... eelnõu 426 teise lugemise töömaterjalid. Seaduseelnõu enda algatas Vabariigi Valitsus 2021. aasta 13. septembril.
Mis selle seaduseelnõuga saab? Selline asi, et sellega võetakse riigisisesesse õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta tehtud muudatusi. Need muudatused tooksid meie elektritarbijatele päris kasulikke asju, mitte ainult elektri-, vaid ka gaasitarbijatele, ja võimaldavad tarbijatele soodsamaid fikseeritud tähtajalisi hinnalepinguid. Samuti käsitlevad need siseturu ühiseeskirjade muudatusi, millega suurendatakse hajatootmise võimalusi. Nähakse ette ka energiakogukondade loomise, arendamise ja haldamise regulatsioon ning agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsioon, millega suurendatakse võrkude paindlikkust ja tarbijate energiatõhusust. Võrguettevõtjatele seatakse kohustus soetada turult pakkumismenetlusega paindlikkusmehhanisme. See on kõik tarbijate huvides. Eelnõuga seatakse ka tingimused võrguettevõtjale arendamaks elektrisõidukite turupõhiseid laadimisvõrke. See oleks väike ülevaade nendest kasudest, mis siit tulenevad.
Nüüd esimese ja teise lugemise vahelisest tööst, mis on toimunud. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 27. oktoobriks esitas muudatusettepanekuid Isamaa fraktsioon. Eelnõu menetlemisest parlamendis sai teavitatud suurt hulka asjaosalisi, kellest omakorda esitasid arvamuse meile AS Alexela, AS Eesti Gaas, Eesti Energia AS, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon, Elektrilevi OÜ, Justiitsministeerium, Konkurentsiamet, Eesti Elektritööstuse Liit ja Scener OÜ. Komisjon küsis osa eelnõu sätete kohta õiguslikku hinnangut ka meie enda, Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt.
Oma seisukohad eelnõu kohta esitatud arvamuse suhtes saatis majanduskomisjonile ka eelnõu algataja esindaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Käesoleva aasta 1. veebruaril esitasid nad juhtivkomisjonile täiendavad ettepanekud muudetava elektrituruseaduse täpsustamiseks ning võlaõigusseaduse ja maagaasiseaduse muudatuste lisamiseks. Kõik need arvamused ja ettepanekud on nähtavad eelnõu kaardil.
Majanduskomisjon on eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamisel korraldanud mitmeid töörühma koosolekuid ja komisjoni istungeid. Alustuseks, 8. oktoobril möödunud aastal toimunud komisjoni töörühma koosolekul selgitasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud põhjalikumalt selle eelnõu muudatusi, muu hulgas tutvustati täpsemalt riigivaraseaduse muudatuse tausta ja vajadust. Nende muudatuste eesmärk on, et Elektrilevi OÜ nõukogu oleks sõltumatu kogu Eesti Energia kontsernist ehk nõukogusse ei tohi kuuluda kontserni nõukogu liige, juhatuse liige ega muu juhtiv isik kontserni sees. Eesmärk on, et see ei mõjutaks jaotusvõrgu ettevõtja tööd ega mõjutaks ka kontsernisiseseid soodsamaid otsuseid teiste turuosaliste suhtes.
Arvamuste arutelu toimus komisjoni töörühmas 8. novembril. Sinna olid samuti kaasatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. 17. novembril oli töögrupi arutelu koos huvigruppidega, turuosalistega, seal osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Konkurentsiameti, Elektrilevi OÜ, Eesti Energia ja Eesti Elektritööstuse Liidu esindajad. Töörühma kohtumisel arutati pöördumiste murekohad läbi. Tuleb mainida, et mitmel kohtumisel läbi räägitud ettepanekud leidsid kajastust ka muudatusettepanekute loetelus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium aitas nende põhjal muudatusettepanekud valmis teha.
Peamiste probleemkohtade hulgas olid eelnõu § 1 punktid 22 ja 23, samuti punkt 27 ehk elektrituruseaduse § 18 täiendamine lõikega 52, millega nähti ette tegevuskeeld jaotusettevõtjale teenuseid osutavale ettevõtjale. Turuosalised viitasid siin võimalikule vastuolule põhiseadusega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium nõustus sellega. Nii et see punkt sai eelnõust üldse välja võetud.
Tänavu aasta 31. jaanuaril toimus komisjoni istungi raames arutelu koos huvigruppidega elektrituruseaduse § 18 muutmiseks. Seal oli konkreetselt teemaks Elektrilevi nõukogu moodustamise küsimus. Istungi eesmärk oligi komisjoni liikmetele asjaolude ja olukorra selgitamine.
4. veebruaril toimunud töörühma koosolekul arutati taas muudatusettepanekuid ja valmistati ette muudatusettepanekute loetelu. 7. veebruari komisjoni istungil andis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ülevaate laekunud arvamustest ja ettepanekutest, mida ei toetatud ja mis muudatusettepanekute loetelus kajastust ei leidnud. Need puudutasid tugiteenuseid, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmist, kogukonna sätte täiendusi tarbimiskaja ning võrguettevõtja poolt teabe avaldamise tähtaega. Samuti anti tagasisidet nõukogu sõltumatuse teemaliste pöördumise kohta. Toodi välja erinevaid võimalusi, mis puudutasid nõukogu sõltumatuse teemaga edasi liikumist. Kõne all olid ka osaliselt sõltumatute liikmetega nõukogu, nõukogu teema üldse välja jätmine ja selle kohta eraldi eelnõu algatamine, nõukogu teema tervikuna eelnõust välja jätmine, samuti nõukogu täielik sõltumatus ehk edasi minemine eelnõu algse sõnastuse ja selle täiendustega.
Siin ma pean etteruttavalt juurde ütlema ka selle, et see sõnastus "täielikult sõltumatu" on tinglik, sest näiteks Konkurentsiamet on otse öelnud, et nende seisukoha järgi tuleb Elektrilevi täielikult Eesti Energia kontsernist eraldada, just sellesama turuosaliste suhtes erapooletu ja võrdse kohtlemise huvides ja ka täieliku sõltumatuse huvides.
Järgmisel, 10. veebruari komisjoni istungil arutati ja hääletati muudatusettepanekuid. Kuna eelnevatele istungitele lisandus erinevaid alternatiive, siis neid komisjoni istungil arutati. Arutelude hääletuste tulemusena toetati komisjonis seisukohta ja jäädi põhimõtteliselt selle juurde, mis on algselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ette kirjutatud või seal algses eelnõus, ja seda on ka natuke täiendatud.
Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna hinnangu kohaselt ei tulene jaotusvõrguettevõtja ja sellega samasse kontserni kuuluva elektriettevõtja nõukogu liikmeks olekule seatud piirangud direktiivist, kuna nõukogu liikmed äriseadustiku kohaselt ei saa olla vaadeldavad jaotusvõrguettevõtte juhtimise eest vastutavate isikutena ning elektriettevõtja nõukogu elektritootmise, ülekandmise või tarnimise igapäevase juhtimise eest vastutava struktuuriüksusena direktiivi artikli 35 lõike 2 punkti a tähenduses. Samas rõhutati, et ei ole vastuolu ka direktiiviga. Küsimus on lihtsalt selles, kas direktiiv võtta nõuetekohaselt üle, nagu ta praegu on, või võtta ta selle eelnõuga rangemalt üle.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on selle peale selgitanud, et eelnõuga võetakse üle direktiiv, mille mõte on muu hulgas tagada, et jaotusvõrguettevõtja on absoluutselt sõltumatu tootmisest, müügist, salvestamisest või laadimistaristu arendamisest. No nii. Siin on nüüd sõnastuste konflikt. Siin põrkuvad erinevad ametid ja erinevad seisukohad, mis on absoluutne sõltumatus ja kuidas seda tagada. Selle nõude tagamiseks peab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvates olema ka sõltumatu nõukogu. Nõukogu kohta tehtava muudatuse ajend on olnud see, et Euroopa Komisjon sai 2019. aasta sügisel kaebuse, et Eestis ei ole õigesti ja täielikult üle võetud direktiivi sätteid, mis puudutavad jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva elektriettevõtja eraldatust. Seetõttu on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium konsulteerinud Euroopa Komisjoni ametnikega ja oma eelnõus tehtud ettepanekud selle konsultatsiooni tulemusena ka esitanud.
Konkurentsiamet on juhtinud tähelepanu, et on väga oluline, et juhul, kui jaotusvõrguettevõtja omanik on ise elektriettevõtja (tootja, müüja vm teenuste pakkuja), siis oleks tagatud, et jaotusvõrguettevõtja kohtleks nii konkurente kui ka emaettevõtet võrdselt. Konkurentsiamet on leidnud, et efektiivseim viis Elektrilevi OÜ kui ettevõtte sõltumatuse tagamiseks oleks omandi eristamine. Aga nad toetavad ka eelnõus toodud lahendust. See lahendus oleks nende silmis nagu poolik lahendus, mis tegelikult peab viima lõpliku lahenduseni.
Siinkohal ütlen isiklikult juurde, et kogu selle teema juures jäi ka minule isiklikult sellest mulje ja arusaam, et parim lahendus siin on Elektrilevi omandiline eristamine Eesti Energia kontsernist. Selle põhjal on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koos Rahandusministeeriumiga nüüd koostamas mõjuanalüüsi, just selle eristamise kohta, ja see peaks nende sõnutsi augustikuuks valmis saama. Augustikuus ja järgmisel sügisel peaksid nad tulema välja oma ettepanekutega eristamise teemal.
Nii. Siis on jäänud veel muudatusettepanekud, mille loetellu on kantud 25 muudatusettepanekut. Nendest kaks on Isamaa fraktsiooni omad, ülejäänud on juhtivkomisjoni ettepanekud, millest 20 on esitanud juhtivkomisjonile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Muudatusettepanekutest nr 6 ja nr 22 esitas majanduskomisjonile Isamaa fraktsioon. Need lähtuvad arusaamast, et emaettevõtjal peab olema õigus oma tütarettevõtte nõukogu liikmete nimetamiseks. Muudatusettepanekuga nr 6 soovitakse seetõttu eelnõust välja jätta elektrituruseaduse § 18 täiendamine lõikega 13, mille kohaselt üldkoosolekule teeb nõukogu liikmete nimetamise ja tagasikutsumise ettepaneku riigivaraseaduse §-s 801 nimetatud nimetamiskomitee. Muudatusettepanekuga nr 22 soovitakse jätta välja riigivaraseaduses tehtavad muudatused ja sellega seoses muuta ka eelnõu pealkirja, sest siis ei peaks riigivaraseadust üldse puutuma. Eelnõu algataja seda ettepanekut ei toetanud, just nimelt eeltoodud põhjustel.
Nüüd, juurde saab märkida veel nii palju, et eelnõu tekst on läbinud kahe lugemise vahel keeletoimetuse ja sellest tulenevad parandused on teise lugemise tekstis märgistatud. Juhtivkomisjon tegi järgmised menetlusotsused. Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 17. veebruariks 2022 ehk tänaseks ja ettepanek on teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda ja viia lõpphääletus läbi 23. veebruaril 2022. Aitäh!