Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi videopöördumine
Kolmapäev, 13.04.2022, 12:00

Toimetatud

11:58 Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi pöördumine

12:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Austatud peaminister, valitsuse liikmed! Auväärt ajakirjanikud! Head selle kogunemise jälgijad! Austatud president Zelenskõi! Head ametikaaslased! Oleme südamest tänulikud, et meil on võimalus teid tervitada, härra president, täna siin Riigikogu ees. Mulle meenub meie kohtumine Kiievis 24. märtsil, kus me arutasime olukorda rindel ja seda, kuidas Eesti ja rahvusvaheline kogukond saab Ukrainat võitluses Vene agressori vastu paremini aidata. Pärast meie kohtumist on maailm näinud, milliseid kohutavaid julmusi on rahumeelse elanikkonna, naiste ja laste vastu toime pandud. Tunnen ja tunneme südamest kaasa Ukraina rahvale ja kõigile Vene armee veretöö ohvritele. Teie võitlus on ka meie võitlus. Teame, et väsida ei tohi. Pärast sõja võidukat lõppu oleme teie kõrval, et aidata Ukraina uuesti üles ehitada. Seniks aga Ukraina vaprust ja võitlusvaimu imetledes jätkame teie toetamist erinevatel tasanditel: poliitilistes, militaar- ja humanitaarküsimustes ja teie teekonnal Euroopa Liitu. Härra president! Oleme Ukraina rahvalt saanud hindamatu väärikuse ja väärtustele truuks jäämise õppetunni. Täname teid selle eest! Annan sõna nüüd teile. Palun!

12:02 Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi

Lugupeetud härra spiiker! Lugupeetud proua peaminister! Lugupeetud Riigikogu liikmed ja Eesti rahvas! Ma olen tänulik võimaluse eest pöörduda täna teie poole olukorras, mis viib meid kõiki kõige pimedamatesse aegadesse 21. sajandil. Kolmekümne aasta jooksul on Euroopa rahvad nautinud rahu, vabadust ja ühiseid arenguvõimalusi. Nüüd aga on Vene revanšism hävitanud kõik selle hea, mis on kümneid aastaid rahumeelses ja stabiilses Euroopas toiminud. Globaalsest turvalisusest ja julgeolekust on jäänud alles ainult varemed – sellised varemed, nagu on alles jäänud Ukraina linnadest, mille on puruks pommitanud Vene raketid, Vene õhuvägi.

Kõik rahvusvahelised institutsioonid peavad [meid] toetama – ÜRO, OSCE ja teised. Nad ei ole võimelised praegu peatama Venemaa agressiooni, kuigi just selleks loodi regionaalne allianss, eelkõige NATO. Praegune olukord ei ole lihtne, kellelgi ei ole sajaprotsendilist kindlust, kas hakatakse oma liikmeid reaalselt kaitsma Venemaa mastaapse pealetungi eest, nagu praegu Ukrainas [tehakse]. Hiljem võib saada sellest pealetung, kus kasutatakse ka massihävitusrelvi, sest esimest korda paljude aastate jooksul on suur risk, et Venemaa kasutab tuumarelva või keemilist relva. Venemaal räägitakse, et Venemaa [peaks] vallutama kõik Euroopa riigid. Nad ei räägi sellest lihtsalt emotsioonide ajel, vaid nad räägivad sellest süsteemselt ja õpetavad Vene auditooriumile, et sõda naabrite vastu on norm.

Venemaa püüded proovida kaheksa aasta jooksul Ukrainat hõivata on teinud Euroopa julgeoleku reaalsusega sama, mida on ka teiega tehtud: massilised deporteerimised, soov hävitada kõik, kes toetavad natsionaalseid ideid. Praegu on üle 500 000 ukrainlase sunniviisiliselt ümber asustatud. Kujutage endale ette, kui okupandid võtaksid eesmärgiks viia välja Tallinna [elanikud], terve linna. Linn oli ja enam teda ei ole. See on kolmandik kogu teie elanikkonnast. Deporteeritud ukrainlased jäetakse ilma dokumentidest, kõik võetakse ära, ka telefonid. Nad viiakse Venemaa kaugetesse regioonidesse ja igatmoodi takistatakse neid tagasi Ukrainasse tulemast. Lapsed eraldatakse vanematest ja tahetakse anda ebaseaduslikuks adopteerimiseks vene peredesse. Ukraina linnades, mis on Venemaa rünnakute ohvriks langenud, on juba kümneid ja kümneid näiteid, kus Venemaa sõjavägi kasutab kõiki relvaliike, õhulööke, kaasa arvatud fosforpomme ja teisi relvi, mis on rahvusvaheliste normidega keelatud. See on selge terror tsiviilelanikkonna vastu. See on püüd murda rahva vastupanu ja hävitada see [mitmeteks] põlvkondadeks.

Miks Venemaa riiklik juhtkond seda kõike teeb? Kuidas on Moskva saanud sellise karistamatuse tunde? Ma olen kindel, et te teate vastust sellele küsimusele. See on selge. Ühelt poolt on Venemaa, kasutades oma privileege rahvusvahelistes struktuurides, kus ta on püsiliikmena, saavutanud olukorra, kus ta võib blokeerida otsuseid ka teistes regioonides, kus ta sõdib. Aga teiselt poolt Venemaa juhtkond ei usu, et Euroopa suudab Venemaad vastutusele võtta, et Euroopa suudab Venemaad rahuks kohustada. Nad arvestavad Euroopa killustatusega ja et [rahu] on Euroopa jaoks kõrgem prioriteet kui julgeolek või isegi Venemaa naaberriikide ellujäämine.

Hea Eesti rahvas ja lugupeetud Riigikogu liikmed! Praegu võib Venemaa kas peatada või kaotada väga kauaks lootuse, et kogu Euroopas valitseks vaba ja tsiviliseeritud elu, mis on reguleeritud rahvusvaheliste normide, mitte jõuga. Ma olen teile tänulik selle eest, et te sellest aru saate. Meie ühises loos on juba hea lehekülg: 26. veebruari miiting, kus Tallinna südames Vabaduse väljakul osales kümneid tuhandeid eestlasi ja kus te toetasite Ukrainat ja Euroopa vabadust. Eesti oli üks esimesi, kes andis Ukrainale vajaminevat abi. See on tõsi. Eriti [oluline on] relvaabi. Ma olen teile siiralt tänulik teie toetuse eest. Te olete ja jääte meie printsipiaalseteks toetajateks ka Euroopa organisatsioonides ning sanktsioonipoliitikas. Ma olen tänulik teile selle eest, et te olete keeldunud Vene energiakandjatest, kaasa arvatud Euroopa gaasist, mis teeb Venemaa enesekindlaks. On tähtis otsida samasugust suhtumist ka teistelt rahvastelt.

Me peame tegema palju rohkem, et peatada Euroopa tagasiminekut 1940. aastatesse, kus me nägime okupatsiooni, mille elas üle ka teie riik. Riigid ei pea kordama neid ajaloo musti lehekülgi, mil ukrainlased ja eestlased deporteeriti paljudeks aastateks Siberisse, kaugele Venemaale, kus on piisavalt Ukraina ja Eesti inimeste haudasid, kus on kommunismi deporteerimise ohvrid. Ma kutsun teid üles leidma Euroopa Liidu tasandil instrumente, mis tõesti mõjuksid Venemaale ja mis tooksid kõik deporteeritud inimesed tagasi koju. Euroopa Liidul on jõud, et seda tagada, ja Euroopa Liit peab kasutama seda jõudu. Kuni Venemaa ei too tagasi tuhandeid Ukrainast välja viidud varastatud lapsi, ei tohi ta saada mitte ühtegi senti Euroopa riikidelt ega ettevõtetelt. Euroopa Liit ei tohi olla deporteerimise sponsor, Euroopa Liit ei tohi olla sõja sponsor. Vaja on veel tõsisemalt suhtuda sanktsioonidesse Venemaa vastu. Sanktsioonid on möödapääsmatud, sest need on praegu ainuke instrument, millega sundida Venemaad rahule. Ma kutsun teid üles kinnitama Euroopa Liidu tasandil uut väga tähtsat sanktsioonipaketti Venemaa vastu, et blokeerida täielikult Venemaa pangad, kõik Venemaa pangad, mitte ainult osad. Ma kutsun üles, et te paneksite ka nafta sanktsioonipaketti. On vaja embargot kogu Euroopa Liidu tasandil.

Palun teie riigil, teie spetsialistidel ühineda töörühmaga, mis on loodud Ukraina territooriumil sõjakuritegude uurimiseks. Ka tehniline abi on asendamatu ja väga vajalik. Juba praegu on kümneid tuhandeid inimesi piinatud ja tapetud, pommitatud on sünnitusmajasid, toiduladusid ja inimesi, kes on varjendites. Ma rõhutan, et nad teadsid, et nendes varjendites peidavad ennast lapsed. Ei ole [ühtegi sõjakuritegu], mida Vene sõdurid ei ole nende 49 sissetungipäeva jooksul toime pannud. Kõiki sõjakuritegusid peab kindlasti uurima, süüdlased tuvastama ja nad üles leidma, ükskõik kui palju selleks aega kulub. Aga kui me teeme seda koos teiega, koos teiste Euroopa riikidega, siis me suudame seda teha palju kiiremini. Enamikku sõjakurjategijaid ei ole ikka veel toime pandud tegude eest vastutusele võetud. See on põhimõtte küsimus, et uus põlvkond Vene mõrtsukaid vastutaks [oma tegude eest]. Nad on vaja võtta praegu vastutusele, et neid ei peaks pärast otsima. [Nad on vaja võtta vastutusele ka kuritegude eest], mis on suunatud Baltikumi ja Poola või teiste riikide vastu. Kõik, kes on valinud enda jaoks vabaduse 20. sajandil, peavad selle alles hoidma ka 21. sajandil.

Ukraina jääb alati Eestile tänulikuks meie riigi toetamise eest ja Euroopa integratsiooni eest. Ma olen tänulik, et te saate aru, et Ukraina Euroopa Liiduga liitumine ei ole lihtsalt majandusküsimus või mingi abstraktne poliitikaküsimus. See on julgeolekuküsimus ning vabaduse ja demokraatia garanteerimine Kesk‑ ja Ida-Euroopas. Ukraina peab saama Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse juba lähiajal ja siis, kui Venemaa on kaotanud sõja – ja see juhtub –, on tähtis [liitumine] lõpule viia ja viia Venemaa kõigi revanšistideni teadmine, et sõda ei vii plaanitu realiseerumiseni. Me töötame juba IT‑valdkonnas ja demonstreerime teistele riikidele tänapäevaste digilahenduste eeliseid riigijuhtimises ja pärast sõda me hakkame seda veel rohkem näitama ning see muutub veel aktuaalsemaks, et riigiasutused saaksid töötada ja ettevõtted tuleksid küberturvalisuse tagamiseks siia tagasi.

Lugupeetud Eesti rahvas! Prouad ja härrad! Mõne tunni pärast tulevad Kiievisse kolme Balti riigi presidendid ja Poola president. Ma ootan väga kohtumist teie presidendi härra Alar Karisega. Sellised visiidid meie riigi pealinna on meile väga tähtsad ja mitte ainult meie jaoks. Ka Euroopa toetus on meile meie vabadusvõitluses tähtis ja see on tõend sellest, et Euroopa vabaduse kaitsjad ühendavad ka edaspidi oma jõud, tegemata Venemaale mis tahes poliitilisi või majanduslikke reveransse. Eurooplased peavad kõik jõud rakendama selleks, et uuendada ja taastada Euroopa õigus ja õiglus. See on ülesanne, mida me saame ainult koos Euroopa Liidu ja teiste meie sõjavastase koalitsiooni liikmetega kogu Euroopa tasandil ellu viia. Kui Euroopa raiskab aega, siis Venemaa kasutab seda ära selleks, et laiendada oma sõjategevust ka teistele territooriumidele, aga üheskoos ei luba me sellel kunagi juhtuda. Suur tänu! Suur tänu Eesti! Slava Ukraini! (Aplaus.)

12:15 Esimees Jüri Ratas

Austatud president Zelenskõi! Sel keerulisel ja väga raskel ajal soovin teile, härra president, ja kogu Ukraina rahvale eesti vana kombe kohaselt jõudu ja vastupidamist. Kindlasti on Eesti teie, Ukraina ja ukraina rahva kõrval Ukraina ülesehitamisel pärast Ukraina võitu. Aitäh teile!

Head ametikaaslased, see kogunemine on lõppenud.

12:16 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee