Tänan küsimuse eest! Sissejuhatuseks, ma arvan, nagu kaitseminister ütles ja millest me kõik peame aru saama, et see, mis toimub Ukrainas, see sõda mõjutabki kõiki siin piirkonnas ja kaugemal, kogu Euroopas, kogu maailmas. Eesti on püüdnud Ukrainat igati aidata: sõjavarustuse, humanitaarabiga ja kindlasti sõja jalust põgenenud naiste ja laste vastuvõtmisega. Kindlasti tehti plaane, olid erinevad variandid: need, mida on võimalik kiiresti realiseerida, ning need, mis vajavad suuremat pingutust ja ka rahalist ressurssi. Neid plaane päris tühjale kohale ikka ei tehtud, neid vaagiti kriisiks valmistumise ajal. Me nägime, et midagi taolist võib juhtuda. Oli siin ju julgeolekuprobleeme, ka see, mis juhtus Valgevene-Leedu piiril, [mõeldi,] et mis saab, kui see siia peaks ulatuma. Nii et me saime seda harjutada. Praegune prognoos, millest ministeeriumid lähtuvad, on tehtud lisaeelarve koostamisel. Kas see realiseerub või mitte, ma ei oska öelda, aga see on kuni 50 000 sõjapõgenikku, me arvestame vähemalt kulusid selle jaoks. Kui neid nii palju ei tule, siis ei tule. Kui tuleb rohkem, siis ikkagi tuleb see kohustus täita.
Mis puudutab Venemaalt tulnud Vene kodanikke, siis need 35 000, kes siia on tulnud – Kristian Jaani teab täpset numbrit –, on siit ka läinud. Nii et siia pole nendest jäänud küll suurt mitte kedagi, täpseid üksiknumbreid ma ei oska öelda. Me oleme jälginud piiril liikumist, kui palju on tulnud sisse, kui palju on läinud välja, need numbrid on meil olnud ka valitsuses ees. Nii et kindlasti ei ole tuhandeid inimesi siia Venemaalt tulnud, ka viimasel ajal mitte.
Sõjapõgenike kulude katmine. Neid tuli nii kiiresti ja nii palju, erinevatel põhjustel, keegi ei olnud osanud tõenäoliselt vist ennustada, et see sõda on nii laiapindne, praktiliselt kogu piiri ulatuses Venemaa ju ründas Ukrainat. Olid laua peal teised variandid, mida tõenäolisemaks peeti. Põgenike hulk oli väga suur. Eks ajutine lahendus oli paigutada nad ajutistesse majutuskohtadesse. Seda Sotsiaalkindlustusamet üritas teha, aga kohe teisel nädalal me leppisime kokku, et seda vältimatut abi – osa jõudis oma jõududega kohalikesse omavalitsustesse, kuskile sugulaste-tuttavate, tööandjate juurde –, mida seal vaja on, kohalik omavalitsus osutab. See on kohaliku omavalitsuse kohustus, aga see on riiklik ülesanne, ehk need kulud katab riik. See põhimõtteline otsus on tehtud, isegi laed ja piirid selle teenuse jaoks on määratud. Seda raha oli esialgu 3,3 miljonit reservist ja kindlasti tuleb seda lisaeelarvest ka. Nii et mina julgen öelda, et sellega tegeleb riigihalduse minister, võtame kulud kokku, maksame kinni.