Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

12:28 Infotund

12:31 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Head Vabariigi Valitsuse liikmed! Head infotunni vaatajad siin saalis ja interneti või televiisori vahendusel! Alustame 13. aprilli 2022. aasta infotundi. Kõigepealt kohaloleku kontroll.

12:32 Esimees Jüri Ratas

Kohalolijaks registreerus 21 Riigikogu liiget, puudub 80.

Tänases infotunnis osalevad järgmised Vabariigi Valitsuse liikmed: peaminister Kaja Kallas, haridus‑ ja teadusminister Liina Kersna ning keskkonnaminister Erki Savisaar. Head ametikaaslased, kui teile sobib, siis ma teen järgmise ettepaneku. Täna on viis registreeritud teemat. Kuna teemasid on natuke vähem [kui tavaliselt], samas ka infotund on natuke lühem, võiks siiski olla iga küsimuse juures üks täiendav küsimus ja kaks lisaküsimust. Kui see sobib, siis võiksime selle alusel töötada. Aitäh!


1. 12:32 Olukord riigis

12:32 Esimees Jüri Ratas

Esimesena küsib Riigikogu liige Helle-Moonika Helme, talle vastab valitsuse liige peaminister Kaja Kallas ja teema on olukord riigis. Helle‑Moonika Helme, palun!

12:32 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea peaminister! Me kohtusime eile fraktsioonis Eesti Panga presidendi ja asepresidendiga, kes andsid meile ülevaate tulevasest majandusprognoosist. Paraku olid sellesse sisse arvestatud Venemaa sõjategevuse mõjud Ukrainas [peetava sõjaga seoses] suhteliselt tagasihoidlikud. Nad ise tunnistasid ka, et see kõik ongi veel suhteliselt tume maa nende jaoks. Samas nad ütlesid, et on majanduse elavnemisse sisse arvestanud Eesti riigi poolt sõjapõgenikele makstavate sotsiaaltoetuste ja [sõjapõgenike teenitava] töötasu kulutamise Eestis, kus see kasvatab meie majandust läbi kohaliku tarbimise. See summa oli selleks aastaks 150 miljonit – 5000 eurot inimese kohta ja arvestatud 30 000 inimesele –, mida Eesti riik maksab. Eesti Panga president ei osanud meile aga veel öelda, kust see raha tuleb, ja arvas, et ilmselt võetakse laenu. Küsingi, kas te saate meile siin konkreetselt öelda, millistest vahenditest kavatseb teie valitsus Eesti riigile teie poolt võetud kohustust finantseerida. Samas on ukrainlased ise öelnud, et nad saadavad suure osa sellest rahast pigem ära kodumaale oma lähedastele. Seega ei lähe sellest rahast enamik mitte meie majanduse kasvamisse tarbimise kaudu, vaid voolab Eestist välja. Kui nüüd valitsus kavatseb võtta sõjapõgenikega seotud kulutuste katteks laenu ning see raha läheb lõpuks suuresti Ukrainasse, mitte ei jää Eestisse, siis missugune on selle pikaajaline mõju Eesti majandusele? Kas meie lastele ja lastelastele jääbki vaid laenumaksmise kohustus? Ma tuletan meelde, milline vastuseis oli laenuvõtmisele siis, kui laen oleks läinud meie enda infrastruktuuri ehitamisse ja korrastamisse, ometigi oleks see jäänud aastakümneteks meile kõigile kasutada.

12:34 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:34 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See on imetlusväärne, kuidas te igas teemas leiate võimaluse põgenikke vaenata. Öelda, et majanduslanguses saab isegi olema majandus... (Keegi räägib saalis. Juhataja helistab kella.) 

12:34 Esimees Jüri Ratas

Mikrofon on väljas? (Keegi ütleb, et saali ei ole kuulda.) Selge. Me kohe kontrollime mikrofoni. Minul on küll kuulda, aga ... Kohe kontrollime mikrofoni. 

12:35 Peaminister Kaja Kallas

Kes seda kontrollib? Kas keegi tuleb siia kontrollima? (Koputab vastu mikrofoni.) 

12:35 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Peaministri katse näitab, et mikrofon töötab. Nii et loodame, et nüüd hakkas tööle. Mul oleks palve, austatud peaminister, et alustage otsast peale, ja ma palun, et ka aeg on otsast peale. Palun!

12:35 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma ütlesin seda, et ma alati imestan, kuidas te igas teemas leiate seose põgenikega ja võimaluse neid vaenata ja öelda, et kõikides Eesti probleemides on süüdi Ukraina sõjapõgenikud, keda me tõesti aitame. Ja aitame sellepärast, et Ukrainas on käimas täiemõõduline sõda. Need inimesed põgenevad sõja eest. Need on peamiselt naised ja lapsed, kes tulevad Eestisse ajutist varjupaika otsima. Me tõesti püüame neid aidata, nii nagu me püüame aidata Ukrainat ka kõikidel teistel viisidel, sest me soovime, et kui meie peaksime abi vajama, siis seda abi teised meile ka annaksid, sest meie oleme teisi aidanud.

Kui te küsite majanduse kohta, siis [võin öelda, et] majandusel on läinud siiani väga hästi. Tõesti, eelmise aasta majanduskasv oli 8,9%, mis ületab kaugelt seda, mis oli Lätis, Leedus ja Rootsis, kus oli 4,8%, või Soomes, kus majandus kasvas 3,3%. Selge on see, et sõjategevus toob kaasa majanduslanguse ja toob kaasa selle, et läheb raskeks. Sellel on mõjud selle kaudu, et on sanktsioonid, mis puudutavad paraku ka meid. Sellel on mõju selle kaudu, et muidu Ukrainast ja Venemaalt tulevaid tooraineid sealt praegu ei tule. See kindlasti mõjutab ka kõiki meid.

Küsimus, kust tulevad riigi tulud. Riigi tulud tulevad maksudest, mis laekuvad sellest, et Eestis makstakse makse, ja tulevad ka kõikvõimalikest laenudest, erinevatest kapitalituru instrumentidest. Laenu saab kasutada investeeringuteks, seda ei saa kasutada püsikulude katmiseks. Nii et ühtegi kulutust, mis on seotud sõjapõgenikega, ei saa katta laenu varal, vaid neid peab katma nendest tuludest, mis riigil on olemas, sest püsikulusid [teisiti] katta ei saa.

Me oleme ette valmistanud lisaeelarve projekti, mis koosneb tegelikult kolmest osast. Üks suur osa on seotud Eesti enda kaitsevõime tugevdamisega, sealhulgas elanikkonnakaitsega, võimaliku varjumise temaatikaga. Teine osa puudutab sõja mõjusid konkreetsemalt, see hõlmab ka sõjapõgenikega seotud kulutusi. Ja kolmas osa on meie enda inimeste toimetulek seoses sellega, et tõesti on ülemaailmselt väga kõrge inflatsioon, mis lööb ka meie inimesi.

12:38 Esimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun, protseduuriline küsimus!

12:38 Helle-Moonika Helme

Protseduuriline heale eesistujale. Ma küsin, kas ma oma küsimuses ütlesin midagi sobimatut või õhutasin vaenu või vaenasin kedagi. Ma eeldan, et kui hea eesistuja mulle märkust ei teinud, siis [ma nii ei käitunud]. Äkki [juhataja] teeks märkuse lugupeetud peaministrile, et ta lõpetaks sellise asjatu emotsioonitsemise, hinnangute andmise ja süüdistamise. Ta ei ole siin selleks, et süüdistada või anda hinnanguid, vaid vastata küsimustele. Mina küsisin informatsiooni, mida ma ei saanud Eesti Panga presidendi ega asepresidendi käest, ka nemad ei teadnud. Need on teemad, mida avalikkus väga teravalt jälgib. Avalikkus, Eesti inimesed on minu käest neid asju küsinud ja see on see koht, kus mina saan neid küsimusi peaministrile edastada. Me keegi ei vaena sõjapõgenikke ja ka need inimesed ei vaena sõjapõgenikke. Aga kui inimene, ema, kirjutab mulle, et tema lapse hambaravi lõpetati, sest haigekassa ütles, et selleks aastaks on haigekassa raha otsas, ja ta küsib, kas see on sõjapõgenike pärast, kas see raha läheb sinna, siis mina küsisingi puhtalt finantseerimise kohta.

12:39 Esimees Jüri Ratas

Ma sain aru teie küsimusest.

12:39 Helle-Moonika Helme

Lõpetaks ära need asjatud emotsioonitsemised.

12:39 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Head ametikaaslased! Kõigepealt, ei, ma ei tee teile märkust ja ma ei teinud teile märkust ja ma ei tee ka hetkel vastajale märkust. Aga ma tahan öelda, head ametikaaslased, et ma mäletan, kuidas mõned ajad tagasi oli siin saalis reegel, et infotunni ajal meil pole protseduurilisi küsimusi. See on tulnud nüüd viimastel aastatel. Loomulikult ma ei lõpeta seda [võimalust küsida protseduurilisi küsimusi], sest täitsa alguses, kui te tõstsite käe, oli teil selge protseduuriline küsimus. Mikrofonid ei töötanud. Läheme nüüd edasi. Ma kindlasti ei sekku praegu sisusse, kuidas keegi vastab või kuidas keegi küsib. Minu meelest ei ole hetkel siin vaja juhatajal sekkuda. Läheme edasi. Palun, täiendav küsimus, Helle-Moonika Helme!

12:40 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Tõepoolest, ma ei tahtnud oma väga olulise küsimuse aega raisata asjatule vastuemotsioonitsemisele, mida lugupeetud peaminister alustas.

Aga jätkame energiasanktsioonide teemal. Riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil ütles Eleringi juht Taavi Veskimägi Vene gaasist rääkides, et gaasimolekulil pole kodumaad. Eesti praegu Vene gaasi ei osta, ostab Soomest. Samas kõik, kes vähegi asjast teavad, teavad ka seda, et Soomest saadud gaas on suuresti Vene päritolu, ehk see puhas nägu, mida me väljapoole kommunikeerime, ei ole tegelikult üldse puhas. Samal istungil ütles Eesti Gaasi esindaja, et aprillis-mais Venemaalt gaasi tõepoolest otse Eestisse ei tule. Vajaduste katteks kasutatakse aga muu hulgas varusid, mis on varasemalt tallele pandud – see on Venemaalt juba varem ostetud gaas. Tulevikuperspektiividest rääkides oli tema mure, et hiljemalt juunist tuleks eelolevaks talveks muretseda uusi varusid, sest muidu oleme hiljemalt jaanuaris-veebruaris olukorras, kus mahutid on tühjad ja ei ole millegagi kütta. Hetkel ei ole muud varianti kui see, et juba juunis peaks hakkama uuesti Venemaalt gaasi ostma, sest muidu juhtub see, mida ma just enne ütlesin. Need on tema sõnad.

Teie LNG-laeva projekt on suuresti õhku kirjutatud. See võib, aga ei pruugi kütteperioodi alguseks siin olla. Samuti otsib Euroopa Komisjoni energiavolinik Kadri Simson paaniliselt üle maailma LNG‑tarnijaid, et isegi kui see laev seisab Paldiskis kai ääres, mida veel olemas ei ole, siis selle mahutites oleks gaasi. Kõik see on üliväga orade ja noatera peal projekt. Kas teil on mingi plaan olemas? Mis saab Eesti tööstusest, Eesti inimeste majadest ja korteritest? Kas need peavad jaanuaris-veebruaris külmaks ja kütmata jääma? Mis on teie plaan kõige mustema stsenaariumi korral?

12:42 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:42 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tõesti, me oleme teinud valitsuses põhimõttelise otsuse, et meie ei soovi Vene sõjamasinat finantseerida. Kui arvestada seda, et kõige suurem osa Venemaa eelarvest tuleb erinevatest energiakandjatest, olgu see nafta, gaas või kivisüsi, siis meie hinnangul peaksid need olema sanktsiooni all üle terve Euroopa, just selleks, et me seda sõjamasinat ei finantseeriks. Ja tõesti, Eesti tasemel me oleme selle otsuse teinud. Gaasimolekulide puhul, mis praegu on seal gaasimahutis, ei ole võimalik eristada, mis on tulnud kust, aga suunis on antud, et [gaasi] Venemaalt ei osteta. Ka see toru, mis Venemaalt läheb sinna Inčukalnsi gaasihoidlasse, ei tööta ja sealt ei tule ühtegi molekuli.

Mis puudutab valmistumist sügiseks, siis esiteks oleme [gaasi] juba varunud – seda [Lätis asuvat] gaasihoidlat praegu täidetakse. Teiseks otsustasime valitsuse tasandil varuda täiendavalt 1 teravatt-tunni jagu gaasi ja mitte osta seda Venemaalt. Seejuures peab ütlema, et Eesti kogutarbimine on 5 teravatt-tundi, nii et see 1 teravatt-tunni jagu varu oleks veel lisaks. Kolmas asi, mis me oleme teinud, on see, et otsustasime rajada LNG‑haalamiskai ja ‑toru. Eraldasime 30 miljonit eurot, et see vastuvõtuvõimekus Paldiskis olemas oleks. [Samuti] on meil sisuline kokkulepe Soome ja Lätiga – see on meil küll vormistamata – [hakata] ühiselt seda ujuvat LNG-terminali, millel oleks taasgaasistamise võimalus, kasutama. Soome tarbimine on 30 teravatt-tundi, Eesti tarbimine on 5 teravatt-tundi ja Läti tarbimine 14 teravatt-tundi, seetõttu on mõistlik neid asju jagada. Esialgse kokkuleppe mõte on ka see, et see ujuvterminal või laev tuleb kõigepealt Eestisse. Aga mis selle mõte on? Just varuda LNG‑d, veeldatud maagaasi teistelt pakkujatelt, kui seda on Venemaa, täita sellega gaasihoidla ja saada siis talvest, rasketest aegadest selle abil üle.

12:45 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd kaks lisaküsimust. Martin Helme, palun!

12:45 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea peaminister! No teie suhe tõega muutub distantsilt järjest pikemaks ja teie lähedus valega distantsilt järjest lühemaks. Kui te siin räägite, kuidas meie vaename põgenikke, siis te muidugi lihtsalt julmalt valetate. Tegelikult võib tõtt olla selles ütlemises, et me vaename praegust valitsust, sest praegu on Eestis üks kõigi aegade kõige kehvem ja rahvavaenulikum valitsus. Aga põgenikke vaenab ikka tänane valitsus ja Reformierakond, kes kohtleb neid oma rahastajate, suurtööandjate orjatööjõuna ja käsitleb sõja hirmus, hirmutegude eest põgenevaid naisi-lapsi kulutatava materjalina suurtöövõtjatele nende kasumi suurendamiseks. See, mida te teete, on küüniline, moraalitu ja alatu.

Aga ma tuleks ikka rahateemade juurde tagasi, mul on ka sellega kokkupuudet olnud varasemas elus. Te siin jälle, üldse mitte tõele truu olles, seletasite, kuidas laenu ei saa kulutada püsivateks kuludeks, vaid ainult investeeringuteks. No ühtegi seadust või reeglit, mis niimoodi ütleks, ei ole. Kui te olete niimoodi ise valitsuses kokku leppinud, siis nii tulebki öelda. Aga ei ole kusagil keelatud – ja me oleme seda varem ka teinud – kulutada laenu ka jooksvateks asjadeks. Seesama Eesti Panga prognoos ütles veel enne lisaeelarvet, et Eesti järgmise aasta eelarve miinus on kuskil 2,7%, kui ma õigesti mäletan. Te saate meid siin [andmetega] aidata, sest teie eelarveläbirääkimised on kestnud väga kaua ja infot tuleb sealt välja väga vähe. Ma olen kuulnud, et räägitakse 800–900-miljonilisest lisakulust. See suurendaks meil eelarvemiinust 3% võrra, kokku 5,7%. Ja kui see oleks 1,2 miljardit, siis [suureneks puudujääk] 4%, kokku üle 6%. Meil oleks siis kõigi aegade kõige suurem eelarvemiinus. Öelge mulle – te olite opositsioonis tohutu eelarvetasakaalu purist –, kas see metamorfoos opositsiooni eelarvetasakaalu puristist Eesti kõige suuremaks ülekulutajaks oli valus ka?

12:47 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:47 Peaminister Kaja Kallas

Ausalt öeldes on lihtsalt väga õudne teid kuulata – te tunnistate, et vaenate meid konkreetselt. Mina näiteks ei vaena EKRE‑t. Ma saan aru, et teil on oma valijad ja te esindate konkreetset seltskonda. Aga see, et te ütlete niimoodi, et te vaenate, on päris jõuline. Hea, et te olete selles suhtes nii avatud.

Nüüd laenust. Katsuge oma igapäevaseid kulutusi katta laenuga, et ostate lihtsalt toitu, kõike muud ainult laenuga. Kui kaua selline laenu najal elamine siis kestab? Juba vanarahvas on öelnud, et laastutuli ja laenutulu ei kesta kaua. Eelarvemiinus, mille meie saime teilt päranduseks, oli 1,27 miljardit. Suur auk haigutas eelarves. Vaatame varasemaid kriisidest väljatulekuid. [Põhjus], miks meie tulime hästi välja finantskriisist, miks me tulime hästi välja varasematest kriisidest, oli see, et võrreldes Läti ja Leeduga ... (Hääl saalist.) Te suudate samal ajal rääkida ja kuulata. Vau! See on päris suur oskus. Aga miks Eesti tuli sellest tugevalt välja, oli see, et me läksime sisse suure puhvriga, meil olid reservid kogutud tol ajal, kui Reformierakond oli valitsuses. See ongi see oluline aspekt. Ka inimesed ütlevad, et tuleb koguda mustadeks päevadeks, sest siis, kui tulevad rasked ajad, on millegagi neid probleeme, muresid katta. (Paus.) Mul on lihtsalt väga imelik rääkida, kui te keerate mulle selja ja vestlete proua Helmega seal ...

12:49 Esimees Jüri Ratas

Austatud peaminister! Teil on aega vastamiseks veel üks minut. Palun vastake, kui te soovite, ja kui ei soovi, siis lõpetage. Ükskõik, kas Riigikogu liige on saalis või mitte, teie peate vastama. Pöörab ta pead või mitte, sellest ei tasu välja teha. Palun, teil on üks minut aega.

12:49 Peaminister Kaja Kallas

Ma lihtsalt pean seda väga imelikuks, et kui inimene küsib ja ma vastan, kuulab ta samal ajal Moonika Helme instruktsioone. Siis võib-olla ei ole mõtet küsida, küsige proua Helme käest.

12:49 Esimees Jüri Ratas

Selge, teeme nii. Läheme edasi. Järgmine küsimus, Mart Helme, palun!

12:49 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Kaja Kallas! Me lihtsalt omavahel avaldame imestust, kuivõrd faktidega vabalt ringi käiv ja rahandusest mitte midagi taipav inimene te olete. Te ei tea seda, et see 1,2 miljardit oli Rahandusministeeriumi prognoos, mis ei pidanud paika. See ei võtnud arvesse pensionireformi ja mitmeid teisi asjaolusid, mis hiljem realiseerusid ja sisuliselt suurema osa sellest nii‑öelda miinusest kustutasid. Kui te sellest peaministrina ei ole aru saanud ega arvesse võtnud hilisema rahadega ümberkäimise suhtes, siis ausalt öeldes võtke kätte ja minge ometi sellest ametist ära.

Minu küsimus on aga seotud gaasiga. Eesti Gaasi esindajad on meile fraktsioonis öelnud väga selge sõnaga, et see LNG‑projekt sellisel kujul, nagu ta praegu valitsuses arutusel on olnud, ei taga Eesti gaasiga varustamist. Ei taga. Alexela esindajad on öelnud, et nad ootavad riigilt garantiisid. Nad ei hakka ehitama mingit kaid ega tegema muid investeeringuid, kui riik ei taga, et LNG kasutamine jätkub ka pärast Ukraina sõja lõppemist või muu gaasikriisi möödumist. Põhimõtteliselt teame me ka seda, et Paldiski Põhjasadamas on olemas juba gaasi töötlemise võime ja gaasi vastuvõtu võimekusega kai, mis kuulub aga mingitele Ukraina oligarhidele. Neid asjaolusid te kas ei tea või te vaikite need maha ja räägite meile mingit ilusat roosat muinasjuttu, nagu teil kombeks on. Nagu te oleksite valitsuses kõik asjad paika pannud ja muretsemiseks ei ole põhjust. Meil siin on muretsemiseks põhjust küllalt ja samuti Eesti inimestel.

12:52 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas palun!

12:52 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Mul ei ole praegu kaasas teie esitatud riigieelarve seletuskirja, mille leheküljel 27 või 57, ma täpselt ei mäleta, on otse öeldud, et te olete kirjutanud eelarvesse tühjad kärped. Tühjad kärped, ise möönate. Teie poeg Martin Helme on möönnud mitmes saates, et jah, oligi bluff. Oligi bluff ja oligi tühi eelarvekärbe ja läksime täiesti selgelt valetama. Sellist kärbet tegelikult ei olnud tehtud ega olnud ka plaanis teha, küll aga tehti selle vastu kulutusi. Seda te olete kõik ise möönnud, nii et ma ei tea, milles teie mind küll süüdistate, kui te niimoodi ütlete.

Nüüd, mis puudutab gaasi, siis tõesti on varasemad valitsused teinud otsuse rajada Balticconnector, et luua ühendus Soomega, võimaldamaks gaasi liikumine Soomest Eestisse. [Seni] ei ole LNG-ga tegeletud põhjusel, et LNG on olnud lihtsalt niivõrd palju kallim ja see pole olnud majanduslikult tasuv. Nüüd me oleme olukorras, kus me tahame Vene gaasist loobuda, ja sel põhjusel on meil vaja ka teisi energiaallikaid ja seetõttu on LNG muutunud majanduslikult tasuvaks. Alexelaga peetakse läbirääkimisi. Kindlasti on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kaalunud erinevaid projekte, sealhulgas seda Põhjasadama projekti, mis on kõige kiiremini valmiv, ja need analüüsid, mis valitsuses on esitatud, on näidanud, et kõikidest projektidest kõige kiiremini saaks valmis Paldiski haalamiskai, mis annaks võimaluse võtta vastu veeldatud maagaasi.

Oluline meie jaoks on see, et see võimalus tekiks juba selle aasta sügisel, just sellepärast, et oleksime talvele vastu minnes varustatud piisava hulga gaasiga. Jah, Eesti energiatarbimises üldiselt gaasi osakaal ei ole väga suur, see on 7–9%, aga siiski, kuna see on seotud paljude tööstustega, see on seotud ka kodumajapidamiste soojuse, kaugküttega, siis igal juhul peame need võimalused looma, et gaas või alternatiivne allikas oleks olemas. Sellepärast me sellised otsused oleme ka teinud, et neid samme astuda.

12:55 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

12:55 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma tahaksin avaldada teile tunnustust, kui tohib. Nimelt, asi puudutab [kodu‑ ja töökorra seaduse] § 146, küsimustele vastamise korda, mille järgi infotunni juhataja ülesanne on hinnata, kas küsimus puudutab taotluses märgitud probleemi ja kas küsimus on saanud piisava vastuse, et selle käsitlemine lõpetada. Mõlemas osas on teil kaalutlusõigus. Ma väga tunnustan teid selle eest, et te juhtisite meie valitseja tähelepanu sellele, et siin osundamine meie infotunni küsijatele, kas ta pöörab pead vasakule või paremale, ei ole asjakohane küsimusele vastamine. Ma kiidan teid selle eest ja palun neidsamu momente jätkata, ning lisan veel seda, et kui te panete tähele, et vastusest hiilitakse kõrvale, siis ka sellele juhite tähelepanu.

12:56 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 12:56 Sõjapõgenike haridus

12:56 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi teise küsimuse juurde, selle esitab Riigikogu liige Üllar Saaremäe, sellele vastab haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Teema on sõjapõgenike haridus. Üllar Saaremäe, palun!

12:56 Üllar Saaremäe

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Esmalt ma paluksin, et te teeksite, kui võimalik, lühikese ülevaate olukorrast teie valdkonnas, eriti praegusel ajal, kui Eesti Vabariiki on tulnud kümneid ja kümneid tuhandeid sõjapõgenikke, nende hulgas koolilapsi, lasteaialapsi. Mis on need suurimad probleemid ja takistused? Ja konkreetsemalt: kas midagi tehakse ja mida tehakse selleks, et kohalikud omavalitsused ei suunaks õpilasi venekeelsetesse koolidesse? Kas valitsus kasutab teatud mehhanisme või laseb asjal sündida omavalitsuste tahte järgi?

12:57 Esimees Jüri Ratas

Liina Kersna, palun!

12:57 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh, hea küsija! Ma kontrollin, kas mikrofon toimib. Toimib, te kuulete mind. Tõesti, eilse seisuga on Eesti haridussüsteemi registreeritud 2888 [sõjapõgenikust] last, nendest 70% on üldhariduses, 22% on läinud alusharidusse, 5% gümnaasiumidesse ja 3% kutseharidusse. Kui vaadata õppekeele järgi, siis 67,6% kõikidest nendest lastest on läinud eestikeelsesse haridussüsteemi, 11,5% keelekümblusmetoodikal põhinevatesse lasteaedadesse ja koolidesse ning 20,3% on eilse seisuga läinud venekeelsesse haridussüsteemi ehk venekeelsetesse lasteaedadesse ja koolidesse. 17 last ehk 0,6% on läinud ingliskeelsesse haridus[süsteemi].

Riik on öelnud kohe algusest peale, alates sõja algusest, kui me teadsime, et siia hakkavad sõjapõgenikud tulema, et on väga oluline, et sõjapõgenikest lapsed suunatakse eelkõige eestikeelsesse haridussüsteemi. Me toetusime seda soovitust andes ka [siinse] Ukraina kogukonna enda soovitusele, et need lapsed läheksid eelkõige eestikeelsetesse haridus[asutustesse]. Näeme täna, et enam kui 67% ongi eestikeelses haridussüsteemis, aga 20% on siiski venekeelses haridussüsteemis. Ma arvan, et üle 20% ei tohiks lasta sellel protsendil kasvada. Ja miks? Miks on oluline, et lapsed oleksid just eestikeelses haridussüsteemis? Eelkõige seetõttu, et eestikeelses keskkonnas õpivad lapsed Eestis riigikeele oluliselt kiiremini ära.

Vaatame venekeelsete koolide eesti keele teise keelena tulemusi, need on dramaatilised. Need on tõesti väga-väga halvad. Me ei ole suutnud – ja siin tasub loomulikult meil kõigil, kes me oleme riigivalitsemise juures olnud, peeglisse vaadata, miks me ei ole suutnud – tagada venekeelsetes koolides piisavalt eestikeelset õpet. [Tagajärg] on see, et näiteks neljandas klassis vaid 40% lastest tegi ära kõige elementaarsemal tasemel, A1-tasemel eesti keele kui teise keele eksami ja vaid 19% neist tegi ära rääkimise osa, neil õnnestus rääkimise osa [läbida]. Seega on hästi oluline, et lapsed oleksid eestikeelses haridussüsteemis, et nad võimalikult kiirelt omandaksid eesti keele. Tegelikult täna koolidega suheldes ütlevad need eestikeelsed koolid, kuhu lapsed on jõudnud, ja ka lasteaiad, et lapsed sulanduvad väga kiiresti, juba õpivad kenasti eesti keelt ja saavad hakkama. Nii et ma loodan, et ... (Juhataja helistab kella.)

13:00 Esimees Jüri Ratas

Täiendav küsimus, Üllar Saaremäe, palun!

13:00 Üllar Saaremäe

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud minister, ma loodan, et saate [seda vastust] jätkata. Aga küsimus, millele te võiksite samuti oma vastuses keskenduda, on järgmine. Nimelt, õpetajate nappus ja alla arvestust olev palgatase – eriti nüüd, kui koormused kasvavad. Küsimus on konkreetne: mis on valitsuse plaan seoses investeeringutega eestikeelsesse haridusse? Milline on valitsuse plaan investeerida eestikeelsesse haridusse ja ka õpetajatesse?

13:00 Esimees Jüri Ratas

Liina Kersna, palun!

13:01 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Ma jätkan sealt, kus mul pooleli jäi. See, mida meie saame teha selleks, et lapsed läheksid eelkõige eestikeelsesse haridusse, on tegelikult [tagada] selge kommunikatsioon ja seda me oleme ka teinud. Me jälgime väga täpselt, millistes piirkondades suunatakse lapsi venekeelsetesse koolidesse. Tallinnas ja Ida-Virumaal, kus on rohkem lapsi venekeelses hariduses, me suhtleme ja küsime, kas see [otsus] on [tehtud] lapsevanema soovil. Eestis on selline seadus, et lapsevanema soov on otsustav, kuhu laps suunatakse. Kui lapsevanem ütleb, et ta tahab, et tema laps läheks venekeelsesse haridusasutusse, siis kohalik omavalitsus, kui tal on sellises koolis või lasteaias kohti, peab seda kohta ka pakkuma. Me oleme saanud teada üksikutest juhtumitest, kus lapsevanemad on öelnud, et meie tahtsime eestikeelsesse, aga meid suunati siiski venekeelsesse. Haridusministeerium on nendele juhtumitele reageerinud ja oleme suutnud need lahendada, nii et lapsed on saanud eestikeelsesse haridus[asutusse]. Me oleme kohalike omavalitsustega pidevalt ühenduses ja monitoorime.

Investeeringud eestikeelsesse haridusse. Juba kokkulepitud eelarves me saime eestikeelse hariduse tegevuskava tegevusteks lisavahendeid ja ma loodan, et ka lisaeelarvega planeeritakse eesti keele õppeks lisavahendeid, aga see ei ole veel otsustatud. Näiteks [investeerime] programmi "+1 õpetaja", keelekümbluse toetamisse, sest me teame, et juba täna on väga paljudes eestikeelsetes koolides teise emakeelega lapsi. Keelekümblusmetoodika on teaduspõhine metoodika selleks, et last kiiresti integreerida eestikeelsesse haridussüsteemi. Nende koolide arv tõenäoliselt kasvab ja me kindlasti peame neid koole toetama, et nad saaksid kenasti hakkama.

Mul on hea meel, et juba täna on Eesti koolid võtnud tööle 80 Ukraina sõjapõgenikust töötajat. Nendest 30% töötavad õpetajatena, sealhulgas ukraina keele ja kirjanduse õpetajana, aga ka matemaatika- ja klassiõpetajana, ja 39% neist on võetud tööle õpetaja abina. Nii et kindlasti on ka Ukraina sõjapõgenikest haridustöötajad oluline ressurss, kes saavad olla koolides abiks.

13:03 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Peeter Ernits, palun!

13:03 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Umbes 12 000 last peaks olema meil praegu siin ja te räägite, et alla neljandiku nendest on haridussüsteemi läinud. Küsimus on selle kohta, et ma ei lugenud välja, kui paljud on läinud ukrainakeelsesse [õppesse]. Ma tean, et osa püüab lõpetada [kooli] e-õppes. Ja kas ongi plaan see, [nagu te ütlesite,] et üle 20% ei tohiks venekeelsesse kooli minna? Mida te selleks teete? Vägisi keelate ära? Praegusel hetkel on kolm neljandikku [neid, kes ei ole veel haridussüsteemi registreeritud]. Kas samasugune soov täitub ka nende kolme neljandiku laste puhul, et nad tahavad Eesti kooli minna?

13:04 Esimees Jüri Ratas

Liina Kersna, palun!

13:04 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest! Ma olen kolm korda kohtunud Ukraina haridusministriga ja ta on esitanud väga selged soovid. Esiteks on ta öelnud, et palun lubage, võimaldage meie lastel osaleda Ukraina riigi loodud distantsõppe platvormil ukrainakeelses õppes. On palutud, et me kaasaksime Ukraina sõjapõgenikest haridustöötajaid meie haridussüsteemi, pakuksime lastele psühholoogilist tuge ning võimaldaksime õppida ukraina keelt ja kultuuri.

Tõesti, Ukraina riik on pannud toimima väga mastaapse distantsõppe platvormi. 10 500 Ukraina kooli on selle distantsõppe platvormiga liitunud. Täna on [Eestis] neid lapsi, kelle vanemad eeldavad, et nad on siin lühiajaliselt, ja nad osalevad distantsõppe kaudu oma kooli õppeprogrammis. Kõik lõpuklassid saavad selle distantsiõppe kaudu ka lõputunnistused.

Meil puudub detailne ülevaade, kui palju lapsi reaalselt distantsõppes osaleb. 11. aprilli seisuga on Eestis 10 772 [sõjapõgenikust] alaealist ja neist alla 3000 on meie hariduse infosüsteemi registreeritud. Jah, võib tunduda väike protsent, aga võrreldes väga paljude teiste Euroopa riikidega me tegelikult oleme väga kiiresti saanud juba tuhanded lapsed ametlikult meie haridussüsteemi integreerida. See tulemus on tegelikult päris hea.

Aga oluline on see, mis juhtub sügisel, sest Eestis on põhiharidus kohustuslik haridusaste. Need lapsed peavad hariduse omandama vähemalt põhihariduse tasandil. Sügisest alates ei saa enam leppida sellega, et lapsed on kusagil hotellides või ajutistel elamispindadel ja õpivad ainult distantsõppe platvormil. Nad on vaja saada toast välja teistega suhtlema. Tänaseks on need koolid, kes on Ukraina sõjapõgenike lapsi vastu võtnud, väga kenasti selle distantsõppe tavaõppega integreerinud. Neil on tunniplaanis eraldi planeeritud aeg, kui nad on distantsõppel, ja ülejäänud aja on nad kaasatud teiste lastega ühistesse tegevustesse.

13:07 Esimees Jüri Ratas

Priit Sibul, palun! 

13:07 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea valitseja, austatud minister! Ma väga loodan, et see olukord seoses Ukraina sõjaga on ajutine. Ja sellepärast ma arvan, et nii nagu omal ajal Eestist pagulusse läinud inimesed asutasid seal eesti koole, mis olid kaugelt rohkem kui ainult nende laste hariduse jaoks olulised, suudame me ka Eestis teha ukraina kooli ja ukrainlasi toetada-aidata.

Aga minu küsimus on hoopis [teisest] valdkonnast. Kui teie fraktsioon oli opositsioonis, siis te olite väga negatiivne ja ütlesite, et koalitsioon ei tee piisavalt [palju] eestikeelsele haridusele üleminekul, ja ka praegu see probleem, mis tõstatati, et üldse on võimalik endiselt minna. Ma eeldasin küll, et kui Reformierakond võimule saab, siis me aasta pärast Reformierakonna võimulolekut enam ei pea rääkima venekeelsetest koolidest. Vähemalt ma mäletan selliseid eelnõusid, mis parlamendile üle anti. Aga endiselt on venekeelne haridussüsteem meil olemas.

Ma tahtsin küsida, millised on need töövõidud nüüd aasta pärast seda, kui teie olete haridusministrina ametis olnud. Praegugi oli 1. aprilliks vaja teha otsused haridusvõrgu reorganiseerimisel või ka osa koolide tegevuse lõpetamisel, venekeelse hariduse ümbertegemisel. Näiteks Valgas otsustas volikogu 30. märtsil venekeelse lasteaia reorganiseerida – tõenäoliselt te teate – ja lasteaiarühmad ümber jagada eestikeelsete [lasteaedade vahel]. Ja siis opositsioonis olev Keskerakonna liige, endine vallavanem, küsis, millist probleemi me lahendame selle otsusega: kas maja on amortiseerunud, kas lapsi on vähe ja te otsite kokkuhoiukohti või me maksame kätte vene kogukonnale Putini sõja eest Ukrainas? Ma tahtsin küsida, kas teie kolleegid valitsuses, Keskerakonna ministrid, saavad aru, miks me eestikeelsele haridusele üle läheme? Miks see üleminek nii pikalt veninud on?

13:09 Esimees Jüri Ratas

Liina Kersna, palun!

13:09 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! See tõesti ajab kohe naerma, et nii pikalt, aasta aega. Aga mis me oleme selle aasta ajaga teinud? Esiteks, esimest korda on olemas detailne ja põhjalik eestikeelse hariduse tegevuskava. Mitte kunagi varem ei ole sellist tegevuskava tehtud ja sellepärast me olemegi olukorras, kus vaid 19% neljanda klassi õpilastest venekeelsetes koolides suudab eesti keeles kõige elementaarsemal tasemel rääkida. Ei ole olnud riigil konkreetset plaani, kuidas lõhkuda klaaslaed noorte ees, kes ei suuda rääkida korralikku riigikeelt.

Esiteks oleme teinud eksperte kaasates põhjaliku eestikeelse hariduse tegevuskava. Teiseks, sellest õppeaastast alates ehk eelmise aasta septembris me tegime esimest korda toetuse eestikeelsetele koolidele, kus on juba täna rohkem muukeelseid lapsi. Me ju tahame seda, et teise emakeelega lapsed läheksid eestikeelsesse haridussüsteemi. Me näeme, et selline trend ka on, lapsevanemad usaldavad eestikeelset lasteaeda ja eestikeelset kooli, nad aina enam panevad oma lapsi eestikeelsesse haridussüsteemi. Aga me ei ole riigina toetanud eestikeelset haridussüsteemi, selleks et [koolid] hästi hakkama saaksid nende muukeelsete lastega. Kindlasti [need õpilased] vajavad rohkem tööd, rohkem panustamist, väiksemates gruppides õppimist, rohkem eesti keele õpet. Tegime sellise toetuse selle [õppe]aasta septembris.

Me suurendasime Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli õpetajahariduse õppekohti just nimelt selliste õpetajate tarvis, kes suudavad õpetada eestikeelses haridussüsteemis muukeelseid lapsi, nii alushariduse kui ka põhihariduse astmel. Näiteks tegi valitsus mõned nädalad tagasi otsuse ja ettepaneku Kohtla-Järve Linnavalitsusele, et riigistada Kohtla-Järve Järve Kool. Me kindlasti tahame selle kooli hästi korda teha, aidata nii sisuliselt kui ka vormiliselt. See on kool, kus 70% õpilastest on muu emakeelega ja 30% on eesti emakeelega, aga see on eestikeelne kool. Lisaks saime kokkulepped nii Kohtla-Järve teise põhikooliga kui ka Narva suure põhikooliga – mõlemad tegutsevad praegu venekeelsete koolidena –, et nemad lähevad üle varajase keelekümbluskooli metoodikale. Nii et ma arvan, et selle lühikese ajaga on päris palju tehtud. Aga palju on veel teha.

13:12 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 13:12 Toetus Ukrainale

13:12 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kolmanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Ruuben Kaalep, vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on toetus Ukrainale. Ruuben Kaalep, palun!

13:12 Ruuben Kaalep

Tänan, hea esimees! Lugupeetud peaminister! Tund aega tagasi me kuulsime siinsamas väga tähendusrikast president Zelenskõi pöördumist. Zelenskõi ütles väga olulised sõnad, et kui Euroopa raiskab aega, siis see on kasulik Venemaale. Nüüd viimastel päevadel on samuti Zelenskõi pöördunud lääneriikide poole, öeldes, et kui Ukraina saaks piisavat relvaabi, siis oleks võimalik Mariupoli linn piiramisrõngast vabastada. Oluline on see, et juttu ei ole enam isegi lennukeelutsoonist, vaid see on puhtalt relvaabi, mida Ukraina lääneriikidelt ootab. Sellestsamast Mariupoli linnast on viimastel päevadel tulnud ka teateid võimalikust keemiarelva kasutamisest Venemaa poolt. Sellele on läänemaailmas tugevalt reageeritud. Näiteks Ühendkuningriik on öelnud, et laual on kõik võimalused, juhul kui [keemiarelva kasutamine] leiab kinnitust. Põhimõtteliselt sama on öelnud ka USA. Küsimus on lihtsalt selles, et kui nüüd näiteks keemiarelva kasutamine leiab kinnitust ja see saab ajendiks läänepoolsele senisest palju tõhusamale relvaabi andmisega sekkumisele Ukraina poolel, siis kas tõesti on olnud vaja kõiki neid inimohvreid – kümneid tuhandeid hukkunuid Mariupolis, massimõrvu Kiievi lähedal Butšas, Irpinis ja mujal, tsiviilelanikke, kes on Venemaa raketirünnakutes, õhurünnakutes surma saanud, ja ka Ukraina sõdureid, kes on langenud. (Juhataja helistab kella.) Kas tõesti on kõiki neid ohvreid olnud vaja selleks, et lääneriigid päriselt liigutama hakkaks?

13:14 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:14 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõik need ohvrid on olnud liiast, kõik, kes on Ukraina sõjas langenud. Mitte kunagi ei tohi meelest lasta seda, et Venemaa läks Ukrainale kallale – täiesti rahumeelsele, sõltumatule, iseseisvale riigile – ja selle tagajärjel on hukkunud väga palju inimesi nii Ukrainas kui ka Vene poole peal. Ma olen absoluutselt nõus teiega, et senikaua, kuni see sõda kestab, ei ole lääneriigid teinud piisavalt. Seda me oleme kogu aeg rääkinud. Meie Eestina andsime Ukrainale abi juba detsembris. Me andsime relvaabi juba detsembris ja oleme seda kogu aeg jätkuvalt andnud. Me oleme andnud ka humanitaarabi, oleme poliitiliselt toetanud.

Nüüd, mis puudutab relvaabi, siis mina olen rääkinud erinevate NATO riikide juhtidega – need on olnud suuremad riigid –, et vaadake, väike Eesti oma 1,3 miljoni elanikuga saab anda kõike seda, mida me anname. [Põhjus,] miks ma näiteks NATO tippkohtumisel lugesin ette konkreetselt absoluutnumbrites relvastuse, mida me oleme Ukrainale andnud, [on see,] et suured riigid mõistaksid, et riik, mis on meist 65 korda suurem, saab teha rohkem[, kui on seni teinud]. Kui Eesti on andnud kuus korda rohkem abi kui Saksamaa – see oli küll juba mõni aeg tagasi –, olles 65 korda väiksem kui Saksamaa, siis kindlasti saavad ka suured riigid teha rohkem. Olen palunud NATO riikide juhte vaadata ladudest järele, mida kõike neil on, ja vastata Ukraina palvetele, sest meil [Eestil] ei ole neid asju, mida Ukraina täiendavalt vajab. Ja nagu ma ütlesin, me oleme väga palju andnud.

Minu jaoks on igasugused punased jooned ammu ületatud – need õudused, mida me näeme, ja me tegelikult ei ole näinud veel pilte Mariupolist, mis on ilmselt veel hullemad kui Butšas. Me näeme ka seda, et Venemaa muidugi saab aru, et piltidel on mõju, ja üritab varjata seda kahju, mis on Mariupolis tehtud. Aga igal juhul tuleks tegutseda kiiremini, mitte ainult teha otsuseid kiiremini, vaid ka need saadetised peaksid jõudma kiiremini kohale, sest Ukrainal on abi vaja praegu. Putin ei tohi seda sõda võita, sest sellel on selged järelmid mitte ainult Ukrainale, vaid tegelikult tervele Euroopale.

13:17 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd täiendav küsimus. Ruuben Kaalep, palun!

13:17 Ruuben Kaalep

Aitäh! Eesti on tõepoolest ilmselt ühe elaniku kohta võttes riik, kes on Ukrainat kõige rohkem toetanud. Aga lääneriikide puhul ikkagi tekib see küsimus, kelle või mille taga see on, et nad ka tegelikult astuksid selliseid samme, mis selle sõja Ukrainale hästi lõpetataks. On ju olnud eelmistel aastatel väga halbu, väga rumalaid samme lääneriikide poolt. Näiteks aastal 2018, kui USA Kongress võttis vastu otsuse, et Azovi pataljoni, praeguseks rügementi, ei tohi varustada Läänes toodetud relvadega. Selle [tagajärg] on see, et sõja või täiemahulise sissetungi alguses Azovil Mariupolis puudusid modernsed õhutõrjerelvad, ja see on üks põhjuseid, miks Mariupoli linn on nii palju kannatanud.

Need põhjendused, miks see keeld USA-s vastu võeti, olid täpselt sellised, mis absoluutselt kattuvad Venemaa narratiiviga, ehk tegemist on paremäärmuslaste ja neonatsidega. See ei ole ju ainult Ukraina [puhul nii]. Ukraina ei ole ainus riik, kus rahvuslaste kohta selliseid sõnu või selliseid narratiive kasutatakse. See on tegelikult terve Ida-Euroopa, sealhulgas ka Eesti [puhul nii]. Ja sellele, et sellised Venemaa narratiivid levivad, me oleme võib‑olla ka omalt poolt Euroopa Liidu tasandil [hoogu] juurde andnud, rääkides, kui halb on rahvuslus ja nii edasi. Tegelikult see on ju see, mis toetab Venemaa narratiivi ja mis kahjustab Ukrainat nii moraalselt kui ka sõjaliselt. (Juhataja helistab kella.) Peaksime seda narratiivi ja arusaama sellest, mis toimub, Läänes selgitama omalt poolt paremini.

13:19 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg! Kaja Kallas, palun!

13:19 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, kõik lääneriigid on demokraatlikud riigid ja seal on demokraatlikud protsessid. Nende otsused sõltuvad sellest, kuidas see demokraatlik protsess läheb, ja sõltuvad ka sellest, milline on avalik arvamus. Ma siiski juhin tähelepanu sellele, et näiteks Saksamaa on teinud pretsedenditu otsuse, 30 aasta poliitika on täiesti ümber pööratud, et nad üldse on andnud Ukrainale abi. See on [nõudnud] neilt tegelikult väga palju sellist poliitika muutmist, mida avalik arvamus on toetanud. Ka Rootsi, kes on tegelikult kogu aeg olnud neutraalne, on samuti andnud Ukrainale abi. Need on pretsedenditud sammud. Me peame aru saama, et kõigi riikide valitsused otsustavad ju arvestades seda, milline on demokraatlikus protsessis [nende sammude] toetus.

Nüüd [tulen] nende narratiivide juurde. See on väga hea, et te selle välja tõite, sest ka mina näen nende narratiivide levimise ohtu. Näiteks see, mida Putin on 20 aastat ehitanud, öeldes, et Lääs on moraalselt alla käinud, ja Lääs on meeletu migratsioonisurve all. Tekitades olukorra, kus sõjapõgenikud massiliselt tulevad Ukrainast, saavad need kaks asja kokku, et tegelikult ongi suur migratsioonisurve. Mida ma võib‑olla tahaksin ka just teie erakonnale panna südamele, on see, et sõjapõgenikud ei ole tegelikult meie vaenlased, nad on sellesama sõja ohvrid. Me peame neid praegu aitama, peame aitama selleks, et nad saaksid minna tagasi ja et see sõda lõppeks. Me ei [tohi] kütta üles vaenu nende sõjapõgenike vastu, kes Ukrainast tulevad ja kes on ohvrid, sellesama sõja ohvrid ja samamoodi Putini ohvrid, mitte meie vaenlased. See on minu arvates oluline. Kõiki selliseid asju tuleb tähele panna.

See, nagu te ütlete, on väga õige, et üks Putini huvi on ju ka tekitada ühiskonnas [rahutust], destabiliseerida ühiskonda, tekitada seda, et me üksteise kallal võtame, kuigi meie oht on tegelikult hoopis väljas ja me peaksime hoidma kokku just selleks, et olla valmis tugevalt reageerima, et koos aidata Ukrainat, et Ukraina saaks selle sõja võita ja see sõda kaugemale ei laieneks. Me saame teha ka seda, et veename oma liitlasi tegema rohkem, et aidata Ukrainal sõda lõpetada. Niikaua kui see sõda kestab, ei ole me teinud piisavalt.

13:22 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd kaks lisaküsimust. Peeter Ernits, palun!

13:22 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud valitseja! Siin on toiduabiga probleeme olnud. Välisminister arvas, et 15 tonni on Ukraina päevane abi, tegelikult on 15 000 tonni. Ukrainlased on mures olnud, et Euroopa riigid võiksid neid sellega varustada – lihtne asi nagu kütuski –, aga paraku see [abi] ei liigu. See 15 000 tonni päevas, mida ukrainlased praegu vajavad, tähendab umbes 300 grammi näo kohta, kui arvestada Euroopa Liidu elanikkonda tervikuna, ja võib teha arvestusi, kui palju Eestil on [võimalik toiduabi anda]. Kas valitsus on püüdnud arvestada, kui palju Eesti saaks vähemalt omalt poolt toiduabiga iga päev aidata, ja teha selle selgeks ka kolleegidele, teistele peaministritele, et see asi toimiks? Väikene asi, aga samas oluline. 

13:23 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:24 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Olen teiega väga nõus, et see on tõesti üks asi, millega on vaja Ukrainat aidata. Ma võib-olla käin korra üle, et Eesti on selle nädala alguseks andnud Ukrainale abi ligi 14 miljoni euro väärtuses. Ma räägin puhtalt humanitaarabist. Sellest riigi panus on olnud 1,4 miljonit eurot, erasektor on panustanud 12,5 miljonit eurot, nii et see on tõesti kogu ühiskonna panus. Sellest abist, mida Eesti riik on andnud Ukrainale, on toiduabi olnud 5 151 735 eurot, see arv on 11. aprilli seis. Lisaks oleme andnud meditsiini- ja majutusabi. Me oleme seda abi andnud nii rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu – tähendab, olemegi rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu andnud –, sellepärast et oluline on see, et abi jõuaks kohale ja päriselt inimesi aidataks. ÜRO ja Punane Rist on need, kelle kaudu me seda teeme. Lisaeelarvega on plaanis seda humanitaarabi suurendada 3 miljoni euro võrra.

Üks asi on jah toiduabi kogumine ja kokkupanek, kuid teine asi on see, et [tagada] ikkagi need kanalid, mille kaudu see abi ka kohale jõuaks just seal Ukraina sees. See on teatavasti suur probleem ja meie käed jäävad seal lühikeseks, seetõttu olemegi teinud koostööd nende suurte rahvusvaheliste organisatsioonidega. Aga toiduabist oleme rääkinud ka teiste liidritega, et kuidas teha rohkem, kuidas teha need humanitaarkoridorid, et see abi jõuaks abivajajateni. Aga tõesti, erakordselt suur probleem on ikkagi nendes piirkondades, mis on täielikult sisse piiratud. Venemaa ei lase tsiviilelanikke aidata. See on sõjakuritegu, kui sa sihilikult üritad rünnata tsiviilelanikke – see on rahvusvahelise õiguse järgi sõjakuritegu. Aga jah, toiduabiga me tegeleme ja üritame seda Ukrainani toimetada.

13:26 Esimees Jüri Ratas

Palun nüüd teine lisaküsimus, Heiki Hepner.

13:26 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud peaminister! Sanktsioonid on tegelikult üks toetuse liike ja peaks tegelikult ütlema, et me oleme, ma pean silmas Euroopat tervikuna, suhteliselt kehvakesti nende rakendamisega hakkama saanud. Suur hulk Vene panku on sanktsioonide alt väljas. Kaugeltki mitte kõik Vene pangad ei ole SWIFT-i süsteemist välja lülitatud ja naftast ja gaasist ei maksa tegelikult rääkida.

Ega me ise ka pole väga palju paremini tegelikult ju toimetanud, kuigi mööndustega võib ütelda, et me oleme siiski Euroopat eest vedanud. Aga ma toon ühe näite, kuidas me tahtsime takistada Vene kaupade jõudmist Eestisse ja keelasime Vene registrimärkidega autode liikumise. Samas Saksamaa, Rootsi, Serbia ja teiste riikide numbrimärkidega autod võivad samamoodi neid kaupu tuua ning tegelikult ei ole muutunud mitte midagi. Sisuliselt pole tegemist isegi mitte poole munaga, vaid võib-olla veerandi või kümnendiku munaga. Nii et ilmselgelt oli see ebapiisav lahendus ja selline näiline lahendus.

Sama lugu on meie gaasitarbimisega. Me oleme ütelnud, et me Vene gaasi ei tarbi, samas me teame, et eraettevõtted, kes gaasi sisse toovad, saavad keelduda Vene gaasi toomisest eelkõige siis, kui valitsus on selgelt kehtestanud sanktsioonid ehk keelanud Vene gaasi impordi. Vastasel juhul nad peavad neid pikaajalisi lepinguid täitma ja see gaas jookseb ikkagi ühel hetkel siia. Minu küsimus on: millal valitsus kavatseb Vene gaasi impordile keelu kehtestada?

13:27 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:28 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma olen teiega väga nõus. Kui sanktsioonid on väga karmid, siis on suurem tõenäosus, et nad lõpetavad selle sõja, sest tegelikult raha pealevool katkeb. Kui me teame, et 40% Venemaa eelarvest moodustab just tulu naftast, gaasist ja kivisöest, siis see on see koht, mille kaudu kõige rohkem saab seda sõjamasinat pitsitada. Sellest tulust omakorda 60% on nafta, nii et isegi rohkem kui gaas.

[Põhjus], miks me oleme surunud neid sanktsioone Euroopa tasandil, on just see, et kui üks teeb ja teine ei tee, siis me ei suuda nende rakendamist tagada. Hea näide on gaas. Eelnevalt oli just küsimus, et kui selles Inčukalnsi gaasihoidlas on keegi teine ostnud Vene gaasi, siis isegi juhul, kui meie paneme oma ettevõtjatele sanktsiooni, lähevad need molekulid seal ju ikkagi segamini. See ei aita, et meie seda üksinda teeme. Ja selge on see, et me oleme otsustanud, et loobume Vene gaasist.

Ma tean seda probleemi ka, et ettevõtjad soovivad, et see sanktsioon oleks selgelt kehtestatud, aga me praegu pressime seda, et see oleks üleeuroopaline. Üleeuroopalise mõte on see, et meie gaasitarbimine on väga väike, 5 teravatt‑tundi, ja sellel puudub [piisavalt tugev] mõju. Sel põhjusel me oleme otsustanud, et praegu ei tee, praegu Vene gaasi Eestisse ei tule. Me oleme selle otsuse teinud. Kui on vaja, siis teeme veel eraldi sanktsiooni sinna peale. Aga senikaua me üritame ikkagi pressida, et tuleks üleeuroopaline sanktsioon – just sellel põhjusel, et oleks suurem mõju.

Mis puudutab maismaatransporti, siis maismaatranspordi sanktsioon rakendus laupäeval, ja tõesti, Vene autod saadetakse kaubaga tagasi ja need ei saa enam kaupa Venemaalt [siia] vedada. Loomulikult on väga palju kaupu, mis on sanktsioonide alt väljas. Näiteks kui Eesti ettevõtja toob Venemaalt [kaupa], siis see sanktsiooni alla ei lähe, sest [üksnes Venemaa numbrimärgiga autodega korraldatav] maismaatransport on sanktsioneeritud. Ma olen teiega nõus selles mõttes, et mida rohkem valdkondi me tabame ja mida rohkem me [Venemaad] pigistame, seda kiiremini see asi ikkagi kokkuvõttes lõpeb.

Ma tahtsin nende sanktsioonide kohta öelda veel seda, et teisipäeval me käisime just üle, kuidas see rakendamine ikkagi toimub, kus meil on veel mingid lüngad ja kes kontrollib rakendamist. See on keeruline. Mida rohkem sanktsioone on, seda rohkem on erinevaid ametkondi, kes peavad nendega tegelema. Ja viimane asi, kui ma tohin sellega lõpetada: homme on meil plaanis valitsuskabinetis arutada riigiettevõtete tegevust, et kuidas neil peaks olema korrektne [toimida], et riigiettevõtted kuskil sellistes tegevustes kaasatud ei oleks.

13:31 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 13:31 Reformierakonna välissuhtlus

13:31 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi neljanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Raivo Tamm, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on Reformierakonna välissuhtlus. Raivo Tamm, palun!

13:32 Raivo Tamm

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Ma võib-olla laiendaks seda küsimust üldse välissuhtlusele. See tõukub teie väljaütlemisest, et kuni Ukraina ei ole sõda võitnud, ei ole ükski sanktsioon olnud piisav. Ma arvan, et sanktsiooniks võiks nimetada ka välissuhtluse lõpetamist Venemaaga. 11 rahvasaadiku allkirjaga kiri saadeti välisministrile, et Putini esindaja, Vene suursaadik, Eestist välja saadetaks. Me ei ole saanud mingit tagasisidet, kas see kiri üldse kohale on jõudnud. Minu teada ei ole sellele kuidagi mingit vastust ega reageeringut tulnud. Ma sooviksin teie kui Reformierakonna juhi ja kui peaministri arvamust kuulda, kui vajalik on praegusel hetkel selline suhtlus Venemaaga, selline välissuhtlus. Kas see ei käi nende sanktsioonide alla, mida me võiksime omalt poolt teha ja lõpetada välissuhtluse sellisel tasandil?

13:33 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:33 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kui ma sain nüüd õigesti aru, siis te mõtlete, et üldse diplomaatiline esindus kinni panna või ...

13:33 Esimees Jüri Ratas

Ei saa [üle küsida], ma vabandan, mul ei ole võimalust [seda lubada]. See on küsimuse ja vastuse [voor]. Palun!

13:33 Peaminister Kaja Kallas

Selge, ma vastan siis üldisemalt. Te saate jätkuküsimuses täpsustada. Esiteks olen ma väga sellel seisukohal, et Venemaa tuleb poliitiliselt isoleerida, väga selgelt anda sõnum, et Venemaa on paariariik ja temaga suhtlemisel ei ole mingit mõtet.

Nüüd see küsimus, mis teil oli seoses diplomaatide väljasaatmisega. Me oleme saatnud välja kolm diplomaati ja 14 konsulaaresinduste töötajat ning pannud kinni Narva ja Tartu konsulaadi. See on üks osa suurest pildist, kus kõik Euroopa riigid järjest neid samme teevad. Tavaliselt järgneb sellele vastureaktsioon Venemaa poolt. Nüüdseks on meil välja saadetud saatkonna asejuht, saadik on alles. Samamoodi on meil endal saadik Venemaal alles, see on siiski oluline, et sealt adekvaatset informatsiooni saada.

Mina praegusel ajal ei pea õigeks Venemaaga suhtlemist kõrgel tasemel, kuna see saadaks vale signaali. Meil on ikkagi vaja Venemaa isoleerida võimalikult palju kõikidest rahvusvahelistest organisatsioonidest. Hea meel on tõdeda, et meie oleme eest vedanud seda, et Venemaa visataks välja ÜRO Inimõiguste Nõukogust, seda on ka tehtud. Meie oleme vedanud ka seda, et Euroopa Nõukogust visati Venemaa välja. Kindlasti neid kohti on veel. Oluline on see, et signaal, mille Venemaa saab, oleks väga ühtne.

13:35 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd liigume edasi lisaküsimuse juurde. Selle esitab Kalle Grünthal. Palun!

13:35 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud valitseja! Teie valitsuses on selline kaitseminister nagu Kalle Laanet. Ma olen temaga kokku puutunud kahel korral Mali teemal. Esimene kord oli 11. jaanuaril, kui ta oli ELAK‑is ja tuli rääkima sellest, et Malis ei ole Vene armeed ega ka Wagnerit. Lükkasin selle jutu ümber France Newsi videoavaldusega ja ka fotodega sellest. Teine kord käsitlesin ma Mali teemat siinsamas Riigikogu saalis, kui küsisin Kalle Laaneti käest, kas on midagi ette võetud nende kahe Hispaania sõduriga, kes tõmbasid puruks Mali sõjaväebaasis oleva Eesti rahvuslipu.

Ja esmaspäeval toimus selline juhtum, kus ma kõndisin Riigikogus koridoris ja mulle tuli järgi Kalle Laanet ja ütles niimoodi: "Kui sa seda Mali teema küsimust ei lõpeta, siis sinu pojal, kes teenib Eesti kaitsejõududes elukutselise sõjaväelasena, läheb halvasti." Kas me oleme jõudnud, lugupeetud valitseja, sellisele tasandile, et perekondlike sidemete kaudu hakatakse mõjutama juba ka riigiteenistujaid, Riigikogu liikmeid? Mis tase see on? Kas me oleme tagasi Stalini aega jõudnud? Kas see jääbki niimoodi kestma? Mida te ette võtate oma kaitseministriga, et selliseid asju ei toimuks?

13:37 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:37 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kalle Laanet on erakordselt südamlik ja kena inimene. Mul on väga raske uskuda, et ta teile midagi sellist on öelnud. See tundub pigem teie käekiri. Võib-olla ma eksin, aga minu teada olete teie jaganud näiteks minu kodust aadressi, et kutsuda inimesi sinna mulle nii-öelda õppetundi andma. Võib-olla te saate selle siin ümber lükata, et see niimoodi ei ole olnud. Aga see tundub, jah, pigem teie käekiri. Kalle Laanetist ei usu ma eales, et ta on tulnud teid ähvardama, veel selliselt, nagu te seda siin esitasite. Kalle Laanet tegutseb kaitseministrina ja ta on valmis vastama kõikvõimalikele küsimustele.

Mali osas ei ole meil midagi häbeneda, me oleme olnud seal koos oma liitlastega. Mali on muideks hea näide sellest, kuidas Venemaa tegevuse [eesmärk] on laiemalt kui ainult Ukrainas või Süürias Wagneri sõdurite kaudu tekitada uuesti rahutust, rahulolematust ja ka rahvaste rännet. Nii et tegelikult Putin tegutseb kõikidel rinnetel. Malis koos meie liitlastega võitlemine on andnud meie kaitseväelastele ka hea kogemuse ja on olnud õige selles ajavahemikus, kui me seal oleme olnud. Nüüdseks oleme teinud otsuse koos liitlastega sealt lahkuda.

Nii et jah, mul on väga raske teie etteheiteid uskuda.

13:39 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd palun teine lisaküsimus, Martin Helme.

13:39 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea peaminister! Nüüd palun otse vaat. Ma jõuan välisküsimuseni ka, aga enne tuleb keskenduda. Mis puudutab Kalle Laaneti või Kalle Grünthali omavahelisi vestlusi, siis arvestades seda, kui süstemaatiliselt ja süüdimatult reformierakondlased alati valetavad, siis tuleb alati uskuda kõigepealt Kallet.

Aga me enne siin rääkisime ja ma küsisin teilt, kas see metamorfoos sellest olekust, kui teile opositsioonis olles oli väga kallis eelarve tasakaal, nüüdsesse olekusse, kus eelarve on tõenäoliselt aegade kõige suuremas miinuses, oli ka valus. No ilmselt oli, sest te ei tahtnud seda teemat isegi adresseerida. Tulite jutuga, et mul oli tühi eelarvekärbe. Vaadake, see eelarvekärbe pidigi tühi olema, sest see prognoos, see defitsiidi prognoos oli piinlikult vale. Piinlik peaks olema muidugi teil, et te seda valet kogu aeg korrutate ja elus püüate hoida, ja muidugi peab piinlik olema ka prognoosijatel. See prognoos ei realiseerunud ja juba täna me teame, et meieaegne prognoos osutus kaks korda suuremaks, kui tuli tegelik miinus. Meie kõige suurem miinus oli 2020. aastal ehk koroona kõige rängemal aastal – umbes 5,5%. Ja 2021. aastal, mille kohta oli viimane minu tehtud eelarve, oli see 3,8%. Täna jõudis minuni Rahandusministeeriumi prognoos, mis näitab 2022. aasta miinust juba 3%, kusjuures see on ilma lisaeelarveta, mis kahekordistab seda defitsiiti. Nii et teie valitsemise ajal on Eestil kõigi aegade suurim eelarvedefitsiit ja te ikka veel seletate siin midagi sellest, kuidas mina jätsin rahaasjad segamini.

Mul on küsimus ka. Mis te arvate, kuidas mõjub Eesti välissuhtlusele see, kui meil on peaminister, kes nii siseriiklikult kui ka välismaal levitab valet Eesti riigi rahaasjade kohta selleks, et mustata eelmise valitsuse rahandusministrit?

13:41 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:41 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, ma pean teile pettumuse valmistama, aga rahvusvaheliselt teie küll ei paku absoluutselt mingisugust huvi. Keegi teist seal ei räägi ja selle kohta ei küsi, nii et ei ole mul ka põhjust sellest midagi arvata.

Aga tulles Eesti juurde, siis fakt on see, et siis, kui teie olite rahandusminister – ja need olid head ajad, ei olnud mingit kriisi –, oli eelarvedefitsiit 1,34 miljardit ehk 5% sisemajanduse kogutoodangust. Eelmisel aastal, kui tuli meie valitsus, suutsime me seda eelarvedefitsiiti vähendada 0,74 miljardi euroni. Aga reaalselt on olnud väga raske seda vähendada. Te ise möönate, et tegite riigieelarve selliselt, et panite sinna sisse bluffi. Ja mina ei süüdistaks neid inimesi, kes teevad prognoose. Prognoosides ei ole nüüd küll mingit põhjust kahelda. Isegi kui nad protsendi sinna või protsendi tänna erinevad, on oluline see, et te läksite väga süstemaatiliselt [tegema] rohkem kulutusi, kui tegelikult oli tulusid.

Riigieelarve puhul keegi ei ole ju puudujäägi vastu, kui on rasked ajad. Ka meie riigieelarve raamseadusesse on kirjutatud see, et kui majandus tegutseb alla oma võimete, siis tuleb seda turgutada, ka laenude abil ja kõikvõimalikku puudujääki [aktsepteerides]. Aga probleem on selles, et teie tegite seda headel aegadel, kui turgutamist ei olnud mitte vaja, vaid oli vaja tegelikult vastutsüklilist tegevust. Seetõttu me läksime kahte väga raskesse kriisi puudujäägis eelarvega ehk puhvreid ei olnud kogutud. Ja pole võimalik tulla sealt välja tugevamana.

Täpselt nii nagu finantskriisi ajal. Miks läks Lätil ja Leedul halvemini kui meil? Miks nad ei toibunud sellest nii kiiresti, kui Eesti toibus? Aga sellel põhjusel, et Reformierakonna valitsus oli kogunud puhvreid, oli kogunud reserve. Me läksime kriisidesse vastu ülejäägiga, mille tulemusel me tulime kergemini nendest kriisidest välja. Teile Eesti Pank ja Rahandusministeerium on ilmselt näidanud ka neid prognoose, kuidas sel korral saab väljatulek olema palju raskem, sest puudujääk, millega me läksime kriisile vastu, oli niivõrd suur.

13:44 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Protseduuriline küsimus, Martin Helme, palun!

13:44 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Mul on sihuke protseduuriline märkus, et 2020. aastal oli kriis, koroonakriis. 2021. aastal tehtud eelarve, mida ta just kiitis, et miinus läks ilusti väiksemaks, oli minu tehtud ja seal ei olnud istuval valitsusel asja, [nemad sellesse] ei puutunud. Ja puhvrite kulutamine, muide, läheb ka struktuursesse miinusesse.


5. 13:44 Ukrainakeelse hariduse kohta

13:44 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi viienda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Anti Poolamets, vastab haridus- ja teadusminister Liina Kersna, teema on ukrainakeelne haridus. Anti Poolamets, palun!

13:44 Anti Poolamets

Lugupeetud juhataja! Austatud minister! Ma alustan ajaloolise ekskursiga. Me teame Ukraina rasket ajalugu, me teame genotsiide – mitte ainsuses, vaid mitmuses –, mis on nende vastu toime pandud, ikka ühel eesmärgil, et hävitada ukrainlaste rahvustunne, hävitada võimalus riiklusele, hävitada kultuur. See algas ammu enne seda toorest kallaletungi. Samamoodi on kannatanud ukraina keel. Ukraina keelt sai nõukogude ajal õppida piiratud ulatuses, koolides takistati ukraina keele arengut, venestamisprotsess oli palju jõulisem kui Eestis. Minu meelest, kui me näeme, et suur osa Ukraina õpilastest on läinud eesti kooli ja osa vene kooli, peaks meie prioriteet olema aidata neid maksimaalselt, isegi sada protsenti ukraina keeles õppida, sest Ukraina president ootab oma rahvast koju tagasi. Ta ei taha, et nad oleks üle maailma laiali paisatud. Mida kiiremini nad koju saavad, seda parem. Nad kõik tahavad koju saada. On elementaarne, et me anname neile võimaluse – ja mängime ka ninanipsu kunagistele venestajatele – siin Eestis kohe ukraina keeles õppida, olgu see kaugõpe või mõni muu formaat. Esiteks, kui palju neid õpetajaid on, kes suudaks ukraina keeles õpetada? Ja kas on ka üks teie prioriteete anda lastele ukrainakeelset õpet kohe ja nüüd, mitte suunata neid vene kooli ja samamoodi mitte panna neid kohe rasket eesti keelt õppima, vaid [teha nii, et] nad tunneksid ennast koduselt ja saaksid varsti oma kodukoolidesse tagasi pöörduda?

13:47 Esimees Jüri Ratas

Liina Kersna, palun!

13:47 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest! Esiteks, Ukraina ametlike andmete järgi on enam kui 950 haridusasutust saanud sõjategevuses oluliselt kannatada, 88 haridusasutust on täiesti maatasa pommitatud. Ja nii nagu ma ütlesin, enam kui 10 000 [Ukraina] haridusasutust pakub oma lastele üle maailma distantsõpet. Ka Eestis on neid lapsi, kes õpivad ukrainakeelsel distantsõppe platvormil. On ka mitmeid koole, kus on palgatud ukrainakeelsed õpetajad või abiõpetajad, kes aitavad lastel nii distantsõppe platvormi kaudu õppetöös osaleda kui ka enamasti eestikeelsetes koolides paremini hakkama saada.

Seda, et üks Euroopa Liidu liikmesriik teeks eraldi ukrainakeelsed koolid Ukraina sõjapõgenikest lastele, ei ole mina kuulnud. Näiteks kui oleme vist juba mitmendat korda kohtunud Euroopa haridusministritega ning oleme Ukraina sõjapõgenikest laste haridustee üle arutlenud ja praktikaid jaganud, siis kõik on öelnud, et nad integreerivad sõjapõgenikest lapsed olemasolevasse haridussüsteemi. Meil on riike, [kus juba varasemast on ukrainakeelne kool olemas]. Näiteks Lätis on 20 aastat tegutsenud ukrainakeelne gümnaasium, aga ka lätlased ütlevad ja on võtnud vastu eraldi seaduse, et alates sügisest tohivad sõjapõgenikest lapsed õppida ainult lätikeelsetes koolides, et nad kiiremini integreeruksid ja õpiksid ka [kohaliku] keele ära.

Aga ma olen teiega selles mõttes nõus, et emakeelt tuleb hoida au sees. Tuleb kindlasti võimaldada neil õppida ka distantsõppe platvormil ja kindlasti heas mõttes kasutada ära siia jõudnud [sõjapõgenikest] haridustöötajaid, kes õpetaksid lastele ukraina keelt ja kirjandust. See on kindlasti oluline, sest me teame uuringutest seda, et kui lapse emakeel on toetatud, siis ta õpib ka teisi keeli paremini.

13:49 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd täiendav küsimus. Anti Poolamets, palun!

13:49 Anti Poolamets

Aitäh! Ma kuulsin väga huvitavat vihjet sellele, et mitte keegi ei ole ukraina kooli asutanud, järelikult ka mitte Poola. Ma täpselt ei tea, [kas see on nii], teie võib-olla ka kõiki detaile ei tea. Aga sellegipoolest minule meeldiks see mõte, et me oleme esimesed, kes näitavad kõige suuremat lugupidamist. Me anname neile suurepärast relvaabi, aga me võiksime Ukraina rahvale anda ka suurepärast keeleabi just teie valitsemise all ja olla uhked selle üle, et saame Ukraina haridusministrile ette kanda, et me pakume neile parimat ukrainakeelset haridust.

Tuletan meelde, kuidas tegid Eesti pagulased Saksa pagulaslaagrites. Nad asutasid oma gümnaasiume, isegi oma ülikooli ja see hoidis nende vaimu üleval pärast rasket kodumaalt lahkumist ja hoidis üleval ka eestlust. Sama kehtib ukrainlaste kohta. Oleme esimesed, anname neile maksimumi. Saab ju ka ukrainlaste klasse teha, kui neid on eesti kooli sattunud piisaval hulgal, ehk leida õpetaja ja sealsamas koolis anda neile klassiruum, kus toimubki täismahus ukrainakeelne õpe ja veel topeltmahus, kui soovite kultuuri, ajalugu ja kõike muud.

13:50 Esimees Jüri Ratas

Liina Kersna, palun!

13:51 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Poola minister tõesti viimane kord, kui me kohtusime, ütles, et nendeni on jõudnud 700 000 last ja umbes 60 000 neist olid juba haridussüsteemi integreeritud. Poola on Ukraina naaberriik ja seetõttu oli Poolas juba enne sõda ukrainakeelseid koole. Nad ei ole loonud ukrainakeelseid koole spetsiaalselt sõjapõgenike jaoks, vaid kuna nad on Ukraina naaberriik, on neil seal juba enne olnud suur ukrainakeelne kogukond ja nad on nüüd suunanud lapsi ka ukrainakeelsetesse koolidesse. Aga mitte ainult – ka nemad on suunanud lapsi poolakeelsesse haridussüsteemi.

Kindlasti me peame oluliseks, et lapsed saaksid õppida ukraina keelt ja kirjandust, ja kindlasti tagab riik võimalused, et lapsed saaksid osaleda distantsõppe platvormidel ka ukraina keeles. Koolid on eraldanud lastele arvuteid, ka raamatukogudes saavad lapsed osaleda distantsõppel. Just hiljuti käisin näiteks Ristiku Põhikoolis, sealses raamatukogus oli kaks arvutit, mille taga Ukraina lapsed käivad vahepeal distantsõppe platvormil haridust omandamas. Ja loomulikult, niipalju kui Eestisse on jõudnud ukraina keele ja kirjanduse õpetajaid, saavad nad kõik rakendust. Kui nad soovivad töötada, saavad nad kindlasti rakendust, sest emakeele hoidmine on väga oluline.

Aga ma olen absoluutselt teistsugusel arvamusel, mis puudutab seda, et võiksimegi nendel lastel lasta õppida ainult ukraina keeles. Sellega me võtame neilt ära võimaluse saada osa Eesti haridusest ja osaleda ühiskonnaelus. Keel on äärmiselt oluline selleks, et Eestis hästi hakkama saada, ja me tegelikult ju ei tea, kui kauaks ukrainlased siia jäävad. Üle 900 haridusasutuse on saanud sõjategevuses kannatada. Me tõesti ei oska seda öelda. Me peame olema valmis selleks, et need lapsed jäävad siia kauemaks.

13:53 Esimees Jüri Ratas

Härra Põlluaas, ma saan aru, et mikrofoni probleem oli. Kas ma tohin paluda, et haridus- ja teadusminister korraks koputaks sinna peale? Tundub, et hääl on tagasi. (Liina Kersna: "Ebastabiilne.") Lähme nüüd kahe lisaküsimuse juurde. Henn Põlluaas, palun!

13:53 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma loodan, et nüüd mikrofon jääb tööle. Ukraina oli ja on sügavas demograafilises kriisis. Ka ilma sõjata on 20 aasta jooksul elanikkonna arv vähenenud umbes 16% ja kui põgenikest naaseb peale sõda koju väiksem osa, siis väheneb nende arv circa 30% ja laste arv lausa 56% aastaks 2040. Need on St Andrewsi Ülikooli demograafide uuringu tulemused. Kui tahame Ukrainale head, siis peame tegema kõik, et põgenikud naaseksid peale sõda kodumaale. Me peame aitama neid selles, mitte neid siia integreerima. Lastele tuleb anda just nimelt ukrainakeelset, mitte eesti-, ammugi mitte venekeelset haridust. Eesti keel olgu üks õppeaine, loomulikult üks oluline õppeaine, aga mitte see, et kogu haridus oleks eestikeelne. Laste eestikeelsesse kooli panemine kannab endas eesmärki nad siia põlistada ja nende vanemaid ära kasutada odavtööjõuna ja kannab endas just seda eesmärki, et nad ei läheks tagasi. Miks te olete sellise Ukrainat kahjustava tee valinud? Teie eelmisele vastusele lisan, et me ei pea tegema nii, nagu teevad teised riigid. Te väitsite, et ukrainakeelset haridust ei anta. Näitame, et meie oleme tõelised Ukraina sõbrad.

13:55 Esimees Jüri Ratas

Liina Kersna, palun! 

13:55 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Me tahame, et need lapsed ja need pered, kes Eestisse on jõudnud, tunneksid ennast Eestis hästi ja saaksid Eesti ühiskonnas hakkama nii kaua, kuni nad saavad minna tagasi oma kodudesse, tagasi Ukrainasse. Kõik sõjapõgenikud loodavad, et see juhtub võimalikult ruttu, et nad saavad võimalikult ruttu Ukrainasse tagasi minna. Aga me ei tea, millal päriselt nad saavad tagasi minna. Selleks, et nad saaksid Eestis oldud ajal tunda ennast hästi ja saada osa meie ühiskonnast, on oluline, et nii täiskasvanud kui ka lapsed, kes omandavad keelt palju kiiremini, omandaksid keele võimalikult ruttu ning läheksid Ukrainasse tagasi veel targematena, kui nad siia tulid. Ka rikkamana, ühe võõrkeele oskuse võrra rikkamana. Ükski keel ei jookse mööda külgi maha. Meie Eestis saame endale aga väga palju häid sõpru Ukrainast, kellel on Eestist väga head mälestused, ka koolidest head mälestused. Nad kindlasti lähevad Ukrainasse tagasi. Ma olen iga kord ka Ukraina haridusministrile kinnitanud, et loomulikult Ukraina saab oma lapsed tagasi. Aga nad saavad need lapsed tagasi veel rikkamana, kui nad siia jõudsid, sest need lapsed on saanud elementaarsed teadmised eesti keelest ja nad on saanud osa Eesti väga heast haridussüsteemist. Kui täna rääkida nende lastega, kes on meie eestikeelses haridussüsteemis, siis nad ongi väga rahul. Neile meeldib Eesti haridussüsteem. Ma usun, et meie koolid on valmis neid lapsi väga hästi vastu võtma ja neid toetama.

13:57 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Ma tänan kõiki Riigikogu liikmeid küsimuste eest. Ma tänan Vabariigi Valitsuse liikmeid vastuste eest! Sellega on infotund lõppenud. 

13:57 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee