Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XIV Riigikogu, VII istungjärk, täiskogu istung
Kolmapäev, 26.01.2022, 14:00

Toimetatud

13:57 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu! Alustame VII istungjärgu 3. töönädala kolmapäevast istungit. Nüüd on võimalik Riigikogu liikmetel üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Esimesena on registreerunud Anti Poolamets. Palun!

14:00 Anti Poolamets

Head ametikaaslased! Annan 18 rahvaesindaja nimel üle arupärimise Euroopa Liidu 2015.–2017. aasta rändekava ning Euroopa Komisjoni 2017. aasta üleskutse alusel Eestisse vastu võetud rahvusvahelise kaitse vajadusega välismaalaste kohta. Neid isikuid on küll ainult 213, aga tegemist on justkui fookusgrupiga, kelle toimetulek iseloomustab teisest kultuuriruumist pärit isikute motiive rahvusvahelise kaitse taotlemisel ja nende lõimumist või üldist hakkamasaamist uues olukorras. Teadmine, kuidas ümberpaigutatud ja ümberasustatud isikud Eesti ühiskonda on suutnud lõimuda, annab aluse immigratsiooni‑ ja lõimumispoliitika kujundamiseks. Siseminister on kahes vastuses seda teemat valgustanud, aga paraku on mõned esitatud küsimused jäänud vastamata ning vajalikud on täpsustused. Annan üle.

14:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan! Mihhail Lotman, palun!

14:01 Mihhail Lotman

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Esitan rea saadikute nimel arupärimise kõrghariduse rahastamise kohta. Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ütles 25. jaanuari Vikerraadio saates "Uudis+" ...

14:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Lotman, ma korraks vabandan. Head kolleegid! Mihhail Lotmanil on tihti väga tugev ja võimas hääl, aga ma arvan, et isegi minul läks praegu natuke keeruliseks teda kuulda. Härra Lotman tahaks teile midagi väga olulist öelda. Palun!

14:02 Mihhail Lotman

Jaa, suur osa ajast juba läks. Okei. Nii et Toomas Asser ütles 25. jaanuaril Vikerraadio saates "Uudis+", et ülikoolid ei kirjuta alla riigiga sõlmitavale halduslepingule, kui valitsus ei leia kõrghariduse rahastamiseks täiendavalt vahendeid järgmiseks kolmeks aastaks.

Pärast Isamaa algatatud kõrgharidusreformi tõusis riigipoolne toetus ülikoolidele 1,5%-ni SKT-st. Paraku on see tase tänaseks langenud 1,1%-le. Arvestades viimastel aastatel kasvanud palgaootusi, elukalliduse tõusu ja teisi asjaolusid, tähendab see kõrghariduse alarahastamist. Eesti kõrghariduse kvaliteet ja konkurentsivõime võrreldes teiste riikidega langeb. Sellele vaatamata ei toetanud valitsus ega koalitsioonierakonnad Isamaa fraktsiooni ettepanekuid 2022. aasta riigieelarves suurendada kõrghariduse rahastamist 20 miljoni euro võrra. Seoses sellega on mul siin esitatud neli konkreetset küsimust, mida ma kahjuks ajapuudusel ei jõua ette lugeda.

14:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, aga nende ettelugemise võimalus on siis, kui on arupärimise arutamine. Ivi Eenmaa, kas on protseduuriline küsimus?

14:04 Ivi Eenmaa

Härra juhataja! Võib-olla oleks võimalik kuidagi mikrofone paremini sättida. Selles mõttes, et tegelikult siia keskele ei kuule mitte midagi. (Saalis on sumin.) Igal juhul me ei kuule siia, isegi kui rahvas on saalis vait.

14:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Mul on võib-olla natukene madalam tämber ja ma suudan siin mikrofoni lähedal ka kõvemat häält teha. Kõik, kes te tulete kõnepulti, tõmmake need mikrofonid natuke endale lähemale. Tehniline personal kindlasti jooksvalt jälgib seda. Kui on võimalik juurde keerata, siis me saame natukene juurde keerata, aga lõpmatuseni ei saa keerata. Ehk siiras soovitus: kes tuleb siia ja on natukene vaiksema häälega, ärge peljake neid mikrofone endale lähemale tõmmata. Mart Helme, palun! Aga see ei tähenda, et sumin saalis peaks praegu suuremaks minema. Nii, härra Helme!

14:05 Mart Helme

Hea eesistuja! Mul on täpselt sama teema. See on krooniline, siin taga ei ole lihtsalt kuulda. Peab olema samasugune kõvahäälne isend nagu mina, et oleks üle kogu saali korralikult kuulda. Ja mul on kaks ettepanekut. Ettepanek nr 1 on kogu see helisüsteem uuendamisele panna ja võib-olla ei ole tänapäeval, 21. sajandi 20. aastatel võimatu, et vajaduse korral on meil siin laua peal samuti väike valjuhääldi. See, kes hästi ei kuule, lülitab selle sisse. See käib tegelikult ka infotundide kohta, eriti kui ministrid kobisevad maskide tagant oma juttu.

Ja teine ettepanek on mul korraldada kõikidele Riigikogu liikmetele retoorika- või siis kõnekursused, et kõik õpiksid korralikult valju häälega rääkima ja artikuleerima oma sõnu nii, et need on arusaadavad, mitte oma nina alla pobisetud. Aitäh!

14:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan nende ettepanekute eest! Ma usun, et me kõik 101 oleme siin täpselt sellised, nagu me oleme. Ja ma usun, et see hääl, mis meile on kaasa antud, on ka igalühel eripärane. Ei peagi olema ühesugune, ei pea isend olema, võib täitsa tulla ja rääkida, kuidas häälepaelad on antud.

Aga tõepoolest, ma arvan, et kõige olulisem, härra Helme ja kõik teised, kõige olulisem on see, et kui keegi on puldis, siis me austame seda, kes on puldis, ja oleme saalis tasa. Ma usun, et siis [aitab] ka sellest helisüsteemist, mis siin on. Muuseas, mikrofoni all on igal puldil tegelikult koht, kust samamoodi heli läbi tuleb. Tasub tähele panna ja kuulata, mida siin puldis öeldakse, siis on meil kõigil lihtsam. Ja lihtne, elementaarne viisakus ka. Tarmo Kruusimäe, palun!

14:07 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Teie üleskutse, mis alguses kõlas, kõlas hästi, aga ma palun võib-olla rõhutada, et päris Andres Herkelit ei ole ka mõtet teha. Meenutuseks: eelmises koosseisus terve enda kõne ta neid mikrofone seal reguleeris, mispeale enam ei olnud, mida reguleerida.

14:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Ikka mõistuse piires. Peeter Ernits, palun!

14:07 Peeter Ernits

Hea juhataja! Siin kolleeg Helme ütles, et peaks nagu kõva häälega rääkima. Aga kas teieni on jõudnud kolleeg Ligi seisukoht, et vaikimine on kuld, et kõik on niikuinii juba otsustatud?

14:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle märkuse eest või mõtte eest! Mart Helmel on teine protseduuriline küsimus veel.

14:07 Mart Helme

No täpsustused minu eelmisele sõnavõtule. Esiteks, mul ei ole kaasasündinud selline kõneoskus. Ma olen harjutanud seda ja mul oli ülikoolis 12 aastat võimalik loenguid pidada, mis kindlasti arendas seda, et ma oma kõnelemist reguleerin nii, et kõik, nii väikestes kui suurtes auditooriumites ...

14:08 Aseesimees Hanno Pevkur

On teil küsimus ka?

14:08 Mart Helme

Teine küsimus on see, et ka vaikse häälega võib ebaviisakusi rääkida, nii et viisakus ei puutu siin üldse asjasse. Ja kolmas on ikkagi see, et ettepanek eelkõige oli kogu meie saali helisüsteem ümber korraldada nii, et iga viimane kui rahvasaadik oleks pingutusteta võimeline jälgima seda, mida saali eesotsas, olgu siis infotunnis või kõnepuldis, räägitakse. See on probleem. See ei ole ainult minu probleem, see on väga paljude, eriti siin tagapool istuvate inimeste probleem. Nii et ma palun juhatusel see teema päevakorda võtta.

14:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan! Jüri Jaanson, palun!

14:08 Jüri Jaanson

Ma saan aru, et seal tagapool ei ole võib-olla hästi kuulda.

14:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Härrased – Jüri, vabandust korraks –, härrastel keskringis, jälle on tekkinud sumin. Härra Sester, härra Michal, härra Ligi, kas ma tohin paluda teie tähelepanu, kuulamaks Jüri Jaansonit? Jüri, ole hea!

14:09 Jüri Jaanson

Jaa, ma võin kõvemini ka rääkida, kui vaja. Aga see sumin – noh, ma ei tea, miks ta seal on. Aga ühesõnaga, ma olen nõus sellega, et seal taga ilmselt seda suminat kostab liigselt ja saadikud kuulevad halvasti. Aga ma tahtsin lihtsalt tähelepanu juhtida sellele, enne kui helisüsteemi vahetada, et juba praegu on võimalik või transkribeeritakse siin saalis kõneldavat ka tekstiliselt ja automaatselt, nii et seda on võimalik igalühel oma arvutist näha. Seda võiks saadikutele meenutada, see aitab kaasa.

14:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Aga põhiline siiski algab sellest, et me oleme viisakad ja lugupidavad kõnepidaja suhtes. Siis me kuuleme päris hästi, ma pakun. Urmas Reinsalu tuleb ja tõestab seda kohe, kas me saame teda kuulda või mitte. Härra Reinsalu!

14:10 Urmas Reinsalu

Räägime asjast. 23 Riigikogu liikme nimel annan üle Riigikogu avalduse "Eesti rahvuslike huvide kohta "Eesmärk 55" kliimapaketi läbirääkimistel" eelnõu. Eesti Vabariigi valitsuse positsioonid, mille ilma sisulise aruteluta kinnitas esmaspäeval Eesti Euroopa Liidu asjade komisjon, ei vasta algatajate hinnangul Eesti rahvuslikele huvidele. Puudub sisuline analüüs mõjude kohta. Need ettepanekud ei ole meie ettevõtluse, tarbijate, koduomanike ja kogu majanduse konkurentsivõime eest seisvad. Tegemist on ülisuure ühiskondliku ja sotsiaal-majandusliku tähendusega algatusega, mis puudutab Euroopa Komisjoni algatatud paketti, seetõttu on parlamentaarsest põhimõttest lähtudes oluline, et neid küsimusi arutab rahvaesindus ja annab oma selge positsiooni selle kohta, millised peavad Eesti huvide eest seisvad seisukohad olema.

Euroopa Liidu kliimapaketis Eesti rahvuslike huvide kaitse toetusrühm kohtus ka väga paljude erinevate huviorganisatsioonidega. See mure ja see sõnum on ühemõtteline: valitsus nendes kinnitatud positsioonides ei seisa Eesti huvide eest piisavalt ja huviorganisatsioonidel, meie ettevõtlusorganisatsioonidel pole arusaama, mis tegelikult nii valitsuse positsioonide järgselt kui ka Euroopa Komisjoni esitatud ettepaneku realiseerimise puhul tegelikult juhtuma hakkab.

Jõudu meile kõigile selle ettepaneku menetlemisel! Aitäh!

14:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii. Paistab, et rohkem kõnesoove ei ole. Järelikult on üks eelnõu ja kaks arupärimist vastu võetud. Ja loomulikult juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt kodu- ja töökorra seadusele. Nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun! 

14:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohale registreerus 74 Riigikogu liiget.


1. 14:13 Looduskaitseseaduse ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (483 SE) esimese lugemise jätkamine

14:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd väike päevakorra täpsustus. Nimelt, eile jäi meil pooleli looduskaitseseaduse ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu 483 arutelu. Algatajad vastasid küsimustele elik Heiki Kranich on oodatud taas kõnetooli. Küsimuste esitamiseks oli eile viimasena registreerunud Tarmo Kruusimäe. Läbirääkimistele oli registreerunud Jevgeni Ossinovski. Nii et kui Jevgeni on olemas, siis ta peab sellega arvestama, kui ei ole, siis on sotsidel vaja leida uus esineja. Härra Kranich, palun! Härra Kruusimäe, teie küsimus, palun!

14:14 Tarmo Kruusimäe

Suur tänu, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ka mina leian, et seadused aja jooksul jäävad jalgu ja oleks vaja parlamentaarset arutelu. Üleeile või eile fraktsioonis olles te arvasite, et see emotsioonide pealt tekkinud müra, mis praegusel hetkel on, teid ei kõiguta. Aga see müra, nüüd, praegusel hetkel on ju näha, ikkagi mingil määral esitajate ridu tõmbab juba koomale. Ja mu küsimus on see. Ma olen kindel, et tegelikult ju koalitsioonil on need hääled juba olemas, ikkagi endine keskkonnaminister ja praegune keskkonnaminister on selle asja algatajad. Te olete mõjuvõimsad inimesed oma fraktsioonides. Seega, teil on see tugi juba olemas. Olen ma õigel teel?

14:15 Heiki Kranich

Kahju küll, aga, härra Tarmo, sa ei ole õigel teel. Nagu sa tead, on see eelnõu esitatud nelja Riigikogu liikme poolt. Kuigi nad kuuluvad nelja eri erakonda, ei ole tegemist erakondade, veel vähem koalitsiooni eelnõuga. Sa ütlesid, et see ažiotaaž, mis selle eelnõu ümber on, mind ei mõjuta. Jah, ma julgen öelda, et etteheited, mis põhinevad valeväidetel – ja seda nad paraku enamasti on –, mind tõepoolest ei kõiguta. Aga mul on kurb näha, et väga paljusid teisi see kõigutab. Sest väga paljud nii etteheidete tegijad kui ka nende etteheidete kuuljad või kuulajad ei ole tegelikult asja olemusse ega eelnõu sisusse süüvinud. Ja sellisel juhul lastakse ennast kõigutada sellisel – mis meil täna on, talv –, sellisel talvisel lõikaval tuulel, mis võib-olla puhub hoopistükkis valest suunast. See on, tsiteerides filmiklassikat, tänapäeva kurblik tõsiasi ja meil tuleb sellega arvestada. 

14:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Marika Tuus-Laul, palun! 

14:17 Marika Tuus-Laul

Aitäh! Hea esineja! Me teame, et Eestimaa mitmekümned organisatsioonid, looduskaitseorganisatsioonid, ja tuhanded eraisikud on vaid paari päevaga ühinenud pöördumisega Eestimaa randade ja kallaste kaitseks ja kutsuvad üles selle eelnõu vastu hääletama. Nad näevad, et selle eelnõuga plaanitakse ehituskeeluvööndi ulatust rannas ja siseveekogude kallastel suurel määral vähendada, mis tähendab pöördumatuid tagajärgi meie loodusele ja loomulikult ka inimeste liikumisele. Kas te ikkagi arvate, et omaniku õigused on eelkõige, ja alles siis tulevad nii-öelda rahva huvid, looduskaitse ja meie kõigi õigus Eestimaale? 

14:17 Heiki Kranich

Aitäh küsimuse eest! Kahjuks teie küsimus lähtub valedest eeldustest. Selge on see, et kui avalikes huvides on vaja mingi piirkond võtta kaitse alla, siis on olukord, kus avalik huvi kaalub väga selgelt üles erahuvi. Seda, mis looduskaitseseaduses oleks vaja tulevikus muuta, mis puudutab riigi ja eraomaniku suhteid, eriti valdkonnas, mis puudutab looduskaitset, seda on vaja täiendavalt reguleerida, et need suhted oleksid paigas. Sellest oli ka eile juttu.

Mis puudutab selle seaduseelnõu eesmärki, millest tihtipeale minnakse mööda, on see, et tegelikult ju ei suurendata mitte eraomaniku õigusi, vaid õigus otsustada selle üle, kuhu ja kas [üldse] võib ehitada, läheb [keskselt organilt] ehk Keskkonnaametilt üle kohalikule omavalitsusele.

Me oleme omavalitsusi küll sõnades kiitnud seda- ja teistpidi, aga kui me räägime reaalsest elust, siis tihtipeale sõidetakse neist lihtsalt üle. Ja selle eelnõu mittemenetlemine näitab ennekõike sügavat umbusku kohalike omavalitsuste vastu ehk siis põhiseaduslikul tasemel sätestatud riigi ülesehitusliku struktuuri vastu.

Mina olen kindlalt seda meelt, et omavalitsusi tuleb rohkem usaldada, ja see eelnõu on üks samm selles suunas, et kohalikul omavalitsusel oleks rohkem õigusi. Siduda see nagu juba ette võimalusega, mida siin tihtipeale traagiliselt väljendatakse, et kohe ehitatakse kõik kohad täis, kohe rannajoon muutub ja nii edasi – see kõik ei vasta tõele. Ka tänase seaduse alusel on pooled Eesti rannad juba täis ehitatud ja tehtud seda täiesti legaalselt kas ministri või hiljem Keskkonnaameti antud erilubade alusel.

Nii et kogu see ažiotaaž seaduseelnõu ümber on, kuidas ma ütlen, illusoorne ja ei vasta tegelikule olukorrale. Nagu eile ka öeldud, täna kehtiv kord tegelikult randade kaitset ei taga, sellepärast et otsustajad on kõrgel ja kaugel. Tegelikult tuleks otsustamise mehhanismi muuta, et sedasama randade kaitset just nimelt kohalike kogukondade huvides juhtida, mitte teha seda puhtalt eemalt, niimoodi for fun.

14:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalvi Kõva, palun! 

14:20 Kalvi Kõva

Aitäh! Mul oli hoopis teine küsimus, aga viimasest vastusest ajendatuna ma küsin niimoodi: head eelnõu algatajad, miks te siis valisite selle tee, et vaikimisi on see lubatud piir 20 meetrit ja kui kohalik omavalitsus arvab, et see peaks olema kaugemal, siis ta sinna 20 meetri piiri peale ehitada ei luba? Miks te siis ei pannud otsustajaks, kui te ütlete, et täna on ta kuskil kaugel, ministeerium või Keskkonnaamet, miks te siis otsustajaks, et lubada lähemale ehitada, ei pannud kohalikku omavalitsust?

14:21 Heiki Kranich

Vabandust, ma ei saanud küsimusest aru. Kas te võiksite korrata?

14:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Ka teise küsimuse aeg on, Kalvi kordab seda teise küsimuse ajal. Hetkel saab sõna Paul Puustusmaa.

14:21 Heiki Kranich

Aga sellisel juhul ma vastan ...

14:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii nagu te aru saite.

14:21 Heiki Kranich

... nii nagu ma aru sain. Et miks me ei kirjutanud seadusesse seda, et kohalik omavalitsus võiks otsustada ka selle 20 meetri sees? Ei, ühesõnaga, 20 meetri sees kohalik omavalitsus otsustada ei saa. Kohalik omavalitsus saab otsustada alates sellest veekaitsevööndist maa poole. Ja see on selles seaduses otseselt kirjas, et seda saabki otsustada kohalik omavalitsus selles ulatuses, mida täna otsustab Keskkonnaamet. See tähendab otsustusõiguse kogukonnale lähemale toomist ja kohalike omavalitsuste õiguste suurendamist. See on selles seaduseelnõus otseselt kirjas. Kui ma midagi valesti mõistsin, siis äkki te saate täpsustada.

14:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

14:22 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, austatud eesistuja! Hea Heiki! Sa ütlesid, et tehtavad etteheited sind ei kõiguta. Samas me teame, et paljusid teisi, ja seda sa ka möönad, et paljusid teisi siin viibivaid saadikuid ja ka tegelikult avalikkust ikkagi need etteheited kõigutavad. Seetõttu ma küsin: millised on sinu arvates kõige raskemad, eksitavamad, võib-olla valelikumad etteheited, mida selle eelnõu kohta siis avalikkusele esitatakse?

14:22 Heiki Kranich

Aitäh! Täpsustuseks: ma ei öelnud, et mind etteheited ei kõiguta. Etteheited, mis põhinevad tegelikkusel, mis vastavad tõele, on alati läbikaalumist väärt. Ja kui sa soovid seda niimoodi tõlgendada, siis need kõigutavad mind. Iseküsimus, kui palju ma kõigun, kas etteheide on põhjendatud või mittepõhjendatud. Aga tihtipeale põhinevad tänased etteheited just valeväidetel.

Ja kui sa ütlesid, et ma peaksin neid loetlema, siis ma loetlesin neid eile ja olen valmis neid ka täna loetlema. Esiteks ... Oh jumal, neid on nii mitu. Kõigepealt see, et rahvale keelatakse randa pääs. Vale! Selle seaduse seletuskirjas on selgelt öeldud: kallasraja regulatsioon ei muutu. Ja see, mis on täna seotud probleemidega seoses kallasrajaga, on tulenenud sellest, et lihtsalt Keskkonnaamet ei täida talle kehtiva seadusega antud õigusi või ei kasuta talle antud õigusi selleks, et tagada ligipääs kallasrajale. See ei ole selle eelnõu teema.

Teine teema: rannad ehitatakse kohe täis ja rannajoon muutub dramaatiliselt. No andke andeks, ütleks ma selle peale. See eelnõu ei tee mitte midagi muud, kui annab otsustusõiguse edasi kohalikule omavalitsusele ja sõltub kohaliku omavalitsuse otsusest, kas kellelgi lubatakse ehitada lähemale, Saaremaal näiteks lähemale kui 200 meetrit. Ja kui see on 180 meetrit, siis nimetada seda dramaatiliseks randade täisehitamiseks oleks nagu selge liialdus.

Pealekauba olen ma täiesti kindel, et kohalikes omavalitsustes baseerub märkimisväärne, silmatorkav osa otsustusprotsessist tervel mõistusel. Ja seda, et nüüd kõik omavalitsused tormavad randu täis ehitama, ka seal, kus see ehitamine on täiesti ebamõistlik, ma ei näe. Suhtumine, mis oli ka Rahandusministeeriumi kirjas, et kohalikel omavalitsustel puudub kompetents, ja kõikide nende etteheitjate põhiline selline leitmotiiv, et kohalikud omavalitsused on nagu rumalad, ahned ja korruptiivsed – ma ei leia, et selline suhtumine on põhjendatud.

Lisaks on räägitud, et kohe hakatakse rannas metsa raiuma, kohe hakatakse kaitsealasid kaotama – mida kõike veel. Väga palju rumalat, tõele mittevastavat juttu on ja see on need inimesed, kes ei ole süvenenud selle eelnõu eesmärkidesse, kes ei ole selle eelnõu teksti ja seletuskirja läbi lugenud, viinud selleni, et inimesed tõepoolest kõiguvad, sellepärast et öeldakse, et kohe tullakse ja tehakse midagi väga palju kurja, ma ei tea, süüakse lapsed ära või mida iganes. Siis inimesel tekib hirm, tõepoolest. Ja lihtsam on reageerida kohe ja igaks juhuks nagu vastu. Olla millegi vastu on ju maru lihtne, selle asemel et võtta kätte neli lehekülge teksti, läbi lugeda, ja issand jumal, sealjuures veel ka ajutegevust kasutada. Nii et väga palju ebatäpsust ja kahjuks ka otsest valet on selle eelnõu kritiseerimisel abiks olnud, et tekitada selline emotsionaalne mull, mis, hea Paul, kindlasti on ka sind kõigutanud.

14:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Heidy Purga, palun!

14:26 Heidy Purga

Suur tänu, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea Heiki! Üks problemaatiline koht selles eelnõus on kohaliku omavalitsuse osa. Nimelt, te olete eelnõu algatajatena öelnud, et see eelnõu või see seadusemuudatus annaks kohalikele omavalitsustele otsustusõigust juurde, võimaldades ehituskeeluvööndi ulatust soovi korral suurendada. Aga siis öeldakse vastasleeri poolt, et tegelikkuses see ju nii ei ole, et kohalikul omavalitsusel on ka praegu õigus läbi planeeringute ehituskeeluvööndi ulatust suurendada ja ka vähendada. Kuidas te seda kommenteerite? Kuspool see õigus siis on või kust see konflikt tuleneb?

14:26 Heiki Kranich

Aitäh! Õigus, nagu tavaliselt, on vahepeal. Kohalikul omavalitsusel võib olla väga palju head tahet planeeringuga näiteks ehituskeeluvööndit vähendada, mis iganes, aga tal ei ole täna otsustusõigust. Täna on see otsustusõigus Keskkonnaametil. Kohalik omavalitsus võib kulutada nii igasugu uuringute kui ka planeeringute koostamise peale nii palju, kui ta tahab, aga Keskkonnaametist tuleb lihtsalt ei. Siis on see raha raisatud ja kohalik omavalitsus võib teha kükke või kätekõverdusi, mitte midagi ei juhtu, kõik jääb nii, nagu on. 

Nii et tõde on vahepeal. Kohalikul omavalitsusel on initsiatiiviõigus, aga tal ei ole otsustusõigust. See eelnõu annaks talle alates veekaitsevööndist selle otsustusõiguse, just nimelt ka kaalutlusõiguse. Nagu ka eile oli jutuks, Eestis on randu väga mitmesuguseid ja on selliseid randu, kus võib-olla ehitamine ei ole praktiline mitte ainult 100, 200, aga võib-olla ka 300–400 meetri peal. On selliseid randu, kus puhtalt kohaliku kogukonna huvides on see, et sinna ei ehitataks. Ja kui keegi marsib valda sisse ja tal on ühel või teisel moel saavutatud siis Keskkonnaametist luba sinna ehitada, siis vallal ei jää mitte midagi muud üle kui käsi laiutada. Ja see inimene ehitab, kas vald seda tahab või mitte. Keskkonnaameti luba on olemas. See on vale lähenemine, otsustuskoht on vale koha peal. See peaks olema kohalikus omavalitsuses.

14:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Marko Torm, palun!

14:28 Marko Torm

Hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kui üldse mingisugune eelnõu tõestab hästi seda, et argumentidega emotsioonide vastu on keeruline saada, siis seda see eelnõu kindlasti teeb. Vaadates ka meedias tegelikult osa huvitatud omavalitsuste [arvamusi], keda see seaduseelnõu võiks puudutada, tundub mulle, et me oleme umbes tagasi samas olukorras, nagu olime omal ajal haldusreformiga. Omavalitsused väga tahtsid otsustusõigust ja keskvalitsus andis neile ühinemise korral õiguse ise määrata, kellega ja millistel tingimustel. Aga kui kätte jõudis aeg hakata kokku leppima valla nimes, sümboolikas ja eeskätt valla keskuses, siis kokku leppida tihtipeale ei suudetud ja taheti, et keskvalitsus ütleks, kellega ja mismoodi. Siin ka nagu see paradigma natuke jookseb läbi. Aga küsimus on pigem sedapidi: kui see eelnõu peaks esimese lugemise läbima, siis milliseid kompromisse ja võib-olla ka täiendusi te eelnõu puhul ette näete?

14:29 Heiki Kranich

Aitäh! Esimene, võib-olla juba hädavajalik muudatus on see, et tegelikult tuleks sellisel juhul selle eelnõu puhul täpsustada teatavat terminoloogiat, mis täna on täpselt samasisuliste punktide puhul looduskaitseseaduses ja veeseaduses erinevad. Ma olen siin näite toonud: üleujutusala ja üleujutusohtlik ala. 

Teine teema on see, et täna on veeseaduses veekaitsevöönd 20 meetrit ja ehituskeeluvöönd taandatakse veekaitsevööndi tasemele. Ma pean täiesti mõistlikuks [arvamust], et see veekaitsevöönd, 20 meetrit mererannast, ei pruugi olla piisav. Ma usun, et võimalik, et see veekaitsevöönd, mis ühtlasi [tähendaks] ka ehituskeeldu, võiks olla laiem. Ma üldse ei välista seda. Kui me räägime sellestsamast HELCOM‑i kokkuleppest, mis on ennekõike suunatud merekaitsele, siis ka selle HELCOM-i kokkuleppe kontekstis võiks veekaitsevööndi suurendamine olla oluline, ja seda mitte ainult mererannal. Ma ei välista seda ka jõgede kallastel, sellepärast et üks olulisi mõjureid Läänemere reostuse seisukohast on just nimelt põllumajandusreostus. Ja põllumajandusreostus ei jookse teps mitte otse merre, vaid selleks on vaja jõgesid, järvesid ja teisi siseveekogusid, kust kaudu lämmastiku- ja fosforireostus peaasjalikult Läänemerre jõuab.

Kindlasti on teisi võimalikke arutelupunkte, näiteks just nimelt see, mis puudutab rannatüüpe. Nagu ma siin olen kirjeldanud, Eestis on väga mitut tüüpi randasid. Ja võimalik, et teatud randade puhul võiks, kui need on defineeritud ... See on jälle omaette teema, sest täna näiteks on veeseaduse järgi üleujutusala või üleujutusohtliku ala piiri määramine keskkonnaministri pädevuses. Kohati on ta seda teinud, kohati ei ole. Seal, kus ta seda teinud ei ole, lähtutakse seaduse järgi ühe meetri kõrgusest samakõrgusjoonest. Võib-olla erinevate randade puhul võib sellesama kõrgusjoone teema samamoodi arutluse all olla. Võib-olla üleujutusohtliku ala puhul me ei räägi mitte ühest meetrist, vaid pooleteisest või kahest meetrist. Võimalik! On randu, eriti Lõuna-Saaremaal, Läänemaal, ka Pärnu kandis, kus vesi võib tõusta kõrgemale kui see üks meeter. Võimalik! See on arutelu koht. Aga selleks, et arutada, peab arutelu algama.

Üks teema, mis on kõlanud, on see, et kui me räägime kallasrajast 10 meetrit, siis sellest on vähe. Võime ka seda arutada. Kui keegi soovib, et kallasrada oleks 10 meetri asemel 20 meetrit, siis minu meelest on see arutelu koht. Kuhu me välja jõuame? Mida see tegelikult tähendab? Kes sellisel juhul, kui tegemist on näiteks riigile kuuluva maaga, tagab selle, et kinni kasvanud veekogude kallastel see kallasraja avatus siiski tagatakse? See ei ole niimoodi nipsust lahendatav asi. See on teema, kus kõik poolt- ja vastuargumendid tuleks läbi kaaluda. Aga nagu ma ütlesin, selleks et jõuda mingisugusele kokkuleppele, tuleb alustada kaalumist. Kui me selle lihtsalt eemale lükkame, ütleme, et oi jumal, me ei taha sellega tegeleda, siis probleemid jäävad.

Kui me täna vaatame Eesti randu ja kaldaid, kui me lähtume ka nendest probleemidest, mis on otseselt seotud inimeste vaba liikumise ja looduskaitsega, siis need probleemid on. Nad ei kao mitte kusagile, kui meie siin pea liiva alla peidame või kui liiva ei ole võtta, siis näiteks siia laua alla peidame. See on meie vastutus selliseid probleeme lahendada. Ja kui me need probleemid lihtsalt kõrvale lükkame, siis me oleme halba tööd teinud. Aga kokkulepped tuleb leida, see on kindel.

14:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

14:33 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mina olen ka selle poolt, et ajale jalgu jäänud seadused tuleb üle vaadata. Küll aga ma ütlen, et minul on väheke rohkem usku Keskkonnaametisse, kuigi teie võib-olla teate seda asutust vähe rohkem. Aga mul puudub absoluutselt usk Tallinna linna. Põlise tallinlasena on mul Tallinna Linnavalitsuse ja linnavolikogu suhtes – no pigem ikka linnavalitsuse suhtes – usalduskrediit juba ammu otsa saanud ja ma arvan, et võib-olla ka enamusel teistel inimestel. Kümme aastat tagasi siis tuli see võimalus, et Riigikontroll saab suuremate omavalitsuste üle järelevalvet teha. Ma küsiksin, et hirme maha võtta ja et inimesed teaksid: komisjon saab ju iga hetk jätta selle kuskile lauasahtlisse, [asja nagu] arutatakse, või siis saab katkestada teise lugemise.

14:35 Heiki Kranich

Kõigepealt peab eelnõu läbima esimese lugemise, siis saab seda teemat arutada, siis jõuab ta teisele lugemisele. Kui kaugele me sellisel juhul oleme jõudnud – ma ei välista, et ka teine lugemine tuleks katkestada.

Aga ühes küsimuses ma ei tahaks nõus olla. Te taandate kogu selle teema enda umbusule Tallinna linna valitsemise suhtes. Ma olen küll Tallinna elanik, aga peab tunnistama, et mul nagu Tallinna linnavõimuga vahetuid kokkupuuteid väga palju ei ole, ja seetõttu ei oska ma olla ei teie poolt ega vastu selles teie Tallinna linna puudutavas umbusu küsimuses. Aga mul on väga selge usk sellesse, et näiteks Haapsalu, Pärnu, Tartu ja väga paljude teiste kohalike omavalitsuste juhtimise puhul ei ole põhjust seda laadi hirmu tunda, mida teie tunnete Tallinnas.

14:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun!

14:35 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Meil on ikkagi tõsine probleem omavalitsustes korruptsiooniving, mis ikka ja jälle lõkkele lööb. Need tukid löövad lõkkele ja levitavad õudsat korruptsioonilõhna. Tihtipeale istuvad KOV‑ides ettevõtjad, kelle käpik[nukuks] on pool volikogu, ja suruvad oma tahte ikka läbi. Nad üldse aktiveeruvad ainult siis, kui nende huvid on mängus. No võtame Rakvere näite. Isamaa ja Keskerakonna lahkel loal istus abilinnapea kohal korruptsioonis süüdi mõistetud persoon. No mida siis sealt oodata, eks ole? Ainult seda, et ühel hetkel tõuseb korruptsiooniving jälle üles. KOV‑ides on tihtipeale tolerants korruptsiooni suhtes väga [suur] ja midagi tõsist ei toimu, vaid käsi peseb kätt. Ja lõpuks on ikkagi nii, et kellegi huvides ehitatakse rannad täis. Kuidas seda olukorda lahendada?

14:37 Heiki Kranich

Punkt üks: kahjuks käis teie küsimuses läbi jälle see, et ehitatakse rannad täis. Ma ei ole üldse kindel, et omavalitsustes seda laadi igatsust – ilmtingimata kogu oma kodune ja kogukondlik keskkond ümber kujundada – üldse olemas on.

Mis puudutab korruptsiooni ühes või teises omavalitsuses, siis mina ei ole see inimene, kes oskaks seda teemat kommenteerida. Siin oli umbusku Tallinna linna suhtes, teie ilmutate umbusku Rakvere linna suhtes. Jällegi, paraku tõesti ainult 100 kilomeetrit Tallinnast, aga informatsiooni selle kohta, missugused on probleemid Rakvere linnas, mina siin teiega kahjuks jagada ei saa. Ma ei ole sellest, mis Rakveres toimub, piisavalt teadlik. Kindlasti on siin inimesi, kes oskavad Rakvere linna olukorra kohta rohkem öelda.

Aga jällegi, tulles tagasi [eelnõu] juurde, me peaksime siiski lähtuma sellest, et õigus otsustada on sellel tasemel, kus see on mõistlik. Ja kui keegi rikub häid tavasid, põhimõtteid, mis on väärt järgimist, või seadust, siis selle jaoks on meil seadusandlus – ja hoopis teine, mitte looduskaitset reguleeriv seadusandlus, vaid tihtipeale kriminaalõigust puudutav seadusandlus, mille alusel sellised inimesed loodetavasti vastutusele võetakse ja neile ka vastavalt teenitule mõõdetakse.

Võtta mõni negatiivne näide kõige selle juures aluseks, kui kujundatakse kogu riiki – minu arvates ei vii see meid edasi. See oleks umbes sama hea, kui me vaatame ühte või teist asja, mis on juhtunud, ja juhtunud on Eesti Vabariigis rohkem kui 30 aasta jooksul üht koma teist. Me ei saa lähtuda ainult sellest, mis on negatiivne, vaid peame lähtuma ka sellest, mis on positiivne. Me ei saa riiki juhtida nii, et me vaatame ainult tahavaatepeeglisse. Niimoodi riiki juhtides võime vastu puud sõita. Selleks, et riiki juhtida, tuleb vaadata ennekõike ette. See, mis on tahavaatepeeglis, tuleb kindlasti meelde jätta, sellest tuleb kindlasti õppida, aga edasi viib meid ettepoole vaatamine, mitte minevikku kinnijäämine. Mina usaldaksin kohalikke omavalitsusi ja üksikute näidete peale suurt maja ehitada ei prooviks.

14:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalvi Kõva, palun! 

14:39 Kalvi Kõva

Aitüma! Hea Heiki! Ma proovin nüüd teisest nurgast. Ma püüan aru saada, miks te seda seadust teete. Et sinna randa saaks ehitada paadikuuri, silda – seda luba ei pea küsima kuskilt kaugelt Keskkonnaametist või ministeeriumist, vaid seda saab kohalik omavalitsus ise otsustada.

Nüüd, võtame tänase seaduse lähtepositsiooni, et ehituskeeluvöönd on 200 meetrit. Kas te algatajatena kaalusite ka seda varianti, et me mitte ei nihuta ehituskeeluvööndi alla 20 peale, vaid lähtepositsioon jääb samaks, aga selle loa andmisel tuleb suurem õigus kohalikule omavalitsusele, [kes otsustab], kas tohib seda ehitada lähemale või mitte, mitte ei küsita seda Keskkonnaametist või ministeeriumist. Teatud rajatiste puhul on see otsustusõigus rohkem kohalike omavalitsuste käes, aga ehituskeeluvöönd on ikka 200 meetrit vaikimisi või kirjutatud seadusesse. 

14:40 Heiki Kranich

Aitäh! Küsimus sedapuhku äärmiselt arusaadav. Siin tuleb vaadata erinevaid seadusi koosmõjus. Juba täna väljastab projekteerimistingimused vastavalt ehitusseadustikule kohalik omavalitsus. Ehitusloa annab samamoodi kohalik omavalitsus. Ta ei saa seda teha puhtalt seetõttu sellessamas 200 meetri vööndis, et sellele peab olema ka Keskkonnaameti heakskiit.

Juhul kui me taandame sellesama ehituskeeluvööndi veekaitsevööndi tasemele, siis tegelikult kaob ära see Keskkonnaameti heakskiidu vajadus juhul, kui kohalik omavalitsus on selles otsuses kindel. Nimetada seda veel eraldi ehituskeeluvööndiks oleks selline puhas mimikri, sest sisuliselt on ka täna ülejäänud kohaliku omavalitsuse territooriumil seesama otsustusõigus kohalikul omavalitsusel. Lihtsalt kohaliku omavalitsuse õigust laiendatakse. Ja sätestada seal veel eraldi mingisugust vööndit või mida iganes – see oleks teesklus, sellel ei oleks sisu.

Aga põhimõtteliselt oleks see sama, mida te oma küsimuses ette panite. Jah, sellelsamal alal kohalike omavalitsuste õigused suurenevad, lihtsalt seda ei pea enam nimetama ehituskeeluvööndiks. Ehituskeeluvööndi sisu sellisel juhul lihtsalt kaob ja see taandub veekaitsevööndi piiri peale. Aga nagu ma ütlesin, kui lai see veekaitsevöönd on, mis veeseaduses määratakse, see võiks olla arutelu objekt.

14:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Valdo Randpere, palun! 

14:42 Valdo Randpere

Lugupeetud ettekandja! Hea koosoleku juhataja! Mul on selline küsimus. Kuna see debatt siin on väga pikaks läinud, võib-olla seda on juba küsitud – tunnistan ausalt, ma ei ole kogu läbirääkimisi või kogu ettekannet põhjalikult jälginud. Aga tahaks küsida, kas sa selle eelnõu ettevalmistamise käigus vaatasid ka mingit rahvusvahelist kogemust – võib-olla siin naabrite juurest, põhja poolt, soomlased, rootslased. Kuidas nemad on lahendanud? Ma saan aru, et neil on teistsugune kallas, seal on graniit ja värgid ja võib-olla ei pea kartma seda, et kallas ära uhutakse. Neil võib olla teistmoodi natukene see lahendatud. Aga sellegipoolest, ka seda meeles pidades, on sul mingi rahvusvaheline võrdlus või me leiutame tõesti neid regulatsioone täiesti omapäi?

14:43 Heiki Kranich

Me ei leiuta mitte midagi omapäi. Ma eeldan, et meri ei ole sulle võõras, sa oled meritsi jõudnud ka Soome ja Rootsi ja Rootsi peaks olema sulle ju ka teistpidi tuttav. Seda, mismoodi on välja kujunenud praktika nendes riikides, me oleme ju näinud. Ja rääkida sellest, et soomlased ja rootslased, kes praktiliselt nii-öelda jalad vette on mitmeid oma maju ja suvilaid ehitanud, on kuidagi teistsugused kui eestlased ja et eestlased on ühed erakordsed risustajad ja nende esimene eesmärk on otsekohe hakata Läänemerd reostama – ma arvan, et sellisel suhtumisel ei ole põhjust. Lähtume praktikast. Ja praktika on seal niisugune ja ma ei näe põhjust, miks meie praktika ei võiks olla mõistuspärastes piirides nende omaga sarnane. Me ju seame neid endale eeskujuks väga paljuski. Lähtume siis sellest, õpime nende käest.

14:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

14:44 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus on sihuke pehmepoolsem, aga riigi vaatest on see väga oluline. Kui vaadata viimaseid uuringuid, OECD uuringut, millele ma tuginen, siis seal on öeldud, et Soomes elavad inimesed on maailma kõige õnnelikumad. Kui me vaatame Soomet, siis alati on kuidagi hästi nunnu seal sõita ja mõelda, et kui armas, kõik mökki'd on nii vee ääres. Kas tõesti võib olla see üks põhjus, et inimesed on õnnelikud? Teie kui eelnõu algataja, kuidas võiks teie arvates see eelnõu mõjutada Eesti inimeste õnnelikkust?

14:45 Heiki Kranich

Aitäh! Vaat see oli nüüd paras pähkel. Mina ei oska täpselt öelda, mis teeb inimese õnnelikuks. Ma tean, mis teeb mind õnnelikuks. Ütleme, et mere ääres maja omamine ei tee mind õnnelikumaks ega õnnetumaks, seda enam, et seda mul ei ole. Ei ole plaanis kah. Aga tõenäoliselt võib heaolu- ja õnnetunde üks – ma ei tea, kui suur, aga kindlasti üks – komponent olla see, et riik ei tule torkima, õpetama, karistama ega oma nina absoluutselt igale poole toppima ning usaldab oma kodanikke rohkem. Mulle tundub, et Eesti riik on selle 30 aasta jooksul oma arengu käigus järjest rohkem hakanud kaotama usaldust oma kodanike vastu. Seesama diskussioon näitab seda, et me ei usalda kohalikke omavalitsusi, me ei usalda inimesi. Ja kui riik oma kodanikke ei usalda, siis see on väga halb märk. Kui riik rohkem usaldab, siis see on minu arvates väga oluline alus sellele, et inimesed saaksid ennast riigis õnnelikuna tunda.

14:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Signe Kivi, palun!

14:46 Signe Kivi

Suur aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Seda küsimust on nii või teisiti palju esitatud, aga äkki kordame üle. Eelnõu algatasid ja esitasid neli Riigikogu liiget erinevatest fraktsioonidest, mis näitab, et mitte ainult huvi, aga ka vajadus midagi muuta oli olemas. Samas, vastuseis on väga suur ja seega küsin, kas ei olnud plaanis haarata Riigikogust rohkem toetajaid. Ja teine: kas sa oled ise Eestimaa randadel kõndinud ja jäänud järsku seisma, sest ees on tara või kraav või kuri koer ja sa ei saa enam edasi? Juba täna, juba tänase seaduse valguses. Sellised kaks küsimust.

14:47 Heiki Kranich

Aitäh! Alustame tagantotsast. Olen kõndinud jah, olen näinud jah. Minu esimene kokkupõrge sellise brutaalkäsitlusega toimus Põhja-Eesti rannikul, kuhu oli ehitanud ilma igasuguse loata maja tuntud vandeadvokaat Viktor Kaasik, kelle maja juures tema krundi piiril oli silt "Kallasrada 10 meetrit. Ettevaatust, kuri koer!". Äge, eks ole. Ma muidugi jalutasin sealt läbi. Kurja koera ma ei näinud. Aga mulle millegipärast tundub, et ega sel koeral ei oleks ka käpp hästi käinud, kui ta oleks tulnud meid seal tülitama. Aga koer oli ilmselt nutikas ja ei tulnud.

Ma olen ka varem rääkinud sellest, see oli minu meelest aastal 2002, kui me tolleaegse Keskkonnainspektsiooni inimestega [tegime sõidu]. Ma ei sõitnud küll kogu seda reisi kaasa, aga märkimisväärse osa sellest, ja sõideti läbi kogu Mandri-Eesti Läänemere rannik. Sedalaadi rikkumised täheldati üles ja ma nüüd tõepoolest statistikat ei oska teile peast öelda, aga igatahes plaan oli, et kõik need, mis leiti, likvideeritakse.

Paraku on selliseid rikkumise juhtumeid äärmiselt palju. Ma ühest küljest üritan mõista Keskkonnaametit, kuna iga selline rikkumine just nagu eraldi võetuna ei ole ju kes teab mis maailmarevolutsioon ja panustada sinna ressurssi ja minna seda kõike lammutama – see on, vabandage väljendust, töö. Ja seda tööd kahjuks Eesti randadel tuleks teha üsna palju. Ma väga loodan, et kui igasuguste lubade andmise koormus Keskkonnaametis väheneb, siis on neil rohkem ressurssi tegeleda juba toimunud rikkumistega, sest olemasolev seadus tegelikult kahetsusväärsel kombel ei ole viinud selleni, et kõik need seaduse nõuded oleksid täidetud.

On inimesi, kes täiesti nahaalselt kehtivat seadust rikuvad, ja kohalik omavalitsus on selle kõige juures pigem kõrvaltvaataja. Selle eelnõu kohaselt kasvaks kohaliku omavalitsuse vastutus ka rannaalade haldamisel ja kohalike omavalitsuste ning kohalike inimeste tunnetus, et see on nende omavalitsus, otsuseid tehakse siin.

Tihtipeale on tavaline, et [antakse] vastus, et ma ju teeks, ma ju toetan, aga no nemad. "No nemad ju" suhtumine on see, mis tihtipeale kodanikuinitsiatiivi vähendab. Kirjutada alla mingile petitsioonile on äge. Teha igapäevast tööd, et rand tõepoolest puhas oleks, on teine asi. See on päris töö. See eelnõu aitab seda tööd teha.

14:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

14:50 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud ettekandja! Kui mingi eelnõuga Riigikogu ette tullakse ja sinna allkirju pannakse, siis tavaliselt on ju eesmärk Eestimaa inimestele midagi head teha, majandusolukorda parandada ja toetada ettevõtlust. Kas sa oskad öelda, kui sa selle eelnõu idee välja käisid ja sinna peale sinu veel kolm Riigikogu liiget allkirja kirjutasid, kas see mõte oli enne olemas? Kas oli mingi situatsioon, mida oli vaja parandada, või mis oli see põhjus? Mis eesmärk sellel eelnõul on?

14:51 Heiki Kranich

Aitäh! Nüüd võiks ju peaaegu et laulu lahti lasta: ei, see mõte pole uus. See mõte on minus elanud sellest ajast, kui ma olin keskkonnaminister, ja sellestsamast 2002. aastal nähtust, mis Eesti rannikul tegelikult sünnib. Tollel ajal valitses veelgi absurdsem regulatsioon: nimelt andis ehituskeeluvööndisse ehitamise lubasid vahetult minister. See oli veel jaburam. Minister ainuisikuliselt sai otsustada, kas Jüri või Jaan saab ehitada kaldale lähemale või mitte. Kogu see tolleaegne regulatsioon tundus mulle jabur, aga ma eile siin puldis ka vabandasin, et tol hetkel ei olnud see teps mitte prioriteet number üks minu jaoks.

Ma jätsin selle meelde ja pärast peaaegu 20-aastast eemalolekut siia tagasi tulles märkan ma, et kõik on täpselt samamoodi. Mitte midagi ei ole muutunud. Ja loomulikult arutasin ma seda ka oma kolleegidega keskkonnakomisjonist. See eelnõu ei ole mitte nii-öelda minu sünnitis, vaid see on pigem kollektiivse arutelu tulemus.

Ja paremaks muutub siin juba palju räägitud teemal see, et õigus otsustada, mis minu koduküla rannal ja mis minu koduvalla territooriumil toimub, on tõepoolest inimestel, kellele ma kohalikel valimistel oma hääle annan. Seda ei otsusta kuskil eemal ja kaugel keegi, keda muideks ametisse ei valita ja kellel ei ole valijate ees mitte mingit vastutust. Seda ei otsusta enam selline inimene. See eelnõu toob kogu otsustusprotsessi inimesele lähemale, muudab arusaadavamaks. Ja see on selle eelnõu kõige suurem eelis.

14:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Jüri Jaanson, palun!

14:53 Jüri Jaanson

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! See on väga hea, et see eelnõu on ühiskonnas väga terava diskussiooni uuesti päevakorrale toonud. Seda tuleb ainult tervitada. Saab asju jälle korralikult lahti rääkida ja saab ka probleemidele tähelepanu juhtida. Aga teie jutust hakkab praegu silma, et te ütlete, et see on hea, kui otsustus tuuakse inimesele lähemale ehk kohaliku omavalitsuse tasandile. Jaa, täiesti nõus. Printsiibina on see tõesti hea. Aga põhimõtteliselt see vastutus, mis sellega kaasneb – päris paljud suure omavalitsuse kogemusega inimesed, kaasa arvatud siin saalis olevad pikaajalised omavalitsuste juhid, on öelnud, et kohalikud omavalitsused ei ole selleks vastutuseks hästi valmis. Mida te sellest arvate? Kuidas te kommenteeriksite seda?

14:54 Heiki Kranich

Kui tõepoolest on olemas omavalitsus, kes ütleb, et ta ei ole selleks valmis, ta ei taha sel teemal otsuseid teha – kahetsusväärne. Aga tal on sellest suurepärane väljapääs: siis ta ei tee mitte midagi. Ja kui ta mitte midagi ei tee, siis mitte midagi ei muutu ja kõik jääb nii nagu täna, välja arvatud see, et see mitte midagi tegev kohalik omavalitsus – ma väga loodan, et tegemist on hüpoteetilise näitega ja et selliseid omavalitsusi meil Eestis ei ole – ei pea ka kartma seda, et tema juurde astub uksest sisse keegi, kes on Keskkonnaametist saanud loa ehitada ehituskeeluvööndisse, ja kohalik omavalitsus on pandud lihtsalt fakti ette. Nii et ka nendel, kordan uuesti, hüpoteetilistel omavalitsustel, kes ei taha mitte midagi teha, elu läheb kehvemaks.

14:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Jüri Jaanson, teine küsimus, palun!

14:55 Jüri Jaanson

Jutu jätkuks: tõepoolest, seda võib võtta hüpoteetilisena või mitte, aga seda arvamust on väljendanud siiski suure kohaliku omavalitsuse juhtimise kogemusega inimesed. Ja tavalise inimese vaatest ta on ju, ütleme, kallasrajal kõndija, [kellel] kogu ehituskeeluvööndi ja looduskaitse [teemal] ei ole ju muud valikut, kui kas usaldada omavalitsust või usaldada riiki. See on küsimus. Praegu on ehituskeeluvööndisse ehitamise otsustamine riigi pädevuses, Keskkonnaameti pädevuses. Kui seda teeks kohalik omavalitsus, kas ta otsustaks paremini või halvemini? Kas inimeste õigus kallasrajal käia oleks paremini kaitstud või mitte? Mida te arvate?

14:56 Heiki Kranich

Siin on jälle sihuke peaaegu et filosoofiline küsimus. Küsimus on selles, missugust riiki me ehitame, missugusel tasemel võetakse vastu otsuseid: kas need võetakse vastu üksikisiku, omavalitsuse või riigi tasemel. Me keegi ilmselt ei vaidlusta, et välisjulgeoleku ja sisejulgeoleku teemal otsuseid tuleks vastu võtta riiklikul tasemel. Me tõenäoliselt ei vaidlusta seda, et väga paljud otsused on mõistlik teha kohaliku omavalitsuse tasemel. Aga tihtipeale me kipume ära unustama selle, et väga paljud asjad siin riigis peaks põhinema üksikisiku tervel mõistusel. Ja üksikisiku õigused peaksid olema piiratud ainult siis, kui see on põhjendatud.

Selle eelnõu fookus ei lähe nii laiaks ja me ei vaata asju nii palju. Selle eelnõu fookus keskendub ennekõike sellele, kas ehitamise lubamine on riigi õigus või [konkreetse] omavalitsuse territooriumil on see kohaliku taseme õigus. Mina olen veendunud, et see kuulub nende õiguste alla, mis võiks olla kohalikul tasemel otsustatud, ja seda väljaspool neid alasid, kus riigi huvides on kas kehtestatud kaitseala, määratud mingid kaitse-eeskirjad, on kehtestatud näiteks julgeoleku eesmärgil mingisugused piirangud piirialadel või mis iganes. Need asjad, mis lähevad riiklikest huvidest väljapoole, need võiksid olla kohalike omavalitsuste otsustada.

Ja muide, kohaliku omavalitsuse tasemel võivad väga selgelt olla ka mitmed looduskaitselised otsused. Me oleme palju rääkinud RMK poolt defineeritud niinimetatud KAH-aladest ehk kõrgendatud avaliku huviga aladest. Ja on meelde tuletatud seda, et seadusest on välja arvatud termin nimega "kaitsemetsad". Mina olen veendunud, et kaitsemetsade termin tuleb taastada, ja see on üks looduskaitseline element, mis samuti peaks lähtuma kohaliku omavalitsuse initsiatiivist. Täpselt nii, nagu täna on looduskaitseseaduses kirjas ka see, et kohalik omavalitsus võib luua ka kohaliku tähtsusega kaitseala. Ma ei tea, et see praktika oleks väga levinud, aga see on valdkond, kus kohalik omavalitsus peaks enda peale võtma rohkem. Sest paraku, kui me ei anna õigusi, siis ei saa kohalikel omavalitsustel ka kohustusi tekkida. Kohustus selle kõige eest vastutada saab tulla ainult siis, kui me oleme need õigused kohalikele omavalitsustele andnud. 

14:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

14:59 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma ei ole idealist, et ütelda, et üheski omavalitsuses ei võiks tulla mingeid probleeme, ka antud teema käsitlemisel. Aga kahetsusväärselt on kiputud ka siin saalis üsna tihti mõõtma kõikidele omavalitsustele niinimetatud kõige probleemsema omavalitsuse järgi ehk kõige madalama taseme järgi. Minu meelest on see karjuv ülekohus just edumeelsete omavalitsuste suhtes ja meenutab Vene sõjaväge, kus mõõdeti kõigile sellise keskmise taseme järgi, nii umbes kuuenda klassi tasemega. Kas on nii ja kas me peaksime seda praktikat ka proovima muuta?

15:00 Heiki Kranich

Selle praktika muutmine ei ole mitte kusagil mujal kui ainult meie endi peades. See on küll tõsi jah, et kui tekib mingisugune hulk – nii‑ või teistsugune –, siis üritatakse leida mingit ühist nimetajat. Paraku sellistes olukordades võetakse aluseks madalaim ühine nimetaja. Päeva lõpuks toob see alla ka paremad tulemused, sellepärast et kui sind käsitletakse kõige madalama võimaliku mõõdupuu järgi, siis kaob ära initsiatiiv, kaob ära eneseväärikus, kaob ära uhkus selle üle, mida sa oled teinud või teha võiksid. Kui sind võrreldakse pidevalt millegi sellisega, millest sa tahaksid ennast eemaldada, ja sulle öeldakse, et sa oled samasugune – no mida kuradit! See on meie peades ja meie peades peab selline suhtumine muutuma. Kui ei muutu – noh, kas me siis hakkame otsima siin saalis ka madalaimat ühist nimetajat? Väga vale tee.

15:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

15:01 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud ettekandja! Loen seda eelnõu ja siin on kirjas: kohalik omavalitsus, rohkem lahti kirjutamata. Sa mainisid enne, et rahvas on valinud. Rahvas valib volikogu. Sama volikogu liikmed valivad vallavalitsuse. Enamus juhtudel omavalitsustes ehitusloa annab vallavalitsus, mitte volikogu.

15:02 Heiki Kranich

Jaa, loomulikult.

15:02 Aivar Kokk

Siin eelnõus ei ole ühtegi sõna räägitud sellest, et nendel juhtudel peaks otsused tegema volikogu. Kui ta jääb vallavalitsuse pädevusse, siis enamus juhtudel volikogu liikmed ei tea sellest mitte midagi, heal juhul koalitsioonipartneritest keegi võib‑olla teab. Opositsiooni omad heal juhul viitsivad lugeda eelnõusid, mis vallavalitsuses [lauale] pannakse, aga sõna sekka ei saa öelda. Kas ei oleks pidanud selles eelnõus olema ka selgelt kirjas, et kui me soovime otsustamise rahvale lähemale tuua, siis need otsused tehakse kohalikus volikogus?

15:02 Heiki Kranich

Huvitav mõttekäik. Kui see eelnõu jääb menetlusse, siis ma arvan, et seda laadi otsuste toomine volikogu tasemele võib olla täiesti kaalutav muudatusettepanek. Tõepoolest see on otsus, mis puudutab kogu kohalikku kogukonda. Mina sellist lähenemist ilmselgelt ei välista.

Kui sa aga ütled seda, et siin on kirjas ainult kohalik omavalitsus ja täna on otsustaja vallavalitsus ja nii edasi, siis me võime pärast selle arutelu lõppu arutleda põhiseaduse teemadel, kuidas põhiseadus defineerib kohalikku omavalitsust. Ja ega see vallavalitsus ka nagu jumalast antud ei ole, tema paneb paika siiski kohalik volikogu. Ja volikogu paneb paika valija. Nii et ma arvan, et korrelatsioon vallavalitsuse ja valija vahel paraku on siiski täiesti otsene.

Aga tuua teatud otsused võib-olla rohkem nii‑öelda laiema arutelu objektiks on muide erakordselt hästi kooskõlas ka sellesama vahetevahel viidatud HELCOM‑i lepinguga. Ka seal viidatakse sellele, et vaid kohaliku arvamuse alusel saavad sellised otsused sündida. Aitäh, hea mõte oli!

15:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan!

15:04 Heiki Kranich

Aitäh!

15:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, palun! Nüüd on aeg kuulata keskkonnakomisjoni arvamust. Aseesimees Andres Metsoja, palun!

15:04 Andres Metsoja

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Aitäh eelnõu ettekandjale Heikile! Head kolleegid! Jah, see eelnõu on algatatud 8. novembril ja nelja Riigikogu liikme poolt. Keskkonnakomisjoni menetlusse jõudis ta 11. jaanuaril käesoleval aastal.

Sellel istungil olid kohal komisjoni liikmed Peeter Ernits, Kaido Höövelson, Heiki Kranich, Igor Kravtšenko, Lauri Läänemets, kes asendas Jevgeni Ossinovskit, Natalia Malleus, Andres Metsoja ja Timo Suslov. Kutsutud oli ka Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma.

Sellel istungil võeti vastu ka otsused, mis ma teile kohe ette loen. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 25. jaanuaril. See otsus oli konsensuslik. Ja teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada – poolt oli 5, vastu 2 ja erapooletuid 1. Juhtivkomisjoni esindajaks määrati mind, Andres Metsoja.

Enne kui ma lähen komisjonis toimunud arutelu käsitluse ja tutvustuse juurde, pean õigeks kohe ära klaarida paar asja, mis on otseselt selle eelnõuga seotud ja millest siin saalis juba on räägitud. Üks väga oluline nüanss puudutab tegelikult 2000. aastal tehtud Saaremaa volikogu otsust. Saaremaa volikogu tegi ettepaneku Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule vähendada Saaremaal ehituskeeluvööndit 100 meetri peale. See on ametlikult olnud Saaremaa volikogu positsioon. Ja nagu me teame, on saartel ja Narva-Jõesuus just nimelt ehituskeelu piirang suurem ehk 200 meetrit.

Lisaks kõigele on Riigikontroll viinud läbi auditi 2015. aastal kallasradade teemadel. Ma soovitan kõigil Riigikogu liikmetel seda lugeda ja vaadata selle pilguga, kas see radikaalne õigusruumi piirang, mis tänaseni on kehtinud, on kuidagi aidanud kaasa selle avaliku huvi tagamisele. Kindlasti leiab sealt olulisi mõtteid.

Ja kindlasti viitaks ka õiguskantslerile, sest õiguskantsler on omakorda rääkinud piirangust, mis on ka seotud ehituskeeluvööndiga. See puudutab üleujutusala. Debatt on käinud tegelikult selle üle, kas ehituskeeluvööndit ja korduva üleujutuse ala peaks käsitlema eraldi, nii et üks lõpeb ja teine algab, või peaks neid käsitlema paralleelselt koos. See on ka minu arvates päris oluline.

Enne, kui minna komisjonis toimunud arutelu juurde, tahan ma ikkagi rõhutada õigusruumi kunagise kujunemise kontekstis, et ranna- ja kaldapiirangud on meil üle võetud Nõukogude aja perioodist. 1995 kanti need põhimõtteliselt seadusandlusesse ja 1995–2004 kehtis ranna ja kalda kaitse seadus, kus oli üheselt kirjas, et tiheasustuses on ehituskeelu vöönd 50 meetrit ja hajaasustusega piirkondades 100 meetrit. Erandid olid saared ja Narva-Jõesuu juba mainitud 200 meetriga. 

Looduskaitseseadus – see, mille muutmisest me täna räägime – on kehtinud aastast 2004. Ja sinna on toodud lisaks ehituskeeluvööndi piirangutele veel täiendavalt üleujutusalade piirang ja 1 meetri samakõrgusjoone mõiste. Olgu öeldud, et üleujutusala piir võib olla 20 meetrist 200 meetrini ja kaugemalegi veel, mis lisandub ehituskeeluvööndile. Ja lisaks on toodud mõiste, et rannaga piirnevad metsaalad peavad jääma saest puutumata. Ehk tegelikult on ka palju neid juhtumeid, kus ehituskeeluvööndist, üleujutusalast ja metsast saab kokku üks kooslus, kus tegelikult ei ole omanikul võimalik mitte midagi teha.

Aga nüüd siis selle arutelu juurde komisjonis. Lugupeetud Heiki Kranich tegi juba üsna hea ülevaate ja keeruline on komisjoni arutelust eraldi midagi välja tuua, mis justkui komisjonis ei saanud käsitletud või eraldi rohkem sai käsitletud. Võib-olla on oluline välja tuua ikkagi see, et ka komisjonis sai korduvalt üle öeldud, et selle eelnõuga ei planeerita kuidagi kallasraja mõiste ümbersõnastamist või kallasraja kaotamist.

Olgu öeldud, et randade täisehitamise kriitika ja justkui mõjuanalüüsi puudumise sõnastas Heiki Kranich nii: eelnõu esitajad näevad eelkõige ikkagi kohaliku omavalitsuse rolli suurenemist selliselt, et rannaalasid ei vaadata kui lapitekki või ainult kui looduskaitselist kooslust, mida täna ju tegelikult Keskkonnaameti kaudu suuresti tehakse. Keskkonnaametil on kohustus vaadata looduskaitselisi piiranguid, aga me vägagi näeme, et kohalik omavalitsus kui kohaliku elu edendaja peab planeeringute tasemel vaatama tervikut. Ta peab vaatama juurdepääse, ta peab vaatama hoonestusalasid, kas need on mõistlik luua sellisesse kohta, mis see toob kaasa reovee kogumisele, mis see toob kaasa puurkaevude rajamisele, mis see toob kaasa võib-olla kogu selle haljastuskeskkonna muutmisele kuni sinnamaani, kuidas tagada kallasrada, et aedu ei oleks ees. Ehk selgitati täiendavalt seda, et üldplaneering peab olema see dokument või üldplaneeringu osaplaneering peab olema see dokument, millega mängitakse läbi need alad, kuhu saab hoonestust rajada.

Olgu veel eraldi mainitud, et eelnõu esitajad ei kitsenda mitte kuidagi looduskaitse tähendust ja tähtsust. See eelnõu ei puuduta mitte kuidagi looduskaitsepiirangutega alasid. Seal on ja jääb valitsev mõju Keskkonnaametile, kes otsustab, mis nendel aladel on ja mis nendel aladel ei ole. Küll aga peaks muutuma see, et kui üldplaneeringuga mängitakse läbi hoonestusalad ja üldplaneering on volikogu taseme dokument, siis saab selles kaasa rääkida ka Keskkonnaamet. Ta saab anda oma hinnangu üldplaneeringule, järgmise astmena detailplaneeringule, ja seeläbi tegelikult tuleb tagada see instrument, et kohalik kogukond on kaasatud.

Teine pool, mida ka kindlasti eelnõu esitajad kuidagi kahtluse alla ei sea, on veekaitse. Tuleb kaitsta inimest ja tuleb kaitsta vett. Mõlemal on omad lahendused. On ju võetud kasutusele üldplaneeringus neid sätteid, kus öeldakse, kui kõrge peab olema esimene korrus, et ei oleks ohtu inimese elukeskkonnale, elutingimustele ja elule, aga teistpidi ei saa kuidagi jätta tähelepanuta seda, et ka veekeskkonda tuleb kaitsta. Sellepärast me ei näe kuidagi, et veekaitsevöönd kui selline on ebaoluline.

Yoko Alender küsis, millest tuleb võimalik negatiivne mõju looduskeskkonnale, mis on välja toodud seletuskirjas. Ta ütles veel, et tema hinnangul võib piirangute ulatus drastiliselt muutuda. Ta uuris, kuidas Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni HELCOM-i seisukohad ühtivad seaduseelnõu mõjudega. Heiki Kranich vastas, et kui vaadata HELCOM-i partnerriike, siis HELCOM-i soovitusi ei võeta arvesse. Ja väide, et seaduseelnõuga kavandatud tegevus on Läänemere elukeskkonnale suurim oht, on kindlasti vale. Ta mainis veel, et looduskaitseseaduses sätestatud ranna ja kalda ehituskeeluvöönd ühtlustatakse veekaitsevööndiga ja tegemist on omandiõiguse piiranguga, milleks pole eelnõu esitajate hinnangul looduskaitselist vajadust.

Siinkõneleja uuris, mis siis ikkagi muutub pärast seaduseelnõu vastuvõtmist. Hetkel vastutab kohalik omavalitsus ehituslubade, kasutuslubade, planeeringute ja nende mõjuhinnangute eest. Ma uurisin, kust tuleb sõnum, et rannaala peaks eeldama teistsugust pädevust, ja lisasin, et eelnõu puhul on mõjusid hinnata keeruline, ning tõin näite Pärnu linnalehmade projekti kontekstis. Olgu siis öeldud, et just keskkonna aspektidest lähtuvalt on rannaniitude taastamine Pärnu linnas prioriteet olnud. Enamik inimesi armastab neid nunnusid mägiveiseid, kelle abil taastatakse rannaalasid ka selleks, et linnud saaks seal pesitseda. Aga sellega on kaasnenud probleem, mida ei suudetud ette näha: nimelt on sellega kaasnenud ulatuslik veereostuse probleem. Ja nüüd on omakorda asutud lahendama seda järgmist probleemi, et kui minna sekkuma elukeskkonda rannaniitudel, siis tegelikult juhtub see, et vesi mingil hetkel viib väljaheited merre ja sellest tekivad omakorda probleemid, nii et tuleb hakata randu sulgema. Heiki Kranich vastas, et selle seaduseelnõu kohaselt antakse rohkem vastutust ning õigusi just nimelt kohalikule omavalitsusele. Ja see oligi lühikokkuvõte.

Yoko Alender küsis, kuidas see asjaajamine võiks muutuda kodaniku jaoks. Kas kohalik omavalitsus peaks üldplaneeringute käigus või iga projektitaotlust eraldi menetledes mõjusid hindama? Ta uuris, kas omavalitsustes on tehtud võimalike rannalähedaste ehitiste üleujutuste kontekstis analüüse. Heiki Kranich vastas, et Eestis on mitut tüüpi randu ja tingimused ehitamiseks ongi väga erinevad, ka naaberriikidest erinevad. Ehituskeeluvööndis ehitamiseks loa andmine ei tohiks olla ainuisikuliselt keskkonnaministri õigus, nagu see kunagi oli. Ta ütles, et ehitus Eesti väikesaartel peab toimuma tasakaalus looduskeskkonnaga. Ja kohalik omavalitsus on pädev otsustama kliimamuutustest tulenevate üleujutuste mõju üle.

Peeter Ernits märkis, et Riigikogu liikmete algatatud eelnõu puhul ei saa nõuda põhjalikke mõjuanalüüse ja kooskõlastusringe, see lihtsalt ei ole jõukohane. Ta ütles, et kahtleb kohalike omavalitsuste võimekuses üldplaneeringuid menetleda ning see on seaduseelnõu ainuke nõrk koht, mille likvideerimiseks oleks vaja täiendavat informatsiooni. Ta tõdes, et tunnetab looduskaitsega liiale minekut. Eelnõu astub sammu tagasi inimese ja looduskeskkonna tasakaalu loomise poole.

Yoko Alender küsis veel täiendavalt, kas seadusest kaob üleujutusala definitsioon. Sellest juba oli juttu. Heiki Kranich vastas, et üleujutusala seadusest ei kao.

Nüüd selle juurde, et meil oli kaasatud Keskkonnaministeeriumist looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma. Tema andis ka lühikese ülevaate ja sõnas, et võtmeküsimus on kohaliku omavalitsuse roll üldplaneeringu piires otsustamisel. Mängus on siin nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse huvid. Ta lausus, et Keskkonnaagentuuril on palutud teha ranna- ja kaldaandmete väljavõtteid, mis seaduseelnõu tausta avaksid, ja ütles, et need peaksid laekuma järgmisel nädala lõpuks. Need ka täna meile laekusid.

Meile laekusid sellised andmed, et kui võtta arvesse ainult mereäärset osa – KAUR on see andmebaas, kust on see väljavõte tehtud –, siis tundub, et vahekorrad on maismaal teistsugused kui saartel. Saarte ehituskeeluvööndis kattub kaitstavate loodusobjektidega 62% ja mandriosas 59%. See oli vastus ka sellele, et tihti räägitakse justkui probleemist, et nüüd ehitatakse kõik täis ja tekib meeletu kinnisvarasurve. Ma rõhutan, et tegelikult mõlemal juhul circa 60% Eesti territooriumi rannaalast on kaetud juba erinevate keskkonnaalaste piirangutega ja sinna ei ole võimalik midagi teha. Ja selles arvestuses ei ole veel tegelikult munitsipaalmaad ega riigimaad, mis täiendavalt ilmselt ei allu kuidagi erahuvile rannaalad täis ehitada. Aga selle statistika ilmselt me veel jooksvalt saame.

Mida arvasid eelnõust Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium? Mida arvas Vabariigi Valitsus ja mida arvas Rahandusministeerium? Rahandusministeerium arvas selle eelnõu kohta seda, et kas ikkagi omavalitsused selle ülesandega saavad hakkama. Pandi kahtluse alla kohaliku omavalitsuse pädevus. Rannaala on justkui midagi väga müstilist, olgugi et midagi oluliselt planeeringukorralduses ei muutuks ja me isegi ju ühtegi ülesannet planeeringuseaduse kontekstis täiendavalt kohalikele omavalitsustele ei pane. Keskkonnaministeerium ütles, et see teema vajab debatti. Selle teema üle tuleb arutada, sest valdkonnas on kogu aeg toimunud muutusi, pigem  on rannaaladega seonduv piirangute kontekstis võimendunud. Nagu siin sai juba varem öeldud, on veekaitsevöönd, on metsaalade piirang, kus ei tohi saagi sisse lüüa, ja on veel täiendavalt ehituskeeluvöönd. Rääkimata kõigest sellest, et  ikkagi on pidevalt kokkupuuteid ebaseaduslike ehitiste ja nende likvideerimisega. Vabariigi Valitsus oma hinnangut sellele eelnõule ei andnudki.

Nii et selline on lühike kokkuvõte. Ma loodan, et kõik olulised küsimused said üle käidud, aga kui midagi jäi segaseks, siis olen valmis vastama. Aitäh!

15:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja neid on. Heljo Pikhof, palun!

15:23 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud ettekandja! Riigikogu liikmed on saanud kirja, me kõik oleme selle saanud, aga loen teile ette: "Kuna ülekaaluka erahuvi korral on kallasraja sulgemine võimalik, siis eelnõus ettenähtud ehituskeeluvööndi vähendamine ja sellest tulenev võimalus ehitiste rajamiseks 10–20 meetri kaugusele kaldast annab tulevikus ka väga selge ja tugeva argumendi kallasraja füüsiliseks sulgemiseks. Lisaks on vaid 10–20 meetri kaugusele kerkinud ehitiste abil väga lihtne luua kallasradade kasutajatele kutsumata külaliste tunne." Siin on veel edasi kirjutatud, et isegi siis, kui füüsiline piir puudub, [võib see olla] eraomandina märgitud, näiteks on muru niidetud või on seal mingid grillimisasjad peal ja nii edasi ja nii edasi. Minu küsimus ongi: kas te ei karda, et selline asi hakkab juhtuma, kui teie eelnõu seadusena jõustatakse ja see kontroll ikkagi kaob?

15:24 Andres Metsoja

Aitäh! Ega tühja koha pealt ühiskonnas mure ei teki. Kallasradadega seonduvaid muresid ikka ja jälle peegeldub. Ja neid peegeldub ka keskkonnakomisjoni nii kellelegi individuaalselt kui kollegiaalselt. Iga kodaniku mure on õigustatud, et sellega tegeleda. 

Nüüd, mis puudutab seda temaatikat, kas meil on kallasrajad üldse heas korras, kas nad on läbitavad, siis ma nõustun teiega, et meie kallasrajad sageli on väga kehvas olukorras ja mitte inimese sekkumise tõttu, vaid tegelikult need kallasrajad ei ole mitte mingil moel hooldatud. Ei ole tagatud ka näiteks ületuskohti, kui seal on mõni kraav või väike jõgi. See on täiesti omaette küsimus, kui me räägime kallasraja läbitavusest.

Mul on endal isiklikult olnud väga hea kogemus oma maale ühte kallasrada rajada, lähtudes keskkonnanõuetest. Tegemist on õõtsikkaldaga, mille kohta keskkonnainimesed ütlevad väga selgelt, et seda kallast tuleb kaitsta, tegemist on Natura alaga. Pöördudes Keskkonnaameti poole, et seda teha, sain ma teada, et kallasraja laiendamine laudteena vajab üldplaneeringut – vabandust, mitte üldplaneeringut, vaid detailplaneeringut. Loomulikult, kogukonna liikmetena me ei hakka võtma ette sellist käiku, et hakkame kallasraja puhul, [kus kehtib] igameheõigus, selle positsioone detailselt läbi planeerima. Aga selline oli Keskkonnaameti seisukoht. Mida me tahtsime tegelikult ja miks me olime sunnitud nendega läbi rääkima? See rada oli seal juba olemas, me tahtsime seda rekonstrueerida. Ja meie eesmärk oli seda rada laiendada 20 sentimeetrit, nii et sellel oleks võimalik liikuda ka beebivankri ja ratastooliga. Paraku kaks valdkonnaministeeriumit ei suuda teha omavahel koostööd ja tulemus oli see, et me ehitasime selle raja valmis oma kulu ja kirjadega, kaasates ka KIK-i toetusvahendeid. Ja esimene kõne, mille ma sain, oli Pärnumaa Puuetega Inimeste Kojast. Selle juht helistas ja ütles, et minu positsiooniga inimene võiks mõelda ühiskonnas vähe laiemalt, ka puuetega inimeste peale.

Vaadake, see on minu meelest üks drastiline näide. Me peame otsima ühisosa omaniku, avaliku ruumi ja valdkonda korraldavate osapoolte vahel. Ma olen väga seda meelt. Ja need inimesed, kes puutuvad kokku näiteks sellesama kallasrajaarenduse teemaga, ning ma tunnistan, et ka mina isiklikult olen sellise käitumise peale solvunud. Ma olen valmis andma tasuta [kasutada] oma vara. Ma olen arvestanud sellega, et seal kehtib igameheõigus. Kui ma aga tahan seal luua nii‑öelda normaalsed tingimused, mida keskkond nõuab, siis ma olen hammasrataste vahel.

Veelgi enam, kui ma tahan, et see kallasrada läheks minu maast ka edasi, näiteks riigimaale, mis kuulub RMK koosseisu, siis ma ei saa seda kallasrada kasutada mitte kuidagi muud moodi kui riigivaraseaduse alusel. Kui ma tahan sinna maha panna kaks või kolm rida planku, ma koostan kõik projektid, viin läbi menetluse ja lõpuks maksan riigile ka renti selle eest, et see rada võiks seal maas olla.

Minu meelest on need paradoksaalsed olukorrad, kus me loodust kaitstes ja omandiga seotud piiranguid [arvestades] ei suuda [silmas pidada] koosmõju. Me kaugeneme sellest eesmärgist. Ja ma arvan, et seda ei lahenda mitte kuidagi keskkonnainspektsiooni sekkumisega, vaid seda tuleb lahendada nüüd ja praegu siin saalis, arutada, mis oleksid need lahendused, kuidas leida see ühisosa. Kohalikest omavalitsustest möödaminemine selles küsimuses ei ole võimalik. Me ei tohi minna kohalikust omavalitsusest mööda! Tema on see lähim partner, kes peab vastutama ka kogukonna ees, avalikkuse ees selle eest, et see veekogu, mis seal on, oleks avalikult kasutatav, et see kallasrada oleks avalikult kasutatav ja sellele oleks tagatud juurdepääs. See ei ole kitsalt hoonestuse küsimus, kuhu ehitada ja kui palju ehitada, vaid see on planeerimise küsimus. 

15:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Mihhail Stalnuhhin, palun!

15:28 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud Andres! Ma olen veerand sajandit volikogus olnud, aga meil on kaldajoon selline spetsiifiline, mis on reguleeritav teiste seadustega, nii et võib-olla ma siin lihtsalt ei saa aru. Jutt käib sellest, et Keskkonnaametilt anda üle volitused omavalitsusele, eks ju. Aga kas praegusel reguleerimisel ei ole niiviisi, et kui sa kavatsed midagi ehitada, siis sa pead detailplaneeringu ära tegema ja igal kolmel etapil kohalik volikogu võtab otsuse vastu? Kohalikult valitsuselt on vaja taotleda ehitusluba, kasutusluba, kurat teab mida. Kas see ei tähenda seda, et kui kohalik omavalitsus soovib, siis tal on juba see kontroll olemas? Mina teisiti seda ei näe. Milles see probleem on?

15:29 Andres Metsoja

Jaa, aitäh! Probleem ongi, et tegeletakse üksikjuhtumitega. Üksikjuhtumid võivad olla kas projekteerimistingimused või planeeringumenetluse protsess. Planeering võib olla kas üldplaneeringukohane või üldplaneeringut muutev. Tihtilugu see on üldplaneeringut muutev, sellepärast et üldplaneeringud on vanad ja uued on koostamisel. Kui on üldplaneeringut muutev detailplaneering, siis see läheb ka riikliku järelevalve alla, igal juhul riik vaatab Rahandusministeeriumi kaudu sellele otsa. Vanasti tegid seda maavanemad, nüüd teeb Rahandusministeeriumi vastav osakond ja annab oma hinnangu. Detailplaneeringule täpselt samamoodi annab oma kooskõlastuse, heakskiidu vastav valdkonnaametkond, on see siis Päästeamet, Terviseamet, Keskkonnaamet – vastavalt nii, nagu peab.

Veelgi keerukam on see probleem, härra Stalnuhhin. Tegelikult tänane planeerimisseadus annab võimaluse minna mööda ka üldplaneeringust projekteerimistingimuste väljastamisega. See on ka käinud kohtus ja kohus on andnud hinnangu, et vaideõigus tekib ainult õigustatud subjektil, põhimõtteliselt sellel isikul, kes on piirinaaber. Ma näen, et see on ka üks väga nõrk koht kogu selle puntra lahtiharutamisel. See on probleemne, sest tõepoolest siin võib olla kohalike omavalitsuste hirm põhjendatud. Mis see üldplaneering täna siis üldse tähendab? See peaks olema kogukonnaga kokkulepe, aga seda võib muuta projekteerimistingimustega, ja seda on Eestis tehtud ja tehakse järjest rohkem. See on jällegi koht, kus me minu meelest siin parlamendisaalis peaks üksteisele otsa vaatama ja küsima, mis toimub. Aga see ei tähenda seda, et me ei saaks selle teemaga edasi minna ja seda teemat menetleda.

Mis nüüd puudutab veel üldplaneeringu protsessi – seesama teie küsimus, mis nüüd ikkagi põhimõtteliselt muutub. Täna on antud ehituskeeluvööndis menetlemisel nii-öelda normi  [kehtestamise] õigus Keskkonnaametile, sellepärast et lähtuda keskkonnahuvidest, kaitsta keskkonnahuvisid. Kui algatada detailplaneering, siis toimub kogu see menetlus tegelikult juba algusest peale kohaliku omavalitsuse taktikepi all. Kui tegu on looduskaitsealuse nii-öelda tükiga, siis tegelikult eraõiguslikul juriidilisel isikul ei ole planeeringu või juhtimise õigust, ta peab selle loovutama kohalikule omavalitsusele. Kui [maatükk] on ehituskeeluvööndis, siis seda tegema ei pea, algatatakse planeering, menetletakse, hinnatakse keskkonnamõjusid, vajadusel eelmõjusid, antakse eelhinnanguid. Ja kui see planeering sisuliselt on valmis, kõik on läbi käidud, siis see saadetakse Keskkonnaametisse kooskõlastamiseks.

Minu meelest sisuliselt on see protsess vildakas ja väär. Tegelikult tuleb asju lahendada töö käigus, mitte siis, kui mingi dokument on valmis. Põhimõtteliselt tuleb see pöörata teistpidi: kohalik omavalitsus võtab vastutuse ja lõpuks kaasab kohaliku elu korraldusse vastavad ametkonnad. Sest me peame töötama kelle heaks? Me peame töötama ikka selle kodaniku heaks, kellel on huvi: kas tal on huvi pääseda kallasrajale, kas tal on huvi arendada oma maal mingit majandustegevust. Ja seda tuleb kaaluda, aga seda ei saa teha kuskil mujal kui kohalikus omavalitsuses.

Minu arusaamise järgi me võime seada kahtluse alla tänase eelnõu 20 meetri piirangu. Me võime seda rääkida ühtpidi ja teistpidi. Võib-olla on üldse mõistlik minna tagasi selle korralduse juurde, mis oli ranna ja kalda kaitse seaduses: 100 meetrit ja 50 meetrit, eks ole, 100 meetrit hajaasustuses, 50 meetrit tiheasustuses. See on kõik läbirääkimiste koht ja seda me saame eelnõu menetlusel arutada, mis on õige, mis oleks nagu õiglane. Aga mööda minna sellest, et me kohalikku omavalitsust ei usalda, et me kohalikku omavalitsust antud küsimustes ei taha tegelikult vastutavana rakendada, on minu meelest ideoloogiliselt väär ja õigusruumis ebaselgust loov.

15:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Mihhail Stalnuhhin, palun!

15:34 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh! No mina olen juba sellises vanuses, kus saab aru, et usaldada ei tohi mitte kedagi, kõike on vaja isiklikult kontrollida, et kõik korras oleks. Mul on täpsustav, väga lühike küsimus. Andres, kas on võimalik niiviisi, et kaldajoonel kõik need planeeringuga seotud protsessid, kasutus-, ehitusloa ja kõik muud protsessid käivad niiviisi, et kohalik omavalitsus, kohalik volikogu on täiesti sellest protsessist väljas? Kas see on võimalik?

15:34 Andres Metsoja

Aitäh! Tänasel juhul on nii, et kui kohaliku omavalitsusse pöördub näiteks jõe kaldal oleva krundi omanik ja ütleb, et ma tahaksin teha endale sinna väikese sauna, siis loomulikult esimene koht, kuhu ta läheb, on kohalik omavalitsus. Täiesti loogiline käik. Ta läheb kohalikku omavalitsusse, kohalikus omavalitsuses öeldakse talle, et vaadake, meil on keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise kohustus. Juba kõlab väga keeruliselt inimese jaoks, tavakodaniku jaoks. Kodanikul tekib kohe mõte, et mis asi see on, kas nüüd peaks hakkama kaasama juristi või mis. Jõukamad inimesed kaasavadki juristi, kes veab seda protsessi, vähem jõukamad inimesed löövad käega ja ütlevad, et ta ei hakka sellega tegelema või teeb seda ebaseaduslikult. Kas jääb vahele, kas naaber kaebab või mitte, kas keegi lendab drooniga üle, eks seda elu näitab.

Ja kui see on läbi käidud, et ta hakkab neid keskkonnamõjusid hindama, sellepärast et see on vältimatult vajalik tegevus, siis ta saab uuesti minna kohalikku omavalitsusse, aga omavalitsus kindlasti ütleb, et vaadake, kui me selle protsessi isegi algatame, selle detailplaneeringu, siis te peate aru saama, et lõppsõna on Keskkonnaametil. Need punased jooned, mis teie kaardil on, need on seaduse kaitse all ja kas keskkonnaametnik selle protsessi tulemina leiab mingisugused osundused selle planeeringu käigus, mõjude hindamise käigus – see on nende ainuõigus. Ja siis sellest sõltub, kas nad vähendavad seda ehituskeeluvööndit või mitte.

Põhimõtteliselt järgnev protsess on selline, kus võetakse tehingupartner, planeerija, kes viib need toimingud läbi, koostatakse analüüse nii- ja naapidi, kuni ühel hetkel see siis läheb uuesti omavalitsusse tagasi. Omavalitsus avalikustab planeeringu. Kui on avalikustatud, võtab kooskõlastused, käib kogu paketi kuni kehtestamiseni läbi. Ja ühes faasis tuleb küsida ka Keskkonnaameti seisukohta, kas ehituskeeluvööndit vähendatakse või mitte. See sõltub sellest. See ei sõltu enam kohalikust omavalitsusest.

15:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Heljo Pikhof, palun! 

15:37 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma loen veel siitsamast pöördumisest mõned read ette. Eelnõu seletuskiri on mõjude kirjeldamisel sügavalt eksitav. Tegemist on meie maastikupildis suuri muutusi võimaldava seadusemuudatusega, mis vajab professionaalset ja igakülgset analüüsi ning üldrahvalikku arutelu. Tänane eelnõu ei taga tasakaalu looduse, avalike väärtuste ja väikese osa kinnisvaraarendajate huvide vahel, vaid loob tingimused loodusväärtuste oluliseks kahjustamiseks ja avalike hüvede kättesaadavuse piiramiseks.

Ma ei tea, kas te olete mõelnud selle peale. Minu meelest on see pöördujatel päris hea mõte, et siin eelnõus välja toodud mõtted vajaksid üldrahvalikku arutelu ja loomulikult ka mõjude analüüsi. Paljudel on võib-olla väga raske siin Riigikogu saalis luua endale selge pilt, kui pole mõjude analüüsi. Siin on praegu nagu sõna-sõna-vastu-arutelu.

15:38 Andres Metsoja

Aitäh! Vaadake, hea küsija Heljo Pikhof, me ei muuda planeerimisseadust. Kui osa inimesi paneb planeerimisseaduse õigusliku jõu ja kaasamise jõu kahtluse alla, siis see õigus on neil olemas. Meie eelnõu algatajatena ei pane kahtluse alla, et planeerimisseadus on täna selline, mis pigem tekitab segadust, kui pakub lahendust.

Eelnõu algatajad on seda usku, et [mis puudutab] rannaalasid, siis neid planeeringuid tehakse, nii nagu kesklinna piirkonda ja nii nagu hajaasustust [puudutavaid]. Näiteks Pärnu maakonnas on härra Jüri Ratase algatatud eraldi teemaplaneering, mis läheb Kurgjani välja ja käsitleb Pärnu jõe ala – neid planeeringuid tehakse. Kas tehakse Rahandusministeeriumi algatusel või kohaliku omavalitsuse algatusel, ja me ei pane kunagi kahtluse alla seda, et see planeering, see kohaliku kaasatuse temaatika, erinevate institutsioonide panus ja kooskõlastamine oleks kuidagigi ühiskonda lõhkuva iseloomuga. Ma arvan, et see peab olema instrument, mis liidab ühiskonda, esindab erinevaid huve.

Ja just nimelt see eesmärk ongi kantud meie eelnõusse, et planeerimismenetluse abil huvid kaardistada. Kui omavalitsus ütleb, et tal puudub huvi neid rannikualasid kaardistada, läbi planeerida, siis ka see on aktsepteeritav, aga sellele ilmselt annab hinnangu valija kohalikel valimistel. See ongi ühiskondlik debatt. Meil siin saalis öelda, et probleemi ei ole, kui isegi Keskkonnaministeerium ütleb, et teema vajab debatti, on minu meelest lühinägelik. 

15:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Lauri Läänemets, palun!

15:40 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Heljo Pikhof küsis teie käest avaliku huvi ja tegelikult mõjude analüüsi kohta, aga te hakkasite rääkima ühest konkreetsest seadusest. Eile ma istusin ka siin, kuulasin seda debatti ja osalesin. Eelnõu esitleja väide oli, et see muudab kardinaalselt põhimõtteid, õigusloogikat.  Ja tema väitis, et see on väga suure mõjuga. Siis toimus siin see debatt ja mina sain aru ja ma loen ka, et see on väga suure mõjuga. See tegelikult vähendab avaliku huvi väljendamise võimalusi ja teistmoodi vähendab ka üksikisikute õigust ja võimalust teatud kallasradadel kõndida. Selles mõttes on tegemist põhimõttelise muudatusega. Sellised suured asjad peaksid tulema ju läbi valitsuse, sest siis toimub avalik kaasamine ja [antakse] hinnanguid. Öelge mulle palun, miks seda ikkagi tehtud ei ole. Kas põhjus on selles, et tegelikult komisjonis Keskkonnaministeerium ju ei toetanud seda eelnõu?

15:41 Andres Metsoja

Aitäh! Ei vasta tõele. Esiteks, avaliku huvi analüüs. Mis asi see avaliku huvi analüüs on? Ma tahaksin lihtsalt aru saada, mis on avaliku huvi analüüs kui selline. Avalik huvi on põhimõtteliselt mõiste, mis on kantud avalikkuse vajadusest ja seadusloome õigusest mingis piirkonnas enda vabadusi [kasutada]. Avalik huvi kui selline. Ja ma väga hästi ei kujuta ette, kuidas me peaks selle eelnõu [menetluse] käigus avalikku huvi analüüsima.

Me ütleme väga selgelt, et me näeme, et tulevikus lahendatakse küsimusi planeeringuprotsessi kaudu, mis on üdini avalik protsess. Ilmselt Eestis ei ole avalikumat protsessi kui üldplaneeringud, teatud teemaplaneeringud, detailplaneeringud ja nende menetlemine. Ja me tahaksime just nimelt näha, et see huvi oleks laiem kui üks kinnistu, laiem kui üks konkreetne majapidamine, kus [omanik] soovib rannikupiirkonda ehituskeeluvööndisse midagi rajada. Me tahame, et kohalik omavalitsus juba eos planeeriks juurdepääsuteed [kinnitades] sellesama kallasraja küsimuse. Kuidas sinna kallasrajale pääsetakse? Kas ainult veekogult või tegelikult tuleb minna läbi kellegi õuest, eraomandist, või on selleks tagatud avalik juurdepääs, nii et igaüks saab minna ega tunne ennast ahistatuna? See on see huvi ja see on üdini avalik. Seda saab kaaluda nii sotsiaalses mõttes, looduskaitselises mõttes kui ka majanduslikus mõttes just sellesama planeeringudokumendi [koostamisel]. Seda ei saa seaduse kontekstis kaaluda, sest Eesti rannikuala on nii eripalgeline, need juhud on nii eripalgelised, et ei ole võimalik seda teha sellise laia labidaga. Ma loodan, et ma vastasin teile.

15:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei paista. Tänan! On aeg avada läbirääkimised. Sõna saavad nagu ikka esimesel lugemisel fraktsioonide ja komisjonide esindajad. Fraktsiooni esindajana kõigepealt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Kalvi Kõva.

15:43 Kalvi Kõva

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ma kõigepealt tänan eelnõu algatajaid ühe väga tähtsa asja eest. Ja see üks asi on see, et tänu selle eelnõu siia saali toomisele saime me taas kord näha, kui palju Eesti inimesed peavad lugu avalikust ruumist rannas, peavad lugu kallasrajast. Seda väljendasid kõik need kümned organisatsioonid, kes meile kirjutasid, kes tundsid muret, et selle eelnõuga toimub vaikne ja hiiliv ranna erastamine, kus rand ja kallasrada muutuvad kellegi hooviks ja sealt on läbipääs raskendatud.

Jah, siin saalis eelnõu algatajad selgitasid, ja päris veenvalt mõnegi koha pealt, et see nii ei ole. Aga sellise laia avaliku huviga eelnõude puhul meie, sotsiaaldemokraadid, eeldame, et toimub väga tihe huvigruppidega läbirääkimine. Ja ei ole midagi teha, tänasel päeval see võimekus on valitsusel. Kui see eelnõu oleks tulnud valitsuse poolt, oleks olnud kaasamisringid, oleks olnud analüüsid, ja siis võib-olla oleksime ka meie seda eelnõu [teise pilguga] vaadanud ja põhjalikumalt sellesse süvitsi sisse läinud. Aga tänasel päeval me ei saa seda toetada.

Meile on tähtis see, et inimesed saaksid rannas käia. Meile on tähtis avalik ruum ja see, et meie rannad ei oleks kellegi hoovid. Nii et lühike jutt, konkreetne: sotsiaaldemokraadid teevad ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

15:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Viidik Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

15:45 Aivar Viidik

Aitäh, härra koosoleku juhataja! Head kolleegid ja head eelnõu algatajad! Tunnistan kohe üles, et esinen siin fraktsiooni, Reformierakonna fraktsiooni nimel, aga meil ei ole selle eelnõu osas ühtset seisukohta. Aga mida meil samuti kindlasti ei ole: ei ole kahtlustusi ega etteheiteid selle eelnõu koostajate suhtes. Olen siin puldis suuresti Lääne-Eesti piirkonnast valitud saadikuna ja räägin võib-olla selle piirkonna probleemidest. Aga ma olen üsna kindel, et tegelikult meil on võimalus selles teemas leida lahendus, ja ühe lahenduse ma siin mõne aja pärast teile ka välja pakun.

Kõigepealt siis eelnõu ideest. Minu meelest siin on kaks asja. Kõigepealt tõesti ideoloogiline lähenemine, et anda omavalitsustele rohkem sõnaõigust, otsustusõigust nende teemade lahendamisel. Teine on see, et nihutada praegust ehituskeeluvööndit lähemale, kui see on looduskaitseseaduses sätestatud.

Aga enne veel, kui selle konkreetse eelnõu analüüsi juurde asuda, tuletaksin ka omalt poolt meelde Saaremaa Vallavolikogu ühisavaldust 2020. aasta detsembrist. Andres Metsoja ühele nüansile viitas, aga minu meelest siin on üks veel. Ja tõepoolest, ettepanek ministeeriumile ja ka Riigikogule oli see, et vähendada saartel kehtivat 200‑meetrist ehituskeeluvööndit 100 meetrile.

Aga teine probleem oli see, et kuna saartel on kaldast tingitult veepiir suviti väga kaugel ja sügiseti-kevadeti väga lähedal, siis on keeruline määratleda seda ühtset konkreetset piirjoont, millest algab konkreetne ehitusala. Ja tõepoolest, praegu looduskaitseseadus sätestab, et piirangut, ehituskeeluvööndi piirangut arvestatakse põhikaardi järgi.

Samas, mis puudutab nüüd eesmärki anda suurem roll omavalitsustele, siis ma olen omavalitsuses olnud juba mõnda aega ja tahan tegelikult väita, et omavalitsustel on ka praegu peaaegu täievoliline õigus ehituskeeluvööndit vähendada. Ja kuidas? Seda saab teha kahel moel. Üks võimalus on üldplaneeringuga. Vaatasin läbi oma kodupiirkonna, Hiiumaa nii-öelda vanade valdade hetkel veel kehtivad üldplaneeringud, kus on mitmel pool sõnaselgelt sisse toodud näiteks konkreetne piirkond, et selles piirkonnas punktist A punktini B on ehituskeeluvööndit vähendatud 100 meetrile, 150 meetrile, ja on toodud teises üldplaneeringus konkreetsed märgid, maamärgid, kus selles piirkonnas on vähendus nii palju ja nii palju ja nii palju. Ehk siis tegelikult on ka praegu absoluutselt kõik olnud võimalik.

Teine moodus, kuidas on see võimalik. Üldistes parameetrites on tõesti üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, mis tõepoolest on siis ...

Paluks kolm minutit.

15:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, palun! Kolm minutit. 

15:50 Aivar Viidik

... mis on selles mõttes keerulisem protsess, et seal on kaasatud ka Keskkonnaamet, kes peab oma nõusoleku andma. Aga printsiibis on see, veel kord, võimalik.

Mida ei saa toetada, on kindlasti see, et muudame 200 meetrit 20 meetriks. See vähendus on kindlasti liiast, küll aga ma arvan, et me kõik oleme valmis diskussiooniks, et tuua saared võrdsesse positsiooni Mandri-Eestiga, mereäärse Mandri-Eestiga ja vähendada ehituskeeluvööndit, ma ütleksin, isegi kuni 100 meetrile. Ja kindlasti olen ma isiklikult seda meelt, et seda võiks teha omavalitsus, kohalik omavalitsus. Aga ma olen kindlasti seda meelt, et seda peaks tegema üldplaneeringuga, mitte ei käidaks iga kinnistut eraldi omavalitsuses kauplemas. See on, ma ütleksin, isegi üsna ohtlik algatus.

Aga nüüd kiiresti paar sõna veepiirist. Ka siin on tegelikult lahendus olemas. Ja lahendus on selline. Ma toon näitena taas Hiiumaa uue üldplaneeringu, kus on üldplaneeringu alusuuringuna koostatud korduva üleujutusega ala piiri määratlemise ja ehituskeeluvööndi täpsustamise uuring. Ja see määratleb tegelikult, annab meile objektiivse veepiiri, millest on väga lihtne mõõta ehituskeeluala.

Ma tahan veel kord rõhutada, et tegelikult on need tööriistad ka praegu olemas, aga kui me vajame diskussiooni selleks, et võrdsustada Lääne-Eesti saared Mandri-Eestiga ja anda kohalikule omavalitsusele rohkem õigust, siis ma olen selleks valmis ja ma loodan, et teie ka. Aga sellisel juhul me peaksime tegelikult selle eelnõu nüüd algatama natuke uuel kujul ja tegema seda veidi teistmoodi. Aitäh!

15:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, kas te soovite kohalt sõnavõtu? Sõnavõtt kohalt, Henn Põlluaas, palun!

15:53 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Head kolleegid! Me oleme juba kaks päeva seda eelnõu arutanud, palju on räägitud, palju on küsitud. Ma ei hakka seetõttu pikalt teie aega raiskama, meil veel täna terve suur hulk eelnõusid ees. Aga ma tahaksin täpsustada ühte asja. Sellel eelnõul on all kaks allkirja nüüd, kui me seda siin menetleme. Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on seda eelnõu ka põhjalikult uurinud ja arutanud. Meie selle vastuvõtmist ei toeta. Teeme ettepaneku antud eelnõu tagasilükkamiseks ja vastav ettepanek on juba ka eelnevalt üle antud. Aitäh!

15:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii on. Heiki Hepner Isamaa fraktsiooni nimel, palun!

15:54 Heiki Hepner

Head kolleegid! Tegemist on vaieldamatult, kui vaadata seda arutelu ja arutelu pikkust, keerulise teemaga ja võiks ka ütelda, et kuuma teemaga. Olgu kohe sissejuhatuseks öeldud, et Isamaa fraktsioon ühtset seisukohta ei kujundanud, aga ma tooksin välja põhimõtted ja arusaamad selle seaduse valguses, millest lihtsalt ei saa mööda vaadata.

Eelnõu on vaieldamatult ambitsioonikas, sest ta proovib omandiõigusi ja omandiõiguste piiranguid lahendada nii, et oleks tagatud ka loodusväärtuste ja keskkonnaväärtuste kaitse ja loodusressursside mõistlik kasutamine. Mina isiklikult olen väga omavalitsuste usku. Usun, et nad saavad hakkama, usun, et nad on õiglased ja ausad ja et nad ei peta oma rahvast. Ja kui ka juhtub ... Ma ei ole selles mõttes idealist, et mingisuguseid probleeme omavalitsustes ei ole, aga ei saa me mõõta kõige madalama taseme järgi kõikidele omavalitsustele. Kahetsusväärselt on sellist suhtumist siin saalis ka varasematel aastatel olnud, me mõõdame omavalitsustele kõige madalama väärtuse kohaselt.

Vaieldamatult tuleb silmas pidada ka seda, mida omavalitsus, ütleme siis, riiklikus või avalikus tegevuses peab tegema. Bürokraatiakulud on olnud ka need, mida me kui mitte just iga päev, siis üsna tihti siin puldis mainime, ja vähemalt sõnades üritame neid vähendada, et seda nappi raha, maksuraha oleks võimalik kasutada kõige otstarbekamalt kas või meie looduse ja keskkonna kaitseks.

Teine põhiküsimus on parlamentaarne arutelu. Siin ka eelkõnelejatelt kõlas väide, et kuna see eelnõu ei ole tulnud valitsusest, siis tuleks ta välja hääletada. Ehk kui valitsusest ei ole tulnud, siis Riigikogu on kummitempel. Ma olen kategooriliselt selle põhimõtte vastu. Meil ei ole võimalik ühtegi teemat lahendada, kui me ei pea debatti. Ja tõesti, seadusloomes ühe seaduse debati tuum on – tegelikult paljud, kes on siin pikalt olnud, teavad seda minust paremini – teine lugemine, teise lugemise eel menetlus komisjonis ja teise lugemise ajal siin saalis.

Meil, tõsi, esimesel lugemisel on olnud väga pikk küsimuste-vastuste voor, on olnud võimalik igal saadikul kaks küsimust esitada ja eelnõu algatajad on päris pikalt ja põhjalikult sellele vastanud. Aga sõnavõtuõigus on ainult fraktsioonidel ja komisjonidel, kui seda tahetakse. Aga teine lugemine on see, kus oleks võimalik tuua erinevaid argumente, kohtuda erinevate huvirühmadega, koondada ja moodustada ühisosa ja otsida sisulist lahendust, väljendada oma seisukohti kõnedes, teha heas mõttes koridorides lobitööd. See on tegelikult seadusloome tuum. Ja täna me ütleme, et ei, seda pole vaja.

Eile või, vabandust, esmaspäeval me põrutasime ELAK-is, Euroopa Liidu asjade komisjonis, mitme tuhande leheküljelise [dokumendi] ilma suurema debatita, ilma saali toomata läbi. Ja enamusele tundub, et see on väga hea, et debatti ei toimunud. Ma ei saa sellest aru.

Palun lisaaega. 

15:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega.

15:58 Heiki Hepner

Ilma debatita, ilma aruteluta ei ole võimalik kvaliteetset seadusloomet tagada ja ka mis tahes probleeme lahendada. Ka mina ei ole kindel, kas see 20 meetrit on õige, võib-olla on 50. Võib-olla arutelus tuleb ka lahendus, kus me ütleme, et tõepoolest me lahendame bürokraatlikud küsimused, aga see 200 meetrit saartel ja Narva-Jõesuu kandis jääb ikkagi. Aga me lahendame bürokraatlikud küsimused, me vaatame, et omavalitsustes oleks otsustushoob suurem ja et ei oleks nii, et Keskkonnaametil oleks ainupädevus ütelda lihtsalt "ei". Aga seda me saame teha ainult läbi arutelu ja kui me täna ütleme, et arutelu pole vaja, siis me ei lahenda mitte ühtegi probleemi.

Meil on tegelikult keskkonna valdkonnas [lauale] tulemas mitmed teemad. Me peame arutama kas või neidsamu KAH-alasid ehk kõrgendatud avaliku huviga alasid. Tänane randade temaatika on mõnes mõttes seesama ja kui me näeme, et nende KAH-aladega saaksid omavalitsused justkui hakkama, neil oleks pädevust, nad esindaksid oma rahvast õiglaselt, siis ma küsin, miks nad ei suudaks seda kõnealuses küsimuses teha. Mis on nendel kahel asjal vahet? Ma ei ole täna kuulnud sellele tegelikult sisulist vastust.

Tõesti, siin on mitmeid küsimusi, mida tuleks rohkem või vähem arutada, mitte lihtsalt kergekäeliselt ütelda, et probleemi ei ole. Ma arvan, et nende probleemide lahendamise võimalus on just meie käes, Riigikogu käes. Me ei pea ootama, et Vabariigi Valitsus tooks meile kandikul lahenduse, ja meie siis ütleme, et jah, suurepärane, meie eest on töö ära tehtud, ja vajutame nuppu ja koputame [haamriga].

Nii et tõesti, kui me täna siin õige varsti hakkame seda otsust tegema, siis mina isiklikult omaenda nimel ütlen, et me vajame debatti. Ärme lükkame põhjendamatu kiirusega seda eelnõu tagasi! Otsime selliseid lahendusi, mis kaitsevad meie keskkonnaväärtusi ja tagavad mõistliku loodusressursside kasutamise, aga ei sõida samas omandiõigustest üle. Otsime seda kompromissi! Aga seda me saame ainult siis teha, kui see seadus jääb menetlusse. Aitäh!

16:01 Aseesimees Martin Helme

Suur aitäh! Rohkem sõnasoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 483 esimene lugemine lõpetada, aga Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Täpselt samasuguse ettepaneku on teinud ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Me peame seda tagasilükkamist hääletama.

Head kolleegid, selles järjekorras, nagu need siia laekusid, ütlen ma, et panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku lükata eelnõu 483 esimesel lugemisel tagasi. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:05 Aseesimees Martin Helme

Tagasilükkamise ettepaneku poolt oli 49 saadikut, vastu on 16 ja 1 saadik on erapooletu. Ettepanek leidis toetust ja eelnõu on menetlusest välja langenud.


2. 16:05 Riigipiiri seaduse muutmise eelnõu (489 SE) esimene lugemine

16:05 Aseesimees Martin Helme

Jätkame tänast päevakorda. Tänane teine päevakorrapunkt on Isamaa fraktsiooni algatatud riigipiiri seaduse muutmise eelnõu 489. Tegemist on esimese lugemisega ja kutsun ettekandjaks Riigikogu liikme Urmas Reinsalu. Palun!

16:06 Urmas Reinsalu

Austatud rahvaesindus! Austatud istungi juhataja! Isamaa Erakonna fraktsioon on algatanud seaduseelnõu muuta meie riigipiiri seadust, et lahendada ära üks akuutse iseloomuga meie julgeolekut, piirijulgeolekut puudutav õiguslünk.

Nimelt, eelmise aasta suvest alates on Euroopa Liidu idapiir, konkreetsemalt Läti, Leedu ja Poola piir olnud Valgevenest tuleneva ründe all. [Tegu on] ebaseadusliku piiriületuse massilise ja jõudu kasutava katsega, ent need riigid on suutnud seda oma jõudu kasutades tõkestada, sealhulgas ka Eesti kaasabil. Kuid olukord, mis puudutab meie piiri, on ju selline, et me oleme püstitanud ajutise okastraattõkke paarikümnele kilomeetrile maismaapiirile. Ja ülejäänud maismaapiiri osa – kokku on maismaapiiri ligi 135 kilomeetrit – on meil füüsiliselt tõkestamata. Meil jääb üle loota võimalikus ründeolukorras looduslikule tõkkele, kui on tegemist näiteks sooga või muu raskesti läbitava alaga.

Kuid olukord on selline, et meie kehtiv õigus ja ka selle õiguse tõlgendus politseiameti ja Siseministeeriumi poolt on põhimõtteliselt selline, et kui toimub ebaseaduslik katse piiri ületada, kui meil on tegemist üksiku juhtumiga, siis politseiametnikud on kohustatud ebaseaduslikult piiri ületanud inimese kinni pidama, tuvastama tema isiku ja kohaldama talle sanktsioone ebaseadusliku piiriületuse eest. Juhul kui ta esitab avalduse, et taotleb pagulasseisundit, taotleb rahvusvahelist kaitset, siis algavad selle isiku suhtes menetlused, mis peaksid hüpoteetiliselt päädima kas rahvusvahelise kaitse saaja seisundi [määramisega] või selle tagasilükkamisega. Ja juhul, kui on objektiivselt asjaolud tagatud ja on tuvastatud tema algne lähteriik, siis on võimalik see isik ka riigist välja toimetada. See on üksiku inimese puhul.

Olukord [võib olla aga] keerukam ja selle konkreetse õiguslünga ületamiseks ongi mõeldud see eelnõu. Me oleme näinud dramaatilisi kaadreid näiteks Poola piiripunktist, kus suur hulk inimesi püüab jõudu kasutades – õnneks mitte tulirelvi, aga kive, kaikaid, suitsurakette kasutades – riigi territooriumile tungida. Ja [me näeme nendest kaadritest], kuidas nendes riikides, näiteks Poolas politseiametnikud ja piirivalvurid püüavad neid inimesi takistada riigi territooriumile sisenemast.

Ja nüüd kujutame ette, kui see toimuks näiteks metsas või kuskil mujal, kus ei ole füüsilist tõket, mis takistab. Me teame, et ka see okastraataed on tegelikult üsnagi kiirelt ületatav kas või redeliga või kui visata sinna kartulikotte peale. Ja seda on võimalik ka traadilõikamisseadmetega üsna kiiresti purustada.

Ja siis on küsimus, [mis saab], kui suur grupp inimesi on tegelikult jõuga võimeline siiski Eesti territooriumile tungima – oletame, et viis meetrit või  50 meetrit. Selles olukorras, kus meil füüsilist piiritõket ei olegi, on kahtlemata meie piirivalve ja politsei ülesanne – ka politseile on antud eelduslik ülesanne neid inimesi tõkestada, et nad riigipiiri ei ületaks, sealt üle ei tuleks – moodustada kilbid, kasutades erivahendeid, näiteks veekahureid või mida iganes, nagu me oleme näinud teiste riikide praktikast.

Kui siiski õnnestub suurel hulgal inimestel riigipiir ületada, siis tekib paradoksaalne olukord, et meie politseiametnikel ei ole õigust neid Eesti piirilt tagasi suruda, et nende rünnet sellisel kujul tõrjuda. Need isikud tuleks kinni pidada, toimetada arestimajja, alustada nende suhtes menetlusi. Menetlused võivad olla väga pikaaegsed, kui isikud varjavad oma päritoluriiki, keelduvad seda tunnistamast. Kui nad taotlevad rahvusvahelist kaitset, siis võib olla vägagi keerukas neid ka hiljem protseduuridega riigist lahkuma sundida.

Tegelikult on politseiamet oma riskihinnangutes tuvastanud selle piiri, kui me kõneleme suurest hulgast inimestest. See ei ole sugugi mitte hüpoteetiline, nagu me oleme näinud Leedu puhul. 5000 on suures plaanis see võime, mida meile ka põhiseaduskomisjonis öeldi, kui [oli küsimus], kui palju riigis üldse on neid võimalik menetleda, kui nad kus iganes on isoleeritud ja menetlus [käivitatakse]. See küsimus tuhandetest ei ole sugugi mitte akadeemiline probleem, teoreetiline võimekus, sest tuhandetes neid inimesi ju Leedu territooriumile jõudiski. Kui me kõneleme hüpoteetilisest hübriidrünnakust, eks ole, näiteks reaalselt Venemaa poolt, siis tegelikkuses see võib olla vägagi rohkearvuline.

Ja nüüd on põhimõte, kui seda praktilist probleemi kirjeldada, selline, et Poola ja Leedu on püüdnud seda lahendada kiirelt vastuvõetud seadusemuudatustega. Seda tüüpi kriisi puhul on kahtlemata tegu nii-öelda unikaalse [olukorraga], tulebki kiiresti reageerida. Poola ja Leedu on vastu võtnud põhimõttelise otsuse – püüan lühidalt [selgitada] seda mõttekäiku –, et tegelikult ikkagi, kui need isikud tungivad peale, siis ei ole tegemist klassikalises mõttes rahvusvahelise kaitse loogikaga, vaid tegemist on ründega. Ja siis on tegemist julgeolekulise kriisiga, mille puhul me ei saa väita, et see asub rahvusvahelise kaitse regulatsiooni ulatusalas, vaid tegemist on selgelt riigi julgeolekuprobleemiga. Ja seetõttu peaks olema õigus need isikud politsei jõul sundida taganema või toimetada nad lähteriigi territooriumile.

Formulatsioonilt ongi siis tegelikult kaks sätet. Me paneme parlamendile ette, et kui toimub massiline ebaseadusliku piiriületuse katse, siis on Politsei- ja Piirivalveametil esiteks julgeolekukaalutlustel kohustus see  tõkestada ning keelduda rahvusvahelise kaitse taotluste vastuvõtmisest. Ja teine põhimõte, mis on seaduseelnõus kirjas, on Politsei- ja Piirivalveameti kohustus just nimelt julgeolekukaalutlustel keelduda rahvusvahelise kaitse taotluste vastuvõtmisest seda tüüpi massilise ebaseadusliku piiriületuse puhul ning õigus ja kohustus saata ebaseaduslikult piiri ületanud välismaalased tagasi välisriiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid.

Selle probleemiga seotud õiguslünk ilmnes tegelikult suvel. Ma kirjutasin augusti algul proua peaministrile ja palusin viivitamatult see õiguslünk lahendada. Ma olen vestelnud selle eelnõu teemal suvest alates loomulikult ka meie politseiametnikega. Ka politseijuhid möönavad õiguslünga olemasolu, see on täiesti reaalne praktiline probleem. Ja see ei ole kuidagi kaotanud oma akuutsust olukorras, kus sõda koputab Euroopa uksele, kus meid võivad oodata, ütleme siis, erinevat tüüpi jõu kasutamist sisaldavad aktsioonid Vene Föderatsiooni poolt olukorras, kus valitseb tegelikult ju põhimõtteline dramaatiline ja määramatu sisuga vastasseis NATO ja Vene Föderatsiooni vahel ning meie oleme piiririik kõigest sellest johtuvate riskidega.

Me esitasime selle seaduseelnõu juba novembrikuus. Sellele üleskutsele, minu augustikuu kirjale vastuseks ütles peaminister, et mõtleme, arutame, nuputame. Aga kuud möödusid. Kriisiolukorras tuleb tegutseda otsustavalt, kiiresti, ei saa olla väga akadeemilist käsitlust. Sealsamas augustikuus kutsusin ka üles peaministrit rajama tõkked piirile, kiirelt ajutiselt tõkked. Möödusid kuud, kuud, kuud, ja tõkked lõpuks ajutiselt paigaldati. Tõsi küll, nendes on teatud näilisust, arvestades seda, et need tõkked, nagu ma ütlesin, katavad ära üksnes mõnikümmend kilomeetrit territooriumist, maismaa piirijoonest.

Ning selle seaduse kohta ütles härra siseminister – meil oli ka arutelu riigieelarve kontrolli erikomisjonis –, et nad veel kujundavad seisukoha. Valitsuse seisukoht oli, et sellisel kujul seda eelnõu ei toetata, aga põhimõtteliselt probleem on olemas. Probleem on olemas! Ja probleem, nagu ma rõhutasin, on kriitiline, ajakriitiline. Meil peab olema tõhus heidutus. Ei saa olla niisugust olukorda, kus rünnak on võimalik. Leedu ja Poola on niisugused julgeolekulised meetmed rakendanud, aga Eesti lausa muutub heidutuse asemel peibutuseks. Eestis on tegelikult nii, et kui jalg astub pühale maale, siis selle käsituse järgi, eks ole, tegelikult isikutele juba laieneb rahvusvahelise õiguse kaitseala. See on täiesti ebanormaalne olukord. Täiesti ebanormaalne olukord! Me peaksime taotlema Euroopa Liidus loomulikult õigusraamistiku muutmist, aga sellest enam tuleb [tegutseda] akuutselt, nii nagu on teinud teised riigid, kes reaalse ründe all olid. Tuleb õppida nende kriitilisest olukorrast ja see seadus vastu võtta sellisel kujul, nagu me oleme ette pannud.

Me ei ole kindlasti mitte suletud selle teksti muutmise [ettepanekutele]. Ekspertide ja ametnikega on võimalik nüansse ja rõhuasetusi ja termineid muuta. Meie jaoks on oluline, et me selle õiguslünga, julgeolekulünga täitmiseks tegutseksime viivitusteta. Ja iseenesest ma tunnustan sümpaatiaga, et parlamendis koalitsioon otsustas seda toetada. Ma saan aru, et komisjoni ettepanek on seda  mitte menetlusest välja arvata. Ja ma loodan, et see ei ole lihtsalt selline [lahendus], et ta läheb sahvrisse. Sahvris on kasulik erinevaid toiduaineid hoida ja ka neid eelnõusid, mille puhul tundub, et võib-olla pole poliitiliselt ohutu neid välja hääletada. Ma loodan, et me ikkagi suudame selle eelnõu võimalikult kiiresti Siseministeeriumi ettepanekuid arvestades viia sellisesse [seisu]. Või kui on olemas ka mingi muu eelnõu, kui tuleb valitsus lagedale oma eelnõuga, siis on see meie eelnõu ikkagi täitnud oma [eesmärgi]. Tähtis on, et me saavutaksime õiguslünga kinnitoppimise. Praegu on meil nii-öelda katuseaken lahti ja vihma võib hakata iga hetk sadama, ma hoiatan. Aitäh!

16:17 Aseesimees Martin Helme

Suur aitäh! Nüüd on võimalik küsimusi esitada. Paul Puustusmaa, palun!

16:18 Paul Puustusmaa

Suur tänu, juhataja! Hea Urmas! No igati tänuväärne initsiatiiv, peab ausalt tunnistama. Seda laadi seaduselüngad tuleb ära lappida, see on selge. On ju tegelikult täiesti ebanormaalne see situatsioon, see püha maa kontseptsioon, nagu sa nimetasid, mille Euroopa Liit on loonud. Tõepoolest, rahvuskonservatiivid on ka alati seisukohal, et riik on suveräänne, riigipiir on püha ja seda peab kaitsma, seda peab hoidma. Iseenesest sellele seaduseelnõule mingisuguseid etteheiteid siitpoolt ei ole ja ka küsimustes ei tule etteheidet. Küll aga on mul küsimus praktilise [tegevuse] kohta. Sa siin juba mainisid, et kui nüüd tullakse sealt üle, kui õnnestub see ületulek nendel pahalastel mis iganes ajenditel, siis me peame nad välja toimetama või peame nad tagasi lähteriiki saatma. Aga kuidas see praktiliselt toimub? Üks võimalus on see, et meil on teisel pool rahulik riik, kuhu inimene tagasi toimetada, ja meil on lepingulised sidemed olemas. Teine variant on see, et [teisel pool piiri] on selline riik, kuhu pole võimalik kedagi tagasi toimetada, nad ei võta. Kas toimub sedasi surnud kassi põrgatamine või kuidas see käib, kuidas see füüsiliselt toimub?

16:19 Urmas Reinsalu

Aitäh! Tähendab, jutt ei olegi selles mõttes õigusliku otsuse langetamisest, tagasisaatmismenetlusest, ma ei tea, näiteks Iraagi [elaniku] puhul. Jutt käib sellest, et lihtsalt füüsiliselt [inimesed] suutsid siseneda kümne meetri, ma ei tea, kilomeetri, 20 kilomeetri kaugusele Eesti territooriumile. Nii‑öelda grupiviisiline rünne oli osalt edukas. Me kujutame ju ette, kui keeruline see olukord on – selles mõttes, et piirijoone kaitsmine on ju looduses praegu väga keeruline. Ja me ei tohi ju Vene Föderatsiooni territooriumile minna, eks ole. Me kujutame ette, et kui inimene astub sealt, kui seda sentimeetripaelaga [mõõta] – praegu on olukord selline, et kui ta kas või kukub Eesti territooriumile, siis ta tuleb kinni võtta ja Eesti poolele tõmmata, kuna tema puhul algab hoopis teistsugune, rahvusvahelise kaitse menetlus.

Nii et jah, vastus on põhimõtteliselt selline, mis me eelnõus ette paneme. Nagu me nägime Poola‑Valgevene piiril, eks need inimesed ju rändasidki sinna-tänna. Tõrjuti tagasi ja tulid uuesti ja tõrjuti jälle tagasi. Ega seda tüüpi olukordades alternatiivi ei olegi. Me ei näe selles eelnõus ette mingisugust ametlikku protseduuri, väljasaatmist. Meie lähtekoht on, et nendele inimestele ei antakski mingit õiguslikku staatust, sest siis tuleks neid inimesi kuskilt Narva jõelt, sealt Narva sillalt rongiga hakata edasi saatma, eraldi vastu võetuna. Meie loogika on selline, et kui nad on sisenenud ebaseaduslikult niisuguse rünnaku käigus ja meil on julgeolekuline kriisiolukord, siis julgeolekukriisile reageeritakse relevantselt, kasutades proportsionaalselt jõudu, et neid tõkestada, ja selle jõu tulemusena sunnitakse nad taanduma.

Selles mõttes ongi massilise sisserände tõkestamise seaduses, mis meil on, mille me parlamendis vastu võtsime, tegelikult minu arvates teatud põhimõtteline ideoloogiline lünk sees. See seadus, mis on parlamendis vastu võetud – noh, selle üldpaatos on mõistlik, et sellega [tuleb] toime tulla, aga kuidas tegeleda nende inimestega, kui neid on juba tuhandetes riigi territooriumile jõudnud? Kuidas siis kõike menetleda? Ma arvan, et meie lähtekoht peaks olema ikkagi selline, et me peame kõigepealt veel rohkem tegema, et nad siia ei tuleks. See on tegelik olukord. Me vaatame ka seda koormust, mis Leedu riigis on – hästi, tuli 5000. Aga mis siis, kui see number on 50 000? On selge, et riikidel on oma taluvusvõime. See ei ole naljaasi. Järelikult tuleb valida mõistlik, tervele arusaamale [tuginev] lahendustee. Ja meie pakutud lahendustee on see, et suruda nad piirilt tagasi. Kui neil õnnestub siiski sisse tungida, siis see sissetungiepisood peaks jääma ülilühikeseks ja nad surutakse piirilt tagasi.

Hüpoteetilised olukorrad muutuvad muidugi keeruliseks, kui vastaspool kasutab samuti jõudu ja need isikud asetuvad nii‑öelda kuhugi vahele. Aga siis nad jäävad ikkagi pidama mingi riigi territooriumil, eks ole. Aga [edasine] tuleneb siis juba konkreetse operatsiooni kavast.

16:22 Aseesimees Martin Helme

Toomas Järveoja, palun!

16:22 Toomas Järveoja

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te väitsite oma kõnes või sissejuhatavas ettekandes, et Eesti piiril on [paika pandud] 20 kilomeetrit okastraati. Eelmine nädal käisin ma riigikaitsekomisjoni liikmena kagupiiril, kus ma nägin väga ilusti välja ehitatud piiri kõiksuguste jälgimisvahendite ja kaameratega. Kas te eksisite või te ei ole lihtsalt teadlik, et kagupiir on päris ilusti välja ehitatud?

16:22 Urmas Reinsalu

Aitäh! Ei, kagupiir ei ole välja ehitatud. Kagupiiri me jaotame tsoonideks, tõepoolest. Ma korrigeerin mõtet. Üks, lühem osa on välja ehitatud, kuid sellest territooriumist, mis ei ole välja ehitatud, on väiksem osa paarikümne kilomeetri ulatuses kaetud okastraadiga. Mu mõte oli see, ma korrigeerin. Nii see oli teil õige täpsustus. 

16:23 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!

16:23 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Hädavajalik asi praeguse hübriidründe olukorras. Kuid ma küsin seda, kuidas me saaksime ikkagi edasi liikuda. Ajastul, mil Brüssel kollase viisnurga all nõuab ikkagi sisserännet ja korraldab seda üsna usinalt ja keelab isegi raha anda piirirajatistele, ei näe üldse hea välja, mis sealt tulekul on. Mamma Merkeli kutsest ma ei räägigi, miljonid marsivad läbi Euroopa. Nüüd on küsimus selles, kas ei peaks tegema asja selliseks, et mitte ainult massilise sisserände korral ei keelustata nende taotluste menetlemist, vaid igasuguse illegaalse ületuleku korral. Jäävad ainult saatkonnad ja kirja teel [taotlused]. See ju aitaks ära võtta tahtmise üle jõe ujuda või üle [piiri] marssida.

16:24 Urmas Reinsalu

Aitäh! Ma arvan, et see on kindlasti äärmiselt tõsine probleemide kompleks, mis puudutab kogu rahvusvahelist pagulasseisundi konventsiooni ja ennekõike Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaldamist, mis puudutab sedasama pagulasseisundi konventsiooni. Ma arvan, et kui me peame silmas näiteks Vahemerel [valitsevat] tegelikku olukorda, mis on tekkinud inimsmugeldamise tõttu, siis kindlasti kõige humaansemad on meetmed, mis vähendavad rändesurvet või sellist tüüpi rände motiive. Nüüd, kas seda laiendada igasugusele riiki sisenemisele ja seda nii määratleda, siis eelnõu algatajad on ennekõike pidanud silmas julgeolekukriisi, kus [on tegu] jõuga tõkestamisega.

Ma arvan, et põhimõtteliselt [võiks olla] käsitus, et ebaseaduslikku piiriületust tegelikult tuleb käsitleda ikkagi süüteona. See on seaduserikkumine, ebaseaduslik piiriületus. See käsitus kindlasti peaks olema maksev. Eri tüüpi sätete puhul me peame hindama nende kohaldamist selles õiguskorras, milles me asetseme. Ma pean siin silmas ka Euroopa Liidu reegleid. Nagu ma ütlesin, see tõlgendus, millest ka Poola ja Leedu [lähtuvad], Poola käsitus ongi see, et nad lähtuvad sellest, et see julgeolekuolukord on isoleeritud rahvusvahelise kaitse menetlusest ja Schengeni ruumis kehtestatud pagulasmenetlustest seoses sellega, et see orgaaniliselt vastab julgeolekukriisi, mitte selle konventsiooni eesmärkidele.

Ma arvan, see on väga oluline, et me püüaksime tõlgendada ja käsitleksime [seda adekvaatselt]. On olemas rahvusvahelises õiguses – ma ei jaga seda suunda – ka loogika, mis ütleb, et see püha maa teooria või doktriin on tegelikult absoluutne, sellest ei saagi olla erandeid. Et kui meile tuleks ida poolt ka miljon inimest korraga üle piiri, siis konventsiooni praktilisest täitmisest ei tohiks ikkagi hälbida. Me saame loomulikult aru, et kui õigus läheb õiguse enda vastu, siis see õigus minu hinnangul kaotab sellega õiguse õigus olla. Me peame hindama õigust eesmärgipäraselt.

Nii et lühike vastus on, et kindlasti me peame leidma täiendavaid võimalusi nii-öelda tavaolukorras kaitsta konservatiivse rändepoliitika põhimõtteid. Aga see [eelnõu], nagu ma ütlesin, on just nimelt sellise kriitilise baasjuhtumi lahendamiseks, mis meil siin suvel esile kerkis.

16:27 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun! 

16:27 Paul Puustusmaa

Suur aitäh! Mul on ikkagi, Urmas, siuksed praktilised küsimused. Eelnõu ennast ma toetan igati, aga ikkagi jälle. Siis, kui piiriületus peaks toimuma, ütleme, sealt kuskilt ajutiselt okupeeritud territooriumilt Petseri juures või sealt Narva juurest, pole nagu iseenesest probleemi. Aga kui nad ujuvad üle või tulevad kummipaatidega üle Peipsi ja Pihkva järve, siis tekib meil probleem esiteks ulatuse ajendil, kus see piir on, ja teiseks, kui nad üle jõuavad, siis nad on vaja kinni võtta. Ja kuna nad on tõesti nii ehk naa seaduserikkujad, mittetolereeritavad, siis menetlust ei algatata, nad tuleb tagasi toimetada. Kuidas sa näed, kas siis Venemaa võtab nad hea meelega kuskil Narva juures vastu? Võtab nad üle ja ütleb, aitäh teile, poisid? Või mis? Kuidas see füüsiliselt toimuma peab?

16:28 Urmas Reinsalu

Politseiasutus peab seadust täitma. Ega iseenesest ei ole meie ettepanekus öeldud, et nad peavad täpselt samas piiritrajektoori punktis sinna lähteriigi territooriumile jõudma. Siin soojas toas on hea ette kujutada, et see muutub niisuguseks võmmide ja politseinike mänguks, eks ole, kus ühelt poolt surutakse tagasi, teiselt poolt otsast tulevad sisse. Aga ma arvan, et see on meil tööriist, mis võimaldab [seda teha] kohas, kus nende isikute tagasitoimetamine on toimetajatele turvaline, aga kindlasti ei tohi ka nende toimetatavate inimeste elu ohtu seada. See on praktiliselt mõeldav, minu hinnangul peaks see niimoodi aset leidma.

Mis puudutab veetõkke ületamist, sest meil on ju Soome laht, me räägime tegelikult Peipsi järvest, eks ole, siis see on omaette tõsine küsimus, kas meil on piisavalt varustust. Varustus on oluline küsimus ja me oleme pannud ette, teinud ettepaneku just nimelt ujuvtõkkeid kaaluda. See on väga oluline, kui me näeme juba – radaritega on võimalik näha –, et hakkavad mingid alused lähenema. Kuidas neid siis tagasi tõrjuda? [Me teame] dramaatilisest võitlusest nende madalate pargaste ja paatidega, mis on toimunud Türgist lähtuva ja oma iseloomult sarnast tüüpi ränderünde korral. Me mäletame seda, kui ma ei eksi, eelmise aasta algusest. Need kogemused, teiste riikide valusad õppetunnid on meile [teada].

Ja meil tegelikkuses on olukord, et Narva jões asub üks isoleeritud saar. Väikene saar, eks ole, kus Eesti piirivalve füüsiliselt peal ei ole ja meie jurisdiktsiooni ei ole. Ma tuletan meelde, et see õiguslünk on seda kurioossem, et selle pisikese saaretüki puhul on põhimõtteliselt mõeldav, et sinna tuleb üks suur seltskond Venemaa poolt [mööda] Narva jõge peale ja kehtiva õiguse [kohaselt] Eesti poolelt tuleb saata paat välja, korjata nad pardale, toimetada nad arestimajja ma ei tea kuhu, ehk Narva arestimajja, ja hakata siis edasi menetlema kogu nende staatust. Niisugust tüüpi eriti spetsiifilisi eksootilisi piirijoone kohti [meil on]. Noh, ma ei hakka rääkimagi, Saatse, eks ole, ja need võivad meile väga valusalt kätte maksta, kui me vähemalt õiguslike vahenditega ei ole sääraseid tegevusi heidutanud.

Üks asi on massiline ebaseaduslik piiriületus. Üks eeldus on see, et tegu on kolmanda riigi või teise riigi organiseeritud mõjutusaktsiooniga, aga kindlasti teoreetiliselt võib kujutada ette teistsugust tüüpi kriise, kus ongi rahutused ja mingi hulk segaduses inimesi püüab üle piiri meie riigi territooriumile tulla.

Küsimus oli ka Siseministeeriumi esindajatel või kelleltki põhiseaduskomisjonis tuli küsimus, aga kas me oleme humaansed, kui tõepoolest toimub mingi tsiviilkatastroof mingis riigis, kas või Venemaal. Aga ei, ega me seda ... Kehtivas õiguses on olemas, et kui keegi [tahab lubada] põgenikke ökoloogilise katastroofi puhul [üle piiri], siis riigil peab olema suveräänne õigus otsustada. Kui riik [tahab], siis ta otsustab kedagi lubada riiki, aga kui riik leiab, et ta seda ei [taha], siis tal peab olema õigus oma piiri kaitsta. Kaitsta seda tingimusteta. Ei saa olla niisugune "Uka-uka, mina prii!" mäng, et praegu saad ühe jalaga pühale maale, ja tegelikult su staatus on [kohe] teistsugune. See on väga voluntaristlik, see muutub voluntaristlikuks. 

16:32 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun! 

16:32 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kellegi hääl tuleb ka ... Kui ma tohin ... Me räägime siin nagu teoreetiliselt, mis oleks, aga meie seas on inimesi, kes on pühale maale tulnuid reaalselt tagasi saatnud. Kolleeg kolonel Breivel saatis kunagi 22 vietnamlast tagasi. Sai karistada, aga näed, tegi seda. Ma küsin: kui me seda eelnõu vastu ei võta, kas siis, kui mingisugune Breiveli tänapäevane kolleeg sama teeks, saaks ta ka karistada või?

16:33 Urmas Reinsalu

Aitäh! Vastus on see, et me käisime ju, Peeter, ka politseiametis, eks ole, nii-öelda vaatlusmissioonil, vestlesime politsei juhtidega, uurisime, mis suunised on antud. No need suunised muutuvadki selles mõttes ähmaseks, et viis meetrit Eesti territooriumist ja nõnda edasi. Siin ongi kõige halvem see, et niisuguste formaalsete õiguslike nõuete korral, mis on otsesõnu õigusriigis seadusandja kehtestanud, on väga raske sundida meie politseinikke, et nad peavad kuidagi neist mööda hiilima, eks ole. See tähendab, et me oma korrakaitsjatele tegelikult anname ... Nad ei tunne, et nende seljatagune on kindel. See on kõige ohtlikum, et piltlikult öeldes, kui nad kaitsevad piiri täies mahus, siis võib tekkida olukord, kus nad rikuvad seadust. Ja tõepoolest, vastus on minul selline, et kui formaalselt kehtivat õigust tõlgendada – [ei tea ju], kas võetakse vastutus või mitte –, siis see on kehtivat seadust rikkuv käitumine, kui [need inimesed] surutakse pühalt maalt tagasi jõudu kasutades. Seega, loomulikult on kehtiv olukord ebanormaalne.

Ja veel kord ma tahan rõhutada: see eelnõu ei olegi meil tekkinud akadeemilise inspiratsiooni- ja poeesiapuhangust, vaid see on tekkinud ikkagi nii, et selle taga on ka politseinike selge mööndus. See õiguslünk on reaalne ja ulatuslik.

16:34 Aseesimees Martin Helme

Priit Sibul, palun!

16:34 Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea Urmas! Mul on küsimus selle nii-öelda perspektiivi kohta, millele sa viitasid: et koalitsioon komisjonis vähemalt toetas eelnõu, ei saatnud tagasi. Aga kui ma vaatan koalitsiooni tegevust, siis enamasti nad jooksevad sündmustel sabas – mõtlen koroonakriisi, elektri hinna hüvitamist. Julgeolekuvaldkonnas me eelmisel nädalal kuulsime esimest korda niisugust poliitilist [avaldust] – ma ei teagi, kas see on kampaania või mingid muud seisukohad –, mille sisu ei ole arusaadav muul kujul, kui et käesoleval aastal riigieelarvest 13–16 miljonit selleks läheb. Aga see, mida 380 miljoni eest julgeolekukontekstis päriselt saab, meile endiselt teada pole. Minu hinnangul on küll üksiti hilja seda menetleda, aga milline arusaam sul on, kas me jõuame ikka sündmustest ette selle eelnõu seadusena kehtestamise korral?

16:35 Urmas Reinsalu

No ma loodan. Et ega see ei olegi küsimus [selles mõttes], et praegu teatud surve fookus on Venemaa-Lääne vastasseisus mujal. Aga see ei tähenda, et see ei võiks otsekohe nagu välk selgest taevast meie vastu pöörduda, muu hulgas ka seda hübriidrelva kasutades. See võib juhtuda nädalate perspektiivis. Selles mõttes tuleb jah tegutseda kiirelt ja ma loodan, et seda tehakse. Aga eks enamik inimesi tänapäeva maailmas üldse jookseb sündmustel sabas, börsid ju töötavad sellel põhimõttel: sündmustel sabas jooksmine. Kui kukkumine tuleb, siis ollakse jälle sündmustel sabas. Vähemusele on antud võime käia kas sündmustega kaasas või neist ees. Aga meil peab see olema, me peame looma nii ulatusliku kaitsekilbi, füüsilise ja ka õigusliku, et see ei jäta vastasele illusiooni või tegelikkusele vastavat muljet, otsekui me oleksime praegu idapiiril õigusliku kaitse mõttes kõige nõrgem lüli. Kui ma vaatan õiguslikke muudatusi, mida Leedu ja Poola on teinud, tundub hetkel see olukord aga selline.

16:36 Aseesimees Martin Helme

Valdo Randpere, palun!

16:36 Valdo Randpere

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mul on selline küsimus. Siin väidetakse küll, et eelnõus uusi termineid ja mõisteid kasutusele ei tooda, aga minu jaoks on suhteliselt uus see "massiline piiriületus". Mida selle all mõeldakse? Ma olen ise ka kunagi elus ebaseaduslikult piiri ületanud, Rootsi läinud. Õnneks me läksime sinna kahekesi, läksin koos naisega, nimeks Leila Miller, kellel täna muide on sünnipäev. Palju õnne, Leila! Aga seda ei peetud seal kindlasti massiliseks ja ei peetaks ka siin. Aga kust käib see piir? Kas kolm on massiline või neli on massiline?

Ja teine küsimus lisaks. Äkki peaks siin siiski defineerima ka selle, et see piiriületus on kuidagi organiseeritud? Kui me tahame nüüd tõesti natuke jäljendada või kopeerida seda olukorda, mis juhtus Valgevenes, mis juhtus Poola-Leedu piiril, siis seal olid organiseeritud kambad, kes sinna toodi. Sellega tuleks võidelda kuidagi. 

16:37 Urmas Reinsalu

Aitäh! No siin on nüüd mitu tahku. Üks tahk on see, et [meil on] massilise sisserände tõkestamise seadus. See on tegelikult kehtiv õigusmõiste ja selle seaduse võttis vastu, ma arvan, see parlamendikoosseis. Tegelikult, tõsi küll, selles seaduses ei kasutata terminit "massiline ebaseaduslik piiriületus", aga ma arvan, et "massiline" ongi selline õigusmõiste, mille seadusandja [laseb] sisustada Politsei- ja Piirivalveametil.

Nii et jah, ma arvan, et kui on kaks inimest, abielupaar, siis see ei ole massiline, kui selle loogika järgi minna. Nagu ma ütlesin, me ei soovinud päris täpselt kirjeldada, niisugust kasuistlikku normi luua, võttes täpselt Poola kontuuri ette. Me püüdsime mitte ennast kiiluda liiga detailiseeritud olukorda ebaseadusliku piiriületuse puhul, à la mida mahitab kolmas riik ja nõnda edasi neid tingimusi laduda. See võib olla meile ka tõendamise mõttes keerukam.

Aga veel kord: ma ütlesin, et me oleme täiesti avatud. Kas esitab valitsus oma eelnõu või esitab ta  ettepanekuid selle eelnõu täiustamiseks – me ei ole nendes mõistetes kinni. Meile on tähtis, et see mõte, see iva saab ära klaaritud. Formuleeringud ei ole meie jaoks kuidagi tsementeeritud.

16:39 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

16:39 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mina mõistan vajadust ikkagi siin regioonis enda liitlastega seljad kokku panna. Kui nemad juba menetlevad ja neil on juba reaalselt olnud see probleem, siis Eesti ei saa siin jääda üheks halliks alaks. Kujutame ette: me oleme juba niigi rahapesumaa, nüüd saame veel sihukeseks inimpesumaaks ka võib-olla, sellepärast et me seadusandlust käsitleme  kuidagi teistmoodi. Ja siit ka minu küsimus: selleks, et see eelnõu sobiks ka võimuerakondadele, äkki annab sinna juurde panna, et see vähendab ka näiteks rahapesu võimalusi? Siis ta tundub selline hea koostöö, iga erakond leiab mingisuguse momendi, mis ta saab oma valijatele öelda. Juba on tegelikult surve tööandjate poolt, kes tahavad, et me kõik piirangud maha võtaksime.

16:40 Urmas Reinsalu

Mis ta siis oleks? Kas täiendada sõnu "massiline ebaseaduslik piiriületus" sõnaga "raha"? "Massiline ebaseaduslik raha piiriületus"? Ma arvan, et Moneyval ja need reeglid vist seda [eesmärki] peaksid täitma. Muidugi, kui me vaatame nüüd seda probleemideringi laiemalt, mida tuleks reguleerida, siis me peame ausalt ütlema, et rändesurvele ja nüüd ka rände kasutamisele sellise tööriistana, nagu see on aset leidnud, me peame täiendavate õiguslike mehhanismidega reageerima. See on üks juhtum. 

Aga ma tajusin valitsuse kirjalikus tekstis, kui ma seda läbi lugesin – valitsuse kirjalik tekst, poolteist lehekülge pikk Siseministeeriumi dokument või kiri –, sellist paatost, et midagi teha ei saa. Esitatud eelnõu on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, rattatatatatataa, ja seetõttu ei saa sellisel kujul seda toetada. Probleemi mööndi, aga lahendust omalt poolt ei [pakutud]. Öeldi, et see on Euroopa Liidu õiguse ja Schengeni ruumi põhimõtetega, sealhulgas pagulaspädevuste menetlemisega vastuolus.

Mida ma ootan? Et Eesti oleks initsiatiivikas ja tuleks just nimelt Euroopa Liidu tasemel lagedale ettepanekutega, mis just nimelt Euroopa Liidu õiguse tasemel aitaksid ka neid küsimusi lahendada. Kui massiliselt ebaseaduslikult ületatakse Eesti Vabariigi piiri, siis ületatakse ka Euroopa Liidu piiri ja see on kahtlemata kõigi Euroopa riikide huvi või peaks olema, et mõni riik ei osutuks kas poliitilise tahtetuse [tagajärjel] või lausa tahtlikult hiireauguks. Täna kõneldakse väga palju Euroopa reeglistiku puhul sellest, millised on ebaseaduslikult sisserändajate õigused, mis tuleb Euroopa reeglistiku järgi tagada. Aga Schengen on ennekõike piiriruum. Kõigil Euroopa riikidel lasub kohustus seda piiri kaitsta. Kui välispiir ühest august ei pea, siis paratamatult habrastub kogu Schengeni ruumi toimimine ja turvalisus liidu siseterritooriumil. See on väga tõsine probleem. Riikidel peab olema kohustus tagada, et piir peab – õiguslik, Euroopa õigusest tulenev kohustus. Ma arvan, et niisugust poliitilist veenvust jäi minu jaoks valitsuse seisukohas – ütlen seda kogu austuse juures – kuidagi vajaka.

16:43 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

16:43 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kui nüüd vaadata veidi kõrgemalt, siis Mustamäe on kohati juba praegu oma nime õigustanud ja minu meelest me liigume juba Euroopa Liidu mängureeglite järgi ja terve Eesti võib muutuda Mustamäeks või värvimäeks või kuidas me soovime [öelda]. Ja see praegune initsiatiiv Poola ja Leedu näite varal on väga õige. Aga mul on olemas, poolakad ja leedukad tegid selle, kuidas nad seda nimetasidki, eksinud turisti seadus. Eksinud turisti seadus, kui ma õigesti mäletan. Ja see muidugi Brüsselile ei meeldinud, kuna siseloogika on see, et mida rohkem värvilisi ja muid, [seda parem] – mitmekesisus rikastab. Mu küsimus on: kas sa oled selle eksinud turisti seadusega kursis, mille kolleegid Poolast ja Leedust on teinud?

16:44 Urmas Reinsalu

Jah, olen küll kursis. Tähendab, mul ei ole seaduse teksti olemas, aga nii-öelda populaarses võtmes kirjeldusega nende mõlema riigi õigus[alastest] initsiatiividest me oleme kursis jah.

16:44 Aseesimees Martin Helme

Priit Sibul, palun!

16:44 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Mul on ikka küsimus selle võimaliku seaduse ellu[viimise] kohta. Sa viitasid mitmel puhul, et oled suhelnud politseiametnikega ja nad sisuliselt möönavad probleemi ja toetavad selle lahendamist. Aga nüüd mul on küsimus: kas sa oled suhelnud ka siseminister Jaaniga ja kas tema on suhelnud ka oma endiste kolleegidega ja mõistab seda probleemi ja nende muret, et see seaduseauk tuleb täita? Sa kirjeldasid meeleolukalt valitsuse seisukohti ja tagasisidet selle eelnõu kohta. Eile, mäletad, me menetlesime ka eelnõu, mille puhul ma viitasin, et valitsus jookseb erinevatel sündmustel järel ja tehakse eelnõusid, millega Brežnevi pakike kaasneb. Kas meil võiks olla [alust] lähiajal oodata, et see pügal nii-öelda saab lahenduse ja [kui, siis] kunas ja millise eelnõu raames? Tead sa, kas valitsus on seda arutanud, ja kui meie eelnõu ei peaks mingil põhjusel toetust leidma, siis kuidas võiks sellega edasi minna?

16:46 Urmas Reinsalu

Põhiseaduskomisjoni istungil osalenud Siseministeeriumi rändepoliitika osakonna juhataja proua Annus ütles, et nad tegelevad selle küsimuse lahendamisega sellist profiili pidi, mis oleks kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Neil on see plaanis, kui ma õieti mäletan. Mart saab hiljem protokolli [tsiteerida], oli vist esimene kvartal – ta mainis seda, et esimese kvartali lõpuks. Jah, muidugi siseministriga olen ma rääkinud. Me vist novembris rääkisime sellest, kohe pärast seda, kui me oma eelnõu menetlusse andsime, et tuleks kiiresti tegutseda. Siseministri vastus oli: ei ole vaja muretseda, me anname vastuse teie eelnõule detsembrikuus. Aga noh, ma ütlengi, et sellises olukorras, kriisiolukorras tuleb lihtsalt reageerimise tempot tõsta.

16:46 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

16:46 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kui ma juba kord mingi ettepaneku teen, siis tuleb ju ka järgmine ettepanek. Ja järgmine ettepanek tugineb faktile, et nendel juhtumitel, kus hulgakesi on turistid ära eksinud ja kipuvad Euroopasse, on nad kõik tunnistanud avalikult, et nad on selle eest raha maksnud. Ehk siis inimkaubanduse mõõde. Inimkaubanduse mõõde oli tegelikult juba ka Vahemere ääres ja Euroopa Parlamendi koridorides [sellest] räägiti. Aga ennäe imet, mingi riigi [soovil], kes võib-olla kõige rohkem sellest teenis, kadus see kuidagi sealt nagu vits vette. Tol hetkel oli ka mõte Aafrika põhjarannikul kõik need alused lihtsalt pilbasteks lasta. Aga see eelnõu oleks ju konkreetselt üks meede, mis takistaks inimkaubandust. Kas sellest võiks olla abi?

16:47 Urmas Reinsalu

Jah, see meede enesestmõistetavalt takistab inimkaubandust. Kui need isikud, keda potentsiaalselt kasutatakse ära selles nii-öelda rändevõitluses Eesti riigi vastu, on vähemalt teadlikud meie sellisest õiguslikust raamistikust, siis enne, kui nad lähteriigi territooriumilt hakkavad seda reisi ette võtma, siis nad võib-olla kaaluvad, ehk on otstarbekam valida mingi muu territoorium oma sihtmärgiks, sihtriigiks.

16:48 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun!

16:48 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Urmas! Kommenteeriks ka seda väidet, et julgeolekukaalutlustel ei saa keelduda rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmisest. Poolakad, leedulased ja lätlased on kõik seda ometi teinud. Käisin eelmisel nädalal Lätis. Lätlased mainisid, et rändesurve keskendub praegu just nendele ja et 50 tagasisaatmist päevas on nende tempo. Lätlased, leedulased ja poolakad ehitavad kõik selle aasta jooksul oma piirirajatised: poolakad 350 pluss miljonit, leedulased 140 miljonit. Ja Leedu riigikaitsekomisjoni esimees mainis, et talle iga päev kantakse ette töödest, mis on valmis tehtud. Tõesti, võrreldes lõunanaabritega me oleme aeglased. Ma olen sinuga nõus, et peaksime tempot tõstma. 

16:49 Urmas Reinsalu

Aitäh! Väga õige! See oli ka minu küsimus, mille ma kirjas peaministrile augustikuus esile tõin, et igati elementaarne on praeguses kriisis kolme Balti riigi poolt püüda Euroopa Liidu idapiiril vähemalt minimaalsel tasemel teatud füüsiline tõkestus välja ehitada. Me saame suurepäraselt aru, et kui Läti seda ei tee, siis oleme meie ka kaitsetud, kuna meil ei ole ju plaanis füüsilist tõket rajada Läti-Eesti piirile. Samamoodi, kui meie oma kohustusi täidame hilinemisega, siis on jälle,  tagurpidi, ka Lätil probleem edasi-tagasi liikumise mõttes. Seni kahjuks jah seda koostööd piirirajatiste planeerimisel ja püstitamisel ei ole olnud. Ma arvan, et see koostöö võiks Balti riikides tugevam olla.

Jah, loomulikult on küsimus ka selles, mis ajaks me oleme võimelised piiri välja ehitama. Ega see valitsuse otsus, mis kõneles vajadusest idapiiri täiendavat ressurssi suunata, mis oli nii-öelda poliitiline üleskutse, et riigi eelarvestrateegia puhul hakatakse seda planeerima, ei ole tegelik otsus. See ei ole tegelik raha suunamise otsus. Ja see loomulikult ei sisaldanud endas kogu piirijoonel füüsilise tõkke rajamist. Ma võtsime Peetriga ilusti suured Sherlock Holmesi luubid ja võtsime kogu maismaapiiril planeeritud või ka heaks kiidetud [tööd] läbi: mis elemendid, mis tasemel tõkked mis tsoonides rajatakse. Siin see ambitsioonitase peaks olema [kõrgem] ja see [töö] peaks olema ulatuslikum.

16:51 Aseesimees Martin Helme

Helir-Valdor Seeder, palun!

16:51 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Auväärt ettekandja! Kas on õige minule teadaolev informatsioon, et esialgselt Vabariigi Valitsus kuulutas oma seisukoha Isamaa algatatud eelnõu osas salajaseks ehk ametkondlikuks kasutuseks ainult? See oli AK-märkega ja hiljem võeti see maha. Ja kas komisjonis oli arutelu või oskad sa selgitada, mis põhjusel see AK-märge sinna tehti ja mis põhjusel hiljem loobuti? Ja kuidas me oleks siin suures saalis seda arutelu pidanud nii, et me oleks saanud Riigikogu liikmetele avada valitsuse seisukohta, teades, et Riigikogu istung on avalik? Kas oleks pidanud kinnise istungi [välja kuulutama], et seda päevakorrapunkti arutada, või kuidas see lähenemine oleks olnud? Ja teine küsimus. [Jutt on] massilisest ebaseaduslikust piiriületusest. Kas me peaks Eestis vahet tegema organiseeritud massilisel piiriületusel ja organiseerimata ebaseaduslikul massilisel piiriületusel või ei peaks?

16:52 Urmas Reinsalu

Aitäh! Mina ei kitsendaks meie tööriistakasti selle vahetegemisega. Õigupoolest see muutub nii või teisiti subjektiivseks, mida see [organiseerimine] sellisel juhul tähendab, kui on niisugune suur hulk inimesi. On nad siis organiseeritud või mitteorganiseeritud? Ma jääksin, ma arvan, selle valiku juurde, mis eelnõu algatajatel on [tehtud]: et oleks sõna "massilisus". Organiseeritud piiriületuse korral võib ju ka spontaanselt inimesi tulla. Siin iseenesest ma suurt vahetegemist [ei poolda], ma arvan, et me ei peaks ennast kitsendama. Ma arvan, et see lähtekoht on see, kus tegelikult on olukord, kus eeldatavasti politsei suudab seda massilist piiriületust tõkestada. See on nagu variant A, et nad ei tulegi riigi territooriumile sisse. Kui tegu on juba sellise murdejoonega, et tegelikult politsei ei suuda seda ülesannet täita, puhtfüüsiliselt jõu hajumise või konkreetse konflikti kulu tõttu, siis see ongi olukord, kus see norm peaks rakenduma.

Nüüd jah, meil oli probleem komisjonis. Tegelikult ametkondlikuks kasutamiseks tunnistamise asjad, need alused, millal tunnistatakse, on kuidagi läinud nagu sitikad praegu laiali. Õiguspärane on tunnistada ametkondlikuks kasutamiseks valitsuse dokumente, kuni valitsus on langetanud otsuse oma arvamusena mingi eelnõu kohta. Siis tegelikult kirjutatakse [see märge] peale, et kuni otsuse langetamiseni valitsuses on see ametkondlikuks kasutamiseks. Valitsus võib oma otsust muuta ka, eks ole, käigu pealt sõnastab istungil ümber. Aga see dokument oli selliseks kuulutatud – sellest see segadus tekkiski – viieks aastaks. Samal päeval, kui Siseministeerium saatis parlamenti selle eelnõu, kus oli peal tempel "Viieks aastaks", oli küll [info], et see on maha võetud, aga kuna paberilt, originaalilt seda ei kõrvaldatud, siis tekkis see poleemika. Oluline on jah, et kui on tingimuslik või ajaliselt mingi jõustuva sündmusega seotud ametkondlikuks tunnistamine, siis avaliku teabe seaduse mõte on see, et siis tuleb ka märkida tähtaeg, mitte panna lihtsalt viis aastat, maksimumaeg, sinna peale.

16:54 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

16:54 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Sa mainisid oma kõnes seda, et tõepoolest me oleme nüüd selle algatuse teinud ja Vabariigi Valitsus on pika vinnaga või pika hambaga seda aktsepteerinud. Aga siit on ka järgmised sammud. Ka Euroopa Liidu õiguse muutmist peaks ju hakkama keegi vedama. Võib-olla sa lühikese ülevaatena avaksid veel järgnevaid probleeme? Kui me nüüd rahvusvahelist õigust selles valguses vaatame, ehk peaks sellel teemal ka valitsusele sõnumi saatma.

16:55 Urmas Reinsalu

Jah, ma arvan, et see on igati asjakohane, et see kõne muutuks ka selliseks üleskutseplatvormiks. Me teeksime] valitsusele üleskutse, et eriti just sarnaselt mõtlevate riikide grupilt võiks tulla üleeuroopaline õigusinitsiatiiv. Seesama Schengeni või rändepakett või rände-, mis ta on, compact, Euroopa migratsiooniraamistik – Ursula von der  Leyen on selle ühe prioriteedina välja toonud. Kas see nii-öelda kirg taltub, [kui peame silmas] neid sündmusi, mis see aasta või eelmisel aastal on aset leidnud, eks me näe. Rohepöörde ja muud küsimused on tulnud fookusesse, ja loomulikult ka julgeoleku küsimused. Kindlasti me neid ettepanekuid peaksime tegema.

Nüüd, ma arvan, et rahvusvahelise õiguse mõttes on [meil olemas] suurepärane näide sellest naivismist, mis on valitsenud ka ÜRO ränderaamistiku puhul. Tegelikult ränderaamistikus on kümnete lehekülgede kaupa õigusi, mis igasugustele migrantidele, olgu nad seaduslikud või ebaseaduslikud, tuleb [tagada]. Kui [tahaksime] täies mahus õiguslikult seda poliitilist ränderaamistikku rakendada, tuleks ennast ränderaamistikuga sisuliselt ühinejana deklareerinuna ausalt tunnistada, et selle eelnõu koht oleks prügikastis. Me rikuksime endale võetud rahvusvahelist, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kohustust. 

16:56 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun! 

16:56 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Urmas! Gerassimovi doktriini järgi võib relvaks muuta mida iganes. Kui me kasutame näiteks termineid "infosõda" ja "kübersõda", siis seal ei ole füüsilist vägivalda, keegi ei sure. Võib-olla oleks meil kohane kasutada õiget terminit, milleks on "migratsioonisõda". See ei ole siia veel jõudnud, aga võib jõuda. On kolm komponenti, kuidas me seda tõkestame. Ongi seadusandlus, mille [parandamise seisukohalt] on sellel eelnõul väga tähtis koht, teiseks on füüsilised tõkked, millest me rääkisime, ja kolmas on inimkomponent ehk PPA võimekus [rünnet] tõrjuda. On selge, et kui see tuleb, siis PPA oma nii-öelda rahuajastruktuuriga seda ei tõrju. Kui me räägime sisekaitsereservist, siis mis on sinu hinnang, kuidas sellega peaks edasi minema? See ei puuduta otseselt seda eelnõu, aga see küsimus selgelt liitub selle valdkonnaga.

16:57 Urmas Reinsalu

Aitäh! Kindlasti meil peab see võime olemas olema. Ilmselgelt, kui ma seda suuremahulist aktsiooni reaalselt ette kujutan – ja see oli ka meie hilissügisese õppuse mudel, eks ole –, siis tänase loogika kohaselt kindlasti oleks pidanud sellise aktsiooni puhul laiemas mõttes Kaitseväe ja ennekõike Kaitseliidu abi paluma. Ma arvan, et see reserv [on tähtis], ennekõike niisugust võimet me vajame seda tüüpi rünnete tagasilöömiseks. Ennekõike ma kujutan ette vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni [panust, nendel] inimestel kehtivad teatud reeglid ja kohustused [teatud aja jooksul] kohale tulla ja asuda ülesandeid täitma.

16:58 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

16:58 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud ettekandja! Kas ma saan õigesti aru, et praegune valitsus ei ole aru saanud, mis Poola ja Leedu piiri peal on juhtunud? Küll saadetakse sinna abijõudu, aga ühtegi otsust pole tehtud. Nüüd on Isamaa Erakond teinud oma eelnõus ettepaneku. Kuidas sa arvad, kas valitsus hakkab mõtlema tänu sellele eelnõule, et oleks vaja riigipiiri seadust natukene muuta?

16:59 Urmas Reinsalu

Ma tahan loota. Tähendab, valitsuse esindaja hoiakutes, mis [väljendusid] proua Annuse seisukohtades, oli hoopis teine paatos kui selles kirjalikus kiretus tekstis, valitsuse arvamuses, et ei peeta võimalikuks seda teksti toetada. Ma arvan, et siin ongi oluline, et meie [valitsuse] käsitlus oli eelmisel aastal, kui me võtame selle migratsioonikriisi, kahes suhtes vildakas. Suvel oli, me mäletame, valitsuse käsitlus selline, et Eestile ohtu ei ole. Millele see tugines, seda informatsiooni meil ei ole. Väide oli, et julgeolekuasutuste hinnang on, et Eestile selles kriisis ohtu ei ole.

Teiseks, minu meelest oli kitsendav probleem see, et ei tajutud, et see on tegelikult üks osa Venemaa laiaulatuslikust ründest lääne vastu ja et seda tulebki sellisena käsitada. Ja see oli põhjus, miks ma augusti algul proua peaministrit kutsusin üles [arvestama] – me olime toona veel julgeolekunõukogu liikmed –, et see on probleem, mida Leo Kunnas tabavalt nimetas migratsioonisõjaks. See on küsimus, mis ei olegi mingi rahvusvahelise pagulasstaatuse taotlemise küsimus eraldi võetuna, vaid see on tegelikult julgeolekukonflikt ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogus tuleb seda käsitleda. Mind hämmastas, et ainsa Ida-Euroopast valitud julgeolekunõukogu liikmesriigina Eesti seda probleemi julgeolekunõukogus ei tõstatanud. Mind üllatas, et me vaikisime ja jäime filosoofiks.

17:00 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

17:01 Heiki Hepner

Aitüma, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Sellestsamast kohast ma tegelikult tahaksingi jätkata ja mu küsimus oligi selleks mõeldud, aga sa juhatasid selle väga hästi sisse. Inimeste kasutamine relvana, mis nende sisuliselt hübriidrünnete puhul ju toimus, on kindlasti vaieldamatult rahvusvahelise õiguse räme rikkumine. Võib-olla me mäletame teisest ilmasõjast, kui lükati inimhorde ees ja püssimees oli taga, tšekaa mees oli taga, ja kes julges tagasi tulla, sai kuuli. Inimeste kasutamine relvana on tõesti räige rikkumine. Ja meie julgeolekunõukogus ei julgenud või ei tahtnud seda teemat üldse üles tõsta. Kuidas me siit edasi peaksime minema? Tänaseks on julgeolekunõukogu minevik, aga me peaksime siiski ju suutma seda protsessi ka sellest vaatevinklist vaadata.

17:02 Urmas Reinsalu

Ma arvan, et nendes rollides, mis sulle on antud, ei saa enda ja nende väärtuste eest, millesse sa usud, seista midagi moka otsast [öeldes]. See oli asi, mis mind tõesti hämmastas. Detsembrikuus ... (Saalist öeldakse midagi.) Kes meil siin lindistab? Aga küsimus on selles, et probleem, mis oli: Putin esitas oma ettepanekud detsembri alul. Me läheme jälle tagasi, seame ulatuslikuma perspektiivi sellele kriisile, mille üheks elemendiks on migratsioonisõda, nimetame seda siis nii. Ja jällegi, relvade kasutamise ähvardus olukorras, kus nõutakse riikide suveräänsetest valikutest loobumist, on tegelikult vastuolus ÜRO põhikirjaga.

Mind hämmastas ka see, et olukorras, kus Ameerika Ühendriigid olid alustanud oma läbirääkimisi – noh, Bideni ja Putini kahekõne, mis leidis aset jõuluajal või enne jõule –, oli see täpselt samamoodi küsimus, mida saanuks adresseerida julgeolekunõukogus veel nendel viimastel nädalatel, kui me olime julgeolekunõukogu liikmesriik. See vastas täpselt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas toodud julgeolekunõukogu ülesannetele. Kui Eesti oleks seal olnud üksi, oleks [olnud teine asi], aga ma arvan, et meie liitlased oleksid kindlasti väljendanud samuti oma seisukohta ja see oleks olnud ka oluline meie hoiaku näitaja.

Aga praegune olukord on praegune olukord. Me peame aru saama, et me ei tohi olla passiivsed [oma] ja ka meie liitlasriikide eluliste julgeolekuhuvide eest seismisel. Julgeolek on jagamatu, aga praegust julgeolekukriisi püütakse jagada teatud sektoriteks. See on niisugune sektoriaalne jagamine ja see teeb mulle teatud määral muret. See, mida meie silmad praeguses olukorras näevad, on tegelikult üks osa kogu Euroopa suurimast  julgeolekukriisist pärast meie liitumist NATO‑ga. Ja see tegelikult tähendab ka seda, et me peame julgeolekuperspektiivist kõiki neid üksikküsimusi menetlema. Kui me hakkame tegelema alt üles üksikprobleemide lahendamisega, nägemata suuremat perspektiivi, siis me teeme suure vea.

17:04 Aseesimees Martin Helme

Oudekki Loone, palun!

17:04 Oudekki Loone

Aitäh selle olulise eelnõu eest, mis kindlasti tegeleb ühe reaalse probleemi lahendamisega! Aga ma vaatan, kuidas see on sõnastatud. Siin tegelikult pannakse igasugusel juhul, kui toimub massiline ebaseaduslik piiriületamise katse, kohustus see tõkestada, jätmata inimliku käitumise võimalust. Kujutame ette, et näiteks juhtub mingi katastroof Leningradi tuumajaamas või juhtub teisel pool piiri suur loodusõnnetus ja inimesed lihtsalt põgenevad siiapoole, sest neil ei ole mujale minna. Tegelikult me ju ei jätaks sellisel puhul inimesi lihtsalt maa ja taeva vahele, aga Politsei‑ ja Piirivalveamet niisuguse sõnastuse korral ei saa inimlikult käituda, näiteks oodata, kuni Eesti valitsus mingi otsuse vastu võtab. Ta peab need inimesed tagasi saatma. Kas me ei võiks mõelda, et selle kohustuse me siiski sõnastaks nii, et oleks võimalus jätta [erandiks] need juhtumid, kui inimesed tõesti ausalt põgenevad? Ehk me ei paneks oma piirivalvuritele kohustust ebainimlikult käituda?

17:06 Urmas Reinsalu

Aitäh! Meil tegelikult on see võimalus olemas. Kehtiv rahvusvahelise kaitse ja pagulasseisundi seadus näeb ette selle, et põhimõtteliselt on võimalik [teha] otsus võtta teiste riikide territooriumilt inimesi vastu, neid ümber paigutada või ümber asustada. See ümberpaigutamine, ümberasustamine võib toimuda, ma ei tea, nii, et lennuk lendab kohale või on tegelikult ka võimalik iseenesest piiri avamine põhimõtteliselt mingile hulgale inimestele. See teoreetiline konstruktsioon on iseenesest olemas.

Aga ma ei jätaks [kõlama] niisugust käsitust, et meil on tegelikult nagu niisugune avatud piiri kontseptsioon sellises olukorras. On kindlasti oma humanistlik mõõde ja puhtobjektiivne mõõde. Tõesti, selliste katastroofifilmide stsenaariumide korral võivad õiguslikud konstruktsioonid mingites olukordades osutuda puhtteoreetilisteks või puhtakadeemilisteks.

Aga samas ma pean ütlema, et [on ju] ka seesama küsimus, mida küsis Heiki Hepner: tulevad inimesed, keda kasutatakse relvana või inimkilbina. Üldiselt ma vaatan nende Iraagist ja Valgevenest tulnud [inimeste peale nii], et nad olid ikkagi teadlikud. Neile maksti ja ei olnud päris niimoodi, et inimesi võeti tänavalt kinni ja sunniti siis, eks ole. Seda rahvusvaheline humanitaarõigus inimkilbikeelu [puhul silmas peab].

Ma pean ütlema, et küsimus ongi selles, et üks asi on, et tulevad inimesed, kes on pärit mingist suvalisest riigist, aga võivad ka tulla lihtsalt, eks ole, dressipluuside, dressipükstega mehemürakad, kes on lihtsalt juhuslikult kolm kuud [tagasi] erru läinud Pihkva dessantdiviisist. Hakkavad tulema lihtsalt, seljakotid seljas ja suusad käes, üle piiri ja, ütleme, nad ei ole tulirelvadega, neil on, ütleme siis, eks ole, mingid tümikad käes või nuiad käes ja tulevad sealt peale. Ja küsimus on, et tuleb 1000 inimest, tuleb ka 50 000 inimest – nagu ma ütlesin, see inimmaht ei ole midagi absurdset või ebarealistlikku.

Me räägime [näiteks] inimhulgast, mis sisenes 2015. aastal suures osas ebaseadusliku rände korras Euroopa Liidu territooriumile, see oli miljon pluss inimest. Need ei ole kümned tuhanded, mis on nendest kategooriatest rääkides pigem väiksema kaaluga numbrid.

Nii et ma ütlen, et see võimalus peab olema, ja kehtiv õigus seda võimalust näeb. [Vahest] seda võimalust on vaja täpsustada, aga ma muidugi möönan, et see võimalus peab olema. Ent see ei saa toimuda spontaanselt ja sporaadilise aktsioonina, nii et asi laguneb laiali. Meie lähtekoht peab olema, et me säilitame kõigi kriiside igas faasis oma tahtelise kontrolli kontrolljoone ületamise üle, langetame ise valikuid, kas seda avada, kedagi sisse lasta või piir sulgeda ja kedagi mitte sisse lasta.

Aga ma ütlen, et loomulikult, kui me räägime katastroofifilmi stsenaariumidest, siis ilmselgelt on riik astunud juba vähemasti eriolukorda. Ja siis on tegelikult riigi juhtimise skeem juba hoopis teistsugune. Ma  kujutan ette, et reaalajas võetakse [kiiresti] vastu otsuseid, kui näiteks ökoloogiline katastroof – hoidku selle eest! – on meie naaberriigis aset leidnud ja selle tulemusena toimub inimeste spontaanne põgenemine.

17:09 Aseesimees Martin Helme

Helir-Valdor Seeder, palun!

17:09 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Auväärt ettekandja! Tegemist on väga olulise eelnõuga, millel on siirded, puutumus mitme teise seadusega. Ja minu küsimus ei puudutagi otseselt seda eelnõu, küll aga seda teemat ja problemaatikat. Me teame ju, et Eesti on saatnud ebaseadusliku piiriületuse takistamiseks abiväge Poola piirile. Kas ei ole praegu nii, et selleks, et oma jõustruktuure saata missioonidele teistesse riikidesse, peaks olema parlamendi mandaat? Me oleme parlamendi mandaadiga saatnud oma inimesi erinevatele missioonidele eri riikidesse, aga Poola piirile mitte. Kas see on kooskõlas praegu kehtiva üldise seadusandlusega ja senise praktikaga? Ja kas siis nii ongi, et teatud missioonidele, ka relvastatult, me võime oma inimesi saata ilma parlamendi mandaadita?

17:11 Urmas Reinsalu

Aitäh! Ma arvan, et see on väga tõsine küsimärgi koht. Ma olen kindel, et ei küsijal ega vastajal ei ole kahtlust, et oli väga õige ja aateline tegu abistada kriisis või ründe all olevaid naabreid. Ma arvan, et selles ei ole mingit küsimust. Aga loomulikult me saame aru, et seda tüüpi missioon, kuhu me oma mandaadiga korrakaitsjaid, olgu need kaitseväelased või politseiametnikud, lähetame, võib sellises konfliktsituatsioonis muutuda reaalseks konfliktis osalemiseks. Ja seda palju suurema tõenäosusega kui näiteks mingil ÜRO vaatlusmissioonil osalemise korral, mis on tegelikult lihtsalt mingite kehtivate rahvusvaheliste vaherahukokkulepete täitmine, mis võib vägagi olla mitte seda tüüpi reaalse, eheda konfliktiga olukord. Ma arvan, et see on küll koht, kus ...

Aga millega meil üldse parlamendi vanematekogu tegeleb? See peaks ju tegelikult olema nii, et parlamendi eesõiguste eest seisab parlamendi juhatus.

17:12 Aseesimees Martin Helme

Täna hommikul kogunes.

17:12 Urmas Reinsalu

Jah, aga ei saa olla nii passiivne, tuleb võtta härjal sarvist. Parlamendi eesõigused ... Kõigil, nagu näitab minu kogemus, kõigil valitsustel, Martin, on alati kiusatus parlamenti temale kuuluvast esmasünniõigusest paljaks varastada. Aga me ei tohi seda läätseleeme eest ära anda. Sest tagasi seda kotti toppida, me näeme, [ei saa], dünaamika on olnud alati vastassuunaline, pigem parlamendi tegeliku võimu ahenemise suunas.

Nii et ma arvan, et see küsimus – ja see on ju riigiõiguslik küsimus, parlamentaarses riigis antakse mandaat kasutada jõudu väljaspool oma riigi territooriumi – ei ole kantud [alltekstist], kas see kuidagi oli kaheldav. See valitsuse otsus oli tervitatav ja väga asjakohane. Tunnustus neile meestele ja naistele, kes seal nendel missioonidel osalesid! Aga ma arvan, et see ei saa parlamendi järelevalve alt väljas sündida. Eriti olukorras, kus me jälle ütleme, et kõik on üks kriis, ma juhin tähelepanu, laiemas tasapinnas: on sõjaline kriis, julgeolekukriis, sisejulgeoleku kriis, välisjulgeoleku kriis, liitlaste seas olev sisejulgeoleku kriis, mis võib kasvada välisjulgeoleku kriisiks. Kui see kõik tegelikult muutub niisuguseks pastelseks sügismaaliks, siis me peame aru saama, et selline laiem, kõikehõlmav käsitlus või doktriin peaks olema ka parlamendi pädevuses.

17:13 Aseesimees Martin Helme

Uno Kaskpeit, palun!

17:13 Uno Kaskpeit

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Tore oli kuulata, kui te rääkisite Leedu ja Läti piirivalvest ja siis tulite nagu Eesti piirivalve peale. Aga ma pean täpsustama, et aastaid tagasi üks seltskond siit saalist hävitas Eesti piirivalve. Ja täna ei ole meil enam piirivalvet. Ma mõni aeg tagasi televiisoris nägin, kui niinimetatud piirivalvuritelt võeti intervjuud. Nad olid rohelises mundris ja rinna peale oli kirjutatud "Politsei". Nii et kui te siin räägite piiri valvamisest, siis rääkige, et meil valvab piiri politsei, aga mitte piirivalve.

17:14 Urmas Reinsalu

Teie elukogemus ja teie professionaalne truudus piirivalve ideaalidele, piirikaitse ideaalidele kindlasti õigustavad teid mulle seda osundust tegemast. Jah, meil tegelikult piirivalvega [seotud] ülesandeid täidavad politseiametnikud. See on see kõige olulisem probleem.

17:14 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

17:14 Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Jätkame sedasama teemat. Ma vaatan, et kaitseminister on saatnud sõjaväelased sinna piiri peale. Siin me räägime küll politseist ja kõigest muust, aga tegelikkuses on kaitseminister otsuse teinud ja saatnud sinna nii kaitseliitlased kui kaitseväelased. Ühelt poolt on, nagu me teame, ka Riigikogus olnud see, et kuni 100 kaitseväelast võib kuidagi saata, aga tegelikult peaks teavitama ka sel juhul Riigikogu. See teavitus on tegemata jäänud. Ühelt poolt on loogiline, et tuleb kiiresti tegutseda, aga teistpidi peaks [arvestama], et need on perede juurest ära viidud inimesed ja need inimesed peavad seal kohapeal tegema teatud otsuseid, mis [puudutavad] Euroopa Liidu piiri. Kuidas tunne on, kas võiks selle seaduseelnõu edasises menetluses ka sellistele asjadele rohkem tähelepanu pöörata? 

17:15 Urmas Reinsalu

Jah, ma ei välista seda, et ka rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel või rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemise seadust võiks täiendada. Me võime sellest seadusest teha niisuguse külgkorviga mootorratta Iž Planeta, kus on erinevaid teemasid lahendatud. Mul selle vastu ei ole midagi, peaasi, et see selle akuutse probleemi kiirele lahendamisele käsipidurit kuidagi peale ei tõmba.

17:16 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

17:16 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mu küsimus natukene väljub küll teemast, aga [kuna te olete] väga pikaajalise ministrikogemusega, sooviksin ma teada järgmist. Asi on selles, et tihtipeale tuleb kaitseminister siia saali palvega, et Riigikogu annaks mandaadi välismissioonil teatud ülesande täitmiseks. Ja Riigikogu menetleb seda missioonitaotlust siis täpselt selliselt, nagu see on esitatud. Minu küsimus kõlab: kas kaitseministril on õigus muuta missiooni eesmärki võrreldes sellega, milleks ta algselt loa sai, ka ilma Riigikogu mandaadita?

17:17 Urmas Reinsalu

Missioon on põhimõtteliselt rahvusvahelises koostöös osalemiseks. See saab olla riikidevaheline, riikide kokkuleppel või ka meie ühepoolne üksuse saatmine. Tegelikult Riigikogu määrab oma otsusena kaitseväelaste arvu, piirarvu, nende saatmise sihtkoha, aja ja selle nii-öelda rahvusvahelise formaadi, juhul kui see on olemas. Või ta lihtsalt viitab, et Eesti kaitseväelased osalevad.

Aga ma arvan, et [tähtis on] eesmärk: kas on tegemist rahuvalvega või missiooniga, mis läheb üle sõjaliseks missiooniks. Selle [viimase kohta otsust], ma arvan, ütleme, ilma parlamendi tahteta küll sündida ei saaks. [Ma toon näite, et] formaat või, ütleme, potentsiaalse sõjalise jõu kasutamise [tõenäosus] ehk missiooni intensiivsus, niisugune lahinguline intensiivsus võib olemuslikult muutuda. See on minu vastus.

Kui teie küsimus puudutas konkreetselt meie kaitseväelaste lähetamist meie naabrite piiride kaitsele, siis ju see oli, ma arvan, kuidagi valitsuse otsusega määratud või siseministri käskkirjaga kinnitatud.

Aga ma tahaksin öelda ühte asja. Ma vaatan, et Maris Lauri oli siin saalis. Endise justiitsministrina ma olin tegelikult ikkagi šokeeritud sellest, kui ma üllatusega lugesin sellest nii-öelda vilepuhuja seadusest, mis on meie laudadele toodud. Ma pean ütlema, et 2018. aastal ma viisin valitsusse selge positsiooni, et Eesti sellisel kujul seda direktiivi ei peaks toetama. See on täiesti hullumeelne ülereguleerimine ja tegelikult viib hoopis õiguste kaitse moonutamiseni ja võib viia väga drastilise pealekaebamiseni.

Kui ma võtsin eile selle seaduse ette, siis ma lugesin, et Euroopa selles direktiivis, mis on nüüd heaks kiidetud, kõneletakse ainult teatud tüüpi tegudest, mille peale see hellitava nimega vilepuhumise või kaebamise süsteem on üles ehitatud. Aga meie kavatseme oma siseriiklikku õiguskorda [muuta] nagu elevant, hammustada kogu selle direktiivi ja veel takkapihta kogu õiguse. Ja sisuliselt on olukord muutunud selliseks, et me kõneleme õiguserikkumistest, ja mitte ainult õiguserikkumistest, ükskõik mis seaduse rikkumistest, olgu ta toote ohutuse seadus või veterinaarseadus, vaid me kõneleme tegelikult ka tegevusetusest, mis võib olla vastuolus õigusnormi eesmärgiga.

Andke andeks, ma loen seda Orwelli teksti, ja ma ei saa aru. Ma ei saa aru! Ma ütlen, et see on äärmiselt ohtlik juriidiline konstruktsioon. See tegelikult ei vii välja mitte usalduseni ja õiguskindluseni ühiskonnas, vaid viib välja täiesti meelevaldse kaebamissüsteemini ühiskonnas. Ja ma kutsun kõiki parlamendiliikmeid üles selle seaduse koha pealt ülitähelepanelik olema. Ja selline kaadervärk on meile valmis konstrueeritud, nii et ka Riigikogu peab moodustama pealekaebamiskontori. Ma pean tunnistama, et tõsiste kuritegudega – finantspettused, rahapesu – loomulikult tuleb tegeleda. Aga see, et me hakkame mingeid niisuguseid [kaebusi menetlema], loome kõikides asutustes, kõikides ettevõtetes virtuaalse pealekaebamismehhanismuse – tule taevas appi! Ja me tegeleme niisuguse kaadervärgiga olukorras, kus sõda koputab Euroopa uksele! Niisuguste konstruktsioonidega on kellelgi aega praeguses kriisiolukorras tegeleda, selle asemel et [lahendada] neid akuutseid julgeolekuprobleeme, mida me praegu näeme.

Ja ma tegelikult ütlen – see on veidi tavatu, aga ma kasutan [võimaluse] ära –, et halbadele õiguslikele aktsioonidele peab olema ka sissejuhatav kõne. Ma selle kõnega, selle avaldusega lõpus juhatan sisse Maris Lauri ettekantava valitsuse järgmise [eelnõu] ja teatan: Isamaa fraktsioon teeb ettepaneku see tagasi lükata. Ma lähen laua juurde ja annan ettekandjale selle ettepaneku üle. Parlament on juba loonud Mannerheimi liini selle hullu seaduse vastu, enne kui valitsuse esindaja sellega kõnetooli jõuab. Aitäh!

17:21 Aseesimees Martin Helme

Aitäh, Urmas! Sul läksid muidugi žanrid sassi praegu. Protseduuriline, Mart Võrklaev.

17:21 Mart Võrklaev

Lugupeetud istungi juhataja! Ma saan aru, et eelkõnelejal on vastupandamatu soov oma häält kuulata ja nautida, aga minu teada me hetkel menetleme seaduseelnõu 489 ja minu teada peaks piirduma ikkagi selle seaduseelnõu menetlusega, millega parajasti tegeletakse. Kui te minuga nõustute, siis ehk oleksite nii hea ja selgitaksite eelkõnelejale, millise eelnõu juures me oleme ja millega me tegeleme? Nagu te ise ütlesite, kõiki maailma probleeme võib-olla ei peaks ühe eelnõuga ära lahendama.

17:22 Aseesimees Martin Helme

Jaa, aitäh! Ma olen alati üritanud seda liini hoida, et Riigikogu saadik kas kohapealt sõna võttes või puldis sõna võttes on võimalikult vaba oma mõtteid avaldama. Ta sidus selle ära eelnõuga. Aga jah, muidugi, teise eelnõu poliitilise debati seisukohavõtud peaksid jääma kas küsimuste või läbirääkimiste aega. Ja sinna me võiksime suunduda. Aga nüüd on ... Helir-Valdor Seederil on ka protseduuriline. 

17:22 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma ei tea, protseduuriline küsimus on meil kodukorras, kuid protseduuriline tänuavaldus ei ole. Aga võib-olla see mahub sinna küsimuse alla. Mina tahtsin küll ettekandjat väga tänada selle just nimelt laiapõhjalise ja tervikliku käsitluse eest eelnõu tutvustamisel, kus kõik need erinevad siirded ja tahud ka põhjalikult lahti seletati. Minu arvates see oli ääretult vajalik. Nii et suur tänu! Ja ma arvan, et seda peaks Riigikogu liikmetele heaks eeskujuks ja näidiseks tooma, kuidas ühte eelnõu parlamendisaadikutele tutvustatakse. Aitäh!

17:23 Aseesimees Martin Helme

Selge. See läheb ilusti stenogrammi. Saame jätkata eelnõuga 489 ja nüüd kutsun siia ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme Mart Võrklaeva. Palun!

17:23 Mart Võrklaev

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma küll ütlesin Urmasele, et ära mine saalist ära, selle suurepärase eelnõu menetlus jätkub. Aga Urmas sellegipoolest lahkus. Eks ma siis räägin neile, keda see eelnõu huvitab.

Kõigepealt ma parandaksin‑täpsustaksin paar küsimust ära ja kahju küll, et Urmas ei kuule. Need tema väited Vabariigi Valitsuse arvamuse kohta – kindlasti ei olnud see arvamus selline, et probleeme eitatakse või kuidagi pisendatakse. Loen siit ette viimase lõigu: "Selleks, et massilise sisserände olukorras saaks välismaalasi, kes on välispiiri ebaseaduslikult ületanud või pole saanud luba Eestisse siseneda, kiiremini tagasi saata, toetame kehtiva õiguse täpsustamist. Samas, nagu eelnevalt mainisime, on vajalik leida laiaulatuslikum ja Eesti rahvusvahelisi kohustusi arvestav lahendus, mida Isamaa algatatud eelnõu ei paku. Siseministeerium on juba alustanud vajalike seadusemuudatuste väljatöötamist ning edastame need peatselt ministeeriumidele kooskõlastamiseks." Siin oli ka küsimus, millal Siseministeerium või valitsus vastava eelnõuga välja tuleb. Ruttan natukene ette, aga ka siin protokollis on kirjas, et me põhiseaduskomisjonis seda arutasime ja [on teada], et praegu on kõnealuse regulatsiooni väljatöötamine Siseministeeriumis kõige prioriteetsem ülesanne.

Aga nüüd siis põhiseaduskomisjoni istungi juurde. Arutasime seda Isamaa fraktsiooni algatatud riigipiiri seaduse muutmise eelnõu 489 oma istungil 18. jaanuaril 2022. aastal. Kutsutud olid ka Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus ja nõunik Ele Russak.

Esmalt oli probleemiks, mille Urmas Reinsalu tõstatas ja mis juba ka siin saalis kõlas, see asutusesisese kasutamise märge sellel Vabariigi Valitsuse dokumendil. Tegelikult Urmas juba ka vastas sellele, et jah, see märge peaks kehtima nii kaua, kuni dokument on Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud. Seda viidet siin küll pole, aga tõesti, tänaseks on see avalik ja see info jõudis ka põhiseaduskomisjoni istungile. Kindlasti ei olnud hetkekski tegelikult muret, justkui Riigikogu saalis ei saaks seda teemat arutada, sest dokument on asutusesiseseks kasutamiseks. Ei, allkirjastamise hetkest oli see avalik. See sai ka komisjonis läbi räägitud ja lõpuks selguse.

Nüüd eelnõu sisu juurde. Urmas Reinsalu tutvustas seda eelnõu sama värvikalt, nagu ta tegi seda siin saalis, nii et ma seda osa ei hakka üle kordama, me seda juba kuulsime. Läheksin küsimuste ja arutelu juurde.

Paul Puustusmaa sõnas, et see eelnõu on iseenesest ääretult vajalik ja ta toetab seda, aga ühese arusaama huvides on tal siiski mõned küsimused. Ta uuris, mis hetkest [on tegu] massilise ebaseadusliku piiriületusega ja oleks võimalik neid norme rakendada. Samuti soovis ta teada, milline on maksimaalne viis tõkestada: kas lubatud on näiteks tulirelva kasutada või mitte? Paul Puustusmaa uuris veel, mis saab siis, kui riik, kuhu soovime piiriületajad tagasi saata, ei ole nõus neid vastu võtma.

Urmas Reinsalu vastas, et esmane eeldus massiliste piiriületuste puhul on see, et Eesti suudab siiski neid inimesi piirijoonel kinni hoida, aga kui ei suudeta enam kinni hoida ja inimesi on palju, siis [ongi tegu] massilise rünnakuga. Kindlasti ei peeta silmas üksikuid juhtumeid, kus inimene on lihtsalt salaja üle piiri hiilinud ja politseinikud pole tema piiriületusest teadlikud, vaid selliseid olukordi, kus tekib sisuline ründesituatsioon, kus jõudu kasutades püütakse piiri ületada ning politsei pole suuteline neid isikuid piirilt tagasi tõrjuma. Tulirelva kohta ta lisas, et tulirelva kasutamine on proportsionaalne sellisel juhul, kui rünnakuks kasutatakse tulirelva või sellist tüüpi relvi, mis seavad ohtu piirivalvurite elu. Aga ta usub, et on olemas siiski selliseid jõu kasutamise võimalusi, mis inimkaotusi kaasa ei too.

Paul Puustusmaa ütles lisaks, et tal on arusaam, et pagulasseisundi konventsiooni kasutamine on võimalik olukorras, kus ollakse esimene riik, kuhu pagulased tulevad, aga Eesti pole ilmselt esimene riik, sest need pagulased tulevad kusagilt kaugemalt. Ta ütles, et kui tullakse näiteks Iraagist läbi Venemaa Eestisse, siis Eesti pole ju esimene riik ja need tingimused ning kohustused ei peaks Eestile laienema. Ta küsis, kas ta on asjast valesti aru saanud. Urmas Reinsalu selgitas, et üks asi on selle konventsiooni üldine rakendatavus rahvusvaheliselt, aga tegelikult siin selle tõlgenduse on andnud Euroopa Liit. Euroopa Liidu siseses õiguses on [sätestatud] rahvusvahelise kaitse andmise reeglid ja selle järgi loetakse esimeseks riigiks seda riiki, mille kaudu inimene on esmaselt Euroopa Liidu territooriumile jõudnud.

Toomas Kivimägi ütles, et ta arvab, et Urmas Reinsalu nõustub temaga, et Euroopa Liidu välispiiri ületamise korral kohaldataks riigipiiri seadust ulatuses, mis on Schengeni piirieeskirjadega reguleerimata. Ta uuris, kas Isamaa esitatud eelnõu on kooskõlas pagulasseisundi konventsiooniga või tekib siin riive või on see lausa vastuolus konventsiooniga. Urmas Reinsalu vastas, et eelnõu on täielikus kooskõlas pagulasseisundi konventsiooniga.

Seejärel sai sõna Ruth Annus Siseministeeriumist. Ta märkis, et Eesti kehtivas õiguses on olemas juba päris palju meetodeid, mis võimaldavad Eestil toime tulla massilisest sisserändest tuleneva hädaolukorraga. Seda, millal on saabunud hädaolukord, otsustab asutus, kes peab hädaolukorrale reageerima, antud juhul PPA peadirektor. Annus tõi ka välja, et Vabariigi Valitsus peab siiski vajalikuks kehtivat õigust täpsustada, näiteks kohtumenetluse osa. Seega vajab kogu eelnõus sisalduv küsimus laiapõhjalisemat lähenemist.

Lisaks on Euroopa Liit asunud oma õigusega reguleerima instrumentaliseeritud rännet, näiteks looma konkreetseid meetmeid sellise massilise sisserände olukorra jaoks, nagu see on toimunud Valgevenest Poola, Leedu ja Läti suunal. Samuti on EL algatanud määruse, kus on ette nähtud tingimused, mille korral oleks võimalik EL‑is tervikuna reageerida. Oli nimelt ka see küsimus Isamaa saadikutelt, kes on küll praegu saalist lahkunud. Aga lisaks sellele, et Siseministeerium on riigisiseselt antud problemaatikaga asunud tegelema ja kehtivat õigust muutma või selles suunas tööd tegema, tõesti, jah, ka Euroopa Liidu tasemel selle problemaatikaga, sealhulgas Euroopa Liidu õigusega, juba tegeldakse. Siit ka vastus. 

Ruth Annus selgitas, et Siseministeerium on samuti mõelnud, kuidas oleks massilise sisserände küsimust võimalik kõige paremini nii korraldada, et see oleks kooskõlas rahvusvahelise õigusega ning Euroopa Liidu olemasoleva õigusega. Kui Euroopa Komisjon on välja tulnud reaalse õigusakti kavandiga, siis liikmesriik üldjuhul ei saa asuda reguleerima sama valdkonda. Tuleb aga möönda, et Euroopa Liidu õigusaktide menetlemine ei ole väga kiire. Ruth Annus sõnas, et eeltoodud kaalutlustest tulenevalt leidis Vabariigi Valitsus, et eelnõu 489 on samm õiges suunas, aga kogu see küsimus vajab lisaks teiste seaduste muudatuste väljatöötamist ning eelnõus 489 välja pakutud teksti kohendamist. Võib arutada, kas see peaks olema just julgeolekuküsimus, mille alusel peaks saama inimesi välispiirilt tagasi tõrjuda. EL‑is käsitatakse seda pigem rändeküsimusena.

Seejärel sai sõna Ele Russak, kes sõnas, et 2019. aastal oli tal samuti võimalik põhiseaduskomisjonile tutvustada väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muudatusi. Need muudatused olid tehtud selleks, et tulla paremini toime massilise sisserände põhjustatud hädaolukorras, ning need võeti vastu aastal 2020.

Kõige olulisema muudatusena nähti juba toona ette, et PPA‑l peab olema piisav aeg, et teha kindlaks, kellega on piiriületajate näol tegemist, mis kaalutlustel ja motiividel on need isikud Eestisse tulnud, ning seejärel teha otsus, kas isikud kuuluvad tagasisaatmisele või nad tuleks suunata rahvusvahelise kaitse menetlusse. Selleks loodi seaduses võimalus isikuid halduskohtu loal kinni pidada kuni seitse päeva, et menetlustoimingud läbi viia. Samuti nähti ette, et PPA saab sellised kinnipidamise taotlused esitada nimekirjana, mitte individuaalselt nagu tavaolukorras. Lisaks anti ka kohtutele võimalus teha välismaalase kinnipidamise määrus kirjeldava ja põhjendava osata. Loodi võimalus võtta kasutusele kõik Eestis olevad kinnipidamiskohad, sealhulgas vanglad, et piirata isikutele antavaid teenuseid.

Ele Russak märkis lisaks, et Valgevene ja Euroopa Liidu välispiiril toimuvad sündmused on pannud kõiki liikmesriike oma seadusi uuesti läbi analüüsima. Siseministeerium on samuti põhjalikult kaalunud, kas olemasolevad meetmed on piisavad hübriid[rünnaku] olukorras toimetulekuks. Siseministeerium leiab, et massilise piiriületuse ennetamiseks ja tõkestamiseks on korrakaitseseaduses olemas meetmed, mida PPA saab kohaldada. PPA saab kohaldada kõiki ennetava ja tõkestava iseloomuga järelevalvemeetmeid, sealhulgas sundi. Küll aga leiab SiM, et väga mõistlik oleks vaadata veel kord läbi valdkondlikud seadused, et võimaldada piiriületajate kiiremat tagasisaatmist.

Lisaks tõi Ele Russak välja, et kaaluda võiks võimalust teha erandeid Euroopa Liidu õigusest ja saata kiirendatud korras tagasi välismaalased, kes on riiki sisenenud, eirates selleks loodud seaduslikke kanaleid. Seda õigust on kinnitanud 2020. aastal ka Euroopa Inimõiguste Kohus, kes asus seisukohale, et riigid võivad keelata välismaalasel riiki siseneda, sealhulgas potentsiaalsel rahvusvahelise kaitse taotlejal, kui ta siseneb riiki selleks mitte ette nähtud kohas ja tal oleks olnud võimalik oma rahvusvahelise kaitse taotlus esitada riigi määratud piiripunktides. Siseministeerium sooviks edaspidi anda PPA‑le õiguse näha ette piiripunktid, kus isikul on õigus rahvusvahelise kaitse taotlus esitada. Samuti peab olukorras, kus isik on seaduslikke riiki sisenemise kanaleid eiranud, PPA‑l olema võimalus isik kiiresti tagasi saata.

Urmas Reinsalu sõnas, et praegu käib jutt mõnevõrra erinevatest kategooriatest. SiM rääkis väljasaatmisprotseduuride kiirendamisest ja see kõik on väga kiiduväärne. See puudutab isikuid, kes on juba Eesti territooriumil, ja nende suhtes alustatakse menetlust. Urmas Reinsalu märkis, et eelnõu 489 puudutab praktilist õiguslünka, mis on seotud sisserände tõkestamisega piiril. Ruth Annus vastas, et kehtiv õigus ei näe ette, et keegi hakkaks sellisel juhul kirjalikku menetlust tegema. Kui inimene on tulnud ebaseaduslikult üle piiri, siis sõltumata sellest, kas ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse või mitte, suunatakse ta piirilt tagasi sellesse riiki, kust ta üle piiri Eestisse tuli.

Urmas Reinsalu küsis, kas isik suunatakse tagasi õigusmenetluse kaudu, mille käigus isik viiakse arestimajja ja kohus teeb tema  kohta otsuse. Ruth Annus vastas, et isik suunatakse samast kohast, kus ta kinni peeti, tagasi riiki, kust ta tuli. Sellist taktikat kasutasid ka Poola ja Leedu. Välismaalastel on keelatud nii rahvusvahelise õiguse kui ka [kitsamalt] EL‑i õiguse järgi ületada riigipiiri selleks mitte ette nähtud kohas.

Urmas Reinsalu ikkagi märkis, et tema küsimus on kehtiva õiguse kohta. Et kui suur hulk isikuid on juba tulnud üle piiri Eesti territooriumile, siis kuidas tuleks seda kehtiva õiguse kohaselt käsitleda. Ele Russak vastas, et kehtiva õiguse kohaselt on välispiiri ületamise [korral tegu] põgenemisohuga ja põgenemisoht on aluseks isiku kinnipidamiseks. Kinnipidamine on võimalik üle 48 tunni üksnes halduskohtu loal. PPA on seega kohustatud isiku kinni pidama ja üritama ta kohe välja saata. Väljasaatmise eelduseks on haldusakt, mis tähendab seda, et PPA peab tegema lahkumisettekirjutuse ja pöörama selle täitmisele. Kui seda ei suudeta teha 48 tunni jooksul, peab PPA saama isiku [pikemaks] kinnipidamiseks halduskohtult loa. Siis Urmas Reinsalu sõnas, et ta lähtub praegu kehtivast õigusest ja kehtiv õigus on viimasel ajal aset leidnud sündmuste valguses tema hinnangul ebapiisav. Kui on lahingusituatsioon, kus toimub massiline piiriületus, siis Eesti politseinikel peab olema õigus suruda need inimesed piirilt tagasi.

Toomas Kivimägi küsis, kas Siseministeeriumi arvates peaks eksisteerima erinev õigusrežiim sõltuvalt sellest, kas rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine toimub määratud piiripunktis või siis, kui isik on tulnud üle piiri selleks mitte ette nähtud kohas. Kas selles osas on SiM eelnõu algatajatega ühte meelt? Ruth Annus vastas, et sellist hübriidrünnaku olukorda, nagu oli Poolas ja Leedus, keegi ette ei näinud. Olukord on muutunud ja rahvusvaheline üldsus on aru saanud, et inimesi on põhimõtteliselt võimalik sellisel kujul kasutada poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja Euroopa Liidu destabiliseerimiseks. Kui SiM oleks osanud ette näha, et selline olukord tekib, siis oleks Siseministeerium palunud juba eelmisel aastal kõnealused muudatused, mida praegu planeeritakse, kiireloomuliselt ära menetleda. Ja siin ka Ruth Annus ütles, et praegu on kõnealuse regulatsiooni väljatöötamine kõige prioriteetsem ülesanne Siseministeeriumis.

Oudekki Loone küsis sama küsimuse, mille ta siin saalis esitas looduskatastroofi kohta. Ja sai ka samasuguse vastuse. Ma ei hakka seda üle kordama. Samuti küsis ta relvade kasutamise kohta ja ka sellele tegelikult sai juba Paul Puustusmaa jutust vastuse, mille ma siin ette lugesin.

Seejärel võttis Toomas Kivimägi teema kokku, leides, et ka tema arvates ei peaks rahvusvahelise kaitse taotluste vastuvõtmisest keeldumine olema sätestatud kohustusena, nagu praegu eelnõus kirjas, vaid pigem PPA võimalusena. Toomas Kivimägi sõnas, et ta teeb ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada, kuna ta tahab, et see teema jääks aktuaalsena üles. Tegemist on teemaga, mis vajab seadusandja sekkumist. Vabariigi Valitsuse arvamuse viimases lõigus ka Vabariigi Valitsus siseministri isikus möönab seda, et tegelikult on vaja seadusi täpsustada. Samas on oluline ka Vabariigi Valitsuse märkus, et muudatusi saab teha kooskõlas nende rahvusvaheliste kohustustega, mis Eesti on endale võtnud. Toomas Kivimägi märkis, et seega ta päris üks ühele eelnõu teksti ei toeta. Samas kõik osapooled siiski möönavad, et probleem on olemas ja vajab kiiret lahendust.

Selle arutelu põhjal tehti järgmised otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 25. jaanuaril ehk täna ning teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi. 24. jaanuaril kogunes põhiseaduskomisjon uuesti ja kuna Toomas Kivimägil ei olnud võimalik täna tulla arutelu ette kandma, siis põhiseaduskomisjon 24. jaanuaril määras juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liikme Mart Võrklaeva ehk minu. Sellega said otsused tehtud ja nüüd ootan küsimusi.

17:41 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimusi ei ole. Oli põhjalik ettekanne ja me saame minna läbirääkimiste juurde. Läbirääkimistel saavad sõna fraktsioonide esindajad. Kõigepealt Heiki Hepner Isamaast. 

17:41 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Head kolleegid! On suur rõõm siin tunnistada, et me oleme seda olulist seaduseelnõu, riigipiiri seaduse muutmise või õigem oleks öelda, täpsustamise eelnõu nii põhjalikult ja pikalt arutanud. Ja tänu muidugi Urmas Reinsalule väga põhjaliku ja laiapõhjalise tutvustuse eest, aga ka Mart Võrklaevale, kes samuti käsitles väga põhjalikult komisjonis toimunut ja andis ülevaate.

Pole kahtlust, et tegemist on oma loomult küll hästi lühikese eelnõuga – ainult kaks paragrahvi, pikka teksti ei ole –, aga samas meie õigusruumi hädavajalikult sisustava eelnõuga. Ja tõsi on ka see, et kui me vaatame tagasi, kuidas me tänase päevani oleme jõudnud, siis tõesti, aeg on erakorraline ja erakorraline aeg nõuab erakorralisi lahendusi. Kui üks riik kasutab teise riigi vastu inimesi relvana, siis on tõesti väga kummaline kuulda, kui see riik, kelle vastu neid inimesi relvana kasutatakse, satub justkui süüdistuste alla, et miks ta kaitseb ennast ja ei võta kõiki neid inimesi lahkelt vastu. Samas ollakse selle teise riigi vastu, kes neid inimesi relvana kasutab, suhteliselt üldsõnalised.

Seda kõike me kogesime tänavu suve alguses Leedu, Läti ja Valgevene piiri peal, hiljem ka Poola-Valgevene piiri peal, kus oli selline suurem hübriidrünnak. Ja sellest oli ajendatud ka Urmas Reinsalu kiri meie peaministrile, et on vaja midagi ette võtta, et ka meie ei satuks rahvusvahelise rünnaku alla, kui lükkame selle inimrelva tagasi ebaseaduslikult ja tõesti ka inimväärikust rikkuvalt. Aga [tegu oleks] ju ikkagi meie riigi suhtes ebaõiglase relvaga. On vaja täiendada seadust, aga paraku valitsus ei ole selleni jõudnud.

Ja tuli see vaev ja ülesanne ise ette võtta ja ka teie ette tuua. Ja on tõesti hea meel ja tänusõnad kolleegidele, et te olete selle tähtsust mõistnud. Kuigi valitsus, nii nagu kuulsime, ei andnud sellist otsest jah-sõna, siis nad ikkagi niimoodi mokaotsast ju olid probleemi [tunnistamisega] nõus ja valmis selle teemaga edasi minema.

Ma loodan, et selle seadusega tõesti ei lähe nii, nagu meil läks eelmisega: et me lihtsalt hääletame selle välja ja arvame, et probleem on lahendatud. Ma loodan ka, et see seadus ei jää sahvrisse paremaid aegu ootama, vaid me läheme ikkagi edasi, teeme vajalikud muudatused, mis siin kõik üles on tõusnud, ja viime need sisse ja kindlustame oma riiki. Sest tõesti, kriisi ajal tuleb tegutseda kiiresti. Need, kes tegelikult julgeolekukriisis ei tegutse, riskivad sellega, et võivad kaotada oma riigi. Nii kõrge hind ongi julgeolekukriisis mittetegutsemisel. Soovin meile kõigile jõudu selle väga olulise seaduseelnõu arutamisel ja ühel hetkel ka heakskiitmisel. Aitäh!

17:45 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem sõnavõtusoove ei näe, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 489 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud, määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 9. veebruari kell 17.15. Tänane teine päevakorrapunkt on sellega läbi.


3. 17:46 Äriregistri seaduse eelnõu (493 SE) esimene lugemine

17:46 Aseesimees Martin Helme

Saame liikuda edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud äriregistri seaduse eelnõu numbriga 493. Meil on tegemist esimese lugemisega ja ettekandja on justiitsminister Maris Lauri. Palun!

17:46 Justiitsminister Maris Lauri

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Äriregistri seaduse eesmärk on kõikide eraõiguslike juriidiliste isikute registriregulatsiooni ühtlustamine. Nimelt on praegu väga palju erinevaid õigusakte, samuti on väga palju erinevaid registreid ja alamregistreid. Selle eelnõuga luuakse üks register ja kõigi nende erinevate regulatsioonide asemel ühtne reeglistik. Täiendavalt ajakohastatakse seadusandlust ja registripidamist elektroonilisele registrile sobivaks ning tehakse see ka tehnoloogianeutraalseks. Lisaks tehakse mitmed registritega seotud muudatused, mis toetuvad ühinguõiguse revisjoni töörühma esitatud ühinguõiguse analüüs-kontseptsioonile, täpsemalt selle neljandale peatükile, mis esitati 15. septembril 2018. aastal.

Mida siis muudetakse registrikorralduses? Praegu on lisaks äriregistrile olemas ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste register, millel on terve hulk alamregistreid: usulised ühendused, ametiühingud, korteriühistud, maaparandusühistud. See muutub äriregistri osaks ning hakkab kehtima ühtne regulatsioon. Äriregistris hakkavad sellega olema kõik eraõiguslikud juriidilised isikud, sealhulgas ka FIE-d. Kogu registrimenetlus muutub ühtseks ja arusaadavaks. Ehk ei pea enam erinevatest seadustest otsima, kuidas ühel või teisel juhul käituda.

Registriandmed jaotuvad kolmeks, need jaotuvad praegu ka kolmeks. [Esiteks,] registrikaardi andmed – siin pannakse kirja need andmed, mida võib sinna kanda. Ja eriseaduste puhul pannakse kirja, mis peab kirjas olema. Näiteks, milliseid andmeid peab korteriühistute puhul registrisse kandma, aga mida võib-olla ei ole vaja kanda näiteks usuühingute puhul. [Teiseks,] avaliku toimiku andmed, praegu nimetatakse äriregistris seda äritoimikuks – siin on muud avalikud andmed. [Kolmandaks,] registritoimiku andmed, ka sellel osal on praegu sama nimetus, ja siin on siis sellised andmed, mis ei ole otseselt kohe avalikult kättesaadavad.

Registrikaardile hakatakse tulevikus kandma ka osaühingu osanike andmeid. Praegu peab osanike nimekirja osaühingu juhatus ja kui keegi kannab selle informatsiooni äriregistrisse, siis see on informatiivne ja need andmed ei pruugi olla ajakohased. Kui nüüd need andmed muutuvad äriregistrikaardile kantuna nii-öelda juriidilist sisu omavateks, siis see tähendab seda, et kui tehakse tehinguid osaühingu osadega, siis selle äriregistri andmeid saab lugeda õigeteks. Nii et kui on mingi asi sisse kandmata, siis loetakse õigeks ikkagi see, mis on äriregistris olemas, ehk tekib heauskse omandamise võimalus ja vähenevad pettuste võimalused.

Eelnõuga laiendatakse ka registripidaja järelevalvevõimalusi. Nagu te teate, on kahjuks päris palju probleeme andmete õigsuse, usaldusväärsuse ja esitamisega. Eelnõuga luuakse mitmed võimalused, et need andmestikud oleksid korrektselt täidetud ja saaks järelevalvet teha ja ka juhtida nende inimeste, kes äriregistri andmeid vaatavad, tähelepanu sellele, et tegemist ei pruugi olla õigete andmetega või et selle ettevõtte puhul on tegemist mingi probleemse olukorraga. Mida siis võimaldatakse teha? Võib teha e-äriregistrisse märke kontakteerumisraskuste kohta. Tavaline olukord on, et näiteks meiliaadress, mis pannakse kirja, ei tööta või ei ole aktiivses kasutuses või sellelt ei vastata. [Juriidilise isikuga] seotud füüsilise isiku juures pannakse kirja trahvimääruste info, mis puudutab äriregistriga seotud trahve, ning see pannakse kirja üksnes juhul, kui neid on piisavalt palju, nii et ühe trahvi puhul ei panda kirja. Kes see on? Näiteks juhatuse esimees. Ja milleks see võib kasulik olla? Me teame seda, et probleemsete ettevõtete puhul on tihtipeale nii-öelda tankistid, kes on ühed ja samad inimesed, ja kui nüüd nende puhul tekivad need märkmed, siis kui tutvuda äriregistriandmetega ja on näha, et selle [äriühingu] juhatusse kuulub inimene, kellel on juba korduvalt märkusi selle kohta, et ta ei täida oma kohustusi, siis on see ilmselt hoiatus, et selle äriühinguga tehingusse astumine ei ole võib-olla mõistlik.

Lisaks võimaldatakse trahvida osaühingu osanikke, juhul kui majandusaasta aruanne jäetakse esitamata. Tihtipeale juhtub, et puudub juhataja ja on ainult nii-öelda osanikud ehk omanikud, ning siis on võimalus pöörata see trahv ka osanike poole. [Võimaldatakse] jätta tegemata reorganiseerimise kanne, kui ühel asjaosalisel on majandusaasta aruanne esitamata. See on üks võimalus, mida tihtipeale kasutatakse, et teha pahatahtlikke tehinguid ja näiteks varasid välja kantida ja kohustustest vabaneda. Lisaks luuakse võimalus juriidiline isik registrist kustutada, juhul kui majandusaasta aruanne on esitamata ja puudub kontaktisik. Nimelt on kontaktisiku esitamine kohustuslik. Kuid selle võimaluse puhul, kuna see on üpris karm võimalus, on kaks tingimust, tegelikult kolm. Sellel juriidilisel isikul puudub vara, tal pole kohtumenetlust ja kui näiteks esitatakse need majandusaasta aruanded kolme aasta jooksul, siis on võimalik selle juriidilise isiku ennistamine registrisse.

Eelnõuga luuakse ka kontsernireeglid. Väike selgitus. Nimelt võivad emaettevõtted anda tütarettevõtte juhtorganite liikmetele juhiseid, mis võivad olla emaettevõtte huvides, kuid käia tütarettevõtte huvide vastu. Teatavasti võidakse juhtorganit karistada selle eest, kui nad teevad otsuseid, mis on ettevõtte kahjuks. Sellisel juhul, kui emaettevõte selliseid otsuseid teeb, vastutab emaettevõtja oma otsuse eest, kui tütarettevõtja satub keerulisse majandusseisu, kus maksejõuetuse tekkimine on tõenäoline. Ehk siis tütarettevõtte juhid ei vastuta selle eest, kui emaettevõte suunab ja sunnib neid tegema võib-olla mitte kõige mõistuspärasemaid otsuseid just nimelt tütarettevõtte huvide vaates.

Eelnõuga nähakse ette osaühingute miinimumkapitali nõude kaotamine. Praegu on miinimumkapital 2500 eurot, mis on sisuliselt olnud sama alates 1995. aastast. See oli tollal 40 000 krooni. Samas me saame ju aru, et selle sisuline väärtus on tuntavalt vähenenud. Tuletan meelde, et alates 2011. aastast on võimalik asutada osaühinguid ilma sissemakseta. Põhimõtteliselt, kui me loome ettevõtte, siis ettevõtte kapital peaks vastama ettevõttega seotud riskidele ning seda peaksid osanikud ettevõtte asutamisel ja ka ettevõtte toimetamise juures kaaluma. On kindlasti ettevõtteid, kus kapitalivajadus ongi väike, võib-olla see 2500 isegi tundub palju, ja kindlasti on olemas ettevõtteid, kus on hädavajalik, et see kapital oleks oluliselt suurem. Nii et teatud mõttes suunab see omanikke natuke läbi mõtlema, kuidas ettevõtet kapitaliseerida nii asutamisel kui ka vajadusel kapitali suurendamisel.

Väiksematest muudatustest võimaldatakse eelnõu kohaselt näiteks ärinime broneerimist kuni kuueks kuuks, aga põhjendatud juhtudel võib teha kande ka kindlal kuupäeval, näiteks kui toimuvad mingid ühinemised või reorganiseerimised, mis võivad olla keerulisemad tehingud ja mis on võib-olla seotud ka erinevate asjaosalistega või erinevate ärinimede ja turunimedega.

Lisaks viiakse juriidilisi isikuid puudutavad raamatupidamise ja audiitorkontrolli reeglid kooskõlla raamatupidamise seaduse ja audiitorkontrolli seadusega. Lihtsustatakse ka ainuosanikuga osaühingu likvideerimist, kuna puudub osanike täiendava kaitsmise vajadus.

Tulenevalt infosüsteemide arenduse suurest mahust jõustuks see eelnõu kolmes etapis. Üldine jõustumine toimuks 2023. aasta veebruarist, osanike nimekirja puudutavad muudatused 2023. aasta 1. septembril ning ärinime broneerimist ja kindlat kuupäeva võimaldavad kanded 2024. aasta märtsist. Tänan tähelepanu eest!

17:57 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimused ka. Peeter Ernits, palun! 

17:57 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Esimene küsimus on see, et ma vaatan nende igasuguste ühistute nimekirja ja siin on kõikide osaühingute ja täisühingute ja maaparandusühenduste puhul ka üks Euroopa ühistu, ainult üks. Äkki te avate meile, mida see mitmes Euroopa Liidu riigis tegutsev ühing kujutab [endast], see Euroopa ühistu? Miks neid ainult üks on ja millega ta tegeleb? On teil aimu?

17:58 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma kindlasti ei tea, millega üks konkreetne ettevõte tegeleb. Minul teadmised iga ettevõtte tegevusvaldkondadest puuduvad ja on ilmselt ka palju eeldada, et keegi seda suudaks ja oskaks öelda. Ju siis on asjaosalised leidnud, et nendele sobib ühistu vorm, ja kuna nad soovivad ühistulises vormis tegutseda mitmes Euroopa Liidu riigis, siis nad on selle vormi valinud. Igaühel on ju võimalus valida selline tegutsemisvorm, mis tundub nendele kõige õigem ühes või teises valdkonnas. On kindlasti valdkondi, kus ühistuline tegevus on mõistuspärane ja mõistlik ja ju siis asjaosalised on leidnud, et just nii tuleks teha.

17:58 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits uuesti, palun! 

17:58 Peeter Ernits

Jaa, aitäh, juhataja! Proua minister! Ega ma ei tahtnudki teada, kas ta vorsti või naftaga tegeleb, aga lihtsalt, kui kogu selles 323 786‑s on ühte asja ainult üks, siis ma lootsin saada üldist [infot], mida selline asi [endast] kujutab. Aga küsimus on selles, et ühelt poolt on positiivne, et siin ühtlustatakse nende erinevate suleliste ja karvaliste kogu seda arvepidamist ja kõike seda. Hiljuti me käsitlesime siin, millised nende riigilõivud on, ja need olid küll erinevad. Ja ma küsisin toona siin, miks maaparandusühistutel on selline ja osaühingutel teistsugune taks, aga ma ei saanud vastust. Ma küsin nüüd. Ühelt poolt ühtlustamine, mis on positiivne, aga teiselt poolt mingite kannete tegemisel erinevad summad, mul ei ole need summad praegu peas, aga võib-olla ... (Juhataja helistab kella.)

17:58 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Peeter!

18:00 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Riigilõivude puhul on väga erinevaid aluseid, mille põhjal neid määrata. Üks põhimõte kahtlematult on see, et riigilõiv võiks katta need kulud, mis kaasnevad selle riigilõivuga seotud tegevusega. Samas on riigil, seadusandjal võimalus luua ka soodsamaid tingimusi mingitest kaalutlustest lähtudes. No korteriühistutel, maaparandusühistutel võiks ju olla madalam, kuna see on ühistuline tegevus, võib-olla riik tahab näha, et ühistulist tegevust oleks rohkem. Seadusandja võib näha selles ka seda olukorda, et asjaosalised, kes selles tegutsevad, on võib-olla materiaalselt vähem kindlustatud. Siin võib olla väga erinevaid kaalutlusi, nii et sellest tulenevad ka need riigilõivude erinevused.

18:01 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Nüüd saab tulla siia õiguskomisjonist ettekandjaks Vilja Toomast.

18:01 Vilja Toomast

Suur tänu! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud äriregistri seaduse eelnõu 493 ettevalmistamist esimeseks lugemiseks oma 17. jaanuari istungil. Lisaks komisjoni liikmetele olid komisjoni istungile kutsutud ettekandjana justiitsminister Maris Lauri, Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse juhataja Vaike Murumets ja sama talituse nõunik Maarit Puhm. Kõigepealt tegi justiitsminister Maris Lauri samasuguse põhjaliku ettekande, nagu ta just äsja lõpetas. Ma sellel pikemalt ei peatu.

Lühidalt tutvustan neid küsimusi, mis pakkusid huvi õiguskomisjoni liikmetele. Kõigepealt küsis Urve Tiidus, mis selle seaduseelnõuga lihtsamaks läheb. Maris Lauri vastus oli see, et kui seni on olnud erinevad regulatsioonid kirjas mitmes erinevas seaduses, siis nüüd tuuakse need loogiliselt järjestatuna ühte seadusesse kokku olenemata vormist, mis äritegevuseks valitakse. See lihtsustab inimestel vastavalt seadusele käituda.

Tarmo Kruusimäe küsis praeguse äriregistri infosüsteemikeskuse kohta ning notarite poolt eelnevalt koostatud andmebaasid ühildatakse uue ühise registriga. Minister vastas, et eelnõu ei puuduta notarite poolt kasutatud andmebaase. E‑äriregister jääb endiselt tööle. Vaike Murumets lisas, et kodaniku jaoks kuigi palju ei muutu, kuivõrd e‑äriregister on endiselt see koht, mille kaudu riigiga suhelda. Notarite roll osaühingu osa võõrandamise tehingutes ei vähene, kuivõrd sellised tehingud on notariaalselt tõestatud. Notarid esitavad vajaliku info äriregistrile ning see info võetakse aluseks õiguskindla osanike registri loomiseks.

Tarmo Kruusimäe küsis veel teistest andmekogudest saadud info ühildamise kohta äriregistri andmebaasiga ja juhtis tähelepanu nimekaimudele ja erinevate ettevõtete vahel ühe aadressi jagamisele. Maris Lauri selgitas veel kord, et e‑äriregister ei ole sama mis äriregister. E‑äriregister on ettevõtjaportaal, kuhu lisaks äriregistris sisalduvatele andmetele võib juurde lisada ka teistest andmekogudest saadavaid andmeid. Kõiki andmebaase kokku ei koondata, vaid vajaduse korral vahetatakse andmeid eri andmebaaside vahel. Tavaline on see, et isiku kohta käiv informatsioon seostatakse tema isikukoodi ja mitte nimega – just nimelt nimekaimudega kaasnevate segaduste vältimiseks.

Äriregistri IT‑lahenduste arendamiseks on rahastusplaan olemas. Arendusteks kasutatakse Euroopa Liidu fondide vahendeid. Ta lisas veel, et justiitsvaldkonnas arendatakse hetkel väga mitmeid IT‑lahendusi ning vajaduse korral saab rahalisi ressursse jooksvalt ümber jaotada.

Anti Poolamets küsis, kas tehtavad muudatused aitavad võidelda kuritegevusega, näiteks rahapesu või muu ebaseadusliku äritegevusega. Maris Lauri selgitas, et ennekõike käib see ikkagi äriühingu usaldusväärsuse tõstmise kohta, näiteks majandusaasta aruande esitamata jätmise sanktsioneerimine ja äriühingu juhatuse liikme äritegevusega seotud trahvide avalikustamine. Anti Poolamets küsis täienduseks, kas on kindlaks määratud, mis aja jooksul ja mis ulatuses saadud trahve avalikustatakse. Vaike Murumets ütles, et trahve  avalikustatakse füüsiliste, mitte juriidiliste isikute kaupa. See on oluline selleks, et äriühinguga tehingulistesse suhetesse astuvad isikud saaksid infot äriühinguga tegutsevate füüsiliste isikute usaldusväärsuse kohta.

Tarmo Kruusimäe tahtis teada, kas äriregistris peab olema kajastatud ka MTÜ liikmete nimekiri ning kas ja kuidas hakatakse infosüsteemi kandma seltsinguid. Maris Lauri selgitas, et füüsiliste isikute kohta pannakse äriregistrisse äritegevusega seotud trahvid ja MTÜ liikmete nimekirja avaldamine ei ole samuti kohustuslik. Vaike Murumets kinnitas, et jutt käib registrimenetluses tehtud tsiviilkohtu trahvidest, mis ei lähe karistusregistrisse, näiteks äriühingu juhatuse liikmetele tehtud trahv vajalike andmete esitamata jätmise eest. Ja nimekirjade suhtes: seltsinguid eelnõu 493 ei puuduta. Trahvide kohta võib veel lisada seda, et see kahtlemata ei puuduta liiklus‑ ega hoiatustrahve. See puudutab siiski äritegevusega seotud rikkumisi, mille eest on trahvid määratud.

Ja nüüd ka menetluslikud otsused. Komisjoni esimees tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 25. jaanuaril käesoleval aastal. Paraku on see nihkunud 26. jaanuarile, kuna me menetleme alles eilseid päevakorrapunkte. Selle ettepaneku poolt oli 8 liiget ja 1 oli vastu ehk Tarmo Kruusimäe ei toetanud seda ettepanekut. Teine ettepanek oli esimene lugemine lõpetada  – poolt 8 ja 1 vastu, sama koosseis –, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 8. veebruar kell 16 – see otsus oli konsensuslik – ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks õiguskomisjoni liige Vilja Toomast. See ettepanek võeti vastu konsensusega. Ma tänan! 

18:08 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, suur tänu! Küsimusi teile ei ole. Kas soovitakse avada fraktsioonide poolt läbirääkimisi? Läbirääkimiste soovi ei näe. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 493 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. veebruari kell 16. Esimene lugemine on lõpetatud ja kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


4. 18:08 Rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu (504 SE) esimene lugemine

18:08 Esimees Jüri Ratas

Läheme siit mõnusas tempos edasi juba neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu 504 esimene lugemine, selline huvitav seaduseelnõu. Palume Riigikogu kõnetooli ettekandeks justiitsminister Maris Lauri. Palun!

18:08 Justiitsminister Maris Lauri

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eesmärk on tagada kaitse neile inimestele, kes saavad tööalaselt teada mingisugusest rikkumisest ja annavad sellest teada. Rikkumiseks on ebaseaduslik tegevus, aga ka tegevusetus, samuti olukord, kui tehakse mingi tegu, mis on õigusnormide eesmärgiga vastuolus, aga mis iseenesest formaalselt ei pruugi õigusrikkumine olla. Näiteks, selgituseks selle asja juurde, kui lastekaitsealases tegevuses lastekaitsja jätab tegemata midagi, mis võiks last kaitsta, kuigi tal ei ole iseenesest seda seaduslikku kohustust, aga eesmärgina on tal ülesanne lastekaitsega tegeleda, aga ta jätab midagi tegemata, mistõttu lapse heaolu kannatab.

Rikkumine võib toimuda nii avalikus kui ka erasektoris. Kindlasti on esimene küsimus see, et miks vajab selline teavitaja kaitset. Tihtipeale juhtub see, et inimesed panevad seadusrikkumist tähele, kuid ei anna sellest teada. See on ka see, mida seadusrikkujad ju loodavad. Esiteks, et nende tegu ei panda tähele ja kui pannakse, siis ei anta teada. Miks ei anta teada, eriti, kui me räägime tööalasest rikkumisest, tööalases olukorras teada saadud rikkumisest, mida just nimelt see seadus puudutab? Kardetakse, et sellele järgneb tööalane kiusamine, karistamine, näiteks palgatõusust või edutamisest ilmajäämisega, aga võib-olla ka töökoha kaotamine. Teavitamist on aga vaja, sest kui rikkumisest teada ei anta, siis ei saa ju rikkumist ka lõpetada, eriti kui seda tehakse sihilikult.

Milliseid rikkumisi eelkõige siin võime käsitleda? Keskkonnaalased rikkumised, näiteks prügi kallatakse kuskile, kästakse metsa alla kallata. Näiteks, ehitusplatsil ei peeta kinni tööohutusnõuetest, aga kindlasti ka korruptsioonijuhtumid, kui raha kanditakse omadele või luuakse omadele soodsamad tingimused, saades siis võib-olla midagi vastu, või jumal teab mida tehes.

Seadusega luuakse teavitaja jaoks konfidentsiaalsust võimaldav süsteem. See ongi see, mis kõige esimese vallina peaks teavitajat kaitsma. Lisaks luuakse kaitsemeetmed teavitajale, kui tema isik tuleb välja, ning luuakse karistamisvõimalus teavitaja kiusamise eest, aga luuakse ka võimalus karistada inimesi, kes annavad teadvalt valeteavitusi ehk kasutavad teavitamist mingitel muudel eesmärkidel, võib-olla kellegi teise kiusamiseks.

Seaduseelnõu kohaselt peaks rikkumisest teavitamise süsteem olema kolmeastmeline: kõigepealt asutusesisene, seejärel asutuseväline ja kolmandana avalik teavitamine. Rikkumisest teavitamise eesmärk on rikkumise lõpetamine ja seda saab teha kõige kiiremini asutus või ettevõte, kus rikkumine toimub. Järgnevalt saab sekkuda järelevalveasutus. Just nimelt sellest loogikast [lähtuvalt] ongi see kolmeastmeline süsteem üles ehitatud.

Asutusesisene teavitamiskanal tuleb luua kõikides valitsusasutustes, põhiseaduslikes institutsioonides, muudes riigiasutustes, omavalitsustes, kus on üle 10 000 elaniku või [nende ametiasutustes], kus on üle 50 töötaja, aga ka omavalitsuste hallatavates asutustes ja teistes juriidilistes isikutes, kus on üle 50 töötaja. Tuleb luua vähemalt üks turvaline teavituskanal. See võib olla näiteks meiliaadress, postkast, mille haldajaks võib olla ka lepinguline partner, näiteks õigusbüroo.

Asutusevälise teavitamiskanali peavad looma riigiasutused, mis teevad mingis valdkonnas järelevalvet või menetlevad süütegusid. Avaliku teavitamiseni peaks jõudma peale eelnevate etappide või etapi edutut läbimist. Seda põhjusel, et rikkumise saab lõpetada ikkagi eelkõige asutus või järelevalve tegija. Lisaks on võimalik tuvastada sellisel tasemel, kas rikkumine tegelikult ka toimus, ehk vältida seda, et tullakse pahatahtlikult kohe avalikkuse ette mingi väidetava rikkumisega, mida tegelikult ei toimunud. Enne vaadatakse ikkagi üle ja hinnatakse, kas asi ikka tegelikult toimus. See võimaldab vältida ka põhjendamatut mainekahju, sest kahtlematult on tagantjärgi seletamine, et tegelikult midagi ei juhtunud, palju keerulisem kui sellise asja ärahoidmine.

Endiselt jääb võimalus siiski minna kohe avaliku teavitamiseni, aga see on teatud piiratud juhtudel võimalik. Avalik teavitamine on lisaks sellele, et minnakse ajakirjandusse, ka sotsiaalmeedia kaudu teavitamine, näiteks.

Millised on teavitamise tingimused? See kaitse tuleneb ainult sellistes olukordades, kui teavitamine toimub olukorras, kus on järgitud selle teavitamise tingimusi. Esiteks, nagu öeldud, peab olema turvaline teavituskanal, mis tagab teavitaja konfidentsiaalsuse. Konfidentsiaalsus nimelt ei ole tegelikult seesama, mis on anonüümsus. Teavituse tegemise järel peab teavitajale andma seitsme päeva jooksul teada, et teavitus on kätte saadud ja sellega tegeletakse. Sisuliseks tegelemiseks on aega kuni kolm kuud, asutusevälisel teavitamisel põhjendatud juhtudel kuni kuus kuud.

Teavitajat tuleb võimalikult kiiresti informeerida toimunud menetluse tulemustest, ka sellest, kui tegelikult midagi ei ole toimunud, või kui on toimunud, siis mis asjad on ette võetud. Kui teavitajat ei informeerita või ei võeta ette midagi rikkumise lõpetamiseks, alles siis on teavitajal õigus kasutada järgmist teavitamiskanalit. Teavitaja saab kaitse üksnes juhul, kui ta on läbinud teavitamise eelkirjeldatud viisil. Teavitaja peab objektiivsetele asjaoludele tuginedes uskuma, et see rikkumine toimub. Teavitajat, kui tema isik tuleb välja, ei tohi survestada või ka survega ähvardada.

Ka teavitaja isiku avaldamine on karistatav. Karistused on järgmised, need on väärteolised karistused: inimesele kuni 300 trahviühikut – praegusel juhul kuni 1200 eurot – ja juriidilisele isikule kuni 400 000 eurot. Juhtumite, väärtegude menetlejaks on Politsei‑ ja Piirivalveamet, välja arvatud juhtumitel, kui rikkumine ilmneb menetlustes, mida viib läbi kapo.

Oluline on seegi, et rikkumisest teavitamine ei välista teavitaja vastutusele võtmist tema rikkumiste eest. Ettepaneku kohaselt võiks seadus jõustuda selle aasta 1. juunist, kuid ettevõtetele antakse asutusesiseste teavitamiskanalite loomiseks aega 2023. aasta 17. detsembrini. Tänan!

18:17 Esimees Jüri Ratas

Suur aitäh, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

18:17 Peeter Ernits

Lugupeetud juhataja! Hea justiitsminister! No tere tulemast siia ilusa koputamise eelnõu tutvustamisega. Aga [tekib] palju küsimusi. Esimene küsimus on see, et siin on öeldud, et kahjuks teavitamiskultuur on Eestis vähe arenenud, see tähendab koputamine, et seda peaks nagu arendama. Aga konkreetne küsimus on nüüd, et kui ka tegevusetus ... Võtame siin Riigikogu, ärme Justiitsministeeriumi lähme, et näiteks kui keegi kolleeg, ma näen, suhtub mitte liiga lugupidavalt valitsusse või näiteks istungi ajal istub tervisekeskuse saunalaval või teeb prill-lauda märjaks, siis kelle poole peaks pöörduma? Ja kas siis on vaja ka seda, on kindel, et kes tagab anonüümsuse?

18:18 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! See ei ole kindlasti mingi pealekoputamise eelnõu. Ma veel kord ütlen, et tegemist on sellega, kui me näeme rikkumist toimuvat, näiteks korruptsioonijuhtumit. Me ju reaalselt riigis oleme loonud ka olukorra, et kui me näeme, et keegi rikub liiklusseadust, siis me võime helistada ja anda teada, et keegi läheb näiteks purjus peaga rooli. Nii et kui tegemist on seadusrikkumisega, siis tuleks teavitada. Ja ma ei tea, et teie kirjeldatud juhtumid oleksid seadusega kuidagi piiritletud, nii et nendest ei ole vaja teavitada.

18:18 Esimees Jüri Ratas

Raimond Kaljulaid, palun!

18:18 Raimond Kaljulaid

Aitäh! Austatud minister! Seaduse § 12 lõige 2 räägib sellest, et üldsusele teavitaja saab kaitse sellisel juhul, kui see rikkumine kujutab vahetut või pöördumatut avaliku huvi kahjustamise ohtu. Kas te saaksite palun pisut lähemalt, kui on eelnõu seletuskirjas, selgitada, mida antud juhul see avaliku huvi kahjustumise oht tähendab ja kuidas see töötaja saab seda hinnata? Ma mõistan, kui me räägiksime sellest, et mingi tegevus kujutab ohtu inimeste tervisele või ohutusele, riigi julgeolekule, aga just nimelt see avaliku huvi mõiste – mida see antud juhul tähendab? See on § 12 lõige 2.

18:19 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Siin mõeldakse eelkõige sellist situatsiooni, kus tehakse midagi, mis tuleks koheselt peatada. Piltlikult öeldes, kui te näete, et keegi kallab prahti metsa alla. No ka sellest tuleks teavitada tegelikult vastavat ametkonda, et nad saaksid kiiresti reageerida. Aga avalikkuse [huvi kahjustamine] võib olla tõesti näiteks [see, kui] supluskohta kallatakse mingeid kemikaale, see on selgelt see protseduur, mis, kui keegi läheb sinna ujuma, võib väga suurt kahju põhjustada. Näiteks sellised olukorrad, kus tuleb kiiresti reageerida, muidu inimesed saavad kahju – eelkõige inimesed, aga kahju võib tekkida ka riigile mingites olukordades.

Siin tulebki inimesel kindlasti kaalutleda, kas see asi on piisavalt oluline. Ja tal peab olema veendumus, et see on rikkumine, et seda asja ei tohi teha, ütleme niimoodi. Ma oletan, et me kõik saame aru, et näiteks keskkonnakahjulikud tegevused, kus kallatakse tõesti mingeid kemikaale kuskile, ei ole lubatavad. Kui tõesti kohe midagi võib juhtuda, siis on iseenesest ju loogiline, et me reageerime koheselt ja seda kanalit mööda, mis annab tulemuse. Avalik teavitamine antud juhul ei pruugi olla see, et te lähete ajakirjanduse juurde, vaid võib-olla tõesti niimoodi, et sotsiaalmeediasse paneme välja, Instagrami või Twitterisse foto, [lisades], et ärge sinna minge ujuma, ma nägin, et sinna, näete, sellised tünnid kallati sisse, millel on need ohumärgid peal. Näiteks sellisel viisil.

18:21 Esimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

18:21 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma kuulan teie juttu siin ja mul tekib tõsine küsimus, et milleks meil on politsei ja prokuratuur. Te räägite siin, et rikkumiste menetlemiseks, te räägite, et peab looma turvalise teavituskanali. Kas te tahate sellega öelda, et me ei saaks politseid, prokuratuuri või kaitsepolitseid usaldada, et nemad ei ole turvalised? Või on teil plaanis veel lisaks teha siis mingi eraldi salajane üksus, kes hakkab selliseid rikkumisi, seadusrikkumisi, nagu te nimetasite, menetlema? Milleks meil siis politsei on ja prokuratuur?

18:22 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma selgitan veel kord, et selle seadusega ei muudeta rikkumiste menetluse korda. Siin luuakse olukord, kus inimene, kes midagi märkab, annaks sellest teada. Selleks, et politsei saaks oma tegevust teha ja hakata menetlema, ta peab sellest teada saama. Kui sellest keegi teada ei anna, kui näiteks korruptsioonijuhtumeid varjatakse, neist ei anta teada, siis on kindlasti avastamine palju keerulisem. Just nimelt see on ju ka tegelikult kurjategijate eesmärk, et ei avastataks neid asju, et ei räägitaks. Ja inimene tööalaselt – ma rõhutan veel kord, need on tööalased asjad –, kui ta näeb selliseid asju, tööga seotud küsimusi, siis annab teada. Inimene tihtipeale ei tee seda, sellepärast et ta kardab, et kui ta annab teada, siis tema isik tuleb välja ja selle eest hakatakse teda kiusama.

Kui me tahame, et sellised asjad lõpetataks, siis tuleb luua inimestele võimalus, et nad oma hirmu ületaksid ja annaksid seadusrikkumistest teada nendele, kes saavad selle rikkumise lõpetada.

Loomulikult, esialgu võiks see toimuda ettevõttes, asutuses kohapeal, aga kindlasti peab olema ka võimalus pöörduda nende asutuste poole, kes teevad järelevalvemenetlusi. Täpselt samuti [peab olema] võimalus pöörduda politseisse või prokuratuuri, andmaks [rikkumisest] teada. Ja anda seda teada mitte anonüümselt, vaid konfidentsiaalselt, et nende isik ei tuleks koheselt välja, et selle eest, nii kaua kuni on võimalik, seda inimest ei hakataks kiusama.

18:24 Esimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun!

18:24 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Seda seadust tutvustades te tõite sellise näite elust enesest, et see oleks justkui see seadus, millega me saaksime hakata pahatahtlikke lastekaitsjaid vahele võtma. Ma toon ka ühe näite elust enesest, eks ole, täpselt samamoodi. Siin, selles sisukokkuvõttes ja selgituses on öeldud, et selline lähenemine kaitseb potentsiaalselt rikkujaks olevat asutust või ettevõtet võimaliku mainekahju eest. Ja kui nüüd rahapesu ajal oleks näiteks teller läinud ja teatanud pangasiseselt, et ta nägi, et keegi tema kaastöötaja tegeleb seal rahapesule viitavate toimingutega – me teame, et see tegelikult lõppes väga suure mainekahjuga mitte ainult pangale, vaid tervele Eesti riigile –, siis kui see seadus oleks [sel ajal] kehtinud, kas me ei teaks siiamaani, et Swedbankis pesti suures koguses raha, lihtsalt oleks Swedbanki mainekahju ära hoitud selle seadusega?

18:25 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Iseenesest näiteks rahapesujuhtumitel, kui inimene oleks reageerinud koheselt, kui ta pani tähele, et midagi tehakse, mitte lasknud selle rahapesul aastaid toimuda, kui ta oleks koheselt teada andnud, siis oleks [olnud võimalik] kõigepealt panga kohene sekkumine ja kui pank ei oleks reageerinud, siis järelevalveasutuse reageerimine, ehk see rahapesu ei oleks saanud minna nii suureks ja niivõrd ulatuslikuks, kui ta läks. Siin olid põhjendused ja põhjused, miks inimene seda võib-olla ei teinud. Võib-olla väga paljud ei teinud. Lõpuks leidus üks inimene, kes seda tegi, aga väga paljud ju, kes seda võib-olla kõrvalt nägid, ei reageerinud. Jaa, küsimus on ka alati selles, et [kardetakse] karistamist, aga on asju, kus on mõistlikum nii, et me reageerime kohe, kui see asi alles hakkab pihta. Näiteks ohutu töökeskkond. Kui antakse teada, et töökeskkond on ohtlik, aga näiteks ehitusplatsil olev nii-öelda madalama astme juht ei suvatse sellega tegeleda, kuigi võib-olla töötajad on öelnud, et see ei ole päris nii, [nagu peab], ja kui nüüd töötaja annab teada sellest kuskile suurematele ülemustele, siis nende huvides on see olukord lõpetada, ja ma arvan, et ka töötajate huvides on see lõpetada. Nii et sellised näited.

Mida kiiremini reageeritakse, seda kiiremini on võimalik lõpetada ka seadusetu tegevus ja seda väiksemad kahjud seadusvastasest tegevusest tulenevad. Loomulikult, kui reaalselt on seadust rikutud, siis kui sellest antakse teada, siis saab ju ka politsei või prokuratuur või muu järelevalveasutus reageerida ja ikkagi karistuse määrata. Kas meil on alati vaja saavutada seda olukorda, et kõik kuriteod läheksid võimalikult ulatuslikuks ja kahju oleks võimalikult suur? Ma arvan, et meie kõigi huvides on see, et kui midagi tehakse, siis saadaks nendele pahategudele võimalikult kiiresti jälile ja need pahateod võimalikult kiiresti lõpetataks.

18:27 Esimees Jüri Ratas

Paul Puustusmaa, palun!

18:28 Paul Puustusmaa

Suur tänu, austatud juhataja! Lugupeetud minister! See kuldaväärt direktiivi alusel koostatud seadus suunab inimesi teavitama õigusrikkumistest, aga ka mitteõigusrikkumistest, mis on seotud tööalaste tegevustega. Ja siit küsimus: kas see sätestab neid õigusrikkumisi ja mitteõigusrikkumisi, millest tuleb teavitada, kui nad on tööajaga seotud, ja puudutab ka meeste ja naiste vahelisi suhteid, omasooliste ja erisooliste vahelisi tööalaseid suhteid, võrdse kohtlemise küsimusi tööalastes suhetes? Kas ka seda?

18:28 Justiitsminister Maris Lauri

Jaa, aitäh! Kuna meie põhiseadus juba nõuab, et inimesi koheldaks võrdselt, siis loomulikult, kui mõnda inimest ei kohelda võrdselt või kiusatakse selle tõttu, et ta on, ma ei tea, meesterahvas või naisterahvas või on mingid muud [põhjused], siis loomulikult on tegemist rikkumisega ja seadusrikkumisega. Sellest tuleks teavitada ja see tuleks lõpetada.

18:29 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

18:29 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Lähme nii-öelda muru tasemele. Te rääkisite, et keegi viskab kemikaali kusagile, aga palju tavalisem kemikaal on lihtsalt see, kui keegi pissib vette, kas basseini või järve, aga mõnikord teeb ka midagi paksemat. Te kirjutate siin, et tegelikult peaks vaatama, et väiksematel omavalitsustel võiks need vihjekanalid olla nagu koos. Võtame niimoodi, et Elva on suur vald, seal piisaks ühest vihjekanalist, kui Verevi järves midagi juhtub, aga Nõo või Luunja või Peipsiääre vald – neil võiks olla mingi ühine kanal. (Juhataja helistab kella.) Või milline see loogika on, et omavalitsuste puhul ...?

18:30 Esimees Jüri Ratas

Teie küsimuse aeg on läbi. Palun, austatud minister!

18:30 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Nagu seaduses on öeldud, tuleb teatud suurusega omavalitsustes ja asutustes luua teavitamiskanal, vähemalt üks teavitamiskanal. Kui soovitakse, võidakse teha ka mitu. Eks see on valikuvõimalus. Ja loomulikult on meil ka olemas mõned väiksemad omavalitsused. Nendel iseenesest kohustust ei ole, aga eeldades, et ka nende huvi on teatud rikkumistest teadasaamine ja nende lõpetamine, siis nad võivad omavahel koopereeruda ja teha selle ühise teavitamiskanali. Mitte keegi ei keela. 

18:30 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun! 

18:31 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! Seletuskiri avab § 16 lõike 1 mõtte. Jutt käib survemeetmetest ja seal on toodud ära ka selline [meede], et on keelatud saata psühhiaatrilisele konsultatsioonile või ravile. Ja ausalt öeldes, kui ma seda lugesin, siis hea oli, et istusin, sest tundus, et see seaduseelnõu on aastast 1950. Me teame, et meil on raske inimestel pääseda psühhiaatri juurde, ja nüüd me seadusega keelame [saata] või arvame, et osaühingus Kõva Käsi saadetakse Ants psühhiaatri juurde. Võib-olla kuu peale ta saadetakse, aga kas te tõesti arvate, et saadetakse psühhiaatri juurde?

18:31 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma ei tea, mida osaühingu Kõva Käsi juhtkonnas tehakse, kui nad leiavad, et keegi on andnud millestki teada. Inimeste fantaasia on teatavasti üpris piiritu. On selge, et on teatud olukordi, kus võidakse inimest hakata süüdistama ja ütlema, et teda ei tasu kuulata, sest ta on vaimuhaige või tal on mingid vaimsed probleemid ja ta peaks kuskile minema. See puudutab just nimelt selliseid olukordi.

18:32 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

18:32 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mulle tundub, et te olete päris tükk aega olnud kuskil kapis peidus ega tea, mis reaalses elus toimub. Räägite, et on vaja teavitamiskanalit. Kui ma helistan kuriteo või väärteo puhul politseisse, siis ma teavitan sellest politseid ja nad sekkuvad. Kui ma näen tulekahju, ma helistan 112, reageeritakse, tullakse appi. Kui ma näen, nii nagu te ütlesite, kemikaali mahapuistamist randa, ma helistan keskkonnainspektsiooni, reageeritakse. Kui ma näen tööohutuse rikkumist, ma olen ise näinud, kui turniti katusel ilma köiteta, helistasin Tööinspektsiooni, reageeritakse. Mitte keegi ei anna minu andmeid teada. Politseis on olemas sisekontroll, reageeritakse. Pangas on olemas oma järelevalve ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Peale selle on Tallinnas olemas korruptsioonist teavitamise kanal kohaliku omavalitsuse mõistes, mida saab kasutada. Miks te loote seadust, mis tegelikult keerab pea peale toimiva süsteemi?

18:33 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ta ei keera midagi pea peale, ta lisab siia mõned elemendid. Te olete väga tubli inimene, kui te annate teada sellest, mida te näete ja mille puhul leiate, et on tegemist seadusrikkumisega. Aga veel kord: on inimesi, kes oma töökohal näevad, et toimub mingi rikkumine, ja nad ei tihka sellest teada anda, sest nad kardavad, et kui nad annavad teada, saadakse nende tegevusest teada ja neid hakatakse taga kiusama. Kahjuks nii see on. Just nimelt sellise olukorraga – ma loodan, et neid olukordi on vähe – see seadus tegeleb, et kui inimene näeb midagi, siis teda ei hakataks kiusama. On hea, et teil ei ole politseisse teada andmisel midagi juhtunud ja erinevates muudes olukordades, aga on olukordi, kus inimene informeerib – ka meil on Eestis neid olukordi olnud –, kus inimene annab teada, tema isik tuleb koheselt välja ja teda hakatakse kiusama. Asutuses see võimalus on kahjuks olemas, inimene võib jääda tööst ilma ja nii edasi. Kahjuks selliseid olukordi eksisteerib. Nii et see on just nende inimeste jaoks, kes näevad, aga mingil põhjusel ei tihka teavitada. Nad tahavad turvalisust, et nendega midagi ei juhtuks.

18:35 Esimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

18:35 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te siin räägite kogu aeg, et see seadus on selle jaoks, et inimesed ei julge või ei tihka muidu nagu rikkumisest teatada ja nüüd on vajalik need teavituskanalid luua. Mul tekib küsimus, et miks peaks seadusrikkumise nägija usaldama just nimelt neid teavituskanaleid rohkem kui näiteks korrakaitseasutusi. Ja mul on veel küsimus, et kas te tahate siis öelda sellega, et vastupidiselt avalikkuses väidetule rahvas ei usalda järelikult politseid ja prokuratuuri, et on vaja sellised salajased kanalid teha, mille puhul te usute, et õudselt tihatakse sinna helistada ja teatada. Ja kuidas te siis oskate arvata, et nad sellele kanalile tihkavad teatada? 

18:35 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma tuletan meelde, et siin on loodud kolmeastmeline teavitamissüsteem, mille esimene aste on asutusesisene teavitamine. Ehk kui inimene näeb, et töökohas, kas siis avaliku sektori asutuses või ka suuremas ettevõttes, midagi rikutakse, siis ta annab sellest teada oma asutuse sees, mitte ei pöördu koheselt mõne järelevalveasutuse poole. Esimene samm: töökoha poole. Töökoht on ju see koht, kus saab kõige kiiremini probleemid ära lahendada. Sellepärast on see esimene kanal töökohapõhine teavitus. Selliseid kanaleid on osas asutustes juba loodud vabatahtlikult, nii et see on, ma arvan, mõttekas ja eriti mõttekas võib-olla avaliku sektori puhul, kus tihtipeale on tegemist mitte kõige korrektsemate otsuste langetamise protsessidega, kus inimene näeb, aga ei anna teada, sellepärast et ta ei tea, kellele edasi anda. [Sellepärast on vaja,] et tekiks selline võimalus anda teada turvaliselt. Inimesel on ka see olukord, et ta tavaliselt suhtleb oma kõige otsesema ülemusega ja tegelikult tuleks probleeme edastada nii-öelda ettevõtte tipptasemele või tipptaseme lähedale, kus siis saadaks ja suudetaks probleemidega tegelda ja need lahendada.

18:37 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

18:37 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Maris Lauri! Teil on täielik terminoloogiline segadus: teavitaja on koputaja, on pealekaebaja. Kas te saate aru, et te täidate praegu stalinistlikke unistusi? Kas te saate aru, et pealekaebamine hakkab rikkuma tuhandete ja tuhandete inimeste elusid alates mingitest MeToo skandaalidest ja lõpetades täiesti fabritseeritud süüdistustega, mis aastate kaupa võivad inimesi ruineerida ja elust kõrvale tõrjuda? See on kuritegelik, mida te siin praegu teete. Kas te ise saate aru, kui kuritegelik see on, mida te siin praegu teete?

18:38 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Selle seaduse puhul, kui keegi annab pahatahtlikult valeinformatsiooni, et keegi on midagi rikkunud, siis seda inimest karistatakse.

18:38 Esimees Jüri Ratas

Raimond Kaljulaid, palun!

18:38 Raimond Kaljulaid

Aitäh! Ma püüan pisut tasakaalukamalt küsida. Kõigepealt, mis seda eelmist punkti puudutab, seda avalikku huvi – ma arvan, et te peaksite natukene võib-olla ministeeriumis arutama, selle seletuskirja saab paremini sisustada. No mina kujutan ette, et võiks apelleerida sellele mõni ametnik, kes vahetult enne valimisi näeb õigusrikkumist, mille paneb toime poliitiline juht, ja peab vajalikuks sellest avalikkust teavitada, enne kui inimesed lähevad valima, et nad ei teeks otsust teadmata seda, et seadust rikutakse. Aga see selleks.

Teine selline küsitav koht selles eelnõus on see, et rikkumine pole mitte ainult seadusvastane või õigusrikkumine, vaid ka selline tegu või tegevusetus, mis on vastuolus õigusnormi eesmärgiga. Ja nüüd ma küsin teilt. Üldiselt õigus võiks olla selline, et tavatöötaja, kui ta loeb seda, ta saab sellest aru, mõistab, mida temalt oodatakse või millised on tema õigused. Mil viisil siis inimene peaks hindama, mis on õigusnormi eesmärk, ja vastavalt sellele tegutsema?

18:39 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma oma ettekandes proovisin seda kohta natuke selgitada, kuna see teema tuli komisjonis aruteluks. See võib olla näiteks selline olukord, kus ametiisikule on määratud suhteliselt üldised eesmärgid, mida ta peab tegema. Tal võib olla ka mingeid tegevusi, mis on väga selgelt ära kirjeldatud, mis tema ülesanded on, aga mingis osas on jäetud nii-öelda kaalutlusruum.

Ma tõin siin näitena just nimelt lastekaitselise olukorra. Lastekaitsja ülesanne on last kaitsta ja tal on kindlasti ette nähtud tööülesannetes seda, teist ja kolmandat, mida ta peaks tegema või kus ta võib valida. Aga võib tekkida mingi olukord, mida me ei suuda seadusesse kirja panna, mida ta peaks ka tegema. Ta peaks reageerima, ta peaks mingi tegevuse tegema, aga formaalselt ei ole seda seaduses kirja pandud, tööjuhendis kirja pandud, et ta peab seda tegema. See on nagu sisuline asi.

Ja mis on selle eelnõu puhul, selle teavitamise puhul [sisse] viidudki, on see, et inimesel, kes teavitab, peab olema see sisemine arusaam, et just nimelt tegemist on mingi vastuoluga, kui ta näeb, et see inimene ei täida oma kohustust. Näiteks, no mis on lastekaitselised kohustused? Me oleme neid lugusid kahjuks lugenud, kus formaalselt on kõik justkui korras, aga inimene oma ametikohustustest tulenevalt oleks võinud astuda veel ühe sammu ja teha midagi. Aga ta jätab selle tegemata, sest ta ütleb, et temal ei ole seda kirjas. Selle pöördumise eesmärk ongi see, et võib-olla selle lastekaitsjaga vesteldakse ja räägitakse, et ta nii-öelda ei ajaks alati näpuga järge, vaid lähtuks just sellest ülesandest, mis talle on pandud: lapse kaitsmine. Ma loodan, et ma suutsin seletada seda loogikat.

18:41 Esimees Jüri Ratas

Mihhail Lotman, palun! 

18:41 Mihhail Lotman

Aitäh! Austatud minister! Mul on väga piinlik selliseid asju küsida, aga ma olen piisavalt vana mees ja ma mäletan eelmisest riigikorrast, et sellised institutsioonid olid olemas. Igas asutuses oli 1. osakond. See oli KGB selline [osakond], mis võttis väga lahkelt [vastu] kõik anonüümsed kaebused. Ja siin ma näen sedasama. Oluline disproportsioon: sel, kes kaebab, on igasugused õigused ja kaitse, aga sellel, kelle peale kaevatakse, ma ei näe selles seaduses mingisugust õigust. Ja veel, seesama kogemus õpetab mulle, et kõige suuremad rikkumised on just nimelt neid kaebusi vastuvõtvate organite poolt, sest neid keegi ei kontrolli. Peaks olema veel mingisugune organ, kuhu saab kaevata selle peale, kes käsitleb neid kaebusi. Kas teile ei tundu, et siin on ohud?

18:42 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma mõistan kindlasti teie muret ja kui ma sellest eelnõust ise kuulsin, siis mul tekkisid analoogsed küsimused. Siin on üles ehitatud just nimelt süsteem, mis kõigepealt on kolmeetapiline. Lõpuks, kui rikkumine reaalselt toimub, inimene annab teada, kuid sellele ei reageerita ehk tõesti see lahendaja on see, kes ei lahenda, olgu see siis nii-öelda esimese astme asutusesisene või ka asutuseväline pöördumine, ja ei reageerita ja ei lõpetata rikkumist, siis on inimesel võimalus minna avalikkuse ette. Seda tegelikult ju praegu ka tehakse. See võimalus on alati olemas.

Teine asi on kindlasti ka see, et kui inimene annab teada, et on rikkumine, ta võib tõesti arvata, et on rikkumine, heast südamest arvab, et midagi on valesti, aga selgub, et tegelikult ei ole, siis antakse talle teada, et kuule, siin midagi ei toimu tegelikult. Siis ta võib minna edasi, kui ta ikka on veendunud ja tal on mingid faktid selle kohta. Aga veel kord, kui tema läheb ja esitab pahatahtliku kaebuse ja tekitab sellega probleeme, just nimelt võtab kätte ja läheb esimese sammuna kohe avalikkuse ette ja ei ole seda klauslit, et siin on mingi erakorraline olukord, siis sellisel juhul see inimene kaitset ei saa. Ta saab karistada nii selle eest, et ta esitab valekaebusi, kui ka lisaks on võimalus pöörduda tsiviilhagiga kohtusse.

Ja loomulikult, kui on veel muud võimalused, siis on inimesele, kes seda pahatahtlikult teeb, võimalus ikkagi karistused määrata. (Saalist kommenteeritakse.) Ei, ma veel kord ütlen, siin ei ole tegemist anonüümse kaebamisega, see on konfidentsiaalne. See tähendab lihtsalt seda, et isik on teada, kes selle teavituse teeb, aga seda ei avalikustata koheselt või vähemalt, ütleme niimoodi, sellises olukorras.

18:44 Esimees Jüri Ratas

Siin Pohlak, palun!

18:45 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Mulle tundub, et kui Eesti inimene ikka näeb seadusrikkumist, siis ta pöördub politsei poole. Vaevalt, et ta kuskil mingit sellist teavituskanalit kasutama hakkab. Mulle tundub, et sellest teavituskanalist võib saadagi pigem meelsuskontrolli juurutamise koht. Toome asja päriselusse. Ühes Eestimaa gümnaasiumis X õpetajate toas kehalise kasvatuse õpetaja räägib ühe nalja, kus peategelaseks on neegrid või LGBT‑rahvas või keegi kolmas. Bioloogiaõpetaja kuuleb seda pealt ja tunneb end hirmus solvatuna ja pahasti. Kas see seadus ongi nüüd selleks, et bioloogiaõpetajal oleks teavituskanal, kuhu pöörduda, et kehalise kasvatuse õpetaja selliseid rumalaid nalju räägib õpetajate toas? Äkki te annate oma hinnangu?

18:45 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Minu teada rumalate naljade rääkimine ei ole Eestis seadusega keelatud. Nii et võib edasi rääkida, mats olla.

18:45 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun!

18:45 Andres Metsoja

Jaa. Oh sa juudas, ütleks selle asja kohta. Ei teagi, kust otsast alustada. Kõigepealt, kas siis luuakse mingi täiendav andmekogu? Te ütlete, et need kaebajad või teavitajad justkui on anonüümsed. Ühel hetkel nad enam ei ole anonüümsed. Võtame kas või kohaliku omavalitsuse näite. Kohalikke omavalitsusi kontrollitakse ka revisjonikomisjoni kaudu näiteks. Kas siis revisjonikomisjoni liikmed saavad automaatselt sealt andmekogust neid kaebusi kätte või kuidas on mõeldud? Kas sisekontroll hakkab menetlema, teavitades valdkonna juhti selles küsimuses? Miks on toodud sisse piirang 50 töötajat või 10 000 elanikku selle omavalitsuse territooriumil? Kus on siis tööpere ja kohaliku omavalitsuse elanikkonna arvu suhte küsimus selles eelnõus? Ausalt öeldes see on nagu pudru ja kapsad, mitte midagi ei saa aru. Kellele seda andmekogu luuakse ja kes seal andmekogus olevaid küsimusi siis hakkavad lõpuks lahendama?

18:46 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Andmekogu ei looda. Kanal on. Ühesõnaga näiteks meiliaadress. See võib olla, nagu ma oma ettekandes välja tõin, väljaspool konkreetset ettevõtet, on näiteks õigusbüroo, nendel on leping, on kirjutatud "vihje" ja siis on selle büroo aadress. Büroo saab meili, seal all on inimese meiliaadress, inimene on tuvastatav, ta ei ole anonüümne, ta on konfidentsiaalne. Siis see bürooinimene saab teada, saab selle informatsiooni. Ta pöördub sellesse ettevõttesse, kust tuleb see informatsioon, et seal on mingi rikkumine. Ütleb: "Mulle on jõudnud informatsioon, et siin võib teil olla seda laadi rikkumine. Kas teil on mingisugune probleem seal? Mis seal on? Olge hea, vaadake palun üle." Ta ei avalda selle inimese isikut, kes tema poole on pöördunud. Ettevõte saab vaadata, kas tõesti näiteks ehitusplatsi ülemus ei täida tööohutusnõudeid. Saab vaadata, selgub, et tõesti ei täida, saab astuda sammud. Selle inimese isik, kes selle teavituse tegi, ei tule kunagi välja. Mitte keegi ei saa seda isikut hakata kuidagi kiusama. Kui tegelikult rikkumist ei olnud, siis tuleb sellele inimesele teade, et rikkumist ei olnud, kõik on korras. See on nagu valiku koht. Kindlasti ei ole see see koht, ütleme niimoodi, et kui on anonüümne, siis nagu anonüümsete asjadega on, et võib ju peale vaadata, aga kellelgi kohustust ei ole. Eelkõige on ikkagi konfidentsiaalsus, et selle inimese, kes midagi märkab, isik välja ei tule ja seda ei hakata pahatahtlikult kasutama.

18:48 Esimees Jüri Ratas

Paul Puustusmaa, palun!

18:48 Paul Puustusmaa

Aitäh, Jüri! Austatud minister! Ma juba komisjonis olin väga kriitiline selle eelnõu suhtes ja olen ka praegu veendumusel, et tegemist on täiesti mittevajaliku õigusloomelise käkiga. Aga sellegipoolest, ma tean, et see lähtub Euroopa Liidu direktiivist. Me teame, et Euroopa Liidus tehakse igasuguseid naljakaid direktiive, mis meile saadetakse. Kuid Euroopa Liidu õigusloominguga on ka niimoodi, et määruste ja direktiivide puhul on erinevad teed. Direktiivid ei ole otsekohalduvad ja neid ei pea rakendama, juhul kui meil endal on olemas piisav regulatsioon. Ja minu arvates on meie õiguses olemas piisav regulatsioon. Küsimus on: kas teie ministeerium ei kaalunud Euroopa Liidu ülemustele vastata, et seda direktiivi meil ei ole vaja siin kohaldada, kuna meil on olemas piisav regulatsioon nende küsimuste jaoks?

18:49 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma pean nimetama seda, et selle eelnõuga ja selle direktiiviga tegelesid minu eelkäijad, ministritena Urmas Reinsalu ja Raivo Aeg. Ja tõesti, Eesti esitaski väga mitmed küsimused ja probleemid, mis just nimelt selle eelnõu puhul või selle algatuse puhul on küsitavad. Kõik need etteheited, mis Eestil olid ja mille esitas härra Reinsalu, kõik need probleemid lahendati. Mul on olemas kõik ilusasti ära loetletult, et vaat sellised etteheited olid ja sellised regulatiivsed muudatused olid ja sellised lahendused pakuti välja. Nii et me oleme ise aktiivselt selles, või tähendab, Eesti on ise aktiivselt selle eelnõu väljatöötamisel osalenud.

18:50 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

18:50 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! Minu meelest te eksitate inimesi. Te kutsute neid kaebama, lubades, et nendest teada ei saada, aga see ilmselt nii ei ole, kui juhuslikult just tegemist ei ole kriminaalasjaga. Teatavasti väärteomenetluse puhul ei ole meil tunnistajakaitset ja kui seda [kaebust] menetletakse, peab olema teada, kes konkreetselt on kaevanud. Ütleme, kui väärtegu ei järgne, siis kedagi lahti lasta mingisuguse asutuse rikkumise või ettevõtte rikkumise pärast on keeruline lihtsalt selle peale, kui ütelda, et see nii oli, ja ei ole mingisugust muud tunnistust. Nii et kuidas te seda kommenteerite? Kui ei ole kriminaalasja, siis ei saa ütelda, et selle inimese nime ei tehta teatavaks, kes on esitanud vihje või kaebuse.

18:51 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Kui te tähelepanelikult kuulasite, siis ma ütlesin, et koheselt ei teavitata. Kui tekivad menetluslikud protsessid, siis jah, Eesti seaduse kohaselt isikuandmed tulevad avalikuks. Aga üksnes siis, kui tõesti jõutakse selle punktini. Tihtipeale võib ju tegelikult olla ka niimoodi, et antakse teada, et on rikkumine, ja rikkumine likvideeritakse. Ei pruugi, eriti, kui on tegemist asutusesisese teavitamisega, ju järgneda kohe mingisugust seadusandlikku reaktsiooni. Ei pruugita minna politseisse või kohtusse või midagi kasutusele võtta. See on sellises olukorras, kui asi lahendatakse enne, kui jõutakse mingite konkreetsete menetlusteni. Sellises olukorras kaitstakse isikut, [ei öelda] nime, et tema andis teada sellest [rikkumisest], just nimelt selleks, et likvideerida või välistada rikkumised võimalikult kiiresti ja algses faasis. Jah, siis kui asi läheb juba kaugemale, siis on tõesti inimene tunnistajana ja tema isik tuleb välja. Aga siis on muud kaitseklauslid meil olemas. Kuid sellises olukorras, kus inimene lihtsalt märkab, aga ütleme, rikkumine lõpetatakse enne, kui see jõuab mingisse menetlusse, sellises olukorras luuakse inimesele kaitse. Seda meil ei ole meie praeguses õigusruumis.

18:53 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun! 

18:53 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ilmselgelt ei ole te lugenud Solženitsõni raamatut "Gulagi arhipelaag", kus räägitakse väga konkreetselt sellisest koputajate süsteemist ja teavitajate süsteemist, mille tulemuseks oli see, et miljonid inimesed tassiti ära laagritesse, kus nad surid. Sealt tulid tagasi vähesed.

Ma ei kahtlegi selles, et praeguse Euroopa Liidu poolt meile etteantud direktiivi [eesmärk] nende reptiilide poolt, kes seda meile pakuvad ja võtavad üle stalinistliku korra kasutatud meetmed selleks, on Eesti rahvast lõhestada ja üksteise peale kaebama panna. Nende eesmärgiks on ülemaailmse korra kehtestamine. Ma ütlen teile ausalt ja otse välja: tähendab, selle eelnõuga võib tõepoolest kuu peale minna, sellepärast et meil on kogu süsteem teavitamise osas absoluutselt välja töötatud.

18:54 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma ei kavatse kuu peale sõita. 

18:54 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

18:54 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Te olete liiga noor ja võib-olla sellest tulenevalt ka piisavalt naiivne, et mitte öelda rumal. Teie ei mäleta seda jäist hirmu, mida minu põlvkonna lapsed tundsid, kui nad elasid stalinistlikus Nõukogude Liidus. Teie ei tea, mis tähendas, kui koputus uksele ajas kõigil kananaha ihule. Teie ei tea, kui kutsuti direktori kabinetti ja seal öeldi, et sinu kohta on tulnud kaebus, et mis me sellega nüüd teeme. Aga mina tean, mina mäletan. Räägite meile siin mingeid eufemisme – kaalutlusõigus. Kuulge, KGB troikal oli ka kaalutlusõigus. Timukatel oli ka kaalutlusõigus, kas lömastada sõrmi haamriga või mõne muu instrumendiga. Te pakute meile midagi, mis absoluutselt ei kuulu meie ühiskonda (Juhataja helistab kella.) ja te ei häbene seda. Palun tunnistage üles, et te täidate võõra instrumendina düstoopilise ühiskonna ehitamise ülesannet.

18:55 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

18:55 Justiitsminister Maris Lauri

Suur tänu komplimendi eest! Ma olen piisavalt vana, et mäletada nõukogude süsteemi ja seda, kuidas see toimis.

18:55 Esimees Jüri Ratas

Helir-Valdor Seeder, palun!

18:55 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Auväärt minister! Mina olen ka arvamusel, et on ääretult kahetsusväärne, et me unustame oma ajaloolise kogemuse nii ruttu. Kindlasti on Ida-Euroopal ja Kesk-Euroopal ja Lääne-Euroopal oma erinev ajalugu, erinev kogemus ja erinev kultuur ning ühtemoodi juurutada niisuguseid eelnõusid, mis Brüsselist tulevad, on lausa ohtlik. Ja minu arvates see eelnõu on küll ehe näide Pavlik Morozovite kloonimise eelnõust, mis laostab ühiskondlikku moraali ja loob täiendavalt kohutavat bürokraatiat.

Aga mul on konkreetne küsimus ka sellele hinnangule lisaks. Kes hakkab teostama järelevalvet nende niinimetatud vihjekanalite või pealekaebamisprotsessi üle, et kas neid [kaebusi] ikka võetakse menetlusse ja kui ei võeta, siis miks jäetakse kõrvale? Ja kust tulevad need spetsialistid, kes hakkavad otsuseid langetama? Töökollektiivides, juhin tähelepanu – mitte enam prokuratuuris ega vastavates õiguskaitseorganites, vaid kõikides töökollektiivides –, hakkavad olema uurijad ja kohtumõistjad. Mis ettevalmistusega ja kust need inimesed saavad tulema?

18:56 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma ei tea, kust kohast te loete sellest eelnõust välja, et kõikidesse asutustesse tulevad uurijad ja menetlejad ja nii edasi. Veel kord: vihjekanal tähendab seda, et see võib olla näiteks meiliaadress, kuhu antakse teada, et on võimalik, et seal või selles kohas on teavitaja arvates toimumas mõni seadusrikkumine. Kuidas sellega edasi toimetatakse? See kindlasti sõltub asutusest, sõltub inimestest. Piisab võib-olla sellest, et vaadatakse üle, kas tõesti ehitusplatsil järgitakse tööohutusnõudeid. Võib-olla piisab sellest, et vaadatakse üle, kas hankemenetluses otsuse tegijad tõesti kaalutlevad, mitte ei jaga hanke tulemust oma sõpradele-tuttavatele. Minu teada suuremates ettevõtetes tegelikult aeg-ajalt ikkagi sisekontroll vaatab ka neid protseduure ja protsesse üle. Nii et mingeid täiendavaid inimesi selleks tööle võtta ei ole vaja. Seda enam, et ma tõesti loodan, et Eestis ei ole mingit massilist seadusrikkumist igasugustel erinevatel tasanditel, neid rikkumisi on tõesti vähe, harva, ja et neid inimesi, kes ei tihka kasutada teavitamisviise, on vähe. Nii et konfidentsiaalset teavitamiskanalit hakatakse kasutama väga vähe.

See on lihtsalt üks võimalus teatud olukordade lahendamiseks, üks teatud võimalus. Siin ei tekitata mingit täiendavat bürokraatiat, lihtsalt väike võimalus anda teada, kui rikutakse seadust. Nagu ma ütlesin, hangete puhul, tööasjade puhul kuskil. See ei eelda mingite inimeste töölevõtmist, või ma ei tea, mingite süsteemide loomist. Ja loomulikult on see süsteem selline, nagu on kirjeldatud, kolmeetapiline. Esiteks võiks proovida asja lahendada ettevõtte sees ja seal on seda turvalisust inimesel võib-olla kõige rohkem vaja, kui ta näeb, et midagi rikutakse. Järgmisena [on võimalus] teada anda järelevalveasutustele. Eestis need kanalid tõesti on, mitte kõikidel asutustel, aga enamusel olemas. Ja kolmandaks on võimalus minna avalikkuse ette, kui tõesti inimest kiusatakse ja on rikkumine ja sellele ei reageerita.

18:59 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

18:59 Henn Põlluaas

Aitäh! Hea minister! Ma õnnitlen teid õigusloome triumfi puhul! Tõepoolest, leidsin sihukese lause, mis pakatab nõukogulikust paatosest, et eelnõu puudutab kogu töötavat elanikkonda ja nii edasi. Aga siin on öeldud ka seda, et teavituskanalite loomise kohustus on põhiseaduslikul institutsioonil. Riigikogu on põhiseaduslik institutsioon. Ja nüüd satun ma väga suurde muresse, sellepärast et kui ma loen siit, kellele koputamise eest kaitset antakse, siis küll on siin ametnikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad ja aktsionärid ja sportlasetoetust saav isik. Kultuuritoetust saavat isikut ega haridustoetust saavat isikut ei ole millegipärast, aga täpselt samamoodi ei ole Riigikogu liikmeid. Meie siis kaitset ei saa, kui me siin vastavalt seadusele hakkame üksteise peale koputama. (Juhataja helistab kella.) Kuidas te seda minu suurt muret siis nüüd lahendate? Kas me peame valima Riigikogu esimehele lisaks veel ühe sihukese koputususaldusisiku?

19:01 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Kindlasti väga oluline küsimus. Ma tuletan meelde, et Riigikogu liikmeid teenindab terve hulk ametnikke ja töötajaid, nemad vajavad võib-olla oma tööalastes olukordades teavituskanalit. Ja teiseks, ma tuletan meelde, et Riigikogu liikmed ei ole töötajad. Ehk teil ei ole töösuhet, nii et teile see ei rakendu.

19:01 Esimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun!

19:01 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Lugupeetud minister! Me teame, et te valmistate oma ministeeriumis juba ette ka Euroopa poolt meile pealesurutavat vihakõneseadust. Aga kui tänane seadus ja teie plaanitav vihakõneseadus meie seadusandlikus ruumis koos toimima hakkavad, siis on täiesti selge, et me saame näha sellist nõiajahti, mida me varem kunagi pole näinud. Ma saan aru, et Euroopa surub liikmesriikidele igasuguseid jäledaid asju peale, aga miks teil seda vaja on? Miks teie seda kõike teete?

19:02 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Vaat nüüd on see lugu, kus teie teate ministeeriumis valmivatest eelnõudest rohkem kui mina. Mina ei tea, et oleks mingi vihakõneseadus valmimisel. Nii et ma natukene ei saa aru teie loogikast.

Ja teiseks, ma olen korduvalt siin selgitanud, mis on selle eelnõu eesmärk. Selle eelnõu eesmärk ei ole see, et inimesed saaksid peale kaevata. Pealekaebamist hoopistükkis hakatakse karistama. Nimelt, kui praegusel juhul keegi teeb seda, siis teda ei pruugita iseenesest väga kergesti karistada, kui ta levitab valet. Tuleb kohtusse minna ja see on palju pikem protsess. Siin, selle eelnõuga luuakse võimalus, et kui inimene levitab valet, kaebab asjade peale, mida ei ole toimunud, siis saab Politsei‑ ja Piirivalveamet väärteomenetluse korras seda inimest koheselt karistada.

19:03 Esimees Jüri Ratas

Ruuben Kaalep, palun!  

19:03 Ruuben Kaalep

Aitäh, auväärne esimees! Lugupeetud minister! Kas te saaksite natukene põhjalikumalt selgitada, kuidas täpselt see infokanal hakkab toimima, millest te räägite? Kui ma sain õigesti aru, siis need vihjed jõuavad kõigepealt kuhugi õigusbüroosse, kust siis saadetakse teade sellele asutusele, mille kohta on kaebus esitatud. Kes otsustab selle üle, millal algatada menetlus ja kas algatada? Mille põhjal see otsus tehakse? Kuidas sealt menetlusest jõutakse lõpuks välja võimaliku karistuseni ja nii edasi? Kogu see protsess jääb kuidagi väga häguseks. Palun kirjeldage seda põhjalikumalt!

19:04 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Meeldiv kuulda, et te tunnete detailide vastu huvi. Selle protsessi eesmärk on, et tuleb luua üks teavituskanal. Ma tõin näitena, et see võib olla meiliaadress, see võib olla postkast, no ütleme, siin on ettevõttel-asutusel võimalus lahendada see asi väga erineval viisil. See meiliaadress võib olla, nagu ma näiteks tõin, mingi õigusbüroo. See võib olla meiliaadress, mida kasutab näiteks sisekontroll, väga paljudes asutustes on sisekontroll kohustuslik. Need inimesed saavad vihje, teavitaja näeb rikkumist, ütleb, et tema arvates rikutakse sellist seadust, tehakse sellist asja.

See, kes teabe saab, tema ülesanne on kõigepealt anda inimesele teada, et jah, me saime sinu teavituse kätte, ükskõik mis kanalil see siis tuli, ja siis vaadata ja püüda selgeks saada, kas tõesti see rikkumine toimus. Siin on kindlasti valikuvõimalus, kuidas tuvastada, kas see rikkumine reaalselt toimus või mitte või toimub. Kui see toimub, siis vastavalt rikkumise iseloomule loomulikult tuleb ka reageerida. Ja siin on valikuvabadus. Aga eesmärk on tegelikult see, et rikkumine lõpetataks, ja just nimelt sellest lähtudes tuleb valik teha.

Tõsiasi on see, et võib olla tegemist rikkumisega, mis on väga väike. Selle saab kiiresti ära lahendada, tuletada töödejuhatajale näiteks meelde, et ehitusplatsil on kiivrite kandmine kohustuslik ja et ta peab seda jälgima, et kõik kannaksid kiivreid. Aga see võib olla ka midagi sellist, mis viib selleni, et avastatakse reaalselt toime pandud kuritegu, no ma ei tea, korruptsioonikuritegu või suuremat tüüpi vargus.

Kõike võib juhtuda, nii et selles mõttes on paindlikkus. Veel kord: kuidas menetlust tehakse, seda see seadus ette ei kirjuta. See kirjutab ette, kuidas tuleb teavitada, keda tuleb teavitada, milliseid reegleid järgida. Ma lugesin etappide viisi ette, kuidas see asi peaks käima.

Ja kui siis [juhtub] midagi selle protsessi käigus, ütleme, kui inimene annab teadlikult valeteavet, siis teda karistatakse. Kui keegi hakkab inimest, kes on andnud teada, et on rikkumine, tööl kiusama selle pärast, siis karistatakse kiusajaid. Nii et need on need võimalused, mis selle seadusega luuakse. See seadus ei tegele sellega, kuidas konkreetselt ühte või teist seadusrikkumist lahendatakse.

19:07 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Helle-Moonika Helme, palun!

19:07 Helle-Moonika Helme

Jaa, mul on protseduuriline teadaanne, et lugupeetud minister praegu puldist valetas. Ja valel on täpselt nii lühikesed jalad, kui kaugel on telefonis Google. Võtame lahti ja siin on järjest: "Justiitsminister Maris Lauri: vihakõneseadus tuleb koos vanglakaristusega"; "Vihakõne‑, täpsemalt vaenukõneseadus ikkagi tuleb"; "Justiitsminister Maris Lauri: valitsus võtab viha‑ või vaenukõneseaduse eelnõu uuesti lahti"; "Justiitsminister Maris Lauri sõnul tuleb vihakõneseadus koos vanglakaristusega". Siin järjest läheb ja te ütlete, et te ei tegele vihakõneseadusega, seda ei ole ega tule. Miks te valetate?

19:08 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Läheme edasi. Andres Metsoja. Vabandust! Nüüd on vist küll nii, et kellelgi on võib-olla mikrofon katki, kohe saame teada. Kalle Grünthal, teil on protseduuriline küsimus. Kas on mingi mure töökohaga seotud?

19:08 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Praegu me oleme olukorras, kus justiitsminister otsesõnu valetab Riigikogu liikmetele selgelt näkku, öeldes, et vihakõneseadust ei ole ja tulemas ka ei ole. Ja hetk tagasi luges Helle-Moonika Helme ette, et tegelikult on olemas. Kuidas saab üldse selline valetav minister praegu olla puldis ja jagada selgitusi? Kas Riigikogu juhatusel või Riigikogu liikmel on mingeid võimalusi? Me ajame tõsist asja siin ja nüüd suisa tullakse meile valetama.

19:09 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Mitte keegi ei tohi valetada. Ei, mina küll praegu hindama ei hakka, kas keegi on öelnud valet infot või mitte. Hetkel me menetleme eelnõu 504. Teil on võimalus küsida, teie fraktsioonil on võimalus esimesel lugemisel fraktsiooni nimel sõna võtta. Andres Metsoja, palun!

19:09 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Tegelikult me elame ajas, kus spetsialist valib ettevõtet. Me teame, et töökäsi on puudu. Me teame, et ettevõtja peab pingutama iga päev selle nimel, et tema juures tahetaks tööl olla. See on tegelikult see baas, kus me reaalajas täna elame. Mulle jääb ikkagi täiesti arusaamatuks see, et me loome paralleelselt justkui mingit infokanalit.

Ja ma küsin siis nii. Te mainisite, et kas e-posti aadress või postkast. Paljudel tööstusettevõtetel on sihuke kohvinurk, kus on seina peal tabel, kuhu pannaksegi lihtsalt teade "Ants, kurat, määri masin ära! Tegemata!" ja see info saadakse sealt kätte ja see töö tehakse ära. Kas seda võib ka edaspidi tõlgendada sellise infovahetuskohana? Või ilmtingimata peab see olema ikkagi kuidagi uuesti loodud? Äkki veel kommenteerite?

19:10 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Eks teavituskanali loomise võimaluse puhul saab iga asutus, kes selle kanali peab looma, ise otsustada, mil viisil ta seda teeb. Selle eelnõu loogikas on olemas teatud etapid. Muidugi võib [teate] panna ka sinna seina peale. Ja ma arvan, et kui see asi ära lahendatakse, siis tegelikult ei olegi seaduse mõttes seda teavitust tehtud. Teine asi on see, kui inimene paneb sinna üles "Ants, paranda ja õlita see ära" ja alla kirjutab oma nime, ma ei tea, Peeter või Mati või ükskõik, kes ta seal on, ja pärast seda Ants hakkab kiusama seda inimest, et miks ta selle sildi sinna üles pani ja teda niimoodi alandas, ütleme niimoodi. Aga siis tekib küsimus, kas see on seaduspärane teavituskanal. See ei pruugi selle seaduse mõistes olla, sest see teavituskanal ei taga teavitaja konfidentsiaalsust.

Nii et kui asjad saab niisama lahendatud, on väga tore. Aga igaks juhuks võib olla ka selline meiliaadress, kuhu saab rikkumistest teada anda. Väga tore, kui ei tekigi vajadust kunagi seda meiliaadressi kasutada, aga ma kahjuks ei ole veendunud, et see kehtib kõikide asutuste ja töökohtade puhul.

Ja kindlasti ma tahaksin veel natuke kommenteerida seda tööandjate huvi. Kahjuks on niimoodi, et meil on Eestis olemas piirkondi, kus inimestel töökoha valik on ülimalt napp ja selle tõttu nad on, ütleme nii, äärmiselt leplikud asjade suhtes, mida võib-olla siin Tallinna piirkonnas hästi haritud ja väga professionaalsed inimesed ei karda. Aga nemad oma väiksemas asulas võib-olla väga pelgavad töökoha kaotust.

19:12 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

19:12 Kalle Grünthal

Aitäh, austatud Riigikogu juhataja! Me oleme praegu pretsedenditus olukorras. Justiitsminister on tulnud meile selgitama oma esitatud eelnõu, nii hästi või halvasti, kui ta oskab. No see on nii-öelda ettevalmistuse tase ja siin ei saa põhimõtteliselt mingeid etteheiteid olla. Küll on aga juhtunud selline lugu, et minister on otseselt Riigikogu liikmetele valetanud, kuid see sai koheselt Helle-Moonika poolt ümber lükatud. Nii. Minu jaoks on praegu väga oluline küsimus see, et kuidas me saame selle eelnõu menetlust jätkata, kui me ei tea, millal minister võtab vaevaks jälle valetada või millal ta räägib tõtt. On ebaloogiline praegu jätkata antud eelnõu menetlemist, sest minister on kaotanud Riigikogu silmis usaldusväärsuse. Kas on meil mingeid tööriistu meie kodu‑ ja töökorra seaduses, mis võimaldaks, ütleme, valetavat ministrit eemaldada eelnõu tutvustuselt?

19:14 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ütlen veel kord, et ma kindlasti ei saa hinnata, on see vale või see ei ole vale. Punkt üks. Punkt kaks on see, et ma olen täiesti veendunud, vähemalt ma usun sellesse, et Riigikogu liikmed ja valitsuse liikmed ei valeta siin auväärt Riigikogu saalis kas kohapeal või kõnetoolis. Kolmandaks, mis on need võimalused? Te teate, härra Grünthal, väga hästi, et võimalused eelnõu 504 menetlemisel tulenevad meie kodu‑ ja töökorrast: kas esimesel lugemisel tagasi lükata või siis tuleb teine lugemine ja kolmas lugemine. Selles mõttes ju Helle-Moonika Helme andis protseduurilise küsimusega kohe teada, kuidas tema tundis seda informatsiooni, mida minister ütles. Nii et need on need võimalused. Rene Kokk, palun!

19:14 Rene Kokk

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Meid kahtlemata vaatab ka hulk ettevõtjaid, kes tegelevad ehitusega, kes metallitööstuses, kes veel ühes või teises kohas, ja ma arvan, et nad ülima põnevusega jälgivad seda arutelu ja mõtlevad, et huvitav küll, Tööinspektsioon käib neid pidevalt kontrollimas, nad on pidanud ära tegema töökeskkonna riskianalüüsid igal pool, tohutu hunnik erinevaid juhendeid, ohutusjuhendeid tööohutuses, nad on pidanud määrama töökeskkonna spetsialisti – ja siis tekib küsimus, et mis siis nende roll nüüd on. Hea minister on siin täna korduvalt toonud näiteid sellest, kuidas siis saab hakata anonüümselt teatama, kui keegi käib ehitusplatsil ilma kiivrita ringi ja nii edasi.

No tule taevas appi, tsiteerides klassikuid. Kuhu me jõudnud oleme? Hea kolleeg Ruuben Kaalep küsis selle kohta, kuidas see protsess välja näeb, kes on see õigusbüroo või kuhu minnakse ja kuidas see käib. Palun rääkige lahti nüüd päriselus, kuidas see olema hakkab. Kuidas näiteks ehitusfirmas olema hakkab kogu see käik alates sellest hetkest, kui inimene tegi kaebuse millegi kohta, ja mis saab temast siis, kui ta teeb valekaebuse ja korduvalt?

19:16 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma korraks vabandan teie ees. Kuna on protseduuriline küsimus, siis minu kohustus on anda sõna. Protseduuriline küsimus, Mart Helme, palun!

19:16 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Ma juhiksin tähelepanu sellele, et tõepoolest Helle‑Moonika Helme näitas ära need allikad, millele põhinevalt ta väitis ja kinnitas, et minister on valetanud. Ja ma võin kinnitada seda, et ka varasemalt on minister korduvalt oma intervjuudes ja muudes kohtades öelnud, et vihakõneseadus tuleb, ja siin ta täna valetas meile, et sellist asja ei ole päevakorral. Me teame, et see on päevakorral.

Teiseks, see eelnõu, mida minister meile praegu esitleb, on selgelt vastuolus nende põhiõigustega, mida tagab meile meie põhiseadus. See on selges vastuolus. Ainult, ma ei tea, juriidiliselt kõike õigustav, kõike väänav, kõike tagurpidi pöörav inimene võib väita, et seda vastuolu ei ole. See vastuolu on. Sundida inimesi üksteise peale kaebama ja suukorvistada, tsenseerida inimeste vaba mõttevahetust on selges vastuolus meie põhiseadusega.

Ma palun, et te katkestaksite istungi juhataja õigusega selle eelnõu menetlemise. Ma julgen isegi nii kaugele minna, et avaldan sügavat imestust, et teie kui koalitsiooni ühe osapoole juht niisuguse asja olete lubanud siia saali.

19:17 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma vastan teie protseduurilisele küsimusele. Kõigepealt, kui keegi tunneb siin saalis, et on valeinfot antud, siis meil on võimalusi Riigikogu liikmetena seda väljendada, seda küsida – olgu see kirjalik küsimus, olgu see arupärimine. Te ütlesite ise ja ka mina ütlesin, et Helle‑Moonika Helme andis sellest protseduurilise küsimusega koheselt teada.

Nüüd, kui teie ütlete, et mina [peaksin] katkestama juhatajana selle menetluse, siis seda võimalust minul kodu‑ ja töökorra seaduse järgi ei ole. Jah, ma tean, et hetkeseisuga on kaks tagasilükkamise ettepanekut selle eelnõu kohta siin laual, ja ma käsitlen neid ettepanekuid, kui me jõuame sellesse menetluse etappi. Juhatajana ei ole mul võimalik kuidagi selle eelnõu menetlemist kiirendada, edasi lükata ega katkestada.

Protseduuriline küsimus, Helle‑Moonika Helme, palun!

19:18 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma ikkagi kinnitan veel kord üle, et need on justiitsminister Maris Lauri sõnad: vihakõneseadus tuleb koos vanglakaristusega. Ta on seda ise öelnud ja seda on terve internet täis. Nii et mul on tegelikult protseduuriline ettepanek, et koalitsiooni juhtiv erakond Reformierakond, kelle minister Maris Lauri on, kutsuks praegu selle valetanud ministri puldist ära ja kutsuks ühtlasi ta ka tagasi.

19:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Mul on üks palve, et me läheme nüüd edasi küsimuste ja vastustega. Rene Kokk esitas küsimuse. Palun, minister!

19:19 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Kindlasti on enamus Eesti ettevõtjaid, ettevõtteid väga seaduskuulekad ja järgivad neid reegleid, mis on kehtestatud. Kahjuks ei saa olla sada protsenti kindel, et kõik ettevõtted, kõik ettevõtete töötajad iga hetk peavad kinni seadustest. Need näited, mida ma olen toonud, on väga lihtsad just nimelt sellepärast, et võib-olla tuua lähemale kuulajatele võimalikke olukordi. Need ei puuduta ühtegi konkreetset ettevõtet, ei ühtegi ehitusplatsi, aga lihtsalt näitena, mis võib juhtuda, kui ei peeta kinni näiteks tööohutusreeglitest. Isegi kui käiakse kohal, ja inspektorid tihtipeale käivad, aga tuletan meelde, et nad ei käi mitte alati ja nad ei püsi sealt püsivalt, vaid nad käivad seal aeg-ajalt. Nii et need on need olukorrad.

Ma ei ütle, et üks või teine lahendus tuleb teha, vaid need võivad olla väga erinevad lahenduskohad, kus rikutakse seadusi ja kus oleks sekkumine vajalik, oleks vajalik lõpetada seadusrikkumine. See on see, millega see eelnõu tegeleb.

Ja tõesti, kui inimene paneb tähele, et on seadusrikkumine, siis ta annab teada, asutuse sees näiteks. Ma veel kord rõhutan, et need on näited. Igal asutusel on võimalus päris suureks paindlikkuseks. Siin on üks võimalus, nagu ma olen öelnud, saata [teade] meiliaadressile, esitada küsimus ja juhtida tähelepanu meiliaadressi kaudu, et on toimumas rikkumine. Seda rikkumist tuleks kontrollida, kas see tõesti on nii või ei ole. Kui on rikkumine, siis on loogiline, et rikkumine tuleks kiiremas korras lõpetada. Sellega see seadus tegeleb.

19:21 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nüüd on jälle protseduuriline küsimus. Mart Helme, palun!

19:21 Mart Helme

Jah, härra eesistuja! Ma tahan informeerida juhatajat, et protestiks valetava ministri puldisoleku vastu me võtame oma küsimused maha ja lahkume saalist.

19:21 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Küsimus, Oudekki Loone, palun!

19:21 Oudekki Loone

Aitäh! Aitäh selle retoorika eest, millega te tõepoolest tahate kaitsta Eesti töötavat rahvast! Ma tuletaksin meelde, et Eesti töötajatel tegelikult on täna õigus ka konfidentsiaalselt anda teada kõikvõimalikest rikkumistest, eriti, mis puudutavad töökeskkonna ohutust. Neil on võimalik pöörduda töötajate usaldusisiku poole, neil on võimalik pöörduda ametiisiku poole ja nende enda nimi jääb konfidentsiaalseks. Küll aga õigus, mida neil ei ole, on [õigus] tööpostilt lahkuda, isegi siis, kui see tööpost on neile ohtlik. Kas te ei leia, et me alustame seda töötava rahva kaitsmist natukene valest otsast? Me anname neile mingisuguse meiliaadressi, kuhu nad saavad kirjutada, aga nad ei või lahkuda tööpostilt, mis on neile ohtlik. Neil ei ole täna väljakõnniõigust. Võib-olla me lahendaksime enne reaalse probleemi?

19:23 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Kahtlematult, kui on reaalne probleem, siis tuleb ka reaalset probleemi lahendada. Antud eelnõu ei lahenda mitte üksnes olukordi, kus on tegemist tööohutuse rikkumistega, vaid võivad olla ka muud seadusrikkumised, nagu ma olen korduvalt siin puldis ka osutanud. Ja mitte kõik need rikkumised ei pruugi olla seotud inimese kui töötaja olukorra kahjustamisega, vaid need võivad olla seotud näiteks ka riigi kahjustamisega, selle kaudu näiteks, et riigieelarvelisi vahendeid kasutatakse ebakohaselt, sellega, et toimub korruptsioon, korruptsiooni võib ette tulla ka eraettevõtetes. See ei tegele nii kitsa teemaga, aga kahtlematult, kui on probleem, siis tuleb ka probleemidega tegeleda. Töökeskkonna probleemide lahendamine on ühe teise ministri vastutusvaldkonnas, nii et ma loodan, et ta sellega tegeleb.

19:24 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni esimehe Marek Jürgensoni.

19:24 Marek Jürgenson

Aitäh, austatud esimees! Head ametikaaslased, kes te olete siia saali veel jäänud! Jah, tõepoolest, õiguskomisjonis arutati eelnõu 504 17. jaanuaril käesoleval aastal. Komisjoni tööst võtsid osa komisjoni liikmed Marek Jürgenson, Sulev Kannimäe, Jaanus Karilaid, Uno Kaskpeit, Tarmo Kruusimäe, Heljo Pikhof, Anti Poolamets, Urve Tiidus ja Vilja Toomast. Nagu ka siin esitas ettekande meile justiitsminister Maris Lauri. Nii tuliseks aruteluks muidugi meil õiguskomisjonis ei läinud. Aga kõike seda, mis Maris Lauri rääkis täna siin saalis, esitas ta meile ka õiguskomisjonis. Kuigi jah, siin saalis toimunud diskussiooni käigus said seda infot oluliselt rohkem, ma arvan, kõik, kes kuulasid ja siin saalis viibisid.

Aga minu kohus on siis anda ülevaade sellest, mis komisjonis toimus. Loomulikult olid ka teatud küsimused komisjonis üleval. Kohe alguses sai eelnõu endale nimeks vilepuhujate eelnõu. Kuigi siin saalis täna neid nimesid sellele eelnõule tuli juba oluliselt rohkem, aga heal lapsel ikka mitu nime.

Urve Tiidus küsis, kuidas on praegune eelnõu seotud vilepuhujate kaitsega ning millist sotsiaalpsühholoogilist mõju võiks see eelnõu tekitada, arvestades eestlaste ajaloolist kogemust pealekaebajatega. Selle peale minister Maris Lauri vastas, et seda eelnõu võibki nimetada vilepuhujate kaitse eelnõuks. Ja mis puudutab nii-öelda valekaebusi, siis minister täiendas, et kui selgub, et teavitatud rikkumine ei vasta tõele ning on edastatud pahatahtlikult, siis on teavitaja teada ning teda saab ka karistada.

Tarmo Kruusimäe küsis, kuidas peaksid Riigikogu liikmed suhtuma nendesse õigusrikkumistesse, millest kirjutavad neile kodanikud, Eesti elanikud. Ka trahvi suuruse proportsionaalsuse kohta oli Tarmo Kruusimäel küsimus. Kätlin-Chris Kruusmaa, kes toetas ministrit komisjonis, vastas, et keeleseaduse rikkumisi menetletakse keeleseaduse alusel, aga rikkumisest teavitaja kaitse seaduses toodud trahvid rakenduvad siis, kui rikkumisest teavitamist on piiratud või on muid nõudeid rikutud. Täiendavalt küsis Tarmo Kruusimäe, et kui seitsme päeva jooksul ei ole saadud teavitaja tagasisidet ei asutusesisesest kanalist ega õigusbüroost, kellega mõni ettevõte või kohalik omavalitsus koostööd teeb, kas siis peaks trahvi rakendamine olema analoogne keeleseadusega. Minister Maris Lauri vastas, et kui inimene märkab rikkumist ja teavitab sellest asutusesisese kanali kaudu, siis seitsme päeva jooksul peab ta saama ka kinnituse, et see teavitus on kätte saadud, ja seejärel on kolm kuud aega rikkumise menetluseks. Kuid soovituslikult tuleks igasuguste kaebustega tegeleda võimalikult kiiresti.

Anti Poolamets küsis, mis on õigusvastane tegu, mis formaalselt õigusrikkumine ei ole. Kas heade kommete puudumine on selline õigusvastane tegu? Minister vastas, et on mõeldud situatsioone, kus teavitajal ei pruugi olla piisavaid õigusalaseid teadmisi, et viidata mõnele konkreetselt rikutud paragrahvile, näiteks teavitab, et prügi viiakse loodusesse. Anti Poolamets küsis veel, et kas ning kui jah, siis kus on Eesti ühiskonnas nõudlus rikkumisest teavitaja kaitse seaduse järgi. Minister vastas, et ühiskonna jaoks on väga oluline, et tööalased rikkumised väheneksid. Riigi kui terviku huvides on oluline nendest rikkumistest teada saada. Sellistest rikkumistest teavad tihtipeale töötajad, kes peavad tundma end teavituste tegemiseks turvaliselt.

Tarmo Kruusimäel oli küsimus pahatahtlike sarikaebajate kohta, mille peale minister vastas, et igasugune teavitamine peab olema põhjendatud.

Anti Poolamets küsis veel täiendavalt, et faktiliselt on juba olemas kõik võimalused seadusrikkumisest teavitada. Ta ütles, et ettevõtjaid koormatakse ja hirmutatakse üleliia, kõik tööalased vaidlused lahendatakse töövaidluskomisjonis. Ta viitas ka meediast läbi käinud ahistamisskandaalidele ja mainekahjule.

Nii et kõik need küsimused, mis ma siin ette lugesin, ja need vastused tegelikult, mul on tunne, olid ka siin saalis olemas ja rohkemgi veel.

Aga tulenevalt eeltoodust ikkagi otsustati teha komisjoni poolt ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 25. jaanuaril käesoleval aastal, mis oli siis eile (poolt 4: Marek Jürgenson, Sulev Kannimäe, Urve Tiidus, Vilja Toomast; vastu 3: Uno Kaskpeit, Tarmo Kruusimäe, Anti Poolamets; erapooletu 1: Heljo Pikhof). Järgmiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (poolt samamoodi 4: Marek Jürgenson, Sulev Kannimäe, Urve Tiidus, Vilja Toomast; vastu 3: Uno Kaskpeit, Tarmo Kruusimäe, Anti Poolamets; erapooletu 1: Heljo Pikhof). Järgmiseks, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 8. veebruar kell 16 (poolt täpselt samasugune koosseis: Marek Jürgenson, Sulev Kannimäe, Urve Tiidus, Vilja Toomast; vastu: Uno Kaskpeit, Tarmo Kruusimäe, Anti Poolamets; erapooletu: Heljo Pikhof). Määrata juhtivkomisjoni esindajaks õiguskomisjoni esimees Marek Jürgenson. Selles osas valitses konsensus. Nii et sellised otsused langetati ja sellised küsimused ja vastused saadi ka komisjonis. Aitäh!

19:31 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Priit Sibul, palun!

19:31 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Mul on küsimus: kas komisjonis oli juttu ja arutelu või on teile teada, kui seal esimesel lugemisel ei olnud arutelu, mis põhjusel meie Vabariigi Valitsus otsustas laiendada seda ulatust, mis puudutab neid võimalusi, kellele see laieneb? Kui direktiiv iseenesest näeb ette, et see puudutab finantspettusi ja rahapesu ja suuremaid organisatsioone, siis Eestis on otsustatud valitsuse poolt, et see laieneks kõikidele organisatsioonidele, kus on rohkem kui 50 töötajat, mis tundub täiesti jabur ja arusaamatu. Miks valitsus otsustas seda nii ulatuslikult laiali tõmmata?

19:32 Marek Jürgenson

Aitäh, härra Sibul! Hea küsimus! Küll ei arutatud konkreetselt seda küsimust, mida teie küsisite. Ma olen veendunud, et kui see eelnõu jõuab teisele lugemisele komisjonis, siis see küsimus kindlasti tõstatub. Ja teil on täiesti õigus, et kui vaadata, siin eelnõus on välja toodud informatsioon kehtiva regulatsiooni kohta, siis on rohkem Euroopas viiteid korruptsioonivastasele tegevusele, rahapesu ja terrorism, finantssektor, tsiviillennundus, finantssektori all turukuritarvitused ja nii edasi. Aga kui me jõuame komisjonis teisele lugemisele, siis ma olen sada protsenti veendunud, et see on üks põhiküsimusi.

19:32 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

19:32 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud eeskõneleja! Ma saan aru, et sa komisjoni esimehena ja menetlejana oled selle seaduse korralikult läbi lugenud, võib-olla sa selgitad natukene. Ajakirjandusest ma loen selle seaduse kohta umbes midagi sellist, et kui kollektiivis on vähemalt 50 töötajat, siis peaks nagu vilepuhuja sinna peaaegu palgale võtma. Meil Riigikogus on 101 liiget, tähendab, vähemalt kaks inimest saavad siis järgmises koosseisus siia lisapalga peale. Või peab neid rohkem olema? Kas ajakirjanduses on õiget juttu kirjutatud või olen ma millestki valesti aru saanud?

19:33 Marek Jürgenson

Aitäh, härra Kokk! Ma ei tea konkreetselt, kas see on mingi värskelt ilmunud kommentaar, konkreetne lugu või informatsioon ajakirjanduses. Ma ei ole jõudnud veel seda kahjuks lugeda, aga ma olen veendunud, et meile Riigikokku ei ole küll vaja kahte vilepuhujat. Tegelikult kuskil juba tõstatus see küsimus samamoodi. Siin täna vist Peeter Ernits küsis, et kui keegi on istungi ajal saunas, kellele tuleb teatada, ja nii edasi. Aga ma usun, et meie hulgas võib küll olla juba täna vilepuhujaid, aga ametlikult kahte, ma arvan, ette ei peaks nägema.

19:34 Esimees Jüri Ratas

Priit Sibul, palun! 

19:34 Priit Sibul

Aitäh, austatud esimees! Hea ettekandja! Te rõhutasite kahel korral, et kahte pole küll tarvis. Palju neid siis teie hinnangul olema peaks? Üks või mitte ühtegi või rohkem? Kuna tõesti see "kaks" käis teil kaks korda vähemasti selle Aivarile antud vastuse juures läbi.

Aga mul on tõsisem küsimus ka. Kui minister viitas siin, et selle eelnõuga on tegeldud pikalt, minister Reinsalu ja minister Aeg ja nii edasi, siis see kõik vastab tõele. Aga see laiendamine [toimus] ja eelnõuks sai see ikkagi praeguse valitsuse ajal, eks ju. Kas ma sain teie vastusest minu esimesele küsimusele õigesti aru, et teil endal on ka nüüd tekkinud kahtlus selles, kuivõrd te arvasite, et enne teist lugemist tekib oluline küsimus, miks see laiendus on toimunud? Te ütlesite, et esimese lugemise ja tutvustuse käigus see teema ei kerkinud, aga nüüd ta kindlasti kerkib. Kas te arvate nii ja olete sama meelt või tundub teile samuti nagu mulle, et nii laiali tõmmatud õigused ei ole kohased?

19:35 Marek Jürgenson

Aitäh, hea küsija! Väga hea küsimus. Eks see kahtlus tekkis tänu sellele, et on ka minuni jõudnud informatsioon, et kaks fraktsiooni soovivad esitada või on esitanud tagasilükkamise palve. Nii et vaadates, kui palju meid siin saalis on, võib-olla inimesed on kabinettides laiali, osa on koju läinud, ma tõesti ei tea, mis sellest võib saada. Teatud ebakindlus on küll, jah, et see eelnõu teisele lugemisele jõuab.

19:36 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

19:36 Aivar Kokk

Aitäh! Ma ikka ei saanud enne oma küsimusele vastust. Kas seal seaduseelnõus 50 ja enama töötajaga kollektiividele mingid kohustused tulevad? Ja teine küsimus on selle juurde: kas vilepuhujale, kes puhub valesti vilet ehk valetab, see seaduseelnõu näeb [ette] karistamist mingil moel? Paljud meist poliitikutest on kogenud vilepuhumist, aga kui nelja aasta pärast selgub, et kõik oli vale, ega sellepärast keegi vabandama ei hakka ega sinu tervist ei paranda sellega.

19:36 Marek Jürgenson

Aitäh! Jah, teil on tuline õigus, hea küsija, see valesti vilepuhumine võib inimestele väga kalliks maksma minna – kaotatud närvirakud, tervis, advokaatidele makstud raha. Siin käis läbi trahvisumma 1200 eurot. Ma täpselt seda kohta kohe ei leia, aga see oli ka ministril tõstatatud komisjonis, et ebaõige info andmise korral füüsilisele isikule saab määrata trahvi 1200 eurot ja juriidilisele isikule kuni 40 000 eurot.

19:37 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Mihhail Lotmani.

19:37 Mihhail Lotman

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu. Mul on, ma ei tea, väga halb tunne siin rääkida sellest seaduseelnõust, mille puhul ma poleks iialgi lootnud ega kartnud, et siin saalis tuleb seda käsitleda. Ma tuletan meelde, õigemini teatan teile oma varasemast kogemusest. 

Perestroika ajal ma tegelesin mõne Tartu Ülikooli õppejõu teadusliku pärandiga ja siis olid lühikest aega kõik arhiivid lahti, sinna oli lisatud ka 1. osakonna arhiiv. Ja ma suure hämmingu ja vastikusega nägin, kui palju kaebekirju seal oli.

Muu seas ma tegelesin kolleeg Villem Ernitsa teadusliku pärandiga ja seal oli üks selline kaebekiri kirjutatud, mitte anonüümselt, vaid väga kuulsa teadlase poolt. Hiljem ta esines suure eesti rahvuslasena. Vigases vene keeles oli kirjutatud, et seltsimees Ernitsa loengutes on näha kodanliku objektivismi ja formalismi tunnuseid. Kui ma vaatan nüüd seda seadust, siis see oli täiesti õigesti puhutud vile. Seltsimees Ernitsa loengud väga halvasti vastasid nõukogude õppejõu loengustandardile ja see oli täiesti õige signaal. Ma tahan öelda, et siin ei olnud sellel vilepuhujal, maakeeli kitupunnil, mitte mingit isiklikku vimma. Ernits ei olnud tal kuidagi ees, üldse nad olid erinevatest teaduskondadest. Lihtsalt inimene tundis, et tema kohustus on informeerida, et loengud on sellised, et nõukogude tudengeid on kuidagi halvasti suunatud tema loengutel. Mis oli tulemus? See, et seltsimees Ernits, dotsent Ernits kaotas töökoha ja tal ei olnud mitte mingit kaitset.

19:40 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma korra vabandan teie ees.

19:40 Mihhail Lotman

Jah. Pange stopper kinni, palun!

19:40 Esimees Jüri Ratas

Stopper on kinni, te saate aega juurde. Ma võtan ühe minuti vaheaega, sest mitte siin saalis pole probleem, vaid mulle tundub, et probleem on seal ukse taga, nii et ma lähen korra sinna.  

19:40 Mihhail Lotman

Juba läks lööminguks.

19:40 Esimees Jüri Ratas

Vaheaeg üks minut.

 V a h e a e g

 

19:41 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, juhataja vaheaeg on lõppenud. Hea ettekandja, ma vabandan teie ees. Palun, teie ettekanne!

19:42 Mihhail Lotman

Aitäh! Kui ma loen seda seadust ja kuulsin austatud ministri kommentaare sellele, siis isegi kui on valekaebajatele mingisugused sanktsioonid ette nähtud, siis siin ei ole, ma ei näe ühtegi kaitsemeedet sellele, kellele puhuti valesti vilet. Üldiselt ta võib muidugi pöörduda kohtusse, et teda laimati ja nii edasi. Kuid reputatsioon sai kõvasti kannatada. Ma ei räägigi seal läbielamistest, närvikulust ja nii edasi.

See on praegu Pandora laeka avamine. See ei ole niisama lihtsalt üks naljaasi, mis muuseas võib olla üsna kulukas, kui igas suuremas ettevõttes peab olema veel lisaosakond, mis tegeleb kaebustega, inimesed, kes otsustavad, kas neid kaebusi tuleb menetleda või mitte, jne.

Ma ei taha öelda, et probleemi üldse ei ole. Kindlasti on, aga see on umbes nagu peavalu ravimine giljotiini abil – väga radikaalne meetod. Aga ta toob omakorda veel hullemaid probleeme, kui see, mida ta lahendab. Mõnes mõttes see võib lahendada kollektiivis mingisuguseid probleeme, aga samas tekitab väga halba õhkkonda, kus igaüks võib kahtlustada teist, et tema peale on vilistatud või puhutud vilet. Ma olen sellises kollektiivis töötanud ja see ei ole sugugi meeldiv. Inimene vaatab sulle otsa ja sa tead, et tegelikult ta kirjutas anonüümse kaebuse kolmetähelisse asutusse. 

Mida ma veel tahan rõhutada? 

19:44 Esimees Jüri Ratas

Kas võtate lisaaega ka? Teil on kõik, ühtegi sekundit minu meelest ei läinud kaduma. Pigem mõni sekund tuli boonuseks juurde.

19:44 Mihhail Lotman

Siis ma palun lisaaega.

19:44 Esimees Jüri Ratas

Nii et lisaaeg kolm minutit, palun!

19:44 Mihhail Lotman

Aitäh! Nii et siin ei ole mingit kriteeriumi, millal see kaebus on põhjendatud ja millal mitte. Seesama Ernitsa näide, mille ma tõin. Kas on seal seadusrikkumine või ei ole? Minister ütles, et kui inimene täidab kõik, mis on ette nähtud. Aga võib-olla ta ei täida seda kogu hingest ja ei täida seal mingisuguse missioonitundega ja ma kaeban, et ta kuidagi täidab formaalselt neid oma ülesandeid. Särtsu pole! 

No vaat. Ja ma tahan veel üht asja öelda. Peale selle, et ...  Vabandust, kõige olulisem on see, et see õõnestab õigusriigi põhimõtteid. Kui on kohtuvälised erinevad meetodid, kuidas õiendada oma arveid, siis see ei ole hea.

Ja veel ma tahan rõhutada, ja see on ka väga oluline, et siin me ei saa pugeda Euroopa Liidu direktiivi selja taha. Euroopa Liidu direktiiv oli väga kitsas. Seal olid väga konkreetselt ära märgitud need valdkonnad, mis käivad selle vilepuhumise kaitse alla. Meil on siin väga laias laastus see asi võetud ja selline tunne on, et paneks kõik sisse. Aga kui äkki läks midagi meelest ära, siis me paneme "ja muu". See on nagu ühes Hiina entsüklopeedias: kõik loomad jaotuvad nendeks, nendeks, nendeks ja nendeks, kes kuuluvad keisrile, nendeks, kes jooksid põrandal, ja muud ja nii edasi.

See ei ole hea. Isamaa fraktsioon on juba esitanud ... 

19:47 Esimees Jüri Ratas

Dokument on olemas. 

19:47 Mihhail Lotman

Dokument on olemas, järelikult leiame ka inimese. (Naerab.) Dokument on olemas ja ma palun, teen üleskutse, et see Pavlik Morozovi nimeline eelnõu leiaks oma koha seal, kus ta peabki olema: prügikastis. Aitäh! 

19:47 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Raimond Kaljulaidi! Palun!

19:47 Raimond Kaljulaid

Aitäh, väga austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Ma avaldan kõigepealt head meelt selle üle, et tasapisi on tagasi saali tulnud ka juba päris mitmed EKRE saadikud. Teie pisike boikott on lõppenud. 

Kõigepealt ma muidugi pean ütlema, et sellised filosoofilised arutelud, mis siin Riigikogus toimuvad hilistel õhtutundidel, on väga nauditavad. Ma arvan, et see on oluline, et meil tõesti oleks siin omavahel mõttevahetus, mitte lihtsalt igaüks ei loeks oma kõnesid ette.

Ma sooviksin eelkõneleja, väga austatud professor Lotmani mõningatele väidetele reageerida. Esiteks, ma arvan, et need paralleelid Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel on antud kontekstis grotesksed. Meil ei ole KGB‑d enam riigis. Me ei räägi siin ju enam sellest, et üks õppejõud läheb kaebama teise õppejõu peale, et tema loengutes ei käsitletud piisavalt mingisugust nõukogude propagandistlikku jama, mida tol ajal pidi käsitlema. Me ei räägi ju sellest, me räägime ikkagi selle eelnõu puhul, nii nagu mina aru saan, sellest, et märgatakse seadusrikkumist, õigusrikkumist ja siis sellele soovitakse reageerida.

No see [teema], et on sellised kanalid. Ma toon teile näiteks Tallinna linna, kindlasti ühe Eesti arvestatava suurusega tööandja. Seal on 2018. aastast alates selline korruptsiooni vihjetelefon, kuhu saab töötaja helistada, et anda teada, et on kahtlus, korruptsioonikahtlus, see vihje läheb sisekontrolli, see on anonüümne. Nii palju kui mina olen suhelnud sisekontrolli juhtidega, see korruptsiooni vihjetelefon on täitsa hästi ennast õigustanud selles omavalitsuses. Selle kaudu on saadud informatsiooni, sellele on reageeritud ja kas ennetatud kuritegu või võib-olla isegi jõutud pahatahtlikult tegutseva töötaja jälile.

Mis on veel oluline? Mõned olulised asjad, mis on vaja ära markeerida. Õigusvastase käitumise eesmärk, kui me räägime erasektorist, tavaliselt on saada mingi konkurentsieelis. Ehk kui üks ettevõtja maksab makse ja teine ettevõtja ei maksa makse, siis vähemalt lühikeses perspektiivis see ebaaus ettevõtja saab pakkuda võib-olla odavamat hinda ja saab sellega selle ausa ettevõtja ees eelise. Ja vot, me ei peaks nagu kiitma sellist rehepaplikku suhtumist, et loll on see, kes seadust täidab ja makse maksab. Nii ei peaks olema. Ma arvan, et Riigikogu saalis ei peaks selline suhtumine kõlama.

Aga ma ei eita, et see seadus on mõnevõrra nurgeline. Ma pean silmas seda – see ei ole õigustermin –, et tal on mõned teravad nurgad ja Riigikogu peab siin saalis ja, ma arvan, ka komisjonides nende nurkade osas tõsiselt kaaluma. Ta sekkub töösuhetesse, ta sekkub sellesse, mil viisil on korraldatud tööandja ja töötaja omavahelised suhted. Selles mõttes see on tähtis. See on tähtis, et sellele pööratakse tähelepanu. Sotsiaaldemokraatidele on muidugi see valdkond oluline, tööõigus on väga tähtis. Me seisame üldjuhul alati töötajate eest.

Samas tuleb muidugi rõhutada, et mitte mingil juhul ei tohi läheneda tööandjatele eelarvamuslikult. Ehk siis valdav enamus Eesti tööandjaid on õiguskuulekad, nad soovivad luua väärtust ühiskonnas ja selle kaudu teenida tulu omanikele, aga ka tagada oma töötajatele sissetulek, stabiilsus, majanduslik toimetulek. Ma rõhutan, et sotsiaaldemokraadid kahtlematult soovivad kõigiti toetada eriti Eesti kapitalil tegutsevate ettevõtete tegevust. Ja sellest tulenevalt ei saa me mingil juhul kergekäeliselt seada tööandjatele lisakohustusi või piiranguid nende tegevusele. Kergekäeliselt seda teha ei tohi. Nende kohustuste ja piirangute proportsionaalsust peabki Riigikogu hindama. Kuigi me oleme selle eelnõu üldeesmärgi suhtes pigem toetavad, pole vastu, et seda võiks edasi arutada, siis see arutelu peab kindlasti olema sisuline. Sest eesmärk on tegelikult ikkagi see, et oleks korruptsiooni vähem ja ärikeskkond oleks ausam. Küsimus on selles, kas need meetmed, mida pakutakse, on head meetmed. Neid lõplikke järeldusi, ma arvan, on vara teha.

Ma enne markeerisin mõned küsimused, mida komisjon ja ministeerium tegelikult tõepoolest võiksid kaaluda.

Kui härra juhataja lubab, siis ma paluksin lisaaega.

19:52 Esimees Jüri Ratas

Muidugi. 

19:52 Raimond Kaljulaid

Suur tänu! 

19:52 Esimees Jüri Ratas

Kas te paluksite või palute?

19:52 Raimond Kaljulaid

Te olete ennegi küsinud seda küsimust. Ma palun ikka, jah.

19:52 Esimees Jüri Ratas

Selge. Palun! Kolm minutit. Sest see on tingimuslik kõne, ma ju ei tea, kas te tahate või ei taha. 

19:52 Raimond Kaljulaid

Ma olen siin niimoodi viisakalt küsinud. Näiteks: "Kas te ulataksite soola?", mitte: "Anna soola." Ma proovisin olla lihtsalt viisakas.

19:52 Esimees Jüri Ratas

Jah. Jaa, muidugi. Kolm minutit, palun!

19:52 Raimond Kaljulaid

Ma tänan! Ma tõin ka välja oma küsimuses, et rikkumine käesoleva seaduse tähenduses on ka tegevus või tegevusetus, mis ei kujuta endast õigusrikkumist, kuid on vastuolus selle õigusnormi eesmärgiga, ja see on asi, mille üle, ma arvan, tuleb kindlasti diskuteerida. Sellepärast, et seletuskiri ju möönab, et selles teavitajate kaitse direktiivis ka ei ole seda täpsustatud ja see jääb kohtupraktika sisustada.

Üldprintsiibina me peaks alati vältima selliste sõnastuste kasutamist seadustes, mis ei ole üheselt arusaadavad, mis võivad tekitada suuri vaidlusi. Peavad olema kaalukad põhjused midagi sellist seaduses sätestada. Kuigi, ma tunnistan, ministri selgitused siin olid sisulised. Aga seda peaks kindlasti arutama. Mina olen kahtlev, kas selline printsiip peaks olema selles seaduses.

Teine oli see avaliku huvi kahjustamise oht. Seletuskiri ka toob välja, et kui näiteks rikutakse avalikult kasutatava hoone tuleohutusreegleid või lastakse toksilisi jäätmeid veekogusse. Mulle tundub, et nende näidete ühine nimetaja pigem siiski on see, et sellega ohustatakse kuidagi inimeste tervist, inimeste elu, vara. Võib-olla see seadus peaks ka antud juhul rääkima otsesemalt sellest, mida on tahetud öelda. Ja need näited ka, mis minister tõi, et keegi näeb kusagil veekogu ääres, et sinna valatakse ohtlikke [aineid]. No ma ei räägi tuumajaama rajamisest, kujutame ette, et meil on suurettevõte, nad rajavad tuumajaama, ja siis keegi näeb, et keegi paneb neid tuumajäätmeid Võrtsjärve näiteks. Aga see näide, minister tõi sarnase näite, see ei käi selle seaduse kohta, sest siis peaks olema selle tuumajaama töötaja, kes seda näeb, ja vaat siis võib tõesti öelda, et tegelikult on ju kaalukas avalik huvi, et inimesed saaksid teada otsekohe Instagrami vahendusel, et Võrtsjärve on tuumajäätmeid pandud. Aga ühesõnaga, see on ka asi, mille üle võiks diskuteerida, kas see printsiip on vajalik.

Loomulikult, see ettevõtetele kohustuste panemine, on probleem. See on probleem. Me räägime siin näiteks "Eesmärgi 55" puhul energiaauditi kohustuse laiendamisest viiekordseks. Oli 150 ettevõtet, kes pidid tegema energiaauditeid, saab olema 800. Need on elulised näited ja need on õiged asjad.

Aga üks asi, millele ma veel juhiksin tähelepanu, on see, et siin väga mitmed kolleegid võtsid sõna, et justkui ettevõtjad seda eelnõu ei tervita. Tegelikult, jah, oli väikeettevõtjate assotsiatsioonil vastuväiteid, aga seal oli kaasatud ka infotehnoloogia ja telekomi liit, kaubandus-tööstuskoda, pangaliit, neil ei olnud mingeid selliseid suuri sisulisi vastuolusid, et appi-appi, mis meiega nüüd tehakse. Korruptsioonivaba Eesti toetab seda. Ja see on, ma arvan, oluline, korruptsiooniküsimuse lahendamine on oluline.

Nii et jah, sotsiaaldemokraatidena me ei ole nii ehmatanud sellest seadusest kui võib-olla mõned kolleegid. Ja ma arvan, et seda edasi arutada ikka võib. Aga kahtlematult seda võiks edasises menetluses täpsustada ja täiendada. Ma tänan teid tähelepanu eest ja soovin ilusat õhtut.

19:55 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ja aitäh heade soovide eest! Nüüd on vastusõnavõtt kohapealt. Mihhail Lotman, palun!

19:55 Mihhail Lotman

Aitäh! Ja ma tänan ka kolleeg Kaljulaidi, sest ta nimetas mind. 

19:56 Esimees Jüri Ratas

Jah, oli küll.

19:56 Mihhail Lotman

See, et ma näen siin kolli ja on demagoogiline võrrelda praegust Eesti Vabariiki Nõukogude Liiduga, on osaliselt õige. Aga ma võrdleks mitte Eesti Vabariiki, vaid Inglismaad.

Cambridge'i ülikoolis üks õppejõud kasutas n‑sõna. Selle peale esitati kaebus, kusjuures õppejõud, kes kutsuti loomulikult välja, ütles, et ta ei kasutanud seda sõna, ta tsiteeris ühte autorit, kes kasutas seda sõna. Tegemist oli kirjandusklassiga, kus tsiteeriti seda sõna. Ja ta muuseas ütles, et seda sõna normaalne inimene ei kasuta. Aga kuna ta kaks korda kasutas seda sõna, üks kord tsitaadis ja teine kord öeldes, et seda normaalne inimene ei kasuta, siis ta kaks korda kasutas seda sõna ja ta vallandati. Ja see on demokraatlik riik, kus on koputamine viidud süsteemi.

Eestis veel sellist asja ei ole, aga ma ei taha, et me teeksime esimesed sammud selles suunas. Ja ma näen ohumärke. Lubage ma vilistan siin vilet, sest ma [näen] neid ohumärke, nende peale tuleks reageerida, et need märgid ei muutuks reaalsuseks. Aitäh!

19:57 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Ja mina omalt poolt tänan, et te lihtsalt kujundlikult ütlesite, et vilistate vilet. Mulle kohe tuli meelde see, et toas ei vilistata, see kutsub tulekahju välja. Seda küll ei ole vaja. Aga aitäh, te ei teinud seda. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Kert Kingo. Palun!

19:58 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Oli vaja ainult kahte sobivat erakonda ja nende erakondade ühist valitsust, et sellise pealekaebamise seaduse eelnõuga lagedale tulla. Uskumatu! Aga ministri toodud põhjendused selle seaduse vajalikkuse kohta ei päde, sest kõik need niinimetatud probleemid on reguleeritud erinevate seadustega, mis on praegu kehtivad. Tsiteerin siin üksikuid seletus[kirjas] toodud aspekte ja siis toon kohe näiteid.

Tsiteerin: "[...] juriidilistel isikutel on kohustus luua asutusesisene teavituskanal, mis võimaldab konfidentsiaalselt rikkumisest teavitada. Asutusevälise teavituskanali loomise kohustus on eelnõu kohaselt pädevatel asutustel, st riigiasutustel, millel on seadustest tulenevalt kohustus rikkumisi menetleda." Riigiasutused teatavasti suuremalt jaolt avaliku teenistuse seaduse järgi tegutsevad ja avaliku teenistuse seaduses on ilusti 8. peatükk "Ametnike distsiplinaarvastutus". Selle puhuks on loodud asutustes sisekontrolliteenistused. Mul tekib täiesti põhjendatud küsimus, millega siis tegelevad asutuste sisekontrolli töötajad. Kas istuvadki aastakümneid ühed ja samad inimesed lihtsalt sooja koha peal, saavad oluliselt kõrgemat palka kui teised ametnikud ja mitte midagi ei tee, et on vaja sellise kanali, väidetavalt turvalise eraldi kanali loomine? Kui ei ole piisav, kui valitsusele tundub, et see avaliku teenistuse seaduse regulatsioon ei ole piisav, siis piisaks ainult sellest, kui viia muudatused sisse avaliku teenistuse seadusesse.

Järgmine seletuses toodud tsitaat: "Üldsusele avalikustamisel [kõnesolevas] seaduses sätestatud eelduste sisustamisel on oluline tagada ühelt poolt avalikud huvid ja sõnavabadus ning teiselt poolt teavitamisest puudutatud isikute õiguste kaitse ja avalikkuse poole pöördumise õiguse kuritarvitamise vältimine." Võib-olla minister ei tea, aga juhin tähelepanu, et igasugune tunnistajate kaitse ja [nende kaitse], kes avaldused esitavad või kaebused esitavad, need on reguleeritud kriminaalmenetluse seadustikus. Kriminaalmenetluse seadustikus on § 67 "Tunnistaja turvalisuse tagamine". Kui tunnistaja tunneb, et tema on ohustatud, siis on võimalik tunnistaja muuta anonüümseks, mõelda välja talle leppenimi. Tunnistaja tõelisi andmeid teab ainult menetleja, neid ei saa teada kohtunik, ei saa teada prokurör. Järelikult ka see põhjendus ei päde.

Järgmine: "Teavitaja kaitse tagamine aitab kaasa ka sellele, et töökeskkonnas ette tulevad rikkumised saaksid juba asutusesiseselt kõrvaldatud kiiresti nii, et need ei mõjutaks töötajate, partnerite, klientide jt inimeste turvalisust ja ohutust, töö tegemist ning ettevõtete või asutuste mainet. [...] eelkõige on nõutav, et teavitati esmalt asutusesiseselt või asutuseväliselt [...] Ühiskonna jaoks on oluline, et rikkumised saaksid kõrvaldatud." Kõigepealt, meil on ka Tööinspektsioon, kes tegeleb töökeskkonna teemadega. Ja teiseks, siin räägitakse, et oluline on ainult see, et rikkumised saaksid kõrvaldatud. Aga kuhu jääb vastutus? Kes vastutab? Kuhu jääb siis riigi senine läbipaistvus korruptsiooniga võitlemise mõistes? Kas eesmärk selle seaduse mõistes on eelkõige just see, et kõik probleemid, kõik rikkumised vaiba alla pühkida, sest järgmine seaduse tekst on, et asutuseväline teavitamine "kaitseb potentsiaalselt rikkujaks olevat asutust või ettevõtet võimaliku mainekahju eest". Selleks on korruptsioonivastane seadus, kus on reguleeritud kõik vajalikud teemad, vajalikud probleemid, [ei ole vaja] teha sellist pealekaebamise seadust. Korruptsioonivastases seaduses on eraldi § 6 "Avaliku või erasektori korruptsioonijuhtumist teatamine" ja 4. peatükk käsitleb vastutust, §‑d 17–19. Miks me leiutame jalgratast? Ja siis serveerime seda kui väga-väga vajalikku, et inimesed ei julge rikkumisest teatada ja teeme turvalise kanali. Absurdne!

Järgmine tsiteering ...

Palun kolm minutit lisaaega.

20:02 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun, kolm minutit lisaaega!

20:02 Kert Kingo

"Rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu eesmärgiks on reageerida võimalikult kiiresti ja tulemuslikult ebaseaduslikele tegudele ning seeläbi tagada õiguskorra toimimine ja avalike huvide kaitsmine." Tekib põhjendatud küsimus, milleks on meil politsei, prokuratuur, kaitsepolitsei. Kas need asutused jäävad siis edaspidi tegelema ainult kaitsemaskide kandmise kontrollimisega? Karistusseadustikus on olemas 17. peatükk "Ametialased süüteod". Selleks, et neid väidetavaid probleeme lahendada, piisab sellest, kui taas jõustame sellised paragrahvid nagu "Ametiseisundi kuritarvitamine", "Ametialane lohakus", "Andmekogu pidamise nõuete rikkumine", "Notari poolt teadvalt ebaseadusliku ametitoimingu tegemine". Sellest piisaks. Siis on need probleemid ära kaetud, mitte ei ole vaja teha mingit pealekaebamise kanalit ega pealekaebamise seadust. Samamoodi on sätestatud karistusseadustikus paragrahv võimuliialduse kohta: ametiisiku poolt relva, erivahendi või füüsilise jõu ebaseaduslik [kasutamine]. Ja veel hunnik igasuguseid muid paragrahve alates altkäemaksu võtmisest ja lõpetades riigihangete teostamise nõuete rikkumisega.

Minister tuleb ja lihtsalt valetab. Valetab tõenäoliselt kõige kohta, valetab seaduse sisu kohta, valetab seaduse tegeliku eesmärgi kohta ja valetab ka selle kohta, mis veel tulevikus plaanis on. See on täiesti lubamatu ja sellega ei saa leppida. Arvestades seda, milline – peaministri sõnu kasutades – seadusekäkk see seadus on, et seda seadust ei ole vaja, sest meil on kõikide teiste seadustega need probleemid lahendatud, siis Eesti Konservatiivne Rahvaerakond teeb ettepaneku see seadus tagasi lükata. Aitäh!

20:04 Esimees Jüri Ratas

Nüüd on Keskerakonna fraktsiooni esindaja sõnavõtt kohalt. Jaanus Karilaid, palun!

20:04 Jaanus Karilaid

Aitäh! Enne hääletamist paluksin vaheaega kümme minutit.

20:04 Esimees Jüri Ratas

Jah, aitäh! Mina nüüd pean küll selle soovi tagasi põrgatama. Seda te peate ütlema siis, kui läheb hääletamiseks. Nii et seda tuleb uuesti öelda, selleks et siin ei toimuks pärast mingisugust [protesti] minu vastu, et ma rikun protseduuriasju. Öelge palun seda siis, kui asi hakkab jõudma hääletusfaasi. Me oleme hetkel läbirääkimiste faasis, siin on veel võimalik sõna võtta. Ma palun Riigikogu kõnetooli justiitsminister Maris Lauri.

20:05 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lugupeetud Riigikogu esimees! Ma natuke selgitan, sest tundub, et mitte kõik Riigikogu liikmed ei pannud tähele, millest siin räägiti või millele ma püüdsin vastata. Ja võib-olla ma kõiges ei olnud väga täpne või jätsin midagi puudu.

Kõigepealt ma kinnitan, et mingisugust osakonda ei ole üheski ettevõttes vaja rajada. Veel kord, teavituskanal on ettevõtte, asutuse valik ja paljudes kohtades juba need töötavad. Teie kolleeg osutas Tallinna linnale näiteks, aga ma tean, et on ka ettevõtteid, kus selline asi on olemas. Lisaks, veel kord, valeinformatsiooni edastamise eest on ette nähtud trahvid. Ja kui on põhjust, siis on valetajat ja laimajat võimalik iga hetk kohtusse kaevata. Ja loomulikult on alati Riigikogul võimalus seda eelnõu täiendada või täpsustada. Ma arvan, et seda kindlasti saab paremaks teha.

Siin on väga palju esitatud küsimusi selle kohta, et mis siis Riigikoguga juhtub. Lugupeetud Riigikogu liige, ma tegelikult vastasin sellele küsimusele. Riigikogul on teatavasti teenistujad, ametnikud ja just nimelt nendele tuleks luua võimalus teavitamiseks. Riigikogu liikmed teatavasti ei ole töötajad, nendele ei kehti tööseadusandlus, nii et Riigikogu liikmetele ei ole vaja kanalit luua, Riigikogu liikmete seast ei ole vaja valida vilepuhujaid või määrata, et neid peab olema üks või kaks. Aga seaduses on ette nähtud, et kui asutustes, omavalitsusasutustes või ettevõtetes on üle 50 töötaja, siis peaks sellise kanali looma.

Veel kord selle eelnõu taustast. See on tõesti seotud Euroopa Liidu direktiiviga, mille seisukohad otsustati Eestis Riigikogu poolt 2018. aasta kevadel ja tookord andis Riigikogu tingliku eituse ehk seadis tingimused, mis tuleb täita selleks, et Eesti seda direktiivi toetaks. Kõik need Eesti poolt nõutud asjaolud võeti arvesse ja selle tulemusena see direktiiv ka Eesti toetuse sai. Eestil oli võimalus 2019. aasta alguses, peale seda, kui need meie soovitud muudatused olid sisse viidud, uuesti seisukohti muuta, aga seda ei tehtud ja sellest tulenevalt kirjutaski eelmine justiitsminister sellele alla ja nõustus sellega. Nii et sellest tulenevalt on Eesti võtnud endale kohustuse see direktiiv vastu võtta.

Nüüd küsimus, mispärast me oleme võtnud selle vastu laiemalt. See tuleneb sellest, et vastasel juhul me peaksime looma äärmiselt keerulise süsteemi, väga detailse süsteemi, ja inimestel võib tekkida segadus, et kus kohas see seadus rakenduks, kus kohas mitte. See valik tehti konsulteerides, see ei olnud ministeeriumi väljamõeldis, et Eestis rakendada seda laiemalt, kui ta ette on nähtud. Aga veel kord: Riigikogul on alati võimalus seaduseelnõu muuta vastavalt oma soovile ja tahtele ning kindlasti saada nii parem eelnõu. Aitäh!

20:10 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu teile! Protseduuriline küsimus. Kert Kingo, palun!

20:10 Kert Kingo

Tänan! Ma sooviksin ära korrigeerida ministri eksitava väite, justkui seaduseelnõu sätestaks, et see teavituskanali avamine on asutuse valik. Seaduse § 8 lõige 2 ütleb selgelt ja annab loetelu, kuidas asutusesiseste teavituskanalite loomine on kohustus paljudele asutustele.

20:10 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 504 esimene lugemine lõpetada, aga meile on tulnud kaks dokumenti. Esimene dokument on tulnud Isamaa fraktsioonilt. Isamaa fraktsioon teeb ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu 504 esimesel lugemisel tagasi lükata. Teine dokument on tulnud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt, selle sisu on sama. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon teeb ettepaneku eelnõu 504 esimesel lugemisel tagasi lükata. Jaanus Karilaid, palun!

20:11 Jaanus Karilaid

Aitäh! Paluksin vaheaega kümme minutit.

20:11 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Enne hääletamist on vaheaeg kümme minutit. Palun!

V a h e a e g

 

20:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu! Vaheaeg on läbi, oleme arutamas Vabariigi Valitsuse algatatud rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu 504 ja meile on tulnud kaks ettepanekut eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Üks on tulnud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt ja teine on tulnud Isamaa fraktsioonilt. Nüüd on meil vaja need ettepanekud läbi hääletada.

Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepaneku lükata tagasi esimesel lugemisel Vabariigi Valitsuse algatatud rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu 504. Palun võtta seisukoht ja hääletada! (Müra saalis.) Lugupeetavad! (Müra kestab hääletamise lõpuni.)

20:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 25 Riigikogu liiget, vastu oli 34. Ettepanek ei leidnud toetust.

Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu esimene lugemine lõpetada. Oleme esimese lugemise lõpetanud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. veebruari kell 16.


5. 20:23 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (439 SE) kolmas lugemine

20:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie tänane viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 439 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus. Kas me võime minna hääletuse juurde, kuna meil just oli hääletus? Tänan! Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 439. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 64, vastu ja erapooletuid null, on eelnõu seadusena vastu võetud.


6. 20:24 Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (466 SE) kolmas lugemine

20:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 466 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Reformierakonna fraktsiooni nimel Õnne Pillak, palun!

20:25 Õnne Pillak

Lugupeetud istungi juhataja! Head saadikud! Pensionide erakorraline tõus on hea otsus, väga oodatud otsus, sest see on sõnum 321 000 pensionärile, et riik hoolib neist, et me pingutame selle nimel, et nende elu oleks muretum, et nad ei peaks muretsema, kuidas igapäevastele kulutustele  ja ravimitele mineva raha väljakäimise järel ots otsaga kokku tulla. Muidugi me võime vaielda ja selle eelnõu arutelu ajal me vaidlesimegi selle üle, kui palju on piisav või millal üks või teine otsus teha. Kuid iga lisaeuro, mis me pensionäridele anname, aitab neid. Iga tõus on vajalik, nii ka 20-eurone erakorraline pensionitõus, mille tulemusel jõuab keskmine pension 654 euroni. Ma siinkohal meenutan, et 2019. aasta alguses keskmine vanaduspension oli 448 eurot. Nelja aastaga üle 200-eurone pensionitõus on samm väga-väga õiges suunas.

Head kolleegid, ma usun, et te toetate seda ettepanekut. Toetate seda, et 2023. aasta jaanuarist pensionid erakorraliselt tõuseksid, sest see teeb pensionäride igapäevast hakkamasaamist paremaks ning vähendab ka pensionäride suhtelise vaesuse määra hinnanguliselt 1,6%. Kuid ma olen nõus, et erakorralisest pensionitõusust üksi jääb väheseks. Sellepärast ma tuletangi ka siin praegu meelde, et see on üks osa kolmeosalisest paketist, milles lisaks erakorralisele pensionitõusule saab järgmise aasta algusest tulumaksust vabaks ka keskmine vanaduspension. 1. aprillist 2023 tõuseb pension veel lisaks läbi indekseerimise.

Nii nagu ma varem juba ütlesin, siis erakorralise pensionitõusu ja indekseerimise läbi tõuseb keskmine pension järgmisel aastal 590 eurolt 654 euroni. Lisades siia juurde keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabastuse, saavad keskmise vanaduspensioni saajad järgmisel aastal kuus juurde 100 eurot. See kõik on tubli samm pensionide poole, mis suurendavad eakate heaolu, ning see on kinnitus, et me teeme jõupingutusi pensionäridele väärika vanaduspõlve tagamisel. Reformierakonna fraktsiooni nimel ma palun teid kõiki seda eelnõu toetada, et siis koos teha pensionäride elu helgemaks. Aitäh!

20:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Henn Põlluaas, palun!

20:28 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Ma isegi olen nõus Õnne Pillakuga, eelkõnelejaga, kes ütles, et pensionitõus on hea. Loomulikult on hea, suurepärane, selles ei ole kahtlustki. Aga alles vähem kui nädal aega tagasi, kuus päeva tagasi vaidlesime me siinsamas saalis selle põhiküsimuse üle, millal seda teha.

Me kuulsime, et pension tõuseb tänu sellele üks koma millegagi protsenti. Eelmise aasta inflatsioon oli 12%, selle aasta inflatsioon võib tulla oluliselt suuremgi veel. Ja siis me räägime sellest, et me paneme järgmisel aastal pensionile juurde 20 eurot! Opositsiooni ettepaneku hääletas koalitsioon eelmisel nädalal üksmeelselt maha. Nüüd, kui sellel 20 eurol veel on mingisugune väärtus, siis aasta pärast tal pole mingit väärtust. Aga ilmselt te loodate, et saate inimesed lihtsalt ära lollitada, anda neile enne valimisi see 20 eurot pihku, et siis tulevad hääled.

Neid põhjendusi me ju ei kuulnud, mitte ühtegi normaalset asjalikku põhjendust. Räägiti sellest, et koalitsioon on lihtsalt niimoodi kokku leppinud ja koalitsioonilepet tehes me ju ei teadnud, et meil tuleb selline inflatsioon ja tohutu hinnatõus. Ei teadnud jah, tõepoolest, olen nõus. Aga ma usun, et isegi koalitsiooni seas ei ole mitte ühtegi sellist saadikut, kes ei teaks seda, et inimestel on täna seda abi vaja, täna seda raha vaja. Aga te lihtsalt ei hooli sellest. Teie ajate ikkagi oma mingisugust täiesti arusaamatut, arulagedat joont.

Seda me näeme ju ka kõikides teistes küsimustes, kus tegelikult rahva hädad, mis praegu on, hädad, milles meie rahvas vaevleb, ei huvita. Peaasi, et saaks linnukese kuskile kirja. Ja pensionärid pidid ju meil olema kõik hästi turvatud, saavad igalt poolt abi ja niikuinii tuleb ju indekseerimine ja mis iganes. Kellelgi polegi seda vaja ja keegi ei hooli.

Aga teate, ma panin oma eelmise nädala kõne Facebooki. Tänaseks on seda vaadatud ligi 100 000 korda. 100 000 korda! Järelikult on olukord risti vastupidine. Järelikult just see ongi see, mis meie inimesi liigutab ja mida neil vaja on, sest muidu nad ei vaataks seda. Aga noh, jah, mis teha? Koalitsiooni see ei huvita, et inimestel on täna häda käes ja sellel, mis aasta pärast pudistatakse, ei ole enam mingisugust väärtust.

Aga eelkõneleja avaldas lootust, et me kõik hääletame selle poolt. Loomulikult me hääletame selle poolt. Aga me hääletame sügava nördimusega, sügava häbitundega Reformi- ja Keskerakonna tegevuse pärast, sest see pensionitõus oleks pidanud olema tagasiulatuvalt juba selle aasta algusest.

Ma loodan, et maa ei neela teid ja te suudate oma häbi alla neelata ja edasi elada. Kuigi ma kujutan ette, et ühel normaalsel, moraalsel ja eetilisel inimesel oleks see ülimalt raske, aga mõnel on see vist väga kerge. Olgu teil siis kerge! Aga muu elu me teeme teil ikka raskeks, sest meie hoolime inimestest. Aitäh!

20:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Sotsiaaldemokraatide nimel Helmen Kütt, palun!

20:33 Helmen Kütt

Austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! Täna viimasel lugemisel olev seaduseelnõu, mis õige pea ilmselt seaduseks saab, on ju sisult väga hea. Sotsiaaldemokraadid seda kindlasti oma poolthäältega ka toetavad. On aga väga kurb ja isegi küüniline, et pensioni baasosa tõus, 20 eurot, toimub alles 1. jaanuarist 2023 ehk siis alles 11 kuu pärast.

Meil kõigil oli võimalus teisel lugemisel olnud Isamaa muudatusettepanekut toetades aidata kas või veidigi pensioni ja rahvapensioni saajaid juba sellel aastal. Siis oleks see seadus, mille täna vastu võtame, olnud veel parem ja oleks inimesi aidanud juba varem. Muidu oleks olnud võimalus ka valitsuskoalitsioonil, nähes drastilist muutust võrreldes koalitsioonilepingu allakirjutamise aegse seisuga ehk siis aasta tagasi toimunuga, tulla ise erakorralise pensionitõusu ettepanekuga juba 2022. aasta 1. jaanuarist või 1. aprillist, nagu pani ette Eesti Pensionäride Ühenduste Liit, ja näidata sellega oma empaatiat ja mõistmist. Selles ongi ju valitsuse ja Riigikogu roll, et olukorra muutumisel vaadatakse üle muutmist vajavad kokkulepped ja sellest tulenevalt ka seaduste jõustumise ajad. Kahjuks seda ei tehtud. Ilmselt ei peetud vajalikuks.

Sotsiaalkomisjoni esimees rõhus eelmisel nädalal seaduseelnõu teisel lugemisel Riigikogus vaid sellele, et nii me leppisime kokku aasta tagasi. Kokku lepiti ilmselt mitmetes teisteski küsimustes, aga suurepärane näide on see, et kaitsekulude suurendamise vajalikkusest saadi aru, kuna julgeolekuolukorra muutus seda tingis, ja peaminister tuli nii poliitilise avaldusega kui ka ettepanekuga täiendavate rahade suunamiseks turvalisuse tagamisse. Väga hea ja õige otsus! 

Kas julgeolekukriis on suurem, kui inimesed on toimetulekukriisis, või vastupidi? Sotsiaaldemokraadid on seisukohal, et inimeste toimetulek ja tunne, et riik neid toetab, kui on rasked ajad, suurendab ka turvalisust ja seeläbi julgeolekut. Täna me oleme olukorras, kus kodukulude hinnaralli kõrval ohustab kümnete tuhandete pensionäride talutavat toimetulekut alles hoogu koguv toiduainete kallinemine. Inimesed vajavad hädasti lisaraha tänavu, mitte aga vahetult enne Riigikogu valimisi. Jah, ka siis tuleb tõsta pensioni ja vaadata, kuidas pension elukallidusele vastu peab.

Eesti Pensionäride Ühenduste Liit tõi oma pöördumises välja selle, et keskmine pension, 552 eurot, moodustab alla 40% keskmisest palgast. 41% vanemaealistest elab suhtelises vaesuses. Muide, need andmed on energiakriisi ja hinnatõusude eelsest ajast. Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu arvates on ka viimase aja inflatsiooninäitajad selgelt andnud märku sellest, et on vaja kaaluda pensioni baasosa ja rahvapensioni tõusu vähemalt 1. aprillist 2022, mil toimub indekseerimisest tulenev pensionitõus.

Tundub, et [käib] selline küüniline mäng ja järgmisel aastal toimuvaid Riigikogu valimisi silmas pidades sihitud tegevused on teadlikult valitud tegevused, mitte aga kiire muutunud olukordadele reageerimine. Sarnane tegevus toimub ju ka toimetulekutoetuse piiri ümber. Ühelt poolt räägivad Reformierakonna poliitikud eesotsas sotsiaalkaitseministriga toimetulekutoetuse tõstmise vajadusest, teisalt ei kaasne sellega teod. Peaminister esmaspäevasele arupärimisele vastates tõdes, et seda ettepanekut pole valitsus isegi arutanud. Järjest enam näib, et enne järgmist aastat ei juhtu mitte midagi, kuigi abi ja toetust oleks inimestel vaja juba täna.

Lõpetuseks. Sotsiaaldemokraadid toetavad eelnõu seaduseks saamist, kuid on tõsiselt kurvad, et abi ehk pensionide erakorraline tõus [jõuab kätte] alles 1. jaanuarist 2023, kuigi nii valitsusel kui ka Riigikogul olid kõik võimalused see otsus teha nii, et abi ja toetus oleks ka ajal, mil seda kõige rohkem vajatakse, inimesteni jõudnud. Suur tänu!

20:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Keskfraktsiooni nimel Siret Kotka, palun!

20:38 Siret Kotka

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Erakorraline pensionitõus ei ole tavapärane pensionitõus. See eeldab selget poliitilist tahet tõsta pensione rohkem kui iga-aastane seadusega ettenähtud indekseerimine ette näeb. Keskerakond on ajalooliselt olnud see erakond, kes on soovinud erakorralisi pensionitõuse, et meie eakate igapäevane toimetulek paraneks. See lubadus on selgesõnaliselt kajastunud meie valimisprogrammides ja selle eest me ka seisame.

Lubage mul teha lühiülevaade erakorraliste pensionitõusude ajaloost. Aastast 2004 kuni tänaseni on pensione erakorraliselt tõstetud seitsmel korral. Seitsmel korral. Tähelepanuväärne on, et 18 aasta jooksul on kuuel korral olnud Keskerakond erakorralise pensionitõusu otsustaja. See näitab selgelt, et just Keskerakond on seisnud erakorraliste pensionitõusude eest.

Siinkohal kasutan võimalust ja loetlen need sammud, mida teeme eakate sissetulekute suurendamiseks. Käesoleval aastal toimub 1. aprillil tavapärane pensionide indekseerimine. Prognoosi kohaselt tõuseb keskmine vanaduspension selle tulemusel umbes 43 eurot. Samuti tõuseb 2022. aastal üksi elava pensionäri toetus 115 eurolt 200 euroni. Seda makstakse oktoobris meie pensionäridele, kes elavad rahvastikuregistri andmetel üksi. Erakorralise pensionitõusuga tõuseb 1. jaanuarist 2023 pensioni baasosa 20 euro võrra. See on just see seaduseelnõu, mida me täna menetleme. See tõstab keskmise staažiga vanaduspensioni eeldatavalt 615 euroni. Samuti saavad alates 2023. aasta 1. jaanuarist vanaduspensioniikka jõudnud inimesed kasutada maksuvaba tulu keskmise vanaduspensioni ulatuses, sõltumata ülejäänud teenitava tulu suurusest. 2023. aasta toimub 1. aprillil tavapärane pensionide indekseerimine.

Need on sammud, mida me tegelikult teeme sellel aastal. Lisaks iga-aastasele indekseerimisele on Keskerakond seisnud selle eest, et vanaduspensionid tõuseksid ka erakorraliselt. Meie jaoks on eakate toimetulek olnud läbi aastate oluline mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Tuletan meelde: ajalooliselt on pensione seitse korda tõstetud ja kuuel korral on olnud Keskerakond selle otsustaja. Aitäh! 

20:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

20:41 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu pealkirjaks võiks panna "Riik elab kriisis pensionäride arvel". Kas tõesti mõeldakse vaid järgmisel aastal toimuvatele Riigikogu valimistele, et erakorraline pensionitõus ja keskmise pensioni tulumaksust vabastamine on lükatud aasta võrra edasi, 2023. aastasse?

Olles koalitsioonis, viis Isamaa Erakond ellu oma valimislubaduse, teise pensionisamba reformi. Tänu sellele oleks olnud võimalik viia erakorraline pensionitõus ellu juba k.a 1. jaanuarist. 2019. aasta koalitsiooni tegemisel oli väga selge sõnum: muudame teise pensionisamba vabatahtlikuks ja tänu sellele saame erakorraliselt tõsta pensione. Keskerakonna valimislubadus oli ju, et 2020. aastal tõstetakse pensione erakorraliselt koos indekseerimisega 100 euro võrra. Nüüd me räägime 2023. aastast, kuigi meil on olemas rahalised vahendid, et tõsta pensione juba selle aasta 1. jaanuarist. Keskerakonna tegevust ilmestab paraku ütlus "Käige meie sõnade, mitte tegude järgi".

Me oleme kriisis. See ei ole enam vaid energiakriis, vaid meil on ka majanduskriis. Meie peredel on rahaline kriis – ja mitte ainult pensionäridel. Me oleme oma inimesed viinud viimaste kuudega vaesuskriisi. Kas keegi on viitsinud arvutada välja, mis mõju see 20‑eurone erakorraline pensionitõus aasta jooksul riigieelarvele avaldab? Kas tõesti ei leitud 80 miljonit meie eakate toetamiseks? Me teame, kui palju rohkem laekus eelmisel aastal tulumaksu tänu sellele, et teine pensionisammas muutus vabatahtlikuks. Me teame, kui palju laekub eelmise aastaga võrreldes tänavu esimesse pensionisambasse rohkem raha. Need numbrid on sadades miljonites ja me ei raatsi toetada oma pensionäre sellesama rahaga, mis tegelikult neile kuulub. On kurb, et koalitsioon on loobunud käesoleval aastal erakorralisest pensionitõusust, mis peaks olema loomulikult tunduvalt suurem kui 20 eurot, ning keskmise pensioni tulumaksust vabastamine oli plaanis ju kaks aastat tagasi, kuid sama Keskerakonna ministri saamatuse tõttu juhtub see alles 2023. aastal.

Sõbrad, te räägite täna, kuidas te pensionäre toetate. Tegelikult selle otsusega võtate te iga kuu ligi 330 000 Eestimaa pensionärilt taskust ära 20 eurot ehk kokku käesoleval aastal 80 miljonit eurot – 80 miljonit eurot! –, sõbrad, sel ajal kui Eesti elab kriisis. Ja siis me kuuleme, kuidas järgmised valitsused hakkavad jagama 380 miljonit eurot. Siis me näeme, kui palju laekub CO2-kvoodi müügist iga kuu riigieelarvesse rohkem tulu, kui me oleme arvestanud. Ja siis me räägime, kuidas pension on tõusnud viimastel aastatel. See tõuseb ka ilma [erakorralise pensionitõusuta], indekseerimisest, ükskõik kes valitsuses on. Ärge palun tulge Riigikokku kiitma pensionide tõusu 1. aprillist. See on seadusesse sisse kirjutatud – indekseerimine. Jumal tänatud, et ei ole olnud viimastel aastatel, viimasel kümnendil sellist valitsust, kes oleks tahtnud seda seadust muuta.

Ma tunnistan, et mul on piinlik. Samas ma tahan kiita peaministrit. Mul on ääretult hea meel, et meil on peaministriga vähemalt ühes asjas ühesugune arusaamine. See on üksi elava pensionäri toetus. Selle toetuse üks ellukutsuja olin mina ja mul oli hea meel, kui ma nägin, et peaminister andis lubaduse tõsta see 200 euro peale. Ma andsin samasuguse lubaduse Riigikogu valimistel. Nüüd me saame mõlemad öelda, et üks lubadus on täidetud. Aga Keskerakond, kui Reformierakond täidab oma lubaduse sellel aastal, miks siis teie ei täida? Aitäh!

20:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii. Sellega oleme kõnesoovid ammendanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus, selline lugu. Vabandust, katkestan kutsungi! Härra Michal, teil on protseduuriline küsimus.

20:46 Kristen Michal

Jaa, vabandust, hea juhataja, mul on protseduuriline küsimus. Äkki te värskendate [mälu] – õhtul mälu ei ole enam värske – kas Aivar Kokk oli see rahanduskomisjoni esimees, kelle ajal see süsteem, mis pensionäre röövib, tehti? Mäletate äkki?

20:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Kui te nii küsite, siis ma pean oma mälus hoopis natukene sobrama, aga natukene seal tuhnides selgub, et oli küll. (Naer saalis.) Härra Kokk, teil on protseduuriline.

20:47 Aivar Kokk

Kuna minu nime mainiti, siis ...

20:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Ei, see ei ole sellega seotud, härra Kokk. Protseduurilised ei ole vasturepliigi koht. Härra Kokk, veel kord, kui teie nime või teie seisukohti mainitakse kõnes või sõnavõtu käigus, siis on vasturepliigi võimalus. Protseduuriline küsimus on Riigikogu liikme küsimus juhatajale, [millele järgneb] juhataja vastus. Seal ei ole seda kohta, et te saate sellele reageerida. Aga kui teil on omakorda ... Kas ma ... Härra Kokk, äkki te kuulate korraks? Härra Kokk, äkki te korraks kuulate? Kui teil on protseduuriline küsimus, siis ma annan teile sõna. Vajutage sinna protseduurilise küsimuse nupu peale ja ma annan teile sõna protseduuriliseks küsimuseks. Nii, väga hea. Härra Kokk, palun!

20:47 Aivar Kokk

Jaa, ma tahan protokolli märkimiseks selgelt öelda, et nii Tallinna Linnavolikogu [Reformierakonna] fraktsiooni esimees kui ka Riigikogu juhataja mõlemad valetasid. Rahanduskomisjonis, kui mina seda juhtisin, ei olnud seda halba seadust, millest te rääkisite. See seadus võeti tunduvalt varem [vastu] ja siis ma ei juhtinud seda [komisjoni]. Ma saan aru, millest te räägite. Te räägite tulumaksuseadusest, aga see oli koosseis tagasi ja sel ajal ma kahjuks ei juhtinud rahanduskomisjoni.

20:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Kui see nii oli, siis teil kindlasti on endal päris kenad mälestused ajast, millal te juhtisite rahanduskomisjoni. Jaa.

Nii, härra Poolamets, teil on ka protseduuriline. Siis me saaksime minna hääletuse juurde.

20:48 Anti Poolamets

Jaa. Ma soovitan aseesimehel mitte lasta end provotseerida järjekordset päevakorrapunkti tekitama ja debatti edasi pidama. Läheks hääletuse juurde.

20:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan! See on väga hea märkus. Juhataja võtab seda arvesse. Härra Kokk, võtke nüüd sealt ka maha. Võtsite. Väga kena. Nüüd me läheme hääletuse juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 466. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

20:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 70, vastu ja erapooletuid null, on eelnõu seadusena vastu võetud.


7. 20:51 Ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ja valitsuse poliitikast selles valdkonnas

20:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi meie seitsmenda päevakorrapunkti juurde, mis on ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ja valitsuse poliitikast selles valdkonnas.

Head kolleegid! Juhin tähelepanu sellele, kuidas me seda punkti menetleme. Kõigepealt on peaministri ettekanne 20 minutit ning seejärel on igal Riigikogu liikmel võimalik esitada üks suuline küsimus. Läbirääkimistel võtavad soovi korral sõna fraktsioonide esindajad. Austatud peaminister, olete oodatud Riigikogu kõnetooli.

20:52 Peaminister Kaja Kallas

Austatud Riigikogu! Lugupeetud saadikud! Head kuulajad! Eelmisel kevadel siin Riigikogus vastuvõetud riigi pikaajalises strateegias "Eesti 2035" seadsime sihiks saada uuendusmeelseks, teadmiste loomist ja kasutamist väärtustavaks riigiks. Eesti eesmärk on muutuda teadmusühiskonnaks, kus saame oma valikutes alati teadmistele toetuda ning oskame neid teadmisi Eesti inimeste heaolu ja majanduse edendamiseks kasutada.

Ilma teadus‑ ja arendustegevuseta ei lahenda me tegelikult mitte ühtegi arenguvajadust, kuulugu see keskkonna, tervise, ettevõtluse või riigijuhtimise valdkonda. Oleme ühiskonna arengus jõudnud etappi, kus teadus‑ ja arendustegevuse toel loodud lahenduste tähtsus on kasvamas kõigis valdkondades ja sektorites. Probleemid, millega meil täna tuleb ühiskonnas ja maailmas laiemalt rinda pista, on muutunud oluliselt keerukamaks ja mitmetahulisemaks, kui need olid 10 või 20 aastat tagasi. See kõik on ootuspärane, mis tähendab ka kordades suurenenud vastutust riiki ja ühiskonda mõjutavate otsuste tegemisel.

Hea Riigikogu! Teadus‑ ja arendustegevuse rahastamine on koalitsioonileppega tagatud ja kasvamas. Teaduse konkurentsipõhine ja baasrahastus on üle paljude aastate taas tasakaalus. Mõlema rahastust oleme alanud aastal veel 6 miljoni euro võrra suurendanud. Investeeringute asemel on ülikoolid ja ettevõtted kasvatanud kulusid teadlaste palkadele, sest uut teadmist saavad luua vaid inimesed, mitte majad ega keerulised tehnoloogiad. Ülemöödunud aastal tõusid tööjõukulud teadus‑ ja arendustegevuse valdkonnas 14%.

Valitsus on pidanud kinni laiapõhjaliselt kokkulepitud teadusrahastamise eesmärgist. Lõppenud aastal eraldati riigieelarvest 1% sisemajanduse kogutoodangust teadus‑ ja arendustegevuse toetuseks. Nii on see ka sel aastal. Vaatamata erakordsetele aegadele nii energia-, tervise-, julgeoleku- kui kliimakriisis oleme riigieelarvelisi vahendeid teadus- ja arendustegevusele tõstnud.

Märgilised muutused on toimumas erasektori teadus‑ ja arendustegevuses. 2019. aastal möödusid Eesti erasektori teadus‑ ja arendustegevuse kulud avaliku sektori kuludest. See on ammu oodatud areng. 2020. aastal kasvasid need veelgi, ületades esmakordselt 10 aasta jooksul 1% sisemajanduse kogutoodangust. Avalikus ja erasektoris kokku kulutati teadus‑ ja arendustegevusele 481 miljonit eurot, mida on 115 miljonit rohkem kui kaks aastat varem. Ja selle muutuse vilju me näeme peagi.

Teadus‑ ja arendustegevuse kulude poolest suhtena sisemajanduse kogutoodangusse olime Euroopa Liidu riikide võrdluses teist aastat järjest 11. kohal. Põhjamaadele järele jõudmiseks tuleb veel kõvasti tööd teha, ent oma teadus‑ ja arendustegevuse kulude 1,8%-ga oleme Läti 0,7%-st, Leedu 1,2%-st ning Poola 1,4%-st paremini toimetanud. Eesti erasektori teadus‑ ja arendustegevuse kulud ületasid Läti erasektori omi absoluutsummades rohkem kui neli korda. Meist suurema Leedu ettevõtjad kulutasid arendustegevusele meiega summaarselt sama palju.

Eesti tööandjad on võtnud oma allkirja teadusleppel väga tõsiselt. Sooviga teadvustada teadus‑ ja arendustegevuse investeeringute olulisust läbi edulugude on käivitatud kahe protsendi klubi. Need on ettevõtted, kes investeerivad teadus‑ ja arendustegevusse rohkem kui 2% oma käibest või vähemalt miljon eurot aastas. Teiste ettevõtete innovatsiooni hoogustamiseks on tööandjate keskliidu juurde loodud innovatsiooni käivituskoda. Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris on kasvamas ja ka noorenemas. Usun, et see trend toetab ka Eesti tööstusettevõtete jätkuvat arengut ning aastaks 2035 seatud tootlikkuse eesmärgi saavutamist.

Tugevate alusuuringute kõrval on jõudsalt kasvamas ka rakendusuuringute ning katse‑ ja arendustööde maht. See tähendab, et me oskame loodud teadmisi üha paremini inimeste heaolu ja majanduse jaoks tööle panna. Kasvav osa riigieelarve teadus‑ ja arendustegevuse kuludest jõuab teadlasteni läbi ministeeriumite, aidates riigil teha ühiskonna arenguvajaduste lahendamisel nutikamaid valikuid. 2020. aastal kasvas riigisektoris rakendusuuringute maht poole ja ülikoolides tervelt neljandiku võrra. Kunagi varem ei ole riik tellinud nii palju teadust valitsemisalade probleemide lahendamiseks.

Mõneski riigivalitsemise valdkonnas oleme eeskujuks ka naabritele. Eesti teadlaste osalus NATO teadusorganisatsioonis on suhtena kaitsekuludesse kõigi riikide suurim. Heaks näiteks on ka koroonapandeemiaga seotud uuringud ja nende mõju ühiskonnas: professor Krista Fischeri mudelid, professor Ruth Kalda seireandmed, professor Tanel Tensoni reoveeproovid. Nende analüüside põhjal on valitsus teinud koroonaviiruse levikuga võitlemisel ühiskonnaelu vahetult puudutavaid otsuseid. See koostöökogemus on olnud hea mitmeski mõttes ja õpetlik ja edasiviiv nii poliitikutele, teadlastele kui ka ametnikele ja ühiskonnale laiemalt.

Toetamaks ettevõtteid rakendusuuringute käivitamisel, rahastamisel ja sobivate partnerite leidmisel, on edukalt alustanud uus rakendusuuringute programm. Esimesel tegutsemisaastal pöördus EAS-i poole arendusplaanide nõustamiseks üle 200 Eesti ettevõtte, hindamise on läbinud ligi 100 tehnoloogiaprojekti. Kahe taotlusvooru tulemusel on käivitatud 43 miljoni euro väärtuses uuringuid ja arendusi, millega muudetakse seni ettevõtetes kasutusel olnud tehnoloogiaid, protsesse ja tooteid. Ettevõtjate huvi rakendusuuringute vastu on olnud nii suur, et oleme programmi mahtu juba suurendanud. 20 miljonit oleme nendeks arendusteks planeerinud ka 2022. aastal. Näitena on Cleveron oma programmi toel arendamas uue põlvkonna pakiroboteid, mis aitavad e-poest tellitud kaupu tarbijale mugavalt kätte toimetada. Koostöös Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega arendab ettevõte RS-OSA tehnoloogiaid põlevkivituha toorainena kasutusele võtmiseks. Eesti Energia ja Viru Keemia Grupi arendustööde fookuses on aga sellise plastjäätme ringlusse võtmine, mida me täna ei oska taaskasutada. Teadlaste panus majanduse ja ühiskonna teadmistepõhisemaks muutumisse ei ole olnud suurem. 

Ka ülikoolid on käivitanud erinevaid teadmiste ja tehnoloogia siiret toetavaid üksusi ja tegevusi. Lõppenud aastal õnnestus Tartu Ülikooli teadlaste baasil tekkinud personaalmeditsiini hargettevõttel Antegenes jõuda suurinvesteeringu ja strateegilise partnerluseni välisettevõttega. Tänu sellele jõuavad Eesti teadlaste poolt vähiennetuseks väljatöötatud uudsed geenitestid Suurbritannia turule.

Energiakriisi valguses tuleb muidugi meelde Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste teaduspõhine koostöö KredExi ja ehitusettevõtjatega, mille raames töötatakse välja ja piloteeritakse kortermajade tehaselist soojustamist. See aitab meid nii kliimaeesmärkide saavutamisel, kui leevendab energiakulu, vähendades ka rahalist survet perede toimetulekule. Ka meie ärihoonete energiakasutus on kõike muud kui säästlik. Teadmussiirde vajadus on selles osas suur ja kasvav. Õnneks saame selliseid näiteid iga aastaga üha rohkem.

Hea Riigikogu! Palju tööd on muidugi veel ees. Eesti ühiskonna arenguvajadused on võimalus majanduslikuks ja sotsiaalseks innovatsiooniks. Eesti siht rohe‑ ja digipöörde elluviimisel peab olema ühiskonna arenguhüpe ja heaolu kasv.

Ameerika astronaut Jim Lovell on öelnud, et inimese jõudmine Kuule ei olnud ime, see oli otsus. Et suurtes asjades edu saavutada, vajame palju inimesi, asutusi ja ettevõtteid, kes selle otsuse enda jaoks teevad.

Skeleton Technologies on võtnud koos Tallinna Tehnikaülikooliga sihiks muuta Eesti kõrgtehnoloogiliste energiasalvestussüsteemide uurimise ja arendamise keskuseks. See on suurepärane näide ettevõtete, teadlaste ja ka riigi koostööst, uuest ökosüsteemist tehnoloogiamahukas valdkonnas, millest tõuseb kasu Eesti majandusele, keskkonnale ja teadusele, ent ka rohetehnoloogiate arengule laiemalt. 

Tartu Ülikooli teadlased professor Enn Lusti juhtimisel on löönud käed ettevõttega H2Electroet ehitada uudsel tehnoloogial põhinevat elektrolüüserit. See on rohelise vesiniku tootmise tsüklis oluline lüli, mis aitab tuule- ja päikeseenergiat vesinikuna salvestada. Koostöös ettevõttega Auve Tech valmis sama instituudi teadlastel esimene Eestis loodud kütuseelement, mis suudab vesinikku muuta elektrienergiaks.

Selliste ökosüsteemide tekkele peame kaasa aitama ka teistes valdkondades, olgu nendeks siis personaalmeditsiin, tark toidutootmine või tehisintellekt, kui nimetada vaid mõnda.

Valitsus on loomas ka uusi omakapitaliinstrumente, et aidata kaasa teadusmahukate ja rohepööret toetavate ettevõtete arengule Eestis. Investeeringud uudsetesse tehnoloogiatesse sisaldavad riske, ent õnnestumine kasvatab meie tarka eksporti ja aitab täita kliimaeesmärke. Ka õiglase ülemineku fondi ja taasterahastu meetmetest on suur osa suunatud innovatsiooni toetamisele ja targa majanduse kasvule. Ees seisab aga suur töö, et nende mõju Eesti majandusele ja regionaalsele arengule pääseks valla.

Teadus on vaba ja me oleme Eestis oma teadusasutuste autonoomia üle põhjusega uhked. Riigi arenguvajaduste lahendamisel vajame aga ka alusteaduste panust. Pikas perspektiivis sünnib kõige rohkem innovatsiooni ju siiski alusteadustest, kuigi sealsete tulemuste väärtustamine võib vahel aega võtta. Erinevalt rakendusuuringutest ja arendustoetustest ei hakka me alusuuringute toetamisel ka tulevikus uurimisteemasid ette kirjutama. Oma valikutega on aga kõigil teadlastel võimalik nendesse muutustesse oluline panus anda.

Seatud sihtideni jõudmiseks vajame senisest rohkem teaduskogemusega töötajaid. Teadlaste arvu poolest 1000 töötaja kohta jääme paljudele OECD riikidele alla. Doktorikraade kaitstakse meil suhtarvuna vaid 87% Euroopa Liidu keskmisest. Me ei taha ennast ju siin võrrelda Lätiga, kus see on vaid 22%, või Leeduga, kus see on 48%, sest meie eeskujuks on Soome ja Rootsi, kus mõlemas kaitstakse doktorikraade Euroopa keskmisega võrreldes 139%. Doktorikraadi kaitsmiste arv meie ülikoolides tuleb pöörata tõusutrendi.

Olen nõus president Alar Karisega selles, et tarkuse ja harituse mõõdupuu ei ole diplomite või kraadide arv, vaid oskus oma teadmisi kasutada. Ent teadlaseks kasvatakse doktoriõppes. Peame oluliselt suurendama noorte huvi doktoriõpingute ja teadlasekarjääri vastu, et tagada eestikeelse kõrghariduse ja teaduse kestlikkus. Meil ei ole liiga palju välisdoktorante, vaid meil on liiga vähe Eesti doktorante. Ülikool saab õppejõude palgata ainult doktorikraadiga inimeste hulgast. Eestikeelset kõrgharidust saavad pakkuda vaid doktorikraadiga eesti keelt oskavad inimesed. Nende abi vajavad üha rohkem ka ettevõtted ja riigiasutused.

Lahendusena on valitsus saatnud Riigikogule arutamiseks doktoriõppe reformi paketi. Selle eesmärgiks on muuta doktoriõpe karjäärivalikuna atraktiivsemaks, paremini tasustatuks ja luua eri teekondi selle läbimiseks. Reformi elluviimiseks on 2022. aasta riigieelarves eraldatud 6 miljonit eurot. Nüüd tuleb see ülikoolidel koos partneritega ka sisuga täita. Kavas on muuta doktorantide ettevalmistust selliselt, et üha kasvav osa neist asub tööle ja viib Eesti elu edasi väljaspool ülikoole. Nii jõuamegi lähemale teadmusmahuka riigi ja ühiskonna eesmärgile.

Lõppenud aastal sai valmis Eesti teadus‑ ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2035. aastani ehk lühidalt TAIE. Ootus uuele strateegiale on, et see suurendab senisest veelgi enam teaduskogukonna ja ettevõtjate ühist panust ühiskonna ja majanduse arendamisel. Oleme selleks tugevdanud ka Teadus‑ ja Arendusnõukogu ehk TAN-i rolli teadus‑ ja arendustegevuse ja innovatsiooni strateegiliste otsuste tegemisel. TAN-is on uues koosseisus innovatsiooni ja teadmussiirde kompetents kõigi aegade tugevaim. Tööd on alustamas EAS-i ja KredExi baasil loodud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Riigikogu sisukaid arutelusid ootab peatselt uus teadus‑ ja arendustegevuse ning innovatsiooni korraldamise seadus. TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks peame üle vaatama ka valdkonna juhtimise ja korralduse, rahastamise ja erinevate osapoolte rollid. Sammuna terviklikuma poliitikaloome poole reguleerime sama seaduse raames esmakordselt nii teadus‑ ja arendustegevuse kui ka innovatsiooni riiklikku korraldust.

Uut seadust ette valmistades ei ole me unustanud oma väärtusi, juuri ja keelt. Meie rahvusteadustega ei tegele mitte keegi, kui me ise seda ei tee. Seetõttu pakume uues seaduses välja, et teaduse tulemusrahastuse mudelis oleks kõrvuti üldiste kvaliteedi‑ ja tulemusnäitajatega, ettevõtluskoostöö ja ühiskonna arengusse panustamise näitajatega kriteeriumina ka rahvusteaduste arendamisega seotud näitajad. See on meile oluline, sest rahvusteaduste edendamine on Eesti kultuuri ja riigi püsimajäämise eelduseks.

Eesti on väike riik, mis on mõnes mõttes hea. Meil on samas paratamatult suurtest vähem inimesi, vahendeid, et tegeleda ühtviisi hästi ja süvitsi kõigega. Me peame tegema valikuid. Aasta lõpus lükkasime käima arengukavas valitud viie teadus‑ ja arendustegevuse fookusvaldkonna sisustamise töö. Need viis valdkonda on digilahendused, tervisetehnoloogiad, ressursside väärindamine, kestlikud energialahendused ja elujõuline Eesti, mis keskendub Eesti ühiskonna, rahvuse ja kultuuriruumi arenguga seotud valdkondadele. Jätkame läbirääkimisi teadusasutuste ja ettevõtjate, erialaliitude ja ministeeriumidega, et täpsustada valitud valdkondade arenguks vajalikke tegevusi ja rahastamisvõimalusi. Need valdkonnad on väga eripalgelised, seetõttu on väga eripalgelised ka nende vajadused. Tahame kõigi fookusvaldkondade arengu teekaartideni jõuda selle kevade jooksul, et käivitada need vajalikud meetmed juba sügisel.

Head kuulajad! Eesti teadlased ja teadusjuhid on aastaid teinud suurepärast tööd, on olnud mitmes vallas maailma tugevaimate hulgas ja suutnud oma taset ka väiksema rahastuse aegadel kasvatada. Aitäh teile selle eest! Oleme teiega koos kogemas seda hetke, kui Eesti tugev teadus hakkab tasahilju muutuma Eesti ühiskonna ja majanduse tugevuseks. Selle nimel on tehtud palju tööd, kogetud pettumusi, tagasilööke ja saadud ka edasiviivaid õppetunde. Peame selle laineharjal edasi liikuma, et saadud hoogu hoida ja kasvatada.

Teadus‑ ja arendustegevuse riigieelarveline rahastamine kasvab 2022. aastal 40 miljoni euro võrra, tõustes sellega 323,7 miljoni euroni. Nii suur ei ole avaliku sektori panus teadus‑ ja arendustegevusse mitte kunagi varem olnud. See on hoog, mida meie teadlased ja ettevõtted edasiminekuks väga vajavad. Majanduse struktuuri ja inimeste harjumuste muutmine ei ole kerge, aga meil ei ole valikut. Kui me seda ei tee, peatub varem või hiljem nii Eesti ühiskonna heaolu kui inimeste palgakasv ning Eesti riigi ees seisvad arenguvajadused jäävadki lahendamata. Eelmiste aastate arengud annavad alust uskuda, et nii ei lähe. Eestis tehtav tippteadus panustab ühiskonna ja majanduse arengusse üha nähtavamalt. Üha rohkem ettevõtjaid on teinud valiku teaduspõhise ja tehnoloogiamahuka arengu kasuks. Riik on muutusi soodustava keskkonna loomisega lõpusirgel. Sihid on kokku lepitud, jätkugu meil vaid tarkust ja püsivust nende poole liikumisel. Aitäh!

21:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud peaminister, Riigikogu liikmed soovivad ka küsida. Alustab Valdo Randpere. Palun!

21:11 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud peaminister! Ma olen terve päeva oodanud, et keegi ütleks, et Vabariigi Valitsusel täitub täna esimene ametisoleku aasta, et keegi õnnitleks teid selle puhul, aga seda ei ole tehtud. Mina teen seda, täidan selle lünga. Minu meelest selle viimase aasta jooksul on olnud Eesti palju sõbralikum, palju kergem on hingata olnud – võib-olla siin saalis pole see sõbralikkus alati välja paistnud –, aga ka teadmistepõhisem ja teadmistejanusem.

Aga minu küsimus on tegelikult väga konkreetne, just teaduse valdkonnast. Kas valitsuses või haridusministeeriumis on arutatud seda, kas Eesti peaks kunagi mõtlema kõrghariduses Bologna süsteemi muutmisele? Sellest on palju räägitud. Ma tean, et president Alar Karis on öelnud, et kui tema oli ülikooli rektor, siis ta isegi keeldus minemast (Juhataja helistab kella.) esimese astme [aktustele] ...

21:12 Valdo Randpere

Et neid mitte tähtsustada. Küsimus on: kas on mõeldud selle peale, et muuta see 3 + 2 viieks, näiteks õigusteaduskonnas?

21:12 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Selliseid ametlikke arutelusid ei ole olnud. Mina, kui ma olen kohtunud rektoritega, olen seda küsinud ja kuulnud tõepoolest arvamusi, et selles süsteemis on palju puudusi, aga samas kõrghariduses ei peaks pidevalt reforme tegema. Kuna see süsteem on mõnes mõttes sisse elanud, siis ta peaks niimoodi jätkuma. Keegi ei ole teinud ettepanekut seda süsteemi tagasi muuta.

21:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

21:13 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Erinevalt Valdo Randpere lipitsevast kõnest ei hakka ma tema eksnaist või valitsust õnnitlema aastal, mil jõustruktuurid muutsid olusid. Aga minu küsimus on selline. Meil on 100‑miljoniline võlg ülikoolide ees. Alles oli siin meeleavaldus, kuidas ülikoolidele ja teadlastele, eriti nooremale seltskonnale, almust saada. Ja nüüd ma kuulen, et oleme lõpusirgel. Aga minu küsimus on selles, et rohepööre tuleb ja te olete selle väga innukas vedaja. Kunagi,  mõni aasta tagasi Stockholmi instituut ütles, et see läheb maksma kusagil 17 miljardit. Praegu on ettevõtjad arvanud, et see summa tuleb kahe või kolmega korrutada. Kas selliseid rahasid on eraldatud? Kas on tehtud uuringuid, mida see Eesti erinevatele valdkondadele tegelikult maksma läheb? 

21:14 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Teie küsimus tuletas mulle meelde, et ma ei tänanud õnnitluste eest. Aitäh õnnitluste eest! Tõesti on aasta valitsuses oldud. 

Nüüd teie küsimusest, seal oli nii palju erinevaid komponente. Kõigepealt, mis puudutab kõrgharidust, siis hetkel me räägime kogu teadus- ja arendustegevusest ja loomulikult kõrgharidus on osake sellest. Ka seda me teame, et kõrghariduse rahastamisega on probleemid ja seda me arutame neljapäeval valitsuses. Haridusminister tuleb ka oma ettepanekutega välja.

Rohepöörde hinnasilti, ma arvan, ei oska keegi konkreetselt öelda. Nagu ei oska keegi ka konkreetselt öelda, mis on selle hinnasilt, kui me kõiki neid samme ei tee, arvestades seda, et elukeskkond muutub elamiskõlbmatuks. Nii et kui ma neid kahte asja kõrvutan, siis ma arvan, et nende sammude mittetegemine tuleb kallim kui see, kui me need sammud teeme. Hea näide on praegune energiakriis. Kui meil oleks tehtud sammud selleks, et meil oleks rohkem taastuvenergiat, oleks rohkem erinevatele energiaallikatele tuginevaid tootmisvõimsusi, siis ei vaevleks me praegu selle käes, et elektrihinnad on nii kõrged. 

21:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun! 

21:16 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetav peaminister! Te tõite palju häid näiteid Eestis tehtud edukatest ja innovaatilistest arendustest. Samuti on mul hea meel, et te mainisite rahvusteadusi, kuna rahvusteadused on need asjad, mida saab uurida ainult Eestis, mitte kusagil mujal maailmas. Kui me otsime seda, millega Eesti saab maailmasse panustada, mis on need unikaalsed asjad, siis just rahvusteadused annavad meile need vastused, sellepärast et 21. sajandi kõige suurem väljakutse ongi see, kuidas ühendada esivanemate tarkus nende fundamentaalsete tehnoloogiliste muutustega, millega me silmitsi seisame. Aga olukorras, kus ülikoolid näiteks eelmisel nädalal taas kord teatasid, et kui nad ei saa vahendeid juurde, peavad nad [erialasid] kinni panema, kannatavad kõige rohkem rahvusteadused. (Juhataja helistab kella.) Teine näide on Eesti Kirjandusmuuseum, rahvaluulearhiiv, kes samuti ei suuda oma ...

21:17 Ruuben Kaalep

... funktsioone täita. Mis on need konkreetsed sammud, mida te astute, et rahvusteadusi paremini rahastada?

21:17 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõik, mis te räägite, on väga õige. Täpselt, rahvusteadused on need, mida ainult Eesti saab arendada, keegi teine seda meie eest ei tee ja seetõttu needsamad Eesti rahvusteadused üks fookusvaldkond ka on.

Nüüd, mis puudutab kõrghariduse rahastamist, siis tõesti, need probleemid on süvenenud. Meil on koalitsioonileppes kokkulepe, et otsime võimalusi kõrgharidusse eraraha kaasamiseks. Haridusminister tuleb neljapäeval mitmete ettepanekutega [valitsus]kabinetti, et [tuua välja], millised on need väikesed sammud, mida saaks teha, et seda probleemi lahendada. Kui ma olen rääkinud ülikoolide rektoritega, siis minule ei jäänud küll sellist muljet, et nad esimese asjana läheksid just rahvusteaduste kallale, sest ka nende arusaam on, et see on see, mida mitte keegi teine ei tee. Aga loomulikult otsime lisaraha, et seda auku, mis on süvenenud, katta.

Me saame teha erinevaid väikeseid samme. Näiteks, kas kõrgharidus peaks tasuta olema? Sa saad üks kord õppida ülikoolis täisajaga ja see on tasuta, aga kui sa lähed teist kraadi tegema, siis võib-olla see ei peaks olema tasuta. Mikrokraadide võimalusi ülikoolid juba kasutavad. Inimesed tahavad elukestvas õppes lihtsalt rohkem õppida, aga ei pruugita tahta tervet kursust läbi teha. Selliseid võimalusi peab olema, seadus peab seda ka võimaldama.

21:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Valdo Randperel on tekkinud protseduuriline mure. Mis vaevab teie südant?

21:19 Valdo Randpere

Mul on protseduuriline küsimus. Ma tegelikult tahaksin rääkida natukene võrdsest kohtlemisest küsimuste esitamisel. Kui mina esitasin oma küsimuse, siis ühe minuti pealt hakkas koosoleku juhataja kella helistama ja põhimõtteliselt katkestas mind. Ma ei saanud isegi tuua oma näidet sellest, kuidas president Alar Karis rektorina keeldus osalemast bakalaureusetaseme aktustel Tartu Ülikoolis, sest ta leidis, et ainult magistrikraadi omandanud inimesed on omandanud kõrghariduse, ja ta ei läinud bakalaureusetaseme aktustele. Ma ei saanud seda näidet tuua. Aga Ruuben Kaalep esitas küsimuse, mis oli minu meelest väga sisukas, ja väga mõistlik, et sa lasid tal pikemalt rääkida. Tema küsimus kestis minut ja 20 sekundit. Ja vot, peaminister vastas pikalt ja põhjalikult, järelikult oli hea küsimus. Nii et ära ole selline vahetegija, et võid siin omasid peksta ja võõraid hoiad. Ole kõigi suhtes õiglane – kas annad kõigile minuti ja 20 sekundit, [kuigi on] hiline õhtutund, või siis kellelegi ei anna.

21:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea Valdo! Ma arvan, et kui me võtame selle protokolli ette, siis ma julgen kahtlustada, et sa leiad sealt umbes sellise mustri, et minuti ja ühe või kahe sekundi pealt kõlas kell, umbes minuti ja kümne sekundi pealt tuli: "Palun küsimus!" Härra Kaalepi [küsimuse pikkus] oli minut ja 17 sekundit, sinul oli umbes minut ja 16 sekundit. Nii et ma usun, et te leiate täpselt samasugused sekundid sealt. Ja ma hoian sedasama joont: kui minut saab täis, siis ma annan kellaga märku, kui kella peale ei reageerita, siis ma annan märku ka suuliselt: "Palun küsimus!" Teistmoodi ma ei saagi siin käituda. Ikka kohtlen kõiki võrdselt. Aga kui on tõesti hoog sees, siis tahes-tahtmata tahaks kohe anda pikemalt aega, aga ei saa, reeglid ei luba. Ühesõnaga, proovime ikka küsimuse mahutada ühe minuti sisse, siis ei pea kella laskma.

Priit Sibul.

21:21 Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea peaminister! Ma loodan, et ma tohin esitada ühes küsimuses kaks küsimust, kuivõrd meil on ainult üks küsimus. Mul on küsimus selle kohta, et me oleme väike ja vaene rahvas ja valdkondi, mida tahaks arendada, on õige palju. Kas need prioriteedid, mis meil on ja mis teie kõnest ka läbi käisid, on teie meelest õiged või peaks seda fookust veel kitsamaks või laiemaks tõmbama? Ja nii palju, kui see on teie teha, siis kuhu seda tõmmata? See on üks osa [küsimusest].

Teine asi on see, et kui avaliku rahastuse debati arutelu oli, et teadusarendusele läheb 1% SKT-st, siis oli juttu ka sellest, et loodetavasti tuleb ettevõtlussektor avalikule sektorile järele. Mis seis selle aastaga [kujunenud] on?

21:22 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Väga head küsimused on mõlemad. Jah, need fookusvaldkonnad. Ühelt poolt kõik, kes sinna alla justkui ei kuulu, ütlevad, et aga see valdkond peaks veel seal olema ja teine peaks veel olema. Seda on arutanud erinevad eksperdid ja need fookusvaldkonnad on välja valitud. Digilahendused on lihtsalt meie tugevus maailmas, meid teatakse selle järgi. See on üsna loogiline, et selle järgi on ka siis vajadus. Tervisetehnoloogiad on samuti asi, mis vananevas ühiskonnas järjest suuremat kõlapinda [leiab] ja mille järgi vajadus on. Jällegi, olles väike riik, ei saa me pakkuda teenuseid või tooteid laiadele massidele, vaid pigem pakume selliseid [teenuseid või tooteid], mis aitavad lahendada teatud nišiprobleeme.

Kestlikud energialahendused. Sellega vaevleb kogu maailm. Kuivõrd tõesti meil on ka ettevõtted, kes näiteks vesiniku- ja salvestustehnoloogiate asja ajavad, siis see on jälle üks konkreetne nišš. Ja viimane, elujõuline Eesti. Vastan täpselt nii, nagu ma vastasin ka Ruuben Kaalepile, et keegi ei aja Eesti ühiskonna, rahvuse ja kultuuriruumi asja, kui me seda ise ei aja. Nii et need tunduvad mulle väga mõistlikud [fookusvaldkonnad].

Nüüd, teine küsimus, mis puudutab ettevõtlussektori järeletulemist, siis siin on küll häid uudiseid. Pikalt on olnud see probleem, et erasektor justkui ei investeeri nii palju. Aga eelmisel aastal ületasid esimest korda erasektori investeeringud avaliku sektori investeeringuid teadus- ja arendustegevusse. Kuna nad on teinud ka kahe protsendi klubi, mis liidab neid ettevõtteid, kes investeerivad vähemalt 2% või üle 10 miljoni euro teadus- ja arendustegevusse, siis see on ka selline uhkuseasi.

See on debateeritav, aga kui sa ettevõtjatega räägid, siis varasemalt võib-olla ei peetud ka seda arvestust nii, aga see ei tähenda, et ettevõtted ei teinud piisavalt pingutusi. Aga mul on hea meel, et [nende panus] on tõusuteel, see toob kindlasti positiivse efekti.

21:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

21:24 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Ma ei leidnud siit meile jagatud lühikesest kokkuvõttest seda numbrit. Te lugesite, kuidas need rahastused jagunesid. Aga ma küsingi pigem, et ma sain aru, et te väga selgelt ütlesite, et kõik need [valdkonnad], mis te ette lugesite, on prioriteetsed. Kas siis meie rahvusteadused või elujõuline Eesti saab teie meelest piisavalt raha? Kas need on piisavalt rahastatud või peaks rahastust suurendama? Ja mis see summa siis lõpuks ikkagi on, mis nad saavad?

21:25 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, aitäh! No eks te teate ise siin Riigikogu saalis olles, et tegelikult kõik valdkonnad võiksid alati saada rohkem raha. Ma arvan, et keegi ei ütle, et meil on liiga [palju] raha, me saame hakkama, võtke meilt ära, anname kellelegi teisele. Seda kindlasti ei ole. Alati võiks olla rohkem. Aga nüüd, kui tulla konkreetsete numbrite juurde, siis põhimõtteliselt on baasrahastus ja siis on konkurentsipõhine osa. Kui rääkida puhtalt rahvusteadustest, siis sellest baasfinantseerimise kogusummast 5% ehk 2022. aastal 2,6 miljonit eurot läheb täiendavalt asutustele, kus arendatakse just rahvusteadusi. Hetkel jaguneb see summa seitsme asutuse vahel: Eesti Keele Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool ja ETA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. Igal aastal, kui tõuseb baasfinantseerimine, tõuseb ka rahvusteaduste osa selles. Tänavu oli see poole miljoni võrra suurem kui kaks aastat tagasi. Tartu Ülikoolile suunatud kõrghariduse tegevustoetuse kaudu toetatakse rahvusprofessuure, kokku 11 professuuri, nii õppe- kui ka teadustööd, ja selle suurus on 1,2 miljonit eurot. Kas ma ütlesin "krooni" vahepeal? Mul endal kõlas, et ma ütlesin "kroon". Vabandust!

21:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

21:27 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Austatud peaminister! Minu küsimus tuleb valdkonnast, mis puudutab tuumaenergiat. Sellest me räägime üha sagedamini nii keskkonnakomisjonis kui siin suures saalis. Eelmisel aastal 8. aprillil moodustati vastav töörühm ja tegelikult te toote arenguvaldkondades välja ka kestlikud energialahendused. Tuumaenergia töörühm peaks jõudma mingi teekaardini. Samas me teame, et see algatus, kui seda teed üldse minna, maksab väga palju just teadussektori arenguid silmas pidades. Kas nüüd on selleks ka mingisugused vahendid ette nähtud? Kas meil tekib mingil hetkel arusaam, mis see meie teadus- ja arendustegevusele maksma läheb ja kas sellel on strateegilises plaanis mingi seemneraha tekkimas?

21:28 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Väga hea küsimus! Me arutasime seda seoses kogu selle energiakriisiga ja tõesti, tuumaenergia kasutuselevõtu analüüs peaks valmima 2024. Aga see tundub liiga kaugel ja valitsuskabinetis oli ühtne arusaam, et see tuleb tuua varasemaks. Mida ütleb keskkonnaminister või Keskkonnaministeerium selle peale? See tähendab seda, et meil on vaja sinna suunata rohkem raha, sest praegu on seal üks inimene, kes seda analüüsi teeb. Seal ei ole lihtsalt seda võimekust, sellepärast et meil puudub alusteadus ja seda tuleb õppida mujal ja neid teadmisi koguda mujal. Nii et jäi selline kokkulepe, et keskkonnaminister tuleb konkreetsete ettepanekutega, kuidas selle protsessiga edasi minna ja me püüame seda protsessi kiirendada. Selle [analüüsi] eesmärk on saada vastused küsimustele, kas üldse on mõistlik [tuumaenergia kasutusele võtta], ja kui on mõistlik, siis millises koguses mõistlik ja millises ajakavas see kõik oleks mõistlik. Nii et eesmärk on tuua [selle analüüsi valmimine] varasemaks kui 2024. 

21:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun!

21:29 Anti Poolamets

Austatud peaminister! Ikka on hea meel, kui rahvusteaduste [rahastus]numbrid lähevad üles. Ometi on neid rahasid ju ennegi makstud. Aga ometi kostub siit ja sealt signaale, et raha ei ole jõudnud õigesse kohta. Kirjandusmuuseum kiratseb. Ma toon näite ajalooteadusest: kümme aastat tagasi avastati Salme viikingilaev, kõik teised uurivad, aga meie omadel ei ole raha. Taanlased uurivad seda, rootslased uurivad, kõik teavad, et see on erakordselt suur teema ajalooteaduses, aga [meie omad] virelevad kümme aastat juba. Kuskil on mingid tõrked, kas siis raha eraldamises või mujal. Mul on palve, et te ütleksite selle haridusministrile edasi. Ja küsimuse laadis võin seda ka küsida. Kas haridusminister ei peaks selliste tõkete kõrvaldamisega tegelema, kui kuskil raha eraldatakse, aga see ei jõua sinna, kuhu peaks jõudma?

21:30 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Nagu ma ütlesin ka kõnes, meie teadusasutused ja ülikoolid on autonoomsed ja me oleme uhked selle üle, et nad on nii autonoomsed. Kui nüüd tahta ette kirjutada, mida täpselt uurima peab, siis sellest tekib ainult tõrge. Üldiselt ülikoolid ei taha lasta seda autonoomiat rikkuda. Baasrahastuse osakaalu on suurendatud ja seda, mida ülikoolid oma autonoomia raames uurivad või ei uuri, me konkreetselt ei suuna. Küll aga on meil ka konkurentsipõhine rahastus, millega erinevad ministeeriumid tulevad Teadus- ja Arendusnõukogu ette, kes hindab neid projekte. Seal on juba konkreetselt võimalik näiteks Kultuuriministeeriumil tulla väga sihitud ettepanekuga, mis puudutab just neid probleeme, mida teie välja tõite.

21:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Margit Sutrop, palun!

21:32 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Minu küsimus puudutab seda väga rõõmustavat uudist, et erasektori investeeringud on nii hästi toiminud. Ma küsin, kas teil on andmeid selle kohta, millises valdkonnas on neid erasektori investeeringuid teadus- ja arendustegevusse tehtud. Eelmisel aastal oli üks nendest info- ja sidesektor. Kas see on ka praegu niimoodi?

Ja sellega seotult on küsimus arvutiteaduste instituudi mure kohta. Toon siia kõrvale näite, et tegevustoetuse raha jagub õppejõudude palkadeks [nii vähe], et keskmine palk on 1200 eurot, aga samas sektoris on palgad kolm kuni neli korda kõrgemad. Õppejõudude konkursi kohta kirjutab instituudi juhataja Jaak Vilo, et 43 konkurssi viidi läbi, aga ainult kuus Eesti kodanikku kvalifitseerus. Järelkasv on väga suur probleem. Kuidas me saaksime erasektori investeeringuid kasvatada, kui samal ajal inimeste õpetamise võimekus on nii madal? 

21:33 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tõepoolest, IT-sektori investeeringud on 50% nendest teadus- ja arendustegevuse investeeringutest. See on endiselt nii. Me loodame loomulikult, et tööstussektor tuleb järgi. Kui me vaatasime näiteks majandusprognoose ja majandushinnanguid, siis oli huvitav see, et tegelikult IT-sektori osakaal kogu majanduses on päris palju kasvanud, mis on positiivne, sest seal on kõrgema palgaga töökohad.

Aga tõepoolest see probleem, millele te osutate, et õppejõudude palgad jäävad tegelikult selles valdkonnas töötajate palkadele kõvasti alla, on tõesti nii. Ja sellepärast on meil ette nähtud ka doktoriõppereform, et suunata rohkem raha ka doktoriõppesse, [et doktorandid] tegelikult saaks oma karjääri niimoodi valida, et nad saaks ka õppejõutööd teha ja jätkaksid teadusesse panustamist. See doktoriõppereform on ka Riigikogu arutada ja kõik head mõtted, mis aitavad seda probleemi lahendada, on loomulikult teretulnud.

21:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun!

21:34 Merry Aart

Aitäh! Ma ei saa jätta küsimata põllumajandusteaduse kohta. Milline on meil seis põllumajandusteaduse valdkonnas – tõuaretus, sordiaretus, taimetervis – kliimamuutustega seoses? Ma tean, et Soome uurib toidutootmise võimalusi kliima soojenemise [tingimustes] aastal 2030 näiteks. Ma tean ka Maaeluministeeriumi rahalisi seise. Ma ei ole kunagi aru saanud, miks Maaeluministeerium on selline põlatud ministeerium, kellel on raha ikka suhteliselt vähem kui teistel ministeeriumidel, olgu siis palkadeks või uuringuteks. Aga ma küsin, kas meie valitsus on näidanud tahet sellisteks uuringuteks, näiteks just seoses kliimamuutustega. Mida oleks vaja näiteks toidutootmisel teha, et aastal 2030 või 2040 oleks meil toidutootmine ikkagi tagatud ja me saaksime hakkama?

21:35 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Teie olete selles valdkonnas muidugi suurem ekspert kui mina. Ma oskan ainult rääkida numbrite keeles sellest, [kui palju sinna] läheb, kui me räägime põllumajandusest ja veterinaariast. Teadusagentuuri uurimistoetuste konkursil on 12% saanud põllumajandus ja veterinaaria. Ma ei tea, mis seal konkreetselt on, selles suhtes ma jään teile vastuse võlgu. Bio- ja keskkonnateadused on grantidest 23%, ilmselt see ka haakub sellega. Nii et ka toiduohutuse ... Vabandust! (Köhib.) Mul ei ole küll seda paha haigust, aga köha on.

21:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas vesi on olemas? Vett on piisavalt?

21:36 Peaminister Kaja Kallas

Ma joon ka seda vett, aga ...

21:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma küsin, kas on piisavalt.

21:36 Peaminister Kaja Kallas

On-on. Kui meil oli nüüd see konkurentsipõhine raha jagamine, kus ministeeriumid [neid toetusi] taotlesid, siis ka Maaeluministeerium sai just toiduohutuse alaseks ja põllumajanduse kestlikkust ja toidusektori konkurentsivõimet toetavaks teadus- ja arendustegevuseks 4 miljonit. Ma eeldan, et see võiks sinna alla minna, et nad sellega konkreetselt tegelevad, aga nii sisusse ma ei oska võib-olla nii hästi minna. Väga spetsiifiline küsimus, mida võiks ka maaeluministri käest küsida.

21:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

21:36 Henn Põlluaas

Aitäh, hea eesistuja! Hea peaminister! Mina näen ühte üsnagi suurt probleemi selles, et teaduse projektipõhise rahastamise osakaal on liialt suur. Tõsine teadustegevus vajab stabiilsust ja stabiilset rahastamist ja aega. Aga meil on see proportsioonist väljas. Näiteks Eesti Teadusagentuurilt taotles rühmagranti 233 teadusgruppi, aga grandi sai vaid 43. Kõik nad pidid ju tegema nädalaid tööd, selleks et see taotlus sisse anda. Pahatihti kipub see olema selline lotovõit. Aga minu silmis püsiv, stabiilne, süvenenud teadustegevus kannatab selle projektipõhisuse pärast. Kas teie näete siin probleemi?

21:38 Peaminister Kaja Kallas

See on tõesti kaua nii olnud, aga enam see nii ei ole, sest viimastel aastatel on riik suunanud rohkem vahendeid just teaduse baasrahastusse. Näiteks viimase kuue aastaga on baasfinantseerimine tõusnud 13,88 miljonilt 52,3 miljonini. Kui vaadata eelmist aastat, aga ka seda aastat, siis riigipoolne teaduse baas‑ ja konkurentsipõhine rahastamine on olnud tasakaalus ehk sellest 1% lisarahadest on mõlemale läinud 6 miljonit, et seda tasakaalu hoida. Kuidas seda baasrahastust ülikooli sees jaotatakse, see on jällegi ülikoolide autonoomia küsimus, millesse riik otseselt ei sekku, aga jah, et tegelikult see on läinud viimase kuue aastaga palju paremaks.

21:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Urve Tiidus, palun!

21:38 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud [istungi] juhataja! Lugupeetud peaminister! Mul on selline küsimus, et õige pea lõpetab üks aastakäik gümnaasiumi ja valitakse karjääriteed. Kui teie peaksite pidama nendele lühikese motivatsioonikõne, et tärkaks huvi teadus- ja arendustegevuse vastu, siis kas te ütleksite nendele midagi, mis meelitaks neid teaduse ligi?

21:39 Peaminister Kaja Kallas

Jah, see on hea küsimus. Ma kindlasti räägiks sellest, et igasugune õppimine ja uudishimu on tegelikult edasiviiv jõud. Teadus tegelikult, baasteadus, ju väga paljus põhinebki uudishimul ja selle uudishimuga sa leiad võib-olla lahendusi probleemidele, mis maailmas eksisteerivad ja millele just sina võid leida lahenduse. Kui vaadata seda, kuhu maailm liigub, siis me elame järjest globaalsemas maailmas ja tänu sellele on meie lastel, õpilastel ja tudengitel järjest rohkem võimalusi. Teadus annab hea baasi leiutada midagi uut, otsida midagi uut, pakkuda midagi uut välja ja lahendada ühiskonna ees seisvaid probleeme.

Mida ma tahan öelda – ma kohtun hästi palju noortega, just keskkoolinoortega, ja minu jaoks on see hästi inspireeriv, sest noored teevad ja mõtlevad asju ja lahendusi, mis eelkõige aitavad just keskkonda paremaks muuta. Väga tihti teevad nad juba praegu koostööd ülikoolidega, materjaliteaduses näiteks. Uudishimu viib neid sinna ja see on väga positiivne. Mulle tundub, et noored näevad ja soovivad, et rohepööre toimuks, et keskkond oleks puhtam, ja soovivad, et majandusmudel [oleks selline], et nemad saaksid samasugust heaolu nautida, nagu meie oleme nautinud, aga sellega ei tehtaks loodusele haiget. Nad otsivad lahendusi, kuidas seda teha. Teadus on just see koht, kus neid lahendusi leitakse.

21:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud peaminister, Riigikogu liikmetel on küsimused otsa saanud. Tänan teid väga ja loomulikult soovime valitsusele edu ka järgmisteks aastateks. Nüüd on aeg fraktsioonide läbirääkimisteks ja kõigepealt keskfraktsiooni nimel Aadu Must. Palun!

21:41 Aadu Must

Igaks juhuks palun kolm minutit juurde. 

21:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, kaheksa minutit, palun.

21:42 Aadu Must

Lugupeetud proua peaminister! Hea juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt ma tahan tänada proua peaministrit selle ülevaate eest, milles oli mitmeid hästi sümpaatseid aspekte. Kindlasti olen ka mina seda meelt koos fraktsiooni ja kultuurikomisjoniga, et üldiselt on Eesti teadlased, teaduse korraldajad ja ka ametnikud hästi töötanud selles raamis, mis neile on antud. Kui suur või väike on see raam, on muidugi eraldi küsimus. Ah soo, ja siiski ütlen niimoodi, et loomulikult on kultuurikomisjonis samu teemasid hästi palju arutatud. Meil on 24 teemat, mida tahaks lahata, teen neist siin mõne noppe.

Hästi huvitav oli kuulata diskussiooni, mitte ainult kõnet, vaid ka diskussiooni, ja need küsimused, millest siin juttu oli, on kõik asjakohased. Kui küsiti näiteks seda, kas Bologna ülikooli süsteem tuleks kaotada, siis minul on olnud au rääkida Bologna rektoriga, kes ütles, et nemad seda küll ei kasuta, see on nende ülikoolide jaoks, mida meil nimetati varem tehnikumideks. Täpselt samuti olen rääkinud sellest, et kõik me oleme kunagi kirunud näiteks Oki raportit. Ma olen rääkinud sellest ka härra Oki endaga ja tema ka kirus seda raportit. Ja nii edasi.

Aga ma tahaksin siiski teha hüppe natukene kõrvale, poliitika poole. Kõigepealt formaadist. Aastaid tagasi leiti, et igal aastal tuleb arutada teadus‑ ja arendustegevust. See on niivõrd tähtis, et sellest peab rääkima peaminister. Ja kindlasti see otsus oli omas ajas väga õige. Juba mõni aasta tagasi jõudsime küll selleni, et avastasime, et me räägime taburetist või õigemini tabureti kahest jalast ja räägime, kui hästi ta püsib, aga ülejäänud kahest jalast ei räägi. Kindlasti on vaja arglikult tehtud vigade parandus lõpule viia ja rääkida teadus‑ ja arendustegevusest koos kõrgharidusega. Kui Eestis on kõrghariduse või ülikoolide keskne teadussüsteem, siis ei saa nii, et me ühest poolest räägime, aga teist nagu häbeneme. Veel mõni aasta tagasi räägiti, et me räägime teadus‑ ja arendustegevust, aga humanitaarteadustest ei tule rääkida, sest need ei ole arendustegevus, sotsiaalteadustest ei räägi, need ei ole arendustegevus. Euroopas räägiti ka nii ja siis kui tuli Brexit, siis öeldi, oi, aga miks ei ole räägitud sotsiaalteadustest ja nii edasi. Miks on jäetud see osa teadmistest üldse kõrvale, uurimata ja tähelepanuta?

Nimetan siiski ka teiste riikide kogemust. Meil on teleka ja internetiühenduse ajastul olnud palju võimalusi vestelda, konsulteerida oma partneritega teistes riikides Balti Assamblee kaudu, eelkõige Beneluxi ja Põhjamaade riikidega. Nemad ütlesid ühe sellise tarkuse, mida me ka natukene teame, aga natuke ei tea. Kriisi ajal, näiteks koroonakriisi ajal on parlamendi tähtsaim töö tegeleda sellega, et riik oleks tugev pärast kriisi. Mõned põevad veel aastaid, on raskusi käpuli[asendist] püstisaamisega, mõned lähevad jõuliselt edasi ja võidavad konkurentsis. Just seda räägivad mitme arenenud riigi kolleegid.

Seetõttu tahan ka mina öelda seda, et me [peame arutama], kuidas edasi minna. Lugesin Rahandusministeeriumi asekantsleri Sven Kirsipuu materjale. Ta kunagi esitas need tabelid. Ja teate, ma ei saa neid siin demonstreerida, aga kellel vaja, võime koopia saata või saadab Rahandusministeerium, ükskõik kuidas. Aga Sven Kirsipuu tegi toreda tabeli, kus ta näitab, kuidas riikide maksutulud ja teadusesse paigutatud rahad on ülitugevas korrelatsioonis. Muide, üks sümpaatne erinevus on Eestil, kes õhukestest riikidest ainukesena suudab rohkem panustada, kui seda võiks õhukeselt riigilt eeldada. Sellel on kaks poolt. Ühelt poolt muidugi on näha, et järelikult meie edus on päris palju süüdi teadlaste entusiasm, mis elab, ja ma julgeksin veel öelda, et ka Eestis veel mitte väljasurnud hariduse ja teaduse usk, mis on meie rahva siiani toonud.

Aga seal on ka murekohti. Ja murekohad on nimelt selles, et kui me räägime teaduspoliitikast, siis me arutame seda, milline on ikkagi meie otsustusväli üleüldse. Muidugi see ajas muutub, aga üha enam ka mujal maailmas räägitakse, et kõik progressiivsed majandusteooriad on progressiivsed omas ajas. Meil jätkuvalt räägitakse madalatest maksudest, õhukesest riigist, sellest, et riik olevat halb peremees ja odavam on teenuseid sisse osta erasektorist. Ma tahan teile öelda, et õhukese riigi teooria töötabki. Kunagi an-Nāṣir, Egiptuse president – kes ütleb Gamal Abdel Nasser, kes an-Nāṣir –, ütles, et teda õpetas üks eestlane. See oli Eesti Vabariigi silmapaistvaim majandusteadlane Nikolai Köstner, kes ütles juba siis: õhukese riigi teooria on väga hea kolooniatele, kes nagunii ise midagi ei otsusta. Me oleme ka öelnud, vahepeal oli isegi loosung, et riik on valmis, tegeleme peenhäälestusega. No see on üldse üks rumalamaid arusaamasid riigist üldse.

Kuhu me praegu läheme? Kui keegi teist on lugenud – mulle öeldi, et mõned Riigikogu liikmed on lugenud – sellist toredat raamatut nagu Mariana Mazzucato "Missioonimajandus", siis seal räägitakse palju riigi vigadest, juhtimisvigadest. Ja piinlik on. Loed seda ja vahel tuleb tunne, et nad kuradid on Eesti pealt maha kirjutanud, just selle vigade poole.

Ma ei ole nii meeleheitel, nagu võib-olla praegu mulje jääb, aga tulevikku kavandades tuleb [alustada] sellest, et õhuke riik ei saa anda jõuka riigi, suure tulubaasiga riigi lubadusi. Kui ta seda teeb, siis arvatakse, et ta valetab, ja paratamatult valetab, sest tegelikult toimub meil tekirebimine, on läbi aegade toimunud. Sellest on [asjad] õnneks paremaks ka läinud. Kümme aastat tagasi käis siinsamas Riigikogus kõva tekirebimine erinevate erialade vahel. Füüsikud ütlesid, et tuleb õpetada matemaatikat ja füüsikat, humanitaarteadused on peaaegu et kurjast. Sellest oleme üle saanud. Aga praegu käib tekirebimine ikka sellessamas õhukeses riigis erinevate avaliku tegevuse valdkondade vahel. Seda, et meil on krooniline rahapuudus, tuleb vaadata läbi maksupoliitika.

Aga ikkagi, ma tahan öelda seda, et loomulikult tuleb tegelda ka igapäevase tööga. Nagu ütlesin, me oleme suhteliselt hästi sellega tegelenud. Tahan kiita Arenguseire Keskust, kes töötab meil päris hästi ja annab ka valitsusele head nõu.

Üks asi on veel. Meil on teaduste akadeemia ka. Mulle tundub, et kui teadlased vajavad ka natuke entusiasmi toitmist, siis [teadke,] teaduste akadeemia liikmed saavad oma töö eest stippi ja see on natuke väiksem kui Tartus sauna nõukogu liikmel.

21:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud professor ...

21:50 Aadu Must

Teen ettepaneku, et peaminister mõtleks koos haridusministriga ja suurendaks natuke nende stippi ka. Kui 750 on palju, siis 500 ehk poole võrra suurendamine võiks olla Eesti riigile jõukohane. Aitäh!

21:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Mõnikord on krooniline ajapuudus see, mis meid piirab ja siin on meil kaheksa minutit piiriks. Henn Põlluaas Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, palun! Kaheksa minutit.

21:50 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Tegelikult pidi selle kõne pidama Jaak Valge, aga ta kahjuks haigestus ootamatult, õnneks vist mitte koroonasse. Aga seetõttu on mul au lugeda tema ettekanne ette.

Mul ei ole väga palju öelda peaministri ettekande kohta. Tegemist on olulise teemaga, mida peaks hoopis põhjalikumalt käsitlema ning ka need ettekande põhiteesid oleks pidanud jõudma meieni märksa varem. Ma ei teagi, kui palju sellisest niinimetatud arutelust kasu on. Tegemist ei ole ju aruteluga, vaid monoesinemisega.

Varsti on meil parlamenti tulemas teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse eelnõu ning sellega on nagu nende suurte eelnõudega ikka seadusandliku ja täidesaatva võimu suhted pea peale pööratud. See tuleb meile valmis kujul ning meie saame teha üldjuhul kosmeetilisi parandusi. Tegelikult, isegi kui leppida sellega, et eelnõud on tohutud bürokraatlikud lohed, peaks olema ju vastupidi. Meie kui seadusandjad ja rahvaesindajad peaksime pakkuma põhikontseptsiooni või visiooni, mille ametnikud eelnõuks vormivad. See, et eelnõud, mis käsitlevad mõnda detaili, tulevad ametnikelt, on vastuvõetav, aga suure reguleerimisalaga eelnõude puhul nii olla ei tohiks.

Aga Eesti teaduse peaprobleemiks on asjaolu, et Eesti teadus on nõrgalt seotud Eesti ühiskonnaga. Peaministri kõnest võis välja lugeda, et erarahastus moodustab kogu teaduse rahastusest poole ning see oli esitatud saavutusena. Suund on õige, aga tuleb märkida, et see on siiski üliväike muudatus. Kui 2017. aasta arvestusega moodustas avalik rahastamine kogu teadus- ja arendustegevuse rahastamisest Eestis 51%, nüüd aga 50% ning Euroopa Liidus keskmiselt 33%, siis ei ole edusammud märkimisväärsed ja see olukord pole kaugeltki rahuldav. Peapõhjuseks on ilmselt asjaolu, et eraraha [andjad] ei näe teadustegevuses piisavalt neile vajalikke väljundeid.

Teadlaskonna vaates on jätkuvalt suureks mureks liigne projektipõhisus. Loomulikult on konkurents edasiviivaks teguriks, aga uurimine vajab ka stabiilsust. Proportsioon on paigast ära. Liiga suur osa teadlase sissetulekust sõltub sellest, kas ta saab järgmise projekti või mitte. Loomulikult ei ole küsimus [ainult] sissetuleku stabiilsuses, vaid selles, et ka uurimine ja heade uurimistulemuste saavutamine, järelkasvu koolitamine ja muu selline vajab stabiilsust. 

Meie riigi teaduspoliitika keskne instrument on Eesti Teadusagentuur. Nagu ETAg-i koduleheküljelt lugeda võib, jagatakse aastas teadustööks 71,8 miljonit eurot. Mina ei tea ühtegi tegevteadlast, kes ETAg-i raha jagamise süsteemiga rahul oleks. Ma pole küll kõigiga rääkinud ja võib-olla selliseid on, aga mina ei tunne ühtegi. Esiteks ei vasta pakutavad teadusgrandid Eesti ühiskonna nõudmistele. Illustreerin seda humanitaarteadustega. Humanitaarteadused on rohkem individuaalne tegevus kui teised teadusharud. Meie teadustöö krooniks on monograafia. See on vaikimisi vajalik professoriks saamisel. Just monograafiaid arvestatakse ka teaduspreemiate andmisel. Samas on ilma kahtluseta nende järele vajadus.

Ma tahaksin kiita Postimeest, kes seadis sisse kaks grandiprogrammi, mille eesmärk on toetada humanitaar- ja ühiskonnateaduslikke uuringuid, mis aitavad kaasa eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestlikkusele ning Eesti ühiskonna enesetunnetuse arengule. Need on suhteliselt väikesed summad võrreldes sellega, mida ETAg jaotab, ning soovijaid on olnud väga palju, ehkki grandi saavad ainult mõned. Raamatugrandi suurus on 33 000 eurot. Kui ETAg-il ehk Eesti Teadusagentuuril oleks selline grant, kus jagatakse ära suhteliselt väike raha, 1 miljon, siis saaksime igal aastal mõnikümmend monograafiat. Kümne aastaga oleme ilma jäänud kümnetest olulistest monograafiatest.

Teiseks, ETAg-i granditaotluste realiseerumise, edukaks osutumise osakaal on liialt väike tingimustes, kus teaduse projektipõhise finantseerimise proportsioon on endiselt liialt suur. Näiteks rühmagranti taotles 233 teadusgruppi, tehes, muide, selle koostamiseks kindlasti mitu nädalat tööd. Aga grandi sai vaid 43 [rühma] ehk 18%. Seega on selle saamine nagu teaduspreemia saamine, aga selles konkurentsis esinemiseks on vaja võib-olla mitu nädalat taotluse kirjutamiseks, mis neljal juhtumil viiest osutub kasutuks.

Kolmandaks, taotluste hindamine on juhuslik. Välisretsensentide kaasamine ei toimi. Eriti naljakad on välisretsensentide arvamused rahvusteaduste hindamisel. Üldjuhul pole ju tegemist pädevate inimestega, nagu ka näiteks mina pole pädev Prantsusmaa ajaloo uurimise küsimusi hindama. Välisretsensentide sedavõrd ulatuslik kasutamine iseloomustab meid, kes me viimased 30 aastat okupatsioonist vabanenud oleme, koloniaalmaana. Teadmine, et taotlust retsenseerib välismaalane, suunab taotlust kirjutama mitte Eesti-keskselt, vaid pigem mingit globalistlikku poliitilist trendi järgides, mis väänab muidugi ka teadustöö tulemust.

Vaatasin, et ETAg-is on ametis 62 inimest. Tegemist oleks justkui vägagi tüseda uurimisinstituudiga. ETAg-i eelkäijas, Eesti Teadusfondis, kus grantide jagamine oli märksa paindlikum, töötas minu teada kolm inimest. Oli kolm ja täna on 62. Aga tõsi, ETAg-il on ka laiemad ülesanded, näiteks soolise võrdõiguslikkuse tagamine. Seda võrdõiguslikkust ei mõisteta loogiliselt, nii, et hinnanguid tuleks anda hoolimata soost – sest ainult rangelt teaduslike näitajate järgimine tagab teaduse edenemise –, vaid mõistetakse nii, et tuleks korraldada, et mehi ja naisi oleks võrdselt kogude ja komisjoni liikmete, kaasatud ekspertide, grantide, auhindade ja toetuste taotlejate ning saajate seas. Samas on ETAg-i enda 62 töötajast 52 naist ning administratsiooni 11 töötajast 10 naist ja üks mees, IT-spetsialist. Pole vist kommentaare vaja. Aitäh!

21:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna volitusel Raimond Kaljulaid, palun! Kas ka teile kaheksa minutit?

21:58 Raimond Kaljulaid

Vaatame, kuidas läheb.

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees, sõna andmast ja sotsiaaldemokraatidele volitamast! Ja, austatud peaminister, ühinen kindlasti õnnitlustega aasta täitumise puhul. Ma arvan, et see on oluline. Sellele eelnenud valitsus õõnestas Eesti julgeolekut, lõhestas ühiskonda. Seda pole aasta aega [tehtud], nii et ma arvan, et selles mõttes oleme me kindlasti paremal rajal.

Sotsiaaldemokraadid loomulikult peavad teaduse toetamist ja riigi koostööd teadusasutustega erakordselt oluliseks. Ma arvan, et üks koroonaviiruse kriisi õppetundidest peab kindlasti olema see, kui oluline on teaduspõhiste otsuste langetamine. Näeme, kui suur on olnud valitsust nõustava teadusnõukoja roll nii eelmise kui praegu ametis oleva valitsuse otsuste kujundamisel, või kui lõpuni täpne olla, siis eelmise teadusnõukoja rolli me võib-olla nägime natukene rohkem kui praeguse teadusnõukoja rolli. Mõnede meelest see on hea, mõnede meelest mitte. Vaktsiinide kiire väljatöötamine on kahtlemata olnud väga oluline, saavutamaks seda, et me saame täna vähemalt osaliselt hoida ühiskonda vabana. Vaktsiinid on kahtlemata päästnud üleilmselt miljoneid elusid. Selles kriisis on teadlastel olnud väga kaalukas sõna öelda ja see kriis ei ole veel läbi.

Teadusel on ülioluline roll kliimamuutuste ohu teadvustamisel. Kusjuures üks esimesi kliima teemale tõsiselt tähelepanu pööranud maailma liidreid oli Briti konservatiivist peaminister Margaret Thatcher. Ta suhtus sellesse väga tõsiselt, sellepärast et teadlased teda hoiatasid, hoolimata sellest, et mõned tema nõunikud seda ei mõistnud. Ja ta suhtus väga tõsiselt teadlastesse. See on iseenesest huvitav, et tänased konservatiivid enam nii teaduseusku ei ole.

Nüüd, ka julgeolekukriisis on Riigikogu liikmetele ja valitsusele väga väärtuslik meie nii Venemaa kui piirkonna julgeolekuekspertide, aga laiemalt ka rahvusvaheliste suhete valdkonna asjatundjate antud sisend. Õieti on see tegelikult vältimatu selle julgeolekukriisi lahendamisel.

Kuid eelkõige tahan ma osutada tähelepanu sellele, millest ka peaminister [rääkis], mis puudutab seda, et erasektori teadus- ja arenduskulud on kasvamas ning avaliku sektori kuludest möödunud. 2020. aastal ületasid teadus- ja arenduskulud esmakordselt kümne aasta jooksul 1% mahu SKP-st. On väga oluline, et see trend oleks püsiv, aga paraku eriti viimastel kuudel majanduses toimuval on otsene negatiivne mõju ettevõtete võimele teha investeeringuid ja panustada ka teadus- ja arendustegevusse. Energiahindade kriis ei puuduta väga valusalt vaid kodutarbijaid. See põhjustab tegelikult väga tõsist peavalu Eesti kapitalil põhinevatele ettevõtetele ja me peame kõik andma endale aru ka sellest, et see kriis ei möödu paari kuuga. Kui ettevõtete jooksvad kulud suurenevad, siis osalt selle tulemusel tõstetakse hindu, aga osalt see kindlasti vähendab võimalusi teha investeeringuid ja panustada innovatsiooni. Pikas perspektiivis pärsib see kindlasti Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Riigikogu majanduskomisjon on sel nädalal pühendanud arvestatavalt tööaega, et analüüsida seda olukorda just ettevõtluse ja Eesti tööstuse seisukohast. Lühike kokkuvõte on see, et olukord on väga halb.

Kui me räägime innovatsioonist ja rohepöördest, siis paraku tõdesid ka ettevõtjad majanduskomisjonis, et vaatamata sellele, et nemad on valmis tegema arvestatavaid investeeringuid Eestis tuuleenergia rajamisse, ei ole Eesti riik teinud kaugeltki piisavalt, et tuuleenergia arengut toetada. Muu hulgas mainiti ka seda, et tuuleenergia investeeringud tehakse sellisel juhul teistesse riikidesse, mitte Eestisse. Ma rõhutan, et see kriitika ei käinud ei tänase ega ka eelmise valitsuse pihta, vaid see probleem on Eestis pikemaajalisem.

Teine näide on päikeseenergia. Sel nädalal kohtusin muu hulgas selle valdkonna ettevõtete esindusorganisatsiooniga. Sain teada, et Eestis on omavalitsusi, kes võitlevad päikesepaneelidega, näiteks ei luba neid püstitada tänavapoolsele katusele. Tere tali! Kui me räägime päikese- ja tuuleenergiast, üldse taastuvenergia arendamisest, tehnoloogilisest innovatsioonist, siis kui me lihtsalt põhiasjadega hakkama ei saa, on see väga kummaline.

Kui tohib, palun lisaaega.

22:03 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

22:03 Raimond Kaljulaid

Hanno Pevkur muutus Martin Helmeks. Vaat see on teaduse ime!

Sel nädalal, ma arvan, tegi Riigikogu kahtlemata märgilise otsuse, mis puudutab "Eesmärk 55" meetmete paketti. Kiitsime heaks valitsuse seisukohad koos mõningate Riigikogu täiendustega. On täiesti ilmne, et on majanduselu valdkondi, millele "Eesmärk 55" meetmetel on negatiivne mõju, aga me ei tea, kui ulatuslik see mõju on, sest meil ei ole selle kohta veel piisavalt süvitsi minevaid analüüse. Näiteks valitsuse seletuskirja kohaselt võivad maakasutuse ja metsanduse muudatused oluliselt kahjustada Eestis turbatootmise ning põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõimet. Seletuskirjas on prognoositud, et metsandussektoris võib tööhõive väheneda tuhandete töötajate võrra, sektori loodav lisandväärtus sadade miljonite eurode võrra. Tuleb mõista, et metsandussektori hea käekäik on Eesti majandusele oluline. Metsandussektori maksulaekumised ületavad miljardi euro piiri ja see on rohkem kui 10% Eesti maksutuludest. Eesti majanduse seisukohast on väga oluline, et metsandussektoril oleks vahendeid ja võimalusi investeerida muu hulgas innovaatilistesse tehnoloogiatesse, mis võimaldaks puidu väärindamist siin Eestis kohapeal. Meil on head eeldused tarku investeeringuid tehes oluliselt parandada valdkonna ettevõtete rahvusvahelist konkurentsipositsiooni. Aga selge on see, et kui nende ettevõtete tulud vähenevad, siis on neil ka vähem vahendeid investeeringuteks.

Teine näide. Praeguse seisuga võib eeldada, et "Eesmärk 55" võib kahjustada ka meie merendussektori konkurentsipositsiooni, mis võib kaasa tuua sellise ebamugavuse nagu Soome-Rootsi liinilaevapiletite kallinemise ja suunata kaubavoogusid Venemaa Föderatsiooni sadamatesse, millest võidab Venemaa riik. Paraku võib see seletuskirja kohaselt vähendada ka Eesti suurte merendusettevõtete võimet investeerida. Samal ajal ootame laevade omanikelt üleminekut keskkonnasäästlikumatele tehnoloogiatele, mida, tõsi küll, täna veel suuresti pole olemas.

Probleeme, mis praegu ja lähematel aastatel pärsivad Eesti ettevõtete ja suurte ettevõtete võimet investeerida uutesse tehnoloogiatesse ning innovatsiooni, on küll ja veel. Aga samas, et mitte olla üdini negatiivne, tuleb tõdeda, et kindlasti on Eesti ettevõtetel huvi ja soov innovatsiooni panustada. Eesti kapitali soov seda teha on väga tugev. Kui Eesti ettevõtjatega rääkida, siis nad tahavad olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Eesti ettevõtjad tahavad liikuda väärtusahelas ülespoole. Me ei ole kunagi leppinud sellega, et Eesti peaks olema mingi odava allhanke maa. Vastupidi! Nii et selles mõttes on mul pigem palju optimismi Eesti majanduse tuleviku suhtes. Selge see, et panustamine teadus- ja arendustegevuse rahastamisse peab kindlasti olema meie riigi pikaajaline ja erakondadeülene eesmärk. Ma tänan teid! Ilusat õhtut!

22:06 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Reformierakonna fraktsiooni poolt Margit Sutrop, palun! 

22:06 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Õnnitlen ka enda poolt aasta möödumise puhul. On olnud väga meeldiv võimalus tänu valitsuse ametisse astumisele ka Riigikogu töös osaleda. Ka mul täitub homme üks aasta ja mul on juba teine kord kommenteerida kõnet teadus- ja arendustegevuse kohta. Nii nagu ka eelmisel aastal, pidasin [ka seekord] enne oma kõnet nõu kolleegidega ülikoolist ja mul on hea meel, et see sõnum, mida mul paluti edasi öelda, on see, et siiralt soovitakse valitsust tunnustada, sest teadus- ja arendustegevuse toetamisel on astutud mitu pikka sammu edasi ja asjad on suures plaanis hästi. Nii ütlevad mitmete ülikoolide esindajad.

2018. aastal sõlmiti teaduslepe ja alates 2019. aastast on liigutud kokkulepitud sihttaseme – 1% SKT-st – suunas. Rõhutatakse, et märkimisväärne on 2022. aasta eelarves 1% sihist kinnipidamine, mis tõi teadusele juurde 40 miljonit eurot. See on tõesti väga suur ja oluline saavutus. Näiteks ületavad sellel aastal esmakordselt Tartu Ülikooli eelarves teadustulud õppetulusid. Raskemas olukorras on mõistagi need ülikoolid, kus teadust tehakse vähem. Ja ometigi on alates 19. sajandist Saksamaa, aga ka meie ülikoolides järgitud Alexander von Humboldti põhimõtet, et ülikoolis õpetab teadus. Keegi peab õpetama ja selle kellegi palgaraha pärast on meil endiselt mure. Nii et nendele õnnitlustele on siiski kurb juurde lisada, et suurtest strateegilistest teemadest, mis tähelepanu vajavad, on kindlasti kõige olulisem kõrghariduse rahastamine.

Mul on hea meel, et ka kõik Riigikogus esindatud erakonnad peavad seda oluliseks. Eelmisel aastal asutatud kõrghariduse toetusrühma kuuluvad kõikide erakondade esindajad ja ühiselt loodame, et valitsus leiab ka sellele probleemile lahenduse, sest praegu on tõesti nii, et hoolimata suurenenud teadusrahastusest lahkuvad õppejõud ülikoolist ja noored ei taha enam valida akadeemilist karjääri. Kõrgkoolide rektorid on välja öelnud, et kui lisaraha ei leita, siis nad pole valmis sõlmima uusi halduslepinguid, ilma et iga-aastaselt leitaks juurde 15%. 2023. aastal küsitakse juurde 25 miljonit, edasi 28, 32 ja 37. Ma tean, et valitsus arutab seda juba oma järgmisel istungil, ilmselt homme. See on absoluutne miinimum, et aidata säilitada tänast taset, et kõrghariduse rahastuse suhe SKT-st ei langeks alla 1%. Tegelikult oleks vajalik tase 1,5%. Mõistagi tuleb arutada ka eraraha kaasamise võimalusi. Kõlab optimistlikult, et teadusraha jaoks on eraraha eraldatud, küllap leitaks seda ka kõrgharidusele, kuigi on see veelgi pikaajalisem investeering.

Järelkasvu küsimus on see, mis kõiki väga muretsema paneb. Nii nagu peaminister ütles, vaja on kaitsta 300 doktoritööd aastas, aga seda arvu ei ole. Ja kuigi 6 miljonit on nähtud ette doktoriõppe jaoks, mis on tõesti väga-väga oluline, et võimaldada doktorantidel töötada nooremteaduritena, saada riigi keskmist palka ja sotsiaalsed garantiid, ei ole see ilmselt piisav, et motiveerida doktorantuuri astuma ja jõuda kaitsmiseni. Praegu pole seda motivatsioonipaketti. Doktorikraadi vähene väärtustamine tööturul, akadeemilise karjääri ebaatraktiivsus väikese palga tõttu ja teadustöö suur ebakindlus peletab noori ikkagi.

Seda saaks kindlasti parandada kõrghariduse parema rahastamise ja teadustöös stabiilsema finantseerimissüsteemi loomise kaudu, sest ka praegune baasfinantseerimine üksinda ei taga seda, võrdne baasfinantseerimine koos konkurentsipõhisega ei taga seda. Ei taga sellepärast, et baasfinantseerimise rahast kaetakse ka väga suurel määral ülikoolide investeeringud ja kõikvõimalikud muud kulud, mida ei saa suunata pikaajalisteks investeeringuteks teadusprojektidele. Ma arvan, et konkurentsipõhiste grantide raha suurendamine on kindlasti üks asi, mis [selle probleemi] lahendab.

Palun lisaaega.

22:06 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

22:11 Margit Sutrop

See kindlasti aitab. Soovitakse tänada ka haridus- ja teadusministrit jõulise sekkumise eest, mis vähendas ka selleks aastaks grantide jagamisel volatiilsust.

Kindlasti on üheks väljapääsuks ka rahvusvaheliste grantide saamine. Eestlased on olnud tublid, aga me peaksime näiteks "Euroopa horisondist" või muudest allikatest tooma siia palju rohkem teadusraha, sest meie teadmised ja oskused võimaldaksid seda. Vaja on kasvatada taristuinvesteeringuid. Näiteks ainuüksi Tartu Ülikooli vajadus on üle 1 miljoni euro aastas, aga riigi kogu tuumiktaristu fond on sama suur.

Üheks märksõnaks, mida ma tahaksin mainida, on kindlasti see, et küsimus ei ole ainult rahas, vaid küsimus on ka koostöövõimekuse puudumises. Võib-olla see ongi kõige suurem ootus, mida praegu uuenenud rahastamissüsteemil on vaja täita. Teadusraha jaguneb ju Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja eri ministeeriumide vahel 40 : 40 : 20. See on suur koostöö väljakutse. TAIE elluviimise eest vastutavad esmakordselt kaks ministeeriumi: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium. Lähiaastad näitavad, kui hästi saavad hakkama erinevad ministeeriumid oma 20% teadusraha kulutamisega, kui hästi nad suudavad määratleda Eesti riigi ja ühiskonna ees seisvaid väljakutseid, mille lahendamisele aitaks kaasa uurimistöö.

Kuna probleemid, millele on vaja lahendust leida, on enamasti valdkondadeülesed, olgu selleks siis tervise-, energia- või julgeolekukriis või hariduses toimuv, siis sõltub palju sellest, kuidas erinevad ministeeriumid omavahel koostööd teevad ja kui palju nad usaldavad ülikoole, kus enamasti ollakse interdistsiplinaarse teadustööga juba harjunud. Uue tõukefondide perioodi käivitamisel on just see aasta otsustav. Käivitatud on ka TAIE strateegia fookusvaldkondade arutelud, mis on aluseks tõukefondide ja teadustoetuste sisustamisel.

Ühelt poolt on väikeriigina tõesti mõistlik teha valikuid, kuhu investeeringuid viia, samas peame tagama kõrghariduses ja teaduses valdkondliku mitmekesisuse ja kõikide erialade arengu. Kuna nii MKM-i kaudu liikuv raha ettevõtlusega koostöö tegemiseks kui ka ministeeriumide grandiraha on peamiselt mõeldud rakendusuuringuteks ning ka Euroopa struktuurifondide raha on nutika spetsialiseerumise ja innovatsiooni toetamiseks, siis on endiselt siiski mure, kes toetab alusuuringuid. Alusuuringute grante taotleti eelmisel aastal 141. Ainult 56 sai rahastuse. Need on enamasti väga pikaajalised, väga hästi toimivad grupid, kes praegu jäävad ilma rahastuseta. Samuti ei saa kitsalt keskenduda vaid tehnoloogilisele arendustegevusele, vaid hõlmama peab ka sotsiaal- ja humanitaarteadusi.

Selles peaministri ettekandes – ma tean, et tema ise ei otsi neid edulugusid – teeb mulle muret see, et ei toodud esile ühtegi sotsiaal- või humanitaarteaduses tehtud suuremat arendust ega ühtegi monograafiat. Sest tegelikult nendes suurtes kriisides, mis meil on, on vaja just humanitaar- ja loodusteadlaste võimet mõtestada, miks me nendesse kriisidesse oleme jõudnud. Maailm on lõhestunud erinevate lahkarvamuste [tõttu], isegi seesama usalduskriis teaduse vastu, mida koroonakriis on näidanud. Sellest arusaamiseks on vaja humanitaar- ja sotsiaalteaduste võimet aidata mõista inimest, aidata mõista kultuure, aidata mõista, (Juhataja helistab kella.) miks sellised kriisid tekivad ja millised on ühiskonna toimimismehhanismid.

Kuigi meil ei puudu loodus- ja täppisteadustest ... 

22:14 Aseesimees Martin Helme

Teil on aeg täis. 

22:14 Margit Sutrop

Viimane lause. On selge see, et arengus edasi aitab meid kõikide nende erinevate teadusvaldkondade rahastamine, kriitiline mõtlemine, kultuuride mõistmine. Empaatia ja koostööoskus on ka need oskused, mida kõrgharidus peaks andma ja need on need, mida ka sotsiaal- ja humanitaarteadlased saaksid ülikoolides arendada. Suur aitäh teile! Loodame, et selline mitmekesisus jätkub mitte ainult looduses, vaid ka teadusaladel. Aitäh teile!

22:15 Aseesimees Martin Helme

Maru liitlause tuli. Mihhail Lotman, palun!

22:15 Mihhail Lotman

Austatud eesistuja! Austatud peaminister! Lubage ka mul õnnitleda valitsust selle aasta eest ja eriti õnnitlen Margitit, kes sai tänu sellele Riigikokku. Margitiga me oleme Tartus praktiliselt naabrid ja ka ülikoolis on meie kabinetid samal korrusel. See ei tähenda, et meie seisukohad on kuidagi ühtlustunud.

On tänuväärne, et praeguses olukorras, kus meid raputab mitu kriisi korraga, leiab peaminister aega tulla andma meile ülevaadet teadus‑ ja arendustegevuse olukorrast ning ka valitsuse poliitikast nendes valdkondades. Paraku ma ei saa öelda, et ma olen rahul nende teesidega, millega sain tutvuda, ja ka peaministri kõnega. Ega seal midagi katastroofilist ei olnud, aga ta meenutas mulle neid aegu, kui koosolekutel räägiti plaanidest ja saavutustest. Võib-olla need saavutused ei ole päris valed, aga siiski ma oleksin praegu eelistanud teistsugust formaati, [sellist], kus oleks räägitud probleemidest ja lahenduste otsimisest. Nägime, et probleeme oli sisuliselt ainult kaks, võib-olla mõni jäi mul kahe kõrva vahele. [Öeldi], et vähe doktorikraade on, doktorandid ei kaitse piisavalt kiiresti. Ma arvan, et probleem on veel sügavam. See press, mis doktorantidele on pandud, on tihtipeale mõjutanud väitekirjade kvaliteeti ja see on palju halvem kui kvantitatiivsed puudused.

Ma olen täiesti nõus peaministriga, et me peame ennast võrdlema mitte postsovetlike riikidega, vaid näiteks Skandinaavia ja teiste edumeelsete riikide ja ühiskondadega. Aga see rahastamismudel, mis praegu meil Eesti Vabariigis on, ei ole mitte üksnes mahajäämise fikseerimine, vaid see on mahajäämise põlistamine ja süvendamine. Eile Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ütles Vikerraadio saates "Uudis+", et ülikoolid ei kirjuta alla riigiga sõlmitavatele halduslepingutele, kui valitsus ei leia lisavahendeid järgmiseks kolmeks aastaks.

Jah, halduskulud on olulised, aga mind on alati rohkem huvitanud [inimesed], mure inimeste pärast. On muretsetud selle pärast, et Eesti ülikoolides on liiga palju välisüliõpilasi ja välisprofessoreid. Seda muret ma küll ei jaga. Olukord ei ole ju selline, et meil on üks supikastrul ja kui nemad sealt midagi saavad, siis meile jääb lahjem. Ei ole nii, vastupidi, supp jääb paksem. Meile on oluline, et Eesti ülikoolid oleks nii atraktiivsed, et siia tahaksid tulla välisüliõpilased ja ka välisprofessorid, aga see ei tohi tulla eestikeelse hariduse arvelt. Nii on.

Me räägime ja oleme korduvalt rääkinud sellest, et Eesti õpetajad ei ole piisavalt tasustatud. See on õige. Aga veel halvem olukord on nendega, kes õpetavaid õpetajaid. Kui me võrdleme, kui palju saavad eriti humanitaar- ja sotsiaalvaldkonnas Eesti professorid võrreldes välismaa omadega, siis on parem sellest mitte rääkida. Aga professorid saavad hakkama. Minu mure on alati seotud ennekõike noortega. Lektorite koormus ja nende palk on häbiväärne. Kui doktorikraadiga õppejõud saab vähem kui kooliõpetaja, siis see ei ole normaalne. See ei tähenda, et kooliõpetaja saab üleliia palju.

Me keskendume doktoriõppele ja doktoriõpe on Eestis päris hästi finantseeritud. Ma toetan neid meetmeid, mida valitsus pakub, aga probleem on noortel sellega, mis saab pärast doktorikraadi kaitsmist. Paljudel on väga suur stress juba doktorantuuri ajal ja see pidurdab nende doktoritöö kirjutamist. Kuhu nad lähevad? Postdoktorantuuri saavad vähesed, töökohti on vähe ja ma ei hakka kordama seda, mida siin on öeldud grantide kohta. Grandid ei ole halvad, aga meil on proportsioon paigast ära. Peavad olema ka püsivad töökohad ja nii edasi.

Mis on veel oluline? Ma tahan öelda peaministrile, et mulle meeldib, kui ta toob näiteid oma perest, ehkki ta saab selle eest ajakirjanduses ja mujal kriitikat. Mulle meeldib, kui poliitik on elav inimene, mitte automaat, kes vuristab ette oma valmiskirjutatud teksti. Lubage, ma toon ka näiteid. Minu 12 lapselapsest viis õpivad kõrgkoolides, neist neli õpib välismaal. Nende vahe selle ühega, kes õpib Eestis, on see, et kõik need neli töötavad. Näiteks Hollandis, kus õpib kolm minu lapselast, on suured eelised, ja ülikoolid ja tööandjad teevad koostööd. Tööandjad on huvitatud sellest, et tudengid tuleksid. Seal on üks minu lapselapse tuttav IT-spetsialist. Ta on väga jõukast perekonnast, ta ei vajanud tööd, lõpetas briljantselt, kõik viied, aga ta ei saanud töökohta. Ta ei saa konkureerida nendega, kes õppisid võib-olla natuke halvemini, aga kellel on töökogemus. Ja see on riigi teha. [Peab olema] selline mudel, mis ergutaks tööandjaid tudengid palkama.

Mul oli veel igasuguseid häid ettepanekuid, aga kõike korraga ka ei saa. Aitäh!

22:23 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Sellega on läbirääkimised lõppenud. Rohkem sõnavõtusoove ei ole ja saame päevakorrapunkti lugeda läbituks.


8. 22:23 Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise seaduse eelnõu (492 SE) esimene lugemine

22:23 Aseesimees Martin Helme

Läheme oma päevakorraga edasi. Kaheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise seaduse eelnõu 492 esimene lugemine. Kutsun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks välisminister Eva-Maria Liimetsa. Palun!

22:24 Välisminister Eva-Maria Liimets

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eelnõu on välja töötatud eelkõige selleks, et tagada, et me rakendaksime finantssanktsioone vastavalt rahvusvahelistele standarditele. Finantssanktsioonide parema rakendamisega tagame me parema majanduskeskkonna finantssektoris. Samuti on see oluline Eesti maine hoidmisel ning tõstab Eesti usaldusväärsust välispartnerite silmis.

Kehtiva rahvusvahelise sanktsiooni seaduse kohaselt on finantsasutustel võimalik kontrollida sanktsioonisubjekte nii-öelda nimekirjade põhiselt, aga vaja on enamat kui nimekirjapõhist kontrolli. Sanktsiooniriskide tuvastamiseks, maandamiseks ja juhtimiseks peab finantsasutusel olema hea vastavusraamistik, mis vastab finantsasutuse tegevusele ja temale omastele riskidele. Hea vastavusraamistik aitab finantsasutustel sanktsiooni rikkumist vältida ning ära hoida nende ärakasutamist finantssanktsioonidest kõrvalehiilimiseks.

Sellest tulenevalt täpsustatakse erikohustustega isikute kohustusi. Need on peamiselt finantsasutused, kelle kohustusi täpsustatakse. Eelkõige kehtestatakse kohustus luua rahvusvahelise sanktsiooni riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteem. Kasutades riskijuhtimise süsteemi, suudetakse paremini tuvastada isikuid, kelle suhtes on kehtestatud finantssanktsioon, ning kohaldada nende isikute suhtes vajalikke meetmeid, näiteks varade külmutamist.

Riskipõhine lähenemine ja hoolsusmeetmete kohaldamine ei ole finantsasutustele uudne kohustus. Sellised kohustused on neil praegu olemas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel. Käesoleva eelnõuga täpsustatakse, et neidsamu põhimõtteid tuleb rakendada ka finantssanktsioonide kontrollimise puhul. Seega on tegemist erikohustustega isikutele üldiselt tuttavate kohustustega ning finantssanktsiooni vastavusraamistiku loomine või liitmine finantskuritegevuse vastavusraamistikku ei nõua suures mahus täiendavaid ressursse ega ka muutusi. 

Olulise muudatusena lisatakse eelnõusse väärteokoosseisud, et kehtestatud kohustuste rikkumiste eest karistusi määrata. Kehtestatavad väärteokoosseisud aitavad tagada finantssanktsioonide korrektset kohaldamist.

Tähtis on praeguse seadusemuudatuse puhul välja tuua, et käimas on Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegeleva ekspertkomitee hindamine, mille käigus hinnatakse muu hulgas seda, kas Eesti rakendab finantssanktsioone vastavalt rahvusvahelistele standarditele. Juhul kui rakendamises leitakse puudusi, võib Eesti saada hindamisel selle kohta kehva hinnangu. Lõppastmes võib see viia selleni, et Eesti nimetatakse avalikult kõrge riskiga riigiks, kus on puudusi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. See tähendab, et siinseid ettevõtteid ja isikuid hakatakse teistes riikides käsitlema suurema riskiga klientidena ning korrespondentsuhteid Eesti finantsasutustega võidakse katkestada.

Seega, probleemid rahvusvaheliste sanktsioonide järgimisel võivad põhjustada finantssektorile rahvusvahelisi piiranguid ja probleeme teiste riikide finantsasutustega tehingute tegemisel. Sellega kahjustuks tugevalt Eesti konkurentsivõime ning ka rahvusvaheline maine. Seetõttu oleme planeerinud seaduse jõustumise enne eelnimetatud ekspertkomitee visiiti Eestisse, mis toimub käesoleva aasta märtsi esimeses pooles. Aitäh!

22:28 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Küsimused ka. Peeter Ernits, palun!

22:28 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud välisminister! Rõõm näha teid, [te käite] siin harva ja öö varjus. Kui selline võimalus on, ei saa ma kuidagi küsimata jätta seda, mida kõik küsivad. Kas teie meelest Venemaa ründab Ukrainat ja kui ta seda teeb, siis millal? See ei ole küll selle eelnõuga seotud, aga ma lihtsalt kasutan seda võimalust nii haruldase ja tähtsa külalise puhul.

22:29 Välisminister Eva-Maria Liimets

Aitäh! See on tõepoolest kõige akuutsem teema täna Eesti jaoks, mille kohta teie küsimus tuli. Kuid täna ma olen siin küll teise teemaga ja seetõttu vastan eelkõige nendele küsimustele, mis on seotud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ning selle seaduse muudatustega. Kuid mis puudutab meie regiooni julgeolekuolukorda, siis hea meelega vastan nendele küsimustele teisel moel, teisel ajahetkel, selleks sobival ajahetkel. Kuid praegu jah, Eesti välisteenistus ja Eesti valitsus seisavad ühiselt selle eest, et aidata seda julgeolekukriisi, Venemaa järgmist rünnet Ukraina suhtes ära hoida.

22:30 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

22:30 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! No mina küsin küll selle eelnõu kohta, kuigi oleks muidugi põnev olnud teada saada, kuidas rahvusvaheline olukord teie pilgu läbi tundub. Kehtiva seaduse § 34 lõike 3 kohta tegi Eesti Pangaliit ettepaneku, et info liikumine on praegu ühesuunaline, aga võiks kaaluda selle ühe sätte laiendamist, et paremini kindlustada toimivat diskussiooni, muu hulgas massihävitusrelvade levikusse ja kahesuguse kasutusega kaupadesse puutuvates küsimustes. See ettepanek jäeti arvestamata. Võib-olla avate natukene, miks see arvestamata jäeti ja miks see niisugust lahendust ei leidnud?

22:31 Välisminister Eva-Maria Liimets

Aitäh selle küsimuse eest! Tõepoolest, seadusemuudatuste ettepaneku koostamisel suheldi Eesti Pangaliiduga, saamaks nende arvamust. Kõiki pangaliidu arvamusi, millega oli võimalik arvestada, ka arvestati. Riskipõhist hindamissüsteemi peeti ka nende poolelt heaks. Nii et need muudatused, mis praegu on tehtud just nimelt riskipõhisele süsteemile üleminemiseks, on nende poolt kooskõlastatud.

22:31 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun! 

22:31 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Jah, kavalpeana ja diplomaadina te lipsasite osavalt mu küsimusest mööda. Aga nüüd ma küsin teise küsimuse ja see on selle eelnõuga seotud. Kõik on targalt kirjutatud ja tore on. Aga kui te peaksite näiteks oma vanaemale või kellelegi külamehele jutustama, mida see eelnõu tegelikult sisaldab, selges eesti keeles, kus need laevad on ja kes need erikohtlemisega isikud on ja kes see 5 miljonit võib trahvi saada? Palun!

22:32 Välisminister Eva-Maria Liimets

Aitäh selle küsimuse eest! Millest me praegu räägime? Sanktsiooniseaduses laiemalt me käsitleme neid meetmeid, millega meil oleks võimalik mõjutada rahvusvahelist olukorda. Siin me räägime näiteks ka nendest kohustustest, mis Eesti riigile tulevad kas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni või ka Euroopa Liidu kaudu. Ehk need on need kohustused, mis üks või teine organisatsioon on seadnud sellel eesmärgil, et aidata kaasa rahu tagamisele maailmas või inimõiguste kaitsele. Vastavalt kehtestatakse kas riikide, isikute, organisatsioonide, [territoriaalsete] üksuste või gruppide suhtes mingit tüüpi sanktsioonid, et mõjutada neid isikuid või gruppe ära hoidma näiteks sõda või siis taaslooma rahu. Sellel eesmärgil kehtestatakse sanktsioonid, mis riikidele on kohustuslikud.

Praegu, kui me räägime konkreetselt finantssanktsioonidest, mis näiteks võivad olla ühel või teisel juhul kehtestatud, siis Eestis nende rakendamine toimub nimekirjapõhiselt ehk keegi isik või grupp, näiteks Valgevene president, on listitud nimekirjapõhiselt. Vaadatakse ainult nime järgi, kas ta on seal registris või mitte.

Kuid nende inimeste eesmärk, kes on nendes registrites, on loomulikult nendest sanktsioonidest kõrvale hiilida. Selleks, et kõrvalehiilimist ennetada, soovime me just minna üle riskipõhisele olukorra jälgimisele. Ehk kui sellel isikul, kes on sanktsiooninimekirjas, on mõni tegevus, firma või laev, tema firmal näiteks on laev, mis on kusagil registris, siis riskipõhisele süsteemile üleminek annab võimaluse laiemat pilti vaadata ja sanktsioneerida ära kõik seotud kinnisvara, laevad või seotud firmade finantsid. See uus süsteem on selles mõttes palju laiapindsem ja tulemuslikum kui kehtiv nimekirjade järgi toimiv kontrollsüsteem. 

22:35 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner. (Hääl saalist.) Oot, enne tuli protseduuriline. Peeter Ernitsal on protseduuriline.

22:35 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Ma ei ole küll vanaema, aga mina küll aru ei saanud. Ma sain aru, et [räägiti] Lukašenkost, see on nagu selge sott. Aga kas jutt on Lukašenko laevadest või? Seal merd nagu ei ole. Või kuidas see värk on?

22:35 Aseesimees Martin Helme

Peeter, see tegelikult ei olnud protseduuriline. Sa lihtsalt küsisid kolmanda küsimuse. Lähme edasi küsimustega. Heiki Hepner, palun!

22:35 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Tegelikult ma jätkan ikka sealt, kus ma esimese küsimuse pooleli jätsin. Minu meelest Eesti Pangaliidu poole pealt paragrahvi laiendamise mõte oli see, et infovahetus ei oleks mitte ühesuunaline ja tekitaks diskussiooni, et just nimelt olla efektiivsem ka vajalike sanktsioonide rakendamisel. Ega ma ausalt öeldes teilt vastust ei saanud, miks see rakendamata jäeti. Aga võib-olla te nüüd proovite siiski mulle seda avada.

Kui te Valgevene juba siia sisse tõite, siis küsimuse teises pooles ma toongi praktilise näite. Me teame, et Valgevene on rakendanud meie heade naabrite suhtes hübriidrünnakuid ja Euroopa Liit on pannud peale ka teatud sanktsioonid, aga meie ettevõtted osutavad ikkagi teenuseid. Kuidas see selle seadusega kokku läheb?

22:36 Välisminister Eva-Maria Liimets

Aitäh selle küsimuse eest! Ütleme nii, et praegused muudatused ei ole konkreetselt seotud teie küsimusega, aga sanktsiooniseadus ise loomulikult on. Nii et ma vastan natuke laiemalt kui see praegune muudatusettepanek.

Valgevene suhtes on Euroopa Liidus tõepoolest vastu võetud juba viis sanktsioonipaketti, mis on kas füüsiliste või juriidiliste isikute vastu suunatud. Viimane pakett oli just nimelt seotud ka nende hübriidrünnetega ehk see oli eelkõige nende isikute ja juriidiliste isikute suhtes, kes olid seotud immigrantide toomisega Valgevenesse, keda poliitiliselt suunati Valgevene võimude poolt Euroopa Liidu välispiiri ületama. Nende isikute ja juriidiliste isikute suhtes kehtestatud sanktsioone Eesti ettevõtted ei riku. Küll käib tõepoolest ka kaubavahetus Valgevenega, kuid Valgevene suhtes ei ole kuulutatud välja embargot, ehk siis ei ole kuulutatud välja täielikku kaubandus‑ või majandussuhtluse lõpetamist. Majandustegevus, mis ei ole konkreetselt sanktsioneeritud, on praegu lubatud.

22:38 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun!

22:38 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea välisminister! Minu küsimus ei käsitle selle seaduse juriidilist poolt, küll selle sisulist mõtet. See küsimus on selline: milliseid sanktsioone on Euroopa Liit valmis rakendama Venemaa suhtes juhul, kui Venemaa teostab otsese sõjalise kallaletungi Ukrainale? Milliseid Venemaa-poolseid vastusanktsioone võiksime omakorda oodata? Kas teil on ministeeriumis selle kohta olemas mingi analüüs?

22:38 Välisminister Eva-Maria Liimets

Aitäh selle küsimuse eest, austatud Riigikogu liige! Jah, neid küsimusi on viimastel kuudel palju analüüsitud nii Eesti Välisministeeriumis, koostöös Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, kui ka loomulikult Brüsselis, Euroopa Liidus. Euroopa Liit on valmis vastu võtma mõjukad majanduslikud sanktsioonid. Need on ettevalmistamisel. Neid koordineeritakse samameelsete liitlastega: Ameerika Ühendriikidega ja Ühendkuningriigiga. Nendesse detailidesse, mis täpselt selles majandussanktsioonide paketis on, me avalikult ei lähe, kuid sanktsioonipakett on ette valmistatud selliselt, et see oleks sedavõrd mõjukas, et see oleks majanduslikult kahjulik sellele, kes sõjalise ründega teist riiki Euroopas ohustab.

22:39 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

22:40 Rene Kokk

Suur tänu, lugupeetud aseesimees! Austatud minister! Mul on selline lihtsam, maisem küsimus: kas te oskate öelda, kui palju rahalisi kulutusi selle eelnõu vastuvõtmine Eesti riigile kaasa toob, kui toob? Kas meil on vaja võtta selleks, et kõike seda rakendada, tööle uusi ametnikke riigiaparaati?

22:40 Välisminister Eva-Maria Liimets

Aitäh selle küsimuse eest! Selle seadusemuudatusega ei ole näha ette suuri rahalisi mõjusid avalikule sektorile, sest peamiselt mõjutab muudatus Finantsinspektsiooni ja Rahapesu Andmebüroo järelevalve all olevaid subjekte, seega teatud määral mõlemat järelevalveasutust. Need järelevalveasutused peavad kontrollima kehtestatud kohustuste täitmist. Samas toimub nende finantsasutuste kontroll juba praegu, rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse alusel, nüüd lisatakse sinna lihtsalt üks aspekt. Sellest seadusest tulenevalt ei ole seega ametikohti juurde vaja luua. See kohustus, millest me praegu selle seaduseelnõu kontekstis räägime, tuleb eelkõige finantsasutustele.

22:41 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun!

22:41 Leo Kunnas

Aitäh! Mu küsimusel oli ka teine pool, millele te ei jõudnud vastata. Millised oleksid sel juhul Venemaa vastusanktsioonid ja kuidas need võiksid Eestit mõjutada?

22:41 Välisminister Eva-Maria Liimets

Selle üle, millised on Venemaa võimalikud vastusanktsioonid, ma siin loomulikult ei soovi praegu spekuleerida. See on Venemaa [mõistatada], kuidas sel juhul vastata. Kuid loomulikult tehakse ettevalmistusi laiemalt, vastavalt sellele, milline on praegu meie majandus ja millised on meie majanduslikud sidemed Vene Föderatsiooniga.

22:42 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

22:42 Andres Metsoja

Aitäh! Austatud minister! Mul, vabandust, ka ei ole täpselt asjakohast küsimust selle eelnõu kohta, kuid me elame sellisel ajal, et me oleme pakkunud Eesti riigi poolt abi Ukrainale relvastuse kontekstis. On tekkinud olukord, kus tootjariik või sertifikaati omav riik ütleb põhimõtteliselt, et ta ei ole nõus, et meie aitame Ukrainat oma relvastusega, mis nende käest on hangitud. Kas sellised juhtumid ka alluvad kuidagi rahvusvahelistele sanktsioonidele? Kui me ikkagi seda teeme ilma nõusolekut saamata, siis mis võiks kaasneda või kes Eesti riigis üldse sellist olukorda lahendab? Kas see on pigem Kaitseministeeriumi haldusala pädevus või on see välissuhete küsimus?

22:43 Välisminister Eva-Maria Liimets

Aitäh selle väga olulise küsimuse eest! Tõepoolest, praegu on Eesti jaoks väga tähtis leida kõik need võimalused, kuidas meil on võimalik Ukrainat selles keerulises olukorras toetada. Teie märgitud relvaabi on üks nendest võimalustest, mille kaudu, me seda näeme, on võimalik aidata tõsta Ukraina heidutus‑ ja kaitsevõimet. Praegu jutuks oleva või avalikkuses jutuks olnud relvaabi puhul me kindlasti loodame, et meil on võimalik saada tootjamaade nõusolek ja see plaanitud tegevus lõpule viia. Või kui mitte, siis tuleb sellele leida alternatiiv. Alternatiivide leidmise kontekstis on loomulikult peamine kompetents Kaitseministeeriumil. Mis puudutab teiste riikidega läbirääkimisi, siis on see ka Välisministeeriumi õlul.

22:44 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

22:44 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Teatavasti on õiguse rakendamise üheks eelduseks territoriaalsus. Ehk, ütleme, ühe riigi õigus kehtib alati selle riigi territooriumil, kus isik, füüsiline isik või juriidiline isik asub. Kas te kavatsete hakata seda territoriaalset õigust rakendama sanktsioonide puhul ka välisriikide suhtes? Kuna juriidilistel isikutel on maksimumrahatrahv 400 000 eurot, siis äkki te selgitaksite täiendavalt juurde ka kaalutlusõiguse motiive selle sanktsiooni rakendamisel?

22:45 Välisminister Eva-Maria Liimets

Aitäh, austatud Riigikogu liige, selle küsimuse eest! Käesolev seadus puudutab eelkõige ikkagi Eestit, Eestis asuvaid juriidilisi isikuid, Eestis asuvaid finantsasutusi. Need kohustused rakenduvad just nimelt Eesti asutuste ja ettevõtete suhtes. Tegemist on rahvusvaheliste standarditega, mille ülevõtmisest me praegu räägime. Loomulikult on teistel riikidel samasugused kohustused ja nemad kujundavad õigusruumi oma riigis.

22:46 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal uuesti, palun!

22:46 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Aga, austatud minister, nüüd jääb minu arusaam teie arusaamast küll väga erinevaks. Kuidas on võimalik, et Eesti territooriumil kehtivaid Eesti seadusi näiteks ka sanktsioonide kohta rakendatakse ainult Eesti ettevõtete suhtes, aga siinsamas tegutsevad välisfirmad teie jutu järgi ei saagi karistada, kuigi, ütleme, ka seesama sanktsiooniõigus peaks kehtima võrdselt kõigi kohta? Rääkige mulle see õiguslikult lahti, mulle jäi teie selgitus väga ebamääraseks.

22:46 Välisminister Eva-Maria Liimets

Jah, aitäh küsimuse eest! Praegu me räägime, kelle suhtes see seadus rakendub. Erikohustustega isikud on Eestis vastavad finantsteenuse pakkujad, samuti virtuaalvääringu teenuse pakkujad. Neid teenusepakkujaid oli Eestis 2020. aasta seisuga Finantsinspektsiooni järelevalve all 118 ja Rahapesu Andmebüroo järelevalve all 735.

22:47 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

22:47 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Te formaalselt [vastates] põikasite kõrvale vastusest heale Peeter Ernitsale, kelle küsimus oli seotud konfliktsituatsiooniga, mis on Venemaa ja Ukraina vahel. Aga ma küsin sellele seadusele tuginevalt, mis on ju rahvusvahelise sanktsiooni seadus, ja seda muudetakse. Kas see on kuidagiviisi seotud sellega või kas tal võib olla puutumust olukorraga, kus tekib konflikt Venemaa ja Ukraina vahel või tekib konflikt Venemaa ja meie vahel? Kas seal on puutumus ja kui, siis milline?

22:48 Välisminister Eva-Maria Liimets

Aitäh, austatud Riigikogu liige! Ettevaatavalt on sellel seadusemuudatusel kindlasti puutumus kõikide uute võimalike sanktsioonidega, mis on finantssanktsioonid. Kui me praegu muudame nimekirjapõhist lähenemist ja läheme üle riskijuhtimispõhisele lähenemisele, siis see mõjutab kõiki tulevikusanktsioone. Uus süsteem just nimelt saab olema selle võrra tõhusam ja mõjukam, et peaks olema lihtsam kontrollida sanktsioonide täitmist.

22:48 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

22:48 Aivar Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Austatud välisminister! Võib-olla te ikkagi lühidalt veel korra selgitaksite selle eelnõu olulisust just laevaregistrite seaduse mõistes.

22:49 Välisminister Eva-Maria Liimets

Laevaregistrite seaduse mõistes on peamine oluline aspekt siin see, et ka laeva registrisse kandmisel või selle sealt kustutamisel tuleb silmas pidada, et ei laeva omanik ega prahtija ei oleks finantssanktsiooni all. See muudatus läheb sinna seadusesse.

22:49 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

22:49 Paul Puustusmaa

Jah, aitäh! Mul on veel üks täpsustav küsimus ka. Paragrahvi 35muudatuse kohaselt nähakse ette vastutava juhatuse liikme ja vastutava isiku määramata jätmise ja Finantsinspektsioonile teatamata jätmise puhul rahatrahviks kuni 400 000 eurot juriidilise isiku kohta. Kas see sanktsioon pisut karm ei ole? Või kas see on õigustatud, see neljasajatuhandene sanktsioon?

22:50 Välisminister Eva-Maria Liimets

Aitäh, austatud Riigikogu, selle küsimuse eest! Rahaline pool on kindlasti alati hinnanguline, kuid, ütleme, raha, mille külmutamisest me räägime, on oluliselt suuremates summades. Nii et tegelikult see on just nimelt väga õige suurus selleks, et heidutada finantsasutusi keelatud tegevusi läbi viimast.

22:50 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

22:50 Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Ma vaatan, et rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 2 lõiget 2 täiendatakse sõnadega "sealhulgas riskihinnangu, protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja koostamisel ja kohaldamisel ning hoolsusmeetmete kohaldamisel". Võib-olla te natuke räägite lahti, mida see § 2 üldse endas sisaldab, miks seda täpsustust siia vaja oli?

22:51 Välisminister Eva-Maria Liimets

Vabandust, kas te saate seda küsimust täpsustada?

22:51 Aseesimees Martin Helme

Palun Aivarile uuesti mikrofon.

22:51 Aivar Kokk

Aitäh! Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmisel muudetakse § 2 lõiget 2. Sinna lisatakse sõnastus "sealhulgas riskihinnangu, protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja koostamisel ja kohaldamisel ning hoolsusmeetmete kohaldamisel". Mida see § 2 iseendast tähendab või sisaldab, et see lause sinna juurde tuleb lisada?

22:52 Välisminister Eva-Maria Liimets

Selle peamine eesmärk on see, et kui erikohustustega isikutele antakse juurde uued kohustused, siis oleks tagatud nendes asutustes sisekontroll nende tegevuste jaoks, mis on mõeldud sanktsioonide täitmise elluviimiseks vastavates asutustes, selleks et nendes asutustes oleks sisekontroll, kes jälgib, et neid tegevusi viidaks ellu.

22:53 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!

22:53 Anti Poolamets

Lugupeetud minister! Mis puudutab sakslastelt keelu saamist relvade Ukrainale andmisel, siis kas ei oleks pidanud Saksamaaga enne konsulteerima sellel teemal, eeltööd tegema? Miks me jäime omamoodi tupikseisu sellega? Miks me üldse panime Saksamaa  piinlikusse olukorda? Mis te arvate?

22:53 Välisminister Eva-Maria Liimets

Aitäh, austatud Riigikogu liige, selle küsimuse eest! See on tõepoolest selline aspekt selles loos, kus me oleme püüdnud maksimaalselt Ukrainat aidata nende heidutus‑ ja kaitsevõime tõstmisel. Tagantjärele vaadates oleks kindlasti võinud mõnda taktikalist aspekti teistmoodi teha, kuid eesmärk on ikkagi just see, mille täitmise suunas on liigutud. Töö jätkub selles suunas, et ka see tegevus saaks lõpule viidud, nii nagu plaanitud, ehk et me saaksime Ukrainat aidata relvaabiga.

22:54 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

22:54 Andres Metsoja

Aitäh! Austatud minister! Siin on palju räägitud sanktsioonidest. Üks sanktsioon Venemaa suhtes, millest Euroopa Liit on rääkinud, on kõlanud nõnda, et Venemaa tuleb ülemaailmsest maksesüsteemist SWIFT välja arvata. Me räägime siin ka raha liikumisest, võimalikest riskidest. Kas see mõjuhinnang Euroopa tasemel on läbi käidud, kas see võib tuua kaasa lisaks majanduse blokeerimisele vastassuunalisi mõjusid? Kas selle kohta on ka Eesti riigi tasemel mingi selge seisukoht või on see Euroopa tasemel kokkulepe?

22:55 Välisminister Eva-Maria Liimets

Aitäh, austatud Riigikogu liige, selle olulise küsimuse eest! Esmalt loomulikult avaldan lootust, et diplomaatilised pingutused aitavad selle uue sõjalise konflikti ära hoida niimoodi, et ei ole vaja neid sanktsioone rakendada. Kuid kui me räägime järgmisest võimalikust stsenaariumist, et millised sanktsioonid ja kuidas täpselt, siis selles on küll Euroopa [Liidu] liikmesriikidel arusaam, et neid me praegu avalikult ei kommenteeri.

22:55 Aseesimees Martin Helme

Priit Sibul, palun!

22:55 Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Kui Paul Puustusmaa küsis, siis te vastust alustasite sellest, et hea Riigikogu. Tegelikult on Paul küll hea kolleeg ja ma enamasti olen temaga nõus, aga ta siiski kogu Riigikogu ei esinda, vaid enamasti ikka iseennast.

Aga mul on küsimus § 81 kohta, "Ettepaneku tegemine füüsilise või juriidilise isiku määramiseks rahvusvahelise sanktsiooni subjektiks". Meil mõni aeg tagasi oli siin üsna aktiivne arutelu vilepuhujate kontekstis, et kuidas neid hakatakse edutama pärast seda ja millised sanktsioonid või probleemid neid ees ootavad. Mul ongi küsimus, kes, milline füüsiline või ka juriidiline isik ja mille alusel võib sanktsiooni subjektiks saada, mis tingimustele ta peab vastama ja mis siis juhtub.

22:56 Välisminister Eva-Maria Liimets

Aitäh, austatud Riigikogu liige! Kui me räägime finantssanktsioonidest, siis eelkõige võivad sinna sanktsiooninimekirja sattuda juriidilised või füüsilised isikud selle kaudu, et vastava resolutsiooni on vastu võtnud kas ÜRO Julgeolekunõukogu või vastava sanktsiooni on vastu võtnud näiteks Euroopa Liit. Ehk üks või teine organisatsioon on koostanud sanktsioonid isikutele või isikule seoses sellega, et soovitakse aidata kaasa rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele või ka inimõiguste kaitsele. See on finantssanktsioon või kaubandussanktsioon, kuid meie räägime finantssanktsioonist ja see läheb praegu selle seadusemuudatuse alla.

22:57 Aseesimees Martin Helme

Vaat nüüd on saanud küsimused otsa. Suur tänu ministrile! Saame minna kaasettekande juurde. Kutsun siia rahanduskomisjoni esimehe Andrei Korobeiniku.

22:58 Andrei Korobeinik

Head kolleegid! Austatud istungi juhataja! Enne seda põnevat välispoliitilist debatti tutvustas välisminister eelnõu 492 sisu, nii et ma võib-olla ei peatu sellel väga pikalt.

Rahanduskomisjoni istungil oli see eelnõu jaanuaris, 11‑ndal ja 20‑ndal, ning arutelu toimus esimesel istungil, 11. jaanuaril. Sellel istungil osalesid lisaks komisjoni liikmetele välisminister ja Välisministeeriumi asekantsler Erki Kodar ning ka Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna nõunik Sören Meius.

Huvi oli komisjoni liikmetel kahe teema vastu. Esiteks arutasime laiemalt Moneyvali hindamist, mis, nagu ka välisminister mainis, toimub märtsis. See eelnõu on üks nendest, mis üritab lahendada mõned lahtised küsimused Eesti seadusandluses selle hindamisega seoses. Teine küsimus oli lisatöö ja IT‑arenduste kohta. Arutelu käigus jõuti järeldusele, et võib-olla väga suurt lisakoormust see osapooltele ei too, kuna nad igapäevaselt tegelevadki sarnaste teemadega.

Teisel istungil üritasime klapitada enda graafikuid ja jõudsime otsusele, et eelnõu on saalis täna ja ettekandja olen mina. Juba esimesel istungil olime otsustanud, et esimese lugemise võib lõpetada. Need otsused olid konsensuslikud. 3. veebruariks palusime turuosaliste arvamusi ja palusime ka väliskomisjoni arvamust. Muudatusettepanekute tähtajaks on kümme päeva. Ja nii oligi. Aitäh!

23:01 Aseesimees Martin Helme

Aga küsimusi on ka. Priit Sibul, palun!

23:01 Priit Sibul

Suur tänu, austatud aseesimees! Hea ettekandja! Küsimus on seesama, mis ma ministrile esitasin: § 81, ettepaneku tegemine sanktsiooni subjektiks oleva juriidilise või füüsilise isiku kontekstis. Ma püüdsin aru saada, keda ja mis tingimustel seal võimalik nimetada on, aga minister hakkas rääkima sellest, kuidas selleks peab olema Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni resolutsioon. Aga siit eelnõust ma loen välja – mis on ka loogiline, sest me Eestis ju paneme  seadusesse ikka seda, mida ja miks me ise teeme –, siin on kirjutatud, et Välisministeerium esitab vajaduse korral selle sinna. Mismoodi see on, kuidas Välisministeerium seda selgitab ja mis põhjusel me seda seadust siis muudame? Kas on teada mõned isikud, keda oleks vaja nimekirja arvata? 

23:02 Andrei Korobeinik

Aitäh! Me päris nii süvitsi komisjonis ei läinud. Kas ma sain küsimusest õigesti aru, selles ma kindel ei ole, aga vastan, et sinna nimekirja satuvad isikud niimoodi. On olemas üldine andmebaas, mida kasutab ka Eesti. Kui Eesti lisab kedagi sanktsioonide alla, siis see info laekub ka meie välispartneritele. Nii ta lähebki. Ka täna finantsasutused peavad lähtuma sellest nimekirjast. See nimekiri, need nimed ei ole seaduses ära mainitud. See on selline üldine süsteem, mis on juba aastaid kasutusel olnud. Tavaliselt need nimed ei satu Eestist sinna nimekirja, see on rahvusvaheline. Eesti on suhteliselt väike riik. Elanikkonna arvu poolest, ma mõtlen.

23:03 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Nüüd me saame avada läbirääkimised. Ärge nüüd kõik korraga ... Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 492 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 9. veebruari kell 17.15. Ka kaheksas päevakorrapunkt on meil läbi käidud. 


9. 23:03 Loovisikute ja loomeliitude seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (517 SE) esimene lugemine

23:03 Aseesimees Martin Helme

Üheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud loovisikute ja loomeliitude seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 517. Tegemist on esimese lugemisega. Ettekandja on kultuuriminister Tiit Terik. Palun!

23:04 Kultuuriminister Tiit Terik

Suur tänu, härra aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed, tere õhtust! Tänasel istungil on teie ees loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille raames soovime 2022. aastal pikendada neid leevendusi, mis olid sisse viidud juba kahel eelmisel aastal. Algselt muudeti loovisikute ja loomeliitude seadust 2020. aasta aprillis, mil austatud Riigikogu menetles riigi 2020. aasta lisaeelarvet ehk teisisõnu COVID‑i haigust põhjustava koroonaviiruse leviku meetmeid. Selle raames leevendati mitmeid loometoetuse andmisega seotud piiranguid, et võimaldada vabakutselistel loojatel, kes on kaotanud sissetuleku, saada toetust ning tagada nendele inimestele ligipääs ka tervishoiuteenustele.

Pandeemia oludes on ääretult oluline, et kõikidel Eestimaa inimestel, sõltumata nende valitud karjääriteest, oleks võimalik pöörduda abi saamiseks arsti poole või haiglasse. Kuna pandeemia ei näidanud vaibumise märke, siis tekkis loogiline vajadus leevendusmeetmete pikendamiseks. Minu eelkäija, kultuuriminister Anneli Ott, esitas möödunud aasta 5. aprillil Riigikogule loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis sai ka austatud rahvasaadikute poolt heaks kiidetud. Suur tänu teile nende varasemate otsuste eest! 

Me oleme ka täna olukorras, kus pandeemiast põhjustatuna on osal loovisikutel töötamise ning sissetuleku teenimise võimalus piiratud. Keerulised ajad on loomulikult kogu kultuurivaldkonnas, kuid suurima riski all on need, kellel ei pruugi olla juurdepääsu tervishoiusüsteemile, kui nad seda kõige rohkem vajavad. Selle mure lahendamiseks palume parlamendi nõusolekut ja soovime pikendada varasemalt heakskiidetud ja sisseviidud leevendusi ka käesoleval aastal.

Tuletan teile meelde nende leevenduste sisu, mille parlament on kahel korral heaks kiitnud. Esiteks, peamine aspekt on loometoetuse taotlemisel kohustusliku kaheaastase ooteperioodi kaotamine. Seadusemuudatuse jõustumisel saaks sissetuleku kaotanud loovisik taotleda toetust ka siis, kui ta on seda teinud ka 2020. ja 2021. aastal. Toetus eraldatakse kuueks kuuks ning selle raames makstakse Eestis miinimumpalka, mis on 654 eurot. Samuti on garanteeritud maksulaekumised, mis annavadki juurdepääsu piltlikult öeldes haigekassateenustele, mis on selle valdkonna inimeste jaoks oluline mure.

Teine oluline leevendus puudutab lubatud teenitava tulu suurust. Kui varasemalt oli selleks pool miinimumpalka, siis nüüd oleks luba teenida igas kuus tulu ühe miinimumpalga ulatuses. Seega on loojal võimalik saada tulu ühe miinimumpalga ulatuses ilma kartuseta, et ta võiks kaotada riigi toetuse sel perioodil, kui tal on rasked ajad. Mõlemad leevendused kehtiksid meie pakkumise kohaselt käesoleva aasta lõpuni.

Kolmanda leevendusena, mis erineb varasemalt rakendatust, viiksime sisse erandi nendele isikutele, kes on viimase kolme aasta jooksul saanud sissetulekut kas ajateenistuses olles või on viibinud lapsehoolduspuhkusel. Kui 2021. aastal pidime loomeliitu mittekuuluva isiku puhul tõendama Kultuuriministeeriumile, et ta on tegevloomeinimene, ning esitama selle kinnituseks kolme viimase aasta avalikult kättesaadavat loomingut, siis nüüd on selle nõude puhul tehtud erandid neile, kes pidid keskenduma muudele elulistele kohustustele, nagu ma varasemalt mainisin, tegelema riigikaitseküsimustega või hoolitsema väikese lapse eest. On loomulik, et sellisel erilisel perioodil tekkinud pausi ajal ei pruugi olla võimalik tegeleda loometööga ning see ei tohiks saada takistuseks käesolevas eelnõus mainitud loometoetuse saamisel.

Kui lugupeetud Riigikogu meie eelnõu toetab, saaksime seda meetmepaketti rakendada juba käesoleva aasta kevadest ja kuni kalendriaasta lõpuni. Raha selle meetme jaoks on meil eelarves olemas, seda me täiendavalt ei palu. Summa on natukene suurem kui 1,7 miljonit eurot. Selleks, et toetused jõuaksid abivajajateni, vajame kiiret menetlemist.

Siinkohal soovin tänada kolleege Vabariigi Valitsuses ja lugupeetud kultuurikomisjoni, kellega me seda küsimust oleme juba ka korra arutanud. Tänan sisukate küsimuste ja abivalmi koostöö eest. Austatud istungi juhataja ja lugupeetud Riigikogu liikmed, tänan teid tähelepanu eest. Vastan meeleldi teie täpsustavatele küsimustele.

23:09 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimusi on tõesti. Esimesena Signe Kivi. Palun!

23:09 Signe Kivi

Suur aitäh, austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud minister! Kahel korral, aastal 2020 ja 2021, on loovisikute ja loomeliitude seadust ajutiste muudatustega täiendatud, et leevendada loometoetuse saamise tingimusi. Minu küsimus on, kas Kultuuriministeeriumis on plaanis seadust ka tervikuna ajakohastada. Teiseks, kas on järgmisel aastal – ma kardan, et see vajadus toetuste järele püsib – plaanis loometoetuse summat Kultuuriministeeriumi eelarves suurendada?

23:10 Kultuuriminister Tiit Terik

Suur tänu! Alustan tagantpoolt. Jah, me saame riigieelarve koostamise käigus vaadata need summad üle ja seda olukorda hinnata.

Aga tulles teie küsimuse esimese poole juurde: jah, tõepoolest, meil on plaanis loovisikute ja loomeliitude temaatikat puudutav seadusandlus värske pilguga üle vaadata. Nimelt jäi mõne päeva tagusesse perioodi ka see hetk, kui me palusime olulised valdkonna esindusorganisatsioonid ja inimesed väljatöötamiskavatsuse esimesele kohtumisele, et anda nendele teada, et selline protsess on meil kavas, ja [teha kindlaks] murekohad, mis vajaksid tulevikus muudatusi. Me peaksime sellega liikuma meie hinnangul tõenäoliselt kuni selle aasta lõpuni kindlasti edasi. Protsess on pikk, sinna peaks kaasama väga palju inimesi, kes valdkonnas töötavad. Ka teie suurepärane ministrikogemus kindlasti kinnitab seda, et valdkond on ajas muutunud. Käesolev seadus kehtib ju 2005. aastast, kui ma õigesti mäletan. Loomulikult, keskkond meie ümber on muutunud, me peame selle seaduse värske pilguga üle vaatama ja siis tuleme juba lugupeetud parlamendi ette, et saada sellele teie hinnangut ja heakskiitu.

23:12 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

23:12 Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Mul on hea meel, et te viite edasi seda edulugu, mida eelmine valitsus ja meie erakonna minister ellu viisid. Küsiksin natuke täpsustamiseks loomeisiku kohta. Kes on need isikud, kes ikkagi võivad seda toetust saada, mis kriteeriumidele nad peaksid vastama? Võib-olla sa räägiksid natuke pikemalt seda lahti? Kas piisab sellest, et ma teen ühe fotonäituse aastas või kirjutan iga kuu ühe muusikaloo? Võib-olla on see päris hea võimalus ka pensionäridele, et lisa teenida. Millised kriteeriumid on? Ma olen lugenud seda eelnõu. Võib olla on minu viga, et ma ei ole nii sellesse süüvinud. Aga äkki te räägite selle lahti? [Järgmisel] kevadel tulevad valimised. Võib-olla osal Riigikogu liikmetel on siis ka vajadus tegeleda rohkem loomega. Aga ma veel kord ütlen, et ma tõesti toetan seda, et loomeinimesi toetatakse, selles ei ole küsimus.

23:13 Kultuuriminister Tiit Terik

Suur tänu, härra Kokk! Tõepoolest, ma usun, et kui teie loominguga tegelete, siis meil kõigil on sellest suur rõõm. Aga kui me tuleme loovisikute juurde, siis tegu on nende loojatega, kes kuuluvad mõnda loomeliitu või on vabakutselised loovisikud. Kriteerium on tõepoolest see, et nad peavad olema varasemalt näiteks kolme aasta jooksul kas maalinud mõne kauni pildi või loonud mõne heliteose ja selle avalikult kättesaadavaks teinud. Siis nad põhimõtteliselt kvalifitseeruks selle konkreetse toetuse saamiseks. Siin on oluline meeles pidada, et neil ei tohi olla muud sissetulekut. Nii et ma usun, et kõik inimesed, kes loominguga tegelevad, ka ei kvalifitseeruks. Küsimus on ikkagi selles, et see on inimeste aitamise meede, mitte igapäevase sissetuleku saamise küsimus. Loovisiku puhul on tõepoolest kriteeriumiks see, et ta ei ole avalikus teenistuses, ei tööta töölepinguga, ei ole näiteks juhatuse liige mõnes juriidilises isikus ega saa näiteks juhatuse liikme tasu. Nii et selliselt on võimalik määratleda seda ringi, kes siia võiks kuuluda.

Nüüd loovisikutest mõnevõrra laiemalt. Mitte väga ammu tegi Praxis ühe uuringu, mis käsitles seda valdkonda. Meil peaks Eestis olema suurusjärgus 10 200 loovisikut vabakutseliste poole pealt. See ring on iseenesest päris-päris lai ja ma usun, et nad rõõmustavad oma kunstiga paljusid meist. 

23:15 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

23:15 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Selle eelnõu menetlemisel on tehtud ka ettepanek, et see võiks tagasiulatuvalt jõustuda 1. jaanuarist 2022. Isegi öeldakse, et sellel oleks ju teatud määral positiivset mõju, kuid negatiivse mõjuna tuuakse välja (tsiteerin): "[...] nende kuude eest, mis isik saab tagantjärele loometoetuse, ei ole ta saanud ravikindlustust ja need kuud lähevad nö kaduma." Ausalt öeldes mina sellest asjast aru ei saa, kuidas need kuud lähevad kaduma. Kujutage ette, et inimene on ravikindlustuseta, kuna tal ei ole tööd. Ta saab veebruarikuus tagasiulatuvalt, ütleme, selle toetuse. Mismoodi talle siis praegusel hetkel ravikindlustus kuidagi kompenseeritakse või kuidas see inimest aitab? Sellest mina aru ei saanud.

23:16 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Püüan teile seletada. Sel juhul me rakendaksime seda meedet nii, et inimene tõepoolest saaks tagasiulatuvalt selle rahalise vääringu kätte, ta saaks sellega tasuda oma arveid, osta süüa, mida iganes, aga olen loovisikutega suhelnud ja nad on seda, mis kindlustunde puudumisel on kõige olulisem, kirjeldanud piltlikult öeldes läbi haigekassakaardi. See on see, mida te ka mainisite. Tagasiulatuvalt on haigekassa hüvedest osasaamist mõnevõrra keeruline rakendada, arsti juurde eelmisel nädalal minna ei saa.

Aga kui me rakendame seda loovisikute toetust ja nad saavad endale sissetuleku, selle pealt makstakse vajalikud maksud, neil tekib õigus haigekassa teenustele, siis edasiulatuvalt on neil võimalik näiteks kuue kuu jooksul, selle hüvitise saamise perioodil, saada ka haigekassa [teenuseid]. Aga näiteks täna, kuu lõpus mõelda, et minna tagasiulatuvalt arsti juurde, olles saanud haigekassa liikmesuse – me oleme hinnanud, et see ei ole võimalik ega mõistlik. See ei tööta nii.

23:17 Aseesimees Martin Helme

 Andres Metsoja, palun! 

23:17 Andres Metsoja

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Te mainisite seda loovisikute ringi, üle 10 000 isiku. Kui palju võiks olla neid, kes päriselt seda abi vajavad? Ja kuidas see menetlemine ikkagi käib? Te mainisite seda põgusalt, aga kas see toimub digitaalselt või mil moel üldse jõutakse sinnamaani, et see otsus langeb? Kui pikk on see menetlusprotsess?

23:18 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Loovisikutele saavad seda toetust välja maksta tunnustatud loomeliidud. Ehk nemad on ministeeriumi partneriks selles konkreetses küsimuses ja taotlemine toimub nende kaudu.

Rääkides numbrite keeli: tõepoolest meil on suurusjärgus 10 200 vabakutselist loovisikut. Me oleme hinnanud, et väga laias laastus võiks sellest meetmest osa saada suurusjärgus 5000, sest väga paljud saavad – ma julgen öelda, et suurem osa vabakutselisi loovisikuid saab – tulu teenimisega suurepäraselt ise hakkama ja nad ei vaja seda abi. Kui illustreerimiseks tuua näiteks eelmine aasta, siis seda meedet, mille Riigikogu kinnitas, kasutas suurusjärgus 2000 inimest. Ainult. Nii et see number on üle 10 000, aga meil on ka väga suurepäraselt hakkama saavaid loovisikuid, majanduslikus mõttes, ja juhul, kui neil tekib tulenevalt turbulentsetest aegadest ja keerulistest olukordadest see hetk, kui nad ei saa tulu teenida, siis on võimalus pakkuda neile turvatunnet ja muid olulisi garantiisid, mida keerulisel ajal vaja läheb. Aga valdavalt, võib öelda, saavad inimesed enda majandusliku kindlustamisega jooksvates küsimustes hakkama.

Ma toon lihtsalt näite. Enne COVID‑i kriisi oli see suurusjärk poolteist miljonit eurot eelarves ja neid vajajaid oli 100 inimese ümber. Tegelikult on tegu kriisimeetmega. Me loodame, et ühel hetkel saavad keerulised ajad läbi, me ei pea rakendama selliseid meetmeid ja inimesed tulevad ise toime.

23:20 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

23:20 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! See on kahtlemata väga hea eelnõu. Aga ma lihtsalt viskan õhku mõtte. Selle seaduseelnõuga me pikendame loovisikute sotsiaalse kaitse tagamiseks toetusperioodi aasta võrra koroonapiirangutest tingitud raskete sotsiaal-majanduslike olude tasandamiseks. Aga kuna me oleme praegu täiesti uues olukorras, kus eelolev rohepööre toob ilmselgelt kaasa väga keerulisi sotsiaal-majanduslikke olusid ka edaspidi, kõrged energiahinnad ja ka muude hindade tõus seab loomeinimesed jätkuvalt väga raskesse olukorda, siis äkki Kultuuriministeerium kaaluks. kas nende toetuste maksmise perioodi veel pikendada või muuta [nende maksmise] suisa tähtajatuks? Kas selline asi oleks mõeldav?

23:21 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Seda muidugi saavad lugupeetud Riigikogu liikmed otsustada, aga ma ei näe täna, et see peaks kestma pikemalt kui käesoleva aasta lõpuni. Te mainisite, et inimeste kulud kasvavad. See teie väljatoodud mure käismeil selle eelnõu koostamise käigus peast läbi. Kui varasemalt oli vabakutselisel loovisikul, kes seda toetust taotleb, võimalik teenida ise juurde pool miinimumpalka, siis me oleme näinud ette selle, et ta võib teenida ka ühe miinimumpalga. See tähendaks seda, et tal ei katkeks selle toetuse saamise perioodil väljamaksed. Inimeste kulutused suurenevad, see on täna paratamatult fakt. Me soovime, et inimesed oleksid ise aktiivsed ja et nad ka ise endiselt kasutaksid võimalust tööturul osaleda ja tulu teenida. Aga ilmselgelt ei pruugi sellest alati piisata selleks, et oma maksudega saavutada see lävend, kus kehtib haigekassakindlustus, ning loomulikult teenindada oma igapäevaseid kulutusi. Mure kulutuste pärast on meil ühine. Ent hetkel me loodame, et tegu on ajutise meetmega, vajadus selle järele võiks ära lõppeda.

23:23 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

23:23 Aivar Kokk

Austatud juhataja! Hea minister! Ma veel kord rõhutan, et see on väga oluline eelnõu, et leevendada vabakutseliste loovisikute loometoetuste [tingimusi]. Kui see nüüd kolmandat aastat sellisena toimib, siis kas me oleme ikkagi mõelnud sellele, et kõik need aastad inimesed saaksid haigekassakindlustuse, et ei tekiks lünka? Me täna, jaanuarikuus arutame seda ja eelmine toetus lõppes ära vist eelmise aastaga. Kas vahepeal siis katkeb neil haigekassatõend või ei katke? See on inimestele väga oluline, et tervisekindlustus säiliks. Selge, et rasketel aegadel peab riik appi tulema. Kultuur on väga oluline eestluse alus.

23:24 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Jah, tõepoolest, kui inimesel lõpevad sotsiaalkindlustusmaksed, siis mõnda aega haigekassakindlustus kehtib, aga mitte pikalt. Kui tuua siin välja see, milline üldse võiks olla see seadusandlik keskkond meie inimeste jaoks, kes vajavad teinekord seda toetust, siis nii nagu ma ka proua Signe Kivile mainisin, meil on seadusemuudatused plaanis, väljatöötamiskavatsus on läbirääkimisel sektori oluliste partneritega. Nii et me kindlasti mõtleme sellele küsimusele laiemalt. See puudutab sotsiaalsete garantiide aspektist väga selgelt ka piltlikult öeldes haigekassakaarti, haigekassakindlustust. Me oleme erinevaid meetmeid ise läbi mõelnud, mis võiks anda inimestele kindlust igapäevases toimetamises. Aga ma usun, et ka erinevad esindusorganisatsioonid oma ideedega siin ühinevad. Samuti on lugupeetud Riigikogu liikmed, kes selle valdkonna vastu sügavamat huvi tunnevad ja saavad hea nõuga protsessi juures kaasas olla, väga teretulnud.

23:25 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

23:25 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! 10 200 vabakutselist kunstnikku. Kui paljudel neist ei ole haigekassakaarti?

23:25 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Ma julgen arvata, et suuremal osal ikkagi on. Nii nagu ma mainisin, see, et loovisik on vabakutseline, ei tähenda seda, et ta on toetuste saamise mõttes automaatselt sellises olukorras, et me peaksime talle appi minema. Suurem osa vabakutselisi saab enda igapäevaste kulutustega igapäevaste sissetulekute abil kindlasti hakkama. Nad lihtsalt ei ole näiteks ühegi teatri hingekirjas, püsitrupis, vaid nad tegutsevad ja toimetavadki vabakutselistena. Kui sa oled vabakutseline, siis see ei tähenda seda, et sinu sissetulek on väike. Kindlasti mitte.

Aga loomulikult on ka selles sihtgrupis neid inimesi, kes võib-olla põhjusel või teisel on ajutiselt sissetuleku kaotanud. Mõtleme kas või selle peale, et kui hetkel filmide tootmine on mõnevõrra tagasihoidlikum ja näitleja, kes muidu teeb suurepäraseid rolle meie armastatud filmides, on pikalt olnud ilma töö ja sissetulekuta, siis loomulikult on meie, ma usun, oluline kohustus see inimene raskest ajast läbi [aidata], et siis, kui taas hakatakse filme tegema, oleks tal võimalik nendes osaleda. Aga võrdusmärki vabakutselisuse ja vaesuse vahele ma kindlasti ei julgeks tõmmata ja pigem üritan veenda ka teisi, et see nii ei ole.

23:27 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun! 

23:27 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Minu teine küsimus tuleb Eesti Kirjanike Liidult ja tuleneb nende murest. Nad ütlevad, et mitmetest konkurssidest, kus kultuurkapitalist makstakse preemiaid, auhinnaraha, peavad nad loobuma, sest vastasel juhul nad ei saaks seda toetust, mis on omakorda seotud ravikindlustusega. Vastus on olnud, et jah, midagi pole teha, peate loobuma, sest meil on kavas kunagi tulevikus see seadus tervikuna ümber vaadata, saame murest küll aru, aga aitama ikkagi ei hakka. Võib-olla oleks siin tark praegu, kui me seda seadust muudame ja parandame, arvesse võtta nende muret ja leida lahendus? Ja olgu öeldud eelmise küsimuse kohta ka veel see, et selle ettepaneku 1. jaanuarist rakendada on teinud ka loomeliidud ise. 

23:28 Kultuuriminister Tiit Terik

Jaa, tõepoolest, kirjanike liidu sellekohane ettepanek on ka eelnõu seletuskirja lisas toodud. Selle meetmega me pehmendame inimeste [probleemi] saamata jäänud tulu tõttu, mis oleks taganud neile hea toimetuleku. Aga ka need preemiad, auhinnad – ka see raha on ju sisuliselt võimalik arvestada sissetuleku hulka, millega on võimalik rahuldada oma igapäevaseid vajadusi.

23:29 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

23:29 Andres Metsoja

Aitäh! Ma arvan, et see on väga õige osundus, austatud minister, loovinimesed versus vaesus – neid ei tohi käsitleda selles kategoorias.

23:29 Kultuuriminister Tiit Terik

Kindlasti mitte.

23:29 Andres Metsoja

Nendest aruteludest võib tihti jääda selline mulje, et see on sihuke lõputu hord, mida on vaja aeg-ajalt aidata. Aga tegelikult nad annavad väga olulise lisandväärtuse Eesti ühiskonna jaoks ja kultuuri. Minu küsimus tulebki ajendatuna ikkagi sellest, et te tõstatate selle omatulu teenimise poole miinimumpalga pealt terve miinimumpalgani. Ma saan aru, et elu on näidanud, et ikkagi tahetakse toimetada ja teenitakse tulu. Aga kui nüüd juhtub see, et teenitakse rohkem kui üks miinimumpalk, kas või 50 eurot rohkem, mis siis juhtub selle taotlejaga? Kas tekib tagasimaksekohustus või kuidas?

23:30 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Aitäh ka selle täienduse ja osunduse eest, kinnitamaks seda, et tõepoolest loovisikute ja halva majandusliku olukorra vahele ei saa võrdusmärki panna, vaid küsimus on ajutistes raskustes.

Mis juhtub loovisikuga, kellele on otsustatud seda konkreetset toetust maksta? Jah, tõepoolest, tal on võimalik teenida käesoleva eelnõu mõttes ühte miinimumpalka. See hoiab inimesed endiselt tööturul aktiivsed. Nad kindlasti tahavad ju ka ise toimetada ja inimene ikkagi tahab ise hoolitseda oma hea käekäigu eest. Aga sellisel juhul, kui ta teenib sellest miinimumist suuremat tasu ehk väljamaksed talle on suuremad, siis konkreetne meede tema jaoks lihtsalt peatub ehk lõpeb. Jah, ütleme, meede tema jaoks lõpeb. See kuuekuuline periood, mille jaoks see oli otsustatud, enam ei jätku. Otseselt tagasimaksekohustust ei teki, aga nii kui ta on oma sissetulekuasjad korda saanud, ei ole ta käesoleva meetme mõttes enam abivajaja.

23:31 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun! 

23:31 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kui me eelmises valitsuses meediat rakendasime, siis olime pannud selle kolmeaastase lõike ja soovisime ka haridust panna [tingimuseks], kuid väga paljud on ka ilma hariduseta saanud loovisikuteks. Ma toon näite: on lõpetanud lavakunstikateedri, aga selle aja jooksul ta ei olegi [tööd] saanud, sest meil on koroona olnud, tal ei olegi päriselt ette näidata tööd, aga ta on kvalifitseeritud näitleja. Kas me võiksime sinna panna selle tingimuse, et kolm aastat või haridus?

23:32 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Ma saan teie küsimuse mõttest aru. Saan öelda, et ma iseenesest ei pea seda hariduse komponenti selle konkreetse eelnõu juures ülemäära oluliseks. Ma usun, et kui me koos hakkaksime arutama ja otsima neid armastatud näitlejaid või kunstnikke, kellel erialast haridust ei ole, siis me leiaksime neid päris mitmeid.

Küsimus sellest ajalisest raamist: kui mõnel inimesel on haridustee jäänud võib-olla varem pooleli ja ta ei ole teinud erialast valikut mõne kauni kunsti suhtes, aga ta teeb suurepärase maali või kirjutab suurepärase heliteose ja see on avalikult esitatud, siis see ongi juba kriteerium, et ta kvalifitseerub toetuse saamiseks. 

Teine kvalifitseerumise võimalus, mis ei puuduta ajalist raami, on loomeliidu liikmesus. Me usaldame neid organisatsioone: kui nad on kellegi oma liikmeks võtnud, siis nad on veendunud selles, et konkreetne inimene on ka loovisik. Meie oluliste partneritena tunnustatud loomeliidud oma liikmeskonna puhul ei pea seda ajalist näitajat tõestama.

23:33 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

23:34 Peeter Ernits

Hea juhataja ja ministrihärra! Ma küsin ainult ühte asja. 10 200 vabakutselist ja sa vastasid mulle, et enamikul on. Aga mis tähendab, et enamikul? Ma vahepeal tegin paar kõnet mõnele kunstnikust sõbrale, mõnega pole kaua rääkinud, küsisin, mida nemad küsiksid, just selle haigekassa koha pealt. Mõlemad ütlesid, et see on väga suur probleem ja et kas ei oleks võimalik ... Kõigepealt, kui palju see mitteenamik on sellest 10 200‑st? Mingisugune hinnang võiks olla ministeeriumil. Ja kas oleks väga suur kaotus, kui Kultuuriministeerium tagaks, et enamik vabakutselistest või nad kõik saaksid vähemalt selle haigekassakaardi?

23:35 Kultuuriminister Tiit Terik

Saan öelda, tõepoolest, et Praxise hinnangul 10 200 vabakutselist loovisikut meil Eestis toimetab. Me nägime eelnõu [koostamise] käigus ette, et vajadus selleks on suurusjärgus 5000‑l. Võtame praktiliselt eelmise aasta näite, kui seda toetust vajas suurusjärgus 2000 inimest. Ehk minu lihtne matemaatika ütleb, et kui 10 200‑st lahutada 2000 inimest, kes seda toetust on vajanud, siis järelikult on üle 8000 neid inimesi, kelle jaoks ei ole see teema sedavõrd aktuaalne, et nad peaksid selle toetuse taotlemise abil endale haigekassakindlustuse saama. See tähendab teisisõnu seda, et suurem hulk – nii ma väitsin ja olen selles endiselt selle arvutuse najal kindel – saab oma tulu erinevatest töistest tegevustest, mille pealt on ära makstud sotsiaalmaks, mis sellisel juhul, kui seda teatud määra ulatuses makstakse, tagab nendele ravikindlustuse. Ehk jään selle seisukoha juurde, et suurem osa meie vabakutselistest loovisikutest seda meedet ei vaja. Aga ma usun, et ühiskonnana on meie kohustus keerulistel aegadel [aidata] kriisidest läbi need inimesed, kes ajutiste raskuste tõttu toime ei tule.

Aga kinnitan teie heade sõprade muret, mida kostab ka teiste inimeste suust, et kui me laiemas perspektiivis käsitleme vabakutseliste loovisikute temaatikat, siis ravikindlustus ja haigekassa, üldse sotsiaalsed garantiid on need, mis enim muret teevad. Kas see on konkreetse inimese jaoks hetkel aktuaalne probleem või on see ebakindlus tuleviku ees, et mis saab siis, kui mul enam ei ole võimalik endale stabiilset sissetulekut tagada – jah, loomulikult, see on temaatika, mida me LLS‑i ehk loovisikute ja loomeliitude seaduse uuendamise protsessis peame kindlasti oma tähelepanufookuses hoidma. Palun ka heade Riigikogu liikmete panust sellesse protsessi.

23:37 Aseesimees Martin Helme

Üllar Saaremäe, palun!

23:37 Üllar Saaremäe

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Ma pöördun selle hariduse teema juurde tagasi. Me ei mõtle siin sugugi inimesi, kes on ennast juba tõestanud ja ei ole kutselise haridusega, vaid pigem neid noori inimesi, kes lõpetasid kooli näiteks 2019. aastal ja ei ole lihtsalt endast sõltumatutel tingimustel saanud isegi mitte proovida oma põhitööd kas näitlejana, filmioperaatorina, teatrikunstnikuna või kellena tahes. Tal lihtsalt ei ole olnud see võimalik ja tal ei olegi midagi muud ette näidata kui kutsetunnistus, mille ta on omandanud. Teda ei ole ka vastu võetud ühtegi liitu selle tõttu, et ta ei ole saanud ühtegi tööd teha. Me räägime noortest inimestest. Milline on nende väljavaade sellisel juhul?

23:38 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Jah, tõepoolest, kui nad ei kuulu ühtegi tunnustatud loomeliitu, siis see eeldus on neil ühtepidi täitmata. Küll aga, et sellele toetusele kandideerida ja seda saada, on ka teine eeldus. See teine eeldus on see, et varasema perioodi jooksul oled sa midagi loonud ja oma töö avalikult kättesaadavaks teinud. Ma usun, et ka need noored inimesed, kes on äsja koolist tulnud, on oma õpingute ajal või ka võib-olla õppima asudes ju ette näidanud mõne oma töö. Minnes õppima näiteks graafilist disaini, maalikunsti, minnes õppima näiteks heliloojaks, erinevatele muusikavaldkonna erialadele, on nad ju loomulikult midagi ise varem teinud. Tõenäoliselt ei ole esimene loometöö ootamas seda [aega], kui ta on saanud diplomi. Ta on tõenäoliselt varemgi midagi loonud, kas või on teinud  A4-le kauni guaššpildi ja on selle avalikult internetis kättesaadavaks teinud. See kriteerium on järelikult täidetud ja ta on selle eelnõu mõistes õigustatud seda toetust küsima. Saan öelda siia juurde seda, et ka sellel keerulisel ajal on võimalik olnud loometööga tegeleda, kas või kunstivorme luua, ka heliteoseid luua, teha seda, mis ei ole eeldanud inimestevahelisi kontakte ja mida on võimalik olnud teha, ütleme siis, uhkes üksinduses.

23:40 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

23:40 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Tol korral, kui seda menetleti, oli mul au olla kultuurikomisjonis poole kõrvaga kuulamas. Tol hetkel käidi välja selline jaotuskava, et 50% ühingutele ja 50% niinimetatud vabakutselistele. Mina isiklikult olen veendunud, et kõik head loojad võiksid organiseeruda ja kuuluda ühingutesse, seltsidesse. Aga kas teised, kes ei ole seda oluliseks pidanud, praegu nendega võrdsustada? Kas teile ei tundu, et võib-olla kaks kolmandikku organiseerunud inimestele ja üks kolmandik siis nendele, kes on nii vabad, et nad ei taha organiseeruda, oleks mõistlik sel juhul, kui me väärtustame haridust ja organiseerunud inimesi?

23:41 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Tõepoolest, kunst on vaba ja teinekord kunstnik ei tahagi võib-olla mõnda organisatsiooni kuuluda. Muidugi on ju alati tore see, kui sa saad oma loomekaaslastega ühises loomeliidus olla. Aga tõepoolest, ka täna on see mõte, et suurem osa nendest vahenditest jaotatakse abivajajatele loomeliitude kaudu ja väga väikene osa on see, mida on võimalik taotleda Kultuuriministeeriumist. Aga me eeldame, et see põhirõhk on ikkagi tunnustatud loomeliitudel.

23:41 Aseesimees Martin Helme

Üllar Saaremäe, palun!

23:41 Üllar Saaremäe

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Ma ikkagi küsin veel kord hariduse kohta. See, kui inimene on erinevate katsete või eksamite alusel [kooli] vastu võetud, ta on omandanud hariduse, aga ei ole saanud oma põhitööd teha, on võrdsustatav sellega, et joonista siis üks guaššpilt või tee oma mobiiltelefoniga väike monoetendus ja siis on sul õigus seda toetust taotleda. Miks on sedasi, et haridus teie jaoks – või mitte teie jaoks –, vaid üldse ei ole nagu niivõrd märgiline ja oluline ja teed tähistav?

23:42 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Meie jaoks on eelduseks siin ikkagi inimese loominguline aktiivsus. Kui see loominguline aktiivsus on pälvinud sedavõrd palju tunnustust, et inimene on võetud loomeliidu liikmeks, siis on see meie jaoks ühtpidi aluseks. Aga teistpidi, kui tal puudub haridus, tal on lihtsalt soov, ta on aktiivne, ta soovib ennast väljendada ja on selle [väljenduse] teinud ka teistele kättesaadavaks, siis jah, tõepoolest, selle eelnõu raames me ei ole näinud ette seda kitsendavat poolt, et tal peaks ilmtingimata olema erialane haridus. Ma ei tea, kas ma teie küsimusest õigesti aru sain.

23:43 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Saame minna kaasettekande juurde. Kaasettekandja on kultuurikomisjoni liige Marko Šorin. Palun!

23:43 Marko Šorin

Lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Head saalis viibijad! Seda eelnõu arutas kultuurikomisjon oma istungil 18. jaanuaril, kui minister Terik koos oma nõunikega andis meile samasisulise ülevaate eelnõu eesmärgist. Minister tõi välja eelnõuga seotud eesmärgi toetada loomesektorit jätkuva kriisi ajal. Ma ei peatu järgnevalt kõigil esitatud küsimustel, vaid mõnel nüansirikkamal, millest mõned on siin saalis leidnud juba ka käsitlemist.

Üks, mis kindlasti seda teemat laiendas, oli Üllar Saaremäe küsimus olukorra kohta, kus noor inimene on näiteks lõpetanud teatrikooli vahetult enne koroonakriisi perioodi ning ei ole saanud oma tööd teha, ja kuna ta ei ole teinud tööd üheski professionaalses teatris, siis ei saa ta kuuluda ka ühtegi loomeliitu. Ministri vastus oli analoogne siin saalis kõlanuga. Ta vastas, et kui loomeliitu mittekuuluval loovisikul ei ole olnud kriisi ajal võimalust loominguga tegeleda ning seda kas või internetti üles panna, siis on ta täbaras olukorras. Samas on ka kriisiajal võimalus luua ning oma loomingut välja panna. Piisab sellest, kui looming on internetis avalikult kättesaadavaks tehtud.

Kristina Šmigun-Vähi küsis, kas leevendusteks ettenähtud toetussumma on võrreldes eelmiste perioodidega kasvanud. Minister tõi välja, et eelnõusse ei ole täiendavat raha lisaeelarvega planeeritud. Küll aga oli kriisieelsel ajal planeeritud eelarveline kulu 1,5 miljonit, tänaseks on planeeritud summa 1,75 miljonit.

Heidy Purga soovis Üllar Saaremäe püstitatud näidet pisut laiendada ja tundis huvi, kas kriisitoetusmeetmete jagamine on loovisikute käitumismustrit kuidagi muutma hakanud, ehk kas nii-öelda halli alasse kuuluvaid loomeisikuid on kultuurilises kontekstis juurde tekkinud. Ministriga kaasas olnud nõunik vastas, et ta küll vastab enda hinnangutele tuginedes, kuid ta väidab siiski, et keegi ei ole hakanud tegema mingisugust loomingut seetõttu, et toetusele kvalifitseeruda. Kasvanud on aga loomeisikute teadlikkus.

Jaak Valge viitas ettepanekule, et loometoetusele kvalifitseerub isik, kes on 16 aastat vana või vanem ning kes ei ole veel vanaduspensioniikka jõudnud. Valge küsis, kas tegemist ei ole ealise diskrimineerimisega ja kui suur summa võiks lisanduda, kui vanaduspensioni puudutav ealine diskrimineerimine kõrvale jätta. Sellele vastas minister, et piirang 16 eluaastat on seotud töölepinguliste suhete loomisega. Minister nõustus, et rahvapensionimäär on väiksem kui töötasumäär, millest eelnõu lähtub, ning sõnas, et Jaak Valge osundus on tema jaoks uus vaatenurk. Samas lisas nõunik, et kõik eelnõus toodud välistused on toodud seaduse algse eesmärgi pärast, milleks oli siin mitmel puhul käsitletud haigekassakindlustuse tagamine. Lastele ja pensionäridele on see teadupärast tagatud. Nõunik sõnas, et küsimus lisatakse samuti ühe teemana eelnõu väljatöötamiskavatsuse protsessi, et hinnata selle mõju ning vajadust.

Mõned küsimused jätan vahele, need täpsustasid pigem seda, millele minister juba oma ettekandes osundas.

Kultuurikomisjoni liige Eduard Odinets viitas eelnõu §‑le 2, millega muudetakse töövõimetoetuse seadust ja parandatakse viga seaduses. Alates möödunud aasta aprillist ei ole olnud õigust töövõimetoetusele nendel isikutel, kes Kultuuriministeeriumilt loometoetust said. Samal ajal nendel, kes said loometoetust loomeliitudelt, säilis õigus saada töövõimetoetust. Odinets küsis, milline on töövõimetoetuse saamise õigus nendel loovisikutel, kes on saanud aasta jooksul Kultuuriministeeriumilt loometoetust, ning kas see jõustub tagantjärele. Siin täpsustasid ministeeriumi esindajad, et eelmisel aastal lahenes see teema kokkuleppel töötukassaga ning taotlejatele takistuseks ei osutunud. Seda olukorda selgitati ning tõlgendus on, et muud loomeliidu määratud loometoetust võib Kultuuriministeerium maksta. Esimesel võimalusel tuleb see asi seaduses parandada.

Rohkem küsimusi kultuurikomisjonis ei esitatud. Selle peale tõi komisjoni esimees Aadu Must välja, et tegemist on kiireloomulise eelnõuga, nagu minister ka oma sõnavõtus täheldas, ning tegi ettepaneku määrata muudatusettepanekute tähtajaks pisut lühem aeg kui kümme tööpäeva ehk seitse tööpäeva. Siis tegi Aadu Must komisjonile ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 26. jaanuaril käesoleval aastal, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 4. veebruar käesoleval aastal kell 17 ja juhtivkomisjoni esindajaks määrata mind. Kõik need ettepanekud leidsid komisjoni konsensusliku heakskiidu. Ma tänan.

23:49 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Ei näe küsimusi. Me saame minna läbirääkimiste juurde. Helle-Moonika Helme, palun!

23:49 Helle-Moonika Helme

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Kõik, kes meid praegu veel sellest hilisest tunnist hoolimata internetis jälgivad, ja eriti inimesed, keda see seadusemuudatuse eelnõu isiklikult puudutab, ehk kõik loomeinimesed, keda Kultuuriministeeriumi andmetel on üle 10 000! 

See on väga oluline, et me just praegu, kohe aasta alguses seda seadusemuudatuse eelnõu menetleme, sest sellega on tõsiselt kiire. Aastatel 2020 ja 2021 koroonaga seonduvalt loovisikute ja loomeliitude seaduses kehtestatud ajutised muudatused lõppeksid ilma selle eelnõuta ära ning ajal, kui meil kehtivad kõik koroonaga seotud piirangud, jääksid loomeinimesed just praegu ilma neile selle kahe aasta jooksul [võimaldatud] toetusest ja abist.

Me võime muidugi vaielda, kas need koroonapiirangud üleüldse on sellisel kujul enam õigustatud või mitte. Äkki peaks seoses sellega, et suurem osa rahvast on kas vaktsineeritud või koroona läbi põdenud ning üleilmselt tuleb järjest enam tõenduspõhist teavet, et omikrontüvega nakatumine ja selle läbipõdemine ei ole enam sedavõrd ohtlik, et vastaks pandeemia formuleeringule, koroonapiirangutest üldse loobuma hakkama? Sellega oleks kogu mänguväli eneseteostuseks avatud loomeinimestele ja kõikidele sektoritele, kus loomeinimesed saavad ennast teostada ning väärikalt elatist teenida ka ilma toetusvajaduseta.

Kahjuks me praegu näeme, et praegune valitsus on selles paindumatu. Isegi kiirteste, millega kogu elanikkond saaks turvaliselt külastada kontserte, näituseid, teatreid ja ooperit ning anda oma panuse loomemajanduse äratamisse ja loomeinimestele eneseteostuse ja sissetulekute tagamisse, ei taha valitsus rahvale lubada. Kuid nagu öeldakse, parem pool muna kui tühi koor. Selle seaduse eeldatav sihtgrupp on 5000 loovisikut ja planeeritud eelarveline kulu on 1 miljon ja 750 000 eurot. Eriti oluline on, et rahalise toetuse kõrval on loovisikud kaetud ka tervisekindlustusega, mis eriti praegu, kui erinevad haiguspuhangud räsivad kogu elanikkonda, on kõigile toetusesaajatele hindamatu väärtusega.

Muidugi, kui vaadata, et koroonapiirangutest johtuva kriisi kõrval me oleme praegu väga jõuliselt ka energiakriisis, kus meeletult tõusnud on elektri, toasooja, autokütuste ning gaasi hind, ja sellest tulenev hinnaralli alles kogub hoogu esmatarbekaupade puhul, toidukauplustes ja tegelikult üle kogu välja igal pool, ning ainuüksi elektri hind on viinud pea poole elanikkonnast sotsiaaltoetuste sappa seisma, siis ei saa olla päris kindel ka selles, kas 5000 toetust vajavat ja taotlevat loovisikut on enam relevantne prognoos ja kas selle eelnõu kohaselt eraldatud eelarveline kulurida on ikka piisav.

Kui jätkuvad kõik need poliitilised piirangud meie kõigi tegutsemisele ühiskondlikus, majanduslikus ja kultuurielus, siis ma paraku näen, et ka nendel paljudel vabakutselisena loomingulise tööga tegelevatel inimestel, muusikutel, kunstnikel, kirjanikel ja näitlejatel, kes on siiani iseend ja oma peret ära toitnud ega ole pidanud toetust taotlema, ei jää siis, kui kõrged energiahinnad söövad ära nende endi tulud, aga ka nende esinemiskohtade, näitusekohtade, galeriide ja klubide tulud ja need lihtsalt panevad oma uksed kinni, üsna varsti üle muud kui üritada kvalifitseeruda neile toetustele, mida Kultuuriministeerium selle seaduseelnõu raames on välja pakkunud.

Ma kordan siinkohal veel üle, et see on üks väga hea ja väga oodatud eelnõu. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond seda kindlasti toetab kogu selle menetluse protsessis. Kuid selle kõrval ma kutsun üles nii valitsust, häid kolleege Riigikogust kui ka kogu avalikkust toetama mõtet, et me peaksime võimalikult kiiresti loobuma kõigist koroonapiirangutest. (Juhataja helistab kella.)

Ma palun lisaaega.

23:55 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega. Palun!

23:55 Helle-Moonika Helme

Me  peaksime võimalikult kiiresti loobuma kõigist koroonapiirangutest. Me peaksime loobuma eelkõige siseriiklikult koroonapassisüsteemist, mis ei anna enam mingit efekti, küll aga on löönud sügavaid haavu meie ühtsustundesse, mis hävitab meie ettevõtlust, loomemajandust, kultuuri ja juba ka meie inimeste vaimset tervist. Need toetusmeetmed sellisel kujul on nagunii ju ainult selleks aastaks. Aga anname toetuste kõrval loovinimestele tagasi ka nende päriselu, pulbitseva kultuurielu, näitused, lavastused, ja mis kõige peamine, publiku. Aitäh!

23:55 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 517 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 4. veebruari kell 17. Üheksas päevakorrapunkt on ka läbi.


10. 23:56 Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (505 SE) esimene lugemine

23:56 Aseesimees Martin Helme

Läheme aga ilusti edasi kümnenda punkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 505 esimene lugemine. Ettekandjaks palun siia rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse.

23:56 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed, aitäh selle võimaluse eest täna hilisel õhtutunnil teile kahte olulist eelnõu tutvustada!

Esimene neist on väärtpaberituru seaduse [muutmise ja sellega seonduvalt] teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selle teile esitatud eelnõuga muudetakse, nagu nimigi ütleb, eelkõige väärtpaberituru seadust, aga lisaks ka teisi finantssektori õigusakte. Kõik muudatused on seotud Euroopa Liidu õigusaktide ülevõtmise ja rakendamisega.

Esiteks muudetakse eelnõuga investeerimisühingute juhtimis‑ ja kapitalinõudeid. Praegu kohaldatakse investeerimisühingutele üldjuhul pankade nõuetega sarnaseid juhtimis‑ ja kapitalinõudeid. Need ei ole aga investeerimisühingute suhtes piisavalt paindlikud ja riski arvestavad. Nii et nüüd on ettepanek muuta nõudeid nii, et need oleksid investeerimisühingute suhtes proportsionaalsemad. Täpsemalt jagatakse eelnõu kohaselt investeerimisühingud varade suuruse alusel kolme kategooriasse: suured, keskmised ja väikesed. Olenevalt sellest, millisesse kategooriasse konkreetne investeerimisühing langeb, kohaldatakse talle vastavaid nõudeid. Kõige väiksemate investeerimisühingute jaoks alaneb regulatiivne koormus üsna märkimisväärselt. Tuleb öelda, et Eestis asutatud investeerimisühingud kuuluvad enamasti keskmisesse kategooriasse, mõni neist tõenäoliselt ka väikeste investeerimisühingute kategooriasse.

Muu hulgas muudetakse investeerimisühingute algkapitalinõudeid. Näiteks väheneb algkapitalinõue selliste investeerimisühingute puhul, mis vahendavad väärtpaberite pakkumisi või haldavad privaatklientide varasid. Nende kapitalinõue väheneb 125 000 euro pealt 75 000 euroni. Lisaks, kui investeerimisühing korraldab ise alternatiivbörsi, siis langeb kapitalinõue oluliselt, 730 000 eurolt 150 000 euro peale. Samas, kui investeerimisühing tegutseb maaklerina või nõustab investoreid, siis vastav kapitalinõue mõnevõrra suureneb, 50 000 euro pealt 75 000 peale.

Lisaks muudetakse investeerimisühingute juhatuse liikmete ja muude juhtivtöötajate palkade maksmise ja eelkõige tulemustasude maksmise tingimusi. Eelnõu kohaselt tuleb tulemustasude maksmisel võtta arvesse rohkem neid riske, mis on konkreetse juhiga investeerimisühingus seotud, ja seda, milline on tema töö tulemus pikema aja jooksul, ehk lihtsustatult: kahjumlik investeerimisühing tulemustasu maksta ei saa.

Lisaks nähakse selle eelnõuga ka Finantsinspektsioonile ette õigused nõuda investeerimisühingutelt täiendavat kapitali ja likviidsete vahendite hoidmist. Seda olukorras, kus järelevalve käigus on selgunud, et investeerimisühingu riskid on tavapärasest kõrgemad.

Teine osa muudatusi on seotud investeerimisteenuse osutamise lihtsustamisega. Need muudatused on ajendatud koroonakriisi tekitatud olukorrast. Laiemalt on eesmärk vähendada regulatiivset koormust pankadele ja teistele investeerimisteenuse osutajatele, nii et neil tekiks võimalus ressursse ümber jaotada ja jätkuvalt tagada reaalmajanduse rahastamine. Antud muudatusega vähendatakse nõudeid eelkõige sellistel juhtudel, kui teenuseid osutatakse professionaalsetele investoritele. Ehk vähendatakse info andmise kohustust ja seda eeldusel, et professionaalsed investorid on ise võimelised infot investeeringute kohta paremini analüüsima ja kätte saama. Samas, jaeinvestoritele investeerimisteenuste osutamisel jäävad nõuded endiselt sisuliselt sama rangeks, kui nad seda on olnud.

Kolmas muudatus on seotud sellega, et suurendatakse täiendavat piirmäära hoiuste hüvitamisel riikliku tagatisskeemi, Tagatisfondi poolt. Praegu on üldine hüvitamise määr iga hoiustaja kohta ühes pangas kuni 100 000 eurot ja lisaks peab Tagatisfond tagama täiendavalt 70 000 euro ulatuses rahalisi vahendeid, kui isik on hiljaaegu müünud eluasemega seotud kinnisvara ja see raha on värskelt tema kontole laekunud, ehk maksimaalne hoiuste hüvitamise määr on praegu 170 000 eurot. Eelnõuga suurendatakse selle täiendava hüvitise piirmäära 70 000 eurolt 100 000 eurole ning nähakse ette, et see katab lisaks kinnisvaramüükidele ka muude sotsiaalsete sündmuste tõttu laekunud vahendeid. Näiteks, kui kontole laekub summasid seoses koondamisega või ka kindlustushüvitise tõttu. Ehk edaspidi on kogu hüvitamise maksimaalne määr 200 000 eurot. Praegu siis, nagu öeldud, 170 000, edaspidi 200 000, see tähendab 100 000 + 100 000 eurot.

Hea Riigikogu, palun teil seda eelnõu toetada. Aitäh!

00:02 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, suur tänu selle väga hea ettekande eest! On ka küsimusi. Aivar Kokk, palun! 

00:02 Aivar Kokk

Austatud juhataja! Austatud minister! Kindlasti on see väga oluline eelnõu. Aga äkki sa räägiksid lahti selle tulemuspalga teema? Mis tingimustel ikkagi täpselt seda tulemuspalka võidakse maksta? Milles võidakse tulemuspalka maksta ja milles ollakse kohustatud maksma?

00:02 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh küsimuse eest! See küsimus oli meil ka rahanduskomisjonis arutelu all. Regulatsioon või ettepanek eelnõus on selline, et juhul, kui tulemustasu makstakse aastas rohkem kui 50 000 eurot – tulemustasuna  väga suur summa, rohkem kui 50 000 eurot –, siis on meil ülevõetav Euroopa Liidu õigus ette näinud, et on võimalik 50% maksmist nõuda kas aktsiates või muudes sarnastes instrumentides. Sellise nõude eesmärk on olnud piltlikult öeldes siduda investeerimisühingute juhte rohkem selle konkreetse ettevõtmisega ehk et investeerimisühingu juht arvestaks riskide võtmisel pikemat perspektiivi ja ka selle mõju investeerimisühingule. Sarnane nõue kehtib praegu näiteks ka fondivalitsejatele ja pankadele.

Ka rahanduskomisjonis oli meil arutelu all küsimus, et aga mis siis, kui investeerimisühingul ei ole praktikat, et ta emiteerib aktsiaid või aktsiaoptsioone, või on tegu sellise ühinguga, kus grupi struktuur seda ei võimaldagi. Siis võib Finantsinspektsioon muidugi teha erandi ja seda mitte nõuda ehk see ei ole absoluutne nõue. Loomulikult tuleb iga konkreetse juhtumi puhul olukorda vaadata.

Muidugi, ma arvan, et veel eraldi rõhutamist vajab see, et kui tegu on nii-öelda kõige madalamasse klassi kuuluva investeerimisühinguga ehk väikeste investeerimisühingute hulka kuuluva investeerimisühinguga, siis seda nõuet ei kohaldata.

00:04 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

00:05 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma vaatan, et meie turul on umbes kuus sellist teise-kolmanda klassi investeerimisühingut, mingi 100‑miljonilise varade mahuga, aga siin on öeldud, et paar tuhat piiritagust investeerimisühingut vaatavad näljase pilguga meie turule, kus [neid ühinguid] on kuus. Ühe käes on jäme ots, ülejäänud on sellised marginaalid selle kõrval. Kuidas see võib mõjuda, kui need paar tuhat piiritagust meie turule tulevad? Kas nad tulevad või on nad lihtsalt niisama andnud teada, et tahaksid tulla?

00:05 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Praegu on meil seitse investeerimisühingut. Nagu öeldud, selle eelnõuga me võtame üle Euroopa Liidu õigust, mis tähendab, et sarnane õigus kehtib kõikides Euroopa Liidu riikides, me kuidagi ei eristu sellel puhul. Need seitse, kes on praeguseks Finantsinspektsiooni käest tegevusloa saanud, on enamasti selles teises klassis ehk kuuluvad keskmise suurusega investeerimisühingute hulka. Hästi keeruline on ennustada, kas kellelgi, kui paljudel ja milline huvi Eesti vastu ühel hetkel tekkida võib. Aga nagu öeldud, see õigus sellisel juhul kehtib kogu Euroopa Liidus ühiselt. Me ei ole kuidagi eriseisus või eristaatuses. Nad peavad nendele nõuetele ja reeglitele vastama, ükskõik millises Euroopa Liidu riigis nad peaksid soovima tegutsemist alustada.

00:06 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal. 

00:06 Kalle Grünthal

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Selle eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle kaks Euroopa Liidu direktiivi. Mul on soov teada saada, kas meie valitsusametnikel puudub vastav kompetents, et nad ei suuda ise investeerimisühingute usaldatavuse järelevalve raamistikku välja töötada. Teine küsimuse pool oleks, et mis siis juhtub, kui me seda Euroopa Liidu direktiivi vastu ei võta.

00:07 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Eks see on ju tegelikult ka meie huvides, et need reeglid oleksid pigem sarnased ja et reegleid täidetaks Euroopa Liidu liikmesriikides ühtviisi. Nii et nende ülevõtmine on kindlasti selle sektori huvides.

Ja vastates teie küsimuse esimesele poolele, kas meil endal puudub pädevus: ei puudu pädevus, see on ikka täitsa olemas.

00:07 Esimees Jüri Ratas

Aivar Sõerd, palun!

00:07 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Nendes direktiivides on kindlasti palju vajalikku ja keskkonnale ka lisaväärtust andvat, mida tasub üle võtta, aga siin on ka, ütleme, sellist kummalist teemat sees. Meil on ikkagi selline tava, et ettevõtte nõukogu nimetab juhatuse ja kehtestab ka juhatuse töötasud ja muud tingimused. Aga nüüd, ütleme, nende investeerimisühingute puhul, kui varade maht on üle 100 miljoni, mis ei olegi väga kõrge lävend, tuleb tekitada mingisugune töötasukomitee veel nõukogu ja juhatuse vahele. Milleks see? Mis lisaväärtust see annab, mis probleeme see lahendab? Äriühingu aktsionäride ja kasumi arvelt tuleb ju maksta ka sellele komiteele töötasud. Mis lisaväärtust selline komitee annab?

00:09 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea küsija! Hea küsimus. Eks küllap on eesmärk see, et tasustamine oleks pikemaajaliselt ja põhjalikumalt läbi mõeldud. Kas ilmtingimata tuleb komiteele eraldi töötasu maksta? Sellist nõuet küll keegi vist ei sea. See automaatselt kindlasti nii ei ole.

00:09 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

00:09 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! Ma tuleksin ikkagi selle tulemustasu teema juurde. Me teame, et ka meie pensionifondidel on olnud perioode, kui nad ei ole hiilanud oma väga heade tulemustega. Nüüd on siin öeldud, tõepoolest, et tulemustasu võib vähendada, kui tulemused on tagasihoidlikud. Võib-olla te siiski avaksite, mida see "tagasihoidlik" numbrites tähendab? Kust maalt on tulemus tagasihoidlik? Kas, ma ei tea, 5% kasumit on piisav? Või peab olema 10% või ...? 

00:10 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Seadusega ei määrata sellist asja või sellist piiri, ei öelda seda kellelegi või ei tehta tulemustasu määramist kuidagi kohustuslikuks. Vastupidi, ülempiir on see, millest siin juttu on. Nagu öeldud, kui tulemustasu makstakse üle 50 000 euro aastas, siis sellisel juhul tuleks rakendada seda 50% maksmist kas aktsiates või muudes sarnastes instrumentides. Nagu öeldud, ka seda ei kohaldata väikeste investeerimisühingute puhul. Samamoodi on tõesti kahjumlike investeerimisühingute puhul selge, et seal tulemustasu ei maksta. Aga konkreetsed protsendid ja hindamine ei ole kindlasti seaduse tasandi küsimus, et konkreetse investeerimisühingu tulemuslikkust hinnata. Seda seaduse tasandil ei saa teha ja ma loodan, et kunagi ka ei hakata tegema.

00:11 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

00:11 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Mu eelmisele küsimusele, kui ma küsisin selle kohta, et 2000 tahaks siia tulla, te vastasite umbes niimoodi, et Euroopas on neid palju. Aga siit ma loen, et Finantsinspektsioon on öelnud või õigemini on Finantsinspektsioonile need 2000 teatanud, et nad tahaksid siia ka oma nina pista. Mu küsimus oli, mida see tähendab sellele seitsmele pisilasele, kes siin ees on.

Ja teine väike küsimus mõne uue termini kohta: mis loom see kliiriv liige on?

00:12 Esimees Jüri Ratas

Kas tohib paluda seda viimast küsimust korrata? Mis loom ...

00:12 Peeter Ernits

Jaa, mitte loom, vabandust, see on minu väljend. Aga kliiriv liige, see on uus termin, mille võtame eesti keelde üle.

00:12 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Kõigepealt, mida tähendab uute tegijate lisandumine? Eks väikse turu peal tähendab see ikka ja alati seda, et konkurents suureneb. Aga veel kord: praegu on loa saanud seitse nõuetele vastavat investeerimisühingut ja hetkel ei ole küll teada, et sellises koguses oleks reaalselt kohe turule tegijaid lisandumas. Muidugi, see tähendaks ühest küljest suuremat valikuvõimalust, millise investeerimisühingu teenust kasutada, kui neid tegijaid lisandub. Aga jah, praegu on seitse tükki neid, kellega meil tegu on.

Ja nüüd ma pean ütlema, et seda teist osa teie küsimusest ilmselt peame pärast täpsustama, mis see täpselt oli, sest see jäi natuke segaseks.

00:13 Esimees Jüri Ratas

Arusaadav. Kalle Grünthal, palun!

00:13 Kalle Grünthal

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma pean nentima seda, et lugupeetud hea kolleeg Aivar Sõerd on kahtlemata väga tubli reformierakondlane, aga kui teemad lähevad, ütleme, pangandusse, siis ta unustab selle tihtipeale ära ja temas lööb välja tõeline kirg selle asja õigsuse kontrollimiseks. Ma olen täiesti nõus sellega, mida ta küsis teie käest, kas seda komiteed on sinna vahepeale vaja ja kas selle eest raha tuleb maksta. Teie ütlesite selle peale, et seda pole kohustuseks tehtud. Minul on sama mure tegelikult. Äkki te kirjutate sinna seadusesse sisse, et see komitee raha ei saa, siis oleks raha kokkuhoid ja heal Aivaril ka rahulik olla? Minul ka muidugi.

00:14 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Väga nõustun teiega kõige selle kiituse mõttes, mida te Aivar Sõerdi kohta just ütlesite. Ja kõik need muudatusettepanekud, mis eelnõu esimese ja teise lugemise vahel esitatakse, me peame läbi vaatama ja kaaluma, mida on võimalik arvestada. Lõpuks olete ju teie siin parlamendis otsustaja, milliseid muudatusi seaduses tehakse.

00:14 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

00:14 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Mulle meeldib selle eelnõu juures kindlasti ka see, et hüvitise määr võib tõusta 100 000‑lt 170 000‑le. Üks pool on sellel kinnisvaramüügi pool. Aga äkki sa täpsustad, kui pikk see aeg on, millal seda hüvitatakse? Kas see on üks kuu, kui see raha on olnud arve peal, või on see mingi muu number?

00:15 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Kui tohib, siis ma täpsustan seda ja vastan igaks juhuks hiljem kirjalikult, et mitte eksida.

00:15 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

00:15 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! Ei, Aivar Sõerdi võib kiita küll. Sellest ka minu jätkuküsimus. Vaadates, kuidas kolleeg Sõerd selle küsimuse püstitas, ja ka lugedes ise seda tegelikult väga keerulist teksti, tekkis mul siiski jälle selline tunne, et me oleme neid direktiive üle võttes keeranud paar vinti üle. Seda bürokraatiat on ikka mõnuga pandud, mitte otsitud niisugust miinimumtaset, vaid kombatud, kus see lagi selle bürokraatia juures on, ja vahest ka peaga läbi lae põrutanud. Kuhu teie praegu paigutaksite selle eelnõu: kas me oleme miinimumtaseme peal, oleme me lae all või oleme juba peadpidi läbi lae?

00:16 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Me oleme täpselt paraja taseme peal. Selle eelnõu väljatöötamise käigus me muidugi konsulteerisime ka asjaosaliste endiga. Arvamust küsisime FinanceEstonialt, pangaliidult, investeerimisühingutelt, aga ka näiteks Finantsinspektsioonilt ja Eesti Pangalt. Arvamuse saime Finantsinspektsioonilt. Nii et asjaosalised, keda see muudatus puudutab, on selle eelnõuga kursis ega ole nii detailselt selliseid muresid küll väljendanud, nagu siin saalis praegu kuulda on olnud. Selles mõttes ma arvan, et ettepandud regulatsioon on saanud päris hea.

00:17 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, nüüd on juhtunud selliselt, et rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh teile! Ma palun Riigikogu kõnetooli ei kellegi muu kui rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi.

00:17 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Eelnõu 505 esimest lugemist ettevalmistav arutelu toimus rahanduskomisjonis 17. jaanuari istungil. Osalesid rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja asetäitja Thomas Auväärt.

Tõepoolest, eelnõuga võetakse üle kaks Euroopa Liidu direktiivi ja muudetakse investeerimisühingute juhtimis‑ ja kapitalinõudeid, et need võtaks paremini arvesse investeerimisühingute ärimudeleid ja riske. Sellel 17. jaanuari arutelul tegi minister meile eelnõust ülevaate.

Olulisemad aspektid minister kandis juba ka ette. Aga jah, siin on küsimus juhtimis‑ ja kapitalinõuete muutmisega seotud muudatustes ning Tagatisfondi poolt tagatavate hoiuste hüvitamise piirmäärade suurendamises.

Nii. Praegu kohaldatakse investeerimisühingutele ja pankadele sarnaseid kapitali‑ ja juhtimisnõudeid, aga investeerimisühingute puhul ei ole need piisavalt paindlikud. Eelnõuga muudetaksegi need nõuded investeerimisühingute jaoks proportsionaalsemaks. See regulatsioon tervikuna võtab paremini arvesse erinevate investeerimisühingute riske ja ärimudeleid. Investeerimisühingud jagatakse suuruse alusel kolme kategooriasse: suured, keskmised ja väiksemad.

Minister juba rääkis kapitalinõuetest, ei hakka siinkohal üle kordama. Tulemustasude teemast oli ka juttu. Oluline on veel rõhutada, et muudatused puudutavad investeerimisteenuste osutamise lihtsustamist ja ka hoiuste hüvitamise piirmäära suurendamist, mida ma mainisin.

Komisjonis oli meil kaks teemat. Kolleeg Aivar Kokk küsis, miks tuleb juhatuse liikmetele tulemustasu maksta aktsiates, kuidas mõjutab selline olukord teisi aktsionäre ja kuidas toimub selline tasu maksmine ettevõtetes, kes ei ole börsil. Thomas Auväärt selgitas, et nõue tuleneb Euroopa Liidu regulatsioonidest ja sellest ei saagi kõrvale jääda, need regulatsioonid tuleb üle võtta. Selle eesmärk on siduda juhti rohkem firmaga, kus ta töötab. Aga maksmine ei pea tingimata toimuma aktsiates, seda võib teha ka muudes väärtpaberites. Näiteks võib investeerimisühing selleks emiteerida võlakirju, mis ei anna otseselt hääleõigust investeerimisühingus. Nii et valik, mis instrumenti kasutada, jääb investeerimisühingu enda otsustada.

Nii. Ma ise küsisin Eestis tegutsevate investeerimisühingute kategooriatesse jagamise kohta. Teatavasti on pankade puhul meil süsteemselt olulised pangad. Kas investeerimisühingute puhul ka on süsteemselt olulisi ehk esimese klassi investeerimisühinguid? Neid ei ole. Meie investeerimisühinguid on kokku praegu seitse, nendest kuus on teises klassis: Admiral Markets, Cresco Väärtpaberid, Kawe Kapital, KIT Finance Europe, Redgate Capital ja Funderbeam Markets. Grünfin, mis on hiljem, viimati loodud, peaks kuuluma kolmandasse kategooriasse. 

Need olid need teemad, mida me komisjonis käsitlesime. Komisjon langetas ka otsused. Kõigepealt otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 26. jaanuaril, siis otsustati teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, kolmandaks otsustati määrata ettekandjaks komisjoni liige ehk siinkõneleja ja neljandaks otsustati teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 9. veebruar kell 17.15 ehk kümme tööpäeva. Kõik need otsused olid konsensuslikud. Tänan tähelepanu eest! Vastan küsimustele.

00:23 Esimees Jüri Ratas

Suurepärane. Aitäh teile, hea ettekandja! Vähemalt üks küsimus teile on. Tarmo Kruusimäe, palun!

00:23 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Minister just soovitas, et kui see "kliiriv liige" ei sobi, eks ju, siis me parlamendina võiksime ettepaneku teha ja seda muuta, meie käes on see võimalus. Aga nii hilisel õhtutunnil me võime ju lahtiste kaartidega rääkida. Kui ametnikud on leidnud, et see peaks olema "kliiriv liige", ministeeriumi esindaja ütleb, et ta ei toeta võib-olla seda parlamendi ettepanekut, siis koalitsioonisaadikud hääletavadki selle sisse, teadmata, mis asi see kliiriv liige on. Ma sain aru, et kliiriv liige on kliiriv liige, nii tuli välja, mulle siin praegusel hetkel annab härra Google sihukese vastuse. Bürokraatiat on meil veel kõvasti, aga kas seadused, mis me vastu võtame, peaksid olema arusaadavad ka eesti keeles? Ei pea kõiki laensõnu ... Ma ei tea, võib-olla see on eestikeelne sõna, "kliiriv", aga me ei pea tegema mingit tobedat tõlget. On see liiga bürokraatlik tekst, ma küsin.

00:24 Aivar Sõerd

Jah, seda meil eelnõudes ikka juhtub, et tekstid võiksid olla arusaadavamad. Aga ma vaatasin, et siin tegelikult on neli uut terminit. Väike ja mitteseotud investeerimisühing, ingliskeelsest tekstist tõlgitud – see on selge, sellega on klaar. Konsolideerimisgrupi kapitalitest – noh, ka arusaadav. Nüüdispuhasväärtus – finantstermin jällegi, net present value inglise keeles. Aga siis on jah, neljas: kliiriv liige. Kliiriv liige on ettevõtja, kes osaleb keskses vastaspooles ja vastutab sellest osalusest tulenevate finantskohustuste täitmise eest. Ma möönan, et ma sattusin natukene kimbatusse, kui ma seda termini selgitust lugesin. Ma arvan, et ma saan aru, mis see tähendab, aga me võib-olla võime paluda seda täpsustada. Kes see keskses vastaspooles osaleja täpselt on? Ta on vastaspoole mingisugune tegelane, aga jah, see selgitus võiks olla paremini sõnastanud küll. Aga ei, uusi termineid ülemäära palju ei ole ja ma arvan, et see ei ole isegi nii suur probleem. Võib-olla suurem probleem on see, et kas või see töötasustamine või tulemustasustamine – siin peaks olema mõistlik tasakaal. Me oleme ikka meie ärikeskkonnas harjunud, et aktsionärid otsustavad, aktsionärid nimetavad nõukogu, nõukogul on omad rollid, aga siin tahetakse seadusega võib-olla ette kirjutada rohkem, kui me oleme tavapraktikas harjunud.

00:27 Esimees Jüri Ratas

Võime minna küsimustega edasi. Aivar Sõerd, kas lubate? 

00:27 Aivar Sõerd

Jaa-jaa!

00:27 Esimees Jüri Ratas

Aa, väga hea! Tarmo Kruusimäe, palun!

00:27 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Ma ütlen, et selles palga nomineerimise komitees on puhtal kujul lihtsalt muidusööjad. Võime eestikeelse sõna öelda. Ega neid väga-väga vaja ei ole, aga see on ka võimalus sugulastele-tuttavatele leida mingi hea koht, kus nad siis peavad aeg-ajalt neid palkasid üle vaatama.

Minu küsimus on aga see. Minister ütles, et praegu on seitse investeerimisfirmat, turule tuleb juurde muid. Nad investeerivad laias laastus ju ka Eesti turule. Kui tulevad mingid suuremad rahvusvahelised ja söövad väiksemad ära, siis ühel hetkel jääbki meie majandus sõltuma nende suurte suvast. Äkki nad otsustavad ühel hetkel lihtsalt, et Eestisse enam ei investeeri või veavad investeeringud välja? Kuidas kaitsta Eesti investeerimisfirmasid ja kuidas kaitsta üldse Eesti majandust sellistes olukordades, nagu ma kirjeldasin?

00:28 Aivar Sõerd

Tegelikult me seda küsimust komisjonis ei arutanud. Aga räägime sellest. Ma arvan, et siin ei ole seda probleemi või ohtu, mis te näete. Võrreldes muu maailmaga on Eesti finantssektor pigem panganduskeskne. Meil domineerivad pangad. Kui ettevõtjatel on vaja kapitali, siis nad lähevad panka laenu küsima. Omakapitali investeeringud ja nende pakkumise võimalused võiksid olla suuremad. Meil on tegelikult finantssektor rohkem panganduskeskne kui Euroopas, USA‑st rääkimata.

Tegelikult nende seitsme investeerimisühingu varade maht on ju kokku ainult 100 miljonit. Nende teenuste pakkujaid, kas või väärtpaberite vahendamise, väärtpaberite emiteerimise, võlakirjade emissioonide korraldamise pakkujaid, ma arvan, võiks turul rohkem olla kui need seitse firmat. Aga see tegevus, nende tegevuse maht on viimastel aastatel suurenenud. Kui siia väliskapitali tuleb, siis ma ei näe probleemi. Panganduses on vastupidi: kodumaine kapital pakub väga tugevat konkurentsi Rootsi päritolu kapitaliga pankadele.

00:30 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Ma tahtsin lihtsalt öelda, et tulenevalt kodu‑ ja töökorra seaduse § 98 lõikest 4 võib Riigikogu liige esitada eelnõu esimesel lugemisel kuni kaks suulist küsimust. Tundub, et praegune arutelu läheb hästi, nii et kutsun sellele üles. (Naer ja hääled saalis.)

Hea ettekandja! Ma tõesti püüdsin teile appi tulla. Ma vaatasin, et asi liigub ja lähme veel detailides edasi. Aga praegu rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, hea ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Nii. Nagu ikka, kas soovitakse avada läbirääkimisi? Tegemist on eelnõuga 505. Väga hea. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Heiki Hepneri. Kaheksa minutit võib‑olla?

00:31 Heiki Hepner

Vaatame.

00:31 Esimees Jüri Ratas

Selge. Ärme kiirustame.

00:31 Heiki Hepner

Ärme kiirustame. Aga igatahes sain ma teie ettepanekust innustust siia tulla, selline julge seljatagune annab alati kindla tunde siia tulekuks. Selle eest suur tänu, austatud esimees!

Hea minister! Tõepoolest, ma kahtlustan, et ma kaheksat minutit ära ei kasuta. Mõned mõtted siiski tahaks ütelda. Ma küsisin, kas me oleme jälle ühte direktiivi ratifitseerimas, üle võtmas, mida me siin ju iga nädal teeme, et kas me paneme veel mõned tiirud niimoodi lõbu ja lustiga peale. Mulle tundub, et seekord me oleme jälle seda teinud.

Kaks märksõna: tulemustasu alused ja nende määramine. Siin on öeldud, et tõepoolest, kui tulemus on negatiivne, siis ei ole põhjust tulemustasu maksta, aga kui tulemus on tagasihoidlik, siis võiks justkui vähendada. Kas seda peab seaduse alusel tegema? Kas sellist teksti on ilmtingimata vaja siia sisse viia? Pensionifondides, mulle tundub, veel mõned aastad tagasi maksti tulemustasu nii et mühises, sõltumata sellest, milline see tulemus oli. Võib-olla nüüd oleme saanud innustust, et kirjutame seadusesse sisse. Aga küll siis leitakse ka põhjendusi, et tulemus nii kasin ei olnudki.

Tõesti, töötasukomitee. Tunnustan kolleeg Sõerdi, kes tõstatas selle küsimuse. Lõppkokkuvõttes, kas me mõttetult bürokraatiat ei suurenda? See on see koht, et kas kõige selle jaoks on meil ikkagi seadusi vaja.

Ja kolleeg Ernitsa poolt väljatoodu – noh, see on minu meelest tänase päeva nael mõnes mõttes, see "kliiriv liige". Tõepoolest, see näitab ka selle  seaduse taset, mida me siin ühiselt veel hilisel või tegelikult juba varasel hommikutunnil koos arutame. Ma arvan, et tegelikult saaks paremini. Aitäh!

00:33 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu teile! Aitäh teile! Kas on veel kõnesoove? Ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 505 esimene lugemine tuleb lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 9. veebruari kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


11. 00:34 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (507 SE) esimene lugemine

00:34 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 11. päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 507 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Keit Pentus‑Rosimannuse.

00:34 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Suur aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Esitan teile arutamiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille on tinginud vajadus reageerida finantstehnoloogia kiirest arengust tekkinud riskidele. Selle seaduseelnõu kohaldumisalaks on finantsteenustega sarnanevad teenused, mida saab teoreetiliselt ära kasutada rahapesuks või terrorismi rahastamiseks. Eesti oli üks esimesi riike maailmas, kes asus reguleerima ja litsentseerima virtuaalvääringu teenuse pakkujaid. Tehnoloogia väga kiire areng ja innovatsioon finantssektoris on miski, mille kohta me 2017. aastal riigina otsustasime, et me soovime siin olla teenäitajad. Seda tehes võtsime me ka vastutuse, et leiame võimalused maandada väärkasutust, eeskätt rahapesu ja terrorismi rahastamise riske.

Virtuaalvääringute populaarsus on plahvatuslikult kasvanud, aga selle valdkonna entusiastide ja investorite-arendajate kõrval on kiireid ja anonüümsust pakkuvaid lahendusi asunud paraku teadlikult kasutama ka kurjategijad. Sellega seoses on risk Eesti kui tegevusloa väljastanud riigi jaoks kasvanud samamoodi ülikiiresti. Selle eelnõu eesmärk on vähendada nende väärkasutuste esinemise tõenäosust, mida praegu veel kehtiv õigusraamistik võimaldab.

Sektor ise on rahvusvaheline. Väga paljudel Eestis väljaantud ja Eesti tegevusloaga ettevõtjatel on paraku vähe seost Eestiga, mis tähendab, et ka järelevalve on raskendatud. Tuvastatud on ebaühtlane teadlikkus sektoris ja ka hoolsusmeetmete puudulik rakendamine virtuaalvääringu teenuse pakkujate poolt.

Risk avaldub rahapesu ja terrorismi rahastamise kuritegudena, pettuste ja vargustena. Näiteks, ka lunarahamaksete nõudmisena häkkerite poolt, kes asutuste veebilehti ja rakendusi halvates on põhjustanud palju reaalset kahju. Lisaks võidakse virtuaalvääringu teenuseid kasutada rahvusvaheliste finantssanktsioonide vältimiseks. Kui avaldunud riskid jätta tähelepanuta, siis sellel võivad olla kahjuks väga kurvad tagajärjed mitte ainult sellele sektorile, vaid riigile tervikuna, riigi mainele tervikuna. Realiseerunud rahapesuskeem või terroristide finantseerimine mõne Eestis litsentseeritud virtuaalvääringu teenuse pakkuja kaudu põhjustaks kindlasti suurt mainekahju, mille mõju oleks palju laiem ja kanduks ka teistele sektoritele. See tähendab, et kindlasti kahjustuks ka meie maine või meie usaldusväärsus meie jaoks oluliste partnerite silmis.

Muidugi ei ole virtuaalvääringutega ja virtuaalvääringu teenusega seotud risk avaldunud ainult Eestis, vaid on avaldunud väga paljudes riikides. Riski kiiret tõusu veab virtuaalvääringute populaarsuse ja kättesaadavuse kasv. Peab ütlema, et ka COVID‑iga seoses on osa kuritegevusest liikunud rohkem internetti, millest saadakse tihti tulu just nimelt virtuaalvääringu vormis. Virtuaalvääringute sektor on keskmisest haavatavam, kuna tegevusnõuded on seal olnud ja on praegu madalamad kui finantssektoris.

Eesti reageerib nendele riskidele kolmel moel või kolme lainena. Teie ees olevas eelnõus on ettepanek teha kõige kiireloomulisemad muudatused, mis riskide maandamiseks vajalikud on. Nende muudatuste mõju hakkab avalduma juba alates käesolevast aastast. Teine samm on ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seadus. See eelnõu on hetkel veel kooskõlastusringil ja sellega tehakse juba ulatuslikum reform, leitakse ka uus püsiv regulatiivne lahendus virtuaalvääringu teenusele. Kolmas samm on Euroopa Liidu õiguse rakendamine. Aga nagu paljudele siin saalis teada on, Euroopa Liidu õigus selles valdkonnas on alles läbirääkimistel ja nende algatuste mõju hakkab avalduma tõenäoliselt kolme või enama aasta pärast. Kõikide nende, ütleme, viidatud regulatsioonide eesmärk ja suund on sama ja nendega võetavad meetmed on kõik omavahel kooskõlas. Nii et koos sektori arenguga toimub ka järkjärguline reguleerimine.

Käesolev eelnõu reguleerib detailsemalt virtuaalvääringu teenuse pakkujate mõiste, paneb neile kohustuse säilitada tehinguandmeid ning neid teenusepakkujate vahel ka jagada. Sellega võimaldatakse vajaduse korral uurimisasutustel taastada virtuaalvääringute liikumise teekond, millel on rahvusvahelise standardi mõistes kuritegevuse tõkestamisel keskne roll.

Lisaks on meil ettepanek kehtestada täiendavaid tegutsemisnõudeid, nõudes edaspidi suuremat teenusepakkumise läbimõtlemist ja tugevamat seost Eestiga, mis on vajalik selleks, et ka praktikas oleks võimalik meie järelevalveasutustel nende teenuste üle järelevalvet teostada.

Kolmandaks, me näeme ette täiendavaid tehnilisemat laadi muudatusi, mis on vajalikud Rahapesu Andmebüroole. Antakse võimalus teha andmebüroo enda töötajate ja ametnike suhtes taustakontrolle. Lihtsalt meenutuseks, et Rahapesu Andmebüroo (RAB) oli varasemalt Politsei‑ ja Piirivalveameti koosseisus. Nüüd on tegu asutusega, mis tegutseb Rahandusministeeriumi valitsemisalas. Seetõttu on vaja ka selle muudatuse sisseviimine, et neil praegu oleks samamoodi võimalik teha sellist taustakontrolli, mis varasemaltki võimalik oli.

Mittetulundusühingud ja sihtasutused, kes tegutsevad sanktsioonirežiimi all olevates riikides, muutuvad kohustatud isikuteks, et vähendada nende ärakasutamist terrorismi rahastajate poolt. Isikusamasuse tuvastamisel peab kohustatud isik edaspidi ka füüsilise isiku sidevahendite andmeid koguma. Tehakse ka mõned tegelike kasusaajate andmekogu tõhusaks toimimiseks vajalikud muudatused.

See on selline eelnõu, mille puhul ma pean rääkima ka asjadest, mida selle eelnõuga ei tehta. Eelnõuga ei reguleerita tehnoloogiat, ei reguleerita kõiki virtuaalvääringuga seotud teenuseid, vaid üksnes neid teenuseid, millega on võimalik virtuaalvara muundada, säilitada, üle kanda ja kasvatada. Ehk need teenused on selle seaduseelnõu reguleerimisalaks, millel on ühiseid jooni finantsteenustega ja mida kasutades on teoreetiline võimalus raha pesta või terrorismi rahastada. Ühtegi tehnoloogiat ei keelustata. Virtuaalvääringu omamist ega käivet tavatarbija jaoks ühelgi moel ei piirata. Regulatsiooni sihtgrupiks on teenusepakkujad, kellele on väljastatud Eesti tegevusluba.

Eelnõu võtab arvesse ka seda, et kõik teised riigid ei pruugi olla veel rahvusvahelist standardit virtuaalvääringu teenuse pakkujatele laiendanud. Samuti ei ole kõikidel virtuaalrahakottidel ega ‑tehingutel tehnilises mõttes tingimata teist poolt, kellele informatsiooni edasi anda. Seetõttu lubab eelnõu teenusepakkujatel vahendada tehinguid ka sellistele teenusepakkujatele, kes nõudeid veel ei kohalda, ning eraldiseisvate rahakottidega. Selliste tehingute puhul tuleb teenusepakkujatel siiski reaalajas monitoorida tehingu riski. Tehnilised lahendused selleks on juba praegu kenasti olemas ja tegelikult paljudel juhtudel ka kasutusele võetud.

Nagu ma ennist mainisin, kui Eesti on teerajaja rolli kord juba võtnud, siis selles valdkonnas tegutsev – ja mitte ainult selles valdkonnas tegutsev, vaid ka laiem – rahvusvaheline üldsus ootab, et me leiaksime ka regulatiivsed võimalused rahvusvahelise rahapesu tõkestamise standardeid rakendada. Me oleme antud juhul need, kelle eeskujul teised riigid võivad hakata oma regulatsiooni ja lahendusi kujundama. Nii et seetõttu ei saa me jääda siin kuidagi passiivsesse või äraootavasse rolli. Meil on aktiivne ja piiriüleselt tegutsev sektor, kelle ees meil on riigina vastutus, et ka neid pahalased kuidagi ära ei kasutaks.

Ausalt tegutsevad ja tõelist innovatsiooni loovad ettevõtjad ei tohiks ja ei peaks kannatama nende tõttu, kes kas enda rollist ja vastutusest selle uudse finantssüsteemi osana aru ei saa ja soovivad seda kurjasti kasutada või ei soovi järelevalvega sisukat koostööd teha.

Ma tänan ka kõiki neid turuosalisi, näiteks Eesti Asutajate Seltsi, kes on väga aktiivselt ja sisukalt kaasa mõtlemas, kuidas me jõuaksime selle tulemuseni, mis toetaks eesmärki, mis meil on eelnõu esitamisel olnud. Innovatsioon, ka finantssektori innovatsioon on Eestis oodatud, aga riskid peavad olema maandatud. Ausate kavatsustega arendajad, uuenduslike teenuste pakkujad, väljatöötajad ei peaks kartma, et kurjade kavatsustega tegutsejad lõpuks lõtvu või mitte piisavalt täpseid regulatsioone ära kasutades kuidagi ka nende maine ohtu seaksid.

Nii et seda eelnõu tutvustades ja nende arutelude käigus, mis on juba toimunud ka rahanduskomisjonis, oleme Rahandusministeeriumi ja valitsuse poolelt üle kinnitanud, et me kindlasti oleme koostöös komisjoniga valmis tegutsema hoolikalt ja otsustavalt. Vajaduse korral töötame välja ka selliseid muutmise ettepanekuid, mis mainitud eesmärke veelgi tõhusamalt saavutada aitaks, riske maandada aitaks, nii et eelnõu oleks üheselt arusaadav kõigile, kes selles sektoris tegutsevad, ja need riskid, mida me eelmisel aastal riskide hindamise analüüsi käigus tuvastasime, saaks tõesti tõhusalt maandatud. Aitäh! Vastan küsimustele.

00:46 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud minister! Teile on küsimusi. Peeter Ernits, palun!

00:46 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea proua minister! Nagu ma aru saan, kelmide parved tunglevad Eesti-suguse innovatiivse keskkonna ümber virtuaalvääringuga. Vaatame siin, et 2020. aastal oli kelme 368 loa seas, mis väljastati, 108 ehk kolmandik. 2021. aastal oli see ainult kolme kuu kohta. Varsti on juba 2022. aasta kolmas kuu. Kuidas see tõus on? On öeldud ka, et hüppeliselt on tõusnud kelmide nii-öelda surve meile, selle meepoti juurde. Kuidas 2021. aasta need hüppelised arvud välja näevad? (Juhataja helistab kella.) Kui palju seal neid kelme tungles? 

00:47 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Ma ei oska kuidagi kommenteerida neid parvesid, millele te viitasite või mida te olete tuvastanud. Aga see on väga tõsine asi, riskid on selles sektoris tõesti suured, lisaks sellele, et seal on kindlasti ka suured võimalused ja on suured võimalused innovatsiooniks. Aga praegu ikkagi üks osa riskidest on seotud sellega, nagu ma ka oma sissejuhatuses ütlesin, et Eestis taotletud tegevuslubadega tegutseb suur hulk ettevõtteid, kellel Eestiga tegelikult suurt mingit seost ei ole. Mis tähendab, et meil ei ole võimalik teostada mingit järelevalvet nende üle. Aga kuna tegevusluba on väljastatud Eesti poolt ja kui peaks selguma, et nad tegutsevad mitte kõige ausamatel eesmärkidel, siis mainekahju ja see kahju, mis sellega põhjustatakse, laieneb eelkõige Eestile. Seda riski me peame oluliseks maandada.

Seetõttu on esitatud teile ka eelnõu, mis just nimelt virtuaalteenuse pakkujatele esitatavaid nõudeid oluliselt täpsemalt sätestab. Muu hulgas sätestab see nõude, et me soovime edaspidi ikkagi tegevusloa väljastamisel veenduda, et see tegevus on ühel või teisel moel Eestiga seotud, mitte et Eestis väljastatud tegevusluba kasutatakse sisuliselt viigilehena, tegutsedes hoopis kuskil mujal ja teades, et Eestil ei ole võimalik järelevalvet ja kontrolli teostada.

00:49 Esimees Jüri Ratas

Marko Torm, palun!

00:49 Marko Torm

Austatud eesistuja! Väga lugupeetud minister! Eeskätt tunnustus taas kord ühe olulise valdkonna kordategemise eest. Aga küsimus on pigem kaheosaline. Esiteks, ma saan aru, et me oleme taas kord eesrindlikud ja näitame päris paljudele riikidele valdkonnas korda luues ka eeskuju. Kas on samasuguseid tublisid riike veel ja millised on nende kogemused selles valdkonnas toimetamisel? Kas on mõnda näidet?

Teine asi, võib-olla hästi inimlik. Kas nende Eesti inimeste jaoks, kes omavad mingil kujul virtuaalvääringuid, bitcoin'e ja muud sellist, ka selle seaduseelnõuga midagi muutub?

00:50 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! See seaduseelnõu reguleerib ja on suunatud virtuaalvääringu teenuse teenusepakkujatele. Ehk eraisikuid, kes näiteks virtuaalvääringute rahakotti omavad, see sellisel kujul ei puuduta. See puudutab teenusepakkujaid ja puudutab neid teenusepakkujaid, kellele on põhjust väljastada tegevusluba, litsents.

Teiste riikidega on lugu selline, et tõenäoliselt väga paljud ootavad seda, et kõigepealt saaks Euroopa Liit oma reeglitega valmis. Muidugi, kui me räägime teiste riikide, ütleme, olukorrast üldse, siis kui me räägime väljastatud lubadest, ei ole tegelikult kedagi, keda Eestiga võrrelda saaks. Näiteks, Suurbritannias on väljastatud litsentse 12, mitte 120, vaid terve Suurbritannia peale 12, Hollandis 22, Saksamaal 3. Eestis oli aktiivseid tegevuslubasid alles hiljuti 381. Lihtsalt tõin võrdluseks, et tekiks arusaam, millistest suurusjärkudest me räägime.

Eesti on sellisel tasemel reeglite kehtestamisega sisuliselt üks esimesi, tegelikult esimene, kes sellisel kujul riskide maandamisega nii ulatuslikult tegeleb. Seetõttu ma ka rõhutasin, et meil on võimalus siin kujuneda selliseks riigiks, kellest teised hiljem saavad reeglite rakendamisel eeskuju võtta. Kindlasti oleme valmis oma kogemusi jagama. Usun, et ka selle reeglite rakendamise kogemuste jagamise vastu on väga mitmel riigil huvi. Sest mure, riskide tajumine ja arusaam, et väga kiiresti arenev valdkond on seotud ka suurte riskidega, on ikkagi rahvusvaheline, see on tekkimas praktiliselt kõikides riikides. Nii et meie peale vaadatakse tähelepanelikult ja ootused meie suhtes on kindlasti suured.

00:52 Esimees Jüri Ratas

Ruuben Kaalep, palun! 

00:52 Ruuben Kaalep

Tänan, hea esimees! Lugupeetud minister! Selle eelnõu kohaselt § 75lõige 2 kirjeldab järelevalvetasu mahuosa. Kui ma saan õigesti aru, siis see on 0,035% teenuse osutamise käigus algatatud või vastu võetud tehingute kogusummast ehk käibest. Globaalne krüptoturu maht on triljonites. Suurematel platvormidel, kus nendega kaubeldakse, on käive miljardites, mis tähendab seda, et sellise platvormi jaoks järelevalvetasu ulatub miljonitesse.

Kui me võtame näiteks mõne andeka arendaja Eestist, kes loob sellise platvormi, kus käive ulatub miljarditesse, siis see tähendab tegelikult ju, et tal ei pruugi olla seda raha, et järelevalvetasu maksta, kuna krüptoturu eripära on see, et kasum ei transleeru kuidagi käibest. Kas ma saan sellest loogikast õigesti aru? (Juhataja helistab kella.) Mille järgi see 0,035% on saadud?

00:54 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg! Ma vabandan, aga meile on 60 sekundit ette antud. Palun, proua minister!

00:54 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Esiteks, järelevalvetasu on kindlasti seotud selle riski ulatuse ja tõsidusega – see ettepanek, mis eelnõus tehtud on. Ma olen teadlik, et selle tasu võtmise ettepanek, mis eelnõus sisaldub, on põhjustanud või põhjustamas sektoris muresid. Tõenäoliselt on tasu konkreetne suurus asi, mida me peame selle eelnõu menetluse käigus arutama, sedasama protsenti, millele te viitasite.

Selge on see, nagu öeldud, kuna riskid on suured, sektor on väga kiiresti kasvamas ja kasvanud, käibed on väga kiiresti kasvanud selles sektoris tegutsejatel, siis ka järelevalvetasu võib tunduda paljude jaoks proportsionaalselt või summaliselt väljatooduna väga suur. Kas on põhjust see üle vaadata ja kuhu see piir täpselt tõmmata? Ma arvan, et see on asi, mille üle eelnõu esimese ja teise lugemise vahel tuleb arutada. Ma tean, et see on üks murekohtasid, mida ka selles sektoris aktiivselt tegutsevad ettevõtted praegu näevad.

00:55 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

00:55 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Kui keegi küsib, kas seda eelnõu on vaja, siis vastan: on kindlasti vaja. Kas täpselt sellisena seda vaja on, see on küsitav. Kindlasti selle jaoks rahanduskomisjon ongi, et osapooltega läbi arutada. Eile osapooled olidki meil laua taga. Sealt koorus, et seda eelnõu on eriti vaja. Üks ettevõtja hirmutas, et ta läheb turu pealt ära. Ta on kõige suurem, ta käive on 300 miljonit, aga riigimakse maksab 100 000. Ausalt öeldes tekkis küsimus, mitu inimest tal tööl on või kas nad maksavad tõesti miinimumpalka.

Aga kuna me oleme nagu teerajaja rollis, siis mul on tekkinud küll küsimus ja eilne komisjoni istung näitas sedasama. Meil on rohkem mure selle pärast, et rahapesu bürool on võib-olla liiga suur roll ja ta selle rolliga ei saa alati hakkama. Siis on hirm (Juhataja helistab kella.), et võib midagi juhtuda, ja sellepärast tehakse seadused nii karmiks, et sellist seadust Euroopas kusagil mujal ei ole.

00:57 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Mis see küsimus täpselt oli, jäi muidugi natuke segaseks, aga nõustun teiega, et seda seadust kindlasti on vaja. Tõesti, kui me oleme tuvastanud, et on riskid, siis need riskid tuleb maandada. Kui on paremaid ettepanekuid, kuidas seda teha veel efektiivsemalt, nii et tõepoolest ausate eesmärkidega tegutsevad ettevõtted ei peaks muretsema selle pärast, et mitteausate kavatsustega tegutsejad võivad hiljem kogu sektori maine määrida ja väga pikaks ajaks palju pahandust tekitada, kui on selliseid ettepanekuid, kuidas seda veel efektiivsemalt ja paremini teha, siis need on kindlasti oodatud.

Selle eelnõu puhul, ma arvan, võib vaielda selle ranguse üle või selle üle, kas ettepandud sätted peaksid mõne koha peal veel rangemad olema, nagu ka näiteks eelnõu juures olevast kooskõlastustabelist ja tagasisidetabelist on näha, osa ettepanekuid olid just nimelt sellesuunalised. Ma arvan, et selles eelnõus on kindlasti ka kohti, mida tuleb võib-olla veel täpsemaks kirjutada. Aga oluline on, et riskid saaksid maandatud, ja selles me järeleandmisi teha ei saa. See on ka selle sektori enda huvides ja laiemalt Eesti majanduskeskkonna huvides. Mida selle eelnõu praeguse menetlemise käigus juba on näha, on see, et küsimusi arusaadavalt ongi palju, sest tegu on uue regulatsiooniga või regulatsioonide täiendamisega, tegu on uue valdkonnaga ja sageli on praegu sektoris tegutsejatel hirme rohkem, kui need põhjendatud oleksid. Need hirmud tuleb maha võtta, tuleb selgitada selle regulatsiooni tausta, tuleb selgitada regulatsiooni ennast, ning nagu öeldud, kui on vaja, siis seal, kus on vaja, täpsemaks timmida kas sõnastust või regulatsiooni ennast. Seda tuleb teha ja seda me kindlasti rahanduskomisjoniga koostöös oleme valmis tegema, ka sõnastama ettepanekuid, kui vajadus tekib.

00:59 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

00:59 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Hea minister! Vaatame seletuskirja. Nii Audiitorkogu kui ka Eesti Krüptoraha Liit on olnud kuidagi kõhklevad auditeerimise võimekuse ja võimaluse suhtes, viidates, et küll pole pädevust või muud. Teisalt on arusaadav, et see auditeerimine peab tulema, selles ei ole teistpidi mingit kahtlust. Aga see seadus on kavandatud jõustuma juba 1. veebruaril 2022. Ilmselt on see natuke optimistlik. Kuidas audiitoritega see olukord on? Kui palju meil neid on? Kas need tähtajad on asjakohased, millal nad peaksid auditeerima? Kas 2021. aasta majandusaasta aruandeid peaks ka juba olema auditeeritud? Kuidas selle auditeerimisega on?

01:00 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Kõigepealt, sellega küll ei saa nõustuda, et audiitorid ei suuda või ei taha virtuaalvääringu teenuse pakkujaid kontrollida. Me oleme ka otse Audiitorkoguga suhelnud. Tegelikult audiitorid tunnetavad ka ise selle valdkonna olulisust ja seda, et need riskid, mis selles valdkonnas on, pigem nõuavad nende asjatundlikku ja kompetentset pilku ja sekkumist.

Jõustumistähtaeg, millele te viitasite, ei saa olla kindlasti 1. veebruar, praeguseks on see selge. Kui see eelnõu läks kooskõlastusringile, siis oli veel, ütleme, algne kava ja plaan, et õnnestub eelnõu esitada parlamendile kiiremini, aga loomulikult see 1. veebruar tuleb tähtajana üle vaadata. See ikkagi sõltub sellest, millal seadus parlamendis heaks kiidetakse ja milline see üldine jõustumiskord on. Meie soov on seda teha võimalikult kiiresti, sest selles valdkonnas iga täiendav päev, kui oleks juba võimalik neid uusi riskimaandamise abinõusid rakendada, ma arvan, oleks ainult meie kõigi võit. Aga jah, need tähtajad tuleb loomulikult üle vaadata. (Hääl saalist.)

01:01 Esimees Jüri Ratas

Jaa, suur tänu, suur tänu! Liigume edasi. Kalle Grünthal, palun!

01:01 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Aivar Kokk sai mõni hetk tagasi sellise etteheite, et küsimus oli äärmiselt segaselt sõnastatud. Mina püüan hästi konkreetselt küsida. Kuna me räägime siin rahapesust, siis minu küsimus puudutab fundamentaalseid põhitõdesid rahapesuga võitlemisel. Minu küsimus on selles, et teatavasti on rahapesu eelduseks ja koosseisuliseks tunnuseks nõndanimetatud eelkuritegu. Ilma selleta ei ole põhimõtteliselt võimalik sellest karistusseadustiku mõttes rääkida. Eelkuritegude ringi piiritlemisel on olemas kaks varianti, milleks on kas eelkuritegude nimekirja loomine või all crimes approach. Kumma tee on Eesti valinud?

01:02 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, austatud küsija! Me oleme valinud ja valime tee, mis aitab maandada riske nende teenuste puhul, kus me näeme, et virtuaalväärtuse teenuse pakkumist võib teoreetiliselt kasutada kas rahapesuks või terrorismi rahastamiseks. See, kuidas me neid riske täpselt maandame, on eelnõus pikalt lahti seletatud, ka seletuskirjas on see pikalt lahti seletatud. Kontrollivõimalus peab ametiasutustel, kes on selle kontrolli teostamiseks seatud, olema. Praegu on seda kontrollivõimalust efektiivselt teostada väga keeruline. Nii et selleks me täiendavaid nõudeid seadusega sisse viia ja rakendada soovimegi.

Ma vabandan, et teie küsimusele vastates kasutan võimalust eelmisele küsijale vastamisel poolelijäänud vastuse jätkamiseks. 2020. aasta [aruanded] ei pea veel olema auditeeritud ja muidugi ei pea ka kõigil olema nii‑öelda täisaudit. Teatud puhkudel piisab ülevaatusest, mis on lihtsam kontroll audiitori poolt. 2022. aasta ehk siis see aasta, juhul kui parlament selle seaduse vastu võtab ja seadus jõustub, on esimene, mille [aruanded] peavad olema auditeeritud. 2020. ja 2021. aasta omad mitte.

01:04 Esimees Jüri Ratas

Jüri Jaanson, palun!

01:04 Jüri Jaanson

Aitäh, istungi juhataja! Austatud minister! Virtuaalvääringu teenuse pakkujate tegevuste reguleerimist, nagu ma teie jutust aru sain, on plaanis mitmeastmeliselt reguleerida. Siin on täiendavad või konkreetsed nõuded, mis nende seoseid Eestiga välja toovad ja raamatupidamist reguleerivad. Aga ma sain aru, et põhiosa tuleb siis uue seadusega, mis on rahapesu ja selle, tähendab, mis ta nüüd oligi, ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõuga, mis tulemas on. Millal see tulemas on? Mis seal veel täiendavalt juurde tuleb? (Juhataja helistab kella.) Kas saate seda infot veidi anda?

01:06 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh küsimuse eest! Praegune eelnõu on kiire riskide maandamise eelnõu, see, mis praegu teie ees on. Akronüümina tuntud ÜMIVS ehk ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõu annab tervikliku regulatsiooni, muu hulgas viib järelevalve Finantsinspektsiooni alla. Aga need seaduseelnõud ja regulatsioon ise oma sisult on seotud. See ei ole mitte nii, et me nüüd teeme kiire lahenduse ja siis alustame täiesti nullist. Selles mõttes ka uus tervikseadus – me loodame, et selle aasta esimeses pooles on eelnõu valitsuses ja pärast seda saab tulla parlamendi ette seda kaitsma – ikkagi oma sisult järgib sedasama põhimõtet, mida ka praegu teie ees olev seaduseelnõu nende erinevate nõuete lisamisega, et muuta virtuaalvääringu teenuse pakkumist läbipaistvamaks, kontrolli tõhusamaks. Samast põhimõttest lähtub ka nii-öelda suur seadus, mis praegu on kooskõlastusringil.

01:07 Esimees Jüri Ratas

Anti Poolamets, palun!

01:07 Anti Poolamets

Lugupeetud minister! Me oleme tõesti avanud uued kaevandused ehk krüptokaevandused Ida-Viru kaevanduste kõrvale. Küll kaevandatakse Eesti Energias, Kaitseväe asutustes, kortermajades ja ei tea, kus veel. Küsimus on selline: mis ikkagi hakkab sellel turul juhtuma? Ma ei tea, kui pädevad need hinnangud on, aga krüptoraha liit ja teised hindavad, et see on neile tugev löök ja kogu asi tõmbub kokku. Mina ei ole nende poolt ega vastu, sest ma ei tunne valdkonda piisavalt. Milline on teie hinnang või ka teie alluvate hinnang ja rahapesu büroo hinnang: kas see turg hakkab kiirelt kokku kuivama ja kolima teistesse riikidesse või jätkub see ralli siin edasi? Mis on tegelikult selle turu tulevik pärast seaduse vastuvõtmist?

01:08 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Turu tulevik on selline, et esiteks need, kes kasutavad teenuseid, kes on teenuse kasutajad, virtuaalvääringu teenuse pakkujate teenuse kasutajad, saavad edaspidi olla kindlamad, et kui tegu on Eesti tegevusloaga teenusepakkujaga, siis ta vastab nendele nõuetele, mille me seadusega kehtestame, nende vara on tõenäoliselt ka paremini kaitstud. Ehk Eestis väljastatud tegevusluba peaks olema just nimelt sisuliselt kvaliteedimärgiks, et siin ei ole mitte metsik lääs, kus ükski nõue ei kehti, vaid vastupidi, teenusepakkujad peavad nõuetele vastama ja neid nõudeid peab olema võimalik tegevusloa väljastajal ka kontrollida. Eesmärk on need riskid, mida me praegu tuvastanud oleme, maandada. See on selle seaduseelnõu eesmärk.

Kõik need, kes teenuseosutajatena vastavad nõuetele, mida me kehtestame, on loomulikult oodatud oma tegevust jätkama. Kui paljud nendest praegu väljastatud tegevuslubadega ettevõtetest soovivad tegevust jätkata ja kui paljud neist reaalselt Eestiga seotud on, see selgub mõne aja möödudes, kui seadus on täies mahus jõustuda saanud. Aga üldine muutus turul on ikkagi seotud sellega, nagu öeldud, et need, kes tegutsevad ausate eesmärkidega, kes on tegelikult innovatiivsed, kelle huvi on innovatsiooni arendada, pakkuda innovatiivseid teenuseid, saavad ise olla kindlamad, et pidev oht ja risk, et nende nõuete järgi – ei saaks öelda, et need nõuded olid väga lõdvad, vaid pigem varem mitte nii ranged – väljastatud tegevuslubadega ettevõtted nende mainet kahjustavad, on maandatud. See annab suurema kindluse nii turule endale, turul tegutsejatele kui ka teenuse kasutajatele.

01:11 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

01:11 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Mis jutt see oli, et Eesti ei ole krüptokaevurite metsik lääs! Loen sellest eelnõust, et hüppeline tõus, iga kolmas on kelm, piiratud ressursid on, ei ole võimalik järelevalvet teha. Ja mida kirjutab Eesti Pank? Väga karm hinnang ja ettepanek on: "riskihinnangu tulemused, mille kohaselt on virtuaalvääringud Eesti jaoks "…suure riskiga nii rahapesu, terrorismi rahastamise kui ka massihävitusrelvade leviku rahastamise osas"". Ta teeb ettepaneku, et miinimumkapitali tõsta poole võrra, praegusel hetkel 360 000 pealt 730 000 peale kõige selle taustal. See on Eesti Panga ettepanek. (Juhataja helistab kella.) Ja mida Rahandusministeerium, mida te juhite, ütleb? Unustage ära, ei arvesta.

01:12 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Vist on uus komme, et küsimust küll ei järgnegi, aga ma proovin aimata, mida küsija küsida soovis.

01:12 Esimees Jüri Ratas

Noh, te olete kogenud poliitik.

01:12 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Just nimelt see, mida te ju esile tõite, ongi kogu selle seaduse mõte. Ongi riskid. Need riskid ongi eelmisel aastal läbiviidud riikliku riskihindamise tulemusel välja toonud Rahandusministeerium ja asjaomased asutused ja nende riskide maandamiseks kogu see eelnõu teile praegu esitatud ongi. Tulebki maandada, tulebki leida võimalused, kuidas tegevuslubade väljaandmisel oleks võimalik reaalselt seada tingimusi, kuidas oleks võimalik reaalselt kontrollida, kuidas ka tehingute tegemise puhul tehingute osapooled, kui tegu on teenuseosutajatega, eks ole, oleksid kohustatud andmeid koguma ja riske maandama. See on kogu selle eelnõu mõte. Loomulikult on riskid, vastasel korral ei oleks me täna siin teie ees. Sellepärast ma palungi, et parlament selle eelnõu võimalikult kiiresti vastu võtaks, et riskid saaks paremini maandatud.

01:14 Esimees Jüri Ratas

Mul on palve: küsimuse aeg on tõesti üks minut. Marko Torm, palun!

01:14 Marko Torm

Austatud eesistuja! Väga lugupeetud minister, tuleb tunnistada, et mul ka vist küsimust antud juhul ei ole, pigem selline ...

01:14 Esimees Jüri Ratas

Meil on küsimuste voor. Vabandust, härra Torm! Meil on praegu küsimuste voor.

01:14 Marko Torm

Mul on repliik.

01:14 Esimees Jüri Ratas

Mul ei ole, mul ei ole kodu‑ ja töökorras ... 

01:14 Marko Torm

Siis ma formuleerin küsimusena. 

01:14 Esimees Jüri Ratas

Väga hea! Lähme edasi. 

01:14 Marko Torm

Aitüma! Kui siin eelnevalt on käinud läbi seisukohad, et võib-olla turg jookseb tühjaks või vajub kuidagi kokku, kui me hakkame reguleerima ja paremini kontrollima, siis mina arvan vastupidi: seda raha, mis sellisele keskkonnale ei ole vastuvõetav, me ei vajagi. Me tahame ikka siia investeeringuid, mis alluks kontrollile, ja tahetakse toimetada kontrollitud keskkonnas.

Aga me oleme aegade jooksul otsinud igasuguseid Nokiaid. Minu sõnum siinkohal olekski, et ka Eesti riigil tuleks mõelda kõigi nende toimingute juures selle peale, et me saame sellega väga hästi teha riigile promot, kutsuda siia toimetama suuri ettevõtteid, uusi ükssarvikuid ja mida kõike veel. See võiks taas kord olla üks meie Nokia. Kui tahate vastata, olete teretulnud. (Juhataja helistab kella.)

01:15 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Nokia võib-olla ei ole isegi enam kõige parem näide. Aga innovatsioon on Eestisse kindlasti oodatud. See peamine probleem ju ka praegu selles sektoris, mille täiendavat reguleerimist me teile valitsuse poolt ette paneme, ei ole mitte niivõrd nii-öelda Eesti enda ettevõtetes. Pigem on probleem see, et Eestis tegutsevad innovatiivsed, väga tublid ja head ettevõtjad ja ettevõtted kannavad ebaõiglaselt ka seda riski, mis seondub nendega, kes on võtnud Eestis tegevusloa, aga kellel ei ole Eestiga mingit seost, kes Eestis väljastatud tegevusloaga toimetavad hoopis kuskil mujal ja kelle üle meil ei ole võimalik teostada järelevalvet. Kui aga peaks selguma nende seotus mitte kõige puhtamate kavatsustega tegevustega, siis see mainerisk ja see probleemistik, mis nende tegevusega seondub, kandub ka Eesti ettevõtetele. See on see probleem.

Seetõttu tõepoolest ka sellesama tegevusloa väljastamise puhul on edaspidi vajalik ja on meie soov, et tegevusload väljastatakse ikkagi sellistele ettevõtetele, kellel on selles valdkonnas Eestiga seos ja kelle üle ka reaalselt oleks võimalik vajaduse korral järelevalvet teostada. See aitab, nagu ka küsija viitas, tõepoolest suurendada usaldusväärsust, kogu sektori usaldusväärsust.

Sellisel kujul regulatsiooni seadmise puhul on kindlasti neid, kes jälgivad väga tähelepanelikult, kuidas see Eestil õnnestub ja kas õnnestub – just selle tõttu, et ka nendel on sarnased probleemid tekkimas või tekkinud. Kui on üks riik, kes suudab oma õigusruumi selliselt üle vaadata, et reeglid on paigas, siis nõustun teiega täielikult, et see kindlasti on asi, mis meie majanduskeskkonna ja tervikuna majandusruumi usaldusväärsust aitab tõsta. Väikese riigi jaoks on usaldusväärsus kindlasti väga oluline näitaja.

01:17 Esimees Jüri Ratas

Ruuben Kaalep, palun!

01:17 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud minister! Teid kuulates on selge, et see eelnõu on täiesti läbi mõtlemata ja väga kiiruga koostatud. Ma arvan, et sellise olulise seaduse koostamisel on paanika väga halb strateegia. Võtame näiteks kõige kesksema koha selles eelnõus, mis puudutab järelevalvetasu protsenti. Te ütlete, et noh, ei tea, võib-olla esimese ja teise lugemise vahel muudame seda numbrit. See ei ole ju professionaalne. Miks sellel on keskne koht eelnõus? Sellepärast, et sellest protsendist ja sellest, kuidas see määratud, oleneb sisuliselt see, kas terve see sektor läheb Eestis kinni. Ja kui nii on, siis te ju täiesti otseselt selle eelnõuga takistate innovatsiooni, takistate vaba turgu. Aga ma küsin niimoodi. Kui Rahapesu Andmebüroo hakkab haldama neid hiigelsummasid, mis järelevalvetasu sildi all laekuma hakkavad, siis kust nad võtavad võimekuse, et nii suurte summadega opereerida? (Juhataja helistab kella.) Kuidas täpselt nad seda haldavad?

01:18 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Rahapesu Andmebüroo tugevdamine on olnud viimase aasta jooksul üks prioriteete. See, et Rahapesu Andmebüroos on väga võimekas uus juht, kes eelmise aasta poole pealt ametisse astus ja kes on väga lühikese ajaga suutnud selle asutuse professionaalsust oluliselt tugevdada, on asi, mille üle, ma arvan, ka parlamendil tasub uhke olla. Rahapesu Andmebüroo võimekus muutub ajas kindlasti veel tugevamaks. Ma hindan, et te selle pärast mures olete, aga kinnitan teile, et see on tõesti prioriteet.

Mis puudutab järelevalvetasu, siis kindlasti ei saa öelda, et järelevalvetasu on selle eelnõu keskne teema või kuidagi keskne lahendus. Konkreetne paralleel, mida selle ettepaneku esitamisel on arvesse võetud või millele on tuginetud, on makseasutuste paralleel. Sealt on tulnud ka need määrad.

Nii et ma ei nõustu absoluutselt sellega, nagu tegu oleks kuidagi kiirustades tehtud eelnõuga. Riskianalüüs valmis eelmise aasta esimeses pooles ja selle järel on otseselt analüüsist väljatulnud riskide maandamiseks seda eelnõu väga põhjalikult koostatud ja koostamisel on arvestatud väga mitmeid eksperdihinnanguid. Nagu öeldud, kui on vajadus selles eelnõus ühte või teist poolt veel täpsemaks kirjutada või on ettepanek, kuidas seda veel efektiivsemalt rakendada, riske efektiivsemalt maandada, siis neid ettepanekuid tuleb loomulikult kaaluda.

01:21 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun! 

01:21 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ilmselt pole saladus see, et Eesti on rahapesu ja terrorismi [rahastamise] probleemidega tõsiselt seotud. Ilmselt on teile juba teada ka see, et nii rahapesu kui ka terrorismi rahastamisel on mitmeid sarnaseid jooni. Ehk tihtipeale pannakse rahapesu eelkuritegu, mille kohta ma eelnevalt teie käest küsisin, toime ühes riigis ja varjamistegevus toimub teises riigis. Täpselt sama on ka terrorismiga, kus terroristid hangivad raha erinevast riigist ja kuritegu, pommipanemine, pannakse toime kolmandas riigis. Mu küsimus on see: arvestades seda, kes võisid olla meie partnerid mustas nimekirjas – riikidena –, kus oli seos rahapesuga ja mis oli seotud terrorismiga? (Juhataja helistab kella.)

01:22 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Võib-olla, ma ei tea, kas küsimus jäi poolikuks või? (Kalle Grünthal täpsustab saalist.)

01:22 Esimees Jüri Ratas

Meil ei ole võimalik sellist debatti pidada.

01:22 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Mis on seotud uurimisega või millega täpselt? (Kalle Grünthal täpsustab saalist.) Okei, kui te küsite konkreetsete kuritegude kohta ...

01:22 Esimees Jüri Ratas

Nii. Austatud minister, võimalus on vastata või mitte vastata. Palun!

01:22 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Ma saan aru, et küsija küsib konkreetsete kuritegude kohta ja selle kohta, milliste riikidega need seotud on. See on asi, mille kohta kindlasti, kui te kutsute uurimisasutused või näiteks Rahapesu Andmebüroo kas mõnda komisjoni või näiteks fraktsiooni, nad jagavad andmeid, seda mitte ilmtingimata võib-olla sellises ruumis, nagu see siin praegu. Aga usun, et nad hea meelega jagavad ka riskianalüüsi ja seda teavet, mis neil on, parlamendiliikmetega. Nii et seda kindlasti soovitan küsida. Tegelikult, nagu teie esimene küsimus nii ka see praegune on seotud kriminaalõigusega. See eelnõu, mida me praegu menetleme, tegeleb ennetamise ja tõkestamisega. See eelnõu, mis me teile esitanud oleme, kriminaalõigusega otseselt ei seostu.

01:23 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

01:23 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! Selles eelnõus jäi mulle silma punkt, mis nüüd Nokia tiitli moodi väga ei kõla või innovatsioonipärga ilmselt ei saa. Jutt käib majandusaasta aruande esitamisest Rahapesu Andmebüroole. Siin on nii kehtestatud ja nii on ka pärast seletuskirjas viidatud, et igal juhul, isegi kui need on juba äriregistrile esitatud, tuleb need eraldi uuesti Rahapesu Andmebüroole esitada, vaatamata sellele, et andmebürool oleks võimalik neid ju äriregistrist endal saada. Millest selline täiesti ebamõistlik loogika on tulnud?

01:24 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Kui Rahapesu Andmebürool on põhjendatud vajadus küsida täiendavaid andmeid ja küsida ka aruannet, siis seda ta teha saab. Aga nõue, et tuleks uuesti esitada Rahapesu Andmebüroole majandusaasta aruanne – te peaksite viitama konkreetsele paragrahvile, ma peaksin saama seda sellisel kujul kommenteerida. Uuesti Rahapesu Andmebüroole majandusaasta aruannet esitada üldiselt küll ei tule.

01:25 Esimees Jüri Ratas

Anti Poolamets, palun!

01:25 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Eks see krüptoraha ja virtuaalvääring ole üks segane värk ja seda enam ma hindan meie kolleegide pingutusi kell 1.24 selles selgust luua ja teie head valmidust vastata. Mina jätkan selle koha pealt, kus härra Ernits pooleli jäi. Ta tõi välja selle, et Eesti Pank oli märkustes väga teravalt väljendunud, krüptoraha ohtusid välja toonud, ja tegi ettepaneku, et tõsta virtuaalvääringu teenuse pakkujate suhtes miinimumkapitalinõue 730 000‑le. Samal ajal ministeerium leidis, et ei ole vaja, et kõlbab ka 350 000. Kas te võite uuesti välja tuua või oma seisukoha öelda, miks see Eesti Panga seisukoht toetust ei leidnud?

01:26 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Selle eelnõu koostamise käigus oleme me pidanud nõu ja küsinud tagasisidet väga erinevatelt osapooltelt. Kui te sedasama tabelit mööda, mida te tsiteerite, edasi lähete, siis näete, et ka sellest tuleb välja, et on täpselt vastupidise sisuga ettepanekuid, mitte Eesti Panga poolt, aga teiste asjaosaliste poolt. Eks eelnõu tehes tuli kaaluda kõiki neid argumente. Praegu on tõesti jõutud tulemuseni, et päris sellises mahus, nagu Eesti Pank ettepaneku tegi, ei olnud võimalik seda eelnõusse sisse kirjutada. Ma ei hakka siin kõike ette lugema, mis selles tagasisidetabelis ka teised osapooled välja toonud on, aga kindlasti on parlamendiliikmetel võimalik sellega tutvuda.

01:27 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

01:27 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Ma ikkagi ei saa sellest virtuaalrahast või kõigest sellest niimoodi täpselt aru. Minu andmetel on tegemist lihtsalt mingi salasõnaga, mille abil sa omad mingit asja, eks ju. Aga mu küsimus on lihtne. Kas täna on võimalik Eesti inimestel hoiustada virtuaalraha? Näiteks, ma päästan mõne IT‑guru lihtsalt, kes on läinud jää peale luusima ja vajunud läbi jää, ja siis ta ütleb mulle, et Kruusimäe, ma kannan sulle üle ühe bitcoin'i. Kuhu ma selle bitcoin'iga lähen? Kas ma lähen panka ja ütlen, et palun, tahaks selle eest saada Eesti raha või eurosid? Kuidas see toimub? Minu arust on tegemist lihtsalt salasõnaga. Kurjategijad on kokku leppinud, et see salasõna praegusel hetkel maksab nii palju. Aga kuidas ma saaksin sellises olukorras saada bitcoin'i omanikuks?

01:28 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Jah, bitcoin'i omanikuks saate te siis, kui te bitcoin'i omandate. Aga virtuaalvääring ise on põhimõtteliselt digitaalne väärtus ja see on ülekantav. Kui te küsite, kas ta on hoiustatav, kas seda saab hoiustada, siis jah, saab küll. Selleks on virtuaalvääringu rahakotiteenus, mida kasutades te seda teha saaksite, kui te virtuaalvääringuid omate. Selle rahakotiteenuse osutamise raames luuakse konkreetsele kliendile kõigepealt krüpteeritud võti, teie nimetate seda salasõnaks, seda võib ka nii nimetada. Sellesama rahakotiteenuse ehk hoiustamisteenuse raames hoitakse seda unikaalset krüpteeritud võtit, mida selle virtuaalvääringu hoidmise või ülekandmise eesmärgil on võimalik kliendil kasutada. 

01:29 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

01:29 Tarmo Kruusimäe

Tänan! No ma meenutaksin kas või seda, et Hongkongis joosti häkkerite poolt mingi neli aastat tagasi maha platvorm, kus oli meeletus koguses bitcoin'e. Kui ma nüüd lähen ja ütlen, et teate, mul oli bitcoin, aga enam ei ole, noh, ma kindlustan ära, et mul on kolm bitcoin'i sellises vääringus, eks ju, ja siis mul enam neid ei ole, sellepärast et see platvorm on lihtsalt maha joostud, kuidas ma saaksin enda investeeringuid siis [kaitsta], kui ma olen investeerinud sellesse bitcoin'i? Siin võib kõike juhtuda, libedaga ma võin kukkuda peaga vastu maad ja öelda, et olengi bitcoin'i omanik. Kuidas ma saan seda tõestada, et see on saamata jäänud tulu? Kas kindlustus seda käsitleb? Mul on tunne, et seda käsitleb ainult mingi väike kitsas seltskond ja meie peame siin parlamendis arutama seda hästi suurejoonelist probleemi, kas digitaalne võti või ikkagi salasõna.

01:30 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! See hulk inimesi, keda see puudutab, ei ole enam nii väike. Huvi virtuaalvääringute vastu on väga kiiresti kasvanud ja väga kiiresti on kasvanud nende inimeste hulk, kes ühel või teisel põhjusel on otsustanud investeerida virtuaalvääringutesse või neid omandada. Muidugi, te enne küsisite, kuidas ikkagi ja kas saab hoiustada. Just nimelt, on vaja sedasama virtuaalvääringu teenuse pakkujat, kelle tegevust ka teie ees olev seadus reguleerib, on vaja seda virtuaalvääringu vahetuse teenuse pakkujat, kes vahetaks virtuaalvääringu raha vastu. Kui te küsite, kuidas te saate selle virtuaalvääringu rahaks vahetada, siis jah, see on üks osa teenustest, mida pakutakse. (Hääl saalist.)

Kuidas on võimalik tõendada, et teil kunagi on vastav virtuaalvääring olnud? Jah, teil peavad need tõendid olemas olema, kas siis mingid tehingud näiteks selle teenusepakkujaga, teil peab olema võimalus näiteks tõendada, et te olete maksnud sellele konkreetsele virtuaalvääringu teenuse pakkujale, või on teil kliendileping, ka see on võimalus seda tõendada. Aga mul on kohustus öelda, et selle konkreetse eelnõu reguleerimisalast, mida me praegu arutame, jääb tegelikult see välja, mille kohta te küsite.

Kolleeg Jüri Jaanson küsis järgmise eelnõuga parlamendi ette jõudva uue suure regulatsiooni kohta. See suur eelnõu tõepoolest pakub ka sellise laia pildi, mis kõikidele teie nendele küsimustele täpsema vastuse annab. Siis, ma arvan, me saame selle üle vajadusel täpsemalt arutada. 

Üks teie kolleeg, ka fraktsioonikaaslane, küsis varasemalt auditeerimise kohta ja selle kohta, kas ja miks see on vajalik. Just nimelt usaldatavuse kasvatamiseks või usaldatavusnõuete parandamiseks on kindlasti vaja ka aruandeid auditeerida ja usaldatavusnõudeid tõsta, et kliendil, kes ka teie võite olla, oleks, kelle poole pöörduda, ja kliendil oleks teada, kes vastutab. Oleks teada ka, kuidas sellises olukorras, nagu te kirjeldasite, kliendi huvid, investori huvid kaitstud saavad. See on võimalik. Nõustun teiega, et paljude jaoks on see kõik veel väga uus maailm ja kindlasti seetõttu ka neid reegleid, mis usaldusväärsust tõsta aitaks, on vaja.

01:34 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, suur tänu! Kahjuks pean tõesti teile ütlema, et rohkem küsimusi ei ole.

01:34 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Väga kahju.

01:34 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See oli väga nauditav debatt. Liigume edasi. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli – täna tõesti on see võimalus, et siia tuleb rahanduskomisjoni esimees isiklikult – Andrei Korobeiniku.

01:34 Andrei Korobeinik

Aitäh, hea istungi juhataja, selle suurepärase võimaluse eest! Head kolleegid! Kuna ministrilt tuli selline väga põhjalik ja hariv ettekanne, siis ma arvan, et ma eelnõu sisu ei hakka avama. 507 SE eesmärk on reguleerida riske virtuaalvääringute valdkonnas, samas teha seda niiviisi, et see valdkond jääks Eestis alles.

See eelnõu oli rahanduskomisjoni istungitel kaks korda: 17. ja 25. jaanuaril sel aastal. Esimesel istungil toimus eelnõu tutvustamine rahandusministri poolt. Tema meeskonnast osalesid ka Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäeker ja asejuht Markko Kard. Arutelu oli üsna põhjalik. Me leppisime kokku, et järgmisel istungil küsime turuosaliste arvamust. Siis me läksime aruteluga detailsemaks.

Teine istung toimus 25. jaanuaril. Tõepoolest, me saime seal rea selliseid küsimusi, mis ilmselt vajavad täpsustamist kahe lugemise vahel. Nende küsimuste seas oli juba siin kõlanud küsimus järelevalvetasu kohta, mis on umbes poolteist korda kõrgem kui pankade puhul Eestis. Üks murekoht oli see, et eelnõu paneb kohustuse tuvastada nii makse saaja kui ka saatja kahele tehingule osapoolele, mitte ainult ühele, mis võib olla tehniliselt üsna keeruline. Siis oli probleemiks raha tõstmise piirang kaks aastat. Firma, mis tegutseb selles valdkonnas, ei suuda selle eelnõu vastuvõtmise puhul vajadusel investoreid kaasata. Laual oli riigilõivude teema ja terve rida muid küsimusi.

Aga komisjon juba esimesel istungil otsustas saata eelnõu esimesele lugemisele. Ja siin ta on. Ettekandjaks määrati mind. Muudatusettepanekute esitamiseks on kümme tööpäeva, muudatusettepanekud peavad olema esitatud 9. veebruaril. Ilmselt selle aja jooksul toimuvad konsultatsioonid ja tulemus selgub juba enne teist lugemist. Lühidalt on see kõik. Hea meelega vastaksin teie küsimustele, aga need on juba ilmselt ministrile esitatud. Nii et ilusat päeva jätku!

01:38 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ärme ruttame sündmustest ette. Siin on tõesti kõigil võimalik kaks küsimust esitada. Palun, kas on küsimusi? On. Aga siin on ainult kaks küsimust võimalik esitada, teil on, härra Poolamets, see juba kolmas, nii et ei saa võimalust anda. Tulenevalt kodu‑ ja töökorra seadusest ei saa anda. Nii see on. Hea ettekandja, ma tänan! Ei ole teile rohkem küsimusi.

Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Sõnavõtt kohalt, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja. Kadus ära? Anti Poolamets, ma vaatasin, et te olite olemas, aga nüüd ei olegi. Nii. Järelikult ma sulgen läbirääkimised. Kui sõnavõtte ei ole, siis sulgen läbirääkimised.

Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleb lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 9. veebruari kell 17.15. Eelnõu 507 esimene lugemine on lõpetatud ja 11. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


12. 01:39 Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (510 SE) esimene lugemine

01:39 Esimees Jüri Ratas

Liigume siit mõnusasti edasi 12. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 510 esimene lugemine. Mul on hea meel paluda Riigikogu kõnetooli sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

01:40 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Nii. Vabandust! Sain maski eest ära. Tere varahommikust! Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus ja sellega koos ka veel lastekaitseseaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja perekonnaseaduse muutmine. Kõnealuses eelnõus on üle 70 muudatuse ja kokkuvõtvalt võib öelda, et kõik nad panustavad bürokraatia vähendamisse, õigusselguse parandamisse ja abi kiiremasse kättesaadavusse. Muudatuste vajadused, aga ka lahendused on tõusetunud praktikast ja neid on arutatud väga erinevates töögruppides, analüüsitud mitmetes memorandumites ja uuringutes ning välja toodud ka auditites ja raportites, muu hulgas puuetega inimeste [õiguste] konventsiooni järeldustes. Kahel juhul on tegemist Riigikohtu lahendist tuleneva muudatusega. (Juhataja helistab kella.)

Pikaajalise hoolduse teemadel on Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsusele esitanud neli memorandumit. Eelnõu muudatuste paketis on muu hulgas esimese etapi muudatused, mis on eelduseks järgnevatele pikaajalise hoolduse valdkonna muudatustele. Olgu kohe öeldud, et finantsvahendid eelnõu rakendamiseks on olemas ja täiendavaid ressursse me selle eelnõuga ei küsi. Vahendid on nii Sotsiaalkindlustusameti kui ka TEHIK‑u eelarves.

Eelnõu kaasamise ja kooskõlastamise protsessi on kaasatud olnud loomulikult kõik ministeeriumid, aga meile ka väga olulised partnerid, nagu Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, [Eesti] Puuetega Inimeste Koda ja nii edasi. Oluliseks partneriks sotsiaalhoolekande valdkonnas on alati Eesti Linnade ja Valdade Liit, kes küll selle kooskõlastusprotsessi käigus ei jäänud kõikide muudatuste puhul samale arvamusele kui ministeerium, aga kõik täpsed selgitused on kooskõlastustabelis selle eelnõu lisana olemas.

Sotsiaalministeerium on selgitanud ka linnade ja valdade liidule, et kohalikule omavalitsusele kaasnevaid mõjusid hinnati neis eelnõu punktides, kus on senist kohaliku omavalitsuse rolli arvestades tegevusi täpsustatud. Eelnõu punktides, kus kohaliku omavalitsuse kohustusi täpsustati, on kohalike omavalitsuste toetamiseks ette nähtud ka täiendav rahaline meede, mis ei ole planeeritud otseselt riigieelarvest, vaid Euroopa Sotsiaalfondist, ja nii on kohalikele omavalitsustele [ette nähtud] 1 miljon alates 1. aprillist, ehk selle jõustumiseni on aega, et valmistada ette klientide abivajaduse hindamist ja abi osutamise paremat korraldamist, muu hulgas sotsiaaltöötajate täiendkoolitust, aga ka tööriistade väljatöötamist.

Nüüd muudatuste juurde, mis selles eelnõus on. Kõigepealt pikaajalise hoolduse süsteemi muudatuste nii‑öelda esimene etapp. Komisjonis oli meil pikemalt juttu järgmistest sammudest, mis käesoleval aastal on ministeeriumil ja valitsusel kavandatud.

Selle eelnõuga me muudame perekonnaseadust. Kui seni on olnud oma vanemate ülalpidamise kohustus lastel, aga ka lastelastel [vanavanemate puhul], siis selle eelnõuga teise astme sugulased ülalpidamiskohustusest vabastatakse. Lihtsamalt öeldes: lapselaps ei ole kohustatud vanavanema hoolduse eest tasuma. Nagu te aru saate, käib siin jutt suuresti üldhoolekandest. Me teame, et ligi 80% üldhoolduse kuludest katavad klient ja tema perekond, nende hulgas lapsed ja ka lapselapsed. Kui te küsite, kui palju on lapselapsi, kes [täidavad] ülalpidamiskohustust, siis aus vastus on see, et meil tegelikult selle kohta statistikat ei ole, kuivõrd üldhoolekanne on kohaliku omavalitsuse korraldatav teenus. Küll aga saan ma tuua näite Tartu linnast. Tartu linna osalisel rahastusel on 300 üldhoolduse klienti ja nende 300 juhtumi puhul vaid kahel juhul on ka lapselapselt ülalpidamist nõutatud. Kõnealune muudatus on mõistlik nii perekonnasuhete kui ka majandusliku koormuse tõttu, mis tekib lastelastel, aga see teenib tegelikult ka kohaliku omavalitsuse huve. Senine regulatsioon on pannud kohaliku omavalitsuse olukorda, kus ta peab tegema asjatuid jõupingutusi, tegelema bürokraatiaga, et välja selgitada, kus asub lapselaps ja millised on tema finantsilised võimalused vanavanemat üleval pidada, ning siis ka ülalpidamist välja nõuda.

Ehkki abivajaja aitamine on ka täna kohaliku omavalitsuse kohustus, täpsustatakse eelnõus kohaliku omavalitsuse ülesannet selgitada välja ka hoolduskoormusega inimese toetusvajadus. Abivajaduse tuvastamisel tuleb vastava abi pakkumine korraldada, olgu abivajajaks hooldusvajadusega või hoolduskoormusega inimene. See tähendab, et ka omastehooldajad on siin selgeks sihtgrupiks, kelle täiendava toe vajaduse kohalik omavalitsus peab välja selgitama ja siis ka seda tuge pakkuma. Mida varem on omastehooldaja toetatud, seda suurema tõenäosusega jätkab või alustab ta tööturul osalemist. Nii ennetatakse hooldaja vaimse tervise probleemide tekkimist ja abivajaja seisu langemist, sest mitte harvad ei ole ka need juhtumid, kui hooldaja ise osutub abivajajaks.

Hooldust vajav inimene peab saama võimalikult kaua elada oma kodus. See on ka täpsustav printsiip, mida me [sotsiaal]hoolekande seaduse muudatustega reguleerime või õigupoolest täpsustame. Meie kõigi huvi on see, et inimene saaks vananeda väärikalt ja et paigutamine institutsionaalsesse asutusse, milleks on muu hulgas üldhoolekandeasutus, oleks tõepoolest viimane lahendus. Ka uuringud näitavad meile seda, et inimeste enda ülekaalukas eelistus on elada abivajaduse korral kodus ja saada vajalikke koduteenuseid, olgu need seotud koduste toimingutega toimetulemise või ka isikuhooldusega.

Muudatusega täiendatakse sotsiaalhoolekandelise abi ja toe pakkumise põhimõtteid printsiibiga, mille kohaselt tuleb seda kodusarnast keskkonda pakkuda ka institutsionaalse hoolekande puhul. Esmakordselt reguleerime seaduses ka pikaajalise hoolduse mõiste.

Järgmised muudatused puudutavad proaktiivset lähenemist. Kui me oleme oma hoolekandesüsteemi 1995. aastast alates üles ehitanud põhimõttele, et abivajaja peab ise pöörduma abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole ja seda sealt taotlema, siis praegu me oleme rohkem suunanud kohalikku omavalitsust käituma proaktiivselt ehk ka ise inimeste poole pöörduma ja nende abivajadust välja selgitama. See ei ole seaduses uus põhimõte, küll aga täpsustatud põhimõte. Kohalikele omavalitsustele luuakse selle tarbeks õigus saada ülevaade enda piirkonnas elavatest lastest, kellele on puude raskusastet taotletud, mitte siis ainult lastest, kellele on puude raskusaste määratud, vaid ka nendest, kellele on seda taotletud, sest nende laste puhul me eeldame, et tõenäoliselt võib abivajadus siiski olemas olla. Et ennetada puude raskusastme tuvastamist, on tark, mõistlik ja asjakohane neid lapsi juba varasemalt aidata kohaliku omavalitsuse teenuste ja muu abi kaudu. Aga ka täisealised, kellel on puue tuvastatud: siin on mõte taas kord selles, et kui inimesel on tuvastatud puue, siis ta ei pea ise pöörduma kohaliku omavalitsuse poole, vaid proaktiivse esimese sammu, pakkumaks abi, teeb kohalik omavalitsus, tutvustades inimesele või tema lähedastele, missugused on abi saamise võimalused konkreetses kohalikus omavalitsuses. Niisiis tekib kohalikul omavalitsusel ülevaade potentsiaalsetest abivajajatest, nii lastest kui ka täisealistest, ka vanemaealistest, ja on lihtsam planeerida kohaliku omavalitsuse nii sotsiaalteenuste paletti, see tähendab seda, milliseid teenuseid selles piirkonnas on vaja, kui ka teenuste mahtu. Eeskätt on see ka instrumendiks kohalikule omavalitsusele eelarve planeerimisel.

Riigi ja kohaliku omavalitsuse vahelise andmevahetuse loomisega me püüame märgata iga lapse, pere ja täisealise abivajadust nii vara kui võimalik, et ka pakutavad teenused oleksid ennetava iseloomuga. Nagu me kõik aru saame, aitavad ennetavad teenused edasi lükata rasket hooldusvajadust ja see on lihtsam nii inimesele kui tegelikult ka kohalikule omavalitsusele ja ühiskonnale laiemalt.

Viime seadused kooskõlla ka kohtupraktikaga. Muudetakse dokumentide loetelu, mis tuleb kohalikule omavalitsusele toimetulekutoetuse taotlemisel esitada. Loetelu täiendatakse Riigikohtu lahendi valguses, milles Riigikohus on jõudnud järeldusele, et võlakoorma vähendamine täitemenetluses ei ole käsitletav isiku netosissetulekuna, kuivõrd täitemenetluses kinnipeetud summasid ei ole inimesel võimalik oma esmavajaduste rahuldamiseks katta. Teine Riigikohtu lahendiga seotud muudatus puudutab puude raskusastme tuvastamist. Kõrvalabi ja juhendamise vajaduse korral on toodud siia juurde spetsiifiliselt ka printsiip, et kui inimene ei tule iseseisvalt toime ravitoimingutega ja vajab siin kõrvalabi, siis ka sellisel juhul tuleks puude raskusaste tuvastada.

Riik on andnud igal aastal toetusfondi kaudu kohalikele omavalitsustele ressursi raske ja sügava puudega laste abistamiseks. Sellest on tekkinud ka kohaliku omavalitsuse hoiak, et asutakse abistama neid lapsi, kellele on juba puue määratud ja kellel on eeskätt raske või sügav puue. Loomulikult on soov, et teenused jõuaksid lasteni varem, ja seetõttu me raske ja sügava puudega lapse kriteeriumi asendame suure abivajadusega lapse kriteeriumiga. Olgu see laps kes tahes, aga kui ta abi vajab ja abi ulatus on suur, siis seda riigi antud ressurssi on võimalik toetusfondist lapsele ja ta perele teenuste osutamiseks pakkuda.

Eelnõu seab kriteeriumi ka sotsiaaltöötajate puhul. Kui meil on lastekaitsetöötajatele juba ammu sätestatud kõrghariduse nõue, siis kohaliku omavalitsuse teistel sotsiaaltöötajatel sellist nõuet ei ole seni olnud. Sotsiaaltöötaja peab tulevikus olema kõrgharidusega, mis on erialane, või peab tal olema omandatud sotsiaaltöötaja kutsetunnistus. See on kriitilise tähtsusega, sest sotsiaaltöö peab olema kvaliteetne ja töötajate oskused on tegelikult need, mis võimaldavad inimest aidata. Väga suur osa sotsiaaltööst on just nimelt vahetu suhtlemine, teadmised, kompetents ja oskused. Mul on hea meel öelda, et Sotsiaalministeeriumil on võimalik toetada taas kord Euroopa Sotsiaalfondi vahenditega Ida-Virumaa piirkonnas spetsiifiliselt sotsiaaltöötajate koolitust, mis on käesoleval kuul algamas.

Me vähendame bürokraatiat ja tarbetut asjaajamist. Inimesed vabastatakse toimetulekutoetuse taotlemisel selliste andmete esitamisest, mis on riiklikes andmekogudes olemas. Näiteks saab siin tuua kinnistusregistri. Lihtsustame ka puude raskusastme tuvastamist muutumatu või progresseeruva seisundiga vanaduspensioniealistel, võimaldades puude raskusastet tuvastada pikemaks ajaks kui viis aastat. Seni on selline võimalus olnud ainult laste puhul, nüüd on see ka vanaduspensioniealiste puhul.

Mina siinkohal lõpetan ja olen valmis vastama Riigikogu liikmete küsimustele.

01:55 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud minister! Teile on küsimusi. Peeter Ernits, palun!

01:55 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Mind on juba pikka aega huvitanud see ebaühtlus. Nii-öelda kauge lõuna on puudega inimeste kodumaa. Maakond Põlvamaa: 22% alates 18. [eluaastast] kuni lõpuni on puudega, Võrumaa on 20% ja Jõgevamaa ka 20% peal. Aga Läänemaa on 9%, Saaremaa 10% peal ja nii edasi. Kust see vahe tuleb? Ühesugused inimesed võiksid elada igal pool, aga kui Põlvamaal on iga viies alates 18. eluaastast puudega ja Hiiumaal või Läänemaal 9%, siis kust see vahe?

01:56 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh selle küsimuse eest! Ma võin lisada siia viimased andmed – ma võin need peast tuua –, mis puudutavad samamoodi lõunapoolseid kohalikke omavalitsusi. Vanaduspensioniealistest üle 40% on neid, kellele on määratud mingis raskusastmes puue. Loomulikult tekitab see küsimusi ja loomulikult paneb mõtlema regionaalse ebavõrdsuse peale, mis on kindlasti üheks põhjuseks, aga tõenäoliselt mitte ainukeseks.

Usutavasti, niipalju, kui me oleme saanud analüüsida, on tegemist sellega, et nendes piirkondades on suurem töötus ja väiksemad sissetulekud. Üleüldse on elanikkonnas suurem osakaal nendel inimestel, kes elavad erinevatest sotsiaaltoetustest või ka sotsiaalkindlustusmeetmetest, olgu see töötuskindlustustoetus, olgu need mingisugused muud toetused, mida hoolekandesüsteemis makstakse nii riiklikult kui ka kohaliku omavalitsuse poolt.

Tõsi ta on, et seda piirkondlikku või regionaalset ebavõrdsust tuleb meil väga erinevate meetmetega tasakaalustada. Selleks ei ole vaja kasutada ainult sotsiaalhoolekannet, sest hoolekanne ja ka sotsiaalkaitse tulevad appi tõepoolest puuduse, töötuse või vanaduse korral, aga nende eelduste loomine, et inimesed paremini toime tuleksid, on väga paljude muude valdkondade ülesanne. 

01:58 Esimees Jüri Ratas

Helmen Kütt, palun!

01:58 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud sotsiaalkaitseminister! Ma olen väga sama meelt, et mitmeid-mitmeid olulisi asju lahendatakse selle seaduseelnõu menetlemisega. Tähelepanu juhtimine, mis tuli Eesti Linnade ja Valdade Liidu poolt, vajaks kindlasti analüüsi enne teist lugemist, et vaadata, kas need probleemid on kõik kaetud.

Minu küsimus puudutab aga jõustumistähtaegu. Seadus on pandud jõustuma 1. mail 2022, 1. septembril 2022, 1. jaanuaril 2023 ja 1. veebruaril 2023. Mis siis konkreetselt nendel kuupäevadel juhtub? Kas ma saan õigesti aru, et see, et lapselaps ei ole edaspidi kohustatud vanavanema hoolduse eest tasuma, jõustub seaduse vastuvõtmise järel, kui president selle välja kuulutab ja see Riigi Teatajas avaldatakse? Ma tegelikult seda vastust tean, aga kuna väga mitmed inimesed on helistanud ja palunud seda selgitada ja et see ka stenogrammi jääks, siis ma lihtsalt ootan, et minister seda kinnitaks või vastaks.

01:59 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suurem enamus muudatusi jõustuvad tavapärases korras ehk nii nagu proua Helmen Kütt juba ütles, siis [pärast] presidendi poolt väljakuulutamist ja Riigi Teatajas avaldamist. Küll aga on toodud erisused konkreetsete paragrahvide lõikes. Sätted, mis puudutavad riigieelarve tsüklit, näiteks toetusfondi säte, on sellised, mis saavad jõustuda jaanuarist. Samamoodi need sätted, mis eeldavad kohalikult omavalitsuselt ka ettevalmistustööd, ka nende sätete puhul on jäetud mõningane täiendav aeg. Aga tõepoolest, seaduse §‑st 1, mis enamasti puudutab sotsiaalhoolekande muudatusi, osa punkte jõustub 1. mail käesoleval aastal. Ka § 2 kahe punkti jõustumine, lastekaitseseadus, on toodud käesoleva aasta 1. septembrile. Aga nagu öeldud, suuremas mahus see seadus tõesti jõustub tavapärases korras.

02:00 Esimees Jüri Ratas

Priit Sibul, palun!

02:00 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Te viitasite sellele, et lapselapsed ei pea enam vanavanemaid ülal pidama. Kas vanavanemate kohustus lastelaste hoidmisel ka kuidagi selle eelnõuga muutub? Küsimus on, et kui lapselapsed ei pea enam vanavanemat ise ülal pidama ja nende hooldekodus elamist toetama, siis kellele see kohustus läheb. Keegi peab selle teenuse eest endiselt maksma. Kas ja millisel kujul see siis edaspidi toimub? Te tõite Tartu puhul näite, kus oli kaks inimest, kes maksid. Ma saan aru, et tegemist ei ole vajaduspõhise arusaamisega, vaid see hakkab kehtima üle välja. Ei saa ju kindlalt väita, et kõik seda sooviksid, muist inimesi tahaks edasi oma vanavanemaid toetada, aga nüüd riik võtab selle kohustuse enda kanda. Kas ja kui mõistlik see on? Varasemalt on räägitud, et üleüldisi toetusi ei ole mõtet sellisel kujul teha.

02:01 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh väga õige küsimuse eest! Kõigepealt pean ütlema, et riik ei võta selle eelnõuga kohustusi endale. Need kohustused jagunevad jätkuvalt kohaliku omavalitsuse ja ülalpidamiskohustusliku isiku vahel, kui kliendil endal ressurssi napib. Kohalik omavalitsus on üldhoolduse korraldaja ja seda juba alates 1995. aastal vastu võetud sotsiaalhoolekande seadusest. See, mis on ühiskonnas  juhtunud, on lihtsalt ebamõistlik koormus, mis on inimestel tekkinud.

Kui me räägime valdade ja linnade liidust, siis selles on meil valdade ja linnade liiduga küll üksmeel, et nende soov – nad esindavad kõiki omavalitsusi Eestis – on olnud, et koormus, mis tekib lastelaste [otsimisel], nende finantsvõimekuse väljaselgitamisel ja ka nendelt [ülalpidamisraha] väljanõudmisel, võetaks kohalikelt omavalitsustelt ära.

Hästi oluline on aru saada, et ülalpidamiskohustus ja hoolsuskohustus pereliikme suhtes on kaks eri asja. Kui me räägime perekonnaõiguse mõttes, eraõiguse mõttes ülalpidamiskohustusest, siis see on midagi, mis on sätestatud perekonnaseaduses ja mis räägib sõna otseses mõttes rahalisest kohustusest kedagi ülal pidada. See on täpselt samalaadne kohustus, mis on lapse suhtes vanematel. Kui me räägime hoolsuskohustusest, mida ka perekonnaseadus sätestab, siis me räägime suhtumisest, hoiakust ja vabatahtlikust panustamisest. Vastupidi, me oleme veendumusel, et vabatahtlik panustamine saab olla ilma kohustuse surveta suurem. Kui me vaatame ka teiste riikide praktikat, kus lastelastel selline kohustus puudub, siis me näeme, et inimlikud suhted, üksteisest hoolimine – kõige lihtsam asi on hooldekodus külas käimine – on oluliselt paranenud.

02:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

02:04 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Kui eelnõu seletuskirja vaadata, siis on näha, et linnade ja valdade liit on olnud selle eelnõu tõttu üsna murelik. Ma saan aru, et seda analüüsi veel tehakse ja finantskoormust üritatakse välja selgitada kahe lugemise vahel. Aga nad siiski märgivad, et tuleks kohalikele omavalitsustele riigi seatavate uute ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid ette näha. Kas ma olen õigesti aru saanud, et riik katab 100% ka need uued ülesanded? Või on jälle niimoodi, et me oleme justkui mingi raha andnud ja siis tahame, et omavalitsus kataks kõik valdkonnad, alates täiendavast teehooldusest ja sotsiaalhoolekandest? Kuidas nende võimalike vahenditega on?

02:05 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Ma olen äärmiselt tänulik kohalikele omavalitsustele selle töö eest, mida nad sotsiaalvaldkonnas teevad, ja ka selle osa eest, mida nad oma eelarvest sotsiaalhoolekandesse panevad. Sellele vaatamata olen ma suuremate trendide suhtes üsna murelik. Kui me tõmbame paralleeli haridusvaldkonna ja sotsiaalvaldkonna vahel, siis keskmise Eesti kohaliku omavalitsuse kulu haridusvaldkonnale on 60% tema eelarvest, kulu sotsiaalvaldkonnale on alla 10%. Vaid suuremate linnade puhul on see paar protsendipunkti üle 10%. Jah, summa summarum on kohalike omavalitsuste kulutused sotsiaalvaldkonnale suurenenud, aga protsentuaalselt need suurenenud ei ole. See on muret tekitav trend, arvestades inimeste vajaduste kasvamist ja vanemaealiste, aga ka erivajadustega inimeste hulga kasvamist ühiskonnas.

Miks ma seda sellisel viisil julgen öelda? Seetõttu, et on kasvanud, summana samamoodi, tulubaasi minevad vahendid. Teisalt tuleb mõelda ka selle peale, et täna juba mainitud, 1995. aastal vastuvõetud sotsiaalhoolekande seadus, mis oma põhiolemuselt kehtib tänaseni, jaotas juba toona ära funktsioonid riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Kui me räägime pikaajalisest hooldusest ja inimeste esmasest abivajadusest, siis need funktsioonid on alates 1995. aastast olnud kohalikul omavalitsusel. Need muudatused, mida me oleme siia seadusesse teinud, on täpsustavat laadi, need ei muuda asja põhiolemust, et eakate hoolekanne ja tegelikult ka laste ja perede toetamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Riik on oma kulutusi selle aja jooksul pööraselt kasvatanud, kui me mõtleme näiteks vanemahüvitiste või üldse perehüvitiste skeemi peale. See on üks heldemaid maailmas.

Samamoodi on tekkinud vahepeal sellised toetusmeetmed, mida meil 1995. aastal ei olnud, kui me räägime näiteks töötuskindlustusest, töötutoetusest sellisel kujul. Neid näiteid võib tuua veel. Eeldus on siiski, et kohalik omavalitsus juba 1995. aastast kehtivaid kohustusi täidaks ja et ta nende täitmisel oleks ka päev-päevalt parem. Mõtleme kas või sotsiaaltöötajate eetikakoodeksi peale, mis ütleb sedasama, et sotsiaaltöötaja ülesanne on ennast igapäevaselt harida, küsida endalt kriitilisi küsimusi ja püüda pidevalt arendada sotsiaaltööd vastavalt kohalikele oludele. Nii et ma olen nõus ka sellega, et kohalikul omavalitsusel on murekohti. Neid murekohti on olnud absoluutselt alati, kui me kohaliku omavalitsuse ülesandeid oleme täpsustanud, aga me oleme need murekohad alati ühiselt suutnud ka ületada, nii nagu ka praegu, nagu ma varem ütlesin, selleks et neid ülesandeid, mida me oleme täpsustanud, paremini täita, läheme me juba aprillikuust miljoni euroga kohalikke omavalitsusi toetama.

02:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

02:09 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Rõõm kuulda muidugi, et hakkate miljoni euroga kohalikke omavalitsusi toetama. Üldiselt on see meeldiv eelnõu, aga sa ütlesid, et tegemist on vanakestega, kui rääkida puudest. Tegelikult on see juba 18‑aastastest alates. See protsent on siis väiksem. Ma vaatasin, et jälle see Põlva ja Võru on 9% peal. Iga kümnes alles ellu astuv inimene on puudega. Samas, Hiiumaal on 2–3% ja nii edasi. Kust see vahe tuleb? Või on üldse puude määramise puhul see asi, et kui on vilets elu, siis need, kellele on võimalus määrata puue, siis noh, et saaksid väikese kopika, ütleme, et on puue? Või ongi see pilt reaalselt selline?

02:10 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Kui me vaatame puuetega laste ja elanikkonna proportsiooni, siis mulle torkab kõige kriitilisemalt silma Ida-Virumaa piirkond. Kui ma räägin siin kontekstis lastest, siis ma räägin kuni 16‑aastastest noortest inimestest, sest alates 16. eluaastast loetakse noori inimesi puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse valguses täiskasvanutega ühte gruppi.

Kui te oma küsimuses viitasite sellele, kas puude raskusastme tuvastamine on alati läbipaistev, siis kindlasti on seal arenguruumi. Ideaalses maailmas ei peaks ma üldse vajalikuks puude raskusastme tuvastamist sellisel kujul, sest mitte ühelgi inimesel ei ole vaja seda nii-öelda silti, et tal on puue. Küll aga on nendel inimestel, kellel on puue tuvastatud, ja veel suurel hulgal inimestel abivajadus. Abivajadus võib olla ajutine, see võib-olla pikaajaline. Igal juhul on meie kui ühiskonna huvi abivajadus õigel hetkel välja selgitada ja seda abi osutada.

Nii et kui me siit järgmiste arendustega edasi läheme, siis mul oleks hea meel, kui kas mina või järgmised sotsiaalkaitseministrid saaks tuua Riigikogu ette selliseid eelnõusid, kus me loobume puude raskusastme tuvastamisest ja saame inimestele abi osutada tsentraalselt, IT‑süsteemidele tuginedes, ja kohalikus omavalitsuses vajadusepõhiselt.

02:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Helmen Kütt, palun!

02:12 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Te olete ilmselt kursis sellega, et õiguskantsler pöördus aastal 2016 sotsiaalkomisjoni poole, aga ka ministeeriumi poole, ja nüüd on ta pöördunud sotsiaalkomisjoni poole. Mureks on igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kulud. Tollal, kui seda arutati, vastas Maarja Krais-Leosk Sotsiaalministeeriumist, et ministeeriumil on plaanis üle vaadata kogu erihoolekandesüsteem, hetkel on käimas disainiprotsess ja 2018. aastal on kavas välja töötada eelnõu terve erihoolekandesüsteemi kohta. Tänaseni seda toimunud ei ole. Mul on küsimus: kas te olete valmis kümne päeva jooksul, mis on muudatusettepanekute esitamise aeg, koos sotsiaalkomisjoniga valmistama ette selle mure [lahenduse], millele viitab ka õiguskantsler, kuna [tema poole] on pöördunud inimesed, kes on väga mures, sest tegevus võib lõppeda, kui ei selgitata välja seda kulude hulka.

02:13 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh väga valusa, aga väga õige küsimuse eest! Ka me ise hiljuti kohtusime Õiguskantsleri Kantselei spetsialistidega, et seda teemat arutada. Aga minu aus vastus on, et selle kümne päeva jooksul me ei tööta seda välja. Mitte et me sisuliselt ei suuda seda välja töötada, vaid eeskätt seetõttu, et tegemist on ka eelarvet puudutava temaatikaga. Kui me räägime pelgalt kohaliku omavalitsuse kaasamisest rahastusse, mis on üks osa sellest teemast, siis ma kardan, et siin on vaja oluliselt pikemalt läbi rääkida kohalike omavalitsuste esindusorganisatsiooniga, et kohaliku omavalitsuse vastutust laiendada.

Mis puudutab erihoolekande ümberkorraldamist, siis see ambitsioon on ministeeriumil ja ekspertidel jätkuvalt olemas. Aga nii, nagu ma usun, proua Helmen Kütt, te väga hästi teate, erihoolekandest on hinnanguliselt puudu 45 miljonit. Suurt osa erihoolekandest me rahastame Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest, need perioodid hakkavad ka otsa saama. Sisuliselt kogu see hoonete baas, mis meil on kaasajastatud, on samamoodi Euroopa vahenditega kaasajastatud. Ka need teenused, mida me osutame praegu kohalikus omavalitsuses inimestele, et nad saaksid kogukonnas elamisega või iseseisvama elamisega toime tulla, on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Selles kroonilises ressursipuuduses meil lihtsalt ei ole võimalik tulla välja nende muudatustega siin ja praegu. Aga taas kord: väljatöötamiskavatsus on plaanis selle aasta suve alguses ja eelnõu koos varasemalt komisjoniga räägitud pikaajalise hoolduse komponendipõhise rahastuse ja omastehooldajate sotsiaalsete garantiidega käesoleva aasta oktoobris.

02:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Priit Sibul, palun!

02:15 Priit Sibul

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Ma ei saanud täpselt aru. Te ütlesite, et te ei tea mingeid kulusid, mis kaasnevad, mis puudutab lastelaste teemat, siis te ütlesite, et toetate selle eelnõuga kohalikke omavalitsusi miljoniga, puudu on 40 [miljonit]. Te mitmel puhul viitasite ka, et omavalitsused on hästi erinevad. Ma mäletan, te olite veel sotsiaalkomisjoni liige, kui me käisime koos sotsiaalkomisjoniga president Kaljulaidi juures, kellel oli ka terve Exceli tabel kohalike omavalitsuste lõikes nende panuste kohta sotsiaalvaldkonda. Ma ei tea, kas see tabel on presidendil alles või ei ole, aga see erineb tõenäoliselt selle võrra, et vahepeal on omavalitsusi vähemaks jäänud. Ega nad rikkamaks pole kuskilt saanud. Mul on küsimus: kas nende arutelude käigus on tekkinud arusaam, et me oma kodanikke suudaksime võrdsemalt kohelda, kui tekitaks ka nende teenuste jaoks toimepiirkonnad, ma ei tea, kas neli või nii edasi?

02:16 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! See tabel, millele sa viitad, on kaasajastatud kujul kättesaadav Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Sealt on kogu aeg tegelikult näha, milline on kohalike omavalitsuste panus rahalises mõttes.

Ärme ajame segi kahte asja. Kui ma rääkisin miljonist, siis ma rääkisin sellest halduskoormusest, ka kohalikud omavalitsused oma esindusorganisatsiooni kaudu selle nii-öelda vajaduse tõstatasid. Seal oli see koht, kus oli nende hinnangul kohustuste juurdepanemine. Me ei ole kohalike omavalitsustega olnud selles vaidluses, et lastelaste vabastamine ülalpidamiskohustusest oleks see koht, kus neile tuleb oluliselt kulutusi juurde. Vastupidi, see on kohalike omavalitsuste ootus, et lapselapsed sellest vabastatakse, sest omavalitsustele tekkis ebamõistlik halduskoormus, menetlemaks seda nii-öelda kohustust.

Aga nüüd piirkonnapõhisest lähenemisest. Kõikide nende ülesannete puhul, mida täidab riik, oleme püüdnud piirkonnapõhist lähenemist rakendada. Lastekaitsevaldkond on meil piirkonnapõhiselt üles ehitatud, sealjuures ka riigi teenused on piirkonnapõhiselt üles ehitatud. Viimane piirkond näiteks, kes saab endale lastemaja, mis on seksuaalselt väärkoheldud laste abistamiseks mõeldud, on käesoleval aastal lääne piirkond. Senimaani on nendel see võimalus puudunud. Aga samamoodi piirkonnapõhiselt me pakume ka tõenduspõhiseid programme, nagu multidimensionaalne pereteraapia ja ka muud teenused. Seda osa, mis on kohaliku omavalitsuse korraldatav, on piirkondlikult tõepoolest keeruline teha, välja arvatud kohalike omavalitsuste juhendamine ja toetamine, mida me samamoodi Sotsiaalkindlustusameti piirkondade kaudu teeme.

02:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

02:18 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Paar sihukest fakti. Riigieelarve tänavu suurenes 17%, ütleme, selle riigipoolne osa, ja omavalitsustel suurenes 9%. Eks see nagu peegeldab ka, et umbes 1 : 2. Ma olen täiesti veendunud, et kõik omavalitsused tahavad oma inimestele, sõltumata sellest, kas tegemist on noorte või vanadega, parimat. Kõik nad oleks valmis, kui nendel oleks raha, ka vabastama lapsi sellest hoolduskohustusest ja katma kõik need kulud, aga lihtsalt neid vahendeid paraku napib. Kui see miljon jagada omavalitsuste arvuga ja kuude arvuga, siis see teeb 1000 eurot kuus ja see ei ole just üle mõistuse suur. Aga mis on saanud sellest mõttest üldhoolduse juures, mis oli vahepeal õhus, et riik tuleb appi neid kulusid katma ja kulud jagunevad kolme osapoole vahel (Juhataja helistab kella.): riik, omavalitsus ja hooldatav või tema eest hoolitsejad?

02:20 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

See on komponendipõhine rahastus, mis on paketis omastehooldajate sotsiaalsete garantiidega, kus me räägime sotsiaalmaksusoodustustest ja täiendava puhkuse võimaldamisest omastehooldajatele. Selle paketi kõige suurem mure on riigieelarve ressurss. Nii nagu ma siin varasemalt ütlesin, suurusjärk on 50 miljonit. Selle [eesmärgiga], et seda muudatust ellu viia, lähen ma augustis loomulikult riigi eelarvestrateegia aruteludele. Oktoobris on kavandatud ka eelnõu viimine valitsusse. See muidugi eeldab positiivseid tulemusi riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel. Aga teen selleks nii tõhusat tööd, kui ma vähegi suudan, et see pinnas oleks loodud, sest vajadusest saavad tõepoolest aru kõik.

02:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

02:21 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Te enne lugesite siin ette seda sotsiaaltöötaja mingit eetikakoodeksit. Mina olen noorsootöös osalenud ja ma tean, et noor ollakse kuni 27. eluaastani. 26 on veel noor, ja see on tore muidugi. Loomulikult, 16‑aastane minu meelest ka kannab kaela juba. Aga kas seda vanust ei saaks mingil moel ühtlustada? Täna on hästi naljakas see, et ebaoluliste asjade puhul, nagu kohaliku omavalitsuse valimine või soo vahetamine, on 16 aastat, aga alkoholivaba õlle ostmise puhul on 18 aastat. Ma olen aru saanud, et need inimesed, kes alkoholivaba õlut joovad, on perverdid lihtsalt. Aga mõtleme ühtsuse peale, teie peaksite olema ikkagi see juhtiv, kes määratleb. Mitu korda on kõlanud, et see vanus võiks olla 15, nii nagu oli kunagi see noorukite polikliinik ja see. Seda võiks käsitleda, ütleme, üheselt, arusaadavalt, et ei oleks erisusi. 

02:22 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Loomulikult võib see segadust tekitada, aga kui sinna sisse natuke detailsemalt vaadata, siis on enamasti väga loogilised põhjendused näha. Eeskätt me peame lapseks ÜRO lapse õiguste konventsiooni alusel isikut, kes pole saanud 18‑aastaseks. See on nagu tavaline mõõt. Me püüame maksimaalselt palju positiivseid soodsaid asju pakkuda, kohelda kõiki, kes pole saanud veel 18, lapsena, sest see on alati positiivsem ja rohkem võimalusi loov.

Erisused tulevad sisse äärmiselt mitmest seadusest. Eeskätt on need eraõiguse valdkonna seadused. Kui me räägime klassikalisest lapse vanuse mõõdust, siis seal on samamoodi eraõiguse nüanss juures, kuigi see on selline avalik-õiguslik lähenemine nende hüvede ja soodustuste pakkumisel. Aga see eraõiguse nüanss tuleneb teovõimest, eks ole, nagu me aru saame. Samal ajal me teame ka seda, et teovõime kasvab lapsel vanusega juba varasemalt mõnevõrra ja seda tsiviilseadustiku üldosa seadus täpsustab.

Kui me mõtleme erinevate piirangute peale, räägime näiteks alkoholi‑ ja tubakatoodetest, siis need on kõik seotud lapse kaitsmisega ja selle keskkonna kaitsmisega, kus laps viibib. Samamoodi on ju pandud piirangud lasteasutustele nii alkoholiseaduse kui ka tubakaseaduse tähenduses. Kriminaalvastutuse iga, seksuaalse enesemääratluse iga, abiellumisiga – tööõiguses on erinevad vanused, eks ole – neid näiteid võib tuua väga palju, aga igal näitel on oma kindel loogika taga. Kui varasemalt oli abiellumine võimalik 16. eluaastast vanema nõusolekul, siis ühel hetkel just eraõiguse muutuste tulemusena sai abiellumine võimalikuks 15‑aastaselt kohtu loal. Nüüd me oleme uuesti seda muutmas ja seda vanusepiiri tõstmas. Sama on seksuaalse enesemääratluse eaga, kus minu arusaamist mööda parlamendis on kõik erakonnad konsensuslikult ühel meelel, et seda tuleb [üles]poole viia, et kaitsta lapsi.

Jällegi, igal asjal, me võime neid näiteid veel tuua, on oma väga loogiline põhjendus. Võtame tööõiguse: me ju tahame, et lapsed õpiksid tööd tegema, et neil tekiks tööharjumus ja ‑kogemus. Seega, me oleme vanusepiiri allapoole toonud, pannud sinna muidugi ka teatud kaitse: kui mitu tundi, missugust tööd, kelle nõusolekul. Aga ma arvan, et need erinevad vanusepiirid on mõistlikud ja olulised. Kui nüüd tagasi jõuda alguse juurde, siis noore definitsioon tuleneb samamoodi, eks ole, rahvusvahelisest õigusest. Me soovime kuni selles vanuses inimestele ühiskonna poolt midagi enamat pakkuda.

02:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister! Siiski, Tarmo Kruusimäe, palun!

02:25 Tarmo Kruusimäe

Jaa, ma tahaksin täpsustada, et ma hakkasin ka regulaarset tööd tegema 12‑aastaselt. Talvel lükkasin lund, vanaemal oli lihtsalt seda raske teha. Ja ma ei arva, et ta oleks olnud orjapidaja või kasutanud lapstööjõudu. See oli meil omavaheline. Aga kui me võtame kõik need konventsioonid, siis nii on. Ma tahan siinkohal mainida, et noored ja kõik, kes te tahate nooremeelsed olla, tulge erakondadesse. Erakondades saab olla vähemalt 35. eluaastani noor, aga noorsootöö seadus ütleb, et 27. Noh, 17‑aastasele emale, kes lükkab lapsevankrit, "laps" öelda ei ole väga kohane. Aga ma arvan, et seda ei tee ei noorsootöötaja ega ka sotsiaaltöötaja, ehk meil on kõik tunnetuslik. Kunagi olid sihukesed terminid nagu "mürsik" ja "kõurik". Võib-olla me igale vanusele anname ühe nime ja täiendame seda seadust. Aga ma ikkagi mõtlen, et kustmaalt on noor ja kustmaalt ta juba omab õigusi otsustada päris palju asju ise. Kas ei võiks ühtlustada seda ruumi?

02:26 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Mulle tundub, et see diskussioon on läinud juba teoreetiliseks või lausa filosoofiliseks. Ma tooksin siia ühe mõõtme veel sisse. Kui me mõtleme vanuse kui sellise peale, siis edasi on nihkunud keskiga ja vanem iga. Me võiksime rääkida inimese küpseks saamisest selles nooremas vanuserühmas, mitte täisealiseks saamise kaudu, aga võib-olla psühholoogilise küpsemise kaudu, mida psühholoogias hinnatakse selleks hetkeks, kui noor vabaneb oma perekonnast ja astub iseseisvasse ellu ka praktiliselt, eks ole. Samas me teame, et need peremudelid ja ‑trendid ei näita meil alati ja ilmtingimata seda ja nii ka laiemalt Euroopas, eriti Lõuna-Euroopas, et see iseseisvumine toimuks kiiremini, vaid pigem aeglasemalt. Siin on väga palju teemasid, mida arutada, aga õigusruumi mõttes on oluline siiski milleski kokku leppida. Ma usun, et see, milles on täna kokku lepitud, on üsna mõistlik.

02:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd on küll Riigikogu liikmetel küsimused otsa saanud. Tänan! Aga meil on ka sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt, kes tuleb ja räägib, mis komisjonis toimus. Kiirelt, efektiivselt ja arukalt. Palun!

02:28 Helmen Kütt

Austatud eesistuja! Head ametikaaslased! Lugupeetud minister ja ülekande jälgijad! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 510 ettevalmistamist esimeseks lugemiseks oma esmaspäevasel, 17. jaanuari istungil. Täpselt nii nagu täna siin saalis, andis väga põhjaliku ülevaate ja vastas küsimustele sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Ma peatun nendel küsimustel, mida siin saalis kas vähe või üldse ei käsitletud, et oleks teada ka see, millest me rääkisime. Tõsi, siin saalis osaliselt juba käsitleti Eesti Linnade ja Valdade Liidu saadetud kirja ja ma juhtisin ise sellele tähelepanu, et nad ei ole eelnõu kooskõlastanud ja on esitanud mitmeid tähelepanekuid, näiteks ka selle kohta, et pikaajalise hoolduse mõiste vajaks lahtiselgitamist.

Küsisin, kas Eesti Linnade ja Valdade Liiduga plaanitakse kohtuda. Need teemad on päris tõsised, sest eelnõu saamisel seaduseks on just omavalitsused need, kes peavad seda ka täitma hakkama. Minister vastas, et Eesti Linnade ja Valdade Liit on kooskõlastusringil arvamuse avaldaja, mitte kooskõlastaja rollis. Noh, vahet ei ole, kas ta on arvamuse avaldaja või kooskõlastaja, kui ta on probleemid välja toonud, siis on mõistlik neid arutada. Seda ka minister ütles, et pidevad kohtumised on siiski linnade ja valdade liiduga plaanis.

Marika Tuus-Laul küsis, kas omavalitsustele abivajaduse hindamise kohustuse [panemine] võib tekitada olukorra, kus omavalitsus abivajadust ei tunnista. Samuti soovis ta teada, kas millalgi plaanitakse arutada, et kaotada vanavanemate kohustus lapselapsi ülal pidada. Minister vastas, et riik tuvastab puude raskusastme ning kohalik omavalitsus saab hinnata koduteenuste ja muude täiendavate teenuste vajadust. Ta selgitas ka, et kui inimene vajab täiendavaid koduteenuseid, siis kohalik omavalitsus saab neid nii planeerida kui ka osutada. See kohustus on omavalitsustel ka praegu, ent eelnõuga tuuakse sisse infovahetus riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel, mis aitab omavalitsustel lihtsustada potentsiaalsete abivajajate väljaselgitamist. Vanavanemate kohustus last ülal pidada puudutab alaealisi lapsi. Minister selgitas ka seda, et vanavanemal ei ole sellist ülalpidamiskohustust nagu lapsevanemal. Nimelt on vanavanemal perekonnaseaduse kohaselt asenduskohustus. Selle kohta täna minister siin selgitusi juba ka jagas.

Kert Kingo palus täpsustada puude määramisega seonduvat. Minister selgitas, et seadusemuudatus ei ole üldine ning ei rakendu kõikide puuete tuvastamise puhul. Muudatus loob võimaluse teatud diagnooside ja püsivate seisundite puhul määrata puue eluajaks ning seetõttu ei ole vaja inimesele iga viie aasta tagant puuet taotleda. Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Kadri Mets, kes osales koos ministriga selle eelnõu arutelul, selgitas veel lisaks, et konkreetne muudatus puudutab vanaduspensioniealisi ning neid, kellel on muutumatu või progresseeruv püsiv seisund, mille puhul on põhjust arvata, et seisund ei muutu ning seetõttu ei muutu ka puude raskusaste. Näitena toodi Alzheimeri diagnoosiga inimesed.

Kert Kingo palus täpsustada ka seda, kuidas toimub puude raskusastme määramine neil inimestel, kellel näiteks jäse puudub. Minister vastas, et muutumatu või progresseeruv püsiv seisund puude määramisel on selline seisund, mis oluliselt takistab inimese igapäevaelulisi toiminguid. Minister selgitas veel juurde, et iga olukorda tuleb hinnata eraldiseisvalt, sest on inimesi, kes saavad jäset asendada proteesiga või ilma kõrvalabi vajaduseta edaspidi toime tulla, on neid, kes vajavad kõrvalabi, aga ka neid, kes seda abi ei vaja. Seetõttu sellistes olukordades seaduse raames automaatselt puude tuvastamist ära jätta ei ole mõistlik.

Komisjon rohkem küsimusi ministrile ei esitanud. Siret Kotka tegi ettepaneku määrata juhtivkomisjoni esindajaks täna siin saalis Tiiu Aro. Kert Kingo tegi ettepaneku määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja ehk mina, Helmen Kütt. Tiiu Aro loobus kandideerimisest. Selle tõttu ülejäänud komisjoni liikmed nõustusid ettepanekuga määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja ehk Helmen Kütt.

Komisjoni esimees selgitas lisaks, et vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg kümme tööpäeva, kui keegi ei soovi teistsugust tähtaega. Seda ettepanekut komisjon toetas. Lõpuks otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 26. jaanuaril – sellest on saanud juba 27. jaanuar – määrata juhtivkomisjoni esindajaks Helmen Kütt, siinkõneleja, ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kõik need nimetatud ettepanekud olid konsensuslikud.

Sellega ma võiksin komisjoni ettekande lõpetada. Aga komisjoni ettekande lõpuks tahaksin ma lihtsalt lisada, et valitsus tähistas aastast võimulolekut ja mina, olles aasta komisjoni liige olnud, olen nüüd esimest korda komisjoni ettekandja. Ma tahan väga tänada Kert Kingot ja veel Tiiu Arot, kes oma kandidatuurist loobus, sest kui ta ei oleks loobunud, oleks meil toimunud hääletamine, mis oleks olnud piinlik. Ma arvan, et tore on see, et [eelnõusid] kannavad ette nii opositsioonisaadikud kui ka koalitsioonisaadikud. Vastan hea meelega teie küsimustele. Aitäh!

02:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, ikka ühel meelel, ühel keelel. Küsimusi kahjuks ei ole.

02:34 Helmen Kütt

Väga kurb. Aitäh!

02:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Ei pea kurb olema. Minister tegi järelikult oma tööd hästi.

02:35 Helmen Kütt

Jah, või siis komisjoni ettekandja.

02:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Jah, või komisjoni ettekanne oli nii selge, et kõigile oli kõik arusaadav. Aga nüüd on selline lugu, et fraktsioonidel on võimalik sõna võtta. Seda soovi ma ei näe, sulgen läbirääkimised. Siiski! Kas soovid sõna võtta? Ole hea! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Helmen Kütt, palun!

02:35 Helmen Kütt

Head ametikaaslased! See ei ole nii, et kui saab lavale, siis laulab ja ei tule enam ära. Ma tegelikult tahan puudutada üht väga olulist teemat, mille kohta ma ka küsimuse esitasin. Ma väga tunnustan, et Sotsiaalministeeriumist selline eelnõu on Riigikokku toodud, aga ma väga loodan, et [tegeldakse teemaga], mis puudutab igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kulusid ja õiguskantsleri poolt selle toomist järjekordselt Riigikogu sotsiaalkomisjoni. Nagu ma ka alguses ütlesin, esmakordselt 14. detsembril 2016 pöörduti Riigikogu sotsiaalkomisjoni poole ikka sellesama murega, mis puudutab sotsiaalhoolekande seaduses ühe erihoolekandeteenusena inimese igapäevaelu toetamise teenust.

Kuna on ilmnenud juhtumeid, et teenuse kättesaadavust võib takistada teenuse rahastamist reguleeriv sotsiaalhoolekande seaduse § 89 viisil, et vajalikke kulusid ei kaeta, siis on see probleem. Tollal meie sotsiaalkomisjoni istungil, mida oli mul au juhtida ja mis toimus 17. jaanuaril 2017, vastas Sotsiaalministeeriumi poolt Maarja Krais-Leosk, et ministeeriumil on plaanis üle vaadata kogu erihoolekandesüsteem, hetkel on käimas disainiprotsess ning 2018. aastal on kavas välja töötada eelnõu terve erihoolekandesüsteemi kohta, millega saab lahendatud ka nimetatud probleem. Tõesti, sotsiaalkomisjoni liikmed nõustusid ministeeriumi seisukohaga vaadata antud probleem tervikuna käimasoleva erihoolekande reorganiseerimisprotsessi käigus üle.

Selle aasta 19. jaanuaril pöördus õiguskantsler uuesti – ja väga tõsiselt – murega sotsiaalkomisjoni poole. Ta viitas ka, et 2016 ta juba pöördus ja 2017. aasta istungil Sotsiaalministeerium lubas sellega tegeleda, aga paraku see nii ei ole läinud. Nüüd palus õiguskantslerilt abi inimene, kes tunneb muret, et kui linn ei kata igapäevaelu toetamise teenuse osutamiseks vajaliku ruumi kulusid, võib teenuseosutaja tegevuse lõpetada ja inimesed jäävad vajaliku abita. Küsimus on selles, kui palju neist kuludest peab katma kohalik omavalitsus ja milline saab olema teenuse saaja omaosalus.

Ma mõistan, et see teema vajab läbirääkimist kohalike omavalitsustega. Aga kui 2018 pidi juba toimuma teenuse disainimine ja pidid olema kõik erihoolekande arutelud laual, siis oleks eeldanud, et aastal 2022 need asjad on juba minevik, mitte et [arutelusid] tuleb alles alustada. Ma väga loodan, nii nagu ka minister ütles, et sellega tegeldakse, räägitakse läbi omavalitsustega ja tullakse [selle juurde] ka riigi eelarvestrateegia aruteludes või juba seaduseelnõu muudatustega sotsiaalkomisjoni. Tegelikult jääb üle ainult väga-väga loota ja ma tõesti olen sama meelt kolleegidega, kes siin kohalikust omavalitsusest on ja on öelnud, et omavalitsused teevad oma inimeste aitamiseks kõikvõimaliku. Aga alati ei ole see piisav, sest rahalised vahendid on napid.

Ma väga loodan, et see probleem, millega on pöördutud ka õiguskantsleri poole, [lahendatakse], et see inimene ei jää vajaliku teenuseta, või veel hullem, koduta. Nii et jääme ootama paremaid arenguid, kui olid lubadused 2018. Aitäh!

02:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 510 esimene lugemine lõpetada. Oleme esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 10. veebruari, mitte 9. veebruari, kell 17.15. 


13. 02:40 Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (512 SE) esimene lugemine

02:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Märkamatult olemegi jõudnud tänase viimase päevakorrapunktini. Rõõmsal meelel on siia oodatud sotsiaalkaitseminister, kes tutvustab meile Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis kannab numbrit 512. Palun, Signe Riisalo!

02:40 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Viimane päevakorrapunkt, perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus. Teised seadused, mida selle käigus muudetakse, on töölepingu seadus ja sotsiaalmaksuseadus.

Eelnõu peamine eesmärk – ja [seda käsitleb] eelnõu kõige suurem osa – on võimalus maksta elatisabi lastele, kelle elatist maksma kohustatud vanema suhtes on välja kuulutatud pankrot. Eesmärk on vähendada üksi last kasvatavate vanemate vaesust ja tagada neile parem majanduslik toimetulek.

Mõtleme selle peale, kui palju meil on lapsi, kes saavad elatisabi: kohtumenetlusaegse elatisabi saajate sihtgrupi suurus on 517 last, täitemenetlusaegse elatisabi saajaid on 5482. Esimesel juhul on kulu 152 000 eurot, teisel puhul 4,7 miljonit. Nüüd lisanduv sihtgrupp, pankrotimenetlusaegse elatisabi [saajaid] on hinnanguliselt 40. Aastal 2017 oli neid lapsi 18, aastal 2018 oli 21 ja 2019. aastal 30. Me oleme hinnanud ja prognoosinud selle suurusjärguks 40 last, mis tähendab, et täiendav kulu on 50 000 eurot. Aga arvestades, et kogu perehüvitiste seaduse eelarve on pööraselt suur, siis see kulu täiendavaid taotlusi riigieelarvest ei eelda.

Sellesama eelnõuga me muudame paremaks ka vanemahüvitise ja ‑puhkuse tingimusi lapse surnultsünni korral ja olukorras, kus laps sureb 70 päeva jooksul pärast sündi. Arusaadavalt on see äärmiselt traumaatiline olukord perele ja pere vajab ka seda, et mõistetaks nende leinaperioodi ja nad saaksid rahulikult leinaga toime tulla. Rääkimata sellest, et lapse sünnitanud naise, ema puhul on oluline ka tema terviseseisundi taastamine.

Veel üks muudatus, mis on vanemate võrdse kohtlemise huvides tehtud, on see, et ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiiri arvutamise aluseks on lapse sünniaasta. Varasemalt oli selleks aluseks vanemahüvitise õiguse tekkimise aasta, aga vanemate võrdse kohtlemise huvides on siia toodud see lapse sünniaasta, mis arusaadavalt on muutumatu daatum.

Vanemapuhkuse taotlejatele ja nende tööandjatele selgelt ja üheselt mõistetavalt on sätestatud vanemapuhkuse taotlemise protsess, mis näeb ette ka elektroonilise iseteeninduskeskkonna, kus lapsevanemal on lihtne oma puhkusetaotlusi esitada. Tööandjaga suhtleb juba vastavalt Sotsiaalkindlustusamet.

Perehüvitiste seaduse ja vanemahüvitisega seonduvalt me teistes seadustes võrdsustame abikaasa registreeritud elukaaslasega. Need teised seadused, nagu varem mainitud, on sotsiaalmaksuseadus ja töölepingu seadus. Teeme ka sotsiaalmaksuseaduses täpsustuse, tuues osa sätteid määruse tasandilt seaduse tasandile, eesmärgiga olla kooskõlas hea õigusloome tavaga, et me ei looks uut õigust määruse tasandil. See on olnud ka õiguskantsleri soov.

Mõned tehnilised parandused on eelnõus veel, aga suures pildis me räägime kolmest asjast. Kõige olulisem on elatise või elatisabi maksmine nendele lastele, kelle vanema suhtes, kes on kohustatud neid ülal pidama, on välja kuulutatud pankrot; [vanemahüvitise ja ‑puhkuse tingimused] surnult sündinud lapse korral; ja ka need küsimused, mis puudutavad sotsiaalmaksuga seonduvat. Muud [muudatused] on tehnilisemad. Aitäh!

02:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Riigikogu liikmed soovivad täpsustada. Priit Sibul, palun!   

02:45 Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Kahtlemata, te andsite ülevaate sellest eelnõust, mis on oluline ja mis mitte. Aga minu meelest sisuliselt ja ideoloogiliselt kõige olulisem punkt on see, et me muudame õiguses seda, mis puudutab lapsendamist ja ka samasoolistes peredes lapsendamist, mis on seotud abikaasa ja registreeritud elukaaslase võrdsustamisega. Ma koalitsioonileppes ei näinud, et need muudatused oleks [plaanis]. Kas koalitsioonis on otsustatud siiski kooseluseaduse rakendusaktid vastu võtta või tehakse seda hiilimisi erinevate seaduste raames, nii nagu siin?

02:46 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Lapsendamist me selle seadusega ju tegelikult ei muuda, sest lapsendamine on reguleeritud perekonnaseaduses ja perekonnaseadust me praegu ei muuda. Küll aga me muudame vanemapuhkuste ja ‑hüvitiste kontekstis seda, et on tõsiasi, et lapsendajatele laieneb vanemapuhkus, nii nagu ka eestkostjatele perekonnas, hooldajatele.

See, mis puudutab kooselupartnerite lapsendamisõigust, ei ole samamoodi selle eelnõuga mitte kuidagi seotud. Kui sa küsid selle kohta, et me nagu looksime mingit uut õigust, siis ma kinnitan, et 2018. aastal võttis Riigikogu seaduse vastu, see on täiesti kehtiv seadus, mille sätted jõustuvad käesoleva aasta 1. aprillist ja kus vanemahüvitise regulatsioonis on abikaasad võrdsustatud registreeritud elukaaslastega. Puudutab see Riigi Teatajas kättesaadava kehtiva seaduse § 33, § 36 ja § 37.

See, mida me käesoleva eelnõuga teeme, on terminoloogia ühtlustamine. Mõtleme selle peale, mis on perehüvitiste seaduse muudatuse eesmärk. Selle seaduse eesmärk on toetada laste kasvatamist. Loomulikult, seal kõrval on ka teine eesmärk: toetada lastega peresid. Minu meelest ei ole võimalik küsimärgi alla panna seda, sõltumata peretüübist, et on need inimesed abikaasad või kooselupartnerid, nad kasvatavad lapsi ja moodustavad pere, igal juhul laste jaoks on see pere.

Võib-olla natukene ka statistikat. Kooseluseadus jõustus 2016. aastal ja aastate lõikes on kooselulepinguid sõlmitud järgmiselt: 2016. aastal 43, järgnevatel aastatel 23, 20, 19, 31 ja eelmisel aastal mõnevõrra rohkem: 61. Meil ei ole statistikat, notarid ei tee seda statistikat, kui paljud nendest kooselulepingutest on sõlmitud samasooliste ja kui paljud erisooliste vahel. Küll aga, kui mõnel nendest kooselupartneritest, kes võivad olla nii eri‑ kui ka samasoolised, on lapsi, keda nad koos kasvatavad, siis sellisel juhul, ma siiralt usun, laps ei pea kannatama ja perehüvitiste seaduses ettenähtud riiklikud tagatised peaks olema ka nendele lastele kättesaadavad.

02:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

02:49 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma küsin hoopis pankrotimenetluse kohta. Võib-olla avate natukene seda, et kui tõsine probleem see meil on. Tõsi küll, seletuskirjas on öeldud, et summa on aastas 50 000 eurot. Otsisin, kas on kuskil ka mingi arv, kuidas see 50 000 eurot on saadud. Kui suur hinnanguliselt oleks pankrotimenetluste arv, mille puhul elatisabi väljamakse toimub? Kuidas see 50 000 saadud on?

02:50 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Elatisabi suurus on kõikidel ühesuurune, elatisabi on 100 eurot kuus. Juhul, kui vanem maksab mingisuguse osa summast ehk sellest 100 eurost ära, siis kompenseerib riik selle vahe. See summa ongi saadud selle järgi, et me teame, kui palju me keskmiselt maksame: 100 eurot ja kui vanem osaleb, siis sellest ka natukene vähem. 40 last on meil prognoositud ja selle põhjal on see eelarvekulu loodud.

02:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Priit Sibul, palun! 

02:51 Priit Sibul

Aitäh! Ma küsisin komisjonis ka, kas või millal on oodata eelnõusid lisaks nendele ideoloogilistele muutustele ja võrdsustamisele, mida see eelnõu olulises osas kätkeb, et me tegeleksime iibe või sündimuse temaatikaga.

02:51 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Sõltub sellest, mida te iibe või sündimuse temaatika all silmas peate. Aga nii nagu te teate, üsna selle valitsuse [töö] alguses, veel enne suvepuhkusele minekut menetles Riigikogu eelnõu, kus me nendele vanematele, kes COVID‑i ajal olid kaotanud töö, tegime leevendusi, et perede majanduslikku olukorda parandada. Kui te peate silmas selliseid eelnõusid, kus me soodustame lasterohkust, siis need otsused on Riigikogu juba teinud. Lasterikaste perede toetused on meil üsna-üsna suured. Murekohaks minu jaoks on pigem teise lapse sünni soodustamine, aga arvestades juba praeguseid väga suuri kulutusi, me nende ettepanekutega lähiajal Riigikogu ette tulemas ei ole.

02:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

02:52 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ühtlustame mõisteid ja termineid. Aasta saigi selle valitsuse [ametisse astumisest], kui Eesti tundis uhkust, et on nii palju naisministreid. Aga täna muusikaauhindade galal ütles üks räppar, et lõpetame ära, me oleme kõik artistid, ei ole enam meesartist ja naisartist. Millal valitsus selles suhtes ka siis käsitleb ministreid ministritena, mitte selle soolise tunnusega? See võib tekitada päris palju segadust, aga ma saan aru, et paljude jaoks ei tekita. Küll aga igas olukorras katsetatakse asju, kuidas ta toimib ühiskonnas, ja arusaama, kas või loomade peal. Ütleme, et loomad ongi nii, et ei ole sugu. Kas see ühtlustamine jõuab kuhugi sinna? Te ütlesite, et te ühtlustate. Kuhumaani me selle ühtlustamisega välja jõuame?

02:53 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Ma pean kahjuks tunnistama, et teie küsimus jäi mulle natuke hämaraks, aga kui me rõhume sõnale "ühtlustamine", siis ühtlustamise all ma pidasin silmas ikkagi terminoloogia ühtlustamist. Juba kehtivas õiguses on meil nimetatud paragrahvides, perehüvitiste seaduse §‑des 33, 36 ja 37, võrdsustatud abikaasaga ka registreeritud elukaaslane. Me ühtlustame selle üle seaduse selliselt, et perehüvitised, vanemahüvitised, elatis ja lapsetoetused oleksid kättesaadavad ka nendel juhtudel, kui vanemate valikud ei pruugi kogu ühiskonnale ühetaoliselt meeldida.

02:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

02:54 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Vaieldamatult tuleb laste kasvatamist toetada, lapsi tuleb toetada. Siit mu küsimus: me laiendame või ühtlustame seda registreeritud kooseluga perede puhul, aga kuidas registreerimata kooselus peredega on? Kas nende lapsed võiks kuidagi kõrvale jätta või kas siin ei peaks ühtlustama? Võib-olla avaksite ka seda vaadet, mis nende perede ja lastega teha?

02:54 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Kui te tähelepanelikult seda seaduse teksti loete, siis näete, et tegelikult õigustatud isikute ring ongi laiem. Väga õigesti teie erakonnakaaslane pööras tähelepanu lapsendajatele. Sinna kõrvale tuleb tuua hooldajad, kes on faktilised kasvatajad, eestkostjad. See isikute ring, kes lapsega tegelikult tegeleb, ongi juba laiem.

Kui te räägite erinevatest peremudelitest või peate neid silmas, siis on loodud kaks võimalust. Üks nendest on reguleeritud perekonnaseadusega ja teine kooseluseadusega. Mõlemal juhul on kehtiva seaduse kohaselt, aga ka eelnõu täienduste kohaselt, lapsed kaitstud.

02:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

02:55 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Eelmises päevakorrapunktis või ööpunktis te rääkisite, et ei ole vaja ühtlustada, see on lihtsalt erinevates seadustes ja kõikides on kõik väga täpselt, ja nüüd on teine [seadus]. See kõik tuleb tegelikult ühest ja samast ministeeriumist. Ma päriselt ei saa aru, mille järgi toimub see selektiivne valik, aga las ta olla. Sotsiaalministeerium, ma olen aru saanud, omab inimeste kohta väga palju andmeid. Võiks öelda suisa nagu metaandmeid, me oleme andnud siin õiguse sotsiaaltöötajatele neid ka täiendada. Aga te ütlete, et ei, me ei ole uuringuid teinud. Kes teeb sellise selektiivse otsuse, et mille kohta me korjame andmeid, et meil oleks mingi statistika, ja mille kohta mitte? Või on mõni asi lihtsalt tabuteema?

02:56 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Kõigepealt see esimene pool. Kui me rääkisime enne lapse vanusest, siis lapse vanuse puhul me rääkisime hästi erinevatest kontekstidest, eluvaldkondadest ja tegelikult ka õiguskategooriatest, see tähendab kriminaalõigusest, tööõigusest, perekonnaõigusest – väga laiast spektrist. Praegu me räägime ühetaolisest õigusest samasuguses või sarnases olukorras ja see olukord on laps, keda kasvatavad täiskasvanud inimesed, ja lapse õigus saada riigi abi ja tuge.

Statistika koha pealt ma kahjuks jään vastuse võlgu, sest registreeritud kooselude üle peab järelevalvet Notarite Koda. Siseministeerium ja Justiitsministeerium oleksid õigemad kohad, kust küsida. Ma olen proovinud seda informatsiooni kätte saada, aga mul ei ole see õnnestunud.

02:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister! Rohkem küsimusi ei paista. Tänan! Sotsiaalkomisjoni poolt Priit Sibul. Palun!

02:57 Priit Sibul

Austatud aseesimees! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjoni liikmed kogunesid seda eelnõu arutama esmaspäeval, 17. jaanuaril, kui minister andis eelnõust ülevaate samasugusel kujul nagu täna, me vaatasime presentatsiooni ja neid muudatusi, mida see eelnõu endaga kaasa toob. Nii nagu minister ütles, neid muudatusi erinevates nüanssides on tõesti palju. Olulisemad neist nimetas ta siin ära, mis puudutavad elatisabi maksmist lastele, kelle üks vanem on pankrotis või pankrotiprotsessis, aidatakse surnult sündinud laste vanematel seda keerulist aega üle elada, ja oluline nüanss, millel me komisjonis pikemalt peatusime, oli tõesti abikaasade võrdsustamine registreeritud elukaaslase kontekstis.

Kolleegidel olid mõned küsimused. Näiteks oli Õnne Pillakul küsimus, kas on valmis saadud lapsepuhkuse arvestust [võimaldavad] tehnilised lahendused ning kuidas saab lapsevanem näha, mitu päeva tal veel võimalik puhkust saada on. Minister vastas, et lahendusi veel valmis ei ole, kuid kasutajatele mugav iseteeninduskeskkond on kavandatud muudatuste jõustumise ajaks valmima.

Siis oli küsimus minul endal, kas ja kuidas see eelnõu aitab kaasa sündimuse kasvule. Minister vastas, et aprillis jõustuvad muudatused vanemapuhkuse ja ‑hüvitiste süsteemis otsustati vastu võtta juba 2018. aasta sügisel ja elatisabi maksmine lapsele, kelle vanem on pankrotimenetluses, on võrdsuse loomine, ning märkis, et käesolevad muudatused küll iibe kasvule kaasa ei aita, kuid eelnõu lahendab probleeme seoses ebavõrdse kohtlemisega ning lapse ülalpidamisega, kui üks vanem ei ole ajutiselt suuteline seda rahaliselt tegema. Surnultsündinuid puudutav muudatus aitab omakorda väikest sihtrühma, kes on sattunud äärmiselt haavatavasse olukorda ning on palunud riigilt abi. Lisaks loob eelnõu selgust ja täpsust nii menetlejate kui ka taotlejate jaoks.

Heal kolleegil Kert Kingol oli küsimus selle kohta, keda peetakse silmas registreeritud elukaaslase all. Saime ministrilt teada, et Eesti õigusruumis on juriidiline mõiste "registreeritud elukaaslane", kelleks peetakse kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslast.

Siis soovis hea kolleeg teada saada, keda on silmas peetud kõigi alaealise lapse uude perre lapsendajate all, mis ministri slaididel kirjas oli. Saime vastuse, et lapsendamisi on kahte tüüpi: peresisene lapsendamine ja lapse ümberpaigutamine uude perekonda. Esimesel juhul, kui vanema abikaasa lapsendab lapse, kes elab juba perekonna juures, vastavat puhkust ja hüvitist ei võimaldata. Tegemist on vormistusliku küsimusega ning perekonda sisseelamist ja ümberpaigutamist ei toimu. Teisel juhul, kui laps on viibinud asenduskodus ja ta paigutatakse ümber oma uue perekonna juurde, tekib sisseelamiseks kuluva aja vajadus, mille jaoks pakutakse puhkust ja hüvitist. Samad reeglid kehtivad ka samasooliste paaride ning registreeritud kooselus olevate paaride puhul. Antud säte lähtub ikkagi lapsendamise olemusest, mitte sellest, kas tegemist on abielu või registreeritud kooseluga.

Komisjoni esimees küsis, kas mõiste "registreeritud elukaaslane" eelnõusse lisamine on seotud kooseluseaduse rakendussätete ja nende vastuvõtmisega. Minister vastas, et kui kooseluseaduse rakendussätted vastu võetaks, kaoks ära vajadus seda seaduses eraldi välja tuua. Muudatusi on aga aeg-ajalt vaja teha, et mitte diskrimineerida lapsevanema rollis olevaid inimesi ning viia õigus kooskõlla kohtupraktikaga.

Siis oli küsimus, et kuna Vabariigi Valitsuses on juba mitme eelnõuga kooseluseaduse mõisteid ja sätteid erinevatesse teistesse seadustesse lisatud, siis sooviti teada, milliseid seaduseid antud eelnõuga muudetakse. Minister vastas, et eelnõu puudutab vanemahüvitist, mis on aga omakorda seotud mitme teise seadusega, sealhulgas maksukorralduse seadusega. Seetõttu on ka kõik teistes seadustes tehtavad muudatused seotud vaid vanemahüvitisega. Kert Kingo palus endale edastada nimekirja kõikide muudetavate seaduste kohta.

Siis komisjoni esimees selgitas, nii nagu ikka, Riigikogu kodu‑ ja töökorda arvestades, et muudatusettepanekuid loodetakse kümne tööpäeva jooksul. Komisjonis toimus hääletus, kas komisjon toetab esimese lugemise lõpetamist. Selle poolt oli seitse inimest: Tiiu Aro, Hele Everaus, Siret Kotka, Helmen Kütt, Õnne Pillak, Marika Tuus-Laul ja Viktor Vassiljev. Esimese lugemise katkestamist toetasime mina ja Kert Kingo. See on ülevaade, mis komisjonis selle eelnõuga toimus.

03:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Tundub, et ettekanne oli põhjalik. Küsimusi pole. Tänan! Avan läbirääkimised. Härra Sibul Isamaa fraktsiooni nimel, palun!

03:04 Priit Sibul

Ma ei tee pikalt, kuna seda küsimust on arutatud ja sellest räägitud. Nii nagu minister ütles, me ei näe praegu vajadust – eriti selles kontekstis, kus eelnõus lahendatakse mitmeid olulisi küsimusi – ja meie arvates ei ole mõtet siia sisse panna teemasid, mida koalitsiooniski pole läbi räägitud. Koalitsioonilepingus ei olnud kusagil kirjas, et hakatakse kooseluseaduse rakendussätteid menetlema, ja nii nagu ma olen koridoris ja kabinettides inimestega suheldes kuulnud, tulid need nii mõnelegi ootamatult ja üllatavalt. Nii et ma arvan, et kui kellelgi on soov nende küsimustega edasi tegeleda, siis oleks mõistlik need eraldi eelnõuga siia tuua, aga mitte nii, nagu viimasel ajal tavaks on, panna Brežnevi pakike kaasa mõistlikele asjadele ja siis jääb küsimus, kas toetada või mitte toetada. Nendega, mis on ideoloogilised küsimused, võiks tegelda eraldi tehnilistest küsimustest.

Seetõttu on Isamaa fraktsioonil ettepanek, et me neid kooseluseaduse rakendamisega seonduvaid punkte siin ei menetleks. Seoses sellega ei ole mõistlik selle eelnõuga edasi minna. Teeme ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

03:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan! Rohkem kõnesoove ei näe. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada, aga Isamaa fraktsioonil on teistsugune ettepanek ja selle ettepaneku me peame läbi hääletama.

Head kolleegid, selline lugu on juhtunud, et Isamaa fraktsioon on teinud ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 512 esimesel lugemisel tagasi lükata. (Naerab.) Teate, kui hea on teiega siin seda vestlust pidada, saal on kenasti vaikne. Aga ma panen selle ettepaneku nüüd hääletusele. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

03:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Tagasilükkamise ettepanekut toetas 5 saadikut, vastu oli 33. Ettepanek ei leidnud toetust.

Seega kehtib juhtivkomisjoni ettepanek ehk eelnõu esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks – nüüd väga suur tähelepanu! – mitte 9. veebruari, vaid 10. veebruari kell 17.15.

Ja nii kurb kui see ka ei ole, on punktid otsa saanud. Ma pean soovima teile ilusat ja turvalist koduteed ja kauneid unenägusid. Kohtume juba homme kell kümme rõõmsate nägudega. Vabandust, vabandust! Professoril on alati täpsed detailid: täna kuue tunni ja 51 minuti pärast ootame teid kõiki siia tagasi. Ilusat ööd! Istung on lõppenud.

03:09 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee