Tere hommikust, head kolleegid! Alustame neljapäevast istungit. Täna on meil VII istungjärgu 7. töönädal. Kõigepealt on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Sellist soovi ma ei näe. Siis teeme kohaloleku kontrolli, palun!

Kohalolijaks registreerus 66 saadikut.

Täna on meil päevakorras üks punkt. Selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 424, käsil on teine lugemine. Ma kutsun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Raimond Kaljulaidi. Palun!

Austatud auväärsed kolleegid! Minu ülesanne on anda teile ülevaade tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 424 menetlusest juhtivkomisjonis – majanduskomisjonis – esimese ja teise lugemise vahel.

Meenutan teile, et selle väga olulise eelnõu algatas Vabariigi Valitsus eelmise aasta 13. septembril ja selle esimene lugemine siin saalis toimus 10. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 24. novembriks ei laekunud Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ega fraktsioonidelt ühtegi muudatusettepanekut. Eelnõu menetlusest parlamendis teavitati Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liitu, Eesti E-kaubanduse Liitu, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liitu, Eesti Pangaliitu, Eesti Kindlustusseltside Liitu, Eesti Liisinguühingute Liitu, Finantsinspektsiooni, Eesti Tarbijakaitse Liitu ja MTÜ‑d Tarbijate Koostöökoda. Komisjoni poole pöördus arvamusega eelnimetatud ettevõtlusorganisatsioonidest Eesti Kaupmeeste Liit. Samamoodi esitas eelnõu algataja esindaja majanduskomisjonile mõned ettepanekud, mis olid tehnilist laadi. Eelnõu komisjonis menetlemist valmistati ette mitmel töörühma kohtumisel, kuhu kaasati lisaks eelnõu algataja esindajatele ka Eesti Kaupmeeste Liit ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti spetsialistid.

Majanduskomisjon arutas selle eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist käesoleva aasta 22. veebruari istungil. Sellel istungil osalesid Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad, aga ka kaupmeeste liidu esindaja. Oli pikk arutelu, millega on kõigil Riigikogu liikmetel võimalik lähemalt tutvuda, lugedes majanduskomisjoni istungi protokolli. Ütleme nii, et arutelu keskendus põhiliselt sellele, et selle eelnõuga tõusevad erinevad rahatrahvid, mis on ette nähtud ettevõtjatele, kes rikuvad seaduse nõudeid. Eesmärk on loomulikult tarbijate kaitsmine ja ausa kauplemise tagamine. Kaupmeeste liidu esindaja selgitas komisjonile, et nende hinnangul ei ole nende trahvimäärade sellisel määral tõstmine siiski vajalik ja tõi selle seisukoha toetuseks rea argumente. Ministeeriumi esindajad kinnitasid, et reeglina Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ettevõtjatele trahve ei tee, piirdutakse hoiatusega ja need ülemmäärad on mõeldud pigem erandjuhtumiteks, eelkõige internetikaubanduse jaoks, kus tarbijatele seadusrikkumisega põhjustatud kahju suurus võib anda selleks aluse.

Samuti selgitati komisjonile, et trahvimäärade suurenemine tuleneb ülevõetava direktiivi nõudest. Direktiiv näeb ette karistuse ülemmäärana lausa kuni 2 miljonit eurot või 4% aastakäibest. Sellist määra ei ole ministeeriumi arvates võimalik Eestis rakendada. Eelnõu muudatusettepanekus nr 2 sisaldub kompromissina välja pakutud rahatrahvi ülemmäära vähendamine, milleni jõuti varasemate läbirääkimiste‑kõneluste käigus ja mida komisjon ka aktsepteeris. Seega ongi meil eelnõu kohta kaks muudatusettepanekut, mis mõlemad leidsid komisjonis kõigi kohalviibinud komisjoni liikmete konsensusliku toetuse.

Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda tänaseks, 10. märtsiks, ja teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 16. märtsiks ja viia läbi lõpphääletus. Olen hea meelega valmis vastama heade kolleegide täpsustavatele küsimustele. Tänan!

Head kolleegid hea meelega küsivad. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin selliselt. Eile oli meil siin justiitsminister, kes kandis ette, kui kvaliteetne on meie õigusloome. Siin olid järeldused ja ma küsin nüüd põhijärelduste [kohta]. Reeglina puudub seaduseelnõude seletuskirjas eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs. Kas seal on? Teine küsimus: reeglina väljatöötamiskavatsust pole – kas sellel asjal on? Ja kolmandaks, kas selle juriidiline kvaliteet ja arusaadavus eesti keeles on piisav?

Tere! Ma väga tänan teid nende küsimuste eest! Kõigepealt te mainisite Justiitsministeeriumit. Ma juhin tähelepanu, et komisjoni arutelus see küsimus tegelikult tõstatus seoses sellega, kas nende trahvimäärade tõstmine sellisel viisil ei riiva ettevõtjate õiguspärast ootust. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tõi välja, et eelnõu on kooskõlastatud Justiitsministeeriumiga.

Mis aga puudutab teie muid küsimusi, kui selge see on, siis ma võin teile kinnitada, et komisjonis ükski liige ei kurtnud selle üle, et ta ei saa selle seaduse tekstist aru või et see on sõnastatud sellisel viisil, et [jääb] arusaamatuks, mida täpselt selle eelnõuga muudetakse. Muud teie mainitud küsimused komisjoni aruteludes paraku ei tõstatunud.

 Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kui põhiseaduskomisjon oleks seda menetlenud, siis oleks kohe öeldud, et see internetipõhine kauplemiskoht printsiibis ei oma üldse mitte mingisugust tähtsust, koht iseenesest ei oma printsiibis mingit tähtsust. Ja loomulikult oleks nad kõik seal komisjonis sellest ka aru saanud. Aga ma küsin. Te olete ikkagi tahtnud trahve tõsta. [Kas] majanduskomisjonis on internetipõhine kauplemiskoht oluline, mitte nagu põhiseaduskomisjonis, kus see ei ole printsiibis oluline?

Ja teine. Palun seletage mulle ära § 74¹ "Ebamõistlikult kahjustava lepingutingimuse kasutamine". Me saame aru, et on mõistlikud [lepingutingimused], aga mis hetkest mõistlikud muutuvad ebamõistlikuks? Vahepeal on siis lihtsalt arusaamatus, eks ju? Arusaadavus on null?

See on väga hea küsimus, mille te esitasite. Kui te tutvute selle aruteluga, mis majanduskomisjonis toimus, siis seal muu hulgas puudutati ka seda küsimust, et e‑kaubanduse, internetikaubanduse osakaalu kiire kasv, selle kiire globaalne levik ja rahvusvaheline iseloom, piiriülene iseloom – see loomulikult tähendab muutusi ka selles, kuidas, kuivõrd ja mil viisil me peame tarbijaid kaitsma. Küllap te mõistate isegi, et on ikkagi päris suur erinevus, kas inimene läheb ostab n-ö nurgapoest kruvikeeraja või ostab ta näiteks mõne kolmanda riigi ettevõtja üle interneti müüdava elektrilise kruvikeeraja, mille kasutamisega võib kaasneda riske ja nii edasi. Nii et selles mõttes majanduskomisjoni arutelul, mille tutvustamine on minu eesmärk, ma pean siiski mainima, majanduskomisjoni liikmed, minu meelest ma tajusin seda, mõistsid, et internetikaubandus toob endaga kaasa spetsiifilisi väljakutseid, spetsiifilisi probleeme.

Nüüd, seda teie küsitud täpsemat selgitust komisjon nii põhjalikult ei käsitlenud. Mul ei ole kahjuks võimalik komisjoni aruteludele tuginedes sellele täiendavalt vastata. Küll ma võin üldisema põhimõttena öelda, et [saime] riigipoolse kinnituse meile ja läbi selle ka Riigikogule, et nendes menetlustes loomulikult ei ole kellegi eesmärk kohe jõuliselt karistada, vaid ikkagi esmalt pigem konsulteerida ettevõtjatega ja selgitada välja, mis selle eksimuse põhjus on. Äkki on üldse tegemist mingi tehnilise, kogemata juhtunud veaga, mille eest ei peagi karistama.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma unustasin ütlemata, et see, mida ma tsiteerisin, oli ekspertarvamus justiitsministri ettekande kohta, kus öeldi selgelt välja, et enamikul eelnõudel, mida me siin menetleme, pole hinnangut põhiseaduspärasuse kohta. Ja tsiteerin veel edasi. Häda on selles, et need on suunatud reeglina isikute ja ettevõtete põhiõiguste või -vabaduste piiramisele. Selles valguses, nagu ma aru saan, seda komisjonis natukene arutati, aga kui tõsiselt arutati, kui Priit Pikamäe, kelle nime ja tausta ma ei hakka kommenteerima, hinnangul on meie õigusloome selline?

Kõigepealt ma soovin teid tunnustada selle eest ja täitsa siiralt. Millega see eelnõu tegeleb? Tegeleb näiteks sellega, et kui te lähete e-poodi ja otsite sealt mõnda toodet, siis kuidas need otsingutulemused kuvatakse, mis on aktsepteeritav viis ja kuivõrd peab see olema läbipaistev teie jaoks, kuidas need otsingutulemused on kuvatud. Aga ka selle eelnõu kontekstis on oluline tõstatada põhiseadusega kooskõlas oleku küsimus. Ma arvan, et see on oluline. Ma arvan, et siin saalis me peame iga eelnõu puhul, isegi kui on tegemist sellise tehnilise, antud juhul internetikaubandust reguleeriva eelnõuga, alati vaatama seda ka põhiseaduse kontekstis ja globaalses kontekstis, nagu te teete.

Teie küsimus oli, kui põhjalikult seda küsimust arutati ja kui põhjalikult üldse kogu seda eelnõu komisjonis [arutati]. Ma võin teile kinnitada: väga põhjalikult. Komisjoni viimane arutelu oli pikk ja sisuline, ei olnud formaalne. Kui te tutvute protokolliga, siis te näete, et oli tõsine arutelu. Enne seda kogunesid töögrupid, kus vaadati sedasama eelnõu. Nende trahvide kohta, mille määrad tõepoolest suurenevad, ja seda Vabariigi Valitsus tõepoolest on taotlenud, oli komisjoni liikmetel palju küsimusi ja arvamusi.

Ma juhin tähelepanu sellele, et päris sellisel viisil, nagu Vabariigi Valitsus 13. septembril selle eelnõuga Riigikokku tuli – kui nüüd Riigikogu toetab neid muudatusettepanekuid, mis on komisjonis esitatud, ja teist muudatusettepanekut –, seda ju ei jõustata. Ka nende trahvimäärade osas on siiski teatud kompromiss saavutatud.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mina toetan ka kaupade piiriülest vaba liikumist ja kogu seda kaugmüüki, sest me näeme, et pandeemia ajal füüsilistes poodides olid ju müüjad selle hullu viiruse eest kaitsmata ja ka ostjatele oli [kauba kättesaamine] raskendatud. Kui sa oled ikkagi kaks nädalat koroonas ja sa ei saa [kaupa kätte], keegi ei saa sulle midagi tuua. No pakiga saab midagi. Aga ma küsin: kui vanalt võib juba tellida? Kas üheksa-aastane võib endale näiteks mingist e-poest mõnest kolmandast riigist midagi tellida? Kas see on vanusega piiritletud? Ja kas ka kaupade sortimenti hakkab Eesti mingil hetkel piiritlema? Võtame näiteks täiskasvanute poe, mingi sex shop'i, eks ju, et [piirame] mingite vigurite värve või nihukesi asju, et Eestis on keelatud näiteks rohelist värvi mingid vigurid ja neid lihtsalt ei lasta üle piiri.

Ma tänan teid selle küsimuse eest. No näete, eks ole, Riigikogus on tõepoolest esindatud Eesti rahvas ja tema vaated ja huvid seinast seina, alustades põhiseaduslikkusest ja [lõpetades] vigurite värviga. Lühike vastus on muidugi see, et komisjoni istungil ja töörühma aruteludes konkreetselt seda küsimust ei käsitletud. Aga selle tõstatamine on kahtlemata teie õigus.

Urve Tiidus, palun!

Üks lihtne küsimus, mis seondub teise muudatusettepaneku ja trahvimääradega, mis praeguses seaduses on 3200 eurot. See on siis juriidilisele isikule mõeldud trahv. See sooviti esialgu asendada 400 000 euroga ja muudatusega taandatakse see 40 000 eurole. Minu küsimus on: kuna 400 000 oli mõeldud suurkorporatsioonidele, siis kas nüüd selle vähendamisega kümme korda, 40 000 peale, suurkorporatsioonid võivad rõõmustada ja natukene kergemalt hingata?

Aitäh! Ma ütleksin nii, et kõigepealt ma väga loodan, et enamikku ettevõtjaid see trahvimäärade diskussioon nii otseselt ei puudutagi, sellepärast et enamik ettevõtjaid on õiguskuulekad. Nagu meile kinnitas korduvalt ka ministeerium, siis ega riigi eesmärk ei ole kohe ja iga eksimuse puhul minna ja maksimummääras kedagi trahvida. Eesmärk on ikkagi ettevõtjaga koos selgitada välja, millest rikkumine tuleneb, ja see kõrvaldada. Kas ettevõtja näitab üles head tahet, kui on tekitatud kahju, kas see kahju hüvitatakse ja nii edasi – see kõik mängib rolli.

Aga jah, ettevõtte suuruse küsimus on iseenesest huvitav. Ka komisjoni liikmed soovisid teada, millest lähtuvalt otsustatakse, kas rakendatakse näiteks maksimaalset, 400 000-eurost või 40 000-eurost trahvimäära, või väiksemat. Selle kohta ministeerium selgitas, et lähtutakse karistusseadustikus toodud kriteeriumidest ja ettevõtte suurus otseselt ei mängi rolli. Konkreetselt selles punktis, mida teie mainisite, see 400 000-eurone ülemmäär, mis toodi komisjoni menetluses alla 40 000 peale, oli kompromiss ettevõtlusorganisatsioonide vahel, kes seda taotlesid, ja ka riik nägi, et konkreetselt selle rikkumise puhul madalam trahvimäär ei kahjusta kuidagi tarbijate õiguste kaitsmist ja seda on jätkuvalt võimalik teha.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei paista. Saame minna läbirääkimiste juurde. Läbirääkimiste soovi on avaldanud Tarmo Kruusimäe. Palun!

Tänan, hea aseesimees! Head rahvaasemikud, kes te siin kohal olete, ja loomulikult teie, kes te teete väga kvaliteetset tööd kaugemal! No mina küll ei saanud vastust, mis vanusest võib laps endale internetipoest midagi tellida. Mõni laps on allergik või tal on suhkruhaigus või mida iganes, aga ta võib vist tellida. Seda komisjon ei arutanud. Kas seal on ka mingeid ebaausaid võtteid, millest siin räägitakse? [Näiteks] ostad endale suure tuutu vahukomme ja sellest jagub ka isale habemeajamiseks vahtu. Kas see on ebaaus või ei ole ebaaus? Nüüd kõigil jooksis kuul kokku. Juhuu! Õige! (Plaksutab käsi.) Äratus! Meil on kaupade vaba liikumine. Aga meil on ka näiteks mingid tooted, mis on mõeldud täiskasvanutele. Kui räägime e‑sigarettidest ja e‑vedelikest, siis siinkohal ronib Eesti riik vahele ja ütleb, et just seda rohelist võid ainult tellida, aga mitte sinist, mitte punast, mitte kollast. Ainult rohelist vigurit võid sa täiskasvanutele mõeldud internetipoest tellida. Ja siis Eesti leiab veel mingeid asju. Ma lugesin seda protokolli. See, millest sina rääkisid, on meil hoopis mingites teistes materjalides. Siin seda ei ole. Arutelud on alati head, tahaks ju välja tuua. Te ütlesite küll, et mul olid head küsimused, aga ma ei saanud vastust.

Ebamõistlikult kahjustava lepingutingimuse kasutamine. Me saame aru, et on olemas mõistlik, siis jõuame nulli ja teisel pool on ebamõistlik. Aga kustmaalt see läheb? Mingi loogika ütleb ju tegelikult seda, et null on siis mõistmatus. Sel hetkel, kui inimene ei saa üldse lepingust aru, isegi väikeses kirjas pole midagi öeldud, on mõistmatus. Ja siis, kui see kiri läheb suuremaks, siis hakkab inimene mõistma ja see on mõistlik leping. Kui allapoole on pandud erinevad klauslid, siis ta läheb eba[mõistlikuks]. Aga mil määral ja kuidas majanduskomisjonis need vannutatud pead sellele kõigele pihta said? Kas see trahv võiks olla 300 trahviühikut? No võimalik, võib-olla komisjonides toimuvadki nihukesed ... Aga meie peame ju andma siin selle kooskõlastuse. Kus ma selle nüüd inimestele ära ütlen?

Kui Toomas Kivimägi eile meile rääkis, et koht iseenesest ei ole üldse printsiibis oluline, siis ma ei saanudki aru, mis lõpuks tegelikult on printsiibis [oluline]. Ma olin mõtetes juba 78 aastat tagasi toimunud kommunistliku terrori ohvrite mälestamise juures, ma ei jõudnud selle mõttelõngaga kaasa, aga praegu ma vaatan, et see internetikoht on äärmiselt oluline. Kas see aga puudutab ka filiaale? Mul oli au olla eelmises koosseisus majanduskomisjonis, kus me menetlesime just sedasama, et kui sa kuskilt tellid, siis Euroopast sa pead saama selle hinnaga selle toote, mitte sind ei suunata Eesti kodulehele, kust sa saad kitsama toodete [valiku] tunduvalt kallima hinnaga. Selles suhtes on mul süda rahul, et seda vähemalt enam ei ole.

Aga [kui rääkida], kuidas meil riigisiseselt on mõningad internetikauplused keelatud, siis ma räägin uuesti e-sigarettidest ja sellega seonduvast. Meil on võimalik alkoholi tellida, meil on võimalik täiskasvanute poodidest neid vigureid osta, kõikvõimalikke värve. Aga ma tean näiteks, et e‑sigarettidega seonduvatele [e-poodidele] on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pannud kohustuse, et nende leheküljele sa enne üldse ei saagi, kui [pole] ennast ID-kaardiga autentinud. See on tegelikult päris hea koht.

Ma ei tea, kui palju te vaatate seda SinuToru ehk Youtube'i. Youtube'i tuli mingi hetk kiri, et minu vanust on vaja tuvastada ja selleks oli kaks moodust: kas ma saadan neile pildi oma ID-kaardist või siis krediitkaardi [info]. Keeldusin päeva, keeldusin kaks, läks nädal ja siis ütles Google, et ta üldse ei tea, kes ma olen ja kust kohast ma, sihuke mees, tulen. Keeldusin. Kuna ma olen [läbinud] küberhügieeni koolitusi, siis ma küsisin nende õpetajate käest ja nad ütlesid, et tõesti, pankadel ei ole tehtud Youtube'i ja Google'iga lepingut, et kui nemad küsivad, siis nad ütlevad sinu vanuse: jah, Tarmo Kruusimäe on 54 aastat vana. Klassikaline õngitsemiskiri. Aga meil õiguskomisjonis ütles Marek Jürgenson, et ah, seal on tasulised teenused, olge turvalised. (Juhataja helistab kella.) See, kuidas me peedistame mingit kaupade vaba liikumist, on ikka kuul pähe. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näe. Sulgen läbirääkimised. Meil on ka mõned muudatusettepanekud, vaatame need läbi. Esimese muudatusettepaneku esitajaks on majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Teise muudatusettepaneku esitajaks on samuti majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on sedagi arvestanud täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud.

Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 424 teine lugemine lõpetada ja teine lugemine on lõpetatud. Sellega on ka päevakord läbi. Tänane istung on lõppenud. Aitäh!