Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, tere hommikust! On tunne, nagu poleks olnud vahepeal isegi ära siit saalist eilse istungiga võrreldes, aga vaatamata sellele, et kuupäev pole muutunud, on istungipäev muutunud. Ja alustame siis VII istungjärgu 11. töönädala neljapäevase istungiga. Ja nagu ikka on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Esimesena avaldab soovi Viktoria Ladõnskaja-Kubits. Palun!

10:00 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Austatud Riigikogu! Eile siis lõpetasime haridusvaldkonna teemadega, nüüd siis tänane päev algab haridusvaldkonna teemadega. Isamaa poolt siis annan arupärimise õpetajate liidu tegevuse kohta. Arupärimine on suunatud lugupeetud haridus‑ ja teadusministrile Liina Kersnale. Eesti Õpetajate Liidu ülesanne on olla ministeeriumile partneriks kutset taotlevate õpetajate arvu suurendamisel ja kutse taotlemise süsteemi arendamisel ning see tagab organisatsioonile riigipoolse tegevustoetuse.

10:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma korraks vabandan. (Helistab kella.) Palun!

10:01 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Strateegilise partnerina on õpetajate liidule seatud teatavad kõrgendatud ootused, mistõttu juhin tähelepanu sihtasutuse Kutsekoja teostatud haldusjärelevalvele Eesti Õpetajate Liidu kutse andmise tegevuse üle. Kutsekoja järeldustest selgub mitmeid õigusrikkumisi seoses kutse andmisega, milles on muu hulgas välja toodud, et kutsekomisjoni otsused ei ole õiguspärased ning on kahtlust, et kutsekomisjon täidab talle seadusega pandud ülesannet formaalselt, üksnes formaalselt. Lisaks seatakse kahtluse alla kutsekomisjoni otsuste kehtivus. Ja seoses sellega on meil terve rida küsimusi, täpselt kuus. Ja küsimuste hulgas eelkõige need retoorilised küsimused, et kes siis vastutab, kui palju oli suunatud raha ja kuidas ministeerium on reageerinud sellele, mis oli avalikuks tulnud. Aitäh!

10:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Juske, palun!

10:02 Jaak Juske

Austatud istungi juhataja! Auväärt Riigikogu! Kui mina läksin kooli, siis minu aabits algas luuletusega "Kõik, kõik on uus septembrikuus". Me oleme riik ja rahvas, kes väärtustab haridust ja teadmisi, kes peab põhjamaa riigina oluliseks töö ja pereelu paremat ühildamist. Eesti perede jaoks on väga oluline tähtpäev uue kooliaasta algus, teadmistepäev. Väga paljud lapsevanemad saadavad sel päeval oma lapsed kooli. Väga paljudel peredel on traditsioon tulla kokku ja teadmistepäeva, kooliaasta algust pidulikult tähistada. Nii annavad sotsiaaldemokraadid täna Riigikogu menetlusse seaduseelnõu, mis võimaldab lapsevanematel, kelle laps õpib üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses, saada tööandja poolt tasustatud vaba päev kooliaasta alguse päeval. Seda muidugi juhul, kui tegemist on tööpäevaga. Loodan, et toetate seda. Eelnõu saaks seaduseks ja meie pered saaksid kooliaasta algust väärikalt üheskoos tähistada. Eelnõu on üle antud elektrooniliselt.

10:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Vaat kui hea, et käepigistust ei saa elektrooniliselt üle anda. Nii, kolleegid, juhin teie tähelepanu, et üks eelnõu ja üks arupärimine on üle antud. Nende edasise menetlemise otsustab juhatus vastavalt kodu‑  ja töökorra seadusele nagu ikka. Nüüd on meil võimalus läbi viia kohaloleku kontroll. Palun!

10:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Hetkel registreerus kohale 64 Riigikogu liiget.


1. 10:05 Isamaa fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Energiakriisist elektrišokini" arutelu

10:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Läheme tänase päevakorra läbivaatamise juurde. Meil on päevakorras üks punkt, milleks on Isamaa fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Energiakriisist elektrišokini" arutelu. Tuletan meile kõigile meelde, kuidas me seda täna arutame. Kõigepealt on meil Isamaa fraktsiooni esindaja Aivar Koka ettekanne kuni 15 minutit, seejärel küsimusteks ja vastusteks 20 minutit. Siis ootame kõnetooli Baltic Energy Partners OÜ juhatuse liiget Marko Alliksoni, temal on võimalus rääkida kuni 20 minutit ja küsimusteks-vastusteks näeme ette 40 minutit. Ja kolmandana on Riigikogu kõnetooli oodatud Alexela Kontserni juhatuse esimees Marti Hääl, kelle ettekanne on kuni 20 minutit ja küsimused-vastused kuni 40 minutit. Oleme kokku leppinud, et igal Riigikogu liikmel on igale ettekandjale kuni kaks küsimust, aga loomulikult nendes ajalistes raamides, mille ma just ette lugesin. Seejärel avame läbirääkimised ja nagu te olete juba teadlikud, palume läbirääkimiste käigus OTRK-de puhul kõigepealt sõna võtta fraktsioonide esindajatel ja seejärel on võimalik kõikidel Riigikogu liikmetel oma arvamus välja öelda. Arutelu lõpetamisel me otsust vastu ei võta. Nii, palun, Riigikogu liige Aivar Kokk!

10:06 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Head külalised! Milline on meie valitsuse plaan rohelise energiasõltumatuse saavutamiseks? Millise energiakindlustuse tagamise ja hindadega me lähme vastu järgmisele talvele? Need on küsimused ja teemad, mis huvitavad kõiki meie inimesi ja ettevõtjaid. See on teema, mida me oleksime pidanud arutama juba eelmisel sügisel. Viimased aastad oleme me rääkinud keskkonnateemadest ja energia rohepöördest, viimased kaheksa kuud energiahindadest, mis on selgelt üle jõu käivad meie inimestele ja ettevõtjatele, ning alates 24. veebruarist on sellele lisandunud energiajulgeoleku küsimused.

Valitsuselt oleme vaid kuulnud, et nad uurivad, arutavad, räägivad, kohtuvad, loodavad ja usuvad. Nii oli see energiatoetuste aruteludel, kui sügisel alustati aruteludega, mis jõudsid otsusteni alles selle aasta jaanuaris. Sarnane mämmutamine käib juba aastaid tuuleparkide rajamise teemadel, rääkimata suutmatusest teha konkreetne otsus loobuda Venemaa gaasist, et koheselt saaks ettevõtjad alustada vedeldatud gaasi tarnimiseks vajalike infrastruktuuride ettevalmistamisega ja tarnelepingute sõlmimisega.

Kahjuks neid otsuseid ei ole tulnud. Selle asemel loeme iga päev pressiteateid, nagu oleks kõik otsused tehtud. Kahjuks tegelikult konkreetseid otsuseid ei ole tulnud. Kes küll selle otsustamatuse kinni maksab? Eks ikka lõpptarbijad, nii meie ettevõtted ja inimesed.

Aga kes vastutab? Meil on ju valitsuses ja ministeeriumis tööl nende valdkondade vastutavad inimesed. Ikka ja jälle tekib küsimus, miks ei suudeta otsustada.

Energiatootmine peaks olema keskkonnasõbralik, taskukohane ja samas peab olema tagatud energiajulgeolekukindlus. Tootmine ja ühendused peavad katma meie energiavajaduse. Milline on siis meie riigi energiakindlustuse tagamise plaan, milliseks kujuneb meie lõpptarbijate jaoks energia hind?

Meil on põlevkivienergia, tuule‑ ja päikesepargid, koostootmisjaamad, me arutame tuuma‑ ja vesinikuenergia kasutusele võtmise võimalusi. Aga millises suunas me läheme siis edasi?

Meie pikk plaan peaks olema energiasektoris süsinikujalajälje vähendamine. Milliseks kujuneb Eesti CO2-jalajälg järgmistel aastatel? Suuresti on Eesti süsinikheite taga meie energiasektor ehk siis põlevkivist toodetav elekter.

Ühelt poolt mängib iseenda jalajälje vähendamises suurt rolli inimeste kodune energiatarbimine, alates küttelahendustest ja maja soojustamisest kuni tulede põlemise ja koduseadmete valikuni. Aga teiselt poolt otsused, millega me järgnevatel aastatel ja aastakümnetel elektrit toodame. Elektri tootmist tuleb vaadata tervikuna. Me teame ...

10:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Kokk, ma korraks vabandan. Su fraktsioonikaaslased seal baritonihäälega tekitavad päris suure müra. Ma usun, et meie külalistel seal vasakul pool nurgas on isegi keeruline teid kuulda. Nii et kui ma tohin saali paluda vaiksemaks, siis ... Palun, härra Kokk!

10:09 Aivar Kokk

Me teame, et umbes 70% energiast toodetakse Euroopas fossiilsetest kütustest. Meie soov on end lahti siduda Venemaa energiast, gaasist, vedelkütusest, elektrist, ja kindel eesmärk peaks olema üleminek roheenergiale. Kõigepealt peab olema plaan, siis peaks tulema poliitiline sõnum ja otsused ning peale seda investeeringutoetused, et seda plaani ellu viia.

Elektri hind Baltikumis tuleb gaasi hinnast lahti siduda ja selle lahenduseks on hetkel ainult kiire variant panna täiskäik maismaa tuuleparkide rajamisele ja minna kiiresti edasi avamere tuuleparkide rajamise ettevalmistustöödega. Me ei saa siin rääkida kümne aasta perspektiivist, vaid lähema kahe, kolme, nelja aasta perspektiivist. Me peame kõik tegema selleks, et see täiskäik saaks kohe sisse lükatud. Me saaksime tänu sellele toota piisavalt rohelist energiat ning vähendada sõltuvust gaasist, mille hinda meie ei kontrolli. Aga tuuleenergia järgi saame me elektrihinnalae paika panna, sest me teame, mis hinnaga see energia meil käes on, sest see on meie kontrolli all. Nii suudame me oma inimestele ja ettevõtjatele pakkuda taskukohast elektri hinda.

Kui me toodame Eestis piisavalt elektrit, siis on meil enamus aega Põhjamaadega sama hind ja me saame ülejäävat elektrit pakkuda turul samas hinnapiirkonnas. Kui me ei suuda toota piisavalt tuuleenergiat, siis oleme jätkuvalt sõltuvuses gaasi hinnast. Tänases seisus dikteerib gaasi hind ka meie järgmise talve elektri hinna.

Elektritarbimise tippkoormus on viimastel aastatel olnud 1650 megavatti, gaasi puhul 2200 megavatti. Täna öelda, et surume suurema maakera väiksema sisse, siis seda ei usuks keegi, aga energiaturul nii mõnigi seda püüab väita. Tippkoormuse katmiseks on gaasi vaja seal, kus alternatiivi ei ole võimalik rakendada. Tavaliselt on tippkoormust vaja katta just siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista. On selge, et gaas ei hakka kunagi võistlema tuule‑ ja päikeseenergiaga, aga tipud tuleb millegagi katta.

Eesti varustuskindluse eest peaks võitlema valitsus ja Elering. Aga millegipärast nad seda ei tee, sellega tegelevad eraettevõtjad ja Eesti Energia. Aga neile püütakse kogu aeg takistusi tekitada. Tekib küsimus, kas keegi töötab Gazpromi kasuks või miks see nii on. Kas keegi oskab sellele küsimusele vastata?

Kõige odavam elekter tuleb maismaa tuulepargist. Viimased kümme aastat ei ole Eestis ehitatud mitte ühtegi uut tuuleparki. Meil on olemas küll investorid, kes oleks valmis neid rajama, aga takistusi ja takistajaid ning otsustustega venitajaid on rohkem. Tuletan siinkohal meelde kas või Aidu ja Tootsi tuuleparke, kus Aidu tuulepargi rajajad käisid aastaid kohtuteed ministeeriumidega ning Tootsi tuulepargi puhul vaidlesid omavahel kaks riigiettevõtet. Mis on siis tulemus? Aastad on läinud, need kaks tuuleparki oleks juba aastaid meile tootnud 340 megavatti elektrienergiat ja tänu sellele oleks tulnud meie elektrihinnad tunduvalt madalamad. Kas need ametnikud vastutavad selle eest, et nad on oma jonni ajanud? Ei, vastupidi, meie, lõpptarbijad, maksame selle kakluse oma taskust kinni.

Eesti Energial on töös neli tuuleparki. Samas Tootsi Suursoo tuulepark ootab tuuleenergia vähempakkumist, mida majandusministeerium ei suuda kuidagi välja kuulutada. Seda konkurssi on oodatud nagu õnnistust juba viimased kaks aastat.

Ühiskond karjub elektriarvete all: valitsus, keerake hoogu juurde! Mida te ootate seal? Peale Eesti Energia on sarnaseid projekte Eestis veel. Andke selge poliitiline sõnum, et tuuleenergiat on Eestile juurde vaja. Valmidus ettevõtjate poolt on suur, aga peab ju arvestama, et investor plaanib sellise projekti 30 aasta tootluse peale. Aga kindlust tänases maailmas ei ole. Valitsusel tuleks anda natukenegi seda investeerimiskindlust. Kõik meie naabrid teevad seda: Soome, Leedu, Poola. Meie aga lihtsalt vaatame ja mõtleme.

Me võiksime homme hakata ehitama tuuleparke, meil on liitumised olemas, projektid on olemas, load on olemas, kõrgusepiiranguid ei ole. Mida rohkem me rohelist energiat toodame, seda paremat hinda me Eesti tarbijatele suudame pakkuda. Just selline on Isamaa plaan.

Kui kõik osapooled käituksid ja tegutseksid mõistlikult, siis ei oleks meil mõne aasta pärast roheenergia defitsiiti. Täna tuleks teha kõik selleks, et Tootsi tuulepark valmis 2024. aastal. Ühendused on välja ehitatud, planeeringud on olemas, hange hetkel käib, maikuus selguvad hanke tulemused, kõik suured tootjad soovivad seda 240‑megavatist tuuleparki ehitada, aga majandusministeeriumis mõeldakse, arutatakse ja lõppkokkuvõttes takistatakse. Tänaste teadmiste juures võiks Aidu tuulepark elektrit tootma hakata hiljemalt 2025. aastal. Meretuulepargid võivad muutuda konkurentsivõimeliseks 2027. aastast.

Varustuskindluse jaoks on meretuulepargid väga olulised, sest merel on tuult rohkem ning uuringud on näidanud, et vähemalt 270 meetri kõrgusel on piisavalt tuult, et 98% ajast toota elektrit. Me peaksime tuuleparkide rajamise kottimise asemel looma Eestisse hea investeerimiskeskkonna, kuhu investorid sooviksid tuuleparke rajama tulla.

Viimased aastad on tegutsetud Liivi lahe tuulepargi arendamisega. Kui arendajatele kaigaste kodaratesse loopimine lõpetatakse, võib juba 2024. aasta lõpus teha investeeringute otsuseid ning hiljemalt 2028. aastal oleks 1000‑megavatine Liivi tuulepark töös. Enne seda jõuaksime rajada mitu maismaa tuuleparki. Ainuüksi Liivi tuulepark rahuldaks 50% Eesti energiavajadusest.

Meil on sellel aastal olnud juba viis tormi ja palju elektrikatkestusi. Üks võimalus on investeerida võrkude paremasse tuulekindlusesse, aga äkki oleks mõistlikum ja ka odavam investeerida salvestistesse ja päikeseenergiasse. Tuul ja päike on tavaliselt erinevas tsüklis. Tavaliselt on nii, et kui on kõrgrõhkkond, siis päike paistab, aga samal ajal ei ole tuult, ja vastupidi. Et mitte raisata maad, siis oleks mõttekas tuuleparkidealune maa katta päikesepaneelidega. See tähendab: ehitame hübriidparke, saame kasutada sama liitumist ja võrku. Samas võiksime jätta päikesepaneelidega katmata põllumaad. Selle asemel rajaksime päikesepargid tootmishoonete, korterelamute ja erahoonete katusele koos elektrienergiasalvestitega.

Mul on ettepanek valitsusele: toetame koduomanikke ja vabastame nad paariks-kolmeks aastaks kuni 15-kilovatiste päikeseparkide rajamisel ja salvestite paigaldamisel oma kodudele käibemaksust. See on julgeoleku ja energiakindlustuse mõistes väga oluline. Salvestid annavad ka selle, et me koormame võrke vähem ja samas öisel elektritarbimisel saab majaomanik kasutada juba salvestatud energiat või salvestada odavat elektrit, mida tarbida päeval. Samuti võidab ühiskond sellest, et ei pea nii palju võrkudesse investeerima.

Tänane julgeolekuolukord ja Venemaa gaasi hind on loonud olukorra, kus tuleks valitsusel selgelt öelda, et Eesti ei tarbi järgmisest aastast Venemaal toodetud gaasi. Selle lahenduseks saame sügisel, peame sügiseks valmis ehitama LNG gaasi vastuvõtu taristu, ühenduse gaasitrassiga, rentima LNG‑laeva ja ostma piisavas koguses vedeldatud gaasi. Aga milliseid otsuseid on tänaseks tehtud? Tegelikult on lihtsalt välja antud mitmeid pressiteateid, millele ei ole järgnenud konkreetseid otsuseid ja riigipoolseid garantiisid.

Me teame, et iga päev tõusevad hinnad. Alexelal olid tehtud juba nädalaid tagasi eelbroneeringud nii laevale, vedeldatud gaasile kui ka taristu ehituseks minevale metallile. Aga enne lõpliku otsuse tegemist peaks ju olema riigil selge plaan ja valitsusel otsus. Kahjuks seda ikka ei ole.

Kui me tahame, et sügisel oleks LNG‑laeva vastuvõtuks taristu valmis, siis oleks valitsus pidanud juba hiljemalt kaks nädalat tagasi tegema otsuse. Aga seda otsust ei ole veel tänagi. Kuue kuuga kogu taristu välja ehitada oleks nagunii maailmarekord. Aga iga päev otsusega venitamine tõukab meid sellesse olukorda, et järgmisel talvel võib tekkida gaasidefitsiit nii toasoojatootmisel kui paljudes gaasi kasutavates tootmistes.

Valitsuse otsustamatus on andnud ettevõtjatele selge sõnumi: ettevõtjad, puhake jalga, ärge segage meid, siis saaks valitsus rahulikult suvel puhata. Kui nüüd teha uusi broneeringuid, siis teame, mis toimub maailmas metalli hinnaga, gaasi hinnaga. LNG‑laevasid, mida rentida, praktiliselt turul enam ei leidu, kui leiad, siis kallima hinnaga. Kes selle jokutamise tulemusena hinnatõusu kinni maksab?

Rege rauta ikka suvel. Me teame, et maailmaturul on gaas suvel odavam kui talvel. Et talveks oleks gaas olemas, tuleks seda suvel varuda. Kas sellel suvel gaasivaru, mis toimub, mitte ei sõltu me vaid Venemaa otsusest ja tema gaasist. Klaipeda LNG-terminalist tulev gaas on Leedu poolt 100% broneeritud ja Eesti ega Läti sealt enam gaasi ei saa. Kui 2014. aastal loobus tolleaegne peaminister Taavi Rõivas LNG‑terminali ehitamisest Eestisse ja teatas, et seda meil ei ole vaja, sest Klaipeda terminal katab meie vajaduse, siis sai küsitud, kuidas see võimalik on, kui Soome, Eesti, Läti ja Leedu gaasivajadus on 70 teravatt-tundi ja Klaipeda terminali võimekus on 30 teravatt-tundi. Kas 30 teravatt-tunni kindlustusvõimsusega on võimalik katta 70 teravati vajadust? Võid ju käia naabri kaevust vett võtmas, aga kui on põuane huvi, siis naaber ütleb: tule järgmisel kevadel, sellel suvel ei ole mul sulle vett anda. Nagu näete, tasuta lõunaid ei ole olemas.

Praegu tundub, et Reformierakonna valitsus suudab teist korda sama ämbrit kolistada. Nagu 2014. aastal loobuti LNG-terminali ehitusest soomlaste kasuks, sama tehakse ka nüüd. Tuletan teile meelde, et Soome pole siiani oma LNG-terminali rajanud.

Üheks võimaluseks energiavarustuse kindlustamiseks võib-olla ka tuumaenergia. Üks pakutav lahendus võiks olla väikeste moodulreaktoritega tuumaelektrijaam. Siit ka küsimus: kas täna ehitada tuumaelektrijaam Eestisse, kes ei ole tuumariik, on maailma parim idee, või on mõttekam ehitada kahasse soomlastega Soome, kus me oleksime 50%-ga võrdne partner? Kahjuks täna ei ole meil laual tuumaenergeetikaplaani, mida arutada, et saaks ka kaaluda plusse ja miinuseid ning nende alusel teha ka lõplikud otsused.

Vesinikku on maailmas kasutatud pikalt. Põhiliselt kasutatakse seda tänapäeval keemiatööstuses. Tuuleparkides võiks toota vesinikku sellest elektrist, mis turule ei mahu, aga siis peaks olema need ka kohe ühendatud keemiatööstusega, ehk siis tarbija on tuulepargi kõrval. Sellisel juhul on sul üks muundamine, aga kui me tahame sellest vesinikust uuesti elektrit toota, siis on see teine muundamine ja järgi jääb vaid 30% energiast või isegi vähem. Meil ei ole hetkel suuri vesinikutarbijaid, meil ei ole isegi energeetilist tarbijat. Plaan on küll panna mõni praam või buss sõitma vesinikuga, aga see ei ole piisav tarbimise kogus. Liivi tuulepargis võiks umbes kolmandik toodetavast energiast salvestada vesinikuna sellel ajal, kui turule ei ole mõtet elektrit müüa. Aga see on meeletu kogus. Üks teravatt-tund, selle tarbimiseks peaks meelitama mõne keemiatööstuse, et läbi rohevesiniku luua väärtust. Aga miks mitte puhastada bensiini, mis meie põlevkivitööstus toodab, selle rohevesinikuga?

Kui siia juurde lisada, et 90 päeva vedelkütusevarust pool asub välismaal ja lennukütusevaru Eestis praktiliselt ei ole, siis millega küll meie valitsus tegeleb? Samas, selle varu hoidmisega saaks hakkama meie oma ettevõtjad. Kas selline tegevus loobki meie julgeoleku?

Miks küll selline tunne, mul selline tunne, et Eleringi tegevuses on täielik strateegia puudumine? Kõigepealt ehitame ühendatud anumatesse lisaväljavoolutoru ehk siis elektriühenduse Lätiga ja alles siis hakkame mõtlema, kuidas me seda anumat täidame. Peab ikka olema strateegiline mõtlemine: lõuna pool imeb täiega elektrit ja Eesti tarbija maksab selle eest Eleringile ülekoormustasu. Loomulikult on see riigifirmale suurepärane äri, aga miks peab selle kinni maksma Eestimaa tarbija? Tänase seisuga maksab Eesti tarbija aastas Eleringile tühja üle 100 miljoni euro ja sama palju Soome riiklik põhivõrguettevõtja Fingrid saab. Ainus põhjus, miks me maksame, on see, et Soome ja Eesti börsihind on erinev. Ja need erinevad vaid ühel põhjusel: Elering otsustas Läti suunal avada kolmanda elektriliini ehk teisisõnu puuris ühendatud anumale ühe augu juurde. Kuidas küll selliste asjade peale tullakse? 

10:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Kokk, palju teil oleks lisaaega vaja?

10:22 Aivar Kokk

Kaks minutit.

10:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Kaks minutit. Palun!

10:22 Aivar Kokk

Kõrgest elektri hinnast Eestis, mis on erinev Soome soodsast hinnast, tekkiv kasum ei lähe mitte tootjale, vaid Eleringile. Soome elektritootja saab Soome börsihinna, mis märtsis oli keskmiselt 86,5 eurot kilovati eest. Samal ajal maksis Eestimaa tarbija 151 eurot kilovati eest. Hinnavahe 64,7 eurot läks lihtsalt Eleringi ja Soome riikliku põhivõrguettevõtte Fingrid vahele 50 : 50 jagamiseks. Kas me peaksime nüüd ehitama Estlink 3, mille ehituse hinnaks on hinnatud 75 miljonit eurot, või võiksime hoopis poole sellest rahast anda kohalikele taastuvenergiainvestoritele, näiteks turukindlustuse meetmeks, siis ju kui Estlink 3 poleks vaja? Me ju teame, et Estlink 3 investeering läheks ju automaatselt Eleringi põhivõrgutariifi ning see tuleks jälle Eesti elektritarbijatel kinni maksta.

Ja lõpetuseks küsimus, milline on olnud Eleringi tegevus gaasitarnekindluse tagamiseks, eriti peale seda, kui on põhimõtteliselt otsustatud loobuda Venemaa gaasist? Oleme ausad, praktiliselt olematu, liigutama on hakatud alles viimastel nädalatel. Aga sellega oleks tulnud tegeleda juba aastaid. Õnneks on meil eraettevõtted nagu Alexela ja Infortar, kes lõpuks püüavad koos selle probleemi lahendada. Aitäh!

10:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja! Vähemalt üks küsimus Tarmo Kruusimäelt ootab teid.

10:23 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Teema on muidugi hästi suur ja lai.Ma alustan ka üsna niimoodi laialt. Millegipärast riigikaitseliste objektide lähedale ei soovitata rajada ka  päikesepaneele. Tuulikutest saame veel aru, päikesepaneelid ka. Aga samas, millegipärast jäi silma, et Ida-Virumaal müüb riik ise enda riigikaitselise mingi objekti seal maha, Narva-Jõesuu kandis. Kas see tähendab nüüd seda, et sinna võib hakata rajama? Kuigi ma ei saa aru, miks see objekt maha müüakse. Kas see tähendab seda, et sinna võib rajada, või on ikkagi mingid aastad veel, et äkki riigil tuleb mingi mõte või objekt? Kaua sinna ehituskeeld kehtib pärast seda, kui see on umbes maha müüdud?

10:24 Aivar Kokk

Aitäh! Ma tõesti ei tea, kui pikalt selle ehituskeeld kehtib või kas seal üldse ehituskeeld on. Aga me teame, et viimased 10 aastat on vaieldud selle üle, kas radareid on või ei ole, kas radareid on vaja tuuleparkide rajamiseks või mitte. Selle sajandi esimesel kümnendil lepiti kokku, et ühendatakse piirivalve ja Kaitseväe radarid. Ehk piirivalveradarid näitavad kuni 300 meetri kõrgusele ja sealt edasi Kaitseväe radarid. Seda ühendust ei ole tehtud. Ka kui oleks radarid ostetud nii, nagu algul kokku lepitud oli, 2011, 2012 ja 2013, siis sel hetkel prognoositi radarite hinnaks 6–8 miljonit. Täna on kokku lepitud, et radarid tulevad. Aga nende radarite hind on 70–80 miljonit. Ja ma saan aru, et 2024–2025 on see aeg, kui need radarid peaksid olema paigas ja siis ka tuuleenergial sealkandis takistused peaksid puuduma ja oleks võimalus tuuleparki rajada.

10:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

10:25 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Sa puudutasid oma kõnes siin elektriga varustamisel ka võimalust, et tõesti kodutarbijad saaksid võimaluse päikesepaneele endale 15 kilovati ulatuses paigaldada. Täna on põhiline probleem ju liitumisvõimalused. Üks asi on see, et tõepoolest võiks leida toetusmeetmeid nende paneelide paigaldamiseks, motiveerida inimesi. Aga sellest on vähe abi, kui meie elektrivõrk ei võimalda seda liitumist, ja see on väga suur pudelikael. Siin on näpuotsaga kavandatud vahendeid. On sul nagu ülevaadet, kui palju tegelikult peaks täiendavat raha suunama, et meie Elektrilevi suudaks normaalsel ajal päikesepaneelid ühendada?

10:26 Aivar Kokk

Aitäh! Tegelikult peaks alustama teisest otsast. Kui me räägime 15-kilovatilistest päikeseparkidest ja koos salvestitega, siis tegelikult selle jaoks ei ole vaja ühtegi võrku juurde ehitada, sest me tarbime kodutarbijana kindlasti sama suurt võimsust ja need võrgud on välja arendatud. Kui me paneme salvestid, mis päeval päikeseenergiat salvestavad ka ülejäänud elektri ja seda öösel kasutaks või kui me oleme päeval kogu energia ära kasutanud, siis me võiksime salvestada öösel, kui tarbijaid on vähem, seda odavat elektrit ja seda päeval kasutada, siis tegelikult võrgu arendamisse ei peaks ühtegi senti juurde panema, sest need võrgud on arendatud.

Teine pool on see, et kui 2017 me võtsime vastu seaduse, kus päikeseparke võiks kuni 50-kilovatised panna kortermajadele, kodudele, siis oleme ausad, ühel hetkel kuskile kirjutati üks lause juurde, mida teise või kolmanda lugemise Riigikogu liikmed ei märganud, ja põllu peale tuli 50-kilovatiste parkide asemel kolmesajased, viiesajased, kus tehti viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme 50-st päikeseparki. Aga tarbijaid seal ei ole. Minu arvates on päris suur rumalus olnud luua päikesepaneeliparke põllu peale, kus pole tootmist ega elanikke. Kui need oleks pandud, ma ei tea, Tallinna või Tartu või Pärnu kortermajade katustele, siis tarbija oleks sealsamas olemas.

Ma tean, et mõnes kohas on probleeme, kus väidetakse, et tarbija ei saa panna päikesepaneeliparki enda tarbeks. Kui ta paneb päikesepaneelipargi sellises võimsuses, mida ta ise tarbib, siis ei ole võimalik, et võrgud ei pea vastu, sest tal on täna võrk välja ehitatud ju tarbimise jaoks ka. Sedasama teed [pidi] ta saab sama palju võimsust ka välja müüa. Nii et tegelikult äritegemiseks võib-olla ei ole õige põllu peale, põllumajandusse panna, eriti kui me teame, et iga ruutmeeter või hektar põllumaad on kulla hinnaga. Sinna ei tohiks täna päikesepaneeliparke rajada, vaid selle jaoks on meil neid katuseid küll ja küll.

Aga teine on see, et mõelge, milline turvalisus on see, kui meil kodus on omal salvestid. Me ei pea võrgutööde arendusse selliseid rahasid panema. Aga teine on see, et kui me teame, et ka sellel talvel on juba viis suurt tuuletormi olnud, kus on voolukatkestusi olnud, sul on 5-kilovatine aku kuskil, siis sellega sa elad mitu päeva üle, kui sa ei raiska seal kilovatte võib-olla söögitegemisele ahjus niipalju ja sauna ei lähe, elektrisauna, siis saad hakkama ja ei pea panema miljoneid võrguarendustesse, mida võib-olla on vaja viie või kümne aasta jooksul. Üks kord on see koht, kus võib seal katkestus tekkida tänu tuulele.

10:27 Aseesimees Hanno Pevkur

 Priit Sibul, palun!

10:30 Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Sa oled seda teemat uurinud seoses ettekandega. Ma tahtsin küsida, et eelmise aasta lõpus, detsembri ja jaanuari arveid saades üsna paljud eestimaalased said suure üllatuse osaliseks, et mitte öelda šoki, kui saadi elektriarved, ja loomulikult ka toasooja arved samamoodi lõpuks. Millised otsused ja mis ootab inimesi ees sügisel? Mis valitsus on teinud? Kas sügisel, kui hakkab uus kütteperiood, ootavad meid uued üllatused või siiski need otsused, mis tehti, aitavad kuidagi ka sügisel või nii, nagu sellel valitsusel tavaks, jooksevad nad sündmustele järele?

10:30 Aivar Kokk

Kui aus olla, siis on selge, et otsustamatus on tänaseni. Kuna me ei ole andnud võimalust kiiresti arendada tuuleparke, mis kõige kiirema variandiga oleks võimalus toota elektrienergiat juurde. Me ei ole kokku leppinud CO2 kvoodikaubanduses, et pangad ei tekitaks seda hinda, mitte ei tekita täna valitsused ega tootjad, vaid tegelikult on ju see börsikaup. Ja kui me räägime gaasist, siis kui LNG gaasiterminali otsused oleks tehtud kaks nädalat tagasi, mida tänaseni ei ole olnud, siis selle kahe nädalaga juba sajad miljonid läheb see kõik meie tarbijatele kallimaks, sest selle ajaga, ma ei tea, kas enam laevu on, mida rentida, ja kui on, siis ma ei tea, mis hinnaga. Aga gaasi hind on turu peal tõusnud, sest kõik saavad aru, et nüüd on vaja kuskilt juurde osta seda gaasi, eriti kui Euroopa räägib, et ostame kõik korraga ja ostame lausa 90% koguse kuhugile lattu, siis me teame, et sel hetkel, kui ostumaht kasvab, siis kaup läheb börsile ja börsil hind tõuseb. Nii et me näeme selle aasta sügisel suure hirmuga seda, et need hinnad võivad hoopis tõusta, ja kui me räägime gaasist, siis kui Läti mahutitesse, maa-alustesse mahutitesse gaasi kusagilt ei tule, siis gaasi tarbimine praktiliselt jääb eratarbijatele. 100 000 kodutarbijat võib-olla saavad endale toasooja ja ülejäänud ettevõtluse poole pealt keeratakse gaas kinni.

10:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

10:32 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mulle meeldis see mõte, mis oli, et tuulepargi alla päikesepark, et kuidas seda pinda ja kõike kokku hoida. Mulle meenub sellega see, et poolakad rajasid enda mastivõrgud just sihukesse ürgloodusesse. Seda meil Eestis visti ilmselt ette ei kujutaks, et kuskil keset ürgloodust pannakse mast. Aga ongi, et kui mast on seal, siis on mast topelt, mitte puudutab. Kas selles valguses me saaksime võib-olla kasutada seda efektiivsust ära? Ka meil mingid sellised pooled alad, kuhu ei ole väga vaja, et inimesed töllerdama läheks, aga seal oleks siis tuule‑ ja päikesepargid.

10:33 Aivar Kokk

Jah, vat, sel hübriidpargil on üks suur eelis, et tavaliselt, kui on tuult, siis ei ole päikest, ja kui on päikest, siis ei ole tuult. Ehk liitumised ja võrgud oleksid vähem võimekusega peavad välja ehitama ja neid saab korraga kasutada. Et päisel kõrgrõhkkonna ajal päike paistab, töötavad päikesepargid ja samal ajal tavaliselt tuult ei ole, ja vastupidi. Et me võidame liitumistega ja võrkude väljaehitamisega päris suurt raha. Hübriidpargid võiksid olla nendes piirkondades, kus maa ei ole seal all väärtuslik. Üks tulevikuvõimalusi ja ‑teedest.

10:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun!

10:34 Merry Aart

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Räägime tuuleparkidest, räägime päikesepaneelidest, aga selle taga on väga palju selliseid märksõnu nagu varustuskindlus, nagu võrku ühendamine, mida me ei suuda teha, paneme põllu peale suure hunniku päikesepaneele, aga võrku ühendada ei suuda. Väärtuslik põllumaa, sinna on väga hea lihtne ehitada, sellepärast et põld on ilus, aga võib-olla oleks seal vaja toitu toota, näiteks, oleks otstarbekam. Aga minu küsimus on selline: kuidas tundub, kas meil on selline pikaajaline kava elektriga varustamise osas, kus on ette nähtud ja arutatud ohte, arutatud riske, tehtud ka mingi kava, kuidas neid riske maandada, kui tekib üks või teine situatsioon või olukord? Kas me teame, kuhu suunas me liigume või oleme ainult tänases päevas, et täna teeme seda, homme teeme toda, nii nagu parasjagu tundub? Aitäh!

10:35 Aivar Kokk

Aitäh hea küsimuse eest! Nagu ma oma kõnes ka ütlesin, kahjuks meil ei ole plaani. Täna me peaksime tegelikult arutama siin, kui valitsus on esitanud tulevikuenergia plaani, seda ei ole. Kõigepealt peaks olema plaan, siis peaks tulema poliitiline sõnum siitsamast Riigikogust, siis otsused ning peale seda investeeringutoetused, et seda plaani ellu viia. Kahjuks täna seda ei ole. Pean tunnistama, et ei ole ka eelmised valitsused seda suutnud teha. See otsustamatus läbi aastate ongi teinud selle, et kus me täna oleme. Ja ma pean alati ka rõhutama, et mõni üksik ametnik võib oma otsustega tekitatud selle olukorra, kus me täna oleme. Tuuleparkidest kuus tuuleparki, arendatud tuuleparki on seisnud tegelikult sõna otseses mõttes ühe endise ametniku jonni taga.

10:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reinsalu.

10:36 Urmas Reinsalu

Aitäh! Austatud ettekandja! Meie inflatsioonimäär on praegu juba üle 15% ja aastane inflatsioon, rahandusministri prognoosiga tuleb 12,7. Milline on teie käsitlus? Valitsus ei ole suutnud hetkeks astuda ühtegi sammu, et energiakandjate hinnasurve puhul, mis on tegelikult inflatsiooni põhiline mootor, inflatsiooni tõrjuda. Milline on teie käsitlus? Mida peaks riik tegema energiasektori hinnaloogikas inflatsioonitõrjeks? Teiseks on küsimus selles, et president Zelenskõi kiitis Eesti parlamendis Eesti riiki selle eest, et me oleme Vene gaasist loobunud. Kahjuks me ei ole kehtestanud sõjasanktsiooni Vene gaasile ning me ei ole pannud paika kuupäeva selles osas, mis puudutab pöördumatult, püsivalt Vene gaasist loobumist. Milline on teie nägemus, mis on olnud valitsusel nende otsuste takistuseks? 

10:37 Aivar Kokk

Aitäh! Nagu ma oma kõneski korra mainisin, tegelikult selle otsustamatus, et me ei ole tuuleparke rajanud, on üks see, kus me täna oleme. Aga teine minu arvates lausa karjuv on see, et me ei ole suutnud otsustada gaasi teemal. Meil on saalis Alexela esindaja Marti, kes on viimased 10 aastat rääkinud sellest, et ta on valmis ettevõtjaid LNG-terminali rajama. Selleks, et panna miljoneid kuhugile investeeringusse, peavad olema ka mingid garantiid. Tänaseni sellist garantiid ei ole. Me oleme ausad, kui seda tänast situatsiooni vaadata, hetkeolukorda, siis ühtegi teist varianti Eestil ei ole kui ainult Vene gaas. Kui me oleme ausad tänases hetkes. Kõik, mis on Läti nõndanimetatud koobastes, on seal ju Vene gaas. Suure tõenäosusega, Klaipeda LNG ei ole ka mitte midagi muud kui Venemaalt transporditud vedelgaas. Ja 25. veebruaril oleks pidanud punane tuli Eleringil ja valitsusel põlema hakkama, kui Leedu teatas, et kõik gaas, mis tuleb Kaipedast ja läheb Lätti, jääb Leetu. Seda ei müüda Lätti ega Eesti või Soome poole, vaid heal juhul, kui üle jääb, Poola poole. Seda otsust ei ole tänaseni tulnud. Füüsiliselt ei ole ühtegi valitsuse otsust. See, et kuskil kabinettides arutatakse – kabineti otsused ei ole juriidiliselt kuidagi siduvad. Need on põhimõttelised kokkulepped, millega saab valitsusse minna. Aga see on tegemata. Minul on täna küll selline tunne, et me lähme talvele vastu palju kallimate hindadega.

Ja kui keegi räägib, et minge kõik üle gaasilt elektri peale, siis meil on täna elektritootmisvõimsus suurusjärguga kõige paremal juhul 1000 megavatti. Aga vajadus on 1600. Nii nagu ma ennegi mainisin, mina ei saa aru, kuidas seda suuremat maakera on võimalik väiksema maakera sisse panna. No ei ole võimalik! Aga meile räägitakse kogu aeg, et teeme nii, et homme oleme elektri peal. Jah, ma usun, et peale seda kui Liivi tuulepark, kui ministeeriumis mõned inimesed koju saadetakse, kes pidevalt kodaratesse kaikaid loobivad, siis need arendused ka valmis ehitatakse. Siis on see võimalik. Kuidas on võimalik, et kaks aastat oodatakse vähempakkumist, mida ministeerium peaks välja kuulutama? Oleks see tehtud, oleks täna Tootsi tuulepark valmis.

See, et kaks ametkonda või riigiettevõtet omavahel vaidlevad ja käivad kohut ... Seadusesse, 2017 seadusesse on kirjutatud sisse Tootsi tuulepark ja Aidu tuulepark. On ainult kaks tuuleparki, kes teoreetiliselt oleks pidanud seda toetust saama. Aga nüüd on tehtud otsus, et üks saab ja teine ei saa. Aga summa, mida jagatakse iga aastaga, on üks ja sama ju. Kui oleks kahevahel jagatud või ühe vahel jagatud. Noh, eraettevõtja sai, jumal tänatud, riigiettevõte ei saanud, meie maksame selle kinni. Aitäh!

10:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Sven Sester, palun!

10:41 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma tooks fookuse tagasi uuesti Vene gaasile ja LNG‑le. Valitsus on öelnud sisuliselt poliitilise deklaratiivsusega, et Vene gaasi ostmine lõpetatakse. Reaalses elus ühtegi sammu selleks tehtud ei ole. Enamgi veel, valitsus tegelikult ise Vene gaasi ei osta, seda ostavad ikkagi eraettevõtjad. Mul on siit ka teile küsimus, et kuidas teie seda näete. Milliseid samme me peaksime tegema nüüd täna, homme, võib‑olla eile juba, riigi poolt vaadatuna just Vene gaasiga seonduvalt? Kas me peaksime minema üksinda otsuseid tegema, kui näitekes Soome ja Läti ei ole valmis nii kiirelt kaasa tulema? Ja enamgi veel, nende sammude tulemusena, milline peaks olema riigi roll? Kas ta peaks üksinda seda tegema või mingis koostöös eraettevõtjatega, kas peaks panema eraettevõtjate õlgadele, kas ta peaks kuidagi toetama? Kuidas teie nägemus sellest asjast on, et milline see start peaks praegu olema ja jätkutegevused?

10:42 Aivar Kokk

Start oleks pidanud olema tehtud märtsi keskel. Selge sõnum ettevõtjatele, me garanteerime, et järgmisel perioodil, ma ei tea, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa või kümme aastat ei tohi Eestis müüa Vene gaasi. Sellel hetkel oleks rakendanud ettevõtjad kõik oma jõud ja vahendid selleks, et LNG laeva vastuvõtutaristu välja ehitada ja Eleringil kohustus ühendada taristu gaasitrassiga. Juriidiliselt neid otsuseid pole tehtud. Me täna küll lugesime, kuskil Euroopa uudistes oli, et Euroopas on kolm riiki, kes on loobunud Vene gaasist: Läti, Leedu ja Eesti. See oli väga ilus uudis, aga tegelikult täielik vale. Tänasel hetkel Läti mahutites on, ma arvan, tõenäosusega 100% Vene gaas. Sinna ei ole mitte kusagilt mujalt midagi tulemas, kui Klaipedast on võimalik. Aga Klaipeda, Leedu on ära öelnud, et see läheb kõik Leetu. Täna peaks olema, loodame, et valitsusest tuleb sõnum, 100% kindlustunne ja garantii arendajatele. Täna ikkagi on väga selgelt eilse pressiteate järgi Alexela ja Infortar löönud käed ja on valmis tulema Eesti inimestele appi, sest valitsus kahjuks on sellel teemal saamatu.

10:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, nüüd on nii, et kokkulepitud aeg sai nii ettekandeks kui küsimusteks läbi. Ja nüüd ootame Riigikogu kõnetooli Baltic Energy Partners OÜ juhatuse liiget Marko Alliksoni. Palun! Meenutuseks, et härra Alliksonil on 20 minutit.

10:44 Baltic Energy Partners OÜ juhatuse liige Marko Allikson

Tervist, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Üritan esitada pildi turu vaatevinklist, eelkõige energiakriisist kui võimalusest, mida me sellega seoses näeme. Minnes kohe asja juurde, siis eelmise sügisega võrreldes, ja ma olin siin eelmine sügis ka, on energiavaldkonna arengule uueks katalüsaatoriks Vene agressioon Ukrainas. Probleem on ju selles, et maagaasist üle 40%, kivisüsist ligi pool ja naftatoodetest üle veerandi tuleb Venemaalt Euroopasse. Tänaseks on Vene süsi Euroopa Liidus sanktsioneeritud. Me teame, et 10. augustist ei tohiks ka olemasolevate lepingute alustel enam osta Vene sütt. Nafta sanktsioonid on kaalumisel, aga gaasist loobumine on eelkõige päris suur väljakutse, mida me näeme turu poolt. 

Päris selge tundub olevat see, et Euroopa Liit otseselt ei vabane Venemaa gaasi sõltuvusest 2022. aastal. Tõepoolest, kui vaadata Euroopa Liidu plaani, siis umbes 150 miljardit kuupmeetrit Vene gaasi ostetakse. Selle slaidi peal on näha kaks väiksemat tulpa. Üks on Euroopa Liidu hinnang, kuidas oleks võimalik sellest gaasisõltuvusest vabaneda, ja lisaks on ka Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnang 2022. aastal. Nagu näha, see ei kata kogu Vene gaasi sõltuvust, aga ta katab, ütleme, seal kahe kolmandiku ulatuses ja enamik sellest on LNG. Ehk siis kõige suurem Vene gaasi alternatiiv on LNG gaas ja selle poole vaatamine on Euroopa Liidu jaoks võimalus. Aga see tähendab eelkõige lähiajal väga suurt nõudlust LNG järele.

Kui vaadata Euroopa Liidu kaarti, siis on näha, et LNG terminale siin pildi peal, sellised sinised täpikesed, on tegelikult põhiosas Lääne- ja Lõuna-Euroopas ja UK-s, on ka Põhjamaades. Ka Rootsi on päris hästi kaetud. Aga kahjuks ei ole neid Saksamaal, Kesk-Euroopal ei ole tegelikult suuri alternatiive. Saksa, Austria, Slovakkia, võib-olla need on nihukesed maad, mis on kõige enam Vene gaasist mõjustatud. Üle poole Saksamaa gaasiimpordist tuleb täna Venemaalt ja see on torugaas ja LNG-gaas kokku. Kogu gaasisüsteem Euroopas ongi üles ehitatud olnud selliselt, arvestusega, et see gaas tuleb enamasti Venemaalt. Selle ümberehitamine lühikese ajaga sisuline ei ole võimalik.

Praegu suurim probleem on tegelikult see, et kui isegi üritada võtta LNG-d juurde, näiteks Hispaaniasse, Portugali, siis see tegelikult ei jõua Põhja- või Kesk-Euroopasse, sellepärast et ta lihtsalt ei mahu. Torud seal vahepeal on liiga väiksed ja isegi ei müüda võimsust sellises suunas. Näiteks ütleme Prantsusmaalt Saksamaalegi ei ole ette nähtud siiamaani otseselt gaasivooge. Gaasivood liiguvad Saksamaalt Prantsusmaale, sest ajalooliselt on niimoodi olnud ja turg ei ole tegelikult sellega arvestanud, et need gaasivood võiksid teistpidi liikuda. Selleks on vaja päris palju ümber korraldada, et need gaasivood üleüldse võiks teisele poole minna.

LNG-projekti teostamine Eestis, Paldiskis tõepoolest päästaks järgmise talve Eesti gaasivarustuse. Kindlasti tahaksin tunnustada projektis osalejaid ja ma arvan, et see on väga kõva sõna. Kui vaadata Balti riikide kaarti, siis meie probleem on see, et isegi kui LNG-terminalist Klaipedas võiks tulla päris palju maagaasi sisse, siis piiratud on tegelikult Leedu ja Läti vaheline ühendus. Ja ütleme, et kui võtta selline stsenaarium, et tänasest päevast enam Vene gaasi ei tule ja praegu on seal umbes 7,5 teravatti maagaasi mahutitest, siis ütleme niimoodi, et heal juhul võib-olla võiks kuni 10 teravatini seda mahutit täita, ehk siis umbes pool Inčukalnsist võiks täita enne talve ja ilma Vene gaasita, teine pool jääb täitmata.

See on ebapiisav, mis tähendab seda, et ilma täiendava varustuskanalita tuleb oluliselt gaasitarbimist piirata. Leedu-Poola gaasiühendus, mis maikuus valmis saab, see suure tõenäosusega viib pigem gaasi välja, eriti juhul, kui Venemaalt gaasi tule, sellepärast et ka Poolas on enamus gaasi ju tegelikult Venemaalt. Nii et ostetaks lihtsalt Klaipedasse LNG-d ja viiakse selle sama Leedu-Poola ühenduse kaudu Poolasse.

Tõepoolest, Paldiski on selline tehniline võimalus kiirelt sel aastal või selleks talveks lahendada olukorda. Soome tarbimine muidugi ka selle Paldiski lahenduse puhul jääb endiselt piiratuks Balticconnectori ja Soome LNG-terminali Hamina mahtudega. Ütleme, et kui võrrelda numbreid, siis Soome tarbimine võib tippude ajal olla 100–200 gigavatt-tundi päevas, aga Balticconnector on 50–60 gigavatt-tundi päevas. See tähendab seda, et suur osa Soome tarbimisest, kui ta oleks tänasel tasemel, jääks katmata isegi juhul, kui see gaas liiguks läbi Balticconnectori Soome. Ega see päris hästi ei lahenda küll veel soomlaste probleeme, soomlaste probleeme tuleb ilmselt pikaajaliselt teistmoodi lahendada. 

Turu jaoks on olulised küsimused need, et me teame tähtaega: 1. november, kui peaks tulema ujuvterminal, kuskohas degasifitseeritakse gaas. Turuosalised peavad ühel hetkel teada saama, millal saab LNG-laevu tellida, et gaasi vastu võtta, millised on tariifid, millised on kalendriplaanid, kõik sellised küsimused. Mida varem nad tuleksid turule teatavaks, seda paremini nad tegelikult tagaksid, et see gaas sealt tulema hakkab. 1. november terminali valmimist ei pruugi tähendada seda, et 1. november tuleb sisse ka maagaasi. Kindlasti on oluline kuupäev, millal seda maagaasi võiks, mis ajaks võiks seda tellida, millal võiks need laevad sinna tellida. 

Oluline aspekt on see, et selline valge laev, mis seal Paldiskis võiks olla, ta päästab meid varustuskindluse seisukohast, aga ta ei päästa hinnašokist, kui Vene gaasitarned katkevad. Siin te näete, see must joon on TTF-i hinnajoon selle aasta algusest alates. Võib näha, et jaanuaris-veebruaris enne sõda oli ta umbes 65 ja 95 euro vahel. Kohe, kui läks sõjaks, hind läks üles. 7. märts oli hind 345 eurot megavatt-tunni kohta. Tänasel päeval me liigume seal kusagil 100 ja 105 euro megavatt-tunni vahel. Aga see 345 on märk. See tähendab seda, et suure tõenäosusega päeval, kui on ikka lõplikult selge, et täna enam ei tule Euroopasse lisaks Vene gaasi, siis ma kardan, et see hind on lähemal 345-le kui 100-le. See oht on päris tõsine.

Ja see, mis Eesti teeb, ostab Venemaalt gaasi, ei osta Venemaalt gaasi, on meil siin terminal, ei ole, see selle hinna puhul ei mängi mingit rolli, sellepärast et meie mahud on niivõrd väikesed. Meie hinnad sõltuvad sellest, millised on hinnad mujal. Miks see hind nii kõrgele läheb? See hind annab signaali turul kahtepidi. Üks on see, et gaas saab olema väga kallis, ei tasu tarbida. Need, kes saavad tarbimisest loobuda sellise hinna juures, need ilmselt loobuvad. Ja teine, siia peaks tulema hästi palju LNG-d. Kuna LNG on ainukene praktiline alternatiiv torugaasile ja sisuliselt peame nagu üle pakkuma selle, mis Aasia või teised riigid, teised piirkonnad, kes soovivad gaasi saada, võiksid maksta gaasi eest. Tahaks loota, et ta pikaks ajaks sellisele tasemele ei jää, aga ikkagi pigem on ta sellest 100-st kõrgemal, sest see olukord on selline hetkel. Ütleks niimoodi, et ta on lihtsalt kerge hirmu aeg. Ohud ei ole realiseerunud, Vene gaasi ju endiselt veel tuleb, aga ka 100 ei ole odav hind võrreldes näiteks eelmise aastaga, kus samal ajal oli umbes 20 eurot.

Üks oluline asi turul on kindlasti ka Euroopa Liidu gaasimahutite täitmise plaan, mida tuleks arvesse võtta. Siin praegusel hetkel käib konsultatsioon, eesmärk on 1. novembriks täita gaasimahuteid 80%-iliselt sel aastal. Selline väike arvutus näitab seda, et kui selleks on vaja vähemalt 600 teravatt-tundi maagaasi, siis on vaja kulutada umbes 60 miljardit eurot. Ehk siis finantseerida üle 40 miljardi euro võrra rohkem kui eelmisel aastal. Lisaks sellele on turuhind suvel praegusel hetkel kõrgem kui talvel, mis tähendab seda, et keegi peaks selle kinni maksma. See hinnavahe maksab umbes 3 kuni 6 miljardit eurot suve ja talve hinnavahe kogu mahuti täitmisel. Nii et Euroopa Liit peab leidma raha turuosalistele, et seda finantseerida.

Läti näite puhul, kui me näiteks täidaksime Inčukalnsi, umbes 9 teravatt-tundi gaasi oleks vaja juurde osta. Selle maksumus on umbes 600 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal. Samamoodi on siin umbes 50–100 miljonit eurot hinnavahet suvel ja talvel, mis tuleb ju kellegi poolt kinni maksta. Selge on see, et ükski energiakaupleja vabatahtlikult ei osta suvel kallimat gaasi, et talvel seda odavamalt müüa. Täna kahjuks turg nii näitab. See on üks probleem, mis tegelikult tuleb lahendada ja tuleb leida ka viis, mis tegelikult motiveerib seda maagaasi ostma.

Ja sellest tulenevalt kõigest, kuna Vene gaasitarne katkemise oht on suur ja Vene gaasi asendamise plaan on pikaajaline, igasugused hinnalangused, mida ootasime järgmistes aastates, järgmistes kvartalites, vähemalt maagaasi osas on lükkunud päris kaugele edasi. Siin on hinnad aastast 2023–2026 praeguste turuhindade juures. Nagu me näeme sellist 20-eurost hinnataset ei näe siin juba enam aastaid. Mis tähendab seda, et kui gaasi hind on kõrge, on elektrisoojuse hinnad kõrged veel aastaid. Kõrgemad energiahinnad tähendavad tegelikult toorainete kõrgeid hindu, toodete kõrgeid hindu, esmatarbekaupade kõrgeid hindu, toiduainete kõrgeid hindu. Nad on kahjuks omavahel kõik seotud.

Venemaapoolse elektrivarustuse katkestuseks oleme vähemalt Balti piirkonnas vähe paremini varustatud, valmistunud, on sagedusalast lahkumine valmistatud pikalt ette. Importelektri osakaal Venemaalt on suhteliselt väike, meil ka Soome suudab tänu uuele tuumajaamale suhteliselt kiiresti asendada Vene importelektri. Aga sellegipoolest, kui Venemaalt elektrit enam ei tuleks ja gaasivarustus katkeks, siis on mõju meie hinnale selle kaudu, et on vaja kasutada enam gaasi eelkõige Lätis ja Leedus, kuna seal toodetakse elektrit maagaasist põhiliselt ja see gaasikasutus pigem suureneb. Ehk vajadus gaasi järele elektriühenduste katkemisel suureneb. Mis tähendab seda, et see probleem on võimendunud.

Kui vaatame elektri hindu, siis kõrged elektrihinnad jätkuvad pikalt edasi. Siin on pilt finantsturgude hinnaootustest. Nagu näete, siin järgmised kvartalid on, ütleme, 120–180 euroni, umbes järgmise aasta toote hind seal seal 130–140 tasemel ja ülejärgmine aasta ka üle 100 euro megavatt-tunni kohta. Üks moment, mis turu seisukohast on oluline, mida turg alati arvestab – kui antakse toetusi tarbijatele, siis tegelikult tarbimine ju ei vähene. Sa jätkad tarbimist. See ongi see, mis on juhtunud näiteks sellel talvel väga paljuski. Paljudel tarbijatel on olnud vanad lepingud, mis on püsinud, nüüd tehakse küll uusi lepinguid, aga loomulikult toetuse puhul, see tähendab seda, et tarbimist jätkatakse. Järelikult kusagilt on vaja seda gaasi. See, et Euroopa Liidu tarbijad või meie tarbijad tegelikult suudavad tarbimist vähendada, seda ei ole veel väga näidatud. Seda märki kusagil otseselt ei ole. Me veel ei tea seda, milline saab reaktsioon olema, kui tegelikult tarbijad peavad oma tarbimist vähendama.

Siin on oluline aspekt, mida me näeme turu seisukohast eelkõige, et riik on üldjuhul väga hea kriiside lahendamisel, sellepärast et turg üldjuhul kriisides läheb emotsionaalseks, hinnad lähevad lakke ja ei oska reageerida. Aga turupõhised mehhanismid on üldjuhul need, mis pakuvad pikaajalise lahendusi. Siin on tavaline kulukõver elektri hinna kujunemisel. Kui täna gaasihinnad määravad kõrgeid elektri hindu, siis kui näiteks seada kusagile sinna mingi hinnapiir ja öelda, et vot sellest hinnast ei tohi nagu turuhind kõrgemale tõusta, sest tegelikult, mis juhtub see, et pikaajaliselt seda elektrit lihtsalt ei toodeta enam. Ja siis on olukord veelgi hullem. Jah, on mitmeid riike, kes on püüdnud reguleerida, näiteks elektri hinna puhul Prantsusmaal on siseturule oma hind, aga me näeme seda, et Prantsusmaal lisaks sellele, et siseturule on oma, odavam hind, on ka spothind, mis on Euroopa rekordite tasemel. Eriti arvestades seda, et sealsed tuumajaamad ei ole eriti töökindlad.

On olnud diskussioone Euroopa gaasibörside hindadele lae seadmisest ja ka need on tegelikult väga selliste mõjudega, et keegi seda ei oska tänasel päeval hinnata, mis on see lõplik efekt. Toimub selline tõeline liblikaefekt, et sa teed ühe sammu ja sa avastad, et sa pead nagu igast järgmist asja veel reguleerima, reguleerima, reguleerima. Ma kardan, et siin on väga oluline leida tasakaal, mida ikkagi reguleerida siin kriisi ajal ja mida mitte. Mida riik peaks tegema ja mida peaks laskma turul teha, selle tasakaalu leidmine on väga oluline.

Ja tasakaalus energiapoliitika jaoks on samamoodi, ütleme, kolm aspekti. Viimasel ajal, tõesti, viimased kuu aega on kõige olulisem julgeolek ja varustuskindlus. See on sellepärast, et Venemaa gaasist ja elektrist ja muust me peame ilmselt loobuma, mis on mõistlik, arvestades seda agressiooni, mis seal toimub. Aga elektrimajanduses meie jaoks on ka hind ja konkurentsivõime, keskkond, kliimamuutused, sellised küsimused, mis saab järgmisel talvel, mis saab edaspidi, pikema aja peale. Eriti just pikema aja lahendused, nad vajavad tasakaalus lahendusi, nagu ei tasu tormata. Ja peaks usaldama ka seda, et me loome pigem süsteemi ja mehhanismi, mis aitab turul asju lahendada.

Ma tõin välja ka mõned sellised olulised probleemvaldkonnad, mida me näeme Eesti energiavarustuses, eelkõige arvestades Vene sõltuvust fossiilkütustest. Elektriturul on omad probleemid. Emissioonituru hinnaprobleemid on selge, et nad tegelikult sel aastal ei lahene. Ei ole veel teada, kas hinnad lähevad üles või alla. See sõltub pigem sellest, kas toimub suur tarbimise kokkutõmbumine, siis hinnad loomulikult kukuvad. Või pigem on oht selles, et on vaja söejaamu kasutada nii palju, et see CO2 kulutus oluliselt suureneb võrreldes tänaste gaasijaamadega. Tõepoolest, me hinna mõju ei tea. Hetkel on see hind umbes 77 eurot ,natukene madalam, kui see oli eelmise aasta lõpus. Aga selge on see, et mingit olulist lahendust turuosalistele siin ei ole.

Põlevkivijaamade miinimumülesanne, tõepoolest sellest on räägitud, ei ole veel olemas. Toppab praegult taastuvenergia, kohaliku kasvu regulatsioon, on palju selliseid ebamääraseid signaale päikeseenergia, päikeseparkide arendajatele. On suhteliselt keerulised planeerimisprotsessid, on fantoomliitumised, mis segavad meie uute võimsuste tulekut. Ootame radareid, kõike muud. Ei ole selliseid motivatsioonimehhanisme, mis suurtele projektidele, mis tegelikult on valmis, et saaks nad kiiresti ellu viia. Tegelikult oleks vaja seda, et mõned asjad, mis on pikka aega seisnud, et äkki on võimalik, et see valge laev saabub ka nendesse valdkondadesse ja aitaks elu edasi viia.

Lisaks sünkroniseerimise valmidus meil on Kesk-Euroopaga, aga puudub sisuliselt sagedustoodete turg. Ka bilansiturg Baltikumis on väga keerulises seisus, sellepärast et bilansienergia hinnad on täiesti kaotanud seoses spotturuhindadega. See tähendab seda, et kõikide inimeste ka börsipaketid, need lähevad tulevikus kallimaks, sellepärast et neid ei ole võimalik hallata nende väikeste marginaalide pealt, nagu seda täna tehakse.

Gaasiturul olulisemad momendid, mida tahaks välja tuua, on kindlasti see, et riik on hea kriisisituatsioonide lahendaja. Aga just on oluline mõelda ka seda, kuidas pikas perspektiivis turg toimiks turupõhiselt. Sellised küsimused, mis peaks olema terminalide omandus, kes see omab. Ja mis peaks olema riikliku varu osa turul, kuidas seda peaks käsitlema, sest nad kõik mõjutavad turuhindu ja turul tegutsemist ja turuosalisi. Üks moment, mis tegelikult LNG-ga kindlasti tekib, on see, et on oht suuremaks selliseks turukontsentratsiooniks, sellepärast et LNG-gaasi osta tegelikult suudavad teostada vaid väga suured tegijad. Ühe laeva, üks teravatt-tunni laev hinna juures 100 eurot megavatt-tundi maksab 100 miljonit eurot. Sul peab olema 100 miljonit eurot, et see laevatäis maagaasi osta. See on päris palju raha, et kõigil ei ole seda taskus.

Soojusvarustuse osas suuremaid probleeme on kindlasti hakkepuidu hinnakasv, mis on suurenenud eelkõige suure nõudluse tõttu. Gaasi asendamine ka paljudes kohtades on väga keeruline. Kui lühiajaliselt, näiteks järgneva talve peale mõelda ja siis üritada näiteks põlevkiviõli või midagi muud kasutada, aga kohe selgub, et seal tekivad väävliheitmete probleemid ja nii edasi ja nii edasi. Nende lahendamine lühikese ajaga vajab olulist toetust ettevõtetele selles protsessis või muidu võib juhtuda, et neid ei jõutagi lahendada. Vedelkütustes kindlasti näiteks elektriautode turupoolel tänane areng on suht tagasihoidlik, võrreldes eelkõige põhjamaiste naabritega.

Mõned küsimused, mis üles jätaks. Võib-olla see keeruline aeg aitab lahendada selliseid asju. Estlink 3 projekt – kindlasti, mis annaks eelkõige meie tarbijatele suuremat hinnakindlust. (Juhataja: "30 sekundit on praegu veel.") Anname suuremat hinnakindlust, sest Soome hinnad on madalamad. Tuule-, päikeseenergia arengu kiirendamine, eelkõige suurte mahtude kiirendamine. Kas tuule arendajatele kinnitused juba täna, arvestades radarite tulekut 2025. aastal. Leedus näiteks on planeeringuprotsesse väga kiirendatud. Siin on palju asju, mida õppida neilt. On võrgu arenduskohustuste teema, vabavõimsuse kiirema kasutamise motivatsioonid. Samamoodi siin mitte fossiilse, paindliku energiatootmise ja -tarbimise paindlikkuse teemad, tuumavesiniku teema ja näiteks kas või lihtsad asjad elektriautode osas. Elektriauto ostutoetus, korteriühistute toetus laadimistaristutaristu ehitamiseks, näiteks nagu Soomes on. Soomes umbes 10% eelmine aasta uutest autodest olid elektriautod, Eestis oli see umbes 2% tasemel. Siin on asju, mida annab ära teha. Aitäh!

11:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii. Läheme siis küsimuste juurde ja alustab Urve Tiidus. Palun!

11:04 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud Marko Allikson! Meie hea kolleeg Aivar Kokk, kes on tänase OTRK algataja, oli erakordselt kriitiline, rääkides teemal "Elektrikriisist energiašokini". Mina küsin sellist asja, et Eesti ei ole selles elektrikriisis ju üksinda. Euroopa Liit ja Euroopa Komisjon algatas äsja suure projekti "Repower EU" ja nii edasi ja nii edasi. Kõik üritavad neid olukordi lahendada, mida võib-olla oleks pidanud varem ette nägema, aga noh, niimoodi on. Mida te ütlete tavalisele elektritarbijale, energiakasutajale kogu sellest toredast esitlusest nüüd nagu kindlustunde saamiseks, et me ei jää elektrita ei järgmisel ega ka ülejärgmisel aastal ja et me ei maksa ennast päris lõhki? Seletage see mõne lausega ära, aga mitte asjatundjatele, vaid tarbijatele.

11:05 Baltic Energy Partners OÜ juhatuse liige Marko Allikson

No adekvaatse turuosalisena ma saan aru, et meil on elektriühendusi piisavalt nii teiste riikidega kui ka piirkonnas oleva muu elektritootmisega. Elektrist ilma me sellepärast kindlasti ei jää. Meid päästavadki ühendused. Kuna me toodame siin Balti piirkonnas vähem, kui tarbime, siis me peame alati importima. Õnneks on ühendused olemas. Tõepoolest, see elekter saab olemas olema. Aga probleem on küll hinnaga. Mina küll kellelegi kindlust ei julge anda, milline saab olema elektri hind. Lihtsalt sellepärast, et selge on see, et kui toimuks näiteks Vene gaasi ostu lõpetamine, see viib üles gaasi hinnad. Meie hinnad on seotud Kesk-Euroopa gaasi hindadega ja selle peale võib suhteliselt tugevat mürki võtta, et ka meie hinnad lähevad üles.

11:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

11:06 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Siin jutud käivad, et majandusminister võib-olla tahaks nagu ametit vahetada. Kui näiteks teile antaks majandusministri koht, arvestades teie kompetentsi – ja aitäh sellise huvitava ettekande eest! –  ja mitte ainult et see koht antakse, vaid ka nii-öelda suured volitused, mida teie teeksite praeguses olukorras kõige selle jutu valguses? Kas laseksite endale kuuli pähe või loobuks või mida te teeksite?

11:07 Baltic Energy Partners OÜ juhatuse liige Marko Allikson

Väga raske on Riigikogu ees tööpakkumistele vastata ja ilmselt see antud juhul väga sihukene hüpoteetiline. Aga majandusministril hetkel on tööpõld väga lai ja kiire. Kui ma oleksin majandusminister, oleks mu päevad tööd täis. Seesama list, mida ma siin võib-olla kõige lõpus näitasin. Ma usun, et meil on päris palju valdkondi energeetikas, kus võiks veel mõnes siukse valge laeva tuua, nagu see LNG laev sinna Paldiskisse tulija hetkel on.

Loomulikult, sellistel keerulistel aegadel, mis tundub, et võiks seda momentumit nagu aidata, on eelkõige kokkulepped. Nad vajavad natukene ühiskondlikku kokkulepet, vajavad riikidevahelisi kokkuleppeid, sest meie oleme väga palju sõltuvuses sellest, mida teised teevad.

Sellesama LNG puhul ma tahaksin tunnustada tegelikult eelkõige kokkulepet soomlastega. Kui me turuosalisena seda protsessi eelnevalt vaatasime, siis kui ma nägin, et, ütleme kõigepealt, et see laev tuleb, aga selleks me läheme nüüd kokku leppima veel soomlaste ja lätlastega, siis me ju kõik teame ajalugu. Need kokkulepped kunagi ei sünni, aga seekord tundub, et vähemalt soomlastega on mingisugune kokkulepe sündinud. Ja see on tegelikult hea märk. See tähendab seda, et keegi tegi midagi õigesti, et suudeti mingisugune kokkulepe saavutada.

Ma usuksin seda, et ilmselt majandusministrina peaks üritama leida selliseid kokkuleppeid, teha kõik, mis oleks võimalik, et sellist kokkulepet saada ja tõepoolest suudetakse ka otsustada. Ilma otsustusvõimeta ilmselt üks majandusminister ei tee mitte midagi.

11:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, ma tõesti palun, et me kontrolliksime natukene sõnakasutust. Isegi kunstilised liialdused, võib-olla mõnikord ei pruugi stenogrammist hilisel lugemisel jääda selliselt arusaadavaks, nagu siin saalis võib-olla mõeldakse. Ma tõesti palun, et me kontrolliksime sõnakasutust. Riina Sikkut, palun!

11:09 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tänan selle väga infotiheda ettekande eest. Sain vastused küsimustele, mida ma ei teadnud, et mul ongi. Aga küsin selle Vene gaasist väljumise kohta. Kuidas, kas turgudel ja analüütikute seas arusaam ... Noh, et Saksamaa seda 2022. aastal teha ei suuda, on selge, aga see arusaam, et järgmistel aastatel tuleb seda paratamatult teha, et sanktsioonid ei ole ainult järgmise kuu või pooleteise teema, et äkki tuleb midagi muud uudistesse sõja asemele, aga sanktsioone tuleb üleval hoida nii kaua, kuni Ukraina on võitnud ja rahuleping sõlmitud, sõjakurjategijad kohtu alla antud. Nii et me räägime tegelikult väga pikast protsessist ja see väljumise vajadus ei kao kuidagi kevadega ära. Ja teine on selline võhiku küsimus. See sagedustoodete turg, kas see on midagi suurtele ettevõtjatele, kes on valmis oma tarbimist korrigeerima vastavalt selle sageduse hoidmise vajadusele? Või mis asi on sagedustoodete turg?

11:10 Baltic Energy Partners OÜ juhatuse liige Marko Allikson

Esimesele küsimusele vastus on see, et jah, turg arvab seda, et Venemaa gaasist loobutakse. Seda näitavad eelkõige, kui me vaatame, ma näitasin siin pilti ka gaasihindadest mitu aastat ettepoole. Need hinnatasemed on niivõrd kõrged, et nad näevad ette seda, et kusagilt mujalt peab tulema maagaasi lisaks, et turg rahuneks. Ega selline 35‑eurone hinnatase ei ole LNG, maagaasi tootmise hinnatase. Kui riigis või, ütleme, maailmas on piisavalt maagaasi, siis hind langeb. Nagu nägite aastal 2020 – hind langes umbes viie euroni megavatt-tunni kohta. Ja ütleme, et see viis eurot megavatt-tunni kohta on odavamate gaasitootjate miinimumtase. Kusagil kolm‑neli eurot on võib‑olla venelaste tase. Samas LNG-d siin mitmes kohas toodetakse ka arvestatavalt madalama hinnaga. Alati, kui hind on sellisest tasemest kõrgemal, tähendab see seda, et gaasi on justkui puudu ja üritatakse meelitada uusi tootjaid turule. See kõrge hind tähendab seda.

Sagedustoodete turul, vastuseks, võivad osaleda nii suured kui ka väikesed. Selles mõttes, et ka tarbijad, on olemas sellised tarbimisagregeerijad näiteks, kes lülitavad automaatselt mingisuguse tarbimise sisse või välja selle jaoks, et reageerida turul nõudlusele või pakkumisele. Nii et tegelikult see on igasugustele tarbijatele.

11:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

11:12 Aivar Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt ma tänan väga sisuka ettekande eest. Aga ma küsiksin, et mis põhjusel see aasta suvel või praegusel hetkel gaasihinnad on tõusnud, ja selles vaates siis valitsus otsustas suurendada ühe teravatt-tunni ulatuses riiklikku gaasivaru. Mis see tegelikult Eesti gaasitarbijatele tähendab?

11:12 Baltic Energy Partners OÜ juhatuse liige Marko Allikson

Kas esimene osa küsimusest oli see, et mis põhjusel hinnad on tõusnud? Jaa, praegusel hetkel võib öelda niimoodi, et gaasihinnad on üleval no eelkõige Ukrainas toimuva pärast ja ka sellest, et Euroopa maagaasimahutid ei ole piisavalt täis ja nende täitmise ülesanne on siis väga suur. Ütleme nii, et sügiseks oleks vaja juurde osta kogu Euroopas umbes 600 teravatt-tundi maagaasi. See tähendab seda, et kui on selline nõudlus, siis Euroopa hinnad on kõrged. Turg näitab, et suvehinnad on just kõrgemad kui talvel. Ja see natukene nagu signaliseerib eelkõige seda, et see mahutisse ost on see, mis nagu lükkab tegelikult hinda üles. Ja võib-olla arvatakse seda, et tegelikult talvel, isegi kui me saame mahutisse selle gaasi, siis tegelikult Vene gaasi vool jätkub, see tähendab seda, et võib-olla talvel ei olegi sellist n-ö pingutust enam vaja. See on nagu selle taust.

Kui me räägime varu ostmisest Eestis, siis see ei mõjuta Euroopa kontekstis mitte kellegi hinda. Pigem see on nagu piisk meres, meie hind tuleb mujalt ja nii see paraku on, et me elame nagu sellega kaasa, mis me Euroopast saame. Hinda mõjutavad väga suured tarbijad: Saksamaa, muud Kesk-Euroopa riigid.

Aga kui panna seda sellesse konteksti, mida see nagu Baltikumi piirkonnas tähendab, sellise varu ostmine, siis see on kahtlemata väga suur kogus ja see on päris suur väljakutse. Ma kardan, et ilma Vene gaasi ostmata seda ei ole võimalik täita. See on kindlasti üks aspekt.

Ja oluline on see, milline saab olema sellega seotud regulatsioon tulevikus, kuidas seda hakatakse tulevikus kasutama. Kas see on seda tüüpi varu, mis näiteks on Ameerika Ühendriikide naftavaru, mida siis sobival hetkel lükatakse turule, või on see siiski otseselt ainult kriisivaru, mida siis, kui, ütleme, bilansihalduritel ei ole piisavalt gaasi, antakse bilansihalduritele oma võimalike tarbijate tarbimise katmiseks kasutada? See sõltub kõik sellest, kuidas saab olema sellega seotud täpne regulatsioon, ja see täpne regulatsioon ei ole veel tegelikult valmis. Ma saan aru, et Elering seda koostab, ja eks siis sellest ka selgub tegelikult, mis on see lõplik mõju turule. Ma ei oska ennustada, hinnata.

11:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Priit Sibul, palun! 

11:15 Priit Sibul

Aitäh, austatud aseesimees! Hea ettekandja! Suur tänu väga huvitava ettekande eest! Mul on küsimus elektriteema ja hindade kontekstis. Te ütlesite, et meil on ühendusi piisavalt, aga ei ole kindel, et on raha, et seda energiat osta lõpuks, ma mõtlen lõpptarbijat. Aga ta on vähemasti olemas. Ma olen ka turu usku inimene ja paljusid asju on võimalik ette näha, aga mitte kõike. Seda, mis veebruaris toimus, ei osanud. Kui te eelmine kord siin olite, ei osanud me keegi seda ette näha. Ja mul ongi küsimus, et mis kujul, kui me vaatame pool aastat tagasi, seesama Vene gaas Euroopasse suudeti roheliseks energiaks panna. Täna on ta keelatud energia. Üsna kiiresti võib rohelisest saada keelatuks. Millised on need lühiajalised ja pikaajalised soovitused seadusandjatele, poliitikutele? Mida me praegu teeme? Loomulikult on väga paljud lihtsalt pikaajalised, meretuulepargid ja muud asjad, et saavutada. Aga mis võiks olla need lühiajalised, et me suudaksime energiat osta?

11:16 Baltic Energy Partners OÜ juhatuse liige Marko Allikson

Jah, lühi‑ ja väga lühiajalised, kui me räägime sellest talvest otseselt, siis ütleme nii, et selleks talveks on suhteliselt vähe asju, mida jõuab teha. Praktiliselt võibki olla nii, et seesama LNG‑projekt, millest Marti tuleb rääkima, on üks ainukesi väga suure mõjuga projekte. Oleks hea, kui saaks valmis ehitada uusi tuulikuid ja veel päikeseparke, aga me oleme praegu aprilli keskel ja see tähendab seda, et suure tõenäosusega need ei saa valmis. Olulist mõju ilmselt omaks ka see, kui näiteks soojusetootjatel tehakse elu lihtsamaks ja, ütleme, et kui on vaja näiteks gaasilt mingile teisele kütusele üle minna. Sellised asjad, mida sel suvel veel võiks teha selle jaoks, et olla valmis, et kui näiteks gaasi ei ole piisavalt talvel. Need on need selle suve kiired asjad. Ma ütleksin, et kõik muud on ikkagi pikaajalised asjad ja tark on hästi läbi mõelda ja kaaluda, mis on Eesti jaoks kõige parem.

11:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

11:17 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja, aitäh tõesti väga hea ja sisuka ettekande eest! Ma küsin tegelikult gaasi asendamise kohta või alternatiivi kohta. Te ka siin kergelt mainisite oma ettekandes puidu kasutamise võimalusi. Siin natukene vaadates ja arvutades-rehkendades tegelikult jõudsin selleni, et ka täna, kus meil küttepuidu hind, energiapuidu hind on väga kõrge, praktiliselt kahekordistunud eelmise aasta väga madala hinnaga võrreldes, on ta ikkagi selgelt odavam ja soodsam kui praegust gaasi kasutades tänaste gaasi hindadega. Ja on öeldud ka, et meil oleks vaja umbes pool miljonit täiendavat tihumeetrit, et meie katlamajad just nagu asendada. Kui reaalseks te seda peate? Kuidas teie kui nihukese energiaeksperdi arvates oleks rakendatav ja mis selleks oleks vaja? Aitäh!

11:18 Baltic Energy Partners OÜ juhatuse liige Marko Allikson

Ma arvan, et see on hea küsimus otseselt soojusetootjatele. Ma ei ole soojusetootja esindaja. Aga üks osa, mida endiselt nagu kordaks. See tähendab seda, et kui on nagu selliseid valdkondi, ütleme, et kui me järgmisest talvest räägime ja on võimalik seal kas regulatsiooni abil või siis mingisuguste kas või ajutiste leevenduste abil ettevõtetel üleminekuid lihtsustada, siis see on see, mida täna saaks ära teha.

Pikemas perspektiivis on puit ju ainult üks alternatiividest soojuse poolel, aga samamoodi ka taastuvenergia elektrienergia poolel. Nad on kõik omavahel seotud. Saksamaal tavatsetakse justkui öelda, et me ei vaja neid tuumajaamu, nad üldse ei aita meid gaasisõltuvusest vabastada. Aga tegelikult ikkagi aitavad. Lihtsalt sellepärast, et nendel aegadel, kui sa kasutad muid alternatiive, siis järelikult gaasi ei pea kasutama nii palju. Ja see suur kogus tulebki kokku väikestest jupikestest. Paraku ei ole ilmselt võimalik öelda ühegi asja juures tänases olukorras, et me üldse seda ei vaata või me selle välistame. Välistamine ilmselt ei mõjuks hästi.

11:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Indrek Saar, palun!

11:20 Indrek Saar

Hea ettekandja, suur tänu selle väga ülevaatliku ettekande eest! Mul on küsimus. Slaidil 11, tootmisvõimsustest, on kohe seal tuule, päikese ja veega koos koostootmine, kus nagu muutuvkulu ei olekski. Samas, kaks slaidi hiljem soojusvarustuses tõdete: kiiresti kallineb kohalik hakkepuit suurenenud nõudluse tõttu. Ja me teame, et hakkepuidu hinnad on hüppeliselt tõusnud pärast seda, kui valitsus andis Eesti Energia elektrikateldes puidupõletamisel ... noh, võttis igasugused piirid maha. Me teame, et impordi peale ei ole põhjust lähiajal loota. Ja see tähendab, et kui me siiani arvasime, et see koostootmine on suhteliselt väikse muutuvkuluga, siis tegelikult see hüppeliselt kasvab. Mida nüüd teha? Või kuidas see mõjutab meie soojahindasid tuleval hooajal teie arvates? Ja mida nüüd teha selle jaoks, et sealt ei tuleks järjekordset šokki?

11:21 Baltic Energy Partners OÜ juhatuse liige Marko Allikson

Ma kõigepealt selgitaks neid kahte erinevat slaidi. Üks näitab elektri hinna kujunemist. Elektritootmise puhul koostootmine on selles mõttes ..., et ta toodab eelkõige soojuse jaoks ja ülejäänud elekter tuleb turule niikuinii. See tähendab seda, et ta justkui on odavam alati kui muu elekter, kuigi tema tegelik kulu võib olla kõrgem. Kui siis juhtubki see, et kütusekulu on kõrgem kui see hind, millega tema müüb, ehk minnakse ju regulaatori juurde ja küsitakse uut hinda. See on ka see, mis juhtub ju meil. Kui keegi ei suuda enam vana hinnaga müüa, siis pead esitama avalduse regulaatorile ja näitama ära, põhjendama oma kulud, ja siis hinda muudetakse ja siis on juba ettevõtte enda otsus, mis tasemel ja kuidas ta oma selle hinna piirides tegelikult müüb. Nii et see on otsene seos: kõrgemad tooraine hinnad põhjustavad kõrgemat soojuse hinda. Aga tõepoolest, millisel viisil seda säästa? Kindlasti on küsimus, kui palju on haket saadaval turul ja kas on saadaval. Kõik otsused, mis mis suurendavad võimalike hakkeostjate jaoks seda turgu, mida osta, need aitavad kaasa hinna langetamisele.

11:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

11:22 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja, taas kiidan teid. Pole kaua aega nii palju kuulnud sellist kaine mehe juttu, et kuidas, mis tegelikult meid ootab. Et ootame valget laeva ja ülejäänud asjad nõuavad siin selget pead. Aga väike küsimus. Kui te ütlete siin, et emissioonituru hinnaprobleemide lahendamise võimalus Euroopa Liidu tasemel, ei maksa sellele praegu loota. Mina olen kuulnud just kõrgete aukandjate käest, et kohe-kohe need asjad lahendatakse ära. Oskate natuke laiendada seda, et kui te ütlete, et seda emissioonituru asju ei ole lähiajal loota lahendust?

11:23 Baltic Energy Partners OÜ juhatuse liige Marko Allikson

Kõigepealt, CO2 hinda, sisuliselt seda hinnamehhanismi kujundab direktiiv ja see tähendab seda, et kogu seda turumehhanismi muudatuste jaoks peab olema ju n-ö üksmeel, sellele peavad liikmesriigid andma nõusoleku. Praegusel hetkel on küll antud hulk ettepanekuid, aga nendest ettepanekutest ei ole sündinud ühtegi lahendust, nagu teades neid protsesse ette, ja siis, kui ka ühel hetkel sünnib üks lahendus, tähendab, siis ilmselt tuleb üks kuupäev, mis ajast see lahendus kehtima hakkab ja nii edasi. Aga need protsessid ei ole ju veel sealmaalgi, et oleks mingisugust selget sõnumit turule. Turg ootab jah, tõepoolest. Ilmselt äkki seatakse mingisugune selline, noh, paremini toimiv hinda reguleeriv mehhanism. Tänaseni see vana mehhanism, mis seal sees on, see ei ole reageerinud, vaatamata sellele, et hinnad on oluliselt tõusnud. Aga kuidas seda teha turupõhiselt? See on väga keeruline küsimus. Sellepärast ma ütlengi, et seda ei saa teha niimoodi raks, et ütleme, et homsest on see selline. Ta vajab väga head läbimõtlemist, kuna võib-olla ühe otsuse tegemine see võib tähendab seal efekti kusagil täiesti teises kohas. CO2-turg automaatselt mõjutab ju elektriturgu, elektri hinda. Ja mis on tema põhiline eesmärk, on ju tegelikult taastuvenergia motiveerimine. Et kogu seda süsteemi muutes on ju eesmärk, et sellegipoolest tuleks meile taastuvenergiat juurde ja fossiilsetest kütustest energia tootmine saaks pigem asendatud. Et need kõik asjad korraga toimiks, nende läbimõtlemine kahjuks võtab aega. Ja see ei ole ainuüksi Eesti kätes, see ei ole seal üksikute liikmesriikide kätes, kellel võib isegi soov olla, teeme ruttu ja hästi ära, aga paraku on Euroopa Liidus riike, kes näevad, et seda ei ole vaja üldse muuta hetkel. Ja niikaua, kui neid on, on vaja nagu oma kokkulepet selleks, et leitakse mingisugune ühine arusaam, kuidas Euroopa Liidus sellega edasi minna.

11:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Annely Akkermann, palun!

11:26 Annely Akkermann

Minu poolt ka suur tänu väga sisulise ettekande eest! Ma pean ütlema, et teil on suurepärane oskus sõnastada keerukaid probleeme. Lihtsalt aspektidest, mille üle arutleda. Aga minu küsimus on selle kohta, et eile siinsamas saalis võeti vastu ehitusseadustiku muudatused, mis peaksid andma hoo sisse meretuuleparkide ehitusse. Selleks mahuks hindab Euroopa Komisjon kaheksa gigavatti, umbes sama palju on esitatud või juba algatatud hoonestusloa taotlusi ja enam-vähem sama palju seisab ka järjekorras. Minu küsimus. Kui te vaatate tulevikku ja tunnete seda võrgustikku, mis Euroopas energiat ringi kannab, siis kuidas see energia potentsiaal jõuab tarbijateni, mis kujul ja mis võrkude kaudu? Mis te sellest arvate? Praegu on see veel täiesti lahendamata.

11:27 Baltic Energy Partner OÜ juhatuse liige Marko Allikson

Jah. Hetkel me näeme ju seda ainult visioonina. See visioon tähendab seda, et merel toodetakse suures hulgas elektrit, kui tuul puhub. Ja seal puhus tuul rohkem kui maa peal, tuulikud on suuremad, mahud on seega suured. Nad on ühendatud maistesse võrkudesse, mitte ainult ühe riigiga, võib-olla isegi mitme riigiga korraga. Ja tõepoolest, kui seda taastuvat peaks see ühel hetkel ka üle jääma, siis ju pikaajalisem idee on see, et seda kasutatakse ka vesiniku kaudu salvestamiseks. Aga ütleme niimoodi, et ma arvan, et see tulevik on hetkel veel päris kaugel. Kui me räägime nagu vesiniku poolest, siis no esimene väljakutse on ilmselt see, et asendada praegune justkui selline hall vesinik rohelisega. Sealt juba järgmised etapid on need, et hakata salvestama seda elektrienergiat, mida nendes tuuleparkides toodetakse. Kui need valmis saavad, sellega paralleelselt tekivad ka need lahendused. Aga loomulikult on selliste projektide teostamise mõju meile väga suur ja need on väga olulised projektid. Mida kiirem nad juhtuvad, seda parem.

11:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

11:28 Aivar Kokk

Aitäh! Räägiks natukene põlevkivienergiast, sellest on täna natuke vähem räägitud. Praeguse valitsuse otsusega 2023. aasta lõpus, nii mõnedki energiaplokid tuleks Narvas kinni panna. Täna me teame, et hetkelgi ei jätku meil võimsust nii palju, et Eesti tarbijate vajadus katta, rääkima sellest, et selle pooleteise aasta jooksul ka seda lisaenergia tootmise võimsust ei tule.

Kuidas sa näed, et kas seda reservvõimsust tuleks ikkagi hoida nii kaua, kuni meil ei ole tuulepargid valmis ja omal uut tootmisvõimsust ei ole? Jah, see reservi hoidmine maksab küll 20 miljonit iga aasta praktiliselt raha. Aga kui me neid otsuseid lähipäevadel ei tee, siis 2023 on elektritootmise võimsus Eestis tunduvalt väiksem kui täna. Mis on sinu seisukoht?

11:29 Baltic Energy Partners OÜ juhatuse liige Marko Allikson

Nii kaua, kui ei ole teisi võimalusi, tuleb kasutada seda, mis on. Loomulikult vajavad põlevkivijaamad kindlust. Vähemalt selle hetkeni, kui on olemas põlevkivijaamadele alternatiivid. Tänasel hetkel neid otseseid alternatiive ei ole.

11:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun! 

11:29 Heiki Hepner

Suur tänu! Hea ettekandja! Ma jätkan sealt, kus Aivar Kokk pooleli jäi. Tõepoolest, minu meelest natukene liiga uljalt tormasime rohepöördesse ja ei  maandanud neid riske, mõtlesime, et kõik on väga roosa tulevikus ja kõik probleemid lahenevad iseenesest. Ja eks mitte ainult gaasihinna šokk, vaidka elektrihinna šokk oli see, mis meid siin raputas.

Ja nüüd siis mõeldes selle peale, te ka ise ütlesite, et põhimõtteliselt meil ei ole mõtet luua illusioone, et meil nii gaasihind, mis väga selgelt on seotud elektrihinnaga, tulevikus langeks keskmiselt. Ja siit, kas me ei peaks nüüd,  kuna põlevkivienergeetika on meie jaoks nagu tuumallikas, loobuma või astuma kardinaalseid samme CO2 kvoodi hinnast ennast lahti sidumiseks? See moodustab väga suure osa põlevkivielektri hinnast. Vähemalt selle ülemineku ajaks?

11:30 Baltic Energy Partners OÜ juhatuse liige Marko Allikson

Elektri turuhind määratakse sellise marginaalse tootja poolt ja meie turul Eestis seda aega, kui põlevkivijaamad määravad elektri hinda, ei ole väga palju. Mis tähendab seda, et sõltumata sellest, kas tegelikult Eesti justkui maksab nende kvootide eest või ei maksa nende kvootide eest, on elektri hind sama. Ja on tõepoolest võib-olla mõned üksikud tunnid, kui Narva jaamad seda peaks määrama. Ja teine aspekt on siin, see CO2 turg on lahutamatu tänasel päeval Euroopa Liidu elektriturust. Need kaks aspekti töötavad käsikäes ja nende muutmine saab olla koos. Ma ausalt öeldes ei näe praktilist võimalust, kuidas oleks võimalik näha neid eraldi.

11:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Priit Sibul, palun!

11:31 Priit Sibul

Aitäh, austatud juhataja! Aga mul ongi küsimus, et see, mis ma rääkisin, et sõda, Vene sõda Ukrainas on muutnud seda üsna palju. Kas teie hinnangul on mingeid täheldusi, et see CO2-turg võiks seoses sellega muutuda? Kui me vaatame, enne me rääkisime gaasist, kus roheline sai keelatuks, Saksa energeetika on suhteliselt ringi vaadatud, kõik need tuumajaamade kinnipanemised on edasi lükatud. Uuesti on Poolas ja mujal hakatud rohkem sütt kasutama ja nii edasi. See võiks justkui eeldada, kuna te ütlete, et nad on absoluutselt omavahel seotud, need kaks turgu, siis võiks justkui eeldada, et on mingi oluline vajadus muuta seda CO2 hinnapoliitikat praegu ja kuidagi sellesse sekkuda. Või te seda veel ei näe?

11:32 Baltic Energy Partners OÜ juhatuse liige Marko Allikson

Ma arvan, et siin tulebki nagu kahte perspektiivi eraldada. Miks CO2-turu muutmisel ollakse ettevaatlikud, on see, et vältida ebasoovitavaid pikaajalisi mõjusid, kuna pikaajaline eesmärk on ikkagi taastuvenergia toetamine ja et ei kaoks ära selline aspekt. Hetkel loomulikult on ju praktika see, et rohkem CO2 kasutavad söejaamad töötavad enne gaasijaamasid, kus on siis vähem tegelikult CO2. Et olukord on nagu pea peale pööratud. Arvestades Vene agressiooni Ukrainas ja sellest n-ö tulnud edasist mõju gaasi hinnale, see pigem on ju võimendatud, see pigem kauem aega kehtib selline samasugune situatsioon. Ma arvan, et see on läbimõtlemise koht, kas on just ajutiselt mingi aeg võimalik kasutada mingisuguseid meetmeid, mis  võiks seda olukorda Euroopa Liidu tarbijate ja tootjate jaoks lihtsamaks teha. Aga teisalt see peab olema nagu kokkulepe. Selles mõttes, et ilmselt nagu erinevatest riikidest vaadates CO2 hinnatase, mis on nagu okei või mis on aktsepteeritav, on väga erinev. Näiteks sügisel siin, ütleme,  sakslased rääkisid hinnatasemest, et 60 võiks olla vähemalt miinimum. Ma ei tea, mis see Eesti jaoks võiks miinimum olla või mis võiks olla näiteks Läti jaoks miinimum. Nii et kõik ei ole seda veel välja öelnud. Selliste kokkulepete saavutamine jällegi võtab aega. Mul nagu väga usku ei ole sellesse, et selliseid kokkuleppeid väga lihtsalt leitakse, aga kui keegi suudab väga selge mõttega välja tulla, siis ma usun, et turg saab aru, et tänases olukorras on tõesti vaja midagi ette võtta. Nagu näha, et Euroopa Liit on ju ette võtnud gaasi, gaasivarude teema ja nii edasi ja nii edasi. Tehakse otsuseid, mis ei oleks olnud mõeldavad pool aastat tagasi tõepoolest. Et lootuskiir jääb, lootus sureb viimasena.

11:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Sven Sester, palun!

11:34 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ka mina tänan selle hea ülevaate eest. Võib-olla küsimus ongi ajendatud pigem just nendest viimastest teiega vastustest, Vene gaas ja potentsiaalne LNG. Tõsilugu, ka riigi poolt vaadatuna on, nagu te ise mainisite ka, sisuliselt veel mitte väga ammu tegelikult riik ei pööranud sellele täiendavat tähelepanu, ei Eesti poolt ega ka Euroopa. Pigem, vaadates Nord Stream 1 ja Nord Stream 2, hoopis teisesuunaline oli see tegevus. Aga siit on minu küsimus. Täna on uus olukord. Selge see, et gaasi ostes Venemaalt me sõna otseses mõttes – ja see ei ole ainult retoorika, vaid reaalsuses – me tegelikult finantseerimine tankide ostmist, sõjaväe ülalpidamist ja nii edasi. Siit küsimus Eesti kontekstis. Teadupärast riik on deklaratiivselt võtnud mingi positsiooni, et peaks lõpetama. Kuidas teie näete, milline on riigi roll tulevikus nüüd selles kontekstis? Mida riik peaks tegema, kuskil on eraettevõtja olemas, oma huvidega selgelt, on ju. Kuidas teie näete, mida riik nüüd peaks tegema? (Juhataja helistab kella.) Kuidas peaks osalema selle sanktsiooni tekitamisest tulenevate mõjude ümberhindamisel ja kaasamisel?

11:35 Baltic Energy Partner OÜ juhatuse liige Marko Allikson

Kas me räägime nüüd, ütleme, selles mõttes Vene gaasi sanktsioneerimist otseselt? Jah. Praegusel hetkel ju tegelikult otseselt Vene gaasi on võimalik osta nii Eesti, Läti kui ka Leedu piirile. Leedus voolab Kotlovkast Kaliningradi Vene gaas. Meie piirkonda jõuab tänasel päeval ka Soomest Imatrast sisse tulev Vene gaas. Nii et Vene gaas liigub siin piirkonnas. Ja võib arvestada sellega, et enamik sellest mahutis olevast maagaasist on tänasel päeval kindlasti Vene gaas. See tähendab, et füüsiliselt ta siin liigub ja süsteemist ei ole seda võimalik ka muudmoodi eraldada.

Kogu piirkonna kontekstis peab ütlema, et Eesti on eriti tillukene siin piirkonnas, viis teravatt-tundi tarbimine, ja paneme kõik ülejäänud veel siia juurde, äkki saama 50 teravatt-tunni kokku, tähendab koos Soome Baltikumiga. Võib-olla enam-vähem nii palju, sest tarbimine on ka vähenenud. Ka see on Euroopa Liidu kontekstis väga-väga tillukene. Meie, siin on pigem otsus tõesti selles. Ma ütlen, et see on puhtalt poliitiline otsus. Sest meie mõju nagu sellele rahahulgale, mis Euroopa Liidust gaasi eest saab Venemaa, on väga väike, sest see peamine raha tuleb ju tegelikult Kesk-Euroopast. Ja senikaua aega, kui ta mujalt Euroopast tuleb, me võime alati teha žesti ja olla eeskujuks.

Aga ma arvan, et see meie mõju ei ole kaugeltki selline, et ta paneks kedagi teistmoodi käituma, tähendab, seal teisel pool piiri. Ilmselt oleks mõistlik, sest pikaajalise suunana on see gaasist loobumine võetud. See on väga mõistlik. Seda tuleks teha esimesel võimalusel, kohe, kui seda saab. Ja sealt edasi on juba tegelikult puhtalt poliitika küsimus, kas Eesti või see piirkond tahab olla justkui eeskujuks teistele või siis oodata ära seda, kui Euroopa Liit ise tervikuna otsustab midagi Vene gaasi osas. Ma arvan, et see on nende valikute küsimus.

11:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reinsalu, palun!

11:38 Urmas Reinsalu

Me ei pea mitte ära ootama, vaid Euroopat survestama. See on moraalse positsiooni küsimus, mis puudutab Vene gaasi sulgemist meie gaasi liikumise piirkonnas. Mul on üks küsimus teile selgituseks. Praegu, ma saan aru, meil on see nii-öelda Luhamaa suund remondis, nagu öeldud, eks ole, sealtkaudu ei tule juba lihtsalt füüsiliselt gaasi remondi ajal. Aga Vene gaas tuleb Eestisse selle Soome toru kaudu ja tegelikkuses ei ole meie regiooni riigid sanktsioonina praegu blokeerinud Vene gaasi kasutamist, Vene gaas tuleb meile sisse. Kas ma saan õigesti aru? Ja selle allküsimus, et härra Võrklaev ütles eile televiisoris, et see on eksitav Vene gaasi kasutamine, mis puudutab reservide soetamist. Eesti Gaas ütles, et planeeritakse reserve soetada kevad‑suvel järgmiseks hooajaks. Et valitsus on andnud korralduse, et Vene gaasi ei tohiks osta, vaid muud gaasi tohib soetada. Mida selle muu gaasi all mõelda teie kui eksperdi vaates? Ja mida see tähendab, et tegelikult ostavad ju seda erahankijad, kui ei ole piiranguid peale pandud, siis hankijad ju teevad seda. Ega neil ei ole mingit keeldu ühest või teisest suunast osta.

11:39 Baltic Energy Partners OÜ juhatuse liige Marko Allikson

Kõigepealt nendest Venemaa ühendustest. Luhamaa ja Värska – seal enam ei ole remonti, remont on läbi, hetkel füüsiliselt tegelikult saaks osta. Remont oli aprilli alguses. (Hääl saalist.) Ei osteta ja peamine põhjus on puhtalt majanduslik põhjus, sellepärast et Vene gaasi hind hetkel sellel piirkonnal on oluliselt kõrgem kui see hind, millega kuu aega tagasi osteti mahutisse gaasi. Ütleme nii, et piltlikult öeldes osteti kuu aega tagasi mahutisse gaasi hinnaga 80 eurot ja nüüd on see hind umbes 130 eurot. 50 eurot on hinnavahe, see on meeletu hinnavahe. Keegi seda vabatahtlikult ei tee, võimalusel. Ja kui see võimalus, Balti riikide hea võimalus gaasis on just seesama mahuti ja mahuti võimaldab seda. Tänasel päeval piirkonda Vene gaasi otseselt ju ei tule. Küll aga Soome ostab ja kommertsvood liiguvad Soomest ka Eesti poole. Selles mõttes ei ole võimalik eraldada, et meil nüüd tõepoolest Vene molekule [ei ole]. On küll. Loomulikult enamus sellest gaasist, mis juba on mahutisse ostetud, on ju tegelikult Vene gaas.

Nüüd, selle nii‑öelda piiramise kontekstis või mahuti teravati lisa või juurdeostmise kontekstis, ma arvan, et seda on väga raske teostada ilma Vene gaasi ostmata. Hästi praktilistel põhjustel. Sellepärast et gaasiturul, elektriturul planeerimisprotsessid on päris pikad. Näiteks juba kuu aega tagasi oli tegelikult kogu võimsus Lätist või Leedust Lätti, mis on toruvõimsus, kust kohast gaasi liigutada, broneeritud. See tähendab seda, et kui keegi praegusel hetkel peaks tahtma midagi lisa sealt võtta, siis ega sa lihtsalt ei saa võtta, sellepärast et see on kellegi poolt juba ära võetud. See tähendab seda, et need potentsiaalsed gaasimüüjad, kes LNG‑d toovad, on juba ammu oma positsioonid võtnud ja järelikult, kui neil on üle seda gaasi, kui nad ei ole mingile kliendile seda ära lubanud, siis nad saaksid justkui müüa ka ju Eestile veel selle ühe teravatt‑tunnise mahu täitmiseks. Seda müüki on võimalik teostada kas siis nii‑öelda kõige lihtsamal viisil, tõstes lihtsalt maagaasi mahutis justkui enda arvelt selle Eesti riigi varu arvele. Aga siis me teame, et suure tõenäosusega seal võib olla igasugust gaasi, mis juba on. Seda ei saa ju päris vältida, et see ei ole Vene gaas, mida nüüd tõstetakse.

Või siis teine, et osta seda virtuaalses punktis või turupunktis ja selle jaoks peaks ostma selle mahuti täitmiseks endale mahutipinda, kuskohta selle Eesti varu saaks panna. Seal on loomulikult alati omad piirangud, seda mahuti pinda saab osta ilmselt maikuust. Ja siis on küsimus, kui palju sinna sisse saab panna gaasi, mis ei ole LNG‑gaas. See võimsus Leedu ja Eesti vahel on 67 gigavatt‑tundi päevas. Mahutisse saab panna, ütleme, 100–200 gigavatt‑tundi päevas, sõltub sellest, mis kuu parajasti on ja millistes mahtudes seda turule antakse. Ja see ongi kõik tegelikult. Kui Venemaalt enam ei tule, siis on vaja kuidagimoodi ära katta Eesti tarbimine, Läti tarbimine. Eesti tarbimine suvel on võib‑olla 10 gigavatt-tunni päevas ja Lätil on 20–30 gigavatt‑tundi päevas. Soome tarbimine on ligi 40–50 päevas. Ei ole seda gaasi piisavalt siin. See on lihtsalt see paradoks. Kusagilt peaks lisa tulema ja ilmselt on paratamatu, et kui me tahame seda teravatt‑tundi saada, siis osa sellest peab olema Vene gaas, tänasel päeval.

11:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Kui Leo Kunnas suudab 30 sekundiga kiiresti küsimuse ära küsida, siis vast vastaja saab minuti-paariga vastatud. Teeme kiiresti.

11:43 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Tänan ka omalt poolt ettekande eest. Te tõite välja Eesti, Läti, Leedu, Soome tarbimismahud. Kuidas need on näiteks võrdluspunktis Ungari ja Saksamaa, mis võiks olla nende tarbimismahud, et saaks võrrelda?

11:44 Baltic Energy Partners OÜ juhatuse liige Marko Allikson

Ma tegelikult peast numbrit ei tea, ma ei julge öelda seda praegusel hetkel, aga ma julgen kinnitada seda, et see on, ma arvan, me räägime väga mitmekümnekordsetest erinevustest tarbimises. Me oleme komakoht Eesti kontekstis. Noh, ütleme, millega võiks nagu võrrelda, on, et kui Euroopa Liit soovib 80% mahuteid täita 1.  novembriks, siis selleks on vaja osta 600 teravatt-tundi ja Eesti tarbimine on viis teravatt-tundi, ehk siis, tuleb arvutusi teha, mitu korda erinev suurusjärk.

11:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii, suurepärane kiire töö lõpetuseks! Aitäh teile, härra Allikson, selle ettekande ja küsimuste vastuste eest! Ja nüüd palume Riigikogu kõnetool Alexela Kontserni juhatuse esimehe Marti Hääle. 

11:45 Alexela Kontserni juhatuse esimees Marti Hääl

Austatud aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Mul on suur au siin olla selles formaadis esimest korda. Minult te kindlasti nii tervikliku ja head ettekannet nagu Markolt ei saa, aga selline oli mulle antud ülesande püstitus. Proovin fokuseerida oma mõtted palju kitsamale lõigule ja seda teile selgitada. Aga pärast küsimuste ja vastuste voorus te võite loomulikult mulle esitada kõiki küsimusi, mitte ainult ettekande pinnalt.

Ma siiski sissejuhatuseks paar sõna energiaturu kui terviku kohta tahaks öelda ja selle nii-öelda kriisi või hinnašoki selgituseks. Mulle tundub, et kiputakse tihtilugu ära unustama, et see tasakaal, millest ka Marko rääkis, teinekord nimetatakse seda trilemmaks – ehk siis julgeolek, keskkond ja taskukohasus – on ühed tähtsad komponendid selles energiamajanduse lahendamises. Ja kui seda tasakaalu igal tunnil, igal minutil, elektrisüsteemi kontekstis võiks peaaegu öelda, et igal sekundil, kui seda tasakaalu ei hoita, siis juhtuvadki sellised asjad, et nõudluse ja pakkumise tasakaal läheb välja. Eriti kui see on sõltuvuses ilmastikust, kui me taastuvenergia tulevikust räägime.

Selle tasakaalu hoidmine kogu aeg silme ees ja kõigi strateegiliste otsuste vastuvõtmisel, kogu aeg selle kontrollimine, kas see n-ö tšekib ära need küsimused – ainult nii on võimalik energiaküsimusi lahendada, selleks et kuidagi teadlikult proovida energiakriisi ennetada, sellesse mitte sattuda või sinna sattudes  – näiteks nagu praegu sõja tulemusena –  tagada, et selle tagajärjed on võimalikult väikesed.

Soovitan, kui on huvi teada saada sellist nii-öelda ettevõtjate vaadet võimalike tulevikustsenaariumide osas, otsida üles – see on vabalt internetist saadav – "Energia teekaart". See on selle pealkiri ja see on Rohetiigri eestvõttel Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste abil ja väga paljude energiasektori ettevõtjate sisendi ja vaidluste ja töö tulemusena tekkinud.

Miks ma arvan, et see on märgiline raport, märgiline analüüs? Seal on täna tegutsevad praktikud püüdnud ette näha, kuidas seda energiapööret, kuidas seda rohepööret võiks Eesti kontekstis ette näha. Selle väärtus seisneb selles, et see on kompromiss või sümbioos sellest, kuidas ettevõtjatele ja praktikutele, teadlastele ja, ütleme, heas mõttes roheentusiastidele tundus, mis on Eestis tehtav ja saavutatav.

Ma hindan tõesti selle väärtust suureks, sest kui keegi tuleb ja ütleb, et on tehtav rohkem kui see, mis seal 2030.–2040. aastaks nii-öelda kliimaneutraalsuse ja energiapöörde kontekstis on öeldud, siis võib mürki võtta – see ei ole siit puldist öeldun hea väljend ja ma vabandan –, aga siis võib olla suhteliselt veendunud, et vähemalt tänased Eesti Energia ettevõtjad ei tea, kuidas seda suuremat eesmärki täita. Siis peab keegi targem tulema ja ütlema, kuidas seda ära teha.

Ja see on pilt, üks olulisemaid pilte sellest teekaardist, mis ütleb meile seda, et energia tarbimine täna transpordis on 9,5 teravatt-tundi, soojamajanduses 14,4, elektris 7,7. Ja nagu me siit näeme, siis toimub energia tarbimise vähenemine. Ainus, kus energia tarbimine ei vähene, jääb peaaegu samaks või on väga väike tõus, on elekter. Toimub vähenemine nii soojamajanduses kui transpordis.

Miks see on märgiline? See on märgiline selles mõttes, et põhimõtteliselt see seisukoht ütleb, et rohepööret on võimalik ellu viia ainult juhul, kui me saavutame energia tarbimise vähenemise. Kui energia tarbimine kasvab, siis ei olegi need eesmärgid saavutatavad.

Miks ma sellest räägin? Ma räägin sellepärast, et need trendid, mis võimaldaksid energia tarbimist vähendada, on väga olulised ka nüüd kriisisituatsioonis otsuste vastuvõtmisel. Sisuliselt võib öelda, et kogu Euroopa ja ka Eesti on teatud mõttes teelahkmel: kas energiapööret kiirendada või pöörduda igaks juhuks tagasi nende kindlate ja järeleproovitud lahenduste juurde, mis on siiani alati energias aidanud, aga tegelikult nendes kliimaeesmärkides viivad meid tagasi? 

Ja see on hästi raske valiku koht. Ühel juhul me räägime, et on see kivisüsi, on see õli, on see Eesti kontekstis põlevkivi – me teame, kuidas need töötavad, me teame, kuidas need energiajulgeoleku tagavad ja nii edasi, aga kindlasti viivad nad meid kliimaeesmärkidest kaugemale. Ja ma arvan, et see on võib-olla selline kõige keerulisem otsuse koht.

Palju räägitakse sellest, kuidas taastuvenergia või kütusevabad energiatootmised 2030, 2035 või 2040 võiksid kaitsta meid energiakriiside hinnašokkide eest. Olen täiesti sama meelt. Küsimus on tegelikult selles, kuidas sinnani jõuda. Kuidas jõuda sinnani, et näiteks 2035. aastal oleme me selles energiatootmise või energiaallikate miksis, mis on ühelt poolt kliimaneutraalne ja teiselt poolt taskukohane ja kolmandalt poolt tagab energiajulgeoleku? 

Ma arvan, et nende küsimuste tasakaalustamine ongi see žongleerimise ülesanne, mille austatud Riigikogu liige Markole majandusministri portfelliga pakkus. Ja ega see lihtne ülesanne ei saa olema, kuidas seda, kuidas seda tasakaalu hoida, sest seal on vaja teha palju ebapopulaarseid otsuseid. Eriti selles situatsioonis, kus me teame, et me täna sõltume elektrifitseerimisest rääkides järjest enam importelektrist, nagu siin juba juttu oli. Meie siseriiklik elektritootmine on veel väga suures osas fossiilne.

Ühele tahaksin teie kõigi tähelepanu veel juhtida. Kui me räägime praegu sellisest kriisi lahendamisest, siis tihti kuuleme – ma liigun sinna LNG-gaasi poole poole, nagu mul paluti – kuuleme seda, et kõige lihtsam viis oleks gaasi kasutamine lõpetada, minna üle teistele allikatele.

Ja kui me nüüd mõtleme selles jällegi rohepöörde või kliimaneutraalsuse võtmes, siis neid allikaid, mida nimetatakse, võiks jämedalt öelda, lühikeses perspektiivis on kaks. Üks on elektrifitseerimine. Ehk siis valdavalt soojuspumbad, kui me räägime soojatootmisest, kus gaas on kasutuses, ja teine on biomass. Rohkem justkui nagu selles tööriistakastis, mis liigub rohepöörde või kliimaneutraalsuse poole, häid ei ole. On üks väga oluline komponent veel, see on salvestus, aga me kõik saame aru, et see ei ole kiire ega odav. On see siis salvestus vesinikku, on see salvestus akutehnoloogiasse või on see hüdropumpakumulatsioon või mingi neljandas või viies tehnoloogia tulevikus. Kiiresti 30. või 35. aastani see salvestuse pool, ütleme nii, meile lahendust ei paku.

Kui me nüüd mõtleme elektrifitseerimisest ja biomassist, siis elektrifitseerimise iseloomustamiseks on see slaid siin. Me räägime sellest, et gaasi tarbimine Eestis on olnud kogu aeg langustrendis ja on seal 4–5 teravatt-tunni vahel, mistõttu tundub, et kogu sellest 32 teravatt-tunnist, mis Eestis energiat tarbitakse, see ei ole nii oluline osa ja jätame selle ära.

Aga kui me nüüd mõtleme selle peale, milline kütus gaas on, milleks teda kasutatakse ja milleks järjest enam teda tulevikus kasutatakse, on mitte baaskoormuse ehk mitte selle nii-öelda põhienergia tarbimise katmiseks, vaid ikkagi ainult nendes kohtades, kus on vaja hästi kiiresti kas koormust tõsta või langetada. Kiiresti reguleeritavad energiatootmisvõimsused. Toiduainetööstus , põllumajandus, keemiatööstus, masinatööstus – Eestis täna on umbes 3000 ettevõtet, kes seda sisendina kasutavad. Ja sellest jämedalt öeldes viiest teravatt-tunnist neli teravatt-tundi lähebki sinna. Ja siis on veel suurusjärk 40 000 kodutarbijat, kes on väga olulised, ja see annab ühe teravatt-tunni, millest siin tegelikult varu kontekstis enne juttu oli.

Mina ei ole õige inimene ütlema, kumb on olulisem, kas 1 teravatt-tund või 4 teravatt-tundi. Võin öelda isikliku arvamuse, see arvamus on see, et mis kasu on kalli gaasivaruga soojaks köetud toast, kui töökoht on puudu, sest ettevõte on kinni pandud.

Ja siit ma jõuangi tagasi selle tipukoormuse juurde. Gaas kui kütus on spetsiifiline selles mõttes, et aitab üle elada neid hetki, kui need põhiasjad ei tööta. Ja kui me mõtleme rohepööret, siis põhiasjad on tuul, päike ja salvestus. Seega tegelikult, kui me räägime tulevikuperspektiivist, kui me mõtleme gaasiliste kütuste peale, siis gaasilised kütused,  tulevikus taastuvad gaasid, on need vesinik, biometaan või sünteetilised gaasid, need tegelikult aitavad eriti meie kliimavööndis üle elada neid tippe, kui tuul ei puhu, päike ei paista ja salvestid on tühjaks saanud.

Vaadates tänast hetke, kui me räägime näiteks lähiaastate võtmes või selle talve võtmes, mis praegu tuleb, siis kui gaasi tipukoormus kas või käesoleva aasta jaanuaris oli 2200 megavatt-tundi Eestis ja elektri oma üle 1600 naljalt ei ole läinud, siis me saamegi aru, mida siin esimeses ettekandes kuulsime, et seda 2200 sinna 1600 megavati sisse ei saa kuidagi kiiresti suruda. See eeldaks elektrisüsteemi olulist tugevdamist, ümberehitamist. Ja kas see ongi päeva lõpuks mõistlik? Sest jällegi, kui me räägime rohepöörde kontekstis ja taastuvenergeetika kontekstis, siis on selge, et taastuvenergia hajatootmine ja hajasalvestamine on see, mis peaks maksimaalses osas energiasüsteemi tugevdamist ja jämedaid kaableid asendama, et mitte ehitada suurt ja jämedat võrku, mida praegu oleks vaja ja mida loodetavasti selle taastuvenergia optimaalse tuleku puhul ei ole võib-olla tulevikus isegi tarvis.

Teine on biomassi pool. Sellest on siin saalis ilmselt palju rohkem räägitud ja küsimus eelkõige selles, millise täiendava raiesurve see tekitab. Võin öelda jälle isikliku arvamuse. Maksimaalselt, kus kaugküttes, kus tõhusas koostootmisrežiimis on võimalik biomassi kasutada, seda tuleks Eestis teha. Kui kuskil on võimalik gaasist, põlevkiviõlist või mis tahes muust fossiilsest kütusest loobuda, seda tuleks teha.

Aga see on see koht, kus me räägime kasutegurist 90%  juures, kus toodetakse sellest biomassist nii elektrit kui sooja. Aga see tarbimisvõimekus on ammendumise servas ja kui me sealt edasi hakkame rääkima biomassist ainult elektri tootmises ehk tõhusat koostootmist ei ole, sest seda sooja ei ole kuskile panna, siis ma ütleksin, et siis on selle puiduga targemadki teha, kui seda 30%-lise kasuteguriga ahju ajada.

Kõigil nendel alternatiividel on teine külg ja selle nimi majanduses on alternatiivkulu. Kui meil on valikud, siis kui palju üks või teine maksab, soojuspumpadele kiire üleminek, rääkimata elektri tootmisest ja defitsiidi kasvust. Ainuüksi tehnoloogiasse investeering, selleks et asendada gaasi, on kuskil poolteist miljardit. Me ise kujutame ette, mis tempos on võimalik  see investeering teha, olgu turupõhiselt või muul moel. Ja biomassi puhul, nagu ma ütlesin, on need piirangud veel suuremad.

Aga me teame, et juba täna selle tänase 1600- megavatise tipukoormuse tarbimise juures, mis elektris Eestis on näiteks külmal jaanuarikuu päeval, kui päike ei paista ta ja tuul ei puhu, siis juba selle vastu meil neid tipukoormuse võimsusi, mis on juhitavad, ehk need elektritootmisseadmed, mis suudaks meil selle olukorra lahendada, tegelikult on meil nendest juba puudu. Kuidas kellelegi analüütukule meeldib modelleerida, aga ütleme, puudu on 400–1000 megavatt-tundi. Kui me paneksime selle elektrifitseerimise otsa, siis me paneme sinna 1000 megavatt-tundi puudujääki otsa. Ja täna me sõltume impordist.

Mida ma öelda tahan, on see, et selle arengu puhul, mis on olnud, on tehtud väga õigeid asju. On energiamajanduses investeeritud õigetesse asjadesse. Aga sellel mündil on teine külg ja teine külg on see, mis peaks kompenseerima seda taastuvenergeetikat, mis on juhitamatu ja katma neid tippe, kui seda ei ole piisavalt. See pool on on jäänud vaeslapse ossa ja tegelikult see põhjustab ka elektri- või üldse energiahinna šokke. See ei ole Eestile eripärane. Sama struktuurse probleemi ees vaevleb kogu Euroopa ja sellepärast me selles energiakriisis olemegi.

Aga nüüd lähemale LNG-le. Olles eelmise nädala veetnud Washingtonis ja Houstonis, et olla oma hinges või sisimas kindel, mis on tehtav ja mis ei ole tehtav turupõhiselt, julgen ma öelda, et on olemas tee, kuidas LNG turule tulekul oleks võimalik lisaks energiajulgeolekule ka ära lahendada need energiatippude šokid, millest Marko ka eelnevalt rääkis.

See eeldab ühte asja. Ma väga lihtsustan praegu arusaadavalt aja kokkuhoiu mõttes, aga see on see, et näiteks Ameerikast LNG import toimuks vähemalt kümneaastase lepingu alusel. Sest alla selle põhimõtteliselt Ameerika maagaasi tootjad ja veeldajad käsitlevad, et kõik, mis on alla 10, neile meeldiks 15 või 20 aastat, aga kõik, mis on alla 10, on põhimõtteliselt spot-tehingud või hetketehingud ja nad nendega ei tegele.

Võiks tekkida küsimus, kuidas see võimalik on. Eesti on nii väike ja Eesti tarbimine on nii väike ja me oleme, olen ma ka kuulnud seda, et seda terminali pole vaja, sest Eesti tarbib ainult 5 teravatt-tundi. Ma ei ole seda juttu kuulnud, ma ei tea, avamere tuuleparkide arendamisel, et Eesti elektritarbimine on nii väike ja miks me nii suurt tuuleparki meile ehitame, meil ei ole vaja.

Ega gaasiga ei ole teistmoodi. Aastaid on maksumaksja või siis tarbija raha eest ehitatud ühist gaasiturgu. Seega kõik investeeringud, mis tehakse nii elektriturul kui gaasiturul, ei tehta mitte Eesti või Läti või Soome turu vajadusi silmas pidades, vaid ikka regionaalset, vähemalt regionaalset. Ja kui me räägime gaasiturust, siis Eesti gaasimüüjad müüvad täna rohkem juba väljaspool Eestit kui Eestis:  Soome, Läti, Leedu ja ma julgeksin öelda, kohe peale selle GIPL-i toru käimaminekut siin mais ka Poola on tegelikult need turud, mida silmas pidades investeeringuid tehakse.

Jah, loomulikult seal on tehnilised piirangud ja nii edasi, aga põhimõtteliselt me ei näe sellist argumenti, et LNG terminal on Eesti turu jaoks liiga suur. Mina pean tunnistama, ettevõtjana ma sellest argumendist aru ei saa.

Tulles nüüd selle slaidi juurde, mida ma sellega öelda tahan?Ma tahan sellega öelda seda, et kui me vaatame ajalooliselt seda Euroopa gaasi börsiindeksit ... ja näiteks Henry Hub, alumine heleroheline joon, siis me näeme, et kui ajalooliselt hinnad on olnud väga lähestikku, siis juba enne sõda 21. aastal on hakanud see hinnavahe rebenema ehk see ei ole mitte sõjast tingitud, vaid see on tingitud sellest struktuursest energia- n-ö disbalansist, mis Euroopas on. See hind kogu aeg ronib ülespoole.

12:05 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma korra segan. Teile eraldatud aeg on läbi, aga siin Riigikogus me püüame tegeleda alati ka lahendustega, mitte probleemidega. Ja siin tuleb meile appi kodu- ja töökorra seaduse § 67. Ja see räägib ettekandest, mida teie teete, austatud ettekandja, ja ta ütleb nii, et kui päevakorra küsimuses tehakse ettekanne, peetaks see istungisaali kõnetoolis, kus te olete hetkel, ning selle kestvus on kuni 20 minutit, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Ja nüüd tuleb see oluline lahenduse võimalus. Istungi juhataja võib kokkuleppel ettekandjaga ettekandeks antavat aega pikendada. Ja ma küsingi teie käest, kui palju te lisaaega soovite.

12:05 Alexela Kontserni juhatuse esimees Marti Hääl

Kaks minutit. 

12:05 Esimees Jüri Ratas

Selge, siis me saame selle kokkuleppe teha ja teil on see kaks minutit olemas. Palun!

12:06 Alexela Kontserni juhatuse esimees Marti Hääl

Aitäh! Ja see graafik või see pilt näitab meile seda – see roheline joon seal keskel on hinnanguline –, millise hinnaga on võimalik siia regiooni tegelikult Ameerika gaasi tuua. See on koos kõigi kuludega, logistikaterminali, kõigi kuludega, kuskil seal 35–36 euro juures megavatt-tund.

Aga see eeldab seda, et see on pikaajaline lahendus. Kui teha lühiajalisi lahendusi aastaks-kaheks, kaheks kütteperioodiks – siis on täpselt nii, nagu eelkõneleja ütles, hinnale see tegelikult leevendust ei anna. Ta annab julgeoleku, ta annab varustuskindluse, aga hind sellest ei muutu, sellepärast et sa pead selle ostma maailmaturult selle spot cargo'na või selle hinnaga.

Kas selleks raam on olemas? Euroopa Liidu uus taksonoomia 2035. aastani justkui selle toe annab, et seda võimalust ette näha. Aga see on väga kriitiline just selle aja pikkusega, et suured investeeringud, mille tasuvusaeg peab mahtuma põhimõtteliselt tänasest võttes 13 aasta sisse. Lihtne see ei ole.

Viimane slaid. Sellesama Ameerika gaasi hinna pealt rehkendatuna, kui me räägime tipukoormuse katmisest, siis tegin lihtsalt ühe hästi lihtsa rehkenduse. Kui selline elektrijaam töötab 1000 tundi aastas, oleks ta hind 220 eurot megavatt-tunni eest. Kui 2000 tundi, siis 140 euri, kui 3000  tundi, siis 113 euri ja kui  4000 tundi, siis 100 euri. 

Ja kuidas lahendatakse selline tipukoormuse küsimus tavaliselt, on see, et võimsustasu on see, mis aitab kompenseerida seisvat jõude ootavat elektritootmisvõimsust, et see läheks käima siis, kui elektriturul on vaja. Ja siin ma olen arvutanud need numbrid, lihtsalt iseloomustamaks seda, kui energia toetusteks läheb nelja kuu toetusteks paarsada miljonit, siis on tegelikult olemas valikuid ja lahendusi, kuidas elektri ja gaasi hindadele on võimalik panna lagi, kasutades turuinstrumente ja mitte vajades iga-aastaseid toetusi. Aitäh!

12:08 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

12:08 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Me kõik ootame praegult valget laeva ja teie, härra Hääl, olete praegu nagu prohvet Maltsveti inkarnatsioon sügisel. Aga minu küsimus on selles, et Paldiski Põhjasadama juhid ka jälgivad seda praegust arutelu siin. Ja nende küsimus on selline, et miks Vabariigi Valitsus armastab rohkem teid kui põhjasadamat. Nende plaan oli ammuilma, neil on olemas 385-meetrine kai, kus laevad saavad, tankerid, ja on olemas isegi tanker, kellega on kokkulepped olemas, tal nimi on ka olemas, Bilbao Knutsen. Võiks juba, kui selle toru, kolm kilomeetrit, teieni ära ehitada, ei oleks vaja suurt midagi teha, saaks palju kiiremini. Küsimus on, et miks Vabariigi Valitsus armastab teie firmat rohkem.

12:09 Alexela Kontserni juhatuse esimees Marti Hääl

Aitäh küsimuse eest! Lühike vastus on, et ma ei tea, ma armastan oma abikaasat ja oskan selle kohta võib-olla midagi öelda.

Aga mis puudutab seda konkreetset laeva, mis te nimetasite, siis see ei ole ujuvterminal, vaid LNG‑tanker. Selle kai äärde toomisest ei ole mingisugust kasu, sest see gaas oleks vaja kuidagi veeldatud kujust ka gaasilisse kujusse saada. See on esiteks.

Teiseks, ujuvterminal põhjasadama kai ääres, ma praegu silme ees teen selle ohutsooni, mida ujuvterminali ja n-ö laev-laevale-punkerdamise operatsiooni käigus ohutsoonid joonistatakse, siis see eeldaks seda, et selle terminali töö ajal peab Paldiskis kooli sulgema ja õpilased evakueerima, sest nad jäävad sellesse ohutsooni. Tegemist on ikkagi väga täpselt reguleeritud valdkonnaga, kus keskkonnamõjude, ohuhinnangute ja kõige muu raames hinnatakse ära see, kus on ühte või teist tegevust võimalik teha.

Toon siia sellesama teise näite. Et ega Klaipeda terminali ei pandud sinna, ütleme siis, sinna laguuni või lahe teise serva, ehitamaks samasugune n-ö haalamiskai ja kallis merealune toru, mitte sellepärast, et neil ei olnud kaijoont, vaid sellepärast, et kui nad oleksid pannud selle sinna sadamasse kai äärde, siis oleks sadama ülejäänud tegevused pidanud ära lõpetama. Et on teatud tegevused, mis lihtsalt kokku ei sobi, tulenevalt rahvusvahelistest ohutusreeglitest. Ja eks see ka antud juhul ilmselt on see tegelik põhjus, miks Paldiski, seal Pakri neeme ehk Lahepere lahe ääres oleva projekti kõik keskkonnamõjude hindamised, ohuhindamised ja nii edasi, mis on tehtud, erinevalt teistest projektidest, võimaldavad selle armastuse, kui te nii soovite öelda, tekkimist.

12:11 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

12:12 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea Marti! Kõigepealt ma tahan tänada, et sa olid nõus siia tulema, ja teiselt poolt selle ettekande eest. Aga ma küsiksin, et mis tunne sul oli nädal tagasi Ameerikas olles, kui tundus ühel hetkel, et nii kui sa Eesti tolmu jalgadelt pühkisid, püüti hakata kaaperdama sinu pikaajalist äriprojekti, mida sa oled viimased kümme aastat teinud ja [millega] tegelenud. Samas sa oled täna ikkagi sõna otseses mõttes ainukene lootuskiir kõigile gaasitarbijatele. Kas sa ootad valitsuselt lõpuks konkreetsust? Mis tähendab seda, et mitu nädalat seda konkreetsust ei ole tulnud, mis see meile kui lõpptarbijatele lõpuks maksma läheb, kui sügiseks kõik asjad valmis saavad. Loodame selle maailmarekordi püstitamist.

12:13 Alexela Kontserni juhatuse esimees Marti Hääl

Aitäh küsimuse eest! Ma ei oska seda hästi kommenteerida, mis ma siis tundsin. Praegu ma tunnen ennast küll tähtsamana, kui ma kunagi elus olen tundnud, selle küsimuse peale. Ma arvan, et see asi siiski nii ei ole, et see oleks ainult meist sõltuv. Siin on vaja mitme osapoole väga tugevat ja konstruktiivset ja operatiivset koostööd. Alustades sellest, et jah, meil on vaid 700 meetrit haalamiskaist kaldale ja sealt veel 200 meetrit Balticconnectori kompressorjaamani, aga see toruühendus on vaja realiseerida sügiseks. Ühe otsaga ühendada kompressorjaama ja teise otsaga nende seadmetega, mis ujuvterminaliga ühenduks. Selle tõttu võtame kas või selle näite siin – koostöö kiire, operatiivne, konstruktiivne ja ütleme, lahendusi, mitte probleeme otsiv on Eleringi ja meie vahel, võiks öelda siis, edu võti, kas see sügiseks õnnestub või ei õnnestu. Ma siiski arvan, et keegi meie õigusriigis, milleks me Eestit peame ju kõik, meie omandit või meie äriprojekti kaaperdada ei püüdnud. Ma loodan, et see oli lihtsalt meediamüra.

12:14 Esimees Jüri Ratas

Urve Tiidus, palun!

12:14 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud Marti Hääl! Minul ei ole konspiratsiooniteoreetilist küsimust. Te ütlesite oma ettekande alguses, et rohepööre on võimalik ainult siis, kui energiatarbimist vähendada. Aga täna siin saalis me ei kuulnud sõnapaari "energiakasutuse efektiivsus". Tarbimise vähendamiseks on see kindlasti üks meetod paljude seast, aga selle eelduseks omakorda on targad infotehnoloogialahendused, asjade internet ja nii edasi ja nii edasi. Kas teie arvates on siin mingi lisaressurss peidus, et energiatarbimist vähendada?

12:15 Alexela Kontserni juhatuse esimees Marti Hääl

Aitäh küsimuse eest! Kohe kindlasti on seal peidus, sellepärast et ka siin nendes ettekannetes on ju korduvalt välja tulnud, et see probleem, mille ees nii-öelda see uus energiamajandus, taastuvenergial põhinev energiamajandus on, on see, et kuidas nõudlus ja pakkumine kõige targemini, kõige optimaalsemalt kokku panna. Et kui ühelt poolt on vaja rajada senisega võrreldes palju suurema n-ö nimivõimsusega tootmisvahendeid ja teiselt poolt tarbija soovib tarbida sellel hetkel, kui ta tahab tarbida, siis see disbalanss, mis nende kahe vahel tekib, ongi see, mida digitaalsed lahendused ja n-ö tark nõudluse ja pakkumise juhtimine suudabki aidata.

Mis puudutab teist poolt energiaefektiivsusest, siis see graafik, mida ma esimesel slaidil näitasin, kui seda tähelepanelikult jälgida, siis seal kõige suurem vähenemine toimub, eks ole, üle 20% transpordis ja seal ligi 15% soojamajanduses. Ja see põhimõtteliselt ju tulebki ainult efektiivsuse kaudu ehk transpordis siis n-ö eelduslikult elektrimootori kasutamisele ülemineku kaudu, mille kasutegur on lihtsalt sisepõlemismootorist nii palju parem. See, mis on seal väljakutse, on see, kuidas seda energiat kaasas kanda, mis seda elektrimootorit ringi ajab, sest ilma sügavamalt sisse minemata, ma arvan, liitiumioonakud ei ole mitte keskkonnaprobleemide lahendus, vaid uus keskkonnaprobleem. Et seal peab tehnoloogia veel kõvasti edusamme tegema.

Ja soojamajanduse poolt see 15% langust nii 30-ndaks, kus siis sealt edasi ka 40-ndaks, selle sisu on põhimõtteliselt kogu köetava hoonefondi soojustamine, hästi lihtsalt öeldes, ehk et mitte raisata seda sooja, mida siis on biomassist valdavalt, eks ole ju, põhiliselt toodetud. Need ongi need kaks võtit ehk see säästlikkus ja säästlikkus muu hulgas läbi digitaliseerimise.

12:17 Esimees Jüri Ratas

Riina Sikkut, palun!

12:17 Riina Sikkut

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud ettekandja! Väga tore, et sellises erakordsus olus nii kiiresti reageeritakse ja tegelikult sügiseks on võimalik lahendus leida, et meile nii toasooja kui kõike võimaldada. Aga küsin, milline on vastutuse jaotus valitsusega või mis on praegused kokkulepped? Näiteks ei saa teie ega ükski teine ettevõte maandada riski, et Eesti riik ei otsusta aastaks 2030. mitte väljuda ainult Vene gaasist, vaid fossiilsest gaasist tervikuna. Või näiteks keskkonnamõjude leevendamiseks, ja keskkonnamõjud on iga energeetikaobjekti rajamisel, ükskõik kas me räägime päikesepargist või põlevkivikaevandusest, tasakaalustada neid näiteks kaitseala rajamisega. Seda samamoodi saab teha ainult riik. Millised on senised kokkulepped valitsusega nende riskide maandamiseks?

12:18 Alexela Kontserni juhatuse esimees Marti Hääl

Aitäh küsimuse eest! Mina täna vähemalt veel ühtegi kokkulepet ei tea. Aga teinekord saad kokkulepetest teada tagantjärele. Ma arvan, et nende poliitiliste riskide juhtimine, mis sellise projektiga nagu see LNG-laev on, see ongi selle projekti vaata et kõige suurem väljakutse. Loomulikult, ehitada kuue kuuga asi, mis tavaliselt võtab aasta-poolteist, on väljakutse. Aga tegelikult ehitustehniliselt see ei ole midagi sellist, millega ei saaks hakkama nii need ehitajad, kes on näidanud valmisolekut ja huvi maailmarekordi tegemises kaasa lüüa, kui ka järelevalve ja kõik muud osapooled, kes selleks vajalikud on.

Võib-olla ma selles kontekstis tahaks õiendada veel ühe asja. Aeg-ajalt püütakse nagu vastandada LNG-d taastuvenergeetika tulevikuga. Ütleme nii, et ma olen ühelt poolt nõus sellega, et see, kui me jätame praeguse Vene agressiooni finantseerimise aspekti kõrvale, siis see ju, et fossiilne maagaas saabub meile idast või läänest, tegelikult on mõlemat pidi halb, ütleme siis niimoodi, kumbagi pidi ei ole ideaalne olukord. Aga miks on seda vaja? On vaja sellepärast, et paljude teiste sektorite kliimaeesmärkide täitmiseks tundub, et tänaste tehnoloogiliste arusaamiste kohaselt gaasilistel kütustel on taastuvenergeetikas märkimisväärne osa, erinevalt fossiilsetest vedelkütust. Ja see eesmärk, alustame kas või näiteks põllumajandussektori jäätmed või toidusektori jäätmed ja biogaas, et metaani õhkulendamise asemel see kinni püüda ja ära kasutada, eks ole ju, räägime näiteks loodetavasti 2035 ülejääva taastuvelektri salvestamiseks sellest, et seda kasutada siis, kui teda vajatakse, mitte nii-öelda, et see ei läheks raisku. Ja näiteks vesinik selles kontekstis või sünteetilised gaasid, neid valikuid on mitmeid. Sellest tulenevalt sellise infrastruktuuri rajamise puhul peab alati, ja ka meie peame silmas seda, et see peab olema niinimetatud tulevikukindel. Ehk see infrastruktuur peab võimaldama siis, kui fossiilset LNG-d, me saame sellest loobuda loodetavasti 2030-ndal, 2035-ndal, ma loodan, hiljemalt, et siis on võimalik seal tegelikult käidelda taastuvaid gaase. Ja miks mitte, näiteks ühel hetkel töötab eksporditerminalina. Möödunud nädala kogemus Mehhiko lahe äärest, kõik kolm LNG-terminali, kus ma käisin, LNG veeldamisjaama, kõik olid tegelikult ehitatud mitte ammu aega tagasi LNGimpordiks Ameerika Ühendriikidesse. Tänasest, sellest aastast saab Ameerikast maailma suurim LNG eksportöör. See muutus on toimunud sisuliselt 20 aasta jooksul.

Selle tõttu, vaadates selle tuleviku peale, siis ausalt öeldes mina näen, et gaasisüsteemi usaldusväärsus ja gaasisüsteemi üleval hoidmine on üks nendest tagatistest, et taastuvenergeetika tegelikult saaks tasakaalustatult 2030.–2040. aastatel olla see põhiallikas nii-öelda baaskoormusele ja energiatarbimisele siin regioonis.

12:22 Esimees Jüri Ratas

Priit Sibul, palun!

12:22 Priit Sibul

Aitäh, austatud esimees! Hea ettekandja, suur tänu selle huvitava ja sisulise arutelu eest! Te oma sissejuhatavas sõnavõtus rääkisite piirkonnast, eks ju, et tuleb teha nagu koos riikidega ja nii edasi. Aga minule ja paljudele teistele tundub, et see Vene sõda lõpuks sõltub kõige rohkem sellest, kas ja mis sul endal olemas on. Selles mõttes me võime ja peame püüdma teha kokkuleppeid lätlastega ja soomlastega, aga lõpptulemusena, kui me tahame, et meil siin midagi on, siis see sõltub sellest, kui palju me tahame ja kas me selle ära teeme. Kui Riina küsis või me arutasime juba vahepeal hüpoteesi, et kui üks hetk kaovad ära võimaluses, enam ei saagi fossiilse gaasiga toimetada üldse, siis mul on küsimus: milliseid otsuseid on tehtud ja mida peaks tegema, et kõigepealt see projekt realiseeruks, enne kui me teda lõpetama hakkame?

12:23 Alexela Kontserni juhatuse esimees Marti Hääl

Aitäh küsimuse eest! Ma olen sada protsenti nõus, et ise hakkamasaamine on eriti sellise väikese riigi rahvuse jaoks praktiliselt kõige olulisem oskus. Sest kui me ise hakkama ei saa ja meil ei ole kellelegi vaja, siis viimane kustutab tule. Siin ei ole küsimus ainult energias, vaid minu arvates tervisekriisi situatsioonis me kaks aastat tagasi nägime ju täpselt sedasama olukorda. Ja ma arvan, et see on seda olulisem põhjus, miks me seda võimalust, mis Paldiski terminal pakub, et teha midagi, mis regioonis omab suuremat tähtsust kui ainult tähtsust Eestile, siis see tegelikult annab sellise tasakaalustava rolli regioonis laiemalt ka muudes küsimustes.

Ma vastaksin sellise näitega, et me ju selle LNG-terminali raames koostööd tehes ei aruta tõsiselt näiteks lätlastega selle üle, et Läti maa-alusest gaasihoidlast osa peaks siis ju ka Eestile kuuluma. Aga teistpidi, kui me mõtleme 28. või 27. veebruari peale, kui agressiooni viimane faas algas, siis võttis kaks ööpäeva, kui Leedu broneeris kogu Leedu-Läti gaasitoruühenduse ja lätlased said võimalusi LNG kaudu gaasi tuua ainult tänu sellele, et neil oli maa-alune hoidla ja nad ütlesid, et teil on vaja hoidlat, meil on vaja LNG-terminali, lets make a deal. Nii see kahjuks kriisisituatsioonides on. Ja selle tõttu ma arvangi, et see ongi väga oluline.

Nüüd küsimuse põhisisu, et mida on selleks vaja. Sisuliselt on selleks vaja seda garantiid. Ja millisel kujul see peaks olema, ma ei räägi mitte blankovekslist, kus ei ole numbrid kirjas, vaid seda garantiid, et kui on soov, et selle küsimuse lahendaks ära turg või turuosalised, sest me nii Latvenergo kui ka Gasumiga oleme seda küsimust kogu selle kriisiperioodi arutanud, kuidas seda ühiselt lahendada. Aga kõige suurem risk või probleem seisneb just selles, et isegi kui ma täitsa usun, et see nii Läti valitsuse, Eesti valitsuse kui ka Soome peaministri väljaöeldu, et loobume Vene gaasist, no ütleme siis nii, ilma tähtajata, aga ma tahaks lugeda sellest välja esimesel võimalusel, kui on alternatiiv.

Aga kas siis võiks järgneda, et aasta, kahe-kolme või viie pärast on Vene gaasiga jälle kõik hästi ja ja siis vaadake, turuosalised, kuidas ise saate? Selle riski maandamine et ei toimuks ... Või ütleme, et kui toimub Jalta konverents ja kokkulepe, siis selles küsimuses ei jääks erakapital ja turuosalised n-ö rumala ossa. See ongi selle asja tegelik lahendus. Seal on vaja konkreetseid kokkuleppeid. Me oleme tegelikult oma ettepaneku teinud, me saame aru, et Eleringile on antud valitsuse poolt mandaat seda läbirääkimist pidada. Me oleme oma ettepaneku teinud, kuidas me näeme, et see küsimus võiks laheneda, ja ma väga loodan, et me selle lahenduse ka leiame.

12:27 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nii 21 minutit ja 15 sekundit on veel jäänud. Hea ettekandja, ma korra palun teid, et kui te saate korraks istuda, siis me peame siin ühe protseduurilise hääletamise läbi viima. Ei, midagi ei ole seotud teie ettekandega, kõik on korras, nii et võtke rahulikult. Aga lihtsalt korraks, kui te saate istuda, see võtab mõned minutid aega. Kaua ei lähe. Head ametikaaslased, ma tulen nüüd selle juurde, mida on Isamaa fraktsioon palunud. Isamaa fraktsioon on öelnud järgmist: algataja palub, juhul kui arutelu ei ole lõppenud kella 13-ks, pikendada istungit päevakorrapunkti ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Me peame selle hääletamise läbi viima ja nii nagu tavaks ikka, teeme ka kutsungi saali. Head ametikaaslased, panen hääletusele Isamaa kui arutelu algataja ettepaneku pikendada tänast päevakorda kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

12:30 Esimees Jüri Ratas

Veenva enamusega, 21 poolt, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole, leidis ettepanek toetust.

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli tagasi Alexela Kontserni juhatuse esimehe Marti Hääle, et ta saab oma küsimuste ja vastuste vooru jätkata. Ja ma palun panna ka aeg uuesti tagasi, 21 minutit ja 15 sekundit. Palun see aeg panna tagasi tahvlile: 21 minutit ja 15 sekundit.

Peeter Ernits, palun!

12:31 Peeter Ernits

Kuulsin, et põhjasadama puhul peaks kooli evakueerima. No see on umbes poole kilomeetri kaugusel sealt. Aga teie terminalid, kütuseterminalid on kaitseväel otse väravas. Ma küsin, et kas seal seda ohtu ei ole. Ja kui vaadata teie seda võimalikku terminali, kus hakkab olema, ja neid töid, mida ma aru saan, et pool miljonit süvendustöid sel suvel, kui palju see mõjutab tegelikult Lahepere lahe ökosüsteemi ja ka Laulasmaa, Kloogaranna küla ja nii edasi, mis jäävad siia Lahepere lahe äärde.

12:32 Alexela Kontserni juhatuse esimees Marti Hääl

Aitäh küsimuse eest! Mis puudutab ohutsoone, siis erinevatele energiakandjatele need ohutsoonid on õigusaktidega kindlaks määratud ja vastavalt sellele need ohutsoonid, ohud hinnatakse ja akumuleerivate ohtude n-ö tsoonid määratakse. Selles mõttes see ei ole ettevõtja otsustada, vaid see on ametkondade otsustada, kus need on. Minu teada nii lõunasadamal kui põhjasadamal kõik tänased tegevused vastavad nendele kehtivatele reeglitele. Selle tõttu ma ei näe selles probleemi.

Mis puudutab süvendustöid, siis nende tööde mõjud on hinnatud keskkonnamõjude hindamise käigus, see pool miljonit kantmeetrit. Tööde kestvus, kui ma peast õieti mäletan, nende ehituspakkumiste järgi jääb kuskile alla kahe nädala. Nii-öelda oma tööde iseloomust ei erine ei mahult ega muult oluliselt nendest süvendustöödest, mida sadamate juures tehakse iga-aastaselt, sealhulgas Paldiski Lõunasadama juures regulaarselt. Selles mõttes need mahud, see on see põhjus, miks see haalamiskai sai üldse viidud 700 meetri kaugusele: et keskkonnahäiringud oleksid minimaalsed.

12:33 Esimees Jüri Ratas

Indrek Saar, palun!

12:33 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Aitäh, hea ettekandja, selle väga selge ja arusaadava ettekande ja vastuste eest! Mina pean tunnistama, et ma olen jätkuvalt mõnevõrra segaduses. Äkki teie oskate mulle ikkagi nüüd seletada, et kuidas see plaan, mida teie tutvustasite, mis on Alexelal ja Infortaril ja mis peaks justkui sellele meie terminaliküsimusele lahenduse pakkuma, kuidas see suhestub valitsuse mõne päeva taguse otsusega, kus nad raporteerisid seda, et Eesti ja Soome hakkavad ühiselt seda probleemi lahendama? Mis see nende omavaheline suhe siis nüüd on, kas need on kuidagi kooskõlas toimivad või need on vastassuunalised liikumised? Kas te oskate mulle seda selgitada?

12:34 Alexela Kontserni juhatuse esimees Marti Hääl

Aitäh küsimuse eest! Siis on meid kaks, kes on natuke segaduses selles osas. Tänaseni nad ikka nagu ei suhestugi hästi kuidagi, selles mõttes, et me ei tea sellest suhtest, mis puudutab Eesti ja Soome poolt ühisest ujuvterminali rentimisest, me ei tea sellest liiga palju. Mina sain sellest teada, istudes Houstonis ühe selliste ujuvterminalide omaniku Accelerate Energy juhtidega nende peakontoris ja nad võtsid välja ilmunud online-uudise selle kohta möödunud neljapäeval, et selline ujuvterminal renditakse Eesti ja Soome poolt. Ja seetõttu ma ei oska sellele küsimusele vastata. Võib-olla ta hakkab suhestuma, kui peaks tekkima mingi selline diskussioon, et kas see ujuvterminal võiks olla see, mis sinna Paldiski haalamiskai äärde tuleb. Selles küsimuses ei ole veel vestlusi, vähemalt meie, ja siis ma eeldan, majandusministeeriumi vahel toimunud.

12:36 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

12:36 Aivar Kokk

Aitäh! Kui eile kuulasin majandus- ja kommunikatsiooniministrit, siis tema sõnum oli see, et Eleringile on antud kõik õigused ja kohustused. Ja nüüd kui eelneva küsija teemat edasi arendada, siis mis Eesti riigis toimub? Kas Elering ei ole sinuga, nagu ma saan aru, sel teemal üldse arutanud? Samas, kõikides valitsuse aruteludes on räägitud Paldiski sadamast. Täna on ju selge, et võimekus sügiseks midagi valmis ehitada on ainult teil. Praegu loen pressikat, et rahandusminister ütles, et 200 miljonit on gaasivaru ja LNG-varustuse vastuvõtuks kuskilt plaanis eraldada. Sinuga ikka ei ole räägitud. Ja ühtegi garantiid ei ole antud. Eile te kahe ettevõtjaga leppisite kokku, et võiks selle asja ikka ära teha. Otsustamatus või mis toimub?

12:37 Alexela Kontserni juhatuse esimees Marti Hääl

Aitäh! Kõigepealt ma täpsustan, et ei ole nii, et meil Eleringiga suhtlust ei toimu – toimub küll. Ja suhtlus toimub selle nimel või selles küsimuses, kuidas sellele haalamiskaile saaks sügiseks gaasitoru Balticconnectori kompressorjaamast sinna haalamiskai peale. 700 meetrit merealust toru ja alla 300 meetri maapealset toru. See diskussioon on vältimatu, sest Balticconnectori kompressorjaamast mereni ja siis see merealune toru peaks liikuma mööda meile kuuluvat kinnistut. Ka see mereala tänu kaldaga püsivalt ühendatud rajatisega ehk kai rajamisega ja selle toru rajamisega on ehitusõigus meie oma. Ja me arutleme selle üle, millistel tingimustel isiklikku kasutusõigust Elering sellele torule saaks.

Kui küsimuse teine pool puudutas ujuvterminali ehk seda laeva, siis selles osas ei ole meil mingisugust kommunikatsiooni, mingisugust arutelu, mitte midagi toimunud. Eks see on ka see põhjus, miks siis kaks eraettevõtet seljad kokku panid, kuna kahe peale on meil olemas nii laevanduse kompetents, LNG kompetents kui terminali rajamise ja käivitamise kompetents. Meile tundus, et kui me aprillis pihta ei hakka, siis reaalselt järgmiseks kütteperioodiks valmis ei ole.

12:38 Esimees Jüri Ratas

Yoko Alender, palun!

12:38 Yoko Alender

Aitäh, austatud esimees! Austatud ettekandja, aitäh selle selge jutu eest! See on alati värske tuul meile siin Riigikogus. See kolmnurgaprintsiip, seal kindlasti on ka see kestlikkuse teema. Kui vaadata pikka perspektiivi peale seda kümneaastast lepingut, milline on võimalus või kuidas seostub selle võimaliku terminali loomine biogaasiga? Ja milline on võimalus, et me tegelikult need tipukoormused suudame katta Eestis rohegaasiga, mis oleks kliimavaatest minu meelest ülivajalik areng? Teil on ka selles kogemusi. Paluks!

12:39 Alexela Kontserni juhatuse esimees Marti Hääl

Aitäh küsimuse eest! Seos on väga otsene. Seos on nimelt selles, et sama tehnoloogia, mis fossiilses LNG-s või maagaasis suudab tipukoormusi katta, sama tehnoloogia suudab seda teha ka ka biometaanist ja kliimaneutraalsel moel. See võimalus, mida see pakub, ongi see, et kui oleks pikk ja stabiilse hinnaga gaasivarustus, oleks võimalik selle vastu rajada juhitav tipukoormuse gaasielektrijaam, mis kataks neid tippe alustuseks fossiilse gaasiga. Ja sellel hetkel, kui Eestis on piisavalt biometaani tootmist, mida täna valdavalt kasutatakse transpordis – aga me kõik saame aru, nagu ka sellel esimesel slaidil oli, et eesmärk peaks olema transpordis minna efektiivsematele lahenduste peale, mis on elektrimootor –, ühel hetkel, ütleme nii, kui biogaasi ei ole transpordi dekarboniseerimiseks enam vaja, on ta suurepärane võimalus kliimaneutraalselt – või tegelikult tänase parima akadeemilise teadmise mõttes kliimanegatiivselt – tipukoormusi katta. Kas see on biometaan üksi, biometaan koos vesinikuga või biometaan koos sünteetiliste gaasidega, seda näitab tulevik. Ja see on kindlasti kolmekümnendatel kõige varem ehk ehk enne seda ei ole aeg selleks küps.

12:41 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

12:41 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Ma küsiksin teiepoolset soovitust. Me näeme, kuidas Euroopa suurriigid üritavad Vene gaasist sõltumatuks saada. Selleks on nad juba oma plaan B ja C käivitanud, mis tähendab, et sisuliselt on rohepööre praegusel hetkel peatatud. Nüüd, meie Riigikogu liikmetena saaksime rahvast selles suhtes ette valmistada, et ka meil on selline oluline. Mida te endistest energiavõimekustest soovitaksite, pidades silmas, et võib-olla see üleminek või kriis, mis on, on näiteks kolm aastat, mitte pikemalt?Mis oleks teie soovitus, mida me võiksime tutvustada inimestele?

12:42 Alexela Kontserni juhatuse esimees Marti Hääl

Aitäh! Jah, selles mõttes hea küsija väga täpselt osutas sellele dilemmale, mis, ma arvan, Euroopas on, et kui ühelt poolt säilitada kliimaeesmärgid ja teiselt poolt öelda, et Vene gaasi asendame Vene kivisöega, sest nagu siin ka eelmisest ettekandest näha oli, kivisöesõltuvus, Vene kivisöest sõltuvus on suurem kui Vene gaasist, eks ole, Euroopas, siis see ei tundu nagu hea plaan, ütleme niimoodi.

Ma arvan, et Eesti kontekstis on ikkagi tagasipöördumine talupojatarkuse juurde, et vanasse kaevu ei tohi enne sülitada, kui uus kaev on valmis ja kasutusel. Selles mõttes ka näiteks, kui me räägime nendest põlevkiviplokkidest, mis 2024. aastal peaksid praeguse plaani järgi kinni minema, siis minu arvamus isiklikult on see, et nende kinniminek tuleks seostada alternatiivsete juhitavate tootmisvõimsuste lahtiminekuga. Ehk nii nagu ka Euroopa Liidu taksonoomia põhimõtteliselt nagu jaatab, et kui tekib uus energiatootmise viis, mis on vähem saastav kui suletav, siis on see üleminek okei. Aga kuni selle tekkimiseni, käsikäes selle lahendamiseni peaks tagama ikkagi selle tipukoormuse katmise, sest nagu ma siin ühes esimeses slaidis näitasin, ei ole nii, et me võiksime kõigest loobuda. Tegelikult on sellel ikkagi väga kallis hind, kui me oma impordisõltuvust suurendame, mitte ei vähenda, vaadates meie praegust energiabilanssi.

12:43 Esimees Jüri Ratas

Riina Sikkut, palun!

12:43 Riina Sikkut

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud ettekandja! Ma kõigepealt tänan, et ma tõesti oma eelmisele küsimusele sain suurepärase vastuse. Seetõttu küsin veel keerulisema küsimuse. Mulle väga meeldis, kuidas te kirjeldasite neid nagu põhimõttelisi valikuid, kas kasutada vana ja tuttavat, turvalist tehnoloogiat, kiirendada rohepööret. Aga kui vaadata nüüd seda vajadust energiatarbimist tervikuna vähendada, mida see siis teie arvates tähendab? Kuidas seda teha nii, et see ühiskonnas vastuvõetav oleks? Kas see on lihtsalt hoonete energiatõhususe suurendamine, lihtsalt väiksem liikumine, transpordivahendite kasutamine, väiksem tarbimine? Ei pea olema kuidagi poliitiliselt korrektne või lihvitud vastus, aga pigem selline fantaasiaküsimus.

12:44 Alexela Kontserni juhatuse esimees Marti Hääl

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et kõige suurem amps ongi see hoonete energiatõhususe suurendamine. Ja ma mõtlen selles mõttes kõige suurem amps, et seda on kõige keerulisem saavutada. See, kui eraldada need mõned miljonid – ma vabandan ebakorrektsuse eest, kui ma peast kõiki neid hoonete soojustamise eraldisi või programme n-ö eelarve mõttes ei ütle –, aga me räägime siin siiski mõnedest miljonitest lühikeses ajaperioodis, eks ole ju, mis taotletakse suhteliselt kiiresti n-ö ära ja siis oodatakse järgmist. Aga siin on ju hinnatud neid mahte. Ja kui ma nüüd peast õigesti ütlen, siis see energiatõhususe saavutamine eeldas umbes 1,5-miljardilist investeeringut. Siis aus vastus on see, et kui me näeme, et kümne aastaga on vaja nii palju hoonete tõhusust parandada ehk energiasäästu saavutada ja kui selle maksumus on 1,5 miljardit, siis ettevõtja ütleb selle peale, et hästi lihtne, 1,5 miljardit tuleb selle kümne aasta peale ära jaotada ja kõik need aastad, kus on alla selle jaotise või kümnendiku sellest, järgmisel aastal peab rohkem olema. Vastasel juhul see tehtud ei saa.

Ja teine hästi oluline pool, ja ma ei pea siin silmas, et kõik peaks riigieelarvest tulema, aga lihtsalt selle vajaduse identifitseerimine. Nii nagu siin see SEI aruanne rohepöörde kohta ütles, et 17 miljardit läheb kokku, millest 14 peab erasektor panema. Aga see erasektori panek tuleb kuidagi nagu võimestada või et see initsiatiiv ei ole mitte karistatav, vaid autasustatav.

Ja teine, ma arvan, mis on hästi oluline, et kui me räägime siin ju hästi suures ulatuses elamufondist, ma arvan, et need igasugused tööstus‑ ja ärihooned, noh seal, ütleme, et money talks ja see teine asi walks, eks ole ju, et see, ma arvan, lahendab ennast ise.

Aga ma näen kõige suuremat muret tegelikult nagu elamufondis, sest oodata, et – vabandust, et ma nüüd niimoodi ütlen – Lasnamäe paneelelamu korteriühistu esimees tuleb ja selle ära teeb ja niimoodi kõikidel nendel elamutel – seda jääbki ootama. Kuidagi on vaja see proaktiivsus pöörata teistpidi ehk et nii-öelda, kas need on mingisugused programmi agendid või, noh, ühesõnaga, keegi peab minema põllule ja selle initsieerima, mitte ootama aktiivselt kontoris, et korteriühistu esimees tuleks ja selle taotleks. Muidu seda hoonete poolt tehtud ei saa.

Ja mis transpordipoolt puutub, siis ma arvan, et siin on kaks võtit. Hästi lihtne on öelda, et transpordikasutust on vaja vähendada ja see ongi õige. Aga kuidas seda teha? Ühistranspordi korraldus, mis tänapäeva vajadusi, eks ole ju, kõige paremini adresseerib, see on, ma arvan, on võti. Aga mis ma näen, et seal on kõige suurem probleem tegelikult ruumiline planeerimine. Ehk et kui me üldplaneeringute ja sealt edasi siis detailplaneeringute raames ei saa aru, et see, kuidas me planeeringudokumendis kui kõige olulisemas strateegilises dokumendis mingisuguseid asustusi või tõmbekeskusi või muid asju planeerime, siis see määrab ju ära hilisema transpordi. Transport ei ole asi iseeneses, vaid saada punktist A punkti B, mis tähendab, et planeerimismenetlus, planeerimismenetlus on see, mis määrab selle tuleviku.

12:48 Esimees Jüri Ratas

Rene Kokk, palun!

12:48 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja, tänan teid ettekande eest! Ja muidugi peab tunnistama, et ikka päris üllatav on see, et valitsus ei suhtle igapäevaselt kõige potentsiaalsema lahenduse võimaliku ehitajaga. Aga no ehk hakkavad suhtlema. Ma küsin edasi, kas see teie planeeritav lahendus LNG-terminali näol võimaldab ka veeldatud vesinikku vastu võtta, eeldusel, et meil ühel päeval saavad ikkagi need meretuulepargid töösse ja me hakkame ületootmise ajal ka vesinikku tootma?

12:49 Alexela Kontserni juhatuse esimees Marti Hääl

Aitäh küsimuse eest! Lühike ja konkreetne vastus on jaa. Ehk ehk ainult seda nii-öelda tulevikukindlus silmas pidades. Sest veel kord: ka meie arvates meie maja sees fossiilse LNG import on lühiajaline sild tänasest kriisisituatsioonist sellesse olukorda, kus seda ei oleks üldse vaja. Kui pikk see sild on? Ma arvan, et see sõltub kõigist nendest teguritest, mis me siin rääkisime. Ma arvan, et see on 10 ja 15 aasta vahel kindlasti, sest lihtsalt need asjad ei juhtu kiiremini. See ei ole asi iseeneses, vaid see terminal ongi mõeldud selle jaoks, et peale üleminekut taastuvale gaasile, näiteks vesinikule, oleks seda infrastruktuuri võimalik selleks kasutada.

12:49 Esimees Jüri Ratas

Indrek Saar, palun!

12:49 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Hea ettekandja! LNG-terminaliga seoses ise ka mainisite seda drillemmat. Mis puudutab julgeolekut, see on ju kõik selge. Mis puudutab taskukohasust, me näeme, et siin on lahendused on olemas. Aga mis puudutab keskkonda, siis sellel teemal on kohe küsimus. Väga lühikeses ajaraamis kipub küsimus olema, mis me oma keskkonnale teeme. Kas me teame, mis me teeme? Kuidas te näete, kuidas selle selle väljakutsekoha pealt siinkohal selle konkreetse projekti puhul need kompromissid leida?

12:50 Alexela Kontserni juhatuse esimees Marti Hääl

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et see on üks selle projekti, konkreetselt Paldiski LNG‑terminali tugevusi, et neid keskkonnaaspekte, riske ja mõjusid on analüüsitud alates ... Ma arvan, et ma ei eksi, kui ma peast ütlen, et esimene planeerimismenetlus ja keskkonnamõjude strateegiline hindamine algatati 2010. aastal. Kui see käidi lõpuni, siis jätkus keskkonnamõjude hindamine detailplaneering. Ehk siin on kaks keskkonnamõjude hindamist sellele ühele objektile tehtud rääkimata. Ma arvan, et 40 positsiooni analüüse-uuringuid kuni seireteni välja, mis nende KMH-de ja KSH-de tulemuste kinnitamiseks pärast seda tehti. Selles mõttes ma julgeks lausa nii väljenduda, et ma arvan, et nii läbi uuritud keskkonnamõjudega energeetikaprojekti ma ei ole kindel, kas teisi on, sest lisaks sellele, et asjatundjad eksperdid selle läbi uurisid, käis see ka veel kohtuvaidluse kuni Riigikohtuni läbi ja sai seal veel kohtuliku kontrolli sinna peale.

Nüüd see, mis puudutab selle elluviimist ja neid mõjusid. Seal on seire ja järelevalve kohustused nendes nendes uuringutes kirjas. Ma ei ole ise ekspert neid kõiki siin ette lugema, aga selle jaoks on konkreetsed inimesed, kelle ainus vastutus, nende jälgimine selliste projektide puhul on. Ehk teiste sõnadega, ma julgeksin siit puldist küll öelda seda, et mingisuguseid teada kompromisse küll selle projekti tähtaja jooksul ei tehta. Aga elu on ootamatusi täis, eks ole. Mis toimub nii-öelda tööde käigus, ma ei julge täna öelda, aga nii nagu elus ikka, kui tekivad erakorralised asjaolud, siis tuleb nendega tegeleda ja vajadusel ka hinnata.

12:52 Esimees Jüri Ratas

Yoko Alender, palun!

12:52 Yoko Alender

Aitäh, hea esimees! Austatud ettekandja! Kipun arvama, et see, mis tarbimist ikkagi vähendab kõige kiiremini, on ikkagi raha ja teiselt poolt seesama julgeolekuolukord. Nagu näha on, on ikkagi vaja, et väga valus oleks, enne kui otsused hakkavad tulema. See kolmas jalg, keskkond, mulle tundub, et see veel ei ole piisavalt aktuaalne, eriti meile siin Eestis, kahjuks. Seda püüame üheskoos muuta. Aitäh selle töö eest rohetiigris! 400 miljonit on see summa, mis soojustamiseks on tulemas. See on päris suur ja oluline summa. Planeerimises, tõepoolest, me veel ei saa riigina aru, et see tähendabki just nimelt mõju nii rahas, inimeste tervises, keskkonnas, aga ehk me jõuame ka sinna.

Aga nüüd küsimus. Praegu on kiired asjad, aga sama oluline on, et saaks paika ka riigi poolt seesama energia teekaart, energiamajanduse arengukava, me ootame põnevusega, kas selle toob Taavi Aas või järgmine minister. Kas te olete ka kuidagi kaasatud sellesse töösse?

12:53 Alexela Kontserni juhatuse esimees Marti Hääl

ENMAK 2035 on täitsa avalik protsess ja seal on võimalik kõigil kaasa lüüa. Aga minu arusaamise järgi on ikkagi väga-väga alguses see protsess praegu. Kuna eelmises ENMAK-i koostamises ma osalesin, siis ma kujutan ette, et siin läheb veel aastaid, enne kui sealt tulemus tuleb, aga otsuseid on vaja teha täna. Ma ütleks selle ühe remargi peale, võib-olla kõlab kuidagi küüniliselt, ma üldse ei mõtle seda niimoodi, aga ma arvan, et see, et me energiahinna šoki kõik saime, see tegelikult selles rohepöörde kontekstis on hea asi, sellepärast et see pani mõtlema selle peale, et mis on need lahendused, mis võiksid seda tulevikus ära hoida, sest muidu me ainult rääkisime sellest, aga tegusid oli vähem.

12:54 Esimees Jüri Ratas

Me oleme selles OTRK-s, me saame olla natuke paindlikumad. Nii et mul oleks palve, et kui ollakse nõus, et teeme siis veel ühe küsimuse. Sven Sester, palun!

12:54 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Aitäh, et te andsite mulle võimaluse!

12:55 Esimees Jüri Ratas

Keegi ei protestinud ka, nii et palun!

12:55 Sven Sester

Jaa. Mul on küsimus, ma tuleksin ikkagi selle LNG-teema juurde. Tõesti, viimase nädala jooksul või viimaste nädalate jooksul on see väga aktuaalne olnud ja nagu on ka selgelt välja tulnud, et riigi positsioon on aja jooksul nagu muutunud. Tõesti, kui siin varasemal perioodil võib-olla sellele rohkem tähelepanu ei pööratud, siis nüüd riik soovib tähelepanu pöörata sellele. Minu küsimus on tegelikult ajendatud ikkagi, me eile kohtusime oma erakonna fraktsiooniga, kohtusime majandusministriga ja siis küsisime ka, kas on mingid läbirääkimised käinud, on lõpetatud, ma ei tea, on alustatud ja midagi taolist. No ma ütlen nii, et see vastus oli suhteliselt ebalev. Et fraktsioon püüdis aru saada, milline saab olema riigi roll potentsiaalselt tulevikus LNG-teemadega, kui me ühelt poolt sanktsioneerime Vene gaasi, et siis kuskilt peab riik hakkama kas kompenseerima, garanteerima, toetama, mida iganes. Et sellest kõigest tulenevalt äkki te paari sõnaga kirjeldate, kus te olete praegult selles asjas ja kuhu me peaksime jõudma?

12:56 Alexela Kontserni juhatuse esimees Marti Hääl

Aitäh! Selles sellest rollist arusaamises n-ö me oleme umbes sama alguses, nagu ma kujutan ette, et võis ... Ma saan aru majandusministri ebalevast positsioonist, ma olen sama ebalev sellele küsimusele vastates, sest ma ei saa lõpuni sellest aru. Ma võib-olla kirjeldaksin seda selliselt, et mulle tundub, et me kiirkorras praegu käime läbi sellist testi. Me oleme aastaid püüdnud ehitada energiamajanduse liberaliseerimist ja vaba turgu ja kõike seda. Siis kogu aeg käivad sellised jõnksud läbi, et aga äkki on riigikapitalism ikkagi parem kui vaba turg ja erakapital ja turuosalised. Ma arvan, et siin on tegelikult seesama küsimus ees, et kas me usaldame, kas riik, kas Eesti riik usaldab erakapitali tegema ka olulisi, näiteks energiainvesteeringuid, eks ole ju?

Täiesti nõus sellega, et me oleme 12 aastat sellega tegelenud ja kuni eelmise nädalani või üle-eelmise nädalani öeldi, et Paldiski LNG-terminal on Alexela eraasi ja see kedagi teist ei huvita. Ja nüüd kahe nädala jooksul on muutunud see 180 kraadi. Nii ongi. Ja eks siis selles situatsioonis on vaja leida nüüd see lahendus.

12:57 Esimees Jüri Ratas

Austatud ettekandja, ma tänan teid teie ettekande eest! Ma tänan teid teie vastuste eest! Aitäh teile! Nii, head ametikaaslased, me oleme jätkuvalt Isamaa fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Energiakriisist elektrišokini" arutelu juures. Me oleme jõudnud läbirääkimiste vooru. Avan läbirääkimised. Algataja on näinud ette järgnevalt, et sõnavõttudega võivad esineda Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Nii et kõik, head ametikaaslased, kõik te võite esineda. Aga arutelu algataja on teinud ettepaneku, et kõigepealt esineksid sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Ma palun kõigepealt Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Kristen Michali. Väike lisaaeg? Jah, palun, kaheksa minutit.

12:58 Kristen Michal

Austatud esimees! Head kolleegid! Austatud külalised, vaatajad-kuulajad! Sissejuhatuseks, ma loodan, et mul lubatakse selline must huumor teha. Aga ma tänan ettekandjaid ka, et nad ei pahandanud meiega, et me seda ettekannet toas kuulasime. Aga see on Riigikogu sisehuumor ja muutub aktuaalseks kunagi tulevikus.

Kõigepealt kuulasin kolleeg Aivar Koka ettekannet. Kolleeg ajab seda valdkonda ja asja kindlasti siiralt ja tahtes paremaid lahendusi tulevikus. Kindlasti ma tunnustan teda ja kolleege selle teema tõstatamise eest ja heade ettekandjate valimise eest. Aga sellest ettekandest meenus mulle see, et kunagi Juhan Liiv on kirjutanud luuletuse, mis algab sõnadega, et must lagi on meie toal.

Isamaa selline tänane positsioon selle korraldamisel on ikkagi see, et asjad ei liigu, valitsus ei tee midagi, aga kõik ju ometi teaks, mida tegema peaks. See meenutab mulle neidsamu võrdlusi, kuidas kas või näiteks peale pronkssõduri sõjaväekalmistule viimist, kaitseväe kalmistule viimist ütlesid kõik, et muidugi oleks tulnud 15 aastat tagasi ära viia. Eestikeelse hariduse üle käib debatt ja kõik endiselt teavad, et see peab lasteaiast algama, ja kui valitsus lõpuks selle ära teeb, siis ütlevad, et nad oleks pidanud ära tegema.

Ühesõnaga, tulles tagasi tänasesse, maismaa tuuleparkidest. Seda kriitikat kuulates, mida Aivar Kokk tegi. Lugesin eile ühte selle valdkonna ettevõtja intervjuud, kus ta ütles väga selgelt, kui laenata ühte väljendit, et valdkonna suurimaid pidureid tuleb ilmselt Aivaril otsida enda koosolekutelt. Tänaseks on kokku lepitud, et riigikaitse huvid saavad kaitstud vajalike investeeringutega ja see vabastab maad ja merd tuulikuparkidele. Aivar mainis ka ettevõtetevahelist vaidlust. Siin, ma arvan, on tal sada protsenti õigus. Ongi ülimalt narr lugu olnud, kuid tänaseks on see lahendatud.

Nüüd tuleme Vene gaasi juurde. Siin ma küll vilistaks katki ühe mängu, kus Isamaa on konstrueerimas sellist poliittehnoloogilist sõnumit, et kui valitsus Vene gaasi ei keelusta, ei käitu ettevõtjad vastutustundlikult. Mina arvan, et käituvad. Teiseks, keelustamine on, nagu majandusvaldkonnas teada, alati kõige väiksem ja lihtsam, kõige madalamal rippuv ... 

Minu arvates on oluline liikuda edasi sellega, ja Marti Hääl seda ka mainis, et Eestil naabritel Soomel ja Balti riikidel oleks, kui vanarahva ütlust laenata, uus kaev, kui me vana kinni ajame. Ja selles, et see vana tuleb kinni ajada, ei kahtle vist keegi Eestis. Vene Föderatsioonilt, Putini klannilt tuleb kogu see pealetulev ekspordi rahavoog ära võtta ja mida kiiremini, mida jõulisemalt, seda parem. Siin pole, ma arvan, Eesti sees debatti.

Kõige olulisem, põhimõtteline väärtusotsus on minu hinnangul Eestis tehtud. Vene gaas asendatakse muude allikatega. Ja LNG vastuvõtu võimekuse rajamine on möödapääsmatu. Marko Alliksoni kirjeldus pooltäis või pooltühjast hoidlast koos riikide vajadustega kirjeldas minu meelest kenasti seda, millele tuleb vastu astuda.

Nüüd, sellessamas ettekandes ja Marko Alliksoni slaidides on ka seesama sõnum, et arvestades kõike seda ajastut, ajakava, taristut, võrku tulekut ja nii edasi, on Eesti kokkulepped Soomega ühisel hankimisel ja laevade vastuvõtu võimekuse loomisel objektiivselt hinnates väga hea tempoga. Ma arvan, et ongi. Ja ma arvan, et nii-öelda iga samm sellel rajal annab selge sõnumi, et Vene gaasi siinkandis enam ei kasutata. Sest see, mis täna on ajutine ja paratamatult ajutine, sest see on kiirem, saab eraettevõtluse poolt saada pärast ajutist lahendust püsiva vormi. Siin, ma arvan, Marti Hääle sõnum sellest, et oodatakse kindlust ja selgust ka tuleviku suhtes kindlasti ei kuku kurtidele kõrvadele. Eks seda kõik otsustajad peavad kuulma ja mõtlema sellele.

Nüüd kordangi pisut olulist üle, et kaitsevaldkonda investeeringud vabastavad suured alad tuuleparkidele. Ei maksa luua illusioone, see tähendab uusi debatte näiteks kohalikust kasust häiringu talumisel. Need ei jää tulemata. Eile võtsime siin saalis vastu seaduseelnõu 430, millega saab oluliselt hoogu meretuuleparkide ehitus. Annely Akkermann, kes istub siinsamas, tema vedas seda eelnõu hoolega ja tegi ära olulise töö ja nüüd on pall valitsuse käes merealade planeeringu vastuvõtmiseks.

Aga Vene gaasist loobumine on väärtusotsus, signaal ja sõnum. Ma ei kujuta ette valitsust ega majandusministrit, kes on öelnud A ja jäetakse ütlemata. B. Kriisi mõjudest energeetikas võiks kindlasti teha eraldi ettekandeseminari või mis tahes ürituse. Majanduskomisjonis, nagu liikmed teavad, me tegeleme iga nädal selliste teemadega ja uute lahendustega.

Kuid kriis, nagu me teame, on võimalus ka muutusteks. Näiteks hakkepuidu biomassi hinnatõus, nagu siin joonistel kirjeldatud ja ettekandjad vastasid küsimustele, on minu kodulinnas Tallinnas toonud kaasa korraliku kodu kütte hinna tõusu. Ja tuleb öelda, et selle potentsiaal, selle hinnatõusu potentsiaal ei ole kuidagi veel ammendunud. See tähendab, et uusi lahendusi on vaja.

Pealinna puhul on pakutud energiaenergeetikafoorumitel ka ideed tulevikus kütta, võib-olla jahutada Tallinna, nagu seda Helsingis ja Stockholmis tehakse merevee ja reovee soojuse baasil. See uus suund kindlasti oleks tarbijatele taskukohasem ja loodusele küllap sõbralikum. Selliseid uusi lahendusi tuleks võtta ka poliitikute regulaatorite töölauale ja need läbi kaaluda.

Suvel-sügisel tuleb kindlasti debatt tuumajaama teemal: mis see maksab, kas on tasuv, mitmenda põlvkonna jaam saab, asukohast rääkimata, mida on vaja riigil teadlaste järelevalve jaoks teha. Sellel teemal on kahtlemata ülisuur võime polariseerida ühiskonda, kui asja aetakse loosungite, mitte analüüsi põhiselt.

Nagu Marti Hääl kirjeldas, energeetika on suur ja vastastikuses sõltuvuses olev süsteem. Minu soovitus oleks teha mitte õhina-, vaid teadmistepõhist energeetikavaldkonna arendust. Teadmisi-kogemusi, tarkust on nii riigi- kui erasektoris hulga. Tänased ettekanded, nagu juba mainitud, minu meelest olid kõrge kvaliteediga. See oli sisuline kuulamine.

Eesti ei ela vaakumis ja suuremad otsused, plaanid saavad ikkagi võimestuda koos naabritega reegleid tehes, Euroopa Liidus otsustajate laua taga. See on poliitikute roll. Kõikidel tükkidel ja osadel on energeetikas oma roll: teadlik tarbimine, selle juhtimine muutuseks, säästuks era- ja avaliku sektori tasemel, tulevikuhoonete energiakasutuse tark planeerimine, taastuvenergia kasutuse kasv, salvestusvõimsuste teke, varustuskindlus, baasvõimsuse tipukoormuse katmise võimsused, toasoojuse tootmise tehnoloogiad ja nii edasi.

Igast sellisest märksõnast saaks kirjutada lehekülje. Ja seda kõike saab vaadata telgedel taskukohasus-tagatus-taastuvus. Taastuvuse osas muuseas olen Marti Häälega kindlasti nõus, et see kriis pigem annab sellele hoogu, mitte ei pidurda.

Nii et kokkuvõtteks ma tänan selle arutelu eest. Ma arvan, et sellel on koht, see arutelu ei peatu, ei lõpp. See ei ole ei algpunkt ega lõpp-punkt. Meil on väga head võimalused ja šansid teha teadmistepõhiselt kvaliteetsed otsused Eesti tuleviku jaoks. Aitäh!

13:06 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Sven Sesteri. Palun! (Sven Sester soovib lisaaega.) Kaheksa minutit, palun!

13:06 Sven Sester

Vaatame, kuidas kujuneb.

13:06 Esimees Jüri Ratas

Vaatame, kuidas kujuneb. Palun!

13:06 Sven Sester

Jaa. Ma kõigepealt tänan juhatajat, et ta andis mulle võimaluse ka veel viimase küsimuse küsida, mis oli juba väljaspool kõneaega.

Mõned mõtted tänasest meie teemast, mida me oleme siin arutanud. Ma ka kõigepealt tänan kõiki ettekandjaid. Ma arvan ka, et oli, nii nagu eelkõneleja ütles, sisuline arutelu. Natukene Kristen Michal küll, kuidagi oli huvitav, vahepeal osas oma kõnes pööras Isamaale rohkem tähelepanu. Mma ei saanud aru, millest tulenevalt väga, aga las see olla. Ma püüan mitte Reformierakonnale tähelepanu pöörata, vaid pigem just energiateemadele.

Mõned asjad, millest tahaksin täna rääkida. Kõigepealt, esiteks, teemad, mis on seotud energias juhitavate ja juhitamatute energiaallikatega. Kui me ühelt poolt täna teeme pingutusi teemadel, mis on seotud tuule ja päikesega – ma arvan, väga mõistlik – ja tõsilugu, majanduskomisjon alles ju menetles siin eelnõu, mis annab võimaluse tunduvalt täpsemalt hakata planeerima meretuuleparke. Meil oli Isamaa poolt vaadatuna ka mõningaid probleeme selle menetlusega, aga summa summarum oleme õigel teel. Vaadates ka päikesepaneelide kasutuselevõttu Eestis, me näeme seda ju väga selges tõusutendentsis.

Mis teeb muret meile, on see, et me natukene tekitame olukorda, kus me sisuliselt kaevame ülesse ühte teed enne, kui me oleme uut teed sillutatud. Me oleme ikkagi varem seda öelnud ja tahame ka siit kõnepuldist öelda ära selle, et tõsilugu, meil ei ole alternatiivi, eriti arvestades rohepöördest tulenevaid eesmärke kliima kontekstis, siis Eestis on midagi sellist, mida väga paljudes riikides ei ole, ja see on peaasjalikult põlevkivi. Sellest tulenevalt on meil olemas tehnoloogia, teadmised ja oskused. Me kindlasti oleme olnud seda meelt, et liikudes kliimaeesmärkide poole, me ei saa ja ei ole ka mõistlik lõpetada kiirelt ära energiatootmist ka tänasest ressursist, mis meil olemas on, ja loomulikult selles kontekstis me peaksime tegelema sellega vastavalt seaduses ette antud raamidele ja ka kokkulepetele Euroopa tasemel.

Peatuks korraga biometaanil, mitte väga pikalt, aga siiski. Me näeme, et kogu selline bioteema peaks olema riigis kõrgendatud aktiivsuse või prioriteetsusega. Sellele poolele tähelepanu pööramine, see võib tähendada tulevikus ka teatavaid soodustusi või riigi samme selleks, et sinnapoole tähelepanu suunaksid peaasjalikult just eraettevõtjad. Meie erakonna poolt vaadatuna me kindlasti seda toetaksime.

Täna ei räägitud väga palju sellel teemal, aga kindlasti asi, mille osas riik peaks tulevikus rohkem mõtlema, ja jällegi küsimus, kuidas seda teha, kas eraettevõtetega kahasse või andes mingeid omapoolseid signaale, on salvestustehnoloogiad. Ma arvan, et kogu maailm hakkab sellele järjest rohkem ja rohkem mõtlema, eriti just, kui tegemist on taastuvate energialiikidega, kuidas salvestada energiat ja hiljem seda tarbida. Paljud asjad, mis on olnud ühel hetkel mõeldamatult kallid, on läinud ühel hetkel odavamaks. Tehnoloogia areneb. Aga ma arvan, et see on koht – mina kui parlamendiliige ja oma erakonna esindaja ütlen seda –, kuhu riik võiks kindlasti rohkem tähelepanu pöörata. Salvestustehnoloogiad on suund, mille osas riik ei saa ega tohi silmi kinni panna.

Ja ma lõpetaksin oma sõnavõtu täna sellel teemal, millest me oleme väga palju siin rääkinu, ja see on Vene gaas. Tõsilugu, kui vaadata tagasi ... (Juhataja helistab kella.) Kui vaadata tagasi olukorrale, mis võib-olla oli kuu aega tagasi, siis tõsilugu, riigi poolt vaadatuna ja mitte ainult Eestis, aga ma arvan, et ka Euroopa tervikuna oli sõltuv ja on siiamaani sõltuv Vene gaasist. Pigem erinevad otsused, mida poliitilisel tasemel tehti – peaasjalikult just Euroopas, siin ei saa öelda, et ainult Eesti oleks seal olnud osaline –, olid otsused, mis seda sõltuvust pigem suurendasid. Vaadates Nord Stream 1 ja Nord Stream 2, mis nüüd, ma saan aru, on jäänud toppama, aga mille puhul oli selgelt poliitiline suundumus, Eesti siin mingitel perioodidel võitles ka sellele vastu, aga see kõik näitas seda, et varjatult, kuid kindlalt Vene gaasi tarbimine oli seatud väga paljude riikide eesmärgiks. Eestis on see paraku ka nii olnud, et me oleme olnud väga suure protsendi ulatuses just Vene gaasist sõltuvad. Ja nüüd on olukord muutunud. Nüüd on aru saadud sellest, et tegelikult, ostes ostes Vene gaasi, me toetame Vene riiki sisuliselt tankide ostmisest kuni isikkoosseisu, sõjaväelise isikkoosseisu ülalpidamiseni. Siin ma arvan, et Eesti riigil võiks olla ja peaks olema selge otsustav roll selle tehingu lõpetamisel.

Eesti riik tegelikkuses ei osta ise ju ühtegi molekuli. See on ka, ma arvan, riigi poolt vaadatuna peaks olema see selge otsus, et ta lihtsalt ei ütle seda poliitilise retoorikaga välja, nagu siiamaani on see olnud, ja juurde lisades, et eraettevõtjad peaksid lähtuma eetilisusest, lõpetamaks Vene gaasi ostmise, vaid Eesti riik peaks ütlema selgelt välja, et see on lubamatu ja sellest tulenevalt loomulikult, sanktsioonidest tulenevalt peaks Eesti riik võtma uued positsioonid Kui sa oled öelnud ühe korra A ära, siis sa pead sellest lähtuvalt tegema samme B või C poole. Ja minu meelest A-d ei ole veel siiamaani öeldud selgelt välja. On pigem öeldud seda, et kohalikud ettevõtjad, neil on ebaeetiline tulevikus osta. See meenutab natukene sellist COVID-i ajal valitsuse antud soovitust, nõudlikku soovitust maski kanda. Mis asi see on? Kas see on kohustus või ei ole kohustus? Nõudlik soovitus on natuke arusaamatu asi.

Ja siit tulenevalt, kui Eesti riik ütleb selgelt välja selle ja meie erakonna poolt vaadatuna me peaksime tegema maksimaalse pingutuse, et Läti ja Soomega seda koostöös teha, aga meie nägemus on ka see, et kui seda koostööd kohe ei tule või nii kiirelt ei reageerita ...

Ma võtaks lisaaega.

13:13 Esimees Jüri Ratas

Aga teil on ammu juba lisaaeg ka ... Ma vaatasi, see asi läks kuidagi nii sujuvalt ...

13:13 Sven Sester

Selge. (Naerab.) Vabandust! Siis ma pean ... Ma vabandan. Ma võtan oma mõtted kokku. Selge. Ma võtan oma mõtted kokku. (Elevus saalis. Juhataja helistab kella.) 

Me näeme seda, et Eesti riik peaks tegelikult sisuliselt täna tegema ära selged otsused, vajaduse korral tegema seda kas või üksinda, ja nendest otsustest tulenevalt ka selgelt sammud A-ks ja B-ks edasi tegema. Meie nägemuses on see, et riigil on oma roll siin kaasa rääkida ja ta peaks seda rolli täitma. Aitäh teile!

13:14 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Indrek Saare. Palun!

13:14 Indrek Saar

Kaheksa minutit palun.

13:14 Esimees Jüri Ratas

Palun, kaheksa minutit!

13:14 Indrek Saar

Suur tänu! Head kolleegid! Head külalised, kes te meile esinesite! Suur tänu tõepoolest selle tänases hetkes väga vajaliku arutelu eest, eksperdid ja praktikud andsid väga vajaliku ülevaate. Ja ma pean tänama ka Isamaa fraktsiooni selle arutelu tõstatamise eest. Kahjuks Aivar Kokk on praegu välja läinud, aga teda ma tänaksin selle eest, et ajale kohaselt need seisukohad, mida ta ilmselt fraktsiooni nimel esitas, näitavad seda, et Isamaa on energiapoliitikas väga õppimisvõimeline, sest nii mõnedki seisukohad, mille üle me oleme aastaid vaielnud, on tänaseks siiski muutunud selles suunas, mis, ma arvan, on meie keskkonna ja energia jätkusuutlikkuse ja julgeoleku jaoks ja mõistlike hindade jaoks väga vajalik.

Selles kontekstis on ju meil selged eesmärgid. Sõda tuleb võita. Meie inimesed ja ettevõtted peavad ellu jääma ja saama võimaluse areneda. Planeet tuleb päästa. Ehk siis kasutades poliitilist kantseliiti: energiasõltumatus, taskukohased hinnad ja rohepööre peavad olema meie eesmärgid. Ilma taastuvate energiaallikateta ja nendesse oluliselt sihikindlamalt panustamata ja neid mitte pidevalt vaidlustades ei ole aga võimalik seda kuidagi ette kujutada, sest tuuleenergia, päikeseenergia ja maasoojusest toodetud energia on kõik null muutuvkuluga. Seda meile täna ka taas kord tõestati. Kõige odavam ja selgelt ka julgeoleku seisukohast oluline vahend meie energeetilist bilanssi tasakaalustada. Loomulikult selle juurde peavad lisanduma tasakaalustavad võimsused ehk siis täna põhjalikult räägitud gaasiterminal on selle jaoks oluline. Ka hüdropumplad, akud ja vesinik – nende arengusse tuleb panustada. Riik peab hoidma aktiivset ja motiveerivat rolli, aga nii palju kui võimalik loomulikult lubama erasektoril nendesse asjadesse investeerida.

Gaasiterminali juures kindlasti me täna rääkisime väga põhjalikult ja ma küsisin ka Marti Hääle käest, mis puudutab keskkonnateemat, ja ega me ei pea seal tegema liigseid kompromisse. Ma tahaksin saada kinnitust ka sellele, et need küsimused, mis tänane Postimees tõstatab, mis puudutavad loodushoidu ja näiteks lindude kudemisalasid, siis – või mis kudemisalasid, vabandust –, mis puudutab lindude pesitsusalasid, seal tõepoolest leitakse need kompensatsioonimehhanismid, mida see väga kiire protsess, mida me praegu julgeolekukaalutlustel eeldame, endaga kaasa toob. Ja mind ei veena ametniku vastus, et tegelikult on kõik keskkonnauuringud tehtud, sest ma saan aru, et keskkonnauuringud ei puuduta täpselt neid lahendusi, mis täna tehtud on.

Me peame aru saama sellest, et iga kord, kui keegi ütleb, et aga tuumaenergia – siis see lahendus ei päästa meid sugugi mitte lähiaastate perspektiivis. Isegi kõige optimistlikumal juhul on võimalik üks väike konteiner Eestis käivitada 2033. aastal ja seda seda perspektiivi kõrva taga hoida või koos soomlastega arutada on muidugi mõistlik, aga see ei ole lähiaastate puhul paraku meie jaoks mitte mingisugune lahendus. Ja loomulikult transpordisektori üleminek elektrile, biogaasile, vesinikule. Aga kindlasti ka need säästvad liikuvuslahendused, mida me loome oma keskkonda planeerides selle jaoks, et mitte teha neid sõite, mida ei ole vaja teha, või mitte ehitada ja osta neid autosid ja transpordivahendeid, mida ei ole vaja, sest kas ühistranspordiga või säästvate nutikate transpordilahendustega on võimalik see raha kokku hoida.

Üks oluline lause, mille ma tahaksin alla joonida täna Marko Alliksoni ettekandest, mille me võiks siin saalis kirjutada tulikirjas seina peale, meenutades veel mõne kuu taguseid arutelusid – Marko Alliksoni ettekandes sisaldus lause: kui hinnal oleks lagi, siis elektrit lihtsalt ei toodetaks tänases kontekstis. Ja sõbrad seal parempoolsetes ridades: kui hinnal oleks lagi, siis elektrit lihtsalt ei toodetaks. Jätke palun see meelde, kui järgmine kord tulete tegema neid ettepanekuid, kuidas kehtestada hinnalagesid selles turumajanduslikus ruumis, kus me täna tegutseme. Ka sellest võiks õppida.

Aga nagu ma juba enne ütlesin, on mul hea meel, et meie diskussioon järjest enam liigub selles suunas, kuhu ta minema peab. Ma loodan, et nüüd, kus meil on väga suur põhimõtteline valik – jah, neid valikuid meie ees on olnud läbi aastate, me oleme tihti teinud küll sammukese edasi, siis vahepeal jälle kaks sammu tagasi, nende tehnoloogiliste valikute juures, mis me teinud oleme, nende energeetiliste valikute juures –, siis me nüüd saame aru, et see on väga põhimõtteline valik. Üks minu õppejõud kunagi ütles, et meie ees on bifurkatsioonipunkt: kui me siin teeme vale valiku, siis meil tagasiteed enam ei ole, me määrame ennast väga suurde energiasõltuvusse ja me teeme oma keskkonnale väga palju kahju ja see kõik läheb väga kalliks maksma ega ole sugugi mitte taskukohane. Need valikud peavad olema targad. Ma loodan, et nii nagu Isamaa on olnud õppimisvõimeline, õpib ka Vabariigi Valitsus, kelle kõik viimased lahendused energeetikas on olnud, et ajame rohkem puid ahju. Ja nagu me täna saime veel kord tõestust ja me näeme seda lähitulevikus jälle ja jälle läbi selle, et me hakkame selle eest maksma kallist hinda. See ei ole tark valik, rääkimata sellest, et see on väga loodusvaenulik ja Eesti metsa vaenulik valik.

Nagu ma ütlesin, taastuvenergia on kõige odavam, sest sellel ei ole muutuvkulu, ja kõige odavam on see energia, mida me ei ole kulutanud. Tehkem siis oma valikuid targalt. Tänan tähelepanu eest!

13:22 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja. Peeter Ernits, palun!

13:22 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Tänane arutelu oli väga asjakohane ja just nimelt ka ajaliselt. Me rääkisime ju tegelikult ... (Juhataja helistab kella.) Ilus kelluke jah. Aitäh!

13:23 Esimees Jüri Ratas

Ei, ma sellepärast seda kellukest helistasin, et saalis on natuke suur lärm.

13:23 Peeter Ernits

Jaa-jaa, härrastel on tähtsamaid jutte rääkida, algatajatel. Aga ma võin niikaua oodata.

13:23 Peeter Ernits

Aitäh! Marko Alliksoni jutt oli üle pika aja, nagu et kaine mees räägib, kuidas asjad tegelikult on. Ja see pilt ei ole üldsegi mitte meeldiv. Emissioonituru hinnaprobleemide lahendamise võimalus on kaduvväike. Mäletate neid CO2-kvoodi arutelud, mida majandusminister on öelnud, et juba asjad käivad. Aga ebatõenäoline on. Toppab olulise taastuvenergia kohaliku tasu regulatsioon, kiiresti kallinev kohalik hakkepuit suurema nõudluse tõttu, gaasi kiire asendamine on keeruline, Eesti elektriautode turu tänane areng on väga tagasihoidlik võrreldes Põhjamaadega ja nii edasi ja nii edasi. Nii et Marko Alliksoni ettekanne oli tänase päeva kõige olulisem ja kõige kainestavam, n-ö kaine jutt.

Sest need rohejutud ja rohepöördest ja kolmikpöördest ja kõik see on ilus selline müügijutt. Aga reaalsus on karm. Ja tänane tegelikult jutt oli ju nii, nagu soojendusbändid olid need kaks esimest ettekandjat. Ja siis tuli Heiti Hääl Alexelast oma selle projekti, mida on juba kaua aega veetud, mille kohta Hendrikson on teinud keskkonnauuringute analüüsi, tõsi, kilomeetripikkuse kai ja 365 meetri pikkuse n-ö selle kai otsas, mille äärde siis need LNG- tankerid hakkaksid olema. Ja peale selle pidi olema seal 300‑meetrine lainemurdja tamm, küll ajutine, et saaks üldse sellist kilomeetrist kaid ehitada. No nüüd praegune variant on läinud selliseks, võiks öelda, säästuvariandiks. Et seda pikka silda, 12 meetri laiust ei tule ja tuleb ainult pisikene, 25 korda 50 meetrit, selline ujuv, mitte ujuv või õigemini terastorude otsas seitsme meetri kõrgusel merepinnast väike saareke, mille äärde siis, ja need LNG-laevad, mis hakkavad tulema Lahepere lahe suudmesse, Lahepere laht on teatavasti Eesti kõige kuulsama suvituskoha ja supelranna Kloogaranna laht. Vaadates neid kaarte, see tähendab, et pool Lahepere lahe suudmest pannakse kinni.

Ma ei hakka rääkima kalapüügivõimalustest ja kõigest muust. Ja ma ei hakka rääkima ka krüüslitest, sellised väikesed pingviinidetaolised linnud, kes elavad, ainus koht seal Pakri neeme ääres, kohe selle kai lähedal. See tunduks nagu praegu kohatu rääkida seda juttu. Aga juhtumisi on seal ümberringi Natura alad, väga suured, ja väga rikas loodus. Aga praegusel juhul tundub see kohatu rääkida mingist looduskaitsest ja mingites krüüslitest, kui praegu on jutt Vene gaasist lahtihaakimisest ja meie energeetilisest tulevikust.

Selle koha pealt jah, kiirus on metsik, 1. novembriks peab esimene tanker juba saabuma sinna ja siis iga kuu kaks tükki. Et aga arvestades seda Marko Alliksoni ettekannet põhjalikku, et ega võimalusi meil eriti palju ei ole.

13:27 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, kas soovite lisaaega?

13:27 Peeter Ernits

Jah, paluksin küll kolm minutit.

13:27 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun, aeg kolm minutit.

13:27 Peeter Ernits

Tegelikult on, meie lootus, on nagu prohvet Maltsvetil sellel valgel laeval, mis tuleb ja peab tulema 1. novembril.

Aga naljakas on siin see, et minu käes on mõned kirjad ja ma rääkisin täna Paldiski Põhjasadama juhtidega. Kummaline on see, et nemad on juba pöördunud, juba hulk aega tagasi majandusministri poole ja Eleringi juhtide poole sellega, et neil on olemas see kai, üle 300 meetri pikkune kai, mida võiks kasutada kohe, nendel, ja on olemas isegi neil laevad. Selle LNG-laeva nimi on isegi Bilbao Knutsen, 284 meetrit pikk. Ma vaatasin, praegu ta on Argentiina rannikul, aga on kokkulepped, et oleks võimalik seda kasutada kohe. Ja kuna aega on vähe, siis põhjasadama juhtide puhul, ma rääkisin täna, et oleks vaja tegelikult umbes kolm kilomeetrit seda toru sinna Alexela terminali poole ja oleks asi lahendatud. Aga paraku ei ole seda üldse arvestatud.

Ja nüüd on huvitav, mida ma tahaksin teile tutvustada. Et 17. märtsil saatis põhjasadama juhtkond majandusministrile kirja. 30. märtsil tegi valitsus otsuse riigi jaoks, jättes kõrvale praktiliselt riigi jaoks tasuta variandi, on ainult Alexela variant. Ja kõige huvitavam on see, et põhjasadama pakkumine ei ole mitte isegi sahtlisse pandud, vaid ei ole isegi sissetulnud kirjade alt leitav. Isegi Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi dokumendiregistris pole seda kirja, see on sisuliselt ära kaotatud. Ja tõenäoliselt istub minister Aasa meilboksis. Tegelikult selline tasuta alternatiivne pakkumine kaotati lihtsalt ära. Ja fakt on see, et isegi 2. märtsil 2021, eelmisel aastal, aasta tagasi oli see selline pakkumine majandus‑ ja kommunikatsiooniministri laual olemas. Ja see on dokumendiregistris ka näha, muidugi AK-templiga kaetud. Seega ei saa kuidagi majandusministeerium öelda, et see info tuli neile viimasel hetkel, noh tänavu 17. märtsil. Nii et võiks natuke mõelda.

Jah, Heiti Hääl ütles siin, et kuna see on nii ohtlik tegevus, et tuleb Paldiski kool evakueerida, siis kui tanker tuleks põhjasadama olemasoleva kai äärde. Jah, võib-olla see tõesti niimoodi on, aga ma tuletan meelde, et omal ajal kaitseväe juhtidega Paldiski sõjaväeosas käies, mille väravas on suured Alexela mahutid, (Juhataja helistab kella.) aga nagu ma täna kuulsin, et kõik on vastavalt seadustele. Aga ainukene ... (Juhataja helistab kella.) Jah, aitäh! Ainukene, mis meil on, on loota praegu nagu taas valgele laevale. Aitäh!

13:31 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, teie aeg. Aitäh teile! Palun Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. Kas ka lisaaega? Jah, palun, kaheksa minutit.

13:31 Urmas Reinsalu

Austatud parlamendiliige! Austatud neli parlamendiliiget, kes on võimelised tegelema Eesti energiaküsimustega! Viis, kuus. Nüüd on küsimus selles, et kõigepealt Aivar Kokale tunnustus hea riiklikult tähtsa küsimuse arutelu ettevalmistamise eest. Põhiküsimus praegu, võtame järjest viilude kaupa neid teemasid, on selles, et valitsusel ei ole astutud ühtegi sammu, kuidas Eestis inflatsiooni kontrollida, mis puudutab just nimelt energiakandjate poolt esile kutsutud inflatsioonisurvet. 15% on inflatsioon praegu, aastane inflatsioon on 12,7% Rahandusministeeriumi hinnangul, ja mis, arvesse võttes nominaalset palgatõusu, tähendab seda, et valitsuse tegevusetuse kaasabil sealhulgas on reaalsissetulek vähemalt 5% madalam sellel keskmisel inimesel, kelle palk tõuseb ka nominaalselt vastavalt prognoositule.

Mida me peame tegema? Me pakkusime välja juba eelmisel sügisel lahendused, mis oleks olnud energiakandjate käibemaksu alandamine. See oleks tähendanud vähemalt 1,5%-ilist inflatsiooni kontrolli. Selle hääletas valitsuskoalitsioon maha. Me oleme välja pakkunud kütuste aktsiisi Euroopa miinimumini viimise. Need just nimelt inflatsiooni reaalselt mõjutavad. Maksude vähendamised on kõige tõhusam abinõu, mida Euroopa riigid kasutavad. Eesti ei ole mitte midagi teinud, selle asemel tehakse nalja, kuid käib arutelu mütoloogilise lisaeelarve üle ja seda, kus inimestel on reaalsissetulek hüppeliselt langenud, kõneletakse, et me anname väikese ühekordse makse, mis on 100 eurot, on lehes, et taotletakse seda. Ma arvan, et see on tegelik suutmatus ja silmakirjalik doktriin.

Teiseks, Vene gaasist. Härra Michal kõneles siin sellest, põhjendusega, kui Isamaa nõuab seda, et me kehtestaksime sõjasanktsiooni Vene gaasi keelamiseks, et seda ei tohiks teha või seda, et kas me ei usalda ettevõtteid, et ettevõtted ise autonoomselt turul tegutsevad ja langetavad neid valikuid. Faktiline olukord on selline, et Ukraina presidendi Zelenskõi tänas meid selle eest, et me oleme Vene gaasi kasutamise lõpetanud. Kahjuks see kiitus tuleb meil välja lunastada, see ei vasta tõele. Soome kaudu tuleb meile praegu Vene gaas. Ja tegelikkuses see arusaam, mis puudutab ka gaasivarude soetamist, siis esmaspäevasel eelarve kontrolli komisjoni istungil ei olnud seal kutsutud ettevõtjate seisukohtadest küll midagi kõneleda või aru saada sellest, et on vastu võetud seisukoht, et me hangime ka riigi gaasivaru üksnes sellistest gaasiallikatest, mis ei ole Vene gaas. Siinsamas kõnetoolis ekspert kinnitas, et vägagi keeruline saaks sellisel juhul olema. Nii et see otsus tuleb langetada. See on moraalne surveabinõu meie liitlastele ja sellest meil pääsu ei ole.

Teine küsimus. Üks asi on sõjasanktsiooni kehtestamine, teine asi on vajadus panna paika pöördumatu Vene gaasi kasutamise lõpptähtaeg. Valitsus seda teinud ei ole ja seetõttu see on vajalik ka investeerimiskeskkonna kindluse jaoks ja see tuleb silmapilkselt langetada. Siin eelkõneleja, Indrek Saar, kõneles elektri hinna lae seadmisest ja viitas siin Isamaa algatusele, mis puudutas elektrienergia kodutarbijatele eemaldamise võimalust börsivälise paketina. Ma võin julgelt öelda, et kui selle sammu oleks valitsus juba astunud, oleks Eestis inflatsioon, ma arvan, suurusjärgus mitu protsenti madalam, tegelik inflatsioonisurve. Seda ei peetud vajalikuks teha.

See on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, see on rakendatav venitusteta ja ma tuletan meelde eelkõnelejale, et ta ei ole kursis Euroopa Komisjoni teatisega, milles Euroopa Komisjon käis välja paketi erinevaid meetmeid, mida on mõistlik riikidel kaaluda. Esimene teatis tuli sügisel, teine teatis tuli märtsikuus, ja see on igati kooskõlas Euroopa Komisjoni teatise põhimõtetega. Nii et see superinflatsioon, mis meil möllab Eestis, seda vähemalt kolmandiku ulatuses on võimalik ohjeldada riigi poolt astutud poliitiliste sammudega. Keegi kõneleb mingist riiklikust elektri hinnast. Me oleme rõhutanud seda, et meie pakutud elektriturureform näeb ette loomulikult mõistliku kasumiga tootmispõhise elektri hinna, kus CO2 ühikute maksumus hüvitatakse börsivälisele paketile, ja see tuleks viivitusteta teha.

Riigid tegutsevad, riigid astuvad hoogsaid samme oma tarbijate kaitseks, aga meil ei ole astutud riigi poolt ühtegi sammu selleks, et kontrollida pöörast inflatsiooni. Vastupidi, valitsuse seisukoht oli, kui me võtsime vastu eelarve, ja lugege neid kõnesid, mis olid eelarve vastuvõtmisel. Ma hoiatasin korduvalt valitsust, et te arvestate valesti inflatsiooniga ja inflatsioonitõrjemeetmed peavad olema eelarves. Mulle öeldi, et see on paanika. Härra Ligi, kes on kuskil kusiganes, ütles selle peale, et inflatsioon on hüppeline, väga lühiajaline, inflatsioon jääb madalale tasemele suures plaanis. Vaadake järgi, televiisoris esinedes tegi neid avaldusi.

Ja nüüd kokkuvõtteks, energiakandjatest tingitud inflatsiooni jaoks tuleb tegutseda venitusteta. Me praegu kaotame reaalselt, halvendame oma majanduskeskkonda, inimeste toimetulekut. Vene gaasist tuleb koheselt kehtestada sõjasanktsioon loobumiseks meie gaasimüügipiirkonnas ja enesestmõistetavalt tuleb langetada lõpptähtaeg Vene gaasile, tuleb läbi viia elektriturureform. Ja enesestmõistetavalt me peame ka, LNG gaasi kasutuselevõtmisel on üks asi, millest ei ole kõneldud, ja see on, milline on mõju tarbijale. Tööstustarbijatele, kodutarbijatele. Me vajame seda analüüsi, milline on valitsuse käsitlus sellest, et ei tabaks ka LNG gaasile üleminekul tarbijaid hinnašokk. Selle leevendusmeetmed tuleb ette näha, niisugused amortisaatorid. Selles arutelus ja valitsuse poolt ei ole seda kordagi lauale tõstetud.

Nii et väga palju asju on poolikud, on õhus või sisustatud üksnes deklaratiivse retoorikaga. Praegu on kriis, meil on inflatsioonikriis, meil on sõda ja see eeldab seda, et kriisiolukorras oleme otsustusvõimelised ja tegutsemisvõimelised, suutelised realiseerima poliitilist tahet, mis tuleneb muutunud keskkonnast. Aitäh!

13:39 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Heiki Hepneri ja kohe küsin, kas ka lisaaega. Jaa, teeme ära kohe kolm minutit, kokku kaheksa.

13:39 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! No jah, tõepoolest, ei saa ka mina sissejuhatuseks ümber sotsidest, kes kiitsid Isamaad õppimisvõime poolest. Aga mul on kurb, et sotsid ei ole suutnud mitte grammigi õppida. Ja tõepoolest, kui loodusõpetuse tunnid jäid vahele, siis oleks ju võinud vähemalt siin Riigikogus oldud ajal võtta mõned õhtud ja teha põhikooli loodusõpetuse järgi. Ma arvan, et see tuleks igal juhul kasuks tervele sotside fraktsioonile.

Elektriturg on tegelikult mõjutatud erinevatest teguritest ja tegemist on komplekssete meetmete koguga. Kui me ühe sealt eemaldame, siis me peame kohe mõtlema, kuidas me midagi asendame. Ja nüüd tõesti tuleks vaadata sellele Vene gaasile otsa. Veel paar-kolm kuud tagasi üritati seda verist Vene gaasi roheliseks ja väga keskkonnasäästlikuks värvida ning ütelda, et meie taastuvenergiaallikas puit on see, mis kindlasti on hullem kui Vene gaas. "No tule taevas appi!", tahaks siit ütelda.

Meil on 30 miljonit tihumeetrid hall-lepikuid ja põhimõtteliselt ta suudab hall lepp 25-30 aastaga saada küpseks puistuks ja siduda kogu selle CO2, mis põletamisel tõesti taevasse lendab. Tuletan meelde, et maagaasi saamiseks kulub miljoneid aastaid. Kas on väike vahe? Seal sadakond miljonit ja 25-30 aastat. Sotside meelest tundub, et 30 aasta pärast võiks saabuda lõpp. Kui me mingeid otsuseid teeme, siis me peame ka planeedi päästmisel mõtlema selle peale, et me ei ohverdaks selleks Eesti rahvast. Meie ülesanne on eelkõige seista Eesti rahva säilimise ja heaolu eest. Loomulikult ei tähenda see seda, et me peaksime kuidagi keskkonnaväärtustest tuimalt üle sõitma.

Aga jälle, seati kahtluse alla, kas on ikka kõik keskkonnamõjud hinnatud ja kas see on ikka, võib-olla peaks veel võtma kaks aastat, enne kui me hakkame oma LNG-terminali rajama, et veel korra üle kaaluda. Mul on retooriline küsimus: kas Venemaa tegi keskkonnamõjude hindamise Ukraina kallaletungil, nende linnade maha pommitamisel, hävitamisel, inimeste tapmisel? Ühe Vene raketirünnakuga lasti taevasse mitme aasta Eesti gaasivaru. Ja see ei olnud siis probleem või? Me peame natukene aru saama, mis on mingid kaalud ja mille nimel oleme meie siia kutsutud.

Ja nüüd tegelikult elektri hinnast. Ma olen väga seda meelt, et ka siin on mitmeid lahendusi. Jumal tänatud, et me siin ei võtnud kuulda neid jõudusid, kes ütlesid, et ennaktempos tuleks saata meie põlevkivienergeetika pensionile. Täna see põlevkivienergeetika aitab meil üleminekul taastuvenergiaallikate investeeringute tegemise ajaks püsida Eesti rahval piltlikult öeldes elus. Loomulikult tuleb investeeringuid teha tuuleparkidesse. Tuleb jõuliselt arendada nii mere- kui ka maismaatuuleparke, tuleb arendada päikeseenergeetikat, tuleb mõtelda, kuidas me efektiivselt kasutame oma puitu. Aga, head sõbrad, meil kulub kõige selleks, kui me ka täna hakkame hoolega toimetama, minimaalselt kaks, kolm, neli kuni viis aastat. Ka see aeg peavad meie toad olema soojad. Ka see aeg peab meil laes elekter põlema. Ka siis me vajame elektrit. Ja me peame mõtlema tõesti mitte propagandistlikult rohepöördest rääkides, vaid mõtlema sellest, kuidas Eesti rahvas elab ka need ajad üle.

Tõepoolest, ma olen nõus sellega, et meie käed jäävad CO2 kvoodist lahtisidumiseks lühikeseks. Mul on kahju, et me ei ole senini astunud samme selle teema tõstatamisel Euroopa Liidus. Me ei ole olnud ise eestvedajad selle teema arutamisel. Ja mul on väga kahju, et valitsus ei ole arutanud meie elektrienergia börsi teemat, kus tõepoolest kõige kallim hind määrab kogu energia päeva- või tunnihinna. Ja kui me sedasi oleme läinud, siis ei jäägi teist alternatiivi, kui kodutarbijatele pakkuda võimalust teha fikseeritud hinnaga Eesti Energiast praegu, vähemalt ülemineku ajaks,  elektrienergia ostmist, kus CO2 kvoodi hind läheb maha, arvestataval määral, kus võib-olla jääks 25-30 eurot tonni kohta. Need on tegelikult teemad, mida me peame igal juhul arvestama, kui me räägime energiaturust ja energiahindade šokist.

Ja nüüd veel korda sanktsioonide juurde. Hea eelkõneleja Urmas Reinsalu siin seda avas. Tõesti, me oleme jälle loosunglikult ütelnud, et me oleme Vene gaasist loobunud. Ei ole loobunud. Aga seda võiksime teha päevapealt. Ei ole mingit probleemi selle rakendamisel. See kõik, et kuskil on mingisugused molekulid, mida me ei suuda kontrollida, on üks suur udu. Kui Eesti tahaks ja tahaks olla ka eestvedaja selle probleemi lahendamisel, siis ta võiks seda homse päeva jooksul teha.

Muidugi me peame mõtlema selle peale, kuidas seda kompenseerida. Ja tõesti, ma möönan, see on probleem kodutarbijatele ja ka ettevõtjatele, kes kasutavad gaasi. Riik peab siin neile appi tulema, selles ei ole mitte mingit kahtlust. On võimalik ka suurendada, kui riigil on soovi, puidu kasutamist meie katlamajades. Ja täna, head sotsid, veel kord lõpetuseks, teile: täna ka puit, mis on kaks korda kallimaks läinud, gaasist kolm-neli-viis korda odavam. Nii et kui me tahame probleemi lahendada, tuleb mõtelda kompleksselt. (Juhataja helistab kella.) Tegelikult need võimalused kõik on meie käes. Aitäh!

13:47 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Ma soovin väga tänada Isamaa fraktsiooni selle algatuse eest, olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Energiakriisist elektrišokini" eest. Ma tänan ka kõiki ettekandjaid, Riigikogu liiget Aivar Kokka, Baltic Energy Partners OÜ juhatuse liiget Marko Alliksoni ja Alexela Kontserni juhatuse esimeest Marti Häält. Ja tänan kõiki Riigikogu liikmeid, kes selles olulises debatis osalesid. Sellega on esimese päevakorrapunkti käsitlemine lõppenud.

Head ametikaaslased! Homme on suur reede, mis on kannatuse päev, nii et vaikset suurt reedet! Sellega on istung lõppenud.

13:48 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee