Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

12:28 Infotund

12:31 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, austatud Riigikogu, head Vabariigi Valitsuse liikmed, head infotunni vaatajad siin saalis ja interneti või televiisori vahendusel! Alustame 13. aprilli 2022. aasta infotunniga. Ja kõigepealt kohaloleku kontroll.

12:32 Esimees Jüri Ratas

Kohale registreerus 21 Riigikogu liiget, puudub 80.

Tänases infotunnis osalevad järgmised Vabariigi Valitsuse liikmed: peaminister Kaja Kallas, haridus‑ ja teadusminister Liina Kersna, keskkonnaminister Erki Savisaar. Head ametikaaslased! Kui teile sobib, siis ma teen järgneva ettepaneku. Täna on viis registreeritud teemat. Kuna teemasid on natukene vähem, samas ka infotund on natuke lühem, kuid siiski võiks olla iga küsimuse juures üks täiendav küsimus ja kaks lisaküsimust. Kui see sobiks, siis võiks selle alusel töötada. Aitäh!


1. 12:32 Olukord riigis

12:32 Esimees Jüri Ratas

Esimesena küsib Riigikogu liige Helle-Moonika Helme, sellele vastab valitsuse liige, peaminister Kaja Kallas ja teemaks on olukord riigis. Helle-Moonika Helme, palun!

12:32 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea peaminister! Me kohtusime eile fraktsioonis Eesti Panga presidendi ja asepresidendiga, kes andsid meile ülevaate tulevasest majandusprognoosist. Paraku olid sisse arvestatud Venemaa sõjategevuse mõjud Ukrainas suhteliselt tagasihoidlikud. Ja nad ise tunnistasid ka, et see kõik ongi suhteliselt tume maa ka nende jaoks veel. Samas nad ütlesid, et on majanduse elavnemisse sisse arvestanud Eesti riigi poolt sõjapõgenikele makstavad sotsiaaltoetused ja töötasu kulutamise Eestis, kus see kasvataks meie majandust läbi kohaliku tarbimise. See summa oli selleks aastaks 150 miljonit ehk 5000 eurot inimese kohta ja arvestatud 30 000 inimesele, mida Eesti riik maksab. Eesti Panga president ei osanud meile aga veel öelda, kust see raha tuleb, ja arvas, et ilmselt võetakse laenu. Küsingi siis, kas te saate meile siin konkreetselt, millistest vahenditest kavatseb teie valitsus Eesti riigile teie poolt võetud kohustust finantseerida. Samas on ukrainlased ise öelnud, et nad saadavad suure osa sellest rahast pigem ära kodumaale oma lähedastele. Ehk siis ei lähe sellest rahast enamik mitte meie majanduse kasvamisse läbi tarbimise, vaid voolab Eestist välja.

Kui nüüd valitsus kavatseb võtta sõjapõgenikega seotud kulutuste katteks laenu ning see raha läheb lõpuks suuresti Ukrainasse, mitte ei jää Eestisse, siis missugune on selle pikaajaline mõju Eesti majandusele? Kas meie lastele ja lastelastele jääbki vaid laenumaksmise kohustus? Ma tuletan meelde, milline vastuseis oli laenuvõtmisele siis, kui see oleks läinud meie enda infrastruktuuri ehitamisse ja korrastamisse, mis aga ometigi oleks jäänud meile kõigile kasutada aastakümneteks.

12:34 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:34 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See on küll imetlusväärne, kuidas te igas teemas leiate võimaluse põgenikke vaenata, öelda, et majanduslangusest saab isegi olema majandus... (Juhataja helistab kella. Keegi räägib saalist.) 

12:34 Esimees Jüri Ratas

Mikrofon on väljas? (Keegi ütleb, et saali ei ole kuulda.) Selge. Me kohe kontrollime mikrofoni. Minul on küll kuulda, aga ... Kohe kontrollime mikrofoni. 

12:35 Peaminister Kaja Kallas

Kes seda kontrollib? Kas keegi tuleb siia kontrollima? (Koputab vastu mikrofoni.) 

12:35 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Peaministri katse näitab, et mikrofon töötab. Nii et loodame, et nüüd hakkas tööle. Mul oleks palve, austatud peaminister, alustage otsast peale ja ma palun, et ka aeg on otsast peale. Palun!

12:35 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma ütlesin seda, et ma alati imestan, kuidas te igas teemas leiate seose ja võimaluse vaenata põgenikke ja öelda, et kõikides Eesti probleemides on süüdi Ukraina sõjapõgenikud, keda me tõesti aitame. Ja aitame sellepärast, et Ukrainas on käimas täiemõõduline sõda. Need inimesed põgenevad sõja eest, need on peamiselt naised ja lapsed, kes tulevad Eestisse ajutist varjupaika otsima. Me tõesti püüame neid aidata, nii nagu me püüame aidata Ukrainat ka kõikidel teistel võimalustel, sest me teame ja me soovime, et kui meie peaksime abi vajama, siis seda abi meile ka teised annavad, sest meie oleme teisi aidanud.

Kui te küsite majanduse kohta, siis majandusel on läinud siiani väga hästi. Tõesti, eelmise aasta majanduskasv oli 8,9%, mis ületab kaugelt seda, mis oli Lätis, Leedus, Rootsis, mis oli 4,8% või Soomes 3,3% majanduskasvu. Selge on see, et sõjategevus toob kaasa majanduslanguse ja toob kaasa selle, et läheb raskeks. Sellel on mõjud läbi selle, et on sanktsioonid, mis puudutavad paraku ka meid. Sellel on mõju läbi selle, et Ukrainast ja Venemaalt tulevad toorained, mis praegu sealt ei tule. Ja see kindlasti mõjutab kõiki meid ka.

Küsimus, kust tulevad riigi tulud. Riigi tulud tulevad maksudest, mis laekuvad sellest, et makse makstakse Eestis, ja tulevad kõikvõimalikest ka laenudest, erinevatest kapitali turuinstrumentidest. Laenu saab kasutada investeeringuteks ja seda ei saa kasutada püsikulude katmiseks. Nii et kõik kulutused, mis on seotud sõjapõgenikega, neid ei saa katta laenu arvelt, vaid neid peab katma nendest tuludest, mis riigil on olemas, sest et püsikulusid sedasi katta ei saa.

Me oleme ette valmistanud lisaeelarve projekti, mis on tegelikult kolmest osast. Üks suur osa on seotud Eesti enda kaitsevõime tõstmisega, sealhulgas elanikkonnakaitse, võimalik varjumise temaatika. Teine osa on see, mis puudutab sõja mõjusid konkreetsemalt, see on ka sõjapõgenikega seotud kulutused. Ja kolmas osa on meie enda inimeste toimetulek seoses sellega, et tõesti on ülemaailmselt väga kõrge inflatsioon ja see kõrge inflatsioon lööb ka meie inimesi.

12:38 Esimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun, protseduuriline küsimus!

12:38 Helle-Moonika Helme

Protseduuriline heale eesistujale. Ma küsin, et kas ma oma küsimuses ütlesin midagi sobimatut või õhutasin vaenu või vaenasin kedagi. Ma eeldan, et kui hea eesistuja mulle märkust ei teinud, siis äkki ta teeks märkuse lugupeetud peaministrile, et ta asjatult lõpetaks sellise emotsioonitsemise ja hinnangute andmise ja süüdistamise. Ta ei ole siin selleks, et süüdistada, anda hinnanguid, vaid vastata küsimustele. Mina küsisin informatsiooni, mida ma ei saanud Eesti Panga presidendi ja asepresidendi käest, ja ka nemad ei teadnud. Ja need on teemad, mis tegelikult, mida ka avalikkus väga teravalt jälgib. Ja avalikkus, Eesti inimesed on minu käest neid asju küsinud ja see on see koht, kus mina saan neid küsimusi peaministrile edastada. Need inimesed, me keegi ei vaena sõjapõgenikke ja ka need inimesed ei vaena sõjapõgenikke. Aga kui inimene, ema, kirjutab mulle, et tema lapse hambaravi lõpetati, sest haigekassa ütles, et selleks aastaks on haigekassa rahad otsas, siis ta küsib, kas see on sõjapõgenike pärast, kas need rahad lähevad sinna, siis mina küsisingi puhtalt finantseerimise kohta.

12:39 Esimees Jüri Ratas

Ma sain aru teie küsimusest.

12:39 Helle-Moonika Helme

Et lõpetaks ära need asjatud emotsioonitsemised.

12:39 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Head ametikaaslased! Kõigepealt, ei, ma ei tee teile märkust ja ma ei teinud teile märkust ja ma ei tee ka hetkel vastajale märkust. Aga ma tahan öelda, ametikaaslased, et ma mäletan, mõned ajad tagasi oli siin saalis reegel, et infotunni ajal meil pole protseduurilisi küsimusi. See on tulnud nüüd viimastel aastatel. Loomulikult, ma ei lõpeta seda reeglit, sest täitsa alguses, kui te tõstsite käe, oli selge protseduuriline küsimus. Mikrofonid ei töötanud. Et läheme nüüd, läheme edasi. Ma kindlasti ei sekku praegu sisusse, kuidas keegi vastab või kuidas keegi küsib. Minu meelest siin ei ole vaja hetkel siin juhatajapoolselt sekkuda. Läheme edasi. Palun, täiendav küsimus, Helle-Moonika Helme, palun!

12:40 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Tõepoolest, ma ei tahtnud oma väga olulise küsimuse aega raisata ära asjatule vastuemotsioonitsemisele, mjida lugupeetud peaminister alustas. Aga jätkame siit edasi energiasanktsioonide teemal. Riigi eelarve kontrolli erikomisjoni istungil, ütles Eleringi juht Taavi Veskimägi Vene gaasist rääkides, et gaasimolekulil pole kodumaad. Eesti praegu Vene gaasi ei osta, ostab Soomest. Samas, kõik, kes vähegi asjast teavad, teavad ka seda, et Soomest saadud gaas on suuresti Vene päritolu ehk siis see puhas nägu, mida väljaspoole kommunikeerime, ei ole tegelikult üldse puhas. Samal istungil ütles Eesti Gaasi esindaja, et aprillis-mais Venemaalt gaasi tõepoolest otse Eestisse ei tule. Vajadusteks kasutatakse aga muu hulgas varusid, mis on varasemalt tallele pandud ja mis on Venemaalt juba varem ostetud gaas. Tulevikuperspektiividest rääkides oli tema mure, et hiljemalt juunist tuleks eelolevaks talveks muretsema uusi varusid, sest muidu oleme hiljemalt jaanuaris-veebruaris olukorras, kus mahutid on tühjad ja ei ole millegagi kütta. Hetkel ei ole muud varianti kui see, et juba juunis peaks hakkama uuesti Venemaalt gaasi ostma, sest muidu juhtub see, mida ma just enne ütlesin. Need on tema sõnad.

Teie LNG-laeva projekt on suuresti õhku kirjutatud. See võib, aga ei pruugi kütteperioodi algul siin olla. Samuti otsib Euroopa Komisjoni energiavolinik Kadri Simson paaniliselt üle maailma LNG tarnijaid, et isegi kui see laev seisab Paldiskis kai ääres, mida veel olemas ei ole, siis seal mahutites gaasi oleks. Kõik see on üliväga oraste ja noatera peal projekt. Kas teil on mingi plaan olemas, mis saab Eesti tööstusest Eesti inimeste majadest ja korteritest? Kas need peavad jaanuaris-veebruaris külmaks ja kütmata? Või mis see teie plaan on ka kõige mustema stsenaariumi korral?

12:42 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:42 Peaminister Kaja Kallas

Jaa. Aitäh! Tõesti, me oleme teinud valitsuses põhimõttelise otsuse, et meie ei soovi Vene sõjamasinat finantseerida. Ja just, kui arvestada seda, et kõige suurem osa Venemaa eelarvest tuleb erinevatest energiakandjatest, olgu see nafta, gaas või kivisüsi, siis meie hinnangul peaksid need olema sanktsiooni all üle terve Euroopa, just selleks, et me seda sõjamasinat ei finantseeriks. Ja tõesti, Eesti tasemel me selle otsuse teinud.

Nüüd, gaasimolekulid tõesti, mis praegu on seal gaasimahutis, ei ole võimalik eristada, mis on tulnud kust, aga suunis on antud, et neid Venemaalt ei osteta. Ka see toru, mis sinna Venemaalt läheb, sinn Inčukalnsi gaasihoidlasse, ei tööta ja sealt ei tule ühtegi molekuli.

Mis puudutab valmistumist sügiseks, siis esiteks oleme varunud juba ... ja seda gaasigaasihoidlat täidetakse praegu, mis puudutab Lätis asuvat gaasihoidlat. Ja teiseks otsustasime valitsuse tasandil ka varuda täiendavalt ühe teravatt-tunni ulatuses gaasi ja mitte osta seda Venemaalt. Seejuures peab ütlema, et Eesti kogutarbimine on viis teravatt-tundi, nii et üks teravatt-tund oleks siis veel varusid lisaks.

Nüüd kolmas asi, mis me oleme teinud, on tõesti see, et me otsustasime rajada LNG haalamiskai ja toru, eraldasime selleks 30 miljonit eurot, et see vastuvõtuvõimekus Paldiskis oleks. Teine osa on see, et meil on sisuline kokkulepe Soome ja Lätiga, mis on meil küll vormistamata, selleks et ühiselt seda ujuvat LNG-terminali, milles oleks taasgaasistamise võimalus, ka kasutada. Soome tarbimine on 30 teravatt-tundi, Eesti tarbimine on viis teravatt-tunni ja Läti tarbimine on 14 teravatt-tundi, seetõttu on mõistlik neid asju ka jagada. Esialgse kokkuleppe mõte on ka see, et see ujuvterminal või see, see laev tuleb kõigepealt Eestisse. Aga mis see mõte on? Just varuda LNG-d, selleks veeldatud maagaasi teistelt pakkujatelt, kui seda on Venemaa, täita sellega gaasihoidlat ja saada siis talvest, rasketest aegadest sellega üle.

12:45 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd kaks lisaküsimust. Martin Helme, palun!

12:45 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea peaminister! No teie suhe tõega muutub järjest pikema distantsiga ja teie lähedus valega järjest lühema distantsiga. Et kui te siin räägite, kuidas meie vaename põgenikke, siis te muidugi lihtsalt julmalt valetate. Tegelikult võib tõtt olla selles ütlemises, et me vaename tänast valitsust, sest täna on Eestis üks kõigi aegade kõige kehvem ja rahvavaenulikum valitsus. Aga põgenikke vaenab ikka tänane valitsus ja Reformierakond, kes kohtleb neid oma rahastajatele, suurtööandjatele orjatööjõuna ja käsitleb sõja hirmus, hirmutegude eest põgenevaid naisi-lapsi kulutatava materjalidena suurtöövõtjatele nende kasumi suurendamiseks. See on küüniline, moraalitu, alatu, mida te teete.

Aga ma tuleks ikka rahateemade juurde tagasi, mul on ka sellega kokkupuudet olnud varasemas elus. Te siin jälle, üldse mitte tõele truu olles, seletasite, kuidas laenu ei saa kulutada püsivateks kuludeks, vaid ainult investeeringuteks. No ühtegi seadust või reeglit, mis niimoodi ütleks, ei ole. Et kui te olete ise niimoodi kokku leppinud valitsuses, siis seda tulebki nii öelda. Aga ei ole kusagil keelatud ja me oleme seda ka varem teinud, et me kulutame laenu ka jooksvateks asjadeks. Nüüd seesama Eesti Panga prognoos ütles, veel enne lisaeelarvet, et Eesti järgmise aasta eelarve miinus on kuskil kaks koma – kui ma õigesti mäletan – seitse protsenti. Mina olen kuulnud, aga te saate ju meid siin aidata, sest et teie eelarveläbirääkimised on kestnud väga kaua ja sealt infot tuleb välja väga vähe. Ma olen kuulnud, et räägitakse 800–900-miljonilisest lisakulust. No see suurendaks meil eelarvemiinust 3% võrra, 5,7 siis. Ja kui see oleks 1,2 miljardit, siis oleks 4%, üle kuue, me oleksime siis kõigi aegade kõige suuremas eelarvemiinuses. Öelge mulle, te olite opositsioonis tohutu eelarvetasakaalu purist: kas see metamorfoos opositsiooni eelarvetasakaalu puristist Eesti kõige suuremaks ülekulutajaks oli valus ka?

12:47 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:47 Peaminister Kaja Kallas

On lihtsalt ausalt öeldes väga õudne teid kuulata, et see, et te tunnistate, et vaenate siis meid konkreetselt. Mina näiteks ei vaena EKRE-t. Ma saan aru, et teil on oma valijad ja te esindate konkreetset seltskonda. Aga see, et te ütlete niimoodi, et te vaenate, see on päris jõuline, ja hea, et te olete selles suhtes nii avatud.

Nüüd laen. Igapäevaseid kulutusi katsuge oma igapäevases elus siis katta laenuga, et lihtsalt toitu, kõike ostan ainult laenuga, et kaua selline laenu najal elamine siis kestab. Juba vanarahvas ütleb, et laenu, ühesõnaga, laastutuli ja laenutulu ei kesta kaua. Eelarvemiinus, mida meie saime päranduseks teilt, oli 1,27 miljardit. Tegelikult suur auk haigutas eelarves. Kui me vaatame varasemaid kriisidest väljatulekuid, miks meie tulime hästi välja finantskriisist, miks me tulime hästi välja varasematest kriisidest, oli see, et võrreldes Läti ja Leeduga ... (Hääl saalis.) Te suudate samal ajal rääkida ja kuulata. Vau! Üldiselt see on päris suur oskus. Aga et miks Eesti tuli sellest tugevalt välja, oli see, et me läksime sisse siis suure puhvriga, meil olid reservid kogutud tol ajal, kui Reformierakond oli valitsuses. See ongi see oluline aspekt. Ka inimesed ütlevad, et tuleb koguda mustadeks päevadeks, sest siis, kui tulevad rasked ajad, on tegelikult kuskilt neid probleeme, neid muresid katta. (Paus.) Ei, mul on lihtsalt väga imelik rääkida, kui te keerate mulle selja ja vestlete proua Helmega seal ...

12:49 Esimees Jüri Ratas

Austatud peaminister! Teil on aega veel vastamiseks üks minut. Palun vastake, kui te soovite, kui ei, siis lõpetage. See, kas Riigikogu liige on saalis või mitte, teie peate vastama, et kas ta pöörab pead või mitte pead, et sellest ei tasu välja teha. Palun, teil on üks minut aega.

12:49 Peaminister Kaja Kallas

Ma lihtsalt pean seda väga imelikuks, et kui inimene küsib ja siis ma vastan ja ta samal ajal kuulab Moonika Helme instruktsioone. Siis võib-olla ei ole mõtet küsida, küsige siis proua Helme käest.

12:49 Esimees Jüri Ratas

Teeme nii. Läheme edasi. Järgmine küsimus. Mart Helme, palun!

12:49 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Kaja Kallas! Me lihtsalt omavahel avaldame imestust, kuivõrd faktidega vabalt ringi käiv ja rahandusest mitte midagi taipav inimene te olete. Te ei tea seda, et see 1,2 miljardit oli Rahandusministeeriumi prognoos, mis ei pidanud paika, mis ei võtnud arvesse pensionireformi ja mitmeid teisi asjaolusid, mis hiljem realiseerusid ja sisuliselt suurema osa sellest n-ö miinusest kustutasid. Kui te seda peaministrina ei ole aru saanud ega kogenud ega arvesse võtnud hilisema rahadega ümberkäimise suhtes, siis te ausalt öeldes võtke kätte ja minge ometi sellest ametist ära.

Minu küsimus on aga seotud gaasiga. Eesti Gaasi esindajad on meile fraktsioonis öelnud väga selge sõnaga, et see LNG projekt sellisel kujul, nagu ta praegu valitsuses arutusel on olnud, ei taga Eesti gaasiga varustamist. Ei taga. Alexela ... (Köhib.) Vabandust! Alexela esindajad on öelnud, et nad ootavad riigilt garantiisid. Nad ei hakka ehitama mingit kaid ega tegema muid investeeringuid, kui riik ei taga, et gaasi, LNG gaasi kasutamine jätkub ka pärast Ukraina sõja lõppemist või muu gaasikriisi möödumist. Põhimõtteliselt teame me ka seda, et Põhjasadamas Paldiskis on olemas juba gaasitöötlemisvõime ja gaasi vastuvõtuvõimekusega kai, mis kuulub aga mingitele Ukraina oligarhidele. Neid asjaolusid te kas ei tea või te vaikite maha ja räägite meile mingit ilusat roosat muinasjuttu, nagu teil kombeks on. Nagu te oleksite valitsuses kõik asjad paika pandud ja muretsemiseks ei ole põhjust. Meil siin on muretsemiseks põhjust küllalt ja samuti Eesti inimestel.

12:52 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas palun!

12:52 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kui ma õigesti mäletan, ja mul ei ole praegu kaasas riigieelarve, siis teie poolt esitatud riigieelarve seletuskirja, mille lehekülg 27 või 57, ma täpselt ei mäleta, ütleb otse, et te olete kirjutanud eelarvesse tühjad kärped. Tühjad kärped, ise möönate. Teie poeg Martin Helme on möönnud erinevates saadetes, et jah, oligi bluff. Oligi bluff ja oligi tühi eelarvekärbe ja läksime täiesti selgelt valetama. Sellist kärbet tegelikult ei olnud tehtud ega ei olnud ka plaanis teha, küll aga tehti selle vastu kulutusi. Seda te olete kõik ise möönnud, nii et ma ei tea, milles teie mind küll süüdistate, kui te niimoodi ütlete.

Nüüd, mis puudutab gaasi, siis tõesti on varasemate valitsuste poolt tehtud otsused rajada Balticconnector, et siis teha ühendus Soomega, et gaasi liikumine Soomest Eestisse oleks võimalik, ja selle LNG-ga ei ole tegeletud sellel põhjusel, et LNG on olnud lihtsalt niivõrd palju kallim ja see pole olnud majanduslikult tasuv. Nüüd me oleme olukorras, kus me tahame Vene gaasist loobuda ja sel põhjusel on meil vaja ka teisi energiaallikaid ja seetõttu LNG on muutunud ka majanduslikult tasuvaks. Nüüd, jah, Alexelaga neid läbirääkimisi peetakse, kindlasti on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt kaalutud ka erinevaid projekte, sealhulgas seda Põhjasadama projekti, mis on kõige kiiremini valmiv, ja need analüüsid, mida valitsuses on esitatud, on näidanud, et kõikidest projektidest kõige kiiremini saaks valmis Paldiski haalamiskai, mis annaks võimaluse võtta vastu veeldatud maagaasi.

Oluline meie jaoks on see, et see võimalus tekiks juba selle aasta sügisel, just sellepärast, et me talvele vastu minnes oleksime varustatud piisava hulga gaasiga. Jah, Eesti energiatarbimisest üldiselt gaasi osakaal ei ole väga suur, see on 7–9%, aga siiski, kuna see on seotud tõesti paljude tööstustega, see on seotud ka kodumajapidamiste soojusega, kaugküttega, siis igal juhul peame me need võimalused looma, et gaas või siis alternatiivne allikas oleks olemas ja sellepärast me sellised otsused oleme ka teinud, et neid samme astuda.

12:55 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

12:55 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma tahaksin avaldada teile tunnustust, kui tohib. Nimelt asi puudutab § 146, küsimustele vastamise korda, kus infotunni juhataja ülesanne on hinnata, kas küsimus puudutab taotluses märgitud probleemi ja kas küsimus on saanud piisava vastuse, et selle käsitlemine lõpetada. Mõlemas osas on teil kaalutlusõigus. Ma väga tunnustan teid selle eest, et te juhtisite meie valitseja tähelepanu sellele, et siin osundamine meie infotunni küsijatele, kas ta pöörab pead vasakule või paremale, ei ole asjakohane ka küsimusele vastamine. Ma kiidan teid selle eest ja paluksin neidsamu momente jätkata, ning veel lisaks ka seda, et kui te panete tähele, et vastusest hiilitakse kõrvale, siis ka selles osas juhite tähelepanu.

12:56 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 12:56 Sõjapõgenike haridus

12:56 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi teise küsimuse juurde, selle esitab Riigikogu liige Üllar Saaremäe, sellele vastab haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Teema on sõjapõgenike haridus. Üllar Saaremäe, palun!

12:56 Üllar Saaremäe

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Esmalt ma paluksin, et te teeksite, kui võimalik, lühikese ülevaate olukorrast teie valdkonnas, eriti praegusel ajal, kui Eesti Vabariiki on tulnud kümneid ja kümneid tuhandeid sõjapõgenikke, nende hulgas koolilapsi, lasteaialapsi, mis on need suurimad probleemid ja takistused. Ja konkreetsemalt: kas tehakse ja mida tehakse, et kohalikud omavalitsused ei suunaks õpilasi venekeelsetesse koolidesse? Kas valitsus kasutab teatud mehhanisme või laseb asjal sündida omavalitsuste tahte järgi?

12:57 Esimees Jüri Ratas

Liina Kersna, palun!

12:57 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh, hea küsija! Ma kontrollin, kas mikrofon toimib. Toimib, te kuulete mind. Tõesti, eilse seisuga on Eesti haridussüsteemi registreeritud 2888 last, nendest 70% on üldhariduses, 22% on läinud alusharidusse, 5% gümnaasiumidesse ja 3% kutseharidusse. Ja kui vaadata nüüd tõesti õppekeele järgi, siis 67,6% kõikidest nendest lastest on läinud eestikeelsesse haridussüsteemi, 11,5% keelekümblusmetoodikal põhinevatesse lasteaedadesse ja koolidesse ning 20,3% on eilse seisuga läinud venekeelsesse haridussüsteemi ehk venekeelsetesse lasteaedadesse ja koolidesse. Ja 17 last ehk 0,6% on läinud ingliskeelsesse haridusse.

Riik on öelnud kohe, algusest peale, alates sõja algusest ja kui me teadsime, et siia hakkavad sõjapõgenikud tulema, et on väga oluline, et sõjapõgenikest lapsed suunatakse eelkõige eestikeelsesse haridussüsteemi. Me toetusime seda soovitust andes ka ukraina kogukonna enda soovitusele, et need lapsed läheksid eelkõige eestikeelsesse haridusse. Näeme täna, et enam kui 67% ongi eestikeelses hariduses, aga siiski 20% on venekeelses hariduses. Ma arvan, et üle 20% ei tohiks lasta ka sellel protsendil kasvada. Ja miks? Miks on oluline, et lapsed oleksid just eestikeelses haridussüsteemis? Seda eelkõige seetõttu, et eestikeelses keskkonnas lapsed õpivad siin Eestis riigikeele oluliselt kiiremini ära.

Kui me vaatame venekeelsete koolide eesti keele teise keelena tulemusi, siis need on dramaatilised. Need on tõesti väga-väga halvad. Me ei ole suutnud –ja siin loomulikult meil kõigil, kes me oleme riigivalitsemise juures, tasub endale peeglisse vaadata, miks me ei ole suutnud, aga me ei ole suutnud – tagada venekeelsetes koolides piisavalt eestikeelset õpet. Tulemus on see, et näiteks neljandas klassis vaid 40% lastest tegi ära kõige elementaarsemal tasemel, A1-tasemel eesti keele kui teise keeleeksami. Ja vaid 19% neist tegid ära rääkimise osa, neil õnnestus rääkimise osa. Nii et on hästi oluline, et lapsed oleksid eestikeelses haridussüsteemis, et nad võimalikult kiirelt omandaksid eesti keele. Tegelikult täna koolidega suheldes, need eestikeelsed koolid, kuhu lapsed on jõudnud ja ka lasteaiad, ütlevad, et lapsed sulanduvad väga kiiresti, juba õpivad kenasti eesti keelt ja saavad hakkama. Nii et ma loodan, et ... (Juhataja helistab kella.)

13:00 Esimees Jüri Ratas

Täiendav küsimus, Üllar Saaremäe, palun!

13:00 Üllar Saaremäe

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud minister, ma loodan, et te saate jätkata. Aga küsimus, millele te võiksite ka oma vastuses keskenduda, on järgmine. Nimelt, õpetajate nappus ja alla arvestust palgatase, ja nüüd eriti, kui koormused kasvavad. Ja küsimus on konkreetne: mis on valitsuse plaan investeeringute näol eestikeelsesse haridusse? Milline on valitsuse plaan investeeringute näol eestikeelsesse haridusse ja ka õpetajate teemadel?

13:00 Esimees Jüri Ratas

Liina Kersna, palun!

13:01 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Ma jätkan, kus mul pooleli jäi. Mida meie saame teha selleks, et lapsed läheksid eelkõige eestikeelsesse haridusse, on tegelikult selge kommunikatsioon, mida me oleme ka teinud ja me jälgime väga täpselt seda, kus piirkondadesse lapsi suunatakse venekeelsetesse koolidesse. Tegelikult on Tallinn ja Ida-Virumaa, kus on rohkem lapsi venekeelses hariduses ja me suhtleme ja küsime, kas see on lapsevanema soovil. Eestis on selline seadus, et lapsevanema soov on otsustav koht, kuhu laps suunatakse. Kui lapsevanem ütleb, et ta tahab, et tema laps läheks venekeelsesse haridussüsteemi, siis kohalik omavalitsus, kui tal on selles koolis või lasteaias kohti, peab ka seda kohta pakkuma. Me oleme küll saanud üksikuid juhtumeid, kus lapsevanemad ütlevad, et meie tahtsime eestikeelsesse, aga meid suunati siiski venekeelsesse. Haridusministeerium on reageerinud nendele juhtumitele ja oleme suutnud need ka lahendada, et lapsed on saanud eestikeelsesse haridusse. Me oleme pidevalt ühenduses nende kohalike omavalitsustega ja monitoorime.

Investeeringud eestikeelsesse haridusse. Juba kokkulepitud eelarves me saime eestikeelse hariduse tegevuskava tegevusteks lisavahendeid ja ma loodan, et ka lisaeelarvega eesti keele õppeks on meil planeeritud lisavahendeid, aga see ei ole veel otsustatud. Näiteks pluss üks õpetaja programm, keelekümbluse toetamine, sest me teame, et juba täna on väga paljudes eestikeelsetes koolides teise emakeelega lapsi ja keelekümblusmetoodika on teaduspõhine metoodika selleks, et last kiiresti integreerida eestikeelsesse haridussüsteemi. Nende koolide arv tõenäoliselt kasvab ja me kindlasti peame neid koole toetama, et nad saaksid kenasti hakkama.

Ja mul on hea meel, et juba täna on Eesti koolid võtnud tööle 80 Ukraina sõjapõgenikust töötajat. Nendest 30% töötavad õpetajatena, sealhulgas ukraina keele ja kirjanduse õpetajana, aga ka matemaatika- ja klassiõpetajana, ja 39% neist on õpetaja abina võetud tööle. Nii et kindlasti on ka Ukraina sõjapõgenikest haridustöötajad oluline ressurss, kes saavad olla koolides abiks.

13:03 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Peeter Ernits, palun!

13:03 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Umbes 12 000 last peaks olema meil praegu siin, aga te räägite alla neljandiku nendega, kes on juba haridussüsteemi läinud. Küsimus on see, et ma ei lugenud siit välja, kui paljud on läinud ukrainakeelsesse. Ma tean, et osa püüab lõpetada e-õppes ja kas ongi plaan see, et te ütlesite üle 20% ei tohiks vene kooli minna. Mida te teete? Vägisi keelate ära? Ja praegusel hetkel on kolm neljandikku, kas samasugune soov ... ka kolme neljandiku laste puhul, et nad tahavad Eesti kooli minna?

13:04 Esimees Jüri Ratas

Liina Kersna, palun!

13:04 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest! Ma olen kolm korda kohtunud Ukraina haridusministriga ja ta on esitanud väga selged soovid. Esiteks on ta öelnud, et palun lubage, võimaldage meie lastel osaleda Ukraina riigi loodud distantsõppe platvormil ukrainakeelses õppes. On palutud, et me kaasaksime Ukraina sõjapõgenikest haridustöötajaid meie haridussüsteemi, et me pakuksime lastele psühholoogilist tuge ja et oleks võimalus õppida ukraina keelt ja kultuuri.

Ja tõesti, Ukraina riik on pannud toimima väga mastaapse distantsõppe platvormi. 10 500 Ukraina kooli on selle distantsõppe platvormiga liitunud. Tõesti, täna on neid lapsi, kelle vanemad eeldavad, et nad on siin lühiajaliselt, ja nad osalevad distantsõppe kaudu oma kooli õppeprogrammis. Ja kõik lõpuklassid saavad selle distantsiõppe kooli kaudu ka lõputunnistused.

Meil puudub detailne ülevaade, kui palju neid lapsi seal reaalselt distantsõppel osaleb. 11. aprilli seisuga on Eestis 10 772 alaealist ja suurusjärgus alla 3000 on meie hariduse infosüsteemi registreeritud. Jah, võib tunduda madal protsent, aga võrreldes väga paljude teiste Euroopa riikidega me tegelikult oleme väga kiiresti saanud juba tuhanded lapsed ametlikult meie haridussüsteemi integreeritud. See tulemus on tegelikult päris hea.

Aga oluline on see, mis juhtub sügisel, sest Eestis on põhiharidus kohustuslik haridusaste, need lapsed peavad haridust omandama vähemalt põhihariduse tasandil. Ja sügisest alates küll ei saa enam leppida sellega, et lapsed on kusagil hotellides või ajutistes elamispindadel ja siis seal ainult distantsõppe platvormil. Neid on vaja saada välja teistega suhtlema ja täna ka need koolid, kes on juba Ukraina sõjapõgenike lapsi vastu võtnud, nad on väga kenasti selle distantsõppe integreerinud õppesse. Neil on eraldi planeeritud tunniplaani aeg, kus nad on oma distantsõppel, ja ülejäänud ajal on kaasatud teiste lastega ühistesse tegevustesse. 

13:07 Esimees Jüri Ratas

Priit Sibul, palun! 

13:07 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea valitseja, austatud minister! Ma väga loodan, et see olukord Ukraina sõjaga on ajutine. Ja sellepärast ma arvan, et meil oleks, nii nagu omal ajal Eestis pagulusse läinud inimesed asutasid eesti koole, mis oli kaugelt rohkem kui ainult nende laste hariduse jaoks oluline, et me suudame ka Eestis teha Ukraina kooli ja neid toetada-aidata.

Aga minu küsimus on hoopis valdkonnast, mis puudutab seda: kui teie fraktsioon oli opositsioonis, siis te olite väga, ütleme, negatiivne ja ütlesite, et koalitsioon piisavalt ei toimeta eestikeelsele haridusele üleminekul. Ja ka praegu on see probleem, mida tõstatati, et üldse on võimalik endiselt minna. Ma eeldasin küll, et kui Reformierakond võimule saab, siis me aasta pärast Reformierakonna võimulolekut enam ei pea rääkima venekeelsetest koolidest. Vähemalt selliseid eelnõusid ma mäletan, mida parlamendile üle anti. Aga endiselt on venekeelne haridussüsteem olemas.

Ma tahtsin küsida, millised on need töövõidud nüüd aasta pärast teie haridusministri ametisolekut. Praegu ka oli 1. aprilliks vaja teha otsused haridusvõrgu reorganiseerimisel või ka osa koolide lõpetamisel, venekeelse hariduse ümbertegemisel. Näiteks, Valgas 30. märtsil otsustas volikogu venekeelse lasteaia reorganiseerida – tõenäoliselt te teate –, need lasteaiarühmad ümber jagada eestikeelsetesse. Ja siis opositsioonis olev Keskerakonna liige, endine vallavanem küsis järgmiselt: millist probleemi me lahendame selle otsusega? Kas maja on amortiseerunud, kas lapsi on vähe ja te otsite kokkuhoiu kohti, või me maksame kätte vene kogukonnale Putini sõja eest Ukrainas? Ma tahtsin küsida, kas teie kolleegid valitsuses saavad aru, Keskerakonna ministrid, et miks me eestikeelsele haridusele üle läheme ja miks te nii pikalt veninud on, sellele üleminek?

13:09 Esimees Jüri Ratas

Liina Kersna, palun!

13:09 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! See tõesti ajab kohe naerma, et nii pikalt, aasta aega. Aga mis me oleme selle aasta ajaga teinud? Esiteks, esimest korda on olemas detailne ja põhjalik eestikeelse hariduse tegevuskava. Mitte kunagi varem ei ole sellist tegevuskava tehtud. Ja sellepärast me oleme olukorras, kus vaid 19% neljanda klassi õpilastest venekeelsetes koolides suudavad eesti keeles kõige elementaarsemal tasemel rääkida. Ei ole olnud riigil konkreetset plaani, kuidas lõhkuda klaaslaed noorte ees, kes ei suuda rääkida korraliku riigikeelt. Esiteks oleme teinud eksperte kaasates põhjaliku eestikeelse hariduse tegevuskava.

Teiseks, sellest õppeaastast alates ehk eelmise aasta septembrist alates me tegime esimest korda toetuse eestikeelsetele koolidele, kus on juba täna rohkem muukeelseid lapsi. Me ju tahame seda, et et teise emakeelega lapsed läheksid eestikeelsesse haridussüsteemi. Ja me näeme, et selline trend ka on, lapsevanemad usaldavad eestikeelset lasteaeda ja eestikeelset kooli, nad aina enam panevad oma lapsi eestikeelses haridussüsteemi. Aga me ei ole riigina toetanud eestikeelset haridussüsteemi, selleks et nad hästi hakkama saaksid seal nende muukeelsete lastega. Kindlasti nad vajavad rohkem tööd, rohkem panustamist, väiksemates gruppides õppimist, rohkem eesti keele õpet. Tegime sellise toetuse selle aasta septembrist.

Siis me suurendasime Tartu ja Tallinna Ülikooli õpetajahariduse õppekohti, just nimelt selliste õpetajate tarvis, kes suudavad õpetada eestikeelses haridussüsteemis muukeelseid lapsi, nii alushariduses kui ka põhihariduses. Näiteks tegi valitsus mõned nädalad tagasi otsuse ja ettepaneku kui Kohtla-Järve Linnavalitsusele, et riigistada Kohtla-Järve Järve Kool. Me kindlasti tahame selle kurihästi korda teha, aidata nii sisuliselt kui ka vormiliselt. See on kool, kus 70% õpilastest on muu emakeelega ja 30% on eesti emakeelega, aga see on eestikeelne kool. Ja lisaks saime kokkulepped nii Kohtla-Järve teise põhikooliga kui ka Narva suure põhikooliga, kes praegu tegutsevad venekeelsete koolidena, et nemad lähevad üle varajase keelekümbluskooli metoodikale. Nii et ma arvan, et selle lühikese ajaga on päris palju tehtud. Aga palju on veel teha.

13:12 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 13:12 Toetus Ukrainale

13:12 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kolmanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Ruuben Kaalep, vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on toetus Ukrainale. Ruuben Kaalep, palun!

13:12 Ruuben Kaalep

Tänan, hea esimees! Lugupeetud peaminister! Tund aega tagasi me kuulsime siinsamas väga tähendusrikast president Zelenskõi pöördumist ja sõnavõttu. Zelenskõi ütles väga olulised sõnad, et kui Euroopa raiskab aega, siis see on kasulik Venemaale. Nüüd viimastel päevadel on samuti Zelenskõi pöördunud lääneriikide poole, öeldes, et kui Ukraina saaks piisavat relvaabi, siis oleks võimalik Mariupoli linn piiramisrõngast vabastada. Oluline on see, et see ei ole enam isegi jutt lennukeelutsoonist, see on puhtalt relvaabi küsimus, mida Ukraina lääneriikidelt ootab. Ja see on sama Mariupoli linn, kust on viimastel päevadel tulnud ka teated võimalikust keemiarelva kasutamisest Venemaa poolt. Sellele on reageeritud tugevalt läänemaailmas. Näiteks Ühendkuningriik on öelnud, et laual on kõik võimalused, juhul kui see leiab kinnitust. Põhimõtteliselt sama on öelnud ka USA. Küsimus siin on lihtsalt selles, et kui nüüd näiteks see keemiarelva kasutamine leiab kinnitust ja see saab ajendiks läänepoolsetele, senisest palju tõhusamatele relvaabi näol sekkumistele Ukraina poolele, siis kas tõesti on olnud vaja kõiki neid inimohvreid, kümneid tuhandeid hukkunuid Mariupolis, neid massimõrvu Kiievi lähedal Butšas, Irpinis ja nii edasi, neid tsiviilelanikke, kes on Venemaa raketirünnakutes, õhurünnakutes surma saanud, või ka Ukraina sõdureid, kes on langenud. (Juhataja helistab kella.) Kas tõesti on kõiki neid ohvreid olnud vaja selleks, et lääneriigid päriselt liigutama hakkaks?

13:14 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:14 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõik need ohvrid on olnud liiast, kõik ohvrid, kes on Ukraina sõjas langenud. Ja kogu aeg ei tohi meelest lasta seda, et Venemaa läks Ukrainale kallale, täiesti rahumeelsele, sõltumatule, iseseisvale riigile ja selle tagajärjel on hukkunud väga palju inimesi nii Ukrainas kui ka Vene poole peal. Ma olen absoluutselt nõus teiega, et senikaua, kuni see sõda kestab, ei ole lääneriigid teinud piisavalt. Ja seda me oleme kogu aeg rääkinud. Meie Eestina andsime Ukrainale abi juba detsembris. Me andsime relvaabi juba detsembris ja oleme seda kogu aeg jätkuvalt andnud. Me oleme siis andnud ka humanitaarabi, oleme poliitiliselt toetanud.

Nüüd mis puudutab seda relvaabi, siis mina olen ka rääkinud erinevate NATO riikide juhtidega, kes on suuremad riigid, et vaadake, kui väike Eesti oma 1,3 miljoni elanikkonnaga saab anda kõike seda, mis me anname. Miks ma näiteks ka NATO tippkohtumisel lugesin ette konkreetselt absoluutnumbrites siis relvastuse, mida me oleme Ukrainale andnud, et suured riigid mõistaksid, et riik, kes on meist 65 korda suurem, saab teha rohkem. Kui Eesti on andnud siis kuus korda rohkem abi kui Saksamaa – see oli küll juba mingi aeg tagasi –, siis järelikult, olles 65 korda väiksem kui Saksamaa, siis kindlasti tegelikult suured riigid saavad teha rohkem. Olen palunud ka erinevaid NATO riikide juhte tõesti vaadata ladudes, mis neil kõik on, ja tegelikult vastata Ukraina palvetele, sest meil ei ole neid asju, mida Ukraina veel täiendavalt vajab, ja nagu ma ütlesin, me oleme väga palju andnud.

Nüüd minu jaoks on igasugused punased jooned ammu ületatud, need õudused, mida me näeme, ja me tegelikult ei ole näinud veel pilte Mariupolist, mis on ilmselt veel hullemad kui Butšas. Me näeme ka seda, et Venemaa muidugi saab aru, et piltidel on mõju, ja üritab ka seda kahju siis seal varjata, mis on Mariupolis tehtud, aga igal juhul tuleks tegutseda kiiremini, mitte ainult teha otsuseid kiiremini, vaid ka need saadetised jõuaksid kiiresti kohale, sest Ukrainal on seda abi vaja praegu. Putin ei tohi seda sõda võita, sest sellel on selged järelmid mitte ainult Ukrainale, vaid tegelikult tervele Euroopale.

13:17 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd täiendav küsimus. Ruuben Kaalep, palun!

13:17 Ruuben Kaalep

Aitäh! Eesti on tõepoolest ilmselt ühe elaniku kohta võttes riik, kes on Ukrainat kõige rohkem toetanud. Aga lääneriikide puhul ikkagi tekib see küsimus, et kelle või mille taga see on, et nad ka tegelikult astuksid selliseid samme, mis selle sõja Ukrainale hästi lõpetataks. On ju olnud eelmistel aastatel väga halbu, väga rumalaid samme lääneriikide poolt. Näiteks aastal 2018, kui USA Kongress võttis vastu otsuse, et Azovi pataljoni, praeguseks rügementi, ei tohi varustada läänes toodetud relvadega. Selle tulemus on see, et sõja, või noh, täiemahulise sissetungi alguses Azovil Mariupolis puudusid modernsed õhutõrjerelvad ja see on üks põhjuseid, miks Mariupoli linn on nii palju kannatanud.

Need põhjendused, miks see keeld USA-s vastu võeti, olid täpselt sellised, mis absoluutselt kattuvad Venemaa narratiiviga, ehk tegemist on paremäärmuslaste ja neonatsidega. See ei ole ju ainult Ukraina [puhul nii]. Ukraina ei ole ainus riik, kus rahvuslaste kohta selliseid sõnu või selliseid narratiive kasutatakse. See on tegelikult terve Ida-Euroopa, sealhulgas ka Eesti. Ja et sellised Vene narratiivid levivad, me oleme võib‑olla ka omalt poolt Euroopa Liidu tasandil sellele juurde andnud, rääkides sellest, kui halb on rahvuslus ja nii edasi. Tegelikult see on ju see, mis toetab Venemaa narratiivi ja mis kahjustab Ukrainat nii moraalselt kui ka sõjaliselt. (Juhataja helistab kella.) Peaksime seda narratiivi ja seda arusaama sellest, mis toimub, läänes selgitama omalt poolt paremini.

13:19 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg! Kaja Kallas, palun!

13:19 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, kõik lääneriigid on demokraatlikud riigid ja seal on demokraatlikud protsessid. Nende otsused sõltuvad sellest, kuidas see demokraatlik protsess läheb, ja see sõltub ka sellest, kuidas on avalik arvamus. Ma siiski juhin tähelepanu sellele, et näiteks Saksamaa on teinud pretsedenditu otsuse, 30 aasta poliitika on täiesti ümber pööratud, et nad üldse on andnud Ukrainale abi. See on võtnud neilt tegelikult väga palju sellist poliitika muutumise toetust, mida avalik arvamus on teinud. Või Rootsi, kes on tegelikult kogu aeg olnud neutraalne, on samuti andnud abi Ukrainale. Need on pretsedenditud sammud. Ja me peame aru saama, et kõik riigid, valitsused otsustavad ju arvestades seda, mis on demokraatliku protsessi toetus.

Nüüd [tulen] nende narratiivide juurde. See on väga hea, et te selle välja tõite, sest ka mina näen nende narratiivide levimise ohtu. Näiteks see, mida Putin on 20 aastat ehitanud, öeldes, et lääs on moraalselt alla käinud, ja lääs on meeletu migratsioonisurve all. Nüüd tekitades olukorra, kus sõjapõgenikud massiliselt tulevad Ukrainast, saavad need kaks asja kokku, et tegelikult ongi suur migratsioonisurve. Mida ma võib‑olla tahaksin ka just teie erakonnale panna südamele, on see, et sõjapõgenikud ei ole tegelikult meie vaenlased, nad on sellesama sõja ohvrid. Me peame neid praegu aitama, peame aitama selleks, et nad saaksid minna tagasi ja et see sõda lõppeks. Aga et me ei kütaks üles vaenu nende sõjapõgenike suhtes, kes Ukrainast tulevad ja kes on võrdselt ohvrid, sellesama sõja ohvrid, ja samamoodi Putini ohvrid, mitte meie vaenlased. See on minu arvates oluline. Kõiki selliseid asju tuleb tähele panna. Ja see, nagu te ütlete, on väga õige, et üks Putini huvi on ju ka tekitada ühiskonnas [rahutust], destabiliseerida ühiskonda, tekitada seda, et me üksteise kallal justkui võtame, kuigi meie oht on tegelikult hoopis väljas ja me peaksime hoidma kokku just selleks, et olla valmis tugevalt reageerima, et koos aidata Ukrainat, et Ukraina saaks selle sõja võita ja see sõda kaugemale ei laieneks. Me saame teha ka seda, et veename oma liitlasi tegema rohkem, et aidata Ukrainal sõda lõpetada. Niikaua kui see sõda kestab, ei ole me teinud piisavalt.

13:22 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd kaks lisaküsimust. Peeter Ernits, palun!

13:22 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud valitseja! Et siin on toiduabiga probleeme olnud. Välisminister arvas, et 15 tonni on Ukraina päevane abi, tegelikult on 15 000 tonni. Ukrainlased on mures olnud, et Euroopa riigid võiksid neid sellega varustada. Lihtne asi, selline, nagu kütuski, aga paraku see ei liigu ja tegelikult see tähendab 15 000 tonni päevas, mida ukrainlased vajavad praegu, see tähendab umbes 300 grammi näo kohta, kui arvestada Euroopa Liidu elanikkonda tervikuna ja võib teha arvestusi, kui palju Eestis on. Kas on püütud, kas valitsus on püüdnud seda arvestada, kui palju Eesti võiks vähemalt omalt poolt selle toiduabiga iga päev aidata ja teha selgeks ka kolleegidele, teistele peaministritele, et see asi toimiks? Väikene asi, aga samas oluline. 

13:23 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:24 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Olen teiega väga nõus, et see on tõesti üks asi, kus on ka vaja Ukrainat aidata. Ma võib-olla käin korra üle, et Eesti siis selle nädala alguseks on andnud Ukrainale abi ligi 14 miljoni euro väärtuses. Ma räägin puhtalt humanitaarabist. Sellest riigi panus on olnud 1,4 miljonit eurot, erasektor on panustanud 12,5 miljonit eurot, nii et see on ka tõesti kogu ühiskonna panus. Nüüd, sellest abist, mida Eesti riik on andnud Ukrainale, on toiduabi ehk toiduabi on 5 151 735 eurot, see on 11. aprilli seisuga numbrid. Lisaks meditsiini-, majutusabi. Me oleme seda abi andnud nii läbi rahvusvaheliste organisatsioonide, tähendab, olemegi läbi rahvusvaheliste organisatsioonide andnud, sellepärast et oluline on see, et see jõuaks kohale ja päriselt inimesi aitaks. Nii et ÜRO ja Punane Rist on läbi selle, mida me teeme. 

Nüüd, lisaeelarvega on plaanis seda humanitaarabi veel suurendada kolme miljoni euro võrra. Üks asi on jah, see toiduabi kogumine ja kokkupanek ja teine asi on see, et ikkagi need kanalid, kuidas see ka kohale jõuaks just ka seal Ukraina sees, mis on teatavasti suur probleem ja kus meie käed jäävad lühikeseks. Seetõttu me olemegi teinud koostööd nende suurte rahvusvaheliste organisatsioonidega, aga sellest toiduabist oleme rääkinud ka teiste liidritega, et kuidas teha rohkem, kuidas teha need humanitaarkoridorid, et see abi jõuaks nende abivajajateni. Aga tõesti, erakordselt suur probleem on ikkagi nendes piirkondades, mis on täielikult sisse piiratud. Venemaa tegelikult ei lase tsiviilelanikke aidata. See on sõjakuritegu, sest kui sa sihilikult üritad rünnata siis tsiviilelanikke, siis see on rahvusvahelise õiguse järgi sõjakuritegu. Nii et jah, toiduabiga me tegeleme ja üritame seda Ukrainani toimetada.

13:26 Esimees Jüri Ratas

Palun nüüd teine lisaküsimus, Heiki Hepner.

13:26 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud peaminister! Sanktsioonid on tegelikult üks toetuse liike ja peaks tegelikult ütlema, et me oleme, ma pean silmas Euroopat tervikuna, suhteliselt kehvakesti nende rakendamisega hakkama saanud. Suur hulk Vene panku on sanktsioonide alt väljas. Kaugeltki mitte kõik Vene pangad ei ole SWIFT-i süsteemist välja lülitatud ja naftast ja gaasist ei maksa tegelikult rääkida.

Ega me ise ka pole väga palju paremini tegelikult ju toimetanud, kuigi mööndustega võib ütelda, et me oleme siiski Euroopat eest vedanud. Aga ma tooksin ühe näite, kus tahtsime takistada Vene kaupade jõudmist Eestisse ja keelasime Vene registrimärkidega autode liikumise. Samas Saksamaa, Rootsi, Serbia ja teiste riikide numbrimärkidega autod võivad samamoodi neid kaupu tuua ja tegelikult ei ole muutunud mitte midagi. Sisuliselt on tegemist isegi mitte poole munaga, vaid võib-olla veerandi või kümnendiku munaga. Nii et ilmselgelt ebapiisav lahendus ja selline näiline lahendus.

Sama lugu on ka meie gaasitarbimisega. Me oleme ütelnud, et me Vene gaasi ei tarbi, samas me teame, et eraettevõtted, kes gaasi sisse toovad, saavad keelduda Vene gaasi toomisest eelkõige siis, kui valitsus on selgelt kehtestanud sanktsioonid ehk keelanud Vene gaasi impordi. Vastasel juhul nad peavad neid pikaajalisi lepinguid täitma ja see gaas jookseb ikkagi ühel hetkel siia. Minu küsimus nüüd tuleb: millal valitsus kavatseb Vene gaasi impordile keelu kehtestada?

13:27 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:28 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma olen teiega väga nõus. Kui sanktsioonid on väga karmid, siis on suurem tõenäosus, et nad lõpetavad selle sõja, sest tegelikult raha pealevool katkeb. Kui me teame, et tegelikult 40% Venemaa eelarvest moodustab just tulu naftast, gaasist ja kivisöest, siis see on see koht, kus kõige rohkem saab seda sõjamasinat pitsitada. Sellest tulust veel 60% on nafta. Nii et isegi rohkem kui gaas.

Nüüd, see probleem, miks me oleme surunud neid sanktsioone Euroopa tasandil, on just see, et kui üks teeb ja teine ei tee, siis me ei suuda selle rakendamist tagada. Hea näide on gaas. Eelnevalt oli just küsimus, et kui selles Inčukalnsi gaasihoidlas on keegi teine ostnud Vene gaasi, isegi kui meie paneme oma ettevõtjatele sanktsiooni, siis need molekulid lähevad seal ju ikkagi segamini. See ei aita, et meie seda teeme üksinda. Ja selge on see, et me oleme otsustanud, et me loobume Vene gaasist. Ma tean seda probleemi ka, et ettevõtjad soovivad, et see sanktsioon oleks selgelt kehtestatud, aga me praegu pressime seda, et see oleks üleeuroopaline. Üleeuroopalise mõte on see, et meie gaasitarbimine on väga väike, see on 5 TWh ja sellel puudub ka selline mõju. Aga sellel põhjusel me oleme otsustanud, et praegu ei tee. Praegu Vene gaasi Eestisse ei tule, me oleme selle otsuse teinud. Kui on vajadus, me teeme eraldi veel sanktsiooni sinna peale, aga senikaua me üritame ikkagi pressida, et tuleks üleeuroopaline sanktsioon just sellel põhjusel, et sellel oleks suurem mõju.

Mis puudutab maismaatransporti, siis maismaatranspordi sanktsioon rakendus laupäeval, ja tõesti, need Vene autod saadetakse kaubaga tagasi ja need ei saa enam kaupa Venemaalt vedada. Loomulikult on väga palju kaupu, mis on sanktsioonide alt väljas. Näiteks kui Eesti ettevõtja toob Venemaalt, siis see sanktsiooni alla ei lähe, sest maismaatransport on sanktsioneeritud. Ma olen teiega nõus selles mõttes, et mida rohkem valdkondi me tabame ja mida rohkem me seda pigistame, seda kiiremini see asi ikkagi kokkuvõttes lõpeb.

Mis ma tahtsin veel öelda nende sanktsioonide kohta, on see, et teisipäeval me käisime just üle, et kuidas see rakendamine ikkagi on, kus meil on veel mingid lüngad, kes kontrollib rakendamist ja see on keeruline. Mida rohkem neid sanktsioone on, seda rohkem on erinevaid ametkondi, kes peavad sellega tegelema. Ja viimane asi, kui ma tohin lõpetada, homme on meil plaanis valitsuskabinetis arutada riigiettevõtete tegevust. Igal juhul, isegi kui nad toimetavad, siis kuidas peaks olema korrektne, et riigiettevõtted kuskil sellistes tegevustes kaasatud ei ole.

13:31 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Sellega lõpetan antud küsimuse käsitlemise.


4. 13:31 Reformierakonna välissuhtlus

13:31 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi neljanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Raivo Tamm, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja teemaks on Reformierakonna välissuhtlus. Raivo Tamm, palun!

13:32 Raivo Tamm

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Ma võib-olla ikkagi laiendaks seda küsimust üldse välissuhtluse alla. Ja see tõukub teie väljaütlemistest, et kuni Ukraina ei ole sõda võitnud, ei ole ükski sanktsioon olnud piisav. Ma arvan, et sanktsiooniks võiks nimetada ka välissuhtluse lõpetamist Venemaaga. 11 rahvasaadiku allkirjaga kiri saadeti välisministrile, et Putini esindaja Eestist välja saadetaks, Vene suursaadik. Me ei ole saanud mingit tagasisidet, kas see kiri üldse kohale on jõudnud, tänase päevani. Minu teada ei ole sellele kuidagi mingit vastust ega reageeringut tulnud. Teie kui Reformierakonna juht ka ja kui peaminister, kuidas, teiepoolset arvamust ma sooviks kuulda, et kui vajalik on praegusel hetkel selline suhtlus Venemaaga, selline välissuhtlus. Kas see ei käi nende sanktsioonide alla, mis me võiksime teha omalt poolt, et lõpetada see välissuhtlus sellisel tasandil?

13:33 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:33 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kui ma sain nüüd õigesti aru, et te mõtlete, et üldse diplomaatiline esindus kinni panna või ...

13:33 Esimees Jüri Ratas

Ei saa, ma vabandan, mul ei ole võimalust, see küsimus ja vastus. Palun!

13:33 Peaminister Kaja Kallas

Selge. Jaa, ma vastan siis üldisemalt. Te saate jätkuküsimuses siis täpsustada. Esiteks olen ma väga sellel seisukohal, et Venemaa tuleb poliitiliselt isoleerida, väga selgelt anda see sõnum, et Venemaa on paariariik ja temaga suhtlemisel ei ole mingit mõtet.

Nüüd see küsimus, mis teil oli seoses nende diplomaatide väljasaatmisega, siis me oleme saatnud kolm diplomaati ja lisaks veel 14 konsulaaresinduste töötajat, pannud kinni Narva ja Tartu konsulaadid. See on olnud suurest pildist üks osa, kus erinevad Euroopa riigid kõik järjest neid samme teevad. Tavaliselt järgneb alati sellele vastureaktsioon Venemaa poolt. Nüüd meil on välja saadetud siit saatkonna asejuht, saadik on alles, samamoodi on meil endal saadik Venemaal alles, kes siiski on oluline, et sealt adekvaatset informatsiooni ka saada. Nii et mina praegusel ajal ei pea õigeks Venemaaga suhtlust selles suhtes kõrgel tasemel, et see saadaks vale signaali, just selleks, et meil on vaja ikkagi Venemaad isoleerida võimalikult palju kõikidest rahvusvahelistest organisatsioonidest. Hea meel on tõdeda, et meie oleme eest vedanud seda, et Venemaa siis visatakse välja ÜRO Inimõiguste Nõukogust, mida on tehtud. Meie oleme vedanud ka seda, et Euroopa Nõukogust Venemaa siis visati välja. Ja kindlasti neid kohti on veel. Oluline on see, et see signaal, mis Venemaa saaks, oleks väga ühtne.

13:35 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd liigume edasi lisaküsimuse juurde. Selle esitab Kalle Grünthal. Palun!

13:35 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud valitseja! Teie valitsuses on selline kaitseminister nagu Kalle Laanet. Ma olen temaga kokku puutunud kahel korral Mali teemal. Esimene kord oli see 11. jaanuaril, kui ta oli ELAK-is ja tuli rääkima sellest, et Malis ei ole Vene armeed ega ka Wagnerit. Lükkasin selle jutu ümber France Newsi videoavaldusega ja siis ka fotodega sellest. Teinekord ma olen käsitlenud Mali teemat siinsamas Riigikogu saalis, kui ma küsisin Kalle Laaneti käest, kas on midagi ette võetud nende kahe Hispaania sõduriga, kes tõmbasid puruks Mali sõjaväebaasis oleva Eesti rahvuslipu. 

Ja esmaspäeval toimus selline juhtum, kus ma kõndisin Riigikogus koridoris ja mulle tuli järgi Kalle Laanet ja ütles niimoodi: "Kui sa seda Mali teema küsimust ei lõpeta, siis sinu pojal, kes teenib Eesti kaitsejõududes elukutselise sõjaväelasena, läheb halvasti." Kas me oleme jõudnud, lugupeetud valitseja, sellesse tasandisse, et läbi perekondlike sidemete hakatakse juba mõjutama ka riigiteenistujaid, Riigikogu liikmeid? Mis tase see on? Kas me oleme Stalini aega jõudnud tagasi? Kas see jääbki niimoodi kestma? Mida te ette võtate oma kaitseministriga, et selliseid asju ei toimuks?

13:37 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:37 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kalle Laanet on erakordselt südamlik ja kena inimene. Mul on väga raske uskuda, et ta teile midagi sellist on öelnud. See tundub pigem teie käekiri. Võib-olla ma eksin, aga minu teada olete teie jaganud näiteks minu kodust aadressi, et inimesi kutsuda sinna mulle nii-öelda õppetundi andma. Võib-olla see te saate selle siin ümber lükata, et see niimoodi ei ole olnud. Aga see tundub, jah, pigem teie käekiri. Kalle Laanet ei usu ma eales, et ta on tulnud teid ähvardama, veel selliselt, nagu te seda siin esitate. Kalle Laanet tegutseb kaitseministrina, on valmis vastama kõikvõimalikele küsimustele.

Mali osas ei ole meil midagi häbeneda, me oleme olnud seal koos oma liitlastega. Mali on muideks hea näide sellest, kuidas Venemaa tegevus on ka laiemalt kui ainult Ukrainas, Süürias, ka Malis, et Wagneri sõdurite läbi tekitada sealt uuesti kogu seda rahutust, rahulolematust ja ka rahvaste rännet. Nii et tegelikult Putin tegutseb kõikidel rinnetel. Malis võitlemine koos meie liitlastega on andnud ka meie kaitseväelastele head kogemust ja on olnud õige selles ajavahemikus, kus me seal oleme olnud. Nüüdseks oleme teinud otsuse, et koos liitlastega sealt ka lahkuda.

Nii et jah, mul on väga raske teie etteheiteid uskuda.

13:39 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd palun teine lisaküsimus, Martin Helme.

13:39 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea peaminister! Nüüd palun otse vaat. Ma jõuan välisküsimuseni ka, aga enne tuleb keskenduda. Mis puudutab Kalle Laaneti või Kalle Grünthali omavahelisi vestlusi, siis arvestades seda, kui süstemaatiliselt ja süüdimatult reformierakondlased alati valetavad, siis tuleb alati uskuda kõigepealt Kallet.

Aga me enne siin rääkisime ja ma küsisin teilt, kas see metamorfoos sellest olekust, kui teil opositsioonis olles oli väga kallis eelarvetasakaal, nüüdsesse olekusse, kus eelarve on tõenäoliselt aegade kõige suuremas miinuses, oli valus ka. No ilmselt oli, sest et ei tahtnud isegi teemat adresseerida. Tulite jutuga, et mul oli tühi eelarvekärbe. Vaadake, see eelarvekärbe pidigi tühi olema, sest see prognoos, see defitsiidi prognoos oli piinlikult vale. Piinlik peaks olema muidugi teil, et te seda valet kogu aeg korrutate ja elus püüate hoida, ja muidugi peab piinlik olema ka prognoosijatel endal. See prognoos ei realiseerunud ja juba täna me teame, et see meieaegne prognoos osutus kaks korda suuremaks, kui tegelik miinus tuli. Meie kõige suurem miinus oli 2020. aastal ehk koroona kõige rängema aastal umbes 5,5%. Ja 2021. aastal, mis oli viimane minu tehtud eelarve, oli see 3,8%. Täna jõudis minuni Rahandusministeeriumi prognoos, mis näitab 2022. aasta miinust juba 3% ja see on ilma lisaeelarveta, mis kahekordistab seda defitsiiti. Nii et teie valitsemise ajal on Eestil kõigi aegade suurem eelarve defitsiit ja te ikka veel midagi siin seletate sellest, kuidas mina jätsin rahaasjad segamini.

Nüüd mul on küsimus ka. Kas Eesti välissuhtlusele, mis te arvate, kuidas see mõjub, kui meil on peaminister, kes nii siseriiklikult kui ka välismaal levitab valet Eesti riigi rahaasjade kohta selle jaoks, et mustata eelmise valitsuse rahandusministrit?

13:41 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:41 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, ma pean teile küll pettumuse valmistama, aga rahvusvaheliselt teie küll ei paku absoluutselt mingisugust huvi. Keegi teist seal ei räägi ega selle kohta ei küsi, nii et ei ole mul ka põhjust sellest midagi arvata.

Aga tulles Eesti juurde, siis fakt on see, et siis, kui teie olite rahandusminister – ja need olid head ajad, ei olnud mingit kriisi –, oli siis eelarvedefitsiit 1,34 miljardit ehk 5% sisemajanduse kogutoodangust. Eelmisel aastal, kui oli meie valitsus, suutsime me seda vähendada, eelarvedefitsiiti, 0,74-le miljardi euroni. Ehk siis see on reaalselt see, et on olnud väga raske seda vähendada. Te ise möönate, et tegite ka riigieelarve selliselt, et te tegelikult panite sinna sisse bluffi.

Ja mina ei süüdistaks neid inimesi, kes teevad prognoose. Prognoosides ei ole nüüd küll mingit põhjust kahelda. Isegi kui nad protsendi siia-tänna erinevad, siis oluline on see, et te läksite väga süstemaatiliselt võtma rohkem kulutusi, kui tegelikult oli tulusid. See riigieelarve, siis keegi ei ole ju puudujäägi vastu, kui on rasked ajad. Ka meie riigieelarve raamseadusesse on kirjutatud see, et kui majandus tegutseb alla oma võimete, siis tuleb seda turgutada, ka laenude ja kõikvõimaliku puudujäägi läbi. Aga probleem on selles, et et teie tegite seda headel aegadel, kui turgutamist ei olnud mitte vaja, vaid oli vaja tegelikult vastutsüklilist tegevust. Tänu sellele me läksime kahte väga raskesse kriisi puudujäägis eelarvega. Ehk puhvreid ei olnud kogutud ja pole võimalik tulla sealt selliselt välja tugevamana.

Täpselt nii nagu finantskriisi ajal. Miks läks Lätil ja Leedul halvemini kui meil? Miks nad ei toibunud sellest nii kiiresti kui Eesti toibus? Aga sellel põhjusel, et Reformierakonna valitsus oli kogunud puhvreid, oli kogunud reserve. Me läksime kriisidesse vastu ülejäägiga, mille tulemusel me tulime kergemini nendest kriisidest välja. Teile Eesti Pank ja Rahandusministeerium on ilmselt näidanud ka neid prognoose, kuidas sel korral see väljatulek saab olema palju raskem, sest puudujääk, milles me läksime kriisile vastu, oli niivõrd suur.

13:44 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Sellega lõpetan küsimuse käsitlemise. Protseduuriline küsimus, Martin Helme, palun!

13:44 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Mul on sihuke protseduuriline märkus, et 20. aastal oli kriis, koroonakriis, 21. aastal tehtud eelarve, mida ta just kiitis, et läks ilusti miinus väiksemaks, oli minu tehtud ja seal ei olnud istuval valitsusel asja, ei puutunud. Ja puhvrite kulutamine, muide, läheb ka struktuursesse miinusesse.


5. 13:44 Ukrainakeelse hariduse kohta

13:44 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi viienda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Anti Poolamets, vastab haridus- ja teadusminister Liina Kersna, teemaks ukrainakeelse hariduse kohta. Anti Poolamets, palun!

13:44 Anti Poolamets

Lugupeetud juhataja! Austatud minister! Ma alustan ajaloolise ekskursiga. Me teame Ukraina rasket ajalugu, me teame genotsiide, mitte ainsuses, vaid mitmuses, mis on nende vastu toime pandud, ikka ühel eesmärgil, et hävitada ukrainlaste rahvustunne, hävitada võimalus riiklusele, hävitada kultuur. See algas ammu enne seda toorest kallaletungi. Ja samamoodi kannatas ukraina keel. Piiratud ulatuses sai ukraina keelt õppida nõukogude ajal, koolides takistati ukraina keele arengut. Ehk venestamisprotsess käis veel palju jõulisemalt kui Eestis. Ja nüüd minu meelest, kui me näeme, et suur osa on läinud eesti kooli Ukraina õpilastest, osad vene kooli, siis meie esimene prioriteet peaks olema aidata neid maksimaalselt, kui mitte sada protsenti ukraina keeles õppida, sest Ukraina president ootab oma rahvast koju tagasi. Ta ei taha, et nad üle maailma oleks laiali paisatud. Mida kiiremini nad koju saavad, seda parem. Nad kõik tahavad koju saada. Ja see on elementaarne, et me anname neile võimaluse ja mängime ka ninanipsu nendele kunagistele venestajatele ehk anname neile siin Eestis kohe võimaluse ukraina keeles õppida, olgu see kaugõpe või mõni muu formaat. Esiteks, kui palju neid õpetajaid on, kes suudaks ukraina keeles õpetada? Ja kas on ka üks teie prioriteete, et anda lastele ukrainakeelne õpe kohe ja nüüd, mitte suunata neid vene kooli, ja samamoodi mitte panna neid kohe rasket eesti keelt õppima, vaid nad tunneksid ennast koduselt ja saaksid varsti oma kodukoolidesse tagasi pöörduda?

13:47 Esimees Jüri Ratas

Liina Kersna, palun!

13:47 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest! Esiteks, Ukraina ametlike andmete järgi enam kui 950 haridusasutust on sõjategevuses saanud oluliselt kannatada, 88 haridusasutust on täiesti maatasa pommitatud. Ja nii nagu ma ütlesin, enam kui 10000 haridusasutust täna pakub oma lastele üle maailma distantsõpet ja ka Eestis on need lapsed, kes õpivad ukrainakeelsel distantsõppeplatvormil. On mitmeid koole, kus on ka palgatud ukrainakeelsed õpetajad või abiõpetajad, kes lapsi aitavad nii seal distantsõppeplatvormil õppetöös osaleda kui ka enamasti eestikeelsetes koolides paremini hakkama saada.

Seda, et ükski Euroopa Liidu liikmesriik teeks eraldi ukrainakeelsed koolid Ukraina sõjapõgenikest lastele, ei ole mina kuulnud. Näiteks kui me oleme siin vist juba mitmendat korda kohtunud ka Euroopa haridusministritega ja oleme Ukraina sõjapõgenikest laste haridustee üle arutlenud ja praktikaid jaganud, siis kõik on öelnud, et nad integreerivad sõjapõgenikest lapsed olemasolevasse haridussüsteemi. Meil on riike, ka näiteks Lätis on 20 aastat tegutsenud ukrainakeelne gümnaasium, aga ka lätlased ütlevad ja nemad on ka eraldi võtnud vastu seaduse, et alates sügisest tohivad sõjapõgenikest lapsed õppida ainult lätikeelsetes koolides, selleks et nad kiiremini integreeruksid ja õpiksid ka keele ära.

Aga ma olen teiega selles mõttes nõus, et emakeelt tuleb hoida au sees, tuleb kindlasti võimaldada neile õppida ka distantsõppeplatvormil ja kindlasti kasutades ära siis heas mõttes siia jõudnud haridustöötajaid, et õpetada ka lastele ukraina keelt ja kirjandust. See kindlasti on oluline, sest me teame uuringutest ka seda, et kui lapse emakeel on toetatud, siis ta õpib ka teisi keeli paremini.

13:49 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd täiendav küsimus. Anti Poolamets, palun!

13:49 Anti Poolamets

Aitäh! Ma kuulsin väga huvitavat vihjet sellele, et keegi ei ole Ukraina kooli asutanud, järelikult ka mitte Poolas ja mujal. Ma täpselt ei tea, te võib-olla ka kõiki detaile ei tea, aga sellegipoolest minule meeldiks see mõte, et me oleme esimesed, kes näitavad kõige kõrgemat lugupidamist. Me anname neile suurepärast relvaabi, aga me võiksime Ukraina rahvale suurepärast keeleabi anda just teie valitsemise all ja olla uhked selle üle, et me saame ette kanda Ukraina haridusministrile, et meie pakume parima ukrainakeelse hariduse neile.

Tuletan meelde, kuidas tegid Eesti pagulased Saksa pagulaslaagrites: asutasid oma gümnaasiume, isegi oma ülikooli ja see hoidis nende vaimu üleval pärast rasket kodumaalt lahkumist ja hoidis ka eestlust üleval. Sama kehtib ukrainlaste kohta. Oleme esimesed, anname neile maksimumi. Saab ka ukraina klasse teha ju siis, kui nad on Eesti kooli sattunud piisaval hulgal, ehk leida õpetaja ja sealsamas koolis anda neile klassiruum, et siin toimubki ukrainakeelne õpe täismahus ja veel topeltmahus, kui soovite kultuuri, ajalugu ja kõike muud.

13:50 Esimees Jüri Ratas

Liina Kersna, palun!

13:51 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Poolas tõesti viimane kord, kui me kohtusime, Poola minister ütles, et nendeni on jõudnud 700 000 last ja suurusjärgus 60 000 neist olid juba haridussüsteemi integreeritud. Poola on Ukraina naaberriik ja seetõttu Poolas juba enne sõda oli ka ukrainakeelseid koole. Nad ei ole loonud spetsiaalselt sõjapõgenike jaoks ukrainakeelseid koole, vaid kuna nad on naaberriik, neil on seal ennegi olnud suur ukrainakeelne kogukond, on nad kasutanud ka ukrainakeelseid koole, kuhu lapsi on suunatud, aga mitte ainult – ka nemad on suunanud oma lapsi poolakeelsesse haridussüsteemi.

Kindlasti me peame oluliseks, et lapsed saaksid õppida ukraina keelt ja kirjandust. Ja kindlasti riik tagab võimalused, et lapsed saaksid osaleda distantsõppe platvormidel ka ukraina keeles. Koolid on eraldanud lastele arvuteid, ka raamatukogudes saavad lapsed osaleda distantsõppel. Just hiljuti käisin näiteks Ristiku Põhikoolis, kus raamatukogus oli kaks arvutit, kus Ukraina lapsed vahepeal käivad oma distantsõppe platvormil haridust omandamas. Ja loomulikult, niipalju kui Eestisse on jõudnud ukraina keele ja kirjanduse õpetajaid, nad saavad kõik rakenduse. Kui nad soovivad töötada, nad saavad kindlasti rakenduse, sest emakeele hoidmine on väga oluline.

Ma olen absoluutselt teistsugusel arvamusel selles suhtes, et me võiksimegi nendel lastel lasta õppida ainult ukraina keeles, sest siis me võtame neilt ära võimaluse saada osa Eesti haridusest ja ka osa ühiskonnaelus osalemisest. Keel on äärmiselt oluline selleks, et Eestis hästi hakkama saada ja me tegelikult ju ei tea, kui kauaks need ukrainlased siia jäävad. Ma ütlen, et üle 900 haridusasutuse on saanud sõjategevuses kannatada. Me tõesti ei oska seda öelda. Me peame olema valmis selleks, et need lapsed jäävad siia kauemaks.

13:53 Esimees Jüri Ratas

Härra Põlluaas, ma saan aru, et mikrofoni probleem oli. Kas ma tohin paluda, et korraks haridus- ja teadusminister koputab sinna peale? Tundub, et on tagasi hääl. (Liina Kersna: "Ebastabiilne.") Lähme nüüd kahe lisaküsimuse juurde. Henn Põlluaas, palun!

13:53 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma loodan, et nüüd mikrofon jääb tööle, Ukraina oli ja on sügavas demograafilises kriisis. Ka ilma sõjata on 20 aasta jooksul elanikkonna arv vähenenud kuskil 16% ja kui põgenikest naaseb peale sõda koju väiksem osa, siis väheneb nende arv circa 30+% ja laste arv lausa 56% aastaks 2040. Need on St Andrews'i ülikooli demograafide uuringu tulemused. Kui tahame Ukrainale head, siis peame tegema kõik, et põgenikud naaseksid peale sõda kodumaale. Me peame neid aitama selles, mitte siia integreerima. Lastele tuleb anda just nimelt ukrainakeelset, mitte eesti-, ammugi venekeelset haridust. Eesti keel olgu üks õppeaine, loomulikult üks oluline õppeaine, aga mitte see, et kogu haridus oleks eestikeelne. Ja laste eestikeelsesse kooli panemine kannab endas eesmärki nende siia põlistamiseks ja nende vanemate ärakasutamiseks odavtööjõuna ja kannab endas just seda eesmärki, et nad ei läheks tagasi. Miks te olete sellise Ukrainat kahjustava tee valinud? Ja teie eelmisele vastusele lisaks, et me ei pea tegema nii, nagu teevad teised riigid. Te väitsite, et ukrainakeelset haridust ei anta. Näitame, et meie oleme tõelised Ukraina sõbrad.

13:55 Esimees Jüri Ratas

Liina Kersna, palun! 

13:55 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Me tahame, et need lapsed ja need pered, kes Eestisse on jõudnud, et nad tunneksid ennast Eestis hästi, et nad saaksid Eesti ühiskonnas hakkama nii kaua, kui nad saavad minna oma kodudesse tagasi, Ukrainasse tagasi. Kõik sõjapõgenikud loodavad, et see on võimalikult ruttu, et nad saavad võimalikult ruttu Ukrainasse tagasi minna, aga me ei tea, millal päriselt nad saavad tagasi minna ja selleks, et nad saaksid Eestis oldud aja tunda ennast hästi ja saada osa meie ühiskonnast, on oluline, et nii täiskasvanud kui ka lapsed, kes omandavad keelt väga palju kiiremini, omandaksid keele võimalikult ruttu, et nad läheksid Ukrainasse tagasi veel targematena, kui nad siia tulid. Ka rikkamana, ühe võõrkeele oskusega rikkamalt. Ükski keel ei jookse külgedelt alla ja me saame endale Eestis väga palju häid sõpru Ukrainas, kellel on siit Eestist saadud väga head mälestused, ka koolidest head mälestused ja nad kindlasti lähevad Ukrainasse tagasi. Ma olen iga kord kinnitanud ka Ukraina haridusministrile, et loomulikult Ukraina saab oma lapsed tagasi, aga nad saavad tagasi veel rikkamalt need lapsed, kui nad siia jõudsid, sest nad on saanud elementaarsed teadmised eesti keelest ja nad on saanud osa Eesti väga heast haridussüsteemist. Ja kui täna rääkida nende lastega, kes on meie eestikeelses haridussüsteemis, siis nad ongi väga rahul. Neile meeldib Eesti haridussüsteem ja ma usun, et meie koolid on valmis ka neid lapsi väga hästi vastu võtma ja neid toetama. 

13:57 Esimees Jüri Ratas

Ma tänan Riigikogu liikmeid küsimuste eest! Ma tänan Vabariigi Valitsuse liikmeid vastuste eest! Sellega on infotund lõppenud. 

13:57 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee