Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Head Vabariigi Valitsuse liikmed! Head infotunni jälgijad! Alustame 20. aprilli infotundi ja kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

12:00 Esimees Jüri Ratas

Kohale registreerus 21 Riigikogu liiget, puudub 80.

Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Kaja Kallas, justiitsminister Maris Lauri, majandus‑ ja taristuminister Taavi Aas. Head ametikaaslased, kuna üheksa teemat on ette registreeritud, siis mul on ettepanek, et me töötaksime järgnevalt nii, et iga küsimuse juures on küsijal üks täiendav küsimus ja lisaks veel üks lisaküsimus. Ma usun, et nii me jõuame üheksa küsimust‑teemat läbi käia. Kui see sobib, siis hakkame pihta.


1. 12:01 Sisejulgeolek

12:01 Esimees Jüri Ratas

Esimene esimene küsija on Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder, vastab peaminister Kaja Kallas, teema on sisejulgeolek. Helir-Valdor Seeder, palun!

12:01 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud peaminister! Sisejulgeolek on väga lai valdkond, alustades vajalike varude olemasolust ning lõpetades politseinike ja päästjate palkadega. See kõik loomulikult nõuab raha. Aga väga palju on võimalik teha ka ilma rahata. Minu küsimus puudutabki neid sisejulgeolekumeetmeid, mis täiendavat raha ei nõua. Isamaa on algatanud ja teinud erinevaid ettepanekuid, mis puudutavad vaenuliku sümboolika keelustamist. Selles me oleme Riigikogus leidmas ühist keelt ja ma loodan, et homme võetakse see eelnõu ka seaduse kujul vastu. Lisaks sellele me oleme algatanud ja teinud ettepanekuid, et viisade ja elamislubade väljastamine lõpetada või siis viisad ja elamisload [tühistada] inimeste puhul, kes on avalikult üles kutsunud toetama Venemaa agressiooni Ukraina vastu. Samuti [oleme esitanud eelnõu, mille eesmärk on] relvalubade [kehtivuse] peatamine ja [relvade] hoiuleandmise kohustuse [kehtestamine] Valgevene ja Venemaa kodanikele – täpselt samamoodi on tegemist eelnõuga, mis ei nõua eriliselt suuri rahalisi vahendeid. Ka kolmandate riikide kodanike, pean silmas eelkõige Valgevene ja Venemaa kodanikke, valimisõigus kohalikel valimistel [tuleks kaotada]. Väga paljudes Euroopa riikides ongi see keelatud, see ei ole võimalik, olgu see Lätis, kus on suur Venemaa kodanike osakaal, aga ka Prantsusmaal, Saksamaal, Kreekas ja mujal. Minu teada 13 Euroopa Liidu liikmesriigis sellist õigust ei ole. Praktika on näidanud, et see on kujunenud sisejulgeoleku ohuks Eestis. Kas Vabariigi Valitsus toetab neid algatusi ja ettepanekuid, mis ei nõua täiendavaid rahalisi vahendeid ja mis on suhteliselt lühikese aja jooksul rakendatavad ja mis on jäänud siin parlamendis mitmeks nädalaks seisma? Milline on valitsuse seisukoht?

12:03 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:03 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks on tõesti hea meel, et parlamendis on leitud üksmeel sümboolika keelustamises. Valitsus sellise eelnõu tõesti Riigikogule saatis ja ma tean, et erinevaid algatusi on teinud ka eri erakonnad, sealhulgas Isamaa. Oluline on, et me leiame siin ühise keele. Loomulikult on ka terve rida muid teemasid, millega me tegeleme. Ma võtaks järjest need teemad ette, mida te esile tõstsite.

Viisade ja elamislubade väljaandmine on Venemaa ja Valgevene kodanikele valitsuse otsusega lõpetatud. Neid enam ei anta, nii et oleme seda juba omalt poolt teinud. Loomulikult ei piirata [liikumist] siis, kui perele tullakse külla, selliseid asju piirata ei saa. Aga viisade ja elamislubade andmine Valgevene ja Venemaa kodanikele on tõesti lõpetatud, samamoodi e‑residentsuse andmine, seda samuti hetkel ei ole.

Mis puudutab relvalubasid, siis relvalubade puhul minu arvates tehti aastaid tagasi suur viga. Reformierakond oli väga selgelt selle vastu, et relvalubade andmisel kaotatakse ära eestikeelne eksam, aga teie erakond minu teada toetas seda. Tõesti, seda eksamit ei pea tegema eesti keeles, nii et meil on tekkinud olukord, kus inimesed, kes eesti keelt ei oska või on teiste riikide kodanikud, saavad seda eksamit teha. Minu arvates see tuleks [keelata].

Ka praegu on riigil relvaloa peatamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks julgeoleku ja avaliku korra huvides seaduslikud alused seadustes olemas. Küsisin [selle kohta] ka õiguskantslerilt lihtsalt tuge, mitte konkreetselt ametlikku arvamust. Arutasime sellel teemal, kas näiteks kodakondsuse järgi spordi-, jahi- ja enesekaitserelvade lubade peatamine on põhiseaduspärane. [Leidsime, et] pigem mitte. Aga ma tahan öelda seda, et juba praegu on seaduses olemas võimalused relvalubasid piirata või neid ära võtta inimestelt, kes on ohuks Eesti julgeolekule. Politsei- ja Piirivalveamet väga selgelt vaatab nii‑öelda sisse ja selliseid lubasid ei anna, kui oht julgeolekule ja avalikule korrale on olemas.

12:06 Esimees Jüri Ratas

Nüüd täiendav küsimus. Helir-Valdor Seeder, palun!

12:06 Helir-Valdor Seeder

Aitäh vastuse eest! Aga ega ma tegelikult head vastust ei saanud. See, et on otsustatud piirata viisade ja elamislubade väljastamist, on üks asi – ma rõhutan, et [üksnes] piiratakse, seda ei ole otsustatud täielikult lõpetada. Aga minu küsimuse rõhuasetus oli ikkagi see, et oleks võimalik ka lõpetada siin elavate inimeste elamisloa või väljaantud viisade [kehtivus], kui nad kutsuvad avalikult üles Venemaa agressiooni toetama. Selleks meil head seadusandlikku baasi ei ole. Mis puudutab relvalubasid, siis sellest on ilmselgelt vähe, kui me räägime venekeelse eksami sooritamise lõpetamisest. Ma räägin ikkagi väga selgelt kõigi Venemaa ja Valgevene kodanike – tegemist on riikidega, kes sooritavad praegu agressiooni Ukraina vastu – kõikide relvalubade peatamisest ja [neilt relvade] ärakorjamisest. See on hoopis midagi muud kui muuta seadust, mis puudutab seda, mis keeles tulevikus tehakse relvaloaks vajalikku eksamit. Mul on palve saada selge vastus, mis on valitsuse seisukoht nende väga konkreetsete algatuste suhtes. Lisaks valimisõigus, millele te viitasite. Paljudes Euroopa riikides on tehtud väga selge vahe, et Euroopa Liidu kodanikel on valimisõigus kohalikel valimistel ja ülejäänutel, kolmandate riikide kodanikel ei ole. Eestis paraku [neil see õigus] on ja see on julgeolekuoht. Selle [õiguse kaotamine] on täiesti kooskõlas Eesti põhiseaduse ja ka rahvusvahelise õigusega. Kas valitsus toetab neid algatusi? Ja mu lisaküsimus on tänase uudise kohta, et politseiameti peadirektor teatas, et vaenuliku sümboolikaga avalikud üritused on 26. aprillist 9. maini keelatud. Kas tõepoolest pärast 9. maid on need lubatud?

12:08 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:08 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jaa, viisade väljastamine ja elamislubade väljastamine – selle otsuse me tegime, nende väljastamine on lõpetatud. Mis puudutab relvalubasid, siis ma siiski loodan, et te möönate, et teie poolt oli viga neid relvalubade andmise kriteeriume lõdvendada ja eesti keele nõue [kaotada]. Seetõttu on meil tekkinud olukord, kus meil on inimesi, kes ei ole Eesti kodanikud ja omavad relvalubad. Aga ma tahan öelda, et neid ei ole palju. Eestis on üle 25 000 relvaloaga isiku, kellest Venemaa, Valgevene või määratlemata kodakondsusega on 1232 isikut. See, et Riigikogus on need eelnõud menetluses, ma arvan, toobki selle arutelu välja, mis on põhiseaduspärane ja mis ei ole, mida saab teha ja mida ei saa teha. Ma arvan, et meie kõigi ühine soov on meie julgeolekut piisavalt hästi tagada. Ja üks osa sellest julgeolekust on see, et avalikku korda ei ohustaks inimesed, kellel on relvaluba ja kes on meie julgeolekule või avalikule korrale otseselt ohuks.

Mis puudutab teist küsimust ja valimisõigust kohalikul tasandil, siis tõepoolest praegu on reegel, et kohalikel valimistel saavad valida kõik Eesti elamisloaga inimesed ehk Eesti residendid. See ei ole piiratud sellega, mis kodakondsusega nad tegelikult on. Õnneks on meil järgmiste kohalike valimisteni aega, järgmised kohalikud valimised on 2025. aastal. Sinna on veel tükk maad aega ja me jõuame neid asju korda seada. Siiamaani on olnud see seisukoht, et kõikidel Eestis elamisloaga olevatel inimestel on täpselt samad õigused, mis Eesti kodanikel, välja arvatud õigus valida Euroopa Parlamenti ja õigus valida Riigikogu. Siiani on nii olnud.

Nüüd, mis puudutab vaenu õhutavate ürituste lubamist, siis loomulikult sellised üritused ei ole lubatud ei praegu ega ka tulevikus. Sõnum, mille ütles Politsei- ja Piirivalveamet välja, on väga selgelt see, et seda ei tolereerita, ja eriti ajavahemikul, kus me teame, et selliseid üritusi tahetakse korraldada. Ilmselt seetõttu toodi need kuupäevad välja, et just rõhuasetust esile tuua: kui on soovi korraldada 9. mai üritust, siis selliseid asju vaenuliku sümboolikaga ei lubata. See aga ei tähenda, et lahkunuid ei võiks kalmistul mälestada, nii nagu seda on tehtud.

12:11 Esimees Jüri Ratas

Palun nüüd lisaküsimus, Kalle Grünthal!

12:11 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud Kaja Kallas! Kui me viimati siin saalis kohtusime, siis ma esitasin teile küsimuse, mis seondus Kalle Laaneti tegevusega. Meeldetuletuseks nii palju, et Riigikogu koridorides liikudes kohtusin Kalle Laanetiga, kaitseministriga, kes andis mulle teada, et kui ma veel Mali teemadel sõna võtan, siis läheb minu pojal, kes on tegevväelane, teenistuses halvasti. Te vastasite, et te mitte kunagi ei usu, et Kalle Laanet midagi sellist ütleks. Õnneks võttis asja üles ka Delfi, kes tegi nii minu kui ka Kalle Laanetiga intervjuu, mis langes tegelikult minu poolt väidetuga kokku. Vaidlust ei olnud [kohtumise] üle, Kalle Laanet ütles samuti, et me kohtusime. Kalle Laanet ütles samuti, et me rääkisime Mali teemadel, kuid mida me täpselt rääkisime, seda ta ajakirjanikele ei öelnud, öeldes, et see on sensitiivne. Mina tõin selle asjaolu välja. Ma tahaks teie käest teada, kas te olete selle teemaga ka sellel tasandil kursis ja kas te olete Kalle Laanetiga sellel teemal rääkinud? Kui te ei ole rääkinud, siis miks ei ole rääkinud? Minu jaoks on ennekuulmatu, kui ministrid hakkavad Riigikogu liikmeid perekondlike sidemete kaudu ähvardama. See tundus nagu rohkem Stalini aega olevat jäänud. 

12:13 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:13 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma ei ole [ministriga sellest] rääkinud sel põhjusel, et mul ei ole põhjust teid uskuda, ja teiseks, ei ole minul mingit huvi tegeleda teie omavaheliste vestlustega.

12:13 Esimees Jüri Ratas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 12:13 Energiajulgeolek

12:13 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi järgmise küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Helle-Moonika Helme, sellele vastab majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning teema on energiajulgeolek. Helle-Moonika Helme, palun!

12:13 Helle-Moonika Helme

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Me oleme siin seda energiajulgeoleku teemat põrgatanud väga mitmel infotunnil ja teemaks on ikkagi see, kuidas me saame asendada lähitulevikus ehk järgmisel kütteperioodil Vene gaasi, mida me ei taha ju tarbida. Eile oli ERR‑i [portaalis] artikkel, kus Viru Keemia Grupi tehnikadirektor Meelis Eldermann pakkus välja, et Eesti võiks kaugkütte puhul Vene gaasi asendada kodumaise suurema kütteväärtuse ja madalama hinnaga põlevkiviõliga. Ta ütles, et kui me tahame Vene gaasist loobuda, siis me saaksime seda kogust oluliselt vähendada, kui kasutaksime gaasi asemel kütmiseks põlevkiviõli. Ta ütles ka, et kui me räägime – ja me oleme siin sellest rääkinud – nende katlamajade ümberehitamisest, siis tegelikult see ümberehitamine oleks tehniliselt lihtne, põletid tuleks asendada, paigaldada mahuti ja torustik koos pumbaga ja olekski kõik. Ja ta ütles ka, et tema arvamus on, et seda tuleks teha juba täna. Kas te olete selle teemaga tuttav, kas te olete seda arutanud ja mis seisukoht teil selles küsimuses on?

12:15 Esimees Jüri Ratas

Taavi Aas, palun!

12:15 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Austatud küsija! Tõepoolest, tegemist on ühe võimaliku variandiga. Seda varianti on käsitletud pigem võimalusena olukorras, kus on gaasidefitsiit. Siis saaks vajaduse korral, kui Vene gaasi ei ole ja on gaasidefitsiit, asendada gaasi kütteõliga. Need võimalused on paljudes kohtades olemas. Ka ettevõtted, kus varem kasutati näiteks kütteõlisid, on üle läinud gaasile või puiduhakkele. Ka ettevõtted on mõelnud sellele, et kriisiolukorras oleks võimalik asendada neid materjale kütteõliga. See on kindlasti üks varuvariant, aga täna me töötame pigem ikkagi selle nimel, et meil oleks olemas gaas, et meil oleks olemas LNG, mitte gaas Venemaalt. Ma arvan, et see oleks meie esimene plaan, aga tõesti, suure kriisi tingimustes on teie kirjeldatud skeem võimalik.

12:16 Esimees Jüri Ratas

Täiendav küsimus, Helle-Moonika Helme, palun!

12:16 Helle-Moonika Helme

Jaa, ma arvan, et nii mina ja teie kui ka kõik, kes meid vaatavad ja kuulavad, samuti kõik, kes siin saalis on, on sellega nõus, et meie iseseisev, kiiresti kättesaadav ja [senisest] odavam energia peaks olema meie kõigi ühine huvi. Aga ikkagi, selle teema juurde tagasi tulles, me teame ju, et meil väga palju valikuid ei ole. LNG kohta on ju ka asjatundjad öelnud, et see on kõige kallim gaasi liik üldse. See on väga suur koorem meie Eesti elanikele, meie majandusele, meie ettevõtjatele. Ühest küljest võib-olla te olete juba plaane teinud, et mis saab siis, kui tekib defitsiit või kui see kõik läheb väljakannatamatult kalliks – mis saab järgmisel talvel, eks ole, ja kas te hakkate abipakette koostama. Ja mis puutub puiduhakkesse, siis jaa, aga me teame, et praegu on Venemaalt puidu sissevedu piiratud, isegi lõppenud. See seab väga suure surve meie metsadele, raiesurve suureneb. Me ei saa ju ka sellele tegelikult oma energeetikat üles ehitada. Ma küsiksin sedasi. Me teame, et sõda Ukrainas on nii‑öelda Putini süü ja selles osas me tõesti ei saa midagi teha, eks ole, mis [puudutab probleeme, mis] tekivad meil siin elukalliduse ja energeetikaga. Aga roheideoloogia pimedal järgimisel ei ole tegelikult praeguses olukorras mitte mingit õigustust ja raskel ajal me ei tohiks sellest kinni hoida ja oma inimesi, ettevõtteid ja majandust piirata. Kas te selles osas ka kavatsete natukene oma, kuidas ma ütlen, seisukohti muuta?

12:18 Esimees Jüri Ratas

Taavi Aas, palun!

12:18 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Kõigepealt puiduhakkest ja Eesti vajadusest puiduhakke osas. Puiduhakke puhul tuleb eristada [järgmist]: on olemas ehituspuidu jäätmed ja on olemas see puiduhake, mis tekib meie oma toorainest. Ehituspuidu jäätmed on reeglina Eestisse imporditud, siin neid nii palju ei teki, kui neid kasutatakse, ja siis on see hakkepuidu osa, mis Eestis endas tekib. Eesti enda vajadus oleks täielikult kaetud, kui Eestist hakkepuitu ei eksporditaks, olgu graanulitena või muul moel. Nii et tegelikult ma arvan, et see, et Eestis on kaugkütte puhul suures osas üle mindud hakkepuidule, on ääretult positiivne ja kindlasti oli see abiks ka paljudele tarbijatele sellel talvel.

Nüüd, kui me tuleme veel kord selle kodumaise põlevkiviõli juurde, siis täna on Eesti vajadus maagaasiga või gaasiga tervikuna kaetud. On olemas varu Inčukalnsis. Me oleme teinud otsuse selle kohta, et soetada riiklik varu ühe teravatt[‑tunni] ulatuses ja mitte soetada seda Venemaalt. Töötatakse selle nimel, et meil saaks olema LNG‑terminal. Me töötame selles suunas, et ka selle ujuvterminali kulud oleks jagatud, mis kindlasti teeb selle Eesti tarbijale odavamaks. Need on esialgsed plaanid, aga veel kord: õli kasutamine tuleb kõne alla päriselt siiski kriisiolukorras, kui tõesti peaks tekkima gaasidefitsiit ja tuleb üle minna muudele kütteallikatele. Lisaks sellele on muidugi veel olemas Inčukalnsis kaitstud tarbijate varu ehk kodutarbijatele vajalik gaas. Õli juurde tuleme siis, kui kõik muud teemad on ammendunud.

12:21 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd üks lisaküsimus. Kalvi Kõva, palun!

12:21 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea minister! Alustuseks kommentaar. Teie saaksite Narva Elektrijaamade omaniku esindajana kohe lõpetada sealsetes ebaefektiivsetes ahjudes puidu põletamise ja selle tulemusena väheneks hakkevajadus Eestis oluliselt. Ei ole mõtet siin sanktsioonide selja taha pugeda. Aga minu küsimus ei ole selle kohta. Ma lähen Moonika Helme küsimusega edasi ehk [küsin] meie kaugkütte hinna kohta. Üks variant väga verist gaasi asendada on näiteks paigaldada Tallinna kaks soojapumpa: üks merre, üks võib-olla siia jäätmejaama. Aga ettevõtjad on ütelnud sedasi, et kõik on nõus, et seda peaks tegema, aga see bürokraatia, et need soojapumbad saaksid tööle, võtab umbes neli aastat. Minu küsimus on, et kas te võtaksite selle oma südameasjaks tulla ettevõtjatele [vastu], et bürokraatiat oleks vähem ja ettevõtjad saaksid oma investeeringuid teha kiiremini. See kõik on ju meie, tallinlaste soojaarve vähendamise eesmärgil.

12:22 Esimees Jüri Ratas

Taavi Aas, palun!

12:22 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Kõigepealt, ma selles osas peaks teid parandama, et mina ei ole Eesti Energia omanike esindaja. Mina olen Eleringi esindaja. Need esindused teatavasti on ministeeriumide vahel jagatud.

Soojapumpade puhul ma eeldan, et te rääkisite maasoojuspumpadest või termosoojuspumpadest. Kui ma kunagi ammu töötasin Tallinna linnas, siis me tõesti ühe objekti puhul väga tõsiselt rääkisime võimalusest hakata kasutama soojuspumpa, maasoojuspumpa. Tollel ajal jäi see projekt katki sel lihtsal põhjusel, et keskkonnakaitsjad olid selgelt selle vastu. Põhjenduseks toodi siis põhjaveekihtide kaitse. Mere puhul ka see on üks võimalus ja seda võimalust kindlasti kaalutakse. Lisaks sellele teeb Eesti Geoloogiateenistus väga tänuväärset tööd kogu selle geotermaalenergia kasutuselevõtu suhtes Eestis. Nendel päevadel, muide, on meil külas ka Soome geoloogid – just kohtusin vahetult nendega –, kellega selle alal tehakse head koostööd. Teatud ulatuses on Eesti soojavajadust tõesti võimalik katta mandril maasoojuspumpadega, sügavate maasoojuspumpadega. Neid projekte on Eesti Geoloogiateenistus nendel päevadel ka tutvustamas.

Teine võimalus merekaldal on kindlasti merevee kasutamine. Tallinnas on selleks isegi tingimused olemas, meil on siin kohati päris sügav laht, kust on võimalik energiat saada. Aga kindlasti ei ole tegemist kiire lahendusega. Kõigepealt tuleb ära teha geoloogilised uuringud, nende pealt saab edasi minna ja hinnata keskkonnamõjusid ning alles siis saab teha otsused. Sellistest keskkonnaalastest teemadest kindlasti ei või nende projektide puhul üle sõita, sest hästi oluline on see, et töö käigus ei tekitataks kahju põhjaveele.

12:25 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 12:25 Energiajulgeolek

12:25 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi järgmise küsimuse juurde, see on kolmas. Selle esitab Riigikogu liige Kalvi Kõva, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on energiajulgeolek. Kalvi Kõva, palun!

12:25 Kalvi Kõva

Aitäh! Alustuseks, kui me vaatame seda Riigikogu saali, siis me näeme, et tuled põlevad. Olgu öeldud, et praegu, antud hetkel me toodame 700 megavatt-tundi, sellest umbes 300 tuleb päikesest, 250 põlevkivist, sadakond tuulest ja natukene mujalt. Ma vaatasin just electricityMapist järele. Päikesel, nagu me näeme, on praegu väga suur osakaal ja tänu päikesele oli hind täna hommikul 100 eurot kilovatt-tunni kohta, praegu on ta kuskil 79 eurot. Tänu päikesele on hind praegu alla tulnud. Ja mul on rõõm, et peaminister on mitu korda siin infotunnis meile ütelnud, et ta peab päikest väga tähtsaks ja et selleks, et meie kodutarbijad saaksid üle oma suurtest elektriarvetest, peaksid [nad] mõtlema, [kuidas paigaldada] endale rohkem selliseid paikseid tuule- ja päikesejaamakesi. Seda te olete ütelnud siin infotunnis kahel korral. Väga mõistlik! Aga ma olen segaduses. Ma olen segaduses sellepärast, et teie paremal käel olev majandusminister on väljendanud Ärilehes arvamust, et päikesepargid ei ole mõistlikud ja need koormavad meie ülekandevõrke, ülekandevõrgud ei võta seda vastu. Neid [võrke], nagu ma asjast aru saan, ei ole plaanis ka arendada. Problemaatilisemad piirkonnad on saared ja Kagu-Eesti, ma tean seda omast käest. Kagu-Eestis ringi käies [näen, et] see on väga suur probleem. Inimesed ütlevad, et tahaks endale päikesejaama teha, aga võrk ei võimalda seda ja siis tulevad väga suured probleemid. Nüüd ongi mul küsimus, mis on valitsuse seisukoht. Kas me tahame seda päikest või on nii, nagu majandus- ja taristuminister ütleb, et ei taha?

12:27 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:27 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kes siis päikest ei taha! Päikesega ilm on alati parem kui ilma päikeseta ilm. Ma arvan, et siin vist väga palju vasturääkivusi ei ole. Aga nüüd tõsisemalt. Me lisaeelarves tegeleme selle küsimusega. Ma olen teiega väga nõus, et julgeoleku üks osa on energiajulgeolek. Tegelikult ka see [on oluline], et meil oleks palju hajatootmist, palju erisuguseid energiaallikaid, mida me kasutame, mitte üks suur, mis on võib‑olla kergelt rünnatav, vaid et erinevates kohtades oleks palju [väikelahendusi] ja need väikelahendused oleksid ka seal, kus on tarbimine.

Mis on kitsaskohad olnud? On olnud võrgud, mis ei kanna välja, ja tegelikult ka see, et investeeringud nendesse väikelahendustesse on olnud takistatud. Lisaeelarves me näeme ette investeeringud võrkudesse täiendavalt 8 miljonit eurot. Me oleme arutanud ka seda, kuidas teha nii, et võrguettevõtjad saaksid lubada väiketootmistel võrguga [liituda] ja pärast seda modelleerida võrgu ümber. Need tõesti ei ole nii suured tootmised, et lööksid kogu võrgu tasakaalust välja. [Seda on vaja] just selleks, et me saaksime kännu tagant liikuma. Teine asi, mis meil lisaeelarves on, on 19 miljoni euro eest investeeringuid energia väikelahendustesse just selleks, et oleks täiendav toetusmeede, et neid energialahendusi loodaks.

Nii et igal juhul tegudega me näitame, et me usume päikesesse, me usume nendesse väikelahendustesse. Me soovime, et need asjad liiguksid kännu tagant välja ja meil tuleks juurde nii päikesel, tuulel kui ka muudel taastuvenergia allikatel põhinevaid lahendusi, mis oleksid seotud suurtarbimisega, näiteks tehastes, eriti neis tehastes, mis on kasutanud energiaallikaid, millega on praegu probleeme. Näiteks gaas on üks selline, mis tekitab paratamatult küsimusi. Aga seda kõike öeldes me peame aru saama, et meil on vaja energiaallikaid, mis oleksid stabiilsed. Tõesti, ka nendel talvistel päevadel, kui meil päikest ei ole ja sealt toodangut ei tule, peab meil olema võimalik hoida tuled põlemas ja toad soojad.

12:30 Esimees Jüri Ratas

Täpsustav küsimus, Kalvi Kõva, palun!

12:30 Kalvi Kõva

Aitäh! Hoian siis silmad lahti ja uurin Kagu-Eestis lähikuudel, kas asi läheb paremaks. Kui ei lähe, siis küsin uuesti. Aga mul ei ole mitte täpsustav [küsimus], vaid mul on hoopis teistsugune küsimus. Loen siin laupäevast Õhtulehte ja ei tule üllatusena, et hakkepuidu puudus kruvib küttehinnad uutesse kõrgustesse ja ees on karm sügis. Eksperdid siin lehes ütlevad väga ilusti, et mured on tekkinud alates eelmisest sügisest, kui on oluliselt suurenenud just puiduhakke kasutamine Narva Elektrijaamade ebaefektiivsetes suurkateldes. Selle nii‑öelda väga kasumliku elektritootmise Narvas maksavad kinni meie soojatarbijad siin pealinnas ja teistes kohtades, kus hakkepuiduga köetakse. Minu arvates on valitsusel kaks teed: kas keelata hakkepuidu põletamine Narva kateldes või lasta inimestele välja kirjutada suuremaid elektriarveid. Kas valitsus plaanib midagi Narva jaamades hakkepuidu põletamise suhtes, mis [toob kaasa] suured soojaarved, teha?

12:31 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:31 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, energeetilise puidu turg ei ole kindlasti mitte [ainult] Eesti, vaid see on regionaalne. Ka Eesti Energia üksi ei ole sellel turul nii suur tegija, et suudaks biomassi turuhinda mõjutada. Enamik või ligi pool Eesti biomassist eksporditakse, mistõttu ei dikteerita hinda mitte Eesti‑siseselt, vaid tegemist on regionaalse turuga, nagu ma ütlesin. Energeetilise puidu nõudluse ajab üles ennekõike gaasi kõrge hind ja soov muuta energiatootmist keskkonnasõbralikumaks. Aga tõesti, kui ma vaatan neid hindu, siis [näen, et] küttepuu hind on viimasel aastal väga palju tõusnud ja ta on tõusnud ka mujal.

Eesti Energia kasutab oma kateldes suures osas biomassi, mis on madala kvaliteediga ja mida teised energeetilise puidu kasutajaid, sealhulgas kaugküttekatlamajad, ise kasutada ei saa. Puudub ka hinnakonkurents. Puiduhakke hind on loomulikult teema ja küsimus on ka selles, kas on survet täiendavaks raiumiseks. Minule esitatud materjalide järgi see nii ei ole. Eks see on olnud pidevalt arutuse all. Ka mina ei pea õigeks seda, et Narva kateldes seda puitu põletatakse. Aga kui ma vaatan nendele numbritele otsa, siis [leian, et] see ei saa olla põhjus, mis puiduhakke hinda üldiselt üles veab.

Ma vaatan, et viimase poole aasta jooksul on ka Eesti Energia hankinud puidust 14% väljastpoolt. Neil on muidugi impordimaht piiratud tulenevalt Eesti Energiale kuuluvate käitiste keskkonnalubade muutmisest. Aga see probleem on mitmel puidu kasutajal, kõigil on puidu hind läinud üles. Paraku on läinud üles ka teiste sisendite hinnad, olgu see gaas või teiste tootmiste sisendid üldiselt. Nii et see on pigem suurem probleem, mitte ainult puitu ja Narva Elektrijaamu puudutav probleem.

12:34 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd palun lisaküsimus, Rene Kokk.

12:34 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Vastupidiselt Kalvile pean mina mõistlikuks puidu ehk võsa, okste ja väheväärtusliku puidu, millest ei saa teha muid asju ja mida ei saa väärindada, jätkuvat kasutamist soojatootmises. See on meie oma Eestimaa ressurss, mida kasvab peale. Aga küsimus on selline: kas on olnud mingeid arutelusid ka selle üle, kuidas leevendada või kas leevendada ehituspuidu jäätmetega seotud keskkonnanõudeid kas või hetkeliselt, sellepärast et me teame, et energiakandjate olukord on praegu raske ja nõuded on väga kõrged – loomulikult põhjendatult – ehituspuidu jäätmete hakkena kasutamiseks. Võib-olla oleks mõistlik mingi aja jooksul keskkonnanõudeid natukene leevendada, et sellest kriisist kergemini välja tulla. Ka majandusminister ütles, et õli juurde tulemine on üks viimaseid võimalusi, enne kui kõik muud on ammendunud. Kas see arutelu on juba olnud või on plaanis arutada, kuidas ehituspuidu jäätmeid võimalikult suures mahus hakkepuiduna meie soojatootmises kasutada?

12:35 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:35 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ei, sellist arutelu meil ei ole olnud. Aga ma kirjutasin selle üles ja me saame selle teema tõstatada. Ma ausalt öeldes ei teadnud, et selline probleem on. Võib-olla tõesti seal on mingi täiendav võimalus. Loomulikult on keskkonnanõuded seatud selleks, et me ei tekitaks keskkonnale täiendavat kahju. Need on üldiselt ikkagi läbi mõeldud nii, et me kaitseksime keskkonda pikaajaliselt ega teeks lühiajalise kasu nimel midagi, mis keskkonda pikaajaliselt mõjutaks. Aga ma võtan selle teema kaasa ja saame seda ilmselt ka kabinetis arutada.

12:36 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 12:36 Sanktsioonid

12:36 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi neljanda teema juurde. Selle küsimuse esitab Üllar Saaremäe, vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on sanktsioonid. Üllar Saaremäe, palun!

12:36 Üllar Saaremäe

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Öeldakse, et iga kingsepp jäägu oma liistude juurde. Nende liistude juures mina nüüd olen ja teemat "Sanktsioonid" puudutan ma vägagi enda seisukohalt. Nimelt puudutavad mu küsimused olematut Kremli ööbikute musta nimekirja – nii on seda rahvakeeli kutsuma hakatud – ja pea olematuid sanktsioone.

Sissejuhatuseks ütlen võib‑olla niipalju, et eilses Eesti Päevalehes kirjutab välisminister Eva-Maria Liimets: "Vene artistide keelunimekiri oleks asendustegevus." Ja mainib muuseas, et näiteks Kirkorovi keelamine oleks liiga mustvalge lahendus. Sellele väitele vastab omakorda Facebooki seinal europarlamendi saadik Urmas Paet: "Mis asi on asendustegevus?! See on elementaarne, et kõigile Vene agressorrežiimi propageerijatele tehakse elu maksimaalselt keeruliseks. See on vähim, mida teha. Vene sõda on must‑valge teema. Ja kõik Vene režiimi toetajad on valel poolel koos tagajärgedega."

Esmalt ma küsiksingi, kuidas te kommenteerite kahte nii risti vastukäivat väidet – üht teie enda valitsuse ministri esitatut, teist teie erakonnakaaslase esitatut. Seda esiteks. Ja teiseks, millised on valitsuse seisukohad? Millised saavad olema – jah, rõhutan: saavad olema – need sanktsioonid ja sammud sellel teemal?

12:38 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:38 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma olen Urmas Paetiga nõus, et [selles] sõjas ongi kõik mustvalge. Selle sõja puhul on pilt väga mustvalge. On üks riik, kes on läinud kallale teisele riigile. On üks režiim, Putini režiim, kes tapab Ukrainas süütuid tsiviilelanikke, ja kõik, kes seda õigustavad, astuvad sellele mustale poolele – see on minu seisukoht. On fakt, et Ukrainas käib sõda, ja on fakt, et Putini režiimi kallaletungi Ukrainale on hukka mõistnud praktiliselt kogu maailm.

Minu arvates on mõistlik teha nimekiri ka nendest inimestest, kes ei ole Eestisse oodatud selle tõttu, et nad toetavad Putini režiimi või on vastavalt käitunud või valinud agressori poole. Lihtsalt, sõjas ongi kõik nii mustvalge. Millele me edaspidi peame veel mõtlema, on see, et selge on see, et kõikidel ürituse korraldajatel on vaja täiendavaid suuniseid, mille Kultuuriministeerium võiks anda ja millest lähtuvalt ürituse korraldajad või ettevõtjad ise saaksid neid otsuseid teha, sest kõikidel ettevõtjatel ja ürituse korraldajatel peaks ka endal olema moraalne kompass.

Mida me nägime Venemaa puhul? On terve pakett sanktsioone, mille Euroopa või läänemaailm kehtestas Venemaa vastu, aga oli ka terve rida ettevõtteid, kes ütlesid, et nemad ei tolereeri Venemaa tegevust Ukrainas ja seetõttu nad lõpetavad oma tegevuse Venemaal. Nad ei olnud ühegi sanktsiooni all, vaid nende moraalne kompass ütles, et on vale praegu seal tegutseda. Seetõttu on minu meelest vastutus ka ürituse korraldajatel. Aga tõepoolest, kui [leitakse, et] seda nimekirja on vaja, nii et näiteks need inimesed, kes sellel Putini kontserdil, mis sõda konkreetselt õigustas, esinesid, ei oleks Eestisse oodatud, samuti inimesed, kes toetavad Putini režiimi, [siis] me peame [ikkagi] aru saama, et selline nimekiri ei ole kunagi ammendav. Aga mulle tundub, et sõjas tõepoolest on asjad niivõrd mustvalged.

12:41 Esimees Jüri Ratas

Nüüd täpsustav küsimus. Üllar Saaremäe, palun!

12:41 Üllar Saaremäe

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Osaliselt te juba vastasite minu järgnevale küsimusele, aga võib-olla siiski mõned täpsustused. Nimelt selles juba tsiteeritud, eile ilmunud artiklis pakub välisminister viis punkti lahenduseks. Ta mainib esiteks, et läbikäimine on sõja algusest saati olnud sisuliselt miinimum[tasemel]. Edasi tuleb viisade väljastamise võimatuks muutmine. Neljanda punktina puudutab ta sedasama teemat, mida ka teie, et kontserdikorraldaja ise tunneb kutsutud esinejaid vahest kõige paremini ja peaks seetõttu nii‑öelda võtma vastutuse, kas kutsuda [see esineja] või mitte. Jälle pean ma tsiteerima Facebooki, kus väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, kellelt küsitakse samalaadne küsimus, väidab: "Siin peab olema selgus. Ükski Vene sõjategevust ja seeläbi ukraina rahva vastast genotsiidi toetav artist ei tohiks saada Eestisse sissesõidu luba. Seda ei saa jätta ainult kontserdikorraldajate vastutada." Mu küsimus ongi nüüd selles, et teid kuulates ma saan [teist] aru, mõte on selge ja seisukohad arusaadavad. Aga kuna neid väiteid esitab teie välisminister ja need on risti vastukäivad, kordan veel kord, nendele, mida ma [Facebookist] tsiteerisin, siis [öelge,] millised sammud ikkagi astutakse ja milline saab olema konkreetselt ühe või teise asja puhul valitsuse seisukoht. Võtame kas või needsamad kontserdikorraldajad, kelle selga väliskomisjoni esimehe sõnul ei tohiks vastutust jätta.

12:43 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:43 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks ma tahan seda öelda, et kui on tegemist Euroopa Liidu kodanikega, siis neil ei ole Eestisse mingit sissesõiduluba vaja, neil ei ole mingit viisat vaja. Me oleme Schengeni ruumis ja need inimesed võivad siia tulla, sest piiril kontrolli ju ei ole. Aga tõepoolest saavad riigid teha ju ka samme selleks, et kuulutada teatud inimesed oma riigis mittesoovitavaks. Seda saab teha. Ma siiski tahan öelda, et selles olukorras, kus me praegu oleme, on kõigil inimestel ja ettevõtetel vastutus. See vastutus ei ole mitte ainult valitsusel, vaid see vastutus on ka kohalikul omavalitsusel, kes annab lubasid selliste ürituste korraldamiseks. Ka kohalik omavalitsus saab nende ürituste üle otsustada, ka nemad peavad seda vastutust kandma.

Samamoodi peavad seda vastutust kandma ka ettevõtted. Nii nagu ma ütlesin, on ka ettevõtetel oma moraalne kompass, mida peaks olema võimalik otsuste tegemisel kasutada. Kui selleks on vaja suuniseid, siis need suunised minu arvates Kultuuriministeerium võiks anda, nii et kõik ürituste korraldajad saaksid oma otsused nendest [suunistest] lähtuvalt teha. Kui kohalikud omavalitsused ei tee neid otsuseid, mis on nende pädevuses, siis [otsuse, kas] üritust lubada või mitte lubada, peab tegema valitsus. Siis loomulikult meie oleme valmis selliseid otsuseid tegema, et asjad oleksid selged, sest sõjas tõesti ongi asjad paraku niivõrd mustvalged. Nii et kõik inimesed, kes tegelikult praegu seda sõda õigustavad või Putini režiimi toetavad, toetavad ka tsiviilelanike tapmist Ukrainas ja kõiki neid õudusi, mida me Ukrainas näeme, ja see ei saa praegu mitte kuidagi olla tolereeritav.

12:45 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd palun lisaküsimus, Mihhail Lotman!

12:45 Mihhail Lotman

Aitäh, austatud esimees! Austatud peaminister! Ma olen teiega täiesti nõus siis, kui te räägite sellest, mis toimub Ukrainas. Kuid ma ei saa nõustuda sellega, mis peab nüüd Eestis toimuma. Peale moraalse vastutuse peab olema ka poliitiline vastutus ja seda ei saa üksikinimesele või kohalikele omavalitsustele delegeerida. Kohalik omavalitsus Tallinnas, lähtudes oma valijatest, tahaks kindlasti Kirkorovit näha. Kuid Kirkorov ei ole mustvalge nähtus, ta on mustmust nähtus, nagu ütlevad venelased, tal ei ole kuskile isegi pitsatit panna, ta on nii läbiimmutatud Putini propagandast. Veelgi enam, ta ongi Putini propaganda.

Ma kujutan ette, et võimalik on kaks lahendust. Mõlemad peavad olema [kehtestatud] ka valitsuse tasandil. Esiteks tõepoolest [koostada] nimekiri nendest, kes on sõda, agressiooni ja genotsiidi toetanud. On öeldud, et seda on raske koostada. Ei ole raske, võtke lahti Vene Vikipedija. Ma trükkisin välja kuni viis lehekülge neid ühiskonnategelasi ja artiste, kes on sõda otsesõnu toetanud. Sinna võiks lisada veel need, kes on toetanud Krimmi annekteerimist, Gruusia sõda ja nii edasi. See on üks lahendus. Teine lahendus, võib-olla veel lihtsam, on lubada esineda ainult nendel Venemaa artistidel, kes on sõja otsesõnu hukka mõistnud, ja neid on palju. Need on kaks lihtsat lahendust. Kumba te eelistaksite?

12:47 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun! 

12:47 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, ma ei juhi teiste vastutusele tähelepanu mitte sellepärast, et ma tahaks öelda, et valitsus peaks endalt vastutuse ära lükkama. Ei! Ma lihtsalt tahan öelda, et meil kõigil on ühiskonnas oma roll ja igaüks peab saama neid otsuseid teha oma moraalsest kompassist lähtuvalt ja võikski seda teha. Ma toon sellise näite, et kui me läheme mööda seda rada, et me ei tee midagi enne, kui valitsus ütleb, mida me peame tegema, siis mõnes mõttes tekib samasugune olukord, nagu oli COVID‑i ajal: isegi kui nakatumise numbrid läksid kõrgele, siis enne keegi distantsi hoidma ei hakanud, kui valitsus polnud öelnud, et nüüd peab hakkama distantsi hoidma. See ei ole ju mõistlik. Meil kõigil on ühiskonnas oma vastutus. Ma tahangi öelda, et kõik osad ühiskonnas mängivad kokku, [moodustavad] pusle.

Nüüd tulen teie küsimuse juurde. Minu arvates on lihtsam teha nimekiri nendest inimestest, kes ei ole praegu oodatud siia esinema tulenevalt sellest, et nad on toetanud seda režiimi, toetanud seda sõda, toetanud teisele riigile kallale minemist, toetanud agressiooni ja Putini käitumist. Nendest kahest valikust on see [minu] valik ja loomulikult valitsus on valmis oma sammud selles suunas tegema.

12:48 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 12:48 LNG-gaasi vastuvõtt

12:48 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi viienda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Peeter Ernits, sellele vastab majandus‑ ja taristuminister Taavi Aas ja teema on LNG vastuvõtt. Peeter Ernits, palun!

12:49 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Viimastel päevadel olen ma üsna palju tegelenud selle võimaliku LNG‑terminaliga. Nädalavahetusel viibisin isegi Põhjasadama territooriumil ja vaatasin oma silmaga, mis olemas on. Aga eile saatis Paldiski Põhjasadama juhtkond kirja, mille ühte punkti ma tsiteerin praegu ja mida ka peaministril oleks kasulik kuulata: "Kaaluda võimalust kasutada LNG‑ujuvterminali asukohana Paldiski Põhjasadama olemasolevat ja turvalist kaid nr 7. Vajadusel on sadam valmis kogu muu sadamategevuse piiramisega, et tagada terminali täielik ohutus. Selle ettepaneku rakendamiseks on vajalik luua ainult mõnekilomeetrine maismaa‑toruühendus Balticconnectoriga. Vajaliku ühenduse tehniline eskiislahendus on olemas ja sellise maismaatoru ehitamine on kiire ning odav. Erinevalt Alexela ujuvterminalist ei ole vaja süvendada merepõhja ja ehitada 40 miljonit maksvat terminalitaristut, mille tulemusena ujuvterminal asub ikkagi avamerel. Olemasoleva kai nr 7 kasutaja ja operaator võib olla samuti Alexela. Kaid võib asuda kasutama koheselt. Vajalikud turvatsoonid on tagatud, vastav joonis lisatud." Minu küsimus lugupeetud majandusministrile ja võib-olla ka peaministrile on järgmine: kas valitsus kavatseb kaaluda Paldiski Põhjasadama ettepanekut?

12:50 Esimees Jüri Ratas

Taavi Aas, palun!

12:50 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud Riigikogu liikmed! Austatud küsija! Ma arvan, et selles olukorras on mõistlik kaaluda kõiki variante. Küll aga on meile teada, et tänaseks on kõikide keskkonnaalaste ja muude lubadega kõige kaugemale jõutud just nimelt Alexela projekti puhul. Põhjasadama puhul tuleb kõigepealt selgeks teha, kas seal ikkagi on need turvaalad tagatud. Nii palju kui mina tean, ei ole need seal tagatud. Aga ma võin valesti teada. Kindlasti on vaja läbi viia keskkonnauuringud, ka need võtavad aega. Ma kindlasti ei välista ühtegi projekti lihtsalt sellepärast, et seda projekti välistada. Aga praegu tuleb töötada sellise lahenduse nimel, mis on kõige kiiremini saavutatav, ja selline lahendus on just nimelt see, mille me oleme praegu välja öelnud.

Tahaksin repliigi korras vastata ka Kalvi Kõva küsimustele[, mis ta esitas] peaministrile. Kalvi Kõva ennast hetkel siin ei ole, aga tema fraktsioonikaaslased on olemas ja saavad tervituse kindlasti edasi anda. Kõigepealt päikesepaneelidest. Mina ei ole kunagi öelnud, et olen päikesepaneelide vastane, küll aga ma ütlesin, et ei ole mõistlik kasutada põllumaad päikese[parkide] rajamise kohana, ehk ma ei ole see, kes toetaks põllu peale päikeseparkide ehitamist.

Ja nüüd hakkepuidust. Meie tegelik seis on selline, et Eestis toodetud hakkepuidust läheb ekspordiks praktiliselt sama palju, kui kasutatakse Eesti sees. Seda eksporditavat hakkepuitu kasutatakse nendes riikides, kuhu ta eksporditakse, täpselt samamoodi energia tootmiseks, sealhulgas elektrienergia tootmiseks. Mina ei näe küll mingisugust vahet, millises riigis sellest hakkepuidust elektrit toodetakse, ja keeldun aru saamast sellest, miks Eesti Energia puhul on halb, kui hakkepuidust elektrit toodetakse, aga kuskil teises riigis on see hea.

12:53 Esimees Jüri Ratas

Nüüd palun täiendav või täpsustav küsimus, Peeter Ernits!

12:53 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma tulen hakkepuidu juurest siiski LNG juurde. Tsiteerin jätkuvalt Põhjasadama juhtide eilset kirja: "Paldiski Põhjasadama pöördumised ja ettepanekud lähevad ametkondades kaduma. Mitmed kirjad on jäänud vastuseta ning on selgunud, et neid lihtsalt ei registreerita. Paldiski Põhjasadam on tutvustanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Eleringile võimalikku LNG‑ujuvterminali lahendust juba aastaid." Ja edasi: "Loodame, et seekordne ettepanek ei jää laiema tähelepanuta, sest kaalul ei ole ühe ettevõtte ärihuvid, vaid terve Eesti energiavarustuse tagamine ning ka laiem turvalisuse küsimus." Minu konkreetne küsimus on see: miks [on] viimaste aastate jooksul paljud Põhjasadama pöördumised, kirjad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile jäänud registreerimata või vastuseta? Ja teine pool küsimusest: kas edaspidi see praktika lõpeb, ministeerium vastab nendele ja toob need küsimused ka Vabariigi Valitsuse lauale?

12:54 Esimees Jüri Ratas

Taavi Aas, palun!

12:54 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Mis puudutab kirjade registreerimist või registreerimata jätmist, eks seda tuleb ministeeriumis uurida, et kas need väited vastavad tõele või ei vasta tõele. Minu parim teadmine on see, et majandusministeerium käitub korrektselt, kirjad registreeritakse ja neile vastatakse õigel ajal. Võtan selle teadmise siit kaasa ja küsin, milles asi.

12:55 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd üks lisaküsimus. Aivar Kokk, palun!

12:55 Aivar Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Võib-olla sa mõne sõnaga räägiksid. Sinu allasutus on Elering. Mida see Elering siis täna tegelikult LNG‑terminali ehitamiseks on kokku leppinud? Kas neil on laev olemas, millega gaasi siia tuuakse? Eilseski pressiteates on, et lisaeelarvest tuleb raha, et soomlastega kahepeale laev rentida. Kas see laev on füüsiliselt olemas, sõltumata sellest, kas ta tuleb Alexela terminali või randub kuhugile mujale? Mulle on jäänud mulje, et Eleringi inimesed pole väga tõsiselt veel suhelnudki ei Alexela ega kellegi teisega, kuidas see süsteem lahenduse saaks Mind huvitab konkreetselt laev, sest ma tean, et neid laevu on 43, ja viimased andmed on sellised, et see viimane laev on ka juba kuskile turu peale ära läinud. Äkki sa ütled meile, täpsustad seda, sul on kõige parem info.

12:56 Esimees Jüri Ratas

Taavi Aas, palun!

12:56 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Kõigepealt, Eleringil on kaks töösuunda. Üks töösuund on see, mis on seotud kai rajamisega. [Tegelikult] võib öelda, et on kolm [töösuunda], kolmas on toruühenduse [rajamine] kailt maismaale, aga see tegevus on nende enda haldusalas. Selle töövoo puhul, mis on seotud kai rajamisega, on läbirääkimised käimas Alexelaga, nüüd on sinna lisandunud Infortar. Need läbirääkimised on reaalselt toimumas.

Teine suund on koostöö Soome kolleegidega. Soome kolleegidega tehtav koostöö seisneb tõesti selles, et leida laev ning leppida kokku selle kasutamine ja kõik sellega seonduv. Minu teadmine on see, et koos [Soome kolleegidega] või õigemini Soome kolleegide poolt on üks laev leitud. Selle laeva osas käivad läbirääkimised, ei ole veel lõplikku lepingut laeva kasutamise kohta. Aga läbirääkimised laevaomanikuga on toimumas, nii et ma tahaks küll loota, et lähiajal me selles ka selgust saame.

Tõele võib vastata ka väide, et see on sama laev, mille suunas vaatas ka Alexela. Mul ei ole küll sajaprotsendilist kinnitust selle kohta, aga arvestades ja teades seda, kui vähe on neid laevu, mis on hetkel veel vabad, siis kindlasti ei saa välistada, et mõlemad pooled vaatasid korraga ühe laeva suunas.

12:58 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 12:58 Palgavaesus

12:58 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kuuenda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Jaak Juske, vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on palgavaesus. Jaak Juske, palun!

12:58 Jaak Juske

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Kindlasti praeguses olukorras teeb, ma arvan, kõikidele erakondadele muret inimeste toimetulek väga kiire hinnatõusu tingimustes. Valitsusliidu meetmeid me oleme siin pikalt oodanud, sest lisaeelarve jõudmine parlamenti on jäänud venima. Aga kui lugeda uudiseid, siis teie juhitud valitsus plaanib valimiste eel hakata külvama 50 euro kaupa toetusi. Iseenesest on igasugune tugi inimestele kiiduväärt ja vajalik, aga see 50‑eurone toetus ei lahenda mitte mingil viisil seda inimeste hetkemuret. Selleks, et neid muresid lahendada, tuleb valitsusel jõuliselt pakkuda välja meetmed inimeste palgavaesuse vähendamiseks. Sotsiaaldemokraadid on tulnud valitsusele appi ja pakkunud välja ühe väga efektiivse mooduse, mis muudaks meie miinimumpalga maksuvabaks. See jätaks näiteks õpetajale aastas kätte keskeltläbi 1000 eurot enam ja tõesti väga jõuliselt vähendaks inimeste palgavaesust. Kas teie juhitud valitsus on valmis seda sotsiaaldemokraatide väga vajalikku ja mõistlikku algatust ja eelnõu toetama?

12:59 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:59 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks tahaks korrigeerida, et lisaeelarve on kokku pandud kahe nädalaga, väga kiiresti. Ma tahaks näha, et Riigikogu suudab seda menetleda sama kiiresti, mis ilmselt ei ole reaalne. Aga mul on hea meel, et kõik saavad aru, et seda tuleb kiiresti menetleda, sest mida kiiremini me seda menetleme, seda kiiremini saab tõsta ka toimetulekutoetust.

Olen teiega ka selles suhtes nõus, et tõesti, viimase aasta hinnakasv on olnud väga kiire ja paraku ületanud palgakasvu. See on tegelikult ülemaailmne. Hinnatõus on mõjutanud kõiki inimesi, eelkõige seetõttu, et sisendite hinnad, sealhulgas energiahind on niivõrd palju tõusnud.

Aga mida ma tahaks võib-olla eraldi välja tuua, on see, et me peame eristama kahte asja. Üks on absoluutne elatustase või absoluutne vaesus ja teine on erinevad ebavõrdsuse näitajad. Need palgavaesuse näitajad kuuluvad just nende erinevate ebavõrdsuse näitajate hulka. Kui me räägime absoluutsest heaolust, siis [võib öelda, et] viimaste aastakümnete jooksul on see kõvasti kasvanud. Statistikaameti järgi on viimase 25 aasta jooksul absoluutse vaesuse määr langenud 30%‑lt vaid 2,2%‑le ehk üldine heaolu on kasvanud. Seda on taganud nii palkade kui ka pensionide kasv, mis on stabiilselt ületanud inflatsioonimäära. Viimase kümne aasta jooksul on hinnad tõusnud keskmiselt 28%, samas palk on tõusnud 92% ja miinimumpalk on tõusnud koguni 125%.

Nüüd tulen selle osa juurde küsimusest, mis puudutab tulumaksusüsteemi. Lihtne on süsteemi lõhkuda, palju raskem on seda parandada. Paraku olid ka sotsiaaldemokraadid valitsuses, kui see süsteem rikuti, nii et meil on tekkinud olukord, kus tõesti õpetajad, politseinikud ja päästjad lähevad selle maksuküüru alla. Aga me tegeleme vigade parandusega. Juba 2023. aasta 1. jaanuaril jõustub tulumaksuseaduse muudatus, mille järgi saavad pensionid keskmise pensioni ulatuses tulumaksuvabaks. Üle 300 000 pensionäri ei pea selle pärast enam muretsema ega maksma tulumaksu keskmise pensioni ulatuses. Loomulikult me peame selle süsteemi kordategemisega edasi minema, aga eks see on õppetund kõigile, et ei maksa lõhkuda seda, mis toimib, sest pärast seda parandada on juba tunduvalt keerulisem.

13:03 Esimees Jüri Ratas

Täpsustav küsimus, Jaak Juske, palun!

13:03 Jaak Juske

Lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Kui valitsus oma tööga hakkama saab ja eelarve Riigikokku saadab, küll siis meie teeme ka kõik endast oleneva, et see võimalikult kiiresti saaks menetletud ja vastu võetud. On väga hea, et te tunnistasite, et hetkel tõepoolest hinnad tõusevad kiiremini kui Eesti inimeste palgad. Tegelikult iga nädal, iga kuu tekib meil üha juurde palgavaesust. Kui mõni seadus on jäänud ajale jalgu, siis tuleb seda otse loomulikult muuta. Sellepärast ongi sotsiaaldemokraadid teinud ettepaneku, et miinimumpalk oleks tulumaksuvaba. Ma küsin veel kord: kas te olete valmis seda algatust ja ettepanekut toetama? Ei või jaa? 

13:03 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:03 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Vahe teie ja minu vahel on see, et mina olen valitsuses ja teie olete opositsioonis. Iseenesest see idee on väga õige. Tulumaksusüsteem tuleb korda teha, ma olen absoluutselt nõus. Ja jälle ma rõhutan, et seda ei oleks tohtinud 2016. aastal rikkuda, kui te valitsuse moodustasite. Aga ärme sinna tagasi lähme. Praegu me parandame seda tulumaksusüsteemi samm sammu haaval, sellepärast et selle parandamine on lihtsalt niivõrd kallis.

Mis on oluline? Oluline on see, et me saaksime tagada majanduse toimimise nii, et palgad kasvaksid kiiremini kui hinnad. Positiivne või lootustandev uudis on see, et energiahindade tõus peaks olema peatunud ega tohiks enam tuua kaasa nii suurt inflatsiooni. Ehk siis tegelikult järgmisel sügisel peaks meil olema natuke parem olukord, kui on praegu.

Teine asi on muidugi see, et inimestel oleks töökoht, neil oleks tööd. Kui ma vaatan seda, et töötu inimese vaesusrisk ületab keskmise Eesti inimese vaesusriski kaks korda, siis me peame tegema kõik selleks, et ei oleks töötuid inimesi. Me oleme majanduse hea käekäigu nimel töötanud ning tänu nii sellele kui ka sellele, et me COVID-i ajal suutsime hoida ühiskonda võimalikult lahti, oli meie majanduskasv võrreldes naabrite omaga palju suurem. Eesti majanduskasv oli 8,6%, Leedus, Lätis ja Rootsis oli see 4,8% ja Soomes 3,3%. Meil on läinud palju paremini. Ma vaatan ka seda, et meie tööpuuduse määr on piirkonna madalaimale tasemele langenud: 5,9%. Võrdluseks näiteks Lätis on see 7,2, Leedus 7,0, Soomes 6,9 ja Rootsis 7,7%.

Ma olen teiega nõus, rasked ajad on ees ja sõda Ukrainas mõjutab väga paljusid tarneahelaid. Mõjutavad nii sanktsioonid kui ka toorme kättesaadavus. See võib tuua kaasa suurema tööpuuduse, mis omakorda tekitab probleeme. Aga vastates teie küsimusele, siis jah, selle seaduse peab kiiremas korras korda tegema, et selliseid astmeid enam ei oleks.

13:06 Esimees Jüri Ratas

Nüüd lisaküsimus, Aivar Kokk, palun!

13:06 Aivar Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Ma igaks juhuks tuletan meelde, et kui tänu Isamaale 500 eurot tulumaksuvabaks tehti, siis keskmine pension oli 380 eurot. On väga õige, et kui keskmine pension tõuseb, siis tulumaksuvabastus peaks ka tõusma. Minu küsimus ongi [selle kohta], et me siin jaanuarikuus ja detsembrikuus vaidlesime, millal peaks keskmine pension tulumaksuvabaks saama ja see ühekordne 20‑eurone pensionitõus toimuma. Me ju näeme, et hinnad on nii palju kallimaks läinud. Miks te lisaeelarve arutelul ei tulnud selle teema juurde tagasi? Näiteks jaanipäevast võiks ju keskmine pension olla tulumaksuvaba ja kõikide pensionäride pension tõusta 20 euro võrra. Kui me tõesti muretseme nende pärast, siis võiks ju selle otsuse üle vaadata ja rakendada seda juba järgmisest poolaastast ehk 1. juulist.

13:08 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:08 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Lisaeelarve on väga selgelt sihitud ning see siht on meie julgeoleku, energiajulgeoleku ja sisejulgeoleku suurendamine – täiendavate investeeringute tegemine, et tagada elanikkonnakaitse, tagada meie kaitsevõime. Seal on üks osa, mis puudutab sisejulgeolekut, inimeste toimetulekut. Me ei lähe avama neid otsuseid, mis me oleme juba eelarvega teinud, ja tõepoolest, juba selle aasta oktoobris tõuseb üksiku pensionäri toetus. Pensionär ei pea seda toetust ise taotlema, vaid see makstakse välja pärast riiklikes registrites olevate andmete kontrollimist. Keskmine pension tõuseb järgmisel aastal, nii nagu on kokku lepitud.

Oluline on see, et me lisaeelarves paneme reservi täiendavalt raha selleks, et aidata inimesi just järgmisel kütteperioodil, kui võib jälle tekkida olukord, et kulutused kasvavad. Ma tahan siinkohal rõhutada seda, et inimesed saavad ennast ka ise aidata. Riigikogu võttis vastu elektrituruseaduse muudatused, mis annavad elektrimüüjatele võimaluse sõlmida pikaajalisi lepinguid inimestega nii, et nad saavad selle hinna tuua fikseeritud hindade puhul allapoole. Mina soovitan, et suvel, kui hinnad on madalamad, inimesed oma hinnad fikseeriksid, et järgmisel sügisel mitte elada üle seda närvipinget. See on mõnes mõttes nagu kindlustus selle vastu, et [hind] teatud piirist üle ei lähe.

Igal juhul riik püüab aidata, aga inimesed peaksid ennast ka ise aitama nii palju, kui vähegi võimalik, just selleks, et kõik saaksid hakkama. Ja tõesti, ka selle reservi, mis me lisaeelarves oleme ette näinud, mõte on tegelikult aidata neil, kes on just selles haavatavas grupis, ehk pensionäridel, ka lastega peredel, tulla toime suurenevate kulutustega tuleval kütteperioodil.

13:10 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 


7. 13:10 Energiamajandus

13:10 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi seitsmenda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Aivar Kokk, vastab majandus- ja taristuminister Taavi Aas ja teema on energiamajandus. Aivar Kokk, palun!

13:10 Aivar Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Ma loodan, et sa, Taavi, teed peaministrile selgeks, et ta võiks homme küsida gaasipakkujatelt, kes mis hinnaga gaasi pakuks. Ma võin öelda, et mitte ükski müüja täna seda lepingut ei sõlmi. Ja kui elektri hinnast rääkida, siis elektri hind on vähemalt kaks korda kallim, kui see oli aasta tagasi. Nii et selle [fikseerimine] ei aita.

Aga mul on küsimus Eleringi otsustamatuse ja rumaluse kohta. Lätti tehti üks kaabel juurde, tänu sellele elektri hind Eestis tõusis. Nii Soome võrguettevõte kui ka Elering teenisid eelmine aasta mõlemad üle 100 miljoni. Mis on sinu kui Eleringi omaniku esindaja mõte, et mida selle rahaga tehakse, mis meie inimeste taskust ära võeti? Tegelikult, kui seda kaabli otsa ei oleks Lätti tehtud, siis elektri hind selline ei oleks. Me oleks selle Soome elektri ise saanud Eestis ära tarbida ja teha seda sama odava hinnaga. Ma vaatasin, et märtsikuus on üle 5 miljoni euro järjekordselt meie taskust raha ära võetud. See on otsustamatuse ja Eleringi analüüsivõimetuse [tõttu].

Ma vaatan, et järgmine plaan on Lätti uus kaabel ära teha enne kui Soome. Need on miljardilised investeeringud. Võib-olla oleks tuuleparkidesse vaja investeerida ja kiiremini anda majandusministeeriumile võimalus [teha] näiteks tuuleparkide vähempakkumine, energiapakkumine, mida tänased investorid ootavad, et riski maandada.

13:12 Esimees Jüri Ratas

Taavi Aas, palun!

13:12 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Austatud küsija! Eleringi investeeringud ja raha, mis Elering teenib – väga paljuski või praktiliselt kõik need investeeringud on seotud [meie elektrivõrgu] sünkroniseerimisega Euroopa elektrivõrguga ja Venemaa [võrgust] desünkroniseerimisega. Ma arvan, et kunagine otsus sünkroniseerimise algatamise kohta on olnud väga õige. Ma tean, et siin vahepeal hakati selles otsuses kahtlema, eriti sel hetkel, kui Euroopas elektrihinnad, kaasa arvatud meil, väga kõrgeks läksid. Tänases olukorras, pärast 24. veebruari, ma arvan, on taas nii, et keegi ei kahtle selles otsuses.

Investeeringud, mis sellesse sünkroniseerimise protsessi on vaja teha, on tõesti suured. Õnneks väga palju on tehtud. Ja täna me julgeme öelda, et erakorraliste sündmuste puhul, kui peaks toimuma mingi erakorraline desünkroniseerimine BRELL-i võrgust, oleme me mõne tunniga suutelised ise oma süsteemi üleval hoidma. Tõsi, seda koos Läti ja Leeduga. See läheb kalliks, aga me saame sellega hakkama.

Kõik need ühendused, mis Elering on viimasel ajal loonud, ka seesama täiendav ühendus Lätiga, on ikkagi töö selles suunas, et me saaksime Euroopa Liiduga ennast sünkroniseerida ja et meie energiavarustuskindlus, ka elektrienergia varustuskindlus oleks tagatud.

Kui küsimuse all on need vahendid, mis saadakse Soome ja Eesti vahelisest kaabliga toimuvast elektriülekandest ja hinnavahest, siis need vahendid jagunevad võrdselt Eleringi ja tema Soome partneri vahel. Neid vahendeid saab kasutada ainult täiendavate ühendusvõimsuste loomiseks.

13:15 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd täpsustav küsimus. Aivar Kokk, palun!

13:15 Aivar Kokk

Aitäh! Üks minu küsimus jäi vastamata, aga mul oligi väga pikk küsimustik. Ma tuletan selle küsimuse veel meelde. Viimased kaks aastat on majandusministeeriumi ametnikud ette valmistanud tuuleenergia vähempakkumist. Millal see toimub? Me ei ole kümme aastat ühtegi tuuleparki rajanud. Rajajad on erainvestorid ja nad tahavad mingisugust kindlustunnet saada. Minul on küll arusaamine, et teatud ametnikud ei teeni Eesti riigi huve, sest täna, kui on tippkoormusel vaja elektrit 1650 megavatti ja me ise toodame 1000, pluss gaasi on 2200 megavatti, ja kuskil ministeeriumi tubades tegelevad inimesed, kes pidurdavad, siis ma küll küsiksin, kas see asi on ikka õige või mitte. Meie maksime eelmine aasta rahulikult tavakodanikele 180 miljonit ja ma arvan, et see aasta mitte vähem ülekoormustasu Eleringile. Võib-olla on sedasi, et sul on ministeeriumis ametnikud, kes on ka Eleringi nõukogus, ja nende inimeste abikaasad on seal tööl. Kuskil on pidurid peal ja see on ausalt öeldes riigi julgeolekule väga ohtlik.

13:17 Esimees Jüri Ratas

Taavi Aas, palun!

13:17 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Jah, aitäh! Mina küll ei pannud alguses esimesele küsimusele vastates tähele, et hea küsija küsis ka tuuleparkide vähempakkumise kohta. Aga selle kohta oskan ma öelda seda, et üks vähempakkumine 450 gigavati kohta on välja kuulutatud. Kui ma õigesti mäletan, siis selle pakkumise lõpptähtaeg on kas 1. juuni või 1. juuli. Me oleme kokku leppinud, et järgmine vähempakkumine, mis on suurusjärgus 650 gigavatti, läheb käiku järgmise aasta alguses. See ei olnud 1. jaanuaril, vaid järgmise aasta esimesel tööpäeval. Siis kuulutame selle välja. Need otsused on tehtud. Teine pakkumine on ka ette valmistatud ja selle puhul ei ole küll mingisuguseid tõrkeid.

13:18 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd lisaküsimus. Peeter Ernits, palun!

13:18 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Kuidas selle 1000 megavatiga on, kas on pikendatud seda kohustust? Ja kas on Venemaa [võrgust] desünkroniseerimise puhul praeguses valguses mingisuguseid samme astutud?

13:18 Esimees Jüri Ratas

Taavi Aas, palun! 

13:18 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Jah, seda kohustust 1000 megavatti elektritootmisvõimsust reservis hoida on pikendatud. Mis puudutab Venemaa [võrgust] desünkroniseerimist, siis selleks on terve rida asju tehtud. Nii nagu siin varem juttu oli, on [loodud] täiendavad ühendusvõimalused lõuna suunal. Rajamisel on sünkronisaatorid, mis aitavad meil sagedust hoida. Paraku me oleme kogu aeg arvestanud selle graafikuga, et desünkroniseerimine Venemaast ja sünkroniseerimine Euroopa Liiduga toimub aastal 2025. Selle järgi on tööd planeeritud mitte ainult Eestis, vaid kõigis kolmes Balti riigis. Väga palju neid investeeringuid ettepoole tuua ei ole võimalik.

Aga teisalt jällegi on mõeldud väga selgelt ka plaan B peale, et kui midagi peaks juhtuma, siis me saaksime hakkama. Me oleme jõudnud nii kaugele, et kui midagi peaks juhtuma BRELL‑i võrguga, siis me saame hakkama. Tõsi, see maksab päris palju, aga hakkama me saame. Üks osa sellest projektist on ka Eesti Energia katelde töös hoidmine, et nende kaudu hoida võrgu sagedust. Aga siin tuleb lihtsalt arvestada sellega, et kogu aeg ei ole seda võimsust kui sellist võrku vaja, aga sageduse hoidmiseks tuleb neid [katlaid] käitada – see tegelikult ongi see, mis teeb selle protsessi kalliks. Lisaks peavad võrgu sageduse hoidmiseks töös olema ka Läti ja Leedu gaasijaamad, mis omakorda teeb kogu selle protsessi hästi kalliks. Aga sageduse hoidmiseks on seda vaja.

Nii et [üht‑teist] tehtud on. Lähtutud on aastast 2025, kui saab varem, on väga hea, aga see nõuab päris suuri investeeringuid. Õnneks on meil väga palju Euroopa Liidu vahendeid abiks.

13:21 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


8. 13:21 Sanktsioonid Venemaa artistidele

13:21 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kaheksanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Indrek Saar, vastab peaminister Kaja Kallas, teema on sanktsioonid Venemaa arstidele. Indrek Saar, palun!

13:21 Indrek Saar

Küsimus on siiski artistide kohta. (Juhataja vabandab eksituse pärast.) Lugupeetud peaminister! Ma olen sunnitud jätkama seda teemat, millega Üllar Saaremäe siin infotunnis juba alustas, sest no ei saanud ma päriselt vastust ja seda tõdes ka Üllar [meie] omavahelises vestluses. Mida ikkagi valitsus kavatseb teha? Probleem on väga tõsine, sellele on juhitud tähelepanu väga erineval moel. Me teame, et see probleem on üleval. Me võime küll rääkida kodaniku vastutusest ja sellest, et igaüks peab andma oma panuse – ja seda inimesed teevadki –, aga fakt on see, et nädalake tagasi esines Tallinnas ansambel Ruki Vverh!, ja kui me midagi ette ei võta, siis võib-olla esineb ta ka meie võidupühal, 23. juunil Narva‑Jõesuu rannas. Tegemist on artistidega, kes rõõmsalt mängisid Krimmi annekteerimise aastapäeval Lužniki staadionil Putini rõõmuks. Riigi kohustus on seaduse kohaselt sissesõidukeelu kehtestamine, see on valitsuse kohustus, samamoodi rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine.

Mida te nüüd ikkagi peaministrina kavatsete teha? Välisministri vastusest ma saan aru, et tema ei kavatse mitte midagi teha. Vähemalt need kirjalikud [sõnavõtud] ja ka raadiosaated, kus ta on esinenud – ma saan aru, et tal tegelikult mingit tahtmist midagi ette võtta selles küsimuses riigi tasandil ei ole. Nii et ma palun teilt vastust, mis aja jooksul ja mida te peaministrina kavatsete valitsuses teha.

13:23 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:23 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kordan veel, proovin hästi lühidalt teha, võib-olla rääkisin liiga pikalt ja [mõte] läks kaduma. Esiteks, ükski Putini sõber ja toetaja ei ole Eestisse oodatud. Sõda on väga mustvalge, sõja toetajad, agressori toetajad ei ole Eestisse oodatud. Homme toimub meil valitsuskabineti arutelu, kus me arutame, mida me saame praegusel juhul teha. Teeme omalt poolt kõik selleks, et Putini sõja õigustajatel, Putini režiimi õigustajatel, agressiooni õigustajatel ei oleks Eestisse asja.

13:24 Esimees Jüri Ratas

Täpsustav küsimus. Indrek Saar, palun!

13:24 Indrek Saar

Küsin veel kord: kas teie peaministrina arvate seda ja tegutsete selle nimel, et need avaliku arvamuse liidrid, kes ei ole kvalifitseeritavad oligarhidena, aga kes avaliku arvamuse liidritena täpselt samamoodi sõjas on valinud meie vastaste poole, kantakse sanktsioneeritavate nimekirja? Ja kas te kavatsete välisministrile selgitada [järgmist]? Oleme olukorras, kus me lubame ukrainlastele [sanktsioone]. Te just täna hommikul kohtusite taas Ukraina parlamendi delegatsiooniga, nii nagu mina paar tundi tagasi väliskomisjoni liikmena. Nad väga paluvad, et me seisaksime selle eest, et sanktsioone, mis Euroopas kokku lepitakse, rakendataks ning et need oleksid võimalikult tõhusad ja toimivad. Kas te kavatsete teha välisministrile selle taustal ettepaneku, et vähe sellest, et me ise kanname sanktsioonide nimekirja sellised inimesed, kes ühemõtteliselt on Venemaa agressiooni Ukrainas toetanud, võiksime selle ettepaneku teha ka Euroopa Liidu tasandil? Aga selle jaoks peame kodus suutma välistada sellised olukorrad, mida ma just varem kirjeldasin, kus me paraku ei saa [teha muud, kui] lihtsalt käsi laiutada ja öelda, et noh, võib-olla meie inimesed ei ole piisavalt vastutustundlikud ja kuidas küll kontserdikorraldaja lasi sellise ansambli siia esinema. Kas teil on kavas sellised artistid kanda sanktsioneeritavate nimekirja ja kas see võiks olla ka välisministri initsiatiiv Euroopa tasandil?

13:26 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:26 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Veel kord: mina arvan, et selline nimekiri peaks olema ja kui seda on vaja teha valitsuse otsusega, siis me teeme selle valitsuse otsusega. Täpselt nii on. Mis puudutab sanktsioonide nimekirja Euroopa Liidus, siis me oleme sanktsioneeritavaid inimesi sinna järjest juurde lisanud ja oleme pidevalt teinud seda, et sanktsioonid oleksid tugevamad, sest niikaua kui kestab Putini sõda Ukrainas, ei ole me teinud piisavalt.

Nüüd, mis puudutab esinejaid, siis peab muidugi aru saama, et nad tahavad tulla sellistesse riikidesse, kus neil on publikut. Ehk ma arvan, et see on pigem nende riikide probleem, kus on venekeelset publikut, kes neid artiste ka teab. Seetõttu see võib-olla ei ole üleeuroopaline probleem. Aga igal juhul võiks selle probleemi tõstatada tegelikult kultuuriminister või välisminister üldiselt.

Ja ma ikkagi ei tagane oma sõnadest. Valitsus teeb loomulikult seda, mis on valitsuse kohustus teha. Aga ma ütlen ka seda, et meil kõigil on ühiskonnas oma roll, oma osa. See[, mida valitsus teeb või ei tee,] ei välista kõikide teiste vastutust oma moraalsed kompassid ise paika seada, et saada aru, mida antud juhul sõjaolukorras – see on väga must ja valge – on õige teha. Ma endiselt arvan, et [tuleb teha] nii, nagu käitusid need ettevõtted Venemaal, kes ei läinud sanktsioonide alla. Nad said aru, et see on vale, ja lõpetasid oma tegevuse Venemaal ilma selleta, et riik seda neile ütleks. Aga jällegi, seda kõike öeldes ütlen, et meie teeme seda, mis on meie, valitsuse kohustus. Valitsuse otsustega me teeme seda, mis on meie pädevuses.

13:28 Esimees Jüri Ratas

Nüüd lisaküsimus, Üllar Saaremäe, palun!

13:28 Üllar Saaremäe

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Selle teema lõpetuseks ma küsin, äkki te valgustate, kuivõrd erinevad on [meie] võimalused võrreldes näiteks Lätiga, kes on väga konkreetselt pannud persona non grata nimekirja mitmed Vene artistid, toonud need suisa nimeliselt meedias välja. Kuivõrd erinev on see võrreldes Eestiga? Kas meil on mingid takistused ees, et sedasama teha, teavitada üldsust ühest, teisest ja kolmandast sissesõidukeelu saanud artistist, sportlasest, minu pärast kas või kirjanikust või filosoofist?

13:29 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:29 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma ei ole kindel, kas ma sain teie küsimusest täpselt aru. Ma kõiki Läti reegleid ei tea. Meie saame lähtuda oma seadustest, nendest otsustest, mis me siin teeme. Loomulikult me saame kehtestada nimekirja inimestest, kes ei ole Eestisse oodatud. Seda saab valitsuse tasandil teha. Seda saavad teha ka kohalikud omavalitsused, kui nad teatud üritustele lube lihtsalt ei anna. Ja nagu ma ütlesin, on kõigil oma roll. Aga kui te soovite, et ma tooksin välja mingid konkreetsed nimed, siis seda ma kindlasti siin praegu tegema ei hakka, sest mul ei ole seda nimekirja ees.

13:29 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


9. 13:29 Lisaeelarve prioriteedid

13:29 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi üheksanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Helmen Kütt, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on lisaeelarve prioriteedid. Helmen Kütt, palun!

13:30 Helmen Kütt

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Eestis on hetkel erineva informatsiooni valguses olevaid inimesi: on väga hästi informeeritud inimesi – valitsuse liikmed; hästi informeeritud inimesi – ilmselt koalitsioonisaadikud; vähem informeeritud inimesi – opositsioonisaadikud, noh, julgen nii rääkida, hetkel tuleb küsimus sotsiaaldemokraate puudutaval teemal; ja inimesed, kes loevad ajalehti. Üldiselt on opositsioonisaadikud ja ajalehte lugevad inimesed samal informatsiooni tasemel. Tänases [Eesti] Päevalehes on väga kenasti kirjutatud, et lisaeelarve annab julgeolekukindluse ning toetab Eesti peresid ja põgenikke. Nüüd ma kasutan siit ühte tsitaati ja sealt tuleb ka küsimus. See küsimus ei ole selline, millele ei tea vastust mitte ainult sotsiaaldemokraadid, vaid sellele ei tea vastust ka väga paljud teised Eesti inimesed, sest nad on pöördunud meie kui rahvasaadikute poole ja ka kohtumistel esitanud seda küsimust.

Tsitaat on järgmine: "Kuna energiakandjate hinna tõusu ja sõjast tingitud olukorra tõttu tõusevad märkimisväärselt esmatarbekaupade hinnad, läks läbi Keskerakonna soov toetada sügisel kõiki lapsi ja pensionäre. Kui soov oli ühekordse toetusena maksta 100 eurot, siis üldiselt heakskiitu see küll ei saanud, ent 50 lisaeuroga saab iga laps ja pensionär sügisel arvestada." Selle lause on öelnud Jaanus Karilaid selle ajaleheartikli tarvis, mis täna Eesti Päevalehes ilmus. Ja nüüd tuleb minu küsimus. Te räägite ja ka täna rääkisite üksi elava pensionäri toetusest. Me kõik teame, et need on pensionieas olevad inimesed. Aga meil on olemas ka inimesed, kes on osalise või täieliku töövõime kaoga ja need ei ole pensionieas inimesed. Kas see toetus, seesama 50 eurot, millest räägitakse, puudutab ka neid või on see ühekordne toetus mõeldud [ainult] lastele ja vanaduspensionäridele?

13:31 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:31 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, eks selle lisaeelarve väljakäimisega ongi see probleem, et numbrid võivad muutuda ja siis meile siin Riigikogus esitatakse kohe ju süüdistused, et midagi on läinud valesti ja me oleme valetanud. See ei ole kuidagi taotluslik ja seetõttu tahame olla kindlad, et kõik arvutused klapiksid, enne kui me nende asjadega välja tuleme. Loomulikult oleme siin arvestanud ka seda, mida sotsiaaldemokraadid on välja toonud. Te ise olete korduvalt rõhutanud, et toimetulekutoetust tuleb tõsta, ja toimetulekutoetuse tõstmine siin lisaeelarves tõepoolest sees on, see tõuseb 150 eurolt 200 euroni. Kui Riigikogu suudab selle [lisaeelarve] kiiresti vastu võtta, siis toimetulekutoetuse tõus saaks jõustuda juba järgmisel kuul peale lisaeelarve vastuvõtmist ja annaks inimestele kohe abi.

See, mis puudutab täiendavate toetusmeetmete jaoks raha eraldamist reservi, siis sinna on tõesti pandud 30 miljonit selle jaoks, et sügisel, kui energiakandjatega võib tõenäoliselt jälle raskeks minna, oleks võimalik ette näha või anda täiendavaid toetusi just nendele, kes on kõige haavatavamad. Oleme arvesse võtnud ka seda, mis energiahindade või toetustega eelmine kord oli. Energiatoetused aitasid väga paljusid inimesi, just mediaanpalgaga inimesi, kui me räägime sihitud meetmest. Tegelikult [aitasid need] kõiki Eesti inimesi, kes läksid ja said sellest üldisest meetmest abi. Meie soov on sügisel sihtida seda meedet just nendele kõige haavatavamatele ja need tingimused ei ole praegu paigas. On tõesti olnud juttu pensionäride sihtrühmast ja on olnud juttu lastest, aga see saab olema sügisel. Neid tingimusi me saame siis veel täpsustada, et abi saaksid need, kes kõige haavatavamad on.

13:34 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd täpsustav küsimus. Helmen Kütt, palun!

13:34 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Proua peaminister! Tegelikult ega ma vastust ei saanud, sest eelarve planeerimisel ja lisaeelarvega väljatulekul te olete ju pidanud mingi arvu [aluseks] võtma. Vanaduspensionäride arv on hoopis midagi muud kui [see arv], mille hulka me arvame ka need inimesed, kes on täieliku töövõime kaoga või osalise töövõime kaoga ja kes peavad oma sissetulekut samuti pensioniks. Te rääkisite energiakulude hüvitamise toetusest. Kas see 50 eurot, mis makstakse, ongi energia[kulude] hüvitamise toetus või on need kaks eri meedet? Kevadel te rääkisite väga põhjalikult sellest, kuidas suurel hulgal inimestel on õigus saada energiakulude hüvitamise toetust. Aga see arv osutus palju väiksemaks. Ma küsisin, kas mure ei ole mitte see, et need, kes võiksid seda toetust saada, jätavad selle taotlemata, ei tule taotlema, sest neil on piinlik või nad ei tea, et neil [on õigus] seda saada, või [on mure see, et toetust saavad] need, kes tegelikult ei vaja seda toetust sissetuleku järgi, sest makstakse laustoetust. Kumb on suurem probleem? Ma saan aru, et see hulk inimesi, kes oleks võinud toetust saada teie info järgi, osutus hoopis väiksemaks.

Jätkuvalt on mul küsimus. Me teame, et üksi elava pensionäri toetus, millest te räägite, puudutab ainult neid pensionieas olevaid inimesi, kes on registri järgi [üksi elavad]. Te olete sellest põhjalikult rääkinud, see on arusaadav. Aga milline on planeeritud toetus nendele, kes [ei ole] vanaduspensionärid ega lapsed – see on teine arv –, vaid need, kes on puuduva töövõimega või täieliku töövõimeta? Kiita tuleb valitsust muidugi selle eest, et kui sotsiaaldemokraadid esitasid sügisel ettepaneku, et juba selle aasta alguses tõstetaks toimetulekupiir 150 eurolt 200 eurole, siis nüüd tehakse see ära. Aga seda abi oleks olnud vaja juba 1. jaanuarist. Siis oleks inimestel olnud kergem nende suurte küttekuludega [toime tulla]. Jätkuvalt: kas te olete planeerinud ka erivajadustega inimesed, kes ei ole vanaduspensionieas, selle toetuse, olgu ta 50 või 60 eurot, saajaks?

13:36 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:36 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Me oleme planeerinud [toetuse saajateks] pensionärid, mul ei ole neid tingimusi praegu siin kaasas. Me oleme sihtinud seda seetõttu, et need etteheited, mis olid ka teie poolt, [saaksid arvestatud]. Tõesti, pensionärid üldiselt selles riski[rühmas] on, neil on seda abi rohkem vaja ja seetõttu täiendavat taotlemist nende puhul ei tule. Seda, mida te samuti ette heitsite, et miks seda toetust nii palju ei kasutatud, kui oleks võinud kasutada, ma täpsustan ja tulen teie juurde tagasi. Mul ei ole seda infot praegu siin kaasas.

13:37 Esimees Jüri Ratas

Lisaküsimus, Aivar Kokk, palun!

13:37 Aivar Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Kõigepealt ma tänan teid, et te Isamaa Erakonna algatatud üksi elava pensionäri toetust olete toetanud ja selle aasta sügisel see toetus kasvab. Aga ma ei näinud lisaeelarves üht olulist rida. Isamaa Erakond on teinud ettepaneku: kuna hetkel on kõige keerulisem olukord seotud ikkagi elektri, gaasi ja kodusoojaga, siis oleme teinud ettepaneku langetada käibemaks 9%-le. Kui võrdleme aastatagust hinda ja tänast hinda, siis [näeme, et] ka 9%‑lise käibemaksu korral laekuks riigile käibemaksutulu tunduvalt rohkem, kui oleks eelmine aasta laekunud 20% korral. Kui te lisaeelarvet tegite, siis kas teil oli laua peal korraks ka see arutelu, et Rahandusministeeriumi prognoosi järgi on see 75 miljonit miinust. Täna nelja kuu peale on 250 miljonit arvestatud energiakulude kompenseerimiseks inimestele. Võib-olla siis ei peaks inimesed minema omavalitsusse kauplema ja rääkima, vaid oleks natukene normaalsema elektri-, gaasi- ja soojaarved saanud ja toetanud veelgi suurema protsendiga tänast koalitsiooni?

13:39 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:39 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Loomulikult me arutasime kõikvõimalikke lahendusi. Eks sellel on nii plussid kui ka miinused. Ma lihtsalt ütlen, et kui me Euroopa Ülemkogul arutame näiteks energiahinna tõusuga seotud probleeme, siis seal olevad peaministrid ütlevad, et näete, me oleme teinud aktsiisilangetuse, aga inimesed mitte midagi ei tunne, sellepärast et hinnatõus on suur ja langetus on väike. Lisaks see, et tegelikult ei saa ettevõtjaid kuidagi sundida seda [aktsiisilangetust] hinnas edasi andma. Eks siin ongi kaalutluskohad.

Meie soov on esiteks see, et kõik saaksid ka ise ennast aidata, ja teiseks see, et tegelikult inimesed saaksid tõusvate hindadega hakkama. Kolmas on loomulikult see, mida me saame teha selleks, et hinnatõusu pidurdada. Ma ei mõtle siin seda, et kuidagi hakata hindu reguleerima, sest turg on ikkagi väga pikalt meile madalamad hinnad toonud. Aga [peame mõtlema,] kuidas on võimalik maandada riske selliselt, et tegelikult energia, mis on väga suur sisend kõigile ja mida kõik peavad kasutama, oleks taskukohane.

13:40 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


10. 13:41 Muud küsimused

13:41 Esimees Jüri Ratas

Meil on kõik registreeritud teemad läbi saanud. Aitäh selle eest! Meil on infotunni lõpuni jäänud veel circa 16–17 minutit. Nüüd ma palun kõigil, kes soovivad küsida, ennast registreerida ja mul on, head ametikaaslased, teile ka palve, et te kohe ütleksite, milliselt valitsuse liikmelt te küsite, ja siis esitaksite oma küsimuse. Helmen Kütt, palun!

13:41 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Mina soovin küsida justiitsminister Maris Laurilt, et ei läheks päev raisku ja et ei [tuleks] ühegi küsimuseta kaks tundi lihtsalt istuda. Küsin teie käest seda, kuidas on rakendunud uus elatise määramise süsteem ja kas sellega on olnud muresid. Lehest võis lugeda, et see kalkulaator ja arvestus tekitasid peredele probleeme. Järsku te mõne sõnaga räägite sellest.

13:41 Esimees Jüri Ratas

Maris Lauri, palun!

13:41 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Riigikogus olek ei ole kunagi kasutu tegevus. Õnneks on lisaks kasulikule võimalusele kuulata, mis Riigikogu liikmetele huvi pakub, natuke võimalik tegelda ka oma [muu] tööga ja lugeda. Aga teie küsimuse juurde tulles võin üldjoontes öelda, et see seadus on rakendunud väga kenasti. Loomulikult oli hästi palju küsimusi nii eelnevalt ja ka nii-öelda üleminekuhetkel. Segadust ja probleeme on tekitanud võib‑olla see, et seletuskirja jäi kahetsusväärsel kombel sisse selgitus, mis ei vasta seaduse sisule. Seal oli viga sees ja see on tekitanud segadust, kuid kalkulaator vastab seaduse sisule. Seda me oleme igal võimalusel ka selgitanud ning inimesed on sellest aru saanud.

13:42 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

13:43 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ma tahaksin küsida peaministrilt. Austatud valitseja! Eile ilmus Kieli maailmamajanduse instituudi raport, mis näitab täiesti otseselt, et see, kui [Eesti] Päevaleht nimetas teid sõjaprintsessiks, vastab täielikult tõele. Eesti on kuu ajaga toetanud Ukrainat rahaliselt sama palju kui Itaalia ja Rootsi ning rohkem kui Kanada. Kui vaadata SKP koha pealt – mul on see praegu ees –, siis [näeme, et] Eesti on esimese kuu jooksul toetanud Ukrainat 0,8%‑ga SKP-st. See kõik on sõjaline abi. Punasega on märgitud. USA on [osakaaluga] SKP-st kuuendal kohal ja Saksamaa 12. kohal, teisel kohal on Poola, kolmandal Leedu, neljandal Slovakkia ja viiendal Rootsi. Minu küsimus on, kas see pole juba liig mis liig või on plaan [toetust] veelgi suurendada. Kas teid ei tee murelikuks see, et Eesti on nii tasakaalust väljas [võrreldes] teiste maadega, ka Venemaa naabritega? Läti on kusagil ei tea kui kauge koha peal.

13:44 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:44 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Meie kaitse algab praegu Ukrainast. Iga asi, mida me kasutame Ukrainas, on tegelikult meie enda kaitseks, sest ukrainlased sõdivad Venemaaga. Venemaa on meie kõige suurem oht. Putin ei ole kuidagi varjanud oma ambitsioone ka teiste riikide suhtes, kes naabruses asuvad, sealhulgas meie suhtes. Nii et iga abi, mis me anname selleks, et Ukraina saaks selle sõja võita, tähendab seda, et me tagame siin rahu.

Jah, me oleme andnud väga palju ja rohkem me eriti anda ei saa. Seda me oleme ka ukrainlastele öelnud, et oleme teinud, mis meie võimuses. Me saame teha veel seda, et räägime oma suurte liitlastega. Nende ladudes on kindlasti veel asju, mida nad saavad Ukrainale anda – suurtel riikidel on selliseid võimekusi, mida meil üldse ei ole –, ja seda kõike selleks, et see sõda lõpeks. Ei saa [lasta tekkida] olukorral, et Putin selle sõja võidab või jääb talle endale või Venemaale mulje, et Putin on selle sõja võitnud, sest sellisel juhul oleks meil lihtsalt üks‑kaks aastat pausi ja kõik need koledused jätkuksid jälle. Abi, mis me anname Ukrainale, on selle jaoks, et see sõda lõpetada. Ja see sõda saab lõppeda ainult sellega, et Ukraina võidab Venemaad.

13:46 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Riina Sikkut, palun!

13:46 Riina Sikkut

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud peaminister! Ma muidugi ei jaga Peeter Ernitsa muret, nagu me oleks Ukrainale liiga palju abi andnud. Kahtlemata me peamegi olema eeskujuks ja tegema kõike seda, mida on vaja selleks, et Ukraina sõja võidaks.

Aga küsin hoopis selle asja kohta, mis minu kõrva viimase pooleteise tunni jooksul kõige rohkem kriipis. Jaak Juske küsimusele vastates – ma ei tea, kas te ei saanud küsimuse tuumast aru – tulid kuidagi need kolme aasta taguse valimise jutupunktid sisse. Neli aastat tagasi tehtud tulumaksusüsteemi muudatused ei ole kuidagi valed või ekslikud ega vead, mis tuleb parandada. 500‑eurone tulumaksuvaba miinimum muutis meie maksusüsteemi õiglasemaks, see on aidanud madalapalgalistel toime tulla ja motiveerinud [rohkem] töötama ning seda kuidagi parandama või muutma ei pea. Küsimus on selles küürus, mis konstrueeriti sinna sellepärast, et Isamaa Erakond on allergiline astmelise tulumaksu mõiste suhtes, aga seda allergilisust jagab ka Reformierakond.

Nii et maksusüsteemi muudatus on olnud eesmärgipärane, on tegelikult aidanud saavutada seda muutust, mida rakendades sooviti, aga tehniline konstruktsioon on olnud kohmakas. Ma olen nõus, et see on ebamõistlik ja et on võimalik tehnilist lahendust parandada, aga [seda saab teha] tegelikult õiglust süsteemis vähendamata. Samas, nii nagu 19 euro ja 18 sendi suurune lastetoetus jäi lihtsalt ajale jalgu, on toimunud ka tulumaksuvaba miinimumiga. See, et keskmine pension ja alampalk oleksid tulumaksuvabad, on minu meelest ikkagi väärtusvalik. See, et me toetame töötamist ja ise toime tulemist, selle asemel et toetusi maksta, on õige. (Juhataja helistab kella.) Mul on väga kahju, et kiire hinnatõusu tingimustes ei ole see ettepanek laiemat toetust leidnud.

Mul ei olegi niivõrd küsimust, kuivõrd see oli kommentaar selle kohta, et tulumaksusüsteemi muudatuste käsitlemine veana, mis neli aastat tagasi tehti, on tegelikult vale.

13:48 Esimees Jüri Ratas

Hea Riigikogu liige, teie aeg! Austatud peaminister, palun!

13:48 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Hea Riina, see ongi ideoloogiline vaidlus. Meie oleme alati olnud lihtsa ja selge tulumaksusüsteemi pooldajad, kus on üks [ja sama] protsent, mis absoluutnumbrites tähendab seda, et kes rohkem teenib, see rohkem maksab. Kui sa teenid vähem, siis sa ka maksad vähem. Nii et ega siin ei olegi õiget ja valet [seisukohta], vaid on erinevad ideoloogilised lähenemised, mida me esindame – sina kui sotsiaaldemokraat ja mina kui liberaal. See, milles me oleme absoluutselt ühel nõul, on see, et pigem tuleks soodustada inimeste toimetulekut läbi selle, et nende sissetulekud oleksid suuremad, ehk et me ei maksustaks kõrgelt mitte seda, mida inimesed palgana teenivad, vaid tegelikult midagi muud.

Kui me tuleme selle süsteemi juurde, mis 2016. aastal tehti, siis näeme, et need tuhat astet tegid selle süsteemi keeruliseks. See on põhjus, miks ta nüüdseks on ajale jalgu jäänud ja miks me algusest peale seda süsteemi kritiseerinud oleme. Me olemegi täiesti erinevatel seisukohtadel ja üksteist ära ei veena, ükskõik kui palju me seda debatti ka ei peaks. Ma arvan, et see ongi terve [lähenemine], meil ongi erinevad arusaamad ja erinevad lähenemised. Ma arvan, et on hea anda inimestele võimalus toime tulla ilma, et nad peaksid mingeid toetusi saama, sest see ei ole jätkusuutlik. Nii et jah, praegu igal juhul peaksime soodustama rohkem teenimist.

Suurem diskussioon võiks minu arvates järgmiste valimiste eel olla selle üle, mida me üldse maksustame. Kui maksustamise põhimõte on see, et ära maksusta kõrgelt seda, millel sa tahad lasta areneda[, siis tekib küsimus, miks] me praegu maksustame kõige kõrgemalt töötamist. Tegelikult me ju tahame, et inimestel oleks tööd, ja me tahame, et inimesed saaksid head palka. Aga kui me teame, et sotsiaalmaks on see maks, mis toob riigieelarvesse väga palju tulu, ja see on maks, mida on lihtne koguda, siis kohe tekib küsimus, kust need tulud asemele tulevad. Nii et tegelikult minu arvates me peaksime seda pilti vaatama terviklikumalt – mitte ainult rääkima ühest maksuprotsendist, vaid vaatama, miks me maksustame, mida me maksustame ja kui kõrgelt me maksustame ning millist muutust me ühiskonnas soovime saavutada.

13:51 Esimees Jüri Ratas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Aivar Kokk, palun!

13:51 Aivar Kokk

Aitäh! Mul on küsimus majandusministrile. Me enne rääkisime tuuleenergia vähempakkumisest. See kogus, mille kohta see väike pakkumine on üleval – teil on tõesti õigus. Meil oleks vaja sel aastal, ma arvan, kui arvestada seda, milline on elektridefitsiit ja millist kulu peaks gaasi puhul katma, vähemalt 1 teravatt-tunni [hankimiseks] pakkumine kohe välja kuulutada ja järgmise aasta jaanuari alguses, nii nagu te pakkusite, võiks olla järgmine [pakkumine] samas suurusjärgus. Siis võib‑olla kolme, nelja, viie aasta pärast oleks olukord, kui meil elektrihinnad ei oleks laes ja meile piisaks.

Aga mul on ka küsimus. Ma olen teinud ettepaneku, et võiks sihuke lihtne meede olla. [Praegu on nii, et] kui firmad endale päikesepaneele panevad, siis nad saavad käibemaksu tagasi küsida, aga kui füüsiline isik seda teeb, siis ta ei saa. Äkki võiks arutada seda, et kodutarbijad võiksid kuni 15-kilovatise päikesepaneeli koos salvestiga saada ilma käibemaksuta, nii et nad ei peaks selle investeeringu pealt käibemaksu maksma. See aasta on viis korda tuuletorme olnud, kus liinid on kokku läinud. [Päikesepaneelide korral] me ei peaks liinidesse nii palju raha panema ja inimesed saaksid soodsamad elektriarved. Samuti ei peaks tegema neid hankeid, nagu oli aprillis 8‑miljoniline Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt välja kuulutatud hange sarnase asja peale, kui kõik tormasid ja [olulised] olid kiired näpud, vaid siis oleks sedasi, et kes suudab ja soovib investeerida, see investeerib. Ühtlasi koheldaks teda võrdselt ettevõtjatega. Muidu peaks oma kodu tegema ettevõtteks, et saada käibemaks tagasi, aga see vist ei ole kõige parem lahendus. Kuidas sa suhtud sellesse ettepanekusse?

13:53 Esimees Jüri Ratas

Taavi Aas, palun!

13:53 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ma alustaksin sellest enampakkumisest. See 1 teravatt, jah, kõlab muidugi uhkelt, aga meie eesmärke on ju tegelikult kaks. Üks on see, et me saaksime tuuleparke – see, et tuulikuid rajataks. Aga teine eesmärk on see, et toetus, mida tuulikute rajamise eest makstakse, oleks võimalikult väike, sest see toetus tuleb ju kõigi tarbijate taskust. Me kõik maksame selle taastuvenergia tasu kaudu kinni. Nii et mida väiksemaks me selle toetuse saame, seda parem on. Sellepärast on ka need vähempakkumised jagatud kahte ossa. Ühelt poolt, et need, kes on kiiremini valmis, saaksid kiiremini pakkuma tulla. Aga teisalt, et me ei paneks turule korraga väga suurt mahtu, mis võib kaasa tuua selle, et pakkujad ei paku nii soodsaid lahendusi kui väiksema mahu korral. Ehk kui turul on korraga suur maht, siis selge on see, et pakkujad saavad esitada paremaid tingimusi.

Nüüd käibemaksu tagastusest. Meil on tegemist soodustusega, mida saab see, kes paigaldab päikesepaneelid katusele. Ja siin ma olen nõus, ma väga toetan seda, et päikesepaneelid oleksid eramajadel, oleksid tootmiskohtades, ehk mina pean õigeks seda, et päikesepaneelid asuksid tarbimiskoha lähedal. [Käibemaksu tagastuse puhul] on tegemist soodustusega. Täna me oleme läinud teist teed, seda soodustust antakse KredExi kaudu, ka praegu on üks meede avatud. Esimestel päevadel oli tõesti suur tung, aga nüüd on see jäänud väiksemaks. Praegu on tegelikult selle meetme alt veel võimalik vahendeid saada. Tegemist on päikesepaneelide paigaldamisega eramajale koos mingi osa hoone renoveerimisega, sest mõistlikum on teha nii, et kui paigaldatakse päikesepaneelid, siis seda energiat, mis paneelidega toodetakse, kasutatakse võimalikult säästlikult. [Taotlus]voor on veel avatud, võimalik on toetust saada. Lisaks sellele tulevad veel täiendavad vahendid lisaeelarvest, nagu juttu oli, 19 miljonit eurot just nimelt väikelahenduste toetuseks.

13:55 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Kalle Grünthal, palun!

13:55 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Küsimus Kaja Kallasele. Tänase istungi alguses ma küsisin teie käest selle kohta, et teie minister Kalle Laanet on üritanud mind mõjutada läbi perekondlike sidemete: ma pean Mali kohta küsimise lõpetama, muidu mu pojal läheb teenistuses halvasti. Ma küsisin, kas te olete rääkinud Kalle Laanetiga. Teie vastasite niimoodi, et te ei ole rääkinud sel põhjusel, et esiteks pole teil põhjust mind uskuda ja teiseks ei ole teil mingit huvi tegeleda meie omavaheliste probleemidega. Küsimus on selles, et Kalle Laanet on nimetatud vestluse olemasolu tunnistanud ja rääkinud osaliselt tõtt ja osa jätnud rääkimata. Ma ei saa praegu aru selles mõttes, et miks te ei tunne huvi selle vastu, võimalike probleemide vastu, kus teie ministrid sekkuvad põhimõtteliselt Riigikogu liikmete töösse. See ei ole isiklik küsimus, isiklik probleem, see on väga vale arusaam, sellepärast et siin sekkutakse ministrite poolt riigijuhtimise toimimisse. Ilmselgelt soovitakse seda probleemi panna kalevi alla. Kui te ei mõista hukka – tähendab, ma ei tahagi hukkamõistu –, kui te ei lähe Kalle Laanetiga sel teemal vestlema ega anna vastust, siis te tegelikult toetate sellist riigiametnike käitumist, mis ei lange kokku demokraatliku riigi juhtimisega. Ehk ma küsin: kus on teie moraalne kompass, millest te täna olete pidevalt rääkinud?

13:57 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:57 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Veel kord rõhutan, et mind ei huvita teie omavahelised vestlused, need peaksid jääma teie omavahelisteks vestlusteks.

13:58 Esimees Jüri Ratas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Head ametikaaslased, ma tänan teid küsimuste eest! Austatud valitsusliikmed, ma tänan teid vastuste eest! Infotund on lõppenud.

13:58 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee