Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Austatud Vabariigi Valitsuse liikmed! Head infotunni jälgijad! Alustame 4. mai infotundi. Tänases infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ja kultuuriminister Tiit Terik. Viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

12:00 Esimees Jüri Ratas

Kohale registreerus 19 Riigikogu liiget, puudub 82.

Head ametikaaslased, ma palun teie koostööd ja palun toetada seda ettepanekut, et kuna registreeritud on kümme teemat, siis iga teema juures võiks olla üks täpsustav küsimus ja üks lisaküsimus. Kui see sobib, siis alustame. Aitäh!


1. 12:01 Lisaeelarve valikud

12:01 Esimees Jüri Ratas

Esimene küsija on Riigikogu liige Helmen Kütt, talle vastab valitsusliige peaminister Kaja Kallas ja teema on lisaeelarve valikud. Helmen Kütt, palun!

12:01 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Te olete öelnud, ja nii see on, et lisaeelarve, mis on esitatud Riigikogule ja mida täna hakatakse ka esimesel lugemisel menetlema, on eelkõige energiajulgeoleku, julgeoleku suurendamise ja sõjamõjude leevendamise eelarve. Tahaks väga kõigepealt tunnustada selles osas, et selle eelarvega tõstetakse, lisaeelarvega toimetulekupiiri, ühekordne toetus laieneb ka siis kas puuduva või osalise töövõimega inimestele, vanaduspensionäridele ja lastele. Need on kõik nagu sellised olulised ja väga tähtsad asjad, mis saavad tehtud, rääkimata muidugi riigikaitsesse ja mujale.

Aga mul on küsimus, mis puudutab just nimelt seda ühekordset toetust 150 eurot. Kas see tugineb mingisugusele analüüsile, et sellest tõesti tegelikult ka kasu oleks sellest, või see on lihtsalt, et jõudsite keskel kokku, et Keskerakond tahtis 100 eurot ja Reformierakond tahtis mingit muud summat? Miks 50, miks mitte 70, 80 või 100?

12:02 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:02 Peaminister Kaja Kallas

Tõesti, esmaspäeval üleantud lisaeelarve on keskendunud just selle sõja mõjudega toimetulekule. Kõigepealt seal on loomulikult vahendid riigikaitse suurendamiseks, et me oleksime kaitstud, aga mitte ainult riigikaitse kitsamalt, vaid riigikaitse ka laiemalt ehk elanikkonnakaitse, millest on pikalt räägitud, aga kuhu ei ole raha varem pandud. Ja teine suur osa on energiajulgeolek, selleks et me saaksime sügisele kindlamalt vastu minna. Ja kolmas osa on tõepoolest siis sõja otsesed mõjud, mis tulenevad põgenikega seonduvalt ja inimeste toimetulekuga üldisemalt.

Kõigepealt, toimetulekutoetust, tõesti, seda me tõstame 33%, 200 euroni, just selleks, et inimesed, kes seda kõige rohkem vajavad, saaksid ka toime tulla nende hinnatõusudega. Nüüd me oleme näinud ette lisaeelarvesse tõepoolest puhvri ka sügise jaoks. Alati saab vaielda, kui suur see puhver peaks olema. Paraku meil on ühelt poolt see, et meil on riigieelarve ja riigi rahakott, mis täitub maksumaksjate panusega. Ehk siis see ei ole, maksumaksja rahakott ei ole tegelikult põhjatu. See on ühelt poolt see piirang. Ja teiselt poolt loomulikult see, et me saaksime ka inimesi aidata. Summadega on alati vaieldav, kõikide toetustega paraku on nii, et need, kes saavad, ütlevad, et liiga vähe, need, kes ei saa, ütlevad, et need, kes saavad, saavad valesti. Keegi ei ole lõpuks õnnelik.

50 eurot on paljudele peredele ka suur summa. Ma seda kuidagi ei alavääristaks. Aga jah, et need on need piirid, mis on ette seatud. Miks me selle puhvri just ka ette näeme sügiseks? Sest rasked ajad on meil ees, see on selge, sõja mõjud ulatuvad üle piiride ka meile. Ettevõtjad või erinevad majandussektorid saavad pihta küll sanktsioonidega, küll tarneahelate katkemisega, see omakorda mõjutab inimeste toimetulekut, kes tööl on, nende palkasid. Ja siis see on kogu see murede pakett, millega me tegelikult vastu läheme sügisesse.

12:05 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd täpsustav küsimus. Helmen Kütt, palun!

12:05 Helmen Kütt

Suur aitäh! Kui te mu küsimusest kuskilt lugesite välja selle, et ma 50 eurot kuidagi alavääristan, siis te eksite. Iga raha, mis läheb abiks ja toetuseks perele, on kindlasti abiks, aga küsimus on, kas piisavalt ja kas see põhineb mingisugusel analüüsil, mingisugusel arvutusel. Ma kindlasti ei mõtlegi, et alavääristan, ja on täiesti selge, et maksutulud on inimeste maksudest, need, kes panustavad, ja te ütlete väga kenasti, et ega riigi rahakott ei ole põhjatu. Tegelikult ei ole põhjatu ka kohalike omavalitsuste rahakott. Täna aga, kohtudes sotsiaalkaitseministriga, toodi välja see, et lasteaiakoht on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Ta ongi kohaliku omavalitsuse ülesanne ja oli seni, kuni ei tekkinud sellist olukorda, kus meil on neid kohavajajaid just nimelt sõja tõttu tunduvalt rohkem. Aga ühtegi meedet, et omavalitsusel aidata kas või lasteaiakohti luua, ma ei tea, moodulmaja või millegi põhjal, selles lisaeelarves ei ole. Ja omavalitsused ei ole kõik selleks valmis. On omavalitsusi, kes võib-olla suudavad selle tagada, kus ei ole lasteaiakoha probleemi, aga valdavalt on siiski olnud kuulda seda, et koolikohad me suudame lahendada, aga lasteaiakohti on keerulisem. Ja siit tulenevalt küsimus, et tõepoolest, ei riigi ega omavalitsuse kott ei ole põhjatu. Aga selleks, et need sõjapõgenikud, naised saaksid tööle minna, on neil hädasti vaja neid lasteaiakohti. Kas mingi meede, ma ei tea, lapsehoiu soodustamiseks, moodullasteaia rajamiseks või millekski, on mõeldav ja kas lisaeelarves võib-olla ta kuskil sellises reas, et ma ei leidnud seda?

12:07 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:07 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt kohalike omavalitsuste tulubaas on oluliselt suurenenud eelmistel aastatel tänu sellele, et maksud on paremini laekunud, ja ma pean ütlema, et valitsuses on meil ka riigihalduse minister Jaak Aab, kes võitleb tulihingeliselt iga teema juures kohalike omavalitsuste õiguste ja võimaluste eest, nii et seda, et kohalikud omavalitsused on Vabariigi Valitsuse tasandil väga hästi esindatud, võin ma küll teile öelda. Mis puudutab sõjapõgenikke ja nendega seotud lasteaiakohti, koolikohti, siis ma olen teiega nõus, et selleks, et inimesed saaksid minna tööle, peavad olema võimalused lapsehoiuks. 45% sõjapõgenikest, kes on Eestisse tulnud, on naised ja 34% on lapsed. Nendest lastest umbes 60% on tegelikult kooliealised, ülejäänud on väiksemad ehk need, kes vajavad hoidu. Eks selle peale on ka palju mõeldud, et ka nendes kogukondades, kus on palju naisi, saab organiseerida ka niimoodi, et neid lapsi hoiavad ka Ukraina naised ise kordamööda. Aga kindlasti on see keeruline ja kindlasti küsimus ka kohalikele omavalitsustele lasteaiakohtadest tuleb.

See vastab tõele, et vastavalt seadusele on lasteaia või alushariduse pakkumine kohaliku omavalitsuse ülesanne. Lihtsalt praegu on korraga tulnud nii palju juurde koormust nende laste näol, kellega me ei osanud arvestada kas või aasta aega tagasi. Sama kehtib ka koolikohtade puhul. Nii et me peame vaatama seda, kuidas me saame koos kohalike omavalitsustega neid probleeme lahendada. Ma tean, et haridusminister kohtub pidevalt ka kohalike omavalitsuste esindajatega, et leida neid lahendusi, kuidas neid asju koostöös teha selliselt, et kõik need kohad oleksid ja vajalik lastehoid või haridustee saaks tagatud kõikidele lastele, kes siin parasjagu on. Aga ma möönan, ongi keeruline, me oleme äkitselt selles olukorras. Mis on veel keeruline, on ka see, et kõik ei ole ka teada andnud, et kui me kardame seda, et näiteks sügisele vastu minnes me saame liiga hilja teada nendest lastest, kes peaksid ka veel kooli minema, nii et pingutused on ka sinna suunatud, et me seda teadmist saaksime võimalikult ruttu.

12:09 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun teine lisaküsimus!

12:09 Aivar Kokk

Austatud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Ühiskond karjub energiaarvete all. Energiakandjate kõrge hind on valusalt tabanud nii ettevõtjaid kui ka tarbijaid. Eesti on euroala kõrgema inflatsiooniga riik ning riik peab astuma kiireloomulisi samme enda inimeste ja ettevõtete toetamiseks. Hüppelise inflatsiooni pidurdamiseks tuleb rakendada kiiresti kompenseerimise meetmeid. On vastuvõetamatu, et olukorras, kus riigi maksutulud kasvavad, ei astuta ühtegi sammu hinnatõusu leevendamiseks. Märtsis oli keskmine elektri hind 18,38 senti kilovatt-tunni eest, sealhulgas käibemaks 3,06 senti. Eelmise aasta aprillis oli see kolm korda madalam. Isegi siis, kui vähendada käibemaksu 20%-lt 9%-le, laekub riigile ikka rohkem käibemaksutulu võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Üheks kasvanud energiakulude mõju leevendamise lahenduseks oleks langetada gaasi, elektri ja soojusenergia käibemaksu 20%-lt 9%-le. Isamaa on andnud sisse käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mida arutati eile ja jätkatakse täna siin Riigikogus. Eelnõu eesmärk on vähendada gaasi, elektri ja soojusenergia käibemaksu 9%-le ja seeläbi vähendada gaasi, elektri ja soojusenergia hüppelise hinnatõusu mõjusid Eesti tarbijatele ja ettevõtetele. Teie kui valitsusjuht, kas teie valitsus toetab Isamaa ettepanekut käibemaksu langetamiseks gaasi, elektri ja soojusenergia puhul 20%-lt 9%-le? 

12:11 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:11 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See on muidugi vahva, kuidas te neid numbreid esitate. Te just rõhutatult toote märtsi hinna, et mitte tuua aprilli hinda. Aprilli hind oli üks kolmandik väiksem kui märtsi hind, aga see ei sobiks ilmselt esituseks. Aga seda kõike öeldes ma möönan, et gaasi hind on kõrge, elektri hind on endiselt kõrge ja kütuse hind on ka kõrge. See on probleem, meil on suur inflatsioon. See inflatsioon on muidugi siis võrreldes eelmise aasta aprilliga ja see ei tähenda, et see oleks madal, vaid see on vastupidi väga kõrge, aga lihtsalt see baas eelmise aasta aprillis oli ka väga madal, millega võrreldes seda vaadatakse.

Loomulikult on aktsiisid ja maksud riigi tööriistad. Aga lõpuni kindel ei saa olla selles, et hinnad sellest alanevad. Lihtsalt huvi pärast lasin ta välja endale kõik Euroopa riigid, kes on teinud siis aktsiisi või käibemaksu alandusi ja kütuse hinnad, et saada aru, kas see on kuidagi selles mõju avaldanud. Näiteks, võtame Portugali, kes on alandanud miinimumini neid makse, nende kütuse hind on 1,878 ja meie hind on 1,899. Või võtame Saksamaa või Hollandi, kes on samamoodi aktsiise alandanud. Saksamaal on kütuse hind 2,004 ja Hollandis on 2,107. Tegelikult, mida ma tahan öelda? Kui seda pilti vaadata, siis see ei tähenda automaatselt seda, et inimestele hinnas see mõju avaldab. Kui me võtame puhtalt kütuse hinna, siis, kui seda miinimummäära kehtestada kütuse, näiteks diisli liitri kohta, oleks tarbija võit liitri kohta 23 senti ja bensiini oma 24 senti liitri kohta.

Loomulikult on see ka mõju, aga me oleme näinud seda, et tegelikult Eesti kütusemüüjad, kui maailmaturul hind alaneb, siis nad ei kipu alandama seda hinda, mis siin müüakse. Siis öeldakse, et varud on täis. Ja kui on vastupidi, kui hind tõuseb, siis seda hinda ka otsekohe tõstetakse. Nii et tegelikult meil puuduvad hoovad langetades seda maksu, et see kindlasti inimesteni jõuaks. Me peame vaatama just seda, et me saame aidata neid, kes abi kõige rohkem vajavad, ja me peame ka möönma, kõik peame möönma, et ongi rasked ajad. Rasked ajad seisavad ka ees, see paraku nii on.

12:14 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nüüd läheme edasi protseduuriliste küsimuste juurde. Aivar Kokk, palun! Mikrofon, mikrofon teile, palun! Jaa, nüüd on olemas.

12:14 Aivar Kokk

Aitäh! Kõigepealt peaminister ei vastanud küsimusele. Ma küsisin gaasi, elektri ja sooja käibemaksust. Vastus oli diisliaktsiisist ja ta unustas ära, et nende riikide ettepanekuid, mis ta tegi, nendel on käibemaks teine kui Eestis. Sellest on ka hinnaerinevus. Aga ma ei saanud vastust, kas valitsus on valmis toetama käibemaksu langetust või mitte. Peaminister rääkis aktsiisidest ja kütuse-, diisliaktsiisist.

12:15 Esimees Jüri Ratas

Jah, ma tänan, aga ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks, sest protseduuriline küsimus peaks olema, et kui midagi ei tööta, mikrofon ei tööta või on mingi muu mure. Mul ei ole võimalust anda valitsuse esindajale sõna ja et ta vastaks teie protseduurilisele küsimusele. Te olete nii oskuslikud, et ma lihtsalt, ma palun, aidake palun mind. Aga sellega nüüd ma lõpetan antud küsimuse käsitlemise.


2. 12:15 Hinnatõus

12:15 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi teise küsimuse juurde. Selle küsib Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder, sellele vastab peaminister Kaja Kallas. Teemaks on hinnatõus. Helir-Valdor Seeder, palun!

12:15 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud peaminister! Ma jätkan sealt, kus Aivar Kokk lõpetas, ja just sobibki sealt jätkata, sellepärast et tõesti, küsimusele vastust ju ei saanud. Aga inflatsioon on Eestis rekordiline, üle 19%, viimased andmed, ja võrdlus tõesti aastataguse ajaga, aga Euroopa keskmine on 7,5% ehk kordades vähem ja see on ka võrdlus aastataguse ajaga. Hinnad kallinevad iga päevaga, inimeste toimetulek ja ettevõtete konkurentsivõime perspektiivis sellega ju väheneb. Ja kui me arvestame veel sellega, et sisendhinnad praegu, sellel kevadel ju tootmisse, ka toidutootmisse näiteks, olgu nad väetised, seemned, kütus, kõik kallinevad, siis võib juba eeldada praegu, et sügisel järgneb järgmine hinnatõusulaine ja inflatsioon kasvab veelgi. Samal ajal valitsus esitas lisaeelarve selleks aastaks ja ma usun, et valitsus suudab mõni kuu ette näha neid protsesse, mis praegu toimuvad, ja prognoosid on ka ju meile teada. Ja selles lisaeelarves ei ole ühtegi meedet inflatsiooni ohjamiseks, mitte ühtegi meedet. Ja valitsusel ei ole ka mingisugust muud plaani inflatsiooni ohjamiseks, mida oleks avalikustatud, mida me teaksime.

Ja minul on küsimus nüüd, mida küsis ka Aivar Kokk, aga veidi laiemana. Et samas valitsus ei ole toetanud ega toeta jätkuvalt Isamaa algatatud eelnõu, mis puudutab gaasi, elektri ja toasooja käibemaksu alandamist ja ka bensiini ja diisli aktsiisi vähendamist lubatud Euroopa Liidu miinimumini. Neid maksuerisusi te ei toeta. Samal ajal olete esitanud eelnõu, et vähendada käibemaksu ajakirjandusele 9%-lt 5-le, mille mõju on ju tegelikult olematu, mille mõju inflatsioonile on marginaalne. Miks te ei toeta sisulisi ettepanekuid, aga vormiliselt olete valmis maksuerisusi tegema?

12:17 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:18 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, inflatsioon tuleb ju sellest, et on liiga palju raha ja liiga vähe kaupu. Kui me loeme Eesti Panga hinnangut, siis see on ka põhjus selles, et Eesti majandus on palju kiiremini teistest euroala riikidest taastunud pandeemiast ja sellest räägivad konkreetselt numbrid. Eesti majanduskasv oli 8,6% eelmisel aastal, kui näiteks meie naabrite Läti, Leedu, Rootsi majanduskasv oli 4,8% ja Soome majanduskasv sootuks 3,3%. Eesti Panga hinnangul lisaks on inflatsiooni mõjuteguriks jõuline palgakasv, ja NB!, see peaks olema teile nüüd väga oluline kõrva taha panna: teisest pensionisambast väljavõetud raha on teiste euroala riikidega võrreldes lisanud siinsele hinnakasvule kõvasti rohkem hoogu. See on Eesti Panga hinnang sellele hinnatõusule. Nii et tegelikult teie olete sellele hinnatõusule konkreetselt kaasa aidanud. Nüüd see Eesti euroala kiireim hinnatõus on osaliselt seotud ka eri riikide eri metoodikaga. Sellest räägib Swedbank oma analüüsis. Aga seda kõike öeldes ei ütle ma seda, et hinnatõus poleks suur.

Ma võib-olla vastan veel korraks Aivar Kokale. Mul on need Belgia tabelid siin ees. Ei, Belgia alandas 21%-lt 6%-le nii gaasi kui tegelikult ka kütuse käibemaksu ja tulemus on see, et nende hinnad on täpselt samad, mis meil, ja tegelikult gaasi puhul on nad isegi nagu kõrgemad. Ehk siis mida ma tahan sellega öelda, mida siis see nagu otseselt näitab, on see, et see ei tähenda, et inimesed sellest hinnatõusu, või et see hinnatõusu reaalselt pidurdaks, kui neid aktsiise või käibemaksu siis oluliselt kärpida.

Öeldes seda, või kui te teete sellise ettepaneku, siis peab olema ka tegelikult teine pool sellest võrrandist tehtud. Meil on väga rasked ajad, meil on sõda käimas Ukrainas, mis otseselt mõjutab nii meie majandust kui inimeste toimetulekut, meil on tõepoolest suur inflatsioon, meil on energiakriis ja tõenäoliselt sügisel võib-olla naaseb ka COVID-i kriis ja sellega seoses see tähendab, et meil on ka vahendeid riigieelarves vaja rohkem kui kunagi varem. See tähendab seda, et kui me ütleme, et me nende toodete pealt spetsiifiliselt seda maksu ei korja, siis me peame vastama ka teisele poolele sellest võrrandist, mis on: kust me selle raha võtame? Kas te tõstate mingit muud maksu selle jaoks või tahate tõsta (Juhataja helistab kella.), et neid kulusid katta?

12:21 Esimees Jüri Ratas

Täpsustav küsimus, Helir‑Valdor Seeder, palun!

12:21 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kuidas ka ei küsi, vastust kahjuks ei saa. Millised meetmed on eelarves inflatsiooni ohjamiseks või milline on plaan valitsusel inflatsiooni ohjamiseks, kahjuks mingisugust vastust ma teilt ei saanud. Lugupeetud peaminister, ma siiski palun, et te keskenduksite küsimusele vastamisele, mitte ei räägiks jutupunkte, mis te olete eelnevalt ette valmistanud. Helmen Kütile vastates te ütlesite, et kohalikud omavalitsused peavad ise hakkama saama, ka nende eelarve kasvab seoses kõrgemate hindade ja parema maksulaekumisega. Riigieelarvesse laekub käibemaksu tunduvalt enam isegi prognooside kohaselt alandatud käibemaksu puhul, mis on meie ettepanek, rohkem, kui oli prognoositud eelarve koostamisel. On tegelikult olemas ressurss ja see täiendav raha, mis riigieelarvesse laekub, laekub täna ju inimeste taskutest just nimelt kõrgemate hindade tõttu. Ja see oleks ka mõistlik leevendus inimestele just nimelt ühelt poolt, et nad saaksid paremini toime, ja teiselt poolt, sellega me ohjame inflatsiooni ja loome stabiilsema majanduskeskkonna, see on igal juhul vajalik ja mõistlik ettepanek. Aga ma küsin hoopis selle 50 euro kohta, mis on lisaeelarves ette nähtud ühekordse toetusena pensionäridele ja lastele. Isamaa on teinud ettepaneku pensionide küsimus tunduvalt soodsamalt pensionäridele lahendada ja lihtsamalt ja vähem bürokraatlikult riigile. Me oleme vastu võtnud seaduse, mis vabastab keskmise pensioni tulumaksust ja sellega kaasneks ka pensioni baasosa erakorraline tõus. See seaduseelnõu jõustub 1. jaanuarist 2023. Kui me jõustaksime selle 1. juulist käesoleval aastal, kuus kuud varem, siis pensionärid võidaksid palju rohkem ja see oleks bürokraatiavabam ja lihtsam leevendus pensionäridele. Kas te olete valmis ka seda ettepanekut toetama?

12:23 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:23 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt vastan teie esimesele küsimusele. Kõikides majandusteooriates on inflatsiooni ohjamiseks täpselt kaks tööriista: intressimäärade tõus ja eelarvekärped. Meil on praegu olukord, kus meil saab kokku kõrge inflatsioon ja tõenäoline majanduslangus, mis on tingitud sellest sõjast, mis Ukrainas käib. Ja see on kõige hullem kombinatsioon. Sest vastasel juhul, kui on kõrge inflatsioon, siis riik peab käituma vastutsükliliselt ehk tõmbama koomale, kui kõik muud kulutavad, ja vastupidi, kui keegi ei kuluta, siis riik kulutab vastavalt sellele, et hoida majandus töös, aga meil on olukord kordades keerulisem. Ja miks ta on veel keerulisem, on ka aus öelda, ja see on see põhjus, et tegelikult headel aegadel, kui näiteks teie olite valitsuses, siis neid puhvreid ei kogutud, et minna halbadele aegadele vastu. Miks vanarahvas ütleb ka, et mustadeks päevadeks tuleb kõrvale panna? Need mustad päevad on praegu käes, aga need mustadeks päevadeks kogutud reservid on ära kulutatud headel aegadel ja seetõttu me lähme sellesse kriisi tunduvalt nõrgemana, kui me oleme varasemalt olnud, ja see on see erinevus eelmistest kriisidest.

Nüüd, keskmine pensioni tulumaksuvabastus. Tõepoolest me sellise ettepaneku tegime ja mul on hea meel, et Riigikogu seda ettepanekut toetas, et keskmine pension tulumaksust vabastada. See kindlasti jätab pensionäridele rohkem raha kätte, mis omakorda võimaldab tulla toime nende hinnatõusudega. Ja tegelikult kogu see fookus peakski olema sellel, et inimeste palgad, sissetulekud oleksid suuremad kui hinnakasv. Varasematel aastatel siiamaani oleme me seda suutnud, et hinnad on kasvanud vähem, kui on kasvanud vastavalt palgad ja pensionid, aga praegu see inflatsioon on tõepoolest erakordselt kiire ja seda on raske teha. Nüüd, mis puudutab ettepanekuid lisaeelarves, siis see tulumaksuvabastus kehtib uuest aastast. Lisaeelarve fookus on nende sõjakahjude või sõjamõjudega toimetulek, riigikaitselised investeeringud, elanikkonnakaitsesse investeeringud ja seda tõepoolest ei ole plaanis tuua varasemaks.

12:25 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd lisaküsimus, Helle‑Moonika Helme, palun!

12:25 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea peaminister! Meil oli eile kultuurikomisjonis PGS‑i muutmise seadus. Seal olete ise oma valitsuses sedastanud, et tervishoiusüsteem on hetkel ülekoormuses ja eriarstiabi kättesaadavus oli raskendatud juba enne Ukraina kriisi algust ning Ukraina sõjapõgenike tulekuga on kasvanud ülekoormus veelgi ning vähenenud on veelgi eriarstiabi kättesaadavus. Ka meditsiinisüsteemis, kui me räägime praegu hinnatõusudest, eks ole, selle küsimuse raames, ka meditsiinisüsteemis on hinnatõusud tulekul. Needsamad hinnatõusud, ka energeetikas, mõjutavad ju kõike ja täpselt samamoodi ka meditsiinisüsteemi. Aga ma kuulan teie vastuseid ja ma arvan, et ega te teistmoodi ei hakka mulle vastama, kui korrutate lapsikult seda, et lihtsalt tulekul on rasked ajad ja sellega me kõik peame arvestama. Saate aru, me ju kõik teame seda. Aga saate aru, et teie ülesanne valitsusjuhina on teha kõik selleks, et meie inimesed ei jääks raskustesse, meie inimesed ei jääks abita. Siin teisi süüdistada kulutamises olukorras, kus te ise selle lisaeelarvega panete läbipaistmatult huugama sadu miljoneid, on ka ju täiesti vastutustundetu ja lapsik. Ma küsin: kuidas valitsus kavatseb tagada – kui me räägime tervishoiusüsteemist, millest ma oma küsimust alustasin – meie tervishoiusüsteemi toimepidevust ja sellega seoses nii tavalise arstiabi kui ka eriarstiabi kättesaadavust meie inimestele?

12:27 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:27 Peaminister Kaja Kallas

Eriarstiabi on olnud murelaps enne selle sõja puhkemist, see vastab tõele. Võib-olla oleks meenutuseks oluline välja tuua, miks see nii on. [See on nii] sellel põhjusel, et meil on olnud kaks aastat COVID‑i kriis, ja COVID‑i kriis seetõttu, et tegelikult haiglad on olnud ülekoormatud ja pidanud piirama eriarstiabi kättesaadavust sellel põhjusel, et meie vaktsineerimise tase on madal. Me teame seda, et vaktsineeritud inimesed seda haigust, COVID‑it, ei põe niivõrd raskelt, et nad haiglates ülekoormust omaks, aga paraku meie vaktsineerimise tase on olnud väga madal. Minu soovitus ja palve ka teile oleks, kui me läheme sügisele vastu, et te kutsuksite ka oma inimesi, kes on vähem vaktsineeritud, üles vaktsineerima ennast selleks, et meil tegelikult seda olukorda enam ei tekiks, kus meil haiglavõrk on nii ülekoormatud, et haiglad peavad teenuse osutamist piirama.

Selge on see, et kui meile tulevad Ukraina inimesed, sõjapõgenikud juurde, siis need on täiendavad inimesed meie ühiskonnas. See tähendab seda, et me peame neile ka neidsamu teenuseid osutama, olgu see siis eriarstiabi, tavaline arstiabi, haridusteenused. See kõik loomulikult on täiendavalt sellele, mida me juba oma inimestele pakume. Ma olen teiega absoluutselt nõus, et me peamegi tegema kõik selleks, et kõik Eesti inimesed, kõik inimesed, kes Eesti ühiskonnas on, saaksid hakkama. Saaksid hakkama ka nende hinnatõusudega, ka nende raskete aegadega, mida te nimetate lapsikuks, aga see ei ole lapsik. Tegelikult see on väga keeruline olukord, kus me praegu oleme: kolm erinevat kriisi, mis käivad ja mis kuhugi paraku kadumas ei ole.

Nüüd, tervishoiusüsteemile me oleme eraldanud täiendavat raha selleks, et tervishoiusüsteem tuleks nende täiendava koormusega toime. Ja loomulikult loodame ka nendest sõjapõgenikest, kes on tulnud, seal on ka inimesi, kellel on tervishoiuteemalised oskused ja kes võiksid seal süsteemis tööle hakata, et jällegi rohkem inimesi aidata. Aga meil on eesti keele nõuded ja nad peavad eesti keele selgeks saama, et seal tööle hakata, kus keelenõue on oluline, nii et tervishoiusüsteemi kindlasti tugevdada tuleb.

12:30 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 12:30 Narva Vaba Lava ja selle tulevik

12:30 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kolmanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Riho Breivel, vastab kultuuriminister Tiit Terik, teemaks Narva Vaba Lava ja selle tulevik. Riho Breivel, palun!

12:30 Riho Breivel

Hea juhataja! Härra minister! Vaba Lava teatrikeskuse loomise eesmärk oli elavdada Narva kultuurielu ja pakkuda võimalusi kohalikele truppidele ning teistele Eesti ja välisteatritele külalisetenduste andmiseks ning muude kultuuriürituste korraldamiseks ja just eesmärgiga integreerida Ida-Viru venekeelset elanikkonda meie väärtussüsteemi. Ja samuti tõsta ka eestlaste eneseväärikust sellega, et Eesti, kuidas öelda, trupid käivad Narvas ja ka Ida-Virumaal tervenisti.

Teatrikeskust opereerib Sihtasutus Vaba Lava, mis roteerib oma etendunud programmi Narvas ja ka Kohtla-Järvel ning toob välja uuslavastusi. Kuid seejuures on Narva teatrikeskus avatud ka kõigile teistele Eesti teatritele, riigiteatrid, linnateatrid.

Narva on suuruselt kolmas Eesti linn, kuid Narva elanikkonnal puudus siiamaani stabiilne ligipääs kvaliteetkultuurile, mis aitaks tugevdada narvalaste enda identiteeti, soodustada integratsiooni Eesti kultuuriruumi. Teatrikeskuse loomine oli oluline nii regionaalintegratsiooni kui ka kultuuripoliitika tasandil. See peab olema Eesti riigi missioon, pakkuda ka Ida-Virumaal elanikele kvaliteetseid vaba aja veetmise võimalusi ja seeläbi integreerida kogu elanikkonda Eesti kultuuri ja poliitilisse ruumi. See on eesmärk kindlasti ja peab jääma eesmärgiks.

Kuid me teame, Vaba Lava finantsiline seis ei ole üldsegi kiita ja ei ole kiita sellepärast, et rahastamist küll Kultuuriministeerium on, nii nagu te ütlete ajakirjanduses, tõstnud, aga tegelikult, ütleme (Juhataja helistab kella.), ühekordsed toetused on vähenenud ja see muudab selle integratsioonisüsteemi läbi Vaba Lava (Juhataja helistab kella.) väga kahetsusväärseks ...

12:33 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg! Minister Tiit Terik, palun vastake!

12:33 Kultuuriminister Tiit Terik

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Härra Breivel! Tõepoolest, teie sissejuhatus enne küsimust, mis kirjeldab Vaba Lava ja tema eesmärke – kirjutan kahe käega alla, väga oluline. Ja ka riigi vaatest on väga oluline, et meil oleks mitmekesine teatrimaastik, seda nii suuremates keskustes kui ka väiksemates keskustes. Ja riik üldiselt saab teatritele ja nende tegevusele kaasa aidata ühtpidi seadusandliku raamiga, luues võimalusi, ja mis veelgi olulisem, nii nagu te mainisite, loomulikult rahaline ressurss. Riik on läbi aastate toetanud Vaba Lava tegevust nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal ja aidanud ka välja ehitada seda n-ö mängukohta, seda asukohta. Ja loomulikult, mis on peamine ja seadusest tulenev võimalus ja meie ka raamitletud võimalus rahastamise osas: anda iga-aastast tegevustoetust nii nagu ka teistele Eestis tegutsevatele teatritele.

Kui me vaatame ka käesoleva aasta rahastamist, siis on 344 000 eraldatud komisjoni otsusega Sihtasutusele Vaba Lava, kes toimetab nii Tallinnas kui Narvas. Narva osas on tehtud kindlasti ka veel ju, Vaba Lavast rääkides, otsuseid 115 000 ulatuses, et toetada mängukoha väljaehitamist. Mis on aga siinjuures kitsaskohaks, on hindamiskriteeriumid, mille tõttu me oleme täna sihtasutusega ka kohtuvaidluses. Ja komisjon, kes teeb ettepanekuid ministrile rahastamissummade osas, saab hinnata rahvuskultuurilist tähendust ja regionaalsust.

Vaba Lava juhtidega kohtudes, mida mul on olnud võimalus mitmeid kordi pidada, on ka välja toodud see, et me ei saa sarnaselt regionaalset tähtsust hinnata nii Tallinna kui Narva puhul. Aga täna sihtasutus tegutseb ühe kehana, milleks on kokku pandud mõlemad asukohad. Meie ettepanek on olnud see, et juhul kui Narvas oleks eraldi juriidiline keha, siis oleks võimalik selle regionaalset tähtsust vaadata eraldi, eraldiseisvalt Tallinnast. Ja mis puudutab erinevaid integratsiooniaspekte, teil on siin tuline õigus, see on väga oluline ka integratsioonikeskus, lisaks teatrielamuse saamisele. Ja ka selle osas on erinevaid võimalusi, kuidas riik kaasrahastada saab täna nende kehtivate seaduste alusel, mis meil on, ja selle eelarve piires, mis on parlament kinnitanud.

12:35 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd täpsustav küsimus. Riho Breivel, palun!

12:35 Riho Breivel

See on selge, me saame kõik aru sellest, et see on väga tähtis just meie Ida-Virumaa jaoks, sest küsimus on ju selles, et me kulutame väga suuri vahendeid integratsiooniks meie kandis. Aga ma tahan öelda, et Vaba Lava või üldse teatrite kohalolek annab integratsioonile palju rohkem väärtust kui see väärtus, millega me tegeleme seal vahel niimoodi näpu otsast. Nii et ma tahaksin kindlasti, et see rahastus tõuseks, ja ma tahaksin, et te saaksite seda, kuidas öelda, võtaksite südameasjaks, et see asi oleks lahendatud, sest riigiteatrid saavad ikka palju suuremaid vahendeid selleks, et oma eksistentsi õigustada ja ülal pidada nii hooneid kui ka truppe. Aga me oleme ka siin Saaremäega mõelnud, et teha Ida-Virusse ka riigiteatri või selline trupp, aga see asi ei ole niisama lihtne. Ja täna on meil Vaba Lava, kes võiks seda küsimust lahendada. Sest Kohtla-Järve on teine koht, kus on must auk. Kuidas te üldiselt ikkagi vaatate, kuidas me saame selle lahendatud?

12:37 Esimees Jüri Ratas

Tiit Terik, kuidas te tulete antud küsimuses appi?

12:37 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Loomulikult me tuleme selles küsimuses appi vastavalt nendele ressurssidele ja seadusraamile, mis meil on. Olen teiega väga seda meelt ja ühel nõul, et Vaba Lava Ida-Virumaal kindlasti on oluline koht kultuuri nautimiseks, ja kindlasti seal toimuvad tegevused soodustaksid ka integratsiooni. Kui me võtame kas või keeleõppevaldkonnast, mis on oluline lisaks kursustel ja klassiruumis omandatud keeleoskusele, siis väga oluline on siinjuures ka keelekeskkond, kus eesti keelt praktiseerida. Need ettevõtmised, mida näiteks Vaba Lava ruumides on võimalik läbi viia, erinevad kohtumised, keelekohvikud, kõik see tegevus on ka integratsiooni ja keeleõpet toetav. Lisaks sellele suurepärasele kultuurielamusele, mida on võimalik Vaba Lava tingimustes saada.

Olen väga teiega nõus ka selles, et see rahastamine võiks olla suurem. Jah, vastab tõele, et me opereerime nende eelarvetingimustega kõikide erateatrite puhul, kes oma taotlused ja plaanid Kultuuriministeeriumile esitab. Komisjon vaatab need läbi, kuhu kuuluvad etendusasutuste esindajad ja ametnikud, kes teevad ettepaneku. Kui meil oleks vahendeid rohkem, siis kindlasti on võimalik rahastada ka erateatreid rohkem. Selle osas me kindlasti riigieelarve läbirääkimistel oma panuse anname ja neid vahendeid juurde taotleme.

12:39 Esimees Jüri Ratas

Nüüd lisaküsimus, Kalle Grünthal, palun!

12:39 Kalle Grünthal

Ma tänan! Mulle nii väga meeldis praegu meie Riigikogu juhatuse esimehe härra Ratase selline solidaarne ütlemine: lugupeetud minister, äkki te tulete appi Riho Breivelile. See näitab, et meil ikka tõsine koostöö käib siin majas. Suurepärane! Aitäh teile, Jüri! Ja muidugi mulle meeldis ka lugupeetud ministri lause selle kohta, et muidugi tulen appi.

Aga kahtlemata on Narva Vaba Lava ja selle tulevik äärmiselt oluline, aga ma tuleksin natukene kõrvalpõikega tagasi meie esmaspäevasesse arutelusse, kus toimus siis teie poolt ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia osas. Ja kui te mäletate – ma arvan, et te mäletate –, ma puudutasin juhtumit Paides, Paide Vallimäel, kus muinsuskaitsetööde käigus, kaevamiste käigus tuli välja 14. sajandist pärit ainulaadne viiekambriline lubjapõletusahi. Ja siis kahjuks juhtus niimoodi, et ühe muinsuskaitseametniku, üheainsa isiku otsusega see ainulaadne ehitis lammutati kopaga. Minu meelest väga dramaatiline sündmus. Ma ei nimeta selle ametniku nime praegu. Ja asemele ehitati mingisugune multifunktsionaalne koolimaja, mille jaoks oleks olnud piisavalt kohti Paide linna erinevates piirkondades ja kuhu Reformierakonna minister Jürgen Ligi isegi planeeris selle. Siin on see küsimus praegu, et kas te võtate sellise teema ja antud teema oma päevatöökavasse, et selgitada välja selle tegelikud põhjused ja et sellised asjaolud rohkem ei toimuks. Minu meelest on see kriminaalkorras karistatav tegu, kultuurimälestiste hävitamine.

12:41 Esimees Jüri Ratas

Tiit Terik, palun!

12:41 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Härra Grünthal! Ma võtan Riigikogu liikmete palveid ja muresid ja tähelepanekuid väga tõsiselt ja teie välja toodud Kesk-Eesti juhtum on meil majas juba arutusel olnud. Ja nii nagu ma vastasin teile esmaspäeval, saan vastata ka täna täpsustatud informatsiooni põhjal, et ühe inimese otsustest sellise teguviisi puhul ehk et mingi objekt pidada väheväärtuslikuks või kaitse alt välja arvata ei ole seaduspärane. Ja selle küsimuse lahendamine ja uurimine meil kindlasti jätkub. Me kogume täiendavat informatsiooni ja vastab ka tõele teie väide, et muinsuse hävitamine on kriminaalkorras karistatav. Juhul kui tõendust leiab teie väide, siis loomulikult tuleb siit ka edasi vaadata. Aga teie mure on meile hästi teada ja võin kinnitada, et minu kolleegid koguvad täiendavaid andmeid ja kui see pilt on selgem, informeerin kindlasti ka teid.

12:42 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Sellega ma lõpetan antud küsimuse käsitlemise.


4. 12:42 Eelarvevalikutest

12:42 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi neljanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Riina Sikkut, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja teemaks saab olema eelarvevalikutest. Riina Sikkut, palun!

12:42 Riina Sikkut

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud peaminister! Kriisiaegsel lisaeelarvel muidugi peabki olema selge fookus, nii nagu oli koroonakriisi ajal, siis nüüd samamoodi: julgeolek, sõjapõgenikud ja toimetulek. See ongi õige ja ilus. Küünilisemad kolleegid siin saalis seevastu näevad märke lähenevatest valimistest, nii nagu selle aasta eelarve arutelude puhul tõusis teemaks erakorralise pensionitõusu ajastamine. Selle asemel, et teha seda 1. aprillist 2022 koos indekseerimisega ja arvestades seda, et aprilli hinnatõus oli tõesti see rekordilised 19%, siis me nüüd tagantjärgi targana teame, et see oleks Eesti pensionäridele väga ära kulunud, see 20-eurone erakorraline pensionitõus, eriti kuna 50% eakatest elab meil suhtelises vaesuses. Aga tõus tuleb kaks kuud enne valimisi.

Nüüd erimärgistatud diislikütuse puhul, vaatamata sellele, et opositsioonist on samalaadseid ettepanekuid tulnud, ei ole see varem toetust leidnud. Ja kui eesmärgiks on sisendhindade langetamine, et üldist hinnatõusu pidurdada, siis olulisem oleks diislikütuse puhul sellise otsuse tegemine, erimärgistatud diisli puhul. Mul on väga hea meel põllumeeste ja põlevkivitootjate pärast, sest et erimärgistatud diisli aktsiis langeb madalamaks, kui opositsioon kunagi on unistanud. Suurepärane käik. Aga mis see motivatsioon on olnud?

Ja nüüd viimaseks see 50-eurone väga vajalik lisatoetus lastega peredele ja eakatele ja ka töövõimekaotusega inimestele – kahtlemata see on vajalik. Aga hinnatõus, isegi kui ta leeveneb, ega hinnad vanale tasemele ei lange. See ühekordne süst tegelikult leevendust ei paku, aga näiteks tulumaksuvaba miinimumi tõstmine alampalgani, mis oleks ebavõrdsust püsivalt vähendanud meede, ei ole leidnud valitsuse toetust. (Juhataja helistab kella.) Miks sellised valikud eelarves on tehtud?

12:44 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:44 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Vastab tõele, et järgmise aasta märtsis on valimised. Selles suhtes kõike seda saab hinnata ka selles võtmes, et valimised on tulemas, ja igal pool näha seda tonti, et kõik tegevused lähtuvad sellest, et valimised on tulemas.

Aga see lisaeelarve fookus on ikkagi julgeolek just selles võtmes, et tegelikult kriis, mis on puhkenud sõja näol Ukrainas, on meile toonud täiesti uued mured. Kõigepealt mured seoses meie enda riigikaitsega, et tugevdada seda lähtuvalt Ukraina õppetundidest, et mida me saame teha siis selle jaoks, et olla ise tugevamad, ka seda, milliseid samme me peame astuma oma kollektiivkaitse, NATO tugevdamiseks selleks, et rohkem liitlaste vägesid saaks siin olla. Teiseks, kõik elanikkonnakaitsega seotud küsimused, need on lisaeelarve valikud, ja energiajulgeolek, mis on paratamatult üks suur osa kogu julgeolekust, see, et me saaksime olla sõltumatud Vene gaasist ja naftast ja et meie toad oleksid ikkagi sügisel soojad.  Nüüd lisaks on lisaeelarves ka otseselt Ukraina sõja mõjudega seotud kulude katmine, mis puudutab siis tõesti põgenikega seotud kulutusi, aga ka toimetulekumäära tõstmist.

Ja siis tõesti on sügiseks ette nähtud puhver. Nüüd küsimus, miks just sügiseks. Jah, juba praegu on raske ja ongi raske, hinnatõusud on olnud väga suured, aga sel põhjusel, et me tegelikult näeme, et rasked ajad on veel ees, et me peame vaatama, kuidas ja kui palju me suudame kõiki toetada. Minnes sügisele vastu, kui me räägime energiahindadest, eelkõige näiteks elektri hinnast, mis tõi ju need šokid kaasa sügisel, sellel sügisel ja talvel, siis see, et Riigikogu võttis vastu seaduse, mis annab võimaluse ka oma hinda fikseerida, ma arvan, on väga positiivne. Ja suvel me peame tegelema sellega, et inimesed saaksid ennast ise kaitsta, fikseerides hindu siis ka madalamal tasemel, et vältida seda närvipinget, mis hindade tõusuga kaasneb.

Aga jah, need on need valikud, ega me ei saa kõiki muresid paraku lisaeelarvega lahendada, see ei ole eelarve, mis kõiki valdkondi puudutab. Loomulikult, alati saab kritiseerida, et üks või teine asi on vähe, aga need on need võimalused, mis parasjagu on, ja tõesti me püüame lähtuda või teha need sammud, et keegi ei jääks maha ja keegi ei saaks liiga palju pihta. Aga me ei saa öelda, et me kõike (Juhataja helistab kella.) suudame ka kinni maksta.

12:47 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Me oleme jätkuvalt teema juures eelarvevalikutest ja küsib oma täpsustava küsimuse Riina Sikkut. Palun!

12:47 Riina Sikkut

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma olen täiesti nõus, ei ole võimalik toetustega kõike kinni maksta ja me peame olema valmis, et see sõjaolukord kestab pikemalt ja hinnatõusu mõju on pikem. Ja seetõttu ma küsisingi, miks eelarves tehti sellised valikud, et erimärgistatud diisli aktsiisi langetamine ajutiselt seitsmeks kuuks väga madalale tasemele ja pärast seda tõuseb diisli aktsiisimäär viis korda taas. Ja 50 eurot ühekordselt kätte. Selle asemel, et näiteks tõsta tulumaksuvaba miinimumi alampalgani, see tähendab 30 lisaeurot kuus alampalga teenijale, 360 eurot aastas. Me väärtustame inimeste tööl püsimist, nende panust ja vähendame pikaajaliselt koormust sotsiaalsektorile, sellepärast et alampalgaga ongi väga raske toime tulla, rääkimata siis 19%-lise inflatsiooni tingimustes. Selle asemel, et teha ühekordne 30-miljoniline kulu, leida lahendus, mis meid kannab ikka nüüd järgmise paari aasta jooksul.

Ja teiseks, need LNG terminali osas tehtud otsused lisaeelarves, majutus, põgenike majutusele 44 miljonit, pearaha koolidele 44 miljonit – suurepärane. Ma arvan, et need on kõik väga vajalikud otsused, väga vajalik raha ja läheb õigesse kohta. Nüüd, kuidas lisaks selle rahastamise otsuse tegemisele on ülejäänud otsustega, et me tegelikult selle terminali saaksime, et need õppekohad oleksid olemas ja et need majutuskohad oleksid olemas, sest ma saan aru, et siin ei ole mure mitte rahas, vaid selles, et see pudelikael on kuskil mujal? Ei ole päriselt neid õppe- ja majutuskohti ja ei ole tehtud ka poliitilisi otsuseid selles osas, et päriselt sellised riskid, mida saab ainult valitsus maha võtta terminali rajajate jaoks on maha võetud.

12:49 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:49 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Siin nüüd väga palju küsimusi tegelikult või väga palju teemasid. Ma üritan vastata. Erimärgistatud diisli aktsiisi alandamine on väga palju seotud toidujulgeolekuga. Me teame seda, et tegelikult praegu Ukrainas on näiteks vilja väga palju kinni, sellepärast et seda laevadega ei saa välja transportida. Sealt otsime koos lahendusi ka selleks, et kasutada raudteed teravilja toomiseks. Aga see erimärgistatud kütuse aktsiisi alandamine on just selleks, et tegelikult võtta koormust meie põllumajandustootjatelt. Ta on tegelikult osa sellest toidujulgeolekust.

Nüüd, tulumaksu miinimumi tõstmine või selle tulumaksusüsteemi kordategemine. Ma olen teiega absoluutselt nõus, et see peakski olema nii, et inimeste palgad tegelikult on seeläbi suuremad ja sul ei ole seda toetust vajavaid, vaid sa suudad teenida nii, et see katab hindade tõusu selliselt. Lihtsalt probleem lisaeelarvega on see, et need ongi väga erinevas mahus. Tulumaksu alandamine on hoopis teistes suurusjärkudes, pluss on selleks, et seda tuleb näha ette ka iga aasta just sellepärast, et meil peab see raha olema ka kuskil olemas.

Nüüd, mis puudutab LNG terminali ja õppekohtasid, LNG terminaliga on see, et ma vaatan ka, et ajakirjanduses käib selline omavahel pommitamine, eks. Seal on muidugi eraettevõtja huvi, on see, et riik maksaks kinni kõik kahjumid, võtaks kõik riskid ja nemad võtaksid kasumi, aga see ei saa olla riigi huvi sellepärast, et see tuleb siiski maksumaksja taskust. Meie jaoks on oluline see, et need kokkulepped saavad sõlmitud, et tegelikult erasektor ka, need konkreetsed erasektori ettevõtted, kes on saanud COVID-i ajal riigilt päris palju toetust, tuleksid nüüd ka solidaarselt tegelikult mitte nõudma absoluutset maksimumi, pressida välja nii-öelda riigilt oma tuludesse, vaid tegelikult teha oma osa sellest ja need läbirääkimised käivad. Meil on neljapäeval plaanis seda ka valitsuskabinetis arutada. Ja õppekohtadest. Siis haridusminister kohalike omavalitsustega pidevalt suhtleb ja me tegeleme sellega, et neid õppekohti kohti luua. Ma olen teiega nõus, et kuna täiendavalt on nii palju vaja, siis riik peab siin kandma oma osa, aga probleem on ka selles, et tegelikult kõik lapsed ei ole meil kuskil hariduse infosüsteemis olemas, et me teaks ka, kuhu neid kohti on tegelikult vaja rajada ja see ongi pidev töö, millega Haridus- ja Teadusministeerium tegeleb.

12:52 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd lisaküsimus. Helle-Moonika Helme, palun!

12:52 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Peaminister! Ma kõigepealt klaariks ära selle jutuajamise teemal "lapsik". Mina ei öelnud ja ka stenogrammist ei selgu hilisemal ülelugemisel kohe kindlasti mitte, et mina peaksin lapsikuks meie meditsiinisüsteemis ja arstiabi kättesaadavuses juba olevaid ja Ukrainast saabujatega seoses tulenevaid probleeme. Ma ütlesin, et teie olete lapsik, kui vastates küsimustele lükkate selle vastutuse olukorra eest lihtsalt välistele põhjustele, kas sõjale Ukrainas või eelmise valitsuse tegevusele, öeldes umbes nii, et oi, küll mul on ikka raske, oh ma vaesekene, tundke mulle kaasa nendel rasketel aegadel.

Aga minnes küsimuse juurde ja rääkides eelarvevalikutest, siis me selgelt näeme, et lisaeelarves sisejulgeolekule minevaid summasid on siiski vähe, arvestades asjaolusid. Ja see peegeldub või peegeldus ka väga selgelt PPA peadirektori kummalistes avaldustes, kus ta palub nüüd saabuval teatud perioodil Eesti lipuga mitte välja tulla, sest ilmselgelt võib olukord käest ära minna, tal ei ole ilmselt piisavalt ressurssi sellega tegeleda. Ja ta ütles intervjuus, et ta ei soovita ka Eesti lippu provotseerivalt kasutada. Mina küsin, kas Eesti lipu lehvitamine on või ei ole provokatsioon. Kas Eestis teatud ajal, teatud territooriumil, teatud kohas või selle läheduses tohib Eesti lipuga ringi käia või oleme me tõesti olukorras, nagu PPA peadirektor ütles, et 30. iseseisvusaastal on meil Eesti riigis mingeid territoriaalseid piirkondi, kuhu Eesti lipuga minna ei tohi?

12:54 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:54 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jaa. Tõesti vabandan, mina sain aru, et te nimetasite neid kriise lapsikuteks, aga te nimetate mind lapsikuks. Ma lihtsalt selle juures tahan öelda, et argumenteerimisel on erinevad tasemed ja kõige madalam tase see on see, et te ründate isikut, järgmine tase on see, et ründad stiili, ja kõrgemad argumenteerimise või debateerimise tasemed on need, kus sa vastad argumendile argumendiga ja põhjendad siis oma seisukohti. Ma väga tahaks ka näha seda, et Riigikogu debateerib ikkagi sellel tasemel, mis ei puuduta ei isikut konkreetselt ega ka mitte stiili, vaid seda sisu. See oleks minu meelest väga teretulnud areng.

Mis puudutab Eesti lippu, siis Eesti lipp on meile kõigile armas. Erinevalt teie toetajatest on meie toetajate hulgas väga selge seisukoht, et Pika Hermanni tornis peaks igal juhul lehvima sinimustvalge lipp, mitte mingi muu lipp, ja see on see, mis on meie au ja uhkus. Ja seda sinimustvalget igal pool tegelikult uhkusega ka kasutatakse.

Mis on positiivne? Positiivne on see, et tegelikult see sõda on toonud ka võib-olla mingites kohtades isegi rohkem liputeadlikkust. Ma pean silmas näiteks Ida-Virumaad. Kui ma käisin Ida-Virumaal, siis seal paljusid, venekeelset elanikkonda ärritas ka Ukraina lippude kasutamine, kusjuures näiteks Narva lipp on väga sarnane Ukraina lipuga. Aga see on lihtsalt kõrvalkommentaar. Ja venekeelne elanikkond ka ütles, et mis, meie lipp on sinimustvalge. Minu meelest see on positiivne areng, ka meie muukeelne elanikkond järjest enam tunneb, et see on meie kogukond, see on see, kuhu me kuulume. Ka nemad tunnevad emotsionaalset sidet pigem Eestiga. See on minu meelest oluline areng. Ja me peaksimegi niimoodi seda asja võtma, et tegelikult siin Eestis me toimetame koos ja oleme siis koos selles ja oleme uhkusega seda sinimustvalget kandmas ja lipuvardasse tõmbamas.

12:57 Esimees Jüri Ratas

Protseduurilisi küsimusi on siin mitu. Helle‑Moonika Helme, palun!

12:57 Helle-Moonika Helme

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Ma tegelikult tahaksin tunnustada kõigepealt just nimelt härra spiikrit selle eest, et ta on teinekord seda korda majja loonud ja ka peaministri suunal. Ja mul on hea meel, et peaminister tegi siin oma küsimusele vastates väga toreda enesekriitilise avalduse oma vastuse sissejuhatuses, kommenteerides Riigikogu väitluskultuuri, sest isikustatud verbaalsed rünnakuid ja solvanguid on tulnud tema poolt ka siin hulgaliselt ja sellele on ka lugu spiiker õige mitu korda tähelepanu juhtinud. Aitäh härra spiikrile selle eest!

12:58 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, jah! Protseduuriline küsimus, Kert Kingo.

12:58 Kert Kingo

Ma tänan. Mul on palve spiikrile, et äkki te annate järgmise küsimuse alguses võimaluse peaministrile ka Moonika Helme esitatud küsimusele vastata. Ma ei saanud vastust, kas Eesti lipuga võib igal pool käia või on piiratud territooriumid ja piiratud aeg, kuna seda tohib kasutada ja kuna ei tohi. Äkki ta järgmise küsimuse alguses vastab sellele?

12:58 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Seda võimalust minul ei ole. Sellega lõpetan antud küsimuse käsitlemise.


5. 12:58 Energiajulgeolek

12:58 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi viienda küsimuse juurde. Selle küsib Riigikogu liige Aivar Kokk, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on energiajulgeolek. Aivar Kokk, palun!

12:58 Aivar Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Mulle hetkel tundub, et Reformierakonna valitsus suudab teist korda sama ämbrit kolistada, samamoodi nagu 2014. aastal, kui loobuti LNG-terminali ehitusest soomlaste kasuks. Tänane julgeolekusituatsioon ja Venemaa gaasi hind on loonud olukorra, kus valitsusel tuleks selgelt välja öelda, et Eestis ei tarbita järgmisest aastast Venemaal toodetud gaasi. Selle lahenduseks peab sügiseks valmis ehitama LNG vastuvõtu taristu, ühenduse gaasitorustikuga, rentima LNG-laeva, ostma piisavas koguses vedeldatud gaasi. Kui me tahame, et LNG sügiseks oleks valmis, laev vastuvõtuks ostetud ja taristu ehitatud, oleks valitsus pidanud juba hiljemalt märtsis tegema vastavad otsused. Me teame, et iga päev tõusevad hinnad. Alexelal oli juba märtsis tagatud eelbroneeringud laevale, vedeldatud gaasile kui ka taristu ehituseks kuluvale metallile. Aga enne lõpliku otsuse tegemist peaks olema riigil selge plaan.

Hetkel tundub, et peaminister on selgelt öelnud, et tuleks ehitada LNG vastuvõtu punkt. Majandusministrile on antud korraldus. Majandusministeerium on andnud selle korralduse Eleringile. Tegelikult tänasel hetkel mitte ühtegi otsust või lepingut alla kirjutatud ei ole.

Nüüd ma vaatan, et lisaeelarves on 170 miljonit eurot ehk tänasest turuhinnast 1,7-kordselt kõrgema hinnaga võimalus osta üks teravatt gaasi varustuskindluseks. Aga see ei tohi olla Venemaa gaas. Me teame, et 25. veebruarist alates on Leedu öelnud, et nende kaudu Läti, Eesti ja Soome gaasi ei saa. Mul nüüd tekib küsimus, et Eesti gaasivajadus on aastas viis teravatti. Elering on öelnud, et ega seda kaid ei olegi vaja, LNG vastuvõttu ei ole vaja, Eleringi esimehe ütlusel. (Juhataja helistab kella.) Kas nüüd, millega kaetakse see neli teravatti?

13:01 Esimees Jüri Ratas

Teie aeg!

13:01 Aivar Kokk

Jah.

13:01 Peaminister Kaja Kallas

Jaa. Aitäh! Esiteks, valitsus on teinud otsuse, et me loobume Vene gaasist. Selline otsus on tehtud valitsuses. Te ei ole valitsuses, mina olen valitsuses, ma ütlen, me oleme sellise otsuse teinud. Palun vaadake protokollidest järgi, selline otsus on tehtud. Seda esiteks.

Teiseks, me oleme otsustanud soetada gaasivaru ühe teravatt-tunni ulatuses. Jah, Eesti aastane gaasitarbimine on viis teravatt-tundi aastas. See moodustab, üks teravatt-tund siis sellest me kogume Inčukalnsi Läti gaasihoidlasse.

Nüüd kolmas, ja see, mis puudutab seda gaasi hinda, siis loomulikult me oleme näinud ette raha selle gaasivaru soetamiseks. Ma olen teiega nõus, et selline suunis sai ka antud, et see gaasivaru loomulikult tuleb soetada võimalikult madala hinnaga, ja see raha ei pruugi kõik selle jaoks ära kuluda, aga see on ette nähtud puhvriga, arvestades seda, mis need hinnad on. Igal juhul, arvestades ka Eesti riigis kehtivaid reegleid, siis seda otsitakse ikkagi võimalikult odavalt.

Nüüd, mis puudutab neid valeväiteid, mis te esitate, et Reformierakond on millelegi vastu olnud ja nii edasi. See on vale väide. 2015. aastal oktoobris andis Reformierakonna majandus‑ ja taristuminister Kristen Michal heakskiidu Euroopa ühendamise rahastu CEF-i energeetika taotlusvooru esitatavatele projektidele. Balticconnector, gaasitoru, mis on tänaseks valmis ja ühendab Eestit Soomega, ja Karksi kompressorjaam ja kolmandaks Paldiski veeldatud maagaasi terminal. Need kolm asja, Reformierakonna valitsus esitas ka Euroopa ühendamise rahastule. Nii et palun neid valeväiteid mitte esitada.

Nüüd, mis puudutab seda konkreetset LNG vastuvõtu võimekust. Me oleme otsustanud siis selle, et esiteks seal, kus see Balticconnector on, tuleb luua ühendus siis selle võimaliku haalamiskaiga. Haalamiskai asukoht on tõesti eraettevõtja omanduses ja seetõttu käivad läbirääkimised praegu selle kokkuleppe sõlmimiseks. Ja haalamiskai, mis tähendab seda, et saab vastu võtta taasgaasistamise võimalusega laeva, selle laeva rentimise osas on meil kokkulepped Soomega just sellepärast, et Soome tarbimine on 30 teravatt-tundi aastas, Eesti tarbimine on viis teravatt-tundi ja me saaksime koos siis nii, et kõigepealt tuleb see laev siia Eestisse haalamiskai juurde, seejärel läheb Soome. Ja igal juhul ka meie ühendus, mis meil Soomega on, tagab selle, et see gaasivarustus saab olema.

Homme ehk neljapäeval on meil valitsuskabinetis jälle arutelu, seisudest ülevaade, kui kaugel ollakse selle kokkuleppe sõlmimisega. Ma saan aru, et te olete ühenduses ilmselt Alexela inimestega, kes teile praegu seal (Juhataja helistab kella.) annavad instruktsioone, mida veel küsida. Aga ma ütlen, et meie soov on igal juhul need kokkulepped saada ja ma loodan, et erasektor on ka tegelikult solidaarne riigiga ja tuleb vastu.

13:04 Esimees Jüri Ratas

Austatud peaminister, ka teie aeg 20 sekundit üle. Läheme edasi, nüüd on täpsustav küsimus. Aivar Kokk, palun!

13:04 Aivar Kokk

Aitäh! Kõigepealt, ma ei ole Alexelaga ühenduses, aga ma otsisin välja, et teie väiteid, et ma valetan, ümber lükata. 25. oktoobril 2014, Postimees: "Taavi Rõivas loovutas LNG terminali Soomele". "Soome kogenud peaministril Alexander Stubbil piisas neljapäeval Brüsselis vaid põgusast koridorikohtumisest Taavi Rõivasega, et sundida noor ametivend Eesti huvidest loobuma." See oli 2014. Ja ma ka oma küsimuses rääkisin 2014. aastast.

Teine pool on see, et ärge palun valetage sellega, et kui ei ole täna selle aasta sügiseks vastuvõtukaid, siis gaasi, mis ei tohi tulla Venemaalt, ei ole varianti. Soomes ei ole LNG vastuvõttu. Te ei vastanud, mis saab. Üks teravatt ja viis teravatti vajadust. Tänasel hetkel on Eleringile antud ülesanne Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt see probleem lahendada. See on juba üle kuu aja. Seda lahendust täna ei ole. Ühtegi kokkulepet ei ole. Jah, ma tean, et ehitus käib, aga kokkuleppeid ei ole ja lahendust ei ole, kuidas sinna Incukalnsi peaks saama gaas, mis ei ole Venemaalt. Kas seda lahendust täna ei ole. Ainuke võimalus on võib-olla Poola ja Leedu käest osta tõesti 1,7-kordse hinnaga gaas. Kas see on varustuskindlus Eesti tarbijatele, kui kümnekordse hinnaga ostetakse gaasi võrreldes eelmise aastaga? Kas lõpptarbija peab need hinnad kinni maksma? Palun lükake ümber, et 2014. aastal teie erakonna peaminister sellist otsust ei teinud. 

13:06 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:07 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jaa, vaadake, 2015 ongi hiljem kui 2014. Teie räägite 2014-ndast, mina räägin 2015. aasta oktoobris tehtud otsustest, mida ma siin ette lugesin. Tegelikult see ongi ... Ei valeta ilmselt siis teie või valeta mina, sellepärast et 2015 tuleb hiljem kui 2014. Ja need otsused, mis tehakse hiljem, käivad nendest otsustest üle, mis on varem. Seda esiteks.

Teiseks, meil on nüüd valmis saanud ka Poola-Leedu gaasitoru GIPL-i ühendus. See on üks asi. Leedus on ka veeldatud gaasi terminal. Meil on läbi räägitud Leedu, Läti ja Soomega solidaarsuskokkulepped gaasi osas. Mida see tähendab? See tähendab seda, et ei oleks niimoodi, et näiteks Leedus kõik tehased üürgavad täisvõimsusel gaasil, samas kui Eesti näiteks kodutarbijatel ei ole piisavalt gaasi. Me jagame ja oleme selles mõttes üksteisega solidaarsed, et kõigil oleks võimalus. 

LNG-d üle maailma, loomulikult neid võimalusi otsitakse, kust seda saada. Sellega tegeleb Euroopa Komisjon, et ühiseid hankeid teha, sest Euroopa Komisjoni huvi on selle aasta lõpuks ka kaks kolmandikku Vene gaasist asendada LNG ja teiste pakkujatega. Meie oleme seal ka osalised, et see erinevatest allikatest ka tuleks. Loomulikult on selgelt see gaasi hinna tõus, millele te viitate, olnud ka väga suur. Tõesti, 36% on gaasi hind nüüd tõusnud ja see on otseselt viimase kuu jooksul. Selles mõttes see on otseselt seotud sellega, et Putin peab Ukrainas sõda ja Euroopat sellega pitsitab. Nii et gaas võib olla kallis, aga vabadus on hindamatu, sellepärast kõik need asjad ongi omavahel seotud. Loomulikult, gaasi me üritame hankida ja me teeme kõik pingutused sellekssamaks LNG haalamiskai rajamiseks Paldiskisse. Need läbirääkimised käivad ja tõesti, nagu ma ütlesin, valitsus ka homme selle küsimusega jälle tegeleb ja saab sellest ülevaadet. Ma loodan küll, et nii riik kui ka erasektor mõistab oma rolli selles kriisis ja me saame need asjad koostöös tehtud ning me saame need asjad koostöös tehtud ka oma Soome ja Läti kolleegidega.

13:09 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd üks lisaküsimus, Kalle Grünthal, palun!

13:09 Kalle Grünthal

Suur tänu, härra spiiker! Minu küsimus puudutab julgeolekut. Politsei‑ ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher soovitab mitte kasutada Eesti lippu provotseerivalt, on öelnud ERR ja selgitab Vaheri ütlust: soovime vältida olukorda, et politsei võtab inimesel Eesti lipu käest ära. Vaher ütles, et usub, et provokatsioone Eesti lipuga võib tulla. Minu küsimus on. Palun selgitage, lugupeetud peaminister, kuidas on võimalik Eesti territooriumil Eesti lipuga provokatsioone toime panna ja kuidas on võimalik, et politsei võtab Eesti lipu inimese käest ära Eestimaa territooriumil.

13:10 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:10 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Küsimus on energiajulgeolekust, aga hea küll. Nagu ma vastasin juba teie kolleegile Helle-Moonika Helmele, Eesti riigis on Eesti lipp, mille üle me kõik uhkust tunneme ja mida kõik saavad kasutada. Ja ei tea mina juhtumeid, kus Eesti Vabariigi lipp võetaks kelleltki käest ära.

13:11 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Sellega lõpetan antud küsimuse käsitlemise.


6. 13:11 Peaministri ülesanded

13:11 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kuuenda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Kert Kingo, vastab peaminister Kaja Kallas, teemaks peaministri ülesannetest. Kert Kingo, palun!

13:11 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Loomulikult me ei saanud jälle vastust ei Helle-Moonika Helme küsimusele ega Kalle Grünthali küsimusele. Aga teie peaministriks oleku ajal on meie rahva suhtes ellu viidud sundvaktsineerimist, loodud võimalus selle alusel inimeste töö vabastamiseks ja jäetud inimesed ilma sissetulekutest. Olete valitsusjuhina rikkunud inimeste otsustusvabadust ja nende põhiseaduslikke õigusi. Teie initsiatiivil on politsei korduvalt näidanud omaenda rahva suhtes üles agressiivsust, rünnanud neid füüsiliselt, ässitanud nende kallale koeri, pidanud inimesi kinni ainuüksi selle tõttu, et nad on julgenud meelt avaldada. Te olete oma tegevusega toonud rahva korduvalt tänavatele. Te olete oma õhinapõhise rohepöörde elluviimiseks viinud lakke elektri-, gaasi- ja kütusehinnad, andnud hoogu saabunud 19%-liseks inflatsiooniks, mille tagajärjeks on hinnatõusud igas valdkonnas. Olete teinud kõik elukalliduse võimalikult suureks tõusuks. Teie juhitud valitsusega on rahvas liikumas või juba osaliselt liikunud vaesusesse ja viletsusse. Inimesed on masenduses ja tulevik on must. Seda kõike olete te teinud vähem kui pooleteise aastaga. Oma ametivandes, mille te siin parlamendis ligemale poolteist aastat tagasi andsite, lubasite te kanda vastutust Eesti Vabariigi ees ja jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale. Palun öelge nüüd Eesti rahvale ja kõike eeltoodut arvestades, kuidas te seda teinud olete. Milles on seisnenud vastutus Eesti riigi ees ja milles on väljendunud teie ustavust põhiseaduslikule korrale, millistes tegudes? Inimesed tahavad seda teie suust kuulda.

13:13 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:13 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Teie kirjeldust kuulates tekib küsimus, mis riigis teie elate. Tundub, et teie Eestit ei armasta. Teie Eesti tundub olevat üks õudne paik. Üks õudne paik tundub olevat see Eesti, mida te kirjeldate. Mina elan teistsuguses Eestis. Mina elan Eestis, mis on väga ilus ja kus elavad head inimesed, kus politsei tagab inimeste julgeolekut, kus tegelikult vaktsineerimine on vabatahtlik, kus on pressivabadus – me oleme viiendal kohal maailmas pressivabaduse tasemelt –, kus on meeleavalduste vabadus. Kõik saavad avaldada meelt, rääkida, mida nad tahavad, olla valitsuse vastu, kui te soovite. Mitte midagi sellist ei juhtu. Selles mõttes mina elan riigis, mida ma armastan. Seda Eestit mina igal juhul armastan, aga see Eesti, mida teie kirjeldate, seda mina ausalt öeldes ära ei tunne.

13:14 Esimees Jüri Ratas

Nüüd läheme protseduuriliste küsimuste juurde. Kert Kingo, palun!

13:14 Kert Kingo

Ma tänan, austatud spiiker! Kas ma olen valesti aru saanud, et infotunni mõte on see, et saadikud saavad ministrilt või peaministrilt küsida ja see minister või peaminister, kellelt küsitakse, peaks vastama, mitte vastupidi, et peaminister küsib saadikult ja siis see saadik ei saa isegi vastata?

13:14 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Infotunni mõte on see, et Riigikogu liikmed küsivad ja valitsuse liikmed vastavad. Protseduuriline küsimus, Helle‑Moonika Helme.

13:14 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh! Ma jätkan siitsamast. Kas meil on protseduuriliselt ka selline variant, et peaminister ise küsib, ise vastab, nagu ta täpselt praegu tegi? Ta ise esitas küsimuse ja siis hakkas ka vastama, ja täiesti ebaadekvaatselt, tekitades nagu mingisugust ma ei tea, mitut Eestit siin enda arvates, kus meie inimesed elavad, kus tema elab või kus keegi teine elab või tema pensionärist isa elab. Äkki te teete talle märkuse, et see "ise küsin, ise vastan" ei ole selle ürituse formaat.

13:15 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma jään selle vastuse juurde, mis ma ütlesin Kert Kingole, et loomulikult – ja ma saan aru, et teie küsimus ei ole retooriline – mõnikord vastustes või ka küsimustes me paneme ise sisse retoorilise küsimuse ja siis läheme sealt edasi. Nii et kuidas keegi sellest aru saab, see on, kuidas öeldakse, arusaamine on kuulaja silmades ja kõrvades.

Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus.

13:15 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja, ma kiirustasin kohe ruttu saali tagasi ...

13:16 Esimees Jüri Ratas

Ma nägin, et te kiirustasite. Ma nägin seda.

13:16 Kalle Grünthal

... ja küsimus on selles, et minu hinnangul te praegu tõlgendate natuke valesti seda küsimustele vastamise korda. Nimelt see meie tark kollane raamat, Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadus selgitab ilusti lahti: infotunni juhataja ülesanne on hinnata, kas küsimus puudutab taotlusel märgitud probleemi ja kas küsimus on saanud piisava vastuse, et selle käsitlemine lõpetada. Mõlemal juhul on teil selle asjaolu tuvastamisel kaalutlusõigus. Ma osundan seda seetõttu, et minu hinnangul praegu Kaja Kallas ei vastanud sellele küsimusele, ja kui te leiate, et ta ikkagi vastas, see on muidugi teie kaalutlusõigus, aga tegelikult peaks istungi juhataja ikkagi sellele probleemile tähelepanu pöörama. Ma muidugi pean avaldama teile ka kiitust, et te olete paaril korral seda siiski teinud. Ootaks sedasama järjepidevust jällegi. Aitäh!

13:17 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma olen siin viimase tunni ja 17 minuti jooksul viiel korral seda kaalutlusõigust kasutanud ja lõpetanud küsimuse käsitlemise. Tõsi, see eeldas ka kokkuleppe teiega, et me teeme ühe täiendava küsimuse ja ühe lisaküsimuse, nii et viiel korral on küsimuste käsitlemine lõpetatud. Ja nüüd me oleme selles olukorras, kus on täpsustav küsimus. Kert Kingo, palun!

13:17 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud eesistuja! Hea peaminister! Selle aasta veebruaris vallandusid kohutavad sündmused. Venemaa alustas oma agressiooni Ukrainas, algas sõda ja mitte sõjaline konflikt, nagu teie ja teised valitsuse liikmed seda nimetavad. Loomulikult tuleb agressiooni sihtmärgiks olevat riiki abistada igakülgselt ja nii palju kui võimalik. Just nimelt nii palju kui võimalik. Seda oleme me riigina ka teinud. Eesti on toetanud Ukrainat rohkem kui 200 miljoni euroga, millega olema toetajate esirinnas, vaatamata sellele, et oleme pisike, veidi üle 1 miljoni elanikuga riik teiste, suurriikidega võrreldes. See on helde ja väga suurejooneline panus. Lisaks oleme olnud väga abivalmid sõjapõgenike vastuvõtmisel ja toetamisel. Olete neile võimaldanud palju eeliseid võrreldes oma rahvaga.

Aga ei tohi unustada, et samal ajal eksisteerib edasi ka meie enda riik, Eesti riik koos oma rahvaga. Suures aitamise tuhinas on oma rahvas lükatud tahaplaanile. Nad on jäetud teisejärguliseks, nemad ei saa hüvesid ega sooduskohtlemist, nemad peavad ise vaatama, kuidas igapäevaelus hakkama saada. Valitseb tuntav ebavõrdsus.

Teie Eesti Vabariigi peaministrina olete jätnud omaenda rahva unarusse. Oma ametivandes, mille te siin parlamendis ligemale poolteist aastat tagasi andsite, lubasite te ka pühendada oma jõu Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. Palun nüüd seletage, eriti tänase päeva seisu valguses, milles on teie pühendumine seisnenud. Milliseid heaolu kindlustavaid tegevusi te konkreetselt Eesti rahva jaoks olete teinud, milliste tegevustega konkreetselt olete kindlustanud Eesti rahva tulevikku? Selgitage rahvale seda oma moraalset kompassi.

13:19 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:19 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt korrigeerin, et Venemaa alustas sõda 2014. aastal, mitte selle aasta veebruaris. Seda peab ka meeles pidama, et Ukraina seda sõda juba sellest ajast peale peab. Ja ma ei tea, kust te võtate, et ma nimetan seda sõjaliseks konfliktiks või milleks iganes. Ma olen sellest kogu aeg väga otse rääkinud. Ma ei poe absoluutselt mitte kuhugi sõnade taha, nii nagu teie seda üritate teha. Et ma seda ei tee.

Mida me oleme teinud Eesti rahva kaitseks? Selles konkreetses kriisis Eesti rahva heaoluks me teeme seda, et me aitame Ukrainat, et see sõda siia ei tuleks. See on väga selgelt Eesti rahva, Eesti iseseisva riigi püsimajäämiseks, et see sõda ei laieneks kuhugi kaugemale, et Venemaa kui agressor saaks vastu nina korralikult, nii et neil täiendavaid imperialistlikke mõtteid enam ei tekiks.

Nüüd mida ma veel olen teinud? Ma olen toonud tagasi Eesti maailmakaardile. Me oleme NATO-s ja Euroopa Liidus võrdsete liitlastena, me ei solva enam neid liitlasi ja seetõttu meid võetakse võrdsete partneritena, meid kuulatakse. Meid kuulatakse ka selles osas, et mida on vaja teha näiteks selleks, et meie kaitset siin tõsta, selleks et inimestel oleks kindlus, et siin on turvaline, siia see sõda ei tule ja me saame siin edasi toimetada nii, nagu me oleme teinud.

Nüüd paar asja tahan veel ära korrigeerida. Mul kolleeg kultuuriminister viitas, et Eesti ei ole pressivabaduselt mitte viies, vaid neljandale kohale tõusnud. See tähendab, et meil on vabadust rohkem, kui meil on olnud seda varem.

Teiseks ka see, et te tõite oma küsimuses energiapöörde, et justkui see on halb asi. Vastupidi, taastuvenergia ka praegu on kõige odavam energia. Et see on tegelikult ka positiivne asi.

Nii et Eesti rahva heaolu nimel teeb valitsus iga päev tööd, teeb tööd selleks, et siin oleks turvaline, et kõigil oleks kindlus, et ettevõtjad saaksid toimetada. Me oleme hoidnud ühiskonda lahti, tänu sellele on majandus Eestis kasvanud 8,6%. Ka sellele tänu on palgad kasvanud, inimeste sissetulekud on kasvanud ja elu on Eestis läinud paremaks. Aga seda kõike öeldes ma möönan ka, et rasked ajad on ees, mida küll teie kolleeg ei luba mainida, aga see nii on, et rasked ajad on ees nende kriisidega, mis meil on käimas. Nii lihtsalt on.

13:22 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd üks lisaküsimus. Helle-Moonika Helme, palun!

13:22 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! Jah, loomulikult, siin ennast kiites ma ei väsi, et te olete tagasi, aga ma ütlen teile: Eesti riigi ja rahva rahaga olete te maailmakaardil tagasi. Igal pool intervjuudes te käite ja räägite: mina andsin raha, mina annan raha, mina nii, mina naa. Aga lähme edasi küsimuste juurde ja küsimus on peaministri ülesannetest ja ma tulen ikkagi selle teema juurde tagasi. Peaministri ülesannete hulka kuulub selgelt ka oma alluvate sõnade ja tegude kommenteerimine, hinnangute andmine. PPA peadirektor on öelnud, et Eesti lipu kasutamine 9. mai kontekstis on provokatsioon. Palun teilt kui valitsusjuhilt selgelt artikuleeritud lühivastust, kas nõustute Elmar Vaheri selle konkreetse seisukohaga või ei.

13:23 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:23 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ühesõnaga, ma saan aru, et teid kuidagi häirib, et Eesti on tagasi maailmakaardil, aga see on hea ja Eesti inimesed tegelikult seda toetavad. Üle 60% Eesti elanikkonnast toetab valitsuse tegevust, mis on päris kõrge näitaja.

Ühe asja tahan veel ära klaarida, et ma ei tea, võib-olla see tuleneb keeleoskusest, aga jah, ei räägi mina endast, vaid ma räägin loomulikult Eestist ja mida Eesti on teinud. Ma ei saa aru, miks see, miks te seda ... (Hääled saalist. Juhataja helistab kella.) Kui te karjute samal ajal, kui ma räägin, siis on väga keeruline teile vastata. Ma püüan teile vastata, aga jah, teist üle karjuda on ka keeruline. Miks see teid nii häirib, et tegelikult Eesti on tagasi nende laudade taga? See kokkuvõttes on meie julgeoleku küsimus, et me ei sõima oma liitlasi, vaid me tegelikult teeme nendega koostööd ja meid kuulatakse. See on oluline selleks, et see sõda siia ei tuleks, need kannatused, mis on Ukrainas, siia ei tuleks ja me saaksime jätkata kõige sellega, millega me oleme siin harjunud.

Ja teie küsimuse juurde ütlen veel kord: Eesti lipp on Eestis au sees igal pool, sinimustvalge üle me oleme väga uhked ja seda kasutada saab täpselt vastavalt Eesti lipu seaduse reeglitele. Nii et see on Eestis kehtiv kord.

13:24 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Mart Helme, palun!

13:25 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Kaja Kallas! Ma kuulasin kabinetis seda infotundi ja ma pean muidugi ütlema, et teie nipsakus, teie ülbus, teie isiklikud rünnakud ja solvangud küsijate suhtes on täiesti vastuvõetamatud. Missugused meie toetajad ei soovi Eesti lippu Pika Hermanni torni? Missugused? Kui te peate silmas Varro Vooglaidu, siis Varro Vooglaid ütles väga selgelt: talle on talumatud need sigadused, mida teie valitsus selle lipu all teeb. Vaat see oli mõte, mitte see, et sealt Eesti sinimustvalge maha võtta.

Nüüd te eksite ka selles, et Eestis ei ole kunagi kelleltki sinimustvalget lippu ära võetud. 2007. aastal politsei vähemalt kahel korral eemaldas pronksmehe juurest Tõnismäelt sinimustvalge lipuga inimesed. Üks neist oli Jüri Böhm ja teine oli Jüri Estam. Kaks korda on sealt ära viidud sinimustvalge lipuga inimesi, käsitledes seda provokatsioonina. Nii et teie jutt sellest, et Eestis võib alati igal pool sinimustvalget lippu kanda, kartmata sellega mingit repressiooni, ei vasta tõele.

Ja ma saan aru, et te vingerdate välja seisukoha võtmisest Elmar Vaheri suhtes. Aga ma võin mürki võtta, tundes teid, teie valitsuse selgrootust, et kui tõepoolest läheb keegi sinimustvalgega 9. mail Siselinna kalmistule, siis politsei viib selle inimese koos sinimustvalgega sealt minema. Ja see on teie valitsuse kahepalgelisus. Slava Ukraini, siis kui võib karjuda karistamatult, aga saba jalgade vahele, siis kui tuleb võidelda. Palun lõpetage see ülbe küsijate sildistamine ja süüdistamine. Vastasel korral ma hakkan kogu aeg võtma protseduurilisi küsimusi ja teile vastu nina andma.

13:27 Esimees Jüri Ratas

Mul on palve kõigile siin, et kõigepealt me peame austama – me peame austama Riigikogu liikmeid, peame austatud valitsuse liikmeid. Loomulikult ma saan Riigikogu liikmetest aru, et kui on küsimus, siis tuleb sellele küsimusele vastata ja seda kindlasti valitsuse liikmed ka teevad. Vastu nina andmist – ma väga loodan, et see oli kujundlik ütlus – loomulikult ma seda ei toeta mitte kuidagi. Nii, nüüd me oleme, Kert Kingo, teie küsimuse ära käsitlenud. Nii on. See on see kaalutlusõigus, millest rääkis teie ametikaaslane.


7. 13:27 Gaasivarustuskindlus

13:27 Esimees Jüri Ratas

Seitsmes küsimus. Ivari Padar, selle teema olete teie meile ette andnud ja sellele vastab ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ja teema on gaasivarustuskindlus. Ivari Padar, palun!

13:28 Ivari Padar

Aitäh, lugupeetud härra minister! Minu soov on üks asi siin selgeks rääkida. Valitsus tegeleb arusaadavalt väga pingsalt Vene gaasile alternatiivide otsimisega. Selge, et Paldiski ja Paldiski võimalikud mahalaadimiskohad on olnud siin teemaks ja need on teemaks ka lisaeelarve menetlemisel. Teiselt poolt jällegi on meie kolleegid, eelkõige EKRE-st, rääkinud sellest, et valitsus teeb tühja tööd, sest see mahalaadimisvõimalus on Paldiskis olemas. Viidatud on Paldiski Põhjasadamale. Andke palun selgust. Kui on raske sõjaaeg, siis mida vähem on kõikvõimalikku kahtlast informatsiooni üleval, [seda parem]. Mõned asjad võiks nagu selgeks rääkida. Mis see siis tegelikult on? Kas Paldiskis on juba täna olemas võimekus seda gaasi vastu võtta?

13:29 Esimees Jüri Ratas

Andres Sutt, palun!

13:29 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh, hea küsija! Hea spiiker! Lühike vastus sellele küsimusele on ei, täna ei ole Paldiskis sellist võimekust, ja parim teadmine on see, et lühikeses ajakavas ei ole sellise võimekuse loomine Paldiski Põhjasadamas, millest siin antud juhul oli jutt, võimalik. Sellel on õige mitu põhjust.

Esimene põhjus puudutab ühenduse võimalust Põhjasadama ja olemasoleva gaasitorustiku vahel. Kõikide FSRU, mis on siis gaasi säilitamise ja reklassifitseerimise alus, lahenduste korral tuleb ehitada torustik. Selle torustiku nõuded peavad vastama D‑kategooriale. See eeldab päris põhjaliku ehitustööd ja eeldab projekteerimist, aga ühtegi kehtivat planeeringut sellise ühenduse jaoks olemas ei ole.

Teine põhjus, miks lühikese aja jooksul ei ole seda võimalik teha, on seotud tõsiasjaga, et kõikidel juhtudel, kus FSRU asukohta kaalutakse, on oluline oluline ka LNG‑d käsitlev planeering, aga sellist planeeringut Põhjasadama juures tehtud ei ole. Nii et ka siin on selge, et see kiire lahendusena ei töötaks. Lisaks on ka see teema, et 500 meetri raadiuses ei tohiks olla mingit majandustegevust või elanike.

Ja kolmas põhjus on, et puudub navigatsiooniprojekt. Selleks, et FSRU ohutust tagada, on oluline, et oleks ka plaan kriisiolukordadeks ning olemas oleks ka niinimetatud põgenemistee, et juhul, kui midagi juhtub, siis selle laeva saaks sealt ära liigutada. Selline projekt eeldab omakorda kooskõlastusi ja need kooskõlastused omakorda võtavad kuid ja meil kuid, nii nagu me kõik teame, ei ole.

Neljas põhjus: Põhjasadam on väitnud, et neil on olemas ka alus ehk seesama FSRU, samas selle kohta ühtegi kirjalikku kinnitust või tõendit esitatud ei ole.

Ja viimane põhjus: ei ole ka selgust, kuidas see ühendus, mis laeva ja kai vahel saaks olema, tehniliselt välja näeks.

Seega on viis põhjust, miks lühiajaliselt ei ole võimalik sellist lahendust kasutada.

13:32 Esimees Jüri Ratas

Teie täpsustav küsimus. Ivari Padar, palun!

13:32 Ivari Padar

Ma tänan! Tegelikult ma tahtsin lihtsalt ... Ma isegi ei taha küsida rohkem, ma väga tänan vastuse eest. Niimoodi on see teema laualt maas. Suur tänu!

13:32 Esimees Jüri Ratas

Ei tahagi rohkem küsida? Selge. See on teie vaba valik. Ja kaalutlusõigusega ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Ivari Padar, olete sellega päri? Sellega lõpetatud. 


8. 13:32 Integratsioon

13:32 Esimees Jüri Ratas

Läheme edasi kaheksanda küsimuse juurde. Selle teema on esitanud Riigikogu liige Üllar Saaremäe, sellele vastab valitsuse liige, kultuuriminister Tiit Terik ja teemaks on integratsioon. Üllar Saaremäe, palun!

13:32 Üllar Saaremäe

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Teie valdkonna vastutada on ka täiskasvanute keeleõpe. Pole vaja teha liigseid sõnu kirjeldamaks, kui keeruline on praegune olukord. Eile kultuurikomisjonis andsite päris põhjaliku ülevaate sellest. Antud formaat kahjuks nii põhjalikku ülevaadet teha teil ei võimalda, aga siiski, ehk te kirjeldaksite, millised on antud teemas kõige suuremad probleemid, mis olukord valitseb täiskasvanute keeleõppes. Ja üks põhilisemaid küsimusi: kas õpetajaid ikka jätkub?

13:33 Esimees Jüri Ratas

Tiit Terik, palun!

13:33 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh, austatud Riigikogu liige! Alustan teie küsimusele vastamisest küsimuse lõpu mõttest. Õpetajaid on vähe. Õpetajaid on vähe, õpetajad on üle koormatud ja mitte ainuüksi täiskasvanute keeleõppest rääkides, vaid tegelikult ka koolisüsteemi ja lasteaia kontekstis. Õpetajaid on vähe ja sellele me peame väga selgelt tähelepanu pöörama, kui me teeme ükskõik milliseid samme oma tegevustes. Sellele probleemile on, kui ma mäletan õigesti, 2019. aastal juhtinud tähelepanu ka Riigikontroll, rääkides keeleõppest. Kui me räägime nüüd täiskasvanute keeleõppest, mis on tõepoolest Kultuuriministeeriumi vastutusala ja Integratsiooni Sihtasutus sellega ka toimetab, siis need vahendid, mis sinna suunatakse, on tänases vaates kaks erinevat. Üks on see, mis on rahalised vahendid nende inimeste eesti keele kursusteks, kes on Eestis viibinud pikemalt juba ja see võimalus on olnud neil läbi aastate, et mitte öelda läbi aastakümnete siin eesti keel selgeks saada, aga on ka teine kategooria, kus me käsitleme Ukraina sõjapõgenikke.

Kui me vaatame 2020. aasta numbreid, siis erinevate ministeeriumite poolt, siin on Siseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kultuuriministeerium, nende ministeeriumide vahenditest on suurusjärgus 15 000 inimest saanud osa keeleõppest. See on olnud 2021. aastal samas suurusjärgus ehk 14 000. Kas neid vahendeid on olnud piisavalt? Ma arvan, et alati saaks rohkem, sest me teame väga hästi ka seda, et meie võimalused eelarveliselt toetada ei ole olnud sedavõrd suured, kui on huvi keelekursuste vastu. Rääkides keeleõppest nendele inimestele, kes on siia põgenenud sõja eest, et toetada nende lõimumist Eesti kultuuriruumi, Eesti ühiskonda, on oluline ka nendele õpetada eesti keelt. Selleks on meil tehtud arvestus ja ette valmistatud ka kõik selleks, et suvel eesti keelt õppima saaks hakata kuni 10 000 sõjapõgenikku. See on rahasumma, mis on täna Riigikogu menetluses olevas lisaeelarves. Ja meie väga selge huvi riigina on see, et kõik inimesed, kes Eestis elavad, oskaksid võimalikult hästi eesti keelt. See toetab kindlasti nende hakkamasaamist meie ühiskonnas.

13:36 Esimees Jüri Ratas

Nüüd täpsustav küsimus, Üllar Saaremäe, palun!

13:36 Üllar Saaremäe

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Ma ka numbritega siit jätkaks. Kokku on Eesti alates 27. veebruarist vastu võtnud 35 371 Ukraina sõjapõgenikku. Nii ütlevad mulle, kinnitanud teadjad inimesed. Rahvusvahelise kaitse saajatest oli eilse seisuga registreeritud töötuid 4280. See arv kindlasti kasvab. Suurem osa neist registreeritutest on kõrgharidusega inimesed, kuid nagu me teame, on väga paljudel ametikohtadel väga oluline osata eesti keelt ja selle keeleoskuse puudumine ei võimalda neil ametikohtadel kohe kuidagi tööle asuda. Lisaeelarves on näha, et eraldatakse ainult 0,25 miljonit e‑õppeks ja 0,14 miljonit eesti keele õpetajate koolitamiseks. Seega, küsimus on väga lihtne. Kas eraldatav raha on teie hinnangul piisav, et tagada sõjapõgenikest täiskasvanutele piisav eesti keele õpe?

13:37 Esimees Jüri Ratas

Tiit Terik, palun!

13:37 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Teie osundus selles mõttes on õige, et vahendeid ei ole kunagi piisavalt. Mis puudutab Kultuuriministeeriumi rolli keeleõppes, siis meie oleme nii-öelda tellija rollis ja rahastame neid kursuseid, kus saavad nii sõjapõgenikud kui ka teised Eestis alaliselt viibivad, mitte eesti keelt emakeelena kõnelevad isikud eesti keelt õppida.

Mis puudutab eesti keele õpetajate ettevalmistust, siis sellega meie ministeerium ei tegele. Siin on kindlasti küsimus haridussüsteemis. Ma arvan, et meie kõrgkoolide ettevalmistatavate õpetajate arv võiks kindlasti olla suurem. Ma arvan, et ka läbi kolme kümnendi on see teema, millele me oleksime pidanud tähelepanu rohkem pöörama. Siin on muidugi väga erinevad aspektid, kas inimesed seda eriala valivad või mitte, milline on ülikoolide poolt pakutav õppekava. Aga meie ühiskonnas kindlasti on väga selge vajadus nende pedagoogide järgi, kelle ettevalmistus oleks õpetada eesti keelt nendele, kelle emakeel see ei ole. Ehk et rääkides täiskasvanute õppest, rääkides kooliõpilastest, rääkides alusharidusest, siis loomulikult peame me riigina vaatama ka haridusvaldkonna poole, et see inimeste hulk, kes oleks võimelised eesti keeles ka haridust andma, lisaks nendele keelekursustele, mida me tahame pakkuda nendele, kes siia põhjusel või teisel on ümber asunud, et need ressursid oleksid suuremad. See peaks olema kindlasti meie fookuses väga oluliselt esindatud.

13:39 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd lisaküsimus. Peeter Ernits, palun!

13:39 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Rääkides integratsioonist, jaanipäeva paiku peaks 50 000 ukrainlast olema siin. Ma küsin või ma ei hakka küsima, mis see lisaeelarves on, aga kas valitsuses on arutatud seda, kuidas seda seltskonda integreerida Eesti ühiskonda või on selline ettekujutus, et lähevad varsti tagasi? Aitäh! 

13:39 Esimees Jüri Ratas

Tiit Terik, palun!  

13:40 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Loomulikult on valitsus mõelnud sellele, kuidas need inimesed siin hakkama saavad, kes on Eestisse ümber asunud põhjusel või teisel. Ja see ei ole mitte ainuüksi Kultuuriministeeriumi vaatevinklist oluline küsimus, kuigi meie vastutame lõimumise eest. Ma tean, et hea kolleeg keskkonnaminister on seda teemat oma haldusalas arutanud, kuidas pakkuda siia saabunud Ukraina sõjapõgenikele ka keskkonnaharidust. Loomulikult Haridus- ja Teadusministeeriumi vaatevinklist on väga olulised suvised noortelaagrid ja õpilasmaleva tegevus. Kindlasti on kohalikud omavalitsused need, kes võtavad sõjapõgenikke Eestis hakkama saamist väga olulise küsimusena.

Ja ma saan siit öelda, et minu tunnetus ka kodanikuna on see, et meie ühiskond on täna väga selgelt abivalmis nende inimeste suhtes, kes Eestisse on tulnud. Kultuuriministeeriumi head partnerid on ka kõik erinevad rahvusvähemuste kultuuriorganisatsioonid. Ukrainlastel on päris mitukümmend ühingut Eestis, nad on koondunud kahte kultuuri katusorganisatsiooni, meie läbisaamine ja läbikäimine nendega oli hea ja tihe ka enne sõja aktiivse faasi puhkemist 24. veebruaril.

Enne seda perioodi oli mul ka põhjust ja võimalust kultuuriorganisatsioonide juhtidega kohtuda ja arutada seda, et juhul kui rakenduvad need mustad stsenaariumid, mida meile oli näha, siis milline on nende inimeste valmisolek õppida eesti keelt ja läbi käia ka kohanemise ja siin sisseelamise koolituskursus. Ukraina kogukonna esindajate vastus oli väga selge: jah, austusest selle maa vastu me käime läbi keelekursused, me käime läbi kohanemisprogrammi, et siin võimalikult hästi iseseisvalt hakkama saada, ja esimesel võimalusel, kui olukord seda lubab, pöördume me koju tagasi.

Kui me vaatame seda, et paljud sõjapõgenikud on ka näiteks Poolast hakanud tagasi liikuma Ukrainasse, siis see võib anda meile aimu ka sellest, milline saab olema ukrainlaste käitumine siin Eestis. Juhul kui nendel on võimalik, siis kodu on kallis ja koju tavaliselt pöördutakse tagasi. Aitäh!

13:42 Esimees Jüri Ratas

Sellega lõpetan antud küsimuse käsitlemise.


9. 13:42 Julgeolekuolukord

13:42 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi üheksanda küsimuse juurde. Selle esitab Merry Aart, vastab peaminister Kaja Kallas, teemaks julgeolekuolukord. Merry Aart palun!

13:43 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Julgeolekuolukord praegu on üsna keeruline ja sellega seoses ma olen saanud päris mitmeid kirju ja mitmeid sõnumeid, millest tulenevalt on mul teile kaks küsimust, teise küsimuse ma küsin täiendava või täpsustava küsimusega. Ma lihtsalt lisan veel juurde, et meie elu siin jälgitakse ka teistes riikides, ütleme, meie eestlased nii Soomes, Rootsis kui ka Norras. 29. aprillil Tartu Postimehes te olete öelnud, et Eesti ja Norra julgeolekuolukord on sama. Norrakad arutavad, et kas tegemist on sellisel juhul reaalsusega või on tegemist soovmõtlemisega. Kas selle teie väite aluseks on ka mingi julgeolekuasutuse hinnang või mitte?

13:44 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:44 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See oli näide sellest, et ma andsin Norra päevalehele intervjuu, mille ajakirjanik küsis, et kas te kardate Eestis. Ma küsisin vastu, et kas teie kardate Norras. Ta ütles, et aga miks meie kardame? Ma ütlesin, et aga teil on Venemaaga piir. Jah, on küll. Meil on samamoodi Venemaaga piir. Teie olete NATO liikmed? Jah, Norra on NATO liige. Eesti on samamoodi NATO liige. Kui Norra ei karda, ei karda meie ka. Et tegelikult see, et me oleme NATO liikmed, täpselt samamoodi Norraga samas paadis, julgeoleku seisukohast teeb meid täpselt samas olukorras olevateks. Mida ma tahan sellega öelda? Ma tahan öelda seda, et kuna me oleme NATO liikmed ja NATO‑s on meil artikkel 5, mis ütleb, et rünnak ühe vastu on automaatselt rünnak kõigi vastu, siis see on heidutus, mis toimib ka Venemaa suunal. Ja täpselt samamoodi, nagu ta toimib Norras, toimib ta ka Eestis ja seda rõhutada on oluline, sest me näeme seda, et justkui räägitakse, et siin on kuidagi ohtlikum – ei ole, me ei näe sõjalist ohtu oma piiride taga praegu, otsest, ja seetõttu me soovime, et majandus saaks edasi toimetada, et turistid tuleksid siia, mis on oluline osa meie majandusest, ja kõik toimiks edasi. Nii et jah, selles osas ma jään absoluutselt oma sõnade juurde: julgeoleku seisukorrast Norra või Eesti, me oleme tegelikult  samadel tingimustel selles kriisis. Ja minu meelest on oluline ka see, et rääkida sellest just mujal maailmas ka, et see ei ole kuidagi meie probleem, sellepärast et me oleme justkui ida pool NATO‑st, vaid see on kogu Euroopa julgeoleku probleem, me oleme selles koos ja me peame koos otsima lahendusi, et oma kaitset tugevdada ja seeläbi ka suuremat heidutust pakkuda, et hoida ära Venemaa igasugused mõtted meie suunal.

13:46 Esimees Jüri Ratas

Täiendav küsimus, Merry Aart, palun!

13:46 Merry Aart

Jah, aitäh! Teine küsimus tuleb Eestist. Ja see on selline küsimus, et me oleme justkui eestkõnelejad sanktsioonide kehtestamisega Venemaale. Et me oleme sellest hästi palju rääkinud ja kogu aeg nagu seda soosinud ja ettepanekuid teinud. Aga samas meie vetes toimub Vene kütuse ümberpumpamine. Petrogradist tuli mulle sõnum siia, kuidas tanker eile tuli Viimsi lähedale kuskile. Samas Viimsis isegi kütusevagunid, mis tulevad Petrogradist, takistavad liiklust. Ja palutakse küsida, et mis see siis on. Need vagunid ju ei tule Ameerikast, tulevad Petrogradist. Et kuidas siis meie sellesse nagu suhtuma peaksime?

13:47 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:47 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Sanktsioonide osas me oleme olnud seda meelt, et selleks, et sanktsioonid oleksid mõjusad, peavad nad olema siis väga selgelt sihitud sinna, mis Venemaa sõjamasinale kõige rohkem kahju teeb, ehk siis mis võtaks ära raha sellelt sõjamasinalt, et ta Ukrainas seda sõda saaks pidada. Venemaa eelarvest 40% tuleb õli, gaasi ja söe müügist ehk siis see on see, mille sanktsiooni oleks vaja. Nüüd praegu, siiamaani kehtestatud on viis paketti sanktsioone ja laevad lähevad sanktsioonide alla.

Mis on probleem? Probleem on selles, miks me oleme rääkinud just kaubagruppidest, on see, et praegu see sanktsioon puudutab lipu all sõitvaid laevu ehk need laevad, mis on Venemaa lipu all, need lähevad sanktsioonide alla. Aga need laevad, kes siin toimetavad, isegi kui nad toovad Venemaalt õli või naftat, siis nad ei toimeta Venemaa lipu all, vaid teiste lippude all ja seetõttu nad juriidiliselt nende sanktsioonide alla ei lähe. Nüüd me oleme sellele tähelepanu juhtinud, et seetõttu olekski lihtsam, kui need sanktsioonid oleksid, lähtuksid kaubagrupist ja saaks siis vastavalt reageerida.

Teine asi, mida me oleme surunud just Euroopa tasandil, on see, et me teeme sanktsioone koos. Sest niipea, kui teeb üks riik, ja me oleme teinud Eestina ka eraldi sanktsioone, siis see kaubagrupp või majandusosa liigub lihtsalt mõnda teise riiki ja tegelikult me ei oma seda mõju. Et teha koos on oluline.

Aga mida ma tahaksin veel rõhutada, on see, et ka need ettevõted, kes teenust osutavad, peaksid üles leidma selle moraalse kompassi. Näiteks kui me mõtleme Venemaa peale, siis paljud ettevõtted, kes oma tegevuse seal lõpetasid, ei lõpetanud seda sellepärast, et nad läksid sanktsioonide alla, vaid lõpetasid sellepärast, et nad ei nõustunud selle sõjaga ja nad tahtsid näidata, et nemad Venemaaga ennem tegemist ei tee, kui see sõda lõpeb. Ja selliselt võiksid lähtuda ka Eesti ettevõtted.

Ja viimane asi, mis ma tahan öelda, on, et teatud teenused on asjad, mida peab ka osutama nendele laevadele, isegi kui nad on mööda sõitmas või sanktsiooni all. Ja need on pilsivete võtmine ja keskkonnast lähtuvalt teenused selleks, et need pilsiveed ei satuks näiteks meie merre, mis on ka meie huvi. Aga jah, suures pildis peab vaatama, et nendest asjadest mööda ei minda. (Juhataja helistab kella.)

13:50 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd lisaküsimus Kalle Grünthal, palun!

13:50 Kalle Grünthal

Ma tänan, lugupeetud spiiker! Küsimus on selline. Meile laekub igapäevaselt Ukraina sõjapõgenikke ja väga palju, tuhandeid nendest tuleb ka üle Narva silla agressorriigist. Ja on täheldatud huvitavat fakti, et paljudel on tekkinud uhiuued Ukraina passid. Samas on selge, et me ei kontrolli nende inimeste tausta, mis on, kuidas on need passid saadud, kuidas on need inimesed siia tulnud ja mis eesmärgiga. Kuna põhimõtteliselt seda protsessi piirivalveamet ei hooma, vaid võtab vaid vastu inimesi, siis ma küsin: kas see on teie arvates julgeolekuoht Eesti riigile või mitte? Aitäh!

13:51 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun! 

13:51 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, te väidate kindlalt, et tulevad uhiuute Ukraina passidega. Teil ei ole sellist informatsiooni. Ja te käite ise seal kontrollimas, et uhiuued passid on? Te lihtsalt valetate, Kalle Grünthal. Te valetate lihtsalt nii toorelt, et see on õudne.

Aga ma vastan teie küsimusele. Jah, vastab tõele, et praegu enamik sõjapõgenikke tulevad idapiiri kaudu, mitte enam lõunapiiri kaudu. Venemaa on küüditanud Ida-Ukrainast 1,1 miljonit elanikku ja need inimesed jõuavad ka meie piiridele.

See ei vasta tõele, et me ei kontrolli neid inimesi. Me kontrollime neid inimesi väga põhjalikult. Ja kes need inimesed on, kust nad tulevad ja kuhu nad edasi lähevad, mis on nende plaanid, see on meie jaoks väga oluline. Ja kuidas seda tehakse, on loomulikult Politsei- ja Piirivalveameti roll. 

Ja kuivõrd mul juba on võimalus vastata, siis ma tahaksin paar asja, mida Mart Helme protseduurilise küsimuse käigus välja tõi, tahaksin juhtida tähelepanu, et Mart Helme paneb mulle süüks midagi, mis toimus 2007. aastal. Mina läksin poliitikasse 2010. aasta novembris ja kandideerisin esimest korda Riigikogu valimistel 2011. aasta märtsis. Enne seda ma olin advokaat, toimetasin erasektoris 14 aastat ja mitte kuidagi ei saa mulle panna süüks midagi, mis toimus 2007. aastal.

Ja teine asi, mis ma tahaksin üle rõhutada, kuna Mart Helme ründas väga selgelt Politsei- ja Piirivalveameti juhti. Mina tahan öelda, et Elmar Vaher on teinud suurepärast tööd. Lisaks sellele tööle, mis puudutab Politsei- ja Piirivalveameti juhtimist, on ta võtnud tegelikult ka praegu juhtida hädaolukorra, mis puudutab põgenike tulekut ja korraldamist. Ja see on läinud väga hästi. Kui alguses olid näiteks põgenike registreerimisel järjekorrad, siis need järjekorrad on kadunud. See töö on olnud lisaks kõigele sellele, mida politsei on teinud. Nii et mina ütlen küll, et Eesti politsei, sealhulgas Politsei- ja Piirivalveameti juht väärib tunnustust tehtud töö eest, mitte sellist ründamist, nagu me siin kuuleme. Aitäh!

13:53 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Protseduuriline, Kalle Grünthal!

13:53 Kalle Grünthal

Ma tänan! Kõigepealt ma tahaks öelda meie valitsejale Kaja Kallasele, et ärge sildistage mind koheselt valetajaks, kui teil ülevaadet selle kohta ei ole. Mina ütlen hoopis, et teie valetate, sest eile käis kultuurikomisjonis minister Signe Riisalo, ütles et ... Vabandust, Liina Kersna. Ja ütles selge sõnaga, et meil puudub ülevaade selles protsessis. Nii et kui siin keegi valetab, siis olete see teie, Kaja Kallas.

13:54 Esimees Jüri Ratas

Sellega lõpetan antud küsimuse käsitlemise ja ma loodan, et me mitte keegi ei valeta siin saalis, ei Riigikogu liikmed ega valitsuse liikmed.


10. 13:54 Lastega perede toimetulek

13:54 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kümnenda küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige ... Selle teema on esitanud Riigikogu liige Heljo Pikhof, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja teemaks on lastega perede toimetulek. Heljo Pikhof, palun!

13:54 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud peaminister! Aasta-aastalt on tõusnud lastega perede absoluutne vaesus, kõik kuhjunud kriisid raskendavad omakorda perede toimetulekut. Kui mõni aasta tagasi tõusis kolmanda lapse toetus ja hakkasime oluliselt rohkem toetama lasterikkaid peresid, hakkas Eestis sündima rohkem kolmandaid lapsi. Me kõik tahame, et see nii ka jätkuks. Praegu paistab, et selleks, et riigilt pisutki tuge saada, peab pere langema alla toimetulekupiiri. Kas teie arvates on toimetulekutoetuse tõstmine tõhus abinõu laste sündimuse suurendamiseks? Ja mis te arvate, kas selline riigi koonerdav abi lastega peredele innustab peresid saama teisi ja kolmandaid lapsi? Kõik uuringud ju näitavad seda, et kui peres esimene laps on kasvanud vaesuses, siis sageli teist ja kolmandat last ei sünnigi.

13:55 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:55 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Mul ei ole praegu neid numbreid käepärast, aga ma mäletan just, et absoluutne vaesus on vähenenud tegelikult üle aastate. Ma kontrollin selle järgi. Ma ei tahaks selle väitega nagu nõus olla, absoluutne vaesus minu meelest Eestis on just vähenenud.

Toimetulekutoetus ei ole mõeldud sündivuse suurendamiseks, toimetulekutoetus on mõeldud selleks, et inimesed saaksid hakkama siis, kui neil on toimetulekuga raskusi. Tõesti vastab tõele, et lisaeelarvega on meil ettepanek tõsta toimetulekutoetust 33%, sest tõesti hinnatõusud on olnud suured ja see on raskendanud kogu seda olukorda.

Nüüd lastetoetused on siis tõesti tõusud ja ka teie erakonnal on olnud selles suur roll, et lastetoetusi tõsta. Esimese ja teise lapse kohta  on toetus 60 eurot kuus, aga alates kolmandast lapsest 100 euri lapse kohta kuus. Nii et suurperetoetus siis, kui peres on kolm last, siis 520 eurot kuus siis saadakse. Ja me oleme näinud, et just neid kolmandaid lapsi sünnib tegelikult rohkem.

Minu arvates lapsi saadakse eelkõige armastusest, mitte sellest, et palju laste eest toetust saab. Ja ma usun, et see on ka edaspidi nii, et lapsed sünnivad ikkagi peamiselt armastusest ja niimoodi peaks olema.

Mida saab riik loomulikult omalt poolt teha, on vaadata seda, et tõesti aidata neid, kes kõige rohkem abi vajavad, et keegi ei jääks elu hammasrataste vahele ja need võimalused siis toime tulla läbi selle, et sissetulekud on suuremad, et tegelikult aidatakse ka kohaliku omavalitsuse tasandil, kui me räägime siis lastehoiust ja laste võimalustest, siis seda kõike loomulikult tuleb  teha. Aga jah, ma usun, et lapsed sünnivad eelkõige siis, kui emad on õnnelikud ja julgevad lapsi sünnitada. See loomulikult on seotud ka toimetulekuga, aga mitte majandusliku toimetulekuga, vaid ka sellega, et pered püsivad koos ja toetuvad armastusele. Nii et see on kindlasti, ma arvan, oluline.

13:58 Esimees Jüri Ratas

Sellega lõpetan küsimuse käsitlemise. Head Riigikogu liikmed, ma tänan teid teie küsimuste eest. Head valitsusliikmed, ma tänan teid teie vastuste eest. Sellega on infotund lõppenud.

13:58 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee