Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu! Alustame infotundi ja kõigepealt teeme kohaloleku kontrolli.

12:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Hetkel registreerus kohalolijaks 27 Riigikogu liiget.

Tänases infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning palutud on ka välisminister Eva-Maria Liimets, kes ei ole hetkel veel siin. Meil on kokku 14 küsimust, mistõttu lubame kohapealt ühe täiendava küsimuse. Nagu ikka, küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit ja vastamiseks kolm minutit.


1. 12:01 Energiakriis

12:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Esimese küsimuse küsib Indrek Saar peaminister Kaja Kallaselt. Palun!

12:01 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud peaminister! Nagu minu küsimusepüstituski sõnastab, on teema ikka energiakriis, millest on täna Eestimaal ilmselt kõigil võimatu mööda vaadata. Ilmselt on teil osutunud võimalikuks juhtida valitsust ajal, mille analoogi väga suur osa praegu elavatest Eesti inimestest ei mäleta. Vanemad inimesed mäletavad tõenäoliselt kuskilt talongiajast, 1990‑ndate päris algusest, kui Eesti sai iseseisvaks, seda määramatust ja ebakindlust – mis hindadest saab, kuidas toime tulla ja kuidas selle kõige juures lõpuks leib lauale saada? Praegu on 30 aasta jooksul selgelt üks määramatumaid olukordi, mis puudutab inimeste hakkamasaamist.

Mul on kurb vaadata, et teie valitsusjuhina olete jätnud mulje, et teid väga ei huvita, kuidas inimesed tänasel päeval hakkama saavad. Ma loen jälle lehest seda, et vaja on mõelda pikaajaliselt ja lühiajalised asjad ei ole olulised. Keskerakond vähemalt püüab jätta mulje, et nad midagi teevad. Aga tulemuseks, kui te midagi kokku lepite, on üks suur käkk. Selle kohta ütlevad inimesed väga õigesti. Suure pere ema näiteks ütleb, et jabur, keeruline ja piinlik. Kogenud ametnik ütleb, et kõigi aegade üks bürokraatlikumaid. Keskerakonna tuntud liige ütleb, et see on uskumatu alandamine, millega te praegu tegelete. See on kindlasti ka väga ebaefektiivne, sest sellest rahast 10% kulub bürokraatiale. Kas teil tõesti ei ole ühtegi paremat lahendust plaanis? Või annab see jutt, mida Keskerakond räägib, lootust, et te tulete välja mõne lihtsama, väärikama ja efektiivsema lahendusega?

12:03 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt soovin kõigile Riigikogu liikmetele head jätkuvat aastat. Tõesti, ka teil on võimalus seda hooaega alustada.

Energiakriis on kõiki tabanud väga raskelt. Selles mõttes ma olen täiesti nõus sellega, et ongi raske. Inimestel on keeruline ja tegemist on tõsise probleemiga. Ma absoluutselt ei pisenda neid lühiajalisi lahendusi, mida me oleme üritanud välja töötada ja olemegi välja töötanud. Aga me peame mõtlema ka pikaajalistele lahendustele.

Nüüd lühiajalistest lahendustest. Et inimesi aidata, oleme me otsustanud tegelikult ju neli asja, kogumahuga 240 miljonit. Esiteks, aktsiisitõusude ärajätmine. Teiseks, elektri võrgutasu alandamine kõikidele tarbijatele 50%. Kolmandaks, gaasi võrgutasu alandamine isegi 100% ehk selle kompenseerimine täielikult. Neljandaks, sihitud meede just selleks, et inimesi aidata.

Te ütlete, et see on bürokraatlik ja keeruline, aga paraku on nii, et elektri puhul on väga palju erinevaid mängijaid. Esiteks on nii, et elektritootjad on erasektor ja riigil puuduvad andmed, kes kui palju elektrit tarbib, kellel on fikseeritud hinnad, mis hinnad kellelgi on ja kas on probleem. Teiseks on [teadmata] leibkonnad, kes kellega koos elab. Meil on jah rahvastikuregister, kus on kirjas see, kus inimesed elavad, aga 20% inimeste elukohaandmed on tegelikult ebatäpsed. Samuti ei ütle rahvastikuregister meile seda, kes moodustavad leibkonna, seda peavad inimesed ise teada andma. Meil ei ole sellist andmebaasi, kus oleks kõikide tarbimiskohtade energiaandmed.

Me oleme alates 28. oktoobrist püüdnud koos kohalike omavalitsustega leida lahendust, et toetuse taotlemine oleks võimalikult lihtne. Sotsiaalkindlustusamet on koos kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajatega teinud STAR-i rakenduse, kus on juba olemas toetuse kalkulaator ja vajalik menetluskeskkond, nii et toetuse taotlemine oleks võimalikult lihtne. Meie soov on aidata võimalikult paljusid inimesi, kellel on tõesti abi vaja. Kui me külvame raha, andes toetust kõigile, ka neile, kes seda ei vaja, siis me saame vähem aidata neid, kes seda tõesti vajavad.

12:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Indrek Saar, palun täpsustav küsimus!

12:06 Indrek Saar

Aitäh vastuse eest! Noh, jah, kui endal ideid, nutti ja võib-olla ka empaatiavõimet napib, siis võiks ju vähemasti ringi vaadata. Eestis on korduvalt juhitud tähelepanu ka sellele, et näiteks üks meie Põhjamaade naabritest, Norra, on teinud skeemi, mis on väga lihtne. Inimesel ei teki pikaajaliselt kogunevat võlapakki ja bürokraatiale ei kulutata 10% kogusummast. See ei ole sugugi inimeste väärikust samal viisil alandav nagu see meetod, mille teie koos Keskerakonnaga olete kokku soperdanud. Kas te olete läbi arvutanud ja valitsuses või ministeeriumide tasandil omavahel läbi vaielnud, miks meie ei saaks teha sedasama meedet, nagu Norra teeb? Te ütlete, et me ei peaks aitama neid, kes on kõige rikkamad, sest see on nagu lennukilt raha külvamine, aga praegu te kulutate 10% sellest rahast, mis on mõeldud inimestele hüvitise pakkumise meetmeks, lihtsalt bürokraatia peale. Parem aitame siis juba neid, kes võib-olla otseselt toetust ei vaja, selle 10% eest. Ma ei saa aru, miks te ignoreerite seda pakkumist.

Teie väide, mida ma kuulsin teie aasta alguse intervjuus, on see, et vaadake, meie teeme ju kaks korda rohkem kui Norra, me kulutame kaks korda rohkem proportsionaalselt oma sisemajanduse kogutoodangust. See ütleb aga seda enam: kuulge, valitsus, kui te kulutate kaks korda rohkem maksumaksja raha ja tulemus on käkk, siis te ei ole oma tööd korralikult teinud. Miks te ei ole valmis õppima sellest, milles Põhjamaad näitavad teed, mida mööda minna? Rääkimata sellest, et norrakad hakkavad hüvitama seitse eurot kilovatt-tunni pealt, mis on umbes see hind, mis oli meil ülemöödunud aasta lõpuks, aga Eesti hakkab hüvitama 12 eurot kilovatt-tunni pealt, justkui oleksid Eesti inimesed kaks korda jõukamad kui Norra inimesed. (Juhataja helistab kella.) Ja ärme unustame, et energiaarved on sama hästi kui neljakordistunud. 

12:08 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Te ütlete, et toetuste taotlemine on väärikust alandav. Kõik lastetoetused ja muud toetused, mida kohalikud omavalitsused annavad – kõiki neid inimesed taotlevad, neid ei jagata ilma taotluseta. Meil on internetikeskkonnad, kus ei ole vaja järjekorras seista. Need võimalused on loodud.

Teiseks, Norra lahendus. Jah, me oleme vaadanud Norra lahendusse sisse. Esiteks, Norra räägib ainult elektriarvetest, meie kompenseerime kaugkütte-, gaasi- ja elektriarvete hinnatõusu. Norra kompenseerib 50% ulatuses, meie 80% hinnatõusust. Ka Norras pead sa ikkagi oma tahet avaldama, vähemalt nii ma lugesin välja ERR-i uudisteportaalist Norra toetuse kohta.

Kuidas te saate öelda, et see tulemus ei tööta või et see väljatöötatud lahendus ei tööta, kui alles algas taotluste vastuvõtmine? Me peame ikkagi vaatama, et need meetmed hakkaksid tööle. Kui tõepoolest tekib see olukord, et neid inimesi on rohkem, seal on takistusi, mille vastu põrkutakse, ja inimesed, kes abi vajavad, ei saa abi, siis me vaatame kindlasti need toetusmeetmed üle. Me oleme rääkinud kogu raskest talveperioodist ja me soovime inimesi aidata ka tagasiulatuvalt, nii on see meede välja töötatud. Nii et ma ikkagi annaks sellele võimaluse.

Kohalikud omavalitsused käituvad ka väga erinevalt. Ma tahaks eriti välja tuua Tartut, kes on juba alustanud toetusetaotluste vastuvõtmist. Inimeste tagasiside on olnud positiivne. Ajakirjandusest on jäänud mulje, et tegemist on väga keerulise protsessiga, aga tegelikult see ei ole nii. Inimesed saavad oma taotlused tehtud 15 minutiga. Samas, Tallinn ei ole isegi veel alustanud toetusetaotluste vastuvõtmist. Siinkohal ma kutsun küll üles ka Tallinna tegutsema kiiresti, et inimesed saaksid kiiresti abi ja kindlust tuleviku suhtes.

Ma olen teiega väga nõus, kui te ütlete, et ärevust tuleviku ja muutujate suhtes on ühiskonnas väga palju, ja me tõesti püüame seda ärevust maandada, pakkudes inimestele abi.

12:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

12:11 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Küsimus ei ole mitte ainult praeguses hetkes, vaid tegelikult, nagu ma olen aru saanud, Ameerika mäed ootavad meid järgmised kümme aastat. Aga konkreetne küsimus on selline: kas te olete arutanud, millal te kavatsete selle 1000-megavatise reservvõimsuse aega, mille omal ajal kehtestas Martin Helme, kui ta rahandusminister oli, pikendada? Praegu on vist 2023 see tähtaeg. On see teil plaanis üldse?

12:12 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Te ilmselt mõtlete omaniku ootust Eesti Energiale, et nad hoiaksid 1000 megavatti töös. Ma olen seda küsinud. Miks on hinnad kõrged? Näiteks, üks põhjus, miks hind oli detsembris väga kõrge, on see, et Eesti Energia ei vastanud omaniku ootusele ja seda 1000 megavatti töös ei olnud, mida omanik on Eesti Energialt oodanud. Alates 3. detsembrist sellele omaniku ootusele ei ole vastatud. Ma olen küsinud nii energia eest vastutava ministri Taavi Aasa käest kui ka rahandusministri käest, mida me sellega teeme, et tegelikult omaniku ootusele ei ole vastatud, ja mida me peaksime tegema selleks, et omaniku ootus edaspidi saaks vastatud ja need tingimused täidetud, nii et meil need 1000 megavatti võimsust kindlasti olemas oleks. Neljapäeval on meil see arutelu ja ma ootan vastuseid sellele küsimusele, et meil sellist olukorda enam ei tekiks.

12:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 12:13 Elektri hind

12:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi teise küsimuse juurde, mille esitab Helle-Moonika Helme peaminister Kaja Kallasele. Teema on elektri hind. Palun!

12:13 Helle-Moonika Helme

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Me oleme siin Riigikogus tegelikult kaks päeva püüdnud teid saada siia rääkima valitsuse plaanidest ehk sellest, mida te kavatsete ette võtta energiakatastroofi tingimustes. Ma kasutan meelega sõna "katastroof", sest see peegeldab väga hästi olukorda, kuhu on sattunud meie inimesed, ettevõtjad ja ka riigiasutused. Näiteks kasvas presidendilossi detsembrikuu elektriarve kordades ülisuureks. Ka see on ju probleem.

Meile öeldi – Jüri Ratas ja Hanno Pevkur ütlesid –, et teil pole aega tulla ning et alles neljapäeval te arutate valitsuses kõrgete elektrihindade teemat ja sellega seonduvaid küsimusi. Samuti tegid Riigikogu juhatuse koalitsiooniesindajad meile üheselt selgeks, et parlamentaarse demokraatia ülim vorm ongi seesama infotund, kus me praegu oleme. Proua peaminister on lubanud end üle pika aja ilmutada ja siin saame me rahvaesindajatena ammendavaid vastuseid oma valijate muredele.

Mõned päevad tagasi te ütlesite, et teil ei ole vastuseid. Te ei tea, mida teha, ega tea ka seda, kuidas Eesti inimesed ja ettevõtjad peaksid saama oma hüpersuured arved ära makstud. Kas teil täna on avalikkusele midagi konkreetset öelda? Olete te valitsuses mingeid päris meetmeid kavandanud, mingeid kokkuleppeid saavutanud või saavutamas lisaks sellele kerjakotile, mille te rahvale kaela olete riputanud?

12:15 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma käin alati siin Riigikogu ees ja ma tõesti saan aru, et te tunnete minust väga puudust. Täna on meil suurepärane võimalus veeta kaks tundi siin koos ja nendel teemadel arutleda. Infotund tõepoolest selleks ongi. 

Nüüd küsimus, mida me oleme teinud. Juba 28. oktoobril me tegime sihitud meetme: otsustasime elektri võrgutasu hüvitada kõigile 50% ulatuses, et elektrišokki leevendada. Mida me oleme teinud detsembris ja siis, kui Riigikogu oli juba puhkusele läinud? Tore, et te olete nüüd tagasi tööpostil. Me oleme laiendanud sihitud meedet mediaansissetulekuga inimestele.

Nii et ma kordan veel üle, mis me oleme teinud. Esiteks, elektri võrgutasu alandamine 50% kõikidele tarbijatele. Teiseks, gaasi võrgutasu alandamine 100% kõikidele tarbijatele. Kolmandaks, teie seadustatud aktsiisitõusude ärajätmine – elektri ja teiste energiakandjate aktsiis ei tõuse. Ja neljandaks on sihitud meede mediaansissetulekuga peredele, mis peaks aitama 380 000 leibkonda, 800 000 inimest elektrihindadega toime tulla.

Ma absoluutselt ei pisenda seda olukorda. Tõepoolest, inimestel on väga-väga keeruline. Seetõttu me püüamegi anda inimestele kindlust, et me saame neid aidata. Aga selge on see, et elekter lõpuni tasuta ei ole. See tähendab seda, et päris kõiki arveid riik lihtsalt ei suuda kompenseerida. 

Nende meetmete peale, millega me saame inimesi aidata kõrgete elektri- ja küttehindadega toime tulla, kulub 240 miljonit eurot. Lihtsalt võrdluseks: kõrghariduse rahastamiseks on vaja 110 miljonit, ja probleeme on veel.

Teie abikaasa küsis ka julgeolekukriisi kohta. See kriis on hullem kui kunagi varem ja ka sinna me peame andma täiendavaid vahendeid selleks, et Eesti oleks piisavalt kaitstud. Samas on meil endiselt käimas tervisekriis. Nii et tegelikult on rahavajadus väga suur. Aga selle kõige juures me oleme teinud samme selleks, et inimesi aidata. Soovime neid ka edaspidi toetada. 

12:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun täpsustav küsimus!

12:18 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh! Aitäh nende vastuste eest! Aga ma lihtsalt markeerin ära sellise arvamuse: kõik see, millest te rääkisite, on põhimõtteliselt ikkagi kõigepealt raha kokkukorjamine ja siis, ütleme, mingite taotluste alusel selle laialipudistamine. See võib küll olla abiks, aga see on kohutavalt aeglane ja bürokraatlik ning tegelikkuses on ju juba praegu näha, et see ei toimi. Aga meil on riiklik ettevõte Eesti Energia, mis tegeleb elektri tootmisega, ehk meil on tegelikult ju olemas see fikseeritud hind, mida rahvale ja ettevõtjatele pakkuda. Praeguses olukorras me lihtsalt ostame elektrienergiat spekulantide käest börsilt. Vaatamata sellele, et me ise suudame toota ja toodamegi suhteliselt odavat energiat, müüb Eesti Energia elektrit hinnaga, mille hinnakujundus ei vasta tegelikult mingisugusele loogikale. Valitsus ütleb, et see on turumajandus, tegelikult ei ole, see on lihtsalt riiklik röövmajandus. Sellega tapetakse ära kogu meie majandus, rääkimata tavaliste inimeste, perede ja koduomanike meeleheitest ning tõsisest ja õigustatud hirmust tuleviku ees. Kosmeetika siin ei aita, ajatamine ei aita, sotsiaalabi tegelikult ei aita, see vaid lisab bürokraatiat ja stressi kõigile osapooltele.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond andis aga eile sisse otsuse eelnõu, milles me tegime valitsusele ettepaneku rakendada energiahindade koheseks allatoomiseks väga tõhusaid meetmeid. Need on meetmed, mis päriselt ka töötaks. Ehk siis: otsekohe lahkuda spekulatiivseks ja röövellikuks muutunud elektribörsilt ning ka CO2 kvootide kauplemissüsteemist. Mida te vastate Eesti inimestele? Kas valitsus kavatseb neid tõhusaid ettepanekuid arutada või plaanite te need tagasi lükata? Kuidas kavatsete Eesti ettevõtjad, inimesed ja koduomanikud sellest elektrienergia hinnatõusust tulenevast hinnarallist päästa?

12:20 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt ma soovin korrigeerida arusaama, justkui riik küsiks inimestelt seda raha. Riik, Eesti Vabariik ei tooda elektrit. Elektrit toodavad elektritootjad. Tõesti, elektritootjad annavad oma tootmise turule, kust tarbijad seda ostavad. Alates 2016. aasta teisest poolaastast kuni 2021. aastani on Nord Pooli börs toonud Eesti inimestele ja ettevõtjatele 40% odavamad elektrihinnad kui näiteks Kesk-Euroopas. Siis ei olnud kuulda seda, et peaks n-ö lapse koos pesuveega välja viskama või et börsis oleks viga.

Mis on oluline? See, et riik ei koori inimesi. Tegelikult, võrdluses teiste riikidega on meie maksude osakaal elektri hinnas tunduvalt madalam kui meie naabritel. Eurostati andmetel on Eesti maksude osakaal elektrihinnas 1,5 korda väiksem kui Norras, umbes 2 korda väiksem kui Rootsis ja umbes 1,6 korda madalam kui Soomes. Nii et tegelikult riik ei koori.

Jällegi, ma tahan rõhutada seda, et riik üritab aidata inimestel toime tulla elektrišokkidega, mis on praegu üle maailma, igal pool, ka Hiinas, ka väljaspool Euroopa Liitu. Energiahinnad on minemas üles. Energiakriis on igal pool. See on ootamatu, aga selles pole süüdi ei Eesti Vabariik ega Eesti Vabariigi valitsus. See ei ole lähtunud mitte ühestki otsusest, mida Eesti riik või Eesti valitsus on teinud. Me üritame aidata inimestel nende hindadega toime tulla.

Pikaajaliselt me peame muidugi vaatama seda, kuidas me saaksime rohkem tootmisvõimsusi turule, just selleks, et hinda alla tuua. Jah, need otsused on väga pikalt seisnud, paraku ka eelmiste valitsuste ajal ei ole tehtud otsuseid, et tootmisvõimsusi oleks rohkem turule tulnud. Me peame need otsused tegema nüüd, et ka tulevatel aastatel seda probleemi lahendada.

12:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd üks kohapeal registreeritud küsimus. Mart Helme, palun!

12:22 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Te ei vastanud küsimusele. Küsimus oli, kas valitsus on valmis meie eile esitatud eelnõus toodud ettepanekuid arutama, kaaluma, vastu võtma või tagasi lükkama. Missugune on valitsuse seisukoht? Meid see huvitab. Kuigi eelnõu on parlamendi menetluses ja parlament teeb oma otsused, huvitab meid ikkagi, mis on valitsuse vaade sellele. Seda esiteks.

Teiseks, te ei ole päris korrektne, kui te ütlete, et Eesti ei tooda elektrienergiat või et valitsus ei tooda, riik ei tooda. Eesti toodab. Eesti Energia on riigiettevõte. Eesti Energia toodab elektrienergiat. Eesti on võimeline varustama Eestit elektrienergiaga, juhul kui seda ei pidurdata mingite rohepöörete ja muude takistustega, mis on puhtideoloogilised. Kõige kiirem tee praegu on iseseisva elektritootmise kiire suurendamine, ja need võimalused on Eestil samuti olemas. Nii et selles mõttes [ei saa] rääkida siin [ainult] sellest, et me tulevikus hakkame midagi tegema ja peame tegema. Muidugi peame! Kogu aeg peame! Ikka tuleviku jaoks peame tegema. Aga ka hetkel on võimalik – ja mitte ainult võimalik, vaid ka vajalik – astuda kiireid samme.

Seepärast ma tuletan teile meelde ühte vanasõna: seni kuni paks kõhnaks jääb, on kõhn juba kärvanud. Eestis on neid inimesi, kes jaanuaris oma säästud elektriarve tasumiseks ära kulutavad, väga palju. Ma ei oska loomulikult täpset arvu öelda, aga neid on tõenäoliselt väga-väga palju. Ja need kosmeetilised muudatused siin teatud maksualandustega ei päästa neid, sest veebruaris-märtsis on tõenäoliselt samuti väga suured elektriarved, mis tuleb tasuda. Aga peale selle on veel toasoe ja peale selle on veel muud arved. Me teame, et juba on tõusnud toiduainete hinnad. (Juhataja helistab kella.) Me oleme teatud hinnatõusu pöörises ja selles olukorras on valitsusel kohustus astuda kiireid samme.

Küsimus: kas te olete meie eile esitatud eelnõu ettepanekutega valmis tutvuma ja seisukoha võtma?

12:25 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Loomulikult, kõik head, kiiresti teostatavad ja jätkusuutlikud ideed on igati teretulnud. Loomulikult oleme valmis neid arutama ja lahendusi leidma.

Ma siiski tahan paar asja veel ära korrigeerida. Kui me oleksime juba varem teinud rohepöörde, mida teie nii väga kritiseerite, siis meil oleks rohkem taastuvenergia võimsusi, mis teatavasti toovad odavama elektri, sellepärast et sisendkulud on väiksemad. Nii et ma seda ei kritiseeriks. Ma ütlen veel kord ja rõhutan – te seote väga demagoogiliselt need asjad kokku –, et Eesti Energia tõepoolest toodab elektrit, aga Eesti riik elektrit ei tooda. Kui me võtame Eesti riigina, siis praegu me oleme netoimportija. See tähendab seda, et meil tegelikult tootmisvõimsusi on vähem, kui me igal ajahetkel vajame, ja sellepärast me peame tegelema sellega, et meil tuleks tootmisvõimsusi juurde ning et need oleksid jätkusuutlikud ja taskukohased.

Hinnad. Te ütlete, et neid inimesi[, kellel on suured arved,] on palju. Jah, neid inimesi on kahjuks palju. Aga kui ma vaatan puhtalt Eesti Energia lepinguid, siis [ma näen, et] Eesti Energia lepingutest kaks kolmandikku on fikseeritud hinnaga lepingud – ma räägin nüüd kodutarbijatest. Ligi 60%-l koduklientidest on arve väiksem kui 50 eurot. Ja koguni 75% arvetest on alla 100 euro kuus. Kõik oleneb inimeste sissetulekutest ja ka see 100 eurot on väga kõrge hind teatud perekondadele. Seda [probleemi] ma kuidagi ei pisenda. Aga ma tahan öelda, et need ülisuured arved, vähemalt Eesti Energia võrdlustabeli järgi, ei moodusta tegelikult nii suurt osakaalu kõikidest arvetest, et inimesed nüüd päris maksujõuetuks muutuksid. Pisendamata kuidagi seda probleemi, ütlen, et ajakirjandusest jääb mulje, justkui oleks mitmetuhandesed arved hästi tavaline nähtus, aga kui vaadata numbreid, siis suures pildis see tegelikult nii ei ole, sest 237 000 leibkonda või tarbimispunkti saavad alla 50-eurose arve.

12:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 12:27 Valitsuse tegevusetus

12:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi kolmanda küsimuse juurde, mille esitab Helir-Valdor Seeder peaminister Kaja Kallasele. Palun!

12:28 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Minu küsimus puudutab ka ikka energiakriisi. Mina olen küll veendumusel, et valitsus ei taju praeguse olukorra tõsidust ja sügavust täiel määral. Probleem ei ole ju ainult toimetulekupiiril elavate inimestega, vaid hätta on sattunud ka tavalised pered, kes on seni endaga hakkama saanud – majaomanikud, koduomanikud, keskklass, ka ettevõtted, eriti väikeettevõtted, ja mittetulundusühingud. Nii et see on kogu ühiskonda läbiv probleem.

Valediagnoosist tulenevalt on otsitud lahendusi ja leitud on ka valed lahendused. Teiegi siin täna Riigikogu ees vastate, et te olete püüdnud otsida teoreetiliselt ideaalset vajaduspõhist toetusele lähenemise skeemi, aga välja on kukkunud bürokraatlik, ebaõiglane ja väga ebaefektiivne toetuste süsteem. Mina olen ka uurinud, aga ma ei ole leidnud Euroopas ühtegi teist riiki, kus analoogset toetussüsteemi oleks rakendatud. Ei ole seda Soomes, Norras, Leedus ega teistes riikides. On tunduvalt lihtsamad lahendused, näiteks on kehtestatud hinnalaed teatud tarbimismahuga või on võimalik leida lahendusi tootjate ja müüjate kaudu. Ei ole vaja tegeleda tuhandete ja tuhandete lõpptarbijatega, kes kõik peavad avalduste ja dokumentidega mööda kohalikke omavalitsusi ringi jooksma.

Kusjuures meie kohalikud omavalitsused käsitlevad olukorda erinevalt – kui vaadata nende kodulehekülgesid, siis on näha, et nad annavad erinevaid selgitusi ning muidugi rakendavad eri ajal taotluste vastuvõtmist ja ka [toetuste] väljamaksmist. Selline tohuvabohu ei ole kindlasti akuutselt olukorra lahendus ega ka pikas perspektiivis jätkusuutlik. Kas valitsus on valmis mõtlema alternatiivsetele lahendustele, mida opositsioonierakonnad on pakkunud?

12:30 Peaminister Kaja Kallas

Nagu ma ütlesin, jätkusuutlikke, häid ja lihtsasti teostatavaid lühiajalisi lahendusi oleme igal juhul valmis arutama. Aga opositsiooni praegused ettepanekud on väga paljuski populistlikud ja teostamatud. Meil on olnud teiste eelnõude puhul siinsamas saalis vaidlusi selle üle, kas riik ei kogu mitte liiga palju andmeid. Meil ei ole ühtset superandmebaasi, kus oleks kirjas inimeste energiatarbimine, kes kellega elab, leibkondade arvestus ja sissetulekud. Meil ei ole sellist andmebaasi. Ma arvan, et kui me hakkaksime sellist andmebaasi looma, siis tekiks, vastupidi, väga suur vastasseis, et miks riik tahab kõiki andmeid ühte kohta panna. 

Ma möönan, et on raskusi, ja tõesti, ka koostöös kohalike omavalitsustega me püüame leida lihtsamaid lahendusi. Mõni kohalik omavalitsus töötab väga kaasa ja leiab kitsaskohad ning teab, kuidas saaks asju paremini lahendada. Teine kohalik omavalitsus veab jalgu järel ja tegelikult soovib sellega justkui näidata, et asjad ei õnnestu. Tähendab, lihtsaid lahendusi komplekssete probleemide puhul pole olemas. Jällegi, ma rõhutan: me tahame aidata sihitult rohkem neid, kellel on suurem häda. Selle sihitud meetmega me hüvitame 80% elektri-, kütte- ja gaasihinna tõusust nendele, keda on 380 000 leibkonda või perekonda ja ligi 800 000 inimest. Sellist meedet tehakse, kui te vaatate, teistes riikides ainult eraldi elektri peale, aga meil on arvestatud ka küte ja gaas.

Nüüd, hinnalaed. See võimalus on olemas, saab sõlmida fikseeritud hinnaga lepinguid. Soomes näiteks on börsihinnaga lepinguid ainult 10%, samas kui meil on selliseid lepinguid 45%. Miks? Sellepärast, et alates 2016. aastast kuni 2021. aastani on tänu börsihindadele saanud inimesed börsihinnaga lepingutest 40% odavamat elektrit kui näiteks Kesk-Euroopas. See on see põhjus. Nii et jällegi, kui teil on väga häid, lihtsaid ja kiiresti teostatavaid lahendusi, siis loomulikult me oleme valmis neid arutama. Ma loodan, et meie ühine huvi on inimesi aidata, mitte kuidagi frustratsiooni eskaleerida.

12:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Täpsustav küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

12:33 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mulle tundub, et me saame jätkuvalt olukorrast ja olukorra lahendustest erinevalt aru. Te ise ka möönsite, et ei ole piisavalt andmeid, aga soovite ikkagi sellist vajaduspõhist ja bürokraatlikku toetussüsteemi rakendada, mida praktikas ei ole võimalik, ma kinnitan teile, edukalt rakendada. Lihtsamaid lahendusi, mis ei ole populistlikud, oleme meie välja pakkunud. Isamaa Erakond on pakkunud välja erinevaid võimalusi ja me oleme avatud ka valitsuse alternatiivsetele initsiatiividele, mida seni kahjuks ei ole. Me oleme pakkunud elektrituru reformi, võimalust börsiväliselt elektrit osta – see ei tähenda börsilt lahkumist, ärge hakake nüüd seda lahti rääkima –, mis on väga mõistlik ja mida mitmes Euroopa riigis rakendatakse, või ka käibemaksu ajutist alandamist, mida on võimalik teha kiiresti ja täiesti bürokraatiavabalt jne. Võimalusi on päris mitmeid, kui valitsus suudab kokku leppida.

Aga mul on küsimus. Kas te olete valmis kommenteerima oma partneri, Keskerakonna viimaseid ettepanekuid? Kohe möönan ka seda, et ei ole korrektne käitumine ja on ülimalt kummaline, kui Keskerakond tuleb välja oma initsiatiividega nii, et kabinetis ei ole sellekohast informatsiooni olemas, teid ei ole informeeritud, koalitsioonipartner loeb seda infot kas ajalehest või näeb televiisorist. See on täiesti ebanormaalne olukord. Te olete ise kommenteerinud, et te tunnete, justkui vastutaksite te koalitsioonis üksi – tähendab, Reformierakonda ma pean silmas – praegu toimuva eest.

Siit ka minu küsimus: kuidas valitsuse tervis on? Kas meil on praegu kaks valitsust: Keskerakonna valitsus oma ettepanekutega ja Reformierakonna valitsus oma ettepanekutega? Või on meil üks valitsus, kus on ainult Reformierakond, kuna te tunnete end üksi? Või ei ole meil üldse valitsust ja on valitsuskriis, milles on kaks erakonda, aga valitsust, kes suudaks kokku leppida, kuidas Eestit edasi viia, praegu ei olegi?

12:35 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Me oleme ju suutnud kiiresti kokku leppida neljas meetmes. Esiteks oleme jätnud ära aktsiisitõusud, mida eelmine valitsus seadustas. Seda tegime kiiresti, enne riigieelarve vastuvõtmist. Teiseks, kiiresti otsustasime alandada elektri võrgutasu 50% kõikidele elektritarbijatele – jällegi, selleks et aidata kõiki inimesi. Kolmandaks otsustasime 100% hüvitada gaasi võrgutasu, et just gaasihinnašokki leevendada. Ja neljandaks oleme kokku leppinud sihitud meetmes: mediaanpalka teenivatele inimestele hüvitatakse 80% elektri-, kaugkütte- ja gaasihinna tõusust. Need on väga selged kokkulepped, mis me tegelikult oleme saavutanud kiiresti.

Jah, ühiskonnas tabas jaanuari alguses väga paljusid inimesi suur šokk, kui nad said elektriarve. See on väga hästi peegeldunud ajakirjanduses, kus on arvete üle diskuteeritud ja inimeste pahameelt peegeldatud. Nagu ma ütlesin, energiakriis on igal pool üle maailma, näiteks Hiinas ja Euroopa Liidu teistes riikides samuti. Suurbritannias on täpselt samamoodi hinnad tõusnud kõrgustesse. See ei ole midagi sellist, mida Eesti riik või Eesti valitsus on põhjustanud. Me üritame nende tagajärgedega toime tulla, just selleks, et ikkagi inimesi aidata.

Ma ei ole teiega nõus selle koha pealt, et valitsus ei mõista olukorra tõsidust. Vastupidi, me saame väga hästi aru, et on väga keeruline olukord, ja seetõttu me olemegi need meetmed, mis ma ette lugesin, suhteliselt kiiresti kokku leppinud. Aga siin Riigikogus on teil ja üldse kõikidel erakondadel alanud võidujooks. Pakutakse populistlikke ja kiireid lahendusi. Ja nii on ilmselt kõikide erakondadega, kes järgmisel aastal valimistele vastu liiguvad.

Nagu ma ütlesin, jätkusuutlikke kiiresti teostatavaid lahendusi me oleme valmis arutama, aga igal kulul on alati alternatiivkulu. Kui me paneme veel 169 miljonit – ma tuletan meelde, et 240 miljonit me oleme juba nende toetusmeetmete peale pannud – kolme kuu jooksul ühe asja peale, siis selle raha eest ei saa me teha mitte midagi muud: ei kõrghariduse rahastamist tõsta, aidata tervisekriisiga toime tulla ega [tegelda] nende julgeolekuriskide või väljakutsetega, mis praegu meie ees seisavad.

12:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd üks kohapeal registreeritud küsimus. Mart Helme, palun!

12:38 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Aitäh vastuste eest! Aga vastust me ei saanud nendele teravatele küsimustele, mis puudutasid valitsuse tervist ja seda, kas meil on üks valitsus või mitu valitsust, või kas valitsuses on kaks valitsust: üks on Keskerakonna valitsus, teine on Reformierakonna valitsus. Nendele, ma saan aru, väga ebamugavatele küsimustele te ei vastanud. 

Ma puudutan põgusalt ka toetuste jagamise süsteemi. Nii palju kui me oleme praeguseks aru saanud, ei maksta toetust inimestele, kellel on mingi teine kinnisvara. Näiteks, elad korteris Tallinnas, aga sul on vanematelt päritud talumaja või suvila. Seda ei maksta ka inimestele, kellel on pangakontol mingisugune teatud summa, 2000 või mis seal oligi, 2000 eurost rohkem. Seda ei maksta inimestele, kes on lahkunud teisest pensionisambast ja saanud [jaanuaris] oma raha kätte – palun makske teise pensionisamba rahast oma elektriarved ära, pole teil rohkem tarvis! 

Nii et me oleme aru saanud, et siin on küllaltki liigendatud süsteem, mis paneb tegelikult väga paljud raskustesse sattunud inimesed olukorda, kus nad midagi peavad likvideerima ja seeläbi muutuvad oluliselt vaesemaks. See on minu kommentaar. Kui teil on teistsugused andmed, siis palun lükake ümber ja rahustage avalikkust, mul ei ole midagi selle vastu.

Aga minu küsimus puudutab seda. Meie tegime oma eelnõus ka ettepaneku kehtestada – vähemalt ajutiselt, kuni olukord laheneb, kas või tuleb kevadine hinnaleevendus – elektri hinnale teatud fikseeritud lagi. Kas valitsus on valmis seda kaaluma ja seesugust lage kehtestama? 

12:40 Peaminister Kaja Kallas

Kuivõrd te tunnete muret valitsuse tervise pärast, siis tänan küsimast, saame hakkama ja üritame nende väljakutsetega toime tulla. Nii nagu ütles ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht, on tegemist tõesti erakordselt raske ajaga. Sellel ajal valitsusvastutust kanda on tunduvalt raskem kui opositsioonis kõike kritiseerida.

Aga teie teiste küsimuste juurde. Oletame, et inimesel on mitu maja. Me üritame aidata inimesi nende kuludega toime tulla ja me räägime ikkagi leibkondadest, kes elavad ühel aadressil. Inimene ei saa korraga elada ühes ja teises kohas. Lihtsalt ma arvan, et kui inimesel on juba mitu maja, siis võib-olla tegemist ei ole inimesega, kes sellist toetust vajab.

Teine pool küsimusest: fikseeritud lagi. Fikseeritud lagi on praegu see, mida pakuvad ka elektritootjad, nimelt fikseeritud hinnaga lepingud teatud perioodiks, ja see lõikabki selle tipu maha. Kui sa kardad ülikõrget hinda, siis sõlmi fikseeritud hinnaga leping ja sa tead, kui palju sa kindlasti elektri eest maksad.

Minu meelest ei ole ka see õige, kui ühelt poolt meil on börsihind – jällegi, nagu ma ütlesin, 2016. aastast kuni 2021. aastani on need inimesed maksnud 40% odavamat elektri hinda kui keskmiselt Euroopas –, siis me justkui selle madalama poole, selle kasu jätame tarbijatele, aga tipud lõikame maha. Sellisel juhul tekib olukord, kus kõik võtavad endale börsihinnaga lepingu, sest siis sul ju riski ei ole, on ainult kasu, mis sa saad.

Jällegi, fikseeritud hinnaga lepinguid elektritootjad juba pakuvad. Ma rõhutan veel kord, et kui me hakkame kõike kinni maksma, siis alati, kui me teeme midagi selle rahaga, ei tee me samal ajal midagi muud selle rahaga. Nii et inimesi tuleb aidata šokiga toime tulla, aga lõpuni kõike kinni maksta ei saa. Elekter on ikkagi kaup nagu iga teinegi, mille eest tuleb ka tasuda. 

12:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Lõpetan selle küsimuse arutelu.


4. 12:43 Eakate toimetulek

12:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi neljanda küsimuse juurde. Helmen Kütt küsib peaminister Kaja Kallaselt eakate kohta. Palun!

12:43 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ma küll tahaks loota ja arvata, et kõik omavalitsused annavad endast parima. Vähemalt minu kodulinnas Viljandis alustati juba eelmisel nädalal taotluste vastuvõtmist ka füüsiliselt. Ja kui te ütlesite, et osa omavalitsusi lohistab jalgu järel, siis võib-olla peaks olema konkreetsem – kui on probleeme, siis need tuleb ka konkreetselt välja tuua. Aga sotsiaaltöötajad töötavad tõesti võimete piiril. Ausalt öelda on tänases arutelus jäänud täiesti määramata ja rääkimata see, et me oleme olukorras, kus on viiruse väga kiiresti leviv tüvi. Ja need, kes tulevad [taotlusi] vormistama, on üldjuhul kõrges vanuses inimesed, kes ise sellega hakkama ei saa või kellel puudub arvuti [kasutamise] võimalus või puuduvad oskused. Küsimusi on päris palju. Tõenäoliselt saab neile ka telefoni teel vastuseid. 

Alles täna hommikul suhtlesin kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajatega ja konkreetselt nendega, kes taotlusi vastu võtavad. Nagu hea ametikaaslane Helir-Valdor Seeder [esile] tõi, lähenevad omavalitsused sellele teemale väga erinevalt. Osa nõuab tõesti pangakonto väljavõtteid viimaste kuude kohta, teised ei nõua. Viljandi linnas neid ei küsita. Aga juba on tekkinud hulk selliseid inimesi, kes pakuvad niinimetatud abi. Ehk on petised, kes lähevad vanainimese juurde ja ütlevad, et anna oma ID-kaart koos PIN-koodiga ja me läheme vormistame selle sinu eest ära, sa ei peagi ise kuhugi minema. Soovitasin kahtlemata [neil, kelle juurde on tuldud] sellise jutuga, pöörduda politseisse ja informeerida sellest.

Aga tegelikult on olukord keeruline, ka nendel inimestel, kes iga päev seal [kohalikus omavalitsuses] töötavad. Tänases lehes kirjutas ka üks eakas, et ilmselt on see nii keeruliseks tehtud sellepärast, et siis on loota, et osa ei tule [avaldust esitama]. Mina tõepoolest arvan, et osa inimesi ei tule, nad kannatavad ära ja löövad käega, kuigi neil oleks õigus toetust saada. Te tõite välja ka selle, et süsteemid on keerulised. Kas te olete neid riske kaalunud?

12:45 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, ma tahan ka öelda, et enamus kohalikke omavalitsusi, ma usun, toimetab väga hästi ja sotsiaaltöötajad teevad suurepärast tööd, selleks et inimesi aidata, eriti väiksemates omavalitsustes, kus kõik inimesed[, kes abi vajavad,] on teada. Veel ei ole alustanud toetuse taotluste vastuvõtmist Tallinna linn, kes alles 17. jaanuaril plaanib seda teha. Ma ei tea, mis põhjusel [see nii on,] aga tõenäoliselt riigihalduse minister suhtleb nendega, et ka Tallinnas liiguksid need asjad kiiremini.

Ma olen teiega väga nõus, et on justkui täiesti tähelepanuta jäänud see, et meil on samal ajal tervisekriis ja omikrontüvi levib kiiremini kui kunagi varem. Tõesti, see on omakorda ohuks eelkõige eakatele. Siin ma tahan küll öelda, et kolmega on kindlam, tuleks teha ära ka tõhustusdoos, lasta ennast vaktsineerida, sest see hoiab ära raskema haigestumise. Ilmselt on võimalik tõesti aidata eakaid muul viisil – nii, et nad saaksid oma küsimustele vastused telefoni teel ja taotlust esitada kuidagi kaugelt, kui isegi internetti ei ole. Kindlasti peab sellistele lahendustele veel mõtlema.

Ma tean, et riigihalduse minister on kohalike omavalitsustega pidevas ühenduses juba oktoobrist saadik,[et arutada], kuidas teha see süsteem võimalikult lihtsaks. On tehtud keskkond STAR selleks, et seal saaks taotlusi menetleda ja toetuse arvutamine oleks lihtsam. Sel viisil aidatakse ka kohalikke omavalitsusi. Kui seal on kitsaskohti, siis me oleme väga avatud selleks, et [aidata] need kiiresti lahendada.

Mida ma tahan öelda? Kui oktoobris see vajadus tekkis, siis töötati ka IT‑lahendus välja ülikiiresti. Seal on kindlasti vigu sees. Kogu selle lahenduse väljatöötamine [käis väga kiiresti], sest see vajadus tekkis kiiresti. Aga ma palun mõistmist. Teistpidi, ma tean, et kõik töötavad, nagu te isegi ütlesite, viimase piiri peal, et aidata inimesi ja ka kohalikke omavalitsusi, et nemad saaksid omakorda inimesi aidata.

Ma tahaksin öelda veel seda, et kui tõesti leidub inimesi, kes tahavad eakate pealt teenida, siis see on küll uskumatu küünilisus või isegi alatus. Ma loodan, et kui selliseid asju tehakse, siis need asjad tulevad välja ja need inimesed võetakse vastutusele.

12:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Helmen Kütt, palun! Täpsustav küsimus.

12:48 Helmen Kütt

Suur aitäh! Ma jätkan siit ja esitan oma teise küsimuse, mis osaliselt haakub esimesega, aga vähemalt on see teemakohane, eakate toimetulek. Te ütlesite, et juba 28. oktoobril hakati läbi rääkima kohalike omavalitsustega. Siis oli ka Riigikogus eelarve menetlemine. Sotsiaalkomisjoni poole pöördus pensionäride ühenduste liidu juht Andres Ergma, kes esitas mitu ettepanekut. Nende hulgas oli üks, mille kohta tulid ka siit saalist ettepanekud, nimelt, et pensioni baasosa oleks tõusnud 1. jaanuarist 2022. Nüüd me teame, et nii baasosa kui ka tulumaksuvabastus keskmiselt pensionilt tõuseb 1. jaanuarist 2023 ning 1. aprillil, nii nagu ikka pensionid tõusevad, tuleb koefitsiendijärgne või indeksijärgne tõus. Teades seda olukorda elektrihinna tõusu ja kõigega, kas valitsus tõesti ei kaalunud seda, et tõsta baasosa juba 1. jaanuarist? Ka see 20 eurot oleks sel juhul aidanud inimesi ja võib-olla mõni ei olekski siis pidanud seda [toetuse taotlemise] teed ette võtma.

Te tõite välja ka selle, et kõik andmed ei kattu, registris olevad andmed. Üks on elanike register, teine on Sotsiaalkindlustusameti register, mis näitab pensioni suurust. Aga samas me maksame toetust. Te olete toonud välja ka selle, et sellel aastal üksi elava pensionäri toetus tõuseb 200 euroni. Aga see laekub kontodele alles 1. oktoobril või õigemini siis, kui pension laekub. Selle jaoks need andmed klapivad. Kas ei oleks võinud siis üksi elavatele pensionäridele vähemalt elektrikompensatsiooni automaatselt [arvestada]? Elektriarved on ju võimalik saada elektrimüüjate kaudu. Vähemalt nemad ei oleks pidanud siis tulema [eraldi toetust taotlema]. Kuidas siis on nii, et ühe toetuseliigi jaoks on andmeid piisavalt, aga teise toetuse jaoks [ei ole]? Vähemalt osa inimeste mure – me teame, et neid on mitukümmend tuhat, kas 60 000 või 80 000, kes saavad üksi elava pensionäri toetust –, oleks saanud ära lahendada. 

12:49 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, eelarve läks valitsusest välja septembris, seega siis, kui selle probleemi ulatus ei olnud nii selge. Aga tõesti, indekseerimise tulemusel tõuseb pension järgmisel aastal 6,8% ja üksi elava pensionäri toetus tõuseb koguni 73,9% ehk 200 euroni.

Elektritoetuse juurde. Nagu ma ennist ütlesin, on siin üsna mitu elementi. Ega kõik pensionärid ei ole abivajajad. Minu vanemad on pensionärid, aga nemad ei ole abivajajad. Neile selle toetuse andmine tähendaks tegelikult seda, et keegi teine saab toetust vähem – juhul kui seda teha automaatselt.

Elektritoetuses on mitu elementi. Üks on see, nagu ma ütlesin, et on leibkonnad, kes kellega koos elab, ja nende sissetulekud. Teiseks on see, mis puudutab elektri tarbimist. Kõigil elektritarbijatel ei ole probleemi – nagu ma ütlesin, 237 000 elektritarbimispunkti arve on alla 50 euro. Selles suhtes, jällegi, kui aidata rohkem inimesi, siis on elemente palju. Kogu teadmine, mis riigil on olemas, on juba arvesse võetud või vähemalt on püütud arvesse võtta juba toetuse taotlemisele eelnevalt, et inimesed ei peaks tegema ekstra pingutust. Nagu te ise väga tabavalt ütlesite, kohalikud omavalitsused käituvad erinevalt, aga üldiselt nad ikkagi püüavad inimesi aidata ja mitte neid solgutada, kui selleks puudub igasugune vajadus.

Nii et veel kord: kui on võimalik muuta seda [süsteemi] paremaks, siis seda püüame teha. Mida rohkem me aitame kõiki, seda vähem me saame aidata neid, kellel on tõeliselt abi vaja.

12:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja kohapealt registreeritud küsimus tuleb Helir-Valdor Seederilt. Palun!

12:52 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! See küsimus, mille kolleeg Helmen Kütt tõstatas, et eakad inimesed ei ole lihtsalt võimelised bürokraatiast läbi närima, nemad seda Kolgata teekonda ette ei võta ja jätavad toetuse taotlemata – ma arvan, et see ring on laiem. Mitte ainult eakad inimesed [ei loobu], vaid ka paljud teised.

Lihtsalt teile meeldetuletuseks loen lühidalt ette Tartu linna tingimused, mille nad on välja pannud kodulehele selle kohta, mida inimesed peavad ainuüksi tulude poole pealt tõestama: palgatulu, sh välismaalt saadud palgatulu, ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamiselt, renditulu ja litsentsitasud, intressid ja dividendid, pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad, hasartmänguvõidud, kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondidest, madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu, saadud elatisraha jne. Lisaks tõendid, et tegemist on taotleja ja tema perekonna tegeliku elukohaga, olgu see üürileping, omaniku kinnitus või muu selline jne. Pluss kulude pool tuleb sinna juurde ja terve rida muid dokumente. Ainult üksikuid on võimalik saada registritest maksuameti kaudu, enamikku peab inimene kogumina kokku koguma ja kohalikule omavalitsusele viima. See on ülimalt bürokraatlik. Kui inimene selle juhendi läbi loeb, vaatab eri omavalitsuste kodulehtedelt, siis ta lihtsalt loobub taotlemisest.

Aga kes viitsib ja kes on nutikas, see muidugi saab [toetust] ka kahe maja eest. Sest Tartu linna tingimustes on näiteks sees ka see [tingimus], et üks pereliige peab olema Tartu linna registreeritud. Üks pereliige. Nii et kui teine registreerib ennast nüüd oma suvemajja või teise majja, siis ta saab sealt teisest elukohajärgsest kohalikust omavalitsusest taotleda. Nii et see, kes on võimekas ja nutikas, olenemata sellest, kas tal on tingimata vajadus, seda toetust saab, aga tegelik abivajaja jääb ilma.

Kas te olete jätkuvalt arvamusel, et see süsteem on hea, ei vaja muutmist ja kõik on korras, nii nagu te siin jätkuvalt meid veenate?

12:54 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma ei tea, miks te eakatesse nii üleolevalt suhtutute, justkui nad ei saaks hakkama. Tegelikult Eestis on väga tublid inimesed ja inimesed üldiselt on väga terased.

See loetelu, mis te välja toote – jah, niimoodi loetledes tundub see kohutav, justkui sa peaksid kõikidele nendele küsimustele vastused esitama, aga tegelikult minu teada on see enam-vähem sama loetelu, mida küsitakse maksude deklareerimisel. Kui sa oled pensionär, siis sa tead, et sinu ainuke tulu on pension, ja pensionisumma sa esitad. Keegi ei arva, et mul on välismaalt teenitud tulu. Kui mul välismaalt teenitud tulu ei ole, siis mul selle kohta infot ei ole ja seda ma ei esita. Lihtsalt seda loetelu te võite ju hirmutamiseks siin ette lugeda.

Kui te ütlete, et inimesed registreerivad ennast eri majadesse ja saavad ikka toetust, siis toetus on leibkonna kohta, kes elavad koos. Jah, kui ta elab ühes kohas, siis ta ei saa elada teises kohas. Kui leibkonnad teevad ennast pooleks või on tõesti nii, et üks elab ühes ja teine teises, siis neid loetakse kaheks eri leibkonnaks. Aga sellisel juhul nad peavad ka tingimustele vastama. See tähendab seda, et su sissetulek peaks vastama sellele mediaannõudele, ja kui sul on lapsed, siis [on oluline,] kuhu need arvestatakse.

Te toote etteheitena, et inimesed peavad tõendama, et nad elavad seal asukohas. Meil paraku, nagu ma ütlesin, rahvastikuregistris 20% andmetest ei vasta inimeste tegelikele elukohtadele ja mingi tõendus selle kohta, et sa selle elektriarve taga oled, on vaja esitada. Iseenesest see ei ole väga keeruline. Kui sul on üürileping, siis sa saad selle esitada, kui oled omanik, saad selle esitada ja näidata: ma elan seal.

Ma ühelt poolt mõistan, et kui meil tekivad takistused, siis kõikidest nendest antakse teada. Kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad, kes sellega tegelevad, annavad teada, mis on need asjad, mida saaks teha paremini. Kindlasti peavad kohalikud omavalitsused omavahel jagama parimaid kogemusi, et me saaksime teada, kuidas asju sujuvamalt teha. Jällegi, ma toon näiteks Tartu linna, kus esimesed taotluspäevad on läinud kenasti. Inimesed ütlevad, et taotlemine läheb pigem kiiremini, kui nad arvasid.

12:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 12:57 Vaktsineerimine

12:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Viies küsimus on tervise- ja tööminister Tanel Kiigele, selle esitab Kalle Grünthal ja teema on vaktsineerimine. Palun!

12:57 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Tanel Kiik, rohkem kui aasta tagasi seisite te Riigikogu ees ning teatasite, et Eesti võtab kasutusele COVID‑i vastu võitlemiseks eksperimentaalsed vaktsiinid, millele on antud ajutine kasutusluba. Ehk need vaktsiinid ei ole kasutusele võtmiseks läbinud tavalist praktikat. COVID‑i vaktsineerimise läbiviimiseks käivitati teie juhtimisel meeletu propagandamasin, mis oli vägagi tulemusrikas. Sest me mäletame veel selgelt, kuidas inimesed seisid süsti ootel vaktsineerimispunktides, mis töötasid konveieri põhimõttel: sutsakas ära, ja järgmine. Samal ajal jätkus see protsess muidugi ka perearstide juures, nad meelitasid ja kutsusid inimesi vaktsineerima.

Inimesed uskusid teie juhitud kampaaniat ja selle protsessi vajalikkust. Kahjuks on teie juhitud kampaania läbiviimine ning selle metoodika toonud kaasa tuhandete inimeste rasked ja jäävad tervisekahjustused. Lisaks on Ravimiametile ametlike andmete põhjal saadetud 27. detsembrist 2020. aastal kuni 12. detsembrini 2021. aastal 33 surmlõppe teatist.

See karm statistika räägib üheselt, et olete oma vaktsineerimiskampaania juhina täielikult läbi kukkunud. Need 33 surma ei ole mitte statistika, vaid elamata elud ja lein perekonnas. Olen varemgi vahendanud rahva sõnumeid ja küsimusi infotunnis ning teen seda ka praegu. Üks naisterahvas, kelle isa suri umbes 10 minutit pärast süsti, nimetas teid mõrvariks. Minu küsimus: mida teil on oma kaitseks öelda?

12:59 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Austatud Riigikogu liige, aitäh küsimuse eest! Alustame faktide täpsustamisega. Eestis on koroonaviirusevastane vaktsineerimine tõepoolest kestnud üle aasta. Selle käigus on saanud kaitsesüsti üle 800 000 inimese, üle 300 000 on saanud ka tõhustusdoosi. Päästetud on konservatiivsel hinnangul sadu inimelusid, realistlikul hinnangul tuhandeid inimelusid. Sealhulgas on kümned tuhanded inimesed saanud selle võrra rohkem ligipääsu raviteenustele kõikvõimalike muude tervisemurede korral, kuhu nad muidu poleks lihtsalt füüsiliselt mahtunud, kuna haiglad oleks täitunud COVID‑19 patsientidega.

Neid numbreid saame väga lihtsalt võrrelda. Kui vaatame kas või praegu vaktsineerimata isikute osakaalu haiglaravil, siis riski erinevus, nagu professor Fischer on välja arvutanud, on 25-kordne, kui võrdleme tõhustusdoosiga vaktsineeritutega, ja on umbes seitsmekordne võrreldes tavalise kuuri läbinutega.

Te küsisite siin surmajuhtumite kohta ja nimetasite mind väga kõlavalt mõrtsukaks, aga Eestis on surnud COVID‑19 tõttu 1963 inimest, seega ligi 2000. Kui ma oleksin käitunud teie soovitud mudeli alusel – või oli see teie erakonna juht, kes tahtis hakata kõiki vaktsiine inimestele müüma, ma ei tea, kumba mudelit teie hetkel toetate –, siis see arv, ligi 2000, oleks märkimisväärselt suurem. Ma arvan, et sellisel juhul oleks tõesti põhjust küsida, millega terviseminister on tegelenud need aastad.

Nii et ma lükkan põhimõtteliselt sada protsenti tagasi teie kriitika. Te toote välja inimelusid päästnud tegevuse, vaktsineerimise kui sellise, ja süüdistate seda tervisekahju tekitamises olukorras, kus nii Eesti kui ka rahvusvaheline statistika näitab, et efekt on olnud risti vastupidine, ja mitte ainult COVID‑19 vastu vaktsineerimise, vaid ka muude vaktsineerimiste puhul.

Selline retoorika, mida te siin praegu viljelete, on sõna otseses mõttes oht rahva tervisele, see on otsene umbusaldusavaldus kogu maailma teadusele, tervisevaldkonnale ja tervishoiutöötajatele. Minu hinnangul on see igati kohatu. 

13:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, Kalle Grünthal! Täpsustav küsimus.

13:01 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Tanel Kiik, ma siis täpsustan oma küsimuse üle. Need jäävad tervisekahjustused, mida vaktsiinid on põhjustanud, ja need surmajuhtumid, mis on ametlikus statistikas, samuti need, mida ei ole ametlikus statistikas, kuid on siiski teada, lähedaste teadetel, et need on seotud vaktsiinidega – kas te leiate, et teil puudub vähimgi süü nende inimeste surmades ja tervisekahjustustes?

13:02 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! COVID-19 tõttu on haiglas olnud üle 14 000 inimese. Üle 14 000 inimese on saanud tervisekahjustusi, neil on kõigil mingisugused järelmõjud. Nagu viitasin, ligi 2000 inimest on surnud. Tegelikult on nakatunuid kokku olnud üle 200 000. Ka nendest paljudel on kahtlemata siiamaani teatud järelmõjusid, tervisekahjustusi, mis võivad ilmneda ja omakorda tervist kahjustada järgnevate aastate ja aastakümnete jooksul. Nii et teie võrdlus, kui te nimetate vaktsiini kui sellise tervist kahjustavaks ja vaktsineerimata jätmist tervist toetavaks, on täielik jaburus. See on, nagu ma enne ütlesin, rahvatervisevaenulik seisukoht.

Nii et mina olen küll selle üle uhke, et Eesti riiki jõudsid COVID-19 vastased vaktsiinid ning et me eelmises valitsuses hoolimata teie erakonna vastuseisust otsustasime teha vaktsineerimise Eesti elanikele tasuta kättesaadavaks, mitte ei hakanud nõudma selle eest raha, nagu teie erakonna esimees alles hiljuti kuulutas – ja seda ta valitsuses tõesti nõudis. Sellega me päästsime, nagu öeldud, sadu või tuhandeid elusid ja võimaldasime kümnetele tuhandetele inimestele ligipääsu vajalikele tervishoiuteenustele, kuhu nad muidu poleks saanud, olgu vähiravipatsiendid, südame‑veresoonkonna haigused, traumad, operatsioonid, plaaniline ravi, konsultatsioonid või mis tahes muud terviseteenused. 

Nii et ainuke asi, mida ma üldse kahetsen vaktsineerimise juures, on see, et me ei jõudnud veelgi kiiremini enamateni, eeskätt riskirühmadeni, aga ka laiemalt kogu elanikkonnani. Siin oli kindlasti üks põhjus ka teie, ütleme otse, vastutöö. Mitte tingimata peamist, aga paratamatult oma rolli selles, et osa Eesti elanikke on vaktsiiniskeptilised, mängite teie, ja kindlasti teete seda uhkusega.

13:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohapealt saab küsimuse küsida Paul Puustusmaa. Palun!

13:04 Paul Puustusmaa

Suur aitäh! Austatud minister Kiik! Mul on selline statistiline küsimus: kas riigil on olemas konkreetsed ja kontrollitavad andmed, mis ütlevad, kes inimestest on surnud COVID‑iga ja kes COVID‑isse?

13:04 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Tõepoolest, Tervise Arengu Instituut tagantjärele täpsustab kõiki 2021. aasta andmed, sest 100% pole veel üle filtreeritud, aga see järeltöö tehakse ära. Fakt on aga see, et kui vaatame kas või tänast uudist selle kohta, kui negatiivne oli loomulik iive 2021. aastal, siis me näeme siin väga selgelt COVID‑19 kriisi mõju. Ja paratamatult ka nende inimeste puhul, kes on selle viiruse läbi põdenud ja mõne kuu möödudes surevad mõnesse muusse kroonilisse haigusesse, kaasnevasse haigusesse, ka siin on tegelikult olnud viirusel oma mõju, oma osakaal. Nii et Eesti liigsuremust me näeme igas numbris, igas näitajas. Loomulik iive oli eelmisel aastal üle 5000 miinuses, nii et selles valguses võib COVID‑19 surmajuhtumite arv, mis on ametlikus statistikas 1963, olla tegelikult isegi alahinnatud. Ehk tegelik viiruse leviku mõju ja COVID‑i mõju elanike tervisele on olnud veelgi suurem, sest väga paljude juhtumite puhul võib olla surma ametlikuks põhjuseks muu haigus, aga COVID‑19 on selle muu haiguse kulgu raskendanud ja inimese eluteekonna kiiremini lõpetanud.

13:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:05 Eratarbijate ja ettevõtete toetamine

13:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Kuues küsimus tuleb Heiki Hepnerilt peaminister Kaja Kallasele. See on eratarbijate ja ettevõtete toetamise kohta.

13:06 Heiki Hepner

Suur tänu, hea aseesimees! Austatud peaminister! Te olete täna juba väga tugevalt kaitsnud seda energiakulude hüvitamise meedet, mis käib omavalitsuste kaudu. Minu meelest te küll üritate jätta muljet, et tegemist on väga õnnestunud meetmega, aga küllap tagantjärele me saame vaadata sellele kui ühele kõige läbikukkunumale sotsiaaltoetuse meetmele. Ka president on seda kritiseerinud ja toonud sellise võrdluse, et me teeme praegu registripõhist rahvastikuloendust, me peame ennast e-riigiks, digiriigiks, aga nüüd me ei suuda leida sellist lahendust kulude hüvitamiseks, mis ei koormaks inimesi arutult.

Aga vähe sellest, tõesti, sellel meetmel on ka erakordselt suur bürokraatia kulu. Siin Indrek Saar küll ütles, et see on 10%, aga ma julgen ütelda, et tegelikult jõuab see lõpuks umbes 15% juurde. Ehk iga väljamakstud kuue-seitsme euro kohta läheb üks euro bürokraatiale.

Me soodustame sellega tegelikult ka ümbrikupalkade maksmist, sest tööandjal on põhjust näidata inimese sissetulekuid väiksemana, et see mahuks sellesse meetmesse. Tõepoolest, on terve rida inimesi – töötavad pensionärid, õpetajad ja noored pered –, kes saavad küll pisut üle keskmise palka, aga on võtnud näiteks laenu. Need, kelle tulud on enam-vähem kenasti katnud kulud ära, nad on toime tulnud, on sattunud raskustesse. (Juhataja helistab kella.) Mida te nendele ütlete? Kuidas nad peaksid käituma?

13:08 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, teid kuulates ma tahaksin muidugi öelda seda, et Isamaa veetud Partsu tulumaksuküürud või need astmed on just täpselt see, mis on toonud kaasa selle, et inimesed on eri astmetel ja siis justkui ei saa tulumaksuvabastust. Kui te niimoodi esinete, siis ma olen kindel, et te olete nõus, et need küürud peaks ära kaotama ja kõigile võiks kehtida ühtne tulumaksuvaba miinimum. Kui teie need astmed kehtestasite, siis te just ütlesite: ei, mingit sellist skeemitamist ei tule, et inimesed hakkaksid oma sissetulekuid varjama. Nüüd te kasutate neid argumente justkui vastupidi, öeldes, et toetuse saamisel inimesed hakkavad skeemitama. Kui nad ei hakanud tegema seda siis, kui võit oleks olnud tegelikult tunduvalt suurem – siis, kui tulumaksusüsteem ära rikuti –, siis nad ei hakka seda tegema ka praegu. Mina ei arva inimestest nii halvasti.

Ma tulen uuesti selle juurde, et meil ei ole ühte superandmebaasi. Meil on elektritarbimise andmed eraettevõtjate käes. Meil on erinevad tootjad, kellega tarbijatel on sõlmitud lepingud. Mingit superandmebaasi pole. Meil on andmebaasid, kus on kirjas inimeste teadaolevad tulud, ja siis on meil rahvastikuregister, milles, nagu ma juba ütlesin, 20% andmetest ei vasta tegelikkusele – [seal ei ole kirjas,] kes kellega koos elab, kes moodustavad leibkonna ja kes tegelikult leibkonnana toetust saavad.

Ma toon lihtsalt välja, et meil on see [toetusmeede] mediaanpalgaga seotud, aga see tähendab seda, et toetust on võimalik saada kas üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu keskmine netosissetulek pere ühe inimese kohta on alla 1126 euro kuus, ehk siis iga järgmise vähemalt 14‑aastase leibkonnaliikme kohta on sama summa kaaluga 0,5 ja alla 14-aastase lapse kohta on see kaaluga 0,3. Ehk näiteks, kui meil on kaks täiskasvanut, siis leibkonna sissetuleku piir on 1689. Meil on tänapäeval väga palju kärgperesid, meil on erinevaid võimalusi ja inimesed elavad erinevalt. Meil ei ole sellist superandmebaasi, [kus oleks kirjas,] kes kellega koos elab. Meil ei ole sellist superandmebaasi, et me teaksime, kuidas keegi elektrit tarbib ja kas neil on probleem või ei ole probleemi. Ka seda me ei tea. Ja sissetulekud võivad olla erinevad. Sellisel juhul, kui inimesel ei olegi vaja toetust taotleda, ei peaks talle seda ka peale suruma.

13:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun! Täpsustav küsimus.

13:11 Heiki Hepner

Suur tänu! Austatud peaminister! Tegelikult ma sain teie jutust nüüd aru, et see rahvastikuloendus, mida me praegu teeme, on täielik jama ja seda ei maksa tõsiselt võtta. Sellepärast, et just hetk tagasi te ütlesite, et neid andmeid ei ole võimalik usaldada, sest on nii suured erinevused. Miks me siis kulutame raha sellise asja peale? Aga see selleks.

Riigihalduse minister on ütelnud just sellesama meetme kohta, et inimesed võiksid pöörduda omavalitsuste poole. Riigihalduse minister Jaak Aab soovitab kõigil arvete maksmisega hädas olevatel peredel, kes energiahüvitist ei saa, pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, sest nendel ju aasta alguses raha ikka on. Täpselt niimoodi ta ütleb. Kas see on siis lahendus?

Aga ma siiski laiendan [seda teemat] ja lähen nüüd natuke ka väikeettevõtluse poole. Alles hiljuti saime lugeda ühest perearstikeskusest, mis on läbinud renoveerimise ja vastab A‑kategooria energiatõhususele, aga on üdini hädas. Minu poole isiklikult on pöördunud hooldekodud, kes ütlevad otse välja, et kui see niimoodi jätkub, siis nad peavad kevadeks uksed kinni panema. Nad küsivad tõesti: kuhu me need inimesed paneme? Mis saab? Ma ei räägi väikeettevõtlusest, FIE-dest. Ei ole ilmselt mõtet rääkida teile ka ettevõtjatest, näiteks väikestest toitlustusettevõtjatest, kes on sattunud tervisekriisi tõttu raskustesse. Valitsus on jätnud selle segmendi täiesti vihma kätte. Täiesti vihma kätte! Mida te olete mõtelnud [ette võtta] nii sotsiaalse poole ettevõtluse kui ka lihtsalt väikeettevõtluse toetuseks?

13:13 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt ma pean ära korrigeerima ühe asja. Ma ütlesin, et Parts tegi astmed, aga mulle saabus sõnum, et see oli Riigikogu liige Sven Sester, kes tekitas need astmed, mida on vist 6000, nii et inimesed saavad astmeliselt erinevat tulumaksuvabastust. Kõigepealt vabandan Juhan Partsi ees.

Aga te kritiseerisite rahvaloendust, justkui seda poleks vaja. Vastupidi. Rahvaloendust me viime praegu läbi, aga kas see aitab meid praegu? Ei aita. Meil ei ole täielikku infot praegu olemas. Praegu me peame paraku inimestelt küsima, kes kellega koos elab. Ja need asjad ka muutuvad ajas. Perekonnad ja leibkonnad kolivad kokku, kolivad lahku ja nii edasi. Tõesti, praegu on nii, et sa annad teada, kes moodustavad sinu leibkonna ja kes sinna toetuse alla läheb.

Nüüd teine pool teie küsimusest, mis puudutab ettevõtteid. Jällegi, ma võtsin Eesti Energiast välja ärikliendid. Äriklientidest 89% detsembrikuine arve oli alla 1000 euro. See ei tähenda seda, et ei ole neid ettevõtteid või asutusi, kellel on raske. Tõesti, me rääkisime sellest ka tervise- ja tööministriga ning meil on plaanis arutada haigekassas, kuidas aidata tervishoiuteenuse osutajaid, kes on sattunud hätta. Sama küsimus tekib hooldekodude puhul, neil tuleb samamoodi aidata kuludega toime tulla.

Mida see kõik näitab? See näitabki seda, et elektrišokk on tabanud kõiki ootamatult ja väga raskelt. Nii et neid abivajajaid on rohkem, kui me teame. Seetõttu ongi väga oluline, et me suuname toetusraha ikkagi neile, kes tõesti abi vajavad. Need, kes abi ei vaja, lihtsalt oma kontole täiendavat raha ei saa, kui nad seda ei vaja.

13:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja kohapeal registreeritud küsimus. Helmen Kütt, palun!

13:15 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ma pean vajalikuks siiski tuua siia ka selle mõtte, mille kohta ma küsisin. Nimelt, kas kaaluti ka üksi elava pensionäri toetust? Seda ei saaks ei teie vanemad ega paljud teised, kelle pension on aastal 2022 suurem kui 669 eurot. Seal on pensionilagi ja piir pandud. Need on registri järgi üksi elavad pensionärid. Tõsi, kui on abielupaar, pensionärid, kellest üks on kirjutatud ühte omavalitsusse või ühte majja ja teine teise, siis saavad mõlemad toetust. Sel puhul on registri baasil võimalik toetust maksta. Minu küsimus puudutas neid 80 000 inimest. Võib-olla oleks see [nende olukorda] kergendanud. Kuna meid vaatavad väga paljud inimesed, siis oli see oluline täpsustus, mida öelda.

Teiseks, te tõite näite, et valitsus oli juba andnud riigieelarve Riigikogusse menetlusse. No ma ei usu, et kui valitsusel oleks olnud soov seda asja lahendada, ka Riigikogus seda lahendada, siis koalitsioonierakonda kuuluvad saadikud siin saalis ei oleks seda teinud. Sest see meede – baasosa tõus 20 euro võrra – ei oleks tähendanud mitte ühegi elektroonilise süsteemi juurdetegemist. See oleks olnud väga kiiresti teostatav. Selle kohta vastas meile ka sotsiaalkomisjonis sotsiaalkindlustusametnik, kes ütles, et see ei nõua mingi arvutisüsteemi loomist, erinevalt sellest, kui näiteks tuleks keskmine pension vabastada tulumaksust. Seda oleks võinud teha kohe aasta alguses.

Tõepoolest, kuna inimesed jälgivad seda saadet, on mul näide. On tulnud kiri, kus inimene kirjutab, et mõtleb hoolega sel teemal kaasa. Peale eilset "AK-d" ja "Esimest stuudiot" ning tänaseid Delfi uudiseid on mul ka sellised küsimused. Kas ei võiks koalitsioonipartnerid avalikkusele edastada ühiseid seisukohti? Ma tõesti ei mäleta sellist olukorda riigis. Ma ei kritiseeri meetmete paketti, aga ma tahaksin, et valitsejad jagaksid selget ühist infot selle kohta, mida mina kodanikuna peaks tegema.

13:17 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, ma olen selles teiega väga nõus, et eriti kriisis on väga oluline, et kõik räägiksid ühel häälel ega üritaks kuidagi tekki enda peale tõmmata või punkti võtta. Oluline on see, et inimesed saaksid ikkagi selgust, kuidas nad saavad abi, ja ärevust tuleb sellisel raskel ajal leevendada.

Üksi elavate pensionäride kohta see küsimus, et kas saab lihtsamalt. Tõesti, info on ju olemas. Aga teisest küljest info, mida ei ole, on elektriarvete info. Nagu ma ütlesin, ega kõik, ka üksi elavad pensionärid, ei pruugi toetust vajada – just sellel põhjusel, et nende arve võib-olla ei ole kasvanud, sest neil on fikseeritud hind või ei ole arve märkimisväärselt suurenenud. See on see koht, mis tuleb kokku viia. Aga ma võtan selle info siit kaasa ja räägin kindlasti riigihalduse ministriga. Me arutame, kas tõesti oleks võimalik teha see kuidagi lihtsamalt.

Tõesti, see mure ka, mis te ütlete omikrontüve või COVID‑i leviku kohta – seda on väga oluline arvesse võtta. Nii et ma võtan selle siit kaasa ning me räägime sellest ja vaatame, kas saame midagi lihtsamaks.

13:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:19 Vaktsineerimata 34 politseiametniku ametist vabastamine

13:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi seitsmenda küsimuse juurde, mille esitab Rene Kokk peaminister Kaja Kallasele politseiametnike ametist vabastamise kohta. Palun!

13:19 Rene Kokk

Tänan, austatud aseesimees! Lugupeetud peaminister! Politsei- ja Piirivalveamet lõpetas teadaolevalt eelmise aasta 31. detsembri seisuga töösuhte 34 vaktsineerimata töötajaga. Kaitsevägi on juba varem vabastanud, kui arvestada meediast läbi käinud arve, 46 inimest, kes keeldusid ennast vaktsineerida laskmast. Ka Päästeameti juht on selgelt välja öelnud, et vaktsineerimata inimestel nende töökollektiivis kohta ei ole.

Kui me vaatame seda, mis toimub Eestis kas või energiahindade ümber, või ettevõtete-inimeste rasket seisu ja julgeolekuolukorda maailmas, mis on kõike muud kui rahulik, siis jääb arusaamatuks, mil moel meie Vabariigi Valitsus praegu meie ümber toimuvat tajub. Valitsus peab õigeks, nagu ma aru saan, et sisejulgeolekut tagavate inimeste vabastamine ametist ja Kaitseväest on põhjendatud, kui nad ei ole nõus laskma end vaktsineerida. Seda olukorras, kus me tegelikult näeme, et haiglas on vaktsineeritud, ka tõhustusdoosiga vaktsineerituid, ja vaktsineerimata inimesi üsna ühetaoliselt. Seda kõike olukorras, kus tegelikult riik vajab neid inimesi oma endistel ametikohtadel, et olla valmis reageerima meie keerulises olukorras nii majanduslikult kui ka julgeoleku aspektist.

Mida te vastate nendele inimestele, kes teie toetusel on vabastatud mittevaktsineerimise põhjendusel nende ametikohtadelt ning on seetõttu nüüd väga raskes olukorras? Lisaks sellele, et need inimesed ei anna panust riigile oma ametikohal, on nende leibkonnad väga raskes olukorras praegustes tingimustes, kuna nad on pere toitjad. Kas te olete jätkuvalt seisukohal, et nende inimeste vabastamine oli ainuõige lähenemine ning ühtegi muud mõistlikumat ja empaatilisemat lahendust ei olnud võimalik leida?

13:21 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, valitsus ei vabasta mitte kedagi politseist ega Kaitseväest. Igal tööandjal on kohustus teha riskianalüüs ning hinnata iga ametikoha iseloomust tulenevalt seda, kas vaktsineerimise nõue on põhjendatud või ei ole seda mitte. Politsei- ja Piirivalveamet koostas sellise riskianalüüsi ning sellega hinnati igat ametikohta.

Ma tahan veel öelda, et nende reeglite järgi, mis on kehtestatud ja mis puudutavad riskianalüüsi, peab tööandja olukorda hindama. Seal on, vastupidi, just viidatud sellele, et on kohustuslik hinnata, kas töökeskkond ja ametikoht võimaldavad riskide maandamist muude meetmetega, seda just selleks, et leida muid võimalusi ja mitte lasta inimesi töölt lahti. Näiteks on see täiesti võimalik isikukaitsevahendite kasutamisega, töö ümberkorraldamisega, töötaja regulaarse testimise või muu sobiva meetmega. Tööandja peab kaaluma, kas tal on võimalik pakkuda töötajale selliste tööülesannetega töötamist, kus oht nii töötajale endale kui ka teistele on võimalikult väike. Kui eelnimetatud meetmed ei ole võimalikud ja riskianalüüsi tulemusel on vaja kehtestada vaktsineerimise nõue, siis tuleb see esmalt teha töötajatele teatavaks. Nii et igal juhul tuleb seda, kas vaktsineerimise nõue on põhjendatud või ei ole, hinnata eraldi.

Praegu on, nagu ma aru saan, töötajatega kohtuvaidlused pooleli. Kohus saab anda sõltumatu hinnangu, kas selline nõue oli vajalik või oli võimalik tööd kuidagi muud moodi ümber korraldada.

Ma olen teiega väga nõus, et praeguses keerulises olukorras on iga inimene vajalik, iga inimene on arvel. Ma usun, et ei Kaitseväe juhataja ega ka Politsei- ja Piirivalveameti juht ei ole teinud ühtegi sammu ilma seda läbi kaalumata või arvesse võtmata, mis on vajalik ja mis ei ole. Ma selle riskianalüüsiga sõna-sõnalt tutvunud ei ole.

13:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun! Täpsustav küsimus.

13:24 Rene Kokk

Aitäh selle vastuse eest! No selle võiks muidugi kokku võtta sedasi, et rumal on see, kes ei leia põhjendust oma ühele või teisele tegevusele. Aga me oleme praegu olukorras, kus tuleb "Titanicu" filmist meelde ütlus "piiratud võimalustega inimesed". Nii nimetati inimesi, kes ei kuulunud Titanicu peal kõrgklassi, olid alamad ja elasid alumistes kajutites.

Me oleme praegu minu arust tekitamas ka Eestis sellist gruppi nagu "piiratud võimalustega inimesed". Miks me ei võiks ikkagi nendesamade päästjate või ükskõik mis muude ametnike, ka politseinike või kaitseväelaste puhul rakendada sedasama testimise võimalust, mida me koolis rakendame, selleks et saada aru, kes on positiivsed, kes mitte. See toimib meil ju päris hästi. Mul on väga raske aru saada, miks me ei võiks kasutada sama lahendust ka nendes muudes asutustes. Tegelikult need inimesed võiksid anda oma panust samadel ametikohtadel, kus nad varem töötasid. 

13:25 Peaminister Kaja Kallas

(Kusagilt kostab muusika.) Mingi pidu on käimas või?

13:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Setod on käimas Riigikogus.

13:25 Peaminister Kaja Kallas

Ah soo. (Muusika kostab endiselt.) Just mõtlesin, et kas nad tulevad siia saali sisse.

13:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Tundub, et nad lahkuvad siiski. Ei hakka neid sisse kutsuma.

13:25 Peaminister Kaja Kallas

Nii, ma tulen teie küsimuse juurde. Minu arvates see võrdlus kõrgklassi ja Titanicuga on selles suhtes kohatu, et vaktsineerimine on Eestis kõigile tasuta, maksumaksja maksab selle kinni. Mitte mingisuguseid erisusi siin ju ei ole ja kõigil on võrdsed võimalused tegelikult ennast kaitsta.

Tulles nüüd riskianalüüsi juurde, ütlen, et praegu, nagu ma aru saan, on nende inimeste puhul käimas kohtuvaidlus. Kui ühelt poolt Politsei- ja Piirivalveameti juht põhjendab ära selle riskianalüüsi ja ütleb, et sellest tulenevalt vaktsineerimise nõue on teatud töökohtadel vajalik, ja teiselt poolt need inimesed ütlevad, et see ei ole vajalik, siis las kohus otsustab. Need vaidlused on praegu käimas, mis on või ei ole õige.

Me oleme nüüd selles kriisis, tervisekriisis, olnud kaks aastat. See kriis on olnud väga dünaamiline, asjad on muutunud. Aga nii nagu ütles tervise- ja tööminister, ka praegu analüüside järgi vaktsineerimine tegelikult vähendab seda vahet [haiglasse sattuvate ja mitte sinna jõudvate inimeste vahel]. Ehk 25 korda väiksem tõenäosus on vaktsineeritud inimestel, tõhustusdoosiga vaktsineeritud inimestel sattuda haiglasse kui vaktsineerimata inimestel. Kui me vaatame, kes meil surevad, [siis me näeme, et] need on enamikus vaktsineerimata inimesed. Ja kui me vaatame neid inimesi, kes meil on kolmanda astme intensiivis, siis [näeme, et] need on peamiselt vaktsineerimata inimesed.

Test ei kaitse mitte kedagi selle nakkuse saamise eest ega raske haigestumise eest. Test annab teadmise, et see inimene hetkel seda haigust ei põe, aga näiteks kui keegi teine talle selle haiguse annab, siis tema on selles riskis, et ta võib sattuda haiglasse ja seda haigust raskelt põdeda.

Aga, veel kord, selle üle, kuidas Politsei- ja Piirivalveameti riskianalüüsis on põhjendatud vaktsineerimise nõuet, käib kohtus hetkel vaidlus ja seal ilmselt selgubki lõplik tõde. 

13:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Siim Pohlak, palun! Kohapeal registreeritud küsimus.

13:28 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Minu meelest, vastupidi, on see Titanicu kujund suurepärane. Mina laiendaks seda kogu Eesti riigile – suur jäämägi paistab tee peal. Ma viin nüüd jutu tagasi elektri hinnale, sest see on tõesti suur jäämägi, ja nii nagu Titanicul peab meilgi üks väike privilegeeritud klass pidu, iseasi, kas just lõõtsamuusika saatel, aga ülejäänud inimesed on igal juhul hädas. Kui turg ei tööta, kui piltlikult öeldes turule ei vii piisavalt laiad teed – meie puhul praegu ei ole elektri tarnimiseks piisavalt välisühendusi, mis töötavad –, siis see turg ju tegelikult ei toimi. Kõik ei pääse sinna turule või see hind, mis seal turul pakutakse, ei ole adekvaatne. Miks meie sellel oma inimesi ja ettevõtjate konkurentsivõimet kahjustaval Nord Pooli elektriturul ikkagi osaleme? Miks valitsus ei peata seal osalemist või ei välju sellest? Miks te seda ei tee? Või miks te ei kehtesta kas või hinnale ülempiiri, sellist hinnalage, mis ei kägistaks meie ettevõtlust ega tekitaks meie inimestele suuri raskusi? Lugupeetud peaminister, ma palun vastust.

13:29 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt ma ütleksin seda, et meil on käimas kolm suurt kriisi – kui te jäämägedega võrdlete –, energiakriis, julgeolekukriis, millest täna siin saalis ei ole üldse juttu olnud, mis on aga keerulisem kui kunagi varem, ning tervisekriis, mis ei ole mitte kuhugi kadunud. Ma ei tea, et keegi peaks praegu pidu, sest kõik on võrdselt mures, ja mulle tundub, et valitsus on rohkem mures ka näiteks julgeoleku pärast, mille pärast teie siin praegu sugugi ei muretse.

Aga tulles nüüd selle küsimuse juurde, mis puudutab Nord Pooli, ma tahaksin jällegi rõhutada seda, et alates 2016. aasta teisest poolaastast kuni 2021. aastani on Eesti tarbijad tänu Nord Poolile saanud 40% odavamat elektri hinda kui keskmiselt Euroopas. Te ütlete, et Nord Pool on paha. Aga kui ma võtan andmed teistest riikidest, teistest tarbimistest, siis [ma näen, et] Eestis on elektri hind olnud odavam. Ka praegu on tegelikult kõrgem elektri hind päris paljudes riikides, sealhulgas Lätis ja Leedus, aga ka näiteks Šveitsis ja Suurbritannias on see hind kõrgem. Nemad ei ole Nord Pooli osalised. Läti-Leedu on, aga Šveits, mida teie toote eeskujuks, näiteks ei ole.

Mulle tundub, et praeguses šokiolukorras on [mõnel] soov ka n-ö laps koos pesuveega välja visata. Börs on toonud ju inimestele, tarbijatele, väga häid hindu. Meie oleme võib-olla uinutatud sellest, et 2020. aasta keskmine elektri hind on olnud 30 eurot megavatt‑tunni kohta ja see on olnud palju-palju madalam kui teistes Euroopa riikides. Nii et ma börsi välja viskama küll ei tõttaks, vaid prooviks praegu aidata elektrišokkidest üle saada ja siis vaataks, milliseid lahendusi saaks veel teha, selleks et meil tuleks rohkem tootmisvõimsusi turule ning tekiks rohkem elektri tootmist ja pakkumist, mis omakorda viib hinda alla.

13:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Pohlak, kas teil on protseduuriline mure?

13:31 Siim Pohlak

Jah. Kas meie protseduurid näevad ette seda, et lugupeetud peaminister tegeleb ennustamise või selgeltnägemisega, väites, et EKRE või ka isiklikult mina ei muretse meie julgeolekuolukorra pärast? Kui tutvuda tänaste küsimustega, siis kümnes küsimus, mille Mart Helme küsib, on just nimelt julgeolekuolukorra kohta. Nii et ma paluksin selliseid ebapädevaid ennustusi mitte teha.

13:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Pohlak, ma tänan teid selle märkuse eest! Ma juhin teie tähelepanu sellele, et küsimus, mida me praegu arutasime, oli teie fraktsioonikaaslase Rene Koka esitatud ja see puudutas vaktsineerimata politseiametnikke. Selles mõttes meil on siin saalis kombeks, et me küsime ühe küsimuse raames ka täpsustavad küsimused [samal teemal]. Teie küsisite hoopis teisel teemal. Ma juhin mitte ainult teie, vaid kõikide meie tähelepanu, kes on siin saalis või ka ekraanide taga, sellele, et ka täpsustav küsimus tuleb küsida samal teemal. Te võtsite selle [võimaluse] kelleltki ära, sest keegi oleks võib-olla tahtnud küsida veel politseiametnike kohta, aga te küsisite hoopis teisel teemal. Nii et palun püsime teemas. Siin on teisi teemasid olnud täna päris palju, kus oleks olnud võimalik ka sellel teemal küsida. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 

Härra Pohlak, kas on protseduuriline veel kord? Täpsuse mõttes ütlen, et teie eelmine küsimus ei olnud protseduuriline.

13:33 Siim Pohlak

Jah. Nüüd on väga selgelt protseduuriline. Ma viitan sellele, et peaminister käib nii harva parlamendis, et lihtsalt tuleb kasutada iga võimalust, küsida elektri hinna kohta, seepärast et muidu me ei saa neid vastuseid ...

13:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Pohlak, see ei ole protseduuriline küsimus. See ei ole protseduuriline küsimus. Ärge palun avardage seda. Ja kui me praegu hakkame vaidlema nüüd härra Puustusmaa ja proua Kingoga, siis me võtame võimaluse vastata järgmisele küsimusele, mis puudutab kriisihaldust, ja siis edasi küsimusele, mis puudutab vaktsineerimist jne. Ma väga loodan, et me saame infotunniga edasi minna ega tekita vaidlusi teemal, mis ei ole praegu need punktid.

Härra Puustusmaa, mis on see protseduuriline mure?

13:33 Paul Puustusmaa

Austatud juhataja! Mul just ongi protseduuriline. See etteheide protseduuri kohta oli pisut ebakohane, seetõttu, et Rene Koka küsimus käsitleski puhtalt julgeolekuküsimusi, seal oli teemaks jõuametkonnast vabastatud töötajad või teenistujad. Nii et see küsimus oli julgeoleku kohta ja teie etteheide ei olnud õige.

13:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Puustusmaa, siin me läheme teiega väga-väga erinevat teed pidi. Küsimuse sõnastamine oli vaktsineerimata 34 politseiametniku ametist vabastamine. Julgeoleku alla me võime kõike panna, eks ju. Ma tõesti loodan, et me nüüd saame infotunniga edasi minna. Eesti rahvas vaatab ka seda [ülekannet] praegu. Nii. Proua Kingo, palun!

13:34 Kert Kingo

Tänan võimaluse eest! Ja ma usun, et see on küll protseduuriline küsimus. Minule teadaolevalt edastatakse ka valitsuse liikmetele, kes esinevad ja osalevad infotunnis, küsimuste järjekord ja teemad taha, mis teemad on. Kas see järjekord on esitatud täna ka peaministrile? Siis ta oleks saanud sealt lugeda, et kümnenda punktina räägitakse julgeoleku olukorrast. Või on ununenud kogemata see küsimuste järjekord ja teemad esitamata?

13:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, sellele protseduurilisele küsimusele ma vastan, et loomulikult peaministrile on need teemad edastatud, ja loomulikult peaminister nägi, et kümnes küsimus on julgeolekuolukorra kohta. Aga ma usun, et ka peaministri kogemus siin andis märku, et me oleme tavaliselt jõudnudki umbes üheksa‑kümme küsimust ära arutada, sõltuvalt sellest, kui pikad on küsimused ja kui pikad on vastused. Nii et vaadates praegu kella, kui kell on 13.35, võib juhtuda, et me kümnenda küsimuseni ei jõua.


8. 13:35 Kriisihaldus

13:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Aga liigume tempokalt edasi, et me sinna jõuaksime. Raivo Tamm küsib peaminister Kaja Kallaselt kriisihalduse kohta. Palun!

13:35 Raivo Tamm

Ma tänan! Lugupeetud peaminister! Inimesed helistavad mulle nagu sotsiaaltöötajale ja kurdavad oma muret. Konkreetne juhtum: maal elav FIE, autojuht, elab talus, ahiküte, paaris kohas elektripõrandaküte, elektriarve on paarsada eurot suurem kui eelmisel aastal [samal ajal]. Abikaasa on saanud vähidiagnoosi, peale novembrikuud, peale operatsiooni palka ei saa, on töövõimetu. Toetusele ei kvalifitseeru sellepärast, et seal arvestatakse tema eelnevat palka, kõik liidetakse kokku. Inimesed on mures, ütlevad mulle: "Miks te Riigikogus midagi ei tee?". Teie ütlete, et meie, st opositsiooni või ükskõik kelle ettepanekud on populistlikud. Nii võib igat ettepanekut sildistada populistlikuks. Mis te soovitate meile, mida me siis siin Riigikogus teha saaksime? Rahvas küsib meie käest, miks me midagi ei tee. Küsin teie hinnangut.

Isamaa on teinud ettepaneku elektriturureformi elluviimiseks, et anda inimestele valikuvabadus universaalteenusena osta elektrit börsiväliselt. See ei ole populistlik idee. Mis te ütlete sellise asja kohta?

13:37 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, aitäh! Kõigepealt nendele protseduurilistele vastuseks. Nagu ma proua Helmele vastates viitasin, mul on hea meel, et tema abikaasa küsib julgeolekuolukorra kohta, seda kohe alguses, sest see on tõesti oluline teema. Lihtsalt me ei ole sinna veel jõudnud. Ma olen väga teadlik sellest, et Mart Helme selle kohta küsib, aga enamus seda nii oluliseks ei pea.

Nüüd tulles selle küsimuse juurde, jah, on väga palju selliseid raskeid lugusid ja inimestel on väga keeruline. Loomulikult, valitsuses me püüame teha selliseid lahendusi, mis aitaksid võimalikult paljusid inimesi.

Nüüd, nagu ma ütlesin ka eelnevalt vastuseks, me oleme valmis arutama kõiki sihitud või kiiresti töötavaid ja jätkusuutlikke lahendusi, mida saaks ellu viia kiiresti, nii et inimesed reaalselt abi saaksid. Ettepanekuid, mis on tehtud, arutame ja vaatame, mis aitaks. Osa väljapakutud lahendustest on küll lihtsalt väga kõlavad, aga tegelikult leevendust ei too ja pigem, nagu ma ütlesin, võib-olla pikaajaliselt töötavad vastupidises suunas.

Mida ma selle all mõtlen? Miks meil on turul vähe tootmisvõimsusi, mis kasutaksid taastuvenergiat ja tegelikult annaksid odavama hinnaga elektrit? Sellel põhjusel, et elektri hind on olnud ka väga odav ja neid investeeringuid ei ole tehtud. Kui me nüüd fikseerime hindu ka riiklikul tasemel – see ei ole ka lõpuni võimalik –, siis, tuletan meelde, rasketel aegadel oleme me netoimportijad. Kui me ise fikseerime hinna, et me näiteks kõrgema hinnaga elektrit ei osta, siis keegi meile seda elektrit lihtsalt ei müü, sest selle elektri ostavad ära teised.

Näiteks, ma juhin tähelepanu Hiinale, kus seati minu teada ka piirid, mille tulemusena söe baasil töötavad elektritootmisvõimsused pandi kinni, sellepärast et selle hinnaga ei ole võimalik seda kaupa tarnida, kuna sisendite hinnad on läinud kallimaks. Nii et ma ei sooviks ka seda olukorda näha, kus me tegelikult viime asja sinnamaani, et meil elektrit üldse ei ole. Me tahaksime ikkagi aidata inimesi, kellel on praegu raske, ja leida selliseid lahendusi, mis aitaks neid hädast välja.

13:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Raivo Tamm, palun täpsustav küsimus!

13:40 Raivo Tamm

Jaa. Ma arvan ka, et meie ettepanek ei ole populistlik. Aga eile tegi Keskerakond ettepaneku. Erinevad võimalused. Rahvale tundus vist juba, et paistab valgus koridori lõpus. Nüüd peaministri büroo on öelnud, et midagi sellist küll ei tule, mida Keskerakond välja pakkus. Enne juba Helir-Valdor Seeder küsis, kas meil on tegu valitsuskriisiga või mitu valitsust meil on. Te ei vastanud sellele. Ka Mart Helme esitas selle lisaküsimusena uuesti, te ka siis ei vastanud. Ma küsin nüüd kolmas kord: kas meil on valitsuskriis?

13:40 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh veel kord huvi tundmast valitsuse tervise vastu! Aga valitsuskriisi meil ei ole. Me oleme saanud otsuseid vastu võtta, et inimesi kiiresti aidata, ja see koostöötahe on meil olemas. 

13:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohapeal registreeritud küsimus. Andres Metsoja, palun!

13:41 Andres Metsoja

Aitäh! Austatud peaminister! Tõepoolest, olukord on keeruline. Ma arvan, et me kõik mõistame, et me elame kriisis, me ei ela tavaolukorras, ja sellepärast mul on raske mõista, miks me kriisis kasutame sellist meedet, nagu me kasutame. Ainuüksi Pärnu linnas esitati esimesel taotluste päeval tuhat taotlust. Selleks võeti tööle seitse menetlejat, kes neid taotlusi menetlevad. Mulle jääb see tegelikult arusaamatuks, miks selline lahend kriisi juhtimiseks on vajalik.

Aga pigem ma tahaksin rääkida teistest tarbijatest ja nendest tarbijatest, kes loovad ühiskonda lisandväärtust – need on ettevõtjad, Eestis sageli väikeettevõtjad. Me loeme igasuguseid uudiseid sellest, kuidas haigekassa arutab tervishoiuteenuse hindasid, nende tõstmist, ei saa hakkama, hooldekodudes on probleemid, väikeettevõtjad, kes pakuvad ka toitlustamist, on ühtpidi hädas koroonatingimustega, tihti ei saa tulla sööma inimesed, kes ei ole vaktsineeritud. Lisaks on energiahinnad tekitanud nüüd sellise peapöörituse, et seda teenust ei ole võimalik enam sellise hinnaga pakkuda, rääkimata spaasektorist. Mis nüüd ikkagi selle ettevõtlussektoriga saab? Te mainisite ka korra, et tulete välja  paketiga. Mis kuupäeval see võiks siis juhtuda? Kas ettevõtjatele minnakse appi selles olukorras, et aidata nende ellujäämist, või see on tõesti selline kapitalistlik turumajanduslik olukord, kus turg dikteerib hinna ette, Nord Pool dikteerib selle ette? Igaüks on proovinud oma riske maandada kas fikslepinguga või osaledes börsil. Mis on lahendus nende jaoks?

13:43 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, üks asi, mis me oleme teinud, mis aitab ettevõtjaid, on elektrivõrguteenuse alandamine 50% peale. Ja ettevõtjaid, kuna nad protsentuaalselt tarbivad rohkem elektrit, aitab see rohkem. Teiseks, võrguteenus, gaasi võrgutasu 100% hüvitamine, ka selle oleme me teinud ja see peaks ettevõtjaid aitama.

Lasin välja võtta jällegi Eesti Energialt äritarbijad. Ja äritarbijatest 81% on fikseeritud hinnaga lepingud. Ehk need on need, kes on oma hinna fikseerinud ja kellel ei tohiks olla seal mingit erinevust. Nüüd, see hinna fikseerimine on endiselt võimalik. Tegelikult sellest, et elektri hinnad tõusevad, on räägitud juba alates oktoobrist. Minu teada saab vähemalt paarinädalase etteteatamisega selle hinna fikseerida ja kokku leppida.

Rääkides ettevõtjatega, kes ei ole seda teinud ja kellel on praegu väga suured arved, kui ma olen küsinud, miks seda ei ole tehtud, siis öeldakse põhjuseks, et kõik ikkagi ootavad, et madalad hinnad tulevad tagasi. Kuna, nagu ma olen öelnud, 2016. aastast kuni 2021. aastani on ikkagi elektritarbijad Eestis väga palju võitnud sellest börsihinnast, siis ettevõtjad on teinud need kalkulatsioonid ja loodavad, et tegelikult see madalam hind tuleb tagasi. Ja see on ka ettevõtjate valik. Samas on ettevõtjaid, kes ütlevad, et mul on tootmised, see tähendab seda, et ma pean esiteks olema kindel, et mul on elekter olemas. Nad on teinud pikaajalised lepingud, kus nad ütlevad, et nende tarbimine on nii palju ja nad on fikseerinud selle hinna. Pikemaajaliselt on ka tootja huvitatud, et tal on kindel tarbija, kindel ostja, ja teiselt poolt kindel hind. Nii et neid võimalusi on.

Minu meelest ei ole päris õiglane see, ma jällegi ütlen, et ühelt poolt see risk võetakse, et saada seda madalamat hinda, aga kui hind läheb väga kõrgeks, siis selle maksab maksumaksja kinni. Jällegi, ma tuletan meelde, et maksumaksja rahakott on kõigi meie taskust, ka nende õpetajate, päästjate ja politseinike taskust, ja tekib küsimus, kas see on õiglane, et nemad peavad seda teiselt poolt kinni maksma.

Jällegi, seda öeldes ei pisenda ma kuidagi selle probleemi olemasolu. Tervisekeskused, nagu te ütlesite, hooldekodud jne – me peame leidma lahendusi, sest see šokk on tabanud kõiki. 

13:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 


9. 13:46 Vaktsineerimine

13:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Võtame üheksanda küsimuse. See on Urmas Reitelmanni küsimus tervise- ja tööminister Tanel Kiigele vaktsineerimise kohta.

13:46 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Kahjuks ma pean alustama noomitusega. Valitsuse liige ei ole Riigikogu ees mitte selleks, et anda hinnanguid, vaid selleks, et anda vastuseid. Isegi kui Riigikogu liikme küsimused ei meeldi, siis neid jaburaks nimetada ei ole kohane. Nii et talitsege oma arrogantsi ja püüdke jääda viisakaks.

Aga vaktsineerimisest. Teie toodud näited siin ja statistika kajastavad viiruse eelnevaid tüvesid. Tänaseks on omikron vallutanud juba valdavalt meie haiglad või, ütleme, meie kodud üleeuroopaliselt. Kõigile on selge, et vaktsiinid siin ei aita, haigestuvad ka vaktsineeritud inimesed. Kõige glamuursem näide on Rootsi kroonprintsess, kes on saanud kolm süsti, aga jäi juba teist korda haigeks ja seda väga lühikese aja jooksul. Aga haiguse kulg on äärmiselt leebe. Äärmiselt leebe. See on nagu mingi kerge nohulaadne tavaline külmetushaigus. Arstid räägivad, näiteks Soome Helsingi piirkonna arstid ütlevad, et me peame lõpetama selle hüsteeria, sest haiglate koormus ei ole kasvanud, ja suhtuma omikrontüvesse kui tavalisse ülemiste hingamisteede viirushaigusesse.

Eestis ei ole see kaitsepookimise – või vaktsineerimise, nimetame seda kuidas iganes – ind sugugi raugenud. Meil on isegi üks sotsiopaadina käituv perearst, kes ütleb, et me vaktsineerime ära teie lapsed isegi siis, kui te seda ei luba. Ma küsin teilt, kas valitsus või ministeerium on kaalunud vähemasti laste vaktsineerimise lõpetamist.

13:48 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Tänan küsimuse eest! See on muidugi küll huvitav olukord, kus EKRE kutsub üles inimesi vaoshoitumale sõnakasutusele. Aga eks see läheb ka ajalukku.

Vastates teie küsimusele, ütlen, et Soome on Eestist loomulikult märkimisväärselt kõrgema vaktsineerimise hõlmatusega riik. Ehk loomulikult nii Soome kui ka Taani said juba varem lubada endale teistsuguseid väljaütlemisi, teistsugust käsitlust. Kõrgema vaktsineerimise hõlmatusega koos on Soome, Taani, Island, Norra ja muud sellised põhjamaad ka Euroopa ühed väiksema COVID‑19 haigusesse suremusega riigid, võrdluses nende riikidega, kus on väiksem hõlmatus, eeskätt meie regioonis, kus on pea kõik suurema suremusega riigid. See näitab taas vaktsineerimise kasutegurit.

Nagu on öelnud professor Maimets, on omikrontüvi tõesti praegu domineeriv, hinnanguliselt 80%, aga ka delta pole kuskile kadunud. 20% deltatüve tähendab ikkagi seda, et kui näiteks päevas on 2000 nakatunut, siis nendest 400 on deltatüvega ja nende hulgast jõuab jätkuvalt haiglasse märkimisväärne hulk inimesi. Ja nende puhul on riskitase, vaktsineeritud versus vaktsineerimata inimeste puhul, väga kõrge. Ehk olukorras, kus haiglates on 240 patsienti, enamik neist, 180, COVID‑19 raskekujulise haiguse tõttu ja pea iga päev lisandub ka surmajuhtumeid, öelda, et meil on tulnud tavaline gripp, on veel natuke vara. Me väga loodame, et me sinna jõuame. Omikrontüvi tundub olevat samm sinnapoole. Kui omikrontüvi sööb varasemad viiruse tüved välja, sealhulgas delta, siis see ootus, võib öelda võimalus selleks on igal juhul tekkinud.

Laste vaktsineerimisel oleme olnud kogu aeg ettevaatlikumad, mõõdukamad, vaoshoitumad kui täiskasvanute puhul. Sotsiaalministeerium on algusest peale rääkinud, juba enne vaktsineerimise algust, et peamine riskirühm või fookusrühm on eakad ja muud riskirühmad on kroonilised haiged. Selle alusel said tehtud esialgsed vaktsineerimiskavad. Ja seal riskirühmades on hõlmatus täna kõrgem. Alla 12‑aastaste puhul näiteks ei ole teadlikult seadnud ei Sotsiaalministeerium ega valitsus ühtegi hõlmatuse eesmärki. Riigilt ei ole tulnud ka alla 12‑aastastele mitte ühtegi reeglit, näiteks kuskile tegevustesse ligipääsu mõttes. Ehk alla 12‑aastased saavad osaleda, kus vaja, samamoodi on noortel vanuses 12–17 koolis ja ka mujal märkimisväärselt leebem režiim kui täiskasvanutel, just selleks, et mitte kuidagimoodi jätta kõrvale vaktsineerimata noori.

Aga laste vaktsineerimine on siiski vajalik, eeskätt riskirühmade puhul. See on taas teadusnõukoja seisukoht, see on ka maailma seisukoht ja praktika. Eilne päevgi tõi ju tegelikult meile väga kurva juhtumi – üks seitsmeaastane laps suri COVID‑19 haiguse tõttu. Jah, tal võisid olla muud varasemad kaasnevad tervisemured, aga see on üks näide, et teatud osa lastest on riskirühmas mitmesuguste haiguste tõttu ja nemad jätkuvalt vaktsiini vajavad. Siin on tervishoiutöötajatest perearst kõige õigem nõustamist pakkuma ja infot andma. Ühegi lapse vaktsineerimine ei ole ju kellegi jaoks sunduslik, see on vaba valik, väikelaste puhul eeskätt lapsevanemate jaoks. Suuremate laste puhul võib see tõesti olla juba ka nende enda kaalutletud valik ja otsus.

13:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reitelmann, palun! Täpsustav küsimus.

13:51 Urmas Reitelmann

Jaa. Aitäh vastuse eest! Ma tahaksin veel täpsustada: kui palju on Eestisse toodud lastele mõeldud vaktsiini? Mitu doosi?

13:52 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Jaa. Kui me räägime 12–17 vanuserühmast, siis nende jaoks on tavaline vaktsiin, mis on ka täiskasvanutele, ehk seda on laos sadu tuhandeid doose. Kui räägime alla 12‑aastastest, siis me oleme planeerinud nii, et Pfizer/BioNTechi vaktsiiniga on suurusjärgus 45%-le riskirühmast võimalus vaktsineerimist pakkuda. Moderna ei ole veel müügiluba saanud, aga mingi hetk võib ka sealt lisa tulla. Sellest vaktsiinikogusest on riiki jõudnud igal juhul alla 100 000 doosi. Arvestada tuleb, et kaks doosi on inimese kohta, lapse kohta ja ta on kolm korda väiksema mRNA sisaldusega ehk väiksem vaktsiin kui täiskasvanute oma.

Aga nii nagu muude vaktsiinide puhul ikka, me oleme alati tellinud neid teadlikult teatud varuga, kuna halvem on olukord siis, kui doose puudu jääb. Parem olukord on see, kui jääb ka üle, sel juhul on meil võimalik seda müüa, annetada vms. Me oleme juba praegu olnud olukorras, kus meil alles tuli vahepeal Soomelt laenata tõhustusdooside jaoks vaktsiine, kuna oli näha, et tõhustusdoosi intervall lühenes ja meil oli kiiresti vaktsiini juurde vaja. Ka laste puhul kehtib sama loogika. Praegune teadmine on see, et lapsed ei ole peamine riskirühm, viirus võib taas muutuda, olukord võib muutuda, aga on igal juhul parem, kui meil on võimalik lapsi kaitsta haiguse vastu, mitte nii, et me peame siis[, vajaduse tekkides] hakkama kähku kuskilt vaktsiini juurde otsima.

13:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohapeal registreeritud küsimuse saab esitada Kert Kingo. Palun!

13:53 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Praegune valitsus on nüüdseks sisuliselt kehtestanud režiimi, kus igaühel pole õigust saada enam isegi riigiasutuste teenuseid. Esmalt oli vaktsineerima sundimine ja nendele, kes sellele ei allunud, kohandasite riskianalüüsi selliselt, et vaktsiinisunnile allumatuid saaks töölt vallandada.

Aga tundub, et sellest on valitsusele veel vähe. Spetsiifilise erialaga nüüdseks või peatselt töötuks jäänud sõjaväelastele, politseinikele, päästjatele, meditsiiniõdedele ja veel paljudele teistele inimestele ei võimalda riik enam ümberõpet või enesetäiendust töötukassa koolituste kaudu. Töötukassa veebilehel on praegugi veel teavitus: töötukassa koolitused on ainult COVID-passi omanikele. Selgitav tekst, mis on juurde pandud, on selline: "Töötukassa korraldatavatel koolitustel (sh karjääriteenused gruppidele, tööklubi jms) peab osalejate nakkusohutus olema tõendatud COVID-19 tõendiga vaktsineerituse või läbipõdemise kohta vastavalt kehtestatud nõuetele."

Minu küsimus ongi: kas teie valitsuse suund ongi hävitada inimeste elusid ja nende karjääri lõplikult? Niimoodi te ju järjepidevalt olete tegutsenud. 

13:55 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Kui lubate, ma täpsustan eelmise küsimuse ka ära. Vaatasin kiiresti tabelit. Pfizer/BioNTechi eraldi lastele mõeldud vaktsiini on 72 000 praegu jõudnud Eesti riiki, see on 5–11‑aastaste vaktsiin. Nagu öeldud, 12+ läheb üldvaktsiini arvestusse.

Vastates Kert Kingo küsimusele, ütlen, et Eesti on olnud – ma arvan, ka teil tuleb seda tunnistada – äärmiselt liberaalne riik, kui rääkida vaktsineerimisest ja vaktsineerimisnõuetest. Meil ei ole trahve vaktsineerimata inimestele. Meil ei ole olnud mingeid väga karme komandanditunde või muid seesuguseid reegleid ei vaktsineeritud ega vaktsineerimata inimestele. Meil ei ole ka kehtestatud seaduse tasandil vaktsineerimise kohustust üheski eluvaldkonnas. Meil ei ole ka valitsuse tasandil ühtegi sellist otsust tehtud. Nii et COVID-i tõendi, vaktsineerimistõendi või ka läbipõdemistõendi küsimine ja sel viisil ligipääs puudutab eeskätt meelelahutust, huvitegevust ning tõesti ka teatud koolitusi. Varem oli lubatud ka negatiivse testi tõend, hetkel käib arutelu selle üle, mis saab nendest tulevikus omikrontüve valguses.

Mis see sõnakasutus oli, midagi Eesti elu hävitamise kohta – see lause oli midagi seesugust – on äärmiselt pehmelt öeldes liialdav. Pigem vastupidi, me oleme olnud Eesti inimesi hoidev, ühiskonda hoidev, erinevatele tegevustele ligipääsu võimaldav, eeskätt lapsi hoidev. Laste puhul vabastused on antud, et neil oleks võimalus saada osa haridusest, seda niikuinii, aga ka täienduskoolitustest, huvitegevusest ja nii edasi. Täiskasvanutel tõesti teatud juhtudel tuleb COVID‑i tõendit esitada ka huvitegevustes ja koolitustel. Vaktsineerimine on kõigile Eesti elanikele tasuta kättesaadav, nii et võimalus kaitsta enda tervist, pluss saada lihtsamini ligipääs mitmesugustele teenustele on üle riigi tagatud. 

13:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu! Kell on 13.57. Arvestades, et küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit ja vastamiseks kolm minutit, on selge, et me enne kella kahte rohkem küsimusi võtta ei jõua. Tänan, peaminister! Tänan, tervise- ja tööminister Tänan, välisminister, teid infotunnis osalemast! Infotund on lõppenud.

13:57 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee