Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

09:58 Aseesimees Martin Helme

Tere hommikust, head kolleegid! Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 10. töönädala neljapäevane istung algab ja meil on istungi alguses võimalik anda üle eelnõusid või arupärimisi. Lauri Läänemets, palun!

10:00 Lauri Läänemets

Lugupeetud kolleegid! Sotsiaaldemokraatide poolt annan üle eesti keele seaduse muutmise eelnõu. See puudutab siin olevaid sõjapõgenikke. Me oleme sellises erakordses olukorras, et neid sõjapõgenikke on väga palju. Eesti on vastu võtnud 27 000 inimest tänaseks või siia on tulnud 27 000 inimest. Ja mure on selles, et need inimesed ei pääse erialasele tööle. Ja kui nad erialasele tööle ei pääse, siis seal on järgnevad tagajärjed, võivad olla. Esiteks, nad lähevad keelenõuete tõttu nendele töökohtadele, kus kohas keelenõudeid ei ole sellisel kujul. Ja see tähendab seda, et teatud ametikohad, teatud teatud tööd Eestis saavad saavad nii-öelda ülerahvastatud. Ehk siis meie oma inimesed, kes töötavad reeglina madalamapalgalistel töökohtadel, siis nende sissetulekud või nende töökohad või võimalus tööle minna on mõnes mõttes ohus. Teistpidi puudutab see seda, et me peame väga paljusid inimesi siin üleval pidama, selle asemel et nad võiksid ise tööl käia.

Meie ettepanek sisaldab sellist ajutist ühekordset leevendust seaduses, kuni nende inimeste puhul, kes on selle aasta lõpuni Eestisse tulnud, kes on saanud rahvusvahelise kaitse ja kuni kaheks aastaks siis võimalus minna erialasele tööle, nii et me neilt eesti keele oskust hetkel ei küsi. Aitäh teile!

10:02 Aseesimees Martin Helme

Eelnõu on jõudnud meieni elektrooniliselt. Rohkem ei näe. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu. Juhatus otsustab selle edasise menetlemise vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele. Head kolleegid, teeme ära kohaloleku kontrolli.

10:03 Aseesimees Martin Helme

Kohale registreerus 71 Riigikogu saadikut. Täna on meil päevakorras kaks päevakorrapunkti, mõlemad on teised lugemised.


1. 10:03 Äriregistri seaduse eelnõu (493 SE) teine lugemine

10:03 Aseesimees Martin Helme

Esiteks on meil päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud äriregistri seaduse eelnõu (493 SE). Kutsun siia ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Vilja Toomasti. Palun!

10:03 Vilja Toomast

Aitäh, härra juhataja! Head riigikogulased! Äriregistri seadus on väga mahukas seadus ja siin on kogu selle seaduse uus tekst, mille me peaksime suutma teiega koos vastu võtta. Mu ettekanne tuleb üsna pikk, ma loodan mahtuda mulle antud ajaraamidesse, kuna õiguskomisjon arutas seda ka oma kolmel komisjoni lugemisel ja seetõttu on ka protokolle päris mitu, millest peaksin teile ülekande ettekande tegema, ülevaate andma.

Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus eelmise aasta lõpus ja siin saalis läbis eelnõu esimese lugemise 25. jaanuaril. Et paar kuud on mööda läinud, siis ma kolme lausega tuletan meelde, mida me selle eelnõuga püüame saavutada või muuta. Eelnõu eesmärgiks on kõikide eraõiguslike juriidiliste isikute registriregulatsiooni ühtlustamine, registrite pidamisega seotud nõuete ühte seadusesse toomine ning registripidamise ajakohastamine. Muudatused on seotud äriühinguõiguse 18. septembril 2021. aastal valminud revisjoni neljanda peatükiga. Eelnõu teeb ettepaneku tuua MTÜ‑de ja sihtasutuste registrid koos alamregistritega äriregistri osaks, et need oleks koos teiste juriidiliste isikute, sealhulgas FIE-dega ühes registris koos. Äriregistri seaduse eelnõus nähakse ette osaühingute osanike kandmine registrikaardile, et tekiks osanike register ja et osadega tsiviilkäibeliste tehingute tegemisel oleks tagatud usaldusväärsus. Samuti laiendatakse eelnõuga äriregistri pidaja järelevalve võimalusi. See oli meeldetuletus eelnõust.

Nüüd, teise lugemise ette valmistamiseks arutas komisjon esimest korda oma istungil 22. veebruaril. Muudatusettepanekute tähtajaks, 8. veebruariks Riigikogu liikmed ega fraktsioonid ühtegi muudatusettepanekut ei teinud. Küll aga esitasid oma arvamusi eelnõu väljatöötamise käigus kaasatud huvigrupid ja osapooled. Ja sellel koosolekul komisjon neid ettepanekuid kuulaski. Esimesena esines meile Eesti Kirikute Nõukogu asepresident ning katoliku kiriku apostelliku administraator Eestis, Philippe Jourdan ja Eesti Kirikute Nõukogu liige Erik Salumäe, kes tutvustasid Eesti Kirikute Nõukogu ettepanekuid. Nende ettepaneku sisu oli selline, et seadustada ühenduse juhatuse liikme kirikliku nime kandmine usulise ühenduse registrikaardile lisaks kiriku kodanikunimele. Seni on see olnud ka tavaline praktika, kuid seaduslikku alust või õiguslikku alust selleks pole olnud. Isa Philippe Jourdan selgitas, et roomakatoliku kiriku ja õigeusu kiriku kiriklik nimi ei ole suvaliselt valitav, vaid iInimene saab selle ühe korra elus oma kloostri- või ametiteed alustades ja see ei muutu, mistõttu riikliku nime kuritarvitamine ei ole sel juhul ka võimalik. Eestis puudutab see kolme kirikut: roomakatoliku ja kahte õigeusu kirikut.

Edasi esitas oma seisukohad Eesti Advokatuuri esindaja Piret Jesse, kelle põhimureks oli see, et 50 000 eurot ületava mitterahalise sissemakse väärtuse piisavust seaduse nõuete vastavuse osas peab hindama audiitor. Selle reegli rakendamine osaühingutele tekitaks palju probleeme, see on keeruline ning takistaks kapitali kaasamist. Eelnõuga soovitakse kehtestada tugev osanike register, osanike nimed kantakse registrikaardile. Seni ei ole olnud niisugust tugevat osanike registrit. Osanike nimistust on pidanud osaühingu juhatus, probleeme ei ole olnud.

Ja siis tekitas veel küsimusi advokatuuril omandi ülemineku aeg. See seadus näeb ette, et omand läheb üle siis, kui notar on selle kinnitanud ja on tehtud ka registrikanne. Advokatuur leidis, et sellist kahest registrikannet on raske praktiliselt ellu viia, kui ei saada selleks kehtestada konkreetset tähtaega, millal omand tegelikult üle läheb. Justiitsministeeriumi esindaja Maarit Puhm selgitas advokatuurile, et eesmärk on just nimelt õiguskindla omanike nimekirja loomine. Kui omand läheb üle kandega, on see õiguskindlam viis. Ja kui omand läheks üle tehinguga, ei saa seda lõpuni viia, kui kanne on tehtud. Ainult nii on tegemist heauskse omandamisega. Ta tõi siin analoogi kinnisturaamatusse kandmise omandi kinnistamisega.

Ministeeriumi teine nõunik Vaike Murumets selgitas veel kord seda omandi üleminekukannet ja et üleminek kandest, just pean silmas registrikandest üleminekut, on oluline ka seetõttu, et seeläbi muutub kasusaajate omanike andmekogu. Kui omandiõigus osale läheb üle tehingust ja kanne registris on vaid kindluse andmiseks heauskseks omandamiseks, kuid esitatud kandeavalduses on näiteks mõni tehingupuudus, tekib segadus ühingu enda jaoks, samuti selles osas, kas tehing on riigi suhtes kehtiv ja mida tegelike kasusaajate osas teotada.

Nii, siis edasi tutvustas Eesti Audiitorkogu oma ettepanekut. Selle kandis ette Mare Kingo ja tema põhiprobleem oli majanduskeskkonna ja andmete usaldusväärsus. Ta pidas ka Justiitsministeeriumi ettepanekut rahaliste sissemaksete hindamise puhul 50 000 eurot liiga kõrgeks lävendiks. Ja tekiks olukord, kus audiitorkontroll oleks aktsiaseltsi osas kohustus, kuid osaühingute kohas, mis võivad saavutada aktsiaseltsiga võrreldava suuruse sissemakstud kapitali, ei peaks mitte raha sissemaksete hindamist kontrollima. Seega on usaldusväärse majandus- ja ettevõtluskeskkonna huvides, mille hulka kuulub ka osaühingute maksevõimelisus. Kõrge mitterahalise sissemakse osas kehtestada audiitorkontrolli kohustus ka osaühingutele.

Justiitsministeeriumi nõunik Maarit Puhm selgitas, et siiski selle ühinguõiguse revisjoni käigus leiti, et mitterahalise sissemakse hindamine oleks osaühingute jaoks mõtet kaotada. Kuid praegu eelnõus pakutav lahendus on kompromiss erinevate arvamuste vahel.

Nii. Edasi said sõna kohtutäiturite ja pankrotihaldurid. Jüri Truuts kandis nende ettepanekud ette. Ja Jüri Truuts juhtis tähelepanu sellele, et eelnõu teeb koormavaks äriregistrist ettevõtja kustutamise, kelle osas toimub pikka aega näiteks pankrotimenetlus või täitemenetlus või vahekohtumenetlus. Seadus ei anna lahendust, mis saab, kui pankrot raugeb enne pankroti väljakuulutamist. Niisugused menetlused võivad kesta aastaid ning eelnõu toetab olukorda, kus maksejõuetut ettevõtjat ei saa äriregistrist kustutada aastate kaupa.

Nad ei olnud ka nõus sellega, et ajutise pankrotihalduri andmed kantakse registrikaardile. Tegid ettepaneku, et selle võiks kanda registrikaardile vaid juhul, kui pankrotiavalduse menetlemine on lõppenud raugemisega. Vaike Murumets, Justiitsministeeriumi nõunik, vastas sellele, et siiski on ajutise pankrotihalduri nõusolekut vaja vara käsutamiseks, mistõttu on tema registrisse kandmine oluline.

Nii. Siis edasi sai sõna Nasdaq CSD Eesti esindaja Kerttu-Kaarina Tombak. Neil oli ettepanek, et kui eelnõuga planeeritakse sätestada juriidilise isiku registrist kasutamise eeldusena juriidilisel isikul kinnistusraamatus, laevakinnistusraamatus või äriregistris vara puudumise, mida peaks seletuskirja järgi äriregistri pidaja kontrollima, siis praktikas on olnud probleeme, kui kustutatud juriidilisi ühinguid, kelle nimele jäävad avatuna alles väärtpaberikontod, mille peal on väärtpaberid. Väärtpaberiregistripidajad tegid ettepaneku kaaluda äriregistris toodud loetelu täiendamist selliselt, et kontrollitakse ka seda, et kustutaval äriühingul ei oleks vara väärtpaberikontol.

Siis Eesti Kohtunikuabide Ühingu esindaja Aivar Vimberg pidas vajalikuks peatuda eelkõige maksejõuetuse menetlust käsitlevatel sätetel, rõhutades, et raugenud pankrotimenetlusega äriühing võib jääda registrisse aastateks, kui selle kustutamist ei hageda ning niisugune olukord kahjustab äriregistri usaldatavust.

Siis Teenusmajanduse Koda, kes ennekõike teenindab e-residente, tundis siis Ivar Veskioja isikus muret selle üle, et eelnõu kohaselt peab ühing näitama, millises riigis ta asub. Kontaktisiku regulatsioon on oluline tagamaks niisuguse ettevõtja poolt näiteks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise reeglite ja raamatupidamise reeglite järgimist. Eelnõuga loetakse kontaktisiku aadress ka juriidilise isiku aadressiks, kuid kontaktisiku välisriigi aadressiga sidumine on küsitav. Kohasem oleks siduda juhatuse rahvastikuregistri aadressiga.

Ministeeriumi nõunik Vaike Murumets selgitas ja vastas Teenusmajanduse Koja ettepanekule, et nad võitlevad juba neli aastat tagasi vastu võetud muudatuse vastu. Kui äriühingu juhatuse liige on Lätis ja teine juhatuse liige Soomes ning tegemist on Eesti Vabariigi äriühinguga, millel puudub Eesti asukoht, on siiski võimalik esitada selle ühingu asukohana Eesti. Registrimenetluses ei oma füüsiline aadress tähendust, sest e-posti aadressile edastatud teade loetakse kohaletoimetatuks ka siis, kui selle kohta saabub saatjale veateade. Seega on olulisem e-posti aadress ning see on juriidilise isiku probleem, kui ta seda teavet kätte ei saa. Füüsilise aadressi osas probleemi tekitanud pidamine ei ole põhjendatud.

Nii, seega sai meil sellel koosolekul kõik arvamused ära kuulatud. Sellel komisjoni koosolekul me menetluslikke otsuseid ei teinud. Ainuke otsus oli see, et jätkame selle menetlemist komisjoni järgmisel koosolekul, mis toimus meil 21. märtsil. Vastavalt nendele ära kuulatud arvamustele ja läbi rääkides Justiitsministeeriumi ja ka õiguskomisjoniga, otsustas õiguskomisjon esitada Riigikogule otsustamiseks ja arutamiseks 23 muudatusettepanekut. Kuna neid on nii palju, siis ma ühekaupa neid teile tutvustama ei hakka, ma püüdsin neid kuidagi grupeerida.

Näiteks, muudatusettepanekud 2 ja 12 puudutavad sedasama Eesti Kirikute Nõukogu ettepanekut kanda registrikaardile usulise ühenduse juhatuse liikme kiriklik nimi lisaks tema kodanikunimele. Siis on rida muudatusettepanekuid, kus audiitorkoda tegi ettepaneku asendada termin "vandeaudiitor" terminiga "audiitorettevõtja" ja termin "auditeerimine" terminiga "audiitorkontroll".

Nüüd on muudatusettepanekud nr 3, 5, 8, 13, 14, 16, 19 ja 21. Kaks muudatusettepanekud puudutavad sõnastuslikke täpsustusi. Need on muudatusettepanekud nr 6 ja 11. Muudatusettepanek nr 1 puudutab hooneühistu liikmete nimekirja kantavaid andmeid ja nende korral tehakse erand. Ja siis hooneühistu liikmete nimekirja ei kanta osade nimetusi ja nende nimiväärtusi. Muudatusettepanekuga nr 4 muudetakse eelnõu ühe paragrahvi pealkirja. Muudatusettepanekuga nr 7 lisatakse eelnõusse juurde kaks paragrahvi: § 47 ja § 48, mis puudutavad Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi ja teabevahetust Euroopa Liidu äriregistrite vahel. Selle muudatuse tagajärjel muutub ka paragrahvide numeratsioon. Kui te neid muudatusettepanekuid jälgite, siis peaks selle numeratsiooni muudatusega arvestama.

Muudatusettepanekuga nr 10 täiendatakse registrist kustutamise paragrahvi lisaklausliga, et hoiatuse võib saata tähtaja möödumisel ka automatiseeritult. Muudatusettepanek nr 15 puudutab tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmist, millega tehakse erand juriidilise isiku registrist kustutamise kohta. Täpsemalt, juriidilist isikut ei saa registrist kustutada juhul, kui viimane osaleb kriminaalmenetluses menetlusosalisena.

Muudatusettepanek nr 17 tuleneb Nasdaq CSD Eesti arvamusest ja käsitleb andmeid, mis peavad Eesti väärtpaberite registrist jõudma äriregistri avalikku toimikusse. Muudatusettepanek nr 20 on kohtuabide ühingu arvamusest ja käsitleb ühe osanikega osaühinguid. Kui osaühingud likvideeritakse ja deklareerija on ainus osanik, siis ei pea kohaldama kolmekuulist tähtaega lõpparuandega tutvumiseks. Muudatusettepanekud nr 20 ja 23 on mõlemad jõustumisnormi muudatused, mis tulenevad neist kahest lisandunud paragrahvist, § 47 ja § 48. Seetõttu muutuvad ka, nagu ma ütlesin, ülejäänud paragrahvide numbrid. Muudatusettepanekud nr 9 ja nr 18 vajasid veel sellel komisjoni istungil täpsustamist ja jäid järgmiseks korraks veel ülevaatamiseks. Rohkem menetluslikke otsuseid me sellel istungil ei teinud.

Kolmas kord arutasime neid muudatusettepanekuid 21. märtsil. Ma vist tegin enne vea. Meie eelmine koosolek oli 14. märts, nüüd ma kannan ette 21. märtsi protokolli. Palun vabandust! 21. märtsil, nagu ma ütlesin, jäi 2. ja 18. muudatusettepanek arutamata. Ja täpsustamise tulemusel siis muudatusettepanek nr 7 sõnastatakse nii, tähendab, sellesse on lisatud väärtpaberite register, kust tuleb enne registri kasutamist kontrollida vara olemasolu. Ja teine muudatusettepanek, mis jäi meil arutamata, puudutas osakapitalide suurust ja audiitorkontrolli. Nüüd see sõnastatakse järgmiselt: "Kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot või mitterahalise sissemakse arvel saadud või suurendatava osa nimiväärtus on vähemalt 25 000 eurot, peab mitterahalise sissemakse väärtuse piisavuse hindamist käesoleva seadustiku §-s 142 sätestatud nõuetele vastavuse osas kontrollima audiitor." 

Neid muudatusettepanekuid me toetasime konsensusega, küll aga laekus veel enne selle komisjoni istungil 18. märtsil komisjonile Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kiri muudatusettepaneku nr 15 osas, mille me juba olime hääletanud 14. märtsil toimunud istungil ja selle heaks kiitnud. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda juhtis tähelepanu just sellele, et maksejõuetuse juriidilise isiku registrist kustutamise jätmine seetõttu, et nende osas toimub kriminaalmenetlus, ei ole põhjendatud. Seetõttu on kohane sättes täpsustada erinevaid menetlusseisundeid ja lisada muudatusettepanekusse kaalutlusõigust võimaldav menetleja loal, mille tulemusena on muudatusettepanek ka samaselt sõnastatud, on juurde lisatud, et menetleja loal võib ka selle juriidilise isiku kustutada, kui enne kriminaalmenetluse lõpetamist. Nii, ja siis ka see muudatusettepanek kiideti heaks.

Lõpuks tegi komisjoni esimees ettepaneku viia eelnõu 493 teine lugemine läbi 6. aprillil ehk täna ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis kolmas lugemine planeerida 13. aprillile käesoleval aastal, ettepanekuga läbi viia lõpphääletus. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu poolthäälte enamus. Minu poolt kõik.

10:23 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Mõned küsimused ka. Andres Metsoja, palun!

10:23 Andres Metsoja

Jaa. Atäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab muudatusettepanekut number seitse, § 47 ja 48. Palun täpsustage üle, kas me nüüd selle konkreetse muudatusettepanekuga võtame üle Euroopa Liidu direktiivi aastast 2017, 1132 või see on juba varasemalt üle võetud ja nüüd me seda täpsustame. Mulle jäi see arusaamatuks.

10:24 Vilja Toomast

Üks moment. Selle kahe punktiga me tõepoolest lisame uude, nagu ma ütlesin, et see on tegelikult täiesti uus versioon sellest äriregistri seadusest ja sellesse seadusesse me viime ta siis sisse, selle Euroopa Liidu direktiivi, mis puudutab äriregistrite sidestamise süsteem ja teabevahetust selle vahel, et ka need oleksid kõik ühes ja samas seaduses olemas.

10:25 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

10:25 Peeter Ernits

Hea juhataja ja hea ettekandja! Ma ei saanud täpselt aru nendest protokollidest –, et kas nüüd kõlbab Ema Vimala ja Iguumenja-Filareta – saab nagu kasutada nende kiriklike nimedena? Ma ei hakka küsima, kas Kojamees saab kasutada? Kolleegi pole ka siin, ta ei ole küll pühamees.

10:25 Vilja Toomast

Jah, pärast selle seaduse vastuvõtmist saavad usuliste ühingute juhatuse liikmed, kui nad on juhatuse liikmed, saavad kasutada äriregistrikaardile kandmiseks oma kiriklikku nimetust. Ja mis puudutab Kojameest, siis ka Justiitsministeerium ei tahtnud seda Pandora laegast avada, et tõepooles ka Kojamees võiks oma, kui ta oma selle Kojamehe sinna kirjutada oma äriregistrikaardile, kui ta avab mingi äriühingu ja osaühingu, siis seda komisjon ei toetanud. Nii, et see jääb endiselt kehtima, et Kojamees ei saa ennast äriregistrikaardile kanda.

10:26 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

10:26 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Ma jätkan veel kord selle muudatusettepanekuga nr 7 ja uute punktidega § 47 punkt 4. Siin on kirjas, et Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi kaudu edastatavate andmete saatmise ja kättesaamise kinnitused antakse tehniliste võimaluste olemasolu korral automatiseeritult. Äkki te ütlete, mida see tähendab? Kas see ütleb, et tehniliste võimaluste puhul me justkui loome mingi automatiseeritud süsteemi? Kas see süsteem on täna loomisel või kui seda süsteemi täna ei ole, kuidas see siis peaks hetkel käima?

10:26 Vilja Toomast

Just. Sisust olete täiesti õigesti aru saanud, et justiitssüsteemis on üldse praegu väga palju IT‑lahendusi ja arendusi. Ja kui te vaatate selle seaduse jõustumise tähtaegasid, siis need tähtajad on eri punktidel erinevad ja see saab toimuma tõepoolest alles siis, kui vastavad tehnilised vahendid on loodud, ja siis saab ka automatiseeritud korras neid nende tehniliste vahendite kaudu edastada.

10:27 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun! 

10:27 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Saad sa natukene seletada, et see miinimumkapital 2500 eurot, kuidas ta nii kaua on suutnud vastu pidada? Oli vist ligi 30 aastat? Ja mis tema selgroo nüüd alles murdis?

10:27 Vilja Toomast

Jah, see tõepoolest on muutunud 40 000 kroonist kaheks ja pooleks tuhandeks euroks. Mitte küll 30 aastat tagasi, aga natuke hiljem. Aga sellele küsimusele ma tõepoolest ei oska vastata, sest ma ei ole justiitsvaldkonnas töötanud nende aastate jooksul ja komisjonis seda ei arutatud. Aga nagu ma ütlesin, enne selle seaduse tervikteksti koostamist viidi läbi õigusalane revisjon ühinguõiguse kohta ja selle juristide ja õigusasjatundjate töö tulemusena leiti, et tegelikult sellise kapitali fikseerimine ei ole õigustatud. Esiteks, see 2500 eurot ei ole sageli piisav kapital, et majandustegevust arendada, ja samas reeglina keegi ei hoia seda 2500 eurot ka kunagi oma kontol arvel, kui ta majandustegevusega tegeleb. Ja kui lubatakse ka veel mitterahalisi sissemakseid, siis lõpuks targad pead, juristid koos otsustasid, et sellel pole enam tähendust majandustegevuse jaoks.

10:29 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei näe.

10:29 Vilja Toomast

Aitäh!

10:29 Aseesimees Martin Helme

Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Eelnõule on laekunud 23 muudatusettepanekut. Esimese ettepaneku tegijaks on õiguskomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Muudatusettepanek number kaks, esitajaks õiguskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek number kolm, esitajaks õiguskomisjon ja juhtivkomisjon arvestanud täielikult. Muudatusettepanek number neli, esitajaks õiguskomisjon ja nad on seda ise arvestanud täielikult. Muudatusettepanek number viis, esitajaks õiguskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek number kuus, esitajaks samuti õiguskomisjon ja õiguskomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek number seitse, esitajaks õiguskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek number kaheksa, esitajaks õiguskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek number üheksa, esitajaks jälle õiguskomisjon, juhtivkomisjon arvestanud täielikult. Muudatusettepanek number kümme, esitajaks õiguskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Ettepanek number 11, esitajaks õiguskomisjon juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek number 12, esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek number 13, esitajaks õiguskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek number 14, esitajaks õiguskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek number 15, esitajaks õiguskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek number 16, esitajaks õiguskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek 17, õiguskomisjon on esitajaks ja on seda ise arvestanud täielikult. Muudatusettepanek number 18, esitajaks õiguskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek number 19, esitajaks õiguskomisjon ja arvestanud ise täielikult. Muudatusettepanek number 20, esitajaks õiguskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 21. muudatusettepanek, esitajaks õiguskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 22. muudatusettepanek, esitajaks õiguskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Viimane ja 23., esitajaks õiguskomisjon, juhtivkomisjon arvestanud täielikult.

Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 493 SE teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


2. 10:32 Riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (491 SE) teine lugemine

10:32 Aseesimees Martin Helme

Liigume edasi tänase teise päevakorrapunkti juurde. Selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 491 SE. Tegemist on teise lugemisega ja kutsun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Jüri Jaansoni. Palun!

10:32 Jüri Jaanson

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Ma kõigepealt tutvustan riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu 491 esimese ja teise lugemise vahel toimunut. Käin korra üle ka muudatusettepanekud ja siis lõpuks tutvustan neid menetluslikke otsuseid.

Riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus eelmise aasta 22. novembril. Selle eelnõu esimene lugemine toimus 19. jaanuaril sel aastal. Nagu esimesel lugemisel tutvustasin, siis enne seda eelnes sellele väga-väga-väga põhjalik arutelu erialaspetsialistide, asjaosaliste sihtgruppide, ministeeriumide vahel väljatöötamiskavatsuse raames. Ja see oli hästi põhjalik selline materjal, mis jõudis juba siia Riigikokku.

Nüüd, esimese ja teise lugemise vahel muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei esitanud ei Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid ühtegi muudatusettepanekut. See on ka mõistetav, sest põhjalik eeltöö oli tehtud. Aga arvamuse esitasid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Energia aktsiaselts, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Linnade ja Valdade Liit nende 43 institutsiooni hulgast, keda teavitati eelnõu menetlemisest parlamendis. Ja kõik need arvamused, esitatud arvamused on eelnõu kaardil näha. Nüüd, majanduskomisjoni töörühm valmistas eelnõu komisjoni istungil ette selle aasta 23. veebruaril. Seal osalesid ka algataja esindajad. Majanduskomisjon ise arutas seda oma 15. märtsi istungil. Ja sellel olid samamoodi Rahandusministeeriumi esindajad kohal. Ja peale arutelu otsustas majanduskomisjon täiendavalt teha 10 või koostada 10 muudatusettepanekut, mida ma siis eraldi tutvustan natukene. Neist üks siis lähtub linnade ja valdade liidult saadud sisendist, ülejäänud on tehnilised täpsustused ja viimane on ka sihuke kuupäevaline täpsustus. Kõik need on konsensuslikult vastu võetud. Mingeid suuri probleeme, üldse mingeid probleeme siin esinenud ei ole.

Nüüd muudatusettepanekutest veidi. Nagu ütlesin, esimene sai koostatud sisendist, mille andis linnade ja valdade liit. See on sõnastuslik täpsustus, sellepärast et Rahandusministeeriumi esitatud sõnastus oli mitmeti tõlgendatav. Seal oli võimalik mõista, et kas mõistetakse raamlepingu alusel olevaid hindamiskriteeriume või tegelikult oleks vaja selle all konkursi aluseks olevaid hindamiskriteeriume mõista. Nii et selline sõnastuslik täpsustus sai tehtud. Teine muudatusettepanek täpsustab asjaolusid hankepassi ümber. See on kõik tehniline. Kolmas võimaldab kohalikul omavalitsusel nimetada keskse hankija oma omavalitsuse piires. Neljas on ka tehniline, lisatakse puuduolev viide kaitse‑ ja julgeolekuvaldkonna direktiivile. Viies lisab samamoodi samaväärsuse märke vastavalt direktiivi nõudele, et see oleks hästi kooskõlas. Kuues on põhjalikum. See nüüd sätestab selle kaitse‑ ja julgeolekuvaldkonna hankemenetluse korraldamisel, kuidas seda tuleb teha, kas klassikalisel viisil nagu ülejäänud riigihanked või kui need ei lähe vastuollu sellesama hankemenetluse korraldamise viienda peatüki erisätetega. Kui need lähevad vastuollu, siis tuleb lähtuda sellest. Seitsmes sätestab tingimusi, kui algselt pakkumises osalev ettevõte asendatakse kas õigusjärglasega või mõne muu teise ettevõtjaga, ettevõttega. Kaheksas on terminoloogiline täpsustus, sõna "riigihange". Kuna jutt on täpselt riigihankemenetlusest, asendatakse termin "riigihange" "riigihanke menetlusega". Need on sisuliselt erinevalt mõistetavad. Üheksas pikendab tähtaega vaidlustuskomisjoni tööks, kui vaidlustuskomisjon ei ole kõiki menetlustoiminguid suutnud teha. Ja kümnes, viimane, parandab või asendab selle eelnõu jõustumise, mis algselt pidi jõustuma 1. aprillil, jõustub 1. juunil, et praegu menetluse viivituse tõttu saaks, jääks ka seaduse rakendajatele piisav aeg nende sätetega tutvumiseks.

Siit kõik. Lisaks selline väike lisa, et ka Välisministeerium soovis esitada siia ühe väikese muudatuse. Aga Rahandusministeeriumiga arutelul selgus, et selleks muudatuseks otseselt vajadust ei ole, sest selle teemat või probleemi saab lahendada täiesti olemasoleva riigihangete seaduse põhjal. See muudatus põhines just sellel, praegu tulenevalt sõjapõgenike humanitaar- ..., ühesõnaga, kriisisituatsioonis nende vajaduste kiiremaks lahendamiseks. Aga see probleem on täiesti võimalik lahendada välja kuulutamata läbirääkimistega hanke kaudu kiireloomulises olukorras, nii et see humanitaarabi andmise kiire andmise taha see probleem kindlasti ei jää.

Ja nüüd lõpuks ka menetlused, menetluslikud otsused olid kõik konsensuslikud. Ja tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 6. aprilliks, see on eilseks. Sellega seoses siis see asi, et juhatus oma selle nädala päevakorda kujundades arvas, et see võiks olla täna, nii et selles suhtes kõik pretensioonid palun mu selja taha suunata. Ja siis teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis võtta eelnõu kolmas lugemine päevakorda järgmisel kolmapäeval, 13. aprillil. Nagu ütlesin, kõik need olid konsensuslikud otsused. Sellega oleme komisjoni poolt teise lugemise läbi saanud menetleda. Aitäh! Minu poolt kõik.

10:42 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Nüüd küsimused. Peeter Ernits, palun!

10:42 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tore, et kõik käib konsensuslikult ja ludinal. Aga ma olen Riigikontrolli auditite selline fänn ja jälgin neid teraselt. Ja nüüd küsimus sellest tulenevalt: kui eelmine seadus valmis sai, siis pärast seda riigikontrolör kirjutas niimoodi, no mõte oli selles, et eesmärk oli, et hanked läheks lihtsamaks, aga tegelikult muutus kõik hoopis keerulisemaks. Ja no näiteks siin ehitushangete puhul kaheksa, kümme kuud hilines, hind läks veerandi võrra kallimaks ja nii edasi ja nii edasi. Ja minu küsimus on nüüd, et kas selle seaduseelnõuga läheb asi nendele, kes hankel osalevad, kergemaks ja arusaadavamaks või hoopis jääb nii, nagu on? (Juhataja helistab kella.)

10:43 Jüri Jaanson

Aitäh! Ma ei tea, kuidas mõjutab, jääb nii nagu on, ma arvan küll, et läheb paremaks. Esimesel lugemisel ma tegelikult rääkisin, et need muudatused, mis siin on tehtud, baseeruvad ju kõik sellel 2017 vastuvõetud riigihangete seaduse n-ö täiendamisel ja sealt Euroopa Komisjonist tulnud nendelt sisenditel ja vastuoludel, mis nende riigihangete algse seaduse nagu direktiividel oli, et riigihangete seadus ju koostati nende direktiivide põhjal. Neid direktiive ei võetud lõpuni õigesti üle ja tõepoolest, ka siseriiklikult tekkis palju probleeme. Ja ma ütlen, ma rõhutan veel kord, et enne selle seaduse jõudmist Riigikokku toimus väga põhjalik eeltöö just nende asjaosaliste, just ministeeriumide vahel. Ja see on naa paks selline, selline läbitöötatud materjal, mis siia jõudis. Põhimõtteliselt nii nagu töögrupis mulle jäi selline mulje küll, et kõik need valukohad, olemasolevad valukohad, need arutati junasjaosaliste ministeeriumide, Rahandusministeeriumi poolt eriti põhjalikult läbi, jõuti konsensusele.

Probleem oli sihukene konfliktne, objektiivne, konfliktne olukord jäi ainult ühes punktis üles. See puudutas neid hanke piirmäärade sättimisi, kas suurem või laiem. Aga see on puhtobjektiivne, see ei ole sõltuv sellest, et kellelegi kuidas meeldib, vaid see tuleb just sellest, et nii hankijatel kui pakkujatel on erinev huvi seal, noh, sihukene, objektiivne konflikt on sinna sisse programmeeritud. Aga see ei ole selline poliitilise konflikti koht. Ühesõnaga kõik, mis ma tahan öelda, et kõik, mis selle eelnõu raames, kõik on asjaosaliste vahel ja selle seaduse koostajate vahel põhjalikult läbi räägitud. Ja sellest lähtuvalt ma tahan uskuda küll, et tänu nendele muudatustele see riigihangete protsess, menetlusprotsess töötab edaspidi palju paremini ja arvestab rohkem kõikvõimalike detailidega.

10:46 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

10:46 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma toon teile ühe praktilise näite. Kui ma viimast nädalat olin minister, siis tuli minu lauale siseauditiaruanne, mis näitas, et Politsei‑ ja Piirivalveametis on räigelt rikutud riigihankeseadust: on ostetud autosid politseile ilma konkursita, on ostetud eriotstarbeliste sõidukite nime all tavalisi sõiduautosid ja nii edasi. Mul oli kokku lepitud järgmisel töönädalal vastava koosoleku kokkukutsumine, et kogu teemat arutada, aga valitsus vahetus, endine politseinik sai ministriks ja kogu see skandaal kadus ega jõudnud avalikkuse ette absoluutselt. Miks ma pean uskuma, et praeguses olukorras, kui käesolev valitsus viskab Riigikontrolli aruanded sisuliselt prügikasti, midagi selle seaduse vastuvõtmisega seoses muutub? Miks ma peaks seda uskuma, kui suvariik ja süvariik tegelikust õigusriigist üle rullivad?

10:47 Jüri Jaanson

Mulle jäi natukene arusaamatuks see, et kus meil on siin süvariik ja kus on meil siis õigusriik, et mis vahekorras nad kuskil esinevad. Aga see selleks. Ma arvan, et see on ühekordne konkreetne juhtum, mis selle eelnõu menetlemise raami hästi ei mahu. Me räägime ikkagi mitte minevikust, vaid tulevikust, mineviku põhjal tuleviku korrastamisest. Ja kindlasti saab ka selle juhtumiga siin arvestada. Ma tahaks uskuda küll, et siin on mängus mingid muud detailid, mille tõttu see juhtum oli selline, nagu ta on. Aga eks ta ole Riigikontrolli hinnata rohkem, kui õiguspärane see konkreetne juhtum oli. Mina siin konkreetseid asjaolusid teadmata küll seda hinnangut anda ei oska.

10:48 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

10:48 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma saan aru, et sina oled nagu usumees, sina usud. Aga mina ei ole nii suur usumees. Ma usun rohkem Riigikontrolli auditeid, mida ma olen tõesti palju jälginud ja teraselt ja vaadates seda praegust menetlust ja lugedes ka neid dokumente, mida sa räägid, on tohutu palju olnud. Mina küll arvan, et ega ta eriti paremaks ei lähe ja kolme või nelja aasta pärast tuleb jälle sama juttu siin küsida. Aga millel põhineb ikkagi sinul see usk? Kas sa üldse oled need Riigikontrolli auditeid, mis puudutab riigihankeid, läbi lugenud ja võrrelnud sellega, mis praegune see menetlus, mida sa juhid, kuidas see kokku käib sellega?

10:50 Jüri Jaanson

Ma nüüd kõigepealt seletan, et me oleme väljendanud mõlemad uskumist. Teie väljendasite siin arvamust. Arvamus alati baseerub ju, ma ei tea, mingisugusele usule, et mingis suunas asjad liiguvad. Mina ei saa öelda, et ma siin seda eelnõu menetledes mingile usule toetun. Ma töötasin need materjalid läbi ja olen küll seisukohal, et töögrupi j komisjoni töö järgselt ja hinnates kogu seda eelnevalt tehtud tööd, mis siin on, lugedes ka riigihangete seadust, selle seletuskirja, olen küll pigem seda meelt ja seisukohal, et need muudatused, mis siin sisse on toodud, teevad selle asja paremaks. Aga ma ütlen küll, ma ei ole praktik. Selles suhtes ma ei saa praktiku eest sõna võtta. Elu näitab nüüd, aga oma hinnangu ütlen küll, et hinnates seda eeltööd, mis on siin suuresti asjaosaliste ja just praktikute osalemisel ära tehtud, ja hinnates seda, et nemad on asjaga väga päri olnud, võib küll arvata, et asi peaks muutuma paremaks. Ja lisaks sellele on siin muidugi, ma rõhutan veel kord, parandatud ka neid Euroopa Komisjoni poolt tulnud neid märkusi. Märkused on arvesse võetud, millega on siis riigihangete seadust parandatud.

10:52 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

10:52 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Esimesel lugemisel sai riigihalduse ministrile, kes seda siin esitles, esitatud küsimus, mis oli ajendatud murest Rektorite Nõukogu tõstatatud küsimuse pärast. Nimelt olid rektorid väga nördinud, et riik, andes hangetele enne eelhinnangu, tuleb pärast, hiljem kontrollima ja taganeb sellest eelhinnangust. Ja rakendab ka sanktsioone, kui on tegemist veel eurotoetustega. Nad olid väga-väga pahased selle üle, et riik ei suuda oma sõnast kinni pidada. Minister lubas, et see teema saab seaduseks lahendatud ja põhimõtteliselt saab eelhinnang siduvaks ka sisse seatud siia eelnõusse. Paraku seda juhtunud ei ole. Milles see küsimus võib olla, miks seda ei tehtud?

10:53 Jüri Jaanson

See on nüüd hea küsimus. Ma ei oska öelda. Siin töögrupis sellest juttu ei olnud, vähemalt selles kontekstis. Aga seda teemat ilmselt tuleb täpsustada, miks see on. Või siis tegelikult see pahameel täpsustati pärast kuidagi üle. Ma ei oska seda kommenteerida praegu. Selle eelnõu menetluses konkreetselt rektorite poolt mingit sisendit ei olnud. Ma veel kord ütlen, et nende hulgas, kes peale esimest lugemist konkreetset sisendit andsid, Rektorite Nõukogu ei olnud. Aitäh!

10:53 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

10:54 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Ma pean ütlema ka, et ma olen hästi mures selle seaduse pärast, et riigihangete seadus on väga raske sõnastusega ja väga-väga tõlgendamisvõimalustega seadus. Ja noh, näiteks ma võin siin tuua seda, et kui siin on kirjas, "Et ehitustööde juhtimise eest vastutavate isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta näitavad hankijale pakkumuse majanduslikku soodsust." Siis minul tekib küsimus, et milline haridus või kutsekvalifikatsioon on majanduslikult soodne? Teine võimalus on: "esitab hankija kriteeriumid tähtsuse vähenemise järjekorras". Kuidas hinnatakse seda tähtsuse vähenemise järjekorda? Kuna ma olen ise ka riigihangetega tegelenud, siis ma tean, et sageli on niimoodi, et võetakse see kõige madalam hind ja selle järgi hinnatakse, sest siis pole kellelgi pärast midagi õiendada. Ja see tähendab seda tegelikult, et tuleb teha, kaks asja: üks on hea ja teine on odavam. (Juhataja helistab kella.) Kas komisjon arutas, kas komisjon oskab tõlgendada neid asju kõike siin (Juhataja: "Aeg!") ja kas komisjon on kindel, et tõepoolest, see toob meile head (Juhataja: "Aeg, Merry!") või läheb asi veel segasemaks?

10:55 Jüri Jaanson

Aitäh küsimuse eest! Nendest asjaoludest, mis te välja tõite. Hanke korral, kas põhimõtteliselt hange otsustatakse muidugi nende paikapandud kriteeriumide järgi. Üheks oluliseks kriteeriumiks on loomulikult hind ja kui mingil objektiivsel võimaluse või põhjusel ei ole seda võimalik teha, siis pannakse need noh nagu kriteeriumide tähtsuse järjekorras. Ma nüüd tõesti ei oska teile nii täpselt öelda, kuidas, ütleme, see praktikas kujuneb see tähtsuse järjekorras panemine. Aga ma ütlen, et põhiline kriteerium on ikkagi see kriteeriumite skaala või see, mille järgi kriteeriumite olulisus, olulisus, mida sellelt hankelt siis tegelikult saada soovitakse. See on see põhiline pluss, siis lisaks rahaline väärtus, mis antakse nagu vahemikuna. Noh, nii ta on.

10:56 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

10:56 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui me mõtleme riigihangete peale, siis viimane selline suurem skandaal oli see, kui meie haridusminister ostis COVID‑i teste. Olin mina jälle see, kes küsis siin, kui me esimesel lugemisel olime, minister Aabilt, et kuidas selle niinimetatud erikorra järgi ostudega on. Lubas ju meile ka haridusminister, et need teemad arutatakse valitsuses läbi ja leitakse lahendused, kuidas kiiresti võiks reageerida. Minister Aab ütles, et seda peaks siis vaatama ja kaaluma. Mitte midagi tegelikult muutunud ei ole. Põhimõtteliselt kas võiks selle asja siis niimoodi kokku võtta, et tegelikult polegi vaja midagi muuta, vaid lihtsalt ministril on vaja seadust täita? Kuidas te seda kommenteerite, kas sellest üldse oli komisjonis juttu?

10:57 Jüri Jaanson

Sellele viimasele, et kas minister peab täitma seadust, saab ainult üheselt vastata. Konkreetselt sellest juhtumist, COVID‑i hangetest komisjonis juttu ei olnud ehk konkreetsetest näidetest komisjoni töögrupis juttu ei olnud. Me rääkisime ikkagi selle muudatustest, et kuidas need peaksid toimima, aga näidetega seda nagu toetatud ei saanud. Aga ma tulen veel kord tagasi selle Välisministeeriumi ettepaneku juurde, mida ma enne mainisin. Need tegid küll selle ettepaneku. eelnevalt Rahandusministeeriumiga nad ei konsulteerinud ja tegid ettepaneku, et just humanitaarabi hankimise kiiremaks menetlemiseks tuleks teha seda nii‑öelda hankevabalt, et seda humanitaarabi korral ei peaks hankimiseks või saamiseks seda riigihanke menetluse protsessi läbima. Aga see ei ole mõeldav ja tegelikult siin on otsene tee olemas. Siin on kaks asja, üks asi on see, et riigihangetel on ju rahvusvaheline piirmäär, vist oli 140 000 eurot, millega tuleb niikuinii arvestada. Nii et see 40 000 ei ole hangetel väga suur summa ja seda ületav summa tuleks nagunii juba rahvusvahelisest kooskõlastada. Aga mida ma tahan öelda, on see, et kõige olulisem siin on ju otsetee tegelikult olemas. Saab ju teha läbrääkimisteta pakkumise. Ma vaatan üle: väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse saab teha siis, kui on kiireloomuline olukord. Nii et humanitaarabi kiireks hankimiseks ei ole siin nagu probleeme. Aga ma kujutan ette, et kui on vajadus täpselt samamoodinende COVID‑i testide või vahendite hankimiseks kiirelt tegutseda, siis saab täpselt samamoodi tegutseda. 

11:00 Aseesimees Martin Helme

Urve Tiidus, palun!

11:00 Urve Tiidus

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Seni on riigihangete seaduses olnud üks väga selge põhimõte, et võitjaks saab kuulutada majanduslikult mõistlikuma pakkumise. Reaalses elus on see sagedasti taandunud kõige odavamale hinnale või madalamale maksumusele. Mõneti ma assisteerin kolleegi Merry Aarti küsimusele. Nüüd, selle muudatusega tahetakse põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste käsitlemist parandada. Kuivõrd oli komisjonis juttu sellest, et see tõepoolest on efektiivne, selline seadusemuudatus, ja edaspidi ei ole vaidlust, kas majanduslikult mõistlik pakkumine või kõige odavam pakkumine võidab?

11:01 Jüri Jaanson

Jah, selles suhtes efektiivsuse kandi pealt ei olnud meil väga palju juttu, aga see, kuidas see protsess nüüd toimima peaks, sellest oli juttu küll. Põhimõtteliselt, kui pakkumine on teistest kriteeriumivahemikest väga eristuv, teistest oluliselt madalam, näiteks 10% või enama võrra, siis peab pakkuja seda põhjendama. Pakkuja peab seda põhjendama ja kui sa ei suuda seda ära põhjendada, siis on võimalik võtta järgmine või üldse kogu pakkumine või kogu hange tühistada. Selles mõttes ma arvan, et see menetlusprotsess on siin paindlikumaks tehtud.

11:02 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

11:02 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Iga sellise eelnõuga või seadusega on ju mõistlik aeg kodanikele ja ettevõtjatele, millal on võimalik sellega tutvuda, viia läbi vajalikke koolitusi, et see seadus mõistlikult käibesse üle võtta. Ma vaatan seda muudatusettepanekut nr 10, siin on algul öeldud, et see võikski jõustuda 1. aprillil 2022. aastal, aga nüüd on öeldud, et 1. juun. Ja siis on toodud eraldi säte, et 31. mai on see viimane kuupäev, millal vana redaktsiooni järgi neid hankeid välja kuulutada. Kas see arutelu teil oli ka komisjonis, et äkki see tähtaeg on liiga lühike? Vaevalt kuu. Me oleme täna 7. aprillis ja me anname oma ettevõtjatele-kodanikele lihtsalt uue korralduse, neil jääb vaevalt kuu aega sellega kohaneda. Kas see on mõistlik?

11:03 Jüri Jaanson

Aitäh! Ma seda mõistlikkust ma ei oska teile niiviisi hinnata. Seda saan küll öelda, et ei, sellel komisjoni istungil tõesti sellist mingisugust teemat selle kuupäeva ümber ei tekkinud. Rohkem oli teema selles, et 1. aprill on juba minevik või jõuab kohe – tolle arutluse hetkel – saada minevikuks, see on ebapiisav, ja et 1. juuni peaks tegelikult olema piisav. Nii ta nagu jäi. Võib-olla tõesti 1. juuli oleks parem, ega siin otseselt kiiret väga ei ole. Aga praegu on 1. juuni kirjas.

11:04 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kalvi Kõva, palun!

11:04 Kalvi Kõva

Väga austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Jüri, väga hästi juhitud-menetletud seadus. Ma olen ise ka majanduskomisjoni liige, suur aitäh! See, nii nagu ta novembris see seaduse üle anti, sa oled tublit tööd teinud. Aga riigihangete seadusest tervikuna, ma arvan, kui tänasel päeval Eesti üldsus, Eesti ettevõtjad seda debatti siin kuulavad, nad mõtlevad, et, sõbrad, elevant on toas. Aga teie seal Riigikogus elate vist mingis hoopis teistsuguses maailmas ja ei räägi sellest kõige suuremast murest, mis meil riigihangetega täna on. Ja te menetlete, võtate vastu eelnõu ja te ei lahenda seda muret, te isegi ei räägi sellest.

Nimelt, ma toon mõned näited. Eestis, me teame ju erinevatest põhjustest tulenevalt on hinnad muutunud kolossaalselt. Mõned üksikud asjad, mille hinda me peaksime ka ise teadma. Aasta jooksul nisujahu kilohind on läinud 47 sendilt 74-le. Valge kala maksis aasta tagasi 2.24, täna 4.50. Rehe rukkileib 44 senti eelmisel aastal, sel aastal juba 71 senti ja nii edasi ja edasi.

Aasta tagasi on koolidesse keegi võitnud riigihanked nende hindadega ja tänasel päeval nad peavad nende hindadega meie lastele süüa tegema. Seda ei ole võimalik teha. Ehitusettevõtjad, lehed on täis jutte, kus ehitusettevõtjad ütlevad, et aasta tagasi me võitsime hanked, ma olen kuulnud, mul ei ole sellist analüüsi tuua teile siin, aga olen kuulnud, et mõned hanked, kus on hästi suur metalli, betooni osakaal, on hanked muutunud suuremaks üle 50 protsendi.

Need on suured mured, need on nende ettevõtjate suured mured. Ja mis on selle kõige suurem murekoht? Kui täna, kas või koolitoidupakkuja omavahel KOV-ga kokkuleppel leiab, et ma ei suuda selle hinnaga teha ja ta loobub sellest hankest, siis tema saab sellest meie seadusest või üldse riigihangete seadusest külge musta märgi. Ja ta järgmisel hankel, mis omavalitsus korraldab, enam osaleda ei saa, sest tema on hanketingimusi eelmine kord petnud või hankest üles öelnud. Selleks oleks tarvis riigihangete seaduses teha üliväike muudatus, sest nendest pakkujale mitteolenevatest põhjustest muutunud hinnad ja olema hanke üles öelnud, ütlen siis teda järgmises voorus või järgmisel hankel ei diskvalifitseerita.

Tegelikult selle väikese muudatuse me võiksime siia eelnõusse teha. Aga kuna muudatusettepanekute tähtaeg oli siis, kui see ei olnud Eesti ühiskonnas probleem, sest muudatusettepanekute tähtaeg oli ju eelmisel aastal, siis lihtsalt seda muudatusettepanekut ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ei saanud teha, nagu me keegi ei saanud teha. Ja võib-olla peab siis oma viga ka tunnistama ja meie kõigi, et me ka komisjonis neid teemasid selle seaduse raames ei lisanud sinna. Kuigi komisjonis on sellest juttu olnud ja ma arvan, et see on niivõrd tähtis teema ja sellega tulla nüüd, et siin sotsid annavad sisse katkestamisettepaneku või hakkame tegelema. Noh, tõenäoliselt koalitsioon seda katkestamist täna ei toetuseks, nii et ma seda populismi siin ei tee.

Aga ma vaatan siin Jürile kui ka koalitsioonisaadikutele otsa, nii palju kui teid on ja majanduskomisjonile, ja palun ka majanduskomisjoni esimees, et äkki need väikesed nüansid saaks kiiremas korras kas leida Riigikogu menetluses mõni teine eelnõu, mis on natukene riigihangete seadusega seotud, et need muuta ära. Et just need ettevõtjad, kes tulenevalt sellest majanduslikust situatsioonist ei ole ise süüdi, et nad peavad hanke üles ütlema ja minema uude hankesse, et lastele kas või nendest toiduhindadest, mis ma rääkisin, pakkuda korralikku ja kvaliteetset toitu, mitte hakata pakkuma ainult makarone ja hakkliha, piltlikult öeldes, kuigi ka see on väga hea toit, aga mitte iga päev. Et need lihtsalt nagu parandada või siis leida muid võimalusi riigihanke seadus veel korraks avada ja kiiremas korras just see tänasest päevast tingitud mure lahendada.

Nii et ma arvan, et see teema ei ole tänaseks päevaks – see riigihangete seaduse avamine lõppenud, et me peame siia juurde tulema ja minu sõnavõtu põhjus oli ka üks sellest, et kui keegi väljaspool seda maja seda meie tänast debatti loeb ja kuulab, siis teadke, et ka see on mure, mida me siin majas arutame ja peame otsustama.

11:08 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Jüri Jaanson, palun!

11:09 Jüri Jaanson

Aitäh! Ma kasutan võimalust natukene seda kommenteerida. Tõepoolest, suur tänu, Kalvi, et sa tõid need asjad siia välja! Loomulikult, üks asi on see, mis me siin arutame, ja teine asi on reaalne elu. Poliitikutena me peame siin reaalset elu võimalikult palju kaasama. Ma ütlen sulle ka, mitte niivõrd etteheite vormis, vaid sellepärast, et sa oled ikka Riigikogu liige ja ka majanduskomisjoni liige, et võimalikult paljud sellised signaalid peaksid jõudma kiiresti just komisjonidesse, et neid saaks seadusloomes arutada.

Aga ma juhin ikkagi siin tähelepanu sellele, et eelnõu menetlusest siin me andsime teada väga suurele hulgale asjaosaliste ringile. Ma loen siin kokku: oli 43 institutsiooni. Kui sa rääkisid konkreetselt nendest ehituse hindadest ja ehitustöö tegijatest, siis sedasama teavitamise küsimust on ka ehitusettevõtjate liitu, ehituskonsultatsiooniettevõtete liitu ja neid kõiki teavitatud. Vastust ei mingit.

Jah, sul on õige tähelepanek muidugi see, et siis, kui see muudatusettepanekute tähtaeg sai ümber, ei olnud meil neil probleeme. Aga elu on pidevas muutumises ja see riigihangete seadus on tohutu, sihuke paks reeglite kogumit, mahukas reeglite kogumik. Ja seal nüüd seda õiget teed ideaalseks valmis teha, see on väheusutav, et ta suudab elus kõigi situatsioonidega arvestada.

Jah, inflatsioon on küll see, mida saab ette näha, aga kui inflatsioon on väga kiireloomuline, ma ei tea, kuidas see on. Aga ma rõhutan, et siin nende muudatuste ja riigihanke seaduse muudatuste üks põhiline punkt on siiski hindamiskriteeriumid ja hindamiskriteeriumid ei pea alati lähtuma hinnast. Pärast seda hankemenetlust või pakkumiste tegemist saab ju teha ka läbirääkimisi ja seal saab rääkida, kuidas on tegelikult need olud, et kas on võimalik selle hinnaga arvestada või mitte.

Sellised kommentaarid lühidalt. Olen täiesti nõus, et kui mingisugused probleemid jäävad siiski praktilises elus üles, ma arvan, et me majanduskomisjonis oleme kindlasti valmis avama selle seaduse uuesti ja vajalikud parandused sisse viima. Aitäh!

11:12 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

11:12 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Riigihangete seadus on tegelikult selline seadus, mis puudutab väga paljusid. Põhimõtteliselt ju avaliku sektori ja erasektori koostöö on see koht, kus ta reguleerib, ja võiks ju ütelda, et peaaegu igatühte meist ta ühte‑ või teistpidi puudutab. Sellepärast hea kolleegi Andres Metsoja osundus, kus meil jääb ainult üks kuu sisuliselt selle seaduse jõustumisest ja rakendamisest, et see on tegelikult häbematult väike. Miks ta on väike, proovin ka seda natukene avada. Minu esimene küsimus ühtepidi andis sellele sisendi Rektorite Nõukogu murele. Tõsi küll, nemad tõid selle eelhinnangu osas, mille nad on saanud oma hankedokumentidele ja mida siis pärast hiljem kontrolliga on vaidlustatud ja mida on siis, kuna on tegemist olnud Euroopa Liidu rahaga, sanktsioneeritud. Need summad võivad olla väga suured, need võivad olla sadades tuhandetes eurodes, kui leitakse, et sa oled eksinud, teinekord võib-olla suisa formaalselt. Ja see ei ole ainult see, et kui ma rakendan siin COVID‑testide ostmisel mingit, lähen mööda võimalikust seaduslikust teest ja panen piltlikult öeldes tuima, et saan, ma ei tea, mõnisada eurot trahvi, võib-olla 1000 eurot maksimaalselt. Et seal on, ma ütlen, seal võivad olla taga sajad tuhanded. Ja nüüd siis seal tähtaja juures, et kui see vahe on nii väike ja tõesti minnakse seda teed, et vahepeal tuleb ka hankeid teha ja nende muudatuste osas kuidagi, kui eksitakse, siis see ei ole tegelikult mõistlik. See võiks olla ikkagi vähemalt kolm kuud selliste seaduste puhul.

Teine asi on tõesti, mis hea kolleeg Kalvi Kõva üles tõstis ja mis on tekkinud pärast Venemaa uut agressiooni Ukraina vastu ja mis on löönud mõnes mõttes meie hinnad pea peale, me teame, täna tuli ka uudis, kus inflatsioon on 15%, mõningates lõikudes on ta ju tõesti, öeldakse, et on vaata et kordades kallinenud ja selle kohta on ka muidugi väljendanud omakorda muret ehitusettevõtjad, kes ei saa tähtaegadeks võib-olla selliste hindadega valmis teatud objekte. Ja mis ähvardab ka ju, et selle taga on eurorahad, et kes need kulud tegelikult lõpuks siis katab või kuidas me siit välja tuleme. Tõepoolest, kui 19. jaanuar oli meil esimene lugemine, siis pärast seda tõesti muudatusettepanekute aeg jäi nii lühikeseks, et ei olnudki võimalik seda tänast situatsiooni ette näha. Seda tänasel moel Ukrainas on ju olnud napp poolteist kuud. Selles mõttes me peaksime tõesti kuidagi operatiivsemalt tegutsema ja nüüd kui see seadus ka läheb lõpphääletusele, noh küllap ta vastu võetakse, aga ma ei tea, kas siis peaks algatama kohe uuesti uue, uute muudatuste tegemise. Nii et need mured, mis on tõstatatud nii...

Palun lisaaega.

11:17 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

11:17 Heiki Hepner

... et need mured, mis on tõstatatud selle eelhinnangu osas, mida maksuamet suudab rakendada väga hästi, et kui õigeaegselt on küsitud eelhinnang ja see on siduv eelhinnang, siis pärast ei ole nagu põhjust ütelda, et oot-oot, siin oli midagi valesti. Või ka tõesti need, kuidas käituda siis, kui sellises hüperinflatsiooni tingimustes –noh peaaegu, praegu päris hüperinflatsiooni ei ole, aga ikkagi väga kõrge inflatsiooni tingimustes –, kuidas oleks võimalik paindlikumalt reguleerida neid hankelepinguid nii, et ei minda seadusega vastuollu, see on hästi oluline. Kui me täna sellega ei tegele, siis iseenesest see saab meil olema päris-päris suureks probleemiks ja loomulikult see kuu aega – oleks olnud tõesti põhjust mõtelda selle peale, et kas oleks pidanud seda eelnõu katkestama. Kahju, et kolleegid sotsiaaldemokraadid sellega otseselt siia välja ei tulnud, aga ka nende poolt üles tõstetud küsimusel on nagu päris sügavat sisu. Aitäh!

11:18 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

11:18 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Külalised! No me elame tegelikult sellisel ajal, kus riigihangete läbiviimine on omaette keeruline protsess ja just nimelt ka nendele, kes siis on algatajad ühtepidi, ja teistele, kes on turuosalised, sest tõepoolest prognoosida ette hindu. Siin on olnud aegu, kus ei oska järgmise nädala hinda öelda, mis me räägime siin ehitusperioodist asjadel, millel on aasta või poolteist. Kui me räägime konkreetsest ehitustegevusest, võib-olla lühemaajalise perioodi tegevuste puhul on see vähekene lihtsam ja prognoositavam. Aga nagu elu näitab ja Kalvi Kõva neid näiteid tõi, ei ole see ka teps mitte lihtsatekillast ülesanne.

Minu kõige suurem mure on tõepoolest selles, et kui me siin saalis võtame vastu seaduse, siis peab olema mõeldud väga detailselt selle peale, kuidas on võimalik seda ühiskonnas üle kanda, kuidas on seda võimalik üle võtta. Ja me ju teame tegelikult, et riigihangete läbiviimiseks on inimesed koolitatud, neid koolitatakse jätkuvalt ja me peaks andma mõistliku aja, et kui selline muutus ellu kutsutakse, siis igal juhul ei saa see olla ja juhtuda üleöö, sest see seotud isikute ring on väga suur, väga suur ja tegelikult rikkumiste korral on ka väga selgelt karistused. See ei ole lihtsalt selline, et mööda minnes teeme ära. Ja mul on kurb, et tegelikult võib-olla tänases olukorras ka, kus turul on suur segadus sisendhindadega, kus tegelikult inimeste ja ühiskonna kogu tähelepanu on tegelikult sõjal, sõjapõgenikel, üldistel ühiskonna toimimismehhanismidel, hakkama saamisel, siis ka nagu härra ettekandja Jüri Jaanson ütles, et tegelikult ei ole see kiireloomuline. See muutus ei ole kiireloomuline. Siis me võiks ka siin saalis rahulikult öelda, et me anname selle kolm kuud või pikema perioodi. Miks me nagu tormame, kui sellega tegelikult midagi maailmaparanduslikult ju ei juhtu?

Nii et mul ka soovitus koalitsioonile, kindlasti ega eelnõusid tuleb siia saali ikka ja jälle ja vaevalt et ka õiguspõllul lõppeb töö erinevate sätete muutmisega. Seda on ikka vaja teha, aga kui me nüüd oleme jõudnud teise lugemiseni lõpetamise juurde, siis oleks vast aeg ja koht tegelikult mõelda selle jõustumise tähtaja üle veel korra  ja ma seda kutsungi koalitsiooni tegema. Aitäh!

11:22 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Kokku on kümme muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku esitajaks on majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Teise muudatusettepaneku esitajaks on samuti majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kolmanda muudatusettepaneku esitajaks on majanduskomisjon ja majanduskomisjon ise on seda arvestanud täielikult. Neljas muudatusettepanek, esitajaks majanduskomisjon, komisjon ise on arvestanud täielikult. Viies muudatusettepanek, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kuues muudatusettepanek, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Seitsmes muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kaheksas muudatusettepanek, esitajaks majanduskomisjon, majanduskomisjon on arvestanud täielikult. Üheksas muudatusettepanek, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kümnes muudatusettepanek, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud.

Majanduskomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 491 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. Ühtlasi on päevakord ammendunud ja istung on lõppenud. Aitäh!

11:23 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee