Austatud Riigikogu! Alustame täiskogu VII istungjärgu seitsmenda töönädala esmaspäevast istungit. Nüüd on võimalik Riigikogu liikmetel üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun! Kert Kingo, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Olukorras, kus Venemaa on vallandanud Ukrainas sõja, kus linnade ja külade pommitamine on tekitanud humanitaarkatastroofi ja kus Venemaa president on ähvardanud ka NATO liikmesriike, peame tähelepanu keskendama ka oma riigis toimuvale. Kaitsejõudude valmisoleku kõrval on sama tähtis elanike kaitse sõjalise agressiooni korral. Elanikkonna kaitse on jäänud Eestis suures osas paberile ning Eestis ei ole sõja puhuks korras varjendit isegi põhiseaduslikel institutsioonidel, rääkimata kogu rahva varjenditesse paigutamisest.

Eesti vedelkütusevaru hoitakse suures osas välismaal ning mereblokaadi korral ei saa seda Eestisse tuua. Eesti Varude Keskus on oma töö algusjärgus. Riigi toiduvaru suurus on 1400 tonni, millega kaetakse elanikkonna toiduvajadus üksnes kolmeks päevaks. Eesti kriisideks valmisoleku oluline tõstmine on muutunud vältimatuks ja seoses sellega esitame arupärimise meie peaministrile, et saada vastuseid küsimustele, mis puudutavad meie riigi valmisolekut elanikkonna kaitseks.

Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esimeseks, avaliku teenistuse seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister. Teiseks, ravimiseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust tervise- ja tööminister. Aitäh!

Tahad üle ka anda või? Rohkem soove ei ole. Olen kaks eelnõu ja ühe arupärimise vastu võtnud ning juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt meie kodu‑ ja töökorra seadusele. Nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll! 

Hetkel registreerus kohalolijaks 69 Riigikogu liiget.

Head kolleegid, ma palun nüüd natukene teie tähelepanu! Nimelt meil on enne päevakorra kinnitamist ka üks päevakorra täpsustus. Täpsemalt siis selline lugu, et meie tänased arupärimised lükkuvad edasi ministrite haigestumise tõttu. Kõik meie tänased punktid – üks, kaks ja kolm – lükkuvad tulevikku. Selle muudatusega panen hääletamisele Riigikogu täiskogu VII istungjärgu seitsmenda töönädala päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 70, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud, on päevakord kinnitatud.

Nii, head kolleegid, kuna meil päevakorras ühtegi punkti ei ole, siis me saame minna kohe vaba mikrofoni juurde. Nii et palun, head kolleegid, kellel on soovi, siis pärast haamrilööki saab ka registreeruda. Alustame vaba mikrofoniga. Kõigepealt Peeter Ernits, palun! (Hääl saalist.) Sa vajutasid liiga vara. Ma ütlesin: pärast haamrilööki. Palun kuulata! Pärast haamrilööki on võimalik registreerida. Sa juba vajutasid ja siis ma ütlesin, et pärast haamrilööki.

Head kolleegid!

Vabandust, härra Ernits, korraks! Head kolleegid! (Helistab kella.) Palun!

Head kolleegid! Head natsionalistid! Kui uskuda Kremli valitsejate juttu, on Ukraina pruun ja Euroopa on pruun ja meie teiega ka, kõik. Kui seni räägiti, et meie oleme natsid, siis Kremli valitseja arvates on ka ülejäänud read, ka head kolleegid sotsid vasakul pool ja tühjad keskmised read – kõik oleme natsid. Ukrainale kallaletung, mis on nagu hobuse unenägu, et naaberriik suurele riigile tankide ja lennukitega kallale [tungib], on reaalsus. Ja reaalsus on see, et tuleb natsid hävitada, tuleb kord majja lüüa. Kui vaadata paar päeva tagasi Moskvas [esitletud] kaarti, siis seal on Ukraina jagatud kolmeks. Kolmeks. Üks [osa] on nii-öelda Donetski rahvavabariik ja Luganski rahvavabariik, aga peale selle, kui vaadata seda kaarti, ka [alad] Musta mere ääres ja Mariupol ja nii edasi, kus on Vene väed sees, nii et tegelikult tulevad sinna varsti ka Harkovi, Dneprodzeržinski, Zaporožje, Nikolajevi ja Odessa rahvavabariigid. Kaart on selline. Ukraina rebitakse kolmeks. No ja pärast Rumeenia ja teised vaatavad, mis läänepoolsete tükkidega peale hakata. Ja see ei ole mitte hobuse unenägu, vaid see on reaalsus, Moskva, Kremli valitsejate nägemus. 

Kui [küsida], miks Ukrainas on natsid, siis ma loen teile ette mõned punktid, ja kui te vaatate peeglisse, siis saate aru, et me kõik oleme siin natsid. Kõik. 2019. aastal julges Ukraina riik, Ukraina raada võtta vastu ukraina keele kui riigikeele seaduse. 2019. Mida meie oleme teinud siin? Puhas pruun riik. 2020 järgmine seadus, koolide ukraina keelele üleminek. Teine seadus, 2020. Eelmisel, 2021. aastal riiklik sõjaline strateegia, kus öeldakse, et Ukraina vaatab NATO poole. Ja eelmisel aastal samamoodi riiklik strateegia Krimmi deokupeerimise kohta. Maad, mis on olnud Ukraina alad. No ja nüüd tänavu veel president Zelenskõi arvamine, et tahaks tuumarelva tagasi saada. Ja need on need argumendid Moskva, Kremli isandate silmis, mis teevadki selle riigi natsistlikuks.

Nii et kui vaadata, mida Eesti on teinud, siis me oleme puhas natsistlik riik. Ja terve Euroopa. Mis järgneb, kui sõda on võidetud? No see ei olegi sõda, nagu te teate, vaid on erioperatsioon. Mis järgneb? Järgneb denatsifitseerimine. Mis asi see on? Noh, kes ajalugu teab, mäletab, et 1945. aastal olid ümberkasvatuslaagrid. Ja seal oli vist viis erinevat inimeste kategooriat. Ühed olid need, kes läksid kohe Nürnbergi tribunali alla ja said surmanuhtluse, aga nõrgemad ja viletsamad olid teine kategooria, kaasajooksikud – Mitläufer, ja kolmandad, väiksemad süüdlased – Minderbelastet, see seltskond. Samasugune asi peaks järgnema, kui nii-öelda erioperatsioon on lõppenud. (Juhataja helistab kella.)

Ja see kõik toimub täna Euroopas. Lähtepunkt on see, et üks riik, ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige võtab õiguse hävitada teine riik, [rajada] denatsifitseerimislaagreid ja kõike muud. Ja järgmised liiduvabariigid ...

Härra Ernits!

Jah?

Viis minutit on vaba mikrofoni aeg.

Jah, aitäh! Ega rohkem ei tahagi.

Aitäh! Martin Helme, palun!

Austatud asespiiker! Head kolleegid! Tahaksin ühe teema üles võtta, mis minu meelest on meil jäänud selle sõja taustal kuidagi väga vähese tähelepanu alla. Loomulikult me kõik saame aru, et Ukraina sõja üheks reageeringuks peavad olema sanktsioonid agressori vastu, ja loomulikult me kõik saame aru ka sellest, et nende sanktsioonide mõju on kahepoolne. See paralleelne kahju, mis tekitatakse lääneriikidele, muu hulgas Eesti majandusele, on asi, mis tuleb lihtsalt ära taluda. Aga selle kõige teadmise juures on vaja ikkagi kõikide riikide valitsustel – ja loomulikult me räägime siin ka Eesti valitsusest – teha kõik endast olenev, et neid negatiivseid majandusmõjusid oma elanikkonna ja ettevõtluse [jaoks] leevendada.

Täna me näeme juba, kuidas bensiiniliitri hind hakkab kahe euro piiri ületama. Me oleme kuude kaupa olnud energiakriisis, kus nii gaasi kui ka elektri hind on absurdsetes kõrgustes olnud ja sõja puhkemise järel liiguvad need kosmose poole. Need meetmed, mis on võetud, olid omas ajas võib-olla isegi adekvaatsed, aga nüüd on vaja järgmised sammud astuda. Päris kindlasti ei saa lihtsalt käsi laiutada ja öelda, et midagi ei ole teha, kannatage ära.

Eriti kütuse hinna tõusu vastu peaks valitsus astuma kiiresti otsustavaid samme ja siin ei ole vaja nuputada, mida teha. Vaja on langetada kütuseaktsiis miinimumini, mis on Euroopa Liidus lubatud, ja kui vaja, siis isegi sellest allapoole, sest eriolukorras me peame vaatama, kuidas oma inimesed toime tulevad, mitte seda, mida mõni määrus või direktiiv ütleb. Aga esialgu tuleks langetada aktsiisid miinimumini ja kütuste käibemaks 5%-ni. See tagaks selle, et me jõuame sealt kaheeurose bensiiniliitri hinna pealt tagasi kuhugi sinna ligemale euro juurde. Ja täpselt samamoodi tuleb käituda gaasi ja elektri hinnaga. Nende meetmetega, mis on võetud, tuleb kaugemale minna. Me peame saavutama selle, et Eesti, kes on elektrit tootev riik, müüb oma inimestele elektrit mitte mingisuguse manipuleeritud või sõjamoonutustest tekkinud absurdihinnaga, vaid sisuliselt tootmishinnaga.

See sõda kestab veel kaua ja see sõda võib ka laieneda. Kui me esimestel nädalatel või kuudel laseme oma majandusel kinni kiiluda selle tõttu, et valitsus lihtsalt ei langeta otsuseid, siis meil ei ole võhma ja võimekust seda pikka konflikti taluda. Selles mõttes mina ei saa küll aru, kuidas on võimalik mitte reageerida sellele hinnarallile, mida me näeme. See teeb vaeseks kõik meie elanikud ja see teeb vaeseks või ajab pankrotti meie ettevõtted, see tapab ära meie ekspordivõimekuse. Minu ettepanek on küll see, et igal juhul peaks valitsus kohe tulema Riigikogusse aktsiisi ja käibemaksu langetamise [ettepanekuga] ja kui vaja, siis ka kompensatsioonimehhanismidega. Aitäh!

Lauri Läänemets, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Hoolimata läänemaailma ühtsusest, sanktsioonidest Venemaale ja relvaabist Ukrainale, ei ole Putini agressioon peatunud. Venemaa Föderatsiooni presidendil on plaan, mida ta paistab iga hinna eest läbi suruvat. Oleme taas kord lääne humaanse rahuloluloogikaga silmitsi Vene jõhkruse ja brutaalsusega. Läänemaailm ei pea olema ohver, vaid kaitsja, kes julgeb ülekohtule vastu astuda ja kes sellele vastu astub. Sanktsioonidel on Venemaad laastav mõju, aga mitte diktaatorit sõjas peatav mõju.

Inimesi sureb Ukrainas järjest rohkem ja üha jõhkramal moel. Ukraina sõjavägi, vabatahtlikud, rahvas seisab oma vabaduse eest uskumatult võimsalt ja visalt. Suurema osa läänemaailma taju koosneb täna pigem rindeteadetest ning sangarlikust vastupanust, mida meedia ohtralt edastab. Selle kõrval on aga Ukraina inimeste valu. Laste surm, emade hukkumine. Lootus lähedaste pääsemisele lastakse kildudeks püssikuuli või kaugtulelöögiga. Me teame, kuidas Putini armee käitub olukordades, kus nad ei suuda lahingus edeneda. Järgmine taktika on pommitamine, rahva põlvili surumine, võttes ligipääsu toidule, veele, soojale ja arstiabile. Sellist mittehumaanset lähenemist on kasutatud kõigis sõdades, kus Venemaa ei ole suutnud soovitut saavutada.

Ukrainas on humanitaarkatastroof, mis paisub metsiku kiirusega väga traagiliseks episoodiks Euroopa ajaloos. See ei ole pealtvaatamise koht. Putin tunnistab relvajõudu. Ma ootan meie peaministrilt, kaitseministrilt, välisministrilt tegutsemist, et seda loogikat seletada. Me ei taha lehtedest lugeda, mida kaitseminister isiklikult arvab, vaid me tahame näha, et see on Eesti seisukoht ning sellest saaks kiiremas korras Euroopa ja kogu läänemaailma positsioon. Sekkuma peab jõulisemalt, olgu selleks USA luureinfo jagamine selle tekkimise hetkel, õhuruumi sulgemine, lennukite andmine või midagi muud. Jõud vajab vastujõudu.

Ühtlasi tahan küsida, miks oleme külmutanud vaid Putini lähikondlaste varad. Üldjuhul tähendab külmutamine mingiks perioodiks varade kasutamisele piirangute seadmist. Mis mõju sellistel sanktsioonidel loodetakse olevat, kui oligarh või Ukraina sõja otsustaja teab, et ühel päeval saab ta raha koos intressidega jälle kätte? Need sadades miljonites eurodes üle maailma olevad varad tuleb konfiskeerida, ära võtta ja suunata Ukraina sõjas toetamiseks või hilisemaks ülesehitamiseks. Kindlasti tahavad Ukraina emad ja lapsed teada, miks peab olema nii, et samal ajal, kui nende pea kohal langeb hävitavat rauda, veedavad Putini sõjalises agressiooni eest kaasvastutajad oma peredega meeldivalt aega Euroopa riikides. Ma arvan, et ka see küsimus väärib vastust – isegi mitte sõnades, vaid tegudes.

Euroopa ja NATO ei tohiks anda Putinile õnnestumise võimalust üheski küsimuses, seda nii sõjas majanduste vahel kui ka sõjas relvadega. Muidu saab meie idanaaber vaid kinnitust, et olgu kui raske tahes, ta võib ellu viia oma järgmise plaani. Ukrainas toimuv määrab ka Eesti julgeoleku tuleviku. Aitäh!

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Tänan, head Eesti inimesed ja kõik mu töökaaslased! Segane aeg vajab selgeid väljendeid. Me peame olema enda väljaütlemistes ja ka mõtetes resoluutsemad, sest paraku meie töö siin on selgitada, miks mitte midagi teha ei saa.

Esimene asi, millele ma tahaksin tähelepanu pöörata, on see, et tagumine aeg on keelustada avalikel üritustel Georgi lindi kandmine ja samamoodi ka Z‑märgistus. Mine tea, võib-olla me jõuamegi sinnamaale, et enne 9. maid suudame midagi otsustada. Aga, head kodanikud, ka teie, kes te märkate ebaõiglust, olge head ja tegutsege vastavalt sellele.

Küll oli kummaline kuulata neid kõikvõimalikke sanktsioone ning eile, vaadates "Aktuaalset kaamerat", nägin, et sanktsioonidega piitsutatakse Venemaa majandust, ehk siis me ise juba alavääristame majanduslikke sanktsioone. See kõlab justkui nii, et me lähme nüüd seda suurt grislit vaikselt näpistama. Ei! Sanktsioonid peavad olema märgatavad ja mõjusad, nii et kaoks tahtmine ka kõigil nendel, kes toetavad vaikival heakskiidul Putini režiimi. Et nad tunneksid, et see on keeruline.

Ja nüüd siit tulebki see teine koht. Ega siis venelased ei ole asjas süüdi, süüdi on ainult üks mees – no nii lihtsalt see asi ei käi. Kui ikkagi nende vaikival heakskiidul on kogu seda hüsteeriat üles ehitatud, siis sellisena tuleb seda ka käsitleda. Jah, me teame, et nüüd on turistiviisaga neid Soome saabunud juba üle 2500, ka Eestisse saabub neid pidevalt, ja nad väidavad, et praegusel hetkel nad põgenevad selle režiimi eest. Paljud neist on töötanud just nendessamades ettevõtetes nagu Gazprom või ka ükskõik kus mujal. Nad on saanud sealt neid hüvesid ja nüüd nad lihtsalt tahavad, kui hea aeg saab otsa, tulla ära Euroopasse. Et võib-olla nimetatakse mind isegi poliitiliseks pagulaseks! Eriti naljakas oli kuulata, kuidas meie justkui nagu ministeerium saatis meile sõnumi, et käsitleme ikka kõiki neid kaasmaalastena. Kas me tõesti käsitleme kõiki neid inimesi kaasmaalastena, kes rahanduskomisjoni esimehe niinimetatud feimi hankimise operatsioonil, kus ta esitas meie vabariigi aastapäeval, sünnipäeval, küsitluse, kas Ukraina sõjas on süüdi Venemaa või Ukraina, ütlesid seal all kommentaariumis, et liiga vähe on neid bandeeralasi, eestlasi veel maha löödud. See on tegelikult rahvastevahelise vaenu teadlik õhutamine. See oli arutlusel ka Tallinna Linnavolikogus. Ma arvan, et ka Riigikogu leiab, et selline mees ei sobi mitte teps Riigikogu rahanduskomisjoni esimeheks.

Hull aeg vajab selgeid inimesi, selget, klaari mõtlemist. Ehk siis milline on meie sõnum? Need inimesed, kes ei suuda valida tegelikult Eesti või Venemaa vahel, ei peaks olema meil juhtivatel kohtadel. Ja selline puhastus tuleb teha ka mujal, sest nii või teisiti me teame, et Eesti inimestele saadetakse juba SMS‑e: palun teavitage, kui teid diskrimineeritakse. Äärmiselt õõvastav oli Pariisis kuulata Läti esindajat, kes ütles, et ta on vastu Putinile, aga ta on vastu ka lätlaste diskrimineerimisele Lätis. Kui me pärast küsisime, et kus ja keda on diskrimineeritud, hiilis ta, selg ees, ära. Siinkohal tahaks tsiteerida klassikut. Tsitaat algab: "Toida tiblat palju tahad, ikka ulub Kremli poole." Tsitaat lõpeb. Tsitaadi on välja öelnud vabadusvõitleja Ivan Orav.

Seega, keelustame Georgi lindi, oleme valvsad ja tähelepanelikud, ükskõik, [kes on] kõrval, ja on aeg lõpetada poliitkorrektsus. On kaasvastutajad. Mitte üks lühikene kääbik seal Venemaal ei ole üksi tegelikult seda sõjalist agressiooni [ette] võtnud, vaid selleks on tal olemas rahva tungiv tugi. Ning meeldetuletuseks: kui me oleme vaadanud, millistes endistes Nõukogude Liidu vabariikides on kõige suurem toetus sellele väiksele gnoomikule, sellele huilo'le, siis loomulikult on see Eesti. Usu või ära usu, aga nii see olukord on. Me oleme tegelikult keerulises olukorras. Slava Ukraini! Putin – huilo.

Kalle Grünthal, palun!

Head kolleegid! Hea rahvas! Me oleme tänases päevas sellises olukorras, kus peavoolumeedia on põhimõtteliselt rakendatud Kaja Kallase valitsuse ette, et pisendada ja naeruvääristada opositsiooni püüdlusi mingilgi moel riiki tasakaalustada. Miks ma sellise karmi väljaütlemise teen? Põhjuseks on hiljutised sündmused. Nimelt, 2. märtsil oli ETV eetris saade "Pealtnägija", kus Piia Osula oli teinud loo, kuidas alternatiivtegelased üleöö Moskva-meelseks muutusid. Sealsete jutupunktide eksperdid ütlesid, et [nende] isikute väljaütlemised ja videoklipid pärinevad kõik Venemaa trollivabrikutest. Ja täiesti üllatuslikult leidsin, et ma olen ka antud loos Moskva-meelsena sellesse nimekirja lisatud, ja seda põhjusel, et olin sotsiaalmeedias kirjutanud loo "Ukraina sõjast suurem oht koputab meie uksele". Muidugi selle peale "Pealtnägija" tegi ka minust väikese lõigu ja sõna-sõnalt oli tekst järgmine. "Sõda pisendavate sõnumitega esineb ka Riigikogu liige Kalle Grünthal, öeldes, et Ukraina sõjast suurem oht koputab meie uksele, viidates sellele, nagu osaleks Eesti Euroopa Komisjoni õnnistusel mingis salasepitsuses WHO-ga koroona teemal. See võib tunduda isegi koomiline, aga ekspert Peeter Tali sõnul on asi naljast kaugel."

Kõigepealt on siin väited valed. Ma ei ole selles kirjutises rääkinud sõnagi koroonast. Ma rääkisin tulevikus tekkivatest pandeemiatest. Ma soovisin ka kokku saada selle loo autori Piia Osulaga, aga muidugi seda võimalust mulle ei antud, sest Mihkel Kärmas helistas mulle personaalselt, küsis, mis mulle ei meeldi, mis seal valesti on ja nii edasi, ja kõrgendas tooni. Ma ikkagi tahtsin aru saada, mis moel ma olen selles loos seotud Kremli-meelsusega. Minu hinnangul ei ole võimalik jätta kõrvale ka Riigikogus toimuvaid siseriiklikke protsesse, kui valitsus soovib loovutada läbirääkimistel WHO-ga oma õigused Euroopa Komisjonile tulevikus toimuvate pandeemiate küsimuste lahendamisel.

Aga lõpuks ta ikkagi nägi, et minust väga kergelt jagu ei saa, ja siis ta pakkus võimaluse, et okei, tee üks pisike lugu ja ma loen selle eetris ette. Ma küsisin ka, et kas sa viitad rahva arvamusele. Aga kes see rahvas on? Loe mõni nimi ette ja läheme konkreetseks. Esimesena kõlas Kaja Kallas, teisena Raul Rebane, kolmandana Peeter Tali, kes oli ekspert. Ja mulle oli pilt selge, kes koordineerib seda minuvastast Kremli-meelsuse kampaaniat. Ma tegin oma loo valmis ja leidsin, et seda oleks õige kajastada selliselt, et Eesti osaleb WHO läbirääkimistel, millega WHO kehtestab meile tulevikus tekkivad kohustused, ning seetõttu me oleme sunnitud alluma sellele, mida Euroopa Komisjon on meie eest kokku leppinud.

Siis esitasin uuesti küsimuse, kuidas on võimalik antud teemat siduda Kremli-meelsusega. Vastus tuli hästi ruttu. Mihkel Kärmas ütles niimoodi, et nad võivad sellele kirjatükile viidata, aga nad ei hakka seda ette lugema. See on rohkem poliitiline avaldus, veel vähem kokkusaamine "Pealtnägija" ajakirjanikuga. Saatsin uue kirja vastu: mida te [mõtlete] selle all, et mis minu poolt oli kirjutatud, on rohkem minu poliitiline avaldus, ja küsisin uuesti, milline seos on sel Kremli-meelsusega. Ja siis läks vastamiseks pikem aeg. Lõpuks teatas ta, et hea küll, me mingisuguse lause loeme kolmapäevases "Pealtnägijas" ette, aga muus osas saavad inimesed seda lugeda kuskilt veebist. Põhimõtteliselt on "Pealtnägija", uuriva ajakirjanduse lipulaev, täielikult roostes ja püsib veel vaevu pinnal vaid tänu sellele, et sealt on ka midagi positiivset veel tulemas. Aga see ei ole peavoolumeedia osas õiglane. Aitäh!

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! On keerulised ajad ja pingeid on väga palju. Mul ongi valitsusele ettepanek, et muist pingetest võiks ühiskonnas loobuda. Nagu aru saate, siis ma ei hakka rääkima nii nagu eelkõnelejad sõjast või tegevusest Ukrainas või Venemaa Föderatsiooni tegevusest, vaid sellest, mida me ise saaksime teha, et ühiskonnas pingeid leevendada. Mul on üleskutse Keskerakonna fraktsiooni liikmetele.

Head kolleegid! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas mitu nädalat tagasi Riigikogusse eelnõu, [millega tehakse] valitsusele [ettepanek] COVID-i piirangute lõpetamiseks. Kuigi Keskerakond on püüdnud aeg-ajalt jätta muljet, et nad oleksid huvitatud nende piirangute lõpetamisest, siis juba nädalaid, kui ma olen tahtnud seda eelnõu sotsiaalkomisjoni päevakorda panna, ei ole ma sellele toetust saanud. Aga kui me parlamendis seda ei saa teha, siis ma loodan, et valitsuses suudetakse see ära teha, sest me kõik saame ju aru, et need piirangud ei kanna täna enam mitte mingit rolli.

Kui me vaatame, milles need seisnevad, siis tegelikkus on see, et hommikul inimesed sõidavad ühistranspordiga tööle. See võib kesta lühikest aega, aga võib kesta ka tunnikese. Õhtul sõidavad nad koos koju. Päev läbi võivad nad üksteise kõrval töötada, seal ei ole mingeid piiranguid, aga kui nad tahaksid koos välja lõunale minna, siis see on tänaste piirangute järgi keelatud. Või kui nad tahavad õhtul minna teatrisse, kinno või õhtust sööma, siis see on ka keelatud. Ja loomulikult tuleb hiljemalt kella 23-ks otsad kokku tõmmata. Aga me teame, et see viirus ei ole küsinud [ühelgi] hetkel mingit kellaaega. Me saame aru, et need piirangud, mis täna veel kehtivad, on absoluutselt mõttetud ja neil ei ole seost ka haiglate täituvusega või raskesti haigestumisega. Need proportsioonid on hoopis teised, kui nad olid sügisel.

Me oleme peaministriga õige mitmel kolmapäeval selle teema üle vaielnud ja auväärt valitseja on öelnud, et me annaksime ühiskonnale vale signaali, kui me praegu need piirangud tühistaksime ja ütleksime, et mingit probleemi justkui ei ole. Ma olen vastupidisel seisukohal. Minu meelest piirangud, mis tegelikult ühiskonnas mitte midagi ei reguleeri, annavad absoluutselt vale signaali ja on ebamõistlikud. Meil on vaja õigust, mille järgi on võimalik elada ja mis mõjutab. Praeguses kontekstis ebamõistlike piirangutega inimeste põhiõigusi piirates ei saavuta me kindlasti mitte midagi ja see tekitab asjatut tüli, mida praeguses kontekstis kindlasti vaja ei ole. Ma väga loodan, et valitsus selle uue, lahvatanud kriisi kontekstis suudab kiiremas korras likvideerida eelmise kriisi ja saadakse üle ka koera sabast, et me nendest mõttetutest piirangutest võimalikult kiiresti mööda saaksime. Aitäh!

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma jätkaks Priidu lugu. Ma küsin lihtsalt täna kõigi otsustajate juures, et kui "Eesti laulul" Saku [Suur]hallis võis olla 3000 pealtvaatajat, viimastel päevadel on olnud Ukraina toetuseks erinevates piirkondades üritusi ja laulmisi – arvati, et siinsamas Vabaduse väljakul oli vähemalt 30 000 meid seal koos, rääkimata sellest, et nädalavahetusel oli [kogunemisi] Tartus, Viljandis ja mujalgi –, siis seal ei kehti ükski piirang. Mina kui spordiinimene küsin. Selle nädala neljapäeval algab Otepääl laskesuusatamise maailmakarika etapp. Seal on piirang 6000, vabas õhus peab kõigil olema koroonapass, kõike kontrollitakse, sul ei tohi viimasest vaktsineerimisest olla möödas rohkem kui üheksa kuud või haigestumisest kuus kuud. Kui me usume, et koroonapass või haigestumine hoiab ära selle, et sa võiksid olla nakkusohtlik, siis milleks seda piirangut on vaja? Praegu on Eesti inimesed niigi stressis. See, et minna nautima ühte korralikku suurt spordiüritust Otepääl ... Täna on tekkinud olukord, kus laupäevaks on piletid välja müüdud ja sinna ei ole võimalik minna. Mul kogu aeg tekib küsimus, kuidas neid otsuseid tehakse. Ühel hetkel lubatakse, teisel hetkel ei lubata. Võiks olla ikkagi kokkulepe, et välisüritustele on võimalik meie inimestel minna ja nautida neid, on need siis kultuuri- või spordiüritused.

Teine teema on meie energiajulgeolek. Eile, kes õhtul televiisorit vaatas, [nägi], et proua Simson rääkis olukorrast energiaturul. Nagu me teame, sõltub praegu 40% Euroopa energiaturu vajadustest Venemaa gaasist ja naftast. Aga eile tuli teleintervjuus välja, et tuleks väga selgelt vaadata kõik oma võimalused üle. Meil on põlevkivielektrijaamad. Muidugi oli väga suur üllatus, kui lugesin eelmisel nädalal, et kuna tagavaraosad tulevad Valgevenest või Venemaalt, siis äkki on nüüd mingi probleem. Ma usun, et see probleem lahendatakse kiiresti ja neid varuosi on võimalik toota kas Eestis või kuskil mujal. Aga on ju selge, et minu arvates peaks olema Riigikogus täna valitsuse esindajad, kes räägiks, kuidas tehakse korda need põlevkiviahjud, mis on seisma pandud või mis plaanitakse lähiaastatel seisma panna. Me peame saavutama selle, et me toodame elektrit kogu Eesti riigi vajaduste [katmiseks]. Ma ei tea, kui paljud seda teavad, aga põlevkiviõlist toodetakse tegelikult ka bensiini. Jah, see bensiin ei ole niinimetatud puhas bensiin, mida autosse saab panna, aga tegelikult saadetakse seda Eestist välja tehastesse, kus seda puhastatakse, ja siis seda on võimalik ka autodesse panna.

Praegu on see aeg, kui väga selgelt tuleks riigil üle vaadata kõik need võimalused, kuidas toetada kodutarbijaid. Väga lihtne on öelda, et kõigil nendel, kes näiteks gaasiga oma kodu ei küta, võime  gaasikraani kinni panna. Selge. Tänane olukord nõuab karme otsuseid ja võib-olla tulekski gaasikraanid kinni keerata. Aga siis see tähendab ka seda, et riik peab leidma lahenduse, kuidas need 200 000 kodu, mis täna  saavad sooja gaasikateldest, saavad alternatiivküttele üle minna. Ma olen pakkunud, et alustame sellest, et eratarbija ei peaks maksma päikesepaneelidelt, õhk-õhk- või õhk-vesi-küttesüsteemidelt käibemaksu, et neil oleks võimalik alustada [üleminekut]. Aitäh!

Mart Helme, palun!

Lugupeetud eesistuja! Aeg on niisugune, et aega ei ole. Ja kui ma ütlen, et aega ei ole, siis ma mõtlen selle all seda, et tutvusin täna hommikul muude väljaannete hulgas ka meie põhjanaabrite väljaannetega – pean silmas ajakirjandusväljaandeid. Seal esines üks autoriteetne persoon, kes on minu hinnangul esinenud väga adekvaatsete julgeolekupoliitiliste analüüsidega ka varem. Ta ütleb, et Soomel ei ole sõjaks valmistumisel võimalik kulutada ühtegi liigset minutit, ühtegi päeva vingumise ja hädaldamise peale.

Ma arvan, et see on täpselt see, mida peaksime kuulma praegu ka meie valitsuse poliitikutelt, peaministrilt ja kaitseministrilt, aga ka Riigikogu juhatajalt. Meil ei ole ühtegi üleliigset päeva, et Eestit vältimatult eesseisvateks katsumusteks ette valmistada. Meie erakond võttis juba eelmises valitsuses väga tõsiselt päevakorda meie karjuvate sõjaliste võimelünkade likvideerimise. Kahjuks ei ole me leidnud nende likvideerimisel liitlasi. Meil on arengukavad. Arengukavas on ette nähtud kümme aastat, siis muretseme, siis vaatame, siis teeme, räägime liitlastega. Nüüd ei ole enam seda kümmet aastat. Me näeme praegu, kuidas sõda ähvardab iga hetkega laieneda. Juba räägitakse võimalikust Moldova ründamisest. Juba räägitakse võimalikust Valgevene sekkumisest sõjalisse konflikti. Juba ähvardab Venemaa, et relvatarned Ukrainale on käsitletavad vaenuaktina, mis toovad kaasa karistusmeetmed. Poola ilmselgelt selle ähvarduse mõjul loobus Ukrainale oma MiG‑ ja Su‑lennukite andmisest, ehkki Ameerika Ühendriigid Poola valitsust selleks väga tugevalt survestasid. Rumeenia on andnud, vähemalt nii väidavad venelased, mõned oma lennuväljad Ukraina lennukite ja lendurite kasutada, et nad saaksid pärast lahingutegevuse sooritamist, pärast lahinguülesannete täitmist seal turvaliselt maanduda, tankida, relvastuda ja uuesti missioonile minna. Ka seda on Vene pool käsitlenud vaenuaktina ja ähvardanud selle eest Rumeeniat karistada. Sõda võib iga hetk laieneda.

Venemaa on ähvardanud Soomet. Soome liitumine NATO-ga toob kaasa Venemaa-poolsed meetmed, sealhulgas sõjalised meetmed. Ja nüüd tsiteerin ma ühte teist Soome julgeolekuanalüütikut, üht sõjaväelast, kes ütleb, et Soome valmistumisel võimalikuks sõjaks ei ole küsimus Soomes, vaid küsimus on Eestis. Kyse ei ole Suomesta, kyse on Virosta, soome keeles öeldes. Ma loodan, et te ei pahandata, et ma võõrast keelt kasutan. Siin puldis ei ole see põhimõtteliselt aktsepteeritav, aga tsitaadi täpsuse huvides ma teen seda. Ja ta selgitab, mida ta silmas peab. Ta ütleb väga selgelt, et Eesti kaitsevõime on sedavõrd puudulik, et Soome kaotab oma lõunatiival Eesti-poolse võimaliku kaitse siit lähtuvate rünnakute vastu mõne päeva jooksul. See on Soome sõjaväelaste julgeolekupoliitiline hinnang. Me võime ise siin ju keksida jalalt jalale ja rääkida, kuidas meie julgeolek on tagatud ja meid ei ähvarda mitte miski, me toome siia juurde 800 Briti sõdurit ja lennukeid on juurde toodud.

Loomulikult see on liikumine õiges suunas, aga see ei lahenda seda probleemi, mis meil on. Meie probleem on praegu selles, et Reformierakonna juhitav valitsus ei ole nõus tegema lisaeelarvet, ei ole nõus kas või laenama miljardit või pooltteist miljardit eurot, et Eesti kaitsevõimet kohe, kiiresti ja usutavalt [tõsta]. Et tõsta meie kaitsevõime tasemele, kus me ei varise kokku esimese paari päevaga. Selles on kyse. Kyse on Virosta. Küsimus on Eestis. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Sellega me oleme vaba mikrofoni ka kenasti ammendanud ja soovin kõigile kena õhtut. Istung on lõppenud.