Head kolleegid, tere hommikust! Täna on meil Riigikogu VI istungjärgu viimane tööpäev. Ega ta suur tööpäev olegi, meil päevakorras ühtegi punkti ei ole. Küll aga on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi, kui selleks on soovi. Tõesti? Isegi Isamaalt ei tule? Selge. Eelnõusid ja arupärimisi ei ole. Siis teeme kohaloleku kontrolli, palun!

54 tublit saadikut on ikka veel meiega. Nüüd on niimoodi, et kuna tänases päevakorras meil ühtegi punkti ei ole, saan ma kuulutada istungi lõppenuks.

Aga enne veel, kui me kõik läheme peredega jõulupuhkusele või ka kohtumisele valijatega, soovitan ma mitte lahkuda saalist, sest kuuldavasti on meil jõuluvana majas ja ju ta mingil hetkel ka siia jõuab.

Tervist-tervist! Tere-tere! (Aplaus.)

Palun! Siin on kõik ette valmistatud. Ole hea!

Aitäh-aitäh! Suur tänu, Hanno! Nii, vaatan selja taha ka. Lootsin seal Martin-poissi näha, aga sina oled hoopis seal. No näed. 

Mind pagendati ära.

Pagendati ära praegu, jah. Ma mõtlesin, et mul on selline hea kindel seljatagune vähemalt. Aga no rõõm näha, tõesti! Üllar, nii hea tervise juures! Eks me kõik oleme siin aasta jooksul jälle ühe aastaringi ümbert juurde võtnud. Jõulumees on ka täna 42 kilo võrra raskem kui eelmisel aastal, mis näitab seda, et tegelikult sujub elu päris hästi. Keda ma veel näen? No näed, siin on inimesed ... Aa, ma mõtlesin, et te teete sisseoste. Aga pole hullu!

Mis me siis selle aasta [kohta öelda võime]? Eks igaüks teist mõtleb ja meenutab. Kui läbi linna, läbi maa, läbi metsade, läbi külade kõnnin, siis näen, et küünlavalgust on sellel aastal rohkem kui jõulude ajal tavaliselt. Süda on kuidagi soojem kohe. Üks inimene sõitis autogagi, akna peal küünal. Nii et oleme nagu loomulikuma elukeskkonna poole teel. Ma olen mõelnud, et see ongi üks rohepöörde esimene samm. Kui inimene vaatab oma elektriarvet, siis läheb ta näost roheliseks ja esimene samm ongi tehtud. Mõned üksikud on, kes lähevad lihtsalt ükskõikselt kaameks ega suhestu sellega. Kunagi jõuame ringiga ikka sinna tagasi, et kommunaalkulud on nullilähedased, ja seda põhjusel, et no mis neist ikka maksta – kui ei jõua, siis ei jõua. Peatähtis on see, et head sõna jagub igaühele. Ja kui on tihtilugu – ma vaatan, et ei olegi kedagi ... Võib-olla [tuleks korraldada] olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu jõulurõõmu kohta: jõulud tulevad sellel aastal nii nagu tavaliselt, aga ettepanek on olnud, et rõõm lükataks järgmisesse aastasse. Sellega ma ka päris nõus ei ole.

Mis heameelt teeb? Siin on näha inimene, kes on võtnud kuulda üleskutset otsida välja kõige vähem nägus kampsun. Ütleme niimoodi, et ise tipptunnil ummikutes istudes kootud kampsun on ikka kõige parem asi. Sealt on näha, mis kuupäeval ja kunas kõige raskem on olnud. Üks põder ei kannata mingit kriitikat. Põtrasid ma ju tean ja sellist looma mina ei ole enda karjas küll näinud. Aga tänapäeva inimene ongi loodusest nii kaugele läinud, et peab seda lihtsalt kududes meenutama.

Mida ma veel tahtsin ütelda? Mul on kingikott kaasas. Ma kujutasin ette, et täna ei ole väga palju inimesi saalis, sest meil on ainult üks päevakorrapunkt, see on kingituste jagamine. Mina mõtlesin, et see ei huvita mitte kedagi, aga vastupidi. See teeb südame soojaks. Anname käega märku, hääd inimesed, kellel on tänaseks mõni luuletus ette valmistatud. Näete, ikka järjest tuleb. Nii, ahah, näete, Mardil on ka. Mul oli selline plaan, et ma täna ei kuulagi teie luuletusi, sest tekkis teine plaan. Aga tegelikult hiljem [kuulan] küll, kui oleme ühe väga tähtsa töö ära teinud.

Räägitakse tihti, et Riigikogus ei ole üksmeelset koostööd. Mina sellega päris nõus ei ole. Arvestades seaduste hulka, mis on Eestis vastu võetud, määrusi, piisaks neist umbes 40 tavalisele, normaalsele riigile. Ja neid tuleb järjest juurde. Seetõttu teid selles süüdistada küll ei saa. Aga demonstreerimaks, kuidas Riigikogu tegelikult, olenemata sellest, millisest fraktsioonist saadik on või kuhu ta kuulub või kuhu ta vahepeal läheb, ühest fraktsioonist teise või kolmandasse, käib koostöö tegelikult kogu aeg ja väga väledalt. Tihti räägitakse, et kui peaks juhtuma, et koalitsioonil millegipärast tuleb üks hea mõte, siis on kindlasti opositsioon sellele vastu. Või vastupidi: opositsioon tuleb hea mõttega välja, aga koalitsioon on sellele vastu, kuigi salamisi mõtleb, et on hea mõte küll, aga kahjuks mitte meie oma.

Teeme ühe suure ühise pingutuse. Mul on siin kott. Nii, viskan selle õlale. Vaatan kadestava pilguga veepudelit, aga juua ei saa, sest habe ei luba. Lähen nüüd siia laua juurde ja mul on siin koti sees [midagi]. Ma palun igast fraktsioonist siia ühe julge inimese. Ma saan aru, et neid on vähe, aga inimene, kes ise endale kampsuni koob ... Tervist! Nii, Üllar ka. Panen siia kõrvale. Ole hea, Üllar, võtta sealt rätiku teisest otsast, tõstame selle üles. Nii, klapime kokku. Tere, Mart! Väga hea sind näha! Nagu me siin nüüd näeme – kaamera saab ka vaadata –, siin on üks pusle. Ma annan igale fraktsioonile ühe ilusa koti. Mart, sulle annan ühe. Igaühele on siin kott. (Mart Helme märgib, et on ka teine Mart, nimelt Võrklaev.) Teine Mart ka, ma näen, jah! Anname edasi. (Jõuluvana ulatab iga fraktsiooni esindajale kotikese, milles sees on pusletükid.) Isamaa saab ka, jah. (Mart Võrklaev küsib, kas tema ka saab.) Jaa, äkki siis sulle ka. Nüüd on võimalik teha niimoodi, et te saate endale kutsuda abilisi. Siin on üks pilt, mille me paneme kokku. Kõik te mõtlesite, et saame poole üheteistkümneks minema ... (Keegi ulatab jõuluvanale maha kukkunud vöö ja traksid.) Aa, mul tuli vöö juba ära. Aitäh!

Te arvasite, et saame pool üksteist minema, aga saatke kodustele teade, et enne kuut me siit küll ei liigu. Jüri! (Pöördub Üllar Saaremäe poole.) Või mis Jüri, ikka Üllar! Mul tuli järsku meelde, et sa oled Jüri. Üllar, ole hea, aknalaua peal on üks paber. Võta sealt see suur paber ja anna see mulle. Nüüd, millise pildi me kokku paneme? Head rõdu peal olevad inimesed! See on väga lihtne pilt. See on mesitaru, mis sümboliseerib muidugi Riigikogu maja. Siin, näete, lendab Üllar ja siin on Mart ja Riina ja siin järjest nad muudkui aga lendavad. Sellise pildi me panemegi kokku, igaühel on kümme pusletükki. Võtame need karbist välja. Võite kutsuda endale abilise, näiteks Mart, tema hoiab seda pilti silme ees. See on selline pilt. Kas EKRE-s on selliseid [abilisi]? Äkki mõni ikkagi on. Siin on üks abimikrofon ka. Riina hakkas juba panema.

Tavaliselt käib pusle kokkupanemine ...

Selles me ei leppinud kokku, kus on alumine äär ja kus on ülemine.

Siin on ülemine.

Mina lähen, vaadake ise, kuskohas ülemine või alumine pool on. Kaamera saab äkki suurele ekraanile ka saata selle. Üllar, näed, seal on veel tegelikult neid pilte, neid võib rohkem laiali jagada. Ma vaatan, et ... Mart, on sul mesilasi?

Ei ole, ma olen mesilaste suhtes allergiline. Kogu progressiivse inimkonna suureks kurvastuseks jäin ma kümme aastat tagasi mesilaste rünnaku alla ja oleksin peaaegu surnud. Aga kogu progressiivse inimkonna hüvanguks jäin ma ellu.

Seda küll, jah, see ongi sihuke tore sobiv jõulujutt, millega tuju tõsta. Mina mõtlesin, et sellisest ilusast pildist nagu mesitaru ei anna midagi kummalist välja võtta. Aga ikka. See on selline ilus oskus. Kuid ma ise kartsin, et sellest koostööst ei tule midagi välja. Samas, ülejäänud Riigikogu liikmed, olge head ja sumisege natuke taustaks. (Sumiseb.) Viktor on tulnud appi.

Minu meelest esimene ots läks väga kergesti, nüüd tuleb see raskem osa. Siin on näha, kuidas menetletakse, erinevad seisukohad on, kas katus peaks olema kõige peal või võib katust kasutada teinekord ka seinana või ka põrandana. Kas keegi suurt pilti näeb, küsin mina. Üllar, vaata, seal laua peal on veel neid pilte. Sa võid võtta endale, igaüks võib võtta endale kätte ka. Nii, aitäh! Suur pilt on siis selline. (Tõstab pildi üles ja näitab kaamerasse.) Ma näitan siia kaamerasse ka, see on väga ilus. Väga ilus pilt. Järgmine aasta paneme kokku pusle, mis näitab mesitaru seestpoolt ja on umbes kümmekond korda mahukam. Väikene pilt näitab, et – kui ma algul arvasin, et lootust eriti ei ole, siis praegu on seis sama.

Tihtilugu on tegelikult inimesed olnud seda meelt, et miks nii kaua läheb ühe või teise asjaga ja miks on nii palju inimesi Riigikokku tarvis. Kui me saame selle pildi kokku enne kella poolt ühtteist, siis me saame aru, et suures pildis aitab ka nendest inimestest, kes meil siin juba on. (Pusle kokkupanijad arutavad.) Ma kuulan, kuidas siin arutamine käib. Saal hakkas juba sumisema. Kas saal nõuab juba tulemusi? (Saalist hõigatakse: "Jaa!") Jajaa, las ta veel olla. Nii. Taevas ei käi keset maja, jah – aga samas võib ka olla. Tuleb hästi välja küll.

Samal ajal, kui käib aktiivne töö, saame meie teiega, hääd inimesed, tegeleda sellega, millega süda lustib. Samas väike sumin nagu käib. Martin on seal end kogu protsessist distantseerinud, sest Martin teab, et isa Mart on siin. Aga teie vist väga hästi ei näe, mis seal laua peal toimub. Nurgad on koos, nurgad on koos. Maja hakkab valmis saama. Üksikud ekslejad on veel laua peal reas. Nii, ja kui muidu on väga erinevaid seisukohti, siis praegu tundub, et on hästi.

Meedia ka ometi ükskord näeb, kuidas poliitika köögipool välja näeb.

Muidu meedia kogu aeg lihtsalt arvab. Aga poliitika köögipool näeb välja, Mart, ütle seda, tavaliselt palju rahulikum kui söögisaalipoolne osa.

Ei no kõik on ju omavahel head sõbrad ja tuttavad, ainult et avalikkuse ees on vaja võtta erinevaid ideoloogilisi poose.

Nojah, et inimesed aru ei saaks. Tegelikkuses on ju niimoodi, et kõigi eesmärk on Eestit paremaks teha. Ainult et need Eestid näevad sarnasuse mõttes välja nagu siga ja kägu. Aga peaasjalikult ikkagi on plaan teha paremaks. Kallid sõbrad, võime vaikselt hakata aplodeerima ja see aplaus võib tõusta suureks emotsiooniks. Kas keegi tahab kommenteerida?

Enam-vähem mahtusime põhiseaduse raami.

Põhiseaduse raamesse. Teeme väikese tantsu siin ja näitame inimestele ka. (Tõstab pusle üles ja näitab saalile.) Ahhaa! (Aplaus.) Koguneme kõik siia pildi ümber, kõik, kes seda tööd tegid, ja teeme ühe ühispildi ka. Vaat selline asi! Ja see on signaaliks kõikidele armsatele Eestimaa inimestele, et kui väga vaja, siis käib kõik kähku, ja kui kähku ei käi, siis järelikult ei ole väga vaja. Nii, aga jätame selle ilusa pildi praegu siia. Paneme kenasti laua peale, see on väga tähtis laud. Selle peal loetakse tavaliselt hääli kokku, kes presidendiks saab.

Aga nüüd on küsimus järgmine. Mul on juba tegelikult olemas head kingitused. Mart, sul on kindlasti oma luuletus ja laul.

Kohe praegu?

Võib, kui sa juba siin oled. Ma annan mikrofoni ka. Mina mõtlesin, et juba ainuüksi selle eest oleks kingituse saanud, aga kui nüüd tuleb boonusena veel pikk ettekanne – ole hea, astu siia pulti.

Aitäh! Ometi keegi, kes ei ole juhatuse liige, palus pulti tulla. Lugupeetud kolleegid ja avalikkus, kes te olete kaamerate taga! Meie erakonna nõunik Aarne Mäe on pannud värsivormis mõningad oma päevakajalised mõtted paberi peale. Seda võib ka laulda, aga ma piirdun siiski deklameerimisega. Laul on "Riigikogu jõuluvanale" [ja seda tuleb laulda] Euroopa Liidu hümni või "Üle lume lagedale" viisil. Alustame siis algusest ja lõpetame lõpus.

"Särab kuusk ja särab tuba,

elekter täna odav on.

Kuulge, kuulge, homme juba

megavatt, see maksab tonn.

Kustutame kõik, mis põleb.

Lõdiseme pimedas.

Kuulge, kuulge, juba tuleb

keegi pika nõelaga.

Homseks ennustati tormi.

Tee, et ruttu koju saad.

Ent kui kohtad teel reformi,

võta neidki aidata.

Tõhustuseks neile doosi

süstida võid rõõmuga.

Ja kui sellest veel ei piisa,

pane mitme sõõmuga.

Et me rahvas poleks pooleks,

tuleb võtteid valida.

Ära jäta nende hooleks

Eestit maha ärida.

Kui sa kohtad teel tsentriste,

ära neidki unusta,

et neil võlgu aitaks maksta,

mine äpi taksoga.

Ära karda EKRE trolle,

meenutuseks väike tõik:

kapis pole enam kolle,

kuid pildil valesti on kõik.

Autorollol, Porto Francol

päiksetõus teeb pika pai.

Siis, kui jälle tuleb suvi:

lilleke, kust siia said?"

 

Selline päevakäeline värsikene. Aitäh!

Mart rääkis siin EKRE trollist, see sõidaks Mustamäelt kesklinna ja oleks ju abiks küll. Aga teate, tänavused, selle aasta hääd jõulukingitused on sellised. Nii nagu meil oli mesitaru, on igalt poolt Eestimaa erinevatest nurkadest, nii saartelt, Ida-Virust, kagust kui ka läänest, igale Riigikogu liikmele üks purk mett, üks selline sümboolne pakk. See läheb Mardi kätte praegu. Ole hea! Tublid päkapikud on juba fraktsioonidesse kohale viinud kõike head magusat. No nii! Edu, Mart! 

Edu, jõuluvana! Loodetavasti jätkub lund, et Lapimaale jõuda.

No vot, see on tore, et Mart saab ilma mikrofonita sama hästi rääkida kui mikrofoniga. Aga nüüd, Üllar!

Lugupeetud jõuluvana! Austatud Riigikogu! Olen teie ees Aapo Ilvese jõulusalmi teise lugemise katkestamise järel teise lugemise lõpetamisega. Informatsiooniks nii palju, et esimene lugemine toimus Riigikogus 19. detsembril 2019, teine lugemine 17. detsembril 2020. Esimese ja teise lugemise vahel tuli väga palju muudatusettepanekuid, neid ma kordama ei hakka, kellel on huvi, saab stenogrammist järele vaadata. Igatahes, siin seisjal ajas see juhtme kokku ja ma tegin katkestamisettepaneku, et jätkata teist lugemist täna, 16. detsembril 2021. See kõik on selline parlamentaarne formaalsus.

Jaa-jaa, ega ma ei saanudki aru.

Just. Ja tuli kaks muudatusettepanekut, mida arvestatakse sisuliselt. See tähendab seda, et need jõulusalmi teksti otseselt sisse ei lähe, küll aga arvestatakse neid sisuliselt ja käitutakse nende järgi. Esimene ettepanek tuli sotsiaaldemokraatidelt ja selleks oli haigushüvitise maksmine esimesest haigestumispäevast alates. Keegi meist ei taha, et jõuluvana tolgendaks [haigena] ringi lasteaedades, kodudes, koolides ja ettevõtetes – selle vastu ei olnud mitte keegi, isegi mitte Reformierakond sedapuhku.

Et ta lihtsalt tolgendaks või?

Las tolgendab niisama kusagil, jah. Palju õnne! Lõpuks on see siis kuhugi sisse läinud. Aplaus teile! (Aplaus.)

Jaa-jaa!

Teine muudatusettepanek tuli Isamaalt. See puudutab keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu 463 ehk jõuluvana Eestisse angažeerinud ettevõtted, vahendusfirmad peavad juhul, kui nad on eksinud keeleseaduse vastu ja toonud siia umbkeelse jõuluvana, maksma nüüdsest 640 euro asemel 6400 eurot.

Meil oli juhus, kui toodi pudikeelne jõuluvana.

Pudikeelsuse puhul rakendame samamoodi 6400 eurot, aga siin on veel üks klausel: pudikeelsuse puhul võib tõsta selle summa 64 000 peale. Palju õnne, Isamaa, ka see on läbi läinud! 

Aplaus! (Aplaus.) 

Ma ei hakka ajapuuduse tõttu jõulusalmi uuesti ette lugema. Kolmas lugemine toimub 15. detsembril 2022. aastal. See saab olema esimene Eesti poeedi jõulusalm, mis on läbinud Riigikogus kõik kolm lugemist, ja järgmisel aastal, ma loodan, saame selle ilma tõrgeteta saata presidendile. Suur tänu!

Aitäh! Loodame, et president seda tagasi ei lükka. (Aplaus.) Nii, ole hea, Üllar, näe, vii oma sõpradele ka. Väga ilus meehunnik. Ära siis kõike korraga ära söö. Väga tore! Kes nüüd järgmisena tahaks tulla?

Mul on abiline, Madis tuleb loeb ühe kena luuletuse.

Madisel on alati [üks luuletus], tema tunneb selle järgi ära. Vanasti, kui ta lapsena kusagil kaduma läks, siis selle järgi ta leitigi, et luges kuskil luuletust. Ole aga lahke!

Jah, meil on fraktsioonis subordinatsioon paigas. Käsutada teisi saavad need inimesed, kellel on ilusamad riided. Aga, austatud jõuluvana, meie tänase istungi algus oli kirjeldamatult eriline. Võib‑olla sina ei tajunud seda, aga enamik siin saalis viibijaid tajus. Nimelt, istungi alguses ei tulnud mitte ühtegi protseduurilist küsimust. See on väga imekspandav. Ja sellelsamal teemal valmis mul 15 minutit enne istungi algust väike luuletus. 

Jõuluvana imeline,

mul on protseduuriline

küsimus: kas päkapikku

valida võiks Riigikokku?

Päkapikk ju päevatööd

usinalt teeb, ainult tööd.

Aga meie, surelikud,

pole nagu päkapikud.

Tihti, nagu sina näed,

naudime siin oma häält.

Tunde, tunde, ridamisi

tuleb protseduurilisi.

Lippu Riigikogu mainest

hoiab kõrgel Kalle Paidest.

Talle sekundeerib Urmas,

pruut ja peig ta igas pulmas.

Igav, tühi oleks eeter,

kui ainult vaiki istuks Peeter.

Niisiis, kallis jõulumees,

ülesanne sinu ees,

et kasu oleks jõulutaadist,

sa päkapikk tee kandidaadiks.

Aitäh! (Aplaus.) No nii, aga koledamate riietega inimene võtab siis ka kingituse. Edu sulle! Ole aga lahke! Mine võta puldist, mis sealt aga võtta annab.

Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatidel on praegu ärevus suur tõesti – esimesest haiguspäevast hüvitamise toetus, see on suur samm. Me loodame, et hiljemalt järgmise sügisistungjärgu viimasel istungil leiab toetust ka tulumaksuvaba miinimumi tõstmine alampalgani. Ka see oleks ilus žest enne pühi.

Üllar Saaremäe ja Madis Millingu poeetilistele jõuluetteastetele ei ole mul midagi vastu panna. On suur rõõm, et saalis on sellist loomeandi. Aga ka mina olen täna hommikul [valmistunud], lasteaeda jalutades kordasime veel jõululuuletust üle, sest jõuluvana järgmine ülesastumine toimub kell viis Poska lasteaias, nagu ma saan aru. Väga toredaid luuletusi on kirjutatud. Ja kui mõtleme sellele koostööle, mida me oleme teinud, siis loeksin teile ette [ühe salmi] ühest väga ilusast lasteraamatust, Signe Ora ja Katrin Erlichi "Onu Eedi raamatust." Esimesed viis salmi jätan vahele. Aga see lõpuosa on midagi sellist, mille üle me kõik võiksime järele mõelda.

 

"Eedile meeldib, et maailm nii loodi,

et mitte keegi pole kellegi moodi.

Mõned on paksud, teised on pikad,

pooled on poisid ja pooled on plikad.

Mõnel on lemmikuks hanepraad,

teisel on meelel vaid šokolaad.

Üks läheb teatrisse, teine poodi,

üks lippab trenni, kui teine jääb voodi.

Mõnel on lemmikuks süsimust,

teine eelistab valget just.

Üks räägib vaikselt, teine teeb kära,

üks alles tuleb, kui teine läheb ära.

Onu Eedile rõõmu teeb see,

et maailm nii kirev on ikka veel."

Häid pühi!

Häid pühi! Mina võtan siit jälle ühe kingituse. Nii. Ole aga lahke! Jõudu, sotsid! Mulle tundub, et siin on ülesastujaid veel. Olge lahked!

Koalitsiooni fraktsioonidel on kombeks, et juhatuse liikmed nalja ei tee, vaid teevad tööd. Aga meil on head kolleegid, kes teevad hea meelega ka nalja.

Tere, hea jõuluvana! Nali kuulub ka töö juurde, sellepärast et kui räägid ainult tõsist juttu, siis see on sama hea kui viinereid süüa – palju sa neid viinereid ikka sööd! Aga määrid sinepit peale, läheb tunduvalt paremini.

Jaa-jaa, mina olen vaadanud, et väga palju tõsist juttu siin ju ei räägitagi.

See sõltub jällegi sellest, kes kuidas mõistab ja aru saab. Ja ega me kõike ise välja ei mõtle, ka valijad kirjutavad meile päris palju kirju. Seekord valijad kirjutasid, et nad kahtlevad, kas jõuluvana üldse jõuabki kohale, sellepärast et ta peab ju tükk aega karantiinis istuma. Ei tea, mis maad kõik läbi käinud, eks ole. Ka pikk habe on epidemioloogiliselt võib-olla ohtlik.

Eks ta kibiseb ja kõbiseb jah igasugustest asjadest.

Me teame isegi nende asjade nime, eks ole. Aga õnneks ei juhtu midagi hullu, sest jõuluvanal on päkapikud olemas. Mulle kirjutasid valijad, et mis on päkapikkude nimed. Mul endal ka meeles ei olnud, jõuluvana kindlasti teab neid, aga et teie ka teaksite: kaks päkapikku käivad ringi, üks on Wolt ja teine on Bolt. Need toovad ilusti kontaktivabalt kõik kohale. Ja ega nendega pole pikka juttu ka vaja rääkida, sellepärast et nendest pooled ainult päkapikukeelt oskavadki. Aga kui jõuluõhtul keegi koputab ja sa näed, et ukse taga on Bolt ja Wolt, siis tunne rõõmu, sellepärast et ega nad niisama tule, vaid ikka keegi tellis, keegi saatis, järelikult on mõeldud ka sinule. Nii et aitäh, jõuluvana, sinu heade päkapikkude eest! Tervist sulle, pikka iga, tule meile ikka ja jälle alati! Aitäh! (Aplaus.)

Aitäh sulle! Jaa, alati olnud ongi niimoodi, et kui inimese jutt tuleb südamest, siis ei olegi sinna iga kord vaja ju mõtet sisse panna. (Naer saalis.) See on nii, jah. Niimoodi. Ole aga lahke! Palun! Edu ja jõudu!

Ohohoo, nüüd tuleb traditsiooniliselt küsida, kas ka hea Riigikogu juhatus on midagi spetsiaalset ette valmistanud. Ikka on, Hanno ja Martin tulevad ja teevad nüüd meile sellise akrobaatilise numbri, ma tean.

Hea jõuluvana! Meil on muidugi selline lugu, et viimasel ajal on meil juhatuses tekkinud suur üksmeel, aga täna seda üksmeelt ei tekkinud. Asi läks nii hulluks, et Jüri solvus ja läks ära. Aga ta lubas sinuga pärast teha eraldi sessiooni, võtta jõuluvana eraldi ette. Kuna meil on selline kodu- ja töökorra seadus, mis ütleb, et kui juhatus ei saa kokkuleppele, siis peab suur saal hääletama. Aga täna me hääletamisest loobume ja leppisime kokku, et Martin laulab. (Naer saalis.)

(Naerab.) Nii.

Mul on kolmandast eluaastast kaks erinevat etteastet jõuluvanale, ma olen neid teinud nüüdseks juba 40 aastat või rohkem.

Jaa, ma tean. 

Tead muidugi, sul on need mõlemad peas.

Kumma sa täna valid?

Üks on kliimasoojenemisest ja teine on energiakriisist. Kumba tahad?

Vaat see oligi huvitav, et kasvatajad ja õpetajad alati küsisid, kui Martin hakkas 1981. aastal laulma kliimasoojenemisest, et mis see siis on. Nii küsiti minu käest. Ma ütlesin, et aega läheb, aega läheb, aga küll see jõuab ükskord ka sinna. Aga võib-olla siis soojenemisest.

Hää küll.

"Seal kaugel-kaugel põhjalas,

kus karud jää peal kõndimas,

nad kõnnivad, kui jää teeb praks,

ilm Eestis muutub külmemaks."

Väga ilus! (Naer saalis.) Jah. Mulle tuleb meelde üks poiss, Lauri-nimeline, tema laulis kunagi sellise laulu : "Jälle kevad on käes, sulab järvedelt ära jää, ära upub hokimängija. Shaibu – see on karmide meeste mäng." (Naer.) Nii et lapse käest ikka alati kuuled tõde. Ja mul on hea meel, et teatud osa sinust, Martin, on alati lapseks jäänud.

On.

Jajah. Siin saalis on palju lapsi. Ühes on rohkem [last], teises vähem. Mõnes on palju. Aga sellest pole hullu.

Ma tahtsin jõuluvanale veel öelda seda, et Riigikogu juhatuse ülesandeks on ka istungid alati lõpetada.

Ma seda mõtlesingi, jah.

Et sa ennast väga mugavalt siin ei hakkaks tundma, siis tegelikult lõpusõnadeks me tavaliselt ütleme, et istung on läbi. Hetkel Ivarit ei paista. Ivari on meil siin võro keele saadik, ta on viimased päevad käinud võro keeles rääkimas. Aga praegu jätan ma tema jätan vahele. Aga mu väike, tänaseks juba üsna suureks saanud laps tavaliselt lõpetab jõuluvanale [salmi] väga lihtsa luuletusega, millega on sobilik ka tänased luuletused kokku võtta. See on vana hea "Käbi, käbi, käbi, luuletus on läbi." Sellega luuletused ongi kõik läbi, et rohkem meist keegi sulle ei laula ja spagaati ei viska.

Aga juhatusele samamoodi, näete, on siin meepurgid. See purk on Pärnamäelt. Näe, Martin!

See on minu valimispiirkond.

Ja kes Jürile annab?

Me viime talle.

Saab kätte, kindlasti saab Jüri ka kätte.

Jüri ka. Mõnus! Aga ma ütlen teile veel, head inimesed, mul on siin kirjas. Tervitame kõiki neid tublisid inimesi ja mesilasi, kellega nad koostööd on teinud. Näiteks kui te nüüd lähete oma fraktsiooni ruumidesse, siis seal on meepurgid laua peal. Kust need pärit on? Kõrvemaalt, Talumetsa külast, siis Põltsamaalt, Ubasalu külast, Avespealt, Tõstamaalt, Kehtna vallast, Otsa talust, Muhu vallast, Metsaservast Tartumaalt, Karula, Luhasoo, Paganama kant ja Emmaste, Viljandi ja Võrtsjärve ka. Nii et terve Eestimaa sai kenasti kokku. No nii. Tegelikult ei ole hullu midagi, sõbrad. Rasked või keerulised ajad on ju selleks, et kui lõpuks tulevad täitsa tavalised, igavad ajad, siis saaks nendest igavatest aegadest suurt rõõmu tunda.

Järgmisel aastal näeme jälle ja siis on vahepeal toimunud ka ühte-teist põnevat. Selle eest, et see oleks veel põnevam, hoolitsete ikka teie ka. Nii et jõudu, tervist, sööge mett ja hoidke lipp kõrgel. Hääd vana aasta lõppu ja uut! Mina siit lehvitan. Tublid olite! Aitäh! (Aplaus.)

(Jõuluvana lahkub.) Olge aga lahked!