Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

11:57 Infotund

12:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Austatud Vabariigi Valitsuse liikmed! Head interneti teel jälgijad! Alustame 16. veebruari infotundi. Viime kõigepealt läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

12:00 Esimees Jüri Ratas

Kohalolijaks registreerus 23 Riigikogu liiget, puudub 78.

Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: peaminister Kaja Kallas, justiitsminister Maris Lauri ja kultuuriminister Tiit Terik.

Head ametikaaslased! Palun arvestame sellega, et kuna on 12 teemat ette registreeritud, siis on iga küsimuse juures üks täiendav küsimus ja üks lisaküsimus. Nii nagu ikka, küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit ja vastamiseks kolm minutit.


1. 12:01 Demokraatia

12:01 Esimees Jüri Ratas

Alustame. Esimese küsimuse esitab Riigikogu liige Henn Põlluaas. Ka siit palavad õnnesoovid tänase sünnipäeva puhul! Vastab Vabariigi Valitsuse liige peaminister Kaja Kallas, teema on demokraatia. Henn Põlluaas, palun!

12:01 Henn Põlluaas

Aitäh, hea esimees! Hea peaminister! Minu küsimus on ajendatud siirast murest demokraatia säilimise pärast Eestis. Põhiseadus sätestab, et Eesti on demokraatlik riik. Kogu riigiaparaadi, põhiseaduslike institutsioonide ja valitsuse tegevus peab sellest lähtuma. Ometi oleme terve teie valitsuse võimuloleku aja näinud aktiivset tegevust, mis viib meid üha enam totalitaarse jälgimisühiskonna poole ja kehtestab äärmusliberaalset kõva käe režiimi. Ma räägin seadusandlikest algatustest, mida on tänane valitsus esitanud ja osaliselt juba ellu viinud. Ma räägin hädaolukorra seadusest, millega laiendatakse päästjatele politsei õigusi inimeste arreteerimisel ja kinnipidamisel, ma räägin NETS‑ist, tsensuuri loovast meediateenuste seadusest, millega oleks meie ajakirjandus ja ajakirjanikud suukorvistatud, superandmebaasist ABIS, võrdse kohtlemise sildi all inimeste religioossetest ja moraalsetest tõekspidamistest ülesõitmisest ja nende diskrimineerimisest ning muidugi värskest üleüldisest stalinliku pealekaebamissüsteemi loomisest, mille teie kõrval istuv justiitsminister menetlusse andis. Kui siia lisada veel teie kavatsetav vihakõneseadus, siis on tagajärg katastroofiline. Demokraatiast ja vabast ühiskonnast ei saa enam rääkida. Mina ei ole nõus ja Eesti inimesed ei ole nõus elama sellises kohutavas orwellilikus düstoopias, kus sind võidakse karistada iga sõna ja ka mõtte eest ning kus varsti, kui te samamoodi jätkate, puuduvad veel ainult koonduslaagrid neile, kelle moraalsed, eetilised ja maailmavaatelised eelistused teie omadega ei kattu. Miks te teete seda? Seda ma küsingi. Miks te teete seda?

12:03 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:03 Peaminister Kaja Kallas

Tere! Ja palju õnne sünnipäeva puhul! See kirjeldus oli teil küll ilukirjanduslikult väga mahlakas, aga ei vasta absoluutselt Eesti tegelikule olukorrale. Valitsus tegutseb vägagi põhiseaduse raames ja on põhiseadust alati järginud, nii nagu on järginud põhiseadust ka teised riigiinstitutsioonid.

Ma lihtsalt ütlen paar asja. Võib-olla see, millest te räägite, on see ideaalmaailm, kus te ise tahaksite elada, juhul kui te valitsuses olete. Vaatame teie tegusid, kui te valitsuses olite. Siis oli olukord, kus näiteks avalikud kogunemised keelati aprillis 202[0], meil olid kõik asjad kinni. See loetelu on päris pikk. See oli see, mida teie tegite. Teiseks, te tegite nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatused, millega võim anti tegelikult valitsusele ja võeti Riigikogult ära, et valitsus saaks kiirelt otsuseid teha, näiteks mis puudutab nakkushaiguste ennetamiseks ja tõrjeks vajalikke kontrollimeetmeid. Me oleme algatanud valitsuses seadusemuudatuse selle jaoks, et Riigikogu ikkagi rohkem kaasata, nagu demokraatlikule riigile kohane. Ma väga loodan, et EKRE seisab oma sõnade taga ja ka toetab seda eelnõu, mis annab Riigikogule rohkem jõudu juurde.

Nüüd vaenukõnest. Vaenukõne on suur probleem. Tegelikult on see, kuidas kutsutakse üles inimesi vaenama, väga suur probleem. Praegu näeb põhiseadus ette, et vaenukõne peaks olema karistatav. Samas on meil karistusseadustik, mis piirab seda ainult juhul, kui inimene saab reaalselt haiget. Ehk vaenukõne on justkui karistatav, kui keegi saab reaalselt viga. Aga miks keegi peab reaalselt viga saama, kui vaenu õhutatakse? Me oleme ajaloos näinud väga palju selliseid hetki, kui kõigepealt maalitakse pilt, et kõikides probleemides on süüdi näiteks üks inimrühm või inimene, ja järelikult selleks, et kõikidest probleemidest lahti saada, tuleb see inimene või grupp hävitada. Seda me oleme varem näinud ja me tõesti ei taha, et see korduks.

12:06 Esimees Jüri Ratas

Nüüd täpsustav küsimus. Henn Põlluaas, palun!

12:06 Henn Põlluaas

Aitäh! Eks ma seda muidugi ootasingi, et te näitate näpuga meie peale. Meie ei ole mitte iialgi esitanud mitte ühtegi sarnast ühiskonna vabadust ja demokraatiat piiravat eelnõu nagu need, mis ma siin ette lugesin, mis on teie koostatud ja siia menetlusse toodud vastuvõtmiseks. Need piirangud, mis me tegime tõepoolest eelmises valitsuses, olid seotud koroonaga, need olid seotud eriolukorraga, need olid ajutised, aga teie olete terve see aasta ühiskonda represseerinud ja kõik kinni pannud. 

Okei, siin oli tegemist pandeemiaga, aga mina räägin tõelisest demokraatiast, sellest, mida teie tahate teha, ja sellest, mis on meil põhiseaduses sätestatud. Kõik need eelnõud, mis ma siin ette lugesin – pealekaebamissüsteemi loomine, tsensuuri sisseviimine ja vihakõneseadus –, ongi just need, mis viivad meid tagasi totalitaarsesse jälgimisühiskonda, kust me võitlesime ennast välja, võitlesime vabaks. Mingisuguste selliste ettekäänete alusel te ju lootegi just sedasama orwellilikku ühiskonda, sest kõik sellised vaenulikud üleskutsed, inimeste solvamine, laimamine, on ju tegelikult keelatud ja see on diskrimineerimine ka täna. Aga see teile ei loe, te tahate selle teha veelgi hullemaks, nii et ka sõnade ja mõtete tõttu inimesi represseerida. (Juhataja helistab kella.) Küsin uuesti: miks te seda teete?

12:08 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:08 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, jällegi pean teid korrigeerima. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus, millega te tulite välja siis, kui teie olite valitsuses, vastupidi, ütles, et valitsus saab ilma eriolukorda välja kuulutamata kehtestada kontrollimeetmeid. See oli see, mida teie otsustasite, see oli see, mida te Riigikogus toetasite: ilma eriolukorrata saab piirata inimeste õigusi.

Teiseks tahan korrigeerida seda, mida te ütlesite, et meie ajal on kõik kinni pandud. Vastupidi, ühiskond on olnud avatud. Siis, kui teie olite valitsuses, kehtis eriolukord ja avalikud kogunemised keelati. Aeti ära isegi kaks inimest, kes tahtsid meelt avaldada. Muuseumid ja kinod suleti, konverentsid ja teatrietendused jäid ära, spordivõistlused keelati, peatati huvireisid, peatati viisade väljastamine, suleti spordisaalid, jõusaalid, saunad, spaad ja spordiklubid, suleti kaubanduskeskused, söögikohtades lubati ainult toidu kaasamüüki ja nii edasi.

Tulen vaenukõne juurde. Te ajate selle sassi vihaselt rääkimisega, mida teie väga sageli praktiseerite. Seda [õigust], ärge kartke, ei võta teilt keegi ära, te võite endiselt vihaselt rääkida. Aga vaenamine on hoopis midagi muud. Vaenamine on see, et te süstemaatiliselt vaenate. Te ütlete, et vaenulikud üleskutsed ja inimeste solvamine on keelatud. Aga miks te siis seda teete? Miks te kutsute üles näiteks politseinikke ründama? Miks teie inimesed võtavad ette politseinike perekonnad, et neid ahistada? Sellised sammud. Miks te teete seda? Kui see kõik on keelatud, siis miks seda on nii palju? Miks on nii, et vaenamisega te maalite justkui pildi, et on vaenlane, kes on kõigis nendes probleemides süüdi, kutsute üles neid inimesi ründama, ütlete, ma ei tea, et näiteks meie oleme Eesti riigi vaenlased? Miks te teete seda?

Meie ei ole Eesti riigi vaenlased. Meie lähtume põhiseadusest. Meie lähtume sellest, et meil toimusid 2019. aastal valimised, mille Reformierakond võitis. Reformierakonnal on õigus valitsus moodustada, täpselt demokraatlikel alustel, mis toovad kokku hääled, mis siin Riigikogu saalis on. Me teeme valitsuses otsuseid, Riigikogu saab neid otsuseid toetada. See on absoluutselt demokraatlik.

12:11 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus. Henn Põlluaas, palun!

12:11 Henn Põlluaas

Aitäh, hea esimees! Ma paluks peaministrit korrale kutsuda, esiteks, et ta ei valetaks. Ei mina, ei meie erakond, ei meie inimesed ei ole iialgi kutsunud üles politseinikke ja nende perekonnaliikmeid ründama või mida iganes, mida me siin praegu peaministri suust kuulsime. See on absoluutne vale.

Teine asi on see. Ma loetlesin terve rea eelnõusid, mis hävitavad Eesti demokraatiat ja meie ühiskonda kui vaba ühiskonda. Oma küsimusele ei saanud ma mitte mingisugust vastust. Paluks ikkagi peaministrile teha märkuse, et kuigi me võime siin rääkida vabalt, mida me soovime, aga siiski ilus ja kohane oleks vastata küsimusele, mitte lihtsalt vastata süüdistustega.

12:12 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Jah, kui te küsite ja kui te vastate, siis ega ma juhatajana sellesse väga siin sekkuda ei saa. Aga loomulikult, mida täpsemad on küsimused ja mida täpsemad vastused mõlemalt poolt, seda parem. Läheme edasi. Lisaküsimus. Valdo Randpere, palun!

12:12 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Mina jälle vastupidi Henn Põlluaasale ... Ma olen lausa imestunud selle üle, et te suudate sellisele jamale üldse vastata, mida Henn Põlluaas suust välja ajab. Ausalt öelda ei tundnud ma üldse ära Eesti kirjeldust, mitte üheski punktis peaaegu, aga see selleks. (Hääl saalist.) Ma vaatan ... Henn, ära sega vahele, vaid lase teistel ka küsida! (Juhataja helistab kella.) 

Aga mind panevad imestama, lisaks sellele, et te suudate sellisele jamale üldse vastata, tänase infotunni küsimused. Ühtegi küsimust ei ole julgeolekuolukorra kohta. Sellepärast ma tahaksin teada, mis on juhtunud viimase 24 tunni jooksul. Ma tean, et täna õhtul te lähete Prantsusmaale kohtuma president Macroniga. Rääkige meile, palun, sellest, mis seis on praegu Ukrainas, mis seis on Euroopas, niipalju kui te tohite ja saate öelda, rahustage mind, Eesti rahvast, võib-olla ka Henn Põlluaasa.

12:13 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:13 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tõepoolest, julgeolekuolukord on äärmiselt kriitiline. Tõesti, ma loodan, et Riigikogu täpselt samamoodi ka hindab seda, mis on toimumas Ukraina ümber ja milliseid samme võtab Venemaa järjest ette. Venemaa on justkui öelnud, et ta deeskaleerib ja viib oma vägesid ära. Tegelikkuses me seda ei näe. Me ei näe reaalseid samme, et olukord läheks paremaks. Kõik on viidud sellisesse faasi, et rünnakuks on kõik sisuliselt valmis. [Vastus] küsimusele, kas see rünnak toimub või ei toimu, on ikkagi Putini peas, [see sõltub sellest], kuidas tema lõpuks otsustab. Mida me nägime eelmisel ööl? Me nägime ka ulatuslikke küberrünnakuid Ukraina vastu. Me oleme seda ka enne öelnud, et sellised rünnakud tulevad. Tõenäoliselt tulevad erinevad hübriidrünnakud, küberrünnakud on üks osa nendest. Õnneks Ukrainas kõik süsteemid taastati ja elu sai minna edasi, aga eks neid tuleb veel. Tõenäoliselt peame küberrünnakuteks olema valmis nii meie kui ka teised Euroopa riigid.

Täna õhtul ma sõidan tõesti Pariisi kohtuma ka president Macroniga, homme toimub Euroopa Liidu Ülemkogu, kus kõik Euroopa valitsus‑ ja riigijuhid on koos. Kindlasti tuleb see teema arutelule. Julgeoleku tugevdamine ka NATO tasandil on ülioluline. Sellega tegelevad praegu ka kaitseminister ja välisminister, NATO idatiiva tugevdamisega, just selleks, et meie julgeolek oleks täiesti tagatud.

Mis on positiivne? Positiivne on see, et NATO-liitlaste liin on pidanud, on olnud väga ühtne. Me oleme olnud pidevates konsultatsioonides ja meid on ka kuulatud. Tegelikult on kõik hoidnud sama joont. Kui te kuulasite eile president Bideni kõnet, siis kuulsite, et seal olid väga tugevad sõnumid eelkõige meie jaoks. Mida ta ütles? Ta ütles, et NATO artikkel viis on täiesti kindel. Juhuks kui liitlastega ehk meiega peaks midagi juhtuma, meie suhtes peaks toimuma mingi agressioon, siis Ameerika Ühendriigid nagu NATO suurim riik ja liitlane võtab oma artikkel viie kohustust väga tõsiselt. Artikkel viis ütleb, et rünnak ühe riigi vastu, ühe liitlase vastu on rünnak kõigi vastu.

12:16 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 12:16 Kriisimeetmed

12:16 Esimees Jüri Ratas

Liigume teise küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder, vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on kriisimeetmed. Helir-Valdor Seeder, palun!

12:16 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud peaminister! Venemaa on viimastel kuudel koondanud Ukraina ründamiseks tohutud sõjajõud ja destabiliseerinud olukorda kogu Euroopas. Varasemalt on Venemaa pannud toime mitmeid kuritegelikke ründeid oma naaberriikide suunas ning alustanud sõjategevust Gruusias ja Ukrainas Donetski ja Luhanski piirkonnas ning okupeerinud Krimmi. Venemaa Riigiduuma otsustas tunnustada niinimetatud Luhanski ja Donetski rahvavabariikide iseseisvust. Nende vägivaldne eraldamine Ukrainast on jõhker rahvusvahelise õiguse rikkumine. Venemaa on ka esitanud nõude, et Ukrainat ei tohi võtta NATO‑sse. See on samuti Ukraina suveräänsust ja ka rahvusvahelist õigust rikkuv sekkumine Ukraina ja NATO vahelistesse suhetesse. Putini lähiajalookäsitlus, ähvardused ja diplomaatia sõjalise jõu toetusel ning nõudmine kujundada ümber kogu Euroopa julgeolekuarhitektuur ja ka riikide piirid, lähtudes Venemaa imperialistlikest huvidest, sarnaneb väga Hitleri möödunud sajandi 1930. aastate poliitikaga. Kujunenud olukorras on täiesti arusaamatu Eesti välisministri Eva-Maria Liimetsa korduv initsiatiiv liikuda edasi Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimisega, mida olete õigustanud siin saalis ja mujalgi ka teie peaministrina.

Minu küsimus on: miks praegu, ääretult ebasobival ajal, ei anna teie ja teie juhitud valitsus endale aru, et just nimelt praegu piirilepingu ratifitseerimisega flirtides, kusjuures ei mainita ka Tartu rahu, aitame me kaasa Venemaa kuritegeliku poliitika seadustamisele ja sellele praktikale, mida nad viivad ellu Donbassis? Kas Eesti Vabariigi valitsusel ei oleks praegu mõistlik vaikida ja lähtuda põhimõttest, et vaikimine on kuld? Miks Eesti Vabariigi valitsus aitab kaasa, et luua sellist äraspidist rahvusvahelist praktikat?

12:18 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Võib-olla on Riigikogu liikmel mikrofon või mingi asi katki, nii et protseduuriline küsimus. Valdo Randpere, palun! On teil tehniline tõrge seal, mingi probleem?

12:18 Valdo Randpere

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus selles mõttes, et ma enne alustasin oma küsimust põhimõtteliselt imestusega selle üle, et täna ei küsita ühtegi küsimust julgeolekuteemadel, ja siis selgus, et Helir-Valdor tegelikult küsib. Ma väga vabandan selle eest, et ma sellise hinnangu andsin. Ma tahan põhjendada seda sellega, et infotunni plaanis on küsimuse nr 2 taha kirjutatud "Kriisimeetmed", ja see küsimus ei olnud ju tegelikult kriisimeetmete kohta. Nii et kusagil on midagi valesti läinud, kas oli see küsimus alguses valesti defineeritud või siis muutis Helir käigu pealt küsimuse sisu. Mind viis eksitusse just see paber, mis laua peal on. Sellepärast ma vabandan.

12:18 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:19 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Eks need infotunni teemad, mis antakse ette, ole alati üks suur nuputamine, mida Riigikogu liikmed tegelikult küsida plaanivad. Ma pean ütlema, et meil on terve meeskond, kes üritab ära arvata, mida üks või teine Riigikogu liige tegelikult on mõelnud, kui ta näiteks ütleb, et ta tahab küsida kriisimeetmete kohta. Teemasid – ma ütlen ka Helir-Valdorile –, on siin terve rida, mida võiks küsida. Aga pean tunnistama, et te üllatasite – seda ma ei arvanud. (Hääl saalist.) Kuidas? (Juhataja helistab kella.) Jaa. Aga tõesti, vastan sellele küsimusele.

Jaa, olen teiega absoluutselt nõus, et need nõudmised, mida Venemaa on esitanud, on täiesti ennekuulmatud. Tegelikult nad nõuavad asju, mida nad nõuda ei tohiks, tõesti, kuidas kaitstakse NATO erinevaid riike, [esitada] nõudmisi selle kohta, ja teiseks [selle kohta], kes võivad üldse NATO‑sse kuuluda või ei või kuuluda. On hea, et NATO riigid on tõesti hoidnud ühtset liini, et me kuidagi sellistele provokatsioonidele ei allu ja Venemaal ei ole õigust Euroopa julgeolekuarhitektuuri kohta midagi öelda.

Te küsite piirilepingu ratifitseerimise kohta. Piirileping on sõlmitud ja koalitsioonileppes on meil ka kokku lepitud, et me otsime võimalusi ratifitseerimiseks. Varasemalt on kokku lepitud ka Riigikogu tasandil, et see ratifitseerimine saab toimuda ainult üheaegselt ehk samaaegselt Venemaa Riigiduumas ja samaaegselt Eesti Riigikogus. Korraga, samal ajal. Kas on õige aeg seda teha? Esiteks ei ole Venemaa poolt mingit soovi piirilepingut ratifitseerida, et sellega koos edasi minna, seda ei ole.

Aga kas see on õige aeg? Ma ütlen nii, et kui on sellised kriisid, siis pigem on meie turvatunde ja meie julgeoleku heaks vajalik, et meil on kokkulepe, kuidas meil piir kulgeb, et ei tekiks mingit segadust ka sellisel hetkel, kui peaks toimuma agressioon meie vastu. Aga praegu seda piirilepingu ratifitseerimist ma reaalses elus ei näe.

12:22 Esimees Jüri Ratas

Nüüd täpsustav küsimus. Helir-Valdor Seeder, palun!

12:22 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mu küsimus oli täiesti loetav ja ettearvatav, et räägime kriisidest, ja julgeolekukriis on praegu kõige peamine kriis. Aga ega ma vastusest aru ei saanud. Te ütlesite, et te ei pea õigeks seda aega, aga ometigi on välisminister mitmel korral seda initsiatiivi rõhutanud, ja mitte ainult siseriiklikult, vaid ka suhtluses Venemaaga. Ka välispoliitika arutelul alles eile see teema siin tõstatus. Välisminister, nagu ma aru sain, peab igati õigeks ka Eesti ühepoolset initsiatiivi sellel teemal.

Mina tahan küll öelda, et piirilepingu ratifitseerimine sellisel kujul, nagu ta praegu kokku lepitud on, ei vasta Eesti riigi strateegilistele huvidele, veel vähem praeguses olukorras, kus Venemaa aktiivselt kujundab just nimelt riikide piire ümber. Sellises olukorras taoliste läbirääkimiste pidamine ja [lepingu] ratifitseerimine oleks väga suur tagasilöök Euroopa julgeolekuprotsessile ja rahvusvahelisele õigusele, sellele, kuidas riikidevahelisi piiritülisid ja eriarvamusi lahendatakse. See on ääretult vale aeg ja vale lähenemine. Mõistlik on sellises olukorras igal juhul vähemalt vait olla, kui me midagi enamat teha ei suuda.

Aga minu küsimus on teise kriisi kohta või nende meetmete kohta, mis puudutavad energiakriisi. Me teame, et valitsus on otsustanud kaks meedet, ühe Reformierakonna initsiatiivil ja teise Keskerakonna initsiatiivil. Mu küsimus puudutab bürokraatlikku kompenseerimismehhanismi, meedet, mille valitsus esimesena vastu võttis. Nüüd on ka tuludeklaratsioonide täitmise aeg. Kas tuludeklaratsioonide tulud, mida inimesed saavad tagasi möödunud aasta eest, lähevad ka arvesse tuludena? See tekitaks uue probleemi, inimesed peaksid alles paari kuu pärast tuludeklaratsioone hakkama täitma, muidu nad kaotavad võimaluse toetust saada.

12:24 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:24 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt piirilepingu kohta: ma ütlesin, et praegu seda ei toimu. Toimuvad tehnilisel tasandil konsultatsioonid, mingeid läbirääkimisi ju ei käi. Seda ei ole. Ratifitseerimist ju ka praegu ei toimu.

Nüüd küsimuse teise poole juurde. Tõepoolest, valitsus leppis elektri või energia hinna tõusu tõttu kokku meetmete rakendamises: esiteks, 50%‑line elektri võrgutasu alandamine kõigil tarbijatel; teiseks, 100%‑line gaasi võrgutasu alandamine kõigil tarbijatel; kolmandaks, sihitud meede mediaansissetulekuga peredele, millega hüvitatakse kaugkütte, elektri ja gaasi hinna tõusust 80%; neljandaks, automaatne hinnalagi nii elektri kui ka gaasi hinna puhul, kus teatud tarbimise taseme ja hinnatõusu puhul hüvitatakse ülejäänud hinnatõus.

Te küsite sihitud meetme kohta. Sihitud meetme kohta on esiteks positiivne öelda seda, et keskmine toetus, mida selle alusel välja makstakse, on 163 eurot. Inimesed seda taotlevad ja tegelikult ka kohalikest omavalitsustest tuleb tagasiside, et need menetlused lähevad päris kenasti.

Kas tuludeklaratsiooni alusel tagasi saadud tulumaks läheb sinna tulu hulka? Ma ausalt öeldes jään praegu vastuse võlgu. Ma igaks juhuks kontrolliks selle üle, ma ei julge praegu kindlalt vastata.

12:26 Esimees Jüri Ratas

Nüüd üks lisaküsimus. Henn Põlluaas, palun!

12:26 Henn Põlluaas

Aitäh! Loomulikult, meil on konsensus kõikide teiste Euroopa ja muude riikidega ja meie NATO‑liitlastega selles, et riikide suveräänsust, puutumatust ja territoriaalset terviklikkust ei tohi rikkuda. On tervitatav, et me seisame Gruusia ja ka Ukraina territoriaalse terviklikkuse eest. Loomulikult tulebki nii käituda. Aga kui samal ajal põletakse siiski soovist teha sellisele paariariigile, sellisele agressorriigile, kes sülitab rahvusvaheliste kokkulepete ja konventsioonide peale, selline territoriaalne kingitus, eriti veel tänases olukorras, siis see on ju täiesti mõeldamatu. See näitab tegelikult ju meie kahepalgelisust. Me saadame sellega signaali Venemaale, et rikkuge rahvusvahelist õigust, rünnake teisi riike, annekteerige, okupeerige nende alasid, küll see varem või hiljem heaks kiidetakse. Eesti annekteeritud ja okupeeritud alade ning näiteks Krimmi või Osseetia vahel ei ole mitte mingisugust muud erinevust kui ainult see, et meie alad võeti varem ära. Selle juures ongi väga hämmastav teie valitsuse valmisolek loobuda vabatahtlikult, tasuta, meile kuuluvatest aladest. Eile väitis näiteks välisminister, et ratifitseeritud piirileping annab meile lisatagatise julgeoleku kohta. Ka Ukrainal oli piirilepe, Läti on selle sõlminud, Gruusial oli see olemas. (Juhataja helistab kella.) Palun öelge mulle, milliseid lisatagatisi see peaks meie julgeolekule andma.

12:28 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:28 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Teie juttu kuulates tundub mulle, et te tahate esitada Venemaale territoriaalseid nõudmisi. Kas tõesti praeguses julgeolekuolukorras ... (Henn Põlluaas kommenteerib kohalt. Juhataja helistab kella.)

12:28 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:28 Peaminister Kaja Kallas

Nii, see vahelehõikamine, jah, võib‑olla ei ole väga ... (Henn Põlluaas kommenteerib kohalt.) See on sõjahüüd. Selge.

Küsimus, kas me hakkame praegu esitama Venemaale territoriaalseid nõudmisi – praeguses olukorras, kus Venemaa narratiiv on see, et NATO riigid tahavad Venemaale kallale tungida ja tema territooriumi ära võtta, kõlab see tõesti nii, nagu me hakkaksimegi neid alasid praegu tagasi võtma, mida me ju reaalselt tegema ei hakka. Teiseks, kui teil on plaan esitada neid territoriaalseid nõudmisi ja hakata neid alasid tagasi nõudma, siis [arvestage, et] ega me neid alasid ei saa tagasi ilma nende inimesteta, kes sellel alal elavad. See tähendab, arvestades elustandardit, mis seal on, kindlasti täiendavat koormust ka meie poolele. Aga jah, praegu on mõistlik hoida seda joont, et me ei hakka ise kellegagi tüli norima, eriti praeguses olukorras Venemaaga, sest olukord on niigi väga plahvatusohtlik.

12:30 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Liigume edasi järgmise küsimuse juurde. Vahepeal on protseduuriline küsimus. Henn Põlluaas, palun!

12:30 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma pean täpselt samamoodi tähelepanu pöörama sellele, et tegelikult peaminister lihtsalt vassib siin, süüdistab, justkui ma oleksin rääkinud midagi Venemaale kallaletungimisest või sellest, et NATO peaks kallale tungima ja need alad sõja jõul tagasi võtma. Mitte midagi sellist pole ma rääkinud, mitte midagi sellist ma ka ei mõtle. Ma küsisin hoopistükkis, et välisministri väitel annab see ratifitseerimine meile julgeolekutagatisi, lisatagatisi, ja palusin neid kirjeldada. Sellega ei olnud suuteline hakkama saama välisminister ja ma näen, et ka peaminister mitte. Nii et kahjuks ei kuule me mingeid põhjendusi, milleks siis peaks selle piirilepingu ära ratifitseerima.

12:31 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ütlen ausalt nii teile kui ka härra Randperele, et ega need ei ole küll protseduurilised küsimused, need on lihtsalt kirjeldused, mida te esitate.


3. 12:31 Elatise maksmine

12:31 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kolmanda küsimuse juurde. Helmen Kütt küsib, justiitsminister Maris Lauri vastab, teema on elatise maksmine. Helmen Kütt, palun!

12:31 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud justiitsminister! Jaanuarist jõustus uus elatisraha maksmise ja määramise süsteem. Aega on sellest alles väga vähe möödas ja ilmselt ei ole teil veel ülevaadet või täiendavat infot, kuidas selle rakendamine on õnnestunud. Tõsi, oleme üht-teist meediast lugenud. Kahetsusväärselt on seletuskirja ja kalkulaatori vahel, [see selgub,] kui neid kahte asja võrrelda, tekkinud viga. Justiitsministeeriumist me selle kohta vastuse saime, sest mitmed inimesed on pöördunud sellepärast, et seletuskirja järgi oleks summa pidanud tulema suurem, kalkulaatori järgi on see tunduvalt väiksem.

Kas te näete juba selle lühikese aja jooksul, mis on möödunud, et on vaja midagi muuta? Väga kenasti te menetlemise ajal ütlesite, et kui märkate, et tekib probleem, siis olete valmis tulema tagasi ka Riigikogu ette, et mingeid muudatusi sisse viia, nii nagu hea õigusloome tava ikka on, et kui on midagi vaja muuta, siis seda tehakse. Kas teil on mingit sellist tagasisidet ka kohtute poolt? Kardetakse, et kohtud võivad suure töökoormuse alla langeda, kuigi nii nagu seletuskirjas [öeldud], ka seaduse rakendamisel kõik need varem määratud lahendid kehtivad. Tõsi, inimene võib pöörduda uuesti kohtusse palvega neid ümber vaadata.

12:32 Esimees Jüri Ratas

Maris Lauri, palun!

12:32 Justiitsminister Maris Lauri

Tänan selle küsimuse eest! Tõesti on nii, et meil ei ole praegu ülevaadet, kuidas see süsteem on rakendunud. Mööda on läinud natuke üle kuu, poolteist kuud, isegi natuke vähem. Kindlasti, kui selline pilt tekib, siis ma kinnitan veel, et kui tekib reaalne vajadus muutmiseks, siis me oleme selleks valmis.

Nüüd sellest vastuolust, mis on tekkinud kalkulaatori ja seletuskirja vahel. Te kindlasti Riigikogu liikmena teate, et kõige tähtsam on seadus ning kui seaduse ja seletuskirja vahel on vastuolu, siis kehtib ikkagi seadus. Nüüd on kahjuks juhtunud see lugu, et seletuskirjas on vead. Aga kalkulaator on tehtud seaduse järgi, nii et see, mida näidatakse kalkulaatoris, on õige. Kahjuks jah, seletuskiri on jäänud ilmselt erinevate protsesside käigus kuidagi vigaseks, seal on neid asju korduvalt muudetud.

Mis puudutab rakendamist, siis aasta lõpus ja selle aasta esimestel nädalatel oli tõesti päris palju küsimusi. Helistati ka ministeeriumisse, küsiti, saadi selgitusi. Tundub, et see segadus on mõnevõrra vaibunud või inimesed on hakanud sisse elama ja asjadest aru saama. Me kindlasti oleme valmis jätkuvalt vajaduse korral selgitama. Ma leian, et nende põhimõtete valgustamine ka ajakirjanduses, kohalikes lehtedes, internetiportaalides on kindlasti vajalik, et inimesed saaksid aru, kuidas seda rakendada. Kindlasti võtame selle ette mingil kohtumisel kohtutega, kui see võimalus on, et saada tagasisidet, kuidas kohtunikud seda tajuvad, enne kui valmib selle aasta kohtute statistika.

12:35 Esimees Jüri Ratas

Nüüd täpsustav küsimus. Helmen Kütt.

12:35 Helmen Kütt

Suur aitäh! Austatud minister! See on tõsi, mina Riigikogu liikmena tean ja paljud inimesed teavad, et kehtib seadus, mitte seletuskiri. Aga seletuskirja alusel küsiti paljudelt huvirühmadelt arvamust. See oli see, mida nad ka jälgisid, lugesid seletuskirja, andsid oma tagasisidet. Nagu selgub, on siiski see väike viga seal sees. Ma tahan väga tunnustada, et tõepoolest Justiitsministeeriumi kodulehel on kenasti see selgitus ja arvutuskäik kõik välja toodud. Kontrollisin ise eile õhtul veel seda. Minu ettepanek ja palve olekski olnud see, mida te juba ka oma vastuses välja tõite, et kohalikes ajalehtedes, piirkondlikes lehtedes või ka näiteks linna‑ või vallalehtedes, tasuta lehtedes, mis on, võiks selle selgituse inimestele [avaldada]. Järsku teeks seda Justiitsministeerium, et mitte iga omavalitsus ise ei hakkaks sellega tegelema. See oleks oluline, et inimesed mõistaksid.

Veel, küsimus on, et kui siiski on probleeme ja muresid, kas on siis mõistlik pöörduda Justiitsministeeriumi poole nende muredega, et vajaduse korral – tõepoolest, te olete ka täna seda korranud – saaks seadusega kas või uuesti Riigikokku tulla. Kuidas oleks mõistlik käituda nendel inimestel, kellel siiski on probleem, et on vaja täpsemalt aru saada?

12:36 Esimees Jüri Ratas

Maris Lauri, palun!

12:36 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Kindlasti väga hea mõte, ma võtan selle kaasa ja me proovime korraldada nii, et see info jõuaks veel selgemalt inimesteni.

Mis puutub muredesse, siis eks need mured ole väga erinevat laadi. See oli ka põhjus, miks me tegime oma koduleheküljele eraldi osa, et aidata inimestel mõista. Me oleme valmis kahtlematult seda tuge veel pakkuma. Kindlasti on oluline, et ka inimestel kohtutes ja sotsiaalametites oleksid sellest [teemast] paremad teadmised. Ma arvan, et ka nendel on võimalus toetada, aidata inimestel mõista neid probleeme, kuidas elatist arvutada, mis on need lähenemised. Nii et see on natuke laiem teema. Kindlasti on need küsimused ka väga varieeruvad. Mõned inimesed arvasid ekslikult, et nende kohtuotsus on nüüd tühistatud või muudetud. Nii et me pidime selgitama ka päris põhialuseid. Kui te vaatate meediaülevaateid, siis näete, et endiselt on neid artikleid ja selgitusi. Ma arvan, et veel mõni aeg on nende tegemine päris asjakohane. Võib-olla tuleks see uuesti ja uuesti üle käia, et inimesed saaksid aru.

Ma veel kord rõhutan, et meil on see kodulehekülg tõesti väga hoolikalt tehtud. Kui me näeme, et mingid küsimused hakkavad sagenema, siis me kindlasti oleme valmis seda täiendama. Ka nendele inimestele, kes oma töö tõttu selliste küsimustega kokku puutuvad, oleme valmis lisainformatsiooni ja teadmisi andma, et see asi oleks võimalikult selge. 

12:38 Esimees Jüri Ratas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 12:38 Keskkonnahoid Eestis

12:38 Esimees Jüri Ratas

Liigume neljanda küsimuse juurde, mille esitab Riigikogu liige Rene Kokk. Sellele vastab peaminister Kaja Kallas, teema on keskkonnahoid Eestis. Rene Kokk, palun!

12:38 Rene Kokk

Suur aitäh, austatud esimees! Lugupeetud peaminister! Tahan teie käest täna küsida Transpordiameti kärpe kohta, mis viis meil teede äärest ära prügikastid. Olen huvi pärast viimasel ajal jälginud neid parklaid, kus prügikastid enne olid, et mis seis on. Seis on tegelikult väga nukker ja ei taha mõeldagi, millised [need parklad] välja näevad siis, kui lumi ära läheb ja kevad on käes. See on väga-väga-väga kurb, et sellele pole siiamaani lahendust leitud. Seda enam, et me Eestis räägime kogu aeg kui eduloost, et teeme ära. Me käime – väga paljud ilmselt siin istujatest on käinud – iga aasta "Teeme ära!" kampaania raames korjamas erinevaid metsaaluseid, teeääri ja veekogusid prügist puhtaks. Tõtt-öelda minul, kes ma ka oma lastele kogu aeg räägin – ja ma arvan, et enamik me oleme rääkinud –, miks tuleb jäätmeid sorteerida ja miks prügi maha ei loobita, ausalt öeldes hakkab tekkima raskusi noortele seletada, miks nad peaksid jälle kevadel minema ja hakkama parklate ja teede äärest [prügi] korjama, olukorras, kus me ei anna võimalust ka autojuhtidele ja inimestele, kes maanteid kasutavad, seda prügi ära anda ja ära panna, selleks et seda käitataks nii, nagu vaja on. See hakkab natukene kippuma odava lapstööjõu kasutamiseks. See ei ole hea. Minu küsimus ongi, kas majandusminister või keskkonnaminister on pakkunud mingit lahendust, kuidas ikkagi tulla sellest olukorrast välja ja leida see puuduolev 267 000. Või äkki on teil mõtteid, et võtta [see raha] Vabariigi Valitsuse reservist, teha ettepanek ikkagi see jama ära lõpetada ja anda võimalus jäätmete ärapanemiseks tee ääres, et me ei paneks meie loodushoidu sellise löögi alla?

12:40 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:40 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Olen teiega absoluutselt nõus, et see on täiesti ebavajalik, see prügikastide ärakaotamine. Ma tegelikult ka majandus‑ ja kommunikatsiooniministrile ütlesin, et Transpordiameti eelarve oli ... Ühesõnaga, ma otsin kohe selle numbri üles. Kuna küsimus oli "Keskkonnahoid Eestis", siis tõesti meeskond ei arvanud ära, et te tahate rääkida prügikastidest. Me mõtlesime, et võib-olla te tahate rääkida metsadest, võib-olla tahate rääkida Natura aladest, võib-olla tahate rääkida erinevatest teemadest, aga et prügikastidest, seda ei arvanud.

Ütlen jah, et ma olen teiega absoluutselt nõus. Transpordiameti kogu eelarve juures on 267 000 väga väike [summa] ja tegelikult nende eelarve [suureneb], kui ma õigesti mäletan, umbes 376 miljonit. Aga ma ootan, ehk mulle saadetakse see number. Selle juures on see kärbe ebavajalik. Ma olen teiega absoluutselt nõus, et inimesed peavad saama oma prügi kuhugi ära panna. Sellest ma majandus‑ ja kommunikatsiooniministriga ka rääkisin. Ma lootsin, et see probleem on saanud lahenduse, sest on väga rumal selline käik teha. Aga kui see nii ei ole – ma ise ei ole käinud neid kohti inspekteerimas –, kui teie nii ütlete, siis küsin uuesti majandus‑ ja kommunikatsiooniministrilt, selleks et see saaks lahenduse.

12:41 Esimees Jüri Ratas

Nüüd täpsustav küsimus. Rene Kokk, palun!

12:41 Rene Kokk

Suur aitäh! Mul on hea meel kuulda, et te tegelikult ka muretsete selle pärast. Te olete ka varem seda öelnud, et see otsus on äärmiselt rumal, mida see kahtlemata ka on. Ma lihtsalt toon mõned arvud. Ma palusin RMK‑lt viimase viie aasta koguseid, kui palju RMK korjab riigimetsast ära jäätmeid iga aasta. Kui neid 2017. aastal oli 281 tonni ja natukene peale, siis 2018 oli 290 tonni ja veidi peale, 2019–2020 oli 250 tonni ja huvitaval kombel 2021 oli see kogus 152 tonni. Me näeme järsku allaminekut. Loodame, et on nii, et inimesed on vahepeal targemaks saanud. Ma näen küll, et reaalne oht on see, et me sellel aastal enam seda tulemust ei pruugi näha, juhul kui me ikkagi suveks ei suuda seda asja ära lahendada ja prügikaste uuesti välja saada.

Kui vaadata ka seda, kui palju RMK maksab ühe tonni riigimetsa puhastamise eest, siis kui 2017 oli see suurusjärgus 320 eurot tonn, siis 2021 oli juba üle 500 euro tonn. Ehk on üsna loogiline arvata, et kui me korjame teede äärest prügikastid ära, siis RMK hakkab ilmselt oma inimestega lihtsalt rohkem prügi metsadest välja vedama. Tegelikult me lihtsalt mängime, kandime ühest rahakotist teise. Nii et siin on kindlasti vaja mingi lahendus leida. Ma loodan, et te saate selle sinnamaani viia, et me saame selle suveks ära lahendada.

12:43 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:43 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jah, ma pean ütlema, et ma mäletan neid esimesi koristustalguid, mis olid "Teeme ära!" raames. Ma ise käisin ka metsas koristamas ja olin täiesti šokeeritud sellest, kui palju prügi on metsa all. Kõigile nendele inimestele, kes seal käisid, oli see kuidagi nii frustreeriv, et seda oli nii palju ja veel sambla alt ja igalt poolt tuli välja suuri asju, mis olid metsa alla viidud. Mulle tundus, et koristustalgute üks efekt oli see, et kui kõik need, kes olid käinud seal koristamas, nägid, et keegi sõitis prügihunnikuga metsa poole, siis nad andsid sellest teada, sest see koristuspingutus oli ikkagi kõigil väga suur.

Kui ma olen metsas käinud, siis ega enam ma muidugi ei ole näinud selliseid prügihunnikuid. Ma usun, me oleme kõik seda meelt, et me ei taha, et sellised ajad tagasi tuleksid. Ma olen ka seda meelt, et parem on, et prügi sinna metsa alla ei viida, kui see, et seda peab sealt ära koristama. Nii et kui üks meede on see, et on olemas prügikastid, kuhu inimesed saavad oma prügi panna, siis see on tegelikult väike asi selleks, et hoida ära prügi metsa alla viimine. Kindlasti on inimeste teadlikkus ka suurem, tähelepanelikkus on suurem selles suhtes. Kui te näete, et keegi hakkab metsa prügi viima, siis kutsuge ta korrale või andke politseile teada, selleks et selliseid asju ei tehtaks. Aga riik peab loomulikult omalt poolt tegema kõik selleks, et võimalused prügi ära anda oleksid loodud.

12:45 Esimees Jüri Ratas

Nüüd lisaküsimus. Andres Metsoja, palun!

12:45 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Kuna te ise juba avasite selles punktis Natura 2000 peatüki, siis ma ei saa mitte jätta võimalust kasutamata. Eile keskkonnakomisjonis oli see teema laual ja just nimelt selle fookusega, et Euroopa Komisjoni rikkumismenetluse kontekstis oleme astumas samme ja valitsuse juhtimisel on 2,5 aastaks pandud ligi 12 000 hektaril erametsamaal metsaraie kinni. Kui me iga päev räägime, ka keskkonnakomisjonis, et peaksime astuma samme selles suunas, et keskkonda saaks kaitsta koos inimesega, et inimene mõistaks, miks me midagi teeme, mis suunas me liigume, siis Natura ideoloogiast on meie Euroopa Liiduga liitumisel saanud üks saamatusehunnik. Jätkuvalt on tegemata kaitsekorralduskavasid ja ‑eeskirju, circa 40. Lubatakse küll, et need saavad tehtud 2023. aasta 1. maiks. Need omanikud, kes Natura aladel on just nimelt võib-olla metsateatisi jätnud realiseerimata selles võtmes, et maa on olnud liiga pehme, puidu hind on olnud liiga madal või on olnud mingisugune muu põhjus, on saanud nüüd haamriga vastu pead. Riik ütleb, et 2,5 aastat on asjaolud nii, et me paneme teie taotlused tulemüüri taha, juriidilises mõttes, ja vahepeal valmistame ette seaduseelnõu, millega ilmselt loome uue reaalsuse metsade majandamiseks Natura alal. Kuidas te seda kommenteerite ja kuidas teie kogu sellest loost aru saate?

12:47 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:47 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Natura alad loodi Euroopa Liiduga liitumisel 2004. aastal ja võib-olla alati ei olnud neid alasid ka kohapeal kontrollitud. Ma saan aru, et seda kaardistust praegu tehakse.

See rikkumismenetlus, mis Eesti suhtes on ja mis puudutab Natura aladel just metsaelupaikade raiumist, seda, et tagada nende elupaikade säilimine – selle jaoks on tõesti raied 28 kuuks peatatud 12 685 hektaril erametsades ja 29 673 hektaril riigimetsades või segaomandis oleval metsamaal. Erametsad, mida otsus puudutab, moodustavad 3,5% kõikidest piiranguvööndites asuvatest metsaaladest. Nende Natura alade ülevaatamine Keskkonnaministeeriumi poolt seisneb ka selles, et tuleb teha kindlaks, kas need kaitstavad väärtused seal päriselt ka on või neid enam ei ole. See ongi üks element. Need Natura alad on lihtsalt ära märgitud, aga me tegelikult ei tea lõpuni, kus need tegelikud väärtused paiknevad. Kui see audit on tehtud, siis tehakse otsus, kas võtta nad kaitse alla või veenduda, et neid kaitstavaid objekte seal enam ei ole ja saab need [alad] vabastada.

Ma arvan, et võtmeküsimus on ikkagi see, kuidas tabada seda tasakaalu. Ühelt poolt on metsad – meil on väga palju metsa, üle 50% Eesti alast on kaetud metsaga – ja teiselt poolt on meil kindlasti ka liike, keda tuleb kaitsta, meil on asupaikasid, mida tuleb eraldi kaitsta. Aga inimene on samuti osake loodusest. Küsimus on selles, kas seda tasakaalu saab saavutada kuidagi paremini, nii et liigid säilivad ja inimene saab ka toimetada. Mina usun, et seda tasakaalu on võimalik leida, sest inimesed on alati puitu kasutanud, Eestis vähemalt. Ka siin, kui me ümberringi vaatame, näeme väga palju puidust tooteid. Järelikult on seda läbi aastakümnete kasutatud. Aga [tuleb vaadata], kust läheb see tasakaal, et me ei teeks metsadele liiga, aga samas saaksime süsinikku siduda ka puidu kasutamise abil.

12:50 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 


5. 12:50 Kultuuripoliitika

12:50 Esimees Jüri Ratas

Liigume viienda küsimuse juurde, mille esitab Riigikogu liige Üllar Saaremäe. Sellele vastab valitsuse liige kultuuriminister Tiit Terik, teema on kultuuripoliitika. Üllar Saaremäe, palun!

12:50 Üllar Saaremäe

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Ma mäletan, et teie eelkäija tõi ametist lahkumise peamiseks põhjuseks selle, et valitsuses oli väga raske kultuurivaldkonna eest seista ja valitsus ei olnud nõus kultuurivaldkonda kriisis toetama. Need on tema sõnad. Teie lubasite ministriametisse astudes, et jätkate võitlust kultuurivaldkonna eest. Küsingi soojenduseks, kuidas teil on õnnestunud oma valdkonda tundma õppida. Millised on olnud teie kontaktid kultuurivaldkonna juhtide ja eestvedajatega? Dialoog, nagu näha, toimib. Aga ometi olete ka ise tunnistanud, et valitsuses on tõesti raske kultuurivaldkonna eest seista. Järjest on välja tuldud täiendavate piirangutega, ühtegi kompensatsiooni paraku tulust ilma jäänud valdkondadele ette nähtud pole. Või on? Võiks ju kehtida ilus põhimõte: uute piirangute korral peaks kohe olema ka kompensatsioonimehhanism.

Konkreetsemad küsimused. Kuidas on valitsus toetanud või plaanib toetada kultuuriasutusi energiahindade kompenseerimisel? Millised lahendused on valitsus välja töötanud olukorras, kus üks kolmandik Eesti inimestest ei saa COVID‑tõendi nõude tõttu jätkuvalt kultuuriasutusi külastada?

12:51 Esimees Jüri Ratas

Tiit Terik, palun!

12:52 Kultuuriminister Tiit Terik

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Austatud Üllar Saaremäe! Tõepoolest, kui ma suurusjärgus kolm kuud tagasi ametisse astusin, sain nii teistele kui ka endale anda sellise lubaduse, et valdkonna inimestega koostöö ja dialoog on selles ametis ääretult oluline. Ma usun, et ma olen seda lubadust ka saanud pidada ja oma töös aluseks võtta. Sellesse perioodi on jäänud üle 60 valdkondliku kohtumise erinevate organisatsioonide esindajatega, samuti seitse kas maakonna‑ või linnavisiiti. Mul on suur heameel, et regulaarselt üle nädala reedel toimuvad ministril kultuurivaldkonna esindajatega Teamsi vormis koosolekud, kus on mitukümmend inimest, kes igapäevaselt meie kultuurivaldkonnas toimetavad. Nii et julgen öelda küll seda, et see kontakt on hea, tihe ja väga töine. Me otsime seal üheskoos lahendusi erinevatele küsimustele, mida teie markeerisite.

Mis puudutab kompensatsioonitemaatikat, siis siin on oluline välja tuua, et nii tänane valitsus kui ka varasem, Jüri Ratase juhitud valitsus on kultuuri‑ ja spordisektorit kriisi ajal toetanud. See avaliku raha summa on suurusjärgus 70 miljonit, mida selle sektori toetamiseks on antud. Kindlasti on see vajadus ühtpidi suurem, aga loomulikult saab avaliku rahaga ümber käia väga selgelt piiritletud raamides. Mis puudutab energiatemaatikat, mida te mainisite, siis tõepoolest, lisaks kodumajapidamiste toetamisele on ääretult oluline vaadata ka juriidiliste isikute poole, mille hulgas on muuseume, kontserdisaale, teatrihooneid, sõltumata nende omandivormist, kas nad on riigi asutatud sihtasutused, kuuluvad nad kohalikule omavalitsusele või on kultuurikorraldajate loodud eraasutused. Ka siin aitab võrgutasude kompenseerimine energiakuludelt kokku hoida.

Mis puudutab kultuuriasutuste energiakulusid ja vajadusi, siis meil on, ma arvan, sellest päris hea ülevaade. Nõukogude liikmetelt saame pidevalt tagasisidet ja hoiame ühendust. Mis puudutab COVID‑tõendeid, siis tõepoolest, siin on poliitiliste vaidluste koht. Keskerakond on väljendanud oma soovi nendest tõenditest loobuda, kuna need täna meie ja paljude teadlaste hinnangul oma ülesannet ei täida. Austatud koalitsioonipartneriga me siin kokkulepet saavutanud ei ole, töötame selles küsimuses edasi.

12:55 Esimees Jüri Ratas

Palun, täpsustav küsimus! Üllar Saaremäe.

12:55 Üllar Saaremäe

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Minu teine küsimus puudutab kultuurikomisjonile saadetud "Teatriliidu murekirja". Niisugune pealkiri tal on. Väljateenitud aastate pensionide seaduse § 14 punkti 5 alusel saavad praegusel ajal pensioni teatud kategooria artistid: vähemalt 20 aastat loomingulise tööga tegelenud balletitantsijad, tantsija staaž peab olema 20 aastat, ning vähemalt 25-aastase loomingulise töö staažiga vokaalsolistid, puhkpillimängijad ja koorilauljad. Sotsiaalministeerium on väljendanud, et väljateenitud aastate pensioni seaduse praegune kehtimine on ebaõiglane. Ebaõiglane! Ma kahtlen, kas teie ministrina sellega nõustute. Kas te tõesti nõustute, et balletiartistidelt, ooperisolistidelt, kooriartistidelt ja puhkpillimängijatelt on nende väljateenitud pensioni äravõtmine õiglane? Asendusena on välja pakutud kõrgharidusega kultuuritöötaja tööandjapensioni sisseviimist kultuurisektoris, sest kultuuripoliitika sees ei ole võimalik teha erandit ameti‑ või loomealade lõikes. Nii on minuni kostnud. Hinnanguline maksumus on 3 miljonit eurot aastas.

Minu küsimus on, et te veidi kommenteeriksite seda teemat ja seda, mille arvel see raha peaks tulema, kui me mõtleme, et 20 aasta jooksul on Kultuuriministeeriumi eelarveosa riigieelarves vähenenud protsentuaalselt kaks korda, umbes nii. 2002. aastal oli see 3,84% ja 2022. aastal on 2%. Palun kommenteerige neid küsimusi ja seda teemat laiemalt. 

12:57 Esimees Jüri Ratas

Tiit Terik, palun!

12:57 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh selle küsimuse eest! Tõepoolest, see, mis puudutab nimetatud pensionide reformimise soovi, siis oleme heade kolleegidega Sotsiaalministeeriumis seda küsimust arutanud. Nende initsiatiiv on see, et erisused selles küsimuses tuleks kaotada. Ma olen väljendanud Kultuuriministeeriumi positsiooni, mis selles küsimuses kindlasti näeb ette, et näiteks balletiartistidel, kelle kutsealal tegutsemine on väga selgelt seotud tervisega, on erisused igati kohased. Nii et meie oleme oma eriarvamust ka Sotsiaalministeeriumi kolleegidele väljendanud.

Mis puudutab seda, kuidas leida vahendeid teie mainitud tööandjapensioni jaoks, siis tõepoolest, see on ühe võimalusena meil laualt läbi käinud, et tagada erinevatel kultuurialadel töötavatele inimestele see võimalus, juhul kui nende karjäär on tulenevalt tervisefaktoritest lühem kui võib-olla mõnel muul elualal, ja nimetatud 3 miljoni arvutus tööandjapensioni jaoks on meil planeeritud riigi eelarveläbirääkimistel, RES‑i kontekstis kindlasti ette võtta. Siia saab erinevaid meetmeid veel juurde tuua.

Mis puudutab tagasisidet sektorist, siis me oleme seda ideed läbi rääkinud ja maininud seda ka oma kohtumistel teatriliidu esindajatega. Olen isiklikult kohtunud proua Kaie Kõrbiga, kes juhatab Tallinna Balletikooli ja teab ka oma suurepärasest karjäärist seda, milline on ühe balletiartisti karjäär ja millised on valikud nendel noortel inimestel, kes sellesse maailma sisenevad.

Olgu ära öeldud, et Sotsiaalministeeriumi plaanide järgi kelleltki seda pensioni, juhul kui see reform rakendub, ära ei võeta, vaid lihtsalt uutele sisenejatele seda enam ei rakendata. Nii et see, kes täna eripensioni saab, saab seda oma perioodi lõpuni.

Mis puudutab eelarvet, siis Kultuuriministeeriumi eelarve on suurusjärgus 300 miljonit eurot. Sinna mahuvad kõik valdkonnad, alates kultuuripärandist, spordist, lõimumisest, ja ka teised. Loomulikult võiks raha alati rohkem olla.

12:59 Esimees Jüri Ratas

Nüüd üks lisaküsimus. Andres Metsoja, palun!

12:59 Andres Metsoja

Aitäh, austatud esimees! Austatud minister! Kultuuripoliitikast rääkides võib rääkida väga paljustki. Mina tahaksin selle lisaküsimusega osundada hariduspoliitikale, sest hariduspoliitika ja kultuuripoliitika on minu arvates lahutamatud. Ma tahangi osundada eelkõige ühele haridusreformi aspektile, mis puudutab gümnaasiumivõrku ja seda algatust motiveerida kohalikke omavalitsusi muutuste tegemiseks haridusvõrgus.

Me teame, et gümnaasiumivõrguga on probleeme. Neid on pikka aega olnud just seetõttu, et laste arv on madal. Samal ajal me teame ka seda, et ühe korraliku kooli olemasolu annab kohapeal tegelikult palju rohkem kui lihtsalt pelgalt lõputunnistuse. Selle taga on teatud kultuurikiht, selle taga on mingid traditsioonid, selle taga on Eesti laulu‑ ja tantsupidu või enamgi veel. Motivatsioonipaketi osana on jäänud kõlama väga palju erinevaid aspekte, rääkides kas või rahast või sellest, et teeme koolile uue ja kaasaegse arvutiklassi.

Kuidas on meil lood ikkagi selle kultuuripoliitikaga, suhestudes haridusvõrgu muutustesse? Milline on teie arusaam, kuidas Eesti ja Eesti kultuuriruum jäävad tugevana püsima, kui me lõikame ära väga olulisi alustalasid? Kas see tühimik vajab kuidagi teisiti täitmist, sest just nimelt ühe korraliku kooli baasilt on täidetud väga paljud kultuurilised põhimõtted ja tegevused?

13:01 Esimees Jüri Ratas

Tiit Terik, palun!

13:01 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Mul on ühtpidi väga keeruline kommenteerida haridusministri valdkonda, aga kultuuri ja kooli sidemetest ja kokkupuutepunktidest on loomulikult võimalik rääkida, nii nagu ka teie mainitud laulu‑ ja tantsupeo traditsioonist ja liikumisest, mis paljuski toetub koolikollektiividele. Laulu‑ ja tantsupeo traditsiooni jätkumiseks on koolides kultuurikollektiivide olemasolu kindlasti ääretult oluline.

Kuidas meie koolivõrk toetab kultuuri arengut? Loomulikult saab ka seda küsimust geograafiliselt ja regionaalselt, sellest pildist lähtudes vaadata. Kool kui kultuurikeskus, nii-öelda laias mõistes kõik, mis puudutab õppekavavälist tegevust, mis tihtipeale on seotud õppekavaväliste näiteringidega, laulukooridega, tantsurühmadega – otse loomulikult on koolil siin väga suur ja oluline roll. Kui olen rääkinud ka kohalike omavalitsuste juhtidega, siis nad on seda toonitanud.

Mis puudutab seda, milline on koolivõrk kohalikes omavalitsustes või ka näiteks gümnaasiumivõrk, siis loomulikult on siin väga palju erinevaid faktoreid, mida koolipidaja peab silmas pidama. Üks on kooli kodulähedus ja loomulikult ka see, kui palju on võimalik häid õpetajaid väiksematesse koolidesse leida. Kindlasti ei ole see lihtne ülesanne. Kui kool on mõnes väiksemas keskuses, laste arv seal on vähenenud, siis on sinna keeruline võib-olla leida ka õpetajaid, kuna inimesed oma pere eest hoolitsedes valivad teinekord suuremates keskustes elamise. Nii et see on väga lai ja kompleksne küsimus, mida nii hariduse vaatevinklist kui ka kultuurivaldkonnast vaadatuna on ääretult oluline koos käsitleda.

Aga mis puudutab konkreetselt haridus‑ ja teadusministri vaadet, siis ma usun, et tema saab seda anda kindlasti väga palju sisukamalt, kui mina seda täna suudan. Loomulikult on oluline ka kohaliku omavalitsuse kui koolipidaja vaade.

13:04 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 


6. 13:04 Hinnatõus

13:04 Esimees Jüri Ratas

Liigume kuuenda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Lauri Läänemets, sellele vastab peaminister Kaja Kallas. Teema on hinnatõus. Lauri Läänemets, palun!

13:04 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Nagu me kõik teame, meil on hetkel päris kõrge inflatsioon. On erinevad hinnangud, kas see aasta lõpuks väheneb, mõningad hinnangud on, et ei vähene. Eile kohtusime kaupmeestega, kes kinnitasid, et nemad teevad tellimusi mitte ainult järgmise kuu, vaid ka sügise jaoks, ja teatud toodete puhul on juba ette näha, et sügisel tuleb 20–30%‑line hinnatõus poodides. See lööb väga tugevalt väga paljusid Eesti inimesi. Ma arvan, et me peame riigina vaatama, et need teatud inimesed, kellel on väiksem sissetulek, ei satuks hätta. Ma arvan, et oleks mõistlik silmas pidada sunnitud kulusid, neid kindlasti jälgida ja vastavalt reageerida ehk anda neile inimestele võimalus toime tulla. Nad jäävad kõik vaesemaks, sealhulgas pensionärid. Sotsiaaldemokraadid on esitanud eelnõu miinimumpalga tulumaksuvabastuseks. See siin Riigikogus seisab, on esimese lugemise läbinud. Minu küsimus on see: kuna valitsus tavaliselt annab neile eelnõudele hinnangu ja oma arvamuse, siis kas valitsus toetab tulumaksuvabastust kuni miinimumpalgalt?

13:05 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:05 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tõepoolest, inflatsioon on olnud Eestis väga kiire ja see on väga palju seotud ka sellega, et meie majanduskasv on hästi kiire. Majanduskasv on 8,6%, mis on kiirem kui teistes riikides. Positiivne on see, et ka palgad on kasvanud keskmiselt 8%, erasektoris isegi kiiremini, avalikus sektoris vähem. See aitab üle aasta nende hinnatõusudega toime tulla. Oluline on see, et pikaajaliselt käib palgakasv tegelikult hinnatõusust ehk inflatsioonist üle. See praegu ka nii on. Eks meile kõigile teeb muret see hinnatõus, see inflatsioon, et kas see on pikaajaline või lühiajaline ja mis sellega ikkagi kokkuvõttes saab. Ma tean, et Eesti Pank on käimas ka Riigikogu liikmetega kohtumas, rääkides, millised on tööriistad, et üldse inflatsiooni ohjeldada, nad annavad sellest ülevaadet.

Mis puudutab tulumaksusüsteemi, siis ma olen teiega nõus, et tõsine murekoht on see 2018. aastal valitsuse, kus ka teie olite, otsus muuta või lõhkuda toimiv, lihtne tulumaksusüsteem ära ja tekitada erinevad astmed, mille tagajärjel just keskmist sissetulekut saavad inimesed tegelikult kannatavad. Just sellepärast, et kui nad püüavad rohkem teenida, siis neid karistatakse kõrgema maksumääraga. See tulumaksuvabastuse süsteem, kuna palgad ja sissetulekud on ka tõusnud, on jäänud võib-olla ajale jalgu.

Nüüd konkreetse eelnõu kohta. Loomulikult, me valitsuses anname selle eelnõu kohta oma arvamuse. Selle arvamuse koostab rahandusminister ja esitab selle valitsusele arutamiseks.

13:08 Esimees Jüri Ratas

Nüüd täpsustav küsimus. Lauri Läänemets, palun!

13:08 Lauri Läänemets

Aitäh! Ma sain sellest vastusest muidugi aru, et peaministril konkreetset nägemust siin ei ole. See on põhimõtteline küsimus ja sellele on võimalik ka põhimõtteliselt vastata, kas te toetate või mitte. Me teame kõik, et mida suurem on inflatsioon, seda rohkem laekub riigieelarvesse põhimõtteliselt kõiki makse, ja aus oleks need inimestele tagasi anda.

Aga ma küsin oma täpsustava küsimuse hoopis laste kohta. Meil pole lastetoetust aastaid tõstetud, aga hinnad on tavapäraselt aastaid kallimaks läinud. Inimestel, kes lapsi kasvatavad, kes seda toetust vajavad ja kelle jaoks on see väga oluline, on tegelikult [olukord] kehvemaks läinud. Me oleme suure inflatsiooni olukorras. Minu arvamus on see, et me peaksime lastetoetusi tõstma. Ma küsin teie käest: kas valitsusel on plaan lastetoetusi sellel või järgmisel aastal tõsta?

13:09 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:09 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kui te tahate selget vastust, siis ma annan teile selle. Omast arust andsin ka eelmisele küsimusele väga selge vastuse. See on see, et jah, ma toetan tulumaksusüsteemi kordategemist. See, nagu te ise möönate, oli viga, et te 2018. aastal tulumaksusüsteemi ära lõhkusite. Jah, mina toetan tulumaksusüsteemi kordategemist selliselt, et rohkem teenimist ei karistataks kõrgema maksumääraga, vaid maksumäär oleks kõigile sama, ja kui sa rohkem teenid, siis absoluutnumbrites sa maksad ka rohkem maksu. Ma olen absoluutselt nõus, et neid, kellel on abi vaja ja kellel on suuremad murekohad toimetulekuga, peab riik aitama. See on meil kirjas põhiseaduses, see põhimõte, et riik neid aitab. Riik on seda ka teinud, me oleme aidanud.

Mis puudutab kõiki toetusi, siis riigi eelarvestrateegiat koos riigieelarvega arutame me septembris, õigemini saab septembris see vastu võetud, ja siis kindlasti vaatame kõikidele nendele murekohtadele ka otsa. Selleks ajaks, ütleme, augustiks on meil ka selgem pilt kogu aasta kohta, et kas see nii kõrge inflatsioon oli paari kuu küsimus ja tegelikult kogumis tuleb ta ikkagi madalam ja tunduvalt madalam kui näiteks palgatõus, või on see nii suur, et peab eraldi astuma täiendavaid samme, et ikkagi aidata neid, kes kõige rohkem abi vajavad.

13:11 Esimees Jüri Ratas

Nüüd üks lisaküsimus. Paul Puustusmaa, palun!

13:11 Paul Puustusmaa

Suur tänu, juhataja! Austatud peaminister! See inflatsiooniküsimus on hästi hea. See on see paratamatu vastuolu, mis on meil ühiskonnas, et rahvas väga armastab deflatsiooni, aga eksportijad armastavad väga inflatsiooni, mis aitab majandust. Te ütlesite ka, et meil on kõrge majanduskasv, mis on ääretult meeldiv. Kuigi ma ei ole päris veendunud, et kui on kõrge majanduskasv, siis peab olema ka kõrge inflatsioon. Üks asi, mis on selge, on see, et mitte mingil juhul me ei taha näha, kogu riik, kogu rahvas, keegi ei taha näha seda, et meil oleks selline inflatsioon, nagu see oli 1990. aastate alguses. See oli pöörane inflatsioon.

Praegu see inflatsioon ennast kerib ja kerib ja kerib ja on väga kurbi hoiatusi mitmelt poolt tulnud. Siit ka otsene küsimus valitsusele. Kindlasti on valitsus juba ette näinud, midagi planeerinud ja kindlasti on teil mingisugused head meetmed varuks, millega pööraselt kasvanud inflatsiooni vaos hoida ja maha suruda. Äkki avaldate natukene, millised need hetkel on?

13:12 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:12 Peaminister Kaja Kallas

Suur inflatsioon tekib sellest, et on liiga palju raha ja liiga vähe kaupa. Tõesti on olnud COVID‑i aeg, mis on paljudes riikides toonud kaasa suure majanduslanguse, ja pärast seda, kui majandus uuesti avanes, siis tekkis meeletu majanduskasv. Meil on olnud majandus kogu aeg lahti. Miks näiteks meie ettevõtjad, paljud, kes tegutsevad eksporditurgudel, on väga palju võitnud sellest COVID‑i ajast? Sest kui tehased konkreetselt Prantsusmaal olid suletud ja inimestel keelati tööle minna, siis Eestis sellist keeldu ei olnud, tehased said tänu sellele turgu juurde võita. See on see positiivne pool.

Aga kui vaadata makromajanduslikult – nagu ma ütlesin, Eesti Panga esindajad minu teada kohtuvad ka Riigikogu liikmetega, et seda makromajanduslikku pilti selgitada –, siis on kaks tööriista, mis aitavad inflatsiooni ohjeldada, aga need ei ole paraku populaarsed tööriistad. Üks tööriist on see, et tuleb tõsta intressimäärasid, mida keskpangad tavaliselt teevad. Teine tööriist on see, mis riigi käes on, et tuleb eelarvet kokku tõmmata. Riik peab alati toimima majandustsüklile vastupidiselt ehk kui on majanduslangus, siis riik teeb rohkem investeeringuid, nagu tsükli vastu, ja kui on majanduskasv, siis vastupidi, peaks teistpidi tegema, tagasi hoidma. Kui probleem on see, et meil on liiga palju raha ja liiga vähe kaupa, siis tuleks seda omakorda piirata.

Poliitiliselt ei ole see mingi populaarne sõnum, mida välja öelda. Mina fokuseeriks siin ikkagi eelkõige nendele inimestele, kellel on tõesti raske. Ka need energiatoetused on aidanud inflatsiooni natukene pidurdada. Kui ma õigesti mäletan – ma võin eksida, igaks juhuks ma seda numbrit ei ütle –, siis oli see 0,8% äkki viimases kvartalis või kolmandas kvartalis. Igaks juhuks, kuna mul neid numbreid praegu ei ole, ma kindlalt ei ütle. Aga see on aidanud natuke seda pidurdada, sest energiahindade tõus on väga suur osa inflatsioonist, energiahinnad puudutavad kõiki. Nii et me jälgime seda asja väga tähelepanelikult ja meil on ka mõtted just selle jaoks, et inimestel ei tekiks raskusi toimetulekuga.

13:14 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:15 Eesti seisukohad uue Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandliku initsiatiivi osas

13:15 Esimees Jüri Ratas

Liigume seitsmenda küsimuse juurde, mille esitab Riigikogu liige Paul Puustusmaa. Sellele vastab justiitsminister Maris Lauri, teema on Eesti seisukohad uue Euroopa Liidu rände‑ ja varjupaigapaketi seadusandliku initsiatiivi osas. Paul Puustusmaa, palun!

13:15 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! See küsimus on vägagi õiguspraktiline. Ma selgitan seda natukene põhjalikumalt just seetõttu, et meie ülekannet vaatavad väga paljud inimesed, ka ametnikud, kellel kõik see asi ees seisab. Teatavasti räägime me küll Eesti valitsuse seisukohtadest, aga nendes raames, mida Euroopa Liit meie jaoks kehtestama hakkab. Ehk Eesti valitsuse kaudu oleme esitamas Euroopa Liidule neid seisukohti, mis käsitlevad uut Euroopa Liidu rände‑ ja varjupaigapaketti ning rände poliitilistel eesmärkidel ärakasutamist käsitlevaid eelnõusid. Seda paketti ja neid Eesti valitsuse seisukohti on arutatud loomulikult ELAK‑is ja on ka põhiseaduskomisjonis arutatud.

Eesti valitsus on otsustanud selle üleeuroopalise menetluse ja selle uue paketi, need tingimused heaks kiita, kuid jah, on hea, et Eesti on teinud ka mõningaid märkusi selle paketi kohta, mis on väga olulised tuleviku mõttes. Iseasi muidugi on see, kas Euroopa Liit neid Eesti märkusi arvestab või mitte, aga on hea, et nad on olemas. Ma toon nad välja. Oluline asi on muidugi solidaarsusmeetmed – Eesti neid ei toeta –, mis võivad kaasa tuua, ütleme, majandusmatkajate kohustusliku ümberpaigutamise. Noh, see on väga printsipiaalne seisukoht.

Teine asi, mille Eesti on avaldanud märkusena, et ta seda ei toeta, on see, et ta ei toeta Euroopa Liidu määrusega määratletud perekonnaliikme definitsiooni laiendamist õdedele ja vendadele, mis on märkimisväärne. See viib mind mu küsimuse juurde. Kuna meie põhiseadus ütleb, et perekond on rahva kasvamise alus ja riigi kaitse all, siis (Juhataja helistab kella.) sellest tulenevalt [küsin]: millisest seadusest või õigusaktist tuleb meie ametnikel lähtuda või kust saab asjast huvitatud Eesti elanik leida mõistetavat ja selget ...

13:17 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija!

13:17 Paul Puustusmaa

... pereliikme definitsiooni?

13:17 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg! Maris Lauri, palun!

13:17 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma kõigepealt osutan sellele, et need seisukohad on välja töötatud Siseministeeriumi juhtimisel, mistõttu ma detailideni neid nüansse ei tea. Adressaat on võib-olla natuke teistsugune. Kuid kindlasti on siin teatud põhimõtted, mida Eesti on minu arvates juba pikalt järginud ja mida ka edaspidi järgib, ehk et kui meile keegi tuleb, kui me kedagi vastu võtame, siis see on meie valik, keda me Eestisse sisse laseme ja keda me ei lase. Meie loome omad tingimused. Jah, Euroopa kontekstis on olemas teatud ühised arusaamad. Sellised seisukohad, oma seisukohtade väljendamine ja fikseerimine, kui me läheme Euroopa partneritega asju arutama, aitab meil kindlasti oma seisukohti põhjendada ja neile kindlaks jääda.

Mina ei jaga teie skeptitsismi selles, et meie seisukohtadega ei arvestata. Minu kogemus on see, et meie seisukohtadega arvestatakse – ja väga hoolikalt arvestatakse. [Arvestatakse] kõikide Euroopa riikide seisukohtadega. Kui nad on piisavalt selgelt esitatud, siis ei ole võimalik tegelikult kokku leppida asjades, kui üks või teine riik oma seisukohaga on selgelt vastu. Ma toon siia kas või näite nõndanimetatud vilepuhujate direktiivi kohta, kui Eesti algsed seisukohad olid tingimuslikud, sisaldades seitset väidet, mida me soovisime, et rahuldataks – ja need rahuldati kõik ära, nii et [direktiiv] võeti vastu. Minu kogemus ütleb, et sama kehtib ka teiste reeglitega.

Mis puudutab perekonnaliikme definitsiooni, määratlust, siis te teate suurepäraselt, et ma ei ole jurist. Ma ei ole õigust õppinud, mistõttu ma ei saa teile öelda ei konkreetset paragrahvi ega konkreetset seadust. On aga selge, et perekonnaliikmeid on võimalik määratleda, ja minu enese loogika ütleb seda, et need on ikkagi vanemad ja lapsed. Väga lihtne. Aga ma tõesti ei tea, kus kohas, millises konkreetses seaduses või kus paragrahvis see kirjas on.

13:20 Esimees Jüri Ratas

Nüüd täpsustav küsimus. Paul Puustusmaa, palun!

13:20 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Austatud minister! Mulle väga meeldis teie vastuse see osa, mis rääkis perekonnast kui vanematest ja lastest. See on väga meeldiv, see on tõesti väga loogiline. Samas te ka ütlesite, et me eeldame ja me tahame, et meil oleks piisav selgus selles küsimuses. Seetõttu on minu teine küsimus kui raamistatud küsimus. Meil eksisteerib perekonnaseadus ja perekonnaseaduse nimi ütleb, et tegemist on perekonda käsitleva seadusega. Kas me võime lähtuda ikkagi sellest ja kas meie ametnikkond võib lähtuda sellest, kas meie inimesed võivad lähtuda sellest, et perekonna definitsiooni me võiksime leida perekonnaseadusest? Kas võiksime?

13:21 Esimees Jüri Ratas

Maris Lauri, palun!

13:21 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Jah, ka seal seaduses võib olla see määratletud, mis on perekond. Aga veel kord: ma võin selle kohta öelda niipalju, et ka perekonnaseadusega, kuna rahvastikutoimingud on Siseministeeriumi valdkonnas, tegeleb Siseministeerium, see on siseministri valdkonnas. Ma tean, on ettevalmistamisel muudatused, mis puudutavad rahvastikutoiminguid ja ka perekonnaseadust. Millised need täpselt perekonnaseaduse puhul on, seda ma ei julge teile kindlalt öelda. Aga mis puudutab perekonnatoiminguid, siis on väga kasulik ja mõistlik, kui me räägime just nimelt sellest, et ühiskond on edasi läinud ja väga paljusid toiminguid on võimalik nüüd teha turvaliselt ka elektroonsel teel, jättes välja mõistusevastase paberliku bürokraatia. Nii et selle üle käivad praegu diskussioonid ja arutelud. Ma arvan, et perekonnaseisutoimingute poole pealt lähevad asjad selgemaks. Kindlasti saab see selgemaks ka siis, kui Siseministeerium tuleb oma ettepanekutega, mis puudutavad perekonnaseadust, mida nad soovivad seal muuta, milliseid probleeme nad näevad.

13:22 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


8. 13:22 Lairibaühendus

13:22 Esimees Jüri Ratas

Liigume kaheksanda küsimuse juurde, mille esitab Riigikogu liige Andres Metsoja. Vastab peaminister Kaja Kallas, teema on lairibaühendus. Andres Metsoja, palun!

13:22 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud peaminister! Tõsi ta on, et regionaalpoliitiliselt vaadates, kui me kärbime koolivõrku, kui me laiendame majandustegevuse piiranguid metsamaale, võib Eestis tekkida olukord, kus peagi seda internetti seal maal enam vaja ei olegi. Inimesed tahavad elujärge, mis võimaldaks toime tulla, ja kolitakse ikka sinna, kus on teenused, kus on töö ja võimalus kõht täis saada.

Ma pean tunnistama, et ma olen muidugi isiklikult ka nördinud. Taas kord on valminud üks audit, Riigikontrolli aruanne interneti juurdepääsuvõrkude rajamise tulemuslikkuse kohta. Eelmises koosseisus me selle teemaga alustasime, isegi toetusrühma oleme antud teemadel moodustanud. Pean tunnistama, et ega meid muidugi toetusrühmana kuskile laua taha üleliia kutsutud ei ole, oleme pääsenud sinna tihti siis, kui ise oleme väga torkinud. Kaasatud oleme tihti selliselt, et kui mõni määrus on kokkukirjutamisel, siis saadetakse Riigikogu liikmetele ka [kiri], et andke oma arvamus.

See aruanne on kurva sisuga. Ta on eriti kurva sisuga selles mõttes, et me räägime ja rääkisime ka eile digiriigi eduloost, välisminister rääkis, kuidas me viime seda maailma, aga juurdepääsu jääb justkui järjest vähemaks. Kõige hullem on see, et me lükkame tähtaegu edasi. Siin on isegi kirjas, et ei Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumil ega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ei ole [infot] kiire interneti sooviavalduste kohta ja selle kohta, kus üldse need majapidamised on. Seda aruannet lugedes [selgub, et] oleme sattunud nagu kaosesse. Ma küsin lihtsalt: mis toimub selles valdkonnas?

13:24 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:24 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jaa, see tekitab ausalt öeldes väga palju frustratsiooni, et lairibaühendused ei saa ega saa välja ehitatud. Meie oleme tõesti selle valdkonna eest vastutanud aasta aega. Aga see, mida Riigikontroll ütleb, on see, et kõigepealt olgu realistlik plaan eesmärkideni jõudmiseks, tuleb selgitada välja, kus on vajadused ikkagi kõige suuremad, tõsta kvaliteeti ja ehitada juurdepääsuvõrk esmajärjekorras piirkondadesse või majapidamistele, mille elanikud on avaldanud soovi saada kiirele internetile juurdepääsuühendus.

Tõesti, need Riigikontrolli ettepanekud ja tagasiside on väga õiged. Ma tean, et ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister tegeleb sellega. MKM on õppinud varasematest meetmetest, sellest, miks need ei ole töötanud. Seekord pööratakse rohkem tähelepanu koostööle kohalike omavalitsustega, kes teavad, kus on need inimesed, kellel on kõige suurem vajadus. Nii nagu te ütlete, et pered, kus on lapsed, kus on seda näiteks kooliskäimiseks vaja, või kool, ettevõte ja nii edasi.

Selle uue toetusmeetme maht on 70 miljonit eurot taastefondi rahast. Ma juhin tähelepanu, et see on ligikaudu sama maht, mis on investeeritud eelmise kümne aasta jooksul. Me teeme väga suurt pingutust, aga tõesti me ei tee aastaga olematuks, et seda vahepeal ei ole tehtud.

Siin on erinevad pooled. Kõigepealt see baasrahastus, mis on, ja lisaks veel see viimane miil. Mina olen vaadanud teiste riikide praktikat, näiteks Soomet, kus väljaehitamine magusates piirkondades on seotud sellega, et võetakse kohustus ka kaugemates piirkondades see välja ehitada. Mulle tundub see väga õiglase lähenemisena. Sellistes magusates piirkondades, kus on palju inimesi, tahavad ju kõik ehitada, aga kaugemates piirkondades on see keeruline ja see nõuab ka rohkem investeeringuid. Oleks loogiline, et need asjad oleksid tasakaalus. Tuleb leida ühine koht erasektoriga, et need reaalsed ühendused ka maakohtades tekiksid.

13:27 Esimees Jüri Ratas

Täpsustav küsimus. Andres Metsoja, palun!

13:27 Andres Metsoja

Jaa, aitäh! Kindlasti on omavalitsusel selles valdkonnas oma roll. See roll on tegelikult juba kaardistatud, omavalitsused hakkasid koguma avaldusi ja tegid maakondlikke projekte. Paraku jõuti kuskiltmaalt sinnani, et see ei ole ikkagi piisav ja neid avaldusi peab koguma riik. Vahepeal kogus riik, siis lõpuks jõudsime Enefit Greenini. Inimesed on mitu korda neid avaldusi esitanud. Igakülgselt tuleks minu meelest hoiduda sellest, et inimene peab taas kuskile mingit avaldust esitama hakkama. Me teeme rahvaloendusi e‑põhiselt, aga me jõuame sinnamaani, et me ei suuda leida inimesi üles, et neile pensioni viia. Riigi funktsioon ja arusaam peab olema see, et kus need inimesed siis ikkagi elavad. Minu meelest ongi kõige õudsem selle asja juures lugeda aruandest põhimõtteliselt seda, et ministeerium ei tea, kus meil mingisugused ühendused on ja kus meil see võrk asub. Me oleme hästi palju rääkinud ju energiaühendustest viimasel ajal, et on lahutatud ära elektriteenus ja võrk. Kui riik tahab, et tagatakse majapidamisele juurdepääs, just nimelt juurdepääs võrgu kaudu, mis on tegelikult tänapäeval ju universaalne lahendus, seda on vaja, on see siis teatud juhtudel kas õhu kaudu või fiksühenduse kaudu, mis kindlasti on parem, aga võib-olla igal pool ei ole jõukohane, siis riik peaks väga selgelt selle plaani maha joonistama ja ütlema kava, kuidas me seda teeme, mis see maksab ja kuidas seda ellu rakendatakse ettevõtlusmeetmetega või kaasates kas või riigiettevõtteid või erasektorit. Täna on asi nii, et erasektor on öelnud, et nad midagi teevad. Enefit Green, kes viib ellu seda võrgu ehitust, mitte ei paku teenust, ütleb, et nad teevad seda ikkagi seal, kus on rohkem inimesi.

13:29 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:29 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Olen teiega väga nõus, et taotlusi ei peaks täiendavalt esitama. Inimesi on juba piisavalt loksutatud. Olen ka selles mõttes nõus, et ootan ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaministrilt väga selget vedamist. Olen talt korduvalt küsinud seda plaani, kuidas me lähme edasi ikkagi niimoodi, et me saame seda raha järjest kasutada. Muidugi, ühelt poolt öeldakse, et see raha ei ole ka piisav, raha on väljaehitamiseks vaja rohkem. Aga siiani on olnud nii, et võimalikult palju ja võimalikult kiiresti ehitada, ehitada rohkem juurdepääsuühendusi, mis ei ole olnud võib-olla tõhus kasutus just selles võtmes, et seal ei pruugi olla inimesi, kellel seda ühendust vaja on. Olen ka selles nõus, et see võrk on midagi sellist, mis tuleb välja ehitada. Kes seal võrgus hakkab teenust osutama, on eraldi küsimus. Inimeste seisukohast on kõige parem, kui nende ettevõtjate vahel on konkurents, sest konkurents toob hinnad alla. Ehk võrgustik ja see, kes seal võrgus saavad teenust pakkuda, on nagu kaks erinevat asja. Nii et olen nende murekohtadega väga nõus, pean seda ka ise väga oluliseks, olen korduvalt ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaministriga rääkinud, et need asjad liiguksid kiiremini ja oleks selgeid tulemusi näha. Sest tõesti, COVID on toonud kaasa selle, et inimesed on järjest rohkem saanud teha tööd distantsilt ja pärast ei ole ka tagasi [kontorisse] mindud, sest see [distantsilt töötamine] on väga mugav. See tähendab seda, et inimesed ei pea tulema kõik kokku ühte linna või asulasse, nad saavad teha tööd just seal, kus nad on, ning selle jaoks on neil vaja elektrit ja toimivat internetiühendust. Need on kaks asja, mis võimaldavad elada igal pool Eestis, ja neid tuleb arendada.

13:31 Esimees Jüri Ratas

Nüüd üks lisaküsimus. Peeter Ernits, palun!

13:31 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Kui seda omal ajal alustati, siis me riigieelarve kontrolli erikomisjonis arutasime seda ja öeldi, et mõjuanalüüse polnud, tähtaeg 2020 on [mööda] läinud, 2030 ka ei jõua ilmselt. Ma küsin, kes selle jama eest tegelikult peaks vastutama, et nii-öelda turutõrke piirkondades on ikkagi asi niikaugel. Lisaküsimusena: ütelge oma IT‑ministrile edasi, et ma olen talle sellessamas küsimuses hulga kirju saatnud kuude kaupa, ta võiks ka vastata neile.

13:32 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:32 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaministri portfellis on see küsimus, ja see on väga oluline küsimus. Olen ka seda meelt ja alati kinnitanud, et Riigikogu liikmete küsimustele tuleb vastata. Riigikogu liikmed on mõnes mõttes valitsusele otsesed tööandjad ja kui küsimusi esitatakse, siis kindlasti tuleb püüda neile vastata. Tihti teile küll need vastused ei pruugi meeldida või ei ole piisavad, aga suhtlus ja kommunikatsioon peab toimima. Saan seda veel kord üle rõhutada.

13:33 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


9. 13:33 Energiapoliitika

13:33 Esimees Jüri Ratas

Liigume üheksanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Riina Sikkut, vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on energiapoliitika. Riina Sikkut, palun!

13:33 Riina Sikkut

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud peaminister! Kui on kriis, siis tavaliselt on tegemist ju väga paljude asjade kokkusattumisega. Nii kirjeldatakse ka meie energiakriisi põhjuseid kui täiuslikku tormi. Ühelt poolt on keeruline geopoliitiline olukord ja erakordselt madalad gaasivarud Euroopa Liidus. CO2‑kvoodi hind ületab ootusi, Narva katelde suure puidunõudluse tõttu on hakkepuidu hind üles läinud. Kõike seda ei näinud riik ette. Seetõttu on minu meelest ebaõiglane eeldada, et inimesed oleks enda jaoks saanud riskid maandada. Tagajärjeks oli see, et inimesed nägid oma elektri‑, gaasi‑ ja kaugküttearvete mitmekordistumist: kahe‑, kolme‑, neljakordistumist. Riigi abi kohta tõesti, et maandada sellist üle mõistuse tundunud 1000‑eurose elektri hinna riski, oli üldiselt hinnang, et liiga vähe ja liiga hilja. Aga nüüd on kokku lepitud need meetmed, mis on universaalsed, need, mis on elektri‑ või gaasitarbijatele suunatud. Nüüd on meil pakett paigas. Seda võib hinnata üht‑ või teistmoodi, aga praegu see olukord nii on.

Kui me vaatame aasta lõpu peale ette, siis ainuke asi, mida me kindlalt teame, on see, et tuleb ka järgmine talv. Kas te saate inimestele kinnitada, et see, mis sellel sügisel arvetega toimus, järgmisel aastal ei kordu, et valitsusel tuleb plaan, kas see tähendab siis seadusemuudatusi, juhendeid inimestele, mingisuguseid soovitusi käitumise kohta või investeeringuid teistsugustesse lahendustesse? Minu küsimus on: kas te saate kinnitada inimestele, et see ei kordu järgmisel sügisel? (Juhataja helistab kella.) Ja mis on valitsuse plaan? Kes vastutab? Kas me saame juba sel kevadistungjärgul neid eelnõusid menetleda?

13:35 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg! Kaja Kallas, palun!

13:35 Peaminister Kaja Kallas

Tõesti, energiahindade tõus sellisel määral oli šokk kõigile, ja kuigi seal oli elemente, mis olid ettenähtavad, oli seal ka väga palju elemente, mida ei olnud võimalik ette näha. Nii nagu te ütlete, ega inimesed ei saanud selleks kuidagi otseselt valmistuda. Mida on see kriis kaasa toonud? Ta on toonud kaasa selle, et inimeste teadlikkus elektrituru toimimisest on suurem. Ma olen teiega absoluutselt nõus, et selgitustööd peab edasi tegema. Miks on nii, et näiteks Soomes on ainult 10% lepingutest börsihinnaga? Sest inimesed ei julge seda riski võtta, kuna hind võib minna väga kõrgeks. Aga jah, hind võib olla ka väga madal, kuid oma südamerahu tagamiseks on 90% inimestest sõlminud fikseeritud hinnaga lepingud.

Meil on see proportsioon kuskil pooleks, pooltel inimestel on börsihinnaga lepingud. Seal on mitu põhjust. Üks põhjus on loomulikult see, et need, kes on teadlikumad, on siiamaani saanud nautida väga madalat hinda tänu sellele, et just suvekuudel on elekter olnud praktiliselt tasuta. Alates elektrituru toimima hakkamisest ongi Eestis olnud hinnad umbes 40% odavamad kui näiteks Kesk-Euroopas. Aga kui on madalad hinnad ja sa saad kasu, siis võib olla ka risk, et see hind läheb kõrgeks. See risk ongi nüüd realiseerunud.

Teine osa sellest on see, et need, kes ei ole endale paketti valinud või ei olnud paketti valinud, said automaatselt börsihinnaga paketi. Inimesed, kellel oli vähem teadlikkust, kuidas elektriturg toimib, pandi kõige riskantsemasse olukorda. Nemad said börsihinnaga elektrit. Ma arvan, et seda selgitustööd tuleb teha, et inimesed saaksid aru, mis on need võimalused.

See pikk plaan, kõik need asjad, mida me saame teha selleks, et elektri hinda tuua alla suuremate tootmisvõimsuste abil, see vajab kahjuks otsuseid pikema aja peale, see kohe efekti ei too. Aga lühiajalisemate seadusemuudatuste puhul ongi võib-olla kaks teemat. Üks on see, et neid fikseeritud hinnaga lepinguid saaks sõlmida pikemaks perioodiks. Elektrimüüjad on öelnud, et nad saavad isegi 20–30 eurot megavatt-tunni kohta tuua hinda alla, mis on oluline leevendus inimestele. Teine pool on see, mis puudutab juba taastuvenergiavõimsuste turule [tulemist] ehk võrku lülitamist. (Juhataja helistab kella.) Vabandust, vastan järgmisele küsimusele vastates.

13:38 Esimees Jüri Ratas

Nüüd lisaküsimus. Peeter Ernits, palun! 

13:38 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Me arutame keskkonnakomisjonis taastuvenergia direktiivi. Skolastilised vaidlused, mis on säästlik biomass. Uskumatu on, et püüti peale suruda, et puit on fossiilne kütus. Mida teie, lugupeetud peaminister, arvate sellest, sellisest definitsioonist, mida keskkonnakomisjon üritab peale suruda Eesti seisukohana Brüsselis läbirääkimistel taastuvenergia direktiivi üle, et puit on fossiilne kütus? Bioloogina ei saa ma sellest aru. Aga teie äkki saate.

13:39 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:39 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Siiani on biomassiks loetud ju puidujäätmeid, metsategemise jäätmeid, kõike seda, mis on elektrituruseaduses loetletud taastuvenergiaallikana. Ma ei ole teadlik, et seda fossiilse kütusena võetakse.

13:40 Esimees Jüri Ratas

Täpsustav küsimus. Riina Sikkut, palun!

13:40 Riina Sikkut

Aitäh, hea esimees! Ma kordan üle esimesena esitatud küsimuse. Kas saate inimestele kinnitada, et ei kordu see, mis sel sügisel oli, et on kolme‑ või neljakordne arve ja inimene jääb selle maksmisel üksi? Teiseks, mis on valitsuse plaan ja millal me seda lugeda või näha võiksime? Kas see puudutab ka seaduste muutmist, mida me jõuame siin näiteks kevadistungjärgul ära teha? Valmistudes järgmiseks kütteperioodiks, järgmiseks suureks energiatarbimiseks talvehooajal, mis see plaan on? Kes esitab, millal see siia jõuab, millal saame otsused vastu võtta?

13:40 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:40 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kas ma saan kinnitada, et midagi sellist ei kordu? Ma tegelikult ei saa seda kinnitada. (Juhataja helistab kella.) Paraku ei ole kõik need elemendid seotud valitsuse tegevusega ja seetõttu ma ei saa anda seda garantiid. Aga selle jaoks, et inimesed ei jääks hätta, me teeme tõesti pingutusi. Energeetika eest vastutab majandus‑ ja taristuminister ning tema [valdkonnas] kõik need plaanid on ja olema peavad.

Mul jäi vastus enne pooleli. Näiteks seesama, et meil on üle 800 000 megavati eest taotlusi taastuvate energiaallikate võrku ühendamiseks või võrguga liitumiseks ja need seisavad võrguettevõtjate taga, sellepärast et nemad peavad selleks liitumiseks modelleerima ümber terve võrgu ja vaatama, kuidas see sinna sobitub. Aga tegelikult need üksikud tootmised ei ole väga suured.

Miks ma sellest räägin? Ka seadust on võimalik muuta nii, et see läheks võrguarenduskohustuse hulka, mis tähendab, et see lühendaks menetlust. Näiteks saavad suured tootmisettevõtted, suured elektritarbijad, kes tahavad endale teha päikeseparki, sealt elektrit ja saaksid oma arendustega edasi minna. Miks see omakorda hinda mõjutab? Kui nad saavad kasutada oma tootmist otse, siis järelikult ei tarbi nad elektrit võrgust. Kui on väiksem nõudlus, siis ju hinnad vastavalt sellele reageerivad, mis omakorda toob hindu alla kõikidel teistel. Ka see eeldab näiteks seadusemuudatust, millega majandus‑ ja taristuminister peaks Riigikokku tulema. Nii et jah, neid plaane me arutame. 

Mis puudutab neid juhendeid, siis siin on ka Sotsiaalministeeriumil oma osa, sellepärast et nende [ülesanne] on suhtlus just nende inimestega, kellel on rohkem abi vaja ja kes võivad jääda hammasrataste vahele, kellel võib-olla on ka vähem teadlikkust, kuidas mingeid valikuid tuleks teha. Nii et ka need juhendid inimeste aitamiseks, et nad saaksid ise ennast aidata, ma arvan, on väga olulised.

13:43 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


10. 13:43 Rõngu Pillimuuseum

13:43 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi järgmise küsimuse juurde, see on kümnes. Selle esitab Riigikogu liige Peeter Ernits, vastab kultuuriminister Tiit Terik, teema on Rõngu Pillimuuseum. Peeter Ernits, palun!

13:43 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud kultuuriminister! Tallinnast väga kaugel, Rõngus, asub üks muuseum, mille nimi on Pillimuuseum. See on kaheksa aastat tegutsenud ja seal on väga palju erinevaid pille, aga peale selle ka kõlareid, mikrofone, pillivõimendeid, videoaparatuuri, transistoreid, lintmakke ja palju-palju muud, üle 3000 [eseme]. Need on kõik inventeeritud, nii nagu muuseumis peab olema, ka elektrooniliselt ja nii edasi. Seal on kõik Aleksander Lätte klaverid, Gennadi Podelski, Tarmo Pihlapi, Marko Matvere, Ivo Linna ja ... Ma ei hakka nimekirja [ette lugema], enne läheb päike looja, kui need nimed saavad nimetatud. Aga see muuseum, eramuuseum, mis on väga populaarne, ei ole riigilt ühtegi senti saanud, kuigi muuseumijuhid on seda korduvalt proovinud. Minu küsimus teile: kas nii jääbki, et ta on liiga kaugel Tallinnast, teatri‑ ja muusikamuuseum on ka Tallinnas olemas, ja vaadaku ise, kuidas hakkama saavad?

13:45 Esimees Jüri Ratas

Tiit Terik, palun!

13:45 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh, hea Peeter Ernits! Tõepoolest, teie mainitud Rõngu Pillimuuseum, mis MTÜ‑na tegutseb, on ääretult olulise kollektsiooniga ja kindlasti need inimesed, kes seda eest veavad, ühiskondlikus korras nii-öelda, on teinud tublit tööd. Vastab tõele ka see, et riik toetab erinevaid muuseume, sealhulgas eramuuseume. Selleks on korraldatud taotlusvoorud, mida vaatab läbi komisjon, kes teeb seejärel omad ettepanekud, milliseid muuseume rahastada ja milliseid mitte. Vastab tõele ka see, et kui teie nimetatud Pillimuuseum 2021. aastal riigi käest 18 500 eurot küsis, ta seda toetust komisjoni otsuse alusel ei saanud. Ta on küsinud ka hiljem rahvakultuuri keskusest. Ka sellel puhul on komisjon, kes koosneb ekspertidest, öelnud, et arvestades taotluste hulka, erinevaid muuseume ja piiratud ressursse, nende taotlust ei rahuldata. Mainin siia veel juurde, et Eestis on 175 muuseumi 227 filiaaliga, riik rahastab eramuuseume suurusjärgus 1,14 miljoni euroga ja taotlusi 175 muuseumist on esitanud 41. Sellel mainitud 2021. aastal, kui ka Rõngu oma taotluse esitas, oli neid kuus. Nii et võib öelda, et see voor on ühtepidi väga populaarne, kus raha küsitakse, aga samas on oluline märkida, et kõik muuseumid, kes Eestis tegutsevad, ei küsi toetust. Oma otsustes on nii varasemalt Kultuuriministeerium kui ka rahvakultuuri keskus, kes avalikku raha toetusena jagab, lähtunud komisjoni seisukohtadest. Komisjoni ettepanek oli varasemalt tõesti see, et selle kena muuseumi tegevus on küll väga tunnustamist väärt, seal on eksponeeritud lisaks teie mainitud eksponaatidele veel ka Marko Matvere elektriline bajaan, tõepoolest, aga komisjoni hinnangul ei ole olnud nende rahastamine nende ressursside piires võimalik.

13:47 Esimees Jüri Ratas

Nüüd täpsustav küsimus. Peeter Ernits, palun!

13:47 Peeter Ernits

Aitäh! Me hiljuti tegelesime lennundusmuuseumiga, see on ka Tartumaal, ja jälle, see ei kvalifitseeru. Seal lennukid pole nagu inventeeritud ja ei ole kõik nii, nagu muuseumile kohane on. Ma rõhutan, et Pillimuuseumis on kõik see digitaliseerimine ja inventeerimine nii nagu peab, see on korras. Endise muuseumijuhi ja muuseumiühingu juhina tean ma suurepäraselt seda seadust, muuseumiseaduse § 21, millele te toetute. Nagu ma aru saan, lennundusmuuseumi puhul ikkagi ministeerium leiab mingid võimalused, et neid mitte tühjade kätega jätta. Aga mida te soovitate teisele Tartumaa muuseumile, Pillimuuseumile? Initsiatiiv on küll tore ja silmad säravad, aga ka riigi ja Eesti kultuuri jaoks on Pillimuuseum siiski väga oluline. Mingisugunegi sümboolne toetus – kuidas nad võiksid seda saada?

13:48 Esimees Jüri Ratas

Tiit Terik, palun!

13:48 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh selle täpsustuse eest! Tõepoolest, arvestades teie kogemusi selles valdkonnas, ei ole mul paslik meelde tuletada ja rõhutada seda, mis on muuseumitöös oluline, uurimise ja teadustöö aspekti, sest te teate seda kindlasti minust paremini.

Mis puudutab lennundusmuuseumi, siis siin on oluline märkida, et tegu on populaarse kohaga, mida inimesed külastavad. Kas seda alati on võimalik muuseumi kriteeriumidesse panna? Siin on tõlgendamisruumi muidugi võimalik leida. Olen ka ise lennundusmuuseumi juhiga suhelnud, meil on olnud mõned telefonikõned ja olen neid tõepoolest ka sõnas toetanud, mis, ma loodan, väljendub mingil hetkel ka selles, et kui kriisiabimeetmete raha jagamise juures nad esitavad oma taotluse, siis minu kolleegide hinnangul on võimalik vaadata nende eelarvele otsa ka selle pilguga, mida COVID on põhjustanud piletimüügitulus. Nende tegevuseks on toetust avalikust rahast meie esialgsel hinnangul võimalik leida.

Nii et soovin jõudu ja jaksu kindlasti ka Rõngu Pillimuuseumile. Teie soovitus, ma saan aru, võiks olla ka see, et kui ma Tartumaal visiidil olen, siis ma neid külastaksin. Kindlasti me otsime võimalusi. Aga mis puudutab komisjoni otsuseid, siis tavaliselt on hea toon olnud see, et minister võtab ekspertide arvamust rahastamisotsuste juures väga tõsiselt kuulda.

13:50 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


12. 13:51 Põhiseaduse rikkumine

13:51 Esimees Jüri Ratas

Liigume 12. küsimuse juurde. Kuna küsijat ei ole saalis, siis lõpetame küsimuse käsitlemise.


13. 13:51 Muud küsimused

13:51 Esimees Jüri Ratas

Head Riigikogu liikmed! Meil on infotunni lõpuni aega veel kuus-seitse minutit. Nii et kui te soovite küsida, palun lülitage sõnavõtusoovi nupp sisse. Andke kõigepealt teada, kellele te küsimuse esitate, ja siis esitage küsimus. Peeter Ernits, palun!

13:51 Peeter Ernits

Aitäh! Kui selline võimalus on, räägiks ikkagi energeetikast ja räägiks peaministriga. Me siin natukene taastuvenergia direktiivist rääkisime. Oli rõõm kuulda, et puit ei ole fossiilne kütus, nagu mõned teie võitluskaaslased arvavad. Aga me arutasime ka täna seda probleemi Brüsseli diplomaatidega. Kuidas te vaatate selle peale, et kõiki neid rohepöördeinitsiatiive, mida praegu Brüsselis arutatakse, peaks tõsiselt võtma? Ma küsin teilt ühte asja: kas see transpordi ja hoonete direktiiv on Eesti seisukohalt arukas? Või nõustute te Prantsuse keskkonnaministri arvamusega, et poliitikule tähendab see enesetappu?

13:52 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:52 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Rohepöörde mõte on ju see, et kuna me oleme majanduskasvu nautinud, tehes loodusele liiga palju liiga, et siis me leiaksime majandusmudeli, mis võimaldaks meil seda heaolu edasi nautida, majanduskasvu nautida, ilma et me keskkonnale liiga teeksime. See on ju kogu selle asja mõte.

Mis puudutab transporti, siis eks seal on eri riikidel erinevad murekohad. Ühelt poolt on ambitsioonikus kindlasti teretulnud, aga teiselt poolt on tõesti olukord, kus näiteks Eestis selline ambitsioon tähendaks ikkagi koormust ka inimestele. Võtame meie autopargi. Auto keskmine vanus Eestis on minu teada 14 aastat. See ei ole nii mitte sellepärast, et inimesed ei tahaks uuemate autodega sõita, vaid lihtsalt sellepärast, et meil ei ole võimalusi osta uusi ja keskkonnasõbralikumaid autosid. Kui pannakse koormus peale just sellistele transpordivahenditele, siis see tabab raskemalt inimesi just kaugemates piirkondades, kellel ei ole valikut, et nad sõidavad trammiga, sest tramm seal lihtsalt ei käi ja ühistransport ei toimi. Nii et siin tuleb tasakaalu otsida, et inimesed ei kannaks ebamõistlikult rasket koormat, sest see paneb nad kogu rohepöörde vastu tegutsema. Aga iseenesest planeeti ja loodust me peame hoidma.

Teie ise olete ju ka loodusetaustaga inimene. Ma usun, et seal ei ole mingit vastuolu, et leida säästlikumaid vahendeid selleks, et tagada majanduskasvu, aga nii, et looduse ressursse ei kurnata ära.

13:55 Esimees Jüri Ratas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Riina Sikkut, palun!

13:55 Riina Sikkut

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud peaminister! Ma küsin koroona kohta. Nii nagu eelmiste lainete ajal, on koormus jälle jäänud haiglasüsteemi kanda. Kuidas praegu valitsus toetab tervishoiusektorit sellise nakatunute arvu ja haiglapatsientide arvuga toimetulekul? Milline mõju on sellel kõigi teiste inimeste jaoks tervishoiuteenuste kättesaadavuse mõttes? Samamoodi, kui vaadata järgmist aastat, mis on vaktsineerimisega hõlmatuse eesmärgid?

13:55 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:55 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, tõepoolest, koroonaga on asi jälle keeruline. Siin on mitu murekohta. Ühelt poolt see, et on räägitud, et omikroni puhul on tegemist lihtsalt nohuga. Kõik need ultimaatumid ja nõudmised, et kohe peavad kõik piirangud kaduma, on toonud kaasa selle tunde, et nüüd on kõik läbi. Tegelikult nii ei ole. Paraku tõesti haiglates see koormus on.

Mida me kõik saame teha selleks, et meditsiinisektorit toetada? Ikkagi ergutada inimesi, just eakamaid inimesi, vaktsineerima, tegema ka tõhustusdoose, mis kaitsevad raske haigestumise eest, et inimesed haiglasse ei satuks. Omalt poolt, loomulikult, meil on just nende COVID‑i voodikohtade jaoks ju loodud eraldi rahastusmehhanism, et haiglaid toetada. Aga mis on murekoht ja mis oli murekoht juba eelmise laine ajal? Inimesed lihtsalt ei ole nõus nendes osakondades töötama. Täna suri haiglas 17 inimest koroona tõttu. Nendes osakondades töötanud inimesed ütlevad, et see on sisuliselt nagu sõjatsoonis töötamine, lihtsalt pooled patsiendid surevad. See on väga suur probleem.

Tõesti, vaktsineerimisega hõlmatust tuleb tõsta. Praegu me ka kontrollimeetmetest loobuda ei saa. Inimestele, kes ei ole vaktsineeritud, on soovitus hoida distantsi teiste inimestega lihtsalt sellel põhjusel, et kui see haigus teid tabab, siis ta võib teid tabada nii, et te satute haiglasse, põete seda haigust nii raskelt, et sellel on väga rasked tagajärjed. 

13:57 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma lõpetan küsimuse käsitlemise. Ma tänan kõiki Riigikogu liikmeid küsimuste eest, ma tänan Vabariigi Valitsuse liikmeid vastuste eest. Aitäh kõigile, kes infotundi jälgisid! Infotund on lõppenud.

13:57 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee