Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Aseesimees Martin Helme

Tere! Kena esmaspäeva ja ilusaid ülestõusmispühi teile kõigile! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 12. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt saab üle anda arupärimisi ja eelnõusid, kui sellist soovi peaks olema. Jaak Valge, palun!

15:00 Jaak Valge

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on au anda üle EKRE fraktsiooni eelnõu, millega muudetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadust, et võimaldada kohalikes omavalitsustes korraldada rahvahääletusi. Nagu te teate, head kolleegid, on rahvahääletus üks demokraatia olulisi instrumente, mida Eestis (Juhataja helistab kella.) erinevalt teistest Euroopa riikidest on väga vähe kasutatud. Juba eelmisel aastal esitasin vastava eelnõu ja oktoobris läbis see siin ka esimese lugemise, aga pärast seda lebab eelnõu külmutatuna põhiseaduskomisjonis. Juriidiliselt ei ole tegemist kodukorra rikkumisega, küll aga on tegemist kodukorra mõtte rikkumisega. Võib öelda ka, et tegemist on koalitsiooni obstruktsiooniga ehk parlamendi töö takistamisega kehtivate õigusaktide lünki ära kasutades. Eks siis tuleb minna teisele ringile.

Aga nüüdses eelnõus on alandatud ka osaluskvoorumi nõuet, mis puhul rahvahääletus muutub siduvaks. Külmutatud eelnõus oli see 40%, praeguses on 30%. Tõepoolest, diskussioon selle üle, kumb on adekvaatsem või kas osaluskvoorum on üldse vajalik, ongi asjakohane. Aitäh! Palun seda eelnõu võtta väga tõsiselt.

15:02 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

15:02 Paul Puustusmaa

Head kolleegid! Armsad kaaslased! Parafraseerides Tarmo Kruusimäe sõnu, pöördun ma teie poole, head vabariigi vardjad. Käesolevaga esitan ma Vabariigi Valitsusele otsuse eelnõu, mille eesmärk on meie avalikust ruumist ära viia – ja võtta selle jaoks tarvitusele vastavad meetmed – Vene sõjajõudude vallutuspoliitika tunnusmärgid, monumendid. See on eriti oluline praeguses olukorras, sellepärast et kõik need monumendid, mis meie avalikus ruumis on, tegelikult ju peegeldavad meie ühiskonna arvamusi ja seisukohti. See on sümbolite eesmärk. Kui me seda ei tee, siis sellega, et me jätame need alles, me tunnistame, et need sümbolid esindavad ka meie sootsiumi seisukohta. Ma usun, et see nii olla ei saa ja see nii ei ole.

Teiseks põhjuseks, miks see [eelnõu] esitati, oli eelmisel nädalal, 11. töönädalal siin toimunud arutelu karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise üle. Minister Maris Lauri, vastates küsimusele, muu hulgas tunnistas, et selle eelnõu üks võimalikke eesmärke võib olla küll käsitletav nii, et see võib puudutada ka monumente, kuid kuna seaduselooja seda tol hetkel ette ei näinud, siis tõenäoliselt ei pruugi see nii olla. See on teine põhjus, miks see eelnõu täna esitatakse. Head kallid kaaslased, loodame, et te seda toetate.

15:04 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalu, palun!

15:04 Urmas Reinsalu

Aitäh! Isamaa fraktsioon esitab Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele tegevuste kohta seoses muutunud julgeolekuolukorraga Euroopas" eelnõu. Paneme Vabariigi Valitsusele ette toetada NATO Madridi tippkohtumise eelläbirääkimistel NATO-liitlastega suurema sõjalise võimega NATO-liitlaste sõjaliste üksuste paigutamist Kesk‑ ja Ida-Euroopasse, välistamata ühtki tüüpi relvasüsteemi, sealhulgas taotleda brigaadisuuruse üksuse alalist paigutamist Eestisse, NATO Balti riikide õhuturbemissiooni alalist kujundamist õhukaitsemissiooniks ning NATO-liitlaste õhutõrjevõime paigutamist Eestisse.

Juhul kui Soome Vabariik ja Rootsi Kuningriik esitavad avalduse NATO‑ga liitumiseks, siis tuleks Vabariigi Valitsusel toetada võimalikult kiiret liikmeks saamise menetlust. Juhul kui Soome Vabariik ja Rootsi Kuningriik paluvad julgeolekulise kollektiivkaitse tagatisena võimalikku NATO täisliikme staatuse jõustumist, tuleks toetada nii NATO kui organisatsiooni kui ka vajaduse korral NATO kõikide või osa liikmesriikide ühiseid otsuseid ja meetmeid selleks, et anda võimaliku avalduse esitanud riikidele avalduse esitamise hetkest täiendavad julgeolekutagatised.

Valitsusel tuleks NATO-liitlastega suheldes toetada seisukohta, et Eesti toetab Ukraina vastuvõtmist NATO‑sse kiirendatud korras. Kui võimalike läbirääkimiste käigus Ukraina taotleb tulevikuks oma julgeoleku tagamiseks NATO või osa NATO liikmesriikide antavaid diplomaatilisi või sõjalise julgeoleku garantiisid, siis Vabariigi Valitsusel tuleks avaldada neile taotlustele NATO-liitlastega suheldes toetust.

Valitsusel tuleks viivitamatult esitada Riigikogule Kaitseväe juhataja sõjalise nõuande alusel koostatud, riigisaladust mittesisaldaval tasemel ülevaade – koos maksumusega – täiendavatest sõjaliste võimete ja moonavarude vajadustest, mille väljaarendamine on Eesti riigi sõjalise kaitse korraldamiseks vajalik, et kaitsta Eesti Vabariigi iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust Venemaa sõjalise rünnaku eest.

Vabariigi Valitsusel tuleks esitada Riigikogule riigikaitse kiirema arendamise seaduse eelnõu, mis paneb Vabariigi Valitsusele kohustuse ülevaates toodud võimete väljaarendamiseks, sisaldades lisana selle ja kolme järgmise aasta lõikes tehtavad täiendavad kulutused, mida esitatava seaduseelnõu järgi peab Vabariigi Valitsus iga aasta Riigikogule esitatavas eelarves ette nägema. Kulude planeerimisel arvestada seaduseelnõu lisas, et summaarsete täiendavate kulude ülempiir oleks 2022.–2025. aasta riigi eelarvestrateegias summaarselt arvestatud riigikaitsekulude kahekordne maht. Aitäh teile!

15:06 Aseesimees Martin Helme

Nüüd palun, Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnisson!

15:07 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks) eelnõu. Riigikogus seaduseelnõu menetlemisel esindab Vabariigi Valitsust kaitseminister. Eelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

15:07 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud neli eelnõu ja null arupärimist. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt meie kodu‑ ja töökorra seadusele. Head kolleegid, teeme nüüd kohaloleku kontrolli, palun!

15:08 Aseesimees Martin Helme

Kohalolijaks pani ennast kirja 84 saadikut.

Peame nüüd ära kinnitama oma selle nädala päevakorra. Päevakorrad on teile ilusti välja jagatud, nii et ma panen kohe hääletusele Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 12. töönädala päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:08 Aseesimees Martin Helme

Päevakorda toetab 82 saadikut, vastu ei ole keegi ja erapooletuid ka ei ole. Päevakord on kinnitatud.


1. 15:09 Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (559 SE) esimene lugemine

15:09 Aseesimees Martin Helme

Nüüd me saame seda päevakorda menetlema hakata. Täna on meil kõigepealt esimese päevakorrapunktina Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu 559 esimene lugemine. Kõigepealt tuleb ettekandjaks kultuuriminister Tiit Terik. Palun!

15:09 Kultuuriminister Tiit Terik

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Tänasel istungil toon teieni raamatukogude aastale sobiva eelnõu, mis puudutab Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ning autoriõiguse seaduse muutmist. Selle peamine eesmärk on anda Eesti Hoiuraamatukogu ning selle allüksusena tegutseva Eesti Pimedate Raamatukogu ülesanded üle Eesti Rahvusraamatukogule.

Muudatus tuleneb Kultuuriministeeriumi 2021. aastal läbiviidud auditist, kus me hindasime Eesti Hoiuraamatukogu teenuste ning võimekuse seisundit. Kahjuks ilmnes toona, et hoiuraamatukogu kaetuses tugiteenustega, näiteks turundus, infotehnoloogilised lahendused ja veel mõned [teenused], on nõrku kohti, mida kindlasti saab parandada. Lisaks kattub osa ülesandeid rahvusraamatukogu omadega, mille tõttu on mõistlik tegevusi optimeerida. Selleks, et olukorda parandada ning anda hoogu juurde raamatukoguteenuse arengule, on mõistlik sarnased asutused ühendada, [andes] Eesti Hoiuraamatukogu ülesanded üle Eesti Rahvusraamatukogule. Just see lahendus peegeldubki täna teie ees oleva Eesti [Rahvus]raamatukogu seaduse muutmise [seaduse] eelnõus.

Siin on oluline välja tuua ka inimlik aspekt. Tavaliselt, kui asutusi ühendatakse või ülesandeid üle antakse, tekib küsimus, mis saab ühes või teises asutuses töötavatest inimestest. Ükski põhiülesandeid täitvatest töötajatest ilma tööta ei jää, kuna koos uute ülesannetega võtab rahvusraamatukogu üle ka enamuse töölepingutest. Lisaks tasub arvestada, et enne rahvusraamatukogu prominentse Tõnismäe hoone rekonstrueerimise lõpetamist, milleni – ma väga loodan – me jõuame 2025. aasta jõuludeks, ei toimu ka suurt töökorralduse muudatust, kuna Eesti Hoiuraamatukogu töötajad saavad kuni Tõnismäe hoone rekonstrueerimise lõpuni jätkata veel endisel pinnal.

Esitletav eelnõu on väga olulise mõjuga ühiskonna sidususe jaoks ning puuetega inimestele paremate võimaluste loomise jaoks. Koos Eesti Hoiuraamatukogu ülesannetega viiakse rahvusraamatukogu tiiva alla üle ka Eesti Pimedate Raamatukogu. Praegu asub see hoiuraamatukogu peahoones Suur-Sõjamäe tänaval, mis on kesklinnast kaugel. Seal ei ole piisavalt head transpordiühendust ega taristut, näiteks puuduvad seal vajaliku helisignaaliga valgusfoorid. Pärast Eesti Rahvusraamatukogu rekonstrueerimise lõppemist hakkab Eesti Pimedate Raamatukogu paiknema Tõnismäe hoones Tallinna südalinnas.

Mul on hea meel öelda, et ka Eesti Pimedate Liidu tagasiside on olnud selle eelnõu väljatöötamise juures oluline ja seda on arvestatud. Kõik hoonesse kavandatavad nõuetekohased ruumid, liikumist hõlbustavad juhtteed ja nägemispuudega inimestele sobiv viidasüsteem on väga asjakohased ka uues asukohas. Samuti toimuvad läbirääkimised Tallinna Linnavalitsusega, et paigaldada Tõnismäe hoone ümbrusesse helisignaaliga valgusfoorid.

Eelnõu teine osa käsitleb autoriõiguse seadust. Eelmainitud pimedate raamatukogu ülesannete üleviimisest rahvusraamatukogu pädevusse tuleneb see põhjus, miks on selle eelnõu pealkirjas ära mainitud ka autoriõiguse seadus. Nimelt, tulenevalt ühest 2017. aasta Euroopa [Liidu] direktiivist võib kirjandusteost kohandada pimedate, vaegnägijate või muu trükikirja lugemise puudega isikute jaoks ilma autori nõusolekuta ja vastavat tasu maksmata. Tulevikus on võimalik nende ülesannete puhul teavitada Euroopa Komisjoni. Peamiselt, nii nagu ma mainisin teavitamise kohta, on see varasemalt olnud Eesti Hoiuraamatukogu ülesanne. Nüüd täidab seda ülesannet vastavalt seadusele rahvusraamatukogu ehk üks asutuse nimi asendatakse teisega. See tehniline muudatus saab ka tehtud, kui auväärt parlament selle seaduse vastu võtab.

Austatud Riigikogu aseesimees, head Riigikogu liikmed, tänan teid tähelepanu eest. Meeleldi vastan teie täiendavatele küsimustele.

15:14 Aseesimees Martin Helme

Jaa, küsimusi on küll. Üllar Saaremäe, palun!

15:14 Üllar Saaremäe

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Võib-olla te ütlete selgelt ja konkreetselt, mida see ühendamine lisaks juriidilisele ühendamisele veel kasulikku juurde annab ja miks seda tehakse nii kiiresti. Miks me peame juba 1. jaanuariks sellega ühel pool olema?

15:14 Kultuuriminister Tiit Terik

Alustan vastamist lõpupoolt. Meil on rohkem kui pool aastat selle jaoks aega, ma ei näe põhjust öelda, et see oleks kiirustamine.

Aga mida see paremaks teeb? Meil on kaks asutust, millel on sarnased ülesanded, sihtgrupid on jah võib-olla mõneti erinevad. Me saame öelda, et me ühtpidi parandame sellega teenuse kvaliteeti ja kasutame avalikku raha mõistlikumalt. Kui me tahame viia hoiuraamatukogu ja pimedatele pakutavad teenused sellele tasandile, mis võiks olla, ehk et parandada neid tingimusi, siis me vajame selleks riigieelarvest täiendavaid vahendeid. Juhul kui me viime need rahvusraamatukogu tiiva alla, siis seal on piisavalt head tugiteenused juba olemas ja me saame erinevatele sihtgruppidele pakutavat raamatukoguteenust pakkuda riigi vaatest kulutõhusamalt ehk ei pea erinevaid tugiteenuseid pakkuma erinevates asukohtades erinevate organisatsioonide poolt, vaid me saame seda teha keskselt ühest kohast. On ka väga oluline, et kui selle raamatukoguteenuse saamiseks peavad nägemispuudega ja pimedad inimesed liikuma praegu Suur-Sõjamäele, mis on ääretult kehvalt ligipääsetav koht, siis tulevikus on see kõik võimalik meie armsas rahvusraamatukogus, mis asub Tõnismäel. Ka see liikumise küsimus on teenuste kvaliteedi juures ääretult oluline.

15:16 Aseesimees Martin Helme

Signe Kivi, palun!

15:16 Signe Kivi

Suur tänu, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Rahvusraamatukogu nõukogus see muudatus küsimusi ei tekitanud, ju olid selgitused väga head. Siiski me teame, et igasugused muudatused tekitavad alati murelikkust huvigruppides. Mina küsin natuke teistmoodi kui kolleeg Üllar Saaremäe. Kas on midagi, mida selle ühendamise juures peaks eriti tähelepanelikult jälgima, et teenuse senised kasutajad ei jääks, ütleme, murelikuks, nagu praegu on natukene siiski kultuurikomisjoni liikmetele esitatud?

15:17 Kultuuriminister Tiit Terik

Suur tänu! On väga oluline, nagu te endise kultuuriministrina teate, et kõik huvigrupid, kes sellest teenusest osa saavad, oleksid rahul nende muudatustega, mis tulevad, ja neil oleks piisav teadmine sellest, mis nende jaoks muutub. Kui vaadata seda, milliseid kooskõlastusi on sellele eelnõule antud, siis mure on ühtpidi olnud see, et ega ometi pimedate raamatukogu teenus ei lahustu kuidagi ära suure raamatukogu erinevate teenuste hulgas. Selle kindel garantii on ühtpidi see, et pimedatele seda teenust pakkuv üksus jääb nii‑öelda eraldiseisva struktuuriüksusena suure raamatukogu sisse. Väga selgelt on see ülesanne raamatukogu juhtkonnale ja kindlasti ka selle teenuse tarbijatele teada. Struktuuriüksuses on selle teenuse pakkumine samamoodi väga selgelt välja toodud. See ei kao, ei lahustu teiste teenuste sisse.

15:18 Aseesimees Martin Helme

Ivi Eenmaa, palun!

15:18 Ivi Eenmaa

Ma tänan! Mul on isegi natukene piinlik teile küsimusi esitada, aga mulle tundub, et ma pean seda tegema. Te olete täna siin puldis kaks korda rõhutanud, et hoiuraamatukogu, mis on sisuliselt vähekasutatava võõrkeelse kirjanduse hoidla, on peaaegu sama, mis on rahvusraamatukogu. Tooge mulle, palun, need näited, mille poolest siis hoiuraamatukogu ja rahvusraamatukogu on üks ja seesama. 

Teiseks ma küsin – ma tahan ka veel sõna võtta – selle kohta, et iseenesest, kui invateenused, kõik see, mis on pimedatele mõeldud, paremaks muutuvad, siis mis saab selle vastu olla, vastupidi. Aga millal see juhtub? Rahvusraamatukogu on vähemalt viis aastat kinni. Ja nii edasi.

15:19 Kultuuriminister Tiit Terik

Suur tänu! Ei julge teie kui endise raamatukogujuhiga vaidlema hakata sellel teemal, mis on oluline või mitte. Ma arvan, et kui kunagi on riik otsustanud, et peab olema selline teenus ja selline asutus, siis ju see on meie jaoks oluline. Peamine on hoiuraamatukogu puhul ka täna see, et nende asukohas pakutav teenus on just suunatud ka pimedatele ja vaegnägijatele. Ma arvan, et ka seal on see olulisus.

Aga mis puudutab seda, kui kaua on rahvusraamatukogu kinni ja millal ta uuesti avaneb, siis täna hommikul veel rääkisin raamatukogu juhatajaga. Tema lootus on see, et 2025. aasta jõuludeks võiks olla raamatukogu avatud. Nii et meie lootus on, et me saame need ülesanded sinna üle viia. Kuidas ja millal see võiks toimuda – seadus võiks kehtima hakata uue aasta algusest.

15:20 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

15:20 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Rõõm näha siin lõpuks ka kultuuriministrit. Meil on kogu aeg siin küll haridusminister, kaitseminister ja majandusminister, aga kultuuriministrit näeb väga harva, nii et tere tulemast. Aga ma loen, et 32% Eesti elanikest ei kavatse üldse raamatukogusse minna. Seda on umbes sama palju kui Tallinnas elanikke. Olete midagi plaaninud nendega ette võtta või on nad lihtsalt niisama, et ei vaja raamatukogu?

15:21 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Inimestel on raamatukogu külastada võimalik väga laias laastus öeldult ju füüsiliselt või digitaalselt. Kindlasti on väga palju neid inimesi, kes kasutavad raamatukoguteenusele ligipääsemiseks digikanaleid. Kui nendelt küsida, kas nad plaanivad raamatukokku minna, siis nad võivad oma vastuses lähtuda füüsilisest kohalkäimisest. Ka rahvusraamatukogus on arendamisel digitaalsed teenused, mis võimaldavad meie kirjavarast osa saada digikanaleid kaudu. Aga kindlasti on igas ühiskonnas ka neid inimesi, kes raamatukogude vastu paraku suuremat huvi ei tunne.

15:22 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

15:22 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Me mäletame, et kui see direktiiv oli meil vaja siin üle võtta, siis kõik olidki selle poolt. Siis sai alustatud rõõmsalt ka tühja kasseti tasu uuendamist, muutmist. Sellepärast ongi mulle see direktiiv meelde jäänud, mis on [seotud sellega], kui pimedatele on vaja trükiseid teha.

Aga ma esitan küsimuse skeemina. Kui need õigused laienevad rahvusraamatukogule ja rahvusraamatukogu koostöös mõne kirjastusega leiab, et kas või näiteks Hargla apteeker Melchiori triloogia, või mis ta on, tuleks tõlkida pimedatele, aga siis äkki kirjastus ütleb, et me päris üks ühele välja ei tule, et pimedatele suudaks tõlkida, nii et me teeme siia kõrvale lihtsalt äri jaoks mingi teise asja, ning kuna on laienenud see õigus, siis nad ei pea autori käest küsima. Kas see on võimalik skeem või see on täiesti välistatud skeem?

15:23 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Mul on väga keeruline seda skeemi niimoodi jooksujalu siit kommenteerida, kas see on korrektne või ei ole. Aga mis puudutab nii punktkirja kui ka helifailide tootmist, mis on just nimelt puuetega [inimeste vajadustest] tuleneva iseloomuga ehk mõeldud nendele, kes ei ole võimelised lugema, siis sellel puhul jah ei ole tarvis küsida autori käest luba ega maksta ka autoritasu. See puudutab eeskätt puuetega inimestele suunatud materjale, olgu need siis punktkirjas või näiteks helifailina.

15:23 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

15:24 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Rahvusraamatukogu on remondis. On loomulik, et kui riik ehitab ükskõik millist avalikuks kasutamiseks mõeldud hoonet, siis on seal arvestatud ka erivajadustega inimestega, sealjuures pimedate ja vaegnägijatega. Kas on nii, et uues, renoveeritavas rahvusraamatukogus on kõikide ruumide puhul arvestatud, et kõik erivajadustega inimesed saaksid seal raamatuid laenutada, seal osaleda, käia? Või on nii, et pannakse mitu asja kokku, aga ehitusprojektis sellega arvestatud ei ole?

15:24 Kultuuriminister Tiit Terik

Ma arvan, et rahvusraamatukogu kapitaalremondi puhul on erinevate tingimuste loomist kas nägemis‑ või liikumispuudega inimestele – ma väga usun – nii või naa järgitud, hoolimata sellest, kas me viime selle teenuse ühest asukohast teise või mitte. Ma arvan, et 2022. aastal on täiesti loomulik, et kui me võtame mõne avaliku asutuse rekonstrueerimise ette, siis jälgitakse seal väga selgelt ka seda, kuidas puuetega inimesed selles hoones hakkama saaksid.

15:25 Aseesimees Martin Helme

Urve Tiidus, palun!

15:25 Urve Tiidus

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Seda küsimust [esitama] ärgitas teie mitmekordne väide, et Suur‑Sõjamäe tänavale on pimedatel inimestel väga keeruline minna. Pimedad ja vaegnägijad elavad teatavasti üle Eesti. Lihtsalt info mõttes võiksite öelda, kas selline ligipääs mujal üle Eesti on tasemel või kuidas. Ma tean küll mõnda raamatukogu hästi, aga võib-olla mingi üldistuse võiksite teha.

15:26 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Raamatukogude võrk üle Eesti on tegelikult ju väga [tihe]. Meil on natukene alla 1000 raamatukogu ja ma ei julge küll öelda, et kõikides on tingimused nüüd vindini head. Ma ei julge siin ühtegi kohta konkreetselt välja tuua, aga ma usun, et väiksemad maaraamatukogud toimetavad nendes tingimustes, mis neile on füüsiliselt antud, olgu see, ma ei tea, kas või väike Taevaskoja raamatukogu. Juhul, kui sinna peaks tulema keegi lugeja või laenutaja, kellel on kas nägemise või liikumisega probleeme, siis neid piisavalt assisteeritakse. Kas kõigis Eesti raamatukogudes on piisavad tingimused pimedate ja liikumispuudega inimeste jaoks? Ma arvan, et siin on meil tükk tööd veel teha. Aga eks see taristu ole läbi aja välja kujunenud. Kui me mõtleme selle teenuse mastaapsuse peale pealinnas, siis ma väga loodan, et Tõnismäel saab see teenuse kvaliteet olema viidud täiesti uuele tasemele.

15:27 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

15:27 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Seletuskirja kulude ja tulude osast loen, et kuna hoiuraamatukogu digitaalsete andmete säilitamine on kriitilises seisus, on IT‑riskide maandamiseks ja teenuste arendamiseks rahvusraamatukogul ka edaspidi vaja lisavahendeid. Samas öeldakse, et püsikuludeks lisavahendeid ei ole vaja. Siit ma järeldan, et järelikult on neid vaja investeeringuteks. Mis suurusjärgus rahast me räägime investeeringute puhul IT-riskide maandamiseks ja mida kavatsetakse soetada?

15:28 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Nii nagu ma ka eelnevalt mainisin, kui me jätaksime kaks asutust eraldi, siis me peaksime hoiuraamatukogus ja pimedate raamatukogus välja arendama uued võimekused ka digiosas. Me saame rääkida rahvusraamatukogu sihtotstarbelisest reservist, näiteks 82 500 [eurost], me saame rääkida põhitegevuse katteks näiteks 52 000 [eurost], mis puudutab majanduskulude kokkuhoidu. Neid digiteenuseid ja IT‑teenuseid, mis on rahvusraamatukogus olemas, tõenäoliselt ei ole võimalik väga lihtsalt pooleks jagada, nii et üks läheks pimedate raamatukogu teenindamiseks ja teine teise [raamatukogu] peale. Aga tõenäoliselt, kui me arendaksime neid teenuseid välja kahes kohas, siis need digilahenduste juurdearendamised oleks päris suured. Arvestades praegust olukorda majanduses ja digiteenuste hindu, on hetkel seda väga raske prognoosida. Aga kui [pidada silmas] riigi raha mõistlikku kasutamist, siis rahvusraamatukogu all neid teenuseid arendada on kindlasti palju mõistlikum ja ratsionaalsem.

15:29 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

15:29 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Mina olen aru saanud, et hoiuraamatukogu võtab vastu ka eestikeelset kirjandust. Aga rahvusraamatukogu ütleb, et peaks ära korjama sõna "võõrkeelse". Ma nüüd ei saa hästi aru, kas hoiuraamatukogu on tulevikus võõrkeelsete raamatute kogu või on seal ka eestikeelsel kirjandusel koht.

15:30 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Kindlasti on seal koht nii võõrkeelsel kui ka eestikeelsel kirjandusel. Hoiuraamatukogus on ka need teavikud, mille kasutamine ei ole just väga aktiivne. Kuna meie raamatukogudes on ruumipuudus väga oluline küsimus, siis neid teavikuid, mida ülemäära tihti ei kasutata, on võimalik hoiustada hoiuraamatukogus. Ka neid eksemplare, mida on võib-olla rohkem, kui parasjagu riiulitel hoida on mõistlik, on võimalik seal hoiustada. Kindlasti saab raamatukogu vastavalt oma parimale teadmisele ja ekspertiisile üle vaadata seda, milliseid teavikuid millises mahus on seal mõistlik säilitada ja millised on mõistlik näiteks makulatuuri suunata.

15:30 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

15:30 Aivar Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Ma vaatan, et 2021. aastal sai rahvusraamatukogu rekonstrueerimise projekt digitaal[ehituse] klastri aasta teo auhinna. Kui vaadata, mis seal kirjas kõik on, mida head tegema hakatakse, siis tegelikult ei ole seal ühtegi sõna erivajadustega inimeste võimaluste parandamisest. Võib-olla te ikkagi kultuuriministrina oma ministeeriumis uurite, kas selliseid asju on seal majas nagu arvestatud. Kui viia sinna üle pimedate raamatukogu, siis peaks terve see maja olema arvestanud sellega, et ka selle erivajadusega inimesed saaksid selles majas ringi käia.

Ja teine  [küsimus] on see: oskate öelda, kus raamatukogus Eestis on loodud need võimalused, et pimedad inimesed saaksid omal käel hakkama?

15:31 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Hakkan vastama tagantpoolt: mul on keeruline öelda, millised on kõik need raamatukogud, kus pimedad omal käel hakkama saavad. Selle nimekirja uurin kindlasti välja ja edastan lugupeetud Riigikogu liikmele.

Mis puudutab teie küsimuse esimest poolt, kas need teenused on seal kajastatud või mitte, siis see audit, mis on ka käesoleva seaduseelnõu üheks ajendiks, on 2021. aasta dateeringuga ja see on tinginud ka nende ülesannete viimise rahvusraamatukogu alla. Täna enne parlamenti tulekut rääkisin selle veel üle rahvusraamatukogu juhiga. Tema kinnitus oli see, et see teenus nende majas saab olema sisu poolest parimal võimalikul viisil ja see kätkeb endas ka füüsilist keskkonda, kus teenust pakutakse. Kindlasti on raamatukogu rekonstrueerimise käigus arvestatud sellega, et meie ühiskonnas on ka neid inimesi, kes vajavad spetsiifilist lähenemist. Pimedaid on meil suurusjärgus 2000, sinna juurde veel need, kellel on mõni muu puue, mis vajab spetsiaalset tähelepanu avalikest teenustest osasaamiseks. 

15:33 Aseesimees Martin Helme

Priit Sibul, palun!

15:33 Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Te oma vastustes justkui viitasite, et kui hoiuraamatukogu ja rahvusraamatukogu kokku ei panda, siis nende digisüsteemide arendamine läheks kallimaks. Ma selles mõttes ei saa aru, et kaks asutust võivad ka ühte süsteemi kasutada, ega see ei tähenda ju seda, et kui on kaks asutust, siis peaks kaks süsteemi olema, riik võib ikkagi ühe süsteemi luua, mida saavad kasutada mitu raamatukogu, kui nad ka eraldi jääksid. Seletuskirjas on kirjas ka see, et paljud ülesanded hoiuraamatukogul ja rahvusraamatukogul kattuvad ning on seotud raamatukoguvõrgu toimimisega. Mis on siis need sarnasused, mis täna on, ja mis on erisused, kui te leidsite, et on mõistlik need kaks asutust kokku panna?

15:34 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Loomulikult võib ju läheneda ka nii, nagu lugupeetud Riigikogu liige ütles, et ühte süsteemi kasutavad kaks asutust. Usaldades spetsialiste, kes on läbi viinud teenuste auditi ja hinnanud seda, milline on võimalikult parim moodus sihtgrupile neid teenuseid pakkuda, ja on teinud nii ministeeriumile kui ka meie kaudu seadusandjale ettepaneku nende kahe teenusepakkuja ühendamiseks üheks tugevaks teenusepakkujaks, oleme meie sellest lähtuvalt teile selle eelnõu ette valmistanud. Loomulikult on võimalik erinevates organisatsioonides pakkuda sama teenust. Aga me näeme selle auditi ja ressursside võimalikult mõistliku kasutamise aspekti silmas pidades, et rahvusraamatukogu kui kompetentsikeskus, kes võiks olla selles küsimuses kõige pädevam asutus ja kes on ka selle küsimuse enda jaoks läbi vaadanud, on optimaalne lahendus.

15:35 Aseesimees Martin Helme

Üllar Saaremäe, palun!

15:35 Üllar Saaremäe

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Ühes oma vastuses te märkisite, et teenused, mis lähevad üle hoiuraamatukogult, sealhulgas pimedate raamatukogult, rahvusraamatukogule – nüüd ma vabandan, kui ma teid valesti tsiteerin – ei hägustu, killustu ega kao. Mõte oli vähemasti seesama. Oskate öelda, kui kauaks see niimoodi jääb, et nad ei hägustu, killustu ega kao?

15:35 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Ma loodan, et see jääb selle teenuse pakkumisel läbivalt nii. Ka see oli üks küsimus, mille veel kord täna rahvusraamatukogu juhiga läbi rääkisin, aimates, millised küsimused võivad olla Riigikogu liikmetel südamel. Ma küsisin ka seda, millele on tähelepanu juhitud, et ei hägustuks ega kaoks. Mulle kinnitati ka täna, et see teenus saab olema väga selgelt nende tähelepanu keskpunktis ega hägustu teiste teenuste hulgas. Nii et mina saan siin teile esitada seda veendumust, mida mulle on esitanud raamatukogu juht. Mina teda selles küsimuses usaldan.

15:36 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

15:36 Heiki Hepner

Suur tänu! Hea minister! Ma jätkan oma küsimust, Tiit, teenuste ja riskide maandamise kohta. Te väga selgelt ikkagi ei vastanud, mis summadest me räägime. Te rääkisite küll, kus kavatsetakse kokku hoida ja et mingeid lisavahendeid võiks tekkida. Aga samas on ju siin ka kirjas, et te kavatsete neid summasid juba taotleda Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest või juhul, kui sealt ei saa, siis 2023.–2026. aasta RES‑ist järgmise aasta lõikes. Ma arvan, et see info on teil ikkagi olemas, mida siis seal vaja oleks ja vähemalt mis suurusastmest me räägime, räägime me miljonist, räägime 10 miljonist või räägime 10 000‑st.

15:37 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Ma arvan, et küsimus ei ole ju miljonites. Ma tunnistan teile, et väga konkreetset numbrit siinkohal teile anda ei saa, mul ei ole täna seda teadmist, milliseks võib kujuneda nende teenuste hanke maht. Kui see teema teid huvitab, siis suurima heameelega, niipea kui see mulle teatavaks saab, annan ka teile teada.

15:38 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

15:38 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Esimene küsimus on, kas me saame nende kahe seaduse menetlemise juures muuta raamatukoguseadust ning üle vaadata sealsed number‑ või arvnäitajad.

Teine küsimus on see. Olen pöördunud teie poole probleemiga, et Eesti Looduskaitse Seltsil oli oma suur raamatukogu aadressil Koidu 80, aga nad on nüüd sunnitud ära kolima. Nad on juba poole raamatukogust likvideerinud, aga selle teise poolega, mis veel alles oli, oli keeruline. Siis soovitati neil ikkagi viia raamatuid hoiuraamatukokku. Seal oli äärmiselt unikaalne, ma ei tea, mis nimetus see oli, aga äärmiselt unikaalne entsüklopeediate sari. Kas teil on informatsiooni, et Eesti Looduskaitse Seltsi raamatukogu materjal on väärikalt kuskil arhiivis?

15:39 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Looduskaitseraamatukogu kohta ei ole mul ühtegi teadmist, et neil sellega muret oleks. Minu poole ei ole nemad selles küsimuses pöördunud. Juhul, kui see teema on endiselt aktuaalne, siis ma usun, et rahvusraamatukogu leiab sellele küsimusele adekvaatse vastuse. Kui siin on vajalik ka ministri kaasabi, siis olen lahkelt nõus aitama seda küsimust lahendada.

See, milliseks kujuneb selle seaduseelnõu menetlemine, kas siia tehakse muudatusi, parandusi, täiendusi, on lugupeetud Riigikogu liikmete pädevuses.

15:39 Aseesimees Martin Helme

Helmen Kütt, palun!

15:39 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! See on kindlasti nii, et universaalse ligipääsu ja universaalse disainiga kaasaegsete [hoonete] ehitamisel või ka renoveerimisel, restaureerimisel, ümberehitamisel kindlasti arvestatakse. Tegemist ei ole ainult liikumis‑ või nägemispuudega inimestega, inimestel on väga palju muid erivajadusi ka.

Minu küsimus puudutab seda, et praegu Suur-Sõjamäel asuv hoiuraamatukogu ning pimedatele ja vaegnägijatele teenuseid pakkuv [raamatukogu] viiakse üle rahvusraamatukogusse, mis heal juhul avab uksed 2025. aasta jõulude ajal. Kas see otsus tähendab, et seda tehakse nagu süsteemide liitmise mõttes, aga teenust saavad pimedad ja vaegnägijad selle aja jooksul jätkuvalt Suur-Sõjamäelt?

15:40 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Teil on tuline õigus. Seadusemuudatus ei katkesta kuidagi teenuse pakkumist. Juriidilised muudatused, juhul kui Riigikogu need heaks kiidab, rakenduvad 1. jaanuarist järgmisel aastal. Teenuse pakkumine tavapärastes asukohtades jätkub senikaua, kuni on võimalik kolida renoveeritud ruumidesse.

15:41 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei paista. Saame minna järgmise ettekande juurde. Kutsun siia kultuurikomisjoni liikme Jaak Juske. Palun!

15:41 Jaak Juske

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Riigikogu kultuurikomisjon arutas käesolevat seaduseelnõu oma 12. aprilli selle aasta koosolekul. Kohal olid komisjoni liikmetest Aadu Must, Helle-Moonika Helme, Jaak Juske, Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Heidy Purga, Üllar Saaremäe, Jaak Valge, Kristina Šmigun-Vähi ja Marko Šorin. Lisaks olid kohal meie komisjoni tublid nõunikud ja töötajad, komisjoni liikmetest puudus Margit Sutrop. Kutsutud olid kultuuriminister Tiit Terik, ministeeriumi kantsler Tarvi Sits, spordi asekantsler Tarvi Pürn, kultuurilise mitmekesisuse osakonna juhataja asetäitja Eda Silberg ja kultuuriväärtuste osakonna raamatu[kogu]nõunik Ülle Talihärm, samuti ministri nõunik Katarina Budrik.

Arutelu oli järgmine. Kõigepealt andis minister Tiit Terik ülevaate valitsuse algatatud seaduseelnõust, misjärel oli komisjoni liikmetel mõningaid küsimusi. Nimelt soovis Üllar Saaremäe teada, kellele kuulub hoiuraamatukogu ning kuidas selle seniste tegevuste finantseerimine edaspidi toimuma hakkab. Saaremäe küsis ka, mis on muudatuste sisuline põhjus. Kultuuriminister Tiit Terik vastas, et tegemist on ministeeriumi hallatava riigiasutusega. Hoiuraamatukogu ülesanded lähevad rahvusraamatukogule üle koos kulude ja riigieelarveliste vahenditega. Terik lisas, et mõni aeg tagasi viis ministeerium hoiuraamatukogus läbi teenuste toimimise auditi ja sellest selgus, et olemasolevate finantsidega ei suudeta piisavalt rahastada tugiteenuseid, IT‑võimekus ning raamatupidamislik pool olid nõrgad. Rahvusraamatukogu all olles on võimalik neid tugiteenuseid paremini arendada. Tarvi Sits lisas, et hoiuraamatukogu praegune asukoht Suur-Sõjamäe tänaval on vaegnägijatele ebamugav ning teenuse saamine südalinnas asuvast rahvusraamatukogust parandab suuresti just vaegnägijate olukorda. Samuti on vaegnägijate jaoks oluline raamatukogu IT‑võimekuse arendamine, sest neile pakutakse teenuseid IT‑lahenduste abil.

Kristina Šmigun-Vähi küsis, kas hoiuraamatukogu personal liigub rahvusraamatukogusse ning kas osa neist kaotab ka töö. Minister Terik vastas, et ühendasutuses ei ole vaja enam hoiuraamatukogu juhi funktsiooni. Hetkel on see tööleping tähtajaline. Kuid ülejäänud ülesanded ning töötajad liiguvad rahvusraamatukogu alla. Personali koondamist seoses muudatustega ette näha ei ole.

Signe Kivi küsis seejärel hoiuraamatukogu hoiu‑ ja vahetuskogu kohta. Tiit Terik vastas, et füüsilised raamatud jäävad hoiuraamatukogu praegustesse ruumidesse ning tulevikus kolitakse need kogud kavandatavasse pärandhoidlasse. Teenuseid saavad vaegnägijad edaspidi mugavalt kätte rahvusraamatukogust. Näiteks tellitakse vajaduse korral neile raamatud sinna kohale.

Lõpetuseks tegi komisjoni esimees Aadu Must ettepaneku määrata juhtivkomisjoni ettekandjaks Jaak Juske, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. aprillil ning teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Komisjon konsensuslikult toetas kõiki neid ettepanekuid. Aitäh!

15:45 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Nii hea ettekanne, et küsimusi ei ole. Saab minna läbirääkimiste juurde. Ivi Eenmaa, palun! Aega on, rahulikult.

15:45 Ivi Eenmaa

Ma tänan, härra juhataja! Austatud minister! Lugupeetud kolleegid! No mis teha, kui siin saalis on olemas inimene, juhuslikult või mitte, kes nende asjadega läbi aastakümnete on pidanud tegelema. Ma ütlen teile veel kord, ja ma vabandan, härra minister, ma ütlen ka teile veel kord, et tulla siia ja ütelda ...

Ma palun kohe kolm minutit.

15:46 Aseesimees Martin Helme

Jah. Kolm minutit lisaaega, palun!

15:46 Ivi Eenmaa

... rääkida sellest, et rahvusraamatukogu ja hoiuraamatukogu on peaaegu üks ja sama! Ma utreerin natukene. Ei ole! Üks on rahvusraamatukogu, on olemas rahvusvaheline seletus, mis see tähendab. Meil Eestis tegutseb ta veel  parlamendiraamatukogu ülesannetes ja nii edasi. Aga kunagine depositoorium ehk hoiuraamatukogu on vähe kasutatava kirjanduse hoidla ja see on mõeldud kõigile Eesti raamatukogudele. Sinna saab ära anda seda, mida omal aktiivselt vaja ei lähe. Põhiliselt on seal venekeelne kirjandus – teile teadmiseks –, võetakse vastu ka eestikeelset ja nii edasi. Aga see selleks.

Ma ütlen, miks ma siin puldis olen. Ma olen siin sellepärast, et ütelda välja, et oodata sellest eelnõust kultuurisündmust või kultuuriteoreetilisi või raamatukogunduslikke üldistusi ei saa ja polegi mõtet. Seda siin ei ole. Tegelikult on see mingil määral sellise tuima bürokraatia vähendamine, see tähendab, et on võimalik üks asutus teise alla ära toppida ja kogu lugu, võib-olla üks direktori palk ja üks sekretäri palk vähemaks võtta. Kõik teised asjad jäävad alles. Nii et ärge oodake siit midagi [muud]. Aga seda, [mis ma ütlesin,] tuleb ka võib-olla teha. Nii et mina ei ole siin puldis, et ütelda, et hääletame selle esimesel lugemisel maha, hoopiski mitte. Aga ma tahan selgitada, kuidas mõnigi väga lihtne asi on meile tehtud päris keeruliseks ja päris paksuks selliste, ma ei tea, bürokraatlike kirjetega. Seda asja oleks võinud palju lihtsamalt teha ja ka eelnõu lihtsamalt nimetada.

Nii, pimedate inimeste teenindamine, ausõna, see on asi, millega Eestis ei ole päris hästi. Muide, teile teadmiseks, see ei muutu paremaks ka lähema viie aasta jooksul, niikaua, kuni uus maja ei ole valmis. Minister ütles mulle, et kolm aastat. Vaatame, kellel õigus on. Aga fakt on see, et selle aja jooksul see ei parane, see kõik jääb toimuma sinna. Põhiviga ei ole siin isegi mitte hoiuraamatukogus ja tulevikus rahvusraamatukogus, vaid Tallinna linnas ja linnaraamatukogus, kes oleks võinud oma inimesed ära teenindada hoopis lihtsamini, sest üle Eesti saadetakse need rääkivad raamatud ju koju. Nii et neid asju teades, on ka nagu on.

Aga kõigele lisaks ütleksin nii, et millal see kõik tegelikult juhtub. Midagi hakkab ehk viie aasta pärast juhtuma ja siis ehk kümne või 30 aasta pärast, kui Eestisse ehitatakse kaks muuseumikogude ja mäluasutuste ühishoidlat, üks Põhja-Eestisse, üks Lõuna-Eestisse. Kui need on valmis, siis, pange tähele, need raamatud kaovad sinna ära ja maja on võimalik maha müüa. Aga see juhtub võib-olla 30 või 50 aasta pärast, ma ei tea. Nii et ma tahan teile ütelda seda, et jah, väike niisugune bürokraatia näpumäng, ja seda kõike toimetatakse suurte ponnistustega väga mittearusaadava eelnõu näol. Aga võtame ta vastu, ehk ükskord läheb paremaks. Aitäh!

15:51 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Tarmo Kruusimäe, palun!

15:51 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head vabariigi vardjad, kes täpselt ei kuulnud, siis ehk hoidjad! Ma ei oleks võib‑olla nii pessimistlik, et võtame selle seaduse vastu, äkki läheb paremaks. Raamatukoguseadust menetleti viimati vist ... Ma vaatasin, et viimane redaktsioon kaotas kehtivuse 2010. aastal. 2017, kui me direktiiviga hakkasime liituma, siis Eesti autorite toetusrühm vaatas, et avati autoriõiguse seadus, ja siis see läks tühja kasseti tasu ligi, mis on omamoodi selline küsimus, me teame seda.

Aga küsimus, mis oli ministrile suunatud. Eesti [rahva]raamatukogu seaduse § 4 lõike 2 punkt 1 ütleb, et kuni 10 000 elanikuga kohas peaks olema üks raamatukogu ja kui on üle selle, siis võiks 15 000 [elaniku kohta] olla üks raamatukogu linnades. Meil on Kristiine linnaosa, kus on 32 644 elanikku ja 0 raamatukogu. Kas see muutub või ei muutu? Meile öeldi, et aga jube hea on Kristiinest sõita trolliga, jõuate rahvusraamatukokku, või sõidate ühe peatuse veel ja jõuate Tallinna Keskraamatukokku, see on reaalkooli ja inglise kolledži vahel asuv hoone. Me rääkisime raamatukogust. Ma olen küll suur lugemishuviline, aga aega ei ole nii palju, et mu lugemus oleks niivõrd suur. Seega ei ole ma kõikide bibliofiilide eestkõneleja. Aga minu meelest ei ole see lahendus. Ma olen võib-olla tõesti see vanainimene, rohelised, te võite minuga tulla isegi poksima, kui tahate, aga ma ikka trükin pabermaterjalid välja. Ma olen selline old school, mis tähendab arenemisvõimetut. Digiluger ei ole minu jaoks. Ma niigi passin ekraani ja mul on sellest juba siiber. Seda teist, mis aju niimoodi meeletu informatsiooniga reostab, televiisorit, ma üldse ei viitsi vaadata.

Minister oli siin natukene ebatäpne. Kui pimedate raamatukogu puhul oli vaja auditit, siis on kuulda, et seda ei olevat kõige paremini presenteeritud. Millal raamatukoguseadus üldse Riigikokku tuleb? Juba eelmises koosseisus ma kibelesin, et tahaks hirmsasti seda menetleda, ja öeldi, et küll ta tuleb. Nüüd, kui ta tuli, on meil ainult rahvusraamatukogu seadus ja autoriõiguse seadus, mis lükatakse kokku. Aga raamatukoguseadust me praegu ei menetle.

Seda, et 32% Eesti elanikest ei loe raamatuid, on jube kole kuulda. Aga mu küsimus on, et mida me [lugemise] heaks teeme. Me oleme ju arendanud kõikvõimalikke asju: raamatukogubuss, raamatulaenutused, mulle endale meeldib elav raamatukogu, mida Eesti Skautide Ühing harrastab. Mis on need arengud edasi? Mis nüüd siis saab Kristiine elanikest? Kas me paneme praegu lihtsalt pimedate raamatukogu ja raamatukoguhoidla, mis seal on, kokku rahvusraamatukoguga, mis on niikuinii remondis, aga Kristiinesse jääb ikka null raamatukogu? Eelmise koosseisu ajal enamik Kristiine linnaosakogu inimesi hakkas toetama minu mõtet, et Kristiines võiks olla üks raamatukogu, sest inimesed leiavad, et talvisel ajal ei ole väga mugav liikuda Tallinna Keskraamatukokku, [raamatukogu] võiks olla kodu lähedal. Kui seadus ütleb nii, et peaks olema suisa kaks raamatukogu, siis see on probleem, millele ma tahtsin viidata.

Lihtne asi, mis ma tahtsin rääkida, on see, et kui autorilt ei küsita luba ja ei maksta selle eest, et me teeme vaegnägijatele selle raamatu, siis äriliselt me ju teame – täpselt nii, nagu kooliõpikutega on, et kui ostad õpiku, saad töövihiku tasuta, või kui ostad töövihiku, saad õpiku tasuta –, et võib tulla ettevõtja, kes ütleb, et nüüd me tahtsime teha ühe väga huvitava [raamatu], miks mitte, "Sõrmuste isanda" näiteks vaeglugejatele, ja siis ütlevad, et me päriselt välja ei tule, me teeme nägijatele ka, ja ei hakkagi autoriõigust küsima ega [tasu] maksma. See skeemitamine on see, mis tuleks välistada, minu meelest. Nii et sisendit on siia ikka päris palju anda. Ma loodan, et ministeerium ei ütle, et me ei ole sellega nõus. Tuleb nõus olla, sest see on Riigikogu liikmete tahe. Aitäh!

15:56 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näe. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 559 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 2. mai kell 17.15.


2. 15:56 Maaeluministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (Eesti toidu- ja maaelupoliitika väljakutsed muutuvas majandus- ja julgeolekukeskkonnas)

15:56 Aseesimees Martin Helme

Tänane teine päevakorrapunkt on maaeluministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (Eesti toidu‑ ja maaelupoliitika väljakutsed muutuvas majandus‑ ja julgeolekukeskkonnas). Palun siia maaeluminister Urmas Kruuse. Ma senikaua täpsustan teile, et ettekande pikkuseks on ette nähtud 35 minutit ja iga Riigikogu liige võib esitada ühe suulise küsimuse, millele järgnevad fraktsioonide esindajate läbirääkimised. Palun, härra minister!

15:57 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Austatud Eesti inimesed meie külades, alevites ja linnades! Põllumajandus, kalandus, vesiviljelus, toiduainetööstus ja toidukultuur on kogu Eestit hõlmavad valdkonnad, millel on oluline osa Eesti maa‑ ja rannarahva ajaloolises eneseteadvuses ning meie inimeste heaolu ja elukeskkonna kujundamises.

Minu ettekanne lähtub strateegia "Eesti 2035" ning "Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030" ehk "PõKa 2030" raamistikest. Me anname endale kõik aru, et poliitiline ja majanduslik kontekst ühes rohepöörde, koroonakriisi, energiakriisi ja Ukrainas toimuva sõjaga on pärast nende strateegiate kinnitamist dramaatiliselt muutunud. Maailm ei ole enam selline nagu enne 24. veebruari käesoleval aastal. Toidujulgeolek on muutunud samaväärseks muu julgeolekuga. Arengukavas "PõKa 2030" kokkulepitud üldeesmärk – Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa‑ ja rannakogukonnad on elujõulised – kehtib edasi, sõlmides kokku kestliku toidutootmise ja toimiva maaelu. Toidujulgeoleku teemade keskmes peab olema meie inimeste tervis ja heaolu, nendele inimestele me toitu toodame. Selle olulised eeldused on inimeste teadmised, mulla elurikkus ja puhas vesi meie veekogudes.

Rohe‑, digi‑ ja muud poliitikapöörded ühes seaduste ja riigieelarvega on ainult tööriistad. Eesti maa‑ ja rannapiirkondades ehk külades, alevikes ja väikelinnades elas 2021. aasta 1. jaanuari seisuga üle 400 000 inimese. "PõKa 2030" suundadega seotud ettevõtlussektorites tegutses ligi 15 650 ettevõtet, kus töötas üle 64 000 inimese. Tasakaalu leidmine julgeoleku, nii isevarustatusele kui ka ekspordile suunatud tootmise ning inimeste tervise ja heaoluga seotud tulevikueesmärkide vahel ei ole lihtne ülesanne. Me näeme, et Taani, Iirimaa ja paljud teised tugevad põllumajandusmaad ei uhkusta enam ainult saagikuse või piima väljalüpsi statistikaga, sest trendid on muutunud. Inimesed peavad järjest tähtsamaks toidu ohutust ja kvaliteeti ning loomade heaolu. Teisalt ei tohi unustada ka meie toidu väliskaubandusbilanssi, mis on umbes 300 miljoni euroga meie kahjuks. Loodan, et energia, väetiste ja teiste tootmissisendite mitmekordsele hinnatõusule vaatamata või just selle tõttu õnnestub meie ettevõtetel teadmussiirde ja innovatsiooni toetamise abil püsida konkurentsis nii vanadel kui ka uutel turgudel.

"PõKa 2030" visioonil on kaks poolt. Esimene: Eesti toit on hinnatud. Teine: maal on hea elada. Statistikaameti andmetel pakub maapiirkond tööd 27,4%‑le koguhõives osalejatest ehk pea 180 000 inimesele. Seega, maapiirkonnas elavast enam kui 234 000 tööealisest inimesest käib üle 50 000 tööl suuremas linnas. Teisalt näitavad arvud head uudist: maapiirkonnas sündinud laste osakaal on tõusmas. Kui 2016. aastal sündis maapiirkonnas 26,7% kõigist lastest, siis 2020. aastal juba 30,3% ehk 4007 last. See näitab, et maal läheb elu paremaks ning paljud noored pered soovivad maale kolida.

Peatun ettekandes ka toidu ja toidupoliitikaga seotud müütidel, mis vajavad murdmist, sest probleeme diagnoosimata ja fakte omamata on raske jõuda töötavate lahendusteni. Praegu on igale mõtlevale inimesele selge, et meie igapäevase toidu tagamine on laiapõhjalise riigikaitse osa nii täna kui ka tulevikus. Samas ei saa mainimata jätta, et toit ja toidupoliitika kujundamine on paljude eripalgeliste küsimustega valdkond, kus isegi teadlaste kaasabil on konsensust raske saavutada. Poolte teadlikkuse kasvuta kipuvad kasvama hoopis huvirühmade võimaluste ja huvide vastuolud ja konfliktid näiteks väike‑ ja suurettevõtete vahel, tava‑ ja mahetootjate vahel, loomakasvatajate ja loomakaitsjate vahel, linna‑ ja maaelanike vahel. Raske on saavutada seisu, kus enamik pooli oleks õigusloomes rahul nii kaasamisprotsessi kui ka kaasamise tulemustega.

Riigi julgeolek ja valmisolek kriisideks toidujulgeoleku vaates. Strateegia "Eesti 2035" tegevuskavas on seatud üheks arenguvajaduseks julgeolek ja turvalisus ning peetud oluliseks tagada julgeolek igas olukorras ja parandada kriisideks valmisolekut. Möödunud aasta oli märgiline selle poolest, et termin "toidujulgeolek" tuli märksa tugevamini meie teadvusesse, nii poliitikute ja riigimeeste, ajakirjanduse kui ka ühiskonna teadvusesse. See on oluline. Toidujulgeoleku tähtsust on näidanud meile nii koroonakriis kui ka praegu kõige päevakajalisem sündmus, Kremli agressioon Ukrainas. Toidujulgeoleku tagamisega tegeles riik juba enne Ukraina sõda. Menetluses on kriisideks valmisoleku seaduse eelnõu, kus kõrvuti elektri‑ ja gaasivarustusega, side‑ ning pangateenustega määratakse üheks elutähtsaks teenuseks ka toidu varustuskindluse tagamine ning [määratakse kindlaks] elutähtsate teenuste osutajad.

Oluliseks küsimuseks on tootmise töös hoidmiseks kujunenud vajalike sisendite kättesaadavus ja hinnakasv. Praeguses julgeolekuolukorras, sanktsioonide ja keeldude tingimustes väheneb väetise, sööda ja kütuse pakkumine ning hinnatõus on juba jõudnud nii tavatarbijate kui ka toidutootjateni. Energiakandjate hinna drastiline tõus on pannud löögi alla paljud nii teravilja‑ kui ka loomakasvatajad. Selge on aga see, et praegu on tegu ajutise turušokiga. Võtab natukene aega, kuni uued tarneahelad saavad sisse töötatud ning riikide võetud, šokki leevendavad majandusmeetmed mõju hakkavad avaldama.

Praeguses sõjaolukorras on toidujulgeoleku aspektist lähtudes aga ülioluline, et säiliks maksimaalne toidutootmise võimekus ning et sisendhindade tõusu tõttu tootjad tänavu oma tegevust ei lõpetaks. Toidujulgeoleku tagamiseks on riigil kavas moodustada teravilja julgeolekuvaru ning väljatöötamisel on nii valitsuse kui ka Euroopa Liidu otsesed kriisiabimeetmed.

Aga nii nagu laiapindne riigikaitse ei ole ka Eesti toidujulgeolek ainult usinate põllumeeste või riigijuhtide teha. Jäme ots on tegelikult tarbija, eeskätt teadliku tarbija käes, kes näiteks eestimaist kvaliteetset sealiha eelistades saab aidata toetada sektorit, mis on kriisides kõvasti pihta saanud. Eestimaist tootmist toetades saame tugevdada ka neid sektoreid, kus isevarustatuse määr pole veel 100%. Kui riigikaitsesse saab igaüks meist vabatahtlikuna panustada, astudes näiteks Kaitseliitu, siis toidukaitseliidu toetamiseks ei ole vaja astuda kaugemale kui poes õige leti juurde. Olen seda meelt, et kui me ei taga toidujulgeolekut, hoides samas ka elukeskkonda ja inimeste tervist, siis on kogu riigi kui sellise julgeolek rajatud liivale.

Kuidas saavutada toidujulgeoleku eesmärke kestlikul viisil? Kriisiabi ja soodustuste kõrval tuleb meil kiirelt asuda arutama ka seda, kuidas saavutada toidujulgeoleku eesmärgid kestlikul viisil ehk kuidas me toodame toitu, mida vajame. Soovime toidusüsteemi, mis oleks kestlik. See algab meie endi igapäevastest valikutest üksikisiku, perekonna, kogukonna ja ühiskonnana. Toit, tervis ja elujõud on omavahel tihedalt seotud. Selleks et süsteem oleks tasakaalus, peab olema tagatud majanduslik kasu kõigile osalistele. Kuid majanduslikku kasu ei tohi tekkida keskkonna ega inimeste tervise arvel.

Strateegia "Eesti 2035" seab sihiks kujundada inimeste tervist toetav keskkond, mis on seotud Eesti majanduse tugevdamise, inimeste uuendusmeelsuse ja vastutustundlikkusega. Euroopa Komisjoni strateegia "Talust taldrikule" eesmärk on saavutada kestlik toidusüsteem. Mida see tähendab? Me vajame sotsiaalselt vastutustundlikumat toidusüsteemi ja juhtimiskultuuri, mis järk-järgult vähendaks keskkonna‑ ja kliimajalajälge ning panustaks inimeste tervisesse, majandusse ja elukeskkonda meie kõigi kodus planeedil Maa.

Mida tähendab roheüleminek ja kestlik toidusüsteem toidutootjatele ja ‑töötlejatele? Kas meie praegused teadmised, juhtimisviisid ja raharessursid on piisavad toidujulgeoleku ja roheüleminekuga seotud muudatuste tagamiseks? Nüüdseks on selge, et ilmselt ei ole. Euroopa Liidu raha planeerimine alanud perioodiks on suunatud arengukava "PõKa 2030" kaudu sektorite kohanemiseks roheüleminekuga teadmussiirde abil ja ettevõtlusele uue hoo andmisele. Näiteks oleme ette valmistamas Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ÜPP eelarve kasutamist uueks eelarveperioodiks. ÜPP eesmärk liidu uuel eelarveperioodil on tõhustada arukat, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagaks toiduga kindlustatuse, edendaks keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning parandaks maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda.

Olulisel kohal selle juures on teadmiste edendamine, digiüleminek ja innovatsioon. Meil on selleks järgmisel viiel aastal kasutada ligikaudu 1,6 miljardit eurot Euroopa Liidu ja Eesti riigi raha. Olulisem on aga vaadata, mis peitub nende numbrite ja märksõnade taga. Peame juba praegu mõtlema, kuidas iga investeeritud euro aitaks kaasa sellele, et meie ettevõtted tuleksid paremini toime tulevikuriskide ja tulevikukriisidega ning toidu varustuskindlus oleks tagatud.

Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika elluviimist rahastatakse Euroopa merendus‑, kalandus‑ ja vesiviljelusfondist. Eesmärk on soodustada kalandussektori kohanemist struktuursete muutustega, et suurendada Eesti kalanduse elujõudu, konkurentsivõimet ja kalurite sissetulekut. Soovime oluliselt laiendada kodumaist kalakasvatust, seda peamiselt meres. Samuti oleme muutmas ressursse säästvamaks kalapüüki Peipsi järvel ning tõhustame ka elektroonilist järelevalvet.

Roheüleminek seondub tarbijate muutuvate ootustega. Ühiskonna mõtteviis ja ootused on muutumises. Muutuvad ootused ka põllumajandusele ja toidutootmisele, sealhulgas sellele, milline on keskkond, kus meie toitu toodetakse, ja milliseid väärtusi arvestades on toit toodetud. Järjest teadlikumad tarbijad uurivad oma igapäevase toidu valimisel tähelepanelikult teavet toidu päritolu, taimekaitsevahendite kasutuse, loomade-lindude heaolu ja keemiliste säilitusainete kohta toidus. Kui me vaatame, mis mujal Euroopas toimub, siis järjest enam mõistetakse, milliseid võimalusi loodushoidlik roheüleminek riikide majandusele pakub. Igaüks püüab leida selles oma nišši.

Euroopa Liidu eesmärk on saada aastaks 2050 maailma esimeseks kliimaneutraalseks riikide ühenduseks. Ka strateegias "Eesti 2035" on seatud ambitsioonikas eesmärk: jõuda selleni, et meie majandus oleks kliimaneutraalne. See eeldab muutusi põllumajanduses. Samas on põllumajandussektoris kasvuhoonegaaside heite vähendamise võimalused piiratud. Tänases uues julgeolekureaalsuses on oluline säilitada toidujulgeolek ja Euroopa Liidu toiduga isevarustatuse võimekus. Toitu on maailmas praegu pigem puudu ja me peame vältima valikuid, mille tulemusel toidutootmiseks kasutatav maa võiks väheneda.

Roheüleminekul tuleb arvestada riikide eripäradega ja leida kestlikke lahendusi. Olen nii Brüsselis kui ka siin rõhutanud, et roheüleminekuga seotud muutusi juhtides tuleb arvestada liikmesriikide eripäradega.

Kliimaeesmärkide täitmise kohustus seab energiakriisi ja sõja olukorras Euroopa Liidu liikmesriikide ette tõsiseid katsumusi. Otsides kestlikke lahendusi põllumajanduse sisenditega seotud kulumuredele, tuleb pikas vaates ausalt küsida, kas on mõistlik lükata edasi mineraalväetiste sõltuvusest vabanemist, kui nende hinnad on maagaasi hiljuti neljakordistunud hinna tõttu sama palju tõusnud. Arvan, et peaksime koostöös teadlastega kulude vähendamise ja tulude suurendamise võimalustele otsa vaatama.

Eesti toiduohutus. Eesti toitu on hinnatud, Eesti toidu koostis on inimese tervisele ohutu. Lähtume toiduohutuse tagamisele pühendumise põhimõttest, et inimesel on üks elu ja tervis, mis on ülim väärtus. Toon näite võitluse kohta antibiootikumiresistentsuse ehk AMR‑iga. AMR on tervist toetava keskkonna kujundamises kompleksne probleem, mis hõlmab inimeste tervist, veterinaarmeditsiini, loomakasvatust, põllumajandust, keskkonda ning kaubandust. Maaeluministeeriumi ülesanded võitluses AMR‑iga on suunata veterinaarmeditsiini ja loomakasvatust ning tagada laboriteenuste kättesaadavus. Meie kõigi huvides on see, et ravimid, millega on ravitud loomi, ei jõuaks toidu kaudu meie ega meie laste kehadesse. Oleme koostanud AMR‑iga võitlemise tegevuskava ja panustame nii raha kui ka inimesi sellesse, et meil oleksid paremad teadmised sellest, milliseid ravimeid ja kui palju loomadel kasutatakse.

2019. aastal algatasime programmi RITA 1 raames teadusprojekti "Mikroobide resistentsuse ohjamise ja vähendamise võimalused". Selleks oleme loomas andmebaasi ja tegeleme teadlikkuse tõstmisega. Pime lühiajalise produktiivsuse tagaajamine toidutarneahelas kahjustab esmalt loomade ja seejärel ka inimeste tervist. Lühidalt öeldes: oleme osa loodusest ja loodust tuleb austada. Loodusega koostööd tegev tark põllu‑ ja kalamees on seda alati teadnud.

Tarbija usalduse võitmise võti on toidutootja käes, usaldus tuleb välja teenida. Arvestades Eesti väiksust, on üks arenguvõimalusi toidutootjate ja ‑tarbijate võrgustumine. Igal perekonnal võiks olla kodu lähedal oma tuttav toidutootja, keda ta usaldab. Ja mitte ainult ei usalda pimesi, vaid aeg-ajalt ka külastab, avatud talude, avatud sadamate ja avatud toiduainetööstuste päevadel, kus küsida võib kõike, sealhulgas seda, mida pannakse vorsti sisse ja mida veini sisse.

Mõistame, et tervisliku kvaliteetse toidu eest tuleb maksta õiglast hinda. See ei saa olla madal olukorras, kus sisendite hinnad üha tõusevad. Kui toidutootjate, ‑töötlejate ja ‑turustajate hinnakujundus toidutarneahelas on läbipaistev ja õiglane, siis usun, et vähem kindlustatud rühmadele on tervisliku toidu kättesaadavuse kulusid valmis kompenseerima ka kohalikud omavalitsused ja riigiasutused, näiteks koolides ja sotsiaalhoolekandeasutustes.

Teadmussiire aitab muutustega kohaneda ja konkurentsis püsida. Selleks, et meie toidutootjad uuemat teavet oma tegevuses enam kasutaksid, plaanime üle vaadata nõuandesüsteemi ja teadmussiirde korralduse, integreerides neid senisest enam ühte teadmiste voogu. Nii on meil plaanis liita üheks tugevaks teadusasutuseks Eesti Taimekasvatuse Instituut ning Põllumajandusuuringute Keskus. Samuti oleme mitmekordistanud uuringute mahtu, mis võimaldab valdkonnale vajalikke arenguid vaadelda süvitsi ja suuremate terviklike tükkidena. Kui vähegi võimalik, tuleks teadus‑ ja arendustegevuse ja innovatsiooni osakaalu riigieelarves tõsta erakondadeüleselt lubatud 1%‑st kõrgemale.

Eesti muld ja toidujulgeolek versus energiajulgeolek on olulised päevakajalised teemad. Kui võrdleme toidu‑ ja energiajulgeoleku riskide maandamisega seotud teiseseid riske, siis peame olema ettevaatlikud, et me riigina energiajulgeolekut tagades ei seaks ohtu toidujulgeolekut. Pean silmas seda, et põllundusmaa omanikel on järjest rohkem soovi rajada oma maale päikeseenergiaparke. Kui energia eest makstakse rohkem kui toidu eest, siis tundub selline areng paratamatu. Aga tasakaalukalt planeerides on mõlemal võimalus ja mõlema järele on vajadus. Meie rahva kullaks on must muld.

Mida tähendab kestlik toidusüsteem toidutarbijale, igale meie inimesele? Toidusüsteemi kestlikumaks muutmisel on üks prioriteete luua tervislik toidukeskkond, kus oleks kerge teha tervislikkusest ja keskkonnahoiust lähtuvaid valikuid. Tervislikku toitumist hõlbustava toidukeskkonna loomine toob kasu tarbija tervisele ja elukvaliteedile ning vähendab tervisega seotud kulusid kogu ühiskonnas. Me kõik tahame, et mesi, mida ostame, oleks ehe mesi, mitte suhkrusiirup, et oliiviõli, mida me kasutame toiduvalmistamiseks, ei oleks toodetud madala standardi järgi, ja meie toit ei sisaldaks antibiootikumijääke, mis võivad seada ohtu meie tervise praegu või tulevikus.

Tarbijale tuleb anda võimalus teha oma tervist toetavaid ja keskkonda hoidvaid ehk kestlikke valikuid. Tahame, et toidupakenditel oleks kergesti märgatav ja headele ostuvalikutele suunav märgisüsteem. Samuti tuleb vähendada soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete sisaldust toidus, et lihtsustada tervist toetavaid ostuvalikuid. Sellele, et tarneahelad lüheneks ja inimene ostaks oma kodule võimalikult lähedal toodetud toitu, aitab kaasa päritolu parem väljatoomine märgistusel. Neid muutusi on paljud toidutööstused ja toiduaineasutused ka vabatahtlikult juba juurutama asunud.

Aga ärme unustame, et maailmas kannatab 10% inimestest nälja käes ning samal ajal on 39% täiskasvanutest ülekaalulised, Euroopa Liidus koguni 52,7%. Selleks, et need probleemid lahendada, peame toitu vähem raiskama ning toituma teadlikumalt ja tervislikumalt.

Mahetoit koolidesse ja lasteaedadesse. Et kujundada lastel tervislikke eluviise ja toitumisharjumusi ning anda neile head teadmised mahepõllumajandusest ja keskkonnahoiust, tuleb teemaga tegeleda võimalikult varakult. Seetõttu tuleb toetada mahetoidu pakkumist koolides ja lasteaedades. Nii nagu igal perel, nii võiks ka igal koolil ja lasteaial olla nõnda-öelda oma talud. Tänavu hakkame toetama mahetooraine kasutamist koolides ja lasteaedades, kus vähemalt 20% toidu valmistamiseks kasutatavast toorainest pärineb mahepõllumajandusest. Lisaks on kavas korraldada koolitusi ja nõustamist toitlustajatele, koolidele ja omavalitsustele. Eelarve selleks on tänavu 0,8 miljonit eurot ning taotlusi hakatakse vastu võtma teisel poolaastal. Igal järgneval aastal tuleb eelarvet suurendada umbes 0,4 miljoni euro võrra.

Kujundame Eesti ringbiomajanduse tunnustatud arenduskeskuseks. Me soovime luua uute väärtusahelate ning ärimudelite loomist toetava tugisüsteemi, toetada katseprojekte ja kujundada Eesti kestliku biomajanduse tunnustatud arenduskeskuseks. Maaeluministeerium koostab 2022. aasta jooksul koos teiste ministeeriumidega ringbiomajanduse arendamise teekaardi nii kogu Eestile kui ka suurematele piirkondadele. Soovime asendada praeguseid suure kliimajalajäljega tootmissisendeid ning luua uusi majandusharusid ja lisandväärtuse kasvatamise võimalusi, mis võimaldaks ka kõik senised toidujäätmed ja muud sarnased ressursid nutikalt rahaks teha.

On valus tõsiasi, et praegu ei suuda paljud meie põllumajandustootjad ilma Euroopa Liidu toetuseta majandada. Bioressursside väärindamist kavatseme juba lähiajal toetada ligi 24 miljoni euroga, mis tuleb Euroopa Liidu taastekavast. Siin vajame investeeringuid nii tehnoloogiasse, tootearendusse kui ka seni kõrvaleheidetud jääkide kasutusele võtmiseks, seda kõike koostöös teadlastega. Selliste investeeringutega viiakse ellu mahukad, Eesti majanduse kestliku kasvu potentsiaali tugevdavad suurprojektid.

Lisaks toidukadudele ja toidujääkide taaskasutusele ringbiomajanduse ahelas tasub meenutada president Lennart Meri lennukat maakeelset ütlust "Olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis". Kui põhuga segades teeb põllumees sitast sõnnikut mulla elurikkuse hoidmiseks ja kasvatamiseks, siis meie biogaasitootjad panevad liikuma bussid ja autod. Selline bioenergeetika toimib toidujulgeoleku ja roheülemineku sihtidega sünergias.

Toidukao ja ‑jäätmete vähendamine on meie püha kohus. Praegustes oludes on eriti õõvastav teadmine, et kolmandik maailmas toodetud toidust läheb raisku ning Eesti kodudes läheb ühe leibkonna kohta aastas raisku ligi 54 kilogrammi toitu. On ilmselge talupojatarkus, et enne, kui hakata tootmist laiendama ja intensiivistama, tuleb raiskamine lõpetada. Toidu raiskamise vähendamiseks teeb Maaeluministeerium koostööd Keskkonnaministeeriumiga toidujäätmete tekke vältimise kava alusel ja Sotsiaalministeeriumiga seoses toidu annetamise edendamisega.

Koostöös Eesti suurte piimatööstustega jõudsime piimatoodete märgistuse ümbermõtestamiseni. Kui nõukogude ajast olid Eestis piimatooted märgistatud säilivustähtaega "Kõlblik kuni ...", siis tehnoloogia on nüüdseks niivõrd edasi arenenud, et tööstused said minna üle märgistusele "Parim enne ...". See annab kodutarbijale sõnumi, et säilivustähtaja saabumisel tasub piimatooteid maitsta, nuusutada ja vaadelda, mitte kohe prügikasti lennutada. Lisaks võimaldab see kaubanduskettidel ja piimatootjail säilivustähtaja saabumise korral neid tooteid ka annetada.

On selge, et toidusüsteem ei muutu kestlikumaks, kui selle osaliste toiduga seotud harjumused ei muutu. Süsteemi osaliseks on igaüks, lastest vanemateni välja.

Inimkeskne riik, partnerite kaasamine, ühistegevus, regionaalareng ja hea maaelu – kogu Eesti peab elama!

Järgnevalt soovin rääkida olulisematest maaelu edendamise võimalustest ja alustan seda mälukilluga: üksi me ei ole keegi, kaks on parem, koos on väga hea. Maal ja maamajanduses ühistegevuseta kaugele ei jõua. Ettevõtluses võib eilne konkurent olla täna koostööpartner ja tänane koostööpartner võib olla homme osanik, kui olete koos kodused ja maailmaturu võimalused selgeks mõelnud. Juba Vana-Rooma ajal tunti vanasõna, mis võtab ühistegevuse iva kokku nii: koostöös kasvab väike, lahkhelides laguneb suur. Ma soovin, et ühistegevus saaks hea tuule tiibadesse lisaks teraviljakasvatusele ka piimanduses ja teistes sektorites. See on ülioluline.

Kodu maale. Nagu alguses mainisin, on maapiirkond koduks kolmandikule meie inimestest ja maapiirkonnas sündinud laste osakaal üha kasvab. See on märk noorte perede usaldusest. Strateegias "Eesti 2035" on seatud eesmärk jõuda selleni, et avalikud teenused oleksid kvaliteetsed, etteaimatavad ja kättesaadavad igas piirkonnas. Selleks on vaja teha palju tööd. Üks inimese põhiõigusi on valida töö‑ ja elukohta. See, kuidas ja kus me töötame, on koos tehnoloogia arenguga juba pikemalt olnud muutumises. Kuid koroonakriis andis sellele uue tähenduse ja võimendas mitut senist trendi. Selle tulemuseks on järjest kasvav huvi valida oma elukohaks ja elukeskkonnaks just maapiirkond. Samas, pikaajalised suundumused, mille tulemusel inimesed ja majandustegevus on koondunud suurematesse keskustesse, on toonud kaasa olulise turutõrke kinnisvaraturul.

On tekkinud paradoksaalne olukord, kus inimesed on valmis maale kolima, kuid keskustest kaugemal asuva kinnisvara madal turuväärtus ja sellest tingitud lisatagatiste nõuded laenu taotlemisel teevad selle paljude jaoks keeruliseks või suisa võimatuks. Oleme selle kitsaskoha lahendamiseks käivitanud koos Maaelu Edendamise Sihtasutusega maale elama asumist soodustava katseprojekti Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis. Hea meel on tõdeda, et praeguseks on pakutud lahendusi saanud kasutada juba seitse perekonda. Kui see pilootprojekt õnnestub, siis peaks seda laiendama ka teistesse maakondadesse.

Maaeluga arvestamise metoodika riigi kõigi poliitikate mõjude eelhindamisel. Teine oluline arengukavas "PõKa 2030" kokkulepitud algatus, mille tänavu käima tõmbame, on maaeluga arvestamise metoodika riigi kõigi poliitikasuundade mõjude eelhindamisel. Vabariigi Valitsus kiitis maaeluga arvestamise metoodika väljatöötamise ettepaneku heaks mullu aprillis.

Oleme koostöös Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi ekspertidega kujundamas Suurbritannia ja teiste riikide eeskujul juhendit, kuidas hinnata riigi arengukavade ja õigusaktide eelnõude mõju maa‑ ja rannapiirkondade elanikele. On oluline, et enne riigi iga ettevõtmist uuritaks selle mõju Eesti eri paigus, kaasates seejuures kogukondade esindusühendusi, et iga küla loeks ja kõigis neis oleks võimalik pakkuda meie peredele vajalikke avalikke teenuseid. Meie ühine eesmärk olgu tagada, et maal oleks hea elada ning poliitiliste otsuste tegemisel lähtutaks piirkondade eripäradest ja vajadustest.

ÜPP uute kohalike arengustrateegiate koostamine. Eesti Leader Liidu ja Eesti Külaliikumise Kodukant üleriigiline koostöövõrgustik on Eesti maaelu hoidmisele niivõrd oluline, et oleme suunanud sinna rohkem riigi ressursse, kui seda tehakse Euroopa Liidus keskmiselt. Uue Leader-meetme aastate 2023–2027 kohalike arengustrateegiate lähtekohad on rohe‑ ja digipööre. Strateegiate koostamisega luuakse võimalused alustada esimesel võimalusel tegevuste elluviimist kohalikul tasandil. Esimest korda on kohalikul tasandil võimalik suunata tähelepanu ka Euroopa Sotsiaalfond+ raames planeeritud tegevustele, eelkõige hooldusraviteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele, et leevendada ülalpidamiskoormust, tagada inimväärikus ja tõsta sotsiaalset kaasatust. Seega kutsun kõiki huvilisi osalema maa‑ ja rannapiirkondade uute arengustrateegiate väljatöötamisel ning maaelu tuleviku kujundamisel.

Inimesed, meie inimesed. Kordamine on tarkuse ema. Riigikogus ja Vabariigi Valitsuses kinnitatud riigi arengukavad, seadused ja riigieelarve raha ei tee üksi midagi – inimesed mõtlevad, otsustavad ja teevad. Meie inimesed, koostöös. Sel aastal oleme korraldanud palju ümarlauaarutelusid energiakriisi, Ukraina sõjaga seotud probleemide ning lahendusvõimaluste aruteluks. Märtsi alguses korraldasime ka partnerite päeva, kus rääkisime eraldi huvirühmade kaasamisest ja koostööst. Püüame olla koos paremad ja paremini valmis uuteks katsumusteks.

Toidujulgeolek ilma keskkonda hoidmata ei ole võimalik. See on meie kõigi asi, koos oleme tugevamad, koos liigume edasi. Tänan tähelepanu eest!

16:25 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Saame liikuda küsimuste vooru juurde. Urve Tiidus, palun!

16:25 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister, tänan selle ülevaatliku ettekande eest. Mind ärgitab küsima see põhimõte strateegias 2035, et toidutootmiseks sobiva maa vähenemist tuleb vältida. Te ütlesite, et peab leidma mõistliku kompromissi, sest põllumaa sobib ju ka päikesepatareideks ja nii edasi. Ma ei eelda, et seda tehakse poolel põllumaal, aga kindlasti mõnes osas tehakse. Kuidas seda mõistlikku kompromissi praktikas ikkagi tagada, kui on ka vajadus, huvi ja surve panna sinna päikesepaneele?

16:26 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, auväärt küsija! See on väga hea küsimus. Me peame tänases julgeolekuolukorras ja tegelikult uues energiakriisiolukorras arvestama sellega, et maa hind ja selle väärtus pidevalt kasvavad. See tähendab seda, et toidutootmine maal ei ole monopol, mistõttu tekib väga suur surve selleks, et asendada seda mingite muude sissetulekuallikatega. Kui statistiliselt on Eestis rendimaid natukene alla 70%, siis see näitab, et mitte kõik toidutootmisele kuuluvad maad ei ole otseselt põllumajandusettevõtete kasutuses, vaid omanikud võivad vastavalt sissetulekuvõimalustele seda [kasutust] muuta. Vaadates viimaseid maaoksjoneid, oleme märganud, et need ettevõtted, kes soovivad rajada päikeseparke ja müüa ka võrku elektrienergiat, pakuvad võrreldes põllumajandusega väga kõrgeid hindu, nii et põllumajandustootjad ei ole enam konkurentsivõimelised. Me oleme Maaeluministeeriumis teinud koostööd väga paljude omavalitsustega ja püüdnud leida võimalusi, et kaitstaks väärtuslikku põllumajandusmaad, mis on kõrge boniteediga. Me saame öelda, et väga paljudel juhtudel on see kogemus olnud positiivne ehk kohalikud omavalitsused mõistavad ka seda, milline on mulla väärtus. Kui mullapinda rikkuda, siis selle taastamine ei võta aega aastaid ega ka mitte sajandeid, vaid sadu aastatuhandeid. See tähendab, et see on oluline. Meil on ka parlamendis praegu menetluses eelnõu väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks. Me püüame selle kohta teha lähiajal täiendavaid ettepanekuid, selleks et arutelu jätkata. Aga ma ütlen veel kord: põllumajandusmaa, mida meil on kasutuses üle miljoni hektari, on oluline väärtus ja seda peab kindlasti kaitsma.

16:28 Aseesimees Martin Helme

Kalvi Kõva, palun!

16:28 Kalvi Kõva

Aitüma, hea Riigikogu aseesimees! Hää minister! Mul on järgmine küsimus. Me teame ju väga täpselt, missuguses seisus tänasel päeval põllumehed on. Toodanguhinnad küll tunduvad tulevat üksjagu kallimad, aga sisendite hinnad on tõusnud ikkagi sadu protsente. Mu küsimus on selline, et mis abi siis valitsus lisaeelarvega põllumeestele juurde andmas on. Me teame, et valitsus eelmine aasta top-up'i [eelarvesse] ei pannud, seega võib ütelda, et top-up'i meil see aasta eelarves ei ole. Euroopa Liit on ütelnud, et annab 2,5 miljonit ja valitsusel on võimalus panna 5 miljonit täiendavalt juurde. Samuti on valitsusel võimalus vähendada sinise kütuse aktsiisimäära. Mis on siis selles kaukas, mida valitsus siiapoole saadab, sest ega tühi kott ju püsti ei seisa?

16:29 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, austatud hea küsija! Kindel on see, et nii tänane valitsus kui ka tulevikuvalitsused peavad kriiside ajal põllumajandussektorit ja toiduainetööstust laiemas mõttes toetama. Osa nendest toetuste pakettidest, mida on juba antud, on olnud mitmekordsed. Pean siin silmas kahte erakorralist toetust, pluss veel täiendavat energiatoetuspaketti, mis puudutas ka ettevõtete sisendite võimalikke hinnalangusi. Me oleme eelarve menetlemise protsessis sellises faasis, et me loodame, et sellel neljapäeval võiks valitsuse tasandilt lisaeelarve välja tulla. Me oleme teinud taotlusi mõlemasse osasse, mida te mainisite, see puudutab nii eridiislit kui ka täiendavat kriisiabi seoses Euroopa Liidu pakutavaga. Aga ma praegu ei saa sada protsenti öelda, millises mahus see täpselt tuleb. Saan vaid kinnitada, et mõlemad osapooled on suhtunud sellesse probleemi tõsiseltvõetavalt ja pingutavad selle nimel, et ka põllumajanduses teatud abipakett täiendavalt tuleks.

16:30 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

16:30 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma kuulsin sinu jutust, et rannas on hea elada. Aga meil on homme randlastega arutelu, kuidas see elu teha nii-öelda normaalseks. Ma küsin, mida sina arvad rannaelupoliitika dokumendi või millegi väljatöötamisest, eelkõige sellest, et randlastel oleks võimalik kala püüda, oleks kalapüügiõigus. Praegu Lasnamäe elanikud, ütleme niimoodi robustselt, võtavad selle enne ära, kuigi need, kes rannas elavad, tahaksid ka kala püüda.

16:31 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, austatud hea küsija! Võib-olla te täpsustaksite, kas te pidasite silmas kutselisi kalamehi või harrastuskalamehi? Harrastuskalamehi? See konkreetne valdkond ei ole küll minu haldusalas. Saan öelda vaid seda, et erinevad kalapüügiload on tõepoolest ääretult populaarsed ja võimalused vähenevad väga kiiresti. Aga ma ei peatuks ainult Lasnamäel. Kui me vaatame seda, kus neid lube taotletakse, siis näeme, et neid taotletakse üle Eesti. See on üks osa meie maaelu‑ ja kalanduskultuurist.

16:32 Aseesimees Martin Helme

Austatud küsija, teist küsimust ei saa kahjuks küsida. Tuleb jääda selle raami sisse, mis on. Rene Kokk, palun!

16:32 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Kas te võiksite mõne sõnaga avada, milline on hetkeseis ühtse põllumajanduspoliitika läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga praegu Eesti poolt vaadates? Kas Eesti seisukohti arvestatakse ja kuidas need seisud on? Kas väljavaated Eesti jaoks on positiivsed?

16:32 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh! Tõepoolest, Eesti oli üks neid riike 19 või 20 Euroopa Liidu riigi hulgas, kes aasta lõpus selle strateegiakava esitas, just selle põhimõttega, et saada kiiresti komisjonist tagasisidet. Me oleme tõepoolest saanud esimese tagasiside ja oleme praegu täiendavas menetlusfaasis. Ühelt poolt võiks öelda, et meie ettepanekutesse on suhtutud positiivselt. Aga me märkame, et Euroopa Komisjon mitmeski punktis viitab läbivalt sellele, et kliima‑ ja keskkonnaambitsioon võiks võib-olla olla suurem. Kusjuures ma juhin tähelepanu sellele, et ei esimeses ega teises sambas ei ole me lähtunud etteantud võimalike arvväärtuste miinimumist, vaid selgelt suurematest [väärtustest]. Aga me soovime selle eelarvestrateegia kaudu ka tugevdada just nimelt otse tootjaid. Seetõttu oleme selles arengustrateegia kavas viinud seotud toetuste võimaluse lubatud maksimumi juurde. Ka seotud toetuste kaudu tahame leida võimalusi ettevõtjate tugevdamiseks. Aga olen teiega selles mõttes nõus, et nendel läbirääkimistel midagi kerget ei ole. Järgmisel nädalal või ülejärgmise nädala alguses peaks põllumajandusvolinik Eestisse tulema, kohtumised temaga on planeeritud ja seal me võtame teema veel kord üles. Maaelumessi raamides toimub kolme Balti ministri kohtumine Tartus, kus me kujundame oma positsioone. Võib-olla on meile natukene arusaamatud mõned aktsendid, mida me teame. Kui me vaatame puhtalt toidutootmist, siis nagu ma enne rääkisin, oleks oluline, et põllumajandusmaa ei väheneks, aga me pigem märkame survestamist, et võiks rohkem maad metsastada, kaasa arvatud põllumajandusmaad näiteks, on tunda seda survet. Aga me ei tahaks sellega selles faasis kindlasti nõustuda.

Oleme teinud kriisi valguses mõningaid ettepanekuid. Neist ühte ei arvestatud, teisega on laiapindsemalt arvestatud, näiteks sellega, et rohumaade tagasitegemise kohustus võiks olla ajutiselt selles mõttes peatatud, et võiks teha külvi sõna otseses mõttes, arvestades seda, mis on toidujulgeolek laiemas mõttes. Teine asi on see, mis puudutab näiteks võimalust ökoaladel erinevaid külve teha, seal on võimalusi laiendatud. Ega see lihtne ei ole, püüame anda endast parima. Aga fakt on see, et ka seesama kriisipakett, mida me siin eelkõneleja mainituna käsitlesime, sai ikkagi tekkida selle tõttu, et me päris korralikult survestasime, nii Eesti kui ka teised riigid. Tõepoolest, tollel hetkel sai see alguse seakasvatusest, kus nii söödahinnad kui ka müügihinnad jooksid risti suundades. See tähendab seda, et sisendid läksid kõik maksimaalselt kalliks ja müügihind maksimaalselt odavaks.

16:35 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

16:35 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Minu meelest on seda tüüpi arutelude kõige suurem puudus see, et meil ei ole mõõdikuid. Ainult üks minister, riigihalduse minister, tõi siia mõõdikud. See on iseenesest väga hea, kui saame anda hinnangut või jälgida ka järgnevatel aastatel, kuhu me liigume. 

Mu küsimus ei tule selle kohta, küsimus tuleb roheülemineku kohta. Väga õigesti on siin kirjutatud, et kui rohepööre ei toimu globaalselt, võib väheneda meie ettevõtete konkurentsivõime, ning kõrgete kliimaambitsioonide seadmine ei tohiks ohustada kohapealset tervisliku toidu tootmist ega meie maa‑ ja rannakogukondade elukvaliteeti. Kuldsed sõnad. Aga mida peaks tegema, et see nii läheks? Siit nagu praegu ei tule see välja. Kuidas me suudaksime seda globaalset üleminekut teha nii, et see käsitleks Eestit võrdsena võrdsete seas?

16:36 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, auväärne küsija! Väga hea küsimus. Kuigi, kui me räägime "PõKa 2030-st", siis seal peaks olema olemas kõik mõõdikud selle kohta, milliseid eesmärke me soovime saavutada. See tähendab seda, et tuleb teha vahearuandeid, selleks et vaadata, kas me liigume õiges suunas. Aga täiendavalt saab ka Riigikogu liikmetele saata need mõõdikud, mida seal käsitletud on.

Teie küsimuses on mitu aspekti. Üks on selge: Euroopa ühine põllumajanduspoliitika on üks osa väga olulisest ja tugevast Euroopa toidujulgeolekust. See tähendab seda, et Euroopa Liit oma tegevusega on tõstnud ka oma ekspordivõimet, mis on väga oluline. Teine pool sellest on see, kas ja kus on piirid ning milline on see kliimajälg, mis selles tootmises tekib. Kui me mõtleme selle peale, et meie konkurentsivõimet ei kahjustataks seoses uute kliimaeesmärkidega, siis paljudel juhtudel me tegelikult mõtleme sellest, kas ja kuidas kolmandad riigid ja võimalik import kolmandatest riikidest võiks kahjustada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet. Komisjoni volinik on lubanud, et võetakse kasutusele meetmed, olgu siis teatud kvoodisüsteem, lisamaks nõndanimetatud peidetud jalajälje hinnastamist või mida iganes. Need kõik on selles mõttes ääretult olulised.

Me praegu mõtleme sellele, mida me oleme kogu aeg öelnud, et me ei peaks tormama uisapäisa. Ka mina olen nõukogus mitu korda selle teema üles tõstnud ja me kavatseme volinikuga seda veel üles tõsta. Ütleksin niimoodi, et see periood, mida me praegu strateegiakavas käsitleme, kestab aastani 2027. Meil oli kaks aastat üleminekuperiood ja nüüd tuleb see nõndanimetatud täielik uus periood, mis on ka uute põhimõtete ja printsiipidega. See ongi üleminekuperiood minu mõistes. See tegelikult tähendab, et aastal 2027+ peaks see strateegiakava ka Euroopa Komisjoni poolt eelarve mõttes andma rohkem võimalusi nende üleminekuinvesteeringute tekitamiseks, selleks et nendega hakkama saada. Igal juhul, mida vähem me selles üleminekus saame ettevõtetele tuge anda, seda suurem on risk, et võib tekkida probleem.

Teine pool on sellel veel ja see on see, et osa ettevõtjaid on juba, sõltumata sellest, mida teeb Euroopa Komisjon, võtnud endale teatud eesmärgid, mis puudutavad täpselt samasuguseid kliimaeesmärke ja enda võimaliku jalajälje vähendamist. Meie murekoht on see, et kui me vaatame erinevaid võimalusi põllumajanduse vaatest ka Eesti kontekstis, siis selgub, et paljud nendest metoodikatest, mis meil praegu on, ei ole väga heade võrdlusandmetega. See tähendab seda, et see, mida põllumehed teevad või homme hakkavad tegema, peaks olema teisendatav selleks, et anda teada Euroopa lõikes, kui palju me ühte või teist jalajälge oleme vähendanud. Aga fakt on see, et me samasuguse kiirusega ei saa edasi minna, ilma et me keskkonnas midagi muudaks.

Selge on see, ma olen selles 99,9% veendunud, et tarbijad määravad selle tulevikusuuna. Üks osa  tarbimisest tähendab seda, et nii loomade heaolu kui ka keskkonnahoid on oluline, aga see peab toimuma tasakaalukalt ja jätkusuutlikult. Toidusüsteemides on oluline, et kõik, kes selles süsteemis osalevad – põllumajandus, kaubandus, tööstus –, peaksid selles protsessis käima ühte jalga. Kui üks lüli hakkab "vingerdama", siis see nuheldakse üldjuhul põllumajanduse ehk primaartootja kätte.

16:40 Aseesimees Martin Helme

Helir-Valdor Seeder, palun!

16:40 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud minister! Maa on põllumajanduslikus tootmises peamine ja tegelikult ju asendamatu tootmisvahend, eriti viljakas põllumajandusmaa, mida Eestis väga palju ei ole. Me teame ka seda, et maa on taastumatu loodusressurss. Kui ta on kord kas hoonete, rajatiste või teede alla võetud, on segi pööratud agrokeemia ja kõik muu, siis ta ei taastu ka aastasadade jooksul, teda ei ole võimalik taastada. Tänases olukorras on metsamaa väga hästi kaitstud ja põllumajandusmaa on võrreldes metsamaaga praktiliselt kaitseta. Seda me võtame iseenesestmõistetavalt planeeringute alla, laiendame neid, kuigi sageli metsamaa on hoopis vähem viljakas kui põllumajandusmaa. Mille taga seisab see, et valitsuskoalitsioon ei ole ikkagi aktiivselt asunud toetama viljaka põllumajandusmaa kaitse seadust?

16:41 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh! Tegelikult tänane valitsuskoalitsioon on ju selle eelnõu menetlemise protsessis osaline. Põhiküsimus või üks küsimustest on seal seotud nende vaidluskohtadega – see ei puuduta mitte ainult koalitsiooni, vaid ka näiteks õiguskantsleri ja kohalike omavalitsuste hinnangut, arvamust esimesele versioonile viidates –, et see liiga palju riivab kohalike omavalitsuste otsustuspädevust ja liiga jõuliselt sekkub sellesse. Mis see pehmem variant on, seda ma enne kirjeldasin. Meil on erinevate planeeringute menetluse käigus – minu teada on üle 50 omavalitsusega koostööd tehtud – väga positiivsed näited, kaasa arvatud Tartus, kus planeeringus sai põllumajandusmaa kaitstud. Tõsi, tuleb öelda seda, et sellelsamal põllumehel ehk omanikul on ühel hetkel õigus tegeleda sellega, et leida, ma ei tea, ühele hektarile mingit kasumlikumat tegevust. Nüüd tuleb leida kompromiss, kus see on mõistlik ja millises mahus see on mõistlik ning kus ei ole. Kui ma õigesti mäletan, siis viimase kaheksa kuni kümne  aasta jooksul on elamuehituse alla jäänud umbes 8000 hektarit põllumajandusmaad ja umbes pool sellest on jäänud teede alla, mis protsendina a priori ei pruugi justkui tunduda väga suur, aga tervikuna – ma olen ju teiega nõus, ma olen seda mitu korda ka väljendanud – vajab põllumajandusmaa kaitset. Kas ta saab samasuguse kaitse nagu mets, seda on hetkel keeruline öelda, see sõltub ju tegelikult sellestsamast saalist, sellest, kuidas lõpeb selle eelnõu menetlemine, mis on täna menetluses.

16:43 Aseesimees Martin Helme

Andrus Seeme, palun!

16:43 Andrus Seeme

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! (Hääl saalist.)

16:43 Aseesimees Martin Helme

Helir, laseme nüüd teistel ka!

16:43 Andrus Seeme

Ma väga tänan väga sisuka ettekande eest. Ma usun, et tänasel teisel ülestõusmispühal läheb Eesti toit palju väärtuslikumaks, seda hakatakse hindama. Aga ma küsin selle kohta, et sa ütlesid, et eelmise aasta aprillis kiitis valitsus heaks maaelu arendamise metoodika väljatöötamise. Mis selle tulemus on või mis sealt tuleb, kas ministeeriumidele algdokument, ja kuidas see maaelu mõjutama hakkab?

16:44 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, auväärt küsija, selle küsimuse eest! Nii nagu ma kõnes seda osa puudutavas lõigus mainisin, kui me teeme valitsuse tasandil, parlamendi tasemel teatud otsuseid, siis on ülioluline, et me vaataksime kõiki aspekte. Me teame, et üldise globaliseerumise tuules on üsna suur surve ka linnastumisele ja maaelanikkonna vähenemisele, vaatamata sellele, et laste arv maapiirkondades, nende osakaal on kasvanud, mis on jälle positiivne. Me peaksime välja töötama põhimõtted, printsiibid ja ennekõike metoodika nende asjaoludega arvestamiseks, et seadusi menetledes seda kaasata ja arvesse võtta nii palju, kui see on võimalik. Ehk me võiksime nende oskuste kaudu luua teadmist ja võib-olla leevendada ka mõjusid ühe või teise otsuse vastuvõtmisel. Aga üldine eesmärk on see, et mida hajutatumalt elanikkond riigi territooriumil paikneb, seda parem on. Kindlasti on maksimaalse linnastumise puhul piisavalt palju negatiivseid aspekte, sõltumata sellest, et kuluefektiivsuse mõttes võib see olla justkui positiivne, aga uuemad teadmised sellest on osaliselt hakanud neid asju ka ümber lükkama.

16:45 Aseesimees Martin Helme

Riina Sikkut, palun!

16:45 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Mina küsin kliimapöörde ja põllumajandusega tegelejatele kindluse andmise kohta. Kui me vaatame kliimaeesmärke, siis tõesti, Eestis on vaja palju muuta, näiteks transpordis ja nii edasi. Aga kuidas anda põllumeestele kindlust, et kui me soovime toidujulgeolekut tagada, siis põllumajanduses mingisugust olulist heite vähendamist ette ei nähta, et teistest sektoritest tuleb see pingutus, keegi oma loomadest ilma ei jää või põldu päikesepaneelide alla ei pea panema ja tegelikult saab senises mahus tootmist jätkata? Mis puudutab väetamist või midagi muud, biogaasitootmist või jäätmetega seotud praktika küsimusi, siis need tuleb ära lahendada, aga suures plaanis ei eeldata nende tegevuse kokkutõmbamist kliimaeesmärkide täitmiseks.

16:46 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, auväärt küsija, selle küsimuse eest! Tegelikult on selles teie küsimuses ju sees mitu küsimust ja mitu aspekti. Kui me vaatame lihtsalt majanduslikku aspekti, siis see võib tähendada seda, et osa ettevõtjaid osa oma ettevõtmisi struktureerivadki ümber. Seda on nad teinud eelmistel perioodidel ja teevad ilmselt ka tulevikus, sõltumata sellest, kas see kliimaeesmärk on või ei ole. See sõltub väga paljudest muudest teguritest. Meenutame ka aasta 2015 piimakriisi ja hiljem olnud Aafrika seakatku. Ka siis osa ettevõtjaid ütlesid, et nad ei ole investeerinud piimandussektorisse ja nad lahkuvad sellest sektorist, lähevad muudesse valdkondadesse. Seda võib ikkagi juhtuda.

Teine asi on see, et produktiivsus teatud küsimustes on kogu aeg kasvanud. Kui me räägime toidujulgeolekust, siis me räägime mõnes mõttes nagu kahest tasandist, mis annaks julgust põllumajandusega tegeleda. Esiteks, teadmine, et toitu on maailmas puudu. See on globaalne teadmine, et toidust on puudus. Tõsi, meil isevarustatuse taseme mõttes on palju toitu justkui üle. Kui me räägime teraviljakasvatusest, siis suudame üle kahe korra rohkem toota, kui tarbime, piimandussektoris on samamoodi, veiseliha puhul oleme saja protsendi künnisel, sealihaga alla selle. See tähendab seda, et see, mida me parimal viisil oskame ja teeme, annab meile võimaluse teha vahetust teiste nõndanimetatud kaupade vastu. Aga nagu te panite tähele, siis impordi ja ekspordi vahe on meie kahjuks umbes 300 miljoniga. Vahepeal oli see 200 miljonit, aga kriisiaegadel on see natukene suurenenud.

Teine küsimus on see – ma juba viitasin teatud maade praktikale ja tarbijate nõudmistele –, kas me peaksime üldse intensiivselt tootma. Küsimus pole mitte see, et toodame a priori vähem, vaid me peame selle läbi kalkuleerima. See tähendab piltlikult öeldes, et osas riikides – ma olen kuulnud ja lugenud selle kohta – on nii, et teatud perioodil näiteks lehmad a priori toodavadki vähem piima ja näiteks talveperioodil ei paisutata võimalike sisendite või söötadega üle, või vastupidi. See tähendab, et jälgitakse paindlikumalt seda, kui palju toodetakse ja miks toodetakse. Aga fakt on ka see, et samasuguse tempoga edasi minna ei ole väga mõistlik. Tuleks hetkeks peatuda, mitte tootmist lõpetada, vaid ümber mõtestada, kes on meie tulevased kliendid, kes on partnerid, mis on tulevased turud. Me väga loodame, et uus piimatööstus, mis Paides võiks tööle hakata, annaks sõna otseses mõttes kuluefektiivsust, kokkuhoidu, ka nende muude energiate mõttes.

Riik ei lähe ütlema, et nüüd tuleb 3% loomakasvatust vähendada. Kindlasti mitte, see ei ole see teema. Tõsi on ka see, et loomakasvatusel teatud osakaal kliimaeesmärkides on. Aga [ei saa] öelda, et me mitte midagi põllumajanduses ei tee. Kindlasti teeme ja need võimalused on ka olemas, on 9–12 meetodit, kaasa arvatud täppisviljelus ja nii edasi, mis kõik annavad võimaluse ühelt poolt keskkonnasäästu tekitada, et kliimaeesmärke täita, kaasa arvatud teie mainitud biogaas. Tõepoolest, kui me tootmisega kaasnevad kõikvõimalikud jäägid suudame pöörata nagu plusspoole peale nii kliima kui ka majanduse mõttes, siis on see väga suur samm.

16:50 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!

16:50 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te rääkisite väga kosmilistest teemadest ja kliimast. Ma olen pisut maisem ja mõtlen sellele, et teie ettekande pealkiri on "Eesti toidu‑ ja maaelupoliitika väljakutsed muutuvas majandus‑ ja julgeolekukeskkonnas". Möödunud aasta jaanuaris küsisite Riigikogult, kas Eesti Vabariigis oleks parem elada, kui see kuuluks Venemaa koosseisu. Te jätsite tookord suure jalajälje Vene meediasõdalastele. Ma küsin, kuidas te tänapäeval suhtute Eesti ja Vene põllumajanduse võrdlusesse ja kuidas sanktsioonid peaksid Venemaad mõjutama. Kas meil on mõni efektiivne vahend nende mõjutamiseks?

16:51 Maaeluminister Urmas Kruuse

Ma ei peaks vist sellele küsimusele vastama, kuna te esiteks tsiteerisite, refereerisite seda küsimust valesti. See küsimus oli esitatud elu kohta, et kus on parem elada. Kui te sellele olete kartnud vastata, siis peale seda, kui Kreml alustas suuremahulist agressiooni Ukraina vastu, te võiksite juba julgeda vastata. Aga selle pealkirja meediasse andis üks valitsusliige, mitte tolleaegne parlamendiliige Urmas Kruuse.

16:51 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

16:51 Henn Põlluaas

Aitäh! Te nentisite, et kui rohepööre ei toimu globaalselt, siis võib väheneda meie ettevõtete konkurentsivõime. Nii ongi. Tõepoolest, rohepööre ei toimugi globaalselt ning see lööb valusalt meie toidutootjaid ja loomulikult tarbijaid. Tarbijate teadlikkusel pole siin mingit rolli, kui hinnad teevad toidu tavalisele inimesele kättesaamatuks. Ka võimalikud tollid välistootjatele, mida te enne mainisite, ei tee toitu odavamaks. Täna tegi Keskkonnaministeeriumi asekantsler muuseas sellise huvitava mõtteuperpalli, et 150 000 hektarit põllumaad tuleks metsastada. Kui arvestame rohepöördest tingitud hinnatõusu ja seda, et kui see [mõte] läheb läbi ja põllumaa ka veel väheneb, siis kuidas kavatsete teie või kavatseb teie valitsus tagada, et hoolimata rohepöördest jääb toit meie inimestele kättesaadavaks ja ei muutu luksuskaubaks?

16:53 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh! Ma alustan tagantpoolt. Ma isiklikult olen arvamusel, et metsarikas riik Eesti ei peaks a priori põllumajanduse ja toidutootmiseks vajaliku maa arvel metsa pindala laiendama. See ei ole ühe ministri ühe minuti [pikkuse vastuse] küsimus, vaid see vajab laiemat diskussiooni. Ma isiklikult arvan, et hea põllumajandusmaa peaks olema toidutootmise kasutuses.

Nüüd see teine osa, mida te mainisite, et tarbijale mõjub ainult hind. Ma ei ole teiega nõus, sellepärast et tarbijagrupid on erinevad. Ka riikide rikkus ja elanikkonnagruppide ostujõud on erinev, mis tähendab seda, et osa inimeste jaoks on oluline odava toidu olemasolu ja riikidel on erinevad lahendused kuni täiendavate sotsiaalsete kompensatsioonideni välja. Samas, kui Ukraina ja Venemaa viljavarud ei jõua teatud turgudele ja Ukrainal on raskendatud või põhimõtteliselt võimatu välja vedada ka viljavarusid, siis kuna ta on olnud päris oluline tarnija teatud Põhja-Aafrika riikidele, võivad seal tekkida globaalsed trendid.

Selles olukorras, kus me väga paljusid põllumajandussaadusi toodame rohkem, kui me ise tarbime, ei tohiks rääkida ja ei peaks rääkima sellest, et meil toitu ei jätku. Aga tõsi on ka see, et päris odav toit on tekitanud selle situatsiooni, kus põllumajandusettevõtted ei ole iseseisvalt saanud mõistlikkuse piirides hinda kasvatada ja on sunnitud kasutama rohkem Euroopa Liidu abi. Minu arvates ei ole see väga hea lahendus. See tähendab seda, et ka tarbijal on siin teatud vastutus ja võimalus sõna otseses mõttes hääletada oma ostudega, selleks et meie ettevõtted muutuksid tugevamaks. Selle tõttu on ääretult oluline, et ka nendelt toiduainepakenditelt, mida poes müüakse, oleks võimalik näha, kus see toit on toodetud, kelle talust või mis ettevõttest see on pärit. Sellega saaks tekitada olukorda, kus me tarbiksime rohkem Eestis toodetud ja kasvatatud toitu, mis on ülioluline muuseas ka keskkonnaeesmärkide puhul.

Sellega, et me ei suuda hallata kolmandatest riikidest odava toidu pealevoolu, ma kindlasti sellisel kombel nõus ei ole. Kas seda on lihtne teha? Sellega ma olen nõus, et see ei ole ilmselt kõige lihtsam ülesanne, aga selles mõttes on see vajalik. Ka teistes riikides on tarbija juba hakanud nendelesamadele küsimustele palju tähelepanu pöörama. Need näited, mida ma enne tõin, olid seotud sellega, kuidas tarbija tegelikult vaatab seda, milline on loomade heaolu ja milline on keskkonnajalajälg. Aga tuleb arvestada sellega, et kuna meil on nii suur ekspordivõime toidutootmises, siis me oleme osa globaalsest – nimetan seda tinglikult nii – allhankest. See tähendab seda, et kui me teatud tingimustega ei suuda arvestada, siis võib sattuda löögi alla ka ülejääva tooraine või toodangu väljamüük, sest me ei vasta nendele tingimustele. Ettevõtjad tajuvad seda absoluutselt erinevalt. Osa sellega juba tegelevad ja tegelesid ka enne seda, kui hakati rääkima samasugusest rohepöördest Euroopa põllumajanduspoliitika tasemel.

16:57 Aseesimees Martin Helme

Jaak Juske, palun!

16:57 Jaak Juske

Austatud eesistuja! Hea minister! Toiduainehindade väga kiire kasv suurendab noortele kvaliteetse tasuta koolitoidu võimaldamise kulu. Kas te saate täna siit Riigikogu kõnetoolist kinnitada, et tasuta koolitoit jääb ka tulevikus alles, vaatamata kiirele hinnakasvule, ja valitsus leiab vajaliku lisaraha, et meie noored saaksid ka edaspidi kvaliteetset ilma rahata koolitoitu?

16:57 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh! Kui ma nüüd ei eksi, siis meil on koolilõunatoetus, mitte tasuta koolitoit, ja see tähendab seda, et kohalikud omavalitsused on seda teemat lahendanud väga erinevalt. Tänases valitsuses ei ole kordagi arutatud seda, et me peaks lõpetama koolilõunatoetuse maksmise, mis tähendab minu arvates seda, et see jätkub ja valitsus seda teemat päevakorda ei võta. Vähemalt on see minu arvamus lähtuvalt nendest aruteludest. Mida me oleme teinud ja mida ma ka oma kõnes mainisin, on see, et me tahaksime toetada neid kohalikke omavalitsusi ja koolipidajaid‑lasteaiapidajaid, kes on valmis oma menüüsse võtma mahetoitu ehk saama mahemärgistuse, alates 20%‑st. Seal me kavatseme küll toetada koolilõuna nõndanimetatud portsjonit sõna otseses mõttes selleks, et seda ellu viia. Meil on siin mitu aspekti. Üks aspekt on see, et lapsed saaksid järjest kvaliteetsemat toitu, aga teiselt poolt saaksid sellega ka aimu keskkonnahoiust, saaksid neid teadmisi ja võib-olla looksid enda kooli juurde – nii nagu mõned koolid erinevates Eesti piirkondades on teinud – kas kooliaedasid või ‑peenraid, selleks et saaks rohkem kodulähedast toitu kasutada. Loomulikult me soovime ka seda, et seda tulevikus oleks rohkem. Ehk jalajälje mõte on ka see, et seda toitu, mida me saame ise kohapeal toota ja tarbida, ei ole mõtet vedada sadade tuhandete või tuhandete kilomeetrite kauguselt.

16:59 Aseesimees Martin Helme

Jaak Valge, palun!

16:59 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Mul on üks väga lihtne ja konkreetne küsimus, lausa lakooniline küsimus, ma ütleksin, millele ma julgen loota ka sama konkreetset ja selget vastust. Nimelt, miks toidutööstused ja Eesti põllumajandus tervikuna pole veel arvatud elutähtsa teenuse osutajate nimekirja?

16:59 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, austatud küsija! Aus vastus on see, et mul on sellele hetkel keeruline vastata. Ma tean ainult seda, et üle aasta tagasi me hakkasime sellega tegelema. Tuleb tunnistada, et teatud diskussioonides vaadati toidujulgeoleku kui millegi sellise peale, mis on tarbetu ja mida ei ole vaja. Aga nagu ma oma kõnes ütlesin, me praegu tegeleme ka seadusandlikul tasemel sellega, et see muutuks, ja sellega, et kui see [eelnõu] on valmis esitlemiseks parlamendile, siis see võetaks siinsamas parlamendis vastu.

Me oleme muutnud juba paari olulist nüanssi, mis puudutab ka toiduvaru olemasolu. Kuni siiani oli meil kolme päeva varu, kui me räägime riigist tervikuna, lähiajal on see tagatud seitsmeks päevaks. Me täna arutame ka 14 päeva, aga kui me liidame sinna juurde Kodutütarde eestvedamisel [propageeritava] seitsme päeva varu perekondlikul tasemel või majapidamisvaru, siis sealt võiks tekkida kokku tervik, teadmised ja oskused, kuidas erinevateks kriisideks valmistuda. Nii et me pingutame selle nimel ja loodan väga, et kui see seadusemuudatus siinsamas parlamendis ette võetakse, siis see tekitab olulist diskussiooni.

Aga siin on seesama teema, et kui eratarbijale on teatud asjad tagatud, siis toiduainetööstusel nii ei ole olnud. Näiteks räägime kas või energiavarustusest gaasiga, mis on hästi päevakajaline teema, aga samamoodi oleme valmis vaatama üle maaelu arengukava meetmed, selleks et anda ettevõtjatele võimalus teha täiendavaid investeeringuid energiajulgeolekusse. See võiks osa ettevõtete puhul tähendada ja peaks tähendama seda, et kui neil on praegu üks energiavalik või ‑liik, mida nad kasutavad ettevõtluses, siis sinna võiks alternatiivina juurde tulla vähemalt veel teine, et oleks võimalik valida. Aga gaasi puhul on valitsus vastu võtnud põhimõttelised otsused seoses LNG‑ujuvterminali rajamisega, selleks et vabaneda Vene gaasist.

17:01 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

17:01 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mul on küsimus kevadiste ja sügiseste põllutööde kohta sel aastal. Teadupärast töötab enamus põllumajandusmasinaid diislikütusel ja nad vajavad töötamiseks ka AdBlue-vedelikku. Juba täna on meil riigis selle AdBlue defitsiit. Kas see on põllumeeste jaoks probleem? Kui see on probleem, siis kas valitsusel on mingi plaan selle lahendamiseks?

17:02 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, auväärt küsija! See, mida te oma küsimuses mainisite, peegeldab minu arvates hästi ilmekalt paari olulist asja. Kui me vaatame ettevõtteid tervikuna, siis me võiksime makrotasandil öelda, et probleemi kuni sügiseni meil justkui ei ole. Aga kui me läheme ettevõtete tasandile, siis me teame seda, et ettevõtjate varud – see puudutab kütust, väetist, seemnevilja, mida iganes – on väga erinevad. Osal on aastane varu, osal on kahe- või kolmenädalane varu. Diisli puhul me lähtume ka sellest – saan täiendada lähtuvalt heast eelnevast küsijast –, et kütusevarude puhul arvestatakse ka sellega, et põllumajandussektorile on vajadusel võimalik anda täiendavat kütust, kui peaks juhtuma mingi kriis.

Üldiselt on niimoodi, et auväärt parlament on jõustanud seaduseelnõu, mis puudutab eridiisli menetlemise registrit. Selles statistikas toodi välja, et umbes 90%‑l juhtumitest on ettevõtjatel endal nõndanimetatud laoplats või laovaru enda ettevõtte territooriumil või kellegagi koostöös ja umbes 10% ostudest tehakse posti abil. Nii et ma ütleksin, et me peame lähenema sellele väga mitmekülgselt, ühelt poolt teatud riiklikud varud, mida me oleme suurendamas ja võimestamas, ja teiselt poolt ettevõtjate enda [varud]. Sest olgem ausad, selles valguses tuleb teatud riskijuhtimine kindlasti üle vaadata. Kõik ju teavad, et üks logistika suurepäraseid reegleid kuni siiamaani on olnud see, et tuleks piisavalt vähe varusid hoida, sest kõik on sul käe-jala ulatuses, sa helistad ja sulle tuuakse kohale. Tänaseks on see muutunud. Nii et siin kindlasti toimub ka muudatusi.

17:03 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

17:04 Aivar Kokk

Austatud juhataja! Hea minister! Ma kuulasin su ettekannet ja mul tekkis küsimus, et kas tõesti Maaeluministeerium toetab seda, et põllud kaetakse päikesepaneelidega. Mina olen aru saanud, et see on jama, mis on toimunud viimased kaks aastat, et kuskile Kapa-Kohilasse on pandud suured päikesepaneelipargid, aga tarbijaid ei ole. Nende liitumist oodatakse, ma arvan, veel aastaid, sest sellist võrku ei ole. Päikesepaneelid peaksid olema ikka tootmise juures ja nii palju, kui võimalik, tootmishoonete katustel, et põllumajandusmaad mitte raisata. Kas ma sain midagi valesti aru või te ütlesite, et maa hind on nii palju tõusnud, et peaks põllumaa panema päikesepaneelide alla?

17:04 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, auväärt Riigikogu liige! Tänan selle küsimuse eest. Te saite minust selles mõttes õigesti aru, et ma näen ohtu, et põllumajandusmaale konkureerivad lisaks metsale ka päikesepaneelid või erinevad energiakandjad, mis võib ühel hetkel tähendada salvestusseadmeid energia jaoks.

Olen selles teiega nõus ja olen seda väljendanud ka eelnevatel kordadel, et esmavajadusena peaks andma võimaluse liituda elektrivõrguga nendele päikesepaneelide keskustele või [päikeseenergia] tootjatele, kes tahavad seda enda tarbeks saada. See oleks number üks. Kui ma ei eksi, siis täiendav vajadus selleks, et luua juurde võimsusi, liitumaks taristuga, oli 53–54 miljoni ulatuses. Aga ma jään enda juurde. Minu teada ka Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumis Taavi Aas on seda protsessi üle vaatamas ja tegelemas sellega, et seda muutust tuua.

Aga ma tahtsin öelda, et ega me ei saa keelata ka põllumajandusettevõttel enda tarbeks vajaduse korral kuhugi päikesepaneele paigutada, selleks et enda energiajulgeolekut tõsta. Aga kui seda teha, siis kindlasti ei tohiks seda teha väärtuslikul põllumajandusmaal. Kui vaadata kogu aspekti, siis võib arvestada ka sellega, kas tegemist on pikaajalise või lühiajalise investeeringuga. Ma tõin selle ohu välja, sellega peab võimaluse korral arvestama. Aga nii nagu ma ütlesin, koostöö omavalitsustega on olnud oodatust parem ja kui seaduse menetluses tuleb ka siia saali suurem koosmeel, siis võib ka seadusandlikul tasandil midagi muutuda.

17:06 Esimees Jüri Ratas

Lauri Läänemets, palun!

17:06 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Et rasked ajad on, seda me teame kõik ja me näeme seda kõike. Mis on juhtunud maailmas? Sellistel rasketel aegadel riigid enam ei looda vabale turumajandusele, vaid kaitsevad hästi palju enda turgu ja enda ettevõtjaid. Ma arvan, et meie peame ka seda tegema. Me teame, et Euroopa vanemate riikide nii-öelda toetusevärgid on nüüd paremaks läinud, aga ikka on see erinevus sees. On üks võimalus, kuidas oma põllumehi toetada. See on omaosaluse määr. Euroopa Liit on teatud miinimumid paika pannud, kuskil on ta 15 prossa, kuskil on 40%, aga riik saab sinna juurde panna ja põllumehe kohustust vähendada. Kas ja kus kohas on meil plaanis riigi tugi juurde panna, et omaosalus oleks väiksem? 

17:07 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh! See, kui riik paneb täiendavad vahendid juurde, ei pruugi a priori tähendada seda, et ettevõtja paneb vähem või rohkem. See sõltub sellest, milline on see meede ja milline on selle meetme omaosaluse osakaal. Jah, printsiibina võib ju nii mõelda, et mida rohkem riik juurde paneb, seda väiksem võiks see omaosaluse määr olla, aga nad tegelikult ei ole teineteisest aprioorses sõltuvuses, just sellepärast, et meetme eesmärgid on erinevad ja mõningatel juhtudel on selge ka see, et taotletakse rohkem, kui raha tervikuna on. Aga see ei tähenda alati seda, et kõik head projektid [raha] saavad, nii mõnigi hea projekt jääb ilma. See on mitmekülgne.

Isiklikult ma arvan seda, et kui meil on olnud siiamaani, vanal perioodil, ütleme, umbes niimoodi, et see keskmine riigi panus on olnud 18% juures, siis nüüd see tõuseb üle 30%, läheb kaks korda suuremaks. Sellega peab riik arvestama. Keskmiselt sõltub summa suurus sellest, milliseks jääb lõppkokkuvõttes esimese ja teise samba erinevate meetmete osakaal ka läbirääkimiste tulemusena. Siis saab täpsemalt hakata rääkima sellest, kui palju ühte või teise meetmesse peaks juurde panema. Ma arvan seda, et ükskõik millises faasis vaadata, kindlasti peaks riik juurde [panema], selleks et luua rohkem võimalusi ka näiteks investeeringutoetusteks. See on kindlasti koht, kuhu võiks juurde panna, sest teatud investeeringud on ettevõtjale kulukad ja mitte kõik investeeringud ei ole a priori kohe otsetasuvad.

17:09 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Merry Aarti, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja. Kaheksa minutit.

17:10 Merry Aart

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt räägiksin ÜPP strateegiakavast, see on dokument, mis peab olema valmis selle aasta lõpuks. Ainult nii saame hakata seda rakendama aastal 2023 ja saame hakata avama uue perioodi meetmeid. Neid meetmeid on tootjatele väga vaja. Oleks ebaaus, kui ei tunnustaks strateegiakava ettevalmistajaid, Euroopa Komisjoniga läbirääkijaid, sihtgruppe, keda on kaasatud ja kes oma seisukohad on avaldanud. On iseküsimus, kui palju nendega on arvestatud. Eks see ongi nii, et mitte kunagi ei ole olukorda, kus kõik sihtgrupid oleksid enda osaga rahul. Mina sellist olukorda ei mäleta.

Selle dokumendi läbirääkimistel näen ma siiski soovi kaitsta Eesti seisukohti. Eks näis, kuidas see õnnestub, aga see on tänuväärne. Ega meil millegi üle väga rõõmustada ei ole. Eesti põllumeeste toetused on koos Läti [toetustega] ikka kõige madalamad Euroopas, toimub ümberjagamine suurematelt väiksematele, pisut võidavad mahe[tootjad], pisut võidavad lihaveisekasvatajad, eriti need, kellel on seos poollooduslike kooslustega. Kaotajad on suured piimakarja[kasvatajad] ja teraviljatootjad. Loomulikult sõltub nendest endist, kuidas nad teisi meetmeid suudavad kasutada.

Põllumeestel on väga keerulised ajad. Sisendite hind on tõusnud kolm kuni neli korda, toodangu müügihind on tõusnud kuni kaks korda. Päris paljud põllumehed, eriti seakasvatuses, juba lõpetavad [tootmist] või kaaluvad väga tõsiselt lõpetamist. Lõpmatuseni ei ole võimalik tootmisele peale maksta. Juba päris mitmed aastad tulevad põllumehed toime vaid tänu toetustele. Mida keerulisem on majanduslik olukord, seda selgem on, et riigil on vaja nii väikeseid, keskmisi kui ka suuremaid põllumajandustootjaid. Me peame suutma ette näha riske. Need loomakasvatajad, kes toodavad ise sööta, elavad selle kriisi üle, need, kes ise ei tooda, on väga keerulises olukorras. Siin peab appi tulema riik, kui soovime, et ka peale kriisi oleks meil loomakasvatus alles, vähemalt põhikari, kui mitte rohkem.

Olen sellele ka varem tähelepanu juhtinud, aga tahaksin veel kord tulla selle juurde, et looduse kaitsmine ja talupojatarkus on omavahel väga tihedalt seotud. Kõige parem looduse hoidja on põllupidaja ja metsaomanik. Temal on vastutus anda heas korras maa üle järeltulevatele põlvedele toidutootmiseks. Me peame omanikku usaldama, kui soovime, et meie toidujulgeolek oleks tagatud.

On olnud väga palju juttu kormoranidest. Mina käisin omal ajal lastega Võrtsjärvel Tondisaarel loodust imetlemas ja piknikku pidamas. Nüüd on Tondisaar kormoranidel nii ära reostatud, et isegi kohalikud sõidavad kauges kaares sellest saarest mööda. Sinna jõuavad isegi Matsalu kormoranid, kes Võrtsjärve kalu naudivad. Mida nad siis veel mere ääres teevad?

Kas keegi siin saalis kujutab ette, milline on hanekahjude hind põldudel? Mitmed põllumehed on sunnitud teraviljapõllud uuesti üles kündma ja külvama suvivilja juba külvatud põllule. Terved pered käivad ja plaksutavad, tervitavad kolm nädalat sisuliselt 24 tundi ööpäevas hanelisi oma põldudel. Ei tasu rääkida eriti kompenseerimisest, see on murdosa tegelikest kuludest. See on väga väike osa, parem kui hoopis ilma, aga väga väike osa. Juba eelmise aasta kevadest on Keskkonnaamet pidanud välja töötama metoodika, mis peletaks linde ja säilitaks põllukultuure. Kahjuks unustati kokku leppimata aastaarv, millal see metoodika peab valmis olema. Minule teadaolevalt valmistatakse seda ikka veel ette. Võimalik, et aastaks 2025 saab selline metoodika valmis. Ma väga loodan, et see arvestab ka tootjate vajadustega. Ka see on oluline toidutootmisele.

Kui tahame, et meil jätkuks toitu, et toidujulgeolek oleks tagatud nii headel aegadel kui ka kriiside ajal, tuleb meil kõigil, kaasa arvatud ministeeriumidel ja ametnikel, teha koostööd, teha koostööd tulemust silmas pidades.

Veel tahan öelda, et meil võib olla palju tarku dokumente. Kui me ei näe erinevate tegevuste ja otsuste seoseid, kuidas jõuda tulemuseni, siis me selleni ka ei jõua. Meil võib olla roheülemineku teekaart, aga kui paneme needsamad päikesepaneelid näiteks keset kõige paremat põldu, eriti kui need ei saa veel ka ühendust võrguga, siis kas see aitab kaasa toidujulgeolekule? Või kui paneme need päikesepaneelid katusele või kuskile sellisesse kohta, kus ei ole viljakat põllumulda?

Praegune sõjaolukord Euroopas sunnib meid väga tõsiselt mõtlema, mida me teeme, mis eesmärgil teeme ja kuidas teeme. Ma ei saa ütlemata jätta, et meil on vaja tarka ja mõtestatud põllumajanduslikku nõuandeteenistust. Nõuandeteenistus on see, mis aitab kõiki tegevusi õiges suunas juhtida, on põllumeestele toeks, selgitab vajadusi seaduseloojatele ja ka põllumajandusteadlastele. Koostööd, koosmõju on vaja, aga see on teine teema ja see vajab eraldi ettekannet. Ma tänan!

17:15 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Aivar Viidiku.

17:16 Aivar Viidik

Lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Head kolleegid! Tänan kõigepealt minister Urmas Kruuset väga asjaliku ja sisuka ettekande eest. Võiks ju need mõtted kõik üle rääkida, aga ei hakka seda praegu tegema, sellepärast et kõigega võib nõus olla.

Aga ma tahaksin rääkida toidujulgeolekust võib-olla sellises argisemas ja arusaadavas võtmes. Üks näide tänasest hommikust. Suhtlesin oma kodukandi Hiiumaa väikeettevõtjaga, kes tegeleb viljakasvatusega ja nüüd juba ka jahutootmisega. Nende rõõm ja mure korraga oli see, et nad on tublid maheviljakasvatajad, aga suurem osa sellest [viljast] läheb ikkagi autode peale ja eksporti. Plusspool oli see, nagu ta ütles, et vähemalt mingi osa nad suudavad jahuks teha ja oma inimeste toidulauale viia. Minu meelest on see üks võtmeküsimusi kogu toidujulgeoleku kontekstis. Minister rõhutas ka seda mitmel korral.

Aga kui hästi konspektiivselt võtta, siis mis on toidujulgeolek? Minu hinnangul on see ühest küljest toidu laovaru olemasolu, millest on ka siin juttu olnud. Aga veelgi olulisem on ikkagi kohaliku toidutootmise jätkusuutlikkus.

Kui siit väikese kalambuuriga edasi minna, siis täna, teisel ülestõusmispühal on paslik meelde tuletada eesti rahva vanasõna, et armastus käib ikka kõhu kaudu. Loomulikult, kui kõht on täis, siis on tunded ikka positiivsemad. Kui kõhutäie annab Eesti oma toit, siis on see ju väga-väga meeldiv. Seetõttu on kindlasti väga positiivne Maaeluministeeriumi ja Euroopa Liidu programmide toetatav programm "Talust taldrikule", kus viljeletakse veel kord lühikeste tarneahelate mudelit, mis tootjat ja tarbijat just lähendab.

Üks oluline aspekt, mis siit ka läbi käis, oli toidu varustuskindlus või tarnekindlus. Nii nagu minister mainis, meil on tootegruppe, kus isevarustatuse tase on väga hea ja üle selle, aga ka tootegruppe, kus see on madal. Siin on kindlasti põhjust mõelda, kuidas neid puudusi tasakaalustada. Eriti rõõmsaks teeb mind kui Lääne-Eesti elanikku see, et agaralt on hakatud tegelema vesiviljelusega, mis toob meie toidulauale loodetavasti oluliselt rohkem kohalikku kala.

Oli juttu ka energiamajandusest ja põllumajandustootmisest. Biogaasitootmisele ma hetkel ei keskendu, aga mis puudutab päikesepaneele ja väärtusliku põllumajandusmaad, siis ma loodan, et me õige pea saame siinsamas Riigikogu saalis selle teema ära lahendada. Aga siiski tuleks aru saada sellest, et see on ka julgeolekuküsimus, kui toidutootja suudab iseennast energiaga varustada. Nii et päikesepaneelide paigaldamist ei saa kuidagi selles kontekstis hukka mõista.

Ma paluksin veidi lisaaega ka.

17:20 Esimees Jüri Ratas

Palun! Kolm minutit.

17:20 Aivar Viidik

On olnud selles kontekstis juttu ka ringmajandusest. Ärme toome siia konteksti väljendit "toidu raiskamine", aga paratamatult on toiduülejäägid samuti teema, mis vajab väga süvenenud käsitlemist, et me ühest küljest vähendaks toidu raiskamist, aga teisest küljest annaksime riknenud toidule uue elu kompostimise ja siis uuesti ringlusse võtmisega. See on minu meelest põllumajandussektoris, maaelusektoris kindlasti rohemajanduse üks olulisi tahke.

Loomulikult, kui veel julgeolekust rääkida, siis üks aspekt, mis on minu hinnangul väga-väga oluline, on see, et maapiirkondades just tootmine on ju olnud läbi aegade kogukondlik tegevus ja kogukondliku tegevusena tõstab see kogukonna julgeolekut täiesti otseses mõttes. Loodetavasti tekitab see ka solidaarsust, paremat läbikäimist kogukonna[liikmete] vahel, aga kogukonna julgeolek ühistegevuse kaudu on minu meelest täiesti seotud just nimelt põllumajandustootmisega.

Nii et tegelikult ei olegi lõpetuseks muud öelda kui jõudu maaeluministrile selle kava elluviimisel. Ma loodan väga, et meie põllumajandustootjad suudavad lahendada ka need kitsaskohad, mis on seotud raskustega just ida poolt tarnimisel, ja Eesti põllumajandustootmine jätkab sama heal ja efektiivsel kursil, kui see on olnud varem. Aitäh!

17:23 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Aivar Koka.

17:23 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Hea komisjoni esimees! Head kolleegid! Ma pean tunnistama, et ma ootasin täna midagi enamat. Tundes maaeluministrit, ma tean, et ta alati suhtub väga tõsiselt oma tegemistesse. Kui me olime koos maaelukomisjonis, siis me alati suutsime konsensuse leida. Aga kui lugeda seda paberit, siis ma olen kurbusega tõdenud viimased kuus kuud, et me arutame, me mõtleme, me püüame otsustada, aga otsust ei tule ehk on suutmatus teha otsuseid.

Alustame energiajulgeolekust. Siit puldist öeldakse, et põllumaad on olukorras, kus sinna võidakse ehitada päikesepargid. Kui tootmismaale tahta ehitada midagi muud, siis selle jaoks on vaja kõigepealt detailplaneeringut. Võib-olla oleks pidanud täna olema siin see otsus, et põllumaadele, mis on viljakad, päikesepaneeliparke ei rajata, neid rajatakse tootmishoonete juurde, linnade juurde, sinna, kus on tarbijad. Meil on tootmishoonete katused, meil on elamud, kõik muu, mitte ei peaks raiskama põllumaad, mida juurde ei kasva, see on selline suurus, nagu ta on.

Vaatan järgmist asja: koolitoit, mahetoit ja kõik muu. Täna rahanduskomisjonis arutasime sotsiaaldemokraatide eelnõu, ettepanekut valitsusele tõsta koolitoiduraha. Me teame, et mahetoit on kaubandusvõrgus tunduvalt kallim kui ükskõik mis tavatoit, sest väetistega kasvatades lihtsalt tootmismaht kasvab. Kes seda eelnõu ei toetanud? Ainult Reformierakond. Ülejäänud erakonnad toetasid. Aga siin on sihukene ettepanek.

Järgmine on see, et võiks arutada erimärgistatud kütuse aktsiisi langetust. Isamaa on selliseid ettepanekuid teinud varsti viimased poolteist aastat. Eelmisel nädalal arutasime rahanduskomisjonis aktsiisilangetuse teemat. Kõik erakonnad peale Reformierakonna toetasid aktsiisilangetust,  Reformierakond ei toetanud. Mul on hea meel, et minister on seisukohal, et aktsiise võiks langetada, aga kindlasti tuleb teha oma koduerakonnas kõvasti tööd, et ka koduerakonna vähemalt rahanduskomisjoni liikmed toetaksid maaeluministrit, sest muidu võib tekkida olukord, et tahad paremat, aga välja tuleb nii nagu tavaliselt.

Me räägime roheenergiast ja taastuvenergiast. Siin on küll kirjas, et biogaasi ja kõige tootmiseks loodetakse Euroopa Liidust saada üle 20 miljoni ja sellega tegelema hakata. Väga lihtne. Tuleks siis teha valitsuse otsus, et kui lauda juures on olemas lägahoidla, siis pannakse sinna katus peale ja hakatakse biogaasi tootma. Lihtne otsus, ei ole vaja väga palju keerutada. Selliseid näiteid on Eestis küll ja küll. Loomulikult, see on investeering. Mõni aasta tagasi oli väga keeruline, et see ära tasuks. Investeeringuid tehti, aga ei olnud lihtne, et need ka rahaliselt oleks ära tasunud. Tänase gaasi hinna juures, mis on kerkinud viis-kuus-seitse korda, on see mõistlik. Eriti, kui koalitsioon leiab, et see on energiajulgeoleku jaoks oluline.

Palun kolm minutit.

17:28 Esimees Jüri Ratas

Palun! Kolm minutit lisaaega. 

17:28 Aivar Kokk

Aga kahjuks konkreetseid otsuseid ei ole. Me räägime toidutööstusest ja [toidu]varust. Eelkõneleja rääkis Hiiumaa põllumehe näitest. Ma arvan, et see on üks koht, mille üle oleks täna pidanud rohkem rääkima ja arutlema. Selle üle, et me ise toodame, kõigepealt põllu peal, ja siis me vääristame seda, mida me seal põllu peal toodame, ja seda oma inimestele. Nagu me lugesime nädal tagasi, et kõige parema piimaanniga lehmad kasvavad siin Eestis. Meie piimatoodang on Euroopas teisel kohal. Me toodame rohkem, kui me ise tarbime. Loomulikult, eksport on väga oluline, sest ainult ekspordist tuleb riigile raha. Ülejäänud tarbimine käib riigisiseselt. Kuidas me hoiame seda, et piimakarjad ei vähene? 

Seakasvatus. On julgeolekuküsimus, et meil endal oleks liha. Täna on olukord muidugi tunduvalt parem kui pool aastat tagasi, sest pool aastat tagasi oli liha hind nii madal, et väiksemad seakasvatajad panid järjest uksi kinni. Täna on hind õnneks jõudnud sellele tasemele, nii nagu piima hindki, et elab ära ja jääb natuke üle ka.

Ma loodan, et järgmistel ministritel, kes tulevad siia ettekandega arengute kohta 2035. aastaks ja edasi, on väga konkreetsed ettepanekud, mis on valitsuses läbi arutatud ja mille kohta ka otsused tehtud. Nende otsuste arutelu peaks olema siin Riigikogus ja siin on ka see poliitiline otsus. Kui on poliitiline otsus tehtud, siis on järgmine samm see, kuidas toetada riigi vahenditega seda, et need otsused ka ellu viiakse, aga mitte nii, et plaanime, soovime, tuleme. Rohkem otsustavust! Siis on võimalik ka Eesti põllumajandus ja toidutootmine viia kõrgemale tasemele, mis tänagi on väga hea, aga tuleb hoida oma põllumehi ja loota seda, et meie inimesed elaksid ka maapiirkondades. Kolmandik meie inimestest elab ikkagi maapiirkondades. Kuidas toetada seda, et koolid ja lasteaiad alles jääks, et kõiki neid teenuseid, mida iga kodanik on harjunud linnas saama, oleks võimalik ka maal saada – see on üks koht, mille üle peaks täna rohkem ja rohkem arutlema, sest kõik Eestimaa inimesed väärivad, et nendesse suhtutaks hästi. Aitäh!

17:31 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Ivari Padari. Kaheksa minutit.

17:31 Ivari Padar

Lugupeetud härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Iseenesest ju kõik need sihiseadmised, mis siin dokumendis on, on õiged ja head. Minister tegi ka kena ettekande. Siht on ju aasta 2035. Me oleme siin rääkinud palju sellest uuest strateegiakavast, mis ju tegelikult hõlmab sellest ajast ainult poolt ehk aega aastani 2027. Aga kui nüüd veel väiksema ajalõigu juurde minna, siis on nii, et meil on sellel ja järgmisel aastal ääretult pöördelised ajad, kui põllumajandus proovile pannakse, tingituna kõikidest nendest asjadest, mida te teate.

Selge, et põllumajanduse sisendite, kui me räägime kas või väetistest ja kütustest, hinna tõus on Eesti põllumajanduses ikkagi sadades miljonites. See on ikkagi ääretult karm olukord. Kui väetistest rääkida, siis 90% väetisi oli eelmisel aastal juba varutud ja ostetud ehk see kevad elatakse ju kenasti ära, nii kenasti, kui on võimalik. Aga selge, et meil on ikkagi sügisene ja järgmise aasta auk, kus tuleb valmis panna need võimalused, mis puudutavad krediteerimist, ehk kõik see, mida saab teostada ka Maaelu Edendamise Sihtasutus. Temale tuleb võimaluste piires ressursse juurde anda.

Jah, toidujulgeolek on tõesti selles kontekstis tugevasti sõnaks saanud, varem sellest väga palju ei räägitud. Mulle tuli meelde, et kriitilistel aegadel ikka tuleb see jutuks. Kui kaksiktorne rünnati ja ma olin Laari teises valitsuses põllumajandusminister, siis ka järsku terve valitsuskabinet ärkas: kas meil süüa on? Tollal me arvasime, et süüa on. Rakveres oli viljaladu, pärast varastati see ladu [tühjaks], [vili] läks vedelal kujul Eesti rahva sisse.

Mis see toidujulgeolek on? Selle alla võib hästi palju [mahutada] ja seda terminit laiendada, aga kõige tähtsam on ikkagi see, et toimiv põllumajandussektor ja toimiv põllumees on toidujulgeolek. Me võime ütelda, et Eestit nälg ei ähvarda, aga need ümberkorraldused või uues olukorras asjade paikaseadmine on päris keerulised. Küll me ka tulevikus seda väetist kätte saame, saame seda kindlasti odavamalt kätte, kui on tänased tipphinnad, aga see asi vajab paikaloksumist.

Me teame ja on ka selge, et selles olukorras, jah, on toiduainete hinnad kindlasti juba tõusnud, ning eeldatavasti jäävadki need mingitesse sellistesse kõrgustesse. Meil tuleb üks asi, see on väetisepool, läbi mõtelda, meil tuleb samamoodi söödapool läbi mõelda, sellepärast et ka meie tippkarjade puhul oli oluline mängija Ukrainast sisse toodud sööt, kas või mais.

On selge, et uues olukorras jõuame ka maakasutuse, põllumajandusliku maakasutuse ja rohestamise juurde. Selge, ma näen, et on vajadus maakasutust põllumajanduse jaoks vähemalt mingiks perioodiks intensiivistada, et me oma karjaga toime tuleksime. Siin on neid muutujaid sedavõrd palju, millega tuleb kaasa minna. Oluline osa, kuidas siin kaasa aidata, on loomulikult ka riigi poliitika ja riigiabi, mis on suuresti Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika, Eesti-poolne kaasfinantseerimine ja loomulikult ka järgmine lisaeelarve, mis mul siin ees on. Ma tean, et sinna on plaanis panna vähemalt paarikümne miljoni ulatuses põllumajandustoetusi, ja me loodame, et küll need ka siis tulevad.

Koolitoidust on siin ka juttu olnud. Mis ma selle kohta ütlen? Alguses tundus niimoodi, et lastele antakse lihtsalt koolis sooja sööki ja võib‑olla sinna see asi jääbki. See on märk. See on mitmepalgelisem asi, see on ikkagi see, kas me harjutame lapsi koolieast saadik korralikku ja kodumaist toitu hindama.

Kui me siin arutasime kas või seakasvatuse rasket olukorda kolm kuud tagasi, siis me jõudsime tõdemuseni, et Skandinaavias on teistmoodi see, et Skandinaavias väga väärtustatakse kodumaist. Mitte et me oleks protektsionistid, aga lihtsalt, kui [ka välismaine] kaelakarbonaad on euro võrra odavam, siis ikkagi võetakse kodumaist kaelakarbonaadi. Toitumisharjumuste ja kodumaise [toidu] teema, mis kaasneb koolitoiduga, on väga oluline. Ma palun sellesse teemasse tõsiselt suhtuda. Me jõuame nii või naa nende teemade juurde ühel hetkel välja.

Nüüd energeetikast. Kindlasti tuleb tõsise pilguga tänane strateegiakava üle vaadata, et põllumajandusse tulevad energeetilised lahendused saaksid investeeringutoetust. Ma saan aru, et taastuskavas on küll ka paarikümne miljoni ulatuses need teemad sees, aga siin on kas või selline toimiv korralik pilootprojekt, tänasel juhul Estonia ümber toimuv, mille abil Tartu linn saab oma biogaasi. Teadmiseks: on umbes niimoodi, et sada lehma toidab ära ühe bussi aastas. Meil on olemas korralik piloot[projekt], aga muidugi hästi mahukas ettevõttes. Meil tuleb selle tarkusega edasi minna ja vaadata, kuidas meil neid biogaasijaamasid rohkem tekiks, sest selge on see, et ühest väiksest tootjast ei piisa. On teatud kriitiline maht, mida on vaja. Näiteks selle kriitilise mahu puhul – ma vaatan strateegiakava – annab strateegiakava ka võimaluse näiteks teha energiaühistuid, kus on mitmed tootjad koos. Me peame ringmajandusse jõudma, ringmajandus on üks mõistlik asi ja see on üks osa sellest rohelisest mõttest, mida me põllumajandusse tahame sisse tuua. Ma ei tea täpselt, mis asi on talupojatarkus, sest ma olen ka talupojalollust palju näinud, aga ma ise usun, et talupojatarkus ongi selline ringmajanduskeskne lähenemine majandusele, toidutootmisele, ühiskonnale.

Ega midagi, arukat meelt meile nendel keerulistel aastatel kaasamõtlemiseks põllumajanduse edendamisele taoliselt, et see uuesti paika loksuks. Aga kriitilised ajad on kindlasti, ma arvan, sügis ja järgmise aasta kevad ning [kriitiline on] see, mis puudutab hirmsal kombel kerkinud sisendite hindasid. Edu meile ja elagu Eesti põllumajandus!

17:39 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Tarmo Tamme.

17:39 Tarmo Tamm

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Härra minister! Head kolleegid! Väga oluline teema, mida täna siin Riigikogu saalis arutatakse. Ma tänan kõigepealt härra ministrit ja seda meeskonda, kes selle strateegiakava aastani 2035 paika pani ja selle koostas. Eks me oleme seda mitmel korral maaelukomisjonis arutanud ja väike sisend on ka sealtpoolt tulnud.

Igale riigile on minu meelest strateegiliselt väga tähtis, et riigil oleks sõjaline julgeolek, energiajulgeolek ja toidujulgeolek. Kui need kolm julgeolekuvaldkonda on tagatud, siis ma arvan, et ka riik on tugev. Tunnistame ausalt, et ilma toidujulgeolekuta ja ilma toiduta ei saa ka sõdur sõjaväljal hakkama. Nii et toit on igal juhul väga tähtis. Mul on hea meel, et me toidujulgeolekust järjest rohkem räägime ja selle üle mõtiskleme.

Kui me vaatame inflatsiooni, mis eelmise aasta märtsikuuga võrreldes oli 15,2%, siis väga palju sellest hinnakasvust andis ka toiduainete hinna kiire tõus. Toiduainete hinna kiire tõus lööb väga tugevalt meie riigi inimesi, kelle sissetulek pole just eriti kõrge, ja vaesemaid inimesegruppe. Statistika näitab, et paljudel inimestel on tekkinud olukord, kus nad valivad neid toiduaineid, mis on säilimistähtaja ületanud, või valivad, millisest poest toidu kõige odavamalt kätte saab. 

Minu meelest on riigil siin väga suur võimalus ise kaasa aidata sellele, et inimestele oleks toit rohkem kättesaadav ja meie ettevõtted oleksid rohkem konkurentsivõimelised. Kindlasti tuleks arutada nendel teemadel, kas me peaksime aktsiise alandama. Minu arvates tuleks aktsiise alandada, eelkõige tuleks alandada erimärgistatud diislikütuse aktsiisi, et põllumehele luua mingil määral võrdsemaid konkurentsitingimusi meie naabritega. Ülejäänud Euroopa Liidu riikidega võrreldes, nagu me teame, on Euroopa Liidu otsetoetused meil kahjuks ikka veel kõige väiksemad või seal viimaste hulgas.

Riigi panus võiks olla see, et esimesel võimalusel vähendada erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäära ja viia see Euroopa Liidu miinimumtasemele ehk 21 eurole 1000 liitri kohta. See ei ole ühtpidi rahaliselt väga suur summa, aastas 5–7 miljonit eurot, aga see on märgiliselt väga tähtis. Põllumees saab aru, et vähemalt teeb riik omalt poolt kõik selleks, et talle vastu tulla. Ega neid võimalusi nüüd nii väga palju ka ei ole.

Teine asi, mida me kindlasti peaksime tegema. Kui Euroopa Komisjon pani omalt poolt 2,5 miljonit, et toetada meie põllumajandussektorit, ja riik lubas sinna 5,5 miljonit juurde panna, siis igal juhul riigi lisaeelarves peaksid need summad kajastuma. Need võiksid olla minimaalsed summad, millest me saaksime rääkida. Ma julgen päris kindlalt kinnitada, et koalitsioonipartneri poolt, Keskerakonna poolt on nendele igal juhul tugi olemas. Me kindlasti toetame nii erimärgistatud kütuse aktsiisi langetamist kui ka seda, et riik minimaalselt 5 miljonit leiaks juurde Euroopa Komisjoni eraldatud rahale.

Millest ma tahan veel rääkida? Eks see keeruline olukord pane mõtlema, kuidas põllumajanduses oma eluringi korraldada. Väga paljusid valdkondi me saame ise Eestis tugevdada, näiteks biomajanduse olukorda, millest kolleeg Ivari Padar rääkis. Me võiksime oluliselt rohkem Eestis toota biogaasi biometaan. Kui tänasel päeval Tartu linna bussipark liigub tänu biogaasile ...

Ma palun mõni minut lisa.

17:44 Esimees Jüri Ratas

Palun! Kolm minutit lisa.

17:44 Tarmo Tamm

... siis seda võiks oluliselt laiendada. See puudutab ka küttevaldkonda, sest ka põllumajandus saab olla väga aktiivne selles valdkonnas, et lokaalselt katlamaju kütta erinevate kütuseliikidega, milleks võib teatud mõttes olla ka põhk, mida juba mõnes kohas kasutatakse. Ma tean, et üks väga tubli [ettevõte] kütabki oma katmikalasid põhuga. Neid võimalusi on veel.

Loomulikult me peame vaatama konkurentsitingimused üle, et meie tubli põllumees jääks nendes karmides konkurentsitingimustes ellu. Tuleb teha riigi poolt kõik, et meie põllumees tunneks ennast kindlamana. Ma võin öelda, et lisaks sellele, et me oma rahva ära toidame, on meil ka suur potentsiaal toiduaineid eksportida. Me teame, et maailmas toidupuudus järjest kasvab. Tänasel päeval lähevad ka sellised toiduained müügiks, mida varem ei olnud võimalik müüa, ja väga erilise hinnaga.

Aasta algul me rääkisime komisjonis näiteks kokkuostuhindadest, see puudutas piima, sealiha või teravilja. Me teame, et need hinnad on nüüd kasvanud kohati isegi kordades. Kui põllumees oleks aasta tagasi saanud sellist müügihinda, mis on nüüd, siis ta oleks olnud hästi õnnelik. Aga kahjuks on sisendhinnad kõik eest ära läinud ja endiselt on põllumees raske [probleemi] ees, kuidas hakkama saada väetise, kütuse või elektrienergiaga. 

Aga soovin meile kõigile tarku otsuseid. Ma soovin ministrile edu läbirääkimistel valitsuses, et need minimaalsed soovid saaks lisaeelarves kajastatud. Ma tean, et minister teeb selle nimel tugevalt tööd. Meie toetus on olemas. Jõudu ja aitäh!

17:46 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Nii nagu meie kodu‑ ja töökorra seaduses kirjas, arutelu lõppemisel Riigikogu otsust vastu ei võta. Selle päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. 


3. 17:46 Arupärimine kõrghariduse alarahastamise mõjude kohta (nr 128)

17:46 Esimees Jüri Ratas

Liigume kolmanda päevakorrapunkti juurde: Riigikogu liikmete Eduard Odinetsi, Helmen Küti, Lauri Läänemetsa, Riina Sikkuti, Indrek Saare ja Jaak Juske 4. aprillil 2022 esitatud arupärimine kõrghariduse alarahastamise mõjude kohta (nr 128). Arupärimisele vastab haridus‑ ja teadusminister Liina Kersna. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Jaak Juske, et ta arupärimist tutvustaks.

17:47 Jaak Juske

Austatud Riigikogu esimees! Hea Riigikogu! Hea ülikoolirahvas! Eesti kõrgharidus on tõsises kriisis. Juba üle kahe kuu ei ole meil halduslepinguid avalik-õiguslike ülikoolide ja ministeeriumi, Eesti riigi vahel. Eesti kõrghariduse alarahastamine on muutunud krooniliseks probleemiks ja selle hapusid vilju me näeme nüüd, kui mitu ülikooli on teatanud, et nad on asunud kärpima ja sulgema tasuta eestikeelseid õppekohti. See on väga tõsine kriis, mis puudutab kogu meie kõrghariduse tulevikku, selle kvaliteeti ja kättesaadavust.

Seoses sellega on sotsiaaldemokraadid esitanud proua ministrile neli küsimust. Me tahame teada, kuidas selline olukord on saanud üldse sündida. Millal valitsus plaanib leida lisaraha, et see piinlik rahastuskriis saaks lõpetatud ja ülikoolid saaksid halduslepingud sõlmitud? Ega ometi tänase valitsuse poliitika pole see, et kärpida või üldse kaotada tasuta eestikeelne kõrgharidus? Sellised küsimused. Palume vastuseid, proua minister, kõnetool on teie.

17:48 Esimees Jüri Ratas

Ma palun Riigikogu kõnetooli haridus‑ ja teadusminister Liina Kersna, et ta antud arupärimisele vastaks.

17:48 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Austatud Riigikogu esimees! Head arupärijad, head Riigikogu liikmed, suur tänu teile väga olulise arupärimise eest! Ma ütlen täitsa siiralt, et mul on hea meel, et kõrghariduse rahastamise teemat hoitakse jätkuvalt esil, hoolimata sellest, et meil [alles] hakkab taanduma COVID‑i kriis, käimas on sõda Ukrainas ja tundub, et nii palju on teisi akuutseid teemasid. Aga kõrghariduse rahastamise teema on kindlasti teema, mida võib tõesti nimetada ka kriisiks.

Te tõite oma sissejuhatuses välja, et miks selline olukord on kujunenud. Selline olukord on kujunenud sellepärast, et pärast otsust minna üle tasuta kõrgharidusele anti selleks kõrghariduse valdkonnale 10 miljonit eurot lisaraha, et üle minna, aga pärast seda on kõrgharidusele suunatud lisaraha näpuotsaga ja on olnud aastaid, kui üldse ei ole lisaraha lisatud. Ma vaatan, et näiteks 2018 oli 2%, sealt edasi 3,1%, siis 2,8%, 2021 oli 4,9% ja see oli 8 miljonit eurot, mis oli tõesti tagasi vaadates üks kõige suuremaid rahasüste kõrgharidusse, sel aastal on 3,1%, 5 miljonit. Nii et see on vastus, et tõesti, kõrghariduse valdkond on pärast tasuta kõrgharidusele üleminekut olnud süsteemselt alarahastatud.

Aga nüüd vaatame täpsemalt teie küsimusi. Esimene küsimus: "Miks pole ikka veel sõlmitud uusi halduslepinguid ülikoolidega? Milline on siin Teie kui ministri vastutus?" Ülikoolirektorid on juba eelmise aasta kevadest alates väga selgelt öelnud, et kõrghariduse rahastamisega on probleem. Esitati ka hariduslepe, kus öeldi väga selgelt, et kõrghariduse rahastamine suhtena sisemajanduse kogutoodangusse peaks olema 1,5%. Kui me selle eesmärgi juurde tahaksime jõuda, siis suurusjärgus 110 miljonit eurot oleks vaja kohe lisaraha. Seda raha ei ole me riigieelarvesse saanud. Riigieelarve läbirääkimistel taotlesin ma 7,2% tegevustoetuse kasvu ja seda tol hetkel põhjendusega, et meil oli taotlus samavõrra ka palku tõsta, et õppejõudude palgad tõuseksid sarnaselt õpetajate palgaga. Me ei saanud lisaraha. Haridus‑ ja Teadusministeeriumi eelarve sees suunasime ümber kõrgharidusse 5 miljonit eurot, mis ongi see 3,1%. Kui me selle otsuse tegime, et 5 miljonit eurot panna kõrghariduse rahastamisse, oli mul piinlik, et see summa on niivõrd väike, aga kui ma vaatan nüüd, mis on varasematel aastatel toimunud, siis tundub, et see summa oli täiesti soliidne. Aga loomulikult ei lahenda see süsteemset probleemi.

Kõrghariduse rahastamine on  meil rektoritega ühine mure, see on ka Haridus‑ ja Teadusministeeriumi mure. Ja miks? Minu meelest on väga ilmekas näide see, et meil on vaja juurde õpetajaid, meil on vaja juurde insenere, meil on vaja juurde arste, meil on vaja juurde IT‑spetsialiste, aga me näeme, et kõikide nende erialade lõpetajad saavad tööturul oluliselt suuremat palka, kui saavad nende õpetajad ülikoolides, enamasti doktorikraadiga õppejõud. Näiteks inseneride õpetajad saavad ülikoolides 500 eurot vähem palka, kui saavad [need spetsialistid], IT‑sektori [õpetajad] 1300 eurot vähem, arstide [õpetajad] saavad ülikoolis 1500 eurot vähem, isegi õpetajate õpetajad saavad ülikoolis vähem palka, suurusjärgus 200 eurot.

Kui nüüd tulla nende halduslepingute juurde, siis see, et riik saaks öelda ülikoolidele, et meil on neid spetsialiste rohkem vaja, eeldab suuremat rahastust, ja see, et mõlemad osapooled saaksid ausa näoga lepingule alla kirjutada, eeldab kõrghariduse rahastamise suurendamist. Seetõttu ongi rektorid öelnud, et nad taotlevad 15%‑list tegevustoetuse kasvu järgmise nelja aasta jooksul. See tundub summa summarum suure summana, aga suhtena sisemajanduse kogutoodangusse hoiab see taset. Loomulikult tunnen ma ka isiklikku vastutust selle eest, et vähemalt sel ajal, kui mina minister olen, kõrghariduse valdkonda tuleks raha juurde. Kindlasti ma riigieelarve läbirääkimistel seisan ka kõrghariduse eest.

"Kas ja millal on valitsusel plaanis leida ülikoolide soovitud lisarahastus?" Me kindlasti valitsuses arutame seda augustis, kui algavad riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve läbirääkimised. Nagu ma ütlesin, rektorid on pannud oma tingimuseks, võiks öelda isegi, et on esitanud ultimaatumi, et selleks, et nad saaksid riigi soovitud tellimust täita, peaks tegevustoetus nelja aasta jooksul 15% kasvama. Mida see tähendab maksumaksjale? Maksumaksjale tähendab see seda, et 2023. aastal oleks vaja lisaks 24,7 miljonit, 2024. aastal 28,5 miljonit, 2025. aastal 32,7 miljonit ja 2026. aastal 37,6 miljonit. Tegemist on kumulatiivse kuluga, sest baas muudkui kasvab. Hoolimata nendest päris paljudest lisamiljonitest, suhtena SKP‑sse me siiski jääksime 1,1% juurde. Kui me praegu oleme suurusjärgus 1% juures, siis neli aastat 15% tegevustoetuse kasvu hoiaks meid 1,1% juures. Aga see on kindlasti riigi eelarvestrateegia oluline teema. Meil haridusministeeriumis ongi läbi aastate kaks põhilist lisavajaduse allikat: õpetajate palga kasv ja kõrghariduse rahastamine. Kindlasti ma need kaks teemat ka tõstatan.

Kolmas küsimus: "Kas valitsus plaanib vähendada tasuta eestikeelsete õppekohtade rahastamist Eesti ülikoolides?" Ei, kindlasti ei plaanita vähendada eestikeelsete õppekohtade rahastamist ülikoolides. Kui te oma arupärimises viitate Tallinna Ülikoolile ja sellele, et Tallinna Ülikool sulges mitu õppekava, siis need õppekavad ei olnud valdavalt Tallinna Ülikooli vastutusvaldkondade õppekavad. Üks rekreatsioonikorralduse magistriõppekava oli nende vastutusvaldkonna õppekava, ülejäänud viis olid vastutusvaldkonnast väljas. Ma vaatan üldiselt vastutusvaldkondade ülevaadet. Näiteks, kunstiakadeemias ning muusika‑ ja teatriakadeemias kõik õppekavad, sada protsenti vastavad nende vastutusvaldkondadele, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis on ligi sada protsenti õppekavadest vastutusvaldkondade õppekavad, aga Tallinna Ülikoolis on 73,1% õppekavadest nende vastutusvaldkonnas. Loomulikult, kui ressurss on piiratud – ja kõrghariduses on selgelt ressurss piiratud –, siis kõik ülikoolid peaksidki keskenduma eelkõige oma vastutusvaldkonna õppekavade arendamisele. Aga õppekavade arvu vähendamine loomulikult ei tähenda automaatselt vastuvõetavate üliõpilaste arvu vähendamist. Näiteks võeti 2021. aastal kõrgharidusõppesse tasuta õppekohtadele 7600 üliõpilast ja samal aastal lõpetas gümnaasiumi 7005 õpilast. Kui ka mõned õppekavad lähevad kinni, siis see ei tähenda, et kõrgharidus iseenesest muutuks vähem kättesaadavaks.

Neljas küsimus: "Kuidas näete kõrghariduse tulevikku olukorras, kus valitsus ei suuda ülikoolide soovitud rahastust tagada?" Ma olen viinud valitsusse kõrghariduse rahastamise temaatika ja analüüsi, mille minu head kolleegid ministeeriumis tegid. Seal analüüsiti erinevaid kõrghariduse rahastamise mudeleid ja nende mõjusid, nende plusse ja miinuseid. Kui meil oli riiklikult tähtsa küsimuse arutelu siin saalis kõrghariduse rahastamise teemal, siis ma pikemalt kõiki neid mudeleid kirjeldasin. Aga kiiresti meeldetuletuseks, et meil on suurusjärgus kolm mudelit, nende vahel on võimalik valida, aga see ei ole midagi väga kindlat, ka nende mudelite sees saab paindlikkust luua. Esiteks, tasuta kõrgharidusega jätkamine samadel tingimustel nagu praegu. See nõuaks maksumaksjalt 110 miljonit eurot lisaraha kõrgharidusse, et kõrghariduse rahastamine jõuaks 1,5%‑ni sisemajanduse kogutoodangust. Teine mudel on see, et on valdavalt tasuta kõrgharidus, kus üliõpilasel on väiksemahuline omavastutus. Siin on pakutud selleks 300–1000 eurot õppeaasta peale. Sõltub sellest, kui suur see ühekordne, kord aastas makstav raha on: kui see administratiivtasu on näiteks 1000 eurot, siis see toob valdkonda juurde 15–25 miljonit eurot, kui see on näiteks 300 eurot, siis see toob juurde 9 miljonit eurot. Kolmas [mudel] on tasuline kõrgharidus, kus üliõpilase kanda on olulise mõjuga omavastutus, mis on rohkem kui 1000 eurot aastas. Kui selle süsteemi rakendamisel leppida kokku, et näiteks keskmine õppetasu on 3000 eurot aastas kõigile üliõpilastele, siis see mõju võiks olla kuskil 60 miljonit eurot aastas. Aga nii teise kui ka viimase mudeli korral on absoluutselt kindel, et see eeldab väga põhimõttelisi muudatusi nii õppelaenusüsteemis kui ka õppetoetuste süsteemis. Eelkõige eeldab tasulisele kõrgharidusele üleminek minu hinnangul väga selget mandaati Riigikogu valimistelt. See on nii põhimõtteline muutus, et seda lihtsalt niisama ei tee. Mina isiklikult arvan, et esimene eestikeelne kõrgharidus peaks jääma kõigile tasuta. Küsimus on selles, et kui juba töötavad inimesed tahavad paindlikult uuesti tulla ülikooli teist, kolmandat või neljandat kõrgharidust omandama, siis minu hinnangul võiks ka eraraha rohkem kaasata. Aga gümnaasiumipingist tulnud noorele inimesele võiks esimene eestikeelne kõrgharidus minu hinnangul olla tasuta.

Kui me valitsuses arutasime kõrghariduse rahastamise teemat, siis minule jäi küll väga selge arusaam, et kõik osapooled, kes laua taga olid, mõistsid, et kõrghariduse valdkond vajab lisaraha. Haridus‑ ja Teadusministeeriumile tehti ülesandeks koostada kõrgharidusseaduse muudatused, mis on läbi käinud ka Teadus‑ ja Arendusnõukogust. Kuidas nüüd öelda? Nende muudatuste eesmärk on eelkõige pigem akadeemilise distsipliini kasvatamine, et näiteks vähendada [õpingute] katkestamist. Meil on praegu niimoodi, et üliõpilane, kes läheb tasuta õppima ja õpib ühel erialal, hakkab mõtlema, et see eriala ikkagi ei sobi talle, ta katkestab sellel erialal õpingud, astub järgmisele erialale, õpib seal jälle pool aastat, hakkab mõtlema, et ikkagi see eriala ka ei sobi, ja siis astub järgmisele. Niimoodi saab praegu piiramatult eriala vahetada. Näiteks võiks sellist asja piirata, kui mitu korda sa võid eriala vahetada, kuni sa hakkad ühel hetkel maksma selle hariduse eest, mida sa omandada tahad. Või ka näiteks see, kui mitu korda on riik sama taseme kõrgharidust valmis kinni maksma. Praegu saab sama taseme kõrgharidust korduvalt tasuta omandada. Seal on küll minimaalne aeg, mis peab jääma vahele, aga kas seda aega võiks pikendada? Need arutelud on meil käimas ja vaatame, kas me jõuame ka eelnõuni. Aitäh küsimuste eest! Vastan hea meelega teie küsimustele.

18:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Neid ikka on. Palun! Alustab Heljo Pikhof.

18:03 Heljo Pikhof

Suur tänu, austatud minister! Kuigi summa summarum'ina on ülikoolide rahastamine viimasel aastal pisut suurenenud, on suhe SKP‑sse vähenenud samal ajal 1,5%‑lt 1,1%‑ni. Minu küsimus on, miks valitsus on lasknud sellisel olukorral tekkida ja miks valitsus vähendab kõrghariduse rahastamise osakaalu SKP‑s.

18:03 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest! Ma siiski vaatan, et ei ole vähenenud. 2021 oli 1% ja 2022 on ka 1%, enne seda, 2020, oli 1,1%. Vähenemine, märgatav vähenemine toimus 2018 vastu 2019, aga tänane valitsus on suutnud hoida taset.

18:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Eduard Odinets, palun!

18:04 Eduard Odinets

Aitäh! Kohtla-Järve Linnavalitsus eraldab oma haridus‑ ja kultuuriasutustele linna eelarvest palgafondi, mis on 11 kuu jaoks 12 kuu asemel. Kui koolidirektorid hakkavad rääkima, et neil on probleemid, või kultuurimajade direktorid, siis neile öeldakse, et te ei oska etteantud piirides majandada. Olen kuulanud teie intervjuusid ja lugenud artikleid. Mõnikord paistab sealt vihjeid, just nagu ülikoolid oleksid ka kaasvastutavad tekkinud olukorra eest, just nagu võiksid ka nemad natukene paremini osata majandada oma etteantud eelarve piires. Kas siit saab välja lugeda seda, et te süüdistate ülikoolide rektoreid, et nemad võiksid osata paremini majandada etteantud eelarve piires?

18:05 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Ma jäin kohe mõtlema, et huvitav, millisele artiklile või intervjuule te võite küll viidata, kust võib olla selline mulje jäänud. Selles, mida ma rõhutasin ka praegu teile vastates, ma olen küll kindel ja seda ma olen öelnud ka rektoritele, teiste hulgas Tõnu Viigile, et ülikoolid hoiaksid fookust oma vastutusvaldkondadel. Ka riik on selles suhtes nõudlik, et ülikoolid hoiaksid fookust oma vastutusvaldkondadel, sest need vastutusvaldkonnad omal ajal saigi kokku lepitud seetõttu, et väikeses riigis oleks võimalikult vähe dubleerimist, iga ülikool kasvataks oma tugevusi just nendes valdkondades, mis on kokku lepitud ja mille eest tema vastutab. Üldiselt, nii nagu ma ütlesin, see pilt on väga hea. Enamikus avalik-õiguslikes ülikoolides on  õppekavad suures osas vastutusvaldkonnapõhised. Tallinna Ülikool paistab silma erinevusega. Tallinna Ülikool praegu teebki seda, et ta keskendub piiratud ressursside tingimustes eelkõige nendele valdkondadele, kus tal on kokkulepitud vastutusvaldkond. See on õige.

Võib-olla te viitate kunagisele Gunnar Oki raportile, kus tõesti tehti ettepanekuid põhimõttelisemaks kõrgharidusvaldkonna reformiks ja ka ülikoolide erinevateks liitumisteks. Minu teada on seda analüüsitud ja leitud, et rahalist kokkuhoidu need liitumised ei too. Seetõttu ei ole ka mina olnud selle teema eestkõneleja.

18:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Valge, palun!

18:06 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Me ei ole siin kolleegiga kokku leppinud, see on spontaanne, aga ma jätkan ka Tallinna Ülikooli rektori Tõnu Viigi mõttekäiguga. Nimelt väitis ta 16. veebruaril, et ülikoolide ja valitsuse vaated ei erine kuigivõrd näiteks selles, milliseid erialaspetsialiste on Eestile vaja või kui palju on vaja rahvusvahelisi üliõpilasi. Ta jätkas, et praeguse rahastamisega seda kõike sama kvaliteediga teha ei saa. Seega on valitsusel, vähemalt Tõnu Viigi väitel, olemas selline vaade, kui palju peaks olema välisüliõpilasi. Mina küsingi, esiteks, kui palju neid siis peaks olema kas absoluutarvudes või milline peaks olema proportsioon. Teiseks küsin eriti käesoleva arupärimise valguses, kui palju on vaja inglise keeles õppivate välisüliõpilaste jaoks raha valitsuse vaate kohaselt.

18:07 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Kindlasti ei ütle riik, kui palju on vaja raha välisüliõpilaste õpetamiseks, see on puhtalt ülikoolide autonoomsuse küsimus. Aga tõesti, varasematel aegadel on olnud ülikoolide rahastamise üks mõõdikutest ülikoolide rahvusvahelistumine ja ka see, kui palju välisüliõpilasi ülikoolis on. Sellest me tahame loobuda uute halduslepingute sõlmimisel, sest need kvantitatiivsed eesmärgid on saavutatud, meil ei ole vaja seda enam kuidagi soodustada. Rahvusvahelistumise puhul on meil soov loobuda kvantitatiivsetest eesmärkidest. Eesmärk on see, et me vaatame eelkõige mitte kvantiteeti, vaid kvaliteeti, seda, millised üliõpilased Eestisse jõuavad, et nad oleksid tõesti väga tugevad üliõpilased, kes annaksid meie akadeemilisele perele [midagi] juurde, et nad ei oleks rahateenimise võimalus. Jah, kvantiteedist tahame liikuda kvaliteedi suunas. Praegu need lepingud, nagu te teate, seisavad sellesama kõrghariduse rahastamise probleemi taga. Aga see oli meil üks eesmärke, tegelikult rektoritega ühine, mida me tahaksime halduslepingutes kokku leppida.

18:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Juske, palun!

18:09 Jaak Juske

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te kõigepealt jätsite proua Pikhofile vastates targu mainimata, et väga kiire inflatsioon sööb seda vähest raha, mis on antud ülikoolidele juurde, nii et tegelikult on rahastamine sisuliselt vähenenud. Aga ikkagi on skandaalne, et me oleme jätkuvalt olukorras, kus halduslepingud puuduvad. Me oleme olukorras, kus tegelikult Eesti riik ei telli ülikoolidelt mitte ühtegi õppekohta.

Aga ma küsin selle kohta, et te loetlesite mitu võimalikku rahastamisskeemi ja teie ministrina teete poliitilisi valikuid. Millist rahastamisskeemi teie toetate?

18:10 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Tegelikult me oleme ju kõrghariduse rahastamisel loobunud õppekohtade tellimisest. Need on erandjuhud, kui riik ütleb, et meil tõesti on vaja näiteks õpetajate õppesse lisakohti, ja on selle eest maksnud ka lisaraha. Näiteks selleks õppeaastaks, mis sügisel algab, me enam kui miljoni euro eest tellisime rohkem õpetajakohti Tallinna Ülikoolilt ja Tartu Ülikoolilt. Nii nagu ma ütlesin, siis minu eelistus on, et esimene kõrgharidus jääks noorele inimesele tasuta, esimene eestikeelne kõrgharidus. Sealt edasi, kui töötavad inimesed õpivad ka näiteks osakoormusega, ma arvan, et seal võiks rohkem eraraha kaasata.

18:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Ivari Padar, palun!

18:11 Ivari Padar

Aitäh! Lugupeetud proua minister! Ka minu küsimus on ajendatud sellest, mille kohta te natukene juba vastasite ka. See on dubleerimine ülikoolide vahel, aga mitte üksinda õppekohtade ja erialade dubleerimine. Ma mäletan läbi aegade kas või seda laborite teemat, millega on hästi lopsakalt mingitel aegadel Euroopa Liidu vahenditest tegeldud. Aeg-ajalt olen ma vaadanud seda asja ka niimoodi, et oleks näiteks võinud kolme ülikooli peale saada ühe laboriga hakkama, olles diletant muidugi. Rääkige, millised on tegelikult ülikoolidevahelised võimalused sellist sisemist ressurssi paremini kasutada. Millise pilguga te näete seda uut Euroopa Liidu rahakotti, kui palju see saab ülikoolide edenemisele kaasa aidata? Kuidas vältida dubleerimist? 

18:12 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Meil just oli teaduspoliitika komisjonis arutelu all teadustaristu temaatika ja ka see, kui avatud on teadustaristu teadlastele. Näiteks tõstatati küsimus, kus on see koht, kus ma teadlasena näen, millist teadustaristut ma saaksin kasutada ja millal. Näiteks needsamad laborid – meil ei ole vaja igale poole ühesuguseid laboreid, neid võiks ristkasutada. Arutelul tuli välja, et neid siiski ristkasutatakse ka, igal pool ei ole ühtesid ja samu laboreid. Kuskohas ülikoolid neid sisemisi ressursse saaks rohkem kasutada? Ma arvan, et see on eelkõige küsimus ülikoolirektoritele, seda võiks neilt küsida.

Aga kui ma vaatan näiteks seda, mida meie riigina oleme tahtnud, siis see on see, et nende erialade õpetamine, kus on tööjõupuudus suurem, kasvaks, ja nendel erialadel, kus me oleme näinud ka varasema kõrghariduse rahastamise mudeli tulemusel ületootmist, õppekohtade arv väheneks, ja tegelikult seda me olemegi näinud. Selgelt statistika joonistab välja, et kui näiteks haldusjuhte tuli selle osalise tasulise kõrghariduse mudeli kaudu meile tööturule liiga palju, siis nüüd me näeme, et ülikoolides õpetatakse oluliselt vähem selliseid spetsialiste, keda tööturg ei vaja, samal ajal kui IT‑valdkonnas on õppekohtade arv oluliselt kasvanud.

18:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Helmen Kütt, palun!

18:13 Helmen Kütt

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud haridus‑ ja teadusminister! Kõigepealt ma tahan väga tänada, et te nii kiiresti tulite meie 4. aprillil esitatud arupärimisele ja küsimustele vastama. See näitab, et see teema on teile väga oluline. Selle eest suur aitäh! Ülikoolid on tegelikult ju olukorras, kus mitmed aastad on töötatud kahjumiga. Õppetegevuse vähendamise eesmärk ongi ju tagada ülikoolide õppetegevuse jätkusuutlikkus ning kvaliteet olukorras, kus kõrghariduse rahastamine on ebapiisav ja tegelikult ka tulevik ebakindel. Te tõite välja ka selle, et see on nagu järgmiste valimiste teema. Aga küsin, kas lisaeelarves, mis tõenäoliselt on tulemas, on midagi ka hariduse valdkonnas, mingit rahaeraldist, mis [olukorda] kergendab? Te tõite küll välja, et õpetajakoolitusel on 1 miljon juures, aga see ilmselt on juba riigieelarves sees, see ei tule lisaeelarvega. Kas on midagi sellist, mis lisaeelarvest natukene kataks või siin aitaks?

18:14 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Tõesti, üle 1 miljoni me Haridus‑ ja Teadusministeeriumi [eelarve] seest ilma lisaraha küsimata suunasime Tartu Ülikoolile ja Tallinna Ülikoolile, selleks et nad õpetajahariduses õppekohtade arvu suurendaksid. Lisaeelarves hoitakse selgelt fookust Ukraina sõjapõgenike toetamisel ja sõja mõjude kompenseerimisel. Seal tõesti oleme ka kõrgharidusele lisaraha taotlenud, see puudutab Ukrainast saabunud tudengitele stipendiumi maksmist, 5000 eurot õppeaastas. 27 tudengit on Eestisse jõudnud, ülikoolid on saanud veel avaldusi, neid menetletakse. Nii et tõenäoliselt nende üliõpilaste arv kasvab. Aga jah, 27 on juba juurde tulnud, enne sõda oli ka siin Ukraina üliõpilasi. Nii et lisaeelarve kontekstis puudutab see Ukraina tudengite stipendiumi.

18:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalvi Kõva, palun!

18:16 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Hea minister! Me teame, missugust töötasu saavad meie ülikoolides õppejõud. Kurioosum on ju see, et õpetajaid õpetav õppejõud saab vähem palka kui tulevikus üldhariduskooli õpetaja väga paljudes kohtades. Tõesti, nii on. Ka see väike raha, mida riik on nii‑ütelda selles baasrahastuses suunamas ülikoolidele, ei pruugi minna sugugi mitte palkade tõstmiseks, palkade konkurentsivõimeliseks muutmiseks. Mida ministeerium plaanib teha, et see rahastus antaks ülikoolidesse ja see läheks eeskätt just palkadeks, mitte elektriarve maksmiseks?

18:16 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Muidugi kõlab väga hästi see, see on kurioosne näide, et õpetajate õpetajad saavad vähem palka kui üldhariduskoolide õpetajad, aga tõesti, nad saavad 200 eurot vähem palka. Minu meelest on kurioosne ikkagi see, et IT‑spetsialistide puhul on see [vahe] 1300 eurot – ja nad on reeglina magistrikraadiga, kuigi nende õppejõud on doktorikraadiga – või et eriarstide puhul on see 1500 eurot. See on minu meelest kurioosne.

Aga tõesti, see kõlab väga ilmekalt, et õpetajate õpetajad saavad veel vähem palka, sest me teame, et õpetajate palk iseenesest on juba niigi madal, ja ülikoolides saadakse veel vähem palka, kui saavad meie õpetajad. Näiteks, viimane kord riigieelarve arutelude käigus mul oli rektoritega kokkulepe, et kui me saame selle 7,2% tegevustoetuse kasvu, siis see raha läheb just nimelt õppejõudude palkade vahe tasandamisse, ja kokkulepe oli, et me saame takkajärgi statistikast vaadata, kas toimus mingi muutus või ei toimunud. Tartu Ülikool tegelikult õppejõudude palkade alammäärasid tõstis, aga tuleb tõtt tunnistada, et seda 5 miljonit eurot, mis ülikoolid juurde said, ei ole nad kätte saanud, sest halduslepinguid ei ole allkirjastatud. See on ka ainuke raha, mida nad kätte saanud ei ole, sest varasemates halduslepingutes oli kokku lepitud, et kui lepingus ei suudeta kokku leppida, siis eelnevate aastate keskmine summa ülikoolidele siiski üle kantakse, aga seda lisanduvat raha ei ole ülikoolid juurde saanud. Tõesti, see on ainukene võimalus, kokkulepe rektoritega, et raha lisandub. Seal king pigistab kõige rohkem, sinna see raha suunatakse. Aga meil on ülikoolid autonoomsed ja ma pean seda väga oluliseks, et ülikoolid ka jääksid autonoomseks. Üldiselt usun ma kokkulepete ühiskonda rohkem kui reguleerimisse.

18:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Lauri Läänemets, palun!

18:19 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Tegelikult on ju see, et halduslepingud ülikoolidega sõlmimata on, pretsedenditu juhtum. Ma hindan teid väga selle valdkonna tundja ja poliitikuna, aga ma pean ütlema, et ministrina te pole oma valdkonnas hakkama saanud. Te ütlesite, et hindate kokkulepet, aga te pole suutnud tagada Eesti kõrghariduse rahastamist, te pole suutnud valitsuses selle kõige eest seista. See loob väga suurt ebastabiilsust. Me näeme ju, mis tagajärjed sellel kõrghariduses on. Kui lahkuvad head õppejõud, kes peavad olematu palga eest demotiveeritult, muideks, töötama, siis see ei mõju kuidagi Eesti majandusele ega riigi võimekusele hästi. Meil on järgmisel nädalal kohtumine rektoritega, kus me seda arutame. Öelge mulle, kunas need halduslepingud sõlmitakse. See on ju lõpuks see märk, et tegelikult valitsus tahab kõrgharidusse panustada. Seal muud küsimust ei ole, see on raha ja otsustamise küsimus, on ju, ja valikute küsimus.

18:20 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Te võiksite rektorite käest küsida, kuidas nad on rahul istuva haridusministriga. Küsige ja vaadake, kas nende hinnang on samasugune nagu teie hinnang, kas läheb kokku. Teiseks, vastus küsimusele on see, et ma väga loodan, et sügisel, nii kui on riigieelarve otsused tehtud valitsuse poolt, siis me saame kohe ka halduslepingud allkirjastada. Me oleme rektoritega kokku leppinud, et halduslepingud on ette valmistatud sellisel kujul, et nii kui valitsus on otsuse teinud, siis me kohe saame ka need allkirjastada.

18:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister! Rohkem küsimusi ei ... Siiski, siiski. Indrek Saar soovib küsida. Järgmine kord natukene nobedamalt. Aga palun!

18:21 Indrek Saar

Vabandust, lugupeetud juhataja! Vabandan ka ministri ees, et jäin kohmima. Aga küsimusega tulen palkade juurde tagasi. Ma saan aru, et ülikoolid on autonoomsed ja nii edasi. Aga haridusministrina peaks teil ju olema mingi nägemus, milline peaks olema soovitav palgatase, mille nimel te töötate ja mille jaoks te valdkonnale raha taotlete. Mis on teie plaan, mida te soovite realiseerida ülikooli õppejõudude palkade puhul järgmisel aastal ja ülejärgmisel aastal? Mis teie plaan on?

18:21 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Minu plaan on, et järgmisel ja ülejärgmisel aastal tõuseks kõrghariduse rahastamine vähemalt 15%. Kui see läheks nii, siis järgmisel aastal tooks see valdkonda juurde pea 25 miljonit eurot ja sealt edasi aina rohkem. Ma saan aru, et väga sotsiaaldemokraatlik oleks see, kui minister määraks ülikoolide õppejõudude palgad, aga mina seda kindlasti ei poolda. Mina eeldan, et ülikoolirektorid saavad väga hästi hakkama, kui neile anda võimalusi ja vahendeid otsustamaks, milline on konkreetse õppejõu palk. Nii et töötan selle nimel, et kõrghariduse rahastamine jõuaks sellisele tasemele, et rektorid saaksid määrata õppejõududele sellist palka, mida nad peavad õiglaseks ja õigeks.

18:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd on küll küsimused otsa saanud. Tänan!

18:22 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Suur tänu! Mida rohkem küsimusi, seda parem.

18:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Avame läbirääkimised. Kõigepealt arupärijate esindajad. Kui tohib, härra Valge, paluda, et te ootate korraks, siis ma annaksin enne võimaluse sotsiaaldemokraatidele. Nad esitasid arupärimise. Palun, härra Juske!

18:23 Jaak Juske

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Hea ülikoolirahvas! Austatud minister! Ma kõigepealt tänan teid arupärijate nimel asjakohaste ja sisuliste vastuste eest, sest me täna siin arutame väga olulist küsimust Eesti tuleviku võtmes. Seda põhjusel, et eestlased ei saa mitte kunagi suureks oma arvult või jõult, küll aga saame olla suured vaimult. See tugev eesti vaim toetub aga tugevale haridusele, mille üks olulisi nurgakive on eestikeelne kõrgharidus. Kõrgharidus, mis peab olema kvaliteetne ja kättesaadav kõigile, kes hindavad õppimist ning pürivad uute teadmiste poole.

Meie avalik-õiguslikud ülikoolid vaevlevad kroonilise alarahastamise käes. Selle tulemus on tasuta eestikeelsete õppekavade koomaletõmbamine või lausa sulgemine. Ülikoolid on juba taoliste sunnitud kärbete tegemisest teada andnud. Minister Kersna viib koos oma mõttekaaslastega Eesti samm-sammult tagasi tasulise või vähemalt osaliselt tasulise kõrghariduse suunas. See on kurb tõsiasi, mida ilusa jutuga enam väga varjata ei saa. Üldhariduskoolide õpetajate palka pole minister Kersna suutnud viia lubatud 120%‑ni riigi keskmisest palgast, isegi mitte selle lähedale. Ministeeriumi kõrghariduspoliitika on aga veel hullemas seisus. Pole liialdus öelda, et Eesti ülikoolide rahastamine on kriisis, väga tõsises kriisis. On ikka ülimalt erakordne, et avalik-õiguslike ülikoolide rektorid peavad jätma sõlmimata halduslepingud ministeeriumiga, Eesti riigiga. Sisuliselt tähendab see ju seda, et Eesti riik ei telli ülikoolidelt mitte ühtegi õppekohta. Selline pehmelt öeldes skandaalne olukord kestab juba alates veebruari algusest, kusjuures lõppu sellele kriisile pole veel näha.

Jah, minister Kersna raputas täna siin kõnetoolis endale natuke tuhka pähe, et ka tema pole suutnud riigieelarvest piisavalt ülikoolidele raha välja võidelda. Ju pole tal valitsuse laua taga piisavalt kaalu või ei soovi Reformierakond ülikoolidele lihtsalt lisaraha anda. Puudub poliitiline tahe tasuta õppe jätkumist toetada. Ka koostamisel olevast lisaeelarvest pole vajaminevat raha kuuldavasti oodata ja nii kuulsime ka täna juttu, et äkki leitakse ülikoolidele vajaminev raha juurde järgmise aasta riigieelarvest. See aga tähendab, et enne aasta lõppu kõnealusele küsimusele lahendust ei paista. Meie ülikoolide rektorid nõuavad baasrahastuse 15%‑list suurendamist nelja aasta jooksul, et hoida rahastamist vähemalt tänasel tasemel.

Jah, summa summarum on meie ülikoolid igal aastal raha juurde saanud, kuna riigieelarve maht on lihtsalt kasvanud. 1,5%‑lt SKP‑st on aga kõrghariduse rahastamine vähenenud tänaseks vähem kui 1,1%‑le. Samal ajal toimub teatavasti väga kiire hinnatõus, inflatsioon, mistõttu vajavad ülikoolid lisaraha oma majanduskulude katmiseks. Õppejõudude palga tõusu vajadus on aga juba tõsiselt karjuv. Piltlikult öeldes kütavad ülikoolid palgarahaga ahju, et oma majad soojana hoida.

Otse loomulikult saab valitsus praeguses julgeolekukriisis öelda, et hea ülikoolirahvas, kannatage palun veel mõned aastad, sest Eesti riiklus on ohus. Selline sõnum tähendaks aga pikemas vaates endale jalga [tulistamist]. 30 aasta eest sündinud Eesti Vabariigi põhiseaduses on seatud selle riigi eesmärgiks eesti [rahvuse], keele ja kultuuri kestmine läbi aegade, igavesti. Reformierakonna juhitud valitsuse otsused on juba viinud eestikeelse tasuta kõrghariduse koomaletõmbamiseni. See ei aita meid mitte ühelgi viisil põhiseaduses seatud eesmärgi täitmise suunas. Mitte ühegi teise riigi ülesanne maailmas pole hoida ja arendada eestikeelset kõrgharidust ja teadust. Me ei tohi siin teha endale hinnaalandust, sest seeläbi nõrgestame me eesti vaimu ja siis pole kahuritest ja kuulidest enam abi. Siis oleme me vaenlasele väga kerge saak. Aitäh!

18:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd Jaak Valge. Palun!

18:28 Jaak Valge

Palun mulle eraldada ka kolm lisaminutit.

18:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Kui on soovi, ikka saab. Palun! Kaheksa minutit.

18:28 Jaak Valge

Hea juhataja! Head kolleegid! Ega ma vist ei ole originaalne, kui ütlen, et kõrghariduse probleemid võib jaotada kaheks. Esiteks, sellised akuutsed, arupärijate terminoloogias kroonilised [probleemid]. Ega need kaks mõistet iseenesest ei pruugi olla vastuolus ja praegu tundub, et ei ole, nad võivad ka ühel ajal eksisteerida. Teiseks tasandiks on fundamentaalsed probleemid.

Veel mõni aeg tagasi oleks ehk võinud loota seda, et me saame need probleemid, mõlema tasandi probleemid lahendada koos ja nimelt teha ühe korraliku reformi, aga praegu tundub, et see aeg on läinud. Tundub nii, et iseenesest selleks, et mitte kõige parem või vähemalt praeguseks täielikult aegunud süsteem paratamatult koos kõigi oma defektidega üldse edasi funktsioneerida saaks, on vaja see akuutne probleem kohe lahendada.

Muidugi on äärmiselt kurb see, et Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool on otsustanud ühiskonnale oma eelarveprobleeme teadvustada või nendest märku anda just eestikeelsete õppekavade sulgemisega. Ütleme, et valitsust praegu survestatakse Eesti ühiskonna kahjustamise hinnaga. Aga ei ole õige ka ülikoole süüdistada, sest hädasolija kasutab ikkagi kõige efektiivsemaid vahendeid, et oma hädast märku anda.

Ma ei hakka rääkima kroonilisest akuutsest probleemist, küll aga märgin, et Eesti riigi kulutused kõrgharidusõppele ei ole olnud väikesed. Nimelt, ma võtsin välja kõige värskema OECD raporti "Education at a Glance". Selle kohaselt on meil kulutused kõrgharidusteenusele tudengi kohta, ostujõu pariteediga kohandatult, OECD keskmisest kõrgemad. Kõrgemad näiteks kui ka Prantsusmaal või Iirimaal, rääkimata kõikidest idabloki riikidest. Kui ei usu, vaadake järele, tabel C1.3. Kui aga arvestada hariduskulusid SKP proportsiooni alusel, siis selgub, et kõigi hariduskulude ehk kõigi haridusasutuste rahastamise proportsiooni poolest jääme pisut OECD keskmisele alla. Ma mõtlen praegu koolieelseid asutusi, üldhariduskoole ja ülikoole kokku. Nende puhul jääme pisut OECD keskmisele alla, aga ületame siiski kõiki idabloki riike. Kui me vaatame ainult ülikoole, siis SKP proportsiooni poolest oleme väga kõrgel kohal, ületades näiteks Rootsit, Soomet, Belgiat ja Prantsusmaad, rääkimata kõikidest teistest idabloki riikidest. Palun väga, vaadake järele, tabel C2.2. Tõsi, tegemist on 2018. aasta andmetega, mis on kõige värskemad meil kättesaadavad andmed. Ka see on tõsi, et 2018. aastast alates on rahastamise olukord halvenenud. See on tõsi. Aga ülikoolide fundamentaalsed probleemid olid juba ka 2018. aastal samasugused nagu praegu.

Niisiis, meil on väga palju asju, mille üle järele mõelda. Esmane järeldus peaks olema see, et me vajame reformi ning enne seda korralikku analüüsi ja selgust, kas pikema sihikuga vaadates tuleks rohkem toetada ülikoole või hoopis kutseõppeasutusi. OSKA raportite kohaselt ootab tööturg rohkem kutseõppeasutuste lõpetanuid kui ülikoolide lõpetanuid. Meil on tegelikult täiesti selgeks rääkimata, kui suur osakaal meie rahvastikus peaks ülikooliharidusega olema. Strateegiate koostajad on vaadanud lakke ja pannud ühe numbri kirja. Aga ütleme nii, et sama kindel kui selles, et me vajame haridussüsteemi tervikreformi, olen ma ka selles, et valitsus seda praegu läbi viia ei suuda või ei taha. Mis seal ikka, kordangi uuesti üle selle akuutse probleemi, et ülikoolid vajavad raha juurde ja kohe.

Mul on vist aega veel natukene rääkida fundamentaalsetest probleemidest. Kõigepealt kaks probleemi: kvaliteet ja lõpetajate vastavus tööturu vajadustele. Selge see, et kummagagi pole asjad korras. 25–34‑aastaste kõrgharidusega töötajate palgaboonus on Eestis OECD riikidest tagantpoolt viies ja see palgaboonus on järjest vähenenud. Vaadake järele, tabel A4.4.

Euroopa oskuste ja töökohtade uuringu järgi aga on Eestis töökohtade, töötajate oskuste ja omandatud hariduse lõhed ühed suurimad Euroopa Liidus, seejuures on haridustasemelt ülekvalifitseeritud noorte osa Eestis Euroopa Liidu riikide võrdluses suurimate seas. Samas on Eestis suurim osakaal ka neid, kellel ei ole oma tööks piisavalt teadmisi ja oskusi. Muidugi on see erialati erinev. Aga kaks aastat tagasi valminud Riigikontrolli auditi kohaselt oli järeldus see, et üliõpilaste erialavalikud on liikunud ühiskonna tööjõuvajadustest pigem vastupidises suunas. Ma ei ole näinud, et midagi otsustavat oleks selle muutmiseks ette võetud.

Kolmas probleem on muidugi mõttetu ingliskeelestumine. Suur või suurem osa inglise keeles õppinud välistudengeist saab Eestis maksumaksja arvel Eesti kõrgharidust tõendava dokumendi ja lahkub seejärel Eestist. Suurel osal välistudengeist on kahju, et nad ei ole saanud eesti keelt piisavalt selgeks, et saaksid Eestisse jääda. Ühe välistudengi väljaõpetamine, isegi kui ta peaks õppemaksu tasuma – aga suur osa ei tasu –, on Eesti tööturu jaoks märksa kallim kui Eesti tudengi õpetamine. Aga Eesti tööturule jäänute keskmine töötasu jääb Eesti [kohalike] lõpetanute töötasule alla, magistritasemel koguni viiendiku võrra.

Inglise keeles õpib ka osa Eesti üliõpilastest. Pole kahtlust, et emakeeles õppimine on ikkagi efektiivsem. Kas keegi kahtleb selles? Samuti pole kahtlust, et kõrgkoolides järjest leviv ja domineerima kippuv inglise keel on ohuks meie keelekasutusele, emakeele elujõule. Erinevalt eeltoodud probleemidest ja vajadusest haridussüsteemi tervikreformi järele saaks selle mõttetu ingliskeelestumise peatada kohe ja mitte ainult halduslepingutega, mille puhul tuleks ka haridus‑ ja teadusministrile tunnustust avaldada, et need muudatused on tehtud, aga peaks ka kõrgharidusseadust muutma. Seesuguse eelnõu me esitanud olemegi.

Aga lõpetan veelkordse kinnitusega, et krooniline akuutne probleem ehk rahastamine vajab kohe lahendamist. Aitäh!

18:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Riigikogu liikmetel rohkem sõnasoove ei paista olevat. Minister on soovinud lõppsõna. Palun!

18:36 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Mõtlesin, et ütlen paar asja veel. Esiteks, kui palju ülikoolid on muutnud oma erialadel vastuvõttu, lähtudes tööjõuvajadusest. Kui ma vaatan õppeaasta 2012/2013 võrdlust õppeaastaga 2020/2021, siis mida ma näen? Ärinduses, halduses, õiguses on [vastuvõtt] oluliselt langenud, samal ajal on kasvanud õppekohtade arvud IKT‑s ja näiteks tervisevaldkonnas. Iseenesest on need õiged trendid. Veidikene on need kasvanud ka hariduses.

Aga tegelikult tahtsin ma tulla lõpetuseks siia pulti seetõttu, et kuna mind isiklikult, minister Kersnat, korduvalt süüdistati, siis vaatasin, mida sel ajal, kui Sotsiaaldemokraatlik Erakond oli valitsuses, ta tegi kõrghariduse rahastamise heaks. 2016 novembris saite võimule, 2017 kõrghariduse rahastamise tegevustoetus langes 0,7%, 2018 tõusis 2%, sealt edasi 3,1%. Ma ütlesin, et mul oli piinlik. Ma ei saanud valitsuses lisaraha kõrghariduse rahastamiseks ja leidsin valdkonna sees 5 miljonit eurot, selleks et kõrgharidusele lisaraha anda. See oli täpselt see 3,1% tegevustoetuse kasvu, mis sotside valitsuses oleku ajal, tundub, oli piisav. Ma küsin, mida te olete teinud kõrghariduse parema rahastamise nimel. Kõrgharidus on olnud pikka aega alarahastatud.

Ma saan aru, et loomulikult kannan täna mina seda vastutust, kannangi väga selgelt seda vastutust ja olen püüdnud vastutust kanda ka sellega, et olen valdkonna sees raha üle vaadanud. Õpetajate palk: rohkem kui 9 miljonit eurot läks õpetajate palkadesse valdkonnas olemasolevast rahast. Ma saan aru, et see ei ole mingisugune uhkuseasi, tõenäoliselt oleks haridusvaldkonnas leidnud neid kohti veel, kuhu seda raha panna, aga õpetajate palk oli prioriteet, päriselt ka oli prioriteet. Ma ei jäänud ootama, käsi [pikalt] ees, ainult lisaraha. Kui me päriselt mõtleme, et kõrghariduse rahastamine ja õpetajate palk on prioriteet, siis me peame ka valdkonna sees raha üle vaatama.

Nii et jõudu meile kõigile! Mul on väga hea meel, et sotsiaaldemokraadid hoiavad teemat avalikkuse ees esil. Mul on väga hea meel, et te kohtute rektoritega, nii nagu ka mina kohtun väga tihedalt rektoritega. Vaid üheskoos, ma usun,  me saame selle probleemi ka pikaajaliselt lahendatud, et järgmised ministrid ei peaks ütlema, et vaadake, mis teie kunagi, kui te valitsuses olite, tegite. Loodame, et rohkem ei pea neid süüdistusi kõlama. Aitäh!

18:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Sulgen läbirääkimised. Oleme selle arupärimise päevakorrapunkti ammendanud.


4. 18:40 Vaba mikrofon

18:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Nüüd on selline lugu, et päevakorraga oleme ühel pool, aga nagu ikka esmaspäeviti on võimalik vaba mikrofoni raames sõna võtta. Nii et pärast haamrilööki palun andke märku. Seda soovi ei ole. Siis on tänane istung lõppenud. Ilusat õhtut ja kohtume homme ... (Hääl saalist.) Nii, aga siis palun järgmine kord teha natukene kiiremini! Härra Kruusimäe, vaba mikrofon, palun!

18:40 Tarmo Kruusimäe

Ma tänan, hea aseesimees! Ma ei teadnudki, et siin päris osavate näppude voor on, mingi sekundite arv võiks olla, aga püüan kärmem olla, eeldasin, et keegi on võib-olla nobedam. Head inimesed, kes te jälgite ja pidevalt tänaval ligi astute, haarate nööbist kinni ja ütlete, et see asi on tehtud, teine asi on tehtud, kolmas, neljas, viies. No ei ole päriselt tehtud. Meil kohtud jahvatavad aeglaselt, aga õiglaselt, ja ega Riigikogu kärmem ei ole. Võib-olla kohalik omavalitsus on veel pädevam, aga jah. 

Alustame asjast. 21. märtsil andis Isamaa ja üllataval kombel andis ka EKRE üle seaduseelnõu relvaseaduse muutmiseks. See oli 21. märtsil. Kohe varsti on 21. aprill. Siiamaani ei ole Vabariigi Valitsus suutnud kujundada enda seisukohta ja menetlus seisab. Aga inimesed, kes loevad seitungit, juba teavad, et asi ongi justkui ära menetletud. Need sümbolid ei ole veel seadustatud. Inimestele, kes viitsivad jälgida, [teadmiseks,] see on hea number, 585 SE, ehk valitsuse eelnõu ja Isamaa eelnõu ühendati ja selle lugemised tulevad meil kolmapäeval ja neljapäeval, et saaksite olla kursis nende asjadega, kuidas nad toimuvad.

Millal need Butša õudused selgusid? Esimestel päevadel juba öeldi, et tegemist on genotsiidiga. Riigikogu ilmselt jõuab selle tulemuseni ja haamrilöögini neljapäeval. Nii et see, mis te seitungitest loete, ei ole päris see, mis on päriselu. Meil võtavad need menetlemised päris palju aega. Ma rääkisin siin sellest, et oleks vaja muuta kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust, et meie asjade üle ei saaks otsustada kolmandate riikide inimesed, kes siin elavad. Tahes-tahtmata on meil selliseid omavalitsusi, kus põlisrahvas on vähemuses. Teisest kultuuriruumist pärit, teise mentaliteediga ja praegu ka meeletult agressiooni toetavad – rääkides Venemaa Föderatsioonist – inimesed dikteerivad meie inimestele, kuidas on kombekas elada. Sellele mõttele ma ei ole veel kaaslasi leidnud, aatekaaslasi, mõttekaaslasi, aga töö käib, töö käib.

Nii et võta alati enda saadikul nööbist kinni, küsi, mida ta on selle, teise, kolmanda või neljanda jaoks teinud, sest enamus inimeste jaoks kaob probleemi tähtsus just sellest hetkest, kui sellest kirjutatakse ajalehes. Ja ajaleht kirjutaski: "Kas Georgi lint on keelatud?" Küsimärk on taga, aga inimene mõtleb: "Vau, juba tehtud!" Sellest me saame rääkida alles neljapäevasel päeval. Kas Butšas [toimunu] tunnistati genotsiidiks ja kogu Ukrainas toimuv on genotsiid? Sellest me saame rääkida neljapäeval. Vaata tihedamini Riigikogu otseülekandeid, jälgi meid Youtube'ist, siis oled asjadega vähekene rohkem kursis ja saad võib-olla aru, et meedia teeb neid vahvaid lugusid ka sellepärast, et tuleks rohkem klikke. Kui on rohkem klikke, siis see on argument, ehk need on kasutajad ja vastavalt sellele on ka eelis teiste reklaamväljaannete puhul. Siit ka väike reklaam: peske käsi ja armastage teineteist! Aitäh!

18:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd on küll ka vabas mikrofonis kõnesoovid otsa saanud. Head kolleegid, ilusat õhtut teile! Tänane istung läbi, kohtume homme kell 10. Istung on lõppenud.

18:45 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee