Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu! Alustame täiskogu VII istungjärgu 2. töönädala teisipäevast istungit. Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun! Leo Kunnas, palun!

10:00 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud peaminister! Esitan 18 EKRE fraktsiooni liikme nimel arupärimise peaminister Kaja Kallasele. [Arupärimise] teema puudutab personalikaost riigikaitse valdkonnas. Eelmise aasta 11 kuu jooksul, ehk siis 1. jaanuarist 1. detsembrini vabastati Kaitseväe teenistusest kokku 412 tegevväelast, 101 ohvitseri, 232 allohvitseri, 79 sõdurit ja lisaks veel ka 184 riigikaitse valdkonna tsiviilisikut. Seega personalikadu kokku oli eelmise aasta 11 kuu jooksul 596 inimest. Säärases ulatuses personalikadu on pretsedenditu meie riigikaitse ajaloos ja see 412 moodustab tervelt 11,6% riigikaitse arengukavas 2017–2026 planeeritud 2021. aasta tegevväelaste arvu sihtnumbrist, mis oli 3560. Kui teenistusse võetakse ka uusi tegevväelasi, siis paratamatult on tegu noorte teenistus- ja ammugi sõjakogemuseta inimestega, kes ei suuda lahkunuid nii pea samaväärselt asendada. Tegevteenistusse ei ole võimalik võtta inimesi, kellel puudub vastav ettevalmistus. 57 tegevväelast koondati, 69 tegevväelasel ei pikendatud tegevteenistuslepingut, 46 koroonaviiruse vastu vaktsineerimata tegevväelast vallandati, teadmata arv lahkus ise selle surve tõttu. Kõigest sellest tulenevalt on meil proua peaministrile 14 küsimust, sest see puudutab laiemalt valitsuse poliitilisi otsuseid ja poliitikat. Tänan!

10:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem eelnõusid ja arupärimisi üle anda ei soovita ja selle arupärimise edasise menetlemise otsustame juhatuses vastavalt kodu- ja töökorra seadusele. Nii, nüüd kohaloleku kontroll, palun! 

10:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreerus 81 Riigikogu liiget. Härra Kunnas, ma mõistan, et te soovite tegelikult selle sõnavõtu maha võtta, eks ole? Selge.


1. 10:03 Peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus elektrituru olukorrast

10:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus elektrituru olukorrast. Juhin teie tähelepanu sellele, kuidas me seda menetleme. Kõigepealt on peaministril avalduse tegemiseks aega kuni 30 minutit ja seejärel on igal Riigikogu liikmel võimalik esitada peaministrile üks suuline küsimus, misjärel avan läbirääkimised. Läbirääkimiste käigus on võimalik sõna võtta fraktsioonide esindajatel. Palun, proua peaminister!

10:04 Peaminister Kaja Kallas

Hea Riigikogu [istungi] juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kõrged energiahinnad valmistavad tõsist muret meile kõigile. Inimesed on arveid saades šokeeritud ja see on täiesti mõistetav. Iga probleemi lahendus saab aga alguse põhjuste analüüsist. Seega, enne, kui hakkame rääkima lahendustest, vaatame suurt pilti, miks me üldse oleme siin, kus me oleme.

Esiteks, Eestil ei ole piisavalt odavatest ehk taastuvenergia allikatest toodetud elektrit ega ülekandevõimsusi, mis võimaldaksid odaval elektril liikuda meie turupiirkonda. Kõige odavam elekter tuleb tuuleparkidest, nii maismaa- kui ka meretuuleparkidest, siis hüdroenergiast, seejärel tuumaenergiast ja koostootmisjaamadest. Põlevkivi- ja söejaamad ning maagaasijaamad pakuvad energiat juba oluliselt kallimalt. Hinnaerinevus võib olla mitmeid, kuni kümneid kordi.

Teiseks, vaieldamatult kõige suurem roll elektrihinna kasvus on olnud maagaasihinnal. Suur osa Euroopast kasutab energiaallikana just maagaasi. Samas on Venemaa oluliselt vähendanud gaasitarneid Euroopasse ja selle tulemusena kasvas maagaasi hulgihind 2021. aastal neli korda ehk 400%. Ekspertide hinnang on, et kui Venemaa suurendaks gaasitarneid Euroopasse 20%, siis langeks maagaasi hind umbes poole võrra. Samas, me teame, milline on julgeolekuolukord praegu Venemaa ja Ukraina ümber. Sellest saame täpsemalt rääkida juba homme.

Kolmandaks, Euroopas on tootmisvõimsusi vähem kui vaja. Hoogsalt on tegeletud vanade jaamade sulgemisega, aga uute ehitamine on kallim, aeglasem ja keerulisem. Seetõttu on süvenenud defitsiit. Täna peame vaatama, mis aitab meid sellest raskest olukorrast edasi. Minu jaoks on oluline, et me ei jätaks seda kriisi kasutamata, vaid viiksime ellu lahendused, mis aasta, kahe ja kümne pärast ei lase samal asjal korduda. Jah, väga kiireid lahendusi energeetikas ei ole. Aga kui me jätame suure pildi otsused tegemata, oleme varsti tagasi samas kohas.

Eelmisel neljapäeval arutasime valitsuses elektrituru olukorda ja tuvastasime mitmed kitsaskohad, mille lahendamiseks nüüd edasi töötame. Esiteks, keskkonnakaitse seab mitmed piirangud uute tootmisvõimsuste arendamiseks, aga looduse ja tuulikute kooseksisteerimine on võimalik. Selleks andis valitsus ministeeriumidele ülesande esitada kohe käesoleva aasta esimese kvartali jooksul analüüs ja ettepanekud maismaa-alade kohta, kuhu oleks võimalik looduskaitselisi ja kõrguspiiranguid arvestades rajada tuuleenergia tootmisseadmeid. See aitaks tuuleenergia arendajaid edasi, kui on ette teada, milliseid alasid saab projektide arendamiseks kaaluda. Loomulikult on endiselt vajalik kohaliku kogukonna nõusolek.

Teiseks, nii nagu kogu maailm maadleb ka Eesti mitte‑minu‑tagahoovis‑probleemiga. Ehk üldiselt on inimesed taastuvenergia suhtes positiivselt meelestatud, aga nad ei soovi näha tuulikuid oma kodukoha lähedal. Seetõttu oleme töötanud välja kohaliku kasu elemendi, mida juba sel nädalal valitsuskabinetis arutame. See peaks suurendama kohalike omavalitsuste ja kogukondade huvi taastuvenergia vastu ja kiirendama ka planeerimismenetlusi.

Kolmandaks, meretuulepargid häirivad inimesi vähem, sest need paiknevad kaugemal. Eesti vetes on tuuleenergia potentsiaal vähemalt seitse gigavatti. Aga merel on samuti kaitsealad, julgeolekuga seonduvad piirangud, kala püüdmiseks soodsad alad. Seetõttu on vaja võtta vastu mereala planeering, mis lahendaks küsimuse, kuhu saab meretuuleparke rajada, ja annaks ka võimaluse uute tootmisvõimsuste arenguks. Eesti mereala planeeringu kehtestamine ootab Riigikogus ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse vastuvõtmist. Kui Riigikogu need seadused vastu võtab, saame rajada ka merre uusi tuuleparke.

Neljandaks, energiasalvestus on rohepöörde jaoks võtmetähtsusega. Potentsiaal on Eestis olemas, ka tehnoloogiahinnad on langenud. Kitsaskohtade ületamiseks teeb majandusministeerium samamoodi analüüsi ja tuleb oma lahendustega välja juba 2022. aasta märtsis.

Viiendaks, tuumaenergia on peale tuule- ja hüdroenergiat järgmine kõige odavam energiaallikas. Me ei tea, kas me saame tuumaelektrijaama Eestisse rajada, kas see on mõistlik. Selliseid analüüsid on olnud pikalt ootel, me otsustasime neid analüüse kiirendada ja tulla nendega välja juba järgmiste aastate jooksul.

Kuuendaks, probleem on olnud ka see, et palju taastuvenergiavõimsusi seisab võrguga liitumise taga. Otsustasime astuda sammud ka liitumiste kiiremaks menetlemiseks. Esiteks, kui võrguettevõtjad on tootjatest sõltumatud, ei teki kahtlust, et täiendavate tootmisvõimsuste liitmine võrku pole nende huvides. Seetõttu soovime minna edasi Eesti Energia ja Elektrilevi omandilise eristamisega. Otsustasime, et taotluse menetlemise tähtaegu tuleb lühendada, ja arutame seadusmuudatust, mille kohaselt kuni 200-kilovatiste tootjate puhul on võrguettevõtjad kohustatud andma liitumise ja arvestama selle võrguarenduskohustuse sisse. See lahendaks just suurtarbijate muresid, kes on mõelnud oma tarbimisele lähedale luua taastuvenergia lahenduse, mis kataks nende energiavajaduse.

Seitsmendaks, oleme viimastel kuudel näinud olukorda, kus Soomes ja Põhjamaade piirkonnas on Nord Pooli hinnad odavamad kui Eestis. See on tingitud olukorrast, et Soome ja Eesti vahelised ühendused on koormatud ja elektrit sealt rohkem läbi ei mahu. Ülekandevõimsuste suurendamiseks läheme edasi Eesti-Soome kolmanda ühendusega ehk EstLink 3-ga, mis peaks valmima aastaks 2030.

Kaheksandaks, vesinik on tuleviku energeetika element. Jaanuari alguses otsustasime toetada kolme üleeuroopalise tähtsusega vesinikutehnoloogia projekti rajamist Eestisse. Need loodetavasti toovad siia nii täiendavaid investeeringuid kui ka tulevikutehnoloogia, mis aitavad energiakriisi lahendada.

Head kuulajad! See, et me oleme olnud Põhjamaade elektrituru osa, on 2016. aastast kuni 2021. aastani või isegi 2021. aasta teise pooleni Eesti kodutarbijatele toonud 40% odavamad elektrihinnad kui Euroopa Liidus keskmiselt. Need madalad hinnad on meie ühiskonna mõnes mõttes uinutanud. Selle kriisi lahendamisel peame vaatama, et me ehmatusest last pesuveega välja ei viskaks. Selge on see, et kõigil ei ole soovi ega ka oskust börsi järgi tarbimist sättida. Seetõttu peame rohkem selgitama, millised riskid ja võimalused on nii fikseeritud hinnaga kui ka kõikuva börsipaketiga lepingute valimisel. Börsihinnaga lepingute puhul on väga madalate hindade kõrval risk ka väga kõrgeteks hindadeks ja seda riski saab maandada fikseeritud hinnaga lepingutega. Aga selleks, et inimesed sõlmiksid rohkem fikseeritud hinnaga lepinguid, peame looma paremad võimalused elektrimüüjatele, et nad saaksid pakkuda kodutarbijatele madalamat fikseeritud hinda. Hetkel saavad kodutarbijad fikseeritud lepingutest igal ajahetkel välja astuda. See omakorda ei motiveeri elektrimüüjaid pakkuma odavamaid hindu.

Riigikogus on menetluses elektrituruseadus, mis täpsustab lepingutest taganemise tingimusi, et tarbijatele muutuksid fikseeritud hinnaga lepingud odavamaks. Elektrimüüjate sõnul võimaldaks kindluse andmine tuua fikseeritud pakettide hindu alla isegi paarikümne euro võrra megavatt-tunni kohta. Mida kiiremini Riigikogu elektrituruseaduse vastu võtab, seda kiiremini jõuavad soodsamad fikseeritud elektrihinnad inimesteni.

Natuke pikem lahendus on saada Soomega kokkuleppele turu pudelikaela tasu jagamises, mis Lätiga meil juba toimib. Kui see kokkulepe ei liigu tehnilisel tasandil piisavalt kiiresti, olen valmis seda adresseerima kõrgemal poliitilisel tasandil. Ka see võimaldaks pakkuda fikseeritud hindu madalamal tasemel. Kui tingimused elektrituruseadusega on loodud, saaksid inimesed järgmise talve elektrihinnašokkide vältimiseks oma hinnad pikemalt stabiliseerida, sest on teada, et see olukord ilmselt ei kao pikalt.

Elektrituru toimimisega on vahetult seotud ka Euroopa süsinikuhinna mehhanism ehk ETS, mis minu hinnangul tuleb üle vaadata. Elu on näidanud, et praegune lahendus ei ole parim ja seda tuleb täiustada. Majandusele on mõistetav ja talutav, kui heitkoguste kauplemise süsteemi hinna muutus oleks planeeritavam ehk lineaarsem, mitte nii nagu praegu, meenutades sõitu Ameerika mägedel.

Lugupeetud Riigikogu! Nagu nentisin, on pikalt kehtinud madalad elektrihinnad mõjunud uinutavalt ja vajadus energiat säästa pole olnud nii aktuaalne. Aga endiselt kehtib tõde, et kõige odavam elekter on säästetud elekter. Seetõttu peame vaatama, kuidas saaksime aidata inimestel ennast ise aidata. Selleks on vaja nii energiasäästu meetmeid kui ka meetmeid oma vajaduste katmiseks mõeldud väiketootmiste rajamiseks. 2022. aastast käivitub enamik Euroopa Liidu taastekavas planeeritud toetusmeetmetest, mida kokku elamute ja korterelamute tarbeks peaks olema üle 110 miljoni. Aga elamute ja korterelamute tarbeks käivitame lähinädalatel elamumajanduse energiatõhususe meetmed: väikeelamute energiatõhustamise meede ja korterelamute energiatõhustamise erakorraline meede.

Otsime võimalusi, et seda mahtu kiirelt suurendada, sest need mahud on ilmselgelt liiga väikesed võrreldes selle huviga, mis inimestel tekkinud on. Hetkel on pankadega läbirääkimisel ka elamuinvesteeringute fond, kuid sellest saab täpsemalt rääkida siis, kui on juba tulemusi. Lisaks on ettevõtete rohepöördeprogramm kogumahus 220 miljonit eurot.

Head kuulajad! Need kõik on pikaajalised lahendused, mis aitavad inimestel ennast kindlustada hinnašokkide vastu tulevikus. Aga me ei saa üle ega ümber sellest, et see hinnašokk on tabanud nii kodu- kui ka äritarbijat hetkel valusalt. Kuivõrd valitsus nägi seda šokki tulemas, töötasime juba oktoobris välja meetmed inimeste ja äritarbijate aitamiseks. Esiteks jätsime ära eelmise valitsuse seadustatud aktsiisitõusud. Teiseks alandasime elektrivõrgutasu 50% kõigile tarbijatele. Kolmandaks alandasime gaasivõrgutasu 100% kõigile tarbijatele. Neljandaks tegime sihitud meetme, millega hüvitatakse 80% elektri-, kaugkütte- ja gaasihinna tõusust kuni mediaansissetulekuga leibkondadele. Nende meetmete kogumaksumus on 245 miljonit eurot. Seda on palju rohkem kui kõrgetest energiahindadest tulenevad täiendavad tulud riigieelarves. Näiteks, energiakandjate käibemaksu on eelmisel aastal laekunud 41 miljonit eurot. Kui selle aasta tulemused või prognoosid juurde arvutada, siis on see üle 70 miljoni. Vabandust! [Otsib paberitest täpseid numbreid.] Jah, sellel aastal on üle laekunud 41 miljonit.

Praeguse seisuga on Eesti programm, toetusprogramm Eesti kodutarbijate ja ettevõtjate toetamiseks üks mahukamaid, pikaajalisemaid ja ulatuslikumaid toetusprogramme kogu Euroopas. Meie programmist peaksid saama ühel või teisel moel tuge kõik energiatarbijad. 380 000-le leibkonnale maksame tagasi elektri- ja gaasi- ja küttearvete hinnatõusu 80% ulatuses. Ja seda seitsme kuu vältel, ka tagasiulatuvalt 2021. aasta septembri algusest kuni käesoleva aasta märtsi lõpuni.

Nagu te kõik teate, on meil sisuliselt kaks valikut: kas anda kõigile natukene või sihtida suurema toega neid, kes seda tuge rohkem vajavad. Makstes toetust kõigile on plussiks kiire menetlus, nii nagu me seda elektri ja gaasi võrgutasu puhul tegime. Kui tahame aga suuremas mahus aidata neid, kes rohkem tuge vajavad, tähendab see paratamatult rohkem asjaajamist nii taotlejatele kui ka menetlejatele.

On hakanud levima arvamus, justkui oleks energiatoetuse taotlemine ebatavaline. Vastupidi, inimesed suhtlevad riigiga taotluste kaudu pidevalt. Avalduse peab tegema selleks, et saada maksutagastust. Avalduse peab tegema selleks, et saada lastetoetusi. Avalduse peab saatma selleks, et taotleda kohalikult omavalitsuselt huvihariduse toetust või elatisabi. COVID-i kriisis taotlesid ettevõtted ka palgatoetust. Loomulikult võiks ideaalses maailmas olla toetuse taotlemine lihtsam, ent praegu on küsimus kiiruses. Kõige olulisem on, et inimesed saaksid kiiresti oma taotlusi esitama hakata ja saaksid kiiresti toetused kätte ning toetuse väljamaksmised ei seisaks mitmeid kuid arendatava IT-lahenduse taga. Tublimad omavalitsused, näiteks Tartu, on juba üksjagu taotlusi ära menetlenud ja esimestele inimestele toetused väljagi maksnud. Julgustan omavalitsusi tegutsema kiirelt ja oma inimesi aitama. Toetuste kohta saate rohkem infot Rahandusministeeriumi koduleheküljelt rk.ee/energia.

Me oleme soovinud, et energia hinnatõusu leevendusmeede aitaks väga paljusid Eestimaa inimesi. Anname sellele toetusele ka võimaluse ja aega tööle hakata. Tahan siiski rõhutada seda, et kui selgub, et sellest pole piisavalt abi, või inimesed, kes tuge vajavad, jäävad sellest meetmest välja, siis oleme valmis tegema täiendusi ja muudatusi. Ma luban, et reageerime kiiresti, nagu me oleme seda teinud ka seni. Nagu eelnevalt öeldud, see meede kehtib tagasiulatuvalt septembrist märtsini.

Lugupeetud Riigikogu! Kõik need tegevused ja meetmed, mis ma olen teile loetlenud, oleme koos hea koalitsioonipartneriga juba energiakriisi lahendamiseks otsustanud. Tänan ja tunnustan Keskerakonda nende kuude jooksul tehtud töö eest. Meil on koalitsioonis aga ühine arusaam, et nendest meetmetest kriisist väljumiseks ei piisa. Seetõttu töötame edasi selleks, et pakkuda leevendust neile, kes on eelmiste meetmete alt välja jäänud.

Ettevõtjad. Energiahindade järsk tõus on tabanud ka ettevõtjaid ja teisi juriidilisi isikuid. Seetõttu peame vältima likviidsusest tekkivat lumepalliefekti. Otsime neid lahendusi ka KredExi meetmete hulgast, näiteks laenukäenduste meedet või täiendavaid meetmeid käenduslepingute jaoks. Olemasoleva süsteemi täiendamiseks on kaalumisel ka energiamüüjate täiendava likviidsusvajaduse toetamine ja erakorraline käibekapitali laen.

Veel täna arutame koalitsioonipartneriga elektribörsihinnale ülempiiri seadmist ja ettevõtjatele võrgutasu nulli viimist. Need on sammud, mis on täiendavalt laual ja kus otsime ühisosa. Ma tänan siinkohal Keskerakonda selle eest, et oleme viimasel aastal suutnud langetada nii palju kriise lahendavaid otsuseid. Kõik ministrid laua taga on kaasa mõelnud ja oma lahendusi pakkunud. See annab mulle optimismi ka praeguse olukorra suhtes. Me teame, et lahendused sünnivad läbi arutelude, erinevaid fakte ja argumente kaaludes ja ühise kokkuleppe nimel sisuliselt pingutades.

Lahenduste leidmise teeb keerulisemaks, kui poliitikute meediaesinemised muutuvad tähtsamaks kui sisuline töö läbirääkimiste laua taga. Sellised on alati kehtinud koalitsioonivalitsuse mängureeglid ning neist kinni pidades on enamasti leitud lahendused ka Eesti inimeste muredele. Me teame varasemast, kuidas üksmeelt leida, ja vajame seda üksmeelt ka praegu.

Head rahvaesindajad! Kogu Euroopa ja arvestatav osa maailmast on sügisest saati jälginud šoki ja uskumatusega, mida teevad energiahinnad. See šokk ja ehmatus on saanud ka paljude Eestimaa inimeste ja ettevõtjate arvetel jahmatavaks reaalsuseks. Seda jahmatavamaks, et vaid vähesed oskasid sellist hinnatõusu pikalt ette näha. Ma kinnitan teile, et valitsus ei jäta Eesti inimesi selle vapustusega üksi. Keegi ei pea valutama südant ega kaotama und energiaarvete pärast. Riik tuleb oma inimestele appi, nii praegu kui ka pikemas plaanis. Meie inimeste ja ettevõtjate mure on ka riigi mure. Samal ajal seisame pikaajaliste lahenduste eest, et vähendada hinnašokke, tagada kõikide Eesti tootmisvõimsuste töö korrasolek ning hoogustada uute tootmisvõimsuste turule tulekut.

30 iseseisvuse taastamise järgse aasta jooksul on Eesti tulnud välja kindlasti raskematest olukordadest kui see energiakriis, millega täna silmitsi seisame. Olgu nendeks Vene vägede väljaviimine, Euroopa Liidu ja NATO-ga liitumine piiratud ajaaknas või kahekohaline majanduslangus ülemaailmses finantskriisis. Kõigist nendest raskustest aitas meid üle ühiselt ja järjekindlalt ning poliitilisi vastasseise ületades lahenduse poole liikumine. Praeguse olukorra unikaalsus seisneb selles, et meil on omavahel põimunud nii energia- kui ka julgeolekukriis, mis kulmineeruvad kaheaastase kurnava tervisekriisi ajal. Aga me tuleme ka sellest kitsikusest välja, nagu varemgi, üheskoos, lõppeesmärki silmas pidades.

Meie valitsus on valmis arutama kõiki lahendusi, et leida ühisosa, mis meid edasi aitab. Olen veendunud, et aastate pärast tänasele tagasi vaadates saame öelda, et ka sellest kriisist väljus Eesti tugevamana, iseseisvana ja jätkusuutlikumana. Aitäh!

10:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, proua peaminister! Teile on hulganisti küsimusi ja nendega alustab Urmas Reinsalu. Palun!

10:26 Urmas Reinsalu

Aitäh! Proua peaminister! Te ütlesite oma kõnes, et valitsus on kiirelt lahendused välja pakkunud ja et see kõik on tulnud ootamatult. Tegelikult parlament arutas juba septembrikuus energiahindade kriisi, sealhulgas kerkis esile probleem seoses inflatsiooniga. Ilmselgelt avalikkus ütleb, et need lahendused, mida te olete välja pakkunud, on kohmakad, inimeste väärikust alandavad ega ole tegelikult piisavad. Te tulete siia saali ja ütlete, et te hakkate täna pärastlõunal lahendusi välja töötama. Sellega on jäädud karjuvalt hiljaks. Minu küsimus teile, proua peaminister, on: miks valitsus ei toeta elektri, kütte ja gaasi käibemaksu ajutist langetamist, selleks et vähendada inflatsiooni? See on meede, mida paljud Euroopa riigid teevad, et kontrollida inflatsiooni. Inflatsioon on kasvanud ülikiirelt. Milline on ametis oleva Eesti Vabariigi valitsuse poliitika inflatsiooni ohjeldamisel?

10:27 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Need sammud, mis me oleme astunud, on mõjunud ka inflatsioonile. Näiteks võrgutasude kompenseerimine on inflatsiooni pärssinud. Ma vaidlen teiega selles osas, et [te ütlete, et] me ei ole tegutsenud kiiresti või oleme kuidagi magama jäänud. Kui võrrelda teiste riikidega, siis meie toetusmeetmed, kui me võrdleme mahuna eurodes, võrdleme ajavahemikke, meetmete väljatöötamise kiirust või ka ulatuslikkust, on igas mõttes konkurentsivõimelised. Nii et siin ei ole midagi häbeneda.

Nüüd, see toetusmeede, mis puudutab inimeste aitamist sellega, et hüvitame inimeste kütte‑, elektri‑ ja gaasihinna tõusust 80%, hakkas tööle alles jaanuaris, aga ma juhin tähelepanu, et seda saab taotleda ka tagasiulatuvalt. Osa omavalitsusi on olnud väga tublid – Elvast, Tartust ja ka Saaremaalt tuleb signaale, et kõik töötab, kõik toimib. Nemad on juba saanud inimesi aidata. Kui ma vaatan puhtalt seda statistikat, kui paljud inimesed peaksid saama abi, siis abi peaks saama siiski valdav osa elanikkonnast.

Te kuidagi alavääristate seda, et toetuse taotlemine on keeruline. Ma millegipärast kardan, et teie ei ole proovinud seda toetust taotleda, et veenduda, kas see on keeruline või ei ole. Mulle on inimesed ka kirjutanud, et nad saavad kenasti selle toetuse taotlemisega hakkama, et see ei olegi nii keeruline, kui meedias räägitakse.

10:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Reinsalu, kui protseduuriline, siis tõepoolest protseduuriline, sellepärast, et meil on 23 kolleegi järjekorras. Ma väga loodan, et te ei hakka nüüd sisuliselt vaidlema.

10:30 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud istungi juhataja! Minu küsimus proua peaministrile oli, miks valitsus ei toeta käibemaksu alandamist, et vähendada inflatsiooni. Ma sellele küsimusele tegelikult vastust ei saanud.

10:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Reinsalu, te teate seda, nagu me kõik siin saalis teame, et meil on Riigikogu liikmetena õigus küsida ja vastajatel õigus vastata oma äranägemise järgi. Helle-Moonika Helme, palun!

10:30 Helle-Moonika Helme

Aitäh hea, eesistuja! Lugupeetud peaminister! Te tegite siin suuri sõnu energeetika tulevikust ja kriisides ühtehoidmisest, aga lahendada tuleb olulisi detaile. Näiteks mitmel töökohal töötavad üksikemad, meditsiiniõed, klienditeenindajad, tegelikult väga paljud eesliinitöötajad, kes töötavad mitmel kohal pikkades vahetustes ning kasvatavad üksikvanematena oma lapsi – pikkade vahetuste tõttu teevad seda tihti suuresti ka telefoni teel –, paraku ei kvalifitseeru valitsuse pakutud kõrgete energiahindadega seonduvatele sotsiaaltoetustele just seepärast, et nad väärikaks äraelamiseks ja oma laste nimel rabavad mitmel töökohal. Nüüd on nad olukorras, kus nad töötavad viimase vindi peal, on siiani hakkama saanud, aga nüüd võetakse see sissetulek neilt suures osas energiaga seotud maksetena ära, kuid toetustele nad ka ei kvalifitseeru. Mida te ütlete neile üksikemadele peaministrina, naisena, emana ja väidetavalt empaatilise inimesena?

10:31 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Teie kirjeldus kõlab nii, et täpselt sellised inimesed peaksidki toetust saama, sest [toetust saab taotleda siis,] sul on tõesti keskmine netosissetulek peres ühe inimese kohta alla 1129 euro kuus. Kui on tegemist üksikemaga, kellel on mitu last, siis iga vähemalt 14‑aastase leibkonnaliikme puhul korrutatakse sama summa osakaaluga 0,5 ja alla 14‑aastased lapsed osakaaluga 0,3. Ehk näiteks kui peres on kaks täiskasvanut ja kaks alla 14‑aastast last, siis sissetuleku piir on 2365 eurot. Neid arvutusi saab teha ja lapsed võetakse siin arvesse, nii et sellised inimesed peaksid saama ikkagi 80% oma kütte-, gaasi- ja elektriarvetest hüvitatud. Selleks ongi see meede tegelikult disainitud.

10:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

10:32 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud peaminister! Ma pean tunnistama, et ausalt on piinlik kuulata, kui te räägite kiirest reageerimisest. Te septembri lõpus või oktoobri alguses ütlesite Eestimaa inimestele, et nüüd tuleb toetusmeede. Tallinna linnas alustati [taotluste] vastuvõtmist 17. jaanuaril. Eile lõunaks oli Tallinna linnas jaanuarikuuks vastuvõtmine lõpetatud, järjekorda sai panna veebruariks. Selleks, et saada toetust, läheb enne viis kuud mööda ja siis te ütlete, et see on Euroopas kõige kiirem. No võiks vaadata Norrat, kes suutis teha [toetusmeetmed] detsembris. Kui nähti, et detsembri meede ei toimi hästi, tehti jaanuaris nädalavahetusel uus meede.

Ja nüüd te ütlete, et elektrituruseaduses on mingi aps. See on Riigikokku toodud septembrikuus. Teie juures on vähemalt kahel korral käinud nii Eesti Energia inimesed kui Eesti Gaasi inimesed ja teinud ettepanekuid.

10:33 Aivar Kokk

Ma tean, et reede õhtuks suutis üks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnik pakkuda lahenduse, mis tegelikult võiks toimida.

10:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Kokk, küsimus! 

10:34 Aivar Kokk

Miks te ei tule nende ettepanekutega Riigikokku?

10:34 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Teie etteheited Tallinnale ma palun esitada Tallinna linnapeale. Minu meelest ka on see väga inetu, et Tallinn ütles, et nad hakkavad neid [taotlusi] menetlema alles 17. jaanuaril, kui oli selge, et inimestel on häda. Teised omavalitsused, kellega riigihalduse minister suhtles pidevalt ka selle meetme väljatöötamise ajal, said oma kriitika esitada varem ja said tegelikult oma ettevalmistused teha. Tartu on hea näide. Selleks ajaks, kui Tallinn ei olnud asunud veel toetuste taotlusi vastu võtma, oli Tartu juba esimestele inimestele toetuse välja maksnud. See ei ole päris nii, et ei saa. Aga kõik need etteheited palun esitada Tallinna linnale.

Ka meie muutsime seda toetusmeedet. 28. oktoobril me tulime välja esimese paketiga ja me muutsime seda detsembri lõpus nii, et kui alguses oli ta mõeldud vähekindlustatud peredele, siis [selleks ajaks] oli selge, et see puudutab laiemat elanikkonda ja see puudutab ka keskmise sissetulekuga perekondi. Seetõttu me muutsime seda meedet ja tõstsime sissetuleku piiri mediaanpalgani. Nagu ma ütlesin, sellesse arvestusse lähevad teatud koefitsiendiga ka lapsed. Neid numbreid saab Rahandusministeeriumi koduleheküljel ka arvutada.

Nüüd, kui te võtate selle Norra meetme, mida kõigile väga meeldib näiteks tuua, siis jah, Norra meetmel on omad plussid, aga neil puudutab see meede ainult elektrit ja neil puudutab see meede ainult kolme kuud. Meil puudutab ta seitset kuud ja palju laiemat elanikkonda. Kui me vaatame erinevaid lahendusi Euroopas, siis tõesti on väga erinevad lahendused, ei ole ühte unikaalset. On riike, kes püüavad rohkem sihtida, et aidata neid, kes enam tuge vajavad, ja on riike, kes tõesti annavad kõigile. Nagu ma ütlesin, see on valikukoht. Üks on lihtsam ja kiirem, aga teine võimaldab rohkem inimesi aidata. Kui me tegime selle võrgutasu [alanduse], mis oli kõigile, siis oli ju ka väga palju etteheiteid, et see on nii vähe, see ei aita, kui see arve on suur. 80% hinnatõusu [hüvitamine] ikkagi mediaansissetulekutega peredel aitab nende elektriarvetega toime tulla.

10:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, sumin hakkab saalis kasvama, püüame natukene võtta ... Härra Grünthal, kas teil on protseduuriline küsimus?

10:36 Kalle Grünthal

Jah, mul on protseduuriline küsimus. Austatud Riigikogu istungi juhataja! Meie kodu- ja töökorra seaduse § 58 lõige 1 sätestab: Riigikogu istungisaali võivad siseneda ja seal istungi ajal viibida Riigikogu liikmed, Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liikmed, õiguskantsler, riigikontrolör, riigisekretär, Riigikogu täiskogu istungiga seotud teenistujad ning isikud, kelle on istungil osalema kutsunud Riigikogu esimees. Küsimus selles. Ei ole ilmselt vaidlust, et Kaja Kallas ei ole päris pikka aega julgenud tulla Riigikogu ette. Nüüd on ta tulnud ja minu selja taga istub tema turvamees, kes hoiab minul ja tervel EKRE‑l pilku peal, et me mingit jama kokku ei keeraks. Ma saan aru, et hirmud on Kaja Kallasel suured. Minu küsimus on: kas Riigikogu esimees on istungisaali kutsunud ka Kaja Kallase turvamehed, et tagada tema absoluutne julgeolek?

10:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Grünthal! Siin saalis on iga päev politseiteenistujad. Kui te silmad lahti teete, siis te näete iga jumala päev siin politseiteenistujaid, kes aitavad siin saalis korda tagada.

Aivar Sõerd, palun teie küsimus! ... Härra Grünthal.

10:38 Kalle Grünthal

Härra Riigikogu istungi juhataja! Need politseitöötajad, kes siin on, on teenistujad, kellel on seadusega lubatud siin olla, aga asi puudutab praegu Kaja Kallase turvameest. Mul on väga ebamugav, kui ma tean, et keegi, kes ei ole selle maja inimene, hoiab pilku minu kuklas. Aga ma vist tänan, ta on juba ära läinud. Jah, aitäh!

10:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma pean teid jälle harima. Ma saan aru, et sellest on võib-olla keeruline aru saada, aga peaministri turvalisuse Eesti Vabariigis tagab Politsei- ja Piirivalveamet, nii nagu ka Riigikogu turvalisuse tagab Politsei- ja Piirivalveamet. Millised on konkreetsed teenistujad, kes ühel või teisel ajahetkel selle ametiposti täidavad, otsustab Politsei- ja Piirivalveamet. Härra Grünthal, ma loodan, et see oli piisavalt selge vastus, nii et meil ei ole rohkem vaja sellistele teemadele tähelepanu pöörata ja me saame tegeleda energia küsimusega.

Aivar Sõerd, palun!

10:39 Aivar Sõerd

Aitäh, hea eesistuja! Austatud peaminister! Need meetmed ja tegevused, mis te meile ette lugesite, on kõik vajalikud, õiged ja kohased, nii et aitäh. Ja on väga tänuväärne, et te tõite sisse ka kodude renoveerimise teema. Tõepoolest, arvete kinnimaksmine ei saa olla ju pikaajaline ja lõputu tegevus. Järgmisel talvel oleme sama probleemi ees. Aga kodude renoveerimine võimaldab küttekulusid oluliselt kokku hoida. Ma tahaksin küsida, kas meil ei oleks vaja veel eraldi meetmeid või lausa poliitika muutust, et renoveerimistoetuste ja taastuvenergia lahenduste investeeringute puhul mitte sõltuda eurotoetuste rakendamise ajakavadest, vaid luua ka siseriiklikke toetusi. Kas selleks ei ole vaja eraldi tegevusi ja võib-olla ka agressiivsemat poliitika muutust?

10:40 Aivar Sõerd

Sest praegune tempo ei ole piisav.

10:40 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See on väga õige osundus, et need meetmed on Euroopa rahasummades väga ulatuslikult sees seoses rohepöörde ja taasterahastuga. Seetõttu, nagu ma ütlesin, ka praegused meetmed, mis on kokku lepitud, mis lähevad lahti nüüd lähinädalatel, on väikese mahuga ja sinna tuleb raha juurde suunata, sest inimesed on hakanud selle peale mõtlema ja peaksid sealt ka seda tuge saama.

Nüüd, minu arvamus on see, et kui meil on selleks ette nähtud euroraha – ja tegelikult, kui ma panen kokku nii ettevõtetele kui ka tarbijatele suunatud [summad], siis see on ligi 400 miljonit –, siis igal juhul tuleks see raha ära kasutada. Kui me saame seda teha Euroopa vahenditest, siis ma arvan, et see on positiivne, aga kindlasti me peame mõtlema pikaajalise lahenduse peale. Kui me vaatame, palju on meil korterelamuid, ka individuaalelamuid, mis ei ole energiatõhusad, siis siin on väga palju arenguruumi.

10:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Signe Kivi, palun!

10:41 Signe Kivi

Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud peaminister! Jah, kehtestatud toetusmeetmed on omavalitsused tõepoolest väga erinevalt vastu võtnud. Tartus on need elanikud, kes on avaldused esitanud, kompensatsiooni kätte saanud, aga Tallinn raporteerib raskustest. Täna hommikul edastas hea kolleeg Aivar Kokk Eesti Televisiooni hommikuprogrammis rahvale sõnumi, et (minu vaba tsitaat) Riigikogu peaks vastu võtma ainult kolm seadusemuudatust ja homsest oleks elanike energiakandjate hinna mured lahendatud. Kas tõesti? Kas tõesti on Riigikogu jätnud oma töö tegemata ja lahendused on nii lihtsad? On see ka teie, peaministri, ja valitsuse poolt vaadates nii?

10:42 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma tean kahte seadusemuudatust, mis tõesti on Riigikogule esitatud ja mis praegu on menetluses ja mille puhul ma paluksin küll kiiret menetlust. Esimene on seesama kodutarbijatele fikseeritud hinnaga lepingute pakkumine aastaks ajaks või nii, et inimesed ei saaks järgmisel päeval sellest lepingust taganeda. Mis see probleem on? Probleem on praegu see, et kuna hinnad kõiguvad ja me teame, et suvel on madalamad hinnad, siis inimesed fikseerivad [hinna] rasketel aegadel, aga madalate hindadega lähevad tagasi börsipaketile. See ei anna elektrimüüjale mingit kindlust, et ta saab seda hinda üle kuude ühtlasemalt jagada. Tõesti, minul oli eelmisel nädalal kohtumine ka elektrimüüjatega. Nad ütlevad, et kui see seadusemuudatus, mis on majanduskomisjoni menetluses ja puudutab fikseeritud hinnaga lepinguid, saab vastu võetud, siis nemad on valmis pakkuma fikseeritud hinda isegi 20–30 eurot megavatt-tunni kohta odavamalt. See on märkimisväärne, nii et sellega kindlasti tasub edasi minna.

Teine muudatus, mis muidugi ei ole mingi kiire lahendus, on ehitusseadustiku muudatus, mille taga ootab meretuuleparkide planeering, aga see ei too kohe hinda alla. Hinda võiks kohe alla tuua see muudatus, mis on praegu majanduskomisjoni menetluses.

10:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun! 

10:44 Ruuben Kaalep

Tänan! Lugupeetud peaminister! Te pakute välja selliseid meetmeid, millest tõuseb tulu alles paljude aastate pärast, ja siis te pakute välja mitmesuguseid jätkusuutmatuid toetusi, milles te ei suuda tegelikult valitsuses kokku leppida ja mis tekitavad suuri bürokraatlikke probleeme. Kumbki ei ole see, mida rahvas ootab. Rahvas ootab selliseid meetmeid, mis viiksid elektri hinna alla lähemate kuude jooksul. Kui kaua me veel osaleme sellel ülimalt ebastabiilsel energiaturul, mis seab tegelikult ohtu tuhandete puudust kannatavate perede hakkamasaamise? Aga see on teile ilmselt võõras mure, sest teie enda pere saab hakkama. Aga mis ei ole teile võõras mure: miks te seate ohtu ka omaenda valitsuse püsimise ja ainsa korra teie elus, kus saatus on teile pakkunud peaministrikoha? Kas te ei oska teisiti või te lihtsalt ei julge? Miks te seda teete?

10:45 Peaminister Kaja Kallas

Te kritiseerite seda, et me räägime otsustest, millest tõuseb tulu alles aastate pärast. See, et me oleme selles kohas ja selle probleemi ees praegu, on just sellepärast, et neid otsuseid ei ole aastaid tagasi tehtud. Kui me ei tee praegu neid otsuseid, millest tõuseb tulu aastate pärast, siis aastate pärast oleme me täpselt samasuguses olukorras. Ja nagu te ise väga tabavalt ütlete: pikalt toetuste maksmine ei ole jätkusuutlik. Meil lihtsalt ei ole raha kõike kinni maksta.

Nüüd elektriturg. Te kritiseerite seda, aga te ei too ühtegi numbrit või statistikat. Alates 2016. aastast kuni 2021. aasta teise poolaastani on Eesti elektritarbijate hinnad olnud 40% madalamad kui näiteks Kesk-Euroopas. Või, teile Euroopa Liit ei meeldi, võtke väljastpoolt Euroopa Liitu, võtke näiteks Suurbritannia. Nende hinnad on olnud kõrgemad. Meie oleme saanud olla osake Põhjamaade elektriturust ja kuna seal on palju taastuvenergiat ning taastuvenergia on odavamate muutuvate kuludega, siis tänu sellele on energia ja elekter odavam ja tänu sellele on meil olnud odavam elekter. Nüüd jah, on tekkinud hinnašokk, nagu ma ütlesin, mis on tingitud sellest, et maagaasi hind on tõusnud, CO2 hind on tõusnud, pole olnud piisavalt võimsusi. Kui me neid pikaajalisi otsuseid ei tee, siis me seome ennast rohkem tegelikult näiteks maagaasiga, mis on Venemaa kontrolli all, ja me näeme väga selgelt sealt tulevat julgeolekuohtu, kui nemad sellega hinda kontrollivad.

Mina ei viskaks n-ö last koos pesuveega välja ega ütleks, et see, et näiteks eelmisel aastal oli keskmine elektrihind Eestis 30 eurot megavatt-tunni kohta ja et meil on see turg kogu aeg toiminud, on olnud halb. Ei, see ei ole olnud halb, aga me peame vaatama, et tuleks juurde tootmisvõimsusi, me peame vaatama, et tuleks juurde ülekandevõimsusi, et me saaksime osa toimivast elektriturust ja see toob hindu alla. Nagu ma ütlesin, fikseeritud hindu saab alla tuua ka sellega, et Riigikogu menetleb kiiresti läbi elektrituruseaduse, mis annab võimaluse madalamalt hinnalt fikseeritud hindu pakkuda.

10:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

10:48 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Kaja Kallas! Te muidugi eksitate avalikkust. Kuni 2016. aastani – kontrollige järele – oli elektri hind odavam kui pärast seda. Teil on õigus, et mingisugused otsused on minevikus jäetud tegemata. Aga see on selles mõttes poolik tõde. Paljud minevikuotsused on olnud valed otsused ja ongi põhjustanud tänase olukorra. Kui me ei oleks hakanud rääkima Põxitist ja oma võimsusi kinni pannud, siis meil ei oleks praegu seda olukorda. Aga need on valed otsused, mis on meid tänaseks siia toonud. Selliste roosade pilvede maalimine, kuidas meil kohe Liivi lahe tuulepargid kerkivad ... No te teate, kui suur on üks Liivi lahe tuulik? Ta on umbes teletorni suurune. Mis on selle jalajälg võrreldes elektri tootmisega Ida-Virumaal põlevkivist? Ma kardan, et see ei ole väiksem.

Aga minu küsimus on: te ütlesite oma ettekandes, et olete valmis arutama kõiki ettepanekuid. Meie ettepanekutest kaks on lahkuda elektribörsilt ja peatada CO2 kaubandus vähemalt aastaks ning kehtestada hinnalagi. Kas te olete valmis neid ettepanekuid arutama? 

10:49 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, 2016. aastaga võrreldes on hinnad teised muidugi ka kõikides teistes valdkondades. Teiseks, te ütlete, et otsused on olnud valed. Te olete ise olnud valitsuses. Miks te neid otsuseid ümber ei teinud? See on minu meelest küsimus, kui te neid [otsuseid] kritiseerite.

Nüüd kolmas teema – põlevkivi. [Te ütlete, et] meretuuleparkide jalajälg on kuidagi suurem kui põlevkivi jalajälg. Mul ei ole konkreetseid arvutusi, aga ma võin kindlalt öelda, et meretuuleparkides toodetud elektri hind, mis praegu inimestele muret teeb, on odavam kui põlevkivist või söejaamadest tuleva elektri hind.

Ja teie lahendused. Millega ma olen nõus, on see, et ETS-i ehk süsinikumeetme süsteemi toimimise peab ümber vaatama, sellepärast et näiteks ettevõtjatel elektri hinna arvestamisel on [mängus] muutus, mis seostub energiaallikaga. Oleks parem, kui CO2 hinna muutust ei oleks, vaid see oleks arusaadav ja selge. Kas nendest süsteemidest on võimalik lahkuda ja kas see on Eesti huvides? Ei ole võimalik ja see ei ole Eesti huvides.

10:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, meil on veel 18 inimest, kes soovivad küsida. Proovime püsida meile antud ühe minuti piires. Mitmed küsimused on väga pikalt üle läinud. Siim Pohlak, palun!

10:51 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Teie sõnavõtust käis korduvalt läbi, et Eestil ei ole piisavalt ühendusi, et odav elekter siia jõuaks. Te ütlesite selle lausega sisuliselt ise tõe välja. Meie jaoks Nord Pooli börs ei toimi. Kui meil ei ole piisavalt ühendusi, et vajalikud elektrihulgad siia jõuaks, siis tekibki olukord, kus see niinimetatud börsihind on Eestis 400 eurot megavatt-tunni kohta ja 80 kilomeetrit üle lahe Soomes 40 eurot megavatt-tunni kohta. See ei ole ju mingi börs. Me lihtsalt kahjustame oma ettevõtete konkurentsivõimet. Kas või võrreldes soomlastega meie inimesed elavad kehvemini. Miks valitsus ei peata Eesti osalust sellel mittetoimival elektribörsil seniks, kuni meil on piisavalt ühendusi, ega müü seni elektrit lihtsalt riiklikult reguleeritud hinnaga? Ma tõesti palun vastust küsimusele, miks me ei peata seniks osalust sellel börsil, kuni meil on piisavalt ühendusi. Palun konkreetset vastust!

10:52 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kui meil neid ühendusi ei oleks, siis meil ei oleks ju tegelikult olnud ka sellist odavat elektrit. Ma ei ole öelnud, et meil ei ole piisavalt ühendusi, vaid ma olen öelnud, et ühendused on olnud tipukoormuse ajal täis. See tähendab, et kõik elekter on sealt läbi tulnud ja neid ühendusi võiks olla rohkem. Sellega ma olen nõus. Nüüd, riiklikult reguleeritud hind tähendab seda, et me peame maksumaksjana lihtsalt sellele peale maksma, ja siis see peaks olema arusaadav. Kui me paneme need liinid kinni, nagu on teie ettepanek, siis tekib ju olukord, kus tegelikult meil on ainult kalleid energiaallikaid kasutavad tootmisvõimsused. See on see olukord. Taastuvat hüdroenergiat tuleb meile ikkagi Põhjamaadest rohkem ja jällegi ma ütlen, et eelmisel aastal oli keskmine hind 30 eurot megavatt-tunni kohta. Kindlasti siis, kui olukord paraneb ja neid võimsusi juurde tuleb, saame me ka odavamaid hindu.

10:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun!

10:53 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! On näha, et rahvas tahab elektrihindade kohta oma arvamust avaldada ja selle väljenduseks on ka meeleavaldused. Me nägime, et hiljuti käis Isamaa Stenbocki maja juures meelt avaldamas. Laupäeval on EKRE kutsunud inimesi meelt avaldama. Aga mul on mure selle pärast, et varasematel meeleavaldustel on valitsus kuidagi kummaliselt käitunud. Tšello mängimine, Eesti hümni mängimine tšellol on äärmiselt ohtlikuks kuulutatud, piimamannergu kaasavõtmine ja klõbistamine on äärmiselt ohtlik. Ma panen selle kokku teie intervjuus ilmunud seisukohaga, et on näha, et ühel opositsioonierakonnal on soov saada verd tänavatele ja see on vastutustundetu. Kas Isamaa seal Stenbocki maja ees või EKRE tahab siis teie arvates tõesti verd tänavatele? Ja mida te meeleavaldajatele ütlete? Kas te lubate neil meelt avaldada?

10:55 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Eestis kehtib Eesti Vabariigi põhiseadus ja kõigil on õigus meelt ja arvamust avaldada täpselt nii, nagu soovitakse. Politsei valib ise taktika, kuidas ta meeleavaldusi valvab, ja vaatab, et seal oleks kord tagatud.

10:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Margit Sutrop, palun!

10:55 Margit Sutrop

Lugupeetud peaminister! Suur tänu teile ülevaate eest, milliste lahenduste kallal valitsus töötab, et pikaajaliselt energiakriisi leevendada, ja mida tehakse ka kohe praegu, et aidata inimesi, kes on hädas oma energiaarvetega. See mure kindlasti inimestel väheneb, kui juba väljatöötatud toetusmeetmed hakkavad lahendusi pakkuma ja inimestele hüvitatakse kuni 80% hinnatõusust. Aga on ka inimesi, kes on mures sellepärast, et kõik raha, mis riigil on, läheb nüüd toetusteks ja paljud pikaajalised plaanid ei leia enam lahendust. Kas vastab tõele, et 113 miljonit kulub praegu selleks, et hüvitada 50% elektrivõrgutasust ja 100% gaasivõrgutasust? See on täpselt see raha, mida oleks vaja kõrghariduse probleemide lahendamiseks ja sellega on olnud nõus kõik Riigikogu erakonnad. Küsimus on, mida teha selleks, et sellisest kriisist ei kasvaks välja meie pikaajaline kriis? 

10:56 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, see on väga hea küsimus. Aitäh! Tõsi ta on, et maksumaksja raha on valitsuse hallata ja maksumaksja rahaga on täpselt nii, et see ei tule kuskilt seina seest või Ameerika onult, vaid see tuleb maksumaksja taskust. Kui me teeme selle rahaga midagi, siis samal ajal ei saa me selle rahaga teha midagi muud, see on selge. Aga mis on teistpidi? Ka siin Riigikogus tundub kõikidel erakondadel olevat selline tunnetus, et praegu tuleks panna kõik raha sinna, lühiajaliselt, sest inimestel on keeruline. Jah, paljudel inimestel ongi keeruline, aga me peame säilitama ka kainet mõistust just selleks, et need pikaajalised probleemid, millele te tähelepanu juhite ja millel on ka suur rahavajadus, saaksid lahenduse ega oleks nii, et selle lühiajalise mure peale või lihtsalt toetuste peale, mis praegu otseselt inimesi aitavad, ei ohverdaks me tegelikult pikaajalisi ja riigi seisukohalt olulisi arengusuundi.

10:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

10:57 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Teie erakonnakaaslane, volikogu esimees Kristen Michal on minu meelest välja tulnud hea ettepanekuga: 200 eurot pensionäridele, 300 peredele, aga te ütlesite, et kolleeg Michal on populist ja ettepanek [läheb] prügikasti. On ta siis populist ja kas sedalaadi lihtsad lahendused keerulises olukorras, kus peaks kiiresti tegutsema, on tõesti halvad? Ja väike küsimus veel: te tahate Linnamäe hüdroelektrijaama kinni panna, õigemini sinna saaksid kalad tulla, aga see toodab 1,1 megavatti. See on nii-öelda väike lisaküsimus, et kas on see tark mõte praegu.

10:58 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kui on ettepanek maksta kõigile 200 eurot või 300 eurot, siis ma juhin tähelepanu, et 72,8%-l kõikidest Eesti kodutarbijatest – ja need ei ole ainult Eesti Energia kliendid, vaid kõik kliendid –, on arve alla 100 euro. See pole mitte hinnatõus, vaid arve tervikuna. Kui me maksame kõigile 200 eurot, siis ma küsin, kas me lahendame tegelikult sellega ikkagi seda probleemi, mis meil praegu on. Mis puudutab Linnamäe hüdroelektrijaama, siis vastupidi, meil on minu teada kas sellel või järgmisel nädalal plaanis valitsuses teha see otsus, mida on pikalt oodatud, nii et seda me saame valitsuskabinetis arutada.

10:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

10:59 Henn Põlluaas

Aitäh! Hea peaminister! Mind paneb sügavalt hämmastuma, et te ei ole siiamaani probleemist aru saanud. Te tegelete tagajärgede leevendamisega, aga mitte põhiprobleemiga, milleks on kõrge elektrihind ja selle allaviimine, nii et ei olekski vaja mingisuguseid toetusi. Kui vanasti oli Reformierakond ettevõtjate erakond, siis täna ettevõtlus, ettevõtjate käekäik ja meie majandus ei huvita teid mitte üks gramm.

Aga ma küsiksin hoopis tuulikute kohta. Me võime tõepoolest ehitada maad ja mered tuulikuid täis. See olevat roheline, kuigi tegelikult nende tootmine ja utiliseerimine ei ole sugugi roheline. Aga kui me olemegi saavutanud selle loodetud võimsuse, siis see nõuab – kuna tuult ju kogu aeg ei ole – ka sama võimsat juhitavat elektritootmist sinna kõrvale. (Juhataja helistab kella.) Ma ei ole kuulnud, et teil mingisugust sellist plaani on. Nii et kolmandik aastast me oleme ikkagi pimedas ja külmas?

11:00 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Vastupidi. Majandus, vastupidi, huvitab Eesti Reformierakonda väga. Kui me vaatame majandusnäitajaid, siis need on ka viimases kvartalis olnud märkimisväärsed. Majandus on muide hakanud kasvama alates eelmise aasta jaanuarist ja sellega seoses on kaasa tulnud loomulikult ka erinevad kitsaskohad.

Aga nüüd teie küsimuse juurde juhitavate võimsuste kohta. Jah, kui on taastuvenergia, siis on vaja ka juhitavaid võimsusi, mistõttu ma viitasin ka sellele otsusele, mis puudutab tuumajaama. [On vaja] analüüsida, kas on võimalik Eestisse luua tuumaenergial põhinev elektrijaam, just selleks, et selliseid murekohti katta.

11:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reitelmann, palun!

11:01 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Proua peaminister! Teie põhikooli tasemel referaat taastuvenergiast ja teie vastused ei lisa just optimismi. Ja me olemegi seal, kus me oleme. Me oleme jaanuari keskpaigas ja selle kuu lõpus terendavad uued elektriarved. Juba on ettevõtjad teatanud tegevuse lõpetamisest ja neid on selle kuu lõpus tõenäoliselt tuhandeid. Sajad tuhanded inimesed on meeleheitel ja Porto vaidleb Rolloga, kumb jääb peale. Inimesed ootavad vastuseid täna ja kohe. Mida te ütlete nendele inimestele, mis saab jaanuarikuu elektriarvetest? Kas on mõtet veel pingutada või kohe äri kinni panna?

11:02 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Mis puudutab äriettevõtete arveid, siis esiteks, loomulikult elektrivõrgutasu ja gaasivõrgutasu alandamine mõjutab ka äriettevõtteid, aga tõesti, me otsime võimalusi, et pakkuda äriettevõtetele täiendavat leevendust. Lisaks käivad meil läbirääkimised selleks, et pakkuda erinevaid likviidsusabimeetmeid. Nimelt, probleem on see, et kui üks arve jääb maksmata, siis jääb ka teine arve maksmata ja tekib lumepalliefekt. Me saame väga hästi aru selle probleemi sügavusest ja võimalikust mõjust kogu majandusele tervikuna. Seetõttu me püüamegi leida neid lahendusi, mis tegelikult ka aitaksid ettevõtjaid selles olukorras ja aitaksid neil mõelda pikemalt tuleviku peale. Näiteks hindade fikseerimine võib neile pakkuda lahendust, sest väga paljud ettevõtjad on fikseerinud hinnad viieks või seitsmeks aastaks, pikkadeks aastateks just selleks, et hoida seda [hinna]taset, kuna see on oluline tootmissisend. Nagu ma ütlesin, et kui elektrituruseadus, mis on Riigikogu menetluse taga, saab menetletud, siis oleks võimalik pakkuda madalamaid hindu üsna kiiresti. Nii et jah, selle likviidsusabiga me tegeleme.

11:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Marko Torm, palun!

11:04 Marko Torm

Aitäh eesistuja! Väga austatud peaminister! Suur tänu, et tulite täna olukorrast ülevaadet andma ja räägite sellest, kuidas valitsus saaks oma inimeste eest rohkem hoolt kanda ja neid toetada! Aga selge on see, et olukord energiahindadega on väga köetud, hästi emotsionaalne. Minul on ühest küljest väga hea meel, et valitsus on siinkohal suutnud külma pead hoida. Kui ma vaatan saalis ringi, siis tegelikult kõikidel fraktsioonidel, kõikidel erakondadel on meeletult palju ettepanekuid ja kõik justkui teavad, mis on antud olukorras õige. Ja numbreid on väga palju selles diskussioonis läbi käinud, mulle tundub, et isegi nii palju, et inimestel on natukene segadus tekkinud nende numbritega seoses.

Ma palun teid, et te annaksite väga lihtsalt ja ilma numbriteta inimestele infot selle kohta, miks on oluline selles emotsionaalses olukorras mitte teha kiirustatud ja emotsionaalseid otsuseid.

11:05 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Sellel põhjusel, et tuleb kaaluda läbi konkreetne toe vajadus ning arvestada, et maksumaksja raha tuleb maksumaksja taskust. Kui me kasutame seda üheks meetmeks, siis me ei saa seda kasutada millekski muuks. Tegelikult, kui tõesti on nii, et see aasta meil kerib ja meil tekib probleeme juurde, siis tekib meil ka täiendav toetusvajadus. Lisaks, üks teema, millest ma tulen rääkima Riigikogule homme, on julgeolekukriis, mis on, nagu öeldakse, 30 aasta kõige hullem meie piirkonnas, ja see nõuab ka lisavahendeid. Kahjuks ei ole ka COVID-i kriis mitte kuhugi kadunud, me näeme tõenäoliselt sellel nädalal uusi nakatumisrekordeid ja paratamatult see avaldab mõju ka haiglatele. Nii et see kõik nõuab täiendavaid vahendeid, seetõttu see mõistlikkus ja [raha suunamine] sihitult on minu arvates oluline.

11:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

11:06 Andres Metsoja

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Tõepoolest, turg vajab täiendavat energiat. Ma olen natukene nukker selle üle, et te tegelikult oma ettekandes ei maininud seda kiiret lahendust ehk Tootsi tuuleparki, kus on tehtud ära kõik eeltööd, alates aastast 2007, ning mis peaks tegelikult oma esimeses etapis tooma turule 400 megavatt-tundi ja teises etapis 650 megavatt-tundi. See on kannustatud rohepöörde eesmärkidest ja nii edasi, aga sellest me paraku sõnagi ei kuulnud. Nüüd ma annan teile võimaluse ikkagi seda teemat veel täpsustada, sest te olete enne jõulurahu selgelt välja öelnud, et kaks riigiettevõtet peaks leidma lahenduse. Paraku jaanuar saab läbi ja avalikkuses me väga palju kuulnud ei ole, mis see lahendus on. Me kõik maksame kinni neid kulusid, mis on tehtud maa ostuks või alajaama väljaehitamiseks. Millal lüüakse kopp maasse?

11:07 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Väga hea küsimus. Tõesti, täna on 18. jaanuar ja minu teada täna peaks tulema kohtuotsus Tootsi tuulepargi vaidluses. Me oleme kokku leppinud, et kui see kohtuotsus tuleb, siis pärast seda [me läheme sellega edasi]. Mõte oli see kohtuotsus ära oodata, pärast seda anda selge omaniku suunis ja siis minna edasi. Minu isiklik seisukoht on selline: kuna vaidlus käib selle üle, kas Eesti riigile kuuluv ettevõtja saab taastuvenergia tasu või ei saa, siis praeguste elektrihindade juures küsida 53 eurot megavatt-tunni kohta täiendavat maksumaksja raha ei ole õige. Minu meelest võiks tõesti edasi minna ja selle arendusega kiiresti edasi liikuda.

11:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

11:08 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Te siin oma avalduses rääkisite küll, et kavatsete ja peaks või võiks või on võimalik, aga mitte ühtegi konkreetset uut lahendust ei olnud. Samamoodi siis, kui teie käest küsitakse börsi kohta, räägite teie liinidest, ja kui küsitakse üksikvanemate kohta, siis teie räägite kahest lapsevanemast. Mul on tunne, et te kas ei saa üldse probleemist ja teemast aru või te lihtsalt ei tahagi aru saada. Ja loomulikult te igal võimalikul juhul valetate üldsusele. Valetate ka selle kohta, et kui meie olime valitsuses, siis me midagi ei teinud. Ometi tänu Martin Helmele säilitati Narvas elektrijaama reservvõimsused, mida Reformierakond tahtis kinni panna.

Aga minu küsimus on ikkagi see: kuidas aitab teie nii‑öelda sihitud meede neid üksikvanemaid, kes selleks, et oma lapsele kooliskäimist ja elementaarset eluks vajalikku võimaldada, käivad kahe kohaga tööl? Kuidas nemad saavad teie niinimetatud sihitud meetmetest abi?

11:09 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See konkreetne küsimus sõltub ju väga palju sellest, kui palju on inimese palk. Mina ei ole praegu siin kalkulaator. See kalkulaator on olemas minu teada Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Inimesed saavad sinna sisestada oma sissetuleku ja selle info, kui palju neil on lapsi, ning saavad siis teada, kas nad kvalifitseeruvad või ei kvalifitseeru. Ma tõesti igat üksikjuhtu siin ei oska kommenteerida.

Võib-olla üks asi veel, mis ma ütleksin. Enne Siim Pohlak ründas mind ja ütles, et põhimõtteliselt on probleem selles, et meil võiksid olla oma tootmisvõimsused ja me võiksime jääda sellele lootma, justkui meil ei ole neid ühendusi vaja. Ma juhin tähelepanu sellele, et detsembri probleem tekkis väga paljuski sellest, et Auvere, mis on Eestis, ei töötanud. See omanike ootus, mille Eesti riik oli pannud Eesti Energiale 1000 megavati hoidmiseks, ei olnud täidetud. Ja see oli meil endal siin Eesti sees.

11:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun!

11:10 Rene Kokk

Suur aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud peaminister! Te olete täna mitmel korral rääkinud, et teie jaoks on oluline suur pilt ja vaade tulevikku, kuidas edasi minna, et me ei oleks tulevikus sellises olukorras, nagu me praegu oleme. Küll aga on valitsus heaks kiitnud Euroopa Komisjoni ettepaneku hakata maksustama kümne aasta pärast ka turvast ja meie puitu, hakkepuitu, nii et üle viiemegavatiseid katlamajasid hakataks maksustama. Noh, see on täpselt selline vaade tulevikku, et kümne aasta pärast me oleme jälle olukorras, kus me otsime süüdlast ja küsime, kes oli see valitsus, kes kiitis heaks toasooja kõrgemad hinnad. Mida te täna ütlete nendele inimestele? Miks te toetate meie enda ressursside maksustamist Euroopa Komisjoni ettepanekul, kui me kümne aasta pärast võime olla jälle seisus, kus keegi aru ei saa, kust see otsus tuli?

11:11 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Rohepööre on sisuliselt soov muuta majandusmudelit, mis on taganud meile heaolu kasvu. Nüüd on mõte see, et me tahame jätkuvat majanduskasvu, aga nii, et me ei teeks loodusele haiget. Ja maksustamise põhimõte on see: ära maksusta kõrgelt seda, mida sa tahad, et areneb, vaid maksusta kõrgelt seda, mille arengut sa tahad pärssida. Nii et kui me tahame, et meie majandus toimiks, aga loodusele tehakse vähem haiget, siis sellest tulenevalt on ka sammud.

Nüüd, konkreetsed seisukohad, mis Eesti on kokku leppinud ja mida Riigikogu saab veel arutada, on nende läbirääkimiste protsessis. Ma ei hakka nendesse seisukohtadesse konkreetselt minema, sest neid on väga palju, aga põhimõte on loomulikult see, et me oleme metsarahvas, meil on palju metsa, meil on palju puitu, ja sellised energiaallikad on meie jaoks olulised. Läbirääkimised nende ettepanekute üle kestavad tõenäoliselt veel aastaid. Nii et Riigikogu saab siin kindlasti sõna sekka öelda.

11:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Indrek Saar, palun!

11:12 Indrek Saar

Aitäh, lugupeetud peaminister! Sotsiaaldemokraadid esitasid eile Riigikogus seaduseelnõu, panime sellele nimeks Põhjatäht. Teile selgituseks: see on inspireeritud Norra meetmest, mille mõte on see, et keegi ei pea paluma. Tüütut bürokraatiat ei ole vaja üles ehitada, sest see kulutab hulka maksumaksja raha, vaid kõik energiatarbijad peavad saama raskel hetkel riigi käest toetust, selle jaoks riik ongi. Teile on selle ettepaneku esitanud sotsiaaldemokraadid, mina ise samamoodi nende hulgas, ja väga paljud inimesed ühiskonnas on tõstatanud selle teema ja küsinud, miks me ei kasuta Norra meedet. Jah, sotsiaaldemokraadid laiendasid oma ettepanekus seda toetusmeedet, nii et lisaks elektrile [tuleks toetada] ka gaasi ja kaugkütet. Te kuskil ütlesite, et teie olete sellest Norra peaministriga rääkinud. Kas te kõigepealt vastaksite mulle sisuliselt, mis on teie vastuargumendid? Või äkki need pärinevad Norra peaministrilt? Kas ta tõesti ütles teile, et see on kasutu meede, ärge tehke seda? (Juhataja helistab kella.) See oli nii halb meede, et me 50% pealt tõstsime lausa 80% selle kompensatsioonimäära. Mis Norra peaminister teile selle meetme kohta ütles ja miks te olete siiani sellele vastu seisnud?

11:14 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ega ükski meede ei ole halb, selles mõttes, et eri riikidel on väga erinevad meetmed. Kui vaadata Euroopat – Itaalia, Prantsusmaa, Norra, Soome, Läti ja Leedu –, siis on näha, et on erinevad valikud, kas kõigile või sihitult. Ühed riigid üritavad [toetusi] rohkem sihtida, teised vähem. Norra puhul on see, et neil on elektril põhinev küte väga paljuski, puudutabki paljusid perekondi. Igas riigis on erinev ka see, kust inimesed energiat saavad või millistest allikatest. Ma ei ole öelnud kuidagi, et Norra meede oleks halb. Nemad saavad sellise meetme teha. Norra meede on lihtsalt 2,5 korda väiksem kui Eesti meede, kui te võrdlete seda suhtega SKT-sse.

Mis puudutab minu vestlust Norra peaministriga, ütlen, et mina lihtsalt huvitusin sellest, kuidas nende meede töötab, et aru saada, ja tema sellest meetmest lahkelt rääkis. Ja ma olen talle selle eest väga tänulik.

Aga mina teie asemel ei halvustaks seda taotlemist. Sellepärast, et see on toonud kaasa selle: mulle kirjutavad inimesed, kes ilmselgelt lähevad selle kriteeriumi alla, ja ütlevad, et näed, mu palk on see, aga ma olen siin külmas toas, ma ei julge kütet sisse lülitada. Ma ütlen, et aga teile on see toetus mõeldud, te saate abi, 80% teie arvest hüvitatakse. Siis ta ütleb, et see on nii alandav, ma ei küsi seda. Aga miks? Tegelikult see ei ole alandav. Ei ole alandav küsida maksutagastust, ei ole alandav küsida pensioni, ei ole alandav küsida lastetoetusi.

Ja ma imestan seda. Tegelikult sotsiaaldemokraadid räägivad seda, et jagame tegelikult kõikidele. Teie olete tavaliselt olnud need, kes just rohkem seisavad nende eest, kes vajavad tuge. Praegu, kui me teeme toe, mis on kõigile – me oleme teinud elektrivõrgutasu ja gaasivõrgutasu [puhul toetuse] kõigile –, siis me saame vähem aidata neid, kes rohkem tuge vajavad. Gaasi, elektri ja keskkütte hinnast me 80% hüvitame.

Teine asi, mis on erinev Norra meetme puhul. Norra meede on minu teada – ma ei saa seda siin praegu kontrollida, aga minu meelest oli nii – kas kolmeks või neljaks kuuks. Meie meede on seitsmeks kuuks. Lihtsalt ma tahan öelda, et see on tegelikult üsna ulatuslik ja peaks inimesi aitama.

11:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

11:17 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Austatud peaminister! Ma kuulasin teie ettekannet ja mul tekkis niisugune assotsiatsioon, et ma kuulaks nagu Kašpirovski kõnet. Vaadake, kunagi oli telekas selline võlur, kes püüdis veenda oma kuulajaid. Tegemist oli kahjuks üsna tühja ettekandega. Mul on väga kahju seda öelda, aga siin kõlas väga palju selliseid ütlusi, nagu "ärge muretsege", "me tuleme appi", "me töötame meetmete kallal", "me tegeleme", "usk tuleviku nimel", "uskuge meisse". Aga, austatud peaminister, ma tahaksin rõhutada, et kõik need minevikumeetmed, mis olid tänapäeva heaks loodud, on tehtud ju kõik teie ajal. Need 17 aastat, mis te olite võimul, ja ka praegusel ajal – sellel ajal on toimunud selline keskkonna ja majanduse muudatus, milles me praegu elame ja kus me hetkel oleme oma hädadega. See ei ole mitte kellegi teise süü, need on teie enda minevikus tehtud otsused tuleviku kasuks. (Juhataja helistab kella.) Needsamad otsused on viinud meid sinna, et me oleme elektrit eksportivast maast saanud elektrit importivaks maaks. Me oleme hädade käes. Ja teil on sihitud meetmed inimeste jaoks, aga kes on tõsises hädas ...

11:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Puustusmaa!

11:18 Paul Puustusmaa

... ja kelle jaoks pole üldse lahendit, need on ettevõtjad. Mida te ütlete ettevõtjatele? Neil ei ole üldse võimalusi.

11:18 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Mul ei ole muidugi mingitki illusiooni, et kui ma siin mis tahes ettekandega esinen, siis see teile meeldiks. Aga nii lihtsalt on. No süüdlasi me võime otsida, aga ma arvan, et kui see raske aeg on möödas, siis me võime sellega tegeleda. Lihtsalt ma võin öelda, et 14 aasta jooksul on Reformierakond majandusministri kohta hoidnud 1,5 aastat. See on minister, kes on energeetika teemade eest vastutanud. Aga see selleks. 

Loomulikult on sellel teel on jäetud palju otsuseid tegemata ja on tehtud ka valesid otsuseid. Ega ma midagi ei ütle. Ma toon ühe näite. Kui tõsteti taastuvenergia tasud väga kõrgeks, siis muide Reformierakond oli – vaadake hääletuste ajalugu – vist ainus, kes oli sellele vastu tol hetkel, et need nii kõrgeks tõsta, sest see tekitas inimestes vastumeelsust. Järgmine viga oli see, et see läks teistpidi, mis tähendas seda, et mõnes mõttes ettevõtjatele antud investeeringu lubadused jällegi võeti tagasi ja siis tõmmati pidurit, ei tehtud neid investeeringuid. Aga nagu ma ütlesin, sellesse ei ole mõtet kinni jääda, vaid tuleb vaadata tulevikku, et mida me sellega edasi teeme.

Ja teine küsimus oli teil ... (Saalist täpsustatakse.) Aa, ettevõtjad, just. Jaa. Ettevõtjate puhul tõesti, nagu ma ütlesin, mõnel ettevõtjal, üsna paljudel, on hinnad fikseeritud pikemaks ajaks, kuna energia, elekter on nende sisendites oluline element. Energia hind ja selle ennustatavus. Nüüd probleem on jah neil, kes ei ole seda teinud. Kuidas me saame neid aidata? Üks võimalus on tõesti see, et juriidilistele isikutele viia elektri võrgutasu täiesti nulli. See on üks ettepanek, mis aitaks ka nende kulusid vähendada. Teine pool on kõik need likviidsusmeetmed just nendele ettevõtetele, mis jäävad või võiksid jääda selle likviidsuslumepalli alla, ja seda me kindlasti ei taha tekitada. Ja kolmas asi, mida ma ka mainisin, on see, et saada kännu tagant liikuma need tootmisvõimsused, mida suurtarbijad, näiteks tehased, on enda juurde mõelnud, et oma energiavajadusi lahendada. See on seisnud mingite liitumislepingute taga, sest ka see aitaks paljusid. Nii et neid mõtteid on siin erinevaid, jah, ja ka otsuseid on tehtud.

11:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Mihhail Lotman, palun!

11:21 Mihhail Lotman

Aitäh! Austatud peaminister! Meil on vist asjadest väga erinevad arusaamad. Teie meelest on normaalne paluda abi. Aga kas teile ei tundu, et abivajajaid praegu Eesti riigis on liiga palju? Kui on nii suur hulk, nii suur osa elanikkonnast abivajajad, siis on midagi riigis valesti. Teie ettepanekud, mida te ette lugesite, puudutavad kahte asja: esiteks, riigi rolli suurendamist, ja teiseks, elektrimüüjate huve, sest neile pakutakse igasuguseid asju. Isamaa ettepanek oli täiesti teistsugune: mitte toetada müüjaid, vaid toetada ostjaid, vabastada neid nendest kammitsatest, mis neil on. Siis paljud asjad lahenevad iseenesest. Vaba turg dikteerib madalaid hindu. (Juhataja helistab kella.) Ma ei ole teiega sugugi nõus selles, et see taotlus on lihtne. Ei ole. Ja ma ei ole nõus sellega, et Tartu linnas on kõik korras. Tartu linnavalitsus teeb ...

11:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Lotman, küsimus!

11:22 Mihhail Lotman

Aga paljud inimesed on mulle kurtnud, et see on nii. Jah. Niisiis, kas teile ei tundu, et liberaalse erakonnana te võiksite toetada mitte riiki, vaid inimesi?

11:23 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Me toetame inimesi. Me toetame inimesi päris märkimisväärsel hulgal, 245 miljoni [euro] ulatuses. See on rohkem, kui riik teenib maksude näol energiakandjate hinnatõusust. Me oleme teinud elektrivõrgutasu alandamise 50%, me oleme teinud gaasivõrgutasu alandamise 100% ja me oleme teinud sihitud meetme, mis tõesti peaks aitama, 80% hinnatõusu hüvitamiseks.

Te ütlete, et on suur hulk abivajajaid, ja küsite, kas meile ei tundu, et midagi on valesti. Aga vaadake maailma – te ise olete väga lugenud inimene ja jälgite ju ka maailma ajakirjandust. Igal pool on see probleem tekkinud. Nende elektrihindadega on igal pool probleem tekkinud. See tähendab, et mitte ainult Eestis ei ole suur hulk abivajajaid, vaid nii on igal pool. Miks me räägime Norra meetmetest? Norra on väga rikas riik. Me räägime Rootsist, me räägime Leedust ja Lätist, me räägime tegelikult väga valdavast arvust riikidest, näiteks ka Prantsusmaast ja Itaaliast. Nii et see ei ole ainult Eesti unikaalne probleem, vaid see on üleüldine probleem, ja me üritame aidata inimestel kõrgete energiahindadega toime tulla.

11:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun!

11:24 Riina Sikkut

Aitäh! Tänan poliitilise avalduse eest! Väljendasite üllatust, et Paul Puustusmaa ei ole rahul. Ma pean ütlema, et ma ei ole ka absoluutselt rahul. Suur osa avaldusest oli loeng Taavi Aasale riigi strateegiliste valikute kohta energiapoliitikas. Ja inimestele oli kaks sõnumit. Esiteks, kõige odavam elekter on säästetud elekter. Olukorras, kus kodudes on küte maha keeratud – huviringid, külaseltsid, kõik on oma radiaatorid maha keeranud, ka olukorras, kui neil on juba maaküte, mis on mõistlik lahendus –, ei ole väärikas ühelgi peaministril oma kodanikelt eeldada külmas kodus elamist ja börsihinna järgi elu sättimist. Seda ei saa inimestelt küsida. Ja teiseks, avalduste esitamine on mõistlik viis toetuste taotlemiseks, XXI sajandil digiriigis, kelle elatustase on Hispaaniale järele jõudnud. Ei, see ei ole mõistlik lahendus, mida kodanikelt oodata. Mis on teie sõnum Eesti inimestele? (Juhataja helistab kella.) Kuidas valitsus appi tuleb?

11:25 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ei eelda mitte kuidagi, et inimestel ei ole raske. Seda pole ma ju kordagi öelnud. Ja seetõttu me olemegi tulnud inimestele appi. Minu arvates on probleemi olemus väga suuresti lähtunud sellest, et me ei ole nende pikaajaliste lahendustega tegelenud. Me peame nende pikaajaliste lahendustega tegelema. Kui need meetmed, mis me oleme teinud, ei tööta, siis saame teha sinna täiendavalt juurde.

Nüüd digiriigist ja taotlemisest. Meil on olukord, kus meil on ühelt poolt inimesed, kelle kohta meil on andmed olemas rahvastikuregistris, aga 20% nendest andmetest ei vasta tegelikkusele. Ehk me ei tea, kes kellega koos elab ja millised on leibkonnad. Teiselt poolt on meil elektrimüüjad, kes ei kuulu mitte riigile, vaid on erasektori ettevõtted. Ehk riigil puudub otseselt info nende elektriarvete kohta, seda ei ole ühes andmebaasis. Ja kolmandaks, tegelikult [puudub] ka see teadmine, kellel ikkagi on abi vaja. Need [andmed] on eri kohtades.

Nagu ma ütlesin. 28. oktoobril tulime me selle meetmega välja. Kiiresti töötati välja IT-lahendus, tehti nii palju kui vähegi võimalik, et inimesi aidata ning teha seda kiiresti ja digitaalseid lahendusi kasutades. Loomulikult, kõik ei kasuta neid digitaalseid lahendusi. Seda te teate ise ka. Väga paljud inimesed tahavad ikkagi, endiselt suhelda kohaliku omavalitsusega ja käivadki paberil taotlusi esitamas. Seda ei saa neile ka kuidagi pahaks panna.

Nüüd, see sõnum tarbijatele või Eesti inimestele on just olnud see, et me ei jäta kedagi abita. Ka need kohalikud omavalitsused, kelle alla kuuluvad kultuurimajad. Meil on jaanuarikuu, eelarveaasta hakkas praegu. Tegelikult kohalike omavalitsuste tulubaas on kasvanud üle 100 miljoni. Kui tekivad raskused, siis need tekivad ju aasta teises pooles, selles mõttes, et senikaua ju on tegelikult vahendeid. Loomulikult oleme valmis tulema välja kas või lisaeelarvega, kui see on vajalik, et täiendavalt toetada. Me tegeleme näiteks tervisekeskuste ja tervishoiuteenuse osutajatega, et vaadata, kas haigekassa kaudu võimalik aidata neil raskustega toime tulla. Selles mõttes me tõesti püüame aidata nii ettevõtjaid kui ka inimesi nende asjadega toime tulla.

Nagu ma ütlesin, et lahendused on erinevad, aga kui vaadata ja võrrelda nii mahtude, kiiruse kui ka ulatuse poolest, siis meie meetmetel ei ole selles mõttes häda midagi, need peavad hakkama toimima. Kui on probleeme, siis saab neid lahendada [protsessi] käigus. Ja tõesti, ma paneks kõigile kohalikele omavalitsustele südamele, et nad ikkagi inimesi aitaksid ja neid taotlusi menetleksid, nii nagu paljud on suutnud.

11:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

11:29 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Te olete kiitnud valitsust kiire tegutsemise eest ja suurepärase meetme rakendamise eest, millega aidatakse elanikke, kelle sissetulek jääb alla mediaanpalga. Aga te ei ole lausunud silpigi hooldekodu elanike toetamise kohta. Ka nende inimeste sissetulek jääb alla mediaanpalga ja nad ei saa sellest meetmest sentigi. Jah, nad ei ela oma kodus, aga nad on meie inimesed ja on väga kahju, et nad ei ole absoluutselt pälvinud valitsuse tähelepanu. Energiahindade kasv on kasvatanud hooldekodude kulusid. Hooldatavate sissetulek ei suuda neid kasvavaid kulusid katta. Ka hooldatavate omaksed ei suuda selle hinnakasvuga kaasa minna. Kui midagi ette ei võeta, siis varsti tuuakse hooldatavad meie vallamajadesse ja võib-olla mõni ka Stenbocki majja. Mida te ütlete hooldekodude elanikele ja nende omastele? Kuidas saavad nemad toetustest osa? Mismoodi kavatseb valitsus neid aidata?

11:30 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt ma tahtsin öelda seda selle inimestele suunatud meetme kohta, et loomulikult see ei ole ideaalne. Ma polegi seda öelnud. Tõesti, need kitsaskohad on ja need olete te kõik välja toonud, aga oleme valmis seda täiustama, et inimesed saaksid abi.

Tulen nüüd teie küsimuse juurde hoolekandeasutuste kohta. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo on välja töötanud teatud lahendused, mida ta valitsuses ka esitab. Seal on hoolekandeasutustes energiahindade tõusuga seotud mõjude tasandamise ettepanekud. On erinevad variandid, kuidas seda olukorda lahendada ja hinnatõusu kompenseerida niimoodi, et ettevõtjad oma teenuse hinda ei tõstaks ja elektriturul siis, kui hind suvel stabiliseerub, sõlmitaks fikseeritud hinnaga leping. Nii saab seda muret tasandada. Ja teine ettepanek on investeerimistoetus hoolekandeasutustele.

Need ettepanekud on laual, me oleme sellest probleemist teadlikud ja püüame lahendusi leida.

11:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Valdo Randpere, palun!

11:31 Valdo Randpere

Aitäh! Hea peaminister! Eesti rahvas on muidugi arusaaja ja tark rahvas, saab aru, et tegelikult meil on praegu siin kolm suurt kriisi: energiakriis, julgeolekukriis ja koroonakriis. Muidugi selles olukorras võib-olla mõni isegi ootab, aga eriti poliitikutel tekib paljudel ahvatlus pakkuda lahendusi, mis on kiired, kerged ja lihtsalt mõistetavad ning, ütleme ausalt, populistlikud – palju raha, odavat elektrit nüüd ja praegu. Täna on seda isegi siin vähem kosta olnud, eelmisel nädalal oli seda siin saalis ja ka ühiskonnas palju. Aga ma tahaksin viidata sellele, et Hannes Võrno kirjutas 9. jaanuaril, kümme päeva tagasi, Facebookis nii: valimised on rahva IQ-test, sest kandidaat, kes lubab odavat elektrit ja palkade tõstmist, saab täpselt nii palju hääli, kui palju leidub idioote. Kuna sina ei saa midagi sellist kinnitada, sest siis sa saad jälle selle templi endale otsa ette, (Juhataja helistab kella.) et sa oled paha ja empaatiavõimetu, siis ma ei ootagi, et sa vastaksid mu küsimusele. Ma tahtsin lihtsalt, et see Võrno tsitaat jõuaks siit saalist kaugemale, et me ei läheks ainult ...

11:33 Valdo Randpere

... populistlike lihtsate lahenduste pakkumise teed.

11:33 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See ei olnudki küsimus ilmselt.

11:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Helmen Kütt, palun!

11:33 Helmen Kütt

Austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Te olete hästi palju toonud näiteid linnadest, Tartust ja mõnest teisest linnast veel, nii häid kui ka negatiivseid näiteid. Tänases Postimehes on kirjas see, et Tartus menetletud 249-st taotlusest 49 ehk üks viiendik ei saanud toetust. Viljandi linn on menetlenud 332 taotlust esitatud 400-st. Toetused on ka suurele osale juba üle kantud. Nii nagu teile kirjutavad inimesed, nii on nad ka minule kirjutanud, et ei lähe toetust taotlema, lihtsalt selle tõttu, et kindlasti on teisi, kes on rohkem hädas, või [selle põhjendusega, et] küll nad kuidagi hakkama saavad. Tegelikult ei ole see mõistlik. Sina muretsen just nende pärast, kes jätavad minemata, sellepärast, et see on alandav, nad on siiani kogu aeg hakkama saanud. Kas teie ei muretse? Mulle tundub, et te muretsete rohkem nende pärast, kes saavad toetuse võib-olla põhjendamatult, kui seda piiriga ei määratleta ja kõigile kantakse ilma taotlemata. Mina muretsen tõepoolest nende pärast, kellel on õigus [toetust saada], aga seda taotlema nad ei lähe. (Juhataja helistab kella.) See ei ole mõistlik valik.

11:34 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma olen teiega väga nõus. Mina muretsen ka nende inimeste pärast, kes ilmselgelt just on see sihtrühm, kellele toetus on mõeldud, aga nad ei lähe seda taotlema. Mina olen küll kõigile vastanud, et palun taotlege, see on selleks mõeldud. Just selline, mulle tundub, jutt selle ümber, et see on justkui midagi ebanormaalset või midagi ebatavalist – tegelikult ju ei ole. Ikkagi, me oleme loonud selle meetme, et kui tuge on vaja, siis seda saab. Ja seda tuge tuleks taotleda.

Nagu ma ütlesin, Rahandusministeeriumi koduleheküljel on need kalkulaatorid ka olemas, sealt saab vaadata, kes sinna toetuse alla läheb. Kohaliku omavalitsuse inimesed aitavad inimesi neid taotlusi täita. Me oleme selleks eraldanud vahendeid, et kohalikud omavalitsused saaksid seda teha. Ma tõesti paneksin väga südamele kohalikele omavalitsustele: eriti kui sotsiaaltöötajad väikestes kohtades teavad, et inimesed on hädas, siis neil tuleks aidata inimestel seda taotlust teha.

11:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Oudekki Loone, palun!

11:35 Oudekki Loone

Aitäh! Hea peaminister! Mul on väga hea meel, et te olete energiakriisist tulnud parlamendi ette aru andma. Samuti on mul väga hea meel selle üle, et te ei räägi ainult ajutistest, vaid ka pikaajalistest lahendustest. Kindlasti me nendest ei pääse ja kindlasti peab parlament nendega tegelema.

Aga ma sain teie esinemisest aru, et mingil hetkel Eestis võiks olla ka tuumajaam, näiteks Viimsis. Milline on teie hinnang, kuidas see mõjuks meie energiasõltumatusele üleüldiselt, arvestades, et rikastatud tuumakütuse pakkujaid maailmas on käputäis ja see on väga vertikaalselt integreeritud turg? Kas te hindaksite ka, ütleme, kui kalliks see läheks, arvestades, et meil on vaja ka regulaatorit, et meil on vaja spetsialiste ja nii edasi, ja nii edasi? 

11:36 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Mina ei ole tuumaenergeetikas nii haritud kui teie. Seetõttu [ütlen, et] meil ongi just plaanis teha analüüs kõikide nende küsimuste kohta, mis te küsite, ja teha seda varem[, kui algul plaanitud]. See oli plaanitud minu meelest aastaks 2024, aga eelmise nädala neljapäeval me arutasime seda teemat valitsuses [ja otsustasime] tuua selle varasemaks. Siis[, kui analüüs on valmis,] ma oleksin suuteline ka nendele küsimustele vastama.

11:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Alar Laneman, palun!

11:37 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Mul on väga kahju, aga ma pean alustama sellest, et öelda: see ei ole antud hetkel abiks, kui te teete etteheiteid Eesti inimestele, et nad on olnud odavast elektrihinnast uinutatud. Probleemi saab lahendada mitte tagajärgi pehmendades, nagu tundub, et valitsus on otsustanud teha, vaid põhjusi kõrvaldades. Ja alustada tuleb sõnastusest. Meil on kolm probleemi. Esimene on tarnekindlus. Tarnekindlus on tagatud siis, kui hind on jõukohane ja on olemas mahud. Teine probleem on meil kobarkriis – tervise-, energia- ja julgeolekukriisile lisandub varsti sotsiaalkriis. Ja kolmas, minu arust, mis on lasknud sellel kobaral tekkida, on vist mingi juhtimisprobleem. Minu küsimus on see: kas teil on olnud kõneks ja kavandate mingeid töömuudatusi Vabariigi Valitsuses, et selliste asjadega paremini toime tulla? 

11:38 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt tahan öelda, et ma ei tee etteheiteid Eesti inimestele, ma lihtsalt lahkasin probleemide põhjuseid, kuidas me oleme siia jõudnud, just energeetikas. Tõsi ta on, et kui elekter on odav, siis sa ju ei mõtle selle peale, kuidas teha energiasäästlikumaid lahendusi või ehitada energiatõhusamaid majasid. Sest tõesti energiatõhusam maja maksab ehitamisel rohkem, aga kokkuvõttes võib see tuua kaasa sulle energia kokkuhoiu, kui sa oled teinud võib-olla ehitamisel suurema investeeringu. See ei ole kuidagi etteheide, vaid see on lihtsalt konstateering, et meil on olnud odavad elektrihinnad.

Nii et see teie tähelepanu juhtimine sellele, et meil on tegemist kobarkriisiga, julgeoleku-, energeetika- ja tervisekriis – selle tõttu ma tulen ka homme siia poliitilise avaldusega, mis puudutab julgeolekut. Sest tõesti, mulle tundub, et see teema saab liiga vähe tähelepanu, ehkki tegemist on 30 aasta kõige suurema kriisiga. 

Mis puudutab valitsuse toimimist, siis eks kriisis on kindlasti pinged laes, aga ma loodan, et me leiame lahendused, nii nagu me oleme alati need leidnud. 

11:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Helir-Valdor Seeder, palun!

11:39 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud peaminister! Ma kuulasin väga tähelepanelikult teie kõnet, aga ei avastanud sealt ühtegi uut ettepanekut ega lahendust praegu akuutsele energiakriisile. Te ütlesite küll oma kõne sees, et te olete valmis arutama kõiki ettepanekuid, mida tehakse, aga ühtegi sõna oma kõnes ei öelnud te Isamaa ettepaneku kohta, mis puudutab nii käibemaksu võimalikku alandamist kui ka seda, mis mind eriti huvitab, nimelt kodutarbijate ja väiketarbijate võimalust osta börsiväliselt elektrit nii, et see oleks kooskõlastatud Konkurentsiametiga. Ärge palun vastuses öelge, et see tähendab Eesti börsilt lahkumist. See ei tähenda börsilt lahkumist, see tähendab teatud sihtrühmale akuutses probleemis, olukorras täiendava võimaluse andmist, mis võimaldaks inimestel praegu osta elektrit umbes 50 euroga megavatt-tunni kohta. (Juhataja helistab kella.) Mis on teie seisukoht?

11:40 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, kodutarbijatel börsihinnast lahkumine on praegu võimalik ja selle asja nimi on fikseeritud hinnaga lepingud. See on tõsi, et praegu on see hind väga kõrge ja praegu, kõrgpunktis hinna fikseerimine toob tegelikult kõrgema hinna läbi aasta. Aga põhimõtteliselt on võimalik seda fikseerida madalamalt suvekuudel ja tingimusel, et see jääb siis pikalt. Nii et seda võimalust erasektor pakub ja seda võimalust saab kasutada.

Mis puudutab käibemaksu alandamist, siis see otseselt ei aita ettevõtjaid. Aga käibemaksu alandamine on numbriliselt tegelikult väike. See meie meede, mis on sihitud meede, millega 80% hinnatõusust hüvitatakse, pakub tegelikult inimestele suuremat abi või tuge kui puhtalt käibemaksu alandus, mida saaksid kõik, ka need, kes ei vajaks.

11:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

11:42 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Kaja Kallas! Nagu siin saalis on kõlanud, on meil olemas energiakriis, ja teil on ametist tulenevalt vaja seda olukorda lahendada. Eesti rahvas on juba harjunud sellega, et igal õhtul antakse meile teada ka börsihinnad, megavatt-tunni kohta, on see 200, 400 või 600. Detsembris oli isegi selline hind, et kella kaheksa-üheksa ajal megavatt-tund maksis 1000,07 eurot. Eesti rahvas peab selle kinni maksma. Mul on teile lihtne küsimus. Teie parimate teadmiste juures, rahvas soovib teada, mis teie arvates on Narva elektrijaamades elektri tootmise hind ühe megavati kohta?

11:43 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ei, mina neid arvestusi ei tee, seda saate küsida Eesti Energia juhatuselt, nemad saavad teile anda kõik andmed sisendkulude kohta. Börsihinna pakkumised käivad ju muutuvkulude pealt. Aga täpsemaid numbreid peate te tõesti küsima Eesti Energiast. 

11:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun!

11:43 Merry Aart

Jah, aitäh sõna andmast, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Kui te rääkisite pikast plaanist, siis ma pean ütlema, et minu usk valitsusse hakkas nagu taastuma. Kuni sinnamaani, kui te jõudsite aktsiisitõusu ärahoidmiseni. Siis ma sain aru, et olukord on tegelikult muutusteta. Aitäh minu silmaringi laiendamise eest, kui te rääkisite majandusministrist ja 1,5 aastast! Mina lihtsameelselt arvasin kogu aeg, et riigi juhtimine on kollegiaalne vastutus. Ma nüüd laiendan oma teadmisi.

Aga minu küsimus on tegelikult väga praktiline. Üks lüli selles ketis on kohalik omavalitsus ja see taotluste menetlemine nõuab päris palju inimressurssi. Ja ma küsiksin niimoodi. Kohalikele omavalitsustele, nendele menetlejatele tuleb ka maksta. (Juhataja helistab kella.) Kas see tuleb omavahenditest või on ette nähtud ka lisavahendeid? Raha on alati kõikidel vähe. 

11:44 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, loomulikult on valitsuses kollegiaalne vastutus, ma seda kuidagi ei eita, aga ma juhin tähelepanu ka sellele, et Reformierakond pole olnud valitsuses 2016. aastast kuni 2021. aastani. Lihtsalt tahtsin selle ära korrigeerida.

Mis puudutab neid vahendeid, siis jah, koos selle toetusmeetmega me nägime ette kohalikele omavalitsustele täiendavad vahendid, et nad saaksid neid taotlusi menetleda. Ma tean, et on osa omavalitsusi, kes ei ole pidanud palkama lisatööjõudu, vaid on saanud hakkama sellega, mis on, ja kõik töötab. Aga on teised, kes on palganud töötajaid juurde, selleks et inimesed ikkagi saaksid abi.

11:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Toomas Järveoja, palun!

11:45 Toomas Järveoja

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Mulle on jäänud siin eelkõnelejate jutust mulje, et nad elavad kuskil paralleelmaailmas. Räägitakse külmadest kultuurimajadest ja külmadest koolidest. Minu teada on küll praegu meil omavalitsustel kõik hooned ilusti köetud. Samuti on inimesed [ennegi] käinud taotlusi küsimas. Ranitsatoetus, huviringitoetus, transporditoetus ja toimetulekutoetused – need on kõik loomulikud asjad. Aga minu küsimus on pigem see, kas tulevikus on kohalikele omavalitsustele ette nähtud ka meede hoonete energiatõhusamaks muutmiseks.

11:46 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, aitäh! On küll. Väga hea küsimus. Ma kahjuks praegu ei leia seda lehte üles, aga jah, sellest 400 miljonist, millest ma rääkisin, on energiatõhususe meetmeks avalikule sektorile päris märkimisväärne osa. See on ette nähtud tõesti kogu avalikule sektorile hoonete energiatõhusaks muutmiseks ja sinna alla lähevad ka kohalikud omavalitsused. Minu teada seda meedet otseselt ei ole veel välja töötatud, aga taasterahastu vahendid alles läksid lahti, nii et raha on ette nähtud ja see kindlasti tuleb.

11:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Raivo Tamm, palun!

11:46 Raivo Tamm

Tänan! Lugupeetud peaminister! Kas te oskate öelda, kui kaugel on LNG gaasiterminali rajamine ja kas sellest saaks meile mingit abi olla?

11:47 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Minu teada erasektor seda küll veab. LNG‑terminal on Leedus, aga ma ei tea küll, et meie riik seda praegu ajaks. Minu meelest see oli aastaid tagasi, kui need otsused tehti. Praegu sellist plaani ei ole.

11:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Eduard Odinets, palun!

11:47 Eduard Odinets

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Te ütlete küll, et probleem näiteks elektri puhul puudutab väga väheseid inimesi, kuna 70% on saanud alla 100-eurose elektriarve. Aga me ei räägi ainult elektriarvetest, vaid me räägime ka keskküttest, gaasist ja nii edasi. Tegelikult see meede, millest me räägime, kodutarbijate kulude hüvitamine, puudutab peaaegu kõiki Eesti elanikke. Kõikidel on probleeme oma arve maksmisega, sõltumata sissetulekust tegelikult. Te kritiseerite siin meie kolleege, kes kritiseerivad seda bürokraatlikku alandavat süsteemi, aga tundub, et te ise ka ei tea, kuidas see taotlemine reaalselt käib. See käib sissekirjutuse alusel, eks ju, seega näiteks Räpinas elav tudeng peab taotlema toetust oma kodus Saaremaal. Tõendama peab tegelikku elukohta, tõendama peab üürisuhteid, mis on reeglina suulised, korteriühistud peavad kas arveid ümber tegema või lihtsalt tõendid välja andma ja nii edasi, ja nii edasi. Nii et bürokraatlikke takistusi taotluse küsimisel ja raha saamisel on päris palju. Korteriühistud on hädas, sest inimesed ei maksa arveid praegu, vaid ootavad, millal riiklik toetus laekub. Küsimus on: miks te olete jätkuvalt selle vastu, et meil oleks universaalne toetus, nii nagu sotsiaaldemokraadid pakuvad, mis laekuks inimestele enne, kui laekub arve?

11:48 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, ma ei ole öelnud seda, et inimestel ei ole häda ja paljudel ei ole häda. Ma pole seda kuskil öelnud. Aga ma sellega ei ole ka nõus, mis teie ütlete, et kõikidel on häda. Tegelikult kõikidel ju ei ole häda. Selles suhtes ei maksa sellega ka kaasa minna. Olgu, ma ei hakka neid numbreid tooma, mis puudutab seda, kui palju on arved tõusnud, mahuliselt. Aga ütlen, et see kuidagi ei õigusta midagi ega aita neid, kellel on raske. Ja ma olen teiega selles mõttes nõus, et 50 eurot võib olla väga paljudele väga suur summa, kelle sissetulek on väike. Ma seda kuidagi ei alahinda.

Nüüd, mis puudutab üürisuhteid, siis minu meelest on üks hea küsimus ka see, miks ei ole lepinguid tehtud ja on ainult suuliselt tehtud lepingud. Sellepärast, et sealt pealt ei maksta sel juhul ka makse, sest üüritulu muidu peaks ju deklareerima. Võib-olla see on ka õppetund, et neid üürisuhteid tasuks ikkagi fikseerida. Muidugi, see tähendab seda, et sealt pealt tuleb ka maksud ära tasuda. Kui nüüd teiselt poolt tahetakse riigilt toetust, siis need asjad on omavahel seotud – me maksame toetusi ikkagi maksumaksjate raha eest.

Te ütlete, et tudeng peab [toetust taotlema] oma kodujärgses kohalikus omavalitsuses. Aga paljud kohalikud omavalitsused on loonud digitaalsed lahendused ja inimesed saavad ka kaugelt toetust taotleda või saata postiga oma taotlused ning seda tehaksegi.

11:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun!

11:50 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea peaminister! Minu küsimus ei puuduta küll tänast teemat, aga see puudutab praeguse kobarkriisi ühte teist olulist komponenti, nimelt julgeolekukriisi. Kas valitsusel on nüüd plaanis mingid meetmed sõjalise riigikaitse, sisejulgeoleku või laiapõhjalise riigikaitse muudes valdkondades, mis ei ole kajastatud praegu kehtivates arengukavades ja milleks ei ole rahastust praegu kehtivas RES-is?

11:51 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Väga hea, et te seda küsite. Nimelt, ma tulen homme siia poliitilise avaldusega julgeoleku teemadel, et nendest asjadest rääkida. Täna hommikul enne Riigikogu istungi algust alates kella kaheksast oli meil ka valitsuse kabinetiistung just nendelsamadel teemadel. See puudutas julgeolekut ja neid samme, mis me astuma peame. Nii et homme ma olen Riigikogu ees ja siis saame sellest täpsemalt rääkida. 

11:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Andrus Seeme, palun!

11:51 Andrus Seeme

Aitäh, lugupeetud juhataja! Väga austatud peaminister! Minu küsimus: kas teil on infot või saate meile täna öelda, kunas avanevad näiteks kortermajade ja väikeelamute toetusmeetmed, mis aitavad pikemas perspektiivis energiat kokku hoida?

11:52 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Seda küsimust olen ise ka küsinud nii Andres Sutilt kui ka Taavi Aasalt. Ja mulle öeldi, et lähinädalatel. Aga ma vaatasin neid summasid ja seal on kindlasti üks asi see, et neid summasid tuleb suurendada, sest tegelikult Euroopa vahenditest on meil raha ette nähtud. Inimestel on tekkinud väga suur huvi, et neid muresid pikaajaliselt lahendada. Seetõttu ütlen, et "lähinädalatel" on praegu see lubadus, mis on antud, ja ma loodan, et see peab.

11:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

11:52 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea Riigikogu aseesimees! Hea töövõtja! Ma kuulasin väga tähelepanelikult teie poliitilist avaldust. No minu jaoks jäi arusaamatuks muidugi küsimuste-vastuste voorus see, kuidas te hurjutasite siin Ruuben Kaalepit, et miks me ei paku välja lahendusi. Aga meil ongi ju selline formaat, et me saame siin praegu küsimusi esitada. Teie tutvustavas tekstis oli tunda päris tugevat tõe defitsiiti. Ma möönan, et ma saan aru: need on ikkagi ennetavad tegevused, et ära hoida järgmisi energiakriise. Aga milliseid lahendusi te täna välja pakute?

11:53 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Nagu ma ütlesin, täna me pakume inimestele lahendusi, mis on elektrivõrgutasu alandamine 50% kõigile, gaasivõrgutasu alandamine 100% kõigile ja sihitud meede: 80% hinnatõusu hüvitamine mediaansissetulekuga leibkondadele – hüvitatakse 80% gaasi, keskkütte, elektri hinnatõusust. Need on konkreetsed meetmed, mis me oleme otsustanud, ja need juba töötavad. Terve rea asju, mida ma ei hakka uuesti üles lugema, tõin ka oma ettekandes, näiteks kuidas saaks fikseeritud hindu allapoole tuua. See on muide Riigikogu käes. Elektrituruseadus on Riigikogu menetluses. Menetlege see kiiresti ära, et elektrimüüjad saaksid pakkuda hindu madalamal tasemel.

11:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud peaminister, sellega on küsimused otsa saanud.

11:54 Peaminister Kaja Kallas

Juba?

11:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Igaühel oli üks küsimus.

11:54 Peaminister Kaja Kallas

No selge.

11:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Kindlasti oleks neid olnud veel, aga selline on meie formaat. Tänan teid väga selle debati eest. Oleme esimese päevakorrapunkti ammendanud. Peaaegu. Enne seda, kui me saame selle ammendatuks lugeda, on meil vaja veel läbirääkimised pidada. Aga selleni me saame siis minna, kui tõesti ...

11:54 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh!

11:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Läbirääkimistel, meenutan, saavad sõna võtta fraktsioonide esindajad. Esimesena on sõna palunud Keskerakonna fraktsiooni nimel Jaanus Karilaid. Palun!

11:55 Jaanus Karilaid

Head kolleegid! Peaminister Kaja Kallas keskendus oma kõnes palju pikaajalistele lahendustele. Jah, kindlasti tuleb siin poliitika kujundamisel täpsust ja tempot tõsta. Selle osaga kõnest tuleb nõustuda. Aga vaatame aknast välja ja vaatame, mis päriselt reaalses elus toimub. "Ulmelised arved panid suurperedele põntsu", "Suure energiaarve saanud vanainimesed on meeleheitel", "Maagaasi hind on seitsmekordistunud, energiaarved ületavad juba kodulaenumakseid" – need on vaid üksikud ajakirjandusest vastu vaatavad pealkirjad. Meie vaidluse kese on uutes lühiajalistes abimeetmetes. Siin ei saa tasa ja targu aeglaselt liikuda. Appikarjeid on teinud toidutootjad, põllumehed ja mitmed teised erialaliidud. Viimati edastasid peaministrile vastavasisulise pöördumise omavalitsusjuhid, kes on seisukohal, et seni otsustatud meetmete pakett ei taga Eesti inimestele piisavat abi ning jätkuvalt on ohus Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime. Avalduses rõhutatakse, et oluline on jõuda meetmetega iga Eesti inimeseni ning tuleb tagada, et meetmed oleksid energiakriisi leevendamiseks piisavalt mõjusad.

Lubage mul tsiteerida ka president Alar Karist, kes rõhutas eile peaministriga kohtudes nelja lihtsat põhimõtet: "valitsus peab valitsema ja tegema otsuseid; abi peab jõudma võimalikult kiiresti kõigi abi vajajateni; tuleb leida lahendused, mis leevendavad tulevikus praeguse hinnašoki kordumise; valitsuskoalitsiooni eest vastutavad kõik selle erakonnad võrdselt." Me oleme teinud üht-teist, aga sõnumid ühiskonnast näitavad, et toimetulekukriis vajab suuremat riiklikku abipaketti.

Keskerakonnal on olukorra leevendamiseks plaan olemas. Oleme välja pakkunud kolm lühiajalist meedet: kompenseerime juriidilistele isikutele elektrivõrgutasu täiel määral, kompenseerime kõikidele gaasitarbijatele 50% arvest ja kompenseerime kodutarbijatele elektri tarbimise 50% ulatuses.

Elekter ei saa olla luksuskaup. Oleme vaidlemisega liiga palju aega kaotanud ja see on Keskerakonna jaoks probleem. Erakorralise kriisi tingimustes tuleb rakendada universaalseid ja mõjusaid meetmeid. Inimesed peavad riigi tuge päriselt tunnetama. Mikroabi andes elanike pahameel aina süveneb.

Koalitsioonipartneri välja pakutud lahendus, et riik tuleb appi alates kokkulepitud hinnast ja kuni 200 kilovati tarbimismahu pealt, on väheambitsioonikas. Anomaalne kriis ei saa lükata inimesi pikaajalisse võlaringi. Võib-olla tõesti saadakse arvete maksmisega hakkama, kuid millise hinnaga? Me ei tea, kui palju võetakse ootamatute kulude katmiseks kosmilise intressiga SMS‑laenu või kui palju hoiti kokku pere toidupoolise pealt.

Ühesõnaga, aeg tiksub armutu kiirusega ning olukorra kirjeldamise ja analüüsi aeg on möödas. Valitsus peab välja tulema lahendustega kohe. Aitäh!

11:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Isamaa fraktsiooni nimel Helir-Valdor Seeder, palun! (Helir-Valdor Seeder küsib lisaaega.) Palun, kaheksa minutit!

11:59 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma tänan kolleegi sellise opositsioonilise kõne eest! Head kolleegid! Austatud peaminister, me ootasime kaua teid siia parlamendi ette ja mina ootasin pikisilmi, et saada teada konkreetsetest otsustest ja lahendustest, mis puudutavad praegust energiakriisi. Aga ma pean kahjuks ütlema, et mitte midagi konkreetset ma teada ei saanud. See oli ette valmistatud kõne, kus olid jutupunktid. See oli teoreetiline olukorra lihtsustatud kirjeldus, mis oleks sobinud põhikooli loenguks, aga mitte enamaks. See oli ümar jutt. Ma pean ütlema, et on ääretult piinlik ja kahetsusväärne, et me oleme praegu selle kriisi neljandal või juba viiendal kuul sellises olukorras ja sellise teovõimega valitsuses. 

Mis me siis kuulsime? Kuulsime aatomist, kuulsime vesinikust, kuulsime CO2-poliitika ülevaatamise vajadusest. Aga mida ja kuidas ja millal ja millised on valitsuse seisukohad või ettepanekud? Ei ühtegi silpi. Saime teada, et säästmine on oluline ja on vaja meetmeid selleks täiendada. Otsime lahendusi. Sõnum ettevõtjatele: otsime laenukäenduse ja käenduslepingule täiendavaid lahendusi, kaalume laene. Oleme disaininud meetmeid, arutame, otsime ühisosa partneriga jne. Kuhu me välja jõudsime? Jõudsime välja Vene vägede väljaviimiseni ja ühinemiseni NATO‑ga. No tõesti piinlik!

Mida on siis valitsus praegu teinud? No peaministri arvates täiesti piisavalt. Võrgutasusid on alandatud. Võrgutasud, need, mida on nüüd universaalselt alandatud – siin peaminister räägib iseenda jutule vastu, sest see meede aitab nii vaeseid kui ka rikkaid, aga [nagu ta ise on öelnud,] kõik meetmed peaksid olema sihitud. Teiseks, see bürokraatlik, ülimalt ebaefektiivne ja inimeste väärikust alandav toetuste taotlemise süsteem. Inimesi jooksutatakse kohalike omavalitsuste vahel. See kiviviskamine kohalike omavalitsuste kapsaaeda ei ole päris aus ja õiglane, sest selle aluseks on valitsuse kehtestatud kord, mida võib väga erinevalt tõlgendada ja mis juba oma olemuses sisaldab mitmeid probleeme, nii et omavalitsused käsitlevad ja tõlgendavadki neid asju veidi erinevalt. Ma ei hakka neist detailidest rääkima, aga see on paljudele inimestele keeruline ja bürokraatlik, nad ei saa sellega hakkama ja loobuvad taotlemisest. Ja toetust on sunnitud taotlema ka need inimesed, kes on siiamaani saanud oma eluga väga hästi hakkama. Pered, majaomanikud – nemad on nüüd need, kes peavad seisma kohaliku omavalitsuse taotluse ukse taga. Ja see näide, et on täiesti loomulik, et taotletakse toetusi ja tehakse selleks avaldusi, on justkui positiivne, sest taotletakse ranitsatoetusi, toimetulekutoetusi – Eesti rahvas ongi toetuste taotleja. Riik on teinud neist riigist sõltuvad inimesed. Nad ei ole enam vabad inimesed, kes iseseisvalt enda eluga hakkama saavad. See on küsimus ka väärikusest. Ma arvan, et selline bürokraatlik ja ebaefektiivne toetuste taotlemise süsteem on täiesti ebamõistlik. Seda siin õigustada – no ma ei tea, ei jätku sõnu.

Aga nüüd see kommentaar, et inimestel on võimalik lahendada ka olukorda ja vältida kõrget ja kõikuvat börsihinda, sõlmides fikseeritud hindadega lepingud. No see on küll hea soovitus: praeguse kõrge hinnataseme juures fikseerida need lepingud ära. Ja siis see teine abinõu: ostjate ja müüjate vahelisi suhteid reguleerida nii, et ostjad ei saaks neid lepinguid enam nii lihtsalt lõpetada. See on ju pikaajalise hinnalõksu tekitamine – fikseerida kõrgel tasemel ja siis öelda, et kuuajase etteteatamisega ei ole võimalik enam lepinguid lõpetada. See võib olla pikaajalises mõttes või keskpikas perspektiivis teatud võimalus, aga praegu oleks see lõks, see oleks täiesti vales ajas ja vales kohas tehtav abinõu ja antud soovitus.

Jääb arusaamatuks ka see: peaminister räägib küll, et ta on valmis kuulama erinevaid ettepanekuid ja neid arutama, aga Isamaa ettepanekutele ei saanud me ühtegi sisulist kommentaari ega küsimust. Meie ettepanek on viia ellu elektrituru reform, mille sisuks on võimaldada valikuna täiendavalt kodutarbijatel ja väiketarbijatel – väiketarbijad on ka kodanikuühendused, MTÜ-d ja väiketootjad, ka see osa ettevõtlusest – osta börsiväliselt elektrit nii, et see oleks kooskõlastatud Konkurentsiametiga. See võimaldaks elektri hinda umbes 50 eurot megavatt-tunni eest, mis oleks kriisiolukorras jõukohane ja lahendaks väga paljud probleemid. Meil ei oleks siis vaja tegeleda selle bürokraatliku toetuste taotlemise süsteemiga. Oleks palju lihtsam, kui riik arveldab ja suhtleb ainult kas tootjate või müüjatega, keda on sadades ja tuhandetes kordades vähem kui abitaotlejaid ja tarbijaid tervikuna. Ei kuule kommentaari, miks see ettepanek tagasi lükatakse. See ei ole selline radikaalne ja aeganõudev muudatus, mis eeldaks Euroopa Komisjoniga pikki läbirääkimisi börsilt lahkumiseks või CO2 süsteemist lahkumiseks. Kuigi CO2 süsteem tõepoolest vajab muutmist, selles oleme me kõik siin ühte meelt. Ei kuulnud ühtegi loogilist kommentaari, miks sellist lihtsat ja toimivat lahendust ei taheta rakendada, aga kiidetakse seda bürokraatlikku inimesi alandavat toetuste taotlemise süsteemi, mis tegelikult pikemas perspektiivis ei lahenda olukorda.

No hinnalae variant. Loomulikult oleme ka meie valmis seda arutama ja kaaluma. Aga see on omaette teema, miks peaks Eesti maksumaksja hakkama kinni maksma börsi spekuleerimisi või kogu ahelas teenitavaid kasumeid. Miks Eesti maksumaksja peaks hinnalae kaudu seda kinni maksma? Rikas Norra riik võib seda teha, seda enam, et kogu tootmine on seal kohalike omavalitsuste või riigi käes. Aga me oleme valmis. Kui see on ühisosa ühiskonnas, siis ka see on lahendus. See on igal juhul parem lahendus kui see bürokraatlik täna toimiv, õieti mittetoimiv, toetuste taotlemise süsteem.

Lõpetuseks. Tänase avaldusega peaminister kinnitas, et valitsusel ei ole lahendusi selles kriisiolukorras. Neli kuud on möödas, inimesed on saanud alles taotlusi esitama hakata. Millal saadakse raha kätte, kuidas see kõik tulevikus toimima hakkab, seda me ei tea. Täna ei ole see õnnestunult alanud. Ja valitsuses puudub üksmeel. Keskerakond mängib ka kummalist mängu, iseenda ettepanekuid ei toeta – käibemaksu alandamist elektrile, küttele ja soojale. Nüüd arutatakse midagi justkui edasi, öeldakse, et meie ettepanekud on tagasi lükatud, aga nüüd oleme juba leidnud justkui ühisosa. See on näitemäng avalikkusele ja avalduste tegemine: "Vaadake, kui häid ettepanekuid me oleme teinud, aga koalitsioonipartner kahjuks ei arvesta nendega." No see ei ole kriisiolukorras toimiva valitsuse vastutustundlik tegevus.

Nii et ma kutsun siiski nii Keskerakonda kui ka Reformierakonda üles sisuliselt tegutsema, otsima kiireid lahendusi ja mitte tagasi lükkama opositsiooni pakutud täiesti häid ja toimivaid lahendusi. Aitäh!

12:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Konservatiivse Rahvaerakonna nimel Mart Helme, palun!

12:07 Mart Helme

Lugupeetud eesistuja! Proua peaminister! Kolleegid! Ma kuulasin seda ettekannet, poliitilist avaldust, ja mulle meenus üks satiiriline värss, mis algas ridadega "Ja tühjus sai mõttetuselt lapse". Vaat siin oli täpselt samamoodi, et just nagu loetleti mingisuguseid ettepanekuid, mingeid lahendusi. Oo, kuidas meile terendavad Liivi lahe tuulepargid! Oo, kuidas meil on päikesepaneelid! Oo, kuidas meil on kohe-kohe paradiis! Ma tundsin suurt puudust, et ei räägitud Rail Balticust ja et ei räägitud Tallinna-Helsingi tunnelist. Need oleks pidanud ka ära mainima, siis oleks kogu meie helge tulevik meile kandikul ette laotud. Aga ma olen eelkõnelejaga sada protsenti nõus: mitte ühtegi reaalset inimeste probleeme kiiresti ja radikaalselt lahendavat ettepanekut sellest poliitilisest avaldusest ei tulnud.

Ma olen mõtisklenud siin ja vaadanud uudiseid, suhelnud inimestega. Ma ei mõista. Ja inimesed ka ei mõista. Tavalised inimesed, lihtsad inimesed ei mõista, kuidas 30. iseseisvusaastal on Eesti Vabariik jõudnud sellisesse olukorda, kus suur osa kodanikke on kerjused. Suur osa inimesi peavad minema kerjama. Eile õhtul vaatasin uudiseid, üks vene papi kuskil seal Ida-Virumaal ütles, et saaks 15–20 eurotki, see oleks suureks abiks. Kuulge, lugupeetud peaminister, 15–20 eurot, sellise raha eest peavad inimesed närutama, ennast alandama! Ei ole tõesti sõnu. See on see eduriik Eesti Vabariik! Kus on see Eesti edu, kui inimesed peavad kerjama, närutama? 15–20 eurot on suur raha! Muidugi, paljudele ongi suur raha. Ja see on tragöödia. See on tragöödia, et niisugune peenraha on paljudele inimestele suur raha. Elevandiluutornis Stenbocki maja rõdult kauneid talvepilte postitades muidugi ei näe seda muret, muidugi ei saa sellest aru. Miks nad on siis nii lollid? Miks nad elavad nii halvasti? Igaüks on oma õnne sepp. No päris nii lihtne see paraku ei ole.

Mis me siis räägime? Me räägime tegelikult sellest, et meil on valitsusjuht, kes meenutab mulle abtissi kultusfilmist "Viimne reliikvia". Ja ma ütlen nagu Rolan Bõkov, kes abti rolli täitis seal filmis: "Ma kummardan teie kindlameelsuse ees." Ma ka kummardan teie kindlameelsuse ees, aga nii nagu selle abtissi kindlameelsus viis kloostri katastroofini, nii on teie kindlameelsus viinud Eesti katastroofi piirile.

Leo Kunnas andis täna üle arupärimise, mis puudutab meie julgeolekupoliitika teatud aspekte. Avalikkus ei tea, et meil on aasta jooksul kaitsejõududest lahkunud või sunnitud lahkuma – sisuliselt vallandatud – 11,6% isikkoosseisust. Ma ei pea silmas ajateenijaid, ma pean loomulikult silmas kutselisi. See on ju katastroof. Sõjaolukorras lahinguüksus, mis kannab kaotusi üle 10%, tuuakse rindelt ära, saadetakse laiali ja komplekteeritakse mehed uutesse üksustesse. Selles olukorras, kus me praegu oleme, julgeolekukriisis, me ei tea, kuhu Venemaa võib esimesena lüüa ...

Palun lisaaega.

12:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit!

12:11 Mart Helme

Kas mäng Ukraina ümber on silmapete ja tegelikult tahetakse NATO proovile panna hoopiski Balti riikides? Eile lendas täiesti jultunult Vene lennuk suure tiiru üle Soome. Irvitab. Irvitab kõikide üle! Aga meil on täiesti paralüüsis, otsustusvõimetu valitsus, mida iseloomustab see, et me kummardame teie kindlameelsuse ees. Me kummardame teie kindlameelsuse ees!

Aga ma ei hakka pikemalt rääkima kogu sellest murest, valust, tragöödiast ega tõusvast raevust, mida ma näen Eesti ühiskonnas. See on juba plahvatuseelne olukord, inimesed on ruineeritud kõikide nende koroonapiirangute, süstimisterrori ja kõige-kõige sellega. Inimesed on ära hirmutatud, lapsed on ära hirmutatud. Minu põlvkond elas lapsena üle seda hirmu, et kohe-kohe algab tuumasõda. Nüüd te kultiveerite meie lastele ja noortele seda hirmu, et kohe-kohe hukkub planeet Maa, sest inimene on katk ja ta on hävitanud oma elukeskkonna. Mida tunneb laps, kes ei saa ratsionaalselt mõeldes aru, et suures osas on see ju täiesti valepropaganda? Te võtate lastelt lapsepõlve, te lõhute ühiskonna oma ideoloogiliste hullustega. Ja siis ütlete: aga te olete nautinud pikalt odavat energiat, nüüd ongi tarvis kallilt maksta. No ma eile sõin, aga täna on mul jälle kõht tühi. Kuidas te saate olla empaatiavõimeline inimene, niisuguste väljenditega? Kuidas te saate solvata tavalist inimest, sõna otseses mõttes irvitades tema mure üle?

Kuna ma juba alustasin luuletusega, siis [ka lõpetan luuletusega]. Ma olen ise ka oma elus luuletusi kirjutanud, ja mitte vähe. Kunagi kirjutasin sellise luuletuse, mille esimest kaht rida ma nüüd natukene parafraseerin, sõnastan ümber: "Peaminister, loobu juba lavast, eile sind kustutati kavast." Palun tehke sellest oma järeldused. Aitäh!

12:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Reformierakonna fraktsiooni nimel Mart Võrklaev, palun!

12:14 Mart Võrklaev

Head kolleegid! Reformierakonna fraktsiooni nimel tahan öelda, et mõistame kõigi inimeste muret, kellel viimastel kuudel on saabunud kaks või rohkem korda kasvanud elektri-, gaasi- või küttearve. See meenutab olukorda, kus kodus juhtub ootamatu avarii torustikega, mille tehtud kahju tuleb kinni maksta, ainult et nüüd on see ootamatu kulu tekkinud tuhandetele Eesti peredele korraga. Selles olukorras aga ei aita meid siit puldist inimeste hirmutamine, halvustamine, halvasti ütlemine, sõimamine ega ka see, et me vaatame aknast välja ja ütleme: "Me arvame, et asjad on nii."

Nagu peaminister ütles, arutame täna seda, kuidas sarnane olukord aasta, kahe või kümne pärast ei korduks, ja ka seda, kuidas tänast hinnašokki leevendada. Ma ei nõustu nendega, kes ütlevad, et praegune valitsus või ka mõni eelnev valitsus on teinud suuri vigu, mis tänase hinnatõusu on põhjustanud. Sellisel juhul näeksime ülikõrgeid hindu ainult Eestis. Tegelikkuses on elektri hind kallis aga kõikjal meie piirkonnas. Probleem, et vanu, saastavaid või ebapopulaarseid elektrijaamu pannakse kinni, uusi ei tule ka aga piisavalt peale, on valdav.

Selle põhjuste üle võib tunde targutada, aga minu kokkuvõte on lihtne: tuleb küsida, mis on sel talvel teistmoodi kui varem. Vastus on: pinged suhetes Venemaaga. Oleme Euroopas lootnud talveajal liiga palju Venemaa gaasi peale, nüüd oleme Kremliga tülis ja gaasi hind on meile kasvanud neli, viis või rohkemgi korda. Kui tuult, päikese- ja hüdroenergiat pole, peame ka elektrit tootma gaasist. See on aga hetkel põlevkivistki kallim. Putinile teeb kindlasti suurt rõõmu, et me nii siin Eestis kui ka teistes Euroopa riikides oleme omavahel tülis ja üksteisele kõrri karanud. Aga ma loodan, et me näeme sellest skeemist siiski läbi, seda ka siin saalis.

Kuidas seda muret siis lahendada? Ma absoluutselt ei nõustu nendega, kes arvavad, et lahenduseks on Eesti elektrituru radikaalne reform. Fakt on, et me ei suuda Eestis talvel toota nii palju energiat, kui meil kulub. Selle probleemi lahendamiseks peame oma tootmist suurendama, mitte Euroopast ja elektribörsilt välja astuma. Samme, mida Eestis energiatootmise suurendamiseks ja elektrituru paremaks toimimiseks on vaja astuda, arutas valitsus põhjalikult eelmisel neljapäeval. Peaminister neid samme siin täna ka põhjalikult kirjeldas. Me ei tohi lasta seda kriisi raisku minna ilma, et astuksime samme, mis meid pikas perspektiivis aitaks. Ka inimestel tasub endalt küsida, kuidas oma energiatarbimist tulevikus vähendada. Juba lähinädalatel on valitsus lubanud välja kuulutada meetmed majapidamistele majade soojustamiseks ja päikesepaneelide paigaldamise toetamiseks. Soovitan neid kindlasti kasutada.

Lisaks tulevikku suunatud meetmetele vajame energiašokile leevendust ka praegu. Ma ei nõustu nendega, kes ütlevad, et valitsus pole siin liikunud piisavalt kiiresti. Vastupidi, valitsus on leppinud kokku toetusmeetmed mahus 245 miljonit eurot, mis on, arvestades meie majanduse suurust, lähiriikidest kõige heldem. Julgen siit puldist arvata, et Eesti ajaloos ei ole olnud enne sellist valitsusjuhti, kelle valitsus oleks sellises mahus otsuseid langetanud. Oleme pakkunud nii universaalseid meetmeid, nagu elektri- ja gaasivõrgutasude vähendamine, kui ka sihitud meetme keskmise ja väiksema sissetulekuga inimestele. Valitsus on lähtunud kahest põhimõttest: esiteks, rakendamise kiirus, mistõttu oleme eelistanud võrgutasude langetamist maksude langetamisele, ja teiseks, vajaduspõhisus. See tähendab, et proovime hinnatõusu kompenseerida neile, kelle sissetulekud on väiksemad ja arved enim tõusnud.

Kõigile inimestele soovitan soojalt kasutada valitsuse väljatöötatud toetusmeedet, mis alla mediaansissetulekuga peredele kompenseerib elektri-, gaasi- ja küttearvest hinnatõusu 80%.

Palun lisaaega.

12:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit lisaaega.

12:18 Mart Võrklaev

Jah, ka selle meetme kasutamise vastu on juba tõusnud pahameel. See olla metsikult bürokraatlik ja alandav. Mulle jääb siiski mulje, et seda pahameelt levitavad inimesed, kes taotlust esitada ei ole proovinud, sest see [taotluste vastuvõtt] neil päevil alles algas. Tallinn alustas sellega alles eile. Tartus on toetus juba välja makstud tuhandetele inimestele. Olen kuulnud, et avalduse täitmine võtab aega 15 minutit. Toetuse summad on 20 eurost kuni 900 euroni.

Ma ei mõista neid, kes ütlevad, et omavalitsustelt toetuse taotlemine on alandav. Avaldus tuleb esitada siis, kui tahate minna pensionile, deklareerite tulu või taotlete omavalitsuselt lapse huviringi toetust. Ootamatult kasvanud arved pole inimeste süü, seega pole põhjust toetust küsides ennast kuidagi halvasti tunda. Selleks valitsus ongi selle toetuse teinud.

Ma palun kõigil, kellel on tuttavaid ja sugulasi, kes sissetulekutelt selle meetme alla mahuvad, soovitada neil taotlus esitada. Toetus on suunatud 380 000-le Eesti leibkonnale ja näiteks kahe alla 14‑aastase lapsega pere brutosissetulek peab toetuse taotlemiseks olema alla 3000 euro. Kolmelapseline pere sissetulekuga brutos 3500 eurot saab seda toetust. Energiakulude hüvitamise kohta saab lähemalt lugeda Rahandusministeeriumi kodulehelt rk.ee/energia. Seal saab kasutada kalkulaatorit, et näha, kas sinna meetme alla mahutakse.

Kas meil on vaja veel täiendavaid meetmeid üle välja kõigile inimestele, ainult jõukamatele või näiteks ettevõtetele ja asutustele? Ei saa välistada. Valitsus tegeleb teemaga igapäevaselt, aga enne kui asuda uutes suundades jooksma, tuleb vaadata, kuidas senine süsteem tööle hakkab. Aga talv kestab veel omajagu aega. Ja ka peaminister on öelnud, et oleme valmis toetusmeetmeid kohandama, kui selgub, et need ei aita inimesi piisavalt või on mõni sihtgrupp, kes abi vajab, aga sinna alla ei mahu. Toetust saab taotleda kõigi kuude eest septembrist märtsini, ka tagasiulatuvalt, kokku seitsme kuu ulatuses. Peamine on siiski usk sellesse, et saame koos probleemist üle. Üheksakümnendatel tulime koos läbi kordades hullemast. Ei saa ju olla, et nüüd üks keskmise suurusega energiakriis meid niimoodi rööpast välja viib.

Aitäh teile, kolleegid! Edu meile kaasamõtlemisel, koostööl ja selle probleemi lahendamisel!

12:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Indrek Saar, palun!

12:21 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud peaminister! Kõigepealt, tõepoolest, aitäh peaministrile vähemalt nüüd tulemast ja seda teemat Riigikogu ees vähemalt oma vaatepunktist lahti rääkimast ja Riigikogu küsimustele vastamast! See, kas küsimused said vastuse, on juba konkreetsete küsimuste puhul igaühe enda hinnata.

Aga paraku pean ka mina nõustuma nendega, kes on kriitilised selles suhtes, et neid lahendusi, mida ühiskonnas praegu kõige rohkem oodatakse, paraku siit puldist kõlas peaministri esituses väga vähe. Peaminister rõhutas oma ettekandes muu hulgas seda, et kõige suurem roll kiiresti ja hüppeliselt kasvanud energiahindade tõusus on maagaasi hinnal. Samas, me näeme, et selle hinna peavad üksikisikud, ettevõtjad suures pildis kinni maksma. Riik mitte ei võta seda vastutust, mis peaks olema riigi vastutus, ega aita jõuliselt selles kriisisituatsioonis nii üksikisikut kui ka laiemalt ühiskonda selle kriisi tagajärgedega toime tulla, vaid laiutab käsi. Peaminister küll väga õigesti räägib sellest, et me ei tohi ära unustada suuremat pilti, aga ta ei saa paraku aru enda rollist peaministrina, valitsusjuhina. Sest valitsusjuht peab alati suuremas pildis nägema ka detaile. Kui üksikisik on hirmul, kui tal puudub tuleviku ees kindlus, siis nõuda, et me kõik koos näeksime suuremat pilti, ei ole adekvaatne. Kõigepealt tuleb hirmud maha võtta ja elementaarne turvatunne tagasi anda, alles siis me saame rääkida suuremast pildist. Ma väga loodan, et valitsus hakkab sellest siiski kõigest hoolimata ühel hetkel aru saama.

Peaministri lubadus, et valitsus reageerib kiiresti, nagu nad on teinud seda seni, on muidugi irooniline. Ma loodan, et see hakkab niimoodi olema, ma väga tahaksin seda loota. Aga seda, et energiahinnad hakkavad kerima, hakkasime me nägema juba suve teises pooles. See ei ole ühekuine kõikumine, see on trend. Sügisel oli kõigi jaoks selge, et siit tulevad hüppelised energiahinna kasvud. Veel jõululauas ei teadnud inimesed tegelikult, kas riik tuleb neile mingil kujul appi. Mitme kuu mitmekordsed arved on kuhjunud. Nüüd tõepoolest seisab inimestel ees võimalus minna selle lotoga kaasa, esitada taotlus ja vaadata, kas õnnestub.

Me teame Tartu näitel, mida siin korduvalt on toodud, et 250 taotlusest iga viies lükati tagasi. Igal viiendal, kes üldse taotlema tuli, see ei õnnestunud. Ja Mart Võrklaeva jutt sellest, kuidas tuhanded inimesed on oma raha kätte saanud, minu teada ei vasta tõele. Võib-olla Postimehe ajakirjanik on väga kõvasti eksinud, aga tänane Tartu Postimees kirjutab, et Tartus on 1300 taotlust esitatud, millest 200 rahuldati ja 50 löödi tagasi. Nii et kui te, lugupeetud valitsus ja valitsuskoalitsioon, oma andmeid kogute, siis vaadake neid andmeid palun ka kriitiliselt. Tartus elab meil teadupärast 100 000 inimest. Meede on ette nähtud enamikule Eesti inimestele, nagu kogu aeg rõhutatakse, sest enamuse sissetulek ei ulatu üle mediaani.

Ma palun lisaaega.

12:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega!

12:25 Indrek Saar

Mart Võrklaevale juba siin viitasin. Mart Võrklaev tõi sisse julgeolekuteema ja peaminister on sellele viidanud. Me hakkame kohe julgeolekuteemat otsapidi siin Riigikogu saalis järgmise punktina käsitlema. Sellest peaks ju valitsus väga hästi aru saama, et sisepinged on välisvaenlase jaoks unistus. Ja neid sisepingeid me tekitame sellega, kui me ei lähe inimestele adekvaatselt appi. Valitsuse roll on pingeid ära hoida, neid võimalikult palju mahendada. Paraku sellega, et pinged kerivad, aitab valitsus kaasa pettumuse kasvule, mis tekib riigi vastu, Euroopa Liidu vastu, üldse rahvusvahelise koostöö vastu ja lõpuks loomulikult ka rohepöörde vastu, mis selleks, et me oma planeeti suudaksime tegelikult pidada ka tulevaste põlvede jaoks, on hädavajalik.

Me nägime eredal kujul Mart Helme esituses seda, milline iroonia, kibestumine, vandenõuteooriate ja maailmalõpu kuulutamine sellega kaasneb. Ja lahenduseks pakutakse isolatsionistlikku utoopiat, mis ei ole võimalik. See ei ole võimalik ei energeetiliselt energialahenduste mõttes Eesti jaoks, see ei ole majanduslikult meile võimalik ega ka julgeoleku mõttes ei ole see võimalik, sest siis varsti Eesti riiki enam ei ole. Aga valitsus oma tegematajätmistega annab sellele hoogu juurde.

Ma ei hakka peatuma sellel magedal poliitdemagoogial, mis puudutas eri omavalitsuste vastandamist. Inimesel on ükskõik, mis tasandil ta riigi käest abi saab, aga ta tahab abi saada. Kui riigi valitsus pöördub kohalike omavalitsuste poole, siis on riigi valitsuse kohustus teha nii, et kohalikud omavalitsused suudaksid neid ülesandeid täita ja tahaksid neid ülesandeid täita, mitte kaevata meile siin, nii nagu Keskerakond kogu aeg valitsusparteina kaebab Reformierakonna peale, et kohalikud omavalitsused ehk üks osa riigist ei taha oma ülesandeid täita. See on valitsuse roll, saada nad endaga kaasa, eriti kui me räägime pealinnast ehk suurimast kohalikust omavalitsusest.

Lõpetuseks. Peaminister minu küsimusele ja mitmetele teistele küsimustele vastates ütles, et ka talle on kirjutanud paljud inimesed, kes ütlevad, et neil on alandav küsida toetust. Ja tema ütles: ei ole alandav. Kui täiskasvanud inimese väärikus on pandud küsimärgi alla, kui ta tunneb, et tema väärikust on solvatud, siis ei aita sellest, kui keegi – on see peaminister või on see ükskõik kes, teine, kolmas või neljas – ütleb talle: "Sa oled valesti aru saanud." Need inimesed on näinud aastaid vaeva selleks, et nad ei peaks minema sotsiaaltoetusi küsima, aga nad ei suutnud ette näha sellist energiahindade tõusu. Nüüd on nad pandud olukorda, mida nad on püüdnud aastaid vältida. Ja kui nad ei paindu selle järgi, siis ei saa neile öelda, et ise oled loll. Sest ta on elanud nende tõekspidamiste järgi, ja sellest tuleb aru saada. See kriisi juur, mis on praegu valitsuse juhtimiskriisis, seisneb selles, et te ei püüa aru saada meie inimestest. Te ei püüa ennast panna nende rolli, vaid ütlete neile, kuidas nad peavad asjadest aru saama, kuidas nad peavad elama. Jätke palun inimestele nende väärikus ja me saame kõik koos edasi minna! Inimeste väärikust ei tohi võtta, eriti sellises kriitilises hetkes. (Juhataja helistab kella.) Ma väga palun, et te vaataksite tõsiselt otsa sellele ettepanekule, mis sotsiaaldemokraadid eile otsuse eelnõuna esitasid. See jätab kõigile alles nende väärikuse ja aitab kõiki Eesti inimesi, sest nad on selle ära teeninud. Tänan tähelepanu eest!

12:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii, nüüd oleme läbirääkimised ka ära pidanud ja sellega on esimene päevakorrapunkt ennast ammendanud. Tänan peaministrit.

Liigume edasi meie tänase päevakorraga. Aga enne, kui me läheme teise punkti juurde, arvestades, et meil on veel siin täna päris mitu eelnõu, ütlen, et Reformierakonna fraktsioonilt on tulnud ettepanek pikendada tänast täiskogu istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella kaheni. Selle me peame läbi hääletama.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku tänast täiskogu istungit pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

12:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 42, vastu oli 1. Istung on pikendatud.


2. 12:33 Riigikogu avalduse "Ukraina territoriaalse terviklikkuse toetuseks" eelnõu (501 AE) esimene lugemine

12:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume meie teise päevakorrapunkti juurde. See on Riigikogu liikmete Helir-Valdor Seederi, Heiki Hepneri, Priit Sibula, Mihhail Lotmani, Urmas Reinsalu, Paul Puustusmaa, Ruuben Kaalepi, Leo Kunnase, Urmas Reitelmanni, Henn Põlluaasa, Rene Koka, Siim Pohlaku, Anti Poolametsa, Jaak Valge, Martin Helme, Alar Lanemani, Merry Aarti, Sven Sesteri, Tarmo Kruusimäe, Raivo Tamme, Riina Sikkuti, Heljo Pikhofi, Andres Metsoja, Üllar Saaremäe, Riho Breiveli, Indrek Saare, Uno Kaskpeiti ja Jaak Juske esitatud Riigikogu avalduse "Ukraina territoriaalse terviklikkuse toetuseks" eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli Mihhail Lotmani. Palun!

12:34 Mihhail Lotman

Austatud eesistuja! Austatud Riigikogu! Me elame keerulisel ajal. Kui me räägime lähiajaloost, siis 2014. aastal Venemaa keeras uue lehekülje: provotseerimata tuli kallale sõltumatule riigile Ukrainale, annekteeris ühe Ukraina osa, Krimmi, okupeeris sisuliselt kaks rajooni, Donetski ja Luganski oblasti, ja moodustas sääl selliseid kaootilise paariariigitaolisi moodustisi, mida juhivad kriminaalsed elemendid. See agressioon on jätkunud ja me näeme, et praegusel ajal Venemaa, tähendab, Putini Venemaa sellega enam ei piirdu, ta esitab uusi nõudmisi Ukrainale. Jälle tuli vähemalt retoorika tasandil päevakorda Novorossija projekt, mis sisuliselt võtab suure osa Ukrainast ära. See agressiivne ja avantüristlik poliitika ei saanud piisavat vastust demokraatlikult läänemaailmalt.

Nüüd, kui Putini valitsus esitas uusi nõudmisi Ukrainale, ei piirdunud nad ainult Ukrainaga. Sisuliselt on nõudmised ja väljakutse  esitatud kogu läänemaailmale. Ja seda ei varjata, ei retoorika ega ka nõudmistega. Siin on väga oluline rõhutada seda, et Ukrainat ei ohusta mitte ainult Ukraina vaenlased. Sellistes kriisiolukordades on väga olulised liitlassuhted ja usaldus sõprade vahel. Agressor esitab praegu tingimusi oma ohvrile ja tegelikult esitab ta neid tingimusi oma ohvri selja taga – ametlikult räägitakse Venemaa ja lääne läbirääkimistest, aga Ukraina teemat arutavad Venemaa ja Ameerika Ühendriikide president, lähtudes Venemaa esitatud agendast. Me kuulsime Ameerika Ühendriikide valitsuse kõneisikult Jen Psakilt, et Venemaa nõudmised on tagasi lükatud. Aga Venemaa poolt me kuulsime natuke teistsugust juttu: neid nõudmisi võeti arvesse ja seal on ka Venemaa jaoks positiivsed tulemused. Millised need on, me ei tea. Aga vihjeid on, ka Ameerikast, näiteks et peatatakse Ukrainale ründerelvade tarnimine. Mis asjad on ründerelvad? Ründerelvastus? Seda otsustab Venemaa. Enamik asju, mida tahab Ukraina, on tankitõrjerelvad ja maa-õhk-tüüpi raketid. Need ei ole Ukraina ideed. See mõte, et Ukraina tahab vallutada mingisugust Venemaa osa, on täiesti absurdne. Ohuallikas on selles konfliktis ainult üks.

Siin me ei saa rääkida sellistest pariteetsetest nõuetest, et meil on ühelt poolt nii ja teiselt poolt naa. On väga vale, et Ameerika Ühendriigid üldse sattusid sellesse lõksu ja hakkasid läbirääkimisi pidama. Sellest räägivad ka paljud Ameerika analüütikud ja endise valitsuse ametnikud, kusjuures sugugi mitte mingid pistrikud. Aga kui me tahame reaalselt praegu relvakonflikti ära hoida, siis need Putini tingimused, vastupidi, ainult eskaleeruvad. Reaalne vastus, mis hoiaks jõudude tasakaalu ja hoiaks sõja ära, oleks praegu Ameerika kontingendi suurendamine Poolas ja Rumeenias.

Aga me teame, et ohus ei ole ainult Ukraina. Meie, kui me toetame ilma tingimusteta Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, saame tegelikult väga hästi aru, et Ukraina on praegu suurel rindejoonel – aga Venemaal räägitakse juba sõjast ja rindejoonest – lihtsalt üks rünnaku sihtmärk. Tegelikult on Venemaa ambitsioonid palju laiemad. Me teame, et sõjalised manöövrid, eriti Zapad, olid kontsentreeritud Ukraina suunas. Aga olid ka teised, näiteks imiteeriti Norra rünnakut, valmistati, kusjuures mitte ainult maismaapiiril, vaid ka dessanti Atlandi ookeanis, kus Vene laevad olid Taani väina kinni pannud. Nii et sisuliselt oli ühe stsenaariumi järgi idee selles, et muuta Läänemeri Venemaa sisemereks. Me näeme, et traditsiooniliselt neutraalsed Rootsi ja Soome on väga häiritud. Ka Gotlandil oli märgata väga suurt Venemaa, ütleme, "turistide" aktiivsust, ja seal on praegu Rootsi vägede kaitset hoopis tõsisemalt võetud.

Muidugi, me oleme solidaarsed Ukrainaga ja sellega me ainult ei püüa hoida ära agressiooni Ukraina vastu, vaid praegu on väga oluline mitte lubada agressoril tunda ennast täiesti vabana ja igasugusest vastutusest prii. Kahjuks ei ole ainult valitsuste tasandil Venemaa mõju olnud üsna efektiivne. Ka lääne ühiskondades ja eliitides on levinud see, mida Saksamaal nimetatakse "Putins Versteher" ehk "Putini mõistjad". Või, kasutades president Ilvese väljendit, schröderizatsija – ta kasutab spetsiaalselt sellist venekeelset väljendit, mis tähendab schröderiseerimist. See ei ole ainult poliitikute või endiste poliitikute äraostmine.

Ma tuletan meelde 1970. aastate lõppu, möödunud sajandi 70. aastate lõpu kriisi, kui Nõukogude Liit paigutas SS‑20 keskmaaraketid, siis see oli täiesti maha vaikitud. Aga siis, kui NATO alles plaanis paigutada vastukaaluks oma Pershingud, oli tohutu patsifistide ja rahvaarmastajate liikumine läänes. Suurel määral, nagu me praegu teame, finantseeris ja inspireeris seda Nõukogude Liit. Praegu saab Venemaa palju odavamalt läbi, tal ei ole vaja suuri rahalisi süste. No neid on ka, ega Schröder ei tee tasuta oma tööd, aga äraostetud poliitikud ja äraostetud ajakirjanikud on jäämäe tipp. Läbi interneti ja teiste sotsiaalmeediakanalite kaudu on väga aktiivselt ja üsna edukalt Venemaa propaganda toiminud, ja mitte ainult Saksamaal.

Me võime rääkida sellest, et neid Putinist arusaajaid, Versteher'eid, on ka Prantsusmaal ja Itaalias. See on märkimisväärne jõud. Mida see Putinist arusaamine tähendab? Öeldakse, et Putininist peab aru saama, sest vot läänemaailm ei saa aru Venemaa poliitikast, ei saa aru Venemaa ajaloost. Aga mis tähendab Venemaa ajalugu? Et Krimm oli alati Venemaa osa. Vabandust, Krimm ei olnud kunagi Venemaa osa! Mina, kes ma natukene tean Venemaa ajalugu, ütlen, et Krimm ei ole olnud mitte kunagi Venemaa ajalooline osa. Ta oli Vene impeeriumi osa, aga seda ka alles 18. sajandi lõpus. Ma ütleksin, et kui rääkida ajaloost, siis ei tule meelde tuletada vürst Vladimirit, kes seal väidetavasti oli ristitud, vaid tuleb rääkida Krimmi khaaniriigist ja sellest, et Türgil oleks nagu rohkem ... Kui kasutada valesid ajaloolisi argumente. Reaalne on aga see, et rahvusvahelises õiguses me lähtume rahvusvahelisest õigusest ja sellest seisukohast võib Krimm kuuluda ainult Ukrainale. Niisiis, see on Venemaa ajalugu ja geograafia kohta. Selles mõttes peab Putinist aru saama.

Ja siis on veel üks väga oluline argument, see on vene hing. Venemaal on praegu sisuliselt jäänud ainult üks ideoloogia, mis hoiab riiki koos, ja selle ideoloogia nimi on russofoobia – "kõik meid vihkavad". Samas, ma tahan öelda, et Venemaal ei ole kunagi olnud nii russofoobset valitsust kui praegu. See valitsus lähtub sellest, et see vene hing on orjahing, kellel on ainult kaks varianti: kas hoitakse teda piitsaga korra raamides või ta hakkab mässama. See on ainuke variant. Vot siis, kui oli Stalin, siis ta oli efektiivne manager ja Putin nüüd jätkab seda, nüüd on tema selline kõva peremees. No ma tean natuke venelasi. Nad on normaalsed inimesed, nad tahavad normaalselt elada. Neile meeldib see, et nad ei ole vaesed. Neile meeldib istuda soojas toas. Neile meeldib rahu, mitte sõda. See, mida Putin ja temast arusaajad omistavad Vene riigile, on väga vale. Ja see on väga halb ka Venemaale. Nii et kui meie praegu kindlalt seisame Venemaa agressiooni vastu, siis me ei toeta mitte ainult Ukrainat, vaid me toetame lääneriike, kogu lääne maailmakorda, me toetame iseennast ja me toetame ka venelasi. See on meie avalduse üks aspekt. 

Teine aspekt on see, et on väga ohtlik, kui riikide ja rahvaste saatust võib jälle otsustada nende selja taga. See aeg peaks olema möödas. Juba Nõukogude Liidu lõpus kirjutas Gorbatšov alla niinimetatud Pariisi hartale. Igal riigil ja igal rahval on õigus määrata ise oma saatust. Sellised asjad, nagu Müncheni leping, Molotovi-Ribbentropi pakt jne, ei tule enam kõne alla. Praegu me näeme, et need võivad tulla kõne alla. Ja meie kui väike demokraatlik uhke riik ei saa sellist asja lubada.

Kuid ma tahan öelda veel seda, et see ei ole üksnes meie egoistlik taotlus. Praegu me seisame väga raskete ja otsustusrikaste poliitiliste otsuste ees. Me peame väga selgelt väljendama solidaarsust Ukrainaga ning pidama täiesti lubamatuks seda, et riikide ja rahvaste saatust tahab keegi otsustada nende selja taga.

Jah, ja võib-olla ma lõpetaksin hoopis teise asjaga. Võtaksin sõnasabast kinni kolleeg Võrklaeva kõnest, kui ta ütles, et me peame nägema kriisi põhjusi ja kriisi põhjus on Venemaa. Jah. Suurel määral see on nii. Lahendame selle kriisi. Aitäh!

12:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Paistab, et kolleegidel on teile ka küsimusi. Raivo Tamm, palun!

12:50 Raivo Tamm

Tänan! Austatud ettekandja, ma tänan selle avalduse initsieerimise eest! Kuigi on öeldud, et Riigikogu on juba teinud neid avaldusi, ka eelmised koosseisud, arvan ma, et ikkagi on väga oluline see avaldus praegu uuesti teha, ja ma tänan selle eest. On kõlanud selline ütlus, et ei kunagi enam üksi. Ma tahtsin su käest küsida, kas sellise avalduse tegemisega on Eesti üksi. Kas on veel riikide parlamente, kes on teinud sellise avalduse Ukraina kohta – Euroopa Liit või mõni Euroopa Liidu riik eraldi – või oleme me siin sellise avalduse tegemisel üksi? Ja mis sa arvad Eesti välispoliitilisest olukorrast või seisukohast välispoliitikas? Kas Eesti välispoliitika on siin häid seisukohti võtnud või peame ainult meie praegu midagi tegema?

12:51 Mihhail Lotman

Aitäh! Alustuseks ma pean ütlema seda: see, et enne olid tehtud mingisugused avaldused, ei tähenda, et me praegu ei pea tegema uut avaldust, kuna olukord on väga oluliselt ja ohtlikult muutunud. Mis puudutab aga seda, kas teised parlamendid on midagi niisugust teinud, siis ausalt öeldes mul ei ole siin täit ülevaadet. Aga me ei pea kartma olla esimesed.

Me mäletame, et Eesti parlament või, ütleme, Eesti parlamendi väliskomisjon esimesena kuulutas, et Valgevene valimised ei olnud legitiimsed ja seega Lukašenka ei ole legitiimne valitseja. Kusjuures olid suured kõhklused, aga me olime esimesed, järgmisel päeval tuli Leedu välisministrilt sarnane avaldus ja praegu on see Euroopa Liidus üldtunnustatud tõde. Nii et ka üksinda võib asju teha.

Mis puudutab Eesti välispoliitikat, siis no üldiselt see ei ole vale, aga see võiks olla praegu aktiivsem ja, ütleme, selgem. Me oleme õigel pool, jah, siin ei ole mingit kahtlust. Aga mõnikord on selline tunne, et me tahame olla liiga korralikud. Meie välisminister ütleb tihti, et kuulame kolleege ja siis võtame seisukoha. Aga võiks teha niimoodi, et alguses kolleegid kuulavad meid ja siis võtame seisukoha. No ma ei ole siin liiga pessimistlik, aga meil võiks olla tugevam seisukoht.

12:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

12:53 Paul Puustusmaa

Aitäh! Hea Mihhail! Ma tänan ettekande eest, väga meeldiv ettekanne. Tänan initsiatiivi eest! Väga toetust vääriv. Ma olen ka nõus sellega, et me võiksime olla oma välispoliitikas õigel pool. Aga mul on tekkinud sügavad kahtlused selles, kas me ikka oleme õigel pool. Kui ma vaatan ka tänast avaldust, siis näen, et ükski koalitsioonipoliitik pole sellega kaasa tulnud. Samal ajal me teame, et näiteks Malis, kus on probleem ja kus me oleme nüüd sunnitud võitlema koos Vene palgasõduritega, oleme samamoodi valinud vale poole. Kas te näete siin mingit sellist mustrit, et meie koalitsioonipoliitikud ongi valinud välispoliitikas vale poole?

12:54 Mihhail Lotman

Aitäh! Üldine vastus on: ei, me oleme ikka õigel poolel. Aga on teatud nüansid. Seal Malis me oleme väga täbaras olukorras ja mitte niivõrd oma süü tõttu. Ma ei mäleta, kas see oli Prantsusmaa välisminister või koguni president, kes ütles, et me ei ole mingil juhul Malis siis, kui seal on Wagner. Siis hiljem selgus, et selleks ajaks Wagner juba oli seal sees. Pärast öeldi, et hea küll, Wagner on seal põhjas, aga me oleme lõunas. Aga nüüd me näeme, et üsna kõrvuti on Prantsuse ja Wagneri sõdurid. Nagu te teate, me oleme Malis kahe erineva missiooniga. Mis puudutab põhilist missiooni, siis seda juhivad prantslased, kes väga hindavad Eesti-Prantsuse relvavendlust. Ma saan täiesti aru nördimusest selle üle, et me peame Wagneriga kõrvuti olema, aga kui me praegu ütleme prantslastele "Adieu, Monsieur!", siis võib-olla nad ütlevad seda ka meile, kui meil on vaja prantslaste abi.

Nii et ma olen nõus sellega, et olukord ei ole hea. Aga seda tuleb valitsusel üsna kindlalt läbi rääkida kõigepealt prantslastega, meie liitlastega. See on väga oluline asi ka selles kriisis, millest me rääkisime, et kõigepealt peavad liitlased omavahel kokku rääkima, enne seda, kui nad hakkavad läbi rääkima vaenlasega. Ma arvan, et jah, me oleme endiselt õigel pool, aga mõnikord me libastume.

12:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Margit Sutrop, palun!

12:56 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Lugupeetud kõneleja! Ma tänan ...

12:56 Mihhail Lotman

Palun natuke kõvemini! Ma olen halva kuulmisega. 

12:56 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Lugupeetud kõneleja, suur tänu teile selle ülevaate eest ja selle eest, et aitasite meil mõista selle kriisi olemust! Mina omalt poolt ütlen, et ma arvan, et me peame ühemõtteliselt toetama Ukrainat, ja tänan, et selline algatus on tehtud. Aga minu küsimus on see: kas me ei peaks selles olukorras, kus tõesti ka energiakriisi taga on Venemaa, nagu te seda hästi mainisite, püüdma olla ühtsed Eestis, Riigikogus kõigepealt? Sellele avaldusele allakirjutamise võimalust oleks pakutud läbi väliskomisjoni ja võimaluse, et ka koalitsioonisaadikud oleks sellest rohkem teadlikud olnud.

Ja teine küsimus. Võiks lõpetada ka hirmu külvamise energiakriisis, olukorras, kus tõesti, nagu te ütlesite, selle taga on Venemaa, Vene gaas. Näiteks, Läti ja Leedu gaasipõhised elektrijaamad, tegelikult just pääsevad müüma, Balti tootmine on ebapiisav, kaabli tahted tõstavad seda elektri hinda. Ka seda on meil vaja mõista. Minu küsimus on, kuidas me saaksime seda ühtsust teie meelest tagada, sest Ukraina kriis on ka meie jaoks ohtlik kriis.

12:58 Mihhail Lotman

Aitäh selle küsimuse eest! Mis puudutab esimest osa, siis siin on juhtunud mingisugune tööõnnetus, milles algatajad kui on süüdi, siis minimaalsel määral. See ei olnud kuidagi mõeldud mingisuguse sisepoliitilise kemplemisena. Vastupidi, idee oli selles, et Riigikogu võtaks seda üksmeelselt. Nii palju, kui mina tean, meie fraktsiooni esimees andis võimaluse sellele alla kirjutada kõikidele fraktsioonidele. Aga nii palju, jällegi, kui mina tean, härra Võrklaev isegi ei võtnud seda vastu. Nii et siin ma arvan, et te peaksite ise oma fraktsioonis küsima, miks see niimoodi juhtus. Igal juhul algatajate idee ei olnud kindlasti siin veel mingisugust sisepoliitilist pinget tekitada, vaid vastupidi, idee oli selles, et näidata Eesti riigi ja Eesti parlamendi ühtsust.

Ma tahan tänada kõikide fraktsioonide esindajaid väliskomisjonis, kes konsensuslikult seda toetasid. Siin ma ei arva, et tegemist on sellega, ma ei tea, et allakirjutajad tahavad endale mingisuguseid punkte vms. See on meie ühine avaldus, mida ma väga palun, et me toetaksime.

12:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun!

12:59 Anti Poolamets

Austatud ettekandja! Meil on see avaldus praegu väga õigeaegne, väga vajalik. Venemaa agressiivsus kasvab päevadega, me näeme tehnika liikumist Valgevene suunas ja ähvarduse kasvu. Aga samas on see protsess olnud ju pikk. Minu küsimus on suunatud sellele, et lääs on olnud eriti viimastel aastatel silmapaistvalt järeleandlik just nimelt selliste tooreste rahvusvahelise õiguse rikkumiste suhtes ja võtnud teda tagasi lahkelt ENPA‑sse, muudkui legitimeerinud agressorit samm-sammult. Kas see ei ole ka olnud julgustav Venemaale? Ja kas saaks midagi veel teha, et lääs ei oleks nii järeleandlik, kas või selle ENPA näitel?

13:00 Mihhail Lotman

Aitäh! Ma olen nõus. Ma olen nõus, ütleme, selle küsimuse esimese poolega, et lääs on suhtunud liiga, ma ütleksin, amorfselt. Ja see on täpselt see, mida Putin vajas. Kusjuures praegu, kui me vaatame lääne eksperte poliitikas ja sõjanduses, siis minu meelest nad saavad täiesti valesti aru, et Putin tahab vallutada Ukrainat ja ega NATO-l praegu nii palju jõudu ei ole seal taga. Aga Putin ei taha vallutada Ukrainat. Ta tahab Ukrainast teha järjekordse sellise kaootilise territooriumi nagu Donetskis, nagu Luganskis, nagu ka Lõuna-Osseetias ja Abhaasias või nagu Transnistrias. Need on sellised territooriumid, kus valitsevad mingisugused ebamäärased inimesed, kus relvajõud on mingisugused kriminaalsed moodustised, ja siis on täiesti garanteeritud, et sellist riiki mitte kunagi ei võeta Euroopa Liitu ega NATO‑sse. Minu meelest see on tema eesmärk ja selleks, ma arvan, tal jõudu on.

Aga millega ma ei ole nõus, on see, et on olemas mingisugune lääs ja siis oleme meie, kes me oleme selle, ma ei tea, selle lääne ... Ei ole, meie oleme ka see lääs. Meie hääl, kui me seda piisavalt autoriteetselt ja ühemeelselt tõstame, siis see loeb. Ja mida me saame teha? Vot seda me saamegi teada, et võtame praegu selle avalduse, oleme pidevalt ja järjekindlalt oma positsioonidel ega lähe kaasa valega. Kui 20. sajandi alguses oli Venemaal terrorilaine, siis muuseas taheti tappa ka peaminister Stolõpin. Plahvatas tõld dünamiidiga, mitukümmend inimest sai surma, kaasa arvatud Stolõpini üks või kaks last. Stolõpin vastas sellele nii: "Terroristid ütlevad meile: "Käed üles!", aga meie vastame neile: "Ei karda. Vot ei karda." See on ainuke vastus terrorismile. Ähvardate meid sõjaga, aga me ei karda. 

Tegelikult Stoltenberg ütles seda. Ja minu meelest see võttis väga oluliselt pinged maha. Mitte see, et oi, hakkame nüüd läbi rääkima, võib-olla kusagil seal on tõde taga ja Venemaal on ka õigus ja nii edasi. Ei ole! Ei karda.

13:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

13:04 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kaua tehtud kaunikene on see avaldus meil. Ma tänan selle initsiatiivi eest. Mul on kaks küsimust. Mul on avanenud üsna meeldiv võimalus vähemalt kord nädalas Venemaa saatkonna ees debateerida Eestis elavate inimestega, kes minu arvamust mööda elavad absoluutselt teises infosüsteemis. Nende väited on alati sellised: "Kas te siis ei ole üldse vaadanud Russia Todayd ja mingeid muid kanaleid?" ja "See on tegelikult Ukraina, kes ähvardab Venemaad."

13:04 Mihhail Lotman

Ja Eesti ähvardab ka.

13:04 Tarmo Kruusimäe

Kas me ei peaks siis juba teiste riikide eeskujul retransleerimise lõpetama Eesti Vabariigi territooriumil impeeriumimeelsete kanalite puhul? See ongi mu üks sihuke lihtne küsimus.

13:05 Mihhail Lotman

Jah, nende kanalite kohta ma olen mitu korda oma sõna öelnud ja ma tahan seda korrata. Ma olen keelamise vastu, aga ma ei saa aru, miks need on põhipakettides sees ja miks neid saab praktiliselt tasuta vaadata. Ma arvan, et Vene kanalite vaatajad on erivajadustega inimesed. Ütleme, et neid kanaleid võib küll vaadata, aga siis maksku nad selle eest eraldi, nii nagu on pornokanalitega. Vabandust, "porno" vist on vale sõna, aga ütleme siis täiskasvanute kanalid. Vot nii, et see, kellel on väga pakiline [vajadus], saab ise maksta ja vaadata. Aga praegu on need [kanalid] peaaegu et peale surutud. See on minu kui sellise konservatiivse liberaali positsioon: mitte keelata, vaid, vastupidi, lubada. Igaüks võib osta.

13:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun! 

13:06 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tänan nii selle algatuse kui ka ettekande ja selle eest, et te selgitasite Venemaa olukorda, psühholoogiat ja Putini ajendeid. Aga ühtlasi, nii te rõhutasite, avalduse eesmärk ei ole kuidagi sisepoliitilisi pingeid õhutada, vaid tegelikult näidata Riigikogu ühtsust. Tõesti, julgeolekupoliitilistes küsimustes on ühtsus väga vajalik. Kui meie reaktsioon ongi see, et me ei karda, siis kuidas seda ühtsust Lääne-Euroopas tekitada, et ka seal oleks arusaam Venemaa ajenditest ja käitumismustritest tegelikult adekvaatselt olemas ning Lääne‑Euroopa reaktsioon oleks meiega sarnane ja ohuohutaju oleks meil ühesugune?

13:06 Mihhail Lotman

Suurepärane küsimus, aitäh! Ma kõigepealt õiendan ühe asja ära: ma ei ole algataja, ma olen algatajate esindaja, nii et liiga palju au mulle ka ei maksa [anda]. Kuidas näidata Riigikogu ühtsust? Hääletamisega. See on väga lihtne vahend.

Aga kui rääkida tõsisemast asjast, kuidas teha nii, et me ei kardaks, siis ütlen, et ma olen hirmu semiootikaga tegelenud üsna palju, ja seda on uuritud mitte ainult semiootiliste, vaid ka teiste meetoditega, näiteks sotsiopsühholoogiliselt ja sotsiomeditsiiniliselt. Hirm käitub nagu nakkushaigus. Selliste radiaalsete ringidega, aga tänu internetile need, ütleme, pisikud ja viirused levivad väga laialt. Aga on ka positiivne uudis: vaprus levib samuti. Kui meie ei karda, meie, väike riik ... Mulle öeldi, et ma ei vaata neid kanaleid. Ma ei vaata üldse mingeid kanaleid, mul ei ole televiisoritki kodus. Peab ütlema, et nii on väga tervislik. Aga ma vaatasin spetsiaalselt YouTube'is ühte Vene kanalit, seoses memoriaali sulgemisega, kuna ma tegelesin sellega. No tõesti haiged inimesed, absoluutselt. Vot vene keeles on hea sõna, mida eesti keeles võiks edasi anda sõnaga "zombeerimine", auditooriumi zombiks tegemine. Kui sa vaatad ära ühe sellise saate, siis naerad, hahahaa, kuidas nad, lollid, räägivad. Aga kui see tuleb pidevalt, kusjuures niimoodi hüpnootiliselt, monotoonselt, nagu endastmõistetavalt ja nii edasi, siis sa võid seda küll teadvusega tõrjuda, aga alateadvusse see jääb. No vot. 

Aga vale vastu on ainult üks meetod: rääkida tõtt ja mitte karta rääkida tõtt.

13:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Üllar Saaremäe, palun!

13:09 Üllar Saaremäe

Austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! On teil aimu, mis suhe on kohalikul Ukraina kogukonnal avalduse eelnõuga? On teil olnud mingeid kontakte või tagasisidet ka sealtpoolt?

13:09 Mihhail Lotman

Aitäh! Mul on kontakte Ukraina kogudusega ja Ukraina kogudus on lõhestatud. Ma käisin, ma ei mäleta, kas see oli Kohtla-Järvel, vist jah, ja kohtusin Ukraina kogudusega ja seal mind peaaegu et taheti lintšida. Selgus, et nad on väga rõõmsad Krimmi okupeerimise üle ja üldse rohkem Putini-meelsed kui siinsed kohalikud venelased. Aga siis kuluaarides tulid mulle tädikesed rääkima, et mul oli ikkagi õigus ja ega need, kes seal niimoodi karjuvad, ei olegi võib-olla õiged ukrainlased. Aga ma olen ukrainlastega, Ukraina koguduste esindajatega kohtunud nii Tallinnas kui ka Tartus. Tartu ukrainlased on väga eesti- ja ukrainameelsed enamasti. Võib-olla on teised ka, aga lihtsalt nendega ma pole trehvanud. Eks ukrainlastel on mõnes mõttes sama probleem mis venelastel, neil on väga raske moodustada kogudust. Ma mäletan, veel perestroika ajal, kui ajakirjas Vikerkaar/Raduga kohtusid eestimeelsed venelased ja siis me arutasime, et no mitu korralikku inimest meie venelaste seas on. Ja oli üks vastus, mis tekitas naeru ja arusaamist, oli: kui palju meid siin on, seitse, jah? No vot, miinus kaks. (Naerab.) See on see, et venelased ja osaliselt ka ukrainlased, nad pigem lähevad omavahel tülli siin Eestis. Tegelikult me näeme seda ka Ukrainas. Ometi see välisoht võiks rahvast palju rohkem konsolideerida, kui see praegu on, aga ei, see paraku nii ei ole. Aga see ei tähenda, et me ei peaks olema Ukraina suveräänsuse ja julgeoleku eest seisjad. Oleme.

13:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Lotman, rohkem küsimusi Riigikogu liikmetel ei ole. Nüüd on väliskomisjoni nimel aeg kõnetooli tulla Marko Mihkelsonil. Palun!

13:12 Marko Mihkelson

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Riigikogu väliskomisjon arutas avalduse eelnõu 13. jaanuaril toimunud väliskomisjoni istungil.

Me alustasime seda arutelu sellest, kuidas me võiksime oma tegevust nii planeerida, ka komisjoni mõttes ja komisjoni informeerituse mõttes, et tõesti sellised avaldused, nagu tänane avalduse eelnõu on, selle initsieerimisest peale saaksid võimalikult laia toetuspinna, nii kontekstis, mis puudutab avalduse algatajad, kui ka seda, mis lõpuks siin saalis aset leiab lõpphääletuse kaudu. Tegelikult väliskomisjonil on läbi pika aja, mitte ainult selle koosseisu jooksul, ette näidata väga hea praktika. Hea poliitiline tava on seotud olnud ennekõike sellega, mis puudutab meie välispoliitika üldist hoiakut, et me püüame alati sellistes teemades, mis puudutavad Eesti julgeolekut, meie regiooni julgeolekut, meie liitlaste või partnerite julgeolekut, saavutada võimalikult ühtset konsensuslikku hoiakut, sõltumata sellest, milline erakond on parasjagu opositsioonis või milline on koalitsioonis. Selle aruteluga me tegelikult lihtsalt tuletasime meelde komisjonis eelnõu käsitledes, et hea oleks ja hea tava juurde kuuluks see: kui tekib mõte ühel või teisel erakonnal või poliitikulgi välispoliitikat ja julgeolekupoliitikat puudutavat Riigikogu avalduse eelnõu koostama hakata, siis vähemalt sellest võiks samaväärselt fraktsioonidega informeerida ka Riigikogu väliskomisjoni. Selles olid, nagu ma aru sain, kõik komisjoni liikmed ühel nõul.

Komisjonis rõhutati selle avalduse eelnõu äärmist õigeaegsust, sest tegemist on tõesti, vaatamata sellele, et Riigikogu on 2014. aastal ja 2018. aastal Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja iseseisvuse säilitamise eest ka juba varem oma sõna öelnud nende kahe avaldusega, 2014. ja 2018, on praeguses olukorras, kus tõesti julgeolekukriis meie regioonis on võtmas mõõtmeid, mis ei ohusta mitte üksnes Ukraina territoriaalset terviklikkust, vaid ka laiemalt kogu Euroopa julgeolekut, täiesti kohane, et rahvaesindus Riigikogu näol täna oma sõna ütleb.

Siin eelnevalt esitatid heale kolleegile Mihhail Lotmanile ka üks küsimus selle kohta, kas sarnaseid seisukohavõtte ja avaldusi on ka varem mõni meie partner või liitlane teinud parlamendi tasandil. Minu teada sarnaseid avaldusi on teinud juba ka Läti parlamendi väliskomisjon nädal aega tagasi, samuti on oma seisukohta väljendanud Leedu. Võimalik, et neid avaldusi on tehtud ka teistes parlamentides. Igal juhul ei ole me seda tehes täna ainukesed ega ka mitte esimesed.

Selle arutelu käigus ka komisjoni liikmed, kes tõesti esindavad meie komisjonis kõiki Riigikogus olevaid erakondi, olid selgelt ühel meelel, et tegemist on vajaliku avaldusega praegusel ajahetkel. Tehti ühiselt ettepanek võtta avalduse eelnõu käesoleva aasta 18. jaanuari täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus. Konsensuslikult kõik need otsused ka komisjonis heaks kiideti. Aitäh!

13:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa soovib küsida. Palun!

13:17 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, hea eesistuja! Hea kolleeg! Kui härra Lotman siin oma kõnet pidas, siis ta ütles niimoodi, et teie fraktsioonist Võrklaev ei võtnud seda avaldust vastu. Ma ei tea muidugi, kas komisjonis seda arutati, ilmselt mitte. Aga kas sa oskad kommenteerida, miks teie komisjon ei võtnud seda vastu, hoolimata sellest, et te ütlesite, et püüd on saavutanud konsensust meil siin Riigikogus, sõltumata sellest, kas oled opositsioonis või koalitsioonis?

13:18 Marko Mihkelson

Jah. No teie katsed pöörata seda asja sisepoliitiliseks on eos läbi kukkunud. Esiteks, need ei aita tegelikult absoluutselt kaasa Eesti välis- ja julgeolekupoliitika põhieesmärkide saavutamisele, sellepärast et selline tegevus on kontraproduktiivne ja seda ma olen ajas korduvalt näinud. Tegelikult mitte väga sageli, aga selles koosseisus paraku mõneti rohkem kui varasemas neljas koosseisus, mille töös on mul olnud võimalik osa võtta. Läbi 20 aasta, võin teile lihtsalt öelda seda laiemat praktikat, Riigikogu teeb välispoliitilisi avaldusi suhteliselt harva ja teeb neid siis, kui tõesti Eesti julgeoleku jaoks ja Eesti välispoliitika jaoks, meie partnerite või liitlaste jaoks on tekkinud olukord, kus me ei saa vait olla ja kus me peame oma seisukohta väljendama. Selles seisukohaväljenduses peaks sisalduma ikkagi väga selgelt võimalikult lai toetuspind ka siin parlamendis. See loomulikult ei tähenda seda – eks me näe tänases hääletuses –, et ei oleks kolleege, kes võib-olla ei jaga selle avalduse seisukohta ja sõnumit. Tõenäoliselt on. Aga arusaadavalt on Riigikogu liikmete hoiakud ja soovid oma meelt väljendada vabad.

Nüüd, mis puudutab seda, kuidas sellised avaldused võiksid või peaksid tekkima, siis ka selle koosseisu käigus muu hulgas väliskomisjonis me oleme mitte ühe korra, vaid paaril-kolmel korral seda arutanud. Hea tava, kuna tõesti, jällegi, see põhialge, mida me oleme püüdnud [saavutada], sõltumata sellest, kes parasjagu on opositsioonis või koalitsioonis, ja meie ühistunnetus on see, et meie väikeriigil läheb alati hästi, rahvusvaheliselt oma positsioone kaitstes ja esitades siis, kui me suudame need nurgad, erinevad seisukohad läbi vaielda näiteks väliskomisjoni tasandil ning sealt tulla välja võimalikult konsensusliku seisukohaga. Ma tuletan meelde siin kas või 2018. aasta avaldust Ukraina teemadel, kui tekkis kriitiline olukord Kertši väinas. Mis siis juhtus? Leppisime kokku, toona Riigikogu eelmises koosseisus esindatud fraktsioonidest igaühest üks esindaja tuli laua taha ja nad ühiselt draftisid selle avalduse. Loomulikult võivad avaldused tekkida ka selliselt, et 21+ Riigikogu liiget leiavad, et nüüd on õige aeg pakkuda välja oma sõnastus, näiteks Riigikogu avalduseks, nagu antud juhul see ka tekkinud on, aga hea tava, hea poliitilise tava juurde kuuluks ka see, et kui tegemist on välispoliitikat või julgeolekupoliitikat puudutava Riigikogu avaldusega – nagu ma ütlesin, me neid väga sageli siiski ei tee –, siis sellest informeeritakse samaaegselt ka väliskomisjoni. Aga seda antud juhul ei tehtud.

Ma rõhutasin ka meie arutelus, mis 13. jaanuaril väliskomisjonis toimus, et Reformierakond üksmeelselt toetab selle avalduse mõtet ja sisu ning hääletab täna selle poolt. 

13:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

13:21 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kas komisjonis oli arutelu all ka võimalik Ukraina abistamine? Loomulikult peab kõigepealt sõnaga toetama, aga kui on vaja, siis ka jõuga. Kas sellest oli juttu? Ja me teame, et Venemaa on varmas kasutama gaasi relvana. Eks me siin natukene oma energiakriisiski saame seda tunda. Kas sellel teemal oli ka mingit arutelu?

13:22 Marko Mihkelson

Aitäh! See on kindlasti väga asjakohane küsimus. Ma pean ütlema, et konkreetselt selle avalduse eelnõu menetluse käigus päevakorrapunkti all me nii laiali ei läinud, aga kui te lubate, siis ma kahe sõnaga siiski vastan. Ütleks, et tõepoolest, see avaldus, mida me täna siin vastu võtmas oleme, on deklaratsioon. See on meie seisukoha esitus, on meie kollektiivne nägemus sellest, mis Ukrainas või Ukraina ümber toimub seoses nende julgeolekuolukorraga, nende riigi territoriaalse terviklikkuse suhtes. Muidugi juba 2014. aastast on olemas mitte ainult oht, vaid reaalselt territoriaalset terviklikkust on kahjuks rikutud okupatsiooni ja anneksiooni käigus ning nüüd on oht, et see võib laieneda. Ja selle tõttu loomulik on teie küsimusest lähtuv mõte, et kas nüüd, võttes sellise seisukoha Riigikogus, me ei peaks tegema järgmist sammu. Ma usun ja eeldan, et ilmselt ka homme, kui peaminister tuleb siia julgeolekuteemalise poliitilise avaldusega, ta tutvustab selles avalduses ka konkreetseid samme, mida valitsus on viimastel nädalatel astunud Ukrainale ka reaalse kaitseabi andmises või selle üle oma soovi väljendamises.

Minu arvates on väga oluline seda teha kindlasti koos oma liitlastega, eriti nendega, kes ei kõhkle Ukrainale kaitserelvastuse andmisel. Hea meel on näha, et Suurbritannia saatis eile Kiievisse kaks lennukit konkreetse kaitseabiga, kaitserelvastusega. Sama on teinud Ameerika Ühendriigid. Kurvastav oli eile kuulda Saksamaa uue välisministri avaldust Kiievis, kui ta teatas, et Saksamaa ei ole endiselt valmis Ukrainale kaitseabi kaitserelvastuse näol andma. Samas on Saksamaa üks suurimaid relvamüüjaid maailmas ning müüb seda ka sellistele riikidele nagu mõned Põhja-Aafrika või Lähis-Ida riigid. Selles suhtes võiks tekkida küsimus, miks selline valik, et Ukrainale ei ole võimalik kaitseabi anda, aga teistele riikidele on. Nii et siin on loomulikult arutelusid ka liitlaste vahel.

Aga Eesti positsioon on küllaltki selget väljendust leidnud. See puudutab ka meie võimalikku abi andmist läbi kaitserelvastuse, aga ka näiteks koos juba mainitud Saksamaaga. Jällegi, teisest küljest, meil on hea näide, kuidas sõjaväe välihaigla annetamine Ukrainale peaks lähiajal toimuma. See on kahtlemata väga oluline täiendus nende enda vastupanuvõimele. Aga kõige olulisem hetkel Ukraina puhul on see, et me ei peaks mõtlema nii, nagu mõned meie liitlased on rõhutanud, et juhul kui Venemaa peaks teostama laiendatud agressiooniakti Ukraina vastu, juhtuvad miskid asjad – siis toimub heidutuse kasvatamine idatiival NATO-s või siis astutakse mingeid täiendavaid samme sanktsioonidega. Ma arvan, et kõik see, mida me Venemaa puhul oleme näinud, kaasa arvatud ultimaatumite esitamine NATO-le, on piisav põhjendus, et juba täna peaksid toimuma need sammud, kaasa arvatud Ukrainale kaitseabi andmine.

13:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Jüri Jaanson, palun!

13:26 Jüri Jaanson

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Austatud komisjoni ettekandja! Avaldus ise on asjakohane ja olen igati nõus selle sisuga. Ma olen täiesti nõus ka teie seisukohtadega selles, et Riigikogu avaldused, välispoliitilised avaldused peaksid olema laiapõhjalised ja kõiki tuleks kaasata. Aga Riigikogus näiteks on ka Ukraina toetusrühm, mille liige ise olen, ja ma nagu ei märganud, et seal oleks seda avaldust käsitletud. Meil on tegelikult väga aktiivne juht Mati Raidma, kes Ukraina kogukonnaga suhtleb. Tahtsingi siis lihtsalt küsida, kas komisjonis oli arutlusel või kaasatud ka Ukraina toetusgrupp selle avalduse menetlemisel mingil moel.

13:27 Marko Mihkelson

Jah, aitäh, hea Jüri! See on väga hea tähelepanek. Üldiselt ega meil komisjonis, ma pean tunnistama, ei ole olnud siiani sellist praktikat, et me selliseid avaldusi tehes kaasaksime arutellu sõprusrühma või parlamendirühma liikmeid. Võtan selle mõtte kaasa, arutame järgmine kord komisjonis, kui on vastav teema tõusetumas, ükskõik, kas see puudutab Ukrainat nagu praegusel juhul või mõnda teist meie jaoks olulist välispoliitilist teemat.

13:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reinsalu, palun!

13:28 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud ettekandja! Asjalik ettekanne ja ülivajalik avaldus. Siin ei ole vähematki kahtlust selles. Ma loodan, et see pälvib täna parlamendi laia toetuse ja on signaaliks ka teistele rahvaesindustele meiega sarnaselt mõtlevates riikides samasuguseid avaldusi teha. Teisel teemal, koostööst ja laiapindsetest platvormidest rahvusvaheliste väärtuspositsioonide väljendamisel. Kas me ei peaks selge ja tugeva toetava akti tegema ka selle protestiks, mis puudutab ühenduse Memorial sulgemise otsust Venemaal? Konkreetne ettepanek aruteluks ja ka toetamiseks: 31. jaanuar on Nobeli rahupreemia kandidaatide üles seadmise koht. Kas Eesti parlament ei peaks Memoriali seadma üles Nobeli rahupreemia kandidaadiks? Mis on teie isiklik arvamus ja kuidas seda võiks menetleda?

13:29 Marko Mihkelson

Aitäh, hea Urmas! Me olime nädalavahetusel üritusel, mida ka Mihhail aitas korraldada koos Eesti Mälu Instituudiga. Minu arvates oli see väga tänuväärne ja oluline üritus, just nimelt sellesama Memoriali sulgemisega seonduvalt. See ei ole lihtsalt üks järjekordne repressiooniakt Venemaal, mida Venemaa võimud on teostanud, vaid see on repressiooniakt vene rahva vastu, vene rahva mälu ja kannatuste vastu. Ma arvan, et rahvusvaheline tähelepanu [on väga tähtis]. Ka Eesti puhul on viimaste nädalate sees ju suusõnaliselt tehtud avaldusi, need puudutavad kogu seda protsessi, mis Memoriali vastu on tegelikult aastaid käinud ja mis on päädinud tõesti kahe kohtuotsusega, milles on tehtud otsus Memoriali tegevus lõpetada. 

Nendele, kes võib-olla ei tea, millega tegemist on, ütlen, et Memorial on kaasaegse Venemaa kõige kauem tegutsenud kodanikuorganisatsioon, mis 1980. aastate lõpus ametlikult formeerus, paljuski tänu Andrei Sahharovile. Memorial on kandnud endas kahte eesmärki: esiteks, päästa Venemaad olemast mineviku repressioonide pantvangid, ja teiseks, aidata valgustada neid põhimõttelisi tahke Vene ajaloost, mis on seotud nende kodanike vastu toime pandud inimsusevastaste kuritegudega. Tõesti, mul endale oli võimalus 2013. aastal Moskvas väliskomisjoni visiidi käigus koos kolleegidega külastada Memoriali peakontorit. Seal me nägime, millist tööd nad on teinud, muu hulgas ka Eestist küüditatud inimeste mälestuse, mälu ja nendega seotud esemete ja dokumentide kogumise ja säilitamisega. Vaieldamatult see, mida nüüd Memoriali suhtes toime pannakse, justkui oleks tegemist organisatsiooniga, mis rikub Venemaa seadusi lähtuvalt välisagendi seaduse ebakohasest täitmisest, on tegelikult kuritegu omaenda rahva vastu. Ma arvan, et see tähelepanu parlamendi kontekstis meilt [on oluline].

Sa küsisid konkreetselt, kas näiteks Memorial vääriks Nobeli rahupreemia kandidaadiks esitamist, [ja ma ütlen, et] kindlasti vääriks. Ma arvan, et see on väga kohane, nii nagu ka Novaja Gazeta peatoimetaja Muratov, kes ka nädalavahetusel meile esines Moskvast, sai rahupreemia tänu sellele, et on ajakirjanikuna Venemaal püüdnud kodanikuühiskonna alget, vaba sõna, säilitada ja kaitsta.

13:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

13:32 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! 2014. aastal, kui Krimm okupeeriti-annekteeriti, siis niinimetatud rohelised sõdurid kasutasid eraldusmärgina – selleks, et nad teineteisel päid otsast ei laseks – Georgi linti. See tähendab, et tollest hetkest on selle lindi tegelik väärtus ja nimetus ikkagi devalveerunud ja seda võib käsitleda üheselt ainult okupandi lindina. Sellisena on seda käsitlenud paljud teised riigid, kaasa arvatud Läti seim, mis eelmisel aastal võttis vastu [otsuse], et avalikel üritustel sellise lindi kasutamine ei ole lubatud. Ma saan aru, et koalitsioonileppes ei ole sellest kirjutatud – ja ma ei usugi, et koalitsioon Keskerakonnaga seda võimaldaks –, aga kas väliskomisjon ise oleks nõus tulema sellise algatusega Riigikogu ette?

13:33 Marko Mihkelson

Aitäh, hea Tarmo! Selle eelnõu menetluse käigus tõesti konkreetselt sellest teemast juttu ei olnud, keegi seda otseselt ei tõstatanud. Aga eks repressiivsete organite sümboolika, eriti veel selline, mis repressioone või okupatsiooni meelde tuletab ja ülistab, on alati on selgelt teema, mis võiks olla selle parlamendi komisjonides käsitlemist väärt. Nii et ma ei välista, et väliskomisjon ühel või teisel hetkel võiks ka sellel teemal aru pidada.

13:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, rohkem küsimusi ei paista. Tänan! Läheme läbirääkimiste juurde. Läbirääkimistel saavad sõna võtta fraktsioonide või komisjonide esindajad. Palun, Henn Põlluaas EKRE fraktsiooni nimel! (Henn Põlluaas küsib lisaaega.) Palun! Kaheksa minutit.

13:34 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Riigikogu avaldus Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks on vajalik ja asjakohane. See pitseerib Eesti positsiooni ja annab selge signaali, et me seisame vankumatult rahvaste enesemääramisõiguse, rahu, oma sõprade ja liitlaste eest. Ometi ei taha ma keskenduda mitte avaldusele, vaid tuua esile, millega meil on tegu, kui räägime Vene Föderatsioonist.

Tegemist on riigiga, mis on hüljanud rahvusvahelise õiguse ja kokkulepped ning asendanud need ähvarduste, ultimaatumite ja agressioonidega. Venemaa sõjaline jõud on suurem kui aastakümneid tagasi. Seda vaatamata asjaolule, et riigi majandus on stagneerunud, vähe on toimivaid valdkondi peale loodusvarade kaevandamise ja ekspordi, kogu süsteem on korrumpeerunud ja selles domineerivad ebatõhusad riigile kuuluvad või riigi kontrolli alla võetud ettevõtted. Rahvusvahelised sanktsioonid piiravad juurdepääsu kapitalile ja tehnoloogiale. See pärsib ka sõjalist arendustegevust.

Läänes on eeldatud, et Venemaa suutlikkus ja vaenulikkus väheneb, sest nende ressursid agressiivse välispoliitika jaoks on vähenemas, kuid see on Venemaa alahindamine. Venemaa võib olla allakäiguriik, kuid tema majanduslik ja sõjaline potentsiaal on endiselt märkimisväärne. Vene majandus, nii nõrk kui see ka pole, on suurem ja vastupidavam, kui tihti arvatakse. Sageli rõhutatakse, et Venemaa 1,5 triljoni dollari suurune SKT on võrreldav Itaalia omaga. Ameerika analüütikute Kofmani ja Kendall-Taylori sõnul on see arvutatud turu vahetuskursside alusel. Ostujõu pariteet tõstab selle 4,1 triljonini, mis muudab Venemaa suuruselt teiseks majanduseks Euroopas ja kuuendaks maailmas. Kumbki meede pole täpne. Üks on alahinnatud, teine ülehinnatud, kuid võrdlus näitab, et Venemaa majandus polegi nii väike ja tähtsusetu, kuid eelkõige on Venemaa ettearvamatu ja sõge sõjaline jõud.

Venemaa on USA peamine konkurent tuumarelvastuse alal. NATO kõrval on neil Euroopa tugevaim sõjavägi, mida on alates 2008. aastast reformitud ja kuhu on tugevalt investeeritud. Armee ümberkujundamine jäeti läänes enne 2014. aastat tähelepanuta. See selgitab, miks Venemaa sõjalised sammud Ukrainas ja Süürias tulid paljudele üllatusena. Vene sõjavägi on aastakümnete kõrgeimal valmisoleku, liikuvuse ja tehnilise võimekuse tasemel. Peame arvestama ka Venemaa erivägede, palgasõdurite ja võimeka sõjaväeluurega ning nende kosmose- ja kübersõjavõimekusega. NATO on tehniliselt ja arvudes muidugi tugevam, kuid see ei taga võitu ega võimet Venemaad heidutada kõigis võimalikes konfliktides.

Seega, Venemaa sõjaline oht ei ole Ukraina sõja algusest ja Krimmi okupeerimisest vähenenud, vaid kasvanud. Kahjuks vähenesid aga Washingtonist sellega toime tulemiseks eraldatud rahalised vahendid, sest Bideni administratsioon pööras pilgu Hiinale. Alates 2020. aastast on USA vähendanud toetust Euroopa heidutusalgatusele ehk USA sõjalisele kohalolekule Euroopas 19%. Selle raha suunamine Ida-Aasiasse ei muuda sõjalist tasakaalu Hiina suhtes, kuid tekitas tarbetuid riske Euroopas. Rääkides Eestist, ei saa rahul olla valitsuses hiljuti heaks kiidetud riigikaitse arengukavaga aastani 2030, milles kavandatud sammud ei kajasta adekvaatselt tänapäevaseid ohtusid ja meie kaitsevajadusi. Kui me kavatseme end kaitsta, siis tuleb see ümber vaadata ja kohe.

Venemaa eesmärk on NATO lõhkumine, Euroopa julgeolekuarhitektuuri lammutamine ja Ida-Euroopa allutamine Kremli diktaadile. Ehk teisisõnu, Vene impeeriumi taastamine ja mõjusfääride taasloomine. Ukraina – mis ei olevat isegi riik – hävitamine on siinkohal vaid üks etapp. Putin ei taha minna ajalukku presidendina, kes kaotas Ukraina. Talle on selge, et Suur-Venemaa ei teostu diplomaatilisel viisil. Ta näeb Afganistanist lahkumises USA nõrkust ning soovimatust sattuda uuesti välismaisesse sõjalisse konflikti. Euroopa Liitu ja NATO Euroopa liikmeid ei võta ta tõsiselt, sest seni on Venemaa tegudele reageeritud peaasjalikult vaid näpuviibutamisega. Putini meelest ongi sobiv hetk enda tahtmiste realiseerimiseks käes. Kremli arrogantsust ja agressiivsust on võimaldanud lääne naiivsus, majandushuvidest tingitud järeleandlikkus ja argus astuda Putinile vastu. Nüüd on küll silmad avanenud, kuid teatud võbelusi näeme me endiselt. Müncheni ja Jalta hingus ei ole veel päriselt kadunud.

Oma geopoliitiliste eesmärkide elluviimiseks on Venemaal vaid lühike ajahetk, enne kui kevadsulad Ukrainas teevad laiema ofensiivi raskeks. Järgmine aken avaneb suve hakul. Seetõttu on võimalik, et näeme Putini ähvardatud tehnilis-sõjalisi samme juba lähinädalate jooksul. Selleks ei ole aga Ukraina piirile koondatud veel kogu vajaminevat jõudu – mehi, tehnikat, juhtimisstruktuure ja nii edasi –, kuid me näeme, kuidas nende hulk järjekindlalt kasvab. Õnneks on jõutasakaal kiiresti muutumas Kremlile ebasoodsas suunas. NATO, aga ka teised Euroopa riigid on peale Krimmi annekteerimist, president Trumpi jõulist survestamist ja Putini ähvardusi asunud kaitsesse ja koostöösse panustama oluliselt tõsisemalt kui varem. Võtmesõna on "heidutus". Kremli ultimaatumid on tagasi lükanud nii NATO kui ka USA. Nad on lubanud vastata agressioonidele kõige karmimal moel. Ma loodan, et siin enam mingeid tagasilööke väiksemate riikide arvel ei tule. Me kõik loodame.

Mida edasi, seda raskem on Kremlil suruda Euroopale peale enda hullumeelseid ambitsioone, kuid sel ei pruugi tähtsust ollagi. Tagasiteed on raske näha, sest Kreml esitab läänele teadlikult vastuvõetamatuid nõudmisi ning Venemaa meedia kajab USA ja NATO süüdistamisest ja sõjatrummide põrinast. Selline käitumine ei räägi soovist leida rahumeelset lahendust. Kõik sõltub sellest, mida Putin oma kindralitega otsustab. Täna lõplikku otsust ilmselt veel pole.

Meid kõiki –  Eestit, NATO-t, Ukrainat ja paljusid teisi demokraatlikke riike – ähvardab üks ja ühine vaenlane. Me peame säilitama oma ühtsuse ja tugevdama enda kaitsevõimet. Järeleandlikkusel, argusel ja kompromissidel ei ole siin kohta. Venemaa loobub oma hulludest vallutuskavadest vaid siis, kui ta teab, et selle hind on suurem, kui ta on nõus maksma. Muuseas, head kolleegid, lisaks Ukraina toetusavaldusele peaks Eesti tegema ettepaneku Vene Föderatsiooni taas väljaheitmiseks Euroopa Nõukogust. Tänan!

13:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Reformierakonna fraktsiooni nimel Mati Raidma, palun!

13:43 Mati Raidma

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Reformierakonna fraktsioon toetab menetletava avalduse vastuvõtmist. Nüüd, kui Venemaa survepoliitika mõjusfääride taaskehtestamiseks on viinud rahvusvahelise julgeolekutasakaalu väga pingelisse seisu ning Ukraina iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse otsesesse kriisi, on Ukrainale vajalik iga võimalik toetus – nii sõnas kui teos. Täna peame olema Ukraina kõrval kõikidel rinnetel, nii välispoliitilisel rindel Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust toetavate avaldustega kui ka praktilises koostöös, toetamaks Ukraina kaitsevõimet ning ühiskonna valmidust seista vastu hübriidrünnakutele.

Lisaks hääletusele tulevale avaldusele tegi Eesti-Ukraina parlamendirühm eelmise aasta 16. juulil poliitilise avalduse, millega mõistsime hukka Krimmi ebaseadusliku annekteerimise, inimõiguste rikkumised, eelkõige vähemusrahvuste rõhumise ja krimmitatarlaste rassilise diskrimineerimise ning rahvusvahelise õiguse eiramise Venemaa Föderatsiooni poolt.

Praktilisest koostööst rääkides soovin tunnustada meie Kaitseministeeriumi aktiivset tegevust Ukraina kaitseväe toetamisel. Meie firmade toodetud sõjaväe välihaiglate tarneprojekt on kriitiliselt vajalik panus. Samuti ollakse valmis sõja puhkemisel andma ka relvastusabi. Hinnatava panustajana võib esile tuua ka meie Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse, kes juba mitu aastat toetab Ukraina ühiskonna sidusust ja kriisidele vastupanuvõimet ehk kerksust ülesehitavate projektidega. Praktilisi tegevusi on veel ja veel. Tahan siinjuures kõiki teid, kes selles osalevad, siiralt tänada ja kutsuda üles uusi panustajaid kaasa mõtlema.

Kokkuvõtteks. Tõeline abi meie heale partnerile Ukrainale sisaldab nii sõnu kui ka tegusid. Olgem mõlemas aktiivsed. Nii saame koos olla tugevamad oma riiklikke ja rahvuslikke põhiväärtusi kandma. Tänan!

13:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Isamaa fraktsiooni nimel Raivo Tamm, palun!

13:46 Raivo Tamm

Tänan, lugupeetud aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Olen konsensusliku väliskomisjoni liige, olen Eesti-Ukraina parlamendirühma liige ja olen Riigikogu liige. Mul on hea meel, et tegu on Riigikogu avaldusega, kui sealt paberi pealt lugeda. Ei ole üldse oluline, kes konkreetselt on avalduse algataja, see on meie ühine konsensuslik Riigikogu avaldus, mis tuleb hääletamisele. Ja ma tänan juba ette hääletustulemuste eest. 

Ei ole ka tähtis, kas me juba oleme teinud selliseid avaldusi, millal ja kui palju. Ma arvan, et see, mis Ukrainas toimub, on kestnud väga kaua aega. Tegelikult on see olnud meid pidevalt uinutav – me harjume sellega, me muutume uniseks ja ükskõikseks selle suhtes, mis seal tegelikult toimub. Siin paari eeskõnelejaga olen käinud Ukrainas. Küllap on neid inimesi veel, kes on Ukrainas käinud. Tegelikult seal Kiievis olles ei saa aru, et see riik oleks sõjas. Inimesed istuvad tänavakohvikutes, elu tundub nagu Tallinnas, üldpildis. Aga ma olen käinud paari eestkõneleja kolleegiga rindejoonel ja kinnitan seda, et sõda käib kogu aeg, iga päev saab Ukraina võitlejaid surma. Sellepärast see on vähim, mida me teha saame siin omalt poolt: taguda jätkuvalt trummi, nii kaua, kui vabadus on täielikult ja tõeliselt saavutatud. Aitäh!

13:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Sotsiaaldemokraatide nimel Indrek Saar, palun!

13:48 Indrek Saar

Istungi juhataja! Kolleegid! Võiks ju öelda, et Riigikogu on oma seisukoha juba ju kahel korral välja öelnud, nagu see dokument ka viitab – neli aastat tagasi ja siis veel neli aastat enne seda. Selliste avalduste puhul ei ole ju ometi tegemist olümpiamängudega. Miks peab iga nelja aasta tagant seda avaldust uuesti tegema? Aga tänases hetkes on see avaldus väga vajalik. Meil tuleb igal moel kinnitada ukrainlastele, et me toetame nende püüdlusi, nende suveräänset õigust otsustada, millise suuna nad riigina valivad, millistesse organisatsioonidesse nad kuuluvad. Samamoodi tuleb agressorile ühemõtteliselt välja öelda, et Eesti on Ukrainaga. Nii nagu me omakorda selle kaudu kinnitame taas kõigile liitlastele, kes meiega samamoodi mõtlevad, et see on ühemõtteliselt Ukraina valik, millise suuna Ukraina valib, kuhu ta kuulub ja millistesse organisatsioonidesse kuulumist ta taotleb.

Seepärast kutsun kindlasti üles selle Riigikogu avalduse poolt hääletama. Sotsiaaldemokraadid toetavad seda avaldust. Ja ma tänan ka teksti koostajaid. Ma olen mõneti nõus selle kriitikaga, mis puudutab protsessi allkirjade kogumisel, see oleks võinud olla veidi sujuvam ja arusaadavam, aga tekst ise on harvanähtavalt täpne, sisaldades kõike seda, mida praegu tuleb rõhutada, ja see ei ole koormatud liigse sõnavahuga. Seepärast ma arvan, et see on hea avaldus. Sotsiaaldemokraadid kindlasti toetavad seda. Aitäh!

13:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Oleme fraktsioonide sõnavõtud lõpetanud. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi 501 AE lõpphääletus, ja kuna muudatusettepanekuid ei esitatud, saamegi minna lõpphääletuse juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Riigikogu avalduse "Ukraina territoriaalse terviklikkuse toetuseks" eelnõu 501. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

13:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Avalduse vastuvõtmist toetas 67 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Avaldus on vastu võetud.


3. 13:53 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (439 SE) teine lugemine

13:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 439 teine lugemine. Palun, maaelukomisjoni liige Ivari Padar!

13:54 Ivari Padar

Jaa. (Juhataja helistab kella.) Lugupeetud kolleegid! Maaelukomisjon arutas seda eelnõu esmaspäeval, 10. jaanuaril. Kohal olid maaelukomisjoni liikmed ja kutsututest oli kohal Maaeluministeeriumi maaelupoliitika osakonna juhataja Olavi Petron. Tuleb ütelda, et antud seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid ei olnud. Otsustati: teha ettepanek võtta eelnõu 459 täiskogu päevakorda 18. jaanuariks (konsensus), teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus) ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu 439 täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 26. jaanuaril aastal 2022. Tänan!

13:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Teile on ka küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

13:55 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mul on küsimus see. Me võtsime nüüd vist 5. aprillil 2017. aastal vastu selle kliima- või mis ta seal oli eesmärgid aastaks 50. Kas see eelnõu praegusel hetkel, mis on, kätkeb endas neidsamu põhimõtteid, mida me juba korra siin Riigikogus heaks kiitsime ja iga nelja aasta tagant peaksime ka üle kordama ja üle vaatama, või on ta nüüd praegusel hetkel mis ta on, see roheedukus siin, see 55? 55 vist, jah. Kumba selles eelnõus rohkem on?

13:55 Ivari Padar

Tänan! Absoluutselt ta üldse ei puudutab seda, mis puudutab tulevikku. Asja eesmärk on see, mida on tehtud, ma arvan, juba kolm korda üleminekuperioodidel, kus on see asi, et ülemineku periood hilineb kahe aasta võrra, et rakendatakse tegelikult eelmise perioodi meetmeid, aga uue perioodi rahadest. Ehk siis see on tegelikult kaheaastase sellise lünga edasilükkamine. Ja seda me oleme varem on teinud.

13:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

13:56 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Lükkame ikka edasi, no see ei ole midagi. Aga räägime sisust, räägime nõustajatest. Mina olen aru saanud, et nende kvaliteet ei ole kõige parem. Äkki sa valgustad, mis valdkonnas peaks kõige rohkem harima neid nõustajaid? Mis on need kõige kuumemad teemad, kus nad kõige lollimad on? 

13:56 Ivari Padar

Mina arvan, et ei ole enam sellist aega, et me saaksime ütelda, et nõustajatele oleks midagi väga ette heita. Seda nagu ei ole. Ma olen seda nõustamisteenistust näinud ju 25 või 30 aastat kõrvalt. Selles suhtes on nii, et jah, et mingil ajal tõesti põllumajandusreformiga välja kukkunud spetsialistid läksid nõustamisele, aga ega nad võib‑olla midagi väga head ega uut ei andnud. Aga praegusel juhul on küll niimoodi, et nõustamist tuleb võtta mitmes kategoorias. Tuleb vaadata, kellele seda nõu vaja on, kellele on vaja väga akadeemilist tasandit, mida annab Maaülikool oma õppejõudude tasandil, ja kellele on vaja näiteks seda, et aidatakse PRIA-le taotlus ära vormistada. Selles suhtes on küll niimoodi, et see, kui praegusel juhul seda nõustajate poolt tugevdatakse ja tehakse koolitusi juurde, on igatmoodi hea, aga ma tänapäeva nõustamisteenust ka halvaks ei pea. Ma arvan niimoodi, et see on täiesti tasemel teema.

13:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

13:57 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Hea ettekandja! Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika kõige suurem häda on see, et ta ei ole ühtne. Prantsuse põllumeestel on teatud soodustused rohkem võrreldes, ütleme, Eesti põllumeestega. Küsin, kas see eelnõu kuidagiviisi võrdsustab, ühtlustab või teeb paremaks meie põllumeeste seisu võrreldes näiteks Prantsusmaa või Hollandi põllumeestega.

13:58 Ivari Padar

Ei, see eelnõu seda ei puuduta, see eelnõu puhtal kombel rakendab praegusel juhul kuni 2020. aastani olnud meetmeid aastani 2023. Selles mõttes iseenesest see eelnõu seda, mis puudutab võrdsemat käsitlemist liikmesriikide vahel, ei puuduta.

13:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, nüüd on selline lugu, et meil on jäänud minut istungi lõpuni. Kuna aga küsimuse esitamiseks on vähemalt minut ja Ivaril jääb siis vastus vastamata, sest kell saab kaks, siis me peame Ivaril paluma tulla tagasi kõnetooli homme kell 14. Nii et, head kolleegid, istung on lõppenud.

13:59 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee