riigieelarve näol meile ettepanekuna, et tõsta toimetuleku toetuse piirmäära. Jah, see on oluline, aga seal on üks põhimõtteline viga. Et põhimõtteline viga on see, et siis on juba inimese elus halvasti, kui ta peab saama toimetuleku toetust. Meie ettepanek on ennetada seda, et inimestel üldse nii halvasti läheks, et nad toimetuleku toetuse peale kukuksid. Jah, et sisuliselt peaks olema eesmärk see, et inimesed saavad enamus sellest rahast tagasi, mis kõrge inflatsioon neilt on ära võtnud ja nende elu keerulisemaks muutnud. 

Et kui me mõtleme natukene numbritele. Keskmist pensioni teeniv inimene on täna ostujõu mõttes kaotanud 91 eurot igas kuus, see on peaaegu 1200 eurot aastas, on nad täna vaesemad. Kui me räägime inimesed, kes saab keskmist palka, siis tema kaotus sissetulekutes on ühes kuus üle 230 euro. Üle 230 euro, sisuliselt kaotatakse aasta jooksul vähemalt terve kuupalk, kui mitte rohkem. Ja kui keegi tahab siin öelda, et inimesed peavad selle inflatsiooni kuidagi ja selle elukalliduse üle elama ja pingutama püksirihma, siis ma küsiksin, kuidas, kuidas pingutavad need inimesed püksirihma, kelle sissetulekutest 100 protsenti kulub sellele, et maksta ära oma elamiskulud, kulub sellele, et osta toit ja nad ei priiska selle toiduga. Ma võin kinnitada, et nad ei priiska selle toiduga, et osta omale toit ja maksta transpordi eest. Kui me mõtleme natukene siit Tallinna linnast väljapoole, siis väga paljud peavad kasutama autot. Väga paljud peavad kasutama autot sellepärast, et viia lapsi kooli, viia lapsi huviringi või käia ise tööl. See ei ole nende valik, nagu Tallinna linnas võin võtta ühistranspordi, see on nende sundolukord, nad ei saa mitte millestki loobuda. Ja täna on neil ühes kuus ühel inimesel üle 200 euro vähem selle kõige tegemiseks. Kui me mõtleme pere peale, siis ühel normaalsel tavalisel, keskmisel tüüpilisel Eesti perel, kus on kaks lapsevanemat, 500 eurot, 500 eurot vähem iga kuu, et ära elada ja toime tulla.

Ja tõsi on ka see, et seda küsimust ei lahendagi nüüd ainult inflatsiooni peatamine. Inflatsiooni peatamine tõesti toob selle lahenduse, et need kulud ei kasva või n-ö taskust ei läheks veel rohkem raha ära. Hinnakallidus ja elukallidus on juba toimunud, leib ei lähe enam odavamaks, lihtsalt ei lähe enam odavamaks, ei lähe seesama kala ja väga paljud muud teenused ja tooted, nad ei lähe enam odavamaks. Ja sinna see auk on juba juba tekkinud ja on paratamatus, et hinnad on kallid, ehk siis selle inflatsiooni pidurdamise jutust ainult siin ei piisa, inimesi peab toetama, inimesi peab aitama ja aitama nad sellest keerulisest olukorrast välja tuua. Nii et ma kutsun kõiki seda sotsiaaldemokraatide poolt esitatud eelnõu toetama, sest rõhutan, küsimus ei ole selles, et kas meil on maksusüsteem lihtne või keeruline või selles, et kas mõni maks on natukene kõrgem või madalam, vaid küsimus on selles, et maksusüsteem peab eelkõige olema õiglane.

Ja sellises olukorras, mis täna meil on, on seda õiglust vaja nende inimeste puhul, kelle sissetulekud on väga madalad või siis ka keskmised, ütleme nii, need, kes on jõukamad jah, nad saavad, nad saavad hakkama, nad võivad jätta ära mõne reisi, võivad loobuda mõnest luksustootest, võivad sünnipäevapidu pidada siis mingisuguse suure suure saali või luksusvilla asemel kodus ja nad saavad seda teha. Aga need, keskmine tavaline Eesti pere ei saa midagi kokku kahjuks tõmmata. Ja kui siia juurde arvestada ka seda, et lastetoetust ei ole viimased viis aastat tõstetud ja sisuliselt sellest lastetoetusest, mis meil täna on laste toetamiseks, on suur osa juba kaduma läinud, ma ütlen, et kolmandik sellest lastetoetusest on ära kadunud viimase aasta jooksul, siis on väga keeruline, väga keeruline. Kui me meenutame, kui sotsiaaldemokraadid lastetoetuste tõstmise eest seisid ja lõpuks selle ka valitsuses olles ära tegid, siis tõsteti lastetoetuseid 19-lt eurolt ja see tõus, mis lõpuks tuli, oli seal kuskil 40, 50 eurot. 40, 50 eurot ja sellega toodi vaesusest välja väga suur hulk lapsi, vaesusest välja väga suur hulk lapsi. Ja kui me mõtleme, kui palju praegu hinnad kallimaks on läinud, või kui palju perel täna puudu on jäänud raha, kui palju see hinnakallidus lastetoetustelt ära on võtnud, siis see summa ei ole 30 või 40 eurot, need on sajad eurod. Ehk siis ma arvan, kui me varsti näeme neid uuringuid, mis ütlevad ja räägivad seda, mis olukorras on Eesti lapsed või mis olukorras on tegelikult pensionärid, siis me peame tõdema, et väga paljud on sattunud või kukkunud sellest vaesuspiirist kahjuks üle. 30 000 inimest elab Eestis täna vaesuses. 270 000 inimest elab selle piiri peal, suhtelise suhtelises vaesuses. Ma arvan, et see kogu see hinnatõus lööb väga valusalt neid.

Ja mõnes mõttes on päris häbematu öelda inimestele, et pingutage püksirihma, kui sul ei ole võimalik seda füüsiliselt, lihtsalt seda ei ole võimalik teha, seda ei saa teha. Ja loomulikult on häbematu ka see valitsuse ettepanek lisaeelarvega anda selle suure hinnakalliduse juures, pakkuda inimestele toetust iga kuu neli eurot 17 senti, neli eurot 17 senti olukorras, kus su palk või ostujõud on vähenenud 230 eurot või rohkem, sellega eriti kaugele ei jõua. Palun toetage seda ettepanekut, et peale selle, et rääkida keerulist maksu juttu, mis lõpuks valitsuse enda tegudega on vastuolus, võiks mõelda inimeste peale.

Rohkem ... Siiski, Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Täna siin eile õhtust või ennelõunast alustati selle eelnõuga, on räägitud päikesest ja kuust, on ka räägitud inimeste võimekusest oma sissetulekuga hakkama saada. Kindlasti Isamaa erakond toetab seda, et madalapalgalistel oleks tulumaks madalam, küll me saame öelda, et tulumaks on kõigil 20%, aga tulumaksuvabastus võiks olla väga selgelt teada, milline on maksuvaba tulu ja millisest summast me räägime.

Siin kõnepuldis inimesed ajavad pidevalt segi kaks asja: ühelt poolt ütlevad, et ärme makse korja, ja teiselt poolt siis räägime, kui palju tuleks veel toetusi jagada. Minu arvates see koht peaks selge olema, et toetusi saab jagada siis, kui makse laekub riigile. Kui makse riigile ei laeku, siis ei ole võimalik seda ka jagada. Aga raha riigile tuleb siis, kui inimene on ostujõuline, kui ta läheb poodi ja ostab midagi. Selleks, et inimene saaks iseenda ja oma kodukulude ja pere vajadustega hakkama, peab talle peale palgapäeva jääma taskusse raha. Selles mõttes on sotsiaalerakonna ettepanek mõistlik.

Mõistlik on see juba sellepärast, et 2015. aasta Riigikogu valimistel Isamaa Erakond väga selgelt ütles, et 500 eurot peab olema tulumaksuvaba. Sel hetkel oli numbrid hoopis teised. Võttis veel mitmeid aastaid, enne kui miinimumpalk jõudis 500 euro juurde. Täna on see eest ära läinud. Ja võib-olla on tõesti ainuõige otsus see, et me ei peaks iga aasta arutama seda, et palju on miinimumpalk ja kui palju peaks olema tulumaksuvaba, vaid see võiks olla seadusesse sisse kirjutatud ja see lahendus peaks olema.

Kas selle seaduseelnõu teine pool on mõistlik või mitte, et tulumaksuvabastust viia edasi 2000 euro juurde, on alati küsitav, sest kuskilt peab see raha tulema, mis me ümber jagame. Mul on hea meel, et sotsiaaldemokraadid räägivad sellest 44 eurost või sellel hetkel oli ta 39 eurot, lapsetoetuse kasvatamisest. See hakkas 2014. või 15. aastast kehtima. Aga unustati ära see, et tegelikult tänu sellele, et Isamaa Rrakond tekitas suure pere toetuse, mis on 300 eurot kolme lapse pealt ja üle seitsme lapse 400 eurot. Ja mul on väga hea meel, et poolteist kuud tagasi, kui Isamaa Erakond oma volikogus selgelt ütles, et lastetoetus peaks olema järgmisel aastal 700 eurot, siis üks koalitsioonipartneritest, Keskerakond seda ettepanekut toetab. Kui ma täna loen ajalehte, siis fraktsiooni esimees väga selgelt oli öelnud teisele partnerile, see peaks nüüd täna õhtuks kokku lepitud olema, ehk saaks lisaeelarve juures ära lahendada.

Aga teate, minu mure tegelikult on. Mem räägime siin mingist 200 miljonist. Siis küsitakse, et kas seda raha kusagil on või ei ole. Ja täna siin hetk enne istungit peaminister vastas küsimustele ja mõned teised ministrid ka, aga keegi ei julge rääkida seda, et meie taskust on viimase aasta jooksul võetud sadu miljoneid elektriarvetega. Kui keegi räägib sõjaolukorrast või COVID-ist, siis ta valetab. Elektri hind Eestis on kaks korda kallim võrreldes Soomega ainult Eleringi otsusest avada kolmas liin Läti ja Eesti vahel. Ainult sellest, mitte millestki muust. Ja nüüd tehakse kõik selleks, et gaasi ei oleks võimalik LNG-laevaga tuua. Ja teate, mis, mina ütleksin, et põhjus on väga lihtne. Palun lisa kolm minutit.

Palun! Kolm minutit.

Väga lihtne, sest Soome ostab gaasi läbi kahe võrguettevõtte Venemaalt. Neil on vana leping. Nende hind on seotud nafta hinnaga veel järgmised kaheksa aastat vähemalt. Suurusjärk, millega nad ostavad gaasi, on umbes 35 eurot megavatt-tund. Meile müüvad 100-ga. LNG-terminal ei tule. Kelle käest me hakkame siis gaasi ostma? Me hakkame gaasi ostma Soomest. Aga kust Soome gaas tuleb? Venemaalt. Aga kuhu kolmekordne kasu jääb? Soome.

Veel on lisaeelarves 213 miljonit eurot raha. Ja ma ei saa aru, milleks. Gaasi ostmiseks kaks korda kallimalt, kui on praegu turuhind, ja mida eraettevõtjad on pakkunud. Soome terminali osaluse ostmiseks. Ja seda soovitakse teha nii, et eile toodi laua peale siia esimesele lugemisele seaduseelnõu, et minna mööda Euroopa Liidu konkurentsidirektiivist. Kokku 213 miljonit tühja raha. Ja samas kaks või kolm nädalat tagasi oli meil siin energeetika arutelu, kus eraettevõtjad ütlesid väga selge sõnumi: nad ei taha rohkem riigi käest ehk Eleringi käest kui seda, et juhe ehk see toru ühendatakse võrguga selle terminali kai pealt, ja teine on see, et ei takistata siis selles võrgus gaasi müümist ja ostmist seal sees. Olekski mure ... Mitte ühtegi senti raha. Ma ei taha teile öelda selle peale, et kui siin pukis minister ütleb, et selle toru ehitus maksab neli miljonit, siis te võiksite küsida järgmine kord palju eraettevõtjate käest Elering küsis selle toru ehitamise eest. See ei ole protsentides vahe, vaid see on kordades. Ma küsin: mis toimub?

Ma ütlen, et see raha, mis me siit inimeste pealt kokku hoiame või mida me pakume tulumaksumiinimumi tõstmisega, on tühine selle kõrval, mis inimesed on pidanud maksma viimased viis kuud energiahindades, mida nad peavad maksma sama hinda homme-ülehomme ja ma ei tea, mis siis veel talvel tuleb. See on palju hullem.

Kui me suudaks lahendada energia hinnad ära ja viia ühel hetkel ka miinimumini tulumaksuvabastuse, siis ma arvan, et meie inimesed saaksid ise hakkama, siis ei oleks vaja riigilt muid toetusi. Sest ma ei tea, kas te olete enda aprillikuu arved kätte saanud. Ma võin teile julgelt öelda, et aprillis oli näiteks gaasi kulu tunduvalt väiksem kui märtsis, siis oli see palju suurem arve, sest mingit toetust enam aprillis ei olnud. Aitäh!

Reformierakonna fraktsiooni nimel Aivar Sõerd, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Palun kaheksa minutit kohe.

Palun, kaheksa minutit!

2016. aasta hilissügisel välja kuulutatud ja 2018. aastast jõustunud maksuvaba tulu reformiga tehti maksuvaba tulu määr sõltuvaks maksumaksja aastatulu suurusest. Reformierakond oli selle eksperimendi vastu, sest see muutis maksusüsteemi keeruliseks ja ebaõiglaseks, kuna kehtestatud maksu küür sõi ära suure osa eelkõige keskmist palka saavate inimeste palgatõusust. Maksueksperimenti ilustati häbematult. 80% Eestimaa inimestest ja 86% maksumaksjatest pidavat võitma sellest uuest maksusüsteemist. Seda räägiti meile 2016. aasta hilissügisel ja korrutati veel mitu aastat tagantjärgi.

Tänane reaalsus näitab seda, kuidas asjad tegelikult on. See murdepunkt eelmise süsteemiga võrreldes on 1760 euro juures ja ma arvan, et ma ei liialda, kui ma ütlen, et sellest uuest süsteemist tänaseks päevaks on võitjaid vähem kui kaotajaid. Ja tõepoolest, seda me kuulsime siin täna ka, et sellesse tuluvahemikku, mis on jäigalt eurodes fikseeritud, 1200–2100 eurot, seda ei ole muudetud viis aastat, kuigi on olnud erinevad koalitsioonid. Sellesse tuluvahemikku on oma tuludega jõudnud või jõudmas õpetajad, politseinikud, sotsiaalhoolekandetöötajad ja paljud teised grupid. Ja tänaseks on veel rohkem selge, et selle maksueksperimendi tulemusena, kus maksuvaba tulu määr hakkas sõltuma aastatulust, ei sobi Eesti oludesse ja kiire palgatõusu ja inflatsiooni keskkonda. Tagurpidi astmetega maksusüsteem on ebaõiglane ja tänaseks on selgeks saanud selle süsteemi kõlbmatus. Selle, sisuliselt ma arvan, et ma ei liialda, kui ma ütlen, et pankrotistunud maksusüsteemi remontimine on mõttetu. Maksuküür tuleb kaotada, mitte pikendada selle edasikestmist.

Ja neid puudusi on palju, selle kaheksa minutiga ma ei jõua kõiki edasi lugeda, aga üks aspekt veel, millele tuleb lihtsalt tähelepanu pöörata, ehk siis vaat selles eurodes fikseeritud tuluvahemikus, mis iganes see on, praegu 1200–2100 eurot, et selles tuluvahemikus iga tuludele täiendavalt lisanduv euro maksustatakse tavalise maksumääraga ja iga täiendavalt teenitud euro vähendab astmeliselt maksuvaba tulu määra, mistõttu Rahandusministeerium on selle välja arvutanud, et marginaalne efektiivne maksumäär kerkib 34%‑ni selles tuluvahemikus. Ehk siis sellest tuluvahemikus palgatõusust sööb suure osa ära lisanduv maksukoormus.

Ja kokkuvõtlikult veel kord. Tegelikult tuleb see 2016. aastal välja kuulutatud ja 2018. aastast jõustunud maksureform tunnistada läbikukkunuks, taastada õiglane maksusüsteem, ühetaoline maksuvaba tulu kõigile. Meil ei ole vaja hakata seda maksueksperimenti päästma ja Reformierakond seda sotside eelnõu kindlasti ei toeta. Tänan tähelepanu eest!

Rohkem läbirääkimiste soove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja vaatame, millise ettepaneku meile juhtivkomisjon on teinud. Ja paistab, et on tehtud ettepanek eelnõu 562 SE esimesel lugemisel tagasi lükata. Ja see on meil vaja läbi hääletada.

Head kolleegid, tuletan meelde, et arutame Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu ja hääletamisele läheb juhtivkomisjoni ettepanek, mis on esimesel lugemisel eelnõu tagasi lükata. Seega panen hääletusele [ettepaneku] eelnõu 562 SE esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 49 ja vastu 24 on eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükatud.

Meie tänane teine päevakorrapunkt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 565 SE esimene lugemine. Palun, Martin Helme!

Lugupeetud asespiiker! Head kolleegid! Tulen jah teie ette ühe maksualanduse eelnõuga. Eesti on Euroopa Liidu kõige kiirema hinnatõusuga riik. Võrdluseks tuleb muidugi välja tuua, et sel ajal, kui meie olime valitsuses, oli Eesti Euroopa Liidu kõige kiirema hinnalangusega riik, kõige suurema hinnalangusega riik. Ja kindlasti sõltub valitsuse poliitikast, nii maksupoliitikast kui ka kõikidest muudest regulatiivsetest otsustest olulisel määral see, kas hinnad tõusevad või langevad.

Kuna Eesti inimesed on Euroopas oma kulutustelt ühe suurima osaga sundkulutuste peale kulutajad ehk teisisõnu meie inimeste sissetulekutest läheb väga suur osa asjade peale, millest ei ole pääsu – toidu peale, riiete peale, kodusooja peale, transpordi peale –, ja see sundkulutuste osakaal meie inimeste sissetulekutes on Euroopa üks suurimaid, siis loomulikult mõjutavad nende kulude tõusud inimeste toimetulekut, inimeste ostujõudu, majanduskeskkonda tervikuna. Ja on lausa arusaamatu, kuidas saab üks valitsus, mis võtab tõsiselt talle pandud mandaati oma riigi inimeste heaolu eest seista, lihtsalt tegevusetult pealt vaadata ja mitte midagi ette ei võta, et inimeste elujärge ja ostujõudu ja toimetulekut kuidagigi toetada.

Me oleme siin valitsusele appi tulnud. Mul on väga hea meel, et see eelnõu on menetluses või, ütleme, siis esimesel lugemisel samal ajal, kui meil on ka esimesel lugemisel riigi lisaeelarve. Me oleme needsamad ettepanekud teinud ka lisaeelarvesse. Me võime neid koos menetleda, me võime neid eraldi menetleda, aga sisu on sama.

Räägiksin lühidalt, mis selle asja sisu on. Selle eelnõuga muudetakse, ja ma kriipsutan alla, tegelikult alandatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi. Samuti vähendatakse käibemaksu. Selle jaoks on nii aktsiisiseadust kui käibemaksuseadust vaja muuta. Ja selle tulemuseks oleks elanikele ja ettevõtetele eelkõige energiahindade järsust kasvust tekkinud hinnašoki leevendamine. Energia jaehinna allasurumine omakorda aitab kaasa elanike toimetuleku ja ostujõu säilimisele, mis lisaks sellele hoiab meie ettevõtete konkurentsivõimet, aga mis on samuti väga oluline, vähendab tööpuuduse kasvu.

Energiakandjate aktsiisimäärade ja sellega koos toimuva käibemaksumäära langetamise eesmärk on vähendada tarbijatele ja ettevõtetele energiahindade tõusust tingitud ostujõu langust ja ettevõtete konkurentsivõime vähenemist. Samuti on maksualanduse eesmärk stabiliseerida tööturgu. Suure hinnatõusu tagajärjel on ennustatav toodete ja teenuste järsk hinnatõus. Tegelikult on see meil juba käes, me oleme selle eelnõu esitanud juba mitu-mitu kuud tagasi. Ja see, kui hinnad tõusevad, kui tavaliselt ükskõik millised hinnad tõusevad, vähendab tarbimist. Ettevõtetele tähendab korraga toimuv sisendhindade hüppeline kasv ja samal ajal vähenev müügikäive survet leida kokkuhoidu tööjõu arvel. Teisisõnu ettevõtetel tekib surve asuda töötajaid koondama. Maksualandused toetavad seega ettevõtteid ja aitavad säilitada töökohti, stabiliseerida niimoodi meie tööturgu.

Eelnõu koosneb kokku kolmest paragrahvist, see ei ole väga keeruline eelnõu. Meie esimeses paragrahvis sätestatakse kütuse aktsiisimäärade muudatused. Teises paragrahvis sätestatakse käibemaksumäärade muudatused ja laiendatakse ka käibemaksu soodusmäära kütustele. Kolmas paragrahv on jõustumise kuupäeva paragrahv.

Eelnõu §1 punktides 1– 12 vähendatakse bensiini, diisli, gaasi ja kütteõlide aktsiisimäärasid ja kõikide nende puhul on väga lihtne printsiip. Aktsiisimäärad langetatakse Euroopa Liidu määrusega paika pandud miinimummääradeni. Eelnõu § 2 punktides 1 ja 2 sätestatakse käibemaksu uueks soodusmääraks senise 9% asemel 5% ja lisatakse soodusmääras käibemaksuga maksustatavate kaupade nimekirja aktsiisimääraga maksustatavad kütused. Siin on väga olulised paar sellist nüanssi. Esiteks teeme ära selle lubaduse, mis Ansipil on siiani tegemata. Kui 2009. aastal tõsteti käibemaksu ajutiselt, kõigepealt 5%-line käibemaks 9% peale ja 18%-line käibemaks 20% peale ja siis, kui ajad lähevad paremaks, siis oli lubadus see uuesti alla tuua. Siiamaani ei ole ajad paremaks läinud.

Aga teine väga tore nüanss on see, et meile on valitsus toonud käibemaksuseaduse muutmise, kus vähendatakse käibemaksumäära 9%-lt 5%-le ajakirjanduse puhul. Nüüd, see ajakirjandus on ka meie paragrahvis kaetud, aga ta ei saa erikohtlemist, vaid kõik teised, kes on selle soodusmäära all, saavad ka 9% protsendi asemel 5%. Muu hulgas tähendab see ka seda, et Eesti riik ei loo endale uut maksukoridori, kus meil on 20%-ne käibemaks, 9%-ne käibemaks ja 5%-ne käibemaks, vaid meile jääb kaks maksukoridori, üks on 20% ja teine on 5%.

Mõjudest veel natukene. Aktsiisimäärade vähendamine mõjub ettevõtete tegevusele positiivselt, sest ta annab võimaluse aktsiisi langetamise arvelt vähendada kütuste hindasid. Eesti ettevõtjate konkurentsivõime võrreldes peamiste kaubanduspartneritega paraneb, samuti paraneb Eesti inimeste toimetulek ning suhteline ostujõud. Nende maksumuudatuste, maksualanduste mõju on kahtlemata ulatuslik. Eelnõu rakendamisel muutub Eestis nii mootorikütuse, samuti kodusoe hind soodsamaks ja väheneb oluliselt inimeste sundkulutuste hulk. Samuti leevendab see oluliselt ettevõtete kulusid. Eriti märkimisväärne on see mõju tootmisettevõtetele.

Me ise arvutame, et kui me käibemaksu ja aktsiisimäärasid alandame, siis võib selle tulemusel inflatsioon väheneda vähemalt 2–3%. Selle 19% puhul, kus me praegu oleme, tundub see võib-olla vähe. Aga kui me selle eelnõu mõjuanalüüsi tegime, siis ei olnud meil veel ka praegust inflatsiooni statistikat käes, nii et tegelik mõju on ilmselt oluliselt suurem. Selle mõju tarbijagruppide lõikes on samuti väga ulatuslik, sisuliselt ta mõjutab kõiki inimesi, kõiki tarbijagruppe ja samuti ettevõtlust ja tootmist.

Lisaks ma tahaks välja tuua, et mõju on ka regionaalne. Sellel on positiivne regionaalne mõju, kuna hõredalt asustatud piirkondades on kulud transpordile suuremad. Ja samuti on meil oluline osa toiduainetööstusest ja toiduainete tootmisest hõredalt asustatud maapiirkondades. Kui me tahame, et ka toiduaine hindade ülespoole survet ümber pöörata või alla suruda, siis selle kaudu me saame seda samuti saavutada.

Loomulikult toovad kriitikud välja võimaluse, et need maksualandused ei jõua tegelikku lõpphinda. Siin ma siiski tahaksin juhtida tähelepanu, et täpselt sama juttu leelotati meile, kui me alandasime alkoholiaktsiisi ja diisliaktsiisi. Mõlemal puhul jõudsid maksualandused lõpphinda, mõlemal puhul saavutati täpselt see eesmärk, mis oli: kadus ära piirikaubandus, tegelikult suurenes maksulaekumine, elavnesid nende konkreetsete sektorite kodumaine tootmine ja selle kaudu maksulaekumised. Siin on väga oluline loomulikult silmas pidada, et riik utsitaks kõiki neid, keda see maksulangetus puudutab, ikkagi selle maksualanduse hindadesse sisse viima.

Ja nüüd veidikene siis riigieelarvele mõjust. Kütuseaktsiisi langetamise tulemusena kindlasti väheneb aktsiisitulu, see on selge. Käibemaksu soodusmäära alandamine ja soodusmäära laiendamine samuti vähendab riigieelarvelisi laekumisi. Samas me näeme selgelt ja seda me oleme näinud juba statistika järgi ja riigieelarve selle aasta esimeste kvartalite laekumiste järgi, et üleüldise hinnatõusu tulemusel on suurenenud oluliselt käibemaksu laekumine. Samuti on riigi tulusid oluliselt suurendanud hüppeliselt kasvanud CO₂ kvoodi müügitulu. Eelnõu algataja hindab, et aktsiisitulu väheneb käesoleval aastal, kui me rakendame ... No me enam ei jõua teda rakendada aprillist, nagu meie algne plaan oli, aga tõenäoliselt me suudame selle rakendada kas 30. juunist või vähemalt poolest aastast, see tähendab 1. juulist. Sellisel juhul on see mõju käesoleva aasta riigieelarvele aktsiisiridade pealt hinnanguliselt 80 miljonit eurot vähemlaekumist ja järgmisel aastal suurusjärgus 130 miljonit eurot. Ja käibemaksu alandamine ja soodusmäära laiendamine vähendab 2022. aastal tulu hinnanguliselt 70 miljonit eurot ja 23. aastal 120 miljonit eurot.

Samas ületab muu käibemaksu laekumine juba jooksval aastal riigieelarvega prognoositud laekumisi rohkem kui 200 miljoni euroga. Seda trendi me võime selgelt näha praeguste laekumiste järgi. Tõsi küll, kui majandus meil siin lähikuudel täielikult ära kukub, kokku kukub, siis ei pruugi nii suur summa tulla, aga praeguste trendide järgi on selge, et käibemaksu laekumine on kindlasti mitusada miljonit suurem, kui eelarve vastuvõtmisel ennustati. Aga veelgi selgemalt on näha, et CO₂ müügist laekuv tulu riigieelarvesse ületab umbes suurusjärgus 300 miljonit eurot. Ka seda ülelaekumist riigieelarves ei ole planeeritud. Seega ületavad prognoositavad ülelaekumised eelarvesse mitmekordselt planeeritavate tuludega võrreldes meie maksulangetusega kaasnevat alalaekumist ja selle tõttu käesoleva eelnõuga elluviidavad maksualandused eelarvedefitsiiti ei tekita. Ja selle tõttu ei ole vaja muuta ka riigieelarvet. Aga loomulikult, kui on tahtmist, siis me saame menetletavas riigieelarves ka mingeid kohendamisi teha.

Ma pean muidugi lõpetuseks ütlema siia veel seda, et prognoosijate elu ei ole viimastel aastatel kerge olnud – koroona ja nüüd on erinevad muud mõjud, sõjamõjud. Aga meie prognoosijad, olgu nad olnud keskpangas või Rahandusministeeriumis, on ikka väga-väga julgelt mööda pannud nende numbritega, sadades miljonites mööda pannud. Nii et ma arvan, et need numbrid, mis ma siin praegu välja käisin, ei ole üldse vähem tõsiselt võetavad, kui on mõnede institutsioonide prognoosid. Pigem on need rohkem tõsiselt võetavad. Aga ma sellega oma sissejuhatava jutu lõpetataks ja vastan küsimustele hea meelega. 

Alustab Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Põgusalt mainisid inflatsiooni. No me teame, et kuskil 10–12 aastat on juba massiivselt kõik need, kellel on oma valuutad, raha juurde trükkinud ja rahanumbreid ka börsidel ja mujal juurde keerutanud. Kuidas see maksualandus, käibemaksu ja muu maksu alandus suhestub selle sisuliselt käivitunud hüperinflatsiooniga?

Jaa. No kindlasti seda täielikult tasakaalustada ei suuda. Jah, alates 2008. ja 2009. aastast on tohutus koguses juurde trükitud raha, see raha on suures osas läinud finantsturgudele ja suurendanud, ütleme, siis 2009. aasta majanduskriisi ajahetkega võrreldes maailma nii erasektori kui ka riigisektori võlakoormust, rohkem kui kuus korda on kasvanud võlg võrreldes selle ajaga, kui oli võlakriis. Nii et võlakuhi on mitu korda suurem, kui ta oli siis, kui me võlakriisis olime. See on toonud omakorda kaasa mitmetes valdkondades väga tõsise hinnakasvu, nii toorainete hinnakasvu, näiteks kinnisvara hinnakasvu kui ka sellised absurdsed hinnakasvud, nagu bitcoin või mingite mingit taolised valdkonnad, mille peale me tavaliselt ei mõtle, aga kuni koroonani ei olnud see hinnakasv tuntav tavalistele inimestele tavalistes kaupades. Kuna koroona ajal veelgi suurendati, mitmekordistati võrreldes sellele eelnevate aastatega rahatrükki, aga vahe oli selles, et seda raha ei antud mitte pankadele, vaid anti otse inimestele. Noh, nii Eestis kui ka Ameerikas kui ka Euroopas olid erinevad skeemid, kuidas toetati inimesi, kes tööl ei saanud käia või kes olid parasjagu, kuidas majandus oli hangunud erinevate skeemidega. See raha jõudis kiiresti otse inimestele ja see raha jõudis sealt otse ka kiiresti majandusse. See käivitas inflatsiooni sellisel kujul, nagu me teda praegu tunneme oma nahal.

Nüüd, aga see ühtlasi käivitab selle inflatsiooni, mis oli varasema 10 aasta inflatsioon, mis oli peidus. Nii et see asi on täiesti käest ära ja läheb järjest hullemaks, mistõttu on täiesti selge, et kõikides liinides või kõikides valdkondades, kus on vähekenegi võimalik riigivõimul võidelda selle pöörase hinnatõusu kerimise vastu, peab riik aktiivselt ja intensiivselt võitlema. Ja üks suur tükk hinnatõusust praegu on kütusehindade tõus, elektri hinna tõus, gaasi hinna tõus. Need hinnatõusud said alguse oluliselt varem, kui puhkes sõda, kui venelased tungisid kallale Ukrainale. Nende algpõhjus on peamiselt rohepööre ehk fossiilsete kütuste tootmise pidev süstemaatiline vähendamine või ka näiteks tuumaelektritootmise vähendamine, mis on tekitanud turul tohutut defitsiiti, nendes valdkondades alainvesteerimine. Ja sealt see hinnatõus on kerima läinud.

Ja nüüd loomulikult sõda, Venemaa sõda Ukraina vastu annab sellele veel võimsalt hoogu juurde. Aga lisaks sellele on, loomulikult me kõik saame aru, kütuse hinnatõusud ja ka toorainete hinnatõusud. Näiteks, väetiste hinnatõusud jõuavad umbes aastase viiteajaga ka toiduainete hinnatõusudesse. Kui me mitte midagi ette ei võta, siis on Eesti jälle see riik, mis kannatab kõige rängemalt. Kui ükskõik kuhu Euroopas vaatad, ükskõik kuhu vaatad, Hispaaniasse, Saksamaale, Prantsusmaale, ükskõik kuhu vaatad, kõikides riikides valitsuse poevad nahast välja, et kuidagi leevendada seda täiesti pöörast hinnatõusu, mis on tekkinud. Ja noh, erinevad skeemid on erineva mõjuga.

Ütleme siis niimoodi, et eks seal ole väga selgelt maailmavaateline nüanss juures. Kui on vasakpoolsed võimul, siis nad tahavad ühtemoodi neid skeeme üles ehitada, kui on, ütleme siis niimoodi, turumajanduslikult mõtlevad erakonnad, siis nad lahendavad neid asju natuke teistmoodi, aga sellist täielikku tegevusetust, sellist totaalset hoolimatust nagu Eestis on, inimeste ja ettevõtete hinnašoki suhtes ma ei näe Euroopas mitte kusagil. Mitte kusagil!

Rene Kokk, palun.

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Kas sa oskad, Martin, seda kurioosumit lahti seletada, et siis, kui koalitsioon teeb ettepaneku alandada eriotstarbelise diislikütuse aktsiisi, mis ongi mõistlik idee kahtlemata, siis on see mõistlik idee ja vajab toetamist, aga siis kui EKRE teeb selle ettepaneku, et energiakandjate aktsiisi langetada, siis on see järsku mingisugune meede, mis mitte kuidagi ei jõua hindadesse ja vaat et veel kallimaks ei tee? Siis, kui koalitsioon teeb ettepaneku vähendada käibemaksu üheksalt viiele ajakirjandusväljaannetel, siis see on igati mõistlik idee ja toetab, siis, kui EKRE teeb selle ettepaneku, et vähendada käibemaksu toodetel, siis on kuidagi jutt sellest, kuidas maksudega ei mängita ja see ei anna mitte mingit tulemust. Kas sinul on aimu, kuidas see mõtteviis töötada võiks?

Ega ma päris täpselt ju ei näe inimeste peade sisse, aga võib deduktiivselt hinnata retoorika põhjal tavalist liberaalset upsakust, et kõik, mida meie teeme, on hea ja kõik, mida teised teevad, on halb. Ja ega siin muud argumenti ma ei suuda tuvastada. Neile on kõik lubatud, teistele ei ole miski lubatud, on see põhi. Aga need argumendid muidugi ei pea vett üldse, eks ju. Seesama jutt, kuidas maksualandus hinda ei jõua. Meie enda näite puhul, Eesti enda eelmise valitsuse näite puhul jõudis küll. See vajas lisatööd, mul oli mitmeid koosolekuid nii jaemüüjatega kui tootjatega Eestis, kus nendega tuli nii südamest südamesse rääkida, kuidas ikkagi see hind peab jõudma tarbijani. Aga jõudis. Fakt on see, et jõudis, selgelt jõudis. See lihtsalt ei ole tõsijutt.

Ja ma kahe käega toetan neid kahte maksualandust, mis on valitsuse poolt Riigikogule edastatud. Nii põllumeestele erikütuse maksualandus, igati nõus, ja käibemaksumäära alandamine, ka igati nõus. Ma lihtsalt väidan, et eriti, mis puudutab seda käibemaksualandust, see ei ole asi, mis inimesi kuidagi aitaks. See aitab kahte suurt meediamaja – aru saadud. Missugused seal need argumendid taga on, kellel kasulik on ja mis sellest vastu saadakse, eks me saame tagantjärgi teada ja küllap vähkenegi intelligentne inimene oskab ka ette ennustada. Aga noh, see inimesi ei aita. Need maksualandused, mis meil siin on, on täpselt need, mis inimesi aitavad. Nii et mina küll loodan, et me suudame need siin ikkagi kuidagi finišijooneni viia.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh! Mina sooviksin küsida selle kohta, mida siin enne käsitleti. Et kas see langetus jõuab hinda või mitte? Ma ei eita, et jõuab, aga mu küsimus oleks see, et mis te arvate, kui suurel määral jõuab, et piltlikult öeldes, kui ühe euro võrra langetada näiteks bensiin 95 aktsiisi, siis mitu senti sellest jõuab tarbijani? Ja võib-olla, et panna see konteksti, kui võtta selline pere, kellel on pereauto, tõenäoliselt kahe aastaga on see nende aastane kütusekulu üle 1000 euro suurenenud. Kui nüüd teie madalad aktsiisimäärad oleksid kogu selle aja juba kehtinud, kas siis see lisandunud 1000 euro oleks väiksem euro võrra, eurode võrra, kümnete eurode võrra, sadade eurode võrra või tuhandete eurode võrra? Et selline küsimus minu poolt.

Jaa, meil on, neid arvutusi on võimalik teha loomulikult ja mõned võib-olla on spekulatiivsed, aga meil on hea, hästi hea võrdlus. Poola langetas kütuseaktsiisi miinimumini ja langetas ka käibemaksu kütuse peale. Poolas on praegu bensiin 98 hind 1.50 umbes, mõni sent peale, seal 1.52, midagi sellist. Me teame, et kui me võtaksime biolisandi ära, siis me suudaksime veel tuua hinda alla seal kusagil 15 senti umbes. Ehk siis me räägiksime, eksole, hinnast 1.30 midagi, 1.35. Praegu on meil hinnad üle kahe euro. Eks nüüd, erinevatel inimestel on erinev sõidugraafik, kui palju keegi kuskil sõidab, aga kui jääda selle liitri hinna arvutuse juurde, ma räägin bensiin 95-st, siis on võimalik, teha kõik endast sõltuv, tänaste maailmaturu naftahindade juures on võimalik jõuda sinna kusagil 1,3 euroni liitrist. Kui teha kõik asjad õigesti. Ja ma arvan, et võrreldes kahe euroga, see on ikka väga suur abi.

Aga see ei ole ju ainult kütus, me räägime elektrist. Käibemaks on ju väga suur osa elektri puhul. Me räägime gaasist, mis on 200 000 kodumajapidamist Eestis kütavad ennast gaasiga. Kui me räägime seal samamoodi kümnetest eurodest, mida sa hoiad kokku ühes kuus, aga võib-olla isegi suuremate tarbijate puhul, tootmiste puhul, suurte tootmiste puhul me räägime sadadest tuhandetest eurodest. Meil Eestis on üks tootmisettevõte, kelle gaasiarve kuus on üle miljoni euro. Kui me sealt juba võtame ikkagi mingi 15 või 20 protsenti maha või isegi rohkem protsenti maha koos aktsiisiga ja koos käibemaksuga, siis me räägime mingisugusest 20–30 protsendisest juba hinnalangusest. Need on konkreetsed, väga konkreetsed summad ja teistpidi vaadates, kui me hindame seda, et mis see riigieelarveline laekumata jäänud raha on, kui me räägime aastasest laekumata jäänud rahast suurusjärgus 260–300 miljonit, siis ta jääb ju inimeste ja ettevõtete taskusse. Ta ei jaotu kindlasti niimoodi ära, et kõigil on mingi võrdne summa, jaotub tootmisettevõtete ja inimeste vahel ära, kes sõidab bensiiniga, kes diisliga, kes kütab elektriga, kes gaasiga, aga see üldine agregeeritud mõju tarbimisele on selles suurusjärgus ja see ei ole väike raha Eesti tarbijate jaoks.

Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu, hea juhataja! Hea Martin! Siin see teema, mille Raimond tõstis, on tegelikult iseenesest väga huvitav. Ja kuna rahvas meid jälgib, siis rahvas tahab teada, kuidas see kujuneb ja kuidas ta mõjutab otse. Sellepärast et põhimõte on selles, et kas Riigikogu toetab seda, et rahva läheks elu paremaks,või ei toeta. Laias laastus ta nii on. Ja ma tuletan meelde, et siis, kui oli EKRE palju kirutud ja palju kiidetud valitsus, see oli üsna hiljuti alles, mõni aasta tagasi, siis oli ju kütuse hind jaemüügis alla euro. Nii. Kui sa nüüd ütlesid seda, et praegu on see 2 eurot ja kui hästi pingutada ja siis me võime jõuda isegi 1,3 euroni. No vot, see näitab seda, et tegelikult kütusehinna mingi kõrvaline tegur on veel, mida me enam ei suuda puutuda. Küsimus on selles, kas see kütusehinna kõrvaltegur, mis tõstab veel 0,3 euro võrra kütuse hinda, et siis ta on 1,3, mitte alla euro, nagu ta EKRE all oli, kas see on puhtalt kütuse enda või naftabarreli hinnast tulenev. Või on veel mingi muu tegur, mida me ei saa mõjuta?

Jaa, no põhitegur on ikka nafta hind. Jah. Selle l 2020. aastal oli nafta hind oluliselt odavam kui praegu. Ma arvan, et poole odavam kui praegu. Oleneb, missugusesse ajapunkti me läheme, vahepeal käis nafta 27 dollari peal barrelilt ära, aga ta üleüldiselt oli seal 46 ja 60 vahel. Praegu on ta 100 peal umbes. Nii et see nafta hind, see on see, mida meie ei suuda mõjutada. Eesti küll toodab ise kütust, põlevkivist õli, ja müüb seda, nii et Eestis leidub hõbedat, kulda ja musta kuulda ka. Me müüme seda. See oli teema, kus ma sain hirmsasti sõimata Reformierakonna käest, et me tegime investeeringu uue õlitehase rajamiseks Ida-Virumaale. Tänasel päeval on see täielik ... masin. Sellega me teenime raha ja tegelikult toodame endale ise kütust, kui tahaksime. Me müüme selle tegelikult põhiliselt eksporti, aga me toodame ise põhimõtteliselt kütuseõli. Eesti on võimeline ise tootma natukene ka gaasi põlevkivist, toodame praegu uttegaasi. Aga need on maailmaturuhinnad ja neid me mõjutada ei suuda. Maksud on ikkagi põhikomponent. Regulatsioon ehk seesama biolisand, mis on siin pandud maailmaparandajate eneseupitamiseks, mis mitte midagi maailmas paremaks ei tee, on teine komponent.

Kolmas komponent on loomulikult veel. Tegelikult ikkagi peaks riik palju jõulisemalt tegelema kartellikokkulepetega. Ja kartellikokkulepete pideva surve all hoidmisega kindlasti õnnestub veel sealt mingi kogus sente seda kütust odavamaks teha. Ma tahan ühe asja siia välja tuua. Tookord ka, kui me seda diislilangetus tegime, siis põhijutt oli, eks ole, et see ei aita meid, kui nafta hind on kõrge, siis see ei aita meid. Ta ei aita kodumaist tarbijat, aga ta aitab igasugust ettevõtlust, mis tegeleb ekspordiga. Sest kui nafta hind on maailmas üks ja sama, siis diisli või bensiini hinna erinevus Eestis, Lätis ja Soomes on puhtalt maksupoliitika tulemus. Puhtalt maksupoliitika. See, et Soomes on kallim kui meil, see, et meil on kallim kui Lätis, on maksupoliitika ja seesama, et on mingisugused regulatsioonid, biodiislid ja muud asjad.

Meil tuleb veel juurde seal, eks ole, kütusevaru komponent ka, iga liitri pealt tuleb veel väike juurde. Seal on mingisugused sellised asjad juures, mida tavainimene üldse ei teadvusta. Näiteks läheb hinda sisse ka see, kui me paneme seadusega kohustuse bensiinijaamadele luua endale sõltumatu elektrivarustus. Nad teevad mingi investeeringu, oma generaatorid, kusagilt tuleb selle investeeringu raha võtta ja loomulikult nad võtavad selle kütusetankija taskust. Aga laias laastus on põhiosa ikka selle toorme hind ja juurde pandud maksud. Nii et kui me suudame need maksud viia odavamaks kui naabritel, teha kütuse odavamaks kui naabritel, siis me sellega anname olulise toetuse oma ettevõtetele ja oma ekspordivõimekusele, oma tööturule ja hoiame Eesti majandust konkurentsivõimelisena.

Urmas Reitelmann, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Elektri ja gaasi hind on tõusnud 70%, kütused 44 protsenti, mis on siis nüüd ka ilmunud toiduainete hindadesse, mis on kallinenud 13,5%. See häda ei tulnud vaikselt, see tuli tegelikult vabriku- ja aurikuvilede saatel, hakkas pihta juba sügisel. Seda kõike ette näha, kes tahtis näha. Eesti Pank ei tahtnud näha, oli vait nagu kult rukkis, ei täitnud oma ülesannet. Täna me oleme olukorras, kus elekter on meil kaks korda kallim kui Rootsis. Kui kaua meie ekspordivõimekus üldse veel hinges püsib sellise süüdimatu valitsuse jätkumisel? Millal meil need esimesed ettevõtted oma uksed kinni panevad?

Esimesed ettevõtted juba panevad oma uksi kinni. Ega siis seesama suurtootja, kellest ma enne rääkisin, kelle gaasiarve on miljon eurot kuus, ajutiselt pani oma tootmise vahepeal seisma ja neid ettevõtteid on veel ja veel. Me loeme uudistest, kuidas Eesti seatootjad panevad lõpetavad tootmise sellepärast, et ei ole võimalik nende tõusnud sisendhindadega. Ja kust tuleb see toiduainete hinna tõus? Väga suur osa toidutootmisest vajab gaasi ja elektrit. Need on ja kui sul ei ole võimalik seda hinda nii palju tõsta, inimesed ei osta enam su toodet, ei ole võimalik. Inimesed ... Me näeme, me oleme ju lugenud kõiki neid uudiseid. Eesti bensiin, bensiini müük Eestis vähenes, ma ei mäleta, kas 13% või. Lihtsalt inimesed ei sõida enam sellise hinna juures. Mitte sellepärast, et ei tahaks, vaid sellepärast, et noh, ... peale ei anta Circle K-st sulle bensu ja lihtsalt ei sõideta enam. Ja sama puudutab mingeid toiduaineid, eks ole. Ja kui sul müügikäive väheneb ja samal ajal muud kulud suurenevad, ei ole võimalik, lihtsalt ei ole võimalik. Nii et need ettevõtted juba panevad uksi kinni ja see jõuab meile. Tegelikult me näeme ka tööpuuduse kasvu. Vaikselt, kindlalt Eestis tööpuudus ronib ülespoole. Aga mis on meie rahvavaenuliku valitsuse vastus sellele kõigele? Orjatööjõud. See ei puuduta otseselt seda eelnõu, eks ole, aga orjatööjõuga siis antakse seda konkurentsieelist. No see on veel eriti alatu meie inimeste vastu, kes peavad toime tulema nende kõrgemate hindadega, et omal hoida kodu soe või toit laual, aga ühtlasi saavad siis ka koondamisteate, sellepärast et asemele võtta poole odavama palgaga Sjopa. Nii et see on rahvavaenulik valitsus, mis meil täna on.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Vot sellel eelnõul on ka oluline sotsiaalne mõju ja Eesti nimelt eristub negatiivselt teistest Euroopa riikidest just miinimumpalga suhte poolest mediaanpalka. Aga mu küsimus on järgmine. Täna siin sotsialistide ja vasakliberaalide esindajad on pidevalt kinnitanud, et riik tahaks või siis peaks ikka vaesematele inimestele appi tulema, ja kordan: appi tulema, justkui see polekski kodanike riik, vaid riik koosneks valitsejatest ja alamatest ja valitsejad teevad heateo ja tulevad alamatele appi. Küsin, et kuidas see siis nüüd on konservatiivse maailmavaate seisukohalt. Kas valitsus peab oma kodanikele appi tulema või on hoopis riigi kohus tagada kodanikele majanduslikult, sotsiaalset stabiilne keskkond ja võimalus elamisväärseks eluks?

Jaa. No vot, ma enne sissejuhatavas kõnes ka niimoodi möödaminnes mainisin, et erinevates riikides, sõltuvalt sellest, kas valitsuses on vasakpoolsemad või parempoolsemad, need mehhanismid on erinevad. Ja mida vasakpoolsemad ollakse, seda rohkem tahetakse kusagilt ära võtta, et seda inimestele pudistada. Ja see on igipõline vasakpoolne modus operandi, et kõigepealt me korjame teilt kõigilt raha ära ja siis te olete nii tänulikud, kui te midagi sellest tagasi saate. Me kõik ju oleme lugenud neid uudiseid, kuidas Eesti Energia, sajaprotsendiliselt riigile kuuluv ettevõte Eesti Energia, esimeses kvartalis rekordkasum – rekordkasum – ja selle elektri hinna kaudu ju tegelikult toimub Eesti inimeste sisuliselt varjatud maksustamine.

Elektri hinna alla viimine, oleks meil üks päris minister Rahandusministeeriumis  ja ei oleks võtnud nõukogu esimehe ja juhatuse esimehe oma laua taha ja ütelnud, et tooge mulle lahendus, kuidas hind alla läheb või muidu ma ostsin uued inimesed, siis ei oleks meil seda elektri hinna tõusu niisugusel moel olnud. Meil on tegelikult vastupidi, meil riigivõim, valitsuspoliitikud koostöös monopoolsete riigiettevõtetega skeemitavad viise, kuidas hinnatõusu tagant kütta, et niimoodi rahvast lüpsta. Sellepärast et kui me vaatame kas või sedasama Eesti Energiat, kuidas Eestis on hind nii kõrgeks läinud, no see on natukene pikem ekskursioon sinna, aga mitu asja on koosmõjus olnud.

Esiteks, Elering, ka sajaprotsendiliselt riigile kuuluv ettevõte, avab kanalid, millega müüa Eestis toodetud elektrit võimalikult suures koguses lõuna poole, kus on pidev tootmise puudujääk –Eestis ei ole tootmise puudujääki –, ja samal ajal Eesti Energia igapäevaselt siin kütteperioodil, talveperioodil toodab natuke vähem, kui turul nõudlust on. Natuke vähem. Kui turunõudlus 1500 megavatti, siis nemad toodavad 1300, kui turunõudlus 1600, siis nemad toodavad 1400. Ei jää tootmisvõimsuse taha, aga mingil põhjusel toodavad vähem. Ja tulemuseks on rekordilised hinnad, sest kogu see börsisüsteem ei ole mingi börsisüsteem, vaid bluff. Nüüd, oleks meil normaalne valitsus, siis ta teeks kõik endast sõltuva, et need skeemid teistpidi tööle panna, hinna allasurumiseks tööle panna. Aga meil ei ole. Meil itsitatakse vaikselt nurgas, et maru hea tulu. Eesti Energia kasum, ma pakun, aasta lõpuks on paarsada miljonit. See on sisuliselt, noh, me räägime siin eelarvemõjust nendel maksualandusel, siin 130 miljonit võib-olla. See on väiksem kui Eesti riigile, sajaprotsendiliselt riigile kuuluva ettevõtte dividendid välja võetakse järgmisel aastal. See on groteskne.

Aga jaa, ma olen selle osaga nagu täiesti nõus, et selle asemel, et inimestele jagada toetusi ja sisuliselt panna nad sitsima valitsuse armust ja heldusest rahaga, mis on neilt enne ära võetud endalt, tuleb see raha inimestele endale jätta kõigepealt. Ja see tähendab nendesamade pööraselt tõusnud hindadega kaupade hinna alandamist ja selle pealt maksu võtmise vähendamist. Ja see on sisuliselt parempoolne ja sisuliselt konservatiivne lahendus. Inimesed peavad, normaalses riigis inimesed käivad tööl ja selle tööl käidud rahaga saavad iseendaga hakkama ja ei pea sealjuures kogu aeg nööriga leiba saagima, et mis ma täna ja homme ja järgmisel nädalal ostmata jätan, sest muidu lihtsalt ei ole nädal aega enne palgapäeva mitte midagi. Meie tahaksime lahendada seda teistmoodi ja hindasid allapoole tuua ja seda hinnarallit pidurdada.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja, austatud ettekandja! Tänases infotunnis oli Kaja Kallas. Rääkis, mismoodi nemad üritavad kõiksugu asju ette võtta, et hinnatõusu leevendada, kuid kahjuks ei saa seda teha, sest paljud targad raamatud, õpikud ütlevad, et nemad, valitsus ei saa inflatsiooni leevendada mitte mingil moel. Vastukaaluks küsisin peaministri käest, et aga miks me ei lähe seda teed nagu Poola läks, kes detsembris vähendas riigi maksusid. Ja siis Kaja Kallas ütles, et oi, et mul on siin kõik tabelid kaasas ja nii edasi. Ma ei tea, tabeleid mina ei näinud, aga minul on olnud üksainuke tabel, 19 protsenti on inflatsioon Eesti Euroopa Liidu kõige kõrgem. Ja siit küsimus, kuid äkki siin paari nädala pärast olete äkki peaminister, et mis on need esimesed sammud, mis te ette võtaksite hinnatõusu leevendamiseks? 

Aitäh! Jaa, järgmine nädal või järgmine aasta millalgi ikka olen, jah. Aga mina ei ole nõus selle väitega, et valitsus ei saa kuidagi hinnatõusu leevendada. Esiteks juba ainuüksi selle tõttu, et valitsus väga edukalt sai hinnatõusu tekitada. Eesti valitsus on olnud aktiivne kaasosaline selles, et Eesti on kõige kõrgema hinnatõusuga riik Euroopas. Ja kuigi keskpangad ei allu valitsusele otseselt, noh ei ole ju mõtet iseendale siin muinasjuttu rääkida, et Euroopa Keskpank on mingi sõltumatu keskpank, mis ajab mingit sõltumatut rahapoliitikat. Euroopa Keskpank on nüüdseks juba paarteist aastat rikkunud aluslepinguid ja enda mandaati ning tegelenud sõna otseses mõttes riikide võlgade monetiseerimisega, ehk siis on maksnud, loonud erinevaid huvitavaid skeeme, mille kaudu siis pidevas eelarve defitsiidis vaevlevatele riikidele saab raha juurde anda. Ja see on selle inflatsiooni üks oluline põhjus. Ei ole sugugi niimoodi, et avalik võim, olgu ta valitsus või keskpank, ei saa midagi teha. Nad on suutnud väga palju teha selleks, et asju pekki keerata ja kui nüüd neid asju teistpidi teha, siis on võimalik neid asju uuesti joonele saada. See jutt ei ole tõsine. Ma ütleksin selle peaministri, ma ütleksin, suhteliselt tuima jutupunkti peale, et tegelikult ikkagi siin kehtib see vanarahva tarkus, et kes tahab, leiab võimaluse, kes ei taha, leiab vabanduse. Ja me näeme, et meil on täna valitsus, kes leiab vabandusi ainult.

Merry Aart, palun!  

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja. Martin, ole hea, ütle, sa oled ka ministeeriumi seestpoolt näinud. Minul on väga keeruline aru saada, ma tean, et Läti langetas siin kohapeal kasvatatud puu- ja köögiviljade käibemaksu 5%-le. Ka meie oleme kunagi seda taotlenud, öeldi, et see ei anna mingit tulemust. Lätlaste andmed on, et puu- ja köögiviljatoodete tarbimine kasvas 10%, kasvupind suurenes 8,5%. Puu- ja köögiviljatoodete käive kogu riigis kasvas 16%, sektori varimajandus vähenes 20%. Käibemaksukohustuslaste arv selles sektoris kasvas 9%, käive selles sektoris kasvas 9%, kohapeal toodetud puu- ja köögiviljasaaduste väärtus kasvas 45%, puu- ja köögiviljasektori keskmine töötajate arv kasvas 6%. Need on Läti põllumajandusministeeriumi andmed. Minu küsimus on selline. Kas meil ei osata tervikut näha või ei taheta analüüsida või mis see eesmärk on? Ma tean, et meil käidi vaatamas Lätis neid andmeid ja vaadati ainult tarbijahinda.

Selles mõttes ongi ideoloogiline kramp, väga selge ideoloogiline kramp: ühtegi teemat ei lahendata maksu alandamisega, maksu alandamisest ei ole kunagi kasu, on ainult kahju, sest riigieelarvesse maksu siis enam ei laeku. Esiteks ma ütlen selle kohta, et ka Läti kogemus näitab sama, mida meie kogemus näitas. Maksualandus ei tähenda üks ühele seda, et maksu hakkab vähem laekuma. Ta teeb kindlasti alguses mingi languse läbi, aga mingisuguses perspektiivis hakkab tegelikult maksulaekumine paranema. Seda me nägime alkoholiga, me nägime diisliga, seda nägid lätlased oma toiduga.

Lätis oli just nimelt üks asi, mille vastu lätlased võitlesid, see oli varimajandus. Ja teine asi, mille eest nad võitlesid, oli sektori elujõud. Ja tõepoolest kogu sellest suurest pildist nopiti välja üks argument, loodi endale hernehirmutis ja sellega hakati teisi hirmutama. Aga hindasid ta oluliselt ei vähendanud. Kui ta ei pidanudki hindasid oluliselt vähendama, siis tal oli terve rida muid kasusid, mis aitasid Läti majandust, mis aitasid muide maapiirkondasid Lätis, aitasid seal palka maksta inimestele, aitasid ettevõtetel ellu jääda.

Ja kui keegi arvab, et see on mingisugune ebaoluline kõrvaline kaasnev nähtus, siis nii võib ka arvata. Kui riigieelarve laekumine ongi kogu riigi toimimise kõige esmane probleem, millega sa tegeled, siis tööhõive või regionaalne areng ja kõik need muud asjad ei huvitagi. Meid huvitavad. Meid huvitab tööhõive, huvitab inimeste toimetulek, huvitab inimeste ostujõud, huvitab see, et kodumaine tootmine edeneks ja oleks konkurentsivõimeline. Nii et lõppkokkuvõttes lätlased ei kaotanud raha sellega, ja seda selle tõttu, et neil tuli varimajandusest välja, selle tõttu, et see sektor muutus tugevamaks. Selle tõttu neil tegelikult ka maksulaekumised paranesid.

Nii et see on nii piiratud, nii rumal, nii lühinägelik, Exceli tabeli mingisuguses ühes tulbas elamine ja ma muidugi olen seda maja seestpoolt näinud ka, Exceli tabeleid seal armastatakse. Oma mingisuguses valdkonnas ollakse võimelised väga täpselt numbreid paika loksutama või ütlema, et nii läheb või ei lähe. Aga mis see laiem mõju on, see lihtsalt ei huvita. Ja siin väga selgelt poliitiline juhtimine peab olema see, mis ütleb, et kuulge, sõbrad, mul on Mustamäel 6000 elanikku, kellest pooled elavad gaasikatlamajaga korteris. Lisaks sellele, missugune on Exceli tabel järgmised kaks aastat gaasiaktsiisi laekumise osas, tuleb vaadata mingeid muid mõõdikuid ka veel. Ja mina pean sellest aru andma neile inimestele.

Nii et siin tuleb lihtsalt tegelikult kehtestada oma valimistel saadud poliitiline mandaat, tuleb lihtsalt kehtestada, kui vaja on. Nii et kuulad argumendid ära, noogutad ja teed nii nagu vaja. Aitäh!

Anti Poolamets, palun!

Aitäh! Mind huvitab see, mis saab siis sõjamõjude ja muude mõjude eraldamisest. Peaminister räägib kogu aeg sõjast, see olevat hinnad üles löönud. Aga minu hinnangul jõuab see sõja mõju ei tea millal majandusse ja siis hakkab veel hullemaks minema. Kas sellel inflatsioonil, mis meile siin hiljuti näkku visati, on ka nii palju sõjamõjusid, nagu reklaamitakse? Või on see mingite varasemate tegemata jätmise tulemus? Ja kas neid varasemaid vigu vältides, mitte väljastpoolt tulnud mõjusid vältides saaks ikka reaalselt hinnad alla? Kuidas on sõja ja muu mõju vahekord?

Sõjamõjud ei ole kindlasti veel kohale jõudnud, vähemalt mitte olulises osas. Kõige rängemad mõjud on kindlasti toiduainete hindadele. Mul on nagu juuksed peas püsti, kui ma vaatan seda, et Eesti tänane valitsus ei ole võtnud ette mitte midagi selle jaoks, et me ei ekspordiks ennast täiesti nälga sügisel. Sest hinnad on kõrged. Põllumajandustootjatel on selle üle muidugi loomulikult hea meel. Näiteks, viljaturg on rahvusvaheline. Kui me siin ei tee riigi poolt mingisuguseid väga selgeid otsuseid, et Eesti oma viljavaru peab igal juhul olema, siis me võime olla ühel hetkel olukorras, kus Eestis ei ole enam leiba ja saia saada. Ma ei näe mitte kusagil, et üldse mõeldakski selles suunas. Ja eriti toidutootmises hinna mõju on, ma pakun, ikkagi umbes aastase viitega. Me hakkame seda nägema järgmine aasta, võib-olla järgmisel kevadel või hilissügisel.

Kütusehinna mõju on vahetum. Nafta hind reageerib poliitilistele ja geopoliitilistele sündmustele väga kiiresti. Aga asi, mida valitsus oleks tingimata pidanud juba pool aastat tagasi, eelmisel sügisel tegema, on elektri hinna selge kontrolli alla võtmine. Siin ei ole Vene sõjal mitte mingit pistmist mitte millegagi, sest me toodame oma elektrit ise, toodame oma kohapealsest toormest. Toorme hind ei ole muutunud, mingid muud sisendihinnad ei ole muutunud, CO₂ hind on ainult muutunud ja see CO₂ hind on põhimõtteliselt laest võetud spekulatsioon. See tuleks üldse elektri hinnast praegu välja arvestada. Ka siin on olemas võimalusi. Ma tean, mida ütlevad kriitikud, et siis me läheme vastuollu mingite Euroopa reeglitega. Ei, ei lähe. Ka siin on olemas viise, kuidas teha selle CO₂ hinna neutraliseerimine niimoodi ära, et me ei lähe vastuollu Euroopa reeglitega. Aga lõppkokkuvõttes, kui lähme, siis lähme. Oma inimeste toimetulek on tähtsam kui Euroopa reeglid.

Eesti hinnatõusu kõige suuremad osad on elektri hinna tõus, kütuse hinna tõus ja gaasi hinnatõu. Aga nüüd on veel üks asi, mida minu meelest inimesed veel üldse ei adu. Eelmisel nädalal tõstis Ameerika Föderaalreserv 0,5% võrra intresse. Kõige rajum intressitõus alates, ma ei mäleta, kas 2003. või 2002. aastast 20 aasta jooksul. Euroopa Keskpank venitab sellega veel, aga tal ei ole mingit pääsu. Varem või hiljem hakkab Euroopa Keskpank tõstma ka. Ja selle mõju näiteks Eesti inimeste autoliisingule, korterimaksetele, aga ka ettevõtete laenuportfellile. Seda inimesed veel isegi ei adu, mis mats sealt tulemas on.

Seda enam ma ütlen, et kõik ei ole poliitikute kontrolli all ja kõik ei ole Eesti valitsuse kontrolli all, aga kõik, mida teha annab, tuleks ära teha. Ja see on üks osa sellest. Elektri hinna alandamine on teine osa sellest. Omaenda varustuskindluse tagamine toiduvarustuses on kolmas osa sellest. Ilmselt nii või naa on vaja arvestada ka võimalusega, et meil tekib juurde inimesi, keda on lihtsalt vaja toetada toimetulekutoetustega, see on veel üks osa sellest. Aga tänane valitsus, noh, ka see lisaeelarve, mis meile siin toodi, no see on ju nali. Tegelik toimetulekutoetus inimestele ... On suurusjärgus 800-miljoniline eelarve. Ja toimetulekutoetuste osa on 31 miljonit ehk 3,9%. Kõik muu läheb kuhugi. Läheb kuhugi sõjaaja eelarves 1,9% sõjaasjade peale. See on ikka uskumatu bluff, millega meil siin tegeletakse.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Jah, suur põud on kõigele lisaks veel tulemas, kui vaadata Euroopat ja maailma, aga see selleks. Valitseja on mures, et aktsiiside langetamine ei päästa ja valitseja on mures, et kust saada seda veelgi suuremat raha Ukraina abistamiseks. Oskad sa öelda, et muidugi need küürud ja need langetamised ei ole lineaarne asi. Aga kuidas valitsejat rahustada? Pealegi samasuguse ettepanekuga ei ole mitte ainult meie välja tulnud, vaid on ka Jüri Ratas ja Isamaa ja nii edasi. Aga kuidas valitsejat rahustada?

Ma lihtsalt ütlen, et meie ettepanek on kõige kõikehõlmavam. Et ka valitsus tuli ju meile siin kahe maksumuudatusega, käibemaksu ja eridiislimuudatusega. Ja Isamaal on ka ettepanek kütuseaktsiisidega. Meil on kõikehõlmavam, kõige kõikehõlmavam, kõik on sees. Aktsiisidega meil on kõikehõlmavam, kõige kõikehõlmavam kõik sees, kõik energiakandjad on sees, pluss energiakandjate käibemaksulangetus on sees. Sellel on kumulatiivselt kõige suurem mõju. Ja ta kindlasti alandab hindasid või vähemalt pidurdab hinnatõusu. No mina ei paku abi tänasele valitsusele selles mõttes, et mul ei ole lootust, et sellest valitsusest kunagi midagi mõistlikku on võimalik saada. Mina töötan jätkuvalt selle nimel, et tänane valitsus võimalikult kiiresti välja vahetada mingi valitsuse vastu, mis ei ole rahvavaenulik. Ja meie abi pakkumine on praegu laual. See ongi meie abi pakkumine. Et me teeme aktsiisialandused energiakandjatele, me teeme käibemaksualandused nendelesamadele aktsiisidega kaetud energiakandjatele ja aitame oma inimesi. Ja need maksulaekumiste vähenemised, mis nende aktsiisi langetustega riigieelarvesse tulevad, on ikka veel väiksemad, kui on käibemaksu ülelaekumine ja kui on CO2 kvoodi müügi ülelaekumine. Me võiksime veel palju rohkem teha rahalises mõttes. Aga siis me peaksime minema või ütleme, selle käibemaksu 20 protsendimäära juurde, seal ilmselt me räägime juba kindlasti ka mitmetest sadadest miljonitest, oleneb, mis see protsent on. Ma pakun kuskil mingi 700 miljonit, kui me tahaksime langetada käibemaksu näiteks 15 protsendi peale. Aga meile toodi siia 800 miljoni eurone miinuseelarve, kus Eesti inimesi aidatakse 30 miljoniga. See on ju mõnitamine. Nii et kõike tehakse valesti, otsast lõpuni, tagurpidi ja valesti.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Tõepoolest, elektri ja gaasi hinna tõus on see, mis lööb meie tarbijad ja meie ettevõtted jalust, lööb tervet meie majandust. Aga alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse § 69 annab tegelikult võimaluse taotleda elektrointensiivsetel ettevõtjatel ja intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjatel, ettevõtetel aktsiisivabastuse luba, ehk Estonian Cell näiteks, eks ole, kes toodab meile väga olulist, annab meie majandusele lisaväärtust, või näiteks Adveni gaasikatlamajad, kes kütab poolt Tallinna linna. Ma küsin, et kui sina oleksid kahe nädala pärast või siis järgmisel talvel peaminister, kas sa kaaluksid ka seda võimalust tulla sedapidi meie ettevõtetele, meie majandusele, meie tarbijatele appi, et aidata siis kõikide nende kriisidega toime tulla.

Jaa. Muide, kui me olime valitsuses, me tegime nendele energiaettevõtetele soodusmäära, mitte ei vabastanud, aga tegime soodusmäära ja meil oli töögrupp majandusministeeriumiga või majandusministriga, kus me töötasime selle kallal, et vähendada veel energiaintensiivsete ettevõtete maksukoormust. Aga lisaks maksukoormusele näiteks ka võrgutasusid, sest võrgutasud on tegelikult veel suurem probleem nendele elektrointensiivsetele või energiaintensiivsetele ettevõtetele, just selle nurga alt, et Eestis oleks soodus või konkurentsieelis suurtootmisele või tootmisele, mis on mahukas. Ja oli laual täiesti selgelt meil plaan teha selliseid soodustusi, et kui sa tuled Eestisse suure investeeringuga, vaidlus selle üle oli, kui suur see suur on ja kuidas seda mõõta, siis sa mingisugused aastad, viis aastat, kolm aastat või kümme aastat, ei maksa üldse neid makse, oledki vabastatud neist maksudest. Seda plaani me heietasime. No tänane valitsus loomulikult nende plaanidega edasi ei ole läinud. Aga see oli nii-öelda tulevikku vaatav plaan, et meil Eestis tuleksid ettevõtted, kes tegelevad tootmisega, pakuvad töökohti, kõrge palgaga töökohti, kõrge lisandväärtusega töökohti. Ja tarbivad, muide, ka meie energiat. Sest mida suurem tarbimine on, seda väiksem on ühiku hind. Meil on kasulik, kui meil on suurtarbijad, sest see langetab ühikuhinda. Meil töö jäi pooleli, eks me siis kunagi jätkame.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Siin on lätlased jälle meist ette jõudnud, nüüd on lätlased loobunud biolisandist. Ja biolisandi loobumisest võit oleks veel suurem, kui ausalt öeldes aktsiiside langetamisest. Ja selgelt Isamaa toetab neid ettepanekuid. Koos sinuga valitsuses olles kaks aastat tagasi me selle otsuse tegime ja tänu sellele eelmine aasta oli majanduskasv Euroopa suurim, mida proovib tänane valitsus nagu enda kaela panna. Tänane uudis on see, et esimene kvartal on üle 16% eelarvesse laekumine parem, kui prognoositud oli. Aga ma küsin, mida teha Eleringiga. Sa rääkisid enne, et Eesti Energia kasum on tänu Eleringile ja Elering on võtnud meilt ära 180 miljonit. Eesti Energia on saanud kasumit tänu sellele, et on Lätti müünud enamuse. Aga see hind on ka Eesti turul, tänu Eleringile on Eestis elektri hind kaks korda kõrgem kui Soomes. Mida teha?

Elering üsna riukalikult, eks ole, tegi valepidi need investeeringud. Selle investeeringuga oleks pidanud niimoodi olema, et me kõigepealt teeme elektritoru laiemaks Soome suunas, kust tuleb odavam elekter ja kus on stabiilne baastootmine tänu tuumaenergiale. Ja kui me selle oleme ära teinud, siis me saame teha edasi suurema toru Läti suunas, kus on pidev tootmise puudujääk ja hind on kõrgem, Leedus veel rohkem. Nüüd Taavi Veskimägi tegi vastupidi. Ja loomulikult Eesti Energia või kõik Eesti energiatootjad võidavad sellest, sest nendele avanes turg kallima hinnaga, mis võimaldas Eestis kõrgemat hinda võtta Eesti tarbijatelt. Samal ajal ei tule Soomest peale odavamat hinda, eks ole. See oli üliriukalik ja seda kõike tehti meie enda raha eest, tehti meile elektrit kallimaks. Ega ma siin eriti ei kokuta ega mökuta, minu meelest tuleks Elerigi juhtkond välja vahetada kohe kiiremas korras. Aitäh! 

Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea Martin! Mul on keeruline aru saada sellest kafkalikust maailmast. Selline hoiak, et elukallidus meil tõuseb, inimeste elujärg halveneb, samas me kuuleme, et riigil ei ole raha, valitsusel ei ole raha. Ja see on tõeliselt kafkalik, sellepärast et kust tuleb see arusaamine, et riigil on raha. See kõik ongi rahva raha, mida riik ajutiselt peaks meie kõigi hüvanguks kasutama. Ja nüüd siis eriti hull on lugu energiahindadega, see on otsene elukalliduse tõstja, aga see on ka kaudne võimendaja. See on kaudne võimendaja ja samas on siin ka väga tõsine ebaeetiline olukord, et strateegiline funktsioon, mille arvelt teenib üks ettevõte kasumit ja halvendab kõigi elujärge. Mis oleks, kui raiuke selle hoobuga läbi, likvideeriks Eesti Energia ja teeks MTÜ Eesti Energia?

Jaa, muide MTÜ business on väga tulus business. Eestis Riigieelarvest läheb MTÜ-dele ja sihtasutustele suurusjärgus 250 miljonit aastas ja keegi täpselt aru ei saa, läheb nagu mutimullaauku. Nüüd kafkalikkusest rääkides, ega mina ka aru ei saa. Millest mina aru ei saa, on see, et Eesti on kõige suurema hinnatõusuga riik üldse Euroopas, kõige kallim elekter Euroopas, enam-vähem ja inimesed ei tule enam välja, ei pensionärid ega tavalised palgateenijad ei tule enam välja. Tööpuudus kasvab. Sõjatrumm täriseb iga päev. Ja see partei, kes seda kõike meile pakub, tema protsent, toetusprotsent rahva hulgas iga nädal ronib ülespoole. Ja noh, ega meie erakonnal ka kurta ei ole selle protsendiga aga lihtsalt vaatad seda ja mõtled, et tahaks teada saada – kuskil peab piir ette tulema –, kui suur osa Eesti inimestest on siis masohistid. Aga no ilmselt praegu on 33%. Kasvuruumi veel on, ma tean, refikad on käinud 36 peal ära. Aga ma ei ole kindel, et nende inimestega on võimalik üldse mingite argumentidega kuhugi jõuda. Kellele meeldib, et talle haiget tehakse, see karjub ainult veel ja veel, andke juurde. Meie räägime teiste inimeste nimel, me räägime nende nimel, kellele ei meeldi, et neile haiget tehakse, et neilt raha ära võetakse ja siis näkku ka veel irvitatakse.

Muide, mis puudutab Eesti Energia kasumit. Kui ministriks sain, siis oli ka järjekordne mingisugune minikriis oli laual, siis olid elektri hinnad all. Eesti Energia planeeris kinni panna kahte põlevkivikatelt ja koondada suurusjärgus 1000–1500 inimest. Ja selle tagajärjel oleks Eesti elektritootmise võimekus langenud umbes poole peale sellest, mis on meie tarbimine. Mina ütlesin, et kuulge, nii ei saa, et see on strateegiline küsimus, energiajulgeoleku küsimus, sotsiaalse stabiilsuse küsimus Ida-Virumaal. Seal on nii palju asju, mis selle muudavad võimatuks, et me nii teeksime. Tuleb leida lahendus. Mille peale Eesti Energia ütles, et jaa, loomulikult, lahenduse hinnaks on vähenev dividend. Eesti Energia sai aastaid dividendi siin suurusjärgus 50 miljonit eurot. Seda ausalt öeldes viis miljonit siia-sinna selles dividendist ... Kui me ei oleks tol ajal seda otsust teinud, kui mul oleks käsi värisema hakanud, et oi pagan, viis miljonit ikka oi-oi-oi, siis me oleksime talvel olnud pimedas, meil ei oleks praegu võimalik Eesti Energial teha rekordkasumeid, sellepärast et pool tootmisvõimekust oleks vanarauaks pandud. Sotsiaalsetest pingetest Ida-Virumaal üldse ei räägiks, eks ole, siin eriti muutunud julgeolekuolukorra taustal. Aga selline see mõtteviis oligi, et ei noh, kuulge, täna on viis miljonit vaja kokku hoida. Selle arvelt või selle nimel me võime ju ohverdada tulevikus kümned miljonid kasumit, töökohad, maksulaekumised, sotsiaalse stabiilsuse, selle, et meil üldse tuled, põlevad. See on see Exceli tabeli vaade, millest Merry Aart enne rääkis, et meid huvitab ainult see üks rida ja seal ka ainult see keskmine lahter. Meie siin saalis vähemalt ei tohi nii mõelda. Ja kui on vaja, siis mida tegid prantslased? Prantsuse president, loomulikult, tal olid valimised tulemas, andis käsu Prantsuse riigile kuuluv tuumaenergiat tootev tohutu suur firma andis korralduse müüa elektrit fikseeritud hinnaga alla tootmishinna. Selle peale ütlesid vaesed tuumajaamade omanikufirmad ütlesid: kaheksa miljardit kahjumit aasta lõpuks. Mulle öeldi, et siis on kaheksa miljardit kahjumit, aga inimestel on elekter odavam, tükk maad odavam kui meil, tükk maad odavam kui meil. Ja ega see ei tähenda, et see firma vajab rekapitaliseerimist, sest ega ta igal aastal kaheksa miljardiga kasumis ei ole, ta on igal aastal mitme miljardiga kasumis. Tähendab, igal aastal mitme miljardi kasumis, nüüd tuleb ühel aastal kahjumis olla, no siis on noh.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh! Muidu nii üksluine, et tulevad ainult sealt saali paremalt poolelt küsimused, ma küsin ka vahepeal. Te räägite siin, mida valitsus peaks tegema, aga tegelikult me kõik ju teame, et te peate härra Seederi ja härra Ratasega kõnelusi uue valitsuse moodustamiseks. Ja ma tahtsingi küsida, et kuidas need läbirääkimised lähevad, milline hakkab olema selle uue valitsuse aktsiisipoliitika, võib‑olla te olete kokku leppinud laiemalt maksupoliitikas. Ma olen kuulnud seda, et teie enam rahandusministrina sel korral ei soovi valitsuse töös osaleda, vaid olete küsinud kaitseministri positsiooni, ja olen kuulnud ka, et vist proua Toom Euroopast tuleb kultuuriministriks selles valitsuses. Võib-olla te kommenteeriks siis äkki laiemalt, mis siis selle uue valitsuse maksupoliitiline programm on. Kas te siis proua Toomiga koos kavatsete hakata neid aktsiise langetama?

Aitäh, Raimond! Hea, et appi tulid! Ma muidugi võiks siin kohe ütelda, et ei ole selle eelnõu teema. Aga ma siiski natukene aitan. Lükkan kategooriliselt ümber, et mingid läbirääkimised valitsuse moodustamiseks käivad. See ei vasta absoluutselt tõele. Pole käinud juba tükk aega. Ei ole juba mitu kuud räägitud. Me ei saa ka kuidagi öelda, et mingeid ministrikohti oleks jagatud. Ei ole. See ei vasta lihtsalt tõele. Spekulatsioone on palju olnud ja erinevad inimesed on väga huvitavaid teooriaid keerlema pannud. Ma arvan, et suur osa neist pärineb ühest teisest valitsuserakonnast, kes tahab tekitada teatavat ühiskondlikku kumu ja sellega hirmutada vajalikke jõukeskusi. Selline see elu meil on.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Martin! Kuidas sa hindaksid, milline võiks olla kumuleeruv mõju, kui me paneme kokku elektri hinna tõusu, siis kütuse hinna, ehk siis bensiini ja diisli ja gaasi hinna ja toiduainete hinna ja lisame sinna juurde ka tõusvad intressimäärad, siis milline võiks selle koosluse mõju olla Eesti inimesele kuskil aasta-kahe pärast? Kuidas see sinu prognoos võiks välja näha?

Aitäh! Hästi üldiselt rääkides, kui me midagi ette ei võta, siis niikuinii hinnatõus jätkub. Ma tahaksin siin nahutada kõiki neid nii-öelda eksperte, kes ei ole ju tegelikult mitte eksperdid, vaid poliitilised klaköörid, kes rääkisid meile mitu aastat, kuidas inflatsioonioht on transitoorne. Tuleb korraks, läheb jälle ära, ainult korraks hüppab üles. See on sellepärast, et oli koroona ja vahepeal majandus seisis ja baashinnad läksid alla. See on kõik üks statistiline silmamoondus nagunii. Ärge üldse uskuge, hinnatõusu ei ole, ei tule.

No tegelikult kohe alguses, kohe-kohe võis öelda, et mingit transitoorset hinnatõusu või inflatsiooni siin ei ole. See on väga tõsine, väga tõsiste nende põhipõhjustega või baaspõhjustega inflatsioon, mis meid on tabanud. See inflatsioon on majandussüsteemi hakanud juba sisse juurduma. Inflatsioon toodab juurde uut inflatsiooni ja sellele eelkõige rahapoliitilistele, aga ka eelarvepoliitilistele otsustele järgnenud inflatsioon, mis hakkas kerima eelmisel aastal, on nüüd tulnud juurde uued rahapoliitilised otsused ehk needsamad intressitõusud ja sõjamõjud, millel on kõige otsesem ja jõulisem mõju energiasektorisse ja toidusektorisse. Need on needsamad sundkulud, millest ma sissejuhatuseks rääkisin.

Ja ma üldiselt ütleksin niimoodi, et ega väga optimistlik olla ei saa lähiaastatel kõikjal maailmas, sõltumata sellest, kas sul on parempoolne või vasakpoolne valitsus või sõjaprintsess või rahuprints riigi valitseja. Elatustaseme langus on etteennustatav igal pool, ostujõu langus on etteennustatav igal pool. Nüüd põhiküsimus on see, kuidas valitsused seda leevendavad ja kui palju nad seda suudavad leevendada. Rasked ajad on tulekul igal juhul ja mida varem sa saad inflatsioonil sabast kinni, seda kergem on teda ohjeldada. Mida rohkem sa saad inflatsiooni ohjeldada, seda kergem on teda pärast tagasi alla suruda üldse. Ja meil ei tehta mitte midagi. Mitte midagi ei tehta! See on minu meelest kõige kuritegelikum. Praegu me sügisel rääkisime, et see on tulemas. Ei tehtud midagi. Talvel rääkisime, et see läheb hullemaks. Midagi ei tehtud.

Ja nüüd me räägime jälle, mis asjad on tulemas, on tulemas poole aasta pärast, aasta pärast. Ja ma üldsegi ei ole nõus, et see on vähemõjus meede. Kui me vaatame nende aktsiiside mõjusid, siis keskeltläbi me vähendame aktsiisi kuskil kolmandiku võrra. Kui me vaatame käibemaksu mõju, siis me vähendame isegi ju veel rohkem. Need moodustavad ikkagi sellest lõpphinnast suure osa. See ei ole marginaalne, mõni sent, millest me räägime, aga kumulatiivne mõju – nagu me teame, ütleme, et keskmisel Eesti perekonnal on ainuüksi viimastel kuudel kulutused kasvanud 500 euro võrra kuus. Nende sundkulutuste allatoomine, me räägime ikkagi kuu lõikes sadadest eurodest, aasta lõikes tuhandetest eurodest, mis inimestes inimestele rohkem kätte jääb. Aitäh! 

Aivar Kokk, palun! 

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Me peame nüüd lahendama probleemi, mida tänane valitsus koos selle ringiga on tekitanud. Üks variant on kolmest kaablist üks remonti panna, Läti poole peale lahendaks palju ära. Praegusel hetkel Venemaalt ostab Soome elektrit ja läbi Eesti müüakse ja teenitakse raha. Aga nüüd on järgmine küsimus. Käibemaksu ja aktsiisi teemal on gaas. Ja nüüd me teame, et kaks eraettevõtjad, kes gaasiterminali püüavad rajada praegu, seda sildumiskohta, loobusid Eleringiga koostööst, sest riik pakkus sinna kanti küll koos varude osakonnaga 213 miljonit raha, mida ei ole ühtegi senti vaja, eraettevõtjad on valmis kõike tegema. Kas see ongi jälle see koht, kus me peame tulema siia aktsiise ja käibemaksu langetama, (Juhataja helistab kella.) kuna üks ettevõte teeb meile külma?

Jaa. See remondi iva on väga tähtis. Sügisel, kui meil olid rekordhinnad, siis üks põhjus selleks oli, et Auvere oli planeeritud remondis. Või üks kateldest, ma ei mäleta enam. Mulle tundub, et see oli Auvere, aga ma võin eksida katlaga. Ausalt öeldes mina ei kujuta ette, et meil saab olla minister või meil saab olla nõukogu esimees, kes ei küsi septembrikuus, et kuulge, meil on siin silmapiiril näha, et hinnašokk on tulemas, öelge mulle palun, et meil midagi ei ole planeeritud remondis kõige suurema tarbimise ajal. Seda oleks pidanud septembri alguses või augustis ära küsima. Ja kui on planeeritud, siis unustage ära oma planeeritud remondid, neid ei saa teha talvisel perioodil, lükake edasi. Me oleme näinud, kuidas Elering manipuleerib hindadega, börsihindadega pidevalt, nende Estlink 1 ja Estlink 2 hinnaga, küll need on planeeritud remondis, küll need on planeerimata remondis. Sealtpoolt see toru, kust tuleks odav elekter, on meil pidevalt kinni. Jah, mina ütleksin, et ma teeks teistpidi. Ma paneksin selle toru remonti, planeeritud remonti, mis tõstab meil hinda, ja hoiaks lahti selle toru, mis langetab meil hinda. Neid aspekte, mis siin on, on hästi palju.

Mis puudutab LNG-d, siis üks põhjus, miks ma olen ülikriitiline lisaeelarve suhtes, on see, et seda reklaamitakse meil kui inimeste aitamise eelarvet. Noh, inimesi aidatakse seal 3,9% eest sellest summast, ja sõja eelarvet, aga riigikaitset tehakse meil 1,9% eest kogu sellest eelarvest. Kuhu siis raha läheb? Läheb nendelesamadele monopoolsetele riigiettevõtetele finantseerimistehinguteks. See on nagu pöörane. Kokku on need summad suuremad, jah, aga näiteks ainult Eleringile tahetakse 100 miljonit lihtsalt niisama anda. Need on ettevõtted, mis on sadade miljonitega kasumis praegu niikuinii ja siis antakse veel riigi poolt neile juurde raha ja öeldakse: "Niimoodi me aitame Eesti inimestel toime tulla kõrgete energiahindadega." No see on nii groteskne, et seda lihtsalt, kui ise ei näeks, siis ei usuks.

Niisuguseid asju see lisaeelarves lihtsalt ei tohiks elu sees olla. Ja noh, rääkimata sellest, et meil on olemas praegu ju tegelikult LNG vastuvõtuvõimekusega kai, seal on muidugi vaja teha veel oma kohandusi ja seal on see gaasitoru ehitamata, aga põhimõtteliselt kai on olemas. Meil üldse ei ole neid investeeringuid sellisel viisil vaja ja igal juhul ei ole vaja maksumaksjal neid investeeringuid sellisel viisil teha. Vot siin ma tunnen puudust ... Aga me saame aru, miks meil ei ole sellist ajakirjandust, see käibemaksu erimäära asi lahendas ära selle mure, Aga siin ma tunnen tõesti puudust sellest uurivat ajakirjandusest ja sellisest sõltumatust ajakirjandusest, kes võtaks pilbasteks lahti, mis skeeme siis täna selle lisaeelarvega ehitatakse LNG investeeringute nime all. See on üsna jälk.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma äsja sirvisin uudiseid ja märkasin, et Joe Biden teatas, et ta hakkab võitlema hinnatõusuga. Kuna me teame, et meil riigipöörde tulemusena võimule upitatud liberaaldemokraatlik valitsus on tegelikult, võiks öelda, Washingtoni niisugune filiaal, siis kas võib arvata, et liberaalse demokraatia päästmise suure ja õilsa ürituse raames ka meie valitsus saab äkitselt korralduse hakata võitlema kõigi vahenditega hinnatõusu vastu?

Aitäh! No kui ma jälgin neid propagandaloosungeid või jutupunkte, mida meie valitsus ja meie valitsustruu meedia räägib meile ükskõik millest, kas sõjast Ukrainas või energiahindadest või kliimapöördest, siis need on üsna üks ühele sellest, missugune on Ameerika vasakpoolsete arusaamine ja jutupunktid ja propagandaloosungid maailma asjadest, olgu see Ukraina sõda või energiahinnad. Joe Biden muide, või okei, Joe Biden ei mõtle enam midagi välja, aga tema abid mõtlesid välja väljendi "Putini hinnatõus", "Putini kütusehinna tõus". Läks nädalake mööda ja kujutage ette, meie omad hakkasid ka seda korrutama, Putini hinnatõusust midagi rääkima. Mul on nii kahju, et meil ei ole natukenegi originaalsemat sellist poliitilist retoorikat siin Eestis vasakpoolsete või liberaalide poolt, aga no on, nagu on. Võime ennustada, meil on ju selline klaaskuulike, millega on tulevikku võimalik vaadata. Seda oli võimalik vaadata homoteemal, seda oli võimalik vaadata immigratsiooni teemal, seda on võimalik [vaadata ka] igal muul teemal, rohelistel teemadel. Kõik pöörasused, mis juhtuvad Ameerika vasakpoolsete peades ja meediaveergudel, jõuavad mõne aja möödudes ka meile. Nii et kui Joe hakkab rääkima sellest, et tema võitleb hinnatõusuga, siis ma arvan, et järgmises infotunnis me juba kuuleme, kuidas võideldakse.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja ja lugupeetud ettekandja! Valitseja on mures tõesti, et kuigi aktsiisid moodustavad siinsamas 95 bensiinil 51,5 protsenti pool sellest ja edasi, et selle langetamine ei anna efekti. Aga ütleme niimoodi, et kuna valitseja suunis on, et mitte sellega, et saata see prügikasti meie eelnõu, et mida see tähendab tegelikult, mõtleme ennast kusagile oktoobri-novembrikuu või detsembri algusesse, kui valge laev peaks olema juba Lahepere lahe suudmes, aga ilmselt ei ole.

Mina olen, ma ei tea, ma ei ütle, et ma oma kaabu ära söön. Aga ma olen ikka väga-väga-väga-väga meeldivalt üllatunud, kui Eestisse see LNG võimekus tekib selle aastanumbri sees. Mu meelest on reformierakondlased pugenud nahast välja üle 10 aasta, et Eestis ei oleks LNG võimekust, et Eesti oleks Vene gaasitoru otsas lõksus. Ja kõik see, mis toimub praegu siin Eleringiga ja Alexelaga ja kõikide nende kaide ja asjadega, minu meelest on üks rituaalne tants, et ka sel korral gaasi, alternatiivsete gaasiallikate saamise võimalus Vene toru asemel tuksi keerata. Võib-olla ma eksin, võib-olla on kusagil toimunud kirgastumine ja ergastamine, aga muster siiamaani kinnitab mulle küll seda, et ei tule mingit LNG-d selle valitsuse all mitte. Küll aga suudetakse käruga ära viia riigieelarvest ehk maksumaksja taskust mitusada miljonit selle tegemiseks. See juhtub kindlasti, kui see eelarve läbida.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Küll on tore, Martin, kuulan sinu lihtsaid lahendusi ja sellist elegantset matemaatikat, mis küll sarnaneb rohkem poliitmatemaatikaga, aga no mis teha, kui päris matemaatika peale jõud ei hakka. Kõik tundub väga lihtne ja selge. Aga ma annan sulle võimaluse tegelikult näidata tõesti, et sa midagi matemaatilist ka suudad ära seletada ja mulle selgeks teha seda. Eelmine aasta sa käisid ringi ja rääkisid ühena mitmest siin, et raha on vaba. Ja selle tulemusel, et teine pensionisammas anti vabaks, ringlusse tuli kusagil 2 miljardit lisaeurot. Arvestades Eesti riigieelarve suurust, umbes 20% tuli juurde. Kui suurel määral on see 2 miljardit mõjutanud meie inflatsiooni, oskad sina arvata või ennustada? Ma ei ole kusagil näinud ühtegi arvutust. Ma eeldan, et sa ei taha seda arutada, sest see on natukene sinu süü. Aga äkki sa suudad siiski öelda mingi, ja ütle, et see on null, seda see ei ole, sa tead ise ka.

Ei, ei, seda ma kindlasti ei ütle, et on null. Ma ütleksin, et meie lihtsad lahendused ongi, et lihtsuses peitub geniaalsus. Kui te lõpuks ometi oma upsakuses nii palju tagasi maa peale tuleks, siis te endast parematest vähemalt seda õpiksite. Aga te ei õpi, sest teie upsakus ei lõpe kunagi. Ma ei vaidle vastu. See, et pensionisammastest võeti välja jah umbes selles suurusjärgus raha, nagu sa praegu ütlesid, see ju väga suures ulatuses ikkagi jõudiski just nimelt Eesti majandusse. Ja see on, eelkõige on ta läinud kahte kohta ja pane nüüd tähele. Esiteks, kinnisvarasse, kinnisvara hinnad on teinud Eestis tõeliselt hüppe läbi ja Eestis kinnisvara hinna tõus sai alguse juba varem. Aga teiseks, ega need metsikud maksude ülelaekumised, mis meil praegu siin on, see raha jõudis riigieelarvesse tagasi. Väga suur osa sellest jõudis riigieelarvesse tagasi. Kuhu ta kindlasti mingit mõju ei teinud, oli elektri hind. Täiesti otseselt välistatud võimalus, et pensionisamba raha sai tõsta elektri hinda või gaasi hinda või nafta hinda. Seda ma kujutan ette, et nii poliitmatemaatik, nagu sina oled, seda matemaatikat sa meile siia müüma ei tule. Elektri hinda, gaasi hinda, kütuse hinda teise samba raha vabaks tegemine mitte kuidagi mõjutada ei saanud. Muid hindasid, eriti kinnisvara hinda, kahtlemata mõjutas.

Helle-Moonika Helme, palun! 

Aitäh, hea eesistuja ja lugupeetud ettekandja! Sa ütlesid ka, kasutasid väljendit rasked ajad on tulemas ja tegelikult me kõik ju, terve Eesti rahvas seda oma kõhunahaga tunnetab. Aga sina pakud lahendusi, aga samal ajal meie peaminister Kaja Kallas on sedasama väljendit kasutanud siin korduvalt infotundides, aga tema ei paku lahendusi. Tema kasutab seda kuidagi halamiseks, et oh, tundke mulle vaesekesele kaasa, et mina pean rasketel aegadel valitsema ja noh, täna ka siin sinnapoole vibutas oma väikest rusikat ja kärkis, et mis teil siin viga küsida, aga mina vat siin pean vastama. Aga ma küsiksin, et sa oled rääkinud lahenduste mõttes maksulangetustest siin kogu aeg. Aga mõned Euroopa riigid on kasutanud hinnalagede seadmist laia elanikkonda puudutavate hindade osas. Kui sina oleksid peaminister, kas sa kasutaksid ka seda võimalust?

Jaa, eriti ma ütlen, et elektri hinna puhul on täiesti minu meelest kiiremas korras on vaja see lahendus kasutusele võtta, elektri hind. Ma veel kord ütlen: sajaprotsendiliselt Eesti riigile kuuluv ettevõte praktiliselt turumonopol. Noh, ma ei tea, 90–80 protsenti Eesti elektritarbimisest tuleb sealt. Omamaine toodang, tooraine ja ma tean, mis on nende tootmise omahind, ma tean, noh, see ei ole, see ei ole 30, 40, 50 või 200 eurot. See on 20 euro kandis, sõltuvalt sellest, millisest katlast me räägime ja millist kütust seal kasutatakse, kas kasutatakse segamini mingi muu asjaga või ainult põlevkivi ja nii edasi, seal on omad. Aga see jääb sinna sellesse kanti. Nüüd ajab hinna kalliks loomulikult CO kvoot, maksud ja dividend, mis põhimõtteliselt on erimaks ka. Jaa, igal juhul ja muide, meile korrutatakse söögi alla ja söögi peale ja enne und ja hommikul ärgates, et me elame sõja ajal. Ega sõja ajal riiklikult reguleeritud hinnad ei ole mingisugune võimatu asi, kui vaja, siis tuleks riiklikult reguleerida ka kütusehindasid. Sest me kõik teame ka, et täna on kütusemüüjatel väga-väga priske kasumimarginaal seal vahel. Ei ole niimoodi, et see hind, mis posti otsas on, on sellepärast, et ta nibin-nabin, tulevad omadega välja selle sisseostuhinnaga, ei ole niimoodi, väga-väga hästi teenivad selle pealt. Nii et kui on rasked ajad, kui on sõjaaeg, siis kõik, ma ütlen veel kord, see on üks tükk, nende maksude alandamine on üks tükk, on oluline tükk, mõjus tükk. Aga see ei ole ainus tükk, neid tükke, mida tegema peaks, valitsus peaks, kõik ministrid peaksid istuma hommikust õhtuni, pakkuma lahendusi välja ja hakkama neid rakendama. Selle asemele meile lihtsalt räägitakse, kuidas ei saa. Meie saame. Ja ma ütleksin selle Kaja Kallase rasketel aegadel valitsemise kohta. Ei, tema ei pea valitsema. Ega keegi ei käsi tal. Ma isegi arvan, et keegi ei palu tal. Aga kui ta ei saa hakkama, siis on inimesi, kes saavad hakkama tema asemel paremini, kindlasti.

Küsimused said otsa. Nüüd on aeg kuulata rahanduskomisjoni. Palun, Jürgen Ligi!

Austatud ettekandja! Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Kui ma peaksin komisjoni nimel esinema, siis ma ütleksin küll, et kuulsime äsja kompartei manifesti sellest, kuidas riik saab teha kõike, kuidas ta tagab heaolu, kuidas ta määrab hinnad, kuidas kõik on riigi kätes, ja kes sellega nõus ei ole, on Washingtoni filiaal. Ja kui ma siin vasak‑ ja parempoolse teemal vihjeid kuulasin, siis ilmselt see oligi positsioonivõtt, aga seda kõike ei sobi mul siin isegi mainida. Ma olen komisjoni esindaja. Aitäh!

Niisiis, komisjon asju niimoodi üldiselt ei näe, et riik on primaarne heaolu looja, raha andja ja hindade määraja ja et see on kuidagi USA diktaat. Komisjon näeb rahandust üldiselt sellisena, et riik kogub makse ja mitte selleks, et tagada igaühe individuaalne heaolu, vaid et rahastada kodanike ühiseid asju. Nende ühiste asjade hulka kuulub muidugi ka selliste struktuuride loomine, mis tagavad vaba konkurentsi ja piisava pakkumise turul. Kuulub ka see, et aidatakse neid, kes tõesti hädas on, aga ei kuulu see, et makstakse kinni, loobutakse maksudest ja siis üritatakse luua üleüldist heaolu kõigile. Ja kindlasti komisjon ei arva, et partei on see, kes ise peab või saab teha mõjuanalüüse ja öelda, et meie arvame, meie ise arvame. Ei, partei ei ole "meie ise" ühiskonnas, vabas ühiskonnas ei ole see, kes ütleb, et inflatsioon on meie kätes ja paar-kolm protsenti ja isegi rohkem me nüüd seda vähendame.

Mõningad väited siin veel, millega ei ole komisjoni enamus kindlasti nõus, et see eelnõu ei tekita eelarvedefitsiiti. Ei saagi tekitada, eelarvedefitsiit on juba praegu räige, suurusjärk 4% SKP‑st kriiside mõjul. Küll aga on meil andmed, et aastane defitsiidi suurenemise mõju on suurusjärk sajas miljonis. Need andmed on meil valitsuse dokumendis. Kui keegi soovib, siis ma võin seda tabelit ka täpsustada. Ei hakka seda ette lugema siin niisama. Me küll ei arva, et me ise teeme prognoose ja siis ütleme, et kõik on mööda pandud, kui täppi ei lähe. Me ei ole nõus komisjonis kindlasti sellega, et kui on õige partei võimul, siis hinnad langevad, ja kui on vale partei, siis hinnad tõusevad. See sõltub ikkagi poliitilistest valikutest ja välistest asjaoludest. Pandeemiaaegne hindade langus ei olnud kindlasti rahandusministri teene, vaid tema tegevus oli suunatud ikkagi hindade tõstmise poole, kuid pandeemia oli domineeriv tegur. Tol ajal tekkinud tarneraskused ja nõudluse langus oli see, mis hinna alla lõi. Selles mõttes, et "tarneraskus" on võib-olla ebatäpne sõna, aga põhimõtteliselt ju nõudlus läks alla sellepärast, et olid piirangud, ei saanud nõuda, ei saanud osta, ei saanud tarbida. Ja pärast, kui tekkis hinnatõus, siis hinnatõusul eeldus, et ikkagi sellest, et need piirangud tõmbusid tagasi, siis algas inflatsiooni kiirenemine ja muidugi hoo sai ta sisse siis, kui Putin hakkas gaasikraane kinni keerama koos vägede viimisega Ukraina piirile, uute vägede viimisega.

Nii et ma ei arva siiski, et kui võimekas ka ei oleks minu selja taga olev mees, et ta oleks saanud palju kahju teha. Tema poliitikavalikutest, mida ta ütles, mõjutavad inflatsiooni, tuleb esile tõsta tõepoolest – mulle jäi kõrva, et selle kohta vist kolleeg juba küsis –, et kindlasti see pensionide ennetähtaegne väljamaksmine suurendab inflatsiooni, on üks nendest sisemistest teguritest. Hea majanduskasvu ajal tekitatud eelarvedefitsiit, mida ta on ise igati tervitanud, ta jõudis seda ka tekitada, kindlasti suurendab inflatsiooni ehk hinnatõusu, need on need poliitika valikud. Aga ma arvan, et ta ei suutnud küll olla põhjus selleks, et tekiks kaubadefitsiit. Ja komisjon üldiselt arvab, et see on liiga odav eesmärgipüstitus, kui ma siin võiks üldistada meie erinevaid arutelusid, et asjad peavad olema odavad. Ei, see ei ole eesmärk omaette. Selleks ongi aktsiisid näiteks, et kahjulike kõrvalmõjudega kaupade hinda tõsta. Ja omakorda sealt kogutav raha on valude leevendamiseks sotsiaalses mõttes nõrgematele ja investeerimiseks hädavajalik. Aga aga väide, et me tagame heaolu sellega, et me tarbimismaksud ära kaotame, on vildak, ja et tagame veel hindade languse. On otsene seos selles, et kui me vähendame tarbimismakse, siis me ergutame sellega nõudlust. Selles mõttes ei ole see lineaarne efekt hindade languse suunas. Statistilised võrdlused näitavad, et need, kes on tarbimismakse vähendanud, ei saavuta sellega mingit püsivat hinnalangust, vaid see on ajutine hinna vähenemine, mis pärast tasandub ära, trend taastub, ja seda rahanduskomisjoni inimesed on küll palju näinud.

Mis puudutab energiat, mis sellest räägitakse, siis energiahindade puhul on hinnatõusu üks ja selge põhjus see, et pakkumine on liiga väike erinevatel põhjustel. Üks on, pikem vaade on, et on õigel ajal jäetud investeeringud tegemata Euroopas, aga teine on ikkagi see, et me loobume Vene energiakandjatest tasapisi. Jaa seda defitsiidist tingitud inflatsiooni ei saa mitte kuidagi kontrollida sellega, et me nõudlust ergutame. Ei, me peame ikkagi pakkumist suurendama, kui hinnatõus sellest on tingitud. Seda on püüdnud meile selgitada Eesti Pank. Kahju, et ettekandja ei ole rahandusega kontaktis ega tea neid põhjendusi ja mõtleb ise välja mõjuanalüüse ja prognoose ning annab siin väga lõtvu hinnanguid

Nii et jah, riigil on makse vaja, et aidata nõrgemaid. Aga kui ta makse kaotama hakkab, siis vähe sellest, et tal jääb vähem raha investeeringuteks investeeringutoetusteks, ta ka toetab neid, kes jaksavad rohkem tarbida. See on see saatan tarbimismaksude vähendamisel, et see võit jaotub nende kasuks, kellel juba on ja kes tegelikult abi ei vaja. Nii on üldine reegel ja nii on need poliitika analüüsid seni olnud, aga me kuulsime siin muidugi igasugu muinasjutte, mis rahanduskomisjonis küll läbi poleks läinud.

Hinnang sellele eelnõule väljendus hääletustulemuses: arutasime seda ja otsustasime esimest lugemist mitte lõpetada. Aitäh!

Nüüd on võimalik küsimusi küsida. Aga küsimusi ei ole. Aitäh! Siis ma avan läbirääkimised. Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Head kolleegid! Meil on nüüd selline olukord, kus nii nagu pool aastat tagasi räägiti ja põhjendati kõikvõimalike igasuguste veidrate otsuste, diskrimineerivate otsuste, ühiskonda lõhestavate otsuste puhul neid otsuseid, samme sellega, et meil on koroona, isegi veel dramaatilisemalt: meil on sõda koroona vastu, siis nüüd meil on sõda, meil Eestis plahvatavad pommid, siin lastakse õhku sildasid, teedel põlevad tankid, inimeste laibad on maas. Meil on sõda. No kuulge, see on absurdne jutt!

See on absurdne jutt, meil ei ole sõda. Sõda on küll Euroopas, aga sõdasid, kallid sõbrad, on olnud viimaste kümnendite jooksul väga palju: Lähis-Idas, Iraagis, Süürias. Ägedad sõjad käisid, aastaid kestsid sõjad Afganistanis. Millegipärast need sõjad ei põhjustanud meile selliseid hinnatõuse. Millegipärast nende sõdadega ei põhjendatud seda, et meil on välja ehitamata tänase päevani neljarealised maanteed, Saaremaa püsiühendus. Ei põhjendatud, et meil võetakse ära laste huviringide raha ja nii edasi, ja nii edasi, ja nii edasi. Ei põhjendatud vajadust lisaeelarve järele, mis läheb ju raiskamisele, kus on väga selgelt korruptiivseid liinid sisse ehitatud, kõige nähtavam muidugi – äkitselt Reformierakond unustas ära, et käibemaksuerisused on vastuvõetamatud ja saatanast. Ajakirjandusele nipsti teeme käibemaksuerandi üheksa kuud enne valimisi. Ja kui me täna lööme lahti Eesti Ekspressi, siis juba on näha, kuidas õukonnameedia on reageerinud panegüüriliste lugudega ja konkurente laimavate lugudega.

See on korruptiivne valitsemisviis, mis ei hooli rahvast, mis ei hooli sellest, et kui ma täna kohtasin ühte vana ülikooliaegset tuttavat, siis ta ütles mulle, silmad vesised: kas sa tead, kui suur pension mul on? Minu pension on 366 eurot. Halloo! 366 eurot! Ja sellega ta peab hakkama saama – elektri hinnaga, kõikide kommunaalteenuste eest tasumisega, toidu ostmisega, transpordi eest tasumisega. Aga kuidas see võimalik on? Muidugi on võimalik. Muidugi on võimalik, ma olen ise kogenud, et inimene tegelikult ekstreemsetes oludes vajab elus püsimiseks väga vähe. Aga kas see on ka inimväärne elu ja kas see on see elu, mis peab olema Eestis, ma ei oska öelda, paarisajal tuhandel inimesel igapäevane norm, igapäevane reaalsus, saada hakkama kõige närusemate sendisaagimise tingimustega. See ei ole vist olnud see eesmärk, kui me Nõukogude Liidust lahku lõime. See vist ei ole olnud see eesmärk, kui me oleme Eesti riiki üles ehitanud. Ja sellega seoses ma tahan öelda, et kõik see abrakadabra jutt, mida me kuulsime komisjoni arutelude kokkuvõttena, ei maksa mitte punast senti ka. Sest see jutt ei arvesta nende sadade tuhandete inimestega, kes sandivad päevast päeva ja loevad oma viimaseid veeringuid. See on häbi! See on häbi, et meil on 30. taasiseseisvumisaastal sajad tuhanded inimesed, kes nii elavad ja kellele öeldakse, et ei tule kõne allagi ...

Paluks lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

... ei tule kõne allagi see, et me hakkame mingisuguseid makse alandama. Aga miks ei tule kõne alla? Seda tegelikku põhjendust ei ole. Miks ei tule kõne alla, seda tegelikku põhjendust lihtsalt ei ole.

Mis on valitsuse ülesanne? Valitsuse ülesanne on tagada, et riik püsiks iseseisvana, et riigil oleks arvestatav heidutusvõime kaitsevõime näol, et riigil oleks arvestatav sisejulgeoleku tagamise mehhanism ja et riigi kodanikud tuleksid oma eluga toime. Ja selleks istume siin koos ka meie muide Riigikogus ja võtame vastu seadusi. Ja kui on rasked ajad, aga muide kõige raskemad ajad on alles ees, sest Maailmapank, WHO, maailma toiduorganisatsioonid kõik hoiatavad, et alles ülejärgmisel aastal küpsevad praeguste raskuste viljad. Võib ette näha teatud maailma piirkondades näljahäda, keskklass paljudes riikides lakkab sisuliselt olemast. Väga võimalik, et ka sellises riigis nagu Eesti, kui jätkatakse sellise poliitikaga, nagu praegune valitsus kavatseb jätkata. Valitsuse ülesanne on sellises olukorras, kus ta räägib kogu aeg sõjast, alandada makse, et inimesed toime tuleksid. Et inimestel oleks motivatsioon uskuda sellesse riigisse, et inimestel oleks motivatsioon kaitsta seda riiki, et inimesed tuleksid toime, et rindele minevad sõdurid teaksid, et nende kodused saavad hakkama. Praeguse kursi jätkudes ma ei näe, et see võimalik oleks.

Ja seepärast on vaja võtta vastu radikaalsed otsused. Kummalisel kombel meil on sotsidega siin täiesti isegi ühisnimetaja olemas. Tuleb alandada makse ja vajaduse korral reguleerida hindasid riiklikult, sest kui me räägime sõjaolukorrast, siis on need kaks kõige elementaarsemat viisi, et aidata inimestel toime tulla majanduslikult. Ja kui vaja, on vaja käivitada ka riigipoolsed logistilised, varustuslikud elanikkonda toidu, sooja ja muuga abistavad meetmed. Sest kui me oleme sõjas, siis ei saa häbeneda isegi niisugust asja nagu sõjakommunism. Aga õnneks me veel sõjas ei ole ja seetõttu oleme mõistlikud ja võtame vastu esmajärjekorras need maksualandused. Aitäh!

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on volitanud enda nimel kõne pidama Raimond Kaljulaidi. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head saadikud, head ametikaaslased! Nendes parlamendi debattides alati mulle meeldib, kui reageeritakse eelnevale arutelule, mitte lihtsalt ei tulda siia ega loeta ette nõunike poolt ettekirjutatud tekste. Ma tahan muidugi öelda seda, ma olen seda ka varem öelnud, et üks majanduspoliitika arutelude selliseid korduvaid teemasid on see, et kui majanduses läheb midagi hästi, siis on see valitsuse hea töö, aga kui majanduses läheb midagi halvasti, näiteks hinnad tõusevad, siis selles on alati süüdi välised tegurid, millele valitsusel kahetsusväärselt puudus mõju. See on alati nii olnud.

Nüüd on lisandunud siia juurde üks uus huvitav maksupoliitiline põhimõte. See on nimelt selline, et kui universumi direktorite erakond mõnda maksu tarbimismaksu langetab, siis selle kategooria kaupade ja teenuste hinnad langevad ja kättesaadavus paraneb. Sel eesmärgil on näiteks lisaeelarves otsus meediaväljaannetele madalam käibemaks kehtestada. Aga kui mitteuniversumi direktorite partei esindajad mõnda tarbimismaksu on otsustanud ja teinud ettepaneku vähendada, siis selle tulemusel küll hinnad ei alane, mitte mingil juhul. Seda teavad ju kõik. See on ju majandusteoreetiline ABC. Kuidas te, lihtsameelsed inimesed, sellest aru ei saa, kes selle eelnõu esitasid? No ei saa nii olla. Nii.

Loomulikult, kui rääkida, kuidas inimesi aidata, siis sotsiaaldemokraatide esimene eelistus oli see lahendus, mille meie pakkusime, et suurendada inimeste tulusid pigem, aga see ei välista seda, et me ei saa rääkida kulude vähendamisest. Ma muidugi tänan Isamaad ja EKRE-t toetuse eest meie eelnõule.

Nüüd, ma tahan tuua ühe väikese nüansiga ka. Kui Martin Helme oma ettekannet alustas, siis ta ütles, et vähendatakse ka alkoholiaktsiisi. Ma juba mõtlesin, et ma helistan oma heale sõbrale Jevgenile, Tallinna Linnavolikogu esimehele, ja teavitan teid sellest, aga tegelikult seda eelnõus seda ei ole. Väike tehniline ... (Martin Helme: "Tubakat ei ole.") Jah. Aga see on väike tehniline aps. Aga selge on see, et muidugi 100% see ei jõua tarbimiss. Teiste riikide kogemus näitab seda, et kui alandada kütuseaktsiisi ühe ühiku võrra, siis sellest vaid teatud osa kajastub soodsamas hinnas.

Veel üks oluline aspekt selles debatis, mis puudutab konkreetselt kütuseaktsiise. Alati tuuakse välja, et sellest võidavad enim need, kes tarbivad enim. Ja siis tuuakse näiteks, kes need on. Need on jõukamad inimesed, kellel on suure mootorimahuga autod, ja me toetame siis neid kõige rikkamaid Viimsis elavaid Reformierakonna sponsoreid. Tegelikult, kui te mõtlete, kellel veel on suured kütusekulud. Suur kütusekulu on ka taksojuhil, kes ei ole tavaliselt väga jõukas inimene, aga tema ametis kütuse hind väga oluline. Lukksepal, kes sõidab ringi ja parandab inimeste lukkusid, ja torulukksepal, kes sõidab ringi ja parandab inimeste torusid, on ka väga suured kütusekulud. Väikeettevõtjast lillekaupmehel, kes oma pisikese kaubikuga sõidab ringi ja toob lilli viib kohale lilleseadeid, on väga suured kütusekulud. Sotsiaaldemokraadid on alati teatud sümpaatiat floristide vastu tundnud, nagu on hästi teada.

Nüüd, tavaolukorras muidugi ma oleksin selle eelnõu suhtes mõnevõrra skeptiline, just nendel eeltoodud põhjustel. See toetab rohkem jõukaid ja ei jõua üheselt nendesse tarbijahindadesse. Aga me ei ela tavaolukorras. Inflatsioon oli aprillis 18,8%, aga transpordi hinnatõus on 24,2% ja eluasemekulude hinnatõus 59,7%. Aga küttepuude hind on kasvanud lausa kaks korda aasta jooksul. Ja need inimesed, kes kütavad veel ahjuküttega oma kodusid, on tavaliselt väiksema sissetulekuga inimesed, neile see on väga suur mure ja tragöödia praegusel hetkel.

Kas ma tohin paluda kaks minutit lisaaega?

Kaks minutit lisaaega. Palun!

Nüüd, kütusepaak, mis mõni aasta tagasi maksis sellisel tavalisel pereautol seal võib-olla kõige rohkem 79 või 80 eurot, midagi sinna kanti, nüüd on kaugelt üle 100 euro, 120 eurot suurusjärgus. Aastas üle 1000 euro kindlasti lisakulu rohkem peredele, ainult autokütusele. Nii et nendel põhjustel, selles erakorralises olukorras, kus me oleme, loomulikult tuleb toetada selliseid ettepanekuid ja meetmeid, mis aitaksid inimestel toime tulla, ja tuleb veel kord väga kriitiliselt juhtida tähelepanu, et valitsus omalt poolt ei ole lauale pannud mitte midagi, välja arvatud selle 4 eurot ja 17 senti, millega siis arvatakse, et lahendavad eakad inimesed ja lastega pered oma mured ära.

Osa minu kolleege Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast täna teiste töökohustuste tõttu, väga oluliste töökohustuste tõttu, mis on samuti seotud inflatsiooniküsimustega, võib-olla ei saa viibida siin istungil ja hääletada, aga need, kellel selline võimalus on, nii palju, kui mina tean, toetavad selle eelnõu vastuvõtmist. Aitäh!

Aitäh! Reformierakonna poolt, Jürgen Ligi, palun!

Head kolleegid! See ei olnud küll üldse praegu ilus, et sotsialistid ütlesid väga halvasti rahvussotsialistide kohta, nimetades neid universumi direktoriteks. Aga eks minu mulje on ju sama, et nad on siin püüdnud seletada, kuidas nemad kehtestavad hinnad, inflatsiooni, teevad ise prognoosid ja viskavad minema kõiksugused sotsioloogilised analüüsid ja rahanduslikud tõed. Ja kuidas nad on seletanud, et majanduse sisu on riiklikud kulutused ja võlad. Ja kuidas heaolu allikas on riiklik toetus. Aga tuleb tunnistada, et sotsialist jääb sotsialistiks ja selles mõttes oli see natuke ka enesekriitika eelkõneleja poolt. Ma olen korduvalt sellele tähelepanu juhtinud, aga rahanduses ei saa niimoodi, et öelda et ükskõik, kuhu raha läheb. Ei, olukord selles mõttes on täiesti tavaline. See on endiselt oluline, et kui me teeme maksu leevenduse, siis me peame teadma, kas see parandab majanduskeskkonda kuidagi, tarbimismaksud paraku ei ole majanduskeskkonnale kuigi koormavad selles osas, mis nad on koormavad. See puudutab aktsiisi, on eesmärgid lihtsalt keskkonnapoliitilised ja muud taolised, taristu koormamine. Sellepärast aktsiisid on kehtestatud kahjulike kõrvalmõjude leevendamiseks ja siis ka investeeringuteks. Väita, et valitsus, ma ei tea, miks seda valitsust siia nii väga tuuakse, siis ma ei näe siin ühtegi valitsust saalis. Aga see poliitika valik on meil tõesti ikkagi selles suunas, et aidata tuleb neid, kes on tõesti kannatajad, et ei saa öelda, et me oleme kõik kannatajad ja riik samal ajal põline rikas, kes saab lihtsalt raha visata. Ei, tuleb toetada sotsiaalselt nõrku gruppe ja kui siin üks eelkõneleja rääkis, kuidas pension on väike ja siis tuleb maksud alla lasta, no see on ju erakordselt totter jutt. Millest siis pensioni makstakse, kui mitte maksudest. Ei ole mõtet teha õnnelikuks maksude kaotamisega inimesi, kes makse tegelikult praktiliselt ei maksa, nad tarbivad vähe, neile tulud on väikesed ja nende abistamiseks ongi vaja koguda makse ja pensioni makstakse ju ka peale pensionide teistest maksudest, tarbimismaksudest. 

Me ei arva, et hakkama saajatele peab tegema suuremat toetust nagu see eelnõu ette näeb, kui neile, kes on päriselt hädas. Ei, see kogutud maksude mõte on teha ühiseid asju ja ühine asi on ka nõrgemate abistamine ja sealhulgas ka pensionide maksmine. Pensionärid on nõrgemad, objektiivselt nad ei saa enda heaolu enam piisavalt tagada. Aga see ei tähenda, et riik saab tagada kõigi kodanike heaolu. Ei, riik on ikkagi kodanike ühisüritus, kokkulepe, selleks kogutakse makse. Selleks tehakse vajalikku sotsiaal poliitikat ja selleks ka tehakse investeeringud.

Nii et põhiline poliitika sotsiaalpoliitika kõrval mille võimalused on loomulikult väga piiratud, ei saa jõuda kõigi toetamiseni on ikkagi investeerimine. Et kui on, nagu öeldud, hinnatõusu põhjus energia defitsiit ja see ei ole seotud Afganistani sõjaga, kullakesed, see on seotud põhilise sõjaga, mida üks põhilisi regiooni energiatarnijaid peab. Siis ei ole mõtet oma valitsust sõimata. Ei ole mõtet sõimata Washingtoni, ei ole mõtet üldse seda kompartei manifesti käia siin ette lugemas, isegi kui sa oled seda eluaeg toimetanud ja tsiteerida tahad. Maksude vähendamine on otstarbekas juhtudel, kui ta parandab majanduskeskkonda, antud juhul ta seda ei paranda. Ta süvendab raskusi, suurendab nõudlust, suurendab tegelikult ka antud kauba hinnatõusu.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Täna me räägime aktsiisidest ja käibemaksust. Ma arvan, et ei oleks üldse vaja rääkida sotsiaalvaldkonnast, kui meil oleks mõistlikud hinnad ja kui need mõistlikud hinnad oleksid turupõhised. Kui me oleksime teinud kõik selleks, et need hinnad oleks selle turu pealt hetkel konkurentsi tingimustes tekkinud. Aga me räägime täna hindadest sellepärast, et üks riigiettevõte lihtsalt on teinud ühe tehnilise vea. Räägime Eleringi otsusest eitada kolmas kaabelühendus Läti ja Eesti vahele, elektriühendus. See on sihukene hea näide, et kui sul on üks suur anum ja see on tühi, siis puurid sinna veel ühe augu juurde põhja, et äkki kuskilt saaks veel mõne tilga välja, aga unustasid selle ära, et seda anumat oleks vaja ka kuidagi täita.

Eelnõu kaitsja küll väitis, et elektrit me suudame peaaegu ise toota, aga ma pean küll kurbusega tõdema, et ei, me täna ikka ei suuda ise tippkoormust toota. Meil on kuskil 1000 megavatti see energia elektrist, mis me ise suudame toota, ja tippkoormus on 1600 juures. See puudujääk on talvel mingil hetkel väga kõrge. Samas peab kiitma eelmist valitsust, et õigel ajal tehti aktsiisi langetamise otsused. Tänu sellele eelmise aasta Eesti majandus oli Euroopa suurima kasvuga. Ja sõltumata tänase koalitsiooni tegevusest ka selle aasta esimeses kvartalis on maksude laekumine võrreldes eelmise aastaga üle 16% parem. Muidugi, eelmine aasta oli natuke teistsugune aeg ja koroona palju hullem, täna oleme me sõjaolukorras.

Kui praegu vaadata, mis toimub gaasituru peal, siis me teame, et Soome ostab 100% gaasi Venemaalt ja on kaks suuremat gaasimüüjat. Järgnevatel aastatel ostab ta suure tõenäosusega samast kohast ehk Venemaalt. Soomel on eelis võrreldes näiteks meie riigiga, sest neil on leping veel selle kümnendi lõpuni ja nende gaasi hind on seotud nafta hinnaga. Nad ostavad gaasi suurusjärgus 35 eurot megavatt-tunni eest ja müüvad meile selle aasta sügisel 100 euroga. Ja väga lihtsal põhjusel: sest Elering ja valitsus on viimased kaks kuud teinud kõik selleks, et eraettevõtjad ei teeks Paldiskisse investeeringut, et oleks võimalik LNG-laeval sinna randuda. See ei ole vahet, kas see on Põhjasadam või on see Alexela rajatav. Täna tehakse kõik selleks, et mitte midagi ei toimuks. Ja ma küsiksin, mida riik teeb ja valitsus. Toob lisaeelarve, kus on 213 miljonit eurot võetud maksumaksja taskust. Püütakse seda täiesti arusaamatutel tingimustel mingi osa Eleringile anda, et ta mingit osalust ostaks Soomes, mis ei ole olemas mitte midagi ja mille osalust ta ei tohiks osta, aga nagu seaduses on öeldud, et tütarfirmad on soine ala, hall ala, no see ei lähe sinna alla. Ja siis teine 170 miljonit on ühe teravati gaasi ostmiseks. Täna maksab sama asi alla 100 miljoni, 97 miljonit. Küsiksin, kellele see 70+ miljonit läheb. 

Meil on eraettevõtjad, kes on öelnud, et nad küsivalt ainult kahte asja: et Elering ehitaks randumissillaga ühenduse gaasivõrgu torustikuga. Majandusminister ütles mõned päevad tagasi siin, et see maksab neli miljonit ...

Aivar, kas lisaaeag?

Jah, palun lisaaega.

Kolm minutit lisaaega. Palun!

Kui paber saadeti, Elering saatis eraettevõtjale, siis ma võin öelda ... Ta palus, et ma seda numbrit ei ütle, aga ma võin öelda, et see on kordades suurem. Ja nagu te olete aru saanud, kõik need hinnad lähevad võrgu hinda ja lõpptarbija hinda.

Tänasel hetkel oleks vaja seda toruühendust. Ja teine väga oluline on see, et Elering ei takistaks gaasi liikumist torus. Üks toru on, vahest läheb Inčukalnsi ja teistpidi tuleb sealt tagasi. Et see võimalus oleks. Siis ma naeran, et Eesti riik ostab ühe teravati varustuskindlust gaasile kõige kallimalt. Ja nii nagu majandusminister eile ütles, siis, kui kõik müüjad pankrotti lähevad, paiskab sellele turule ehk ostad siis kaks korda kallimalt gaasi kui täna. Aga Läti ja Leedu ei ole teinud varustuskindlust. Samas on sõlmitud nüüd kolme riigi vahel leping, kus, kui kriisiolukord tuleb, siis peaks võrdselt jagama seda. Aga nagu te teate, Eestil on vajadus viis teravatti, Lätil tunduvalt suurem ja Soomes veelgi suurem. Ehk meile jääb võib-olla mõned protsendid seda gaasi, mille on Eesti riik väga kalli hinna eest ostnud.

Mis on siis lahendus? Lahendus on selline, et võrguettevõtja Elering hakkab ostma Vene gaasi läbi Soome. Võtab vahepealt tasu. Kuigi valitsus on selge häälega öelnud, et Venemaalt gaasi ei tohi osta. Aga kuidas seda gaasi siis ostetakse, kui Leedu on selge sõnaga öelnud, et 25. veebruaril Inčukalnst nemad ei müü ühtegi grammi gaasi Läti, Eesti ja Soome poole? Okei. Eesti Gaasi mehed tegid ühe tehingu ära, said kalli hinna eest gaasi ostetud, et natukenegi meile, kes oleme sõlminud lepingud, seda julgust anda. Ja kui nüüd keegi ütleb, et aktsiiside ja käibemaksu langetus ei aita hinnas, siis ma saame ju väga hea näite tuua, et kaks aastat tagasi aktsiisi langetus tegi seda. Ja mina saan aru, et Reformierakond on ju erimärgistatud kütusel aktsiisi langetanud, mis hoiab kokku kaheksa senti liitri pealt, ja ajakirjanduse käibemaksulangetus viiele protsendile, nii et neid erandeid ju tehakse. (Juhataja helistab kella.) See näitab, et ikka on kasu sellest. Aitäh!

Aitäh! Kõnesoove rohkem ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 565 SE esimesel lugemisel tagasi lükata. Ja seda me peame hääletama, aga enne teeme saalikutsungi.

Head kolleegid, me siin menetleme eelnõud 565 ehk Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 565 SE esimesel lugemisel tagasi lükata ja nüüd ma panengi hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 565 SE esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tagasilükkamise ettepanekut toetas 46 saadikut, selle vastu on 30 saadikut ja eelnõu langes menetlusest välja.

Tänane kolmas päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduste kehtetuks tunnistamine) eelnõu 441 SE. Tegemist on kolmanda lugemisega. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu lõpphääletus läbi viia, aga kõigepealt on võimalik läbirääkimisi pidada. Kas on soovi läbi rääkida? Ei ole. Just oli kutsung, nii et ma uut kutsungit ei tee. Siis sellisel juhul panen hääletusele valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse [eelnõu] 441 SE. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle eelnõu seaduseks saamist toetas 70 saadikut, vastu 0 ja erapooletuid ei ole. See on seadusena vastu võetud.

Tänane neljas päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eriteenistuste ühtlustamine) eelnõu 508 SE, samuti kolmas lugemine ja juhtivkomisjon soovib lõpphääletust, aga kõigepealt läbirääkimised. Leo Kunnas, palun!

Paluksin kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Sellel seadusel kahtlemata on oma positiivseid aspekte, aga täna ma ei räägi neist ja räägin selle seaduse menetlemisest, õigemini teatud vigadest, mis on siin aset leidnud. Ehk siis selle seaduse pealkirjas me loeme seda, et tegu on politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (eriteenistuste ühtlustamine). Aga siin selles seaduses on muudetud ka kaitseväeteenistuse seadust ja Kaitseliidu seadust. Nüüd, algataja ehk siis Vabariigi Valitsus ei ole tulnud nende kahe seadusega riigikaitsekomisjoni ja ka õiguskomisjon ei ole meie komisjonilt arvamust küsinud ja seetõttu ka riigikaitsekomisjon ei ole neid aspekte, mis meid puudutavad, ehk siis kaitseväeteenistuse seaduse muutmist ja Kaitseliidu seaduse muutmist, üldse komisjonis käsitlenudki. Meil on teatavasti tööjaotus, on seadused, mille eest iga komisjon vastutab, ja nende seaduste eest meie vastutame. Ja meie ei ole siin osalenud praegu selles seadusloomes kahjuks. On selge, et ükski Riigikogu saadik ei jõua kõiki seadusi läbi lugeda ja nii ka näiteks mina leidsin selle alles teisel lugemisel, kui me enam parandusettepanekuid teha ei saanud, sest komisjonis oli see juba käsitletud.

Mis võib olla veelgi olulisem aspekt, et Kaitseliidu seadust teatavasti ei saa muuta, ilma et oleks ära kuulatud Kaitseliidu keskjuhatuse ja vanematekogu arvamus, ja ma ei näe kusagil, et seda oleks tehtud. Sama probleem oli ka riigikaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõuga, kus oli ka üks osa Kaitseliidu seaduse muutmine, mida algataja ei olnud korrektselt teinud ja mida meie tegime alles komisjonis ehk komisjonist küsisime seoses muudatusettepanekutega siis Kaitseliidu ja nende auväärsete kogude arvamuse, mille me ka saime. Praegu me näeme, et seda ei ole tehtud. Riigikogu ise peaks olema eeskujuks seaduse, üldse seaduste täitmisel. Antud juhul seda ei ole toimunud.

Nüüd räägin natuke sellest muudatuse sisust, mis meist siis mööda läks ja see puudutas kaitseväeteenistuse seaduse muutmist ehk sealt seadusest jäeti välja § 149 lõiked 3–8 ehk need tunnistati kehtetuks. Ja ma loen teile korra ette ja tutvustan, mida me kehtetuks tunnistame, millele me võib-olla ei ole üldse tähelepanu pööranud. Selle seadusega muudeti tegevteenistusest vabastamine selliseks, et sellele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Aga samal ajal järgmine punkt siin § 149 lõiked 3–8 tunnistatakse kehtetuks. Ehk need erisused, mida seesama kaitseväeteenistuse seadus sätestas, tunnistatakse kehtetuks. Ja ma loen lihtsalt ette teile, mida me täna kehtetuks tunnistame.

Mõned kõige olulisemad punktid siit. Punkt 4, koondamise korral makstakse tegevväelasele hüvitist tema tegevteenistusstaaži järgi järgmiselt: kuni kolm aastat – kahe kuu põhipalk, kolm kuni viis aastat – kolme kuu põhipalk, viis kuni kümme aastat – viie kuu põhipalk, kümme ja rohkem aastat – kümne kuu põhipalk. Avaliku teenistuse seaduse järgi teatavasti makstakse ainult ühe kuu põhipalk koondamise järgi. On ju selge, et kui näiteks jalaväeohvitser või allohvitser, suurtükiväeohvitser, õhutõrjeohvitser koondatakse, siis tal ei ole võimalik leida mingit erialalist tööd. Mina kui jalaväeohvitser lahkusin teenistusest, loomulikult ainult siin kõrges kogus olen ma teatud määral saanud oma seniseid teadmisi ja oskusi kasutada. Kui inimene tahab leida mingi teise töö, siis see võtab tal aega ja selleks need puhvrid olidki mõeldud. Aga nüüd me lihtsalt kaotame need ühe hetkega.

Ja siin on ka selline punkt 6, väga tagasihoidlik, aga oluline: tegevväelase vabastab koondamise tõttu Kaitseväe juhataja. Ehk Kaitseväe juhataja käskkirjaga vabastati siis seni tegevteenistusest. Nüüd avaliku teenistuse seaduse järgi loomulikult Kaitseväe juhatajale keegi säärast kohustust ei pane ehk siis iga asutuse või väeosa ülem võib ise oma inimesi vabastada.

Ütleksin kokkuvõtteks, et see ei ole hea personali kohtlemine ja see ei ole hea menetlus, kuidas see on siin käinud, et niiviisi me praktiliselt ... Kui ma teilt küsiksin, kas te teadsite, et see on siin sees ja mille poolt me täna hääletame, siis ma võin kindel olla, et enamik teist seda ei teadnud, sest need teemad ei ole tõusetunud. See ei ole hea menetlustava ja seepärast ka Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonil – vaatamata teatud muudele positiivsetele aspektidele, mis siin sees on –, meil ei ole võimalik seda seadust toetada. Ja kutsun kõiki kolleege edaspidi olema hoolikamad. Me oleks kahtlemata saanud seda käsitletud, kui õiguskomisjon oleks meie käest arvamust küsinud, mida ta oleks pidanud tegema, kui Vabariigi Valitsus jättis selle kahe silma vahele. Siin on tõsised menetluslikud probleemid. Minu hinnata ei ole see, kas näiteks Kaitseliidu vanematekogu ja keskjuhatuse kõrvalejätmine on nii tõsine probleem, et kas selle korrektselt välja saab kuulutada, see ei ole minu hinnata, aga me oleme kahjuks teinud mõningast praaki siin selle seadusega. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näe. Sulgen läbirääkimised. Aga nüüd on nii palju mööda läinud eelmisest kutsungist, et me peame uuesti saalikutsungi tegema.

Head kolleegid panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 508 SE. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Eelnõu toetas 52 saadikut, vastu on 16, erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Tänane viies päevakorrapunkt on siseministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest ja ettekandjaks on meil siseminister Kristian Jaani. Ma lühidalt tutvustan seda menetluskorda. Kõigepealt on meil ministri ettekanne kuni 25 minutit, sellele järgnevad Riigikogu liikmete küsimused. Riigikogu liige saab esitada kuni kaks suulist küsimust ettekandjale. Ja sellele järgnevad läbirääkimised, kus saavad sõna võtta fraktsioonide esindajad. Arutelu lõppemisel me mingit otsust vastu ei võta. Palun, härra Kristian Jaani!

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Mul on hea meel anda teile ülevaade möödunud aasta siseturvalisuse ja sisejulgeoleku arengutest ning tuua välja lähiaastate olulisemad väljakutsed. Siseturvalisuse ja sisejulgeoleku valdkonnad on aastatega teinud suure arenguhüppe. Tunnustust väärivad kõik, kes sellesse on panustanud. Nendes valdkondades on tehtud märkimisväärset tööd, et meie riigi ja siin elavate inimeste turvatunne ning turvalisus oleks igapäevaselt tagatud. Tunnustuseks tehtud tööle saab välja tuua 2020. aasta uuringu tulemused, kus üle 90% Eesti inimestest ütles, et Eesti on riik, kus on turvaline elada. See on aastatepikkuse töö tulemus. Samas loomulikult sõda Ukrainas on teinud oma muudatused, Euroopa julgeolekupilt on märkimisväärselt muutunud ja ka inimeste turvatunnet oluliselt mõjutanud. Viimaste avaliku arvamuse uuringute kohaselt on Ukraina sõja tõttu inimeste turvatunne vähenemas. Meie ülesanne on pakkuda Eestimaa inimestele sellel äreval ajal suuremat kindlust kui eales varem.

Sügisel nägime, millist ohtu kujutas Valgevene hübriidrünnak. Näitasime oma reaalsete tegudega, et Eesti piiri valvamine algab Leedu-Valgevene piirilt, kuhu saatsime oma ESTPOL‑5 politseiüksuse, et aidata tõkestada massilist ebaseaduslikku sisserännet Leedu-Valgevene piiril. Pakkusime naabritele, sealhulgas Lätile ja Poolale olulist tuge, ja olen kindel, et sarnases situatsioonis ei jää ka Eesti mitte kunagi üksi.

Eesti iseseisvumisel 104. aastapäeval algas Putini Venemaa täiemahuline sõjaline sissetung iseseisvasse Ukraina riiki. Kuigi sõda ei ole meist kaugel, on Eestis turvaline. Meie avalik kord ja põhiväärtused on kaitstud. Meid aitab kaitsta tugev ja toimiv liitlaste võrgustik. Teisalt peame aga keerulises julgeolekuolukorras hindama riigi valmisolekut täiesti uue pilguga ja olema valmis kõikvõimalikeks stsenaariumideks.

Head kuulajad, Eesti riigi turvalisuse aluseks on tugev piir, mis on täna paremini valvatud kui eales varem. Meie eesmärk on hästi turvatud välispiir ja eesmärk on aastaks 2025 meie piiritaristu täielikult välja ehitada. Tegu on märgilise, olulise sammuga kogu Euroopa julgeoleku vaates, sest nii on ka kogu Schengeni ruum senisest veelgi turvalisem. Eesti on siin paljudele riikidele eeskujuks ja vääriliseks partneriks. Tänu lisaraha eraldamise otsustele oleme saanud tõsta piiri väljaehitamise ambitsiooni. Näiteks saame rajada maismaapiirile viivitusaia kohta, kus olime sellest piiratud eelarve tõttu varem loobunud, ning ehitada välja ka Narva jõe patrullrajad ning seirepositsioonid. Ühtlasi oleme teinud pingutusi, et tuua piiriehituse tähtaega kuni poolteist aastat lähemale, senise 2026. aasta lõpu asemel aastasse 2025. Leedule, Lätile ja Poolale tehislikult tekitatud rändesurve näitas meile, et piiriehituse kõrval on vaja muuta riigipiiri seadust, et politsei saaks teha oma tööd ka sellistes olukordades, kus välismaalasi kasutatakse hübriidrünnakus nii‑öelda relvana. Töö selle nimel käib ja vastav eelnõu on praegu Riigikogu menetluses.

Heites veel korraks pilgu tagasi minevikku, ei saa me üle ega ümber COVID‑19 kriisist. Ka sellel on olnud sisejulgeolekuvaldkonnale märkimisväärne mõju. Ühiskonda lõhestavad vandenõud, libauudised, desinformatsioon levisid veebis kiiresti. Sellega suurenes ka õiguskaitseasutuste, eriti veebikonstaablite töökoormus. Tänavu oleme valeinfo ja propaganda levikut tunda saanud ka Putini algatatud sõja tõttu Ukrainas. Peame seega olema valmis igasugusteks ja eriilmelistest kriisideks.

Eelmise aasta uuringu järgi on 77% omavalitsustest saavutanud kriisideks valmisolekus edasijõudnu või eeskujuliku taseme. Ka elanike hädaolukordadeks valmisolek uuringu järgi on inimeste valmisolek osades Eesti piirkondades paari aasta jooksul paranenud, kuigi madalam on see näiteks Ida-Virumaal. Head Riigikogu liikmed, siin on vaja meie kõikide ühist panust, et jõuda kõikidesse Eestimaa nurkadesse ja kõikide Eestimaa inimesteni. Kriisideks ettevalmistusi teha on muidugi parem rahulikul ajal, aga suurema mõjuga otsuseid tehakse tihti siis, kui kriisid on käega kõige katsutavamad. Olgu selleks liikumapanevaks jõuks ulatuslik elektrikatkestus, lumetorm, pandeemia, massiline sisseränne või praegusel juhul Ukraina sõda. Seega "Eesti 2035" tegevuskavas peab jätkuvalt olema kindel suund kriisideks valmisoleku tugevdamiseks ja seda riigiüleselt.

Veidi rohkem kui aastaga on laia riigikaitse vaates tehtud põhimõttelisi otsuseid Siseministeeriumi valitsemisalasse ligi 140 miljoni euro ulatuses ja osa vahendeid tegevustesse suunatud. See näitab selgelt, et meie elanikkonnakaitsel ja julgeolekul on väga oluline roll riigikaitses. Rahastamine peab moodustama tulevikus ühtse terviku. Lisaraha abil saame mitmed varem ootel olnud murekohad nüüd lahendada ja astuda mitu head sammu edasi riigi valmisoleku tugevdamiseks. Siseministeeriumi valitsemisalas keskendutakse näiteks elanikkonnakaitse suurendamisele, et Eesti inimesed saaksid kriisiolukordades paremini hakkama. Sellele aitavad kaasa palju tähelepanu pälvinud varjumiskohtade ettevalmistamine, ohuteavitusreeglid, aga ka teavitustegevused, riskikommunikatsioon ja loomulikult õppused. Plaanime arendada nii varingupääste, keemiapääste kui ka demineerimise võimekust. Päästeamet jätkab kohalike omavalitsuste nõustamist ja koolitustegevusi kriisideks valmisoleku tõstmisel. Kavas on edasi arendada kriisi rolliga vabatahtlike reservi.

Samuti jätkame siseministri ja kaitseministri poolt 2021. aastal sõlmitud koostöökokkuleppega, et suurendada koostööd sisekaitse ja sõjalise riigikaitse valdkondade vahel ning riigisiseses kriisireguleerimises. Muu hulgas aitab see täpsustada, kuidas Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata kriiside lahendamisse ning täpsustada kriisirolliga ... vabatahtlikega seonduvat. Siseministeerium koostöös valitsemisala asutustega on käivitanud kriisideks valmisoleku tõstmiseks mitmeid ennetus‑ ja teavitustegevusi, näiteks kampaania "Varu enne maru". Samuti teeme ettevalmistusi asukohapõhise mobiiltelefonidele suunatava ohuteavitussüsteemi kasutuselevõtuks juba selle aasta lõpus. See aitab elanikele ja asutustele õigel ajal ohtudest teada anda.

Riigiasutuste jaoks olid ilmselt kõige olulisema mõjuga rollijaotuse täpsustused kriisireguleerimise valdkonnas. Tsiviilkriisideks valmistumine ja riigikaitse ühendati eelmisel aastal üheks tervikuks, mida koordineerib Vabariigi Valitsuse Riigikantselei. See võimaldab riigil tervikuna olla valmis erinevateks samaaegseteks kriisidest, kus iga asutus lahendab oma vastutusalas olevaid ülesandeid, ka kriisiolukorras.

Olgu kriis või mitte, Eestit aitab turvalisemaks muuta iga inimene. Keeruline aeg on näidanud, et iga inimene peab mõtlema, mis on need tegurid, mis võivad oluliselt mõjutada tema enda perekonna, aga ka kogukonna igapäevast elu, näiteks abivajajaid märgates, enda kodu turvalisust suurendades, võimalikeks kriisideks vajaminevat varudes ja loomulikult vastutustundliku käitumisega õnnetusi ennetades. Kasulikke näpunäiteid kriisiolukordadega toimetulemiseks leiab ka Naiskodukaitse mobiilirakendusest ja Päästeameti veebilehelt "Ole valmis". Seega on "Eesti 2035" vaates väga olulisel kohal ennetustöö, see on üks parimaid kaitseid võimalike ohtude vastu. Turvalise keskkonna loome ennetava käitumisega. Riigil peab olema siin juhtiv roll, kuid turvalisse elukeskkonda peab panustama iga inimene.

Toon välja mõned ennetustegevused, millega Siseministeerium ja selle valitsemisala on järjepidevalt tegelenud. Meil on erinevaid programme, teavitustegevusi kui ka kodunõustamisi. Eraldi toon näite lähisuhtevägivalla ennetusest. Proovisime eelmisel aastal vägivallatsejatele suunatud proaktiivse vestluse meetodit. Selle eesmärk on vägivalla kordumist vältida ja märkimist väärib see eelkõige põhjusel, et annab esmakordselt võimaluse abistada kõiki vägivalla pooli. Tihti on õnnetusi põhjustavate probleemide algallikad aga samad. On ju sotsiaal‑ ja terviseprobleemid omavahel seotud, mistõttu tuleb ennetusteed tööd teha valdkondadeüleselt. Selleks leppisime näiteks justiitsministri, haridus‑ ja teadusministri, kultuuriministri ning sotsiaalkaitseministriga kokku valdkonnaülese ennetuse põhimõtetes.

Teine konkreetne näide ennetuskoostöö süsteemseks muutmiseks on "Eesti narkopoliitika 2030" kinnitamine Vabariigi Valitsuse uimastiennetuse komisjoni poolt. Dokumentidest olulisemgi on muidugi konkreetsed sammud astuda. Ennetustöös ja turvalisuse suurendamisel on oluline roll ka kohalikel omavalitsustel ja kohalikul võrgustikutööl. Turvalisusealast võrgustikutööd on juba aastaid tehtud. Nüüd tuleb sellega mõtestatult ka edasi liikuda ja selleks oleme koostamas omavalitsuste turvalisuse nõukogude kontseptsiooni. Plaanime juba sel aastal erinevaid tegevusi kohalike omavalitsuste toetamiseks.

Kuidas aga veel aidata kaasa kohalike omavalitsuste rollile turvalisuse suurendamisel ja ennetamisel? Hea näide on tänavu märtsist jõustunud liiklusseaduse muudatused. Tänu sellele saavad omavalitsused võimaluse koostöös Politsei‑ ja Piirivalveameti ning Transpordiametiga paigaldada kohalikele teele kiiruskaameraid ehk olla kaasunud liiklusjärelevalve teostamisse. Seejuures pool liikluskaameraga [tehtud] trahvide summadest laekub edaspidi kaamera paigaldanud omavalitsuse eelarvesse ja tekkivat tulu saavad omavalitsused kasutada eelkõige liiklusturvalisust häirivate probleemide lahendamiseks. Kahtlemata on olnud see õige suund.

Täna siin siseturvalisuse tulevikust rääkides on oluline tõstatada ka küsimus, kas lisaks politseile võiks turvalisuse tagajate ring olla laiem. Ohtliku kurjategija tabamine on mõistagi politsei töö ja nii see ka jääb. Teisalt on politseil ka selliseid ülesandeid, mida võiks täita näiteks kohaliku omavalitsuse korrakaitsjad, juhul kui kohalikul omavalitsusel on see valmisolek ja tahe, mitte kohustus. Kui see valmisolek on olemas, siis kindlasti tekib küsimus kulude katmise osas ja kindlasti on siin ka riigil oma roll. Toon siinkohal näiteks Hollandi: kohalikke korrakaitseametnikke võetakse seal kui piiratud politseiõigustega ametnikke ja nende tööülesanneteks on näiteks tegeleda ka väiksemate õigusrikkumistega.

Nagu eelpool viitasin, oleme viimastel aastatel pidanud lahendama erinevaid kriise, kus politsei on olnud eesliinil. Nii kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksused kui ka turvafirma on sellel perioodil olnud alati politseile väga suureks toeks ja saanud oma ülesannetega väga hästi hakkama. Fakt on see, et politseinike arv on täna läbi aegade väikseim ja julgeolekukriis, julgen öelda, läbi aegade suurim. See on valukoht, mis vajab kindlasti lahendamist. Seega, turvalisuse teenusepakkujate ringi laiendamine tooks valdkonda inimesi juurde, aitaks jagada koormust, tekitada jõuõla ning oleks abiks elanikkonna heaolu ja turvalisuse tagamisel.

Tõenäoliselt olete kõik kuulnud ütlust, et inimesed on meie suurim vara – siseturvalisuse ning sisejulgeoleku valdkondades see tõesti nii ka on. Ühiskond hindab nende tööd kõrgelt ja seda näitab ka inimeste usaldus politseinike, päästjate ja häirekeskuse töötajate vastu. Nimelt on tegemist endiselt kolme kõige kõrgemalt usaldatud asutusega Eestis. Töötajate hoidmiseks ainuüksi sellest aga kaugeltki ei piisa. Personali hoidmiseks püüame pidevalt parandada nii töökeskkonda kui arengu‑ ja karjäärivõimalusi, kuid mööda ei pääse ka palgaküsimusest. See mure on politseinike, päästjate, päästekorraldajate miinimumpalkadega. Möödunud aastal oli võimalik tänu riigieelarvest saadud lisarahale ja siseturvalisuse asutustes tehtud ümberkorraldustele tõsta miinimumpalkasid politseiametnikel 11,5%, päästjatel 11,4% ning päästekorraldajatel 6,4%. Aga see ei ole kaugeltki piisav. Jah, palkade konkurentsivõimelisena hoidmiseks on siseturvalisuse ja sisejulgeoleku ametid teinud ja teevad ka edaspidi võimalusel enda tegevuses ümberkorraldusi.

Teisalt, sisemistest ümberkorraldusest enam ei piisa. Toon siinkohal näite. Kui vajaminev palgatase tuleks näiteks tagada asutuste niinimetatud omavahenditest, siis 2025. aastaks oleksime sunnitud koondama pooled Politsei‑ ja Piirivalveameti ning Päästeameti töötajad. Noh, see ei ole mõeldav, sest selliseid järeleandmisi teha me abi osutamise kiiruses, elude ja vara päästmises kuidagi lubada ei saa. Samuti on siseturvalisuse valdkonna teenistujate arv alates 2008. aastast vähenenud 18% ja ees on ootamas suur pensionile jäämise laine nii politseinike kui ka päästjate seas. Seega on järgmiste aastate suur väljakutse pakkuda siseturvalisuse valdkonnas väärilist töötasu ja tagada uute töötajate väljaõpe vajalikus mahus. Nendesse valdkondadesse on tarvis edaspidi suunata senisest rohkem riigieelarvelisi vahendeid.

Rõhutan, et siseturvalisuse tagamine ja loomine ei ole ainult kulu. Möödunud aastal mõõtsime ära Päästeameti ja Politsei‑ ja Piirivalveameti panuse ühiskonda. Selle järgi toob Päästeamet oma tegevusega ühiskonnale tulu aastas ligi miljard eurot ning Politsei‑ ja Piirivalveamet 867 miljonit eurot. Seega, need arvud ületavad siseturvalisuse asutuste panuse ühiskonda mitu korda neile suunatava rahaga riigieelarves. Rõhutan, need ei ole trahvitulud.

Reageerivate asutuste kõrval mängivad siseturvalisuses suurt rolli meie enam kui 4000 vabatahtlikku – suurepärased inimesed, kelles peitub asendamatu jõud. Vabatahtlikud reageerivad õnnetustele, kindlustavad tagalat, päästetöödel tagavad liikluses turvalisuse, aitavad kaasa liiklusjärelevalve tegevustes ja ennetustöös. 2021. aastal lisandus vabatahtlikke päästjate ja merepäästjate ridadesse. Vabatahtlikud on abis ka riigiinfo telefonil 1247 kõnede vastamisel.

Kuigi abipolitseinike arv vähenes 4% tänu nende mitmekesisemale kaasamisele, siis abipolitseinike töötundide hulk hoopis kasvas plaaniga edaspidi siseturvalisuseś vabatahtlike arvu suurendamise kõrvalt tegelda sellega, et vabatahtlike tegevus oleks mitmekülgsem ja olemasolevad on vabatahtlikel, neile sobivad osalusvõimalused. Me peame olema tänulikud, sest mida enam tegutsevad vabatahtlikena erineva tausta ja kogemusega inimesed, seda paremaid lahendusi leitakse. Seda edukamalt suudame ka tulevikus siseturvalisuse valdkonna õnnetusi ennetada ja kiiresti abi anda.

Selleks, et tagada siseturvalisuse võimalikult kõrge tase, oleme pidanud oluliseks kaasajastada siseturvalisuse loojate ja hoidjate töötingimusi. Viimase aasta jooksul on meie töötajad kolinud mitmesse uude või renoveeritud hoonesse. Mõned head näited: Pärnu ühishoone, Sillamäe ühishoone, Valga politseijaoskond, ehitusjärgus on Kaitsepolitseiameti maja, Kohtla-Järve ja Kiviõli ühishooned ning uue ilmega päästekomandod on valmimas Türile ja Ruhnu saarele. Projekteerimisel ja järjekorras on veel hulk hooneid: Kilingi-Nõmme, Viljandi, Jüri, Haapsalu, Paide ja Jõgeva komandod.

Omaette oluline suund on siseturvalisuse töötajate järelkasvu ning täiendõppevõimaluste oluline paranemine. Oleme otsustanud, et laiendame Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja harjutusväljakul väljaõppevõimalusi. Need on kõik olulised investeeringud, et suudaksime tulevikus veelgi kvaliteetsemalt abi osutada.

Paari sõnaga ka muudatustest seadusandluses, mis aitavad siseturvalisust efektiivsemalt ja nutikamalt luua ning täna ja homme seda ka hoida. Head Riigikogu liikmed, teie kaasabil võtsime vastu seaduse, mis võimaldab hõivata ja säilitada biomeetrilisi isikuandmeid. Tänu sellele saame näiteks senisest efektiivsemalt kuritegevuse vastu võidelda, tagada ühiskonnas turvalisuse ja kaitsta isikuandmeid tänapäevaste kõrgetasemeliste vahenditega. Välismaalaste seadus, millega pöörame tõsist tähelepanu rände väärkasutuse ennetamisele ja tõkestamisele, seda nii töö‑ kui õpirändes. Teisalt soodustame investeeringute jõudmist Eestisse. Lisaks täna siin saalis teie poolt just praegu heakskiidu saanud eriteenistuste ühtlustamise eelnõu, mis käsitleb siseturvalisuse töötajate ja vabatahtlike erinevaid sotsiaalseid tagatisi ning teenistusregulatsioone. Hetkel käib uue valmisoleku seaduse väljatöötamine, millega muudetakse tsiviilkriisideks ja riigikaitseks valmistumisel rollid veelgi selgemaks. Siseturvalisuse asutused on esimene kaitseliin ja seepärast on meil oluline selge õiguslik raamistik ja laiapindne koostöö nii valmistumisel kui ka kriiside lahendamisel. Tööpõld on aga lai. Isikut tõendavate dokumentide väljastamise süsteemi parandamiseks töötame suunal, et leida teenusepakkuja, kes koostöös Politsei‑ ja Piirivalveametiga väljastaks isikut tõendavaid dokumente nii Eestis kui ka Soomes. Samuti töötame alternatiivsete lahendustega paigaldada väljapoole teenindussaale digikioskid, mis aitaks tuua teenused Eesti inimesele lähemale, et ei peaks alati minema politsei teenindussaali. Seeläbi ei peaks näiteks dokumendifoto tegemiseks või sõrmejälgede andmiseks või dokumendile järele minemiseks ilmtingimata PPA teenindussaali minema.

Lõpetuseks avan põgusalt ka kodanikuühiskonna valdkonna teemasid. Üks oluline väljakutse, mis meil "Eesti 2035" vaates ees seisab, on see, et kohalikud omavalitsused teeksid kohalike elanike ja kogukondadega süsteemset võrgustikupõhist koostööd. Suur osa kodanikualgatusest toimub just kohalikul tasandil, sealt saavad inimesed tihti oma esimese kogemuse kodanikuühiskonnas osalemisega. Samas on kohalikul tasandil vaja ka süsteemselt koostööst kohalike elanike ja kogukondadega. Oluline on tekitada kogukondades üle Eesti huvi ja valmisolekut kohaliku elu küsimustes kaasa rääkida ning selleks vajalikke koostöövorme luua. Meil on plaanis näiteks sellel aastal töötada välja kogukonnakeskse lähenemisviisi mudel. Samuti annaks kindlasti paremaks lihvida ka õigusraamistikku, näiteks luua võimalusi, et rahastajad saaksid finantsiliselt toetada lisaks registreeritud vabaühendustele ka nii‑öelda mitteametlikke kodanikualgatusi või määratleda selgemalt kohaliku omavalitsuse ülesannetena piirkonna kogukondade võrgustamine. See kõik aitab kaasa kogukondade arengule. Mida tugevamad on meie kogukonnad, seda tugevam on meie riik.

Siseministeerium on osaline ka sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni koostööleppes, mis allkirjastati eile. Selle eesmärk on kinnitada kõigi osapoolte huvi tegeleda valdkonna organisatsioonide ja sotsiaalse innovatsiooni tervikliku lahendamisega. Samuti on järgnevate aastate üheks prioriteediks luua fond, millega toetame kodanikuühiskonna uuenduslikke ja innovaatilisi algatusi. Meie ülesanne on luua kodanikuühiskonnale soodne keskkond ja viljakas pinnas, et nad saaksid seda kõike ka päriselt teha.

Lõpetame positiivse noodiga. Märgatav areng toimus Eesti elanike heategevuses osalemises. Ajavahemikul 2015–2020 on heategevuseks annetamine kasvanud 58%, kusjuures püsiannetajate osakaal elanikkonnast oli eelmisel aastal 19%. Kokkuvõttes saab öelda, et oleme juba mitu aastat koos kriisidega elanud, kuid tänu tublidele Eesti inimestele oleme saanud nendega üheskoos ja ühte hoides edukalt hakkama. Miks ma ütlen "üheskoos", sest kriisides loeb iga inimese, ettevõtte, organisatsiooni, kohaliku omavalitsuse ja paljude teiste panus. Siseministeeriumi valitsemisala töötab iga päev selle nimel, et turvatunne Eestis säiliks ja et inimeste teadlikkus oma kriisirollist tõuseks. Turvalise elukeskkonna saavutab kõigi ühise töö, hoole ja vastutuse tulemusena. Tänan kuulamast ja olen valmis vastama küsimustele.

Austatud minister, aitäh teile teie ettekande eest! Teile on küsimusi Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Tänan ettekande eest! Kas te näete riski Eesti pikaajaliseks arenguks selles, et Eestis elavad inimesed erinevalt tõlgendavad sõda Ukrainas? Selge on see, et sunniviisiliselt ei ole võimalik inimeste mõtteviisi muuta. Kuidas aga on võimalik saavutada tasakaalu ühiskonnas, selleks ühelt poolt inimesed ei kardaks oma arvamust avaldada, aga teiselt poolt austaksid riigi seisukohti, mis on seatud julgeoleku ja turvalisusega?

Aitäh küsimuse eest! Demokraatlikus Eesti riigis ei tohi olla olukorda, kus keegi peaks kartma oma arvamust avaldada kindlasti. Samas peab muidugi arvestama ka sellega, et arvamuse avaldamine ei saa olla jällegi selline, mis kuidagi mingil viisil lõhestab ühiskonda või ei ole selgelt näiteks argumenteeritud. Nii et me oleme näinud selliseid olukordasid väga palju sotsiaalmeedias, õnneks vähem avalikus ruumis, kus tegelikult sellist avalikku arvamust on päris palju olnud, mille eesmärk tegelikult ei ole mitte niivõrd arvamuse avaldamine, vaid tegelikult paanika ja hirmu külvamine. Seda kindlasti ei tohiks olla. Aga veel kord, arvamuse avaldamine peab olema igas demokraatlikus riigis igatpidi võimalik ja igal inimesel võimalik seda ka teha.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea esimees, austatud minister! No personalipoliitika on tegelikult kindlasti üks väga oluline küsimus kogu sisejulgeoleku tagamisel. Ja no pehmelt öeldes oleme olnud siin väga edukad. Eelmise aasta eelarve ja tegelikult rakendatud tegevused, neid võib nimetada lausa läbikukkumiseks. Meil on vähenenud päästjate arv komandodes, meil on politseinikest tõsiselt puudu, te ka ise oma ettekandes nimetasite seda väga suureks väljakutseks, ometi tegelikult eelarvepoliitika liikus täpselt vastassuunas selle probleemi lahendamiseks. Ja kas või ühe väikese näite ilmestamiseks: Rapla maakonnast on kujunenud väljaõppebaas Tallinnasse politseinike toomiseks. Kui saadakse juba hästi hakkama, siis makstakse lihtsalt üle sama töö eest. Sellele on tähelepanu korduvalt juhitud, mida kavandate teha, et need probleemid saaks lahendatud?

Aitäh! Kindlasti kõigepealt ma täpsustan seda, et mitte üheski Eestimaa päästekomandos mitte ühtegi päästjat vähendatud viimastel aastatel ei ole, kindlasti on tühjasid ametikohti. Inimesed on pensionile läinud ja kiiremas korras kindlasti värvatakse need inimesed sinna tagasi. Aga tõepoolest, et kuidas tagada seda, et siseturvalisuse valdkonna inimesed oleks väärtustatud, siis meie visioon on täna see, et 2025. aastaks iga siseturvalisusse töötajate siseneja palk oleks 1,2 korda Eesti keskmisest 2025 eurot ehk baas oleks üle Eesti kõikidel ühesugune ja tõenäoliselt selline olukord aitaks vältida seda olukorda, kus näiteks toimuks selline näide, nagu te tõite, et Raplast jooksevad inimesed tööle Tallinnasse. Täna me ütleme, et see on tegelikult loomulik nihukene karjääris liikumise süsteem, kus tihtipeale inimesed ise tahavad liikuda edasi piirkondadesse, olles enne pikka aega mõnes muus piirkonnas olnud. Aga Eesti on küll ühtpidi väike, teistpidi erinevates piirkondades, nii politseile kui päästjatele täiesti erinevad väljakutsed ja inimesed tahavadki ennast proovile panna, sellepärast inimesed liiguvad erinevate piirkondade vahel, kuigi täna on ka olukord tõepoolest, kus erinevatel piirkondadel on ka nii öelda kõrgem palk, näiteks politseinikel. Aga see on seotud väga konkreetselt ainult kahe piirkonnaga, see on seotud Harjumaaga, see on seotud Ida-Virumaaga, konkreetselt ainult Ida-Virumaaga.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Sinu kolleeg Klaus Bouillon, Saarimaa siseminister, ütles 22. märtsil, sel päeval, kui Saarimaale tuli 300 Ukraina sõjapõgenikku, eelmisel päeval oli 90, ütles, et meie mõõt on täis. Ja ligi kaks kuud on juba mööda sellest. Ja Saarimaal tuleb per capita kusagil 40 000 eurot. Meil on poole väiksem see. Minu küsimus on, et loomulikult tuleb aidata ja abistada, aga millal meie mõõt täis saab, kui lähtuda sinu kolleegi Bouilloni väitest 22. märtsist.

Aitäh! Tõepoolest, Ukraina sõjapõgenikke tuleb igakülgselt aidata. Kui me vaatame tänast Eesti olukorda, meil on täna Eestisse jõudnud üle 36 000 inimesi, kes on siia jäänud, kokku üle 58 000, aga suur osa nendest on kasutanud Eestit transiidina, liikunud siit edasi. Ja kui me vaatame seda, kui suur osa on saanud ajutise kaitse, siis see hulk on täna Eestis circa 26 000. Me oleme teinud iseenesest eelarvelise arvestuse 50 000 Ukraina sõjapõgeniku vaates. Eelkõige võtame aluseks selle, kui palju on neid inimesi, kes on saanud ajutise kaitse, kellele on avanenud ka vastavad teenused Eestis. Täna me näeme seda, et see sisseränne Ukrainast, põgenike sisseränne on stabiliseerunud. On päevasid, kus Ukrainast lahkunute hulk on väiksem kui Ukrainasse tagasipöördujate hulk. Loomulikult ma arvan, et täna on pisut liiga vara veel võib-olla sõja eest põgenenutel pöörduda tagasi Ukrainasse, aga samas jällegi, me ju kõik loodame, et nende Ukraina sõjapõgenike siin viibimine on ajutine ja me kõik teeme omalt poolt selleks, et need inimesed saaksid Ukrainasse tagasi pöörduda. Kui me vaatame seda hulka, kes on täna ajutises majutuses, siis nende inimeste hulk on ainult pisut peale 4,5 tuhandet. Ei ole ju iseenesest väga palju, arvestades sellega, et kokku on Ukrainast siia jõudnud sõjapõgenike arv, nagu ma ütlesin, üle 36 000 inimese. Pikaajaline majutus on olemas juba 1600 inimesel. Nii et me saame hakkama ja pigem on täna ränne, sõjapõgenike ränne stabiliseerumas ja mina väga loodan, olen väga optimist, et see sõda võidetakse Ukraina poolt varsti ja inimesed saavad hakata varsti kindlasti tagasi pöörduma. Aga loomulikult ma ei ole nii naiivne, et kõikidel inimestel on tagasi sinna pöörduda, kindlasti osa jäävadki siia ja jäävad siia tõenäoliselt pikemaks ajaks.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh, austatud minister, põhjaliku ülevaate eest! Võin öelda, et eks siseturvalisuse valdkonnas on ikka üht-teist ära tehtud küll, et vaadates õiguskomisjoni istungeid ja mis eelnõud meil olnud on. Aga nüüd PPA peadirektori Elmar Vaheri sõnul oli politseinike viimane kümneprotsendiline palgatõus 2005. aasta algul, see tähendab seda, kui sotsiaaldemokraadid olid Siseministeeriumis ministriametit pidamas. Pärast seda on palk kerkinud üks kuni kolm protsenti aastas. Valitsusest oleme saanud tavaliselt raha juurde politseiametnikele, sel ajal kui muudele teenistujatele me raha juurde ei saa. Ja oleme püüdnud leida asutuse seest lisa ka toetavale meeskonnale, see on PPA peadirektori väljaöeldu ajakirjanduses. Ja kui te rääkisite siin miinimumpalga tõstmises Politseiametis, kui palju see siis tegelikult on tõusnud, et kas te ei leia, et seda on vähe?

Aitäh küsimuse eest! Ja aitäh, et sellele teemale tähelepanu pöörame! Tõepoolest erinevatel aegadel on erinevad võimalused olnud. Samas sellel aastal tõusis politseiametnike palk samamoodi üle 10 protsendi, 11,5 protsenti, nii et üle 10 protsendi tõusis politseinike palk sellel aastal, et hetkel on politseimiinimumpalk 1660 eurot, millele lisanduvad veel erinevad öötunnid või ka täiendav töö, keskmine palk politseis on loomulikult tüki maad kõrgem. See reaalne palgatõus päästjatel näiteks sellel aastal, räägin konkreetselt komando taset, komando tasandi oli pisut üle 100 euro reaalset sissetuleku tõusu ja seesama suurusjärk oli pisut suurem ka politseiametnikel. Loomulikult inflatsioon oli veel kiirem võrreldes selle palgatõusuga, aga olles ka ise väga palju kohtunud nii politseiametnike kui ka päästjatega, siis ikkagi alati iga euro, mis on rohkem kui null, on parem kui mitte midagi ja ollakse väga rahul sellegagi, mis meil selleks aastaks tuli. Loomulikult järgmine aasta peab palgatõus jätkuma, selles pole küsimustki ja selle nimel kindlasti pingutan, pingutan edasi.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud siseminister! Kahjuks ma ei saa selle entusiasmiga päris kaasa tulla, mis te siin selles ettekandes oli. Paraku päästjad on meil tihti ikkagi vahis kahekesi varasema neli-viie asemel ja autojuhid ka aeg-ajalt üksinda on vahis ja PPA-s teeninduspunktides on järjekorrad dokumentide ootamiseks ja nii edasi. Aga küsida tahtsin ma seda, et täna hommikul sõitsin tööle ja kuulasin uudiseid ja Vikerraadio rubriigis "Maailm täna" ajakirjanik Jüri Nikolajev tegi ülevaadet Vene meediast ja seal käis läbi selline väide, et Eestisse on Venemaalt saabunud mullusega võrreldes neli korda rohkem ehk 125 000 inimest kolme kuu jooksul. Kas te oskate öelda, millised on need Eesti andmeid, meie piiria ndmed, palju meil on tulnud sellel aastal Venemaa poolt inimesi Eestisse. 

Aitäh küsimuse eest! Ma võin kirjeldada teile ööpäeva keskmist piiriliiklust Narva piiripunkti näitel. Kui me vaatame, kui palju inimesi ületab Eesti ja Venemaa piiri Narva piiripunktis, siis see sissetulev hulk ja väljaminev hulk on küllaltki heas tasakaalus ja sissetulev hulk ööpäevas on seal circa 1200 inimest, väljaminev hulk näiteks eile oli seal circa 1300–1400. Isegi rohkem läks välja, kui tuli sissepoole. Ehk siis see sisse tulev ja välja minev suund on tegelikult küllaltki heas tasakaalus. Tihtipeale lihtsalt, kui tehakse statistikat, võetakse ainult sisse tulevat suunda ja pannakse see kokku, aga ei arvestata ka seda, et samal ajal liiguvad ka riigist välja. Ja kui me nüüd vaatame omakorda neid inimesi, kes riiki sisenevad, siis need on seal üle 60% inimesed, kes tegelikult omavad Eestis elamisluba, ehk siis nad ei liigu mitte viisaga, vaid enamjaolt ületavad piiri, kuna nad on alalised Eesti elanikud, küll aga jah, Vene Föderatsiooni kodanikud. Ja ülejäänud nendest on siis seal tõesti inimesed, kes ületavad piiri kas siis Eesti või siis laiemalt Schengeni viisaga. Aga veel kord piiriületus, välispiiri ületus on meil tegelikult suhteliselt heas tasakaalus. Nii palju kui tuleb sisse, läheb ka tagasi välja. Ja enamus, kes ületavad piiri, on Eesti alalised elanikud.

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud siseminister! Oma lühikeses ülevaates, mis te olete ka paberil esitanud Riigikogu liikmetele, lõigu all "toetame vaimset tervist ja vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda", toote te väga õigesti välja selle, et MARAC-võrgustiku kaudu lahendati mitmeid-mitmeid elule ja tervisele kõrge riskiga perevägivallajuhtumeid. Ja minu küsimus puudutabki just nimelt MARAC-võrgustiku jätkusuutlikkust ja edasi jätkamise võimalust. Viljandimaa näitel võin öelda, et see toimib suurepäraselt, seal on nii kohalikud sotsiaaltöötajad, Viljandi Haigla, kes kõik on kaasatud sellesse võrgustikku. Kas need projektid jätkuvad, kas on rahastamisega kärpeid või on vastupidi tõusu selle tegevuse jaoks, et kuidas see olukord on, sest see on hästi oluline teema.

Aitäh! Tõepoolest MARAC-formaadi ehk Multi-Agency Risk Assessment Conference kasutamine on olnud väga edukas, olen ka ise osalenud selles võrgustiku töös Harjumaal, Tallinnas ja tõepoolest ka kinnitan seda, et see on edukas ja tõepoolest toob ühe laua taha kõik olulised partnerid, kelle käeulatuses on selliste olukordade lahendamine, retsidiivsuse ennetamine, olgu see psühholoogid, lastekaitsetöötajad, sotsiaaltöötajad, politsei, prokuratuur ja ohver, kannatanu ja ka vägivallatseja ise. Jaa, sellega on plaanis kindlasti jätkata, see on tõendanud seda, et see süsteem on hea. Nii et kindlasti, kui on projektide süsteemid, mis on nii öelda tõendanud oma efektiivsust ja see on ka nii öelda tõenduspõhine lähenemine, siis loomulikult see on midagi, millega me jätkame kindlasti.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Ei hakka küsima seda, kuidas vägivallatsejad, nendega vestlused toimuvad, MARAC-i meetodil. Mina ei saa aru ja ma küsin, kas sinu meelest ... Või põhjenda, miks see hea variant ei ole, et anda oma laevastik, politsei ja piirivalve laevastik Kaitseministeeriumile. Ühelt poolt see nõukogu sellega nõrgestab politseid ja piirivalvet ... Aga räägi, miks see hea variant on. Mina arvan, et see ei ole hea variant, aga huvitav kuulata sind.

Tegemist on valdkonnaga või arutelu teemadega, mis on olnud aktiivsed nii Siseministeerium kui ka Kaitseministeeriumi vahel, ma arvan, juba üle kümne aasta, neid diskussioone olnud, erinevaid analüüse tehtud. Ja ka seekord, kui tõsisema sammu sellega edasi astusime Kaitseministeeriumiga, tehti samamoodi ka erinevad väga olulised analüüsid alla. Minu ootus oli sellele kindlasti see, et esiteks, kas see on õiguslikult võimalik teha. Jah, on võimalik teha. Ja kindlasti ootus oli see, et olukord merel peab minema paremaks, ei tohi säilida täna olukord, vaid just nimelt peab minema paremaks, ja see saab olla ainult eesmärk. Kui me täna ütleme, et me paneme ühtse juhtimise alla tänased Politsei- ja Piirivalveameti laevad ja tänased mereväe laevad, aga ma olen niigi väga ei rõhutaks tänaseid mereväelaevasid, vaid vaataks tulevikku, vaataks viie, vaataks kümne aasta perspektiivis, millised on siis merealused ja mereväe pool, siis see olukord kindlasti tüki maad teistsugune kui täna. Läbi selle muudatuse on võimalik saada merel tegutsemist efektiivsemat, mere olukorra vaadet saada paremaks, investeeringute suunamist sarnasesse kohta saada efektiivsemaks. Nii et veel kord: mina usun sellesse, et kui sellised sarnaselt töötavad üksused omavahel kokku panna, neid efektiivselt juhtida, siis sealt kindlasti tuleb ka kasutegur kõikidele Eestimaa inimestele, loomulikult meie liitlastele. Nii et ma arvan, et see on, see on väga mõistlik suund.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Ma küsiksin veel kord selle piiriületuse kohta Venemaalt. Te reipalt raporteerisite, et see on ilusti-kenasti tasakaalus, aga ma ei tea, mida te siin statistiliselt arvesse võtate. Ma küsiks nende inimeste kohta, kes tulevad Ukraina põgenikena üle Vene piiri. Ja 21. aprillil on juba ERR‑i uudis, et Narva piiripunkti kaudu on saabunud 7450 ukrainlast, ja minu meelest vist eelmisel nädalal peaminister ütles ka meile, kui me küsisime nende suurte arvude kohta, et lõuna kaudu enam, lõunapiiri kaudu enam ei tulegi enam nii palju, et enamik nendest tuleb nüüd juba üle Narva piiri. Need on sajad inimesed päevas. Kuidas me nüüd, mis arvudest teie rääkisite, kuhu statistikasse lähevad need inimesed, kui te ütlete, et sama palju läheb välja, kui tuleb sisse? Kui Ukraina põgenikke tuleb palju sisse, kas siis venelasi läheb palju välja või kuidas me nendest asjadest aru peame saama?

Aitäh küsimuse eest! Täpsustan hea meelega, et tõepoolest, see, mida ma enne vastasin, siis seal ei olnud silmas peetud inimesi, kes tulevad siia, taotlevad ajutist kaitset või transiidina liiguvad edasi. See olukord tõepoolest täna nii on, et kui varasemalt jõudsid Ukraina sõjapõgenikud Eestisse üle sisepiiride ehk siis nii- öelda läbi Euroopa Liidu lõpuks Eestini välja ja osa liikusid siit transiidina edasi, siis täna me tõesti näeme seda, et juba 50–75% Eestisse jõudvatest Ukrainast tegelikult, kes otsivad samamoodi sõja eest varju, tulevad läbi Venemaa. Nad tulevad siia, suur osa nendest tegelikult kasutab Eestit transiidina. Nad ei jää siia, vaid liiguvad siit omakorda läbi Euroopa kas siis Poola või Lääne-Ukrainasse tagasi. Need, kes jäävad siia, taotlevad kas rahvusvahelist kaitset või ajutist kaitset. Nii et selles mõttes tõepoolest, kui me ukrainlasi vaatame, kes sõja eest põgenevad, siis neid tuleb loomulikult ühe piiri rohkem, just nimelt üle välispiiri, samamoodi rohkem.

Helle-Moonika Helme, palun!

Ja aitäh! Ma kasutan oma teise küsimuse võimalust veel ja jätkan seda teemat. Need Ukraina põgenikud, kes tulevad üle Vene piiri, et olge head, lükake ümber see selline me rahva hulgas leviv informatsioon või desinformatsioon, olenevalt sellest, kuidas te seda selgitate. Kas teil on kontroll ka nende, kas te kontrollite neid inimesi, seda, et nad lähevad transiidina teistesse riikidesse ja sealt ei tuleks nagu pahandusi ja kas meil on see kindel kontroll on olemas, kes need inimesed täpselt on? Kas nad tulevad siis seal suhteliselt uute ukraina passidega või kuidas, kas neid on, on nende inimeste hulgas, et kas te olete ikkagi, ma eeldan, et see Venemaalt tulev kontingent peaks olema eriti terava jälgimise all ja ma eeldan, et te seda teete, et äkki räägite natuke lahti.

Aitäh! Tõepoolest, kui me räägime välispiiri valvamisest, siis välispiiril kontroll on väga tugev, väga efektiivne, väga paljudel inimestel, kes Vene Föderatsioonist tahavad Eestisse siseneda, sisse sisenemine tegelikult keelatakse ja suunatakse tagasi. Neid inimesi on iga päev viis pluss üle 10, kes tegelikult piiri ületada ei saa, sest nende reisi eesmärke tegelikult nad ei suuda seda selgitada ja nende sisenemine riiki keelatakse, nii et see hulk on päevas päris suur, mitte ainult maismaapiiril, aga näiteks ka õhupiiril Tallinna lennujaamas. See põhikontroll ei ole mitte nii-öelda see transiidikontroll, sest tõepoolest, kui inimene on juba Euroopa Liitu sisenenud, siis siit edasiliikumine on vaba, meil ei ole piirikontrolli, Eestist väljumisel ei kontrolli inimest mitte keegi, sisenevat suunda me kontrollime täna lõunapiiril. Aga veel kord, välispiiril on see kontroll väga aktiivne, viiakse läbi intervjuud, väga suur osa inimesi suunataksegi nii öelda teise astmesse, kus tehakse täiendav kontroll nende inimeste kohta. Tõepoolest, on avastatud ka juhtumeid, kus inimesel ongi kaasas kaks passi, näiteks, ja siis on jutt teine, inimene ei pääse siia. Nii, et ma kinnitan teile, et kontroll välispiiril on väga tugev.

Austatud minister, ma tänan teid teie ettekande eest ja ma tänan teid teie vastuste eest. Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Nüüd avan läbirääkimised ja sõna võivad võtta fraktsioonide esindajad. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Marek Jürgensoni. Palun!

Austatud esimees! Head kolleegid! Suur tänu kõigepealt minister Jaanile selle põhjaliku ja minu arvates vägagi positiivse ülevaate eest! Kuid elus on paraku tihtipeale nii, et kaitsevaldkonnale ja siseturvalisusele hakatakse tähelepanu pöörama alles siis, kui kriis uksele koputab.

Mul on Keskerakonna fraktsiooni nimel hea meel tõdeda, et siseturvalisus, täpsemalt öeldes laiapindne julgeolek on olnud Kristian Jaani südameasjaks ning tema eestvedamisel saab lahendatud mitu kitsaskohta. Keskerakond on alati väärtustanud inimesi ja nende toimetulekut. Seetõttu on mul hea meel, et käesoleva aasta riigieelarves nägime ette vahendeid, et tõsta päästjate ning eesliinil töötavate politseinike ja häirekeskuse päästekorraldajate miinimumpalka. Möönan, et palgatõus võinuks sektori lõikes olla veel suurem ja laiapindsem, kuid kindlasti tuleme selle teema juurde tagasi sügisel, kui algavad 2023. aasta riigieelarve läbirääkimised. Eesti inimeste usaldus politseinike ja päästjate suhtes on circa 90% ning neile tuleb seetõttu juba tagada väärikas sissetulek, et meie turvalisuse eest seisjad ei peaks rabama mitmel erineval töökohal.

Ukrainas toimuva sõjategevuse tõttu ei kahtle vist keegi, et Eestil peab olema korralik idapiir. Soodsate ilmastikuolude ja asjassepuutuvate inimeste pingutuste toel liigume idapiiri väljaehitusega heas tempos. Ja tõenäoliselt välispiir saab valmis meil isegi varem, kui oli algselt planeeritud. Me kõik saame aru, et muutunud oludes on ehitamine kallimaks läinud, kuid olen kindel, et valitsuses leitakse lisanduvate kulude katmisel üksmeel. Tänapäeval tuleb riigikaitset ja siseturvalisust vaadata laiemalt. Kriisi puhkedes peavad olema valmis reageerima ja oma panust andma paljude valdkondade esindajad. See ongi lai riigikaitse, mida tuleb rahastada tervikuna, sest sõjas ei saa üks pool ilma teiseta hakkama ja COVID-i kriis ning praegu sõjapõgenikega seonduv on ära näidanud suuremad murekohad, mis tuleb kiiremas korras ära lahendada. Viimase 15 kuu jooksul on eraldatud Siseministeeriumi valitsemisalale riigikaitseliseks tegevuseks ligi 140 miljonit eurot. Kahtlemata on see väga vajalik ja oodatud lisaraha, sest oleme minevikus teinud kõvasti järeleandmisi. Nüüd on meil võimalik see-eest luua valmisolek, mida seni oleme ressursinappuses edasi lükanud, kuid mida on vaja väga, et saaksime võimaliku sõjaohu korral hakkama. Sõja ajal peavad olema kaitstud tsiviilelanikud ning ellu jääma meie elanike päästjad ja turvalisust pakkuvad inimesed. Liitlaste olemasolu lisab turvatunnet, kuid esmajoones peame ise oma tagalat kindlustama ja ühiskonda ette valmistama.

Lõpetuseks peatun lühidalt väärt algatusel, mis loodetavasti ka teoks saab. Seoses sõjapõgenike tulekuga on teravaks probleemiks kerkinud isikut tõendavate dokumentide taotlemine ja nende väljastamine. Järjekorrad teeninduspunktides on erakordselt pikad, on palju nördinud inimesi, aga Eesti on väikeriigina näidanud, et suudame kiiresti paindlikke ja innovatiivseid lahendusi välja töötada. Hoian isiklikult pöialt, et isikut tõendavate dokumentide väljastamine väljaspool teenindussaale juba selle aasta lõpuks teoks saaks. Eelmisel aastal väljastas Politsei- ja Piirivalvevaevalt kokku üle 409 000 isikut tõendava dokumendi ning ainuüksi see teenus pani teenindussaalide töötajatele vägagi suure koormuse. Ilmselt nõustuvad minuga paljud, et teenus võiks olla inimese jaoks paindlikum ja mugavam.

Soovin ministrile valdkonna tegevuskava elluviimisel jõudu. Turvalisem Eesti on meie kõigi huvides. Aitäh teile!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Anti Poolametsa. Palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Vaatamata sellele, et juttu oli sõjaajast, lisaeelarve puhul oli juttu sõjaajast, siis sellegipoolest oli siseministri ettekanne kuidagi optimistlik. Kohalikud omavalitsused on valmistunud, heal tasemel, kõik on hästi planeeritud, piiri ehitamine on heas tempos, isegi palgad kasvavad.

Aga kui nüüd süveneda teemasse, siis mina seda optimismi ei jaga. Ja sõjaaeg nõuab meilt tugevamat kriitilist nooti ka kui mõnel teisel aastal. Tegelikult väljendus see optimism ka härra siseministril siis, kui me EKRE ja Isamaa poolt esitasime relvaseaduse ja arutasime seda õiguskomisjonis. Siseminister kinnitas optimistlikult, et lausa ühelt Vene kodanikult olevat relv ära võetud ja paari isiku osas käib menetlus. Ühelt olevat relva ära võetud. Ma lihtsalt ei ole sugugi nii veendunud, et meie julgeolekuorganid oskavad nii hästi inimest läbi näha, et nad oskavad ühelt inimeselt relva ära võtta ja nüüd on 1300-st plats puhas. Meil võivad head organid olla, aga ikkagi nad ei näe inimese sisse, oleme realistid. Või siis see, et viis-kuus tükki lükatakse piirilt tagasi, nagu me kuulsime. Kas see ikka on väga efektiivne? Venemaal toodetakse ilmselt Ukraina passe mingisuguse trükipressiga ja kiires korras. Ja ma ei imesta, kui osad Ukraina passide omanikud on juba otsapidi Ukrainas ja panevad toime diversiooniakte. See on vähemasti loogiline sõjaaegne käitumine. Vastaspoolelt, kes armu ei anna ja kellel puudub igasugune minimaalnegi eetika. 

Kui me oleme liiga optimistlikud, siis lõpetame nagu kindralid Kiievi all, Vene kindralid Kiievi all, kes läksid mütsiga lööma ja plaanisid nädala pärast rünnakut paraadi Hreštšatõkul. Ja kui me vaatame lisaeelarvet, siis otse sõjalistele võimetele läheb ainult 1,9%. No see ei ole U-pööre, mida me ootame, millest räägib erukolonel Kunnas. See ei ole U-pööre, see on nokitsemine.

Sisejulgeolekul samamoodi suur osa läheb hoopis sõjapõgenike sotsiaalabiks. Nii et nii sisejulgeolekus kui riigikaitses vajame U-pööret. Nagu mu hea kolleeg Leo Kunnas ütleb, kolmandat äratuskella ei tule. Nii mõnigi selline arusaam peab minema prügikasti. Enam me ei saa tegeleda on sooneutraalsusega, vaid päris asjadega. Teie suurepärane riigi poolt rahastatud kodanikuühenduste võrgustik just sellega usinalt tegeleb. Osa neist tegeleb naturaalsete lollustega riigi raha eest, riigi lõhestamisega, revolutsioonilise liikumise õhutamisega. Päise päeva ajal tegeldakse. Siis räägitakse nunnult kodanikeühendustest. Riigi poolt rahastatud punane revolutsioon, mida praegu läbi viiakse mingite LGBT ja muude hullumeelsuste varjus. See on kodanikuühiskond, ajab naerma. Sõjaajal on lubamatu sellise lõhestamisega tegeleda. Lubamatu. Saage täiskasvanuks. Kõik need MTÜ-d, saage täiskasvanuks! Aeg on ümber lõhestamisele.

Palun lisaaega.

Palun! Kolm minutit.

Nii. Pentus-Rosimannus ütles: enam kui kolme miljoni eest parandame evakuatsioonivarusid, mis tähendab varude täiendamist alates tekkidest kuni generaatorite, telklaagrite ja voodikohtadeni. See on väga tagasihoidlik ambitsioon. Piirile läheb üht-teist, jah, see on hädavajalik. Aga meie arenguvajadus on kordades kiirem. Me vajame tegelikult tõepoolest mitte sõjaaja eelarvet, vaid kriisiaja eelarvet, kui täpne olla, ja see kriis on mastaapne, suurim sõda Euroopas pärast teist maailmasõda.

Lubatakse ohuteavitussüsteeme, võimekust ulatuslikuks evakuatsiooniks. Aga mis puudutab näiteks varjendeid, siis kas Riigikogul on varjend valmis saamas? Kas me põhiseaduslikele institutsioonidele suudame põranda ära pühkida ja sinna ventilatsiooni panna? Aastaga see oleks võimalik. Me alles joonistame, mingeid plaane? Ei, see ei ole veenev. Meil on kiirem. Ma ei usu, et Presidendi Kantselei varjend on puhtaks pühitud prahist. Kunagi, kui ma seal käisin, oli see lihtsalt kaltsu ja prahti täis. Kas see on siis sõjaaja eelarve, kui me isegi põhiseaduslikule institutsioonile, kes on esimesena löögi all, ei suuda elementaarset varuväljapääsu või varjendit tekitada? Ei ole veenev. Kusagil joonistatakse skeeme, kuidas läbi metsa marssida või linnast ära minna. Ei ole veenev.

Veebruarikuus, kui sõda oli alanud, teatasid Jürgen Ligi ja Kalle Laanet, et uusi võimekusi luua. Eestil ei ole vaja, meil on ju liitlased olemas. Ssama targad oleme ka sisejulgeolekus, et me liigume evolutsiooniliselt kuhugi, aga kiireid muudatusi, radikaalseid muudatusi, mida me vajame, nende rahade eest ei saa. Piisava motiveeritud personali tagamiseks on vaja väärilist töötasu, olen nõus, aga ministri jutust tuli välja, et tegelikult korraldatakse seda tagasihoidlikult sisemiste reservide arvel, mis ei suuda inflatsiooniga kuidagi kaasas käia. Galopeeriva inflatsiooni tingimustes on eluliselt tähtis, et me säilitame sisejulgeoleku inimesed. Sest osa me kaotasime juba sundvaktsineerimisega. Selles ei olnud mitte midagi ühendavat, mitte midagi julgeolekut toetavat.

Nii et üht-teist siin on, mõned digitaliseerimise ideed, süüteomenetluse digitaliseerimise kiirendamine. Väga hea. Oleme siin jällegi hea digiriik. Valdkonnaülene ennetustegevus – mõistlik. Vaatame, kuidas toimib. Tuleõnnetuste ja surmade vähendamine – mõistlik. (Juhataja helistab kella.) Teeme ära.

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku... Vabandust, protseduuriline küsimus, Jürgen Ligi. Te soovite fraktsiooni esindajana?

Ei, minu nime läbirääkimiste käigus mainiti äsja. Tohib jah? Minu nime mainiti ja laimati, mulle omistati väidet, et Eestile ei ole uusi võimekusi vaja. Ma põlastan isegi seda sõna "võimekus". Siin saab olla jutt ainult võimetest. Aga kuna täna on jutt üldse sisejulgeolekust, siis pole ma sel teemal arvamust avaldanudki. Seda, et meil on liitlased ja et me oma sõjalisi võimeid arendame koos nendega, seda ma olen öelnud küll, aga mitte kunagi ei ole öelnud, et meil ka sõjalisi võimeid juurde pole vaja. Alati olen öelnud, et on küll. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Heljo Pikhofi. Palun, kohe kaheksa minutit!

Austatud minister, head ametikaaslased! Kõigepealt tänan teid ettekande eest! Ja ka nüüd heidame pilgu sinna, millest minister eelistab vaikida. Sotsiaaldemokraadid lõid viis aastat tagasi valitsuses olles 1,5 miljoni eurose programmi toimetuleku raskustes leibkondade küttesüsteemide kordategemiseks. Millele siis omavalitsused lisasid teist niisama palju. See oli esimene kord, kui riik toetas nii suures mahus koduste küttekollete parandamist. Ja projekti käigus korrastas Päästeamet käsikäes kohalike omavalitsustega 1797 kodu küttekolded. Aga teie leidsite, et toimetuleku raskustes leibkonnad abi ei vaja ning käesoleva aasta eelarvest te seda programmi enam ei leia. Ehk on riiki siis nii hästi juhitud, et kellelgi enam toimetulekumured pole? On selge, et katkised tulekolded on suur tuleohuallikas ja õnnetused ei jää seejuures tulemata.

Austatud minister, kahtlen, kas tunnete oma otsuse üle uhkust siis, kui loete järjekordset uudist katkise küttekolde tõttu hukka saanud vanainimestest või maha põlenud lasterikka pere majast. Me oleks saanud neid aidata, aga otsustasite teisiti. Valitsus otsustas lasta koroonakriisis võetud laenud sisuliselt kinni maksta riigiametnikel külmutades nende palgad või isegi palgafonde vähendades viis mullu Siseministeeriumi poolt haldusala asutustele enneolematult suure kärpe ehk koondamisnõude esitamiseni. 2022. eelarves on vähem raha, ent samas pole võimalik politseinike palku mitte tõsta. Ja kui politseinike ja päästeametnike konkurentsivõimeline palgatase tuleks tagada asutuste niinimetatud omavahenditest, siis 2025. aastaks tuleb koondada pooled Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti töötajad.

Hea Riigikogu! Kui sotsiaaldemokraadid juhtisid Siseministeeriumi, siis toodi maapiirkondadesse tagasi 45 piirkonnapolitseinikku. Paljud neist tänaseks on alles jäänud? See on küsimus siseministrile ja palju üldse on õnnestunud viimasel ajal politseinikke kohata liiklusjärelevalvet tegemas, tänaval patrullimas. Viitasite oma ettekandes, et PPA usaldus on võrreldes 2020. aastaga pisut langenud ja arvata võib, et siin on oma seos koroonapandeemiaga seotud meeleavalduste, meediakajastuse ja muu taolisega. Aga ehk väljendub selles ka nende inimeste pahameel, kes on pidanud uuendama oma isikut tõendavaid dokumente ning näinud, kuidas riik neid mõnitab. Kärbitud teenindusajad sunnivad inimesi küsima töölt vaba päeva, et oma dokumendid ära uuendada. Olete andnud inimestele soovitusi taotleda dokumenti internetis ja broneerida eelnevalt vastuvõtuaeg. Aga kahjuks pean teid virtuaalmaailmast maa peale tagasi tooma. Järjekorrad broneeritavatele vastuvõtuaegadele pakub edukat konkurentsi eriarsti vastuvõtu järjekordadele. Kusjuures mõnel juhul ka ületab neid. Isegi järjekord sõrmejälgede ja dokumendifoto tegemisele võib kesta 30 minutit. Elavas järjekorras dokumendi kättesaamist ei saa jätta pärastlõunasel ajale. Olen ise näinud, kuidas teenindussaali tulnud inimestele anti teada, et numbreid enam ei väljastata, kuna pole selge, kas neid jõutakse päeva lõpuks ära teenindada. Võite küsida pool tundi enne klienditeeninduse sulgemist - oli nendele soovitus, nendele inimestele. Ja teine soovitus oli, mida veel kuulsin, et proovige ennast ka homme töölt varem ära küsida, ehk läheb õnneks. Aga kui ei lähe, kas kolmas-neljas-viies vaba päev tuleb küsida oma dokumentide vormistamiseks ja kättesaamiseks?

Ja lõpetuseks. Täna hoiame süsteemi koos, sest paljud inimesed panustavad vabatahtlike politseinike, päästjatena. Aga samas, Eesti inflatsioon on muutunud ülikõrgeks, ohustades tõsiselt majapidamiste toimetulekut ja üha enam mõeldakse, kuidas ots otsaga kokku tulla. Ja vabatahtlik töö jääb paljudele tahaplaanile. Aga samas ilusad eesmärgid pole väärt või pole neid, kes oleks valmis eesmärke ellu viima. Sotsiaaldemokraatidele on oluline, et siseturvalisuse valdkonnas töötavad inimesed saaksid töö eest väärilist tasu. Et meie inimesed ei peaks meenutama nõukogudeaegseid, see tähendab päevi kestvaid järjekordi. Ja ma väga loodan, et järgmine kord, lugupeetud siseminister, olete riigieelarve läbirääkimistel edukam.

Palun, kohe kaheksa minutit.

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Mati Raidma. Palun!

Austatud juhataja! Minister! Head kolleegid! Kõigepealt tänud siseministrile ja sisejulgeoleku ametkondadele tehtu eest. Reformierakonna fraktsioon tunnustab ja on veendunud, et valdkonna arengu strateegiline suund ja raamistik on olnud õiged. Korrates siinkohas siseturvalisusele eesmärgiks seatud ühiskonna seisundit, kus Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad turvalise riigi. Koostöös parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Võib tõdeda, et Siseministeerium on efektiivselt eesmärgi suunas liikumas.

Aasta 2022 tõi turvalise Eesti kujundamisse väljakutsed, mida strateegilise dokumendi koostajatel oli omal ajal keeruline ette näha. Tänane tegevus on reaalsuses toimimas kui lakmuspaber. Olukorras, mil riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimise verstapostid on tegelikkus toonud ajas lähemale. Dünaamiline reageerimine ja selleks ka ressursside leidmine annab valitsusele positiivse hinde.

Meie jõustruktuuride tasakaalustatud tegevus, vastamaks 9. maiga üles kerkinud riskidele, näitas sisejulgeoleku tugevust ning siin töötavate inimeste professionaalsust. Sellesse panustavate inimeste väärtustamine, motiveerimine ja hoidmine on meie kõigi kohus. Just eelmise päevakorrapunkti lõpphääletusega parandasime eriteenistuste sotsiaalseid tagatisi ning ühtlustasime neid.

Laiapindne riigikaitse on astunud teoreetilisest käsitlusest rakendusfaasi. Sisejulgeoleku võimekuse tugevdamine ja elanikkonnakaitse prioriteediks tõstmine on selle kinnituseks. Eraldatavate lisavahendite toel saame mitmed murekohad lahendada ja astuda mitu head sammu edasi riigi valmisoleku tugevdamiseks. Eesti riigi piiri väljaehitamine, piirivalve tõhustamine on täna oma olulisuses selged ülesanded. Tänases julgeolekukeskkonnas on piiri kaitse teema, kus ka meil Riigikogul on vaja seadusruumi täpsustamiseks samme astuda.

Elanikkonna kaitseks, eelkõige Eesti inimeste paremaks hakkamasaamiseks kriisiolukordades, sealhulgas sõjaajal, on käivitatud reaalsed tegevused. Varajased hoiatussüsteemid, varjumiskohtade ettevalmistamine, aga ka elanike teavitustegevused ja riskikommunikatsioon. Päästeameti aktiivne roll kohalike omavalitsuste nõustamisel ja koolitamisel kriisideks valmisoleku tõstmiseks on laiapindse riigikaitse olulised osad.

Oluline on rõhutada, et arengueesmärkide saavutamisel on üheks nurgakiviks võetud vabatahtliku töö ja vabaühenduste soodustamine, niinimetatud turvalisusalase võrgustiku tugevdamine. Rohkem kui 4000 vabatahtlikku, abipolitseinikut, päästjat, merepäästjat kui ka riigiinfo telefoni abikätt annab siseturvalisusele laia toetuspinna.

Lõpetuseks kinnitan, et Reformierakonna fraktsioon on Eesti sisejulgeoleku prioriteetsust hoidnud ja teeme seda kindlasti ka tulevikus. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Heiki Hepneri. Traditsiooniliselt kaheksa minutit, palun!

Suur tänu, hea esimees! Head kolleegid! Austatud minister! Mina tänan siseturvalisuse töötajaid selle panuse eest, mis nad on Eesti rahvale ja riigile andnud, aga ma siiski leian, et tänane valitsus ei ole piisavalt panustanud valdkonda, ei valdkonna arengusse ega ka nendesse inimestesse, kes teevad väga tänuväärset tööd. Ja vaatame natukene nendele probleemidele otsa ja ka oma küsimuse ma rihtisin just personalile, nendele tublidele inimestele, kes igapäevaselt teevad tööd. Meil on probleeme, lugupeetud minister, ka Päästeametis, meil ei jätku päästjaid alati täismahus, on kaks-kolm inimest, kui peaks olema neli-viis. On tegelikult ka tõsiselt kaalutud komandode kokkutõmbamist ja see on ära hoitud sedasi, et on vähendatud päästjate arvu.

Nii et see on täna tegelik reaalsus ja ka politsei poole pealt väga õige eesmärgi püstitus, väga õige eesmärgi püstitus 1,2 Eesti keskmist palka. Muidugi tuleks see tagada, aga paraku riigieelarve, selle aasta riigieelarve oli minu meelest väga selgelt läbikukkumine. Neid vahendeid ei eraldatud, neid vahendeid ei ole ja siis tõmmatakse personali kokku. Tõsi, eelmine sügis me ei näinud veel sellist julgeolekukriisi, nagu täna on, aga samas me selgelt tunnetasime, et on tulemas hull aasta. Meil olid ju need piiriintsidendid Läti-Leedu-Poola. See kõik on juba olnud. Meil oli Venemaa selline agressiivne tegevus teada. Meie head partnerid juhtisid sellele tähelepanu, et olukord on muutumas, ja me ei panustanud piisavalt. Me ei panustanud piisavalt. Jah, võiks ütelda, et parem hilja kui mitte kunagi ja nüüd on üritatud lisaeelarvepaketiga laiapindset riigikaitset tugevdada, see on kindlasti hea ja selle juurde ma veel tulen. Aga ma avan ka sellesama ühe näite, mis puudutab ka politsei sees palkade erinevust samadel töökohtadel. 

Te ütlesite, et Ida-Virus ja Harjumaal on lisatasu maksmine võrreldes teistes piirkondades töötavate sama tööd tegevate politseinikega. Ja mis on selle tulemus? Selle tulemus on see, et Raplast, Rapla maakonnast on saanud väljaõppekeskus, politseinik töötab üks, kaks, kolm aastat ja siis, kuna tal on tööle sama maa sõita, siis ta läheb loomulikult Harju piirkonda tööle. Küsige, kui te mind ei usu. Ja tulemus on see, et meie väga tublid, näiteks meie jaoskonna, nüüd on sinna tulnud juurde Järva, Janno Ruus, suurepärane politseinik, ja ta lükatakse lihtsalt tanki ja ta peab hakkama jälle otsast peale. Jälle tuleb otsast peale hakata selle teemaga, kust neid inimesi saada selle palga eest. See ei ole õiglane, see ei ole Rapla maakonna inimeste suhtes õiglane, meie ei ole teisejärgulisemad kui Harjumaal ja see tuleks päevapealt lõpetada. See lõhub lihtsalt ka politseinike omavahelist suhtlust ja see on väga halb praktika.

Nii nagu on tegelikult piinlik see, kuidas me isikut tõendavate dokumentidega seonduvat oleme korraldanud. Üheteistkümnes maakonnakeskustes 15-st on ainult kolmel päeval lahti ja järjekorrad on väga-väga pikad. Need olid pikad juba enne põgenikekriisi, aga ka põgenikekriis ei ole pannud neid rohkem lahti tegema. No on lausa piinlikult markantseid näiteid, kui kaua inimesed peavad ootama. Miks te seda teete? Miks ei ole selle jaoks raha eraldatud lisaeelarves, et vähemalt nüüd avada, [teha] normaalseks see dokumentidega tegelemine. See on maainimeste mõnitamine sõna otseses mõttes, kes peavad tulema, nagu hea kolleeg siit sotsiaaldemokraatidest kirjeldas. On ka minul võetud nööbist kinni ja keeratud, öeldud, et no ei saa aru, no ei saa aru, kuidas ja miks on selline asi tehtud. See on kindlasti väga-väga halb.

Ja kui me nüüd vaatame tõesti, noh, siia vahepeale võib ütelda siis mõni sõna kiituseks, et hea on, et on olemas idapiiri väljaehitamiseks selge plaan ja ma usun ja loodan ja soovin jõudu, et see läheb täpselt nii, nagu te olete kavandanud. See on väga oluline Eesti julgeoleku tagamiseks. Aga teisalt, nüüd jälle meie laiapindse julgeoleku osas me saame teatud hulga vahendeid väga oluliste tegevuste jaoks, aga ma loodan väga, et juba sel aastal tuleb valitsus välja kahe eelnõuga, mis ei nõua raha, aga mis käsitleb ehitusseadustikku ja planeerimisseadust. Ka seal tuleb lahendada needsamad laiapindse julgeolekuga seonduvad küsimused, mida täna sealt sisuliselt ei ole. Me peame hakkama mõtlema juba täna varjete ja varjendite ehitamisele, kõikide nende teemade läbiarutamisele siin saalis, omavalitsustes, kogu rahvaga ja kui me seda täna ei tee, siis me tuleme järjekordselt, ma ei tea, viie aasta pärast, laiutame käsi, et näete, oleme jälle siin. Tublid soomlased, nemad on teinud, no šveitslased ka, me ei räägi, vaatamata sellele, et nad on Euroopa südames ja neid justkui miski ei ohusta, on nad selle teemaga tegelenud läbi aegade ja on väga tublid olnud. Võtame eeskuju! See on koht, kus saaksime panustada, nii et me ei peaks ka olulisi eelarve vahendeid juurde lisama.

Ja lõpetuseks me oleme siin saalis arutanud tõesti annetamistega seonduvat teemat, kuidas teha nii, et meil oleks rohkem annetajaid, et meil oleks laiem heategevuslik kodanikuühiskond, ja oleme siin ka pikki arutelusid pidanud. Aga jälle, mida ei ole tulnud, mida on siit saalist korduvalt öeldud, ka needsamad suured annetajad on ütelnud: tehke tulumaksuvabastus, suurendage seda, mis täna on antud. Ja uskuge, et ükski inimene ei anneta sellepärast, et ta saaks tulumaksu tagasi, aga see on märkamine. Ja sisejulgeoleku juures on just see märkamine ülioluline, seda võib laiendada väga-väga paljudele teistele valdkondadele ka. Tõesti, aeg saab kohe läbi, narkoteemadest ei saanud rääkida, aga ka seal on meil väljakutseid piisavalt. Nii et soovin teile jõudu nende probleemide ja murede lahendamiseks ja turvalisema ühiskonna tegemiseks. Aitäh!

Aitäh! Austatud Ivi Eenmaa, kas teil on protseduuriline küsimus?  Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli siseminister Kristian Jaani, palun!

Hea juhataja, head Riigikogu liikmed! Ma tänan teid väga hea diskussiooni eest ja väga paljude asjalike mõtete eest! Tänan ka kriitika eest ja tänan ka kiituse eest, et see ongi edasiviiv jõud, aga ma pean siiski oluliseks, et mõningaid asju siiski täpsustada. Kõigepealt sotsiaaldemokraadid tõid välja "Kodu tuleohutuks" programmi, mis justkui sellel aastal ei jätku, tegelikult jätku küll, et see programm jätkub, see on väga vajalik programm. Jah, ma tunnistan, et alguses tõepoolest selline otsus oli, kuid alates sellest momendist, kui oli selge, millised on meil ikkagi eelarvelised võimalused, siis kõige esimene otsus minu poolt oli see, et see on üks programm, mis kindlasti jätkub. Nii, et need "Kodud tuleohutuks" programm jätkub, igaks juhuks oluline, tahtsin selle siin kindlasti välja öelda, sest muidu jääb see siia vastupidiselt kõlama.

Palju on juttu olnud teenindussaalidest. Ma olen nõus, et teenindussaalides on osa järjekorrad olnud pikemas. Kui me vaatame järjekordade pikkust, siis järjekordade pikkus oleneb sellest, et kui inimene tahab e-keskkonnas taotleda aega teenindussaali, minna kohale füüsiliselt midagi tegema ja seesama teenus on olemas ka e-keskkonnas, siis on järjekord pikk. Ehk siis, kui sul on võimalus teha tegevus e-keskkonnas, aga sina tahad minna füüsiliselt kohale, siis tõepoolest, see on automaatne süsteem, mis teeb sulle pika järjekorra, sellepärast et e-keskkonnas sa saad selle kohe ära teha. Loomulikult me tahame paindlikumaks saada, digitaalsed iseteeninduskioskid, me tahame järgmine aasta, et neid on laiemalt, mitte ainult iseteeninduskeskkonnas, mitte ainult politseiteenistuses, vaid sisuliselt lähen mõnda kaubanduskeskusesse, ma saan ka seal teha oma biomeetria ära anda. Näiteks, et laiendada seda järgmisel aastal, tahame piloteerida, edasi juba laiemaks minna. Ooteaegadest muide, et esimesed vabad dokumendi kättesaamise ajad on näiteks homme e-teeninduse keskkonnas, võib minna, Tallinnas natukene rohkem. Aga vabad ajad homme-ülehomme tegelikult on olemas need võimalused.

Ja tõesti ka see, et dokumentide kättesaamine paindlikumaks teha. Jah, meil on juba hanked ka välja läinud nii siseriikliku teenuse osutaja otsimiseks kui ka näiteks kolmandates riikides, ehk siis tõesti see olukord, kus inimene dokumendi kättesaamiseks ei pea minema teenindussaali, vaid jällegi näiteks mõne kaubanduskeskuse infopunktist saab hoopis oma ID-kaardi või muu sellise kätte. Me liigume selles suunas, reaalsed sammud, hanked on praegu väljas, siseriikliku teenusepakkuja tahame selle aasta lõpuks kätte saada, teenuse tööle panna, kolmandate riikidega võib-olla läheb natukene rohkem aega. Kolmandates riikides on plaan kullerteenust kasutada, näiteks Ameerikas, kus Eesti kodanik elab Ameerikas näiteks, tahab dokumente saada, siis tulevikus kuller viib selle talle ukse taha. Ka Eestis tahame kullerteenusele üle minna, aga seda juba IT-kaks hanke raames ehk siis kuskil kahe aasta perspektiivis ka juba kullerteenuse peale hakata vaikselt üle minema, aga enne seda siis tõesti lihtsalt välise teenusepakkuja juures. Ja mis on veel mõjutanud teenindussaalide tööd, on kindlasti see, et näiteks reisidokumentide taotluste hulk tõusis 65 protsenti kõrgemaks kui oli meie prognoos. See oli peale 24. veebruarit, ehk siis Eesti inimene 65 protsenti taotles rohkem reisidokumenti, kui oli meie prognoos, see viis ka jällegi teenindussaalide koormuse väga kõrgele. Aga lihtsalt ma tahan öelda, et me tõepoolest pingutame väga selle nimel, et teha paindlikumaks rohkem e-keskkonda, sest ka meie tulevikueesmärk dokumentide kogu taotlusprotsessis, väljastuses ikkagi on väga-väga palju just nimelt e-keskkond, et veel vähem inimesi mitte kodust välja ajada, mitte ajada teenindussaali. Ja see, et me täna tõepoolest oleme ka nii öelda osades kohtades vähendanud lahtiolekuaegasid, on teisalt jällegi, ja mis on eesmärk olnud, pannud muutma inimeste käitumist, kasutama rohkem e-riigile kohaseid teenuseid. Ja lõpetuseks, igaks juhuks mainin veel ära, et mitte ühtegi komandotasandi päästjat me vähendanud ei ole. Aitäh!

Austatud siseminister, ma tänan teid! Sellega sulgen läbirääkimised ja veel kord ma tahan öelda kõikidele ametikaaslastele, kes kaasa lõid läbi küsimuste, arvamuste siseministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest, aitäh. Ma tänan siseministrit! Ma tänan ka siseministeeriumit selle ettekande eest! Sellega on see arutelu lõppenud ja viienda päevakorrapunkti käsitlemine lõppenud.

Liigume edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 551 SE teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni aseesimehe Aivar Koka. Palun!

Aitäh! Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 551 SE teiseks lugemiseks ettevalmistamist rahanduskomisjoni 2. mai istungil. Arutelu juures osalesid külalistena Rahandusministeeriumi finantsteenustepoliitika osakonna juhataja asetäitja Toomas Auväärt ja finantsteenustepoliitika osakonna nõunik Marit Maidla ning kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov. Estcape Asset Management OÜ esindaja Urmas Peiker ja Karola Sisask, Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer ja õigusosakonna juht Marju Kohv.

Eelnõu algatati Vabariigi Valitsuse poolt 14. märtsil, esimene lugemine oli 6. aprillil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 21. aprilliks eelnõule muudatusettepanekuid ei laekunud. Ja juhtivkomisjon esitas mõned parandusettepanekud eelnõule. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Aitäh ettekandjale! Nii, kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Eelnõule 551 SE on laekunud neli muudatusettepanekut, kõik on juhtivkomisjoni poolt ja seisukohaga arvestada täielikult. Esimene, teine, kolmas, neljas. Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.

Liigume edasi seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 477 SE teine lugemine. Ettekandjaks on majanduskomisjoni liikme Mihhail Stalnuhhini. Head ametikaaslased, lubage ka teile lühidalt tutvustada teise lugemise menetlemise korda. See tuleneb meil Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 105. Kõigepealt on teises lugemises juhtivkomisjoni ettekanne ja ettekanne on kuni 20 minutit. Siin võib ettekandja, kui on soov, siis juhatajaga kokkuleppel pikendada ettekannet kuni mis on kokku lepitud ja see on alusel § 67. Nüüd on edasi, kui see on toimunud, juhtivkomisjoni ettekanne, siis on küsimused ettekandjale ja antud juhul me peame lähtuma Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 105, mis sätestab teist lugemist, ja siin saab esitada kuni kaks suulist küsimust ja siis ongi läbirääkimised, kus sõna võivad võtta Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. See oli nüüd lühidalt tutvustus selle menetlemise korra osas ja ma palungi Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Mihhail Stalnuhhini. Palun!

Aitäh, härra esimees! Palun vabandust, aga ausalt, ma väljusin kabinetist siis, kui eelnev ettekandja siia pulti tuli.

Nii, tähendab käesoleva seaduseelnõu esimene lugemine toimus 19. jaanuaril. Muudatusettepanekuteks oli aega antud kuni 1. veebruar 17.00. Muudatusettepanekuid laekus seitse tükki, kõik meie kolleegi Henn Põlluaasa käest. Kaasatud organisatsioone, kellega oli ühendust võetud, oli kümme. Samas tuli arvamusi 17, nii palju neid on vastavas registris, kus neid saab vaadata. Tegelikult oli erinevaid kirju palju rohkem. Selles mapis, mis ma tegin selle seaduseelnõu jaoks, mul on 43 sisulist kirja, nii et arutelu oli täitsa vägev.

Peale 1. veebruari oli vaja korrastada neid muudatusettepanekuid, mis said tehtud. Selle tarvis sai koostöös Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumiga koostatud tabel, kus olid nelja valdkonda jaotatud kõik muudatusettepanekud: eraldi lennuväljad, eraldi menetlustähtajad, eraldi juurdepääsu piirangud ja pluss üksikud probleemid neljanda osana. 14. märtsil, kui ma ei eksi, toimus üks töönõupidamine, mis ei kajastu protokollides. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning mõne teise ameti töötajad, majanduskomisjoni nõunik Piia ja ka mina võtsime sellest osa, saime ülevaate nendest muudatusettepanekutest ja sellest, kuidas neid summeeriti. Ja kokku sai viidud 16 muudatusettepanekut.

Komisjon arutas teist lugemist kolmel korral: 12. aprillil, 3. ja 9. mail. 12. aprillil toimus üritus, millele võrdset ma pole siin Riigikogus veerand sajandiga kordagi näinud. Sellest võttis osa 17 kaasatud organisatsiooni, kusjuures inimesi oli palju rohkem. Neist kaheksa erinevat riigiametit, mis on lennundusega seotud ja ei ole seotud, kuidas öelda, kapo näiteks. Komisjonist oli osalejaid kohal kuus inimest ehk konsensus oli olemas.

Tollel päeval said läbi arutatud need 16 muudatusettepanekut, aga menetluslikke otsuseid vastu ei võetud. Võtsime aega mõtlemiseks. Kui keegi soovib üksikasju, siis protokoll, mis tegelikult on üks siirup sellest, mis seal toimus, see on kümne lehekülje pikkune. Kui ma hakkan seda praegu ümber jutustama, siis tõenäoliselt selles saalis leidub väga vähe neid, keda see huvitab.

3. mail me arutasime juba muudatusettepanekuid ja hääletasime need läbi. Kokku, nagu ma ütlesin, neid oli 16. Kümme muudatusettepanekut leidsid konsensusliku toetuse komisjonis ehk kõik seitse komisjoni liiget, kes olid kohal, neid toetasid. Kuue puhul üks oli, tähendab, üheksa konsensusega. Üks oli toetatud sisuliselt ja kuus muudatusettepanekut toetust ei leidnud. Selle ümber oli ka üks väga pikk jutt, komisjonis kestis selle seaduseelnõu arutelu 1 tund ja 40 minutit. Ja siis üks muudatusettepanek jäi läbi hääletamata, sest saabus veel kaks kaasatud organisatsiooni kirja ja advokaadibüroo Sorainen analüüs. Otsustati, et on vaja teha õiguslik analüüs. Seda ka tehti ja hääletati juba 9. mail.

Menetluslikud otsused on sellised, et täna, 11. mail läbi viia teine lugemine, ja kui see lõpetatakse, siis 18. mail viia saalis läbi lõpphääletus. See on vist kõik.

Aitäh, selge ülevaade! Siiski tundub, et üks küsimus on. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja ja ettekandja! Huvitav kuulda sellest, aga nagu ma aru sain ja ma olen lugenud seda Allar Jõksi hävitavat hinnangut selle kapo totaalsele kontrollile kõikide nende kärumeeste ja kõikide, kes seal pühivad lennukit või ja nii edasi. Aga ma ei mäleta, kuidas teie hääletasite 9. mail? Kas Jõksi arvamus on rämps, ei sobi või kuidas tulemus oli ja kes hääletasid selle poolt?

Ma ei võtaks endale ... on kõik? Ma ei võtaks enda peale anda hinnangut Jõksi arvamusele, autoriteetne inimene ja tal on vähemalt õigus oma isiklikule arvamusele. Aga põhiline oli see, et kõik need muudatused, mis tulevad sisse, on põhjustatud .... (ingl. k) see on ingliskeelsest lühend ehk Euroopa Liidu lennuohutusameti soovitusel tehtud ja ma ütleksin niiviisi, Peeter, et praegusel ajal ei tundu mitte ükski määr liiavõitu selleks, et lend oleks igal juhul turvaline. Nii et seal oli erinevaid arvamusi, ühed rääkisid bürokraatiast ja liiga pikast ajast ja sellest, et ei ole vaja, aga teised olid veendunud, et kui Euroopa riikides niiviisi toimub, siis peaks meil ka olema. Nii et ma arvan, et, ausalt öeldes ma loen ühe asja ette. Seadus on keeruline, sest lennundusnormid on väga detailsed ja neid on väga palju ja see väga, see vastab täiesti tõele ja siin keskenduda igasse küsimusse ja otsida oma seisukoht, positsioon. Ma arvan, kuna ise ka kasutan mõnikord lennukit, et oleks õige, et kui on mingid turvameetmed täiendavat võimalik vastu võtta, eks siis oleks vaja seda teha. Kusjuures. Mida kindlasti on vaja selgitada, et on olemas veel mõned dokumendid, mis meil on kooskõlastamata ja ainult üks, millest räägiti komisjonis, on umbes 1000 leheküljeline ja see kõik on meil veel ees. See tähendab, et meil selle lennundusseadusega tuleb ette veel, ma arvan, mitu ja mitu sellist arutelu.

Aitäh selle vastuse eest! Tundub, et siin asi läheb nii nagu alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama pidama ja on hea, et saame kõik need küsimused läbi võtta. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja ja ettekandja! Muuseas, me ei ole meie pilootide 0,2 promillini veel jõudnudki, aga see Allar Jõksi analüüs Sorainen on tegelikult, tasuks kolleegidel läbi lugeda, see on ikka üsna karm ja kui sa ütled niimoodi, et teie hääletasite, aga sa ei ütelnud, et kuidas see tulemus oli, et nagu ma aru sain Sorainenile hundipass sai vist. Aga, siin on kirjas, et teiste riikidega võrreldes üliintensiivne taustakontroll, mida antakse kapole ja peale selle ei saa see vaene kärulükkaja ei saa kapole seda ise üle anda, vaid läbi vahendajate ja kes näevad tema seksuaalset sättumust ja tema Facebooki kontoaadressi ja kõike muud. See on väga huvitav kirjandus ja ma küsin nüüd ikkagi, et kas Allar Jõks ja Sorainen ei tea, mida ta kirjutab, et teistes riikides, kes selle sellise üliintensiivse kontrolliga välja tulid, on kusagilt Euroopast tulnud või on siin kodumaa (Juhataja: Hea küsija,teie aeg!) Vabandust!

See on kindlasti Euroopa norm. Tähendab, kuidas ma ütlen? Ma juba ütlesin seda, et kui mingi asi on seotud lennundusega ja kui seal on võimalik ja need, kes omavad palju rohkem kogemusi, kui meie soovitavad ühte või teist turvalisuse suurendamise normi, sellest kinni hoida, siis mina olen küll sellega nõus. Ma ütlen kohe, et see seadus on nii spetsiifiline, sellest läbi murda on nii raske. No nii spetsiifiline sellest läbi murda on, on nii raske. Aga on selliseid asju, mis tunduvad nagu normaalse inimese loogika kasutusel juba sellised enam-vähem normaalsed. Et kui ma menetlustähtaegade suhtes pidin aru saama ja mõtlema, kui selle lennuvälja piirangutega ma pidin ikka mõtlema sellest, et kus poole peal ma põhimõtteliselt ma nagu olen, siis selles küsimuses mul küll ei tekkinud mitte mingeid kahtlusi.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Mina ei ole ka valdkonna asjatundja, sellepärast kohe ütlen ära, et küsimus võib tunduda teile kummaline, aga kümmet lehekülge protokolli ka läbi ei ole lugenud, aga teie olete osalenud nii nõupidamisel, mis te ütlesite, et ei ole protokollitud, kui ka komisjoni istungitel ja teate, komisjoni poole pöördusid oma arvamusega ka MTÜ Viljandi Lennuklubi esindajad. Järsku te natuke räägite, mis nende poolt arvesse võeti või ei võetud arvesse.

See on muudatusettepanek nr 1 vist. Tähendab, mul on see virn pabereid siin ees, ma ei tahaks, ma arvan, et ma mäletan õigesti, et see organisatsioon praktiliselt oli sama arvamusega väljas nagu härra Põlluaas, et jätta see, kui ma ei eksi, siis § 31¹ või lihtsalt § 34, jätta nagu kehtivas seaduses, et see olevat reguleerinud kõike. Ja siis tuli MKM‑i esinduse poolt, et see ei ole piisavalt läbi analüüsitud ja nii edasi, ja nii edasi. Nii et me pidime mingi valiku seal komisjonis tegema. Ja veel üks asi, mida ma unustasin öelda, et kolleeg Põlluaas esitas seitse muudatusettepanekut, aga üsna palju kaasatud organisatsioonide kirju tuli komisjoni kolleegide Küti ja Seederi kaudu. See tähendab, et nad võtsid enda peale nende kirjade edastamise.

Aitäh, hea ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Nii, kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soovi näen küll, järelikult avan. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Peeter Ernitsa. Palun! Kui palju te aega soovite?

Vaatame. Hea juhataja ja kolleegid! Mul ei ole tiibu ja ma ei oska lennata. Aga ma olen lennanud palju. Ma olen ka lennunduse toetusrühma liige. Nii et lind ma ei ole, aga suhtun sümpaatiaga lennundusse.

Esimesel lugemisel me arutasime seda, et kuidas piloodid võivad 0,2 promilliga startida. Muuseas, laevnikel on veel vingem. Kui sa skuuterivend ei ole, siis võid samasuguse 0,2‑ga, aga kui sa laevnik oled, siis võid 0,8‑ga. Noh, autorooli 0,19‑ga – kui see läheb sinna 0,20 peale, siis läheb asi juba kurjaks. See selleks. Nii et on erinevused, kas sa oled õhus, maal või vees. Aga alkohol on ikka üks ja inimene on ikka samasugune. Kas ta kaalub 85 kilo, mille puhul 0,2 tähendab ühte väikeste õlut või ühte pokaali veini või ühte surakat viina, aga kui sa oled 65 kilo, väiksem mees või nagu paljud piloodid on, siis on natuke teine. Aga ma ei räägi üldse alkoholist. Kuigi jah, tõesti, õhus võttes tundub, et läheb kergemini pähe, aga see on juba õhurõhu ja muude füsioloogiliste asjadega seotud.

Aga tõeliselt huvitav on see, millele ma vihjasin siin selle eelnõu puhul, jah, tõesti. Ma arvan, et mis ma ikka siin või mis me ikka hakkame siin kobisema, kõigepealt oma elu on kõigile armas. Nii Mišal kui mul kui kõigil [teistel], sest me ei oska ju lennata isiklikult, ei ole sulgi kleepinud endale, nagu kunagi ammustel aegadel mõned üritasid hüpata välja. Meie sõltume piloodist ja loodame, et tal ei ole rohkem promille kui 0,2, muuseas neid näiteid on Finnairil ja Lufthansal ja paljudel [teistel] küll ja küll. Järjest rohkem tabatakse, võetakse rajalt maha piloodid, kes on kaks džinni tõmmanud meeskonnaga hinge alla ja mõned õlled peale selle, neid näiteid on tegelikult päris palju. Ma ei hakka rääkima Vene Aeroflotist, aga Finnairist ja üsna hiljuti veel.

Aga huvitav on just see nii‑öelda taustakontroll, millele ma viitasin. Ma soovitan kõikidel kolleegidel, kes ei ole viitsinud seda lugenud, umbes kümme lehekülge Allar Jõksi koostatud Soraineni analüüs, mis annab hävitava hinnangu sellele ja lähtub sellest, mida me ei taha kuulda siin saalis. Kui te mäletate, Riigikohtu endine esimees andis hinnangu justiitsminister Lauri aastaaruandele meie loomingu, meie toodangu kvaliteedile eelmise aasta kohta. Ja mis seal härra Pikamäe analüüsis seisab, on see, et 90% sellest toodangust, mida me siin [teeme] – see on meie toodang, seaduseelnõud –, puudub tema vastavus põhiseadusele. Kordan: üheksas eelnõus kümnest puudub vastavus põhiseadusele. Aga kõikidel kümnetel juhtudel on vastavus Euroopa Liidu õigusele küll. Ja Riigikohtu endine esimees imestab, et kuidas see võimalik on 30. iseseisvusaastal, me Euroopa õigusele nii‑öelda, see on nagu elementaarne. Aga juhtumisi me oleme suveräänne riik ja vastavus põhiseadusele, see pole oluline. See pole üldse oluline!

Nüüd, kui tulla Jõksi juurde ja selle Soraineni analüüsi juurde, mida ma ütlen, no ma tsiteerin siin. Nagu ma aru sain, majanduskomisjon arvas, et tegelikult Sorainen ei jaga midagi või tuleb öelda, et ta tegi haltuurat. Aga mida ta kirjutab? Kirjutab näiteks, ma kordan uuesti: need on üliintensiivsed inimeste põhiõiguste riived selle puhul, et antakse kapole kontrollivõimalus ja tegelikult on, nagu ta ütleb, et mitte 1700-le ... (Juhataja helistab kella.)

Jah, aitäh, kui saaks veel mõne minuti.

Mõne minuti saab. Kui palju soovid?

Kolm.

Kolm? Kolme enam ei saa, aga 2,40 saab. Palun!

Ta ütleb, et see on tugevdatud taustakontroll, mida tuleb täita väga põhjalikult, see võtab palju aega, ja kus tuleb panna kirja oma Facebooki ja muude elektrooniliste kontode salasõnad, tuleb öelda, kellega sa koos elad või oled elanud, milline on su seksuaalne sättumus. Ja seda hoiab kapo kümme aastat. Ja need ei ole mitte lendurid, vaid need, kes teie või meie kohvreid veavad, tangivad lennukeid ja kogu see teenindav personal. Aga ma rõhutan, ma ei vaidle sellele vastu, loomulikult, elu on armas ja lennata ma ei oska. Ei oska mina, Miša ja keegi meist ei oska. Kukume alla lihtsalt, kui lennuk kukub alla.

Taust on see, Jõks ütleb siin niimoodi, et tegelikult teiste riikidega võrreldes on see taustakontroll üliintensiivne. Kordan: teiste riikidega võrreldes. Ja nüüd, kui Miša ütles siin, et tegelikult on see kusagilt Brüsselist tulnud ja ei ole sugugi meie ametnike poolt välja mõeldud, siis mul tekib küsimus, et kas Jõks ei ole adekvaatne või Sorainen. Või mis siin toimub, eks ju?

Aga oluline on see, ja mitte ainult, et ta ei ole nende isikute suhtes ... Aa, jaa, ja siis veel kümme lehekülge tuleb täita ankeeti. Ja nagu ma lugesin siin, on komisjon ikka väikese edu saavutanud: nüüd ei ole täita mitte kümme lehekülge, vaid kuus lehekülge. Neli lehekülge, müts maha majanduskomisjoni ees, neli lehekülge selliseid andmeid saite maha nudida sealt. Seegi hea asi.

Aga eriti mis puudutab just seda, ja see ei ole mitte ainult isikute, vaid ka tööandjate puhul, kes ütlevad, et nende kolleegidega võrreldes teistes riikides, mille vahel lennukid liiguvad, ei ole see võrdne kohtlemine. Neid seatakse viletsamasse olukord. Ma ei jõua kõike seda läbi lugeda, aga kümme lehekülge mõnusat teksti punktidega, see on selle seaduse kohta. Aga ma rõhutan, ei suuda mina lennata ilma teiste abita.

Hea ettekandja, teie aeg.

Jah, aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Mihhail Stalnuhhini. Palun!

Aitäh, härra esimees! Ainult selleks, et paar sõna öelda. Komisjon suhtus siiski tõsiselt advokaadibüroo Soraineni kirja ja komisjoni esimees tegi ettepaneku, et see läheks meie Riigikogu õiguskomisjoni selleks, et saada kindlust, et ei ole vastuolu põhiseadusega ja sellise kindluse me meie Riigikogu õigusosakonnalt saime. Ja mis puudutab ankeetide täitmist, siis ühes riigis käimiseks, kus te kindlasti olete ka käinud, ei ole mitte kuus, ei ole mitte kümme, mälu järgi 30 lehekülge on vaja täita selleks, et saada USA-sse. Isegi kui sa oled Riigikogu liige ja sind on juba korda kontrollitud. Nii et mõnikord juhtub selliseid asju, pole midagi parata.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näe. Vastusõnavõtte ei näe. Sulgen läbirääkimised. Nüüd, head ametikaaslased, me oleme eelnõu 477 muudatusettepanekute läbivaatamise juures. Esimene muudatusettepanek, juhtivkomisjoni poolt, arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek, juhtivkomisjoni poolt, arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek, juhtivkomisjoni poolt, arvestada täielikult. Neljas muudatusettepanek, ei ole juhtivkomisjoni poolt, Henn Põlluaasa poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada sisuliselt. Viies muudatus... Neljas muudatusettepanek. Viies muudatusettepanek. Viies, jah. Viies muudatusettepanek on Henn Põlluaasa poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Rene Kokk, palun!

Aitäh, härra esimees! Ma ei saa jätta kiitmata teie sõnaosavust. Hea töö. Aga EKRE fraktsiooni poolt palun selle viienda muudatusettepaneku panna hääletusele.

Aitäh! Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamisega.

Head ametikaaslased, panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mille on esitanud Henn Põlluaas. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 13, vastu 41 ja 1 erapooletu, ei leidnud ettepanek toetust. Muudatusettepanek nr 6 on esitatud ... Paul Puustusmaa, protseduuriline küsimus. Te jõudsite ette Rene Kokast. Palun!

Aitäh! See küsimuseasetus oli praegu sellisena pandud, et praegu see muudatusettepanek läks läbi.

Ma ütlesin, et see muudatusettepanek ei leidnud toetust.

Jaa. See oli vale järeldus. Võttes küsimuse asetusest, selle küsimuse sõnastusest ja hääletuse tulemusest, see muudatusettepanek läks läbi. 

Ei läinud läbi.

Läks küll. (Naer saalis.)

Nojah, nüüd me võime ... Nüüd läheb lahti. Palun, Kalle Grünthal, protseduuriline. (Naer saalis.)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kui te nüüd meenutate natukene oma sõnakasutust, mismoodi te püstitasite, siis tegelikult see hääletus andis tulemuse, et saal toetas ettepanekut. Need, kes hääletasid vastu, need andsid selle hääle, et eelnõu tuleb toetada. Kahjuks oli see niimoodi.

Aitäh! Ma ei tea, ma tuginen kasin oma lühikesele kogemusele, et oli muudatusettepanek number 5, seda sooviti hääletada. Juhtivkomisjoni seisukoht oli, et jätta arvestamata. Ma panin hääletusele muudatusettepaneku number 5, selle poolt oli 13 ja vastu 41. Järelikult see muudatusettepanek ei leidnud toetust. Nii on siin majas elatud, võib-olla siis on valesti elatud. Kalle Grünthal, palun! Protseduuriline küsimus.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Aga kahjuks teie selgitus ei lange kokku nii-öelda selle hääletamisele tulemusele pandud sõnastusega. Ma teeksin ettepaneku, et tehke palun kas või viie- või kümneminutiline vaheaeg, vaadake see üle, ja siis me näeme, kellel on see õigus. 

Aitäh! Ma ei tee vaheaega praegu. Nii. Kalle Grünthal, palun! Protseduuriline.

Vaadake, asi on selles, lugupeetud istungi juhataja, et meie praegu tegime hääletuse. Nii. Siin ei saa ... Kui on praegu tekkinud vaidlusmoment, siis tuleb see vaidlus lahendada, sest meil peame olema selge, kas see muudatusettepanek leidis toetust ei leidnud. Ja täpselt nii, kuidas teie panite? (Juhataja helistab kella.) Saate aru? Tähendab, me ei saa enne edasi liikuda, kui me oleme selle vaidluspunkti ära lahendanud. (Juhataja helistab kella.) Mina ei ole süüdi, et te sõnastasite selle hetke natukene teistpidi, kui te olete harjunud sõnastama. Aga kuna te sõnastasite niimoodi, et ... Vaatame järgi selle asja, me ei saa enne edasi liikuda.

Aitäh teile! Aga ma ei näe siin probleemi. Ma veel kord ütlen: ma panin hääletusele muudatusettepaneku number 5 ja poolt oli 13 ja vastu 41, järelikult muudatusettepanek toetust ei leidnud. Protseduuriline küsimus, Paul Puustusmaa.

Hea juhataja! Kui me vaatame, tõesti, me peame selle sõnastuse üle vaatama, sellepärast et sõnastusest tulenevalt, nii nagu ta reaalselt siin saalis kõlas, mina sellest sõnastusest lähtusin ja tulemus oligi see, et vastupidiselt. Teil oli mõte võib-olla teine, aga kukkus välja hoopis teistmoodi.

Mul ei ole küll seda võimalust, aga ma korra kasutatan. Aga mida siis teie kuulsite, härra Puustusmaa? Palun mikrofon härra Puustusmaale! Palun mikrofon härra Puustusmaale.

Aitäh! Selle hääletuse tulemusena saal toetas muudatusettepanekut.

Ma kordan kolmandat korda: toetas 13 liiget. Kui oleks vastu olnud vähem kui 13, minu matemaatika järgi 12, siis oleks toetanud, aga vastu oli 41. Tunduvalt rohkem kui poolt. Protseduuriline küsimus, Jürgen Ligi!

Aitäh, härra juhataja! Tegelikult sai ju saal täpselt nii aru nagu ju teiegi ja mulle tundub, et ka tegelikult härra Puustusmaa sai. Ta lihtsalt leiab, et võib-olla ei olnud see sõnastus täpselt see, millega ta on harjunud. Aga sellepärast ma soovitan, ei soovitaks mingit vaheaega, sest see ju midagi ei muuda. Küll aga te võite kaaluda minu arust ja vastata saalile, kas uus hääletus on lubatud või ei ole? Vaheaeg ei muuda ju mitte midagi, aga juhul kui uus hääletus on võimalik, et vabaneda Kalle Grünthali sõnavõttudest, võiks ju selle teha.

Aitäh! Ei ole võimalik, haamer on kolksunud ja seda võimalust ei ole. Protseduuriline küsimus, Tarmo Kruusimäe.

Tänan, hea esimees! Mina leian küll, et võiks ta üle vaadata, sest vahest ka komakoht on üsna oluline, nagu me juba lapsepõlvest teame. Ja siin praegu jäigi, et kas hääletati komisjoni otsust jätta arvestamata või hääletati muudatusettepanekut nr 5. Ja see ongi see koht, et mis teil seal sõnastuses oli. Sest eelnev tekst enne hääletusele panemist oli, et komisjonil oli jätta arvestamata, ja siit saabki tõlgendada, et osad nii nagu komisjon teeb ettepaneku lükata eelnõu tagasi. Ja siis kuidas suur saal on, et see on tõlgendamise küsimus.

Aitäh! Ei, ma arvan, et see pole üldse mingi tõlgendamise küsimus. Te tulite saali, väga palju olid siin saalis, mõned tulid juurde. Ja ma panin hääletusele muudatusettepaneku nr 5. Ma ütlesin, et see on esitatud Henn Põlluaasa poolt ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ma ütlesin: palun võtta seisukoht ja hääletada. Ma arvan, et nii on käitutud kogu aeg juhataja poolt. Vähemalt ma enda kogemuse põhjal ütlen. Ja alati pigem on protseduuriliselt protestitud juhul, kui ei öelda, kelle poolt on muudatusettepanek, või kui ei öelda, mis on juhtivkomisjoni seisukoht. Nii on see asi olnud siin minu kogemuse osas kümmekond aastat.

Oudekki Loone, protseduuriline küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Ma saan aru, et tegelikult teil on õigus panna hääletusele muudatusettepanekuid, mitte mingisuguseid juhtivkomisjoni ettepanekuid või mingeid suvalisi asju. Kui te nüüd juhuslikult ütlesite kuidagi valesti, kas see tähendaks, et see eelmine hääletus oli lihtsalt tühine ja me ei ole hääletanud seda muudatusettepanekut? Ja kas sel juhul me peaksime uuesti hääletama muudatusettepanekut?

Me hääletasime, viimane hääletus oli muudatusettepaneku kohta, mis oli number 5 ja seda tagasi keerata kuidagi enam ei saa. Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal.

Aitäh! Kõigepealt ma tahaksin öelda lugupeetud Oudekki Loonele, et me ei peaks enam hääletama sellepärast, et juhataja pani selle hääletusele ja hääletus kinnitati pärast haamrilöögiga. Siin tagasikäiku enam anda ei ole, kui keegi ütleb, et me oleme valesti hääletanud, sihukest asja ei saa olla. Küll on aga ... (Juhataja helistab kella.) Küll on aga probleem selles, et minu hinnangul ja kuna me ütleme, et terve rida reageeris praegu erinevatest otstest, ilma kokku rääkimata, siis te kaldusite kõrvale sellel hääletusel panemisel oma tavapärasest sõnastusest ja see tekitaski sellise olukorra. Ma arvan, et me ei saaks nagu enne edasi liikuda, sest hääletus on tehtud ja praegu on vaidlus selle olemuse üle. Nii et me peame selle kindlaks tegema. Kert Kingo avab praegu juba siin stenogrammi, vaatamaks, kas see on sinna sisse läinud. Ma arvan, et mõistlik, et seda asja siin ei veniks, siis peaksime väikese vaheaja võtma, et saada kinnitust sellele.

Aitäh! Ma tänan selle ettepaneku eest, aga ma ei näe põhjust võtta juhataja vaheaega. Protseduuriline küsimus, Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea esimees! Mul ei olnud plaanis enne järgmise muudatusettepaneku hääletusele panemist vaheaega võtta, aga ma lihtsalt tulen teile appi. Ma nüüd palun võtta kümme minutit vaheaega, kui me sinnamaani jõuame protseduuridega, et saaks siis sellesse süveneda vahepeal.

Aitäh! Aga me ei ole veel sinnamaani jõudnud, sest inimestel võib siin olla mikrofonidega probleeme. Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus!

Hea juhataja! Minul mikrofoniga ei ole probleeme, aga kohati on vaikusega probleeme ja ka seesama asi, et kõige lihtsam oleks vaadata stenogrammi ja mis me jahume, sealt on kohe näha.

(Juhataja helistab kella.) Aitäh! Kindlasti on alati võimalik ka stenogrammi vaadata, aga ma juhatajana ei näe mingit probleemi selle muudatusettepaneku hääletamise osas, mis oli number viis. Protseduuriline küsimus, Andrei Korobeinik, palun!

Ja suur tänu! Ma selguse mõttes enda jaoks küsiks üle, et minu mäletust mööda EKRE esindaja palus hääletada muudatusettepanekut, mitte midagi muud ja siis me hääletasime seda. Kas teil jäi teistsugune mulje sellest, mida te panite hääletusele?

Ei. Muudatusettepanek. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus.

Aitäh! Me saame põhimõtteliselt edasi minna, sest praegu käib vaidlus ainult selle üle, kummal poolel on õigus, kas see ettepanek leidis saali toetust või ta ei leidnud saali toetust? Seega ma arvan, et meil ei ole probleemi selle üle enam vaielda, sest liisk on langenud üht- või teistpidi. Ja ma loodan väga, et lugupeetud Rene Kokk võtab siin ka vaheaja, me saame selles asjas selguse ja see ei takista meil praegu asjaga edasi minemist.

Ma tahan öelda, et meil on Rene Kokaga minu meelest hea koostanud erinevatel tasanditel ja ma sain väga hästi aru, mis ta soovis muudatusettepaneku nr 5 juures ja püüan ka hästi aru saada, mis ta soovib tulevikus. Head ametikaaslased! Muudatusettepanek number kuus on esitatud Henn Põlluaasa poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Rene Kokk, palun!

Suur tänu, hea esimees! Palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel panna see muudatusettepanek hääletusele ja enne seda soovime võtta kümme minutit vaheaega.

Palun! Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g 

Head ametikaaslased, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme kuuenda muudatusettepaneku juures. Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Henn Põlluaas. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! (Helistab kella.)

Tulemusega poolt 16, vastu 42 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Muudatusettepaneku nr 7 on esitanud Henn Põlluaas, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Rene Kokk, palun!

Aitäh! Palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt panna see Henn Põlluaasa muudatusettepanek hääletusele.

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamisega. Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh! Ei ole kiiret. Panen hääletusele muudatusettepaneku number seitse, mis on esitatud Henn Põlluaasa poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 15, vastu 42, erapooletuid ei ole ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepanek number kaheksa on esitatud Henn Põlluaasa poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Rene Kokk, palun!

Tänan! Palun EKRE fraktsiooni nimel panna see Henn Põlluaasa muudatusettepanek hääletusele.

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8, mille on esitanud Henn Põlluaas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 16, vastu 42 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 9 on esitanud juhtivkomisjon, seisukohaga arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 10 on esitanud Henn Põlluaas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Rein Kokk, palun!

Tänan! Palun ka see muudatusettepanek, mille Henn Põlluaas on teinud, panna EKRE fraktsiooni nimel hääletusele.

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh!  Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 10, mille on esitanud Henn Põlluaas, juhtivkomisjoni seisukohtt: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt 17, vastu 42, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 11 on esitanud Henn Põlluaas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Rene Kokk, palun!

Aitäh! Palun EKRE fraktsiooni nimel ka see Henn Põlluaasa muudatusettepanek panna hääletusele.

Aitäh! Teeme seda. Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 11, mille on esitanud Henn Põlluaas, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 17, vastu 41, erapooletuid ei ole, ei leidnud muudatusettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 12 on esitanud juhtivkomisjon. Muudatusettepaneku nr 13 on esitanud juhtivkomisjoni poolt. Muudatusettepaneku nr 14 on esitanud juhtivkomisjon. Muudatusettepaneku nr 15 on esitanud juhtivkomisjon. Muudatusettepaneku nr 16 on esitanud juhtivkomisjon. Aitäh!

Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Sellega on eelnõu 477 teine lugemine on lõpetatud ja seitsmenda päevakorrapunkti menetlemine lõpetatud.

Liigume edasi kaheksanda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks) eelnõu (590 SE) esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli kaitseminister Kalle Laaneti. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Teie ees laual on Vabariigi Valitsuse esitatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on tõhustada materiaalsete ressursside soetamist riigi sõjalise kaitse toetamiseks, kiirendada erikordade ajal riigivara kasutusse võttu eriolukorda lahendava asutuse poolt ja täpsustada Kaitseministeeriumi valitsemisala vastutusvaldkonda. Materiaalsete ressursside soetamise tõhustamise eesmärgil nähakse eelnõuga ette vajalike vahendite soetamise kompetentsi koondamine Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusesse. Kuivõrd vahendite soetamisel on lisaks tavapärasele hankimisele lubatud kasutada ka sundvõõrandamist ja/või sundkasutamist, on vajalik anda RKIK‑ile ka avaliku võimu teostamise volitus. Selleks lõpetatakse RKIK‑i tegevus Kaitseministeeriumi hallatava riigiasutusena ja RKIK kujundatakse ümber valitsusasutuseks, millel on avaliku võimu teostamise volitus, sealhulgas kohustus teostada riiklikku järelevalvet.

Lisaks varade soetamise kompetentsi koondamisele RKIK‑i antakse RKIK‑ile üle planeeringutega kooskõlastamisega seotud kohustused, mis on samuti seotud RKIK‑i poolt hallatavate rajatiste töövõime tagamisega. Ülesannete koondamisega RKIK‑i luuakse ühtne ülevaade riigis kasutada olevatest materiaalsetest ressurssidest, mis võimaldab paremini planeerida nende kasutuselevõttu, saada ülevaadet puuduolevatest ressurssidest. Teisalt hakkavad sõjaliseks kaitseks vahendeid omavad ettevõtjad või riigikaitselistest objektidest mõjutatud isikud suhelda tulevikus ühe asutusega. Seeläbi suudetakse kiiremini leida parim lahendus riigi julgeoleku tagamiseks. Kiirete ja kompaktsete lahenduste ettevalmistus ja rakendamine on eriti oluline tänases julgeolekuolukorras, kus oht relvakonfliktiks on senise taasiseseisvuse aja suurim.

Koormiste määramisega seotud toimingute üleviimise tulemusel jääb Kaitseressursside Amet, lühendatult KRA, korraldama sõjalise riigikaitsega seotud inimressursi arvestust ja värbamist. Sarnaste tegevuste koondumine ühte kompetentsikeskusesse vähendab ka kattuvate tegevuste hulka. Näiteks ei pea Kaitseministeerium planeeringute kooskõlastamisel enam küsima RKIK‑i arvamust, kas planeeritav objekt võib mõjutada Kaitseväe objekti töövõimet ja nii edasi. Kaitseministeeriumi vaates paraneb poliitika kujundamise protsess, sest osaliselt rakenduslikud toimingud suunatakse ministeeriumist välja. Teemade koondamise tulemusel saavad asutused suunata inimressurssi põhiülesannete täitmiseks ning sellise sünergia tulemiks on sõjaliseks riigikaitseks valmisoleku suurendamine.

Asutuste ülesannete muutmisega seoses muudetakse seitset erinevat seadust. Teise muudatusena tooksin välja riigivara ümberjaotamise nõuete leevendamise. Riigivara ümberjaotamine on üks vahendeid, kuidas tagada erikordade lahendamisega seotud asutustele vajalikud vahendid. Vahendite kiire kasutusele võtmine võimaldab kiiret reageerimist ning vähendab sündmuse laienemise võimalust. Siinjuures tasub märkida, et vahenditena ei ole käsitletavad mitte ainult vallasvara, vaid ka riigile kuuluvad maa-alad. Kehtiva korra kohaselt on riigivara kasutamisele võtmine lubatud vaid kokkuleppel vara haldajaga. Selline nõue ei ole rakendatav olukorras, kus vara kasutusele võtmine on kiireloomuline. Selle ajaga ei pruugita leida kontakti vara haldajaga. Näiteks, üleujutuse lahendamiseks ja evakuatsiooni korraldamiseks vajalike vahendite hoidmiseks maa-ala kasutusse võtmine. Sellisel kiireloomulisel ja vältimatul juhul võib edaspidi vara kasutusse võtta enne senise vara valitsejaga kokkuleppe saavutamist. Lisaks riigivara kasutusse võtmise kiirendamisele antakse valitsusele võimalus täpsustada riigivara omanike vahelist riigivara kasutamisega seotud kahju hüvitamise korda.

Kolmas eelnõu muudatus puudutab Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud Kaitseministeeriumi valitsemisala vastutusvaldkonda. Riigikogu menetluses on eelnõu, millega lisatakse Kaitseväe ülesannete hulka seni Politsei‑ ja Piirivalveameti ülesandeks olnud merepiiri valvamine ning merereostuse avastamine ja likvideerimine. Sellest tulenevalt nähakse eelnõuga ette ka vastava vastutusvaldkonna toomine Kaitseministeeriumi valitsemisele. Samuti lisatakse Kaitseministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste loetellu RKIK.

Teen Vabariigi Valitsuse nimel ettepaneku eelnõu toetada, sest eelnõu on seotud sõjalise riigikaitse arengutega ning arvestab tänaseks väljakujunenud julgeolekuolukorraga. Kui lugupeetud ja auväärne Riigikogu selle seaduse vastu võtab, siis jõustumisaeg oleks 1. september 2002. aastal. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Saame küsimustega peale hakata. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Kogu pilt või asi peegeldub nagu pudelikillus ja ma tulen tagasi jälle selle pisikese probleemiga, millega ma olen juba sinu poole ammuilma pöördunud, et viis tublit Eesti meest annetasid oma relvad, head relvad ja laskemoona, et kaitseinvesteeringute keskus toimetaks nad Ukrainas olevatele meestele, kes ootavad seda juba teist kuud. Relvad on Sõjamäe, kus nad on Suur-Sõjamäe 32 laos, ootavad, vennad, kes annetasid oma kokkuleppel relvad ja nende kolleegid ja sõbrad Ukrainas ootavad neid pikisilmi, aga ei midagi. Ja minu küsimus on, et ma loodan, et kui selle ... valitsusasutuseks muudetakse, et siis asi läheb nagu paremini. Aga konkreetne huvi on, ka need mehed jälgivad, millal need relvad ja laskemoon jõuavad.

Aeg, Peeter!

Aitäh! Mäletan väga täpselt seda küsimust, kui auväärne Riigikogu liige Peeter Ernits seda küsis mu käest esimest korda ja peale seda küsimist ma võtsin ühendust koheselt ka siseministriga ja rääkisin temale selle mure ära, mida ta ütles mulle, et ta koheselt seda hakkab lahendama. Nii et tema vastutusvaldkond, tema pidi seda lahendama.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Kalle! Kuidas sa hindad, kaua võib aega minna, kuni kaitseinvesteeringute keskus suudab sundkoormiste funktsiooni korralikult KRA-lt üle võtta ja need sundkoormised ära teha. KRA-l on olnud raskusi selle funktsiooni täitmisega, sellepärast et ta siia ka üle läheb, aga mis sa hindad, mis võiks see ajaraam olla, et nad suudaksid asja korda saada.

Aitäh selle küsimuse eest! Kui auväärne Riigikogu selle seaduse vastu võtab, siis jõustumine on 1. september 2022 ja ma olen enam kui veendunud, et RKIK on võimekust tunduvalt keerulisemate asjadega hakkama saada, siis ma usun, et ka peale seda tal on see võimekus on kohe olemas.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja ja lugupeetud minister! Jah, tõepoolest ma saatsin kirja ka siseministrile, aga mõnda aega tagasi saatis siseministri nõunik mulle kirja, ma saatsin nendele meestele edasi, aga selle ma ei leia praegu kiiresti üles. Selle mõte oli, et närige muru. Et relvad on, ei ole meeste käes. Ukraina mehed ootavad, me oleme kõvasti mitmesaja miljoniga relvastanud Ukrainat, müts maha, aga nüüd see väike asi, kodanikuinitsiatiiv, need mehed, kes annaksid veel relvi konkreetsetele meestele Ukrainas, on jäänud lolliks. Ja see kiri, nad saatsid, ütlesid niimoodi, no ma ei hakka ütlema, mida nad ütlesid selle siseministri nõuniku kirja peale. Nii et väike mure, aga võib-olla tõesti maailmarevolutsiooni kõrval tühine, aga ma arvan, et sellest pudelikillust peegeldub ka tegelik suhtumine.

Aitäh! Jah, mul on väga keeruline seda kommenteerida, ma pole seda kirja näinud. Ja ma ei tea ka täpselt, millest siis tõesti see tõrge seal on, et miks me ei saa õiguslikult neid küsimusi lahendada, sest praktiliselt võtta need relvad ja laskemoon, ma ei tea, kas seal on seda laskemoona, siis see reaallogistika, ERIK-i puhul ei tohiks olla mingi küsimus, sest ERIK on olnud väga edukas erineva militaarabi viimisel Ukrainasse, nii et see ei saa absoluutselt olla takistus. Pigem on, ma kujutan ette seal mingites õiguslikes nüanssides. See on minu arvamus, ma ei ole kirja näinud, mul on väga keeruline kommenteerida.

Rohkem küsimusi ministrile ei ole. Läheme siis edasi kaasettekandega riigikaitsekomisjonist. Palun, Heiki Hepner!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Vabariigi Valitsus algatas eelnõu k.a 18. aprillil, kuid enne eelnõu algatamist tutvustati seda juba riigikaitsekomisjonile 5. aprillil, kus osalesid ka Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktor Magnus-Valdemar Saar, hangete osakonna juhataja Ivar Janson, üldosakonna juhataja Katri Raudsepp ning Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja ja tänane ministeeriumi õiguse ja haldusase asekantsler Margit Gross.

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimest lugemist oma k.a 2. mai istungil, kus eelnõu algataja esindajana osalesid kaitseminister Kalle Laanet ja Kaitseministeeriumi asekantsler Margit Gross.

Arutluse all oleva eelnõu eesmärgist pisut ka. Eelnõu näeb ette korraldada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ümber valitsusasutuseks ja muuta Kaitseministeeriumi valitsemisalas ülesannete jaotust. See võimaldab koondada riigikaitseks vajalike varade haldamise, riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamise üheks tervikuks. Kaitseressursside Amet, mis seni tegeles muu hulgas riigikaitseks vajalike varade ja vahendite sundkoormisega, korraldab edaspidi vaid inimressurssidega seotud teenuseid.

Lisaks tehakse laevastike ühendamisega seotud Vabariigi Valitsuse seaduse muudatus, millega sätestatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala ülesandeks õhuruumi ja piiri valvamine ning merereostustõrje korraldamine. Samuti muudetakse paindlikumaks ja kiiremaks riigivara üleandmine ja ajutisse kasutusse andmine asutusele, kes vajab seda hädaolukorra kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra lahendamiseks või mobilisatsiooni või demobilisatsiooni toetamiseks või korraldamiseks. Seletuskirjas märgitakse, et tänu muudatustele suureneb Eestis valdkondlik olukorrateadlikkus ja võime kiiresti reageerida Euroopa ja maailma julgeolekuolukorrale.

Mõned sõnad ka menetluslike otsuste kohta. Käesoleva aasta 2. mai istungil otsustas riigikaitsekomisjon (konsensusega) teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada arutlusel olev seaduseelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 11. mai päevakorda ja teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Eelnõu komisjoni ettekandjaks määrati mind. Veel otsustas riigikaitsekomisjon (konsensusega) teha ettepaneku määrata eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 23. mai kell 10. Tänan!

Aitäh! Ma ei näe küsimusi, nii et saame avada läbirääkimised. Ja ei näe ka läbirääkimiste soovi, nii et lõpetan läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 590 SE lugemine lõpetada, esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 23. mai kell 10. Kaheksas päevakorrapunkt tehtud.

Läheme üheksanda päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 610 SE esimene lugemine. Ettekandjaks on riigihalduse minister Jaak Aab. Palun! Mitu muutmist tuli?

Austatud juhataja, head Riigikogu liikmed! Tutvustan teile Vabariigi Valitsuse algatatud selle pika nimega, mis on tingitud normitehnilisusest. Aga sisu on riigihangete seaduse muudatusi. Jah, et nüüd on küsimus, et miks me uuesti tuleme selle ettepanekuga alles üks pakett muudatusi siit läks, aga sellel on omad põhjused. Nimelt, 8. aprillil võttis Euroopa Nõukogu vastu viienda sanktsioonide paketi seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas. Selles paketis sisaldusid ka sanktsioonid seoses riigihankelepingutega. Täpsemalt kehtestati keeld sõlmida Vene Föderatsiooni kodanike, residentide ja ettevõtjatega ja nendega teataval moel seotud isikutega riigihanke direktiivide kohaldamisalasse kuuluvaid hankelepinguid ning keelati nende isikutega juba sõlmitud lepingute jätkamine. Viies sanktsioonide pakett jõustus 9. aprillil, mis tähendab, et juba praegu tuleb sanktsioone rakendada nii uutes riigihangetes kui ka nendes, mis alustati enne seda kuupäeva. Lisaks sellele tuleb ära lõpetada hankelepingud, mis on sõlmitud sanktsioonide subjektiks olevate isikutega. Kuigi Euroopa Nõukogu määrus, millega sanktsioonid kehtestati, on kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides otsekohalduv, ei sisalda see menetlusnorme, kuidas määrust rakendada, mistõttu peavad need menetlusnormid sisalduma riigisiseses õiguses. Täpsustus on see, et need normid juba praegu kehtivad, kuna need on otsekohalduvad. Riigihangete seadus ja ka võlaõigusseadus, mis hankelepingute lõpetamist käsitleb, on viienda paketi riigihankeid puudutavate sanktsioonide korrektseks rakendamiseks aga liiga kitsad. Kuivõrd Euroopa Liidu õigus on ülimuslik, tuleb kiiremas korras muuta riigisisest õigust, et sanktsioonid oleksid korrektselt õiguspäraselt ilma suuremate probleemideta rakendatavad. Nüüd siis põhimõtteliselt või sisuliselt on kolm probleemi, mida me riigihangete seaduse muutmisega püüame selle eelnõuga lahendada. Esimene probleem, riigihangete seaduses sisalduv kõrvaldamise alus, mille kohaselt kõrvaldatakse riigihankelt ettevõtja, kes ise või kelle esindaja on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt, on liiga kitsas. See kõrvaldamise alus katab määruse selle punkti, mille kohaselt ei sõlmita hankelepingut, kui pakkuja ise on Vene Föderatsiooni kodanik, resident või seal asutatud ettevõtja. Hõlmamata on teised kaks punkti, see tähendab, kui sanktsiooni subjekt on pakkuja või taotleja omanik või tegelik kasusaaja või esindab või saab juhiseid sanktsiooni subjektilt. 1. juunil 2022. aastal jõustuv riigihangete seaduse muudatus, mille kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui hankelepingu sõlmimine selle pakkumuse alusel rikuks rahvusvahelise sanktsiooni, selle vastava rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses. See küll päästab pakkuja edaspidises riigihangetes sellise tingimuse kehtestamisest. Ent esiteks ei lahenda käimasolevate riigihangete probleemi ja teiseks ei ole ka täielikult korrektne, kuna pakkumuse tagasilükkamine peab olema seotud pakkumuse sisuga, mitte aga pakkuja isikuga, nii nagu nõuab määrus. Määruses sätestatud sanktsioonid on kõik seotud pakkuja isikuga. Need peaksid olema seega hõlmatud kõrvaldamise alused. Lahendusena sellele probleemile muudetakse eelnõuga sanktsioone puudutavat kõrvaldamise alust ja laiendatakse nii selle muudatuse kui ka 1. juunil jõustuva muudatuse kohaldamist juba käimasolevatele riigihangetele. See tähendab siis, et need jõustatakse need sätted tagasiulatuvalt. Probleem number kaks. Määruse kohaselt tuleb enne 9. aprilli sõlmitud hankelepingut, kus osaliseks on määruses nimetatud sanktsiooniobjekt 10. oktoobriks 2022 ära lõpetada. Lepingute lõpetamine toimub võlaõigusseaduse alusel. Võlaõigusseaduse kohaselt on võimalik kestvuslepinguid erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel. Muudest lepingutest, mis ei ole kestvuslepingud, saab taganeda ainult kindlatel juhtudel. Neid taganemisi aluseid ei ole võimalik aga praegusele olukorrale kohaldada. Seega võib juhtuda, et sanktsioonide määrus küll nõuab lepingu lõpetamist, ent õiguslik alus riigisiseselt selleks puudub. See võib teoreetiliselt kaasa tuua kahjunõude hankijale. 1. juulil 2022 jõustub riigihangete seaduse muudatus, mille kohaselt on võimalik hankelepinguid üles öelda või nendest taganeda, kui hankelepingu täitmise ajal on ettevõtjal tekkinud kõrvaldamise alus. Probleem seisneb aga selles, et määruse kõik sanktsioonid ei ole hõlmatud kõrvaldamise alusega ja jõustub riigihangete seadus. Seadusesäte laieneb üksnes pärast selle jõustumist alustatud riigihangete tulemusena sõlmitavatele hankelepingutele. Lahendusena pakume välja muudatuse, millega muudetakse sanktsioone puudutavat kõrvaldamise alust ja laiendatakse hankelepingu ennetähtaegse lõpetamise õigust ka nendele hankelepingutele, mis on sõlmitud varem, see tähendab jõustatakse sätted tagasiulatuvalt. Kolmas probleem. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse kohaselt võib Vabariigi Valitsus kehtestada ka Vabariigi Valitsuse sanktsiooni Eesti julgeoleku või huvide kaitsmiseks. Kui Eestis selline sanktsioon kehtestatakse, peaks selline kõrvaldamise alus sisalduma ka riigihangete seaduses. Kehtiv riigihangete seadus eraldi Vabariigi Valitsuse sanktsiooni ei käsitle. Kuigi riigihangete seadus ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduse vastavate sätete koosmõjus tõlgendamisel on võimalik jõuda järeldusele, et kõrvaldamise alus laieneb ka Vabariigi Valitsuse sanktsioonile, on selliste keerukate ja ebavajalike tõlgendamisprotsesside ärahoidmiseks vajalik kõrvaldamise aluses Vabariigi Valitsuse sanktsiooni eraldi nimetamine. Nii et lahendusena muudetakse sanktsiooni puudutavad kõrvaldamise alust ja samamoodi pakkumuste tagasilükkamise alust ning lisatakse sinna, et need kohalduvad ka Vabariigi Valitsuse kehtestatud sanktsioonidega. Kokkuvõtvalt on eelnõu eesmärgiks muuta hankijatele sanktsioonide määruse rakendamine võimalikult probleemivabaks ning vältida olukorda, kus hankemenetlust tuleb kehtetuks tunnistada või hankelepingu lõpetamisele järgneksid ebakindla lõpuga vaidlused kohtus. Lisaks sellele oleme püüdnud muudatused sõnastada võimalikult laialt, et kaetud oleksid ka tulevikus võimalikult kehtestatavad sanktsioonid. Aitäh!

On üks küsimus ka. Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea minister! Iseenesest sanktsioonide rakendamine on väga õige. Ja mida selgem on seadus, seda parem on. Aga te rääkisite sellest, et võivad tekkida justkui, et prooviks vältida nõuete tekkimist hankija vastu. Aga meil on paljudel juhtudel riigihanked seotud Euroopa Liidu toetustega. Ja tegelikult see seab päris keerulisse olukorda need taotlejad, nii selle hankelepingu lõpetamise puhul kui ka tegelikult erinevate dokumentide taotlemise või kontrollimise puhul. Riigi Tugiteenuste Keskus on väga täpselt jälgimas, et kui sul on kas või midagigi nimetamata, siis võetakse 25% toetusest nagu nipsti. Kuidas seda probleemi saaks lahendada?

Aitäh küsimuse eest! Aktuaalne, olen nende probleemidega ise ka tegelenud ja pidevalt tuleb selliseid muresid erinevatelt hankijatelt. Aga kuidas ma ütleksin? Tegelikult Riigi Tugiteenuste Keskus ikkagi lähtub väga selgelt nii riigihanke direktiivist, riigihangete direktiividest, tegelikult, mis on Euroopa Liidus kehtestatud, ja meie riigihanke seadusest. Need määrad, kui Euroopa Liidu raha on mängus, praktiliselt tulenevad rikkumisest. Mõnikord võib tunduda see ülemäära karmina, aga ka mina olen küsinud selgitusi ja mulle on selgitatud täpselt ära, miks, millise sätte vastu on eksitud. See võib tunduda küll esialgu peale vaadates inimesele, kes ei tea kogu juriidikat, et see ei ole väga suur rikkumine. Aga kui me vaatame, et see kahjustab nagu hanke raames konkurentsi või eelistab kedagi isegi pisemal määral, siis ausalt öelda ei direktiive ega riigihangete seadus ei näegi teist määra ette. See on täpselt, tuleb välja see määr. Kahjuks see niimoodi on. Nii et hangetega, kuidas öelda, peavad kõik vaeva nägema. Hangete tegemine ei olegi väga kerge. Meil on selleks raamistik olemas. Ja me üritame muidugi proaktiivset ka riigiameti osakonna abi nende hankijate abi, ka neid, kes hankes osalevad, pidevalt õpetada ja koolitada, ausalt öelda. Seal ongi kompetentsi vaja tugevdada, sest eks see need seadused ja ka üleeuroopalised direktiivid on mõeldud selleks, et välistada ebaausat konkurentsi, korruptiivsust, ükskõik mida. Ja need on väga täpsed reeglid. Eks Riigi Tugiteenuste Keskus lähtub sellest, et järgmine instants on Rahandusministeeriumi finantsaudit. Ja siis saab karistada RTK, kui ta ei ole vastavat seadusepulka nendes hangetes täpselt jälginud.

Heiki Hepner, palun!

Jaa, aitäh! Eei, ma RTK-d selles mõttes ei süüdistata. Tegelikult on tegemist tõesti ka päris mitmetel juhtudel täiesti formaalsete rikkumistega. Seda on meil ka siin Rektorite Nõukogu rääkinud, omavalitsused on mulle rääkinud, MTÜ-d on rääkinud. No sisuliselt mingisugust konkurentsi kahjustamiste ega mitte midagi ei ole. Tõsi, seal on jäänud mingi sõna nimetamata või ... Ja millest mu küsimus tuleb, on tegelikult see. Tsiteerin nüüd seletuskirja: "Kindlasti tuleb silmas pidada, et juhul, kui hankijal ei teki mitte mingisugust kahtlust rahvusvahelise sanktsiooni puudumise osas, ei ole tal kohustust kinnitusele lisaks ühtegi tõendit küsida. Ainult juhul, kui hankija on kahtlus [---]." Ja nüüd on tõlgendamise küsimus. Ühel juhul, kui mingit kahtlust ei teki, ja teisel juhul, kui on kahtlus. Kuidas seda tõestada? Tuleb keegi ja võtab 25%, mis võivad olla sajad, tuhanded eurod.

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult, ega see ei olegi väga kerge, nii nagu kõikide sanktsioonide puhul, tuvasta täpselt need välistamise asjaolud, mis siin on. Aga ütlen, et midagi teha ei ole. Need sanktsioonid tuleb õigusliku raamiga kuidagi jõustuda. Siin hankija saab ette kirjutada, mida hankes osaleja peab esitama. Ja kui hankes osaleja selliseid asju pole esitanud, siis saab ta hankest pärast välistada, kui selline asjaolu kerkib. Nii et siis hankija vastutus võetakse sellega hoopis vähemaks ja selgemaks. Nii et vastutab see, kes hankel osaleb. Ta peab vastavad välistused esitama ise ja kui ta neid ei tee ja need ilmnevad, siis ta kõrvaldatakse hankest ja see hange saab tühistatud. Mitte ei pea kogu hanget tühistama, vaid välistatakse see üks hankel osaleja, ja hange saab edasi minna, võetakse paremuselt järgmine hange, näiteks. Nii et ei pea kogu hanget tühistama. See on ka see oluline asi, mis seadus nüüd võimaldab.

Priit Sibul, palun!

Suur tänu, istungi juhataja! Austatud minister! Me räägime riigihangetest ja sellest, kuidas siin teatud asju timmida, toimetada, aga mul on küsimus, kas need muudatused aitavad välistada olukorda, kus kriisiolukorras on vaja kiirkorras näiteks kiirteste hankida. Ja seal on hinnad, mis ületavad igasuguseid piire, mulle tundub, ka riigihangete kontekstis, aga ikka saab neid hankida. Ja siis teeb minister palehigis tööd ja mõned kuud hiljem selgub, et väärteo raames on neid asju tehtud. Kuidas see eelnõu meil sihukesi olukordi aitab välistada? Ma saan aru, et erand, ja kordan, kriisiaegadel on vaja teatavaid otsuseid, aga küsimus ongi, kas see eelnõu aitab meid selles kontekstis edasi? Või kas ta aitab meil mõelda, kuidas me nendes kriisiolukordades peame käituma?

Tänan küsimuse eest! Ma täna infotunnis ka vastasin selle hanke kohta, et konkreetsed muudatused puudutavad sanktsioone, mis tulenevad rahvusvahelistest sanktsioonidest, mida Euroopa Liidus on kehtestatud, ja sanktsioonidest riigihangetele ja need on üldised, need kehtivad juba praegu selle määrusega, mis Euroopas vastu võeti. Konkreetset juhtumit see ei puuduta, millele te viitasite, aga need alused on riigihangete seaduses ka kõik ette nähtud. Seal on erandjuhud olemas, aga erandjuhtudel tuleb jälgida seadust. Ja seal on muidugi natukene kaalutlust, et mis see on see kiireloomuline ja nii edasi, aga need tuleb põhjendada hankes. Kui on läbirääkimistega välja kuulutamata hange, siis peab see olema väga hästi põhjendatud. Ja siis peab olema põhjendatud, kui mitmele inimesele või ettevõtjale see pakkumine esitatakse ja nii edasi, ja nii edasi. Ma ei hakka tsiteerima kontrollakti, te olete sellega tuttavad, see hiljuti avaldati, selle tegi ametkondliku järelevalve osas riigihangete osakond. Ja see on ametkondlik järelevalve. Mina saan anda lihtsalt siit selgitusi, mina neid hinnanguid ei anna. Nii et see on ametkondlik järelevalve. Ja nii nagu seal on mainitud, sellele võib järgneda väärteomenetlus, aga selle otsustab riigihangete osakond, kes järelevalve tegi.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Siis me läheme kaasettekande juurde. Palun siia majanduskomisjoni liikme Jüri Jaansoni.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigihangete seaduse ning riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas valitsus 2. mail käesoleval aastal. Ja seda kiireloomulisena.

Komisjon arutas eelnõu kohe järgmisel päeval, 3. mail. Komisjoni istungil minister tutvustas eelnõu täpselt sama põhjalikult, nagu ta praegu siin tegi. Komisjon võttis vastu menetluslikud otsused: määrata juhtivkomisjoni esindajaks Jüri Jaanson, võtta eelnõu täiskogu päevakorda k.a 11. maiks ja teha ettepanek esimesel lugemisel lõpetada. Kõik need otsused tegi komisjon konsensuslikult.

Komisjoni arutelust veel nii palju, et ministrilt kõigepealt uuriti eelnõu pealkirja ja selle võimaliku muutmise kohta, aga see on normitehniline küsimus. Uuriti ka riigihangete seaduse kõrvaldamise kaalutlusõiguse kohta. Aga siin rahvusvahelise sanktsiooni järgi mingit kaalutlusõigust tegelikult ei ole. Ja siis uuriti ka seda, kuidas määratletakse ikkagi sanktsiooni alust või isikut ehk konkreetsel juhul Vene ettevõtjat. Ja siin vastas Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Evelin Karindi-Kask, et Vene ettevõtja on konkreetselt Venemaal asutatud ettevõtja, kelle suhtes sanktsioon kehtestatakse, samuti Vene kodanikule, ja kui kodanik on näiteks füüsilisest isikust pakkuja, siis ei ole temaga hankelepingu sõlmimine lubatud. Samuti käib sanktsooni alla Venemaa resident, kes on mõne teise riigi kodakondne.

Nii palju muudatusettepanekutest ja selle eelnõu menetlemise kirjeldusest. Aitäh!

Aitäh! On ka üks küsimus. Mul on palve, et te küsiksite aeglaselt, sest siis virgats trükib selle küsimuse ja vastaja saab paremini vastata. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja, aitäh! Selle Ukrainaga seoses on jah palju selliseid probleeme. Samas jälle erinevaid trikke kasutatakse, ma ei räägi praegu riigihangetest, aga kuidas neist mööda nihverdada. Ja minu küsimus on see, kas see praegune konstruktsioon, kui vettpidav ta tegelikult arvestades eesmärki on.

Aitäh! Ma arvan, et selle küsimuse te oleksite ministrile pidanud küsima, sest see on ikkagi sisuküsimus. Minu roll on siin praegu kirjeldada seda, mis komisjonis toimus, ja ma ütleksin nii, et komisjonil küll seda usku või seda küsimust ei tekkinud, et see konstruktsioon ei oleks pidav. Selle konstruktsiooni või selle muudatuste aluseks on siiski Euroopast tulnud sanktsioonid ja seetõttu me võtame need üle. Sanktsioonide paketid tulevad järjestikku ja küllap tulevad ka järgmised.

Peeter Ernits, palun!

Jah, vabandust, see vastus juba oli. Ma tahtsingi küsida, et mis meelsus komisjonis oli, aga ma sain juba vastuse, et kahtlusi ja kõhklusi ei olnud.

Jah. Selge. Kui sa vastuse said, ei peagi rohkem vastama. Aitäh! Avan läbirääkimised. Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja, austatud minister! Vaieldamatult me peame tegema kõik selleks, et Venemaad sundida seda sõda lõpetama ja kui selleks on vaja rakendada sanktsioone, siis seda tuleb teha ja neid sanktsioone loomulikult tuleb ka ellu viia. Ja noh, ütleme niimoodi, et Euroopa on olnud siin pigem liiga aeglane, kui kuidagi liiga kiire. Neid sanktsioone võiks rakendada märksa jõulisemalt ja märksa ulatuslikumalt. Ja loomulikult, et ka neid sanktsioone rakendades oleks selgus majas, kuidas siis kohapeal elu peaks käima, on vaja seadusandlust pisut ka kohendada ja eks see eelnõu läheb sinna patta.

Aga ma markeerin siin ära tõesti selle probleemi, millele minu meelest ei ole praegu väga selget vastust. Et kuidas lahendada probleeme nende lepingutega, mida katkestatakse ja kui on tegemist Euroopa Liidu toetusega ja kuidas siis selle raha kasutamise osas tegelikult tõlgendatakse, et ka see oleks võinud olla siinsamas koos, et kõik me oleks saanud aru, mismoodi siis käitutakse. Mul ei ole otseselt Riigi Tugiteenuste Keskusele mitte midagi ette heita ja minister väga õigesti siin ka ütles, et nemad jälgivad oma reegleid, piltlikult öeldes ajavad näpuga rida ja kui seal taga on 25 protsenti, siis eksimine võib olla täiesti formaalne. Ja sellest summast võetakse 25 protsenti maha. Siin saalis me oleme ka eelmine kord, kui me riigihangete seadust arutasime, selle teema juures peatanud ja tõesti ka Rektorite Nõukogu tõi selle välja. Kusjuures me ei ole siiski suutnud oma seadusandlusse kirjutada seda, et Rahandusministeerium, kes meil siin ka riigihangetega tegelevad, et kui sealt saadeakse ka Riigi Tugiteenuste Keskuselt, et kui saadakse eelhinnang, siis eelhinnang on siduv, tegelikult see probleem puudutab ka omavalitsusi, puudutab MTÜ-sid ja piltlikult öeldes, keda ta ei puuduta, ei puuduta riiki, sest riigil pole suurt vahet, kas raha on paremas või vasakus taskus ja see tõesti nüüd ka, kui me siin toome ühe näite, sellesama õnnetud või ma ei oska isegi ütelda, kas nüüd just need testid õnnetud olid, aga see protsess iseenesest küll läbi kukkunud.

Antud juhul, kui seda ei oleks teinud riik, ükskõik kes teine ja see oleks pidanud olema ka mingi Euroopa Liidu toetusmeede, siis oleks miljoneid tagasi nõutud, see oli muidugi räige rikkumine ka, aga kui sealt oleks jäänud ära ka kasvõi selline asi, et sul ei oleks, nagu siin ka seletuskirjas kirjas on, sul ei oleks tekkinud piisavalt kahtlust ja sa ei oleks küsinud selle kohta konkreetset selgitust, siis oleks ka isegi sel juhul nõutud seda raha tagasi. Nii et, siin on probleem ja tasuks mõtelda nende küsimuste peale, et kuidas me välistaksime just eelkõige probleemide tekkimise või raha tagasi küsimise siis, kui on olemas meil Euroopa Liidu toetusmeetmed, mille raames neid hankeid tehakse.

Aitäh! Rohkem sõnasoove ei ole ja sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 610 SE esimene lugemine lõpetada ja esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 25. mai kell 17.15. Üheksas päevakorrapunkt on lõpetatud. 

Kümnes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle ettekandjaks on sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Olen teie ees haridus- ja teadusministri asendajana, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustega.

Muudatusi on kaks. Esimene muudatus keskendub koolivälise nõustamiskomisjoni tegevusele, mis tänases põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on reguleeritud viisil, et kõikide hariduslike erivajadustega laste puhul on kohustuslik ja vältimatu nii haridusspetsialisti, sotsiaalvaldkonna kui ka tervisevaldkonna spetsialisti hindamine ja sellest kõrvalekaldumised ei ole võimalikud ega lubatavad. Tõsiasi on see, et haridusliku erivajadusega lapsed Eestis kattuvad kolmandiku osas puudega lastega. Need lapsed, kes on vajanud sotsiaalvaldkonnas hindamist, abi ja tuge, aga ka tervisevaldkonnas, eeskätt käib jutt siin psühhiaatrilisest hindamisest, on saanud selle abi ja toe juba teises süsteemis tegelikult kätte.

See murekoht, mis meil valdavalt on, on ühtepidi halduskoormuse suurendamine avaliku teenuse osutajale, erinevatele teenuseosutajatele, nii Sotsiaalkindlustusamet, nii kooliväline hindamiskomisjon kui ka tegelikult kohalik omavalitsus, kellel kõikidel on oma roll oma teenuste vahendamisel hinnata lapse abivajadust ja sellele tuginevalt teha vastav haldusotsus. Haldusmenetluse selline liigne rakendamine on aga selle asja kõige väiksem probleem, sest suurem probleem on tegelikult lastevanemate ja laste koormamine, vintsutamise erinevate ametkondade ja erinevate hindajate vahel. Kõige kurioossem on see, et tihtilugu erinevad hindamisprotsessid on läbi viidud praktilises elus ja kohapeal on seda teinud samad spetsialistid, kes on lepingulised töötajad eri valdkondades.

Mis on muret tekitav veel, on psühhiaatrite ülekoormamine. Psühhiaatreid, eriti lastepsühhiaatreid on meil üldse vähe ja nende rakendamine peaks olema mõistlik ja vajalik siis, kui lapsel on tõsine abivajadus ja seda psühhiaatri ressurssi, mida meil terves Eestis napib, ei kasutataks seal, kus seda tegelikult vaja ei ole. Ja nii on muudatusettepanek kõigepealt see, et Eestis õppivatele lastele – tõsi, sealhulgas ka Ukrainast tulnud lastele – tagada jõukohane õpe ja seda koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel. Soovituse eelduseks ja aluseks on vajadusel kaasata sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialiste, küll aga haridusspetsialiste siis peab kaasama. See on esimene muudatus.

Nüüd, teine muudatus on seotud pelgalt Ukrainast saabunud lastega. Ma ütlen kohe ära, et sellest 37 039-st Eestisse tulnud ja meie teadmisel siia jäänud sõjapõgenikust 34% on lapsed. Need on tänase hommiku numbrid. 4448 last on asunud õppima Eesti haridusasutustesse, sealhulgas ka alusharidusasutustesse, ja nendele lastele on soov pakkuda täiendavat põhiharidusele järgnevat õpet, mis ei ole osa tasemeõppest ega ole ka veel osa gümnaasiumiõpingutest, kuid annavad võimaluse selle vaheaastaga õppida keelt, et siis saaks minna edasi tavaõppesse.

Need on need kaks muudatust. Teine muudatus on ajutine, see kehtib käesoleva aasta lõpuni. Esimene muudatus, mis puudutab ka oluliselt meie enda lapsi, on mõeldud kehtima püsivalt.

Selle eelnõu jõustumine oleks tavapärases üldises korras ehk kümne päeva pärast peale Riigi Teatajas avaldamist. Selle eelnõuga ei ole eraldi kulusid, mis puudutab laste lisaõppesse vastuvõtmist, eriti. Esimese punkti juures arusaadavalt on need kulud juba planeeritud ja me leevendame ju olukorda. Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekul on Vabariigi Valitsus otsustanud juba eraldada Ukraina kriisis täiendavat toetust vastavalt Eesti Hariduse Infosüsteemi kannetele. Ehk kui meil järgmise õppeaasta alguses on uussisserändajate lapsed kooli nimekirja saanud, siis selle alusel ka õpilase pearaha sinna kooli antakse. Eraldi ressursse see eelnõu täiendavalt ei vaja. Olen valmis vastama teie küsimustele. 

Ja küsimusi on ikka. Priit Sibul, palun!

 Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Mul on tegelikult mõlema selle muudatuse kohta üks samasisuline küsimus. Kas või millel põhineb see analüüs? Tegemist tundub ju nii-öelda tehnilist ja rakenduslikku laadi olevate küsimustega. Kas see oli vältimatu, et seda õiguslikul tasandil peab reguleerima, nii nende õpilaste teemat, kellele me siis põhikooli kontekstis, kui nad ei ole valmis edasi minema, ei saa, et seda peab tõesti tegema seadusandlikul tasandil üheaastase erandina? Ja teine on seesama, see meeskondade teema. See tundub ka nii tehniline. Mis regulatsioon seal – mul ei ole lihtsalt seda eelnõu – varem oli, et seda peab igal juhul seaduse tasandil muutma?

Aitäh, Priit Sibul, küsimuse eest! Hästi oluline küsimus. Ja vastus on selline, et tõsi on, meie seadused laiemalt on üsna detailsed. Ja mina personaalselt olen seda meelt, et seadused võiksid anda suuremat otsustusvabadust, sest nii ehk naa on tegemist haldusmenetlusega ja kaalutlusotsusega, ka antud juhul koolivälistele nõustamismeeskonnale. Ja kahjuks on tõesti nii, et mõlemal juhul on täna seadusest tulenevalt sõnaselgelt öeldud, esimesel juhul siis, et lisaõppeaasta on võimalik pakkuda ainult haridusliku erivajadusega õpilasele ja hariduslikuks erivajaduseks ei peeta puudulikku keeleoskust. Ja teisel juhul on PGS‑ist tulenev see, et meil on kohustus õpilasele sobiva õppevormi leidmisel kaasata kolme erinevat spetsialisti, ei anna valikuvabadust ja seda valikuvabadust me soovime siia sisse tuua.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja, lugupeetud minister! Niisugusi 15–17-aastasi ukraina õpilasi, kelle hulgast teoreetiliselt võiksid tulla need lisavajadusega õpilased, oleks siis 5. mai seisuga minu arvestuse järgi Eestis kusagil alla 2000. Ja mul on kaks küsimust seoses sellega, et kas on teada, kui palju sellest 2000 kavatseksid seda meedet kasutada, kas on tehtud mingi sellekohane analüüs või uurimus või küsitlus. Ja teine küsimus, et kas poleks õige Ukraina tulevikule mõeldes pakkuda neile õpilastele Eestist hoopis eelistatavalt seda tuge, et nad saaksid Ukraina haridussüsteemis veebiteel jätkata, sellepärast et kui me suuname oma meetmed Ukraina põgenike Eestis põlistamisele, siis me osaleme Ukraina sõjajärgse demograafilise katastroofi ettevalmistamisel.

Aitäh! Minu lootus on, et neid lapsi on pigem rohkem kui vähem, kes eesti keele õpet soovivad kasutada, kuigi need valikud ja otsused on loomulikult lastevanemate teha selles mõttes, et kui lapsed ka ei vali eestikeelset õpet või õigemini nende vanemad teevad need valikud, et sellisel juhul võib olla nende laste arv väiksem. Minu väga suur lootus on, et Ukraina lapsed, kes siin kas ajutiselt või mõnedel juhtudel ka pikemaajaliselt elavad, õpiksid ära eesti keele, isegi kui nad naasevad oma koduriiki sõja järgselt. Ma arvan, et eesti keele oskus ja Eesti sõprade ring Ukrainas ei tee meile küll liiga ega halba. Aga otse küsimusele vastates, siis minule teadaolevalt seda uuringut ei ole tehtud ja seda olekski tänases olukorras ka üsna keeruline teha, sest inimesed täna veel tulevad siia, täna alles teevad oma valikuid. Nii et tihtilugu me tegelikult ei tea ka, millised on need väljavaated.

Nüüd, teine küsimus, mis puudutab Ukraina haridussüsteemis õppimise jätkamist, siis eriti lõpuklasside puhul seda ka praegu tehakse ja väga paljude ka mitte lõpuklasside või nende üleminekuklasside puhul ka tehakse. Et õpilased saaksid oma selle kooliaasta ära lõpetada Ukraina haridussüsteemis ja kasutatakse üle internetiõppimise võimalust, erinevaid digilahendusi. Edasiõppimine Eestis Ukraina õppesüsteemis tõenäoliselt on osade perede ja laste valik, aga need, kes valivad õppimise Eesti haridussüsteemis, nendele me peame selle võimaluse siin looma ja ma usun, et see on mõlema osapoole huvides, nii meie inimeste kui Ukraina sõjapõgenike huvides, et me saame seda teha võimalikult eesti keeles ja see täiendav aasta eesti keele õppimiseks on igati hea lahendus ja ma väga loodan, et Ukraina õpilased kasutavad ka keelekümbluslaagreid aktiivselt sellel suvel, mida Haridus- ja Teadusministeerium on korraldamas.

Helle‑Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma loen siit seletuskirjast, et lisaõppe rakendussäte on esialgu kavandatud üksnes järgmiseks õppeaastaks, aga teie ütlesite, et muudatus kehtib aasta lõpuni. Me teame, et need on kaks täiesti erinevat mõistet meie haridussüsteemis, seotud ka rahadega, eks ole, finantsaasta lõpeb ja õppeaasta lõpeb erinevatel aegadel. Mida teie siin siis täpsemalt silmas pidasite võrreldes selle seletuskirjaga?

Kõigepealt ma tuletan meelde, et sellel eelnõul puudub otsene seos eelarvega, sellepärast et rahastusskeem käib selle järgi, kuidas on õpilased novembri seisuga EHIS-esse ehk hariduse infosüsteemi kantud, ja selle järgi pearahad koolidele tegelikult tulevad. Nüüd see, mis puudutab lisaõpet – lisaõpe tõepoolest on õppeaastal 22/23 ehk et ta läheb üle käesoleva aasta lõpu.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! See 4400 last, kes õpib – no tegelikult on neid ju kolm korda rohkem, kes jõuavad kohe-kohe sinna. Selge on see, et need lapsed on palju suuremate probleemidega, mis vajavad tõenäoliselt psühhiaatri, rääkimata psühholoogi abi. Ja minu küsimus. Kui palju on praegu see kaetus Eestis elavate laste vajadusega koolipsühhiaatri ja koolipsühholoogi vajadus ja kui palju tegelikult peaks olema seda arvestades nüüd sellise kiiresti juurde tulnud vähemalt 12 000 lapse võimaliku vajadusega?

Aitäh küsimuse eest! Kooli kontekstis me räägime koolipsühholoogidest. Ja koolipsühholoogidega kaetus on olnud muret tekitav, aga see on aasta-aastalt paremaks läinud. Üks väga hea lahendus, mida mitmed kohalikud omavalitsused on rakendanud, on hariduslike tugiteenuste kokkutoomine koolist siis üheks omavalitsuse teenuseks ühte asutusse. Mõnes omavalitsuses on nad veel liidetud sotsiaalteenustega. See on andnud võimaluse oluliselt suuremale hulgale koolidele ka seda psühholoogiteenust pakkuda ja korraldada. Viljandis on näiteks selliste muudatuste tulemusena võimalik lisaks koolidele ka alusharidusasutustele ehk lasteaedadele psühholoogiteenust pakkuda. Aga see nii-öelda võitlus, et meil oleks rohkem psühholooge, kes koolides töötaksid, on meil jätkuvalt veel ees, et me saaksime pakkuda meie oma lastele võimalikult häid teenuseid.

Nüüd rääkides Ukraina sõjapõgenikest, lastest, ma teen väikse põike ühele teisele eelnõule, mis on Riigikogu menetluses, ja see on lisaeelarve. Tegelikult 1,2 miljonit psühhosotsiaalseks kriisiabiks ja ligi 800 000 ka traumateraapiaks ja spetsiifilisemaks abiks. See on see ressurss, mille eest me püüame abistada neid Ukraina inimesi, sealhulgas lapsi, kelle abivajadus on suurem. Oleme arvestanud, et circa 5% Ukraina sõjapõgenikest võivad vajada hilisemas faasis ehk umbes poole aasta pärast siia saabumist sellist pikemat traumateraapiat. Ja oleme arvestanud loomulikult ka sellega, et spetsiifilist abi vajab circa 20% inimestest, aga see ei ole selline pikaajaline keeruline teraapia ja seda ei pea tegema väga erilise väljaõppega inimene. Psühhosotsiaalset kriisiabi vajavad nad kõik, sest nii, nagu ma olen ka varasemalt öelnud, psühhosotsiaalne kriisiabi on eeskätt esmavajaduste rahuldamine, inimeste ärakuulamine, märkamine, mis on inimese suurim probleem, ja sealt siis ka juba vajaduse korral spetsiifilisele teenusele suunamine.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Siin selle § 100¹⁵ juures on kirjas, et lisaõppesse võetakse õpilasi, kes on saanud põhikooli lõputunnistuse välisriigis ja ei ole valmis õpinguid jätkama või tööturule suunduma või pääsenud soovitud õppeasutusse. Ehk tähendab seda lisaõpet oleks võimalik saada ainult nendel, kes peaksid minema eesti koolis 10. klassi, esimesse gümnaasiumiastmesse, sest nendel pole lõputunnistust või nad ei saanud sinna soovitud gümnaasiumisse sisse. Miks ei ole seda lisa-aastat võimalik saada teistes klassides õpilaste puhul ja miks ei ole võimalik seda saada siis, kui õpilane soovib samas koolis jätkata, aga ta vajab lihtsalt järeleaitamist?

Kõigepealt aitäh küsimuse eest! Mis puudutab teisi klasse, mitte seda 10. klassist, eks ole, edasiminekut. Põhjus selles, et kui sa õpid põhikoolis, siis sa õpidki põhikoolis ja saad põhikooliõpingute kõrvalt õppida täiendavalt ka eesti keelt. See üleminek on just nimelt see keeruline koht, kus sa pead astuma uude kooliastmesse ja seal on sul tarvidus seda eesti keelt täiendavalt lisaks õppida, et leida see sobiv kool, kus toime tulla. Aga kui sa oled näiteks viiendasse klassi tulnud, sul on ebapiisav keeleoskus, siis kuuendasse klassi viiakse sind igal juhul edasi ja tõhustatakse lihtsalt seda keeleõpet sinna kõrvale.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, hea juhataja! Ma päris täpselt ei suuda aru saada nendest aastaarvudest. Kas need, kes sügisel, kes praegu on siin, need õpilased ja sügisel lähevad 10. klassi, neid see ei puuduta, see puudutab neid, kes lähevad praegu 9. klassi ja peaks tuleval aastal, et nemad saad pikendust või keda see täpselt puudutab? Et meil on praegu päris suur hulk õpilasi siin, kui ma seda eelnõu loen, siis mulle tundub, et neid see ei puuduta, kes sügisest peaks 10. klassi minema. Aga see ei tundu liiga adekvaatne. Ja teine küsimus on see, et selle esimese paragrahvi ja muudatuse kontekstis, et kas meil on teada, kui palju see puudutab ju mitte ainult Ukraina lapsi, vaid ka meie omasid. Kui palju on neid, kes vajaksid n-ö seda kompleksspetsialistide lahendust ja kui palju on neid, kes ühte, teist või kolmandat, et me igal juhul on vaja seda muuta?

Kõigepealt need, kes täna on lõpetamas 9. klassi, aga kellel on puudulik eesti keele oskus, siis nemad saavad vaheaasta, et õppida eesti keelt selleks, et siis minna edasi tavalise õppimise tempoga. See on mõeldud neile. Mis puudutab seda, et kui paljud lapsed vajavad ainult haridusspetsialisti hinnangut, siis nii nagu ma ütlesin, kattuvus Eesti enda laste puhul. mis on võrdlus isikustatud andmete pinnal, mida me oleme haridusministeeriumiga ja Sotsiaalkindlustusameti andmebaasidega teinud, on üks kolmandik, mis tähendab seda, et puudega lapsi on üks kolmandik, kaks kolmandikku on haridusliku erivajadusega lapsi. Nii et sealt me saame teha selle järelduse, et kolmandik lapsi on hinnatud niikuinii. Ja mingisuguses osas lastest on ka kas ajutise toe vajadus või siis ka sellise lihtsama toe vajadus, kus tegelikult ei ole vaja ei psühhiaatrit ega sotsiaaltöötajat kaasata. Kui palju neid lapsi täpselt selliseid on, seda on raske hinnata. Küll aga, kui nähakse, et on lapsel ka muid võimalikke probleeme, siis need hindamised tehakse nii ehk naa ja kindlasti, kui vanem avaldab soovi, siis need hindamised täpselt samamoodi tehakse, kuigi meie tänane teadmine on see erinevatest uuringutest, sealhulgas ka puuetega laste vanemate uuringust, et pigem on soov, et neid hindamisi oleks vähem. See on koormav perele ja koormav lapsele.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Hea minister! Te ütlesite, et see seaduseelnõu ei ole kuidagi eelarvega seotud, aga samal ajal minister Liina Kersna meil komisjonis ütles, et vajadus on kuni 50 000 lapseni välja arvutatud juba. Ehk kui me teame, et need 50 000 last, kellest Liina Kersna räägib, on ajutise kaitse saajad, kellel on eeldatavalt, kohe Euroopa poolt nõutud, see juurdepääs haridusele, mis tegelikult ütleb, et need ajutise kaitse saajad peavad samaväärsetel tingimustel võõrustava liikmesriigi kodanikeks saades saama seda teenust. Siin on ka öeldud, et tagatakse nende laste puhul midagi enamat kui liikmesriigi kodanike puhul. See on siin selles seletuskirjas kirjas. Ma küsin, et kui suur see midagi enamat siis ikkagi on. 50 000 last. Ma arvan, et me siiski tahaksime teada, kui suured need summad on.

Suur aitäh! Ma tõesti ei oska kommenteerida, mida komisjonis arutati, küll aga saan ma kommenteerida seda, et me räägime 50 000 sõjapõgenikust, mitte 50 000 lapsest. Sõjapõgenike hulgas tänahommikuse seisuga oli lapsi 34%. Sellest 34% lastest on 40% lasteaiaealised ja 60% kooliealised. Kooliealiste laste puhul omakorda me sellest üleminekuklassist räägime oluliselt väiksemast hulgast lastest. Ja see "enam", mida me pakume, on tõepoolest lisaõppeaasta eesti keele õppimiseks. Mitte midagi muud enamat neile tegelikult ei pakuta. Ja eesti keele õppimine on kindlasti mitte ainult Ukraina lapse huvi, vaid eeskätt on see meie enda ühiskonna huvi, et meil elaksid siin inimesed, kes oskavad eesti keelt, või kui otsustavad siia jääda ka Ukraina inimesed, et siis nende lapsed õpiksid eesti keeles.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! 800 000 traumateraapia raviks, aga minu küsimus on nüüd, ma püüdsin natukene selgust saada, kui palju on neid traumateraapia spetsialiste. See ei ole niisama ja see koosneb väga paljudest spetsiifilistest alateemadest. Kui palju on neid, kes üldse seda 800 000 eurot saavad kasutada? Ja seal on oluline, nagu ma olen lugenud siin, et need traumat kogenud on sageli vait, endasse tõmbunud, ja nendega tuleb rääkida. Aga eesti keeles rääkimisest ei piisa. Minu küsimus on, kui palju on neid spetsialiste, kes valdavad ka vene keelt, ma ei hakka küsima ukraina keele kohta. Kas see 0,8 miljonit ... (Juhataja helistab kella.) Kes selle ära jagavad ja kas nad üldse suudavad seda aidata ja kui palju?

Suur aitäh küsimuse eest! Loomulikult, spetsialistide nappus on probleemkohaks nii ehk naa. Ja see on ka üks põhjusi, mille pärast me püüame madala lävendiga teenuseid just vaimse tervise valdkonnas arendada. Traumateraapia pakkumine ei ole ilmtingimata kliinilise psühholoogi pakutud teenus ja ammugi mitte ei pea ta olema psühhiaatri pakutav teenus. Eestis on päris hulk neid inimesi, kes suudavad väga eriilmelisi teraapiaid pakkuda. Ja meie ülesanne on sellesama mainitud eelarve eraldise eest leida need inimesed üles, selgitada välja nende kompetents ja pädevus, anda täiendavaid koolitusi ja vahendada ka teenuseid. Sest igal juhul on vastutus väga suur. millise teenuse osutajad traumatiseeritud klientidega kokku puutuvad.

Mis puudutab nüüd seda traumateraapia keerukust, siis siin ma pean, härra Ernits, teiega tõesti nõus olema. Trauma on äärmiselt keeruline ja see trauma töö võib olla üsna pikaajaline, kui õigel ajal inimesele teenust ei osutata. Küll aga, kui märgatakse inimese abivajadust õigeaegselt ja teraapiat saab alustada kiiresti, siis on võimalus, et me selle posttraumaatilise sündroomi selle inimese elust tulevikus tegelikult kustutame. See on kindlasti meie eesmärk nende inimeste osas, kes on üle elanud sõjakoledusi ja näinud pealt kas lahingutegevust, tapmist või kuni sinnamaani välja, et on olnud ise ohvrid, muu hulgas ka vägistamisohvrid.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te ise olete siin üsna valjuhäälne võrdse kohtlemise eest võitleja, aga mina loen siit seletuskirjast, et liikmesriigid võimaldavad ajutist kaitset saavatele alla 18‑aastastele isikutele juurdepääsu haridussüsteemile võõrustava liikmesriigi kodanikega samaväärsetel tingimustel. Kuigi antud juhul ei ole lisaõppe loomise puhul küsimus, et tagatakse liikmesriigi kodanikega samaväärsed tingimused, vaid tagatakse midagi enam kui liikmesriigi kodanikele ehk Eesti tavalistele lisaõpet ei võimaldata. Seletage ära, kuhu see võrdne kohtlemine on jäänud. Ma üldse ei saa aru, et kui ajutiselt kaitset saavatele õpilastele võimaldatakse midagi enamat kui kohalikele?

Aitäh küsimuse eest! Eesti lastele võimaldatakse lisaõpet haridusliku erivajaduse korral ja see on üsna levinud, eriti puuetega laste puhul. Ja nendele lastele, kellest me täna räägime, Ukraina lapsed, siis nendele pakutakse seda lisaõpet keeleoskamatuse tõttu. Eesti emakeelega lapsed tõepoolest seda ei vaja. Ja ka Euroopa õigusruum ei keela pakkumast midagi enamat. Küll aga oleksime me probleemi ees, kui me ei pakuks lastele haridust, mis on ÜRO lapse õiguste konventsiooni kohaselt peamised asjad, mida lapsele, kes on sattunud teise riiki, peab pakkuma, on kindlasti haridus ja tervishoiuteenused. Ja siin järeleandmisi teha ei ole võimalik ei ÜRO lapse õiguste konventsiooni seisukohalt ega ka mainitud direktiivide seisukohalt.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja, austatud minister! Ma küsin natukene raha kohta. Ma saan aru, et tõepoolest praegu valitsus eraldab omavalitsustele vist oli 500 ja natuke enam eurot lapse kohta, kes on koolis õppes ja seesama summa käib kaasas ka siis, kui see lisaõpe tehakse või on nagu teine summa. Ja teine küsimuse pool on see, et kui see nüüd on sama summa, et kuidas see raha liigub lapsega? Kui laps on sisse kirjutatud ühte omavalitsusse, aga ta läheb kooli siis teise omavalitsusse, tava Eesti tingimustes käib see pearaha kaasas ja omavalitsus maksab teisele omavalitsusele selle ära. Aga kas siis on omavalitsusel õigus nõuda siis teiselt omavalitsuselt seda 500 eurot või kuidas see lahendatud on, seda ei tule kuidagi siit välja?

Suur aitäh! Kogu rahastusskeem on samadel alustel, mis meil on seni olnud nii nagu ka Eesti laste puhul. Mis on murekohaks tegelikult, on Ukraina sõjapõgenike elukoha registreerimine rahvastikuregistris ja see on tegevus, millega nii kohalikud omavalitsused kui ka Siseministeerium aktiivselt tegelevad, et me saaksime inimesed registrisse seal, kus nad tegelikult elavad. Nii et see probleem oleks võimalikult väike. Aga rahastuskeemid on täpselt samasugused, nagu nad on alati olnud. Täpselt samamoodi, nagu on meie enda Eesti laste puhul, täpselt samamoodi on ka Ukraina laste puhul, siin ei ole erisust.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma alati tahan ka väga sihukest laialdast pilti vaadata ja ma ikkagi arvan, et päris paljud gümnaasiumiklassis või -astmes õppivad noored tänapäeval, ka meil, on kas õhtukoolis või niinimetatud kaugõppes, kelle peamine eesmärk või olude sunnil nad valivad esmalt töökoha ja siis üritavad haridusteed jätkata. Kui palju võib olla just selliseid noori nüüd tulnud ja kui palju võib olla meie mõistes, noh, kui ikka ütleme, et ka eestlased läksid Soome ehitama, siis nad ei tahtnud vaadata, kusmaal see haridus mul pooleli praegu on, et kas ma hakkan ennast nüüd sulandama sinna sellesse Soome haridussüsteemi, et parem ikka kolm‑neli aastat, jalad alla, Eestis teen firma ja siis kõik läheb juba edasi? Kas me oleme käsitlenud ka nendes arvutustes, et me ei paneks nii suuri prognoose – eesmärgid peavad muidugi alati üllad olema –, liiga suuri numbreid?

Ma ütlen ausalt, et ma ei saanud sellest küsimusest aru. Ma vabandan.

Sa saad uuesti küsida. Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ilusad ja suurejoonelised ideed. Aga mul on küsimus. Juba praegu on meil õpetajatega probleem, ei ole piisavalt õpetajaid. Kust te nende ilusate ideede elluviimiseks õpetajaid saate?

Aitäh küsimuse eest! Väga oluline küsimus. Haridus- ja Teadusministeerium väga aktiivselt tegeleb abiõpetajate leidmisega, et neid koolis senisest rohkem rakendada. See on olnud teemaks juba mõnda aega. Nüüd on see vajadus ka oluliselt aktuaalsem. Sellega tõepoolest tegeldakse. Ma tean koole, kes on juba võtnud endale tööle hariduslike erivajadustega lastega just neid Ukraina inimesi, kellel on oma koduriigist kaasa tuua vastav kogemus ja haridus. Tean ka kohalikke omavalitsusi, kes on omavalitsuse juurde võtnud Ukraina päritoluga haridusspetsialistid, et korraldada õpilaste õpet selles omavalitsuses.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Siis me saame minna komisjoni ettekande juurde. Palun siia kultuurikomisjoni liikme Helle‑Moonika Helme.

Head Riigikogu liikmed! Hea minister! Hea eesistuja! Tõepoolest, kultuurikomisjon teisipäeval, 3. mail seda seaduseelnõu arutas. Me arutasime seda neljanda päevakorrapunktina ja komisjoni liikmetest terve päevakorra osas võtsid osa Helle‑Moonika Helme, Jaak Juske, Jaanus Karilaid, kes oli Aadu Musta asendusliige, Signe Kivi, Anneli Ott, kes oli Marko Šorini asendusliige, veel Heidy Purga, Üllar Saaremäe, Margit Sutrop ja Aivar Viidik, kes oli Kristina Šmigun-Vähi asendusliige. Selle päevakorrapunkti juures olid meil komisjonis teadus‑ ja haridusminister Liina Kersna ning õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Indrek Kilk. Annan väikese ülevaate, kuidas meil see jutuajamine seal kulges.

Kõigepealt Liina Kersna tutvustas eelnõu, mille kohta ta ütles, et selle mõlemad punktid tulenevad Ukraina sõjapõgenikest laste toetamise vajadusest. Tänaseks on haridussüsteemi jõudnud üle 4000 Ukraina lapse, see oli 3. mail. Täna me kuulsime Signe Riisalo käest ka täpsemaid numbreid. Tõepoolest, neid on üle 4000 lapse ja enamik neist on sisenenud üldhariduskoolidesse. Eestisse on tulnud lapsi, kes on lõpetanud üheksanda klassi Ukraina riikliku õppekava alusel ning saanud sealt ka vastava tunnistuse. See tunnistus aga ei taga neile võimalust minna Eesti gümnaasiumidesse ja kutsekoolidesse, kuna meie riiklikud õppekavad on erinevad. Seega on vaja õpilastele pakkuda paindlikku lisaõppeaastat, mille jooksul saab keeleõpet ja tasandusõpet ainetes, kus on tuvastatud mahajäämus. Koolijuhid on olnud nõus tunnistama erinevate riikide õppekavasid. Haridus‑ ja Teadusministeeriumi juristide sõnul on aga tegemist Eesti riigi praegu kehtiva seadusega, mis käsitleb vaid Eesti riiklikku õppekava ja seega ei saa selle kehtiva seaduse alusel Ukraina lastele pakkuda paindlikku lisaõppeaastat, et nad saaksid astuda gümnaasiumi või kutsekooli. Hetkel puudutab seadusmuudatus ainult Ukrainast tulnud põhikooli lõpetanud õpilasi. Ministri sõnul võib tekkida vajadus lisaõppeaasta teema juurde tagasi pöörduda ka hiljem, sest tegelikult on probleem laiem ja puudutab ka teistest riikidest tulnud õpilasi.

Selle eelnõu teine muudatus – ma räägin praegu kõike seda, mida meile haridusminister komisjonis rääkis – puudutab kooliväliseid nõustamiskomisjone. Kehtivas seaduses on kirjas, et kooliväline nõustamismeeskond peab kaasama igal juhul haridus‑, tervishoiu‑ ja sotsiaalvaldkonna eksperte. Eelnõus toodud muudatuse alusel aga hakkab see kooliväline nõustamismeeskond kaasama eksperte vaid vajaduse korral. Minister selgitas, et näiteks lastepsühhiaatrid on üle koormatud ning tegeleksid nõustamismeeskonnas osalemise asemel pigem üks ühele lapse nõustamisega. Aga kuna seaduses on praegu kirjas, et tervishoiuekspert peab igal juhul olema kaasatud, siis elu on näidanud, et neid eksperte kaasatakse formaalselt. Paljude hariduslike erivajadustega laste puhul on hinnang juba antud ja tegemist ongi formaalse duubeldamisega. Lisaks, lapsel ei pruugigi üldse vajadust olla psühhiaatrilise või psühhiaatri hinnangu järgi. Minister rõhutas, et oluline on lähtuda konkreetse lapse vajadusest. Ta kirjeldab siin kogu seda protsessi veel natuke laiemalt, kuidas see tervishoiu‑ ja sotsiaalvaldkonna ekspertide kaasamine käib. Aga ta möönis, et komisjonide koormus on suur ja seoses Ukrainast tulnud sõjapõgenikest laste vajadustega see koormus kindlasti suureneb. Aga ta ütles, et eelnõu vastav muudatusettepanek, see, mis puudutab neid nõustamiskomisjone, võiks jääda kehtima alaliselt. Minister lisas ka, et rajaleidjate süsteemi võetakse tööle neli Ukraina psühholoogi, kes alates sügisest aitavad koolivälistes nõustamismeeskondades just nimelt Ukraina sõjapõgenikest lapsi hinnata.

Edasi läks lahti diskussioon. Jaak Valge, kes meil juhtis komisjoni, alustas ja sõnas, et ta kindlasti ei kahtle lisaõppevajaduses, aga ta küsis, kas on juba läbi viidud ka uuring või on kavatsus seda teha, et teada saada, mida Ukraina põgenikud Eesti riigilt täpsemalt eeldavad. Liina Kersna vastusest sai välja lugeda, et mingeid uuringuid pole tehtud ega ka kavatseta teha. Ta lihtsalt ütles, et lisaõppeaasta on mõeldud selleks, et kui Ukraina laps soovib astuda Eestis järgmisse haridusastmesse, siis tal oleks võimalus seda soovi korral teha. Lisaõppe fookus on keeleõppel, aga vajadusel liidetakse ka teisi aineid. Jaak Valge küsiski, et kas järgmine haridusaste lisaõppeaasta puhul peaks olema Eestis. Liina Kersna vastas, et selleks ei saa kedagi kohustada, kuid lisaõpe loob eelduse Eestis edasi õppimiseks ja lisaõppeaasta võib läbi viia ka gümnaasium. Jaak Valge soovitas ministeeriumil uuringu läbiviimist korraldada. Ja kui näiteks Ukraina lapsed soovivad üheselt jätkata oma haridusteed Ukraina haridussüsteemis, siis kahtlemata peaks lisaõppe vajadus olema ka teistmoodi orienteeritud. Liina Kersna sõnas seepeale, et lisaõppeaasta on täiesti vabatahtlik, aga siiski põhiharidus on Eesti riigis kohustuslik haridus ja kõik Ukraina lapsed, kes meile siia on tulnud, peaksid põhiharidusse jõudma. Aga see, mis puudutab järgmist haridustaset, on iga noore inimese enda otsus ja võimalus on edasi õppida ka Ukraina süsteemis distantsõppe korras.

Ma ise küsisin Liina Kersna käest, et lisaõppeaasta teatavasti ju tähendab igal juhul Ukraina sõjapõgenikust lapsele ikkagi ühe aasta kaotust. Just nagu gümnaasiumi seisukohalt, et Eesti lapsed valmistuvad meil gümnaasiumi astumiseks aastaid, aga nad ei pruugi sinna saada, et see gümnaasiumiastmes toimuva õpe ei ole ju kohustuslik ja seetõttu ei ole ka gümnaasiumi saamine otseselt selline asi, mida Ukraina sõjapõgenikele peaks kuidagi võimaldama. Ma küsisingi, kas ukrainlastele tehakse eraldi kvoodid järgmisele haridustasemele saamisele, et nad seda lisaõppeaastat ei kaotaks. Liina Kersna vastas, et tegu ei ole kaotatud aastaga, vaid selle aasta jooksul toimub õpe. Kersna nõustus, et gümnaasium ei ole koht, kuhu kõik saavad õiguse sisse astuda. Kuid ta ütles, et koolijuhil on õigus kehtestada välismaalt tulnud õppijatele eritingimused sisseastumiseks, ja tegemist on koolijuhile seadusega antud õigusega. Uussisserändajate puhul on seda ka hinnatud. Kui valikukomisjon hindab, et õpilase võimed gümnaasiumis õppida on piisavad, kuid eesti keel on kehv, siis ta siiski võetakse gümnaasiumisse ja aidatakse keeleliselt järgi, eks ole, kas siis selle lisaõppeaastaga või jooksvalt. Ta ütles ka, et Tallinna linnapeaga on kokkulepe, et riik võtab nii progümnaasiumi – seitsmes kuni üheksas klass – kui ka gümnaasiumi osas suurema vastutuse Eesti suurima omavalitsusjuhina ning teeb Ukraina lastele eraldi keelekümbluskooli alates selle aasta sügisest.

Jaak Valge küsis, kas on olemas mingisugune teave, kui palju on progümnaasiumi ja gümnaasiumieas olevaid Ukraina lapsi ning kas on olemas prognoos, kui paljud neist lisaõppeaastat vajavad. Liina Kersna tõdes, et tõepoolest Eesti haridussüsteemi on praeguseks jõudnud ainult pooled Eestis olevad Ukraina lapsed. Sügiseks tuleb kõik need lapsed nii‑öelda üles leida ja meie haridussüsteemi tuua. Eestisse jõudnud gümnaasiumieas olevaid noori praegu väga palju ei ole. Eelkõige on Eestisse saabunud lapsed vanuses esimene kuni kuues klass. Minister lisas, et suures osas on andmed olemas ja siin ta ütleski selle arvu, mida ma küsisin ka praegu minister Riisalo käest, et noh, ma eeldan, et see võib-olla oligi Liina Kersna selline keeleline või mingisugune vääratus, lihtsalt kui ta ütles, ma tsiteerin, et vajadus on kuni 50 000 lapseni ka välja arvutatud. See on protokollis kirjas, selles mõttes ma seda ka niimoodi loen.

Margit Sutrop küsis, kas on võimalik võrdselt kohelda erinevate aastakäikude õpilasi ning kas lisa-aastat on võimalus kohandada ka juba gümnaasiumiõpet alustanud õpilase puhul. Liina Kersna ütles seepeale, et lisaõppeaastat saab rakendada ka gümnaasium sõjapõgenikest laste puhul. Ta rääkis ka, et seda lisaõppeaasta teemat on õigupoolest juba varem tõstatatud ka meie enda õpilaste puhul. Tallinnasse loodavate riigigümnaasiumide kolm juhti on öelnud, et nad ootavad oma gümnaasiumidesse ka venekeelsetest koolidest tulnud noori, kes on igati võimelisel gümnaasiumis õppima, aga nende eesti keel võib-olla ei ole piisav. Et siis saaks neile pakkuda pehmemat üleminekut. Seega tuleks mõelda, kuidas seda lisaõppeaastat tulevikus võib-olla sellisena disainida, et see oleks kohaldatav ka Eesti venekeelsetele õpilastele. Margit Sutrop lisas, et ta toetab eelnõus esialgu aastaks pakutavat võimalust ja ka seda, et seda võiks edasi arendada kõigile.

Siis tuli küsimus kutsehariduses toimuvast. Liina Kersna rääkis, et kutsehariduses on võimalik võtta kutsevaliku aasta ja Ukraina noored on seda võimalust ka juba kasutanud. Neile on tutvustatud erinevaid erialasid ja pakutud lisaks ka keeleõpet. On olnud ka mingi variant, et suunata Ukraina lapse, kes on saanud, ütleme, Ukrainas üheksanda klassi tunnistuse kätte, et suunata nad uuesti meil üheksandasse klassi, et nad saaksid selle aasta läbida eesti õppekava järgi. Aga minister arvas, et see ei tundu mõistlik, kuna Ukraina õpilasel on juba olemas enda riigi poolt antud üheksanda klassi tunnistus. Alternatiiv astuda võrdsetel alustel koos teistega gümnaasiumi loomulikult on olemas, aga me kõik saame aru, et see tõenäosus – põhimõtteliselt nad eesti keelt ju ei oska –, et see tõenäosus valmisolekuks on väga väike.

Margit Sutrop uuris veel, kui suures osas kattuvad Eesti ja Ukraina üldhariduse õppekavad. Minister vastas, et nad analüüsivad seda jätkuvalt. HTM‑i õppekavaosakond võrdleb õppekavasid ja tegemist on loomulikult väga mahuka tööga. Ta lubas, et niipea, kui see teadmine tuleb, seda teadmist jagatakse ka kultuurikomisjoniga. Põhiline erinevus Eesti ja Ukraina õppekava vahel on see, et Ukraina lapsed lähevad kooli kuueaastaselt ja nende gümnaasiumiosa kestab kaks aastat. See on see kõige suurem erinevus.

Jaak Valge jätkas ja ütles, et väga oluline oleks ikkagi teada, see on väga suur muudatus siiski, et oleks oluline teada, mida õpilased sisuliselt vajavad. Liina Kersna ütles, et nad on eelnõu ette valmistades arutanud neid asju nende koolide juhtidega, kus Ukraina lapsi on juba nii palju, et mingisugustki sellist ülevaadet oleks võimalik saada. Ei ole soovi luua uusi instrumente. Ministeeriumi soov on kasutada seaduses olemasolevaid instrumente ning neid vastavalt vajadusele laiendada. Jaak Valge siiski möönis, et juba praegu koolis käivate Ukraina laste põhjal – need arvud on ju tegelikult veel väga väikesed – ei saa suuremaid prognoose või laiendusi teha siiski kõigi põgenike kohta. Ta tuli tagasi ikkagi selle juurde, mis ta oma sissejuhatuses, arutelu sissejuhatuses ütles. Küsis, et kas uuringuid on tehtud, ja arvas, et need ikkagi jätkuvalt oleks vaja teha. Aga sellega diskussioon lõppes.

Komisjoni juhina tegi Jaak Valge ettepaneku määrata juhtivkomisjoni esindajaks Helle‑Moonika Helme, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11. mail ehk täna ning teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Siis hakkasime tegema menetlusotsuseid, selleks ajaks oli lahkunud osa komisjoni liikmeid: Jaak Juske, Jaanus Karilaid, Signe Kivi, Anneli Ott ja Üllar Saaremäe, ning me tegime need menetlusotsused ära nende komisjoni liikmetega, kes meil seal parasjagu kohal olid. Kõigepealt tehti ettepanek võtta eelnõu päevakorda 11. mai 2022, see otsus oli konsensuslik. Poolt olid Aivar Viidik, Heidy Purga, Jaak Valge, Helle‑Moonika Helme ja Margit Sutrop. Tehti teine ettepanek: esimene lugemine lõpetada. Seda samuti hääletati, selle poolt oli kolm komisjoni liiget: Aivar Viidik, Heidy Purga ja Margit Sutrop. Vastu ei olnud kedagi, aga erapooletuks jäid Jaak Valge ja Helle‑Moonika Helme. Siis otsustati määrata juhtivkomisjoni esindajaks Helle‑Moonika Helme ja selles osas oli hääletus jällegi konsensuslik. Kõik olid poolt: Aivar Viidik, Heidy Purga, Jaak Valge, Helle‑Moonika Helme ja Margit Sutrop. Sellega oli meie päevakord komisjonis lõppenud ja mina olen nüüd teienigi selle diskussiooni toodud. Ma loodan, et see oli ammendav. Aitäh!

Ja kui ei olnud, siis saab küsida küsimusi. Aga tundub, et oli, sest küsimusi ei ole. Aitäh! Siis me saame läbirääkimiste juurde minna. Avan läbirääkimised. Ahah, jaa, ootan. No näe! Helle-Moonika Helme, palun!

Ma tänan veel kord selle võimaluse eest ja palun kohe lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Jaa, aitäh! Ma alustan sellest minister Liina Kersna sõnadega, et selle eelnõu mõlemad punktid tulenevad Ukraina sõjapõgenikest laste toetamise vajadusest ehk et ka seesama põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse muutmine ei kanna tegelikult mingit erilist kohalikku hüve ja siin ei ole pistmist millegagi, mis teeks meie endi koolilaste elu kuidagi paremaks või meie õpetajate elu või kergendaks kuidagi nende inimeste elu, kes peavad igapäevaselt töötama meie laste parema hariduse nimel. See eelnõu on tegelikult valitsuse poolt meie lauale toodud, et plaasterdada kinni haava, milleks on valitsuse hakkamasaamatus selle olukorraga, mille nad suuresti ise on tekitanud. Kusjuures see seaduseelnõu on seadusloome mõttes täiesti ebavajalik. Te mäletate, kuidas mõned kuud tagasi tahtis seesama valitsus ära kaotada põhikooli lõpueksamite lävendi ja ta tahtis seda teha haridusministri määrusega lihtsalt. Õnneks ei läinud see läbi. Kuid ma kardan, et ministeeriumi ametnikud oma õelat salaplaani Eesti suurepärast ja hästi toimivat haridussüsteemi lammutada pole siiski unustanud. Mulle tundub, et ka see seaduseelnõu, mida me täna menetleme, kannab sama eesmärki, ainult et seda on õudselt hea ära peita õilsa eesmärgi taha aidata sõjapõgenikke.

Tegelikkuses me näeme, kuidas see toob kaasa kohati pigem Eesti kooli venestamise, vene koolide uusõitsengu – see oli asi, mida lootsime juba vaikselt tasalülitada, nügides need jõudsalt eesti keele poole, kuid tegelikkuses toome näite ka: Keila vene kool, mida taheti kinni panna, sest ei olnud enam piisavalt venekeelset kontingenti, kes oleks seda vajanud, see kool on nüüd pungil täis neidsamu Ukraina sõjapõgenikke, kes eelistatult kasutavad võimalust õppida vene keeles, sest meie haridussüsteem neile seda võimaldab. Ma pakun, et äkki ongi see vene keeles õppimise võimalus üks väga kaalukatest põhjustest, miks inimesed Ukrainast tegid valiku just Eesti riigi kasuks, kui oli valida, kuhu sõjapakku minna. Rääkimata sellest, et meie keelekeskkond tänaval, poes, meditsiinisüsteemis, töökohtade valikul – kõik see on meile harjumuspärane ja tuttav, ehk et vene keelega saab siin riigis igal pool hakkama. Isegi osade meie ministeeriumide ja omavalitsuste kodulehed on venekeelsed. Kogu vajalik info on neile igal pool vene keeles olemas. Isegi poodide kaubanduslikud teadaanded ehk reklaamid on paralleelselt vene keeles. Me petame ainult iseendid, kui räägime sellest, et õpetame neile eesti keele selgeks ja neist saavad samasugused eestlased, nagu meie oleme. Aga miks nad peaksid eesti keelt õppima?

Ka komisjoni aruteludel on tulnud välja, et mahukas ja kallis eesti keele õppeprogramm, mida Eesti maksumaksja kinni maksab ning mida nad rahvusvahelise kaitse saanutena kohustuslikult peavad küll läbima, ei ole seotud mitte mingi lõpukontrolli või mõõdikusüsteemiga. A1 linnukene ei, käid lihtsalt kohal ja teed head nägu, et õpid, saad ettenähtud tunnid läbitud ja selle A1 linnukese kirja. Pärast lased igal pool avalikus ruumis vene keelega edasi, sest tegelikult saab Eestis ilma eesti keeleta suurepäraselt hakkama. Poekassas istub sul seesama Ukraina sõjapõgenik ja räägib sinuga vene keeles. No miks sa peaksid temaga eesti keeles purssima? Satud arsti juurde, seal on sul tööle võetud Ukraina sõjapõgenikust meditsiiniõde, ja jälle saate kenasti omavahel hakkama. Lapsevanemana on sul õigus valida oma lapsele õppekeel, loomulikult paned lapse venekeelsesse kooli, kus teda õpetab sõjapõgenikust kõrgelt haritud pedagoog ja ikka vene keeles. Ise lähed tööle, aga kundedeks on needsamad Ukraina sõjapõgenikud. No mis keeles sa nendega räägid? Ikka selles keeles, mida te mõlemad oskate, ja see pole eesti keel. Ja kui peakski mõni eestlane teele sattuma, küllap ka tema on vajalikul määral vene keele ära õppinud. Ja kui mitte muidu, siis suures kaasatundmises ja abistamise tuhinas, hoolimise ja sallimise valus tönkab ikka lõpuks need vajalikud venekeelsed väljendid ära, et teenust kätte saada ja õhtul õnnelikuna magama minna, et on vaest sõjapõgenikku aidanud igapäevaelus hakkama saada.

Nüüd on meil tänaseks päevaks Eestisse jäänud juba peaaegu 40 000 Ukraina sõjapõgenikku. Enamik neist inimestest räägib muide vene keelt. Eesti keelt rääkijate arv on hinnanguliselt kahanenud viimase kahe kuu jooksul 63% peale, mis on väiksem protsent, kui see oli vahetult peale iseseisvuse saabumist, enne seda, kui siit lahkus suur hulk siia Nõukogude okupatsiooni ajal saabunud mitte-eestlasi. Aga kuna see rahvaste rändamine käib hoogsalt ja neid protsesse hallata ja kontrollida hakkab varsti üle jõu käima, siis hiljemalt aasta lõpuks ei ole meil enam seda Eestit, mida me oleme 30 aastat üles ehitanud, seda Eesti rahva viimast kantsi ja kodu meile senisel tuttaval ja armsal kujul enam olemas.

Ja kõige selle juures me näeme kahetsusväärselt selle valitsuse soovi Ukraina sõjaga seoses kasutada ära iga väikseimgi võimalus põlistada meie seadusandlusesse kõikvõimalikke päevakajalistest oludest tingitud asju, mida hiljem ei kavatsetagi muuta. Mis riigis me siis ikkagi elame ja kelle heaks see valitsus tegutseb? Järjest enam süveneb tunne, et mitte Eesti ja mitte eestlaste heaks. Õigupoolest ongi selle valitsuse poolt viimasel ajal viljeldav seadusloome kahetsusväärselt tülgastav. See on Eestit hävitav ja meie põhiseaduse vastane. Just saatis koalitsioon muutmata kujul presidendile tagasi välismaalaste seaduse, mis pikemas perspektiivis viib Eesti rahvusriikluse loojanguni. Meid ujutatakse sõjapõgenikele lisaks täiesti seaduslikult üle kolmandatest riikidest pärit inimestega ja ka seda protsessi ei ole eestlastel kahjuks üsna varsti enam võimalik kontrollida. Tulles tagasi tänasesse päeva, on selgelt näha, et me ehitame oma seadusloome kaudu üles mitte oma riiki, vaid mingit teist riiki oma riigi sisse. Me võtame vastu seadusi teise riigi kodanike huvidest lähtuvalt. Me võtame vastu seadusi, mis annab teise riigi kodanikele õigused, mis veel mõni aeg tagasi oleks olnud mõeldamatu. See on pretsedenditu. Aga paraku on see selle valitsuse käekiri. Me näeme seda järjepidevalt, kuidas sõjapõgenikke ära kasutades ja ärevat rahvusvahelist olukorda põhjenduseks tuues harrastatakse järjest ja järjest seadusloomet, millel Eesti vajadustega, eesti rahva, meie inimeste vajadustega ei ole paraku mitte mingit pistmist.

Me oleme selle eelnõu vastu. Meil ei ole loomulikult midagi selle vastu, kui nii üldhariduskoolide kui ka koolivälise nõustamismeeskondade koormus väheneb või erituge vajavatele õpilastele saab seda paindlikult pakkuda, aga see ei ole ju kõnesoleva seaduseelnõu põhiosa. Neid 15–17‑aastaseid Ukraina õpilasi, kelle hulgast teoreetiliselt võiksid need lisaõppe vajadusega isikud tulla, oli 5. mai seisuga Eestis kusagil alla 2000. Ja me näeme tegelikult lisaeelarves meeletult suurt seda paanilist sihitud sõjapõgenikega seotud rahakülvi ja sedasama rahakülvi, mida Reformierakond meie oma inimeste lastetoetuste ja veel paljude teiste toetuste puhul kogu aeg halvustanud on. Seetõttu ja kõige muu eelneva tõttu ma teen Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel ettepaneku 611 SE tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh! Ma rohkem kõnesoove ei näe ja sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 611 SE esimese lugemise lõpetamiseks, aga Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku esimesel lugemisel eelnõu tagasi lükata. Seda me peame hääletama ja selleks me peame tegema saalikutsungi.

Lugupeetud kolleegid! Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, ühesõnaga, me menetleme eelnõu 611, Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu. Esimesel lugemisel oleme ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tagasi lükkamist toetas 13 saadikut, selle vastu on 37, 1 saadik on erapooletu. Tagasilükkamise ettepanek ei leidnud toetust. Me eelnõu jääb menetlusse. Ja muudatusettepanekutega on niimoodi, et muudatusettepanekute tähtaeg on 25. mai kell 17.15. Lootsin, et seda ei pea.

Tänane 11. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 595 SE esimene lugemine ja seda kannab ette justiitsminister Maris Lauri. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Praegune Vabariigi Valitsuse seadus lühendiga VVS jõustus 1996. aastal. Käesoleva eelnõu eesmärk on kajastada kehtivat regulatsiooni ja viia valitsusliikme tegevuspiirangud kooskõlla põhiseaduse ning Euroopa Nõukogu soovitustega. Eelnõus tehakse mitmeid muudatusi, millest osa on kindlasti suurema ja olulisema tähtsusega, samas kui mõned on ehk väiksemad ja eelkõige praktilistest vajadustest tulenevad.

Järgnevalt esitatu ei ole kindlasti tähtsuse järjekorras toodud, kuid teatav gradatsioon võib selles olla. Esiteks viiakse Vabariigi Valitsuse liikme tegevuspiirang kooskõlla põhiseaduse §‑ga 99, mille kohaselt Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. Eelnõus on sõnaselgelt kirjas, et valitsusliige ei tohi kuuluda aktsiaseltsi, osaühingu ega tulundusühistu juhatusse ega nõukokku, olenemata sellest, kas tegemist on era-, riigi või omavalitsuse omandis oleva tulundusettevõttega. Põhiseadus ei keela kuulumist täis- ja usaldusühingusse, kuna neis ei ole juhatust ega nõukogu, ei keela olla ettevõtja, teha teaduslikku ja pedagoogilist tööd, ei keela kuuluda sihtasutustesse või MTÜ-desse. Eelnevast tulenevalt muudetakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 4 lõiget 3 ja täiendatakse sama paragrahvi lõikega 3¹, viimane osutab sellele, et teatud juhtudel on vajalik teavitada valitsust oma tegevusest või tegutsema asumise kavatsusest. See puudutab teisi juriidilisi isikuid, mis pole keelatud, ehk sihtasutusi, MTÜ-sid, usaldus- ja täisühingu osanikuks olekut. Oluline on seegi, et teavitamiskohustus rakendub juhul, kui valitsuse liige tegutseb või kavatseb tegutseda neis ühingutes väljaspool oma ametikohustusi. Ehk tegutsemine ametikohast tulenevalt mõne juriidilise isiku nõukogus on täiesti seaduspärane ning sellest ei tule eraldi teavitada.

Teine muudatus. Lisatakse GRECO soovitusest tulenev piirang Vabariigi Valitsuse liikmele asuda peale volituste lõppemist teatud ametikohtadele. Muudatuse eesmärk on vältida korruptsiooni riski. Eelmise aasta 18. märtsil kiitis valitsus heaks oma otsusega huvide konflikti vältimise juhised ministritele ja nende nõunikele. Selle kohaselt ametikohalt lahkumise piirang asuda oma ministeeriumis valitsemisala äriühingu juhtimis- või kontrollorgani liikmena on juba kehtinud üle aasta. Eelnõuga teeb valitsus ettepaneku sama piirang seadustada, kuid mõnevõrra leebemal viisil. Piirang on ette nähtud kuueks kuuks, huvide konflikti vältimise juhistes üheks aastaks, ning piirang hõlmab tegutsemist sellises eraõiguslikus juriidilises isikus, mis kuulus ministri juhitud ministeeriumi valitsemisalasse, kui minister oma ametiaja jooksul langetas selle juriidilise isiku tegevust puudutavaid olulise mõjuga otsuseid või kui juriidilisel isikul on lepingulised suhted tema juhitud ministeeriumiga. Näiteks, justiitsminister ei tohi asuda AS-i Eesti Vanglatööstus juhatusse või nõukokku kuue kuu jooksul peale ametist lahkumist. Rahandusminister ei tohi minna Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juhatusse või nõukokku kuue kuu jooksul pärast ametist lahkumist.

Kolmandaks muudetakse valitsusliikme volituste lõppemisel makstavate hüvitiste regulatsiooni. Makstav hüvitis seatakse sõltuvusse ametis oldud ajast. Kui valitsusliige on ametis alla aasta, on õigus hüvitist saada vastavalt ametis oldud ajale, kuid maksimaalselt kuue kuu ametipalga ulatuses. Kui minister on ametis olnud üle aasta, on hüvitise suuruseks tema kuue kuu ametipalk. Lisatakse, et juhul, kui minister astub tagasi, on tal õigus hüvitist saada vaid juhul, kui ta on olnud ametis vähemalt aasta ja ka siis kolme kuu ametipalga ulatuses.

Lisaks täiendatakse eelnõuga aluseid, millal valitsuse liikmele hüvitist ei maksta. Esiteks, juhul, kui valitsusliige asub vahetult peale ametist vabastamist Riigikogu liikmeks. See puudutab nii Riigikogu liikmeks saamist kui ka volituste taastumist. Teiseks, kui valitsusliige astub pärast vabastamist mõnele muule valitavale või nimetatavale ametikohale, näiteks presidendiametisse või mõnda Euroopa Liidu institutsiooni.

Neljas muudatusettepanek puudutab valitsusliikmete eluasemekulude hüvitamist, mis tehakse sarnaseks Riigikogu liikmetele kehtiva regulatsiooniga. Ehk edaspidi nähakse ette, et hüvitatakse valitsusliikme eluasemekulusid sooviavalduse alusel kuni 15% ulatuses valitsusliikme ametipalgast. Sealjuures on oluline, et valitsusliige elab väljaspool Vabariigi Valitsuse või enda juhitava ministeeriumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksust ja sellega piirnevaid omavalitsusüksuseid. See tähendab, et ministeeriumid, mis asuvad Tallinnas, ja nende ministrid ei saa hüvitist Tallinnas ja ümbritsevates valdades elamise puhul ja haridusministri puhul Tartus ja Tartu ümbruses olevate valdade puhul.

Viiendaks nähakse ette, et valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste juhtidega sõlmitakse edaspidi tähtajaline tööleping viieks aastaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nende juhtide jaoks, kel on praegu tähtajatu tööleping, hakkab tähtaeg jooksma seadusemuudatuse jõustumisest alates. Valdavalt on riigiasutuste juhtide töölepingud tähtajalised ja need on reguleeritud erinevate seadustega, näiteks kohtuekspertiisi asutuse juhi oma, riigi rakenduskõrgkooli direktori oma, riigimuuseumi juhi jne. Praegu ei ole tähtaega näiteks Registrite ja Infosüsteemide Keskuse juhil, kutseõppeasutuste direktoritel ja veel mõningatel juhtudel. Nendel, kellel teiste seadustega on tähtaeg ette nähtud, ei muutu midagi. Miks tehakse tähtajaliseks? Põhjus on selles, et on asutusejuhtidel suurem motivatsioon muudatusi esile kutsuda ja ka ergutada roteerumist erinevate asutuste vahel.

Kuuendaks täpsustatakse Riigikantselei rolli ja ülesandeid, näiteks lisatakse ülesannete hulka valitsuse töö planeerimise toetamine ja riigi strateegilise planeerimise koordineerimine.

Seitsmendaks lisatakse Riigikantselei isikuandmete töötlemise erisused ehk ajakohastatakse kehtivat õigust, et tagada selgemini andmesubjekti õiguste kaitse ja parem õigusselgus Riigikantseleile pandud ülesannete täitmiseks vajalike andmete töötlemisel.

Seaduseelnõus on veel hulk tehnilisemat laadi muudatusi, mis on tingitud praktilistest vajadustest. Näiteks täpsustatakse Vabariigi Valitsus ametisse asumist ja jäetakse välja, et valitsus ametisse asumisel peaksid otsekohe kõik valitsuse liikmed vandeteksti allkirjastama. Seda põhjusel, et võib juhtuda, et mõni ametisse asuv minister ei saa väga objektiivsetel põhjustel vande andmisele tulla. See tähendab seda, et tema saab oma vande anda ja allkirja anda mõnevõrra hiljem. Samuti täpsustatakse ministri tagasiastumise regulatsiooni selliselt, et peaministril on õigus tagasiastumisavaldus tagasi lükata kolme päeva jooksul.

Täpsustatakse peaministri pädevust, näiteks nähakse ette peaministrile kohustus esitada igal aastal Riigikogule ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest. Praegu käivad väga paljud ministrid tegemas oma ülevaateid tegevustest. Osal ministritel tulenevad need kohustused erinevatest seadustest, aga seal hulgas on kaetud kõik valdkonnaministrid "Eesti 2035" raames ette nähtud ülevaadetest. Ma saan aru, et täna oli ka teil päevakorras üks nendest. Nüüd lisatakse, et ka peaminister peaks seda tegema, ülevaate. Muudetakse näiteks ka mõningaid aegunud sätteid, mis tulenevad tehnoloogilisest arengust. Näiteks, valitsuse protokollis märgitakse edaspidi istungi toimumise koht või viis, sest valitsuse istungid võivad toimuda ka e-kanalite kaudu.

Tänan! Olen valmis vastama teie küsimustele.

Hea Kalle Grünthal! Kallet ei ole ruumis. Kõik on ära läinud. Helle-Moonika Helme on ruumis. Palun, Helle-Moonika Helme!

Ma küsiksin selle kohta, et kuna see annab peaministrile võimaluse ministri tagasiastumise ükskord tagasi lükata, kas me hakkame siis nägema sellist teatrit, et võtame selle tänasel päeval oleva juhtumi, kus minister Liina Kersna näiteks raputaks tuhka pea peale, et saada noh, ütleme positiivset kuvandit rahvaga, et, oi ma olen süüdi, ma astun tagasi, eks ole. Siis peaminister Kaja Kallas ütleb, et ma rahulduks küll su tagasiastumispalve, olgu, aga sa oled nii hea minister, sa oled nii hästi hakkama saanud, et tegelikult ei astu tagasi. Kas me hakkame sellist teatrit siis nägema tulevikus, kui see säte läbi läheb?

Ma usun, et seaduse täitmine ei ole teatritegemine ja kindlasti ei oska ma öelda, kuidas üks või teine konkreetne peaminister oma positsioonis käitub.

Kalle Grünthal, palun!

Tänan! Lugupeetud minister! Teil on kavas muuta paragrahvi neli lõiget kolm ja selliselt, et siin tuuakse sisse aktsiaseltsid, osaühingud, tulundusühingud, juhatused ja nõukogud. Aga praegune kehtiv norm ütleb niimoodi ilusti ära, et Vabariigi Valitsuse liige ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetaval ametikohal. Aga praegu on väga huvitav fenomen, et Tanel Kiik on WHO asepresident kas tema kohta praegune Vabariigi Valitsuse norm ei kehti siis? Mis põhjusel, ütleme, praegusel hetkel see lubatud on, nüüd tahate tema pärast seda asja muuta või kas te võtate vastutuse selle eest, et ta on sellisel ametikohal?

Aitäh! Tanel Kiik ei riku ühtegi seadust, ta täidab seda ametikohta tulenevalt oma ametikohustustest ja need sätted selliseid olukordi ei puuduta.

Peeter ei ole ka ruumis. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Te ütlesite, et osa sätteid juba kehtib meil ja nüüd oleks hea, kui me need seadustaksime ja leevendaksime võib-olla ka tingimusi. Kas ma saan õigesti aru, et me võtame üle selle praeguse regulatsiooni, seadustame, aga tunduvalt leebemalt, jättes suurema hallala, ja eesmärgiks on võidelda korruptsiooni vastu? Olen ma õigel teel?

Ma saan aru, et teis tekitab küsimusi see, mis puudutab tahab kehtivat, valitsuse poolt natuke rohkem kui aasta tagasi vastu võetud huvide konflikti vältimise juhised. Need juhised, need ei ole kohustuslikud. Me leidsime, et hea oleks need juhised vähemalt teatud ulatuses muuta seaduse osaks. Tegelikult tuues need sätted, mis on siin eelnõus toodud, seaduse tasemele, muutub olukord valitsuse liikmete jaoks rangemaks. Praegusel juhul on nad vältimise juhised, nad on soovituslikud ja nende puhul kindlasti ei ole ühtegi sanktsiooni ette nähtud. Või ei saa öelda, et nad rikuksid seadust, kui nad neid juhiseid ja jälgi. See on sihuke rohkem eetilise käitumise küsimus. See on soovituslik praegusel juhul. Me pakume, et võiks tuua seaduse tasemel, küll mitte samas ulatuses. Aga kahtlematult on Riigikogul võimalus seaduse tasemel viia need asjad ka karmimaks sellele tasemele, mis on hetkel huvide konflikti vältimise juhises.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja, lugupeetud minister! Seletate mulle, miks Siseministeerium ja Riigikantselei ei kooskõlastanud seda keha, aga eelkõige mind huvitab, siin on öeldud, et eelkõige kardeti Riigikogu rolli vähenemist ja õigusselguse vähenemist ka. Palun avage natuke seda tausta, et kui selle Vabariigi Valitsuse seaduse puhul, et kummitempli suurenemise suunas liigutakse eelnõu või?

Aitäh! Ma ei saa teie küsimusest aru, sellepärast et kui ei oleks olnud nõusolekut erinevate ministeeriumide või Riigikantselei poolt, siis see eelnõu ei oleks Riigikoguni jõudnud. Olid kindlasti algselt erinevaid erimeelsusi, arutelusid rakendamise puhul, mille puhul sai algsest eelnõu versiooni kohendatud, muudetud mingid asjad juurde kirjutatud, mõned asjad välja võetud, olenevalt sellest, millised diskussioonid arenesid, nagu ikka kõiki eelnõusid nende koostamise käigus muudetakse. Kui eelnõu käib ka kooskõlastusringidel, siis saadakse tagasisidet, hinnatakse võibolla vahel mingeid asju ümber ja täpselt sama toimus ka selle eelnõuga. Riigikogu ette jõudnud eelnõu on kõigi asjaosaliste toetusega.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Siin on meil siis selline punkt, mis puudutab Vabariigi Valitsuse liikme hüvitist ja kui valitsusliige on olnud ametis alla aasta, siis on tal õigus saada hüvitist vastavalt ametis oldud ajale, kuid mitte rohkem kui kuue kuu ametipalga ulatuses. Riigikogu liikme puhul on see ära nimetatud konkreetset kolm kuud maksimaalselt ja kogu lugu, aga siin on pandud nüüd küll kuus kuud, aga ma küsin ühe näite, et kas ma saan õigesti sellest punktist aru. Kui minister on olnud ametis kuus kuud, kas ta siis saab kolme kuu palga või saab ta kuue kuu palga?

Kui ta on olnud ametis kuus kuud, mis on pool ühest aastast, siis selge, et ta saab maksimaalsest võimalikust ehk kuuekuulisest palgast poole ehk kolme kuu palga.

Kert Kingo.

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma kõigepealt korrigeerin ära, et minister Liina Kersna mitte ei täitnud seadust, vaid tema rikkus seadust. Aga mu küsimus on selle kohta, et selle uue muudatuse kohaselt suulist ametivannet hakkab andma ainult peaminister ja ülejäänud ministrid lihtsalt kirjutavad vande tekstile alla. Ehk tegelikult tehakse vandest formaalsus, mida vastutuse korral on võimalik, näiteks see paber kaob ära või siis ütleb inimene, et ma ei mäleta või ma ei tea, millele ma alla kirjutasin. Äkki te seletate, mis Riigikantselei, kes selle ettepaneku esitas, mis tema motiiv oli sellise praktika loomiseks?

Aitäh! Teades, et ka teie olete astunud ministriametisse, siis peaksite te mäletama, et hetkel, kui peaminister astub ametisse, annab suulise vande peaminister ja kõik ministrid kirjutavad samale dokumendile alla, kuhu kirjutab ka peaminister alla, ja need dokumendid säilitatakse. Suulist vannet annavad ministrid Riigikogu ees juhtudel, kui nad astuvad ametisse hiljem, kas asendades mõnda teist ministrit või ka näiteks ... Jah. Nüüd uue rakenduse puhul ehk ettepaneku puhul, et kui kõik ministrid kohe ei astu esimesel vande andmise päeval, kui peaminister selle vande ette loeb, siis tullakse, noh, ka tema saab siis tulla Riigikogu ette, anda suulise ja kirjaliku vande, allkirjastada selle. Nii et selles mõttes muutub kehtivas praktikas üksnes see, et kui peaminister asub ametisse, siis ei pea kohe kõik ministrid andma vannet kirjal... Ja nad tegid seda, teevad ka praegusel juhul ju kirjalikult.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Hea minister ja vabandust, et ma enne kasutasin sõna "teater", aga ma mõtlesin selle all hoopis midagi muud. Seda, et minister Kersna on tekitanud riigile miljonitesse ulatuva kahju riigihangete seaduse rikkumisel. Aga nii peaminister kui ka meedia vaatavad kõrvale, nii et kael kahekorra. Aga ma küsiksin selle kohta, et siin on kirjas, et seadusesse lisatakse sätted valitsuse peaministri pädevuse kohta Euroopa Liidu asjades, kas nad ei ole varem olnud pädevad või kes on olnud see pädev ja miks seda sinna on vaja lisada?

Aitäh! Pädevuse puhul mõeldakse täpsemalt seda ... et ma otsin kohe kiiresti üles selle koha ... kui Euroopa Liidu asju tuuakse välja, et kus peaminister esindab Eesti riiki Euroopa institutsioonides. See on see, mida see puudutab. Ma kahjuks ei leia nii kiiresti, kui te ütlete mulle paragrahvi, leiaksin kiiremini üles. Ja kindlasti ka seda, et peaminister koordineerib ministrite tegevust, kui valitsus kujundab seisukohti erinevatel Euroopa Liiduga seotud teemadel ja seda, kuidas ministrid osalevad Euroopa Liidu otsustusprotsessis. Teatavasti ministrite, Eesti ministrite ametikohustused ei lähe kokku näiteks sellega, mis on täpselt Euroopa Liidu volinike jaotusel või kuidas toimuvad erinevate teema konverentsid või kohtumised või teema nõukogude ministrite kogunemised, et see on peaministri pädevus, kuidas jagada need rollid, mida erinevad ministrid täidavad Euroopa Liidu tasemel ja kindlasti ka tagada see, et Eesti seisukohad erinevates teemades oleksid koherentsed ja kooskõlalised. Kahtlematult on see peaministri ülesanne. Võib-olla on olnud ka praegu peaministrite ülesandeks aga Riigikantselei leidis, et see peaks olema selgemalt ka seaduses väljendatud.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Ma küsisin eelnevalt Tanel Kiige kohta, siis te ütlesite ilusti ära, et see on tema tööülesannete hulka. Ma juhuslikult avasin § 49 Vabariigi Valitsuse seaduses, seal on toodud ära ministri pädevus ministeeriumi juhina. Kuna ma küsisin sama küsimuse ka põhiseaduskomisjonis, siis Toomas Kivimägi ütles ilusti ära, et tema esindab Eestit seal WHO‑s. Aga mina ei näe praegu, et sellist esindust saab olla, sellepärast et ministeeriumi minister saab olla ainult seotud Euroopa Liidu Nõukogu ja töögruppidega Euroopa Komisjoni komiteedes. WHO‑d siin nimekirjas ei ole. Ja siin on teine küsimus veel, et tegemist on ju, WHO on ju minu teada vist MTÜ vorm, et keda ta siis, Kiik, seal esindab. Kelle huvide eest ta seisab, kas Eesti või siis WHO huvide eest? Siin on huvide konflikt. Miks teda lubatakse niimoodi teha?

Aitäh! Ministrid esindavad Eesti riiki rahvusvahelisel tasandil oma valdkonnapõhiselt, nendel teemadel, mis nende vastutuse alla kulub. Näiteks kaitseminister kohtub ka USA kaitseministriga ja suhtleb sellel teemal, kohtub teiste riikide kaitseministritega ja osaleb kaitseorganisatsioonides ja nii edasi. Täpselt samamoodi puutub see kõikide teiste ministrite puhul. WHO on teatavasti tervishoiuteema ja see on selge, et tervishoiuminister esindab Eestit ka WHO-s. Ja väga paljudes rahvusvahelistes organisatsioonides on nii, et riikide esindajatest valitakse keegi, n-ö juhtivnõukogu, kes kuulub sinna nii-öelda juhtorganisse. See on riikide rahvusvahelised organisatsioonid, mis on riikide ühendused, on loogiline, et riikide ühendustes esindavad riigid oma huve, aga nad teevad seda ju koostöös. Kes siis peaks rahvusvahelisi organisatsioone, riikide organisatsioone juhtima? On loogiline, et ministrid esinevad oma pädevuses ja kui organisatsioonis on ette nähtud erinevad nõukogud, kuhu kuuluvad just nimelt riikide esindajad ja just nimelt ministrid, siis ka Eesti minister kuulub sellesse nõukogusse.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kui eelnevalt me jah vaatasime huvide konflikti käitumisjuhiseid ja need on soovituslikud, siis nüüd me tahame seda seadustada, et seda suurt halli ala enam nii palju ei oleks. Aga sinna satuvad võib-olla vähe lihtsamalt. Kes hakkab seda vaatama? Ma kardan seda, et me hakkame võib-olla mingil määral ise endale takistuseks muutuma, kui me oleme selle seadustanud. Ütleme näiteks, et seal on kirjas, et ära loe võõraid meile, aga erakonna suvepäevadel kellelgi seal telefon tuleb lahti, mõtled, et saadad talle sõna, et su mees läks kalale, teed nalja, vimka. Kas see juba selle all läheb tegelikult sinna? Kas erakonna suvepäevade sihukesed naljad jäävad siis ära, et keerame kraanid kinni?

Aitäh! Ma nüüd ei saa kahjuks aru, kuidas on erakonna suvepäevad seotud käesoleva eelnõuga. Ma väga vabandan.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Ausalt öeldes ma ei saanud aru, miks teie aru ei saa küsimusest. Juba varemgi on olnud. Ma küsisin otse. Esimene küsimus oli see, et siin oli, et kardeti Riigikogu rolli vähenemist. Meile on see üsna oluline. Ja te ei vastanud mulle. Ma loodan, et nüüd vastate. Ja kui ma mainisin, et väljatöötamiskavatsuse puhul oli Siseministeerium ... Riigikantselei ei kooskõlastanud, siis tegelikult eelnõu kooskõlastamisel oli Sotsiaalministeerium, Välisministeerium ei kooskõlastanud, ainult Kultuuriministeerium kooskõlastas, ülejäänud tegid märkustega. Nii et ma tahaksin ikkagi natuke teada, eelkõige see põhiküsimus, sest hiljem ei ole sellest enam räägitud, kas Riigikogu rolli vähenemine, rääkimata muidugi õigusselguse vähenemine, kas see on siis ära lahendatud ja seda muret enam ei ole. Või on ikkagi?

Aitäh! Ma nüüd sain aru, mida te mõtlesite. Te ilmselt räägite sellest, et eelnõu koostamise käigus, erinevate VTK-de kooskõlastuste ringis tuldi välja ettepanekuga, et kaotada ministeeriumide nimed või ministeeriumid üldse. Siis saaks iga peaminister ise otsustada, millised ministeeriumid on, millised on ministrite ametikohtade nimetused ja nii edasi, ja nii edasi. Just nimelt see samm oleks vähendanud Riigikogu võimalust otsustada selle üle, mismoodi või millises mõttes millistest ministeeriumitest koosneb. Meil on praegu olemas selge loetelu, millised on ministeeriumid, 12 ministeeriumi. Ja peaministrile on antud võimalus nimetada ametisse 14 ministrit ja tähendab see seda, et osas ministeeriumides on mitu ministrit, et jagada neid pädevusi teistmoodi. Kui see oleks kõik ära kaotatud, siis see oleks ju olnud Riigikogu pädevuse vähendamine või võimu vähendamine. Ja see oli üks argument, miks seda muudatust ei saanud nõus olla. Selle üle arutleti ja otsustati, et seda olukorda ei muudeta. 

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja, austatud minister! Ministritele kehtestatud piirangute alt on täiesti väljas mittetulundusühingud ja siin on siis ka põhjenduseks toodud, et ilmselt korruptsiooni mittetulundusühingute kaudu ei ole võimalik tekitada, et huvide konflikti tekkimine on nii väike, et ei ole mingit alust neid siia lisada. Kas selle hinnangu saamisel on ka mingisugune juriidilist ekspertiisi tehtud või mingit analüüsi või? Me oleme kuulnud, et need, kui tahta ikka kuritegelikule teele minna kasutades kõiki võimalusi ja mittetulundusühingud ei ole siin sugugi see koht, kus seda ei võiks kasutada. Millele see tugineb, see teie otsus või selle eelnõus?

Aitäh! Küsimus on selles, et muudatusega ehk mis puudutab siis kehtiva seaduse paragrahvi neli lõige kolm, viiakse vastavusse põhiseadusega. Ja seal on jutt sellest, et peab olema tegemist tulundusühinguga, kuhu ei tohi kuuluda. Nüüd kehtivas seaduses muudetakse seda, kehtiva seaduse kolmas lõige on pikem ja seal on sees ka see olukord, kus tuleb teavitada, millistes olukordades tuleb valitsust teavitada oma osalustest. See viiakse teises sõnastuses mõnevõrra uueks lõikeks samasse paragrahvi, neljandasse paragrahvi. Ehk tuleb lõige kolm prim, kus osutatakse sellele, et minister peab Vabariigi Valitsust teavitama sellest, et ta osaleb väljaspool ametikohustusi mingisugustes usaldusühingutes või ka teistes juriidilistes isikutes. See puudutab ka MTÜ-sid, see puudutab sihtasutusi, see tähendab seda, et põhimõtteliselt võib Vabariigi Valitsus kas kollektiivselt või peaministri ettepanekul öelda ministrile seda, et ta peaks sellest, kui sealt tõesti paistab mingi suuremat sorti konflikt või potentsiaalne konflikt, sellele tähelepanu juhtima ja vajadusel soovitama tal sealt lahkuda näiteks, või keelata seal osalema. Aa ... see puudutab siis seda, kus on langetatud otsuseid. Jaa, noh, ütleme niimoodi, et erinevate ministeeriumide haldusalas on erinevaid asutusi ja on selge, et minister langetab tihtipeale neid otsuseid, näiteks rahastamisotsuseid, kuhu ta suunab vahendeid või mingisuguseid asju ja nende asutuste juhtideks ta ei tohiks peale lahkumist koheselt minna, muidu võib tekkida küsimus, kas ta selle rahaeralduse näiteks rahaeralduse on teinud sellepärast, et tal on mõte sinna ametisse minna.

Lõpetame palun selle nüüd. Halloo! Meil on siin küsimus,vastus, küsimus, vasts. Härra Hepner! Kui te suudate natukene nüüd rahuneda, härra Hepner, siis on Paul Puustusmaa kord. 

Suur aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Ma siin püüan aru saada ebakõlast. See puudutab natukene ka eelmist teie vastust. Seletuskirjas öeldakse, et selle eelnõu eesmärgiks on korrastada Vabariigi Valitsuse tegevuspiiranguid ja viia need kooskõlla põhiseaduse §-ga 99. Kooskõlla viimine eeldab seda, et kehtiv säte ei ole siis kooskõlas. Ja nüüd ma siis püüangi aru saada, et ma vaatan põhiseadust, vaatan, et siin ütleb praegu ...

Härra Puustusmaa, korraks vabandan. Härra Hepner ja härra Kivimägi! Te kahekesi suudate sellise sumina siis saalis tekitada, et mul on raske isegi Puustusmaad siin ees kuulata. (Keegi räägib saalist.) Nii, härra Paul Puustusmaa, ma palun jätkake.

Suur aitäh! Jaa, nagu ma ütlesin, et ma otsin seda kehtivat ebakõla, mida püütakse siluda, nii nagu seletuskiri ütleb, et eelnõu eesmärgiks on korrastada, viia need kooskõlla põhiseaduse §-ga 99. Nii, põhiseaduse § 99 ütleb, et Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukokku. Nüüd, kui ma vaatan seda parandusmuudatust, siis on siin need asjad sees küll ja veel palju asju ka juures, aga kus on see ebakõla või mismoodi seda viiakse kooskõlla kehtiva põhiseadusega. Ma ei näe seda ebakõla. Kus on see ebakõla?

Jah, aitäh! Kehtiva sõnastuse puhul on siis nii, et on öeldud, et ta ei tohi väljaspool ametikohustusi olla ühelgi muul valitaval või nimetataval ametikohal ega tegutseda töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel, välja arvatud teaduslikult ja pedagoogiline töö. Ehk siis, kui põhiseadus ütleb selgelt, et ei tohi olla riigiametis, teises riigiametis ja tulundusettevõtte juhatuses või nõukogus, siis kehtiv sõnastus ütleb, et ta ei tohi väljaspool ametikohustusi olla muul valitaval või nimetataval ametikohal. Et mida me teeme siis selle muudatusega? Viime selle sõnastuse täpsemalt ja selgemalt põhiseadusega kooskõlas ja kooskõla, ebakõla ei ole võib-olla suur, aga see on selline tõlgendatavuse probleem, millele on tähelepanu osutatud ja selle tõttu on ka need muudatused tehtud, et oleks üheselt ja paremini mõistetavalt, mida tohib teha ja mida ei tohi teha ja see tähendab ka seda, et tuuakse välja, kus ei tohi olla ehk siis aktsiaselts, osaühing, tulundusühingu juhatus või nõukogu. Et see asi oleks selgemini arusaadav. Ja kui te veel vaatate kehtivat seadust, siis see kehtiv lõige 3 jagatakse kaheks, nagu ma enne osutasin, et on 3 ja 3¹, kus käsitletakse natuke neid teemasid nii-öelda struktuurselt paremini ja loodetavalt arusaadavamal kujul. Loomulikult kui Riigikogu liikmele tundub, et see ei ole piisavalt arusaadav ja on vaja seda veel täpsustada, siis on võimalik kindlasti seda sõnastust veelgi parandada, aga me oleme pakkunud siis meie hinnangul sõnastuse, mis on sobiv.

Nii. Peeter Ernitsal on küsimus istungi läbiviimise korra kohta. Palun! 

Tahtsin vabandada, et liiga kõva häält tegin, ja püüan parandada ennast.

Selleks ei pea ... Võib lihtsalt olla tasem, ei pea eraldi panema seda "Kätt". Minu märkus tookord, tol hetkel läks üldse härra Hepnerile ja härra Kivimägile. Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma küsiksin selle § 12¹ kohta. Tõesti, Eestis on huvide konflikti ja lobistidega suhtlemise reguleerimine olnud väga tagasihoidlik ja igasugune regulatsioon on tulnud suure vaevaga. Rahvusvahelisi soovitusi oleme saanud küll hulganisti ja praeguseks oleme jõudnud huvide konflikti vältimise juhiseni ja lobistidega suhtlemise hea tavani. Tegelikult see sai sinna kirjapandu on meile tehtud soovitustega kooskõlas. Minu üllatuseks tegelikult rangem kui see, mis on saanud kirja paragrahv § 12¹. Kui siin on kuue kuu jooksul see tegutsemise keeld juhtimis- ja kontrollorgani liikmena, siis senistes headest tavadest juhistes on kasutatud ühte aastat, mis on rahvusvaheliselt peetud mõistlikuks. Miks me oleme kuue kuu juurde läinud? (Juhataja helistab kella.) Tegelikult see aasta oleks ju ikkagi hea headest tavadest üle viia nüüd seaduse tasemele.

Aitäh! Selle üle oli diskussioon. Kuid leiti, et võib-olla Eesti väiksuse juures ei pruugi alati selline aastane piirang olla ratsionaalne, ja selle tõttu sai pandud siia pool aastat. 

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma loen siit seletuskirjast selliseid lauseid nagu "läbipaistvam ja korruptsiooniriskivaba valitsemine parandab üldist usaldust riigijuhtide vastu ning parandab seeläbi õiguskeskkonda ning õiguskuulekust" ja ka sellist lauseosa, et "parandab Eesti mainet korruptsiooniga võitlusse tõsiselt suhtuva riigina, riigina, kes võtab arvesse GRECO soovitusi". Tänase päeva sündmuste valguses, kus minister Kersna karistusseadustikus sätestatud kuriteo toimepanemisest üritatakse teha tavaline väärtegu, mis päädib ainult trahvi maksmisega ja kõik läheb ilusti edasi, tundub üsna koomiline see jutt. Kuidas te seda kommenteerite? Kas ongi eesmärk ainult jälle kuvandit luua? Ma nagu ei näe, tegevuse ja sõnade vahel on ikka väga suur lõhe sees.

Aitäh! Eesti on oma korruptsioonivastase tegevusega olnud väga silmapaistev ja meie eesmärk on hoida seda taset ka edaspidi ja tagada seda, et kiusatusi teha korruptiivseid tehinguid oleks võimalikult vähe ja et neid üldse ei oleks. See on selle eelnõu eesmärk ja siht ja ka muude tegevuste eesmärk, näiteks see, kuidas ministrid, nõunikud, kõrgemad ametnikud registreerivad kohtumisi lobistidega ja lobiorganisatsioonidega põhjustega, millega nad teevad. Kusjuures need on avalikult kättesaadavad ja mida minu teada ka avalikkuse poolt jälgitakse ja hinnatakse. Väga kena samm. Minu tagasihoidliku ettepaneku kohaselt võiks ka Riigikogu, vähemalt osaliselt, kaaluda vabatahtlikkuse mõttes sellist lähenemist ja nii edasi. Nii et võimalusi selleks tegeleda, et otsused oleksid avalikud, et oleks välistatud korruptiivsed sammud või ka kahtlus selles, et tehakse midagi korruptiivset, on päris mitmeid ja ma arvan, et ka praegune valitsus on sellel teemal päris olulisi muudatusi teinud ja üks muudatustest või üks sammudest on ka selle eelnõuga teie ees.

Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu, austatud minister! Nüüd sain teie jutust aru väga selgelt, et kooskõlla viimine põhiseadusega siin tegelikult aset ei leia. Küll aga täpsustate, eesmärgiks on Vabariigi Valitsuse liikme tegevuspiirangute täpsustamine, millega põhiseaduse § 99 normi hoopis kitsendatakse. Ehk siis, kui vabanev Vabariigi Valitsuse liige lähtub §‑st 99 põhiseaduses, siis tegelikult on tal neid piiranguid tunduvalt rohkem. Tegemist on kindlasti põhiseaduse riivega. Kas teil on enne selle kehtestamist analüüsitud, kas see riive on proportsionaalne ja ega ta ei ole ülemäärane meil suures bürokraatiatuhinas?

Aitäh! Põhiseaduse paragrahv 99 ütleb nii: Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. Tulundusettevõted on siis äriaktsiaseltsid, osaühingud, tulundusühistud ja need nimed tuuakse ka täpselt seaduses välja, et seaduses lugemisel oleks asi selgemalt nähtav ja arusaadav. Nii et selles mõttes ma päris täpselt ei saa aru, kust kohast te leiate, et sellise määratlusega me läheme kitsamaks, kui põhiseadus ette näeb? Põhiseaduse kohaselt, mis seal on meil olukord, kus ta ei tohi olla teistes riigiametites ja nii edasi. Kui kõik muud tegevused on lubatud, ei lähe keelu alla näiteks põhiseaduse põhjal kuulumine täis- ja usaldusühingutele, sest seal ei ole juhatust ja nõukogu. Põhiseadusega ei ole keelatud olla ettevõtja ja me ei saa teha selliseid samme, mis võtavad sundida näiteks ministril loobuma oma ettevõttest. Nii et see on noh, ütleme, selle põhimõtte vastu see seadus ei lähe. Kui seaduses seatakse teatud põhjendatud piirangud täiendavalt juurde, siis kahtlematult tuleb neid alati kaaluda ja kaaluda ka põhiseaduslikkuse seisukohast. Ja see oleneb, see on olenemata ükskõik millisest seadusest. Ja kahtlematult on seda tehtud ka antud juhul nende piirangute seadmisel, näiteks kui me kaalume seda, et milliseid piiranguid rakendada ministritele peale nende ametikohast lahkumist, kui me seame, see ei ole absoluutne keeld, see on teatud piirides keeld. Ta on proportsionaalne, sest just nimelt selle tõttu, et ta on, ta ei ole kõikne. Me oleme hinnanud, et hädavajalik on kuuekuuline piirang. Me oleme hinnanud seda, et ta ei tohi minna tööle just nendesse asutustesse, ettevõtetesse, mille kohta ta on langetanud otsuseid. Keeld ei ole mitte kõikide asutuste riigiettevõtete kohta. Just nimelt sellistest kaalutlustest, põhiseaduslikust kaalutlustest ongi need asjad paika pannud. Kui Riigikogu hakkab siin seda eelnõu edaspidi komisjonis arutama, siis kahtlematult saab komisjon hinnata ja kaaluda, kas see ette pandud tasakaalupunkt on Riigikogu arvates sobiv või mitte. Nii et kindlasti on alati diskussiooni koht, aga me leidsime, et see on aktsepteeritav.

Nii et ma arvan, et see on arvestades Eesti väiksust, just nimelt ka inimeste arvu mõttes, et liiga jäikade piirangute seadmine, väga ulatuslike piirangute seadmine hakkab piirama inimeste muid põhiõigusi-vabadusi ja lõpuks hakkab ta tegelikult takistama ka Eesti ühiskonda, ettevõtlust ja nii edasi. Kui me näiteks kehtestaksime piirangu, et ministrid ei või mingi aja jooksul üleüldse ettevõtteid juhtida või see oleks minu arvates väga selgelt üle piiri. Või sama küsimus, on osa riike, kus need piirangud on palju karmimad. Aga need tulenevad kindlasti sellest, et riigid on ulatuslikumad, töökohtade variatsioon on laialdasem, võimalusi peale ametist lahkumist on inimesel elatise teenimiseks rohkem, sealhulgas väärikalt teenimisel, kusjuures Eesti väiksust arvestades neid töökohti alati ei pruugi nii palju olla. Nii et me kaalusime kahtlematult neid erinevaid kohti, kuhu kohta seda tasakaalu panna.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Need meile antud soovitused tegelikult on laiema ringi kohta kui ainult valitsusliikmed. Tegelikult võiks hõlmata ka poliitilised nõunikud ja pikendada seda kuue kuu asemel aastani. Ja nagu te ilusti vastasite, et Eesti väiksust arvestades otsustati kuue kuu kasuks. Minu jaoks see loogika on täpselt vastupidi: Eesti väiksust arvestades peaks see piirang olema kahtlemata üks aasta. Arvestades seda, et meil on neid naabreid, sõpru, kursakaaslasi kohata ka tööalaselt palju suurem tõenäosus kui suuremates riikides, siis seda tüüpi rangem piirang huvide konflikti ja lobistidega suhtlemise osas ja nende juurde tööle asumise osas tegelikult oleks vajalik ja väikses ühiskonnas teeniks palju paremini seda eesmärki, et valitsemine oleks avatud, aus, läbipaistev, ja tekitada usaldus poliitikute vastu. (Juhataja helistab kella.) Kas komisjonis oleks võimalik ikkagi arutada selle üle ja leida ka ministeeriumi toetus muudatusettepanekule, et pikendada seda aastani?

Kahtlematult on Riigikogu liikmetel võimalik teha ettepanekuid ja eelnõu puhul arutada, kuhu ja milliseid piiranguid sättida. Ma juhin tähelepanu, et meie pandud piirang puudutab seda, et minister ei või asuda ametisse tema juhitud ministeeriumi valitsusalas olevate eraõiguslike juriidiliste isikute juhtorganisse, kui tema on langetanud selle kohta otsuseid. Ministeeriumi valitsemisalades on väga erinevaid asutusi. Me kaalusime ka seda, mis võib nende asjade tagajärg olla. Näiteks, justiitsministri haldusalas on tõesti üksainus asutus, see on AS Vanglateenused, eks ju. Tõenäoliselt ei teki väga suurt probleemi või takistust ükskõik millisel ministril poole aasta jooksul mitte kuuluda selle nõukogusse või juhatusse. Probleemid tekivad eelkõige tervishoiuasutuste ja haridusasutuste puhul, kus näiteks on professiooni puhul või ka teadusasutuste puhul, kus võib tekkida selline olukord, kus väga hea tervishoiu, meditsiini spetsialist, arst ei saa liikuda peale ministriametit mõne tervishoiuasutuse juhiks.

Meie diskussioonides tundus, et see on võib-olla liiga palju, sest meil võib juhtuda selline olukord, et häid juhte headele ei pruugi olla piisavalt. Me üldjuhul eeldame, et ministriametis olevad inimesed on kompetentsed ja nad on ka head juhid, et nad muidu ei saa sinna, et nendel on ka juhtimiskompetentsi. Kui me seame piirangu, siis leidsime, et võib-olla see ei ole kõige parem mõte. See võib töötada ju ka vastupidi, et inimesed keelduvad tulemast ministri positsioonile, nähes seda, et peale seda ta ei saa naasta oma töökohale või analoogsele töökohale, mis võib-olla ei ole ka Eesti ühiskonna huvides.

Hea minister, rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Nüüd on kõnepulti oodatud põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi. Palun!

Väga lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Põhiseaduskomisjon arutas käesolevat eelnõu 3. mai istungil. Kutsutud oli justiitsminister Maris Lauri koos oma kolleegidega ja kohal olid ka Riigikantselei õigusosakonna juhataja asetäitja Kaidi Paju ja nõunik Eero Svarval. Minister Maris Lauri tutvustas sama põhjalikult kõiki neid teemasid ka komisjonis, mistõttu ma seda kordama ei hakka, ja tegelikult enamik küsimusi, mis siin saalis esitati, käis läbi ka komisjoni istungil. Seepärast ma teen väga põgusalt.

Tõusetus taas kord küsimus ka komisjonis sel teemal, et tulundusühistud, aktsiaseltsid ja osaühingud, aga teiselt poolt toodi välja, et näiteks mõned haiglad on nii aktsiaseltsid kui samal ajal ka sihtasutused. Tõepoolest, see on üks selline koht, et kui on tegemist näiteks aktsiaseltsiga, siis sellisel juhul on see piirang peal. Kui on tegemist sihtasutusega, siis teoreetiliselt tegelikult seda piirangut ei ole.

Teiseks, Kalle Grünthal tõstatas selle teema, mis ka siin tegelikult korra läbi käis, et kui on loetletud, kuhu minister ei tohi kuuluda, samal ajal järgmises sättes on kirjeldus, et ta peab teavitama, kui ta tegutseb ettevõtjana, siis siin on vastus väga selge: ta ei tohi kuuluda ettevõtte juhtorganisse, samal ajal tõepoolest ministril ei ole keelatud olla ühe või teise ettevõtte omanik, kas või ainuomanik. Nii et seda see teema ei puuduta.

Tõepoolest oli diskussioon ka selle kuue kuu üle, mida puudutati siin saaliski. Minister andis selle kohta selgitusi ka komisjoni istungil. Võib-olla lisaks veel kaks repliiki siia juurde, et ühe argumendina minister käis välja, miks on kuus kuud, on see, et alati kui me kehtestame teatud piirangud, siis tõusetub küsimus ka teatud kompensatsioonis. Ja antud juhul teadupärast ministrile, kes on olnud üle aasta, kui ta ametist vabastatakse, siis talle makstakse kompensatsiooniks kuus kuupalka. Nii et see tähendab tegelikult selle perioodi peale siis on tal see kate olemas, mistõttu kindlasti ei ole ta õigustatud küsima mingit täiendavat kompensatsiooni. Aga ma olen siin Riinaga tegelikult üsna nõus ja komisjoni istungil väljendasin samuti arvamust, et see kuus kuud tundub natuke selline liiga lühike periood. Ja otse loomulikult komisjonis on võimalus seda kaaluda. Minister ütles nii siin saalis kui ka komisjoni istungil, et kui parlament otsustab kuidagi teistmoodi, parlamendi enamus, siis otse loomulikult, see ei ole üldse mingi väga suur põhimõtteline küsimus ja probleem.

Käis läbi ka taas Tanel Kiige teema ja tema olek WHO asepresidendi ametikohal. Tõepoolest, siin on väga täpselt öeldud, et kui ta tegeleb väljaspool ametikohustusi, aga tõepoolest, nii nagu minister siin saalis ka ütles, see on seotud härra Kiige ametikohustustega ja ta esindab seal Eesti riiki, nii et siin mingit vastuolu sellega ei ole.

Komisjon langetas järgmised menetluslikud otsused: esiteks teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11. mail, otsus oli konsensuslik; teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, otsus samuti konsensuslik; ja kolmandaks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi, see otsus oli samuti konsensuslik. Aitäh!

Paistab, et kolleegidel küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Riina Sikkut, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.

Aitäh hea juhataja, lugupeetud kolleegid! Täna hommikul korruptsioonivastane erikomisjon koostöös USA saatkonna ja korruptsioonivaba Eestiga pidas ümarlauda. Kahjuks oli küll saadikuid vähe kuulamas, aga rääkisimegi teemadega, teemadest, kuidas reguleerida lobistidega suhtlemist, kuidas suurendada läbipaistvust ja kuulasime ka teiste riikide kogemust ja tõesti see on sellesse poliitikute vastu ja poliitika tegemise vastu usalduse ehitamises väga oluline, et see läbipaistvus on olemas. Konflikt minu meelest algas juba sellest, et õigekeelsussõnaraamat defineerib lobitegevuse kui tagaukse poliitika, kui hüvede ja kingituse eelisandmise kellelegi, kuigi tegelikult me ju teame, et iga päev me peame tegema otsuseid ja tegelikult meil on vaja olla informeeritud oma otsuse mõjudest. Ja seda infot, milline see mõju osapoolte jaoks on, me ei saa kuskilt mujalt, kui nendelt inimestelt, esindusorganisatsioonidelt, on siis ärihuvisid esindavad organisatsioonid või vabaühendused. Me saame seda informatsiooni neilt endalt. Ja see hea, kui meil on see info olemas ja see ei tähenda, et me ei tohi otsustada üht- või teistpidi, see ongi poliitilise vastutuse võtmine. Et olles selle selle infoga kursis, me teeme otsuse, mis meie meelest on kõige õigem ja me suudame argumenteerida selle kasuks. Eestis on tõesti seni olnud nii lobistidega suhtlemise reguleerimine huvide konflikti vältimise osas. Et see on olnud tagasihoidlik, on tulnud väga suur viiteajaga võrreldes ka meie naaberriikidega. Aga me oleme jõudnud sellise pehme regulatsioonini. Meil on huvide konflikti vältimise juhis ministritele ja nõunikele, lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele. Ja seal on ikkagi ka rahvusvaheliste soovitustega kooskõlas olev nii öelda kokkuleppe. Ja mõlemad dokumendid tegelikult sätestavad ka seda, et minister ei või aasta jooksul oma valitsemisala äriühingu või sihtasutuse juhtimis- ja kontrollorgani liige olla. Et ametiisik ei tohi aasta jooksul lobisti või tema esindatava heaks tööle asuda, kui ta on otsustanud viimase aasta jooksul tema kasuks mingi eelise või soodustuse.

Tegelikult see aasta on praegu omamoodi standard, minu jaoks oli üllatus negatiivne üllatus, et eelnõus on piirdutud kuue kuuga. Ja kohe, kui ma lugesin kuus kuud, mul tekkis see tunne, et ah see lahkumishüvitis ministril on kuue kuu ulatuses. Järelikult seetõttu see kuus kuud sinna kirja on pandud. Olgem ausad, inimesed kasvatavad miinimumpalgaga lapsi, ministri ametis olles, saades kuue kuu kohta veel hüvitise pärast ametist lahkumist. Ma arvan, et see ei ole argument, millega noh, põhjendada seda piirangu kehtimise aega, et oma valitsemisala asutusse tööle ei tohi asuda. Ja lisaks siin Eesti väiksus, et ma arvan, et väikses ühiskonnas mingisugused riskid ka huvide konflikti osas on suuremad ja seetõttu läbipaistvuse saavutamine on olulisem kui võib-olla suuremas riigis. Nii et ma tõesti pean õigeks seda, et nii nagu on juhistes ja headest tavades seni kirjas olnud see piirang asuda tööle oma valitsemisala äriühingu või sihtasutuse juhtimis- ja kontrollorgani liikmed, et see võiks olla küll aasta jooksul. Ja tegelikult võiks laieneda ka ministri poliitilistele nõunikele.

Eriti ma saan aru, et mõned valitsemisalad on suured, seal on palju asutusi, palju allasutusi, aga noh, veidi huumoriga öeldes, noh, ma ei tea, on see hea või halb. Enamik ministreid meil ei ole erialase haridusega, nii et seda, et tal on võimalik tööd saada oma valitsemisalas või tal on mingisugune erialane eelis saada tööd oma valitsemisala allasutuses, seda tegelikult praktiliselt ei esine. Palun kolm lisaminutit! Nii et ministrina töötanud isikutele töökoha piirangute kehtestamine, ma arvan, on mõistlik, kui me seni oleme väga leebelt suhtunud sellesse istekohtade vahetamisse. Et selline mahajahtumise aeg, mingi pausi võtmine on vajalik, see võiks olla rahvusvaheliste soovitustega kooskõlas, võiks olla vähemalt aasta. Ja tegelikult see inimeste ring on laiem kui ainult minister. Samamoodi poliitilised nõunikud on need, kellel on olemas see informatsioon, täpselt samasugused riskid, kui nemad oma istekohti lühikese aja jooksul vahetavad.

Ja tegelikult siin on ilusti kirja pandud, et kui ametiaja jooksul on langetatud selle juriidilise isiku tegevust puudutavaid olulisi otsuseid. Tegelikult ametikohast tulenev eelis, see informatsioon, suhted, kokkupuuted ministri positsioonis, nagu nad tegelikult ei ole seotud ainult nende mõne juriidilise isiku tegevust puudutavate olulise mõjuga otsustega. Ma arvan, et ka see piirang tuleks kaotada. Hea tava võiks olla, et minister ei lähe aasta jooksul pärast ametist lahkudes oma valitsemisala allasutustesse tööle. See tegelikult see ei piira inimeste vabadust oluliselt ei piira karjäärivõimalusi oluliselt, et samas oleks igati aus, läbipaistev ja vähendaks huvide konflikti riski süsteemsel tasandil. Ja see üldine toolide vahetamise praktika, mina ise näiteks tunnen, et väga palju kasu on sellest, et ma olen töötanud ametnikuna ministeeriumis, olen olnud kolmandas sektoris, olen olnud Riigikantseleis, ministriametis ja Riigikogus. See tegelikult annab kogemust kõike seda juurde, ma ei arva, et inimene peab olema ametis elu lõpuni, ühes ametis elu lõpuni ja seetõttu siin eelnõus ka see muudatus, et seni tähtajatud töölepingud valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juhi puhul, et need muutuvad tähtajaliseks, see on kahtlemata mõistlik ja positsioone võib vahetada. Aga selline mahajahtumise aeg, ehk siis ka see aasta tagune informatsioon, sellel ei ole enam nii suurt väärtust. Et see mahajahtumisperiood tuleks võtta ja see võiks muutuda standardiks. Kuidagi seda eeskuju peame looma ja ma arvan, et üks koht, kus teha järgmine samm, et huvide konflikte vähendada ja kasvatada seda usaldust poliitika, poliitikute ja poliitika tegemise suhtes, et siin see koht täpselt on. Aitäh!

Kalle Grünthal Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Head kolleegid! Järgnev jutt on põhimõtteliselt väga oluline ja minu meelest on ta väga oluline ka meie heale kolleegile Riina Sikkutile, kes on korruptsioonikomisjoni esimees. Kuna ta rääkis siin väga usinasti huvide konfliktist, siis ma tõstataksin praegu ühe probleemi. Kõigepealt mu sügavad vabandused ka meie Riigikogu juhatajale, istungi juhatajale, kuna ta tegi minule ja Peeter Ernitsale märkuse, et me siin nii kõvasti jutustame, hakkasime Paul Puustusmaa küsimust juba segama. Ernits juba vabandas, ma teen ka siis oma vabanduse ära. Aga see jutuajamine, mis me Ernitsaga pidasime, ei olnudki selline anekdootide rääkimine, vaid väga tõsine teema oli. Minu meelest see seondub vägagi korruptsiooni teemaga.

Praegusel hetkel on meil eelnõu, mida praegu lugupeetud minister Maris Lauri käis siin esitlemas, on üks väga huvitav punkt, millega muudetakse ära Vabariigi Valitsuse seaduses § 4 ja lõige 3. Ka lugupeetud Riina Sikkut puudutas seda siin ka mitmel korral, rääkides huvide konfliktist. Selle muudatusega kaasneb see, et Vabariigi Valitsuse liige ei tohi kuuluda aktsiaseltsi, osaühingu ega tulundusühingu juhatuse ega nõukokku. Vot sihuke lugu. Aga mis see praegu kehtiv seadus siis on? Praegu ütleb seesama norm seda, et Vabariigi Valitsuse liige ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval ametikohal. On ju niimoodi? Mis muutus? Muutus on see, et siit on jäetud välja mittetulundusühingud ja võib-olla ka mingisugused muud ühendused veel. Seega konkretiseeritakse ära, kus Vabariigi Valitsuse liige ei saa olla.

Aga probleem on selles, mida ma tõstatasin juba ka põhiseaduskomisjoni istungil ja mille ka lugupeetud härra Kivimägi siin välja tõi. Minul tekkis selline kahtlus või kõhklus selles osas, kuidas Vabariigi Valitsuse minister Tanel Kiik saab olla WHO asepresident. Istungil ütles lugupeetud Kivimägi, et tema on esindaja. Ega mul midagi sellel hetkel targemat öelda polnud, sellepärast et Kivimägi on tark mees ja mis ma ikka siin hakkan temaga vaidlema. Aga kõhkluseuss jäi. Täna ma küsisin lugupeetud ministrilt veel ühe korra täpselt samamoodi küsimuse ja tuli umbes samasugune vastus, et see seondub tema tööülesannetega. Aga olles ennast vahepeal juba siin natukene harinud, siis vaatasin huvi pärast ka Vabariigi Valitsuse seaduse § 49, kus on sätestatud ära ministri pädevused. Ja mis ma näen? Ainukene esindusliik, mis võib Tanel Kiigel olla, on see, kui ta on Euroopa Komisjoni mingisuguse esindaja. Muid esindusvorme ei ole.

Nüüd mul tekib küsimus. Huvitav, kuidas, kuidas Tanel Kiik saab olla WHO asepresident ja kust tuleneb see volitusnorm, et tema saab seal asepresidendina figureerida. Ja see küsimus, vastuse otsimine siis meil käiski Peeter Ernitsaga. Peeter Ernits hakkas filosofeerima, et jaa, siin võib-olla igasuguse põhjusi, et siin Brunei mingisugune esindaja on kuskil ja Mosambiigist on ka ja nad on pandud sinna rahvusvahelise õiguse põhjal. Võimalik.

Ma palun lisaaega kolm minutit.

Palun! Kolm minutit lisaaega.

Ma mõtlesin, et ega ma ei vaidle sulle, Peeter, vastu, aga küsimus on selles, et meie Vabariigi Valitsuse seadus ütleb konkreetselt ära, et ei tohi olla ühelgi valitaval või nimetataval ametikohal. Ja siin on see uba. Ega siis me lõpuni ei jõudnudki, sest siis me saime pahandada, et me segame istungit.

Aga tulenevalt sellest ma tahangi öelda, et Tanel Kiik on sinna kas valitud või nimetatud. Seega rikub ta praegu Vabariigi Valitsuse seaduse § 4 lõiget 3, sellepärast et ta ei tohi olla seal. Ja mina hetkel praegu ei näinud ka selles §49 toodud volitusnormi, et ta võib kuskil mujal olla esindaja.

Ja nüüd tuleb see detailne teema, mida ma paluksin lugupeetud Riina Sikkutil vägagi järgida. Kuna praegu kehtiv seadus ei luba ministril ehk Tanel Kiigel olla valitaval või nimetataval ametikohal, siis kuidas ta saab olla sellisel WHO asepresidendi kohal? Sest ta on sinna nimetatud või valitud. Ja muidugi teine häda on veel see, et on ju informatsioon selle kohta, et WHO tegelikult on mittetulundusühing. Ja seesama mittetulundusühing on sealt seadusmuudatusest välja jäetud. Ja meie jaoks on tegelikult probleem selles, et kelle huve siis Tanel Kiik esindab. Kas ta esindab Eesti huve või ta esindab WHO huve? Mina ütlen praegu, lähtudes praegu Jüri Ratase sõlmitud WHO lepingust seal digipasside ja vaktsineerimise osas, et Tanel Kiik praegu on rohkem WHO esindaja tegevuses. Vaktsiinid, hommikust õhtuni propaganda käib. Ta on korduvalt siin öeldud, et vaktsiinipass on tulnud, et jääda. Ja kui küsid, et kas need vaktsiinid on kindlad, siis vastus on, et sada protsenti nad päästavad inimesi. Aga samas me teame, kui palju on tegelikult surmajuhtumeid, kui palju on tohutuid rasked kõrvaltoimeid, vaktsiinikahjustusi. Mina väidan seda, et siin on tegemist huvide konfliktiga.

Mul on palve praegu Riina Sikkutile. Kuna sa oled korruptsioonikomisjoni esimees ja oled väga tubli-töökas inimene siin, võtad kõiki täpset kuluhüvitisi igalt poolt välja, siis oleks väga hea võtta luubi alla see Tanel Kiige tegevus kahe koha, kahe tooli peal istumisest. Sest praegusel hetkel mina ütlen, et senise tegevuse põhjal on tema WHO huvides tegutsev. Ma nüüd ei tea, kas ma pean siis kirjalikult oma formulatsiooni tegema või piisab sellest, et ma selle avalduse teen praegu korruptsioonikomisjonile siit suulises vormis. Aga ma usun, et see avaldus on leitav ka stenogrammina, nii et ma ootaksin Riina Sikkuti tõsist tegevus selles, kas on praegusel momendil Tanel Kiik rikkunud Vabariigi Valitsuse seadust või mitte. Suured tänud teile! 

Nii. Kas Riina Sikkut soovib vasturepliiki või protseduurilist küsimust?

Protseduurilist küsimust. Ma mõtlen, et nii palju isiklikke pöördumisi oli, kas mul on võimalik Kalle Grünthalilt ka küsimusi küsida?

Ei. Aga vasturepliigi võimalus on. Toomas Kivimägi Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! See komisjoni konsensuslik seisukoht on siin natukene laiali läinud selle arutelu käigus, seepärast paar kiirrepliiki, head kolleegid. Kõigepealt, Riina, sada protsenti nõus sinuga, et läbipaistvus on üks väga oluline argument, ja ei ole vähimatki kahtlust, et see eelnõu just seda eesmärki täidab. Ei ole mitte vähimatki kahtlust. Ausalt öelda, mul on isegi raske välja mõelda neid kohti, kuhu minister tohib kuuluda peale seda, kui kõik need nõuded on täidetud. Üks on see, kuhu ta ei tohi kuuluda, teine pool on see, et jah ta võib kuuluda, aga ta peab teavitama seda. Ja ma arvan, et praktiliselt kõik on teada, kuhu minister kuulub või ei kuulu. Nii et kuskil on see murdepunkt ja ma arvan, et siin ei ole küll kahtlust, et seda rida peaks veel kuidagi laiendama või pikendama seda loetelu, see on niigi pikk. Tähtis on, et see on kõigile teada, kus minister on, ja ma arvan, see avalikkuse kontroll ja meil ei ole teiselt poolt vaja kahelda ka meie õiguskaitseorganite heas töös, mistõttu ma arvan, et neid piiranguid on juba nii-öelda piiri peal selle poole pealt, et kui neid veel lisada, siis ei tea, kas ministril enam üldse eraelu ja muid toimetamisi on lubatud või mitte. Nii et me peame selle tasakaalu koha leidma ja pole vähimatki kahtlust, et see suurendab väga oluliselt läbipaistvust.

Ja teine repliik on heale kolleegile Kalle Grünthalile, et ma arvan, et Tanel Kiigele praegu sa tegid natukene liiga siin. Eesti kui riik on tegelikult ju WHO liige ja ometi keegi peaks ju riiki seal esindama. Ja nüüd tekib küsimus, et kes siis. Ma arvan, et Toomas Kivimägi ei sobi sinna esindama seda WHO‑d, küll aga vastava valdkonna minister oleks see kõige kohasem seda tegema ja ma olen küll seda meelt, et see ei ole Tanel Kiige mingi isiklik enda soov, soolo ega otsus, vaid see on vastavalt Vabariigi Valitsuse tööjaotusele niimoodi kokku lepitud. Ja siin küll ei ole põhjust Tanelit selle pärast kritiseerida. Nii et kaks sellist repliiki tahtsin öelda.

Ja veel kord, ma tunnustan väga seda eelnõu ja tegelikult tõepoolest mitmed asjad tuuakse seaduse tasandile, mis varem ei olnud seaduse tasandil, ja olen, veel kord kordan seda, täiesti päri sellega, et Riina komisjon võib otse loomulikult arutada komisjoniga, Riigikogu liikmed võivad teha muudatusettepanekuid ja ma arvan, et see ei ole üldse mingi paradigma muutus, kui selle kuue kuu asemel saab üks aasta. Ja tõepoolest, see ei tähenda seda, et peaks mingeid täiendavaid kompensatsioone selle eest maksma, et ta pikeneb kuue kuu pealt ühe aasta peale. Ja ma arvan, et selle tõttu ei jäta ükski ministrikandidaat ametit vastu võtmata, kui ta teab, et peale töö lõpetamist ta tervelt aasta ei tohi võib-olla, ma ei tea, viies või kuues või kümnes töökohas töötada peale seda, aga kõik muu maailm on tema jaoks lahti. Ma igal juhul leian, et tegemist on väga hea ja olulise eelnõuga, paljud asjad saavad selgemaks ja täpsemaks. Aitäh!

Härra Grünthalil on vasturepliigi soov. Palun!

Jah, mul on väga hea meel, et lugupeetud Toomas Kivimägi siin minu nime praegu mainis ja ma saan oponeerida tema väidetele, et ma olen teinud Tanel Kiigele liiga. Ma ei ole üldse selle vastu, et keegi peab esindama. Absoluutselt õige. Aga see keegi ei saa olla minister, kui tema pädevuses ei ole see Vabariigi Valitsuse seaduses reguleeritud. Eestis on 1,3 miljonit inimest, seal kindlasti on sellised inimesed olemas, kes on pädevad ja oskavad ja on võimelised esindama. Tanel Kiik ei ole ainukene, viimane päästerõngas põhimõtteliselt, kes saab seal esindusnormi täita. Ja siin on asja konks peidus! Nii et ma jään ikkagi selle juurde, et Tanel Kiik on kahe isanda teener, istub kahe tooli peal ja istub selle tooli peal rohkem, mille peal rohkem on võimalik kasulik olla.

Rohkem sõnasoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 595 esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid ei näe. Seega oleme esimese lugemise lõpetanud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 25. mai kell 17.15.

Liigume edasi 12. päevakorrapunktiga, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 582 esimene lugemine. Palun, siseminister Kristian Jaani!

Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tutvustan teile Siseministeeriumis väljatöötatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille Vabariigi Valitsus kiitis heaks käesoleva aasta 7. aprilli istungil ning algatati austatud Riigikogus nädal aega hiljem. Eelnõu on lühike, sisuliselt muudetakse kodakondsuse seaduses ühte paragrahvi.

Ka eelnõu eesmärk on lihtne: anda valitsusele kaalutlusõigus Eesti kodakondsuse äravõtmise otsustamisel nendelt naturalisatsiooni korras kodakondsuse omandanud isikutelt, kes on astunud välisriigi riigi- või sõjaväeteenistusse või luure- või julgeolekuteenistusse või relvi valdavasse ja sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavasse välisriigi organisatsiooni. See muudatus võimaldab näiteks Eesti kodakondsuse säilitamise nendele naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse omandanud isikutele, kes võitlevad Ukrainas Venemaa Föderatsiooni vastu. Samuti lisatakse kaalutlusotsusega kodakondsuse äravõtmise alusena inimsusevastane kuritegu ja agressioonikuritegu, kui isik on eelnimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.

Seaduse kehtima hakkamisel ei ole Vabariigi Valitsusel enam imperatiivset kohustust võtta Eesti kodakondsust isikutelt, kes on astunud välisriigi riigi- või sõjaväeteenistusse või luure- või julgeolekuteenistusse või relvi valdavasse ja sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavasse välisriigi organisatsiooni, vaid Vabariigi Valitsus saab õiguse kaaluda iga isiku puhul eraldi, kas isiku astumine või kuulumine sellistesse organisatsioonidesse võib kujutada ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule, ja seejärel otsustada, kas Eesti kodakondsuse äravõtmine on või ei ole põhjendatud. Eelneva menetluse viib läbi Politsei- ja Piirivalveamet, kes esitab Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu Siseministeeriumi kaudu Vabariigi Valitsusele otsustamiseks. Kodakondsuse äravõtmise järgselt peab isik taotlema kas seaduslikku alust riigis edasi viibimiseks või lahkuma Eestist.

Lisaks täiendatakse kehtivat regulatsiooni Eesti kodakondsuse äravõtmise uue alusega. Kodakondsuse saab kaalutlusotsusena ära võtta isikutelt, kes on süüdi mõistetud inimsusvastase kuriteo, karistusseadustikus nimega "süüteod inimsuse vastu" või agressioonikuriteo toimepanemise eest. Kui tegemist on teise riigi süüdimõistva kohtuotsusega, tuleb hinnata, kas isiku süüdimõistmine on toimunud kooskõlas õigusriiklike printsiipidega ja tegu vastab inimsusevastase või agressioonikuriteo tunnustele karistusseadustiku mõistes. Seni olid kodakondsuse äravõtmise aluseks üksnes terrorikuriteod.

Inimsusevastaste kuritegude korral on samuti mindud kaalutlusotsuse teed, mitte imperatiivse sätte teed, sest viimasel juhul tekib risk, et Eesti seob ennast mõne teise riigikohtusüsteemiga, kus inimese süüdimõistmine ja kohtupidamine ei pruugi toimuda õigusriiklikest printsiipidest lähtuvalt ja väärtuste või demokraatliku demokraatliku õigusriigi põhimõtte alusel. Jätkuvalt saab kodakondsuse imperatiivselt ära võtta isikutelt, kes on püüdnud vägivaldsel teel muuta Eesti põhiseaduslikku korda, kes on Eesti kodakondsuse saamisel või taastamisel varjanud valeandmete esitamisega asjaolusid, mis oleksid välistanud talle kodakondsuse andmise või taastamise või kui isik on mõne muu riigi kodakondsuses, kuid see ei ole vabastatud Eesti kodakondsusest. Aitäh! Hea meelega vastan teie küsimustele.

Alustame nendega. Helle‑Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Rõõm on teid näha siin hilisel õhtutunnil nii reipana. Aga mul on selline isegi võib-olla isegi ettepanek. Kui ma vaatan seda seaduses sätestatut, et võib-olla jah, selles seletuskirjas on natuke rohkem lahti kirjutatud, aga ikkagi. Siin on kirjutatud punktis 2: "välisriigi riigi‑ või sõjaväeteenistusse või luure‑ või julgeolekuteenistusse". Ma arvan, et Eesti kodakondseid on nii Saksa kui ka Ameerika riigi‑ või luure‑ või julgeolekuteenistuses. Äkki peaks olema ikkagi selgelt ka siin välja kirjutatud, et on vaenuliku välisriigi teenistuses?

Aitäh! Kindlasti see mõte väärib diskussiooni.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja ja lugupeetud minister! Seaduse mõjud. Oskad sa öelda, mitme mehe või mitme inimese eelnõu see on? Siin on, okei, see on selge, et luure või välisriigi sõjaväe, aga kas siin see sihtrühma kirjelduse lõpuks on nii-öelda Wagneri-sugused eraarmeed mõeldud või?

Aitäh küsimuse eest! Siin on mõeldud, et jutt käib riiklikest, teise riigi.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Küsin, nüüd jätkan oma küsimust sealtsamast, punktist 2. Siin jällegi ma teen ka sellise ettepaneku ... Seal läheb edasi niimoodi: "... kui see kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule ..." Siit jällegi ei saa päris hästi aru. Võib näiteks niimoodi mõista, kui astub välisriigiteenistusse, näiteks need, mis on eespool nimetatud, kõik need organisatsioonid, ja rikub siis selle riigi avalikku korda või selle riigi julgeolekut või üritab seal mingit sõjaväelist riigipööret, eks ole. Kas siis võetakse Eestis temalt kodakondsus ära ja mis alustel? Äkki peaks sinna ka kirjutama, kui see kujutab ohtu avalikule korrale Eestis või Eesti riigi julgeolekule. Ettepanek. 

Aitäh! Mõeldud on ikkagi seda, millist ohtu sellisel käitumisel või tegutsemisel põhjustatakse just nimelt ikkagi Eesti riigile ehk kodakondsusjärgsele riigile. Aga jällegi, et kui saab paremaks teha sõnastust, loomulikult on seda võimalik Riigikogu menetluses veel teha.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Tahtsin ikka vastust, kui palju, mitme inimese eelnõu see on siin. Alles see oli, kui oli Georgi lindi eelnõu, ja see on selgelt ajendatud juühest konkreetsest asjast, mis praegu käimas on. Aga teine pool, mida ma küsisin, on: "[...] või relvi valdavasse ja sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavasse välisriigi organisatsiooni." Kas see on see n-ö Wagneri seltskond?

Seal võib teoreetiliselt olla ka see. Aga veel kord: Wagner on minu teada eraettevõtlus, mis ei ole vähemalt ametlikult mitte riiklikult korraldatud. Aga sellisesse organisatsiooni kuulumine võib omakorda tuua kaasa näiteks mingisuguse inimsusevastase kuriteo või agressioonikuriteo toimepanemise, mis on samamoodi kodakondsuse seaduses olemas ühe sättena, mis võib tulla kaalutlusotsuseks, et selle põhjal inimeselt kodakondsus ära võtta. Nii et siin tuleb vaadata läbi mitme dimensioonil seda, kas inimene paneb toime mingisuguse konkreetse süüteo, näiteks olles selles teie nimetatud sõjaväeliselt korraldatud organisatsioonis, või ta kuulub riigi sõjaväeteenistusse või julgeolekuteenistusse. Nii et neid variante ja neid kaalutlusmomente kodakondsuse seaduses on mitmeid.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh! No on üks viis, kuidas teada saada, et keegi sõdib näiteks separatistide poolel, on see, et ta paneb Facebooki pildi ja ise kuulutab, et ta sõdib. Nii on ju võimalik küll teada saada, aga osad, kes varjavad, nende puhul ei ole see sugugi lihtne. Ja mina tean, et Eestis hulgub ringi ka separatiste, kes siin tembutavad, on tegevuses, võib öelda, on tegevuses nende nimekirjade mehed, kes Ukrainas on kuulutatud väga ohtlikeks, nad liiguvad meie territooriumil ja küllap te siseministrina teate seda ka. Huvi on selles, et kuidas me siis uurime oma proaktiivse käitumisega välja nende tegelaste nimed.

Aitäh! See on tegelikult Kaitsepolitseiameti üks igapäevaseid tööülesandeid tegeleda muu hulgas ka nende küsimustega, tuvastamaks inimesi, kes on asunud tänasel hetkel näiteks Venemaa Föderatsiooni poolele sõdima, aga näiteks omavad Eesti kodakondsust või Eestis elamisluba, olles näiteks Vene riigi kodanikud. Nii et see on Kaitsepolitseiameti igapäevane töö ja kindlasti on nad selles väga edukad.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea siseminister! Meil läks see jutt sellistele Wagneri ja Wagneri‑laadsetele organisatsioonidele, mis on tegelikult eraturvafirmad vaenulike riikide teenistuses. Võib-olla see määratlus "sõjalise harjutusi harrastavasse välisriigi organisatsiooni" veel ei kata seda ära. Kas me ei peaks püüdma ka siia sellist määratlust panna, nii et, ütleme otse, selliseid Wagneri-laadsed eraturvafirmad, kes on selgelt vaenulike riikide teenistuses ja täidavad vaenulikke eesmärke, saaks ka siin ära mainitud?

Aitäh! Hea ettepanek, saab kindlasti kaaluda.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea minister! No mina vaatan, et see eelnõu on kindlasti samm edasi, aga jälle selline poolik samm. Siin on kirjas, et Eesti kodakondsuse võib ära võtta, aga siin tuleks kirjutada, et Eesti kodakondsus võetakse ära. Miks siin ei ole niisugust konkreetset lähenemist ja jäetakse selline kaalumine? No siin ei ole midagi kaaluda, nendelt tulebki ära võtta ja saata ka piiri taha.

Aitäh! Tänases kodakondsuse seaduses ongi imperatiivne säte, et tuleb ära võtta, kui ei ole valitsuse eelnevat luba, ja just seda me tulemegi täna muutma, et ta ei oleks imperatiivne. See näide on tegelikkuses see, mida ma siin mainisin, et näiteks Eestis naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud ukrainlaselt, kes läheb Ukrainasse sõdima Ukraina eest, tuleb tänase kodakondsuse seaduse järgi igal juhul kodakondsus ära võtta – imperatiivselt, ilma igasuguse kaalutlusotsustuseta. Ja nüüd ongi eesmärk luua see kaalutlusotsus, et kui inimese selline tegevus ei kujuta ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule, siis saab kaalutleda, ta ei ole imperatiivne. Seda me tahamegi muuta.

Hea minister, rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Nüüd on kõnetooli oodatud põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi.

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu oma komisjoni istungil 19. aprillil ja kutsutud oli siseminister Kristian Jaani ja Siseministeeriumi rahvastikutoimingute ja kodanikuühiskonna asekantsler Raivo Küüt ja siseministri nõunik Riho Kangur. Minister andis ülevaate sellest eelnõust, nii nagu siin saaliski, ja kolleegidele kohe täpsustuseks, ka Heiki Hepnerile, et täna kehtiv seadus ütlebki, et Eesti kodakondsus võetakse ära Vabariigi Valitsuse korraldusega isikult, kes on astunud Eesti kodanikuna välisriigi riigi‑ või sõjaväeteenistusse Vabariigi Valitsuse loata. Vaat see on nüüd selline koht, mis ongi probleem, ma arvan, et komisjoni liikmetest vist mitte keegi ei arvanud, et see väga hea säte on, et Vabariigi Valitsus peab hakkama igakordselt otsustama ühe või teise isiku puhul, kes on saanud naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse, kas lubada teda sinna kuskile välisriigi sõjaväkke või mitte. Tegelikult see on absurdne.

Ma arvan, et see, Vabariigi Valitsus seda ei peaks tegema, ma arvan, on igati asjakohane ja see on põhjus, miks see eelnõu on tulnud. Ja teine põhjus on selles, et kui täna on imperatiiv, nagu Heiki küsis, et tõepoolest täna võetakse automaatselt ära, aga täna võetakse ära automaatselt kõigil, sõltumata sellest, kas see on ohuks avalikule korrale ja julgeolekule või mitte – sõltumata sellest. See on imperatiiv ja valitsusel polegi võimalust kaaluda ja seda ei saa otse loomulikult ka pidada õigeks. Ja kolmas, mis oli nagu komisjoni istungi teemasse sisse minnes. Mitmed kolleegid tegelikult minu arvates tõstatasid igati asjakohase küsimuse, et kuivõrd üleüldse Eesti riik peaks tolereerima naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud isikute sõdimist mõne teise riigi, välja arvatud meie liitlasriigid, NATO mõne teise riigi sõjaväes. See on tegelikult ka väga põhimõtteline küsimus, et kuivõrd üldse me võiksime või peaksime seda tolereerima. Aga viimast silmas pidades oleks eriti arusaamatu, et Vabariigi Valitsus peab hakkama igakordselt kaaluma, kui keegi tahab minna, ja ütleme otse, et tegelikult see praktika ei ole rakendunud, keegi ei ole pöördunud, ma ei tea, ma vist julgen väita, kunagi Vabariigi Valitsuse poole selleks, et seda luba saada. Aga ma ütlen veel kord, see puudutab üksnes neid inimesi, kes on saanud naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse, mitte neid, kes on sünnijärgsed kodanikud.

See oli väga selline põhimõtteline teema. Ja siis oli küsimus ka sellest isegi, et kui keegi on andnud vande võõrriigi relvajõudele või sõjaväeteenistusse, kas sellest juba piisab, siis teoreetiliselt sellest isegi piisab selle sätte kohaselt, kui seda sätet lugeda, kes on astunud välisriigi riigi‑ ja sõjaväeteenistusse. See ei tähenda veel ilmtingimata, et ta peab tõestama mingi kuriteo, need alused jäävad nagunii. Need on ka täna kodakondsuse seaduses sees, kui ta on pannud toime agressioonikuriteo või karistusseadustiku paragrahvide järgi sätestatud kuriteo. Aga veel kord, et siin isegi piisab, et see kaalutlusõigus, ja ma arvan, et see kaalutlusõigus võiks ja peaks olema valitsusel võimalikult lai, et sarnaseid juhtumeid vältida, mis täna tegelikult on aset leidnud.

Võib-olla see oligi, võib-olla kaks kommentaari veel, mis siin saalis ettepanekutena tulid. Taas kord, tegemist on valitsuse eelnõuga ja selle eelnõu teeb seaduseks ikkagi parlament ja parlamendil on voli siia muudatusi ja täpsustusi teha. Saalis kõlanud ettepanek, et panna, kes on astunud vaenuliku välisriigi riigi‑ ja sõjaväeteenistusse, ütlen ausalt, ka minul tekkis soov ja tahtmine eristada meile sõbralikud ja meile vaenulikud riigid. Muidu tekib eos, et noh, ma ei tea, et keegi läheb meie sõbraliku riigi sõjaväkke, siis tal tekib ka küsimus, et valitsus kaalub, et äkki võetakse mul see naturalisatsiooni korras kodakondsus ära, et see päris kindel ei ole, kas ta võtab või ei võta. Varem, kui läksin, võtsin loa, kui võtsin, siis sellisel juhul seda riski ei olnud. See on üks koht, mille peale mõelda, kas on võimalik seaduse tekstis eristada mõne täiendiga.

Iseenesest see, kui ta on nüüd vaenuliku välisriigi riigi‑ või sõjaväeteenistusse, võib-olla siia sõna "vaenulik" ka sobiks ette, aga samas siin on ka, kui ta on mõne välisriigi, ma ei tea, sõjalisi harjutusi harrastavas organisatsioonis, siis see võib olla ka juhtum, et see riik ise ei ole vaenulik, saate aru, aga see organisatsioon selles riigis on vaenulik. Aga kui me paneme selle sõna "vaenulik" siia ette, siis me anname eos kohe hinnangu sellist otsust langetades, et see riik ise on ka vaenulik meie suhtes. Teatud juhtudel, ma ei hakka neid riike nimetama, kus ei ole küsimustki, et ongi tegemist vaenuliku riigiga, seal seda küsimust ei ole. Aga jutt ei ole ainult riigi‑ või sõjaväeteenistusse astumisest, vaid kui te loete eelnõu teksti, siis on näiteks ka sõjalisi harjutusi harrastavasse välisriigi organisatsiooni. Ja nüüd tuleb see lause: kui see kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Selles mõttes, ma arvan, et siin on ikkagi kaalumise koht, et võib-olla see "vaenulik" ette panna on natukene põhjendamatu, sest siis me anname eos hinnangu ka riigile, võib-olla riik ise ei ole meie suhtes vaenulik ja riik ise tervikuna ei ole ohuks Eesti riigile ega avalikule korrale, küll aga selles riigis tegutseb sõjaväeline organisatsioon. Seetõttu peab kaaluma. 

Ja teine märkus, mis siin oli, kui see kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule, kas siia panna ette sõna "Eesti", siis tõepoolest, see on üldine kaalumise koht. Kui ma vaatasin ka teisi seadusi, näiteks ... seadusi ette, ka siin näiteks on selline säte, mis ka selle eelnõu puhul on muide ülimalt kohane meelde tuletada, et tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui välismaalase tegevus kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Siin on kaks nüanssi, üks on see, et see ilma Eestit ära rõhutamata on igalpool üldine. Selles mõttes, kui me tahame siia selle Eesti ette panna, no siis me peame seda kaaluma ja siis me peaksime tegelikult varem või hiljem ka teistes seadustes selle ära muutma. Aga võib-olla on siin ikkagi üheselt arusaadav, et me ei saa rääkida kellegi teise riigi avalikust korrast ja julgeolekust, üksnes ikkagi enda Eesti. Võib-olla see üldine sõnastus saabki ainult käia Eesti kohta. Ja kui niimoodi saab tõlgendada, siis seda sõna "Eesti" ette panna vaja ei ole.

Ja teine, miks ma seda rõhutan, sellest on ka väga palju juttu olnud, et kui nüüd see kodakondsus ära võetakse, kas siis automaatselt see inimene ei saa siseneda Eesti riiki või kas me saame ta automaatselt välja saata, siis sellest ainuüksi ei piisa. Kui talt võetakse ära naturalisatsiooni korras saadud kodakondsus, näiteks eriti kui tal ei ole ka mõne teise riigi kodakondsust, siis on probleem, küll aga selleks, et siin elada, on vaja tal tähtajalist elamisluba. Ja mitte asjata ma ei lugenud seda sätet teile ette, et on võimalik ära võtta tähtajaline elamisluba, ja alus on täpselt sama ja põhjendus – oht avalikule korrale ja riigi julgeolekule – ja kui me võtame ära tal elamisloa, siis tõepoolest ei ole võimalik sellel isikul kas tulla Eestisse või meil on õigus ta siit välja saata. Nii et ka see on hästi oluline imperatiiv, et muidu tekib küsimus, okei, võtame selle naturalisatsiooni korras saadud kodakondsuse ära, aga toimetab rahulikult siin edasi ja me midagi teha ei saa. See pelgalt ei ole alus tema väljasaatmiseks, välja arvatud kui ta ei ole toime pannud teatud kuritegusid, aga ütleme ka tähtajalise elamisloa äravõtmisega tegelikult on võimalik see isik ka tegelikult reaalselt riigist välja saata või teda riiki mitte lubada.

Ja komisjon tegi siis järgnevad menetluslikud otsused. Esiteks võtta eelnõu täiskogu päevakorda 4. mail, aga seda kuupäeva me muutsime või Riigikogu juhatus muutis, kuna minister oli lähetuses tol päeval. See otsus oli konsensuslik. Teiseks teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Otsus oli samuti konsensuslik. Ja kolmandaks määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Toomas Kivimägi. Ja otsus oli samuti konsensuslik. Aitäh!

Teile on üks küsimus. Heiki Hepner, palun!

Ja suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja Toomas! Siin oli jutuks, et seni on selline imperatiivne otsus, et tulebki ära võtta ja ma loen ette selle. Kas sa arvad teisiti, kelle kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus inimsusevastase või agressioonikuriteo või karistusseadustiku paragrahvid sätestatud kuriteo eest. Minu meelest oled sa ukrainlane olles soomlane, lätlane, kes iganes pole üldse tähtis, mis riigi kodanik ennemalt oled olnud kui sa oled naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse. Loomulikult tuleks ära võtta või arvata see teistmoodi?

Aitäh! Sinu toodud näidete puhul kindlasti ma ei arva teistmoodi, aga ma ütlen veel kord, et sa saad aru, milles on tänane probleem. Probleem on selles, et mõned naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud inimesed võitlevad meile sõbralik riikide poolel. Ja nüüd tekib küsimus, et me peaksime automaatselt ka neilt nagu ära võtma. Mingi osa neist on meile mittesõbralike riikide poolel, mis tähendab ühtlasi ohtu meie avalikule korrale ja julgeolekule. See on põhjus, miks me peame kaaluma, aga ma arvan, et ei ole ei sinul ega kellelgi teisel vähimatki kahtlust, et valitsus selle otsuse teeb ja selle kodakondsuse ära võtab. Ma arvan, et selles ei ole vähimalgi määral vaja kahelda, küsimus on tõepoolest pigem selles, et kuidas need inimesed selgeks teha. Ma küsisin ka komisjonis seda, kui paljusid inimesi see reaalselt, ütleme tänasel päeval võib puudutada, siis neid väga täpseid andmeid mul ei ole, aga kindlasti teatud asutustes on need andmed olemas. Ja ma arvan, et tulevad päris kindlasti ka need esimesed sellest seadusest tulenevalt valitsuse otsused selle  naturalisatsiooni korras antud kodakondsuse äravõtmise tõttu. No ütleme otse välja, et need naturalisatsiooni korras saanud Eesti kodakondsuse inimesed, kes võitlevad täna Ukraina poolel, siis täna kehtiva seaduse järgi tuleks neil automaatselt Eesti kodakondsus ära võtta, kuivõrd mitte keegi neist tegelikult ei ole Vabariigi Valitsuse käest luba küsinud. Ütlen veel kord, et see loa küsimise süsteem kindlasti ei ole loogiline ega põhjendatud ja veel kord meie üldine hoiak ja minu arusaamist mööda ka Vabariigi Valitsuse hoiak on see, et me tegelikult ei soosi Eesti kodakondsust omavate inimeste sõdimist välisriigi relvajõududes, välja arvutatud otseloomulikult meie liitlased NATO ja teised koostööpartnerid.

Rohkem küsimusi ei paista. Tänan! Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Heiki Hepner, palun!

Austatud minister! Head kolleegid! Tegelikult on loomulikult see eelnõu väärt arutelu toob loodetavasti ka siin Riigikogus menetledes teatud õigusselgust. Kuid ma siiski leian, et tõesti, kui siin on juttu inimsusevastastest kuritegudest, siis vähemalt selle esimese punkti puhul on päevselge, et seal ei ole midagi arutada, sealt tuleks kodakondsus ära võtta, seal see imperatiivne pool on arusaadavalt ... No seal ei ole minu meelest üldse mitte midagi kahelda ega arutada.

Nüüd selle teise poole üle siin tõesti, ma saan aru, ka komisjonis on pead murtud, et mismoodi seda teha. Aga jälle, olen väga seda meelt, et tõepoolest see loa küsimine Vabariigi Valitsuselt ei ole loogiline. Täiesti nõus. Aga siin tuleb ka leida selline lahendus, et me ei too seda ka riiklikku bürokraatiat kuhugi mujale, vaid tõesti, kui on tegemist ikkagi Eesti riigi jaoks vaenuliku riigi relvajõududega või siis tõesti Eesti julgeolekut ohustavate sõjaliste mingite harjutustega, siis ei ole ju vahet, mis riigi kodanik see on. Kui ta nendega tegeleb, siis tuleks samamoodi imperatiivselt tegelikult naturalisatsiooni korras saadud kodakondsus ära võtta. Jah, tuleb tõesti, olen nõus, Toomas, sinu tooduga, et see ei tähenda, et me saame iga kord kohe automaatselt ta riigist välja saata. Aga meil ei ole sellepärast põhjust teda hoida ka meie riigi kodanikuna. Ja loomulikult tuleb tegutseda siis selle nimel, et ta saaks lõpuks riigist ta välja saata.

Aeg-ajalt ikkagi üritatakse ju – praegu ei oska ütelda, kuidas see praktika on – anda kodakondsust ka nendele, kes on kriminaalkorras karistatud. Tegelikult peaks sellesse suhtuma nii, et kes on kriminaalkorras karistatud, siis naturalisatsiooni korras ei oleks tegelikult nendel õigust Eesti riigi kodakondsust saada. Meil ei ole vaja luua sellist kodanikkonda. Meil on probleeme ilma selletagi. Ja kui me võtame need seisukohad, siis tegelikult see toimub ka preventatiivselt. Ehk see distsiplineerib nii mõndagi inimest, kes tahaks saada kodakondsust. Ja tõesti, siin ka 9. mai eel vastu võetud otsused, üks osa oligi preventatiivne tegelikult, et inimesed ei hakkaks rikkuma meie õiguskorda, just selle tundega, et nad võivad jääda viisast kohe ilma. Ja tõesti, politsei siin rakendas neid võtteid. Ma ei oska hinnata, kas piisavalt, aga päris tublilt. Selline käitumine loobki ka teatud kindlustunnet mitte ainult meie enda kodanikele, vaid tõesti välistab mingil määral ka seaduste rikkumise.

Nii et ettepanek on tõesti mõtelda ikkagi ja sõnastada see nii ümber, et kes nende tegudega silma paistavad, naturalisatsiooni korras saadud kodanikud, nendelt võetakse see ära. Siin ei ole midagi kaaluda. Aitäh!

Toomas Kivimägi, sõnavõtt kohalt.

Aitäh, härra juhataja! Ma täiesti nõustun eelkõnelejaga ja saatsin ministrile tegelikult sõnumi, et need samad, mis on siin lahti kirjutatud praegu – punktid üks ja punkt kaks – tegelikult võiks jagada kahte ossa. Üks on see, mis on imperatiiv ja teine on see, mis on kaalutlusõigus. Seesama näide, mis on imperatiiv, ja ma arvan, et kellelgi ei ole kahtlust, et see võiks olla imperatiiv, kelle kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus inimsusevastase või agressioonikuriteo eest. Ma arvan kellelgi ei ole kahtlust, et siin üldse midagi kaaluda. Ma arvan, et selle võiks lüüa nagu üks on, mis on imperatiiv, ja teine on see, mis on kaalutlusõigus.

Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Härra minister soovib lõppsõna. Seega Riigikogu liikmetel rohkem sõnavõtusoove ei ole. Olge rahulikud, kõik on kontrolli all. Härra minister, palun!

Hea juhataja! Ma lihtsalt täpsustan, et see inimsusevastane agressioon oli kaalutlusena sisse toodud sellepärast et me ei taha ennast siduda mõne teise riigi õigussüsteemiga. Selle sätte mõte oli see, et kui inimene on süüdi mõistetud näiteks Vene Föderatsioonis sellise kuriteo eest ja me saame kahtluse alla seada, kas Vene Föderatsioonis sellise kuriteo eest süüdi mõistetud inimene on kõikidele õiguslikele printsiipidele lähtudes süüdi mõistetud. Näide: naturalisatsiooni korras ukrainlane saanud Eesti kodakondsuse mõistetakse süüdi Venemaal agressiooni eest. Ja sellepärast see ei ole seotud kuidagi Eesti karistussüsteemiga, seal ei ole toodud sätet Eesti karistusseadustikule, vaid üleüldse, kui inimene on süüdi mõistetud. See oli selle asja mõte ja sellepärast just nimelt kaalutlusena, et me saaksime ka hinnata seda, kuidas see kohtupidamine selles teises riigis on toimunud. See oli selle asja mõte. Aitäh!

Nii, nüüd lõpetan läbirääkimised ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 582 SE esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid ei näe. Siis oleme esimese lugemise lõpetanud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 25. mai kell 17.15 

13. muudatusettepanek ... Vabandust! 13. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõu 598 SE esimene lugemine ja palun sotsiaal ... Kuidagi õhtu on käes vist. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Annan teile lühidalt ülevaate riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõust. Selle seadusemuudatuse ettepaneku peamine eesmärk on toetada ja aidata Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenikest tervishoiutöötajaid, et neil oleks võimalik kiiremini, mugavamalt ja väiksemate kuludega Eestis tööd leida, Eesti tervishoiusüsteemi parimal viisil integreeruda ja ka vajalikke tervishoiuteenuseid inimestele osutama hakata. Ettepaneku kohaselt vabastatakse riigilõivu maksmise kohustusest ajutise kaitse saanud tervishoiutöötajad nii kvalifikatsiooni tunnustamisel kui ka siis, kui nad soovivad ennast tervishoiutöötajana erinevatesse registritesse kirja panna. Võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt kehtib see kõigile rahvusvahelise kaitse saajatele ja ajutise kaitse saajatele ehk mitte ainult Ukraina sõjapõgenikele, vaid ka teistele inimestele, kes sarnastel alustel, sarnastel põhjustel on näiteks oma koduriigist sõja või muu sellise tagakiusamise tõttu lahkuma sunnitud. See konkreetne muudatus kehtib nii, et inimestel on õigus riigilõivuvabalt kvalifikatsiooni tõendada või registrisse registreeruda aastase perioodi jooksul pärast elamisloa saamist rahvusvahelise kaitse alusel. Loogika on siin selles, et tõenäoliselt alguses riiki tulles on inimestel rohkem probleeme majanduslikult, rohkem probleeme ka sisseelamisel, ehk toetada just nimelt esimestel kuudel või ka esimese aasta jooksul, kui inimesed püüavad oma uut elu siin kas ajutiselt või püsivalt alustada. See muudatus kehtib iseenesest tähtajatult ehk ta kehtib potentsiaalselt ka tulevikus sarnaste kriiside korral. Aga nagu ma viitasin, siis see vabastus kehtib iga inimese puhul ühe aasta jooksul pärast tema elamisloa saamist. Kulud, mis sellega kaasnevad, on tagasihoidlikud, kuna me ei ole hetkel arvestanud riigieelarve planeerimisel sellise suurema hulga rahvusvahelise kaitse saajate tervishoiutöötajana registreerimisega. Praegustest ajutise kaitse saajatest hinnanguliselt võib‑olla 2–3% on erinevate tervishoiuvaldkonna erialade esindajad. Aga loomulikult kõik nad ei asu tööle ja kõik nad ei pruugi üldse Eestisse pikemas plaanis jääda. Nii et rahaliselt vaadet märkimisväärseks meie siin selle eelnõu puhul ei hinda. Aitäh! Vastan hea meelega küsimustele.

Peeter Ernits soovib küsida. Palun!

Hea juhataja ja minister! Nagu ma aru saan, see 9700 euro eelnõu on see, et kui nüüd Ukrainast tulevad meedikud, siis vabastatakse nad ka sellest erialasest kompetentsist peale riigilõivu. Mul on väga õõvastav kuulda seda, mu enda vend lõpetas Tartu Ülikooli seitse aastat ja siis läks Ameerika Ühendriikidesse ja pidi alustama kõik see seitse aastat, enne ei lastud ameeriklase ihule ligi. Ja nüüd tulevad need, keelt nad muidugi ei oska, nad on, neil võib olla kompetents küll, aga riikide vahel on see ikka väga-väga erinev. Et kas ma saan aru, et nüüd, kui tuleb Ukraina meedik siia, tohter medõde, hambaarst, proviisor, siis ongi tal uks lahti kohe. Lõiv on väike asi veel, kamba peale 9700 kokku aasta peale, aga ka erialane kompetents ei ole enam oluline.

Aitäh! Heameelega vastan sellele küsimusele, kuna tundub, et antud juhul olete eelnõu sisust mõnevõrra ebatäpselt aru saanud. Ehk antud eelnõu käsitleb pelgalt riigilõivu maksmise kohustust, sellest vabastamist. Antud eelnõu ei muuda mitte ühtegi kvalifikatsiooni nõuet ehk neid tingimusi, neid norme, mis täna kehtivad erinevates õigusaktides tervishoiutöötajana Eestis töötamisel. Eeldus peab olema see, et nende inimeste kvalifikatsioon, töökogemus, haridus- ja koolitustase vastab Eestis piisavalt kõrgetele nõuetele, et neil on võimalik reaalselt registreerimine kanne tervishoiutöötajate registrisse teha.

Peeter Ernits, teine küsimus, palun!

Jah. Ma lugesin seda põhjalikult läbi, isegi mitu korda. Aga mis mõtet on maksta riigilõivu sinna registrisse saamisel, kui sa Eestis kehtivaid nõudeid ei täida? Ma ei hakka rääkima, et ta ei valda eesti keelt, kohalikku keelt, see on selge. Aga need erinevused on väga suured, kaasa arvatud Ukraina ja Eesti vahel. Seleta mulle, milles see asi on. Lõiv lõivuks, aga ei ole mõtet ju registrisse ennast panna, kui sa ei saa siin töötada vastaval erialal, kus sa seal Harkivis või Kiievis enne töötasid.

Aitäh! Veel kord: eeldus on see, et inimese kvalifikatsioon ja omandatud haridus vastab Eesti riigi nõuetele. Ehk et ta tõendab ära ... Hüpoteetiliselt võin lihtsa näite tuua: Ukraina sõjapõgenik võib olla hariduse potentsiaalselt omandanud ka mis tahes Euroopa Liidu riigis. Ta võib olla selle omandanud meie nõuetele vastaval tasemel. Ja kui ta seda on, siis tõesti saab seda kvalifikatsiooni tunnustamist ja ka tervisetöötajana registrisse taotlemist teha ilma riigilõivuta. Aga see, milline see otsus on, kas ta vastab nõuetele või ei vasta nõuetele, kas ta saab ennast registrisse kirja või mitte, see sõltub ikkagi sellest, kas tema kvalifikatsioon ja tema esitatud dokumendid vastavad Eesti siseriiklikele nõuetele. Nii et me kvalifikatsiooni, töökogemuse ega hariduse osas allahindlust ei tee siin.

Hea minister, rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Ja sotsiaalkomisjoni poolt Tiiu Aro, palun!

Austatud istungi juhataja! Kolleegid! Minister! Eelpool tutvustatud eelnõu arutati sotsiaalkomisjoni istungil 2. mail. Osalesid Siret Kotka, Hele Everaus, Kert Kingo, Helmen Kütt, Õnne Pillak, Priit Sibul, Marika Tuus-Laul, Viktor Vassiljev ja Tiiu Aro. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tutvustas eelnõu samal moel, kui ta seda täna siin meie ees tegi, ma võib-olla ei hakka seda üle lugema ja teile tutvustama.

Järgnes arutelu. Kert Kingo küsis, miks tehakse hetkeolukorrast lähtudes seadusemuudatusi, mitte ei lahendata tekkinud küsimusi Vabariigi Valitsuse määrusega. Sellele vastas minister, et riigilõivu muutmiseks tuleb muuta siiski seadust. Muudatus on seotud kitsa sihtrühmaga, kes tuuakse seaduses erandina välja. Kert Kingo küsis seejärel, kas need Eesti inimesed, kes on tervishoiualase hariduse omandanud välismaal, peavad endiselt riigilõivu tasuma. Sellisel juhul ei ole tegemist võrdse kohtlemisega. Minister Tanel Kiik vastas, et võrdselt saab kohelda võrdses olukorras inimesi. Antud juhul on tegu inimestega, kes on lahkunud oma koduriigist ning peavad omandama sihtriigis keelenõuded. Kui Eesti kodanik on omandanud hariduse Eestis, on riigilõiv 13 eurot, kui ta on selle aga omandanud välismaal, on see tõenäoliselt olnud tema teadlik ja vaba valik. See ei ole võrreldav olukorraga, kus inimene lahkub sõja tõttu oma koduriigist ning otsib nüüd erialast tööd. Minister märkis ka, et valdav osa Eesti tervishoiutöötajaid on hariduse omandanud siin, Eestis. Helmen Kütt viitas eelnõu seletuskirjale, milles on välja toodud järgmist. Isikute võrdse kohtlemise tagamise eesmärgil on eelnõus sätestatu laiendatud kõigile välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel elamisloa saanud isikutele ühe aasta jooksul elamisloa saamisest arvates. Ja sellest tulenevalt küsis, kas kõne all olev muudatus laieneb seega kõigile välismaalastele, kes on saanud selle seaduse alusel elamisloa. Tanel Kiik vastas jaatavalt ja sellega arutelu lõppes.

Järgnesid menetluslikud otsused. Kõigepealt ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11. mail. Oli konsensus, kõik eelpool nimetatud komisjoni liikmed olid poolt. Teiseks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, samuti konsensuslik. Ja kolmas oli ettepanek esimene lugemine lõpetada. Selle poolt oli seitse komisjoni liiget: Tiiu Aro, Hele Everaus, Siret Kotka, Helmen Kütt, Õnne Pillak, Marika Tuus-Laul ja Viktor Vassiljev. Vastu ei olnud keegi ja erapooletuid oli kaks: Kert Kingo ja Priit Sibul.

Küsimusi ei paista. Tänan! Avan läbirääkimised. Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Anti Poolamets, palun! Ei olnud? Kogemata? Siis ei ole sõnavõtusoove. Siis sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on 598 SE esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid ei näe ja oleme esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 25. mai kell 17.15.

Meie 14. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 599 SE. Palun, tervise- ja tööminister Tanel Kiik!

Auväärt Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Hea meelega annan ülevaate ka käesolevast eelnõust ehk Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seadus 599.

See käsitleb lähetatud töötajate töötingimusi ja on tingitud eeskätt Euroopa Komisjoni 15. juulil eelmisel aastal Eestile edastatud kirjast rikkumismenetluse alustamise kohta. Eestile antud juhul heidetakse ette, et meie siseriiklik õigus ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/67/EL, mis käsitleb töötajate lähetamist seoses erinevate teenuste osutamisega. Me peame selle direktiivi enda siseriikliku õigusega kooskõlla viima käesoleval aastal ja oleme ka vastavad muudatused selleks ette valmistunud.

Direktiivi eeldus on see, et lähetatud töötajal on õigus nõuda töötasu alltöövõtu tellinud isikult, kui tööandja jätab mis tahes põhjustel töötajale töötasu maksmata. Direktiivist tulenev regulatsioon oli üle võetud lähetatud töötaja osas, kuid samaväärselt õigust ei olnud tagatud kohalikele töötajatele. Seetõttu leidis Euroopa Komisjon, et neid direktiivist tulenevaid sätteid ei kohaldata antud juhul võrdselt välismaiste ja riigisiseste teenuseosutajate puhul, rikkudes sellega mittediskrimineerimise keeldu. Anname nii kohalikele teenuse osutajatele konkurentsieelise. Ja sellest tulenevalt lisatakse töölepingu seadusesse säte, mis näeb ette järgmised põhimõtted.

Ehitussektoris tööd tegeval töötajal tekib õigus nõuda töötasu mitte ainult oma otseselt tööandjalt, vaid ka alltöövõtu tellinud isikult ehk ettevõttelt, kes tellis ehitustööd, siis tema tööandjalt. Töötaja saab tasu nõuda, kui tema otsene tööandja ei täida omapoolset kohustust töötasu maksta ja täitemenetlus tema suhtes on olnud tulemusetu neli kuud, ehk nelja kuu jooksul pole õnnestunud seda lubatud tasu saada, ning töötaja nõue alltöövõtu tellinud isikule, ehk tööandja poolt töö tellinud isikule, on piiratud töötasu alammääraga. Ehk mitte enam selle algse põhipalgaga, vaid töötasu alammäära ulatuses. Ja alltöövõtu tellinud isikul ei teki töötasu maksmise kohustust, kui ta on käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega. Loogika on selles, et kui on näiteks tööd tellinud ettevõte veendunud, et tema alltöövõtja on korrektne, korraliku maksekäitumisega võimekas asutus või ettevõtte ja tal pole mingit alust arvata, et ta ei suuda neid töötasusid välja maksta siis mis tahes selliste probleemide tekke korral ei tule seda kohustust talle. Loogika on selles, et kui teadlikult või tahtmatult on tööle võetud või alltöövõtjaks võetud mingi riiulifirma või ettevõte, millel on selgelt makseraskused, sellisel juhul alltöö tellinud isik vastutab töötajate ees. Sarnane regulatsioon kehtib juba lähetatud töötajate suhtes.

Lisaks tehakse mõned väiksemad tehnilised muudatused lähetatud töötajate töötingimuste seaduses. Näiteks täpsustustatakse mõnda mõistet, asendatakse teenuse osutamise mõiste direktiivist tuleneva kitsama mõistega "alltöövõtt", mis on tegelikult ka üks märkuste kohti. Samuti lühendatakse tähtaega, mille möödumisel saab juba mainitud lähetatud töötaja esitada töötasunõude alltöövõtu tellinud isiku vastu. Ehk, nagu enne viitasin, see saab olema neli kuud senise kuue kuu asemel, et kiirendada ja lihtsustada inimestel oma töötasu kättesaamist. Aitäh! Vastan hea meelega küsimustele.