Tere hommikust, head kolleegid! Alustame oma viienda töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt on võimalik meil üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Tundub, et neid ei tule. Siis on mul teile üks teade. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis Eesti-Maroko parlamendirühma asutamiskoosolek, selle kokkukutsuja on Raivo Tamm. Nii et kellel on huvi Maroko asjade vastu[, tulge]. Teeme nüüd ära kohaloleku kontrolli, palun!

Kohalolijaks registreerus 65 Riigikogu saadikut.

Läheme tänase päevakorra juurde. Täna on meil päevakorras üks punkt, Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 426, tegemist on teise lugemisega. Kutsun kõnetooli ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Jüri Jaansoni. Palun!

Tere päevast, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Meil on päevakorras elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse ... (Juhataja helistab kella.)

Palun, head saadikud, teeme saali vaiksemaks!

... eelnõu 426 teise lugemise töömaterjalid. Seaduseelnõu enda algatas Vabariigi Valitsus 2021. aasta 13. septembril.

Mis selle seaduseelnõuga saab? Selline asi, et sellega võetakse riigisisesesse õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta tehtud muudatusi. Need muudatused tooksid meie elektritarbijatele päris kasulikke asju, mitte ainult elektri-, vaid ka gaasitarbijatele, ja võimaldavad tarbijatele soodsamaid fikseeritud tähtajalisi hinnalepinguid. Samuti käsitlevad need siseturu ühiseeskirjade muudatusi, millega suurendatakse hajatootmise võimalusi. Nähakse ette ka energiakogukondade loomise, arendamise ja haldamise regulatsioon ning agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsioon, millega suurendatakse võrkude paindlikkust ja tarbijate energiatõhusust. Võrguettevõtjatele seatakse kohustus soetada turult pakkumismenetlusega paindlikkusmehhanisme. See on kõik tarbijate huvides. Eelnõuga seatakse ka tingimused võrguettevõtjale arendamaks elektrisõidukite turupõhiseid laadimisvõrke. See oleks väike ülevaade nendest kasudest, mis siit tulenevad. 

Nüüd esimese ja teise lugemise vahelisest tööst, mis on toimunud. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 27. oktoobriks esitas muudatusettepanekuid Isamaa fraktsioon. Eelnõu menetlemisest parlamendis sai teavitatud suurt hulka asjaosalisi, kellest omakorda esitasid arvamuse meile AS Alexela, AS Eesti Gaas, Eesti Energia AS, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon, Elektrilevi OÜ, Justiitsministeerium, Konkurentsiamet, Eesti Elektritööstuse Liit ja Scener OÜ. Komisjon küsis osa eelnõu sätete kohta õiguslikku hinnangut ka meie enda, Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt.

Oma seisukohad eelnõu kohta esitatud arvamuse suhtes saatis majanduskomisjonile ka eelnõu algataja esindaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Käesoleva aasta 1. veebruaril esitasid nad juhtivkomisjonile täiendavad ettepanekud muudetava elektrituruseaduse täpsustamiseks ning võlaõigusseaduse ja maagaasiseaduse muudatuste lisamiseks. Kõik need arvamused ja ettepanekud on nähtavad eelnõu kaardil.

Majanduskomisjon on eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamisel korraldanud mitmeid töörühma koosolekuid ja komisjoni istungeid. Alustuseks, 8. oktoobril möödunud aastal toimunud komisjoni töörühma koosolekul selgitasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud põhjalikumalt selle eelnõu muudatusi, muu hulgas tutvustati täpsemalt riigivaraseaduse muudatuse tausta ja vajadust. Nende muudatuste eesmärk on, et Elektrilevi OÜ nõukogu oleks sõltumatu kogu Eesti Energia kontsernist ehk nõukogusse ei tohi kuuluda kontserni nõukogu liige, juhatuse liige ega muu juhtiv isik kontserni sees. Eesmärk on, et see ei mõjutaks jaotusvõrgu ettevõtja tööd ega mõjutaks ka kontsernisiseseid soodsamaid otsuseid teiste turuosaliste suhtes.

Arvamuste arutelu toimus komisjoni töörühmas 8. novembril. Sinna olid samuti kaasatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. 17. novembril oli töögrupi arutelu koos huvigruppidega, turuosalistega, seal osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Konkurentsiameti, Elektrilevi OÜ, Eesti Energia ja Eesti Elektritööstuse Liidu esindajad. Töörühma kohtumisel arutati pöördumiste murekohad läbi. Tuleb mainida, et mitmel kohtumisel läbi räägitud ettepanekud leidsid kajastust ka muudatusettepanekute loetelus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium aitas nende põhjal muudatusettepanekud valmis teha.

Peamiste probleemkohtade hulgas olid eelnõu § 1 punktid 22 ja 23, samuti punkt 27 ehk elektrituruseaduse § 18 täiendamine lõikega 5², millega nähti ette tegevuskeeld jaotusettevõtjale teenuseid osutavale ettevõtjale. Turuosalised viitasid siin võimalikule vastuolule põhiseadusega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium nõustus sellega. Nii et see punkt sai eelnõust üldse välja võetud.

Tänavu aasta 31. jaanuaril toimus komisjoni istungi raames arutelu koos huvigruppidega elektrituruseaduse § 18 muutmiseks. Seal oli konkreetselt teemaks Elektrilevi nõukogu moodustamise küsimus. Istungi eesmärk oligi komisjoni liikmetele asjaolude ja olukorra selgitamine.

4. veebruaril toimunud töörühma koosolekul arutati taas muudatusettepanekuid ja valmistati ette muudatusettepanekute loetelu. 7. veebruari komisjoni istungil andis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ülevaate laekunud arvamustest ja ettepanekutest, mida ei toetatud ja mis muudatusettepanekute loetelus kajastust ei leidnud. Need puudutasid tugiteenuseid, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmist, kogukonna sätte täiendusi tarbimiskaja ning võrguettevõtja poolt teabe avaldamise tähtaega. Samuti anti tagasisidet nõukogu sõltumatuse teemaliste pöördumise kohta. Toodi välja erinevaid võimalusi, mis puudutasid nõukogu sõltumatuse teemaga edasi liikumist. Kõne all olid ka osaliselt sõltumatute liikmetega nõukogu, nõukogu teema üldse välja jätmine ja selle kohta eraldi eelnõu algatamine, nõukogu teema tervikuna eelnõust välja jätmine, samuti nõukogu täielik sõltumatus ehk edasi minemine eelnõu algse sõnastuse ja selle täiendustega.

Siin ma pean etteruttavalt juurde ütlema ka selle, et see sõnastus "täielikult sõltumatu" on tinglik, sest näiteks Konkurentsiamet on otse öelnud, et nende seisukoha järgi tuleb Elektrilevi täielikult Eesti Energia kontsernist eraldada, just sellesama turuosaliste suhtes erapooletu ja võrdse kohtlemise huvides ja ka täieliku sõltumatuse huvides.

Järgmisel, 10. veebruari komisjoni istungil arutati ja hääletati muudatusettepanekuid. Kuna eelnevatele istungitele lisandus erinevaid alternatiive, siis neid komisjoni istungil arutati. Arutelude hääletuste tulemusena toetati komisjonis seisukohta ja jäädi põhimõtteliselt selle juurde, mis on algselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ette kirjutatud või seal algses eelnõus, ja seda on ka natuke täiendatud.

Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna hinnangu kohaselt ei tulene jaotusvõrguettevõtja ja sellega samasse kontserni kuuluva elektriettevõtja nõukogu liikmeks olekule seatud piirangud direktiivist, kuna nõukogu liikmed äriseadustiku kohaselt ei saa olla vaadeldavad jaotusvõrguettevõtte juhtimise eest vastutavate isikutena ning elektriettevõtja nõukogu elektritootmise, ülekandmise või tarnimise igapäevase juhtimise eest vastutava struktuuriüksusena direktiivi artikli 35 lõike 2 punkti a tähenduses. Samas rõhutati, et ei ole vastuolu ka direktiiviga. Küsimus on lihtsalt selles, kas direktiiv võtta nõuetekohaselt üle, nagu ta praegu on, või võtta ta selle eelnõuga rangemalt üle.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on selle peale selgitanud, et eelnõuga võetakse üle direktiiv, mille mõte on muu hulgas tagada, et jaotusvõrguettevõtja on absoluutselt sõltumatu tootmisest, müügist, salvestamisest või laadimistaristu arendamisest. No nii. Siin on nüüd sõnastuste konflikt. Siin põrkuvad erinevad ametid ja erinevad seisukohad, mis on absoluutne sõltumatus ja kuidas seda tagada. Selle nõude tagamiseks peab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvates olema ka sõltumatu nõukogu. Nõukogu kohta tehtava muudatuse ajend on olnud see, et Euroopa Komisjon sai 2019. aasta sügisel kaebuse, et Eestis ei ole õigesti ja täielikult üle võetud direktiivi sätteid, mis puudutavad jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva elektriettevõtja eraldatust. Seetõttu on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium konsulteerinud Euroopa Komisjoni ametnikega ja oma eelnõus tehtud ettepanekud selle konsultatsiooni tulemusena ka esitanud.

Konkurentsiamet on juhtinud tähelepanu, et on väga oluline, et juhul, kui jaotusvõrguettevõtja omanik on ise elektriettevõtja (tootja, müüja vm teenuste pakkuja), siis oleks tagatud, et jaotusvõrguettevõtja kohtleks nii konkurente kui ka emaettevõtet võrdselt. Konkurentsiamet on leidnud, et efektiivseim viis Elektrilevi OÜ kui ettevõtte sõltumatuse tagamiseks oleks omandi eristamine. Aga nad toetavad ka eelnõus toodud lahendust. See lahendus oleks nende silmis nagu poolik lahendus, mis tegelikult peab viima lõpliku lahenduseni.

Siinkohal ütlen isiklikult juurde, et kogu selle teema juures jäi ka minule isiklikult sellest mulje ja arusaam, et parim lahendus siin on Elektrilevi omandiline eristamine Eesti Energia kontsernist. Selle põhjal on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koos Rahandusministeeriumiga nüüd koostamas mõjuanalüüsi, just selle eristamise kohta, ja see peaks nende sõnutsi augustikuuks valmis saama. Augustikuus ja järgmisel sügisel peaksid nad tulema välja oma ettepanekutega eristamise teemal.

Nii. Siis on jäänud veel muudatusettepanekud, mille loetellu on kantud 25 muudatusettepanekut. Nendest kaks on Isamaa fraktsiooni omad, ülejäänud on juhtivkomisjoni ettepanekud, millest 20 on esitanud juhtivkomisjonile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Muudatusettepanekutest nr 6 ja nr 22 esitas majanduskomisjonile Isamaa fraktsioon. Need lähtuvad arusaamast, et emaettevõtjal peab olema õigus oma tütarettevõtte nõukogu liikmete nimetamiseks. Muudatusettepanekuga nr 6 soovitakse seetõttu eelnõust välja jätta elektrituruseaduse § 18 täiendamine lõikega 1³, mille kohaselt üldkoosolekule teeb nõukogu liikmete nimetamise ja tagasikutsumise ettepaneku riigivaraseaduse §-s 80¹ nimetatud nimetamiskomitee. Muudatusettepanekuga nr 22 soovitakse jätta välja riigivaraseaduses tehtavad muudatused ja sellega seoses muuta ka eelnõu pealkirja, sest siis ei peaks riigivaraseadust üldse puutuma. Eelnõu algataja seda ettepanekut ei toetanud, just nimelt eeltoodud põhjustel.

Nüüd, juurde saab märkida veel nii palju, et eelnõu tekst on läbinud kahe lugemise vahel keeletoimetuse ja sellest tulenevad parandused on teise lugemise tekstis märgistatud. Juhtivkomisjon tegi järgmised menetlusotsused. Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 17. veebruariks 2022 ehk tänaseks ja ettepanek on teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda ja viia lõpphääletus läbi 23. veebruaril 2022. Aitäh!

Aitäh! Nüüd on võimalik küsimusi esitada. Juhin tähelepanu, et ettekandja loeb küsimusi transkribeeritult, nii et andke natuke aega. Kõigepealt Sven Sester. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Minu esimene küsimus on seotud sellega, et me soovime üle võtta tunduvalt rangemat direktiivi, kui direktiiv ise ette näeb. MKM on nii suulises kui ka kirjalikus vormis öelnud, et kõik need tegevused, mis täna on siin laua peal, on vajalikud selleks, et direktiiv korrektselt vastu võtta. Meie oleme pöördunud – meie all ma pean silmas Riigikogu ja majanduskomisjoni – omaenda õigus‑ ja analüüsiosakonna poole, kes ütles selgelt must valgel välja need kahtlused, mis olid meil ka varem, et direktiivi vastuvõtmiseks ei ole kõiki neid muudatusi vaja, mis täna laual on. Riik loomulikult võib võtta rangemalt, aga kui seda soovitakse teha, siis sel juhul peab seda ka selgelt põhjendama. Siit ka minu küsimus. Kas te olete nõus sellega, et MKM tegelikult on meid nii suuliselt kui ka kirjalikult eksitanud, öeldes, et kõiki neid muudatusi (Juhataja helistab kella.) on täna vaja direktiivi ülevõtmiseks?

Aitäh! Kõigepealt ma rõhutaksin muidugi seda, et ma olen siin komisjoni ettekandja ja ma väljendan eelkõige seda, mida komisjon on öelnud. Komisjon on leidnud, et rangem ülevõtmine on põhjendatud. Minu isiklik arvamus natukene erineb sellest, sellepärast et siin riivatakse ka omandiõigust, Eesti Energia või, ütleme, emaettevõtte õigust tütarettevõtte üle järelevalvet teha, aga see õigus tuleneb äriseadustikust. Need küsimused jäid muidugi üles. Aga loomulikult me komisjonis seda arutasime ja jõudsime sellisele järeldusele, et praegu ilmselt on see põhjendatud.

 

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Üks muudatus, mis on ka tulnud selle eelnõu menetlusel, on see, et salvestusperiood, mis meil enne oli arvestatuna üks tund, on nüüd viidud ühe aasta peale. Kas komisjonis oli arutelu ka selle üle, miks see on nüüd aasta? Mida see tegelikult tähendab – kas see tähendab ka seda, et need koduomanikud või ettevõtted, kellel on näiteks päikesepark, saavad soovi korral tasaarveldada aasta, mitte praeguse tunni kaupa? Palun avage selle aastase salvestusperioodi võimalusi ja ka piiranguid. 

Suur tänu! Seda punkti väga põhjalikult komisjoni istungil ei arutatud, sellepärast et see on rohkem tehniline ja seotud sellega, et meil praegu tuleb juurde siia ka elektri salvestamise teema. Varem on elektrituruseaduses olnud elektri edastamise teemas üks tund sellise edastamistasu määramiseks või mittemääramiseks piisav. Aga nüüd, kui me räägime ka energia salvestamisest salvestusseadmetesse või salvestusüksustesse, siis tuleb ka salvestamisperioodi arvestada. See aastane arvestusperiood, 1. aprillist 31. märtsini, on seotud ka kütteperioodiga, millal on rohkem salvestatud energiat vaja ja millal seda on vaja tarbida. Ühe aasta jooksul edastatud ja salvestatud energia pealt enam edastamistasu ei küsita. Põhimõtteliselt on see süsteem vajalik selleks, et edastamistasu ei küsitaks topelt. Ühesõnaga, salvestusperioodi jooksul salvestatud energia eest ei pea edastustasu maksma topelt. Jah, see on selline tehniline punkt. 

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma lugesin ühest teie komisjoni protokollist, et Eesti Energia boss Hando Sutter ütles niimoodi, et põhivõrgu ja jaotusvõrgu jagamine – tuleb mõista, mida see kulude mõttes tähendab. See tähendab võrgutasude jätkuvat kallinemist. Soovides seda teha olukorra parema väljanägemise pärast, võib see hind olla ühiskonnale liiga kallis. Aga protokollist ma ei leidnud, kas keegi vastas talle või kas arutati seda. Mõnikord protokollid ei kajasta kõike, mida seal tegelikult räägitakse. Kas arutati seda ja kas Sutteri väide vastab tõele?

Jah, seda konkreetselt, mida te ütlete, ma ei oska kommenteerida. Tõesti, seda teemat ma mäletan, ta tõi oma jutus selle välja, aga ta ei täpsustanud, millega seoses see kommentaar oli ja millega seoses ta üldse seda rääkis. Nii et ma ei oska teile väga täpselt vastata, aga seda võib temalt kindlasti üle küsida.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Minu arust on see olukord skisofreeniline, et omanik tahab muuta seadust selleks, et käituda omanikuna. Öelge, mis takistab omanikul määramast selliseid nõukogu liikmeid, kes viiksid ellu tema tahet energiapoliitikas. Miks ta peab seda tegema kuidagi nii, et justkui ravima hambaid mõne muu kehaosa kaudu kui suu? Mis siin toimub?

Jaa, selles suhtes väga tore küsimus, tõesti. Ega omanikku ei takista tõesti miski, seni ei takistanud miski teda tegutsemast. Vastupidi, nüüd takistatakse omanikku. Jah, aga see on nüüd Euroopa Komisjoni, majandusministeeriumi ja ka valitsuse arvates põhjendatud. Nimelt, situatsioon on natukene laiem. Meil on riigivaraseaduses selline punkt, mis määrab riigiettevõtete nõukogude liikmete nimetamiseks nimetamiskomitee. Nüüd leidis valitsus, et nimetamiskomitee volitusi võiks laiendada ka riigi omandis olevate ettevõtete nõukogu liikmete nimetamiseks. Ja nii me selle asja korda saimegi.

Sven Sester, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Näete, üle pika aja oleme Jürgen Ligiga mingis asjas jälle ühel meelel. Võib-olla aluspõhimõtted on erinevad, aga mingi asi on jälle ühine. Ma olen ka seda meelt, et praegusel hetkel peaks üldkoosolekul ehk riigil, ministril, olema täielik võimalus mõjutada, võtta vastu otsuseid ja anda nõukogule suuniseid.

Aga mu küsimus on selles. Palun kommenteerige, mis tegelikult juhtus enne majanduskomisjoni viimast istungit, ma ei tea, viimase 12 tunni jooksul. Minu küsimus on ajendatud sellest – võib-olla saalis olijad ei tea seda –, et 24 tundi enne koosoleku algust oli meil ju tegelikult omavahel ehk komisjonis mingi konsensus saavutatud. Me olime valmis ära ootama mingid kirjad Euroopa Komisjonist, me olime valmis pakkuma välja kompromisslahendusi, kuni selleni välja, et jätta see punkt ära. Komisjon tegelikult töötas väga konstruktiivselt, aga siis 12 tunniga toimus mingi muudatus. (Juhataja helistab kella.) Mis muudatus see oli? Oli see mingi selge suunis valitsuselt?

Aeg, Sven!

Kõigepealt ma ütlen, et teie küsimuse esimesest osast ei saanud aru. Siin teksti ei tõlgitud korrektselt ja ma ei saanud aru. Aga küsimusest sain aru.

Ühesõnaga, komisjonil oli mitu ettepanekut, kõiki neid arutasime. Tõepoolest, meie arutelu hulgas oli ka teema, kas esitada täiendavaid küsimusi ja saata need Euroopa Komisjonile. See oleks tähendanud ühtlasi seda, et me oleksime selle teema välja võtnud sellest eelnõust, sest seal on sees tarbijale kasulikke asju ja on hästi oluline, et see eelnõu saaks kiiresti vastu võetud. Aga pärast ka meie õigus‑ ja analüüsiosakonnaga konsulteerides saime selgust, et Euroopa Komisjoni poole pöörduda meil ei ole mõtet. See otsus, kuidas me edasi liigume, saab olla ainult riigisisene, sest valikute vahel oli kas direktiivi ülevõtmine tema miinimummahus ehk nii, et me ei tee mitte midagi, või direktiivi rangem ülevõtmine ja siis [tuleks arvestada] kõiki halle varjundid, mis nende kahe punkti, kahe arvamuse ja seisukoha vahel on. Tõepoolest, komisjonis me neid asju põhjalikult arutasime. Muudatusettepanekuid me hääletasime nii, nagu me hääletasime, ja selle tulemus on konkreetselt siin laual. 

Aga seda ma ütlen küll, nii nagu teiegi ütlesite, et komisjonis toimus väga konstruktiivne, väga põhjalik, ja ma ütleksin, mitmekülgne arutelu. Me läksime selle nõukogu teemaga tõesti süvitsi.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Hea ettekandja! Tahaksin küsida: miks te ikkagi otsustasite direktiivile vindi peale keerata, et seda karmimaks teha, kui Brüssel ette näeb? 

Aitäh küsimuse eest! See oli komisjoni otsus. Nii lihtne see ongi. 

Riho Breivel, palun! 

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma lähtun Sven Sesteri küsimusest. Me leidsime või tegelikult sa ise pakkusid ju tegelikult asjale väga hea kompromissi. Me arutasime seda omavahel ka veel, kindlasti see vääris toetamist. Ma tean, kuidas öelda, sinu süvenemise võimet ja sa tegid selle asja endale väga hästi selgeks. Kindlasti sa olid selle sõnastuse poolt, mille poolt ka meie olime. Aga lõpptulemus oli ikkagi selline, et sa pidid oma sõnu sööma. Ütle, kas on ikka mõistlik niimoodi survestada ja, ütleme, häälteenamusega panna paika need asjad, mis tegelikult loogiliselt paika ei peaks minema.

Aitäh! Põhimõte on, et demokraatia ju häälteenamusel, hääletamisel ja enamuse valikutel töötabki. Nii lihtne see asi on. Aitäh muidugi selle selgituse eest! Jah, ettepanekuid sai tõesti tehtud mitmeid. Komisjon hääletab need kõik läbi ja kujundab selle järgi oma arvamuse.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin selle eelnõu majandusliku mõju kohta. Siin on üldsõnaliselt öeldud, et see võiks tulevikus mõjuda positiivselt meie elektrihindadele. Aga kui seda eelnõu vaadata ja ka seletuskirja lugeda, siis ega sealt midagi peale üldsõnalise lootuse väga välja ei tule. Komisjonis olid, konkreetselt, nagu siit selgub, ikkagi väga põhjalikud ja pikad arutelud. Mis suunas see siis lõpuks meie elektrihinda mõjutab? Kas on välistatud selline variant, et aastate pärast me tõdeme: tahtsime parimat, aga välja tuli nagu tavaliselt – mitte ei läinud odavamaks, vaid läks hoopis kallimaks, igasuguste kogukondade moodustamise ja kõige muuga? Kas sellest oli juttu või ei olnud? 

Üks moment ... Ma vastan nii palju, kui ma aru sain, siin tekst läheb täielikult ...

Jajah, aega on.

Jah. Kui me sellest eelnõust räägime, siis eelnõu tervikuna ja direktiivi ülevõtmine on meie ühiskonnale väga-väga kasulik. Ma tõin siin punktid välja ja neist võib-olla kõige olulisemad ongi just fikseeritud hinnaga pakettide muudatused. See teeb pakettide valiku võimalused suuremaks ja muudab paindlikumaks. Seal tuleb mängu nii elektri kui ka gaasi puhul tähtajalise lepingu ennetähtaegse lõpetamise võimalus trahvi eest, mis võimaldab selle fikseeritud hinnaga paketi hinda oluliselt langetada. Kui ma nüüd peast ütlen ja meelde tuletan, siis näiteks Eesti Gaas tõi ka need arvutused välja. Nemad pakuvad praegu 80‑eurost gaasihinda maksimaalselt üheaastase lepingu puhul, siis selle eelnõu jõustumisel saaksid nad üheaastase paketina pakkuda 73‑eurost hinda ja juurde saaksid teha ka näiteks kuni kolmeaastase fikseeritud hinnaga lepingu, mille hind oleks 52 eurot. See on märkimisväärne, peast julgen öelda, ligi 40% odavam hind. Elektrihinnas tõenäoliselt nii suuri kääre sisse ei tule, seal on olukord märksa pingelisem ja konkurents on suurem. Aga tõenäoliselt siin on ka üsna korralik hinnaalandus võimalik.

Teised asjad, mis siin on ja võimaldavad paindlikkust, on näiteks energiakogukonnad ja agregeerimisvõimalus, mis võimaldab tarbijal endal oma elektrikulusid ja elektri kasutamist juhtida. On ka võrdlusvahend, Konkurentsiameti kooskõlastatud võrdlemisvahend, mis võimaldab tarbijal  alati eri hinnapakkujate hindu võrrelda. Siin on ka mitmed teised lahendused, mis eelkõige võimaldavad igapäevasel kodutarbijal ja ka muidu elektritarbijal ise oma tarbimist palju paremini juhtida. Seetõttu võib kokku võttes öelda küll, et selle eelnõu olulisus peitubki selles, et see alandab energiahindasid.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Ma jätkan oma hea pinginaabri küsimust. Kui ta püüdis saada vastust sellele, miks direktiivile kõvasti vinti peale keerati, siis te vastasite, et komisjon otsustas nii. Aga mina palun lahti seletada, miks komisjon ikkagi niimoodi otsustas. Miks me teeme niimoodi, et me teeme direktiivide soovitused kohustuslikuks ja keerame alati veel 110 vinti peale, justkui kainet mõistust enam ilmas polekski? Palun selgitage, miks komisjon nii otsustas.

Aitüma! Komisjonis olid tõepoolest väga põhjalikud arutelud kogu selle teema ümber. Nagu ütlesin, me läksime nõukogu teemaga üpris süvitsi. Kaalusime variante nii ja naa. Enne oma ettekandes ütlesin ka, et ekspertidel olid vastandlikud arvamused. Meeldib see meile või mitte, me pidime siin väljendama komisjonis ka poliitilist tahet. Eks see poliitiline tahe väljendus hääletamistel ja niiviisi me tulemuseni jõudsimegi.

Suur tänu! Küsimusi rohkem ei ole. Me saame minna läbirääkimiste juurde. Kõigepealt on ennast kirja pannud Sven Sester. Palun! (Sven Sester küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega ka. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma natuke püüaks avaldada mõtteid selle konkreetse eelnõu nii sisu kui ka vormi üle, ja ma hakkan kaugemalt pihta. Ma räägin kõigepealt nimetamiskomitee mõttest ja sellest, miks see kunagi loodi. Tuletan meelde, et see oli umbes viis aastat tagasi, kui ma ei eksi, siis 2016. aasta sügisel. Olin ise sel ajal rahandusministrina nimetamiskomitee loojate hulgas. Ma arvan, et oli väga mõistlik mõte luua nimetamiskomitee, tekitada olukord, kus sisuliselt ekspertide komitee pakub ministrile välja konkreetse riigiettevõtte või riigi omanduses oleva ettevõtte nõukogudesse konkreetsed oma valdkonna asjatundjad. Siis see ei ole sõltuv poliitikutest või nii-öelda poliitika tagatubadest, nagu varem oli olnud. Minu meelest on see viis-kuus aastat väga hästi toiminud. Ka Eesti Energia nõukogu on moodustatud nimetamiskomitee tehtud ettepanekute peale ja ma arvan, et ta töötab hästi.

Nüüd me oleme jõudnud teisele tasemele. Nüüd me soovime Eesti Energia ühte tütarettevõtet nimetamiskomitee kaudu määratleda. Vaadake, sõbrad, see on hoopis teine asi. Tekib huvitav olukord, kus juhul kui nimetamiskomitee määrab tütarettevõtte nõukogu, ei ole Eesti Energial  tegelikult ei formaalselt ega ka sisuliselt enam juhtimisõigust, sest tema ei ole määratlenud nõukogu. Tema ei ole Eesti Energia emaettevõttena, üldkoosolekuna, nõukogu määratlenud. Ja tegelikult on tal väga raske anda ka suuniseid, sest keegi teine on selle nüüd paika pannud. Vaadake, siit tulebki see probleem, mille kohta ka Jürgen Ligi küsis. Kas me siis seda nimetamiskomiteed, mis on Eesti Energia emaettevõtte tasemel määratletud, ei usalda? Või on mingi muu probleem?

Siit ma jõuan oma tänase ettekande teise etapini. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi väide selle kohta kõlab nii, et eelnõu muudatusettepanek, mis on praegu lauale toodud, on vajalik selleks, et vastu võtta Euroopa Liidu direktiiv. Vaadake, see väide oma täiskoosseisus on vale. Siin eelnõus on mitmeid muudatusi, mis on vajalikud Euroopa Liidu direktiivi vastuvõtmiseks. Aga seda, millest mina täna räägin, ehk nimetamiskomiteed tütarettevõtte tasemel, pole vaja Euroopa Liidu direktiivist tulenevalt. Selle väite ekslikuks tunnistamiseks või tagasisidestamiseks selle kohta, et ta on ekslik, me võtsime ka Riigikogu õigus‑ ja analüüsiosakonnalt analüüsi, mis on must valgel kirjutatud. See ütleb, et jah, riigil loomulikult on õigus – see on poliitiline tahe sel juhul – võtta vastu otsuseid, aga selle otsuse tegemise vajadus ei tulene direktiivist, vaid see tuleneb sel juhul poliitilisest tahtest. Loomulikult on poliitilist tahet võimalik realiseerida, vastu vaidlemata, see on demokraatia võidukäik. Aga see ei ole seotud direktiiviga. MKM ütleb oma seletuskirjas, et need muudatused on vajalikud, sest muidu me ei saa direktiivi vastu võtta. See on ekslik ja see tuleb siit kõnepuldist maha öelda mitmeid kordi, nii kaua kuni kõik osapooled aru saavad.

Veel kord rõhutan: kui on soov Eesti Energia ja Elektrilevi omavahel lahutada, siis analüüsime seda. Teeme selle kohta analüüsi, saame teada, kas see on majanduslikult ja otstarbekusest lähtudes põhjendatud. Kui ta seda on, no siis järelikult tuleb lahutada. Aga praegu on mul siit kõnepuldist järjekordselt põhjust, täna juba teist korda tsiteerida Jürgen Ligit, kes ütles juhuse tahtel täpselt samad sõnad, mida mina ütlesin komisjonis. Nimelt, me hakkame hambaid ravima hoopis teist kaudu[, mõne muu kehaosa kaudu kui suu]. Muideks, ma mõtlesin selle peale, kuidas see õnnetu konsultant komisjonis minu sellise suhteliselt reljeefse väljenduse protokolli paneb. Komisjoni protokolli oli kirjutatud, et Sester ütles: ["Hetkel tundub, et selle eesmärgi poole liigutakse valest suunast."] Ehk me soovime hakata seda lahendama teist teed kaudu. Nii oli pandud protokolli kirja. Ma mõtlesin, et huvitav, kuidas selle reljeefse sõnastuse saab protokolli kirja panna. Nii et tõsilugu, me lahendame probleemi hoopis teistmoodi.

Ja mida me oleme teinud? Me oleme ju teinud sellise asja, et me oleme võtnud õigusosakonnalt analüüsi. Me oleme palunud Konkurentsiametilt informatsiooni, kuidas nemad asja näevad. Konkurentsiamet ütles, et nad teevad praegu analüüsi elektrituru ja kogu sellega seonduva kohta, ja nad ütlesid, et nad saavad selle analüüsi valmis paari kuu pärast. Komisjonis me leppisime kokku sel ajal selle teadmisega, et me ootame ära selle analüüsi ja siis me saame palju targemaks ja saame teadmise, kuidas edasi minna. Enamgi veel, Eesti Energia oli saatnud Euroopa Komisjonile kirja küsimusega, kas need meetmed, mida me täna siin tahame teha, on vajalikud ja nii edasi. Me leppisime komisjonis kokku ka selle, et ootame Euroopa Komisjonist ära esmase informatsiooni ja siis läheme selle asjaga edasi.

Need olid need teadmised, mis meil majanduskomisjonis olid. Ja ma tõesti kiidan siin Jüri Jaansonit, kes oli valmis konstruktiivselt mõtlema kaasa ja tegema ka oma ettepanekuid. Nendest ettepanekutest ma kohe ka räägin.

Mida me täna teame? Me teame seda, et õigus‑ ja analüüsiosakond on öelnud, et selliseid muudatusi ei ole vaja teha. Õigus on, poliitiliselt, aga vajadust selleks ei ole. Me teame, et Konkurentsiamet on lähikuudel tulemas välja oma analüüsiga, ja me teame seda, et Eesti Energia võttis kirja tagasi Euroopa Komisjonist. Haruldane olukord, võttis oma kirja tagasi, loobus oma päringutest. Miks ta seda tegi? Sellepärast, et üldkoosolek rahandusministri näol ütles talle: võta kiri tagasi, me valitsuses ei soovi, et see kiri oleks Euroopa Komisjonile saadetud. Eesti Energia must valgel, kinnitan teile, andis Euroopa Komisjonile teada, et nad ei soovi enam vastust. Nii oligi. Nii oligi. See on valitsuse antud suunis praegusele rahandusministrile.

Ma jõuan oma kõne lõpuossa. Meie viimane majanduskomisjoni koosolek oli huvitav koosolek ja ma palusin ka protokollida need emotsioonid ja mõtted, mis sellega kaasnesid. See oli selles mõttes huvitav koosolek, et koosoleku alguses koalitsiooni eri osapooled andsid oma mõtteid, indikatsioone. Ma loodan, et ma kedagi valesti ei tsiteeri. Siim Kallas, kes täna on ka siin saalis, ütles otse välja, et sõbrad, tegelikult me ei peaks täna sellega tegelema, mis on seotud nimetamiskomitee, ema- ja tütarettevõttega. Ta ütles välja, et kui on vajadust lahutada, arutame seda asja ja teeme ära selle, on ju. Aga tundub, et see hakkab praegu kaetama neid muid direktiivi osasid, mida meil täna vaja oleks. Tuleme selle juurde tagasi. Kuid Siim Kallas lisas muidugi juurde, ütlen ausalt, et kuna valitsusest on selline suunis tulnud, siis tema toetab loomulikult valitsust, sest ta on koalitsioonipoliitik. Mihhail Stalnuhhin ütles komisjonis esimese asjana, et tema ei toeta neid muudatusettepanekuid, mis ütlevad, et meil on vaja teha need nimetamiskomitee asjad. Komisjoni edenedes ütles ta lõpuks: no ma olen nagu aru saanud, et ikkagi tuleks vist toetada. Juhin tähelepanu, et hääletustulemus oli 5 poolt ja 3 vastu, oleks härra Stalnuhhin teistpidi hääletanud, oleks tekkinud seis 4 : 4, on ju. Jüri Jaanson ütles ausalt välja: sõbrad, ma olen teinud oma ettepanekud, ma näen siin kompromissikohti, aga mul on probleem hääletada uute ettepanekute või nii-öelda vana positsiooniga seoses. Ja Jüri Jaanson ei võtnud üldse nende ettepanekute hääletusest osa.

Selles mõttes ma tahan täna öelda seda, et me oleme olukorras, kus tegelikult valitsus on reaalselt survestanud parlamenti võtma vastu praeguseid otsuseid, kuigi tegelikult parlament jõudis juba mingite mõistlike kokkulepeteni. (Juhataja helistab kella.) Seoses sellega on Isamaa ettepanek teine lugemine katkestada, tulla selle teema juurde operatiivselt tagasi, kuna selles eelnõus on ka mõistlikke asju sees, ning jätkata selle menetlust kohe ja kiirelt. Aitäh!

Siim Kallas, palun!

Võtame kohe mõned minutid juurde.

Kolm minutit juurde kohe, jah.

Kuigi neid võib-olla vaja ei lähe, aga mine sa tea. Ma ei taha rääkida direktiivist ega lähtu ka sellest direktiivist – ma ei ole ka seda direktiivi lugenud – küll aga tahan selgitada, miks ma siiski olen Eesti Energia ja Elektrilevi nõukogu radikaalse eraldamise poolt. Siin nendes küsimustes ja ka Sven Sesteri sõnavõtust [käis läbi, et] see on automaatselt kindel, nagu aamen kirikus, et need kaks ettevõtet peavad olema üks tervik ja neid peaks ühtemoodi juhtima. See kindlasti ei ole nii. 

Ma tahan tuua siin mõned meenutused ajaloost. Tõepoolest, see nõukogude eraldamine on natukene justkui tähtsusetu küsimus – seetõttu mulle tunduski komisjonis, et võib-olla ei pea seda arutama –, aga selles on tegelikult ikkagi päris oluline nüanss sees. Ma ütleksin Svenile seda – parafraseerides Adenauerit, kes ütles, et miski ei takista teda aasta jooksul targemaks saamast –, et miski ei takista mind komisjoni istungil aja jooksul targemaks saamast.

Aga miks ma olen eraldamise poolt? Sest ma ei usalda Eesti Energiat. Kunagi tahtis Eesti valitsus mitmes koosseisus järjest Eesti Energia erastada. Protsess algas valesti ja jooksis lõpuks ummikusse. Otsustati jätta Eesti Energia riigi kätte. Eksisteeris arusaam, et ta hakkab põlevkivist elektrit tootma, ei muud. Aga Eesti Energia hakkas laiendama ennast kogu Eesti majandusse. Miks ta hakkas tegelema tuuleparkidega, takistades kõikide võimalike vahenditega eraettevõtlust selles valdkonnas, kui oli olemas arvestatav erakapitali huvi tuuleparkidesse investeerida? Tuuleparkide ettevõtete kaebused jäid poliitilistes ringkondades tähelepanuta. Miks hakkas Eesti Energia rajama põlevkiviõli tootmise tehast, kui sellega juba tegeles erasektor? Kõik kahtlused jäid Eesti Energia propagandamasinale alla, sest ühel ajal oli Eesti Energia propagandateenistus suurem kui kõikide erakondade vastav teenistus kokku.

Ka majanduses on oma poliitika, ka majanduses tahetakse võimu. Mina olen kogu aeg näinud Eesti Energia pürgimust oma mõjuvõimu majanduses laiendada. Aga kuidas on vastutusega? Kui meil on elektrit tootev riigiettevõte, siis miks ei suuda me tagada soodsat elektrivarustust? Üks osa Eesti Energiast viidi börsile. Asi seegi. Aga väikeaktsionäridel ei maksa endale tekitada illusiooni, et nad kontrollivad suurettevõtte tegevust. Erastamisprotsessi Eestis peeti üheks õnnestunumaks Ida‑Euroopas. Vähe oli kaebusi, vähe oli kohtuprotsesse. Aga ma tuletan meelde, et erastamisprotsessi loogika toetus tuumikinvestoritele ja ausale konkurentsile nende vahel – ausale, avatud konkursile. See on unustatud. Eesti tegi kannapöörde, kui ostis riigile tagasi erastatud raudtee‑ettevõtte.

30 aastat tagasi arvasime, et arengumootor on eraettevõtlus. Kõnes arvame täna samamoodi, aga tegelikkuses toetub riik riigi omanduses olevatele kolossidele, kes kramplikult hoiavad enda käes igat ruutsentimeetrit mõjuvälja, sealhulgas nende omanduses olevate teiste ettevõtete kaudu. Aitäh! Aega jäi üle.

Aega jäi üle. Urmas Reinsalu, palun! Aa, ei, vabandust! Enne on ... Repliiki tahtsid, Heiki, jah? (Heiki Hepner vastab saalist.) Selge. Siis on Urmas.

Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaaega.

Siim Kallas lahkub siit saalist, aga ma pean tunnistama, et hämmastusega kuulasin ma tema rünnakut Eesti Energia vastu. Hea on see, et ta valitsuse tegelikke kavatsusi ei varjanudki. Tegemist on hoopis rünnakuga Eesti Energia vastu. Kriitika objektiks on põlevkiviõlitehase tegemine. Taevas, halasta! Üks arukas investeering, mida me oleme teinud ja mille üle me võiksime uhkust tunda –    korraga selgub, et see on etteheite alus Eesti Energiale umbusu väljendamiseks. Teiseks, tuulelobi mehed ütlevad, et Enefit Greeni väljaarendamine on olnud viga. Ma arvan, et see on olnud õnnestunud projekt – praegu on tegemist ju Baltimaade ühe suurema ettevõttega –, ja ka vähemusosaluse erastamine, mitte tuumikinvestori printsiibil, on hüppeliselt ja nii toredalt ja rõõmsalt elavdanud meie kapitaliturgu. Nii et ma sellise rünnakuga küll kuidagi nõus ei ole.

Sellest rünnakust kantud mõte, et Elektrilevi nõukogu hakkaks määrama nimetamiskomiteed – see on tegelikult vale seadus, kus seda reguleerida. Riigivaraseadus reguleerib äriühingute nimetamiskomitee põhimõtteid. Kui on niisugune käsitlus, et moodustada hübriidjuhtimine riigi kontsernipõhistele äriühingutele, siis tuleks seda universaalselt teha. Tuleks öelda, et Eesti Energia Utah' äriühing, mis tegutseb, ma arvan, selle osariigi seaduste alusel, ka seal nimetab nimetamiskomitee. Või võtame Tallinna Sadama kontserni. Tallinna Sadam on praamiliinidega korraldav äriühing, et cetera, et cetera peaks see olema. Siin on tegemist täpselt üksikküsimuse järgi asja tegemisega ja see on kindlasti ebamõistlik.

Küll aga tasuks kaaluda meie kapitalituru elavdamiseks järgnevaid vähemusosaluste erastamisi, näiteks kas või põhivõrgu vähemusosalust. Me näeme, kui edukalt on Leedu selle vähemusosaluse erastanud. Väga positiivne, väga huvitav, väga atraktiivne aktsia rahvuslikul kapitaliturul.

Just nimelt Reformierakond on valitsuses aastate jooksul seisnud erastamisele vastu. Lausa paradoksaalsena on viimastel aastatel need erastamised, mis on aset leidnud, positiivsed rahvusliku kapitalituru signaalid toimunud just nimelt nendes valitsustes, kus Reformierakonda ei ole. Õige on see – ma ei saanudki aru, kas hea eelkõneleja kritiseeris või kiitis seda otsust –, et miljardi krooniga maha müüdud Eesti Raudtee osteti tagasi kahe miljardi krooniga. See geniaalne äritehing sündis kuidas? Miljardiga müün, kahe miljardiga ostan mõne aasta pärast tagasi. See skandaalidega varjutatud äritehing toimus ju Reformierakonna vedamisel, kui valitsuses olid Reformierakond ja Keskerakond.

Kokku võttes see on kehv poliitika. Kui küsimus on selles, et ei usaldata Eesti Energiat, siis ma ei saa aru, mida selle all silmas peetakse. Kas peetakse silmas Eesti Energia tegevjuhti? Kas peetakse silmas nõukogu? Või mida tähendab valitsuskoalitsiooni seisukoht "Me ei usalda Eesti Energiat, rahvuslikku ja suuremat elektriettevõtet"? Kui ei usalda, ja tegelikult ei usalda ka juhtimismuudatusi – ma järeldan, et kriitika käib juhtide pihta, mitte passiivselt lihtsalt firma vara kohta, nii et firma vara ei usaldata, aktivaid ei usaldata –, siis on tegemist kehva juhtimisega. Ja selline nurga tagant [juhtimine], nagu me kuulsime siin Sven Sesteri hämmastavaid paljastusi üldkoosoleku kohta, mismoodi ametis olev rahandusminister on Eesti Energiat survestanud nendes manöövrites – ma arvan, et see kindlasti ei käi hea juhtimistavaga kokku.

Kokku võttes palun kõigil toetada Isamaa ettepanekut. Meile tahetakse sokutada selle seadusega niisugust Brežnevi pakki näiliselt süütu Euroopa direktiivi ettevalmistamisel. Härra Kallast ma kutsun üles nüüd järgmises repliigis kahetsema pattu ja ütlema selgelt välja, et Eesti Raudtee nii müümise kui ka tagasiostmise saaga ei olnud majanduslikus mõttes ratsionaalne samm. Reformierakonnal on loomulikult põhjust seda kuulsusrikast lehekülge oma ajaloos kahetseda. Aitäh!

Ja nüüd tuleb patukahetsusrepliik, jah? Palun, Siim Kallas!

Ma tänan väga, et eelkõneleja nii suurt tähelepanu minu isikule pühendas. Kõigepealt ütlen, et ma rääkisin seda, mida ma olen alati rääkinud ja mida ma olen alati mõelnud kõigi selle viimase, jumal teab, 25 aasta jooksul. Ma olen uskunud eraettevõtlusesse ja seetõttu on mul teistsugused vaated. Ma ei rääkinud siin ka mitte erakonna nimel, vaid eelkõige iseenda nimel. Aga see on jumala tõsi. Ma olen alati avalikult kritiseerinud seda raudtee tagasiostmist. Nii et siin ei ole mul vaja mingit pattu kahetseda, ma olen sellel seisukohal alati olnud.

Aitäh! Jüri Jaanson, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma tulin korraks veel siia pulti. Ma vaatan jah, et selle eelnõu juures läheb teema nüüd laiali ja seda veetakse laiali, minu lugupeetud eelkõnelejad on seda viinud nii‑ ja naapidi.

Kõigepealt mainiks seda, et ka monopoolne juhtimine ja monopoolne valitsemine turul ei ole üldjuhul hea, aga meie väikeses ühiskonnas on see üsnagi paratamatu. Aga see, millele ma tahan tähelepanu juhtida ja mida ma siia pulti tegelikult ütlema tulin, on siiski see: teema, mille üle me praegu siin vaidleme, on pool teed, see on pool muna. See on see, kuidas üks emaettevõte oma tütarettevõtet peaks valitsema, kas tal on siis nõukogu kaudu seal võimalik oma omandi üle järelevalvet teostada, juhtimist korraldada, nii nagu meie äriseadustik ütleb. Aga meie lõppeesmärk on ikkagi see, et turul valitseks võrdne kohtlemine. Seetõttu need meie olulised ettevõtted meie ettevõtlusturul oleksid selles mõttes sõltumatud. Ma tuletan lihtsalt meelde, et Konkurentsiamet on juba algusest peale, kogu selle eelnõu menetluse algusest siin Riigikogus juhtinud tähelepanu sellele, et parim lahendus on ikkagi Elektrilevi omandiline eristamine Eesti Energia kontsernist. Mina olen jõudnud täpselt sellelesamale järeldusele ja lähtun sellest, et sinnamaani tuleb meil ka välja liikuda.

Kui mul üldse midagi ette heita on kellelegi, näiteks Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumile, siis seda, et algse info järgi eelmisel sügisel meil oli teadmine, et see mõjuanalüüs, mille toob kaasa jaotusvõrgu ettevõtja eraldamine kontsernist, valmib hiljemalt selle aasta alguseks, veebruarikuus. Aga seda ei juhtunud, sest hange kukkus läbi. No pole viga, juhtub. Nüüd koostatakse koos Rahandusministeeriumiga uut hanget, kuulutatakse välja. Selle tulemusel peaks see mõjuanalüüs augustikuus jõudma meieni. Siis saaks teha need otsused. Aga mis on selge? See, et omandiline eristamine tuleb teha – kas või kuulates oma eelkõnelejaid –, on paratamatu, vältimatu lõppsiht. Aitäh!

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea aseesimees! Head kolleegid! Ma esialgu mõtlesin, et pühendun ainult ühele küsimusele, võib-olla natukene laiemalt, aga nüüd on arutelu käigus tulnud juurde veel üks teema, millest ei saa mööda vaadata.

Sissejuhatuseks võiks ütelda, et see eelnõu on kindlasti ühes mõttes oluline: me peame võtma direktiivi üle. Aga probleem ei ole mitte direktiivi ülevõtmises, vaid on selles, et me loodame sellel olevat positiivset mõju meie energiaturule. Meie energiahinnad muutuvad taskukohasemaks, meie ettevõtjad saavad areneda, tekivad energiakogukonnad ja neid on vaja reguleerida, selles mõttes on see eelnõu kindlasti asjakohane. Aga mis mulle absoluutselt ei meeldi, on see, et oma poliitilist tahet proovitakse kuidagi peita Euroopa Liidu direktiivi taha. See on selline ääretult vastik asi. Ma ei tea, kas see on Nõukogude ajast pärit ja meile sisse jäänud. Siis öeldi, et siin teeks küll, aga vaat see Moskva keerab meile ette omad reeglid ja me ei saa mitte midagi teha. Nüüd on vastupidi: me tahaks ikkagi siin küll teha, aga vaat see direktiiv on see, mis meile lajatab serviti, ja no mis meie, vaesekesed, teha saame.

Selline retoorika ei ole väärikas. Selline retoorika ei ole väärikas meie enda suhtes. See retoorika ei ole väärikas ka selle austusväärse kogu suhtes, kus me praegu oleme. Eesti riigis me otsustame oma asju ise. Ja kui me oleme kokku leppinud, et me võtame üle mingi direktiivi, siis ütleme ausalt välja: jah, me võtame selle üle. Kõik, mis me sinna juurde paneme oma poliitilise tahtega, tuleb samamoodi selgelt välja ütelda: me oleme need, need ja need asjad pannud siia juurde omaenese tarkusest – ma ei tea, kas siis paremast või halvemast arusaamast. Aga me ei tohiks pugeda Euroopa Liidu käsulaudade taha. See oli tegelikult see, mis ma esialgu tahtsin ütelda selle eelnõu kohta.

Aga mind natukene jahmatas hea kolleegi Siim Kallase sõnavõtt, kui ta ütles, et ta ei usalda Eesti Energiat. No mina ka vägagi toetan eraettevõtlust ja näen, et loomulikult Eesti areng peab tuginema tugevale eraettevõtlusele. See on selge: riik peab tegelema nii väheste asjadega, kui hädavajalik on. Selles ei ole mingit kahtlust. Aga lugupeetud kolleeg ütles, et ta Eesti Energiat ei usalda. Kuid tegelikult, kui me mõtleme natukene edasi, siis küsime, kes realiseerib Eesti Energia omanikuõigusi. Rahandusminister. See on ju otsene ütlemine, et Siim Kallas ei usalda täna rahandusministrit, mitte midagi vähemat. See paneb ju mõtlema, mis siis lahti on.

Jah, tõepoolest, meil võiks olla rohkem erakapitali ka energiatootmises. Me arutasime ka siin saalis seda teemat, miks siis, kui oli Enefit Greeni osaline erastamine, pandi nii vähe meie rahvuslikule kapitalile müüki. Miks sai Eesti rahvas nii vähe osaleda aktsiate märkimisel ja muutuda ka energiatootmises omanikeks? See on murekoht tõesti. Selle kohta me ei ole nagu midagi kuulnud. Nüüd me liigume selle seadusega küll küllaltki laia teemavaldkonda, aga seal on tõesti minu meelest ... 

Palun kolm minutit lisaaega.  

Palun, kolm minutit lisaaega!

... põhjust mõtelda.

Nii et kutsun ka mina tegelikult loobuma sellest mõttest, et me peaksime nimetamiskomitee kaudu nimetama meie Eesti Energia tütarettevõtte nõukogu liikmeid. Sest, nii nagu me oleme siin juba kuulnud, see hägustab kogu seda põhimõtet, mida me seni oleme rakendanud ja mis on ennast igati õigustanud.

Nii et teeme selle seaduse paremaks. Katkestame selle lugemise, korrastame nimetamiskomitee probleeme, usaldame oma riigi suuri ettevõtteid, sõltumata sellest, kas nad on erakätes või riigi omad. Kui seal on usaldamatus, siis lahendame loomulikult ka usaldamatuse küsimused ära. Aga me ei tohiks kindlasti siin otsuseid tehes pugeda kergekäeliselt Euroopa Liidu direktiivide taha. Aitäh!

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Kolleegid! Ma ei ole majanduskomisjoni liige, aga keskkonnakomisjonis olen küll. Elektri hind ja rohepööre läheb mulle väga korda. Kui me arutasime siin 13. oktoobril – mäletate, tookord ei olnud veel seda, mis hiljem hakkas tulema –, siis ega siin palju rääkijaid ja küsijaid ei olnud. Sven oli siin, mina küsisin ja minister seisis siin, me rääkisime energiakommuunidest ja kõigest sellest. Aa, siis ma vaatasin, et 20. septembril saadeti selline tekst, kaheksa lehekülge, kus räägiti, millest kujuneb lõpphind ja kõigest sellest üldiselt, kui suur on kodutarbijatel ja suurtarbijatel võrguteenuse osa. Noh, siin on allpool, näete, siin kodutarbijatel on kõige suurem ja suurtarbijatel on palju väiksem. Ja siis oli veel see, et CO₂ hinna tabel oli. No see on läinud siit juba välja pärast seda. Aga see oli 20. septembril.

Mis siis hiljem hakkas tulema? Ma olen nüüd huviga lugenud protokolle selle kohta, mis arutelud komisjonis on toimunud. Ei hakka praegu siin üle kordama nimetamiskomiteed ja kõiki neid asju. Aga jah, tõepoolest on olemas Elering ja Elektrilevi jne, põhivõrk ja jaotusvõrk, see nn viimane miil. No viimane miil on üldse viimasel ajal selline, millest nagu hästi ei tahaks rääkida praegu kiire interneti puhul, see on ainult sõnade kokkulangemine. Ma küsisin siin selle kohta ja lugesin protokollist, kuidas Hando Sutter ütles, et tegelikult see tähendab võrgutasude jätkuvat kallinemist. Nagu ta siin ütleb, tehakse seda kõike olukorra parema väljanägemise pärast ja see hind võib olla ühiskonnale liiga kallis. Seesama, nende tabelite järgi läheb kõik ju veelgi kallimaks. Nüüd ma kuulen kolleeg Siim Kallase käest, et Eesti Energia on saatan ja teda tuleb lõhkuda. Siimu tütar, peaminister, on ju meie kõige suurem tuulelobist. Tõesti, Eesti Energia oma õlitehase ja tuulikute projektidega loomulikult segab eraettevõtjaid.

Mida ma tahaksin siin selle juures öelda? Järjekordne direktiiv, mis ta number oligi, 944 vist. Liikumine on õiges suunas, puhtama maailma ja odavama elektri ja energia suunas. Nõus. Aga kuidas seda tehakse? Ennaktempos ja riigisiseselt direktiivide, praegusel juhul nr 944 varjus püütakse vinti tunduvalt rohkem peale keerata. Nagu ma siin kolleegide jutust ja protokollidest olen aru saanud, tegelikult püütakse mingit oma agendat keevitada sellele direktiivile juurde. See ei ole ilus. See ei meeldi ei mulle ega ka meie fraktsioonile.

Nii et tegelikult, kui tuleb nüüd see tagasilükkamise hääletamine, siis võiks öelda, piltlikult, et küsimus on selles, kes avaldab usaldust Eesti Energiale ja kes mitte. Kolleeg Siim Kallase ettepaneku järgi need, kes hääletavad selle tagasilükkamise vastu, ründavad Eesti Energiat. Tuletan meelde, ükskõik, mida keegi Hando Sutterist arvab, aga ta on selgelt öelnud ... (Juhataja helistab kella.) kuigi komisjonist pole sellele vastust tulnud, et tegelikult see tähendab võrgutasude tõusu ja kõike seda.

Peeter, kas on vaja lisaaega?

Ei ole. Lõpetan lause ära lihtsalt. Seda peidetakse selle direktiivi varju. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näe, sulgen läbirääkimised. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Neid on omajagu – 25 tükki. Esimese muudatusettepaneku esitaja on majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on muudatusettepanekut arvestanud täielikult. Teise muudatusettepaneku esitaja on samuti majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Kolmanda muudatusettepaneku esitaja on majanduskomisjon ja komisjon on seda arvestanud täielikult. Neljas muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Viies muudatusettepanek, selle esitaja on samuti majanduskomisjon ja majanduskomisjon on seda arvestanud täielikult. Kuuenda muudatusettepaneku esitaja on Isamaa fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Selge. Teeme selleks jälle saalikutsungi.

Head kolleegid, meil on käsil eelnõu 426 teine lugemine, me oleme muudatusettepanekute juures. On palutud panna hääletusele kuues muudatusettepanek, mille esitaja on Isamaa fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Muudatusettepanekut toetas 21 saadikut, ettepaneku vastu on 45. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.

Seitsmes muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kaheksanda muudatusettepaneku esitaja on majanduskomisjon, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Üheksas muudatusettepanek, esitaja on majanduskomisjon ja majanduskomisjon on seda arvestanud täielikult. Kümnes muudatusettepanek, esitaja on majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. 11. muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, komisjon on seda arvestanud täielikult. 12. muudatusettepanek, selle esitaja on samuti majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 13. muudatusettepanek, esitaja on majanduskomisjon ja majanduskomisjon on seda arvestanud täielikult. 14. muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon ja ettepanekut on arvestatud täielikult. 15. muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 16. muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 17. muudatusettepanek, ka selle esitaja on majanduskomisjon ja komisjon on ise seda arvestanud täielikult. 18. muudatusettepanek, esitaja on majanduskomisjon ja majanduskomisjon on arvestanud täielikult. 19. muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 20. muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon ja ettepanekut on arvestatud täielikult. 21. muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 22. muudatusettepanek, selle esitaja on Isamaa fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Palun panna see muudatusettepanek hääletusele.

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 22, mille esitajaks on Isamaa fraktsioon ja mida juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Muudatusettepaneku poolt on 20 saadikut, vastu on 46, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

23. muudatusettepanek, selle esitaja on majanduskomisjon, majanduskomisjon on arvestanud täielikult. 24. muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 25. muudatusettepanek, esitaja on majanduskomisjon ja komisjon ise on seda arvestanud täielikult.

Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 426 teine lugemine lõpetada, aga Isamaa fraktsioon on teinud ettepaneku katkestada eelnõu 426 teine lugemine ja seda me hakkame hääletama. Kas on vaja saalikutsungit? Ei ole.

Panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku katkestada Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 426 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Katkestamist toetas 19 saadikut, katkestamise vastu on 46, erapooletuid ei ole. Ettepanek on tagasi lükatud. Teine lugemine on lõpetatud.

Meie tänane päevakord on läbi. Istung on lõppenud. Jääge siia veel kõik need, kes tahavad Eesti‑Maroko ühisasja ajada.