Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vastan mulle eelmise aasta 15. detsembril Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni kaheksa liikme poolt esitatud arupärimisele Politsei‑ ja Piirivalveameti teenindussaalide tööaegade kohta. Kõigepealt tänan arupärijaid olulise teema tõstatamise eest ja teen lühikese ülevaate.
Alates sellest aastast toimub Põlvas, Võrus, Valgas, Viljandis, Jõgeval, Kuressaares, Paides ja Raplas klienditeenindus kolmel päeval nädalas. Eelmise aasta esimese poole lõpuks läksid kolmele teeninduspäevale nädalas üle ka Rakvere ja Haapsalu, kusjuures Kärdla tegi samasuguse muudatuse juba 2020. aasta kevadel. Ka varasemalt on selles valdkonnas teatud muudatusi ka keskkonnas toimunud muudatustest lähtuvalt läbi viidud. Nende kolme teeninduse näitel – Rakvere, Haapsalu, Kärdla – oleme selget ja väga kiiret muutust iseteeninduse kasuks näinud pärast seda, kui teeninduste lahtiolekuaegu on muudetud. Oluline on rõhutada, et digikioski kasutamise võimalus on endiselt tagatud kõikides teenindustes. Ehk tõepoolest kõike seda, mida on võimalik teha digitaalselt, on võimalik kasutada viiel tööpäeval nädalas.
Politsei‑ ja Piirivalveameti eesmärk on ennekõike soodustada iseteeninduse ja digikioskite kasutamist. Nagu käis läbi, siis tõepoolest on eesmärk, et 70% toimuks iseteeninduse kaudu ehk kõigel, mis on seotud klienditeenindusega, oleks iseteeninduse maht 70%.
Kliendikäitumine on muutunud, me oleme seda näinud. Inimesed otsivad tõepoolest üha enam võimalusi, kuidas toimingud riigiga [suhtlemisel] enda jaoks võimalikult mugavaks muuta. Muu hulgas on kliendid PPA iseteeninduse hästi omaks võtnud ning kliendirahulolu lahendustega on kõrge. Teeninduses kohapeal jäävad ka edaspidi prioriteediks need teenused, mida iseteeninduses osutada ei saa, näiteks dokumentide ja PIN‑koodide väljastamine.
PPA jaoks on võrdselt olulised nii kliendid saalis kui ka kliendid iseteeninduses, aga ka organisatsiooni enda töötajad. Päevadel, mil klienditeenindus on vahetuks klienditeeninduseks suletud, tegelevad ametnikud iseteeninduse kaudu saabunud taotluste menetlemisega. Ka need taotlused vajavad ametniku sekkumist ja inimese silmapaari poolt ülevaatamist, eelkõige isiku esitatud foto nõuetele vastavuse [kontrolli] tõttu. Kaks suletud [olemise] päeva annavad võimaluse iseteeninduse kaudu saabunud taotlusi kiirelt ja efektiivselt läbi vaadata ehk tagada veelgi kiirem ja mugavam teenindus iseteeninduses.
Alates augustist 2021 lisandusid ID‑kaardile sõrmejäljed. Kuna PPA hoolitseb kõikide dokumenditaotlejate eest, ka nende eest, kes ei saa näiteks terviseseisundist tulenevalt sõrmejälgede andmiseks teenindusse kohale tulla, siis on see kasvatanud PPA töökoormust kodukülastuste arvu mõttes. PPA ametnikud teevad näiteks liikumisvõimetute taotlejate puhul sõrmejäljehõivet nende viibimiskohas ning prognoositavalt on ees keskmiselt 4000 kodukülastust aastas. Kodukülastusi tehakse ka nende klientide juurde, kes ei saa muudel põhjustel kohapeale minna. Sellised kodukülastused mitte kuskile ära ei kao. Üldjuhul planeeritakse kodukülastused samuti klienditeenindusest vabadele päevadele. Paljud kliendid elavad arusaadavalt hajaasustusega piirkonnas, mistõttu antud tegevus on PPA jaoks tõepoolest ressursimahukas. Aga see tuleb kindlasti ära teha, et kõikide klientideni jõuda.
Samuti aitavad muudatused plaanitust enam tõsta teenindussaali töötajate palka. Nagu ma enne mainisin, nende muudatuste üheks sihtgrupiks on organisatsiooni enda inimesed, [soovime] väärtustada nende inimeste tööd, kes igapäevaselt seda teenust osutades töötavad. Teenindussaalide töötajate palk tõuseb tänu sellele keskmiselt üle 20% ja neid töötajaid on kokku 125.
Ühtlasi on Siseministeerium ja PPA töötamas välja mitmeid lahendusi, mis aitaksid pakkuda taotlejale veelgi paindlikumaid teenuseid ning saada soovi korral dokumenti mugavamalt kätte. Niinimetatud siseriikliku teenusepakkuja eesmärk on, et tulevikus ei peaks üleüldse näiteks dokumendi kättesaamiseks teenindussaali minema, vaid selliseid väljastajaid oleks Eestis tüki maad rohkem kui ainult PPA teenindussaal.
Arupärimises oli neli konkreetset küsimust. Selguse huvides loen need ette ja annan vastused.
"Kuidas Teie hinnangul vanemaealised või erivajadusega inimesed, kellel puuduvad arvuti kasutamise oskused, saavad esitada oma dokumenditaotlusi iseteeninduskeskkonnas? Siin meenub paraku valitsuse varasem käkk, kus inimesed said vaktsineerimisaegu broneerida ainult digilugu.ee keskkonnas." Vastus. Vaktsineerimisega seotud küsimusi oskab kindlasti paremini selgitada hea kolleeg Sotsiaalministeeriumist, aga kuna Häirekeskus on Siseministeeriumi haldusalas, siis võin kinnitada, et riigi infotelefon 1247 on inimestele olnud kättesaadav kõigis koroonaga seotud küsimustes, sealhulgas vaktsineerimisaja broneerimisel. Tean, et see number, kui palju Häirekeskus on vahetult aidanud inimestel registreeruda vaktsineerimisele, on kümnetes ja kümnetes tuhandetes. Nii et väga palju on Häirekeskus sellisel juhul aidanud, kui digiteenus ei ole töötanud. Väga suure panuse on Häirekeskuses sellesse tegevusse andnud ka vabatahtlikud.
Kui tulla küsimuse esimese poole juurde, siis kõigepealt on oluline korrata, et teenuste kättesaadavus inimese jaoks ei muutu. Kõik teenindused jäävad jätkuvalt avatuks, tõepoolest, kolmel päeval töönädalas. Jätkuvalt saab teha kõiki seniseid toiminguid, lihtsalt tõepoolest, veel kord, edaspidi mitte viiel päeval, vaid kolmel päeval nädalas. Mitte ühtegi teenust ei ole teenindusest välja viidud. Kuna isikut tõendavat dokumenti ID‑kaardi näol on vaja taotleda vaid kord viie aasta jooksul, passi kümne aasta jooksul, siis kliendil on võimalus toimingut pikemalt planeerida, alustada taotlemist aegsasti ja soovi korral teha seda siiski saalis, broneerides näiteks teeninduse külastamiseks aja. Nii nagu varasemalt tõdesin, teeb PPA lisaks prognoositavalt sellel aastal ja järgnevatel aastatel 4000 kodukülastust, et viia teenus ka nende juurde, kes ei saa taotleda e‑keskkonnas või ei saa tulla kohapeale. Mitte keegi ei jää teenindussaali lahtiolekuaegade muutumise tõttu teenusest ilma. Vastupidi, kuna edaspidi saavad teenindussaali töötajad teha rohkem kodukülastusi ja vaadata kiiremini läbi iseteeninduskeskkonnas esitatud dokumenditaotlusi, tekib eeldus kiiremaks teenuse osutamiseks.
Küsimus nr 2: "Kas Teil on andmeid vanemaealiste ja erivajadustega inimeste internetikasutuse kohta, mis võiks eeldatavalt olla aluseks PPA kärpekava otsuse elluviimiseks?" Vastus. Nii nagu varasemalt ütlesin, praeguste muudatuste tõttu ei kao ära ühtegi teenust ning arupärijate nimetatud sihtgrupid saavad endiselt teenindussaalis või kodukülastuse kaudu dokumente taotleda. Muudatuste eesmärk on ennekõike soodustada iseteeninduse ja digikioskite kasutamist sihtrühmade seas, kellel selleks võimekus olemas on. Kordan: kliendikäitumine on muutunud ning inimesed otsivad üha enam võimalusi, kuidas toimingud riigiga [suheldes] enda jaoks võimalikult mugavaks muuta. Toon näite. Kui 2017. aastal oli e‑taotluste osakaal 10%, siis viimastel kuudel räägime 50%‑lisest osakaalust. Kõige suurem osakaal on Hiiumaal, kus 60% vastavaid taotlusi esitatakse e‑teenuste kaudu.
Kolmas küsimus: "Miks PPA ei ole nõus võtma vastu dokumenditaotlusi olukorras, kus inimene tuleb PPA teenindussaali niigi selleks, et anda sõrmejälgi ja teha fotosid? Tekib justkui kummaline olukord, et teatud kohustuslike toimingute tegemine on teenindussaalis lubatud, aga dokumendi taotlemiseks tuleb tal koju sõita ja esitada oma taotlus(ed) arvutis või tulla tagasi siis päeval, mil teenindussaalis on lubatud taas taotlusi esitada." Vastan. Pean vajalikuks ümber lükata väite, et PPA ei ole nõus võtma kohapeal vastu dokumenditaotlusi. Muudatuste tõttu ei kao ära ühtegi teenust ning jätkuvalt saab teenindustes teha kõiki seniseid toiminguid. Tõsi, klienditeeninduspäevad vähenevad kolmele päevale nädalas, aga ma usun ja tean, et PPA on sel juhul inimlik, ja kui on vajalik võtta inimeselt taotlus vastu päeval, kui [teenindussaal] on suletud, siis, ma arvan, see võimalus ka leitakse, juhul kui näiteks samal ajal need teenindajad ei tee kodukülastusi.
Kui rääkida kodus taotlemisest, siis teatud juhtudel võib tekkida olukord, kus sõrmejäljed ei vaja üldse uuendamist ning sobiva pildi olemasolu korral ei peagi pöörduma teenindussaali enne kui dokumendi kättesaamiseks. Kui siiski on vaja digikioskit kasutada, siis seal on üldiselt väga lühike järjekord. Ka siin oleme otsimas uuendusi, et digikioskid võiksid olla rohkemates kohtades kui ainult PPA teenindussaalis, näiteks erinevate koostööpartnerite juures väljaspool PPA‑d. Paindlike muudatuste juures on oluline, et teenindussaalist endast ükski toiming ära ei kaoks.
Neljas küsimus: "Kuidas Teie hinnangul PPA kärpekava otsus mõjutab avalike teenuste kättesaadavust olukorras, kus kiire internetiühendus ei ole jõudnud kõikidesse Eesti maapiirkondadesse? E‑riigi ja e‑teenuste loosungi all ei tohiks inimeste jaoks äärmiselt olulised avalikud teenused muutuda kättesaamatuks." Vastan. Kiire internetiühenduse osas tuleks pöörduda küll ennekõike Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi ministrite poole. Samas kinnitan, et kiire internetiühendus kõikides Eesti maapiirkondades on ka minu jaoks väga oluline teema, mille heaks on tegelikult ju pingutanud kõik, nii eelmised valitsused kui ka praegune valitsus ning pingutavad kindlasti ka tulevased. Mis puudutab teenindussaale, siis ütlen veel kord: ükski toiming ei kao ära ning eesmärk on tõsta e‑taotlejate osakaalu sihtrühmades, kus see potentsiaal tugevalt olemas on. Sellele inimesele, kes ei saa tulla kohapeale, kes on hädas interneti kasutamisega, peab PPA minema koju. Nii et selle muudatusega tekib juurde seda võimalust, et koduteenustega jõuda rohkemate inimeste juurde.
Lisan lõpetuseks, et selle muudatuse eesmärk on ühelt poolt otsida tõepoolest ka kokkuhoiukohti, aga nende kokkuhoiukohtade ülim eesmärk on olnud antud juhul see, et ka tõsta nende inimeste palka, kes selles valdkonnas PPA‑s töötavad. Riigieelarvest eraldatud raha oli eelkõige mõeldud eesliinil töötavate politseiametnike palga tõstmiseks. Aga arusaadav on ka see, et teised ametnikud vajavad täpselt samamoodi PPA‑s palgatõusu. Nende inimeste palga tõusuks peab PPA leidma sisemisi võimalusi, kuidas muuta organisatsiooni, muuta mingisuguseid tegevusi ja suunata [vabanenud] raha nende inimeste palka. Nagu ma mainisin, palgatõus on nendel inimestel, kes teenindussaalides töötavad, küllaltki märkimisväärne. Nende palk oli varasemalt 1100 [euro] kandis ja 20%‑line tõus on nende inimeste jaoks päris suur. Veel kord: analoogseid muudatusi on ka varasemalt läbi viidud ja nende eesmärk on olnud alati ikkagi see, et teha teenused inimeste jaoks mugavamaks ja viia teenuseid rohkem e‑keskkonda. Suur eesmärk on see, et e‑keskkonnas oleks teenuste kasutatavus vähemalt 70%. Aitäh! Vastan küsimustele.