Väga lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Emotsionaalseks sissejuhatuseks: kirg on asi, mida kindlasti ei pea häbenema. Ma olen päris veendunud, et Urve Tiidus tegi sulle komplimendi seoses selle sinu kirega, nii et see on kindlasti tunnustus. Ka mina olen kirglik inimene ja naudin neid ettekandeid, kus on tõesti tunda kirge, ja seda kirge isegi mina meesterahvana tundsin selles ettekandes.
Põhiseaduskomisjon arutas käesolevat eelnõu oma istungil 15. veebruaril. Lisaks põhiseaduskomisjoni liikmetele olid kutsutud ka Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna juhataja Mart Uusjärv ja õigusnõunik Olivia Taluste.
Esmalt tegi komisjoni istungil ettekande Urmas Reinsalu, kes seekord tegi seda suhteliselt lühidalt, aga konkreetselt, selgelt ja arusaadavalt. Neidsamu argumente [esitas] ka Helir siin saalis oma sõnavõtus. Seejärel sai sõna Olivia Taluste, kes tutvustas Vabariigi Valitsuse seisukohta. Vabariigi Valitsus otsustas eelnõu mitte toetada. Peamine mittetoetamise põhjus on asjaolu, et eelnõu riivab ülemääraselt – ma rõhutan: ülemääraselt – kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust. See oli peamine põhjus, miks Vabariigi Valitsus seda eelnõu ei toetanud.
Oluline on siinjuures märkida, nagu Olivia Taluste ka rõhutas, et Euroopa kohaliku omavalitsuse harta näeb ette, et kohalike omavalitsuste sisemise töökorralduse küsimused, sealhulgas palgatingimused, [kuuluvad] KOV-ide enesekorraldusõiguse [hulka]. Ja veel üks oluline nüanss, millele Olivia Taluste tähelepanu juhtis: teoreetiliselt ei pea ju välistama võimalust piirata enesekorraldusõigust. Ma usun, et parlament on seda varem ühel või teisel juhul teinud. Aga sellisel juhul peab olema nõndanimetatud legitiimne eesmärk, millele selline enesekorraldusõiguse riivamine tugineb. Ja siin peab tunnistama, et selle eelnõu seletuskirjas see legitiimne eesmärk tegelikult puudub. Pigem on küsimus selles, kas [ettepanek] meeldib või mitte, on see hea või halb, aga legitiimne eesmärk on eelnõus ja seletuskirjas lahti kirjutamata. See on ka üks formaalne põhjus. Aga ma ei taha liigselt sellele tugineda.
Hea kolleeg Paul Puustusmaa leidis ja ma arvan, et ta leiab ka täna, et mingit kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse riivet ei ole, et see [lahendus] on igati proportsionaalne ja eesmärgipärane. Mart Võrklaev pidas pikema sõnavõtu sellel teemal ja juhtis samuti tähelepanu sellele, et on natuke arusaamatu, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on väga suur otsedemokraatia pooldaja ja enesekorraldusõigust alati kaitseb, aga nüüd nagu ei usalda enam kohalike omavalitsuste volikogusid. Teiseks tõi Mart Võrklaev välja selle, et kui [praegune] kohaliku omavalitsuse volikogu ja uus volikogu on saanud mandaadi otsustada oma eelarve üle, mis on kordades suurem, kui on palgakulurida kohaliku omavalitsuse eelarves, siis jääb arusaamatuks, miks me nüüd siis ei usalda kohaliku omavalitsuse uut volikogu otsustama neid oluliselt väiksemaid rahalisi küsimusi, kui võtta eelarve tervikuna. Lisaks juhtis Mart Võrklaev tähelepanu sellele, et kui selle [otsuse] teeb lahkuv volikogu, siis võib see saada põhiteemaks või üheks põhiteemaks valimiseelses debatis, aga võib-olla see ei peaks olema põhiteema. Mitmed sisuasjad ehk saavad selle võrra vähem tähelepanu, kuna tähelepanu läheb [tihti] sellele, mis on lihtne ja arusaadav. Ja loomulikult on omavalitsusjuhtide palk asi, millest kõik inimesed saavad väga hästi aru, ja on valmis sel teemal kaasa rääkima. Seega võivad teised teemad kannatada.
Ja lõpuks ma komisjoni esimehena väljendasin oma seisukohta ja teen seda ka siin praegu. Ma täiesti jagan seda muret ja mõtet, mida eelnõu algatajad seda eelnõu esitades on silmas pidanud. Ma möönan, et tegelikkuses võiks olla hea tava ja praktika see, et tõepoolest lahkuv volikogu määrab järgmise volikogu esimehe, aseesimehe, linnapea, linnavalitsuse liikmete palgad. See võiks olla niimoodi. Ja toon hea näitena, et Pärnus see on niimoodi. Pärnu tänase volikogu esimehe, aseesimehe, linnapea ja linnavalitsuse liikmete palgad otsustas eelmine volikogu. Loomulikult me saime tähelepanu, loomulikult saime ka sõimata, aga ma arvan, et see oli õige ja arukas otsus.
Ent see, et ma seda toetan, ei tähenda seda, et me võtaksime uuelt volikogult selle võimaluse. Minu arvates see ei ole proportsionaalne ega õiglane ja ikkagi riivab sedasama enesekorraldusõigust. Me millegipärast ütleme, et vaat seda teha ei tohi, seda otsust te langetada ei tohi. Jah, te tohite vastu võtta eelarve, mille kulu on võib‑olla sada korda suurem kui palgakulu nendele juhtidele, aga vaat seda küsimust te langetada ei tohi.
Või teine, mille Helir tõi ka näitena: me ei saa ette kirjutada, mis on esimene või teine või kolmas küsimus, mida uus volikogu hakkab arutama. See on ikka puhtalt nende pädevus ja nende otsustus. Meil ei ole õigust siin saalis ette kirjutada, mis peab olema nende esimene, teine, kolmas või neljas küsimus, millal nad võivad jõuda volikogu esimehe või aseesimehe või ka linnavalitsuse liikmete palkade juurde.
Ja võib-olla on veel selliseid praktilisi näiteid või probleeme. Ühele juhtis tähelepanu härra Paul Puustusmaa. Võib-olla see oli natukene liialdatud, kui ma küsisin [olukorra kohta], kui vana koosseis, vana koalitsioon näeb, et nad ei kvalifitseeru peale valimisi. Võib-olla see palga vähendamine on natukene liiga robustne, aga mine sa tea, ei saa seda ka välistada. Aga vähemalt väga lihtne on seda teemat mitte lauale tõsta ja keegi isegi ei pane tähele, kui seda ei tõsteta. Ja sellega tegelikult tõepoolest tekitatakse oluline probleem omavalitsuse konkurentsivõime seisukohalt, eriti kui me vaatame, milline on täna inflatsioon. Sellisel juhul külmutatakse need palgad neljaks aastaks ja praeguse inflatsioonitempo juures on ilmselge, et see vähendab kohaliku omavalitsuse konkurentsivõimet.
Või paar teist näidet. Ma saan aru, et Isamaa ei poolda ikkagi vallavanema otsevalimist rahva poolt, aga vallavanema koha peale on tihtipeale konkurss, mida uued volikogud vajalikuks peavad. Ja oleks lubamatu ahistamine tegelikult määrata tema palganumber, see määr, mille alusel saab konkursi kaudu endale uut vallavanemat või linnapead otsida.
Ja mõned sellised näited veel. Kui kohalik omavalitsus plaanib teatud struktuurimuutusi, ka siis on see teema olemas. Näiteks täna on kolm abivallavanemat ja võib-olla uus koosseis arvab, et kaks on piisav. Siis on ilmselt üsna tõenäoline, et need kaks teevad ka selle kolmanda tööd kas täiel määral või osaliselt, ja nende palk võiks olla ja peaks olema selle võrra ka proportsionaalselt suurem. Meil tekib siin ka see probleem tegelikult.
Nii et veel kord, ma [mõistan] seda mõtet ja eesmärki ja arvan, et see võiks nii olla. Ka põhiseaduskomisjoni istungil tuli välja, et võiks olemas olla kohalike omavalitsuste hea tava, näiteks nagu on Riigikogu liikme hea tava, kus tõepoolest on see mõte kirjas. Aga veel kord: kui me parlamendina läheme seadust muutes seda teed, mille eelnõu algatajad on välja käinud, siis me ilmselgelt piirame põhjendamatult ja ülemääraselt kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust. See on peamine, [pluss] kõik muud detailid [lisaks]. Nii et küsimus ei ole praegu, kas see eelnõu meeldib või ei meeldi, on see hea või halb. Ma arvan, et selle hinnanguni me ei saa isegi jõuda põhjusel, et siin on seesama formaalne probleem. See on peamine. Aga ei ole mingit antagonismi, nagu ma ütlesin, ma jagan seda eesmärki.
Ja kokkuvõtteks põhiseaduskomisjon tegi järgmised menetluslikud otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 22.02.2022. Ilus kuupäev. Otsus oli konsensuslik. Teiseks, teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Poolt 5: Toomas Kivimägi, Igor Kravtšenko, Oudekki Loone, Marko Torm, Mart Võrklaev, vastu 3: Anti Poolamets, Paul Puustusmaa ja Urmas Reinsalu, erapooletuid 0. Juhtivkomisjoni esindajaks määrati põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi, otsus oli konsensuslik. Tänan tähelepanu eest!