Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu! Alustame infotundi ja kõigepealt teeme kohaloleku kontrolli. Palun!

12:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Hetkel registreerus kohale 27 Riigikogu liiget.

Tänases infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ja palutud on ka välisminister Eva-Maria Liimets, kes ei ole veel hetkel siin. Nii, meil on kokku 14 küsimust, mistõttu lubame kohapealt ühe täiendava küsimuse. Ja nagu ikka, küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit ja vastamiseks kolm minutit.


1. 12:01 Energiakriis

12:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Esimese küsimuse küsib Indrek Saar peaminister Kaja Kallaselt. Palun!

12:01 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud peaminister! Nagu minu küsimusepüstituski sõnastab, ikka teemaks energiakriis, ilmselt millest on võimatu kellelgi Eestimaal tänasel päeval mööda vaadata. Ilmselt on teil osutunud võimalikuks juhtida valitsust ajal, mida väga suur osa täna elavatest Eesti inimestest, mille analoogi ilmselt ei mäleta. Vanemad inimesed mäletavad seda ilmselt kuskilt talongiajast, üheksakümnendate päris algusest, kui Eesti sai iseseisvaks, seda määramatust ja ebakindlust selle ees, et mis hindadest saab ja kuidas toime tulla ja kuidas selle kõige juures lõpuks leib lauale saada. See on 30 aasta jooksul selgelt üks määramatumaid olukordi, mis puudutab inimeste hakkamasaamist. Mul on kurb vaadata, et teie valitsusjuhina olete jätnud mulje, et teid väga ei huvita, kuidas inimesed tänasel päeval hakkama saavad. Ma jälle loen lehest seda, et vaja on mõelda pikaajaliselt, et need lühiajalised asjad ei ole olulised. Keskerakond vähemalt püüab jätta mulje, et nad midagi teevad, aga tulemuseks, mis te kokku lepite, on üks suur käkk. Ja selle kohta ütlevad inimesed väga õigesti. Suure pere ema näiteks ütleb, et jabur, keeruline ja piinlik. Kogenud ametnik ütleb, et kõigi aegade üks bürokraatlikumaid. Keskerakonna tuntud liige ütleb, et see on uskumatu alandamine, millega te tänasel päeval tegelete, ja see kindlasti on väga ebaefektiivne, sest sellest rahast 10% kulub bürokraatiale. Kas teil tõesti ei ole ühtegi paremat lahendust plaanis või see jutt, mida Keskerakond räägib, annab lootust, et te tulete välja mõne lihtsama, väärikama ja efektiivsema lahendusega?

12:03 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt ka kõigile Riigikogu liikmetele head jätkuvat aastat, et on võimalus tõesti seda hooaega ka teil alustada. See energiakriis on kõiki tabanud väga raskelt, selles mõttes ma absoluutselt olen nõus sellega, et ongi raske. Inimestel on keeruline ja tegemist on tõsise probleemiga. Ma absoluutselt ei pisenda neid lühiajalisi lahendusi, mida me oleme üritanud välja töötada ja olemegi välja töötanud. Aga me peame mõtlema ka pikaajalistele lahendustele. Nüüd lühiajalistest lahendustest. Et inimesi aidata, me oleme otsustanud tegelikult ju nelja asja kogumahuga 240 miljonit. Esiteks, aktsiisitõusude ärajätmine. Teiseks, elektri võrgutasu alandamine kõikidele tarbijatele 50%. Kolmandaks, gaasi võrgutasu alandamine isegi 100% ehk siis gaasi võrgutasu kompenseerimine täielikult. Neljandaks, sihitud meede just selleks, et inimesi aidata.

Te ütlete, et see on bürokraatlik ja keeruline, aga paraku on nii, et selle elektriga on väga palju erinevaid mängijaid. Esiteks on nii, et elektritootjad on erasektor ja riigil puuduvad andmed, kes kui palju elektrit tarbib, kas neil on fikseeritud hinnad, mis hinnad neil on, kas neil on probleem. Teiseks on leibkonnad, kes kellega koos elab. Meil on jah rahvastikuregister, kus on kirjas siis see, kus inimesed elavad, aga 20% inimestest, tegelikult nendest elukohtadest on ebatäpsed. Ka ei ütle meile rahvastikuregister tegelikult seda, kes moodustavad leibkonna, ja seda peavad inimesed ise ka teada andma. Meil ei ole andmebaasi, kus oleks kõikidest tarbimiskohtadest siis need energiaandmed. Me oleme alates 28. oktoobrist püüdnud koos kohalike omavalitsustega leida seda lahendust, et toetuse taotlemine oleks võimalikult lihtne. Ja ka on siis Sotsiaalkindlustusamet koos kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajatega teinud selle STAR-rakenduse, kus on juba see toetuse kalkulaator ja kus tegelikult on vajalik menetluskeskkond, et seda toetuse taotlemist teha võimalikult lihtsaks. Meie soov on aidata võimalikult paljusid inimesi sihitult, kellel on tõesti seda abi vaja. Mida rohkem või kui me külvame raha kõigile, seda toetust, ka neile, kes seda ei vaja, siis me saame vähem aidata neid, kes seda toetust tõesti vajavad.

12:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Indrek Saar, palun täpsustav küsimus!

12:06 Indrek Saar

Aitäh vastuse eest! Noh, jah, kui endal ideid ja nutti ja võib-olla ka empaatiavõimet napib, siis võiks ju vähemalt vähemasti ringi vaadata. Eestis on korduvalt juhitud tähelepanu ka sellele, et Põhjamaadest üks naabritest näiteks Norra on teinud skeemi, mis on väga lihtne: inimesel ei teki pikaajaliselt kogunevat võlapakki ja kus ei kulutata bürokraatiale 10% kogusummast. See ei ole sugugi inimeste väärikust samal viisil alandav nagu see meetod, mille teie olete seal Keskerakonnaga kokku soperdanud. Kas te olete läbi arvutanud, kas te olete läbi vaielnud omavahel valitsuses või ministeeriumide tasandil selle, miks ei saaks me teha sedasama Norra meedet? Te ütlete, et me ei peaks aitama neid, kes on kõige rikkamad, sest see on lennukilt raha külvamine, aga praegu te kulutate 10% sellest rahast, mis on mõeldud selleks meetmeks, millega te inimestele hüvitist pakute, lihtsalt bürokraatia peale. Parem aitame siis juba neid inimesi, kes võib-olla otseselt seda ei vaja, selle selle 10% eest. Ma ei saa aru, miks te ignoreerite seda pakkumist.

Ja teie väide, mida ma kuulsin teie aasta alguse intervjuus, et vaadake, meie teeme ju kaks korda rohkem kui Norra, me kulutame kaks korda rohkem proportsionaalselt oma sisemajanduse kogutoodangust. See ütleb seda enam, et kuulge, valitsus, kui te kulutate kaks korda rohkem maksumaksja raha ja tulemus on käkk, siis te ei ole oma tööd korralikult teinud. Miks te ei ole valmis õppima selle pealt, kus meile Põhjamaad näitavad teed, mida mööda minna? Rääkimata sellest, et norrakad hakkavad hüvitama seitse eurot kilovatt-tunni pealt, mis on umbes see hind, mis oli meil ülemöödunud aasta lõpuks, aga Eesti hakkama hüvitama 12 euro kilovatt-tunni pealt, justkui Eesti inimesed oleksid kaks korda jõukamad kui Norra inimesed. Ja ärme unustame, et energiaarved on praktiliselt neljakordistunud. Tänan!

12:08 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Te ütlete, et toetuste taotlemine on väärikust alandav. Kõik lastetoetused ja kõik toetused, mida kohalikud omavalitsused annavad, kõiki neid taotlevad inimesed, neid ei jagata ilma taotluseta. Meil on internetikeskkonnad, kus ei ole vaja järjekorras seista, ja need võimalused on loodud.

Teiseks, Norra lahendus. Jah, me oleme vaadanud Norra lahendusse sisse. Esiteks, Norra räägib ainult elektriarvetest, meie kompenseerime kaugkütte-, gaasi- ja elektriarvete hinnatõusu. Norra kompenseerib 50% ulatuses, meie 80% hinnatõusust. Selles mõttes ka Norras sa pead ikkagi oma tahet avaldama, vähemalt sellest, kui ma lugesin ERR-ist selle Norra toetuse kohta.

Kuidas te saate öelda, et see tulemus ei tööta või et see välja töötatud lahendus ei tööta, kui alles algas tegelikult nende taotluste vastuvõtmine? Me peame ikkagi vaatama, et need meetmed hakkaksid tööle. Kui tõepoolest tekib see olukord, et neid inimesi on rohkem, seal on takistusi, mille vastu nad põrkuvad ja inimesed ei saa abi, need inimesed, kes abi vajavad, siis kindlasti me vaatame need toetusmeetmed üle. Me oleme rääkinud kogu sellest kütte- või raskest talveperioodist, millal me inimesi soovime aidata, ka tagasiulatuvalt soovime aidata, nii nagu see meede on välja töötatud. Nii et ma ikkagi annaks sellele ka võimaluse.

Kohalikud omavalitsused käituvad väga erinevalt. Ma tahaks eriti välja tuua Tartut, kes tegelikult on alustanud nende toetuste taotluste vastuvõtmist ja inimeste tagasiside on olnud positiivne. Ajakirjanduses on jäänud mulje, et tegemist on väga keerulise protsessiga, aga tegelikult see ei ole nii. Inimesed saavad oma taotlused tehtud 15 minutiga. Samas on Tallinn, kes ei ole isegi alustanud veel toetuste vastuvõtmist või taotluste vastuvõtmist. Selleks ma kutsun küll üles ka Tallinna tegutsema kiiresti, et inimesed saaksid kiiresti abi ja kindlust tuleviku suhtes.

Ma olen teiega väga nõus, kui te ütlete, et ärevust tuleviku ja muutujate suhtes on ühiskonnas väga palju, ja me tõesti püüame seda ärevust maandada sellega, et pakkuda inimestele abi. Aitäh!

12:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

12:11 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Küsimus ei ole mitte ainult selles praeguses hetkes, vaid tegelikult ma olen aru saanud, et Ameerika mäed ootavad meid järgmised kümme aastat. Aga konkreetne küsimus on selline: kas te olete arutanud ja millal te kavatsete selle omal ajal Martin Helme, kui ta minister oli, 1000-megavatise reservvõimsuse aega pikendada? Praegu on vist 23 see tähtaeg. On see plaanis üldse?

12:12 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Te ilmselt mõtlete omaniku ootust Eesti Energiale, et nad hoiaksid 1000 megavatti töös. Ma olen seda küsinud, miks on hinnad ... Näiteks üks põhjus, miks hind oli detsembris väga kõrge, oli see, et Eesti Energia ei vastanud omaniku ootusele ja seda 1000 megavatti töös ei olnud, mida omanik on Eesti Energialt oodanud. Alates 3. detsembrist sellele omaniku ootusele ei ole vastatud. Ma olen küsinud nii energia eest vastutava ministri, Taavi Aasa käest kui ka rahandusministri käest, et mida me sellega teeme, et tegelikult omaniku ootusele ei ole vastatud, ja mida me peaksime tegema selleks, et omaniku ootus edaspidi saaks vastatud ja need tingimused täidetud, et meil need 1000 megavatti võimsust kindlasti olemas oleks. Neljapäeval on meil see arutelu ja ma ootan vastuseid sellele küsimusele, et meil sellist olukorda enam ei tekiks.

12:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 12:13 Elektri hind

12:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi teise küsimuse juurde, mille esitab Helle-Moonika Helme peaminister Kaja Kallasele ja teema on elektri hind. Palun!

12:13 Helle-Moonika Helme

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Me oleme siin Riigikogus tegelikult kaks päeva püüdnud teid saada siia rääkima valitsuse plaanidest ehk et mida te kavatsete ette võtta energiakatastroofi tingimustes. Ja ma kasutan meelega sõna "katastroof", sest see peegeldab väga hästi olukorda, kuhu on sattunud meie inimesed, ettevõtjad ning ka riigiasutused. Näiteks presidendilossi detsembrikuu elektriarve kasvas kordades ja ülisuureks. Ka see on probleem.

Meile öeldi Jüri Ratase poolt ja Hanno Pevkuri poolt, et teil pole aega tulla, et te alles neljapäeval valitsuses arutate kõrgete elektri hindade teemat, sellega seonduvaid küsimusi . Ja samuti tehti Riigikogu juhatuse poolt, koalitsiooni esindajate poolt meile üheselt selgeks, et parlamentaarse demokraatia ülim vorm ongi seesama infotund, kus me praegu oleme, kus peaminister on lubanud end üle pika aja ilmutada ja kus me siis rahvaesindajatena saame neid ammendavaid vastuseid oma valijate muredele.

Mõned päevad tagasi te ütlesite, et teil ei ole vastuseid. Te ei tea, mida teha, kuidas Eesti inimesed ja ettevõtjad peaksid oma hüpersuured arved ära makstud saama. Kas teil täna on avalikkusele midagi konkreetselt öelda? Olete te valitsuses mingeid päris meetmeid kavandanud, mingeid kokkuleppeid saavutanud või saavutamas lisaks sellele kerjakotile, mille te rahvale kaela olete riputanud? Aitäh!

Aitäh.

12:15 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma alati käin siin Riigikogu ees ja ma tõesti saan aru, et te minust väga puudust tunnete. Täna on meil suurepärane võimalus veeta kaks tundi siin koos ja nendel teemadel arutleda. Ja infotund tõepoolest selleks on. 

Nüüd küsimus sellest, mida me oleme teinud. Juba 28. oktoobril me tegime selle sihitud meetme. Me otsustasime juba 28. oktoobril elektri võrgutasu hüvitada kõigile 50% ulatuses, et seda elektrišokki leevendada. Mida me oleme teinud detsembris ja siis, kui Riigikogu oli juba puhkusele läinud – tore, et te olete tagasi tööpostil –, me oleme teinud selle sihitud meetme, laiendanud seda mediaansissetulekuga inimestele.

Nii et ma kordan veel kord üle, mis me oleme teinud. Esiteks, elektri võrgutasu alandamine 50% kõikidele tarbijatele. Teiseks, gaasi võrgutasu alandamine 100% kõikidele tarbijatele. Kolmandaks, teie poolt seadustatud elektri ja teiste energiakandjate aktsiisitõusude ärajätmine. Ja neljandaks, sihitud meede mediaansissetulekuga peredele, mis peaks aitama ma 380 000 leibkonda, 800 000 inimest nende elektrihindadega toime tulla.

Ma absoluutselt ei pisenda seda olukorda. Tõepoolest on väga-väga keeruline inimestel ja seetõttu me püüamegi inimestele anda kindlust, et me saame neid aidata. Aga selge on see, et elekter lõpuni tasuta ei ole, mis tähendab seda, et päris kõiki arveid riik lihtsalt ei suuda kompenseerida. 

Nende meetmete peale inimeste aitamiseks läheb 240 miljonit eurot, et saaks inimesi aidata nende kõrgete elektri ja kütte hindadega toime tulla. Lihtsalt võrdluseks, et kõrghariduse rahastamiseks on vaja 110 miljonit ja neid probleeme on veel.

Teie abikaasa küsib ka julgeolekukriisist, mis on hullem kui kunagi varem, ja ka sinna me peame andma täiendavaid vahendeid selleks, et Eesti oleks piisavalt kaitstud. Meil on käimas endiselt tervisekriis. Meil on tegelikult see rahavajadus väga suur. Aga seda kõike öeldes me oleme teinud samme selleks, et inimesi aidata, ja soovime neid edaspidi ka toetada. Aitäh!

12:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun täpsustav küsimus!

12:18 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh! Aitäh nende vastuste eest! Aga ma ikkagi lihtsalt markeerin ära sellise arvamuse: kõik see, millest te rääkisite, on põhimõtteliselt ikkagi kõigepealt raha kokkukorjamine, siis noh, ütleme, selliste mingite taotluste alusel kuidagi laialipudistamine. See tegelikult võib olla abiks, aga see on kohutavalt aeglane ja bürokraatlik ning tegelikkuses on ju juba praegu näha, et ta ei toimi. Aga meil on riiklik ettevõte Eesti Energia, mis tegeleb elektri tootmisega, ehk meil on tegelikult ju olemas see fikseeritud hind, mida rahvale ja ettevõtjatele pakkuda. Praeguses olukorras me lihtsalt ostame elektrienergiat spekulantide käest börsilt. Vaatamata sellele, et me ise suudame toota ja toodame suhteliselt odavat energiat, müüb Eesti Energia elektrit hinnaga, mille hinnakujundus ei vasta tegelikult mingisugusele loogikale. Valitsus ütleb, et see on turumajandus, tegelikult ei ole, see on lihtsalt riiklik röövmajandus. Sellega tapetakse ära kogu meie majandus, rääkimata tavaliste inimeste, perede ja koduomanike meeleheitest, tõsisest ja õigustatud hirmust tuleviku ees. Kosmeetika siin ei aita, ajatamine ei aita, sotsiaalabi tegelikult ei aita, see vaid lisab bürokraatiat ja stressi kõigile osapooltele.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond andis aga eile sisse otsuse eelnõu, kus me tegime valitsusele ettepaneku rakendada energiahindade koheseks allatoomiseks väga tõhusaid meetmeid. Ja need on need, mis päriselt ka töötaks. Ehk siis: kohe lahkuda spekulatiivseks ja röövellikuks muutunud elektribörsilt ja lahkuda CO2 kvootide kauplemissüsteemist. Mida te vastate Eesti inimestele? Kas valitsus kavatseb neid tõhusaid ettepanekuid arutada või kavatsete te need tagasi lükata? Kuidas kavatsete Eesti ettevõtjad, inimesed ja koduomanikud sellest elektrienergia hinnatõusust tulenevast hinnarallist päästa?

12:20 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt ma soovin korrigeerida arusaama, justkui riik küsiks inimestelt seda raha. Riik, Eesti Vabariik ei tooda elektrit. Elektrit toodavad elektritootjad ja tõesti, elektri tootmisel oma tootmise nad annavad turule, kust tarbijad seda ostavad. Alates 2016. aasta teisest poolaastast kuni 2021. aastani on see Nord Pooli börs toonud Eesti inimestele ja ettevõtjatele 40% odavamad elektri hinnad kui näiteks Kesk-Euroopas. Siis ei olnud kuulda seda, et n-ö selle lapse peaks pesuveega välja viskama, et selles börsis on viga.

Mis on oluline? See, et riik ei koori inimesi. Tegelikult, kui me vaatame võrdluses teiste riikidega, siis meil on maksude osakaal elektrihinnast tunduvalt madalam kui meie naabritel. Näiteks, Eurostati andmetel Eesti maksude osakaal oli elektrihinnas 1,5 korda väiksem kui Norras, umbes kaks korda väiksem kui Rootsis ja umbes 1,6 korda madalam kui Soomes. Nii et tegelikult riik ei koori. Jällegi, ma tahan rõhutada seda, et riik üritab inimestel aidata toime tulla nende elektrišokkidega, mis on üle maailma, igal pool, ka Hiinas, ka väljaspool Euroopa Liitu praegu toimumas. Energia hinnad on minemas üles. Energiakriis on igal pool. Ja see on ootamatu, selles ei ole süüdi ei Eesti Vabariik, ei Eesti Vabariigi valitsus. See ei ole lähtunud mitte ühestki otsusest, mida Eesti riik või Eesti valitsus on teinud. Me üritame aidata inimesi nende hindadega toime tulla.

Ja pikaajaliselt muidugi me peame vaatama seda, kuidas me saaksime rohkem tootmisvõimsusi turule, just selleks, et seda hinda alla tuua. Jah, need otsused on väga pikalt seisnud, paraku ka eelmiste valitsuste ajal ei ole tehtud selliseid otsuseid, et tootmisvõimsusi oleks rohkem turule tulnud, aga me peame need otsused tegema nüüd, et ka tulevatel aastatel tegelikult seda probleemi lahendada.

12:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd üks kohapeal registreeritud küsimus. Mart Helme, palun!

12:22 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Te ei vastanud küsimusele. Küsimus oli, kas valitsus on valmis meie eile esitatud eelnõus toodud ettepanekuid arutama, kaaluma, vastu võtma, tagasi lükkama. Missugune on valitsuse seisukoht? Meid see huvitab, sest kuigi eelnõu on parlamendi menetluses ja parlament teeb oma otsused, meid ikkagi huvitab, mis on valitsuse vaade sellele. Seda esiteks. Teiseks, te ei ole päris korrektne, kui te ütlete, et Eesti ei tooda elektrienergiat või et valitsus ei tooda, riik ei tooda. Eesti toodab. Eesti Energia on riigiettevõte. Eesti Energia toodab elektrienergiat. Eesti on võimeline varustama Eestit elektrienergiaga, juhul kui seda ei pidurdata mingite rohepöörete ja muude takistustega, mis on puhtideoloogilised. Kõige kiirem tee praegu on iseseisva elektri tootmise kiire suurendamine ja need võimalused on Eestil samuti olemas. Nii et selles mõttes rääkida siin sellest, et me tulevikus hakkame midagi tegema ja peame tegema. Muidugi peame! Kogu aeg peame, ikka tuleviku jaoks peame tegema. Aga ka hetkel on võimalik ja mitte ainult võimalik, vaid ka vajalik astuda kiireid samme, seepärast ma tuletan teile meelde ühte vanasõna: seni kuni paks kõhnaks läheb, on kõhn juba kärvanud. Eestis on neid inimesi, kes jaanuaris oma säästud elektriarve tasumiseks ära kulutavad, tõenäoliselt väga-väga palju. Ma ei oska numbrit loomulikult öelda, aga neid on tõenäoliselt väga-väga palju. Ja need kosmeetilised muudatused siin teatud maksualandustega ei päästa neid veebruaris-märtsis tõenäoliselt samuti väga suurte elektriarvete tasumisest. Aga peale selle on veel toasoe. Peale selle on veel muud arved. Me teame, et juba on tõusnud toiduainete hinnad. Me oleme teatud (Juhataja helistab kella.) hinnatõusu pöörises ja selles olukorras on valitsusel kohustus astuda kiireid samme. Küsimus on: kas te olete meie eile esitatud eelnõu ettepanekutega valmis tutvuma ja seisukoha võtma?

12:25 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Loomulikult kõik head, kiiresti teostatavad ja jätkusuutlikud ideed on igati teretulnud. Loomulikult me oleme valmis neid arutama ja lahendusi leidma. Ma siiski tahan paar asja veel ära korrigeerida. Tegelikult kui me oleksime varasemalt juba teinud seda rohepööret, mida teie nii väga kritiseerite, siis meil oleks rohkem taastuvenergia võimsusi, mis teatavasti toovad odavama elektri, sellepärast et sisendkulud on väiksemad. Nii et ma seda ei kritiseeriks. Ma ütlen veel, veel kord rõhutan, et Eesti riik, te väga demagoogiliselt seote need asjad kokku, et Eesti Energia tõepoolest toodab elektrit, aga Eesti riik elektrit ei tooda. Ja kui me võtame Eesti riigina, siis praegu me oleme netoimportija, mis tähendab seda, et meil tegelikult tootmisvõimsusi on vähem kui me igal ajahetkel vajame ja sellepärast me peame tegelema sellega, et meil neid tootmisvõimsusi tuleks rohkem juurde ja need tootmisvõimsused oleksid jätkusuutlikud ja taskukohased.

Hindadest. Te ütlete, et neid inimesi on palju. Jah, neid inimesi on kahjuks palju. Aga kui ma vaatan puhtalt Eesti Energia lepinguid, siis Eesti Energia lepingutest esiteks kaks kolmandikku on fikseeritud hinnaga lepingud – ma räägin nüüd kodutarbijatest. Ligi 60% koduklientidest, nende arve on väiksem kui 50 eurot. Ja koguni 75% arvetest on alla 100 euro kuus. Ma ei ütle, see oleneb inimeste sissetulekutest, ka see 100 eurot on väga kõrge teatud perekondadele ja ma kuidagi seda ei vähenda. Aga ma tahan öelda, et need ülisuured arved tegelikult, vähemalt Eesti Energia võrdlustabeli järgi, ei moodusta nii suurt osakaalu kõikidest nendest arvetest, et inimesed nüüd päris maksujõuetuks muutuksid, pisendamata kuidagi seda probleemi. Ajakirjandusest jääb mulje, justkui need mitmetuhandesed arved on hästi tavaline nähtus, aga kui vaadata neid numbreid, siis ta tegelikult suures pildis ei ole. 237 000 leibkonda või tarbimispunkti saavad alla 50-eurose arve.

12:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 12:27 Valitsuse tegevusetus

12:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi kolmanda küsimuse juurde, mille esitab Helir-Valdor Seeder peaminister Kaja Kallasele. Palun!

12:28 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Minu küsimus puudutab ka ikka energiakriisi. Mina olen küll veendumusel, et valitsus ei taju praeguse olukorra tõsidust ja sügavust täiel määral. Probleem ei ole ju ainult toimetuleku piiril elavate inimeste probleemides, vaid täna on hätta sattunud ka tavalised pered, kes on endaga seni hakkama saanud: majaomanikud, koduomanikud, keskklass, ka ettevõtted, eriti väikeettevõtted, mittetulundusühingud. See on kogu ühiskonda läbiv probleem täna ja valediagnoosist tulenevalt on otsitud ja leitud ka valed lahendused. Teiegi siin täna Riigikogu ees vastate, et te olete püüdnud otsida teoreetiliselt ideaalset vajaduspõhist toetuse lähenemise skeemi, aga välja on kukkunud bürokraatlik ja ebaõiglane ja väga ebaefektiivne toetuste süsteem. Ja mina olen uurinud ka ja ma ei ole leidnud ühtegi teist riiki, kus analoogset toetussüsteemi oleks Euroopas rakendatud, ei Soomes, ei Norras, ei Leedus, ei teistes riikides ei ole. On tunduvalt lihtsamad lahendused, on need siis kehtestatud hinnalaed teatud tarbimismahuga või näiteks on võimalik ka leida lahendused läbi tootjate või läbi müüjate, kus ei ole vaja tegeleda tuhandete ja tuhandete lõpptarbijatega, kes kõik peavad avalduste ja dokumentidega mööda kohalikke omavalitsusi jooksma ringi, kusjuures kohalikud omavalitsused käsitlevad olukorda erinevalt, ja kui te vaatate kodulehekülge, annavad erinevaid selgitusi ja muidugi rakendavad erineval ajal taotluste vastuvõtmist ja väljamaksmist. Selline tohuvabohu ei ole kindlasti ei akuutselt olukorrale lahendus ega ka pikas perspektiivis jätkusuutlik. Kas valitsus on valmis mõtlema ka alternatiivseid lahendusi, mida on ka opositsioonierakonnad pakkunud?

12:30 Peaminister Kaja Kallas

Nagu ma ütlesin, siis jätkusuutlikkuid, häid, lihtsasti teostatavaid lühiajalisi lahendusi oleme igal juhul valmis arutama. Aga praegu opositsiooni poolt tulnud ettepanekud on väga palju ikkagi populistlikud ja teostamatud. Meil on olnud teiste eelnõudega siinsamas saalis vaidlused selle üle, et riik kogub justkui liiga palju andmeid. Meil ei ole sellist ühtset superandmebaasi, kus meil oleks inimeste energiatarbimine, kes kellega elab, leibkondade arvestus ja sissetulekud. Meil ei ole sellist andmebaasi. Ma arvan, et kui me hakkaksime sellist andmebaasi looma, siis tekiks, vastupidi, väga suur vastasseis, et miks riik tahab seda ühte kohta kõike panna. Ma möönan, et on raskusi, ja tõesti, me ka koostöös kohalike omavalitsustega püüame leida lihtsamaid lahendusi. Mõni kohalik omavalitsus töötab väga kaasa, toob välja need kitsaskohad, kuidas saaks asju lahendada paremini. Teine kohalik omavalitsus veab jalgu järel ja tegelikult soovib justkui näidata, et need asjad ei õnnestu. Tähendab, neid lihtsaid lahendusi lihtsalt komplekssete probleemide puhul pole olemas. Jällegi ma rõhutan, me tahame aidata sihitult rohkem neid, kellel on suurem häda, ja me selle sihitud meetmega hüvitame 80% nii elektri, kütte kui gaasi hinna tõusust nendele perekondadele, keda on 380 000, leibkonda või perekonda, ja ligi 800 000 inimest. Sellist meedet, kui te vaatate, teistes riikides on ainult elektri peale tehakse eraldi, aga meil on ka küte, meil on ka gaas. Ja nüüd hinnalaed. See võimalus on olemas, see hinnalagede võimalus on fikseeritud hinnaga lepingute sõlmimine. Näiteks Soomes on börsihinnaga lepinguid ainult 10%, samas kui meil on neid börsihinnaga lepinguid 45%. Ja miks? Sellepärast, et alates 2016. aastast kuni 2021. aastani on tänu nendele börsihindadele inimesed saanud börsihinnaga lepingutest 40% odavamat elektrit kui näiteks Kesk-Euroopas. Ja see on see põhjus. Nii et jällegi, kui teil on väga häid, lihtsaid, kiiresti teostatavaid lahendusi, loomulikult me oleme valmis neid arutama. Ma loodan, et see on meie ühine huvi inimesi aidata, mitte seda frustratsiooni kuidagi eskaleerida.

12:33 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mulle tundub, et me saame jätkuvalt olukorrast ja olukorra lahendustest erinevalt aru. Te ise ka möönsite, et ei ole piisavalt andmeid, aga soovite ikkagi sellist ideaalset vajaduspõhist ja bürokraatlikku toetussüsteemi rakendada, mida praktikas ei ole võimalik, ma kinnitan teile, edukalt rakendada. Lihtsamaid lahendusi, mis ei ole populistlikud, oleme meie välja pakkunud. Isamaa Erakond on pakkunud välja erinevaid võimalusi ja me oleme avatud ka valitsusepoolsetele alternatiivsetele initsiatiividele, mida kahjuks seni ei ole. Me oleme pakkunud elektrituru reformi, võimalust börsiväliselt elektrit osta – see ei tähenda börsilt lahkumist, ärge hakake seda nüüd lahti rääkima –, mis on väga mõistlik ja mida mitmes Euroopa riigis täna rakendatakse, või ka käibemaksu ajutist alandamist, mida on võimalik teha kiiresti ja täiesti bürokraatiavabalt ja nii edasi. Neid võimalusi on päris mitmeid, kui valitsus suudab kokku leppida.

Aga mul on küsimus, et kas te olete valmis kommenteerima oma partneri, Keskerakonna viimaseid ettepanekuid. Ma kohe möönan ka seda, et see ei ole korrektne käitumine ja on ülimalt kummaline, kui Keskerakond tuleb välja oma initsiatiividega nii, et kabinetis ei ole seda informatsiooni olemas, teid ei ole informeeritud, koalitsioonipartner loeb seda kas ajalehest või näeb televiisorist. See on täiesti ebanormaalne olukord. Te olete ise kommenteerinud, et tunnete, justkui vastutate üksi – tähendab Reformierakonda ma pean silmas – koalitsioonis praegu toimuva eest. Ja siit minu küsimus: kuidas valitsuse tervis on? Kas meil on praegu kaks valitsust, Keskerakonna valitsus oma ettepanekutega ja Reformierakonna valitsus oma ettepanekutega, või on meil üks valitsus, kus on ainult Reformierakond, kuna te tunnete end üksi, või ei ole meil üldse valitsust ja on valitsuskriis, milles on kaks erinevat erakonda, ja valitsust, kes suudaks kokku leppida, kuidas Eestit edasi viia, praegu ei olegi?

12:35 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Me oleme ju suutnud kiiresti kokku leppida neljas meetmes. Esiteks oleme jätnud ära need aktsiisitõusud, mida eelmine valitsus seadustas. Seda tegime kiiresti, enne riigieelarve vastuvõtmist. Teiseks, kiiresti otsustasime alandada elektri võrgutasu 50% kõikidele elektritarbijatele – jällegi, et aidata kõiki inimesi. Kolmandaks otsustasime 100% hüvitada gaasi võrgutasu, et just gaasi hinna šokki leevendada. Ja neljandaks oleme kokku leppinud teha sihitud meede: mediaanpalka teenivatele inimestele hüvitada 80% elektri, kaugkütte ja gaasi hinna tõusust. Need on väga selged kokkulepped, mis me tegelikult oleme saavutanud kiiresti.

Jah, ühiskonnas tabas jaanuari alguses väga paljusid inimesi suur šokk, kui nad said elektriarve. See on väga hästi peegeldunud ajakirjanduses, kus neid arveid on diskuteeritud ja inimeste pahameelt on peegeldatud. Nagu ma ütlesin, energiakriis on igal pool üle maailma, ka näiteks Hiinas ja Euroopa Liidu teistes riikides. Suurbritannias on täpselt samamoodi hinnad tõusnud kõrgustesse. See ei ole midagi, mida Eesti riik või Eesti valitsus on põhjustanud. Me üritame nende tagajärgedega toime tulla just selle jaoks, et inimesi aidata.

Ja ma ei ole teiega nõus selles osas, et valitsus ei mõista selle olukorra tõsidust. Vastupidi, me saame väga hästi aru, et väga keeruline olukord on, ja seetõttu me need meetmed, mis ma ette lugesin, olemegi suhteliselt kiiresti saanud kokku leppida. Aga nii nagu siin Riigikogus, ka teie poolt, kõikide erakondade poolt, on olnud võidujooks pakkuda veel selliseid populistlikke, kiireid lahendusi – nii ilmselt kõikide erakondade poolt, kes nüüd järgmisel aastal valimistele vastu liiguvad.

Nagu ma ütlesin, jätkusuutlikke kiiresti teostatavaid lahendusi me oleme valmis arutama, aga igal kulul on alati ka alternatiivkulu. Kui me 169 miljonit täiendavalt – ma tuletan meelde, et 240 miljonit me oleme juba nende toetusmeetmete peale pannud –, kui me täiendavalt 169 miljonit kolmeks kuuks paneme ühe asja peale, siis selle raha eest ei saa me teha mitte midagi muud: ei kõrghariduse rahastamist tõsta, ei tervisekriisiga toime tulla aidata ega [tegelda] nende julgeolekuriskide või väljakutsetega, mis praegu meie ees seisavad.

12:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd üks kohapeal registreeritud küsimus. Mart Helme, palun!

12:38 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Aitäh vastuste eest, aga vastust me ei saanud nendele teravatele küsimustele, mis puudutasid valitsuse tervist ja seda, kas meil on üks valitsus, mitu valitsust, kas valitsuses on kaks valitsust, üks on Keskerakonna valitsus, teine on Reformierakonna valitsus. Nendele, ma saan aru, väga ebamugavatele küsimustele te ei vastanud. 

Ma põgusalt puudutan ka seda toetuste jagamise süsteemi. Nii palju kui me oleme praeguseks aru saanud, ei maksta toetust inimestele, kellel on mingi teine kinnisvara. Näiteks elad korteris Tallinnas, aga sul on vanematelt päritud talumaja või suvila. Ei maksta inimestele, kellel on pangaarvel mingisugune teatud summa, 2000 või mis seal on, 2000-st rohkem. Ei maksta inimestele, kes on lahkunud teisest pensionisambast ja saanud oma rahad kätte. Palun makske teise pensionisamba rahast oma elektriarved ära, pole teil rohkem tarvis! 

Nii et me oleme aru saanud, et siin on küllaltki selline liigendatud süsteem, mis väga paljud raskustesse sattunud inimesed tegelikult panevad olukorda, kus nad midagi peavad likvideerima ja sellega tegelikult muutuvad oluliselt vaesemaks. See on niisugune minupoolne kommentaar. Kui teil on teistsugused andmed, palun lükake ümber, rahustage avalikkust, mul ei ole midagi selle vastu.

Aga minu küsimus puudutab seda. Meie tegime oma eelnõus ka ettepaneku kehtestada vähemalt ajutiselt, kuni olukord laheneb, tuleb kas või kevadine leevendus hindades, elektri hinnale teatud fikseeritud lagi. Kas valitsus on valmis seda kaaluma ja seesugust lage kehtestama? Aitäh!

12:40 Peaminister Kaja Kallas

Kuivõrd te tunnete muret valitsuse tervise pärast, siis tänan küsimast, saame hakkama ja üritame nende väljakutsetega toime tulla. Nii nagu ütles ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht, on tegemist tõesti erakordselt raske ajaga sellel ajal valitsusvastutust kanda. See on tunduvalt raskem kui opositsioonis kõike kritiseerida.

Aga teie teiste küsimuste juurde. Kui inimesel on mitu maja, me üritame aidata inimesi nende kuludega toime tulla ja me räägime ikkagi leibkondadest, kes elavad ühel aadressil. Inimene ei saa korraga elada ühes ja teises kohas. Lihtsalt ma arvan, et kui inimesel on juba mitu maja, siis võib olla tegemist ei ole inimesega, kes sellist toetust siis lõpuni vajab.

Teine pool küsimusest: fikseeritud lagi. Fikseeritud lagi on praegu see, mida pakuvad ka elektritootjad. See on fikseeritud hinnaga lepingud teatud perioodiks ja see lõikabki selle tipu maha. Kui sa kardad seda ülikõrget hinda, siis sõlmi fikseeritud hinnaga leping, ja sa tead, mida sa kindlasti elektri eest maksad.

Minu meelest ei ole see õige, kui ühelt poolt meil on börsihind – ja jällegi, nagu ma ütlen, 2016. aastast kuni 2021. aastani need inimesed on maksnud 40% odavamat elektri hinda kui keskmiselt Euroopas –, siis me justkui selle madalama poole, selle kasu, mis jääb kõikidele nendele tarbijatele, aga tipud lõikame maha. Sellisel juhul tekib olukord, kus kõik võtavad endale börsihinnaga lepingu, sest sul riski teiselt poolt ei ole. Sul on ainult see kasu, mis sa sellest saad.

Ja jällegi ma ütlen, fikseeritud hinnaga lepinguid elektritootjad juba pakuvad. Ma veel kord rõhutan, kui me lähme kinni maksma kõike, siis alati, kui me teeme midagi selle rahaga, ei tee me samal ajal midagi muud selle rahaga. Nii et aidata inimesi tuleb selle šokiga toime tulla. Aga lõpuni kõike kinni maksta ei saa, elekter ikkagi on kaup nagu iga teine, mille eest tuleb tasu maksta. Aitäh!

12:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Lõpetan selle küsimuse arutelu.


4. 12:43 Eakate toimetulek

12:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi neljanda küsimuse juurde. Helmen Kütt küsib peaminister Kaja Kallaselt, eakatest. Palun!

12:43 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ma küll tahaks loota ja arvata, et kõik omavalitsused annavad endast parima. Vähemalt minu kodulinnas, Viljandis alustati juba eelmisel nädalal taotluste vastuvõtmist ka füüsiliselt. Ja kui te ütlesite, et osad omavalitsused lohistavat jalgu, siis võib-olla peaks olema konkreetsem – kui on probleeme, siis neid ka välja konkreetselt tuua. Aga sotsiaaltöötajad töötavad tõesti võimete piiril. Ja ausalt öelda, tänases arutelus on jäänud täiesti määramata ja rääkimata see, et me oleme olukorras, kus on viiruse väga kiiresti leviv tüvi. Ja need, kes tulevad vormistama, on üldjuhul kõrges vanuses inimesed, kes ise hakkama ei saa või kellel puudub arvuti [kastuamise] võimalus või puuduvad oskused selleks. Ja küsimusi on päris palju, millele tõenäoliselt saab ka telefoni teel vastused. 

Täna hommikul alles suhtlesin kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate ja konkreetselt nendega, kes neid taotlusi vastu võtavad. Ja nagu hea ametikaaslane Helir-Valdor Seeder [välja] tõi, siis väga erinevalt omavalitsused lähenevad sellele teemale. Osad tõesti nõuavad väljavõtteid pangaautomaatidest viimaste kuude kohta. Teised ei nõua, Viljandi linnas seda ei küsita. Aga on tekkinud juba hulk neid inimesi, kes pakuvad niinimetatud abi ehk petised, kes lähevad vanainimese juurde ja ütlevad, et anna oma ID-kaart koos PIN-koodiga ja me lähme vormistame ära, et sa ei peagi ise minema. Soovitasin kahtlemata pöörduda sellise jutuga politseisse ja informeerida sellest. Aga tegelikult on olukord keeruline ka nendel inimestel, kes iga päev seal töötavad. Nii nagu ka tänases lehes üks eakas ütles, et see on nii keeruliseks tehtud sellepärast, et ilmselt on lootus, et osad ei tule. Mina tõepoolest arvan, et osad inimesed ei tule, kannatavad selle ära, löövad käega, kuigi neil oleks õigus seda toetust saada. Te tõite välja ka selle, et on süsteemid keerulised. Kas te olete neid riske kaalunud?

12:45 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, ma tahan ka seda öelda, et enamus kohalikke omavalitsusi, ma usun, toimetavad väga hästi ja sotsiaaltöötajad teevad suurepärast tööd, selleks et inimesi aidata, eriti väiksemates omavalitsustes, kus kõik inimesed on teada. Kes ei ole veel alustanud taotluste vastuvõtmist, on Tallinna linn, kes alles 17. jaanuaril plaanib seda teha. Ma ei tea, mis põhjusel, aga tõenäoliselt riigihalduse minister suhtleb ka nendega, et Tallinnas need asjad liiguksid kiiremini. Nüüd, ma olen teiega väga nõus, et justkui on täiesti tähelepanuta jäänud see, et meil on samal ajal tervisekriis ja omikroni tüvi levib kiiremini kui kunagi varem. Ja tõesti, see on omakorda ohuks ikkagi eakatele. Siin ma tahan küll öelda, et kolmega on kindlam, tuleks teha ära ka need tõhustusdoosid, vaktsineerida, sest see hoiab ära raskema haigestumise. Ja kui on võimalik tõesti neid eakaid aidata muul viisil, et nad saavad oma küsimustele vastused telefoni teel ja taotluse esitamiseks, siis saab seda teha kaugelt, isegi kui sul internetti ei ole. Kindlasti nendele lahendustele peab veel mõtlema.

Ma tean seda, et riigihalduse minister on kohalike omavalitsustega pidevas ühenduses juba oktoobrist saati, kuidas teha seda süsteemi võimalikult lihtsaks. On tehtud STAR keskkond selleks, kus menetleda ja kus toetuse arvutamine oleks lihtsam ja aidata ka neid kohalikke omavalitsusi. Kui seal on kitsaskohti, siis me oleme väga avatud selleks, et need kitsaskohad kiiresti lahendada. Mida ma tahan öelda? Kui oktoobris see vajadus tekkis, siis selle IT-lahenduse väljatöötamine tehti ka ülikiiresti ja seal on kindlasti vead sees ja kogu selle lahenduse väljatöötamine, sest see vajadus tekkis kiiresti. Aga ma palun mõistmist. Teistpidi, ma tean, et kõik inimesed, nagu te ütlesite, töötavad viimase piiri peal, et ikkagi inimesi aidata ja et ka kohalikke omavalitsusi aidata, et nemad saaksid omakorda inimesi aidata. Ma tahaksin öelda veel seda, et kui te ütlete, et tõesti on inimesed, kes tahavad eakate pealt siin teenida, siis see on küll uskumatu küünilisus või isegi alatus, kui selliseid asju tehakse. Ma loodan, et kui sellised asjad tulevad välja, siis sellised inimesed võetakse vastutusele.

12:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Helmen Kütt, palun täpsustav küsimus.

12:48 Helmen Kütt

Suur aitäh! Ma jätkan siit oma teist küsimust, mis osaliselt haakub esimesega, aga vähemalt on ta teemas, eakate toimetulek. Te ütlesite, et juba 28. oktoobril hakati läbi rääkima kohalike omavalitsustega. Siis oli ka Riigikogus eelarve menetlemine. Sotsiaalkomisjoni poole pöördus pensionäride ühenduste liidu juht Andres Ergma, kes esitas mitu ettepanekut, nende hulgas üks, ja nüüd ka siit saalist tulid ettepanekud, et pensioni baasosa oleks tõusnud 1. jaanuarist 2022. Nüüd me teame, et nii baasosa tõuseb 1. jaanuarist 2023 kui ka tulumaksuvabastus keskmiselt pensionilt. ja 1. aprillil, nii nagu ikka pensionid tõusevad, tuleb koefitsiendijärgne või indeksijärgne. Teades seda olukorda elektritõusu ja kõigiga, kas valitsus tõesti ei kaalunud seda, et tõsta baasosa juba 1. jaanuarist? Ka see 20 eurot oleks sel juhul aidanud inimesi ja võib-olla mõni ei olegi siis pidanud seda teed võtma.

Te tõite välja ka selle, et kõik andmed ei kattu. Samas, me maksame registris olevad andmed, üks on elanike register, teine on Sotsiaalkindlustusameti kaudu, mis on pensioni suurust näitav, aga samas me maksame toetust. Ja te olete toonud välja ka selle, et järgmisel või tähendab sellel aastal üksi elava pensionäri toetus tõuseb 200 euroni, see laekub alles 1. oktoobril kontodele või õigemini siis, kui pension laekub. Selle jaoks need andmed klapivad. Kas ei oleks võinud siis üksi elavatele pensionäridele vähemalt seda elektrikompensatsiooni automaatselt [arvestada]? Elektriarved on võimalik saada ju elektrimüüjate kaudu, vähemalt nemad ei oleks pidanud siis tulema ... Kuidas on nii, et ühe toetuse jaoks andmeid on piisavalt, aga teise toetuse jaoks ...? Või vähemalt osa inimesi, me teame, et see on mitukümmend tuhat, kas 60 000 või 80 000 saavad üksi elava pensionäri toetust. Et vähemalt see ära lahendada selle läbi? Aitäh!

12:49 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, eelarve läks valitsusest välja septembris, kui selle probleemi olemus või selle probleemi ulatus ei olnud nii selge. Aga tõesti, pension indekseerimise tulemusel tõuseb 6,8% järgmisel aastal ja üksi elava pensionäri toetus tõuseb koguni 73,9% ehk 200 euroni.

Nüüd tulles selle elektritoetuse juurde, nagu ma ennist ütlesin, siin on üsna mitu elementi. Ega kõik pensionärid ei ole abivajajad. Minu vanemad on pensionärid, nemad ei ole abivajajad. Neile selle toetuse andmine tegelikult tähendaks seda, et seda toetust saab keegi teine vähem, kui seda teha automaatselt. Nüüd, elektritoetuses on mitu elementi. Üks on see, nagu ma ütlesin, leibkonnad, kes kellega koos elab ja nende sissetulekud. Teiseks on see, mis puudutab elektri tarbimist. Kõigil elektritarbijatel ei ole ka probleemi, nagu ma ütlesin, 237 000 leibkonda või elektritarbimispunkti, nende arve on alla 50 euro. Selles suhtes jällegi, et aidata rohkem inimesi, siis neid elemente on palju. Kõik teadmine, mis on riigil olemas, on juba arvesse võetud või on püütud vähemalt arvesse võtta ka selle toetuse taotlemisele eelnevalt, et inimesed ei peaks tegema seda pingutust. Ja nagu te ise väga tabavalt ütlesite, kohalikud omavalitsused käituvad erinevalt ja üldiselt ikkagi püüavad ju inimesi aidata ja mitte neid solgutada, kui selleks puudub igasugune vajadus.

Nii et veel kord: kui on võimalik seda muuta ta paremaks, siis seda püüame teha. Mida rohkem me aitame kõiki, seda vähem me saame aidata neid, kellel on tõeliselt abi vaja.

12:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja kohapealt registreeritud küsimus tuleb Helir-Valdor Seederilt. Palun!

12:52 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! See küsimus, mille kolleeg Helmen Kütt tõstatas, et eakad inimesed ei ole võimelised lihtsalt sellest bürokraatiast läbi närima ja seda Kolgata teekonda lihtsalt ette ei võta ja jätavad taotlemata, ma arvan, et see ring on laiem, mitte ainult eakad inimesed, vaid ka paljud teised inimesed. Ma teile lihtsalt meeldetuletuseks lühidalt loen sellesama Tartu linna tingimused, mille nad on välja pannud kodulehele, mida inimesed peavad ainuüksi tulude poole pealt siis tõestama: palgatulu, sealhulgas välismaalt saadud palgatulu, ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamiselt, renditulu ja litsentsitasud, intressid ja dividendid, pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad, hasartmänguvõidud, kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondidest, madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu, saadud elatisraha ja nii edasi. Lisaks tõendid, et tegemist on taotleja ja tema perekonna tegeliku elukohaga, olgu see siis üürileping, omaniku kinnitus või muu selline ja nii edasi ja nii edasi. Pluss kulude pool tuleb sinna juurde ja terve rida muid dokumente. Ja ainult üksikuid on võimalik saada registritest läbi maksuameti, enamust peab inimene selle kogumina kokku koguma ja kohalikule omavalitsusele viima. See on ülimalt bürokraatlik ja kui inimene selle juhendi läbi loeb ja vaatab erinevate omavalitsuste kodulehtedelt, ta loobub lihtsalt sellest taotlemisest. Aga kes viitsib ja kes on nutikas, see muidugi saab ka kahe maja eest, sellepärast sellesama Tartu linna tingimustes on näiteks sees, et üks pereliige peab olema Tartu linna registreeritud, üks pereliige, nii et kui teine registreerib nüüd oma suvemajja või teise majasse, siis ta saab sealt teisest kohalikust omavalitsusest elukohajärgselt taotleda. Nii et see, kes on võimekas ja nutikas, kas tal on vajadus, seda tingimata ta saab ja tegelik abivajaja jääb ära. Kas te jätkuvalt olete arvamusel, et see süsteem on hea, ei vaja muutmist ja kõik on korras, nii nagu te siin jätkuvalt veenate?

12:54 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma ei tea, miks te eakatesse nii üleolevalt suhtutute, justkui nad ei saaks hakkama. Seda ju tegelikult Eestis on väga tublid inimesed ja inimesed üldiselt on väga terased. See loetelu, mis te toote välja, jah, niimoodi loetledes tundub see kohutav, justkui sa peaksid kõikidele nendele küsimustele vastused esitama, aga tegelikult minu teada on see enam-vähem sama loetelu, mida küsitakse ka maksude deklareerimisel. Kui sa oled pensionär, siis sa tead, et sinu ainuke tulu on pension, ja selle pensioni sa esitad. Keegi ei arva, et mul on välismaalt teenitud tulu, kui mul seda välismaalt teenitud tulu ei ole, siis ma seda teadmist või seda infot mul ei ole ja seda ma ei esita. Lihtsalt seda loetelu te võite nagu hirmutamiseks siin ette lugeda.

Kui te ütlete, et inimesed registreerivad ennast erinevatesse majadesse ja saavad ikka toetust, siis toetus on leibkonna kohta, kes elavad koos. Jah, kui ta elab ühes kohas, siis ta ei saa elada teises kohas. Kui leibkonnad teevad ennast pooleks või on tõesti, et üks elab ühes ja teine teises, siis neid loetakse erinevaks kaheks leibkonnaks. Aga sellisel juhul sa pead ka tingimustele vastama, see tähendab seda, et sinu sissetulek peaks vastama sellele mediaannõudele ja kui sul on lapsed, siis kuhu need arvestatakse. Ja et inimesed, te toote etteheitena, et inimesed peavad tõendama, et nad elavad seal asukohas, aga selle jaoks meil paraku, nagu ma ütlesin, rahvastikuregistris 20% andmetest ei vasta tegelikult inimeste sisulistele elukohtadele ja mingit tõendust, et sa selle elektriarve taga oled, on vaja esitada. Iseenesest see ei ole väga keeruline. Kui sul on üürileping, saad selle esitada, kui sa oled omanik, saad selle esitada ja näidata, et ma seal elan. Ma nagu, kuidagi, ma ühelt poolt mõistan, kui meil tekivad need takistused, siis kõik need takistused ka antakse teada nii kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate poolt, kes sellega tegelevad, mis on need asjad, mida saaks teha paremini. Ja kindlasti peavad kohalikud omavalitsused omavahel jagama ka neid nii-öelda parimaid praktikaid, kuidas asju sujuvamalt teha. Jällegi ma toon välja selle Tartu linna, kus esimesed taotluspäevad on läinud kenasti ja inimesed ütlevad, et taotlemine läheb pigem kiiresti, kui nad, või kiiremini, kui nad arvasid.

12:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 12:57 Vaktsineerimine

12:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Viies küsimus on tervise- ja tööminister Tanel Kiigele, selle esitab Kalle Grünthal ja teemaks on vaktsineerimine. Palun!

12:57 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Tanel Kiik, rohkem kui aasta tagasi seisite te Riigikogu ees ning teatasite, et Eesti võtab kasutusele COVID‑i vastu võitlemiseks eksperimentaalsed vaktsiinid, millele on antud ajutine kasutusluba. Ehk siis need vaktsiinid ei ole kasutusele võtmiseks läbinud tavalist praktikat. COVID‑i vaktsineerimise läbiviimiseks käivitati teie juhtimisel meeletu propagandamasin, mis oli vägagi tulemusrikas. Sest mäletame veel selgelt, kuidas inimesed seisid süsti ootel vaktsineerimispunktides, mis töötasid konveieri põhimõttel: sutsakas ära, ja järgmine. Samal ajal jätkus see protsess muidugi ka läbi perearstide, kes meelitasid ja kutsusid inimesi vaktsineerima.

Inimesed uskusid teie poolt juhitud kampaaniat ja selle protsessi vajalikkust. Kahjuks on teie poolt juhitud kampaania läbiviimine ning selle metoodika toonud kaasa tuhandetele inimestele rasked ja jäävad tervisekahjustused. Lisaks sellele on Ravimiametile ametlike andmete põhjal saadetud 27. detsembrist aastast 2020 kuni 12. detsembrini 2021 33 surmalõppega teatist.

See karm statistika räägib üheselt, et olete oma vaktsineerimiskampaania juhina täielikult läbi kukkunud. Need 33 surma ei ole mitte statistika, vaid elamata elud ja lein perekonnas. Olen varemgi vahendanud rahva sõnumeid ja küsimusi läbi infotunni ning teen seda ka praegu. Üks naisterahvas, kelle isa suri umbes 10 minutit pärast süsti, nimetas teid mõrvariks. Minu küsimus: mida teil on oma kaitseks öelda?

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja Tanel Kiik. Rohkem kui aasta tagasi seisite te Riigikogu ees ning teatasite, et Eesti võtab kasutusele.

12:59 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Austatud Riigikogu liige, aitäh küsimuse eest! Alustame faktide täpsustamist. Eestis tõepoolest koroonaviirusevastane vaktsineerimine on kestnud üle aasta. Selle käigus on saanud kaitsesüsti üle 800 000 inimese, üle 300 000 ka tõhustusdoosi. Päästetud on konservatiivsel hinnangul sadu inimelusid, realistlikul hinnangul tuhandeid inimelusid. Sealhulgas on kümned tuhanded inimesed saanud selle võrra rohkem ligipääsu raviteenustele kõikvõimalike muude tervisemurede korral, kuhu nad muidu poleks lihtsalt füüsiliselt mahtunud, kuna haiglad oleks täitunud COVID‑19 patsientidega.

Neid numbreid saame väga lihtsalt võrrelda. Kui vaatame kas või praegu vaktseerimata isikute osakaalu haiglaravil, siis riski erinevus, nagu on professor Fischer välja arvutanud, on 25-kordne, kui võrdleme tõhustusdoosiga vaktsineeritutega, ja on umbes seitsmekordne võrreldes n-ö tavalise kuuri läbitunega.

Nii et kui me räägime ja te küsisite siin surmajuhtumite kohta, nimetasite mind väga kõlavalt mõrtsukaks, siis Eestis on surnud COVID‑19 tõttu 1963 inimest, ligi 2000. Ja kui ma oleksin käitunud teie poolt vist soovitud mudeli alusel või oli see teie erakonna juht, kes tahtis kõiki vaktsiine müüma hakata inimestele – ma ei tea, kumba mudelit te toetate hetkel –, siis see ligi 2000 oleks täna märkimisväärselt suurem ja ma arvan, et sellisel juhul oleks tõesti põhjust küsida, millega terviseminister tegelenud on need aastad.

Nii et ma põhimõtteliselt sada protsenti lükkan tagasi teie kriitika. Te antud hetkel toote välja inimelusid päästnud tegevuse, vaktsineerimise kui sellise, ja süüdistate seda tervisekahju tekitamises olukorras, kus nii Eesti kui ka rahvusvaheline statistika näitab, et see efekt olnud ju risti vastupidine, ja mitte ainult COVID‑19 vastu vaktsineerimiselm, vaid ka muudel vaktsineerimistel.

Selline retoorika, mida te siin antud hetkel viljelete, on sõna otseses mõttes ohuks rahva tervisele, on otseseks umbusaldusavalduseks kogu maailma teadusele, tervisevaldkonnale, tervishoiutöötajatele ja minu hinnangul igati kohatu. Aitäh!

13:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, Kalle Grünthal, täpsustav küsimus.

13:01 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Tanel Kiik, ma siis täpsustan oma küsimuse üle. Kas te leiate, et need jäävad tervisekahjustused, mis on tekitatud vaktsiinide poolt ja need surmajuhtumid, mis on ametlikus statistikas ja need, mis ei ole ametlikus statistikas, kuid on siiski teada lähedaste poolt, et nad on seotud vaktsiinidega, kas te leiate, et teil puudub vähimgi süü nende inimeste surmades ja tervisekahjustustes?

13:02 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! COVID-19 tõttu on haiglas olnud üle 14 000 inimese. Üle 14 000, kes on saanud tervisekahjustusi, kellel on kõigil mingisugused järelmõjud. Nagu viitasin, ligi 2000 neist on surnud. Täiendavalt on tegelikult kokku nakatunuid olnud üle 200 000. Ka nende puhul on kahtlemata paljudel siiamaani teatud järelmõjusid, tervisekahjustusi, mis võivad ilmneda ja omakorda tervist kahjustada järgnevate aastate ja aastakümnete jooksul. Nii et teie võrdlus hetkel, et tuua vaktsiini kui sellist tervistkahjustavaks ja vaktsineerimata jätmist tervist toetavaks, on täielik jaburus. See on, nagu ma ütlesin enne, rahvatervise vaenulik seisukoht. Nii et mina küll olen selle üle uhke, et Eesti riiki jõudsid COVID-19 vastased vaktsiinid, et eelmises valitsuses hoolimata teie erakonna vastuseisust otsustasime vaktsineerimise teha tasuta kättesaadavaks Eesti elanikele, mitte ei hakanud nõudma selle eest raha, nagu teie erakonna esimees alles hiljuti kuulutas, et ta valitsuses tõesti nõudis, ja selle võrra päästsime, nagu öeldud, sadu või tuhandeid elusid ja kümnetele tuhandetele inimestele võimaldasime ligipääsu vajalikele tervishoiuteenustele, kuhu nad poleks muidu lihtsalt saanud. On need vähiravipatsiendid, on need südame-veresoonkonna haigused, on need traumad, on need erinevad operatsioonid, plaanilised ravid, konsultatsioonid, mis tahes muud terviseteenused. Nii et ainuke asi, mida ma üldse kahetsen vaktsineerimise juures, on see, et me ei jõudnud veelgi kiiremini veel enamateni,  eeskätt riskirühmadeni, aga laiemalt elanikkonnani. Ja siin kindlasti oli ka teie, ütleme otse, vastutöö üks nendest põhjustest. Mitte kindlasti peamine, aga paratamatult oma rolli selles, et osa Eesti elanikke on vaktsiiniskeptilised, te kindlasti kannate uhkusega.

13:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohapealt saab küsimuse küsida Paul Puustusmaa. Palun!

13:04 Paul Puustusmaa

Suur aitäh! Austatud minister Kiik! Mul on selline statistiline küsimus. Kas riigil on olemas konkreetsed ja kontrollitavad andmed, mis ütlevad, kes inimestest on lahkunud COVID‑iga ja kes COVID‑isse?

13:04 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Tõepoolest, Tervise Arengu Instituut tagantjärele täpsustab kõik 2021. aasta andmed, 100% pole neid üle filtreeritud, ehk see järeltöö tehakse. Aga fakt on see, et kui vaatame kas või tänast uudist, te vaatasite, kui negatiivne oli loomulik iive 2021. aastat. Me näeme siin väga selgelt COVID‑19 kriisi mõju. Ja paratamatult ka need inimesed, kes on selle viiruse läbi põdenud ja mõne kuu möödudes surevad mõnesse muusse kroonilisse haigusesse, kaasnevasse haigusesse – ka siin on tegelikult olnud viirusel oma mõju, oma osakaal. Nii et Eesti riigi suremust me näeme igas numbris, näitajas. Loomulik iive oli eelmisel aastal üle 5000 miinuses, nii et selles valguses võib COVID‑19 surmajuhtumite number, mis on ametlikus statistikas 1963, olla tegelikult isegi alahinnatud. Ehk tegelik viiruse leviku mõju, COVID‑i mõju elanike tervisele on olnud veelgi kõrgem, sest väga paljude juhtumite puhul võib olla surma ametlikuks põhjuseks muu haigus, aga COVID‑19 on selle muu haiguse kulgu raskendanud ja inimese eluteekonna kiiremini lõpetanud.

13:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:05 Eratarbijate ja ettevõtete toetamine

13:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Kuues küsimus tuleb Heiki Hepnerilt peaminister Kaja Kallasele ja see on eratarbijate ja ettevõtete toetamise kohta.

13:06 Heiki Hepner

Suur tänu, hea aseesimees! Austatud peaminister! Te olete täna juba väga tugevalt kaitsnud seda energiakulude hüvitamise meedet, mis käib läbi omavalitsuste, ja minu meelest te üritate küll jätta muljet, et tegemist on ühe väga õnnestunud meetmega, aga küllap tagantjärele me saame vaadata sellele kui ühele kõige läbikukkunumale sotsiaaltoetuse meetmele. Ka president on seda kritiseerinud ja toonud välja sellise võrdluse, et me täna viime läbi registripõhist rahvastikuloendust, me peame ennast e-riigiks, digiriigiks, aga nüüd me ei suuda leida sellist lahendust kulude hüvitamiseks, mis ei koormaks inimesi arutult. Aga vähe sellest, tõesti, sellel meetmel on ka erakordselt suur bürokraatia kulu. Siin küll Indrek Saar ütles, et see on 10%, aga ma julgen ütelda, et see tegelikult lõpuks kujuneb kuskile sinna 15% juurde. Ehk iga väljamakstud kuue-seitsme euro kohta läheb üks euro bürokraatiale.

Me soodustame sellega tegelikult ka ümbrikupalkade maksmist, sest on põhjust inimestel näidata sissetulekuid tööandjal väiksemana, et ta mahuks sellesse meetmesse. Tõepoolest, on terve rida inimesi – töötavad pensionärid, õpetajad, noored pered –, kes saavad küll pisut üle keskmise palga palka, aga on võtnud näiteks laenu ja nende tulud on täna katnud enam-vähem kenasti ära, nad on toime tulnud oma kulude poolest, nemad on sattunud raskustesse. Mida te nendele ütlete, kuidas nad peaksid käituma?

13:08 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, teid kuulates muidugi ma tahaksin öelda seda, et see Isamaa veetud Partsu tulumaksuküürud või need astmed on just täpselt see, mis on toonud kaasa selle, et inimesed on erinevatele astmetel ja siis justkui ei saa tulumaksuvabastust. Kui te niimoodi esinete, siis ma olen kindel, et te olete nõus, et need küüru peaks ära kaotama ja kõigile võiks kehtida ühtne tulumaksuvaba miinimum. Kui teie need astmed kehtestasite, siis te just ütlesite, et ei, mingit sellist skeemitamist olema ei saa, et inimesed hakkaksid oma sissetulekuid varjama. Nüüd te kasutate neid argumente justkui vastupidi, öeldes, et selle toetuse saamisel seda inimesed hakkavad tegema. Kui nad ei hakanud tegema seda siis, kui tegelikult võit oleks tunduvalt suurem, kui tulumaksusüsteem ära rikuti, siis mina ei arva inimestest nii halvasti, et nad hakkaksid seda tegema praegu.

Ma tulen uuesti selle juurde, et meil ei ole ühte sellist superandmebaasi. Meil on elektritarbimise andmed eraettevõtjate käes. Meil on erinevad tootjad, kellega on tarbijatel sõlmitud erinevad lepingud. Ja sellist superandmebaasi pole. Meil on andmebaasid, kus on kirjas inimeste teadaolevad tulud, ja siis on meil rahvastikuregister, kus, nagu ma juba ütlesin, 20% andmetest ei vasta tegelikkusele, kes kellega koos elab, kes moodustavad leibkonna, kes tegelikult leibkonnana seda toetust saavad.

Nüüd ma toon lihtsalt selle välja, et meil on see mediaanpalgaga seotud, aga see tähendab seda, et kui meil on toetust võimalik saada kas üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu keskmine netosissetulek pere ühe inimese kohta on alla 1126 euro kuus, ehk siis iga järgmise vähemalt 14‑aastase leibkonnaliikme kohta on sama summa kaaluga 0,5 ja alla 14-aastased lapsed kaaluga 0,3. Ehk siis näiteks, kui meil on kaks täiskasvanut, siis leibkonna sissetuleku piir on 1689. Meil on tänapäeval väga palju kärgperesid, meil on erinevaid võimalusi ja inimesed elavad erinevalt, seetõttu meil ei ole sellist superandmebaasi, kes kellega koos elab. Meil ei ole sellist superandmebaasi, et me teaksime, kuidas nad elektrit tarbivad ja kas neil on probleem või neil ei ole probleemi. Ka seda me ei tea. Sest kui sissetulekud võivad olla erinevad ja mul seda taotleda ei olegi vaja, siis sellisel juhul ei peaks ka seda toetust n-ö peale suruma. Aitäh!

13:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun, täpsustav küsimus!

13:11 Heiki Hepner

Suur tänu! Austatud peaminister! Tegelikult ma sain teie jutust nüüd aru, et see rahvastikuloendus, mis me täna teeme, see on üks täielik jama ja seda ei maksa tõsiselt võtta, sellepärast et te just hetk tagasi ütlesite, et neid andmeid ei ole võimalik usaldada, et nii suured erinevused on. Miks me seda raha kulutame siis sellise asja peale? See selleks.

Aga riigihalduse minister on ütelnud just sellesama meetme osas, et inimesed võiksid pöörduda omavalitsuste poole. Tsiteerin: riigihalduse minister Jaak Aab soovitab kõigil arvete maksmisega hädas olevatel peredel, kes energiahüvitist ei saa, pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, sest nendel ju aasta alguses raha ikka on. Täpselt niimoodi ta ütleb. Kas see on siis see lahendus?

Aga ma siiski laiendan ja lähen nüüd natuke ka väikeettevõtluse poole. Me siin alles hiljuti saime lugeda ühest perearstikeskusest, mis on läbinud renoveerimise, mis vastab A-kategooria energiatõhususele ja on üdini hädas. Minu poole isiklikult on pöördunud hooldekodud, kes ütlevad otse välja, et kui see niimoodi jätkub, siis kevadeks nad peavad uksed kinni panema. Ja nad ütlevad tõesti, et kuhu me need inimesed paneme, mis saab. Ma ei räägi väikeettevõtlusest, FIE-dest. Ei ole ilmselt mõtet ka rääkida ilmselt teie jaoks nendest ettevõtjatest, kes on sattunud ka tervisekriisi läbi, näiteks toitlustusettevõtjad, väiksed, raskustesse. Valitsus on jätnud selle segmendi täiesti vihma kätte, täiesti vihma kätte. Mida te olete mõtelnud nii selle sotsiaalse ettevõtluse poole pealt kui ka lihtsalt väikeettevõtluse poole pealt toetusteks?

13:13 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt ma pean ära korrigeerima. Ma ütlesin, et Parts tegi astmed, aga mulle saabus sõnum, et see oli Riigikogu liige Sven Sester, kes tekitas need astmed, mida on vist 6000, kus siis inimesed erinevatelt astmetelt saavad erinevat siis tulumaksuvabastust. Kõigepealt vabandan siis Juhan Partsi ees.

Aga rahvaloendust te kritiseerisite, et justkui seda pole vaja. Vastupidi, vastupidi, rahvaloendust me viime praegu läbi, aga kas see aitab meid praegu? Ei aita, meil ei ole seda infot täielikult praegu olemas ja praegusel hetkel meil oleks, me peame paraku inimestelt küsima, kes kellega koos elab. Ja need asjad ka muutuvad ajas. Perekonnad ja leibkonnad kolivad kokku, kolivad lahku ja nii edasi. Tõesti see, et sa annad teada, kes siis moodustavad leibkonna ja kes sinna toetuse alla läheb.

Nüüd teine pool teie küsimusest, mis puudutab siis tõesti selliseid ettevõtteid. Jällegi, kui ma võtsin Eesti Energiast välja ärikliendid, äriklientidest 89% detsembrikuine arve oli alla 1000 euro. See ei tähenda seda, et ei ole neid ettevõtteid või asutusi, kellel ei ole raske. Tõesti, tervishoiuasutustega, me rääkisime ka tervise- ja tööministriga, et on plaanis arutada haigekassas, kuidas neid tervishoiuteenuse osutajaid aidata, kes on sattunud hätta. Sama küsimus tekib hooldekodude puhul ja et neid siis samamoodi aidata nende kuludega toime tulla. Mida see kõik näitab? See näitabki seda, et see elektrišokk on tabanud kõiki tegelikult ootamatult ja väga raskelt. Nii et neid abivajajaid on rohkem, kui me teame. Seetõttu ongi väga oluline, et me ikkagi sihime neid toetusi, neid rahasid neile, kes tõesti abi vajavad, ja need, kes abi ei vaja, lihtsalt oma arvele täiendavat raha siis ei saa, kui nad seda ei vaja.

13:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja kohapeal registreeritud küsimus. Helmen Kütt, palun!

13:15 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ma pean vajalikuks siiski selle mõtte, mida ma tõin ja küsisin, kas kaaluti ka üksi elava pensionäri toetust. Nimelt, seda ei saaks ei teie vanemad ega paljud teised, kelle pension on aastal 2022 suurem kui 669 eurot. Seal on pensionilagi pandud ja piir pandud, need on üksi elavad registri järgi. Tõsi, kui on abielupaar, pensionärid, kellest üks on kirjutatud kuskile teise omavalitsusse või teise majja ja teine teise, siis nad saavad seda mõlemad. Seal on registri baasil võimalik seda toetust maksta. Minu küsimus puudutas neid kahte, 80 000. Võib-olla oleks see kergendanud. Kuna meid vaatavad väga paljud inimesed, siis oli see oluline täpsustus öelda.

Ja teine, te tõite näite, et riigieelarve oli antud valitsuse poolt juba Riigikogusse menetlusse. No ma ei usu, et koalitsioonierakonda kuuluvad saadikud siin saalis, kui oleks valitsusel olnud soov seda asja lahendada või ka läbi Riigikogu seda lahendada, et nad ei oleks seda teinud, sest see meede – baasosa tõus 20 euro võrra – ei oleks tähendanud mitte ühegi elektroonilise või mingi arvutisüsteemi juurde tegemist. See oleks tulnud ilma mingisuguse ... See on väga kiiresti teostatav. Sellele vastas meile ka sotsiaalkomisjonis sotsiaalkindlustusametnik, kes ütles, et see ei nõua mingi arvutisüsteemi loomist, erinevalt sellest, kui näiteks keskmine pension vabastada tulumaksust, ja seda oleks võinud teha kohe alguses ehk aasta alguses.

Ja selleks, et tõepoolest inimesed jälgivad seda saadet, on mul näide. Samal ajal on tulnud kiri, kus inimene kirjutab, et mõtleb hoolega teemale kaasa, ja peale eilset "AK-d" ja "Esimest stuudiot", tänaseid Delfi uudiseid on mul väga sellised küsimused, et kas ei võiks koalitsioonipartnerid avalikkusele edastada ühiseid seisukohti. Ma tõesti ei mäleta sellist olukorda riigis. Ma ei kritiseeri meetmete paketti, aga ma tahaks, et valitsejad jagaksid selget, ühist infot, mida mina kodanikuna peaks tegema.

13:17 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, ma olen selles osas teiega väga nõus, et eriti kriisis on väga oluline, et kõik räägiksid ühel häälel ega üritaks kuidagi tekki enda peale tõmmata või punkti võtta. Oluline on see, et inimesed saaksid ikkagi selgust, kuidas nad saavad abi, et ärevust sellisel raskel ajal leevendada.

Nüüd, üksi elavate pensionäride kohta see küsimus, et kas saab lihtsamalt. Tõesti, see info on ju olemas, aga teisest küljest info, mida ei ole, on elektriarvete info. Nagu ma ütlesin, ega kõik, ka üksi elavad pensionärid, ei pruugi seda toetust vajada – just sellel põhjusel, et nende arve võib-olla ei ole kasvanud. Kas neil on fikseeritud hind või see arve ei ole tegelikult märkimisväärselt suurenenud. See on see koht, mis tuleb kokku viia. Aga ma võtan selle info kaasa ja räägin kindlasti riigihalduse ministriga, et kas tõesti oleks võimalik teha see neile kuidagi lihtsamalt.

Ja võib-olla tõesti see mure ka, mis te ütlete selle omikrontüve või koroona või COVID‑i leviku osas – see on ka väga oluline tegelikult, seda siin arvesse võtta. Nii et ma võtan selle kaasa ning räägime ja vaatame, kas saame lihtsamaks.

13:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:19 34 vaktsineerimata politseiametniku ametist vabastamine

13:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi seitsmenda küsimuse juurde, mille esitab Rene Kokk peaminister Kaja Kallasele, politseiametnike ametist vabastamisest. Palun!

13:19 Rene Kokk

Tänan, austatud aseeesimees! Lugupeetud peaminister! Politsei- ja Piirivalveamet lõpetas teadaolevalt 31. detsembri seisuga eelmisel aastal töösuhte 34 vaktsineerimata töötajaga. Kaitsevägi on varasemalt juba vabastanud teadaolevalt meediast läbi käinud numbrite näol 46 inimest, kes keeldusid ennast vaktsineerimist. Ka Päästeameti juht on selgelt välja öelnud, et vaktsineerimata inimestel nende töökollektiivis kohta ei ole. Kui me vaatame seda, mis toimub täna Eestis kas või energiahindade ümber, või vaatame ettevõtete-inimeste rasket seisu ja julgeolekuolukorda maailmas, mis on kõike muud kui rahulik, siis jääb arusaamatuks, mil moel meie Vabariigi Valitsus meie ümber toimuvat tajub. Valitsus peab õigeks, nagu ma aru saan, et sisejulgeolekut tagavad inimesed, nende vabastamine ametist ja Kaitseväest on põhjendatud, kui nad ei ole nõus vaktsineerima, seda olukorras, kus me tegelikult näeme, et haiglas on praegu vaktsineeritud, ka tõhususdoosiga vaktsineeritud inimesed ja ka vaktsineerimata inimesed üsna ühetaoliselt. Ja seda kõike olukorras, kus tegelikult riik vajab neid inimesi oma endistes ametikohtades, et olla valmis selleks, et reageerida meie keerulises olukorras nii majanduslikult kui ka julgeoleku aspektist.

Mida te vastate nendele inimestele, kes teie toetusel on vabastatud siis mittevaktsineerimise põhjendusel nende ametikohtadest, kes on tegelikult väga raskes olukorras täna? Lisaks sellele, et nad ei anna panust riigil oma ametikohtades, on need leibkonnad väga raskes olukorras tänastes tingimustes, kus nad on pere toitjad. Kas te olete jätkuvalt sellel seisukohal, et nende inimeste vabastamine oli ainuõige lähenemine ja ühtegi muud mõistlikku ja empaatilisemat lahendust ei olnud võimalik leida?

13:21 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, valitsus ei vabasta mitte kedagi politseist ega Kaitseväest. Igal tööandjal on kohustus teha riskianalüüs ja riskianalüüs lähtuvalt sellest, et hinnata iga ametikoha iseloomust tulenevalt seda, kas vaktsineerimise nõue on põhjendatud või ei ole seda mitte. Politsei- ja Piirivalveamet koostas sellise riskianalüüsi, mille tulemusena hinnati igat ametikohta.

Ma tahan veel öelda, et need reeglid, mis on kehtestatud, mis puudutavad riskianalüüsi – selle riskianalüüsi tulemusel peab tööandja hindama. Ja seal on vastupidi just viidatud sellele, et kohustuslik on hinnata, kas töökeskkond ning ametikoht võimaldavad näiteks riskide maandamist muude meetmetega, just selleks, et leida muid võimalusi ja mitte lasta neid inimesi lahti. Näiteks, isikukaitsevahendite kasutamisega, töö ümberkorraldamisega selliselt, töötaja regulaarse testimise või muu sobiva meetmega. See on täiesti võimalik. Ja tööandja peab kaaluma, kas tal on võimalik pakkuda töötajale selliste tööülesannetega töötamist, kus oht nii töötajale endale kui ka teistele on võimalikult väike. Ja kui need eelnimetatud meetmed ei ole võimalikud ja riskianalüüsi tulemusena on vaja kehtestada vaktsineerimise nõue, siis tuleb see töötajatele esmalt teha teatavaks. Nii et igal juhul seda, kas vaktsineerimise nõue on põhjendatud või ei ole, tuleb hinnata eraldi. Ja seda siis, praegu ma saan aru, on ka töötajatega kohtuvaidlused pooleli, et kohus saab anda sõltumatu hinnangu, kas selline nõue oli vajalik või oli võimalik seda tööd kuidagi muud moodi ümber korraldada.

Ma olen teiega väga nõus, et praeguses keerulises olukorras on iga inimene vajalik, iga inimene arvel. Ja ma usun, et ei Kaitseväe juhataja ega Politsei- ja Piirivalvejuhataja juht ei ole teinud ühtegi sammu ilma seda läbi kaalumata ja ilma arvesse võtmata, mis on vajalik ja mis ei ole. Ma selle riskianalüüsiga sõna-sõnalt tutvunud ei ole.

13:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun täpsustav küsimus!

13:24 Rene Kokk

Aitäh selle vastuse eest! Selle võiks kokku muidugi võtta sedasi, et rumal on see, kes leia põhjendust oma ühe või teise tegevuse põhjendamiseks. Aga me oleme praegu olukorras, kus tuleb "Titanicu" filmist meelde üks tsitaat, kus on "piiratud võimalustega inimesed". Nii nimetati inimesi, kes ei kuulunud seal Titanicu peal sinna kõrgklassi, olid alamates kajutites elasid.

Ja me oleme praegu tekitamas Eestis ka minu arust sellist gruppi inimesi nagu "piiratud võimalustega inimesed". Ja miks me ei võiks siis ikkagi nendesamade päästjate, ükskõik mis muude ametnike – politseinikud, kaitseväelased – puhul rakendada sedasama testimise võimalust, mida me koolis rakendame selleks, et saada aru lapsed, kes on positiivsed, kes mitte. Ja see töötab päris hästi. Mul on väga raske aru saada, miks me ei võiks kasutada sama lahendust ka nendes muudes asutustes. Ja tegelikult need inimesed võiksid täna anda oma panust samades ametikohtades, kus nad varasemalt töötasid. Aitäh!

13:25 Peaminister Kaja Kallas

(Kusagilt kostab muusika.) Mingi pidu on käimas?

 

13:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Setod on käimas Riigikogus.

13:25 Peaminister Kaja Kallas

Ah soo. (Muusika kostab endiselt.) Just mõtlesin, et kas nad tulevad siia saali sisse.

13:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Tundub, et nad lahkuvad, siis ei hakka neid sisse kutsuma.

13:25 Peaminister Kaja Kallas

Nii, ma tulen teie küsimuse juurde. Minu arvates see võrdlus kõrgklassiga ja Titanicuga on selles suhtes kohatu, et vaktsineerimine on kõigile tasuta Eestis. Maksumaksja maksab selle kinni, mitte mingisuguseid erisusi siin ju ei ole ja kõigil on võrdsed võimalused tegelikult ennast kaitsta.

Nüüd, tulles selle riskianalüüsi juurde, siis praegu ma saan aru, et nende inimestega on käimas ka kohtuvaidlus. Ja kui ühelt poolt siis Politsei- ja Piirivalveameti juht ütleb ja põhjendab ära seda riskianalüüsi, et sellest tulenevalt vaktsineerimise nõue on antud töökohtadel vajalik, ja teiselt poolt need inimesed ütlevad, et see ei ole vajalik, siis las kohus otsustab. Need vaidlused on praegu käimas, mis siis on või ei ole õige.

Me selles kriisis, tervisekriisis oleme olnud kaks aastat. See kriis on olnud väga dünaamiline, need asjad on muutunud, aga nii nagu ütles tervise- ja tööminister, ka praegu analüüside järgi vaktsineerimine tegelikult vähendab: vahe haiglasse sattumisel on 25 korda. Ehk siis 25 korda väiksem tõenäosus on vaktsineeritud inimestel, tõhustusdoosiga vaktsineeritud inimestel sattuda haiglasse kui vaktsineerimata inimestel. Kui me vaatame inimesi, kes meil surevad, need on vaktsineerimata inimesed enamuses. Ja kui me vaatame neid inimesi, kes meil on kolmanda astme intensiivis, siis need on peamised vaktsineerimata inimesed.

Test ei kaitse mitte kedagi selle nakkuse saamise eest ega raske haigestumise eest. Test annab teadmise, et see inimene hetkel seda haigust ei põe, aga näiteks kui keegi teine talle selle haiguse annab, sest tema on selles riskis, et ta võib sattuda haiglasse ja seda haigust raskelt põdeda.

Aga veel kord: see, kuidas Politsei- ja Piirivalveameti riskianalüüsis on põhjendatud vaktsineerimise nõuet, selle üle käib ilmselt kohtus hetkel vaidlus ja seal ilmselt selgubki see lõplik tõde. Aitäh!

13:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Siim Pohlak, palun, kohapealt registreeritud küsimus!

13:28 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Minu meelest vastupidiselt, Titanicu kujund on suurepärane. Mina laiendaks seda kogu Eesti riigile täna, et suur jäämägi paistab tee peal, ma viin nüüd jutu tagasi elektri hinnale, see on tõesti suur jäämägi, ja nagu ka Titanicul üks väike privilegeeritud klass meil võib-olla peab pidu, kas just lõõtsamuusika saatel, aga igal juhul ülejäänud inimesed on hädas. Kui turg ei tööta, kui piltlikult öeldes turule ei vii piisavalt laiad teed, meie puhul praegu siis, meil ei ole elektri tarnimiseks piisavalt välisühendusi, mis töötavad, siis ei ole ju see turg ka tegelikult toimiv, kõik ei pääse sinna turule või see hind, mis seal turul pakutakse, ei ole adekvaatne. Miks meie sellel meie inimesi ja meie ettevõtjate konkurentsivõimet kahjustaval Nord Pooli elektriturul ikkagi osaleme, miks valitsus ei peata seal osalemist või ei välju, miks te seda ei tee? Või kas või ei kehtesta hinnale ülemist hinnalage, sellist, mis ei kägistaks meie ettevõtlust ja ei tekitaks meie inimestele suuri raskusi? Lugupeetud peaminister, ma palun vastust.

13:29 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt ma ütleksin seda, et meil on käimas kolm suurt kriisi, et kui te jäämägedega võrdlete, siis nii energiakriis, julgeolekukriis, millest täna siin saalis ei ole üldse juttu olnud, mis on keerulisem kui kunagi varem, ja tervisekriis, mis ei ole mitte kuhugi kadunud. Ma ei tea, et keegi peaks praegu pidu, sellepärast et kõik on võrdselt mures, ja mulle tundub, et valitsus on rohkem mures ka näiteks julgeoleku pärast, mille pärast teie siin praegu sugugi ei muretse.

Aga nüüd, tulles selle küsimuse juurde, mis puudutab Nord Pooli, siis jällegi ma tahaksin rõhutada seda, et alates 2016. aastast, 2016. aasta teisest poolaastast kuni 2021. aastani on Eesti tarbijad tänu sellele Nord Poolile saanud 40% odavamat elektri hinda kui keskmiselt Euroopas. Ja kui ma võtan, te ütlete, et Nord Pool on paha, aga ma võtan siis andmed teistest riikidest, teistest tarbimistest, siis Eestis on elektri hind olnud odavam. Ka praegu on tegelikult kõrgem elektri hind päris paljudes riikides, sealhulgas Lätis, Leedus, aga ka näiteks Šveitsis, Suurbritannias see hind on kõrgem ja nemad ei ole Nord Pooli osalised, Läti, Leedu on, aga Šveits näiteks ei ole, mida teie toote eeskujuks. Ehk siis mulle tundub, et praeguses šokiolukorras on soov ka laps pesuveega välja visata. See börs on toonud ju inimestele, tarbijatele väga häid hindu. Meie oleme võib-olla uinutatud sellest, et 2020. aasta keskmine elektri hind on olnud 30 eurot megavatt-tunni kohta ja see on olnud palju-palju madalam kui teistes Euroopa riikides. Aga ma seda börsi välja viskama küll ei tõttaks, lihtsalt praegu prooviks aidata nendest elektrišokkidest üle saada ja siis vaataks, milliseid lahendusi saaks veel teha, selleks et meil tuleks rohkem tootmisvõimsusi turule, et meil tekiks tegelikult rohkem elektri tootmist ja pakkumist, mis omakorda viib seda hinda alla.

13:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Pohlak, kas teil on protseduuriline mure?

13:31 Siim Pohlak

Jah. Kas meie protseduurid näevad ette seda, et lugupeetud peaminister tegeleb ennustamise või selgeltnägemisega, väites, et EKRE või ka isiklikult mina ei muretse me julgeoleku olukorra pärast? Kui tutvuda tänaste küsimustega, siis kümnes küsimus, mille Mart Helme küsib, on just nimelt julgeolekuolukorra kohta. Nii et ma paluks selliseid ebapädevaid ennustusi mitte teha.

13:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Pohlak, ma tänan teid selle märkuse eest! Ma juhin teie tähelepanu, et see küsimus, mida me praegu arutasime, oli esitatud teie fraktsioonikaaslase Rene Koka poolt ja puudutas vaktsineerimata politseiametnikke. Selles mõttes, et meil on kombeks siin saalis, et kui me küsime selle küsimuse raames ka täpsustavad küsimused, siis see, kui te küsisite hoopis teisel teemal, ma juhin kõikide, mitte ainult teie, vaid kõikide meie tähelepanu, kes siin saalis on ja kes võib-olla on ekraanide taga, et ühe küsimuse raames ka see täpsustav küsimus, kui te võtate selle kelleltki ära, keegi oleks tahtnud küsida võib-olla ka politseiametnikest veel ja te küsisite hoopis teisel teemal – palun püsime teemas. Siin on teisi teemasid olnud täna päris palju, kus oleks olnud võimalik ka sellel teemal küsida. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Härra Pohlak, kas on protseduuriline veel kord? Täpsuse mõttes, et ka eelmine ei olnud protseduuriline teil.

13:33 Siim Pohlak

Jah. Nüüd on väga selgelt protseduuriline. Ma viitan sellele, et peaminister käib nii harva parlamendis, et lihtsalt tuleb kasutada iga võimalust küsida elektri hinna kohta, seepärast et me ei saa neid vastuseid.

13:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Pohlak, see ei ole protseduuriline küsimus. See ei ole protseduuriline küsimus. Ärge palun avardage seda. Ja kui me praegu hakkame vaidlema nüüd härra Puustusmaa ja proua Kingoga, siis me võtame võimaluse vastata järgmisele küsimusele, mis puudutab kriisihaldust ja siis vaktsineerimist ja nii edasi. Ma väga loodan, et me saame infotunniga edasi minna, et me ei tekita vaidlusi teemal, mis ei ole praegu need punktid. Härra Puustusmaa, mis on see protseduuriline mure?

13:33 Paul Puustusmaa

Austatud juhataja! Mul just ongi protseduuriline. See etteheide protseduuri osas oli pisut ebakohane, seetõttu, et Rene Koka küsimus käsitles julgeoleku küsimusi puhtalt, seal oli teemaks jõuametkonnast vabastatud töötajad või teenistujad, nii et see oli julgeoleku küsimus ja see etteheide ei olnud õige.

13:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Puustusmaa, siin me läheme teiega väga-väga erinevat teed pidi. Küsimuse sõnastamine oli vaktsineerimata 34 politseiametniku ametist vabastamine. Julgeoleku alle me võime kõik panna, eks ju. Ma tõesti loodan, et me selles mõttes saame infotunniga edasi minna, Eesti rahvas vaatab seda praegu. Nii. Proua Kingo, palun!

13:34 Kert Kingo

Tänan võimaluse eest! Ja ma usun, et see on küll protseduuriline küsimus. Minule teadaolevalt edastatakse ka valitsuse liikmetele, kes esinevad ja osalevad infotunnis, küsimuste järjekord ja teemad taha, mis teemad on. Kas see järjekord on esitatud täna ka peaministrile, kust ta siis oleks saanud ka lugeda, et kümnenda punktina räägitakse julgeoleku olukorrast, või on ununenud kogemata see küsimuste järjekord ja teemad esitamata?

13:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, sellele protseduurilisele küsimusele ma vastan, et loomulikult peaministrile on need edastatud ja loomulikult peaminister nägi, et kümnes küsimus on julgeoleku olukorrast. Aga ma usun, et ka peaministrikogemus siin andis märku, et me oleme tavaliselt jõudnudki umbes üheksa-küsimust ära arutada, sõltuvalt sellest, kui pikad on küsimused ja kui pikad on vastused. Nii et vaadates praegu kella, kui kell on 13.35, võib juhtuda, et me kümnenda päevakorrapunkti arutamiseni või küsimuseni ei jõua.


8. 13:35 Kriisihaldus

13:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Aga liigume tempokalt edasi, et me sinna jõuaksime. Raivo Tamm küsib peaminister Kaja Kallaselt kriisihalduse kohta. Palun!

13:35 Raivo Tamm

Ma tänan! Lugupeetud peaminister! Inimesed helistavad mulle nagu sotsiaaltöötajale ja kurdavad oma muret. Konkreetne juhtum. Maal elav FIE, autojuht, talus elav, ahiküte, paaris kohas elektripõrandaküte, elektriarve on paarsada eurot suurem kui eelmisel aastal. Abikaasa on saanud vähidiagnoosi, peale novembrikuud, peale operatsiooni palka ei saa, on töövõimetu. Toetusele ei kvalifitseeru sellepärast, et seal arvestatakse tema eelnevat palka, kõik liidetakse kokku. Inimesed on mures, ütlevad mulle, miks te Riigikogus midagi ei tee. Te ütlete, et meie, siis opositsiooni või ükskõik kelle ettepanekud on populistlikud. Nii võib igat ettepanekut sildistada populistlikuks. Mis te soovitate meile, mida me siin Riigikogus teha saaksime? Rahvas küsib meie käest, miks te midagi ei tee. Küsin teie hinnangut. Isamaa on teinud ettepaneku elektriturureformi elluviimiseks, et anda inimestele valikuvabadus universaalteenusena osta elektrit börsiväliselt. See ei ole populistlik idee. Mis te ütlete sellise asja kohta?

13:37 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, aitäh! Kõigepealt nendele protseduurilistele vastuseks. Nagu ma vastasin proua Helmele, viitasin, et mul on hea meel, et tema abikaasa küsib julgeolekuolukorra kohta, seda kohe alguses, sest see on tõesti oluline teema. Lihtsalt me ei ole sinna veel jõudnud. Ma olen väga teadlik sellest, et Mart Helme selle kohta küsib, aga enamus seda nii oluliseks ei pea.

Nüüd tulles selle küsimuse juurde, jah, on väga palju selliseid raskeid lugusid, kellel on väga keeruline, nagu ma ütlesin. Ja loomulikult, valitsuse poolt me saame siis või püüame teha selliseid lahendusi, mis aitaksid võimalikult paljusid inimesi. Nüüd mida ma ütlesin ka eelnevalt vastuseks, me oleme valmis arutama kõiki sihitud või kiiresti töötavaid ja jätkusuutlikke lahendusi, mida saaks ellu viia kiiresti, nii et inimesed reaalselt abi saaksid. Igasugused, tähendab, ettepanekud, mis on, arutame neid, vaatame, mis aitaks. Aga need osad väljapakutud lahendustest on küll lihtsalt väga kõlavad, aga tegelikult seda leevendust ei too ja pigem, nagu ma ütlesin, võib-olla pikaajaliselt, vastupidi, töötavad vastupidises suunas. Mida ma siin mõtlen? Miks meil on vähe tootmisvõimsusi turul, mis oleksid taastuvenergiat kasutavad ja tegelikult annaksid odavama hinnaga elektrit? See on sellel põhjusel, et elektri hind on olnud ka väga odav ja neid investeeringuid ei ole tehtud. Ja kui me fikseerime hindu ka riiklikul tasemel, mis ei ole ka lõpuni võimalik, siis tuletan meelde, et sellistel rasketel aegadel oleme me netoimportijad. Kui me ise fikseerime hinna, et me näiteks kõrgema hinnaga elektrit ei osta, siis keegi meile seda elektrit lihtsalt ei müü, sest selle elektri ostavad ära teised. Näiteks ma juhin tähelepanu Hiinale, kus seati minu teada ka piirid, mille tulemusena söel töötavad elektritootmisvõimsused panid ennast kinni, sellepärast et selle hinnaga ei ole võimalik seda kaupa tarnida, kuna sisendite hinnad on läinud kallimaks. Ma ei sooviks ka seda olukorda näha, kus me tegelikult viime asja sinnamaani, et meil tegelikult elektrit üldse ei ole, vaid me ikkagi tahaksime inimesi aidata, kellel on praegu raske, ja leida neid lahendusi, mis aitaksid neid hädast välja.

13:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Raivo Tamm, palun täpsustav küsimus!

13:40 Raivo Tamm

Ma arvan ka, et meie ettepanek ei ole populistlik. Aga eile tegi Keskerakond ettepaneku, erinevad võimalused. Rahvale tundus vist juba, et paistab valgus koridori lõpus. Nüüd peaministri büroo on öelnud, et midagi sellist küll ei tule, mida Keskerakond välja pakkus. Enne juba Helir-Valdor Seeder küsis, kas meil on tegu valitsuskriisiga või mitu valitsust meil on. Te ei vastanud sellele. Ka Mart Helme esitas selle lisaküsimusena uuesti, te ka siis ei vastanud. Ma küsin nüüd kolmas kord: kas meil on valitsuskriis?

13:40 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh veel kord huvi tundmast valitsuse tervise vastu, aga valitsuskriisi meil ei ole. Me oleme saanud neid otsuseid vastu võtta, et inimesi kiiresti-kiiresti aidata, ja see koostöötahe on meil olemas. 

13:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohapeal registreeritud küsimus. Andres Metsoja, palun!

13:41 Andres Metsoja

Aitäh! Austatud peaminister! Tõepoolest, olukord on keeruline. Ma arvan, et me kõik mõistame, et me elame kriisis, me ei ela tavaolukorras, ja sellepärast mul on raske mõista, miks me kriisis kasutame sellist meedet, nagu me kasutame. Ainuüksi Pärnus, Pärnu linnas esitati esimesel taotluste päeval tuhat taotlust, võeti tööle seitse menetlejat, kes neid taotlusi menetlevad. Ja mulle jääb see tegelikult arusaamatuks, miks selline lahend kriisi juhtimiseks on vajalik.

Aga pigem ma tahaksin rääkida teistest tarbijatest ja nendest tarbijatest, kes loovad ühiskonda lisandväärtust, need on ettevõtjad, sageli Eestis väikeettevõtjad. Me loeme igasuguseid uudiseid sellest, kuidas haigekassa arutab tervishoiuteenuse hindasid, selle tõstmist, ei saa hakkama, hooldekodudes on probleemid, väikeettevõtjad, kes pakuvad ka toitlustamist, on ühtpidi hädas koroonatingimustega, tihti ei saa tulla sööma inimesed, kes ei ole vaktsineeritud. Lisaks on energiahinnad sellise peapöörituse tekitanud, et seda teenust ei ole võimalik enam sellise hinnaga pakkuda, rääkimata spaa sektorist. Mis nüüd ikkagi selle ettevõtlussektoriga saab? Te mainisite ka korra, et tulete välja ja paketiga. Mis kuupäeval see võiks siis juhtuda? Kas ettevõtjatele minnakse appi selles olukorras, et aidata nende ellujäämist, või see on tõesti selline kapitalistlik turumajanduslik olukord, kus turd dikteerib hinna ette, Nord Pool dikteerib selle ette? Igaüks on proovinud oma riske maandada kas fikslepinguga või osaledes börsil. Mis on lahendus nende jaoks? Aitäh!

13:43 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, mis me oleme teinud, mis aitab ettevõtjaid, on elektrivõrguteenuse alandamine 50% peale. Ja ettevõtjaid, kuna nad protsentuaalselt tarbivad rohkem elektrit, aitab see rohkem. Teiseks, võrguteenus, gaasivõrgutasu 100% hüvitamine. Ka selle oleme me teinud, mis ettevõtjaid aitama peaks. Lasin välja võtta jällegi Eesti Energialt äritarbijad. Ja äritarbijatest 81% on fikseeritud hinnaga lepingud. Ehk kes on oma hinna fikseerinud ja kellel ei tohiks olla seal mingit erinevust. Nüüd, see hinna fikseerimine on endiselt võimalik. Tegelikult sellest, et elektri hinnad tõusevad, on räägitud juba alates oktoobrist. Minu teada saab vähemalt paarinädalase etteteatamisega selle hinna fikseerida ja kokku leppida.

Kui rääkida ettevõtjatega, kes ei ole seda teinud, kellel on praegu väga suured arved, siis kui ma olen küsinud, miks seda ei ole tehtud, siis sellel põhjusel, et kõik ikkagi ootavad, et need madalad hinnad tulevad tagasi. Kuna, nagu ma olen öelnud 2016. aastast kuni 2021. aastani on ikkagi elektritarbijad Eestis väga palju võitnud sellest börsihinnast, siis ettevõtjad on teinud need kalkulatsioonid ja loodavad, et tegelikult see madalam hind tuleb tagasi. Ja see on ka ettevõtjate valik. Samas on ettevõtjaid, kes ütlevad, et mul on tootmised, see tähendab seda, et ma pean esiteks olema kindel, et mul on elekter olemas, ja on teinud pikaajalised lepingud, kus nad ütlevad, et nende tarbimine on nii palju, ja fikseerinud selle hinna siis, kuna pikemaajaliselt tootja on ka huvitatud, et tal on kindel tarbija kindel ostja ja teiselt poolt kindel hind. Nii et neid võimalusi on.

Minu meelest ei ole päris õiglane see, ma jällegi ütlen, et ühelt poolt see risk võetakse, et saada seda madalamat hinda, aga kui see läheb väga kõrgeks, siis selle maksab maksumaksja kinni. Jällegi, ma tuletan meelde, et maksumaksja rahakott on kõigi meie taskust, ka nende õpetajate, päästjate ja politseinike taskust, ja tekib küsimus, kas see on õiglane, et nemad peavad seda teiselt poolt kinni maksma. Aga seda öeldes ei pisenda ma kuidagi selle probleemi olemasolu, need tervisekeskused, nagu te ütlesite, hooldekodud jne – me peame leidma neid lahendusi, sest see šokk on tabanud kõiki. Aitäh!

13:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 


9. 13:46 Vaktsineerimine

13:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Võtame üheksanda küsimuse, milleks on Urmas Reitelmanni küsimus tervise- ja tööminister Tanel Kiigele vaktsineerimisest.

13:46 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Kahjuks ma pean alustama noomitusega. Valitsuse liige ei ole Riigikogu ees mitte selleks, et anda hinnanguid, vaid selleks, et anda vastuseid. Ja isegi kui Riigikogu liikme – ma räägin teiega –, isegi kui Riigikogu liikme vastused ei meeldi, siis neid jaburaks nimetada ei ole kohane. Nii et talitsage oma arrogantsi ja püüdke jääda viisakaks.

Aga vaktsineerimisest. Teie toodud näited siin ja statistika kajastavad viiruse eelnevaid tüvesid. Tänaseks on omikron vallutanud juba valdavalt meie haiglad või meie, ütleme, kodud üleeuroopaliselt ja kõigile on selge, et vaktsiinid siin ei aita. Haigestuvad ka vaktsineeritud inimesed. Kõige glamuursem näide on Rootsi kroonprintsess, kes on saanud kolm süsti ja jäi teist korda haigeks väga lühikese aja jooksul. Aga haiguse kulg on äärmiselt leebe. Äärmiselt leebe. See on nagu mingi kerge nohulaadne, tavaline külmetushaigus. Arstid räägivad, näiteks Soome Helsingi piirkonna arstid ütlevad, et me peame lõpetama selle hüsteeria, haiglate koormused ei ole kasvanud, ja suhtuma sellesse omikrontüvesse kui tavalisse ülemiste hingamisteede viirushaigusesse.

Eestis ei ole see kaitsepookimise või vaktsineerimise, nimetame seda kuidas iganes, ind sugugi raugenud. Meil on isegi üks sotsiopaadina käituv perearst, kes ütleb, et me vaktsineerime ära teie lapsed isegi siis, kui te seda ei luba. Ma küsin teilt, kas valitsus või ministeerium on kaalunud vähemasti laste osas vaktsineerimise lõpetamist.

13:48 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Tänan küsimuse eest! See on muidugi küll huvitav olukord, kus EKRE kutsub üles inimesi vaoshoitumale sõnakasutusele. Aga eks see läheb ka ajalukku.

Rääkides teie küsimusele vastusest, siis Soome on Eestist loomulikult märkimisväärselt kõrgema vaktsineerimise hõlmatusega riik. Ehk et loomulikult nii Soome kui ka Taani varasemalt said ka lubada endale teistsuguseid väljaütlemisi, teistsugust käsitlust. Kõrgema vaktsineerimise hõlmatusega koos on nii Soome, Taani, Island, Norra, muud sellised põhjamaad ka Euroopa ühed madalama COVID‑19‑sse suremusega riigid, võrdluses nende riikidega, kus on madalam hõlmatus, eeskätt meie regioonis, kes on pea kõik kõrgema suremusega riigid, mis taas jälle näitab seda vaktsineerimise kasutegurit.

Nagu on öelnud professor Maimets, on omikrontüvi tõesti praegu domineeriv, umbes 80% hinnanguliselt, aga delta pole kuskile kadunud. 20% deltatüve tähendab ikkagi seda, et kui näiteks päevas on 2000 nakatunut ja nendest 400 on detatüvega, siis ealt jõuab jätkuvalt haiglasse märkimisväärne hulk inimesi ja nende puhul see riskitase, vaktsineeritutel ja vaktsineerimata, on väga kõrge. Ehk olukorras, kus haiglates on täna 240 patsienti, enamik neist, suurusjärgus 180 COVID‑19 raskekujulise haiguse tõttu, pea iga päev lisandub ka surmajuhtumeid, öelda pelgalt, et meil on tulnud tavaline gripp, on veel natuke vara. Ma väga loodan, et me sinna jõuame. Omikrontüvi tundub olevat samm sinnapoole. Kui omikrontüvi  sööb varasemad viirusetüved välja, sealhulgas delta, siis see võimalus selleks on igal juhul tekkinud.

Laste vaktsineerimisel oleme olnud kogu aeg, võib öelda, ettevaatlikumad, mõõdukamad, vaoshoitumad kui täiskasvanute puhul, sest nii nagu Sotsiaalministeeriumi algusest peale on rääkinud, juba enne vaktsineerimise algust muideks, on peamine fookusrühm eeskätt eakad, muud riskirühmad, kroonilised haiged. Selle alusel said tehtud ka esialgsed vaktsineerimiskavad ja seal on hõlmatus täna kõrgem. Alla 12‑aastaste puhul näiteks me ei ole seadnud teadlikult ei Sotsiaalministeeriumi poolt ega valitsuse poolt ühtegi sellist hõlmatuse eesmärki ja ei ole ka alla 12‑aastastele mitte ühtegi reeglit riigi poolt tulnud näiteks kuskile tegevustesse ligipääsu mõttes, ehk et alla 12‑aastased saavad osaleda, kus vaja. Ja samamoodi 12–17‑aastaste puhul on märkimisväärselt leebem režiim nii koolis kui ka mujal kui täiskasvanutel, just selleks, et mitte kuidagi jätta kõrvale vaktsineerimata noori.

Aga laste vaktsineerimine on siiski vajalik, eeskätt riskirühmade puhul. See on taas teadusnõukoja seisukoht, see on ka maailma seisukoht ja praktika. Eilnegi päev tõi ju tegelikult meile väga kurva juhtumi, kus üks seitsmeaastane laps COVID‑19 haigusest tulenevalt suri. Jah, tal võisid olla muud, varasemad kaasnevad tervisemured, aga see on just üks näide, et teatud osa lastest on riskirühmas erinevate haiguste tõttu ja nemad jätkuvalt seda vaktsiini vajavad. Siin on tervishoiutöötajatest perearst kõige õigem nõustamist pakkuma ja infot andma. Ühegi lapse vaktsineerimine ei ole ju kellegi jaoks sunduslik, see on vaba valik, eeskätt väikelaste puhul lapsevanemate jaoks. Suuremate laste puhul võib-olla tõesti juba ka nende enda kaalutletud valik ja otsus.

13:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reitelmann, palun, täpsustav küsimus.

13:51 Urmas Reitelmann

Jaa. Aitäh vastuse eest! Ma tahaksin veel täpsustada, et kui palju on Eestisse toodud lastele mõeldud vaktsiini, mitu doosi?

13:52 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Jaa. Kui me räägime 12–17 vanuserühmast, siis nende jaoks on tavaline vaktsiin, mis on ka täiskasvanutele, ehk seda on sadu tuhandeid dooside laos. Kui räägime alla 12‑aastastest, siis me oleme planeerinud Pfizer-BioNTechist suurusjärgus 45%-le sealt ristirühmast, et on võimalus neile vaktsineerimist pakkuda. Moderna ei ole veel müügiluba saanud, et mingi hetk võib ka sealt tulla. Sellest vaktsiinikogusest riiki on jõudnud, ma ei hakka igaks juhuks peast seda numbrit ütlema, alla 100 000 doosi on igal juhul riiki jõudnud. Arvestada tuleb, et kaks doosi on inimese kohta, lapse kohta ja ta on kolm korda väiksema mRNA sisaldusega ehk väiksem vaktsiin kui täiskasvanute oma. Aga nii nagu muude vaktsiinide puhul ikka, me oleme alati tellinud neid teadlikult teatud varuga, kuna halvem olukord on see, kui puudu jääb. Parem olukord on see, kui jääb ka üle, on võimalik seda müüa, annetada, muud teha. Me oleme olnud ka praegu olukorras, kus näiteks vahepeal tuli ju Soomelt alles laenata tõhustusdooside jaoks vaktsiine, kuna oli näha, et tõhustusdoosi intervall lühenes ja oli kiiresti vaktsiini juurde vaja. Siin kehtib ka laste puhul sama loogika. Praegune teadmine on see, et lapsed ei ole peamine riskirühm, viirus võib taas muutuda, olukord võib muutuda ja siis on igal juhul parem, kui meil on võimalik lapsi kaitsta haiguse vastu, mitte nii, et me peame siis hakkama kähku kuskilt seda vaktsiini otsima.

13:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohapeal registreeritud küsimuse saab Kert Kingo. Palun!

13:53 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Praegune valitsus on nüüdseks sisuliselt kehtestanud režiimi, kus igalühel pole õigus saada enam isegi riigiasutuste teenuseid. Esmalt vaktsineerima sundimine ja kes sellele ei allunud, nende jaoks kohandasite riskianalüüsi selliselt, et sellega saaks vaktsiinisunnile allumatuid töölt vallandada.

Aga tundub, et sellest on veel valitsusele vähe. Spetsiifilise erialaga nüüdseks või varsti peatselt töötuks jäänud sõjaväelastele, politseinikele, päästjatele, meditsiiniõdedele ja veel paljudele teistele inimestele ei võimalda riik enam ka ümberõpet või enesetäiendust koolituste kaudu ehk siis töötukassa kaudu. Töötukassa veebilehel on ka hetkel praegust veel teavitus: töötukassa koolitused on ainult COVID-passi omanikele. Ja selgitav tekst juurde pandud: töötukassa korraldatavatel koolitustel, sealhulgas karjääriteenused gruppidele, tööklubi ja muu seesugune, peab osalejate nakkusohutus olema tõendatud COVID-19 tõendiga vaktsineerituse või läbipõdemise kohta vastavalt kehtivatele nõuetele. Minu küsimus ongi: kas teie valitsuse suund ongi hävitada inimeste elusid, nende karjääri lõplikult? Niimoodi te ju järjepidevalt olete tegutsenud. Aitäh!

13:55 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Kui lubate, ma täpsustan eelmise küsimuse ka ära, vaatasin kiiresti tabelit. Pfizer-BioNTechi eraldi lastele mõeldud vaktsiini on 72 000 praegu jõudnud Eesti riiki, see on siis 5–11‑aastaste vaktsiin. Nagu öeldud, 12+ läheb sinna üldvaktsiini arvestusse.

Vastates Kert Kingo küsimusele, siis Eesti on olnud, ma arvan, teil tuleb ka tunnistada, äärmiselt liberaalne riik, kui räägime vaktsineerimisest, kui räägime vaktsneerimisnõuetest. Meil ei ole trahve vaktsineerimata inimestele. Meil ei ole mingeid väga karme, komandanditund ja muid reegleid olnud kunagi ei vaktsineeritud ega vaktsineerimata inimestele. Meil ei ole ka kehtestatud seaduse tasandil vaktsineerimise kohustust üheski eluvaldkonnas. Meil ei ole ka valitsuse tasandil ühtegi sellist otsust tehtud. Nii et need COVID-i tõendi küsimised, vaktsineerimistõendi või ka läbipõdemistõendiga ligipääsu osas puudutavd eeskätt meelelahutust, huvitegevust, tõesti, ka teatud koolitusi. Varasemalt oli lubatud ka negatiivse testi tõend, hetkel käib arutelu, mis saab nende tulevik olema omikrontüve valguses.

Mis see sõnakasutus oli, kuidagi Eesti elu hävitamine – see lause oli midagi sarnast – see lihtsalt on äärmiselt pehmelt öeldes liialdav. Pigem vastupidi, me oleme olnud Eesti inimesi hoidev, ühiskonda hoidev, erinevatele tegevustele ligipääsu võimaldav, eeskätt lapsi hoidev. Laste puhul need vabastused on antud, et neil oleks võimalus saada osa haridusest niikuinii, täiendkoolitustest, huvitegevusest ja nii edasi. Täiskasvanutel tõesti teatud juhtudel tuleb seda COVID‑i tõendit esitada ka huvitegevustes ja koolitustel. Vaktsineerimine on kõigile Eesti elanikele tasuta kättesaadav, nii et see võimalus kaitsta enda tervist, pluss saada ligipääs lihtsamini erinevatele teenustele on üle riigi tagatud. Aitäh! 

13:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu! Kell on 13.57. Arvestades, et küsimuse esitamiseks kaks minutit ja vastamiseks kolm minutit, on selge, et me enne enne kella kahte rohkem küsimusi võtta ei jõua. Tänan, peaminister, tänan, tervise- ja tööminister, tänan, välisminister, teid siin infotunnis osalemast! Ja sellega on infotund lõppenud.

13:57 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee