Head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu täiendavat istungit tänasel 4. mail, kolmapäeval. Selle istungi on kokku kutsunud Riigikogu esimees vastavalt kodu‑ ja töökorra seaduse § 49 lõikele 3 ja Riigikogu juhatuse käesoleva aasta 2. mai otsusele. Ja me valmistasime ette ka päevakorra. Aga enne, kui me läheme rakendamise juurde, on meil võimalik eelnõusid ja arupärimisi üle anda, kui sellist soovi peaks olema. Täna on see juba korra olnud, nii et kõik on ilmselt selle soovi saanud rahuldada. Siis teeme kohaloleku kontrolli, palun!

Kohalolijaks registreerus 75 Riigikogu saadikut. Riigikogu täiendaval istungil on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on rohkem kui pool koosseisust, mis meil praegu on olemas.

Nüüd, Riigikogu täiendava istungi puhul on niimoodi, et kontrollitakse kohalolekut enne hääletust, kui mõni Riigikogu liige soovib kohaloleku kontrolli läbi viia. Kvoorumi puudumisel lõpeb istung automaatselt.

Lisaks peame me nüüd täiendava istungi päevakorra kinnitama. Tulenevalt meie kodu‑ ja töökorra seaduse § 55 lõikest 1 tuleb täiendava istungi päevakord istungi alguses kinnitada. See täiendav päevakord on teil ka laudadele jagatud.

Head kolleegid, ma panen hääletusele Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 4. mai täiendava istungi päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Päevakorra poolt on 60 saadikut, vastu 1 ja erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud.

Liigume päevakorra läbivõtmise juurde. Esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 605. Tegemist on esimese lugemisega. Ettekandjaks palun siia sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. 

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Olen teie ees eelnõuga, mis on üsna lühike ja konkreetne eelnõu, küll aga on selles mitu väga olulist punkti. Kõigepealt, toimetulekutoetusega seonduvalt on selles eelnõus loodud võimalus meie Eesti inimestele, kellel on eluasemelaen, saada toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse võetud ka need eluasemega seotud kulud, mida perekond kannab laenulepingutega seonduvalt, sealhulgas laenu põhiosa makse, aga ka intressid.

Selle muudatuse me soovime jõustada 1. juulist. Oleme arvestanud ja hinnanud, et umbes 900 leibkonda tuleb toimetulekutoetuse saajatele juurde uusi taotlejaid ja tegelikult ka tänaste taotlejate hulgas pruugib olla neid, kes siia võivad sobituda. Lisaks siis ka olemasolevad pered, nii et kokku umbes 1000 leibkonda oleme arvestanud.

Oluline on, et seda toimetulekutoetuse soodustust ei saa perekonnad pidevalt, vaid seda on võimalik kasutada kuus korda kalendriaastas – selle eesmärk on, et inimesel säiliks soov ja huvi leida tööd ja parandada oma individuaalset sissetulekut. Aga teisalt on oluline nüanss ka see, et me ei saa võtta täielikult maksumaksja õlule inimeste pangalaenudega võetud kohustuste kandmist.

Igal juhul leevendab see nende perede olukorda, kes on ajutistes makseraskustes. Nemad saavad abi ka toimetulekutoetuse süsteemist.

Teine sotsiaalhoolekande muudatus on seotud sõjapõgenikega ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel makstava ühekordse eluaseme rendi hüvitisega, mis kehtiva seaduse järgi on 900 eurot ehk siis kuuekordne toimetulekumäär. Lisaeelarve vastuvõtmisel, kui toimetulekupiir tõuseb, tõuseb automaatselt ka nimetatud toetus ja see saab olema 1200 eurot ühe leibkonna kohta. Esmasel rendilepingu sõlmimisel saab seda ressurssi kasutada tagatisraha või ka maaklerikulude katteks.

Meil on soov panna seda hüvitist maksma kohalikud omavalitsused. Oleme omavalitsustega mitmel korral kohtunud ja läbi rääkinud. Nende jaoks leevendab kindlasti selle hüvitise maksmist tõsiasi, et sotsiaalteenuste andmeregister võimaldaks teha sinna vajalikke märkmeid ja pidada seda registrit ja saada ülevaadet. Need muudatused on seotud Ukraina sõjapõgenike andmete kandmisega STAR-i inforegistrisse, eeskätt siis üürikuludega seotud hüvitise, aga väiksemas mahus ka tõlketeenuste saamiseks.

Järgmine muudatus on seotud üksi elavate pensionäridega. Me teame, et väga paljud Eesti inimesed on võtnud oma koju üüriliseks või allüüriliseks Ukraina sõjapõgenikke ja kui nüüd peaks olema üksi elav pensionär, kes võtab endale allüürniku, siis võib juhtuda, et inimese rahvastikuregistrisse aadressipõhiselt sissekandmise järel meie süsteem sügisel automaatselt ei pea enam seda pensionäri üksi elavaks pensionäriks. Seetõttu on teie ees ka seadusemuudatus, et seda inimest ei võeta leibkonnas elavana, vaid jätkuvalt üksi elava pensionärina, nii et ta ei kaota sellel aastal oluliselt tõusnud ühekordset üksi elava pensionäri toetust. Meenutuseks: see tõusis 115 eurolt 200 eurole. 

Ja nüüd viimane sotsiaalhoolekande seaduse muudatus, aga kaugeltki mitte väheoluline. Me teame, et kohalikud omavalitsused on Ukraina sõjapõgenikega väga agaralt tegelenud ja pannud sinna hulga tööd ja energiat. Seetõttu on hästi oluline, et me kompenseerime ka need täiendavad kulud toimetulekutoetuse arvestamisel, mida kohalik omavalitsus suurenenud hulga inimeste tõttu haldustoimingute käigus teinud on.

Ja siin me oleme lähtunud üsna lihtsast loogikast. Kohaliku omavalitsuse üksusele hüvitatakse käesoleval aastal toimetulekutoetuste menetlemise ja väljamaksmise kulud lisaks tavapärasele iga taotluse eest, mille võrra on [kasvanud] kohaliku omavalitsusüksuse [töö] 2022. aasta jaanuarist kuni oktoobrini esitatud taotluste suurema arvu tõttu. [Võrdluse aluseks] on 2021. aasta sama periood. Siis ei ole ebaõiglast kohtlemist ja kohalikud omavalitsused saavad rahulikult ja turvaliselt oma tööd teha ja neid ülesandeid täita.

Selles paketis on eraldi ka tervishoiuteenuste korraldamise seadus. Seda eesmärgiga, et me saaksime vajalikke tervishoiuteenuseid osutada ka massilise sisserände olukorras ja ka nendele Ukraina kodanikele, kes tulevad siia peale Ukrainas sõdimist ja haavata saamist. Nii et tegemist on haigekassa rahastuse korraldamisega ja võimaluse loomisega, et nii tervishoiuteenuse osutajatele kui ka kiirabibrigaadidele on haigekassa hinnakirja järgi võimalik arveid tasuda eeskätt siis haavata saanud isikute raviks.

Etteruttavalt ütlen ära ka selle, et Eesti haiglavõrgu haiglates praegu meil Ukraina haavatud sõdureid ei ole, aga me loome võimaluse olukorraks, kui see tekkima peaks.

Ja viimane, selline väike muudatus puudutab perehüvitiste seadust, mille teksti on kahetsusväärselt jäänud üks ebakohasus. Seletuskirjas on küll hästi selgelt öeldud, mis on olnud seadusandja tahe, aga me tõepoolest arvestaksime nende vanemate puhul, kellele määratakse vanemahüvitis ja kes varasemalt pole töötanud, seda piirmäära. Me ei maksa ebaõiglaselt kõrget toetust nendele inimestele, kes ei ole seda oma töise tegevusega välja teeninud. Aga kordan, tegemist on tehnilise parandusega, vea parandusega. Nüüd siis küsimused.   

Jah, küsimused. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister, aitäh sellise põhjaliku vaimutöö eest! Ei ole jõudnud kõiki numbreid läbi lugeda ja [uurida] tasakaalu, kuidas nad omavahel [klapivad]. Aga ma küsin ühe sellise küsimuse. Iga Ukraina sõjapõgeniku tervisekontrolliks on ette nähtud 400 eurot. Kas see on ette nähtud ka Eestis seni elanud inimeste tervisekontrolliks, muu hulgas nende puhul, kellel haigekassakaarti ei ole?

Aitäh! Hea meel oleks, kui saaksite selle küsimuse esitada tervise- ja tööminister Tanel Kiigele. Kindlasti teab ta minust oluliselt täpsemalt detaile. Küll aga ma võin öelda, et haigekassa hinnakirja alusel on perearstide kaudu meil kõigil võimalik tervisekontrolli teha. Põhjus, mille pärast me teeme tervisekontrolli Ukraina sõjapõgenikele, on rahva tervise kaitse. Kui me räägime erinevatest võimalikest nakkushaigustest ja nende potentsiaalsest levimisest, siis on meil võimalik kontrollida nii COVID-19 kui ka muude nakkushaiguste temaatikat. See on kindlasti see taust.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Need on väga mitmed sümpaatsed ja olulised muudatused, mis selle seadusega tahetakse ellu kutsuda. Eile ma ka komisjonis küsisin laenude kohta. Laenude korral läheb [arvesse] laenu põhiosa, mitte intressid. Kohalikud omavalitsused peaksid ise kehtestama korra, kui suur on piir selle laenu põhiosa puhul.

Ma suhtlesin eile vähemalt kuue omavalitsuse sotsiaaltöötajaga ja nad tegelikult väga ootavad selgitust, kuidas seda kehtestada, sellepärast et [summa] suurus sõltub laenuaja pikkusest. Kellelgi on võetud 20 aastaks, kellelgi on võetud kümneks, kellelgi viieks aastaks. Seal oleks vaja selgitustööd. Kui seadus jõustub 1. juulil, siis see aeg, et volikogud jõuaksid need korrad ka vastu võtta, on äärmiselt napp. Mul ei olegi otseselt küsimust, aga lihtsalt kinnitage, et see koolitus, selgitus tuleb.

Jaa, kindlasti me oleme pidevas suhtluses kohalike omavalitsustega. Ma usun, et selliste uute asjade kiiresti rakendamise puhul on ülioluline, et me teeksime koostööd, et kohalikud omavalitsused saaksid ka üksteiselt õppida. Võib-olla just toimetulekutoetust puudutava määruse ülevaatamine kohalikes omavalitsustes, mis on seotud selle muudatusega, annab tõuke selleks, et vaadatakse üle kõik need piirmäärad, mis on kohalikus omavalitsuses autonoomselt kehtestatud energia- ja küttenormide kohta.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud koosoleku juhataja! Hea minister! Tõesti, nii nagu Helmen ütles, selles eelnõus on palju häid ettepanekuid. Aga mul on täpsem küsimus selle 1200‑eurose toetuse kohta, mis on sõjapõgenikele ette nähtud üüritoetuseks või tagatise maksmiseks, nagu te ütlesite. Ja see hakkab ka omavalitsuste kaudu käima. Osal puhkudel, näiteks Kagu-Eestis, on see 1200 eurot väga okei ja suur summa. Tallinna ja Tartu puhul ma täpselt ei tea, [kuidas sellega] on. Aga mul on laiem küsimus: kui palju on neid, kes täna veel on riiklikes majutuskohtades, ja kui palju on neid inimesi, kes on läinud üüriturule. Kuidas see käib?

Ma tean, et Otepää turismitaludes metsade sees elab endiselt sadu sõjapõgenikke. Kuidas nad satuvad sinna? Töökohti seal pole, üüriturgu Otepääl pole. Kuidas need inimesed saavad infot ja satuvad õigetesse kohtadesse? Ja kas see raha läheb Otepääle või sinna omavalitsusse, kus nad tulevikus tahavad [elamispinna] rentida?

Suur aitäh! Kõigepealt, meil on Eestis tänase päeva seisuga 35 000 sõjapõgenikku või natukene rohkem. 4500 on lühiajalisel majutusel, sealhulgas ka need inimesed Otepääl, keda sa nimetasid. Tõepoolest, need, kes on hotellides ja turismitaludes, on lühiajalisel majutusel. Me oleme riigina öelnud, et me vähemalt kuu aega katame nende ülalpidamiskulud. Oleme püüdnud neid kulusid alla viia, sest see on meie ühiskonna ühine ressurss. Seetõttu oleme kasutusele võtnud muu hulgas Tallinnas ka laeva.

Kui nendel inimestel kuu aja jooksul ei ole olnud võimalik kas ise või kõrvalise abiga leida püsivat elukohta, siis me loomulikult ei viska neid piltlikult öeldes tänavale, vaid jätkame nende ülalpidamist. Seadusest tulenevalt – taas kord viide välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusele – on see aeg neli kuud.

Me loome aktiivselt neid võimalusi pikaajaliseks majutuseks, olgu need õpilaskodud, mis on tühjalt seisma jäänud, või suured hoolekandeasutused, kust me oleme oma inimesed viinud väikestesse uutesse hubastesse hoolekandeasutustesse. Kaitseinvesteeringute keskuse hoonetest on mitmed kasutusel. Ja selles lisaeelarves on samamoodi alla 2 miljoni selleks, et me saaksime olemasolevaid hooneid korrastada ja inimesi sinna pikaajalisele majutusele viia. Ka koostöö erasektoriga on väga oluline olnud. Portaalis Kinnisvara24 on Ukraina inimestele mõeldud eraldi portaaliosa, kus nad saavad endale neid kohti otsida.

Aga ma kinnitan teile, et vaatamata sellele, et meie kohalikud omavalitsused, meie Eesti inimesed, ka Sotsiaalkindlustusamet ja Sotsiaalministeerium teevad jõupingutusi, on kõige suurem probleem sotsiaalsest vaatest just pikaajalised majutuskohad. Me töötame selle nimel iga päev, et neid kohti tuleks.

Aga tänane olukord on muidugi juba see, arvestades stabiliseerunud põgenike voogu, et kui meil iga päev tuleb lühiajalisse majutusse inimesi, kes seda vajavad, umbes 40, siis sadakond ja rohkemgi läheb iga päev pikaajalisele majutusele. Nii et see protsess on pidev.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Ma kuulsin, et te ütlesite, et üksi elav pensionär selle seaduseelnõu kohaselt seda oma toetust ei kaota, kui ta võtab enda juurde elama allüüriliseks Ukraina sõjapõgeniku. Ma tahaksin küsida ja öelge Eesti rahvale ka, et kui näiteks Eesti üksikema vajaks elamispinda ja üksi elav pensionär võtab ta allüüriliseks, kas ta siis kaotab selle toetuse. Ja kui see nii on, siis miks on tehtud selline erisus? Teiseks ma tahan küsida, kas see on ajutine või alaline muudatus. Kas tulevikus, ma ei tea, 10 aasta jooksul, 20 aasta jooksul kõik, kes Ukrainast tulevad, need Ukraina kodanikud tahavad minna üksi elava pensionäri juurde allüüriseks, siis saavad nad seda teha, aga meie oma üksikema näiteks ei saa, sest pensionär kaotab sel juhul oma üksi elava pensionäri toetuse?

Aitäh küsimuse eest! Meil on 33 000 sõjapõgenikku, kes on tulnud siia väga lühikese perioodi jooksul. Ja nagu te täna juba eelmisest vastusest olete kuulnud, me oleme ühiskonnana suure probleemi ees, et leida pikaajalisi majutuskohti. Meil ei ole Eestis 33 000 üksikema, kellel puudub ka elukoht. Need inimesed, keda me täna peame aitama ühiskonnana, on sõjapõgenikud. Tegemist on ainult sõjapõgenikele mõeldud ajutise meetmega.

Ja nii nagu te ka kõik väga hästi teate, Euroopa Liidu direktiivi järgi saavad sõjapõgenikud siin ajutise kaitse aastaks, pikendamise võimalusega kaks korda kuus kuud. Selle aja vältel on võimalik ka seda leevendust seaduse kohaselt rakendada. Tavaoludes on see kõik teistmoodi.

Ja lapsi üksi kasvatavatele vanematele on meil teistsugused meetmed, muu hulgas reservi arvestatud 50‑eurone toetus, mille [kehtestamist] loodetavasti Riigikogu peatselt menetleda saab.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Te teete vähe ja teete lahjalt Eesti noorte perede ja [üldse] perede toetamiseks. Ilmselt olete kursis, et eestlaste iive on langenud juba aastaid. Eestis on iive languses, lapsi sünnib vähem. Kas teil ei ole häid ideid, kuidas toetada Eesti peresid või miks te teete Eesti perede ja laste toetamiseks nii vähe?

Kui teil omal häid ideid pole, laenake EKRE programmist kas või järgmise lisaeelarve tegemisel. Meil oli väga hea plaan kompenseerida noortele peredele iga lapse sünni korral kodulaenust 25%. Tehke midagi suurt, tehke midagi Eesti perede heaks! Miks te peenhäälestate? Ma küsingi: kas järgmise lisaeelarve juures võiks seesama perede kodulaenu kompenseerimise mehhanism ka jutuks tulla?

Suur aitäh küsimuse eest! Siin on täna arutamisel lisaeelarve, mis on sõjaaja eelarve, kus me räägime meie kaitsevõimest, meie sisejulgeolekust ja nii palju kui võimalik lisaeelarve kontekstis, mis on arusaadavalt selle aasta eelarve ega oma mõju järgmistele aastatele, ka meie enda inimeste abistamisest. Selleks on mitmed meetmed ette nähtud.

Aga väga hea on kõikidesse nendesse aruteludesse laskuda sellel aastal, mis meil on ees, mis on valimiseelne aasta. Ma usun, et igal erakonnal on palju häid ideid ja kindlasti riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel saab tulla ka iga minister oma ettepanekutega. Nii et see on see aeg, kui nendest asjadest rääkida.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Aitäh, ettekandja! Ma tahaksin küsida sõjapõgenike haiguste teemal. Kui Mart Helme võttis siin hiljuti, tõstatades selliste riskide [teema], siis puhkes üle-eestiline torm. Üle-eestiline! Ja ennäe imet, te tulete nüüd ja pakute lausa 20 miljonit, 400 eurot inimese kohta, et nad minu arust kompuutertomograafist läbi lasta ja vist kõikidest muudest [seadmetest] ka, sest see summa on päris suur. Ma loodan, et neid avalikult häbiposti ei panda. Mõnede ajakirjanike või poliitikute arvates peaksite neid kahtlustama haigeks jäämises. Küllap on siin mingid topeltstandardid. Aga ma küsin, miks see summa nii suur on. 20 miljonit on muljet avaldav summa sellise asja jaoks. Ja samal ajal on otseselt sõjaliste võimete jaoks ainult 16 miljonit.

Suur aitäh küsimuse eest! Kuna tegemist on tervise- ja tööministri valitsemisalaga, siis ma jään siinkohal võlgu selgituse, mida täpselt on kavandatud selle ressursi eest teha. Küll aga ma saan saata teile selle vastuse kirjalikult.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Mina pidasin siin kaks nädalat tagasi kõne, mis põhjustas tormi, ja mõned on väitnud ajakirjanduses, et ma sõimasin kõiki naisi litsideks, mida ma ei teinud. Aga praegu on meile tulnud uudis, et kõigest 1500 sõjapõgenikku on läbinud tervisekontrolli. Kõigest 1500! Nende hulgas on juba avastatud laupäevastel andmetel 32 HIV-positiivset. 32 HIV-positiivset laupäevase seisuga! Minu mure ei olnud asjatu ja teie hüsteeria, lugupeetud liberaalid, oli asjatu.

Aga mu küsimus on järgmine. Te olete loonud olukorra, kus üks osa hiljuti Eestisse ümber asunud inimestest elavad just nagu kommunismis ja ülejäänud osa peavad seda kommunismi kinni maksma. Kas see on solidaarne ühiskond?

Aitäh! Ma keskendun sellele küsimusele ja kordan, et meil on üle 33 000 inimese, kellest ainult 4500 on ajutisel – rõhutan, ajutisel – riigipoolsel majutusel. Kõik ülejäänud inimesed on leidnud endale kas iseseisvalt või kellegi toel – ja see keegi on tihti sugulane, tuttav, muu hulgas suuresti ka tööandja või kohalik omavalitsus – endale eluaseme. Nad teevad jõupingutusi selleks, et leida endale töökohti.

Tööturuametis on end töötuna arvele võtnud enam kui 5000 tööealist inimest, kelle profiil on 25–54-aastane kõrgharidusega naine. Ja ka tööle on saanud juba märkimisväärne hulk inimesi. Nad on inimesed, kes püüavad tulla toime võõras riigis, olles sõjapaos ja tulnud siia koos lastega. See ei ole kindlasti kerge ja meie asi on säilitada empaatiavõime, et toetada, et luua tingimusi, et nad iseseisvalt hakkama saaksid.

Ja tõsi, need, kes on haavatavamad, olgu nad puudega inimesed, olgu nad naised, kes tulevad siia suurperega või paljude lastega, või mõned muud inimesed, näiteks vanemaealised, liikumisprobleemidega inimesed – need inimesed, tõsi, vajavad rohkem abi, nagu ka need inimesed, kelle traumad sõjakoledusi näinuna on suuremad.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Te kogu aeg puiklete, et tervisevärk ei ole sotsiaalkaitseministri [valdkond], aga tervis on juhtumisi ka väga oluline sotsiaalkaitse osa. Ja pealegi, miks me [teilt] küsime: terviseminister ise on haige, nagu olen kuulnud. Nii et teie võiksite natukene valgustada valitsuse tööd. Siin on sihtarvuks märgitud 32 282, aga täna ma loen, et on 35 000. Miks te tulete sellise ajast ja arust numbriga?

Aga küsimus on see, et Otepääl väidetavalt on 600 ukrainlast, aga vallas elab umbes 6000 inimest, nii et 10% [moodustavad] nad seal. Aga nagu ma olen kuulnud, lasteaiakohti ja nii edasi on ainult 60‑le. Kas oskate öelda, kui suur see protsent võiks olla, et kannatuste karikas ajaks üle ääre ühel omavalitsusel? Kas 15% või 20%? Või juba 10%?

Aitäh! Ma kõigepealt tuletan meelde, et ma tutvustan teile täna siin esimesel lugemisel sotsiaalhoolekande seadust, mis on seotud toimetulekutoetusega ja veel mõne teise teemaga. Ma tõepoolest ei ole siia tulnud valmistununa terviseteemadel rääkima. Ma vabandan selle eest.

Mis puudutab konkreetselt Otepääd, siis selle kohta sai teie kolleegile siin saalis täna juba vastatud. Tegemist on ajutise majutusega. Ajutise majutuse perioodil on tõesti hea, kui on võimalik ka lastehoidu korraldada, et vanemad saaksid tööd otsida ja teha korda oma dokumendid, et siin Eestis [hakata] iseseisvalt toime tulema. Need inimesed ei jää Otepääle kõik, nendele iga päev otsitakse pikaajalist majutust ja nad iga päev liiguvad sealt edasi. Samamoodi ei paigutata täna enam Otepää valda inimesi juurde. Nii et kindlasti Otepääle ei ole vaja kõikidele nendele lastele ei lasteaiakohta ega ka koolikohta, sest see on ajutine viibimiskoht.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Me tõepoolest kuuleme siin praegu seda suurt hädapasunat teie suust, kuidas kõik on nii kohutav, kõik on nii raske ja vaesed sõjapõgenikud ja neid on nii palju. Aga vabandust, te ise tassite neid kogu aeg juurde. Täna me kuulsime peaministri käest, et neid tuleb üle idapiiri nüüd juba sadades ja sadades ja sadades. See protsess on kontrolli alt väljunud.

 Aga ma küsin teie käest, mida ma küsisin ka peaministri käest, aga see on päris teie haldusalas. Teie kantsler Mändmaa ütleb niimoodi: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on kaardistanud ära 26 000 niisugust maja ja korterit, mille elektriarved viitavad, et neid tõenäoliselt pidevalt ei kasutata. Mis plaan Sotsiaalkindlustusametil nende tühjalt seisvate eluruumidega on? Meil põhiseaduses ikka on kirjutatud, et omand on püha. Kas selle nimel, et need sõjapõgenikud ära majutada, kavatseb Eesti riik hakata rikkuma põhiseadust ja need tühjad eluruumid kuidagi kasutusele võtta?

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti ühegi omaniku tahte vastaselt sinna ei minda. Neid tühjalt seisvaid eluruume on proovitud ka kohalike omavalitsuste kaasabil üle vaadata, et kas nende hulgas oleks sobivaid eluruume. [Saaks ehk] omanikega rääkida ja sõlmida vajadusel lepingud. Mitte kellegi omandi kallale loomulikult minema ei hakata.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud minister! Hea kolleeg Siim Pohlak küsis selle kohta, miks Eesti perede, noorte perede heaks midagi suurt ära ei tehta, ja te vastasite kuidagi sedasi, et tegemist on sõjaaja eelarvega ja see on ajutine. Ehk siis need mõjud ei [kandu] järgmisse aastasse. Ma küsin siin teilt kui valitsuse liikmelt, kuidas see on. Siin on 607 SE, mida me hakkame menetlema ja mis on ka sõjaaja eelarve üks osa. [Selle kohaselt] tuuakse ajakirjanduse käibemaks 9%‑lt 5%-le ja seda tähtajatult, alaliselt jääbki nii. Kas ma sain valesti aru? Kas te osa asju teete siis alaliselt selle sõjaaja eelarve puhul, mille kohta te räägite, et see on tegelikult ainult üheks aastaks, selle aasta lõpuni?

Aitäh küsimuse eest! Mul on hea meel öelda, et on tõepoolest mõned meetmed, mis on suunatud Eesti inimestele ja mis on alalised. Näiteks seesama toimetuleku piiri tõstmine. Ja ka toimetulekutoetuse arvestamisel eluasemelaenude arvesse võtmine on Eesti inimeste huvides ja see jääb püsima ka järgmistel aastatel.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister. Elektriarvete juurde tagasi tulles: tegemist on ilmselgelt ebaseadusliku jälitustegevusega. Sellele ei saa olla mingit põhjendust, et Sotsiaalministeerium, ma ei tea, kelle kaudu, Eleringi kaudu kontrollib mingeid elamispindasid, kus elektri tarbimine viitab sellele, et need ei ole pidevalt kasutusel. See on ebaseaduslik jälitustegevus. Te ei saa võtta ühendust nende omanikega ja teha neile ettepanekut. Kas te sellest endale aru annate, et te rikute põhiseadust, inimeste eraomandi puutumatust ja nende jälitustegevusest vabastatuse õigust? Ühesõnaga, saate ise ka aru, mida mõtlen.

Aga mu küsimus on järgmine. Te räägite meile siin, kui hirmus olukord see on, et meil on nii palju sõjapõgenikke. Kes nad siia tõi? Teie olete nad ju siia toonud, tassite iga päev 500–600 inimest juurde. Ja siis kurdate, et meil ühiskonnas on väga raske ja et meil on sõjaaja eelarve. Meil ei ole sõda. Meil ei ole sõda! (Juhataja helistab kella.)

Aeg, Mart!  

Ja mu küsimus on: aga mis siis aasta pärast saab? Kas aasta pärast hakkate välja saatma või mis siis on, pikendate või? Mis see plaan on?  

Ma vastan küsimusele ja jätan kõrvale sissejuhatuse ja küsimuse selle kohta, miks te neid siia tõite ja miks te neid siia jätkuvalt toote.

Te vist olete valesti aru saanud. Nimelt, me oleme Euroopa Liidus ja Euroopa Liit ühiselt võttis vastu ajutise kaitse direktiivi. Ukraina kodanikel on Euroopa piires viisavaba liikumine nii või naa. Sõltumata meie erinevatest otsustest on Ukraina kodanikel alati olnud võimalus siia tulla. Ilma selle ajutise kaitse direktiivita oleks neil olnud võimalus viibida siin kolm kuud. Ajutise kaitse direktiiviga on see võimalus laiendatud aastale. Ja nii nagu ma täna juba olen korra öelnud, on ka võimalus pikendada seda kaks korda kuue kuu kaupa. 

Pikendamise võimalus tuleb kõne alla ainult sellisel juhul, kui põhjused on jätkuvalt sellised, et inimene ei saa oma koduriiki naasta. Ma väga-väga loodan, et need põhjused langevad ära, et Ukrainal läheb hästi ja inimesed saavad tagasi oma koju minna. Nii palju kui mina olen sõjapõgenikega rääkinud ja ka Ukraina suursaadikuga Eestis, inimeste suur ja siiras soov on naasta oma koju. 

On tekkinud protseduuriline. Mart Helme, palun!

Jah. Ma tahan juhtida tähelepanu, et minister valetab meile. Eestil ei ole mingit kohustust – ei siseriiklikku ega Euroopa Liidu alusaktide või muude lepinguliste dokumentide või muude dokumentide alusel – võtta vastu üle jõu käivat hulka Ukraina sõjapõgenikke. Eestil ei ole seesugust kohustust! Teised riigid on võtnud oluliselt vähem, [kui silmas pidada] protsenti nende rahvaarvust ja ka absoluutarvu. Kui Eesti on vastu võtnud üle jõu käiva hulga põgenikke, siis on see Eesti valitsuse viga ja ministri õigustused on sõna otseses mõttes valetamine.

See ei olnud küll protseduuriline, aga hea küll.

Jaa. Ma võtan sellisel juhul vist ka õiguse [vastata]. 

Palun!

Ma jätkuvalt tuletan meelde, et tegemist on Euroopa Liidu ühise otsusega. Eesti on osa Euroopa Liidust. Mitte ükski Euroopa riik ei ole deklareerinud, kust jookseb see piir, kui palju Ukraina sõjapõgenikke vastu võetakse. Vastupidi, meil on äärmiselt meeldiv koostöö näiteks meie naabri Soomega, kes on teinud kihutustööd muu hulgas ka siia saabuvate sõjapõgenike seas, et näidata neile võimalusi Soome tulemiseks. Ja suur hulk sõjapõgenikke ongi Soome edasi liikunud. Eesti on atraktiivne riik Ukraina sõjapõgenike silmis, seda eeskätt meie sarnase ajaloo ja kultuuriruumi tõttu. Samamoodi ukrainlased tõenäoliselt usuvad, et riik, kes on oma kodanikest pidanud kunagi sõja ajal [ilma jääma] ja kelle inimesed on olnud sõjapõgenikud, et me mõistame seda, milline on nende olukord ja millised on nende vajadused.

Jääme protseduurilise sisu juurde. Mart Helmel on uuesti protseduuriline.

Aitäh! No minister jätkab valetamist. On terve rida Euroopa riike, mis on väga selgelt öelnud, mis on nende ülempiir. Üks on Prantsusmaa, kes on öelnud, et 50 000 on nende ülempiir. Saksamaa on öelnud, et teatud piirist ülespoole nad ei võta. Nüüd, Euroopa Liidust lahkunud Suurbritannias on olnud lausa skandaal, et nad on öelnud, et nad võtavad väga vähe. Te ei loe Soome ajalehti, mina loen. Soome ajalehtedes on juba teemaks ... 

Vabandust, aga see ei ole protseduuriline! (Juhataja katsub selgitada.)

... Soome ajalehtedes on juba teemaks, et Soome ei taha enam võtta vastu nii palju Ukraina sõjapõgenikke, kui sinna on tulemas. Nii et palun ...

Mart ...

... ma kutsun ministrit korrale. Ja ka Eesti inimeste põhiõigusi ja vajadusi on vaja austada ja seda ei saa teha Ukraina sõjapõgenike arvel.

Mart, see oli juba läbirääkimiste osa, see ei olnud protseduuriline. Heidy Purgal on protseduuriline. Palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Ma paluksin istungit juhatada protseduuriliste küsimuste protseduurikaga kooskõlas.

Nagu näed, teengi. Heiki Hepner, küsimus, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Selle eelnõuga, ma olen nõus, tehakse päris olulisi ja vajalikke muudatusi. Aga nii nagu seletuskirjas on öeldud, päris arvestatavalt kasvab halduskoormus ja seda ka omavalitsustel. Eelnõu seletuskirjas on ka öeldud, et on plaanis kohaliku omavalitsuse üksuste vahel halduslepingute sõlmimine, et need kulud, mis on seotud rahvusvahelise kaitse saajatega, saaks hüvitatud. Palun valgustage natukene lähemalt, mis plaanid nende lepingute sõlmimisega on. Mis samme on kavatsetud astuda ja kuidas see töö peaks kulgema.

Aitäh küsimuse eest! Peame praegu läbirääkimisi kohalike omavalitsustega. Eile toimus meil kohtumine ja selle tulemusena on halduslepingusse tehtud täpsustused ja parandused. Ma usun, et me oleme kohalike omavalitsustega jõudnud ühisele arusaamisele, et muu hulgas ka halduslepinguga üleantavate ressursside arvel on võimalik katta halduskulusid. See on ka lepingusse niimoodi kirjutatud. Täiendavalt otsime vahendeid Euroopa Liidu eelmise perioodi jääkidest, sest Euroopa Komisjon on öelnud, et riigid senisest julgemalt ka Ukraina sõjapõgenike huvides just nimelt Euroopa rahastuid kasutaksid. Ja sealt me plaanimegi anda kohalikele omavalitsustele täiendavat ressurssi.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma olen nüüd segaduses. Te määratlesite just ära, et ajutise kaitse tähtaega on pikendatud kolmelt kuult ühele aastale ehk 12 kuule ja vajadusel saab seda veel pikendada omakorda kahe kuu kaupa. Oli vist nii? Aga minul tekib küsimus, miks on vaja ajutiste inimeste kohta eraldi seadusesse kõik nende õigused ja asjad panna. Kas seda ei saaks lahendada näiteks valitsuse tasandil määrustega või korraldustega? Miks nüüd hakatakse kõiki meie seadusi selle järgi muutma, kuigi tegemist on ajutise vajadusega?

Ma kordan üle: ajutine kaitse on üheks aastaks võimalusega pikendada kaks korda kuue kuu kaupa. See on see, mida ütleb Euroopa Liidu ajutise kaitse direktiiv. Ja kordan veel kord üle, et pikendamine on võimalik juhul, kui on põhjused, mis takistavad inimesel koju naasta, ehk lihtsamini öeldes sõjaline tegevus Ukrainas ei ole peatunud.

Mis puudutab meie seaduste muutmist, siis me ei muuda ju seadusi ajutise kaitse saajate huvides mitte rohkem, kui see on hädavajalik. Hädavajalikuks me peame praegu sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris selle eelnõu kohaselt teatud andmeid kuvada. See on kõik.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Austatud minister! Minu küsimus puudutab seda 1200 eurot, mis nüüd hakkab olema. Kas seda võib üürileandja kasutada ka näiteks soojapuhuri panemiseks ja ta ei pea seda pärast tagasi andma? Kas on mõeldud nii, et kui üürnik läheb ära, siis see raha tagastatakse kohalikule omavalitsusele, nii nagu käib see sageli esimese sissemakse korral? Kas sellele on mõeldud? Ja nüüd see üüri suurus. Tegelikult on ju kohalikud omavalitsused väga erineva üürituruga, see tähendab ka seda, et üürihind on väga erinev. Ma saan aru, et kohalik omavalitsus kehtestab selle, aga kui näiteks Tartus on 400–500 eurot miinimumüür tegelikult, siis kas see on võimalik, et kohalik omavalitsus selle kõik hüvitab üürileandjale?

Aitäh! Eeskätt on välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel mõeldud üürisuhte alustamise hüvitis selleks, et katta need kulud, mis on seotud näiteks tagatisrahaga, esimese kuu üüriga ja vajaduse korral pisiparandustega. Ma olen kohtunud erinevate kohalike omavalitsustega, kes on öelnud, et neile kuulub eluasemeid, mis on seisnud kasutuseta ja mis vajavad suurpuhastust. Sellise kulutuse võib kindlasti kohalik omavalitsus teha sellest praegu 900 eurost.

Nüüd, mis puudutab hindasid üüriturul erinevates Eesti piirkondades, siis tõepoolest, need hinnad on erinevad. On kaalumise ja valikute koht, kui palju me ühiskonnana oleme suutelised aitama enda toimetulekut riivamata. See, et me praegu oleme minemas seda teed, et koos toimetulekupiiri tõusmisega saab olema toetussumma või hüvitise summa 1200 eurot, ma arvan, et see on mõistlik ja piisav. Eesmärk ei ole maksta Ukraina sõjapõgenikele kinni kogu üürilepingu alustamist. Enamikul neist on ka endal ressursse ja vahendeid, osa nendest on juba läinud tööle. Ja see tähendab seda, et makstakse vajaduspõhiselt, makstakse neile, kellel on vaja, et üürisuhet alustada. Seda tahame toetada.

Mihhail Lotman, palun!

Aitäh! Austatud minister! Nagu teada, Venemaa agressiivsed plaanid ei ole piiratud Ukrainaga, vaid [on seotud] praktiliselt kogu Lääne-Euroopaga alates Ida-Saksamaast. Selles mõttes paljud ühiskonna- ja poliitikategelased väidavad, et Ukraina praegu sõdib meie kõikide eest, mitte ainult oma territooriumi eest, aga kogu Euroopa vabaduse, väärikuse ja au eest. Selles mõttes on mul üsna kummaline siin saalis kuulda halvustavaid ja tõrjuvaid repliike Ukraina suunas. Minu arvates me ei abista Ukrainat, aga tasume talle oma võlga. Küsimus on see: kas te jagate sellist sentimenti?

Ma kindlasti kuulun nende inimeste hulka, kes tunnevad suurt sümpaatiat Ukraina rahva ja inimeste vastu. See vaprus, mida Ukraina rahvas tervikuna, mitte ainult sõdurid, vaid ka tagalas naised, kes kangelaslikult teevad tööd selleks, et toetada sõdureid, on nende kuude jooksul oma kodumaa heaks üles näidanud, kõik see, mida terve maailm on näinud – see on enneolematu. Ja ma arvan, et kõik, mida me saame teha Ukraina abistamiseks, olgu see sõjapidamise tarvis, humanitaarabi tarvis või Ukraina inimeste aitamiseks siin – seda ei ole kunagi liiga palju.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Mina küsin sellise vahva IT-süsteemi nagu STAR kohta. Seletuskirjas on kenasti kirjas, et Sotsiaalkindlustusamet kannab oma tegevuse käigus rahvusvahelist kaitset taotleva ja kaitset saanud abivajaja isikuandmed STAR-i. See STAR on ühest küljest hästi oluline tööriist ka omavalitsustele, aga üsna tihti on seal ikkagi probleeme: ta ei tööta, ei saa sinna neid andmeid sisse, ei saa neid andmeid sealt kätte ja nii edasi.

Kuna see koormus nüüd kasvab, siis ma saan tegelikult aru, et Sotsiaalkindlustusamet ikkagi võtab selle kohustuse enda kanda ja omavalitsused ei pea hakkama ise neid andmeid sinna sisse kandma ja see STAR ikkagi veab kogu selle täiendava halduskoormuse välja. Ma ootangi lihtsalt suhteliselt lühikest vastust: jah. Aga loomulikult on teil võimalik seda ka natukene rohkem avada.

Aitäh küsimuse eest! Kui see oleks nii lihtne, et ma saaksin vastata lihtsalt jah, siis ma teeksin seda. Aga see on hulka keerulisem. Ma tulen taas kord selle juurde, vabandust, aga tõesti, 35 000 ja natuke rohkem inimest on Ukrainast siia jõudnud. Nendest inimestest suurem enamus on ise endale koha leidnud, ise rentinud korteri või elavad tuttavate juures ja nad ei ole Sotsiaalkindlustusameti vaatevälja jõudnud. Kõik need inimesed, kes on ajutisele majutusele tulnud näiteks sellest hetkest, kui avati vastuvõtukeskused Tartus ja Pärnus ja inimesed said sealt ajutise kaitse – kõik need inimesed, jah, on Sotsiaalkindlustusamet STAR‑i kandnud. Aga päris kõik ei ole seal. Nii et see on aus vastus.

On tekkinud protseduuriline Peeter Ernitsal. Palun! 

Hea juhataja! Protseduuriline on see, et kolleeg Lotman siin andis mõista, et meie rida on siin nii-öelda mustad lambad, keda Ukrainas toimuv jätab külmaks. Ma tahan öelda, et see puudutas mind. Ma olen selgelt Ukraina ja meie poolel, aga mina ja meie, see rida vähemalt, kus ma olen, lähtume eelkõige Eesti rahva olukorrast. See on see vahe.

See polnud muidugi protseduuriline. Anti Poolamets, palun!

Aitäh, ettekandja! Te ütlesite ilusaid sõnu Ukraina kohta, meie ütleme ka, elame ka kaasa kogu südamest, aga üksnes paatosega sõdu ei võida, üksnes paatosega nakkushaigusi ära ei hoia. Ja kui me vaatame, et eelmise aasta lõpul oli meil rekordiliselt väike arv uusi HIV-juhte, siis nüüd oleme olukorras, kus see number, mis eilses ajalehes, EPL-is toodi, oli jahmatavalt suur: 32 juhtumit 1500 uuritu kohta.

Kas me ei peaks väga kiiresti ja otsustavalt reageerima sellesama terviseuuringu läbiviimiseks, nende haiguste kaardistamiseks, nende inimeste aitamiseks ja nõustamiseks? Muidu võib asi lappama minna. Kaks aastat oleme maskirallit teinud, valvekordi pidanud, süstirallit teinud, nüüd aga oleme kuidagi liiga muretud, eriti HIV näitel.

Suur aitäh! Kaugel sellest, et me oleme muretud. Ja eks see on ka üks põhjus, mille pärast lisaeelarvesse tervisekontrolliga seotud kulud on sisse kirjutatud. Tegemist on rahvatervise küsimusega, see mõjutab kindlasti kogu Eesti rahvast, mitte ainult siia tulijaid. On väga oluline, et me teame, millised tervisemured on inimestel, kes siia saabuvad. Siis me saame nendele reageerida, neid aidata ja ka enda ühiskonda seeläbi kaitsta.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Minu jaoks jääb see õigusloome loogika väga segaseks ja ma ikka üritan natukene selles selgust saada. Praegu viiakse seadusesse sisse selline kriteerium nagu ajutise kaitse saanud isikud. Samal ajal me teame, et Ukraina taotleb Euroopa Liidu liikmeks saamist. Kui Ukraina võetakse Euroopa Liitu vastu, siis kes on need inimesed? Kuidas nimetatakse neid isikuid, kes on meil praegu sõjapõgenikud? Siis nad on ikka veel ajutise kaitse saanud isikud ja kas siis hakkame jälle seadusesse uusi sätteid viima ja neid seniseid hakkame jälle tühistama? Kuidas see loogika käib? Äkki oskate mulle seda seletada?

No ilmselt aasta jooksul ei ole protseduuriliselt lihtsalt võimalik, et Ukraina Euroopa Liidu täisliikmeks saaks. See tähendab seda, et me räägime ikkagi piiritletud ajaraamist. Mitte kunagi varem ei ole me sellist juriidilist konstruktsiooni nagu see ajutine kaitse direktiivi alusel rakendanud ja annaks jumal, et meil ei tule seda ka kunagi hiljem rakendada. Küll aga ei sega see meid ilmselt meie õigusruumis, kui see siia jääb. Kas või selleks juhuks, kui kunagi tuleb meil, ma ei taha seda üldse välja öelda, jälle samasugune olukord ja sama vajadus.

Urmas Reitelmann, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Proua minister! Meil on absoluutselt selge ja klaar alus, mille [toel] põgenikud meil on, ja süsteem, mismoodi nad oma viibimist Eestis saavad pikendada. See on kõik selge ja klaar. Kuid oletame, et sõda saab ühel päeval läbi ja kõik need Ukraina põgenikud in corpore lahkuvad oma kodumaale. Aga meie oleme muutnud seadusi. Me ei ole teie suust kuulnud ikkagi vastust küsimusele, miks on vaja need muudatused, mis on seotud põgenikega, viia sisse meie seadustesse. Oletame, et tõesti need ukrainlased lähevad ära, aga need muudatused on meie seadustes endiselt. Miks me ei saa lahendada neid asju valitsuse määrustega näiteks?

Aitäh küsimuse eest! See on õigusteoreetiline küsimus. Kui meil on hädaolukord nagu praegu, siis on valitsusel teatavad volitused. Kui meil oleks eriolukord, siis oleks valitsusel teistsugused ja suuremad volitused. Meil ei ole täna ka seda plaani loomulikult. Kui aga hädaolukord peaks lõppema, siis valitsusel selliseid volitusi ei ole, me peame rääkima igast seadusesättest ka eraldi.

Me ei saa üldistada, et kõik need muudatused, mis puudutavad Ukraina sõjapõgenikke, on ebavajalikud seadusesse viia. Minu eelnõus konkreetselt on isikuandmeid puudutavate andmete koosseisu STAR-i registris puudutavad küsimused. Ja need lihtsalt õigusloogiliselt või -tehnoloogiliselt peavad olema seadusega reguleeritud. Kui me inimeste kohta andmeid korjame, sealhulgas ka nende isikukoode, siis [põhjusel], et me tahame ju ometigi teada, kellele me millist abi pakume, et me ei teeks seda topelt mitmes omavalitsuses näiteks. Seepärast me peame need muudatused tegema. Aga erinevate seaduste erinevate sätete puhul on need põhjendused tõenäoliselt erinevad. Siin me konkreetselt räägime isikute kohta korjatavatest andmetest ja see tuleb seadusesse panna.

Vahepeal on tekkinud protseduuriline. Mart Helme, palun!

Jaa, ma ei saa midagi teha, ma protesteerin ministri sõnakasutuse vastu. Meil ei ole sõjaolukorda. Kes on meil välja kuulutanud sõjaolukorra? Kus see sõjaolukord on? Sõda on Ukrainas, tuhat kilomeetrit eemal. Eesti Vabariigi valitsus on tassinud siia 36 000 niinimetatud sõjapõgenikku ja räägib, et meil on sõjaolukord. Meil ei ole sõjaolukorda, meil on rahuolukord. Meil on küll lisaeelarve, aga meil ei ole sõjaolukorda. Palun termineid õigesti kasutada.

Selge.

Palun kuulata mind täpselt. Ma rääkisin hädaolukorrast ja eriolukorrast.

Heljo Pikhof, palun!

Lugupeetud minister! See 900 või 1200 eurot tulevikus, ma ei teagi, kumba kasutada – ma saan sellest väga hästi aru. See on kas tagatisrahaks või esimeseks [üüri] sissemakseks või milleks iganes. Mul on kaks küsimust. Ütleme nii, et kui pool on sellest tagatisrahaks, pool on esimeseks sissemakseks, siis kas selle poole, näiteks 450 eurot, küsib pärast kohalik omavalitsus tagasi, sest see oli tagatisraha? See on üks [küsimus]. 

Aga teine on see, et kui, ütleme, seda raha kasutatakse õhksoojuspumba panemiseks, seda kasutab siis eraisik, mitte ma ei räägi kohalikust omavalitsusest, kas sellisel juhul ka see 1200 eurot läheb mittetagasimaksmisele või tuleb tagasi maksta? Ja kui inimene on toimetulekutoetuse saaja, kui ta näiteks saab seal pool aastat ja nii edasi seda toimetulekutoetust ja makstakse kinni tema üür, kui suur siis see maksimumsumma on? Kas see on ka paika pandud?

Alustan sellest teisest. Üürisummat ei ole paika pandud. Üüriturg on meil vaba turg, seda me ei reguleeri mitte kuidagimoodi. Küll aga on tegu osalise hüvitamisega selle ressursi piires, mida meil on võimalik anda. Ja kui makstakse välja see toetus või, vabandust, hüvitis, siis seda ei küsita tagasi.

Küsimusi rohkem ei näe, aga on tekkinud jälle protseduuriline. Palun, Peeter Ernits!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma enne lihtsalt [võtsin] protseduurilise küsimuse, sest mind häiris teie kõnes, et te kasutasite sõna "sõjaeelarve". See oli varem. Ja kui Mart Helme sellest rääkis, siis mulle tuli meelde, et te kasutasite seda. Kas tõesti on see sõjaeelarve, mis tuleb varsti käsitlusele?

Jah, Euroopa on sõjas, mitte Eesti, aga Euroopa on sõjas. Sõda toimub Euroopa territooriumil. Ja seda ma püüdsin võib-olla liiga kirjanduslikult väljendada.

Merry Aart, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma väga vabandan oma küsimuse pärast, aga ehk te saate natukene selgust tuua. Mina olen suures segaduses. Me räägime hästi palju ukrainlastest, nende abistamisest. Ma olen sada protsenti sellega nõus. Aga Indrek Tarand, Eesti Vabariigi Välisministeeriumi kõrge ametnik, on oma Facebooki lehe peal kirjutanud, ma tsiteerin: "Minul on olnud alati raskusi selle taipamisega, et mis asi see ukraina rahvas on. Venestatumat seltskonda oli nõukogude ajal raske leida [---] ning nende otsatu panus nõukogude võimutsemisse oli ka kahtlust äratav. Kuidas poola setud, donetski kaevandustöölised, odessa juudid, krimmi tatarlased, mitmesuguste kasakate järeltulijad ja sovetlikud venelased saaksid moodustada rahva? Mis sellest, et Stalini armust sellise rahva esindajad ÜRO asutajate hulgas olid?" 

Kui kõrge ametnik kirjutab selliseid asju, siis mida me tahame, et inimesed sellest aru saaksid või mõtleksid või kuidas nad suhtuksid asjasse? Kuidas seda tõlgendada? Mul on tõesti piinlik seda küsimust küsida, aga see põhjustab päris palju probleeme.

Aitäh! Aga see küsimus kindlasti kuidagi ei puuduta kõnealust eelnõu ja mul on võimatu seda kommenteerida.

Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu, juhataja! Austatud minister! Mul on mõnevõrra noriv küsimus. See on pisut normitehniline ja puudutab sellesama eelnõu seletuskirja. Seletuskirjas on § 1, määruse reguleerimisala. Üldiselt on õiguses tavaliselt nii, et kui tuuakse sisse tingimusi, siis on niimoodi, et kui on tingimus 1 ja on tingimus 2, siis on selline tulemus. Või kasutatakse teist konstruktsiooni, et kui on tingimus 1 või on tingimus 2, siis on tulemus selline. Vahe on nende kahe konstruktsiooni puhul selles, et ühel juhul peavad olema tingimused koos rakendatavad ja teisel juhul peavad tingimused olema eraldi rakendatavad. Ma nüüd loen seda § 1, mis ütleb, et määrusega kehtestatakse COVID‑19 põhjustava viiruse levikust tulenevate ning sõjas haavata saanud isikute raviks tervishoiuteenuste eest riigieelarvest Eesti Haigekassa kaudu maksmise tingimused ja kord. Siin on need mõlemad korraga. Kas see on nüüd viga või see peabki olema niimoodi, et need tingimused peavad olema korraga: nii haavata saamine kui ka COVID‑i viirus?

Sa loed seletuskirja või [eelnõu] paragrahvi? (Paul Puustusmaa vastab saalist: "See on nüüd seletuskirjas. Jah, see on seletuskiri.") Seaduse mõte on olnud ikkagi [silmas pidada] hädaolukorrast tulenevat või sõjas haavata saanud isikute ravi. Emb-kumb seega. Ma ei oska kommenteerida seda seletuskirja osa praegu.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud minister! Me teame, et Ukraina piiri pealt või Poolast toodi Eestisse 12 ja 16 bussi kaupa sõjapõgenikke. Kui te käisite meil fraktsioonis tutvustamas hetkeolukorda, siis te väitsite, et selle MTÜ ja valitsuse vahel ei ole mingisuguseid kokkuleppeid, kuidas nende inimestega edasi tuleb tegutseda ja aidata neid, kes sealt sõjakoleduste eest on Eestisse tulnud. Mingi aeg hiljem me lugesime pressiteatest, et mingi kokkulepe valitsuse ja selle MTÜ vahel on olemas. Kas see oli riigi poolt tellitud, et siit teatud MTÜ-d bussidega iga päev tõid piiri pealt inimesi Eestisse, kui samal ajal teised riigid enamuses selliseid operatsioone ei teinud? Ma saan aru, et ühel hetkel teie valitsus seda ei teadnud, teisel hetkel vist olid juba kokkulepped. Kuidas see täpselt oli?

Aitäh! Valitsusel ega ka Sotsiaalministeeriumil [Eesti] Pagulasabiga ei olnud kokkulepet ja me kindlasti ka ei rahastanud neid. Küll aga oli MTÜ-l [Eesti] Pagulasabi võimalik toimetada nende Eesti inimeste ressursi eest, kes raha annetasid. Ainukesed katsed kokkuleppeid saavutada, mida minu ametkond on teinud, on olnud kutsuda neid üles mõõdutundele inimeste siia toomisel. Siia toomisele järgneb ju nende inimeste abistamine, neile töökoha ja elukoha leidmine, lastele lasteaia- ja koolikoha leidmine. On üsna vastutustundetu mõelda ainult ühe sammu peale, alati tuleb läbi mõelda ka kõik järgmised sammud. Sedalaadi vestlused on olnud minul [Eesti] Pagulasabiga.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh sisuka vastuse eest! Ja ma tänan, et me saame sellest teemast ühtemoodi aru. See on valus teema ja alati on keeruline parimat lahendust leida, aga ma olen aru saanud, et meie lahendame praegu mõnede inimeste aktiivset tegevust. See on muidugi väga vastutustundlik tegevus, mis nad tegid, aga oleks hea olnud, kui see oleks kooskõlas olnud valitsuse ja omavalitsustega, et ei oleks praegu selliseid olukordi, nagu me ajakirjandusest loeme. Otepää vallavanem ütleb, et nii palju abivajajaid on, et lihtsalt omavalitsus ei saa sellega hakkama.

Aga ma küsin veel, teine pool [küsimusest on selle kohta], et meil on täna lisaeelarve teema arutelu. [MTÜ] Slava Ukraini on teinud rahanduskomisjoni poole pöördumise, et esmaabipakk oleks vaja Ukrainasse 1,6 miljoni eest osta, aga me ei näe kuskil lisaeelarves selliseid toetusi, et Ukrainat tegelikult aidata. (Juhataja helistab kella.) See pidi olema selle eelarve eesmärk. 

Aitäh! Ma olen vastutanud selle eelarve kokkupanemise juures selle osa eest, mis puudutab Eesti elanikkonna toetamist, need on toimetulekuga seotud teemad, ja ka sõjapõgenikega seotud teemade eest. See osa, mis on humanitaarabiga seotud, on suuresti Välisministeeriumi kureerida. Ja eks te saate komisjonis seda veel täpsemalt küsida ja arutada, kas selleks kuskil eelarves koht leitakse.

Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu!

Palun-palun!

Hea minister! Mul on veel üks küsimus, mis käsitleb eelnõu seletuskirja. Tähendab, me oleme selle eelnõu juures palju rääkinud rahvusvahelise kaitse saamisest ja sellega seotud tingimustest ja põhjustest ja nii edasi. Ja samas seletuskirjas öeldakse, et see eelnõu ei ole kuidagi seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Kas te saaksite mulle lahti seletada, mida see lause seletuskirjas antud kontekstis tähendab, et ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega?

Vaadake, kui me oleme mingit konkreetset direktiivi üle võtmas ja sealt tulevad meile spetsiifilised kohustused, siis on see väga otseselt seotud. Antud juhul me selle direktiivi, mis puudutab ajutist kaitset, oleme juba vastu võtnud. Nüüd me kohandame siseriiklikku seadusandlust, et toime tulla nende inimestega, kes on siin ajutise kaitse saanud. Ja need inimesed ka meie siseriikliku seaduse alusel ei ole tegelikult need inimesed, kes taotlevad rahvusvahelist kaitset, vaid omavad Eestis ajutist elamiskohta. Nii et selle loogika kohaselt me lihtsalt oleme ühe nimetaja neile praegu seaduses ja ka seletuskirjas loonud, et me saaksime aru, millisest inimeste grupist me räägime. Need on peale 24. veebruari Eestisse tulnud Ukraina kodanikud ja nende pereliikmed. Me nimetame neid siis ajutise kaitse saajateks.

Martin Helme, palun! 

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea minister, mulle jäi kõrva, et te ütlesite, et Sotsiaalministeerium ei ole rahastanud neid busse. Minu teada Mondo saab raha Eesti riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi partnerina ja ka mitmed teised MTÜ-d, inimõiguskeskused ja GoBus on saanud raha pagulaste Eestisse transportimise eest. Ja suur osa sellest on käinud läbi Sotsiaalministeeriumi, ma küll ei või kindel olla, kumba ministrit alt. Aga ma tahaksin täpsustada: kas te saate üle kinnitada, et nad ei ole [riigilt] raha saanud?

Härra Martin Helme! Kui me räägime pagulasabist, mis puudutab sõjapõgenike siia toomist, siis Eesti inimesed annetasid esimestel sõjanädalatel, aga ka kogu esimesel sõjakuul väga heldelt raha, et aidata Ukraina sõjapõgenikke. See oli see ressurss, mille eest pagulasabi sai need bussid liikuma panna.

Jah, ühel hetkel pagulasabi pöördus minu poole küsimusega, kas riik võtaks selle rahastamise üle. Isegi ühe päeva hind öeldi mulle. Riik ei võtnud seda üle.

Mis puudutab erinevate mittetulundusühingute muud tegevust väljaspool Ukraina sõjapõgenike abistamist, siis jah, nimetatud MTÜ-de hulgas on ka neid, kes on olnud mingitel aegadel Sotsiaalministeeriumile partneriks. Sõjapõgenike konteksti tagasi tulles ma kinnitan, et Sotsiaalministeerium ei ole rahastanud nende partnerite tegevust.

Martin Helme, palun!

Aitäh, see oli selge vastus küll. Ma saan sellest aru, et meil on võimalik niimoodi ringiratast käia, et ühest küljest andsid inimesed annetusi ja teisest küljest Sotsiaalministeerium andis raha, aga mitte selle tegevuse jaoks. Aga mul on ikkagi küsimus: kas te saate meile öelda, et ükski nendest MTÜ-dest, kes on toonud bussidega Eestisse Ukrainast inimesi, ei ole saanud riigilt raha? 

Aitäh küsimuse eest! Aga ei saa vastata nii. Sellepärast et kui te püstitate küsimuse, kas ükski nendest MTÜ-dest, siis ma täpselt ei tea, millistest MTÜ-dest te räägite. Seetõttu ei saa ma ka sellist üldistavat vastust anda. Ja ma kordan: Sotsiaalministeerium ei ole andnud mitte ühelegi MTÜ-le raha selleks, et ta saaks tuua sõjapõgenikke Ukrainast või Poola piirilt või kuskilt mujalt  Eestisse. 

Austatud minister! Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan teid. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Siret Kotka. Tahtsin öelda "sotsiaalkaitsekomisjoni esimees", nii nagu minister on, aga meil on sotsiaalkomisjon. Palun!

Austatud hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Riigikogu sotsiaalkomisjon käsitles perehüvitiste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 605 eile, 3. mail. Nii nagu täna siin, andis minister ka meile komisjonis väga põhjaliku ülevaate ja ma ei hakka seda siin tutvustama. Küll aga markeerin ära, missugustel teemadel me küsimusi küsisime või arutasime. Need teemad käisid ka täna siin väga selgelt läbi.

Küsiti eluasemelaenu ja selle piiri kohta, kuidas see hüvitamine ikkagi täpselt käiks. Ma ei hakka siin üle kordama, minister oma vastustes korduvalt rõhutas, milline see kompenseerimise meede meil on. Veel uuriti, kui [pikaaegne] see meede on. Nii nagu minister ütles, see on kuus kuud. Kuus korda saab inimene [lasta] kompenseerida oma eluasemelaenu toimetulekutoetuse piiri ületamisel. Ja lisaks veel me muidugi kõnelesime 50‑eurose lisatoetuse maksmisest, mida ühekordselt antakse kõikidele lastele ja eakatele ja mis makstakse välja sügisel. Minister ütles ka, et seda ei ole praegu siin eelnõus, aga see muudatusettepanek kindlasti veel tuleb. Nii et kui ma teile tutvustan teisel lugemisel seda eelnõu, siis ma kindlasti tutvustan ka seda muudatusettepanekut.

Juhtivkomisjon tegi otsused: määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, milleks oli samamoodi konsensus, ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 11. mai kell 15. Selleks oli samamoodi konsensus. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid. Teile küsimusi ei ole. Aitäh teile! Ja nüüd liigume läbirääkimiste juurde. Avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Mart Helme. Väike lisaaeg?

(Naerab.) Kui me selleni jõuame, siis otsustame.

Selge, vaatame jooksvalt.

Aitäh, härra eesistuja! Ma mäletan, et te olete andnud ühele minu kõnele väga värvika hinnangu, et see pidi olema õudne ja tülgastav. Ma loodan, et ma seekord nii õudset ja tülgastavat kõnet ei pea.

Küll ei saa ma aga vaiki olla. Ja ma pean ütlema muidugi, et väga kurvaks teevad need kolmapäevased päevad, kui meil on siin infotund ja Riigikogu liikmete küsimustele vastatakse nipsakalt ja loetakse moraali. Täna oli tore lugu see, kuidas räägiti, kuidas isiklik solvamine on kõige halvem debati pidamise viis, et kõige parem debati pidamise viis on argumenteeritud vaidlus, ja siis lennati järgmisele küsijale peale kohe isiklike solvangutega. No tore!

Aga, lugupeetud minister, palun nüüd tähelepanelikult kuulata! Palun nüüd tähelepanelikult kuulata ja elevandiluust tornist, mis seal Pärnu maantee ääres seisab ja mis on äärmiselt inetu maja, alla tulla! Ma loen teile ette ühe postituse, tänase värske postituse. Ma küll inimest ei maini, kes selle teinud on, sest Eesti Vabariik on muutunud repressiivseks organiks tõerääkijate suhtes, kuritarvitades meie niinimetatud vaba meediat. Ma sain seda omal nahal tunda kahe nädala eest, kui kogu marutõbiste ajakirjanike kari mulle kallale lasti. Aga ma loen teile nüüd ette selle postituse.

Kuulasin täna kogemata töövestlust Ukraina põgeniku ja tööandja vahel. Töötasu tunnis viis eurot. Vastus: "Horošo." Küsisin hiljem, kas maksud ka maha lähevad või on viis euri kätte. Vastus: ikka kätte, sest ukrainlaste eest pole vaja sotsmaksu tasuda. Nemad on kindlustatud, töötada eelistavad nad mustalt, et kõik soodustused – tasuta korter, tasuta arstiabi, tasuta kool ja huvialaringid lastele ja nii edasi – kehtima jääks.

Mis riigis me elame? Riik korraldab meile musta tööjõu massilise sisserände ja soodustab töökohtade liikumist sisserännanutele. Tööandjal on ju ka tore, kui ei pea töötaja eest makse maksma. Maksud on eestlastele, võõrastele kuuluvad aga hüved.

Ja vaat see ongi see teema, mida me püüdsime siin kogu selle küsimustevooru jooksul teile selgeks teha. Meile on arusaadav, et Reformierakonna hävituspataljon loomulikult ei kuula, mida rahvasaadikud küsivad, ja ei vasta rahvasaadikute küsimustele, vaid ajavad seda ideoloogilist juttu, mille nad on sujuvalt, ma ei oska öelda, oma ajudesse sisse põletanud. See on äärmiselt kahetsusväärne ja ma ennustan teile, kulla reformierakondlased: kes kõrgelt kukub, kukub valusasti.

Need probleemid, millele ma osundasin kaks nädalat tagasi siin puldis, on juba kätte jõudnud. Aga need on alles õied, viljad tulevad. Need konfliktid, mida te Eesti ühiskonda praegu olete importinud, ei ole isegi veel õiteni jõudnud, aga nad jõuavad. Ja see on teie valitsuse kuritegeliku, oma Eesti inimesi alahindava, oma Eesti inimestelt hüvesid ära võtva või hüvesid mitte suurendava poliitika tulemus.

Ja siis veel, loomulikult: "Meil on sõjaaeg, Euroopas on sõda." Vaat, te olete nii nooruke võib-olla alles, et te ei mäleta, et Euroopas on sõda olnud varem ka. Üheksakümnendate aastate esimesel poolel oli Bosnia sõda. Hirmsaid asju juhtus. Sõna "Srebrenica" on ehk kõigile tuttav, aga see oli ainult üks [paljudest]. Hirmsaid asju juhtus. Aga meil ei olnud siis sõjaaega, keegi ei rääkinud sellest, et Euroopas on sõda.

Meil on sõjaaja lisaeelarve, meil on sõjapõgenikud. Miks siis ei räägitud, miks nüüd räägitakse? Aga võib-olla sellepärast, et sel ajal eestlased ei olnud Reformierakonna hävituspataljoni töö tulemusena saja tuhande kaupa ära põgenenud Eestist, sellepärast, et meil on praegu tuhandeid tühjaks jäänud külasid.

Ma käisin nädalavahetusel Pärnus, kohtusin inimestega. Teate, ma olen poliitikas piisavalt kaua olnud ja nahk on üsna paks. Aga mul tulid pisarad silma. Mul oli nutt kurgus. Kui tulevad eesti tädid, eesti mammid ja ütlevad, et me ei saa enam hakkama, me ei tule toime. "Ma ei tea, ma ei jõua maksta."

Palun nüüd lisaaega.

Jaa, palun! Kolm minutit.

"Ma ei jõua enam maksta kõige selle eest, mulle ei jää enam toiduraha. Mul tütar läheb ka kahe aasta pärast pensionile, ma ei tea, kuidas me hakkama saame."

See on, kulla minister, teie töövaldkond. Teie olete saanud mandaadi mitte ukrainlastelt, kes tegelikult on enamalt jaolt venelased, vaid te olete saanud mandaadi Eesti inimestelt. Esindage neid Eesti inimesi! Seiske nende eest, aga mitte ärge tassige siia kümnete tuhandete kaupa võõraid – kümnete tuhandete kaupa võõraid, kellede hüvesid peavad oma vaesed inimesed kinni maksma.

See ei ole solidaarne ühiskond, millest te armastate rääkida, mingit solidaarsust ei ole siin. Oma inimesed vaadaku ise, kuidas hakkama saavad, aga võõrad kuldame üle, sest "mõtle, nad tulid pommide alt!". Muidugi tulid pommide alt! Muidugi tulid pommide alt, aga miks te neid nii palju siia toote? Ja siis te valetate meile: ei, riik ei ole maksnud nende eest. Riik ju maksab nende eest. Kogu aeg on riigieelarve rahastamisel kõik need igasugused MTÜ-d, pagulasabid ja ma ei tea, mis iganes abid nad on. Need rahad on ju ära jaotatud. Me pole ka päris lollakad siin majas, me ju teame, kuidas need rahad on ära jagatud eri eelarveridade peale ja mismoodi riik tegelikult neid rahastab, projektide kaudu ja nii edasi, ja nii edasi.

Ja siis te tulete ja puhute meile siin hambasse: ei, riik ei ole midagi maksnud. Lihtsalt sõnad jäävad kurku kinni sellise ülbe, alatu valetamise, vassimise ja oma inimestest tankiga ülesõitmise peale. Mõelge oma inimeste peale!

Me teeme kõik, mis on meie võimuses, et meie inimesed aru saaksid, et teie ei mõtle oma inimeste peale, vaid mõtlete nende käsulaudade kohaselt, mida te siin tsiteerisite: Euroopa Liidus on nii otsustatud. Huvitav-huvitav, et kõik Euroopa Liidu otsused on Eestile kuhjaga täitmiseks, aga teistele on valikuliselt täitmiseks. Marionettvalitsus ei saagi loomulikult oma inimeste peale mõelda ja oma inimeste eest seista. Ja teie olete marionettvalitsus. See on äärmiselt häbiväärne ja viib Eesti väga tõsiste probleemide ette nii majanduslikult, sotsiaalselt, etniliselt kui julgeolekuliselt. Aitäh!

Aitäh! Austatud Mart, teie alustasite minust, mina aga lõpetan teiega. Ma ütlen, et ma ei ole nõus, et meil on marutõbised ajakirjanikud. Sellega ma kindlasti nõus ei ole. Nii, läbirääkimiste voor, [sõna saavad] fraktsioonide esindajad. Ei soovi. Ma saan aru, et minister soovib võtta läbirääkimistel sõna, see võimalus teil on. Palun teid Riigikogu kõnetooli.

Aitäh! Head saadikud! Mul ei olnud plaanis tulla uuesti sõna võtma. Te hoidsite mind siin kenasti küsimustele vastamas päris pikka aega. Aga kuulanud eelmist sõnavõttu, ma pean ütlema, et palun, head saadikud, andke inimestele õiget informatsiooni tegeliku olukorra kohta. Ärge kiitke palun takka valeinformatsioonile! Kui inimesed on saanud valesti aru ja teevad postitusi, siis parandage ja rääkige, mis on tegelikult.

Ei ole Ukraina sõjapõgenikud automaatselt kindlustatud Eestisse tulles. Nad on kindlustatud samadel alustel nagu Eesti inimesed. Kui nad tulevad siia ja saavad ajutise kaitse, on nad ajutised Eesti elanikud. See tähendab seda, et nende kindlustatus tekib koos töötamisega või töötuna arvelevõtmisega. Ravikindlustus on nii nagu meie inimestel ravikindlustusseaduse alusel. Tõsi, lapsed ja vanemaealised, pensionärid on ravikindlustatud, mitte aga tööealised ja automaatselt. Selleks, et saada hüvesid Eesti riigis, peab täitma neid kohustusi, mida Eesti inimesed siin täidavad igapäevaselt.

Mis puudutab tööandjate manipulatiivset käitumist ja Ukraina sõjapõgenike võimalikku ärakasutamist, siis kui need üksikud pipraterad rikuvad ära selle meepoti, mis on meie Eesti tööturg ja meie tööandjate hea maine, siis iga õiguskuulekas kodanik annab selle informatsiooni edasi Tööinspektsioonile, et Tööinspektsioon saaks sekkuda inimeste ärakasutamisse.

Ja kui räägitakse, et Eesti inimestelt võetakse midagi ära või Eesti inimestele on vähe antud, siis ma tuletan teile kõigile meelde, et need on otsused, millele Riigikogu on kaasa aidanud, et need sünniksid. 7,8% ehk 42 eurot tõusis keskmise pensionäri pension sellel aastal. 20 eurot tõuseb erakorraliselt pension 1. jaanuarist. Üksi elava pensionäri toetus tõusis 115 eurolt 200 eurole. Välja makstakse see selle aasta sügisel. Keskmine pension saab olema järgmisest aastast tulumaksuvaba. Ja selle eelnõu kohaselt tõstetakse Eesti inimeste toimetulekupiir 150 eurolt 200 eurole.

Lisaks on  antud meie inimestele, kellel on tekkinud ajutine makseraskus või majandusliku toimetuleku tagasilöök, võimalus võtta toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse ka eluasemelaenuga seotud kulud. See on meie inimestele. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 605 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 11. mai kell 15. Esimene lugemine on lõpetatud ja esimese päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 606  esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse. 

Austatud spiiker! Head Riigikogu liikmed! Teie ees on eelnõu, mille eesmärk on lühidalt kokkuvõetuna toetada põllumehi ja põllumajandussektorit sellel ajal ja aastal, kui toidujulgeolek, taas pean ütlema, on Venemaa poolt alustatud, Ukraina vastu peetava sõja tõttu saanud tähenduse, mida me sellele ilmselt tavalistel, rahulikel aegadel ei ole osanud omistada.

Selle eelnõu sisuks on vähendada kuni selle aasta lõpuni eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäära Euroopa Liidus lubatud miinimumtasemeni. See on 21 eurot 1000 liitri kohta. Praegu kehtiv määr on meil 100 eurot 1000 liitri kohta. Mõistan täiesti, et järgnev tähendab parlamendi jaoks tavapärasest kiiremat menetlust, aga sellegipoolest ütlen, et ma loodan, et see eelnõu saab seaduseks maikuu jooksul, nii et seda oleks võimalik rakendada 1. juunist. Juhul kui me saame seda rakendada juuni algusest kuni selle aasta lõpuni, on selle eelnõu mõju aktsiisi laekumisele tänavu hinnanguliselt 4,5 miljoni euro ulatuses. See on kogumõju riigieelarve vaates ja see mõjutab ka käibemaksu laekumist täiendavalt kuni 1 miljoni euro võrra.

Nagu öeldud, see on eelnõu, mis otseselt toetab põllumajandussektorit, põllumehi. Ja kui me jõuame kahe punkti pärast lisaeelarve menetlemiseni, siis tuleks seda ilmselt koos käsitleda lisaeelarves sisalduva põllumeestele mõeldud toetusega. See sisuliselt moodustab ühe tervikpaketi, mis toetab seda sektorit keerulisest ajast ja kriisist läbitulemisel. Aitäh! Palun teil seda eelnõu toetada.

Aitäh, austatud minister! Teile on vähemalt hetkeseisuga kolm küsimust, neid võib tulla juurde. Ivari Padar, palun!

Aitäh! Lugupeetud proua minister! Igati tervitatav eelnõu – üks osa sellest, mille kohta põllumehed on ettepanekuid teinud, kuidas leevendada kriisi mõju. Nüüd, nagu võib oodata, minu küsimus on lihtne. See on ajaline piir, mis puudutab seda aastat. Praktiline pool on see, et tegelikult hästi keeruliseks läheb põllumajanduses selle aasta lõpul ja järgmise aasta alguses. Lihtsal põhjusel: 90% väetistest oli põllumeestel varutud eelmisel aastal vanade hindadega. Tõeline põrgu läheb lahti sügisel ja kevadel. Selles mõttes võiks seda ajaakent – eeldatavasti ma teen ka muudatusettepaneku selle kohta – pikendada vähemalt näiteks kaheks aastaks. Ma usun, et umbes kahe aasta jooksul loksub paika uus põllumajandusmudel, kust me hakkame saama väetisi ja [muid] sisendeid.

Aitäh selle küsimuse eest! Kuna tegu on lisaeelarvega seotud eelnõuga ja lisaeelarve puudutab seda aastat, siis sellest ka selles eelnõus sisalduv tähtaeg, mis sinna kirjutatud on.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Kui me räägime nüüd sellest erimärgistusega kütuse aktsiisist, siis täna on see 100 eurot 1000 liitri kohta ja me viime selle sinna 20 euro juurde. Samas Lätis ja Leedus on see 60 eurot seitsmeks kuuks. Siin kindlasti ei saa rääkida, et lisaeelarvega seoses on meil nii tehtud, sest mõned teised punktid on sellised, millel ei ole üldse tähtaega või on tähtajad pikemad.

Meil on praegu 1. maini järgmisel aastal alandatud paljud aktsiisid. Oleks võinud erimärgistusega kütusega olla sama ja siis taastumine ka 25% kaupa. Miks seda ei arutatud? Miks tehti mingi erand, et viidi viis korda madalamaks [kui senine aktsiis] ja kolm korda madalamaks kui naabritel ühe kütuse aktsiis?

Aitäh! Ma nüüd ei saanudki aru, kas te arvate, et seda muudatust ei peaks tegema, et peaks jätkama senise tasemega, kus ta praegu on. Aga üldiselt, ma viitasin ka lisaeelarves sisalduvale põllumajandussektorile mõeldud toetuspaketile seepärast, et vaadati esiteks neid muudatusi koos: sedasama täiendavat toetust, mida meil on lisaeelarvest võimalus põllumajandussektorile maksta, ja sellele lisandub Euroopa Liidu poolt 2,5 miljonit eurot. Neid vaadati koos sellesama täiendava ettepanekuna esitatud erimärgistatud diislikütuse aktsiisi miinimummäärani toomisega.

Miks ja kuidas hinnati näiteks Läti ja Leedu aktsiisitaset, just erimärgistatud kütuse aktsiisi taset? Jällegi, vaadati ikkagi terviklikku konkurentsiolukorda. On teisi viise, kuidas nimetatud riigid oma sektorit praegusel keerulisel ajal toetavad. Meie valik on selline, nagu siin ettepanek on tehtud. 

Pean ütlema, et olen saanud põllumajandussektorist endast väga positiivset tagasisidet. Seda pigem oodatakse ja hinnatakse ja leitakse, et see hästi keerulisel ajal tõepoolest pakub tuge. Nii et kui see oli mõeldud kriitikana, miks seda vaja on, siis usun, et tõepoolest on põllumajandussektoril seda vaja. Tähtaja kohta ma eelnevalt teie kolleegi küsimusele juba vastasin, aga tegu on esimese lugemisega. Praegu on see esitatud sellisel kujul.

Peeter Ernits, palun!

Hea esimees! Lugupeetud minister! See on eraldi eelnõu, mitte lisaeelarve. Siin on isegi number peal: 606. Minu küsimus on, mida kolleeg Padar juba küsis: miks ainult nii lühidalt? Ega see segadus [ei kao], need asjad igal juhul jätkuvad. Te ütlesite, et kuna see on lisaeelarve. Aga see ei ole lisaeelarve, see on 606 SE. Miks see tähtaeg on 31. detsembrini? Miks see on üldse pandud sinna? Tegelikult see võiks olla natuke pikem igal juhul.

Aitäh! Ma ei öelnudki, et see on lisaeelarve. Seda see loomulikult ei ole, sest lisaeelarve eelnõuni me jõuame alles kahe punkti pärast. Küll aga see on lisaeelarvega seotud. Nagu öeldud, tegu on esimese lugemisega. Eelnõude lugemise käigus saab teha muudatusettepanekuid, neid arutada, ja see ei ole eripärane, et eelnõu menetlemise käigus muutub.

Merry Aart, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ka mina toetan [arvamust], et see periood on väga lühike. Selle aasta kevadkülv on läbi, järgmiseks sellest kasu ei ole. Aga kuivatuskulude puhul on [kasu], nii et parem kui mitte midagi. Selle eest aitäh! 

Aga minu praktiline küsimus on see, et siin on kirjas, et 1. maist. Aga kui seda seadust kohe vastu ei võeta – täna on esimene lugemine – või võetakse näiteks jaanipäevaks, kas siis see hakkab kehtima 1. maist tagasiulatuvalt või saab see hakata kehtima alles pärast seda, kui seadus on vastu võetud? See lühendaks seda aega veelgi.

Aitäh küsimuse eest! Ma oma sissejuhatavas sõnavõtus ütlesin, et kuna praeguseks me tõepoolest oleme juba maikuus, siis kõige kiiremini, juhul kui parlament on valmis seda nii kiiresti menetlema, on tõenäoliselt võimalik see rakendada 1. juunist. Ja see muudatus tuleb teha. Kui vastuvõtmine jääb hilisemaks, siis see tähendab, et jõustumine nihkub hilisemaks.

Andes endale aru, et see on kiire menetlustempo, ma siiski loodan, et õnnestub menetleda ja arutada seda eelnõu nii, et 1. juunist, kuuendast kuust oleks võimalik seadus rakendada. (Saalist kommenteeritakse midagi. Juhataja: "Ei ole võimalust küsida edasi-tagasi.") Riigi Teatajas – mul jäi vastamine pooleli – avaldamine käib tõesti praegu üsna kiiresti, kuna Riigi Teatajas on võimalik ka elektrooniliselt avaldada. See ei võta enam pikka aega.

Kalle Grünthal, palun!

Suur tänu, härra istungi juhataja! Austatud ettekandja! Minu hinnangul on Eesti üks kuramuse imepärane maa. Meil on bensiinihinnad laes, diislihinnad on laes, gaasihinnad on samuti laes, elektrihindadest ma ei räägigi, need on kosmoses täiesti. Toiduained on kallinenud ja kõige selle tulemusena on Eesti inflatsioon – mis ta nüüd oligi, jubedam kogus vist oli? – 19% hinnatõusu. Ja kogu selle õuduse tulemusena on mujal maailmas, näiteks Prantsusmaal nii, et kui kütuse hind tõuseb, siis rahvas mässab tänaval. Aga seletage ära mulle see fenomen, kuidas on võimalik, et pärast sellist tohutut hinnatõusu on Reformierakonna reiting 32%! Mina ei saa aru, mis on selle põhjuseks. Aidake lahti seletada!

Aitäh! Ma mõistan, et teie jaoks on see praegu kõige olulisem küsimus, mille üle te pead vaevate. Aga see ei ole seotud selle eelnõuga, mille eesmärk on põllumehi keerulisel ajal toetada. Kui tänased eelnõud Riigikogu päevakorras ära arutatud saavad, siis võime sel teemal, mida teie küsisite, kindlasti eraldi edasi vestelda. 

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Ma kindlasti toetan aktsiiside langetust, ja seda ka põllumeestele [vajaliku] erimärgistatud kütuse puhul. Ja see mõjutab ka kalureid ja kõiki muid.

Aga mul on siit edasi küsimus. Kui te leidsite, et peaks ühte valdkonda ehk põllumehi natukene aitama, kas siis oli ka arutelu kõigi teiste kütuste [aktsiisi] üle? Meil on täna uudis, et Läti otsustas biolisandist loobuda. Suure tõenäosusega [võidetakse] liitri pealt, lätlased küll ütlevad, et 12 senti, aga ma arvan, et 8–10 senti liitri pealt läheb kütus odavamaks. Niigi on neil kütus natukene odavam ja nii võib tekkida uuesti piirikaubandus. Suuremad transpordifirmad juba arutavad tankimise võimalust Lätis. Kas olid need arutelud ka, et ikkagi me peaks vaatama natuke suuremat pilti: kogu diisel, bensiin ja pluss siis biolisand? (Juhataja helistab kella.)

Aitäh! Ikka olid need arutelud ka, mis puudutasid laiemalt aktsiiside poliitikat ja muudatusi aktsiisides. Ja nagu ma olen ka siinsamas saalis varem öelnud, me kindlasti jälgime seda, milliseid otsuseid meie naabrid teevad. Ja loomulikult konkurentsiolukorda tuleb silmas pidada, et ei tekiks olukorda, kus meie ettevõtted satuvad [raskustesse], kus nende konkurentsivõime saab veel täiendavalt pihta sellest, et naabrid käituvad aktsiisipoliitikas kuidagi teistmoodi. Nii et seda me kindlasti jälgime, jah.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! No vaieldamatult aktsiiside langetamine on samm õiges suunas, aga nii nagu tavaliselt selle valitsuse puhul, mitte korralik mehesamm, vaid selline tibusamm. Selle osas tuleb olla kriitiline. Tõesti, probleem ei ole mitte ainult põllumajanduses või siis põlevkivi kaevandamises, vaid tegelikult tuleks vaadata probleemile laiemalt. [See on] tõesti ka energeetikas, näiteks kodude kütmisel. Miks ei ole siia lisatud, et me viiksime aktsiisid alla vähemalt Euroopa miinimumini põlevkiviõli kasutamisel, ka erimärgistatud kütuse ja erimärgistatud diislikütuse kasutamisel näiteks kütteks? Miks on tehtud selliseid kitsendatud valikuid ja miks ei ole astutud korralikku pikka sammu? (Juhataja helistab kella.) Energeetika mõjutab otseselt seda metsikut inflatsiooni, mis meid on tabanud.

Aitäh! Üks teie kolleeg just viitas, et see ei ole mitte tibusamm, vaid võib-olla isegi liiga pikk samm, kuna Lätis ja Leedus on erimärgistatud diisli aktsiis kõrgem kui pärast seda muudatust Eestis. Eks see nii on, et üks ütleb, et liiga palju, teine ütleb, et liiga vähe. Ju siis on õige koha peale see muudatus saanud. 

Konkreetne ettepanek on viia erimärgistatud diislikütuse aktsiis Euroopa Liidu miinimumtasemele. Allapoole seda ei ole võimalik viia. Ja selle eelnõu eesmärk on toetada põllumajandussektorit ja põllumehi. Ja seda sektorit spetsiifiliselt, teades, et tegu on sektoriga, mis seisab lähiajal väga keeruliste olude ees just nimelt Ukrainas käiva sõja tõttu. Sellele sektorile toetust anda on selle eelnõu eesmärk. Ma arvan, et aktsiisi miinimumtasemele viimine seda eesmärki igati toetab ja täidab.

Kalle Grünthal, palun!

Tänan! Austatud ettekandja, te nagu ei tahtnud vastata minu eelmisele küsimusele, mis on see fenomen, mispärast Reformierakonna reiting on tohutule elukallidusele [vaatamata] nii kõrgeks läinud. 32% rahvastikust arvab, et Reformierakond teeb väga head tööd. Te ütlesite, et see ei ole seotud selle eelnõuga. Ma katsun [oma küsimuse] siis eelnõuga siduda. Nüüd te tahate eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäära vähendada. Mida te prognoosite, kui palju siis Reformierakonna reiting võib tõusta pärast seda, kui see muudatus jõustub?

Aitäh, hea küsija! Küllap see on teil praegu mõeldud sellise vaimukusena. Aga ma täitsa tõsiselt ütlen, et minu meelest on ajad praegu sellised, et see teema on küsimus, millega me tegelema peame. Praegu ei ole kõige õigem või üldse mitte õige aeg lugeda kellegi reitingupunkte ja sellisel tasemel kuidagi erakonna populaarsuse üle debateerida. See ei ole selle eelnõuga seotud, ma ei pea seda ka hetkel kohaseks.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! No see, et eelnõu eesmärk on põllumajandussektorit toetada, on ju iseenesest positiivne. Aga nii nagu ma ütlesin, samm ja ambitsioon peaks olema kordades suurem. Sest tõesti, inflatsioon on väga suur ja seda mõjutavad vaieldamatult täiendavad aktsiisid igat liiki kütusel. Ja olgu siin ka öeldud, et selle eelnõu kohaselt on vedelkütuse erimärgistamise seaduse järgi eriotstarbelist diislikütust lubatud kasutada põllumajanduses ja tähtajaliselt ka põlevkivikaevandustes. Te olete ekstra selle seletuskirjas välja toonud, et põlevkivikaevandustes on ka lubatud, kuigi kui ka kehtiv seadus seda lubab. Ma küsin, kas teil ei tekkinud mõtet, et võib-olla peaks lubama ka teistes kaevandustes. Me ju kasutame ka kruusa, liiva ja paekivi (Juhataja helistab kella.) ja see kõik mõjutab meie elu ja tõstab ka nende toodete hinda.

Aitäh! Me tõepoolest lähtusime, nii nagu te ka ise viitasite, sellest seaduseraamist, mille praegu seadusandja ette andnud on. See, kellele konkreetne muudatus laieneb, on juba kehtivas seaduses fikseeritud ja selle juurde me jäime.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Te olete öelnud, et see aktsiisi langetamine on praegu küll väikesele seltskonnale, aga laiadele rahvamassidele kütuseaktsiisi ei ole mõtet langetada, kui me [tahame] solidaarselt käituda naaberriikidega. Kas te olete arutanud Läti või Leedu kolleegiga, et võiks üheskoos langetada kütuseaktsiisi? 

Kõigepealt täpsustus, kas see on väikese seltskonna eelnõu või mitte. See puudutab kõiki Eesti põllumajandusettevõtteid, kes erimärgistatud diislit kasutavad. Nii et ma arvan, et see ei ole väga väikese seltskonna oma. See puudutab olulisel määral põllumehi ja seetõttu on vajalik ja oluline muudatus.

Olen küll vestelnud ja rääkinud, pidanud nõu nii Läti kui Leedu rahandusministriga, ka Soome ministriga oleme seda teemat arutanud. Üldiselt on ju kõigil meie piirkonnas see mure sama. See olukord, kus me praegu oleme julgeoleku vaates – me ei ole varem olnud nii tõsises julgeolekukriisis, kui me praegu oleme meie piirkonnas. Mis tähendab seda, et kõikidel riikidel on sel aastal väga suuri kulutusi ja ka järgmistel aastatel täiendavaid kulutusi, mida tuleb teha selleks, et julgeolekut tugevdada.

Ja mu kolleegid, nii Läti kui Leedu kolleeg, on tõepoolest seda muret ja hoiakut jaganud ja leidnud ka seda, et kui vajadusi tuleb sisuliselt iga nädalaga juurde, mitte need ei vähene, eks ole, siis lihtsalt ei saa teha otsust, et me jätame mingis olulises mahus maksu kokku korjamata. Praegu meil seisab ees väga keeruline aasta ja kui teha selline otsus aasta esimeses pooles, siis see tähendaks seda, et meil tõenäoliselt oleks lihtsalt vähem võimalusi toetada seal, kus seda kõige kriitilisemalt vaja on, ehk teha neid olulisi julgeolekuga seotud otsuseid, mida me tegema peame ja mis rahastamist nõuavad.

Martin Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea minister! No ma ei tea, mis julgeolekuolukorra põhjendusega te siin nüüd esinesite. Julgeoleku peale, riigikaitsele läheb lisaeelarve 800 miljonist 15 miljonit ja sisejulgeolekus, kui pagulastele minev raha välja jätta, paarkümmend miljonit. See ei ole julgeolekueelarve. Ma ei tea, miks te seda juttu räägite.

Mul muidugi on selline natuke filosoofilisem küsimus. Reformierakond ja ka teie konkreetselt olete olnud alati väga ägedalt vastu kõikvõimalikele maksuerisustele. Ja loomulikult olete te olnud ägedalt vastu maksulangetusele. Ma mäletan ise, kui ma olin seal puldis rahandusministrina ja tõin aktsiisialandused siia saali, siis Reformierakond laiemalt ja teie ka konkreetselt olite väga vastu sellele.

Ma nüüd küsiksin kahte asja. Kuidas see tee Damaskusesse on läinud, et te olete nõus ühe maksualandusega ja maksuerisusega? Ja miks te poolel teel seisma jäite? Me oleme siia toonud ka terve hulga muid maksualandusi, mida Eesti inimestele väga vaja oleks. Kuhu need jäid?

Aitäh! Nüüd pean teid taas korrigeerima ja ütlema, et kui teie esitatud eelnõu nägi ette aktsiisi tõusmise päris kõrgele tasemele, siis praegune valitsus muutis seda otsust ja jättis aktsiisitõusu ära.

Nüüd, jah, te vist ei olnud päris alguses saalis, kui ma eelnõu tutvustasin. Selle eelnõu eesmärk tõepoolest on konkreetselt ühe sektori toetamine ja see on põllumajandussektor. See on põllumeeste toetamine põhjusel, et see on sektor, mis praeguses kriisis väga teravalt pihta saab. Ja toidujulgeolek nendes oludes, kus tõenäoliselt ka aasta teisel poolel seisab ees väga keerulisi arenguid, igal juhul on tähtis. Seetõttu oleme pidanud mõistlikuks selle ettepanekuga parlamendi ette tulla. Kas oleks parem, kui ei peaks seda ettepanekut tegema? Jah, muidugi oleks parem. Parem oleks, kui Putin ei oleks sõda alustanud, aga alustas.

Kalvi Kõva, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea minister! Väga hea eelnõu! Väga hea eelnõu! Mul on suur rõõm, et [mõeldud] ei ole mitte ainult nendele masinatele, mis töötavad põllul, vaid ka nendele, mis kuivatites ja mujal. Aga mu küsimus on, et kui te seda eelnõu ette valmistasite ja mõtlesite, siis kas teie analüüsidest käis läbi mõte, et seda sinist kütust võiks kasutada hoonete kütmisel? Praegu see on keelatud. Aegu tagasi oli punane diislikütus, mida kasutati hoonete kütmiseks, aga see kadus ära. Mingil hetkel hakati kütma sinise kütusega, aga see keelati ära, nii et seda kasutada ei saa. Ehk siis: kas te mõtlesite, et võiks ka hoonete kütmist lubada sinise kütusega?

Aitäh! See ei olnud eraldi selle eelnõu tegemise ajal arutelu all. Nagu ma kirjeldasin, see eelnõu tegelikult töötab ühe paketina lisaeelarves sisalduva põllumeestele mõeldud toetusega. Me otsisime lahendust [probleemile], kuidas oleks kõige mõistlikum just nimelt põllumajandussektorile keerulisel aastal tuge pakkuda. Ja see koosneb sisuliselt nagu kahest osast või kahest sambast. Esiteks lisaeelarves sisalduv täiendav tugi, millele lisandub Euroopa Liidu poolt 2,5 miljonit, ja siis erimärgistatud diisli aktsiisi viimine miinimumtasemele. Niipidi oli see arutelu käik ja sel korral tõepoolest fookus oli põllumeestele.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Hea minister, ikka vana küsimus. Kust sa tead, et reformierakondlane valetab? No suu liigub! See jutt, et meie oleme või ma olen aktsiisitõuse tekitanud – ma imestan, et te tuimalt ikka seda juttu räägite. Mina tõin siia aktsiisilangetused, mis olid tähtajalised, ja üllatus-üllatus, ka see eelnõu on aktsiisilangetus, mis on tähtajaline. Tuleb välja, et teravalt pihta saanud põllumajanduse kriis lõpeb ära selle aasta lõpuga teie arvates. Ja siis ta teeb läbi räige tõusu – seesama aktsiis teeb läbi räige tõusu.

Nüüd, mul on küsimus. Uuesti küsin sedasama: miks te poolel teel seisma jäite oma teel Damaskusesse? Kui põllumajandussektor on teravalt pihta saanud, siis kas teie meelest mitte ükski teine Eesti majandussektor ei olegi teravalt pihta saanud? Miks te ei langeta aktsiise üleüldiselt kütusel ja miks te ei langeta aktsiise elektril ja gaasil? Miks te ei langeta käibemaksu? Sest kõik on pihta saanud. Ja miks te tahate tõsta aktsiisi aasta lõpus?

Aitäh! Sellele küsimusele ma olen täna juba paar korda vastanud, et kuna tegu on esialgselt lisaeelarvega seotud eelnõuga, siis selline ettepanek meil on. Aga ma olen ka rõhutanud seda, et tegu on esimese lugemisega, kaks lugemist seisab parlamendis veel ees.

Mis puudutab ülejäänud aktsiise, siis nii nagu me ka varasemalt, nii infotunnis kui ka arupärimistele vastamise ajal oleme seda käsitlenud ja arutanud, me kindlasti jälgime ka seda, mida teevad meie naabrid aktsiisipoliitikas. Just hetk tagasi ma vastasin ühe teie kolleegi küsimusele, kas me oleme arutanud Läti ja Leedu ministritega aktsiisipoliitikat. Oleme küll arutanud.

Ja veel kord: kuivõrd on tegu aastaga, kus suuri rahalisi vajadusi, erakorralisi vajadusi, julgeolekuga seotud vajadusi on väga palju, siis me kindlasti oleme olnud topelt ettevaatlikud, võtmaks vastu otsuseid, mis riigieelarvest kümneid miljoneid ära võtavad. See on selle ettevaatlikkuse põhjus olnud.

Aga nagu öeldud, jah, seda, mida teevad ja kuidas käituvad meie naabrid, me loomulikult jälgime. Olen seda varem ka öelnud, et kui vaja on, siis sellele kindlasti tuleb reageerida, ja selleks meil valmisolek on olemas.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Kahtlemata on selle aktsiisi langetamine põllumeestele väga hea ja õige otsus. Aga lihtsalt mulle niimoodi läbi huumoriprisma tuleb meelde, et kui eelmine valitsus seda tegi, siis me saime päris palju nahutada, mina kaasa arvatud, et see ka põlevkivikaevandustele kehtib. Ja seda just rohepöörde ja kõige selle võtmes, kuidas me keerame tuksi rohepöörde Eestis, ja nii edasi.

Lihtsalt huvi pärast küsin, kas vahepeal on kuidagi prioriteedid muutunud. Reformierakond on rääkinud, et fossiilkütused tuleb kõik kõrgelt maksustada, et aidata kaasa rohepöördele. Ja nüüd ikkagi ... Ma muidugi toetan seda, et põlevkivisektor seda aktsiisilangetusega kütust kasutada saab, aga kas siis Reformierakonna seisukohad on vahepeal muutunud? 

Ei ole muutunud. Nagu ma selgitasin, kuna praegu kehtivas seaduses niimoodi on, et need tõesti on võrdsustatud, siis me ei hakanud seda vaidlust hetkel täiendavalt avama. See ettepanek puudutab neid sektoreid, mis ka praegu selle konkreetse määraga hõlmatud on. See oli lihtne põhjus.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud esimees! Hea ettekandja! Igati tänuväärne ja mõistlik ettepanek ja erinevad ajad nõuavadki erinevaid meetmeid ja lahendusi. Aga ma tahaks lihtsalt küsida, kuna aktsiiside puhul ja aktsiiside langetamise või nende määrade muutmise puhul on alati juttu olnud eelmistest perioodidest, siis et oleks kõigile ikkagi täpselt selge: mis plaan oli Ratase valitsusel selle aktsiisiga? Kas te pidite siin võrreldes Ratase valitsusega mingeid muudatusi  tegema ja päästma kedagi, nii nagu te mitmetel muudel puhkudel olete aktsiisidega teinud?

Aitäh! Selle muudatuse põhjus ja selle eelnõu põhjus on see, et Venemaa alustas Ukrainas uut täiemahulist sõjalist pealetungi. See on olukord, kus me praegu oleme ja millele me peame reageerima. Meil ei ole põhjust siin kuidagi proovidagi sellist sisepoliitilist pallimist minu meelest mängu tuua. See on julgeoleku põhjus. See on seotud ka toidujulgeolekuga ja see on see, millele me peame reageerima ja mille tõttu me selle ettepaneku oleme teinud.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Te muudkui räägite sõjaaja eelarvest. See meenutab mulle seda, kuidas vana mees oigab, et tervis on kehva, aga ei tea, mis siis veel saab, kui ma ükskord vanaks jään. Aga mis siis saab, kui tõesti sõda on ja ongi sõjaaja eelarve? Ärge selle sõjaga nüüd üle ka pingutage siin.

Aga kuna te räägite sõjaaja eelarvest, siis on mul küsimus. Siin on tegelikult naeruväärselt väikesed summad, mis tegelikult lähevad sisekaitsele ja julgeolekule või Kaitseministeeriumile, ja konkreetikat ei ole praktiliselt üldse. Mida me siis konkreetselt selle kaitsevõime tõstmise ja sisejulgeoleku kindlustamise raha eest saame? Kas võiks konkretiseerida?

Aitäh, hea küsija! Teie küsimus puudutas hoopis teist eelnõu. Me siin praegu arutame aktsiisieelnõu, see küsimus käis lisaeelarve kohta. Selleni me jõuame kahe punkti pärast.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, suur tänu! Hea minister, mul on küsimus, et kui valitsus arutas konkreetselt selle erikütuse aktsiisi langetamist, siis kas olid jutuks ka võimalikud teised aktsiiside määrad või ei olnud. Kui olid, siis mis põhjusel te jõudsite arusaamisele, et on mõistlik tegeleda ainult selle kütuse eriliigiga?

Aitäh! Ka sellele küsimusele olen täna juba paar korda vastanud. Selle konkreetse eelnõu raames oli soov keskenduda põllumeeste murele ja see lahendada. Ja see on seotud teise osaga, mis sisaldub lisaeelarves, mille juurde me tuleme kahe punkti pärast. Fookus oli põllumajandussektorile toe pakkumisel.

Austatud minister, ma tänan teid. Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni aseesimehe Aivar Koka.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 606 oma 3. mai istungil. Arutelus osalesid Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja Erle Kõomets, peaspetsialist Lauri Lelumees, fiskaalpoliitika osakonna riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos ning rahandusminister.

Me teame, et hetkel on diisliaktsiisi määr 100 eurot 1000 liitri kohta, mis on umbes 10 senti ühe liitri kohta. Eelnõu sisuks on langetada aktsiisimäär Euroopa Liidu direktiivis kindlaks määratud miinimummäärani, mis oleks 21 eurot 1000 liitri kohta. Siis saab aktsiisimääraks 2,1 senti liitri kohta.

Eelnõu põhjustab kütuseaktsiisi vähemlaekumise käesoleval aastal 5,3 miljonit eurot. Käibemaksu alalaekumine võib olla kuni 1 miljon eurot, aga seda tuleb arvestada kevadprognoosi, mitte sügisprognoosi järgi. Rahandusministeeriumi esindajad ütlesid, et nad näevad sellist maksumeedet kui võimalust, mis aitab parandada põllumajandustootjate konkurentsivõimet ja mingil määral tagada põllumajandussektoris töökohti. Ja põllumajandussektoriga kooskõlas aitaks see langetada ka põlevkivikaevanduse kulusid.

Jürgen Ligi mainis, et tegelikult ei ole meil toidujulgeolekuga mingit probleemi, kui kuludest [rääkida]. Sõja ajal on hinnad üles läinud, sisendhindade langetamiseks ei ole mingit põhjust. Viisakas seletus oleks see, kui me saaksime teada, kuidas on naabrite seis, kas me jääme kuidagi alla ja kas see ka toidujulgeolekut mõjutab.

Riina Sikkut [küsis], et kas me päriselt 1. jaanuarist viiekordistame aktsiisitõusu ja miks see muudatus siis tehakse, kui sisendhinna mõju on umbes 7%, ligi 10 senti liitri kohta. Aivar Sõerd ütles, et ta mõistab põllumajanduse seisu ja olukorda ja neid asju, aga me vähendame praegu aktsiisimäära 80% peaaegu ehk siis viis korda, ent selle mõju sisendhindadele on ainult 1,4%.  Ebaefektiivne meede ja eelarvele kulukas.

Riina Sikkut märkis ka, et õhukeses riigis peaks suutma targemaid lahendusi välja mõelda. [Ta ütles], et on üllatunud sellest, et on dilemma aktsiisi langetamine versus otsetoetuste maksmine põllumajandustootjatele, mis on keerukam. Seetõttu otsustati aktsiisi langetamise kasuks, samas kui koolitoidu toetamise eelnõu koalitsioon ei toetanud.

Mina küsisin, kas arutelul oli ka diisliaktsiisi langetamine, mille tulu oleks tunduvalt suurem ja mõju ka suurem, sest kaupa veetakse poodidesse ikka suurte autodega. Minister vastas, et konkreetse eelnõu raames ei olnud arutelu, kas seda peaks kuidagi täiendavalt laiendama või mitte.

Rene Kokk küsis, et kui mais eelnõu vastu ei võeta, siis kas hakkab see aktsiisimäär kehtima 1. juulist. Minister vastas, et aktsiisid kindlasti hakkavad [kehtima] täiskuust, aga ta loodab, et rahanduskomisjon ja Riigikogu töötab ladusalt ja eelnõu võetakse vastu enne 1. [juunit].

Komisjon tegi konsensuslikud ettepanekud määrata komisjonipoolseks ettekandjaks teie ees kõneleja ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 11. mai kell 15. Selle poolt oli 5 ja vastu 3, erapooletuid ei olnud. Ja oli ettepanek esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja. Ivari Padar, palun! Ja alati on võimalus ka väike lisaaeg saada, kolm minutit, kui on soov.

Paneme igaks juhuks paika. Läheb vaja või ei lähe.

Paneme paika, nii et kaheksa minutit.

Nagu magasiaidas. Lugupeetud kolleegid! Igati positiivne, et see eelnõu täna siin meie ees on. Selle algimpulss tuli märtsikuus põllumajandus-kaubanduskoja tehtud viie ettepaneku näol.

Põllumajandus-kaubanduskoda tegi viis ettepanekut, kuidas leevendada põllumajanduses olevat kriisi. Lisaeelarves on lahenduse leidnud kaks ettepanekut. Üks on teie ees olev kütuseaktsiisi langetamine ja teine puudutab Euroopa Liidu kriisiabi maksimaalset kaasrahastamist.

Ja selgelt tuleb ütelda, et viiest teemast on need kaks ka kõige vähem rahamahukad. Eelarvestrateegia läbirääkimistel saab kindlasti üks suurem ja rahamahukam teema olema ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava riigipoolse kaasfinantseerimise määr, mis praegu on Eestis miinimumi pealt arvestatud. See oleks mõistlik märksa suuremaks tõsta.

Nii et viiest ettepanekust kaks on selles eelarves tänasel juhul lahenduse leidnud. On selge, et ega see rahaline mõju sellel aastal ei ole sedavõrd suur. Kui me võtame sisendhindade tõusu, mis on põllumajandussektorit [tabanud], siis kui näppude peal arvutada, siis ma olen vaadanud, et see hinnatõus võib olla sellel kevadel 300–500 miljonit. See on väga suur hinnakasv, mis on olnud.

Samas on selge, et väga paljudel põllumeestel olid selleks aastaks väetised muretsetud juba eelmisel aastal vanade hindadega, mis kevadise olukorra teeb mõnevõrra leebemaks, aga ääretult keeruliseks läheb asi sügise poole ja järgmisel aastal, kuigi ka teravilja kokkuostuhind on tõusnud. Siiski, see vahe on seal päris suur.

Nii et ma kindlasti teen ettepaneku selle lugemise käigus pikendada seda aega, kui põllumeestel on võimalik kütuseaktsiisi vähendatud määra kasutada,  seniajani, kuni põllumajanduse seis uues olukorras stabiliseerub. Küll ta stabiliseerub. Küll leitakse maailmast uusi kohtasid, kust väetisi saada, ja küll ühel hetkel sõda saab ühele poole. Nii et igati tuleb seda edasimenetlemist toetada. Tänan teid!

Suur tänu teile! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Martin Helme. Ütlen kohe ära, et on võimalus mõnusasti lisaaega võtta kolm minutit, kui soovite, aga saab ka jooksvalt vaadata. Nii et valik on teie.

Võtame kohe alguses ära.

Teeme ära, kaheksa minutit. Saalis ka palun vaikust.

Aitäh! Ma tulen oma sõnavõtus tagasi oma küsimuse juurde. Reformierakond ja tänane rahandusminister on aastaid rääkinud, et maksuerisused on halvad ja maksualandused on veel halvemad. Aga näe, kõigil on võimalik ennast parandada. Meile ikkagi toodi üks maksuerisus ja üks maksualandus.

Mul on lihtsalt mõned küsimused. Miks ainult üks maks läheb väiksemaks? Selles marulises hinnatõusu- ja inflatsioonikeerises, kus me oleme, on maksualandused üks kindel administratiivne viis vähendada hinnatõuse ja hinnasurvet. Miks ainult üks maks?

Mu teine küsimus: miks ainult aasta lõpuni, ajutiselt? Kallid sõbrad, te tahate ju sisuliselt [maksu tõsta]. Teie retoorika, kui te räägite eelmise valitsuse maksupoliitikast – see maksualanduse eelnõu, mis siia toodi, on tegelikult maksutõstmise eelnõu, sest aasta lõpust see maks jälle tõuseb. Miks see ei võiks olla alaline?

Vist ei ole ühtki inimest Eestis, kes arvaks, et kütusehinna tõus või üleüldine hinnatõus maailmas ja energiahindade tõus lõpeb 31. detsembril sellel aastal. Ärge tõstke makse 1. jaanuarist, palun! Jutt sellest, et ärge muretsege, me tuleme sügisel lisaeelarve ja RES-iga ja siis me paneme sinna pikenduse sisse – no nüüd ma jõuan oma varasema seisukoha juurde jälle tagasi. Kust me teame, et reformierakondlane valetab? Teame sellest, et suu liigub.

Ei usu! Ei usu! Pange parem praegu alaline tähtaeg sellele maksualandusele. Ja ka siis on meil kahtlus hinges, et see varem või hiljem võetakse meilt ära.

Nüüd, mis puutub sellesse vabandusse, et me peame Läti ja Leeduga koos seda asja ajama – see tuleb mulle väga tuttav ette. Ametnikud rääkisid seda mulle, kui ma ise minister olin. Ei möödunud ainsatki korda ECOFIN-i ehk siis Euroopa Liidu rahandusministrite koosolekutel, kus ma Läti kolleegiga ei rääkinud maksudest. Vahel rääkisin Leedu kolleegiga ka, aga Läti kolleegiga rohkem. Vahel rääkisin ka Soome kolleegiga maksudest. See on, kuidas nüüd ütelda, rituaalne tants. Sellel jutul on see mõte, et siis saab pärast öelda, et me oleme rääkinud.

Iga riik teeb oma maksupoliitikat ikka ise ja see ongi maksusuveräänsus. Ja [iga riik] teeb seda lähtuvalt sellest, mis on kasulik tema majandusele ja tema inimestele. Me võime ju arutada seda, kas Läti ja Leedu tulevad järgi või ei tule järgi. Tegelik fakt on see, et riigid teevad oma maksupoliitikat ja teised riigid reageerivad sellele.

Jutt sellest, et meil on riigieelarves niigi kohutavalt suur miinus ja selle tõttu me ei saa makse või, ütleme, teisi aktsiise või ka näiteks käibemaksu alandada, vastab tõele. Reformierakond on käesoleva aasta eelarvega ja käesoleva lisaeelarvega kõigi aegade kõige suurema eelarvemiinuse tekitanud. See on seesama Reformierakond, kes meile on aastakümneid pühalikult, peaaegu käte värisedes rääkinud, et korras riigirahandus on nende peamine elu mõte ja et tuleb ikkagi hoida eelarvet tasakaalus ja et raha saab kulutada ainult nii palju, kui seda parasjagu on. Nüüd tuleb välja, et see kõik oli täielik lora. Raha kulutatakse ikka palju rohkem, kui on. Korras riigieelarve on ainult sellisel juhul vajalik, kui nad on opositsioonis.

Tegelikult Reformierakond võimul ja Rahandusministeeriumi [eesotsas] olles tüürib riiki kiirkorras pankrotti. Nii suurt eelarvemahu kasvu, kui on 2022. aastal, ei ole kunagi varem Eestis olnud. Nii suurt eelarvemiinust ei ole kunagi varem Eestis olnud. Ka väga ränkade majanduskriiside ajal ja siis, kui koroonaajal majandus sisuliselt seisma jäi, ei olnud nii suurt eelarvemiinust. Nii suurt võlakoormat, kui Reformierakond meile praegu valmis munsterdab, ei ole Eestil kunagi olnud. 

Nii et Reformierakond tüürib meid pankrotti. Sellest me oleme aru saanud, need numbrid ei valeta. Isegi eelarvenõukogu, kes on üleüldiselt teinud meile siin tagurpidi spagaati, et tõestada, et kõik on hästi, oli sunnitud möönma, et me oleme Reformierakonna juhtimisel riigiga sisuliselt pankrotikursil.

Tulen jälle valetamise juurde tagasi. Jutt sellest, et nii suur miinus on hädavajalik, sellepärast et meil on sõda, et see on julgeoleku seisukohalt vajalik ja see on kõik üks riigikaitseks tehtav möödapääsmatu kulutus – tegelikult, kui me vaatame riigieelarvet, mitte seda konkreetset eelnõu, mis meil siin ees on, kui me vaatame riigieelarvet, siis 800 miljonit on riigieelarve maht. 800 miljonit! Lisaeelarve maht, vabandust! Aga kui palju läheb riigikaitsesse? Ajad näpuga järge, saad 15 miljonit. Vaatame, kui palju läheb sisekaitsesse. Ajad näpuga järge, saad 20 miljonit. Me räägime 35 miljonist 800 miljoni sees, see on kogu see nii-öelda julgeolekuosa. See ongi see julgeolekuosa: 800 miljonist 35 miljonit. Kuhu muu raha läheb? Kus see julgeolek, kus see sõda on? Aus vastus on, et eks me järgmiste eelnõude käigus püüame selgust saada, aga ütleme siis niimoodi, et lihtsalt kulub ära. Kulub ära lihtsalt. Selles mõttes võiks otsida üles kõik need toredad tsitaadid sellest, et ikkagi eelarvedistsipliin peab olema ja ei tohiks kulutada raha, mida ei ole. Aga näe, kulub ära.

Üks väike märkus veel. Miks tehakse erand ja miks tehakse just selles konkreetses valdkonnas erand? Selles valdkonnas on kriis ja nemad ägavad. Ma olen täiesti nõus. Mina olen nõus, et põllumajanduses on väga oluline, et sisendhinnad oleksid madalad. Ma olen eluaeg seda pooldanud. Me oleme ise toonud siia saali eelnõu, mis langetab ka neid aktsiise, aga see ei ole piisav, sest kõik on hädas. Kõik valdkonnad on hädas, kõik ägavad. Omavalitsused on hädas, kiirabil ei ole autosse kütust panna, politseil ei ole autosse kütust panna kütusehinna tõusu tõttu. Inimestel, tavalistel inimestel ei ole autosse kütust panna. Kõik ägavad!

See tähendab, et see absoluutselt ei ole piisav, mille te meile siia olete toonud. Vaja on alandada kõikide kütuseliikide aktsiisi miinimumini. Vaja on alandada ka käibemaksu, et inimesed saaksid selles röögatus, Euroopa suurimas [hinnatõusus] – me oleme Euroopas esimene, see on muidugi Reformierakonnale alati tähtis, et me oleksime Euroopas esimesed –, me oleme Euroopas esimesed oma hinnatõusuga, me oleme Euroopas esimesed oma inimeste ostujõu langusega. Et sellest esikohast kuidagigi, natukenegi allapoole kukkuda, on vaja langetada kõikide kütuste aktsiise ja ka käibemaksu. Ja need ettepanekud me kindlasti selle eelnõu kohta teeme. Aitäh!

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Aivar Koka. Kas on lisaaja soovi?

Jah.

Palun, kaheksa minutit!

Hea juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Me olime siin esmaspäeval, 18. aprillil, tuletan meelde, poolteist nädalat tagasi, kui maaeluminister tegi ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest. Peale ministri kõnet ma tulin siia kõnepulti ja küsisin selle kohta, et kuidagi ei lähe teod ja jutt kokku. Ma küsisin erimärgistatud kütuse aktsiisi kohta. Jumal tänatud, ma saan aru, et minister läks kiiresti rahandusministri juurde ja probleem lahenes valitsuses ja täna me arutame eelnõu, mille kohaselt seitsmeks kuuks erimärgistusega kütuse aktsiisi alandatakse viis korda. See [määr] läheb kolm korda madalamaks kui Lätis ja Leedus. Aga tõesti, see eelnõu ei ole mitte aktsiisi alandamise eelnõu, vaid see on tänase seisuga 1. jaanuarist aktsiisi viiekordse tõstmise eelnõu.  

Kui rääkida sisendihindadest, siis on ju väga selge, et me peaksime rääkima sellest, mida riik saab teha. Riik saab viia aktsiisid Euroopa Liidu miinimumini kõikides [valdkondades]. Kui keegi ütleb, et see ei ole rahaliselt võimalik, siis eile rahanduskomisjonis oli natuke naljakas, kui ma küsisin, kuidas see arvutus tehtud on. Kui lisaeelarve arvutamise juures peaks arvestama eelmise aasta sügisprognoosi, siis millegipärast on Rahandusministeeriumi ametnikud arvutanud selle aasta kevadprognoosi järgi, kui palju on kulud ja kui palju on tulud. Selge, et erimärgistatud kütuse kasutamine võrreldes diislikütusega on nagu öö ja päev. Ka põllumeestel on vaja tavadiislit päris palju kasutada, ei saa kõikidesse masinatesse panna erimärgistusega [kütust], seda saab kasutada ainult otse põllu peal tööd tehes.

Me jälle nagu kaks kuud oleme arutanud seda eelnõu koos lisaeelarvega ja nüüd meile tuli üllatusena, et lätlased on otsustanud, et biolisandit nad juurde ei pane. Tegelikult selle allahindlus siin on natukene alla 8 sendi liitri pealt. Aga biolisand on samas suurusjärgus. Lätlane ütleb, et see on lausa 12 senti, aga ma arvan, et kui see tanklas lõpuks hinda jõuab, siis on see 8–10 senti. Ühe käega püüame nagu konkurentsieelist saavutada, aga tegelikult teise sammuga me seda ei saavuta.

Ja ma ei saa päris ausalt aru, mis toimub Reformierakonna‑siseselt, sest kui minister heas mõttes toetab vähemalt ühe rea aktsiisi langetust, siis rahanduskomisjonis mõlemad endised rahandusministrid põrmustasid selle eelnõu ja ütlesid, et see kohe ei sobi mitte. Samas fraktsiooni esimees ütleb, et meie eelnõu, mis oli täna esimene päevakorrapunkt – käibemaksu langetamine – , selle esimese lugemise lõpetamist ta toetab. Ja Keskerakond lubas siin kõnepuldis täna – ma loodan, et ka fraktsiooni esimees, kes Keskerakonna liikmetest ainukesena veel saalis on, pluss Riigikogu esimees –, et raudselt me selle eelnõuga läheme edasi. Ma usun mõlemat, nii fraktsiooni esimeest kui ka Riigikogu esimeest, et paari nädala pärast rahanduskomisjonis teisel lugemisel me teeme ettevalmistusi selleks ja lähme nii käibemaksu kui ka aktsiisidega edasi.

Tegelikult kõigi 101 Riigikogu liikme ülesanne on ainult üks: toetada meie inimesi. Samas üks Riigikogu liige ütles täna siin kõnepuldis, et tegelikult see ei ole eesmärk. Riigi eesmärk on makse koguda. Makse kogutakse ikka selle jaoks, et neid ümber jaotada, ja oma inimeste ja ettevõtete toetuseks, mitte millekski muuks. Eesmärk ei saa olla lihtsalt makse koguda. Eesmärk peab olema see, et Eestimaa inimesed saaksid hästi hakkama. Ja tänases eriolukorras, kus Venemaa on Ukrainaga sõjas ja me peame toetama Ukraina inimesi, kes on sõjapõgenikena Eestisse jõudnud, on olukord natuke teine.

Aga veel kord: ma loodan küll, et rahanduskomisjonis toetatakse neid parandusettepanekuid, mis, ma usun, mitmest fraktsioonist tulevad. Aktsiisilangetus peab olema terviklik. Minu arvates selle põllumajanduses, kalanduses ja põlevkivikaevanduses kasutatava erimärgistatud kütuse puhul võiks olla selge lahendus nii nagu ülejäänud aktsiisidel: et aktsiisilangetused on esialgu järgmise aasta 1. maini. Uus Riigikogu koosseis saab teha muid otsuseid, kui vaja on.

Praegu on ülejäänud aktsiiside osas kokku lepitud, et tõus on järgmise aasta 1. maist alates järgneval kolmel aastal 25% kaupa aastas. See süsteem peaks olema kõikide eelnõude puhul, kui tullakse saali. Ei saa olla nii, et mingi asi on ühtemoodi, teine põhimõte teistmoodi. 

Täna ikkagi tuleb kogu ettevõtlust toetada ja me teame, et kui rääkida bensiiniaktsiisist, siis üks pool on meil tavainimesed ja teine pool on transpordisektor, mille hinnad mõjutavad meil kõiki sisendeid. Kui biodiisli lisand Lätist ära kaob, siis tankimine sõidab tšuhh-tšuhh-tšuhh jälle üle piiri Lätti ja see tulu, mida kõik on prognoosinud, nii aktsiisid kui ka käibemaksud, jääb Eestis laekumata.

Ka selle eelnõu puhul ma oleksin tahtnud näha, et vaadatakse naabreid ja tehakse otsus. Ma usun, et põllumeestele oleks palju kasulikum, kui praegu ei oleks mitte viis korda vähendatud aktsiise, vaid need oleks samal tasemel, mis Lätis, biolisand kõrvale võetud, aga need ei oleks lõppenud mitte 1. jaanuaril, vaid 1. mail ja edasi oleks 25% kaupa hakanud vajadusel tõusma. Aga praegu me loome olukorra, et lootus ja helesinine unistus on see, et järgmise aasta riigieelarves pikendatakse seda varianti.

Me jõuame täna lisaeelarve juurde ja ma tahaksin selgeks saada, et kui valitsus on sadades miljonites teinud kulutusi ja seda ei ole selle aasta eelarves ja ma ei näe seda ka lisaeelarves, siis kuidas neid kulutusi tehakse. Aitäh!

Aitäh! Fraktsioonidel rohkem kõnesoove ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse. Palun!

Aitäh, austatud spiiker! Head Riigikogu liikmed! Pean enda kohuseks vastata mõnele väitele, mis siit puldist eelnevalt kõlas. Kõigepealt sellest, mis puudutab lisaeelarvet ja sellega kasvatatavaid kulutusi riigile, ja sellest, kuidas see haakub varasemate eelarvetega ja sellega, kuidas neid kohustusi riigile võetud on või planeeritud on, ja kas tegu on läbi aegade kõige suurema kulude võtmisega või mitte.

Lihtsalt meenutuseks eelkõnelejale, kes peaks neid andmeid küll ise une pealt teadma. Kui me räägime 2020. aastast, siis tollane rahandusminister plaanis lisaeelarvega puudujääki, mis ületas 10%. Praegu me selle lisaeelarvega, mille me oleme teinud praeguse valitsusliiduga oludes, kus COVID-i kriis ei pruugi veel lõpuni läbi olla ja kus Euroopas käib sõda, jõuame pisut rohkem kui 5%‑ni ehk kaks korda väiksema puudujäägini, juhul kui kõik negatiivsed eeldused realiseeruvad. 2021. aastal pärandas minu eelkäija meile eelarve, mille puudujääk oli planeeritud 1 miljardi 682 miljoni euroni. See oli umbes 6% SKP-st. Aasta lõpuks, seda hoolimata sellest, et tegu oli COVID-i kriisi aastaga, jõudsime poole väiksema defitsiidini, ehk me vähendasime seda plaanitud puudujääki poole võrra ja jõudsime –2,4%-ni.

Küll oleks, ma arvan, meil kõigil hea meel, kui me ei oleks praegu nendes oludes, kus me selles julgeolekukriisis neid valikuid ja otsuseid tegema peame. Aga nagu öeldud, see ei ole meie valik olnud. Me peame tasandama mõjusid, mis jõuavad Eestisse põhjusel, et Putin alustas Ukrainas uuesti täiemahulist pealetungi.

Nüüd kõlas siin suurejooneline üleskutse, et vaja on jätta korjamata kõik aktsiisid ja tuleb korjamata jätta ka käibemaks. Ikkagi ma ütlen, et kui te selle ettepanekuga tulete ja selle ettepaneku teete – see puudutab kümneid miljoneid eurosid, mis jääb laekumata, ja siis tehke palun kohe alguses ausalt ettepanek, millist maksu te selle katteks tõsta soovite. Sellele peab tekkima kate, ilma selleta ei ole seda ettepanekut, millest te suurejooneliselt räägite, võimalik arutada.

Miks on vaja seda eelnõu, mis teie ees on? Selle eelnõu ehk siis erimärgistatud diislikütuse aktsiisi langetuse ettepanekuga tuli maaeluminister Urmas Kruuse üsna kohe pärast seda, kui sõjategevus Ukrainas intensiivistus, kui oli selge, et näiteks väetistega seonduv paneb meie põllumehed väga keerulisse seisu. Ja seda põllumajandussektori jaoks olulist algatust, mille maaeluminister esitanud on, oleme toetanud tõepoolest põhjusel, et see on suunatud konkreetsesse väga keerulises seisus olevasse sektorisse. See on toetus põllumajandussektorile ja nii tuleb seda ka käsitleda. Kui suurel määral mõjutab see otseselt hindu, seda on väga keeruline prognoosida ja see ei ole ka otseselt selle eelnõu eesmärk. Selle eelnõu eesmärk on toetada põllumehi ja seetõttu ma palun seda eelnõu toetada. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleb lõpetada. Määran eelnõu 606 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 11. mai kell 15. Esimene lugemine on lõpetatud ja teise päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 607 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse.

Austatud spiiker! Head Riigikogu liikmed! Ka see eelnõu on esitatud teile põhjusel, et me oleme julgeolekuolukorras, milles üks kasutatavatest relvadest on infooperatsioonid, infosõda. Et selles olukorras toetada sõna otseses mõttes infosõjas eesliinil olijaid, toetada professionaalset ajakirjandust, on meil ettepanek tuua käibemaksu määr, mis praegu on ajakirjandusväljaannetele 9%, alla 5%-le ja selle abil anda ajakirjanduse väljaandjatele võimalus panustada eelkõige ajakirjanduse kvaliteedi hoidmisesse ja tõstmisesse. Sel viisil saab toetada Venemaa poolt [arendatavas] demokraatia vastu suunatud järjepidevas infosõjas ja inforünnakute keskkonnas sõltumatut professionaalset Eesti ajakirjandust. Palun teil seda eelnõu toetada. Aitäh! Ja vastan küsimustele.

Aitäh, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Mina tahtsin teada anda, et mina toetan seda eelnõu, austatud minister. See on väga mõistlik eelnõu. Aga need põhjendused, mis te tõite, on ikka päris absurdsed. Ma kuidagi ei taha eitada sõda ja kõike seda, aga selle käibemaksu 9%-lt 5%-le võib ka ilma nende põhjusteta rahulikult langetada. Meil ei ole vaja kõike selle sõjaga siduda. Kui me peame mõistlikuks Eesti ajakirjandusele 9% asemel 5% käibemaksu, siis teeme seda, aga ärme seda kõike sellega seome.

Aga mu küsimus. Täna hommikul käis fraktsioonis Andres Sutt, kes rääkis – see on [praeguse teemaga] veidikene seotud – Omniva või Eesti Posti IPO-st. Kui meil universaalteenus on endiselt seotud pakiäriga ja tahame ettevõtet börsile viia, siis tegelikkuses kulud ajalehtedele ja ajakirjadele ei vähene. Mismoodi nüüd kompleksis neid küsimusi näha? 

Aitäh! Ma jään eriarvamusele selles küsimuses, kas see on absurdne, kui tõepoolest infosõja oludes on vaja ajakirjandusväljaannetel varasemaga võrreldes veel rohkem pöörata tähelepanu sellele, mis kvaliteediga nad teenust pakuvad. Ja ma väidan ka, et selle olulisus, et meil oleks usaldusväärne ajakirjandus, on eriti teravalt teadvustunud nüüd, kui infosõda käib täie hooga. See eelnõu on sellega seotud, absoluutselt on sellega seotud.

Omniva teemasid me selle eelnõu kontekstis ei ole arutanud ja seetõttu ma ei oska sellele kuidagi vastata. Ma ei tea, mida täpselt te arutasite täna oma fraktsioonis. Seetõttu on keeruline neid asju omavahel seostada. 

Merry Aart, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma pean ka ütlema, et ega mul ei ole selle vastu midagi, et 9%-lt 5%‑le langetatakse ajakirjanduse käibemaksu. Kuigi ma ei suuda sellest päris aru saada, miks see nüüd nii väga kasulik oleks. Aga minu küsimus on see. Me räägime väga palju toidujulgeolekust. Eelmises [päevakorrapunktis] rääkisime väga palju põllumajanduse raskest olukorrast. Tegelikult see tõepoolest on väga raske. Kas te arutasite ka toiduainete käibemaksu vähendamist näiteks Leedu ja Läti eeskujul, kes vähendasid piirkondadele omaste puu- ja köögiviljade käibemaksu 5%‑le? Siin on kirjutatud tulude-kulude kohta, et käibemaksu laekumine väheneb. Lätlaste kogemus on see, et tegelikult vähenes tunduvalt varimajandus ja tuli ka eelarvesse raha juurde. Inimestel on võimalik osta, põllumeestele on see ka kasulik. Kas te sellist teemat ka arutasite käibemaksu kontekstis? 

Aitäh! Selle eelnõu raames ei arutanud. Pean aga ütlema, et tõepoolest kogemus, millele te viitasite, kinnitab, et mõju hinnale, kui proovida hinda selle kaudu reguleerida, jääb väga lühiajaliseks, kui mitte olematuks. Selle eelnõu eesmärk ei ole niivõrd keskenduda hindadele, vaid tõepoolest, nii nagu eelmise eelnõu puhul oli tegu toetusega põllumajandussektorile, tuleb selle eelnõu puhul seda käsitada nii, nagu asi on. See on toetus sektorile, mis infosõjas on eesliinil. See ei ole ilmtingimata automaatselt hinnaga seotud. Kas selle muudatuse mõju kandub kuidagi edasi hinda? Ei julge seda küll kinnitada. Seda näitab aeg. Aga see ei ole selle eelnõu eesmärk otseselt.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja ja lugupeetud minister! Siin on öeldud, et sadat ajakirjandusettevõtjat toetatakse ... (Saalis on sumin. Juhataja helistab kella.)

Palun, härra Ernits!

... et sadat ettevõtjat toetatakse 5,7 miljoniga. Ja siin on öeldud – jälle on seostatud seda Ukraina sõjaga, kõik on nagu jälle ühte potti pandud –, et kvaliteetajakirjandus kajastab Ukraina sõda õiglaselt. Aga siin on öeldud, et see ei puuduta erootika- ja pornoajakirju. Aga need on ka kvaliteetajakirjad, küll vaid omas nišis, ja kui nad käsitlevad Ukraina sõda õigesti, miks nemad on jäänud välja?

Aitäh, hea küsija! See konkreetne punkt lähtub ka praegu seaduses olevast määratlusest. Kui te arvate, et seda peaks muutma ja laiendama, siis seda debatti on teil kindlasti võimalik alustada. Ma küll arvan, et praegu ei ole sobiv aeg selle teema raames seda [debatti] pidada.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, esimees! Austatud minister! Teie palusite toetada seda eelnõu, mis vähendab ajakirjandusväljaannetele [kehtivat] käibemaksu. Meie aga hommikul arutasime minister Suti palvel, ma saan aru, valitsuses plaanis olevat Omniva IPO-t ja tema palus sellele toetust. Mina ei tea, kas see oli tema isiklik initsiatiiv või valitsuse initsiatiiv, aga selle ettepanekuga ta Isamaa fraktsiooni tuli ja palus meilt sellele toetust. Te selle eelnõu kontekstis mitu korda viitasite kvaliteedile. Ma tahaksin aru saada, kuhu te valitsuse istungil siis jõudsite. Kui palju 4%-lise käibemaksu langetamisega Eesti ajakirjanduse kvaliteet tõusma peaks ja kuhu ta siis tõuseb? Või kuidas valitsus seda hindas? Millest te seda kvaliteeti näete ja kuidas te hindate, kas see kvaliteedi kasv selles kontekstis maksulangetuse puhul on olnud valitsuse ootustele vastav? Millal see analüüs tuleb?

Aitäh! Ma tajusin siin teatavat irooniat, aga olgu pealegi. Ei, me ei arutanud seda, kuidas mõõta või kuidas täpselt seda kvaliteeti valitsuses hinnata. Seda hindavad lugejad. Lugejad üldiselt on hinnanud Eesti ajakirjanduse usaldusväärsust väga kõrgelt. Ja veel kord: nagu ma juba ütlesin, kriisioludes on ülioluline, et usaldus ajakirjanduse vastu, kes peab infosõjas väga professionaalselt vastuseid ja reaktsioone pakkuma, oleks suur. Kuidas seda on võimalik veel suurendada? Eks neid mooduseid kindlasti on mitmeid, aga ma arvan, et valitsuse liikmele ei ole kohane hakata parlamenditoolist kuidagi, ma ei tea, proovima ajakirjandusele selles vallas midagi ette kirjutada või suuniseid andma. Meil on kõrgel tasemel hea, professionaalne vaba ajakirjandus, kes teeb seda ise kindlasti suurepäraselt. See ongi nende töö ja sellega nad saavad ise väga hästi hakkama.

Kalle Grünthal, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma vaatan, et teil puudub vähimgi ettekujutus, mis asi on kvaliteetajakirjandus, millel te tahate käibemaksu määra vähendada. Tuletan teile meelde, et poolteist aastat ma olen rääkinud sellest, et koroonavaktsiinid põhjustavad inimestele tervisehäireid. Mis ma sain tulemuseks? Mind sõimati koroonabandiidiks, lamemaalaseks pärast seda. Alles hiljuti oli siin vaktsiinikahjustuste fondi loomine. Eile näitas Kanal 2, mismoodi inimesed kannatavad selle all. Täiesti mõttetu on mul kirjutada ühelegi peavoolumeedia kanalile mingisugust artiklit, sealt lükatakse kõik tagasi. Enne kui te hakkate rääkima siin kvaliteetajakirjandusest, ma ütlen: loobuge sellest Ukraina sõja narratiivist ja vaadake reaalselt ette. Öelge, kas minu väljaöeldu baasil me saame rääkida seda, et meil on kvaliteetajakirjandus? 

Kas me saame rääkida? No te just rääkisite. Ju siis saab.  

Heiki Hepner, palun! 

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! Nojah, Ukraina sõjaga selle sidumine on minu meelest ka kohatu, kuigi ma ütlen, et maakondade lehtede jaoks selle käibemaksu alandamine on tegelikult oluline ja seda oleks pidanud võib-olla isegi varem tegema. Aga nüüd ma tõesti küsin ikkagi selle kvaliteedi kohta. 15 aastat tagasi toimus meil pronksiöö. Kas siis pärast seda ei olnud infosõda? Ja üsna varsti pärast seda järgnes meil majanduskriis, mis ajakirjandusele oli väga raske. Kas siis ei tulnud Reformierakonnal, kes juhtis valitsust toona, pähe, et võiks käibemaksu alandada?

Aitäh! No see ettepanek on teie ees praegu ja ma seetõttu ka praegu palun seda toetada. 

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Endise ajakirjanikuna, ajakirjanduse juhina pean kahjuks tunnistama, et kvaliteetajakirjandust on häbematult vähe. Ja mind sügavalt solvas see, kui ma lugesin täna, et kohus on trahvinud ühte vähestest Eesti kvaliteetajakirjanikest Tarmo Vahterit selle eest, et avalikustati, et Swedbanki juhid on kriminaaluurimise all. Nende hulgas on ka Ulla Preeden, kes vahepeal pandi megapalgaga noorsooameti juhiks. Minu küsimus teile on selline, kuigi meil on võimude lahusus: kas te kiidate heaks, et üht Eesti vähestest tippajakirjanikest karistatakse avalikku huvi pälviva info avaldamise eest?

Austatud minister, palun tähelepanu korraks, siin võib olla järgmine probleem mikrofoniga. Protseduuriline küsimus, Priit Sibul, palun!

Aitäh! Mul on lihtsalt palve. Eelkõneleja viitas, et Ulla Preeden on noorsooametis. Ta pole seal kunagi olnud, ta on Tartu [Tervishoiu Kõrgkooli] rektor olnud viimased ajad. Nii et tõenäoliselt ajab küsija teda kellegagi segamini.

Selge. See oli stenogrammi huvides, mõnikord öeldakse selliselt. Minister, palun, te saate vastata.

Aitäh! Aga kui siin on juba viidatud sellele, et küsija on midagi segamini ajanud, siis vahest peame seda küsimust täpsustama ja siis vajadusel saame vastamise juurde asuda. Ma üldiselt kindlasti ei soovi selle eelnõu raames eraldi kommenteerima hakata, ma ei tea, ühtegi konkreetset näidet või kaasust, mille tausta ma ei tea. 

Merry Aart.

Aitäh! Ma ei tea, kas see ongi nii väga küsimus, aga [märgin seda], et me saaksime ühtemoodi aru ega räägiks erinevatest asjadest. Te rääkisite hindadest. Ma ei tea, kas te mõtlesite hindu tarbijale. Tegelikult lätlaste eesmärk ei olnud mitte vähendada hinda tarbijale, vaid legaliseerida oma toodangu müük ja teiseks toetada tootjat käibemaksu vähendamise abil. Selle nad saavutasid ja selle üle on nad ise väga uhked. Ja see tõi tegelikult ka riigieelarvesse raha juurde. Nii et see eesmärk oli pisut teine.

Aitäh selle täpsustuse eest! Tõepoolest, kuna seda aeg-ajalt esitatakse just nimelt ka tarbijale suunatud [sammuna] või tarbijani jõudva hinna kontekstis, siis sellest ka minu kommentaar.

Martin Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea minister! No ma vaatan nende nappide vastuste pealt, mida te siin annate saadikute küsimustele, et ega teil täna hea päev ei ole. Te olete siia tulnud kahe eelnõuga, sellega ja eelmisega, mis on vastuolus teie erakonna pikaaegse ideoloogilise trummipõrinaga. Ja ausalt öeldes [on need] poliitiliselt ja ka rahanduslikult väga kummaliselt põhjendatud. Ma saan aru – seletuskirjas on kirjas –, et sel aastal kingite te Eesti ajakirjandusele 1,7 miljonit, järgmisel aastal juba umbes 4 miljonit. Selle eelnõu puhul ei ole tähtajalist piirangut erinevalt näiteks põllumeestele tehtud soodustusest. Küllap siis on õukonna eunuhhide ja õuelaulikute toetamine sellises summas valitsusele kasulik ka pikemas perspektiivis. Aga mul on selline küsimus: kas see on kõige põletavam probleem Eesti majanduses, et te just selle maksuerisuse täna toote meie ette?

Aitäh! Minu napid vastused tulenevad sellest, et ma austan parlamendiliikmete ajakasutust ja meil seisab ees veel väga pikk arutelu lisaeelarve üle. Ma võin muidugi vastata ka pikemalt ja me võime seda arutelu pidada tunde. Aga see oli tõepoolest eelkõige seetõttu nii ka eelmise eelnõu puhul, ma soovin teie enda aega austada.

Kas see on kõige olulisem probleem? See, et infosõda käib, on igal juhul oluline probleem. See, et ajakirjandus peab sellega toime tulema, on samavõrra oluline probleem. Taustal on kindlasti oluline ka see, et nagu te kindlasti mäletate ja teate, on käinud pikalt arutelud selle üle, kas võiks jõustuda digimaks, mis ka üleüldist konkurentsiolukorda ajakirjanduses pisut tasakaalustaks ja aitaks parandada seda seisu, kus me praegu oleme. Tegelikult on nii, et suurkorporatsioonid, kes teenivad tulu muu hulgas ka Eesti turult, ei jäta siia sisuliselt sentigi maksuraha. See oleks tõenäoliselt kujundanud meediamaastikku konkurentsi vaates oluliselt õiglasemalt. Selle maksu jõustumine ja kokkuleppimine on otse öeldes lükkunud teadmata tulevikku.

Aga see on olnud taustal üks nendest põhjustest, miks selles praeguses ajas, kus me oleme, on surve meie Eesti ajakirjandusele kindlasti veel suurem. See on teine osa sellest taustast. Kui ühel hetkel on võimalik jõuda kokkulepetele, mis toovad digimaksu, mida hakkaksid maksma suured digikorporatsioonid, siis on põhjust selle teema juurde tervikuna tagasi tulla ja üle vaadata ka need otsused, mille ettepaneku me praegu teinud oleme. Mulle meeldiks, kui see juhtuks varem, aga nähes neid viimaseid arutelusid ka Euroopa Liidu laua taga, rääkimata veel laiemast rahvusvahelisest plaanist, ei ole ma eriline optimist, et kokkulepe selles osas kiiresti võimalik on.

Protseduuriline küsimus enne Kalle Grünthali küsimust. Kalle Grünthal, palun!

Ma tänan! Austatud istungi juhataja! Praegu me kuulsime väga huvitavat fakti, kui lugupeetud minister vastas Riigikogu saadiku Martin Helme küsimusele, miks need vastused on lühikesed. Minister ütles väga selgelt välja, et ta vastab lühikeselt küsimusele sellepärast, et täna on istungil pikk päev ja me tahame kõik varsti koju saada või midagi selles stiilis. Antud kontekstis ma leian, et me ei saa seda eelnõu täna edasi menetleda, sellepärast et ministril on aega niivõrd vähe ja ta ei suuda pikalt vastata. Aga me ei saa poolikult neid küsimusi käsitleda. Ma teen ettepaneku lükata eelnõu 607 esimene lugemine edasi, kuni ministril tekib vastamiseks rohkem aega. 

Aitäh! Ministri mõte küll vist oli see, et mitte temal ei ole siin vähe aega (Saalist hõigatakse midagi.), vaid ta ütles, et ta tahab hästi kasutada Riigikogu liikmete aega. Mina sain nii aru. Ja nüüd, kui te ütlete, et võiks selle eelnõu edasi lükata – teie ise olete väga täpne selles kodu- ja töökorra seaduses –, aga kodu- ja töökorra seadus esimesel lugemisel ei võimalda eelnõu edasi lükata, võimaldab ainult tagasi lükata.

Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Aga meil on praegu selline olukord, et, hea Jüri Ratas ...

Ma kuulan teid!

Ma väga tänan! Aga jah, kodu- ja töökord ei sätesta sellist olukorda, sest see on ennekuulmatu olukord, kui minister ütleb, et Riigikogu liikmetel pole enam aega. Kust tema teab, mis meil ajaga teha? Meil on aega siin neljapäeval kella kaheni, nii et meie saaksime [küsida] küll. Selles mõttes, ma ei tea, nüüd on reguleerimata küsimus ja nüüd peaks lugupeetud juhatus kokku tulema ja arutama, et minister on võtnud vale seisukoha siin Riigikogu liikmete aja küsimuses äkki. Mis te arvate sellest? 

Aitäh, et te tulete ka minule appi! Aga ma hetkel ei arva sellest hästi, et võtta vaheaeg. Aga ma annan nüüd teile sõna, sest teie küsimus on. Kalle Grünthal, palun!

Suur aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma rääkisin sellest kvaliteetajakirjandusest, mismoodi on mind tambitud, mõnitatud ja tõe rääkimise eest põhjuseta karistatud, ning minu artiklite mitteilmumisest. Ja ma küsisin, mida te arvate, kas me võime sellest rääkida. Te pikalt mõtlesite ja ütlesite siis, et jah, võime küll rääkida. Aga räägime siis, pikalt seekord. Öelge palun mulle, mismoodi me käsitleme kvaliteetajakirjandusena meie Eesti meediat, kes moonutab tõde, ei avalda tõde! Ma pean silmas praegu koroonaprobleeme, millest ma olen siin pikalt jutustanud. Ja nüüd te toote välja mingisuguse sõjanarratiivi, et infosõjas hakkab paremat infot tulema. Mismoodi on võimalik seda asja teha, kui te ei saa koduste probleemidegagi hakkama? Aga rääkige mulle, milles seisneb siis minu näite varal see kvaliteetajakirjandus.

Aitäh! Teie näite puhul olen kindel, et teil on olnud võimalust ja on see võimalus jätkuvalt oma seisukohti avaldada väga mitmes meediaväljaandes. (Kalle Grünthal ütleb midagi saalist.) Olen märganud, et te olete ka väga aktiivne sotsiaalmeedia kasutaja. (Juhataja helistab kella.) Seda, kuidas ja mille alusel üks või teine konkreetne ajakirjandusväljaanne otsustab erinevate lugude avaldamise, ma kindlasti ei pea sobilikuks kommenteerida. Ma ei arva, et mul oleks paslik sellesse kuidagi sellisel tasemel sekkuda.

Kalvi Kõva, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea rahandusminister, hea Keit! Mul on selline küsimus, ei ole poliitiline. Ei ole poliitiline! Mina olen kogu aeg siiamaani aru saanud ...

Aga võib esitada küll.

Jaa. Ma olen aru saanud, et maksuseadusest, õigemini käibemaksuseadusest tulenevalt on Eestis käibemaksu määrad 20%, 9% ja 0%. Nüüd me paneme ajakirjandusele 5%. Siiamaani nii õpikud kui ka ravimid on 9%-lise käibemaksuga. Miks 5% ja miks mitte 9%, nagu on see [teine määr]? Või siis võiksime langetada ka õpikutel, töövihikutel ja ravimitel 5% peale. Me loome nüüd täiesti uue määra, mis on 5%.

Aitäh! 9% praegu kehtib ajakirjandusväljaannetele. Ja kui siin eelnevalt oli üks viide ajalukku, siis ma pean ütlema, et 2008. aastal, kui tehti ettepanek tõsta ajakirjandusväljaannete käibemaks 18%-le, siis tollane valitsus oli väga põhimõtteliselt selle vastu, et me sellisel kujul läheksime ajakirjanduse maksutaset tõstma. 5% on ka Lätis ja Leedus. Ja see 0% tegelikult on väga uus muudatus, mis tuli hiljuti. Ma võin nädalates eksida, aga see on väga värske ettepanek Euroopa Komisjonilt. Kuna siin ka täna on mitmel korral läbi käinud Läti ja Leedu näide, siis 5% on tõesti ettepanek, et sellisel juhul on see tase Lätis, Leedus ja Eestis ühesugune. Nullmäära – ma võin eksida – minu meelest on ajakirjandusväljaannete puhul kasutanud üks või kaks Euroopa Liidu riiki ainult, see ei ole üldiselt väga laialt kasutatav. Pigem on vähendatud määra puhul seda 5% kasutatud.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! No tegelikult ka mina pean ära markeerima, et teie vastused vähemalt arutelu esimeses pooles või alguses on olnud üleolevalt napid. Ja see kindlasti teile au ei tee. Aga paistab, et te olete siiski valmis ennast parandama ja viimased küsimused on saanud päris pika vastuse.

Aga minu küsimus tuleb natukene kolleeg Kõva küsimuse jätkuks. Kas meil siis see infosõda ei ole nii suur sõda, et selle protsendi peaks päris nullini viima? Ja teiseks, rakendus ei ole ette näinud lõpptähtaega ehk see on tähtajatu. Kas meil siis valitsus näeb ette, et see Ukraina sõda ja infosõda kestab lõputult? Ja kuidas te selle kvaliteedi puhul proovite rakendada neid põhimõtteid?

Aitäh! Tahaks väga öelda, et me näeme, et see sõda lõpeb kiiresti, aga ei saa seda vastust anda. Ja inforünnakud, infosõda on tegelikult olnud relv, mida Venemaa on kasutanud ka enne seda, kui Ukrainas uuesti rünnakud täiemahuliselt algasid. Ei ole praegu küll alust prognoosida, et see lähiajal kuidagi lõpeb. Miks just nimelt 5%, mitte mõni muu määr, seda ma vastasin Kalvi Kõva küsimusele vastates. Praegu on meie ettepanek jah tuua see määr 9%-lt 5%-le. 

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Praeguses olukorras, kus erinevate valdkondade hinnad on tõusnud kõrgustesse, oleks rahva ootus pigem, et valitsus aitaks seda hinnarallit leevendada kas või käibemaksu üldise alandamise näol. Aga teie tulete siia saali hoopis sellega, et alandate meediaväljaannete käibemaksu määra. Ma sooviksingi teada, kuidas ajakirjandusväljaannete käibemaksu määra vähendamine aitab neid inimesi, kes ei suuda nende suurte hinnatõusude tulemusena tasuda oma kodu, kütte ja näiteks söögi eest. Kuidas see aitab neid inimesi?

Aitäh! On veel väga mitmeid probleeme, mida see eelnõu kuidagi ei lahenda ja ei proovigi lahendada. See eelnõu konkreetselt on suunatud ajakirjandusväljaannetele, kes praegustes oludes ja infosõjas on eesliinil ja seda võitlust peavad. Selle eelnõu eesmärk ei ole lahendada neid probleeme, millele te viitasite.

Martin Helme.

Aitäh! No ma korraks tundsin ära reformierakondlase teis. Teil silmad läksid särama, kui te hakkasite rääkima digimaksust ja sellest, et see maks tuleb ja seda maksu saab tõsta. Aga nüüd sellest infosõjast. No vaat, mina ka leian, nagu kolleeg Kalvi Kõva ütles, et meil varem ei olnud seda 5%‑list maksukoridori. Ja Kert Kingo juhtis tähelepanu, et päris inimestel on päris probleemid päriselt hakkamasaamisega ja neid aitaks lahendada, kui me langetaksime hoopis teistes valdkondades käibemaksu. Aga seda te siin ei tee. Mul on selline küsimus. Mida me üldse räägime siin sõltumatust ajakirjandusest, kui te kingite Eesti väljaannetele – ERR‑ist ma ei räägi, see on riigieelarvest rahastatav, aga Postimees Grupile ja Ekspress Grupile – miljoneid ja me ju näeme, et see raha ei lähe raisku. Nii Ekspress Grupp kui ka Postimees Grupp laulavad hosiannat tänasele Reformierakonna valitsusele. Reformierakonna sõjaprintsessi juhitud valitsus ei tee mitte midagi halvasti, see raha läheb jumala hästi [kasutusse]. Aga kas te seda teate, et kogu lisaeelarve on tehtud laenu peale ja seda laenu maksavad tagasi meie lapsed, lapselapsed ja lapselapselapsed? Kas see on õiglane, et nemad maksavad kinni teie kiidulaulu?

Aitäh! Kui te oleksite pärandanud meile reservid, mida kasutada, siis me ei oleks täna olukorras, kus me peaksime laenu võtma. (Naer saalis.) Te ei teinud seda.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud minister! Mina küsiksin samuti Kalvi Kõva tõstatatud teema kohta. Mul oli ka tegelikult arusaam, et käibemaksudirektiiv reguleerib kuidagi seda kasutatavate soodusmäärade arvu. Et ei ole päris nii, et saab igasugust protsenti lõpmatu arvu toodete või teenuste puhul kasutada. Kas tõesti lisaks sellele, et meil on 9%-line soodusmäär, me võiksime teha neid soodusmäärasid erinevate protsentidega rohkem? Kas see on puhtalt siseriiklik otsus ja ei ole vaja mingisugust kooskõlastamist, muudatustest teadaandmist? Ma arvan, et paljude jaoks on see uudis. Me kuidagi ei saanud aru, et see 9%‑line soodusmäär on meil kunagi valitud ja peame selle juurde jääma. Võib-olla selgitate, kuidas see tegelikult on.

Jaa, me peame teavitama 5%-lise määra kasutamisest küll, aga meil on võimalus ja õigus kasutada ka 5%-list määra.

Urmas Reitelmann, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Proua minister! Ma kuulasin teid ja esialgu mõtlesin, et huvitav, kellega te seda informatsioonisõda nii ennastunustavalt peate. Hilisemast ma sain aru, et te peate silmas Venemaad. Ometigi see, mida venelased kirjutavad, räägivad või laulavad – nad võivad seda nõrkemiseni teha, see Eesti inimesteni kohe mitte kuidagi ei jõua. Ainus kanal, mis sellega saaks võidelda, peaks olema venekeelne. Ja ma mõtlen, kas venekeelne Delfi või venekeelne Postimees oleksid need väljaanded, millel võiks tõesti langetada käibemaksu 5%-le. Miks ta laieneb ikkagi kogu meie nii-öelda liberaalsele Lügenpresse'le? Miks eestikeelne Delfi peaks sellest võitma või miks Postimees Grupi rämpsajakirjandus peaks sellest võitma?

Aitäh! Sellised hinnangud siis teie poolt. See ei ole enam ammu nii, et inforünnakud toimuvad või infosõda käib ainult venekeelses meedias või jõuab ainult venekeelsesse meediasse. See on juba ammu oluliselt laiem ja puudutab kindlasti ka eestikeelset meediat ja levib väga kiiresti sotsiaalmeedia kaudu. On küll ja veel näiteid selle kohta, et ka ingliskeelset materjali esitatakse uudise pähe, mis põgusalgi kontrollimisel selgub olevat puhas infooperatsioon, valeinfo levitamine. Ja sellele tuleb reageerida. Nii et ma ei pea õigeks seda, et me kuidagi keele kaudu prooviksime siin läheneda.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Teeb rõõmu, et täna saame rääkida maksulangetustest, sest minu meelest igasugused maksulangetused on head, seda ka põllumeestele. Ma loodan, et te jätkate samal lainel ja varsti me saame siin saalis kuulda ka kütuse käibemaksu langetamisest, toiduainete käibemaksu langetamisest jne. Aga minu küsimus puudutab seda, kui pikaks prognoosib valitsus selle infosõja kestust. Põllumeestele tehti aasta lõpuni aktsiisilangetus. Kui pikaks te prognoosite infosõja kestust? Kas me jäämegi selle juurde konstantselt või on ka siin mingisugune hetk, kui ajakirjanduse käibemaks tõuseb tagasi 9% peale?

Aitäh! Siin ei ole ajalist piirangut, nagu te eelnõust näete. Ühele varasemale küsimusele ma vastasin, et tegelikult tõepoolest me peame arvestama neid arenguid, mis toimuvad rahvusvahelises maksukeskkonnas. Juba viidatud digimaks puudutaks rahvusvahelisi suurkorporatsioone, nii Facebooki, Google'it kui ka Amazoni, kes meie ajakirjandusturul tegutsedes on väga oluliselt kindlasti mõjutanud konkurentsiolukorda, aga keda praegu mitte mingisugune maks Eestis ei puuduta. Kui see olukord muutub ja kui need rahvusvahelised reeglid on lõpuks võimalik kokku leppida, siis on põhjust selle teema juurde kindlasti tagasi tulla. Aga hetkel selles eelnõus konkreetset lõpptähtaega ei ole võimalik olnud määrata.

Kalvi Kõva, palun! 

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea minister! Nüüd ma püüan aru saada, missugust probleemi me selle eelnõuga lahendame. Kui me vähendame käibemaksu määra kogu ajakirjandusele, siis Kalvi Kõva postkasti laekuvad lehed hakkavad maksma mõnevõrra vähem, mis on väga tore. Aga me tõenäoliselt püüame lahendada seda probleemi, et venekeelne inimene või muukeelne inimene saaks adekvaatsemat informatsiooni. Mu küsimus ongi selles – kui see on nii, ma püüan aru saada –, et võib-olla me võiksime selle raha, mida me nüüd käibemaksuga kokku ei korja, panna rohkem näiteks ETV+ ja seda ETV+ teha paremaks, et need inimesed, kes on muukeelses keeleruumis, saaksid adekvaatsemat informatsiooni. Võrumaal Jaanimäe külla ostetakse sama palju lehti, kas käibemaks on 9% või 5%. Sorry, et ma nii arvan. 

Aitäh! See ei ole seotud eraldi keeleruumiga ja see ei ole suunatud ainult venekeelsele meediale. Tõepoolest, nagu ma ütlesin, infosõda, inforünnakud, infooperatsioonid ei puuduta ainult venekeelset inforuumi enam ammu. On  samavõrra suur vajadus hoida kvaliteeti ka eestikeelses ajakirjanduses. Ja ei ole selle eelnõu tulemusel automaatselt vähenemas ajalehtede hinnad, nagu siin küsija viitas. Kuidas ajakirjandusväljaanded seda mõju kasutavad ajakirjanduse tugevdamiseks, on nende valik. Me otseselt seadusega ei kehtesta mingisuguseid hindasid.

Kas me võiksime selle mõju ulatuses suunata seda [raha] mingitele venekeelsetele või muudele ajakirjandusväljaannetele otse? Minu meelest see on keerukas ja paneks ajakirjandusväljaanded väga kummalisse seisu, sest sellisel juhul peaksid nad sisuliselt võtma vastu toetuse kas parlamendilt või valitsuselt. Ma arvan, et meedia sõltumatus on nii oluline küsimus ja nii oluline printsiip, et eraldi suunatud toetuste kaudu sellesse sekkumine ei oleks lihtsalt mõistlik ega hea. 

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Arvestades seda, et kaheaastase pandeemia jooksul on väga paljud ettevõtted sulgunud ja väga paljud inimesed on tööst ilma jäänud, tekitab minus tõsist hämmastust see, et selle asemel, et mõelda oma rahvale, kuidas te saaksite inimestel aidata toime tulla ja eluga hakkama saada, teie mõtlete sellele, kuidas toetada ajakirjandust ehk siis kuidas osta ajakirjanduselt teile sobivat meelsust. Ma tahan teie käest küsida, kas te tõesti usute seda, et inimesed eelistavad lugeda ajalehte, et see on nende jaoks väga prioriteetne tegevus, selle asemel et mõelda sellele, kuidas saab toa soojaks kütta ja kuidas saab söögi lauale panna või riided selga. Kas see tõesti teie arvates on kõige olulisem, et just see leht peab olema või see ajakirjandus peab olema, olgu ta siis veebis või laua peal?

See, et inimesed usaldavad Eesti ajakirjandust ja et meil on vaba ajakirjandus, seda ka rahvusvaheliselt hinnatuna, kindlasti on oluline. Ja see on eriti oluline ajal, kui meil on julgeolekukriis. Jah, ma pean seda oluliseks.

Urmas Reitelmann, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Proua minister! Tõepoolest, Eestis on vaba ajakirjandus, ta on vaba kvaliteedist ja vaba eetikast. Te ütlesite, et ei kaasne kvaliteedi tõus, ei kaasne hindade langetamine. Milleks seda siis ikkagi vaja on? Keda see tegelikult teenib? Ma saan aru, et kui me räägime nišiajakirjandusest, näiteks Vikerkaarest või Loomingust, siis nende puhul võiks tõesti olla mõistlik käibemaksu alandada. Kui me räägime Lügenpresse'st, nagu Delfi ja Postimees, siis kvaliteet tekib heade ajakirjanike palkamisel. Kuidas see mõjub heade ajakirjanike palkamisele, kui mitte midagi ei muutu?

Aitäh! Jaa, ka see on üks nendest võimalikest väljunditest selle eelnõu puhul. Seda täiendavat raha, mida selle eelnõu toetamise korral on võimalik ajakirjandusväljaannetel kasutada, nad kasutavad ajakirjanikele palkade maksmiseks, ka [uute] palkamiseks. Jah, see on üks võimalikest lahendustest. Ma ei öelnud seda, et ei kaasne kvaliteedi tõusu ega kaasne ka hindade langetamist. Ma ütlesin seda, et see eelnõu ei saa sätestada selliseid asju. Otsused, kuidas neid vahendeid kasutada, saavad ikkagi teha ja peavadki tegema ajakirjandusväljaanded ise, me ei saa neile seda ette kirjutada. See oli see, mida ma ütlesin. Võib kaasneda nii üks kui ka teine, loodetavasti kaasnevad mõlemad, aga otsuse selle kohta saab langetada ikkagi ajakirjandusväljaanne ise.

Hea minister, rohkem küsimusi ei paista. Tänan! Avame läbirääkimised. (Saalist öeldakse midagi.) Komisjon on ka meil kusagil, jah? No näed, Riina Sikkut. (Saalist öeldakse veel midagi.) Tahad ka tulla? Palun, Riina Sikkut komisjoni nimel!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist valmistas rahanduskomisjon ette oma eilsel arutelul, 3. mail ja see toimus erakorralisel istungil. Arutelu juures osalesid rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja Erle Kõomets, sama osakonna peaspetsialist Aet Külasalu ja fiskaalpoliitika osakonna riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos.

Komisjon otsustas konsensusega määrata ettekandjaks komisjoni liikme Riina Sikkuti ja teha ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Hääletamiseks läks küsimuses, kas muudatusettepanekute tähtaeg peaks olema 11. mai kell 15. Viis komisjoni liiget olid poolt: Andrei Korobeinik, Dmitri Dmitrijev, Ivi Eenmaa, Riina Sikkut ja Aivar Sõerd, kolm inimest oli vastu: Aivar Kokk, Rene Kokk, Urmas Reitelmann. Erapooletuid ei olnud. Eelnõu esimese lugemise ettevalmistava arutelu käigus andis Keit Pentus-Rosimannus ülevaate sellest konkreetsest eelnõust, nii nagu nüüdki saalile.

Mida me küsisime? Kõigepealt Aivar Kokk märkis, et käibemaksu vähendamine avaldab küll hinnale mõju, aga kallis on meil ka kojukanne. Kuidas tagada, et samal ajal kojukanne ei kallineks, nii et inimeste jaoks muutust ei oleks? Kas kojukande hindade langetamist on kaalutud, et tarbijal oleks muudatusest rohkem kasu? Rahandusminister märkis, et kojukandetasusid eelnõu ei puuduta, neid ei ole arutatud ja ei kirjutata ei meediale ega ühelegi teisele osapoolele midagi ette hinnakujunduse osas. See, kuidas meediaväljaanded reageerivad, kas maksumüüriga kaitsmata tasuta artiklite kättesaadavus suureneb või toimetusi tugevdatakse, on igaühe enda valik.

Riina Sikkut küsis, et kuna eesmärk on infosõjaga paremini toime tulla ja meediaväljaandeid tugevdada, siis kas on meediaväljaannetega juttu olnud ka sellest, et strateegiline kommunikatsioon Eesti jaoks olulistel teemadel persoonilugude kaudu või valeinfo äratundmiseks võiks olla kõigile kättesaadav, mitte maksumüüri taga. Kas seda arutelu on toimetustega või peatoimetajatega toimunud? Minister vastas, et ei ole.

Rene Kokk küsis selle kohta, kas käibemaksumuudatus on plaanitud kehtestada tähtajatult. Minister vastas, et jah, tõepoolest tähtajatult. Muudatus ei ole seotud ühegi kuupäevaga, et siis peaks see lõppema või katkema või oleks kohustuslik see üle vaadata.

Sellega rahanduskomisjoni arutelu lõppes. Tänasime ministrit ja ootame eelnõu edasist menetlust. Aitäh!

Aitäh! Paistab, et teile küsimusi ei ole. Tänan! Nüüd saame küll minna läbirääkimiste juurde. Isamaa fraktsiooni nimel Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ministrit ei ole, aga temale ka: austatud minister ja kolleegid! Valitsus ja minister tuli meie ette selle käibemaksuseaduse muudatusega, et 9%-lt 5%-le ajakirjandusväljaannete käibemaksu langetada. Isamaa fraktsioon pole küll seda arutanud, aga ma julgen arvata, et me seda ideed ja ettepanekut toetame.

Küll aga võib-olla tasuks nii komisjonil kui meil endal arutada seda, mis siin saalis praegu välja tuli: et tegelikkuses võiks selle langetada ka 0-ni ja peaks arutama, millist positiivset mõju see endaga kaasa võiks tuua, kui me mitte 5%-le ei langeta, vaid 0%-le langetataks. Nendest põhjustest, miks jäädi 5%-le pidama, mitte ei mindud nulli, ei olnud võimalik aru saada.

Aga üks palve mul rahanduskomisjonile siiski on, enne kui me teise lugemiseni jõuame. See [puudutab seda], et nii nagu [rahandus]minister tuli siia selle ettepanekuga, tuli valitsuse teine minister Andres Sutt, nagu ma küsimust [esitades ütlesin], täna hommikul Isamaa fraktsiooni ja temal oli palve arutada Eesti Posti ehk Omniva IPO küsimust. See pole küll otseselt selle eelnõuga seotud, vaid üsna olulisel määral kojukandega, millele komisjonipoolne ettekandja ka viitas. Minister ütles, et seda teemat ei arutatud. Aga minu meelest oleks seda teemat väga asjakohane arutada, sest kui Omniva IPO-t tehakse, siis seal on Omnival kaks valdkonda. Üks on pakiäri, milles ei ole ühtegi turutõrget ega mitte mingit probleemi. Jääb üldse arusaamatuks, miks riik ühe äriühingu kaudu peaks pakimajandusega tegelema. Ja teine on universaalne postiteenus, millele, nagu me teame, makstakse hulga peale. Kojukanne ei ole universaalne postiteenus, aga sellele makstakse peale ja pealemaksmine käib nii, et doteeritakse seda lepingu kaudu. Universaalne postiteenus tuleb seadusega, ent sellele kahjuks minister ei osanud vastata, et kui see IPO tuleb, siis kuidas see küsimus kavatsetakse lahendada.

Me räägime siin, et võib-olla selle seadusemuudatuse tulemusena jääb Eesti ajakirjandusse rohkem raha ajakirjanduse kvaliteedi tõstmiseks. Aga tegelikkuses, kui IPO küsimus on täpselt läbi arutamata ja lahendamata, ei pruugi see nii olla. Võib juhtuda vastupidi, et me küll anname justkui silmamoondusena natukene vahendeid juurde, aga tegelikult, kui Eesti Post on börsil, siis riigil loomulikult sellist mõju ja võimalust mõjutada ei ole, aga doteerida on küll absoluutselt võimalik. Aga see on nii, nagu ma ütlesin, et see ei puuduta kuidagi seadusandjat, vaid see on juba nii-öelda valitsuse ja lepingute taseme küsimus, mis kindlasti niimoodi olema ei peaks.

Võib-olla kõige häirivam siiski selle eelnõu puhul on see, mis oli minu esimese küsimuse põhjendus. Mulle absoluutselt ei meeldi, kui me põhjendame mingeid muudatusi vajadusega [arvestada] Euroopa regulatsioonidega, öeldes, et teistel riikidel on nii. Ma arvan, et meil on nii palju oidu küll, et kui me midagi teha tahame, siis me saame teha. Ja nii on ka selle küsimusega. Ei ole vaja siduda seda ei Venemaaga ega millegi muuga. Kui meil on soov ja tahe, et Eesti ajakirjanduses oleks rohkem vahendeid, siis me seda teeme ja langetame käibemaksu 9%-lt 5%-le või 0%-le. Selleks ei ole vaja viidata venelaste rünnakule Ukrainas, kuigi neil võib olla seos. Järgmises [päevakorra]punktis püütakse meile rääkida, et lisaeelarve on seotud ainult ja ainult sõjategevusega ja me tegeleme kõige olulisemate küsimustega, ent nagu me selle eelnõu menetluse käigus nägime, tegelikult see päris niiviisi pole. Infosõda oli, on ja kuigi seda ei tahaks välja öelda, kahjuks ka jääb.

Ja veel viide, see otseselt küll ei ole seotud, aga me eelmistel puhkudel nii-öelda kriisile reageerides oleme teinud tähtajalised otsused. Ja ka minister Pentus-Rosimannus on pidevalt viidanud sellele, kuidas ta Ratase valitsuse ja Martin Helme poolt pärandatud ja planeeritud maksutõuse ...

Palun lisaaega.

Palun, kolm minutit!

... peab edasi lükkama. No seda on lihtsalt jäle kuulata. Aga selles asi ongi, et kui me kriisidele lähenedes teeme tähtajalised [otsused], siis siin me räägime, et see meede on mõeldud kriisi lahendamiseks, aga tegelikkuses ei ole seal mingit tähtaega. Järelikult ei ole ta mingi kriisilahendusmeede. Ja nii nagu ma ütlesin: kui me tahame, siis meil see õigus on. Ja ei ole vahet, kas Lätil, Leedul on 9%, 5% või mingi muu protsent. Meie lähtume sellest, mis mõistlik on, kas seda määra on mõistlik langetada, jätta see 9%-le, langetada 5%-le või nullini.

Ja need küsimused, mis puudutavad IPO-t – mul on rahanduskomisjonile palve, kuna ma ise seal ei ole, [arutada] küsimust, kuidas see siis tegelikult terviklikult mõjutab ajakirjandusse jäävaid vahendeid. Kojukanne, millele hea fraktsioonikaaslane Aivar Kokk viitas nii komisjonis kui täna hommikul fraktsioonis, on sama oluline teema kui see käibemaksu langetamise teema. Ei ole mõtet teha niiviisi, et me nii-öelda ühest taskust anname ja teisest võtame ära. Siis ju tegelikult mingit lahendust ei ole.

Aga nagu ma ütlesin, Isamaa kavatseb seda ettepanekut toetada. On loogiline, et mida rohkem raha ajakirjandusse sisuliseks tegevuseks jääb, seda parem on. Kui see sinna ikkagi sisuliseks tegevuseks jääb. Aitäh!

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Martin Helme, palun! Palun, kaheksa minutit!

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Head kolleegid! Selle eelnõuga on küll niimoodi, et see on puhas korruptsioonieelnõu. No mis me imestame, Reformierakond on valitsuses ja nii see asi käib! Ei ole mõtet rääkida siin infosõjast, ei ole mõtet rääkida siin sellest, kuidas me tõstame Eesti ajakirjanduse kvaliteeti. Selle konkreetse eelnõu tulemusel saavad kaks inimest rikkamaks, need on Hans H. Luik ja Margus Linnamäe. Seletuskirjas on isegi kirjas, kui mitme miljoni võrra.

Ega siin ole ka imestada, miks seda tehakse. Kui sa kingid erameediale sellel aastal 2 miljonit ja järgmisel aastal 4 miljonit – mis seal ikka, valimised on ju tulemas ja kellel meist ei oleks vaja head sõna. Tasuta reklaam on palju parem kui tasutud reklaam. Ega häda ei anna häbeneda, meil on ju kuude kaupa olnud näha, kuidas nii‑öelda sõltumatu ja nii‑öelda kvaliteetne ja nii‑öelda erapooletu ja nii‑öelda vaba meedia kiidab mõõdutundetult – mõõdutundetult kiidab! – sõjaprintsess Kaja ja tema vapraid kaasvõitlejaid, kes tegelevad meil eelarve kummuli ajamise, sõnavabaduse piiramise ja kõikide muude asjadega, sellepärast et Euroopas on sõda. Samal ajal seesama suurepäraselt sõltumatu ja suurepäraselt vaba ja suurepäraselt erapooletu meedia sõimab iga päev mõõdutundetult peamist opositsioonierakonda, tema liikmeid, keeldub avaldamast nende liikmete artikleid ja ehitab üles mingit narratiiviloomet sellest, missugused hirmsad Kremli trollid ja agendid on Eesti rahvuslased. Eks ikka sellesama võimu tellimusel maksumaksja raha abil.

Kuidas aitab see nüüd Eesti inimesi, kellel pole raha, et osta kuu lõpus süüa? Kuidas aitab see Eesti inimesi, kellel pole raha, et osta oma autosse kütust, et minna tööle või viia oma lapsi kooli? Kuidas aitab see maksumuudatus, mis tekitab eelarvesse miinust, Eesti inimesi, kellel pole raha, et osta uusi riideid? Meil on olnud Reformierakond, kes on aastakümneid rääkinud, et maksualandusi ei tohi teha ja tarbimismakse ei tohi alandada ja maksuerisusi ei tohi teha, nüüd aga tulevad nad uue maksuerisusega, teevad uue maksukoridori spetsiifiliselt kahele meediagrupile, andes neile spetsiifiliselt miljoneid.

Sisuliselt, kallid sõbrad, ostate te endale meediakajastust maksumaksja rahaga, kusjuures see maksumaksja raha on võlgu võetud. Kogu lisaeelarve on miinus, mis võetakse võlgu. Milline suurepärane riik meil lihtsalt on! Milline suurepärane! Ma loodan, Jürgen, et sina ka oled uhke selle üle. Aitäh!

Härra Ligi, kas te soovite vasturepliiki või protseduurilist? (Naer saalis.) Stopp! Rahu, rahu, rahu! Jah, on võimalik nii protseduuriline kui ka vasturepliik, kuna see on läbirääkimiste voor praegu.

Ma soovin protseduuriliselt küsida nii teie kui ka teie kolleegi kohta, kes puldist lahkus, Martin Helme kohta. Te mõlemad olete täna, tema mitu korda, kasutanud sõna "spiiker"? Minu arust see on selline põhimõtteline nihe, kui me [seda kasutame], ja üldse ka Martin Helme fraktsioon armastab seda. Kas me lepime omavahel kokku, et me võtame selle võõrsõna, mis üldiselt tähendab natuke teist asja, kasutusele või lepime kokku, et jääme eestikeelse termini juurde? Mis te arvate sellest? See on minu arust kultuuri küsimus siin saalis.

Kui võtta kodu- ja töökorra seadus, millest me lähtuma peame, siis kodu- ja töökorra seadus räägib Riigikogu aseesimehest ja istungi juhatajast. Need on terminid, mida meil kodukorrast on võimalik leida. Spiiker ja asespiiker on pigem olnud selline rahvapärane väljend, rahvusvahelise sõna laen. Nii et seetõttu ...  Aga ega me kõnekasutust siin keelama ja piirama ei hakka. (Saalis räägitakse midagi.) Härra Ligi! Teil oli küsimus ja ma püüan vastata. Eks igaühe sõnakasutus on tema enda teha. Eks me oleme siin kuulnud ka üht-teist erinevat, aga nagu ma ütlesin, kodukord kasutab kahte terminit. Kodukord räägib Riigikogu aseesimehest ja istungi juhatajast. Võime ka nendest edaspidi lähtuda.

Härra Grünthal, kas me hakkame nüüd selle üle debatti pidama? Ma väga loodan, et me saame sisulise tööga edasi minna ja mitte vaielda selle üle, kas on asespiiker, Riigikogu aseesimees või istungi juhataja. Ma arvan, et see ei ole sisuline debatt praegu. Härra Grünthal! 

Suur tänu, härra spiiker! Küsimus ...

Ei ole veel valitud, aga võib-olla aasta pärast, kui toetate, saan valitud.

Aa, õige! Väga vabandan, jah. Ma tahaksin heale kolleegile Jürgen Ligile tuletada meelde, mida ütlevad teadjad raamatud: Riigikogu esimees (mitteametlikult ka spiiker) on Eesti Riigikogu liikmete hulgast valitud eesistuja. Seega ei maksaks Jürgenil pahandada selle üle, et siin kasutatakse täiesti legitiimset sõna. Ja ma arvan, et see tema märkus ei ole antud kontekstis absoluutselt asjakohane.

(Ohkab. Saalis räägitakse läbisegi.) Oh jah, vanasti öeldi selle peale, et võta pits ja pea aru. Aga ma ei tea, kas Grünthal ja Ligi saavad omavahel kuidagi selle probleemi lahendatud. Minu jaoks ei ole tegemist protseduurilise probleemiga. Ma tahaksin hea meelega sisuga edasi minna, aga härra Ligil on näpp püsti. Nii et palun!

Ma siiski arvan, et me võiksime kokku leppida eestikeelses terminis ja mitte omavahel sel teemal jageleda. Siin ei ole juttu erakondlikust ega mingisugusest muust rivaliteedist, vaid sellest, et me ilmselt teistsuguses kontekstis ja ka teistsuguse funktsiooniga ametimehe nime ei toortõlgiks, ei võtaks toorsõnana siia. See ei ole kuidagi erakondlik ega isiklik rivaliteet. Ma teen ettepaneku, et jääme selle juurde. Eesti keel kõlab sel juhul hästi ja me ei peaks omavahel jagelema.

Ma teen ettepaneku päevakorraga edasi minna. Härra Ernits! 

Lugupeetud aseesimees! Ma täpselt ei jälginud, aga kas ma sain õigesti aru, et tegite meile üleskutse minna ja võtta üks pits?

Ei. Ma ütlesin, et vanarahvas ütles niimoodi. Vanasti öeldi niimoodi, aga mina ei kutsunud teid kindlasti üles pitsi võtma. Läheme nüüd edasi päevakorraga. Läbirääkimised oleme ammendanud, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 607 ... Helle-Moonika Helme, palun!

Ma hea meelega laseks lugupeetud asespiikril oma sõnavõtu ära teha ja siis ma tahaksin tõesti sõna võtta ise ka enne järgmist punkti.

Enne järgmist punkti? Ahah, läksite natukene kiiresti edasi. Selge. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 607 esimene lugemine lõpetada. Ja kuna ma teisi ettepanekuid ei näe, siis on eelnõu 607 esimene lugemine lõpetatud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 11. mai kell 15.

Nii, läheme edasi neljanda päevakorrapunktiga, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 608 esimene lugemine. Aga enne, kui ma kutsun rahandusministri siia kõnetooli, on Helle-Moonika Helmel protseduuriline küsimus, ma saan aru.

Lugupeetud asespiiker! Et me saaksime sisulise tööga päriselt ka edasi minna, kuna meil on täna erakorraline istung või täiendav istung, siis et ma saaks teada, et meil on sisuliseks tööks ka kvoorum olemas, siis ma Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni aseesimehena palun teha kohaloleku kontrolli.

Tänan selle üleskutse eest, aga Riigikogu kodu‑ ja töökord ei näe seda võimalust ette. Kohaloleku kontrolli on võimalik taotleda enne hääletust. (Saalist öeldakse midagi.) Jah, see kunagi tõepoolest nii oli, aga need ajad on möödas. Tark Riigikogu on teinud väikese muudatuse kodu‑ ja töökorda ja seda täiendaval istungil nii-öelda suvalisel ajahetkel enam nõuda ei saa. (Saalist öeldakse veel midagi.) No vot, tasub olla kursis, kuidas seadust muudetakse. Võtke palun kodukord ette ja lugege läbi, saate teada. Nii, palun nüüd kõnetooli rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse.

Härra Grünthal, teil on protseduuriline küsimus. Ma loodan, et mitte sel teemal.

Ei, ma spiikrist seekord rääkima ei hakka. Küsimus on selles, et te viitasite sellele, et põhimõtteliselt hääletamise tulemuse osas peab [kvoorum] olema täiendaval istungil koos. Ma vaatan praegu, et § 76 sätestab selle järgmises sõnastuses: "Riigikogu täiendaval istungil ning erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust." Ja järgmine paragrahv, § 77 sätestab ära ka Riigikogu liikmete kohaloleku kontrolli. Kuna eelmine norm puudutas otsustusvõimelisust, siis tehaksegi § 77 lõike 1 alusel kindlaks, kas Riigikogu on otsustusvõimeline, ja seda tehakse liikmete kohaloleku kontrolliga. Selle kohaloleku kontrolli kohta ei ole öeldud, et seda tehakse ainult enne hääletamist. Küsimus on otsustusvõimelisuses. Ehk siis, ütleme, see hõlmab ka seda, kas Riigikogu liikmed on saalis, et nad saaksid langetada otsuseid selle informatsiooni põhjal, mida siin arutatakse. Otsustusvõimelisus ei seondu ainult hääletamisega, vaid ka sellega, kui palju on isikuid siin saalis, milleks on vaja vähemalt 51 inimese kohalolek.

Härra Grünthal, seaduse lugemine kergendab seadusest arusaamist kindlasti. Ja tuleb lugeda ka § 77 lõiget 3, mis ütleb, millal on täiendav kohaloleku kontroll. Härra Helme, kui ta täiendava istungi avas, juhtis sellele muuseas tähelepanu, millal saab kohaloleku kontrolli nõuda. Täpselt sellise lause ta ütles, et kui on hääletus. Näiteks kui te oleksite taotlenud eelmise eelnõu tagasilükkamist, siis enne sellist hääletust oleks saanud taotleda kohaloleku kontrolli. Härra Grünthal, ma loodan, et me ei hakka juriidilist debatti siin pidama. See tõepoolest on niimoodi, palun mõistke. Nii, palun!

Aitäh! Kuna te viitasite siin kolmandale lõikele, siis Riigikogu täiendava istungi ajal kontrollitakse kohalolekut ka enne muud hääletust. Ka enne! Ehk siis ütleme, kui mõni Riigikogu liige kohaloleku kontrolli nõuab, siis see ikkagi eeldaks seda, et kontrolli saab teostada põhimõtteliselt ka enne.

Härra Grünthal! Palun loeme siis kiiresti koos seadust. Paragrahv 77 lõige 1 ütleb, et kohalolekut kontrollitakse. Paragrahv 77 lõige 2 ütleb,  et kohalolekut kontrollitakse istungi alguses. Ja § 77 lõige 3 ütleb, et muul ajal kontrollitakse seda siis, kui on hääletus. Punkt. Tänan! Kas härra Ernitsal on vale nupp või on teil kogemata näpp läinud juba küsimuse peale? See on ka okei, kui te juba registreerite küsimuseks. Nii, ma palun kõnetooli rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse.

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! 2022. aasta lisaeelarvet on vaja ühel põhjusel. Iseseisvuse taastanud Eesti on praegu silmitsi kõige tõsisema julgeolekukriisiga. 70 päeva tagasi alustas Venemaa Ukraina vastu uut täiemahulist sõjalist kallaletungi. Me teame, et Eestile ei ole praegu otsest sõjalist ohtu, aga me teame ka, et Euroopa seisab vastakuti sõgeda vastasega.

Me peame oma julgeoleku, rahvusliku julgeoleku tugevdamiseks tegema kõik, mis selleks vajalik on. Peame praegusel keerulisel ajal hoidma fookust ja suutma kõrvale jätta ahvatluse vahetu julgeoleku tugevdamisele keskenduvat lisaeelarvet oluliselt laiemaks venitada. Mida kindlamalt ja täpsemalt me praegu fookust julgeolekul hoida suudame, seda kiiremini me praegustest oludest välja jõuame. Pean ütlema, et ma mõistan neid, kes näevad praegu teie ees arutelule tulevas lisaeelarves ühte võimalust proovida lahendada kõiki lahendamist ootavaid probleeme ja muresid. Aga kuidas ka ei tahaks, sõjaaja lisaeelarve ei ole paraku õige aeg ega õige koht selleks. Me tuleme kindlasti muudele muredele lahenduse otsimise juurde tagasi varasügisel riigi eelarvestrateegiat tehes, kui selleks ajaks loodetavasti on sõjaudu veidi hajunud ja vaade tulevikku ka täpsem.

Esitasime valitsuse poolt parlamendile lisaeelarve eelnõu, milles palume heaks kiita kolme olulise kava rahastamise otsused. Kõik need kolm kava on seotud vältimatu ja ajakriitilise vajadusega tasandada Ukraina vastu peetava sõja Eestisse jõudvaid mõjusid. Need kolm kava on: esiteks, laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime suurendamise kava; teiseks, energiajulgeoleku tugevdamise sammud; ja kolmandaks, Eestisse Putini tapamasina eest varju jõudnud sõjapõgenikega seotud otsused.

Ma olen juba kuulnud ka neid küsimusi, et aga mida see lisaeelarve ikkagi meie inimestele annab. See annab kõige olulisema: tugevama julgeoleku. Euroopas lahti rulluvad arengud näitavad väga valusalt, et kui seda ei oleks, siis ei oleks meil tegelikult midagi.

Esmaspäeval lisaeelarve üleandmisel kuulsime ka osatusi, et noh, kas nüüd lõpuks võtab Eesti korralikult laenu. Laenuvõtmise teema puhul tuleb panna esmalt asjad pea pealt jalgade peale. Meie eesmärk ei ole kunagi olnud ega ole ka praegu laenamine iseenesest. See eesmärk on rahvusliku julgeoleku tugevdamine ja me kasutame selleks kõiki võimalusi. Kui vaja, kasutame ka laenu. Muidugi oleks parem, kui meil ei oleks sellist olukorda praegu või kui meil oleks praegu kasutada headel aegadel kõrvale pandud reservid, kui me ei peaks samaaegselt sõja mõjudega maadlema juba varasemalt puudujäägis eelarvega, aga meil ei ole seda võimalust praegu. Meile ei ole pärandatud ülejäägis eelarvet, vaid juba tervisekriisieelsetel aastatel, majanduskasvu aastatel miinusesse lastud eelarve.

Eelmise, 2021. aastaga vähendasime COVID-i kriisist hoolimata meile pärandatud valitsussektori puudujääki rohkem kui poole võrra. Sel aastal teeb Putini sõda oma töö ja riigi rahaasjade uuesti päris korda saamine võib aeglustuda. Aga see siht ja suund püsib ka praegu. Ilma Putini alustatud Ukraina vastu peetava sõjata oleks Eesti ajakriitiline vajadus oma julgeolekusse investeerida sel aastal 1,6 miljardi euro võrra väiksem. See tähendaks 1,6 miljardi võrra väiksemat eelarve mõju. Aga sõda on. Ja erinevalt heade aegade mugavuspuudujäägist on praegu ajakriitiline vajadus rahastus meie julgeolekule tagada.

Head Riigikogu liikmed! Teie ees olev lisaeelarve jaguneb kolmeks suhteliselt võrdseks osaks: Eesti laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime suurendamiseks 255,6 miljonit eurot, energiajulgeoleku tugevdamiseks 257,3 miljonit eurot ja sõja eest varju tulnud inimestega seonduv 242,7 miljonit eurot. Kõigist nendest kolmest pisut põhjalikumalt.

Esmalt, laiapindne julgeolek. Nagu öeldud, kasutame kõiki võimalusi Eesti julgeoleku tugevdamiseks. Meie julgeoleku vahetul tagamisel on kandev roll kollektiivkaitsel, mis tähendab, et ükski riik ei pea ise üksi omama kogu võimekust, vaid kaitse tagatakse kollektiivselt, koos liitlastega. Eesti kaitse on osa NATO plaanidest ja NATO kollektiivkaitse tugevdamise nimel käivad ka praegu iga päev tõsised pingutused. Kollektiivkaitset toetab juba aasta esimestel kuudel, õigupoolest juba enne seda, kui uus agressioon Ukrainas algas, valitsuse antud põhimõtteline heakskiit kavale panustada Eesti laiapindse riigikaitse tugevdamisse järgmiste aastate jooksul täiendavalt üle 800 miljoni euro. See on ajaloolise mastaabiga kava. Sõjalise kaitse tugevdamise pakett, millele viitasin, pandi kokku Kaitseväe juhataja sõjalisel nõuandel ja selle alusel hangitav relvastus peab tooma võimalikult kiire Eesti sõjalise võimekuse kasvu.

Kuidas? Mõned näited. Eesti ostab lühimaa õhutõrje tugevdamiseks laskeseadmeid ja rakette, muu hulgas Stingereid. Tankitõrje tugevdamiseks hangime Javeline ja EuroSpike laskeseadmeid. Aga täiendame korralikult ka moonavarusid. Koos Balti riikidega hangime mitmikraketiheitja süsteemi. Ka liitlaste vastuvõtmisega seotud taristu saab täiendust, et oleks võimekus Eestis võõrustada diviisi jagu liitlaste üksusi. Täiendav tugi läheb eelseisvatel aastatel ka Kaitseliidule, kelle panus maakaitsesse tõuseb 20 000 kaitsjani. Lisaeelarvesse jõuab kõigest sellest esimene osa.

Lisaks, Siseministeerium investeerib laiapindsesse riigikaitsesse miljoneid eurosid. Oleme neid otsuseid tehes juba tuginenud Ukrainas toimuva kohta tehtud järeldustele. Kui varasemalt ei ole elanikkonnakaitse ülemäära suurt poliitilist tuge leidnud, siis nüüd investeerime näiteks 4 miljonit eurot ohuteavitussüsteemide ja õhusireenide paigalduseks. 16 suuremas linnas luuakse ohuteavitussüsteem. Enam kui 3 miljoni euro eest parandame evakuatsioonivarusid, mis tähendab varude täiendamist alates tekkidest kuni generaatorite, telklaagrite ja voodikohtadeni. Veidi üle 11 miljoni euro suuname kontrolli tugevdamiseks idapiiril. See puudutab nii patrullide tihendamist kui ka näiteks täiendavat võimalikku koostööd Kaitseliiduga.

Oluline osa laiapindsest julgeolekust on seotud inimeste toimetulekuga. Keeruline aasta puudutab kõige vahetumalt peresid, kus sissetulek on napp. Neile täiendava turvavõrgu pakkumiseks tõstame toimetulekutoetuse piiri 33%, 50 euro võrra kuus. Kuine toimetulekutoetus tõuseb 200 euroni täiskasvanu puhul ja 240 euroni lapse puhul. Lisaeelarvest võtab see kokku 28 miljonit eurot.

Nüüd energiajulgeolekust. Me kõik oleme viimastel aastatel uuesti näinud, kuidas Venemaa ei kõhkle hetkekski enda kontrolli all olevaid energiakandjaid kasutamast poliitilise relvana. Selle relva äravõtmiseks tuleb Vene energiaallikatest täielikult vabaneda. Teie ees olev lisaeelarve annab vahendid Eesti täielikuks lahtisidumiseks Venemaa gaasist. Kuni 170 miljoni euro eest moodustatakse Eesti gaasivaru, mille puhul on valitsus seadnud tingimuse, et seda ei tohi moodustada Venemaa gaasist. Kuni 30 miljonit eurot panustatakse LNG-võimekuse loomisesse.

Sugugi mitte vähem oluline ei ole investeerimine energiasäästu, investeerimine väikelahendustesse. Me suuname energiasäästu ja taastuvenergia väikelahenduste investeeringutesse täiendavalt kuni 19 miljonit eurot. Praegune kriis, ka kõrgete energiahindade periood kindlasti on kõigile uuesti meelde tuletanud, miks on kõige odavam energia säästetud ja kasutamata jäänud energia. Hindade subsideerimise asemel on pikaajaline lahendus seotud just investeeringutega ja lisaeelarve sellesse panustab. Ka suuname väiketootjate ehk eelkõige kodumajapidamiste võrku ühendamiseks täiendavalt 8 miljonit eurot. Ka see on olnud üks pudelikael, mis on piduriks olnud, nii et ka seda proovime ja soovime lisaeelarvega leevendada.

Kolmandaks, sõja eest varju otsivate põgenikega seonduv. Ukraina sõjapõgenikega seotud vajadused sisaldavad vältimatuid kulutusi nende vastuvõtmisel, näiteks esmane majutus või ka söögikulu, hädavajalik arstiabi, samuti tuge kohalikele omavalitsustele sõjapõgenikega seotud esmase abi andmisel. Teine väga oluline osa on siin kindlasti seotud meie Eesti haridussüsteemi tugevdamisega. Me oleme Ukrainale lubanud, et me võimaldame nende lastel Eestis varjul olemise ajal haridusteed jätkata kõikidel haridusastmetel. Selleks tugevdame Eesti haridussüsteemi 77 miljoni euroga, sealhulgas eesti keele õpet nii alushariduses kui ka üldhariduses.

Täna toimuva lisaeelarve arutelu ajaks on Eestisse jõudnud ja jäänud pakku üle 35 000 sõjapõgeniku. Riigipoolset majutust vajab neist praegu umbes 4400. Väga suur osa sõjapõgenikest on omal käel ja ka kohaliku ukraina kogukonna toel leidnud ise endale öömaja ilma riigi eriabi selleks vajamata. Suureks toeks on olnud Eesti inimeste, aga ka meie tööandjate ja kodanikuühiskonna lahkus ja abivalmidus, mis kogu selle julmuse eest põgenevate Ukraina inimeste Eestis hakkamasaamist kindlasti on lihtsustanud. Nii et lisaeelarvega jääb meil üle kavandada sõjapõgenike esmaste vajaduste ja rahvusvahelise kaitsega seonduva riigipoolne katmine.

Austatud parlament! Aeg on erakorraline ja see nõuab meilt erakorralisi lahendusi, mida lisaeelarve oma loomult on. Me peame tegema oma julgeoleku tugevdamiseks need vajalikud otsused, et me nende tegematajätmist ei peaks ühelgi hilisemal hetkel kahetsema. Ma olen parlamendile väga tänulik selle eest, et teil oli valmisolek lisaeelarvet arutada tavapärasest kiiremas tempos. Ma loodan asjalikku arutelu ja hea meelega vastan kõigile teie küsimustele. Aitäh!

Ja neid on. Peeter Ernits alustab. Palun!

Hea juhataja! Hea minister! Süda läheb soojaks, kui ma loen, et te olete ette näinud 100 000 eurot lemmikloomade marutaudi vastu vaktsineerimiseks. Arvestades, et vaktsineerimise hind on umbes 30 eurot, see tähendab 3300 kassi ja koera vaktsineerimist. Samas oli Ukrainas eelmisel aastal 153 koera marutaudis ja 146 kassi. Ja lemmikloomi on seal 8 miljonit kokku. Ja nüüd, kui nad tulevad siia koos põgenikega, siis 100 000  eurot on selleks ette nähtud. Ma küsin: kust te need arvestused võtsite? Ja kas vastab tõele, et see on 3300 koera või kassi jaoks ette nähtud või (Juhataja helistab kella.) kas selle eest tohib kassiliiva ja krõbuskeid osta? 

Aeg!

Loomaarstid on öelnud, et Ukraina elanikel on rohkem muret selle pärast.

Ei tohi seda kassiliiva ja krõbuskeid osta, nagu te viitate. Ja need numbrid on tuletatud ikkagi esimeste nädalate trendist. Maaeluministeerium on seda hinnanud selle järgi, [kui palju] Eestisse jõudnud põgenikel oma lemmikloomi kaasas on olnud. Sealt on see number tuletatud. Maaeluministeeriumi hinnang on see olnud. 

Martin Helme, palun!

Aitäh! No ma kuulasin seda nutulaulu, et eelmine valitsus ei jätnud teile reserve ja selle tõttu tuleb praegu miinust kulutada, aga sellest hoolimata te olete väga vapralt vähendanud eelmise valitsuse jäetud miinust poole võrra. Teie jutt sellest miinuse vähendamisest on lihtsalt jamps, sellepärast et see miinus polnudki kunagi nii suur, nagu te seda siin reklaamisite. Aga las ta olla. Ma muide lihtsalt aitan teid natuke rahandusministrina: reservide kasutamine on ka defitsiit, eelarvedefitsiit.

Aga te räägite kogu aeg rahvusliku julgeoleku tagamise eelarvest ja sõjaaja lisaeelarvest ja sellest, et see on julgeoleku eelarve ja sõja tagajärgedega tegelev eelarve. Teate, ma olen nokkinud neid numbreid siin natukene ja neid natukene isegi teile siin täna mõne teise eelnõuga seoses pakkunud. Aga öelge nüüd meile hästi ilusti: kui palju siis on riigikaitseks konkreetses eelarves raha määratud ja kui palju sisejulgeolekuks?

Aitäh! Mis puudutab seda miinust, millele te viitate ja ütlete, et see polnudki kunagi nii suur, siis need numbrid on võetud teie enda esitatud eelarvest. Kui seal olid valed numbrid sees, siis on sellest muidugi väga kahju, aga sealt need pärinevad.

Reservide kasutamine loomulikult on puudujääk, aga viide oli sellele, kas sellisel juhul oleks vaja laenu võtta või miks me laenu võtame. Kui oleksid reservid, mis rasketest aegadest aitaksid läbi, siis kindlasti oleks võimalik laenukoormust vähem kasvatada. See oli see viide.

Nüüd, kui palju on selles eelnõus ...  Te ilmselt mõtlesite sõjalist kaitset, selle kohta see küsimus oli? Me selle aasta jaanuarikuus otsustasime täiendava paketi, mis on (Saalist öeldakse midagi.) otseselt mõeldud, härra Helme, julgeoleku ... (Saalist öeldakse veel midagi.) 

Härra Helme!

... tugevdamiseks. Selle sisu olen siin varasemalt ka avanud, aga võin seda teha veel. Need uued võimed, mis tänu sellele on hangetes või juba saabumas, nende hulgas on meremiinid, laevatõrjeraketid, ühekordsed keskmaa tankitõrjeraketid, uue põlvkonna tankitõrje granaadiheitjad. Järgmise nelja aasta olulised võimearendused on laskemoona laovarude suurendamine, nagu öeldud, mitmikraketiheitja süsteem, 2. jalaväebrigaadi soomustamine ja nii edasi.

Lisaeelarvesse jõuab sellest kõik see, mida on võimalik sel aastal täiendavalt kätte saada. Kui meil oli varasemalt selle aasta kaitsekulutuste tase juba üle 700 miljoni euro, siis sel aastal jõuab see üle 720 miljoni. Lisaeelarves, nagu ka rahanduskomisjon seda eraldi käsitles, on täiendavalt otseselt relvastuse või moona hankimiseks 8 miljonit ja lisanduvad ka vajalikud täiendavad investeeringud meie liitlaste kohalolu suurendamiseks Eestis. Seda on 7 miljonit.

Ja loomulikult ma tean, mis selle küsimuse taust on: et miks lisaeelarves ei ole raha rohkem, miks on seda nii vähe? Taust on see, et nagu öeldud, sellest otsustatud 300‑miljonilisest pluss sellele hiljem lisandunud veel 500-miljonilisest ajaloolise mastaabiga paketist on võimalik lisaeelarvesse lisada need kulutused, mille puhul reaalselt hangitav kaup jõuab sel aastal Eestisse. Praeguseks on hankesse mindud ja lepingutega kaetud sisuliselt kogu jaanuaris otsustatu. Aga nagu te teate, kaitsevaldkonna hanked on sellised, mille puhul kohalejõudmine ei käi mitte paari kuuga. Ent kõik see, mis oli võimalik sel aastal täiendavalt lisada, on lisaeelarvesse lisatud.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Austatud ettekandja! Ma loen just Kaitseministeeriumi valitsemisala kohta seletuskirjast ja näen, et sõjalise kaitsevõime tugevdamiseks suunatakse 7,45 miljonit eurot. Hea küll, me võime ka eelmise valitsuse eelarvetest rääkida, aga räägiks praegu just sellest, mis teil siin kirjas on. Igal juhul proportsiooni mõttes oli see mulle suur ehmatus, kui ma vaatasin, et sõjapõgenike tervisekuludeks on 20 miljonit. Kah vajalik, aga proportsioon nagu ei klapi. Te räägite kogu aeg pateetiliselt sõjaaja eelarvest. See ei klapi. Kui me eraldame sellisteks tavalisteks toiminguteks, mis on küll teistpidi erakorralised, aga meditsiiniline läbivaatus ja mis seal oli, 20 miljonit ja sõjaliseks [otstarbeks] 7,45 [miljonit] – see proportsioon on paigast ära. Kuidas te seda seletate?

Aitäh! Ma vastuseks eelmisele küsijale just pikalt seletasin, et kõike seda, mis jõuab kohale täiendavalt otsustatud 800 miljoni euro suurusest julgeoleku tugevdamise paketist, on võimalik lisaeelarvesse lisada. Ja kui te ütlete, et midagi on paigast ära, siis on küll paigast ära. Paigast ära on see, et kas teie viidatud tervise läbivaatuseks vajalikku raha üldse on vaja kulutada ja kasutada. Meil on seda vaja kasutada põhjusel, et need inimesed on sõja eest [pagedes] Eestisse pakku jõudnud. Ilma selleta me ei peaks seda kulutust tegema. Aga me peame, sest sõda käib.

Priit Sibul, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Ma ka veidi hämmeldusin, et ainult 7,45 miljonit. Nii nagu te tõesti viitasite, et te pikalt seletasite, aga ma päris täpselt ei saa aru, kuidas see eelarve tehniliselt käib. Valitsus on teinud otsuse [eraldada] 300 miljonit täiendavalt ja nii edasi, sellest kulutatakse juttude järgi ära kuskil paar miljonit. Nüüd on siin lisaeelarves 7,45 miljonit, liitlaste jaoks 8, kokku 15. Te viitate kogu aeg, et kõik, mis kohale jõuab, saab lisaeelarvesse lisada. Kas meile tulevad veel täiendavad lisaeelarved, kui siia vahendid jõuavad, või mismoodi eelarves hakkavad kajastuma need valitsuse otsused?

Üks konkreetne küsimus puudutab aga meediapoliitikat, mis on Kultuuriministeeriumi valitsemisalas. Milleks see raha läheb? Ja ma enne unustasin tänada. Ma arvan, et see, mida valitsus on teinud, eraldades vahendeid venekeelse meedia jaoks, on olnud igati õige ja mõistlik.

Aitäh! Siin nüüd oli mitu küsimust. Kõigepealt, mismoodi eelarvetehniliselt või, ütleme, eelarveseaduse kohaselt käib nende kulude kajastamine. Kõigepealt, kaitsevaldkond on üks nendest valdkondadest, kus tehakse pikaajalisi otsuseid. Seda on tehtud alati, ka siis, kui teie tänane kolleeg oli kaitseminister. Ja see tähendab, et see kajastub riigi eelarvestrateegias. Iga konkreetse aasta kohta võetavatele kohustustele saab heakskiidu anda parlament, ja ainult parlament. Ja see kinnitatakse iga-aastase eelarvega.

Nüüd teie küsimus, kas sel aastal tuleb veel lisaeelarveid. Tahaks väga loota, et ei tule. Ütlesin tõepoolest seda, et kõik see, mille kohta on teada, et see jõuab Eestisse kohale, kõik see lisaeelarves või eelarves ka kajastub. See nii on, et seda on võimalik ikkagi praeguse seisuga üsna täpselt prognoosida, mis selle aastanumbri sees veel kohale jõuab. Ja kuna meil on Riigikogu saali poolt paljukiidetud tekkepõhine eelarve arvestus, siis see tähendab seda, et kui see relvastus ja moon tõepoolest kohale jõuab, siis selle aastanumbri sees peab ta olema eelarves kajastatud. Seetõttu on see sel aastal nii.

Oli üks küsimus veel ja see puudutas meediapoliitikat. Tõenäoliselt on see küsimus konkreetse rea kohta ja kui te viitaksite, siis oleks võib-olla lihtsam vastata. Aga tõenäoliselt on see Kultuuriministeeriumi kaudu ERR-ile suunatud kübervõimekuse tugevdamiseks mõeldud raha. Kui see suurusjärk on umbes 1,7 miljonit, millele te viitate, siis see 1,7 miljonit on otseselt kübervõimekusega seotud täiendav vastupanuvõime tugevdamine ja sellele lisandub täiendav toetus. See on ERR-ile mõeldud täiendav toetus. Kui see on see, mille kohta te küsisite, siis see on selgitus.

Heiki Hepner, palun!  

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma tegelikult tooksin ikkagi sellesama paralleeli, mis sai eelmise eelnõu puhul teile toodud. See samm on kohati imepisikene, just eelkõige kaitsekulutused. Te küll pikalt seletasite, miks see nii on, miks see ainult 15 miljonit on, aga üks põhjus on kindlasti ka see, et valitsus on venitanud selle eelarve toomisega ja ei ole andnud võimalusi pädevatel ametitel vastavaid lepinguid sõlmida.

Samas te ühekordse toetuse pensionäridele 50 eurot lükkate ka kuskile novembrisse, selle asemel et tuua see vähemalt poolaasta peale, 1. juulile. Miks te seda ei ole mõelnud, et tuua see julgeolekuküsimuse lahendamine märksa varasemale ajale?

Aitäh! Eesti oli üks nendest riikidest, kes langetas otsused oma  julgeoleku tugevdamise kohta juba jaanuaris, enne seda, kui sõda Ukrainas sellise hoo sisse sai ja kui Putini tapamasin seal sellisel kujul käivitus. See, et me selle otsuse tegime juba jaanuaris ja otsustasime üle 300 miljoni täiendavalt meie julgeolekusse panustada, tähendas seda, et meil oli võimalik sedavõrd kiiresti korraldada hanked, sedavõrd kiiresti teha lepingud, tänu millele meie julgeoleku tugevdamine on võimalik oluliselt kiiremini, kui oleks olnud juhul, kui me selle otsuse oleksime teinud kolm kuni neli kuud hiljem.

Lisaks sellele, kui jaanuarikuine rohkem kui 300 miljoni euro suurune tugevduspakett otsustati, oli meil valitsuse poolt võimalik ja põhjus täiendavalt laiapindsesse riigikaitsesse suunata üle 500 miljoni euro, mis lisandub sellele 320 miljonile.

Need kõik, nagu ma ütlesin, on oma mastaabilt absoluutselt ajaloolised otsused. Me jõuame oma kaitsekulutustega järgmise paari aasta jooksul 2,9%‑ni SKP‑st. See näitab seda, kui tõsiselt praegust olukorda võtta tuleb, ja see tõepoolest on praegu vältimatu kulutus, vajalik kulutus.

Veel kord: tänu sellele, et me need otsused tegime ära jaanuaris, on võimalus meil oma julgeolekut tugevdada oluliselt kiiremini, kui see muidu võimalik oleks. Vastavalt sellele, kuidas nende tehtud otsustega hangitava moona, hangitava relvastuse, tehtavate investeeringute reaalsed maksed kätte jõuavad, saavad need kajastuma ka meie ettepanekuna riigieelarves või siis lisaeelarves.

Nii et kogu asja eesmärk on olnud võimalikult kiiresti meie sõjalist valmisolekut tugevdada. See, nagu ma ütlesin, on kokku pandud Kaitseväe juhataja sõjalisele nõuandele tuginedes. Kõik see, mis juba eelarves sisaldunud 750 miljonile on võimalik sel aastal lisada, on lisaeelarvesse kirja saanud ja lisaeelarves teie ees.

Aga veel kord: see on kiireim võimalik viis ja selle ajakava suuresti dikteerivad suured rahvusvahelised hanked ja see, millal reaalselt on võimalik neid varusid ja relvastust meile tarnida.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud minister! Siin kogu aeg käib läbi see, et kõik hinnatõusud ja kogu see olukord, milles me oleme, on tingitud sõjast. Päris õige ei ole nii aga väita, sest tegelikult energiakandjate hinna tõusud olid juba enne sõja algust väga tugevad kogu Euroopas ja need on tingitud ikkagi Euroopa Liidu CO₂-kvoodi poliitikast.

Aga ma tahtsin küsida seda. Kuna me juba õigel teel olime selle aktsiisilangetusega eridiisli puhul, mis ka põlevkivisektorit aitab, siis äkki on praeguses olukorras olnud ka arutelu uue põlevkivil töötava energiaploki rajamise üle. Minu arust on see ainuõige tee praegu, et Eestile tagada energiajulgeolek. See on meie oma maavara, meil on olemas see knowhow, teadmine. Tuumajaama rajamise ettevalmistamiseks on mingi raha küll ette nähtud, aga kas on mingeid plaane eelarves ette näha tulevikus uue energiaploki ehituseks?

Aitäh! Ei ole. Selliseid plaane ei sisaldu lisaeelarves ja selliseid plaane me ei pea praegu. Küll olen ma nõus viitega energiahindade varasemale kallinemisele, mille te tõite. See tõesti ei hakanud toimuma ja me ei näinud energiahindade kallinemist mitte pärast 24. veebruari, vaid see kõik algas oluliselt varem. See on olnud osa Venemaa valmistumisest Ukrainale kallaletungimiseks. On olnud soov energiahindadega manipuleerides pingestada olukorda nii lääneriikide vahel kui lääneriikide sees ja tekitada olukorda või olukordi, kus lääneriigid peavad eelkõige tegelema oma sisemiste pingetega. Loodetakse, et selle võrra vähem jääb võimalust pöörata tähelepanu sellele, mis õuduseid paneb Venemaa toime Ukrainas. See soov on selle taga, et energiahindu hakati üles kruttima juba oluliselt varem, kui reaalne konventsionaalne sõjategevus Ukrainas lahti läks.

See on olnud relv, mida Venemaa kõhklemata kasutab. Ja ainus viis sellest päriselt üle olla on Venemaalt need relvad ära võtta. Seda saab teha majanduslikke hoobasid kasutades. Seda saab teha sel viisil, et me asendame oma energiaportfellis – ja nüüd ma räägin laiemalt lääneriikide energiaportfellist – Venemaa energiaallikad alternatiivsete allikatega. Ja seda on tegema hakatud. See on asi, mille eest tegelikult Eesti on varem aastaid hoiatanud. Loodame, et see tempo nüüd saab olema piisavalt kiire, et me sellest Euroopas laiemalt võimalikult kiiresti vabaneme.

Te viitasite ka tuumaenergia reale või tuumaenergia osale, mis on lisaeelarvesse lisandunud. Ma pean seda tegelikult väga oluliseks asjaks lisaeelarves, hoolimata sellest, et see summa lisaeelarves ei ole võib-olla nii märkimisväärne kui mõni teine rida. Aga ma pean seda oluliseks seetõttu, et kui tõesti varem oli plaan see lõpparuanne, mille alusel me saaksime langetada otsuse, kas [üldse ja kui, siis] kuhu, millal ja milline tuumajaam Eestis rajada, me saame teha alles 2024. aastal, siis nüüd me oleme selle ikkagi oluliselt varasemaks toonud.

Meil on soov selle aasta jooksul saada kätte esimene vahearuanne, mille alusel oleks juba võimalik hakata seda arvamust kujundama. Selles esimeses vahearuandes peavad sisalduma kirjeldused arendamisel olevate tehnoloogiate kohta ja selle kohta, kuidas riik ja erasektor saavad koostööd teha või kas siin üldse on koostöövõimalusi, [kui on], siis millised need koostöövõimalused on, millised saavad olema või peaksid olema riigi kohustused.

Kindlasti on üks väga oluline küsimus seotud tuumajäätmete käitlemisega: kuidas seda oleks võimalik Eestis lahendada, milliseid seadusi meil selleks vaja muuta on, milliseid võimekusi arendada. Milline on meil üldse praegu olemasolevate töötajate seis ka riigisektoris? Kuidas seda täiendavalt ja kiiresti arendada, millistes ametites konkreetselt? See kõik peaks olema sellessamas esimeses vahearuandes olemas. Ja 2023. aastal ehk järgmisel aastal peab olema võimalik teha põhimõtteline lõppotsus selle kohta, kuidas me tuumaenergia arendamisega Eestis edasi läheme. See on asi, millega meil ei ole lihtsalt võimalik praegu kauem venitada, see eeldab kiirendatud tempos toimetamist. Aga usun, et meie professionaalid saavad sellega hakkama.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Ma pean ütlema, lugupeetud minister, kuulanud teie vastuse esimest poolt, et teil on äärmiselt ebaadekvaatne ettekujutus maailma poliitikast ja maailma jõuvahekordadest. 80% maailma elanikest elab riikides, mis ei ole ühinenud Venemaa-vastaste sanktsioonidega. Seda on teinud ainult Euroopa riigid, Ameerika Ühendriigid ja mõned Ameerika ja Euroopa liitlasriigid. See on absoluutne vähemus riikidest. See tähendab seda, et õppige natukene laiemalt vaatama, mis maailmas toimub. See on niisugune väike kommentaar.

Aga ma tahan küsida kaitsevõime ja kaitsekulutuste kohta. Ka siin ei ole teil tegelikult mitte mingit adekvaatset ettekujutust. Ainuüksi arvestatava keskmaa õhutõrje muretsemine maksab kuskil 300 miljonit, üks jalaväe toetusmasin – uus, korralik, mitte mingisugune vana Vene romu –, maksab kuskil 7 miljonit. Mida me selle 7,5 miljoni eest, mis on praegu lisaeelarves riigikaitsele, teie arvates saame, nii et see kvalitatiivselt tõstab meie kaitsevõimet?

Aitäh! See viide sanktsioonide kontekstis jäi natukene segaseks. Et meie regioonis, meie kodupiirkonnas on tegu erakordselt tõsise olukorraga – ma eeldan, et selles ei ole meil eriarvamust. Ja see, et sanktsioonid peavad olema sihitud nii, et nad päriselt mõjuksid, aitaksid piirata Vene sõjamasina rahastamist, on poliitika, millele me oleme otsinud toetust rahvusvaheliselt, oleme otsinud toetust Euroopa Liidus. Teisiti ei saagi olla.

Nüüd, mis puudutab lisaeelarves sisalduvat Kaitseministeeriumi täiendavat rahastamist, siis eelkõige tankitõrje on see, mida selle raha eest on võimalik sel aastal hankida, mida hangeteni jõudnud otsustena on võimalik sel aastal lisaeelarvesse lisada. Keskmaa õhutõrje kohta oleme samamoodi otsuse teinud, et juulikuuks Kaitseministeerium esitab konkreetsed hankekavad. Ja kui me arutame ja paneme sügisel kokku riigi eelarvestrateegiat, siis on võimalik ka selle rahastamisega tegelema asuda. Konkreetsed hankekavad saavad valmis juulikuus.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud rahandusminister! Ma kõigepealt soovitan uskuda teile alluva ettevõtte, Eesti Energia juhtkonda. Siis te saate teada, miks elektri hind sügisel tõusis. Mida kuskil mujal ametnikud räägivad  – ma arvan, et nad suures osas blufivad. Eesti Energia teab seda väga hästi.

Aga mu küsimus tuleneb hoopis sellest, et ma vaatan investeeringute koha pealt. Kuna kõik on väga oluline, siis 2,64 miljonit on vanglate varustuse ja toimepidevuse, sealhulgas turvalisuse jaoks. Kas meil on hirm, et meile tuleb Ukrainast selliseid inimesi, et me peame vanglaid tugevdama? Sinna on lausa relvastust vaja juurde osta 2,64 miljoni eest. Milleks selline kulutus? Ja siin kõrval on teine: valimiste infosüsteemide tõhusamaks arendamine,  järjekordsed miljonid. Kuidas see praeguse sõjaolukorraga seotud on?

Aitäh! See on seotud otseselt sellega, et on vajadus tugevdada või parandada olemasolevate süsteemide võimekust küberrünnakutele vastu pidada. See paraku on seotud selle julgeolekuolukorraga, kus me oleme. Sageli on nii, et teatud vajadused ilmnevad ootamatutes kohtades. Praegu me peame täiendavaid investeeringuid tegema, et end mitte tagantjärgi ebameeldivustest avastada.

Kert Kingo, palun! 

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te olete nimetanud seda lisaeelarvet julgeoleku tagamise ja sõjaeelarveks. Aga millegipärast ma näen siin selliseid kuluridasid, et Vabariigi Presidendi Kantseleile on eraldatud pool miljonit ja Riigikantselei haldusalasse ehk Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamiseks suurusjärgus 1,5 miljonit. Äkki te seletate mulle kui võhikule, kuidas sellised kulutused aitavad riiki raskest sõjaajast või sõjaga [seotud toetuse] aegadest läbi viia?

Aitäh! Hea meelega seletan. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on see, kellel on tervikpilt küberohtudest, küberriskidest erinevates valitsemisalades. Ja nii nagu varasemalt, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium see, kes nende riskide maandamiseks ja vajalike investeeringute tegemiseks ettepanekud teeb. Need konkreetsed küsimused, mida te küsisite – [need kuluread] on seotud just nimelt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tehtud ettepanekuga selleks, et küberturvalisust kiireloomuliselt tõsta. Ja kuna see oskusteave ja selle teema valdamine on tõepoolest kõige parem Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, kes on selle üsna põhjalikult läbi töötanud, siis ongi nende ettepanek seda investeeringut täiendavalt rahastada.

Jaak Juske, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Meil hinnad on tõusnud keskmiselt 19%. Ja valitsuse vastus on see, et aitame hädas inimesi ühe kuu lõikes 4 euroga või vabandust, 4 euro ja 17 sendiga. Ma püüan mõista, kas te teete nalja või üritate Eesti inimesi mõnitada. Palun seletage siit Riigikogu kõnetoolist Eesti rahvale, kuidas aitab raskel ajal hädas olevaid inimesi see 4-eurone toetus, kui hinnad on tõusnud 19%. Kuidas?

Aitäh! Ma ei tea, mis 4-eurosest toetusest te räägite. Aga lisaeelarves sisaldub ettepanek, mis on seotud otseselt toimetulekuga, mille pärast minul ausalt öeldes on sel aastal küll väga suur mure. Esiteks on väga pikk osa aastast veel ees ja kogu see aasta on väga keeruline. Sellega on nii, et Ukrainas ukrainlased maksavad eludega selle eest, et Putin on otsustanud Ukrainale kallale minna, meil aga makstakse selle eest kõrgemate hindade näol.

See kindlasti paneb osa peresid väga keerulisse seisu. Selleks, et seda keerulist seisu leevendada, tõstame kuist toimetulekutoetust selliselt, et igakuine toimetulekutoetuse piir tõuseb 33% ehk siis 150 eurolt täiskasvanu kohta 200 euroni ja lapse puhul kasvab 180 eurolt 240 euroni. See paraku puudutab sel aastal rohkemaid peresid kui veel aasta alguses. See on igal kuul, ma arvan, väga oluline tugi. Ma tean, et ka sotsiaaldemokraatide fraktsioon on selle ettepaneku varasemalt esitanud – sama ettepaneku, mille esitas ka minister Signe Riisalo. Ma usun, et see on asi, mida tasub toetada küll. See tõepoolest aitab neid peresid, kellel on sel aastal muidu väga raske.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Eelmine küsimus [puudutas] 100 000 eurot Ukraina põgenikpenidele, 3000-le umbes. Marutõve vastu vaktsineerimise puhul on selge, keda eelistatakse, kuna enamik meie penisid ei ole vaktsineeritud. Aga nüüd võtame toimetulekutoetused: 28,57 miljonit, seejuures 10 275‑le Ukraina leibkonnale 22,24 miljonit ja 11 559‑le Eesti leibkonnale 6,34 miljonit. Kust selline ebavõrdsus, samasugune nagu põgenikpenide ja -kassidega. Miks?

Aitäh! Eelarves, mis on selle aasta põhieelarve, on meil toimetulekutoetuseks juba raha ette nähtud. See on arvestusega, et toimetulekutoetuse piir on 150 eurot. Lisaeelarvega teeme ettepaneku nüüd seda piiri tõsta, tõsta toimetulekutoetus täiskasvanu kohta 200 euroni. See tähendab, et nende perede jaoks, kes on juba praegu toimetulekutoetuse saajad, on suurem osa sellest summast või suurem osa rahast, mis toimetulekutoetuse maksmiseks kulub, juba põhieelarves arvestatud. Seetõttu nende jaoks lisandub lisaeelarve kaudu see raha, mis kulub toimetulekutoetuse piiri tõstmiseks 150-lt 200-ni või siis lapse puhul 180-lt 240-ni.

Ja mis puudutab täiendavalt lisanduvaid peresid, kellega me ei saanud arvestada eelmise aasta lõpus eelarvet tehes – nende puhul lisandub kogu summa. Nende puhul ei ole ka praeguses põhieelarves seda 150-eurost toimetulekutoetuse piiri arvestatud. Tõenäoliselt on see teie küsimus sellega seotud. Seetõttu on nii, et nende perede jaoks, kes algselt põhieelarves ei saanudki sisalduda, on see täissumma, mille me lisaeelarvega eraldame, ülejäänute jaoks on lisanduv summa 50 eurot kuus.

Martin Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Hea minister! Ma küsisin oma esimeses küsimuses, kui palju on riigikaitsele raha lisaeelarves. Te hakkasite siis rääkima midagi valitsuse teistest otsustest ja eelmistest eelarvetest, aga lõpuks ikka jõudsime sinna, et lisaeelarves on riigikaitsele 15,5 miljonit umbes ja see on 800 miljoni kohta 1,88%. Ei ole vaja rääkida, et see on sõjaeelarve või riigikaitse eelarve. No see lihtsalt ei ole! See on immigrantidele raha andmise eelarve või hinnatõusude eelarve või korruptiivsete kingituste tegemine Reformierakonnale soodsatele huvigruppidele, aga see ei ole sõjaeelarve või riigikaitse eelarve. Nüüd saime selgeks, et riigikaitsele sealt suurt midagi ei lähe, silmamoondus võib-olla natukene. Aga kui palju siis sisejulgeolekule läheb? Need numbrid on meil ka siin ees, aga ma tahaksin, et te räägiksite need lahti. Kui palju meil täpsemalt siseturvalisusele raha läheb?

Aitäh! Selles eelarves sisalduv iga rida on seotud vajadusega meie julgeolekut tugevdada. Ja me ei teeks seda lisaeelarvet, kui meil seda olukorda, kus me praegu julgeolekukriisi mõttes oleme, ei oleks. Meil on energiajulgeoleku tugevdamine, selle oluliselt kiirem tegemine, meie haridussüsteemi tugevdamine, et see saaks hakkama ja oleks võimalik investeerida täiendavatesse koolikohtadesse, mis on seotud Eestisse sõja eest varju tulevate inimestega. Meie ohuteavitusse ehk elanikkonnakaitsesse investeerimine on seotud selle praeguse olukorraga, kus me julgeoleku mõttes oleme. Nii et see on läbi ja lõhki julgeoleku tugevdamise eelarve.

Kui me räägime sisejulgeolekust, siis tervikuna on Siseministeeriumi täiendavad vajadused 67 miljonit eurot, millest osa on seotud vajadusega praegust kriisi juhtida. Ja kui nüüd täpsemalt rääkida, siis näiteks piirivalve tugevdamine võtab 5,9 miljonit, idapiiril piirivalve tugevdamine võtab 6,4 miljonit, ohuteavitus ehk needsamad nimetatud sireenid võtab 5,5 miljonit. Kriisideks valmisoleku arendamine võtab 5 miljonit. Ka näiteks ulatusliku evakuatsioonivõimekuse tugevdamine ... 

Õuest kostab mingi heli.

Ulatusliku evakuatsioonivõimekuse tugevdamine on 4,1 miljonit. Need on mõned näited sellest, mida on vaja investeerida ka meie sisemisse julgeolekusse.

Elanikkonnakaitseks kriisides valmisolek on 1,9 miljonit, varjumisvõimekus, mis puudutab varjumiskohtade märgistamist ja sellest inimestele teadaandmist, võtab kiireloomuliselt 400 000 eurot. Ja nii edasi. Nii et nagu öeldud, see kõik on seotud otseselt julgeolekuolukorraga, kus me oleme, ja olukorraga, millele me peame reageerima selle lisaeelarvega.

Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu! Mul on kõigepealt see küsimus, et meil on nüüd väga palju olnud juttu seoses varjendite probleemiga ja varjumis[võimaluse] puudumisega. Ja sellega seoses on ka meedias korduvalt juba teatatud, et plaan on eraldada Päästeametile, ma ei ole nüüd päris kindel, kas 40 miljonit või 80 miljonit – algul üks summa, hiljem on teine summa kõlanud, ma ei ole selles kindel. Küsimus ongi: kas see summa, millest on räägitud, need kümned miljonid varjendite jaoks, on siin ette nähtud või on see kuskil mingis teises eelarves?

Aitäh! Kui te räägite varjenditest, siis seda raha ei ole selles lisaeelarves. Lisaeelarves on neljas suuremas linnas varjumiskohtade – mitte varjendite, vaid varjumiskohtade – märgistamine ja sellest inimestele teadaandmine, kus on nendele kõige lähem varjumiskoht.

Mis on varjumiskoha ja varjendi vahe? Varjumiskoht on näiteks, ma ei tea, maa-alune parkla või tunnel, koht, kus saab – ma ei hakka siin väga detailidesse minema – võimalike negatiivsete stsenaariumite korral varjuda. On ülesanne selle aasta lõpuks need omavalitsustele ja riigile kuuluvad varjumiskohad märgistada selliselt, et inimesed teaksid, kus need on. Sellest järgmine samm puudutab eraomanikega koostööd, sest ka nendel on kohti, mida saab kasutada varjumiskohtadeks. Varjendite suuremahulist rajamist selles lisaeelarves ei ole. See on asi, mille üle Siseministeeriumi valitsemisalas alles arutatakse.

Urmas Reitelmann, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Proua minister! Selle lisaeelarve iga rida räägib sellest, et valitsusel on plaan lennukitelt raha külvata, ja et oleks mugavam külvata, tuleb ka uued lennukid osta. Siin kolleeg Ernits tõi välja pagulaskoerte vaktsineerimise hinna. Mina vaatasin Sotsiaalministeeriumi osa, võtsin lihtsalt esimese lõigu. Siin on 1,99 ehk peaaegu 2 miljonit ette nähtud psühholoogiliseks toetuseks. See kõik on väga tore. Mõeldud on toetusest 2000 sõjapõgenikule, see teeb 1000 eurot per sõjapõgenik. Arvestades, et keskmine psühholoogi tunnihind on umbes 50 eurot, on igale inimesele [võimaldatud] umbes 20 tundi. (Juhataja helistab kella.) Öelge, kas ministeeriumidele tundub, et juunikuus on jõulud saabunud. Igaüks kirjutab, mis pähe tuleb ...

Aeg!

Juba üksi see kulurida on nonsenss. Meil ei ole nii palju vene keelt valdavaid psühholoogegi.

Härra Reitelmann!

Aitäh! Need inimesed on põgenenud olukordade eest, mida me ei taha isegi unes näha, mis on seotud nii piinamise kui kõikvõimalike muude julmustega. Nad on pidanud jätma maha oma kodud, väikesed lapsed on pidanud jätma maha oma isad, kes on jäänud Ukrainasse võitlema. See, millises seisundis nad jõuavad Eestisse varju, millist tuge nad vajavad, on väga tõsine asi. Ja seda tuge, igal juhul ka psühholoogilist tuge neile pakkuma peab, et nad jääksid terveks, nii palju, kui see on võimalik nendes oludes.

Kui te ütlete, et see on absurdne rida, siis ma ütlen, et see on väga vajalik rida. Ma arvan, et see paralleel, kas tegu on kellegi arvates jõuludega, ei ole siin tegelikult kohane. Need on väga katkised inimesed, kes Eestisse on jõudnud. Nad on katkised sellepärast, et nad on näinud väga kohutavaid ja õudseid olukordi, nad on põgenenud väga hirmsate olukordade eest. Ja kuivõrd tegu on 80% ulatuses naiste ja lastega, kelle mehed ja isad on jäänud Ukrainasse võitlema – nemad võitlevad meie vabaduse eest seal samamoodi –, siis me peaksime nende peresid täpselt samamoodi käsitlema sel ajal, kui nad Eestis varjul on.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Austatud minister! Eelmine kriis on meile õpetanud seda, et vabatahtlikest on väga suur abi. Ma viitan siin eelkõige Kaitseliidule. Agressioon Ukraina vastu on toonud Kaitseliitu palju uusi liikmeid. Ja organisatsioon kindlasti on huvitatud sellest, et need inimesed, mehed-naised, noored saavad kaasatud. Aga see vajab instruktorite panust ehk lisaraha. Kaitseliit on juba varem öelnud, et seoses energiakriisiga on tegelikult nende eelarve väga suure surve all ja pingeline. Täiendava väljaõppe vajadus ja varustuse vajadus lisavad seda pinget veel, aga ma ei leia siit eelarvest tegelikult panust Kaitseliidule. Kas me oleme Kaitseliidu juba unustanud?

Ei ole unustanud. Kaitseliidu kaasamine on tõesti olnud juba selles praeguses kriisis ja on ka edaspidi väga olulisel kohal. Kaitseliidu panus sisaldub olulisel määral ka põhieelarves. Meil on ju põhieelarves kaitsevaldkonna jaoks juba enne lisaeelarvet 749 miljonit eurot, kui ma nüüd peast seda numbri täpselt mäletan. Juba see näeb olulisel määral ette Kaitseliidu kaasamist ja sellesse panustamist. Ja lisaks ka minu viidatud paketid, mis on pikaajalised – ka nendes on ette nähtud Kaitseliidu väga oluline roll ja täiendav rahastamine. Nii et see on igal juhul väärtustatud ja tähtis ja saab ka rahastatud.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, juhataja! Hea minister! Te mitmel puhul olete vastates rääkinud nendest neljast suuremast linnast. On igati mõistlik ja arusaadav, et me alustame suuremate omavalitsustega, kui räägime teavitussüsteemidest ja varjumiskohtadest. Aga mul on selline küsimus. No ma ütlen, et kui Ukrainas on selge, et seal on metrood ja varjendid, mille puhul me räägime varjumispaikadest. Aga millal need varjumispaigad ülejäänud Eestis [olema hakkavad]? Mismoodi valitsus näeb seda? 

Ja kui lubatakse, siis teine küsimus on järg kolleeg Ernitsa küsimusele, kes [rääkis] siin loomade vaktsineerimisest. On absoluutselt õige, nagu te [ütlete], et me peame neid inimesi aitama, aga kõigepealt panime nad hotelli, nüüd on nad laevakajutites ja peavad sisenema üüriturule. Ma vaatan, et haridusministeeriumis räägitakse 50 000 põgenikust. Sotsiaalkaitseminister rääkis esialgu kuni kümnest ... (Juhataja helistab kella.) Milline on see seis, milles me [opereerime]?

Aitäh! See on hea küsimus. Ja minu viga, ma oleksin pidanud seda oma sissejuhatavas sõnavõtus võib-olla täpsemalt välja tooma. Kõikide teie ees olevate otsuste puhul on arvestatud, et 50 000 põgenikku on see arv, mis Eestisse jõuab – mitte siit ainult läbi ei lähe, vaid siia pidama jääb senikauaks, kuni neil on võimalik Ukrainasse naasta. See puudutab nii Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi kui ka teisi asutusi, kelle puhul on oluline teenuste või, ütleme, kulutuste arvestamisel ühesugune alus.

Ütlen ka seda, et ohuteavitussüsteem, millele te viitasite, ei puuduta mitte nelja linna, vaid 16 linna. Neli linna on tõesti seotud varjumiskohtade märgistamisega: neljas suuremas linnas on selle aasta lõpuks esimesena plaanis varjumiskohad märgistada. Aga ohuteavitussüsteem peab selle aasta lõpuks olemas olema või vähemalt tarnitud olema 16 suurema linna jaoks.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Täna hommikul selgus riigieelarve kontrolli erikomisjonis tõsiasi, et valitsus on jätnud tähelepanuta meie turbatootjate kirja, kes tegid ettepaneku luua ka riiklik strateegiline reserv turba näol, et sügisel-talvel oleks võimalik kasutada ka seda sooja ja elektri tootmiseks. Meie head naabrid soomlased on seda teinud ja ka rakendavad seda. Teisalt oleme näinud ette osta 170 miljoni euro eest gaasi, mis on praeguste hindadega võrreldes 1,7-kordne hind. Miks me mingid ettepanekud lükkame kõrvale ja omaenda ressurssi ei võta kasutusele? Millega see võib olla põhjendatud?

Aitäh! Energiavarustuskindlust ja selleks valmisolekut on Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium väga põhjalikult hinnanud ja nende ettepanekute kohaselt on see [kava] kokku pandud. Nemad valdavad seda teemat peensusteni ja kõige paremini.

Nüüd, gaasivaru puhul 170 miljonit eurot – see on  ka seletuskirjas lahti seletatud, et see on just nimelt kuni 170 miljonit. Loogika on selles, et me moodustame Eestile gaasivaru 1 teravatt-tunni ulatuses. Ja 170 miljonit on arvestusega, et sel hetkel, kui varu moodustatakse, gaas hangitakse hinnaga 150 eurot [megavatt]. Praeguseks me teame, et see hind on madalam. Nii et seal on üsna arvestatav varu sisse planeeritud.

Ma usun – ei taha küll ära sõnada –, aga kui hind sel hetkel, kui gaas hangitakse, on madalam, siis seda 170 miljonit ei võeta kasutusse. Selle kasutusele võtmine käib nii, et hankijaks on varude keskus. Ja siis me riigi poole pealt suurendame aktsiakapitali vastavalt selle summa ulatuses, millega hange tehakse, või hinna ulatuses, mis hanke tulemusel selgub. Nii et seetõttu ei ole 170 miljonit kivisse raiutud, vaid see 170 miljonit on piir. Aga hankida tuleb [gaasi] 1 teravatt-tunni ulatuses, mis on umbes 20% Eesti aastasest tarbimisest kokku.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma jätkan selle 170 miljoni juurest. Kui päris aus olla, siis te peaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ka enda valdusesse võtma. Päris tõsiselt, nii Eleringi kui selle juhtimise. Mulle tundub küll, et kõik, mis praegu majandusministeeriumist tuleb, on tegelikult päris jama ja meie inimeste rahatasku [arvel]. Kui ei oleks märtsikuus tehtud otsust, et erasektor võiks tuua LNG-d ja ehitada ka kai, siis põhimõtteliselt võiks siin eelarves olla 3‑miljoniline garantii, et kui midagi peaks juhtuma järgmisel aastal, siis makstakse investorile 3 miljonit kinni. Ei peaks gaasi kuskilt mujalt tooma. Siin on taga tingimused, et see ei tohi olla Vene gaas. Kust kohast see 1 teravatt gaasi tuleb, kui Leedu on kraani Läti suunas kinni keeranud?

Aitäh! Mina ei oleks nii kriitiline Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning, kui ma õigesti aru sain, ka Eleringi aadressil. See, et oleks võimalik gaasivaru moodustada selliselt, et Vene gaasi ei osteta, on tõepoolest valitsuse seatud tingimus. Ma arvan, et on oluline seda järgida ja täita. Meile on kinnitatud, et sellega saadakse hakkama, ja nende inimeste teadlikkust ja hinnangut, kes selles valdkonnas tegutsevad, tuleb meil usaldada.

Mis puudutab LNG-võimekuse rajamist, siis selleks tegelikult on meil lisaeelarves eraldatud kuni 30 miljonit. Ei ole mitte nii, et see summa on 30 miljonit, vaid see on kuni 30 miljonit. Seal on kolm eri etappi, eks ole, ja see on konkreetselt seotud laeva rentimisega, mille peaks rentima praeguse seisuga Eesti ja Soome ühisettevõte, kus Eesti poolelt on osaline Elering. Ja me hoiame võimalust kaasuda avatuna kindlasti ka lätlastele, Lätile. Loodame, et ka nemad kaasuvad. Aga hetkel on teada, et Eesti ja Soome on seda ühisettevõtet loomas ja seda laeva rentimas. 

See ei puuduta gaasitoru maapealset lõplikku väljaehitamist kuni kaini. Ma tean, et kaid konkreetselt puudutav läbirääkimine on praegu erainvestori ja Eleringi vahel käimas. Olen optimistlik ja usun, et neil on võimalus üsna kiiresti jõuda lahenduseni, mis võimaldab selle projektiga alustada ja päris tempokalt edasi liikuda, sest tempo hoidmine on oluline. See lahendus peab olema valmis selle aasta novembriks, mis tähendab, et absoluutselt iga päev on hinnas ja kulla hinnaga. Te küll olite väga kriitiline, aga ma loodan ja usun, et need läbirääkimised lõpevad edukalt.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te nimetate seda eelarvet, lisaeelarvet siis, põhimõtteliselt sõjaeelarveks. Selle nimel on võetud suurelt laenu, et leevendada kriisi. Loen siit Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas sellist nimetust nagu teenuste mudelite ümberkujundamine. Üldjuhul on seda tihti kasutatud brändingu, tavalise brändingu puhul. Ja selle jaoks eraldati üle 16 miljoni. Äkki seletaksite lahti, mis seos on sellel sõjaajaga ja kriisi lahendamisega? Kuidas aitab kaasa selline tegevus nagu teenuste mudelite ümberkujundamine?

Aitäh! Kõigepealt laenu puudutav. Selle lisaeelarvega me ei suurenda laenulimiite, mis meile põhieelarvega ette nähtud on. Nii et see ei sisalda täiendavat laenu võtmist võrreldes sellega, mis mandaat meile juba on antud. Nüüd, teenuste pool on seotud rahvusvahelise kaitse rakendamisega Eestis. Rahvusvahelise kaitse direktiivist ja rahvusvahelise kaitse laiendamisest tulenevad automaatselt teenused, mida meil on põhjust pakkuda ja mida me pakume, millele on ligipääs nendel inimestel, kes sõja eest siia varju jõuavad. Need on teenused, mis sellega seotud on. 

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea rahandusminister! Proua peaminister määratles seda eelarvet kui sõjaeelarvet ja Vene laiaulatuslik agressioon Ukrainas käibki. Aga sõjalised kulutused moodustavad siin alla 2%, [nii palju läheb] otseselt sõjalisele riigikaitsele. Kaitseministeeriumi kantsler juba märtsis teavitas meid, et umbes 200 miljonit sellest 340 miljonist, mis esimeses tugevduspaketis oli meil [eraldatud] sõjalisele riigikaitsele, on lepingutega kaetud. Aprillis kaitseinvesteeringute keskuse juht täpsustas seda veelgi: üheksa kategooria osas 12 laskemoonakategooriast on lepingud sõlmitud ja teatud hanked on võimalikud juba sellel ja järgmisel aastal. Väga tubli töö. (Juhataja helistab kella.) Aga mul on küsimus: mis on vahepeal juhtunud, et see ei kajastu eelarves? 

Aitäh! See on oluline küsimus, sest see vajab selgitamist. Praeguseks peaks olema kõik selles esimeses tugevduspaketis lepingutega kaetud. Nagu te teate, lepingutega kaetud olek tähendab, et asju valmistatakse ja ühel hetkel need Eestisse hangitakse või Eestisse tarnitakse. Eelarve spetsiifika on see, et me saame kajastada lisaeelarves ja põhieelarves ainult ja otseselt neid võimekusi, relvastust ja moona, mis füüsiliselt jõuavad Eestisse 2022. aastal. Juba tehtud lepingute puhul enamik [nende objektidest] jõuab siia 2003. aastal ja see saab olema kajastatud 2023. aasta eelarves. Aga lepingutega praeguseks – ma loodan, et ma ei eksi – peaks olema kogu esimene tugevduspakett kaetud.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ühele küsimusele sisekaitse või laiapindse riigikaitse kulutuste kohta te vastasite ja lugesite ette terve hulga asju, mille peale läheb, noh, mille peale natuke rohkem, mille peale natuke vähem raha. Ma panin tähele, et tegelikult see on lihtsalt laiali pudistatud raha, mis mitte mingisugust uut kvaliteeti ei loo. Meile ei tule uusi varjumiskohti, meile ei tule varjendeid, meil ei ole piisavalt evakuatsioonikohti, meil ei ole tegelikult pööratud piisavalt tähelepanu ja finantsi logistika arendamisele. Meil ei ole turvamise peale, evakueeritute turvamise peale, toidu, medikamentide ja muu turvamise peale absoluutselt vahendeid kulutatud. Kas ma olen sellest õigesti aru saanud või olen ma äkki valesti aru saanud?

Aitäh! Te ei ole sellest õigesti aru saanud. See, mis sisejulgeoleku valdkonnas lisaeelarves sisaldub, on kõik seotud just nimelt uue täiendava võimekuse tekitamise või loomisega. Näiteks me oleme juba rääkinud siin, eks ole, ohuteavitussüsteemist ja sireenidest. Neid ei ole praegu, neid hangitakse ja need luuakse selle aasta lõpuks. See kõik on täiendav. Varingupäästevõime puhul me räägime ka vabatahtlike päästjate varingupäästevõime tõstmisest. See on üks nendest järeldustest, mille me tegime, tuginedes sellele, mida me näeme Ukrainas toimuvat. Päästeameti iseseisva meditsiinivõime loomine esmaabiks, meditsiinivahendite varu, Päästeameti võrgustik, varingupäästevõime tekitamine, vabatahtlikele päästjatele vahendite jagamine alates lõikuritest, hüdraulikast, pneumaatikakomplektidest, toestusvahendite soetamine igasse regiooni varingupäästesündmuste lahendamiseks. See kõik on 8,8 miljonit kokku. See on kõik uus asi, seda ei ole praegu. Evakuatsioonivarude loomine, ulatuslikele evakuatsioonikohtadele toimepidevuse nõuete kehtestamine ja mitte ainult kehtestamine, vaid ka tagamine, et need kohad vastaks nõuetele. Kriisideks valmisoleku tagamine, droonid demineerijatele näiteks ja nii edasi. See kõik tuleb täiendavalt teha ja see on just nimelt uus võimekus.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Vaatasin huvitavat terminit: põhiseadusliku korra tagamine, 15 miljonit eurot. Kas te võite täpsemini lahti rääkida, mida põhiseadusliku korra tagamine, 15 miljonit eurot, endas sisaldab?

Küll oleks olnud kena, kui te oleksite natukene täpsemalt viidanud. Ma nüüd otsin seda lisaeelarvest. (Anti Poolamets täpsustab kohapealt.) Siseministeeriumi valitsemisala? (Lehitseb pabereid.) Üks hetk. Ma ei suuda seda otse öeldes nii kiiresti leida. Aga Siseministeeriumil on ... See kõigi eelduste kohaselt tähendab ikkagi täiendavat tuge politseile. Aga ma arvan, et on mõistlik, kui ma täpsustan seda hiljem, et siin mitte eksitada teid. Lihtsalt detailides kõikide ridade lahtikirjutust on kohe keeruline leida.

Enne, kui ma Paul Puustusmaa küsimuse juurde lähen, ma vaatasin ka selle rea üle. Võib-olla rahandusminister saab täpsustada, aga ma kardan, et see on Kaitsepolitseiametiga seotud kulu. Põhiseadusliku korra tagamine vähemalt põhiseaduse järgi ja siseturvalisuse valdkonna seaduste järgi on Kaitsepolitseiameti ülesanne. Ma ei tea, kas see aitab vastajat.

Ma arvan, et ma täpsustan selle võimaluse korral. Mulle tundub, et ka küsijale see sobib, ja siis teeme nii. 

Paul Puustusmaa, palun!

Suur aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Mul on selline küsimus. No muidugi me saame aru, et olukord, mis on tekkinud seal Ukrainas, on kahetsusväärne. Ja loomulikult me mõistame seda traagikat nende inimeste puhul, kes siia tulevad, ja ka Ukraina riigi kui terviku puhul. Lõppkokkuvõttes on ääretult kurb, kui üks riik rahvast tühjaks jookseb.

Aga mul on küsimus nende kulude kohta sedapidi, et te olete need valitsusalade kaupa jaganud. Üks oluline artikkel on sõjapõgenike esmaste vajadustega seonduvad kulud nii haridusministeeriumi kui ka Kultuuriministeeriumi all. Need sisaldavad eesti keele õpet. Kusjuures haridusministeeriumi real on toodud 50 000 põgenikku, kellele keeleõpet antakse, ja Kultuuriministeeriumi real on toodud sellesama artikli all 20 000 põgenikku, pluss 10 000 spetsiaalselt ainult keeleõppeks. Kust see erinevus tuleb? Kõigepealt, kokku siis 60 000 või 70 000? Miks see erinevus on?

Seal ei ole tegelikult erinevust. Seal on ka haridusministeeriumi puhul jutt mitte 50 000-st, vaid sellest, et 50 000 neid inimesi, kes Eestisse jõuavad, ja nendest praeguse seisuga on umbes 40% lapsed ja need omakorda jagunevad erinevate kooliastmete vahel või tegelikult mitte ainult kooliastmete vahel, vaid neid on juba ka alushariduses ehk lasteaias. Nii et 50 000 aluseks võetuna on vastavates kooliastmetes või lasteaedades nende osakaalude järgi arvutatud või prognoositud, kui palju lapsi võib jõuda meie koolidesse ja lasteaedadesse. Ja kõigi nende puhul on arvestatud see pearaha, mis liigub kas lasteaeda, mis on erandlik, sest muidu me alusharidust riigi poolt ei finantseeri – aga olukord ongi erandlik –, või siis üldhariduskooli. Pearaha sees on üsna olulises mahus täiendava keeleõppe [raha]. Ja see on mõeldud tõesti nendele lastele, kes on kas lasteaedades või koolisüsteemis.

Kultuuriministeeriumi puhul on see keeleõpe mõeldud täiskasvanud inimestele. Ja seal on omad piirid ees nii sellel võimekusel, mida me suudame pakkuda – lihtsalt seetõttu, kui palju meil on õpetajaid, kes neid keelekursusi täiendavalt pakkuda suudavad. Seal tuleb see piir lihtsalt teise koha pealt ette. Haridusministeeriumi poole pealt on olud sellised, et meie koolid on valmis pakkuma koolikohti selliselt, et kõik need, kellel on vajadus Eestis haridust jätkata, saavad kenasti koolikoha ja saavad ka lasteaiakoha. Selles osas on omavalitsused teinud väga kiiresti väga tublit tööd.

Urmas Reitelmann, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Proua minister! Ma tuleksin ikkagi tagasi psühholoogilise abi andmise juurde, mis on vaieldamatult äärmiselt oluline ja väga vajalik. Aga need numbrid näitavad, et on plaan anda psühholoogilist abi circa 40 000 tunni ulatuses. Meil ei ole nii palju vene keelt valdavaid psühholooge, see võtaks aega vähemalt kümme aastat. Siia on nii palju õhku sisse kirjutatud, et paha hakkab. Minu küsimus on: kas te seda lisaeelarvet koostades vaatasite kõik kuluread kriitiliselt üle või te usaldasite kinnisilmi ministeeriume ja läks nii, nagu nad palusid?

Aitäh! Neid ridu vaadati valitsuskabinetis läbi korduvalt ja kõik valitsemisalade juhid tõepoolest on nende kallal detailselt tööd teinud, teinud seda tööd väga põhjalikult. Kui on olukordi, kus on kriitiliselt ja kiiresti vaja tuge või abi osutada ja tekib keelebarjäär, siis tuleb kasutada ka tõlgi abi. Ei ole sugugi nii, et kõik ukrainlased, kes sealt põgenevad, räägivad vene keelt. Ka sellega tuleb arvestada.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Meie e-riigi turvalisusest on pikalt räägitud. Kõikide valdkondade võtmeisikud on rõhutanud tähtsust sinna raha juurde panna, et need turvaaugud [täita]. Küberjulgeolek on väga tähtsal kohal, aga tihti on e-riik võib-olla arengute suunas natuke eest ära jooksnud ja turvamine on jäänud veidi tahaplaanile. Kas teie hinnangul need vahendid, mis lisaeelarvesse on juurde kirjutatud, on piisavad või on tegu osaga suuremast probleemist? Äkki te oskate seda natukene kirjeldada. Ma saan aru, et me saame asja paremaks, aga kas me saame asja ka väga heaks?

Aitäh! See on praktiliselt miljoni dollari küsimus. Kübervaldkond ja üleüldine küberturvalisus on asi, mis ei saa paraku kunagi valmis. Sellist hetke või olukorda, kus me saaksime öelda, et nüüd on kõik tehtud, ei tulegi, sest need, kes pidevalt neid süsteeme proovile panevad, kes neid ründavad, arenevad ka üsna kiiresti. Palju kiiremini, kui me tahaksime. Nii et pidev vajadus kogu aeg uuendada oma võimekust ja [parandada] oma suutlikkust tõrjuda neid, kellel on pahad eesmärgid, nõuab absoluutselt pidevat investeerimist.

Me tegelikult juba selle aasta põhieelarvega eraldasime üsna [palju] täiendavat raha, et oma küberlünki tasandada ja saaksime selles valdkonnas riigiametite taseme veel paremasse korda, kui see on olnud. Täiendav lisaeelarvega eraldatav summa kokku 30 miljonit eurot, mis kübervõimekuse ehk küberkerksuse parandamiseks läheb, peab olema piisav. Ma ütleksin ka, et see on asi, mida praegu ei tohi tegemata jätta. Valvel peab olema kogu aeg. Ka siis, kui me täiendava investeeringu teha saame, kuidagi toolileenile nõjatuma jääda ei tohi. See on absoluutselt pidev töö ja jätkub igal juhul järgmisel aastal ka.

Merry Aart, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Me oleme täna päris mitut puhku rääkinud toiduainete esmatootmisest. Aga ma küsiksin seda. Ma ei suutnud kuskilt välja lugeda, kas on olemas lisaeelarves ka toiduainete töötlemisele mingisugune toetus mingil moel. Kas seda ei ole lisaeelarves?

Seda lisaeelarves ei ole jah.

Kalle Grünthal, palun!

Tänan, austatud asespiiker! Lugupeetud ettekandja! Mind huvitab praegu see küsimus, et teatavasti igasugused hasartmängud pole kõige paremad asjad, seal võib rahast tihtipeale üldse ilma jääda. Ei ole mingi saladus, et Eesti riik mängib elektribörsil. Hind on seal kord ühtepidi, kord teistpidi. Äkki te [oskate] mulle öelda, kui palju on planeeritud elektrienergia toetuseks elanikkonnale raha? Me peame ju arvestama selle olukorraga, mille Euroopa Liit on praegu produtseerinud. Elektri hind võib minna sellisesse kõrgusesse, mille kõrval detsembrikuine hinnatõus oli sihuke jalutuskäik kuskil lõbustuspargis.

Aitäh! Energiahindadega seonduvalt on sellest lisaeelarvest tegelikult oluline osa seotud investeeringutega. See, et me investeerime energiasäästu, investeerime ka taastuvenergia väikelahendustesse, aitab meid tulevikus ikkagi üsna oluliselt välja sellest hinna subsideerimise olukorrast ja lõksust. Meil on lisaeelarvest sügise peale mõeldes reserveeritud valitsuse reservfondi ühekordne toetus nii igale pensionärile kui ka lastega peredele – iga lapse kohta 50 eurot ja igale pensionärile 50 eurot. Ka see on selleks, et kui algab uus kütteperiood, uus külm periood, siis oleks nendel sihtrühmadel väike tugi selleks, et nendes keerulistes oludes hakkama saada.

Aga tõsi on see, et energiahindade tõusu peamine põhjus ei ole seotud mitte millegi muuga kui sellega, et käib sõda. See on paratamatult nii ja meil ei ole võimalik arvata, et me oma lisaeelarvega või eelarvega suudame seda olukorda kuidagi likvideerida või kõike täielikult kinni maksta. See paraku on nii. Aga need inimesed, kes tuge vajavad, peavad tuge saama. See kindlus peab neil samamoodi olemas olema. Ka toimetulekutoetuse piiri tõstmine 33% on osa sellest, et seda leevendust ja kindlust anda, et riigipoolset turvavõrku tugevdada. Ka seda tuleb mõista praeguses energiahindade tõusu kontekstis.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea rahandusminister! Minu teine küsimus on natuke laiem ja puudutab Ukrainale antud sõjalise abi kompenseerimist. Selle kompenseerimismaksumuse on valitsus ise hinnanud 220 miljonile. Küsiksin nii: mis sellest on leidnud kajastuse teises tugevduspaketis ja kas midagi, mis ei ole veel leidnud kajastust, läheb näiteks kolmandasse paketti koos keskmaa õhutõrjega? Mis teie kavatsus on?

Aitäh! See on täies mahus kaetud. See on kaetud [eelkõige] põhieelarvega ja mis ei ole mahtunud põhieelarvesse, on [kaetud] hilisemate tugevduspakettidega. Nii et selle kinnituse võin anda, et see on kaetud.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Seitsmes punkt  Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala juures on sõjapõgenike esmaste vajadustega seonduv. Siin tuleb  keeleõppe lõimumise all sisse ka niisugune mõiste nagu "uussisserändaja". Keda selle all täpsemalt mõeldakse? Oskate te natuke lahti rääkida?

Aitäh! Haridus- ja Teadusministeeriumile lisaeelarvest koolidele ja keeleõppeks eraldatud raha puhul on silmas peetud sõjapõgenikke, nende nii ajutiste koolikohtade, lasteaiakohtade kui ka keeleõppe jaoks vajaliku rahastuse andmist.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Austatud ettekandja! Ma küsisin teie käest energiahindade kompenseerimise kohta. Ja te tõite ühe argumendina välja, et põhimõtteliselt on põhjuseks käimasolev sõda Ukrainas. Aga ma ei jää selle vastusega absoluutselt rahule, sellepärast et kui me nüüd kerime [aega] tagasi möödunud aasta detsembrisse, siis oli kõige [suurem] hinnatõus, 1 megavatt-tund maksis 1000 eurot. Ehkki siis ei olnud mingit sõda. Seega, ma tahan väita seda, et see argument on lihtsalt otsitud ja püütakse oma tegematajätmisi varjata suutmatuse taha. Ja samuti ei ole ma nõus sellega, et ühekordne toetus 50 eurot pensionäri ja [lapse] kohta kedagi päästaks sellises mastaabis hinnatõusu korral. Kas teil on olemas ka lisavahendeid selleks, et katta vajadused? 

Aitäh! Ma oma vastuses just nimelt viitasin sellele, et energiahindadega manipuleerimine, nende abil pingete tekitamine ja energiahindade üleskruttimine Venemaa poolt algas oluliselt varem, kui algas reaalne kallaletung Ukrainale, mida me veebruaris nägime. See on olnud osa relvadest või osa taktikast, mida Venemaa on kasutanud oma rünnaku ettevalmistamisel, selleks et olukorda lääneriikide jaoks pingestada. See on olnud paraku sellega seotud.

Valitsuse ettepanek on lisaeelarvega kasvatada valitsuse reservfondi selliselt, et tänavuste ettenägematute kulude katteks eraldatakse täiendavalt 68 miljonit eurot. See on oluliselt väiksem summa, kui näiteks 2020. aasta lisaeelarvet tehes, kui lisaeelarvega, kui ma õigesti mäletan, taheti reservi suurendada 149 miljoni euro võrra. Aga jah, me oleme tõepoolest praegu ettevaatlikumad maksurahaga [seotud] plaanide tegemisel, just põhjusel, et ees on üsna keeruline aasta. Aga reservfondi, valitsuse reservide mõte on just nimelt [võimalus] teha ka oludes, kus julgeolekuolukorras võib toimuda väga [järske] muutusi, kiireid otsuseid. Valitsus või riik peab siis kiiresti reageerima ja selliselgi juhul peab meil olema võimalus neid otsuseid teha. Ja meil on palve parlamendile selleks vahendid ette näha.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud rahandusminister! Ma kuulsin, et te vastasite nii kolleeg Grünthali küsimusele kui ka ühele varasemale, päris alguses esitatud küsimusele, et kõik algas oluliselt varem kui 24. veebruaril. Ja teil on õigus. Te tõite ka selle [välja], et energiahindade tõusu taga on nagu see. Ma ei ole kindel, et teil selles päris õigus on. Kui see oleks nii ja te sellele oleks mõelnud, siis miks pole toimetulekupiiri tõstetud juba jaanuarist? See oleks konkreetselt neid inimesi aidanud. Hea muidugi, et see nüüd tõuseb, olen seda jätkuvalt öelnud. 

Aga küsimus puudutab lehekülge 40. Leheküljel 40 on sotsiaaltoetused kirjas. Siin on välja toodud, et erihoolekandeteenuse saajateks on arvestatud 1,15% ajutise kaitse saajatest. Aga on inimesi, kes on sõjapõgenikud ja vajavad üldhooldekodu teenust. Kohalike omavalitsuste rahakott ei ole põhjatu. Eelarveid tõmmatakse tegelikult juba kokku, aga sellega arvestatud ei ole, et kohalikke omavalitsusi toetada.

Aitäh! Kohalikke omavalitsusi toetame me lisaeelarvega küll ja ka kohalike omavalitsuste tehtavate sõjapõgenikega seotud vältimatute kulude katmiseks on ettepanek sihtotstarbelisse reservi täiendavalt raha eraldada. Miks sihtotstarbelisse reservi? Just põhjusel, et ka omavalitsustel oli siis, kui me lisaeelarvega parlamendi ette tulime, keeruline prognoosida, millised täpselt nende vajadused aasta lõpuks olema saavad. Aga meil on küll mitte konkreetselt ainult selle teenuse, vaid laiemalt omavalitsuste vältimatute kulude katmiseks soov ja palve sihtotstarbelisse reservi raha eraldada. 

Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Selle olukorra lahendamiseks kavandatud meetmed ja sellele tähelepanu osutamine on loomulikult mõistlik ja asjakohane, aga mulle tundub, et mõned rõhuasetused ja võib-olla ka mõte on siin kaotsi läinud. Me oleme kuulnud, et see on meil sõjaeelarve, aga võib-olla oleks pidanud nimetusse kaasama ka "põgenike-"eelarve või midagi taolist. Ma toon ühe näite. Siin on öeldud, et Siseministeeriumi valitsemisala vahendite maht on 67 miljonit eurot, aga edasi selgub, et tegelikult enamus sellest on põgenikega seotud tegevuste katmiseks. Ja Siseministeeriumile endale on ainult 26,7 miljonit. Aga me teame, et nende vajadus on 70 miljoni juures. Mis oli see loogika? Miks ei oleks võinud olla puhtalt Siseministeeriumi valdkond ja põgenikega seotud asjad eraldi?

Aitäh! Sõjaaja eelarve tähendab seda, et ega me sõjapõgenikega ei peaks ju olema sellises olukorras, nagu me oleme, juhul kui sõda Ukrainas ei käiks. See on paraku selle mündi teine külg, et need inimesed just nimelt sõja eest põgenevad ja seetõttu meile varju otsima tulevad. Ja need kulutused, mis on seotud sõjapõgenikega, on Siseministeeriumi kulutused. Ma ei oska öelda, kas seda oleks pidanud kuidagi veel eraldi täiendavalt välja tooma. Ka teie tegelikult ju saate sellele viidata, et seletuskirjas on kenasti see eraldi välja toodud.

Üldiselt on Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi ja ka teiste ministeeriumide puhul lisaeelarve puhul ikkagi läbivalt, veel kord rõhutan üle, see loogika, et kui tegu on pikaajaliste vajadustega, pikaajaliste investeeringutega, siis lisaeelarves on võimalik nendest kajastada ainult seda osa, mis reaalselt sel aastal kohale jõuab, mis sellel aastal reaalselt tehtud saab.

On hulk probleeme ja ka investeeringuid, mille üle tuleb [otsustada] sügisel eelarvestrateegiat tehes, järgmise aasta eelarvet kokku pannes. Neid ei ole lihtsalt ajaliselt võimalik sel aastal kõiki ära teha. Seetõttu on nii, et lisaeelarve saab kajastada puhtalt ja ainult seda, mis sel aastal lõpuni tehtud saab. Muud mured jäävad eelarvestrateegia [lahendada], mis saab kokku sel korral sügisel. 

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! On üks [ütlemine], et tark õpib teiste vigadest, loll ei õpi iial. Ma vaatan, et me teeme kõiki neid psühholoogilisi nõustamisi, arstlikku kontrolli – kõiki selliseid asju –, aga samas me ei ole mõelnud selle peale, et kui konflikt on meie riigis [kohal], siis me alles plaanime varjumiskohtasid.

Varjendite ehitamine ei ole keeruline. Me võiksime panna praegusel hetkel kolmes vahetuses Kunda täisraks huugama, et me saaksime selle suve jooksul juba mingid varjendid esmasena valmis tehtud. Muidu on see investeering – psühholoogiline nõustamine, arstlik kontroll – [kasutu]. Võib-olla mõned rohelised ütlevad, et oi, Kunda korstnast tuleb midagi, aga kas või 200 inimest, kelle elu me suudame hoida sellega, on kordades rohkem väärt kui roheliste meelehärm. 

Aitäh! Varjumiskohad on praegu juba olemas. Jah, ma olen nõus, et oleks võinud loomulikult olla olukord, kus nad juba on märgistatud, aga paraku ei ole märgistatud. See on see, mida me praegu lisaeelarvega lahendame. Elanikkonnakaitse on olnud üks nendest valdkondadest, mille puhul tõepoolest poliitiline valmisolek sinna täiendavalt raha panna ei ole olnud varasemalt ülemäära suur. Neid ülevaateid ja ettekandeid on ka varem tehtud, need on ära kuulatud, aga need on lihtsalt teadmiseks võetud. Nüüd me reaalselt paneme sinna ka raha.

Varjumiskohtade puhul peab selle aasta lõpuks tehtud saama see, et mitte ainult selle valdkonna eksperdid ei teaks, kus varjumiskohad asuvad, vaid et need oleks märgistatud, ja mitte ainult märgistatud, vaid ka inimestele teada antud, kus varjumiskohad asuvad. See peab saama aasta lõpuks tehtud.

Alar Laneman, palun!

Aitäh! Tänan selle eelmise selgituse eest! Ma olen nõus, et siin on teatud loogika, aga minu küsimus tõukus sellest, et nüüd tuli uuesti uudis, et Sotsiaalministeerium vastutab kõigi põgenikega seotud tegevuste eest. Sealt tuli ka minu küsimus. Ja politsei toetab ju igat valdkonda meil ja Siseministeerium, kus on mure. Sealt ka minu küsimus, see minu küsimuse sissejuhatus, et sõjaeelarve minu ettekujutuses ikka räägib pommidest, padrunitest, rakettidest ja sellistest asjadest.

Aga ma küsiksin nüüd tuleviku kohta. Järgmisi samme kavandades, ma loodan, teil ei ole sellist rahunemist, et maailmas on tekkinud toetus Ukrainale ja Venemaa hoog raugenud, nii et võib-olla tekib selline võlts kindlustunne, et ta ei ole enam meile ohtlik. Võime kahjustavaks, no võib-olla mitte suureks pealetungiks, aga kahjustavaks rünnakuks on neil tõenäoliselt ka kaugemas tulevikus olemas. Meie sõjalised võimed on siin olulised. Ma küsingi, ega sellist liigset optimismi ei ole tekkimas.

Aitäh! Ohutaju ja -tunnetus on Eestis olnud alati kõrgem kui mõnes teises riigis. Sellisena ja sel põhjusel oleme meie Ukrainale konkreetselt tuge ja abi andnud juba enne seda, kui mitmed teised riigid seda tegid, ja taas kordan, et enne seda, kui veebruari lõpus sõjaline kallaletung uue alguse sai. Ma ei tea ausalt öeldes Eestis otsustajate ringis mitte kedagi, kelle puhul oleks põhjust arvata, et olukorra tõsidust ja selle kestust kuidagi alahinnatakse. Sellist uskumist või lootust, et Venemaa praeguse režiimi ajal kuidagi muutub, et nende plaanid kuidagi muutuvad – sellist naivismi ei saa enam mitte kellelgi olla.

See tähendab seda, et nii meie enda täiendav panustamine kui ikkagi ka kollektiivkaitse tugevdamine on need suunad, mida tuleb maksimaalselt forsseerida. Ja nii nagu ma nüüd juba mitu kuud tagasi siin infotunnis ütlesin, me peame oma julgeoleku tugevdamiseks tegema absoluutselt kõik, mis selleks vajalik on. Ja see põhimõte on kestev ja tõepoolest läbiv.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Ma tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kuskilt on kõrvu jäänud see, et kui me oleme enda relvastust Ukrainale abiks andnud, siis meie liitlased annavad mingi osa, vist oli see summa 77 miljonit äkki, mille ulatuses võiks seal konkureerida, et saada vähe paremat relvastust. Ma küsin, kas see on tavapärane kaitserelvastus või siis sihuke tappev relvastus ehk siis ründerelvastus.

Milles minu mõte on? Mõte on see, et Karis ei peaks pärast käima nagu Zelenskõi ja paluma, et andke meile palun relvastust, millega okupant riigist välja lüüa. Olemasolev tehnika aitab praegusel hetkel lihtsalt nagu [vaenlast] pidurdada. Oskate öelda proportsiooni, et juhul kui me saame mingit relvastusabi, kui palju on selle hulgas ründerelvastust ja kui palju kaitserelvastust?

Eestile?

Eestile jaa.

Meie täiendava varustuse ja ka moona hankimine on ikkagi selline, et me suudaksime vaenlasele palju kurja teha. Et me suudaksime mitte ainult kaitsta, vaid kasutusele võtta kõik vajalikud lahendused selleks, et Eesti tõepoolest tugevalt kaitstud oleks. See ei puuduta mitte ainult abi, vaid puudutab ka seda, mida me ise hangime. See on nii relvastus kui ka moon ja varustus. Selles osas on Eesti teinud kindlasti väga kiiresti parimad võimalikud otsused. Ja veel kord: see on tuginenud Kaitseväe juhataja sõjalisel nõuandele, mida kindlasti tasub usaldada.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud rahandusminister! [Seletuskirja] leheküljel 41 – ma küsin ikka sotsiaalvaldkonna kohta, see on sellel lehel – on lõik, mis puudutab rahvapensioni. Ja selleks on 3,1 miljonit eurot. Eeldatakse, et sihtrühmast on 6% pensioniealisi ja rahvapension on 180 eurot kuus. No ei ole. 1. aprillist on rahvapension 275,34 eurot kuus. Ma ei eelda, et te oskate sellele kohe vastata, aga ma oleksin väga tänulik, kui te saadaksite vastuse mulle hiljem kirjalikult. Ehk sotsiaalkaitseminister selgitab seda. See tekitab küsimusi, kuna 180 eurot kuus ei olnud see juba ka eelmisel aastal. Ei saa ju olla, et rahvapension on ühtedel üks summa ja teistel teine summa.

Aitäh! Ma saadan selle täpsustuse.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud minister! Ma vaatan, et Siseministeeriumi valitsemisalas 26,7 miljonit on siin planeeritud elanikkonnakaitsele ja kriisivalmisoleku tõstmiseks ja nii edasi. Palun, kas te avaksite, kas see summa, mis kirja sai, see 26,7 miljonit, oli see, mida Päästeamet ja valdkonnaminister, siseminister küsis. Või kui suur summa oli valdkonna enda soov nende tegevuste jaoks, mida spetsialistid ette näevad, et oleks vaja teha? Kui suured käärid on [palutud summa] ja selle summa vahel, mis siia eelarvesse sai? 

Aitäh! See on [raha] selleks, mis on võimalik sel aastal lõpule viia. Ka Siseministeeriumi puhul on otsus, mille me tegime julgeolekusse investeerimise kohta, mitme aasta peale. Saan selle kava, mis puudutab ka järgmist aastat, teile hiljem saata. Aga tõepoolest, nagu ma ka varasemate küsimuste puhul ütlesin, lisaeelarvesse sai lihtsalt lisada kõik selle, mis reaalselt sel aastal kohale jõuab. Ja need vajadused ei puuduta ainult seda aastat, vaid ka järgmist aastat. Me tegime otsuse ka selle kohta, et tänavu sügisel koostatav riigi eelarvestrateegia peab nende vajadustega arvestama ja need peavad seal kajastuma. Nii et need otsused on tehtud. Ma saadan teile detailse ülevaate.

Aitäh! Küsimusi rohkem ei ole. Suur tänu ministrile! Ja nüüd läheme edasi rahanduskomisjoni ettekandega. Kutsun siia rahanduskomisjoni esimehe Andrei Korobeiniku. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Meil on siin täna eelnõu 608, see on Vabariigi Valitsuse algatatud riigi selle aasta lisaeelarve. Rahanduskomisjonis oli see arutusel eile, 3. mail. Eelnõu tutvustas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus koos ministeeriumi eelarvejuhi Regina Vällikuga. Eelnõu tutvustas minister ka siin saalis hästi põhjalikult ja vastas küsimustele. Üldiselt on lisaeelarves kolm peamist aspekti. Need on sõjaline kaitse, sisemine turvalisus ning Eesti energiajulgeolek. Nendega seotud vajaduste rahastamine vajab selle eelnõu heakskiitmist.

3. märtsil otsustasid Euroopa Liidu siseministrid käivitada Ukraina sõjapõgenike jaoks ajutise kaitse direktiivi. Põgenikele osutab teenuseid ka Eesti riik ja lisaeelarve arvestab sellega, lähtudes eeldusest, et sõjapõgenikke saabub Eestisse kuni 50 000 inimest. Kulude maht on lisaeelarves 803 miljonit eurot koos käibemaksuga, 780 miljonit ilma [käibemaksuta]. Sellest julgeolek on 248 miljonit ja energiajulgeolek 257 ning sõjapõgenikega seonduvate esmaste kulude katteks on mõeldud 243 miljonit. Kõik need  summad on koos käibemaksuga. Enne lisaeelarve koostamise otsust eraldati valitsuse reservist vahendeid kriisideks valmisoleku tugevdamiseks. Lisaeelarvega need summad reservist taastatakse ja reserv suureneb täiendavalt 68 miljoni euro võrra. Selliselt eelmise aasta eelarvest üle kantud summasid kaasates tõuseb reserv taas 100 miljonini.

Komisjonis tutvustas eelnõu rahandusminister. Arutelu selle päevakorrapunkti raames kestis paar tundi, poolteist tundi umbes. See oli konstruktiivne, järgmisel nädalal jätkame. Arutelu ilmselt toimub ka hiljem, sest eelarve eelnõude eripära on see, et muudatuste esitamine on võimalik nii esimese ja teise kui ka teise ja kolmanda lugemise vahel. Komisjonis kõlas ettepanek kutsuda istungile tulevikus ministreid tutvustama enda valdkonna punkte lisaeelarves detailsemalt ja seda me kindlasti ka teeme järgmisel nädalal juba.

Komisjoni liikmetel olid väga erinevad küsimused. Räägin mõnest lähemalt. Riina Sikkut uuris, millest on tingitud pisimuudatused eelarve ridadel. Neid oli päris palju, mitusada. Rahandusminister ja tema meeskond selgitasid, et enamasti oli soov täpselt näidata detaile ja enamik nendest pisikuludest on seotud infotehnoloogiaga erinevates ministeeriumides, erinevatel valitsemisaladel. Aivar Kokk soovis suuremat detailsust, kuna ministeeriumidel investeeringuteks on suured summad, mis on lahti kirjutamata. Ülevaade investeeringutest valimisalade kaupa saadeti komisjonile kirjalikult. Teatud info on ka seletuskirjas olemas.

Riina Sikkut uuris, kas lisaks pearahale on lisaeelarves tagatud ka koolivõrgu võimekus ning majutuskohad põgenike vastuvõtmiseks. Kas taristu on reaalselt olemas? Rahandusminister vastas, et teatud piirkondades on surve üüriturule suur, aga lõviosa põgenikest on leidnud endale elamise ilma riigi abita. Riigi  pakutud pindadel elab vaid veidi üle 10%. Paljudele pakuvad elamist ka tööandjad. Koolide ja lasteaedade süsteemi valmisolek on olemas. Tallinna puhul on heaks näiteks Räägu tänava kool, mis on nüüd täiendavalt kasutusse võetud. Sügisel on pilt selgem, kui palju lapsi plaanib õpinguid Eesti koolides jätkata. Teatud murekoht on see, et paljud sõjapõgenikud soovivad suurtes linnades elada ja õppida, nii et väga ühtlane koormus koolisüsteemile praegu ei paista.

Aivar Sõerd kiitis, et selle lisaeelarve seletuskiri on väga hästi loetav ja konkreetne. Ta uuris, miks nii mahukas lisaeelarve ei mõjuta tegevuspõhise eelarve, aastaeelarve tulemusnäitajaid. Seda põhjendati lisaeelarve koostamise kiirusega, aga riigi eelarvestrateegia koostamise käigus on plaanis ka tulemusnäitajaid uuendada. Lisaks ei pruugi mõned detailid olla selged, näiteks gaasivaru moodustamiseks on praegu ette nähtud lisaeelarves kuni 170 miljonit eurot, aga reaalne summa võib kokkuvõttes väiksem olla.

Komisjon langetas lõpuks järgmised otsused. Ettekandjaks määrati konsensuslikult mind. Tehti otsus lõpetada eelnõu esimene lugemine või õigemini teha konsensuslikult ettepanek lõpetada esimene lugemine. Tehti ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 11. mai kell 15. See oli pingelisem hääletus: poolt 5, vastu 4. Minu poolt kõik. Hea meelega vastan küsimustele. Tean, et mõni fraktsioon on need juba ära kasutanud, aga mõni veel mitte. Nii et äkki tuleb mõni küsimus.

Hoolimata meelitamisest ei paista. Aitäh!

Väga kahju. Aga aitäh!

Siis saame minna läbirääkimiste juurde. Läbirääkimistel saavad sõna võtta fraktsioonide esindajad. EKRE fraktsiooni nimel Urmas Reitelmann, palun!

Austatud härra eesistuja! Daamid ja härrad! Kellelgi ei ole vähimatki kahtlust lisaeelarve hädavajalikkuses. Aga seda eelarvet tutvustades jättis proua minister mainimata või õieti üritas mööda hiilida energiakandjate hindadest või kui päris täpne olla, siis sel teemal hämada.

Energia hinnad hakkasid jumala abiga tõusma tänu rohepöördele või sellele rohelisele idiotismile, CO₂-kaubandusele ja elektribörsile minekule. Seda me nägime ammu enne, kui puhkes kriis. Venemaa osa oli null selles protsessis. Venemaa osa muutus olulisemaks siis, kui sõda puhkes ja järgnesid sanktsioonid. Seda esiteks.

Aga tegelikult on ju meile väga hea, et reformierakondlastel on nende toiduahelas hirm hakanud. Reformierakond on uskumatult edukas olnud Eesti kaitsevõime hävitamisel aastakümnete jooksul. Nende multitööriistast minister likvideeris sõjaväeluure, pärssis lahinguvõimekuse arengut, likvideeriti piirivalve. Nende, ütleme ausalt, kuritegelike toimingute jada on päris lõputu.

Ja Reformierakond oli ka see, kes arvas, et see karu siin järve taga tudub mõnusalt. Reformierakond ei lugenud 2015. aastal Putini kõnest Müncheni konverentsil mitte kuskilt välja, et see karu hakkab ärkama. Reformierakond ja Eesti, ma ei tea, mingid luureasutused, kui sellised peaksid ka tegelikkuses olemas olema, ei leidnud selles ka mitte mingit ohtu olevat, kui kindral Gerassimov 2014. aastal pidas ühe sõjakooli lõpetajatele kõne, kus ta ütles, et sõda Euroopas algab järgmise kümne aasta jooksul. Reformierakond ei teadvustanud ka seda, et Eesti ei võitnud vabadussõda mitte tänu sellele, et Eesti oli sõjaliselt tugev, vaid ainult tänu sellele, et Venemaa oli sõjaliselt nõrk. Nii et uinusime siin nagu kaunitarid.

Ja nüüd me oleme siis olukorras, kus meil ei ole relvastust, laskemoona andsime ka ära. Ja kui me täna anname tellimused sisse, head kolleegid, siis me oleme selle järjekorra lõpus. Kes viimasena tellimuse annab, see viimasena saab. Me oleksime pidanud tegema kõiki neid toiminguid siis, kui märgid muutusid juba täiesti arusaadavaks.

Reformierakond oli see, kes ütles veel aasta alguses: ei, kõik on koššer, mitte midagi hullu ei ole. Keeldus nägemast ohtu. Jumal tänatud, et teil lõpuks on hirm hakanud.

Nii et selline on see lisaeelarve, mis meile lauale visati. Summad on tohutud, kaitseosa selles on marginaalne ja tõepoolest, ministeeriumidel on jaanipäeva paiku jõulud: kõik saavad, mida nad on küsinud, Kuidas seda raha kasutatakse, ei tea. Aga konservatiivid lubavad, et me teeme tublisti tööd selle lisaeelarvega. Me üritame need rahavood kanaliseerida, õigetesse sängidesse suunata, nii et raha saab see valdkond, mis seda hädasti vajab. Ja ilmselgelt on kõik need põgenikele mõeldud summad ülepaisutatud. Põgenikud vajavad abi, aga mitte ülekuldamist. Aitäh!

Aivar Kokk, palun! 

Hea juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Ma alustan selle eelarve arutelu puhul sellest, et see on õhku täis. Kui valitsus oleks suutnud nii kiiresti [tegutseda], kui me kaks aastat tagasi eelmises valitsuses COVID-i kriisi lahenduse tegime kahe nädalaga, siis poolt raha ei peaks siin lisaeelarves olema.

Pidevalt räägitakse 2020. aastal üle antud 2021. aasta eelarvest ja seal olnud suurtest miinusnumbritest. Aga tunnistame ausalt, et Rahandusministeeriumi ametnikud ei uskunud ei tolleaegset rahandusministrit ega rahanduskomisjoni esimeest. Tegelikult elatakse ju sellepärast hästi, et 2020 tehti väga head otsused, väga hea eelarve. Loomulikult 2021. aastal oli Euroopa Liidu kõige kõrgema majanduskasvuga riik Eesti. See ei saanud olla tänase valitsuse tegevuse tulemus, sest nad olid sel aastal alles valitsusse astunud.

Ma vaatan tänast eelarvet ja võtan lihtsalt mõned read ette. Energiajulgeolek. Mõned päevad tagasi andis Taavi Veskimägi kõva selge [häälega] pressiteate, et Vene gaasist loobudes pole LNG‑terminali sugugi vaja. Keegi peab olema loll, aga ma ei tea, kes. Kust koha pealt tuleks täna [veeldatud] gaas? Kas keegi oskab öelda? 

Ainuke teoreetiline võimalus – teoreetiline – on läbi Leedu LNG‑terminali. Leedu on teinud ametliku otsuse 25. veebruaril, rõhutanud selle aasta 25. veebruaril, et Leedu poolt ei tule ühtegi kuupmeetrit gaasi sellel aastal Läti, Eesti ega Soome poole. Rohkem variante ei ole, Soomes ei ole LNG‑terminali.

Sügisest alates räägitakse, et Venemaa sõjast ja ei tea, millest muust algas energia hinna tõus. Tegelikult algas see sellest, et Elering tegi otsuse Lätti kaabelühendus teha ja võttis siis meie taskust koos soomlastega üle 300 miljoni euro. Kord juba on ühe asutuse juht teinud sellise otsuse, mille on kinni  maksnud Eesti tarbijad. Nüüd tehakse teist korda otsa. Kui oleks märtsis tehtud otsus – Alexela mehed olid Ameerikas lepinguid tegemas gaasiostuks ja laevarendiks –, siis peaks täna eelarves olema 3 miljonit eurot garantiiks, kui midagi juhtub. Laev oleks renditud, terminali ehitus käiks – see õnneks käib ka täna –, gaas oleks tulemas ja see gaas ei maksaks mitte 170 miljonit [1 teravatt], nagu on siin eelarves, vaid 50 eurot [megavatt-tund]. Kes maksab kinni selle nii-öelda reservi ostetud gaasi? Mis sellega peale hakatakse? Kas mõni kodutarbija suudaks seda gaasi oma kodus tarbida? 1 teravatt on kodutarbijate kogus, 5 teravatti on vaja Eesti aastatarbimiseks.

Räägime julgeolekust. 200 miljoni ulatuses on Eesti julgeolekut vähendatud ja toetatud läbi selle Ukrainat. Kas see toetus on õige? Jah, see toetus on õige. Aga eelarves ma näen siin 15 miljonit, millest 7 miljonit on ... 

Palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit juurde. 

... millest 7 miljonit on ju NATO sõdurite eluasemete ehituseks. Kust tuleb see 200 miljonit selle katteks, mis on Ukrainale üle antud? Siis räägitakse mingist 800 miljonist, mille kohta on keegi otsuse teinud. Need on rahalised otsused, aga ma ei näe siin lisaeelarves ühtegi otsust garantii kohta, mis nendel lepingutel on. Räägitakse küll, et on võimalik järgmise aasta kulusid teha, võrreldes selle vastavusega, mis on eelarves, aga kas siis kõik muud kulud kaitseväel jäävad ära? Palka ei maksta?

Räägime haridusest. Kas tõesti ei olnud 20 miljonit sellest 800 miljonist kõrgharidusele? Eesti, kes on oma haridussüsteemiga maailma tipus, ei suuda esimest aastat kõrghariduses ühtegi lepingut sõlmida. Kantakse iga kuu üle kaheteistkümnendik eelmise aasta summast. Kas tõesti 20 miljonit ei ole? 

Ma vaatan neid ridasid: pooled read võiks rahulikult sellest eelarvest maha kustutada, sest need on lihtsalt ministrite välja kaubeldud summad, millele ei oska mitte keegi vastata. See investeeringute leht, mis meile saadeti, on nagu tühi leht.

Räägime aktsiisidest ja käibemaksust. Lihtsalt piinlik on, kui vaadata. Ma ei tohi rääkida ajakirjandusest ühtegi sõna, sest ma olen ka ühe ajalehe omanik. Aga enne seda jagas valitsus miljoneid ajakirjandusele. Räägitakse käibemaksust. Samas tahetakse Eesti Posti vähemusaktsiad müüki panna. Küsisime täna, mis siis kojukandest saab. Aga keda see huvitab, sest enamus Riigikogu hääli tuleb Tallinnast ja Harjumaalt. Siin on kojukanne pärast odavam, mis sest, et see maal läheb kalliks.

Toimetulekutoetus on ainuke positiivne sõnum. See on ainukene positiivne sõnum selles eelarves tõesti. Aga toimetulekutoetuse [piiri] tõus oleks pidanud ammu tehtud olema.

Ja ma ei tea, aktsiisid. Kas tõesti ainult seitsmeks kuuks põllumeestele, kaluritele ja põlevkivi kaevandamisel tehakse aktsiisilangetus, et siis 1. jaanuarist viis korda tõsta või valimistel öelda, et me pikendame seda? Äkki saame siis põllumeeste toetushääled.

Või käibemaks. Me saame selgelt aru, et inimeste olukord on keeruline. Soojamajandus, elekter, gaas, ka puit – kõigi hinnad on tõusnud. Miks ma ei näe siin biogaasi rakendust, et oleks võimalik 1 teravatt gaasi ise toota? Olekski võib-olla teatud kodukütte mured lahendatud. Me ei näe siin tuuleenergia lahendust, ei näe päikeseenergia lahendust. Ei näe ka, mis lahendus on põlevkivielektril, kas siin on kuskil see 20 miljonit reservi kulu? Ei ole.

Ma arvan, et palju parandusettepanekuid tuleb selle eelnõu kohta teha ja palju raha tuleks siit maha võtta. Neid kulutusi ei ole vaja teha. Aitäh! 

Mart Võrklaev, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ukraina president Zelenskõi ütles mõned nädalad tagasi siinsamas saalis kõneledes, et Venemaa tuleb Ukrainas peatada, või on ohus Euroopa vaba ja tsiviliseeritud elu. Peaminister Kaja Kallas on korduvalt öelnud, et Putin ei tohi Ukraina ründamisel saada ühtegi, ka mitte kõige väiksemat võitu. Just nendest eesmärkidest lähtub valitsuse kokku pandud 802 miljoni euro suurune sõjaaja lisaeelarve, mida parlament praegu arutab. Tahame, et iga viimne kui euro sellest 802 miljonist läheks Venemaa presidendi Putini kaotajaks tegemiseks.

Siinkohal lükkan ma ümber EKRE-kolleegi suust kõlanud valed, mis ennastsalgavalt proovivad õigustada Venemaad ja Putini sõjamasina tegevust. Ei vasta tõele, et elektri hinna [tõusul] polnud mingit seost Venemaaga. Sellel oli selge seos gaasi hinna tõusuga, mida mõjutas Venemaa. Ei vasta tõele, et kaitseväeluure on likvideeritud. Tulen just kõrgematelt riigikaitsekursustelt ja seal kuulsin, et kaitseväeluure tegutseb ja on väga tubli. Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus oli see, kes otsustas jaanuaris eraldada riigikaitsesse 380 miljonit ja märtsis veel juurde üle 500 miljoni ehk kokku ligi miljard eurot.

Kui öeldakse, et me oleme kuskil saba lõpus, siis ei ole. Just see otsus käivitada hanked, hakata otsima ja hankima täiendavat sõjalist varustust [näitab], et me olime ees. Meil on tänaseks need tellimused esitatud ja need asjad meile laekuvad. Miks seda raha ei ole lisaeelarves? Põhjus on see, et kulu tekibki järgmistel aastatel. Aga kordan: Kaitseväe juhataja täna hommikul kinnitas, et see kõik on töös ja tuleb ja me olime sammu võrra ees. Samal ajal süüdistas EKRE meid koroona pealt tähelepanu ära juhtimises, kui meie rääkisime sõjast.

Just seetõttu ongi Eesti Kaja Kallase valitsuse juhtimisel selles eepilises valguse ja pimeduse jõudude võitluses olnud algusest peale õigel poolel ja võidelnud rahvusvahelisel areenil oma kaalust suurusjärgu võrra kõrgemas kategoorias. Olime esimesed, kes otsustasid saata Ukrainale relvaabi, mis jõudis sinna kohale juba enne sõja puhkemist. Jaanuaris otsustas valitsus suurendada kaitsekulutusi juba mainitud 380 miljoni võrra. Oleme tugevdanud Eesti kaitsehoiakut ja seisnud selle eest, et sama teeksid ka meie liitlased, Venemaa majanduselt sõja pidamiseks vajalikku hapnikku ära võttes.

Kõigi nende sammude loogikast lähtub ka lisaeelarve. Seda selle nüansiga, et praegu saame arutada nende rahaeraldiste üle, mis riik võtab kasutusse käimasoleval, 2022. aastal. Kõik kulutused, mis jäävad 31. detsembrist edasi, tulevad arutlusele 2023. aasta eelarvet ja nelja aasta eelarvestrateegiat arutades.

Niisiis, mis on need sammud president Putinile meelehärmi valmistamiseks, mida valitsus paneb ette astuda? Esiteks, tugevdame Eesti riigikaitset, seda nii sõjalises kui elanikkonnakaitse vaates. Kui Venemaa tegi panuse, et rünnak Ukrainale toob kaasa demokraatlikel reeglitel põhineva maailmakorra toetajate nõrgestamise ja Venemaa mõju kasvu, siis tegelikult läheb vastupidi. Eesti on valmis oma riigikorda ja meie inimesi kaitsma. Oluline on rõhutada, et selle kaitseplaani on välja töötanud meie parimad eksperdid, lähtudes eesmärgist tõsta kaitsevõimet absoluutselt kõige kiiremal võimalikul viisil. Ma kuulen siin opositsiooni poolt kriitikat, miks ei ole Kaitseväele eraldatud raha, nagu tihti ütleb kolleeg Jürgen Ligi, tagasiulatuvalt ja poole rohkem. See kriitika on ka otsene umbusaldusavaldus meie Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi parimatele ekspertidele.

Lisaks Kaitseväele tugevdab eelarve enneolematus mahus ka elanikkonnakaitset, et meie inimesed teaksid, mida kriisiolukorras teha ja tunneksid ennast turvaliselt. Politsei ja Päästeamet saavad muu hulgas lisaraha varjumiskohtade süsteemi ja õhuhäiresignaalide andmise väljatöötamiseks.

Palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Me teame, et sõja alustamise puhul näeb Venemaa doktriin ette ka hübriidrünnakuid, mis peavad vastaspoolt nõrgendama. Ukraina ründamisel lootis Putin tekitada Euroopas koguni kaks kriisi: energiakriisi ja põgenikekriisi. Lisaeelarvega astume samme, mis teevad selle võimatuks.

Väga oluline valdkond, kus lisaeelarve teeb Putini kaotajaks, on energiajulgeolek. Valitsus võttis juba kuu aega tagasi vastu põhimõttelise otsuse, millega Eesti loobub Vene gaasi kasutamisest. Me teame, et samal ajal kui Euroopa aitab sõjaliselt kõigiti Ukrainat, aitavad Venemaale energia eest makstavad miljardid Putinil oma sõjamasinat käigus hoida. Lisaeelarvega loome Eestile veeldatud maagaasi ehk LNG vastuvõtmise võimekuse, mis tähendab, et meie poolt ei lähe juba sel aastal Venemaale sentigi.

Täna saime teada, et leping koostöös Soomega FSRU ehk LNG taasgaasistamise võimekusega laeva rentimiseks on sõlmitud. Ma usun, et jõuame koostöös erasektoriga lahenduseni, mis loetud kuudega, aastaid enne teisi meie piirkonna riike LNG vastuvõtu võimekuse loob.

Lisaks jätkame meetmeid, mis loovad energiakriisis meie ühiskonnas täiendavalt solidaarsust, et sõja mõjud ei tekitaks meie inimeste vahel lõhesid. Siin on valitsus lähtunud väga selgelt vajaduspõhisuse põhimõttest. Me tõstame toimetulekupiiri 200 euroni. Ja kui siin oli küsimus, miks alles nüüd, siis on vastuküsimus Isamaale: miks alles nüüd? Seda oleks võinud ammu teha. Ja me paneme raha kõrvale, et toetada sügisel kõrgete elektrihindade leevendamiseks eakaid ja lastega peresid. Mis eriti tähtis, see toetusmeede tuleb täielikult bürokraatiavaba.

Kolmandaks: eraldame lisaeelarvega raha sõjapõgenike vastuvõtmisega seotud kulude katmiseks. Me teame, et Putini lootus Ukraina inimeste vastu erakordseid koledusi toime panna käskides oli, et sõja eest põgenevad inimesed tekitaksid Euroopas tõelise põgenikekriisi. Seda pole aga juhtunud. Vaatamata Vene infosõdalaste pingutustele on eeskätt Ukraina naaberriigid võtnud vastu miljoneid inimesi, kellest neli viiendikku moodustavad naised ja lapsed. Seega, Putin jääb kaotajaks ka, kui püüab põgenikke hübriidrelvana kasutades Euroopat lõhestada.

Loomulikult on seoses tervet maailma tabanud hinnatõusuga Eestis veel palju muresid, mille lahendamisel oleks kiusatus lisajärelevalve kasutusele võtta. Ma loodan siiski, et parlament suudab hoida fookust, et piirduda Putini käivitatud sõja tõttu kõige kiiremat tähelepanu nõudvate probleemidega. Kahjuks ähvardab sõda tulla pikk ja meil peab jaguma püssirohtu ka kriisi järgmiste etappidega tegelemiseks. Oluline on lisaeelarve vastu võtta veel maikuu jooksul, et saaksime raha hakata kohe kasutama. Näiteks toimetulekutoetuse saajad saaksid siis juba sel kuul suuremat leevendust.

Head kolleegid, aitäh teile ja kutsun teid üles lisaeelarvet toetama!

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Muidugi, Ukraina võidab. Aga sõjaolukorras on vaja teha erakorralisi otsuseid ja lisaeelarve sellises olukorras on kahtlemata õigustatud. Ja kuidagi ei saa vastu vaielda, et täiendavad kaitsekulud ja energiajulgeoleku tagamine Eesti jaoks, sealjuures Vene naftast ja gaasist [loobumine] ja põgenikega toimetulek – see kõik nõuab lisavahendeid ja uusi otsuseid. Nii et nagu ma täna infotunnis peaministrile küsimust esitades ütlesin: tõesti, õige ja ilus.

Aga küünilisemad meist näevad lähenevaid valimisi ja oma senistest põhimõtetest taganemist. Võtame täna siin saalis palju arutletud erimärgistatud diislikütuse. Opositsiooni samateemalisi eelnõusid ei ole toetatud. Igasuguseid aktsiisilangetusi on peetud mittesihtotstarbelisteks meetmeteks, mis ei võimalda kuidagi inflatsiooni mõjutada või praeguses sisendihindade kiire tõusu olukorras leevendust pakkuda. Aga nüüd langeb erimärgistatud diisi [aktsiis] miinimumini, millest keegi seni pole isegi unistanud, ja tõuseb 1. jaanuarist viiekordseks. Seda, kuidas aktsiis tõuseb kaks kuud enne valimisi viiekordseks, ma tahan näha. Me oleme juba näinud ühte ajutist aktsiisilangetust, mis on muutunud selliseks poolpüsivaks ja võib-olla isegi püsivaks.

Mul on väga hea meel põllumeeste ja põlevkivitootmises tegutsevate ettevõtete üle, kes saavad vajaliku leevenduse. Aga küsimus on, kas praeguses olukorras, kui me soovime kohalikku toidutootmist toetada, on erimärgistatud diisli aktsiisi vähendamine see [vajalik] meede või oleks see näiteks koolitoidutoetuse tõstmine, mis võimaldaks ebavõrdsust vähendada, laste tervise eest seista ja sel oleks selgelt regionaalne majanduspoliitiline mõju ka.

Järgmiseks: täna me samamoodi arutasime käibemaksu langetust meediaväljaannetele, ajakirjandusele. Infosõda kahtlemata võib kunstlikult siduda praeguse sõjaolukorraga, aga infosõjas me ei räägi nii palju ju eestikeelsest peavoolumeediast, vaid sellest, et näiteks ETV+ saaks jõudu juurde. Küsimus on, et kui me soovime näiteks järgmisel aastal selle 4 miljoni ulatuses ajakirjandusele leevendust pakkuda, siis kas praeguses sõjaolukorras pole tegelikult sellele rahale paremat otstarvet olemas.

Kolmandaks, see 50 eurot. Tõesti, lisaeelarves Eesti inimeste toimetulekuga tegeldakse väga vähe. Aprillikuine 19%-line inflatsioon meie suhtelise vaesuse osakaalu juures on ikkagi selge ohumärk. Sõjaolukord nõuab kaitsevaldkonna ja infosõjaga tegelemist, aga inflatsioon nõuab meie oma inimeste toimetulekuga tegelemist. See, et lastega pered ja eakad saavad 50 eurot – noh, eakate puhul, kellest ligi 50% elab suhtelises vaesuses, on see kahtlemata tänuväärne. Aga ühekordsel 50 euro laekumisel ei ole mingisugust mõju suhtelise vaesuse määrale. Kui me soovime inimeste toimetulekut tagada, siis sotsiaaldemokraadid on korduvalt teinud ettepaneku tõsta tulumaksuvaba miinimum alampalgani. See annaks 30 lisaeurot kuus, kuni 360 lisaeurot aastas näiteks alampalga teenijale või keskmise pensioni saajale. Praeguse hinnatõusu olukorras oleks see  hädavajalik. Sest isegi kui hinnatõus leeveneb, see tähendab, et hinnad edasi ei tõuse, siis ega need ei lange ikkagi eelmise aasta tasemele. Seega kõrgemate hindade tingimustes on vaja ikkagi endise palgaga hakkama saada, poes ei küsi keegi, kas sinu palk on tõusnud või mitte. Ikka küsitakse kartuli eest kõrgemat hinda.

Ja minu meelest omamoodi kurioosum on see, et 50 eurot  jagatakse lastega peredele ja pensionäridele. Helmen Kütt sotsiaaldemokraatide ridades pööras sellele korduvalt viimastel nädalatel tähelepanu, küsides nii rahandusministrilt kui ka peaministrilt, kas vähenenud töövõimega inimesed saavad ka seda toetust. Esialgu olid vastused kõhklevad ja segaduses, aga Helmeni järjepideva küsimise peale selgus, et jah, tehti otsus, et ka need inimesed saavad seda abi. Ma arvan, et ilma Helmeni küsimuseta oleks see 50-eurone toetus laienenud ainult vanaduspensionäridele ja kõik ülejäänud pensioni saajad, ka vähenenud töövõimega inimesed, oleks muidu sellest ilma jäänud. (Juhataja helistab kella.)

Palun kolm lisaminutit.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Nii, nüüd põgenikega seotud kuludest. Väga tore, et pearaha makstakse omavalitsustele kõrgemas määras, et võimaldada inimestele kohanemist ja keeleõpet. Majutuskulud on eelarves 44 miljonit. Samamoodi psühholoogiline tugi –  väga õige! Me oleme valmis seda raha paberil eraldama. Kahtlemata seda saab ainult toetada. Aga mure on selles, et nii koolikohtasid, soodsa hinnaga üüripindu kui ka psühholoogilise abi pakkujaid oli puudu juba enne sõda. Ehk siis vaatamata sellele, et me oleme valmis raha eraldama, on vaja väga suuri pingutusi kõigil valitsemisaladel, et seda abi oleks võimalik füüsiliselt inimestele anda, et need toad ja teenused oleksid olemas. Sellest paberil raha eraldamisest ei piisa.

Ja viimaseks, oma inimesed. Nii nagu me siin saalis näeme, ka Riigikogu liikmed on juba väga värvikalt ja sõnakalt põgenikevastast vaenu kütmas. Ja olukorras, kus sotsiaalteenustele ligipääs ja vaimse tervise teenustele ligipääs oli raske juba varem, tulebki pingutada, et seda abi saaksid võrdselt nii põgenikud kui ka oma inimesed. Vaimse tervise mured koroonakriisist tingituna on meie õpilastel ja töötavatel inimestel samamoodi. Et vältida lõhede ja vaenu tekkimist, tuleb olla heldem ka oma inimeste vastu. Nii et vaatamata sellele, et meil on sõjaaja lisaeelarve, ei ole vaja kunstlikult sellega siduda erimärgistatud diislit või ajakirjanduse käibemaksu. Pigem on väga selgelt vajalikud Eesti inimeste toimetulekut ja sotsiaalhoolekandeteenustele ligipääsu parandavad meetmed. Sotsiaaldemokraadid kavatsevad teha selleteemalised muudatusettepanekud. Ma loodan, kolleegid, et te neid toetate. Aitäh!

Sellega on läbirääkimised lõppenud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 608 esimene lugemine lõpetada. Ühtegi konkureerivat ettepanekut meil siin ei ole. Nii et esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 11. mai kell 15. Istung on lõppenud.