Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Alustame täiskogu VII istungjärgu 10. töönädala teisipäevast istungit. Riigikogu liikmetel on nüüd võimalus ja õigus üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun! Seda soovi ei paista olevat, seega viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll!

10:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreerus 70 Riigikogu liiget. Saame hakata tänase tööga kenasti pihta.


1. 10:01 Riigikogu otsuse "Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu (563 OE) esimene lugemine

10:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Esimene päevakorrapunkt on keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu 563 esimene lugemine. Palun ettekandeks keskkonnakomisjoni liikme Kaido Höövelsoni. Palun!

10:01 Kaido Höövelson

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu keskkonnakomisjoni istung toimus teisipäeval, 22. märtsil käesoleval aastal. Esimese punktina oli Riigikogu otsuse "Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu esitamine. Eesti Keskerakonna fraktsioon on teinud 21. märtsil 2022 keskkonnakomisjonile ettepaneku algatada otsuse eelnõu, mille sisuks on ettepanek kutsuda tagasi Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu liige Martin Repinski ja nimetada uueks liikmeks Tõnis Mölder.

Tehti järgnevad menetluslikud otsused. [Esiteks,] teha ettepanek kutsuda Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogust tagasi Riigikogu liige Martin Repinski. Teiseks, teha ettepanek nimetada Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu uueks liikmeks Riigikogu liige Tõnis Mölder. Kolmandaks, esitada otsuse eelnõu täiskogule 23. märtsil 2022. aastal. Neljandaks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus täna, 5. aprillil 2022. aastal. Ja viiendaks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind, Kaido Höövelsoni. Kõik otsused olid konsensuslikud. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälte enamus. Aitäh!

10:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Kolleegidel küsimusi ei ole. Tänan!

10:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus.

Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu 563. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

10:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetab 72 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Ettepanek on otsusena vastu võetud.


2. 10:05 Sotsiaalkaitseministri 2022. aasta ettekanne "Riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest"

10:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie tänane teine päevakorrapunkt on sotsiaalkaitseministri 2022. aasta ettekanne "Riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest". Palun ettekandeks sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo! Aga enne, kui ministrile sõna annan, tuletan meelde, et selle punkti menetlemisel on kord selline: kõigepealt ministri ettekanne, kuni 30 minutit, [selle järel] on igal Riigikogu liikmel õigus üheks suuliseks küsimuseks, ning seejärel on fraktsioonide esindajatel võimalik läbirääkimiste käigus sõna võtta. Arutelu lõppemisel me otsust vastu ei võta. Proua minister, palun!

10:06 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Hea meel on teid siin nii suures hulgas näha, eile õhtul olid read mõnevõrra hõredamad. (Juhataja helistab kella.) Kas nii on parem? Väga hea.

10:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Kui saal vaiksemaks võtab, siis kindlasti on veel parem.

10:06 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Väga hea. Austatud Riigikogu liikmed! Iga riigi kõige suuremaks varaks on tema inimesed. Kui poleks inimesi, poleks ka riiki. Kiire tempoga muutuvas maailmas on oluline ajaga kaasas käia ning tagada, et meie inimesed oleksid hoitud ja õnnelikud. Kuigi Eesti ei kuulu maailma õnnearuande põhjal veel kümne kõige õnnelikuma riigi hulka, on vaatamata sellele viimaste aastate jooksul Eesti inimeste heaolu tõusnud. Sotsiaalministeerium töötab selle nimel, et tagada inimestele sotsiaalselt kindlustatud ja õnnelik elukeskkond.

Sotsiaalministeeriumi tegevused jagunevad kolme erineva arengukava vahel, mis toetavad "Eesti 2035" tegevuskava elluviimist. Ministeerium panustab peamiselt kahte tulemusvaldkonda, milleks on heaolu ja tervis. Nendes valdkondades oleme endale püstitanud eesmärgid, mille poole igapäevaselt liigume: et Eesti inimesed oleksid arukad, tegusad ja enda tervist hoidvad ning saaksid kiirelt ja kvaliteetselt tuge, kui ilmnevad takistused või realiseeruvad riskid, millega inimene iseseisvalt toime ei tule.

Strateegia "Eesti 2035" on andnud Sotsiaalministeeriumile ja sotsiaalkaitseministrile 2021. aasta peamisteks ülesanneteks tegeleda süvitsi kolme suure teemaga: vaimset tervist toetava süsteemi terviklik arendamine ning vaimse ja füüsilise vägivalla vähendamine, inimesekeskse tervishoiu ja sotsiaalteenuste integreeritud pakkumise arendamine ja sotsiaalkaitsedisain ning kulumudelite uuendamine arvestades ühiskondlikke muutusi ning demograafilise situatsiooni negatiivseks muutumist. Need ülesanded ja eesmärgid on sotsiaalkaitse valdkonna lähiaastate olulised prioriteedid.

Head kuulajad! Eesti rahvas peab olema kasvav rahvas ning laste ja perede heaolu ja kvaliteet tõusma. Eesti rahvaarv väheneb ja prognooside kohaselt on meid aastaks 2035 umbes 1,2 miljonit. Erinevad riiklikud asutused, ministeeriumid, kõrgkoolid ja ka muud partnerid suhtuvad rahvastiku- ja rändeküsimustesse ülima tõsidusega. Murekohtade kaardistamiseks ja võimalike lahenduste leidmiseks meie rahva kestmajäämise osas oleme moodustanud rahvastikupoliitika komisjoni, mis on antud teemadega aktiivselt tegelenud. Rändel on tähtis koht Eesti rahvastikuprotsessides ja pingelises julgeolekuolukorras avanevad tihti ka uued rände teekonnad, mis tähendab, et oluline on teada riigi vajadusi ning teadvustada kaasnevaid riske.

Inimeste demograafiline kulgemine on meid pannud mõtlema sellele, kuidas ühiskonnale pikas perspektiivis kasu luua. Olulisteks märksõnadeks on siinkohal hea läbisaamine erinevate rahvuste vahel ning laiapõhjaline integratsioon. Rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni viimati toimunud kohtumisel tutvustati erinevate ministeeriumide koostöös väljatöötatud meetmeid, mis on mõeldud selleks, et lõimida meie ühiskonda nii uusi sisserändajaid kui aidata kohaneda tagasitulijatel. Kuigi seda "Eesti 2035" strateegias pole otseselt ette nähtud ega osatudki näha, tuleks meil siiski paindliku ja lahke riigina leida ka võimalusi sõltumata kirja pandud strateegiatest oma otsuseid kohandada vastavalt muutuvale maailmale. Praegu vajavad meie abi ning tähelepanu sõjapõgenikud Ukrainast. Eesti kogukond välismaal on hinnanguliselt ligi 200 000 inimest, kellega sidemeid hoides saame luua laiemaid kontakte maailmas ja kellele ust avatuna hoides võime toetada nende tagasipöördumist.

Eesti on rahvusvaheliselt tuntud helde vanemahüvitise skeemi poolest. Paljud riigid on meie kogemuste vastu huvi tundnud ja sarnaseid printsiipe ka enda süsteemidesse rakendanud. Perepoliitikas oleme viimastel aastatel pööranud tähelepanu vanemahüvitiste ja -puhkuste süsteemi täiustamisele. Eelmisel nädalal – nüüd siis juba üle-eelmisel – võttis parlament vastu perehüvitiste seaduse muudatused, mis võimaldavad lastel, kellele elatist maksma kohustatud vanema suhtes on välja kuulutatud pankrot, saada kuni 100 eurot elatisabi iga kuu, ka pankrotimenetluse ajal. Uus seadus annab võimaluse vanematel vabamalt ja paindlikumalt jagada aega, mida kumbki vanem oma väikelapse eest hoolitsemiseks saab kasutada. Riiklikud perehüvitised aitavad katta laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutusi. Oleme järjepidevalt teinud tööd selle nimel, et suurendada ka isade osakaalu vanemahüvitise saajate seas. Pean eriti oluliseks, et lastetoetuste ja lasterikka pere toetuse tõus käiks käsikäes elukalliduse tõusuga, et toetused aitaksid peresid samaväärselt ka tulevikus. See põhimõte on kirjas ka valdkonna pikaajalises arengukavas.

Selleks, et Eesti pered oleksid õnnelikud ja tagaksid oma lastele parima tuleviku, panustame palju vanemaharidusse. Uuringud näitavad, et vanemad vajavad ja soovivad laste kasvatamisel rohkem nõu ja abi, kuid ei tea, kuhu pöörduda või ei söanda abi küsida. Oluliseks tegevuseks on igas eas laste vanematele suunatud vanemaharidust toetavate programmide arendamine ning üle-eestiliste võimaluste kättesaadavuse parandamine. Jätkame aktiivselt praeguste tegevustega, milleks on näiteks vanemlusprogramm "Imelised Aastad" ja veebileht Tarkvanem. Ühtlasi aitame vanemluse teemal laste ja peredega tegelevaid erinevaid spetsialiste, toetamaks vanemaharidust nii nõustamise, koolituste kui ka infotelefoni kaudu. Oluline on ennetus- ja peretöökeskuste ehk perepesade loomine, kus peredele pakutakse õigeaegselt asjakohast ning professionaalset abi laste kasvatamisel, vanemaks ja partneriks olemisel ning laste arengu toetamisel.

Kahtlemata ei saa me siinkohal unustada erinevaid Euroopa Liidust tulenevaid protsesse. Rõhutan, et Euroopa protsessid mitte ei takista meie elu, vaid annavad riikidele hea võimaluse reforme ja enda prioriteete viia ellu Euroopa täiendaval toel. Siinkohal on heaks näiteks lastegarantii, mille eesmärk on tagada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele lastele juurdepääs neile vajalikele teenustele, näiteks lapsehoiule, tervishoiuteenustele, arstiabile ja eluasemele. Tegevuskavas, mille sarnaselt kõikide teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega esitame, oleme planeeritavad tegevused sidunud nii "Eesti 2035" strateegia kui ka täna kehtivate arengusuundadega laste ja perede heaolu toetamiseks.

Selle aasta 1. septembril jõustub riikliku perelepitusteenuse seadus, millega luuakse riiklik perelepitussüsteem. Eesmärk on seada esikohale lapse huvid, kui vanemad on otsustanud lahku minna. Perelepitaja aitab lahkuminevatel vanematel sõlmida lapse heaolust lähtuvaid elukorralduse kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal, pidades silmas laste arenguvajadusi. Oluline on vanemaid toetada selliselt, et nad suudaksid erimeelsuste korral omavahel koostööd teha, sest kohtuväliste kokkulepete sõlmimine ennetab probleemide eskaleerumist ja kurnavaid kohtuvaidlusi. Sel aastal lõpetas riiklike perelepitajate esimene lend ning nemad on inimesed, kes aitavad kaasa vanema ja lapse lähedase suhte taastamisele või säilitamisele olukorras, kus vanemad on lahus. Vaidluse keskmes on ja peavad alati olema lapsed ja nende huvid ning heaolu.

Sarnaselt teiste eluvaldkondadega on sotsiaalvaldkonnas suureks murekohaks sotsiaaltöötajate, erialaspetsialistide ja teenusepakkujate nappus. Tänan siinkohal Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni, kes tegeleb aktiivselt nii kutsetöötajate kui ka järelkasvu koolitamisega ning väärtuste kujundamise ja sallivuse edendamisega. Rõhutan siinkohal, et ka sotsiaaltöötaja on eesliinitöötaja, kes puutub tuge pakkudes igapäevaselt kokku ühiskonna kõige haavatavamate gruppidega. Seetõttu peab ta olema empaatiline, kiiresti reageeriv, paindlik ja lahendustele orienteeritud. Ta peab tööturule sisenemiseks olema maksimaalselt hästi ettevalmistatud oma ala professionaal, kes saab riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös oma vastutusmäärale vastavat töötasu. Sotsiaalala töötajate oskuste ja teadmiste ühiskonna ootuste ja vajadustega vastavusse viimine on meie järgnevate aastate prioriteetide hulgas.

Me ei tohi unustada enda ühiskonna kõige haavatavamat gruppi – erivajadustega inimesi. Mul on hea meel, et oleme viimastel aastatel olnud äärmiselt edukad erivajadustega inimeste kaasamisel ühiskonda, näiteks erinevate võimaluste näol tööturul. Igaüks soovib ennast tunda väärtuslikuna ning anda ühiskonda oma panuse. See teeb inimesed rikkamaks ja õnnelikumaks. Selleks, et erivajadustega inimesed oleksid ka tulevikus aktiivsed ja tunneksid ennast hästi, tuleb alustada lastest, et tagada neile parimad võimalused täisväärtuslikuks eluks. Soovime reformida tugiteenuseid, mida saavad erivajadustega lapsed. Selle üks tegevustest on teenuste saamise õiguse lahtisidumine puude raskusastmest, et tulevikus saaks teenuste kaudu võimalikult varakult abi vajavat pere toetada, ennetada probleemide süvenemist ja võimaliku puude raskusastme väljakujunemist.

On oluline, et iga omavalitsus oleks teadlik abivajavatest lastest ja riik toetaks seda, et igale lapsele oleks erivajadusest lähtuvad kvaliteetsed tugiteenused kättesaadavad seal, kus ta enamasti viibib – kodus, lasteaias või koolis. Sel juhul saab lapsevanem keskenduda oma igapäevatööle ja ka pere teistele lastele. Tõenduspõhine abi toetab kogu pere toimetulekut. Pere ja lapsevanemate toimetuleku toetamiseks töötame välja suure hooldusvajadusega laste õendus- ja hoiuteenuse, mis annab abivajavate laste peredele võimaluse puhkamiseks. Erivajadustega laste tugiteenuste reform on heaks näiteks silotornide lõhkumisest ja suurepärasest ministeeriumidevahelisest koostööst. Tunnustan siinkohal Haridus- ja Teadusministeeriumi, kellega me sarnaste eesmärkide suunas nii praegu kui ka tulevikus liigume.

Head Riigikogu liikmed! Me peame vähendama soolist ebavõrdsust ja vaesust ning tegutsema selle nimel, et suurendada soolist võrdsust ning suuremat sotsiaalset kaasatust. Võrdsuspoliitikate üheks peamiseks väljakutseks on soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse põhimõtete mõistmine ja väärtustamine ning edukas lõimimine kõikidesse poliitikavaldkondadesse. Suurte arenguhüpete toimumiseks on vajalik, et riigis tervikuna mõistetaks eri osapoolte vastutust ja oleks olemas huvi valdkonna arendamisel. Möödunud aastal otsustas valitsus toetada ministeeriumidevahelise pilootprojekti elluviimist, mille süstemaatiliseks ja eesmärgistatud arendamiseks töötab Sotsiaalministeerium välja korraldusmudeli.

Kuigi sooline palgalõhe on viimastel aastatel jõudsalt vähenenud, on kahetsusväärne, et aastal 2022 on Eesti jätkuvalt suurima palgalõhega riik Euroopas. Palgalõhe vähendamiseks on oluline vähendada soolist segregatsiooni nii hariduses kui ka tööturul. Kiiresti kasvavas IKT-sektoris on naiste osakaal spetsialistide seas kõigest 23%. Kuigi see näitaja on kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine, ei saa me digiriigina sellega leppida. Viimastel aastatel on Sotsiaalministeerium ellu viinud ja ellu viimas mitmeid innovaatilisi uuringuprojekte, mille keskmes on just see küsimus: kuidas leida uusi, nii-öelda nügimismetoodikal põhinevaid viise soolise segregatsiooni vähendamiseks hariduses ja tööturul? 

Mul on suur rõõm, et eraettevõtted, teadus- ja riigiasutused on järjest rohkem hakanud mõtlema selle peale, kuidas tagada soolist võrdsust toetav ja mitmekesisust väärtustav töökeskkond ning paindliku töötamise võimalused, olgu selleks palkade läbipaistvuse temaatika, erivajadustega inimeste kaasamine tööturule või näiteks peresõbralikkus. Alates 2017. aastast anname välja peresõbralike tööandjate märgiseid ning eelmisel aastal tunnustas Sotsiaalministeerium mitmekesiseid ettevõtteid. Austame erinevusi kvaliteetmärgisega.

Selliseid traditsioone jätkame ka edaspidi. Kõikide nimetatud tegevuste juures soovib Sotsiaalministeerium olla nii era- ja avaliku sektori kui ka kodanikuühenduste toetavaks partneriks. Peame väga oluliseks ning pöörame jätkuvalt tähelepanu võrdse kohtlemise edendamisele ja võrdsete õiguste kaitsele. Oleme eesmärgiks võtnud nii võrdse kohtlemise seaduse kui ka ohvriabi seaduse ajakohastamise. Lähiajal oleme uuendamas ohvriabisüsteemi. Ka Riigikogul on võimalik sellesse valdkonda anda enda panus võrdse kohtlemise seaduse toetamisega, mille kaudu saame tagada erinevatele gruppidele ligipääsu veel rohkematele võimalustele nii töö- kui ka eraelus.

Kõikide oluliste muudatuste ja uute ideede elluviimiseks vajab riik häid koostööpartnereid. Soovin tänada kolmandat sektorit. Puuetega inimesed, vanemaealised, LGBTQ+ kogukond, soolise võrdsuse ja inimõiguste eest seisvad vabaühendused ning Lastekaitse Liit – aitäh, et olete toetanud riiki ja seisnud aktiivselt nende inimeste huvikaitse eest! Usun, et ministeeriumi algatatud strateegiline partnerlus huvikaitseorganisatsioonide tugevdamiseks ning poliitika kujundamises aktiivsemalt kaasarääkimiseks aitab meid edasi hoolivama, kaasavama ja võrdsema ühiskonna poole. Toon siinkohal välja ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku büroo tänuväärse aastatepikkuse töö. Nad on andnud enda panuse inimeste teadlikkuse tõstmisesse ning pakkunud nõustamist ja tuge ühiskonna kõige haavatavamatele gruppidele.

Hiljuti läbis parlamendis esimese lugemise toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus. Ma olen veendunud, et Riigikogu mõistab, kuivõrd oluline on kõigi Eesti inimeste kaasamine igapäevastesse ühiskondlikesse tegevustesse. Seni on ligipääs toodetele ja teenustele olnud teatud osale elanikkonnast erinevatel põhjustel jätkuvalt keeruline. Just tehnilised lahendused on olnud muu hulgas põhjuseks, miks osa elanikkonnast ei ole saanud soovitud määral kas õppida, töötada või mõnel teisel moel ühiskonda kaasatud olla. Tehnoloogia tormilise arengu juures ei saa unustada ka erivajadustega inimesi, kes peavad samuti saama erinevaid elektroonilisi tooteid ja teenuseid kasutada. Kaasavamatest lahendustest võidavad nii puudega inimesed, lapsed, eakad kui ka igaüks, kellel see on ajutine tervisehäda, mis ei võimalda kõiki meeli kasutada. Peame ühiskonnana liikuma selles suunas, et ligipääsetavus ja universaalne disain oleksid avaliku ruumi ja teenuste lahutamatuks osaks, mitte erilahenduseks.

Eestis elab suhtelises vaesuses 20,7% elanikkonnast. Eriti haavatavad on lasterikkad pered, üksi elavad pensionärid ja üksikvanemad. Meie ülesandeks on tagada inimeste majanduslik toimetulek ning seetõttu on oluline esimesel võimalusel tõsta toimetulekupiiri. Eelmisel nädalal kinnitasime valitsuses selle aasta pensionitõusu suuruseks 7,9%, mis tähendab, et keskmine pension tõuseb 595 eurole ja 1. aprillist see nii ka on. Võrreldes mulluse 1,6%-lise tõusuga on pensionide suurenemine märkimisväärne. Alates 2023. aasta 1. jaanuarist muutub pension tulumaksuvabaks ning toimub erakorraline pensionitõus. Oleme seadnud eesmärgiks pensionide järjepideva kasvu, mis tagab vanemaealistele nii turvatunde suurendamise praegustes oludes hakkama saamiseks kui ka üldise elujärje paranemise. Ei maksa ka unustada, et pensionide tõusutempo kiirenemisse panustavad ka pensionide erakorralised tõstmised, mis mõjutavad indekseerimise kaudu ka järgmiste aastate pensionitõuse. Teeme seda läbi mitmete erinevate sammude ja otse loomulikult toetab seda ka parem sotsiaalmaksu laekumine. Soovime tõsta vanemaealiste üldist heaolu, mis tähendab, et inimene ei peaks muretsema ei igapäevatoimingute ega ka apteegitarvete pärast.

Kahtlemata ei saa tähelepanuta jätta üksi elavaid pensionäre, kes elavad kõige suuremas suhtelises vaesuses. See tuleneb sellest, et pension on kõrges eas inimestel tihti ainus sissetulek ning üha kallinevate toodete ja teenuste eest tasumine muutub aina suuremaks väljakutseks. Sellest aastast tõstsime üksi elava pensionäri toetust 115 eurolt 200 eurole ning lisaks sellele oleme koostamas eelnõu väljatöötamiskavatsust, et teha ettepanekud üksi elavate pensionäride sotsiaalse turvalisuse parandamiseks. Lisaks praegu üksi elavatele pensionäridele tunnen ma muret ka tulevaste pensionäride pärast. Teise samba vabatahtlikuks muutmise tagajärjel on suur osa pensioniks kogutud varast enne pensioniiga ära kasutatud, seega on paljude inimeste majanduslik toimetulek keeruline. Kindlasti on oluline tegutseda selle nimel, et tõsta inimeste teadlikkust finantsvahendite kogumisest ja rahaliste ressursside planeerimisest. On oluline, et inimesed valmistuksid vanaduspõlveks kogu elukaare vältel. See aitab vanemas eas sõltumatult ja väärikalt toime tulla.

Muutuv maailm meie ümber seab meie ette uued tingimused, millega peame riigina kohanema. Nii rahvastiku vananemine kui ka muutuvad töövormid nõuavad sotsiaalkaitsepoliitika disaini ja kulumudelite uuendamist. Me ei saa unustada, et Eesti rahvastik on vananev rahvastik. Vanemate inimeste osakaal ühiskonnas aina suureneb ja maksumaksjate hulk langeb. Seetõttu muutub riigi koormus järjest suuremaks ning on näha, et laiemas plaanis vajab Eesti pensionisüsteem suuremat reformi. Hindamaks pensionide muudatuste täpsemaid mõjusid erinevatele sihtrühmadele analüüsime 2022. aasta lõpuks Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi koostöös Eesti pensionisüsteemi ning teeme ettepanekud olukorra leevendamiseks. See peab andma meile garantii, et tulevikus oleksid inimesed iseseisvad ning riigi toel enda vanaduspõlveks materiaalselt valmis.

Me peame rääkima vaimsest tervisest, see muutub meie elus iga päevaga järjest olulisemaks. Vaimse tervise abi peab olema kättesaadav ja kvaliteetne, lähtuma inimese vajadusest ning toetama järjepidevalt nii abi vajavat inimest kui ka tema lähedasi. Eelmisel aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks vaimse tervise rohelise raamatu, mille eesmärk on panustada senisest enam vaimse tervise probleemide ennetusse, varajasse avastamisse ja õigeaegsesse kvaliteetse abi kättesaadavusse kõikjal Eestis. Sellest tulenevalt tegeleb Sotsiaalministeerium igapäevaselt teenuste integreerimise ja valdkondadeülese koostöö arendamisega, et tagada abi kõigile, kes seda vajavad. Alates eelmisest aastast on psühhiaatriline abi kättesaadav ka alaealistele. Hooldekodudes ning raviasutustes on avatud võimalus saada tuge hingehoidjatelt. Sellel aastal alustasid tööd nii vaimse tervise osakond kui ka üleriigiline 24/7 vaimse tervise abiliin. Lisaks nimetatuile lõime kogukonna psühholoogi palgatoetuse ja vaimse tervise teenuse toetuse meetme kohalikele omavalitsustele ning esmatasandi tervisekeskustele. Vaimse tervise edendamist ja toetamist jätkame ka järgnevatel aastatel, sest näeme, kui tähtis on see inimeste täisväärtuslikult ja tervena elatud eluaastate puhul.

Viimaste aastate jooksul on ühiskonnas teravalt tõusetunud pikaajalise hoolduse teema, võttes arvesse üha kasvavat hoolduskoormust lähedastele. Eesti seisab silmitsi ühiskonna vananemisega seotud muutustega. Meie rahvaarv väheneb, vanemaealiste osakaal ühiskonnas suureneb, kuid paraku vajavad meie vanemaealised igapäevatoiminguteks ka rohkem kõrvalabi kui nende eakaaslased mitmes Euroopa riigis. Seega vajame kiiremas korras pikaajalise hoolduse reformi. Riigikogu võttis hiljuti vastu sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse ... Vabandust! Riigikogu menetleb sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Muudatusena nähakse seal ette esmakordselt pikaajalise hoolduse mõiste ning täpsustatakse kohalike omavalitsuste rolli hoolduskoormusega inimeste toetusvajaduse väljaselgitamisel. Lisaks muudetakse perekonnaseaduse sätteid, et vabastada teise astme sugulased ülalpidamiskohustusest. Ehk sisuliselt ei ole lapselapsel enam kohustust enda vanavanemaid üleval pidada. Pikaajalise hoolduse puhul on probleemiks ka inimeste märkimisväärselt suur omaosalus hoolduse eest tasumisel, mis on viimastel aastatel hüppeliselt tõusnud ning mis tõstab oluliselt nii hooldust vajavate inimeste kui ka nende lähedaste vaesusriski. Koostöös Arenguseire Keskusega oleme kaardistanud võimalikke lahendusi ning võtnud eesmärgiks minna aastaks 2024 üle üldhooldusteenuse komponendipõhisele rahastusmudelile ning lisaks sellele pöörame varasemast rohkem tähelepanu ennetusele ja digitaalsetele lahendustele.

Eesti sotsiaalhoolekande keskne põhimõte on toetada inimeste iseseisvat ja väärikat elu kodus nii kaua kui võimalik. Meie suund on, et inimene peab saama teenuseid võimalikult kodu lähedalt ning abi andmine peab olema korraldatud esmajärjekorras kohalikul tasandil. Abi andmise teekond peab olema üles ehitatud lähtudes inimese terviklikust abivajadusest ning eelistatult algama kohalikust omavalitsusest, kus hinnatakse inimese abivajadust ning suunatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse või riigi teenustele. Abi saamine peab olema võimalikult bürokraatiavaba, inimese ja tema lähedaste halduskoormust vähendav ning abi osutamise teekond inimesele lihtsasti arusaadav. Paraku on hinnanguline koduteenuste vajadus jätkuvalt suurem, kui kohalikud omavalitsused ja riik seda pakkuda suudavad.

Siiski on hea meel tõdeda, et struktuurivahendite abil oleme saanud pakkuda kohalikele omavalitsustele rahalist tuge hoolduskoormust vähendavate teenuste arendamiseks ja pakkumiseks. Mitmes Eesti piirkonnas on edukalt rakendunud koordinatsiooniprojekt, mis ühendab omavahel sotsiaal- ja tervishoiuteenuste pakkumise suure abivajadusega inimestele ning väldib olukorda, kus inimene jääb talle vajaliku abita. Ettevalmistamisel on toetatud elamise teenus neile vanemaealistele, kes päris iseseisvalt kodus enam toime ei tule, kuid kelle kõrvalabi vajadus on väike ja kes vajavad abi vaid vähestes toimingutes. Tänan kohalikke omavalitsusi seni tehtud pingutuste ja koostöö eest.

Lugupeetud Riigikogu! Täna tehtud otsused mõjutavad meid, meie vanemaid ja lapsi nii homme, viie, kümne kui ka 20 aasta pärast. Toomas Hendrik Ilves on öelnud: "Meie homne on meie endi teha." Olen täna siin, et koos ja koostöös teiega liikuda kõikide nimetatud eesmärkide poole ...

10:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Proua minister, kas te saaksite natukene [paremini] kahe mikrofoni vahele liikuda? Jah.

10:29 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Jah. Aitäh! Ma tulen siis tagasi lõigu algusesse. Toomas Hendrik Ilves on öelnud: "Meie homne on meie endi teha." Olen täna siin, et koos ja koostöös teiega liikuda kõikide nimetatud eesmärkide poole, et Eesti inimene oleks hooliv, avatud ja tulevikku vaatav. Suur tänu!

10:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii. Liigume edasi küsimustega. Heiki Hepner, palun!

10:30 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ütleme, et kui me vaatame nüüd otsa Eesti rahvastikuteemadele – see valdkond on ka teie pärusmaa –, siis me oleme, võib ikka otse ütelda, rahvastikukriisis, kus meie rahvaarv väheneb. Tõsi on see, et sündimuse kasvamisel ei ole ainukeseks tingimuseks raha, kuid me ei saa turvatunde loomisel seda ignoreerida. Vaatasin ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi aastateks 2021–2023. Seal on öeldud, et pöörame erilist tähelepanu üksikvanematele ja paljulapselistele peredele. Ma küsin: kas on mõeldud peretoetuse indekseerimisele või lastetoetuse indekseerimisele? Inflatsioon on praegu ju tegelikult metsik. (Juhataja helistab kella.)

10:31 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Arutasime seda teemat siin eile õhtul viimase päevakorrapunktina ka pikalt. Nagu ma selgitasin teile, siis keskkonna loomine selleks, et lapsi oleks turvaline ja hea kasvatada, on olnud meie siht. Samamoodi mõlema vanema osaluse suurendamine, vanemapuhkuste paindlikkuse tõstmine. Aga me ei ole praegu tegelenud indekseerimisega, et lapsetoetused oleksid sellega seotud. Ja nagu ma täna siin kandsin teile ette seda tervikpilti, siis neid gruppe, kes vajavad riigi tähelepanu ja toetust, on rohkem. Nende hulgas on vanemaealised, loomulikult ka üksikvanemad. Aga meetmed, mida me tervikuna riigis rakendame, toetavad ka nende gruppide toimetulemist, näiteks toimetulekutoetuse määra tõus või hoolduskoormuse vähendamine, et pered saaksid tööl käia. Ja jätkuvalt, lapse ülalpidajad on eeskätt tema mõlemad vanemad, rõhutan: mõlemad vanemad, ka lahus elavad vanemad on kohustatud. Seal me pakume riigiabi elatisabi näol, mida me oleme ka laiendanud seni kõrvale jäänud grupile.

10:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Valge, palun!

10:32 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetav minister! Strateegia "Eesti 2035" aluspõhimõtete hoidmist järgitakse mitmete mõõdikutega, aga rahvastiku alal on selleks kõige olulisemaks mõõdikuks seatud selles strateegias kohortsündimuskordaja. Mina neid kõige värskemaid numbreid ei tea, need pole avalikult saadaval, aga on välja arvutatavad. Igatahes kohortsündimuskordajatega põhimõtteliselt ühes rütmis liigub summaarne sündimuskordaja, mis, nagu te teate, on meil katastroofiliselt madal nende viimaste andmete järgi. Küsimus on see: kas teie teate viimaste aastate erinevate kohortsündimuskordajate muutusi? Neid samasid näitajaid, mille järgi me peaksime praegu strateegia taustal teie tegevust või vähemalt teie lähtepunkte hindama. Kas te teate neid?

10:33 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Mul ei ole neid numbreid praegu kaasas, aga loomulikult on see taustateadmine, millest tulenevalt me saame planeerida tegevusi. 2021. aasta andmestik ei ole tänaseks veel valmis, see peaks saama valmis aprillikuus, nii nagu tavapäraselt statistilised näitajad Eesti Vabariigis.

10:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Õnne Pillak, palun!

10:34 Õnne Pillak

Aitäh ülevaate eest! Riik toetab peresid väga mitmete erinevate toetustega. Üks nendest on mitmike toetus, mida makstakse mitmike sünni puhul, see on 1000 eurot. Muidu on ühe lapse puhul 320 eurot. Ja teine on mitmike toetus kolmikutele ja enamaarvulistele mitmikele, mis on 1000 eurot kuni laste 18‑kuuseks saamiseni. Kahjuks on siit välja jäänud kaksikud, kes on samamoodi mitmikud, ja kahe lapse sündimine täpselt samamoodi toob peredele kaasa ootamatuid kulusid. Siit ettepanek: kas me võiksime leida lahenduse, kuidas ka kaksikute peresid selle topeltrõõmu muretumalt nautimiseks aidata? Võib-olla [võiks] mõne koefitsiendiga näiteks neidsamu toetusi laiendada ka kaksikutele.

10:35 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Jah, tõsi on, et ühekordne sünnitoetus on ka kaksikute perele kättesaadav, aga pikemaajaline toetus laste pooleteistaastaseks saamiseni mitte. Ma võtan selle mõtte siit kaasa.

10:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle‑Moonika Helme, palun!

10:35 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Selles lühiülevaates on kirjas, et te olete kokku kutsunud rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni, mille eesmärk on välja töötada lahendusi Eesti rahva püsimajäämise tarbeks. Ma saan siit aru ja väga loodan, et te räägite just eesti rahvast, sest teised rahvad jäävad püsima nagunii. Aga meid on vähe ja eestlaste osakaal meie elanikkonnast väheneb kiiresti, ja seda kiiremini, mida rohkem julgeolekuolukord meie lähedal kriitiliseks muutub. Kas teil on ka selle kohta konkreetseid ettepanekuid, kuidas just eesti rahvas, need, kes on eestlased, neis kriisides püsima jääks ja meie põhiseaduses eesti rahva, keele ja kultuuri osas sätestatu ei muutuks tühjaks ajalooliseks dokumendiks, mida juba teie liberaalsusele väga lähedal seisev Eesti 200 juht Kristina Kallas ongi soovitanud põhiseadusest välja võtta?

10:36 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni tegevust tutvustasin ma eile viimases päevakorrapunktis, aga ma võin siinkohal [seda] ka korrata. On toimunud kaks kohtumist ja järgmisel nädalal on tulemas kolmas valitsuskomisjoni kohtumine. Esimesel kohtumisel augustikuus anti ülevaade komisjoni töö eesmärkidest ja iga komisjoniliikme nägemusest ja panusest sellesse töösse. Samamoodi anti ülevaade perepoliitika prioriteetidest ja rahvastikus toimuva hetkeseisust. Teemadeks, millega edaspidi tegeleda, sai praegu aktuaalne rände ja kohanemise teema. Kohanemine on siin äärmiselt olulise tähtsusega, selle kõrval on oluline ka Eesti diasporaa. Üles jäi heaolu arengukavas rahvastikuga seonduva tutvustamine ja arutamine, mille juurde me järgmisel nädalal komisjonis tuleme. Teine kohtumine toimus veebruari alguses, kui komisjon sai ülevaate rändest, üleilmsest eestlusest, uussisserännanutele ja tagasipöördujatele mõeldud meetmetest ja nende täiustamise plaanidest.

10:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun!

10:37 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Te ütlesite ka oma kõnes, et Eesti on vananeva rahvastikuga riik, ja nii see kahjuks on. Kas te tooksite välja veel mõned tähtsamad muudatused, mida te soovite enda ametisoleku aja jooksul ellu viia või alustada, mis annaksid meie noortele kindlustunde pere loomiseks ja aitaksid laste sündimusele kaasa? Mis need olla võiks ja kuidas me aastate pärast mõõta saaks, et need ettepanekud töötasid?

10:38 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Mul on hea meel, et kahel järjestikusel päeval on sarnased teemad käsitlusel, ja võib-olla [võiks] siin klaarida ära eile natukene õhku jäänud teemad. Rahvastikupoliitika üheks võimalikuks lahendusmeetmeks, et meil oleks rohkem maksumaksjaid, on vanemaealiste töötamise soodustamine. Tõsi on, et Eesti vanemaealised on töötamise aktiivsuse poolest Euroopas esirinnas, eriti Eesti naised. Samamoodi on oluline ära märkida, et Eesti pensionisüsteem on paindlik ja pensionile minekut edasi lükates on hiljem saadav pension ka suurem. Nii et need motiveerivad hoovad on täiesti meil olemas. Mis ei tähenda seda, et neid ei võiks parendada ja mõelda [juurde] veel täiendavaid [hoovasid].

Siit tulengi vähenenud töövõimega või osalise töövõimega inimeste töötamise teema juurde. See on üks võimalikest lahendustest, mida me püüame väga erinevate meetmetega nügida, et inimesed, kellel on vähenenud töövõime, saaksid osaleda tööturul. Pikaajaline hooldus ei ole küsimus ainult sellest, kuidas me suudame kanda hoolt meie vanemaealiste või erivajadustega inimeste eest, vaid on küsimus ka sellest, et me vabastame pereliikmed liigsuurest hoolduskoormusest ja see annab meie tööturule inimesi juurde. Me räägime suuremast paketist erinevatest meetmetest, mis aitavad lahendada vähenevat tööealiste hulka.

Vaimne tervis on kindlasti valdkond, milles sooviks [olulist] veel ära teha. Üks võimalik lähenemine seal on tervishoiuteenuste korraldamise seadusega kutsuda ellu muudatused, mis avardavad täna erasektoris teenuseid osutavatele inimestele või professionaalidele võimalusi ka haigekassa ressurssidest enam teenuseid pakkuda. Aga neid suuremaid ja väiksemaid asju on veel. Tuletan meelde, et sellele valitsusele antud aeg ei ole liig pikk ja seaduste muutmise protsess on pikaajaline. Aga see on midagi, mida sellel aastal püüaks veel teha.

10:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

10:41 Kert Kingo

Hea minister! 1. aprillist jõustusid muudatused, mille kohaselt on nii emale kui ka isale individuaalselt ette nähtud kümme tasustatud puhkepäeva lapse 14-aastaseks saamiseni. Ajakirjanduses on olnud juttu sellest, et laste eest, kelle üks vanem on surnud, saab mõlema vanema puhkusepäevad võtta lapse eest hoolitsev vanem, kokku seega kuni 20 päeva. Samas, kui lapsevanem kasvatab last üksi, kuna teine vanem ei osale lapse elus, siis see üksikvanem ei saa ise kõiki puhkusepäevi kasutada, sest kasutamata puhkusepäevi ei saa vanemad üksteisele üle kanda. Millal selline ebavõrdne kohtlemine ära muudetakse?

10:41 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Võtan selle küsimuse siit kaasa. Arutan oma ekspertidega ministeeriumis, kas ja millisel moel oleks võimalik seda olukorda muuta.

10:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Kokk, mis mureks?

10:42 Rene Kokk

Aitäh! Mul on palve: kuna ma ei saanud silpigi vastust sellele, mis annaks noortele kindlust hakata tulevikus lapsi rohkem sünnitama ja pere looma, siis äkki minister vastab mõne muu küsimuse juures, kui see vähegi sobib, mis võiks olla need paar-kolm asja, kuidas laste sündimust tõsta.

10:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, no see nüüd protseduuriline ei olnud. Teinekord vaadake, soovituseks, teil on siin kolleege fraktsioonist ka, et äkki nad saavad selle meelde tuletada küsimise käigus, siis ei ole vaja protseduurilist küsimust üles tõsta. Peeter Ernits, palun!

10:42 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Lugesin teie sisukat ülevaadet, aastaülevaadet, kokku 50 rida, selline haiku-stiilis. Oleks võinud natuke rohkem austada meid ja anda põhjalikuma ülevaate ka kirjalikult, mida kõike head te olete teinud. Kuna küsimusi on ainult üks, siis ma saan ainult ühe küsida. Eelmisel nädalal saabus siia 4228 sõjapõgenikku. Te rääkisite, et me oleme valmis neid integreerima. Kui nüüd võtta, et 9. maini, noh, suvaline päev näiteks, minu arvestuste järgi, see niimoodi jätkub, siis peaks [selleks ajaks] olema juba 45 000 sõjapõgenikku siin. Milline on teie prognoos praegusel hetkel? Kordan: viimane nädal [tuli] 4228 sõjapõgenikku. Kuidas see asi jätkub?

10:43 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Kõikide nende, kes siia on saabunud või veel saabuvad, integreerimine on oluline ja suuresti tegeleb sellega Kultuuriministeerium ja haridusministeerium. Number üks on keeleõpe: täiskasvanute keeleõpe Kultuuriministeeriumi ja lastele eestikeelse hariduse andmine haridusministeeriumi pärusmaa. See on esimesest poolest. Teisest poolest, ei ole viisakas küsimusele küsimusega vastata, aga tegelikult, kas me teame, mis juhtub Ukraina sõjas ja kui palju inimesi Ukrainast veel välja liigub, selleks et turvalisemat ajutist peatuspaika endale leida? Kahjuks meil sellele vastust ei ole.

Aga kui te küsite, milliseid prognoose on Siseministeerium teinud ja milliste prognooside vastu me lahendusi otsime, siis täna me otsime lahendusi 50 000 sõjapõgeniku tarvis, teadmata, milliseks olukord kujuneb. Oleme näinud juba ka seda, et inimesed on Poola‑Ukraina piiril tekitanud kahesuunalise liikumise. Väljatulijaid on hetkel küll rohkem, aga on ka tagasiminejaid. Samasuguse tähelepaneku olen teinud ka Eestis, kui külastasin majutusasutusi ja vastuvõtukeskuseid – ka siit on üksikud pered Ukraina poole liikuma läinud. Me tegelikult ei tea, milliseks olukord kujuneb.

10:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

10:45 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Teil on paberi peal küll ilusad asjad, et prioriteedid on inimeste heaolu ja tervis, aga tegelik elu on teistsugune. Minu poole pöördus selline kodanik nagu Helle Silvia Kodu, kes üürilepingu lõppemise tõttu oli sunnitud oma elukohast lahkuma, ning kuna ta on liikumispuudega ja ka erinevate muude tervisehädadega, siis oli ta sunnitud minema naiste varjupaika. Kuna tal oli ka väheseid isiklikke asju, siis palus ta abi, et talle võimaldataks transporti, et fotoalbumid ja riided saaks tuua naiste varjupaika ära. Aga Mustamäe sotsosakonnast vastati, et meie transporti ei korralda, ja nii need asjad sinna jäidki. Kuidas on võimalik, et me toome Ukraina piiri äärest tuhandete kaupa inimesi, aga kahe bussipeatuse jagu transporti inimese jaoks ei leia?

10:46 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Üksikjuhtumitele on üsna keeruline siin selgitust ja vastust anda. Ma sain aru, et tegemist on Mustamäe linnaosavalitsusega. Panin selle endale kirja ja uurin järele.

10:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun! 

10:46 Merry Aart

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma küsiksin natuke selguse mõttes. Arengukavas püstitatakse eesmärgid, kuhu tahetakse jõuda. Tegevuskavas pannakse kirja tegevused, kuidas nende tulemusteni jõuda. Nende tegevuste üle teostatakse seiret, et saaks teada, mida tuleks muuta, mida tuleks parandada, et eesmärgile jõuda. Mina küsiksin teilt niimoodi: kas täpsustaksite natukene, millised on lühiajalised, keskmised ja pikaajalised eesmärgid seoses selle tegevuskava arengukavadega ja kuidas toimub seire, et saaks tegevusi korrigeerida? Lihtsalt, et endale selgem oleks.

10:47 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Pikaajalised eesmärgid on meie rahva kestlikkus, nii nagu siin on välja öeldud, et Eesti ei oleks enam kahaneva ja vananeva rahvastikuga. Lühiajalisi tegevusi ma oma ettekandes ka kõiki tutvustasin. Need on erinevad seaduseelnõud, samamoodi Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamine, selleks et meie inimeste elujärge paremaks muuta.

10:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Urve Tiidus, palun!

10:47 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Iga inimese hakkamasaamine elus, ka sotsiaalne hakkamasaamine, sõltub väga paljudest komponentidest. Üks oluline eeltingimus on koolitee, haridus tervikuna, võimalus lõpetada üldhariduse tase ja saada erialast koolitust. Eestis teatavasti on palju noori, kes ei õpi ega tööta, ja see arv ei näita kahanemistendentsi. Mainisite oma ettekandes koostööd haridusministeeriumiga. Palun võimalusel anda aimu, kui palju koostööd ministeeriumide vahel tehakse või võiks teha, et aastaks 2035 NEET‑noorte arv tõsiselt väheneks või et neid ei olekski.

10:48 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! See osa koostööst, mis puudutab koolist väljalangemist, on siiski peamiselt haridusministeeriumi küsimus, just nagu põhihariduse omandaminegi. Aga see, mis sealt vanuse mõttes edasi on, siis me räägime NEET‑noortest. NEET‑noorte valdkond on suuresti jagunenud tegelikult tervise‑ ja tööministri ning sotsiaalkaitseministri vahel. Töötukassal on üsna suur roll NEET‑noortega tegelemisel, [nad pakuvad] erinevaid teenuseid ja meetmeid. Samamoodi on meil juba mitmeid aastaid olemas selline tark elektrooniline süsteem, mis korjab erinevate andmebaaside pealt üles info ja sõelub välja need noored inimesed, kes ei tööta, ei õpi, ei ole Kaitseväes ega ole ka vanemahüvitise saajad, ehk need, kes ei ole hõivatud selliste loogiliste tegevustega. Selle tulemusena läheb teade piltlikult öeldes kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajale, kes võtab nende noortega ühendust ja teeb tavapärast sotsiaaltööd, mis on motiveerimine, selgitamine, teenuste näitamine, ja suunab nad ka töötukassasse, kus on juba spetsiifiliselt nendele noortele mõeldud teenused.

Aga vaieldamatult on siin väga suur roll ka vaimsel tervisel, sest tihtilugu on need noored, kes jäävad ühiskonnaelust kõrvale, muude probleemidega kimpus, ja meie suureks eesmärgiks on luua sellised teenused, kus me varasemas eas suudame raskesti käituvatele noortele teenuseid pakkuda. Täna on meil pakkuda multidimensionaalne pereteraapia, täna on meil pakkuda ka rehabilitatsiooniteenus suure abivajadusega lastele. Aga neid teenuseid, sealjuures ööpäevaringseid teenuseid, me püüame juurde luua.

10:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Helmen Kütt, palun!

10:50 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Oma ettekandes puudutasite seda, et selle aasta 1. aprillist tõuseb keskmine pension 595 [euroni kuus], tõsi, 95 euro pealt tuleb maksta tulumaksu, ja ka seda, et hoolduskoormus on inimestel väga suur, kulud ja hooldekoha[tasu]d kasvavad. Varasemalt olete te välja toonud selle eelmisel aastal ja ka sellel aastal sotsiaalkomisjonis, et analüüsi põhjal minnakse lahendustele ja komponendipõhisele rahastamisele ja sellel sügisel on eelnõud Riigikogu suures saalis. On räägitud 50 miljonist kohalikele omavalitsustele. Nüüd, sellest teemapaberist, mis on tõesti suhteliselt napp, aga konkreetne, loen ma seda, et oleme võtnud eesmärgiks minna aastaks 2024 üle üldhooldusteenuse komponendipõhisele rahastamismudelile. No 2023 on valimised, 2024 on eesmärgiks võetud. Lootus oli, et see juhtub aastal 2023, kui hakatakse komponendipõhiselt rahastama.

10:51 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Ma ei ole kuidagi taganenud sellest, mida sotsiaalkomisjonis on varasemalt räägitud ja mida selleski saalis olen ma öelnud. Minu siht on jätkuvalt, et aastast 2023 oleks üldhooldusteenuse puhul võimalik rakendada komponendipõhist rahastust. Selle hind on suurusjärgus 50 miljonit ja selle kõrval on veel kaks väiksemat ja natukene vähem ressursimahukat tegevust: täiendava puhkuse võimaldamine omastehooldajatele ja sotsiaalmaksusoodustused omastehooldajatele, et motiveerida nende töötamist. Selles ajaraamis töötame, et see oleks 2023. aastal võimalik.

10:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Lauri Läänemets, palun!

10:52 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Sotsiaaldemokraadid tegid valitsuses kunagi ära selle olulise sammu, et lastetoetusi oluliselt tõsteti ja sellega päästeti väga paljud lapsed vaesusriskist, tõesti, laste seas vaesus[riski] number vähenes. Nüüd pole aastaid lastetoetusi tõstetud ja tänane hindade kallinemine mõjutab arvatavasti väga tugevalt väga paljude Eesti laste toimetulekut ja heaolu. Oluline ei ole mitte ainult suuri peresid toetada, vaid ka neid peresid, kus on üks või kaks last, sellepärast et lõpuks algab laste saamine ikkagi ühest lapsest, on ju, ja siis tuleb teine laps ja kolmas laps. Minu arvates on vältimatu või möödapääsmatu, et me peame Eesti lapsi ja peresid praegu ja nüüd toetama. Kas lisaeelarves või järgmise aasta riigieelarves te näete lastetoetuste tõusu ette?

10:53 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Konkreetne küsimus ning aus ja konkreetne vastus: ei, lisaeelarves me ei näe seda ette. Küll aga püüame lisaeelarves või mina püüan lisaeelarves saavutada toimetulekutoetuse piiri tõusu, mis kindlasti kõige haavatavamaid lastega peresid samamoodi aitab. Kui ma teie kolleegi eelmisele küsimusele vastasin, et 50 miljonit on see, mida ma eelarve läbirääkimistele viin, siis ma väga kardan seda, et tuleb seada prioriteete. Eesti ühiskonna suurem valupunkt täna on pikaajaline hooldus. Pikaajaline hooldus on kindlasti ka midagi, mis koormab tegelikult lastega peresid, sest me kõik teame, et 80% pikaajalise hoolduse kogukulust, mis on Eestis 100 miljonit eurot, on inimeste enda ja nende laste tasuda. Nii et kui me selle koormuse sealt maha saaksime võtta ja vabastada pere ressursse laste kasvatamiseks, on, nõus, väike samm, aga siiski samm edasi.

10:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Priit Sibul, palun!

10:54 Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Te andsite oma sissejuhatavas sõnavõtus üsna detailse ülevaate sellest valdkonnast. Mul on küsimus. Kui mõelda 2035. aasta peale, siis teie valdkonnas on päris palju keerulisi ja raskeid probleeme, millele lahenduste leidmine on keeruline. Mida te ise peate kõige olulisemaks ja tähtsamaks probleemiks ja milline võiks olla lahendus sellele probleemile?

10:55 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Aus vastus on see, et kõige kriitilisemaks ma pean praegu pikaajalist hooldust, sest see koormab eestimaalasi päris rängalt. Kui ma ütlesin, et 100 miljonit on pikaajalise hoolduse kulu, siis see on ainult see kulu, mis on üldhoolduses. Tegelik kulu, mis puudutab koduteenuseid, aga ka meie ühiskonnale tervikuna ja igale üksikule inimesele saamata jäänud töine tulu, kui ta hooldab kodus lähedast või pereliiget, on valus. Pikaajalises hoolduses ei ole lahendused kindlasti ainult komponendipõhine rahastus, sotsiaalmaksu erisused või ka puhkuse andmine, vaid siin tuleb rääkida rohkem ja rohkem integreeritud teenustest tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna vahel. Samamoodi on väga oluline, et me suudaksime inimeste suuri abivajadusi ennetada. Täna me osutame teenuseid, mis on väikse abivajaduse puhul sobivad, need on koduteenused, või väga suure abivajaduse puhul sobivad, mis on üldhooldus, aga sinna vahepeale meil liiga palju sobivaid teenuseid ei jää. Seetõttu oleme me järgmisest Euroopa fondide perioodist planeerinud kohalikele omavalitsustele taotlusvooru, et luua eakatele teenusmajasid, kus nad saaksid taskukohaselt ja väikese toega väärikalt elada.

10:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Andrus Seeme, palun!

10:57 Andrus Seeme

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Ma tänan väga põhjaliku ettekande eest ja [selles] sektoris tehtud tubli töö eest, [kui vaadata] kas või seda, et tervishoiutöötajate palk tõusis selle kuu alguses. Aga ma küsin selle kohta. Eesti inimeste tervena elatud eluaastad on kogu aeg pikenenud ja momendil on see 55,9 aastat. Kui selle pikaajalise strateegia "Eesti 2035" lõppu [vaadata], siis mis need tervena elatud eluaastad võiksid olla? Kas on mingi prognoos või isiklik arvamus? Kas need pikenevad või lühenevad?

10:57 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

No matemaatilist tehet siin selles mõttes teha ei saa, eks ole. Aga ma korraks kommenteerin: mitte ainult tervishoiutöötajate palk ei tõusnud, vaid ka sotsiaaltöötajate palk tõusis. Samamoodi on väga oluline see, et ka erihoolekandes oli oluline palgatõus, mis jõustus 1. aprillil. Sotsiaaltöötajad on pigemini minu murekohaks, kuigi loomulikult on iga Eesti inimese vääriline sissetulek oluline. Asi ongi selles, et tervena elatud aastad sõltuvad inimese enda käitumisest hästi palju. Käitumise muutmine on aga väga pikk protsess ja seda ei muuda ei aasta, kahe ega ka neljaga. Me räägime põlvkondadeülesest hoiakute muutmisest, olgu see tervislik toitumine, liikumine või muu taoline, rääkimata ennasthävitava käitumise, alkoholi ja nii edasi [vältimisest]. Nii et ma arvan, et see on suur-suur ennetustöö, mida teevad tänuväärselt perearstid, sotsiaaltöötajad ja ka õpetajad koolis. Ma väga usun, et inimesed soovivad oma tervist hoida. Kui nad teavad, et nad elavad kauem, siis tekib ka soov elada seda elu tervena.

10:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

10:59 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Kas teie ministeerium on teinud ka demograafilisi prognoose ja arvutusi, millal teie valitsuse viljeletava sisserände ja töörände tulemusena muutuvad eestlased oma kodumaal vähemuseks, sealhulgas tõrjutud ja oma kodumaalt massiliselt lahkuma sunnitud tagakiusatud vähemuseks?

10:59 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Ei ole teinud.

10:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalvi Kõva, palun!

10:59 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Hea minister! Mul selline küsimus. Me teame, et 1. aprillist on Eesti keskmine pension 595 eurot, ja ma arvan, et me kõik tunnistame, et tulumaksuvaba miinimumi arvestus ja pensionitelt selle võtmine ei ole kõige mõistlikum asi. Minu küsimus on selline: miks teie [otsustasite] või valitsus otsustas, et tulumaksuvaba miinimumi pensionilt ei arvestata? See tuleb alles aasta pärast, aga mitte sellest aastast ega 1. aprillist. Oleks ju väga vahva ja mõistlik seda praegu teha, eriti teades, mida on hinnad teinud ja kuidas on elukallidus tõusnud. Miks me seda ära ei teinud 1. aprillist?

11:00 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Minu positsioonilt on loomulikult lootus, et kõik taolised muudatused ja otsused, mis on inimestele soodsad, tehakse pigem varem kui hiljem. Tegemist oli üsna kuluka muudatusega. Mul on hea meel selle üle, et see on tänaseks otsustatud, ka siin Riigikogus otsustatud. Ma rõõmustan koos Eesti pensionisaajatega 1. jaanuaril 2023. aastal. 

11:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

11:01 Henn Põlluaas

Aitäh! Te ütlesite, et te ei tea, kui palju Ukrainast [inimesi] põgeneb. Tõepoolest, keegi ei tea, aga me teame, kui suur on meie suutlikkus pagulasi vastu võtta. See oli vist 13. veebruaril, kui ma ei eksi, kui te ütlesite, [et võtame vastu] 2000 [pagulast], peale seda on räägitud 10 000-st. Mis see arv tegelikult saab olema, [seda me ei tea], aga kui meil on siin elavate inimeste arv kuu aja jooksul kasvanud üle 2%, siis ma soovitan teil natuke arvutada – saate teada, mis aja jooksul me vähemuseks muutume. Ma sooviksin teada, mis on teie seisukoht. Kas te loodate, et kõik need inimesed jäävadki siia? Seda ju integreerimine ja lastele eestikeelse hariduse andmine teebki, ja noh, me jääme enda maal väga-väga ruttu vähemuseks. Või siiski on eesmärk, et need inimesed lähevad koju tagasi, kui sõda läbi saab?

11:02 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Võib-olla saaks seda paremini selgitada siseminister, aga ma püüan seda teha. Kõigepealt, juriidiline alus Ukraina sõjapõgenike siinviibimiseks on Euroopa Liidu direktiiv ajutise kaitse andmiseks. Selle direktiivi kohaselt saavad nad ajutise kaitse aastaks ja seda on võimalik pikendada kahel korral poole aasta kaupa, mis kokku teeb kaks aastat. Eesti seadusandlus võimaldaks pikendada aastast ajutise kaitse perioodi kaks korda aasta võrra ehk see oleks kolm aastat. Kuidas need inimesed soovivad käituda, seda on raske prognoosida, seda ma ei hakka siin tegema. Küll aga võin kinnitada, et ajutise kaitse saamiseks ja selle pikendamiseks peavad olema põhjendatud alused. Need põhjendatud alused on seotud võimatusega naasta sõjaolukorras kodumaale.

Kindlasti osa nendest inimestest, kes siia on tulnud, pruugivad jääda, olgu see siis töötamise, pereloomise või muu tõttu. Kõikide inimeste siiajäämine ei ole väga tõenäoline. Ma olen ise päris palju ukrainlastega suhelnud, samamoodi vabatahtlike ja ka Sotsiaalkindlustusameti ning Politsei- ja Piirivalveameti inimestega. Inimestel on siiski suur soov naasta oma kodumaale. Ühele eelmisele küsimusele [vastuseks] ma ka ütlesin, et tagasiliikumine on tasapisi alguse saanud, kuigi eile Kiievi linnapea Klõtško ütles, et võib-olla on siiski natukene vara koju tulla, sest mineeritud alad Kiievi lähistel võivad olla tsiviilelanikkonnale jätkuvalt ohtlikud.

Samal ajal kõik need sündmused, mis on Ukrainas aset leidnud – no ma ei kujuta ette, kuidas me saaksime rahva või riigina vaadata peeglisse, kui me sõjapõgenikke vastu ei võtaks. Butša sündmused. Ma ei näe võimalust, et me ei abistaks neid täna.

11:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

11:04 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mina oma küsimusega puudutan seda valusat teemat ehk hoolekannet – hoolekanne tervikuna, koduhooldus, õendus, hooldekoduteenus. Me kõik teame, et sisendhinnad kasvavad väga kiiresti, samas ei tule kuidagi järele keskmine palk, rääkima vanaduspensionist. Kas teil on ülevaade, mis olukorras me oleme? Sisendhinnad ilmselgelt kasvavad, ka teenuse hind on kasvamas. Kuidas Eesti rahvas saab selle olukorraga hakkama? Kas mingil hetkel tuleb sellesse riigieelarvega rahaliselt täiendavalt sekkuda või see on ikkagi perekonnaseaduse temaatika ja õiguskindlus on tagatud, igaüks peab ise hakkama saama?

11:05 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Ma ei suuda kuidagi vastu panna sellele, et Isamaa arusaam vanaduspõlves toimetulekust on suuresti seotud sellega, et mida rohkem lapsi, seda rohkem ülalpidajaid. See oli ka põhjus, miks teine sammas vabatahtlikuks tehti. Mina seda lähenemist ei toeta ja seetõttu teen ma eeltööd, et me leiaksime 50 miljonit pikaajalisse hooldusesse, spetsiifiliselt üldhooldusteenusesse, et leevendada nii vanemaealiste endi kui ka nende laste panust üldhoolduse rahastamisel.

Aga jah, me pole kursis mitte ainult sellega, kuidas hinnad on tõusnud, me ei vaata seda tagantjärele, vaid me oleme teinud kõik analüüsid ka etteulatuvalt, nii et me teadsime detsembri alguses, milliseks käesoleval kevadel hinnad kujunevad. See [olukord] paneb sügavalt muretsema. Teisalt, üldhooldekodud on circa 50% ulatuses kohaliku omavalitsuse asutused, kes on oma tegevuses autonoomsed ja kes on ka kohustatud oma elanikkonda abistama ja toetama. Üldhooldusteenus on ka kohaliku omavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus ja 50% ulatuses on tegemist mittetulundussektori ja ärisektoriga.

11:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Alar Laneman, palun!

11:07 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Väga austatud minister! Põgenikke tuleb aidata, [selles] ei ole mingit kahtlust. Ja see, kuidas te neid toetate ja sellesse suhtute, jätab sümpaatse mulje, siin pole midagi öelda. Aga minu küsimus tekkis teie vastusest Mart Helme küsimusele, millest jäi mulje, et te ei ole analüüsinud sisserände mõju meie rahvastiku koosseisule. Ma pean kahjuks ütlema, küll nüüd väga lihtsustatult, aga te ei ole sotsiaalkaitseminister ju ainult põgenike jaoks, vaid [olete seda] ka meie Eesti inimestele. Kas te saate kuidagi selgitada seda vastust Mart Helmele? Võib-olla ma sain valesti aru.

11:08 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Ma vastasin lihtsalt ausalt. Sõda algas 24. veebruaril ja me oleme riigina näinud praegu päris palju vaeva selleks, et nii suurt ja nii lühikese ajavahemikuga siia saabuvat inimhulka abistada, vastu võtta, ka vajalikud õiguslikud toimingud ära teha. Tõesti, meil ei ole tehtud prognoosi, milliseks olukord kujuneb, aga see ei tähenda absoluutselt seda, et me seda tegema ei asu, kui natukenegi leeveneb selline, noh, nüüd-ja-kohe-ülesannete täitmine.

11:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Indrek Saar, palun!

11:08 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud minister, tänan teid tehtud ülevaate eest! Nendes vastustes ja ka mujal olete rõõmustanud selle üle, et pensionid tänu indekseerimisele kasvavad 7,9%. Ometi me kõik teame, et energiakriisis ja selles sõjas, kus me praegu otsapidi oleme, paraku just need hinnad, mis pensionäride toimetulekut enim mõjutavad, ehk energia hind, ka toidukorvi hind paraku kallinevad oluliselt kiiremini kui see 7,9%. Ehk erakorralisel ajal peaks tegema ka erakorralisi otsuseid. Selles kontekstis kõlab kuidagi küüniliselt, et alles vahetult enne valimisi otsustas valitsus korrigeerida pensioni baasosa. Kas nüüd lisaeelarve [puhul] te ei arva, et võiksite teha ettepaneku, et näiteks kas või poolest aastast tõuseks pensioni baasosa selle jaoks, et seda eest ära kappavat kulude mahtu kuidagi kompenseerida?

11:10 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Vaadake, lisaeelarvet me teeme suuresti olukorras, kus Euroopa on sõjas, ja need kulutused, mida me täiendavalt sellel aastal planeerime, on arusaadavalt selle aasta kulud. Me ei saa lisaeelarvega võtta liiga palju pikaajalisi kohustusi, mis on kestvad ja tegelikult oma loogikas ka ajas kasvavad. Me oleme valitsusena pingutanud selle nimel, et me suudaksime Eesti enda julgeolekut suurendada, seda nii sõjalises kui ka tsiviilkaitse mõttes. Samamoodi me oleme sunnitud olukorras sõjapõgenike kulutustega arvestamisel ja me püüame mõõdukalt kogu selles keerulises ja kulukas olukorras leida ka kiireid lahendusi meie enda elanikkonna abistamiseks.

Seni kehtib energiatoetus, mida kohalikud omavalitsused küll üsna ebamugavaks peavad, aga kõige raskemas olukorras inimesi see siiski jätkuvalt aitab kuni maikuu lõpuni. Me otsime lahendusi ka energiateemadel, et hinnad ei oleks järgmisel kütteperioodil liiga suured. Seetõttu ma usun, et pensionide tänane tõus on olnud üle aastate üsna märkimisväärne. Loomulikult, kui me paneme sinna kõrvale kogu muu majanduse, mis ei ole pelgalt Eesti majandus, vaid laiemalt maailmamajandus, ja hinnatõusu, sõjast tingitud muutused erinevatel turgudel, siis see olukord on jah jätkuvalt keeruline ja sellega tuleb ka edaspidi tegeleda.

11:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Heljo Pikhof, palun!

11:11 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud minister! Kahe aastaga, see tähendab aastatel 2018–2020 on kasvanud kuni 17‑aastaste laste ja noorukite absoluutse vaesuse määr 1,6%-lt 2,7%-le. Kui me nüüd vaatame, millest see kõik on tingitud, siis see on nendest piirangutest, töö kaotustest, kõikidest muudest [probleemidest], energiaprobleemidest ja nii edasi. Kui nüüd rääkida toiduainete hinna tõusust, siis toiduainete hinnad on hakanud tõusma ja on karta, et need tõusevad hüppeliselt veelgi. Kuidas te kavatsete suurt osa peresid, kes on juba langenud vaesusesse – te rääkisite siin küll toimetulekutoetuse tõstmist, aga kes on seal lähedal, ütleme, suhtelises vaesuses ja nii edasi –, abistada? (Juhataja helistab kella.) Siia veel üks märkus: sotsiaaldemokraadid on esitanud eelnõu lapsetoetuse tõstmiseks kõikidel lastel, see tähendab ka esimesel ja teisel [lapsel], 60 eurolt 100 eurole.

11:13 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Kui ma kuulsin õigesti, siis te rääkisite suhtelisest vaesusest 17–18-aastaste seas? (Saalist kommenteeritakse.) Absoluutsest, 17–18. Jaa, tegemist on tõenäoliselt sihtgrupiga, kes perehüvitiste seaduse mõttes ei ole enam lastetoetuse saaja. Hästi õigesti tõite siia kõrvale selle, et põhjused võivad muu hulgas olla seotud ka COVID-19 pandeemia aja ja töökaotusega, mis tähendab seda, et kui 17–18-aastane inimene ei õpi ega tööta, siis tal ongi vaesus. Ma oskan seda põhjendada niimoodi.

11:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Heljo Pikhof, mis on see protseduuriline mure?

11:14 Heljo Pikhof

Minister sai valesti aru. Ma igaks juhuks ütlen, et ma võrdlesin 2018. ja 2020. aasta arve, ja [rääkisin] kuni 17‑aastastest lastest, mitte 17–18-aastastest lastest.

11:14 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Ma sain tõesti valesti aru. Vabandust! Tõesti sain täiesti valesti aru.

11:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Palun ärme kasuta protseduurilisi küsimusi teise küsimuse või selgitava küsimuse küsimuseks. Protseduurilised on ikkagi istungi läbiviimise kohta. Ma saan aru, et kiusatus on, aga kasutage seda võimalust siis, kui minister puldist ära tuleb, või kasutage kõnedes sellele tähelepanu juhtimise võimalust. Riho Breivel, palun!

11:14 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea minister! See on selge, et turbulentses keskkonnas on väga raske teha mingisuguseid plaane, eriti pikaajalisi plaane. Kui me vaatame seda, mis selle sõja tõttu maailmas ja just Euroopas toimub, siis võib näha märke, et see ei lõpe niipea. Ja kui see ei lõpe niipea, siis me peame ja teie kui selle valdkonna minister peate vaatama just seda, et aastal 2035 oleks eesti rahvas [Eestimaal] säilinud ikkagi enamuses. See tähendab seda, et juba täna peab mõtlema kõige hullematele stsenaariumidele. Kuidas te sellele vaatate?

11:15 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Rändeküsimus on küll rohkem Siseministeeriumi küsimus, ka neid prognoose teevad nemad, samamoodi seadusandlust. Aga nii, nagu ma eilses arupärimises teile vastasin, on ränne üks peamine küsimus, mida me rahvastikukriisi valitsuskomisjoniga arutame ja mis on meil ka järgmistel kordadel päevakorras. Tegeleme sellega aktiivselt.

11:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun!

11:16 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Sotsiaalvaldkond on 30 aastat olnud vaeslapse rollis. Inimeste suhtes, on need pikaajalise hooldusvajadusega inimesed või erivajadusega lapsed, kes tegelikult kõige rohkem meie tuge vajaksid, oleme me kõige kitsimad olnud. Plaanid tulevikuks on väga head, 50 miljonit, pikaajaline hooldus ja nii edasi, aga praegust olukorda arvestades, nii hinnatõusu kui ka palgatõusu survet, siis kas tegelikult nendest plaanitud summadest piisab? Ja kui palju kõigutab seda, mis sotsiaalvaldkonnas plaanis on, Venemaa sõda Ukrainas, mis meie jaoks tähendab pingutust sõjapõgenikega tegelemisel? Kas see kuidagi seda rada või tempot mõjutab ja kas seni planeeritud rahast piisab?

11:16 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Raha ei ole kunagi piisavalt, see on alati nii. Kui me oleme riigina valikute ees, milliseid otsuseid teha, siis sõda Euroopas, ma usun, on andnud meile põhjuse, miks me peame tegema suuremaid kulutusi kaitse- ja elanikkonnakaitse valdkonnas. Need valikud ei pruugi meile meeldida, aga ma arvan, et need valikud on täna hädavajalikud. Mina teen oma parima sotsiaalhoolekande valdkonnas. Täna on juba mitmel korral küsitud ja ma olen vastanud, et ma näen kõige keerulisema kohana pikaajalist hooldust. Loomulikult on teemasid veel. Olen korduvalt ka välja toonud toimetulekupiiri ebaadekvaatsuse. Need on asjad, mille eest ma hetkel seisan. Selle valitsuse aeg ei ole pikk, mis aga ei tähenda üldse seda, et sihte ei peaks pikemas perspektiivis ambitsioonikamalt seadma.

11:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun!

11:18 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Sõda Ukrainas on nüüd käinud juba kaheksa aastat ja selle aja jooksul on ukrainlaste rahvuslik identiteet väga palju tugevnenud. Selle sõja käigus on väga paljud venekeelsed ukrainlased võtnud üle ukraina identiteedi ja osalt ka ukraina keele ning see protsess on neil parajasti sellises olulises kujunemisjärgus. Loomulikult me toetame sõjapõgenikke igati, aga mu küsimus on, mis on meie põhimõtteline poliitika sõjapõgenike suhtes. Kas me soovime neid Eestis põlistada või siis me soovime, et nende ukraina rahvuslik identiteet mitte ainult ei säiliks, vaid ka tugevneks, et nad suudaks tõesti rahvusena vastu seista sellele invasioonile, mis tõenäoliselt kestab veel pikalt?

11:19 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Hästi hea ja õige küsimus. Mis puudutab ukrainlaste enda rahvusidentiteeti ja laste puhul kindlasti ka keeleoskust, siis meie soov on kindlustada, et nad õpiksid siin eesti keeles ja ka täiskasvanud omandaksid nii palju eesti keelt, et nad saaksid tööturul aktiivsed olla, sest see on nende enda jaoks tarvilik. Kui nad peaksid siit lahkuma – minu meelest on peaminister seda väga ilusti öelnud –, siis on meil Ukrainas palju sõpru. Mis nüüd nende enda keele ja kultuuri säilimist puudutab, siis ka selles osas teeb Kultuuriministeerium koostööd Ukraina Kultuurikeskusega. Oleme arutanud pühapäevakoolide rakendamist, et säilitada lastes teadmine oma kodust, oma riigist, oma rahvuskultuurist ja samamoodi ka keelest. 

11:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, rohkem küsimusi ei ole. Tänan teid selle ettekande eest. Liigume edasi läbirääkimiste juurde. Esimesena Isamaa fraktsiooni nimel Priit Sibul. Palun!

11:20 Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Minister! Paarisuhete kvaliteet, perelepitus, vaimse tervise probleemide lahendamine ja ennetamine, pensionide suurus, pikaajaline hooldus ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi – need kõik on väga keerulised ja olulised küsimused, mis [sotsiaalkaitse]ministri haldusalas on. Aga selleks, et mitte uppuda nende erinevate küsimuste rägastikku ja nende lahenduste otsimisse, mida tuleb ka loomulikult teha, on [vaja], nii nagu minister ütles, prioriteete seada, sest tõenäoliselt oleme saabunud või saabumas ajajärku, kus kõigile kõike ei jagu. Nii et on vaja tõsiselt prioriteete seada jah.

Meie arvates on kõige olulisem selle valdkonna küsimus rahvastikupoliitika, milles peame olema riigimehed, mitte päevapoliitikud. Rahvaarvu kiire vähenemine näitab, et Eesti liigub demograafilise katastroofi suunas. Väheneb rahvaarv, väheneb eestlaste arv, väheneb eestlaste osakaal rahvastikus. Demograafilise katastroofi lõpptulem on rahvuse hääbumine. Kahjuks tundub, et see tagajärg saabub liiga kauges tulevikus. Valitsuse tegevusest ei paista valmisolekut astuda tõsiseid samme rahvastikukriisi katastroofikursi muutmiseks ja see on vale.

Meie ülesanne on tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Valitsus on aga taandanud oma küsimused peamiselt sellele, mis järgmistel valimistel tõenäoliselt rohkem hääli toob. Rahvastiku taastootmine ilmselt on liiga keeruline ja sealt hääli noppida ei ole niisama lihtne. Kolme‑ ja enamalapselised pered kannavad praegu eesti rahvuse püsimise koormat. Kui Eesti riik ka reaalselt hoolib oma põhiseaduslikust eesmärgist tagada rahvuse püsimine, siis tuleb tegeleda selliste sammudega, mis toovad kaasa kolmandate ja neljandate laste sündimuse kasvu. Isamaa leiab, et kolmanda lapse toetus tuleks tõsta 700 eurole ja kiiresti luua eraldi meetmed neljalapseliste perede majandusliku turvatunde suurendamiseks. Sotsiaalkaitseministri ettekandest ei nähtunud ühtegi reaalset sammu lasterikkuse edendamiseks.

Siiski üks samm on: kutsume kokku rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni. Head Keskerakonna ja Reformierakonna liikmed, te likvideerisite võimule tulles rahvastikuministri ametikoha valitsuses, saatsite laiali rahvastikukriisi erikomisjoni parlamendis. Nüüd väidate, et valitsuskomisjon, mis on kogunenud juba kaks korda, on mingi saavutus. No ei ole see saavutus! Te lammutate struktuuri, mis juba aasta tagasi omas vastuseid, plaani ja valmisolekut sündimuse pööramiseks, ja täna, aasta aega hiljem esitlete kaht koosolekut töövõiduna. See ei ole isegi jalgratta leiutamine, vaid selle lammutamine ja asendamine tõukerattaga.

Vanemahüvitiste ja ‑puhkuste süsteemi täiustamine, millest te kõnelesite, on muidugi oluline, nagu ka töö- ja pereelu ühitamine. Need lihtsustavad lastega perede toimetulekut, kuid ei ole mootoriks järgmiste laste sündimisele. Töö- ja pereelu ühitamise küsimuses on määrav, milline on rõhuasetus: kas sellel, et ema naaseks võimalikult kiiresti tööturule, või sellel, et tal oleks võimalikult turvaline olla lastega kodus ja selle kõrvalt teha osalise tööajaga tööd, kui ta soovib? Paistab, et siin kiputakse lahendama rohkem tööjõukriisi, mitte rahvastikukriisi. Rahvastikukriis on meie riigile eksistentsiaalne, tööjõukriis seda ei ole. Töö- ja pereelu ühitamine peab lähtuma eeldusest, et lapsevanema tähelepanu on laste kasvatamisel, mille kõrvalt saab ka tööl käia.

Olgu need süsteemid ja investeerimisskeemid kui tahes efektiivsed, inimest ei asenda mitte miski. Süsteemid saavad vaid leevendada inimeste hädasid ja aidata neid kergemini üle elada, aga inimest nad ei asenda. Nõnda sõltub ka tulevikus pensioni ja sotsiaalteenuste tase sellest, kui palju meil on inimesi, kes makse maksavad ja ühiskonda ülal peavad. Tänan tähelepanu eest!

11:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Reformierakonna fraktsiooni nimel Õnne Pillak. Palun!

11:24 Õnne Pillak

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Järgmistel aastatel vajavad meie enda Eesti pered ja siia sõjakoleduste eest turvalisust otsima tulnud naised ja lapsed mõistmist, soojust ja turvalisust. Nad vajavad tunnet, et kõik on hästi, nad on hoitud ja nende eest hoolitsetakse.

See, millest me täna siin rääkinud oleme – need kõik on vajalikud vahendid, mis aitavad luua turvatunnet lastega peredele, rahulolu eakatele ja pakuvad leevendust igapäevaste raskustega hakkamasaamiseks. Aga need vahendid peavad olema sihitud soovitud eesmärkide saavutamiseks ja neile inimestele, kellel on päriselt raske, mitte näpuotsaga kõigile, sest nii me saame aidata raskustes inimesi rohkem.

Me hoolitseme lastega perede eest. Vanemahüvitis, helde kui ema pai ja turvaline kui isa kallistus, on toetav õlg peredele, et emad ja isad saaksid olla koos pisikestega korraga. Ja seda sõna otseses mõttes, sest 1. aprillist saavad emad ja isad mõlemad olla koos lapsega kodus kuni 60 päeva, kaotamata seejuures oma sissetulekut. Aastatega veel mugavamaks ja paindlikumaks tehtud vanemahüvitis pakub peredele järjest paremaid võimalusi, jättes perede otsustada, kumb vanem jääb lapsega koju, ning soovi korral on seda valikuvõimalust võimalik muuta ka vanemahüvitise ajal. See on vaid üks näide, kuidas vanemahüvitist on paremaks tehtud.

Me hoiame oma pensionäre. Pensionitõus on olnud igale valitsusele südameasjaks. Peame samas tempos jätkama. Meie kohustus on hoolitseda oma eakate eest. Head kolleegid! Me oleme teinud ära järgmiseks aastaks otsused erakorraliselt pensione tõsta ning vabastada keskmine vanaduspension tulumaksust. Tehtud otsuste tulemuseks on viimaste aastate heldeim pensionitõus. Jätkates sama hooga pensionide tõstmist, jõuame pigem varem, mitte hiljem sihini, [milleks on] 1000‑eurone pension.

Me toetame neid, kellel on raske. Toimetulekutoetus on sihitud abi pisikese sissetulekuga inimestele, kes vajavad kõige enam riigi abi, ja seda tuleb tõsta. Hinnatõus on nende perede hakkamasaamist teinud veel raskemaks. Me peame neid aitama ja me teeme seda.

Me pöörame tähelepanu vaimse tervise eest hoolitsemisele. Mõistmine ja vajadus oma vaimse tervise eest hoolitseda on koroonakriisis ja Ukrainas toimuva kohutava sõjaga seoses üha kasvanud. Alates eelmisest aastast on psühhiaatriline abi kättesaadav ka alaealistele. Käesolevast aastast alustas üleriigiline 24/7 vaimse tervise abiliin. Selleks, et inimestel oleks võimalus saada vaimse tervise teenuseid ja psühholoogi abi võimalikult mugavalt ja neile lähedal, on kohalikel omavalitsustel ja esmatasandi tervisekeskustel alates veebruarist võimalus saada riigilt toetust psühholoogide palkamiseks ja juhendamiseks.

Me aitame nõrgemaid. Võimatu on minna ümber viimase kuu sündmustest Ukrainas, mille tulemusel on Eestisse pakku tulnud üle 20 000 inimese, peamiselt naised ja lapsed. Nii nagu meie enda inimesed, nii ka nemad vajavad abi ja turvatunnet, mis raviks haavad, mida agressori julmus on nendesse löönud. Tugev aidaku nõrgemat. Nemad on praegu nõrgemad, kes vajavad meie abi. Aitame Ukraina sõjapõgenikke samamoodi kui meie enda inimesi, et nad saaksid elada täisväärtuslikku elu siin seni, kuniks nad on otsustanud siia jääda.

Ma usun, et iga inimene soovib elada rahus, pakkuda oma perele turvalisust ja õnne. Kui me riigina suudame luua hea ja kvaliteetse elukeskkonna, kus pered soovivad lapsi saada, kus me hoolitseme oma eakate eest, aitame neid, kellel ise on raske hakkama saada ...

Ma võtaks minuti lisaaega ka.

11:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Paneme igaks juhuks siis kaks.

11:29 Õnne Pillak

No hea küll. Aitäh! ... kus me hoolitseme oma eakate eest, aitame neid, kellel ise on raske hakkama saada, hoiame inimeste vaimset tervist, maksame korralikku palka inimestele, kes abivajajate ja nõrgemate eest hoolitsevad, oleme sõbralikud ja sallivad üksteise suhtes, siis on ka meie inimesed õnnelikumad ja neil on Eestis veel parem elada.

"Arm aitab enam kui hirm," ütlevad Olav Ehala laulu sõnad. Hoiame seda meeles ja laseme neil sõnadel ennast mõjutada, kui teeme oma valikuid ja otsuseid meie inimeste heaks. Aitäh!

11:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Keskfraktsiooni nimel Siret Kotka. Palun!

11:30 Siret Kotka

Hea Riigikogu istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Hea sotsiaalkaitseminister! Eesti riigi esmane ülesanne on eesti rahva ja keele püsimajäämine ning kõigile eestimaalastele sotsiaalse turvatunde ja väärika elu tagamine. Keskerakonna tegevuse peamine eesmärk on läbi aastakümnete olnud meie ühiskonna majandusliku ja sotsiaalse kihistumise vähendamine ning vaesuses elavate inimeste igakülgne toetamine.

Täna oleme olukorras, kus Eesti ühiskonda raputab nii energiakandjate hinnatõus, koroonapandeemia kui ka julgeolekukriis. Samaaegselt peame toime tulema siia saabuvate põgenike tulvaga. On väga tähtis, et Eestimaal elavad inimesed tunneksid end hoituna. Paraku on kiirenev hinnatõus toonud palju toimetulekuraskusi. Pöörases tempos kallinevad kütus, elekter, gaas, kõik teenused ja kaubad panevad kõige haavatavamad inimesed ja ettevõtted majanduslikult veelgi keerulisemasse seisu. Ka meie lapsevanemate turvatunde tagamiseks tuleks just täna üle vaadata nii laste‑ kui ka peretoetused. Ma olen seisukohal, et neid tuleks tegelikult juba täna märkimisväärselt tõsta.

Toimetulekutoetust tuleb samuti esimesel võimalusel tõsta. Vabariigi Valitsus kavandab lähiajal tulla Riigikogu ette riigi lisaeelarvega ning on väga oluline, et toimetulekutoetuse tõstmine 150 eurolt 200 eurole oleks seal sees. Inimesed, kes on erinevate kriiside tõttu oma elus jäänud hammasrataste vahele, peavad saama kaitset ja tänane toimetulekutoetuse määr on elukalliduse [tõttu] kohe kindlasti ajale jalgu jäänud.

On aeg muuta ka hooldekodukoht inimesele taskukohaseks. Keskerakond ootab väga, et sotsiaalkaitseminister tuleks Riigikokku kauaoodatud plaaniga, mille kohaselt hooldusvajadusega inimeste ja nende lähedaste toetamiseks luuakse komponendipõhine rahastusmudel. See tähendab seda, et inimene, kes on väljaspool kodu osutataval üldhooldusteenusel, maksab edaspidi ainult ühe kolmandiku koha maksumusest, ülejäänud maksab riik ja kohalik omavalitsus. See tähendaks sisuliselt seda, et inimese pensionist piisaks hooldekodukoha eest tasumiseks ning lähedased ei peaks enam juurde tasuma.

Eakate toimetulek väärib riigi igakülgset tähelepanu. Mul on hea meel, et 1. jaanuarist 2023 muutub keskmine pension tulumaksuvabaks. Seda muudatust on eakad väga kaua oodanud. Samuti tõuseb sel aastal üksi elava pensionäri toetus 115 eurolt 200 euroni, mida makstakse oktoobris neile pensionäridele, kes elavad rahvastikuregistri andmetel üksi. Arvestades elukalliduse tõusu ja aina rekordeid purustavaid elektrihindu ning eespool nimetatud otsuseid on see väga vajalik.

1. jaanuarist 2023 tõstetakse erakorraliselt pensione 20 euro võrra. Kas see kunagi tehtud otsus on ka tänase elukalliduse juures piisav? Ma julgen selles kahelda ja ma arvan, et tegelikult tuleks leida lisarahastust. Muide, aastast 2004 kuni tänaseni on poliitikud erakorraliselt tõstnud pensione seitsmel korral. Selle 18 aasta jooksul, kui seitse korda on tõstetud pensione, on Keskerakond olnud kuuel korral erakorralise pensionitõusu otsustaja. Säärane statistika kinnitab selgelt: Keskerakond on seisnud ja seisab kindlalt ka edaspidi erakorraliste pensionitõusude eest. Keskerakond soovib riigi lisaeelarve koostamist, et toetada kriiside ajal meie inimesi ning Ukraina riiki ja rahvast, sealhulgas siia saabuvaid sõjapõgenikke. Aitäh!

11:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Jaak Valge. Palun!

11:35 Jaak Valge

Palun lisaks kolm minutit.

11:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kaheksa minutit!

11:35 Jaak Valge

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Ma ei ole küll kunagi arvanud, et nende strateegiate, mille taustal me seda tänast ettekannet kuulasime, koostamise kord oleks pädev. Mu arvates eriti groteskne on see, et strateegiaid saab ka jooksvalt muuta ja paljude arengukavade puhul saab ka hiljem mõõdikuid lisada või muuta. Paraku ka ministri ettekandes, mis oleks tegelikult olnud meile ju ilus ette saata, et me oleksime saanud seda konkreetsemalt analüüsida, puudus konkreetsus, puudus olukorra hinnang nendele mõõdikutele tuginedes, nendele vähestelegi mõõdikutele, mis seal olemas on. Eks ma siis proovin nüüd ise seda sotsiaalkaitseministri tegevust käsitleda selle arengustrateegia "Eesti 2035" taustal. Sotsiaalkaitseministri valdkonnas on teatavasti ka pere- ja rahvastikupoliitika kavandamine ja korraldamine ja seda valdkonda ma nüüd analüüsingi.

Algatuseks pean jälle möönma, et ma ei taha öelda seda, et nüüd kogu kriitika – ma etteruttavalt ütlen, et on kriitiline – teravik oleks suunatud sotsiaalkaitseministri vastu. Rahvastikuvaldkonnas ongi raske [ühe] aasta ja mõne kuuga midagi positiivset korda saata. Küll aga on võimalik teha initsiatiive. Ja küll aga vastutab nende initsiatiivide puudumise ja negatiivsete tulemusteni viinud poliitika eest terve valitsus.

Ja nüüd ma siis vaatan neid "Eesti 2035" aluspõhimõtteid ja kolme sihti viiest. Neid, mis puutuvad rahvastikupoliitikasse ja seega sotsiaalkaitseministri vastutusalasse. Toonitan, et ma ei hinda suvaliselt. Ma ei hinda suvaliselt, vaid ma võtan need strateegia mõõdikud ja [hindan] nende alusel.

Kõigepealt, strateegia aluspõhimõtete kohaselt edendatakse Eesti identiteeti, Eesti rahvastiku kestmiseks väärtustatakse lapsi – ilusad asjad –, eesti keel peab püsima elujõulisena, sealhulgas peamise teabe-, haridus- ja töökeelena. Aluspõhimõtete hoidmist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: kohortsündimuskordaja, rahvaarv, sealhulgas väljaspool Harjumaad ja Tartumaad elavate inimeste osakaal ja eesti keelt emakeelena kõnelevate, kasutavate inimeste osakaal.

Nüüd, viimaste aastate kohortsündimuskordajat ma ei tea, ka minister ise ei teadnud kahjuks, ehkki võib-olla oleks olnud viisakas enne meie ette tulekut lasta see välja arvutada, kuna see on põhinäitaja, saate aru. Aga kuigi me seda ei tea, siis summaarne sündimuskordaja, mis peaks liikuma kohortsündimuskordajaga ühes rütmis, on meil vähenenud ja see on kõige halvem näitaja alates 2003. aastast. Ma pean jälle ütlema, et muidugi polnud sotsiaalkaitseministri võimuses eelmise aasta näitajat kuidagimoodi tõsta. Aga ma pole täheldanud ka ühtegi initsiatiivi, ühtegi valitsuse initsiatiivi olukorra parandamiseks. Need sammud, mis on sündimuse tõstmiseks ette võetud, on ju tegelikult algatanud eelmine valitsus.

Järgmine näitaja, rahvaarv. Eesti rahvaarv, nagu teada, vähenes Statistikaameti andmete alusel eelmisel aastal 0,12% hoolimata suurest immigratsioonist. Edasi. Väljaspool Harjumaad ja Tartumaad elavate inimeste osakaal. Seda numbrit me jälle ei tea, aga on väga mõistlik arvata, et see osakaal vähenes, kuna sisseränne koondus eeskätt Tallinnasse. Ma ei räägi jälle põgenikest, ma räägin tavaolukorrast, et sisseränne koondus eeskätt Tallinna. Ja sellele, et seda mõõdikut mitte parandada, proovib valitsus usinasti kaasa aidata, noh, pakkudes näiteks preemiat maakoolide sulgemise eest.

Nii, edasi. Eesti keelt emakeelena kõnelevate, kasutavate inimeste osakaal ehk tegelikult eestlaste osakaal. Me jälle konkreetset numbrit ei tea, aga on mõistlik arvata, loogiline arvata, et see vähenes erakordselt madala sündimuse, kõrge suremuse ja suure immigratsiooni tõttu.

Järgmine strateegiline siht – inimene. Strateegia alusel on sihiks arukas, tegus ja tervist hoidev Eesti inimene ja sihi saavutamise rahvastikku puutuvaks indikaatoriks on tervena elatud aastate arv. Me teame, et suremus suurenes eelmisel aastal järsult. Aga seda näitajat me ei tea, nagu öeldud, ja ma ei hakka siin spekuleerima.

Edasi, järgmine strateegiline alajaotus, ühiskond. Siin on sihiks hooliv, koostöömeelne ja avatud ühiskond. Rahvastikku puutuvatest indikaatoritest on olulised ühiskonnarühmade vahelised kontaktid ja püsiva suhtelise vaesuse määr. Esimest me ei tea, kontakte me ei tea, ei tea ka mingeid poliitilisi samme, mis oleks selle suurendamiseks tehtud. Ja teist ehk püsiva suhtelise vaesuse määra muutumist eelmisel aastal ei tea mina samuti, aga mõistlik ja loogiline oleks eeldada, et see ei ole vähenenud, nagu strateegias oli seatud, kuna valitsuse sammud hindade kompenseerimiseks on olnud selgelt hilinenud ja ebapiisavad.

Nii, kolmas strateegiline alajaotus, majandus. Siin on sihiks tugev, uuendusmeelne, teadmistepõhine ja vastutustundlik majandus. Rahvastikku puutuvateks näitajateks on tööjõu tootlikkus ja väljaspool Harjumaad loodud SKP suurus. Mina ei tea, kas tööjõu tootlikkus saab olla muutunud. Igatahes valitsus on selle mittesuurenemist igati soodustanud odava tööjõu sissetoomisega. Samuti ei ole mõistlik uskuda, et suurenenud on väljaspool Harjumaad loodud SKP suurus, vähemalt reaalväärtuses arvestatuna. Üliväheusutav on aga, et suurenenud on väljaspool Harjumaad loodud SKP proportsioon, ja see on ikka immigratsiooni pärast.

Kokkuvõttes: ma hindasin kaheksat rahvastikku puutuvat näitajat, millest neli on liikunud selgelt negatiivses suunas ja ühtegi algatust, mis nende liikumissuunda oleks proovinud muuta või vähemalt pidurdada, ma ei ole märganud. Kolm mõõdikut on teadmata, veel üks on samamoodi teadmata, aga pigem liikunud negatiivses suunas. Ma usun, et siin kommentaare pole vaja, aga toonitan, et see pole hinnang sotsiaalkaitseministri rahvastikualastele saavutustele, vaid ikkagi tervele valitsusele. Aitäh!

11:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel Helmen Kütt. Palun! 

11:42 Helmen Kütt

Palun kaheksa minutit.

11:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kaheksa minutit!

11:42 Helmen Kütt

Austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! Kahtlematult oli minister väga põhjalikult tänaseks valmistunud ja tema ettekanne hõlmas enim valupunkte sotsiaalkaitses. Need on kindlasti kaardistatud, tulevikus terendavad ka lahendused, üleval on aga suured agad. Nimelt ei saa me üldjuhul teada, millal raskustes inimesed leevendust saavad, mis saab täna vaesuse piiril elavatest inimestest, kuidas peavad vastu omastehooldajad, kuidas tuleb toime eakas või erivajadusega inimene.

Eesti elab juba pool aastat hinnatõusude pöörises, millele sõda Ukrainas on hoogu juurde andnud ja mille lõppu ei ole näha. Inimesed on silmitsi ränkade kütte- ja elektriarvetega, nüüd on suureks katsumuseks saanud kiires tempos kallinevad toiduained. Neid, kel keeruline hakkama saada, tuleb aina juurde. Teame, et Eesti Panga äsjase majandusprognoosi kohaselt on hinnatõus sellel aastal 10,2%, majanduskasv –4% ning töötus keskmiselt 6,7%. Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt saab lugeda, et toimetulekutoetuse näol on tegemist viimase turvavõrguga, mida inimene saab kasutada siis, kui ei suuda töötamise või sotsiaalkindlustussüsteemide, nagu pensionide, töövõimetus-, töötuskindlustushüvitise, töötutoetuse ja nii edasi abil tagada endale ja oma perele vahendeid esmavajaduste rahuldamiseks. On tõsi, et toimetulekutoetus on päästerõngas kõige hapramas seisus inimestele ning riik ja omavalitsus aitavad selle meetmega puudustkannatavaid ja raskesse olukorda sattunud inimesi. Näiteks 2020. aastal oli ligikaudu 10 000 leibkonda toimetulekutoetuse saaja. Täna on abivajavaid peresid oluliselt rohkem ja kahjuks, vaadates tänaseid arenguid ja inflatsiooni kiiret kasvu, on abivajajaid sügistalveks veelgi enam.

Läheme ajas tagasi aasta algusesse, kui Reformierakonna poliitikud eesotsas peaminister Kaja Kallasega rääkisid korduvalt, et just toimetulekutoetuse tõstmine aitaks neid, kes kõige rohkem abi vajavad ja kellel on kõige raskem. Kuldsed sõnad. Minister Riisalo teatas jaanuari keskel, et viivitamatult tuleb tõsta toimetulekutoetuse piir tänaselt 150 eurolt 200-le ja ühtlasi jättis ta mulje, et kohe-kohe toimub ka täiendav tõus. Mida aga ei ole, on teod. Oleme jätkuvalt seisus, et 150 eurot toimetulekutoetuse piiri arvestatakse pere ainsa või esimese liikme puhul, iga järgnev täisealine pereliige saab 120 eurot, laps 180 eurot. Need summad aga ei taga toimetulekut.

Elame ebamäärases lisaeelarve ootuses, kuid loodan siiski, ja loodame, et toimetulekutoetuse piir tõuseb veel sellel sügisel. See on tubli tegu, aga seda oleks olnud juba varem vaja. Kui meenutada, siis sotsiaaldemokraadid taotlesid läinud aasta sügisel kahel korral toimetulekutoetuse piiri tõstmist, sest oli ju selge, mida teeb energiahindade tõus ja millised raskused tulevad peredele ja eakatele. Detsembris käisime välja ka paketi, aga kurvastaval kombel ei võtnud valitsus meid kuulda. Minister tõdes tänases ettekandes, et Eestis elab 20,7% elanikkonnast suhtelises vaesuses, ja lisas, et ülesandeks on inimeste majanduslik toimetulek, seetõttu on oluline esimesel võimalusel tõsta toimetulekutoetuse piiri. No jääme lootma ja ootama, see on tõepoolest elementaarne ja esmane, mida peaks tegema.

Edasi peatuksin aastaid teravalt üleval olnud hooldekodukoha kättesaadavuse probleemil, mille hinnatõusud on veelgi põletavamaks muutnud. Ka siin on vajalik leida võimalikult kiire ja inimlik lahendus, sellepärast tegime sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eelnõuga ettepaneku kindlustada abivajajatele hinnatud vajadusel pensioni eest hooldekodukoht ehk pensioni puudujääva osa tasub riik koostöös kohalike omavalitsustega ehk komponendipõhine rahastus. Riik ei tohi jääda pealt vaatama, kuidas järjest enam on nii eakad kui nende lähedased, kellele hooldekodu hind käib üle jõu, hädas. Omavalitsused aitavad nii nagu võimalik, kuid kahjuks sellest ei piisa ja kahjuks on see üle Eesti väga erinev. Aeg tiksub halastamatult, hooldust vajavad inimesed ja omastehooldajad vajavad lahendust nüüd ja kohe, nad ei jõua oodata mitu aastat. Sellest ülevaatest, mis minister oli esitanud punktidena, tuli välja, et alles 2024. aastal on eesmärgiks minna üldhoolduses komponendipõhisele rahastamismudelile. Õnneks küsimustele vastamise voorus minister tõdes, et prioriteediks ja tema sooviks oleks, et see juhtuks juba aastal 2023.

Ajad on rasked, inimesed on igapäevaselt silmitsi lausa eksistentsiaalsete muredega: mille eest osta ravimeid, mida lastele õhtuks lauale panna, kellelt küttepuude ostmiseks laenu võtta. On tuhandeid inimesi, keda vaevavad sellised küsimused ja neid ei aita praegu teadmine, et aasta pärast läheb võib-olla paremaks. Möödapääsmatult oluliste asjadega ei tohi minna nii, nagu läks erakorralise pensionitõusuga ehk pensioni baasosa ja rahvapensioni määra tõus 20 eurot juhtub alles aastal 2023. Koalitsioon jäi kurdiks opositsiooni, aga ka Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu nõudmisele, et pensionäridele tuleks lisaraha leida kohe, mitte vahetult enne Riigikogu valimisi. Sama on ju tegelikult keskmise pensioni tulumaksuvabastusega.

Lapsed sünnivad armastusest, aga nende kasvatamisel on abi ja toetus olulised. Kriisidest räsitud maailm ja sõda Euroopas ei tekita kindlust, et pered saavad hakkama, ja siin peab riik appi tulema. Peab sõnadelt minema üle tegudele, sest iga laps on oluline, iga laps loeb. Ja lastetoetuste tõus, mille kohase eelnõu on sotsiaaldemokraadid üle andnud. Esimese ja teise lapse toetuse tõus täna kehtivalt 60-lt eurolt 100-ni aitab tegelikult ka lasterikkaid peresid, sest ei sünni kolmandaid-neljandaid lapsi, kui ei ole sündinud esimesi ja teisi.

Ministri poolt välja toodud aegade suurim pensionitõus ei ole ühegi valitsuse, ühegi ministri, ühegi peaministri tegu. Tegelikult on see tublide Eesti ettevõtjate ja tublide Eesti tööinimeste [teene], majanduskasv tagab selle koefitsiendi põhjal arvestatava pensionitõusu. Ja tõepoolest, meie seeniorid, selleks et paremini hakkama saada, iseseisvalt ennast tunda ja väärikalt ka lubada endale peale räsitud kriisi tervishoius ja kroonviirust mõne teatri- või kinokülastuse, oleks vajanud tegelikult kas baasosa tõusu või tulumaksuvabastust, sest 1. aprillist, kui keskmine pension on 595 eurot, maksavad nad 95 euro pealt jätkuvalt tulumaksu.

Aga lõpetuseks. Kui on aru saada, et kõike ei jõua korraga ja kõike ei jõua ühe nipsuga, siis tegelikult prioriteetide seadmisel tuleb vaadata elukaart tervikuna. Öelda eakatele, et oodake veel, küll siis tuleb, kui me need asjad korda saame siin ees – noh, väga paljudel neil ei ole eluigagi selline, et nad jõuaksid selle ära oodata. Tore oli lugeda, et tervena elatud eluaastad on kasvanud. See on meeldiv üllatus, sest tegelikult oli küll eluiga kasvanud, aga tervena elatud aastad mitte. Ministrile soovin ma kindlasti jõudu. Sotsiaaldemokraadid on esitanud mitu head eelnõu, loodan, et ka koalitsioonierakonnad neid toetavad. Ühiselt probleeme lahendades tagame me Eesti riigi, eesti rahva, kultuuri ja keele säilimise. Aitäh!

11:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, sellega on kõik fraktsioonid oma sõnavõtud ära pidanud. Oleme selle punkti kenasti ammendanud ja koos sellega on meie tänased punktid päevakorras otsa saanud. Kohtume teiega uuesti homme. Istung on lõppenud.

11:51 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee