Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame täiskogu VII istungjärgu 4. töönädala teisipäevast istungit. Palun nüüd kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Kui on soov üle anda eelnõusid või arupärimisi, siis palun vajutage nupule "Kõne". Aivar Kokk, palun!

10:00 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! (Juhataja helistab kella.) Riigikogu rahanduskomisjon otsustas esitada Riigikogu otsuse ...

10:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun vaikust saalis!

10:00 Aivar Kokk

... "Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine" eelnõu. Eelnõu esitamine tuleneb asjaolust, et Eesti Panga Nõukogu valdkonna asjatundjast liikme Kaie Keremi volitused lõppesid ennetähtaegselt tema surma tõttu. Eesti Panga Nõukogu esimees tegi käesoleva aasta 18. jaanuaril rahanduskomisjonile ettepaneku nimetada Eesti Panga Nõukogu liikmeks Ivi Proosi. Ivi Proos on esitanud kirjaliku kinnituse, et ta vastab Eesti Panga seaduses Eesti Panga Nõukogu liikmele sätestatud nõuetele, ja on andnud enda nõukogu liikmeks nimetamiseks nõusoleku. Ivi Proos on edukalt läbinud julgeolekukontrolli. Riigikogu rahanduskomisjon arutas ettepanekut oma käesoleva aasta 7. jaanuari istungil ning otsustas esitada vastava eelnõu Riigikogu menetlusse.

10:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Siim Pohlak, palun!

10:01 Siim Pohlak

Aitäh! Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Käesolev arupärimine räägib taandumisest: räägib maapiirkondadest taandumisest ja ääremaadelt taandumisest. Täpsemalt, Haridus‑ ja Teadusministeerium on teatanud, et hakkab kohalikele omavalitsustele koolivõrgu korrastamiseks lisaraha jagama. Trikk on aga selles, et raha ei anta mitte koolide säilitamiseks, vaid hoopis sulgemiseks ja puudutab see täpsemalt alla 100 õpilasega gümnaasiumiastmeid. Arupärijad leiavad, et küsimust tuleb käsitleda laiemalt kui lihtsalt numbreid vaadates. Tähelepanu tuleb pöörata ka ääremaastumisele ja asulate võimalikule hääbumisele, kui gümnaasiumid kinni pannakse. Ja kuhu me siis taandume? Kogu Eesti ei saa ju kolida kokku maakonnakeskustesse, kus on teenused, kus on koolid, või lõpuks Tallinnasse ja Tartusse.

Sellest tulenevalt on meil haridus‑ ja teadusministrile alljärgnevad küsimused. Miks haridusministeerium soosib maapiirkondade hääbumist ja toetab väiksemate, sageli ääremaadel asuvate gümnaasiumide sulgemist, mitte ei otsi võimalusi koolide gümnaasiumiosa püsimise toetamiseks? Kas ja millistele analüüsidele selle kava juures tuginetakse? Kas haridusministeeriumis on küsimust käsitletud ka ääremaastumise ja maaelu hääbumise vaatenurgast? Kuidas mõjutab gümnaasiumiastme sulgemine seotud piirkondade elukeskkonda ja nende kohtade atraktiivsust inimese elukoha valikul? Lisaks tahame teada, kas haridusministeeriumil on sulgemise soodustamise asemel ka positiivne programm sahtlis, näiteks ääremaade väikegümnaasiumide säilitamiseks projekti käivitamine, millega toetada maagümnaasiumide säilimist ja arendada väikeste gümnaasiumide koostööd maakonnakeskuste riigigümnaasiumidega, jagades näiteks õpetajate koormust või kasutades osaliselt digivõimalusi. Aitäh!

10:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

10:04 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Head kolleegid! Kuna maapiirkondades koolide sulgemine ei ole ainult Haridus- ja Teadusministeeriumi probleem ja ka muu, mis sellest tuleneb, ja kuna kõiki tasemeid hõlmava kooli olemasolu maapiirkondades ei ole kaugeltki ainult õppetegevuse küsimus, see on laiemalt võttes elukvaliteedi [küsimus], mida riik suudab ning tahab oma kodanikele pakkuda, ja see ei peaks olema kitsalt ainult Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalateema ja otsustuspädevus ning seda põhjusel, et need otsused muutuvad varem või hiljem probleemiks nii [Rahandusministeeriumi] riigihalduse, Siseministeeriumi kui ka Kaitseministeeriumi haldusalas, siis laiemalt võttes me tahame seda teemat käsitleda ja anname sisse arupärimise peaminister Kaja Kallasele täpselt samal teemal.

Ja meil on järgmised küsimused. Kelle initsiatiivil otsustati pakkuda kohalikele omavalitsustele sisuliselt riiklikku rahastust maapiirkonna koolides gümnaasiumiosa sulgemise eest? Kas [see on toimunud] ainult Haridus- ja Teadusministeeriumi algatusel või on see surve tulnud ka Rahandusministeeriumist? Kas kõnesoleval ettepanekul on seos valitsuse kärpeplaanide ja tasakaalus riigieelarve kontseptsiooniga? Kas see initsiatiiv on valitsuse heakskiidu saanud poliitiline otsus? Siis me küsime: kas on tehtud ka laiemalt analüüse? Kas nende analüüsidega saab tutvuda? Sellega seoses me tahame, et peaminister tuleks siia ja räägiks meile laiemalt sellest küsimusest kui riigi elutähtsast küsimusest. Aitäh!

10:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei näe. Olen vastu võtnud ühe eelnõu ja kaks arupärimist ning loomulikult me otsustame juhatuses nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Nüüd palun kohaloleku kontroll.

10:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreerus 70 Riigikogu liiget.


1. 10:06 Riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (417 SE) teine lugemine

10:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, meil on täna päevakorras üks päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 417 teine lugemine. Palun kõnetooli riigikaitsekomisjoni aseesimehe Leo Kunnase. Palun!

10:07 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid!

10:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma vabandan korraks. Head kolleegid, sumin on läinud saalis väga suureks jälle. Palun, Leo!

10:07 Leo Kunnas

Oleme jõudnud teisele lugemisele riigikaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõuga. Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 2021. aasta 13. septembril. (Juhataja helistab kella.) Tuletan meelde, et selle eelnõu põhisisu oli sundkoormiste seaduse liitmine riigikaitseseadusega, ja veel mõningad väiksema tähtsusega detailid.

Eelnõu esimene lugemine oli eelmise aasta 13. oktoobril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 2021. aasta 3. november kell 17, esitasime neljakesi – lugupeetud kolleegid Ants Laaneots, Alar Laneman, meie hulgast nüüdseks lahkunud Madis Milling ja mina – kokku 15 muudatusettepanekut. Komisjoni töö käigus lisandus siia seitse muudatusettepanekut, mis tulenesid meie esitatud muudatusettepanekute ümbertöötlemisest ja -sõnastamisest. Aga sellest ma räägin hiljem lähemalt.

Kuna meie esitatud muudatusettepanekutest kuus ettepanekut puudutasid Kaitseliidu seaduse muutmist, mis oli üks osa sellest paketist, siis Kaitseliidu seaduse § 19 lõike 2 punkti 6 ja § 21 lõike 2 punkti 6 kohaselt peavad Kaitseliidu keskjuhatus ja Kaitseliidu vanematekogu andma arvamuse Kaitseliidu seaduse muutmise ettepanekute kohta. Seetõttu esitas riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa Kaitseliitu puudutavad muudatusettepanekud arvamuse saamiseks Kaitseliidu ülemale. Kaitseliidu keskjuhatus ja vanematekogu andsidki eelnimetatud muudatusettepanekute kohta oma arvamused ja need on elektrooniliselt kättesaadavad dokumentide juures – ma käsitlen ka neid natuke hiljem.

Ma teeksin siin protokollilise märkuse algatajale. Nii 112 SE kui ka 417 SE juures oli algataja jätnud tegemata ühe olulise asja ehk [jätnud] küsimata Kaitseliidu vanematekogu ja keskjuhatuse arvamuse. Algataja peaks olema hoolikam ja selliseid vigu, mille me siin nüüd parandasime, mitte tegema.

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist 2021. aasta 15. novembri ja 2022. aasta 10. ja 18. jaanuari ning 7. veebruari istungil. 2021. aasta 15. novembri riigikaitsekomisjoni istungil osalesid lisaks eelnõu algataja esindajatele kaasatud huvigruppide esindajana Eesti Linnade ja Valdade Liidu õigusnõunik Tiina Üksvärav ning Eesti Reservohvitseride Kogu juristide sektsiooni aseesimees Daimar Liiv. Istungil tõdeti, et Eesti Linnade ja Valdade Liidu esitatud tähelepanekud eelnõu kohta leiavad käsitlust Riigikantseleis ettevalmistamisel olevas valmisoleku seaduse eelnõus. Märgiks siia veel vahele, et teatud mõttes praegune eelnõu ongi vaheetapp edasiste sammude juures, mis puudutavad valmisoleku seadust, mis on ettevalmistamisel Riigikantseleis ja Vabariigi Valitsuses ning mis peaks meile siia menetlusse jõudma käesoleva aasta sügisel. Ehk selle seadusega on plaan veel rohkem koondada praegusi seadusi ühe mütsi alla ning ühendada siia, sellesse seadusse veel ka erakorralise seisukorra seadus ja hädaolukorra seadus. Et te mõistaksite seda konteksti, kus me praegu selle käsitlemise juures oleme.

2022. aasta 18. jaanuari istungil osales ka Kaitseliidu Peastaabi ülem kolonel Eero Rebo, ehk me saame sellega lugeda ka Kaitseliidu kaasatuks. Sellel komisjoni istungil osalesid algataja esindajatena veel Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Margit Gross, kaitsevalmiduse osakonna juhataja Marti Magnus ja Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Enno Mõts. 2022. aasta 10. jaanuari istungil osalesid algataja esindajatena Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Margit Gross ja Kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Vello-Veiko Palm. Ja 2022. aasta 7. veebruari istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensusega heaks eelnõu teise lugemise teksti muudatusettepanekute tervikloetelu ja eelnõu teise lugemise seletuskirja.

Nüüd ma käsitlengi muudatusettepanekuid lähemalt ja nende menetlemist komisjonis. Ma võtaksin need nii-öelda tähtsuse järjekorras, mis ma olen enda jaoks paika pannud. Kõige rohkem küsimusi ja poleemikat esimesel lugemisel nii suures saalis kui ka avalikkuses ja sotsiaalmeedias tekitas eraisikute seitsme päeva toiduvaru küsimus. Kuna me nägime selles probleemi, siis muudatusettepanek number 9, mille me neljakesi tegime, käsitleski seda küsimust. Ma loen teile selle ettepaneku, mis me tegime, veel korra ette. Me panime ette, et asendada määratlus "seitsmeks päevaks" määratlusega "kolmeks kuuks" ja lisada veel lauseosa "vajalik toit temale ja tema lähedastele" ning mõiste "seemnevili". See oli meie ettepanek sellel teemal.

Seda toetas ka Eesti Naisühenduste Ümarlaua seisukoht. Ma loen mõne olulisema osa ette. "Meile tekitab muret eelkõige eelnõuga loodav võimalus hakata riigikaitse vajadusteks kodudest võõrandama toiduaineid, jättes peredele alles vaid nädalase toiduvaru." Arvestades kriitikat, tegime komisjoniga tööd ja formuleerisime selle ümber meie muudatusettepanekuks number 10, mille ma loen teile ka ette. Ehk me jõudsime sinna, et võtame selle ajamääratluse üldse ära. Me põhimõtteliselt ei lähe eraisiku, füüsilise isiku toiduvaru kallale, sest saadavad kogused on väga väikesed ja need ei mõjuta mitte kuidagi riigikaitse kogutulemust ega elanikkonna varustamist toiduainetega. Nii nagu me neljakesi ka oma muudatusettepanekus põhjendasime, siis kohad, kust toiduaineid üldse on võimalik saada, on põllumajandusettevõtjatelt, hulgiettevõtjatelt ja jaekaubandusettevõtjatelt. See on kõik, kust tegelikult sellises koguses toiduaineid, et nad elanikkonna toitmisele mõju avaldaksid, on võimalik saada. Seepärast me formuleerisime selle ümber, lisasime sinna mõiste "füüsilise isikuga" ja jätsime seitsme päeva määratluse välja. Selleni me jõudsime kümnendas ettepanekus.

Nüüd, mis puudutab seemnevilja küsimust, siis seda me praegu siia ei lisanud. Ka algataja vaidles meile [selles küsimuses] lõpuni vastu. Naisühenduste seisukoht oli selline, ma loen selle ette: "Loogiline oleks, et seadus säilitaks maainimestele toimetulekuvõimalused kuni järgmise saagini, nagu see on olnud seni, st sundvõõrandada ei tohiks lisaks toiduainetele ka seemet, loomasööta jm hädavajalikku." Selle kohta ütleks niipalju, et komisjonis me seda küll nii põhjalikult ei käsitlenud, aga lihtsalt ajaloolise tõe huvides: vabadussõja ajal, 1919. aasta talvel me tegelikult võõrandasime nii seemnevilja kui ka söödavilja ehk kaera koos hobustega, kes rekvireeriti. Osalt sõime seemnevilja ka seetõttu, et kuna Saksa okupatsiooni lõpus Saksa okupatsiooni[väed] vedasid vilja Saksamaale ja punavägi okupeeris osa riigist, kus nad rakendasid röövmajandust, siis 1918. ja 1919. aasta talvel me sõime osa seemneviljast ära. See asendati hiljem niiviisi, et Ühendriikide abiga ja osalt ka teiste liitlaste käest ostes see viljavaru kompenseeriti ja kohalike omavalitsuste kaudu jagati inimestele tagasi, et nad saaksid 1919. aasta kevadel külvata. Nii see toimus. See toimus kõik kohalike omavalitsuste jõududega, kasutades tsaariaegseid seadusi.

Me ei saa teoreetiliselt välistada, et sellist olukorda meil tulevikus ei teki, aga selge on see, et sel juhul peab riik selle seemnevilja pärast kompenseerima, et oleks võimalik külvata, nagu seda ka 1919. aastal tehti. Mainin, et Kaitseressursside Ametil, kes praegu sellega tegeleb oma Tallinna keskkontoris ja Tartu büroos, ei oleks ka mingit praktilist võimekust tegelikult midagi sellist läbi viia. Maakaitseringkondade staapidel ei ole seda ammugi. Võib-olla üksikutel kohalikel omavalitsustel võiks teoreetiliselt olla, aga ma praegu kahtlen ka selles sügavalt. Sellist asja ei oleks lihtsalt praktiliselt võimalik praeguses kontekstis rakendada.

Nii. Nüüd lähen edasi järgmise muudatusettepanekute paketi juurde, mis sisaldas kuut muudatusettepanekut, mille me tegime Kaitseliidu seaduse kohta. Kaks neist puudutasid seda, et eelnõu algataja soovis osa Kaitseliidu ülesandeid riigikaitse ülesannete hulgast välja arvata. Muudatusettepanekute tegijad, meie, ei olnud sellega nõus, sest Kaitseliit on tervikuna riigikaitseline organisatsioon ja selle põhiülesanne on sõjaline riigikaitse, selle toetamine ja ta täidab olulist rolli ka laiapindses riigikaitses. Nii et siin ei ole võimalik Kaitseliidu osade ülesannete kohta lihtsalt öelda, et need ei ole riigikaitse ülesanded, sest Kaitseliit tervikuna on riigikaitseorganisatsioon. Seda käsitlust toetab ka Kaitseliidu vanematekogu seisukoht. Ma tsiteerin: "Ülesannete kategoriseerimine kätkeb endas ohtu nende liigitamiseks tähtsateks ja vähemtähtsateks ning võib mõjutada KaLS § 83’ga ettenähtud eelarvelist tasakaalu." Ehk see võib mõjutada Kaitseliidu rahastamist – kui ülesanne ei ole riigikaitseülesanne, siis sellise ülesande täitmiseks raha ei anta.

Samas, me pakkusime muudatusettepanekute tegijatena Kaitseliidule juurde neli ülesannet, mida Kaitseliit praegu tegelikkuses juba täidab. Ma loen need ülesanded ette, mida me pakkusime, mida Kaitseliit tegelikkuses praegu ka teeb. Kaitseliit teostab maakaitset. Maakaitsega on selline lugu, et maakaitseringkondade staapidesse ei ole Kaitseväel panustada, ta ei komandeeri sinna inimesi, see toimib praegu puhtalt Kaitseliidu najal. Ka maakaitseüksused on kõik Kaitseliidu-põhised. Kaitseväel on maaväe osas sisuliselt kaks brigaadi. Kaitseliidu üksused on praktiliselt kõik Kaitseliidu-põhised hetkel, see on see reaalsus, kus me praegu oleme. Loomulikult, maakaitse kõigi ülesannete täitmiseks, näiteks kas või Tallinna kaitsmiseks, ei ole piisav. Kaitseliit ei suudaks kõiki neid ülesandeid, mida maakaitse peaks tegema, täita. Aga nagu ma ütlesin, de facto on praegu nii, Kaitseliit tegeleb sellega ja Kaitsevägi sellega rahuajal ei tegele. Siis pakkusime veel, et ta organiseerib põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele vastupanu osutamist ja korraldab vastupanu riigi ajutiselt okupeeritud aladel, mida Kaitseliit ka teeks. Samamoodi, et ta toetab Kaitseväge sõjaaja üksuste formeerimise läbiviimisel, mida Kaitseliit de facto teeb, ning annab ja korraldab sõjalist väljaõpet, mida ta ka teeb.

Kaitseliidu keskjuhatuse seisukoht, võtan siit samuti tsitaadi – ma saan ka aru, miks Kaitseliidu keskjuhatuse seisukoht ei toetanud meie seisukohta – ja loen selle ette. "Kaitseliidul puudub pädevus täita täitevvõimule pandud ülesandeid. Eelkõige puudub Kaitseliidul pädevus täita riigi tuumikfunktsioone, mille hulka ilmselgelt kuulub riigi sõjalise kaitse teostamine ja sõjalise vastupanu osutamise korraldamine. Vabatahtlikkusel põhinevat organisatsiooni ei saa panna vastutama riigi tuumikfunktsioonide eest, kuna vabatahtlik liikmeskond ei ole püsiv struktuur. Küll aga saab sellele organisatsioonile panna ülesandeks liikmete organiseerimist, õpetamist ja nende osalemist riigikaitse jaoks oluliste ülesannete täitmisel." Ehk Kaitseliit ei ole täies mahus kogu maakaitset valmis enda peale võtma, kui hästi lihtsalt rääkida.

Edasi minnes, me jõudsimegi komisjonis kompromissini, et jätame kõik, mis puudutab Kaitseliidu seadust, praegu siit välja. Ehk tegelikult me valmisoleku seaduse [menetlemise] käigus või pärast seda, kas selles koosseisus või järgmises, peame nagunii selle teema juurde tagasi pöörduma, kui palju ja kes lõpuks maakaitset teeb ja kuhu me need ülesanded täpselt kirja paneme. On selge, et vahepealne jõukohase riigikaitse kontseptsioon praeguses julgeolekuolukorras ei tööta. Me peame seda parandama.

Nii. Siis oli paar küsimust, kus me algatajaga muudatusettepanekute suhtes konsensusele ei jõudnud. Need puudutasid demobilisatsiooni mõistet, mida me tahtsime täpsustada, et demobilisatsioon on mobilisatsioonile vastupidine mõiste ja me anname kõik selle, mis me oleme tsiviilsektorist võtnud, tsiviilsektorile tagasi, kui see on lõppenud. Praegu see formuleering ei läinud läbi. Teine muudatusettepanek, mille me neljakesi tegime ja mis ei läinud läbi, oli isikuandmete töötlemise küsimus. Me põhjendasime seda sellega, et mobilisatsiooni keskregistril ja tsiviiltoetuse registril ei ole liigseid andmeid vaja, nad ei suuda neid ka töödelda, nad ei ole päris julgeolekuasutus. Selleks, et neid sundkoormisi teha, neil ei ole vaja midagi üleliigset teha ja nad ka ei suuda seda tegelikult teha. Aga see jäi praegu arvestamata.

Oli mitmeid ettepanekuid, mis puudutasid selle eelnõu vormilisi külgi ja teatud vormilisi parandusi, mis kõik võeti arvesse. Vaidlused, ütleksin niiviisi, olid elavad, aga me töötasime selles suunas, et leida algatajaga koos lahendused, kompromissid ja konsensuse ka nendes küsimustes, kus meil ei ole veel ühist meelt ja kus on vaja edasi töötada. Me fikseerisime need ja nendega läheme ka edasi. Siis muidugi keeletoimetaja ja algataja esindajatega kooskõlastatult tegi riigikaitsekomisjon eelnõus ka mitmeid keelelisi ja tehnilisi täpsustusi. Eelnõu teksti viidud keelelised ja tehnilised täpsustused ning juhtivkomisjoni arvestatud muudatused on alla joonitud.

Nüüd menetluslikud otsused ja ettepanekud. Oma käesoleva aasta 18. jaanuari istungil otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 9. veebruariks. Riigikogu juhatuse ettepanekul tõsteti arutelu tänaseks. Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon käesoleva aasta 18. jaanuari istungil konsensusega teha Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Tänan!

10:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja kolleegidel on mõned küsimused. Andres Metsoja alustab. Palun!

10:25 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud komisjoni aseesimees Leo Kunnas! Minu küsimus puudutab seda muudatusettepanekut, milles te komisjonis justkui üksmeelt ei leidnud: see puudutab mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning selles lõigus sundkasutusse võetud sõidukeid ja muud vara. Minu küsimus tuleb osundusena ka eilsest arutlusest Ukraina kontekstis, kus olukord on keeruline. Kui me püüame [ette] kujutada Eesti riiki olukorras, kus meil ongi mobilisatsioon välja kuulutatud, siis tegelikult tuleb jooksvalt tagada ka riigi majanduse toimimine. Kuidas ikkagi on lahendatud küsimus, et vara, mis võetakse riigi teatud ülesannete täitmiseks julgeoleku eesmärgil kasutusse, jõuaks tagasi põllumehele või ehitajale? Kuidas see on lahendatud antud hetkel?

10:26 Leo Kunnas

See oligi üllatavalt üks suuremaid vaidluspunkte. Mida me selle nelja liikme muudatusettepanekus taotlesime? Me püüdsime seal formuleerida seda mõistet, kuna demobilisatsioon mõistena on ka põhiseaduses lausa kirjas, et Riigikogu kuulutab välja mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni. Loomulikult põhiseadus ei anna selleks mingit definitsiooni. Me peaks selle definitsiooni saama võimalikult hästi ja täpselt seadustesse kirja. Me pakkusime välja sellise määratluse: "Demobilisatsiooni käigus lõpetatakse isiku valduses oleva asja sundkasutusse võtmine või sundvõõrandamine ja töökohustuse rakendamine, riigivara valitsemise üleandmine ja ajutisse kasutusse võtmine ning riigikaitseülesannetega asutus ja isik asub täitma oma riigikaitseülesandeid mobilisatsiooni väljakuulutamisele eelnenud mahus." See iseenesest on väga loogiline põhjendus, mis me välja pakkusime.

Vaidluspunkt, mis meil algatajaga oli, [oli see, et] algataja seisukoha järgi me võime teatud hulka vara vajada ka demobilisatsiooni enda läbiviimiseks. See on kahtlemata ka õige seisukoht, aga väitluste käigus me püüdsimegi selgitada – meie, neli muudatusettepaneku esitajat –, et jah, aga demobilisatsiooni mõte ongi ju see, et kõik, mis me oleme tsiviilsektorist võtnud, ja kui Riigikogu määrab mingi tähtaja, mis päevaks see peab olema lõppenud, siis selleks päevaks see vara peab olema kõik tagasi jõudnud ja nii see peaks olema expressis verbis kirjas. Meil oli elav väitlus sellel teemal ja algataja jäi siin oma seisukohale, et selleks, et demobilisatsiooni ikkagi käigus hoida ja see võimalus säiliks, siis me kasutame seal riigi vara, et sellist määratlust siia praegu ei tuleks.

Siin oli veel see, et me põhjendasime seda ka, et jah, kui näiteks pärast seda on vaja säilitada veel kõrgendatud sõjalist valmisolekut ja on teatud üksused, keda veel ei demobiliseerita, siis loomulikult ka nende üksuste tarbeks võetud vara jääb nende käsutusse seniks, kuni valmidus langeb tavalisele tasemele. Seda me ka põhjendasime, aga paraku jäi see nii, sest me ilmselt ei suutnud piisavalt põhjendada seda. Mul ei ole ka tegelikkuses head vastust, mis siis praktikas hakkaks juhtuma.

Loomulikult, kui me suudame mobilisatsiooni korraldada ja sellest sõjast niiviisi välja tulla, et me oleme sellises seisus, et me saame demobilisatsiooni läbi viia ja olukord võimaldab seda, siis me ilmselt suudame teha seda ka siis, kui meil ei ole kõige täpsemaid ja paremaid juriidilisi määratlusi. Aga sellegipoolest me oleks võinud selle niiviisi siia kirja saada, aga praegu see nii ei läinud.

10:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Alar Laneman, palun!

10:30 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Toiduvarude ja seemnevilja küsimus oli ka väga elava arutelu all. Milline võiks olla tee edasi, et see küsimus saaks hea lahenduse, mis vastab elanikkonna kaitse ja elutegevuse tagamise huvidele? Millised need perspektiivid on?

10:30 Leo Kunnas

Jaa, ma püüdsin seda ajaloolist pretsedenti siin avada. Tõesti, 1918. ja 1919. aasta talvel me rekvireerisime ja sõime ära osa seemneviljast, mille me [pärast] andsime tagasi. Selline juhtum on meil ajaloos olnud. Kas seda uuesti vaja läheb? Mul on seda raske öelda. Tulevikusõda on selline, et ükski ennustus ei pruugi paika pidada. Iseenesest nii selle seemnevilja kui ka söödavilja suhtes [on nii], et naisühendustelt tuli ettepanek, et valmisoleku seaduse käigus me peaks selle teksti ja selle käsitluse veel kord üle vaatama, et kõik osapooled võiksid olla kindlad, et asi on võimalikult täpselt ja selgelt seadusega reguleeritud. Aga nagu ma mainisin, siis Kaitseressursside Ametil praegusel kujul oma Tallinna keskkontori ja Tartu büroo näol ei oleks ka mingit praktilist võimekust olulisi jõupingutusi läbi viia, et elanikkonnale toiduained tagada, kui sõja korral seda peaks vaja minema. Jah, vabadussõja ajal käis see kõik valdade ehk kohalike omavalitsuste kaudu. Ma kardan seda, et praegu enamikul valdadel tegelikult millegi sellise teostamiseks, kui seda tõesti vaja peaks minema, võimekust ei ole. Aga lõpuks on ikkagi see [oluline], kelle kaela see langeb, kui inimesed jäävad hätta ja nälga – paratamatult langeb see kohalike omavalitsuste kaela. Nii see tegelikult on.

10:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Marko Šorin, palun!

10:32 Marko Šorin

Aitäh, istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma eelmise aasta kevadel panin tähele, ilmselt siis, kui see seaduseelnõu nii-öelda liikuma hakkas, et Facebookis päris paljud inimesed ehmatasid valitsuse tegevuse peale ja arvasid, et uus valitsus, mis eelmisel aastal tegevusse astus, hakkab maastureid inimestelt ära võtma. Teie kui pikaaegne Kaitseväega seotud inimene kinnitage, et rekvireerimine on küllaltki tavapärane asi sõjapidamise puhul. Ja võib-olla täpsustate ka seda, et rekvireerimine on võimalik ikka siis, kui mobilisatsioon on välja kuulutatud, mitte nii, et Kaitsevägi läheb näiteks täna kellelegi koju ja võtab maasturi üle. Võib-olla kommenteerite seda rekvireerimise teemat natukene.

10:33 Leo Kunnas

Jah. Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi ei saa täna, kui meil ei ole sõjalist valmisolekut tõstetud või kõrgendatud, meil ei ole sõjaseisukorda välja kuulutatud, midagi teha. Esimene olukord, kus seda saab hakata tegema, on valmiduse tõstmine ehk siis, kui Vabariigi Valitsus otsustab tõsta sõjalise valmisoleku tasemele "kõrgendatud" ja meie siin Riigikogus selle otsuse kinnitame. See on see moment, millest alates Kaitseressursside Amet saab hakata seda tegema. Ja loomulikult sõjaseisukorra ajal, kui on välja kuulutatud sõjaseisukord ja mobilisatsioon, siis saab seda hakata tegema, Kaitseressursside Amet saab seda jätkata ja Kaitsevägi saab seda põhimõtteliselt teha ka otse. Need on need tingimused, millal seda teha saab. See seadus ei ole tõesti tavaolukorras rakendatav.

10:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun!

10:34 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Minu küsimus on ka natuke selle sööda- ja seemnevilja kohta. Kui me teeme otsuse, siis peab olema ka teadmine, mis saab edasi. Ma väga loodan, et sellist situatsiooni meil mitte kunagi ei tule, aga kas te arutasite ka seda, mis saab siis, kui tõesti tekib selline olukord? Ma saan aru, et peredel on seitsme päeva toiduvaru. Maal on nagunii väga vähe inimesi, tolleks ajaks võib-olla neid enam ei olegi seal eriti. Aga mis siis seitsme päeva pärast nendega saab, kui seemnevilja ei ole, uut saaki ei tule? Söödaviljaga on niimoodi, et kui see rekvireeritakse, siis loomad tuleb kas tappa või lähevad metsa, kui suvi on. Aga kas te arutasite ka seda, mis siis saab, kui tekib selline situatsioon? Kuidas siis käitutakse? Mis nendest inimestest saab, mis üldse ka linnainimestest saab?

10:35 Leo Kunnas

Jaa, sellepärast me selle seitsme päeva klausli üldse välja võtsimegi. Meil ei ole nüüd selle redaktsiooni järgi, mis me loodetavasti vastu võtame, ajalist piirangut. Füüsilise isiku toiduvaru kallale põhimõtteliselt Kaitseväe [toitmise] või mingil muul eesmärgil ei saa minna. Põhimõtteliselt mitte. Me julgustame sellega inimesi koguma ise endale kriisivarusid nii palju, kui nad suudavad. Kui meil riigi võimekus on nii suur, nagu ta on – riik on teatavasti üsna õhuke –, siis peab inimesi julgustama tegema asju, mida riik ei ole võimeline tegema.

Aga kui see olukord peaks tekkima? Ma olen muidugi raamatus "Sõda 2023" punases stsenaariumis seda ka kirjeldanud, et on hüpoteetiline sõjasituatsioon, kus toiduainete saadavus Tallinnas on nii väike, et see lähebki normeerimisele kuni 300 grammini päevas ehk süüaksegi kõik praktiliselt ära. Ma toon ikka sedasama vabadussõjaaegset näidet, kui see tegelikult juhtuski. 1918–1919 talvel me olime olukorras, kus me sõime osa seemneviljast lihtsalt ära, sest süüa polnud, sõime osa karjast ära. Söödavilja sõid hobused ära, kes olid rindel, ja ma ei tea, kuskile seda võib-olla [veel viidi]. Siis see juhtus. Aga kuidas see lahendati? Oligi nii, et riik intensiivselt otsis lahendusi ning taotles abi ja laene, mille tulemusel näiteks Ameerika Ühendriigid toimetasid enne külviaega siia kümneid tuhandeid tonne vilja, mida kohalike omavalitsuste kaudu jagati neile talunikele, kelle käest vilja oli võetud ja keda ka punased olid röövinud. Niiviisi see tollal juhtus. 

Üsna dramaatiline situatsioon, loodame, et nii dramaatiliseks ei lähe. Aga loomulikult, seda ei saa välistada, et kui tõesti läheb selleni, et tuleb seemnevilja võtta, kui riik jääb püsima, siis riik peab tegema kõik selleks – tänapäeval on maailmas viljavarud ju palju suuremad, on humanitaarabi, kõik muud võimalused, laenude võimalused –, et talunikud saaksid selle vilja organiseeritult tagasi, kui me tõesti selleni peaksime jõudma. Ega ma siin muud paremat praegu nagu hetkel selle selgituseks ei oskagi öelda. Aga loomulikult, meie kohus ongi nii komisjonis kui ka suures saalis need asjad kõik hüpoteetiliselt läbi mõelda, sest need seadused ju peakski sisaldama seda praktikat, kuidas asjad peaksid olema ja kuidas me soovime neid näha, et need probleemid lahendada.

10:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

10:38 Andres Metsoja

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma tahaksin ka rekvireerimisega jätkata, küll mitte toidu kontekstis, vaid varade ja sõidukite kontekstis. Hetkel ma saan aru, et nimekirja arvamine käib ja me seda õigusruumi seome tervikuks, millist tehnikat me vajame teatud olukordades. Seda me teeme nii, et me teavitama omanikku. Aga ma lähen selle õiguskindluse juurde. Kui me lõpetame mingi teatud olukorra, demobiliseerime ja me jätame ikkagi õiguse olla valmiduses ehk tegelikult seda tehnikat tagasi ei pea andma, siis see tehnika kuskil seisab. On kevadine aeg, põllumehel on vaja külvata, aga ta ei saa seda teha. Hullem olukord on see, kui see tehnika on hävinud. Kuidas need lahendused õigusruumis tagatakse? Kas kompenseeritakse? Millal või kuidas see tehnika jõuab lõppude lõpuks tagasi omanikuni?

10:39 Leo Kunnas

Siin seaduses nüüd õnneks on küll see põhimõte fikseeritud, et kõik tuleb tagasi anda, võrdväärselt kompenseerida või mõistlikult hüvitada. Need põhimõtted on õnneks siia sisse pandud. Aga sellesama demobilisatsiooni küsimuses mul tegelikult ei ole sulle head vastust, sest me ei ole seda üheselt fikseerinud siin praegu, mida me ka oma muudatusettepanekuga tahtsime teha. Et jah, demobilisatsioon ongi see protsess, mis lõpetab mobilisatsiooni, ja kõik, mis me oleme tsiviilsektorist võtnud, antakse neile tagasi ja siin oleks see juriidiline kindlus. Loomulikult, kui see ei ole nii fikseeritud, siis tegelikult meil seda, ma olen sunnitud ausalt vastama, juriidilist kindlust sada protsenti ei ole. Ega me ju neid ettepanekuid ei teinud niisama, need on puhtalt tehnilised, need on puhtalt sisulised ettepanekud, neil ei ole maailmavaatega mingit pistmist. Me tegime seda koosmeeles eri fraktsioonide saadikutega. Need on puhtalt tehnilised küsimused, mis tegelikult vastust vajavad. Ja tegelikult algatajaga, ma ju küsisin seda ka algataja käest, me arutasime seda ja me ei saanud sellist sada protsenti rahuldavat vastust.

10:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Alar Laneman, palun! 

10:41 Alar Laneman

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Jätkaks sellesama demobilisatsiooni teemaga. Minu tähelepanek oli selline, et algataja – seda oli näha ka aruteludes – fookus oli pigem mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni riigikaitselistel aspektidel, aga demobilisatsiooni puhul on, nagu eelnev küsija õigesti märkis, majanduse uuesti käimasaamine peamine fookus. Kas tulevikus oleks otstarbekas rohkem kaasata näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja selle valdkonna inimesi? Äärmiselt oluline on peale seda häda ja demobilisatsiooni saada majandus uuesti käima.

10:41 Leo Kunnas

Jaa. Siin selgelt Kaitseministeeriumi esindaja ja Kaitseväe esindaja kaitsesid puhtalt sõjalise vajaduse vaatepunktist seda üsna hästi, ütleks niiviisi. Aga sa tõid õigesti välja, et siin on ka teine vaatepunkt ehk riik ja riigi majanduse funktsioneerimine. Meil väitlusteema oligi see, et jah, lihtsalt see moment, kui me demobilisatsiooni välja kuulutame, siis olukorrahinnang peab meil olema adekvaatne ja olukorrale vastav. Loomulikult me ei saa demobilisatsiooni välja kuulutada, kui meil ei ole selleks sõjalisi eeldusi, meil sõjaline olukord seda ei võimalda. Aga loomulikult, ma tõin ka välja sellessamas oma vastuväites, et hästi, kas te tahate öelda, et siis pärast demobilisatsiooni on veel mingi demobilisatsiooni järeldemobilisatsioon. Selles mõttes meil ju ei ole sellist määratlust. Jah, siin riigi tervikliku toimimise ja majanduse seisukohast ei ole see küsimus lõpuni lahendatud ja me kindlasti peame valmisoleku seaduse juures veel kord selle mõiste juurde paratamatult tagasi pöörduma.

10:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

10:43 Henn Põlluaas

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Ma vaatan neid muudatusettepanekuid, siin on järjest jäetud need arvestamata ja kahjuks ei saa me neid siin saalis ka hääletamisele panna. Need ettepanekud, mis puudutasid Kaitseliidu ülesandeid, selle riigikaitselist ja maakaitseülesannet, sõjaväestatud iseloomu ja nii edasi – äkki te natuke räägite sellest, mis põhjusel need ettepanekud ja täpsustused ei leidnud toetust?

10:43 Leo Kunnas

Jaa. See oli kompromiss selles mõttes, et praegu me tegime komisjonis otsuse, et me jätame Kaitseliidu temaatika hetkel üldse kõrvale, läheme selle juurde kas siis valmisoleku seaduse käsitlemisel või jõuame sinna pärast seda, kui see on tehtud. Kaitseliidu keskjuhatuse seisukoht, ma lugesin enne nende seisukoha ka ette, on see, et nad ei ole suutelised neid ülesandeid üksinda täitma ehk siis ei ole suutelised üksi, ilma Kaitseväe üksuste osaluseta lihtsalt maakaitset ära tegema näiteks. See oli see põhjus, miks me jõudsime praegu sellise kompromissini, et meil tuleb tegelikult kogu see jõukohase riigikaitse käsitlus, mis ei vasta praegusele julgeolekuolukorrale, ümber vaadata. Aga me jäime selle juurde – ehk siis neli algatajat, parandan, neli muudatusettepanekute esitajat –, et Kaitseliidu riigikaitseülesandeid ei saa kuidagi vähendada, ei saa osa ülesandeid välja arvata. Kompromiss oli see, et jah, me ei tee seda, aga me praegu ka ei liida siia uusi ülesandeid.

10:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Kunnas, rohkem teile küsimusi ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Esimene muudatusettepanek, esitanud Leo Kunnas, Ants Laaneots, Alar Laneman ja Madis Milling, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata ja see ettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt kodukorra § 106 lõikele 2. Teine muudatusettepanek, esitanud eelloetletud, juhtivkomisjon on arvestanud osaliselt. Kolmas muudatusettepanek, esitanud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Neljas muudatusettepanek, esitanud Leo Kunnas, Ants Laaneots, Alar Laneman ja Madis Milling, arvestatud osaliselt. Viies muudatusettepanek, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kuues muudatusettepanek, esitanud Leo Kunnas, Ants Laaneots, Alar Laneman ja Madis Milling, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Seitsmes muudatusettepanek, esitanud eelloetletud, arvestatud osaliselt. Kaheksas muudatusettepanek, riigikaitsekomisjonilt, arvestatud täielikult. Üheksas muudatusettepanek, esitanud Leo Kunnas, Ants Laaneots, Alar Laneman ja Madis Milling, juhtivkomisjon arvestanud osaliselt. Kümnes muudatusettepanek, riigikaitsekomisjonilt, arvestatud täielikult.

11. muudatusettepanek, esitanud Leo Kunnas, Ants Laaneots, Alar Laneman ja Madis Milling, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata ja see ei kuulu hääletamisele vastavalt kodukorraseaduse § 106 lõikele 2. 12. muudatusettepanek, Leo Kunnas, Ants Laaneots, Alar Laneman, Madis Milling, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata ja see ei kuulu hääletamisele vastavalt juba eeltoodud paragrahvile. Muudatusettepanek 13, esitanud eelloetletud inimesed, Riigikogu liikmed, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, ja see ei kuulu hääletamisele juba mainitud paragrahvi tõttu. 14. muudatusettepanek, esitanud taas Kunnas, Laaneots, Laneman ja Milling, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, see ei kuulu hääletamisele vastavalt kodukorraseadusele. 15. muudatusettepanek, esitanud Leo Kunnas, Ants Laaneots, Alar Laneman ja Madis Milling, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ja see ei kuulu hääletamisele vastavalt kodukorraseadusele. 16. muudatusettepanek, esitanud samuti Kunnas, Laaneots, Laneman ja Milling, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, ettepanek ei kuulu hääletamisele. 17. muudatusettepanek, selle on samamoodi esitanud juba loetletud inimesed, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata ja see ei kuulu hääletamisele. 18. muudatusettepanek, esitanud riigikaitsekomisjon, arvestatud täielikult. 19. muudatusettepanek, esitanud Kunnas, Laaneots, Laneman ja Milling, juhtivkomisjon ...

Härra Ligi? Kogemata?

10:48 Jürgen Ligi

Jah, see ise hakkab tööle mul siin.

10:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Ta hakkab ikka siis tööle, kui teil sinna iPad või midagi vastu läheb. Või töntsid näpud või midagi. Selles mõttes, ega seal muud põhjust ei ole. Jah, süvariik nii sügaval ei ole.

Nii, 19. muudatusettepanek, esitanud Kunnas, Laaneots, Laneman ja Milling, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. 20. muudatusettepanek on riigikaitsekomisjonilt, arvestatud täielikult. 21. muudatusettepanek, esitajad Kunnas, Laaneots, Laneman ja Milling, arvestatud sisuliselt. Ja 22. muudatusettepanek, esitanud riigikaitsekomisjon, arvestatud täielikult. Oleme muudatusettepanekud kõik läbi vaadanud ja juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 417 teine lugemine lõpetada. Oleme teise lugemise lõpetanud.

Head kolleegid! Tänaseks ette pandud päevakorra oleme kenasti läbi menetlenud. Soovin teile jõudu tööks komisjonides. Kohtume homme kell 12 infotunnis. Istung on lõppenud.

10:49 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee