Möödunud aastal kinnitas Vabariigi Valitsus neli Haridus‑ ja Teadusministeeriumi valitsemisala arengukava. Need lähtuvad otseselt Eesti riigi pikaajalisest strateegiast "Eesti 2035", mis suunab meie riigi otsuseid järgmised 13 aastat, olles aluseks näiteks eurotoetuste planeerimisele ja riigieelarve koostamisele.
Mul on au olla esimene minister Riigikogu ees, et anda valdkonna strateegilistest arengutest teile ülevaade. "Eesti 2035" sihiks on arukas, tegus ning tervist hoidev Eesti inimene. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 sätestab eesmärgiks, et Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas. Selle eesmärgi saavutamiseks peame tagama, et õppimisvõimalused on valikuterohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja liikmete vahel. Samuti peame kindlustama, et Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe. Peame silmas pidama, et õppimisvõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele.
Viimased kaks aastat on kogu maailm pidanud toime tulema üleilmse koroonaviiruse pandeemiaga, millel on olnud nii negatiivsed kui ka positiivsed tagajärjed meie haridussüsteemile. Eelmisel kevadel olid Harju‑ ja Ida-Virumaa 10.–11. klassi õpilased 15 nädalat ehk 75 õppepäeva distantsõppel ning 5. ja 8. klassi lapsed 13 nädalat ehk 65 õppepäeva. Üle Eesti olid kõige väiksemad ehk 1.–4. klassi lapsed [distantsõppel] kokku seitse nädalat ehk 35 õppepäeva ja 9. klassi õpilased üheksa nädalat. Distantsõpe on tekitanud õpilünkasid ning pidevalt muutuvad olud ja määramatus on mõjutanud ka noorte vaimset tervist. Nii ÜRO, Maailmapanga, Euroopa Komisjoni kui ka UNESCO analüüsides hinnatakse, et koolide sulgemise ja distantsõppe tõttu on tekkinud märkimisväärsed õpilüngad, sest distantsõpe pole nii tõhus kui kontaktõpe. Seda tõendavad ka näiteks meie põhikooli lõpueksamite tulemused. Kõigi kolme eksami puhul oli keskmine tulemus 2021. aastal madalam kui 2016.–2019. aasta keskmine.
Teadlaste ja ekspertide hinnangul on õpilünkadel kumulatiivne iseloom. Mahajäämus süveneb järjest järgnevatel õppeaastatel. Õpimotivatsioon langeb, põhjustades varast õpingute katkestamist, mis omakorda toob kaasa sotsiaalkulusid ja vähendab inimeste edukust tööturul. OECD on varasemate uuringute põhjal hinnanud, et koolide sulgemisest ja distantsõppest mõjutatud õpilaste oodatav elukaareülene keskmine sissetulek on 3% madalam, kui oleks olnud ilma pandeemiata. Riikide jaoks võib see tähendada ülejäänud sajandi jooksul keskmiselt 1,5% madalamat iga-aastast sisemajanduse kogutoodangut.
Sel õppeaastal oleme teinud palju pingutusi, et vältida üle-eestilist lausalist distantsõpet. Tänu kiirtestimisele koolides alates novembrist saime eelmise, deltatüve laine ajal koole valdavalt lahti hoida. Koolide, õpilaste ja lapsevanemate tagasiside põhjal teame praegu, et see on olnud õige lähenemine. Õpilünkade tasandamiseks on koolipidajad saanud kokku 17 miljonit eurot, et pakkuda õpilastele vajadustest lähtuvalt lisatuge, olgu selleks individuaalsed konsultatsioonid, õpe väiksemates rühmades, lisatunnid või kursused. Lisaraha eest on olnud võimalus palgata ka abiõpetajaid. Koolid saavad appi kutsuda tudengitest abiõpetajaid ja õpetajaid asendusõpetajate programmi kaudu. Oleme selleks eraldanud eelmise ja selle aasta peale kokku circa pool miljonit eurot. Ja kokku on koolid nende programmide tuge vajanud juba üle 12 500 tunni ulatuses. Lisasime selleks aastaks täienduskoolituse riiklikku koolitustellimusse ehk riigi poolt tasuta pakutavate kursuste nimekirja pedagoogikaalased täienduskoolitused, et valmistada ette õpetajaabisid, kes saaksid üldhariduskoolide õpilaste õpilünki ennetada ja tasandada. Koolilõpetajatele tellisime eksamiainetes kordamiskursused ülikoolidelt. Eelmisel kevadel osales neis peaaegu 7500 lõpetajat ning need kursused said väga head tagasisidet. Ka selleks kevadeks oleme circa poole miljoni euro eest tellinud Tallinna Ülikoolilt, Tallinna Tehnikaülikoolilt ja Tartu Ülikoolilt lõpueksamiteks ettevalmistamise veebikursused. Võrreldes eelmise aastaga laiendasime oluliselt kursuste valikut, näiteks keemias ja füüsikas. Kokku oleme ülikoolidelt tellinud 11 ettevalmistavat veebikursust, mis on peatselt algamas.
Head Riigikogu liikmed! Teame uuringutest ja õpetajate tagasisidest, et läinudkevadine pikaaegne distantsõpe mõjus halvasti ka õpilaste õpimotivatsioonile. Kevadel toetasime 7,3 miljoni euroga 504 õpihuvi laagrit, millest sai osa enam kui 63 000 last üle Eesti. Vaimse tervise teemadega laiemalt on vaja pandeemia oludes intensiivselt tegeleda. Eelmise aasta koolide rahuloluküsitlustes ütlesid peaaegu pooled üheteistkümnendikest, et neil on tihti või alati kõigest kõrini. Sama uuringu järgi koges õpetajatest tihti või alati stressi 26%. Ainult kolmandik õpetajatest ütles, et kogesid stressi harva või mitte kunagi. Eriti muret tekitav on koroonapandeemia ajal kahekordistunud alaealiste enesetappude arv.
Mida me oleme saanud teha? Avasime juba eelmise aasta kevadel koostöös koolipsühholoogide ühendusega tasuta nõuandetelefoni 1226, kuhu helistades saavad abi nii õpilased, haridustöötajad kui ka lapsevanemad. Igal nädalal toimuvad veebiseminarid "Distantsilt targemaks", kus õpetajad ja koolijuhid saavad praktilisi soovitusi nii õppetöö tõhusamaks muutmiseks kui ka õpilaste vaimse tervise toetamiseks. Lisaks oleme pakkunud vaimse tervise esmaabikoolitusi noortevaldkonna töötajatele. Tellisime Eesti Rahvaülikoolide Liidult ja Vaikuseminutitelt vaimse tervise loengusarja lapsevanematele, et suurendada lastevanemate teadlikkust ja kompetentsi laste vaimse tervise ja õppimise toetamisel kriisis ja kriisijärgsel ajal. Kokku on toimunud üle 100 koolituse ning valminud on järelvaadatavad veebiseminarid. Koolitusi hinnati kõrgelt, mistõttu kavandame neid jätkata.
Head Riigikogu liikmed! Viimased kaks aastat on haridusvaldkonna osapooltelt nõudnud kiiret kohanemist, uute oskuste omandamist, kiiresti muutuvate oludega paindlikku toimetulekut. See kriis on olnud ka omamoodi arengukiirendiks, et katsetada paindlikke õppe- ja hindamisviise, võtta fookusesse õpilane ning kujundada õppetööd ümber õpilasest lähtuvaks, nii nagu haridusvaldkonna arengukava ette näeb. Meie lähiaja kõige olulisem siht on aga tulla koroonakriisist võimalikult tervelt välja ning võtta sellest kriisist kaasa kõik olulised õppetunnid. Jätkuvalt on fookuses hariduse kvaliteet ja õppija heaolu, sest stressis või hirmul olev laps ei suuda õppida vastavalt oma võimetele.
Head Riigikogu liikmed! "Eesti 2035" arengustrateegia sihina nimetatud arukas inimene on teadmishimuline, loov ja ettevõtlik, ta tahab õppida ning on valmis töö olemuse muutumiseks. Haridusvaldkond vajab õpetajaid, kes on valmis sellise sihi nimel töötama. OSKA andmetel vajab Eestis vanuse tõttu asendamist ligikaudu 380 üldhariduskoolide õpetajat aastas. Eriti kriitiline on koolides seis loodusteaduslike ainete ja matemaatikaõpetajatega. Iga viies matemaatika-, keemia-, geograafia- ja bioloogiaõpetaja on vähemalt 60 aastat vana ning füüsikaõpetajatest on selles vanuses juba iga neljas. Me ei saa pakkuda koolides nüüdisaegset õpikäsitlusest lähtuvat õpet, kui meil ei ole koolis piisavalt kvalifitseeritud ja motiveeritud õpetajaid.
2020. aastal arutasime õpetajate järelkasvu teemat siinsamas Riigikogu saalis olulise tähtsusega riikliku küsimusena. Oleme kultuurikomisjoni ettepanekud ja laiapõhjalise töörühma tulemused koondanud õpetajate järelkasvu tegevuskavasse, mis raamistab kõik selles valdkonnas tehtavad tegevused aastani 2026. Tegevuskava lähtekohaks sai lahenduste otsimine kahele suurele probleemile: uusi kvalifitseeritud õpetajaid ei lisandu piisavalt ning liiga palju õpetajaid lahkub töölt või kavandab lahkumist. Tegevuskava näeb ette koolide juhtimise kvaliteedi parandamist, õpetajatele senisest enam paindlikke kvalifikatsiooni omandamise võimalusi, koolitöötajate töökoormuse ülevaatamist, haridustöötajate toetamist kogu nende karjääri vältel ning õpetajaameti maine parandamist. Meie eesmärk on, et 2026. aastal töötavad kõigis koolides tippjuhi kompetentsidega juhid ning kõik koolid on õppivad organisatsioonid.
Oluline teema on ka koolijuhtide värbamise süsteemi muutmine. Oleme selleks alustanud arutelusid koolijuhtide ühenduse ja ülikoolide esindajatega, kaasates ka teisi seotud osapooli. Kindlasti räägime siin ka koolijuhi kui tippjuhi palga konkurentsivõime suurendamise vajadusest. Oluline teema on ka alustava õpetaja toetamine. Eesti hariduse statistikast selgub, et viimase kümne aasta jooksul töötas üldhariduskoolides alustanud õpetajatest järgmisel õppeaastal koolis keskmiselt 74% ning viiendal aastal jätkas ametis ainult iga teine alustanud õpetaja. Soovime suurendada koolipidajatele eraldatavast haridustoetusest õpetajate töötasu diferentseerimise komponenti 17,1%‑lt vähemalt 20%‑le. Riigieelarvesse nõuab see eesmärk 12 miljonit eurot lisaks. See võimaldaks kompenseerida näiteks alustava õpetaja väiksemat tunnikoormust, et esimestel tööaastatel kooliellu sisse elada, ning samas tasustada ka alustavat õpetajat toetavat mentorit. Ka koolijuhile annaks see paindlikumad võimalused õpetajate karjäärimudeli toetamiseks.
Oleme praegu olukorras, kus järjest rohkem alustavatest õpetajatest ei vasta kvalifikatsiooninõuetele. Neile on vaja luua paindlikud võimalused, et leida töötamise kõrval õpetajate koolitus[võimalus] või arendada kompetentsi õpetajakutse taotlemiseks. Eesmärk on luua õpetajatele ja tugispetsialistidele kvaliteetne esma‑ ja täiendusõppe mudel, mis arvestab senisest paremini vajadusega õppida töö‑ ja pereelu kõrval. Oleme koos Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooliga loomas õpetajate akadeemia programmi, mille eesmärk on toetada õpetajate ja tugispetsialistide järelkasvu, pakkudes paindlikku esma‑ ja täienduskoolitust, kindlustada õppejõudude järelkasvu ning arendada kõrgetasemelist haridusalast teadustööd. Soovime, et kõiki kvalifitseerimata õpetajaid toetatakse õpitee valikul ja kutse omandamisel. Samuti on vajalik kõigi õpetajate järjepidev toetamine ja täienduskoolitus. Õpetajate puuduse leevendamiseks oleme sõlminud nii Tartu Ülikooli kui ka Tallinna Ülikooliga lepingud, et ülikoolid saaksid lisaraha toel luua järgmisel õppeaastal juurde 141 täiendavat õppekohta õpetajakoolituse erialadel. Kokku tahame luua vähemalt 550 uut õpetajakoolituse kohta aastatel 2022–2025.
Eesti õpetaja palk võrreldes ostujõuga on OECD Euroopa riikide hulgas tagantpoolt teine. Õpetajate miinimumpalk tõusis 2002. aasta 1. jaanuarist 1412 euroni ehk 7,3%. Palgakasvu suunasime kokku 30 miljonit eurot. Alanud aastal on Eesti õpetajate keskmine palk 1653 eurot, mis on võrreldav praegu Eesti keskmise kuupalgaga. Aga eesmärk on jõuda 2025. aastaks selleni, et õpetajate keskmine palk oleks 2336 eurot, mis prognooside järgi moodustab 120% Eesti keskmisest brutopalgast. Selleks on järgmisel aastal vaja riigieelarvesse lisada 63,2 miljonit eurot, 2024. aastal juba 125,2 miljonit eurot. Kokku kolme aasta peale on vaja selleks lisa 365,1 miljonit eurot.
Õpetajate järelkasvu tegevuskava on konkreetne ja selge töökava, mille tegevuste elluviimist oleme juba alustanud ning jätkame, et meil oleks ka tulevikus koolides ja lasteaedades lapsi ja noori õpetamas ja toetamas piisaval hulgal kvalifitseeritud ja motiveeritud õpetajaid. Koolijuhte tuleb näha kui avaliku sektori tippjuhte ning õpetajaid kui tippspetsialiste. Nende töötasu peab sellele vastama. Meie riigi tulevik sõltub väga palju sellest, kuidas me väärtustame haridustöötajaid. Kultuurikomisjon on konsensuslikult hinnanud õpetajate palka investeerimise olulisust. Loodan jätkuvalt sel teemal Riigikogu erakondade ülesele toele.
Austatud kuulajad! Rahvusvahelisel noortepäeval kiitis valitsus heaks noortevaldkonna arengukava 2021–2035, mis seab eesmärgiks, et noorele pakutavad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Selleks tuleb noorte, nende pakutud lahendusteede ja ideedega arvestada, avastada ja arendada noorte andeid ja tugevusi ning toetada noorte ettevõtlikkust ja loovust. Samuti tuleb luua eeldused noorte usalduse kasvuks riigi vastu, kuulata noori ära kõigil valitsemistasanditel ning võimestada noorte kodanikuaktiivsust. Meil on valminud andekate arendamise kontseptsioon ning lõpusirgel on andekuse märkamise ja andekate arendamise tegevuskava koostamine, millega loome aluse terviklikule süsteemile igas vanuses andeka õppija toetamiseks. Senine vaade andekate õpilaste märkamisele ja arendamisele on jäänud liiga kitsalt olümpiaadide ja süvakursuste keskseks, jättes sageli tähelepanuta vähem võistlushimulised ning nooremas vanuses lapsed. Siinkohal tuleb meeles pidada: iga laps on andekas. Anne on vaja avastada ja seda arendada. Läinud aasta sügisel algas kaheaastane projekt, mille käigus loome raamistiku noorsootöö, huvihariduse ja huvitegevuse tihedamaks lõimimiseks üld- ja kutseharidusega. Meie eesmärk on muuta haridussüsteem paindlikumaks ja õpilasekesksemaks, et huvihariduses omandatud oskusi ja teadmisi saaks arvestada ka formaalhariduses.
Head Riigikogu liikmed! "Eesti 2035" arengustrateegia ütleb, et kõigil ühiskonnarühmadel peavad olema võrdsed võimalused. Eesti keele arengukava 2021–2035 eesmärk on kindlustada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti riigis esimese keelena igas eluvaldkonnas. Lisaks ütleb arengukava, et aastaks 2035 on mindud valdavalt üle eestikeelsele haridusele, see tähendab: õppetöö riigi ja kohalike omavalitsuste rahastatavates koolides ja lasteaedades toimub eesti keeles. Eestikeelne haridus tagab kõigile võrdse võimaluse osaleda ühiskonna‑ ja tööelus ning jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel.
Head kuulajad! Kõigil meie põhikoolides õppivatel noortel peab olema võimalus jätkata takistusteta järgmisel haridustasemel. Sel õppeaastal omandab statsionaarses õppes põhiharidust vene keeles natuke üle 21 000 õpilase ehk ligi 16% kõigist põhikooli lõpetajatest. Eestis on 20 puhtalt vene õppekeelega põhikooli ja 37 keelekümbluskooli. Eesti keele teise keelena põhikooli lõpueksamite tulemused olid möödunud kevadel madalamad kui eelnenud kolmel aastal. 2021. aastal oli keskmine tulemus 64,7%, varasemalt on jäänud keskmine tulemus 70% kanti. Keelekümblusklasside ja keeleeksamite tulemused on võrreldes vene õppekeelega koolides õppijatega ligi 20% võrra kõrgemad, jäädes 90% piirimaile. Seega, keelekümblus toimib.
Möödunud aastal valmis eestikeelse hariduse tegevuskava, mis on märgiline, sest varasemalt ei ole selles vallas nii detailselt vajalikke samme kirjeldatud. Tegevuskava sündis koostöös lasteaedade, koolide ja ülikoolide ning katusorganisatsioonide esindajatega, kes puutuvad oma igapäevatöös kokku nii eesti kui ka muu emakeelega lastele ja noortele eesti keele õpetamisega ja eesti keeles õpetamisega.
Arendada tuleb õppevahendeid ja metoodikaid ning koolitada õpetajaid, sealhulgas täiendada olemasolevate õpetajate oskusi eri vanuses, eri kultuuri‑ ja haridustaustaga õpilaste õpetamiseks. Eesti keele kui teise keele õpetajate lisavajadus on perioodil 2022–2028 orienteerivalt 26 õpetajat aastas. Kui meil on täna koolis õpetajad, kes ise ei suuda rääkida eesti keeles, siis me ei saa eeldada, et nad suudavad anda haridust eesti keeles.
Möödunud aasta lõpus kaardistas Keeleamet olemasolevate eesti keele õpetajate koolitusvajaduse. Hinnati nii koolieelsete lasteasutuste, üldhariduse kui ka huvikoolide haridustöötajate eesti keele õppe vajadusi. Ja mis on tulemus? Kokku vajab keeleõpet hinnanguliselt 2800–3100 haridustöötajat. Nende keeletase ei ole piisav. Tegevuskava põhirõhk ongi pädevate õpetajate koolitamisele suunatud.
Mitmekeelses koolis õpetajate puuduse leevendamiseks eraldasime juba sel aastal Tartu Ülikooli Narva kolledžile raha, et luua järgmise õppeaasta vastuvõtuks 28 lisaõppekohta. Vene õppekeelega lasteaedades on praegu ligi 10 000 last ehk 14% lasteaiaealistest lastest. Kokku on Eestis sel õppeaastal 97 vene õppekeelega lasteaeda. Meil on tänaseks venekeelsetes lasteaedades 152 eestikeelset lisaõpetajat 60 lasteaias. Alanud aastal on eraldatud projekti jätkamiseks alusharidusse 3,67 miljonit eurot ja koolidesse, kus täna on juba 40 eestikeelset lisaõpetajat, 1,43 miljonit eurot. Kindlasti me tahame "+1 õpetaja" programmi laiendada.
Oleme laiendanud ka keelekümblusprogrammi. Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel oli lasteaia keelekümbluses enam kui 3700 last, põhikoolis üle 8000. Toetame keelekümblusprogrammi, sealhulgas uussisserändajate laste õpet koolides 2 miljoni euroga. Eesti keelest erineva emakeelega õpilaste arv on eesti õppekeelega koolides viimase viie aastaga märkimisväärselt tõusnud. Riik andis sel aastal pea pool miljonit eurot 23‑le eesti õppekeelega põhikoolile, et toetada muu emakeelega põhikooliõpilaste täiendavat eesti keele õpet. Toetust said kõik põhikoolid, milles õppis vähemalt 10% muukeelseid õpilasi. Iga eesti keele õppes täiendavat tuge vajava õpilase kohta eraldasime 330 eurot, et koolid saaksid pakkuda kiiremat kohanemisprogrammi toimetulekuks eestikeelses õppes. Toetusega saab eesti keele tugiõpet pakkuda ligi 1500 õpilasele ja seda programmi soovime samuti laiendada.
Narva Eesti Gümnaasiumi pidajaks sai sellest õppeaastast Haridus‑ ja Teadusministeerium. Kooli riigile üleandmine on oluline samm Narva eestikeelse hariduslinnaku loomiseks, kus juba mõne aasta pärast on võimalus õppida eesti keeles alates lasteaiast kuni gümnaasiumi lõpuni. Riik investeerib kaasaegse õppekeskkonnaga hariduslinnakusse circa 30 miljonit eurot.
Head Riigikogu liikmed! Me käivitasime eestikeelse hariduse tegevuskava, et anda kõigile võrdne võimalus osaleda ühiskonna- ja tööelus ning jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel. Oleme juba arendanud ja kavandame ka edaspidi eraldada lasteaedadele ja koolidele vajaliku rahastuse, mis võimaldab korraldada õpet eesti keeles, tagades kvaliteetse hariduse. Töötame selle nimel, et haridusasutustesse jõuaksid vastava kvalifikatsiooniga lisaõpetajad.
Head kuulajad! "Eesti 2035" arengustrateegia seab ka sihiks, et loodud on soodsad tingimused ettevõtluse teadus‑ ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks. Teadlased ja ettevõtted teevad omavahel koostööd. Meie Eesti teadus‑ ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava seab eesmärgiks, et Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad Eesti ühiskonna heaolu ja majanduslikku tootlikkust. Meie ees on sisuliselt äärmiselt suur ja vastutusrikas ülesanne, sest me peame investeeringutega teaduse arendamise süsteemi tagama pikaajalise ja järjepideva tootlikkuse kasvu. See tähendab mitte ainult teadustulemuste rakendamist majanduse hüvanguks, vaid ka teaduse mõjususe kasvu ja ühiskonna arenguvajadustele vastavate strateegiliste uurimissuundade kujundamist.
Teaduse ja kõrghariduse rahastamine on kriitilise tähtsusega. Teadusrahastus peab püsima 1% juures sisemajanduse kogutoodangust. Võrreldes eelmise aastaga lisandus teadus‑ ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetuseks sel aastal üle 40 miljoni euro. Kokku on 2022. aastal riigieelarves teadus‑ ja arendustegevuseks 323,7 miljonit eurot. Oluline on kujundada teadus- ja arendustegevuse süsteem nõnda, et ka erasektori teadus‑ ja arendustegevuse investeeringud kiiresti kasvaksid. See võimaldab kasvatada teadlaste ja inseneride arvu ettevõtlussektoris vähemalt kolm korda.
Riigikogu menetluses on praegu doktoriõppe reform, mis tagab enamusele doktorantidele nooremteaduri ametikoha või [võimaluse] sõlmida tööleping ülikoolivälises asutuses oma doktoritööga seotud valdkonnas. Üleminek uuele doktoriõppe kontseptsioonile toimub järk-järgult kuni aastani 2026. Loodan, et see eelnõu saab ka Riigikogus toetuse.
Erinevalt teaduse rahastamisest on kõrghariduse rahastamine jäänud aastate jooksul ajale jalgu. Vaatamata sellele, et kõrghariduskulud on võrreldes 2012. aastaga kasvanud 22,4% kõrgkoolidele eraldatud tasuliste kohtade kompensatsiooniks, on kulud osakaaluna SKT-s langenud 1,4%‑lt 1%‑le. Kõrghariduse tegevustoetuse vähene kasv ei ole võimaldanud kõrgkoolidel tõsta õppejõudude töötasusid riigi üldise palgakasvuga samaväärselt. Valdavalt saavad värsked magistriõppe lõpetajad oluliselt kõrgemat palka kui sama valdkonna lektorid, sealhulgas doktorikraadiga lektorid. Näiteks IKT‑valdkonnas on palgavahe möödunud aasta andmete järgi ligi 700 eurot õppejõudude kahjuks. Sel aastal said kõrgkoolid tegevustoetuseks 5 miljonit eurot lisaks, et palgavahe ülikoolide õppejõudude ja üldhariduskoolide õpetajate vahel ei suureneks. Aga loomulikult see ei ole piisav. Kõrghariduse tegevustoetuse kasv on viimasel viiel aastal olnud suurusjärgus 2–5% aastas. See on olnud marginaalne kasv võrreldes nii Eesti riigi majanduse kui ka palgakasvuga. Uute halduslepingute sõlmimisel on ülikoolid seadnud tingimuseks tõsta kõrghariduse tegevustoetust igal aastal 15%, see tähendab järgmisel aastal ligi 25 miljonit eurot tegevustoetuse kasvu.
Head Riigikogu liikmed! Olukorras, kus riik peab otsima lahendusi, kuidas koolitada piisavalt õpetajaid, insenere ja õdesid, kuidas tagada võimalikult mitmekesine eestikeelne kõrgharidus ning akadeemiline järelkasv, on õigustatud küsimus meie kõrgharidussüsteemi rahastamismudeli jätkusuutlikkuse kohta. Kui mitu tasuta kõrgharidust oleme me suutelised täna kinni maksma? Kui mitu korda võiks inimene otsustada tasuta oma erialavaliku üle? Tuleb kaaluda ka eraraha kaasamist kõrgharidusse, kuid kindlasti on oluline säilitada tasuta õppe võimalus esimese kõrghariduse täiskoormusega omandamisel. Kõrghariduse rahastamine peab saama erakondadeüleselt prioriteetseks teemaks.
Head kuulajad! Kokkuvõtlikult on Haridus‑ ja Teadusministeeriumi lähiaja põhitegevused suunatud eelkõige üleilmsest koroonaviiruse pandeemiast väljumise, õpetajate järelkasvu tagamise ning haridusasutuste juhtimise kvaliteedi parandamise, eestikeelse hariduse tegevuskava rakendamise ning kõrghariduse rahastamise tagamiseks. Need on minu hinnangul kõige olulisemad sammud, et saaksime rääkida arukast, tegusast, loovast ja ettevõtlikust Eesti inimesest. Aitäh!