Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:57 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu, tere kaunist kolmapäeva! Alustame täiskogu VII istungjärgu 5. töönädala kolmapäevast istungit. Nüüd on Riigikogu liikmetel võimalus üle anda arupärimisi või eelnõusid. Palun! Seda soovi ei ole, järelikult on meil aeg läbi viia kohaloleku kontroll. Palun kohaloleku kontroll!

14:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreerus 74 Riigikogu liiget. Head kolleegid! Me tihti üksteisele õnne ei soovi, aga täna tähistavad sünnipäeva eelmine Riigikogu spiiker Henn Põlluaas ja ka põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi. Nii et kui te satute pärast neid nägema kusagil koridori peal, siis lööge käsi pihku ja soovige palju õnne. (Aplaus.) 


1. 14:01 Riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (417 SE) kolmas lugemine

14:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Aga läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Meil on kavas kolmas lugemine. See eelnõu hääletus vajab koosseisu häälteenamust, aga enne selle juurde asumist on Riigikogu fraktsioonidel võimalik sõna võtta. Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel soovib seda teha Leo Kunnas. Palun!

14:02 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid!

14:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma korraks vabandan. (Helistab kella.) Palun!

14:02 Leo Kunnas

Head kolleegid! See eelnõu on oluline selles mõttes, et me liitsime riigikaitseseadusega sundkoormiste seaduse. Kuna praeguses julgeolekuolukorras sõja- ja Kaitseväe suurendamine on vältimatu, siis mida suurem on sõja- ja Kaitsevägi, seda rohkem ressursse me peame tsiviilsektorist kasutusele võtma. See oli see eesmärk. Praeguseks võib tõdeda, et komisjoni töö tulemusena me saime need kitsaskohad, mis seal olid, enamasti lahendatud. Ehk me võtsime välja siit selle seitsme päeva määratluse eraisiku toidumoona varu suhtes. Sellega me julgustame inimesi ise looma toiduvarusid ja seda koguma. Sellest ei oleks ka Kaitseväele või riigile tervikuna väga palju kasu, kui me tahaks neid sundkoormata, sest need kogused on lihtsalt niivõrd väikesed. Me saime selle probleemi konstruktiivselt lahendatud.

Siin kerkisid üles ka Kaitseliidu teemad, kuigi see ei ole otseselt selle seaduse küsimus. Me jõudsime sellega sinnani, et Kaitseliidu riigikaitse ülesandeid ei saa mitte kuidagi vähendada. Vastupidi, neid tuleks suurendada. Aga see küsimus on tegelikult juba järgmise etapi lahendada. Järgmine etapp on valmisolekuseadus. Käesoleva aasta sügisel plaanib valitsus tulla välja valmidusseadusega, kuhu pannakse kokku lisaks praegusele riigikaitseseadusele ka erakorralise seisukorra ja hädaolukorra seadus. Ehk töö läheb edasi.

Kokkuvõtvalt me saime need küsimused lahendatud. Need asjad, mida ei saanud lahendada, lükkusid edasi, aga kokku võttes on töö tehtud. Kutsun kõiki üles seda seadust toetama. Aitäh!

14:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii. Rohkem fraktsioonidel kõnesoove ei paista olevat. Järelikult sulgen läbirääkimised ja läheme lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.

Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 417. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

14:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Eelnõu toetab 81 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


2. 14:07 Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (327 SE) kolmas lugemine

14:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 327 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Jaak Juske, palun!

14:07 Jaak Juske

Head kolleegid! Auväärt Riigikogu! See on tänases kiiresti muutuvas infoühiskonnas üks väga oodatud ja vajalik seadus. Eestil on tõesti viimane aeg võtta üle Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv. Oleme üks viimaseid liikmesriike, kes seda teeb. (Juhataja helistab kella.)

Eriti oluline on see seadus praeguses väga ärevas julgeolekusituatsioonis. Euroopa õigus näeb ette, et kui mõni meediakanal kahjustab ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, võib valitsus piirata selle kanali levi. Nii tuleb ka meie, Eesti valitsusel lõpetada kiiremas korras pea liiva alla peitmine ning piirata Eesti territooriumil vaenulike propagandakanalite tegevust. Nende eetris kõlavad pea iga päev Eesti omariiklust naeruvääristavad ja meie ühiskonda lõhkuvad seisukohad.

14:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Juske, ma korraks vabandan. Head kolleegid, sumin on päris suur saalis. Kui on omavahel midagi arutada, äkki saame seda teha saalist väljaspool, muidu on isegi juhatajal väga raske kuulata, mida härra Juske siin räägib. Palun!

14:08 Jaak Juske

Just. Seda enam, et tuleb veel üks oluline punkt, mis sotsiaaldemokraate selle eelnõu puhul häirib. Nimelt keelab Euroopa direktiiv igasuguse diskrimineerimise, igasuguse viha ja vaenu õhutamise meedias. Seda tingimusteta. Aga EKRE ja praeguse valitsusliidu sõbralikus koostöös on viidud eelnõusse sisse muudatus, mis keelab viha ja vaenu õhutamise vaid siis, kui sellega põhjustatakse otsest ohtu kellegi elule, varale ja tervisele. See on oluline tilk tõrva selle olulise seaduse tekstis. Muide, ka ametisolev valitsus oli selle põhimõttelise muudatuse vastu, aga Riigikogus andis koalitsioon EKRE-le alla ja hääletas selle piinliku muudatuse eelnõusse sisse. 

Kuna aga kõnealune seadus täpsustab oluliselt mängureegleid meie kiiresti muutuvas meediavaldkonnas, võimaldades vaenulike propagandakanalite tegevuse piiramist ja lõpetamist, annavad sotsiaaldemokraadid sellele seaduseelnõule oma poolthääle. Aitäh!

14:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Reformierakonna fraktsiooni nimel Heidy Purga. Palun!

14:10 Heidy Purga

Tere päevast, head kolleegid! Kõigepealt ühest teemast ...

14:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Härrased Ratas ja Saar! Ma tänan.

14:10 Heidy Purga

Kõigepealt ühest teemast, mis teisel lugemisel hakkas omamoodi emotsioone koguma. See teema selle seaduse sisus käib ligipääsetavuse kohta. Ekslikult on tekkimas mulje, nagu oleks selles direktiivis ligipääsetavuse osa tagamine lükatud kuhugi kaugesse tulevikku ning antud liiga pikk aeg selle kohustuse tagamise täitmiseks. See ei vasta tõele. Ligipääsetavus on oluline nii selles muudetavas direktiivis kui ka juba praegu kehtivas seaduses. Juba sellel hetkel on seaduses kirjas ligipääsetavuse kohustus, kuid see on liiga üldsõnaline ning konkreetsete suunisteta ja sellel ei ole tegevuskava.

Aga nüüd meie ees olev seadusemuudatus enne kolmandat lugemist annab ligipääsetavuse tagamiseks ette ajakava ja näeb ette ka kahte aruandlusperioodi, mille puhul on paremini tulemustest näha, kuidas oleks mõistlik järk-järgult oma teenused ligipääsetavaks teha. Siin on oluline nüanss ka ettevõtjate vaates, sest ka ettevõtjatele on väga oluline, et need kohustused tulevad järk-järgult, mitte üleöö.

Aga ka üldisemalt. Meediateenuste seaduse muudatus annab loomulikult ka palju teisi vajalikke uuendusi, näiteks meie audiovisuaalmeedia teenuste ja ka uute digiplatvormide teenuste piiriülese levi mujal Euroopas. Sest teenuste vaba liikumise eeldus ühtsel Euroopa Liidu turul on Euroopa Liidus ühiselt kokkulepitud reeglite järgimine, lisaks seni kehtinud kohmakate reeglite muutmine ajakohasteks. Meie meediasektor ootab seda seadusemuudatust, et tegutseda võrdsetel alustel. Uued platvormid on seni olnud reguleerimata ning annavad hulgaliselt uusi võimalusi edukaks tegutsemiseks ja ka Eesti meediasektori enda arenguks, näiteks reklaamipiirangute paindlikumaks muutmine, alaealiste kaitse ja puuetega inimeste parem juurdepääs teenustele.

Veel on oluline tähendada, et see seaduseelnõu ei tegele sõnavabaduse piiramisega ega muul moel meedia sisu reguleerimisega. Kõik on toiminud üle 20 aasta ning Eestis ei ole ühtegi näidet, kus oleks piiratud sõnavabadust või sekkutud meediavabadusse ja vabasse infoliikumisse. Tänan kõiki, kes panustasid selle pikalt veninud eelnõu valmimisse. Aitäh!

14:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Jaak Valge, palun!

14:13 Jaak Valge

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Me ilmselt ei kahtle, et Eesti peavoolumeedia, eriti Ekspress Grupp, on poliitiliselt kallutatud. Ega selles tasakaalu puudumises tõesti kahtlust pole, mida ka MTÜ Meedia Uurimise Keskus eelmisel aastal selgelt statistilise analüüsi alusel tõestas. Olgu selle era- või erakonnameediaga, kuidas on – erameedial on ka õigus oma vaatepunktile –, aga ma julgen arvata, et tasakaaluta on meie rahvusringhääling. Küllap me seda näeme, kas mu hüpotees on õige, kuna rahvusringhääling ise teeb varsti sellekohase uuringu ja loodetavasti on üks uuring tulemas ka kõrvalt.

Aga nüüd küsime, kas selles olukorras peaks see justkui tähendama, et EKRE peaks olema poliittehnoloogilistel põhjustel kõigi meedia, eelkõige avalik-õigusliku meedia kontrollimise või suukorvistamise poolt. Ma loodan, et ma ei kõla üleliia pateetiliselt, aga vastus on ei, seda põhimõttelistel kaalutlustel. Nimelt, me kaitseme sõnavabadust, ka teie sõnavabadust, sotsiaaldemokraadid. 

Vihakõne definitsiooni laiendamine ja muutmine selliseks ebaselgeks, laiu tõlgendusraame jätvaks mõisteks, nagu see oli algselt eelnõus, ei ole vastuvõetav, kuna süüteokoosseisusid on pädev kehtestama vaid seadusandja. Pealegi pole selleks mitte vähimatki praktilist vajadust. Nagu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettevõtluse osakonna meediateenuste ekspert teatas, ei ole olnud seni ühtegi küsimust, kus oleks üldse tulnud vihakõne temaatikaga tegeleda. Selles mõttes Eesti meediateenuste osutajad käituvad hästi. Ei ole olnud juhtumit, kus oleks vaja rakendada vastavaid seaduse nõudeid. See seadus on olemas juba aastast 1994.

Mina ütlen, et kui me tõesti vihakõne mõistet oleksime laiendanud, siis oleks see tähendanud seda, et me justkui kehtestaksime uusi süütegusid, ja seda oma sõnavabaduse arvel. Autoritaarrežiimide puhul piiratakse sõnavabadust otse, nagu te teate, ajakirjanduse sees või järeltsensuuriga, aga poolautoritaarsetes riikides piisab ka sellest, kui tekitada hirm tagajärgede ees ning takistada inimestel ja ajakirjanikel oma mõtete väljendamise õigust kasutada. Sõnavabadust saab piirata ka nõude kaudu olla poliitkorrektne.

Vihakõne mõiste laiendamine tegelikult tähendabki just sedasama hirmu tekitamist tagajärgede ees. Ma ei hakka pikalt rääkima, aga tuletan teile meelde, et vihakõne laiendatud kontseptsioon pärineb Nõukogude Liidust. Sõnavabaduse piiramine vihakõne alusel polnud toona sugugi mõeldud vähemuste vabastamiseks, vaid vastupidi, demokraatide ohjeldamiseks.

Niisiis, see säte oli meile vastuvõtmatu. Tegelikult meie, kes me oleme pool sajandit kogenud Nõukogude totalitaarvõimu, oleme kohustatud ka teistele Euroopa rahvastele teadvustama sõnavabaduse piiramise meetodeid ja tagajärgi. Ma loodan, et meie ametnikud, kes võib-olla Euroopa Komisjonis meie otsuseid kaitsma peavad, teevad seda ka pädevalt.

Lõpetuseks ma peatuksin meie parlamendi töömeetodil. On tõesti hea, et selle eelnõuga kompromiss saavutati, aga ei ole hea, et see kompromiss tuli ainult obstruktsiooni survel. See ei ole parlamentarismile omane. Hea parlamentaarne käitumine tähendab läbirääkimisi ning kui läbirääkimistel tulemuseni ei jõuta, vaat siis äärmise vahendina kasutatakse obstruktsiooni. Aga praegu ka tuleb järjest eelnõusid, mille kohta on teada, et meie nendega nõus ei saa olla, sellest hoolimata enne läbi ei räägita.

Lisaks meenutan, et valitsuskoalitsioon matab eelnõusid ka komisjonidesse.

Üks minut.

14:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Lisaaega mõtlete?

14:17 Jaak Valge

Jah.

14:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, üks minut lisaaega!

14:17 Jaak Valge

See tähendab tegelikult ju samuti obstruktsiooni. Eelnõude matmine komisjonidesse tähendab samamoodi parlamendi töö takistamist ehk obstruktsiooni. Kuna valitsuskoalitsioon on nii või teisiti jõupositsioonil, kui takistatakse isegi arutelu, siis on see eriti vastuvõtmatu. Sellega me kaugeneme parlamentarismist veelgi. Aga käesoleva eelnõu puhul me hääletame poolt. Aitäh!

14:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Isamaa fraktsiooni nimel Üllar Saaremäe, palun!

14:18 Üllar Saaremäe

Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! See on nüüd küll seaduseelnõu, mida on arutatud väga pikalt, nii poolt‑ kui vastuargumentidega. On küsitud, on vaieldud, on mindud teravaks jne, jne. Ka kultuurikomisjon, ei ole ju saladus, on seda arutanud vast üheksal korral. Number on meeles.

Kõik eelkõnelejad on olulised asjad ära öelnud. Pean nõustuma Heidy Purgaga, kes ütleb, et see on väga vajalik ja meil on ilmtingimata vaja see vastu võtta. Pean nõustuma ka Jaak Juskega, kes ütleb, et nende jaoks on seal punkte, mis ei ole vastuvõetavad. Pean nõustuma ka Jaak Valgega mitmeski asjas.

Aga mitte sellest ei tulnud ma siia rääkima. Isamaa tegi kaks konkreetset ettepanekut. Kahjuks neid arvesse ei võetud, kuigi austatud Aadu Must ütles, et kusagil need meie ettepanekute alged ju ometi viibivad ja on ja kujundavad sellega ka seadust.

Teisel lugemisel ütles hea erakonnakaaslane Mihhail Lotman, et kõik ei ole kuld, mis Brüsselist tuleb. Pean siinkohal temaga nõustuma. Ja siinkohal nõustub terve Isamaa fraktsioon eelöelduga. Selles õige pea seaduseks saavas eelnõus on väga palju halle alasid. Ei ole mõtet neil pikemalt peatuma hakata. Kas või seesama teema, mis asi on diskrimineerimine, kes selle alla joonib, kes nimetab, et see on ja see ei ole, jne, jne, jne. Nende hallide alade tõttu Isamaa tänasel hääletusel värve ei lisa. Jätame oma hääletuse täpselt sama halliks, nagu on need hallid alad selles seaduseelnõus, mis kohe seaduseks saab. Aitäh teile!

14:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Keskerakonna fraktsiooni nimel Aadu Must, palun!

14:20 Aadu Must

Austatud juhataja! Head kolleegid! Tegemist on ühe sellise eelnõuga, mis oli kultuurikomisjonile päris õpetlik ja ma usun, et vast isegi tervele parlamendile õpetlik, sellepärast et eurodirektiivid ongi ühed imelikud asjad, mille kohta on alati palju erinevaid arvamusi. Ühelt poolt püüdlus Euroopasse, vana üleskutse "Saagem eurooplasteks, aga jäägem ikkagi ka eestlasteks!" tuleb ju kõigile tuttav ette. Täpselt samuti on demokraatiaga. Ma julgen öelda – ja tulgu keegi, kutsugu mind välja, kes ütleb, et seda asja ei arutatud komisjonis demokraatlikult –, et me võime võtta mustvalge maailmapildi ja näha, kuidas mõni asi meeldib kellelegi rohkem või kellelegi ei meeldi. Teate, demokraatiaga ongi nii: demokraatia meeldib kõigile, aga demokraatlikult vastu võetud otsused kõigile ei meeldi, sest inimesed on erinevad, huvid on erinevad, traditsioonid on erinevad. Ja selles mõttes õpimegi demokraatiat.

Ma arvan, et selle eelnõu menetlemise kogemusest tuleb õppida veel teistegi eurodirektiivide juures. Tuleb õppida seda – ma vaatasin, kuidas meil oli juttu hiljuti ühest eurodirektiivist –, millest Rootsi kolleeg saab aru ühtemoodi, Eesti kolleeg vastavalt oma ajaloole hoopis teistmoodi. Kellele sobib, kellele ei sobi ja kelle ajalooline traditsioon ei lubagi mõnda põhimõtet kiita. Tegime tööd, jälle mustvalget tööd, eri institutsioonide ja asutustega. Jaak Valge menetlejana komisjonis küsitles ühte, teist ja kolmandat institutsiooni. Mina komisjoni esimehena tegin täpselt sama. Ja me katsime päris hästi selle ala ära.

Veel, vana tõde: Riigikogu ei kirjuta ühte seadust. Me tegeleme seadusandlusega ja alati vaatame seda, kas tekivad hallid alad või mustad laigud või valged augud või kas nad on ikka kaetud. Täpselt samuti me käisime läbi mitmed ametkonnad, kuni Siseministeeriumini välja, et kontrollida, ega ühe või teise sõnastuse hälbega ei juhtu nii, et riik hakkab töötama teistmoodi või halvemini. Kontrollisime.

Üllar Saaremäe nii toredasti ütles – enne kui ta välja jõuab, ma hõikan talle järele –, et mõnda ettepanekut ei arvestatud. Arvestati küll! Asi on selles, et ega siis ainult neid asju kirja ei pandud ja arvestatud, mis tulid paberi peal ja protokollis. Mina tahan küll tunnustada kõiki komisjoni liikmeid, kes aitasid nihutada kõiki vaidlusaluseid küsimusi mõistlikus suunas. Konsensuse suunas, aga võib-olla ka ühiskonnale vajalikus suunas.

Viimane tähelepanek veel. Me oleme kasutanud erinevaid võimalusi nii-öelda taustauuringuks. Kujutage ette, ka Euroopa taustauuringuks. Ja meil on kujunenud, eriti selle telekakoosolekute ajastul, päris head kontaktid mitme riigi kolleegidega. Mind on aidanud selles näiteks Balti Assamblee kolleegid ja meie sõpruspartnerid. Julgen teile öelda, et eurodirektiivid ei ole puhas kuld, aga nad ei ole ka midagi sellist, mis viiksid rappa. Kuulge, enamikus on riikides normaalne see, et on mõnes asjas hälve natukene ühele poole, natukene teisele poole või natuke kolmandale poole.

Mina omalt poolt tänan väga kõiki komisjoni liikmeid, kõiki erakondi. Ma ei ütle, et oi, see on väga hea seadus, aga ma ütlen Eduardile, et see on olemasolevatest parim, mis on võimalik meie parlamendis sel teemal vastu võtta. Aitäh!

14:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Juske, kas te soovite vasturepliiki?

14:24 Jaak Juske

Just, jah, kuna mind mainiti. Ma olen hea kolleegi Aadu Mustaga nõus, et see on kahtlemata seadus, mis võetakse vastu demokraatlikul moel. Tõepoolest, demokraatias ei pea seadused kõigile meeldima. Aga demokraatlikus ühiskonnas ei sõlmita kompromisse väärtuste arvel, nagu paraku valitsusliit täna EKRE-ga tegi, sest kui me hakkame demokraatias väärtuste arvel tegema kompromisse, siis see varsti enam ei ole demokraatlik ühiskond.

14:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Mõistan, et vasturepliigisoov on ka Mihhail Lotmanil, keda Üllar Saaremäe nimetas.

14:25 Mihhail Lotman

Aitäh! Siin on räägitud sellest, et on saavutatud kompromiss, et seal eelnõus on palju head, kuigi on mõned problemaatilised kohad. Ma olen kõige sellega nõus. Aga sõnavabadus ei ole see valdkond, kus ma olen valmis kompromissile minema, ja see on põhjus, miks ma hääletan selle eelnõu vastu. 

14:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Musta kõnes vist kõlas ka härra Odinetsi nimi.

14:26 Eduard Odinets

Jaa, härra Must mainis Eduardi, aga siin saalis on ainult üks Eduard ja ma eeldan, et see olen mina. Soovin samal hallil teemal ka peatuda. Härra Lotman räägib küll sõnavabadusest, aga mina tahaksin rääkida sellest, et sõna on küll vaba, aga see sõna ei tohi kellelegi haiget teha. Kui me lubame meediateenuste osutamisel meediakanalites, audiovisuaalmeedias, õhutada viha, õhutada vaenu, õhutada diskrimineerimist, siis see ei ole hall ala, see on mustvalge ala. Kui Must ja Valge omavahel kokku leppisid, siis mina sellega leppida ei saa. Ma väga austan sõnavabadust, aga kui see sõna teeb haiget, siis sellega nõus ei saa olla. Sellistel kokkulepetel, sellistel kompromissidel, mida tehakse väärtuste arvel, ei ole kohta ühes parlamentaarses demokraatlikus riigis.

14:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, kolleegid, siin saalis tõepoolest sõnal on jõud. Rohkem kõnesoove ei näe. Sulgen läbirääkimised ja läheme lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 327. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 73, vastu 1 ja erapooletuid 2, leidis eelnõu toetust ja on seadusena vastu võetud.


3. 14:30 Rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (494 SE) teine lugemine

14:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 494 teine lugemine. Palun põhiseaduskomisjoni liikme Marko Tormi kõnetooli. (Helistab kella.) Palun saalis vaikust!

14:30 Marko Torm

Suuremat sorti õnnitlemine.

14:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Me ei saa alustada selle punkti menetlemist enne, kui saalis on vaikus. Marko, ma väga vabandan. Nii. Palun, härra Torm!

14:30 Marko Torm

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Teise lugemise puhul tõepoolest põhiseaduskomisjoni esindajana käsitlen rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Esmasel lugemisel tutvustasime põhjalikult, miks seadust muudetakse. Kui peaks siin meeldetuletuseks kolme tingimuse alla tooma need muudatuse põhjendused, siis [need on järgmised]: punkt üks, inimeste jaoks muutub asi paindlikumaks-lihtsamaks, saadakse oma andmetele kiiremas korras ligi; teiseks, omavalitsustele hüvitatakse riiklikud toimingud; ja punkt kolm, töötundide arv, mis siiamaani on seaduse täitmisega kaasnenud, ka ametnikkonna puhul, väheneb. See tundub igati mõistlik ja seda mõistlikkust toetab, mulle tundub, ka see, kuidas põhiseaduskomisjonis on teemat arutatud – üldiselt ilma suurema kireta. Küll on päritud ja arutatud mitmete nüansside üle.

Teiseks lugemiseks muudatusettepanekuid ei laekunud, välja arvatud Eesti Linnade ja Valdade Liidult kaks, ma julgen öelda, pigem tehnilist küsimust, millele on antud ka komisjoni liikmete jaoks ammendavad vastused. Üks puudutas selgitust selle kohta, kes teostab seaduse ja süsteemide rakendamise üle kvaliteedikontrolli. Vastus oli, et seda teeb Siseministeeriumi ametnikkond. Teine küsimus puudutas kulutusi, mis kaasnevad toimingutele vastamisega. Vastus oli taas see, et kulutusi tegelikult ei suurendata ja protseduuri ei muudeta, käsitletakse ainult riigilõivu ja selle muutust.

Menetluslikud otsused olid sellised: konsensuslikult toetati komisjonis eelnõu teisele lugemisele saatmist ja juhul, kui suur saal oma otsusega otsustab eelnõuga edasi minna, siis oli ettepanek suunata seaduseelnõu kolmandale lugemisele 23. veebruariks. Minu poolt praegu kõik.

14:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimusi ettekandjale ei paista. Ja muudatusettepanekuid siin ei ole. Nüüd on võimalik avada läbirääkimised. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada ja me oleme teise lugemise lõpetanud.


4. 14:33 Loovisikute ja loomeliitude seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (517 SE) teine lugemine

14:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud loovisikute ja loomeliitude seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 517 teine lugemine. Palun ettekandjaks kultuurikomisjonist Marko Šorini.

14:34 Marko Šorin

Lugupeetud istungi juhataja! Head saalis viibijad! Kultuurikomisjon arutas eelnõu oma 8. veebruari istungil, millest ei saanud osa võtta komisjoni esimees Aadu Must ja mille tõttu juhatas kogu koosolekut aseesimees Jaak Valge. Kutsutud olid Haridus‑ ja Teadusministeeriumi kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna kõrghariduse valdkonnajuht Kristi Raudmäe ja Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre.

Selle eelnõu kohta saatsid oma arvamuse või heakskiidu kaks alaliitu, kuigi neid [arvamuse küsimisi] saadeti lausa seitsmeteistkümnele. Eesti Balletiliit kiitis eelnõu heaks. Eesti Esitajate Liit ei esitanud samuti täiendavaid ettepanekuid, kuid tõi oma arvamuses välja, et lisaeelarve koostamisel oleks vaja siia planeerida lisavahendeid. Komisjonis oli loomulikult juttu ka sellest, et see eelnõu selliseid rahalisi aspekte ei puuduta.

Muudatusettepanekuid esitasid Riigikogu saadikud kaks ja üks formuleeriti komisjoni muudatusettepanekuna. Esimese muudatusettepaneku olid esitanud Helle-Moonika Helme ja Jaak Valge. See muudatusettepanek puudutas vanuselisi piiranguid, et [loometoetust] saaksid taotleda ka nooremad kui 15-aastased ja vanemad kui 65-aastased. Komisjoni istungil Jaak Valge tutvustas ka oma muudatuste sisu. Ministeeriumi esindaja ütles, et seaduse üks põhiline eesmärk on sotsiaalsete tagatiste garanteerimine, alla 15-aastastel ning pensioniealistel isikutel aga on tagatud haigekassa [kindlustatus] ja muud sotsiaalsed tagatised, selles mõttes vanuse järgi neid seaduses kuidagi ei diskrimineerita. Peale diskussiooni pani koosolekut juhtinud Jaak Valge muudatusettepaneku hääletusele. Selle poolt oli 2: Jaak Valge ja Helle-Moonika Helme; vastu 5: Šorin, Purga, Sutrop, Rajasalu, Šmigun-Vähi, ning erapooletuid oli 3: Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Üllar Saaremäe, Eduard Odinets. Seega jättis komisjon selle muudatusettepaneku arvestamata.

Teise muudatusettepaneku oli teinud Leo Kunnas ja selle sisu oli see, et eelnõu jõustuks tagasiulatuvalt aasta algusest. Jaak Valge, kelle muudatusettepaneku esitaja oli volitanud muudatust tutvustama, tegi selle kohta ülevaate. Samas, ministeeriumi nõunik selgitas, et Kultuuriministeerium ei toeta seda muudatusettepanekut, sest algne ettepanek muudatuse jõustumiseks aasta alguses tuli küll Justiitsministeeriumilt ning selle kohta on Kultuuriministeerium oma seisukoha ka seletuskirjas esitanud, kuid enamiku loomeliitude ehk seaduse peamiste rakendajate arvamus oli, et seadus võiks jõustuda mitte tagantjärele, vaid vastuvõtmise hetkest. Lisandub ka asjaolu, et tagantjärele haigekassa ravikindlustust anda ei ole võimalik. Hääletusel oli selle muudatusettepaneku poolt 4: Jaak Valge, Helle-Moonika Helme, Viktoria Ladõnskaja-Kubits ja Üllar Saaremäe; vastu oli 6: Marko Šorin, Heidy Purga, Margit Sutrop, Ülle Rajasalu, Kristina Šmigun-Vähi ja Eduard Odinets. Seega jättis komisjon ka selle muudatusettepaneku arvestamata.

Kolmanda muudatusettepanek oli esitanud kultuurikomisjon. See aitab sõnastada seda, kuidas arvestatakse seda perioodi, kus loovisikul ei ole võimalik loometööga tegeleda, olgu [põhjuseks] lapsehoolduspuhkus või ajateenistus Kaitseväes. Ministeerium pooldab seda muudatusettepanekut. Kui see muudatusettepanek pandi komisjonis hääletusele, siis olid kohal olnud komisjoni liikmed kõik selle poolt.

Peale seda pani Jaak Valge hääletusele ka menetluslikud otsused. Esiteks, eelnõu peaks olema suures saalis menetluses 16. veebruaril (see leidis konsensuslikku toetust), ning teiseks tehti ettepanek teine lugemine lõpetada (see oli samuti konsensuslik otsus). Aitäh!

14:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimusi Riigikogu liikmetel ei paista olevat. Tänan!

14:38 Marko Šorin

Tänan tähelepanu eest!

14:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Esimese muudatusettepaneku on teinud Helle‑Moonika Helme ja Jaak Valge, komisjon on jätnud arvestamata. Rene Kokk, palun!

14:39 Rene Kokk

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

14:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Asi klaar. Austatud Riigikogu, tuletan meelde, et arutame loovisikute ja loomeliitude seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu muudatusettepanekuid. Panen teie ette hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille on teinud Helle‑Moonika Helme ja Jaak Valge ning juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 24 Riigikogu liiget, vastu oli 51. Ettepanek ei leidnud toetust.

Teise muudatusettepaneku on esitanud kultuurikomisjon ja see on arvestatud täielikult. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Leo Kunnas, juhtivkomisjon jätnud arvestamata. Rene Kokk, palun!

14:42 Rene Kokk

Aitäh, hea eesistuja! Palun panna ka see muudatusettepanek hääletusele.

14:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, meil just oli hääletus. Kas me peame tegema ka kutsungi või võime minna kohe hääletuse juurde? Selge. Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, esitanud Leo Kunnas, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 23 Riigikogu liiget, vastu oli 52. Ettepanek ei leidnud toetust. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Oleme teise lugemise lõpetanud.


5. 14:43 Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (420 SE) teine lugemine

14:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänane viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 420. Palun kultuurikomisjoni nimel teist lugemist tutvustama Eduard Odinetsi.

14:43 Eduard Odinets

Austatud aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Tegemist on taas seadusega, mida on menetletud päris kaua ja mille kohta on tehtud päris palju muudatusettepanekuid. Kaasatud oli päris palju huvigruppe ja laekunud päris palju arvamusi. Minu ettekanne ilmselt ei ole enam nii kiire kui kahe eelmise seaduseelnõu puhul.

Tegemist on õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga. Esimesel lugemisel oli see seaduseelnõu siin suures saalis eelmise aasta 27. oktoobril. 10. novembriks eelmisel aastal, kui oli muudatusettepanekute esitamise tähtaeg, laekus kaks ettepanekut Isamaa fraktsioonilt ja 12 muudatusettepanekut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt. Oma töö käigus on komisjon ise välja töötanud kuus muudatusettepanekut, seega kokku on 20 muudatusettepanekut, aga nendeni ma jõuan hiljem.

Nagu ma juba mainisin, päris palju huvirühmi on esitanud oma arvamusi, nende hulgas näiteks Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing, Swedbank, LHV Pank, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Kaitseväe Akadeemia, Finantsinspektsioon, Tervise Arengu Instituut, Eesti Tööandjate Keskliit, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut ja Eesti Üliõpilaskondade Liit. See tähendab, et see seaduseelnõu on leidnud päris suure vastukaja väga erinevates ringkondades. Komisjon menetles eelnõu ja muudatusettepanekuid mitmel oma koosolekul, näiteks 22. novembril, 9. detsembril, 11. jaanuaril, 8. veebruaril ja lõpuks ka 14. veebruaril.

Seaduseelnõu ise on üsna lühike, aga nagu ma juba vihjasin, teemasid selle taga on palju. Kokkuvõtvalt seda saaks iseloomustada kui meie ülikoolides toimuvat doktoriõppereformi ja sellega seonduvaid väga erinevaid asjaolusid ning ka õppelaenu andmise teemasid on siin täpsustatud ja muudetud, eeldatavasti üliõpilaste kasuks.

Oma istungil 22. novembril eelmisel aastal kuulaski kultuurikomisjon väga erinevate osapoolte arvamusi. Protokollid on loomulikult teile kõikidele kättesaadavad, ma nende detailidel ei peatu, aga mõned märksõnad võib-olla toon välja, et te saaksite aru, saaksite ülevaate selle seaduse problemaatikast ja eri aspektidest, mis sihtrühmadel südamel on.

Näiteks soovis ettevõtluskõrgkooli Mainor esindaja täpsustada, kuidas hakkab toimima ettevõtlusdoktorantuur, mida ministeerium oma dokumentides nimetab teadmussiirde doktorantuuriks. Ministeerium on korduvalt kinnitanud, et hakatakse toetama ettevõtlusdoktorantuuri ehk neid doktorante, kes töötavad ja samal ajal teevad oma töökohaga seotud teadustööd ülikooli juures. Seda nimetatakse ettevõtlusdoktorantuuriks või teadmussiirde doktorantuuriks. Mainor oli mures, et kuna meetmed, millega toetada ettevõtteid ja toetada neid doktorante, kes ettevõtete juures töötavad ja kellele palka maksab ettevõte, ei ole veel välja töötatud ja need on seotud praeguse uue Euroopa Liidu rahastusperioodiga, siis äkki peaks neid asju täpsustama. Kuna selle seaduseelnõuga kaotatakse ära doktoranditoetused, siis äkki ei peaks ettevõtlusdoktorantuuriga väga kiirustama. Muidu on nii, et me kaotame enne õppetoetused, aga toetusmeetmed doktorantidele rakenduvad kunagi hiljem. Nii et Mainori esindaja kutsus meid siin ettevaatlikkusele.

Tartu Ülikooli esindaja juhtis meie tähelepanu seaduse jõustumise tähtajale. See oli esialgu s.a 1. september, aga Tartu Ülikool arvas, et see võiks olla 1. august, et uute, ülikooli sisse astuvate doktorantide immatrikuleerimine ja nende kui nooremteaduritega töölepingute sõlmimine saaks toimuda perioodil 1. augustist kuni 1. septembrini. 

Samuti rõhutas Tartu Ülikool asjaolusid, mis on seotud töölepingu seaduse üldiste regulatsioonidega. Kui nad nooremteaduritena sõlmivad korduvaid lepinguid, siis kas nad muutuvadki tähtajatuks? Väga vajati, et seda täpsustakse ja seda reguleeritakse. Sellel teemal tegelikult komisjonis päris palju räägiti. Sellepärast, kui te vaatate tähelepanelikult seaduseelnõu, siis te näete ka, et seal on erisused, mis selle seadusega tehakse töölepingu seadusesse, nii et mitte kõik asjad ei rakendu automaatselt nooremteaduritest doktorantidele.

Tallinna Tehnikaülikool juhtis tähelepanu sellele, et doktoriõppe puhul ei ole ehk kohane rääkida õppeaastapõhisest arvestusest. Jällegi, kui te vaatate seadust, siis näete, et päris palju räägitakse seal õppeaastatest, nominaalsetest õppeaastatest jne. Mõne ülikooli arvates ei peaks see doktoriõppe puhul enam niimoodi käima. Võiks äkki loobuda õppeaastapõhisest arvestusest.

Päris mitmel teemal on meiega komisjonis kõnelenud Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing ehk kutseõppeasutuste esindajad. Nende arvamus on see, et kutsekoolides, kutseõppeasutustes õppetoetuste maksmise protseduuri võiks lihtsamaks teha ja bürokraatiat saaks vähendada. Nad tegid terve rea ettepanekuid, kuidas võiks bürokraatiat vähendada. Samuti juhtisid nad meie tähelepanu sellele, et praegu on võimalik taotleda õppetoetust kutseõppeasutustes alles sügissemestri lõpus, kui mõned kuud on juba õppeaastast läbi. Tänapäeval tulevad uued õpilased kutseõppeasutustesse õppima aasta läbi, kõik ei alusta oma õppetööd 1. septembril. See võib tekitada olukorra, kus sa kevadel astud sisse kutseõppeasutusse, aga esimene võimalus õppetoetust taotleda tekib sul alles järgmisel talvel. Sellele juhiti meie tähelepanu.

Siis juhiti tähelepanu sellele, et kutseõppeasutustel on võimalik maksta eritoetust. Nagu väitsid pöördujad, paneb seadus paika eritoetuse maksimumsumma, aga samas kutseõppeasutused tahaksid osale õpilastele maksta eritoetust suuremas ulatuses, kui seadus lubab. Siin on selline näide, et osal erialadel, näiteks koka erialal, mõnel puhul vajaminevad vahendid, õppevorm ja kõik muud sellised asjad, oluliselt ületavad makstavat põhitoetust. Koolid oleksid nõus maksma suuremat toetust, et õpilased saaksid ka vahendeid soetada, aga alati ei ole see võimalik. Ettepanek oli selline, et eritoetuse summat ei peaks riigieelarves määrama.

Üliõpilaskondade liit tundis muret, et kui kõik doktorandid ülikoolides muutuvad töölepingupõhisteks nooremteaduriteks, siis kuidas hakkab töölepingutes ja tööülesannetes kajastuma nende töökoormus. Küsimus on, kas seda ikka suudetakse piisava täpsusega ära reguleerida, millal on õppetöö ja millal on töö, mis on seotud töökohaga nooremteadurina ja igasuguste tööülesannetega, mis ülikool nooremteaduritele pakub. Selles nägid ka üliõpilased ise problemaatikat, nii et seda võiks paremini reguleerida. Kõrgharidusstandard küll määrab need osakaalud protsentidena, aga tegelikult mingeid sanktsioone juhtudeks, kui neid protsente ületatakse, mitte kusagil fikseeritud ei ole.

Tudengid tervitasid küll õppelaenusüsteemi mõningaid muudatusi, mis selle seadusega esile tuuakse, aga samas rõhutavad üliõpilased ise, et tegelikult õppelaen ei ole enam üldse populaarne laenutoode ja üleüldse on tegemist tudengite suhtes ebasõbraliku laenuga. Üliõpilased ise pakuvad, et me võiksime kogu seda õppelaenude temaatikat sellest seadusest väljaspool ehk mõne muu menetluse käigus rohkem avada ja pidada diskussiooni sellel teemal, kas see üldse enam kellelegi vajalik on.

Tervise Arengu Instituut kui teadus- ja arendusasutus tõstatas probleemi, millised on suhted ülikooli ja teadus- ja arendusasutusega ning nende doktorantidega, kes töötavad teadus- ja arendusasutuses, aga õpivad ülikoolis. Kuidas sellega arvestada tulemuslepingute puhul, mida sõlmib riik teadus- ja arendusasutustega? Kas arvestatakse piisavalt doktorantide panust ja doktorantide tehtud tööd? Ja kas sellega arvestatakse ka näiteks teadus- ja arendusasutuste evalveerimisel?

Eesti Tööandjate Keskliit avaldas ka oma arvamust komisjoni istungil. Nad väga toetavad kutseõppeasutuste ettepanekuid, kuidas muuta kogu seda toetustega seotud süsteemi paindlikumaks ja vähem bürokraatlikuks. Samuti toetas tööandjate liit ettepanekut, et eritoetuste summad ei peaks enam olema määratud eraldi riigieelarvega, vaid kutseõppeasutustel peaksid olema paindlikud tingimused eritoetuste määramisel sõltuvalt konkreetsest erialast.

Swedbank esitas terve rea ettepanekuid, mis puudutavad intressi määramist. Praeguse eelnõu algse sõnastuse kohaselt oli selline intress, mis pannakse õppelaenulepingusse, justkui väga ujuv. Nemad aga sooviksid, et oleks rohkem fikseeritud intress ja see oleks kokkuleppeline asi.

Need on terve rida selliseid arvamusi, mis on meile esitatud. Ministeeriumi esindajad, kes vastasid nendele arvamustele, toonitasid ikkagi seda, et kuna tegemist on ikkagi töösuhtega ja töölepinguga, kahepoolse kokkuleppega, kuhu ühelt poolt pannakse doktorandi õigused ja kohustused ja teiselt poolt ülikooli kui tööandja õigused ja kohustused, siis kõik need vaidlusalased teemad saabki töölepingus ära reguleerida ja sätestada, seega saab ka koormuse seal ära fikseerida. Samuti sätestatakse võimalus, et saab ka poole kohaga töötada. Sellisel juhul on võimalus kaheksa‑aastase perioodi ajal oma doktoriõpingud lõpetada. Doktoriõppega mitte seotud ülesanded oleks võimalik ka tegelikult üldises doktoriõppe kvaliteedikokkuleppes ära sätestada.

Teadmussiirde või ettevõtlusdoktorantuuri koha pealt ministeerium jätkuvalt toonitab, et kohe-kohe, varsti-varsti see toetusmeede tuleb, ei ole põhjust muretseda. Toonitatakse veel kord, et sellised doktorandid, kes ei soovi töölepingut ülikooliga ja kes ei tööta sellises töökohas, millega on seotud nende doktoritöö, võiksid jääda pigem erandjuhtudeks. Seetõttu ei ole neile selles seaduses ette nähtud mingeid toetusi, kuid nad saavad kasutada üldiseid toetusmehhanisme, mis on suunatud kõikidele tudengitele, sõltumata õppevormist.

Ministeerium on nõus, et õppelaenutingimused võiksid olla paindlikumad ja soodsamad. Tegelikult arvatakse, et see seadus seda ka võimaldab. Eriti see, et nüüd kahepoolsel kokkuleppel saab ka varasemat õppelaenulepingut soodsamaks muuta – selliseks, nagu uus seadus pakub.

Kutsekoolide ettepanekuga, et toetuse taotlemise süsteem võiks olla vähem bürokraatlik, on ministeerium põhimõtteliselt nõus, aga samas toonitab, kuidas see taotlemise süsteem välja näeb. See on iga kutseõppeasutuse enda teha. Tegelikult väga palju saavad seda vähem bürokraatlikuks muuta kutseõppeasutused ise, ministeerium siin mingeid barjääre ette ei sea. Ministeerium pareerib kutsekoolide märkust, nagu oleks eritoetus kusagil fikseeritud ja rohkem seda maksta ei saaks. Tegelikult ei ole eritoetuse määr fikseeritud ja kool saab ise oma eelarve piires õpilastele eritoetusi maksta.

Ministeerium arendab edasi ka teemat, mis puudutab teadus- ja arendusasutusi. Nemad võiksid rohkem teha koostööd ülikoolidega, rohkem läbi rääkida ja teha oma kokkuleppeid, et doktorandid saaksid enam panustada teadus- ja arendusasutuse tulemusnäitajatesse.

Siis on võib-olla veel oluline märkida seda, et töökohad, mis eeldatavasti luuakse teadus- ja arendusasutustes ja ettevõtetes, need doktoriõppekohad, oleksid täiendavalt sellele 300 doktoriõppekohale, mida riik juba niikuinii tellib ülikoolidelt. Siin oli meil diskussioon, kas need ettevõtluse doktorandid ei võta ära doktorante ülikoolidest. Ministeerium ütleb, et see tellimus tuleb lisaks.

Isamaa ettepanekud olid, nagu ma enne ütlesin, sellised, millega soovitakse seaduses fikseerida, milline peaks olema doktorandi miinimumtöötasu ja milline peaks olema juhendaja töötasu. Ministeerium neid ettepanekuid ei toetanud, neid ei toetanud lõppkokkuvõttes ka komisjon. Viidati põhiliselt sellele, et töötasufondi moodustamine ja töötasu jagamine töötajate vahel – aga töötajad on nii juhendajad kui ka tulevased õppurid – on ülikooli autonoomia küsimus ja riik ei tohiks ülikooli autonoomiasse sekkuda. See on põhiline.

Sotsiaaldemokraatide 12 ettepanekust põhilised ehk kümme olid seotud ühe teemaga. Sotsiaaldemokraadid soovisid säilitada õppetoetust ainult ühele rühmale doktorantidele. Need on samad erandjuhud ehk doktorandid, kes ei ole ülikoolis palgal ja kes ei ole oma ettevõttes palgal, st kes töötavad mujal, aga tahaksid töö kõrvalt õppida doktorantuuris. Selle seaduse järgi neile ei jää ühtegi riigi antavat õppetoetust. Paraku ei ministeerium ega ka komisjon ei toetanud sotsiaaldemokraatide kümmet sellekohast ettepanekut, just sellise põhjendusega, et doktorandi töö peaks olema doktorandi töö. Ministeerium ja ka ülikoolid ise ei soosi tegelikult tulevikus selliseid doktorante, kes oma põhitöö kõrvalt üritavad õppida, sest nii uuringud kui ka tulemused näitavad, et doktorandid enamasti ei lõpeta, nendega on tõsiseid probleeme.

Siis oli sotsiaaldemokraatidel veel ettepanek, mis puudutas toetuse taotlemist kutseõppeasutustest. Siin tuli ministeerium sama argumendiga, et see on õppeasutuse teha, kuidas seda vähem bürokraatlikuks muuta. Sellepärast nad ka seda ettepanekut ei toetatud.

Diskussioon oli ka jõustumistähtaja üle. Sotsiaaldemokraatide ettepanek oli, et see võiks olla juba kevadel, 1. aprillil. Ei ministeerium ega komisjon seda ei toetanud. Arvatakse, et miski ei sega enne seaduse jõustumist ülikoolidel kõik vastavad korrad ja sisseastumised läbi viia ja siis alates 1. augustist hakata töölepinguid sõlmima ja immatrikuleerimist korraldama.

On terve rida ettepanekuid, mille esitas komisjon ise. Need on seotud õppetoetuse määramisega. Ettepanekud nr 5 ja 6, kui te vaatate loetelus. Keda siis arvestatakse perekonna liikmeks? Siin on praktikast ja õiguskantsleri märkustest tulnud välja probleeme. Täpsustatakse, et toetuse määramine vanemate kui 18-aastaste tudengite puhul oleks õiglane, ja komisjon on ka sellega arvestanud. Swedbanki arvamusest ajendatuna on arvestatud ka intressi fikseerimise ettepanekut. Samuti on arvestatud Tartu Ülikooli ettepanekut, nagu ma juba mainisin, see seadus 1. augustist jõustada.

Siin täpsustatakse ka haridusseadust. Kõrvaldatakse üks viga, mis oli seotud sellega, et ülikooliseadus enam ei kehti. Kellel on õiguslikud sätted ülikooli varadele? See on rohkem tehniline täpsustus, aga on väga oluline see siia seadusesse sisse kirjutada. Sellega on komisjon arvestanud. On täpsustatud ka seda, kuidas jääb nende doktorantidega, kes praegu õpivad. Nendele jäävad kehtima kõik need tingimused, mis olid siis, kui nad sisse astusid ja ülikoolidega vastavaid lepinguid tegid.

See olekski minu poolt kõik. Tänan teid tähelepanu eest. Hea meelega vastan küsimustele.

15:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan selle põhjaliku ettekande eest! Küsimusi on. Urmas Reinsalu, palun!

15:04 Urmas Reinsalu

Aitäh! Austatud ettekandja! Minu meelest me nägime selle parlamendikoosseisu kõige intelligentsemat ja põhjalikumat eelnõu käsitlust. Ma tahaks siiralt tunnustada, see oli ilusti ette kantud, teadusliku metoodika alusel, üldiselt üksikule. Nende teemadega mitte täpselt kursis olles sain ma tegelikult palju informatsiooni. Aga ma tahaksin aru saada, mis olid need motiivid ja kes kuidas komisjonis hääletas Isamaa ettepanekute puhul. Need olid siin vist 14 või 10, Isamaa ettepanekud. Sa mainisid ühe lausega seda põhjendust. Aga mis motivatsioonid olid ja kes nimeliselt komisjonis nii aruka ettepaneku tagasi lükkas?

15:05 Eduard Odinets

Jaa, aitäh! Ma kohe leian üles, mis need ettepanekud olid. Mis number? Muudatusettepanekud 15 ja 16. Muudatusettepanek nr 15 räägib sellest, et nooremteaduri juhendaja tasu võiks olla fikseeritud, selles mõttes, et selle suurendamine peaks toimuma automaatselt koos keskmise palga kasvuga. Ettepanek nr 16 oli seotud nooremteaduri töötasu fondiga, nooremteaduri töötasu ei võiks olla väiksem kui keskmine palk. See teema oli meil korduvalt komisjonis arutelul juba eelnõu menetluse alguses. Kui minister käis komisjonis meile eelnõu tutvustamas, juba enne esimest lugemist, siis ta korrutas kogu aeg, et nooremteaduri tasu hakkab olema Eesti keskmine tasu. Me oleme, nii Isamaa saadikud kui ka teised saadikud, samuti mina isiklikult seda küsinud, et kuhu see fikseeritakse. Kus see kindlus on, et kui noor inimene doktorantuuri astub, siis tema hakkab nooremteadurina saama vähemalt keskmist Eesti tasu? Sest ülikoolid ju seavad vastuvõtmisel sellise tingimuse, et kui sa soovid doktorantuuri astuda, siis sul on kohustus sõlmida ülikooliga tööleping ja sa pead olema ülikoolis nooremteadurina tööl. Kus see kindlus on, milline see sinu tasu hakkab olema olukorras, kui ka õppetoetust enam ei maksta? Tuligi välja, et see ei olegi kusagil fikseeritud. Ja need summad, mis on arvestuslikud keskmise tasu ulatuses, eraldatakse ülikoolidele nendesamade halduslepingutega. Aga nagu me teame, ka ülikoolid ise on keeldunud neid lepinguid sõlmimast, kuna nad ei vasta tänapäeva nõuetele. Nii et see küsimus jääb õhku.

Aga argumentatsioon, miks. Nagu ma paari sõnaga juba mainisin, see on ülikooli autonoomia. Ülikoolid on meil autonoomsed avalik-õiguslikud isikud. Riik ei sekku nende töötasupoliitikasse. Riik ei ütle ülikoolidele, millised peaksid seal olema akadeemiliste või mitteakadeemiliste töötajate töötasud ja palgad. Kui me nüüd hakkame seadusega määrama mingit töötasu konkreetsele akadeemiliste töötajate rühmale, olgu nooremteadur või tema juhendaja, siis see oleks nagu väljaspool kogu meie senist loogikat. Seda, et riik hakkaks sinna sekkuma, ei toetatud.

Aga ma kohe leian üles, mul oli siin üks väga huvitav tsitaat kolleeg Margit Sutropilt. Ta mainis, et seni ka kõikide teiste seaduste ja algatuste puhul on tagasi lükatud kõik ettepanekud, mis ülikoolide autonoomiat riivavad. Samas tegelikkuses ei saa ülikoolid oma autonoomiat piisavalt realiseerida, kuna riik ei anna neile vahendeid. Samuti sõnas Sutrop – see oli 9. detsembri koosolekul –, et seadusega võib ülikoolidele kohustusi panna, näiteks nagu Isamaa pakub, eks ju, aga tegemist on kohustusega, millel puudub tagatis. Ühelt poolt me saame seada, et miinimumpalk ülikooli akadeemilisel töötajal, on see juhendaja, nooremteadur või professor, kes iganes, peab selline olema, aga tegelikult teiselt poolt riik ei anna ju mingeid vahendeid selleks, et ülikoolid saaksid seda tagada. See on ka nagu selline ümbernurgaargument, miks me ei saa seda seada.

Ministeerium, kui seda ettepanekut arutati, lausa ütles, et see oleks pretsedent. Nagu ma mainisin, eks ju, ülikoolide personali puhul ei ole ühegi õigusaktiga mitte kusagil reguleeritud. No siin ma vaidleksin ministeeriumile vastu, sest miinimumtasu meil kehtib kõikidele, ka akadeemilistele töötajatele. Nii et miski siiski on reguleeritud seadustega. Ministeerium mainib, et see on autonoomsete ülikoolide pädevus ja ka nende vastutada, millised need palgad hakkavad olema. Igal juhul see oli selline argumentatsioon, miks ei toetanud ministeerium ja miks komisjoni enamus ka ei toetanud.

Lisaküsimus oli kolleeg Reinsalul, et nimeliselt välja tuua. Ettepanek nr 15. Selle poolt, et juhendajal oleks fikseeritud tasu, hääletasid Helle-Moonika Helme, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Üllar Saaremäe ja Eduard Odinets, Jaak Valge jäi erapooletuks, ülejäänud ehk Marko Šorin, Heidy Purga, Margit Sutrop, Kristina Šmigun-Vähi ja Ülle Rajasalu, kes asendas Signe Kivi, hääletasid selle vastu. Täpselt samad nimelised tulemused olid ka ettepaneku nr 16 puhul, kus sooviti fikseerida nooremteaduri töötasu. Ma loodan, et ma vastasin sama põhjalikult, nagu ma oma ettekannet tegin. (Hääl saalist.)

15:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Reinsalu, ovatsioonid on enneaegsed. Üllar Saaremäe kord on lihtsalt praegu.

15:11 Üllar Saaremäe

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te vastasite väga põhjalikult, vastasite kõigile neile küsimustele, mida ma tahtsin küsida. Ja minu küsimus teile on: kas on midagi, mida te ei saanud oma ettekandes aja tõttu puudutada? Selleks oleks teil praegu võimalus.

15:11 Eduard Odinets

Aitäh! Ma saan aru, et teisel lugemisel ettekandjal küsimustele vastamisel ajalist piirangut ei ole. Tegemist on kolmapäevaga, aega on küll. Aga ma ei venitaks teie aega. Tegelikult, nagu te nägite, ma oma ettekandes keskendusin nendele aruteludele ja argumentidele ja asjadele, mis tulid sihtrühmadelt. Ma arvan, et see on väga oluline. Muudatusettepanekuid oleks võinud ka tutvustada ning rääkida sellest, kuidas hääletati, kes kuidas hääletas, kus oli konsensus ja kus ei olnud konsensust. Seda ma ei jõudnud teile rääkida, aga ma arvan, et see ei ole ka nii oluline, sest need materjalid on teil siin riiulis täiesti olemas ja te saate ise vaadata, kuidas nende muudatusettepanekutega oli.

Aga üks asi jääb mul hingele. Ikkagi need n-ö kolmandat tüüpi doktorant-üliõpilased. See jääb hingele. Me jätame nad tegelikult põhitoetustest ilma. Komisjonis kõlasid ühe haridusministeeriumi ametniku suust lausa sellised terminid nagu "eliitdoktorandid" või "elustiili doktorandid". Ma ei tahaks mingil juhul sellega nõustuda. Sest mõni inimene leiab oma põhitöö kõrvalt ja pere kõrvalt ikkagi aega ja soovib õppida. Samas, meil on siiamaani saavutamata arengukavades püstitatud eesmärk, kui palju me peame igal aastal doktorante ülikoolist välja saatma. See eesmärk ei ole meil täidetud.

Me peame kinni hoidma igast doktorandist, igast inimesest, kes tahab doktoriõppes õppida. Mitte nii, et me ütleme talle: "Tule ikka, aga siis on see sinu elustiil." Või: "Tule siis töölepinguga, loobu oma senisest tööst, tule töölepinguga ülikooli ja me võtame sind hea meelega vastu. Aga sellisel juhul sinu töötasu hakkab olema ..." Ei teagi, milline, eks ju. Minister lubas keskmist töötasu, aga fikseeritud see ei ole, ei tea, kas ülikool pakub või mitte. Need käärid on mul südame peal. Kõik need ettepanekud on maha hääletatud. Ministeerium ei toeta ja ma saan aru, et ka ülikoolid väga ei toeta. Aga olen ka ise olnud selline elustiili doktorant omal ajal ja tunnen muret nende inimeste pärast.

15:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Sesteril on ... Kus härra Sester on? Tal on protseduuriline küsimus, aga ... Härra Lotman.

15:13 Mihhail Lotman

Vabandust!

15:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Te olete vajutanud härra Sesteri koha peal protseduurilise küsimuse. (Mihhail Lotman vastab midagi.) See oli õnnetus? Ega teil midagi ei juhtunud, kui oli õnnetus? Ei juhtunud. Siis on hästi. Siis me saame küsimustega edasi minna. Härra Torm, palun! 

15:14 Marko Torm

Austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tõepoolest, kolleeg Reinsaluga nõus, oli väga hea ettekanne ja esitlus. Aitäh teile! Tundub, et te olete ennast väga hästi kurssi viinud ja spetsialist valdkonnas. Mina ei ole spetsialist. Aga mitmed tähelepanekud juhtisid lihtsalt mõtted kokku. Nii õppelaenu kui ka selle alati puudu oleva rahahulga puhul tekkis küsimus. Muidugi ma olen nõus sellega, et riik ei peaks minema ei palgamäärasid ega koefitsienti reguleerima väljaspool ametnikkonda ja avalikku sektorit. Aga tekkis küsimus just selle õppelaenu kohta. Kas ühe instrumendi või tööriistana on kaalutud või ka komisjonis oli arutusel see, et omal ajal ju tegelikult riik teatud erialadel õppelaenu hüvitas, mingi arvu aastate jooksul, kui riigiga lepinguid sõlmiti? Võib-olla see mõte on kuidagi tagurlik, aga kas seda on käsitletud sellisena, et ka doktorantide puhul midagi taolist rakendada, juhul kui valdkond, kus tööle asutakse, või teadustöö, mida tehakse, on riigile kokkuleppeliselt kasulik? 

15:15 Eduard Odinets

Aitäh! Tegelikult otseselt me ei arutanud, kas võiks tulla tagasi selle süsteemi juurde. Minuvanustel inimestel ja natukene vanematel, kes me omal ajal, 1990-ndatel ülikoolis käisime ja pärast avalikku sektorisse tööle läksime, õppelaen tõesti kustutati. Jah, tõepoolest.

Me ei rääkinud sellest, aga meil oli jutuks see, et üliõpilased tõstatasid teema, et õppelaenud tegelikult ei ole enam popp toode, tegelikult ei ole see üliõpilastele enam atraktiivne. Sellest oli meil küll juttu. Need argumendid, mis kõlasid, miks õppelaen ei ole enam nii atraktiivne. Siin on esiteks seesama põhjus, mis te välja tõite, et enam ei hüvita keegi eriti neid. Ja teine põhjus oli tegelikult meie kõrgharidusreformis. Kui kõrgharidus muutus tasuta kõrghariduseks ja toodi sisse täiendavad õppetoetused, siis ka ei olnud õppelaen enam vajalik. Väga paljud üliõpilased kasutasid õppelaenu selleks, et maksta kinni õppemaks. Aga kui õppemaks ära võeti, eks ju, eestikeelsetel erialadel jne – me kõik siin teame seda teemat väga hästi –, siis ei olnud õppelaen enam vajalik. Aasta-aastalt on huvi selle vastu vähenenud.

Kuna üliõpilased selle teema tõstatasid, siis me natukene seda käsitlesime, aga me ei jõudnud oma arutelus selleni, et äkki võiks taastada õppelaenu. Pigem see seaduseelnõu keskendub sellele, et nendele üliõpilastele, kes soovivad õppelaenu saada, oleks laen soodsam ja paindlikum. Jah, see temaatika. Kõik põhimõtteliselt tervitasid neid muudatusi ja õppelaenude üle meil mingit erilist diskussiooni ei olnud.

15:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Reinsalu, nüüd on teie kord jälle.

15:17 Urmas Reinsalu

Aitäh! Austatud ettekandja! Mulle tundus see Isamaa ettepanekute mittetoetajate ja valitsuse esindajate seisukoht ikkagi märkimisväärselt sofistlik. Riigi tahe on tagada nooremteaduritele keskmine palk. Mu küsimus: kas siis ülikoolid nüüd tagavad kõigile nooremteaduritele keskmise palga. Kas siis osundus on sellele, et probleemi ei olegi? Miks ei soovita seda fikseerida, et see keskmine palk säilib? Teiseks, kas komisjon arutas ka seda, et see on selline veider konstruktsioon, kui kõik tahavad tagada nooremteaduritele keskmist palka, seda säilitada ja koos keskmise palga kasvuga [tõsta], aga see on vastuolus autonoomiaga. Aga kuidas siis on näiteks riigi üldise miinimumpalgaga ülikoolide valdkonnas? See ka muutub, riigis on seda reguleeritud ja seda on muide ka seadusega kehtestatud. Küsimus: ma ei saanud aru, kas see vaidlus on selles, et parlamendil ei ole õigust seda teha või et see on lihtsalt ebakohane või ebakultuurne ülikoolide suhtes. Kumb seisukoht oli?

15:18 Eduard Odinets

No pigem jäi see seisukoht, miks seda ei ole võimalik toetada, et fikseerida seaduse tasandil mingite akadeemiliste töötajate gruppide töötasu – see on pigem pretsedenti loov ja riigi sekkumine ülikooli autonoomiasse. Need olid põhilised argumendid. Kusjuures samad argumendid on kõlanud ka näiteks siis, kui Sotsiaaldemokraatlik Erakond tegi omal ajal ettepaneku fikseerida seaduses ülikoolide palgafondi mingi protsendiga, et nad teaksid iga kord, kui palju nad saavad. Tookord öeldi samamoodi, et riik ei saa ülikoolidele midagi ette kirjutada.

Me väga palju numbritele selle eelnõu kontekstis ei keskendunud ega sellele, kas praegu on võimalik juba seda tagada või mitte. Riik on lubanud, et isegi vaatamata halduslepingute puudumisele ülikoolidele raha nooremteadurite palkamiseks eraldatakse. Loodetavasti see ka kõikideni jõuab. Aga kui te mäletate, me vist 9. detsembril arutasime kõrgkoolide teemat siin väga auväärt kogus. Siis tuli korduvalt üles see teema, et tegelikult akadeemiliste töötajate palgad on väga väikesed ja ülikoolides on tööl mitusada inimest, kes saavad tavakooli õpetaja palgast väiksemat summat. Koolidele me kehtestame selle miinimumi, mis tuleb maksta kooliõpetajatele, aga ülikooli töötajatele meil sellist miinimumi kehtestatud ei ole, välja arvatud riigi miinimumpalk.

Nii et selles mõttes meil täpset statistikat nende numbrite kohta komisjonis ei kõlanud, minu meelest, aga teiste teemade ja kõrghariduse üldise olukorra tõttu me oleme seda käsitlenud. Meil on käinud ka näiteks teaduste akadeemia delegatsioon kohal, kes samamoodi on avaldanud muret, et ülikoolide töötajate palgad on väga väikesed ja üldhariduskoolide õpetajate palgad juba jooksevad eest ära. See on see mure, aga see on seotud üldise kõrghariduse rahastamise problemaatikaga, millega tuleb tegeleda. Sotsiaaldemokraadid on liitunud haridusleppega, mis kutsub selleks üles. Kutsun ka teisi erakondi haridusleppega liituma.

15:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Margit Sutrop, palun!

15:20 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja, aitäh selle üksikasjaliku ülevaate eest! Minu küsimus puudutab seda, kas on tehtud selle kohta mingi uuring või on mingisugused grupid avaldanud soovi, et doktorantide töötasu ja ka juhendaja töötasu oleks fikseeritud. Nagu sa ütlesid, komisjonis sellest juttu ei olnud. Kas selle taga on keegi, kes on sellest huvitatud? On seda uuritud, kas see nii on? Ja mida ülikoolid on oma autonoomia kohta öelnud? Sest praegu oli juttu, et ministeerium ei soovi seda. Mina võib-olla oma niisuguse seisukoha selgituseks ütlen lihtsalt seda, et me ei saa tõepoolest öelda, et siin on teile pott ja selle poti peate te tingimata doktorantidele andma. Sest võib-olla doktorandi juhendajale jääb vähem raha, kui doktorant saab, aga see ei ole lihtsalt mõistlik. Mitte kadedusest doktorantide vastu, vaid see peab olema proportsioonis. Siiani õnneks on hea uudis ka doktorantidele: võib öelda, et doktorandid ei ole ilma jäänud, ülikool on ise andnud juurde rohkem raha kui see, mida riik on eraldanud. (Juhataja helistab kella.)

15:21 Eduard Odinets

Aitäh selle küsimuse eest! Komisjonis selle seaduseelnõu menetlemisel me ei käsitlenud mingeid uuringuid, mis räägiksid sellest, kes soovib või kes ei soovi, et doktorandi töötasu oleks fikseeritud seaduse tasandil. Tegelikult, kuna see ei olnud mitte huvirühmade ettepanek, vaid see oli Riigikogu fraktsiooni ettepanek, siis paraku, kui me menetlesime seda muudatusettepanekut, ei olnud meil kohapeal ülikoolide esindajaid, kes saanuks sõna sekka öelda. Sellepärast ma jään teile vastuse võlgu selle koha pealt, mida ülikoolid sellest arvavad. Ma ei oska öelda. Ma võin oletada, aga ma usun, et seaduseelnõu ettekandjana ei ole minu ülesanne siin oletustega tegeleda. Ilmselt autonoomiat toetavad kõik, eks ju, aga autonoomia võiks olla ka tagatud vastavate vahenditega.

Aga isegi rohkem kui ülikoolide nooremteadurite ja doktorantide pärast mina muretseksin ettevõtlusdoktorantide pärast, sest nende töötasu sõltub täiesti tööandjast, kes suunab nad töökoha kõrvalt sellele ettevõttele olulist ametit, olulist eriala õppima ja teadustööd tegema. Seda ei reguleeri üldse mitte miski, ei haldusleping ega miski muu. Siinkohal ma kutsuksin küll, kasutades seda tribüüni, haridusministeeriumi võimalikult kiiresti välja töötama need toetusmeetmeid ettevõtjatele. Seda on mitmel komisjoni koosolekul lubatud ja mitmed ülikoolid on ka selle teema tõstatanud. See aitaks ka rohkem teha koostööd ettevõtete ja ülikoolide vahel ning teadmussiiret soodustada. Sest kui ettevõtja teab, et ta saab riigilt toetust, kui ta palkab inimese ja saadab ta ülikooli õppima, siis on tal rohkem võimalusi ülikooliga koostööd teha ja selline ettevõtlusdoktorandi ehk teadmussiirde doktorandi töökoht on atraktiivsem.

Ma saan aru, et see on natuke uudne ja moodne Eestis, aga me peame sinnapoole liikuma. Kui te mäletate neid arutelusid, mis meil eelmisel aastal olid siin saalis uue teadus‑ ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse strateegia üle, siis te teate, et sellest räägiti päris palju ja sellest loodetakse palju. Aga riik võiks ettevõtjatele, kes seda soovivad, ka appi tulla selles küsimuses. 

15:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun! 

15:24 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Rektorid siin tõrguvad halduslepingutele alla kirjutamast, kuna see 100-miljoniline auk on täitmata. Minu küsimus: kuidas see praegune eelnõu, mis ääri‑veeri puudutab ka ülikoole ja seda nooremat seltskonda, kes seal koerapalka saavad, sellesse üldisesse pilti sobitub?

15:25 Eduard Odinets

Tegelikult see teema tõstatati meil 8. veebruari istungil. Ministeerium ise mainis, et halduslepingute sõlmimise ajaperspektiiv on väga lahtine. See oli 8. veebruaril. Tänaseks me juba teame, et see on ikkagi väga-väga lahtine, kuidas nende halduslepingutega on.

Siiski kinnitas Haridus- ja Teadusministeerium meile, et lõppenud halduslepingutes on selline erisus olemas, et 1/12 sellest toetusest makstakse ülikoolidele ka uuel aastal edasi, sõltumata sellest, et halduslepingud enam ei kehti. Ja see 1/12, kuhu on juba arvestatud väga erinevad ülikoolide kulud, on võimalik rakendada ka doktoriõppe rakendamiseks. Sest tegelikult juba praegu ülikoolides ju need doktorandid nooremteaduritena töötavad. Ka juba lõppenud halduslepingute raames nad saavad seda tasu, eks ju. Ja siis nad saavad seda edasi. Lihtsalt võib-olla ülikoolidel ei ole seda kindlust, kuidas on siis, kui nad hakkavad suvel uusi doktorante vastu võtma. Küsimus on selles, kuidas on nende doktorantidega, kes juba praegu õpivad ja saavad õppetoetusi. Aga ka see raha on selle 1/12 sees. Ministeeriumi esindaja oli küll mures, aga jällegi, ta selles väga suurt probleemi ei näinud. 

Kui ma õigesti mäletan, siis oli meil ühel komisjoni istungil kohal lausa haridus- ja teadusminister, kes ütles, et halduslepinguid üldiselt ei olegi väga vaja, saab täiesti vabalt toimetada ka ilma halduslepinguta. Ma loodan, et siiski riik leiab ühise keele ülikoolide rektoritega ja need halduslepingud sõlmitakse. Sel juhul on kõikidel osapooltel täidetud õigustatud ootus, et kui mingeid samme ette võetakse, siis on need ka rahaga kaetud.

Aga kokku võttes, vastates teie küsimusele, ministeerium ise erilist probleemi selles ei näinud ja ütles, et seaduse vastuvõtmisel doktorantide töölevõtmine uute reeglite järgi ei ole takistatud ka siis, kui halduslepinguid ei ole.

15:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

15:28 Peeter Ernits

Aitäh! Sa ütlesid, et muret nagu ei ole, aga enne seda ütlesid, et ministeeriumi tšinovnikud olid mures selle 1/12 pärast. Miks nad ikkagi mures olid? Ja kui suur see 1/12 on, millest jutt on?

15:28 Eduard Odinets

Kahjuks mul ei ole käepärast neid halduslepinguid ja summasid, mis seal kirjas on, ma ei saa sellele vastata. Aga 1/12 on 1/12, eks ju, mis iganes see summa on selle konkreetse halduslepingu summast, mis on konkreetse ülikooliga sõlmitud ja kus on sees juba nii õppetoetused kui ka doktoranditoetused ja kõik muud asjad ning need laienevad ka praegustele üliõpilastele. Iga ametnik on ilmselt mures, kui süsteemis on mingi lüli, mis on ette nähtud riigi ja ülikooli suhtlemisel, aga see lüli ei tööta ja seda asja ei ole. Igaüks meist oleks mures. Samamoodi nagu, ma ei tea, lähed tööle, eks ju, tööleping peaks olema, aga seda ei ole sõlmitud. No sa oled ikka natuke mures, mis siis, et suuline leping ka kehtib. Aga kokku võttes asjad peaksid loodetavasti lahenema uue riigi eelarvestrateegiaga.

15:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, rohkem küsimusi ei ole. Tänan!

15:29 Eduard Odinets

Tänan!

15:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Avan läbirääkimised. Urmas Reinsalu, palun! Härra Reinsalu, soovite või ei soovi, kuidas tunne on? Väsinud, aga kindlal sammul. Palun! 

15:29 Urmas Reinsalu

Palun kolm minutit lisaaega.

15:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kaheksa minutit.

15:29 Urmas Reinsalu

Aitäh veel kord Eduardile selge, intelligentse ja süsteemse ettekande eest! Ma kuulsin kurvastusega nii valitsuse esindajate kui ka koalitsiooni esindajate seisukohta, mis lükkas tagasi Isamaa esindajate, opositsiooni toetatud ettepanekud, mille mõte oli selge ja ühemõtteline: anda nooremteaduritele garantii sissetuleku kohta. Eriti silmakirjalik on minu hinnangul valitsuse esindajate hoiak, et tegelikult see raha tuleks niikuinii tagada, seda me kavatseme eraldada n‑ö plokkrahastuse skeemis halduslepingute näol ja mingisugust probleemi tegelikkuses ei ole.

Kui probleemi tegelikkuses ei ole ja kui ülikoolid – siin jäi tõepoolest ettekanne veidi ähmaseks – kinnitavad, et nad on valmis seda maksma, siis kus on tegelik probleem? Vastupidi, see on ootuse küsimus, õiguspärase ootuse küsimus. See ei ole küsimus mitte niivõrd ülikoolide autonoomiast, vaid see on küsimus ju nooremteadurite autonoomiast, nende tegevuse ettemääramisest, nende akadeemilise karjääri projektsiooni ettekujutamisest. Kogu seadus tegeleb praegu – [te näete,] kui te võtate ette kogu selle seaduse teksti – akadeemiaga seotud olevate inimestega, olgu tudengite või ülikooli teaduslike kaastöötajatega. Kahtlemata võiks teoreetiliselt väita, kui see autonoomia nii kõikehõlmav käsitlus on, et meil ei oleks vajagi kõrgharidust puudutavaid seadusi, sest meil on eraldi autonoomsed ühikud, mis siis kogu selle plokkrahastusega kujundavad oma kõrghariduspoliitika ise ja realiseerivad seda muu hulgas palgapoliitika kaudu. Nii et vägagi hõredaks jäid need selgitused vastustajate leerist ja ma kutsun kogu parlamendi täiskogu seda ettepanekut toetama.

Loomulikult on eriti arusaamatu ja nõutuks tegev see, et kõneletakse ülikoolide autonoomiast ja sellest, et ülikoolide lepingutes need probleemid lahendatakse, sellel ajal kui valitsuse esindajad on suurepäraselt teadlikud, et süstemaatilise ülikoolidele vastutöötamise tulemusena on need lepingud jäänud sõlmimata. Retoorikas võetakse võimsaid poose, aga praktikas mitte midagi, nagu me näeme tulemusena. Kõneletakse meile sellest, et küll me vaatame riigi eelarvestrateegia tegemise käigus, et cetera, et cetera. Aga vaadake, meie valitsus on asunud tööle, Eesti riiki juhtima optilisel meetodil. See on äärmiselt ohtlik, sellepärast et tegelikkusega ei pruugi sellel väga suurt pistmist olla. Meil on julgeolekukriis, mis hõlmab kogu Euroopat, sealhulgas eriliselt NATO idatiiba. Kui palju tegelikult valitsus eraldas raha, armsad sõbrad? Sõjaliste võimete mõttes, varustuse ja moona soetamiseks – 2,7 miljonit eurot. 2,7 miljonit eurot! See on veatase tegelikult tänases Kaitseministeeriumi eelarves. Retoorikas kõneldakse: aga me kavatseme, me kavatseme 380 miljonit tervikuna eraldada RES-i nelja-aastase perspektiivi käigus.

Mu küsimus on ka kõrghariduse toetusrühmale, professor Sutrop. Kõrghariduse toetusrühmale! Miks toetusrühm parlamendis, lahus opositsioonist ja koalitsioonist, ei ütle valitsusele: tuleb langetada otsus ja praegu langetada valitsuse tasemel otsus, mis puudutab kõrghariduse rahastamist riigi eelarvestrateegia perspektiivi näol? See võimaldaks meil sõlmida lepingud, see võimaldaks meil anda kõigile teaduritele ülikoolide tagatis mingisugusekski arenguperspektiiviga ettemääratavaks ajaks. Selle kohta öeldakse: näete, selleks jõudu ei jagu.

Millise seaduse alusel tegutses valitsus eelmisel sügisel, selleks et saaks – tegelikult õigusvastaselt, nagu on välja tulnud eelarve kontrolli komisjoni istungitel – viia läbi need kokkukäkerdatud energiatoetuse meetmed? Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel. Kujutate ette? Enam ei juhita Eesti Vabariigi eelarvepoliitikat mitte eelarveseaduse alusel, vaid atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel. Olukord on muutunud täiesti karikatuurseks riigi juhtimisel, süsteemselt. Ja nüüd me jõuame sinnani, et valitsus oli võimeline mida tegema? Hanno, sa pole kunagi elus kuulnud niisugust asja, mis seal valitsuses sünnib. (Naer saalis.) Valitsus muutis tagasiulatuvalt riigi eelarvestrateegiat. Niisugust asja, niisugust anekdooti ei ole keegi kuulnud ega mõelnudki. Selleks, et saaks atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel hakata sadu miljoneid eurosid ulatama, muudeti tagasiulatuvalt riigi eelarvestrateegiat. Kui tahetakse, järelikult saab küll. Ja saab ka valitsus.

Mis on meie ülesanne lähemate nädalate ja kuude jooksul? Öelda: riigi eelarvestrateegia põhimõte tuleb langetada. See tuleb tuua siia parlamenti ja sellekohane otsus vastu võtta, kui valitsus tegelikult distantseerub oma juhtimisvastutusest. Ja loomulikult tuleb toetada Isamaa ettepanekuid.

Kõrgstiilis häma, et küll meie teeme, aga tegelikkuses tulemusi ei ole mitte mingisuguseid. Kõrghariduse rahastamisel on tekkinud tõsiseim kriis viimase dekaadi jooksul ja selle vastutus lasub kõigil nendel, kõigil nendel, kes seda valitsust toetavad. Selle valitsuse moraalne kapital, mis puudutab Eesti haridust, Eesti akadeemiat ja selle vaimsuse kestmajäämist, on minu meelest ammendunud. Aitäh! 

15:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Margit Sutrop, palun!

15:35 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Lugupeetud rahvasaadikud ja kõik hariduse toetajad! Eelkõige need, kes usuvad, et hariduse ja kõrghariduse ja teaduse ja doktorantide tegevusest sõltub meie homne päev.

Ma olen väga seda meelt, et kõrghariduses on palju muresid. Kõige valusam mure on rahastamise mure. Olen väga nõus sellega, et tänasel õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse arutelul peaksime me mõtlema selle peale, kuidas need antud lubadused, et doktorandid saavad võrdseteks teadlasteks, saavad samamoodi teha teadustööd, realiseeruksid, ja kuidas see on kaetud rahaliste vahenditega.

Nüüd igaks juhuks selgitades, selle seaduse peamine muudatus doktorantide jaoks on see, et doktorandid saavad endale nii sotsiaalsed garantiid kui ka staatuse olla nooremteadurid ja pühenduda oma doktoritöö tegemisele. See on mitmel kujul realiseeritav, et nad saaksid oma doktoritööd teha. Üks on tõepoolest seesama nooremteaduri staatus, mis annab neile töölepingu ja peaks andma ka võrdsed võimalused olla akadeemilised kolleegid ja mitte teha muid ülesandeid, vaid täita ainult oma doktoritööga seotud ülesandeid ning teatud piirides ka õppetööd või teadus- ja arendustööd, nii nagu teised akadeemilised töötajad ülikoolis seda teevad. Nad saavad jätkata ka mingis muus ametis olles üliõpilase staatuses.

Tõepoolest see, millest Eduard Odinets rääkis, küsimus, kas neile peaks selle eest maksma doktoranditoetust või nad peaksid saama teist palka, on tundunud ülikoolidele ebamõistlik, sest selline olukord on. See olukord on näidanud, et väga paljud inimesed, kes võivad olla isegi terve doktorantuuri läbinud, ei ole jõudnud kaitsmiseni. See tähendab seda, et neil tegelikult ei ole olnud kas ajaliselt võimalik pühenduda või nad ei ole olnud piisavalt motiveeritud, et seda viimast tegu ära teha. Seetõttu on riigi raha selline raiskamine ebaefektiivne. Kuigi, tõepoolest, ma olen alati hariduse puhul seda meelt, et ükski õpitud aasta või isegi ükski õpitud päev ei ole maha visatatud, sest küllap on õppijad targemaks saanud ja küllap nad on ka uurija profiili rohkem omandanud ja oskavad seda oma töös paremini kasutada. Aga riik vajab neid doktorikraadiga inimesi ja nende doktoriõppe lõpuni viimiseks on mõeldud see staatus, et nad on kindla töölepinguga, mis viib ka doktoritöö kaitsmiseni. Lõpuks on ka eksternina ikkagi võimalik alati läbida doktoriõpinguid, ilma et sa oleksid selles üliõpilase staatuses, mis annab võimaluse stipendiume mujalt taotleda, käia lähetustes, konverentsidel ja saada üliõpilase muid eeliseid.

Nüüd see rahastamise pool. Selles mõttes võiks kahte asja selgitada. Üks ettepanek on siin, et võiks olla fikseeritud juhendajatasu. Miks see on sekkumine ülikoolide akadeemilisse autonoomiasse või üldse ülikoolide tegemistesse? Nimelt, ülikoolis ei ole ükski inimene lihtsalt juhendajana palgal. Need tööülesanded, mis on akadeemilistel töötajatel, on väga paljudes ülikoolides jagatud teadustöö, õppetöö, teadus- ja arendustöö ja juhendamise profiilide vahel. Paljudes ülikoolides saavad juhendajad preemiat, kui nende doktorandid edukalt kaitsevad, eriti kui nad nominaalajaga lõpetavad. See tähendab, et tegelikult ka rahalised meetmed, mingid võimalused on selleks ette nähtud. Seda ei pea ülikoolid mõistlikuks, et riik kirjutab ette, kui palju ta mingi ülesande eest peaks maksma. See on kõigepealt üks selgitus, miks see ei ole mõistlik.

Doktoranditasu sidumine keskmise palgaga, seda tõepoolest komisjonis väga palju ei ole arutatud. Seetõttu ma ka küsisin, kuivõrd on ülikoolid ise selle kohta arvamust avaldanud. Siin on olnud ministeerium tõesti pigem see, kes on arvanud, et seda ei peaks fikseerima. Ja mõningane ...

Palun lisaaega.

15:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit.

15:40 Margit Sutrop

Ja teatud mõttes on niisugune ebakindlus tõepoolest siin sees. Sügisest peaksid doktorandid saama keskmise palga järgi 1550 eurot. Ma arvan, et ülikoolid ja ka ettevõtjad saavad sellest nii aru, et see on tagatud, aga küsimus on, kelle arvel see tuleb. Siin ma olen küll nüüd seda meelt, et uuesti kinnitada: probleem kõrghariduse rahastamisega, halduslepingute sõlmimisega doktorantidele mõeldud tasu tagamine – me peame selle lahendamiseni jõudma. On väga-väga vajalik, et see lubadus tuleb enne seda, kui see sügisel jõuab riigieelarve probleemini.

Aga igaks juhuks rõhutan, et see probleem ei ole tekkinud praeguse valitsuse ajal. Mina olen väga seda meelt ja ka paljudes aruteludes on tulnud välja, et just nimelt üleminek tasuta kõrgharidusele mingis mõttes tekitas selle lünga, kus inimestel keelati eraraha kaasata, ja me teame, et see on pigem selle erakonna käest tulnud, kes enne mind siin väga kirglikult rääkis sellest, et probleem vajab lahendamist.

Nii et ma arvan, et igaüks peaks vaatama otsa ka ajaloos enda tekitatud muredele. Ühiselt peame me leidma lahenduse, kuidas kõrghariduse rahastamine jõuaks niisugusele tasemele ning annaks ülikoolidele sellise kindluse, et nad julgeksid mitte ainult doktorante vastu võtta ja neid juhendada, vaid ka ise teha teadust ja õpetada parimal viisil. See annab riigi jõukusele, konkurentsivõimele ja jätkusuutlikkusele kindlasti väga palju juurde.

Suur aitäh teile ja palju jõudu nende ühiste murede lahendamiseks!

15:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Ülle Rajasalu, palun!

15:42 Ülle Rajasalu

Aitäh, austatud esimees! Mina olen nüüd küll nädal aega siin Riigikogus olnud, aga olen vist juba neljas kord siin, olen siit läbi käinud. Mul on vanast ajast meeles, kuidas ettekandeid tehakse. Kõigepealt on esimene lugemine, siis tulevad ettepanekud, siis on teine lugemine, mis ettepanekuna lõpeb teise lugemise lõpetamisega, ja nii edasi. Ma ei kuulnud seda kõike täna. Täna ma sain teada sellest esimesest lugemisest, ettekandja Odinets kandis ette selle, mis oleks pidanud olema esimesel lugemisel. Aga teine lugemine – see, mida komisjon tegelikult arutas –, uskuge mind, meie komisjoni istung kestis võib-olla 45 minutit, tänane teine lugemine ja Odinetsi ettekanne oli peaaegu poolteist tundi.

Minul oli täiesti segadus ja selline tunne, et kas me hääletasime nii või me ei hääletanud nii, kas see ettepanek oli nii või ei olnud nii. Tegelikult ma väga paluksin, et oleks midagi konkreetset, mis tegelikult toimus teisel lugemisel, kuidas hääletati, kes oli poolt, kes oli vastu, ja kui vaja on, siis tulevad uuesti ettepanekud, millele oldi vastu, siia saali hääletamisele. Nii et igal juhul, ma ei tea, võib-olla see kõik on muutunud, aga minu jaoks oli see väga uus kogemus. 

15:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Eduard Odinets, palun!

15:44 Eduard Odinets

Tänan! Lugupeetud kolleeg Ülle Rajasalu, kohe näha, et te olete ainult nädal aega olnud. Esimene lugemine oli meil 27. oktoobril. Esimesel lugemisel ma kandsin ette kõik selle, mis oli enne 27. oktoobrit. Kõik, mis ma rääkisin täna oma ettekandes, toimus pärast esimest lugemist ja komisjonis oli ettevalmistamine teiseks lugemiseks. See, et te viibisite ainult ühel koosolekul, tähendabki seda, et te ei tea, mis toimus varem ja millised arutelud meil olid.

Nii nagu mina tean oma natuke pikema staažiga kui üks nädal siin Riigikogu liikmena, teisel lugemisel komisjoni ettekandja peabki ette kandma kõike seda, mis toimus komisjonis esimese ja teise lugemise vahel. Ja seda ma tegingi. Kõik need huvirühmad käisid meil just sellelsamal ajal, esimese ja teise lugemise vahel.

Üles lugeda kõik muudatusettepanekud ja kas nendega arvestati või mitte ja seletusi nendele muudatusettepanekutele – selleks ei näinud ma vajadust, sest kõik on teile kättesaadavad riiulis ja kõik on seal ilusti näha. Selleks ei ole vaja komisjoni ettekannet. Komisjoni ettekannet on vaja selleks, et teha kolleegidele arusaadavaks, kuidas jõuti ühe või teise ettepanekuni ja miks neid ettepanekuid toetati või mitte.

15:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ligi, sõnavõtt kohalt. Palun!

15:45 Jürgen Ligi

Aitäh! Jaa, väike repliik Eduardile. Kohe näha, et sa oled siin olnud ainult aastakese. Sul tõepoolest puudub ajataju ja arusaam, et tegelikult tuleb anda ettekannetes nende arutelude põhisisu edasi. See läks väga pikaks ja tüütuks, see varjab ära asja sisu. Nii et selles mõttes ma kaitsen oma kolleegi. Tema ei olnud ainus, kes vaevles siin kuulamisega.

15:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii, on hea meel, et parlamentaarne debatt jätkub. Nüüd on Helir-Valdor Seederi kord.

15:46 Helir-Valdor Seeder

Nojah, mul on ka õigus kaks minutit kohapealt sõna võtta.

15:46 Helir-Valdor Seeder

Kuna Jürgen Ligi pikemalt ei luba, siis ma võtan kohapealt sõna ja teen seda lühidalt. Diskussioon, ma sain aru, käib selle üle, kui pikk peaks üks paras ettekanne olema. Winston Churchill on öelnud, et üks hea kõne peab olema nagu naisterahva seelik: parajalt lühike, et huvi äratada, aga parajalt pikk, et teemat katta. Mina arvan, et see on meile paras juhtnöör, milline see kõne pikkus peaks olema.

15:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Jah. Juhataja jätab kommentaarid andmata. Head kolleegid, rohkem kõnesoove ma ei näe. Sulgen läbi... Indrek Saarel on protseduuriline.

15:47 Indrek Saar

Aitäh! Mind hakkas nüüd huvitama, olles ära kuulnud selle moraalilugemise siin staažikalt kolleegilt, kes ikka teisi inimesi kipub õpetama, kuidas nad elama peavad. Minu arust oli see veidi kohatu. Aga mul on küsimus, mille alusel, millise Riigikogu kodu‑ ja töökorra punkti alusel praegu juhataja Jürgen Ligile sõna andis. Milleks see kvalifitseerus?

15:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! See kvalifitseerus läbirääkimiste käigus sõnavõtuks kohalt, mis on § 69 lõige 5, kuni kaks minutit.

Nii. Oleme protseduurilised sõnavõtud ka ammendanud ja läbirääkimised sulgenud. Nüüd peame läbi vaatama muudatusettepanekud. Neid on meil 20. Käime need läbi. Esimene muudatusettepanek, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

15:48 Kalvi Kõva

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada. 

15:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Selge. Head kolleegid! Tuletan meelde, et arutame muudatusettepanekuid õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule. Käsil on esimene muudatusettepanek, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata.

Enne kui ma panen selle hääletusele, ütlen kohe alguses ära, et kuna kell just oli ja meil on ees 20 muudatusettepanekut, siis ma kella rohkem ei lase ja palun teil kõigil olla saalis. Ma ei hakka enam küsima, et kas me võime minna hääletuse juurde. Ma usun, et saal nõustub sellega.

Panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 17, vastu 47, ettepanek ei leidnud toetust.

Teine muudatusettepanek, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

15:52 Kalvi Kõva

Aitäh! Ka see muudatusettepanek vääriks hääletamist.

15:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Panen hääletusele teise muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 17, vastu 47, ettepanek ei leidnud toetust.

Kolmas muudatusettepanek, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

15:52 Kalvi Kõva

Aitäh! Ka seda väga head muudatusettepanekut paluksin hääletada.

15:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 17, vastu 47, ettepanek ei leidnud toetust.

Neljas muudatusettepanek, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

15:53 Kalvi Kõva

Aitäh! Palun ka seda ettepanekut sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni nimel hääletada.

15:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 17, vastu 46, ettepanek ei leidnud toetust.

Viies muudatusettepanek, esitanud kultuurikomisjon, arvestatud täielikult. Kuues muudatusettepanek, esitanud kultuurikomisjon, arvestatud täielikult. Seitsmes muudatusettepanek, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kalvi Kõva!

15:54 Kalvi Kõva

Jajaa, aitäh, Hanno! Palun ka seda hääletada.

15:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 17, vastu 48, ettepanek ei leidnud toetust.

Kaheksas muudatusettepanek, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

15:55 Kalvi Kõva

Aitäh! Sellega sama lugu.

15:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Sama lugu, et siis hääletada?

15:55 Kalvi Kõva

Jah.

15:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Selge. Panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 17, vastu 50, ettepanek ei leidnud toetust.

Üheksas muudatusettepanek, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

15:56 Kalvi Kõva

Aitäh! Palun ka seda hääletada.

15:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 17, vastu 52, ettepanek ei leidnud toetust. Kümnes muudatusettepanek, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

15:56 Kalvi Kõva

Aitäh! Palun seda hääletada.

15:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Panen hääletusele kümnenda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 16, vastu 51. Ettepanek ei leidnud toetust.

11. muudatusettepanek, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kalvi Kõva, palun! 

15:57 Kalvi Kõva

Aitäh! Palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

15:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Panen hääletusele 11. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 17, vastu 52, ettepanek ei leidnud toetust.

12. muudatusettepanek, esitanud juhtivkomisjon ja arvestatud täielikult. Kalvi Kõva, palun! 

15:58 Kalvi Kõva

No hääletame seda ka, palun! 

15:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Selge. Panen hääletusele 12. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 62, vastu 0 ja erapooletuid 3. Ettepanek leidis toetust.

13. muudatusettepanek, esitanud juhtivkomisjon ja arvestatud täielikult. 14. muudatusettepanek, esitanud kultuurikomisjon, arvestatud täielikult. 15. muudatusettepanek, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

15:59 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

15:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Panen hääletusele 15. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 20, vastu 52. Ettepanek ei leidnud toetust.

16. muudatusettepanek, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Helir‑Valdor Seeder, palun!

16:00 Helir-Valdor Seeder

Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja toetada.

16:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Panen hääletusele 16. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 21, vastu 52. See ettepanek ei leidnud toetust.

17. muudatusettepanek, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

16:01 Kalvi Kõva

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

16:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Panen hääletusele 17. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 17, vastu 52. Ettepanek ei leidnud toetust.

18. muudatusettepanek, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kalvi Kõva. 

16:01 Kalvi Kõva

Palun seda hääletada. Aitäh!

16:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Panen hääletusele 18. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 17, vastu 49. Ettepanek ei leidnud toetust.

19. muudatusettepanek, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

16:02 Kalvi Kõva

Aitäh! Viimane võimalus seda muudatusettepanekut toetada. Palun seda hääletada.

16:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Panen hääletusele 19. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 17, vastu 50. Ettepanek ei leidnud toetust. Ja 20. muudatusettepanek, esitanud juhtivkomisjon ja arvestatud täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid ei näe, seega oleme eelnõu teise lugemise lõpetanud. 


6. 16:02 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse eelnõu (487 SE) teine lugemine

16:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus‑ ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse eelnõu 487 teine lugemine. Palun kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Jürgen Ligi. 

16:03 Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Tuletan meelde, et see eelnõu näeb ette riigisisese õigusraamistiku Euroopa Komisjoni kinnitatud territoriaalse koostöö programmide ning siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade elluviimise perioodil 2021–2027.

Seda eelnõu loeti siin [esimest korda] 19. jaanuaril ja muudatusettepanekute tähtaeg oli 2. veebruar. Kokku laekus neid kuus tükki. Eelnõu koostamisse oli kaasatud hulk ekspertiisi- ja huvigruppe. Arvamust küsiti teaduste akadeemialt, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikult, ametiühingute keskliidult, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidult, kaubandus-tööstuskojalt, linnade ja valdade liidult, puuetega inimeste kojalt, väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioonilt, Rektorite Nõukogult, Vabaühenduste Liidult ja keskkonnaühenduste kojalt. Ettepanekuid neilt ei laekunud.

Kõik need ettepanekud on teie ees tabelis. Ettepanekud nr 1–6 tegi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja seitsmenda tegi Rahandusministeerium. Muudatused nr 1–3 puudutavad riigi pikaajalises arengustrateegias "Eesti 2020–2035" nimetatud aluspõhimõtteid ja Euroopa Liidu üldsätete määruses nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. Soov on neid eelnõudes ehk seaduse tasemel selgemalt eristada. Neljas muudatusettepanek näeb ette vähem jõukate piirkondade eelistamise toetuste andmise tingimuste kehtestamisel. Viies ettepanek on sätestada taotluse esitamise tähtaja ennistamise võimalus. Kuues ettepanek: anda puudutatud isikutele võimalus pöörduda vaidluse korral taotluse kohta langetatud otsuste peale otse halduskohtusse ilma menetlejale eelnevalt vaiet esitamata. Seitsmes muudatus võimaldab andmete ühekordse küsimise põhimõtte kohaldamist ka maksusaladust sisaldava teabe korral.

Komisjon langetas menetluslikud otsused: võtta see tänasesse päevakorda, teine lugemine lõpetada ja kui see lugemine õnnestub lõpetada, siis viia lõpphääletus läbi 23. veebruaril, järgmisel kolmapäeval.

Kõigepealt räägin nendest neljast sotside ettepanekust. Neid käsitleti üsna ühe printsiibi kohaselt või ühtemoodi, nad [käsitlesid] horisontaalsete põhimõtete kirjutamist seaduse tasemel. Eelnõu algataja neid ei toetanud, komisjon ka ei toetanud. Esitaja soovib seaduse kohaldamisel arvestada nende asjadega terviklikult. Ja selles mõttes on samm selles suunas juba astumisel. Erinevalt varasematest perioodidest on seekord plaanis eesmärkide saavutamist ka mõõta ja tulemusi laiemalt tutvustada, sealhulgas Riigikogule. Aga jah, seaduse tasemel sätestamist komisjoni heaks ei kiitnud.

Toetuse andmise tingimusi puudutavat muudatusettepanekut  nr 4 [kommenteerides] selgitas vastutav ametnik, et toetuste andmine on uuel perioodil korraldatud selliselt, et Vabariigi Valitsus kinnitab esmalt meetmete nimekirja, kus on välja toodud üldised teemavaldkonnad, nagu võrdõiguslikkus, regionaalareng ja keskkond, millele käesoleval perioodil tähelepanu pööratakse. Seejärel määratlevad rakendusasutused, millised konkreetsed tegevused nende teemavaldkondadega seonduvad. Siis koostatakse toetuste andmise tingimuste eelnõud, kus määratakse täpsemalt kindlaks, kuidas konkreetsete tegevuste abil olukorda teemavaldkondades mõjutatakse. Regionaalareng on kahtlemata üks nendest olulistest [valdkondadest], aga siin tekib põrkumine selle põhimõttega, et Euroopa raha ei ole midagi niivõrd spetsiifilist, et me peaksime neid põhimõtteid seaduse tasemele tõstma. Tegelikult need on läbivad poliitika kujundamise reeglid, mida ju alati eelarves arvestatakse nii palju, kui see on võimalik. Aga jah, seda ei saaks absoluutse nõudmisena kõigele laiendada.

Tähtaja ennistamist puudutava ettepaneku kohta meile selgitati, et eelnõus sätestatud regulatsioon sarnaneb sellega, mis kehtis ka eelmisel kahel eelarveperioodil. Nagu varem, on soov sätestada selline võimalus vajadusel eriseadustega. Ja miks taotluse tähtaega ennistada ei soovita? Põhjus on see, et soovitakse toetuste andmise menetlus hoida võimalikult efektiivne ja eesmärgipärane. Tähtaegade muutmine võib selle kõik väga tülikaks muuta.

Kuuenda ettepaneku kohta selgitati, et see puudutab vaidemenetlust läbimata kohtusse pöördumise võimalust. Eelnõu ettevalmistamise käigus on seda põhjalikult kaalutletud ja kohustuslik vaidemenetlus on kehtinud ka varasemate eelarveperioodide vältel. Selle eesmärk on halduskohtute koormuse vähendamine. Otse kohtusse pöördumine on kindlasti problemaatiline protseduur ja halduskohtute statistika kohaselt oli 2020. aastal keskmine kohtuasja menetlusaeg 248 päeva, mis on ju väga pikk aeg.

Ning Rahandusministeeriumi ettepanek, see on viimane, puudutab maksusaladust sisaldava teabe avaldamist ja seondub põhimõttega, mille kohaselt esitab isik riigile andmed ainult üks kord. Peeti oluliseks see üldine printsiip ka siia kirjutada. Aitäh!

16:06 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Nüüd on võimalik küsimusi esitada. Peeter Ernitsal on küsimus. Palun!

16:12 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma küsin selle neljanda parandusettepaneku kohta, et peaks arvestama nende vahendite jagamisel ka geograafiat, eelkõige jõukust ja neid piirkondi, mida mõnikord nimetatakse turutõrke piirkondadeks. Miks see koalitsiooni poolt maha hääletati?

16:12 Jürgen Ligi

Aitäh! Mina neid turutõrke piirkondadeks ei nimeta. Pigem on see just vastupidi väga turupõhine lähenemine, me püüame turule ju poliitikaga vastu hakata. Turu seisukohalt ei saaks mõnigi vaesem piirkond seda raha, mis ta praegu saab. Aga jah, millegipärast seda sõna kasutatakse.

Seda ei peetud, jah, mõistlikuks kirjutada seaduse tasemele. Need põhimõtted kehtivad ju eelarvepoliitikas üldiselt, kuid soovitakse sõltuvalt meetmetest käsitleda seda vastavalt rakendusasutuste kaalutlustele, mitte kirjutada vaikides seda printsiipi seaduse tasemele. [Tahetakse] jätta rakendusasutuste otsustada, millised konkreetsed tegevused nende valdkondadega seonduvad. Ja selle põhjal koostatakse teenuste andmise tingimuste eelnõud.

Aga jah, seda on meile ette ja taha kinnitatud, et territoriaalse printsiibi arvestamist peetakse väga silmas. On tekkinud sellised minu arust natuke illusoorsed järeldused. Seda on ka Riigikontroll väljendanud, et euroraha on justkui regionaalseid erinevusi suurendanud, aga pigem on euroraha liikumine käinud ikkagi vastavalt juba olemasolevatele erinevustele. Tühja ta nüüd suurendab, ta ikkagi on tasandanud.  See on sihuke natukene hindamise küsimus, kas muna või kana. Raha ikkagi liigub sinna piirkondadesse, kus selle kasutamine on efektiivne ja abisaajate hulk võimalikult suur. Seda ei pea tingimata tõlgendama regionaalsete erinevuste suurendamisena. 

16:14 Aseesimees Martin Helme

Eduard Odinets, palun!

16:15 Eduard Odinets

Aitäh! Ma jätkan sellelsamal teemal. Mitte ainult Riigikontroll ei ole sellele tähelepanu juhtinud, vaid ka erinevad teaduslikud uuringud, Tartu Ülikooli omad ja muud. Ning ka Rahandusministeeriumi enda strateegiliste dokumentide aruanded kinnitavad, et Euroopa vahendid on teinud jõukamad regioonid jõukamaks ja vaesemad regioonid vaesemaks. Nagu te mainisite, siiamaani on olnud põhimõte, et rakendusasutused [arvestavad] territoriaalsust oma meetmete disainimisel, kujundamisel. See on tõepoolest nii olnud, aga see kuidagimoodi ei ole aidanud, olukord on hullemaks läinud.

Kas te arutasite komisjonis, et kui te ei ole nõus seaduse tasandile kirjutama, et ministeeriumid peavad põhjendama, [miks] nad territoriaalsete koefitsientide põhjal diferentseerimist oma meetmetes ei rakenda, siis milliste teistsuguste instrumentidega saaks saavutada olukorda, et Eesti piirkonnad areneksid tänu Euroopa rahale enam-vähem võrdselt, mitte vastupidisel moel?

16:16 Jürgen Ligi

No seda lihtsalt soovitakse vastavalt konkreetsetele meetmetele käsitleda alamastme dokumentides ja konkreetsetes otsustes. Iseenesest meil ei ole veel valmis vastuseid, kuidas see hakkab toimuma, sest praegu oleme alles seadust vastu võtmas.

Aga ma ikkagi peegeldan komisjoni arvamust. Jah, me arutasime seda, aga ka komisjonis ikkagi on jäänud kõlama seisukoht, et kas see raha suurendab ebavõrdsust või mitte, on natukene sihuke hindamise küsimus. Raha käib koos inimestega. Kui inimesed kipuvad oma elukohta muutma, siis ei tähenda see seda, et põhjus on eurorahas. Pigem mitte. Pigem on asi selles, et euroraha nagu ka muu raha puhul kehtib efektiivsuse printsiip. Paljud reformid ongi sellised struktuursed, mis säästlikkusele ja kasusaajate arvule rõhudes näiliselt nagu põhjustavad asja, aga pigem on need  tagajärg. Nad [ei põhjusta] seda täiendavat ebavõrdsust.

Nii et mina nende metoodikate suhtes – ma Riigikontrolli omaga olen paremini tuttav – olen hästi skeptiline. Rahanduskomisjonis ka see arvamus kõlas.

16:17 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

16:17 Peeter Ernits

Hea juhataja! Teine küsimus on mul hoopis Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, AMIF-i kohta. Siin on öeldud, et selle elluviimist hakatakse reguleerima. Kui ma vaatasin eelmist aastat, seal on need nigeerlastele ja ukrainlastele käsitööringid ja tööklubid ja videote valmistamine pooleteise miljoni eest. [Kaasrahastamise määr] on [ka] Eestil 25%. 2022. aasta asju siin ei ole. Mida siis on plaan reguleerida alanud aastal selle AMIF-i raames?

16:18 Jürgen Ligi

Aitäh! Peab tunnistama, et selle seaduseelnõu arutelul ei puudutatud kordagi kellegi rassilist ega rahvuslikku kuuluvust ega ka konkreetseid projekte. 

16:18 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun! 

16:18 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea Jürgen! Rahanduskomisjoni aruteludel käis ka läbi see teema, et üks ametnik ütles, et kui me rahade jagamist arutame, me arutame teise ministeeriumi ametnikega. Kuidas sa tunned, kas selliste suurte rahade jagamine ja arutelu peaks toimuma siin saalis või peaks ikka toimuma ainult see, et ministeeriumis teatud ametnikud, kellel ei ole poliitilist vastutust, lepivad omavahel kokku, kuidas ja kuhu seda raha jagatakse? Ma väga hästi mäletan, et sulle ka [komisjonis] see ei meeldinud, sa võtsid seal sõna.

16:19 Jürgen Ligi

Aitäh! Mulle tegelikult ei meeldi see, mis siin saalis tihti toimub: tühja jutu ajamine, aja raiskamine ja kisklemine detailide kallal, mis tegelikult seadusandja tasemele ei ulatu. Üldiselt jah, kui me oleksime efektiivsemad, siis me võiksime proovida olla ka detailsemad. Aga on ju näha, mis sellest parlamendist on saanud. Tegelikult meie efektiivsus ja soov tulemusi saavutada on järjest väiksemaks jäänud. 

16:19 Aseesimees Martin Helme

 Urmas Reinsalu, palun! 

16:19 Urmas Reinsalu

Kehv seadus! Lohakas, poliitikavaba ja parlamendilt tegelikult kogu pädevust isoleeriv. Ja see kirglik, dramaatiline kaitsekõne ei kõigutanud mind mitte hetkekski, lugupeetav ettekandja. (Jürgen Ligi naerab.) Minu küsimus on selles, miks selles seaduses ei ole ette nähtud sentimeetritki pädevusruumi parlamendile nende miljardite tegelikul konkreetse jagamisel ja kas või kooskõlastuspädevust nende määruste väljatöötamisel. Sisuliselt on parlament isoleeritud sellest, mis puudutab ka järelevalvet ja poliitikavalikute langetamist Euroopa Liidu vahendite [kasutamisel]. 

Ning teine abiküsimus: miks selles eelnõus ei ole ühtegi konkreetset poliitikameedet regionaalse tasakaalustamise suunas? See on täiesti isoleeritud sellest dimensioonist. Te rääkisite, kellega te olete kooskõlastanud, seal oli soolise võrdõiguslikkuse volinik või kellega te kooskõlastasite seda eelnõu, aga mu küsimus on väga lihtne: omavalitsuste ettepanekud. Ja paluks konkreetset vastust.

16:21 Jürgen Ligi

Aitäh! Kui minu eesmärk on teid kõigutada, siis ma kasutan täiesti teistsuguseid meetodeid kui komisjoni ettekanne. Nii et seekord ma tõesti ei taotlenudki teie kõigutamist. Küll aga ma mainisin, et Eesti Linnade ja Valdade Liit oli üks partner, kellega seda eelnõu arutati. Ja nendelt ei laekunud muudatusettepanekuid, nad on selle eelnõu üle väga õnnelikud järelikult, erinevalt teist. Aga ma proovin teid kuidagi lohutada ja kõigutada pärast seda ettekannet. 

16:21 Aseesimees Martin Helme

Eduard Odinets, palun!

16:21 Eduard Odinets

Aitäh! Ma küsin nende horisontaalsete põhimõtete kohta. Ühissätete määrus, mis reguleerib üle Euroopa struktuurifondide rakendamist, näeb ette, et kõikide tegevuste puhul tuleb arvestada muu hulgas Euroopa Liidu põhiõigustega, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemisega, ligipääsetavusega ja säästva arenguga. Meie oma seaduseelnõus märgime ära ainult "Eesti 2035" dokumendis sätestatud aluspõhimõtted, milleks on regionaalareng, keel, kultuur ja julgeolek. Need nimetatud omavahel väga suures osas erinevad. Nii et juhul, kui me ei maini neid horisontaalseid põhimõtteid oma seaduses, kuidas sellisel juhul, kas olete komisjonis arutanud, saab olla tagatud see ühissätete nõue? Et näiteks võrdne kohtlemine ja sooline võrdõiguslikkus ja ligipääsetavus oleks tagatud kõikide meetmete puhul kõikidel tasanditel.

16:22 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma vastuseks võib‑olla eelmisele küsimusele, aga miks mitte ka teile ütlen, et tegelikult see seadus ei muuda senist praktikat. See, mida Urmas Reinsalu siin dramaatiliselt nimetas isoleerimiseks – järelikult ta on siis tundnud ennast isolatsioonis olevana juba 20 aastat, mil ta poliitikas on olnud. Aga need on pragmaatilised otsused. See, mis tasemele mingi regulatsioon kirjutatakse, on praegu lahendatud sedapidi, et see täpsustatakse määruses vastavalt vajadusele, aga üldprintsiibid loomulikult kehtivad. Lihtsalt kõike seaduse tasemel lahti kirjutada ei ole praktiline.

16:23 Aseesimees Martin Helme

Riina Sikkut, palun!

16:23 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Praegu eelnõus ei nähta ette piirkondlikke erisusi. Aga kui meetme tingimusi kokku lepitakse ja selgub, et on vaja teha näiteks eraldi taotlusvoor maapiirkondadele või madalam omafinantseeringu määr, siis seda selgitatakse ja seda saab rakendada, see ei ole ära keelatud. Aga mis muutuks paremaks või halvemaks, kui eelnõu ütleks, et piirkondlikud erisused tuleb teha, just seepärast, et tõesti neid arengulisi tasakaalustamatusi vähendada? Jah, tuleks teha kas madalam omafinantseeringu määr vähem jõukatele piirkondadele või eraldi taotlusvoorud. Aga kui see ei ole põhjendatud, näiteks ülikoolide puhul või suurte haiglate puhul, siis seda selgitades võib neid erisusi mitte teha. Mis sellise lahenduse puhul muutuks paremaks või halvemaks?

16:24 Jürgen Ligi

Aitäh! Kas me eituse või jaatusena seda kirjutaksime, ma arvan, et põhiline on ikkagi see, et kui midagi ei muutu ei halvemaks ega paremaks, siis me ei pea seda seadusesse kirjutama. Aga on hulk selliseid projekte – ma ei tea, kas neid on õige nimetada meetmeteks –, kus ongi põhimõtteliselt nii, et näiteks regionaalse aspekti asemel peetakse silmas optimeerimist. Tuletame meelde minule lähedase teema: koolivõrk. Matemaatiline mulje, mis temast jääb võib-olla, on, et ta on kuidagi regionaalse põhimõttega vastuolus, aga tegelikult ta tagab regionaalselt hariduse kvaliteedi jätkusuutlikkust. Euroopa raha on sinna läinud sadu miljoneid juba ja seal ei ole nagu mõtet analoogselt kehtestada regionaalset printsiipi. Ikkagi konkreetses määruses on nendel printsiipidel spetsiifiline tähendus ja sinna sissekirjutamine tundub praktiline.

16:25 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

16:25 Aivar Kokk

Aitäh, juhataja! Hea Jürgen! Sa jätsid vastamata mu küsimusele, mis see sinu arvamus on, kas nende meetmete väljatöötamine ja raha jagamine peab sinu arust jääma ametnikele. Sa väitsid, et Riigikogu on nagu viisakalt öeldes mõttetu koht, nagunii millegagi hakkama ei saa. Ma saan aru, et üle kolmandiku on sellest seltskonnast siin Riigikogus Reformierakonna oma. Kuidas sa seda ikka ... Mis see sinu seisukoht on? Et tulebki kogu raha jagamine ja selle põhimõtete [üle otsustamine] jätta ametnikele, sest Riigikogu sinu arusaamise järgi ei saa millegagi hakkama?

16:26 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma tegelikult vastasin sellele küsimusele ja ei tahaks rohkem provotseerida. Aga üks, mis ma olen teile sarnaste küsimuste peale alati öelnud, on, et ärge olge üleolev ametnike suhtes. Selline põlglik vaade, et vaat meil on mandaat ja sellepärast me teeme paremini, ei ole kohane. Tihti me ikka peame tõdema, et see, kellel on spetsiifiline pädevus, on just ametnik. Nad on meie abilised, mitte meie oponendid. Mis tasemel mingid otsused langetatakse, see on alati pragmaatiline.

Seadusandja ei pea mitte kunagi minema liiga detailidesse. Ja ta ei saa ka hakkama, kui ta läheb detailidesse. Ent ma osutasin sellele, et see Riigikogu koosseis ega suuresti ka eelmine ei ole näidanud ennast tõhusa töötegijana, vaid väga palju tühja jutu ajajana. Ja tühja jutu hulka kuulub ka selline üleolev väide, et on mingid ametnikud, teisejärgulised tegelased asja juures. Ei, igal tasandil on oma roll. Meil on oma, ametnikel on oma. Ma arvan, et see eelnõu on optimaalne.

16:27 Aseesimees Martin Helme

Lauri Läänemets, palun!

16:27 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mind ikkagi huvitab, miks komisjon sotsiaaldemokraatide ettepanekuid, mis puudutavad regionaalset arengut, ei toetanud. Te kiitsite just ametnikke ja ma olen teiega nõus. Rahandusministeeriumi ametnikud, kes soovivad regionaalset mõõdet nendesse toetusskeemidesse sisse saada, on väga hädas, sest Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumis ettevalmistamisel olevatesse meetmetesse ei taheta seda panna.

See kõik toimub praegu – just nüüd ja praegu. Kui me loeme erinevaid aruandeid, mis Euroopa Liidu vahendite kasutamise kohta on tehtud, ka riigi enda tellimusel, siis seal on selgelt kirjas, et varasemalt on ka valitsus selle seadnud prioriteediks. Aga lõpuks läheb nii, nagu läheb: ei tule seda regionaalset jaotust, ei seata seda prioriteediks. Tegelikkuses me näeme seda ka Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevalmistustes. Olge hea, kommenteerige, mis annab teile julgust, et praegu sama ei kordu.

16:28 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma püüan nüüd tagasi pöörduda komisjoni arutelude poole. Aga tõepoolest, komisjonis korduvalt sellistele küsimustele vastati ja hinnang on, et lihtsalt vaikides seda printsiipi esile tõsta, regionaalset printsiipi – see läheb teinekord vastuollu tegelikult selle meetme või projekti eesmärgiga. Näiliselt võib olla suurhaigla ehitamine näiteks Tallinnasse antiregionaalpoliitika, aga tegelikult ta võimaldab parema meditsiini kogu Eestile.

Samamoodi koolid. Väiksemates kohtades ei jätku õpilasi ja kui nad peaksid hakkama keskustes käima või natukene kaugemal, siis see on justkui antiregionaalpoliitika, aga tegelikult see võimaldab pikas perspektiivis elu maal hoida, tagades hariduse kvaliteedi ja õpetajate [kõrgema] palgataseme, täiskoormuse, õpilaste valikuvõimalused.

Kuidas sa seda niimoodi täpselt siis seadusse kirjutad? Regionaalne must valgel öeldult peaks tähendama, et kõik on ühtlaselt jaotatud, aga tegelikult see ühtlane jaotamine tähendab väga ebaefektiivset sotsiaalvõrgustikku mõlemal juhul. Samamoodi koolid. Ei saa öelda nii, et me ehitame teed lihtsalt regionaalselt ühtlaselt, me ehitame neid ikkagi selle järgi, kus autod sõidavad.

Nii et jah, ma ei absolutiseeriks ühtegi printsiipi. Ma arvan, et seni kehtinud praktika on, kinnitan, kordan üle, sarnane sellega, praegu eelnõus pakutavaga. Üksnes selle vahega, et praegu hakatakse ka tulemusi mõõtma. Need printsiibid on alles, aga [tulemusi] hakatakse mõõtma, selles mõttes nad on rohkem esil, aga see ei tähenda, et me peaksime nad formaalselt kirjutama seadusesse mitu korda, ka seal, kus nad võivad hakata meid hoopis takistama ja vaidlusi tekitama.

16:30 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalu, palun!

16:30 Urmas Reinsalu

Ma ei saanud eelmisest vastusest mitte midagi aru. Valitsus kavatseb sulgeda või arutab maakonnahaiglate sulgemist, postkontorid on suletud, tegelik regionaalsete teenuste kättesaadavus – ega sellel pole mingisugust asja Euroopa rahadega. Me räägime praegu Euroopa raha jagamise eelnõust. See käsitus, et parlamendile ei tohigi anda otsustuspädevust, et formaalsest mandaadi delegeerimise dokumendikesest piisab parlamentaarses riigis – ma ei ole sellega absoluutselt nõus. 

Ja osundus sellele, et kus ma siis elasin 20 aastat, [kui] mul niisugune seisukoht [on]. Seda, et ministri tasemel on meetme määrused, ma olen kogu aeg vaidlustanud. Ma arvan, et see ei ole olnud mõistlik lahendus. Need peaksid olema vähemasti valitsuse tasemel ja jõudma ka parlamenti aruteluks, vähemalt valdkonnakomisjoni.

Miks sa pead ettekandjana või miks valitsus peab otstarbekaks, et need meetme määrused, mis [kujutavad endast] tegelikku, sisulist poliitikat ja valikut, kuidas miljardid eurod jagatakse nende sinu osundatud õilsate eesmärkide nihukeseks omavahel seostatud saavutamiseks, et need jäävad just nimelt ministri tasemele? 

16:31 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma olen nõus, et te ei saa aru, või vähemalt teete näo, et ei saa aru. Aga ma iseenesest proovisin küsimusele vastata. Igasugune otsus langetatakse optimaalsel tasemel ja teie olete üks, kes siin aeg-ajalt annab korraldusi, et nüüd hakkame aega raiskama. Ise olen kõrvalt kuulnud. Aga sellega ei kaasne ju pädevust ega sisukat arutelu.

Me saame takistada otsuste vastuvõtmist, kui kõik siia delegeerime ja kõik enda otsustada võtame, aga me teame, et me ei saavuta siin tõhusust. Ja üldiselt on ju see praktika, mida siin seaduses on kirjeldatud, kehtinud kogu Euroopa Liitu kuulumise ajal, välja arvatud, et nüüd hakatakse nende eesmärkide saavutamist mõõtma ja sellest teavitama erinevaid huvigruppe ja institutsioone, sealhulgas Riigikogu. Riigikogu saab kindlasti teha oma ettepanekuid. Mina ei tea, et Isamaa oleks seekord mingit ettepanekute laviini pakkunud – õigupoolest ei tea, et ta oleks ühegi ettepaneku teinud. Kui see ettepanek on, et "ma ei saa midagi aru", selle võite teha siis kirjalikult. 

16:33 Aseesimees Martin Helme

Lauri Läänemets, palun!

16:33 Lauri Läänemets

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teil selles mõttes on täiesti õigus, et ühtlaselt regionaalselt pole mõtet raha jaotada ja pole mõtet ka vähem anda, vaid tuleb rohkem anda, kui me tahame arenguerinevusi muuta. Ma ei tea, kuidas need arenguerinevused muidu muutuma peaks, iseenesest nad ei muutu. Seda me kõik oleme jälle näinud elus eneses. 

Aga ma ei saanud teie seletusest tõesti aru, just komisjoni seisukohast. See, mida te kirjeldasite, mis oli keeldumise põhjus, on ju hoopis sotsiaaldemokraatide ettepaneku sisu. Me saame väga hästi aru, et on linnalised meetmed, tuleb haiglatele raha anda. Ja seda silmas pidades meie ettepanek oli, et kui ei ole põhjust või on argumendid, miks seda meedet regionaalsete erinevustega mitte [rakendada], siis seda tuleb meetme määruses põhjendada. Kõik! See ei saa mitte kuidagimoodi takistuseks olla. Nii et minu küsimus on jätkuvalt: miks komisjon ei poolda põhimõtet eurorahade jaotamisel arvestada regionaalsete erinevuste ja vajadustega?

16:34 Jürgen Ligi

Aitäh! Sai vastatud. Kui ma nüüd edasi mõtleksin, siis ega komisjon ei arutanud seda, miks peaks kirjutama määruse ja raiskama aega sellele, et põhjendada seda, miks mingit asja ei tehta. Määrustesse ikkagi on kombeks kirjutada asja, mis tehakse, ja see on ka avaliku õiguse üldine printsiip.

16:34 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

16:35 Henn Põlluaas

Aitäh, väga austatud eesistuja! Hea ettekandja! No ei ole väga ilus parlamenti solvata siin, et parlament on ebakompetentne ja ei saa millestki aru. Ma pigem ütleksin selle sõnavõtja kohta, et vastates Peeter Ernitsale, ütlesid sa, et see ei puuduta mitte mingilgi kombel mitte mingisugust immigratsiooni ega midagi, aga mina loen siit seaduse reguleerimis- ja kohandamisala kohta, et see väga otseselt puudutab Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskavade elluviimist. Nii et ettekandja ajas ilmselt pada.

16:35 Jürgen Ligi

Aitäh! See oli siis nüüd kirjalik ja suuline kinnitus, et küsija või sõnavõtja ei kuulanud minu ettekannet. Võtame teadmiseks! Aga täpsustuseks siiski, et mina peegeldasin või minu vastus käis selle kohta, et küsitud teema komisjonis kordagi üles ei tõusnud. Mul ei ole väga pädevust kommenteerida arutelu, mida ei toimunud.

16:36 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

16:36 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Noh, eks võib ju tegelikult öelda, et me tegeleme ka detailiga tervikus, kui me räägime regionaalsetest erinevustest. Kindlasti ei ole see nüüd instrument, millega muudetakse regionaalsed erisused olematuks, see pakett on ilmselt palju-palju suurem. Aga te rääkisite mõõdikutest, et nüüd see n-ö mõõtmine hakkab erinema eelneva perioodi omast. Tegelikult on ju Riigikontroll ja ka riik teinud seiret pidevalt, vaadanud nende erinevate meetmete mõju, kuhu on raha pandud: mida on tehtud ja milline on tulemus. Kui me nüüd hakkame kuidagi teisiti mõõtma, kas me siis suudame ületada selle barjääri, et ühel hetkel ei ole ametnikud komisjonis laua taga loosungiga, et kuulge, head parlamendisaadikud, tegelikult on jälle liiga hilja, hoopis varem tuleb anda neid indikatsioone Euroopasse, kui me tahame Eestit kuidagi kaheks lüüa. Kas nüüd sellega midagi muutub?

16:37 Jürgen Ligi

Aitäh! Meile ikkagi on seda asja esitletud niimoodi – see on natuke prognoosi tasemel, kuna regulatsioonid ei ole veel paberil –, et hakkab toimuma mõõtmine ja aruandlus, mida seni ei olnud. Mis puutub sellesse Eesti kaheks löömisse, siis siin ei olnud küll süüdi ametnikud, kes ütlesid, et on hilja. Lihtsalt oligi hilja ja ei olnud ka mõistlik. Selles mõttes, et Euroopa ei oleks [vastu tulnud] Eesti soovidele tunda ennast kahe regioonina või neid kehtestada. Seda Eesti kaheks jagamist ei oleks toetatud. Ikkagi, raha kasutamisel on erinevaid efektiivsuskriteeriume ja regionaalne vaade on ainult üks nendest, tõepoolest. On hulk üleriigilisi printsiipe, projekte ja meetmeid, mida ei saa niimoodi otse regionaalpoliitikana tõlgendada, aga loomulikult regionaalpoliitika on üks printsiip, mis käib kaasas igasuguse poliitika kaalumisel.

16:38 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu ettekandjale! Rohkem küsimusi ei ole. Saame minna läbirääkimiste juurde. Urmas Reinsalu, palun! Kolm minutit lisaaega, palun!

16:38 Urmas Reinsalu

See on rahalise mahu mõttes üks olulisemaid, kui mitte kõige olulisem üksikotsus, mille selle koosseisu ajal parlament langetab. See on küsimus Euroopa seitsme aasta raameelarve rahaliste vahendite paigutamisest. Üldine universaalne arusaam parlamentarismist on see: parlament tegeleb üldiste küsimustega ja kõige olulisemate riigi üksikküsimustega. Ja nüüd me loeme seda seaduse teksti. Tegelikkuses tähendab see sisuliselt blankoveksli loovutamist parlamendi poolt valitsusele, et – ja kusjuures isegi mitte valitsuse tasemel, vaid ministri tasemel – otsustada nende miljardite eurode jagamine. Parlament võib sellega vaikides leppida. Parlament võib isegi asuda Jürgen Ligi doktrinaarsele seisukohale, et ta on ebakompetentne nende rahaliste vahendite üle otsuseid langetama. Aga parlamendis ei kehti otsustamise sundus. Kes tunneb, et ta on ebakompetentne, ei pea arutelus ja hääletamises osalema. Kes leiab, et ta on valitud siia Eesti rahvast esindama, et ta on valitud siia langetama olulisi otsuseid, need parlamendiliikmed soovivad ja taotlevad seda, et parlamendil oleks suurem sõnaõigus sisuliste valikute langetamisel. Ja see häma, et parlament ei suuda üksik- ja detailküsimustega tegeleda, on eksitus. Me ei tahagi tegeleda üksikküsimustega. See seadus koosneb tegelikult ju detailidest, just nimelt protseduuridest ja detailidest, mitte sisu valikutest. Parlament tahab saada põhimõttelist valikumandaati sisu teemadel.

Üks kord me arutasime seda raha jagamist riigieelarve kontrolli erikomisjoni algatusel siin täiskogus, kui meil ei olnud veel valitsuse lõplikku positsiooni raha jaotuse mõttes laualgi, aga meetmeid ju meil pole täna tegelikkuses. Esitati erinevaid seisukohti. Ma väga tunnustan sotsiaaldemokraate. Täna on tulnud juba teine meeldiv üllatus sotsiaaldemokraatidelt: tõesti, see ettepanek nr 4 regionaalsete erisuste arvestamise kohta. Mina julgen kindlasti seda isiklikult toetada.

Küsimuseks on kaks asja. Üks on see, et selle eelnõu kogu doktrinaarne käsitus on kantud juba pealkirjast. Vaadake, parlament ei korralda Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide kaudu rahaliste vahendite poliitikat, vaid meile on antud rakendaja roll. Parlament võtab vastu rakendamise seaduse. Ja ma ütlen, et see mõtteviga, see käsitus on olnud pikemat aega. Ma ei saa öelda, et siin unikaalne vastutus lasub just nimelt ametis oleval valitsusel, see oleks kindlasti ühtpidi ebaõiglane. Aga sellest passiivsusest ja letargiast peab parlament ennast üles raputama.

Ja selles vaimus Isamaa fraktsioon paneb ette eelnõu teine lugemine katkestada. See on tõsine samm, see on kaalukas samm, aga me julgeme seda teha veendumuses, et meil on võimalik leida edasise arutelu käigus võimalus tõsta [otsustamine] kõrgemale tasemele. Määrused on need, millega sisuliselt miljardid eurod ära jaotatakse. See üldistusjõud, mida meile on slaididel näidatud, kuhu need miljardid eurod jagatakse – see ei maksa mitte midagi. Küsimus on just nimelt poliitikavalikutes, kuidas määruste tasemel need asjad on tehtud. Tuleb tõsta see kõrgemale tasemele. Teiseks tuleb paika panna regionaalse mõõtme arvestamine ja kolmandaks näha ette ikkagi ka seaduse tasemel, seadusandja poolt fikseerida ära just nimelt poliitika eesmärgid. Sotsiaaldemokraadid on siin oma ühe eesmärgi [esitanud], ma arvan, et neid eesmärke võiks arutada laiemalt.

Ma tean, et see häirib Jürgen Ligi, aga pole midagi. Me ei saa sellise töökultuuriga edasi minna nii oluliste küsimuste lahendamisel. Parlament peab ennast siin ... Jah, ma arvan, et see sõna tegelikult on sobiv: parlament peab ennast siin kehtestama. Aitäh teile! 

16:43 Aseesimees Martin Helme

Jürgen Ligi, kas repliik?

16:43 Jürgen Ligi

Jah. Minu nime tõsteti väga kõrgele, minu doktriinist räägiti ja minust kui suurest oponendist. Aga tuletan meelde, et ma esindasin siin komisjoni arvamust. Ja peale selle: see praegune eelarveperiood räägiti läbi ajal, mil sõber Urmas oli uhkelt valitsuses. Minu käsi ei puutunud sellega praktiliselt üldse kokku. Kõik need printsiibid on kehtinud varasematel perioodidel ja selle perioodi ettevalmistamisel ei saanud ma seda olukorda ka kuidagi isiklikult mõjutada. Aga jah, asi on väga täitevvõimu [otsustusvaldkonda] kuuluv ja minul ei ole Urmas Reinsalule ega ka eelmisele valitsusele etteheiteid selles küsimuses.

16:44 Aseesimees Martin Helme

Riina Sikkut, palun! 

16:44 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Olen vist sel nädalal korra juba öelnud, et tuleb valitsust usaldada. Tuleb usaldada valitsust, tuleb usaldada ametnikke selles, et need meetmed, need mitusada meedet, mis paika saavad ja mille kaudu tõesti kõiki neid struktuurivahendeid kasutatakse, rakendatakse, lähevad heasse kohta. Aga parlamendil on muidugi roll panna paika need põhimõtted, need printsiibid, millest lähtudes tuleb iga meedet ellu viima hakata.

Täna on väga hea, et me oleme siin palju rääkinud regionaalpoliitikast ja sellest, et piirkondlikke erisusi tuleks vähendada. No ei saa teha regionaalpoliitikat Jaak Aab. Ta küll nentis esmaspäeval arupärimisele vastates, et noh, nende maakoolidega "toimetab ja seda oma valdkonnas vaatab" haridusministeerium. Ei saa niimoodi regionaalpoliitikat teha, et iga ministeerium toimetab ja vaatab oma valdkonnas. Siis jõuamegi selleni, et on need huvihariduse kärped või prügikastid, WC‑d või tasuta transport – need otsused, mida tehakse ka riigieelarve kohta, mõjutavad maapiirkondi rohkem kui elu siin Tallinna kesklinnas.

Ja tõesti, arvestades seda, et riigieelarve raha ja struktuuri[fondide] raha me ei pea kuidagi erinevalt planeerima, ma arvan, et kõigi nende otsuste tegemisel peab pidama silmas printsiipi, et regionaalseid erisusi ei võimendataks ja kui võimalik, tegelikult neid erisusi vähendataks. Ja nüüd on meil laual eelnõu, mille abil meil on võimalik see muudatus teha. Praegu tõesti komisjoni arutelust tuli välja, et ametnikel on ka väga suur soov suunata vahendeid piirkondlike erisuste vähendamiseks ja plaan on öelda seaduse tasandil, et erisuste tegemine ei ole keelatud. Ja kui on vaja erisusi, siis meetme tingimusi kokku leppides võib selgitada, et tuleb eraldi taotlusvoor, tuleb madalam omafinantseeringu määr – mis iganes mõistlik on –, et suunata vähem jõukatesse piirkondadesse rohkem struktuurifondide vahendeid.

See on olnud võimalik ka varasematel kordadel, aga see ei ole andnud tulemust. Ma ei ole sugugi kindel, et seekord, kuigi hea tahe [on olemas], on tulemus selle seitsmeaastase eelarveperioodi lõpuks kuidagi teistsugune kui varem. Tulemus ehk on see, et me leiame, et piirkondlikud erisused on võimendunud. Me arvame sellest metoodikast ühte, teist või kolmandat, aga tulemus on see, et vähem jõukad piirkonnad jäävad kaugemale, ei lähe seal elu suurte sammudega paremaks või suuremate sammudega paremaks kui Tallinnas ja kuldses ringis.

Sotsiaaldemokraadid on teinud küll mitu muudatusettepanekut, aga kõigepealt räägiksin kõige olulisemast: pöörata see põhimõte vastupidi. Seaduse tasandil me ütleme, et tuleb teha piirkondlikud erisused, tuleb teha eraldi taotlusvoor maapiirkondadele või rakendada madalamat omafinantseeringu määra vähem jõukate piirkondade jaoks. Kui see ei ole põhjendatud – puudutagu see koolivõrku, haiglaid, ülikoole –, siis seda saab konkreetse meetme juures selgitada, et ei ole vaja piirkondlikke erisusi. Näiteks kui asutused või institutsioonid, kellele need vahendid on suunatud, asuvadki ainult kahes suuremas linnas. See ei ole keeruline. 

Aga tuleks ütelda selgelt välja, et struktuurifondide vahendite rakendamisel on esmatähtis iga otsuse juures vaadata seda, et piirkondlik ebavõrdsus ei võimenduks. See on parlamendi tasandi otsus, see on vajalik samm. Eelmised rahastamisperioodid tõestavad, et kui seda põhimõtet ei rakendata, siis iseenesest see raha suuremal määral maapiirkondadesse ei lähe.

Palun kolm lisaminutit. 

16:49 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun. 

16:49 Riina Sikkut

Nii et ma palun, toetage sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekut nr 4, millega me ütleme, et seaduse tasandil on ette nähtud piirkondlikud erisused selle raha kasutamisel. Kui seda ei ole võimalik või vajalik teha, siis tuleb [konkreetse] meetme juures selgitada ja põhjendada, miks neid erisusi ei rakendata.

Lisaks piirkondlikele erisustele on varasematel eelarveperioodidel olnud kogu aeg selged horisontaalsed teemad, on need siis võrdsed võimalused või tegelikult ka regionaalareng ja keskkonnahoid, mida tuleb samamoodi iga otsuse tegemisel silmas pidada.

Seekord on strateegiliste arengudokumentide ülevaatamise raames viidud need läbivad teemad strateegiasse "Eesti 2035", mis on väga mõistlik lahendus. Strateegiliste dokumentide arvu vähendamine selguse huvides ongi vajalik. Aga seaduse tasandil tuleks üle korrata, mis on need horisontaalsed teemad, millega tuleb struktuurifondide vahendite rakendamisel arvestada. Kui neid ei ole eraldi välja toodud, siis täpselt samamoodi on väga suur võimalus, et nad jäävad tähelepanuta. Nii et palun toetust ka sellele muudatusettepanekule.

Nüüd, muudatusettepanekud nr 5 ja nr 6 [panevad ette anda võimalus] pöörduda kohtusse ilma vaidemenetlust läbimata – võib pöörduda otse kohtusse –  ja ka selle, et [taotluse esitamise] tähtaega on võimalik ennistada. Oleme siin eelmistel päevadel arutanud lairibaühenduse rõõmude ja murede üle, tõesti juhtub igasuguseid asju. Ja kui jääb taotlus tähtajaks esitamata, siis seni on olnud ennistamise võimalus. Praegu võetakse see ära. Neid juhtumeid ei ole palju ja see ei oleks tegelikult kuidagi tööd takistav või taotlusvoorudega kiiret edenemist pidurdav võimalus, aga see võib olla mõnele taotlejale väga vajalik. Ma arvan, et me ei peaks seda võimalust ära võtma.

Sotsiaaldemokraadid ei toeta teise lugemise katkestamist, aga paluvad toetust oma muudatusettepanekutele, mis tõesti võimaldaksid kindlustada, et regionaalsed ebavõrdsused ei võimendu ja me suudame struktuurifondide vahendeid kasutada tõhusamalt kui varasematel eelarveperioodidel ka selleks, et keskustest kaugemale jäävates piirkondades tegelikult luua võrdsed võimalused, ligipääs teenustele, infrastruktuurile. Nii et eriti muudatusettepanek nr 4 – palun toetage! Aitäh! 

16:52 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Lauri Läänemets, palun!

16:52 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Üks Eesti suur probleem on praegu see, et meil on kaotajaid järjest rohkem kui võitjaid. Sotsiaaldemokraadid on teinud ühe ettepaneku, mismoodi seda olukorda [leevendada]: kui me Euroopa Liidu raha jagame, kui me teeme neid meetmeid, siis mõtleme eelkõige nende peale, nende piirkondade peale, nende inimeste peale, kellel ei lähe nii hästi kui Tallinnas ja Tallinna ümber ning Tartus ja Tartumaal.

Kui me vaatame regionaalarengu analüüse, näiteks võtame viimase inimarengu aruande ja selle regionaalse osa, siis seal on väga selgelt öeldud: regionaalne ebavõrdsus Eestis on alates taasiseseisvumisest pidevalt kogu aeg kasvanud. See on olnud siiamaani kogu aeg nii. Ja asetame sinna kõrvale teised analüüsid, näiteks need, mille on teinud Praxis Euroopa Liidu vahendite kasutamise kohta, või analüüsi, mis puudutab regionaalarengu strateegia elluviimist, mille on põhiliselt koostanud või tellinud Rahandusministeerium, või vaatame mõnda muud analüüsi veel juurde, Riigikogu Arenguseire Keskuse analüüsi näiteks – kõik need ütlevad, et regionaalse ebavõrdsuse suurenemisel on väga suur mõju Euroopa Liidu vahendite valesti jagunemisel.

Ja nüüd ma juba mitmes kord seletan ka siit puldist seda, miks need valesti jagunevad. Kui me teeme üleriigilisi toetusmeetmeid, siis selline suurde puhtasse konkurentsi uskumine teatavasti alati ei tööta sellisena, nagu sellest ilusat juttu räägitakse. Siin on hea näide. Kui me teeme üleriigilise toetusmeetme, kus saab osaleda ka mõni Võru- või Valga- või Põlvamaa ettevõtja ja Harjumaa ettevõtja, siis tihtilugu on nii, et Harjumaa ettevõtjal on rohkem rahalist ressurssi, rohkem teadmiste ressurssi, inimressurssi ja ta kirjutab lihtsalt parema projekti ja saab selle raha endale. Ja niimoodi see raha kogunebki Harjumaale ja Tartumaale, mitte ei jaotu regioonidele ühtlaselt.

Ja nagu ma ennist ütlesin, see raha tegelikult ei peakski regioonidele ühtlaselt jaotuma. Pigem peaks olema põhimõte, et Euroopa Liidu vahendid kanduvad rohkem nendesse piirkondadesse, mis on maha jäänud. Sest kogu Euroopa Liidu eelarve põhimõte ju on vähendada regionaalset ebavõrdsust, regionaalset mahajäämust nii Euroopa Liidu sees kui ka liikmesriikide sees, kaasa arvatud Eestis, kus me peaks sellega tegelema. Meie millegipärast teeme selliseid taotlusvoore, kus, kui me vaatame viimaseid otsuseid, rohkem raha on läinud Tallinnasse, Tallinnasse ja Tallinnasse. Aga kuhu jääb ülejäänud Eesti? Kus on see põhimõte, et kedagi ei jäeta maha?

Kui me tahame, et majandusel läheks hästi ja riigil läheks hästi, siis minu arvates enam pole ühtegi rahvusvahelist organisatsiooni, sealhulgas finantsorganisatsiooni, kes ei ütleks seda, et ebavõrdsuse suurenemine pidurdab majanduse arengut. Ebavõrdsuse suurenemine pidurdab majanduse arengut. IMF on seda öelnud, OECD on öelnud – kõik ütlevad seda väga selgelt. Kui me vaatame Eesti olukorda, siis rikkust luuakse ülejäänud Eestis 60% ulatuses Euroopa Liidu keskmisest, Harjumaal 120% ulatuses. Kas me tahame seda [vahet] vähendada? Mina arvan, et me peaks tahtma. Ma arvan, et see peaks olema põhimõte, mille poole püüelda. Ja ma ei näe ühtegi põhjust, miks me ei peaks seda põhimõtet panema seadusesse, mis raamistab ära selle, kuidas me Euroopa Liidu vahendeid jagame.

Palun kolm minutit lisaaega. 

16:56 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun.

16:56 Lauri Läänemets

Aitäh! Need argumendid, mis siin komisjoni esindaja suust kõlasid, olid ilmselgelt otsitud. Minu küsimustele näiteks vastati täpselt sama, põhjus keeldumiseks oli sama, mille me tegelikult ka ise oma ettepanekus välja tõime. Ja [meil oli] ka lahendus. Sotsiaaldemokraatide ettepanek on, et meetme tegemisel arvestatakse regionaalsete erinevustega, arvestatakse sellega, et see raha jõuaks üle Eesti igale poole, iga inimeseni, iga omavalitsuseni, iga piirkonnani. Ja kui on põhjus – ja neid põhjuseid loomulikult on, sest osa raha ongi mõeldud linnaliseks kasutamiseks, osa raha on mõeldud näiteks ülikoolidele ja suurematele haiglatele, mis asuvad suurlinnades –, siis tuleb see ka sellesse meetmesse kirja panna ja probleeme ei ole. Nii et minu üleskutse on ka palun toetada sotsiaaldemokraatide ettepanekuid, eriti seda ettepanekut, mis on suunatud regionaalse ebavõrdsuse vähendamisele. Aitäh!

16:57 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Mihhail Lotman, palun!

16:57 Mihhail Lotman

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Põhiline on juba ära öeldud. Me siin vaidleme, kui räägime eelarvest, iga tuhande euro pärast, nüüd aga ühe otsusega anname tohutu rahahulga ametnikele oma meelevalla järgi kasutada. Kuid ma ei tulnud siia mitte sellepärast. See kõik on juba öeldud ja see on põhjus, miks Isamaa tegi eelnõu katkestamise ettepaneku.

Minu järgnev jutt, võiks arvata, kuulub retoorika valdkonda. Aga tegelikult on see mure poliitilise kultuuri ja riigi valitsemise loogika pärast. Mitu korda täna, nii eelmise eelnõu kui ka praeguse eelnõu arutluse käigus, ütlesid Reformierakonna esindajad, et jama küll, aga see otsus on tehtud juba varem – juba teie valitsus täitis seda või isegi initsieeris seda. Võimalik, et nii oligi. Aga ma tahan rõhutada seda, et Eesti riik ei ole vanker, mis sõidab inertsi jõul mäest alla. Kui on tehtud vale otsus, siis seda tuleb parandada ja muuta, aga mitte hoogu juurde anda ja siis veel ennast kiita.

Alati vastutab selle eest, millist poliitikat Eesti riik teostab, valitsev koalitsioon. Veeretada siin vastutust eelmistele valitsustele on võib-olla retooriliselt õige, aga riigi arengu ja poliitilise kultuuri seisukohalt ei ole õige. Ja minu meelest, kui jutt käib eelmisest valitsusest, siis me olime ka selliste lahenduste vastu, mis me praegu siin üsna hoogsalt vastu võtame. Aga isegi kui me ei olnud kuigi häälekalt vastu, siis see ei tähenda, et praegu me peame, istudes sellessamas vankris, mis sõidab mäest alla, ainult hoogu juurde andma. Aitäh!

17:00 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

17:00 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Ma pean praegu ilmselt oma senise Riigikogu karjääri kõige lühema kõne. Ma olen väga paljude asjadega nõus. Ma olen just eelkõneleja härra Lotmaniga väga nõus, et me ei pea allamäge sõitva ree peale hüppama ja hoogu takka lükkama. Ma olen nõus isegi härra Ligi repliigiga – üllatus-üllatus! Aga ta ütles seda, et see eelnõu on tõepoolest liialt tegevvõimu suunas kallutatud, ja nii see on. Ent alati tuleb leida see õige tasakaal. Ma olen nõus ka sotsiaaldemokraatidega, sest Konservatiivne Rahvaerakond on kogu aeg, alati rääkinud regionaalsetest erisustest. Kui me tahame Eesti tasakaalustatud arengut, siis tuleb erisusi teha. Ning lõpetuseks ma olen nõus ja kogu Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on nõus Isamaa ettepanekuga selle eelnõu esimene lugemine katkestada. Põhjendusi selleks me oleme kuulnud siin juba piisavalt ja need on olnud asjalikud. Aitäh!

17:02 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Me oleme küll teisel lugemisel. Andres Metsoja, palun!

17:02 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Meil on olemas selline strateegia nagu "Eesti 2035". Sellele tehakse seiret pidevalt ja selle seire mõõdikute esmane analüüs näitab, et piirkondadevahelised erinevused selle juurprobleemi osas on võrdlemisi suured. Ma rõhutan, et see on Rahandusministeeriumi läbi viidud analüüs, mis ütleb, et meil on probleem.

Ma arvan, et meil on probleem siin saalis selle konkreetse eelnõuga selles mõttes, et küsimus ei ole, kuidas me täidame oma aega, kas efektiivselt või ebaefektiivselt, vaid sellise mahuga eelnõud ja sellise rahastusulatusega eelnõud on kindlasti väga olulisel kohal just siis, kui me käsitleks enne seda ka olulise tähtsusega riiklikku küsimust. Ma arvan, et see isegi peaks nii olema, sest milleks koostada arengukavasid, töötada usinalt seirega, kui me tegelikult ei lähe enne otsuse tegemist siin saalis süvitsi, et anda kellelegi volitusnorm kujundada järgmisi meetmeid. See on minu meelest väga suur probleem.

Ma arvan, et paljud meist on tegelikult istunud ka teisel pool seda luuki: selles mõttes, et on olnud omavalitsusjuhina või ettevõtjana või vabaühenduse esindajana selle raha taotleja, et teatud piirkonnas mingisuguseid eesmärke taotleda, muutusi ellu kutsuda. Kui me neid projekte teeme, siis me teeme neid tihti ju ikkagi tahtest piirkonda panustada. Ma arvan, et tegelikult üks Eesti kõige hullemaid probleeme seisneb hoopis selles, et iga mõistlik inimene, kes loeb läbi need meetme lähtetingimused, jõuab [järeldusele], et tegelikult väga mõistlik projekti kirjutada ei ole. Sest nii nagu ka härra Ligi ütles, raha peab minema sinna, kus on rohkem kasusaajaid. Justkui see tasakaalustamise moment jääb varju. Ja nii ta läheb. 

Kui me võtame kas või teatud regionaalse põhja, kus on avalik raha – see on kohalik omavalitsus. Ja nende rahastamine on juba väga küsitava väärtusega, võimekused on väga erinevad. Ja kui me paneme nad konkureerima justkui võrdsetel positsioonidel, siis tulemus on ette teada. Tingimata ei olegi probleem selles, et kuskile läheb raha rohkem ja kuskile vähem, mille omaette võib ka probleemina välja tuua, aga minu meelest kõige suurem probleem on see, et üks osa inimesi heitub, lööb käega. Nad ütlevad, et selles sõidus ei ole ju mõtet kaasa teha, mis ma lolli mängin, on ette teada juba, kus on rohkem kasusaajaid ja kus on rohkem võimekust. Mind on juba ette määratletud kuskile piirkonda, kus mul selliseid eeldusi lihtsalt ei ole. Ma elan vales kohas. See on Eestis murekoht number üks, et me selliste otsustega ütleme, kus on õige elada, kas kuldses piirkonnas või mittekuldses piirkonnas.

Minu meelest ülimalt nukker näide regionaalsest ebavõrdsusest, kas või tööjõuturust osasaamisest on riigi teatud teenuste [nigel] kättesaadavus. Just nimelt see lairibaühendus, kiire internetiühendus on probleem number üks. Inimesed võikski töötada seal kohas, kus neile meeldib elada, aga nad ei saa seda teha, isegi kui kaugtöö seda võimaldaks. Nad ei saa seda teha, sellepärast et riik ei jõua nende juurde. Ja me taas [mõtleme], mis see lahendus võiks olla, ja ütleme, et omavalitsused võiks arutada, kuidas seda teha, kui omavalitsused hakkama ei saa, siis moodustage ühistu. Äkki kuskilt on võimalik raha taotleda, äkki te siis võtate külameestega labidad, kaevate selle juhtme maasse. Ja kui ei leia seda teenusepakkujat, siis on turutõrke piirkond. Kui on turutõrke piirkond ...

Paluksin lisaaega.

17:06 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun. 

17:07 Andres Metsoja

Ja kui on turutõrke piirkond, siis ega riigil head meedet ei olegi, sellepärast et me elame turumajanduslikus ühiskonnas. Ja  e-riik on küll meie vapiloom, aga paraku, noh, lihtsalt vaadake, äkki on mõistlikum elada kuskil mujal.

Kogu see retoorika algas sellest, et kes see tegi. Kas meie tegime või teie tegite? Ma arvan, et tegelikult Eesti rahvast üldse ei huvita, kes see tegi. Eesti rahvast huvitab see, kuhu me läheme. Ja kui lühidalt kokku võtta, siis tõepoolest on alustatud neid arutelusid ju hoopis teises olukorras, kus me varem riigina olime. Meil ei olnud sellist COVID-i kriisi, meil ei olnud sellist energiakriisi, julgeolekukriisi. Riik on dünaamiline üksus, kus me peaks kõiki neid olusid, kus me hetkel elame, ju ka arvestama. Me ei saa arendada riiki ja meetmeid lahus reaalsest elust.

See minu meelest ongi selle kõne lühike kokkuvõte. Kui me siin Tallinnas maas istume, siis me tihti leiame, et kõike seda oleks kunagi saanud teha, aga vaadake, nüüd on juba liiga hilja. Ja kui me üldse midagi tahame teha, siis saab seda teha hoopis võib-olla järgmise seitsme aasta pärast ja nüüd peaks Euroopat juba teavitama. Ja siis me jõuame sellise sabakeerutusega tagasi ja arutame selle üle, kes me oleme. Kas me oleme ka osa Euroopast või oleme väljaspool Euroopat? Kuidagi sassi on läinud see asi.

Kui me tahame, et Eesti oleks tugev, siis me saame olla seda regionaalses tervikus, nii et me austame kõikide piirkondade inimesi. Olgu see elu mõnel pool kas või vähene, aga võib-olla ta on isegi ilusam kui siin Tallinnas. Ja nende tingimuste loomine, et need vähesed, kes tahaksid hoida kodukandiväärtusi ja Eesti traditsioonilist elulaadi, seda ka saaksid – sellesse panustamine on minu meelest ülivajalik. Ja vajalik on ka nende tingimuste ülevaatamine nõnda, et teeme kõigepealt ühe korraliku olulise riikliku tähtsusega küsimuse arutelu, võtame probleemistikud lahti ja püüame leida konsensust selles küsimuses. Mulle tundub, et täna me teeme sellist hoogtööd, et saaks selle asja kaelast ära ja küll ministeeriumid kirjutavad vastavad meetmed kokku ja õnn tuleb meie õuele. Aitäh!

17:10 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Aivar Kokk, palun! 

17:10 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõuga nähakse ette riigisisene õigusraamistik Euroopa Komisjoni kinnitatud territoriaalse koostöö programmide ning siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise kavade elluviimiseks perioodil 2021–2027.

Ma nüüd natukene meenutan rahanduskomisjoni arutelu. Kui me esitasime Rahandusministeeriumi inimestele küsimusi, kuidas selle eelnõu meetmeid ette valmistatakse, kuidas proteste lahendatakse ja raha jagatakse, siis sõnum oli lihtne: ühe ministeeriumi ametnik suhtleb teise ministeeriumi ametnikuga.

Kas teil ei ole olnud tunnet, et kui me siin Riigikogus arutame mingisugust 5000‑ või 10 000‑eurost asja, siis siin käib tuline arutelu? Kõik võtavad sõna, vaidlevad, kaklevad, on väga tulised arutelud. Praegu jagatakse miljoneid, sadu miljoneid – ja ei midagi. Riigikogu, öeldakse, sihukene mõttetu seltskond. Ega nemad ju arvutada ei oska, ega nemad ju millestki aru ei saa – see oli komisjonipoolse ettekandja sõnum. Tegelikult nii see kummitempel tekib. Ei ole ju midagi [muud öelda], kui me ei otsusta kõige olulisemat teemat.

Mulle tuleb selle peale meelde, et kui ma käisin aastaid tagasi Ameerikas kongresmenide juures, siis nad tõid ühe näite, kuidas neil arutati, kas Alaskal [on õige] naftapuurimisega tegeleda. Selle otsuse vastuvõtmine võttis aega 20 minutit. Aga metroopileti arutelu võttis nädalaid, sest see mõjutas kõiki [Kongressi] liikmeid.

Praegu jääb mulle mulje, et paljud meist ei saa aru, mis otsuseid me tegelikult teeme ja mis rahasid tulevikus hakatakse jagama. Me oleme kuidagi ära harjunud sellega, et postkontorid läksid kinni ja praegu pannakse lihtsalt kastikesi küladesse, inimene läheb ja võtab sealt oma postipakikesi. Elu on edasi läinud.

Kui mõned aastad tagasi taheti panna vanas mõistes passilauad kinni, siis oli siin saalis kisa. Te teate, et 1. jaanuarist on enamikus kohtades passilauad [avatud nädalas vähem päevi]. Kas keegi on sellel aastal püüdnud teha avaldust endal näiteks ID-kaardi vahetamiseks? Mitu kuud on täna järjekord? Kui aprillikuuks saad dokumendi kätte, siis on väga hästi. E-riik! Räägitakse, et Tartus on jutt juba maikuust.

Ja nüüd me räägime selle raha jagamisest. Ma toon teile ainult ühe näite. Raha jagamisel on üks oluline objekt Tallinna linna jaoks, see on Tallinna Haigla. Kuluaarides räägitakse, et maakonnahaiglatel ei ole nagu perspektiivi. Ma olen nõus, väga olulisi operatsioone ja muud [keerulist] ravi tulebki Tartu ja Tallinna haiglates teha. Sinna on tööle jäänud need inimesed, kes seda valdkonda väga hästi tunnevad ja iga päev sellega tegelevad. Maakonnahaiglates võib-olla kõiki asju ei pea tegema. Aga kas maakonnahaiglad vajalikud on? Kas maakonnas peab ainult üks haigla olema või kui on maakonnas erinevad suured piirkonnad, kus on olnud kohalik haigla, kas need peaks kinni pandud saama?

Me oleme investeerinud tervisekeskustesse. Mul tekib küsimus selle kohta, et Jõgevale pannakse jõuga, täiesti ebaseaduslikult ja ilma igasuguste volikogu otsusteta haigla juurde tervisekeskus. See ehitatakse haigla maale. Aga kui see haigla kinni pannakse, mis siis perearstidel selle väikse tervisekeskusega peale hakata on, kui seda suurt maja kõrval enam ei ole? Täna seda hirmu ei ole, homme seda ei juhtu, aga juba käivad kõlakad, et Paide on esimene, kus võidakse see kinni panna, ja Jõgeva on järjekorras. Me oleme näinud, kuidas need haiglad on vaikselt kinni läinud. Meenutame Põlvat, mis eelmise koosseisu lõpus siinsamas saalis kuumi jutte ja kisa põhjustas. (Juhataja helistab kella.)

Kas kaheksa minutit on läbi? Viis? Palun siis kolm minuti lisaaega. Praegu jutt veab.  

17:15 Aseesimees Martin Helme

Just. Kolm minutit lisaaega.   

17:15 Aivar Kokk

Minu arvates meie, Riigikogu liikmete rolli tuleb tõsta. Ma arvan, et see koosseis ei ole sugugi nii vilets, kui siin püütakse rääkida. Väga erinevate valdkondade inimesi on, väga erinevate, ettevõtjatest alates ja ametnikega lõpetades, spetsialistidega lõpetades, kes on oma valdkonna tundjad. Poliitikud teevad otsuseid, et Eesti riigis oleks ka regionaalselt õiglaselt nii riigieelarve rahad kui ka Euroopa Liidu meetmetest võimalikud vahendid jaotatud.

Kes siis peab selle otsuse tegema kui mitte Riigikogu, kes tegelikult on mandaadi saanud? Siin on erinevatest regioonidest valitud saadikud, kes eelkõige peavad vaatama riigi üldpilti, aga samas kindlasti võitlema oma valimispiirkonna eest. Kui me anname need õigused ära ja need õigused ei jää ka mitte siitsamast Riigikogust mandaadi saanud valitsusliikmetele, siis ma küsin: tõesti, kas sellele 101-le on mõtet palka maksta? Ehk võiks olla nii, nagu rahvas soovib, et me käiks siin vabatahtlikult oma töö kõrvalt võib-olla üks kord nädalas ja teeks need otsused ära. Või siis kuus üks nädal, ja oleks otsused tehtud. Siis küll võib-olla ei oleks võimalik nende saadikute nööbist kinni võtta ja neilt midagi nõuda või küsida. Kui me ise seda olukorda ei muuda, siis kes teine muudab? 

Mul on kahju, Riina, sinust, et sa ütled, et sa ei toeta teise lugemise katkestamist. Sa oleks pidanud ütlema, ma arvan, niimoodi, et kui meie parandusettepanekuid toetatakse, siis ei ole vaja tagasi lükata. Kui teie ettepanekuid ei toetata ja te toetate ikkagi teise lugemise lõpetamist, siis ma küsin, kas parandusettepanekud olid lihtsalt fiktiivsed või te soovisite südamest [midagi muuta]. Ma olen kindel, et te soovisite seda südamest.

Mõtleme selle teema üle! Ja iga eelnõu puhul, mis siia saali tuleb ja mis komisjonides käib, tuleb igal Riigikogu liikmel mõelda, et tegelikult on meie töö need otsused teha ja mitte määrida neid ametnike kaela ja pärast ütelda, et nemad tegid valed otsused. Meie saame teha kas õigeid või valesid otsuseid ja võtta ka vastutuse. Aitäh! 

17:18 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

17:18 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! (Sumin saalis.) Ma veidi ootan, kuni targad jutud on räägitud. Aitäh!

Siin Aivar ütles, et jah, meiesugustele mökudele ei ole mõtet palka maksta. Ma istusin seal ja kolleeg Helir-Valdor ütles, et muidugi pole. Tõepoolest, kui niimoodi jätkata, siis ega ei ole küll. Me oleme ju suuresti kasulikud idioodid, olen seda ennegi öelnud. Riigikogu liikmed küll, aga need bumaagad ja korraldused, mis tulevad praegusel juhul Euroopa poolt – öeldakse, et ei saa. Jürgen ütleb, et ei saa, hunt on ees või keegi teine.

Ja tegelikult, ega me ei saa ju suuresti aru ka kõige tähtsamast dokumendist, mille me igal aastal vastu võtame, riigieelarvest. Öeldakse küll, valitsus [ütleb], et kui [te teete] parandusettepaneku, siis [näidake], kust te [katte] võtate. Aga kui tekk on peal ja ei näe, siis on väga keeruline öelda, kust võtta. Ja siis öeldakse, et te olete nii lollid, et ei teagi, kust võtta. Aga te teate küll, kuidas see värk on, ja natukene on hakanud liikuma, kui me mõned sammud oleme astunud siin. Aga üldine olukord on suhteliselt hull. 

See on praegu nii, 2021–2027 ja need määrused. Ma ei hakka kordama, mida siin on paljud kolleegid rääkinud. Palju suuremad asjad on ees. Täna hommikulgi kohtusime ekspertidega nii‑öelda suure rohepöörde teemadel, mis tegelikult matab meid kohe‑kohe, kõik ministeeriumid ja kõik eluvaldkonnad. Rääkisime täna hommikul elektrist, rääkisime taastuvenergiast ja kõigest sellest ja Brüsselis toimuvatest läbirääkimistest.

Mäletate, kui siin hulk aega Siim Kallas Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehena ei julgenud kalli tütre valitsuse initsiatiividega kaasa minna. Ta sai aru vana Brüsseli hundina, et iga asi läheb maksma, kui lubadused lukku panna. Aga lõpuks ikkagi saadeti minema, et meie tublid diplomaadid saaksid läbi rääkida.

Ent arvestame seda olukorda ja seda dokumentide massiivi, mis on juba olemas, ja kui läbirääkijatele Brüsselis öeldakse, et tegelikult need rakendusaktid ja muud asjad ei ole veel tulnud, need kunagi tulevad, aga need on väga olulised. Ja läbirääkijad ei tea, meist ammugi rääkimata, mis asjad need on, ja meie peame siin tarka nägu tegema. Me peaks tõepoolest palju tõsisemalt oma ametit võtma, palju rohkem neid dokumente ka reaalselt läbi lugema.

Noh, ma mõtlesin, et Jürgen on siin vana kala, meie aksakall, ilmselt kõige pikema staažiga, kes on Riigikogus tiksunud juba pikka aega. Tema peaks teadma, kuidas see asi käib. Ja ma küsisin talt ühe tagasihoidliku küsimuse – seesama tagasihoidlik dokument, aga seal on palju asju, mida tuleb reguleerida –, ma küsisin Varjupaiga-, Rände-  ja Integratsioonifondi kohta. Eelmisel aastal oli seal kaheksa vooru: videod saabujatele kolmandatest riikidest, tööklubid, käsitööringid. Jah, vabandust, et ma ütlesin, et nigeerlased või ukrainlased. Aga miks ka mitte? Nad kuuluvadki kolmandasse maailma, kolmandate riikide hulka. See ei ole oluline. Aga ma küsisin, et selle rahastamine on 25% meie poolt. Noh, poolteist miljonit, ligi 400 000 eelmisel aastal. Ja minu ... (Juhataja helistab kella.) 

Oi, ilus kelluke.

17:23 Aseesimees Martin Helme

Peeter, kas on vaja lisaaega?

17:23 Peeter Ernits

Jah, paluks küll.

17:23 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

17:23 Peeter Ernits

Ma küsisin Jürgenilt, kuidas siis hakatakse seda reguleerima. Väikene asi. Neid punkte on seal palju rohkem, ei hakka neid siin ajapuudusel nimetama, võite lugeda siitsamast. Aga hea kolleeg ei osanud midagi öelda – seda ei arutatud. Ei arutatud küll, ma saan aru, aga oleks võinud ikkagi teada, mida seal reguleeritakse, kui [kõike hakatakse] ellu viima. Väikene detail, aga selles detailis avaneb tegelikult kogu pilt.

Noh, ja kui rääkida nii‑öelda turutõrke piirkondadest – ma tulen selle neljanda parandusettepaneku juurde, kui ma õigesti mäletan –, siis seda ei saa rakendada ja on ettepanek ta prügikasti saata. Aga paljudes kohtades ei ole elu nii nagu Tallinna kuldses ringis või Tartu ümber. Ent [toetada] ei saa.

Nii et ilus kolmapäeva õhtu. Eriti hea tunne ei ole, kui kuulata kolleeg Helir-Valdori juttu, et ei ole mõtet palkagi maksta. Mõttetud mehed oleme siin, samas rõõmsameelsed. Aga ma arvan, et niimoodi edasi minna eriti tark ei ole. Aitäh!

17:25 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ja nüüd on repliik. Helir-Valdor Seeder, palun!

17:25 Helir-Valdor Seeder

Auväärt Riigikogu juhataja hetkel! Siin on nüüd küll tegemist mingisuguse müstilise eksitusega ja ma tahaks selle ära klaarida. Mina ei kavatse küll Riigikogu liikme palgast loobuda ja ma ei ole ka kusagil väitnud, et Riigikogu liikmed peaksid tasuta tööd tegema. Ma tean, kunagi Jaak Allik tegi sellise soovituse, et Riigikogu võiks töötada enam-vähem kunagise Ülemnõukogu režiimis, et on väike juhtgrupp, presiidium, kes saab palka, ja ülejäänud siis käivad nii-öelda ühiskondlikel alustel oma põhitöö kõrvalt siin Toompeal hääletamas. Minu arust selline mudel ei sobi Eesti Vabariigi parlamendile, eriti seepärast, ma rõhutan, et tegemist on põhiseaduse järgi parlamentaarse riigiga, kus kõik olulisemad otsused, olulised seadused võetakse vastu parlamendi poolt ja parlamendiliikmed peavad täiega pühenduma just nimelt selle saali tööle, selle maja tööle, et võtta vastu kvaliteetseid seadusi ja tunnetada ka seda vastutust. Nii et mina küll ei soovita, et siin saalis hakkaksid inimesed tööle väga juhuslikult ja ühiskondlikel alustel. See minu mõttega küll kokku ei lähe ja ma arvan, et see ka parlamentaarse riigi ideega tulenevalt meie põhiseadusest kuidagi kokku ei lähe. 

17:26 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ma ei näinud loomulikult ettekandja nägu, kui ta seda kõike rääkis, ja stenogrammist ei pruugi seda aru saada, aga mulle tundus küll, et tegemist oli ülimalt irooniliste seisukohaväljendustega. Meil on läbirääkimistel kõnesoovid lõppenud, sulgen läbirääkimised. Peame läbi vaatama muudatusettepanekud ja siis hääletama ka katkestamise ettepanekut. Eelnõu kohta on esitatud seitse muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku esitaja on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Indrek Saar, palun!

17:27 Indrek Saar

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

17:27 Aseesimees Martin Helme

Ikka. Aga enne peame tegema saalikutsungi. Head kolleegid, tuletan siis meelde, millega me praegu siin mürame: SE 487, see on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus‑ ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse eelnõu ja me oleme muudatusettepanekute hääletamise juures. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepanek nr 1, mida komisjon ei arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

17:29 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepanekut toetas 7 saadikut, vastu on 51, erapooletuid on 1. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 2, ka selle esitaja on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja ka seda ei ole juhtivkomisjon arvestanud. Indrek Saar, palun!

17:30 Indrek Saar

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

17:30 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, esitajaks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

17:30 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetas 7 saadikut, ettepaneku vastu on 51 saadikut, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 3, selle esitajaks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Indrek Saar, palun!

17:31 Indrek Saar

Palun seda ettepanekut hääletada.

17:31 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille esitajaks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

17:31 Aseesimees Martin Helme

Ettepaneku poolt on 15 saadikut, ettepaneku vastu 50, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 4, esitaja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Indrek Saar, palun! 

17:32 Indrek Saar

Palun ka seda ettepanekut kindlasti hääletada.

17:32 Aseesimees Martin Helme

Kindlasti hääletame. Palun võtta seisukoht! Muudatusettepanek nr 4, mille esitajaks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Palun hääletada! 

17:32 Aseesimees Martin Helme

Teil järjest paremaks läheb, poolt on 29, vastu on 50, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Viies muudatusettepanek, esitajaks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Indrek Saar, palun!

17:32 Indrek Saar

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

17:32 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, mille esitajaks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

17:33 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetab 14 saadikut, ettepaneku vastu on 50, erapooletuid on 1. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Kuues muudatusettepanek, esitajaks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Indrek Saar, palun!

17:33 Indrek Saar

Palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

17:33 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku, esitajaks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

17:34 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepanekut toetab 7 saadikut, vastu on 50, erapooletuid on 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Seitsmenda muudatusettepaneku esitajaks on rahanduskomisjon, juhtivkomisjon on seda ise arvestanud täielikult. 

Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Aga meile on laekunud ettepanek lugemine katkestada. Isamaa fraktsioon teeb ettepaneku eelnõu 487 teisel lugemisel katkestada ja seda me peame hääletama. Kas te soovite saalikutsungit või võime kohe hääletuse juurde minna? Läheme siis kohe hääletuse juurde.

Panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku eelnõu 487 teisel lugemisel katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:35 Aseesimees Martin Helme

Katkestamise ettepanekut toetas 22 saadikut, vastu on 55 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust. Juhtivkomisjon on teise lugemise lõpetamise ettepaneku teinud, teine lugemine on lõpetatud.


7. 17:35 Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (406 SE) teine lugemine

17:36 Aseesimees Martin Helme

Lähme tänase seitsmenda päevakorrapunkti juurde. Selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 406. Ka see eelnõu on teisel lugemisel. Kutsun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Andrei Korobeiniku. Palun!

17:36 Andrei Korobeinik

Hea istungi juhataja! Head rahvasaadikud! Teie ees on eelnõu 406, maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Eelnõu sätestab muudatused, mis on vajalikud selleks, et läbi viia maa korraline hindamine. Muudatused viivad maamaksu kooskõlla ...

17:37 Aseesimees Martin Helme

Teeks saali palun vaiksemaks.

17:37 Andrei Korobeinik

Väga oluline eelnõu praegu on päevakorras tegelikult.

17:37 Aseesimees Martin Helme

Lugupeetud saadikud, teeme saali vaiksemaks, ettekandja ei saa muidu rääkida!

17:37 Andrei Korobeinik

... viivad maamaksu kooskõlla maa turuväärtuse põhimõtetega. Maa hindamist teostab edaspidi Maa-amet riiklike andmekogude andmete alusel.

Eelnõu esimene lugemine lõpetati 27. oktoobril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 10. novembriks esitati eelnõu kohta üks muudatusettepanek Isamaa fraktsioonilt. Kaasatud olid erinevad huvigrupid, kokku üle 10, ja arvamuse eelnõu kohta esitasid Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Omanike Keskliit ning Keskkonnaministeerium ja Rahandusministeerium. Ja lisaks esitasid ettepanekuid eelnõu muutmiseks Keskkonnaministeerium ja Rahandusministeerium.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud puudutasid eelkõige muutuvate maksumäärade jõustumise aja edasilükkamist ja muudatustest mõjutatud kohaliku omavalitsuse üksuste tulubaasi vähenemise kompenseerimist. Eesti Omanike Keskliidu, erametsaliidu ja põllumajandus-kaubanduskoja ettepanekud puudutasid soovi vähendada maamaksumäära aastast tõusu, [kehtestada] 10% asemel 5% või 7% ja soovi jätta erinevad tehnovõrkude ja ‑rajatiste talumistasud muutmata. Praegu on eelnõus 7,5% asemel 3,5% [maa maksustamishinnast]. Keskkonnaministeerium esitas ettepaneku täpsustada eelnõus maa korralise hindamise etappe puudutavat regulatsiooni ja Rahandusministeerium tegi ettepaneku korrigeerida maa maksustamishinna akti esitamise regulatsiooni.

Komisjonis toimus teise lugemise ettevalmistamise arutelu 7. detsembri ja 7. veebruari istungil. 7. detsembril tutvustasid huvirühmade esindajad enda ettepanekuid ja Maa-ameti esindaja andis ülevaate uuest maa hindamise metoodikast. 7. veebruaril tutvustati Rahandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi esitatud ettepanekuid. Juhtivkomisjon otsustas 7. veebruaril ka muudatusettepanekute esitamise ja langetas vajalikud menetluslikud otsused.

Muudatusettepanekute tabelisse on kantud viis muudatusettepanekut. Nendest üks oli Isamaa fraktsioonilt ja neli muudatusettepanekut on teinud juhtivkomisjon. Esimene muudatus puudutab maa hindamise etappe. Teine on tehniline muudatus. Kolmas on Isamaa fraktsiooni ettepanek, mis puudutab looduskaitselistest piirangutest tingitud maamaksu vähenemise kompenseerimist omavalitsustele. Komisjon suhtus sellesse suure toetusega, aga arvas, et see ei ole otseselt seotud eelnõu eesmärgiga ja seda peab arutama eraldi. Neljas muudatusettepanek tunnistab alates 2024. kehtetuks kehtivaks sätte, mille kohaselt tuleb koos maksuteatisega maksumaksjal esitada ka maa maksustamishinna akt. See lähtub Rahandusministeeriumi ettepanekust. Viies muudatus on tehniline, see puudutab jõustumistähtaega. Eelnõu menetlus veidi venis ja uus jõustumistähtaeg on 15. märts.

Komisjon langetas järgmised otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16. veebruariks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 23. veebruaril. Hea meelega vastan teie küsimustele, head kolleegid.

17:42 Aseesimees Martin Helme

Küsimusi on ka. Urmas Reinsalu, palun!

17:42 Urmas Reinsalu

Aitäh! Palun tutvustage parlamendi täiskogule omanike keskliidu positsiooni selle eelnõu puhul. Ja teiseks, kuulge, kas komisjonis oli juttu ka sellest, et meil toimub ju hullumeelne ralli, mis puudutab praegu koduomanike koormust seoses kõigi kütuseliikidega, elektriga, gaasiga? Ja nüüd me räägime tõsise näoga, et me hakkame tõstma maamaksu! Kuidas rahanduskomisjonis asjad nii nihkesse on praegu läinud? Täiesti ebakohasel ajal seda arutatakse. Praegu me peaks pigem arutama, kuidas makse inimestel maha võtta, et inflatsioonirallit leevendada. Aga nüüd tullakse peale, tahetakse teha veel kreembrüleed, top-up'i inimeste maksukoormusele. Inimesed peaks kuidagi ellu ka jääma koduomanikena.

17:43 Andrei Korobeinik

Aitäh! Hea istungi juhataja, millisele küsimusele ma pean vastama? Kas esimesele või ...?

17:43 Aseesimees Martin Helme

Proovi kõigile vastata. Proovi kõigile vastata! Nii palju kui jõuti küsida, nii palju jõuad äkki ka vastata.

17:43 Andrei Korobeinik

Ma lihtsalt mõtlesin, et on üks küsimus, aga kui on kaks, siis on kaks. Ja kui istungi juhataja ütleb ...

17:43 Aseesimees Martin Helme

Kusjuures ta saab kaks küsimust küsida niikuinii.

17:43 Andrei Korobeinik

Aga teise küsimusena ilmselt. See oli tõepoolest kokku nagu selline kreembrülee. Omanike keskliit oli vastu taluvustasude määra vähendamisele näiteks. Praegune 7,5% oleks nende arvates õiglane. Mis puudutab seda, et maamaks tõuseb, siis tegemist on selles mõttes vale ettekujutusega, et maamaks ei tõuse. See on hea uudis. Me räägime sellest, et maa hindamine toimub turutingimustes, vabaturu alustel, aga maamaks ei muutu. Hind muutub, aga maks mitte. Maksumäär jääb samaks.

Ja muidugi komisjon on korduvalt arutanud tänast majanduslikku olukorda, aga mitte niivõrd selle konkreetse eelnõu raames. Ma sellepärast ei saa sellel pikemalt peatuda, kuna ma olen komisjoni ettekandja.

17:44 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun! 

17:44 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud komisjoni esimees! Võib-olla sa natuke räägid sellest, miks komisjoni enamus ei toetanud Isamaa parandusettepanekut, mis võrdsustaks kõiki omavalitsusi. Praegune olukord on ju selline, et osal omavalitsustel on looduskaitsealused maad, mille pealt nad maamaksu ei saa, ja mõnel omavalitsusel ei ole. Ettepanek oli, et kõikidel omavalitsustel oleks võrdsed tingimused seaduse ees ja maksude saamisel.

17:45 Andrei Korobeinik

Aitäh! Nagu ma olen juba maininud ja kui minu mulje on õige, siis komisjon leidis – jutt käib praegu Isamaa muudatusettepanekust –, et tegemist on väga hea ettepanekuga, aga lihtsalt see ei ole selle konkreetse eelnõu sisuga väga seotud. Aga kindlasti komisjon põnevusega ootab seda eelnõu, mis võib-olla tuleb kunagi, ja siis ilmselt on olukord teine. Aga seda muudatusettepanekut komisjon ei toetanud, kuna ta ei ole otseselt seotud selle eelnõu eesmärgiga. 

17:45 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

17:46 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teeme nüüd puust ja punaseks. Siin on öeldud, et hindamisel [on aluseks] tehingute andmed maakatastri andmebaasis, maa omadusi kirjeldavad andmed ja kinnisvaraturu analüüsiks vajalikud andmed. Võtame näiteks Vabaduse platsi: maatükk, kõik kujutavad seda ette, sõltumata sellest, kellele see kuulub ja mis seal praegu peal on. Tee puust ja punaseks, mille alusel hakatakse näiteks Vabaduse platsi kui kellegi maa hinda hindama.

17:46 Andrei Korobeinik

Hindamine toimub, ma saan aru, sarnaste tehingute alusel ning muutub ka hindade andmebaas. Tulevikus on see protsess seega palju lihtsam kui praegu. Täna, kui ma sain õigesti aru, Vabaduse väljaku puhul probleemi nii väga ei teki. Pigem probleemid tekivad seal, kus on tehinguid hästi vähe ja andmed puuduvad. Seal võivad need käärid olla üsna suured. Tallinna kesklinnas on selles mõttes lihtsam. 

17:47 Aseesimees Martin Helme

 Andres Metsoja, palun!

17:47 Andres Metsoja

Aitäh! Hea ettekandja! Vanad võlad peaks olema klaaritud enne, kui tuleb uus süsteem. Me teame ja juttu oli [ka täna], et riik on võlgu omavalitsustele looduskaitsealuste maade eest. Kas oli juttu, kui suur see summa on, mis riik on tegelikult võlgu tänase regulatsiooni alusel, lihtsalt ei ole maksnud omavalitsustele ära?

Ja mis see teine pool on? Kui me räägime eraomandist, üldse maakasutusest, maamaksust kui sellisest, siis kunagi on olnud väga suur probleem, et on kogumis päris suured võlad üleval ja omavalitsus ei ole saanud raha kätte. Siis loodi süsteem, et alla viieeuroseid maamaksuteateid üldse ei väljastata. Mis seis täna on? Kui palju omavalitsustel tegelikult maamaksuvõlglasi on? On see ülevaade teil komisjonis kuidagi olemas? 

17:48 Andrei Korobeinik

Aitäh! Kui palju omavalitsustele maamaksu võlgu ollakse, sellest me komisjonis selles võtmes ei rääkinud.

17:48 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalu, palun! 

17:48 Urmas Reinsalu

Aitäh! Austatud ettekandja! Te olete kindlasti selle teema sisuliselt, väga põhjalikult, intelligentselt endale selgeks teinud. Meie vaidlus oli selle üle, kas inimestel maamaksukoormus kerkib või mitte. Kui palju prognoosib eelnõu algataja ehk valitsus rakendamise aastatel aastate kaupa absoluutarvuna maamaksu tulu enamlaekumist kohalike omavalitsuste eelarvesse? Eelnõu esitaja on seletuskirjas need numbrid välja toonud, aga mul kahjuks teisel lugemisel ei ole seda algset seletuskirja.

17:49 Andrei Korobeinik

Aitäh! Mina saan aru, olles ka omavalitsuse esindaja, et see sõltub ikkagi sellest, kuidas omavalitsused käituvad. Omavalitsustel on võimalik juhul, kui maa hind on nende 20 aastaga tõusnud – ja enamasti nii on –, vähendada maamaksu määra. Ja seda ilmselt paljud omavalitsused teevad. See prognoos oleks isegi sõltumata tänasest volatiilsest turuolukorrast üsna raskesti tehtav, nii et elu näitab.

17:49 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

17:49 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud eeskõneleja! Sa ütlesid, et see eelnõu ei räägi maamaksust. Ja sul on õigus, ta räägib maa hinnast. Ja volikogude pädevuses on määrata protsent. Aga niikauaks, kui protsenti ei ole volikogud muutnud, muudab see seadus küll ka maamaksu. Lihtsalt see sõltub ka millestki. Võib-olla sa räägidki lähemalt, milline hindamise tulemusel võiks olla 2024 maamaks näiteks metsamaal, põllumaal, elamumaal? Need on siin kirjas ka kuskil. Kas me 2025 peaks maksma rohkem ka tänase protsendi juures või näiteks metsamaa läheb odavamaks?

17:50 Andrei Korobeinik

Seda kindlasti kirjas ei ole, millist maamaksumäära üks või teine omavalitsus peab rakendama. See on omavalitsuse otsus. Vahepeal tulevad valimised ja koalitsioonid muutuvad. Seda on väga-väga raske ennustada, millise protsendi üks või teine omavalitsus otsustab panna. Meie sinuga elame erinevates omavalitsustes ka ja ilmselt selle võrra ongi keerulisem ennustada. Ma tulevikku tõepoolest ei näe.

17:51 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!  

17:51 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma tahtsin sulle anda võimaluse seletada kõigile, [tehes eelnõu] puust ja punaseks. Kui tehinguid on vähe, siis on nagu hoopis teine tulemus, aga ma pakkusin Vabaduse platsi kui mudeli, mida kõik kujutavad ette: Tallinna kesklinnas ja nii edasi. Aga see selleks. Palun räägi sellest, et põllumajandus-kaubanduskoda on juhtinud tähelepanu selle massilise hindamise kitsaskohtadele. Natuke ava seda tausta, protokollid on suhteliselt nigelad. 

17:52 Andrei Korobeinik

Aitäh! Komisjoni istungil me seda ei arutanud, aga nagu ma eelmisele küsimusele vastasin, siis teatud olukordades võivad olla sellised anomaaliad. Näiteks kui maatükil on mingisugused piirangud, siis hind arvestatakse ikkagi täishinnana ja need piirangud arvesse ei lähe. Ja nii edasi. Reaalne hind, ütleme, hindamise järgi saadud tulemus võib oluliselt erineda sellest, mida saab turul selle maatüki müümise eest.

Nii et need mured on kahtlemata olemas, aga ega paremat võimalust maa hinda välja selgitada kahjuks ei ole. Kui me võrdleme tänast olukorda olukorraga, mis tekib peale selle seaduse vastuvõtmist, siis kindlasti on see hind palju realistlikum kui tänane. Me täna ju räägime hinnast, mis oli turul 20 aastat tagasi. 20 aastaga on olukord väga palju muutunud, hind on muutunud kordades, mõnes kohas suurusjärkude võrra. Nii et selle seaduse vastuvõtmisega me jõuame reaalsusele palju lähemale. 

17:53 Aseesimees Martin Helme

Aivar Sõerd, palun!

17:53 Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Austatud ettekandja! Ma tulen ka korraks selle kesklinna teema juurde veel tagasi. Te ütlesite, et siin ei ole probleemi, et siin on palju tehinguid. Tehinguid tehakse korteriomanditega ja hoonestatud kinnistutega, aga võrdlushinna saamiseks on ju vaja tehinguid, mis on tehtud hoonestamata, tühjade kruntidega. Aga neid on Tallinnas järjest vähem. Katsuge leida Nõmmel tühi elamumaa krunt! Need on üsna haruldased tehingud, küllaltki eksklusiivseid krunte müüakse, need on küllaltki harvad tehingud. Aga sealt tulevad ju võrdlusandmed. Siin on tegelikult probleem. Maamaksu maksjaid on siin küll sadu ja tuhandeid, aga kui neid tehinguid vaadata, siis võrdlushind tuleb ju tühjade, hoonestamata [kruntidega] tehingute järgi, aga neid tehinguid jääb Tallinnas, eriti kesklinnas järjest vähemaks.

17:54 Andrei Korobeinik

Jaa, kindlasti neid on vähem kui hoonestatud maatükke ehk maju [puudutavaid], aga neid võib olla ikkagi rohkem kui näiteks, ütleme, Koongas. Seal küll müüakse maad, aga neid tehinguid on tegelikult iga aasta üksikuid. Tallinnas on neid, ütleme, võib-olla isegi samas suurusjärgus, aga suure tõenäosusega kordades rohkem ja see annabki sellise võrdluse. Ma olen kahtlemata nõus sellega, et kui nõudlus on pakkumisest suurem, siis hind kerkib ja see on selles mõttes probleem. Aga see ongi turuhind paraku. Kui inimesed on nõus maksma kõrvalt vaadates ebamõistlikku hinda, siis see ongi turg ja selle hinna pealt maamaks arvutatakse.

17:55 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

17:55 Andres Metsoja

Aitäh! Kirglik teema. Küsin siis nii. Maa hinna alus – kuidas seda edaspidi hakatakse võtma? Põllumajandusmaa puhul saame aru, [asi] on selge, metsamaa puhul justkui on [aluseks] metsa väärtus ja metsa all oleva maa väärtus. Kuidas see tekib?

Ja kas te vaidlesite komisjonis selle igipõlise probleemi üle, et omavalitsused on olnud tihti kimpus nende maksumääradega, mille kohta öeldakse, et metsamaa on kõrgemalt maksustatud kui põllumaa? Alati põllumehed nii ütlevad ja metsameeste ja põllumeeste diskussioonist tuleb ka see välja, et põld toodab iga aasta, mets kord saja aasta jooksul. Äkki neid määrasid peaks üle vaatama, ühtlustama? Kas selline debatt oli? Ja kuidas see hindamine siis nüüd konkreetselt ikkagi hakkab välja nägema?

17:56 Andrei Korobeinik

Seda debatti komisjonis ei olnud, aga omavalitsustel tõepoolest on üsna suur pädevus maksumäärade kehtestamisel ja nad võivad seda teha isegi regiooniti. Näiteks Pärnu puhul kesklinna maksumäär on madalam sellepärast, et linn tahab sinna ärisid. Ja see ongi iga omavalitsuse otsustada. Maamaksumäära kehtestamine on üks juhtimismehhanism omavalitsuse jaoks. See on kasutusel täna ja kindlasti on see kasutusel ka siis, kui see seadus jõustub. 

17:57 Aseesimees Martin Helme

Helir-Valdor Seeder, palun!

17:57 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjonis oli ka juttu, et maamaks on maks, mis laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse? Me teame, et aastaid või lausa aastakümneid ei ole kehtivat seadust täidetud, korralist hindamist läbi viidud ja seega kohalikel omavalitsustel on jäänud päris suur tulu saamata aastate jooksul. Miks ükski kohalik omavalitsus pole kohtusse pöördunud? Või on kohtusse pöördutud, on teil selline informatsioon? Kas arutati seda? See on mu üks küsimus.

Ja teine: kui nüüd ei rakendataks üleminekuaega sellele uuele maa hindamisele üleminekuks, kui palju siis tõuseks keskmiselt maa hind kohalikes omavalitsustes selle uue metoodika alusel? Juhul, kui – rõhutan –, kui üleminekuperioodi ei rakendataks?

17:58 Andrei Korobeinik

Aitäh! Omavalitsuste reaktsiooni me pole arutanud. Nüüd, ma olen juba päris mitu korda vastanud, et omavalitsus võib maamaksumäära ise valida ka täna. Ja kuna iga omavalitsus on teistest erinev, siis ma ei oska ennustada, kuidas üks või teine käitub. Aga võib eeldada, et kui maa hind tõuseb oluliselt, siis omavalitsus võib maksumäära langetada ja sellega olukorda pehmendada. Seda esiteks. Ja teiseks, seda, kui palju maa hind tõuseb või langeb igas konkreetses omavalitsuses – sellist keskmist ei saa ju välja [pakkuda]. Olukord on väga spetsiifiline igas konkreetses omavalitsuses.

Ma eeldan, et 20 aastaga suure tõenäosusega maa hind ei ole väga palju langenud kusagil, aga kindlasti on kohti, kus ta on tõusnud oluliselt rohkem kui mujal. Võrrelda, no ma ei tea, Pärnu linna ja Lääneranna omavalitsust näiteks ei ole ju selles mõttes väga otstarbekas.

17:59 Aseesimees Martin Helme

Helir-Valdor Seeder, palun!

17:59 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma ikkagi küsin selle maa hindamise kohta ja [maamaksu] võimaliku tõusu kohta. Loomulikult, erinevates omavalitsustes võib see olla väga erinev, kõik sõltub kohalikust omavalitsusest. Aga kas te olete võimeline siiski tooma mõnda näidet, ilmestamaks selle eelnõu mõju? Olgu see Pärnu linna näitel või Tallinna linna näitel. Võtame ühe omavalitsuse ja räägime sellest, ärme räägime üle‑eestilisest keskmisest. Saadikud saavad siis aru, kui olulise eelnõuga me tegeleme ja mis need mõjud on.

Ja teiseks: kas ka selle eelnõu puhul rahanduskomisjonis oli arutelu ja jõudsite samasuguse järelduseni või hinnanguni nagu eelmise eelnõu puhul, mida siin kolleeg tutvustas? Pean siin silmas, et rahanduskomisjon jõudis järeldusele, et parlament on ebapädev, langetamaks olulisi otsuseid, ja sellest tulenevalt võiks selle delegeerida täitevvõimule?

18:00 Andrei Korobeinik

Aitäh teile nelja küsimuse eest! Nüüd, sellele järeldusele me ei ole jõudnud, et parlament on ebapädev. See järeldub ka protokollist, et sellist otsust ei ole vastu võetud.

Ja nüüd teie kolmandale küsimusele vastates [ma märgin], et ma olen sellele juba vastanud [ja öelnud], et seda mõju prognoosida on üsna võimatu. Näiteks, ma olen Pärnu volikogu esimees, ma eeldan, et kui see seadus oleks jõustunud täna, siis Pärnu linna reaktsioon oleks see, et omavalitsus vähendaks maksumäära tunduvalt, et pehmendada seda mõju kodanikele. Kuidas üks või teine omavalitsus käitub, seda ma ei oska öelda, päriselt. Võimalik, et mõne omavalitsuse puhul seda vahet üldse ei ole ja siis nad saavad jätkata tänase maksumääraga. Mõne puhul jällegi [vahe] on ja siis on juba [vajalik] otsus, kas prognoosida suuremat eelarve laekumist või siis kuidagi pehmendada seda eelnõu mõju.

18:02 Aseesimees Martin Helme

Jürgen Ligi, palun!

18:02 Jürgen Ligi

Aitäh! Need väga pädevad küsijad ... Kommentaariks: nende erutus peab nüüd tõestama, et nemad küll selle eelnõuga seotud ei ole. Aga palun öelge, kes tegelikult selle eelnõu ette valmistas, milline valitsus – kas see või eelmine? Kas see on kuidagi selle valitsuse algatus? Minu puhul see muide on taas üks punkt, kus mul eelmisele valitsusele etteheiteid ei ole. Aga kinnitage palun, et see on eelmise valitsuse tööplaanis olnud.

18:02 Urmas Reinsalu

(Kommenteerib kohapealt.) Ja milline valitsus võimul on, ütle ka. Jürgen ajab kõik siin sassi juba. Kas eelmine valitsus või praegune valitsus ...

18:02 Andrei Korobeinik

Head sõbrad, ma saan aru, et õhtu on alles noor, aga ma vastan küsimusele. Tõepoolest, see oli eelmise valitsuse initsiatiiv ja praegu seda veab Jaak Aab, kes oli selle ideoloog ka varasemalt. No võibki öelda, et see on peaaegu konsensuslik algatus, ainult sotsiaaldemokraadid on kahetsusväärselt välja jäänud mõlemast valitsusest, muidu see on enamuses parteiülene, välja arvatud sotsiaaldemokraadid.

18:03 Aseesimees Martin Helme

On tekkinud protseduuriline. Helir-Valdor Seeder, palun!

18:03 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Jaa, mul tekkis nüüd protseduuriline küsimus. Ma saan aru, et see ei olegi praeguse valitsuse algatatud eelnõu. Ometigi me lugesime päevakorrast, et ikka võimul oleva valitsuse algatatud eelnõuga on tegemist. Kas siin on mingi eksitus?

18:03 Aseesimees Martin Helme

Kuna see on protseduuriline, siis see on mulle. Minu arusaamist mööda on ta ikka selle valitsuse, tänase valitsuse ajal algatatud. Aga vastab ka tõele, et eelmine valitsus juba valmistas ette selle eelnõu tegemist. (Saalist öeldakse midagi.) Aga Urmas Reinsalul on ka tekkinud protseduuriline.

18:04 Urmas Reinsalu

Kui te räägite nüüd tänasest valitsusest, austatud istungi juhataja, siis asi läheb segaseks Jürgen Ligi osunduse järgi. Milline valitsus siis täna võimul on, kuna kogu aeg tänane valitsus viitab, et tema tugineb ainult nendele asjadele, mida tegi eelmine valitsus? Siis tegelikult olukord on ju selline – Jürgen Ligi on ju majandusgeograaf, oskab seletada –, siis tuleb välja, et võimul on eelmine valitsus ja tänane valitsus hoopis homse valitsuse eest langetab otsuseid. Selgitage nüüd konkreetselt ära parlamendile, siin on praegu teil niisugune pudru keerutatud kokku!

18:04 Aseesimees Martin Helme

(Naerab.) Ma ei ole kindel, kes seda putru keerutab, aga täna oli infotund, peaminister oli Kaja Kallas veel täitsa. See on tänane valitsus. Jürgen Ligi, palun!

18:04 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma tulen ka siin kolleegina appi. Palun kinnitage ka rahanduskomisjoni poolt, et praegu on ametis Kaja Kallase valitsus, aga see eelnõu [võiks kanda] sellist epiteeti nagu "erakondadeülene eelnõu" – kõik on sellega nõus olnud. Eelmine valitsus alustas selle ettevalmistamist. Kinnitage palun minu sõnu.

18:05 Andrei Korobeinik

Aitäh! Rahanduskomisjon ei ole arutanud valitsuse vahetust ei enda 27. oktoobri istungil ega 10. novembri istungil. Ja sellele küsimusele ma olen juba vastanud, et kahes valitsuses olid kõik parlamendis esindatud erakonnad, välja arvatud sotsiaaldemokraadid. Nemad jäid välja paraku.

18:05 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokal on protseduuriline tekkinud. Palun!

18:05 Aivar Kokk

Jaa, protseduuriline. Lihtsalt see, et komisjoni liige Jürgen küsis, kas see oli erakondadeülene. Ta võiks lugeda protokolli, kuigi ta hääletamisel küll ka osales. Isamaa hääletas selle vastu. Ja siis, kui oli teise lugemise ... (Jürgen Ligi kommenteerib: "Siis, kui istekoht oli vahetunud.") Oot-oot! Ja eelmine valitsus ... (Saalis räägitakse läbisegi.)

18:06 Aseesimees Martin Helme

Rahu-rahu! Üks inimene korraga proovib rääkida siin saalis. Palun vaikust! Aivar Kokal on protseduuriline küsimus, aga küsimuseni veel jõutud ei ole.

18:06 Aivar Kokk

Jaak Aab on minu teada tänases valitsuses minister. Eelmine valitsus maamaksu ei toonud Riigikokku ja ma tean selgelt, et Isamaa Erakond seda seal ei toetanud.

18:06 Aseesimees Martin Helme

See ei olnud protseduuriline. Ma palun ikkagi, inimesed, meil on teine lugemine, kõik saavad kõne pidada. Nende nüansside selgitamiseks on kaheksa minutit, nii et ärme lähme vales formaadis valesse žanrisse. Peeter Ernitsal on protseduuriline.

18:06 Peeter Ernits

Jaa, hea juhataja! Kuna siin kolmas lugemine on ees, ma teen ettepaneku ühe tähe juurde panna. Siin on öeldud "Vabariigi Valitsuse", aga kolmandal lugemisel võiks panna "Vabariigi Valitsuste algatatud".

18:07 Aseesimees Martin Helme

Peeter, nüüd on niimoodi, et muudatusettepanekute tähtaeg on läbi. Täna on teine lugemine suures saalis, muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on läbi. See on küll protseduuriliselt selge. Lähme küsimustega edasi. Mart Võrklaev, palun!

18:07 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Juhin ka tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas on samamoodi kirjas, et selle väljatöötamiskavatsus on töösse pandud eelmise valitsuse ajal. Ja mind ka hämmastab Isamaa kolleegide lühike mälu. Ei mäletata, et on selle eelnõuga tõsiselt tegeletud, ja ei mäletata ka sisu. Ja siis toimub siin selline inimeste hirmutamine.

Ja nüüd ma jõuangi oma küsimuse juurde. Hea komisjoni esimees, võib-olla sa natuke selgitad seda, mis eelnõus on selgelt kirjas. Siin on mitu korda kõlanud, et maamaks tõuseb kohe homme ja tõuseb kümneid või sadu kordi. Kas teil oli ka komisjonis juttu, et tegelikult toimub 2022. aastal maa hindamine, 2024. aastal hakatakse seda arvestama ja omavalitsused saavad siis otsustada maamaksumäära, millises ulatuses nad seda rakendavad. Ja seaduseelnõu seab ka piiri, et üle 10% aastas ei tohi maamaks tõusta. Kas teil oli sellest juttu? Võib-olla te avate seda debatti natuke, siis saab ka vastused ja saab hirmud maha.  

18:08 Andrei Korobeinik

Selle debati avamise osas ma pole päris kindel, aga tõepoolest, ma olen vastanud juba korduvalt, et maamaksumäär ei muutu. Võib muutuda maa hind hindamise tulemusena ja omavalitsused saavad sellele vastavalt reageerida. Nad võivad näiteks muuta maksumäära niimoodi, et maksumaksjale oleks tulemus sama mis täna ehk siis tema jaoks ei muutuks midagi, juhul kui omavalitsus arvab, et see on õige. Kuidas omavalitsused käituvad, seda ma ennustada küll ei oska, seda näitab aeg.

18:09 Esimees Jüri Ratas

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh teile!

18:09 Esimees Jüri Ratas

Me oleme jõudnud eelnõu 406 arutelul läbirääkimisteni. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. Kaheksa minutit, palun. 

18:09 Urmas Reinsalu

Humoristid ja hämajad siin toas armastavad praegu seda eelnõu kaitsta, mulle tundub, kogu lugupidamise ja heatahtlikkuse juures, mida ma kolleegide vastu ilmutan. Nimelt, loomulikult on selle eelnõu selge eesmärk maamaksu laekumise tõus ehk maamaksukoormuse kasv. Olgugi et ettekandja ei tahtnud sugugi sellele sisuliselt vastata teada põhjustel, pruugib mul vaid tsiteerida mitte eelmise, vaid selle valitsuse, päikesetõusuvalitsuse algatatud seaduseelnõu, mis näeb ette eesmärgina: eesmärk on, et maamaksu osakaal SKP-s oleks selline, nagu ta oli aastal 2000, kuna maamaksu suhteline osakaal SKP-s on langenud, ja ta saavutaks 0,39% sisemajanduse kogutoodangust. Mis on tegelikkuses, kui me praegu võtame tänase SKP, üle 300 miljoni euro. Kahtlemata, kui võrrelda sellega, et meil on maamaksu kogulaekumine täna 50 miljonit, siis me kujutame ette, et kui maamaksukoormus peaks kerkima tänase valitsuse algatatud eelnõu järgi 0,39%-ni SKP-st, siis see on kordades kasv.

Eelnõu algatajad on teinud ka selle vea, et nad on võtnud ühe näite, ühe Nõmme krundi näite, ja arvestanud välja, kui palju selle eelnõu rakendumise järel moodustaks leibkonna, kogu selle pere kogutulust maksukoormus. Ja nad võtavad [aluseks], et praegu on maamaksumäär sellel krundil sellele leibkonnale, hüpoteetilisele suure krundi leibkonnale Nõmmel 2,2% leibkonna kogutulust ja see kasvaks 3,2%-le. Ehk sisuliselt on [kasv] 1% kogu leibkonna jaoks. Ema käib tööl, isa käib tööl. Ja 1% läheb milleks? Läheb täiendavaks maamaksukoormiseks.

Ja selle aktsiooniga [käib kaasas] varjatud häma, et tegelikult omavalitsused hakkavad ise määrama. Vabandust, mis tähendab, et omavalitsused hakkavad ise määrama? Kui me räägime elamumaa maksumäärast, siis tegelikult efektiivne maksustamismäär sisuliselt on täna maksimummäära lähedane, see on lubatud 2,5% [juures] 2,35%. See on keskmine, mida võetakse. Ma ei tea, millise meetodi järgi seda keskmist on selle eelnõu mõjuanalüüsis kirjeldatud.

Ja tegelikult ei ole mingisugust garantiid ega arusaama, et omavalitsused võtaksid ette, nagu siin väidetakse, maamaksu langetamise. Julgen kahelda. Ja vastupidi, see ei olegi eelnõu eesmärk. Eelnõu paljastab selgelt, et koduomanikud peavad maksma täiendavalt sadu miljoneid eurosid aastas maamaksuks. See on valitsuse eesmärk.

Teine asi, mis puudutab veel lisaks kukru kallale minekut, on, et soovitakse talumistasu määra protsenti vähendada. Sellega ei saa ka kuidagi nõustuda. See on, et ühe käega tahetakse nagu mitmest korvist korraga seda maksutulu võtta. Kindlasti see ei ole samuti mõistlik.

Nüüd, eelnõus on [ka midagi head]. Ma [siirdun] positiivsema poole juurde, elu ei ole päris minoorsetes toonides, positiivsem pool on kindlasti ka. Ja siin ma julgen küll autorsuse kohta öelda, et omal ajal me olime valitsuses Reformierakonnaga, ka mõne teise erakonnaga, ja on konkureerivad erakonnad, kes praegu siin väga autorsust häbenevad ja sokutavad seda Isamaa õlgadele. Aga tõepoolest suhtuti jälestusega sellesse ettepanekusse, et kodualuse maa maksuvabastust laiendada liitsihtotstarbega maale. See on Isamaa aastatepikkune nõudmine olnud ja see on nüüd siin sees. Seda eelnõu tegelikult olekski mõistlik rookida praegu nõnda, et ainult see ettepanek jääks alles.

Nüüd sellest lugupeetud oponentide osundusest, et näete, hoopis eelmine valitsus algatas selle asja. Ma võin küll öelda, et tõepoolest, Isamaa ei pääse sellest vastutusest. Meie oleme läbi viinud ja algatanud, olgugi et toonane rahandusminister Jürgen Ligi purskas nagu tuldpurskav mägi oma kriitikat, kodualuse maa maksuvabastuse. See on ilus asi, mille voorused ilmnevad siin ajaloolises perspektiivis. Ja loomulikult oleme meie olnud vastu aastate jooksul järsule tegeliku maamaksu, efektiivse maamaksu koormuse tõusule.

Õige on see, et sellel eelnõul on mitmeid amortisaatoreid. See puudutab nii rakendumist kui seda, et see täiendav maksukoormus hakkab liikuma tõkk-tõkk-tõkk-tõkk-tõkk 10%-liste hüpetega. Aga tulemus on ikka ühene: see toob kaasa, [kui eesmärk on nimetatud] osakaal SKP‑s, loomulikult inimeste täiendava maksukoormuse.

Ja nüüd ma tulen selle groteskse ajastatuse juurde. Vaadake, vale aeg ja vale koht selle asjaga praegu tegelemiseks. Me elame üle, meil on praegu Euroopa suurim inflatsioon. Mitte piltlikult, vaid tegelikult. Meil on olukord, kus meil on kogu eluasemega seotud kulukataloog, mis on seotud kaupade ja teenustega, mis on seotud eluaseme ülalpidamisega, eriti kütte näol, sisuliselt kasvanud groteskse plahvatusega. Ja nüüd on [võetud] reguleeritud koormis, mis on maamaks, ja [otsustatud] just nimelt sellel hetkel [teha] Eesti koduomanikele lask selga. Tulla veel sellise sangpommiga ka lagedale. No tänan, ei! Vale aeg, vale koht.

Praeguses olukorras, kui me kõneleme autonoomiast, seab selle valitsuse seesama eelnõu selge eesmärgi, mida valitsus taotleb. Ja ärge hiilige omavalitsuste taha, et küll omavalitsus vaatab, kas langetab või mitte. Teie eesmärk on üks: teie eesmärk on kasvatada sisemajanduse koguproduktis maamaksu osakaalu hüppeliselt 0,39%‑le SKP‑st. Ja eesmärk puudutab, nagu ma konkreetse näite tõin, leibkondi, kus see kasvab lausa 1%. Konkreetse leibkonna näitel, mida uhkusega eksponeerib eelnõu algataja, millele on alla kirjutanud kõik patud ja voorused üle elanud nii eelmises kui [praeguses] valitsuses, järjepidevuse garant Jaak Aab.

Sõbrad, siin ei ole teist alternatiivi. See asi tuleb katkestada ja rookida sealt välja need signaalid, mis on seotud maamaksu kasvuga. Aga kindlasti, nagu ma ütlesin, liitsihtotstarbega maa küsimus, mis on eriti aktuaalne mitmetes tiheasustusega piirkondades, tuleb muidugi viivitamata ära lahendada. Selle asjaga oleme ammu tekitanud ebaõiglust. Ja, vabandust, mis tähendab "tekitanud ebaõiglust"? See küsimus, selle analüüsi tegemine oli meil laual, Jürgen, juba 2015. aasta koalitsioonilepingus. Aga millegipärast kuidagi takerdus, ei võtnud tuult tiibadesse. Ei tea küll, miks. Nüüd tõepoolest selle tahu eest, et seda Isamaa mõtet viiakse ellu, ma tunnustan tänast valitsust.

See on üldse kuidagi sümptomaatiline, selline whereaboutism, nagu ütlevad ameeriklased. Kõikides asjades püütakse lüüa ainult reklaamsilte külge eelmisele valitsusele, et eelmine valitsus juhib ja tänase valitsuse ülemused võtavad sellise seisukoha, et kui meie saaks juhtida, küll siis juhiks teisiti. Kui juhite tagapingilt, siis minge puhkama. Aitäh!

18:17 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vastusõnavõtt või repliik. Jürgen Ligi, palun!

18:18 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma pean taas ütlema, et mul selles küsimuses ei ole Urmas Reinsalule jälle ühtegi ettepanekut ega valitsusele, kuhu ta kuulus. Tänan ka, et ta kinnitas, et see oli eelmise valitsuse tööplaanis olnud eelnõu.

Aga ma ei täna teda selle eest, et ta valetab. See eelnõu ei sea eesmärgiks mingisugust protsenti SKP‑st ... (Urmas Reinsalu kohalt: "Seal oli kirjas ju.") ... ei sea eesmärgiks maamaksu tõusu, vaid see indikeerib lihtsalt maamaksu marginaliseerumist praegu ja tegeleb maa hindamise küsimusega. Maa hindamise küsimusega peab tegelema regulaarselt ja see ongi selle eelnõu mõte. Aga teine mõte on muidugi, et sellest tulenev maksustamishind on võimalus omavalitsustele. Siin ei tegelda maamaksu tõstmisega, vaid väikest viisi maksuautonoomiaga, eelkõige aga maa hindamisega, mitte maksu tõstmisega.

18:19 Esimees Jüri Ratas

Kas teil on protseduuriline küsimus, Urmas Reinsalu?

18:19 Urmas Reinsalu

Ei, härra Ligi esines repliigiga. Ma kasutaks ka seda võimalust.

18:19 Esimees Jüri Ratas

Jah, aga meie kodu- ja töökord seda päris ette ei näe. Teil oli kõne, teie mainisite härra Ligi. Härra Ligi tegi vasturepliigi ja mainis teid. 

18:19 Urmas Reinsalu

Selge, arusaadav, siis ma palun härra Kokal mind mainida.

18:19 Esimees Jüri Ratas

Täpselt! Kui härra Kokk teid mainib, siis te vasturepliigi saate. Nüüd ma palun Riigikogu kõnetooli Aivar Koka. 

18:19 Aivar Kokk

Austatud juhataja! Head kolleegid! Tõe huvides ja stenogrammi huvides räägime, et jah, Keskkonnaministeeriumi ametnikud on ette valmistanud maamaksu[seaduse muutmist] mitmeid kordi. Nii kaua kui mina olen siin Riigikogus olnud, on meie fraktsioon selle tagasi lükanud ja ei ole ka meie ministrid seda valitsusse viinud, räägime keskkonnaministrina Pomerantsist või Siim Kiislerist. Ja eelmine valitsus ei olnud 2015, mida Urmas Reinsalu enne märkis. Need on nagu erinevad ajad ja mitmed valitsused enne selle vahel.

Aga ma tahan tulla sellesama maamaksu juurde. Esiteks, mul on ääretult kahju sellest, et koalitsioonipoliitikud ei saanud aru Isamaa parandusettepanekust. Me kohtleme täna oma omavalitsusi erinevalt. Meil on Eestis omavalitsusi, kus on väga palju looduskaitsealuseid maid, on omavalitsusi, kus neid ei ole üldse. Ja need omavalitsused, kes neid omavad – meil komisjonis üks koalitsioonipoliitik ütles, et nad on ju õnnelikud, et neil on looduskaitsealad. Aga nad jäävad ilma maamaksust. 

Ja räägime nüüd maamaksust. Mitte keegi ei ole millegipärast siin rääkinud kahest tõest. 2001 hinnati viimati maad. Räägime põllumaast. Mina tean, mis maksis sel hetkel põllumaa, see maksis 15 000 krooni ehk 1000 eurot [hektar]. Täna maksab põllumaa 6000–8000 eurot ehk alghind kasvab kuni kaheksa korda. Nüüd, sellele kaheksakordsele hinnale, sõltumata sellest, kui väikseks omavalitsus saab oma protsendi teha, kümne aasta jooksul kasvab protsentuaalselt, kui te räägite kogu aeg 10%-st aastas, 2,6 korda. Kui te muidu matemaatikat ei oska, siis ma soovitan, võtke arvuti, kus need numbrid saab lüüa. Pange 10 ja korrutage siis kümme korda seda kümmet 1,1-ga, saate teada, kui palju ta tegelikult kasvab. See on 2,6% . Ehk kaheksa korda kõigepealt, ja siis 2,6% juurde. Suurusjärk 20 korda.

Mis te nalja teete! 20 korda sellel ajal, kui meil on kõik kulud kasvanud kordades. Seitse korda gaas, millest ei kompenseerita eramajaomanikule praktiliselt suurt mitte midagi. Meil on kallinenud elekter ja elektri hinda kompenseeritakse ainult nendele, kes börsil mängivad. Need, kes on fikseerinud hinna, neil ei kompenseerita. Siis [võimaldatakse] sotsiaaltoetust ligi 400 000-le, aga 50 000 kasutavad seda.

Ma ütlen, mitu inimest on tegelikult välja arvutanud selle maamaksu hinna. Ja siis küsin, et kui maamaks nii palju kasvab, siis kui väikese protsendi omavalitsus saab panna. Natukene tuleks arvutada. Väga lihtne on vaadata, eelnõule korra pilk peale panna, et 2024 on esimene maks, 2025 maksad, 10% tõuseb. Ma vaatan tänast hinda, nagu ei tõusekski.

Aga kui meil ka Riigikogu liikmed said detsembrikuu elektriarve kätte jaanuarikuus ja see oli kasvanud kordades, siis ka mõne Riigikogu liikme jaoks oli see peaaegu pool palka, mis sinna ära läks. Siis oli ehmatus. Ehmatus tuleb siis, kui see oma isikliku rahakoti peale mõjub. Jah, jumal tänatud, Isamaa Erakond on kolm koosseisu tagasi siinsamas saalis vastu võtnud vastu seaduse kodualuse maa maksu kohta, et seda maad ei maksustata. Aga kõike muud maksustatakse. Me maksustame muidugi ka kodualuse maa, kui see on juba üle 0,2 hektari.

See arusaamine ja mõtlemine – peaks korra aja maha võtma. Keegi ei saa sellele vastu vaielda, et maa hind on jäänud ajale jalgu. Aga me hindame täna, 2022. aastal, kui on kõik hinnad [tõusnud]. Kinnisvara hinnad on tõusnud praktiliselt mitte protsentides, vaid kordades. Vaadake, kes te elate Tallinnas, vaadake kas või, mis teie korterid täna maksavad võrreldes sellega, mis nad neli aastat tagasi või, ütleme, selle koosseisu ajal kolm aastat tagasi maksid. Ja ma võin teile öelda, et viis aastat tagasi ostetud korter on täna täpselt kaks korda kallim paljudes kohtades.

Ja nüüd me lihtsalt ei aruta seda. Maamaks on kasvanud kümneid kordi, me lihtsalt paneme veel 2,6 korda sinna otsa ja ütleme, et küll need inimesed meil hakkama saavad. Paljud muidugi mõtlevad sellele, ega ma siis enam Riigikogus ei ole. Mina olen siis kodus ja saan [kiruda] seda Riigikogu või omavalitsust. Sest tegelikult see kisa ei [jõua] mitte Riigikogusse, vaid see [jõuab] omavalitsustesse, sest tegelikkuses maamaksu saaja ja maamaksu protsendi määraja on kohaliku omavalitsuse volikogu, mitte keegi muu. Aga maa hindamise otsus ja see, kuidas see hind kerkima hakkab, tehakse ikkagi siin.

Mina sellest aru ei saa, miks seal 10% iga aasta peab juurde panema, kui me nagunii teame, et see hind on utoopiliselt kallim võrreldes sellega, mis ta oli 2001. Jah, me võime kõik, kes me oleme valitsuses olnud, end süüdistada, miks eelnevatel perioodidel ei ole maa hindamist tehtud. Ma tunnistan, ma julgen küll öelda, et nii nagu Urmas Reinsalu mainis, et kui meie olime valitsuses, siis me ei nõustunud sellega, sest see tõstab [maksu]. Ja tunnistan, et sellepärast ei nõustunud, et see [mõjuks] kahtepidi. See mõjutab ühelt poolt meie inimesi ja teiselt poolt mõjutab see meie ettevõtjaid.

Jah, ma olen nõus ka siin saalis viibijatega koalitsiooni poolelt, et kohaliku omavalitsuse jaoks on see oluline tulubaas. Ma ei vaidle sellele vastu. Ma arvan, et ma olen siin saalis kõige pikema staažiga omavalitsuse volikogu liige. Ma usun, et siin saalis ei ole keegi pikema staažiga.

Mõtleme sellele, et võib-olla oleks ikkagi õige teine lugemine katkestada. Kui vaja on, siis ma võin teile tabeli peal näidata selle arvutuse, et kui kõvasti see maamaks ikka tegelikult kasvab. Ja ma usun, et tänased koalitsioonipoliitikud, ka Jaak Aab, kes on selle eelnõu siia saali toomisel tegija olnud, saab aru sel hetkel, et kui see number on 20 korda, siis 20 korda [kasvu] küll mitte keegi ka rahanduskomisjonis ei mõelnud. Aitäh!

18:27 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ja nüüd tõesti vastusõnavõtt. Aga enne on veel protseduuriline küsimus. Võib-olla mikrofon ei tööta või on tehnilised probleemid. Jürgen Ligi, palun! 

18:28 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma täpselt ootasin ära teie repliigi "vastusõnavõtt". Eelkõneleja mainis minu vasakul käel olevat naabrit kindlasti ainult tsiteerimise mõttes. Nii nagu tema ütles. Ma ei usu, et praegu on vastusõnavõtt [tulemas], vaid praegu on selline takkakiitmissõnavõtt tulemas. Pigem ma ei annaks sellisel puhul sõna. (Urmas Reinsalu kommenteerib kohalt, juhataja helistab kella.) See tekitab tarbetut ajaraiskamist ehk ka tulevikus.

18:28 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Vasturepliik, Urmas Reinsalu, palun!

18:28 Urmas Reinsalu

Aitäh! Minu sõnum on selline, et tundub, et eelnõu algatajad sagivad praegu justkui hiired voodi all: ütlevad ühe hingetõmbega esiteks: "Ei, maamaks ei tõuse! See on segane, kas tõuseb või mitte, seda ei oska keegi öelda." Seletuskiri annab siin selge vastuse. (Sumin saalis, juhataja helistab kella.) Ja teiseks räägitakse: "Aga ise tegite! Ise algatasite selle asja." Siin ma tahaksin küll juhtida tähelepanu, et see hakkab muutuma lausa endeemiliseks praeguses koalitsioonis. Ma vaatasin, kuidas oli ... Ja näed, nüüd mina kaeban siin, Jürgen, eks ole, istungi juhatajale ... (Saalist öeldakse midagi.)  

18:29 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma vabandan, ma vabandan teie ees korraks. Ma palun saalis täna vaikust. Halloo! Palun rahu! Aitäh teile! Palun!

18:29 Urmas Reinsalu

Jah, aitäh! Eelmise päevakorrapunkti all, kui arutasime Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikat, ma sain riielda, et näed, et eelmise valitsuse ajal mis oli, kõik oli ette valmistatud. Üle-eelmise päevakorrapunkti all arutasime õppetoetusi ja isegi selle ajal ma sain riielda selle eest, et näed, kuidas eelmise valitsuse ajal kõrghariduse rahastamine oli korraldatud. Mulle tundub, et lausa apoteoosi saavutas see eelmisele valitsusele osundamine proua peaministri osunduses esmaspäeval, kui ma sain riielda selle eest, et ma praeguse Ukraina sõja ja kriisi teemadega ei tegelenud kaheksa aastat tagasi, kui ma olin kaitseminister.

Minu meelest on see niisugune naljakas retoorika, et kõik see, mis tegelikult riigis toimub, või otsused, mis valitsus oma poliitilise mandaadiga vastu võtab – see kõik on hoopis eelmise valitsuse asi. Ma arvan, et see ei ole lihtsalt väärikas. Tuleks ikkagi valitsusel ja koalitsioonil mitte häbeneda ja karta oma otsuseid, olgu need head või halvad valitsuse enda ja koalitsiooni poolt vaadates, vaid võtta selle nimel ka poliitiline vastutus, mitte jätta muljet, et ollakse kuidagi niisugused kelnerid, [kes] eelmise valitsuse pärandit [kannavad].

18:30 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Jürgen Ligi, palun!

18:30 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma proovin siis küsimärgi ka suureks teha oma küsimuse taga, aga tegelikult ma küsin sama küsimuse, millele te ei vastanud. Kas te ei arva, et kodukorra mõte on siiski vastusõnavõtt? Õigus saadakse vastusõnavõtuks, kui inimest mainitakse, saadikut. Aga see, mis praegu toimus, oli sihukene takkakiitmise, parteisisese takkakiitmise sõnavõtt. (Juhataja helistab kella.) Kas te olete kindel, et kodukorraseaduse mõte ongi üksteist tsiteerides ja takka kiites aega raisata?

18:31 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma mäletan seda Riigikogu praktikat küll, et kui on olnud erakondade fraktsioonide soov läbirääkimisi pikendada, siis on tuldud siia pulti, öeldud kümme nime ja kõik on vastusõnavõtu võtnud. Nii et neid asju on siin varasemalt meie tööpraktikas olnud küll ja veel. Protseduuriline küsimus, Riina Sikkut, palun!

18:31 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Siin on väga palju räägitud eelmistest valitsustest. Aga Urmas Reinsalu on omas žanris suurepärane. Ta rääkis proua peaministrist ja osutas pastakaga mulle. Vabandust, kas ta rääkis nüüd mõnest tulevasest valitsusest? (Saalist öeldakse midagi.) 

18:32 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Seda tuleb võib-olla võtta komplimendina, Riina Sikkut. Aga ma ei oska seda öelda, mida Urmas Reinsalu mõtles sellega. Ent läheme edasi. Tõesti kaua on juba oodanud Aivar Sõerd. Palun teid Riigikogu kõnetooli!

18:32 Aivar Sõerd

Austatud esimees! Head kolleegid! Tõepoolest, rahvusvahelises võrdluses on Eesti varamaksude osakaal OECD riikides väikseim. Ja ka selles võrdluses, varamaksude osakaal maksutuludes, on langustrend. Varamaksude osakaal meie üldises maksukoormuses on vähenenud viimase 18 aasta jooksul ligi kaks korda.

Aga, head kuulajad, me peame asja objektiivselt käsitledes mainima veel kord siin seda, et eelnõu oli eelmise valitsuse tööplaanis. Ja mitte ainult tööplaanis. 2020. aasta märtsis oli ka memorandum valitsuse istungil ja mitte ainult tööplaan ei olnud. 2020. aasta aprillis, kui oli eelmise valitsuse – sinna kuulus ka Isamaa – kõrgtööperiood, tehti otsus viia läbi maa korraline hindamine 2022. aastal. Ma ei räägi seda siin sellepärast, et käsitleda vastutuse teemat. Ma räägin sellepärast, et need valikud, need otsused tehti teatud põhjustel ja teatud argumentidest lähtudes.

Kõigepealt, mis probleemi lahendati? Lahendati probleemi, et maa hindamine, meie maa hindamise ajakohastamine oleks tulnud juba ammu ära teha. Ja see argument kehtib ka tänasel päeval. Veel, tänu sellele hindamisele, mis toimub või vähemalt printsiibis peaks toimuma turuväärtuse alusel, saab ka avalikkus paremat informatsiooni maade turuväärtuse kohta. Ja kolmandaks, eesmärk oli ka see, et suurendada kohalike omavalitsuste eelarvelist iseseisvust. See argument kehtib ka tänasel päeval.

Ja tõepoolest, viimane maa korraline hindamine toimus 2001. aastal. Vahepealsel ajal on maa väärtus kasvanud keskmiselt – no siin Tallinnas ja Tallinna ümbruses rohkem, mujal võib-olla vähem –, aga keskmiselt seitse korda. Aga kuigi maa väärtus on kordades kasvanud, ei tähenda see järsku maamaksu kasvu. Kõigepealt, selleks on seaduses kaitsemehhanismid. Maksimaalsed maksumäärad tuuakse allapoole: kui elamumaal on see praegu 2,5%, siis see langeb 0,5%-le. Seatakse ka järsu tõusu vältimiseks maamaksusumma aastasele kasvule 10% piirmäär.

Vaat see oli see arvutus, millest lähtudes Aivar Kokk tegi neid oma rehkendusi. Aga need on ju maksimumpiirid, omavalitsus võib rakendada ka väiksemaid maksumäärasid. Arvestuslikult, ma saan aru, ongi niimoodi, et kui maksumäär näiteks ei ole mitte 0,5%, vaid omavalitsus rakendab maksumäära, arvestuslikult siit saab niimoodi tuletada, 2,6%, siis jääb maksukoormus samale tasemele ju. Nii et palju sõltub kohalike omavalitsuste volikogude otsustest.

Ja see ajastamine, millest ka siin räägiti. Muidugi on energiahinnad kõrged ja inflatsioon praegu tipus, aga maa korraline hindamine viiakse läbi sellel aastal, ent seda rakendama hakatakse ju alles aastal 2024. See vahepealne aeg on ka selleks, et omavalitsused jõuaksid need muudatused läbi mõelda, kogukondadega läbi arutada ja et jääks aega ka muidugi maaomanikel asjaga kohaneda.

Nii, palun kolm minutit veel. Saab?

18:37 Esimees Jüri Ratas

Jah, saab. 

18:37 Aivar Sõerd

Omavalitsustest veel seda, et maamaks on üks olulisi omavalitsuste tuluallikaid ja selle hindamise muutmine tagab ka kohalike omavalitsuste tuleviku tulubaasi. Ma olen ise Viimsi volikogu liige ja arvan küll, et meie püüame nii palju kui võimalik vältida maksukoormuse tõstmist. Ja kui me 2023. aastal nende arutelude ja otsusteni jõuame, et aastal 2024 seda uut korda rakendada, enne seda peame oma vallas kogukonnaga need asjad läbi arutama, peame kaaluma kohalikke prioriteete ja hindama ka inimeste maksevõimet.

See oli see, mis ma tahtsin öelda. Meie erakond seda eelnõu toetab.

18:38 Esimees Jüri Ratas

Teil on veel kaks minutit aega.

18:38 Aivar Sõerd

Tänan tähelepanu eest!

18:38 Esimees Jüri Ratas

Aitäh aja säästliku kasutuse eest! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Riina Sikkuti.

18:38 Riina Sikkut

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud kolleegid! Aivar Sõerd väga ilusti rääkis nii meie maksustruktuurist kui ka maamaksu senisest rollist ja tähtsusest. Ma lisaksin juurde, et tõesti,  maamaksuseaduse kohaselt on maamaks maa maksustamise hinnast lähtuv maks. Ja mu küsimus on, et kui me maa hinda ei ole ajakohastanud 20 aastat, kas see maks ikka on nüüd maa maksustamise hinnast lähtuv ja seadusega kooskõlas – seaduse mõttega kooskõlas.

Teiseks, nii nagu Aivar rääkis, tegelikult omavalitsus saab otsustada, kuidas ta seda instrumenti kasutab. Praegune olukord, reaalsus on see, et omavalitsustel on väga vähe võimalik oma tulubaasi mõjutada ja muuta. Maamaks on olnud üks oma tulude reguleerimise vahend, aga kuna see maksustamishind ei ole enam ajakohane, siis tegelikult see instrument on omavalitsustelt ära võetud. Me näeme, et rakendatakse palju ka maksimummäära ja nii edasi. Kui omavalitsustel on soov inimestele näiteks sotsiaalhoolekande teenuseid rohkem osutada, siis võimalust maa hinna kaasajastamise abil tegelikult omale täiendavaid tulusid saada neil ei ole.

Lisaks tuleb kahtlemata rääkida ka sellest tehnoloogilisest muutusest, mis on toimunud, ja nendest andmetest, mis meile on kättesaadavaks muutunud. Meil ongi võimalik päriselt ostutehingute andmeid kasutada selleks, et väga spetsiifiliselt, mitte vaid kahes-kolmes tsoonis mingisuguste maade väärtust hinnata, vaid maksustamishind palju täpsemalt määrata. Nii et omavalitsused saavad nagu päriselt instrumendi, millega oma tulubaasi muuta. Kasutame andmeid, mis on olemas, ja rakendame seda seaduse mõtet.

Kui vaadata, mis maamaksu roll on, siis eks ta Tallinnas ongi tagasihoidlikum kui mujal. Aga ükskõik, kas vaadata itta või läände, Alutaguse valda või Lääneranna valda, tegelikult maamaksutulud ületavad 10% kõigist maksutuludest, mis omavalitsustel on. Nii et ei saa öelda, et ta on kuidagi marginaalne või tähtsusetu. Paljude omavalitsuste jaoks on see väga oluline tulu.

Siin on palju kirjeldatud seda Isamaa muudatusettepanekut, mis tegelikult võimaldaks omavalitsustel, kellel on palju looduskaitsealust maad, mille maamaksukohustus on 50% väiksem, tegelikult saada nii‑öelda kogu maamaksutulu kätte. Näitena toodi Alutaguse, kus maamaksu roll eelarves on olnud suur, aga riigi pandud piirangu tõttu tulu laekub vähem. Sotsiaaldemokraadid toetavad Isamaa muudatusettepanekut, et selle võiks omavalitsusele kompenseerida, nii et see piirangu tõttu saamata jäänud maksutulu omavalitsuse eelarves saaks kaetud.

Ja siin tuleb [mängu] seesama asi, millest me oleme täna saalis korduvalt rääkinud: see on regionaalsete erinevuste tasakaalustamine. Tallinna kesklinnas ei ole ühtegi looduskaitselist ala, siin ei jää maamaksu saamata, aga ka omavalitsustel, kus on looduskaitseliste piirangutega alasid palju ja kes sageli kehvasti toime tulevad, kuna nad on väiksema eelarvega omavalitsused, on vaja seal elavatele inimestele osutada sotsiaalhoolekande teenuseid. Kui me vaatame ka vanuselist jaotust omavalitsustes, siis nendes omavalitsustes on sageli sotsiaalhoolekande teenuseid on vaja rohkem kui paremini toime tulevates omavalitsustes. Nii et tõesti palun toetada seda, et omavalitsustele kompenseeritaks looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäänud maamaksutulu.

Nüüd, see mure maamaksu kasvu pärast niigi hindade kõrge tõusu olukorras ei ole ka kuidagi asjata.

Palun kolm lisaminutit.

18:43 Esimees Jüri Ratas

Jah, palun! 

18:43 Riina Sikkut

Aitäh! Lootus on, nii nagu majandusanalüütikud ütlevad, et ega see kahekohaline inflatsioon ei kesta meil siin aastaid. Võib-olla tõesti aastaks 2024, kui uued maamaksumäärad rakenduvad, me oleme kuskil 4%‑lise inflatsiooni juures tagasi. Aga ka selles olukorras tuleb arvestada, et kodude kättesaadavus nii linnas kui ka maal on meil praegu juba palju keerulisem kui varem. Kõrge inflatsiooni olukorras on inimeste toimetulek muutunud raskemaks.

Ka aastal 2024, kui maamaksu tõus võib inimesi tabada, tuleb teiste instrumentidega tagada, et kellegi toimetulek ei satuks löögi alla. Ükskõik, kas põhjuseks on see, et põllumajandusmaa läheb kallimaks ja see kajastub põllumajandustoodete, näiteks kartuli hinnas ja mujalgi – see lõpuks jõuab poodi, jõuab inimeste rahakotti. Ja me ei saa lubada seda, et maksutõus toimetulekut hakkab raskendama.

Kahtlemata, nii nagu omal ajal lapsetoetus, see 19‑eurone lapsetoetus, jäi ajale jalgu, on täpselt samamoodi seda arutatud. Mitu valitsust on plaaninud maa korralist hindamist teha, ja tulebki see hindamine ära teha. Sotsiaaldemokraadid toetavad seda. Väga õige asi! Kahjuks aeg on vale, ajastus on kehv. Aga meil on võimalik neid riske maandada. Õige asi tuleb ära teha, aga sealjuures maandada need riskid, et kellegi jaoks tõesti niigi kehv toimetulek satub löögi alla. Valitsusel on olemas võimalused tegelikult neid toimetulekuriske maandada.

Nii et me toetame maa korralist hindamist ja eelnõuga edasiminekut, aga koputan ka valitsuse südametunnistusele, et instrumendid toimetulekuriskide maandamiseks tuleks kohe paika panna. Aitäh!

18:45 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma väga vabandan, lihtsalt tahtsin öelda, et kesklinnas siin neid kaitsealasid pole, aga mulle tuli meelde Aegna maastikukaitseala, mis sai 1991. aastal loodud kesklinna linnaosa koosseisus. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Andres Metsoja. Palun! (Saalist öeldakse midagi.) Jutt oli kesklinnast.

18:46 Andres Metsoja

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Jah, komisjoni ettekandja rääkis, et maksutõus ei ole eesmärk, aga samas härra Sõerd tuli pulti ja ütles kohe, et OECD hinnangu järgi on varamaksud Eestis kõige madalamad. Eks ta ikka nii kipub olema, et parlamendis me mitte ei räägi siin lihtsalt ilusat juttu, kogu riigipidamise alus on tulud ja kulud. Kuidagi tuleb riik nõnda toimima saada, et oleks midagi tulude poole peal ja saaks samal ajal arendustegevusi teha.

Aga läheme edasi. Võtame kogu selle ühise põllumajanduspoliitika rakendamise aastatel 2023–2027. Me võime täpselt samamoodi võrrelda ennast teiste riikidega. Vaatame, kui suured otsetoetuste määrad on meil ja kui suured on mujal. Ja tegelikult me jõuame uue skaalani ja vaatame siis üle positsiooni, kus Eesti asub. See ei ole mitte teps ilus. Ja kui me nüüd mõtleme, et kõik see, mida me täna siin arutame, võiks rakenduda aastal 2025, siis ta paraku langeb üksüheselt kokku sellesama ühise põllumajanduspoliitika rakenduskavaga aastateks 2023–2027, kus maa on üks väga oluline sisend tootmisprotsessis.

Kui me siin lajatame ettevõtjatele, samal ajal kui toetused vähenevad lisaks rohepöördele ka täiendava maksukoormuse tõttu, siis tegelikult seda on vaja väga tõsiselt hinnata. Ja just nimelt siin parlamendisaalis peaks minu meelest hindamine olema, me [ei tohiks] öelda, et see on kohaliku omavalitsuse otsus ja kohalik omavalitsus peab seda nende piirmäärade piires nagu vaatama. 

Eks me saame kõik aru, et kohalikud omavalitsused väljaspool kuldseid ringe peavad hakkama saama kahanevates oludes, [samas kui] inimeste ootused ühiskonna elukvaliteedile aina kasvavad. See on pöördvõrdeline ja need, kes saavad valituks ja seatuks, peavad kuskilt saama [vajaliku] ressursi. Ja kui seadusandja selle võimaluse on andnud, siis põllumehed paraku tulevad siia Toompeale oma traktorite ja virtsapüttidega. Seda me oleme näinud. Ja see probleem on ikka meie kõigi ehk Eesti rahva õuel paraku siin Tallinnas. Aga noh, see on üks detail.

Loomulikult on [ühelt poolt] eraisik oma maaga, kelle jaoks on soodustusi juba varasemalt tehtud. Lisaks me peame tõepoolest rääkima ikkagi suurest probleemist, tegematajätmisest ja võiks isegi ütelda, et riigi ülbusest omavalitsuste vastu. Lihtsalt julmalt on jäetud looduskaitsealuste maade maksuvabastus, mis on antud maaomanikule, kohalikule omavalitsusele [hüvitamata]. Minu meelest see ei ole kuskilt otsast õiglane ja see ei ole ka selles mõttes õige, et paradoksaalselt kirjutatakse numbritesse see, et looduskaitse ei ole väärtus.

Kui sul on majandusmets, vaat see on väärtus. Aga kui sul on looduskaitsealune mets, siis selle väärtus on ikkagi midagi hoopis muud ja riik siin mingit vastutust kohaliku kogukonna ja omavalitsuste ees ei võta. Paraku kandub see väga üheselt edasi ka kogukonda, kui on vähe elanikke ja looduskaitsealune maa. Ka RMK on andnud  väga selgeid vastuseid, et me seda truupi seal avaliku tee ääres korda ei tee, sellepärast et see on looduskaitsealane piirkond ja meie seal metsaraiet ei kavanda. See on majandusmetsa arvestusest väljas ja me ei näe põhjust sinna ressursse panustada. Need on reaalsed olukorrad.

Ma paluksin lisaaega.

18:50 Esimees Jüri Ratas

Jaa. Kui palju soovite?

18:50 Andres Metsoja

Ma võtaksin kolm minutit, kui on võimalik.

18:50 Esimees Jüri Ratas

Palun, jah! Kolm minutit. 

18:50 Andres Metsoja

Aitäh! Veelgi kummastavam ja uudsem olukord seisab meie ees aga kogu selle kliimapaketi kontekstis. Me menetleme väga erinevate direktiivide ülevõtmist. Me oleme jõudnud olukorda, kus Natura alade kontekstis on üks ametkond iseendale öelnud, et kaheks ja pooleks aastaks me paneme olulise ressursi, metsaressursi Natura aladel kinni. Kinni selles mõttes, et majandustegevust nendel metsamaadel metsaraie mõttes ei toimu. Viisakalt öeldakse, et telkida ikka võib, see on ka majandustegevus turismi mõttes, aga metsa raiuda ei tohi kaks ja pool aastat.

Samal ajal on väga selgelt omanikele öeldud, et me saame looduskaitsega tegelda käsikäes. Omanikust lahus ei ole võimalik loodust kaitsta. Samas pannakse kaheks ja pooleks aastaks lausaline piirang põhimõtteliselt seaduspügalate taha 13 000 hektaril, ja seda olukorras, kus parlamendisaal isegi seda ei aruta. See pole seadusandja küsimus, seda teevad ametnikud, kes ütlevad, et kaks ja pool aastat omandiga käitutakse nii.

Samal ajal töötame direktiiviga, taastuvenergia direktiiviga, kus me hakkame määratlema tegelikult selle maa peal kasvava ressursi väärtust ja hakkame ütlema, kas see puit, mis kasvab Natura alal, kaitsealal, vääriselupaigas, sihtkaitsevööndis, on taastuv ressurss või mitte. Tegelikult selle otsusega me kujundame päritolutunnistuste alusel ka selle maa peal kasvava vara väärtust. Me ütleme, et tulevikus seda puitu ei saa näiteks energiapuiduna kasutada. Sa raiuda justkui võid, kui metsateatise saad, aga müüa sul kahjuks seda kuskil ei ole, sellepärast et see ei ole taastuv loodusvara. Täpselt sama juhtub trassikoridoridega, mingite kaitsepolügoonidega, kus me raadame ressursi ära ja ütleme, et seda ei tohi kasutada.

Ma küsin vastu, kas see ongi siis säästev majandamine. Kas see ongi säästev ressursi kasutamine? Ja teistpidi ma küsin veel: milline siis see kompensatsioon maaomanikule on? Siiamaani me oleme rääkinud lausalistest suurematest piirangutest ja oleme õrnalt rääkinud mingitest kompensatsioonidest. (Juhataja helistab kella.) Kusjuures ka need kompensatsioonid on jäänud vägagi ajale jalgu, need ei ole tegelikult ajakohased.

Siit ka minu üleskutse parlamendile võtta ennast ikkagi kokku. Kui me tahame omaniku käest saada rohkem maamaksu ehk varamaksu, siis äkki me peaks võtma jalad kõhu alt välja ja maksma ka nendele omanikele, kelle vara kasutamist me piirame, kaasaegset tasu nende piirangute eest, kuna täies ulatuses nad oma vara kasutada ei saa.

Ei ole võimalik ilmselt ühiskonda arendada sellel printsiibil, et kellel jõud, sellel õigus. Kodanik on alati väiksem, riigiga kohtus käimine on kallis ja meie roll peaks olema selle ärahoidmine ehk ühisosa iga päev kasvatamine. Ja ma arvan, et selle eelnõu [menetlemisel] on meil mõtteruumi palju rohkem kui see, kas see oli eelmine koalitsioon, üle-eelmine või hoopis [praegune], kes selle idanema pani. Aitäh! 

18:54 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Heiki Hepneri. Ja vaatan juba teile otsa, et teeme kohe kolm minutit juurde. Palun, kaheksa minutit.

18:54 Heiki Hepner

Suur tänu, suur tänu, hea esimees! Head kolleegid! Võiks ütelda, et tõepoolest, sellest eelnõust ju leiab ka neid momente, millega võiks rahul olla. Siin tõesti Urmas Reinsalu juba ka ju viitas, et see liitsihtotstarbega [maa probleemi] lahendamine, mis on õhus olnud, on lõpuks ka seadusloomesse sisse kirjutatud.

Ja teine moment, mis väärib ka ütlemist: muidugi, omavalitsuste jaoks on iga euro, mis laekub, ülioluline, sest täna on omavalitsused selgelt alarahastatud. See on selle saali tegemata töö, et ei ole suudetud omavalitsustele süsteemset ja terviklikku tulubaasi, autonoomsust tagavat tulubaasi tagada. Loomulikult! Ja nüüd siis selle maamaksu tõstmisega proovitakse pugeda oma tegemata töö varju, et see, mis on tegemata, et noh, me justkui midagi, mingi killukese oleme ära teinud.

Head koalitsioonipartnerid! Kui te tõesti tahaksite, et see eelnõu saaks mingitki suuremat positiivset tagasisidet, siis on hädavajalik Isamaa muudatusettepanekut toetada.

Ma räägin natukene selle tagamaast. Kui loodi järjekordset suurt kaitseala Raplamaa ja Harjumaa piiril ja Keit Pentus-Rosimannus oli sel ajal keskkonnaminister, siis suure suuga lubati omavalitsustele, et muidugi me hüvitame teile kogu saamata jääva maamaksu. Paraku seda ei tulnud. Olin sel ajal Kohila vallavanem ja selle teemaga sai jauratud üksjagu. Sai arvestatav hulk omavalitsusi juba selja taha korjatud, et pöörduda riigi vastu kohtusse, sest see on selgelt riigi tegemata töö. See on võrreldav selle protsessiga, mille Jõelähtme vald algatas hariduskulude hüvitamiseks.

Ja nüüd jõuame eelmise valitsuse juurde. Kui eelmisel valitsusel oli maade hindamine ja maamaksuteema laual, siis sai selgelt sinna juurde pandud, et ka see teema peab saama lahendatud. See oli üks oluline detail – ma ei julge ütelda, kas kõige olulisem, aga erakordselt oluline.

Ja nüüd räägitakse, et tõesti 4,2 miljonit, kas siis ei ole seda raha. 20 aastat on seda 4,2 miljonit välditud, see on [kokku] 80 miljonit. 80 miljoni eest on omavalitsustel jäänud midagi tegemata. Ja ütelda, et see midagi ei vääri, on lihtsalt naeruväärne.

Looduskaitse korraldamine on riigi ülesanne. Ja riik on kohustatud omavalitsustele kompenseerima selle saamata jäänud tulu. See summa, 4,2 miljonit, võib-olla tundub esimese hooga, et ei ole kuigi suur, aga riik isegi sellist väikest summat ei kavatse omavalitsustele hüvitada. Ja siis räägitakse, et teate, te võiksite ikkagi ju aru saada, et see seadus parandab oluliselt omavalitsuste seisukorda, tulubaasi. No lapime need vanad võlad kõigepealt ära ja siis vaatame, mis me uutega teeme! Aga paraku seda ei soovita.

Hea kolleeg Andres Metsoja siin puudutas uut pretsedenti. Värskelt Keskkonnaameti peadirektor ise tegi ettepaneku ja ise rakendas selle: ligi 50 000 hektarit seni piiranguvööndis olnud metsamaad arvati sisuliselt majandusest välja ehk [tõsteti] sihtkaitsevööndiga samale tasemele. Loomulikult on omanikel ootus, et nüüd on nad maamaksust vabastatud. Ja omavalitsustel jääb ligi 50 000 hektari eest maamaks saamata. See ei ole probleem koalitsiooni arvates.

Lahendaks võib-olla kõigepealt ikkagi ära need [mure]kohad, mis tulenevad otseselt seadusest. Ja siis võiks tõepoolest mõtelda ka selle peale, kuidas omavalitsuste tulubaasi tervikuna kasvatada. See, et omavalitsused täiendavat tulu saavad, on tõesti selle eelnõu positiivne külg.

Aga mitmed eelkõnelejad on öelnud, näiteks hea kolleeg Riina ütles, Urmas Reinsalu ütles, et nende meetmete rakendamisel, selle kompensatsioonimehhanismi [puhul] ajastus on muidugi erakordselt oluline. Meie inimesed, kes füüsiliselt peavad seda maamaksu hakkama maksma, peavad sellega toime tulema, nii et see ei ajendaks neid maid müüma. Ka see on tegelikult üks väga negatiivne nähe, kui omanikud ütlevad, et ma müün selle maa ära. Tekib maade konsolideerumine, mis on väga halb. Mida rohkem on meil maaomanike, seda tugevam tegelikult Eesti riik on. Selles pole mitte mingit kahtlust. Ja see seadus ei tohi kindlasti olla selline, mis sunniks inimesi oma maadest loobuma, et mitte maksta väga kõrget maksu. Sellist analüüsi oleks eelnõu menetlemisel rohkem oodanud. Seda poolt ei ole minu meelest piisavalt käsitletud.

Niisiis, kutsun tõesti kõiki üles Isamaa muudatusettepanekut toetama ja likvideerima seda [võlga]. Riik on seni proovinud seda vältida, [pole tahtnud] hüvitada omavalitsustele saamata jäänud maamaksu, mida pole kogutud riigi ülesannete täitmiseks. Suur tänu!

19:02 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Jürgen Ligi.

19:02 Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Kõigepealt ma tahaks kommenteerida selle istungi korraldust. Kodukorraseadus ütleb, et esimees peab juhtima Riigikogu tööd. Ja kui jutt on vastusõnavõttudest, siis Riigikogu juhataja asi ei ole kiita sellest sättest möödahiilimist. Selle saali tava on samuti olnud see, et me ei käi siin puldis omasid nimetamas, et anda neile lisasõnavõtte. Tegelikult see kahjustab Riigikogu tööd. Need on olnud halvad pretsedendid ja ka harvad pretsedendid, kui käitutakse vastupidi.

Ma kõigepealt kiidaks Aivar Sõerdi, et ta tõi välja olulised aspektid, kuidas see eelnõu kuulub nii sellele kui ka eelmisele valitsusele, et selle kohta on langetanud otsused eelmine valitsus. Ja et meil ei ole selle suhtes, ei eesmärkide ega teostuse suhtes ühtegi etteheidet. Me kiidame selles punktis eelmist valitsust. Samas ma palun Aivaril mitte küsida ega juhatajal anda talle selleks lisasõnavõttu, et ma teda nimetasin, sest kiites mainimine ei ole sama asi, mis ettekääne vastusõnavõtuks, nagu juhtus siin äsja.

Nii. Opositsiooni ma kiita ei saa. See on olnud üks silmakirjalikkuse paraad, rääkides, et teie ei tea midagi ja et meie tõstame makse. Ei, see on maa korraline hindamine. Just seda toetas ka eelmine valitsus. Kõik teavad, et see korraline hindamine kuulub ka maksustamisprotseduuri hulka, ja on valelik väita, nagu oleks eesmärk mingisugune maksutase. Ei ole. 

Enamik erakondi käib siin puldis pugemas omavalitsuste ees kui mingisuguse sotsiaalse riskigrupi ees, kelle ees peab kogu aeg kummardama, kellele peab kogu aeg raha andma ja kes ise ei ole millekski suutelised. Mina ütlen, et omavalitsus on üks väärikas institutsioon, kes peab ise väärikalt langetama otsuse, kui palju tema maamaksu oma kodanikelt kogub. Kindlalt ei ole see risk, et ta kogub liiga palju, arvestatav. Kõik teavad, et seda ei andestata. Aga neil peaks olema võimalus endal otsustada oma tulubaasi üle.

Ja ei ole loomulikumat kohalikku maksu kui kohaliku maa maks. Andke minna, omavalitsused! Anna minna, keskvõim! Anna neile see võimalus ise otsustada! Ma isegi lisaks, et tegelikult peaksid omavalitsused ka erandite suhtes õiguse saama. See aitaks ära hoida ebameeldivaid sotsiaalseid riske, mis võivad kaasneda sellega, et minnakse maamaksu koguma rohkem kui seni.

Nii et see on omavalitsuse autonoomia, maksuautonoomia küsimus, aga eelkõige on see maa korralise hindamise küsimus, mis on jäänud pikalt tegemata ja mis on olnud mitme valitsuse, ka meie valitsuse tegemata töö. Praegu me toetame eelmist valitsust, et see otsus langetataks.

Ja hästi silmakirjalik on muidugi jutt, et täna [ei tohi seda teha], sest energiahinnad [on tõusnud] ja meil on siin võib-olla kahekohaline inflatsioon. Ei, mingit kahekohalist inflatsiooni ei ole. Aasta keskmine inflatsioon oli 4,6% eelmisel aastal, selleks aastaks prognoositakse 6,8%. Meil ei ole muid prognoose. Kahe kuu põhjal ei saa langetada [otsust] aasta inflatsiooni kohta. Maamaks on aastamaks.

Mis aga peaasi: see ei puutu üldse asjasse, mis on praegune inflatsioon, sest et otsused ju ei [jõustu] enne 2024. aastat. See on, kuidas öelda, ajatu regulatsioon. See on ajatu regulatsioon, praegused energiahinnad üldse ei puutu asjasse. See on igati normaalne ajatu maa hindamine – selles mõttes, et maa hindamise otsuse, mille põhjal langetatakse konkreetses olukorras maksuotsused, teevad hoopis teised institutsioonid.

Palun lisaaega. Ma kohe lõpetan küll.

19:05 Esimees Jüri Ratas

Kui palju te soovite lisaaega?

19:05 Jürgen Ligi

Noh, poolteist minutit. 

19:07 Esimees Jüri Ratas

Palun, poolteist minutit. 

19:07 Jürgen Ligi

Nii et selle eelnõu kohaselt keegi maksu ei maksa. Maksutõusuks on väga karm piir, 10%, võib-olla poleks isegi seda vaja. Ja keegi ei jää sellepärast nälga, kui omavalitsused selle maksimumi ära kasutavad. Aga see on omavalitsuste vastutus ja meil [ei maksa] siin näägutada üksteist, et näete, te tõstate makse. Ei, meie ei tõsta makse. Omavalitsus saab need otsused langetada vastavalt maahindadele, mis ei pärine sisuliselt hoopis teisest ajastust, aastatuhandevahetusest. Aitäh!

19:07 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Õnneks kodu- ja töökord ütleb, et meil on üks istungi juhataja korraga. Protseduuriline küsimus, Heiki Hepner.

19:07 Heiki Hepner

Aitäh, hea esimees! Ma tegelikult tahaks nüüd tagasisidet teie pikaajalise parlamenditöö kogemuse ja poliitikukogemuse pinnalt. Hea kolleeg Jürgen Ligi väitis, et nemad ei ole kunagi kasutanud seda varianti, et kui keegi Reformierakonnast on nimetanud nende fraktsiooni, siis (Keegi hõikab saalist: "Ära valeta!" Sumin saalis. Juhataja helistab kella.) seda ei sõna ei ole antud. Või kui ta nüüd seda ei väitnud, võib-olla teil järsku on ikkagi peegel talle ulatada ja ta saaks nagu korra peeglisse vaadata. Mis te arvate, kuidas selle asjaga tegelikult on?

19:08 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ei, minul ei ole mingit statistikat, kes on siin nii maininud ja kes mitte. Minu eelnev kommentaar oli see, et siin saalis läbirääkimiste voorus on olnud küll seda, kus fraktsioon mainib inimeste nimesid ja antakse vastusõnavõtte. Kes, missugused fraktsioonid – mul ei ole seda statistikat. Palun Riigikogu kõnetooli Mihhail Lotmani. Soovite kaheksa minutit? Vabandust!  Protseduuriline küsimus, Urmas Reinsalu.

19:09 Urmas Reinsalu

Ma mõistan Jürgen Ligi kimbatust ja ma andestan talle need protestilised küsimused. 

19:09 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Mihhail Lotman, palun!

19:09 Mihhail Lotman

Aitäh, austatud esimees! Austatud kolleegid! Meie täna juba kolmas eelnõu moodustab sihukese, ütleme, süsteemse pildi. Me räägime siin rohepöördest, aga see, mida me praegu tunnistame, on selline vasakpööre. Ma saan aru, miks sotsidele see eelnõu meeldib, aga mul on raskem aru saada Reformierakonnast. Paksem riik, suuremad maksud, see ideoloogia, et [teatud] omanikud on maksudega kuidagi karistatud, ja nii edasi. See on asja üks külg, mis meid mitte kuidagi ei rahulda.

Kuid siin on veel üks asi, ja päris küüniline asi, mis koorus välja sellest arutlusest siin. Reformierakonna esindajad – ma nimetan Jürgen Ligi, et ta saaks mulle argumenteeritult vastukaja anda, argumenteeritult ja rahulikult, nagu tal kombeks –, tekitavad täiesti kunstlikult uusantagonismi kohalike omavalitsuste ja omanike vahel. Egoistlikud omanikud kuidagi nöörivad kohalikke omavalitsusi. 

Me anname omavalitsustele jõudu ja rahalisi vahendeid. Aga seda peab tegema riik, mitte kohalike omavalitsuste elanikud. Minu meelest see ei ole üksnes vale, see on ka küüniline. Kui ma esimeses pooles põhjendasin seda, miks me oleme ideoloogiliselt selle eelnõu vastu, siis see teine pool põhjendab seda, miks ma olen emotsionaalselt selle vastu. Aitäh!

19:11 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ja tänan väga efektiivse ajakasutuse eest. Nüüd on sõnavõtt kohapealt. Toomas Järveoja, palun! (Tegelikult on Toomas Järveojal kõne.) Vabandust! Vabandust! Palun, Toomas Järveoja, Riigikogu kõnetooli! Vabandust! Minu viga.

19:12 Toomas Järveoja

Hea juhataja! Head kolleegid! Siin saalis praegu tundub, et hirmutatakse inimesi mingite hirmsate maksutõusudega. Olles ise kohaliku omavalitsuse volikogu liige, endine linnapea ja vallavanem ning ka siin natuke teinud kodutööd ja vaadanud maamaksumäärasid, [ma tean], et tegelikult isegi praegu ei ole omavalitsused võtnud maksimumhinda. Milleks te siis arvate, et nüüd, kui maa [muutub kallimaks], tõstavad kõik maamaksumäära?

Ma toon näite, et Jõgeva vallas on muu maa maksumäär küll 2,5%, aga põllumaal on 1,8%, kuigi võiks 2,5% võtta. Tartu vallas on 1,5% ja 2,4%, ning 2,5% on maksimaalselt lubatud. Selles mõttes mulle tundub, et käib hirmus hirmutamine, aga kohalike omavalitsuste volikogud tegelikult ei tee seda. Ma olen kindel, et kui järgmised volikogu valimised on täpselt sellel ajal, kui maamaksu küsimus tuleb, siis seda lihtsalt ei tõsteta. See on minu poolt kõik. Aitäh!

19:13 Esimees Jüri Ratas

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Head ametikaaslased! Alustame nüüd eelnõu 406 muudatusettepanekute läbivaatamist. Siin on kokku täpselt viis muudatusettepanekut. Muudatusettepanek nr 1, esitatud juhtivkomisjoni poolt, seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitatud juhtivkomisjoni poolt, rahanduskomisjoni poolt, seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, esitatud Isamaa fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Rene Kokk, palun!

19:14 Rene Kokk

Suur tänu, austatud eesistuja! Tulles vastu Isamaa Erakonna [fraktsiooni] palvele, kuna fraktsiooni esimeest ja aseesimeest ei ole kohal praegu ja neil on ka ainult üks aseesimees, mis tuleks võib-olla üle vaadata, ma palun panna selle muudatusettepaneku hääletusele.

19:14 Esimees Jüri Ratas

Selge, aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, esitatud Isamaa fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:16 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 10, vastu 46, erapooletuid ei ole ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 4 on esitanud juhtivkomisjon. Muudatusettepaneku nr 5 on esitanud juhtivkomisjon. Oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Ma tänan teid koostöö eest!

Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 406 teine lugemine lõpetada, samas on meil ettepanek eelnõu 406 teine lugemine katkestada. See on tulnud Isamaa fraktsioonilt ja alustame selle hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh!

Panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku, mille sisu on, et eelnõu 406 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:18 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 7, vastu 48, erapooletuid ei ole ei leidnud ettepanek toetust. Eelnõu 406 teine lugemine on lõpetatud ja seitsmenda päevakorrapunkti menetlemine lõpetatud. 


8. 19:18 Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise seaduse eelnõu (492 SE) teine lugemine

19:18 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise seaduse eelnõu 492 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Andrei Korobeiniku.

19:19 Andrei Korobeinik

Suur tänu selle võimaluse eest, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Praegu on meil käsil eelnõu 492 teine lugemine. See on rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga soovitakse muuta rahvusvahelise sanktsiooni rakendamise kohustusega isiku ülesanded selgemaks ja täpsemaks. Senise üldise käitumisjuhise kõrvale lisatakse seadusesse rahvusvahelise sanktsiooni riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteem terviklik kirjeldus. Täpne riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteemi aitab erikohustusega isikul finantssanktsiooni subjekte tuvastada, finantssanktsiooni kohaldada, hoida ära finantssanktsiooni rikkumisi ning finantssanktsioonidest kõrvalehoidmist.

Eesmärgiks on kohaldada rahvusvaheliste sanktsioonide puhul hoolsusmeetmeid, mis on sarnased rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatuga, võttes arvesse finantssektsioonidele omaseid riske. Muudatusettepanekuid ettepanekute esitamise tähtajaks ei tulnud.

Väliskomisjon arutas eelnõu 24. jaanuaril ja otsustas konsensuslikult toetada eelnõu seadusena vastuvõtmist. Rahanduskomisjon arutas eelnõu 8. veebruari istungil, kus osalesid Välisministeeriumi juriidilise osakonna Euroopa Liidu õiguse büroo direktor Nele Grünberg ja Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna nõunik Sören Meius. Välisministeeriumi ettepanekul tegi komisjon eelnõus neli muudatust. Need oli konsensuslikud. Need olid üsna tehnilised, viimane, neljas täpsustas eelnõu seadusena jõustumise tähtaega. Komisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks täiskogu päevakorda 23. veebruaril. Otsused olid konsensuslikud. Suur tänu!

19:21 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! On ka üks küsimus, Peeter Ernits, palun!

19:22 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ma pean vaatama, et mu hääl oleks tugev.

19:22 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun jätke Peeter Ernitsale võimalus küsida. Ma saan aru, et pinginaabrid peavad seal tõsist keskustelu. Palun, Peeter Ernits, ootame väga teie küsimust.

19:22 Peeter Ernits

Mul on üks küsimus. Kas on kuulda üldse?

19:22 Esimees Jüri Ratas

Väga hästi!

19:22 Peeter Ernits

Küsimus on, kas see eelnõu on selleks, et revidendid Moneyvalist võiksid ... [Kas see] on nende hirmus tehtud?

19:22 Andrei Korobeinik

Ma kahjuks küsijat ei näe, sest härra Reinsalu praegu varjab [ära]. Nii. Kas see oli küsimus? See on üks mitmest eelnõust, mis on viimasel ajal komisjonist läbi käinud selleks, et maandada rahapesuga seotud riske Eestis. Selles mõttes see ilmselt ei ole kokkusattumus. Aga see eelnõu on võrreldes näiteks järgmisega, mis on meil päevakorras, üpris tehniline. Sellel ei ole väga suurt mõju turuosalistele.

19:23 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Hetkel on nii, et teile rohkem küsimusi ei ole, seega te ei pea rohkem Riigikogu kõnetoolis olema. Aitäh teile!

19:23 Esimees Jüri Ratas

Palun! Nii, nüüd on kõigil võimalus. Nii nagu meie kodu- ja töökord ette näeb, teisel lugemisel võivad kõik sõna võtta, ei ole siin ainult fraktsioonide esindajad. Palun! Aitäh! Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Peeter Ernitsa. 492 SE.

19:24 Peeter Ernits

Hea juhataja! Väike segadus tekkis vahepeal.

19:24 Esimees Jüri Ratas

Kas on nüüd kõik korras?

19:24 Peeter Ernits

Jaa, minul on kõik korras.

19:24 Esimees Jüri Ratas

Jumal tänatud! Palun!

19:24 Peeter Ernits

Jajaa. Oli 26. jaanuar. Öö lähenes ja kui te mäletate, siis ootamatult seisis siin minu koha peal välisminister Liimets, nagu ilmutis. Ta tutvustas meile seda eelnõu. Mul on see hästi meeles. Küsijaid oli päris palju, aga ausalt öeldes välisministri vastuseid [kuulates] oli väga raske aru saada, millest jutt on. Mina küsisin temalt algul, öeldes, et lugupeetud välisminister, rõõm teid öösel näha, kas Venemaa tungib Ukrainale kallale. Noh, vaadake, kui välisminister ilmub nagu ilmutis ühel hetkel siia, nii kriitilisel hetkel, siis kuidagi ei saa küsimata jätta. No oli teisigi küsijaid. Aga välisminister kogenenud diplomaadina libises sealt mööda. Nagu te teate, täna pidi algama, aga ... Osav inimene. Eile peale arutelu sõitis ta Ameerikasse, nii et diplomaadi asi. Aga tema tutvustas meile seda eelnõu. Nagu ma ütlesin, ega ausalt öeldes sellest aru küll ei saanud, milles asi on, rääkimata selgest eesti keelest.

Mida me küsisime? Kolleeg Rene Kokk küsis ja Leo Kunnas küsis mitu korda sanktsioonide kohta, aga vastused olid sellised, et ei saa teile öelda, ei saa spekuleerida, see on Venemaa mõistatus, kuidas meile sel juhul vastatakse. Stenogrammidest võib igaüks vaadata.

Ma tutvusin siis sellega, mida komisjonis räägiti. Noh, seal valitses ka vaikus. Ainult paar saadikut tundis huvi, jälle oli seal Rene Kokk ja kolleeg Reitelmann küsis. Muuseas, kolleeg Reitelmann küsiski seal otse, kas see [seadus] võetakse vastu tegelikult Moneyvali revidentide hirmus. Ja selgus, et tõepoolest. Mis siis on? Tegelikult see ongi, et oleks võinud selges eesti keeles öelda, et tegemist on rahapesu ja terrorismi [vastu] võitlemise ja eelkõige selle hirmuga, et Moneyvali delegatsioon saabub siia märtsikuus vaatama, kuidas meil asi on. Me oleme rahapesuriik olnud. Mäletate, mis viis aastat tagasi oli, milline rahapesu-Amazonas voolas siit läbi?

Kui mäletate, siis need rahapesu asjad olid veel 1994. aastal. Ei olnud selle kohta midagi tarka Eesti seadusandluses. Ja 1998. aastal ei olnud see veel kriminaalkorras karistatav. Ma lugesin Sulev Vedleri raamatut "Pestud miljonid" ja seal on kirjas, et 2008. aastal maksti 99% maksudest elektrooniliselt, aga Eesti oli samal ajal üheks suurimaks 500-euroste tellijaks. Sulgudes: mahuvad hästi kohvrisse paremini ära. Ja samal ajal veeti üle piiri 574 miljonit. Nii on Sulev Vedleri raamatus kirjas. Ma ei tea, kas see nii oli, aga igal juhul tema on need [miljonid] üle lugenud. Nii et selle koha pealt me oleme ...

19:28 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma pean korraks teid katkestama. Ma väga vabandan. Paneme ilusti aja ka kinni, et teil ei läheks siit ükski sekund kaotsi. Aga on juhtunud võib-olla üks suur mure, vaatame, mis saab. Raivo Tamm, protseduuriline küsimus.

19:28 Raivo Tamm

Ma praegu kuulen, et härra räägib rahapesust ja terrorismi rahastamise tõkestamisest. See on järgmine punkt meil alles. Praegu [räägime] ju laeva lipuõigusest.

19:28 Peeter Ernits

Jajaa, see ongi see

19:28 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, üks hetk, ma pean protseduurilisele küsimusele ise vastama.

19:29 Raivo Tamm

Mulle tundus, et käib jutt juba rahapesust, mis on järgmine punkt.

19:29 Esimees Jüri Ratas

Ma ütlen ausalt, Peeter Ernitsal on suur Riigikogu kogemus, nii et siin need otsad lõpuks võib täitsa [kokku] siduda. Nii et, härra Ernits, palun! 40 sekundit on teil vabalt järel ja lisaks veel, tuletan meelde, kolm minutit lisaaega. Nii et palun!

19:29 Peeter Ernits

Jajaa. Õige märkus. Aga tegemist [on] 492 SE teise [lugemisega], rahvusvahelise sanktsiooni seadus ja laeva lipuõigus ja nii edasi. Nii et täitsa õige tähelepanek. Räägin sellest, millest ma räägingi. Laevadest on küll juttu, aga [juttu] on just nimelt sellest, millest ma rääkisin.

Tõepoolest, mida siis kokku võtta? Selle Moneyvali delegatsiooni peakorter asub Strasbourgis, ma uurisin välja, ja selle peamehe nimi on Igor Nebõvajev. Ja mida siis öelda? Tänasel päeval sõda ei tule. Välisminister Liimets tuleb Eestisse tagasi.

19:30 Esimees Jüri Ratas

Nüüd on teil aeg [täis]. Te võite võtta lisaaega, kui soovite. 

19:30 Peeter Ernits

Ei, ma olen säästlik.

19:30 Esimees Jüri Ratas

Selge. Aga siis on aeg läbi. Aitäh! 

19:30 Peeter Ernits

Jah. Ja Moneyval tuleb siia pärast 15. märtsi, kuna seadus kehtib.

19:30 Esimees Jüri Ratas

Selge. Aitäh teile! See kellaaeg läks valeks, kui me vahepeal härra Raivo Tammele andsime protseduurilise küsimuse.

Nii, aga nagu ma eelnevalt ütlesin, palun, teine lugemine, ootan jätkuvalt kõnesoove. Meil ei ole ka hetkel teada, et näiteks Vabariigi Valitsuse liige või õiguskantsler sooviks esineda sõnavõtuga, ei ole sellist infot tulnud. Selge. Sulgen läbirääkimised ja nüüd on sellega asi ühel pool.

Nüüd vaatame läbi muudatusettepanekud, mis on tehtud eelnõule 492. Kokku on laekunud neli muudatusettepanekut. Kõik muudatusettepanekud on esitatud juhtivkomisjoni poolt seisukohaga arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 1, muudatusettepanek nr 2, muudatusettepanekut nr 3, muudatusettepanek nr 4. Aitäh! Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni [ettepanek] on eelnõu 492 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja kaheksanda päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.


9. 19:30 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (507 SE) teine lugemine

19:30 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi üheksanda päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 507 teine lugemine. Palume taas Riigikogu kõnetooli ei kellegi muu kui rahanduskomisjoni esimehe Andrei Korobeiniku.

19:31 Andrei Korobeinik

Suur tänu! Eelnõu 507 eesmärgiks on maandada virtuaalvääringute valdkonnas toimepandava rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. Eelnõuga kavandatakse Rahapesu Andmebüroo pädevuse tugevdamist virtuaalvääringu teenuse loamenetluses ja järelevalves ning rahvusvahelisele standardile vastavate nõuete sätestamist virtuaalvääringu teenuse pakkujatele.

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks esitas Isamaa fraktsioon kaks muudatusettepanekut ja Ruuben Kaalep 594 muudatusettepanekut. Komisjon edastas eelnõu arvamuse avaldamiseks 25 huvigrupile, turuosalisele ja asutusele. Kohtumine huvigruppidega toimus 25. jaanuaril. See oli sisukas ja päris mitu kõlanud ettepanekut on komisjoni muudatusettepanekutes kajastust leidnud. Arutelu tulemusel esitas ka Rahandusministeerium komisjonile üheksa ettepanekut eelnõu muutmiseks. Lisaks koostati suur tabel, kus on välja toodud [vastused] huvigruppide pöördumistes tõstatatud küsimustele.

Rahanduskomisjon arutas eelnõu veel kahel istungil: 8. ja 14. veebruaril. Komisjon tegi siis kokku 11 muudatust, konsulteerides Rahandusministeeriumiga ja lähtudes huvigruppide ettepanekutest. Tähtsamad muudatused on järgmised. Komisjon pidas vajalikuks luua õigusselgus, et eelnõu skoopi ei lähe tarkvara arendajad ja virtuaalvääringu väljastajad, vaid lähevad need, kes pakuvad virtuaalvääringuga seotud finantsteenuseid. Need on muudatusettepanekud nr 1 ja nr 2.

Muudatusettepanek neli puudutab tehingute reaalajas jälgimise ja analüüsimise kohustust. Kui esialgu oli plaanis, et see pädevus peab olema mõlemal tehingupartneril, siis viimases versioonis on alles jäetud vaid tehingu algataja. Seitsmes muudatusettepanek vähendas planeeritud kapitali nõuet virtuaalvääringu teenuse pakkujale.

Kaheksas muudatusettepanek puudutas audiitorkontrolli. Välja on jäetud raha kaasamise piirang – muudatusettepanek nr 10 – ja ajutise järelevalvetasusüsteemi loomine – muudatusettepanek nr 13. Muudatusettepanek nr 607 räägib riigilõivust loobumisest tegevusloa muutmisel, juhul kui ettevõtja asukoht muutub Eesti piires. Muudatusettepanek nr 15 lükkab edasi eelnõu jõustumise ja rakendamise tähtaega kuu aja võrra, et turuosalistel oleks veidi rohkem aega uute reeglitega kohaneda.

Komisjon toetas ka ühte Isamaa fraktsiooni muudatusettepanekut, mis kinnitab riigile majandusaasta aruande ühekordse esitamise reeglid, see on muudatusettepanek nr 5. Komisjon arvestas sisuliselt Ruuben Kaalepi ettepanekut nr 11 ja osaliselt arvestas Isamaa fraktsiooni ettepanekut nr 16. Ruuben Kaalep võttis tagasi ettepanekud nr 17–606. Ta tutvustas neid küll komisjonis, aga otsustas nendega siiski edasi mitte liikuda.

Rahanduskomisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks täiskogu päevakorda 23. veebruaril. Need otsused langetati konsensusega. Aitäh!

19:37 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Nagu on traditsiooniks saanud, esimene küsija on Peeter Ernits. Palun, Peeter Ernits!

19:38 Peeter Ernits

Hea juhataja! Siin on palju parandusettepanekuid ja ma tahaksin küsida, kas te arutasite kõiki parandusettepanekuid ja miks te tahate jätta arvestamata parandusettepaneku nr 428, kui seal on öeldud, et sihtkohaks on Pärnu.

19:38 Andrei Korobeinik

Aitäh! Muudatusettepanekud nr 17–606 olid küll komisjonis arutelul, need puudutasid eeskätt bussipeatusi. Kuna neid oli hästi palju, hästi erinevad bussipeatused, siis komisjon pakkus ettepanekute tegijale võimalust valida südamelähedasemad bussipeatused ja rääkida nendest kolme minuti jooksul. Tema keskendus eeskätt Otepää bussipeatustele ja Pärnuni me lihtsalt ei jõudnud, sest ette nähtud kolm minutit said otsa. Ja täna me seda üldse ei aruta, sellepärast et Ruuben Kaalep võttis kahjuks need ettepanekud tagasi.

19:39 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

19:39 Heiki Hepner

Jaa, suur tänu! Kas see oli ka komisjonis arutelul, et arvestatav hulk peatusi on jäänud ju esitamata? Mis võis olla selle põhjus? Ja no mind kui metsameest tegelikult riivab ikkagi väga see, et Järvselja, mis tähistas sel aastal sajandat juubelit – Järvselja Õppe- ja Katsemetskond asub seal, see on meie akadeemilise metsanduse süda –, ei ole leidnud kajastamist. Kas oli sellest ka juttu, miks niimoodi järjekordselt diskrimineeritakse metsandust ja [miks] üldse üks osa on nagu kõrvale jäänud?

19:40 Andrei Korobeinik

Aitäh! Ma tuletan meelde, et muudatusettepanekute esitamise võimalus on igal Riigikogu liikmel, kahtlemata ka sinul. Lihtsalt Ruuben Kaalep oli oluliselt aktiivsema ühiskondliku positsiooniga. Aga kuna tema esitas need ettepanekud, siis tema valis, mis bussipeatustest ta tahab rääkida. Mõned bussipeatused olid seal isegi mitu korda ära mainitud. Ma ei oska öelda, miks need on välja jäetud. Aga ma vaatan, et Ruuben on juba läbirääkimiste järjekorda võtnud, võib-olla ta suudab seda kajastada oma sõnavõtus. Mina ei oska seda kahjuks kommenteerida.

19:40 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu teile! Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Ruuben Kaalepi. Palun, kolm minutit lisaaega!

19:44 Ruuben Kaalep

Lugupeetud Riigikogu! Nii nagu iga eelnõu puhul, tuleb meil küsida ka siin: kelle huvides see eelnõu on koostatud, kes sellest võidab ja kes sellest kaotab? Kas Eesti rahvas, Eesti riik, meie kodanikud, ettevõtjad võidavad sellest või kaotavad? Rahandusministeerium on kõigi nende küsimuste osas valetanud, vassinud ja jälgi seganud. Räägitakse, nagu see eelnõu puudutaks üksnes krüptokaevureid ja investoreid. Nagu tegemist oleks mingi äärmiselt ohtliku valdkonnaga, kus toimetavad ainult kurjategijad, terroristid – rahapesijad – kõik need, kellel on midagi varjata ja kes tahavad meile halba. Eks sellele viitab ka eelnõu pealkiri: "Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus". Väga kole pilt on maalitud. Pealegi räägitakse, et kohe-kohe tulevad kurjad onud Moneyvalist ja kui Eesti õigeks tähtajaks seda eelnõu vastu ei võta, siis Eesti kukub halli tsooni, ja see pidi olema katastroof kogu meie riigile ja vajadusele ja tulevikule.

Vaadake, see eelnõu ei puuduta ainult krüptokaevureid ja investoreid. See puudutab iga kodanikku, kes tahab teha rahaülekandeid, ilma et need oleks pankade kontrolli all. See puudutab ausaid ettevõtjaid, kes tegutsevad kasvaval populaarsel ja oma eluõigust kehtestaval turul. See puudutab loovaid ja innovaatilisi arendajaid, kes töötavad välja platvorme, mille kaudu kauplemine võib tulevikus meie kõigi jaoks muutuda lihtsamaks, privaatsemaks ja kodanikuvabadusi austavamaks. See puudutab just neid inimesi, kelle töö toob Eestisse rikkust ja kes viivad Eesti elu edasi. Kunagi väitis just Reformierakond, et tema võitleb nende inimeste eest. Tema võitleb ettevõtluse, innovatsiooni ja vaba turu eest. See eelnõu, mille esitas Reformierakonna juhitav Rahandusministeerium, on aga vastupidine. Selle eesmärk oli piirata ettevõtlust, takistada innovatsiooni ja sulgeda vaba turg.

Küsin uuesti, kelle huvides see saab olla? See on globaalse finantskartelli huvides, keda ohustab alternatiivvääringute kasutuselevõtt euro, dollari, jüaani ja kõigi teiste läbikukkunud süsteemi osaks olevate valuutade asemel. Globaalne võlapõhine rahasüsteem on ohtu sattunud, sest inimesed saavad teha rahaülekandeid, mis ei käi läbi pankade, mis ei ole ei erapankade ega keskpankade kontrolli all. See finantskartell vihkab seda, et inimestel on vabadus, et nende skeemid nähakse läbi ja terved rahvad püüdlevad vabaduse poole, mille üheks teeks on alternatiivvaluutad. Jällegi, ma ei räägi ainult krüptost.

Mis on see süsteem, mis on ohtu sattunud? See on midagi palju kurjakuulutavamat, palju salakavalamat kui need virtuaalvääringud, mida praegu reguleerida tahetakse. Erapankadel on absurdne õigus laenamise kaudu raha emiteerida ja see tekib üheainsa nupuvajutusega võlgniku pangaarvele. Alates sellest ajast, kui kaotati kullastandard, peavad kommertspangad kohustusliku reservina reaalselt eksisteeriva varaga tagama ainult tillukese osa väljaantavatest laenudest. Sellega on loodud paisuva krediidiraha mull ja võlgnik peab selle reaalselt teenitud rahaga tagasi tootma. Sellele lisanduvad intressid. Ja kuna enamikus riikides on erapangast raha laenamine tootjale ainus võimalus suurte lisainvesteeringute tegemiseks krediiti saada, siis tõstab see otseselt tarbekaupade hindu ja õhutab ökoloogiliselt jätkusuutmatut ületootmist.

Võlapõhise rahasüsteemiga käib vältimatult kaasas inflatsioon ja pidevalt kasvav lõhe rikaste ja vaeste sissetulekute vahel. Hirm hüperinflatsiooni ees sunnib terve planeedi majandust, mis on piiratud ressurssidega, kasvama lõputult, samal ajal kui isegi kõige väiksem langus globaalses kogutoodangus ei tule finantssektori tulude arvel. See tuleb just vaesema elanikkonna tulude arvel. Erapankade tekitatud mull mätsitakse kinni keskpanga abil. Keskpangad saavad raha juurde trükkida ja vanu võlgu uue rahaga katta. Teised võlgnikud ei saa seda teha. Maailmas on rohkem krediidirahaga loodud finantsvarasid, kui on kogu planeedi kinnis- ja vallasvara väärtus. Ja see on võlapõhise rahasüsteemi olemus ning tulemus.

Maailma võlakoorem ei ole olnud kunagi nii kõrge kui praegu. Iga oma elanikest, oma majandusest, oma tulevikust hooliv riik peaks otsima sellele süsteemile alternatiive. Kahjuks täidab suurem osa maailma riike vastu vaidlemata globaalse finantskartelli nõudmisi. Nii nagu me oleme näinud ka selle eelnõu puhul. Võitlus selle finantskartelli vastu on seega jäetud meiesuguste paremäärmuslike vandenõuteoreetikute hooleks.

Õnneks on siiski võrreldes Rahandusministeeriumiga Riigikogu rahanduskomisjonil olnud veidi tervet mõistust ja mõnes punktis on rahanduskomisjon asunud paremäärmuslike vandenõuteoreetikute poolele. Nii näiteks on rahanduskomisjon teinud ettepaneku jätta eelnõust välja ülimalt ebaproportsionaalsed ja põhjendamatud järelevalvetasud, mille ainus eesmärk oli majandustegevust piirata.

Samas tõstetakse eelnõuga siiski ettevõtete omakapitali nõuet praeguselt 20 000 eurolt 100 000 eurole. Mõelgem natuke! See tähendab ju väikeettevõtete turult väljasöömist. Miks peaks finantsturul tegutsema ainult need ettevõtted, kes suudavad välja käia 100 000 euro suuruse omakapitali? Miks peaks need võimalused jääma üksnes suurtele, tihtipeale välismaistele ettevõtetele? Kus on siin see toetus iduettevõtetele, alustavatele arendajatele, millest valitsus on suuri sõnu teinud? Suuri ja kahepalgelisi! 

Lugupeetud Riigikogu! Valitsuse ultimaatum siduda see eelnõu usaldushääletusega ei [suurenda] tegelikult usaldust Riigikogu ja valitsuse vahel. Vastupidi, see kinnitab veel kord, et eelnõu on ette valmistatud kiirustades ja läbi mõtlemata. Aga tegemist on küsimustega, mida ei saa lahendada kiirustades. Võtame aega, mõtleme veel! Head kolleegid, saatus säästab teid täna obstruktsioonist, aga palun hääletusel toetada muudatusettepanekuid. Aitäh!

19:48 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Alustame nüüd eelnõu 507 muudatusettepanekute läbivaatamist. Muudatusettepaneku nr 1 on esitanud juhtivkomisjon, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, juhtivkomisjonilt, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, juhtivkomisjonilt, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, juhtivkomisjonilt, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 5, Isamaa fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 6 on esitanud Ruuben Kaalep, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

19:49 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma palun seda ettepanekut hääletada.

19:49 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Alustame selle hääletamise ettevalmistamist. Vabandust! Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus.

19:49 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Aga mis me ikka kellast käima paneme? Istung on tööaeg ja me peame siin olema. Ei ole vaja rohkem kedagi siia kutsuda. 

19:49 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Pärast teie, Kalle, jälle pahandate, miks ei olnud kaks minutit seda kella. Nii et alustame kellakutsungit. 

Head ametikaaslased, panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Ruuben Kaalep, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:52 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 11 ja vastu 44, erapooletuid ei ole ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepanek nr 7, juhtivkomisjonilt. Muudatusettepanek nr 8, juhtivkomisjonilt. Muudatusettepanek nr 9, Ruuben Kaalepilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

19:52 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma palun Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel panna see ettepanek hääletusele.

19:52 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Teeme uue katse. Head ametikaaslased, kas võime minna hääletuse juurde? Vaheaega palute? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 9, mille on esitanud Ruuben Kaalep, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:54 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 12, vastu 44, erapooletuid ei ole ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepanek nr 10 on esitatud juhtivkomisjoni poolt. Muudatusettepaneku nr 11 on esitanud Ruuben Kaalep, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada sisuliselt, laiendus: vaata muudatusettepanekut nr 10. Muudatusettepanek nr 12 – vabandust, nr 11, oleme muudatusettepaneku nr 11 juures. Henn Põlluaas, palun! 

19:54 Henn Põlluaas

Ei, ma juba jõudsin järgmise juurde.

19:54 Esimees Jüri Ratas

Te olete liiga kiire. Juhataja ei ole nii kiire, ma vabandan. Püüan tulla teie tempoga kaasa. Muudatusettepanek nr 12, esitanud Ruuben Kaalep, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

19:54 Henn Põlluaas

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

19:54 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 12, mille on esitanud Ruuben Kaalep. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:55 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 10, vastu 44, erapooletuid ei ole ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepanek nr 13, juhtivkomisjoni poolt. Muudatusettepanek nr 14, juhtivkomisjoni poolt. Muudatusettepanek nr 15, juhtivkomisjoni poolt. Muudatusettepanek nr 16, Isamaa fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada osaliselt, laiendus: vaata muudatusettepanek nr 607.

Nii, nüüd mõned üksikud muudatusettepanekud jäävad hetkel vahele. Siit liigume edasi. Muudatusettepanek nr 607, juhtivkomisjoni poolt. Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Aitäh teile selle eest! 607 muudatusettepanekut on läbi vaadatud. Nii, nüüd juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 507 teine lugemine lõpetada. Sellega on eelnõu 507 teine lugemine lõpetatud ja üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.

Head ametikaaslased, järgmise päevakorrapunkti juurde me ei lähe, kuna seda ei ole. Seega on istung lõppenud. Turvalist koduteed teile! Aitäh!

19:56 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee