Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:58 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu! Alustame täiskogu VII istungjärgu 13. töönädala kolmapäevast istungit. Ja nüüd on võimalik üle anda eelnõusid või arupärimisi. Härra Juske, palun!

14:00 Jaak Juske

Head kolleegid, auväärt Riigikogu! Rahastamiskriis Eesti hariduses süveneb iga päevaga. Tulevad üha uued tulekolded. Me oleme rääkinud siin õpetajate palkadest, mis jäävad selgelt maha üha kiiremast Eesti keskmisest palgast. Oleme rääkinud sellest, et puuduvad halduslepingud meie ülikoolide ja Eesti riigi vahel. Nüüd on alarahastus tabanud väga tõsiselt ka Eesti kutseharidust. Meie kutseõppeasutused ei saa enam hakkama üha suuremate majanduskuludega. Samal ajal tuleb ka nendes koolides tõsta õpetajate palkasid. Ministeerium aga ütleb, et koolijuhid, leidke oma sisemistest reservidest need rahad õpetajate palga tõusuks. Aga seda raha lihtsalt ei ole. Majanduskulud on võtnud kogu vaba raha.

Lähtuvalt sellest väga tõsisest ja süvenevast kriisist on viis sotsiaaldemokraati esitamas arupärimist meie haridus- ja teadusministrile, kus tahame teada, kuidas see kriis on saanud tekkida. Miks riik ei ole tulnud appi meie kutseõppeasutustele? Kuidas sellest kriisist välja tulla? Kuidas meie õpetajad, meie head õpetajad saaksid selle lubatud väärika töötasu? Arupärimine on antud üle elektrooniliselt. Aitäh!

14:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan! Head kolleegid, kui ma tohin paluda, et need, kellel on sõnasoove või soovivad midagi üle anda, siis seda saab teha siit kõnetoolist. Igasugused muud jutuajamised istungi rakendamisel võiksid jääda siit ruumist väljaspoole. Mul on isegi siit juhatajana väga raske kuulda, mida soovitakse üle anda. Proovime seda korda siin majas ja saalis natukene säilitada. Anti Poolamets, palun!

14:02 Anti Poolamets

Austatud aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Annan üle välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise eelnõu. Eelnõu on välja töötatud selleks, et vältida Eesti kujunemist odava tööjõu sissevoolumaaks, kuna see pärsib tehnoloogilist arengut ja surub alla Eesti töötajate palgataset. Teiseks eesmärgiks on Eesti ülikoolide ingliskeelestumise peatamine Eesti maksumaksja kulul ja ülikoolide õppekvaliteedi toetamine, samuti välistamine, et ülikoolid muutuksid niinimetatud migratsioonipumbaks ehk hüppelauaks, mille kaudu kolmandate riikide kodanikud saavad võimaluse tulla Euroopa Liitu. Kolmandaks eesmärgiks on täita Eesti põhiseadust, mille kohaselt on Eesti Vabariik loodud selleks, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Põhiseaduse täitmist ohustab suuremastaabiline immigratsioon, mille mõistlik reguleerimine ongi eelnõu peamiseks eesmärgiks.

14:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei näe. Ühe eelnõu ja ühe arupärimise edasine saatus otsustatakse juhatuses vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.

Nii. Mõned teated. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis koolitoidu toetusrühma asutamiskoosolek, kokkukutsujaks kolleeg Ivari Padar. Otsige Ivari ülesse. Aga, Ivari, palve sulle, et proovi kiiresti teha, sest 30 minutit pärast täiskogu lõppu algab täiendav istung. Nii. Ja teine teade ongi sellega seotud. Tuletan teile kõigile meelde, et 30 minutit peale täiskogu istungi lõppu algab meil siin täna täiendav istung. Ja nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun!

14:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreerus 77 Riigikogu liiget.

Nüüd on mul teile edasi anda ka üks päevakorra täpsustamine. Nimelt on minister Tanel Kiik haigestunud ja sellest tulenevalt lükkub pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" ettekanne tervise‑ ja tööministri eestveetavana edasi järgmisesse töönädalasse. Nii et täna me seda kahjuks arutada ei saa.


1. 14:06 Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (553 SE) esimese lugemise jätkamine

14:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Teine päevakorra täpsustus tuleneb eilsest päevast. Nimelt meil jäi eile eelnõu 553 esimene lugemine pooleli juhtivkomisjoni esindaja ettekande juures ja seetõttu on kõnetooli tagasi oodatud Jürgen Ligi. Palun! Aa, sa ei jõudnudki eile? (Naerab.) Siis palun kõnet Jürgen Ligi. Aga sa oled siin varem käinud, nii et võib öelda ka, et tagasi. Nii et ole lahke!

14:06 Jürgen Ligi

Aitäh, austatud aseesimees! Austatud kolleegid. Seda eelnõu arutas rahanduskomisjon ja otsustas, et esimese lugemise võib lõpetada küll. Tegi muudatusettepanekute tähtajaks või palus määrata 17. mai.

14:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ligi, ma korraks vabandan. Ootame viis sekundit, need kolleegid, kellel olid jutuajamised, läksid praegu välja. Palun! 

14:07 Jürgen Ligi

Ja 17.15 siis kellaajaks. Siin kuulanud seda ettekannet esitajate poolt, peab ütlema, et ka komisjonis oli palju asjasse puutumatut juttu tema poolt. Ka seal tundus ta häbenevat eelnõu ennast ja oma erakonna seisukohti. Aga ta vist nii palju ei luisanud, nagu ta eile siin puldis jõudis.

Kuna tegu on rahanduskomisjoniga ja mina esindan teda, siis ma pean natukene rahanduslikku raami panema selle eelnõu käsitluse. See lagunes eile väga ära. Ettekandja rõhutas korduvalt ka komisjonis, et riik ongi selleks, et oma kodanikke abistada. Noh, vähemalt rahanduslikus mõttes on riik siiski üks oma kodanike organisatsioon, mis kogub neilt makse, et teha nendest midagi, mida ühiselt saab paremini teha kui üksi. Ja ei ole niimoodi, et toimub selline ühesuunaline rahavoog riigilt kodanikule ja me ei pea vaatama, kes ja kuidas ja kui palju saab. See on selle eelnõu minu arust võtmeprobleem, et on lähtutud asjast sedapidi.

Riik kogub makse. Aga ta kogub muidugi tunduvalt vähem, kui ta on viimasel ajal kulutanud. Ja sellepärast ei ole mitte kolmandajärguline küsimus, mida see eelnõu maksab. Autorite arvel arvates maksab see 75 miljonit, mul ole täpsemaid numbreid arvutusi, aga see on kohutavalt suur summa, see ei ole mingisugune peenraha. Ja riik samas on miinuses.

Autor siin veetis aega, lõbustas ennast sellega, et süüdistas laenukoormuse kasvus konkreetset erakonda. Tuleb jällegi rahanduskomisjoni poolt täpsustada, et laenukoormuse kasvul on kindlasti hoopis teised põhjused kui selle erakonna süü. Esiteks see, et autorite endi erakond Isamaa lasi eelarve alates 2017. aastast struktuursesse miinusesse, omades rahandusportfelli. Asi ei olnud küll nii hull, kui oli järeltulija Martin Helme puhul, kes lihtsalt ütles, et raha ei lähe mutiauku, küll ta kuhugi läheb. Numbreid ta ei tundnud. Asi oli siiski päris hull.

Ja laenukoormus hakkas kasvama siis, kui oli ära põletatud reservid. Reservide põletamise järel tuli meil teatavasti COVID-i kriis ja tulid ka hinna- ja julgeolekukriis ja sealtkaudu tekkinud laenukoormust ei saa mitte kuidagi ühegi erakonna süüks panna. Selles mõttes oli see ettekanne üsna alatu kuulata ja üsna kole.

Ja muidugi ei tohiks sellise erakonna esindaja rääkida riigist kui vaenlasest kogu aeg, kes võtab kodaniku taskust, ja kodanikust kui põlisest väetist, kes kogu aeg abi vajab. See on hästi küüniline vaade. Nii ei ole.

Mis siis eelnõu enda tulemus on? Kõigepealt, 75 miljonit on liiga palju tegelikult praeguses olukorras kulutada. See oli kõlanud arvamus. Aga häda on ka selle raha jaotusega. Kui me peaksime subsideerima või kui me peaksime toetama energia tarbimist, siis maksu kaudu toetamine, maksuvähenduse kaudu toetamine saab osaks nendele, kelle tarbimine ja üldreeglina ka sissetulekud on suuremad. Nii et kuigi siin autorid või autorite erakond püüdis väita, et see  aitab eelkõige vaesemaid kodanike. siis tegelikult "makstakse" sel juhul rohkem eelarvest ära just nendele, kellel raha rohkem on. Ja see ei ole sotsiaalpoliitika.

Mis veel? Komisjonis käis vaidlus selle üle, kui palju see aitab. Käibemaks ei ole asi, mis kuhjuks tootmissisendina, sellepärast ei puutunud asjasse need võrdlused Soome hindadest, mida autor armastas tuua ja millest on ka protokollis pikk lõik. Küll aga on üks fundamentaalne majanduspõhimõte, mida eelnõu ei arvesta, mida autorid ei arvestanud ega tahtnud ka kuulata. See on see, et kui hinnatõus on tingitud defitsiidist, aga defitsiidist ta tingitud on, energiahinnad on kõige otsesemalt tarne- ja tootmisraskustest ja sanktsioonidest tulenevad, siis ei tohi mitte subsideerida, et veelgi suurendada nõudlust, mis veelgi suurendab kääre nõudluse-pakkumise vahel ehk veelgi tõstab hinda.

See on fundamentaalne eksitus selle eelnõu puhul. Sellele on tähelepanu juhtinud Eesti Pank, sellele on tähelepanu juhtinud keskpank. See on asi, mida ka Euroopa rahandusministrid hästi teavad. Isegi kui nad on teinud otsuse, et maksu vähendavad selleks, et publikule meele järgi olla, on nad tõdenud nõupidamistel seda, et märgata seda hinnaleevendust ei ole. Energias või kõigi kaupade puhul kipub olema väike jõnks, mis hiljem lihtsalt kaob ära. Endine trend jätkub. See ei jää püsivaks hinnavähenduseks. Aga rahvas ka rahul ei ole. 10% hinnaalandust oludes, kus on kohati hinnad tõusnud kordades, ei ole tegelikult küünlaid väärt.

Ja sellepärast siis see alternatiivne vaade, mis küll ei leidnud selle eelnõu üle otsustamisel poolehoidu, ei saanud enamust, on ikkagi see, mis toetub ökonomistidele ja majandusteadusele ja ütleb, et nõudlust ei tohi stimuleerida isegi nii väikses, tühises summas, vaid tuleb investeerida ja tuleb aidata nõrgemaid. Kõiki korraga aidates me ainult suurendame inflatsiooni. See on see probleem selle eelnõuga. Vast põhimõttelised asjad on öeldud. Aitäh!

14:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Enne kui ma küsimuste juurde saame minna, on Aivar Kokal tekkinud vist protseduuriline küsimus, kui see ikka on protseduuriline?

14:15 Aivar Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Kas ettekandja, kes on komisjonipoolne ettekandja, peaks rääkima sellest, mis komisjonis toimus? Praegusel hetkel jäi mulje, et komisjon ei toeta seda eelnõu. Aga vastupidi, komisjoni otsus oli selle eelnõu esimene lugemine lõpetada. Jah, Reformierakonna liikmed ei toetanud seda eelnõu ja ettekandja on sellest erakonnast, aga ettekandja oleks pidanud rääkima komisjonis toimunust ja sellest, et komisjon toetas selle eelnõu esimese lugemise lõpetamist, mitte ei kritiseerinud, nii nagu ettekandja rääkis. Kas ma olen õigesti aru saanud, et komisjonipoolne ettekandja peab tutvustama seda, mis komisjonis toimus?

14:16 Jürgen Ligi

Ta tegi seda. Ta tegi seda.

14:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea küsija, loomulikult me oleme kõik siin saalis ühtemoodi kodukorda mõistmas. Komisjoni esindaja tutvustab komisjonis räägitut. Küll on meie praktikas olnud siin igasuguseid erinevaid näiteid. Ma väga loodan, et ka sina ise ja kõik teised, kes me siin saalis oleme, kes me komisjonipoolset ettekannet teeme, lähtuksime sellest põhimõttest. Ka lähtuksime põhimõttest, et me ei loe protokolli ette, vaid me anname edasi selle sisu ja heas mõttes kvintessentsi komisjonis toimunust, sellepärast et mõned komisjoni istungid on kindlasti väga pikad ja ei ole väga praktiline kogu protokolli maha lugeda. Nii et komisjoni esindaja ülesanne tõepoolest peab olema edasi anda komisjoni arutelu käiku, selle iseloomu ja tehtud otsuseid, et suur saal saaks võtta [vastu] otsused.

Härra Sibul.

14:16 Priit Sibul

Aitäh! Kas istungi juhataja oskab aidata, kust ma leian komisjonipoolse ettekandja poolt viidatud paberid, et Eesti Pank, keskpank ja Euroopa rahandusministrid on oma arvamust avaldanud selle eelnõu osas? Kust need dokumendid on leitavad?

14:17 Aseesimees Hanno Pevkur

No vot see oleks olnud õige küsida esineja käest, nii et ma soovitan teil praegu vajutada uuesti nupule "Sõna" ja siis saate küsida ettekandja käest. Või on teil juba eelmised kaks küsimust küsitud? Siis on selles mõttes minul raske teid aidata, selles mõttes, aga pärast ma soovitan, et kui nüüd Ligi lõpetab, siis on teil võimalik minna Ligi juurde ja küsida ta käest personaalselt. Nii. Aga lähme siis küsimuste juurde ja Heiki Hepner saab oma teise küsimuse.

14:17 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Sa oled kogu aeg valjuhäälselt, isegi siis kui sulle sõna ei ole antud, kritiseerinud ettekandjaid, kui nad ei ole rääkinud sellest, mis komisjonis on toimunud. Ütle mulle palun, miks sa ei käi oma sõnade järgi. Praegust sa ju selgelt väljendasid oma isiklikku arvamust, mitte seda, mis komisjonis tegelikult arutelul oli. Ja noh, nüüd muuseas ka saad siis vastata Priit Sibula küsimusele, palun, et kus kohas need siis dokumendid on leitavad ja kas need ka komisjoni protokollide juurde on pandud.

14:18 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma olen ülimalt korrektne ja ütlen teile, et komisjon ei arutanud seda, miks ma ei rääkinud seda, mis komisjonis räägiti, küll aga ma tegelikult rääkisin seda, mis komisjonis räägiti. Ja meist kahest mitte mina, vaid teie puudusite komisjoni istungilt. Nii et mina tean komisjoni arutelu käiku, ma ei peegeldasin seda.

Ja ma olen väga nõus istungi juhatajaga, et siin ei tohi ette lugeda protokolle, vaid põhimõttelisi vaidlusi. Ma nimetasin, et see vaade ei väljendunud küll lõpphääletusel selle eelnõu saatuse üle, et esimene lugemine lõpetada. Aga et see oli vaidlusteema, ma lugesin selle ette. Ma ei hakka kordama seda, mida rääkis Aivar Kokk. Aivar Kokk rääkis eile väga pikalt asju, mis ei puutu isegi eelnõusse, mis ei ole kuidagi seotud tema erakonna programmiliste seisukohtadega, aga ta muudkui rääkis ja seejuures ta muudkui valetas.

Mina esitan neid asju, mida ma olen esitanud ka isiklikult, ja mitte ainult mina, vaid ka minu mõttekaaslased komisjonis, ma ei mõtle mitte midagi välja. Kaasa arvatud seda, mis puudutab laenukoormust, kuidas see tekkis. See on kõik, komisjoni seinad on seda talletanud, protokollid läbi aastate. Ja ka selle eelnõu arutelul ma esitasin needsamad seisukohad ja ma ei olnud ainus.

Nii et tulge kohale, veenduge. Debatt komisjonis on oluline, aga absoluutselt ei ole oluline see selline ettekanne komisjoni poolt, et vot see inimene ütles seda, too vastas toda ja need inimesed olid kohal. See ei ole poliitiline väitlus ega argumentatsioon.

14:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Sõerd, palun!

14:20 Aivar Sõerd

Aitäh! Mina olin komisjonis kohal ja ma täielikult nõustun komisjonipoolse ettekandja ülevaatega. Need on väga täpsed. Selle hinnanguga olen ka nõus, et komisjonis oli palju asjasse puutumatut juttu. Näiteks see sisuline pool sellise kaaluka eelnõu puhul, kuna ta tekitab tohutuid kulusid eelarvele, see sisuline arutelu jäi minu hinnangul puudulikuks. Eile ma küsisin algataja käest, milline on eelnõu mõju inflatsioonile, tarbijahindadele ja ta must valgel siin, mul on protokoll ees, vastas, et kui käibemaksu pannakse 20% juurde ja see langeb 9%‑le, siis tarbija võidab 10%. Mina ütlen, et ebakompetentne vastus. Teiste riikide praktika ei kinnita seda, et maksulangetuse võrra väheneks automaatselt hind. See on ebakompetentne. Ma küsin, kui tõsiseltvõetav sellise ulatusliku maksueelnõu arutelu meil komisjonis ja siin saalis ka oli. Kas see on üldse tõsiseltvõetav arutelu?

14:21 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma mitte juhuslikult ei alustanud sellest, et oli palju asjasse puutumatut juttu. Vaadake eilne Riigikogu stenogramm üle – millist loba rääkis seesama ettekandja saalis, kui vähe see peegeldas eelnõu sisu, kui vähe tegelikult ta esindas isegi oma erakonna traditsioonilisi seisukohti. Ja nüüd ette heita mulle, et ma kuidagi kaldun kõrvale sellest, mis toimus komisjonis, on ebaaus, sest komisjonis oli seesama jutt, needsamad argumendid. Need on oluline välja tuua ka suures saalis. Nii et elementaarne ausus ja elementaarne austus oleks olnud eeldused, et ma nii teravalt ei reflekteeri seda arutelu.

Konkreetne teema, see, kas autor võidab 10% või midagi muud – vabandust, tarbija –, siis jah, loomulikult on see ebakompetentne. Tekitades ülemäärase nõudluse, ülemäärast nõudlust veel suurendades me teeme juba kahju sellele nõudluse-pakkumise vahekorrale. Me kanname reaalsuses küll ühelt kaubalt näiliselt seda hinda ära, mis – nagu ma juba mainisin ja mida on rahanduskomisjonis alati räägitud – aga kipub olema ajutine. Hea küll, energiahinnad ei ole nii lokaalsed, võib öelda, et see on globaalsem asi. Aga globaalselt, ka Euroopa tasemel, on sama asja sisendatud, et ärge tehke, ärme teeme niimoodi, ärme subsideeri, investeerime ja aitame neid, kes on tegelikult abiks.

Ja kui te küsite, kus see kirjas on, siis ma ei kujuta ette, et jällegi mitte komisjoni liikmed hiilgavad siin teadmisega, et kuskil ei ole midagi kirjas. See kõlas ka eilses rahanduskomisjonis, aga see on palju, mis ei rääkinud seda eelnõu. Et mida arvab asjast keskpank. Ma võin lisada siin saalis ka siseinfot, mida ma olen saanud rahandusministrite üritustelt, ka peaministrite ürituselt. Need asjad ei tööta sellisel moel, et võtame maksu maha ja siis on korras. Hinnatõus ise on juba kordades suurem ja hinnatõusu põhjusi see ainult suurendab. Inflatsioon tervikuna on ikkagi nõudluse ja pakkumise vahekord. Kui me jätame ajutiselt – see on ajutine mõju – tarbijale rohkem raha kätte, siis me tekitame nõudluse mujal ja kokkuvõttes ka inflatsioon summa summarum ei vähene.

Nii et selles mõttes, ma ei tea, siin on nagu sada asja, mis seal räägiti ja kuula ja kannata muudkui. Sellist väide väite vastu debatti me kahjuks ei saanud, nagu ei olnud ka eile seda. Ise küsin ja ise vastan, laon silte, räägin, kuidas riik kiusab kodanikke ja kõik kodanikud on vaesed. Seda võiks rääkida mingisugune vasakpartei, aga Isamaa, kes on seda riiki ehitanud ikkagi kodanike ühendusena, vahelduva eduga küll muidugi – see on väga küüniline. Riik muudkui võtab inimestelt taskust raha, selle asemel et neid aidata. No häbi võiks olla. Tõesti, häbi!

14:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

14:25 Aivar Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Täpsustaks paar asja ära, siis oleks võib-olla saalis kõigil aru saadud. Kas komisjoni hääletamisel oli nii, et Isamaa, EKRE, sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond toetasid seda eelnõu ja Reformierakond ei toetanud? Ja enamushäältega toetati esimese lugemise lõpetamist? Teie fraktsiooni esimees Mart Võrklaev eile andis pressiteatena välja, et Reformierakond toetab esimese lugemise lõpetamist. Kas on see nii?

14:25 Jürgen Ligi

Ei tea sellisest pressiteatest, see on mingi tööõnnetus sel juhul. Me ei hakka seda hääletusele panema, aga komisjonis, nagu ma ütlesin, oli selline hääletustulemus ja teada poliitilistel põhjustel, et tehke see koalitsioon siis ära, eks ole. See oli ju suurepärane, mis te siin ajasite. Aga ma arvan, et komisjoni mõte on siiski sisuline debatt. Ja kui rääkida argumentidest, mis kõlasid eelnõu kohta, siis ülekaalukalt jäid peale need argumendid, mis selle eelnõu vastu on. Ülekaalukalt. Sest ega tegelikult eelnõu praktiliselt ei kaitstudki. Räägiti ei tea millest, Soomest ja veel mingist LNG-st tõenäoliselt, nagu eile saaliski. Need ei puutu asjasse, ausõna.

14:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Kalvi Kõva, palun!

14:26 Kalvi Kõva

Hea Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Kaks asja, mille pärast ma siia pulti täna tulin. Üks on see, et Isamaal on väga hea eelnõu. Väga hea eelnõu! Sotsiaaldemokraatlik Erakond kindlasti toetab, see on olnud ka meie põhimõte kogu aeg. Me teame väga täpselt, mis tänasel päeval see toasoe maksab. Ja ma loodan siiralt, et ka Reformierakond seda eelnõu toetab. Täna meil tuleb lisaistungil siia eelnõu 606, vähendame ju teie ettepanekul, piltlikult öeldes – rahandusminister tuleb ju pulti, räägib ja kaitseb seda – ajakirjanduse käibemaksu 5%-le. No kindlasti sotsiaaldemokraadid teevad sellele eelnõule ka ühe täiendava muudatusettepaneku, mitte 9%, vaid 5%. Teeme 5% peale selle toasooja käibemaksu. 

Aga, Jürgen, ära mine ära. Teine nüanss, mis ma tahtsin sinule öelda. On neid asju, milles ma Jürgeniga nõus ei ole, aga üks asi, mida ta räägib komisjonide ettekandjate kõnedest, see on täpselt nii. Ma olen ka siin saalis üksjagu olnud. Kui komisjoni ettekandja suudab tuua siia saali komisjoni meelsuse, mitte maha lugeda protokolle, siis see on super. Ma mäletan ühte ühtegi korda, kui endine kolleeg Kalev Kallo viimast ettekannet siin tegi ja majanduskomisjonist rääkis. Tal sai aeg otsa, 20 minutit, ja ta oli jõudnud siis kolme istungi protokollist esimese maha lugeda. No ei olnud konstruktiivne asi. Ei olnud konstruktiivne asi. Nii et igal juhul, komisjoni ettekandjad, kui te suudate Jürgeni stiili pidada, au ja kiitus.

Aga eelnõu on hea, meie toetame, teeme muudatusi ja kõik koos. Kõik koos võtame selle eelnõu, ma loodan, vastu. Aitäh!

14:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Urmas Reitelmann, palun!

14:28 Urmas Reitelmann

Austatud eesistuja! Daamid ja härrad! Me kipume ennast tihtilugu võrdlema ja tavaliselt on selle võrdluse põhjus, et Eesti paistaks nagu parem ja ägedam välja. Aga lubage võrrelda nüüd olukorras, kus Eesti näeb ikka väga niru välja.

Soome inflatsioon on enneolematu, 5,8%. Majandusinimesed on mures, isegi Soome ajakirjandus on mures ja Soome valitsus on väga suures mures. Eestis ei muretse mitte keegi ja mitte millegi eest. Ja me saime üleeile kogeda siinsamas reibast pioneeri meenutava armulise valitseja poliitilist avaldust kuulates aimu, et Eestis on kõik asjad väga hästi. Eestis on hästi see, et Eesti teeb kogu aeg rekordeid. Kord on see koroonatõbiste maailmarekord ja nüüd on siis inflatsioonirekord Euroopa Liidus. Head Riigikogu liikmed! Kas 19%‑line inflatsioon on tingitud juhusest või on see tingitud juhmusest ja kus oli Eesti Pank sellel ajal?

 Ma ei tea, kuidas teie, mina olen viimastel nädalatel mitmel korral näinud poes, kuidas inimesed võtavad ühe ja teise asja, loevad hinnasilti, panevad tagasi, võtavad väikese pakendi. Kui te vaatate toidukorvi, siis mis on toidukorvist alles jäänud? Sinna on põhiliselt alles jäänud esmatarbekaubad, seal on mingi odav vorst, seal on piim, minimaalne, millest üks pere peab suutma ära elada. Ma ei räägi isegi kalast, kala hind on nagu täiesti pöörane. Graavilõhe Selveris on 39.90 kilo. Palju õnne, PortoRollo!

Meil kõigil on rahakoti vahel kaks Eesti kütusefirma kaarti. Millal me viimati, head kolleegid, vaatasime, mis on selle liitri hind, mida me täiesti süüdimatult oma Volvo maasturi suurde paaki laseme? Kas keegi üldse on viimati vaadanud, mis on see lõppsumma? Aga maainimesed vaatavad ja ägavad, sellepärast et maainimestel on tihtipeale autoga sõitmine muutunud liigseks luksuseks. Nende töölkäimisel on kadunud igasugune mõte, odavam on istuda kodus.

Ma küsisin siin saalis peaministri käest aasta alguses, kui kütusehinnad ja energiakandjate hinnad järjest tõusid ja tõusid ja terendas sõda Ukrainas, et kas valitsusel on mingigi plaan, mis juhtub siis, kui need hinnad tõusevad veelgi. Ja toona ütles Kaja Kallas, et valitsusel mingit plaani ei ole. Ja suure tõenäosusega oli see üks vähestest kordadest, kui Kallas ei valeta Riigikogu ees.

Me näeme, et see valitsus ei ole võimeline oma vigu tunnistama. Ja põhjus, miks me oleme täna sellises kehvas olukorras, peitub tegelikult erakordselt rumalates majandusotsustes ja peitub ka Reformierakonna toiduahela huvide teenimises. Ja olgem ausad, Reformierakond ei erine siin suurt mitte millegi poolest Putini lähikonnast, oligarhidest. Meetodid on samad, modus operandi on üpris sarnane, vahe on ainult selles, et oligarhid tegelevad globaalselt ja suurelt, Eesti ärieliit on mõõdetav nööbikauplemisega.

Kas valitsus saab midagi teha? Sõja ja üleilmsete nähtuste vastu vähe, aga kodus annab asjad korda teha küll, enne kui on lootusetult hilja. President Trump ütles hiljuti, et globalismil ei ole tulevikku, tulevik kuulub rahvusriikidele. Ja viimaste aastate kõik märgid osundavad, et Trumpil oli järjekordselt õigus. Ja väga hea näide sellest on Poola.

Palun lisaaega ka.

14:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit lisaaega.

14:33 Urmas Reitelmann

Hea näide on Poola, kelle valitsusele ei tee peavalu mitte see, kuidas meeldida ülemustele Brüsselis, vaid peavalu teeb see, kuidas hakkama saavad oma inimesed.

Me peame tegelikult tagasi pöörduma reaalsust arvestava energiapoliitika juurde ja madaldama aktsiise nii palju, kui see on vähegi võimalik. Ja kui valitsusel ideid napib, siis võib alati Poola suursaadikule helistada.

Konservatiividel on Isamaa eelnõust veidi ulatuslikum maksulangetuste plaan ja kuuldavasti tuleb maksulangetuste kavasid ka sotsialistide leerist. Aga olgem ausad, tunnistagem, me oleme nendega hiljaks jäänud. Liiga hilja, liiga vähe, me jookseme sabas. Häda on meist praegu palju kiirem. Ja tegelikult tuleb üle vaadata kõikide toiduainete ja esmatarbekaupade hinna poliitika. Sisuliselt me peame üles ehitama uue riigi. Maailm ei ole enam endine. Roheidiootsusega kaasnev häving ähvardab Eestit elatustaseme drastilise languse, majanduskollapsi ja uue exodus'ega.

Kõige eelnenu taustal tundub Reformierakonna plaan rahvastik välja vahetada odavate slaavlaste või muidu hulgustega täiesti loogilise abinõuna. Eelmise valitsuse maksupoliitilised otsused aga seevastu näitavad, et ka halbadel päevadel on võimalik teha häid ja kvaliteetseid otsuseid. Ja selleks ei ole vaja eriti muud kui kasutada oma aju, mitte orjameelselt oodata, millal peremees vilistab. Konservatiivid mõistagi toetavad kõiki eelnõusid, mis inimeste elu kergemaks teevad, ja toetame ka täna. Aitäh!

14:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Siiski, Reformierakonna nimel – palun natukene kiiremate näppudega, et jõuaksime järge pidada – Aivar Sõerd. Palun!

14:35 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Muidugi on inflatsioon suur probleem on. On probleem majandusele, on probleem inimeste toimetulekule. Aga inflatsioonil on väga palju erinevaid hooandjaid ja nendega võitlemine ei ole meil alati käeulatuses.

Kõigepealt keskpankade rahapoliitika, varaostud, negatiivsed intressimäärad, siis tõrked globaalsetes tarneahelates, materjali puudus. Aga jah, energia hinnad on olnud inflatsiooni hooandjaks. Aga nendel on ka tagamaad. Sõda, pakkumise-nõudluse olukorra muutus. Nüüd, mis puudutab seda musta pilti, mis siin Eesti kohta öeldi eelkõneleja poolt, siis siin on samuti tegureid, miks meie inflatsioon on kõrgem kui euroalal. Aga ka euroalal on see väga kõrge, kõrgem kui siin viimasel kümnendil ja veel rohkem on olnud.

Kõigepealt, meie majanduskasv oli eelmisel aastal palju kiirem kui euroalal. Teiseks, meie palgakulud on kasvanud kiiremini. Ja kolmandaks, sellist asja, et pensionisäästud tarbimisse viiakse, seda ei ole ka teistes riikides olnud. Pensionisamba raha laialitassimine oli Eesti fenomen ja see tekitas nõudlust ja inflatsioonisurveid. Aga see selleks. 

Eelnõu kohta muidugi seda, et nii nagu siin komisjonipoolne ettekandja rääkis, arutelu komisjonis oli puudulik. Oli palju asjasse mittepuutuvat juttu ja põhiline, mis mind huvitab, näiteks on see, et mis on selle eelnõu mõju tarbijahindadele ja inflatsioonile.

Ja seda ma küsisin ka eile eelnõu kaitsnud eelnõu esindajalt: kui suur on mõju inflatsioonile ja tarbijahindadele. Ja ta vastas nii: käibemaks läheb netokäibele, pannakse juurde 20%, järgmine kord pannakse 9% ja siis see suurusjärk on natuke üle 10%, mida iga tarbija võidab. Ei ole! Ei ole nii! Teiste riikide kogemus näitab, et maksulangetus ei kandu üks ühele ja automaatselt üle hindadesse. Hind on nõudmise ja pakkumise funktsioon. Ja teiste riikide praktika näitab, et  kui on maksulangetus, siis see mõju jääb palju väiksemaks sellest langetusest ja võib jääda lühiajaliseks.

Võtame kas või siin ... Täna infotunnis oli ju jutuks, et Belgia langetase elektrile ja gaasile käibemaksu, aga hindades see maksulangetuse võrra ei kajastu. Või võtame siin mitte küll kütuste valdkonnast, aga Läti näite. Läti langetas põllumajandussaaduste käibemaksu, aga Läti enda majandusanalüütikud on öelnud, et see ei jõudnud kuidagi hindadesse. Palun lisaaega ka.  

14:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega.

14:40 Aivar Sõerd

Nii et teiste riikide praktikat arvesse võttes ei ole need asjad nii lihtsad. Maksulangetuse mõju teiste riikide kogemusele tuginedes ei ole efektiivne, see tekitab päris suurt kulu eelarvele ja mõju tarbijale jääb tagasihoidlikuks.

Nüüd sellest, mida see tähendab riigieelarvele. Selleks, et selliseid, noh, ütleme ka teiste riikide kogemuse põhjal, et selleks, et selliseid maksulangetusi ette võtta, peab olema ka eelarvepuhvreid ja eelarvelisi võimalusi. Aga erinevalt 2006. ja 2007. aastast – need olid aastad, mis eelnesid varasemale finantskriisile –, kui Eesti riik kogus reserve, tegi eelarvepuhvreid, eelarvet tehti ülejäägiga, siis aastatel 2016–2018 oli kõigil aastatel Eesti eelarve miinuses. Ja samal ajal olid väga paljudel riikidel euroalal, näiteks Saksamaa, ka Leedu, isegi Kreeka, eelarved nendel aastatel ülejäägis.

Nii et me läksime sellesse kriisi ja siin on isegi mitu kriisi korraga, me läksime sinna ilma ette valmistamata, kui eelarve võimalusi silmas pidada. Eelarve oli nii struktuurses kui ka nominaalses miinuses aastatel 2016–2018. Ja see ongi meie probleem, et see põhimõte, et head ajad on need, kui tuleb luua eelarvepuhvreid, selleks et kriiside ajal reserve kasutada, vaat see unustati ära. Ja 2016–2018 ei olnud meil mingit kriisi. Aga eelarve oli miinuses ja reservid vähenesid.

Kokkuvõtlikult: see meede või need meetmed, mida eelnõuga välja pakutakse, on ebaefektiivsed, jäävad lühiajaliseks ja tekitavad suure kulu eelarvele. Ja seda, et need meetmed on ebaefektiivsed, näitab teiste riikide kogemus. Tänan tähelepanu eest!

14:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

14:43 Aivar Kokk

Palun kaheksa minutit.

14:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kaheksa minutit!

14:43 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Alustame sellest, et see, mis komisjonis oli, ei olnud see, mida rääkis komisjoni ettekandja. Ja sellepärast me tegimegi selle märkuse. Kui komisjonis peale kahe komisjoni liikme toetavad eelnõu, siis see ei saa olla, et terve komisjoni ettekanne on see, et see on väga halb. Ja teine pool. Kui Reformierakonna esindaja tuleb siia esindama fraktsiooni, siis ma loen igaks juhuks ette, et ei tekiks arusaamatust, et Postimehes kirjutab reformi fraktsiooni esimees Mart Võrklaev nii: "Energiahindade kallinemine on tõesti suur probleem nii inimestele kui ka ettevõtetele, aga peame jälgima ka eelarvelisi võimalusi ning naaberriikide käitumist, seetõttu toetab fraktsioon esimese lugemise lõpetamist." Selle lause oleks pidanud eelkõneleja siin rääkima.

Ja nüüd me räägime natukene matemaatikast. Jah, hinnad kujunevad tarbimise ja tootmise tulemusena, aga kui küsitakse, mis vahe on 20%-l ja 9%-l, siis on tõesti nii, et kui 10 eurole panete 20%, siis see on 12 eurot. Kui panete 9%, siis on 10,9 eurot. Ei ole vaja arutada seda. Nagu Soomes, kui toiduainete käibemaksu langetati, siis tõesti kolme kuu pärast olid hinnad täpselt samasugused kui enne. Aga kui me räägime energiahindadest, siis enamus elektrienergiat toodab Eesti riigi ja Eesti elanike ühisfirma Enefit ja teistpidi, riigi 100% omanik on Eesti Energia. Ja kui me räägime gaasist, siis eraettevõtjad küll müüvad gaasi, aga kogu torustiku ja energiajulgeoleku eest vastutab Elering.

Kui me nüüd räägime hinnast, siis on hästi lihtne öelda, et elektri hinda mõjutas sõda. Sõbrakesed, sõjast ei olnud veel haisugi, kui me detsembrikuu arved kätte saime, nii gaasi kui elektri pealt. Ja kui me räägime elektrist ja elektri hinna tõusust, siis süüdi on ainult üks põhjus. Ärge rääkige mulle kogu aeg gaasi hinnast! Eesti ei tooda gaasiga elektrit, välja arvatud Eesti Energialt, mis tuleb põlevkivigaasist natukene seda jääki. Meil on küll olemas gaasi- ja elektrijaam, millest peaminister siin vahest räägib, aga see on Eleringi käes, mida ei panda käima, ainult siis, kui on kriisiolukord, pannakse see käima ja siis me räägime gaasi hinnast.

Tehke endale selgeks, kust ja kuidas tuleb elekter. Elektri hinna kallinemisel on ainult üks põhjus. Elering ehitas Läti ja Eesti vahele ühe kaabli. Selle asemel et me oleks saanud Soomest odavat hinda ja poleks võimalik edasi müüa seda. Oleks meil olnud ka kolm korda odavam elekter ehk sama mis Soomes. Miks keegi ei räägi seda, et 360 miljonit eurot eelmine aasta võeti Eesti elektritarbijate taskust raha ülekoormustasudena. Kus siin on see Reformierakonna ausus? Tagasi jagati 170 miljonit läbi toetuste. 360 miljonit, pool Eestile, Eleringile, pool Soome põhivõrguettevõtjale. Märtsikuus oli see number viis miljonit.

Siis räägitakse, et ärme oma inimeste eest hoolitseme. Lausa piinlik kuulata! Mille jaoks see 101 inimest, kelle häältega te siin olete? Te olete ikka nagu meie Eestimaa inimeste poolt valitud häältega siin saalis. Kui hind on tõusnud, gaasi hind on kuus, seitse, kaheksa korda tõusnud, siis on lihtne arvutada, kui palju selle pealt ka käibemaksu laekumine on riigile suurenenud. Ja siis rääkida kogu aeg, nagu eile rahandusminister ütleb, et küsin, mis arvu järgi mis prognoosist te räägite, et eelarve on tehtud ju sügisprognoosi eest. Ei, me räägime nüüd kevadprognoosist. Need on kaks täiesti erinevat aega. Käibemaksu laekumine on tunduvalt parem. Miks ei tule keegi siia laua taha rääkima, kuidas on viimase nelja kuu jooksul Eesti valitsus jaganud sadades miljonites eurodes raha, mida ei ole kuskil eelarverea peal, ei ole kuskil lisaeelarves, ma ei näe.

Ukrainat on toetatud üle 200 miljoni, antud sõjalist abi. Teate, milline on vastus? See kõik on maha kantud vara. Ja siis räägitakse, et meil on seoses sõjaga Kaitseväe eelarve toetada seda. 200 miljoni eest andsime lahingumoona ja relvastust ära ja eelarvest näen 15 miljonit, millest seitse miljonit on NATO sõduritel elamistingimuste parandamiseks. See 75 miljonit on pandud siia käibemaksu oma see, et näidata, palju teoreetiliselt see rahavoog väheneb. Aga eelarves, tegelikult ka siis, kui käibemaks 20%-lt 9%-le lasta, tuleb eelarvesse raha rohkem, kui oli selle aasta eelarvesse planeeritud.

Kui mitu nahka oma inimestelt ära võtame? Jumal tänatud, et teise pensionisammas vabatahtlikuks muudeti. Inimesed suutsid eelmise talve üle elada. Mina, rumal inimene, olen teises pensionisambas täna ka. Selle nelja kuuga olen kaotanud sealt 8%. Oleks võtnud septembris välja, nagu targad võtsid, ja investeerinud õigesse kohta ... Enamikul Tallinnas korteritel on ka kasvanud 30% ruutmeetri hind samal ajal. Rääkida sellest, et viis aastat tagasi võeti laenu või kulutati rohkem. Jumal tänatud! Sel ajal ehitati teed, mis täna maksab kaks korda rohkem.

Üle-eelmine või eelmine valitsus tänu sellele, et kaks aastat tagasi tegi otsused aktsiisi langetada ja palgatoetust teha, oli eelmine aasta Euroopa kõrgem majanduskasv Eestis – 8,6%. Lätil ja Leedul oli see 4% juures ja Soomel 3% juures. Tähendab, eelmine valitsus julges teha kahe nädalaga kiireid otsuseid. Meil tuuakse eelarve siia, lisaeelarve, mida täna õhtul hakkame arutama kiirkorras, 800 miljonit eurot, milles ei ole praktiliselt Eesti inimeste toetuseks rohkem kui kaks rida. Üks mõistlik ja teine häbiväärne 50 eurot. Võib-olla tõesti 50 euroga ostetakse hääli endale, aga ma ei usu. Aitäh!

14:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Keskfraktsiooni nimel Mihhail Stalnuhhin, palun!

14:51 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Esimesel lugemisel saab siin tõesti rääkida ainult oma fraktsiooni esindaja. Ma pikalt ootasin, kas meil on selline esindaja. Ei ole. No siis esindan mina ja fraktsiooni nimel toetan – see eelnõu on õilis, eesmärgid on deklareeritud väga ilusad ja me toetame seda.

Nüüd paar sõna omaenda nimel. Olukord on tõesti väga raske ja igaüks, kes siin räägib, kuidas inimesed poes seisavad ja loevad münte, räägib tõtt. Ma olen ise ka sellist asja näinud, see muutub juba süstemaatiliseks. Kas meil on oodata järgmisel mingil lähiperioodil mingit olukorra paranemist? Eile, täitsa võib öelda, et juhuslikult, kuulasin ühte loengut, kus inimene, kes tsiteeris ainult Maailmapanga andmeid, see tähendab, et propagandast ei saa rääkida mitte mingil juhul, teatas, et jaanuaris ja veebruaris Euroopa pangad kaotasid summaarselt 250 miljardit eurot. Kogu see likviidne rahamass, mis Euroopas on, Euroopa pangandussüsteemis, moodustab umbes 4 triljonit. See tähendab, et üks kuueteistkümnes osa kahe kuuga läks ära. Kusjuures need olid head kuud, enamasti nad möödusid ilma sõjata. Enamasti nad möödusid ilma nende uute sanktsioonideta. See tähendab, et paranemist ei ole oodata mitte kuskilt. Mitte kuskilt.

Palju räägitakse sellest, et teeme lõpu peale kõrvalriigi majandusele, keeldume neilt ostmast seda ja teist ja kolmandat ja neljandat. Ma näen ainult üht näidet. See on Ungaris härra nimega Orbán, kes ütles, et ta teeb mitte seda, mida mõtlevad välja Euroopa poliitikud, aga seda, mida on vaja tema riigi rahvale. Ja selleks, et majandus oleks alles, selleks, et jääksid alles töökohad, et inimestel oleks, mida süüa ja kus elada, kõik need sammud, need ei korrigeeru mitte kuidagi sellise käitumisega. Ja kui räägitakse sellest naftast, gaasist, kivisöest, siis kõik arvavad niiviisi, et kui sa keeldud selle isiku käest ostmast, siis teine kohe jooksuga tuleb sulle pakkuma. Tuleb ainult see, kes pakub sulle poolteist kuni kaks või kolm korda odavamalt, nii nagu on LNG-ga. Hoia oma majandus peale seda konkurentsivõimelisena.

Nii et paranemist ei ole oodata. Kõik see majanduslik rumalus, mis toimub viimastel aastatel – ma olin pikalt vait, vabandage, kui ma veidi emotsioonidega liialdan, aga seda on väga valus vaadata – on märk sellest, et lähiajal ei parane mitte midagi. Ja miks ma siia üldse tulin? Sest ma arvan, et praegu meil on mõtet vaadata kõige rikkama riigi kogemusele. Kõige rikkam riik maailmas, teate ise, on Ühendriigid. Elanikkond seal on, kui mu mälu ei peta, mingi 340 miljonit. Nendest 39 miljonit elavad saades toiduaineid talongidega. Neil, maailma kõige rikkamas riigis, on see süsteem olemas ja see töötab. Ja kui nemad seda ei pelga, siis kui te tahate aidata neid, kellel praegu on raske, siis on vaja tõsiselt mõelda sellele, et Eesti riik oma võimude näol lepib kokku kohaliku tootjaga, kindlasti ainult kohaliku tootjaga, ja kindlustab sellele samale üksikule pensionärile, et ta saaks piima, mune, leiba, kartulit, mingit liha. Et ta saaks selle normaalse hinnaga, et ta saaks hakkama oma pensioniga. Ma arvan, et me tuleme sellele mõttele varem või hiljem, aga parem varem. Parem praegu, kui hilja. Aitäh!

14:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem sõnasoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 553 esimene lugemine lõpetada. Teisi soove ei näe. Seega oleme esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 18. mai kell 17.15.


2. 14:56 Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (382 SE) kolmas lugemine

14:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Läheme edasi meie teise päevakorrapunktiga, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (382 SE) kolmas lugemine. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi lõpphääletus. Aga loomulikult enne lõpphääletust kolmandal lugemisel on võimalik fraktsioonidel sõna võtta. Sotsiaaldemokraatide nimel Kalvi Kõva, palun!

14:56 Kalvi Kõva

Hea Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraadid toetavad seda seadust, aga raske südamega, sest ambitsioon, mis selle seadusega võetakse, on liialt madal, head sõbrad, see on liialt madal, aastaks 2030 ainult 42% taastuvenergiakandjatele üleminekut. Tegime muudatusettepaneku: 100. Möönan, möönan, võib-olla see latt oli liialt kõrgele seatud, aga igal juhul 42% on eriti tänases seisus, kus me teame, mis on juhtunud gaasiga, me teame, mis energiahinnad, fossiilsed, maksavad. Nii et ambitsioon peaks olema tüki maad suur.

Ja võib-olla ka natukene seda tausta. Et Aivar siin enne rääkis, et kui palju gaasiga meil praegu elektrit laes on. Ma võtsin electricityMap'i lahti, kohe vaatan. 3% praegu siin laes põlevast elektrist on tehtud gaasiga, jumal tänatud, jumal tänatud. Ja ka muud numbrid, et olgu siis öeldud, et oleks asi natukene ka huvitav, ehk siis praegusel juhul biomassi pealt tuleb meil elektrienergiat 23% sellest laes olevast elektrist, söe pealt või ütleme siis kuskil 30, tuule pealt praegu vähe, 17, ja päikese pealt 28. See näitab, et meil on seda võimalust sinnapoole liikuda, kui suudaks ära murda ametkonna, et me suudaksime korralikult tuuleparke rajada, siis see ambitsioon 100% oleks täiesti tehtav.

Ja üks asi veel. Sügisel on kütteperiood tulemas. Me teame, mis see gaasi ärakukkumine on teinud kütte hinnale, aga on ka üks väga suur muu muutuvtegur, see on biomassi hind. Ma ei saa seda kordamata jätta. Üks osa sellest, et meie Tallinna ja suurlinnade küte, kus me kütame biomassiga, on see biomassi hind nii kõrge, on just see, et me Narva ahjudes ebaefektiivselt põletame seda meie väga väärtuslikku vara biomassi. Narva ahjudes tehtav elekter müüakse kalli hinnaga maha, rahvas sellest mitte midagi ei võida, küll aga kaotab oluliselt kodukuludest ja kütte hinnast.

Nii et kokkuvõtteks. See eelnõu on väga õiges suunas, me toetame seda. Aga ma loodan, et meie nii ametkond, poliitikud, ettevõtjad ei võta seda 42% sellise tõena või dogmana, et oh, meil on oma ambitsioon saavutatud. Ei ole. Peame tegema rohkem. Aitäh!

15:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

15:00 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Kindlasti olen ma samal arvamusel, et see eelnõu on samm õiges suunas. Aga see samm on väga väike. Ja ambitsioonid on veel väiksemad.

Me rääkisime just eelmise eelnõu ajal energiahindadest. Me teame siin saalis väga hästi, et tegelikult elektrihindade allatoomise üheks faktoriks oleks tuuleparkide rajamine, eelkõige meretuuleparkide rajamine. Ma olen eelkõnelejaga nõus, et meil on tihti mõned üksikud – tahan rõhutada seda, et need üksikud – ametnikud, kes teevad kõik selleks, et mitte midagi ei toimuks, sest siis on neil palju lihtsam. Aga õnneks on need üksikuid.

Ma julgen kõva häälega öelda, et erasektoris on tegijaid palju, kes sooviksid investeerida taastuvenergiasse, olgu tuulepargid, olgu päikesepargid või siis biogaas. Aga takistajaid on tunduvalt rohkem. Me pidevalt arutame, räägime, aga lõplikke otsuseid ei tee. See on ka näide LNG tänase terminali või tänasel hetkel vastuvõtukai ehitusest. Kahe kuu jooksul ei ole suudetud otsust teha. Otsus on ainult see, et ostame Eesti tarbijatele täna turuhinnast 1,7 korda kallimalt üks teravatt gaasi.

Jaanus Marrandi kirjutab, täna ma lugesin, et põllumehed on valmis biogaasi tootma üks teravatt. See on täpselt see kogus, mida meil kodutarbijad vajavad. Neli teravatti läheb meil ettevõtlusesse. Mis on takistanud, et viimased kümme aastat ei ole tuuleparke rajatud? Tegelikult üksainuke ametnik, kes ühel hetkel sai korraliku positsiooni, asekantsleriks, vetostas. Seal, peab tunnistama, nõrgad ministrid, kes ei närinud seda läbi.

Mis edasi saab? Viimased aastad on veel hullemaks läinud olukord. Kaks riigiettevõtet omavahel vaidlevad, kas Tootsi tuulepark nii või Tootsi tuulepark naa. Mina olin majanduskomisjoni esimees sel ajal, kui viimast korda pikendati päikesepaneelide kuni 50‑kilovatiste päikeseparkide rajamist, on ju. Tuuleparkidest me leppisime kokku siinsamas komisjonis, isegi seadusesse on sisse kirjutatud, et on teoreetiliselt võimalik saada kahe tuulepargiga: Aidu ja Tootsi. Tootsi on siia sisse kirjutatud. Elering ütleb, et ei saa. Kas Eesti lõpptarbija sellest võidab midagi? Ei võida, sest 500 megavatti on ikka see, mida kompenseeritakse. Kas sa toodad tuuleenergiat 2000, ega raha rohkem ei jagata.

Täna oodatakse, tuuleparkide rajajad ootavad, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teeks hankeid vähemalt ühe teravati suuruses koguses taastuvenergia müügiks või ostuks. Tehakse mingeid pisikesi asju, nagu teeks mõnele väikesele ettevõttele. Meil on vaja täna selgelt suuri tuuleparke. Liivi tuulepark, kui täna takistusi ei tehta, siis on see 2027–2028 valmis. Selle võimsus on 1000 megavatti ehk pool Eesti elektritarbimisest. Ja kui täna uskuda Saksa tuuleparkide rajajaid, siis 270 meetri kõrgused tuulegeneraatorid 98%-le ajal ...

Palun kolm minutit.

15:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit lisaaega.

15:04 Aivar Kokk

... 98%-le ajal tuul puhub seal kõrguses. Maismaatuuleparke, mida täna tuleks ajada, on kuus, arendused seisavad viimased kümme aastat. Jumal tänatud, et eelmise koalitsiooni ajal lepiti kokku, et need radarid ostetakse, ja tänane valitsus on seda toetanud. Tuuleparkide areng läheb lahti. Aga tuleks leppida kokku, et ministeeriumis valdkonna asekantslerid ja kantslerid ei saa olla sama valdkonna riigiettevõtete nõukogudes, sest see hakkab segama ettevõtlust, kuna meil on täna Elering ja Eesti Energia erinevate ministeeriumide alla viidud, et ei tekiks konflikte, siis vastupidi, konflikt ongi tekkinud. Ja ma saan aru, et ega ministrid, kes on veel eri erakondades, ei tahaks omavahel kakelda sel teemal. Antakse vabad käed.

Vabad käed on teinud selle, et me näeme, mis on tegelikult viimane poolteist kuud toimunud LNG-ga. Keegi räägib, et Soome ehitatakse. Jääklassi laevu hakatakse ostma. Ei tea, kas tõesti Soome maksumaksja seda laseb. Eesti maksumaksja pigistab silmad kinni ja võib-olla tahab sihukese rumala otsuse teha, aga vaevalt küll. Ühtegi jääklassi LNG-laeva täna ei ole. Paldiskisse on majas sadam, vastuvõtuterminal ära teha ja kindlustada Eesti gaas. Ma mäletan väga hästi seda 2014. aasta arutelu, kui öeldi, et las Soome suurem tarbija teeb omale LNG-terminali. Ja las Leedu teeb, küll Leedu annab meile. Leeduv terminali võimsus on pea 2,5 korda väiksem kui Leedu, Läti ja Eesti ja Soome vajadus. No ei ole võimalik suuremat maakera väiksema maakera sisse panna. No ei ole võimalik. Ja nüüd on väga selge, 25. veebruaril Leedu teatas, et Läti poole ei tule gaasi.

Täna kuulan, peaminister vastab, et Venemaa gaasi ei osta, ostame Lätist. Kas sellepärast ongi üks 1,7-kordne hind pandud lisaeelarvesse, et üle maksta Poola või Leedu käest gaasi ostmine? Jumal küll! Kuhu me oleme jõudnud? See on see otsustamatus. Kaks kuud ei ole suudetud otsustada. Nii nagu lisaeelarvet arutati kaks kuud ja siis tuuakse esmaspäeval siia saali ja siis kiiremas korras peab rahanduskomisjon eile otsuseid tegema, nähes esimest korda neid pabereid.

Täna on siin arutelu, siis me peame kiirendatud korras parandusettepanekuid tegema. Ma palun, ma tean, et majanduskomisjoni esimees on tõsine tegija. Põruta seal korra rusikaga laua peale ja ütle majandusministeeriumis, et lõpetame selle pidurdamise, anname nüüd eraettevõtjatele võimaluse tuuleparke rajada ja päikeseparke rajada – muidugi sinna, kus on ka tarbijaid, mitte kasuliku põllumaa peale. Ja LNG lahendus võiks homme juba olla, mitte ei tuleks rääkida jälle mitu kuud. Aitäh!

15:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Reformierakonna fraktsiooni nimel Kristen Michal, palun!

15:08 Kristen Michal

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma ilmselt lisaaega ei vaja, selleks et öelda, et see, mida kolleegid siin enne ... ütlesid, on päris oluline. Tegemist on hea eelnõuga ja ega siin muud ei olegi palju lisada. Sammude kaupa – te kurdate, et sammud on lühikesed. Aga lühikeste sammudega kaupa see maailm paraneb. Ettekujutus, et selle eelnõuga tehakse kogu energeetikasüsteem valmis, määratakse kõik õiged eesmärgid ja avatakse kõik vajalikud ühendused, ilmselt kuulub ulmeklassika valdkonda. Seda muidugi ei juhtu ja ma arvan, et te saate sellest ka ise aru. Nii et minu soovitus on seda eelnõu toetada. Isegi kui see on väike samm, on see siiski samm õiges suunas, nagu te ütlesite, ja kõik koos ühiselt, ka teie heal toel teeme kindlasti neid väikseid ja pikemaid samme juurde. Aitäh!

15:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem sõnavõtusoove ei ole, sulgen läbirääkimised ja läheme juhtivkomisjoni ettepaneku juurde, milleks on viia läbi lõpphääletus.

Head kolleegid, jõuame lõpphääletuse juurde. Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu number 382. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 55 ja vastu 18, leidis eelnõu toetust ja on seadusena vastu võetud.


3. 15:12 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõu (441 SE) teine lugemine

15:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Nagu juba mainitud, lükkub meie kolmas päevakorrapunkt edasi järgmisesse nädalasse. Läheme edasi neljanda päevakorrapunktiga, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõu 441 teine lugemine. Palun kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Yoko Alenderi. Palun!

15:13 Yoko Alender

Aitäh, austatud aseesimees! Head kolleegid! Tutvustan teile eelnõu 441 menetlust juhtivkomisjonis esimese ja teise lugemise vahel. Meeldetuletuseks, et eelnõu algatas. Vabariigi Valitsus eelmise aasta septembri lõpus. Esimene lugemine lõpetati 8. detsembril ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks esitas eelnõule kaks muudatusettepanekut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Keskkonnakomisjon vormistas omalt poolt osaliselt nende kahe eelneva alusel kolm muudatusettepanekut. 

Esimese ja teise lugemise vahelisel perioodil on eelnõu käsitletud komisjonis ühel korral, 19. aprillil. Siis tutvustati eelnõule esitatud muudatusettepanekuid ja Keskkonnaministeeriumi esitatud ettepanekuid eelnõu muutmiseks. Seejärel siis kujundati seisukohad ja tehti otsused eelnõu edasise menetluse kohta.

Nüüd lühidalt sellest keskkonnakomisjoni istungist. Püüan ka arvesse võtta varasemaid märkusi, et tuleks edasi anda meeleolu komisjoni koosolekul. Meeleolu oli töine ja konstruktiivne, ma julgeksin väita. Ja need muudatusettepanekud puudutasid eelkõige metsaandmeid käsitlevaid punkte siin eelnõus. Muudatusettepanekute käsitlemise ajal andis esindajana Kalvi Kõva, kes on meil ka komisjoni liige, ülevaate nendest ettepanekutest.  Tutvustaksin teile neid nüüd lühidalt.

Esimeses muudatusettepanekus Sotsiaaldemokraatlik Erakond soovis, et oleks sõnastatud, et metsaregistrisse kantud andmed, millele ei kohaldata avaliku teabe seadusest tulenevalt juurdepääsu piirangud, on avalikud. Selle teemal toimus väike arutelu ametnikega. Annemari Vene ministeeriumist ja Marku Lamp ja Eda Pärtel, õigusosakonna juhataja, olid kohal. Põhisisu tegelikult selle teemaga ongi olnud see, et need metsaregistri andmed, kõik ülejäänud andmed on avalikud, aga just nimelt need andmed, mis avaliku teabe seadusest tulenevalt omavad juurdepääsupiirangut, ainult need jäävad asutusesiseseks kasutamiseks.

Ja sellest tulenevalt komisjon otsustas sisuliselt seda sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekut arvestada ja vormistas omalt poolt veel täiendava selgitusega, sõnastades siis selle, et sinna hulka, nendesamade andmete hulka, millele kohaldatakse avaliku teabe seadusest tulenevalt juurdepääsupiirangut, sinna kuuluvad füüsilisele isikule kuuluva metsa kohta teatud andmed, kui metsaomanik ei ole neid ise omal soovil metsaregistris avalikustanud. Siin võtsime komisjoni poolt arvesse ka nii Andmekaitse Inspektsiooni kui ka Justiitsministeeriumi arvamuse ja minu meelest saime lõpuks väga adekvaatse sõnastuse.

Teine teema, mida käsitles teine Sotsiaaldemokraatliku Erakonna muudatusettepanek, puudutas seda, et nüüd statistilise metsainventuuri püsimõõdutükkide koordinaadid,  et nendele oleks siis, kuna need on muidu asutusesiseseks kasutamiseks, et nendele on tagatud ligipääs teadus- ja arendusasutustele, juhul kui keskkonnaagentuur on veendunud, et neid kasutatakse teadustöö eesmärgil. Ja neid antakse teadus- ja arendusasutustele lepinguga.

Siin me samuti seda sotsiaaldemokraatide muudatust arvestasime sisuliselt ja koostöös ministeeriumiga sõnastasime täpse muudatusettepaneku.

Oli veel pisike diskussioon, Andres Metsoja küsis seal väga otseselt – see selle seaduseelnõuga ei ole küll üks ühele seoses –, aga nüüd need metsateatised, mis Natura 2000 aladel on, kus raied on peatatud seoses kohtuasjaga, mis on üleval riigi ja Euroopa Komisjoni vahel. Andres Metsoja uuris, kas need andmed on ka ...  kas nende kohta kehtivad samad reeglid. Ta tõdes, et metsateatiste sisu pole terviklikult avalik. Marku Lamp kinnitas, et täpselt nii see on, aga raiete peatamise osas on info olemas.

Ja see vist oligi enam-vähem kogu see meie põhiline diskussioon. Ütlen veel nii palju, et tegelikult suures osas – lihtsalt meenutan – on tegemist IT-arenduste ja keskkonnaregistrite reformimise seadusega. Muudatusettepanekud puudutasid tõepoolest ühte konkreetset osa, aga sellest eelnevast menetlusest on muidugi juba esimesel lugemisel olnud pikemalt juttu ka ministri juuresolekul. Vastan hea meelega ka küsimustele.

Aga ma vist pean ütlema ka seda siiski, et tehti otsused võtta eelnõu täiskogu päevakorda 4. mail (konsensuslikult), samuti teha ettepanek teine lugemine lõpetada (ka konsensuslik otsus) ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 11. mail. Samuti otsus langetatud konsensuslikult. Aitäh! 

15:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimusi ei ole, kõik selge. Tänan! Avan läbirääkimised. Kalvi Kõva, palun!

15:20 Kalvi Kõva

Aitüma, hea aseesimees! Hea Riigikogu! Aitäh keskkonnakomisjonile sellise konstruktiivse toreda töö eest! Ma siinkõnelejana pean kindlasti ütlema ka aitäh Jevgenile, kas need Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni muudatusettepanekud sõnastas, nad sellest eelnõust üldse välja leidis, et sellised murekohad on, ja komisjon ka puht niimoodi juriidiliselt kahte meie muudatusettepanekut ka sisuliselt arvestas. Ühe muudatusettepaneku ehk teisega, et teadlastel on õigus juurdepääsule, me oleme sada protsenti nõus ja see on väga-väga fine. Aga see esimene muudatusettepanek, seal meil ikkagi väike selline kahtluse koht on. Meie arvates see sisuline arvestamine on selline ikkagi väga-väga suure, väga suure perspektiiviga või mis iganes ütelda. Meie arvates seda meie muudatusettepanekut on arvestatud, aga natukene vähe. Ehk siis mis see murekoht on? Nagu Yoko väga hästi seda tutvustas, et nii komisjoni kui ka paljude ekspertide arvates need andmekaitseseadusest tulenevad tundlikud isikuandmed, et sinna kuuluvad ka metsaandmed. Aga meie arvates väga paljudes registrites on täpselt teada, palju inimesel on autosid, palju tal on kinnisvara ja kõik edasi. Need justkui ei ole nagu tundlikud isikuandmed, aga nüüd metsaandmed oleksid. Meie arvates see päris hästi veel ei ole. Ehk siis sellest tingituna me komisjonis mõne sõna sellel teemal debatti pidasime ja me selle muudatusettepaneku sisulise arvestamisega nagu väga hästi nõus ei ole. Ja arvame, et tõesti n-ö huvilised, kes tahaksid näha või on mures mingite raiete pärast oma kõrvalkinnistutel või lähikonnas, siis nende juurdepääs andmetele ikkagi väheneb. Nii et, aga no parem pool muna kui tühi koor. Aitäh!

15:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

15:22 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Pool muna või terve muna? Tegelikult võiks meelde tuletada teile, et see on väga käänulisel teel kulgenud eelnõu. Tegelikult on ta number 441, aga sündis ta hoopis numbriga 292 SE. Ja algas see 23. novembril 2020, aga 22. septembril 2021 keskkonnaminister Tõnis Mölder ütles äkki, et võtan tagasi, aitab jamast. Paar lugemist oli olemas. Mu pinginaaber Henn Põlluaas küsis – see oli üks varane hommik juunikuus, 16. juuni 2021 teine lugemine kell 6.26 hommikul ja keskkonnaminister Mölder oli taas pukis – ja Henn Põlluaas küsis, et jumala ime, et teisel lugemisel keskkonnaminister jälle kohal. Tõnis Mölder ütles, et ta on nõus ka kolmandale lugemisele tulema. Loomulikult see nende protseduuridega kuidagi kokku ei käi. Nii et tegelikult rabelemist ja kõike seda oli selgelt tunda. No olin ka mina asjaosaline. Ma olin esimesel lugemisel komisjoni nimel siin pukis ja pidin olema ka teisel lugemisel. Aga öösel äkki selgus, et ma ei ole usaldusväärne. Ja siis oligi minister Mölder, toodi siia pukki. Nii et seda võiks nagu, lugupeetud kolleegid, meeles pidada, mis siin on toimunud.

Aga tegelikult on asi väga lihtne. Kunagi olid keskkonnaandmed kladedes, perfokaartidel, kus iganes, kaustikutes. Igasugused metsad ja kalad ja kõik muu selline. Minister, kui keskkonnaregister omal ajal vastu võeti, oli Heiki Kranich. Nii et tegelikult on see tõesti nagu selline tehniline, [koguti] kladedest, kaustikutest, perfokaartidelt need andmed ühte suurde portaali, et oleks kaasaegne ja oleks lihtne saada teada, mis kusagil on. Nii et keskkonnainimesed hindasid seda initsiatiivi kõrgelt, oleks võinud ammu teha.

Aga jah, tegemist oli suhteliselt tehnilise, kuidas see kõik koondada ja paljud asjad on ka praegu jäänud sinna koondamata. Näiteks tehakse keskkonnamõjude hindamisi, kohalikud omavalitsused, üldplaneeringud, detailplaneeringud, mis iganes, aga need millegipärast ei ole sellesse jõudnud. Kõik need kotkapesad või käpalise kasvukohad või nitraaditundlikud alad ja nii edasi ja nii edasi, need on siin kenasti sees. Nii et lühidalt: asi on keskkonnaportaali tegemine keskkonnaregistrist, ja kordan uuesti, nende perfokaartide, kladede ja nende pealt kaasaegsetele andmekandjatele viimine, et oleks kergem ja lihtsam tegutseda. Aga kõik see on läinud üle kivide ja kändude.

Milles see asi on? Ma tuletan meelde teile, mis siin oli. Siis oli eelnõu number 292 SE, enne kui Tõnis Mölder ta ootamatult tagasi võttis. Seal oli 11 parandusettepanekut, neist metsa kohta oli neli parandusettepanekut ja nende maht oli 15,3 lehekülge. Neli ettepanekut, 15,3. Ja veeseadusele oli kaks ettepanekut. Pool lehekülge võtsid seletused. Atmosfääriõhu kaitse ja jäätme ja tööstusheite puhul oli igalühel üks parandusettepanek. Need on marginaalsed mahu poolest. Nii et tegelikult on see eelnõu, mis on juba teine sama asja, number on erinev, on seisnud just nimelt nende SMI või nende metsainventuuri, nende asjade, kuidas neid käsitleda, [taga]. Siin ühed ütlevad, et erametsaomanikud tahavad varjata oma vara, et siis, kui on näha ... Kolleeg Seeder küsis, et miks põllumaa puhul ... 

15:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ernits, kas on vaja lisaaega?

15:27 Peeter Ernits

Jah, paluksin küll.

15:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit!

15:27 Peeter Ernits

... selline tegevus käib ja salatsemine metsaga. Põllumaa puhul võis ka olla. Aga jah. 

Ja tuletan meelde veel ühe märksõna: kährikud. Need ei ole mitte need kährikkoerad, kes kunagi toodi meile, vaid on ülekantud tähenduses need, kes siin sõeluvad ja helistavad memmedele ja taatidele, kellel on natuke metsa, et seda õngitseda kätte ja siis teha kiire pakkumine ja raseerida see metsatükk ära.

Nii et see oli see taust, mis tegelikult viis selle eelnõu, kordan, mõistliku eelnõu lappama ja on venitanud selle arutelu üsna pika aja peale, ta on saanud uue numbri ja nüüd me oleme siin jõudnud lõpuks teisele lugemisele. Ja nagu te näete, siin teisele lugemisele ei olegi, oh imet, keskkonnaministrit toodud siia. Ja tõenäoliselt ka kolmandale lugemisele ei tooda.

Nii et, mida siin öelda? Tahtsin lihtsalt meelde tuletada kolleegidele, et tegemist on olulise kaasajastamisega kogu nende keskkonnaandmete puhul. Aga see, millega on võideldud keskkonnakomisjonis, kuus istungit oli keskkonnakomisjonis siis, kui eelnõu number oli 292 veel, need metsateemad ja need statistilise metsa andmed, need moodustavad tegelikult ülimalt marginaalse osa kogu sellest eelnõust. Aga nagu näete, vanakuri võib peituda väga väikestes detailides ja see eelnõu on suurepärane näide sellest, kuidas on võimalik lappama viia ühe tegelikult päris mõistliku asja. Ja me ei ole tänase päevani suutnud Heiki Kranichi keskkonnaregistri seadust ära tappa. Kuigi EKI oli nõus juba, eelmine kord oleks võinud ära tappa, viia kaasaegseks, aga nüüd me oleme teisel ringil teel sinnapoole. 

Nii et tore eelnõu, hea, et me oleme nii kaugele jõudnud, aga need metsa salastamise ja need asjad moodustavad sellest eelnõust ülimalt marginaalse osa. Ülimalt marginaalse. Aitäh!

15:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

15:30 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Tõepoolest, seda eelnõu on väga pikalt, ütleme niimoodi, et seda teemat on väga pikalt käsitletud, tõesti, kahe eelnõuga, nii nagu kolleeg Peeter siin just meile avas. Ja võiks ütelda, et on nagu päris pikk habe sellel.

Iseenesest on see selles mõttes huvitav, et ta peaks lahendama suure hulga IT-tehnilisi probleeme, andma nendele nagu sellise õigusliku aluse. Ja kui eelmine suvi see asi kuidagi stoppama jäi, vastu võetud ei saadud, siis tundus, et tegelikult on aega küll. Ja nüüd me oleme jõudnud niikaugele, et ehk ühel hetkel saab ka need vajalikud muudatused seadusse ära valatud ja sisse kirjutatud.

Aga mis puudutab metsa poolt, siis iseenesest on loomulikult mul hea meel, et me saame mingisse õigusselgusse selle statistilise metsainventuuri osas. On väga kahetsusväärne, et on üritatud õhku visata siin kahtlustusi, et neid andmeid justkui võltsitakse, need ei ole usaldusväärsed. Seda on lihtsalt piinlik kuulata. Ja teinekord räägivad sellist juttu ka inimesed, kelle akadeemilise kraadi ette kirjutatakse "doktor". Tõesti arusaamatu, miks seda on tehtud ja miks sellist umbusku meie inimeste vahele on külvatud. Tegemist on väga pikaajalise meetodiga, mida on kasutatud.

Oleme siin omavahel rääkinud, miks on vaja olnud proovitükke siis kaitsta selle avaliku teabe eest. Siin võiks igaüks ju mõelda ka tavalise statistilise uuringuga, kuidas see võiks mõjutada, kui kõik küsitlused oleksid absoluutselt avalikud. Ilmselt tulemused oleksid mitteusaldusväärsed. Selles osas on kindlasti hea, et me oleme jõudmas lahenduseni, mis seda usaldusväärsust nüüd ehk siis lõpuks suurendab. Kuigi ma arvan, et need, kes on uskunud selle seaduse vastuvõtmise järel, oma usku küll muutma ei hakka, et tahetakse jälle neid petta. Aga loomulikult, vähemalt mingisuguse õigusselguse see annab ja annab ka ehk siis meie ametnikele parema võimaluse argumenteeritud otsuseid teha.

Ja tõesti, jälle eelkõnelejale viidata, et siis tõesti see metsaosa on olnud marginaalne selle seaduse kontekstis, aga teiselt poolt metsast valdavalt selle seaduseelnõu kontekstis räägitakse. See, et erametsaomanike andmed, just füüsilistele isikutele kuuluva metsa omanike andmed ei ole avalikud, on tõepoolest, eelkõige, ma ütlen, eelkõige tingitud sellest, et vähendada survet inimeste poolt, kes sooviksid seda metsa ära osta, seda raiet ära osta. Ja tegelikult on selline veider paradoks, et ühelt poolt seda just räägivad need inimesed, kes tahaksid, et vähem raiutaks, et kõik peaks olema avalik, ehk see surve, see raietegevus peaks olema suurem. Et siin on tõesti täielik dissonants selles põhimõttes. Aga tõesti, ma loodan, et nüüd on ta kuidagi ikkagi leidnud lahendust ja lohutan ka sotsiaaldemokraate, et see ei olegi mitte pool muna, vaid selle kohta võiks isegi ütelda, et poolteist muna. Et pole nagu häda midagi selle lahenduse osas. Tundke rõõmu. Ma arvan, et me oleme ka siin saanud ikkagi ühe sammu edasi astuda. Aitäh!

15:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Esimene, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. Teine muudatusettepanek, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kolmas muudatusettepanek, juhtivkomisjon: arvestatud täielikult. Neljas muudatusettepanek, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. Viies muudatusettepanek, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kuues ettepanek on juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Teisi soove ei näe, seega oleme teise lugemise lõpetanud ja neljanda päevakorrapunkti ammendanud.


4. 15:36 Politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eriteenistuste ühtlustamine) eelnõu (508 SE) teine lugemine

15:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eriteenistuste ühtlustamine) eelnõu 508 teine lugemine. Siin ootame kõnetooli õiguskomisjoni nimel Heljo Pikhofi. Palun!

15:36 Heljo Pikhof

Austatud juhataja! Head head Riigikogu liikmed. Politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus, mis tähendab eriteenistuste ühtlustamist, 508 SE eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 10. jaanuaril 2022. aastal. Eelnõu esimene lugemine lõpetati 9. veebruaril käesoleval aastal, muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 23. veebruariks esitasid muudatusettepanekud Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon ühe muudatusettepaneku, Anti Poolamets kolm muudatusettepanekut, õiguskomisjon neli muudatusettepanekut. Kokku on esitatud eelnõule kaheksa muudatusettepanekut.

Õiguskomisjon küsis eelnõu 508 kohta huvirühmade arvamusi, ja seda 21. veebruariks. Komisjon valmistas eelnõu ette teiseks lugemiseks järgmistel istungitel: 22. märtsil, 12. aprillil ja 21. aprillil ning 2. mail käesoleval aastal. Eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamisel tutvustasid õiguskomisjoni 22. märtsil istungil ettepanekuid huvirühmad.

Kui nüüd rääkida 22. märtsi istungi istungist ja huvirühmade poolt tõstatatud teemadest, siis võib-olla mõne sõnaga räägiksin ka neist. Päästeliit tõstatas küsimuse, mille kohaselt vabatahtlikud päästjad ja vabatahtlikud merepäästjad võiksid saada abipolitseinikega sarnase iseloomuga ülesannete täitmise korral – näiteks inimelu päästmine, päästetööde teostamine, inimeste otsing ning loodusõnnetuse, tulekahju, avarii või katastroofi ennetamise tagajärgede kõrvaldamine – lisapuhkust ja selle eest makstavat hüvitist.

Sama teemat käsitleti ka järgneval istungil, see tähendab 12. aprillil. Seal jagas meile selgitusi Siseministeeriumi pääste- ja ohutuspoliitika osakonna nõunik Marko Põld. Siseministeerium selgitas, miks ta ei toeta seda ettepanekut. Ja selgitus oli, et tegemist on erinevate sihtrühmadega. Vabatahtlikud päästjad teostavad, täidavad tavapäraseid ülesandeid, see tähendab päästetöödel osalemine. Abipolitseinikud osalevad erakordsetel sündmustel, kus nad tavapäraselt ei osale. Seega eelnõus ette nähtud tasustamata lisapuhkus on ainult abipolitseinikele ette nähtud ja seda erandolukordades, kus ei täideta rutiinseid tööülesandeid.

Nüüd, ettepaneku tegid ka ROTAL‑i ja Politseiteenistujate Ametiühingu esindajad. Nemad tõstatasid siis järgnevad küsimused. ROTAL juhtis tähelepanu, et politsei ja piirivalve seadust täiendatakse selliselt, et isiku teenistusse võtmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid ei avaldata.  ROTAL-i hinnangul ei oleks see kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega, kuna määrus sätestab andmesubjekti õiguse tutvuda isikuandmetega. Seda punkti arutasime õiguskomisjonis mitmel koosolekul ja lõpuks selles osas valmis õiguskomisjoni koostöös Siseministeeriumiga muudatusettepanek nr 5. Hiljem ma ka tutvustan seda.

Nüüd, eelnõuga kaotatakse ka politseiametniku koondamisel makstavate hüvitiste erisused. Ka seda tõstsid esile ROTAL ja Politseiteenistujate Ametiühing. Aga põhjendus oli Siseministeeriumil, miks need kaotatakse. Siseministeerium ei toetanud esitatud ettepanekut, kuna suuremad koondamishüvitised kaotati kõigile teistele ametnikele ja töötajatele uue avaliku teenistuse seaduse jõustumisega. Eelnõu kohaselt kaotatakse viimased suuremad koondamishüvitised, mis on praegu ette nähtud ainult politseinikele, vanglaametnikele ja kaitseväelastele.

Nüüd siis lisapuhkuste andmise tingimused ja kord. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik, see on nagu nende pädevuses ja ROTAL soovis, et seda oleks võimalik kokku leppida kollektiivlepingus või muu ameti ja töötajate vahelise kokkuleppega. Siseministeerium ei toetanud esitatud ettepanekut. Selgituseks oli, et politseinike, päästeteenistujate ja vanglaametnike lisapuhkuse regulatsioon kehtib ajast, kui jõustus uus ATS, ja kõigil teistel avalikel teenistustel teenistujate lisapuhkuse õigus kadus. Ja seda lisapuhkust eriteenistujatele on rakendatud juba üheksa aasta vältel. Seda on seni tehtud ametiasutuse juhi kehtestatud korras. Toodi välja ka Häirekeskus, kus ametiühingut ei ole.

Nüüd, ROTAL-i ettepanek oli täiendada seaduseelnõu selliselt, et ametniku ebaseadusliku teenistusest vabastamise korral oleks tal õigus nõuda teenistusse ennistamist. Ja põhjenduseks oli, et ebaseaduslik teenistusest vabastamine lõpetab ametniku jaoks kogu karjääri. Siseministeerium avaldas arvamust, et sellisel juhul edasine sujuv koostöö võib olla jäädavalt kahjustatud, ja avaldas ka arvamust, et inimesel on ikkagi õigus edaspidi ka antud süsteemi siseneda.

Nüüd, kui rääkida 12. aprilli istungist, siis arutasime seal Riigikogu julgeolekuasutuste erikomisjoni muudatusettepanekut, seda tutvustas erikomisjoni esimees Jürgen Ligi, ja ka Anti Poolametsa muudatusettepanekuid. Ja samuti tutvustas Siseministeerium ettepanekuid eelnõu muutmiseks-täpsustamiseks.

Ja nüüd läheme muudatusettepanekute juurde. Muudatusettepanek nr 1 tuli julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonilt. Siin oli küsimus selles, et nendele ametikohtadele nimetamine avaliku teenistuse tippjuhtidega ... Ühesõnaga, küsimus oli peadirektori asetäitjates, ja seda siis Politsei- ja Piirivalveametis ja kapos. Sooviti, et ei viidaks tähtajatuid lepinguid üle tähtaegsetele lepingutele.

Aga siis toodi välja nendele tagatised, et seadusmuudatusega ajateenistuses olevatele – seda toodi välja Siseministeeriumi poolt –, seadusmuudatusega ajateenistuses olevatele peadirektori asetäitjatele kehtestatakse viieaastane üleminekuperiood. See tähendab seda, et pärast muudatust saavad ametis olevad peadirektori asetäitjad jätkata teenistuses vähemalt viie aasta jooksul. Ja peadirektori asetäitja ametikoha tähtajaliseks muutmisega ei seata piirangut teenistustähtaja korduvusele. See tähendab, et peadirektori asetäitja võib jätkata ka pärast viieaastase teenistustähtaja saabumist, kui ta osutub ametikohale valituks. Ja kui veel rääkida täpsemalt, siis komisjonis oli juttu ka sellest, et kõikidel asetäitjatel teenistusaeg lõpeb 2027. aasta 30. juunil ja sellest ajast alates ka edaspidi samal ajal.

Nüüd teine muudatus, mis oli esitatud Anti Poolametsa poolt. See oli veelgi piiravam. Tema leidis, tegi ettepaneku, et Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ja Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja saab nimetada ametisse üksnes viieks aastaks.

Kolmas  muudatusettepanek oli esitatud õiguskomisjoni poolt. Ja selle sisu on selline, et muudatustest tulenevalt hüvitab edaspidi vabatahtliku merepäästja transpordi-, side-, koolitus- ning muud kulud Vabariigi Valitsuse asemel Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor. Muudatuse eesmärgiks on luua samad vabatahtlike kulude hüvitamise põhimõtted Päästeameti poolt kaasatud vabatahtlike päästjatega, kelle kulude hüvitamise korra on kehtestanud Päästeameti direktor.

Neljas muudatusettepanek on esitatud Anti Poolametsa poolt ja selle sisu on järgmine: Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori nimetab ametikohale viieks aastaks Vabariigi Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Ta leiab ka seda, et mitte ainult üksnes asetäitjad, vaid ka peadirektorid saavad olla ametis ainult ühe valimisperioodi.

Viies muudatusettepanek. Viiendas muudatusettepanekus esitatud muudatused on omavahel seotud. Muudatusettepanekuga piiratakse andmesubjekti õigust tutvuda eriteenistusi reguleerivates seadustes taustakontrolli käigus kogutud isikuandmetega tulenevalt isikuandmekaitse üldmääruses sätestatud eesmärkidest. Ja seda andmesubjekti õigust piirata muu hulgas saab riigi julgeoleku, riigikaitse, avaliku korra, süütegude tõkestamise ja avastamise menetlemise või karistuse täideviimise andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse eesmärgil. Ja need muudatused tehakse eri seadustes taustakontrolli puudutavates sätetes läbivalt: see tähendab siis politsei ja piirivalve seaduses, abipolitseiniku seaduses, päästeseaduses ja päästeteenistuse seaduses.

Ja üks oluline element on see, et erinevates valdkondades teostatavate taustakontrollide eesmärgid on selgitada välja isiku vastavus ameti- või töökohale kehtestatud nõuetele ning hinnata isiku sobivust. Samuti võidakse kontrollida isiku usaldusväärsust muudel eesmärkidel. Näiteks vanglas julgeoleku tagamiseks on oluline tagada, et vanglas teenust osutavad isikud ei oleks kuritegeliku taustaga ning sobiks vanglas teenuse osutamiseks.

Võib-olla veel üle korrata, et seega võib seadusega luua aluse taustakontrolli käigus saadud andmete väljastamisest keeldumiseks nii riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks kui ka näiteks inimese enda kaitseks või ka muudel isikuandmete kaitse üldmääruses nimetatud eesmärkidel. Ja see muudatusettepanek, nagu öeldud sai, seondub ROTAL-i ja Politseiteenistujate Ametiühingu tõstatatud teemaga.

Muudatusettepanek number kuus. Selle on esitanud Anti Poolamets. Ja oma muudatust selgitab ta järgnevalt. Kõrgemate riigiametnike rotatsioon võimaldab ametkonnal juhtida paremini muutusi ning olla kaasaegne organisatsioon. Rotatsioon aitab [ära] hoida korruptsiooni. Riigikantselei on rõhutanud, et määratud ajaks ametisse nimetatavate ametnike ringi tuleks laiendada ning lisada loetellu ka tippjuhtidele vahetult alluvate üksuste juhid, kes nimetatakse ametikohale viieaastase teenistustähtajaga.  Oluline on see, et nii tippjuhid kui nende asetäitjaid oleksid nimetatud ametisse tähtajaliselt. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ja Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja ametikoha osas peaks konkursi läbi viima juba 2022. aastal. 2027. aastasse valiku lükkamine on põhjendamatu. Kaitseväe juhataja nimetatakse ametisse viieks aastaks ning tema ametiaega saab pikendada kahe aasta võrra. See on siis Anti Poolametsa ettepanek. 

Õiguskomisjon tegi seitsmenda muudatusettepaneku. Siin on tegelikult lihtsalt üks sõna välja jäetud: tingimused. Eelnõus toodud abipolitseiniku seaduse sõnastuse kohaselt kehtestab kriisirolliga abipolitseiniku erialaõppe nõuded, tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuivõrd eriala õppe tingimusi ei ole eraldi vaja kehtestada, jäetakse see õigusselguse huvides volitusnormi sõnastusest välja sõnad. Sõna "tingimused" jääb välja.

Nüüd siis kaheksas muudatusettepanek. Siin muudetakse ära eelnõus eelnõusse sattunud ebatäpsus. Ja selle muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon.

Võib-olla veel, kui te seda muudatusettepanekute loetelu loete, siis on ka näha, et milliste muudatustega arvestati. Kõigiga loomulikult, mis õiguskomisjon esitas, kõigi nende muudatusettepanekutega oldi konsensuslikult nõus. Kolm muudatusettepanekut, mis esitas Anti Poolamets, neid ei arvestatud ja ei arvestatud ka erikomisjoni poolt esitatud ettepanekut, julgeolekuastuste järelevalve erikomisjoni ettepanekut.

Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud olid sellised. 21. aprillil tegi õiguskomisjon ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 4. mail ja ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 11. mail ja viia läbi lõpphääletus. Kõik menetlusotsused olid konsensuslikud. Aitäh! 

15:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Teile on ka üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

15:55 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Eelnõu eesmärk on nagu üllas, et ühtlustada nende eriteenistujate sotsiaalseid tagatisi ja võrdset kohtlemist ja bürokraatiat. Aga lugesin, et Rotali need ettepanekud valdavalt ei leidnud nagu toetust. Ja minu küsimus on, kui palju see muudab asja paremaks, kui palju need erinevad silotornid – loll sõna! –, seal olevad inimesed, eriteenistujad, nende sotsiaalsed tagatised ja võrdne kohtlemine ja kõik need on tõesti muutunud enam-vähem võrdseks või on seal mõned kohad või mis kohad need on, kus ei ole nagu eesmärgini jõutud millegipärast.

15:56 Heljo Pikhof

Aitäh küsimuse eest! Kui me vaatame kas või täna töötukassa poolt pakutavaid teenuseid, siis on olemas töötukassa teenused, on olemas koondamisrahad ja nii edasi. Paljud kohad on jäänud sellest ajast, kui see süsteem täielikult veel ei töötanud.

15:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

15:56 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Minule jätab see eelnõu küll väga selgelt niisuguse nõukogudeaegse mulje, kus tekitatakse riiklikku nomenklatuuri, kes tiirlebki ühe koha pealt teise koha peale ja võimalikult kaua on ühe koha peal. Seda põhjendatakse sellega, et inimene on omandanud kogemusi ja neid kogemusi ei saa raisku lasta minna, et las tema töötab järgmised viis aastat veel ja siis, kui ta on järgmised viis aastat ära töötanud, siis töötab elu lõpuni. Soomlastel on ilus ütlus: hautakive sopimus ehk hauasambaleping. Kas teile ei tundu, et see tegelikult kõrvaldab meil sellise ühiskondliku terve konkurentsi ja ka alamatel astmetel töötavate inimeste motivatsiooni pürgida nende kõrgemate vastutavate kohtade peale?

15:57 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud küsija! Te olete ise olnud siseminister, nii et oleks väga oodanud, et juba sel ajal oleks tulnud need muudatused, et asetäitjad ei saa nii‑öelda tähtajatult, elu lõpuni töötada. Aga ma olen teiega nõus, et loomulikult me praegu kitsendasime seda võimalust, et need tähtajatud lepingud muutuksid tähtaegseks. See on igati õigustatud, olen nõus sellega.

15:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

15:58 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Tahaks rotatsioonist rääkida. Siin nii sala- kui ka tavapolitseinikud ja päästjad ja vanglaametnikud ja nii edasi, kui suur see rotatsioon tegelikult praegu nendes silotornides on? Ma saan aru, et tammede allee peabki kaua kasvama, muidu see ei saagi tammede alleeks.

15:58 Heljo Pikhof

Aitäh! Küsimus on väga huvitav, aga ma tõesti ei ole siseminister ja ma tõesti ei ole kursis kõigega, mismoodi see rotatsioon seal ministeeriumis toimub, kes vanglaametist läheb ministriks, kes politseinikust läheb Politseiametit juhtima ja nii edasi. Ma ei oska sellele küsimusele vastata. Võib-olla teie erakonnakaaslane Mart Helme vastab sellele küsimusele, tema on selles küsimuses kindlasti hästi pädev.

15:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Esimene muudatusettepanek, esitanud julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Teine muudatusettepanek, Anti Poolamets, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kolmas muudatusettepanek, õiguskomisjonilt, arvestatud täielikult. Neljas muudatusettepanek, Anti Poolamets, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Viies muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult. Kuues muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult ... Vabandust! See on Anti Poolametsa ettepanek, arvestatud täielikult ... Vabandust! Lugesin valesti, minu viga. Vaatasin silmadega juba seitsmendat. Kuues muudatusettepanek, esitanud Anti Poolamets, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Seitsmes muudatusettepanek, esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kaheksas muudatusettepanek, õiguskomisjonilt, arvestatud täielikult. Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 508 teine lugemine lõpetada. Teisi soove ei näe, sellega oleme teise lugemise lõpetanud.


5. 16:00 Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (583 SE) esimene lugemine

16:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi meie kuuenda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (583 SE), käsil esimene lugemine. Palun, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus!

16:00 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Suur aitäh, austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Teie ees on eelnõu, millega Vabariigi Valitsus teeb Riigikogule ettepaneku ratifitseerida Euroopa Nõukogu rahapesu ning kriminaaltulu avastamist, arestimist ja konfiskeerimist ja terrorismi rahastamist käsitlev konventsioon. Selle näol on tegu Euroopa Nõukogu kriminaaltulu konfiskeerimist puudutava konventsiooniga, mis arusaadavalt eeldab väga paljudel juhtudel piiriülest kiiret infovahetust ja ka efektiivset koostööd koos selge tööjaotusega. Konventsiooni artiklid sätestavad rahvusvahelise koostöö süsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise ja teiste raskete kuritegude ärahoidmiseks.

Tegemist on teise Euroopa Nõukogu samateemalise või kriminaaltulu konfiskeerimist puudutava konventsiooniga ja Eesti on ratifitseerinud juba eelmise, see on 1999. aastal vastuvõetud sarnase sisuga konventsiooni. Suur osa ka praegu ratifitseeritavas konventsioonis olevatest sätetest on identsed sellega, mis olid 1990. aasta konventsioonis või siis on väga sarnased. Mis on muutunud, on Euroopa Nõukogu poolt koostatud uues konventsioonis sisalduvad kaks muudatust. Esimene neist on seotud rahapesu andmebüroodega, on siis konventsiooni lisatud ka rahapesu andmebürood puudutavad sätted. Ja teine on seotud sellega, et konventsiooni lisati terrorismi rahastamise tõkestamist puudutavad sätted.

Eesti õigus juba praegu vastab konventsiooni nõuetele. Konventsioonile on allkirja andnud ka Euroopa Liit, kes on sellega seoses vastu võtnud määruseid ja direktiive, et viia oma õigus vastavusse konventsiooniga. Eesti on selle õiguse üle võtnud, nii et nagu öeldud, Eesti õigus juba praegu sätestatud nõuetele vastab.

Ja konventsiooni ratifitseerimine lihtsustab Eesti uurimisasutuste, ka kindlasti rahapesu andmebüroo, prokuratuuri infovahetust, koostööd oma partnerasutustega Euroopas. Konventsioonile tuginemine omakorda võimaldab mõne osalisriigiga koostöös senisest kiiremini ja vahest ka lihtsamini saada informatsiooni, uurimisabi, mis omakorda aitab koostöö tulemuslikkust tõsta. Seetõttu palun teil seda eelnõu toetada. Aitäh!

16:03 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Tundub, et küsimusi on ka. Kalvi Kõva, palun!

16:03 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Hea Keit! Ei küsi üldse selle seaduse kohta, üldse selle seaduse kohta ei küsi, aga rahapesu kohta küsin küll. Vaieldamatult tuleb rahapesu vastu võidelda, aga mulle tundub, et mõni pank on vindi ikka väga üle keeranud. Ma vaatasin, et ma siin Riigikogu saalis stenogrammi jaoks ütlen selle välja või küsin sinu käest, et kas see on nagu normaalne tegevus. Seda ma olen kuulnud paljude inimeste käest ja ka minu endaga on juhtunud selline asi, et kandsin ühe enda pangakonto pealt Swedbanki mingi rahasumma ja Swedbankist tuli kohe päring, et kust see raha pärineb, kust te selle saanud olete ja kui te teatud kuupäevadel ei vasta, siis sulgeme teie kontod, ja mingisugused hullud asjad. Ma kandsin oma palga, mis Riigikogu annab, SEB‑ist Swedi ja kohe tuli selline küsimus. No ei ole ju normaalne!

16:04 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Mulle tundus, et see oli retooriline küsimus praegu. Tõepoolest, antud konventsiooni ratifitseerimisega see ei seondu. Sarnast kriitikat on jõudnud viimasel ajal, ma arvan, avalikkusse üsna palju ja igasuguse kriitika puhul tasub kindlasti sellesse ka sisse vaadata.

16:04 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

16:04 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Kas te võiksite avada, miks me täna just sellega tegeleme? Kui juba nii palju aastaid on mööda läinud sellest protsessi algusest, siis miks me täna oleme sellega tegelemas siin?

16:04 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! See on tõsi, et on mööda läinud ka sellest, kui Eesti allkirjastas konventsiooni, see oli 2013. aastal, üksjagu aega. Tegu on valdkonnaga, mille puhul ka sellega tegelemine on jaotunud mitme erineva ministeeriumi [vahel]. Näiteks Justiitsministeeriumi, ja üsna hiljuti, kui Rahapesu Andmebüroo liikus Rahandusministeeriumi valitsemisalasse, ka otseselt Rahandusministeeriumi. Nii et 2018. aasta oli see aasta, kui erinevad valitsemisalad või, ütleme, asjasse puutuvad ministeeriumid omavahel leppisid kokku, et ka ratifitseerimise ettevalmistamisega jääb tegelema või hakkab tegelema Rahandusministeerium. Ja ma arvan, et see iseenesest oli mõistlik otsus. Tõesti, eriti nüüd, kui Rahapesu Andmebüroo tegutseb iseseisva valitsusasutusena.

Üldiselt selliste protsesside ettevalmistamisel on ilmselt hulk nüansse, mida ametiasutused ka omavahel veel kord läbi vaidlevad ja arutavad. Ju see siis on olnud ajamahukam, kui algselt prognoositi. Ma tean, et ka väga mitme asutuse koostöös on seletuskirja kirjutamine, veel seal detailide ülekontrollimine. Just nimelt kontrollimine selles osas, et kas Eesti õigus tõepoolest praegu vastab kõigele juba konventsioonis sisalduvale või on vaja veel midagi muuta. Ja vastus on, et jah, vastab küll. See on olnud väga ajamahukas, seetõttu on sellega nüüd valmis saadud ja hea on, et valmis saadi.

16:06 Aseesimees Martin Helme

Kalvi Kõva, palun!

16:06 Kalvi Kõva

Aitäh! Retooriline küsimus oli tõesti, aga sa ise ütlesid ka, et on tulnud neid signaale selle kohta. Kui on tulnud signaale, siis peab seda asja uurima, sellega tegelema. Ma küsingi, kas Rahandusministeerium ka selle probleemiga natukenegi tegeleb. Paljud väikeettevõtted on ütelnud, et see on muutunud päris nagu juba ettevõtlust piiravaks ja takistavaks. Liialt palju sellist bürokraatlikke mõttetuid küsimusi panga käest, kui nad saaksid seda kõike ju maksuametist otse võttes mingist vaatest vaadata. Kas te pöörate natuke ka selle vaatenurga pealt tähelepanu ministeeriumis?

16:07 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! No olen sunnitud taas ütlema, et see ei seostu antud konventsiooni ratifitseerimisega. Küsija küll ütleb, et mis siis, aga mäletan küll seda, et varasemalt on Riigikogu selles üsna järge pidanud, et päevakorrapunktist väga kaugele ei kaldutaks. Sellegipoolest ütlen, et see kindlasti on küsimus eelkõige ka pangaliidule. Arvan, et ka parlamendifraktsioonidel on kindlasti põhjust sellistel kerkivatel teemadel põhjustama küsimused ära küsida, ja ma usun, et küllap te kasutate seda võimalust.

16:08 Aseesimees Martin Helme

Aga ministril on kindlasti pädevust vastata sellele küsimusele.

16:08 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Seda ma ka tegin.

16:08 Aseesimees Martin Helme

Jaah. Heljo Pikhof, palun!

16:08 Heljo Pikhof

Aitäh! Minu küsimus on nii ja naa konventsiooniga seotud. Tegelikult ma tahtsin küsida, et kui põhjalikult peab nüüd Eesti inimesi, kellel on kogu aeg siin ju pangaarve avatud, kontrollima, et jumala eest ta rahapesuga ei tegeleks. Mul on ühes pangas arve, tahtsin teises pangas arvet avada, läks kaks nädalat, nad ütlesid, et nad kontrollivad, kas ma tegelen rahapesuga. Leiti, et ei tegele, siis anti teada, et võin tulla arvet avama. Milleks need sellised tõkked? Tegelikult sa võid ju sealt teisest pangast uurida või mis iganes, ma ei saa aru sellest.

16:08 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Mina ka ei saa iga kord aru. Ja see ei ole seotud sellega, et oleks kuidagi näiteks selles teie ees olevas konventsioonis mingisuguseid regulatsioone või reegleid, mida kehtestataks, vaid ei taha pankade eest kõneleda, aga nende vastus enamasti on, et nad maandavad oma riske ja on hinnanud oma riske. Miks nad neid hindavad sageli sellise karmusega nagu teie ja ka üks eelküsija viitas? Nagu ma ütlesin, et neid küsimusi tasub ja tuleb küsida asjaosalistelt.

16:09 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole ei konventsiooni ega rahapesu kohta. Nüüd saame minna kaasettekande juurde ja selleks kutsun siia rahanduskomisjoni esimehe Andrei Korobeiniku. Palun!

16:09 Andrei Korobeinik

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu 583 oli rahanduskomisjonis 12. aprillil 2022. Eelnõu sisu tutvustas meile rahandusminister, seda tegi ta ka siin saalis väga põhjalikult. Komisjoni arutelu väga pikk ei olnud. Rene Kokk küsis sellesama küsimuse, et millest on tingitud nii pikk konventsiooniga liitumise protsess, ja sai komisjonis sarnase vastuse nagu siin saaliski. Aivar Sõerd uuris, kas konventsiooni ratifitseerimisega kaasnevad täiendavad kulud ministeeriumile või teistele riigiasutustele. Minister vastas, et täiendavaid kulusid ei kaasne.

Ja komisjon tegi järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu täiskogu päevakorda 4. mail, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 16. mai kell 17.15 ning määrata mind komisjoni ettekandjaks. Aitäh!

16:11 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimusi ei näe, nii et rohkem siin ei olegi juttu. Juhtivkomisjon on, nagu just kuulsime, teinud ettepaneku eelnõu 583 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 16. mai kell 17.15. Sellega on meil ka tänane kuues päevakorrapunkt ammendatud.


6. 16:11 Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõu (568 SE) esimene lugemine

16:11 Aseesimees Martin Helme

Ja jõuame seitsmenda punktini. Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõu (568 SE) esimene lugemine. Ettekandja on meil keskkonnaminister Erki Savisaar. Palun!

16:12 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Austatud Riigikogu eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teile on esitatud Keskkonnaministeeriumi algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõu. Atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõul on kolm peamist eesmärki: esiteks, täiendada seadust fluoritud kasvuhoonegaaside ehk F-gaaside käsitletavaid sätteid F-gaaside ebaseadusliku kaubanduse tõkestamiseks; teiseks, tõstetakse seadusüleselt trahvimäärasid; ja kolmandaks, korrigeeritakse välisõhu ja müra valdkondi käsitlevaid sätteid.

Kui nüüd lähemalt vaadata neid eesmärke, siis F-gaasid on kõrge globaalse soojenemise potentsiaaliga kemikaalid. Kõige suurem ja olulisem grupp neist on fluorsüsivesinikud ehk HFC-d, mille põhikasutusala on külmamajanduses. 2018. aastal moodustasid Euroopasse sisenenud ebaseaduslikud F-gaasid hinnanguliselt 20% kogu F-gaaside legaalsest turust, kuna nende hind oli kaks või enam korda odavam kui legaalse gaasi hind. Enamik ebaseaduslikest F‑gaasidest turustatakse just ühekordselt täidetavates mahutites, mille importimine Euroopa Liitu on keelatud juba 2007. aastast. Ühekordseid mahuteid ei saa taastäita ning nendesse jääb alati mingi osa gaasi, mida pole võimalik kätte saada ning mis tõenäoliselt lekib atmosfääri. Selleks, et takistada selliste mahutite müüki Eestis, on plaanis täiendada atmosfääriõhu kaitse seaduse esmajoones ühekordselt täidetavate F-gaasi mahuteid reguleerivaid sätteid, keelustades nende edasiandmise, vahendamise, omandamise ja valdamise.

Eelnõukohase seadusega lisatakse riikliku järelevalve erimeetmena võimalus teha kontrolltehingut. Kontrolltehing annab Keskkonnaametile ja Maksu‑ ja Tolliametile rohkem võimalusi ebaseaduslike F-gaasidega seotud rikkumiste kindlakstegemisel ja sellise varjatud põrandaaluse tegevusega võitlemisel. Kontrolltehing laieneb ka e-kaubanduse ning muude kaugmüügivahendite kaudu müüdavatele keelatud ühekordselt täidetavatele F-gaaside mahutitele. Täiendavad nõuded ja meetmed fluoritud kasvuhoonegaaside järelevalve üle aitavad saavutada õiglase turuolukorra ja vähendada ühekordselt kasutatavates mahutites pärinevaid lekkeid. Lisaks sellele väheneb tundmatutest ja ohtlikest kemikaalidest tulenev oht inimeste turvalisusele ning keskkonnale. Seega on eelnõu peamine eesmärk vähendada F-gaaside ebaseaduslikku kaubandust ning muuta järelevalve mainitud ainete üle võimalikult tõhusaks.

Teine muudatus puudutas karistusmäärasid ja need on eeskätt järelevalve toetamiseks, mis peavad olema ebaseadusliku tegevuse ärahoidmiseks piisavalt tõhusad ja hoiatavad. Kehtivad trahvimäärad on pärit 2002. aastast, kuid 2015. aasta 1. jaanuarist on karistusseadustiku järgi võimalik väärteo korral juriidilisele isikule maksimaalse rahatrahvina kohaldada 400 000 eurot. Senine 32 000 euro suuruse maksimaalne karistus ei ole mõningate rikkumiste korral piisavalt tõhus, et ära hoida olukorda, kus süütegu on end majanduslikult ära tasunud. Viimati muudetud keskkonnavaldkonna eriseadustes on veeseadus, maapõueseaduses, jäätmeseaduses või ka pakendiseaduses on samuti tõstetud juriidilise isiku maksimaalseid karistusmäärasid 400 000 euroni. Rahatrahvi ülemmäära muutmine annab paindliku võimaluse rakendada sellise suurusega rahatrahvi, mis täidaks oma eesmärgi ehk sunniks täitma seaduse nõudeid. Trahvimäärade tõstmine peaaegu kogu atmosfääriõhu kaitse seaduse raames on tingitud otsestest Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest tulenevatest nõuetest keskkonnale või inimese tervisele ohtliku olukorra põhjustamisest, ebaausa konkurentsieelise loomiseks ning olukorras, kus süütegu end majanduslikult võib ära tasuda.

Eelnõuga muudetakse ka tööstusheite seadust ning sealsed muudatused on tingitud sarnaselt atmosfääriõhu kaitse seaduse trahvimäärade muutmise põhjustest. Kompleksloaga käitised on suurema keskkonnamõjuga ja seetõttu peavad karistusmäärad olema samaväärsed teiste keskkonnavaldkonna õigusaktide karistusmääradega. Lisaks eelnevale on eelnõu eesmärk täpsustada ja korrigeerida välisõhu ja müravaldkondi käsitlevaid sätteid. Nende muudatustega ei muutu senise regulatsiooni põhimõtted, vaid vastavalt praktikas ilmnenud vajadusele tehakse täpsustusi. Samuti aitab eelnõu kaasa bürokraatia vähendamisele, tühistades nõude püüdeseadme efektiivsuse mõõtmiseks ja asendades selle püüdeseadme töö korrasoleku hindamisega. Aitäh!

16:18 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Merry Aartil on küsimus, palun!

16:18 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Ma küsin seda. Külmaseadmed farmides on ka selle teemaga seotud. Polli õunahoidla või marjahoidla, mis on 40 tonnine, on hästi-hästi oluline põllumajandussektorile, marjakasvatusele. Kas Maaeluministeerium on andnud oma nõusoleku või kommentaarid sellele seadusele? Kui pikk on üleminekuperiood näiteks, kui on vaja [vanad seadmed] vahetada uute seadmete vastu? See on päris kallis, eriti mis puudutab Pollit. Kas siin on mingeid selliseid arutelusid olnud?

16:19 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh! Ei, sellist arutelu ei ole olnud, sest legaalset F-gaasi võib ju edasi kasutada, lihtsalt tuleks osta seda ametlikult turult, mitte kuskilt hõlma alt, illegaalselt.

16:19 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

16:19 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Kas sul on käepärast ka näiteks viimase kolme aasta trendid, kuidas nende illegaalsete F-gaaside sissetoomine Eestisse on liikunud? On see tõusvas trendis, on see vähenevas trendis, kuidas see pilt on?

16:20 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh! Ei, mul sellist statistikat praegu käepärast ei ole. Nagu ma tõin välja, see moodustas circa viiendiku turust, 20%. Ma tahaks uskuda, et siin viimase aja sündmuste valguses see on iseenesest natukene vähenenud, aga kindlad andmed mul siin puuduvad. Aga kui Riigikogu liikmetel on huvi, saan kindlasti teha väljavõtte teadaolevast.

16:20 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi polegi. Nüüd saame kaasettekande juurde minna. Palun pulti keskkonnakomisjoni liikme Heiki Kranichi.

16:20 Heiki Kranich

Hää eesistuja! Saadikud! Ega mul ministri kõnele liiga palju lisada ei ole. Komisjon arutas seda teemat 11. aprillil ja komisjoni arutelust jäi vähemalt minu kõrvu kõige kõvemini kõlama Peeter Ernitsa küsimus, et kas nende F-gaasidega ei saaks kuidagi nagu kiiremini ühele poole. Sest tegemist on tegelikult ilmselgelt sünteetiliste ehk inimtekkeliste gaasidega, mida loodus ise ei tooda ja mis seda kasvuhooneefekti päris kindlasti suurendavad. Tookord selget vastust sellele kõigele just nagu ei tulnud. Selles mõttes jääb otsus nendesamade F-gaaside teemal Riigikogu teha. On selge, et see ebaseaduslik kaubandus on selle eelnõu kõige olulisem komponent ja just nimelt selle ebaseadusliku kaubanduse piiramine võiks olla meie kõigi südameasi. Muu kõik on enam-vähem tehniline.

Mida komisjon otsustas? Komisjon otsustas teha ettepaneku võtta eelnõu päevakorda, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Ja sellega ma komisjoni seisukohavõtu ka selle koha peal lõpetaksin.

16:22 Aseesimees Martin Helme

Küsimus on Peeter Ernitsal. Palun!

16:22 Peeter Ernits

Jah. Hea juhataja! Hea Heiki! Aitäh sellise minimalistliku esinemise eest! Aga sina kui F-gaaside suurim spetsialist meil siin saalis, ja sa juhtisid tähelepanu, kuidas nad tulevad ja kuidas nad liiguvad, ja Rene ei saanud ka vastust ministrihärralt. Mida sina teeks nende F-gaaside liikumise pidurdamise kiirendamiseks, kui see sinu voli oleks? Aitäh!

16:23 Heiki Kranich

Aitäh! Kuna ma praegu olen siin komisjoni esindajana, siis on mul nagu isikliku arvamuse esitamine mõnevõrra komplitseeritud. Aga ületades nüüd oma praeguse positsiooni piire, ütleksin ma seda, et on F-gaase, mis tuleks Eestis ära keelata päevapealt.

16:24 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

16:24 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Nimelt, selles atmosfääriõhu kaitse seaduses on nüüd viited järjekordselt siis ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividele. Ja kui te nüüd hetkeks oma pilgu tõstate ja vaatate minu poole, siis ma näitan teile, siin on olemas Euroopa ...

16:24 Heiki Kranich

Ma ei näe nii kaugele.

16:24 Kalle Grünthal

... Euroopa põhiseaduse leping. Ja nimelt selle 5. jaos, mida siis Eesti on allkirjastanud ja siin on "Keskkond" ja artikkel III-233 on sisustatud järgmiselt, et keskkonnakaitse nõuetele vastavad ühtlustamismeetmed vajaduse korral kasutatakse kaitseklauslit, mis lubab liikmesriikidel majandusvälistel keskkonnakaitselistel põhjustel võtta liidu kontrollimenetlusele alluvaid ajutisi meetmeid. Küsin praegu, tuginedes Euroopa Liidu põhiseadusele: kui palju te rakendasite nimetatud normi selle seaduse väljatöötamisel?

16:25 Heiki Kranich

Punkt 1. Keskkonnakomisjon ei ole seda seadust välja töötanud. Punkt 2. Juhul kui keskkonnakomisjon oleks selle seaduse välja töötanud, oleks tõenäoliselt enamus keskkonnakomisjoni liikmetest läinud seda teed, mida meile on nagu hästi palju ette heidetud, et me oleksime olnud paavstlikumad kui paavst ise. Ma arvan, et see, mis puudutab F-gaase, see on nõrgalt reguleeritud Euroopa Liidu tasemel ja Eesti peaks siin olema, no kuidas ma nüüd viisakalt ütlen, tugev.

16:25 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun! 

16:25 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea Heiki! Jah, tõesti, komisjonipoolse ettekandjana sa võid kitsalt võttes öelda või lugeda maha, mis seal oli tegelikult. Aga laiemalt võttes ma küsin, et kui mina keskkonnakomisjoni liikmena oleks sult küsinud neidsamu küsimusi toona selleks, et sa saaksid praegu siin vastata, et võiks võtta nagu laiemalt. Sina kui F-gaaside suurim spets võiks avada, mis gaasid sa päevapealt ära lõpetaks ja millal see päev tuleb või miks ta ei tule.

16:26 Heiki Kranich

Aitäh! Peeter, sa näed seda minu parandusettepanekutest, mida ma kavatsen sellele seaduseelnõule teha. Ja ma loodan, et sa toetad neid.

16:26 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

16:26 Kalle Grünthal

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Aitäh, hea Erki, et sa juhtisid tähelepanu sellele, et ma kasutasin vale sõnastust, seaduse väljatöötamine. Tõesti, seda ei olnud jah. Vabandan oma vale sõnakasutuse pärast. Aga ma tahaksin ikkagi teada seda, et seesama Euroopa põhiseaduse leping, artikkel III-234 punkt 5 sätestab: [Kui lõikel 1] rajanev meede tekitab liikmesriigi asutustele ebaproportsionaalseks peetavaid kulusid, siis kehtestatakse, ilma et see piiraks võimalust kohaldada põhimõtet, et saastajal tuleb maksta, selle meetme vastuvõtmise õigusaktis asjakohased sätted: [---] Nüüd ongi küsimus selles, milline siin, [kas] punkt b, viiendast annab võimalusi rahalisi toetusi kasutada. Kas antud teema käis ka teie komisjonist läbi? Kui ei käinud, siis miks ei käinud?

16:28 Heiki Kranich

Selle kohta on mul vastata ainult järgmist. Hull aeg nõuab hulle inimesi ja nõuab ka hulle meetmeid. Ja see, kes läheb, käsi pikal, kõigepealt küsima mingisugust toetust selle eest, et ta naabrimehe õues situb, sellele tuleb anda vastu pead.

16:28 Aseesimees Martin Helme

Jah, rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Ongi kõik, Heiki. Nii läks, see pani mõtlema. Saame avada läbirääkimised, kui seda soovi on. Seda soovi ei ole. Siis on niimoodi, et juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 568 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 18. mai kell 17.15.

Nüüd on tänane päevakord ammendunud ja istung on lõppenud, kuid juhin tähelepanu, et 30 minuti pärast algab siinsamas Riigikogu saalis täiendav istung. Seega, kuulutame välja täiendava istungi täpselt 17.

16:29 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee