Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:57 Istungi rakendamine

14:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu esimese töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Ruuben Kaalep, palun!

14:00 Ruuben Kaalep

Lugupeetud Riigikogu! Head kuulajad! Kaitseväe osalemine Mali konfliktis on Eesti lähiajaloo üks kõige küsitavamaid sõjalisi missioone. Selles konfliktis osalemist ei saa mitte kuidagi võtta Eesti kohustusena liitlaste ees ja sel puudub vähimgi seos NATO artikliga 5. Mali riiki terroriseerivad neegrirežiimid, kes püsivad võimul muu hulgas meie sõdurite toel, on iga aastaga muutunud üha grotesksemaks. Lisaks sellele, et sõdime ühel pool rindejoont türanliku ja verejanulise, rahvaste enesemääramisel tallava huntaga, on nüüd selgunud ka vastuvaidlematud tõsiasjad Mali režiimi koostööst putinliku Venemaa ja kurikuulsa palgasõdurite grupiga Wagner. Kuigi probleemid Mali missiooniga on järjest süvenenud ja sidunud Eesti kaitseväge üha enam tarbetu taagaga, on Eesti valitsused seni igal aastal kiitnud heaks missioonide uuendamise. Küll aga on igati kohane, et viimaseks piisaks meie osaluse katkestamisel peaks saama Mali režiimi koostöö Venemaa ja Wagneriga. Nii ütles ka kaitseminister Kalle Laanet eelmise aasta 22. septembril: juhul kui Wagneriga tehakse koostöölepe ja Wagneri eraarmee asub Malis tegutsema, siis Eesti kontingent tuleb sealt ära. Tõehetk, kas valitsuspoliitikud jäävad oma sõnade juurde, on nüüd käes. Ja sellest kõigest tulenevalt annan ma üle arupärimise peaministrile. 

14:02 Esimees Jüri Ratas

Palun Riigikogu kõnetooli, Peeter Ernits!

14:02 Peeter Ernits

Hea juhataja! Kolleegid! Millest see arupärimine tuleb, võite arvata. Seesama hull olukord ja võimalik 800 000 inimest, kes peavad hakkama oma väärikust kaotades (Juhataja helistab kella.) sirutama almuse palumiseks kätt omavalitsuse poole. See on arupärimine peaministrile. Tegemist on ... Me oleme silmitsi konkurentsitult kõige suurema ükshaaval toetuse menetlemise aktsiooniga iseseisva Eesti ajaloos. Ja ma tsiteerin siia lugupeetud peaministri lugupeetud isa, Reformierakonna asutaja Siim Kallase ...

14:03 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma vabandan teie ees. Austatud ametikaaslased, saalis on tõesti väga suur lärm. Palun austame ettekandjat ja austame neid, kes soovivad kuulata. Ma palun saalis vaiksemalt, väga palun. Aitäh teile!

14:03 Peeter Ernits

Jaa, aitäh! Kelluke ka. Aga ma räägin praegu Reformierakonna põhilubadustest. Nii et mida kirjutas Siim Kallas kodanike riigi manifestis? "Ma pooldan ning taotlen riiki, mis ei valitse püha ja kõikvõimsana Kodaniku üle [...]. Riiki, mis ei vaata Kodaniku kappi, kapi taha ega roni magamistuppa [...] [Riiki, mis ei sori ...] Kodaniku rahaasjades ega jälgi tema pangaarvet. Ma taotlen riiki, mille Kodanikud on loonud iseenda jaoks, mitte riiki, mis armu poolest kas sallib või ei salli oma Kodanikke." Ja minu küsimus või meie küsimus EKRE fraktsioonist, meil on üheksa küsimust, on see, kuidas see mammutmasinavärk tööle hakkab ja milliseid nüansid võivad siin ees seista? Aitäh!

14:04 Esimees Jüri Ratas

Rohkem kõnesoove ei ole. Seega olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks arupärimist ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise. Head ametikaaslased, viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

14:04 Esimees Jüri Ratas

Kohale registreerus 78 Riigikogu liiget, puudub 23.


1. 14:05 Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (433 SE) esimene lugemine

14:05 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, läheme nüüd tänase päevakorra juurde. Tänane päevakord on järgmine. Esimeseks päevakorrapunktiks on eelnõu 433 esimene lugemine. Eile oli meil selline seis, et olid ettekanded, oli küsimustevoor, see sai läbi ja nüüd küsin mina teie käest, et kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi. Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei ava. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 26. jaanuari kell 17.15. Sellega on eelnõu 433 esimene lugemine lõpetatud ja juba esimese päevakorrapunkti menetlemine on meil lõpetatud. Aitäh selle koostöö eest! 


2. 14:06 Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (408 SE) kolmas lugemine

14:06 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 408 kolmas lugemine. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse, avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Kert Kingo.

14:06 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugedes selle eelnõu seletuskirja, on selge, et see ei ühti tegelikkuses plaanitud tegevusega. Ei ühti sellega, mis ilmnes selle eelnõu tutvustamisel esimese lugemise ajal. Ehk seletus ei ühti eelnõu sisuga. See seletuskiri on kantseliitlik ilukirjandus, mille sisu ei olegi lühidalt võimalik kokku võtta. Võimalik, et see on taotluslik. Niimoodi see parlamendiliikmete, kes peavad siis seaduseelnõude osas lõpuks otsuse langetama, eksitamine käibki.

Vaatan seda seaduseelnõu ja pean nentima, et see on järjekordne seadusloome praak, mida selle eelnõuga tehakse. Kõik asjad on totaalselt segamini aetud. See iseloomustabki praeguse valitsuse tegevust, et ühe seaduse haldusalas olevad regulatsioonid viiakse, ma ei tea, kas mugavuse tõttu või mis iganes muudel eesmärkidel (Juhataja helistab kella.) hoopis teise seaduse regulatsioonide ja haldusala alla ja tekitatakse õigusmaailmas sellega segadus.

Olen selle andmebaasiga, mille nimi on KAIRI ja mille tööjuhendite või töökordade ligipääsetavust soovitakse selle eelnõuga piirata, ise igapäevaselt töötanud. Tean hästi, milline on selle programmi ülesehitus, milliseid andmeid sinna sisestatakse ja kuidas andmete sisestamine käib, millised on töötajate juurdepääsupiirangud, kellel mis õigused on. Seega saan öelda, et selle eelnõu põhjendatus ja vajalikkus on rohkem kui küsitav, eriti politsei ja piirivalve seaduse kaudu.

Selle seaduse väidetav eesmärk on viia sisse muudatused, millega soovitakse kehtestada pikemad piirangud, eelkõige just andmebaas KAIRI-ga töötavaid ametnikke silmas pidades.

14:08 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma vabandan teie ees! Head ametikaaslased! Me ei saa istungiga jätkata, saalis on lärm. Ma palun saalis vaikust! Ma palun, et me austame ettekandjat, ma palun, et austame neid, kes soovivad kuulata ettekannet. Ja see lärm tuleb päris paljudes ridadest. Hea ettekandja, me ikka ei saa jätkata, ikka on meil sumin saalis. Ma annan teile kohe märku, kui mina ja teie, see sumin lõpeb ja siis me saame jätkata. Eeskätt minu. Aitäh! Palun!

14:09 Kert Kingo

Ehk siis muuta nende töötajate töökorra ehk tööjuhendi salastamise tähtaega. Seda ei ole kindlasti korrektne teha politsei ja piirivalve seaduse raames. Tööjuhendid on personalidokumendid ja nende piiranguid ja juurdepääsusid reguleerivad teised seadused, näiteks isikuandmete kaitse seadus ja avaliku teabe seadus, kust tulenevad vastavad regulatsioonid. Politsei ja piirivalve seadus reguleerib politsei ülesanded, nende õigused, töökorralduse ja politseiteenistuse õiguslikud alused.

Eelnõu seletuskirjas toodud eesmärk raskendada teabe sattumist nende isikute kätte, kes võiksid teavet kasutada kuritegelikel eesmärkidel, on üsna jabur. Täpsustan, siin on silmas peetud teavet, milleks on andmebaasi andmete sisestamise kord ehk tavaline tööjuhend. Veelgi jaburam on selgitus, et sellise teabe avalikuks tegemine võib haavata õiguskaitseasutuste tõhusat tegevust ja omavahelist infovahetust. Uskuge mind, sellise teabega pole pahatahtlikel inimestel mitte midagi peale hakata, see ei anna mingit väärtuslikku informatsiooni, mida oleks võimalik oma huvides ära kasutada. Juhendi saamine enda valdusesse ei anna ju võimalust andmebaasi siseneda ja seal olevatele andmetele ligi pääseda. Isegi teave, et sellel või sellel politseiametnikul on juurdepääs kategooriaga A, B või C, et see politseiametnik näiteks võib sisestada B-kategooria juurdepääsuga ainult teatud andmeid või C-kategooriaga ametnikul on õigus ainult andmete vaatamiseks ja A-kategooriaga ametnik saab nii andmeid vaadata kui iga kategooria andmeid sisestada, ei anna kellelegi midagi väärtuslikku juurde, seda ei ole võimalik ammugi kuidagi oma kasuks ära kasutada. Täiesti mõistetamatuks jääb, kuidas saaks üks tööjuhend või andmete sisestamise kord, mis ei anna andmebaasi ligipääsu, haavata õiguskaitseasutuste tõhusat tegevust ja omavahelist infovahetust. Ainuüksi selline põhjendus seab kahtluse alla kogu eelnõu tõsiseltvõetavuse.

See on väga halb eelnõu ja selliseid seadusi ei tohiks Riigikogusse üldse jõudagi. Meie eesmärk peaks olema tegeleda korrektse seadusloomega ja järgida seadusloome põhimõtteid, selleks et juristidele, advokaatidele ja kohtunikele oleks kergesti leitavad kõik vajalikud seadusesätted, mis on mingi vaidluse lahendamisel vajalikud. Kõige nimetatu võttu ei näe Eesti Konservatiivne Rahvaerakond võimalust seda eelnõu toetada ja kutsub üles ka teisi erakondi mõistlikkusele ning sellist seadusepraaki mitte toetama. Aitäh!

14:12 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Urmas Reinsalu. Palun! Kaheksa minutit.

14:12 Urmas Reinsalu

Austatud Riigikogu esimees! Austatud rahvaesindus! Isamaa fraktsioon sellel aastal – tõsi küll, varasema eelnõu puhul – esitas paketi avaliku sektori riigivalitsemise ametkondlikuks kasutamiseks tunnistamise haiguse vastaseid muudatusettepanekuid, avaliku huvi kaitse paketi, kuid kahjuks see ei leidnud parlamendi toetust, vaid bürokraatliku mehhanismi kaitsevall nende rahvaesindajate näol, kes täna kuuluvad valitsuseliiti, sõitis sellest teerullina üle. Seetõttu ka see seadusnovell, mis on esitatud parlamendi menetlusse, mis puudutab tegelikult ametkondlikuks kasutamiseks tunnistatavate protseduuride kaitseala laiendamist, laskumata nii nüansseeritud selgitustesse, kui sellele osundas sisusse minnes eelkõneleja – protestiks, et meie avaliku huvi kaitse pakett sellel aastal lükati tagasi ja ka eelmisel aastal lükati tagasi, ei pea me võimalikuks oma fraktsiooni poolthääli sellele seaduseelnõule anda. Aitäh teile!

14:13 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised ja alustame eelnõu 408 lõpphääletuse ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 408. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:16 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 52, vastu 17, erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 408 seadusena vastu võetud. Sellega on teise päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


3. 14:16 Ekspordi riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (423 SE) teine lugemine

14:16 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ekspordi riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 423 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni aseesimehe Sven Sesteri. Palun!

14:17 Sven Sester

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Konkreetne eelnõu, mis kannab numbrit 423 SE ehk ekspordi riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus eelmisel aastal 13. septembril. Üle korrates eelnõu eesmärgi, põhimõtteliselt on vajadus luua võimalused (Juhataja helistab kella.) Eesti eksportijate vajaduste paremaks arvesse võtmiseks riikliku eksporditagatisega tagatud krediidikindlustusteenuste osutamisel ja selle läbi ühtlasi ekspordi soodustamine. Ekspordi riikliku tagamise seaduse muudatused jagunevad põhimõtteliselt kaheks. Enamik muudatusi on vajalikud võimaluse loomiseks anda riiklik eksporditagatis ka selliste lühiajaliste tehingute krediidikindlustuslepingute alusel, milles on määratletud tagatisevõtjast erinev kindlustatud isik ehk siis nii-öelda kolmas isik, aga lisaks muudetakse piirangut samaaegselt kehtivate riiklike eksporditagatiste mahule ja ühtlasi mahtusid suurendatakse üle kahe korra, 400 miljonile eurole.

Nüüd eelnõu esimene lugemine toimus eelmisel aastal 10. novembril, muudatusettepanekute tähtajaks 24. novembriks ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud ei Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega ka teistelt komisjonidelt. Komisjon arutas, majanduskomisjon siis arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamist eelmise aasta 14. detsembril. Ka komisjonil eraldi mingeid ettepanekuid vormistada ei tulnud ja soove ei olnud. Põhimõtteliselt läbiti ka keeletoimetus, tehti keelelised ja tehnilised parandused ja komisjon saatis selle täiskogule edasi. Põhimõtteliselt vastuvõetud otsused olid siis sellised, et teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogule päevakorda 12. jaanuaril, teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 19. jaanuaril sel aastal ja viia läbi lõpphääletus. Kõik olid konsensuslikud otsused. Aitäh!

14:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Urmas Reinsalu, palun!

14:19 Urmas Reinsalu

Aitäh! Austatud ettekandja! Energiakriis on tabanud sisuliselt, kui me vaatame meie börsihinnapiirkonda, kõige valusamalt Balti riike. Kui me kõneleme ekspordivõimekusest ja ettevõtete võimet eksportida, siis kahtlemata on saanud meie ettevõtete konkurentsivõime selles võrdluses väga valusalt kannatada. Hinnatõus on olnud tegelikult Euroopa Liidu kõrgeim, eelmise aasta detsembrikuus üle 12%. Järelikult, kui me kõneleme ekspordivõimest ja sellest, mida me peaksime tegema, sellest laiemast majanduse konkurentsivõimest, on küsimus tegelikult energiakandjate hinnakriisi probleemi lahendamine. Reaalsuses on selleks ainus relevantne meetod elektrituru reform. Kuid kahjuks majanduskomisjon on hoidnud seda tegelikult juba nädalaid kinni, elektrituru reformi otsuse eelnõu. Kas hea ettekandja oskab öelda, milline on koalitsiooni esindajate põhjus, miks elektrituru reformi kardetakse, selle asemel tullakse lagedale lihtsalt teatraalsete ettepanekutega vastakuti ja sisuliselt käib paigalmarss? 

14:20 Sven Sester

Aitäh, hea Urmas Reinsalu, selle küsimuse eest! Kahjuks praegusel hetkel ma pean jääma ainult nendesse raamidesse, mis me arutasime selle konkreetse eelnõu raamides. Loomulikult tahaks pikemalt avada ka teemasid, mis on seotud elektrituruga, elektrituru reformiga ja ettepanekutega, kuidas inimesi aidata praeguses šokist ülesaamisel. Aga ma pean kahjuks tunnistama, et selle konkreetse eelnõu raames me seda teemat ei käsitlenud. Ja see tähendab ka seda, et paraku sügavamatesse sisulistesse vastustesse ma laskuda ei saa, muidu ma avaksin lihtsalt Pandora laeka. Aitäh!

14:20 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

14:20 Aivar Kokk

Aitäh, hea esimees! Hea Sven! Vaatan, et parandusettepanekuid ei tehtud, aga eelnõu tekst läbis kahe lugemise vahel keeletoimetuse ning sellest tulenevalt keelelised ja tehnilised parandused on eelnõusse sisse viidud allajoonituna. Ja nüüd me vaatame. Parandus kolm: § 9 on täiendatud lõigetega 31ja 32 ja 31‑l on sihuke huvitav asi, et sõna "määratud" on siia pandud. Võib eksporditagatisi anda ka juhul, kui kindlustusleping on määratud tagatise võtjast erinev kindlustatud isik. Kes see määraja on? Et on keegi teine, kes võiks saada kindlustusraha?

14:21 Sven Sester

Aitäh selle küsimuse eest! Eelnõu, nagu ma enne mainisin, eelnõu üks põhilisi, paar põhilist argumenti, mis olid, üks oli, nagu ma enne mainisin, vähemalt kahekordne suurendamine siis mahtudele kuni 400 miljonini, aga teine ongi üks oluline aspekt, mida varasemalt ei olnud võimalik,  oli, et sul on võimalik kindlustada kedagi kolmanda isiku n-ö tagatise võtmist. See on erinev, erinev kindlustatud isik ja see ongi see nii-öelda kindlustuslepingus määratud isik kui kolmas. See annab selle võimaluse, et siin on tõesti joon alla tõmmatud seoses sellega,  et tehniliselt on antud nii-öelda õige õigekirjaline sõnum. Kui me vaatame seda algset teksti, mis valitsusest tuli, siis me paneme tähele, et seal on "määratud" asemel "määratletud". Tehniliselt ja õigekirjaliselt on korrektne öelda mitte "määratletud", vaid  "määratud". Aitäh! 

14:22 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

14:22 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud ettekandja! Ma laiendaksin natuke seda valdkonda ja küsiks siin ekspordi kontekstis just rohepöörde küsimust. Kas komisjonis tuli ka arutamisele, kuidas võiks meie eksporti ja just siin ka nendesse tagatistesse mõjutada rohepöördega edasiminek või tagasivõtmine? Sest tõepoolest, ilmselgelt rohepööre on väga tugeva mõjuga Eesti ekspordile ja on ka olnud üleskutseid, kus tagatisi ei tohiks anda, kui need ei vasta rohepöörde eesmärkidele või vastupidi, sellest võib saada teatud takistus. Kas sellest oli ka arutamist või ei olnud?

14:23 Sven Sester

Aitäh! Lühike vastus on, et ei olnud arutlusel. See on lühike vastus. Aga ma arvan, et see teema iseenesest, olulisus teie poolt üles tõstetuna, on oluline ja ma võin öelda, et majanduskomisjon oma muude eelnõude ja muude kuulamiste valguses on tegelikult seda käsitlenud ja käsitleb ka tulevikus kindlasti ja just teemasid, mis on seotud rohepöördega. Sealt tulenevalt ühelt poolt meie tänase turu ja ettevõtlusturu konkurentsivõime, nende lisainvesteeringute vajadused kõik selleks, et neid vaheeesmärke ja lõppeesmärke saavutada, sealt tulenevalt ka meie tarbijate kulu, mis lõpuks kinni makstakse. Komisjon on arutlenud erinevate muude eelnõude valguses tegelikkuses energiamajandusteemadel, energeetikateemadel, aga nüüd selle konkreetse ekspordi riikliku tagamise seaduse muutmise kontekstis seda eraldi ei avatud.

14:24 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

14:24 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea Sven! Võib-olla sa paari sõnaga veel kord ikkagi täpsustad. Kui keegi võtab, kindlustab endal ja siis keegi teine saab kindlustusraha, et võib-olla tagatisevõtjal on üks ja määratletakse teine. Miks see ekspordil vajalik on, kas see on mingi ...võtu koha pealt küsimus või millest see tekkinud on, see vajadus?

14:25 Sven Sester

Jaa, aitäh! Kindlustuslepingutes, ma kindlasti ei ole spetsiifiliselt kindlustuslepingute ekspert, aga ma saan aru, et kindlustuslepingutes on olukorrad, kus tegelikult võivad olla erinevad isikud, ühed siis need, kes on tagatisevõtjad ja võivad ka olla erinevad need, kes lõpuks on kindlustuse saajad, lõpuks kui peaks tekkima mingi hüvitise väljamaksmise kontekst. Ja eksporditehingutes, tuleb välja, on tegelikult, ja see on tulnud peaasjalikult turuosalistelt, eksporditehingutes on olukorrad, kus on vajadus kindlustuslepingutes määratleda sellest tagatisvõtjast, kes n-ö tegelikult tagasi võtab, aga hoopis keegi teine, keegi kolmas, kes siis selle kindlustatuse saab. Ma ei oska siin näiteid konkreetselt tuua, kas see on siis, kas need näited on seotud pankadega, kes võtavad endale teatavaid kindlustusi või see on seotud kahe erineva turuosalisega, kes juba füüsiliselt turul ka tegutsevad, aga see on tulnud tegelikult turuosaliste soovil ja see on tänaseks päevaks kokku lepitud valitsuse tasemel ja täna meile ka laudadele toodud.

14:26 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan. Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu teile! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Nüüd, muudatusettepanekuid läbi vaadata ei saa, neid esitatud pole. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 423 teine lugemine tuleb lõpetada. Sellega on teine lugemine lõpetatud ja kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


4. 14:26 Meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (470 SE) teine lugemine

14:26 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi neljanda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (472 SE) teine lugemine. Ja ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Annely Akkermanni. Palun teid!

14:26 Annely Akkermann

Tere päevast, head kolleegid! Minu seitsmeaastase Riigikogu liikme töö kestel on see kõige formaalsem eelnõu, mida ma olen juhtivmenetlejana käsitlenud. Selle eelnõuga võetakse üle direktiiv, Euroopa Liidu direktiiv, millega ühtlustatakse siseveelaevadel töötavate laevapere liikmete väljaõppe ja kutsekvalifikatsioonide nõuded. Ja need puudutavad selliseid laevu laevatatavatel siseveeteedel ... Ühesõnaga, Eestit see ei puuduta ja seetõttu jääb Eestis kehtima senine kord, kuna Eesti laevatatavatel siseveeteedel kaubatransporti ei toimu. Samuti puuduvad meil siseveeteed, millel saaks toimuda teise Euroopa Liidu liikmesriigiga piiriülene transport või reisijatevedu. Samuti ei kohaldu direktiiv vaba aja veetmise, spordi, kalapüügi, uuringute ja riigihaldusülesannete täitmise valdkondadele. Siiski ma küsisin ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi merenduse spetsialisti Jaak Viilipuse käest, kas tema näeb, et see eelnõu võiks Eestis kohalduda. Tema ka ei näinud. Aga ma mõtlen, et kui keegi Hollandist või Saksamaalt, kes sealsetel siseveeteedel töötab siseveeteedel kehtiva hariduse diplomiga ja sõidukogemusega, tahaks tulla Peipsi järvele Piirissaare laevaliinile tööle, siis on meil seadus, mis võimaldab tema diplomit ja meresõidukogemust tunnustada.

Aga ma teen lühidalt. Selle meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 18. oktoobril eelmisel aastal. Eelnõu esimene lugemine toimus 17. novembril ja muudatusettepanekute tähtajaks, 1. detsembriks Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ega fraktsioonidelt muudatusettepanekuid ei laekunud. Komisjoni poole ei pöördunud oma arvamusega ka keegi sektori esindajatest. Kaks ettepanekut esitas majanduskomisjonile eelnõu kohta algataja ehk Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja üks ettepanek tekkis komisjonis eelnõu läbivaatamisel. Majanduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist oma 14. detsembri istungil, kus tehti menetluslik otsus eelnõu teisele lugemisele suunamise osas. Sisuline arutelu toimus käesoleva aasta 10. jaanuari istungil ja siis komisjon aktsepteeris muudatusettepanekud. Eelnõu tekst läbis vahepeal ka keeletoimetuse.

Muudatusettepanekud on tehnilist laadi. Nimelt asendatakse esimese muudatusettepanekuga üks sõna: "Euroopa Komisjoni avaldatud riikide nimekirja" muudetakse "Euroopa Komisjoni koostatud riikide nimekirja". Teise muudatusettepanekuga täpsustatakse, et isik on laeva juhtinud kuni kuue kuu jooksul eelmisel kalendriaastal või jooksvas aastas. Senine, algne eelnõu oli lihtsalt "aastas". Ja kolmanda muudatusettepanekuga jäetakse välja jõustumissätted, mis algses eelnõus olid, et eelnõu jõustub seadusena 17. jaanuaril, aga kuna ta 17. jaanuaril enam jõustuda ei jõua, siis jõustub ta üldises korras.

Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda tänaseks, 12. jaanuariks ja teine lugemine lõpetada. Ja kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 19. jaanuaril. See on minu poolt kõik.

14:31 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Heiki Hepner, palun!

14:31 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud ettekandja! Te ütlesite, et see eelnõu põhimõtteliselt Eestit ei puuduta, kuna meil ei toimu kaubavedu siseveekogudel. Meil ju tegelikult toimub kaubavedu siseveekogudel, isegi kui sedasama teie poolt toodud Piirissaart silmas pidada. Aga tõepoolest on ju ka meil, olen ise veendunud ja näinud, kuidas ka siin pinnast, liiva veetakse ja nii edasi. Kas ma sain, kuulsin valesti, kas teie ütlesite valesti või on veel mingi kolmas variant?

14:32 Annely Akkermann

Mina ei tea, et saaks tellida kaubavedusid kaubandusliku meresõidu seaduse mõistes Eestis mõnel siseveekogul. Ja üks kriteerium on veel, mida ma ei toonud välja lihtsalt lühiduse mõistes. See puudutab, kui vahemaa algus- ja lõpp-punkti vahel on pikem kui 10 kilomeetrit, mis näiteks võtab Eesti puhul välja sealt arvestusest selle Piirissaare ühenduse, seal on ühendus 8,4 kilomeetrit. Et kui keegi teeb juhuvedusid, siis see ei puuduta, lühikesi juhuvedusid.

14:33 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Tarmo Kruusimäe, palun!

14:33 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Enese harimiseks. Kunagi oli meil ju Emajõgi laevatatav, et oli võimalik Võrtsjärvest Peipsi järveni liikuda ja selle vahel võisid ikka, praegu ka liiguvad ju reisi-, või ütleme, nihukesed lõbulaevad, aga lõbulaevadel pakutakse ka ju kaupa. Seega, kaup iseenesest on ju veetav. Nüüd seda kümmet kilomeetrit ma nüüd küll ei tea. Kas ta läheb arvesse ainult sel juhul, kui selle lustilaeva peal mitte midagi maha ei müüda ehk kauplemist ei toimu, aga kui toimub mingi kauplemine, siis on ju tegelikult ikkagi kaup leidnud ka uue omaniku, ehk siis on toimunud kauplemine. Või see ei lähe selle meresõidu arvele?

14:34 Annely Akkermann

Kaubavedu on suhteliselt reguleeritud valdkond. Kui keegi tõstab suhkru- või jahukoti Piirissaare laeva või ka sellele Jõmmule, mis purjetab Emajõel või Peipsi järvel, siis seda kaubaveoks ei loeta.

14:34 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

14:34 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on selline lihtne küsimus. Sa ütlesid, et Eestit see kuidagi ei puuduta, isegi eksperdid ütlevad, et väga raske on mõelda, kuidas ta puudutab, ja rääkisid mingist hollandlasest, kes tahaks tulla Piirissaare laevale. Äkki. Aga mitte mingi nigeerlane või belglane või nii edasi. Ma küsin, milleks on vaja kulutada aega sellise jama peale. Lugeda esimene, teine lugemine, kolmas, komisjoni aega raisata, ka meie aega. Milleks see kõik?

14:35 Annely Akkermann

Me oleme kokku leppinud, et Euroopa Liidu direktiivid võetakse üle Eesti õigusesse. Ma suutsin ette kujutada, et võib olla selline juhus, et keegi, kellel on meresõidudiplom või laevasõidudiplom siseveekogudel töötamiseks ja kes on oma meresõidupraktika saanud siseveekogudel, mida Hollandis ja Saksamaal, ma tean, on üsna palju, aga neid on teistes Euroopa Liidu riikides veel, võimalusi sellisel viisil kvalifikatsiooni tõendeid hankida, ja ka kolmandates riikides, keda Euroopa Liit tunnustab, koostab nimekirja nendest riikidest, kelle diplomit ta tunnustab – kui selline inimene tahab tulla Eestisse tööle, siis tema diplomid kehtivad ka Eestis. Aga see on pime juhus.

14:36 Esimees Jüri Ratas

Ruuben Kaalep, palun!

14:36 Ruuben Kaalep

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea ettekandja! Huvitav oli kuulata seda arutelu teemal, et mis täpselt on kaubavedu ja mis ei ole, kust see piir jookseb. Aga tegelikult selle taga on ju ka olulised sisulised küsimused. Ajalooliselt on siseveekogudel olnud väga suur tähtsus Eesti majanduses ja see kaubandussektor on olnud täiesti esindatud. Ja nüüd, praegusel hetkel teie mõistes meil absoluutselt ei ole kaubavedusid siseveekogudel. Miks on kujunenud selline olukord ja kelle süü see on? Aitäh!

14:37 Annely Akkermann

Ma arvan, et see ei ole kellegi süü. Ma arvan, et kaup on liikumiseks leidnud soodsamad tingimused. Kui võib-olla siin XVIII ja XIX sajandil oli purje ja tuule jõul kaupade liigutamine Emajõel kõige soodsam võimalus, siis tänapäeval ilmselt liigutavad need kaubad ära rekad ja see on kauba omanikule või inimesele, kellel on vaja seda liigutada, lihtsalt soodsam. Aga igatahes see eelnõu loob võimaluse igati kaubavedu taastada Eesti siseveekogudel, see pigem soosib seda.

14:37 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun! 

14:37 Aivar Kokk

Hea juhataja ja hea ettekandja! Vaatasin paragrahv 211, välisriigis väljastatud siseveelaevade laevapere liikme kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ja teenistusraamatu kehtivus. Siis, kui vaadata seda viienda all neid ridasid, siis mingil hetkel sõjalaeval ja politseiasutuse või muul riigi haldusülesandeid täitval laeval ei pea mingeid tõendeid olema. Siis tekib juurde, et on laeva juhtinud vaid hooajaliselt kuni kuue kuu jooksul eelmisel kalendriaastal või jooksval aastal.

Mis see nüüd on? Mis kaubalaevad, politsei, sõjalaev, riigi haldusülesandes laev? Kuidas see nüüd on, et mingil hetkel peab midagi olema, mingil hetkel ei pea? Välismaal antud tõendiga politsei laeva peal võid sõita, aga mingi teise laevaga ei tohi sõita. Äkki sa selgitad? Kes ei ole nagu nii põhjalikult kui sina seda eelnõu läbi lugenud, mis seal ikka tegelikult soovitakse teha?

14:38 Annely Akkermann

Ütlen veel kord, et see on direktiivi ülevõtmine ja neid tõendeid, kutsetunnistust koolitusprogrammi läbimise kohta või haridusasutuste lõpetamise kohta samamoodi merenduses väga levinud, et sõidupraktika kohta neid tunnistusi ei nõuta isikult, kes siis seda loetelu, mida sa ette lugesid, laevadele tööle tahab asuda, kuna need politsei ja sõjavägi otsustavad ise, missugusele ametikohale missuguseid inimesi nad saavad ja tahavad palgata. Aga, Aivar, ma arvan, et mis sulle segadust tekitab, on see, et see puudutab Eestis siis Euroopa Liidu ja loetud kolmandate riikide diplomite tunnustamist. Me praktikas ju ei kujuta ette, et sõjalaevale Eesti sõjaväkke tuleb kolmanda riigi inimene siis sellist rada pidi.

14:40 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

14:40 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Seda on muidugi kurb kuulda, et meie iidsel hansalinnal Viljandil ei olegi enam võimalust sihukeseks hansalinnaks saada. Aga ma küsin nüüd teie käest seda, et Aegna saar on teadupärast kesklinna haldusterritoorium. Tallinna sadam on ka kesklinna haldusterritoorium. Nüüd vahele jääb Tallinna laht. Siis, kui Aegna saarele viiakse reisijaid, aga me teame, et see oli hea suvituskoht ja seal oli vaja toitlustada, siis kaupa sinna veeti. Et kas sellises käsitluses jääb Aegna saarele toiduproduktide vedamine kaubaveona või ta läheb selle mõiste alla, et noh, jahu kotti?

14:41 Annely Akkermann

Jah, väga huvitav küsimus. See eelnõu tõesti avab, vastupidi, Viljandile võimaluse ennast uuesti õitsva hansalinnana tunda, et võib hakata kaupu vedama hansakogedega, kindlasti, kui peaks soovi olema. Aga Tallinnat ja Aegnat see tõepoolest ei puuduta, sellepärast et jutt käib siseveest. Aga Tallinna laht on ikkagi meri ja kehtivad teised diplomid ja teised reeglid.

14:41 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

14:41 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud ettekandja! Ma loen eelnõust, kus on kirjas nii. Lõige 4, et ei nõuta siis või on keelatud, ei nõuta tunnistust isikutelt, kes töötab laeval, millega tehakse vaid kohalikes huvides piiratud ulatuses laevareise, mille puhul kaugus lähtepunktist ei ole ühelgi juhul rohkem kui 10 kilomeetrit. Samas tõesti Laaksaarest Piirissaareni kümmet ei ole, aga kui Tartust juba midagi vedada, siis see 10 kilomeetrit ja rohkem tuleb sinna kuhjaga täis. Nii et justkui võiks. Aga mu küsimus tuleb hoopis sellest, et siin öeldud selline huvitav mõiste "kohalikes huvides". Võib-olla te avaksite seda mõistet, mis on kohalikes huvides? Või oli komisjonis sellest juttu, et mis see kohalik huvi võiks ikkagi olla, kuidas me määratleme seda, kas terve Eesti on kohalik huvi või on ainult Tartu linn antud juhul kohalik huvi? Mis on kohalik huvi?

14:42 Annely Akkermann

Selle mõiste sisu komisjonis lähemalt ei arutatud. Aga ma ütlen veel kord, et kui tõesti Tartust tahetakse hakata laevaga kaupu vedama ja kaubalaevaliine rajatakse, siis see eelnõu toetab seda plaani, avab uksed Tartu ja Piirissaare vaheliseks suuremahuliseks kaubaveoks.

14:43 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

14:43 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Su vastus muidugi tekitas veel rohkem küsimusi. Ma saan aru, et mitte midagi ei pea oskama, kui sa töötad sõjalaeval, politseilaeval või riigi haldusülesandeid täitval laeval – siis mingeid pabereid olema ei pea. Aga mul tekitab veel rohkem küsimusi see parandus, mis te komisjonis tegite. Üks variant on, et kui kuni kuus kuud oled laeva peal töötanud, siis võid kõike teha ja ühtegi tõendit ei ole vaja. Aga kui ma olen kuus kuud ja üks päev töötanud aasta jooksul, siis ma enam ei tohiks, sest sõna "kuni" on siia ette pandud. Kas see "kuni" on äkki ekslikult pandud või on soovitud rohkem? Mida see ikka nüüd tähendab, et alla poole aasta töötan iga aasta, siis ma olen jõle kõva poiss, aga kui ma töötan terve aasta, siis ma ei ole ja ma peaksin mingeid eksameid või pabereid tegema hakkama? Või saan ma millestki valesti aru?

14:44 Annely Akkermann

Tegelikult käib jutt siin jooksvast aastast ja kalendriaastast. Jooksev aasta on 12. jaanuarist 2022 kuni 12. jaanuarini 2021. Kui ta selle aasta kestel on töötanud kuus kuud, siis sõidupraktika on olemas. (Aivar Kokk selgitab kohapealt: "Siin on kirjutatud "kuni kuus kuud" ...")

14:44 Esimees Jüri Ratas

(Helistab kella.) Nii, hea ettekandja, kas te vastate veel sellele küsimusele või võtan järgmise? Ma ei saa lubada sellist debatti praegust.

14:44 Annely Akkermann

Ma ei oska seda seletada teisiti, kui siin juba kirjas on.

14:44 Annely Akkermann

Aa, mis on kalendriaasta või? Kalendriaasta on 1. jaanuarist 31. detsembrini. Ma ei oska seda selgitada rohkem, isegi eesti keeles mitte.

14:44 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Jääme siin saalis eesti keele juurde. Protseduuriline küsimus, Aivar Kokk, palun!

14:45 Aivar Kokk

Ma küsisin sõnaselgelt: sõna "kuni" on siia kirjutatud. Et kui kuni kuus kuud on, siis tohib. Kui on töötanud rohkem kui kuus kuud, siis ei tohi. Sõnas "kuni" on küsimus.

14:45 Annely Akkermann

Selle "kuni" ees on ka "vaid hooajaliselt". Kui te seda lauset loete, siis te järsku saate aru.

14:45 Esimees Jüri Ratas

Kaido Höövelson, palun! 

14:45 Kaido Höövelson

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus on, et Euroopa Liidu liikmesriikidest kui paljud või kolmandatest riikidest kui paljud on selle direktiivi üle võtnud, et ka Eesti meremees saaks Hollandi jõe peal kaupa vedada? Aitäh!

14:45 Annely Akkermann

Selle kohta komisjonis ma ei osanud küsida, aga ma arvan, et need riigid, kus selliseid laevatatavaid siseveeteesid on rohkem, nemad on kindlasti selle juba üle võtnud ja tavaliselt direktiivid koostatakse riikide nagu initsiatiivil. Küllap on nendes riikides, kus siseveeteed on laevatatavad  ja kaupu veetakse suuremates mahtudes, huvitatud, et meremehed saaksid liikuda ja nende diplomeid vastastikku tunnustatakse.

14:46 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun!  

14:46 Andres Metsoja

Aitäh! Kuulan ja mõtlen kaasa ja ma nüüd küsin ikka lõpuks selle küsimuse, mis on traditsiooniliselt siin saalis kõlamas eelnõude puhul: kui see direktiivi ülevõtmine või see eelnõu jääb vastu võtmata, kas siis siseveekogudel laevatamine jääb ära?

14:46 Annely Akkermann

Eesti puhul selle eelnõu vastuvõtmine või vastu võtmata jätmine praegust olukorda ei muuda.

14:47 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, me läheme edasi küsimustega. Peeter Ernits, palun! 

14:47 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Veesõit jätkub, kui me seda vastu ei võta. Aga kas meil on mingisugust trahvikirvest ka oodata, kui me seda direktiivi vastu ei võta? Ja kui suur piitsahoop meid tabab?

14:47 Annely Akkermann

Selle üle komisjonis arutelu ei olnud ja ma ei oska sellele vastata.

14:47 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, nüüd on juhtunud selliselt, et rohkem küsimusi ei ole. Aitäh teile! Suur tänu teile!

14:47 Annely Akkermann

Suur tänu küsimast! Ja pisut ootamatu.

14:47 Esimees Jüri Ratas

Mis? Ootamatu! Selge. Loodame, et see oli tore ootamatus ehk positiivne üllatus. Nii. Aga nüüd tulenevalt mei kodu- ja töökorra seadusest tuleb küsida, kas soovitakse avada läbirääkimisi, ja ma näen, et soovitakse. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Peeter Ernitsa.

14:48 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea kolleegid! Ma mäletan seda esimest lugemist siin – mul ei ole stenogramm ees –, kui ma ka pärisin analoogseid asju. Ja praegu tuli ju väga selgelt välja, hea kolleeg Annely ütles, et see on pimeda juhuse eelnõu, pimeda kana eelnõu, kui kasutada sõna "kana" või "kalkun". Et äkki tuleb mõni hollandlane, mõni süürlane, mõni nigeerlane, äkki tuleb ja tahab Piirisaarele laeva. Äkki tuleb? Omal ajal, ma mäletan väga hästi, kui pargased läksid üle Peipsi, sõitsid, no 8,9 kilomeetrit, on, nagu on Annely välja arvutanud, Piirisaareni. Mina ei ole arvutanud, ma olen seda teed küll sõitnud palju-palju kordi. Aga kui oleks 10, siis oleks veel teine tubakas. Aga igal juhul, kui üle järve Oudovasse läheb, siis oleks igal juhul pikem. No see selles, et kas on juhuvedu, aga nagu me kuulsime praegu, siis kas on pärisvedu või juhuvedu, on erinev vahe. Kilomeetrite vahe on siin. Ühesõnaga, selline, jah, pimeda juhuse eelnõu.

Ja selliseid direktiive on tegelikult küll. Kahjuks ei ole ülevaadet, kui palju on neid pimeda juhuse eelnõusid, mille me menetleme, ja kui palju me selle pimeda kana eelnõu, juhuse eelnõu ... 17. novembril kulutasime oma aega siin. Tuletan meelde, et sellest mitte midagi ei juhtu. Isegi isegi eksperdid ütlevad, et milleks see. 1. detsembriks loomulikult, kui see ei puuduta mitte kedagi, on pigem teoreetiline, loomulikult, mis parandusettepaneku sa ikka esitad pimeda kana eelnõu kohta. Noh, 10. jaanuaril kulutas majanduskomisjon ... Muuseas, energiakriis oli juba toona, 17. novembril oli teada, 10. jaanuaril oli teada. Ja praegu me lihtsalt põletame aega siin, nagu öeldakse, sööme kalamarja, nagu rahvas ütleb, ja ajame lolli juttu. Menetleme direktiivi. Direktiiv, mis ta siin on, direktiiv 2017/2397 hakkas kehtima Eesti sisevetel ja Piirisaarel ja Emajõel. Ja direktiivid 91/672EMÜ ja direktiiv 96/50EÜ lõpetaksid oma eksistentsi Eesti vete õigusruumis. Milleks see kõik? Milleks see lollus kõik?

Kui ma kuulsin veel siin Annelylt, et isegi ta ei tea juhtivmenetlejana, milline piits meid ootab, kui me seda direktiivi vastu ei võta, siis no mida me arutame siin? Seda pole vaja meil, selliseid teoreetilisi asju, teoreetilise hollandlase või teoreetilise süürlase või nigeerlase või belglased või ükskõik kelle, kes tahaks äkki tulla Piirisaarel laeva peale. Milleks see jama? See on minu küsimus. Lõpetame sellise jama! Ja kui tulebki piitsahoop Brüsselist ... Aga tahaks nagu kirjalikult Annelylt ... Ta ütles, et see on kõige formaalsem, mida ta on menetlenud seitsme aasta jooksul. Aga ikkagi, meil võiks olla teada, ma tahaks teada ka kirjalikult, milline trahv meid ootab, kui me selle pimeda juhuse eelnõu vastu ei võta, kui me pimeda kana või kalkuni poolt ei hääleta. Nii et see on see, mida ma tahtsin teile öelda, head kolleegid. Edu meile pimeda kana menetlemisel!

14:52 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Jaa, palun Riigikogu kõnetooli, Aivar Kokk! Palun! Ma tuletan ka meelde, et teisel lugemisel on kõigil Riigikogu liikmetel on võimalus sõna võtta. Ei ole ainult fraktsioonide esindajad. Palun!

14:52 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Ega Peetri sõnavõtt pani mind mõtlema, et miks ta kogu aeg arvab, et mere peal peaks olema kanad ja eriti pimedad, oleks öelnud "part", ma saan aru, noh, mere-, veelind, aga kana. Eks see tekitas ka küsimust ja eks ma sellepärast tulin ka siia kõnepulti.

Aga siin on need parandusettepanekud ja küsimused, mis minule jäid ikkagi õhku. Ühelt poolt küsitakse, kui väliskodanik tuleb siia, tõendit, et kas tema meresõidukapteni paberid on ikka sellised, nagu peavad olema või mitte. Ja siin, kui seda eelnõu vaadata, siis räägitakse laevaperest. Laevaperes võib-olla ka minu nimekaim kokk, kes teeb süüa. Kas on nüüd tähtis, kust ta selle söögitegemise paberid sai või mitte? Siin on kirjas, et kui on üle poole aasta siseveeteel sõitnud hooajaliselt, siis ta ei tohiks nagu seda tööd teha. Ma saan väga hästi aru, et lause on hooajaliselt, et kuni pool aastat, siis sa võid ilma igasuguse kontrollita sõita, laev läheb uppi või ei lähe uppi, aga kui juba oled kuus kuud ja üks päev sõitnud, siis pead kindlasti kontrollis olema, sest tavaliselt juhtub just õnnetused peale seda, kui sa oled pool aastat sõitnud. Ma saan sellest eelnõust nii aru.

Ja teine on see, et vaatan, kui sa eralaeva peal sõidad, siis on ikka kontroll oluline, sest erainimese vara läheb untsu, sõidad kaile vastu või karile, laev läheb puru. Aga lähed sõjalaevale, lähed politseiasutuse laevale või ükskõik millise riigihaldusülesannete täitma, me siin arutasime, et Peipsi järve peal on piirivalvelaevad, seal ei ole vaja ühtegi dokumenti. Tulen ükskõik kus koha pealt, mujalt riigist, ei mingit kontrolli, ei mingit vajadust. Sõida, kuidas tahad. Ma vaatan, siin on kindralid meil. Kas ikka sõjalaeva peale julgeksid sa lubada inimest, kes ei ole kontrollitud, kas ta ikka oskab sõita või ei oska? Kokaks võib võtta, aga ega teda kaua ei saa võtta. Kõrbeb puder põhja, nagu laulgi ütleb, et siis tõmmatakse masti see särk.

Et ei ole päris nii, et kui tuleb mingisugune Euroopa Liidu direktiiv, siis seda ei ole vaja nagu arutada, vaid selle lihtsalt võtame üle, sest sealt tuli see. Eile rahanduskomisjonis oli veel hullem asi kui see siin. Kui siin mõni laev, mis meil on, karile läheb, siis võib-olla ei juhtugi midagi. Aga ma võin teile öelda, et kohe on meil valitsus nõus sellega, et kõikides maakonnakeskustes, kus katlamajad on puidu peal, nendele tuleb maks peale. Me kahekesi opositsioonist olime küll vastu, aga koalitsiooni neli poliitikut seda toetavad, et kõik, mis puiduga kütmiseks läheb, et praegu energiahindade puhul on see muidugi päris loomulik, et ega ükski hind ei tohi madalaks jääda. Nii et ma ikkagi soovitan alati, kui sihukesi parandusi komisjonides tehakse ja tahetakse paremat, ma saan aru, et taheti tõesti parimat, aga tuleks nagu mõelda, et kui seal "kuni" juures, võib juhtuda, on üks päev rohkem, et mis siis saab. Aga edu majanduskomisjonile selle eelnõu kolmandaks lugemiseks ettevalmistamisel.

14:56 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun, Tarmo Kruusimäe! Ja veel teen üleskutse: teisel lugemisel ei ole piiranguid, et ainult fraktsioonide esindajad – kõik saavad sõna võtta läbirääkimistel.

14:56 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees!

14:56 Esimees Jüri Ratas

Kaheksat minutit soovite? Härra Kruusimäe?

14:56 Esimees Jüri Ratas

Kaheksa minutit?

14:56 Esimees Jüri Ratas

Selge. Vabandust!

14:56 Tarmo Kruusimäe

Sellel saadikul, kes ei suuda midagi ära öelda viie minuti jooksul, ei ole mõtet seda kolme lisaminutit. Üldjuhul on praktika näidanud, et siis keerutatakse ikka seda ühte ja sama mõtet ehk siis täiendavat uut ei tule. Ma tahaks ära õiendada selle, mida hea Andres Kokk ütles. Päris nii ei ole. Või Aivar Kokk. Päris nii ei ole, et iga inimene päriselt kokaks saab. Seda enam, et kui ta on laeva peal, siis peaks need paberid olema. Väga paljud minu grupikaaslased just said endale head tasuvad kohad (Juhataja helistab kella.) laeva peal. Minu põhjuseks oli see, et laeva peal võib kujuneda uus pere ja mu abikaasa sellepärast  mind laeva peale kokaks ei lasknudki. Nii et ta ei ole. See teadmine on Aivaril jäänud võib-olla filmist "Arabella, mereröövli tütar". Et, Adalbert, paks koer, mürgita-mürgita, esimesed tormiga oled sa põhjas.

Aga nüüd ma tahaksin olemuslikult rääkida, kui kesklinna haldusterritooriumil sõidetakse mööda vett. Me oleme kuulnud, et valimislubadus oli, et Viimsist peaks hakkama käima meretakso linna, selleks et neid ummikuid vähendada. Siis kas seda Tallinna lahte käsitletakse merena või teda käsitletakse ikkagi lahena? Teistpidi jälle, hea Annely, et kui Kihnusse viiakse asju, ütleme, tormiga eksitakse ära, et tuleb ikkagi see 10 kilomeetrit kuidagi välja, või siis purjekas näiteks, mis loovib, ehk siis loovides on alati ju kurss tunduvalt pikem kui ta on seda lihtsalt taganttuules sõites, ja kaupa veetakse sellega, siis ma ei tea, kas ta jääb. Aga kui me võtame selle lähte järgi, eks ju, et Kihnu vist enam ei ole Pärnu haldusterritoorium, aga ma ei tea. Veel ei ole, jah. Pärnust on saamas sihuke, ükskõik, ta juba praegu on kõikse suurem, aga ta saab veel kord selleks suuremaks.

Ma ei tea, kui palju me neid niisuguseid direktiive [vastu] võtame, aga me ei tohiks neid kitsendada, sest ma ei näinud praegusel hetkel selles direktiivis üldsegi sellist agiilset mõtet, et seal võiks olla ka tehisintellekt, kes siis tegelikult siseveel või seda kaupa veetakse. Me ei tea ju, mis olukord võib juhtuda, sest võib-olla energia hinnad ongi nii, et me kõik varsti hakkame surfama. Ilmselt te mäletate, kui olid olümpiamängud, siis pandi rulale ju purjelaua see asi peale ja liikus inimene. Ja see on äärmiselt roheline, sest et tuuleenergia meil on. Võib-olla oleks oodanud ... Näiteks Tallinna linnas on tehtud selline innovatsioonikomisjon, ehk siis kõik innovaatilised mõtted lähevad sealt läbi ja ilmselt formuleeruvad mingiks seaduseks. Siin oleks hea näha tehisintellekti. Vahest, võib-olla on tehisintellekt kordades nutikam kui kuskilt mujalt tulnud inimene, noh, kuskilt sisemalt.

Teine suur küsimus minu jaoks on see, et Venemaal on kehtestatud sanktsioonid ja Moskvas müüakse Valgevene lõhe. Kuidas küll Valgevene kunagi hakkab selle direktiiviga liituma, sest lõhe peab ju kuskilt siseveekogust tulema? Ja kui ta Valgevenest tuleb, siis ma arvangi, et see läheb keerukaks ära seletada. Aga noh, need on need teised teemad. Õnneks ta praegusel hetkel meid väga otseselt ei puuduta. Aga me teame ka ajaloost seda, kus on kaevatud kanaleid ja jõgesid pandud teistpidi voolama ja ka nimetus. Toon teile lihtsalt ühe pisikese näite. Viimsi haldusterritoorium on Naissaar, mis on kordades territoriaalselt suurem, kui on seda Aegna saar. Kuna seal oli teise maailmasõja järgselt neid meremiine ja ta oli salastatud objekt, siis kõikide kaartide peal ta muutus väiksemaks, väiksemaks, väiksemaks, hiljem oli pisikene täpp ja leiti, et see on täiesti ebaoluline ära märkida, et seal üldse on mingi saar. Niimoodi kadus meil paljude kaartide pealt Naissaar, aga me taastasime iseseisvuse ja saime Naissaare tagasi. Aitäh!

15:01 Esimees Jüri Ratas

Aitäh. Siin oli ka vastusõnavõtu võimalus. Aivar Kokk, soovite? Vähemalt kaaluge, saate kaaluda seda võimalust. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. Eesti on mereriik ja siseveekogud on olulised.

15:01 Urmas Reinsalu

Palun kolm minutit juurde. 

15:01 Esimees Jüri Ratas

Palun, kaheksa minutit.  

15:01 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud istungi juhataja. Me oleme sattunud absurdisituatsiooni. Olukorras, kus tegelikult on riigis kriis, mis vajab vältimatult kiireid otsuseid. Selle asemel me tegeleme niisuguse probleemiga, millel sisulist tegelikku olukorda muutvat tähendust ei ole.

Kuid lähme merendusprobleemide juurde. Ma saan aru, ainukene küsimus on, et kui keegi on Tšaadi järvel olnud laevakapten, siis ta saaks Pihkva järvel jätkata sõitmist. Küsimus on selles, et ilmselgelt niisuguste nüanssidega tegelemine ei ole vääriline olukorras, kus meie merendus on sattunud tõelisesse kriisi. Ja see on sümptomaatiline selle valitsuse puhul, kus langetati otsus valitsusliidu tahtlusel, et Eesti ei vaja merenduspoliitikat. Üksnes mõned baroksselt paljusõnalised loosungid on sätestatud uhke nimega "Transpordi arengukavas aastateks 2021–2035".

Ja see suhtumine või õigemini ükskõiksus meie rahvusliku merenduse suhtes on väljendub selgetes näidetes, et Eesti kukkus just nimelt mereohutuse mõttes halli nimekirja. Me küsisime majandusminister Taavi Aasalt selle kohta seletust ja mis oli vastus? Süüdi on koroona, mitte ametnike tegematajätmised, mitte lohakus, mitte bürokraatide tölplus, vaid koroona on süüdi, et oleme sattunud halli nimekirja. Sisuliselt IMO tähenduses rahvuslik merendusadministratsioon on kaotatud ja see tähendab, kui me vaatame olukorda, siis üleolevalt nendib sellele tekstile esitatud seletuskiri, et komisjoni poole, vaadake, komisjoni poole ei pöördunud oma arvamusega keegi sektori esindajatest.

Aga mida me tegelikult näeme? Näeme seda, et meie reederid, merendusnõukogu,  merendusavalikkus on pöördunud peaministri ja valitsuse poole selle kriitikaga, mis tähendab praegu meie meremajanduse süstemaatilist lõhkumist ja kõigi arenguvõimaluste läbilõikamist. Need appikarjed tulevad. Merendusavalikkuses kuidas nimetatakse praegu majandusministri juhitavat merendusvaldkonna tegevust? Väikeseks jääajaks Eesti merenduses! Nii kaugele oleme jõudnud. 

Ja milline on valitsuse vastus nendele nõudmistele? Meile saadetakse siia paber, et Tšaadi järvel meremees tohib sõita Pihkva järvel – sisuliselt, mis tegelikult olukorda ei muuda. Piinlik on, sõbrad! 

5000 meremeest töötab üle maailma erinevate lippude all ja kaubalaevastiku puhul mida teeb meie peaminister? Käib avamas Läti lipu all olevat Eesti Gaasi laeva uhkusega. See on meie käsitlus, vastutustunne ja hoolsustunne Eesti merenduse kohta. Väga piinlik on olukord.

Ja meid vaatavad siin andunult merendusega tegelevad inimesed, merekultuuri eest hoolitsevad inimesed, meremajandusega tegelevad inimesed. Need meremehed tahaksid töötada Eesti lipu all, anda oma panuse meie rahvusliku merendussektori jõukuse kasvuks. Ja mis on meie vastused maksupoliitilised, majanduspoliitilised? Et midagi ei saa teha. Kui teeme, teeme sellisel moel, et sellest ei ole midagi kasu. Nagu liiv nõriseb sõrmede vahelt selle valitsuse hooletus transpordi ja majanduse suhtes. Ja seda püütakse viigilehena varjata selle paberilipakaga. Piinlik on lihtsalt. Aitäh!

15:05 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised.

Nüüd alustame eelnõu 470 muudatusettepanekute läbivaatamist. Eelnõu kohta on laekunud kolm muudatusettepanekut. Kõik on juhtivkomisjoni poolt ja seisukohaga "arvestada täielikult": esimene muudatusettepanek, teine muudatusettepanek, kolmas muudatusettepanek. Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Aitäh!

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 470 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja ka neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


5. 15:06 Rahvatervishoiu seaduse eelnõu (486 SE) esimene lugemine

15:06 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse eelnõu 486 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks tervise- ja tööministri Tanel Kiige. Palun!

15:06 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Hea meelega annan teile ülevaate täielikult uuendatud rahvatervishoiu seadusest ehk eelnõu, mida on pikalt ette valmistatud kehtiva rahvatervise seaduse asemel, mille raames uuendatakse siis nii valdkonna, võib öelda, korralduslikku poolt kui ka terminoloogiat. Eesmärk on ikka sama ehk inimeste tervise kaitse ja rahvastiku tervise olukorra paranemine. Lühidalt öeldes, mis on peamine, millega saavutatakse need eeldused, on see, et me ajakohastame rahvatervishoiu valdkonna terminid, senisest selgemalt toome välja põhimõtted, millest rahvastiku tervise arendamisel ja rahvatervishoiu korraldamisel lähtume. Samuti toome senisest selgemalt välja rahvatervishoiu valdkonna tegevused nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil, täpsustame nõudeid ja seame teatud täiendavaid piiranguid iluteenuste valdkonnas, ajakohastame nõudeid laste- ja hoolekandeasutustele, sealhulgas toitlustamisele, mis kahtlemata on laste ja üldse laiemalt elanike tervise seisukohalt äärmiselt oluline valdkond, ning loome ka täiendavad võimalused tervisekaitse valdkonnas järelevalve tegemiseks ning ajakohastatud trahvimäärad ka inimeste tervise kaitseks sätestatud nõuete rikkumise eest.

Ja nüüd järgemööda neist siis täpsemalt. Eelnõuga asendatakse nii rahvastiku tervise seaduses, nüüd tuleb tulevikus siis rahvatervishoiu seaduses, kui ka teistes õigusaktides läbivalt termin "rahvatervis" terminiga "rahvatervishoid". Samuti korrigeeritakse eelnõuga kõiki õigusakte, kus on keeleliselt ebakorrektselt seni kasutatud rahvatervishoiuga seotud mõisteid, näiteks rahvatervis ja rahvatervise kaitse ja muud sellised olukorrad.

Uues rahvatervishoiu seaduses on seaduse tasandil defineeritud ka keskkonnatervishoiu valdkond, mida varem on nimetatud tervisekaitse või keskkonnatervise valdkonnaks. Samuti on uue seaduse tekst hetkel kehtivaga võrreldes vähem tervisekaitse valdkonna keskne ning selgemalt on reguleeritud negatiivsete tervisemõjude ennetamise ja rahvastiku tervise edendamisega seotud ülesanded. Sätestatud on ka rahvatervishoiu poliitika ja meetmete kavandamisel ning elluviimisel aluseks olevad põhimõtted ehk ühine vastutus erinevatel tasanditel, erinevad valdkonnad, sektorid, ja tervise kõrgetasemeline kaitse niisamuti ehk nii väärtustamine kui tervisemõjuga arvestamine.

Nagu varem viitasin, on lahendatud või noh, me anname oma panuse, et selgem oleks ka riigi ja kohalike omavalitsuste ülesannete loetelu. Hetkel on probleem, et kehtiv seadus ei sisalda kõiki vajalikke, riigi tasandi rahvatervishoiuga seotud ülesandeid, osad ülesanded on ka  liialt üldsõnalised, samuti ei ole ilmtingimata kooskõlas ühise vastutuse põhimõttega. Kohaliku omavalitsuse ülesannete üldsõnalisus on omakorda tinginud olukorra, kus tihtipeale rahvatervishoiu tegevuste sisu ja kvaliteet Eesti erinevates piirkondades erineb oluliselt. Ehk puudub ühtne arusaam sellest, et mis need rahvatervishoiu valdkonna kohustused, ülesanded, eesmärgid, sisu selles vallas täpsemalt on.

Eesmärk nende muudatustega on ühest küljest ministeeriumide ülesannetes selgem arusaam. Kuivõrd rahvastiku tervise mõjutamisel ja arengu tagamisel on oluline roll erinevatel valdkondadel ning nende omavahelisel koostööl, siis me sätestame uues seaduses ministeeriumide ülesanded rahvatervishoiu korraldamisel. Lisaks sellele, et oma valitsemisalas ja pädevuse piires rahvatervishoiu meetmeid ellu viiakse, peavad ministeeriumid tagama ka omavalitsusele otsustuse ning tegevuste kavandamisel ja elluviimisel rahvastiku tervisele avalduva mõju hindamise ning sellega arvestamise. See on see horisontaalne põhimõte, millest me tegelikult väga palju tervise valdkonnas räägime, kuna tervisesse panustame me kõik läbi erinevate tegevuste.

Kohalike omavalitsuste puhul on tegelikult ka kehtivas rahvatervise seaduses ära toodud küll ülesanded, muu hulgas elanikkonna haiguste ennetamisele ja terviseedendamisele suunatud tegevuste korraldamine kohaliku omavalitsuse maa-alal. Aga tihtipeale võib-olla pole need ülesanded, nagu viitasin, küllalt selgelt piiritletud. Ehk eesmärk on see, et me täpsustame seda sisu, täpsustame sõnastust ülesannete kohta, lisamata tegelikult täiendavaid ülesandeid, sest kehtiv säte eeldab ka praegu neid erinevaid tegevusi. Eelnõus on ülesanded lahti kirjutatud ja eesmärk on, et tekiks ühine arusaam kõigis 79 omavalitsuses, mida sisaldab endas antud tegevuste korraldamine. Ja siht on seeläbi loomulikult see, et ühtlustuks tegelikult nii palju kui võimalik rahvatervishoiu tegevuste sisu ja kvaliteet üle kogu maa.

Samuti, nagu viitasin, toome välja täpsemad nõuded ja täiendavad piirangud iluteenuste valdkonnas. Ehk probleem ja murekoht on see, et kehtiva seaduse alusel sätestatud nõuded ja piirangud siin ei ole alati ajakohased ning ei ole arvesse võtnud kõiki rahvastiku tervise, eelkõige alaealiste kui kõige haavatavama sihtrühma kaitset. Eesmärk on rahvatervishoiu seaduse alusel edaspidi täpsemalt ajakohastada iluteenuse mõistet, et oleks selge, kellele täpselt see regulatsioon kehtib, ning sätestatakse ka iluteenuse osutajate kohustus omada tõendatud teadmisi ja oskusi teenuse ohutuks osutamiseks ja näiteks mõne tõsisema soovimatu mõju ennetamiseks. Selle nõude eesmärk on tagada, et iluteenuseid vahetult osutavatel isikutel oleks piisavalt teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi mis tahes protseduuri ohutuks teostamiseks, ning seeläbi kokkuvõttes parandada ka iluteenuste kvaliteeti, mis paratamatult ka need on, nagu viitasin, tervisega tihedalt seotud. Piisavate teadmiste-oskuste omamise korral oskab ka iluteenuse vahetu osutaja kasutada mis tahes protseduuride tegemiseks vajalikke seadmeid oskuslikult ja ohutult, nõustuda vajadusel tarbijat ehk klienti protseduuride ja ka vastunäidustuste suhtes ning säilitada ka puhast keskkonda ja vältida nakkushaiguste levikut.

Tihti meedias palju tähelepanu pälvinud punkt on see, et eelnõuga tõesti keelatakse solaariumi- ja tätoveerimisteenuse osutamine alaealistele. Ehk see on nüüd uus piirang võrreldes kehtiva rahvatervise seadusega, mille siht on vähendada elanikkonna terviseriske, sealhulgas vähiriske. Ja kahjuks on kurvastavalt, pean tõdema, et alates 2000-ndate algusest on Eestis näiteks melanoomi haigestunud inimeste hulk märkimisväärselt kasvanud, ligi kahekordistunud. Kui 2000. aastal oli Eestis 118 esmast juhtu, siis 2018. aastal 223. Ja melanoom on ka üks sagedamini esinevaid vähivorme just nimelt noorte seas. Maailma Terviseorganisatsioon on lisanud solaariumi esimese grupi kantserogeenide hulka, mis tähendab, et selle seos vähki haigestumisega on teaduslikult selgelt tõestatud. Uuringud näitavad, et solaariumikülastajatel ongi 74% suurem tõenäosus haigestuda melanoomi kui inimestel, kes solaariumit ei külasta. Ja risk on sedavõrd suurem, kui esimene kokkupuude toimub nooremas eas. WHO on tegelikult andnud sarnast soovitust välja ja paljud riigid on seda soovitust ka juba täitnud ja samasuguse soovituse, alaealistele selle piirangu kohaldamise on välja toonud ka Eesti nahaarstid, kes seda väga toetavad.

Samuti alaealiste tätoveerimise küsimus. Siin on samuti eesmärk eeskätt ennetada lapse heaolu, tervist ja arengut ohustavate tegurite ning ebasoovitavate tervisemõjude ilmnemist ehk ennetus on siin peamine märksõna. Tätoveerimisvärvides kasutatavatest ainetest on tingitud teatud terviseohud, aga ka teostatavatest protseduuridest: võimalikud nakkushaigused, nahakahjustused. Tätoveerimine on paratamatult väga populaarne, aga tihtipeale võib-olla noorena tehtud otsuseid tahetakse hiljem ka korrigeerida, et selle võrra, kui inimene teeb neid valikuid täisealisena, siis ta kindlasti oskab paremini hinnata tätoveerimise vajalikkust kui ka kaasnevaid terviseriske. Ja siin on taas tõesti küsimus selles, et tätoveerimistindid on tihti mitme kemikaali segu, koosnevad värvainetest, abikoostisainetest ja paljudest muudest asjadest ehk võivad kaasa tuua tõsiseid tervisemõjusid, isegi geneetilisi mutatsioone, vähki ning nahaallergiaid. Alates 2022. aasta jaanuarist on tätoveerimistintides leiduvate tuhandete ohtlike kemikaalide kasutamist ka Euroopa Liidus siis eraldi määrusega piiratud, mis hõlmab teatud kemikaale, mis põhjustavad näiteks vähki, geneetilisi mutatsioone, reproduktiivtoksilisi kemikaale, samuti naha sensibilisaatoreid ja ärritajaid. Eesmärk on muuta ühest küljest kasutamine nii palju ohutumaks, kui see võimalik on, ja samal ajal, nagu öeldud, viia siis pigem see tegevus täisealiste ringi, mitte pakkuda seda alaealistele. Ka selle piirangu on varasemalt mitmed Euroopa Liidu riigid kehtestanud.

Rahvatervishoiu seadusega ajakohastame ka nõudeid laste- ja hoolekandeasutustele, sealhulgas toitlustamisele, nagu viitasin. Ka siin on murekoht, et kõik need tervisekaitsenõuded ei ole praegu kooskõlas sotsiaalhoolekande seadusega. Ehk Euroopa nooremate kooliõpilaste seas läbiviidavas laste rasvumise seire ... uuringutes näiteks 2019. aasta tulemused näitavad üheselt, et meie õpilastest on ülemäärase kehakaaluga iga kolmas poiss ja iga neljas tüdruk. Tegelikult see on märkimisväärne probleem. Kui me räägime laste ülekaalulisusest ja rasvumisest, siis täisealiste hulgas see trend pigem süveneb. Ja nii ongi, ehk probleem suureneb vanusega. Kui esimeses klassis on ülekaaluga õpilaste osakaal, rõhutan, esimeses klassis juba 27%, neljandas klassis juba 33%. Maailma Terviseorganisatsiooni kasvunormide alusel olid Eestis kõigist uuritavatest 2% alakaalulised, 68% normaalkaalulised, 18% ülekaalulised ja 11% suisa rasvunud. 29% olid siis Maailma Terviseorganisatsiooni kasvunormide alusel nendest uuritavatest kas ülekaalulised või rasvunud. Ehk koolipidajale tuleb kohustus tagada, et koolis tasu eest pakutav toiduvalik soodustaks tervislikku toitumist. Kehtiv seadus ei anna sealjuures piisavalt kaasa ka haridusasutustes laste tasakaalustatud toitumiseks vajalikku, ütleme, toetust õiguslikus mõttes. Kindlasti, ma rõhutan üle, ei arva mina, et koolid on ainuvastutavad selle eest, et lapsed oleksid terved ja liiguksid õigesti, toituksid õigesti, aga koolikeskkonnal on paratamatult suur roll ja muudel haridusasutustel inimeste käitumisharjumuste ja toitumisharjumuste kujundamisel, tahtmata sugugi vähendada lapsevanemate vastutust.

Ja lisaks, nagu viitasin, ka haridusvaldkonnal on plaanis kehtestada ka hoolekandeasutustele uued elukeskkonda ja ka toitlustamist reguleerivad määrused ning ajakohastada nõudeid hoolekandeasutustes viibivate isikute tervise kaitseks. Ühtlasi ajakohastame toitlustamise nõudeid vanglates, arestimajades, nagu viitasin, ka koolieelsetes lasteasutustes, koolides. Koolide puhul ühe konkreetse näitena veel praktiliselt on ära toodud koolidirektori roll tasakaalustatud toitumise soodustamisel ning sätestatakse ka tema ülesandena kehtestada nõuded ja piirangud haridusasutustes mitte ainult pakutavale, vaid ka müügiks pakutavale toidule, ehk n-ö puhvetitoidule, mis peab arvestama riikliku juhendiga, mis on täna juba olemas. Nende nõuete ja piirangute osas loomulikult saab arvamust avaldada eelnevalt ka hoolekogu või erakooli puhul vastav nõukogu.

Lisaks sisulisele poolele vaatame üle ka tegelikult järelevalve, nagu viitasin, ning ajakohastame ka trahvimäärasid erinevate inimeste tervise kaitseks sätestatud nõuete rikkumise eest. Tegelikkuses see tervisekaitse pool, järelevalve pool on märkimisväärselt oluline. Me oleme kõik, ma arvan, kursis ja teadlikud, millist õudust võidakse sotsiaalmeedias ravimi pähe müüa ja milliseid rahvaterviseriske sellega kaasneb. Ehk et siin on oluline, et oleks järelvalveasutustel piisavalt pädevust ja oleks piisavalt adekvaatsed trahvimäärad, et sellistest rikkumistest hoidutaks ja neid vajadusel vastutusele saaks võtta. Täna kehtestatud, täna kehtiva seaduse alusel sätestatud rahatrahvide ülemmäärad ei ole lihtsalt enam ajakohased.

Oluline on ka see, et täna ei ole Terviseametil õigust inimeste tervise kaitse aspektist tulenevalt teha järelevalvet toote või teenuse kauplemisvõtte, sealhulgas näiteks reklaami õiguspärasuse üle ega seaduses sätestatud nõuete rikkumise korral isikut vastutusele võtta, mis on ka põhjuseks, miks tihtipeale, nagu enne viitasin, teatud sellised libaravivormid ja libaravipakkujad sotsiaalmeedias ja mujal saavad õilmitseda ja suhteliselt süüdimatult tegutseda ja me kõik peame ühiselt nende tagajärgedega tegelema. Ja nii lapsed kui täiskasvanud on siin riski all. Ehk eelnõuga muudame, nagu viitasin, maksimaalseid trahvi- ja sunnimäärasid seaduses. Üldised järelevalvepõhimõtted jäävad küll samaks ja karistusmäärade sätestamisel oleme lähtunud printsiibist, et see karistus peab olema piisavalt mõjus, et motiveerida isikuid hoiduma nõuete rikkumisest, ja madalad trahvimäärad ei pruugi kahjuks seda eesmärki saavutada. Rahatrahvide maksimaalsed määrad suurendatakse järgmiselt. Ma räägin juriidilisest isikust: kosmeetikatoodetega seotud rikkumiste korral 3200 eurost 50 000 euroni, kui räägime ilu- ja isikuteenusega seotud nõuete rikkumisest, siis 80 000 euroni ja terviseohust teavitamise nõude rikkumisel 100 000 euroni. Samal ajal rõhutan, et trahvimäär füüsilistele isikutele tegelikult eelnõuga jääb samaks ehk see on 200 trahviühikut, seda me hetkel ei muuda.

Minu jaoks on oluline punkt, muudame eelnõuga Terviseameti järelevalvepädevust reklaamiseaduse alusel järelevalve teostamiseks. Ehk Terviseametil oleks edaspidi võimalus võtta vastutusele isikuid, kes on kasutanud tõele mittevastavat väidet mõne kauba või teenuse kohta, et see ravib haigusi, talitlushäireid. Samal ajal antakse ka Terviseametile järelevalvepädevus reklaamiseaduse alusel vaid nende kaupade ja teenuste reklaami puhul, mille üle siis Terviseamet juba teeb järelevalvet eriseaduse alusel, näiteks kosmeetikatooted, iluteenused ja kemikaalid, millega seotud nõuete vastavuse üle on Terviseametil ka rahvastiku tervishoiu seaduse ja kemikaaliseaduse alusel kohustus järelevalvet teostada. Ehk loogika on selles, et kui sulle on antud teatud järelevalvekohustus, peab olema sul ka võimalus seda reaalselt realiseerida, mis on tänases seaduses olnud puudulik.

Lisaks väiksemaid tehnilisi muudatusi on siin mitmeid veel, selle kohta on ka need õigusaktid toodud. Konkreetse näitena viiakse soolise ebakõla käsitlemine välja tänasest rahvatervise seadusest, edaspidi on ta tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ja need normid jäävad sisuliselt laias laastus samaks, vastav komisjon jääb samaks, võetakse välja täna aegunud nõue geeniuuringute teostamiseks, mis ei ole tegelikult tänases olukorras teaduspõhiselt mõistlik ega vajalik. Aga see komisjon jätkuvalt saab oma tööd tegema loomulikult tervisevaldkonna ekspertiisi põhiselt, tuginedes rahvusvahelistele käsitlusjuhenditele. Komisjoni koosseis saab olema ka edaspidi kinnitatud ministri käskkirjaga, kuhu kuuluvad günekoloogia, psühhiaatria, uroloogia, endokrinoloogia ja kliiniliste psühholoogide erialade esindajad, kelle valimisel lähtutakse vastavate eriala ja kutseühenduste ettepanekutest. Nii. Aga sellega ma praegu ülevaate lõpetan. Hea meelega vastan küsimustele.

15:22 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Teile on palju küsimusi. Riho Breivel, palun!

15:22 Riho Breivel

Hea juhataja! Lugupeetud minister! See on selge, see seadus on hästi mahukas ja seal on palju-palju, kuidas öelda, kogu selle ... kooskõlastamine ja kõik muu seal sees, et asi hakkaks nagu ühtemoodi toimima. Aga teie viimastest sõnadest lähtuvalt ma jäin mõttesse, kui vaatasin seda määrust, mis puudutab neid komisjone ja soolise ebakõla, mis ta on, lahendamise komisjone, eks ole, mis tegeleb, sest sooline ebakõla on ju sisse kirjutatud paljudesse asjadesse. Ja mind pani mõtlema selline asi, et meil on olemas ka selline termin nagu "...sooline", see tähendab seda, et töö, kelle sugu on keeruline üldse tõestada, mis soost ta on, ja selleks pole olemas ka keele- ja teadmistepõhist kirjeldust. Kuidas selliseid asju lahendada?

15:23 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! No nagu te ütlesite, valdkond on keeruline, ja siin ongi tõesti mõistlik, et selliseid hinnanguid ja arutelusid peavadki eeskätt tervisevaldkonna eksperdid. Nii ka vastava seaduse ettepaneku kohaselt on ka tulevikus nii nagu praegugi arstliku ekspertiisi komisjon, kes selliseid otsuseid langetab ja hinnanguid annab ning ka sellistele küsimustele vajaduse korral vastab. Loomulikult ehk elu ei ole kahjuks mustvalge.

15:24 Esimees Jüri Ratas

Ruuben Kaalep, palun!

15:24 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud minister! Teie esitletava eelnõu § 13 loetleb üles terve hulga ülesandeid, mida peavad täitma kohaliku omavalitsuse üksused. Nende hulgas on näiteks riiklike rahvatervishoiu meetmete elluviimise toetamine maakonnas või piirkonnas. Kui arvesse võtta seda, et järjepidevalt on Eestis viimastel aastakümnetel linnade ja valdade nii tulubaasi kui ka mõjukust vähendatud, viimase haldusreformiga üsna põhjalikult ja radikaalselt ka vähendatud omavalitsuste puutumust kohaliku elanikkonna ja kogukonnaga, siis kas te ei leia, et kõigi nende ülesannete täitmine võib osutuda omavalitsusele üle jõu käivaks, arvestades ka seda, et haldusreformi järel on sisuliselt ju maakonnad likvideeritud?

15:25 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Kui lubate, ma korra täpsustan küsimust selles vaates, et päris nii ta õnneks ei ole, et oleks järjekindlalt ainult vähendatud tulubaasi. Üle-eelmine valitsus väga selgelt tõstis omavalitsuste tulubaasi – Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa valitsuskoalitsioonist on jutt – koos haldusreformiga. Samamoodi tegelikult eelmine valitsus andis nii kriisi ajal kui ka laiemalt kohalikule omavalitsusele erinevaid toetusi ja on seda teinud ka tänane valitsus. Ma ütleksin, et mõnes mõttes on pendel natuke liikumas ikkagi ka õiges suunas. Vahepeal, ma olen nõus, kui räägime 2009. aasta majanduskriisist ja toonastest kärbetest, siis loomulikult need olid väga tugevad ja tihtipeale ebaõiglased. Aga õnneks liigume nüüd juba äkki õiges suunas.

Aga see küsimus on väga põhjendatud. Kohaliku omavalitsuse ülesanded on ka täna kehtivas seaduses olemas, need on seal lihtsalt abstraktsema sõnastusega. Näiteks ma toon kehtiva rahvatervise seaduse § 10, kus tuuakse välja, et omavalitsusüksuse ülesanded on tervisekaitsealaste õigusaktide täitmise korraldamine ja nende järgimise kontrollimine kohaliku omavalitsuse maa-alal ning samuti elanikkonna haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele suunatud tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse maa-alal. Ehk et ta on lihtsalt abstraktsem sõnastus. Täna me toome konkreetsemalt välja, mida võiks needsamad täna kehtivad ülesanded sisult tähendada ehk kuidas käib see tervist, heaolu ja turvalisust toetava elukeskkonna kujundamine ja rahvatervise meetmete planeerimise pool, tervise edendamine, keskkonna tervishoiumeetmed ja ka tõesti vajalike võrgustike loomine kohaliku omavalitsuse üksuses rahva tervishoiu, sellega seotud valdkondade juhtimiseks.

Ehk sisulises mõttes ülesandeid juurde ei tule, küll aga neid ülesandeid täpsustatakse. Ja ma väga loodan, et omavalitsused ise seda ka proaktiivselt nii näevad, rahvatervise eest seismine enda territooriumil on ju iga omavalitsuse huvides. Ehk et väga paljud ka praegu, olles ligi kolm aastat tervisevaldkonna eest vastutanud, võin kinnitada, et omavalitsused näevad tervishoiu korraldamist ühe enda kas just ülesandena, aga ikka kaasvastutavana ennast seal – on ta siis esmatasand, on ta siis haigla, mis täna kuuluvad tihti omavalitsustele, osaliselt või täielikult, ja on ta ka muude selliste rahvatervise meetmete kasutuselevõtmine, kas või näiteks selleks, et tööealise elanikkonna eluiga pikendada, tervena elatud aastaid pikendada, seeläbi ka tööhõivet suurendada ja sotsiaalabivajadust vähendada. See on otseselt omavalitsuse enda huvi ja loomulikult riigi huvi, et nii riik kui ka omavalitsused seda küsimust käsitleksid.

Aga ma olen selles vaates nõus, et loomulikult iga selline tegevus, kui tahta kvaliteeti tõsta või laiendada, eeldab ka lisaraha ja seal on prioriteetide seadmise küsimus omavalitsuse eelarves, et kui palju sotsiaal- ja tervishoiu valdkond ressurssi saab.

15:27 Esimees Jüri Ratas

Uno Kaskpeit, palun!

15:27 Uno Kaskpeit

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Mul on järgmine küsimus. Inimene, kes identifitseerib ennast nii mehe, naise kui ka kolmanda soo esindajana. Kolm sugu on mõiste, mille järgi inimene või ühiskond ei pea isikut ei meheks ega naiseks. Siin on näha, et inimesel on sooline ebakõla. Kuidas selle seadusega trisoolisi aidatakse?

15:28 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Nagu ma enne vastasin, siis selliseid arutelusid, debatte, ma arvan, ei ole poliitikud kõige õigemad ilmtingimata pidama. Ehk see on täiesti arstliku ekspertiisi küsimus. Tihtipeale seal on väga erandlikud olukorrad, kus võib-olla inimesel, nagu öeldud, sooline ebakõla võib olla, ka kaasasündinud teatud erisused võrreldes tavapärase olukorraga. Ehk nendes küsimustes juba õiged eksperdid tegelikult kujundavad välja need õiged terviseteenused, õiged käitumisjuhised, ka õiged ravijuhendid, kuidas konkreetses olukorras aidata, kas on vajadus sekkuda või mitte sekkuda, nõustada ja nii edasi. Nagu enne viitasin ka, siis arstlikus ekspertiisikomisjonis ongi erinevate selliste valdkondade esindajad: günekoloogia, psühhiaatria, uroloogia, endokrinoloogia ning kliinilise psühholoogia erialad, et see poleks selline meelevaldne otsus, vaid ikkagi võimalikult laiapõhjaline käsitlus.

15:29 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun! 

15:29 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab määruse kavandit, millega reguleeritakse soolise ebakõla käitlemise tingimusi ja korda. Ehk siis kui rääkida eesti keeles, siis me räägime transsoolisusest. Ja transsoolisuse üheks tunnuseks siin targad raamatud nimetavad seda, et tegemist on soolise identiteedihäireega, mida on võimalik ravida psühhoteraapilisel teel.

Ja ma tahaksin teada, mismoodi komisjon hakkab otsustama selle üle. Sest ta võtab argumendiks kõigepealt selle transsoolisuse vastavalt rahvusvahelisele terminoloogiale ja samuti ka psüühikahäirete esinemise. Aga püsiv psüühikahäire on ta juba iseenesest, sest, ütleme, sooline düstroofia on juba iseenesest identiteedihäire. Kuidas te, kuidas, mis tingimustel see komisjon tööle hakkab? Aitäh!

15:30 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Kõigepealt ma toon tagasi alguse, selle debati. See komisjon eksisteerib ka täna, me ei loo mingit uut komisjoni, me ei loo mingit uut korda. Ärme iseennast eksita siin ja avalikkust. Tänagi ta toimib, töötab just nimelt arstliku ekspertiisi alusel, nagu ma enne kirjeldasin teile. Ja loomulikult nii nagu praegu, ka tulevikus hinnatakse mis tahes selliste ebakõlade lahendamisel psühhiaatriliselt just seda, et välistatud oleks psüühikahäire esinemine, mis ei luba isikul teha selgelt kaalutletud otsust nendes küsimustes. See ei muutu võrreldes kehtiva korraga.

Ja nii nagu ka enne viitasin, see ei ole koht, kus oleks ülearu palju sellist ekspertiisi ja pädevust näiteks ka minul tervise- ja tööministrina, ning ma kardan, et ka väga paljudel teistel poliitikutel hinnata, mis on antud küsimuses õige või vale käsitlus või lahendus. Aitäh!

15:31 Esimees Jüri Ratas

Jaak Valge, palun! 

15:31 Jaak Valge

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Mul on küsimus eelnõu termini "elumus" kohta. Nimelt kasutavad akadeemilised ringkonnad mitte terminit "elumus", vaid terminit "elulemus" ja seda kasutab ka Eesti ainus meditsiiniajakiri Eesti Arst ja ka Euroopa Liidu institutsioonide andmebaas kasutab ingliskeelse sõna survival tähenduses terminit "elulemus".

Mina ise arvan, et see eelnõu on eluvõõras ja ei haaku Eesti ühiskonna väärtustega. See väljendub mitte ainult sisus, vaid ka vormis. Ja nüüd ma küsingi, et kas see mu hinnang on täpne. Vaadake, ma olen ju ka subjektiivne inimene nagu me kõik ja mõnikord võin olla võib-olla tahtmatult ülekohtune. Ühesõnaga:  kas mu hinnang eelnõu eluvõõruse kohta peab paika ja kui ei pea, siis mis põhjusel on kasutatud seda tundmatut sõna? Aitäh!

15:32 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh küsimuse eest! Terminoloogia saab kindlasti üle vaadata,  on võimalik seda vajadusel parlamendimenetluse käigus täpsustada, täiendada. Huvitav tähelepanek!

Kindlasti ma nüüd selle hinnanguga nõus ei saa olla, et ühe termini alusel, mille puhul on küsimus, kas ta on parim võimalik, anda hinnang kogu eelnõule. Eelnõu on aastaid tehtud, erinevate sidusrühmadega kooskõlastatud, välja töötatud tervishoiu valdkonnas, kohalike omavalitsustega ja nii edasi. Siiski tänane seadus vajab ajakohastamist, väga mitut probleemi ma kirjeldasin. Need vajavad lahendamist, on see seotud laste tervisliku toitumisega, on see seotud tervisliku elukeskkonna tagamisega, on see seotud tervisekahjulike või -vaenulike tegevuste kasutusele võtmisega. Selles valguses ma ütleksin, et see eelnõu on selge samm edasi inimeste tervise kaitsel ja kindlasti parlamendimenetluse käigus on võimalik seda eelnõu veel paremaks teha. Aitäh!  

15:33 Esimees Jüri Ratas

Priit Sibul, palun!

15:33 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Seda eelnõu komisjonis ka oleme menetlenud ja mida rohkem seda vaadata, seda muret tekitavam see olukord on, et me ühe eelnõuga reguleerime valdkonda koolitoidust kuni tätoveerimise või kunstpäikese all käimise küsimusteni. Tõesti, väga lai ampluaa. Seal te tõite selgelt välja, et on seos vähi tekkimise asjadega, pluss füüsilised haigused, vaimsed häired. Alaealiste puhul, ma saan aru, mis on meil 18 aastat, endiselt Eestis tohib teha aborti ilma vanemate teadmiseta. Vanusepiir on seal hoopis madalam, kus tekib samamoodi väga palju tüsistusi ja häireid. Ja siis seesama määrus, millest siin täna üsna mitmel korral räägitud on. Mõned küsimused on palju ideoloogilisemad kui ainult ekspertide valdkonnas. Ja siin ma ka vaatan, et kui mitmes kohas ministri määrusega tehakse erinevaid komisjone ja nimekirju, siis selle määruse kavandi kohaselt hakkab komisjoni moodustama Sotsiaalministeerium, mitte ainult minister. Mis see täpselt tähendab?

15:34 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Vastates algusest, ongi lai valdkond, loomulikult, rahvatervishoid ongi lai. Ehk kummaline oleks, kui me piirduksime seaduseelnõu tervikteksti uuendamisel ühe konkreetse töölõiguga ja jätaksime kõik mu kõrvale. Nüüd tuues selle võrdluse, mis puudutab näiteks tätoveerimist ja solaariumit ja mis eristab seda abortidest, on see, et ühest küljest võib öelda, et abort on äärmiselt isiklik otsus ja loomulikult igaühel meist on pigem alati eelistuse soov, et seda teha ei tuleks ehk selliseid olukordi vältida, elu alati seda ei võimalda. Ja siin positiivsena võib välja tuua seda, et erinevalt solaariumi ja tätoveerimise kasutamisest, mis on tõusuteel ehk riski mõttes kasvamas, on õnneks abortide arv järk-järgult pidevalt Eesti ühiskonnas kahanenud, just nimelt tänu seksuaaltervisealaste teadmiste paranemisele, mis kokkuvõttes on ju ka eesmärk. Nii. Mis puudutab neid määruseid, siis need on loomulikult ikka ministri määrused. Ehk kui seal kuskil seletuskirjas või rakendusakti kavandis on see kuidagi arusaamatult, siis ka seda saab loomulikult täiendada edasise menetluse käigus.

15:35 Esimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

15:35 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma natukene räägiks nendest põhimõtteliselt heast õigusloome tavast. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt, mida selle rahvatervise seaduseelnõuga tahetakse täiendada, soolise ebakõla tingimuste ja korra punkti lisamisega, on tervishoiuteenus tervishoiutöötajate tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks, eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema terviseseisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Mulle endiselt jääb see soolise ebakõla teema sättimine nendesse seadustesse natuke arusaamatuks. Mille alla nendest loetletud tervishoiuteenustest sooline ebakõla kuulub? Kas seda käsitletakse siin seaduses haigusena, vigastusena, mürgistusena, vaevusena, terviseseisundi halvenemisena või haigus ägenemisena?

15:36 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Antud juhul jah te tõite siin läbisegi erinevad teemad ehk tervishoiuteenuste korralduse seadusesse tehakse mitmeid muudatusi, sealhulgas teie poolt loetletud paragrahv, mis puudutab tõesti neid varasemalt viidatud mürgistusriske ja muud taolist. Aga mis puudutab soolist ebakõla, siis tõstetakse rahvatervishoiu seaduses täna olemasolevad normid ringi tervishoiuteenuste korralduse seadusesse. Ehk selles valguses tuleb ta avada, kuna hinnang oli ekspertidelt, et ta oma loomult ja loogikalt rahvatervishoiu seadusesse ei sobitu, vaid sobitub paremini tervishoiuteenuste korralduse seadusesse nagu muud tervishoiuteenused. See on see loogika.

Ja see paragrahv on tegelikult eraldi, mida te otsite. Ma võin ta kiiresti üles leida, kui on soovi. Ja parandan korra ka ennast, et see konkreetne komisjon moodustati ministri käskkirjaga, mitte määrusega. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmises on mitmed paragrahvid, see § 59, kus on ära toodud erinevad muudatused, ja siis see, mis teid huvitab, on § 56 lõige 1 ja täienduspunktiga 12 ehk see puudutab soolist ebakõla. Varasemad, mis puudutavad mürgistusi ja muud taolist, on siiski mõeldud teiste riskide maandamiseks.

15:37 Esimees Jüri Ratas

Urmas Reitelmann, palun!

15:37 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! See on üks paras tellis, kahtlemata on siin vajalikke punkte sees. Aga mida ma siit ei leidnud näiteks, on vastus Eesti inimeste hirmule näituseks immigrantidest arstide ees, umbkeelsete immigrantidest arstide ees, hirmust võitu saamiseks, et nende immigrantidest arstide ettevalmistus vastaks Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonna tasemele et cetera, et cetera. Selle asemel me räägime siin soolisest ebakõlast, eks. On ikka üsna pentsik, olukorras, kus teie ministeeriumi proua kantsler kujutab ette, et ta on mees, ja jääb arusaamatuks tema pädevus üldse sellise komisjoni koosseisu moodustamise kohta, sest tõenäoliselt on proua kantsler ise ka hädas oma soolise indentiteedi määramisega. (Juhataja helistab kella.) Kuidas me tagame ikkagi professionaalse lähenemise sellele probleemile?

15:38 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Alustuseks ma arvan, et me tagame professionaalset lähenemist nii, et me ei hakka Riigikogu saalis andma isiklikke hinnanguid ühe inimese soole või tema võimekusele. Kindlasti seda konkreetset komisjoni, nagu enne viitasin, ei moodusta mitte kantsler, vaid moodustab, nagu enne viitasin, minister vastavate valdkondade erialaseltside ettepanekute põhjal, nii nagu see on ka täna ja nii nagu see oli enne varasemate kantslerit ajal. Nii et siin sellise seose tõmbamine on äärmiselt meelevaldne. Ja tagatud ongi see just nimelt läbi selle, et tervisevaldkond on oma olemuselt professionaalne ekspertiiside ja teadusandmete põhine, mitte isiklike subjektiivsete hinnangute alusel toimiv.

15:39 Esimees Jüri Ratas

Merry Aart, palun!

15:39 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Minu küsimus tuleneb § 3 lõikest 7, kus räägitakse soolisest ebakõlast ja asjakohastest tervishoiuteenustest. Et iga õigusega peab kaasnema ka vastutus. Ma küsin niimoodi, et kui näiteks lapsena tundub või noore inimesena tundub ebakõla, tehakse asjakohased tervishoiuteenused, aga võib-olla kolmekümnendates, neljakümnendates aastates soovitakse normaalset perekonda, aga siis enam ei ole see võimalik, selliseid näiteid on Rootsist küll võtta, siis kes võtab vastutuse? Kas selle seadusega selles kontekstis on ka fikseeritud kuskil vastutus, kes selle vastutuse võtab, kui lapsed hakkavad ükskord küsima, et miks te lubasite või miks te andsite õiguse? See on minu küsimus.

15:40 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Alustuseks klaarime kohe ära, et see ei puudutagi alaealisi ehk loomulikult erinevate tervishoiuteenuste puhul hindavad need komisjonide eksperdid ravijuhendite alusel ja üldiselt, kui me räägime ka haldusmenetluse seadusest, siis seal teatud menetlusi, teatud toiminguid, ka muudatusi rahvastikuregistris näiteks, on võimalik teha ainult täisealistel. Ehk seda riski pole, et lapsena tehakse otsus, mida hiljem kahetsetakse. Pigem, nagu enne viitasin, on see seadus just lapsi kaitsev, mis puudutab nii tätoveerimist näiteks, solaariumi kasutamist, muud taolist, kus lapsena tehtud valikud võivad hiljem osutuda tagasivaates mitte kõige mõistlikumaks. Nii et seda ei ole. Ja loomulikult, tervise valdkonnas alati, nagu öeldud, ekspertide hinnangul, antud juhul siis kollegiaalselt tulebki jõuda selgusele, et mis on kõige mõistlikum terviseteenus konkreetse inimese mure korral, ja selle alusel seda sooritada või pakkuda sellele inimesele. Siin on, nagu öeldud, välistavad kriteeriumid, teadlaste hinnangud ja muu taoline juures, et ei tehtaks neid kuidagimoodi meelevaldselt või hetkeemotsiooni põhjal. Paratamatult maailm meie ümber on keerulisem ja on inimesi, kelle jaoks need teemad on tõsiseks murekohaks oma elu korraldamisel, mis ei välista ka selliseid stsenaariume, nagu te kirjeldasite, loomulikult, aga need käivad kõik elu juurde.

15:41 Esimees Jüri Ratas

Siim Pohlak, palun!

15:41 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea minister! Tegemist on rahvatervishoiu seadusega. Kuidas konkreetselt on see niinimetatud juba varem läbi käinud sooline ebakõla seotud rahvastiku tervisega, tervisega selle eelnõu mõttes? Kuidas see aitab kaasa tervise kaitsele, ebasoovitavate tervisemõjude ennetamisele ja vähendamisele? Kuidas ta selle eelnõuga ikkagi haakub, seesama soolise ebakõla teema?

15:42 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! See on tore, et me seda punkti kümnekordselt käsitleme, aga ma hea meelega teen seda veel. Ehk täna rahvatervise seaduses see temaatika on sees. Me tõstame ta sealt välja just nimelt seetõttu, nagu te õigesti ütlesite, et ta rahvatervishoiuga nii väga ei seostugi, ta liigub tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse. Nii et mul on hea meel, et me oleme siin ühel lainel.

15:42 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

15:42 Heiki Hepner

Väga suur tänu, hea esimees! Austatud minister! Mina puudutan küsimust vee terviseohutuse kohta ja nimelt supluskoha kohta. Paragrahv 29 on see, mis ütleb, et supluskoha valdaja peab esitama andmed vastavas infosüsteemis. Ja nüüd mul tulebki tegelikult küsimus siis selle supluskoha kohta, et üldjuhul on supluskoha valdaja maaomanik, kui ta ei ole kuidagi teistmoodi asjaõiguses kokku leppinud. See tähendab, et kõik Eesti veekogud, kus vee sügavus on nabast natukene rohkem, on supluskohad ja mererand Iklast Narva-Jõesuuni ka. Kuidas seda täita, seda punkti? Varem oli avalik rand, kus kehtisid need nõuded. Nüüd seda ei ole, on pandud supluskoht ja kõikidel on see kohustus. Mismoodi seda punkti on võimalik täita?

15:43 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Nojah, seda konkreetset järelevalvet, hinnangut annab paremini kindlasti Terviseamet. Aga loogika on tõesti selles, et kui on avalikult ligipääsetav mingisugune supluskoht, eks ole, siis seal oleks tagatud teatud tervisekaitse nõuete täitmine. Kui see on lihtsalt koht, kuhu inimesed ligi pääsevad, seda pole eraldi alana või, ma ei tea, ekspluateeritud või välja pakutud, on teine olukord.

Nii see siiski ei kohaldu päris niimoodi, et piltlikult öeldes iga viimnegi järv või oja või ojast laienenud tiik muutub supluskohaks. See on ikkagi eraldi eraldi termin. Aga kui on soovi, siis sellele teemale võime kirjalikult täpsemalt vastata. Terviseamet on selle küsimusega tegelenud siis, kui see avaliku ranna muudatus oli. See vist oli eelmise valitsuse ajal, kui ma õigesti mäletan. 

15:44 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun.

15:44 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Mul on kaks küsimust. Esimene puudutab seda, kas tätoveerimise all peetakse silmas ka hennatätoveerimist, mida siiamaani lapsevanema nõusolekul tehti ja mida ka mujal maailmas igal pool tehakse. Ehk siis see on see, mis tehakse looduslike värvidega ja see ise aja jooksul kaob ära, üldjuhul sihukesed punakaspruunid.

Ja teine küsimus on see, et üks tuttav mesinik kunagi tahtis teha ühe värskema mee, mis oli see, et ta lisas meele piparmündi. Aga siis oli äärmiselt keeruline turustada, et miks on selline kogus ja see tulnud, ja ta villis selle ümber saunameeks, mis tähendab, et pärast sauna võid selle endale peale panna. Nüüd vaadates seda "Nõuded kosmeetikatoodetele" – selline lihtsalt eestimaine hea mõte, et meele panna piparmünti tulebki vist maha matta. Või kuidas jääb, ütleme, looduslike turul pakutavate toodete edaspidise müügiga? Aitäh!

15:45 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Kindlasti ei tule maha matta. Mesi on hea asi nii söömiseks kui vajadusel kosmeetikas kasutamiseks ja mujal valdkondades. Aga eesmärk tõesti selle eelnõu puhul on ju selliste n-ö kosmeetikatoodete, ütleme otse välja, kui keegi lubab, et müüb sulle mingisugust toodet, mis on mõeldud kas manustamiseks või siis näiteks lubatud, et peale määrides jääd 10 aastat nooremaks või kaovad sul mingid tõsised tervisemured, et sellistes olukorras sekkuda ja ka siis, kui see konkreetne kosmeetikatoode on inimese tervisele ohtlik. Loomulikult siin tuleb tervemõistuslikult läheneda. Mesi piparmündiga kõlab väga hästi ja piparmünditee meega niisamuti.

Kindlasti see pole selle eelnõu subjekt. Eesmärk on ikkagi ohtusid vähendada ja ohtude teadlikud tekitajad, nende pealt tulu teenijaid vastutusele võtta. (Saalist hõigatakse midagi.) Vabandust, minu viga! Hennatätoveeringu kohta ma pean täpsustama, kuhu alla see täpselt kuulub. Kindlasti need, mis sa saad kuskilt kleepsuga, näiteks tätoveeringu kuskilt nätsu seest – neid ilmselt me nii rangelt reguleerima ei pea kui selliste keemiliste lintidega eluks ajaks tehtavaid. Aitäh! 

15:46 Esimees Jüri Ratas

Rene Kokk, palun! 

15:46 Rene Kokk

Suur tänu, austatud esimees! Lugupeetud minister! Siin seaduseelnõu §‑s 35 on ilusti välja toodud need summad, mis hakkaksid trahvidena kehtima, siis kui keegi seda rikub. Ma saan aru, et juriidilisel isikul ilmselt 80 000 eurot, nagu siin kirjas on, ja ilmselt mittejuriidilise isiku puhul kuni 200 trahviühikut. Aga ma nüüd tulen nihukese elulise olukorra juurde. Jutt käib sellest, et tätoveerida ei tohi enam alaealisi ehk alla 18-aastaseid ja ilmselt on see ka mõistlik, selle vastu ma üldse ei vaidle. Aga kuidas see päriselus välja hakkab nägema? Oletame, et murelik kodanik näeb kuskil ilmselgelt alaealist isikut, kellel on tattoo kuskil kehaosa peal, ja tahaks sellest teavitada asjaomaseid instantse. Kuidas see menetlemine edasi hakkab [välja nägema]? Kuidas päriselu hakkab välja nägema?

15:47 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Ma kõigepealt klaarin ära eelmise, henna tätoveeringu puhul oli küsimus. See ei lähe naha alla, nii et seal need reeglid ei kehti ära.

15:47 Esimees Jüri Ratas

Härra Kruusimäe, teile tuleb praegust vastus, ma lihtsalt juhin tähelepanu. 

15:47 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Ei tahtnud segada vestlust, aga henna tätoveering ei lähe naha alla. Sellele need nõuded ei kehti. Ta on täpselt vahepeal ära, mul on tublid ametnikud, aitavad. Nii, aga vastates Rene Koka küsimusele, siis loomulikult on võimalik sellisel juhul järelevalvele anda teada sellest. Sõltub, kui väikesest lapsest me räägime. Mingil juhul võib see olla isegi lastekaitse subjekt, mõnel juhul võib-olla tõesti siis PPA-ni välja või Terviseamet. Aga üldine loogika on sarnane nagu võib-olla, noh, toome siis alkoholi müügi või muu taolise. See on eeskätt teenuseosutaja kohustus tagada, et ta seda teenust ei paku alaealistele. Võin teile lihtsalt taustana ütelda, et üsna paljud tätoveerijad ja need salongid on tegelikult päris rahul sellega, kui tekib see reegel, sest täna nad on olukorras, kus nad peavad ise iga kord otsustama, kas näiteks 11-aastane või 14-aastane või 17-aastane on või ei ole pädev otsustama, milliseid tätoveeringuid ta omale teeb ja kas võib tekkida olukord, kus päev hiljem tuleb pahane lapsevanem ja küsib, et kuule, mis asja sa tegid. Selles valguses selgus, et on täisealised, on antud juhul mõistlik ja ma loodan väga, et meil väga palju sellist probleemi sellega ei teki, aga kindlasti need küsimused, kuhu teatada tuleb, tuleb läbi mõelda ja ka avalikkuse vajadused kommunikeerida.

15:49 Esimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun!

15:49 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Ma siiski tuleksin selle teema juurde tagasi, mida siin on, nagu te ütlesite, kümme korda, aga vist praeguseks juba 12 korda käsitletud. Ma olen neid küsimusi ja vastuseid siin kõiki kuulanud, aga ma siiski küsiksin veel kord üle. Me teame, mis selle plaanitava eelnõu punkti punktide taga tegelikult on, aga nüüd inimkeeli palun selgitage Eesti inimestele lahti, mida tähendab, punkt üks, sooline ebakõla, soolise ebakõla püsivus. Kas me räägime transsoolistest? Enne te raputasite pead. Aga millest me siis räägime? Kas me räägime soo muutmisest, soo muutmise operatsioonidest riigi kulul? Kuidas selle seadusega hakatakse seda protsessi reguleerima? Milliseid teenuseid riik hakkab tulevikus maksumaksja rahast finantseerima? Kuidas muutub see taotlemise kord ja mis on selle kõige sisuline eesmärk?

15:50 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Sooline ebakõla tõesti ongi selline laiem termin, kus inimesel on probleeme ja mure sünniga omandatud sooga või muu sellise olukorraga. Nii nagu enne viitasin, siin ei olegi sellist mustvalget vastust, eks ole. Ehk kui vaadata ka erinevat teaduskirjandust, siis neid erinevaid olukordi on oluliselt rohkem kui pelgalt teie viidatud või kolleegi viidatud transsoolisus. Siin on tõesti ekspertide komisjon, nii nagu täna ka tulevikus, kes hindab nende erihoiuteenuste vajadust, hindab nende pakkumise õigsust, hindab inimese enda meeleseisundit, psühhiaatrilist seisundit ja selle põhjal siis langetab otsuse, kas ja milliseid terviseteenuseid on mõistlik ja õige inimesele pakkuda. See teenuste plejaad ei ole nii lihtne, jälle, see ei ole nii mustvalge, et on operatsioon või mitte, siin võib olla rida asju, siin on mingisugused hormoonravis, siin võivad olla mingeid nõustamisteenused, nii et see on suhteliselt lai plejaad. Nii nagu muude tervishoiuteenuste puhul üldiselt seda ongi tervisevaldkonna asutused ja eksperdid oluliselt pädevamad hindama, milline teenus on inimesele antud juhul vajalik ja põhjendatud. Nii ta toimib ka täna.

Ehk nii nagu viitasin, selle eelnõu eesmärk, rahvatervishoiu eelnõu eesmärk on tegeleda rahvatervise valdkonnaga ja rahva tervishoiu seaduses tõstetakse välja need punktid, antud juhul soolise ebakõla küsimus, mis sinna nii väga ei sobitugi, ja need liiguvad tervishoiuteenuste korralduse seadusesse edasi. Aitäh!

15:51 Esimees Jüri Ratas

Ruuben Kaalep, palun!

15:51 Ruuben Kaalep

Tänan, hea esimees! Auväärne minister! Üks põhilisi keelelisi muudatusi, mis selle eelnõuga sisse viiakse, on sõna "rahvatervis" läbivalt asendamine sõnaga "rahvatervishoid". Ja selle põhjenduseks on siin seletuskirjas ka keeleteadlaste seisukohad, mis kinnitavad, et sõna "tervis" viitab seisundile ja kohas, kus räägitakse valdkonnast, tuleb kasutada sõna "tervishoid", ja see on ka põhjendatud. Küll aga, mis ei ole põhjendatud, on sõna "rahvatervis" täielik väljajuurimine ka nendes kohtades, kus selle asemel, et täpsustada tähendusvälja, tuuakse lihtsalt selle asemel uus sõna. Ehk kui me räägime seisundist, meie eesmärk peaks olema, et Eestis oleks hea rahvatervis. (Juhataja helistab kella.) Kas see tähendab, et teie olete sellest eesmärgist juba ette loobunud ja ei soovigi seda saavutada?

15:52 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! No nii see loomulikult ei ole, nagu te hästi teate. Selles eelnõus, kui loete eelnõu teksti, on tõesti eraldi rahvatervishoid, nagu te ütlesite õigesti, tervishoiu valdkonna mõttes, ja on rahvastiku tervis, ehk korduvalt käsitletud, et milline on see rahvastiku tervise eesmärk, tervise seisund, eks ole, millised on need riskid sellele rahvastiku tervisele, millised on ebasoovitavad mõjud ja loomulikult, mis on eesmärgid. Ehk et sõna "rahvatervis" asemel tõesti on edaspidi kas "rahvatervishoid", mõnes kohas "rahvastiku tervis" selleks et oleks natukene selgem, millega täpselt me tegeleme, mis on, nagu öeldud, olemasolev seisund, eesmärk, ja mis on tervishoiukorralduse pool.

15:53 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

15:53 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Te olete teinud tänase eelnõuga eriliselt kavala juriidilise teo ehk tulete – esimest korda mina näen, et ministri määrus on siinsamas meie laual. Tavaliselt ikka Vabariigi Valitsus või, ütleme, vastava ala minister kehtestab ise need, ilma Riigikogus arutamata. See on sihukene väga huvitav lähenemine teie poolt. Aga kui me läheme sisusse ja vaatame, mille alusel seda tehakse – seda tehakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 56 lõike 1 punkti 12 alusel, mis annab tegelikult võimaluse ministril kinnitada see määrus ära, mis ei seondu selle seadusega. Aga seesama transsooliste seadus peaks ju tulenema ka – või mitte seadus, vaid määrus –, peaks tulenema tegelikult ka ju mingisugusest seadusest. Nimetage see seadus, peale selle, et teil on õigus sellise vastava määrus vastu võtta.

15:54 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Tegelikult on see päris tavapärane praktika, et tuuakse ära näiteks seletuskirja lisas erinevate rakendusaktide kavandid. Nii ka selle eelnõu puhul ei ole neid mitte üks või kaks, vaid neid on siin, ma peast ütlen, kümmekond või rohkemgi erinevat määrust ja muid kavandeid erinevate rahvatervishoiu eesmärkide täitmiseks. Nii nagu viitasin, on täna need erinevad määrused ja käskkirjad ja komisjonid moodustatud rahvatervise seaduse alusel, edaspidi [moodustatakse need] tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel, mis on ka korduvalt täna siin saalis kõlanud. Mingit kavalat juriidilist nõksu siin pole. Riigikogu loomulikult võtab vastu seaduse, aga taustaks on lihtsalt hea teada, see oli ka valitsuse kooskõlastamisringidel ... soov ministeeriumidel kaasa rääkida nende erinevate määruste ja muude rakendusaktide kavandite juures, et hinnata tervikpaketi sobivust ja õiguslikku korrektsust, enne kui neid hakatakse hiljem, pärast seaduse vastuvõtmist ministri tasandil omakorda kehtestama.

15:55 Esimees Jüri Ratas

Priit Sibul, palun!

15:55 Priit Sibul

Aitäh, austatud esimees! Hea minister! Mina olen küll väga tänulik, et need kavandid siin on, tõesti. Sellestsamast määrusest, millest eelkõnelejagi küsis, ma loodan, et me siis teiseks lugemiseks jõuame selgusele saada. Siin § 3 lõige 1 ütleb, et Sotsiaalministeerium moodustab soolise ebakõla käsitlemiseks arstliku ekspertkomisjoni. Te enne ütlesite, et seda teeb endiselt minister. Ma arvan, et siis oleks paslik siia ka Sotsiaalministeeriumi asemel "minister" sisse kirjutada. Aga see otseselt seadust ei puuduta.

Aga küsimus, mis mul enne ka oli. Nüüd on nagu niiviisi, et meil alaealistele erinevate eelnõudega on erinevad kriteeriumid. Praegu on parlamendi menetluses eelnõu, kus tundub, et on olemas poliitiliste jõudude vahel üsna ühesugune arusaam, mis puudutab alaealiste seksuaalelu elamist ja vanusepiiri seal, mille tõstame 16 peale. Abortidest me rääkisime, seal on 14. Nüüd tätoveeringu ja solaariumi puhul me kehtestame 18 piiri. Kas te arvate, et see on mõistlik, erinevaid piire seada niiviisi?

15:56 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Jaa, aitäh! Ma arvan, et seaduses teatud piirid peavad olema, ikkagi erinevate, just nimelt kui me räägime antud juhul näiteks seksuaalse enesemääratluse east, siis seda ma kindlasti toetan, nii selle vanusepiiri tõstmist kui ka seda, et ta on seaduses olemas, sest vastasel juhul me oleme olukorras, kus piltlikult öeldes mis tahes vanuses täisealine võib arvata, et 11-aastasega või 12-aastasega võib seksuaalelu elada ja öelda, et kõik on vaba tahe. Nii et ma arvan, et kui seaduses on olemas selged piirid, siis see annab ka võimaluse sekkuda lapse kaitseks. Nendes küsimustes ma olen kindlasti konservatiivne, kui nii võib ütelda. Samamoodi tegelikult ka tervisekaitse valdkonnas, ehk ka siin sama, nagu enne viitasin, isegi tätoveerijate enda jaoks on selgem ja lihtsam, kui seal need vanusepiirid on ees. Solaariumi esindajatega ma ise pole nii palju antud juhul jõudnud suhelda, aga see menetlus on olnud väga pikk, ehk loomulikult ka nemad on sellest teadlikud. Need riskid on. Kui need riskid on teaduslikult tõendatud, siis minu hinnangul on mõistlik neid riskide eest kaitsta. Midagi teha ei ole. Lapsi puudutavas õigusloomes alati tulebki mõelda lapse huvidest lähtuvalt. Kui lapse huvides on, et tal on mingi õigus, siis see õigus võib tal olla, kui lapse huvides on, et tal seda õigust ainuisikuliselt ei ole, näiteks alkoholi tarvitamine, minu hinnangul ka tätoveerimine, siis ongi mõistlik, et see õigus tuleb talle täisealiseks saades.

15:57 Esimees Jüri Ratas

Paul Puustusmaa, palun!

15:57 Paul Puustusmaa

Suur tänu, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma ei saa ka sellest sooliselt ebakõlast kohe mitte kuidagi ümber ega üle, sellepärast et juristina ma hakkasin kohe kiiresti kammima, kus kohas sihuke huvitav mõiste nüüd on sisse tulnud. Ma vaatasin läbi kõik Eesti Vabariigi eksisteerinud aktid ja ma ei leidnud seda sõna mitte kuskilt. Ühesõnaga, tegemist on mingi uut laadi legaaldefinitsiooniga, mida kuskil varasemalt ei ole eksisteerinud. Aa, ja veel on see, et kuna seletuskiri on ka väga tähtis asi, kuivõrd seadus ise ei anna piisavalt selgitust, siis ka hilisemate vaidluste puhul loomulikult pöördutakse seletuskirja poole. Sealt ma loen välja, et see sooline ebakõla on seisund, soolise ebakõla seisund. Ja kuna tegemist on uue uue nähtusega meie õigusmaailmas, ma küsiksin, kas see soolise ebakõlast seisund on siis normaalne seisund või ebanormaalne seisund? Või kuidas seda peab käsitlema või kuidas sellest peab aru saama?

15:59 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! No tegelikult ta uus ei ole tervishoiuvaldkonnas. Õigusloomes olete te kindlasti minust tugevam, aga tervishoiuvaldkonnas see on ikkagi teada ja tunnustatud termin, loomulikult ta ongi meditsiiniline termin, mitte, ma ei tea, õiguslik. Sooline ebakõla on harvaesinev. Aga nii nagu paljude muude selliste seisundite puhul tuleb ka nende puhul leida need õiguslikud ja ka meditsiinilised lahendused neile inimestele, kelle puhul see on tuvastatud, kelle puhul see on fikseeritud just nimelt arstliku ekspertiisi põhjal. 

15:59 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

15:59 Henn Põlluaas

Aitäh! See on üks, kuidas öelda, ei tahaks küll jesuiitide kohta pahasti öelda, aga täiesti jesuiitlik eelnõu, sest kui me vaatame seda 23 lehekülge, siis justkui oleks kõik ilus ja tore, aga kui me hakkame siia tahapoole süüvime, igasuguste määruste kavanditesse, siis justkui niimoodi tiibhaardega tuuakse siia sisse mingid täielikud totrused ja ebaloomulikkused. Näiteks seesama sooline ebakõla. Kuna see on toodud siia rahvatervise seadusesse, mis käsitleb ju tegelikult rahva tervist, siis järelikult me saame seda käsitleda haigusena. Samas, Sotsiaalministeerium moodustab selle käsitlemiseks arstliku ekspertiiskomisjoni, kus on arstid ja valdkonda tundvad psühholoogid ja nii edasi ja nii edasi, ja sinna tuuakse ka sihtgrupi õiguste esindaja. Kas teile ei tundu veider, et arstlikus komisjoni, ekspertiiskomisjoni tuuakse haiged otsustama asjade üle?

16:00 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Nii nagu enne viitasin, täna see komisjon on olemas. Ehk taas, me ei tegele siin n-ö uue, mis see sõna oligi, tiibhaaranguga, vaid me tegeleme ühe temaatika väljatõstmisega rahvatervishoiu seadusest ja viimisega tervishoiuteenuste korralduse seadusesse, kuhu ta lihtsalt orgaanilisemalt sobitub ja sobib. See, et komisjon on laiapõhjaline, eeskätt tervisevaldkonna eksperdid, vajadusel kaasatakse ka muud ekspertiisi, on minu arvates mõistlik, see käib nii ka muudes valdkondades. Kui me räägime tegelikult mis tahes tervisemuredest, tervishoiuvaldkonna väljakutsetest, siis see on väga tavapärane, et sihtgrupi esindajad on ka ise komisjoni kaasatud. Nii ta käib tegelikult ka teistes valdkondades, just nimelt selleks, et võib-olla seda komisjoni silmaringi laiendada, vaatenurki avardada ja nii edasi. See on täiesti tavapärane erinevates riiklikes nõukogudes ja ekspertkomisjonides.

16:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

16:01 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Oma eelmise küsimuse juures ma võib-olla teeksin ühe täienduse. Et seadus oleks paremini loetav, võiks olla tõesti "ametlik supluskoht", oleks ta nagu fikseeritud ja siis kõik saaksid aru vähemalt, mida silmas peetakse.

Aga küsimus nüüd tuleb § 13 kohta, õigemini juba § 5 käsitleb tervise- ja heaoluprofiili ja § 13 siis täpsustab ülesandeid. Kohaliku omavalitsuse üksuse ühiseid ülesandeid sisaldab maakonna või piirkonna terviseprofiil. Aga puudub selline mõiste nagu omavalitsuse terviseprofiil. Seda küll §-s 5 nimetatakse, et see koostatakse, aga kui me vaatame, mis on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded, siis seal omavalitsuse terviseprofiili ei ole. Kas see on nii mõeldud, kas see on kogemata välja jäänud või miks see nii on?

16:02 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Ma pean tunnistama, et see on päris huvitav nurk, kust seda vaadata Kindlasti on võimalik Riigikogu menetluse käigus vajadusel hinnata, kas on vaja niimoodi veel seda seadust selle vaatega täiendada. Sellega ma olen ka nõus, et peab selgus olema loomulikult, supluskohtade juurde tagasi tulles, et me räägime avalikest ametlikest supluskohtadest. Me ei pea silmas seda, et iga inimene, kellel on sauna kõrvale tekitatud mingi veekogu, peab hakkama hindama selle vee kvaliteeti. See ilmtingimata ei ole mõistlik. Aga kui teil on mingi täiendusettepanekud, siis saate kindlasti need esitada ja sotsiaalkomisjoni arutelu käigus edaspidi on võimalik neid täiendusi sinna viia. 

16:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

16:03 Kert Kingo

Ma tänan, hea lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Selline suur mammutseadus, hästi palju asju on siia pandud. Siin on ära kaetud solaariumiteenus, tätoveerimised ja kosmeetikavahendid. Võib-olla mul on küll kahe silma vahele jäänud, aga äkki oskate teie öelda, kas siin on käsitletud ka ilukirurgia või iluteenuste valdkonna piiranguid, näiteks rinnaimplantaadi paigaldamist varases eas, mis on järjest tihedam või huultele täitesüstide tegemist ja selliseid teenuseid. Kas see valdkond on ka siin ära kaetud koos piirangutega?

16:03 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Ma pean seda küsimust korra igaks juhuks täpsustama, mida täpselt nende erinevate kosmeetik-iluteenuste all on silmas peetud. Ehk et kuivõrd me läheme siia ka tervishoiu valdkonna operatsioonide ja muude selliste tegevuste juurde. Sest printsiibis need iseenesest on samamoodi loomulikult potentsiaalse terviseriskiga, nii nagu ka muud enne viidatud ilu- ja isikuteenused. Siin on seaduse tasandil ju ära toodud, mis puudutab näiteks erinevaid keha augustamisi, muid selliseid, küüne- ja ripsmetehniku teenuseid, aga otseselt välja toodud seaduse tekstis teie poolt viidatud rinnaimplantaatide paigaldamist või muud taolist ei ole. Aga kas siin näiteks mõni nendest § 19 lõigetest ka seda käsitleb, selle vastuse saame anda tagasiulatuvalt või hiljem.

16:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun! 

16:04 Tarmo Kruusimäe

Tänan hea aseesimees! Hea ettekandja! Kas ma kuulsin õigesti, et küünetehnikateenused on ka seal ära mainitud? Aga las ta olla. Mul on esimene küsimus selline kultuuriline mitmekesisus. Ma olen ka Euroopa Liidu asjade komisjonis küsinud seda, et kui mõnes regioonis on hülgerasv söögiks, siis lõunapoolsetes on ta hoopis saapamäärdeks. Et ei määrataks mõnda asja sellisena, et kui keegi tuleb, siis ta ei tohi seda või teist asja tarvitada. See oleks üks küsimus. Ja teine on see, et ma ei näinud siin ennetustegevuse juures tubakast loobujate puhul seda mõistet, et "tervelt elatud aastad". Minu meelest võiks see olla ja julgustada inimesi tubakast loobumiseks. Aitäh!

16:05 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Jah, selles seaduses, nii nagu te ütlesite, on ära toodud erinevad ilu- ja isikuteenused ja siin peab tõesti täpsustama, kust maalt see piir jookseb tervishoiuvaldkonna sekkumise vahel.

Nõus sellega, et eri kultuurides on erinevad käsitlused. On ka siseriiklikult või, võtame, ühe kultuuriruumi sees. Ka Eestis või sama ainet kasutada, nagu siin oli meenäide, nii kosmeetikas, küünalde tegemiseks vahast rääkides või toiduks. Kindlasti see võimalus säilib ka edaspidi. Eesmärk ei ole siin kuidagimoodi normeerida terviseohutute tegevuste või teenuste kasutamist, vaid pigem reguleerida tervisele potentsiaalselt ohtlike või kindlasti ohtlike tegevuste puhul seda ja samuti tagada, et just nimelt nende erinevate ilu- ja isikuteenuste, kosmeetikateenuste pakkujad oleksid ise pädevad, kompetentsed ja teaksid nende teenuste osutamise kui ka näiteks toodete kasutamise potentsiaalseid riske ja vastunäidustusi.

Siis oli küsimus tubaka kohta, et sinna võiks panna sisse "tervena elatud aastad". Selle võiks igasse seadusesse kirjutada minu poolest, kahtlemata tervena elatud eluaastate tõstmine on meie kõigi ühine eesmärk. Kui teil on konkreetne muudatusettepanek, on võimalik see esitada.  Aitäh! 

16:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

16:06 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister, miks te sokutate meile salakaupa? Rahvatervise eelnõu nime all sokutate meile tegelikult kooseluseaduse rakendusakte kuubis. Ja samal ajal, kui pool rahvast on hambutud, kui vähihaigetele ei maksta kinni nende ravimeid tihtipeale, sokutate te meile tasuta soo muutmise operatsioone ja muid perverssusi, julgen ma öelda. Miks te niisuguse eelnõu meile toote? Miks te petate avalikkust pealkirjaga "Rahvatervise eelnõu", kui see tegelikult on salakaup, millega nii-öelda euroopalikke väärtusi meile sokutatakse siia viisil, et me sellest paksust kaustast just nagu ei suudaks neid üles leida? Me suutsime nad üles leida, suudavad ka tavalised inimesed üles leida. Ma soovitan teil see eelnõu tagasi võtta. Aitäh!

16:07 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Tundub, et kordamine on tarkuse ema. Beel kord: rahvatervise seaduses on täna need temaatikas kõik sees. Me võtame need rahvatervise seadusest välja, tuleb rahvatervishoiu seadus, need viiakse tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse, kuhu nad lihtsalt orgaaniliselt paremini sobivad. Ei ole mingi uue asja loomine, selle uue teenuse pakkumine ega muud taolist. Seda ei maksa väita. Ma olen seda korduvalt kinnitanud ja nii ta lihtsalt on, et arstliku ekspertiisi komisjon on täna olemas, need vastavad terviseteenused on täna olemas ja see tegelikult sisuliselt ei muutu, pigem muutub ta eeskätt tehniliselt ja õigusruumi mõttes. Nii et eelnõu tagasi võtta pole plaanis. Ja siis oli küsimus, ma täpsustan nüüd ära Kert Kingole, kes nüüd ruumist lahkus vist. Kui me rääkisime iluteenustest, siis ilukirurgia süstid on ikkagi tervishoiuteenuseid, nende puhul kohaldub võlaõigusseadus. Antud juhul iluteenused on rohkem selline kosmeetikapool. Ja kui me räägime näiteks rinnaimplantaadist, siis see on juba tervishoiuteenuse all, kus kehtib võlaõigusseadus. Aitäh!

16:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

16:08 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Aitäh sellise paksu sellise, direktiivide uimas mingisugune, mis on konkreetselt kokku pandud. Seadus iseenesest pisikene, 23 lehekülge, määrusi tohutu palju, aga valemeid ka nii palju määrustes, seal müra kuidas hinnata ja õhusaastet ja nii edasi, kõike. Suurepärane kõik. Aga kui palju neist tegelikult reaalselt kasutatakse? Reaalne on see, et kõigele sellele vaatamata inimesed hingavad, on sunnitud hingama ohtlikku õhku mitte ainult Ida-Virumaal sisse, taluma seda müra või muud elektroonilist saastet, sööma, maakeeles öeldakse, sitta toidu näol, kuna ta on odav, väljamaalt toodud. Riigikontroll on korduvalt näidanud seda, analüüse praktiliselt ei tehta, eriti mis puudutab välismaalt tulevat mingit brokolit, juur- või puuviljad 76%. Minu küsimus on see. Kui need valemid ja kõik need on ilusad olemas ja hinnakirjad, kui palju mingi analüüs maksab, et mida see tegelikult maksab, kui palju neid üldse arvestatakse? Mida te ...

16:10 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Jaa, aitäh! Selles mõttes murekohaga nõus, et loomulikult, määrustes ja üldse õigusaktides me tihti võib-olla kirjeldame seda ideaalmaailma, kus me nagu elada tahame. Päriselu tihtipeale on kuskil seal vahepeal. Aga ma olen ikkagi seda meelt, et see, et meil on määrused, on konkreetsed mõõtmised, on ta siis vee kvaliteet, õhu kvaliteet, toidu kvaliteet, on ta soovitused, juhendid, kuidas toituda, on ikkagi parem variant kui see, et meil on ta lihtsalt nii-öelda isevooluteed minek. Ehk on riigil võimalik hinnata terviseriske, on võimalik neid maandada nii töökeskkonnas, koolikeskkonnas, hooldekodukeskkonnas, laiemalt avalikus ruumis, ehk see on kindlasti õige ja mõistlik. Kui tahta, et kõik Eesti elanikud toituksid tervislikult, hingaksid puhast õhku, jooksid puhast vett, vesi õnneks Eestis ongi üldiselt puhas, siis loomulikult see eeldab ka täiendavat ressurssi kohalikele omavalitsustele, riigile, aga ka Eesti elanikele, et oleks see võimekus seda teha. Ma arvan, et me ei peaks sellepärast, et me seal ei ole, kuidagimoodi seda eesmärki mitte seadma, siht peab ikka olema. Nii nagu siin viidati, siis teatud kohtades oleks see lisaressurss kindlasti teretulnud, kas või kohaliku omavalitsuse jaoks, et seda tervislikumat elukeskkonda luua.

16:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

16:11 Helle-Moonika Helme

Hea eesistuja! Lugupeetud minister! See seaduseelnõu on selline ametnike kokku kirjutatud paras lingvistiline mets. Ma siin loen ja vaatan ja tahaks natukene tähte närida ja küsida, millest siis selline terminoloogia. Selle seaduse nimi on rahvatervishoiu seadus, ilusti-kenasti on meil kirjas, aga kui me vaatame paragrahve 62 ja 63, kõik, mis puutub nagu välismaalastega seotut, välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seadust ja välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse muutmist, siis seal on läbivalt "rahvatervis" asendatud sõnadega "rahvastiku tervis". Sünonüümisõnastik käsitleb rahvast ja rahvastikku samatähendusliku mõistena. Ehk siis ma küsin, miks siis on seoses välismaalastega teistmoodi. Mis on nende terminite vahe seadusandluse mõttes ja miks selline asendamine tahetakse teha just seoses välismaalastega?

16:12 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Ei, seda asendust ei tehta seoses välismaalastega, see on tegelikult läbivalt rahvatervishoiu seaduses, kui me räägime rahvastiku tervisest, nendest kriteeriumidest, ohuallikatest, siis me läbivalt seda nii käsitleme, see ei ole kuidagi seotud välismaalastega. Terminite täpsustused tulid tõesti tervisevaldkonna ekspertidelt ja varasemalt kogunenud rühmadelt, kus on arstid ja on loomulikult ka ametnikud. Ametlikud reeglina on tõesti need, kes seaduse õiguslikku teksti panevad, aga see terminite täpsustamine tuli tervisevaldkonna poolt. Ehk peeti õigeks, et on rahvatervishoid ja rahvastiku tervis eraldi selgelt välja toodud rahvatervise asemel. Aitäh!

16:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

16:13 Henn Põlluaas

Aitäh! Paragrahv 2, selle seaduse § 2 ütleb, et seaduse eesmärk on tagada inimeste tervise kaitse. Väga ilus, kõlab hästi. Ja selle eelnõu koostamisse on enne kooskõlastusringile saatmist, seda on tutvustatud Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajatele ning koolide esindajatele, sealhulgas Eesti Koolijuhtide Ühenduse esindajatele. Kus on aga erinevad tervisevaldkonna liidud ja ühendused näiteks Eesti Arstide Liit, Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti Õdede Liit ja nii edasi ja nii edasi? Kuidas on võimalik, et tegelikult just need organisatsioonid ja liidud, mis tegelevad rahva tervisega sõna otseses mõttes, neid on ignoreeritud ja lihtsalt kõrvale jäetud?

16:14 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Loomulikult see nii ei ole. Selle eelnõu väljatöötamisele eelnes ka vastav väljatöötamiskavatsus, nii nagu õiguslikult meil tihti käib riigis. Ehk et sellesse protsessi on kaasatud olnud nii ministeeriumid, nii erinevad, nagu viitasin, tervisevaldkonna ühendused ehk et siin on kümneid erinevaid ühendusi kaasatud. Kogu seda ringi praeguses selles konkreetses viimases kooskõlastusringis pole võib-olla välja toodud, aga tegelikult selle eelnõu väljatöötamisse on loomulikult kaasatud tervisevaldkonna asutused, needsamad, millele viitasite ja paljud teised veel. Kui on huvi, siis võime selle pika nimekirja välja otsida, aga seda eelnõu kui sellist on aastaid juba välja töötatud, ehk et praegu on ta lihtsalt viimane kooskõlastusring, mille tagasisidetabel on seal välja toodud selle seletuskirja juures.

16:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Tiiu Aro, palun!

16:15 Tiiu Aro

Tänan! Minu küsimus on ajendatud temaatikast soovahetuse teema ümber. Mul tekkis huvi, et kui palju, kas on teada praegu, saate öelda, kui palju on tehtud aastas keskmiselt või viimastel aastatel Eestis soovahetusoperatsioone. Kui tõsine see probleem tegelikult Eesti rahvatervises on?

16:15 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Need numbrid mul täna peas ei ole, aga loomulikult, nagu ma enne ka viitasin, me räägime väga marginaalsest, väikesest osast, nii nagu muudegi selliste diagnooside puhul. Siin võib olla tõesti, nagu soolise ebakõla puhul, nii nõustamine, erinevad hormoonravid kui ka operatsioonid – ehk et terviseteenuste ring on laiem. Kindlasti see ei kuulu, ma ei tea, saja enim levinud ega ilmselt ka tuhande enim levinud tervishoiuteenuse hulka, mida Eesti riik pakub.

16:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

16:15 Mart Helme

Aitäh! Sel ajal, kui tuntakse väga suurt muret selle, kuidas selle asja nüüd on, sooline ebakõla, no leitud jälle eufemism, et varjata midagi, on siin äärmiselt üldsõnaline ja sisuliselt mitte tervislikku toitumist tagavad muudatused seoses koolide ja lasteasutuste toitlustusega. Kas ministeeriumis on kavas tuua mõni muu eelnõu või mõni muu seadusakt, valitsuse määrus, mis seda valdkonda paremini korrigeeriks ja tõepoolest tagaks lastele nii lasteasutustes kui koolides tervisliku toitumise ja ei jätaks seda mingite kohvikute ega direktorite pädevusse?

16:17 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Niipalju parandaks nüüd ära, et see eelnõu ikkagi peaasjalikult just nimelt rahvatervishoiuga tegeleb. See, et meie tänane arutelu on parlamendiliikmete soovil keskendunud soolisele ebakõlale, on olnud parlamendiliikmete valik, mitte selle eelnõu koostajate valik.

Ja selle just nimelt tervisliku toitumise teemaga on loomulikult märksa tõsisemalt tegeldud ja nii nagu viidatud siin nii juhenditele kui ka direktori rollile, hoolekogu rollile, nõukogu rollile sellel tervisliku toitumise pakkumisel, siis on kahtlemata oluline siin ka rahaline pool, ehk kui me tahame kokkuvõttes mingit arenguhüpet koolides näha, siis on kindlasti see eelarve küsimus ka, kui palju saab olema tervislikuks toiduks vajaliku koolitoidu riiklik dotatsioon, mis on täna ju mõnda aega nüüd paigal olnud ja ilmselgelt toiduainete hinna kallinemise valguses ja ka tihtipeale on nii, nagu siin viitas teie kolleeg Peeter Ernits, kasulikum ja tervislikum toode võib maksta rohkem. Siin on kindlasti küsimus ressursis ehk koolidele piisava, kohalikele omavalitsustele piisava raha eraldamine selleks, et seda tervislikumat toitu saaks pakkuda. Meie siin keskendume hetkel õiguslikule raamistikule, teine pool on siis sisuline, et rahaline pool oleks olemas.

16:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reinsalu, palun!

16:18 Urmas Reinsalu

Aitäh! Ma arvan, et on täiesti hullumeelne praegu niisuguse ideoloogilise aktsiooniga siia parlamenti tulla olukorras, kus meil on kriis nii tõsistes teemades. Aastaid olin ma justiitsministri ametis vastu sellele aktsioonile ja mind hämmastas, milline jonnakus oli, et praktiliselt tarvilikud rahvatervise teemad seisid sellepärast, et oodati, kui ma ministri kohalt lahkun, sest siis saab tulla soovahetuse avardamise aktsiooniga siia parlamenti. Minu küsimus on väga lihtne. Seda kavalalt sisseheidet niisuguste sisse ehitatud konstruktsiooni puhul ma nüüd täpsustaksin üle. Härra minister! Kui kehtivas õiguses on olukord selline, et soo muutmine, mis puudutab õiguslikku soo muutmist rahvastikuregistris, saab aset leida pärast seda, kui tervisekomisjoni otsuse alusel on läbi viidud vastav protseduur, meditsiiniline protseduur, siis kas tegelikult selle uue soolise ebakõla kohta, kui ma vaatan siin komisjoni otsuse alusel, saab tegelikult rahvastikuregistris hakata kandeid tegema ka ilma meditsiinilise protseduurina ehk tegelikult ideoloogilise valikuna? Aitäh!

16:19 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Jaa. Ma püüdsin küsimust jälgida. Minnes ikka tausta juurde tagasi, ütlen, et loomulikult see eelnõu on vähe laiem. See, et see parlamendi arutelu on läinud sinna kohta, on mõnes mõttes ootuspärane, aga teistpidi kurvastab ikka, et kõik need muud punktid oluliselt vähem huvi pakuvad kui see võib-olla üks väiksemaid sellest paketist. Siin on rakendusakti kavand alles ehk rakendusakt tuleb kinnitada, vastav, eks ole, õiguslik kord luua, millisel alusel käib sooandmete muutmine rahvastikuregistris. Siin vahel on, nagu enne viitasin, arstliku ekspertiisi komisjoni otsus igal juhul selle seisundi kohta ja tervishoiuteenuste võimalikkuse kohta, samuti soovitused muude asjakohaste terviseteenuste ja toetatavate teenuste kohta, enne kui on võimalik lähtuvalt isiku seisundist ja selle ekspertiisikomisjoni otsusest sooandmeid muuta kuskil registris.

16:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Reinsalu, kas on tekkinud protseduuriline mure?

16:20 Urmas Reinsalu

Jah, kui tohib, härra istungi juhataja.

16:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Kui on protseduuriline, siis ikka tohib.

16:20 Urmas Reinsalu

Just! Kodukorra seadus tõlgendab, et eelnõu lugemisel on parlamendiliikmetel võimalus esitada küsimusi ja saada tegelikult vastuseid. Ja vastused peavad puudutama eelnõu sisu, eks ole. Minu küsimus oli väga ühemõtteline: kas on võimalik uue korra alusel, mitte meditsiinilise protseduuri alusel hakata sugu muutma, kui komisjon sellise otsuse langetab? Aga ma tegelikult ei saanud sellele vastust. Istungi juhataja, kuidas ma pean käituma?

16:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Kodukord annab teile võimaluse küsida teine küsimus. Peeter Ernits, palun!

16:20 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Siin on pandud ka sõjahaudade puhul, et kui põrmud matta ümber, et kuidas siis nimetada rahva tervist või kuidas see või teine asi on rahva tervise seisu kohta. Aga ma paluksin teil saata mulle ülevaade nende määruste puhul väga detailselt valemid ja mida kõike mõõdetakse, mille hind on ka taimekaitsevahendite ja muude proovide puhul. Kõik see on ilus ja õilis, aga kui palju on praegusel hetkel rahaliselt kaetud nende määruste puhul analüüside tegemise võimalused, kõikide nende määruste kohta. Siis me teaksime. Üks on teooria, aga teine asi, kui palju on Eesti riik praegusel hetkel panustanud nende analüüside tegemisse.

16:22 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Jaa, see nüüd oli palve, et ma saadaksin teile materjale, ma saan aru, mitte niivõrd küsimus, jah? Sain õigesti aru? Vaatame ministeeriumiga siis sisse. Siin tõesti 21 erinevat õigusakti kavandit oli. Ma ei tea, et kui te neid kõiki peate silmas, siis sellega võib natuke aega minna, aga kindlasti on võimalik neid edastada. Kõigi nende numbrite väärtuste alused, noh, kuskilt need alused on võetud, eks ole. Kas rahvusvahelistest kokkulepetest või siseriiklikest. Aga saadame nii palju, kui meil on võimalik.

16:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reinsalu, teine küsimus.

16:22 Urmas Reinsalu

Aitäh! Austatud härra minister! Ma küsin, tegelikult kordan oma küsimust, nii nagu härra istungi juhataja mind õieti õpetas. Härra minister! Kehtiv seadus ütleb, et see soovahetus leiab aset, komisjon on hinnanud seda ja on tegelikult läbi viidud meditsiiniline protseduur ja siis on tegelikult see aluseks rahvastikuregistrikandele selle soo muutmise kohta. Ja mu küsimus on, kuna see uus määruse eelnõu on koostatud meelega või mittemeelega ülimalt segaselt: kas ma saan õieti aru, et uue korra puhul seda meditsiinilise protseduuri läbiviimist isiku puhul, et tal ongi sugu muutunud nii-öelda, siis tegelikult seda vajalik ei ole, vaid kui isiku seisund on komisjoni poolt tuvastatud, see võib olla ka aluseks siis rahvastikuregistrikandele?

16:23 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Ma korra juba vastasin, vastan uuesti. Ehk et arstliku ekspertiisi komisjon teebki selle otsuse selle seisundi edasiste tervishoiuteenuste võimalikkuse kohta, samuti annab soovitusi muude asjakohaste tervishoiuteenuste ja toetavate teenuste kohta. Ehk see ei ole n-ö kuidagimoodi õiguslikult reguleeritud, mida täpselt peab see komisjon otsustama selleks, et inimene saaks rahvastikuregistris oma sooandmeid muuta, vaid seda hindabki arstliku ekspertiisi komisjon, et millised tegevused ja millised tervishoiuteenused on selleks vajalikud ja mis mitte. See on üldine selline rahvusvaheline praktika. See, kui te tahate, et me õigusakti paneksime kirja, milliseid tervishoiuteenuseid peab isikule osutama, on pigem tavapäratu ka muude tervishoiuteenuste puhul.

16:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Jürgen Ligi, palun!

16:24 Jürgen Ligi

Aitäh! Härra minister! See on siin üks tegevus, millest lihtne Riigikogu liige ei saa midagi aru. Ma saan aru, et teid süüdistatakse milleski ja eelnõu süüdistatakse, aga ei jaksa jälgida, kui ei ole komisjoni liige. Öelge nüüd lihtsale inimesele ka, milles see süüdistus teie arvates seisneb ja mis te olete valesti teinud, enesekriitiliselt.

16:24 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Ma arvan, et see eelnõu on päris hea, siin on tegelikult parlamendiliikmed seda ka nentinud. Küll aga on arusaadavalt teatud sellised võib-olla märksõnad, mis sõltuvalt erakondlikust või isiklikust maailmavaatest võivad mõne inimese jaoks olla väga alarmeerivad. Antud juhul märksõna "sooline ebakõla" tekitab siin saalis väga palju küsimusi ja pingeid olukorras, kus see on ka täna eraldi diagnoosinina eksisteeriv meditsiinitermin, on olnud seal juba ammu ja ei ole kuidagimoodi selle seaduse käigus tekkinud ega sündinud. Lihtsalt see tekitab elevust ja küsimusi ja nõutust võib-olla. Eks ma püüan niipalju, kui ma oskan, vastata, aga nii nagu vastustes rõhutasin, siis tegelikult on see arstliku ekspertiisi küsimus, mitte ühegi poliitiku hinnangu küsimus, milline on see õige või vale sooline enesemääratlus.

16:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja otsime edasi ebakõladele vastuseid. Helir-Valdor Seeder.

16:25 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Lugupeetud minister! Tõepoolest, see soovahetuse teema on siin seaduses reguleeritud ääretult segaselt. Nüüd kaks korda Urmas Reinsalu küsis, ja tema ilmselt ei saanud vastust, aga ka mina ei saanud teie vastusest aru. Ma püüan siis küsida natuke teise nurga alt. Kas see soo registreerimine võib toimuda ka nii, et meditsiiniline komisjon langetab otsuse ja näeb ette teatud vajalikud toimingud selle registreerimiseks, aga see võib olla ka nii, et see on ainult juriidiline konstruktsioon, et mingisuguseid operatsioone ja muid toiminguid vaja teha ei ole, vaid piisab sellestki, kui komisjon on langetanud otsuse, inimene on esitanud taotluse, hindab olukorda ja sellest piisab, et registrisse kanda? Ehk kas juriidilise konstruktsioonina on ka võimalik sugu muuta?

16:26 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Oluline on kõigepealt seisundi püsivust hinnata ehk seda, et tegemist ei oleks, ma ei tea, ühepäevase ebakõlaga, vaid see eeldab üldiselt anamneesi vähemalt kaks aastat. Teisena peab olema välistatud psüühikahäire esinemine, mida hindab ka see komisjon, ehk et tal ei ole psüühikahäiret, mis ei luba isikul teha selget kaalutletud otsust antud küsimuses. Ja kolmas, tõesti, arstliku ekspertiisi komisjon, nii nagu ma paar korda ütlesin, annabki oma otsuse selle seisundi edasiste tervishoiuteenuste võimalikkuse kohta. Ehk et komisjon on see, kes hindab, milliseid terviseteenuseid on vaja osutada, milliseid ei ole vaja osutada ehk et me ei reguleeri seadusega seda, millised tervishoiuteenused tuleb isikul läbi teha selleks, et oma sooandmeid muuta.

16:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Urve Tiidus, palun!

16:27 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! 35 aastat tagasi toimus Kanadas Ottawas esimene rahvusvaheline konverents, mille fookuses oli tervise edendamine kogu maailmas. Sellest ajast alates on terviseinfo nii-öelda tervise edendamise ja haiguste ennetamise nimel plahvatuslikult maailmas kasvanud ja selle kättesaadavus paranenud. Ja ma küsin nüüd selle uue rahvatervishoiu seaduse teemal ka, et kuidas te hindate selle mõju rahvatervise kvaliteedile lähematel aegadel, kui see seadus vastu võetakse. Olge nii hea!

16:27 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Eks see sõltub tõesti osapoolte panustamisest ja ministeeriumidest, kohalikest omavalitsustest. Mis läheb selgelt paremaks tervisevaldkonnas, on ühest küljest kogu selline õiguslik raamistik on selgem ka järelevalve vaates. Näiteks Terviseameti võimalik tegevus erinevate libameditsiini ja ka potentsiaalselt ohtlike väidetavalt tervisetoodete pakkumisel. Näiteks needsamad igasugused kloorijoogid ja muud õudused, mida sotsiaalmeedias pakutakse. Siin läheb konkreetselt sekkumise ruum selgemaks ja nende järelevalve pädevus laiemaks. 

Kohalike omavalitsuste roll ja tegevus loomulikult on eeskätt nende pädevuses. Me sõnastame selgemalt ära, mis need võimalikud tegevused on, mida me näeme seaduse järgi nende ülesandena. Kui palju seda suudetakse täita, kui palju seda prioriseeritakse, sõltub ju tegelikult kohaliku omavalitsuse juhtidest. See annab võib-olla juhise kätte kindlasti ka tervisliku toitumise vaates hooldekodudes, arestimajades, eeskätt loomulikult haridusasutustes, kui räägime lastest, annab selgemad juhised, kuidas seda toitumist korrastada, kuidas üldist keskkonda nendes asutustes tervist toetavana hoida.

Nii et kindlasti see siin toob teatud edasimineku, aga ma arvan, et ükski seadus üksinda siin mingit läbimurret ei too. Nii nagu ka mitmed parlamendiliikmed on viidanud, omavalitsuste puhul on kindlasti oluline ka see rahaline võimekus: ühest küljest soovi ja ideaalis oleks rahaline lisa, lisavahendite leidmine, on ta siis tervisliku toidu pakkumiseks, on ta tervisliku keskkonna loomiseks, on ta ruumide kohandamiseks – ventilatsiooniseadmed ja muu taoline. See juba sõltub eelarvest, nii riigieelarvest kui kohalike omavalitsuste eelarvetest. Aitäh!

16:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Helir-Valdor Seeder, palun!

16:29 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Seadus on küll selle soovahetuse sätte väga ebamääraselt ja segaselt sätestanud, kirja pannud, aga mina ei usu, minister, et teie ei ole sellest aru saanud, kuigi teie vastused on sama ebaselged kui see tekst, mis siin seaduses on. Ma küsin siis nii: öelge palun, mis olemasoleva olukorraga nüüd siin muutub. Kas midagi muutub? Ja kui muutub, siis mis muutub praktiliselt soo muutmises?

16:30 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Nii, olemasoleva olukorraga võrreldes ... Ma kirjeldasin seda, mis jääb alles. Arstliku ekspertiisi komisjon jääb alles. Seisundi püsivust hinnatakse samuti, psühhiaatrilist seisundit hinnatakse niisamuti. Ei tehta geeniuuringut, nagu enne viitasin, mis on lihtsalt tänase teadusliku tervise vaate seisukohast asjakohatu või ebavajalik, mõttetu ja tarbetu kulu, millel ei ole väga palju mingit seost või kasutegurit hilisemate otsuste tegemisel. Nii. Ja siis on, eks, arstliku ekspertiisi komisjoni otsus, mille teeb komisjon ise otsuse seisundi edasiste tervishoiuteenuste võimalikkuse kohta. Täna on niimoodi, et komisjoni otsuse põhjal annab minister justkui selle loa, mis minu hinnangul on ausalt öeldes absurdne. Ehk komisjon teeb ettepaneku, siis justkui saadab selle ministrile loa andmiseks, arstlike toimingute sooritamiseks, mis on selles valdkonnas väga absurdne. Ehk me vist ei kujuta ette, et üheski muus valdkonnas minister hindaks, kellele millist tervishoiuteenust osutatakse ja kellele mitte. Nii et see siin muutub. Edaspidi teeb neid otsuseid arstliku ekspertiisi komisjon, nagu enne viitasin, kuna see ongi arstliku ekspertiisi küsimus, ja komisjon annab hinnangu nii selle seisundi kohta kui ka edasiste tegevuste kohta. Lähtuvalt sellestsamast isiku enda seisundist ja lähtuvalt selle komisjoni otsusest on võimalik sooandmeid inimesel muuta rahvastikuregistris.

Ma ütlesin väga selgelt: ei tehta geeniuuringuid ja ei anna minister mingit jaburat luba isiku soovahetuse arstlikeks toiminguteks. See on ju printsiibis absurdne, ma usun, et parlamendiliikmed selle osaga äkki on nõus, et üldiselt ei ole minister ilmselt see inimene, kes peaks hindama soolist ebakõla ... See muutub. Ma vastasin selle kohta, mis muutub.

16:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Lugupeetavad, meil on küsimuse ja vastuse formaat, proovime sellest kinni pidada. Ma tänan! Riho Breivel, palun!

16:32 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Kõik see oleneb muidugi ministrist. Täna olete teie minister, homme on keegi teine, võib anda igasuguseid, kuidas öelda, nägemusi. Ma ei tea, võib-olla on järgmine minister teistsuguse seisundiga. Nagu te ütlete, et sugu on seisund. Kas ongi see niimoodi või, või on sugu või on seisund? Ja mul tuleb meelde, et sotsid arutasid siin kunagi seda asja ja tegid ettepaneku, et iga kuue kuu tagant võib siis seda seisundit muuta. Antud juhul siin projektis võib seda seisundit muuta vist tihemini, jah?

16:32 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Sooline ebakõla on konkreetne seisund, eks ole, ja see on meditsiiniline termin, nagu ma korduvalt ütlesin. Ja selle seisundi muutmine ikkagi nüüd inimese enda otsusest tulenevalt ei käi, ehk et soovahetus või sooandmete muutmine, vaid siin ongi komisjon vahel, mis juba automaatselt välistab selle võimaluse, et see käib kuidagi väga, ma ei tea, iga kuu tagant, piltlikult öeldes, kuna siin on mitmed etapid, hinnatakse seda anamneesi, hinnatakse psüühikahäirete küsimust, antakse soovitus ja otsus siis seisundi kohta, edasiste tervishoiuteenuste kohta komisjoni poolt ehk et inimene ise siin ainuisikuliselt ei otsusta neid küsimusi, vaid hindavad seda arstlikud eksperdid.

16:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Jürgen Ligi, palun!

16:33 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma tunnistan, et see teema erutab mind sedavõrd kui paljusid kolleege, aga ma aitan neid välja, nad on ammendanud oma küsimise võimaluse ja mul on tekkinud pisike huvi. Kas vastavad nende süüdistused selles mõttes tõele, et põhimõtteline muutus toimub sedapidi, et soovahetus muutub juriidiliseks konstruktsiooniks ja enam ei ole selleks vaja mingisugust mehaanilist meditsiinilist töötlemist, kui tohib niimoodi sõnu otsida? Vabandust, kui ma ei olnud korrektne, aga ma ei oska seda kuidagi sõnastada. Ümberlõikamine ei ole vist õige sõna. Aga operatsiooni või? Kas see nüüd muudetakse vabaks valikuks, mida vormistatakse juriidiliselt või on põhimõtteline muutus siin toimunud?

16:34 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Jaa. Nii nagu ma enne viitasin, täna seaduses on selline huvitav, määruses õigemini, on selline huvitav asi ehk et arstliku ekspertiisi komisjoni, mis on täna olemas, otsuse põhjal annab minister loa isiku soo vahetamiseks, arstlikeks toiminguteks. See ei ole ilmtingimata operatsioon, see on hormoonravi, kirurgiravi ja nii edasi, eks ole. Edaspidi saab olema arstliku ekspertiisi komisjon, kes ise teeb selle otsuse selle seisundi kohta ja hindab ka ise seda, kas ja milliseid tervishoiuteenuseid on vaja inimesele pakkuda. Ehk et kaob ära minister sealt vahelt ja selles vaates on tõesti ekspertiisikomisjoni otsus siis see alus, mitte ilmtingimata ei ole inimesel vaja minna konkreetselt. Me ei pane määrusesse kirja, et ta peab saama hormoonravi või peab minema kirurgilisele sekkumisele olukorras, kus tegelikult arstlikud eksperdid ei pruugi seda hinnata vajalikuks.

16:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ernits, kas on protseduuriline mure?

16:35 Peeter Ernits

Jaa, lugupeetud juhataja, protseduuriline küsimus. Lärm oli kõva ja ma ei kuulnud siin, kas kolleeg Jürgen tahab ennast ümber lõigata või mis see teema oli. Lihtsalt lärm oli, ei kuulnud.

16:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsija küsimust minister kuulis kenasti ja vastas. Ma usun, et ministri vastust kuulas ja kuulis ka Jürgen Ligi.

16:35 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Ma lihtsalt ühe korra veel rõhutan üle, kui tohib, vabandust. Ka täna ei ole operatsioon kohustuslik osa sellest. Et ärme loo seda valeillusiooni, et täna on operatsioon, homme ei ole, vaid ka täna  tegelikult on see komisjoni otsus, et milliseid arstlikke toiminguid on vaja, lihtsalt siin on see ministri filter vahel, mis minu hinnangul isiklikult, mitte isiklikult, vaid ma ütleksin poolprofessionaalselt, on tegelikult jabur, kuna vastavalt ka võlaõigusseadusele ministril ei ole õigust hinnata tervishoiuteenuste vajalikkust ühelgi inimesel. Minister ei pruugi olla arst, sealhulgas ka mina ei ole seda.

16:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister! Rohkem küsimusi Riigikogu liikmetel ei ole. Tänan!

16:36 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Kena päeva!

16:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Kaasettekande teeb sotsiaalkomisjoni poolt Hele Everaus. Palun!

16:36 Hele Everaus

Aitäh, austatud istungi juhataja! Kolleegid! Hea meel, et seaduseelnõu on nii pikka tähelepanu saanud ja nii olulist diskussiooni saanud. Pole ka ime, sest see puudutab tegelikult igaühte meist. Kui me nüüd mõtleme selle seaduse peale, mida ta käsitleb, ma lähen kohe komisjoni asjade juurde ka, aga ma tuletan meelde, see puudutab ühte osa tervisest või tervisesüsteemist. Ehk kõike seda, nii füüsilist, sotsiaalset, psühholoogilist, kõiki kombineerituna, mis mõjutab igaühe meist tervist. See on pealegi dünaamiline, see on pidev protsess, see kestab täna siin ja iga minut, ka diskussioonide ajal. Nii et ma arvan, et see on nagu väga oluline, et kõik need mõjurid, mis ammu enne, kui haigus tuleb, on kogu aeg meil olemas ja igaühel on meil palju väliseid, keskmisi ja oma sisemisi faktoreid ka. Nii et kindlasti ta ei hõlma kõiki neid faktoreid ja ei hoia ära kõiki neid hädasid kahjuks, sest loodus on meist tükati kavalam, aga vähemalt mida me teame, mida me oskame kontrollida, siis me peaksime saama seda kontrollida.

Ja tegelikult väga pikalt ette valmistatud, alustati 2012, 2012, 2013 oli siis, kui esitati kooskõlastamiseks siis see suur väljatöötamiskavatsus. Ühelt poolt on see üllatav, et nii pikk, aga ma arvan, et teisipidi see on nagu päris hea, sellepärast, et ajas on nii paljud asjad ju muutunud, me teame küll ise juba viimast kahte aastat, rääkimata kõikidest muudest aastatest.

Nii. Aga läheme komisjonis toimunu juurde. 22. november oli see päev, kui sotsiaalkomisjonis olid kõik kohal, kõik komisjoni liikmed ja härra tervise- ja tööminister Tanel Kiik, kes tegi meile väga põhjaliku ettekande, nagu teilegi siin või õieti meile siin. Ja ma usun, et seda ettekannet ei ole mõistlik hakata refereerima uuesti. Küll on aga teil võimalik tutvuda kõikide nende materjalidega, mis on päris hea vaba õhtupooliku lugemine, nagu minu füüsikaõpetaja kunagi ütles, et vabal õhtupoolikul, vot võtke ja vaadake, ja siis saate alati targemaks. Siis oli ka rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann ja tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ulla Raid, et siis vajadusel kommenteerida, kui on küsimusi.

Ja ma lähekski siis nende mõnede küsimuste juurde, mis arutelus üles tulid peale siis ministri ettekannet. Ja nimetame ikka nimepidi küsijaid. Siret Kotka tundis huvi, kuidas ilu- ja isikuteenustega seotud rikkumiste korral on, et kas lisaks juriidilistele isikutele ka füüsilistele isikutele trahvimäärasid korraldatakse. Heli Laarmann vastas sellele jaatavalt ehk juttu on 200 trahviühikust.

Marika Tuus-Laul küsis, kuidas ja kui palju teenusepakkujatele ja toodetele kontrolli teostatakse. Tema tõi näiteks toidulisandid. No te kõik teate, riiulid on neid täis, üks ilusam kui teine ja üks parem kui teine. See on nüüd minu lisand siia. Aga mille puhul on keeruline hinnata toote sisaldust ja selle mõju tervisele. Härra minister vastas, et erinevatele valdkondadele teostavad järelevalvet erinevad asutused, näiteks ravimite nõuetele, te teate väga hästi, vastavust hindab üldjuhul Ravimiamet ning meditsiiniseadmete nõuetele vastavust samamoodi Terviseamet. Samuti teevad asutused vajadusel järelevalvet koostöös teiste asjakohaste ametitega.

16:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Lugupeetud professor, ma korraks vabandan. Härrad Reinsalu ja Ligi! Ma saan aru, et te ei teinud midagi, aga te räägite. Äkki te lähete, räägite kohvikus edasi? Muidu on lihtsalt väga keeruline, et professor räägib siin teile väga olulist teemat ja te lihtsalt suhtlete omavahel ja mitte midagi ei kuule. Ma arvan, et väga keeruline on ka härra Grünthalil näiteks sinna taha kuulda.

16:41 Hele Everaus

Ma saan aru küll, et ma olen liiga vana pealevaatamiseks. (Naerab.) Aga muidugi on parem juttu ajada teil omavahel. (Hääl saalist.) Okei, okei.

Nii, siis selle kohta tõi härra minister välja, et näiteks toidulisandite nõuetele vastavuse hindamiseks on ka Põllumajandus- ja Toiduametil oluline roll. Samas nentis ta, et toidulisandid on niisugune kategooria, mida on päris raske kontrollida ja kui ei ole otseselt n-ö kahjustavat mõju võimalik sedastada, siis eks ta jääb sinna halli tsooni. See on jälle minu kommentaar siia juurde.

Helmen Kütt märkis väga positiivselt seaduseelnõu vajalikkust, aga väga tõsine küsimus: kas eelnõu muudatusi tehes on analüüsitud, kas need toovad kohalikele omavalitsustele kulusid, mida riik seadusandlust muutes peaks kohalikele omavalitsustele kompenseerima? Oluline küsimus. Ja härra minister vastas, et eelnõu sisu ei eelda automaatselt lisaraha eraldamist. Kui kohalik omavalitsus võtab oma tegevusi planeerides arvesse erinevate terviseriskide maandamise võimalust ning tegeleb juba ennetavalt terviseedendamisega, võivad muudatused olla isegi kokkuvõttes soodsamad. Iga omavalitsus on huvitatud, et kohalikud elanikud oleksid terved, et oleks rohkem tööealist elanikkonda ning vähem sotsiaalabi vajajaid. Mõistetav. Täpsustas ka Heli Laarmann, et täiendavaid tegevusi ja kulusid ei lisandu, selgitas tema ka veel lisaks, et juba praegu peab kohalik omavalitsus piirkonna tasandil koostama tervise- ja heaoluprofiili, mis on aluseks piirkonnas, tegevuste ja arengute planeerimisel, ja sõnas, et küsimus on pigem selles, kui paljud omavalitsused seda seni teinud on. Võimalik, et on piirkonnad, kes ei ole varasemalt seda täies mahus teinud, ja võimalik, et nad peavad siis hakkama seda nõuet täitma ja see võib täiendavaid kulusid tõesti kaasa tuua. Aga veel kord ta rõhutas, et tervise- ja heaoluprofiili tegemine meie kõigi jaoks tegelikult, igas erinevas Eestimaa paigas on olnud juba enne seaduses ja siin on nüüd lihtsalt teda rohkem põhjalikumalt lahti kirjutatud.

Siis mina küsisin niisuguse küsimuse, mida ma ei leidnud sellest ja ma arvan, et see on ka keeruline seadustesse kirjutada. Aga olles elu jooksul kokku puutunud erinevate situatsioonidega, kus n-ö imearstid, mõnedel on tõesti väga head psühholoogilised võimekused ja väga head ärakuulamise võimekused, kes pakuvad n-ö imeravi, mille tulemuseks on kiirenenud inimeste kas mõne komplikatsiooniga situatsiooni sattumine või isegi surm, et kuidas seda kavatsetakse kontrollida. No paraku minister pidi nentima, et sisuliselt siin väga reaalselt,  noh on teatud küll võimalused kontrollida, aga nagu minister mainis,  on ka ettevõtjad selles vallas ka väga oskuslikud ja oskavad juriidiliste probleemide osas ennast hästi kaitsta. Rohkem küsimusi ei olnud.

Ja kõik olid positiivsed, otsustati saata komisjoni juhi Siret Kotka ettepanekul eelnõu esimesele lugemisele. Ja selle poolt olid kõik komisjoni liikmed, kuupäevaks pakuti, 12. jaanuar, mis täna on, ja soovitati siis komisjonipoolselt rääkima siis teie ees esineja ja tehti ettepanek, jällegi konsensuslikult, esimene lugemine lõpetada. Suur aitäh!

16:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets soovib täpsustada. Palun!

16:46 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mina kuulasin küll väga hoolega, hoolimata sellest intensiivsest vestlusest siin. Aga ma ei kuulnud, kas komisjonis oli siis arutelu selle paragrahvi üle, millest siin nii palju küsimusituli. Ehk kas soo teema kerkis üles või mitte?

16:46 Hele Everaus

Ei. Teie fraktsiooni esindajad olid kohal kõik, aga ei kerkinud seda teemat.

16:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan!

16:46 Hele Everaus

Oi, kui kergelt mina pääsesin! Tänan väga! Tänan väga ministrit, kes kogu loo hästi ära kajastas!

16:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Tuleb arvestada, et on kaks küsimust teile mõlemale kokku. Võib-olla mõnel oleks olnud, aga näed, pidi valima, kas küsida ministri käest või teie käest. Jah, no nii, nüüd on selline lugu, et saame küsimused lõppenuks lugeda ja minna läbirääkimiste juurde. Läbirääkimiste puhul nagu ikka esimesel lugemisel on võimalik sõna võtta fraktsioonide esindajatel. Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt Mart Helme, palun!

16:47 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ma pean tunnistama teile, et vaatamata küpsele vanusele ei paku terviseteemad mulle üldreeglina mitte vähematki huvi. Ma ei loe mingisuguseid tervisenurkasid, terviseveergusid ega terviseajakirju. Kui ma tunnen, et mul on natuke kehva olla, siis ma võtan tavaliselt Coldrexi ja mul läheb enamasti paremaks. Mõnikord ei lähe ka, mõnikord natukene põen ja saan jälle terveks. Nii et kogu see tervisetemaatika selles tähenduses minu pilguga vaadates, et on vaja mingisugust hiiglama paksu eurodirektiivide ja varasemate seaduste ja ministrite ja ametnike mingisugust uitmõtete kollektsiooni, nagu meile siin täna esitleti ja mis ka komisjonis esitlemist leidis – no minu seisukohast on see täiesti tarbetu.

Aga kuna me töötame parlamendis ja me peame tutvuma eelnõudega, mis meile laua peale pannakse, siis ma ka tutvusin sellega. Ja ma pean ütlema, et nii nagu ma ka oma ühes küsimuses ministrile oma pahameelt väljendasin, on see ju althõlma meile kooseluseaduse rakendusaktide kuubis sokutamine. Rakendusaktid oli ju suuresti eufemismide kogu, mis püüdis varjata seda, millega ta tegelikult tegeleb, et ühiskonda ära petta ja ühiskond hiljem fakti ette seatuna panna olukorda, kus kõik laiutavad käsi ja ütlevd, et aga nüüd ei ole enam midagi teha. Ja vaat, kui me nüüd selle eelnõu vastu võtame sellisel kujul, nagu ta meile esitatud on, siis ka ühel päeval laiutavad needsamad ministrid ja muud tegelased, kes selle meile laua peale sokutanud on, käsi ja ütlevad, et no nüüd ei ole ju enam midagi teha. Nüüd meil on juba seadus. Nüüd meil on juba seadus, soolise ebakõla ja igasuguste muude niisuguste ebakõlade seadus. Me ei saa sellega nõus olla. Salakaup on salakaup. Ja salakaubitsejad on alati saanud karistada, kui nad vahel on jäänud. Ja antud juhul, lugupeetud minister, te jäite vahele. Jäite vahele ja peate karistada saama.

Mis veel? Küsimus ei ole loomulikult ainult selles, et seal on mingisuguse soolise ebakõla ja muu taolise temaatika, mis kogu selle paki juures on ju üsna väike osa – ehkki, nagu me kõik teame, tilk tõrva võib meepoti ära rikkuda, ja see tilk tökatit või tõrva on selle meepoti ära rikkunud –, vaid ka selles, et seal on muudki väga küsitavat.

Kui siin esitati ministrile küsimusi, siis noh, ausalt öeldes ühe vastuse puhul ma olin sunnitud ütlema, et see on ju täielik Kafka –mingi komisjon otsustab. Komisjon! Meil on aastate jooksul kogunenud suurepärane kogemus sellest, et komisjonid ei koosne mitte spetsialistidest, vaid spetsialistide nime all komisjoni määratud ideoloogilistest sõduritest, ideoloogidest ja propagandistidest. See on Euroopale, sealhulgas Eestile, muutunud sümptomaatiliseks, et meil on ekspertideks propagandistid ja ideoloogia töötajad. Seetõttu mina ei ole nõus mingi Franz Kafka "Protsessiga" selles tähenduses, nagu meile seda tervise eelnõuna pakutakse.

Ja nagu ma ka oma teises küsimuses juhtisin tähelepanu, sel ajal, kui meil tuntakse muret siin sellepärast, et kellelgi võib olla peas segadus, kas ta on täna hommikul poiss ja täna õhtul tüdruk või on ta ülehomme hoopiski mingisugune kolmas-neljas – ma ei tea, kui palju neid sooidentiteete pidi olema, vist mitukümmend –, siis ...

Palun lisaaega.

16:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit.

16:52 Mart Helme

... mulle jäi silma peatükk, mis rääkis sellest, kuidas terviseteenuseid peavad senisest paremini osutama kohalikud omavalitsused. Ma hakkaksin naerma lihtsalt selle jutu peale. Kohalikud omavalitsused!? Meil ei ole perearste igal pool. Perearstidel ei ole vahendeid, et neid nimistuid kokku panna ja kõiki vajalikke kvaliteetseid terviseteenuseid neile osutada.

Ja siin me räägime, kas kohalikud omavalitsused hakkavad senisest paremini tervishoiuteenust osutama. Meil koondub kvaliteetse terviseteenuse osutamine suurlinnadesse. Isegi väikelinnad on meil olukorras, kus paljusid arste ei ole, spetsialist ei ole aparatuure ei ole ja mida kõike meil ei ole. Aga miks ei ole? Ma küsin, miks ei ole. Kaks aastat on meil kestnud pandeemia. Ja me kuuleme praegu, kuidas needsamad niinimetatud spetsialistid, kes võivad ju olla päris head kirurgid, aga kindlasti mitte head poliitikud, räägivad meile, kuidas meid ohustab jälle see, et meil tervishoiusüsteem jookseb umbe. Me ei suuda patsientidega toime tulla, kui meil puhkeb neljas, viies või kümnes laine. Ma ei tea, läheb juba segamini, on küll kümme sõrme, aga vot jääb väheks juba sõrmede peal lugemiseks, mitmes laine meil on. Me ei tule toime. Aga kahe aasta jooksul me ei ole suutnud selles osas mitte midagi ära teha. Ikka ei tule toime, ikka jookseb umbe, ikka ei ole spetsialiste, ikka ei ole õdesid, ikka ei ole sanitare, ikka ei ole vastavaid palateid.

Lugupeetud minister, millega te tegelenud olete kaks aastat? Süstimise propageerimisega! Aga kui palju tüsistusi, kui palju tüsistussurmasid meil on? Vaat, sellega te tegelenud ei ole. Seda me loeme Facebookist, seda me kuuleme tuttavatelt, kuidas pärast teist süsti ja pärast kolmandat süsti on inimestel välja löönud mingid haigused, kuidas ootamatult sureb keegi, kes enne seda oli terve. Ja siis te tulete meile siia rääkima, kuidas meie kõige noorem ohver on seitsmeaastane. See seitsmeaastane – te teate ju väga hästi, mis probleemid tal olid. Pikaajalised terviseprobleemid. Ja siis te ütlete, et ta suri koronasse. Miks te valetate avalikkusele? Vaat, see on propaganda. See on see propaganda, ideoloogiline propaganda! Ja ärge tulge meile sellist eelnõu pakkuma.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on esitanud ettepaneku see tagasi lükata ja me kindlasti hääletame tagasilükkamise poolt. Tulge parema ettepanekuga, tulge parema eelnõuga, sest sellele eelnõule tuleb rajult parandusettepanekuid. Aitäh!

16:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Isamaa fraktsiooni nimel Helir-Valdor Seeder.

16:55 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma palun ka kaheksa minutit. 

16:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kaheksa minutit.

16:55 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Head kolleegid! On ääretult kahetsusväärne, et me seda väga olulist eelnõu ja mahukat eelnõu arutame siin sellisel kujul, nagu me seda teeme. See on väga halva poliitilise kultuuri küsimus ja näide. Ja siin tõsine etteheide nii ministrile kui ka valitsusele. Nii president, õiguskantsler ja väga paljud õiguseksperdid on juhtinud tähelepanu, et ei ole hea praktika teha kobarseadusi või ühe seaduse sabas teha teise seaduse muudatusi, eriti veel, kui need on sisulised ja väga olulised. Ja just see eelnõu praegu on näide sellisest käitumisest, kus valitsus tuleb välja rahvatervishoiu seadusega ja selle sabas muu hulgas, mööda minnes muudab tervishoiuteenuste korraldamise seadust nii olulises ja tundlikus küsimuses nagu soovahetus. Ja see on ka põhjus, miks komisjonis see teema ei kerkinud. Seda ei pidanud vajalikuks valitsuse esindajad tutvustada, tõstatada ja seda ei lugenud välja ka komisjoni liikmed, et see on sinna sellisel kujul ära peidetud. Selline seadusloome on vastutustundetu. Ma ei räägi praegu sellest sisulisest poolest. Ma räägin sellest, kuidas me siin menetleme seadusi nii, et 101 Riigikogu liiget võib-olla ei avastagi neid olulisi muudatusi, mis on ära peidetud ühe seadusemuudatusena teise seaduse muutmise sabas. See on ääretult kahetsusväärne, et me niisugusel kujul, nii üleolevalt ja pealiskaudselt suhtume seadusloomesse ja nii olulistesse küsimustesse. See riivab ka tegelikult seda sihtrühma, keda see puudutab, et siin saalis sisulist arutelu nendel küsimustel ei toimuks. See on vastutustundetu poliitilise kultuuri näide.

Nüüd teiseks, Riigikogu kui kummitempel. Aga nii me teemegi Riigikogust kummitempli, et nii olulised küsimused jätame allpool otsustada ja ei reguleeri neid seaduste tasemel, mida peaks reguleerima seaduste tasemel. Ja see lõputu delegeerimine, mis on toimunud: parlament delegeerib valitsusele, valitsus delegeerib ministrile ja minister delegeerib ametnikele. See on järjekordne näide, kus me kangutame ministrilt välja, et mis siis tegelikult muutub. Ja nüüd me saame aru küll sellest tuumast, mis muutub. Ka ministri volituste tasemelt antakse see siis nüüd ametnike või komisjoni, arstliku komisjoni pädevusse. Kusjuures mitte ainult otsustamise tasand ei muutu, vaid ka need tingimused muutuvad. Muutub ka tegelikult sisu. Ja väga oluliselt muutub see sisu, mida me siin täna selle arutelu käigus ei avanud, kuid küsimustega lõpuks saime siiski ministrilt vastuse, et sisulised muudatused toimuvad. Ma loodan, et selle eelnõu menetluse käigus me seda sisu väga põhjalikult suudame ka avada.

Nii et nendest eelnevatest ettepanekutest tulenevalt, ja eelnevatest hinnangutest, mida ma siin välja ütlesin, teeb Isamaa fraktsioon ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ja tulla välja eelnõu muudatusega, mis muudab seda eelnõu, mida muuta on tahetud tegelikult. See tähendab tervishoiuteenuste korraldamise seadust nii nagu ta valitsuse poolt kavandatud on. Ja arutame seda küsimust siis nii, et Riigikogu liikmed sellest ka aru saavad, avatult ja ausalt ja läbipaistvalt, nii nagu hea seadusloome tava seda ette näeb. Aitäh!

16:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd tänane sünnipäevalaps Riina Sikkut, palun! Palju õnne!

16:59 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Võtan kohe kolm minutit lisaaega ka.

16:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma mõtlesin, et võtate kokku kolm minutit. Kolm minutit juurde, siis on kaheksa minutit, sünnipäeva puhul. Palun!

16:59 Riina Sikkut

Aitäh! Ja see on tõesti nagu sünnipäeva kingitus, et selline suurepärane eelnõu on meil saali jõudnud esimesele lugemisele. Ma tõesti soovitan, et lisaks leheküljele 17 ja määruse kavandile number 21, kolleegid, lugege need ülejäänud 250 lehekülge ka läbi. 

Aga mina tahtsin alustada sellest. Ma arvan, umbes kaks aastat tagasi lapsed tahtsid juua, viisin neile mustsõstramahla. Vanem laps ütles: "Oi, see on nii hea! See vanaema mahl on nii hea!" Mina ütlen, et see ei ole vanaema mahl, on küll mustsõstramahl, aga see on hoopis ühe Setomaa mehe oma. Ta andis selle mulle kingituseks, kui ma külas käisin. Tal on jube palju põõsaid, palju rohkem kui vanaemal-vanaisal ja tema viib seda mahla ikkagi kohaliku kooli ja lasteaeda, et lapsed saaksid vitamiine ja kohalikku tervislikku toitu. Ja siis mul vanem laps, ma arvan, ta oli kuueaastane, mõtles natuke ja ütles, et oi, see on küll üks väärt inimene. Mul jäi üle ainult nõustuda, ütlesin talle: "Tõepoolest, see on üks väärt inimene."

Seda, et ka avaliku raha eest pakutav, on see siis kooli- või lasteaiatoit, toit haiglates, hoolekandeasutustes või elukeskkond kohalikus omavalitsuses, samamoodi koolides, lasteaedades, haiglates, varjupaikades – et see oleks meie tervist toetav, mitte tervisemuresid süvendav, see on väga oluline. Ja see on muutus tegelikult, mida me rahvatervishoiu seadusega teeme.

Mida on vaja inimesel selleks, et tervislikult käituda või teha tervise osas mõistlikke valikuid? Esiteks on vaja teadmisi. Jah, ja see on meie ühine vastutus. Saame meie siin saalis eeskujuks olla, on see maski kandes või teiste terviseteemadega tegeledes, aga täpselt samamoodi kohalik omavalitsus, kes teeb investeeringuotsuseid – koolid, lasteaiad, kergliiklusteed –, vastutab selle eest, et kooli- ja tööteed oleksid ohutud, et valikud oleksid tervislikud –huviringid, toidud, muud tegevused.

See ei tule niisama, selleks on vaja teadlikke otsuseid. Ja see on ühine vastutus ja minu arust see on põhimõte, millele rahvatervishoiuseadus põhineb. Jah, see on ühine vastutus anda inimestele teadmised, omavalitsustele teadmised, organisatsioonidele, ministeeriumidele teadmised, milline on nende roll, millised on need instrumendid, millega nemad saavad teha teadlikke valikuid ja kujundada keskkonda, sest lisaks teadmistele nii inimestel kui organisatsioonidel on vaja keskkonda, kus nende tervislike valikute tegemine on lihtne.

Ei saa eeldada, et inimene kannab majanduslikus mõttes suuremat koormat või teeb väga suuri pingutusi isiklikult selleks, et nii tema kui laste elu ja elukeskkond oleks tervislik. Tervislik valik peab olema lihtne, see võiks olla midagi sellist, mis on automaatselt tehtavatest valikutest esimene.

Ja selline põhimõte meie seadustes ja tervikuna mingi valdkonna ülevaatamine: et kõik see, mida me avaliku raha eest teeme, ühiskondlikult otsustame, tegelikult toetaks seda, et inimesed elaksid tervelt, elaksid kaua ja väga oluline põhimõtteline muutus: et tegelikult ka terviseebavõrdsus väheneks, et see, milliseid otsuseid inimene saab oma tervise hoidmiseks teha, sõltuks vähem sotsiaal-majanduslikust taustast, oleks pigem jõukohane ja kättesaadav kõigile.

Nii et tõesti, selle seaduse alusel ...  Siin saalis praegune käsitlus on vaadanud teemasid väga kitsalt. Aga tõesti, selle seaduse puhul antakse välja ka määrused, mis puudutavad näiteks lasteaia- ja koolitoitu. Ja mina olen seda seadust pikalt oodanud.

Aga tegelikult on positiivseid näiteid, et muutust on võimalik saavutada ka teistviisi. Võtame sellesama Seto- ja Võrumaa näiteks. Juba 2019. aasta sügisel oli viis pilootkooli Võrumaal, kes koostöös kohalike omavalitsustega leppisid kokku, et vähemalt 20% kooli-lasteaiatoiduks pakutavast toorainest on kohalik ja mahe. Ja nüüd nad on jõudnud palju kaugemale ja kohalikud omavalitsused on sõlminud koostöökokkuleppe. Viljandi-, Tartu- ja Järvamaa tegelikult liiguvad samas suunas ja see on see, mida ma arvan, peaksime üle-eestiliselt tegema.

Ja tõesti, see ei ole kuidagi ulmeliselt kallis, üle mõistuse käiv, suuri retseptiuuendusi nõudev. Jah, see on pingutus ja võib-olla on vaja ka lisarahastust, nagu siin saalis on juba läbi käinud, et nii kohalike omavalitsuste parem võimekus oma rolli täitmiseks kui ka näiteks menüüdesse tehtavad muudatused tõepoolest võivad nõuda väikest lisarahastust. Aga ma arvan, et siin saalis me peaksime suutma need otsused ära teha. Ülesanne on hästi seatud raamseaduse näol ilusti ees, nüüd tuleb see raam sisuga täita.

Nii et lisaks toidule kõik see, mis puudutab müra, kiirgust, saasteaineid – kaasaegne käsitlus on rahvatervishoiu seaduses olemas ja me tegelikult võiksime kõik seista selle eest, et selle saaks korralikult rakendada ja jõustada. Ma loodan ka sisukaid arutelusid siin saalis. Ja pigem võiksime arutleda selle üle, mida veel on vaja, et kui on olemas nüüd ülesanne, et tuleb teadmised anda ja keskkond luua tervislike valikute tegemiseks, aga sageli on vaja midagi veel, et inimestel tekiks põhjus oma käitumist muuta. Aga mis on need kaasaegsed kavalad viisid, et inimesi tervisliku käitumise rajale suunata? Ma arvan, et see on see koht, mille üle huvitavat arutelu siin saalis pidada, mitte arutada mingi ühe konkreetse määruse kavandit. Nii et läheme selle seadusega edasi!

Sotsiaaldemokraadid toetavad selle seaduse vastuvõtmist siin saalis, aga ühtlasi tunnustame neid omavalitsusi ja organisatsioone, kes tervisliku töö- ja koolikeskkonna eest juba seisavad. Täna me kõik kohtusime setodega, kes käisid meile uue aasta puhul tervisi toomas. Nemad Võrumaal on jõudnud tegelikult selle esimese sammu astumiseni, et kohalike mahetoit oleks kättesaadav. See on eeskuju, mis on tehtud juba ilma seaduse toeta ja täiendava riikliku rahastuseta. Aga anname neile jõudu juurde ja viime algatuse üle-eestiliseks! Aitäh! 

17:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Head tenorid ja baritonid seal keskel! Härra Hepner, härra Hepner! Meil käib siin Riigikogu istung. Tänan! Kõnesoove rohkem ei ole. Sulgen läbirääkimised. Nüüd on selline lugu, et kaks fraktsiooni on teinud meile katkestamise ettepaneku – vabandust, tagasilükkamise ettepaneku – ja see on vaja meil läbi hääletada.

Austatud Riigikogu, tuletan meelde, et arutame eelnõu 486, rahvatervishoiu seaduse eelnõu. Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepaneku lükata tagasi Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse eelnõu 486. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 28 Riigikogu liiget, vastu oli 49. Ettepanek ei leidnud toetust. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada ja sellega me olemegi esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 26. jaanuari kell 17.15.


6. 17:11 Autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (490 SE) esimene lugemine

17:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi meie tänase kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 490, käsil on esimene lugemine. Kõnetooli on oodatud majandus- ja taristuminister Taavi Aas, palun!

17:11 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Esitan teile autoveoseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga muudetakse autoveoseadust, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadust, liiklusseadust, maksukorralduse seadust ja ühistranspordiseadust, et viia need vastavusse Euroopa Liidu maanteepaketti kuuluvate õigusaktidega.

Lähetatud töötajate seaduse muutustega võetakse Eesti õigusesse üle direktiiv 2020/1057, millega kehtestatakse direktiivist 96/71 ja 2014/67 tulenevad töötajate lähetamise nõuded ka sõidukijuhtidele, arvestades direktiivi 2020/1057 eri normidega autovedude sektoris.

Direktiivi 2020/1057 kohaste lähetatud töötajate seaduse muutuste eesmärk on tagada Eestisse välisriigi vedaja poolt lähetatud sõidukijuhtidele Eestis töötavate sõidukijuhtidega võrdsed töötingimused ja sotsiaalkaitse ausa konkurentsi saavutamiseks nii rahvusvahelistel kui ka Eesti-sisestel autovedudel. Arvestades tööjõu suurt liikuvust autovedude sektoris on direktiiviga kehtestatud sektoripõhised normid, eesmärgiga tagada tasakaal autoveoettevõtjate piiriüleste teenuste osutamise vabaduse, kaupade vaba liikumise ja sõidukijuhtide nõuetekohaste töötingimuste ja sotsiaalkaitse vahel. Lisaks on direktiivi eesmärk Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 96/71 ja 2014/67 nõuetekohase kohaldamise tagamine, et tugevdada Euroopa Liidu tasandil kontrolli ja koostööd sõidukijuhtide lähetamisega seotud pettuste ärahoidmiseks.

Direktiiviga 2020/1057 ettenähtud kohustuste kohaselt jõustub enamik lähetatud töötaja seaduse muutustest 2. veebruaril 2022. Nimetatud kuupäevast alates peab Eestisse sõidukijuhi lähetav välisriigi vedaja enne juhi lähetamist esitama siseturu infosüsteemi kaudu Eestisse pädevale asutusele lähetusdeklaratsiooni. Kuna direktiivi 2020/1057 kohaselt peavad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid kehtestama ühelaadsed lähetuse nõuded, siis Eesti vedaja peab sõidukijuhi lähetamisel arvesse võtma lähetamise sihtriigis kehtivaid nõudeid seoses sõidukijuhtide töötingimuste ja sotsiaalkaitsega.

Autoveoseaduse ja ühistranspordiseaduse muudatuse eesmärk on viia need kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 2020/1055, millega muudetakse määruseid 1071/2009, 1072/ 2009 ja 1024/2012 eesmärgiga kohaldada neid autovedude sektoris toimunud arenguga.

Kuna määruse 2020/1055 enamik sätteid kohaldub alates 21. veebruarist 2022, siis peavad ka autoveoseaduse ja ühistranspordiseaduse vastavad sätted olema määrusega kooskõlas ja võimaldama otsekohalduvust määrusest tulenevate nõuete täitmise ajast. Olulisem määrusest 2020/1055 tulenev muudatus on ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja nõue autole ja autorongile, mille lubatud täismass jääb vahemikku 2,5 tonni kuni 3 tonni, mis erinevalt teistest autoveoseaduse muudatustest jõustub 21. maist 2022. Nimetatud muudatus mõjutab Eestis nii vedajaid, ettevõtjaid, kes kirjeldatud auto või autorongiga  tasulist rahvusvahelist veosevedu korraldavad, kui ka pädevaid asutusi, kes veosevedude üle riiklikku järelevalvet teostavad või ettevõtetele tegevuslubade ja nende kinnitatud ärakirjade andmise eest vastutavad. Eestis tegeleb sellega siis Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon. Kuna määrusest 2020/1055 tulenevalt peab hea maine nõudele vastama ka vedaja tegevjuht, siis viiakse vastavad muudatused nii autoveoseadusesse kui ühistranspordiseadusesse. Arvestades, et määrus 2020/1055 näeb ette vastutuse kehtestamisega veose saatjale, ekspedeerijale ning pea- ja alltöövõtjale, kui nad tellivad nõuetele mittevastava veoseveo, siis tehakse vastavad muudatused autoveoseaduses.

Riiulifirmade vastu võitlemise eesmärgil nähakse määrusega 2020/1055 ette, et liikmesriikide vedajate elektroonilisse registrisse, mis on üle Euroopa ühendatud ühtseks süsteemiks, peab iga vedaja kohta olema kantud tema juures töötavate inimeste, sealhulgas autojuhtide arv ning tegevusloa andja peab vedaja tegevusloa kehtivusperioodil kontrollima, et vedaja käsutuses olevate sõidukite ja autojuhtide arv on proportsionaalne vedaja tehtavate vedude mahuga. Nii vedaja juures töötavate inimeste kui autojuhtide saamine lahendatakse Eestis vastavate andmete kandmisega töötamise registrist majandustegevuse registrisse. Selline riiklike registrite vaheline andmevahetus väldib halduskoormuse teket veoettevõtjatele, kuna andmed vedaja juures töötavate inimeste, sealhulgas autojuhtide kohta on olemas MKS-i kohaselt loodud töötamise registris. Nende andmete saamiseks töötamise registris muudetakse Maksu- ja Tolliameti ettepanekul maksukorralduse seadust, mis võimaldab vastavaid andmeid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile või tema volitatud asutusele avaldada. Õigusselguse eesmärgil kehtestatakse tasulisel veoseveol veolepingut tõendava dokumendi autojuhil kaasas olemise kohustus ja sellele dokumendile kantavad miinimumandmed.

Tegemist on ühe osaga maanteepaketist, mis Eestil on tarvilik üle võtta selleks, et meie vedajad oleksid samades tingimustes teiste Euroopa Liidu vedajatega. Niipalju veel ääremärkuseks, et maanteepakett on mõnevõrra laiem, sisaldades ka otsekohalduvaid määruseid, millest osa on vaidlustatud. Eesti on osade vaidlustega kaasa läinud ja põhjuseks on tagasipöördumisnõue eelkõige, kus me näeme, et see seab halvemasse olukorda Euroopa ääremaade vedajad.

Küll aga veel kord: direktiiv on vajalik üle võtta selleks, et meie enda vedajad oleksid võrdses olukorras teiste riikide, teiste Euroopa Liidu riikide vedajatega. Palun teid eelnõu toetada. Aitäh!

17:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, teile on ka küsimusi. Heiki Hepneri alustab.

17:18 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma paluksin veel korra teie hinnangut, kõige üldisemat, kuidas see direktiiv mõjutab meie autoettevõtete konkurentsivõimet. Me teame, me oleme kuulnud, kui siin käis suur vaidlus selle üle, et lähetustingimused ei ole sobilikud või see tekitab meie ettevõtete jaoks probleeme, kui rakendatakse neidsamu tingimusi, mis sihtriikides on. Kui me selle eelnõu üks kord heaks kiidame, kas siis läheb elu paremaks või läheb halvemaks? Mis siis tegelikult konkurentsivõimega juhtub?

17:19 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ma vastaks nii, et meie vedajad on siis samadel tingimustel teiste Euroopa Liidu vedajatega. Kahtlemata võib see mingis olukorras teha vedajate-ettevõtete elu keerulisemaks, aga mõnedes tingimustes kindlasti autojuhtide elu lihtsamaks. Aga kuna direktiiv kehtib üle terve Euroopa Liidu, siis paraku on selline olukord, et kui me seda direktiivi üle ei võta, siis meie vedajad lihtsalt satuvad ebavõrdsesse olukorda ja nad võivad olla sanktsioneeritud nendes riikides, kes on direktiivi üle võtnud, samal ajal meie, kui me direktiivi üle ei võta, teiste Euroopa Liidu riikide vedajaid sanktsioneerida paraku ei saa. Nii et võrdse kohtlemise eesmärgil oleks see vajalik.

17:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun!

17:20 Riho Breivel

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma sooviksin, et sa räägiksid Riigikogu liikmetele lahti just selle kohtukeisi, mis puudutab ühte osa direktiivist, sest see on väga tõsine asi. Ja kuna me oleme selle andnud kohtule lahendada koos mitme teise riigiga, siis Riigikogu liikmed peaksid sellest täpse ülevaate saama.

17:20 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! See kohtumäärus, otsekohalduv määrus, mille vastu on riigid kohtusse pöördunud, see ei ole osa direktiivist, küll aga ta on osa sellest maanteepaketist, tervikust. Nüüd tõesti, juba oktoobris 2019 hakkas diskussioon selle tagasipöördumisnõude üle, oktoobris 2019 juba valitsus pöördus Euroopa Parlamendi ja komisjoni poole, et see tagasipöördumisnõue on Euroopa Liidu kesksest kaugematele riikidele konkurentsivõimet pärssiv. Paraku on otsus Euroopas tehtud. Ja tõesti, selle otsuse vastu on pöördunud terve rida riike, Euroopa Kohtusse. Eesti on selle kohtusse pöördumisega kaasa läinud eelkõige just selles punktis, mis puudutab juhtide tagasipöördumise nõuet.

Kohtuveskid teadaolevalt jahvatavad pikalt. Kuidas kohus lõpeb, on täna väga raske hinnata. Samas, meil on ka päris häid argumente, sellepärast et tegelikult mõjuhinnang, kui see määrus kehtestati, jäi tegemata. Ja nüüd, kui tagantjärgi on mõjuhinnang tehtud, siis loomulikult mõjuhinnang toob välja selle, et see tagasipöördumise nõue loomulikult suurendab CO2 heidet, sellepärast et need veokid sõidavad sisuliselt tühja edasi-tagasi. Nii et see on üks tugev argument meie poolel. Aga veel kord, kuidas kohtuveskid oma töö lõpetavad, seda on täna vara öelda.

17:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reinsalu, palun!

17:22 Urmas Reinsalu

Aitäh! Härra minister! Te kaunisõnaliselt, osavalt nagu alati, ülistasite seda eelnõu, seda direktiivi. Aga tegemist on ju tegelikkuses selle maanteepaketi puhul täieliku häbematusega, millega meie vedajad, meie regiooni vedajad on sattunud halba olukorda, halba konkurentsiolukorda, kui me võrdleme Lääne-Euroopa mitmeid riike. Ja küsimus ei ole ju selles – te ütlesite, et kohtusse on mindud määrusega. Ei ole. Kohtusse on mindud ka selle direktiiviga. Poola läks kohtusse ka selle direktiiviga, mida me siin praegu üle võtame, ja rea nende sätetega, kui me vaatame kuut kohtuasja. See on meie konkurentsi selgelt halvendav niisuguses olukorras. Ja määrused on tõepoolest otsekohalduvad. Minu küsimus on see, kui paljud riigid tänaseks on selle direktiivi oma siseriiklikku õigusesse üle implementeerinud. Kas selle on implementeerinud ka Poola? Ja kas  need riigid on teinud seda täies mahus, ka need riigid, ma juhin tähelepanu, kõnealused riigid, kes on teatud direktiivi sätteid, mida me praegu siin üle võtame, vaidlustanud Euroopa Kohtus?

17:24 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ma julgen öelda, et ta nüüd natukene liialdasite, kui te ütlesite, et ma seda direktiivi ülistasin. Ei, selle üle on käinud väga pikad vaidlused. Ja selle üle on olnud ka tõesti väga-väga suur diskussioon. Paraku on olnud sellele direktiivile ka pooldavad riigid. Ja paraku tuleb tunnistada, et tegemist on suurte riikidega, kelle otsus on antud juhul peale jäänud. Nüüd, tõesti, neid punkte, mida on vaidlustatud, on kindlasti erinevatel riikidel võib-olla rohkem. Aga samas, direktiiv on kehtiv ja Eesti jaoks tegelikult ju piisab sellest, kui direktiivi võtab üle Saksamaa. Meie veokid reeglina sõidavad sealtkaudu ja selleks, et meie vedajate konkurentsivõime halveneks, tõesti piisab sellest, kui Saksamaa on seda teinud, reeglina sõidetakse Poolast lihtsalt kaugemale. Nii et selleks, et meie vedajad jätkuvalt saaksid Euroopas liikuda, on mõistlik see direktiiv üle võtta. Samas on mõistlik käia edasi kohtus.

17:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

17:25 Andres Metsoja

Aitäh! Austatud minister! Ma jätkan sama selle maanteepaketi küsimusega selles valguses, et me menetleme siin riikide kaupa rohepööret "Fit for 55" ja seal on ka tegelikult ju olulisi lähtekohti üldse, et kuidas tulevikus maanteetransport ja milliste mootoritega sõidukitega seda üldse saab teha. Mul on täitsa kummastav ausalt öelda kuulata. Ühtpidi me ütleme, et maanteetranspordist tuleb CO2 emissiooni väga suures mahus. Me tahame vähendada CO2 levikut ja siis me lihtsalt kirjutame Euroopa poole pealt sisse nõude, et autod peavad tühjalt sõitma tagasi enda asukohariiki ja samal ajal siis ütleme, et 25 eurot tonn on sihuke CO2 mõistlik hind turul, millega on võimalik minna üle efektiivselt uuele majandusruumile. Kuidas see poliitika selliselt meil ikkagi sünnib? Mis see kokkuleppeline alus on, et sellised asjad üldse saavad jõuda siia parlamenti?

17:26 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Alus on see, et tegemist on Euroopa direktiiviga, mida osad riigid soovivad, mida nad kindlasti ka rakendavad ja kui nad seda teevad, siis midagi pole teha, meie vedajad peavad seal sellega arvestama. Ja meil peab olema ka võimalus neid selles mõttes toetada, et nad saaksid sellega seal teistes riikides arvestada. Seetõttu ka need vajalikud meie seaduste muutused. Ma olen selles osas teiega täiesti nõus, et igasuguste kliimaeesmärkide seadmise juures on täiesti kohatu sundida autosid edasi-tagasi tühjalt sõitma. Aga ilmselt ei ole siin Eesti kõige hullemas olukorras, veel hullemas olukorras on Küpros ja Malta, kus siis veokid peavad laevaga saarele sõitma ja laevaga jälle tagasi sõitma, et see on päris absurdne olukord. Nii et kliimapaketiga või üldse kliimaeesmärkidega ei lähe see kindlasti küll kuidagi kokku. Aga veel kord: selleks, et lihtsalt meie enda veoettevõtteid aidata, tuleb paraku see protseduur läbi teha.

17:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

17:28 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Alati on huvitav lugeda, mida organisatsioonid, kes asjast rohkem teavad kui meie, teie loomingust arvavad. Ja siin on väga märkimisväärne, et [Eesti] Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni ja Autoettevõtete Liidu ettepanekutest enamiku olete saatnud elutargalt prügikasti. No võtame ühe neist – ja ma arvan, et nemad teavad paremini kui ministeerium –, lihtne asi, lisada elektroonilisele veokirjale veel kaks asja: autojuhi isikukood ja sõiduki ja selle haagise registreerimismärk. Ministeerium ütleb, et minge kus kurat, mitte arvestada, ja ütleb niimoodi, et jah, et kui Euroopa rakendusakte hakatakse vastu võtma, et võib-olla pärast seda nii‑öelda truualamlikult, et võib-olla siis. Samas need organisatsioonid teavad paremini kui teie ministeeriumi saksad või meie siin, kuidas rahvusvaheline autotransport tegelikult käib. Nad pakuvad kahte väikest asja, aga teie ütlete, et ah minge kust kurat ... (Juhataja helistab kella.) ... ja võib-olla kui rakendusaktid tulevad, siis hakkame vaatama. Miks?

17:29 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Eks põhjus ongi see, et täiendavad nõuded pannakse paika rakendusaktides ja meil on mõistlik käituda vastavalt sellele, millised need rakendusaktid saavad olema, mitte tekitada täiendavat segadust.

17:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reinsalu, palun.

17:29 Urmas Reinsalu

Aitäh! Austatud härra minister! Tooge palun konkreetselt välja selles seaduseelnõus need direktiivi ülevõtvad sätted, mida Eesti on vaidlustanud, ühinedes Poola hagiga Euroopa Kohtus. Ja palun kirjeldage, miks need ei vasta Eesti huvidele, miks ei vasta Eesti vedajate huvidele, et me saaksime selgust. Ja minu küsimus oli, kas need sätted on ka Poola kui meie nii-öelda see emavaidlustaja, kus me oleme lihtsalt ühinenud hagiga, kas need sätted on ka Poola ja vist mitu teist riiki olid ka ühiselt, minu meelest Visegrádi riikidest vist keegi veel, kas Poola on need täies mahus üle võtnud ja inkorporeerinud oma siseriiklikusse õigusesse? Aitäh!

17:30 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Vaidlustajaid on rohkem: on Leedu, Bulgaaria, Rumeenia, Küpros, Ungari, Malta ja Poola. Nüüd põhiline, mille vastu Eesti ja kus Eesti on ühinenud selle hagiga, ongi see tagasipöördumise nõue. Kuna tegemist on otsekohalduva määrusega, siin tegelikult ei olegi küsimus selles, kas keegi võtab selle üle, ei võta seda üle. See lihtsalt saabki olema. Nii et ka siin Poola positsioon tegelikult ei määra seda, mis tulevikus juhtuma hakkab. Aga jah, selle nõudega me oleme kohtus.

17:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Reinsalu, küsimused on ükshaaval. Heiki Hepneri kord.

17:31 Heiki Hepner

Jaa, suur tänu! Ma tulen ikkagi kodukamarale lähemale. Paragrahv 722 ütleb, et veose saatja, kui ta tellib kauba isikult, kellel puudub veoseveo tegevusluba –, siin on veel mõned asjad, mis võivad veel puudu olla –, saab karistada kuni 200 trahviühikuga. Kas ma nüüd selles kontekstis mõtlen valesti, et see, kes ostab diivani ja kui ta jätab kontrollimata, kas sellel diivani koju vedajal veose vedamise luba oli, ja kui selgub, et ei olnud, siis on võimalik sellele diivani arvele veel 200 trahviühikut juurde kirjutada? Aitäh!

17:32 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Selleks, et tagatud oleks võrdne konkurents, kindlasti on mõistlik kontrollida, kas veoettevõte, kellelt teenust tellitakse, on registreeritud ja kas see on kõikide lubadega vastav ettevõte. Ja puudutab see loomulikult kommertsvedusid ehk tõesti raha eest teostatavaid vedusid.

17:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun!

17:32 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Komisjonis oli ka tõstetud üles see küsimus, et teha uus kiri komisjonile, ühesõnaga muuta seal, kuidas öelda, lähenemist just sellele tagasipöördumise küsimusele. Te ütlesite, et tulemas on transpordinõukogu kohtumine, kus on võimalik näha muu hulgas neid ministreid ja siis ühine kiri veel kord teha. Kas see on tehtud või ei ole?

17:33 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Viimati pöörduti keskkonnanõukogul 20. detsembril selle teema juurde tagasi, et keskkonna eesmärkidega ei ole see kuidagi kuidagi kooskõlas, aga paraku jällegi riigid, kes seda tagasipöördumisnõuet toetavad, olid ettepanekule väga tuliselt vastu. Transpordiministrite kohtumisel jah on olnud sellest meil ministritega juttu, aga täna ikkagi pooldatakse seda, et käia see kohtuprotsess lõpuni, sellepärast et, nii nagu ma ütlesin, see kliimaaspekt tundub selline päris tugev tugev argument olema. Me ühelt poolt seame eesmärke, teiselt poolt laseme neid eesmärke põhja, eelkõige läbi selle, et see mõjuanalüüs oli tegemata, mis see endaga kaasa toob.

17:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

17:34 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Tuleme jälle selle poole, et mida arvavad organisatsioonid, mis puutuvad selle teemaga igapäevaselt kokku, ja mida arvavad ministeeriumi nõunikud. Väike asi, terminid. On selline asi nagu saatedokument, mida mõnikord nimetatakse saateleheks, aga  Rahvusvahelise Autovedude Assotsiatsiooni märkuse järgi on veokiri ametlik asi ja nad räägivad, et on igal pool, toovad need näited, mida ma ei hakka nimetama, kus kasutatakse seda "veokiri". Lihtsalt, et terminoloogia võiks olla ühesugune. Ja siis keegi teie ministeeriumi nõunik Margus Tähepõld ütleb, et kuulge, prügikasti, me teame paremini, mismoodi on. Kuidas see värk tegelikult on? (Juhataja helistab kella.) Kas need autovedude assotsiatsiooni seltskond on lollid nagu lauajalad, ei tea, mismoodi ja mis termineid kasutada, ja teie nõunik ...

17:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun küsimus!

17:36 Peeter Ernits

... teab? Küsimus ongi see.

17:36 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Tegemist ei ole minu nõunikuga, tegemist on ministeeriumi töötajaga ja antud juhul ma pean õigeks tema arvamust usaldada.

17:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun! 

17:36 Andres Metsoja

Aitäh! Austatud minister! Selle direktiivi ülevõtmiseks on vajalik kehtestada ka need rakendusnormid. Ja üks neist on selline, millega laiendatakse autoveosektorile lähetatud töötajate direktiivi nõudeid. Seetõttu tuleb edaspidi autovedu teistes riikides teostavale autojuhile maksta vähemalt lähetuses toimumise koha riigi töötasu alammäära suurust töötasu. Mismoodi see nüüd konkreetselt välja hakkab nägema? Äkki natuke avate seda poolt ka?

17:36 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Kui see direktiiv üle võetakse, siis autojuhid, kes töötavad, teevad vedusid teiste riikide territooriumil, ütleme siis nii, et viivad kauba ära, aga sealsamas territooriumil teevad veel mingisuguse autoveo, siis see autovedu peab olema ka tasustatud vastavalt sellele, kuidas selles riigis autovedusid tasustatakse. Piltlikult öeldes, kui näiteks Leedu autojuht, Leedu vedaja teostab vedusid Eestis, siis ta peab ka sellele veo teostajale, autojuhile maksma sarnaselt Eesti autojuhtidega. Leedu on väga suur vedaja riik. Ja tean, et nad teevad väga palju vedusid või enamus vedusid ongi väljaspool väljaspool Leedut, sealhulgas Eestis. Nii et selles mõttes see tegelikult, Leedu võrreldes Eestiga, Eesti konkurentsiolukorda parandab. Loomulikult, kui meie vedajad teevad tööd näiteks Saksamaal, siis nende kulud jällegi suurenevad.

17:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, rohkem küsimusi ei ole, tänan. Nüüd majanduskomisjoni poolt Riho Breivel, palun.

17:38 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu majanduskomisjoni istung antud küsimuses toimus 6. detsembril eelmine aasta. Istungil olid kohal Kristen Michal, Annely Akkermann, mina, Jüri Jaanson, Siim Kallas, Mihhail Korb ja Mihhail Stalnuhhin. Puudusid Raimond Kaljulaid, Kalvi Kõva ja Sven Sester. Kutsutud olid majandus- ja taristuminister Taavi Aas, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja Margus Tähepõld ning juhtivspetsialist Eda Rembel, samuti ministri nõunik Moonika Parksepp. Päevakord oli vastavalt Vabariigi Valitsuse algatatud autoveoseaduse muutmine, see ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu arutelu esimesele lugemisele saatmiseks. Ja siis majandus- ja taristuminister Taavi Aas tutvustas meile antud eelnõu praktiliselt, nii nagu ta ka täna meile siin selle ette kandis. Ja ma arvan, et seda ma ei hakka nüüd üle refereerima, sest praktiliselt see jutt oli siin kõik teile esitatud ja täpselt samadel, kuidas öelda, näidetel oli ka meile see ette kantud.

Ja siis oli ka küsimusi. Mina küsisin, mitu riiki on direktiivi vastu võtnud ning mis saab punktist, millega ollakse kohtus. Taavi Aas vastas, et kohtuasi läheb edasi. Hetkel ei ole teada riike, kes ei võtaks direktiivi üle põhjusel, et ollakse kohtus. Direktiivis on lisaks vaidlusküsimusele teisi punkte, millest riigid on huvitatud. See oli siis minu küsimusele vastus. Ja siis küsis Siim Kallas, kuidas läks läbi direktiiv, mille vastu riigid on olnud. Lisaks, kas on võimalus, et nõukogus tuleb sama teema uuesti arutluse alla? Seda küsis Siim Kallas. Taavi Aas vastas, et direktiiv läks läbi, kuna suured Kesk-Euroopa riigid surusid seda arusaadavalt peale, et oma autojuhte kaitsta ning Ida-Euroopa omasid turult tõrjuda ning konkurentsi piirata. Seda, et teema tuleb uuesti arutluse alla, samal ajal kui ollakse kohtus, ei ole teada. See oli siis Taavi Aasa vastus antud küsimusele. Siin selgesõnaliselt vastas, et suured riigid on huvitatud meie konkurentsi piirama.

Mina küsisin, kas Eesti ei saa teemat uuesti üles võtta. Taavi Aas sõnas, et riigid, kes on hetkel kohtus, olid üksmeelselt direktiivi vastu ja püüdsid selle vastuvõtmist takistada, kuid see ei õnnestunud. Euroopa Liidu vastu kohtusse pöördumine on üsna pretsedenditu ning erakordne samm. See on selge signaal, et soovitakse oma õiguste eest seista. Tõsi. Siim Kallas lausus, et eelnõuga Riigikogu ette minnes tekivad küsimused, miks kehtestada reegleid, mis on Eestile kahjulikud. Samas ta ütles, et tuleb seda siiski teha, sest vastasel juhul läheb olukord veel hullemaks. Ja Kallas soovitas pöörduda koos mõne teise riigiga Euroopa Komisjoni poole, sest seadusandliku algatuse ettepaneku saavad teha ainult nemad. See tähendab Euroopa Komisjon. Siis on võimalus öelda, et ollakse nii kohtus kui ka pöördutud Euroopa Komisjoni poole, et nad teeksid vastavale seadusele parandusi. Nii nagu me kuulsime ka vastuses täna Aasalt, et on pöördutud, aga siis, kuidas öelda, selle rohepöördumise eesmärgil, aga tegelikult tuleks sellega tegelda vist rohkem.

Taavi Aas ütles, et tulemas on siia, ta ütleski, et tulemas on transpordinõukogu kohtumine, kus on võimalik näha muu hulgas nende riikide ministreid, kes on samuti kohtusse pöördunud. Nendeks riikideks on Leedu, Bulgaaria, Rumeenia, Küpros, Ungari, Malta ja Poola. Seal on võimalus seda arutada. Aas nõustus, et kuigi on reegleid, millega rahul ei olda, siis kõik ülejäänud punktid on olulised üle võtta suurema kahju vältimiseks. See on seesama, mis ka härra minister siin meile täna rääkis. Kusjuures ma ei saanudki aru, kas transpordinõukogu kohtumisel nad hakkavad ühist pöördumist veel tegema või ei hakka. Ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhtivspetsialist Eda Rembel täiendas, et kui Euroopa Parlamendis toimus kogu maanteepaketi arutelu, siis koos eelnimetatud riikidega tehti ühine kiri ja võideldi erinevatel tasanditel. Kahjuks võitluses jäid häälteenamusega alla. Võimalus teha komisjonile uus kiri on, kuid selle tulemuses ei saa kindel olla. Siim Kallas leidis, et ei ole mõistlik oodata ainult kohtuotsust, vaid peaks katsetama uue kirjaga.

Sellega arutelu lõppes ja otsus tehti, et määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, see on 12.01.22. Ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Ja konsensuslikult see otsus võeti vastu. Aitäh!

17:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Breivel, tänan, teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei paista, saame läbirääkimised sulgeda. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 490 esimene lugemine lõpetada. Sellega oleme esimese lugemise lõpetanud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 26. jaanuari kell 17.15. Head kolleegid, sellega oleme kenasti tänase päevakorra ammendanud. Ilusat õhtut! Istung on lõppenud.

17:46 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee