Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Austatud Vabariigi Valitsuse liikmed! Head infotunni jälgijad! Alustame 4. mai infotundi. Tänases infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ja kultuuriminister Tiit Terik. Viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

12:00 Esimees Jüri Ratas

Kohalolijaks registreerus 19 Riigikogu liiget, puudub 82.

Head ametikaaslased, ma palun teie koostööd ja palun toetada seda ettepanekut, et kuna registreeritud on kümme teemat, siis iga teema juures võiks olla üks täpsustav küsimus ja üks lisaküsimus. Kui see sobib, siis alustame. Aitäh!


1. 12:01 Lisaeelarve valikud

12:01 Esimees Jüri Ratas

Esimene küsija on Riigikogu liige Helmen Kütt, talle vastab valitsuse liige peaminister Kaja Kallas ja teema on lisaeelarve valikud. Helmen Kütt, palun!

12:01 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Te olete öelnud, ja nii see on, et lisaeelarve, mis on esitatud Riigikogule ja mida täna hakatakse esimesel lugemisel menetlema, on eelkõige energiajulgeoleku, [üldise] julgeoleku suurendamise ja sõjamõjude leevendamise eelarve. Tahaks väga kõigepealt tunnustada selle eest, et selle lisaeelarvega tõstetakse toimetulekupiiri, ühekordne toetus laieneb ka puuduva või osalise töövõimega inimestele, vanaduspensionäridele ja lastele. Need on kõik sellised olulised ja väga tähtsad asjad, mis saavad tehtud, rääkimata muidugi [eraldistest] riigikaitsesse ja mujale.

Aga mul on küsimus, mis puudutab just nimelt seda ühekordset toetust 150 eurot. Kas see tugineb mingisugusele analüüsile, et sellest oleks tõesti ka kasu, või see on lihtsalt nii, et te jõudsite keskel kokku: Keskerakond tahtis 100 eurot ja Reformierakond tahtis mingit muud summat? Miks 50, miks mitte 70, 80 või 100?

12:02 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:02 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tõesti, esmaspäeval üle antud lisaeelarve on keskendunud just sõja mõjudega toimetulekule. Kõigepealt on seal loomulikult vahendid riigikaitse suurendamiseks, et me oleksime kaitstud. Ja mitte ainult riigikaitse kitsamalt, vaid riigikaitse laiemalt ehk ka elanikkonnakaitse, millest on pikalt räägitud, aga kuhu ei ole raha varem pandud. Teine suur osa on energiajulgeolek, selleks et me saaksime sügisele kindlamalt vastu minna. Ja kolmas osa on tõepoolest sõja otsesed mõjud, mis tulenevad põgenikest ja on ka seotud inimeste toimetulekuga üldisemalt.

Kõigepealt, toimetulekutoetust me tõesti tõstame 33% ehk 200 euroni. Seda just selleks, et inimesed, kes seda kõige rohkem vajavad, saaksid ka toime tulla nende hinnatõusudega. Nüüd, me oleme näinud ette lisaeelarvesse tõepoolest puhvri ka sügise jaoks. Alati saab vaielda, kui suur see puhver peaks olema. Paraku meil on ühelt poolt riigieelarve, riigi rahakott, mis täitub maksumaksjate panusega. Ja maksumaksja rahakott ei ole tegelikult põhjatu. See piirang on ühelt poolt. Teiselt poolt loomulikult on vaja inimesi aidata. Summad on alati vaieldavad. Kõikide toetustega paraku on nii, et need, kes saavad, ütlevad, et liiga vähe, need, kes ei saa, ütlevad, et need, kes saavad, saavad valesti. Keegi ei ole lõpuks õnnelik.

Ka 50 eurot on paljudele peredele suur summa. Ma seda kuidagi ei alavääristaks. Aga jah, et need on need piirid, mis on ette seatud. Miks me selle puhvri just ka ette näeme sügiseks? Sest rasked ajad on meil ees, see on selge. Sõja mõjud ulatuvad üle piiride ka meile. Ettevõtjad või erinevad majandussektorid saavad pihta küll sanktsioonidega, küll tarneahelate katkemisega. See omakorda mõjutab inimeste toimetulekut, nende palkasid, kes tööl on. See on kogu see murede pakett, millega me tegelikult sügisele vastu läheme.

12:05 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd täpsustav küsimus. Helmen Kütt, palun!

12:05 Helmen Kütt

Suur aitäh! Kui te mu küsimusest lugesite välja selle, et ma 50 eurot kuidagi alavääristan, siis te eksite. Iga summa, mis läheb toetuseks perele, on kindlasti abiks. Aga küsimus on, kas seda on piisavalt ja kas see põhineb mingisugusel analüüsil, mingisugusel arvutusel. Ma kindlasti ei mõtlegi alavääristada. Ja on täiesti selge, et maksutulud tulevad inimeste maksudest, inimesed panustavad. Ja te ütlesite väga kenasti, et ega riigi rahakott ei ole põhjatu.

Tegelikult ei ole põhjatu ka kohalike omavalitsuste rahakott. Täna aga, kohtudes sotsiaalkaitseministriga, toodi välja see, et lasteaiakohad on kohaliku omavalitsuse ülesanne. See ongi kohaliku omavalitsuse ülesanne ja oli [jõukohane] seni, kuni ei tekkinud olukorda, kus meil on neid kohavajajaid just nimelt sõja tõttu tunduvalt rohkem. Aga ühtegi meedet, et omavalitsustel aidata lasteaiakohti [juurde] luua, ma ei tea, moodulmaja või millegi muu abil, selles lisaeelarves ei ole. Omavalitsused ei ole kõik selleks valmis. On omavalitsusi, kes võib-olla suudavad selle tagada, kus ei ole lasteaiakoha probleemi, aga valdavalt on siiski olnud kuulda seda, et koolikohad me suudame lahendada, aga lasteaiakohtadega on keerulisem.

Ja siit tuleneb ka minu küsimus. Tõepoolest, ei riigi ega omavalitsuse rahakott ei ole põhjatu. Aga selleks, et need sõjapõgenikest naised saaksid tööle minna, on neil hädasti vaja lasteaiakohti. Kas mingi meede, ma ei tea, lapsehoiu soodustamiseks, moodullasteaia rajamiseks või millekski muuks on mõeldav ja kas lisaeelarves võib see raha olla kuskil sellises reas, et ma ei leidnud seda?

12:07 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:07 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, kohalike omavalitsuste tulubaas on oluliselt suurenenud eelmistel aastatel tänu sellele, et maksud on paremini laekunud. Ja ma pean ütlema, et valitsuses on ka riigihalduse minister Jaak Aab, kes võitleb tulihingeliselt iga teema puhul kohalike omavalitsuste õiguste ja võimaluste eest. Nii et seda, et kohalikud omavalitsused on Vabariigi Valitsuse tasandil väga hästi esindatud, võin ma teile küll öelda.

Mis puudutab sõjapõgenikke ja nendega seotud lasteaiakohti ja koolikohti, siis ma olen teiega nõus, et selleks, et inimesed saaksid minna tööle, peavad olema võimalused lapsehoiuks. 45% sõjapõgenikest, kes on Eestisse tulnud, on naised ja 34% on lapsed. Nendest lastest umbes 60% on tegelikult kooliealised, ülejäänud on väiksemad ehk need, kes vajavad hoidu. Eks selle peale on ka palju mõeldud. Nendes kogukondades, kus on palju naisi, saab organiseerida ka niimoodi, et neid lapsi hoiavad Ukraina naised ise kordamööda. Aga kindlasti on see keeruline ja kindlasti lasteaiakohtade küsimus kohalikel omavalitsustel on.

See vastab tõele, et vastavalt seadusele on lasteaia või alushariduse pakkumine kohaliku omavalitsuse ülesanne. Lihtsalt praegu on korraga tulnud nii palju lisakoormust nende laste näol, kellega me ei osanud arvestada kas või aasta aega tagasi. Sama kehtib koolikohtade puhul. Nii et me peame vaatama, kuidas me saame koos kohalike omavalitsustega neid probleeme lahendada.

Ma tean, et haridusminister kohtub pidevalt ka kohalike omavalitsuste esindajatega, et leida lahendusi, kuidas neid asju koostöös teha selliselt, et kõik need kohad, ka vajalik lastehoid oleks olemas ja haridustee saaks tagatud kõikidele lastele, kes siin parasjagu on. Aga ma möönan, et see ongi keeruline, me oleme sellesse olukorda sattunud äkitselt. 

Keeruline on ka see, et kõik ei ole endast teada andnud. Me kardame seda, et sügisele vastu minnes me saame liiga hilja teada nendest lastest, kes peaksid kooli minema. Nii et pingutused on ka sinna suunatud, et me selle teadmise saaksime võimalikult ruttu.

12:09 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun teie lisaküsimus!

12:09 Aivar Kokk

Austatud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Ühiskond karjub energiaarvete all. Energiakandjate kõrge hind on valusalt tabanud nii ettevõtjaid kui ka [muid] tarbijaid. Eesti on euroala kõrgeima inflatsiooniga riik ning riik peab astuma kiireloomulisi samme enda inimeste ja ettevõtete toetamiseks. Hüppelise inflatsiooni pidurdamiseks tuleb rakendada kiiresti kompenseerimise meetmeid. On vastuvõetamatu, et olukorras, kus riigi maksutulud kasvavad, ei astuta ühtegi sammu hinnatõusu leevendamiseks.

Märtsis oli keskmine elektri hind 18,38 senti kilovatt-tunni eest, sealhulgas käibemaks 3,06 senti. Eelmise aasta aprillis oli see kolm korda madalam. Isegi siis, kui vähendada käibemaks 20%-lt 9%-le, laekub riigile ikka rohkem käibemaksutulu võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Üks kasvanud energiakulude mõju leevendamise lahendus oleks langetada gaasi, elektri ja soojusenergia käibemaks 20%-lt 9%-le. Isamaa on andnud sisse käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mida arutati eile ja seda jätkatakse täna siin Riigikogus. Eelnõu eesmärk on vähendada gaasi, elektri ja soojusenergia käibemaks 9%-le ja seeläbi vähendada gaasi, elektri ja soojusenergia hinna hüppelise tõusu mõjusid Eesti tarbijatele ja ettevõtetele. Teie kui valitsusjuht, kas teie valitsus toetab Isamaa ettepanekut langetada gaasi, elektri ja soojusenergia käibemaks 20%-lt 9%-le? 

12:11 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:11 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See on muidugi vahva, kuidas te neid numbreid esitate. Te just rõhutatult toote märtsi hinna, aga ei too aprilli hinda. Aprilli hind oli ühe kolmandiku võrra madalam kui märtsi hind, aga see ei sobiks ilmselt esituseks.

Aga seda öeldes ma möönan, et gaasi hind on kõrge, elektri hind on endiselt kõrge ja kütuse hind on ka kõrge. See on probleem, meil on suur inflatsioon. See inflatsioon on muidugi võrreldes eelmise aasta aprilliga ja see ei tähenda, et see oleks madal, vaid see on, vastupidi, väga kõrge. Aga lihtsalt see baas, millega võrreldes seda vaadatakse, oli eelmise aasta aprillis väga madal.

Loomulikult on aktsiisid ja maksud riigi tööriistad. Aga ei saa olla lõpuni kindel, et hinnad sellest alanevad. Lihtsalt huvi pärast lasin ma endale välja kõik Euroopa riigid, kes on teinud aktsiiside või käibemaksu alandusi. [Võtsin välja] ka kütuse hinnad, et saada aru, kas see on kuidagi mõju avaldanud. Võtame näiteks Portugali, kes on alandanud miinimumini neid makse. Nende kütuse hind on 1,878 ja meie hind on 1,899. Või võtame Saksamaa või Hollandi, kes on samamoodi aktsiise alandanud. Saksamaal on kütuse hind 2,004 ja Hollandis on 2,107.

Mida ma tahan öelda? Kui seda pilti vaadata, siis [on näha], et see ei tähenda automaatselt seda, et see avaldab hindades inimestele mõju. Kui me võtame puhtalt kütuse hinna ja kehtestame [aktsiiside] miinimummäära, siis näiteks diisli puhul oleks tarbija võit liitri kohta 23 senti ja bensiinil 24 senti liitri kohta.

Loomulikult on see ka mõju, aga me oleme näinud, et tegelikult Eesti kütusemüüjad, kui maailmaturul hind alaneb, ei kipu alandama seda hinda, millega siin müüakse. Siis öeldakse, et nii palju [on varusid]. Aga kui on vastupidi, kui [maailmaturul] hind tõuseb, siis müügihinda otsekohe tõstetakse.

Nii et tegelikult meil puuduvad hoovad, mille puhul nende maksude langetamise mõju kindlasti inimesteni jõuaks. Me peame vaatama just seda, et me saame aidata neid, kes abi kõige rohkem vajavad. Ja me kõik peame möönma, et ongi rasked ajad. Rasked ajad seisavad ka ees, see paraku nii on.

12:14 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nüüd läheme edasi protseduuriliste küsimuste juurde. Aivar Kokk, palun! Mikrofon teile, palun! Jaa, nüüd on olemas.

12:14 Aivar Kokk

Aitäh! Kõigepealt, peaminister ei vastanud küsimusele. Ma küsisin gaasi, elektri ja sooja käibemaksu kohta. Vastus oli diisliaktsiisi kohta ja ta unustas ära, et nendes riikides, mis ta [näiteks tõi], on käibemaks teine kui Eestis. Sellest on ka hinnaerinevus. Aga ma ei saanud vastust, kas valitsus on valmis toetama käibemaksu langetust või mitte. Peaminister rääkis aktsiisidest – kütuseaktsiisist, diisliaktsiisist.

12:15 Esimees Jüri Ratas

Jah, ma tänan, aga ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Protseduuriline küsimus peaks olema, kui midagi ei tööta, mikrofon ei tööta või on mingi muu mure. Mul ei ole võimalik anda valitsuse esindajale sõna, et ta vastaks teie protseduurilisele küsimusele. Te olete nii oskuslikud, et ma lihtsalt palun, et aidake mind. Aga sellega ma nüüd lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 12:15 Hinnatõus

12:15 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi teise küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder, sellele vastab peaminister Kaja Kallas. Teemaks on hinnatõus. Helir-Valdor Seeder, palun!

12:15 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud peaminister! Ma jätkan sealt, kus Aivar Kokk lõpetas, ja just sobibki sealt jätkata, sellepärast et tõesti, küsimusele vastust ju ei saanud. Aga inflatsioon on Eestis rekordiline, üle 19% viimastel andmetel võrreldes aastataguse ajaga. Euroopa keskmine on 7,5% ehk kordades väiksem. Ja ka see on võrdlus aastataguse ajaga. Hinnad kallinevad iga päevaga, inimeste toimetulek ja ettevõtete konkurentsivõime perspektiivis sellega ju väheneb. Ja kui me arvestame veel sellega, et sisendite hinnad sellel kevadel tootmises, ka toidutootmises näiteks – olgu need väetised, seemned, kütus – kallinevad, siis võib juba praegu eeldada, et sügisel tuleb järgmine hinnatõusulaine ja inflatsioon kasvab veelgi.

Samal ajal valitsus esitas lisaeelarve selleks aastaks ja ma usun, et valitsus suudab mõni kuu ette näha neid protsesse, mis praegu toimuvad. Prognoosid on ju meile teada. Ent selles lisaeelarves ei ole ühtegi meedet inflatsiooni ohjamiseks. Mitte ühtegi meedet! Ja valitsusel ei ole inflatsiooni ohjamiseks ka mingisugust muud plaani, mis oleks avalikustatud, mida me teaksime.

Minul on nüüd küsimus, mida küsis ka Aivar Kokk, aga veidi laiemana. Valitsus ei ole toetanud ega toeta jätkuvalt Isamaa algatatud eelnõu, mis puudutab gaasi, elektri ja toasooja käibemaksu alandamist ja bensiini- ja diisliaktsiisi vähendamist Euroopa Liidus lubatud miinimumini. Neid maksuerisusi te ei toeta. Samal ajal olete esitanud eelnõu, et vähendada käibemaksu ajakirjandusele 9%-lt 5%-le, mille mõju on ju tegelikult olematu, mille mõju inflatsioonile on marginaalne. Miks te ei toeta sisulisi ettepanekuid, aga vormiliselt olete valmis maksuerisusi tegema?

12:17 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:18 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, inflatsioon tuleb ju sellest, et on liiga palju raha ja liiga vähe kaupu. Kui me loeme Eesti Panga hinnangut, siis on põhjus ka selles, et Eesti majandus on palju kiiremini taastunud pandeemiast kui teised euroala riigid, sellest räägivad ka konkreetsed numbrid. Eesti majanduskasv oli 8,6% eelmisel aastal, samas kui näiteks meie naabrite Läti, Leedu ja Rootsi majanduskasv oli 4,8% ja Soome majanduskasv sootuks 3,3%. Eesti Panga hinnangul on inflatsiooni mõjutegur olnud ka jõuline palgakasv, ja NB!, see peaks olema teil nüüd väga oluline kõrva taha panna: teisest pensionisambast väljavõetud raha on teiste euroala riikidega võrreldes lisanud siinsele hinnakasvule kõvasti rohkem hoogu. See on Eesti Panga hinnang hinnatõusule. Nii et tegelikult teie olete sellele hinnatõusule konkreetselt kaasa aidanud. 

Nüüd, see euroala kiireima hinnatõusu [näitaja] Eestis on osaliselt seotud ka eri riikide eri metoodikaga. Sellest räägib Swedbank oma analüüsis. Aga seda kõike öeldes ei väida ma seda, et hinnatõus pole suur.

Ma võib-olla vastan veel Aivar Kokale. Mul on need Belgia tabelid siin ees. Ei, Belgia alandas 21%-lt 6%-le nii gaasi kui tegelikult ka kütuse käibemaksu ja tulemus on see, et nende hinnad on täpselt samad, mis meil, ja tegelikult gaasi puhul on nad isegi kõrgemad. Ehk siis ma tahan öelda, et see näitab otseselt seda, et see ei tähenda, et inimesed sellest [võidaksid], et see hinnatõusu reaalselt pidurdaks, kui neid aktsiise või käibemaksu oluliselt kärpida.

Kui te teete sellise ettepaneku, siis peab teil olema ka teine pool sellest võrrandist tehtud. Meil on väga rasked ajad. On käimas sõda Ukrainas, mis otseselt mõjutab nii meie majandust kui inimeste toimetulekut. Meil on tõepoolest suur inflatsioon, meil on energiakriis ja tõenäoliselt sügisel naaseb ka COVID-i kriis. See tähendab, et meil on vahendeid riigieelarves vaja rohkem kui kunagi varem. Ja see tähendab seda, et kui me ütleme, et me nende toodete pealt spetsiifiliselt seda maksu ei korja, siis me peame [lahendama] ka teise poole sellest võrrandist: kust me selle raha võtame? Kas te tõstate siis mingit muud maksu selle jaoks (Juhataja helistab kella.), et neid kulusid katta?

12:21 Esimees Jüri Ratas

Täpsustav küsimus, Helir‑Valdor Seeder, palun!

12:21 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kuidas ka ei küsi, vastust kahjuks ei saa. Millised meetmed on eelarves inflatsiooni ohjamiseks või milline on valitsuse plaan inflatsiooni ohjamiseks, kahjuks mingisugust vastust ma teilt ei saanud. Lugupeetud peaminister, ma siiski palun, et te keskenduksite küsimusele vastamisele, mitte ei räägiks jutupunkte, mis te olete eelnevalt ette valmistanud.

Helmen Kütile vastates te ütlesite, et kohalikud omavalitsused peavad ise hakkama saama, ka nende eelarve kasvab seoses kõrgemate hindade ja parema maksulaekumisega. Riigieelarvesse laekub käibemaksu tunduvalt enam prognooside kohaselt isegi alandatud käibemaksu puhul, mis on meie ettepanek – rohkem, kui oli prognoositud eelarve koostamisel. On tegelikult olemas ressurss ja see täiendav raha, mis riigieelarvesse laekub, laekub täna ju inimeste taskutest just nimelt kõrgemate hindade tõttu. Ja see oleks ka mõistlik leevendus inimestele just nimelt ühelt poolt, et nad tuleksid paremini toime, ja teiselt poolt, sellega me ohjame inflatsiooni ja loome stabiilsema majanduskeskkonna. See on igal juhul vajalik ja mõistlik ettepanek.

Aga ma küsin hoopis selle 50 euro kohta, mis on lisaeelarves ette nähtud ühekordse toetusena pensionäridele ja lastele. Isamaa on teinud ettepaneku lahendada pensionide küsimus pensionäridele tunduvalt soodsamalt ja riigile lihtsamalt ja vähem bürokraatlikult. Me oleme vastu võtnud seaduse, mis vabastab keskmise pensioni tulumaksust, sellega kaasneks ka pensioni baasosa erakorraline tõus. See seadus jõustub 1. jaanuaril 2023. Kui me jõustaksime selle 1. juulil käesoleval aastal, kuus kuud varem, siis pensionärid võidaksid palju rohkem ja see oleks bürokraatiavabam ja lihtsam leevendus pensionäridele. Kas te olete valmis seda ettepanekut toetama?

12:23 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:23 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt vastan teie esimesele küsimusele. Kõikides majandusteooriates on inflatsiooni ohjamiseks täpselt kaks tööriista: intressimäärade tõus ja eelarvekärped. Meil on praegu olukord, kus meil saavad kokku kõrge inflatsioon ja tõenäoline majanduslangus, mis on tingitud sellest sõjast, mis Ukrainas käib. Ja see on kõige hullem kombinatsioon. Vastasel juhul, kui on kõrge inflatsioon, siis riik peab käituma vastutsükliliselt ehk tõmbama koomale, kui kõik muud kulutavad, ja vastupidi, kui keegi ei kuluta, siis riik kulutab, et hoida majandus töös.

Aga meil on olukord kordades keerulisem. Ja miks ta on veel keerulisem, on ka aus öelda. Põhjus on see, et tegelikult headel aegadel, kui näiteks teie olite valitsuses, ei kogutud puhvreid, et minna halbadele aegadele vastu. Miks vanarahvas ütleb ka, et mustadeks päevadeks tuleb kõrvale panna? Need mustad päevad on praegu käes, aga mustadeks päevadeks kogutud reservid on ära kulutatud headel aegadel ja seetõttu me oleme selles kriisis tunduvalt nõrgemana, kui oleme varasemalt olnud. See on erinevus eelmistest kriisidest.

Nüüd, keskmise pensioni tulumaksuvabastus. Tõepoolest me sellise ettepaneku tegime ja mul on hea meel, et Riigikogu toetas ettepanekut keskmine pension tulumaksust vabastada. See kindlasti jätab pensionäridele rohkem raha kätte, mis võimaldab tulla toime nende hinnatõusudega.

Tegelikult kogu fookus peakski olema sellel, et inimeste palgad, sissetulekud oleksid suuremad kui hinnakasv. Varasematel aastatel me oleme seda suutnud, et hinnad on kasvanud vähem, kui on kasvanud palgad ja pensionid, aga praegu inflatsioon on tõepoolest erakordselt kiire ja seda [eesmärki] on raske saavutada.

Nüüd, mis puudutab ettepanekuid lisaeelarve kohta, siis see tulumaksuvabastus kehtib uuest aastast. Lisaeelarve fookuses on sõja mõjudega, nende kahjudega toimetulek, riigikaitselised investeeringud, elanikkonnakaitsesse investeeringud. Nii et seda [muudatust] tõepoolest ei ole plaanis tuua varasemaks.

12:25 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd lisaküsimus, Helle‑Moonika Helme, palun!

12:25 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea peaminister! Meil oli eile kultuurikomisjonis PGS‑i muutmise seadus. Te olete ise oma valitsuses sedastanud, et tervishoiusüsteem on hetkel ülekoormuses. Eriarstiabi kättesaadavus oli raskendatud juba enne Ukraina kriisi algust, aga Ukraina sõjapõgenike tulekuga on kasvanud ülekoormus veelgi ning ka eriarstiabi kättesaadavus on veelgi vähenenud. Me räägime praegu hinnatõusudest, eks ole, selle küsimuse raames, ja ka meditsiinisüsteemis on hinnatõusud tulekul. Needsamad hinnatõusud, ka energeetikas, mõjutavad ju kõike, täpselt samamoodi ka meditsiinisüsteemi.

Aga ma kuulan teie vastuseid ja arvan, et ega te ka mulle ei hakka teistmoodi vastama, kui korrutate lapsikult seda, et lihtsalt tulekul on rasked ajad ja sellega me kõik peame arvestama. Saate aru, me ju kõik teame seda? Aga kas saate aru, et teie ülesanne valitsusjuhina on teha kõik selleks, et meie inimesed ei jääks raskustesse, et meie inimesed ei jääks abita? Teisi süüdistada kulutamises olukorras, kus te ise selle lisaeelarvega panete läbipaistmatult huugama sadu miljoneid, on ka täiesti vastutustundetu ja lapsik.

Ma küsin: kuidas valitsus kavatseb tagada – kui me räägime tervishoiusüsteemist, millest ma oma küsimust alustasin – meie tervishoiusüsteemi toimepidevuse ja sellega seoses nii tavalise arstiabi kui ka eriarstiabi kättesaadavuse meie inimestele?

12:27 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:27 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Eriarstiabi on olnud murelaps juba enne selle sõja puhkemist, see vastab tõele. Võib-olla on meenutuseks oluline välja tuua, miks see nii on. [See on nii] sellel põhjusel, et meil on olnud kaks aastat COVID‑i kriis. COVID‑i kriisi tõttu on haiglad olnud ülekoormatud ja pidanud piirama eriarstiabi kättesaadavust ka sellel põhjusel, et meie vaktsineerimise tase on madal. Me teame, et vaktsineeritud inimesed ei põe COVID‑it nii raskelt, et nad haiglates ülekoormuse tekitaks, aga paraku meie vaktsineerituse tase on olnud väga madal. Minu soovitus ja palve ka teile oleks, et kui me läheme sügisele vastu, te kutsuksite ka oma inimesi, kelle hulgas on vähem vaktsineerituid, üles vaktsineerima, et meil ei tekiks enam olukorda, kus meil haiglavõrk on nii ülekoormatud, et haiglad peavad teenuste osutamist piirama.

Selge on see, et kui meile tulevad Ukraina inimesed, sõjapõgenikud juurde, siis need on täiendavad inimesed meie ühiskonnas. See tähendab seda, et me peame neile ka neidsamu teenuseid osutama, olgu see siis eriarstiabi, tavaline arstiabi või haridusteenused. See kõik loomulikult on täiendavalt sellele, mida me oma inimestele pakume.

Ma olen teiega absoluutselt nõus, et me peamegi tegema kõik selleks, et kõik Eesti inimesed, kõik inimesed, kes Eesti ühiskonnas on, saaksid hakkama. Et nad saaksid hakkama ka nende hinnatõusudega, ka nende raskete aegadega. Te nimetate seda lapsikuks, aga see ei ole lapsik. Tegelikult see on väga keeruline olukord, kus me praegu oleme: kolm erinevat kriisi, mis käivad ja mis kuhugi paraku kadumas ei ole.

Nüüd, tervishoiusüsteemile me oleme eraldanud täiendavat raha, et tervishoiusüsteem tuleks selle täiendava koormusega toime. Ja loomulikult loodame, et nende sõjapõgenike hulgas, kes on siia tulnud, on ka inimesi, kellel on tervishoiu valdkonnas oskusi ja kes võiksid seal süsteemis tööle hakata, et jällegi rohkem inimesi aidata. Aga meil on eesti keele nõuded ja nad peavad eesti keele selgeks saama, et seal tööle hakata, kus keelenõue on oluline. Nii et tervishoiusüsteemi kindlasti tugevdada tuleb.

12:30 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 12:30 Narva Vaba Lava ja selle tulevik

12:30 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kolmanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Riho Breivel, vastab kultuuriminister Tiit Terik, teemaks on Narva Vaba Lava ja selle tulevik. Riho Breivel, palun!

12:30 Riho Breivel

Hea juhataja! Härra minister! Vaba Lava teatrikeskuse loomise eesmärk oli elavdada Narva kultuurielu ja pakkuda võimalusi kohalikele truppidele ning teistele Eesti ja välisteatritele külalisetenduste andmiseks ning muude kultuuriürituste korraldamiseks. Seda just eesmärgiga integreerida Ida-Viru venekeelset elanikkonda meie väärtussüsteemi ja samuti tõsta eestlaste eneseväärikust sellega, et eesti trupid käivad ka Narvas ja [mujal] Ida-Virumaal.

Teatrikeskust opereerib Sihtasutus Vaba Lava, mis roteerib oma etendunud programmi Narvas ja Kohtla-Järvel ning toob välja ka uuslavastusi. Seejuures on Narva teatrikeskus avatud ka kõigile teistele Eesti teatritele, olgu need riigiteatrid või linnateatrid.

Narva on suuruselt kolmas Eesti linn, kuid Narva elanikkonnal puudus siiamaani stabiilne ligipääs kvaliteetkultuurile, mis aitaks tugevdada narvalaste identiteeti ja soodustada integreerumist Eesti kultuuriruumi. Teatrikeskuse loomine on oluline nii regionaalse integratsiooni kui ka kultuuripoliitika tasandil. Eesti riigi missioon peab olema pakkuda ka Ida-Virumaal elanikele kvaliteetseid vaba aja veetmise võimalusi ja seeläbi integreerida sealset elanikkonda Eesti riigi kultuuri- ja poliitilisse ruumi. See on eesmärk kindlasti ja peab jääma eesmärgiks.

Kuid me teame, et Vaba Lava finantsiline seis ei ole üldsegi kiita. Ja ei ole kiita sellepärast, et rahastamist on Kultuuriministeerium, nagu te ütlete ajakirjanduses, küll tõstnud, aga tegelikult on (Juhataja helistab kella.) ühekordsed toetused vähenenud ja see muudab integreerumise läbi Vaba Lava (Juhataja helistab kella.) väga kahetsusväärselt ...

12:33 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg! Minister Tiit Terik, palun vastake!

12:33 Kultuuriminister Tiit Terik

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Härra Breivel! Tõepoolest, teie sissejuhatus enne küsimust, mis kirjeldas Vaba Lava ja tema eesmärke – kirjutan kahe käega alla. See on väga oluline. Ka riigi vaatest on väga oluline, et meil oleks mitmekesine teatrimaastik nii suuremates keskustes kui ka väiksemates keskustes.

Riik üldiselt saab teatritele ja nende tegevusele kaasa aidata ühtpidi seadusandliku raamiga, luues võimalusi, ja mis veelgi olulisem, nii nagu te mainisite, loomulikult raha [eraldades]. Riik on läbi aastate toetanud Vaba Lava tegevust nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal ja aidanud ka välja ehitada seda mängukohta, seda asukohta. Loomulikult, peamine seadusest tulenev ja [paraku] ka raamitud võimalus rahastamise osas on anda iga-aastast tegevustoetust nii [Vabale Lavale] kui ka teistele Eestis tegutsevatele teatritele.

Kui me vaatame käesoleva aasta rahastamist, siis komisjoni otsusega on 344 000 eurot eraldatud Sihtasutusele Vaba Lava, kes toimetab nii Tallinnas kui ka Narvas. Ja Narva osas on veel tehtud, kui Vabast Lavast rääkida, otsus 115 000 euro kohta, et toetada mängukoha väljaehitamist. Mis on aga siinjuures kitsaskohaks, on hindamiskriteeriumid, mille tõttu me oleme täna sihtasutusega kohtuvaidluses. Komisjon, kes teeb ettepanekuid ministrile rahastamissummade osas, hindab [ettevõtmiste] rahvuskultuurilist tähendust ja regionaalsust.

Vaba Lava juhtidega kohtumistel, mida mul on olnud võimalus mitmeid kordi pidada, on ka välja toodud see, et me ei saa regionaalset tähtsust Tallinna ja Narva puhul sarnaselt hinnata. Aga täna sihtasutus tegutseb ühe kehana, milleks on kokku pandud mõlemad asukohad. Meie ettepanek on olnud see, et kui Narvas oleks eraldi juriidiline keha, siis oleks võimalik selle regionaalset tähtsust vaadata eraldiseisvalt Tallinnast.

Mis puudutab erinevaid integratsiooniaspekte, siis teil on tuline õigus. See on lisaks teatrielamuse saamisele väga oluline integratsioonikeskus. Ja ka selle osas on erinevaid võimalusi, kuidas riik saab seda kaasrahastada kehtivate seaduste alusel, mis meil on, ja selle eelarve piires, mis on parlament kinnitanud.

12:35 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd täpsustav küsimus. Riho Breivel, palun!

12:35 Riho Breivel

See on selge, me saame kõik aru, et see on väga tähtis just meie Ida-Virumaa jaoks. Küsimus on ju selles, et me kulutame väga suuri vahendeid integratsiooniks meie kandis. Ma tahan öelda, et Vaba Lava või üldse teatrite kohalolek annab integratsioonile palju rohkem väärtust kui see, millega me tegeleme seal vahel niimoodi näpu otsast. Nii et ma tahaksin, et see rahastus kindlasti kasvaks, ja ma tahaksin, et te, kuidas öelda, võtaksite südameasjaks, et see asi oleks lahendatud. Riigiteatrid saavad ikka palju suuremaid vahendeid selleks, et oma eksistentsi õigustada ja ülal pidada nii hooneid kui ka truppe.

Me oleme siin Saaremäega mõelnud, et võiks teha Ida-Virusse ka riigiteatri trupi, aga see asi ei ole niisama lihtne. Ja täna on meil Vaba Lava, kes võiks seda küsimust lahendada. Kohtla-Järve on teine koht, kus on must auk. Kuidas te üldiselt ikkagi vaatate, kuidas me saame selle lahendatud?

12:37 Esimees Jüri Ratas

Tiit Terik, kuidas te tulete antud küsimuses appi?

12:37 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Loomulikult me tuleme selles küsimuses appi vastavalt nendele ressurssidele ja seaduseraamile, mis meil on. Olen teiega väga ühte meelt ja ühel nõul, et Vaba Lava Ida-Virumaal on kindlasti oluline koht kultuuri nautimiseks. Ja kindlasti seal toimuvad tegevused soodustavad ka integratsiooni.

Võtame kas või keeleõppe valdkonna. Lisaks kursustel ja klassiruumis omandatud keeleoskusele on väga oluline ka keelekeskkond, kus eesti keelt praktiseerida. Need ettevõtmised, mida Vaba Lava ruumides on võimalik läbi viia – erinevad kohtumised, keelekohvikud, kogu see tegevus –, on ka integratsiooni ja keeleõpet toetavad. Lisaks siis see suurepärane kultuurielamus, mida on võimalik Vaba Lava [üritustel] saada.

Olen väga teiega nõus ka selles, et rahastamine võiks olla suurem. Jah, vastab tõele, et me opereerime eelarve tingimustega kõikide erateatrite puhul, kes oma taotlused ja plaanid Kultuuriministeeriumile esitavad. Komisjon vaatab need läbi. Komisjoni kuuluvad etendusasutuste esindajad ja ametnikud, kes teevad ettepanekuid. Kui meil oleks vahendeid rohkem, siis kindlasti oleks võimalik rahastada ka erateatreid rohkem. Selles osas me kindlasti riigieelarve läbirääkimistel oma panuse anname ja neid vahendeid juurde taotleme.

12:39 Esimees Jüri Ratas

Nüüd lisaküsimus, Kalle Grünthal, palun!

12:39 Kalle Grünthal

Ma tänan! Mulle nii väga meeldis praegu meie Riigikogu juhatuse esimehe härra Ratase selline solidaarne ütlemine: lugupeetud minister, äkki te tulete Riho Breivelile appi. See näitab, et meil ikka tõsine koostöö käib siin majas. Suurepärane! Aitäh teile, Jüri! Ja muidugi mulle meeldis ka lugupeetud ministri lause, et muidugi tulen appi.

Kahtlemata on Narva Vaba Lava ja selle tulevik äärmiselt oluline, aga ma tuleksin kõrvalepõikega tagasi meie esmaspäevase arutelu juurde, kui toimus teie ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia teemal. Kui te mäletate – ma arvan, et te mäletate –, ma puudutasin juhtumit Paides, Paide Vallimäel, kus muinsuskaitsetööde käigus, kaevamiste käigus tuli välja 14. sajandist pärit ainulaadne viiekambriline lubjapõletusahi. Ja siis kahjuks juhtus niimoodi, et ühe muinsuskaitseametniku, üheainsa isiku otsusega see ainulaadne ehitis lammutati kopaga. Minu meelest väga dramaatiline sündmus. Ma ei nimeta selle ametniku nime praegu. Ja asemele ehitati mingisugune multifunktsionaalne koolimaja, mille jaoks oleks olnud piisavalt kohti Paide linna erinevates piirkondades. Reformierakonna minister Jürgen Ligi isegi planeeris selle [mujale].

Siin on see küsimus praegu: kas te võtate selle teema oma päevatöökavasse, et selgitada välja [juhtunu] tegelikud põhjused ja et sellised asjaolud rohkem ei toimuks? Minu meelest on see kriminaalkorras karistatav tegu, kultuurimälestise hävitamine.

12:41 Esimees Jüri Ratas

Tiit Terik, palun!

12:41 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Härra Grünthal! Ma võtan Riigikogu liikmete palveid ja muresid ja tähelepanekuid väga tõsiselt ja teie välja toodud Kesk-Eesti juhtum on meil majas juba arutusel olnud. Ja nii nagu ma vastasin teile esmaspäeval, saan vastata ka täna, täpsustatud informatsiooni põhjal, et ühe inimese otsus sellise teguviisi puhul ehk et mingi objekt [hinnata] väheväärtuslikuks või kaitse alt välja arvata ei ole seaduspärane. Ja selle küsimuse lahendamine ja uurimine meil kindlasti jätkub. Me kogume täiendavat informatsiooni. 

Ja vastab ka tõele teie väide, et muinsuse hävitamine on kriminaalkorras karistatav. Juhul kui teie väide tõendust leiab, siis loomulikult tuleb siit ka edasi vaadata. Aga teie mure on meile hästi teada ja võin kinnitada, et minu kolleegid koguvad täiendavaid andmeid ja kui see pilt on selgem, informeerin kindlasti ka teid.

12:42 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 12:42 Eelarvevalikud

12:42 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi neljanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Riina Sikkut, vastab peaminister Kaja Kallas. Teemaks on eelarvevalikud. Riina Sikkut, palun!

12:42 Riina Sikkut

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud peaminister! Kriisiaegsel lisaeelarvel muidugi peabki olema selge fookus, nii nagu oli koroonakriisi ajal, siis nüüd samamoodi: julgeolek, sõjapõgenikud ja toimetulek. See ongi õige ja ilus. Küünilisemad kolleegid siin saalis seevastu näevad märke lähenevatest valimistest. Näiteks selle aasta eelarve aruteludel tõusis teemaks erakorralise pensionitõusu ajastamine. [Seda oleks võinud teha] 1. aprillist 2022 koos indekseerimisega. Arvestades seda, et aprilli hinnatõus oli tõesti rekordiline 19%, me nüüd tagantjärgi targana teame, et see 20-eurone erakorraline pensionitõus oleks Eesti pensionäridele väga ära kulunud, eriti kuna 50% eakatest elab meil suhtelises vaesuses. Aga tõus tuleb kaks kuud enne valimisi.

Nüüd, erimärgistatud diislikütust puudutavad samalaadsed ettepanekud, mis on opositsioonist tulnud, ei ole varem toetust leidnud. Ja kui eesmärgiks on sisendhindade langetamine, et üldist hinnatõusu pidurdada, siis olulisem oleks diislikütuse puhul sellise otsuse tegemine. Erimärgistatud diisli puhul mul on väga hea meel põllumeeste ja põlevkivitootjate pärast, sest et erimärgistatud diisli aktsiis langeb madalamaks, kui opositsioon kunagi on unistanud. Suurepärane käik! Aga mis see motivatsioon on olnud?

Ja nüüd viimaseks see 50-eurone väga vajalik lisatoetus lastega peredele ja eakatele ja ka töövõime kaotanud inimestele. Kahtlemata see on vajalik. Aga hinnatõus, isegi kui see leeveneb – ega hinnad vanale tasemele ei lange. See ühekordne süst tegelikult leevendust ei paku. Aga näiteks tulumaksuvaba miinimumi tõstmine alampalgani, mis oleks ebavõrdsust püsivalt vähendav meede, ei ole leidnud valitsuse toetust. (Juhataja helistab kella.) Miks sellised valikud eelarves on tehtud?

12:44 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:44 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Vastab tõele, et järgmise aasta märtsis on valimised. Selles suhtes saab kõike seda hinnata ka selles võtmes, et valimised on tulemas, ja igal pool näha seda tonti, et kõik tegevused lähtuvad sellest, et valimised on tulemas.

Aga selle lisaeelarve fookus on ikkagi julgeolek just selles võtmes, et tegelikult kriis, mis on puhkenud sõja näol Ukrainas, on meile toonud täiesti uued mured. Kõigepealt on mure seoses meie enda riigi kaitsega. Seda tuleb tugevdada lähtuvalt Ukraina õppetundidest, mida me saame teha selle jaoks, et olla ise tugevamad. Ja tuleb mõelda, milliseid samme me peame astuma oma kollektiivkaitse, NATO kaitse tugevdamiseks, et rohkem liitlaste vägesid saaks siin olla.

Teiseks, kõik elanikkonnakaitsega seotud küsimused. Need on lisaeelarve valikud, samuti energiajulgeolek, mis on paratamatult üks suur osa kogu julgeolekust, sellest, et me saaksime olla sõltumatud Vene gaasist ja naftast ja et meie toad oleksid ikkagi sügisel soojad. 

Lisaeelarves on ka otseselt Ukraina sõja mõjudega seotud kulude katmine, mis puudutab põgenikega seotud kulutusi, aga ka toimetulekumäära tõstmist.

Ja tõesti on sügiseks ette nähtud puhver. Nüüd on küsimus, miks just sügiseks. Jah, juba praegu on raske. Ongi raske, hinnatõusud on olnud väga suured, aga kuna me tegelikult näeme, et raskemad ajad on veel ees, siis me peame vaatama, kuidas ja kui palju me suudame kõiki toetada.

Minnes sügisele vastu, me räägime energia hindadest, eelkõige elektri hinnast, mis tõi ju need šokid kaasa sügisel ja talvel. See, et Riigikogu võttis vastu seaduse, mis annab võimaluse ka oma hinda fikseerida, ma arvan, on väga positiivne. Ja suvel me peame tegelema sellega, et inimesed saaksid ennast ise kaitsta, fikseerides hindu ka madalamal tasemel, et vältida seda närvipinget, mis hindade tõusuga kaasneb.

Aga jah, need on need valikud. Ega me ei saa kõiki muresid paraku lisaeelarvega lahendada. See ei ole eelarve, mis kõiki valdkondi puudutab. Loomulikult, alati saab kritiseerida, et üks või teine asi on vähe, aga need on võimalused, mis parasjagu on. Ja tõesti, me püüame astuda samme, et keegi ei jääks maha ja keegi ei saaks liiga palju pihta. Aga me ei saa öelda, et me kõike (Juhataja helistab kella.) suudame kinni maksta.

12:47 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Me oleme jätkuvalt eelarvevalikute teema juures ja oma täpsustava küsimuse küsib Riina Sikkut. Palun!

12:47 Riina Sikkut

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma olen täiesti nõus, ei ole võimalik toetustega kõike kinni maksta ja me peame olema valmis, et see sõjaolukord kestab pikemalt ja hinnatõusu mõju on pikem. Seetõttu ma küsisingi, miks eelarves tehti sellised valikud, et erimärgistatud diisli aktsiis langetatakse ajutiselt, seitsmeks kuuks väga madalale tasemele ja pärast seda tõuseb see määr viis korda taas.

Ja 50 eurot ühekordselt kätte, selle asemel et näiteks tõsta tulumaksuvaba miinimumi alampalgani. See tähendaks 30 lisaeurot kuus alampalga teenijale, 360 eurot aastas. Me väärtustaksime inimeste tööl püsimist, nende panust ja vähendaksime pikaajaliselt koormust sotsiaalsektorile. Alampalgaga on väga raske toime tulla, rääkimata siis 19%-lise inflatsiooni tingimustes. Selle asemel [oleks võinud] teha ühekordse 30-miljonilise kulu ja leida lahendus, mis meid kannaks järgmise paari aasta jooksul.

Ja teiseks, need LNG‑terminali kohta tehtud otsused lisaeelarves, põgenike majutusele 44 miljonit, pearaha koolidele 44 miljonit – suurepärane. Ma arvan, et need on kõik väga vajalikud otsused, väga vajalik raha läheb õigesse kohta.

Aga kuidas lisaks nende rahastamisotsuste tegemisele on ülejäänud otsustega, et me tegelikult selle terminali saaksime, et need õppekohad oleksid olemas ja et need majutuskohad oleksid olemas? Ma saan aru, et siin ei ole mure mitte rahas, vaid selles, et see pudelikael on kuskil mujal? Ei ole päriselt neid õppe- ja majutuskohti ja ei ole tehtud ka poliitilisi otsuseid, et päriselt sellised riskid, mida saab ainult valitsus maha võtta terminali rajajate jaoks, oleks maha võetud.

12:49 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:49 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Siin oli nüüd tegelikult väga palju küsimusi või väga palju teemasid. Ma üritan vastata. Erimärgistatud diisli aktsiisi alandamine on väga palju seotud toidujulgeolekuga. Me teame, et praegu on Ukrainas väga palju vilja kinni, sellepärast et seda ei saa laevadega välja transportida. Me otsime koos lahendusi ka selleks, et kasutada raudteed teravilja toomiseks. Aga erimärgistatud kütuse aktsiisi alandamine on just selleks, et võtta meie meie põllumajandustootjatelt koormust vähemaks. See on tegelikult osa toidujulgeolekust.

Nüüd, tulumaksuvaba miinimumi tõstmine või tulumaksusüsteemi kordategemine. Ma olen teiega absoluutselt nõus, et peakski olema nii, et inimeste palgad tegelikult on seeläbi suuremad ja neil ei ole toetust vaja, vaid nad suudavad teenida nii palju, et see katab hindade tõusu. Lihtsalt probleem lisaeelarve puhul on see, et need summad on väga erinevas mahus. Tulumaksu alandamine tähendab hoopis teisi suurusjärke, pluss seda tuleb näha ette iga aasta just sellepärast, et meil peab see raha kuskil ka olemas olema.

Nüüd, mis puudutab LNG‑terminali ja õppekohtasid, siis LNG‑terminaliga on see, et ma vaatan, et ajakirjanduses käib selline omavahel pommitamine. Seal on muidugi eraettevõtja huvi, mis on see, et riik maksaks kinni kõik kahjumid, võtaks kõik riskid ja nemad võtaksid kasumi. Aga see ei saa olla riigi huvi, sest see tuleb siiski maksumaksja taskust.

Meie jaoks on oluline, et need kokkulepped saavad sõlmitud, et tegelikult ka erasektor, need konkreetsed erasektori ettevõtted, kes on saanud COVID-i ajal riigilt päris palju toetust, tuleksid nüüd solidaarselt [kaasa], mitte nõudes absoluutset maksimumi, pressides riigilt midagi oma tuludesse, vaid tegelikult annaksid oma osa sellesse. Need läbirääkimised käivad. Meil on neljapäeval plaanis seda ka valitsuskabinetis arutada.

Nüüd õppekohtadest. Haridusminister suhtleb pidevalt kohalike omavalitsustega ja me tegeleme sellega, et neid õppekohti luua. Ma olen teiega nõus, et kuna täiendavalt on nii palju vaja, siis riik peab siin kandma oma osa, aga probleem on ka selles, et tegelikult kõik lapsed ei ole meil kuskil hariduse infosüsteemis olemas, et me teaks ka, kuhu neid kohti on tegelikult vaja rajada. See ongi pidev töö, millega Haridus- ja Teadusministeerium tegeleb.

12:52 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd lisaküsimus, Helle-Moonika Helme, palun!

12:52 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Peaminister! Ma kõigepealt klaariks ära selle jutuajamise teemal "Lapsik". Mina ei öelnud ja ka stenogrammist ei selgu hilisemal ülelugemisel kohe kindlasti mitte, et mina peaksin lapsikuks meie meditsiinisüsteemis ja arstiabi kättesaadavuses juba olevaid ja Ukrainast saabujatega seoses [juurde] tulenevaid probleeme. Ma ütlesin, et teie olete lapsik, kui te vastates küsimustele lükkate vastutuse olukorra eest lihtsalt välistele põhjustele, kas sõjale Ukrainas või eelmise valitsuse tegevusele, öeldes umbes nii, et oi, küll mul on ikka raske, oh ma vaesekene, tundke mulle kaasa nendel rasketel aegadel.

Aga kui minna küsimuse juurde ja rääkida eelarvevalikutest, siis me selgelt näeme, et lisaeelarves on sisejulgeolekule minevaid summasid siiski vähe, arvestades asjaolusid. Ja see peegeldub või peegeldus väga selgelt ka PPA peadirektori kummalistes avaldustes, kus ta palub nüüd saabuval teatud perioodil Eesti lipuga mitte välja tulla, sest ilmselgelt võib olukord käest ära minna, tal ei ole ilmselt piisavalt ressurssi sellega tegeleda. Ja ta ütles intervjuus, et ta ei soovita ka Eesti lippu provotseerivalt kasutada.

Mina küsin, kas Eesti lipu lehvitamine on või ei ole provokatsioon. Kas Eestis teatud ajal, teatud territooriumil, teatud kohas või selle läheduses tohib Eesti lipuga ringi käia või oleme me tõesti olukorras, nagu PPA peadirektor ütles, et 30. iseseisvusaastal on meil Eesti riigis mingeid territoriaalseid piirkondi, kuhu Eesti lipuga minna ei tohi?

12:54 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:54 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jaa, ma tõesti vabandan, mina sain aru, et te nimetasite neid kriise lapsikuteks, aga te nimetate mind lapsikuks. Ma lihtsalt sel juhul tahan öelda, et argumenteerimisel on erinevad tasemed ja kõige madalam tase on see, et rünnatakse isikut. Järgmine tase on see, et ründad stiili, ja kõrgemad argumenteerimise või debateerimise tasemed on need, kus sa vastad argumendile argumendiga ja põhjendad oma seisukohti. Ma väga tahaks näha seda, et Riigikogu debateerib ikkagi sellel tasemel, kus ei puudutata ei isikut konkreetselt ega ka mitte stiili, vaid sisu. See oleks minu meelest väga teretulnud areng.

Mis puudutab Eesti lippu, siis Eesti lipp on meile kõigile armas. Erinevalt teie toetajatest on meie toetajatel väga selge seisukoht, et Pika Hermanni tornis peaks igal juhul lehvima sinimustvalge lipp, mitte mingi muu lipp. See on see, mis on meie au ja uhkus. Ja seda sinimustvalget igal pool tegelikult uhkusega ka kasutatakse.

Mis on positiivne? Positiivne on see, et tegelikult see sõda on toonud ka võib-olla mingites kohtades isegi rohkem liputeadlikkust. Ma pean silmas näiteks Ida-Virumaad. Kui ma käisin Ida-Virumaal, siis seal paljusid, just venekeelset elanikkonda ärritas ka Ukraina lippude kasutamine, kusjuures Narva lipp on väga sarnane Ukraina lipuga. Aga see on lihtsalt kõrvalkommentaar. Samas ka venekeelsed elanikud ütlesid, et mis, meie lipp on sinimustvalge. Minu meelest see on positiivne areng, et ka meie muukeelne elanikkond järjest enam tunneb, et see on meie kogukond, see on see, kuhu me kuulume. Ka nemad tunnevad emotsionaalset sidet pigem Eestiga. See on minu meelest oluline areng.

Ja me peaksimegi niimoodi seda asja võtma, et tegelikult siin Eestis me toimetame koos ja oleme koos ja kanname uhkusega sinimustvalget ja tõmbame selle lipuvardasse.

12:57 Esimees Jüri Ratas

Protseduurilisi küsimusi on siin mitu. Helle‑Moonika Helme, palun!

12:57 Helle-Moonika Helme

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Ma tegelikult tahaksin tunnustada kõigepealt just nimelt härra spiikrit selle eest, et ta on teinekord korda majja loonud ja seda ka peaministri suunal. Ja mul on hea meel, et peaminister tegi siin küsimusele vastates väga toreda enesekriitilise avalduse, kommenteerides oma vastuse sissejuhatuses Riigikogu väitluskultuuri, sest isikustatud verbaalseid rünnakuid ja solvanguid on tulnud ka tema poolt hulgaliselt ja sellele on ka lugupeetud spiiker õige mitu korda tähelepanu juhtinud. Aitäh härra spiikrile selle eest!

12:58 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Kert Kingo.

12:58 Kert Kingo

Ma tänan! Mul on palve spiikrile, et äkki te annate järgmise küsimuse alguses võimaluse peaministrile ka Moonika Helme esitatud küsimusele vastata. Ma ei saanud vastust, kas Eesti lipuga võib igal pool käia või on [selleks] piiratud territooriumid ja piiratud aeg, kunas seda tohib kasutada ja kunas ei tohi. Äkki ta järgmise küsimuse alguses vastab sellele?

12:58 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Seda võimalust minul ei ole. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 12:58 Energiajulgeolek

12:58 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi viienda küsimuse juurde. Selle küsib Riigikogu liige Aivar Kokk, vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on energiajulgeolek. Aivar Kokk, palun!

12:58 Aivar Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Mulle hetkel tundub, et Reformierakonna valitsus suudab teist korda sama ämbrit kolistada: samamoodi nagu 2014. aastal, kui loobuti LNG-terminali ehitusest soomlaste kasuks. Tänane julgeolekusituatsioon ja Venemaa gaasi hind on loonud olukorra, kus valitsusel tuleks selgelt välja öelda, et Eestis ei tarbita järgmisest aastast Venemaal toodetud gaasi. Selle lahenduseks peab sügiseks valmis ehitama LNG vastuvõtu taristu, ühenduse gaasitorustikuga, rentima LNG-laeva, ostma piisavas koguses [veeldatud] gaasi. Kui me tahame, et LNG [taristu] sügiseks oleks valmis ja laev vastuvõtuks ostetud, siis oleks valitsus pidanud juba hiljemalt märtsis tegema vastavad otsused. Me teame, et iga päev hinnad tõusevad. Alexelal olid juba märtsis tagatud eelbroneeringud laevale, [veeldatud] gaasile ja ka taristu ehituseks kuluvale metallile. Aga enne lõpliku otsuse tegemist peaks riigil olema selge plaan.

Hetkel tundub, et peaminister on selgelt öelnud, et tuleks ehitada LNG vastuvõtu punkt. Majandusministrile on antud korraldus. Majandusministeerium on andnud korralduse Eleringile. Tegelikult tänasel hetkel mitte ühtegi otsust või lepingut alla kirjutatud ei ole.

Nüüd ma vaatan, et lisaeelarves on 170 miljonit eurot. Seega on tänasest turuhinnast 1,7-korda kõrgema hinnaga võimalus osta 1 teravatt gaasi varustuskindluseks. Aga see ei tohi olla Venemaa gaas. Me teame, et 25. veebruarist alates on Leedu öelnud, et nende kaudu Läti, Eesti ja Soome gaasi ei saa. Mul nüüd tekib küsimus, et Eesti gaasivajadus on aastas 5 teravatti. Elering on öelnud, et ega seda kaid ei olegi vaja, LNG vastuvõttu ei ole Eleringi esimehe ütluse kohaselt vaja. (Juhataja helistab kella.) Millega kaetakse see 4 teravatti?

13:01 Esimees Jüri Ratas

Teie aeg!

13:01 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, valitsus on teinud otsuse, et me loobume Vene gaasist. Selline otsus on valitsuses tehtud. Te ei ole valitsuses, mina olen valitsuses, ma ütlen, et me oleme sellise otsuse teinud. Palun vaadake protokollidest järele, selline otsus on tehtud. Seda esiteks.

Teiseks, me oleme otsustanud soetada gaasivaru 1 teravatt-tunni ulatuses. Jah, Eesti aastane gaasitarbimine on 5 teravatt-tundi aastas, 1 teravatt-tunni me kogume Inčukalnsi gaasihoidlasse Lätis.

Nüüd see, mis puudutab gaasi hinda, siis loomulikult me oleme näinud ette raha selle gaasivaru soetamiseks. Ma olen teiega nõus ja selline suunis sai ka antud, et gaasivaru loomulikult tuleb soetada võimalikult madala hinnaga. See raha ei pruugi kõik selle jaoks ära kuluda, aga see on ette nähtud puhvriga, arvestades seda, mis need hinnad on. Igal juhul, arvestades ka Eesti riigis kehtivaid reegleid, seda [püütakse ikkagi osta] võimalikult odavalt.

Mis puudutab neid valeväiteid, mis te esitate, et Reformierakond on millelegi vastu olnud ja nii edasi. See on vale väide. 2015. aasta oktoobris andis Reformierakonna majandus‑ ja taristuminister Kristen Michal heakskiidu Euroopa ühendamise rahastu ehk CEF-i energeetika taotlusvooru esitatavatele projektidele. [Need olid esiteks] Balticconnector, gaasitoru, mis on tänaseks valmis ja ühendab Eestit Soomega, teiseks Karksi kompressorijaam ja kolmandaks Paldiski veeldatud maagaasi terminal. Need kolm asja Reformierakonna valitsus esitas Euroopa ühendamise rahastule. Nii et palun neid valeväiteid mitte esitada.

Nüüd, mis puudutab konkreetset LNG vastuvõtu võimekust, siis me oleme otsustanud, et seal, kus see Balticconnector on, tuleb luua ühendus võimaliku haalamiskaiga. Haalamiskai asukoht on tõesti eraettevõtja omanduses ja seetõttu käivad praegu läbirääkimised selle kokkuleppe sõlmimiseks. Haalamiskai tähendab seda, et saab vastu võtta taasgaasistamise võimalusega laeva. Selle laeva rentimise osas on meil kokkulepped Soomega just sellepärast, et Soome tarbimine on 30 teravatt-tundi aastas, Eesti tarbimine on 5 teravatt-tundi ja me saaksime koos teha nii, et kõigepealt tuleb see laev siia Eestisse haalamiskai juurde, seejärel läheb Soome. Ja igal juhul ka meie ühendus, mis meil Soomega on, tagab selle, et gaasivarustus saab olema.

Homme ehk neljapäeval on meil valitsuskabinetis jälle arutelu, ülevaade seisudest, kui kaugel ollakse selle kokkuleppe sõlmimisega. Ma saan aru, et te olete ühenduses Alexela inimestega, kes teile praegu (Juhataja helistab kella.) annavad instruktsioone, mida veel küsida. Aga ma ütlen, et meie soov on igal juhul need kokkulepped saada ja ma loodan, et erasektor on riigiga solidaarne ja tuleb vastu.

13:04 Esimees Jüri Ratas

Austatud peaminister, ka teie aeg läks 20 sekundit üle. Läheme edasi, nüüd on täpsustav küsimus. Aivar Kokk, palun!

13:04 Aivar Kokk

Aitäh! Kõigepealt, ma ei ole Alexelaga ühenduses, aga ma otsisin [ühe asja] välja, et teie väidet, et ma valetan, ümber lükata. 25. oktoobril 2014, Postimees: "Taavi Rõivas loovutas LNG terminali Soomele". "Soome kogenud peaministril Alexander Stubbil piisas neljapäeval Brüsselis vaid põgusast koridorikohtumisest Taavi Rõivasega, et sundida noor ametivend Eesti huvidest loobuma." See oli 2014. Ja ma ka oma küsimuses rääkisin 2014. aastast.

Teine pool on see, et ärge palun valetage, et kui ei ole selle aasta sügiseks vastuvõtukaid, siis gaasi puhul, mis ei tohi tulla Venemaalt, ei ole varianti. Soomes ei ole LNG vastuvõttu. Te ei vastanud, mis saab: 1 teravatt ja vajadus 5 teravatti. Tänasel hetkel on Eleringile antud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt ülesanne see probleem lahendada. See on kestnud juba üle kuu aja. Lahendust täna ei ole. Ühtegi kokkulepet ei ole. Jah, ma tean, et ehitus käib, aga kokkuleppeid ei ole ja ei ole lahendust, kuidas sinna Inčukalnsi peaks saama gaas, mis ei ole pärit Venemaalt. Ka seda lahendust täna ei ole. Ainuke võimalus on võib-olla Poola ja Leedu käest osta tõesti gaasi 1,7-kordse hinnaga. Kas see on varustuskindlus Eesti tarbijatele, kui gaasi ostetakse võrreldes eelmise aastaga kümnekordse hinnaga? Kas lõpptarbija peab need hinnad kinni maksma? Palun lükake ümber, et 2014. aastal teie erakonna peaminister sellist otsust ei teinud. 

13:06 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:07 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Vaadake, 2015 on hiljem kui 2014. Teie räägite 2014. aastast, mina räägin 2015. aasta oktoobris tehtud otsustest, mis ma siin ette lugesin. Tegelikult ei valeta ilmselt teie ega valeta ka mina, sellepärast et 2015 on hiljem kui 2014. Ja need otsused, mis tehakse hiljem, käivad nendest otsustest üle, mis on varem tehtud. Seda esiteks.

Teiseks, meil on nüüd valmis saanud ka Poola–Leedu gaasitoru GIPL-i ühendus. See on üks asi. Leedus on ka veeldatud gaasi terminal. Meil on läbi räägitud Leedu, Läti ja Soomega solidaarsuskokkulepped gaasi kohta. Mida see tähendab? See tähendab seda, et ei oleks niimoodi, et näiteks Leedus kõik tehased üürgavad gaasil töötades täisvõimsusel, samas kui Eesti kodutarbijatel ei ole piisavalt gaasi. Me jagame ja oleme selles mõttes üksteisega solidaarsed, et kõigil oleks võimalus. 

Võimalusi, kust LNG-d saada, otsitakse loomulikult üle maailma. Sellega tegeleb Euroopa Komisjon, et ühiseid hankeid teha, sest Euroopa Komisjoni huvi on selle aasta lõpuks kaks kolmandikku Vene gaasist asendada LNG-ga ja teiste pakkujate [gaasiga]. Meie oleme seal ka osalised, et see tuleks erinevatest allikatest. Loomulikult on gaasi hinna tõus, millele te viitate, olnud väga suur. Tõesti, 36% on gaasi hind viimase kuu jooksul tõusnud. See on otseselt seotud sellega, et Putin peab Ukrainas sõda ja pitsitab sellega Euroopat. Jah, gaas võib olla kallis, aga vabadus on hindamatu, sellepärast kõik need asjad ongi omavahel seotud.

Loomulikult, gaasi me üritame hankida ja me teeme kõik pingutused sellesama LNG haalamiskai rajamiseks Paldiskisse. Need läbirääkimised käivad ja nagu ma ütlesin, valitsus ka homme selle küsimusega jälle tegeleb ja saab ülevaate. Ma loodan küll, et nii riik kui ka erasektor mõistavad oma rolli selles kriisis ja me saame need asjad koostöös tehtud. Ja et me saame need asjad tehtud ka koostöös oma Soome ja Läti kolleegidega.

13:09 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd üks lisaküsimus, Kalle Grünthal, palun!

13:09 Kalle Grünthal

Suur tänu, härra spiiker! Minu küsimus puudutab julgeolekut. Politsei‑ ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher soovitab mitte kasutada Eesti lippu provotseerivalt, on öelnud ERR, ja selgitab Vaheri ütlust: soovime vältida olukorda, et politsei võtab inimesel Eesti lipu käest ära. Vaher ütles, et usub, et provokatsioone Eesti lipuga võib tulla. Minu küsimus on. Palun selgitage, lugupeetud peaminister, kuidas on võimalik Eesti territooriumil Eesti lipuga provokatsioone toime panna ja kuidas on võimalik, et politsei võtab Eesti lipu inimese käest ära Eestimaa territooriumil!

13:10 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:10 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Põhiküsimus on energiajulgeoleku kohta, aga hea küll. Nagu ma vastasin juba teie kolleegile Helle-Moonika Helmele: Eesti riigis on Eesti lipp, mille üle me kõik uhkust tunneme ja mida kõik saavad kasutada. Ja ei tea mina juhtumeid, kus Eesti Vabariigi lipp oleks kelleltki käest ära võetud.

13:11 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:11 Peaministri ülesanded

13:11 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kuuenda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Kert Kingo, vastab peaminister Kaja Kallas. Teemaks on peaministri ülesanded. Kert Kingo, palun!

13:11 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Loomulikult me ei saanud jälle vastust ei Helle-Moonika Helme küsimusele ega Kalle Grünthali küsimusele. Aga teie peaministriks oleku ajal on meie rahva suhtes ellu viidud sundvaktsineerimist, loodud võimalus selle alusel inimeste töölt vabastamiseks ja jäetud inimesed sissetulekutest ilma. Olete valitsusjuhina rikkunud inimeste otsustusvabadust ja nende põhiseaduslikke õigusi. Teie initsiatiivil on politsei korduvalt näidanud omaenda rahva suhtes üles agressiivsust, rünnanud neid füüsiliselt, ässitanud nende kallale koeri, pidanud inimesi kinni ainuüksi selle tõttu, et nad on julgenud meelt avaldada. Te olete oma tegevusega toonud rahva korduvalt tänavatele. Te olete oma õhinapõhise rohepöörde elluviimiseks viinud lakke elektri-, gaasi- ja kütusehinnad, andnud hoogu saabunud 19%-liseks inflatsiooniks, mille tagajärjeks on hinnatõusud igas valdkonnas. Olete teinud kõik elukalliduse võimalikult suureks tõusuks. Teie juhitud valitsusega on rahvas liikumas või juba osaliselt liikunud vaesusesse ja viletsusse. Inimesed on masenduses ja tulevik on must. Seda kõike olete te teinud vähem kui pooleteise aastaga. Oma ametivandes, mille te siin parlamendis ligemale poolteist aastat tagasi andsite, lubasite te kanda vastutust Eesti Vabariigi ees ja jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale. Palun öelge nüüd Eesti rahvale kõike eeltoodut arvestades, kuidas te seda teinud olete. Milles on seisnenud vastutus Eesti riigi ees ja milles on väljendunud teie ustavus põhiseaduslikule korrale, millistes tegudes? Inimesed tahavad seda teie suust kuulda.

13:13 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:13 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Teie kirjeldust kuulates tekib küsimus, mis riigis teie elate. Tundub, et teie Eestit ei armasta. Teie Eesti tundub olevat üks õudne paik. Üks õudne paik tundub olevat see Eesti, mida te kirjeldate. Mina elan teistsuguses Eestis. Mina elan Eestis, mis on väga ilus ja kus elavad head inimesed, kus politsei tagab inimeste julgeolekut, kus tegelikult vaktsineerimine on vabatahtlik, kus on pressivabadus – me oleme viiendal kohal maailmas pressivabaduse tasemelt –, kus on meeleavalduste vabadus. Kõik saavad avaldada meelt, rääkida, mida nad tahavad, olla valitsuse vastu, kui nad soovivad. Mitte midagi sellest ei juhtu. Selles mõttes mina elan riigis, mida ma armastan. Seda Eestit mina igal juhul armastan, aga see Eesti, mida teie kirjeldate, seda mina ausalt öeldes ära ei tunne.

13:14 Esimees Jüri Ratas

Nüüd läheme protseduuriliste küsimuste juurde. Kert Kingo, palun!

13:14 Kert Kingo

Ma tänan, austatud spiiker! Kas ma olen valesti aru saanud, et infotunni mõte on see, et saadikud saavad ministrilt või peaministrilt küsida ja see minister või peaminister, kellelt küsitakse, peaks vastama, mitte vastupidi, et peaminister küsib saadikult ja siis see saadik ei saa isegi vastata?

13:14 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Infotunni mõte on see, et Riigikogu liikmed küsivad ja valitsuse liikmed vastavad. Protseduuriline küsimus, Helle‑Moonika Helme.

13:14 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh! Ma jätkan siitsamast. Kas meil on protseduuriliselt ka selline variant, et peaminister ise küsib ja ise vastab, nagu ta praegu täpselt tegi? Ta ise esitas küsimuse ja siis hakkas ka vastama, ja täiesti ebaadekvaatselt, tekitades nagu mingisugust, ma ei tea, mitut Eestit siin enda arvates, kus meie inimesed elavad, kus tema elab või kus keegi teine elab või tema pensionärist isa elab. Äkki te teete talle märkuse, et see "ise küsin, ise vastan" ei ole selle ürituse formaat.

13:15 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma jään selle vastuse juurde, mis ma ütlesin Kert Kingole. Ja loomulikult – ma saan aru, et teie küsimus ei ole retooriline – mõnikord me vastustes või ka küsimustes [esitame] ise retoorilise küsimuse ja siis läheme sealt edasi. Nii et kuidas keegi sellest aru saab, see arusaamine on kuulaja silmades ja kõrvades, nagu öeldakse.

Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus.

13:15 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma kiirustasin kohe ruttu saali tagasi ...

13:16 Esimees Jüri Ratas

Ma nägin, et te kiirustasite. Ma nägin seda.

13:16 Kalle Grünthal

... ja küsimus on selles, et minu hinnangul te praegu tõlgendate natuke valesti küsimustele vastamise korda. Nimelt see meie tark kollane raamat, Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadus, selgitab ilusti lahti: infotunni juhataja ülesanne on hinnata, kas küsimus puudutab taotluses märgitud probleemi ja kas küsimus on saanud piisava vastuse, et selle käsitlemine lõpetada. Mõlemal juhul on teil selle asjaolu tuvastamisel kaalutlusõigus. Ma osundan seda seetõttu, et minu hinnangul praegu Kaja Kallas ei vastanud sellele küsimusele. Te ehk leiate, et ta ikkagi vastas – see on muidugi teie kaalutlusõigus –, aga tegelikult peaks istungi juhataja sellele probleemile tähelepanu pöörama. Ma muidugi pean avaldama teile ka kiitust, et te olete paaril korral seda siiski teinud. Ootaks sedasama järjepidevust [ka praegu].

13:17 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma olen siin viimase tunni ja 17 minuti jooksul viiel korral seda kaalutlusõigust kasutanud ja lõpetanud küsimuse käsitlemise. Tõsi, see eeldas ka kokkulepet teiega, et me teeme ühe täiendava küsimuse ja ühe lisaküsimuse. Viiel korral on küsimuste käsitlemine lõpetatud. Ja nüüd me oleme selles olukorras, kus on täpsustav küsimus. Kert Kingo, palun!

13:17 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud eesistuja! Hea peaminister! Selle aasta veebruaris vallandusid kohutavad sündmused. Venemaa alustas oma agressiooni Ukrainas, algas sõda, mitte sõjaline konflikt, nagu teie ja teised valitsuse liikmed seda nimetavad. Loomulikult tuleb agressiooni sihtmärgiks olevat riiki abistada igakülgselt ja nii palju kui võimalik. Just nimelt nii palju kui võimalik. Seda oleme me riigina ka teinud. Eesti on toetanud Ukrainat rohkem kui 200 miljoni euroga, millega oleme toetajate esirinnas, vaatamata sellele, et oleme pisike, veidi üle 1 miljoni elanikuga riik teiste, suurriikide [kõrval]. See on helde ja väga suurejooneline panus. Lisaks oleme olnud väga abivalmid sõjapõgenike vastuvõtmisel ja toetamisel. Olete neile võimaldanud palju eeliseid võrreldes oma rahvaga.

Aga ei tohi unustada, et samal ajal eksisteerib edasi ka meie enda riik, Eesti riik koos oma rahvaga. Suures aitamise tuhinas on oma rahvas lükatud tahaplaanile. Nad on jäetud teisejärguliseks, nemad ei saa hüvesid ega sooduskohtlemist, nemad peavad ise vaatama, kuidas igapäevaelus hakkama saada. Valitseb tuntav ebavõrdsus.

Teie Eesti Vabariigi peaministrina olete jätnud omaenda rahva unarusse. Oma ametivandes, mille te siin parlamendis ligemale poolteist aastat tagasi andsite, lubasite te ka pühendada oma jõu Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. Palun nüüd seletage, eriti tänase päeva seisu valguses, milles on teie pühendumine seisnenud. Milliseid heaolu kindlustavaid tegevusi te konkreetselt Eesti rahva jaoks olete teinud? Milliste tegevustega konkreetselt olete kindlustanud Eesti rahva tulevikku? Selgitage rahvale seda oma moraalset kompassi.

13:19 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:19 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt korrigeerin, et Venemaa alustas sõda 2014. aastal, mitte selle aasta veebruaris. Seda peab ka meeles pidama, et Ukraina peab seda sõda juba sellest ajast peale. Ja ma ei tea, kust te võtate, et ma nimetan seda sõjaliseks konfliktiks või milleks iganes. Ma olen sellest kogu aeg väga otse rääkinud. Ma ei poe absoluutselt mitte mingite sõnade taha, nii nagu teie seda üritate teha. Seda ma ei tee.

Mida me oleme teinud Eesti rahva kaitseks? Selles konkreetses kriisis me teeme Eesti rahva heaolu nimel seda, et me aitame Ukrainat, et see sõda siia ei tuleks. See on väga selgelt Eesti rahva, Eesti iseseisva riigi püsimajäämise huvides, et see sõda ei laieneks kuhugi kaugemale, et Venemaa kui agressor saaks vastu nina nii korralikult, et neil täiendavaid imperialistlikke mõtteid enam ei tekiks.

Mida ma veel olene teinud? Ma olen Eesti toonud tagasi maailmakaardile. Me oleme NATO-s ja Euroopa Liidus võrdsete liitlastena, me ei solva enam neid liitlasi ja seetõttu meid võetakse võrdsete partneritena, meid kuulatakse. Meid kuulatakse ka selles osas, mida on vaja teha selleks, et meie kaitset siin tugevdada, selleks et inimestel oleks kindlus, et siin on turvaline, siia see sõda ei tule ja me saame siin edasi toimetada nii, nagu me oleme teinud.

Nüüd, paar asja tahan veel ära korrigeerida. Kolleeg kultuuriminister viitas mulle, et Eesti ei ole pressivabaduselt mitte viies, vaid on neljandale kohale tõusnud. See tähendab, et meil on vabadust rohkem, kui on olnud varem. Teiseks see, et te tõite oma küsimuses välja energiapöörde, justkui see on halb asi. Vastupidi, taastuvenergia on ka praegu kõige odavam energia, nii et see on tegelikult positiivne asi.

Eesti rahva heaolu nimel teeb valitsus iga päev tööd. Ta teeb tööd selleks, et siin oleks turvaline, et kõigil oleks kindlus, et ettevõtjad saaksid toimetada. Me oleme hoidnud ühiskonna lahti, tänu sellele on majandus Eestis kasvanud 8,6%. Tänu sellele on palgad kasvanud, inimeste sissetulekud on kasvanud ja elu on Eestis läinud paremaks. Aga seda kõike öeldes ma möönan ka, et rasked ajad on ees. Teie kolleeg ei luba seda küll mainida, aga see nii on, et rasked ajad on ees nende kriiside tõttu, mis meil käimas on. Nii lihtsalt on.

13:22 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd üks lisaküsimus. Helle-Moonika Helme, palun!

13:22 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! Jah, loomulikult, ennast kiites ma ei väsi. Aga ma ütlen teile: Eesti riigi ja rahva rahaga olete te maailmakaardil tagasi. Igal pool intervjuudes te käite ja räägite: mina andsin raha, mina annan raha, mina nii, mina naa. (Kaja Kallas ütleb vahele: "Ei räägi!") Aga lähme edasi küsimuse juurde. Küsimus on peaministri ülesannete kohta ja ma tulen ikkagi selle teema juurde tagasi. Peaministri ülesannete hulka kuulub selgelt ka oma alluvate sõnade ja tegude kommenteerimine, hinnangute andmine. PPA peadirektor on öelnud, et Eesti lipu kasutamine 9. mai kontekstis on provokatsioon. Palun teilt kui valitsusjuhilt selgelt artikuleeritud lühivastust, kas te nõustute Elmar Vaheri selle konkreetse seisukohaga või ei.

13:23 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:23 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ühesõnaga, ma saan aru, et teid kuidagi häirib, et Eesti on tagasi maailmakaardil. Aga see on hea ja Eesti inimesed tegelikult seda toetavad. Üle 60% Eesti elanikkonnast toetab valitsuse tegevust, mis on päris kõrge näitaja.

Ühe asja tahan veel ära klaarida. Ma ei tea, võib-olla see [küsimus] tuleneb keeleoskusest, aga jah, ei räägi mina endast, vaid ma räägin loomulikult Eestist ja mida Eesti on teinud. Ma ei saa aru, miks see, miks te seda ... (Saalist hõigatakse midagi. Juhataja helistab kella.) Kui te karjute samal ajal, kui ma räägin, siis on väga keeruline teile vastata. Ma püüan teile vastata, aga teist üle karjuda on keeruline. Miks see teid nii häirib, et tegelikult Eesti on tagasi nende laudade taga? See kokkuvõttes on meie julgeoleku küsimus, et me ei sõima oma liitlasi, vaid me tegelikult teeme nendega koostööd ja meid kuulatakse. See on oluline selleks, et see sõda siia ei tuleks, et need kannatused, mis on Ukrainas, siia ei tuleks ja me saaksime jätkata kõige sellega, millega me oleme siin harjunud.

Ja teie küsimuse peale ütlen veel kord: Eesti lipp on Eestis au sees igal pool. Sinimustvalge üle me oleme väga uhked ja seda kasutada saab täpselt vastavalt Eesti lipu seaduse reeglitele. Nii et see on Eestis kehtiv kord.

13:24 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Mart Helme, palun!

13:25 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Kaja Kallas! Ma kuulasin kabinetis seda infotundi ja ma pean muidugi ütlema, et teie nipsakus, teie ülbus, teie isiklikud rünnakud ja solvangud küsijate pihta on täiesti vastuvõetamatud. Missugused meie toetajad ei soovi Eesti lippu Pika Hermanni torni? Missugused?! Kui te peate silmas Varro Vooglaidu, siis Varro Vooglaid ütles väga selgelt: talle on talumatud need sigadused, mida teie valitsus selle lipu all teeb. Vaat see oli mõte, mitte see, et sealt Eesti sinimustvalge maha võtta.

Nüüd, te eksite ka selles, et Eestis ei ole kunagi kelleltki sinimustvalget lippu ära võetud. 2007. aastal politsei vähemalt kahel korral eemaldas pronksmehe juurest Tõnismäelt sinimustvalge lipuga inimesed. Üks neist oli Jüri Böhm ja teine oli Jüri Estam. Kaks korda on sealt ära viidud sinimustvalge lipuga inimesi, käsitledes seda provokatsioonina. Nii et teie jutt sellest, et Eestis võib alati igal pool sinimustvalget lippu kanda, kartmata sellega mingit repressiooni, ei vasta tõele.

Ja ma saan aru, et te vingerdate välja seisukoha võtmisest Elmar Vaheri suhtes. Aga ma võin mürki võtta, tundes teid, teie valitsuse selgrootust, et kui tõepoolest läheb keegi sinimustvalgega 9. mail Siselinna kalmistule, siis politsei viib selle inimese koos sinimustvalgega sealt minema. Ja see on teie valitsuse kahepalgelisus. "Slava Ukraini!" võib siis karjuda karistamatult, aga saba [tõmmatakse] jalgade vahele, siis kui tuleb võidelda. Palun lõpetage see ülbe küsijate sildistamine ja süüdistamine! Vastasel korral ma hakkan kogu aeg võtma protseduurilisi küsimusi ja teile vastu nina andma.

13:27 Esimees Jüri Ratas

Mul on palve kõigile siin, kõigepealt, me peame austama Riigikogu liikmeid, peame austama valitsuse liikmeid. Loomulikult, ma saan Riigikogu liikmetest aru, et kui on küsimus, siis tuleb sellele küsimusele vastata ja seda kindlasti valitsuse liikmed ka teevad. Vastu nina andmist – ma väga loodan, et see oli kujundlik ütlus – ma loomulikult ei toeta mitte kuidagi. Nii, nüüd me oleme, Kert Kingo, teie küsimuse ära käsitlenud. Nii on. See on see kaalutlusõigus, millest rääkis teie ametikaaslane.


7. 13:27 Gaasivarustuskindlus

13:27 Esimees Jüri Ratas

Seitsmes küsimus. Ivari Padar, selle teema olete teie meile ette andnud ja sellele vastab ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. See teema on gaasivarustuskindlus. Ivari Padar, palun!

13:28 Ivari Padar

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Minu soov on üks asi siin selgeks rääkida. Valitsus tegeleb arusaadavalt väga pingsalt Vene gaasile alternatiivide otsimisega. Selge, et Paldiski võimalikud mahalaadimiskohad on teemaks olnud ja need on teemaks ka lisaeelarve menetlemisel. Teiselt poolt jällegi on meie kolleegid, eelkõige EKRE-st, rääkinud sellest, et valitsus teeb tühja tööd, sest see mahalaadimisvõimalus on Paldiskis olemas. Viidatud on Paldiski Põhjasadamale. Andke palun selgust! Kui on raske sõjaaeg, siis mida vähem on kõikvõimalikku kahtlast informatsiooni üleval, [seda parem]. Mõned asjad võiks nagu selgeks rääkida. Kuidas siis tegelikult on? Kas Paldiskis on juba täna olemas võimekus seda gaasi vastu võtta?

13:29 Esimees Jüri Ratas

Andres Sutt, palun!

13:29 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh, hea küsija! Hea spiiker! Lühike vastus sellele küsimusele on ei: täna ei ole Paldiskis sellist võimekust. Ja parim teadmine on see, et lühikeses ajakavas ei ole sellise võimekuse loomine Paldiski Põhjasadamas, millest antud juhul jutt on, võimalik. Sellel on õige mitu põhjust.

Esimene põhjus puudutab ühenduse võimalust Põhjasadama ja olemasoleva gaasitorustiku vahel. Kõikide FSRU-lahenduste korral – FSRU on gaasi säilitamise ja reklassifitseerimise alus – tuleb ehitada torustik. Selle torustiku nõuded peavad vastama D‑kategooriale. See eeldab päris põhjalikku ehitustööd ja projekteerimist, aga ühtegi kehtivat planeeringut sellise ühenduse jaoks olemas ei ole.

Teine põhjus, miks lühikese aja jooksul ei ole seda võimalik teha, on seotud tõsiasjaga, et [igal pool], kuhu FSRU asukohta kaalutakse, on oluline ka LNG‑d käsitlev planeering, aga sellist planeeringut Põhjasadama juures tehtud ei ole. Nii et ka sel põhjusel on selge, et see kiire lahendusena ei töötaks. Lisaks on ka see teema, et 500 meetri raadiuses ei tohiks olla mingit majandustegevust ega elanikke.

Ja kolmas põhjus on, et puudub navigatsiooniprojekt. Selleks, et FSRU ohutus tagada, on oluline, et oleks olemas plaan kriisiolukordadeks ning ka niinimetatud põgenemistee, et juhul, kui midagi juhtub, saaks selle laeva sealt ära liigutada. Selline projekt eeldab omakorda kooskõlastusi ja need kooskõlastused võtavad kuid. Ja meil kuid, nii nagu me kõik teame, ei ole. Neljas põhjus: Põhjasadam on väitnud, et neil on alus ehk seesama FSRU olemas, samas selle kohta ühtegi kirjalikku tõendit esitatud ei ole. Ja viimane põhjus: ei ole ka selgust, kuidas see ühendus, mis laeva ja kai vahel olema saaks, tehniliselt välja näeks. Seega on viis põhjust, miks lühikese ajaga ei ole võimalik sellist lahendust kasutada.

13:32 Esimees Jüri Ratas

Teie täpsustav küsimus, Ivari Padar, palun!

13:32 Ivari Padar

Ma tänan! Tegelikult ma isegi ei taha rohkem küsida, ma väga tänan vastuse eest. Niimoodi on see teema laualt maas. Suur tänu!

13:32 Esimees Jüri Ratas

Ei tahagi rohkem küsida? Selge. See on teie vaba valik. Ja kaalutlusõigusega ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Ivari Padar, olete sellega päri? Aitäh teile! See teema on lõpetatud. 


8. 13:32 Integratsioon

13:32 Esimees Jüri Ratas

Läheme edasi kaheksanda küsimuse juurde. Selle teema on esitanud Riigikogu liige Üllar Saaremäe, vastab valitsuse liige kultuuriminister Tiit Terik ja teemaks on integratsioon. Üllar Saaremäe, palun!

13:32 Üllar Saaremäe

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Teie valdkonna vastutada on ka täiskasvanute keeleõpe. Pole vaja teha liigseid sõnu kirjeldamaks, kui keeruline on praegune olukord. Eile te andsite kultuurikomisjonis sellest päris põhjaliku ülevaate. Praegune formaat kahjuks nii põhjalikku ülevaadet teha ei võimalda, aga siiski, ehk te kirjeldaksite, millised on kõige suuremad probleemid, mis olukord valitseb täiskasvanute keeleõppes? Ja üks kõige põhilisemaid küsimusi: kas õpetajaid ikka jätkub?

13:33 Esimees Jüri Ratas

Tiit Terik, palun!

13:33 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Austatud Riigikogu liige! Alustan teie küsimusele vastamisest selle lõpu mõttest. Õpetajaid on vähe. Õpetajaid on vähe, õpetajad on üle koormatud ja seda mitte ainuüksi täiskasvanute keeleõppes, vaid tegelikult ka koolisüsteemis ja lasteaedades. Õpetajaid on vähe ja sellele me peame väga selgelt tähelepanu pöörama, kui me ükskõik milliseid samme oma tegevustes astume. Sellele probleemile on, kui ma õigesti mäletan, 2019. aastal juhtinud tähelepanu ka Riigikontroll, [käsitledes] keeleõpet.

Kui me räägime nüüd täiskasvanute keeleõppest, mis on tõepoolest Kultuuriministeeriumi vastutusala ja Integratsiooni Sihtasutus sellega ka toimetab, siis neid vahendeid, mis sinna suunatakse, on tänases vaates [kaht liiki]. Esiteks on rahalised vahendid nende inimeste eesti keele kursusteks, kes on Eestis juba pikemalt viibinud. Neil on läbi aastate, kui mitte öelda läbi aastakümnete olnud võimalus siin eesti keel selgeks saada. Ja on ka teine kategooria, need on Ukraina sõjapõgenikud.

Kui me vaatame 2020. aasta numbreid, siis erinevate ministeeriumite vahenditest – need on Siseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Kultuuriministeerium – vahenditest on suurusjärgus 15 000 inimest keeleõppest osa saanud. 2021. aastal on see olnud samas suurusjärgus ehk 14 000. Kas neid vahendeid on olnud piisavalt? Ma arvan, et alati saaks rohkem. Me teame väga hästi, et meie võimalused eelarveliselt seda õpet toetada ei ole olnud nii suured, kui on huvi keelekursuste vastu. Rääkides keeleõppest nendele inimestele, kes on siia põgenenud sõja eest, siis selleks, et toetada nende lõimumist Eesti kultuuriruumi, Eesti ühiskonda, on oluline õpetada nendele eesti keelt. Selleks on meil tehtud arvestus ja ette valmistatud kõik selleks, et suvel saaks eesti keelt õppima hakata kuni 10 000 sõjapõgenikku. See rahasumma on praegu Riigikogu menetluses olevas lisaeelarves. Meie väga selge huvi riigina on see, et kõik inimesed, kes Eestis elavad, oskaksid võimalikult hästi eesti keelt. See toetab kindlasti nende hakkamasaamist meie ühiskonnas.

13:36 Esimees Jüri Ratas

Nüüd täpsustav küsimus, Üllar Saaremäe, palun!

13:36 Üllar Saaremäe

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Ma ka numbritega siit jätkaks. Kokku on Eesti alates 27. veebruarist vastu võtnud 35 371 Ukraina sõjapõgenikku. Nii ütlevad mulle, on kinnitanud teadjad inimesed. Rahvusvahelise kaitse saajatest oli eilse seisuga registreeritud töötuid 4280. See arv kindlasti kasvab. Suurem osa neist registreeritutest on kõrgharidusega inimesed, kuid nagu me teame, on väga paljudel ametikohtadel väga oluline osata eesti keelt ja selle keeleoskuse puudumine ei võimalda neile ametikohtadele kohe kuidagi tööle asuda. Lisaeelarves on näha, et eraldatakse ainult 0,25 miljonit e‑õppeks ja 0,14 miljonit eesti keele õpetajate koolitamiseks. Seega küsimus on väga lihtne. Kas eraldatav raha on teie hinnangul piisav, et tagada sõjapõgenikest täiskasvanutele piisav eesti keele õpe?

13:37 Esimees Jüri Ratas

Tiit Terik, palun!

13:37 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Teie osundus selles mõttes on õige, et vahendeid ei ole kunagi piisavalt. Mis puudutab Kultuuriministeeriumi rolli keeleõppes, siis meie oleme nii-öelda tellija rollis ja rahastame neid kursuseid, kus saavad nii sõjapõgenikud kui ka teised Eestis alaliselt viibivad eesti keelt emakeelena mitte kõnelevad isikud eesti keelt õppida.

Mis puudutab eesti keele õpetajate ettevalmistust, siis sellega meie ministeerium ei tegele. Siin on kindlasti küsimus haridussüsteemis. Ma arvan, et meie kõrgkoolides ettevalmistatavate õpetajate arv võiks kindlasti olla suurem. Arvan ka, et me oleksime läbi kolme kümnendi sellele teemale pidanud rohkem tähelepanu pöörama. Siin on muidugi väga erinevad aspektid, näiteks kas inimesed seda eriala valivad või mitte ja milline on ülikoolide pakutav õppekava. Aga meie ühiskonnas kindlasti on väga selge vajadus nende pedagoogide järele, kelle ettevalmistus oleks õpetada eesti keelt nendele, kelle emakeel see ei ole. Ehk siis rääkides täiskasvanute õppest, rääkides kooliõpilastest, rääkides alusharidusest, me loomulikult peame riigina vaatama haridusvaldkonna poole, et nende inimeste hulk, kes oleks võimelised eesti keeles haridust andma, [oleks piisav]. Ja ka nende keelekursuste jaoks, mida me tahame pakkuda nendele, kes siia ühel või teisel põhjusel on ümber asunud, peaksid ressursid olema suuremad. See peaks kindlasti meie fookuses olema väga olulisel määral esindatud.

13:39 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd lisaküsimus, Peeter Ernits, palun!

13:39 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Kui rääkida integratsioonist, siis jaanipäeva paiku peaks siin olema 50 000 ukrainlast. Ma ei hakka küsima, mis [summa] lisaeelarves on, aga kas valitsuses on arutatud, kuidas seda seltskonda integreerida Eesti ühiskonda, või on ettekujutus, et lähevad varsti tagasi? 

13:39 Esimees Jüri Ratas

Tiit Terik, palun!  

13:40 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Loomulikult on valitsus mõelnud, kuidas need inimesed, kes on Eestisse ühel või teisel põhjusel ümber asunud, siin hakkama saavad. See ei ole ainuüksi Kultuuriministeeriumi vaatevinklist oluline küsimus, kuigi meie vastutame lõimumise eest. Ma tean, et hea kolleeg keskkonnaminister on oma haldusalas arutanud, kuidas pakkuda siia saabunud Ukraina sõjapõgenikele ka keskkonnaharidust. Loomulikult Haridus- ja Teadusministeeriumi vaatevinklist on väga olulised suvised noortelaagrid ja õpilasmaleva tegevus. Kindlasti võtavad ka kohalikud omavalitsused sõjapõgenike Eestis hakkama saamist väga olulise küsimusena.

Ma saan siit öelda, et minu tunnetus ka kodanikuna on see, et meie ühiskond on väga selgelt abivalmis nende inimeste suhtes, kes Eestisse on tulnud. Kultuuriministeeriumi head partnerid on ka kõik erinevad rahvusvähemuste kultuuriorganisatsioonid. Ukrainlastel on päris mitukümmend ühingut Eestis, nad on koondunud kahte kultuuri katusorganisatsiooni. Meie läbisaamine ja läbikäimine nendega oli hea ja tihe ka enne sõja aktiivse faasi puhkemist 24. veebruaril. Ka enne seda perioodi oli mul põhjust ja võimalus kultuuriorganisatsioonide juhtidega kohtuda ja arutada seda, et kui rakenduvad mustad stsenaariumid, mida me praegu näeme, siis milline on nende inimeste valmisolek õppida eesti keelt ja käia ka kohanemise ja siin sisseelamise koolituskursustel. Ukraina kogukonna esindajate vastus oli väga selge: jah, austusest selle maa vastu me käime läbi keelekursused, me käime läbi kohanemisprogrammi, et siin võimalikult hästi iseseisvalt hakkama saada, ja esimesel võimalusel, kui olukord seda lubab, pöördume koju tagasi.

Kui me vaatame seda, kui paljud sõjapõgenikud on näiteks Poolast hakanud tagasi liikuma Ukrainasse, siis see võib anda meile aimu ka sellest, milline saab olema ukrainlaste käitumine siin Eestis. Kodu on kallis ja kui vähegi võimalik, siis tavaliselt pöördutakse koju tagasi. 

13:42 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


9. 13:42 Julgeolekuolukord

13:42 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi üheksanda küsimuse juurde. Selle esitab Merry Aart, vastab peaminister Kaja Kallas, teemaks on julgeolekuolukord. Merry Aart, palun!

13:43 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Julgeolekuolukord on praegu üsna keeruline ja sellega seoses olen ma saanud päris mitmeid kirju ja mitmeid sõnumeid, millest tulenevalt on mul teile kaks küsimust. Teise küsimuse ma küsin täiendava või täpsustava küsimusena. Ma lihtsalt lisan veel juurde, et meie elu siin jälgitakse ka teistes riikides, seda teevad eestlased nii Soomes, Rootsis kui ka Norras. 29. aprillil te olete Tartu Postimehes öelnud, et Eesti ja Norra julgeolekuolukord on sama. Norrakad arutavad, kas tegemist on reaalsusega või on tegemist soovmõtlemisega. Kas teie väite aluseks on ka mingi julgeolekuasutuse hinnang?

13:44 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:44 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See oli [viide] sellele, et ma andsin Norra päevalehele intervjuu. Ajakirjanik küsis, et kas te kardate Eestis. Ma küsisin vastu, kas teie kardate Norras. Ta ütles, miks meie peaksime kartma. Ma ütlesin, et teil on ju Venemaaga piir. Jah, on küll. Meil on samamoodi Venemaaga piir. Teie olete NATO liige? Jah, Norra on NATO liige. Eesti on samamoodi NATO liige. Kui Norra ei karda, ei karda meie ka. Tegelikult [tänu sellele], et me oleme NATO liige, oleme me Norraga samas paadis. Julgeoleku seisukohast oleme täpselt samas olukorras.

Mida ma tahan sellega öelda? Ma tahan öelda seda, et kuna me oleme NATO liikmed ja NATO [lepingus] on artikkel 5, mis ütleb, et rünnak ühe vastu on automaatselt rünnak kõigi vastu, siis see on heidutus, mis toimib ka Venemaa suunal. Ja täpselt samamoodi, nagu ta toimib Norras, toimib ta ka Eestis. Ja seda rõhutada on oluline. Me näeme seda, et räägitakse, et siin on kuidagi ohtlikum. Ei ole, me ei näe otsest sõjalist ohtu oma piiri taga praegu ja seetõttu me soovime, et majandus saaks edasi toimetada, et turistid tuleksid siia. See on oluline osa meie majandusest. Kõik peab edasi toimima. 

Nii et selles osas ma jään absoluutselt oma sõnade juurde: julgeoleku seisukohalt on Norra ja Eesti tegelikult samades tingimustes selles kriisis. Ja minu meelest on oluline rääkida mujal maailmas ka, et see ei ole kuidagi vaid meie probleem, sellepärast et me oleme justkui ida pool NATO‑st. See on kogu Euroopa julgeoleku probleem. Me oleme selles koos ja me peame koos otsima lahendusi, et oma kaitset tugevdada ja seeläbi ka suuremat heidutust pakkuda, et hoida ära Venemaa igasugused mõtted meie suunal.

13:46 Esimees Jüri Ratas

Täiendav küsimus, Merry Aart, palun!

13:46 Merry Aart

Aitäh! Teine küsimus tuleb Eesti kohta. Ja see on selline küsimus, et me oleme justkui eestkõnelejad sanktsioonide kehtestamisel Venemaale. Me oleme sellest hästi palju rääkinud ja kogu aeg seda soosinud ja ettepanekuid teinud. Aga samas meie vetes toimub Vene kütuse ümberpumpamine. Petrogradist tuli mulle sõnum, et eile tuli tanker kuskile Viimsi lähedale. Ja Viimsis on isegi kütusevagunid, mis tulevad Petrogradist ja takistavad liiklust. Palutakse küsida, mis see siis on. Need vagunid ju ei tule Ameerikast, tulevad Petrogradist. Kuidas siis meie sellesse suhtuma peaksime?

13:47 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:47 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Sanktsioonide osas me oleme olnud seda meelt, et selleks, et sanktsioonid oleksid mõjusad, peavad need olema väga selgelt sihitud sellele, mis Venemaa sõjamasinale kõige rohkem kahju teeb, ehk siis sellele, mis võtaks sõjamasinalt raha ära, et ta Ukrainas seda sõda ei saaks pidada. Venemaa eelarvest 40% tuleb [nafta], gaasi ja söe müügist ehk siis see on valdkond, kuhu sanktsioonid oleks vaja suunata. Siiamaani on kehtestatud viis paketti sanktsioone ja laevad lähevad sanktsioonide alla.

Mis on probleem? Probleem on selles. Me oleme rääkinud just kaubagruppidest põhjusel, et praegused sanktsioonid puudutavad Vene lipu all sõitvaid laevu. Need laevad, mis sõidavad Venemaa lipu all, lähevad sanktsioonide alla. Aga need laevad, mis siin toimetavad, isegi kui nad veavad Venemaa naftat, ei toimeta Venemaa lipu all, vaid teiste lippude all ja seetõttu nad juriidiliselt nende sanktsioonide alla ei lähe. Me oleme tähelepanu juhtinud sellele, et oleks lihtsam, kui sanktsioonid lähtuksid kaubagrupist, siis saaks vajalikult reageerida.

Teine asi, mida me oleme surunud just Euroopa tasandil, on see, et me teeksime sanktsioone koos. Kui neid teeb üks riik – ja me oleme teinud Eesti riigina ka eraldi sanktsioone –, siis see kaubagrupp või majandusosa liigub lihtsalt mõnda teise riiki ja tegelikult jääb mõju olemata. Teha koos on oluline. 

Aga ma tahaksin veel rõhutada seda, et ka need ettevõtted, kes teenust osutavad, peaksid üles leidma moraalse kompassi. Näiteks kui me mõtleme Venemaa peale, siis paljud ettevõtted, kes oma tegevuse seal lõpetasid, ei lõpetanud seda sellepärast, et nende tegevus läks sanktsioonide alla, vaid lõpetasid sellepärast, et nad ei ole nõus selle sõjaga ja nad tahtsid näidata, et nemad Venemaaga enne tegemist ei tee, kui see sõda lõpeb. Sellest võiksid lähtuda ka Eesti ettevõtted.

Ja viimane asi, mis ma tahan öelda, on see, et teatud teenuseid peab osutama ka nendele laevadele, isegi kui nad on mööda sõitmas või sanktsiooni all. Tegu on pilsivee võtmisega ja keskkonnast lähtuvate teenustega, et pilsivesi ei satuks meie merre. See on ka meie huvi. Aga jah, suures pildis peab vaatama, et nendest asjadest mööda ei minda. (Juhataja helistab kella.)

13:50 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd lisaküsimus, Kalle Grünthal, palun!

13:50 Kalle Grünthal

Ma tänan, lugupeetud spiiker! Küsimus on selline. Meile laekub iga päev Ukraina sõjapõgenikke ja väga palju, tuhandeid tuleb üle Narva silla agressorriigist. Ja on täheldatud huvitavat fakti, et paljudel on tekkinud uhiuued Ukraina passid. Samas on selge, et me ei kontrolli nende inimeste tausta, seda, kuidas on need passid saadud, kuidas on need inimesed siia tulnud ja mis eesmärgiga. Kuna põhimõtteliselt seda protsessi piirivalveamet ei hooma, vaid võtab inimesi vastu, siis ma küsin: kas see on teie arvates julgeolekuoht Eesti riigile või mitte? 

13:51 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun! 

13:51 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, te väidate kindlalt, et tulevad uhiuute Ukraina passidega. Teil ei ole sellist informatsiooni. Kas te käite ise seal kontrollimas, et uhiuued passid on? Te lihtsalt valetate, Kalle Grünthal. Te valetate lihtsalt nii toorelt, et see on õudne. Aga ma vastan teie küsimusele. Jah, vastab tõele, et praegu enamik sõjapõgenikke tuleb idapiiri kaudu, mitte enam lõunapiiri kaudu. Venemaa on küüditanud Ida-Ukrainast 1,1 miljonit elanikku ja need inimesed jõuavad ka meie piiridele.

See ei vasta tõele, et me ei kontrolli neid inimesi. Me kontrollime neid inimesi väga põhjalikult. Kes need inimesed on, kust nad tulevad ja kuhu nad edasi lähevad, mis on nende plaanid – see on meie jaoks väga oluline. Ja kuidas seda tehakse, on loomulikult Politsei- ja Piirivalveameti roll. 

Ja kui mul juba on võimalus vastata, siis ma tahaksin [märkida] paari asja, mis Mart Helme protseduurilise küsimuse käigus välja tõi. Ma tahaksin juhtida tähelepanu, et Mart Helme paneb mulle süüks midagi, mis toimus 2007. aastal. Mina läksin poliitikasse 2010. aasta novembris ja kandideerisin esimest korda Riigikogu valimistel 2011. aasta märtsis. Enne seda ma olin advokaat, toimetasin erasektoris 14 aastat ja mitte kuidagi ei saa mulle panna süüks midagi, mis toimus 2007. aastal.

Ja on ka teine asi, mida ma tahaksin rõhutada, kuna Mart Helme ründas väga selgelt Politsei- ja Piirivalveameti juhti. Mina tahan öelda, et Elmar Vaher on teinud suurepärast tööd. Lisaks sellele tööle, mis puudutab Politsei- ja Piirivalveameti juhtimist, on ta võtnud tegelikult praegu juhtida hädaolukorra, mis puudutab põgenike tulekut ja [sellega seonduva] korraldamist. Ja see on läinud väga hästi. Kui alguses olid põgenike registreerimisel järjekorrad, siis need järjekorrad on kadunud. See töö on olnud lisaks kõigele sellele, mida politsei on teinud. Nii et mina ütlen küll, et Eesti politsei, sealhulgas Politsei- ja Piirivalveameti juht väärib tunnustust tehtud töö eest, mitte sellist ründamist, nagu me siin kuuleme. 

13:53 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Protseduuriline, Kalle Grünthal!

13:53 Kalle Grünthal

Ma tänan! Kõigepealt ma tahaks öelda meie valitsejale Kaja Kallasele, et ärge sildistage mind kohe valetajaks, kui teil ülevaadet selle kohta ei ole. Mina ütlen hoopis, et teie valetate, sest eile käis kultuurikomisjonis minister Signe Riisalo (Saalist öeldakse midagi.) ja ta ütles et ... Vabandust, Liina Kersna. Ja ta ütles selge sõnaga, et meil puudub ülevaade sellest protsessist. Nii et kui siin keegi valetab, siis olete see teie, Kaja Kallas.

13:54 Esimees Jüri Ratas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise ja ma loodan, et me mitte keegi ei valeta siin saalis, ei Riigikogu liikmed ega valitsuse liikmed.


10. 13:54 Lastega perede toimetulek

13:54 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kümnenda küsimuse juurde. Selle teema on esitanud Riigikogu liige Heljo Pikhof, vastab peaminister Kaja Kallas ja teemaks on lastega perede toimetulek. Heljo Pikhof, palun!

13:54 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud peaminister! Aasta-aastalt on lastega perede absoluutne vaesus suurenenud, kõik kuhjunud kriisid raskendavad perede toimetulekut veelgi. Kui mõni aasta tagasi tõusis kolmanda lapse toetus ja me hakkasime lasterikkaid peresid oluliselt rohkem toetama, hakkas Eestis sündima rohkem kolmandaid lapsi. Me kõik tahame, et see nii ka jätkuks. Praegu paistab, et selleks, et riigilt pisutki tuge saada, peab pere langema alla toimetulekupiiri. Kas teie arvates on toimetulekutoetuse tõstmine tõhus abinõu sündimuse suurendamiseks? Ja mis te arvate, kas selline riigi koonerdav abi lastega peredele innustab peresid saama teisi ja kolmandaid lapsi? Kõik uuringud ju näitavad seda, et kui peres esimene laps on kasvanud vaesuses, siis sageli teist ja kolmandat last ei sünnigi.

13:55 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:55 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Mul ei ole praegu neid numbreid käepärast, aga ma mäletan, vastupidi, et absoluutne vaesus on tegelikult aastate jooksul vähenenud. Ma kontrollin selle järele. Ma ei tahaks selle väitega nõus olla, absoluutne vaesus minu meelest on Eestis just vähenenud.

Toimetulekutoetus ei ole mõeldud sündimuse suurendamiseks. Toimetulekutoetus on mõeldud selleks, et inimesed saaksid hakkama ka siis, kui neil on toimetulekuga raskusi. Ja vastab tõele, et lisaeelarvega on meil ettepanek tõsta toimetulekutoetust 33%, sest hinnatõusud on olnud tõesti suured ja see on kogu olukorda raskendanud.

Nüüd, lastetoetused on tõesti tõusnud ja ka teie erakonnal on olnud selles suur roll. Esimese ja teise lapse toetus on 60 eurot kuus, aga alates kolmandast lapsest 100 eurot lapse kohta kuus. Nii et suurperetoetus, kui peres on kolm last, on 520 eurot kuus. Ja me oleme näinud, et just neid kolmandaid lapsi sünnib tegelikult rohkem.

Aga minu arvates lapsi saadakse eelkõige armastusest, mitte sellepärast, et laste eest saab toetust. Ja ma usun, et see on ka edaspidi nii, et lapsed sünnivad ikkagi peamiselt armastusest. Niimoodi peaks olema.

Riik loomulikult saab omalt poolt teha seda, et tõesti aidata neid, kes kõige rohkem abi vajavad, et keegi ei jääks elu hammasrataste vahele ja võimalused toime tulla tänu sellele, et sissetulekud on suuremad, [paranevad]. Ja tegelikult aidatakse ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Ma [pean silmas] lastehoidu ja laste võimalusi. Seda kõike loomulikult tuleb teha. Aga jah, ma usun, et lapsed sünnivad eelkõige siis, kui emad on õnnelikud ja julgevad lapsi sünnitada. See loomulikult on seotud ka toimetulekuga, aga mitte [ainult] majandusliku toimetulekuga, vaid ka sellega, et pered püsivad koos ja toetuvad armastusele. See on kindlasti, ma arvan, oluline.

13:58 Esimees Jüri Ratas

Lõpetan küsimuse käsitlemise. Head Riigikogu liikmed, ma tänan teid teie küsimuste eest! Head valitsuse liikmed, ma tänan teid teie vastuste eest! Infotund on lõppenud.

13:58 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee